Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.26 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu Konstantin Päts 0 621 6183328 6182979 2022-08-25T16:56:31Z NOSSER 8097 /* Elulugu */ wikitext text/x-wiki {{NeutraalsusVaidlustatud|kuu=mai|aasta=2019}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} {{Infobox President | nimi=Konstantin Päts | pildi nimi=Konstantin Päts.jpg | amet=1. [[Eesti Vabariigi President]] | ametiajaalgus=24. aprill 1938 | ametiajalõpp=21. juuli 1940 (18. jaanuar 1956) | järgmine=[[Jüri Uluots]] | amet2=[[Riigihoidja]] | ametiajaalgus2=3. september 1937 | ametiajalõpp2=24. aprill 1938 | amet3=2. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus3=25. jaanuar 1921 | ametiajalõpp3=21. november 1922 | eelmine3=[[Ants Piip]] | järgmine3=[[Juhan Kukk]] | amet4=4. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus4=2. august 1923 | ametiajalõpp4=26. märts 1924 | eelmine4=[[Juhan Kukk]] | järgmine4=[[Friedrich Akel]] | amet5=10. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus5=12. veebruar 1931 | ametiajalõpp5=19. veebruar 1932 | eelmine5=[[Otto Strandman]] | järgmine5=[[Jaan Teemant]] | amet6=13. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus6=21. oktoober 1933 | ametiajalõpp6=24. jaanuar 1934 | eelmine6=[[Jaan Tõnisson]] | amet7=1. [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus7=24. veebruar 1918 | ametiajalõpp7=8. mai 1919 | järgmine7=[[Otto Strandman]] | amet8=7. [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus8=24. jaanuar 1934 | ametiajalõpp8=3. september 1937 | eelmine8=[[Ants Piip]] | järgmine8=[[Kaarel Eenpalu]] | sünnikuupäev=[[23. veebruar]] [[1874]] | sünnikoht=[[Tahkuranna vald]] | surmakuupäev=[[18. jaanuar]] [[1956]] (81-aastaselt) | surmakoht=[[Buraševo]] | alma_mater=[[Tartu ülikool]] | partei=[[Maaliit]]<br />[[Põllumeestekogud]] [[File:Konstantin Pats signature.png|thumb|Konstantin Pätsi autogramm]] |}} '''Konstantin Päts''' [[Vabadusrist|VR I/1 ja III/1]] ([[23. veebruar]] [[1874]] [[Tahkuranna vald (Häädemeeste kihelkond)|Tahkuranna vald]], [[Pärnumaa]] – [[18. jaanuar]] [[1956]] [[Buraševo]], [[Tveri oblast|Kalinini oblast]]) oli [[Eesti]] riigitegelane, ajakirjanik, elukutselt jurist. Konstantin Päts oli [[Eesti Vabariik|Eesti riigi]] üks rajajaid – [[Eestimaa Päästekomitee]] esimees, [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] I koosseisu Ministrite Nõukogu esimees ning II ja III koosseisu peaminister, neljakordne [[riigivanem]], [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaminister riigivanema ülesannetes]], [[riigihoidja]] ja [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] esimene [[Eesti Vabariigi president|president]], [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja I−V [[Riigikogu]] liige, [[Vabadusrist]]i kavaler. ==Elulugu== [[Pilt:Konstantin Pätsi pere.jpg|pisi|vasakul|300px|Konstantin Pätsi pere]] Konstantin Päts sündis meetrika andmeil 10. (uue kalendri järgi 22.) veebruaril 1874 [[Pärnumaa]]l [[Tahkuranna vald|Tahkuranna vallas]] maaomanik Jakob Pätsi ([[1848]]–[[1909]]) teise lapsena Pätsi (Põldeotsa) talus Tahku külas Tahkuranna mõisas. Alates 1897. aastast on Pätsi sünnikuupäevana kasutusel 11. veebruar vana kalendri (23. veebruar uue kalendri) järgi ja see kuupäev on avaldatud kõigis teatmeteostes. Ühepäevase erinevuse põhjus pole teada. Tal oli neli venda ja üks õde: Nikolai Päts, Paul Päts (1876–1881), Voldemar Päts, Peeter Päts, Marianna Pung (1882–1947). Tema ema oli Olga Tumanova, kes sündis Viljandis ja kasvas üles [[Valga (Liivimaa)|Valga]] [[Valga Linnavalitsus|linnavalitsus]]e liikme Vassili Razumovski perekonnas.{{lisa viide}} Väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles [[parun]] [[Krüdener]]i peres<ref name="N68ab" />, kuid tegemist on eksitusega, sest Olga oli paruni peres [[Guvernant|guvernant]]. Olga isa oli Hariton Tumanov, kelle päritolu pole täpsemalt teada. Konstantin Päts oli [[õigeusk]]lik, kuulus Tahkuranna kogudusse. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu [[kihelkonnakool]]is, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ja [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminaris]].<ref name="y0Hgr" /> Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid [[Pärnu Meesgümnaasium]]is. [[1894]]–[[1898]] õppis ta [[Tartu ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''cand. jur.'' kraadi (hiljem nimetati 1. järgu diplomiga) ja kubermangusekretäri auastmega, [[Rooma õigus]]e teemal. Sellele järgnes aastane teenistus [[Pihkva]]s [[96. Omski jalaväepolk|96. Omski jalaväepolgus]], lõpetades Peterburis [[lipnik]]e kursused, milline auaste andis õiguse isiklikule, mittepärandatavale aadliseisusele. 1900. aastal asus Päts tööle [[Tallinn]]as advokaat [[Jaan Poska]] abina. 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte [[Teataja]]. 1901. aastal osales ta [[Eesti Spordiselts Kalev|Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev]] asutamises ja temast sai seltsi aseesimees. [[Tallinna linnavolinike loend (1904)|1904. aasta Tallinna Linnavolikogu]] valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel [[baltisakslased|baltisakslaste]] ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna [[linnanõunik]]uks ja 19. aprillil sai Pätsist [[Tallinna linnapea]] abi, sama aasta 2. detsembrist ka [[Tallinna linnapea]] kohusetäitja. Saamaks hääleõigust Vene riigivolikogu valimistel, ostis ta Mäe talu [[Kodila]]s [[Rapla vald (Rapla kihelkond)|Rapla val]]las ja valiti [[Harju kreis|Harjumaa]] valijameheks. ===Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist=== Olgugi et Päts korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud ta [[1905. aasta revolutsioon Eestis|revolutsioonisündmuste]] ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt [[omavalitsus]]te [[reform]]i nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse [[Teataja]]s äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe Teataja [[vastutav toimetaja|vastutava toimetaja]]na vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral [[Vladimir Bezobrazov]]i poolt korraldatav [[Rapla sõjakohus]] mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). 1905. aastal põgenesid Eestist Konstantin ja [[Voldemar Päts]], [[Jaan Teemant]], [[Peeter Speek]], [[Otto Strandman]], [[Karl Ast]], [[Mihkel Martna]] jt. Mõnda aega peatus Päts Weissensteini mõisas [[Bern]]i lähedal [[Šveits]]is, kust [[1906]]. aastal siirdus [[Soome]], kus elas Ivan Mikuri varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes [[Ollila]]s tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ja agraarküsimustes. Pätsi õhutusel asutati 1907–[[1908]] Peterburis kirjastusühing [[Ühiselu]], mis hakkas välja andma [[Peterburi Teataja]]t. 1908. aastal Konstantin Pätsi tõlkes avaldatud [[Francis Lieber]]i raamat [[Rahvavabadus ja omavalitsus]] mõjutas edaspidi määravalt tema poliitilisi vaateid ja tegevust. Lieberi raamatuga tegeldes mõtles Päts tema seisukohad läbi ja võttis omaks. Pätsi hilisemates kõnedes tuleb alatasa ette sõnasõnalisi tsitaate Lieberi teostest.<ref name="J0trq" /> [[1909]]. aastal tekkis Pätsil võimalus Rapla [[Sõjakohus|sõjakohtu]] määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast Eestisse naasmist ilmus ta suvel ise [[Tallinna ringkonnakohus|Tallinna ringkonnakohtu]]uurija ette ja vabastati [[kautsjon]]i vastu. [[1910]]. aasta veebruaris mõisteti Päts [[Peterburi]] kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks [[kindlusvangistus]]se; see otsus muudeti 9-kuuseks [[üksikvangistus]]eks, mille ta kandis ära alates [[7. juuli]]st 1910. aastast [[Krestõ]] vanglas Peterburis. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe [[Tallinna Teataja]] toimetajana ja naasis poliitikasse. [[File:Konstantin Päts, ERM Fk 2625-74.jpg|pisi|]] Päts tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis viimaks Eesti omavalitsuse eelnõuna [[12. aprill]]il [[1917]] [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] poolt kinnitati. Alates veebruarist [[1916]]. aastal teenis Päts ohvitserina Tallinnas [[Peeter Suure Merekindlus]]es, ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimehena [[Eesti rahvusväeosad]]e asutamises, kuulus [[Järva maakond|Järva maakonna]] saadikuna [[Eesti Maapäev]]a liikmete hulka ning valiti [[Eesti Maavalitsus]]e esimeheks. Pärast [[bolševikud|bolševike]] [[Oktoobripööre|riigipööret]] oli Päts kuu aega vangis "riigivaranduste ning asjaajamismaterjalide kõrvaldamise, varjamise ja muude seaduserikkumiste eest" ning liitus siis vastupanuliikumisega. [[19. veebruar]]il [[1918]] sai temast [[Eestimaa Päästmise Komitee]] esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese [[Ajutine Valitsus (Eesti)|Ajutise Valitsuse]] moodustamist, kuhu ta kuulus [[ministrite nõukogu]] esimehe ja [[Eesti siseminister|siseministrina]]. Päts arreteeriti [[11. juuni]]l 1918 selle eest, et [[Lääne Maavalitsus|Lääne maakonnavalitsus]]est leiti tema kiri, milles Päts soovitas omavalitsuse laialisaatmise puhul deklareerida, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioonivõimud]] ei läheks Eesti saatuse otsustamisel mööda [[Eesti Maapäev]]ast.<ref name="CX1Lo" /> 4. juunist kuni 17. novembrini 1918 viibis Päts [[Saksamaa|Saksa]] okupatsioonivõimude juhi [[kindral]] [[Adolf von Seckendorff]]i korraldusel [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede poolt okupeeritud aladel vangilaagreis [[Kuramaa kubermang]]us ja [[Poola]]s [[Minski kubermang|Minski]] ja [[Grodno kubermang]]us. ===Päts Eesti Vabariigi riigiorganites=== Pärast Saksamaa [[Novembrirevolutsioon]]i ja keisrivõimu kokkuvarisemist 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Pätsile omistatakse ka valitsuse otsus mitte pidada [[kommunistid]]ega läbirääkimisi ja alustada [[Eesti Vabadussõda]]. Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni [[8. mai]]ni [[1919]]) oli Päts Eesti Vabariigi [[peaminister|pea]]- ja [[sõjaminister]], pärast [[Asutav Kogu|Asutavas Kogus]] opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ja isegi ettevaatlikku joont. Muuhulgas oli ta näiteks [[Landesveeri sõda|Landesveeri sõja]] alustamise vastane. Konstantin Päts kuulus [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]] [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidust‎]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]], [[IV Riigikogu|IV]], [[V Riigikogu|V]] [[Riigikogu]]sse, 1920. aastal asutatud [[Põllumeeste Kogud]]e erakonnas. Jaanuarist [[1921]] novembrini [[1922]] ([[Konstantin Pätsi esimene valitsus]]), augustist [[1923]] märtsini [[1924]] ([[Konstantin Pätsi teine valitsus]]), veebruarist [[1931]] veebruarini [[1932]] ([[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]]), novembrist 1932 maini [[1933]] ja oktoobrist 1933 jaanuarini [[1934]] oli [[riigivanem]] (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Alates 1925. aastast oli ta asutatavate kutsealaste omavalitsuste [[Kaubandus-Tööstuskoda]] ja [[Põllutöökoda]]) asutaja ja liige. Päts tegutses ka äris. 1920–1921 ja [[1925]]–1931 oli ta [[Tallinna Börsikomitee]] esimees ning tegutses [[Eesti-Vene Kaubandusekoda|Eesti-Vene Kaubandusekojas]] jm. [[Harju Pank|Harju Panga]] [[pankrot]]i järel taotles ta panga likvideerimiskomisjonilt kahjude hüvitamist 700 000 marga suuruses.<ref name="UUdTv" /> Seejärel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud [[Jaak Valge]] ja [[Magnus Ilmjärv]]. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]. Hiljem [[Jaak Valge]] avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks. Aastal [[1927]] osales ta [[Fenno-Ugria]] sihtasutuse rajamisel ja oli selle esimees. 21. oktoobril 1933 valiti ta [[Konstantin Pätsi viies valitsus|üleminekuvalitsuse]] [[riigivanem]]aks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaministriks riigivanema ülesannetes]] ja [[Peaminister|peaministriks]]. Konstantin Pätsi kandidatuur seati üles ka 1934. aastal toimuma pidanud [[Riigivanema valimised|riigivanema valimisteks]], milleks ta kogus 18 501 toetusallkirja<ref name="tFA65" />. Tema kandidatuur seati [[Viljandimaa|Viljandi]]- ja [[Pärnumaa]]l üles ka [[VI Riigikogu]] valimistel<ref name="5sHfO" />. Kartes valimiskaotust kehtestas Päts [[12. märts]]il [[1934]] üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas [[Johan Laidoner]]i [[Kaitseväe ülemjuhataja]]ks. Ta oli peaminister riigivanema ülesannetes, [[riigihoidja]] ja alates [[24. aprill]]ist [[1938]] Vabariigi President.<ref name="E1cNS" /> Seda perioodi nimetavad tema vastased "[[vaikiv ajastu|vaikivaks ajastuks]]". Ta algatas [[riigireform]]i, uue [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|presidentaalse põhiseaduse]] vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. 1934. aastal avas Päts [[Tallinna Kunstihoone]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Pekka Erelt]]|url=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|arhiivimisaeg=2017-07-26}}</ref> [[1935]]. aasta [[14. aprill]]il avas Päts [[Eesti Pank|Eesti Panga]] hoone.<ref name=":0" /> Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses [[1939]] Nõukogude Liiduga sõlmitud [[baaside leping|baaside leppe]] ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt [[17. juuni]]l [[1940]]. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti. "Korraga nähakse kõiges, mis tehti kolmekümnendatel, kas rumalusekiitust või klikisiseseid väärarvestusi. Mingi äraspidise mõnuga kirjeldatakse Pätsi, Laidoneri, Eenpalu, Uluotsa, Selterit, Piipu ''etc'' paadunud sulidena ja poolearuliste riigijuhtidena. Mõni ajaloouurija annab koguni mõista, et Eesti vabatahtlik loovutamine või mahamüümine Venemaale olnud ühe osa poliitikute pikemaajaline kava, mille Stalini-Hitleri pakt võimaldas viimaks ellu viia. Inimesed, kes pole vaevunud ennast põgusaltki kurssi viima tollal Euroopas ja Eestis toimunuga, žongleerivad sõnadega "diktatuur", "demokraatia hävitamine", "reetmine", "häbistav alistumine"."<ref name="xzztn" /> Tänapäeva rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti [[Andrei Ždanov]]i poolt kokku pandud uue valitsuse koosseis, juriidiliselt [[õigustühine|õigustühiseks]]. Sellele käsitlusele põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine.<ref name="Te6vR" /> [[21. juuni]]l 1940 andis Päts allkirja [[Andrei Ždanov]]i poolt kokku pandud [[Johannes Vares-Barbarus]]e valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Muuhulgas andis ta välja ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised. Pärast valimisi ja uue parlamendi esimest istungit [[21. juuli]]l allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Siiski nähtub olemasolevatest andmetest, et ta pidas end Vabariigi Presidendiks kuni surmani, eelmises lõigus toodud põhjusel. ===Konstantin Päts ja Soome saatkond Tallinnas=== 1923. aastal pakkus Konstantin Päts Soome saatkonnale võimaluse üürida ruumid temale kuuluvas hoones aadressil Kohtu 4, mille ta eelmisel aastal oli ostnud [[Uexküll]]idelt.<ref name="Jbvdo" /> Hiljem sai samal aadressil oma ruumid ka Ungari saatkond.<ref name="Fubcc" /> 1926. aastal tegi Päts ettepaneku maja ära osta; tal oli 25 miljonit marka võlgu pankrotistunud [[Harju Pank|Harju Pangale]].<ref name="Fubcc" /> Atašee Ville Niskase sõnul "Ta ütles, et teinud pakkumise raske südamega, aga et on vana Soome sõber, siis tunneb suurt kergendust, kui maja, millele ta on pühendanud nii palju tähelepanu, hoolt ja kannatust ja millest ta oli kujutlenud, et sellest saab tema vanaduspõlve kodu, läheks just Soome riigile."<ref name="p7BeK" /> Maja osteti 30. novembril 1926, Päts jäi sinna üürnikuna elama.<ref name="rMkmT" /> 1938. aastal kolis ta elama Kadrioru lossi, [[Viktor Päts]]i perekond elas Kohtu tänaval mai lõpuni 1940<ref name="PlqeH" />. Maailma ajaloos oli olukord, kus riigipea elab teise riigi saatkonna territooriumil, ainulaadne.<ref name="PlqeH" /> ===Vangistus=== [[File:KPäts Ufa.jpg|thumb|Mälestustahvel Konstantin Pätsile Ufas majal Kommunistitšeskaja tänav 37]] Päts vahistati nädal aega hiljem, [[30. juuli]]l 1940 oma [[Kloostrimetsa talu]]s ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Interneeritud alates 9. augustist 1940 koos perekonnaga ([[Viktor Päts]], [[Helgi Päts]], Olga Tünder, [[Matti Päts]], Henn Päts) [[Ufa]]s selleks eraldatud korteris. Kord nädalas pidi ta käima end registreerimas, ühtlasi toimusid ülekuulamised. Ettekannete järgi kiitsid Pätsid Eesti elu ja laitsid Vene oma, olid nõukogude võimu vastu vaenulikult meelestatud, ilmutasid kontrrevolutsioonilisi natsionalistlikke vaateid, laimasid NSV Liidu rahvus- ja rahupoliitikat, majandus- ja hariduspoliitikat.<ref name="Y3yKl" /> Konstantin Päts koos Viktor Pätsiga arreteeriti pärast Saksa-Nõukogude Liidu sõja algust, 26. juunil 1941. Teda süüdistati sidemetes Saksamaa diplomaatiliste ringkondadega, samuti selles, et ta oli Saksa luure esindaja Eestis ja tegutses NSV Liidu vastu, ka kontrrevolutsioonilisi ütlusi nõukogude võimu aadressil. 9. juulil 1941 esitati talle täpsustatud süüdistus [[§ 58]] 4. ja 10. punkti alusel (rahvusvahelise kodanluse abistamine nõukogude võimu kukutamiseks ja kontrrevolutsiooniline sabotaaž). 19. septembril 1942 saadeti Konstantin ja Viktor Päts Moskvasse, 23. veebruaril 1943 uurimine peatati erikorralduseni. Ta oli Kaasani vangla psühhiaatriahaiglas. Pärast Viktor Pätsi surma 4. märtsil 1952 eraldati Konstantin Pätsi kriminaalasi 5. aprillil Viktor Pätsi omast ja lõpetati 8. aprillil 1952.<ref name="lrmhV" /> 29. aprillil 1952 saadeti ta [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i [[Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. novembril 1954 pärast erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati [[sundravi]]lt. [[18. detsember|18. detsembrist]] kuni [[29. detsember|29. detsembrini]] [[1954]] viibis Päts [[Jämejala vaimuhaigla]]s, kust ta aga liiga suure tähelepanu ning Eesti elanike külastamiste tõttu kiiresti Eesti NSV tervishoiu ministri asetäitja [[Vladimir Pobus]]e korraldusel [[Kalinini oblast]]i Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. Pätsi isiku varjamiseks kasutati meditsiinidokumentides nime "Johannes Augusti poeg Päts". Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas<ref name="eY5vM" /> Buraševos [[1. jaanuar]]ist [[1955]] kuni [[18. jaanuar]]ini [[1956]], mil ta seal suri. == Säilmete otsimisest == Aastal 1988 otsisid [[Eesti NSV RJK]] endised töötajad [[Henn Latt]] ja [[Valdur Timusk]] üles Konstantin Pätsi haua [[Tver|Kalinin]]i (nüüd [[Tveri oblast]]is), see leiti Tverist 15&nbsp;km kaugusel asuvas külas, [[Buraševo]]s, kus asus haigla, mille üks patsient oli olnud Päts. Latil ja Timuskil õnnestus kohtuda Pätsi viimase raviarsti, Ksenija Gus­sevaga, kes kirjeldas Konstantin Pätsi matuseid ning näitas uurijatele presidendi umbkaudse haua asupaiga. Kõik nähtu dokumenteeriti videokaameraga, filmis kohalik Aleksandr Sokolov.<ref name="Videvik_11112010" /> Kui uurijad naasid Eestisse, siis anti presidendi pojapojale Matti Pätsile üle video. Peagi sõitis Matti koos [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i esindajatega [[Buraševo]]sse ja 22. juunil 1990 kaevati üles säilmed ning tehti [[Geneetiline info|geneetiliselt]] kindlaks, et leitud säilmete näol on tegu Konstantin Pätsiga<ref name="Videvik_11112010" /> Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21. oktoobril 1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul.<ref name="Sakala_18012011" />. Aastal 2010 külastas Henn Latt taas Buraševot ja sai teada, et pärast Eesti delegatsiooni lahkumist 1990. aastal koos väljakaevatud säilmetega, vallandati Buraševo asula [[külanõukogu]] esimees Nikolai Pankratjev, kes oli surnuaial tehtud välja­kaevamise eest vastutuse enda peale võtnud<ref name="Videvik_11112010" />. [[Pilt:Konstantin and Helma Päts.jpg|pisi|180px|Konstantin ja Helma Päts]] == Isiklikku == Konstantin Pätsi vennad olid [[Nikolai Päts|Nikolai]], [[Peeter Päts|Peeter]] ja [[Voldemar Päts]] ning õde Marianne Pung – õigusteadlase ja poliitiku, [[Riiginõukogu]] esimehe [[Mihkel Pung]]a abikaasa. 3/16. juunil [[1902]] abiellus Konstantin Päts luteri usku Wilhelma Ida Emilie Pedyga (sündinud Helma Peedi; 19/31. oktoober 1878 – august 1910). Neil oli kaks poega – 1903. aastal sündinud [[Leo Päts|Leo]] ja 1906. aastal sündinud [[Viktor Päts|Viktor]]. Helma Päts suri 1910. aastal Davosis [[tuberkuloos]]i, kui Konstantin Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust [[Krestõ vangla]]s Peterburis (aastatel 1910–1911) [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta revolutsioon]]i sündmustest osavõtu eest Eestis. Lapsed jäid Helma õe Johanna Peedi (1869–1939) hoolde. [[Riigivanem]]ana elas Konstantin Päts Toompeal [[Pikk jalg]] 11 asuvas ametikorteris ja Soome saatkonnas Tallinnas, viimased aastad elas Konstantin Päts aga oma [[Kloostrimetsa talu]]s (krunt nr 90) ja kasutas ka riigivanema suveresidentsi [[Oru loss]]i Ida-Virumaal. [[30. juuli]]l 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostrimetsa talust<ref name="6faES" />. == Konstantin Pätsi valitsused == Konstantin Päts juhtis [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutist Valitsust]] 1918.–1919. aastal ning Eesti Vabariigi valitsusi viiel korral. {{vaata|Eesti Ajutine Valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi esimene valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi teine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi kolmas valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi neljas valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi viies valitsus}} ==Kronoloogia== [[Pilt:Konstantin Pats 1934.jpg|pisi|Konstantin Päts 1934. aastal]] ===Riigijuhina=== * Ministrite nõukogu esimees ::24.02.1918−12.11.1918 * Peaminister ::12.11.1918−08.05.1919 * Riigivanem ::25.01.1921−21.11.1922 ::02.08.1923−26.03.1924 ::12.02.1931−19.02.1932 ::21.10.1933−24.01.1934 * Peaminister riigivanema ülesannetes ::24.01.1934−03.09.1937 * Riigihoidja ::03.09.1937−24.04.1938 * Vabariigi President ::24.04.1938−17.06.1940 ===Muudes ametites=== * 1900–1901 vandeadvokaat [[Jaan Poska]] abi [[Tallinn]]as * 1901–1905 ajalehe Teataja toimetaja * 1904–1905 Tallinna linnanõunik * 1905 Tallinna abilinnapea * 1908–1910 ajalehe Peterburi Teataja tegevtoimetaja * 1911–1916 ajalehe Tallinna Teataja toimetaja * 1917 [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimees * 1917–1918 [[Eesti Maavalitsus]]e esimees * 1918 [[Eesti Päästekomitee]] esimees * 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918–1919 sõjaminister. * 1922–1923 I [[Riigikogu]] esimees * 1917–1919 [[Maanõukogu]] liige * 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige * 1920–1937 I−V Riigikogu liige * 1919–1933 Kindlustusseltsi [[Eesti Lloyd]] esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige) * 1925–1929 [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik * 1925–1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 auesimees * 1927–1937 sihtasutuse [[Fenno-Ugria]] esimees * klubi [[Centum]] esimees asutamisest peale<ref name="sfGEo" /> * [[Harju Pank|Harju Panga]] nõukogu esimees * [[Tallinna Börsikomitee]] esimees * Sihtasutise [[M. Varese Toetusraha]] juhatuse esimees ==Tunnustus== *[[1924]] Püha Piiskop Platoni orden *[[1928]] [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse [[audoktor]] (dr. jur. h. c.) *[[1932]] valitud [[korp! Fraternitas Estica]] auvilistlaseks *[[14. veebruar]] [[1929]] [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi I klass]] *[[1935]] Püha Mauriitsiuse ja Püha Laatsaruse ühendatud Ordu (l´Ordine dei SS. Maurizio e Lazzarro)(Itaalia Kuningriik) suurrist *[[1937]] [[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Valge Roosi Rüütliordu]] Suurrist ketiga *[[1938]] Prantsuse Auleegioni suurpael *[[1938]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i tehnikateaduste audoktor (dr. sc. techn. h. c.) *[[1938]] [[Andhra ülikool]]i (The Andhra Research University, Indias) audoktor<ref name="lypP8" /> *[[1938]] [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige *[[1938]] [[Loodusvarade Instituut|Loodusvarade Instituudi]] auliige *[[1938]] Loodusuurijate Seltsi auliige *[[1938]] [[Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühing]]u auliige *[[1938]] [[Eesti Maleliit|Eesti Maleliidu]] auesimees *22. veebruar 1939 [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] auliige<ref name="PZIjf" /> *[[Piirimaade Selts]]i auliige (31. mai 1934)<ref name="09jc1" /> *[[Tori Hobuste Tõuselts]]i auliige (15. mai 1938)<ref name="fht2X" /> *[[Töötute Haritlaste Ühing]]u auliige<ref name="dRB6V" /> *[[Vabadusrist]]i I liigi 1. järk (23. veebruar 1920): "Eesti sõjalisele organiseerimisele pani aluse K. Päts juba Päästekomitees. Saksa vangist vabanedes astus K. Päts kohe Sõjaministeeriumi etteotsa. Riik oli hädaohus. Vaenlane oli riigi piiridesse sisse tunginud. Sõjaväge ei olnud. Sõjavägede formeerimises ja organiseerimises oli K. Päts'il kui Sõjaministril suurte raskustega võidelda. Sõjaministri energilisel korraldusel saadi takistustest ja raskustest üle. Vaenlase pealetungimine pandi seisma ja meie sõjavägi algas pealetungimist, mis meie võiduga lõppes. Naabritega hoidis K. Päts sõbralist vahekorda alal – Soome vabatahtlised olid meile suureks toeks kriitilisel silmapilgul. K. Päts aitas oma tahtejõuga ja püsivusega seisukorda päästa ka siis, kui vaenlane meil juba Tallinna külje all oli, ja sisemine korralagedus riiki ähvardas. Sõjaministeeriumile ja sõjaväele aitas Konstantin Päts kindla aluse rajada, mille peal võis kasvada meie rahvavägi."<ref name="OJpoz" /> *[[Vabadusrist]]i III liigi 1. järk *[[24. aprill]] [[1938]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi kett]] *[[24. aprill]] [[1938]] [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi teenetemärgi erisuurpael]]<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/7680/konstantin-pats</ref> *[[Looduskaitsemärk|Looduskaitsemärgi]] I järk *[[Roheline Rist|Rohelise Risti]] I järgu kaelaskantav märk<ref name="uyJeJ" /> *Kuldauraha Tallinna põllumajanduslikul näitusel (9. september 1935)<ref name="774f6" /> *Tallinna [[Mustpeade vennaskond|mustpeade vennaskonna]] auvend<ref name="34I0d" /> *Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (19. märts 1939)<ref name="suSmo" /> *[[Tallinna linna aukodanik]] *1939 [[Tartu linna aukodanik|Tartu aukodanik]] *[[Pärnu linna aukodanik]] *[[Narva]] linna aukodanik<ref>{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-09-20 |arhiivimisaeg=2017-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170921000717/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510 |url-olek=ei tööta }}</ref> *[[Tahkuranna vald|Tahkuranna valla]] aukodanik *Iru valla aukodanik *Voka valla aukodanik (31. juuli 1937)<ref name="zX2WH" /> *Aegna Merikindluste Ohvitseride Kogu auliige (vt. Sõjaministri käskkiri nr. 19 – 14. jaanuarist 194) *Kaitseliidu Kadrioru malevkonna auliige *Tema järgi on nimetatud roosisort '[[Staatspräsident Päts]]' *[[25. aprill]]il 1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium *Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler *XI Eesti üldlaulupeo ([[1938]]) patroon *XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu (SELL) üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon (17.-18. september 1938) *[[Eesti Punane Rist|Eesti Punase Risti]] auliige (26. veebruar 1934) *Sakala partisanide ühingu auliige, 26. detsember 1934<ref name="qG0Mr" /> *Tallinna Rotary klubi auliige (17. veebruar 1939) *Eesti loomakaitse suurpatroon (25. veebruar 1939)<ref name="ftQkB" /> *Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühingu auliige (diplom saadud 8. märtsil 1938) *Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (valitud 19. märtsil 1939) *31. mail 1938 lasti [[Pärnu jõgi|Pärnu jõkke]] 9000 Konstantin Pätsi nimelist [[lõhe]]maimu == Mälestuse jäädvustamine == [[File:Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus.jpg|thumb|Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus]] 1939 nimetati [[Kentmanni tänav]] Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks. Tema järgi on nimetatud ka Tallinna retrotramm Konstantin<ref>https://tallinncity.postimees.ee/4271221/fotod-ja-video-esimene-retrotramm-laheb-tana-liinile</ref> 25. juunil 1939 avati tema sünnitalu asukohas Tahkurannas [[Konstantin Pätsi ausammas|Konstantin Pätsi mälestussammas]]. Mälestussammas lõhuti 1940. aastal ning taasavati 1989. aastal. 2009. aastal avati Konstantin Pätsile mälestustahvel Venemaal [[Ufa]]s hoonel, kus ta koos perega elas väljasaadetuna aastatel 1940–1941.<ref name="TNgOG" /> 2015. aasta veebruaris avati mälestuskivi Buraševos Konstantin Pätsi algsel hauakohal.<ref name="IB479" />. Toilas Oru lossi varemete juures avati 23. veebruaril 2020 Konstantin Pätsi monument, mille autor on skulptor [[Aivar Simson]]. Samuti on kavas rajada Tallinna [[Konstantin Pätsi mälestusmärk]]. Alates [[1989]]. aastast meenutatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva mälestustalitusega [[Metsakalmistu]]l ja [[Kloostrimetsa]]s. Konstantin Pätsi on kehastanud filmis "[[Jõulud Vigalas]]" [[Peeter Simm]] ja draamasarjas "[[Tuulepealne maa]]" [[Indrek Taalmaa]]. Eesti Televisiooni sarjas "Poliitilised kired" ja "Sünniaasta" mängis Pätsi Peeter Kard. == Teosed == * "Minu elu: mälestusi ja kilde eluloost" (valimik artikleid ja kirju). Koostanud ja eessõna: [[Hando Runnel]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]] * "Eesti riik" I osa (valimik artikleid). Sari [[Eesti mõttelugu]]. Koostaja: [[Toomas Karjahärm]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]] * "Eesti riik" II osa. Sari [[Eesti mõttelugu]]. Koostajad [[Toomas Karjahärm]] ja [[Hando Runnel]], eessõna: [[Jüri Adams]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2001]] === Tõlked === * [[Aleksandr Butlerov]]. Kuidas mesilasi pidada. Tartu, 1897 * [[Adolf Damaschke]]. Kogukondliku omavalitsuse ülesanded. Tallinn, 1908, 2. trükk Tartu-Tallinn 1938. * [[Franz Lieber]]. [[Rahvavabadus ja omavalitsus]]. Peterburi, 1908. * [[Rudolf Diesel]]. Solidarismus. Tallinn, 1910 ==Vaata ka== *[[Eesti kutsealaste omavalitsuste loend (1940)]] *[[Konstantin Pätsi näopildiga postmargid]] *[[Konstantin Pätsi muuseum]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="N68ab">[http://www.parnupostimees.ee/2111457 Pimeduse katte all leidis teenekas mees viimse puhkepaiga abikaasa kõrval]. Pärnu Postimees, 4. märts 2005</ref> <ref name="y0Hgr">[http://www.petergen.com/bovkalo/duhov/rigadu.html Выпускники Рижского духовного училища 1888–1902, 1906, 1907, 1912, 1914 гг]</ref> <ref name="J0trq">Konstantin Päts. Eesti riik II. Ilmamaa, Tartu 2001, lk 13.</ref> <ref name="CX1Lo">[https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 "Vastsündinud vabariik sakste kanna all"], 2008/2, [[Tarkade Klubi]]</ref> <ref name="UUdTv">Kah Harju panga ohvrid. Rahvaleht, 1. aprill 1926, nr 39, lk 1</ref> <ref name="tFA65">Kandidaatide soovitusallkirjad arhiivi. Postimees, 23. märts 1934, nr. 81, lk. 1.</ref> <ref name="5sHfO">Esmaspäevaks esitati 196 kolmikut. Kaja, 27. veebruar 1934, nr. 49, lk. 3.</ref> <ref name="E1cNS">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.4.257a:3 Vabariigi presidendi pühalik tõotus]</ref> <ref name="xzztn">Enn Soosaar. Esseed ja artiklid. Nuripidine aastasada. Ajast, isast ja teistest. [[Enn Soosaare Sihtasutus]], [[Kirjastus SEJS]], Tallinn 2012, lk 92</ref> <ref name="Te6vR">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ |pealkiri=EV kontinuiteet 1940–1945 Enn Sarv |vaadatud=2004-10-01 |arhiivimisaeg=2004-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20041001101651/http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Jbvdo">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 88</ref> <ref name="Fubcc">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 90</ref> <ref name="p7BeK">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 90–91</ref> <ref name="rMkmT">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 96</ref> <ref name="PlqeH">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 176</ref> <ref name="Y3yKl">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid. Tammerraamat, 2008, lk. 160.</ref> <ref name="Videvik_11112010">[https://web.archive.org/web/20110720130426/http://www.videvik.ee/?id=1939 Kuidas leiti K. Pätsi põrm] – Videvik, nr 40 (979), 11. november 2010.</ref> <ref name="lrmhV">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid. Tammerraamat, 2008, lk. 161.</ref> <ref name="Sakala_18012011">[http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=373818 Esimese presidendi viimne teekond kodumulda algas uskumatult] – Sakala, 18. jaanuar 2011.</ref> <ref name="eY5vM">[[Kuulo Kutsar]], Presidendi elu viimane lehekülg, [[Vikerkaar]], 1990/3 lk 47-44</ref> <ref name="6faES">Robert Nerman, [http://www.tallinnapostimees.ee/18689/president-pats-tundis-oma-kloostrimetsa-talus-iga-puud/ President Päts tundis oma Kloostrimetsa talus iga puud], Tallinna Postimees, 4.07.2008</ref> <ref name="sfGEo">Centum – meie "ülemkoda". Rahvaleht, 26. september 1934, nr. 113, lk. 3.</ref> <ref name="lypP8">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.300:2 Andhra Reseach'i Ülikooli õigusteaduse audoktori diplom]</ref> <ref name="PZIjf">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:3 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="09jc1">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:4 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="fht2X">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:5 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="dRB6V">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:9 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="OJpoz">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.216:46 Valitsuse koosolekute protokollid]</ref> <ref name="uyJeJ">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.276:2 K. Pätsile annetatud Läti "Kolme Tähe", Vabaduse Risti esimese järgu aumärgid ja Rohelise Risti I klassi teenetemärgi diplomid]</ref> <ref name="774f6">Enneolematu rahvatung Tallinna näitusel. Kaja, 9. september 1935, nr. 212, lk. 7</ref> <ref name="34I0d">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.299:2 Tallinna Mustpeade Vennaskonna esimees-vanema pöördumine K. Pätsi poole tema auvennaks astumise puhul]</ref> <ref name="suSmo">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:2 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="zX2WH">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.298:2 Väljavõte Voka vallavolikogu koosoleku protokollist K. Pätsi valla aukodanikuks valimise kohta]</ref> <ref name="qG0Mr">Sakala partisanid minevikku jälgimas. Uus Sõna, 28. detsember 1934, nr. 4, lk. 4.</ref> <ref name="ftQkB">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.305:3 Eesti Loomakaitse Ühingu Liidu teadaanne loomakaitse suurpatrooniks nimetamise kohta]</ref> <ref name="TNgOG">[https://web.archive.org/web/20160829033518/http://mkset.ru/news/nonstop/22613/ mkset.ru: В Уфе дом президента Эстонии Константина Пятса до сих пор стоит разрушенным], 21. oktoober 2014</ref> <ref name="IB479">[https://www.youtube.com/watch?v=ygX0J_uMJBY Henn Latt: Konstantin Pätsi mälestuskivi avamine Burashevos], 28. veebruar 2015</ref> }} ==Kirjandus== * "K. Päts: tema elu ja töö. Kaasaeglaste mälestusi". Koostanud [[Artur Tupits]], [[Tallinn]] [[1934]], 445 lk * Artur Tupits, "Konstantin Päts: Eesti riigi rajaja". Tallinn [[1936]] * [[Friido Toomus]], "K. Päts ja Eesti tulevik". [[Tartu]] [[1937]] * Friido Toomus, "Konstantin Päts ja riigireformi aastad". Tartu–Tallinn [[1938]] * [[Eduard Laaman]], "Konstantin Päts: poliitika- ja riigimees". [[Noor-Eesti]], [[Tartu]] [[1940]]; 2. trükk: [[Vaba Eesti (kirjastus)|Vaba Eesti]], [[Stockholm]] [[1949]] * Märt Raud, "Riigiehitaja Konstantin Päts". Stockholm [[1977]] * [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]], "Kaks suurt: [[Jaan Tõnisson]], Konstantin Päts ja nende ajastu". [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] [[1953]]; 2. trükk [[Olion]], [[Tallinn]] [[1991]] * [[Küllo Arjakas]], "Ausalt & Avameelselt Eesti suurmeestest. Konstantin Päts". [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], [[Tallinn]] 1990 * [[Elmar Tambek]], "Tõus ja mõõn" (I-II). [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] [[1964]]; 2. trükk: [[Olion]], Tallinn [[1992]]–[[1993]] * "President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees", Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud [[Magnus Ilmjärv]], [[Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]], 1993 146lk * "Konstantin Pätsi tegevusest: artiklite kogumik". Koostanud [[Küllo Arjakas]]. [[Konstantin Pätsi Muuseum]], Tallinn [[2002]], 135 lk * [[Martti Turtola]], "President Konstantin Päts: Eesti ja Soome teed". Soome keelest tõlkinud [[Maimu Berg]]. [[Tänapäev]], Tallinn [[2003]] * "Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist". Koostanud [[Anne Velliste]]. Kirjastus Konstantin Pätsi Muuseum, [[2007]], 290 lk * Kuulo Kutsar. Presidendi elu viimane lehekülg. Vikerkaar, märts 1990, nr. 3, lk. 47–57. * Ilmar Soomere. Konstantin Päts Jämejala haiglas. Vikerkaar, detsember 1988, nr. 12, lk. 80–81. * Vabariigi President Konstantin Päts astus pidulikult ametisse. Uus Eesti, 25. aprill 1938, nr. 113, lk. 1. * President K. Päts India ülikooli audoktoriks. [[Uus Eesti]], 31. detsember 1938, nr. 356, lk. 3. * Meie riik on asutamisjärgust välja jõudnud. Uus Eesti, 24. aprill 1939, nr. 111, lk. 3. * Vabariigi Presidendi tööpäev. Uus Eesti, 23. veebruar 1939, nr. 53, lk. 2. * Tallinn sai Konstantin Pätsi nimelise tänava. Uus Eesti, 22. juuni 1939, nr. 167, lk. 19. * Peeter Järvelaid. Presidendi institutsioon Eesti kultuuris. – Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk. 19. * Olev Remsu. Buraševo hullud. Tänapäev, 2019. * [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:378347 "Konstantin Päts : bibliograafia"]. Koostajad: Sirje Madison, Kristiina Kaju, Marge Allandi, Margit Tammur, Kristiina Viks, Gerli Köösel, Eve Toomra, Mare Kurvet. Toimetaja: Kai Ellip. Autor: Konstantin Pätsi Muuseum, Rein R (firma), 2019. * [[Toomas Karjahärm]]. "Konstantin Päts: poliitiline biograafia. I osa, Vabameelne opositsionäär (1874-1916)". (Toimetanud [[Kai Tafenau]], [[Helina Tammann]]), Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. * [[Ago Pajur]]. "Konstantin Päts: poliitiline biograafia. II osa, Riigimees (1917-1956)". (Toimetanud [[Katre Kaju]], [[Helina Tammann]]), Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaat}} {{vikitekstid|Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Konstantin Päts|Eesti Entsüklopeedia artikkel Konstantin Pätsist (1936)}} *[http://filmi.arhiiv.ee/index.php?show=asutusest&lang=est&is_inc=audio&separ_l=1 Eesti Vabariigi riigihoidja K. Päts’i kõne 31.12.1937 (atsetaatalusel heliplaat Eesti Filmiarhiivis)] *[http://filmi.arhiiv.ee/video/1939.mpg Vabariigi President Konstantin Päts kõnelemas Eesti Vabariigi 21. aastapäeva paraadil 24.02.1939 (film)] *[http://filmi.arhiiv.ee/audio/k_p2ts_%2031.12.1937.mp3 Kõne 31. detsembril 1937] * {{ISIK|2863}} *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23611 Ohvitseride andmekogu] * [http://www.postimees.ee/?id=52947 Sudoplatov Pätsi vastu: mida kirjutas Nõukogude spioon presidendi kohta] – Postimees, 29. november 2008. *[https://konstantin-patsi-jalgedes.ee/ Konstantin Pätsi jälgedes] *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.5.1154:1 Konstantin Pätsi teenistuskiri Rahvusarhiivis] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=[[1918]]–[[1919]] | järgnev=[[Otto Strandman]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ants Piip]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1921]]–[[1922]] | järgnev=[[Juhan Kukk]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Riigikogu esimees]] | aeg=[[1922]]–[[1923]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1923]]–[[1924]] | järgnev=[[Friedrich Akel]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Otto Strandman]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1931]]–[[1932]] | järgnev=[[Jaan Teemant]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Karl August Einbund]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1932]]–[[1933]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Tõnisson]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1933]]–[[1934]] | järgnev=Peaminister riigivanema ülesannetes}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Riigivanem | nimi=[[Eesti peaminister]]<br><small>([[Peaminister Riigivanema ülesannetes]])</small> | aeg=[[1934]]–[[1937]] | järgnev=[[Kaarel Eenpalu]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti president]] | aeg=[[1938]]–[[1940]] | järgnev=[[Jüri Uluots]]<br><small>([[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]])</small>}} {{lõpp}} {{Eestipresident}} {{Eestivj}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Päts, Konstantin}} [[Kategooria:Konstantin Päts]] [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Eesti riigivanemad]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmed]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]] [[Kategooria:Eesti Maarahva Liidu poliitikud‎]] [[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Vanematekogu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]] [[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Püha Piiskop Platoni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Pärnu aukodanikud]] [[Kategooria:Tallinna aukodanikud]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liikmed]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Tallinna Mustpeade vennaskonna liikmed]] [[Kategooria:Looduskaitsemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule ümbermaetud]] [[Kategooria:Sündinud 1874]] [[Kategooria:Surnud 1956]] [[Kategooria:Narva aukodanikud]] ctpcnq3saow43ejpgecwxv35k80henn Nüüdisaegsed olümpiamängud 0 5692 6183584 6171902 2022-08-26T08:17:52Z 2A01:CB09:8020:C4C0:914D:A064:469C:A9E4 Université Paris-Sorbonne wikitext text/x-wiki [[Fail:Olympic flag.svg|pisi|300px|[[Olümpialipp]]]] '''Nüüdisaegsed olümpiamängud''' ehk '''kaasaegsed olümpiamängud''' ehk '''olümpiamängud''' on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade [[võistlus]], kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt.<ref name="britannica" /> Nii [[suveolümpiamängud|suve-]] kui ka [[taliolümpiamängud|taliolümpiamänge]] korraldatakse iga nelja aasta tagant, kuid kordamisi, mistõttu toimuvad olümpiamängud iga kahe aasta tagant. Nüüdisaegsed olümpiamängud on inspireeritud [[antiikolümpiamängud]]est, mida peeti [[8. sajand eKr|8. sajandist eKr]] kuni [[4. sajand|4. sajandini pKr]] [[Vana-Kreeka|Kreeka]]s [[Olümpia]]s. [[1894]]. aastal asutas parun [[Pierre de Coubertin]] [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] (ROK), mis on [[olümpialiikumine|olümpialiikumise]] kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses [[olümpiaharta]]st. Olümpialiikumise areng [[20. sajand|20.]] ja [[21. sajand]]il on toonud olümpiamängude korraldusse mitmeid muutusi – jää- ja talispordialadel võistlemiseks loodi taliolümpiamängud, [[puue|puudega]] sportlaste jaoks [[paraolümpiamängud]] ning [[teismeline|teismeliste]] sportlaste jaoks [[noorte olümpiamängud]]. ROK on pidanud kohanema nii majanduslike, poliitiliste kui ka tehniliste muutustega, mistõttu on olümpiamängud liikunud [[amatöörsport|harrastusspordilt]], mis oli Coubertini nägemus, [[Elukutseliste sport|elukutseliste spordi]] suunas. [[Massimeedia]] üha suurenev tähtsus tõstis päevakorda [[sponsorlus]]e ja [[reklaam]]i lubamise. Maailmasõdade tõttu tühistati 1916., 1940. ja 1944. aasta olümpiamängud. [[Külm sõda|Külma sõja]] aegsed [[boikott|boikotid]] vähendasid 1980. ja 1984. aasta olümpiamängude võistlejate arvu. Lisaks ROK-ile on olümpialiikumisse kaasatud [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid]], [[rahvuslikud olümpiakomiteed]] ja tulevaste [[olümpiamängude korralduskomitee]]. Olümpiamängude korraldajalinna ehk [[olümpialinn]]a valib ROK; kooskõlas olümpiahartaga vastutab olümpialinn olümpiamängude korraldamise ja rahastamise eest. ROK kinnitab ka [[olümpiamängude programm]]i ehk spordialad, milles olümpiamängudel võisteldakse. Olümpiamängudega on seotud mitmed [[rituaal]]id ja [[sümbol]]id, näiteks [[olümpialipp]], [[olümpiatuli]] ning [[olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia|ava- ja lõputseremoonia]]. Suve- ja taliolümpiamängudel võistleb 33 spordi- ja peaaegu neljasajal võistlusalal rohkem kui kolmteist tuhat sportlast. Igal võistlusalal esimese, teise ja kolmanda koha saavutanud sportlasele antakse olümpiamedal, vastavalt kuld-, hõbe- ja pronksmedal. Olümpiamängud on kasvanud niivõrd suureks, et peaaegu iga maa ja rahvus on spordivõistlusel esindatud. Olümpiamängude suurus on pannud olümpialiikumise proovile mitmes vallas: boikotid, [[doping]]u kasutamine, [[korruptsioon]]iskandaalid ja [[terrorism]]. Iga kahe aasta tagant avaneb tundmatutel sportlastel tänu olümpiamängudele ja nende suurele meediakajastusele võimalus koguda nii rahvuslikku kui ka rahvusvahelist tuntust. Olümpiamängud annavad ka olümpialinnale ja spordivõistlust võõrustavale maale võimaluse end maailmale näidata. == Antiikolümpiamängud == {{vaata|Antiikolümpiamängud}} [[Pilt:Olympia-stadion.jpg|pisi|vasakul| Staadion [[Olümpia]]s]] Antiikolümpiamängud olid iga nelja aasta tagant [[Olümpia]]s peajumal [[Zeus]]i auks peetud [[religioon|religioossed]] spordipidustused, kus võistlesid [[Vana-Kreeka]] [[polis|linnriike]] esindavad [[sportlane|sportlased]]. Olümpiamängudel võisteldi nii [[spordialade loend|spordi-]] kui ka võitlusaladel, näiteks [[maadlus]], [[pankraation]] ja [[hobuste võiduajamine]]. [[Konflikt]]is olevad linnriigid pidid olümpiamängude ajaks omavahelised erimeelsused kõrvale jätma – sõjategevusest loobumist kutsuti [[olümpiarahu]]ks.<ref name="1vgTU" /> Rahusoov on osa olümpiamängude müüdist, kuna tegelikult mängude ajaks sõdimist Kreekas ei peatatud; tänu vaherahule julgesid Olümpiasse teel olevad [[palverännak|palverändurid]] liikuda ka vaenlase territooriumi kaudu, sest nad olid Zeusi kaitse all.<ref name="QJNCG" /> Olümpiamängude idee ja sünd on seotud [[müüt]]ide ja [[legend]]idega.<ref name="young" /> Ühe müüdi järgi oli mängude rajajaks [[Herakles]] koos isa Zeusiga<ref name="young" /><ref name="pindar" /><ref name="q1kZC" /> – arvatakse, et Herakles hakkas kutsuma mänge olümpiamängudeks ning seadis sisse tava, mille järgi peeti mänge iga nelja aasta tagant.<ref name="pindar" /> Pärast [[Heraklese vägitööd|kaheteist kangelasteo]] sooritamist ehitas Herakles isa auks [[olümpiastaadion]]i. Herakles kõndis valminud olümpiastaadionil 200 sammu ja nimetas selle vahemaa [[staadion (pikkusühik)|staadioniks]], mis võeti hiljem kasutusele pikkusühikuna. Esimesed olümpiamängud peeti arvatavasti [[776 eKr|776. aastal eKr]], kuna Olümpiast on leitud pealiskirjaga tahvel, kus on kirjas alates 776 eKr iga nelja aasta tagant peetud jooksuvõistluse võitjad.<ref name="sX4WB" /> Antiikolümpiamängudel võisteldi jooksualadel, viievõistluses ([[kaugushüpe]], [[kettaheide]], [[odavise]], [[staadionijooks]] ja [[maadlus]]), [[rusikavõitlus]]es, maadluses, pankraationis ja [[ratsasport|ratsaspordis]].<ref name="kcAzi" /><ref name="Jm4hP" /> Esimeseks olümpiavõitjaks tuli staadionijooksus [[Elis]]est pärit kokk [[Koroibos]].<ref name="FsoQ8" /> [[Religioon]] oli antiikolümpiamängudel väga tähtsal kohal – spordivõistlusi peeti koos [[ohverdamine|ohverdusrituaalidega]], mille käigus avaldati austust lisaks Zeusile (kelle [[Pheidias]]e valmistatud [[Zeusi kuju Olümpias|kuju]] asus Olümpia [[tempel|templis]]) ka [[vanakreeka mütoloogia]] kuningale [[Pelops]]ile, kes oli pidanud koos [[Pisa (Elis)|Elise Pisa]] kuninga [[Oinomaos]]ega kaarikusõiduvõistlusi.<ref name="jRneL" /> Olümpiavõitjaid austati, neid tehti surematuks luuletustes ja nende auks püstitati ausambaid.<ref name="nGSPJ" /> Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant – seda ajavahemikku kutsuti [[olümpiaad]]iks, mida vanakreeklased kasutasid ajaühikuna. Olümpiamängud olid osa [[Panhelleni mängud]]est, kuhu kuulusid veel [[Püütia mängud|Püütia]], [[Nemea mängud|Nemea]] ja [[Isthmose mängud]].<ref name="9qhHZ" /> Antiikolümpiamängude kõrgaeg oli [[5. sajand eKr|5.]] ja [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]], misjärel hakkas mängude tähtsus langema, kuna [[Rooma riik|Vana-Rooma]] võim ja mõju Kreekas suurenes. Antiikolümpiamängude lõpuaega ei ole teada, aga arvatakse, et viimased mängud peeti [[393]]. aastal, kui [[keiser]] [[Theodosius I]] keelustas [[paganlus]]e ja selle praktiseerimise [[tava]]d.<ref name="crowther" /> Teise arvamuse järgi peeti viimased antiikolümpiamängud [[426]]. aastal, kui keiser [[Theodosius II]] käskis lammutada kõik Kreeka templid.<ref name="crowther" /> == Nüüdisaegsed olümpiamängud == === Eelkäijad === [[Fail:Brookes 1876.jpg|pisi|püsti|[[Wenlocki olümpiamängud]]e looja dr. [[William Penny Brookes]]]] Alates [[17. sajand]]ist on mitmeid spordiüritusi nimetatud "olümpiaks". [[Inglismaa]]l [[Chipping Campden]]i lähedal korraldati [[Cotswoldi olümpiamängud|Cotswoldi olümpiamänge]] (Cotswold Olimpick Games), kus võisteldi mitmel spordialal. Mängude looja ja eestvedaja aastatel [[1612]]–[[1642]] oli [[advokaat]] [[Robert Dover]]. [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e korraldusõiguse kandidatuuri ajal nimetas [[Suurbritannia Olümpiakomitee]] Cotswoldi olümpiamänge "Briti olümpiatraditsiooni alusepanijaks".<ref name="PyP2Z" /> Antiikolümpiamängude traditsiooni püüti taaselustada [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal, kui aastatel [[1796]]–[[1798]] korraldati igal aastal olümpiapidustusi "L'Olympiade de la République, kus võisteldi mitmel antiikolümpiamängude spordialal. 1796. aasta mängudel kasutati esimest korda spordivõistlusel [[meetermõõdustik]]ku.<ref name="v0X7m" /> [[1850]]. aastal hakkas dr. [[William Penny Brookes]] Inglismaal [[Much Wenlock]]is [[Shropshire]]'is korraldama spordivõistlusi Olympian Class. [[1859]]. aastal muutis Brookes mängude nime [[Wenlocki olümpiamängud]]eks (Wenlock Olympian Games); neid mänge peetakse tänapäevani igal aastal.<ref name="6hXL2" /> [[1860]]. aastal asutas Brookes [[Wenlocki olümpiaselts]]i.<ref name="UFEFz" /> Aastatel [[1862]]–[[1867]] toimusid [[John Hulley]] ja [[Charles Melly]] eestvedamisel [[Liverpool]]is igal aastal suured olümpiapidustused (Grand Olympic Festival). Need olid esimesed rahvusvahelised spordivõistlused, kus osalesid ainult [[amatöörsportlane|amatöörsportlased]]; võistelda lubati ainult meessportlastel.<ref name="vWADH" /><ref name="yRX7U" /> [[1896. aasta suveolümpiamängud|Esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude]] korraldus ja võistlusprogramm sarnanes väga Liverpooli olümpiamängude omaga.<ref name="D7S4y" /> [[1865]]. aastal asutasid Hulley, Brookes ja [[Ernst Georg Ravenstein]] Liverpoolis Rahvusliku Olümpiakomitee, mida peetakse Suurbritannia Olümpiakomitee eelkäijaks. Rahvusliku Olümpiakomitee põhikirjast kujunes hiljem [[olümpiaharta]] alusraamistik.<ref name="jUDWY" /> [[1866]]. aastal korraldati Londoni [[Kristallpalee]]s Suurbritannia rahvuslikud olümpiamängud.<ref name="LzBID" /> === Olümpiamängude taaselustamine === [[Fail:Baron Pierre de Coubertin.jpg|pisi|püsti|Parun [[Pierre de Coubertin]]]] Kreeka soov taaselustada olümpiamängude traditsioon sai alguse koos [[Kreeka iseseisvussõda|Kreeka iseseisvussõja]]ga [[Osmanite riik|Osmanite riigist]] [[1821]]. aastal. Olümpiamängude mõtte pakkus esimesena välja [[luuletaja]] ja ajalehe[[toimetaja]] [[Panagiótis Soútsos]] [[1833]]. aastal avaldatud luuletuses "Surnute dialoog".<ref name="msOho" /> Kreeka [[Rumeenia|rumeenlasest]] jõukas [[filantroop]] [[Evangelos Zappas]] kirjutas [[1856]]. aastal kuningas [[Otto I (Kreeka)|Otto I]]-le, et soovib olümpiamängude taaselustamist rahastada.<ref name="young2" /> Zappase rahalise toetusega toimusid esimesed [[Zappase olümpiamängud|olümpiamängud]] [[1859]]. aastal [[Ateena]] linnaväljakul; mängudel osalesid sportlased Kreekast ja Osmanite riigist. Zappas rahastas [[Panathinaikó staadion]]i [[restaureerimine|restaureerimist]], et seal saaks pidada kõiki tulevasi olümpiamänge.<ref name="young2" /> Panathinaikó staadionil korraldati [[1870]]. ja [[1875]]. aasta olümpiamängud.<ref name="kNYRG" /> 1870. aasta mängudel oli 30 000 pealtvaatajat; 1875. aasta mängude kohta ei ole ametlikku pealtvaatajate arvu teada.<ref name="ygqr6" /> [[1890]]. aastal, olles külastanud Wenlocki olümpiaseltsi korraldatud mänge, tekkis prantsuse parun [[Pierre de Coubertin]]il idee luua [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK).<ref name="rugby" /> Tuginedes Brookesi ja Zappase arusaamadele, soovis Coubertin panna aluse vahetuva korraldusõigusega rahvusvahelistele olümpiamängudele, mis toimuksid iga nelja aasta tagant.<ref name="rugby" /> Coubertin esitles oma ideed ROK-i esimesel [[olümpiakongress]]il, mis toimus [[16. juuni|16.]]–[[23. juuni]]l [[1894]] [[Pariisi Ülikool]]is. Kongressi viimasel päeval otsustati, et esimesed ROK-i egiidi all toimuvad olümpiamängud peetakse [[1896]]. aastal Ateenas.<ref name="PGmOy" /> [[ROK-i president|ROK-i esimeseks presidendiks]] valiti Kreeka kirjanik [[Dimítrios Vikélas]].<ref name="QVVRe" /> === 1896. aasta olümpiamängud === {{vaata|1896. aasta suveolümpiamängud}} [[Fail:Stamp of Greece. 1896 Olympic Games. 2l.jpg|pisi|püsti|1896. aasta olümpiamängude [[postmark]]]] [[Fail:1896 Olympic opening ceremony.jpg|pisi|vasakul|püsti|1896. aasta olümpiamängude avatseremoonia [[Panathinaikó staadion]]il]] ROK-i egiidi all toimusid esimesed olümpiamängud [[1896]]. aastal [[Ateena]]s [[Panathinaikó staadion]]il. Olümpiamängudel oli esindatud 14 maa 241 sportlast, kes võistlesid 43 alal.<ref name="8yWHX" /> Evangelos Zappas oli koos [[nõbu]] [[Konstantinos Zappas|Konstantinos]]ega annetanud Kreeka valitsusele tulevaste olümpiamängude tarvis raha, mida kasutati esimeste olümpiamängude korralduskulude katmiseks.<ref name="XrMFy" /><ref name="oMW83" /><ref name="Qv4Wc" /> Staadioni [[restaureerimine|restaureerimist]] toetas Kreeka rikkur [[Georgios Averoff]].<ref name="young3" /> Kreeka valitsus eraldas olümpiamängude korraldamiseks samuti raha, mida loodeti tagasi teenida piletite ja olümpiamängudele pühendatud mälestus[[postmark|markide]] müügiga.<ref name="young3" /> Nii Kreeka ametiisikud kui ka avalikkus suhtusid olümpiamängude korraldamisse väga entusiastlikult, mida hindasid ka paljud sportlased, kes isegi nõudsid, et Ateenast saaks alaline [[olümpialinn]]. ROK-i visiooni järgi pidi olümpiamängude korraldusõigus siiski vahetuma maailma eri linnade vahel – [[1900. aasta suveolümpiamängud|järgmised olümpiamängud]] peeti [[1900]]. aastal [[Pariis]]is.<ref name="HqVdW" /> === Muudatused === {{vaata|Suveolümpiamängud}} Pärast edukaid esimesi nüüdisaegseid olümpiamänge tabas [[olümpialiikumine|olümpialiikumist]] mõõnaaeg, mis ohustas olümpiamängude traditsiooni jätkumist. Olümpiamängud olid nii [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aastal]] [[Pariis]]is kui ka [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aastal]] [[Saint Louis]]es [[maailmanäitus]]e "kõrvaletendused". Pariisi olümpiamängud olid esimesed, kus lubati võistelda naissportlastel, kuid neil olümpiamängudel ei olnud staadionit. Saint Louise olümpiamängudel osales 650 sportlast, kellest 580 olid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]].<ref name="h22f4" /> Olümpialiikumine elavnes pärast Ateenas korraldatud [[1906. aasta vaheolümpiamängud|1906. aasta vaheolümpiamänge]]. Kuna 1906. aasta olümpiamängud olid teised mängud ühe olümpiaadi jooksul, ei olnud need ROK-i poolt tunnustatud; ühtegi vaheolümpiamänge ei ole hiljem peetud. Ateena vaheolümpiamängude vastu oli suur avalik huvi ning neil osales palju eri maade sportlasi. Alates vaheolümpiamängudest on olümpiamängude populaarsus ja suurus üha kasvanud.<ref name="5sDBJ" /> ==== Taliolümpiamängud ==== {{vaata|Taliolümpiamängud}} [[Fail:Bundesarchiv Bild 102-05472, St. Moritz, Winterolympiade.jpg|püsti=0.93|pisi|[[Jäähoki]] võistlus [[1928. aasta taliolümpiamängud]]el [[Sankt Moritz]]is]] Taliolümpiamängud kutsuti ellu selleks, et sportlased saaks võistelda [[lumi|lumel]] ja [[jää]]l harrastatavates spordialades, mida on geograafilistel põhjustel [[suveolümpiamängud]]e raames keeruline korraldada. [[Iluuisutamine]] oli suveolümpiamängude kavas nii [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908.]] kui ka [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920. aastal]] ning [[jäähoki]] 1920. aastal. Soovides suurendada talispordialade arvu olümpiamängudel, otsustas ROK [[1921]]. aasta [[olümpiakongress]]il [[Lausanne]]'is kutsuda ellu olümpiamängude talivariandi. [[1924. aasta taliolümpiamängud|Esimesed taliolümpiamängud]], mis koosnesid 11-päevasest talispordinädalast, peeti [[1924]]. aastal [[Prantsusmaa]]l [[Chamonix]]'s kolm kuud enne [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi suveolümpiamänge]].<ref name="F4YT3" /> Esialgu plaaniti nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldada ühel aastal ja samas riigis, kuid sellest loobuti üsna pea. ROK-i korraldusel hakati taliolümpiamänge pidama iga nelja aasta tagant suveolümpiamängudega samal aastal.<ref name="KZ5nA" /> Pärast [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992. aasta Albertville'i taliolümpiamänge]] otsustati alates [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aastast]] hakata taliolümpiamänge korraldama iga nelja aasta tagant ja kaks aastat pärast suveolümpiamänge. ==== Paraolümpiamängud ==== {{vaata|Paraolümpiamängud}} [[Fail:2008 Summer Paralympics Wheelchair tennis - women.jpg|pisi|Naiste [[ratastoolitennis]]e võistlus [[2008. aasta suveparaolümpiamängud]]el [[Peking]]is]] [[Ludwig Guttmann|Sir Ludwig Guttmann]], kes soovis pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] edendada sõdurite taastusravi, korraldas samal ajal koos [[1948. aasta suveolümpiamängud|1948. aasta Londoni olümpiamängudega]] mitme haigla vahel spordiürituse. Sellest üritusest kasvas välja iga-aastane spordifestival, millega Guttmann ja teised korraldajad soovisid teadvustada spordi tähtsust [[puue|puudega]] inimeste tervenemise juures. [[1960. aasta suveolümpiamängud]]e ajaks kogunes Guttmanni algatusel [[Rooma]]sse 400 sportlast, kes võistlesid "paralleelolümpial", mida peetakse [[1960. aasta paraolümpiamängud|esimesteks paraolümpiamängudeks]]. Alates nendest mängudest on paraolümpiamängud toimunud igal olümpiamängude aastal. Alates [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988. aasta Seouli suveolümpiamängudest]] on paraolümpiamänge võõrustanud sama aasta olümpialinn.<ref name="hYb59" /> [[2001]]. aastal sõlmisid ROK ja [[Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee]] kokkuleppe, mille kohaselt pannakse nii tava- kui ka paraolümpiamängude korraldamise kohustus kirja olümpialinna kokkuleppesse.<ref name="phxBy" /><ref name="lUXoG" /> Kahe komitee kokkuleppe järgi on olümpiamänge peetud alates [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta Pekingi suveolümpiamängudest]]. Londoni olümpiamängude korralduskomitee president [[Sebastian Coe]] on sõnanud [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012. aasta suve]]- ja [[2012. aasta suveparaolümpiamängud|paraolümpiamängude]] kohta: {{cquote | Me soovime muuta rahva hoiakut puudega inimeste suhtes, pühitseda paraolümpiasporti ning kinnitada, et need kaks olümpiamängu käivad käsikäes.<ref name="C1r5r" /> }} ==== Noorte olümpiamängud ==== {{vaata|Noorte olümpiamängud}} [[Pilt:YOGOpeningCeremony-ParadeofFlags-Singapore-20100814-02.jpg|pisi|[[2010. aasta noorte suveolümpiamängud]]e avatseremoonia [[Singapur]]is]] Noorte olümpiamängud loodi olümpiamängude kõrvale selleks, et anda 14–18aastastele sportlastele võimalus omavahel võistelda. Noorte olümpiamängude idee algatas [[2001]]. aastal [[ROK-i president]] [[Jacques Rogge]]; mängude korraldamine kinnitati [[2007]]. aastal [[ROK-i istungjärgud|ROK-i 119. istungjärgul]].<ref name="VPPcW" /><ref name="5Cox5" /> [[2010. aasta noorte suveolümpiamängud|Esimesed noorte suveolümpiamängud]] toimusid [[2010]]. aasta augustis [[Singapur]]is ning [[2012. aasta noorte taliolümpiamängud|taliolümpiamängud]] kaks aastat hiljem jaanuaris [[Austria]]s [[Innsbruck]]is.<ref name="5J5rc" /> Noorte olümpiamängud on olümpiamängudega võrreldes lühemad – suvemängud kestavad kaksteist ja talimängud üheksa päeva.<ref name="wK1Pm" /> ROK-i reeglite järgi võib noorte suveolümpiamängudel osaleda kuni 3500 sportlast ja 875 ametnikku ning taliolümpiamängudel 970 sportlast ja 580 ametnikku.<ref name="ZFyJG" /><ref name="S7yCu" /> Noorte olümpiamängude programm kattub olümpiamängude programmiga, aga spordi- ja võistlusalade arv on väiksem ning lubatud on segavõistkonnad, mis koosnevad näiteks mitme maa esindajatest või mõlemast soost.<ref name="Gl8RJ" /> === Osalevad sportlased ja maad === 1896. aastal osales [[1896. aasta suveolümpiamängud|esimestel nüüdisaegsetel olümpiamängudel]] 241 võistlejat 14 maalt ning kavas oli 43 võistlusala;<ref name="iocfactsheet" /> [[2012. aasta suveolümpiamängud]]eks oli võistlejate arv kasvanud 10 500 ja osalevate maade arv 204-ni; võistlusalasid oli Londonis 302.<ref name="gWvqh" /> Taliolümpiamängudel on osalejaid vähem – [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el [[Vancouver]]is osales 82 maa 2566 sportlast, kes võistlesid 86 alal.<ref name="b0ItB" /><ref name="rACNX" /> Olümpiamängude ajal majutatakse enamik sportlasi, ametnikke ja delegatsioonide liikmeid [[olümpiaküla|olümpiakülla]], kus asuvad nii söögikohad, tervisekeskused kui ka kohad [[religioon|usukommete]] järgimiseks.<ref name="Y3jpj" /> Paljudel maadel, mis ei vasta [[rahvusvaheline organisatsioon|rahvusvaheliste organisatsioonide]] poliitilise iseseisvuse tingimusele, kuid kus loodud [[rahvuslikud olümpiakomiteed|rahvuslik olümpiakomitee]] on saanud ROK-i tunnustuse, on lubatud olümpiamängudel võistelda. Selliste [[koloonia]]te ja mittesuveräänsete maade hulka kuuluvad näiteks [[Puerto Rico]], [[Bermuda]] ja [[Hongkong]], kes kuuluvad küll teise riigi koosseisu, aga võistlevad olümpiamängudel oma maa lipu all.<ref name="bidpro" /> [[Olümpiaharta]] järgi tohib uus loodav rahvuslik olümpiakomitee esindada maad, kellel on "rahvusvahelise üldsuse tunnustus".<ref name="bidpro" /> ROK-i tunnustust ei ole sellest tulenevalt saanud ei [[Saint-Martini saar]]e ega [[Curaçao]] rahvuslik olümpiakomitee, kuigi need maad said [[2010]]. aastal sarnase põhiseadusliku määratluse kui [[Aruba]], kelle rahvuslikku olümpiakomiteed on ROK [[1986]]. aastal tunnustanud.<ref name="xbZIM" /><ref name="F9v0E" /> === Olümpiamängude korraldamise majanduslik ja sotsiaalne mõju === Mitmed majandusteadlased on seadnud kahtluse alla olümpiamängude majandusliku kasulikkuse, kuna sellise suursündmuse korraldamine on väga kulukas, kuid mängude võõrustamisega ei kaasne märkimisväärset pikaajalist majanduslikku kasu. Uuringud on näidanud, et olümpiamängude korraldamine (või isegi korraldusõiguse taotlemine) võib suurendada võõrustava maa eksporti, kuna olümpiamängude korraldamissoov annab märku selle maa [[rahvusvaheline kaubandus|rahvusvahelise kaubanduse]] avatusest.<ref name="uBfsw" /> Uuringud on lisaks näidanud, et suveolümpiamängude korraldamine suurendab märgatavalt olümpialinnas asuvate ettevõtete [[heategevus|annetusi ja vabatahtlikku tegevust]], mis toob omakorda kasu kohalikule [[kolmas sektor|vabakonnale]]; see positiivne mõju ei ole püsiv ning kestab kõige enam paar aastat enne ja pärast olümpiamängude toimumist. Olümpiamängude korraldamine annab seega olümpialinnale võimaluse mõjutada kohalikku ettevõtlust ja suurendada vabakonna heaolu.<ref name="klj9w" /> Olümpiamängudel on olnud kohalikule kogukonnale ka negatiivseid mõjusid – vabaühenduse [[Centre on Housing Rights and Evictions]] (COHRE) kinnitusel on viimase kahe kümnendi jooksul olnud olümpiamängude tõttu sunnitud elukohta vahetama üle kahe miljoni, peamiselt puudust kannatava inimese.<ref name="NaH8P" /> == Rahvusvaheline Olümpiakomitee == {{vaata|Rahvusvaheline Olümpiakomitee}} {{vaata|Olümpialiikumine}} [[Fail:Siege cio.jpg|pisi|[[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] peakontor [[Šveits]]is [[Lausanne]]'is]] [[Olümpialiikumine]] koosneb rahvuslikest olümpiakomiteedest ja assotsiatsioonidest, [[spordiorganisatsioonide loend|rahvusvahelistest spordiorganisatsioonidest]] ja [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid|-föderatsioonidest]] ning sportlastest, treeneritest, kohtunikest ja teistest spordiga seotud isikutest, kes oma tegevuses lähtuvad [[olümpism]]i põhimõtetest ja järgivad olümpiahartat.<ref name="VxJJp" /> [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim võim, kes vastutab [[olümpialinn]]a valimise, olümpiamängude planeerimise järelevalve, olümpiamängude programmi uuendamise ja kinnitamise ning sponsorlepingute ja teleülekandeõiguste läbirääkimiste eest.<ref name="iwRrh" /> Olümpialiikumine jaguneb kolmeks peamiseks osaks: * [[Rahvusvahelised spordiföderatsioonid]] – juhtorganid, kes reguleerivad spordialade tegevust rahvusvahelisel tasandil. Näiteks rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon [[FIFA]] on jalgpalli assotsiatsioonide juhtorgan ning rahvusvaheline võrkpalliföderatsioon [[FIVB]] on võrkpalli assotsiatsioonide juhtorgan. Olümpialiikumisse kuulub praegu 35 rahvusvahelist spordiföderatsiooni, mis esindavad iga olümpiaspordiala.<ref name="YEIPD" /> * [[Rahvuslikud olümpiakomiteed]], kes on oma maa olümpialiikumise esindajad ja korraldajad. Eesti rahvuslik olümpiakomitee on [[Eesti Olümpiakomitee]]. ROK-i tunnustuse on praeguseks saanud 205 rahvuslikku olümpiakomiteed.<ref name="iocfactsheet" /> *[[Olümpiamängude korralduskomitee]] – rahvusliku olümpiakomitee moodustatud ajutine komitee, kes vastutab oma maal toimuvate olümpiamängude eest. Olümpiamängude korralduskomitee likvideeritakse pärast olümpiamängude toimumist ja kokkuvõtte esitamist ROK-ile.<ref name="A2ATQ" /><ref name="olympiaharta" /> Olümpialiikumise ametlikud keeled on [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[inglise keel]]. Olümpiamängudel kasutatakse ka võõrustava maa [[ametlik keel|ametlikku keelt]] või ametlikke keeli – näiteks avatseremoonia osavõtjate paraadil tutvustatakse iga maad vähemalt kolmes keeles; kui olümpiamängud toimuvad inglise või prantsuse keelt kõneleval maal, tutvustatakse maid kahes keeles.<ref name="olympiaharta" /><ref name="AZYVx" /> === Kriitika ja korruptsiooniskandaalid === [[Fail:Juan Antonio Samaranch DF-ST-01-00128.JPEG.jpg|pisi|püsti| [[Juan Antonio Samaranch]], ROK-i president aastatel 1980–2001]] ROK-i on nimetatud jäiga juhtimisega organisatsiooniks, kes on valinud liikmeid ka eluks ajaks. Kõige vastuolulisemateks on peetud president [[Avery Brundage]]'i ja [[Juan Antonio Samaranch]]i ametiaegasid. Brundage, kes oli ROK-i president üle 20 aasta, kaitses olümpiamänge poliitilise sekkumise ja reklaami mõjude eest.<ref name="XLpqh" /> Brundage'i süüdistati nii [[rassism]]is ([[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] delegatsiooni [[apartheid]]i-probleemi käsitlemise tõttu) kui ka [[antisemitism]]is.<ref name="QSgxr" /> Samaranchi ametiaega saatsid [[onupojapoliitika]]- ja [[korruptsioon]]isüüdistused;<ref name="IS31K" /> kritiseeriti ka tema seotust [[Francisco Franco]] [[diktatuur]]iga.<ref name="0ATgR" /> [[1998]]. aastal paljastati, et mitu ROK-i liiget oli võtnud [[altkäemaks]]u [[Salt Lake City]] taotluskomiteelt, kes soovis saada [[2002. aasta taliolümpiamängud]]e korraldusõigust. Pärast ROK-i läbiviidud uurimist astus tagasi neli ja heideti välja kuus ROK-i liiget. Et tulevikus sarnast skandaali vältida, muudeti olümpialinna valimise korda.<ref name="TcYOn" /> [[2004]]. aasta augustis eetris olnud [[BBC]] dokumentaalsaade "[[Panorama (dokumentaalsari)|Panorama]]" avalikustas 2012. aasta olümpialinna valimistega seotud altkäemaksu andmise,<ref name="2n08p" /> väites, et ROK-i liikmeid oli võimalik ära osta, et nad soovitud kandidaatlinna poolt hääletaks. Pärast olümpialinna valimiste nappi kaotust Londonile<ref name="BWFJO" /> süüdistas [[Pariisi linnapea]] [[Bertrand Delanoë]] [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministrit]] [[Tony Blair]]i ja Londoni taotluskomiteed eesotsas endise olümpiavõitja [[Sebastian Coe]]<nowiki/>ga reeglite rikkumises. Delanoë sõnul oli [[Prantsusmaa president]] [[Jacques Chirac]] reeglite rikkumisest teadlik; Chirac ei soovinud süüdistusi kommenteerida.<ref name="E96FN" /> Süüdistuste põhjal ametlikku uurimist ei algatatud. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]e olümpialinna valimisi saatsid samuti korruptsioonisüüdistused. ROK-i liige [[Marc Hodler]], kes oli seotud kandidaatlinna [[Sion]]iga, väitis, et [[Toronto]] korralduskomitee oli andnud ROK-i ametnikele altkäemaksu; süüdistuse põhjal algatati põhjalik uurimine. Hodleri süüdistuse tõttu ei soovinud paljud ROK-i liikmed olümpialinna valimistel Sioni poolt hääletada, mis aitas tõenäoliselt Torontol korraldusõiguse võita.<ref name="7IVTG" /> == Olümpiamängud ja reklaam == ROK ei lubanud esialgu olümpiamänge ettevõtete toetusega rahastada, kuid pärast president [[Avery Brundage]]'i ametiaja lõppu [[1972]]. aastal hakkas ROK [[televisioon]]i ja [[reklaam]]ituru võimaluste vastu rohkem huvi tundma.<ref name="media" /> President [[Juan Antonio Samaranch]]i juhtimisel kaasati olümpiamängude korraldamisse rahvusvahelisi sponsoreid, kes soovisid oma tooteid siduda olümpiamängude [[bränd]]iga.<ref name="television" /> === Eelarve === ROK-i eelarve oli [[20. sajand]]i esimesel poolel väike.<ref name="television" /><ref name="movement" /> Avery Brundage, kes oli ROK-i president aastatel [[1952]]–[[1972]], hoidis olümpiamänge igasuguse reklaamimõju eest, kuna arvas, et ettevõtete [[lobitöö]] võib ROK-i otsustusi liialt kallutada.<ref name="media" /> Brundage'i jäikade seisukohtade tõttu pidi olümpiamängude korralduskomitee leidma ise sponsorid ja reguleerima sümbolite kasutust.<ref name="media" /> Kui Brundage'i ametiaeg lõppes, oli ROK-il varasid 2 miljoni dollari väärtuses; kaheksa aastat hiljem ulatusid ROK-i varad 45 miljoni dollarini – eelarve kasvas märkimisväärselt tänu ettevõtete rahalisele toetusele ja teleülekandeõiguste müügile.<ref name="media" /> [[1980]]. aastal ROK-i presidendiks valitud Juan Antonio Samaranch soovis muuta ROK-i rahaliselt sõltumatuks.<ref name="movement" /> [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aasta olümpiamängude]] eelarve ülejääk ulatus seninägematu 225 miljoni dollarini; Los Angelese korralduskomiteel õnnestus suur ülejääk saavutada osaliselt tänu piiratud sponsorlusõiguste müügile valitud ettevõtetele.<ref name="L1Hwd" /> Soovides saada kontrolli sponsorluslepingute üle, asutas ROK Samaranchi juhtimisel [[1985]]. aastal olümpiamängude partnerlusprogrammi TOP (The Olympic Partner Programme), mille eesmärgiks oli luua olümpiamängude bränd.<ref name="television" /> TOPi liikmesus on väga kallis ja seetõttu kättesaadav vaid vähestele – nelja-aastane liikmemaks ulatub 50 miljoni dollarini.<ref name="movement" /> TOPi liikmel on oma tootekategoorias üleilmsed reklaami ainuõigused ning tal on lubatud tootetrükistes ja -reklaamis kasutada [[olümpiasümbol]]it.<ref name="kommerts" /> === Televisiooni mõju === [[Fail:Olympic Final 2000 (1936 cartoon).jpg|pisi|püsti=1.35| [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta Berliini olümpiamängude]] aegne karikatuur, mis kujutleb aastat [[2000]], kui pealtvaatajad on asendatud televisiooni ja raadioga ning rahva hõisked kostavad [[valjuhääldi]]test]] [[Fail:Cameras, Olympic Park, London Olympic Games.jpg|pisi|Teleülekande kaamerad [[2012. aasta suveolümpiamängud|Londoni olümpiamängudel]]]] [[Berliin]]i [[1936. aasta suveolümpiamängud]] kanti esimest korda üle televisioonis; ülekanne oli nähtav vaid kohalikule televaatajale.<ref name="D9IJ7" /> Esimeste olümpiamängudena kanti rahvusvaheliselt televisioonis üle [[1956. aasta taliolümpiamängud]],<ref name="KuXm4" /> ning neile [[1960. aasta taliolümpiamängud|järgnenud taliolümpiamängude]] ülekandeõigused müüdi esimest korda spetsiaalsetele [[ringhääling]]uvõrgustikele – [[CBS]] maksis Ameerika Ühendriikide ülekandeõiguste eest 394 000 dollarit<ref name="sportkom" /> ja [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU) Euroopa ülekandeõiguste eest 660 000 dollarit.<ref name="television" /> Järgnevatel aastakümnetel kujunesid olümpiamängud [[külm sõda|külma sõja]] ideoloogiliseks rindeks, mis suurendas vaatajahuvi ja võimaldas ROK-il ülekandeõiguste müügilt veelgi teenida.<ref name="sportkom" /> Tänu teleülekannetele olümpiamängude kajastus meedias kasvas, mis suurendas omakorda huvi olümpiamängude vastu ja muutis need reklaamiostjatele atraktiivseks.<ref name="sportkom" /> Suurenenud huvi tõttu oli ROK-il võimalik tõsta ülekandeõiguste hinda – näiteks CBS maksis [[1998. aasta taliolümpiamängud]]e ülekandeõiguste eest 375 miljonit dollarit<ref name="sLjSP" /> ning [[NBC]] 2000–2012 toimunud olümpiamängude ülekandeõiguste eest kokku 3,5 miljardit dollarit.<ref name="television" /> [[1960. aastad|1960ndatest]] kuni [[20. sajand|eelmise sajandi]] lõpuni kasvas olümpiamängude vaadatavus üha suurema tempoga, millele aitas kaasa ülemaailmset teleotseülekannet võimaldava [[satelliittelevisioon]]i juurutamine [[1964]]. aastal ja värvi[[televiisor|teleri]] leiutamine [[1968]]. aastal.<ref name="lUlzh" /> Teleülekannete vaatajate arv kasvas hinnanguliselt [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aasta Mexico olümpiamängude]] 600 miljonilt [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aasta Los Angelese olümpiamängudeks]] 900 miljonile; [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta Barcelona olümpiamänge]] vaatas juba 3,5 miljardit inimest.<ref name="EWAhk" /> [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aasta Sydney olümpiamängudel]] langes NBC otseülekannete vaadatavus madalaimale tasemele pärast 1968. aastat;<ref name="Q6Oqu" /> sellel langusel võis olla kaks põhjust: tihe konkurents [[kaabeltelevisioon]]i otseülekannetega ning reaalajas tulemuste ja videote kättesaadavus [[internet]]is. Televisioon kasutas endiselt salvestatud videoid, mis ei suutnud infoajastu arenguga sammu pidada.<ref name="sQPdL" /> Televaatajate langeva arvu tõttu hakkasid telekanalid müüma tasuta reklaamiaega,<ref name="free time" /> kuid kuna ülekandeõigused on väga kallid, nõudsid televisiooni ettevõtted ROK-ilt muudatusi, mis aitaks televaatajate arvu kasvatada.<ref name="RU81V" /> ROK tegi olümpiamängude programmi sellest tingituna mitmeid muudatusi – [[iluvõimlemine|iluvõimlemise]] võistlused viidi seitsme päeva pealt üheksale ning huvi suurendamiseks lisati programmi olümpiavõitjate galaetendus;<ref name="slack2" /> laiendati ka enim vaadatavate spordialade, [[ujumine|ujumise]] ja [[vettehüpped|vettehüpete]] võistlusprogrammi.<ref name="slack2" /> Ameerika Ühendriikide televisiooni lobitöö tulemusena muudeti võistlusprogrammi nii, et valitud võistlusi saaks otse üle kanda Ameerika Ühendriikide televaadatavuse tippajal.<ref name="keSWJ" /> Muudatustel ei ole olümpiamängude vaadatavusele selgelt positiivset mõju olnud – [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006. aasta Torino taliolümpiamängude]] vaadatavus oli [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002. aasta Salt Lake Cityga]] võrreldes madalam, kuid [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta Pekingi suveolümpiamängude]] vaadatavus kasvas märgatavalt.<ref name="free time" /><ref name="NIQoM" /> === Vastuolud === Olümpiamängude brändi müük on tekitanud vastuolusid. Kriitikute arvates ei ole olümpiamänge enam võimalik teistest kommertslikest spordivõistlustest eristada.<ref name="kommerts" /> ROK-i on süüdistatud turu küllastamises – näiteks [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aastal]] [[Atlanta]]s ja [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aastal]] [[Sydney]]s lubati erakordselt paljudel ettevõtetel olümpiamängude tooteid müüa.<ref name="sales" /> ROK lubas, et püüab edaspidi olümpiamängude liigset [[turustus|turustamist]] vältida.<ref name="sales" /> Kritiseeritud on ka tõsiasja, et olümpiamängude korraldamist rahastab vaid olümpialinn ja võõrustava maa valitsus; ROK kulusid ei kata, kuid omab olümpiasümboli kasutusõigusi ja saab seetõttu kõik olümpiasümboli kasutuse müügitulud. ROK saab lisaks osa kõigist sponsorlepingu- ja ülekandetuludest.<ref name="kommerts" /> Kuigi olümpialinnal ei pruugi õnnestuda kõiki korralduskulusid katta, on olümpiamängude korraldusõiguse konkurents üha tasavägisem.<ref name="68Fwr" /> Uuringud on näidanud, et olümpiamänge korraldanud maa rahvusvaheline kaubavahetus kasvab umbes 30 protsenti.<ref name="6o5eN" /> Uuringutest on samas selgunud, et isegi edutul korraldusõiguse taotlusel võib olla samaväärne mõju ekspordile, mis annab alust arvata, et kaubavahetust ei suurenda mitte suurejoonelise spordipeo võõrustamine, vaid korraldusõiguse taotlemine, mis annab välismaale märku kandideeriva maa avatusest. == Sümbolid == {{vaata|Olümpiasümbol}} [[Pilt:Olympic-flag-Victoria.jpg|pisi|vasakul|[[Olümpialipp]]]] [[Fail:2002 Winter Olympics flame.jpg|pisi|püsti|[[Olümpiatuli]] [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el [[Salt Lake City]]s]] [[Olümpiaharta]]s sõnastatud [[olümpism]]i põhimõtteid antakse [[olümpialiikumine|olümpialiikumises]] edasi [[sümbol]]ite abil. [[Olümpiasümbol]] koosneb viiest omavahel põimunud rõngast (olümpiarõngast), mis sümboliseerib viie [[maailmajagu|maailmajao]] ühtsust; olümpiarõnga värvid on [[sinine]], [[kollane]], [[must]], [[roheline]] ja [[punane]]. Valge põhjaga [[plagu]], mille keskel asub olümpiasümbol, moodustab [[olümpialipp|olümpialipu]]; lipu kuuest värvusest kuulub vähemalt üks kõigi maade [[rahvuslipp|rahvuslipu]] värvuste hulka. Olümpialipp loodi [[1914]]. aastal, kuid olümpiamängudel heisati see esimest korda [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920. aastal]] [[Belgia]]s [[Antwerpen]]is. Alates sellest ajast on olümpialipp heisatud kõigil olümpiamängudel.<ref name="olympiasymbol" /> [[Olümpiadeviis]]i ''Citius. Altius. Fortius.'' (e.k. 'kiiremini, kõrgemale, tugevamini') visandas [[1894]]. aastal [[Pierre de Coubertin]], ja see on ametlikult olnud kasutuses [[1924]]. aastast. Olümpiadeviisi sõnastas esimesena Coubertini sõber [[dominiiklased|dominikaani]] [[preester]] [[Henri Didon]] [[1891]]. aasta Pariisi noortekogunemisel.<ref name="sMXW1" /> Coubertini olümpismi põhimõtted on võetud kokku [[olümpiaprintsiip|olümpiaprintsiibis]]: {{cquote |Olümpiamängudel pole tähtis võit, vaid osavõtt, nii nagu eluski, kus tähtsaim pole tulemus, vaid selle poole püüdlemine. Eesmärk pole vallutada, vaid hästi võidelda.<ref name="olympiasymbol" /> }} Paar kuud enne olümpiamänge toimub [[Olümpia]]s [[Vana-Kreeka]] aegseid rituaale järgiv tseremoonia, mille käigus süüdatakse [[olümpiatuli]]. Preestrinnat kehastav naine süütab [[nõguspeegel|nõguspeegli]] ja päikesekiirte abil tõrviku; saadud leegiga süüdatakse [[olümpiatõrvik]]. Olümpiast viiakse olümpiatuli tõrvikuteatejooksuga olümpialinna olümpiastaadionile, kus avatseremoonia ajal süüdatakse viimase tõrvikuteatega pidulikult alaline olümpiatuli.<ref name="4eou7" /> Kuigi olümpiatuli on kuulunud olümpiamängude sümbolite hulka alates [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928. aastast]], korraldati esimene tõrvikuteatejooks enne [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta olümpiamänge]], kui [[Kolmas Riik|Saksamaa]] valitsus soovis levitada [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistlikku]] [[ideoloogia]]t.<ref name="olympiasymbol" /> [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aastal]] võeti kasutusele [[olümpiamaskott]] – võõrustava maa kultuurist inspireeritud loom või inimkuju. Olümpiamaskoti olulisus olümpismi sümbolina on kasvanud pärast [[1980]]. aastat, kui [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängudeks]] loodud karupoeg [[Miša]] sai maailmatuntuks.<ref name="fuv9Y" /> [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta Pekingi olümpiamängude]] maskotiks oli viis [[Fuwa]]-tegelast, kes sümboliseerisid [[hiina kultuur]]i viite olulist [[feng shui]] elementi.<ref name="810Mc" /> == Tseremooniad == {{vaata|Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia}} {{vaata|Olümpiamängude autasustamistseremoonia}} === Avatseremoonia === [[Fail:2012 Summer Olympics opening ceremony (15).jpg|pisi|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012. aasta Londoni suveolümpiamängude]] avatseremoonia]] Olümpiamängude avatseremoonia koosneb [[olümpiaharta]]ga sätestatud rituaalidest ning toimub enne olümpiamängude esimest võistluspäeva.<ref name="olympiaharta" /><ref name="avats1" /> Praegusel kujul sai avatseremoonia traditsioon alguse [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920. aasta olümpiamängudel]] [[Antwerpen]]is.<ref name="MuHbR" /> Avatseremoonia algab tavaliselt võõrustava maa lipu heiskamisega, misjärel mängitakse või lauldakse võõrustava maa [[hümn]]i. Sellele järgneb kunstiline programm, mis koosneb võõrustava maa [[kultuur]]i iseloomustavast [[muusika]]st, [[laul]]ust, [[tants]]ust ja [[teater|teatrist]].<ref name="olympiaharta" /><ref name="avats1" /> Avatseremoonia kunstiline programm on muutunud üha vaatemängulisemaks ja keerukamaks, kuna võõrustav maa soovib pakkuda võrreldes eelmiste avatseremooniatega kõige meeldejäävamat etendust. Pekingi olümpiamängude avatseremoonia maksis hinnanguliselt 100 miljonit [[USA dollar|dollarit]], millest enamik kulus kunstilise programmi ettevalmistustele.<ref name="7hEGi" /> Kunstilisele programmile järgneb osavõtjate paraad, kus võistlejad sisenevad [[staadion]]ile maade kaupa. Paraadi avab olümpiamängude sünnimaa [[Kreeka]] ja viimasena siseneb võõrustav maa; ülejäänud maad sisenevad tähestikulises järjekorras vastavalt võõrustava maa keelele. [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta Ateena suveolümpiamängudel]] toodi esimesena staadionile [[Kreeka lipp]], aga Kreeka delegatsioon saabus kõige viimasena. Olümpiamängud kuulutab pärast korralduskomitee ja ROK-i presidendi kõnesid ametlikult avatuks võõrustava maa [[riigipea]]. Teatejooksjad kannavad staadionile [[olümpiatõrvik]]u ning viimane jooksja (tavaliselt võõrustava maa tuntud või edukas olümpiasportlane) süütab [[olümpiatuli|olümpiatule]].<ref name="olympiaharta" /><ref name="avats1" /> === Lõputseremoonia === [[Pilt:Birdsclosing.jpg|pisi|Sportlased on [[2008. aasta suveolümpiamängud]]e lõputseremoonial kogunenud staadionile]] Olümpiamängude lõputseremoonia toimub pärast kõikide võistlusalade lõppemist. Staadionile sisenevad iga osavõtnud maad esindavad lipukandjad ja neile järgnevad sportlased, kes tulevad kõik koos, rahvuste vahel vahet tegemata. Rahvushümnide saatel heisatakse kolme maa lipud – olümpiamängude sünnimaa Kreeka, võõrustava maa ja järgmisi suve- või taliolümpiamänge võõrustava maa lipp. Olümpiamängud kuulutab ametlikult lõppenuks korralduskomitee ja ROK-i presidendi kõned, misjärel kustutatakse olümpiatuli.<ref name="olympiaharta" /> Nn [[Antwerpeni tseremoonia]] ajal ulatab olümpialinna linnapea [[olümpialipp|olümpialipu]] ROK-i presidendile, kes annab selle edasi järgmiste olümpiamängude olümpialinna linnapeale.<ref name="syylx" /> Järgmisi olümpiamänge võõrustav maa saab seejärel võimaluse tutvustada oma maa kultuuri kunstilise lühiprogrammiga.<ref name="0RBUa" /> === Autasustamistseremoonia === [[Pilt:CyclingTeamPursuitBeijing2008.jpg|pisi|Autasustamistseremoonia [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el]] Autasustamistseremoonia toimub pärast iga võistlusala lõppu. Võistlusala võitja ning teise ja kolmanda koha saavutanud sportlane või võistkond seisavad kolmeastmelisel poodiumil – võitja teistest veidi kõrgemal –, kus ROK-i liige annab neile üle medalid. Olümpiavõitja maa lühendatud hümni saatel heisatakse masti kõigi kolme medalisti maade lipud.<ref name="olympiaharta" /> Autasustamistseremoonial osalevad ka võõrustava maa [[vabatahtlik]]ud, kes aitavad medaleid üle anda ja lippu heisata.<ref name="tSN92" /> == Spordialad == {{vaata|Olümpiaspordialad}} [[Olümpiamängude programm]]i kuulub 35 spordiala, 30 [[distsipliin (sport)|distsipliini]] ja peaaegu nelisada [[võistlusala]]. [[Maadlus]] on näiteks [[suveolümpiamängud]]e spordiala, mis koosneb kahest distsipliinist – [[Kreeka-Rooma maadlus]]est ja [[vabamaadlus]]est, mis jagunevad omakorda kaalukategooriate järgi meestele 14 ja naistele 4 võistlusalaks.<ref name="yK6pE" /> Suveolümpiamängude programmis on 26 ja [[taliolümpiamängud]]e programmis 15 spordiala.<ref name="Sports" /> Igas suveolümpiamängude programmis on olnud [[kergejõustik olümpiamängudel|kergejõustik]], [[ujumine olümpiamängudel|ujumine]], [[vehklemine olümpiamängudel|vehklemine]] ja [[iluvõimlemine olümpiamängudel|iluvõimlemine]] ning igas taliolümpiamängude programmis [[murdmaasuusatamine olümpiamängudel|murdmaasuusatamine]], [[iluuisutamine olümpiamängudel|iluuisutamine]], [[jäähoki olümpiamängudel|jäähoki]], [[kahevõistlus olümpiamängudel|kahevõistlus]], [[suusahüpped olümpiamängudel|suusahüpped]] ja [[kiiruisutamine olümpiamängudel|kiiruisutamine]]. Uued olümpiaspordialad, näiteks [[sulgpall olümpiamängudel|sulgpall]], [[korvpall olümpiamängudel|korvpall]] ja [[võrkpall olümpiamängudel|võrkpall]], pääsesid programmi kõigepealt näidisaladena ning said hiljem olümpiaspordiala staatuse. Mõned spordialad, milles võisteldi varematel olümpiamängudel, on praeguseks programmist välja jäetud.<ref name="Sports" /> Olümpiaspordialade tegevust reguleerivad ROK-i tunnustusega [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid]], kes tagavad oma spordiala ülemaailmse arengu. ROK-i tunnustuse on praeguseks saanud 35 rahvusvahelist spordiföderatsiooni.<ref name="bidpro" /> ROK on tunnustanud ka spordialasid, mis ei kuulu olümpiamängude programmi – need spordialad ei ole ametlikud olümpiaspordialad, kuid neid võidakse olümpiamängude programmi arvata programmi ülevaatamisel, mis leiab aset esimesel [[ROK-i istungjärgud|ROK-i istungjärgul]] pärast olümpiamängude toimumist.<ref name="bidpro" /><ref name="du9Eh" /> Spordiala võetakse programmi või arvatakse sellest välja ROK-i liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.<ref name="lvESZ" /> Mitmed ROK-i tunnustusega spordialad ei ole kunagi olümpiamängude programmi kuulunud, sealhulgas [[male]] ja [[lainelauasõit]].<ref name="VFvY9" /> [[2004]]. aasta oktoobris-novembris lõi ROK [[olümpiaprogrammi komisjon]]i, mille ülesandeks oli vaadata üle nii olümpiamängude programmi kuuluvad kui ka ROK-i tunnustusega programmivälised spordialad; komisjoni eesmärk oli luua ühtne arusaam olümpiamängude programmi koostamisest.<ref name="factsheetsports" /> Olümpiaprogrammi komisjon sõnastas seitse kriteeriumit, mille põhjal hinnata, kas spordiala peaks võtma olümpiamängude programmi – spordiala ajalugu ja traditsioonid, mitmekülgsus, populaarsus ning avalik kuvand; sportlaste tervis; spordiala reguleeriva rahvusvahelise spordiföderatsiooni staatus; võistluste korraldamise kulud.<ref name="factsheetsports" /> Nende kriteeriumite põhjal valminud analüüsi tulemusel jäi sõelale viis spordiala, mida võtta [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e programmi – [[golf]], [[karate]], [[ragbi]], [[rulluisusport]] ja [[seinatennis]].<ref name="factsheetsports" /> Pakutud spordialade nimekirja vaatas üle ROK-i täitevkomitee, kes saatis selle arutamisele [[2005]]. aasta ROK-i istungjärgule [[Singapur]]is; komisjoni pakutud viiest spordialast pandi hääletusele karate ja seinatennis, kuid kummalgi ei õnnestunud saada vajalikku kahte kolmandikku häältest, et saavutada olümpiaspordiala staatus.<ref name="factsheetsports" /> [[2009]]. aasta ROK-i istungjärgul hääletati olümpiaspordialade hulka golf ja ragbi, milles võisteldakse [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016.]] ja [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el.<ref name="golf" /> [[2002]]. aasta ROK-i istungjärgul [[Mexico]]s otsustati suveolümpiamängude programmi piirata kuni 28 spordiala, 301 võistluse ja 10 500 sportlaseni.<ref name="factsheetsports" /> Kolm aastat hiljem ROK-i istungjärgul Singapuris otsustati 2012. aasta suveolümpiamängude programmist välja arvata [[pesapall olümpiamängudel|pesapall]] ja [[pehmepall olümpiamängudel|pehmepall]]. Kuna hääletusele pandud uued spordialad ei saanud vajalikke arvu hääli, võisteldi 2012. aastal Londonis vaid 26 spordialal.<ref name="factsheetsports" /> 2016. ja 2020. aasta suveolümpiamängude programmis on taas 28 spordiala – lisanduvad [[ragbi olümpiamängudel|ragbi]] ja [[golf olümpiamängudel|golf]].<ref name="golf" /> === Amatöör- ja profisport === [[Fail:Jim Thorpe 1912b.jpg|pisi|püsti|vasakul|[[Jim Thorpe]] [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aasta olümpiamängud]]el]] [[Pierre de Coubertin]]i nägemus olümpiamängudest oli mõjutatud [[Suurbritannia erakoolid]]es järgitud [[aristokraat]]ide [[eetos]]est,<ref name="eassom" /> mille kohaselt on sport oluline osa haridusest – seda hoiakut iseloomustab väljend "terves kehas terve vaim" ([[ladina keel|ld k]] ''mens sana in corpore sano''). Eetose järgi pidi härrasmees olema oskuslik igal alal, mitte parim ühel kindlal alal; levinud oli ka arusaam, et harjutamine või treenimine on võrdne petmisega, kuna see annab kutselisele sportlasele ebaõiglase eelise nende ees, kes harrastavad sporti vaid [[hobi]] korras.<ref name="eassom" /> [[Fail:Nagano 1998-Russia vs Czech Republic.jpg|pisi|[[1998. aasta taliolümpiamängud]]e [[jäähoki olümpiamängudel|jäähoki]]võistluse kuldmedalimäng Venemaa ja Tšehhi vahel; alates neist olümpiamängudest on [[NHL]]i profisportlastel lubatud olümpiamängudel võistelda]] [[Elukutseline sportlane|Kutseliste sportlaste]] osalemise keeld on tekitanud nüüdisaegsete olümpiamängude ajaloos mitmeid vastuolusid. [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aasta]] [[viievõistlus (kergejõustik)|viie]]- ja [[kümnevõistlus]]e [[olümpiavõitja]] [[Jim Thorpe]] jäi medalitest ilma, kui selgus, et ta oli enne olümpiamänge mänginud poolprofitasemel [[pesapall]]i. ROK tagastas Thorpe'i medalid postuumselt tema lastele [[1983]]. aastal.<ref name="tDTdl" /> [[Šveits olümpiamängudel|Šveits]]i ja [[Austria olümpiamängudel|Austria]] suusatajad boikottisid [[1936. aasta taliolümpiamängud|1936. aasta taliolümpiamänge]], et avaldada toetust oma treeneritele, kes ei saanud olümpiamängudel võistelda, kuna nad teenisid suusatamisega raha ning neid peeti seetõttu profisportlasteks.<ref name="3Kxxc" /> Koos ühiskonna sotsiaalse arenguga [[20. sajand]]il aegus ka amatöörsportlase kui aristokraatliku härrasmehe arusaam.<ref name="eassom" /> Amatöörsportlase kuvandit nõrgestasid lisaks [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja kommunistliku [[Ida-Euroopa]] riiklikult rahastatavad "täiskohaga amatöörsportlased", kes olid [[läänemaailm|läänemaade]] isefinantseerivate amatöörsportlastega võrreldes ebavõrdses eelisseisundis. ROK ei soovinud esialgu siiski amatöörspordi reeglit muuta.<ref name="zwVsh" /> Amatööri nõue hakkas [[Olümpiaharta]]s järk-järgult leevenema [[1970. aastad|1970ndatel]]. Pärast 1988. aasta olümpiamänge otsustas ROK rahvusvaheliste spordiföderatsioonide nõusolekul lubada kõigil profisportlastel olümpiamängudel osaleda.<ref name="EgEJF" /> [[2004]]. aasta seisuga ei võistle profisportlased olümpiamängudel ainult [[poks olümpiamängudel|poks]]i- ja [[maadlus olümpiamängudel|maadlus]]võistlustel, kuigi nende amatööri staatus põhineb võistlusreeglitel, mitte sissetulekul, kuna nii poksijad kui ka maadlejad saavad oma maa rahvuslikult olümpiakomiteelt rahalist toetust. == Vastuolud == {{vaata|Olümpiamängude skandaalid ja vastuolud}} === Boikotid === [[Fail:Olympic boycotts 1976 1980 1984.PNG|pisi|püsti=1.35|Kaart maadega, kes boikottisid [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976. aasta]] (kollasega), [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta]] (sinisega) ja [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aasta suveolümpiamänge]] (punasega)]] Alates olümpiamängude taaselustamisest [[1896. aasta olümpiamängud|1896. aastal]] on kõigil olümpiamängudel võistelnud [[Austraalia olümpiamängudel|Austraalia]], [[Prantsusmaa olümpiamängudel|Prantsusmaa]], [[Suurbritannia olümpiamängudel|Suurbritannia]] ja [[Šveits olümpiamängudel|Šveits]]i rahvuskoondised. Vahel võib maa olümpiamängudelt kõrvale jääda, kuna selle sportlastel ei õnnestu olümpianorme täita, vahel võib maa otsustada olümpiamänge [[boikott]]ida. [[Iirimaa Olümpiakomitee]] boikottis [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta Berliini suveolümpiamänge]], kuna ROK nõudis, et nende delegatsioon esindaks vaid [[Iirimaa]]d, mitte [[Iirimaa saar]]t.<ref name="OFPOf" /> [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aasta Melbourne'i suveolümpiamängudega]] kaasnes kolm boikotti: [[Holland olümpiamängudel|Holland]], [[Hispaania olümpiamängudel|Hispaania]] ja Šveits, kes protestisid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tegevuse vastu [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] ajal, osalesid siiski [[Stockholm]]i [[ratsasport|ratsaspordivõistlustel]]; [[Kambodža olümpiamängudel|Kambodža]], [[Egiptus olümpiamängudel|Egiptus]], [[Iraak olümpiamängudel|Iraak]] ja [[Liibanon olümpiamängudel|Liibanon]] loobusid osalemisest [[Suessi kriis]]i tõttu; [[Hiina Rahvavabariik olümpiamängudel|Hiina Rahvavabariik]] boikottis olümpiamänge, kuna [[Hiina Vabariik olümpiamängudel|Hiina Vabariigil]] oli lubatud osaleda.<ref name="dnnuN" /> [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972.]] ja [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976.]] aastal ähvardasid mitmed [[Aafrika]] maad olümpiamänge boikottida, kui ROK ei keela [[Lõuna-Aafrika Vabariik olümpiamängudel|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] ja [[Zimbabwe olümpiamängudel|Rodeesia]] (hilisem Zimbabwe) osalemist nende maade [[rassiline segregatsioon|rassilise eraldatuse poliitika]] tõttu. Aafrika riigid nõudsid ka [[Uus-Meremaa olümpiamängudel|Uus-Meremaa]] osalemise keelamist, kelle rahvuslik [[ragbi]]meeskond oli mänginud [[apartheid]]irežiimiga [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]]. ROK nõustus esimeste nõudmiste osas, kuid ei keelanud Uus-Meremaa osalemist, selgitades, et ragbi ei ole olümpiaspordiala.<ref name="montreal" /> 20 Aafrika maad koos [[Guyana olümpiamängudel|Guyana]] ja Iraagiga viisid sellest tulenevalt ähvarduse täide ja boikottisid 1976. aastal Montreali suveolümpiamänge, kuigi mõned nende maade sportlased olid juba jõudnud võistelda.<ref name="montreal" /><ref name="srJ6W" /> Samu olümpiamänge otsustas boikottida ka Hiina Vabariik, kuna Hiina Rahvavabariik oli survestanud Montreali korralduskomiteed, et see takistaks Hiina Vabariigi rahvuskoondisel oma nime all võistelda. Hiina Vabariik keeldus korraldajate pakutud kompromissist, mille järgi lubati neil võistelda [[Hiina Vabariigi lipp|Hiina Vabariigi lipu]] all ja kasutada [[Hiina Vabariigi hümn]]i, kuid nad pidid muutma maa nime.<ref name="PCfme" /> Hiina Vabariik naasis olümpiamängudele alles [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aastal]] nime all [[Hiina Taipei]] koos eri lipu ja hümniga.<ref name="WFefu" /> [[1980]]. ja [[1984]]. aastal boikottisid [[külm sõda|külma sõja]] konfliktipooled teineteise korraldatud olümpiamänge. Protestiks [[Nõukogude-Afganistani sõda|Nõukogude Liidu Afganistani sissetungi]] vastu, loobusid [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta Moskva suveolümpiamängudel]] osalemast 65 maad; boikoti tõttu vähenes osalenud maade arv 81-ni, mis oli vähim arv alates [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastast]].<ref name="RNlLM" /> Vastuboikotina ei osalenud Nõukogude Liit ja Ida-Euroopa 14 kommunistlikku maad (v.a [[Rumeenia olümpiamängudel|Rumeenia]]) [[1984. aasta suveolümpiamängud]]el Los Angeleses, tuues põhjuseks korraldajate suutmatuse tagada sportlaste ohutust. Nõukogude Liidu ametnikud õigustasid olümpiamängudel osalemisest loobumist väitega, et "[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on pead tõstmas [[šovinism]] ja Nõukogude Liidu vastane hüsteeria".<ref name="NHagz" /> Los Angelese olümpiamänge boikottinud maad korraldasid sama aasta juulis ja augustis [[1984. aasta sõprusmängud|sõprusmängude]]-nimelised spordipidustused.<ref name="I4BeQ" /><ref name="LfIC3" /> Enne [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta olümpiamänge]] kõlasid üleskutsed boikottida nii hiina kaupu kui ka Pekingi olümpiamänge, et avaldada meelt Hiina [[inimõigused|inimõiguste]] rikkumiste, [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti]] vägivalla ning jätkuva [[Dārfūri konflikt]]i vastu; ükski maa boikotti siiski ei toetanud.<ref name="uo3aP" /><ref name="7KJkP" /> [[2008]]. aasta augustis kutsus [[Gruusia]] valitsus üles [[Gruusia sõda|Lõuna-Osseetia konflikti]] tõttu boikottima [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014. aasta Sotši taliolümpiamänge]].<ref name="sVNTI" /><ref name="sJj6O" /> === Poliitika === [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-G00630, Sommerolympiade, Siegerehrung Weitsprung.jpg|pisi|Olümpiavõitja [[Jesse Owens]] poodiumil [[kaugushüpe|kaugushüppe]] autasutamistseremoonia ajal [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta]]l [[Berliin]]is]] Olümpiamänge on läbi aegade kasutatud [[poliitika|poliitiliste]] [[ideoloogia]]te levitamiseks. [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] soovis [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta olümpiamängude]] korraldamisega näidata, et [[natsionaalsotsialism]] on heasoovlik ja [[rahu]]armastav ideoloogia, kuid kasutas olümpiamänge hoopis [[aarja rass]]i üleoleku rõhutamiseks.<ref name="gOpKZ" /> Kuigi Saksamaa oli Berliini olümpiamängude kõige edukam maa, varjutasid natsi[[propaganda]] sõnumit neli kuldmedalit võitnud [[afroameeriklased|afroameerika]] [[kergejõustik]]lane [[Jesse Owens]] ja [[Ungari]] [[juudid|juudi]] [[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]] [[Ibolya Csák]].<ref name="uEPSv" /> [[Nõukogude Liit]], kes ei osalenud olümpiamängudel kuni [[1952. aasta suveolümpiamängud|1952. aasta Helsingi suveolümpiamängudeni]], korraldas selle asemel alates [[1928]]. aastast [[NSV Liidu Rahvaste Spartakiaad|NSV Liidu Rahvaste spartakiaate]]. Kahe [[Esimene maailmasõda|Esimese]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] vahelisel ajal [[1920. aastad|1920.]] ja [[1930. aastad|1930. aastatel]], soovides luua "[[väikekodanlane|väikekodanlikele]]" olümpiamängudele alternatiivspordipidustusi, korraldasid mitme riigi (sh [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]) [[kommunism|kommunistlikud]] ja [[sotsialism|sotsialistlikud]] organisatsioonid [[tööliste olümpiamängud|tööliste olümpiamänge]].<ref name="LMc07" /><ref name="DiQX3" /> Alates [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastast]] kujunes Nõukogude Liidust olümpiamängudel ülevõim, kelle olümpiavõite kajastati laialt meedias.<ref name="JdrEq" /> Olümpiamänge on poliitiliste vaadete edastamiseks kasutanud ka üksiksportlased. [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[Mexico]]s tõstsid Ameerika Ühendriikide kergejõustiklased, võitja [[Tommie Smith]] ja kolmanda koha saavutanud [[John Carlos]], [[200 meetri jooks]]u autasustamistseremoonia hümni ajal musta poksikindaga rusikas käe, juhtides sellega tähelepanu [[inimõigused|inimõigustele]] ja [[diskrimineerimine|diskrimineerimisele]]; protestiavaldusega ühines teise koha saavutanud [[Austraalia|austraallane]] [[Peter Norman]], kandes rinnas inimõigusi toetavat märki. Juhtunu tõttu pidi [[USA Olümpiakomitee]] [[ROK-i president|ROK-i presidendi]] [[Avery Brundage]]'i nõudmisel Smithi ja Carlose koju saatma, kuna vastasel juhul oleks võistlustelt eemaldatud kogu Ameerika Ühendriikide kergejõustikudelegatsioon.<ref name="WAAgA" /> Viimasel ajal on [[Iraan]]i valitsus püüdnud takistada oma maa sportlaste võistlemist [[Iisrael]]i sportlastega. [[2004. aasta suveolümpiamängud]]el jäi pidamata Iraani [[judoka]] [[Arash Miresmaeili]] ja iisraellase [[Ehud Vaks]]i esimese ringi matš. Kuigi ametlikult Miresmaeili diskvalifitseeriti ülekaalu tõttu, kahtlustatakse, et ta vältis võistlust meelega, kuna pärast olümpiamänge andis Iraani valitsus talle 125 000 [[USA dollar|dollarit]] auhinnaraha ehk sama summa, millega premeeriti olümpiavõitjaid.<ref name="2UbS6" /> === Sooritusvõimet suurendavad ained === {{vaata|Doping olümpiamängudel}} [[Fail:Marathon Hicks1904.jpg|pisi|[[Thomas J. Hicks|Thomas Hicks]] jooksmas [[maraton]]i [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta olümpiamängudel]]]] [[20. sajand]]i alguses hakkasid mitmed olümpiasportlased sooritusvõimet parandama ja suurendama [[ravim]]ite abil. [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta olümpiamängude]] [[maraton|maratoni võitnud]] [[Thomas J. Hicks|Thomas Hicks]]ile oli treener andnud [[strühniin]]i.<ref name="VZb0a" /> Ainus sooritusvõime parandamisega seotud surm olümpiamängudel juhtus [[1960. aasta suveolümpiamängud|1960. aastal]] [[Rooma]]s, kui [[Taani]] [[jalgrattasport|jalgrattur]] [[Knud Enemark Jensen]] kukkus [[jalgratas|rattalt]] ja hiljem suri; surma uurimine selgitas, et ta oli olnud [[amfetamiin]]i mõju all.<ref name="dopinghistory" /> [[1960. aastad|1960ndate]] keskel hakkasid spordiföderatsioonid [[doping|sooritusvõimet suurendavate ainete kasutamist]] keelustama; ROK keelustas selle [[1967]]. aastal.<ref name="7vkTc" /> Esimese olümpiasportlasena andis positiivse dopinguproovi [[Rootsi]] [[moodne viievõistlus|viievõistleja]] [[Hans-Gunnar Liljenwall]], kellelt võeti [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aasta olümpiamängud]]el võidetud pronksmedal [[alkohoolsed joogid|alkoholi]] tarvitamise tõttu.<ref name="nfeyy" /> Kõige enam on kõneainet pakkunud [[Kanada]] [[sprinter]]i [[Ben Johnson]]i dopingujuhtum – Johnson kaotas [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988. aastal]] [[Seoul]]is [[maailmarekord]]iga võidetud [[100 meetri jooks]]u olümpiakulla [[stanozolol]]i tarvitamise tõttu. Tema kuldmedal anti teise koha omanikule Ameerika Ühendriikide sprinterile [[Carl Lewis]]ele, kes oli enne olümpiamänge andnud samuti positiivse dopinguproovi.<ref name="7gpng" /> [[1999]]. aastal asutas ROK dopinguvastase võitluse tõhustamiseks [[Maailma Dopinguvastane Agentuur|Maailma Dopinguvastase Agentuuri]] ([[WADA]]). Positiivsete dopinguproovide arv kasvas [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aasta suve-]] ja [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el märgatavalt – keelatud ainete kasutamise tõttu diskvalifitseeriti mitu [[tõstmine|tõstmise]] ja [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamise]] medalisti. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]el osutus dopinguproov positiivseks vaid ühel sportlasel, [[laskesuusatamine|laskesuusataja]] [[Olga Medvedtseva]]l, kes jäi ilma hõbemedalist. ROK-i loodud dopinguvastane koodeks ja sellega seotud rahvusvahelised standardid on eeskujuks kõigile spordiföderatsioonidele.<ref name="xhHk9" /> [[2008. aasta suveolümpiamängud|Pekingi olümpiamängudel]] võttis WADA dopingutarvitamise avastamiseks nii vere- kui ka uuriniproove kokku 3667 sportlaselt. Enne Pekingi olümpiamänge keelasid rahvuslikud olümpiakomiteed mitmel sportlasel dopingukahtluse tõttu osalemise; olümpiamängude ajal osutusid positiivseks vaid kolme sportlase dopinguproovid.<ref name="dopinghistory" /><ref name="X9jOE" /> === Sooline diskrimineerimine === {{vaata|Naised olümpiamängudel}} [[Fail:Charlotte Cooper.jpg|püsti|pisi|[[Suurbritannia]] [[tennis]]ist [[Charlotte Cooper]] oli [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aastal]] esimene naisolümpiavõitja]] Kuigi naistel oli lubatud esimest korda olümpiamängudel osaleda juba [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aastal Pariisis]], võistles [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängudel]] 35 maad, kelle delegatsiooni ei kuulunud ühtegi naissportlast.<ref name="nytimes.com" /> Järgnevatel aastatel langes nende maade arv märkimisväärselt. [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aastal]] olid esimest korda esindatud [[Bahrein olümpiamängudel|Bahrein]]i naissportlased: [[ujumine|ujuja]] [[Fatema Hameed Gerashi]] ja kergejõustiklane [[Mariam Mohamed Hadi Al Hilli]].<ref name="EjyWm" /> [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta olümpiamängudel]] võistlesid esimest korda [[Afganistan olümpiamängudel|Afganistan]]i naissportlased: kergejõustiklane [[Robina Muqimyar]] ja [[džuudo|judoka]] [[Fariba Rezayee]].<ref name="6OjTt" /> Neile maadele järgnes [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aastal]] [[Araabia Ühendemiraadid olümpiamängudel|Araabia Ühendemiraadid]], mida esimeste naistena esindasid ''[[taekwondo]]'' võitleja [[Maitha Al Maktum]] ja [[ratsasport]]lane [[Latifa Al Maktum]]; mõlemad kuuluvad [[Dubai emiraat|Dubai]] [[Āl Maktūm|valitsevasse perekonda]].<ref name="h24ou" /> [[2010]]. aastaks ei olnud naissportlast olümpiamängudele saatnud veel vaid kolm maad: [[Brunei olümpiamängudel|Brunei]], [[Saudi Araabia olümpiamängudel|Saudi Araabia]] ja [[Katar olümpiamängudel|Katar]]. Brunei oli osalenud ainult kolmedel olümpiamängudel, saates igal korral ühe meessportlase; Saudi Araabia ja Katar olid olnud olümpiamängudel esindatud juba aastakümneid, kuid vaid meessportlastest koosneva delegatsiooniga. 2010. aastal teatas ROK, et kavatseb neid maid survestada, et nad kaasaks naissportlasi [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e koondisse. [[ROKi Naised ja Sport komisjon|ROK-i komisjoni Naised ja Sport]] eesistuja [[Anita DeFrantz]] arvas, et naiste võistlemist takistavatele maadele ei tohiks olümpiamängudel osalemist lubada. Hiljem teatas [[Katari Olümpiakomitee]], et plaanib 2012. aasta olümpiamängudele saata kuni neli naissportlast, kes võistlevad [[laskesport|laskmises]] ja [[vehklemine|vehklemises]]. [[2008]]. aastal nõudis [[Lähis-Ida]] [[inimõigused|inimõiguste]] organisatsiooni [[Institute for Gulf Affairs]] direktor [[Ali Al-Ahmed]], et Saudi Araabial keelataks olümpiamängudel osalemine, kuna naissportlaste diskrimineerimine rikub [[olümpiaharta]] põhimõtteid. Ta sõnas: "Viimase 15 aasta jooksul on paljud rahvusvahelised [[vabaühendus]]ed näinud suurt vaeva veenmaks ROK-i, et see enda kehtestatud [[sooline võrdõiguslikkus|soolise diskrimineerimise vastaseid]] sätteid rangemalt järgiks. [...] Kuigi naissportlaste arv on olümpiamängudel kasvanud, ei ole ROK julgenud diskrimineerivaid maid jõulisemalt survestada ega nende osalemist olümpiamängudel keelata."<ref name="nytimes.com" /> [[2010]]. aasta juulis kirjutas ajaleht [[The Independent]]: "ROK-ilt nõutakse üha valjemini Saudi Araabia osalemise keelamist, kuna 2012. aastal saab see ilmselt olema ainus maa, kelle koondisse ei kuulu naissportlast. [...] Kui Saudi Araabia [...] saadab Londonisse vaid meessportlastest koosneva delegatsiooni, kaasnevad sellega naiste võrdseid õigusi nõudvad protestid, mis võivad omakorda häirida olümpiamängude korraldust."<ref name="zuW7V" /> 2012. aasta Londoni olümpiamängudel kuulusid naissportlased esimest korda olümpiamängude ajaloos kõigi osalevate maade koondisse:<ref name="uindr" /> Saudi Araabia delegatsioonis oli kaks ja Kataril neli naissportlast ning Bruneil üks naissportlane. Katar määras ühe oma naissportlase, laskur [[Bahiya al-Hamad]]i avatseremoonia lipukandjaks.<ref name="crByZ" /> Londoni olümpiamängudel võitis [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] maade esimese naissportlasena olümpiamedali Bahreini jooksja [[Maryam Yusuf Jamal]], kes saavutas [[1500 meetri jooks]]us kolmanda koha.<ref name="khOHD" /> Ainus olümpiaspordiala, kus mehed ja naised koos võistlevad, on ratsasport, kus puuduvad näiteks naiste võistlused või meeste [[koolisõit]] jms. [[2008]]. aasta seisuga oli olümpiamängudel rohkem meeste- kui naistevõistlusalasid. Naised saavad siiski võistelda kõigil spordialadel, kus mehedki – viimase spordialana lisandus 2012. aastal olümpiamängude programmi naiste [[poks]].<ref name="dzBXb" /> Praegu ei võistle mehed kahel olümpiamängude võistlusalal: [[kujundujumine olümpiamängudel|kujundujumine]] ja [[iluvõimlemine olümpiamängudel|iluvõimlemine]]. === Sõjad ja terrorism === Sõja tõttu on jäänud mängudega pühitsemata kolm [[olümpiaad]]i – [[1916. aasta suveolümpiamängud]] jäid ära [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ning 1940. ja 1944. aasta suve- ja taliolümpiamängud [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] tõttu. [[2008. aasta suveolümpiamängud]]e avatseremoonia päeval puhkes [[Lõuna-Osseetia]]s [[Gruusia sõda|sõda]] [[Venemaa]] ja [[Gruusia]] vahel; [[Ameerika Ühendriikide president]] [[George W. Bush|Bush]] ja [[Venemaa peaminister]] [[Vladimir Putin|Putin]], kes osalesid olümpiamängude avamispidustustel, vestlesid puhkenud sõjalisest konfliktist [[Hiina Rahvavabariigi president|Hiina presidendi]] [[Hu Jintao]] korraldatud lõunasöögil.<ref name="J6aVF" /> [[Laskmine 2008. aasta suveolümpiamängudel|Laskmise 10 m õhupüstoli võistluse]] autasustamistseremoonial seisid ühel poodiumil pronksmedalist [[Nino Salukvadze]] Gruusiast ja hõbemedalist [[Natalia Paderina]] Venemaalt; pärast tseremooniat sportlased embasid ning sellest kujunes üks Pekingi olümpiamängude kõige enam kõlapinda tekitanud sündmus.<ref name="AMWsF" /> [[Terrorism]] on mõjutanud mitmeid olümpiamänge. [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972. aasta Müncheni suveolümpiamängudel]] [[pantvang]]istas [[Palestiinlased|Palestiina]] terrorirühmitus [[Must September]] üksteist [[Iisrael]]i delegatsiooni liiget. [[Terrorist]]id tapsid kaks iisraellast kohe pärast pantvangi võtmist ja ülejäänud üheksa ebaõnnestunud vabastusoperatsiooni käigus. Üks Saksa politseinik ja viis terroristi said samuti surma.<ref name="POTMo" /> [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aasta Atlanta suveolümpiamängudel]] plahvatas olümpiapargis pomm, mis tappis kaks ja vigastas 111 inimest. Plahvatuse korraldamises mõisteti süüdi Ameerika Ühendriikide terrorist [[Eric Rudolph]], kellele määrati [[eluaegne vangistus|eluaegne vanglakaristus]].<ref name="Ebp8K" /> [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002. aasta Salt Lake City taliolümpiamängudel]], mis toimusid vaid viis kuud pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakuid]], rakendati olümpiaajaloo kõige rangemaid turvameetmeid. Avatseremoonial mälestati terrorirünnakutes hukkunuid: [[Ground Zero]]l lehvis lipp, New Yorgi politseinik [[Daniel Rodriquez]] laulis isamaalist laulu "[[God Bless America]]" ning New Yorgi politseinikud ja tuletõrjujad seisid auvalves. Alates Salt Lake City olümpiamängudest on turvalisuse tagamine ja terrorirünnakute ennetamine üks olümpiakorralduse peamisi probleeme.<ref name="d2tV3" /> == Kodakondsus == === ROK-i kodakondsusreeglid === Olümpiaharta näeb ette, et olümpiasportlane peab olema teda üles andva rahvusliku olümpiakomitee maa [[kodanik]]. Topelt[[kodakondsus]]ega sportlane tohib esindada vaid ühte maad; kui sportlane soovib esindatavat maad vahetada, peab eelmise maa esindamisest olema möödunud vähemalt kolm aastat – seda aega võib rahvusliku olümpiakomitee ja rahvusvahelise föderatsiooni kokkuleppel ning ROK-i täitevkomitee nõusolekul lühendada või tühistada.<ref name="bidpro" /> Kolmeaastane ooteaeg kehtib ainult topeltkodakondsuse puhul ega laiene juhtudele, kui sportlane muudab kodakondsust või saab teise kodakondsuse. ROK-i kodakondsusreeglid hakkavad kehtima siis, kui sportlasele on uue maa kodakondsus antud.<ref name="CJ6Pw" /> === Kodakondsuse muutmise põhjused === Mõnikord võib kodakondsuse muutmise või teise omandamise ainus ajend olla sportlase soov olümpiamängudel võistelda. Uut kodakondsust soovitakse peamiselt sponsorlepingute ja paremate treeningtingimuste (nt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]) tõttu. Põhjus võib olla ka selles, et sportlasel ei ole oma senise maa lipu all võisteldes õnnestunud olümpianormi täita või rahvusvõistkonda pääseda. Aastatel [[1992]]–[[2008]] emigreerus Ameerika Ühendriikidesse umbes viiskümmend sportlast, kes võtsid Ameerika Ühendriikide kodakondsuse ja esindasid seda maad olümpiamängudel, olles varem esindanud mõnda teist maad.<ref name="0ISQt" /> === Vaidlused === Üks kõige enam kõneainet pakkunud kodakondsuse muutmise juhtumeid olümpiamängude tõttu on olnud [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] jooksja [[Zola Budd]], kes emigreerus [[Suurbritannia]]sse, kuna olümpiamängud olid Lõuna-Aafrika Vabariigis [[apartheid]]i poolt keelustatud. Kuigi Buddil oli õigus Suurbritannia kodakondsust saada, kuna ta vanaisa oli sündinud Suurbritannias, heitis Briti avalikkus valitsusele ette, et see olevat Buddi kodakondsustaotluse kulgu kiirendanud.<ref name="Jlxx5" /> Kõneainet on pakkunud ka [[Keenia]] jooksja [[Bernard Lagat]], kes sai Ameerika Ühendriikide kodakondsuse [[2004]]. aasta mais. Keenia põhiseaduse järgi peab Keenia kodanik teise riigi kodakondsuse saamisel Keenia kodakondsusest loobuma. Kuigi Lagat oli juba paar kuud olnud Ameerika Ühendriikide kodanik, võistles ta [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta Ateena suveolümpiamängudel]] Keenia lipu all. Kuna Keenia väitis, et Lagat ei olnud enam nende riigi kodanik, oli oht, et ta võib võidetud hõbemedalist ilma jääda. Lagat väitis, et oli alustanud kodakondsuse muutmist [[2003]]. aasta lõpus ning oli arvanud, et saab uue kodakondsuse alles pärast Ateena olümpiamänge.<ref name="Z1NAI" /> [[2008]]. aastal ei pääsenud korvpallur [[Becky Hammon]] oma riigi Ameerika Ühendriikide olümpiakoondisse ning otsustas seetõttu võtta [[Venemaa]] kodakondsuse, kuna soovis väga olümpiamängudel võistelda. Ameeriklased, sealhulgas Ameerika Ühendriikide naiskonna peatreener, kritiseerisid Hammoni tegu.<ref name="asVEW" /> == Olümpiavõitja ja teised medalistid == {{vaata ka|Olümpiavõitja}} [[Fail:1998 Winter Olympics medals.JPG|pisi|püsti|[[1998. aasta taliolümpiamängud]]e medalid]] Igal võistlusalal esimese, teise ja kolmanda koha saavutanud individuaalvõistlejatele või võistkonnaliikmetele antakse autasustamistseremoonial kätte olümpiamedal. Võitjale antakse kuldmedal, mis oli kuni [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aastani]] tehtud puhtast [[kuld|kullast]], seejärel kullatud [[hõbe]]dast; praegu valmistatakse kuldmedal kullakattega hõbedast. Kuldmedal peab sisaldama vähemalt kuus grammi puhast kulda.<ref name="CFShy" /> Teise koha saavutanud sportlast autasustatakse hõbemedaliga ning kolmanda koha omanikku pronksmedaliga. [[Ühe kaotuse süsteem]]iga võistlusaladel (nt [[poks]]) ei pruugita kolmandat kohta välja selgitada; sellisel juhul teenivad pronksmedali mõlema poolfinaali kaotajad. [[1896. aasta suveolümpiamängud|Esimestel nüüdisaegsetel olümpiamängudel Ateenas]] autasustati vaid kahte parimat võistlejat – võitja sai hõbe- ja teise koha omanik pronksmedali. Praegu kasutatav kolme medaliga autasustamine võeti kasutusele [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta olümpiamängudel Saint Louises]].<ref name="EWtnv" /> Alates [[1948. aasta suveolümpiamängud|1948. aastast]] on neljanda, viienda ja kuuenda koha saavutanud sportlane saanud diplomi, ning alates [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aastast]] antakse diplom ka seitsmenda ja kaheksanda koha saavutanule. [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta suveolümpiamängudel Ateenas]] anti olümpiamedalistidele koos medaliga ka [[oliivipuu]]pärg.<ref name="ZK4tv" /> ROK ei pea võidetud medalite üle arvestust, kuid medalistatistikat avaldavad nii rahvuslikud olümpiakomiteed kui ka meedia, kuna medalivõitude arvu peetakse olümpiamängude edu mõõdupuuks.<ref name="XSHn7" /> ==Olümpialinn ja olümpiamänge võõrustav maa== {{vaata ka|Olümpialinn}} [[Fail:Summer olympics all cities.PNG|pisi|püsti=1.35|Suveolümpialinnade ja võõrustanud maade kaart. Ühed suveolümpiamängud korraldanud maad on värvitud roheliseks ning vähemalt kahed suveolümpiamängud korraldanud maad siniseks]] [[Fail:Winter olympics all cities.PNG|pisi|püsti=1.35|Taliolümpialinnade ja võõrustanud maade kaart. Ühed taliolümpiamängud korraldanud maad on värvitud roheliseks ning vähemalt kahed taliolümpiamängud korraldanud maad siniseks]] Olümpiamängude korraldusõigus antakse tulevasele [[olümpialinn]]ale tavaliselt seitse kuni kaheksa aastat enne mängude toimumist.<ref name="bidpro" /> Olümpialinn valitakse kahes etapis ja valikuprotsess kestab kaks aastat. Olümpiamängude korraldusõigust sooviv linn esitab taotluse oma maa [[rahvuslikud olümpiakomiteed|rahvuslikule olümpiakomiteele]]. Kui ühelt maalt esitab korraldussoovi taotluse mitu linna, peab rahvuslik olümpiakomitee tegema nende vahel sisemise valiku, kuna iga rahvuslik olümpiakomitee saab heaks kiita ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK-ile]] edastada vaid ühe linna kandidatuuri. Pärast taotluste esitamist ROK-ile algab valikuprotsessi esimene etapp – linnad täidavad olümpiamängude korraldamist puudutava põhjaliku ankeedi, kus nad peavad muuhulgas kinnitama, et austavad ja järgivad [[olümpiaharta]]t ja [[ROK-i täitevkomitee]] eeskirju.<ref name="bidpro" /><ref name="olympiaharta" /><ref name="hostcity" /> Ankeete hindavad valitud spetsialistid, kes annavad ROK-ile ülevaate iga linna olümpiamängude korraldusplaanist ja -võimest; hinnangu põhjal valib ROK välja linnad, kes liiguvad edasi valikuprotsessi teise etappi ja saavad [[kandidaatlinn]]a staatuse.<ref name="hostcity" /> Kandidaatlinnad esitavad ROK-ile pikema ja üksikasjalikuma ülevaate olümpiamängude korraldusplaanist. Iga linna kandidatuuri analüüsib põhjalikult määramiskomisjon, kes külastab kandidaatlinnu, vestleb kohalike ametiisikutega ja vaatab üle mängude võimalikud toimumiskohad; vestluse käigus peavad kandidaatlinna ametiisikud kinnitama, et on võimelised olümpiamänge rahastama. Määramiskomisjon koostab kandidaatlinnadest aruande ja esitab selle ROK-ile vähemalt kaks kuud enne planeeritavat [[ROK-i istungjärgud|ROK-i istungjärku]], kus olümpialinn valitakse. ROK-i istungjärk koguneb maal, kus ei asu ühtegi kandidaatlinna. Istungjärgul esitleb kandidaatlinnu ROK-i täitevkomitee, misjärel teevad istungjärgul osalevad ROK-i liikmed kandidaatlinnade vahel olümpialinna lõpphääletuse. Valituks osutuva olümpialinna taotluskomitee ja selle maa rahvuslik olümpiakomitee allkirjastavad ROK-iga kokkuleppe, millega antakse olümpialinnale ja mänge võõrustavale maale ametlikult olümpiamängude korraldusõigus.<ref name="bidpro" /><ref name="olympiaharta" /> [[2016]]. aastaks on olümpiamänge võõrustanud 44 linna ja 23 maad; väljaspool [[Euroopa]]t ja [[Põhja-Ameerika]]t on toimunud vaid kaheksad mängud. Alates [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988. aasta Seouli suveolümpiamängudest]] on [[Aasia]] ja [[Okeaania]] piirkonnas peetud neljad mängud, mis on ühe võrra rohkem kui sellele eelnenud 92 aasta jooksul, mil nüüdisaegseid olümpiamänge on korraldatud. [[Rio de Janeiro]], kus toimuvad [[2016. aasta suveolümpiamängud]], on esimene [[Lõuna-Ameerika]] linn, kellele on olümpiamängude korraldusõigus usaldatud. Ühegi [[Aafrika]] maa ega linna kandidatuur ei ole seni edukas olnud. Kõige rohkem olümpiamänge on korraldanud [[Ameerika Ühendriigid]] – kokku kaheksad mängud, millest neli on olnud suve- ja neli taliolümpiamängud. Linnade võrdluses on kõige rohkem mänge – kolmed suveolümpiamängud – korraldanud [[London]]. Suveolümpiamänge on kaks korda korraldanud [[Saksamaa]], [[Austraalia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Kreeka]] ning linnadest [[Los Angeles]], [[Pariis]] ja [[Ateena]]. Peale Ameerika Ühendriikide on taliolümpiamängud toimunud mitmel korral ka Prantsusmaal (kolmel korral) ning [[Šveits]]is, [[Austria]]s, [[Norra]]s, [[Jaapan]]is, [[Kanada]]s ja [[Itaalia]]s (kõigis kahel korral). Linnadest on kahed taliolümpiamängud peetud [[Lake Placid]]is, [[Innsbruck]]is ja [[Sankt Moritz]]is. Eelviimased taliolümpiamängud toimusid [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010. aastal]] [[Vancouver]]is; Kanadale on olümpiamängude korraldusõigus antud kolmel korral. Viimased taliolümpiamängud toimusid [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014. aastal]] [[Sotši]]s, mis olid [[Venemaa]] korraldatud teised mängud, aga esimesed taliolümpiamängud. Järgmised taliolümpiamängud toimuvad [[2018. aasta taliolümpiamängud|2018. aastal]] [[Pyeongchang]]is [[Lõuna-Korea]]s. {| class="wikitable" |+ '''Olümpialinnad'''<ref name="T9ECk" /> |- ! rowspan="2" | Aasta ! colspan="2" | [[Suveolümpiamängud]] ! colspan="2" | [[Taliolümpiamängud]] ! colspan="2" | [[Noorte olümpiamängud]] |- ! Olümpiaad !! Olümpialinn !! Nr !! Olümpialinn !! Nr !! Olümpialinn |- style="background: #efefef;" | 1896 || [[1896. aasta suveolümpiamängud|I]] || {{Riigi ikoon|Kreeka kuningriik}} [[Ateena]], [[Kreeka kuningriik|Kreeka]] || || || || |- | 1900 || [[1900. aasta suveolümpiamängud|II]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] || || || || |- style="background: #efefef;" | 1904 || [[1904. aasta suveolümpiamängud|III]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Saint Louis]], [[Ameerika Ühendriigid]]{{ref|d|[a]}} || || || || |- style="font-style:italic;" | 1906 || [[1906. aasta vaheolümpiamängud|Vaheolümpiamängud]]{{ref|d|[b]}} || {{Riigi ikoon|Kreeka kuningriik}} [[Ateena]], Kreeka || || || || |- style="background: #efefef;" | 1908 || [[1908. aasta suveolümpiamängud|IV]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], [[Suurbritannia]]{{ref|d|[c]}} || || || || |- | 1912 || [[1912. aasta suveolümpiamängud|V]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]], [[Rootsi]] || || || || |- style="background: #efefef;" |''1916'' || ''[[1916. aasta suveolümpiamängud|VI]]'' || {{Riigi ikoon|Saksa keisririik}} ''[[Berliin]]'', ''[[Saksa keisririik|Saksamaa]]'' → <br /> ''Jäid ära [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu'' || || || || |- | 1920 || [[1920. aasta suveolümpiamängud|VII]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Antwerpen]], [[Belgia]] || || || || |- style="background: #efefef;" | 1924 || [[1924. aasta suveolümpiamängud|VIII]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], Prantsusmaa || [[1924. aasta taliolümpiamängud|I]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Chamonix]], Prantsusmaa || || |- | 1928 || [[1928. aasta suveolümpiamängud|IX]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Amsterdam]], [[Holland]] || [[1928. aasta taliolümpiamängud|II]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Sankt Moritz]], [[Šveits]] || || |- style="background: #efefef;" | 1932 || [[1932. aasta suveolümpiamängud|X]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Los Angeles]], Ameerika Ühendriigid || [[1932. aasta taliolümpiamängud|III]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Lake Placid]], Ameerika Ühendriigid || || |- | 1936 || [[1936. aasta suveolümpiamängud|XI]] || {{Riigi ikoon|Kolmas Riik}} [[Berliin]], [[Kolmas Riik|Saksamaa]] || [[1936. aasta taliolümpiamängud|IV]] || {{Riigi ikoon|Kolmas Riik}} [[Garmisch-Partenkirchen]], [[Kolmas Riik|Saksamaa]] || || |- style="background: #efefef;" |''1940'' || ''[[1940. aasta suveolümpiamängud|XII]]''|| {{Riigi ikoon|Jaapan}} ''[[Tokyo]], [[Jaapan]] → <br /> {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]], [[Soome]] → <br /> Jäid ära [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] tõttu'' || ''[[1940. aasta taliolümpiamängud|V]]''|| ''{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Sapporo]], Jaapan → <br /> {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Sankt Moritz]], Šveits → <br /> {{Riigi ikoon|Kolmas Riik}} [[Garmisch-Partenkirchen]], [[Kolmas Riik|Saksamaa]] → <br /> Jäid ära teise maailmasõja tõttu'' || || |- |''1944'' || ''[[1944. aasta suveolümpiamängud|XIII]]''|| {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}'' [[London]], Suurbritannia → <br /> Jäid ära teise maailmasõja tõttu'' || ''[[1944. aasta taliolümpiamängud|V]]''|| {{Riigi ikoon|Itaalia kuningriik (1861–1946)}}'' [[Cortina d'Ampezzo]], [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] → <br /> Jäid ära teise maailmasõja tõttu'' || || |- style="background: #efefef;" | 1948 || [[1948. aasta suveolümpiamängud|XIV]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], Suurbritannia || [[1948. aasta taliolümpiamängud|V]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Sankt Moritz]], Šveits || || |- | 1952 || [[1952. aasta suveolümpiamängud|XV]] || {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]], Soome || [[1952. aasta taliolümpiamängud|VI]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]], [[Norra]] || || |- style="background: #efefef;" | 1956 || [[1956. aasta suveolümpiamängud|XVI]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Melbourne]], [[Austraalia]] + <br /> {{Riigi ikoon|Rootsi}} ''[[Stockholm]], Rootsi''{{ref|d|[d]}}<ref name="lnqqp" /> || [[1956. aasta taliolümpiamängud|VII]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Cortina d'Ampezzo]], Itaalia || || |- | 1960 || [[1960. aasta suveolümpiamängud|XVII]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]], Itaalia || [[1960. aasta taliolümpiamängud|VIII]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Squaw Valley]], Ameerika Ühendriigid || || |- style="background: #efefef;" | 1964 || [[1964. aasta suveolümpiamängud|XVIII]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]], Jaapan || [[1964. aasta taliolümpiamängud|IX]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Innsbruck]], [[Austria]] || || |- | 1968 || [[1968. aasta suveolümpiamängud|XIX]] || {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]], [[Mehhiko]] || [[1968. aasta taliolümpiamängud|X]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Grenoble]], Prantsusmaa || || |- style="background: #efefef;" | 1972 || [[1972. aasta suveolümpiamängud|XX]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[München]], [[Lääne-Saksamaa|Saksamaa]] || [[1972. aasta taliolümpiamängud|XI]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Sapporo]], Jaapan || || |- | 1976 || [[1976. aasta suveolümpiamängud|XXI]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Montréal]], [[Kanada]] || [[1976. aasta taliolümpiamängud|XII]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} ''[[Denver]], Ameerika Ühendriigid'' → <br /> {{Riigi ikoon|Austria}} [[Innsbruck]], Austria || || |- style="background: #efefef;" | 1980 || [[1980. aasta suveolümpiamängud|XXII]] || {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Moskva]], [[NSVL|Nõukogude Liit]] || [[1980. aasta taliolümpiamängud|XIII]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Lake Placid]], Ameerika Ühendriigid || || |- | 1984 || [[1984. aasta suveolümpiamängud|XXIII]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Los Angeles]], Ameerika Ühendriigid || [[1984. aasta taliolümpiamängud|XIV]] || {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Sarajevo]], [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia]] || || |- style="background: #efefef;" | 1988 || [[1988. aasta suveolümpiamängud|XXIV]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Seoul]], [[Lõuna-Korea]] || [[1988. aasta taliolümpiamängud|XV]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Calgary]], Kanada || || |- | 1992 || [[1992. aasta suveolümpiamängud|XXV]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Barcelona]], [[Hispaania]] || [[1992. aasta taliolümpiamängud|XVI]] || {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Albertville]], Prantsusmaa || || |- style="background: #efefef;" | 1994 || || || [[1994. aasta taliolümpiamängud|XVII]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Lillehammer]], Norra || || |- | 1996 || [[1996. aasta suveolümpiamängud|XXVI]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Atlanta]], Ameerika Ühendriigid || || || || |- style="background: #efefef;" | 1998 || || || [[1998. aasta taliolümpiamängud|XVIII]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Nagano]], Jaapan || || |- | 2000 || [[2000. aasta suveolümpiamängud|XXVII]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]], Austraalia || || || || |- style="background: #efefef;" | 2002 || || || [[2002. aasta taliolümpiamängud|XIX]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Salt Lake City]], Ameerika Ühendriigid || || |- | 2004 || [[2004. aasta suveolümpiamängud|XXVIII]] || {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ateena]], [[Kreeka]] || || || || |- style="background: #efefef;" | 2006 || || || [[2006. aasta taliolümpiamängud|XX]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]], Itaalia || || |- | 2008 || [[2008. aasta suveolümpiamängud|XXIX]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]], [[Hiina]]{{ref|d|[e]}}<ref name="5rNBc" /> || || || || |- style="background: #efefef;" | 2010 || || || [[2010. aasta taliolümpiamängud|XXI]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]], Kanada ||[[2010. aasta noorte suveolümpiamängud|I (suve)]] || {{Riigi ikoon|Singapur}} [[Singapur]] |- | 2012 || [[2012. aasta suveolümpiamängud|XXX]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], Suurbritannia || || || [[2012. aasta noorte taliolümpiamängud|I (tali)]] || | {{Riigi ikoon|Austria}} [[Innsbruck]], Austria |- style="background: #efefef;" | 2014 || || || [[2014. aasta taliolümpiamängud|XXII]] || {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sotši]], [[Venemaa]] || [[2014. aasta noorte suveolümpiamängud|II (suve)]] || | {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Nanjing]], Hiina |- | 2016 || [[2016. aasta suveolümpiamängud|XXXI]] || {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Rio de Janeiro]], [[Brasiilia]] || || || [[2016. aasta noorte taliolümpiamängud|II (tali)]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Lillehammer]], Norra |- style="background: #efefef;" | 2018 || || || [[2018. aasta taliolümpiamängud|XXIII]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Pyeongchang]], Lõuna-Korea || [[2018. aasta noorte suveolümpiamängud|III (suve)]] || {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Buenos Aires]], Argentina |- | 2020 || [[2020. aasta suveolümpiamängud|XXXII]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tōkyō]], Jaapan || || || [[2020. aasta noorte taliolümpiamängud|III (tali)]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Lausanne]], Šveits |- style="background: #efefef;" | 2022 || || || [[2022. aasta taliolümpiamängud|XXIV]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]], Hiina || [[2022. aasta noorte suveolümpiamängud|IV (suve)]] || ei ole veel valitud |- | 2024 || [[2024. aasta suveolümpiamängud|XXXIII]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], Prantsusmaa || || || [[2024. aasta noorte taliolümpiamängud|IV (tali)]] || ei ole veel valitud |- style="background: #efefef;" | 2026 || || || [[2026. aasta taliolümpiamängud|XXV]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Milano]] / [[Cortina d'Ampezzo]], Itaalia ||[[2026. aasta noorte suveolümpiamängud|V (suve)]] || ei ole veel valitud |- | 2028 || [[2028. aasta suveolümpiamängud|XXXIV]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]], USA || || || [[2028. aasta noorte taliolümpiamängud|V (tali)]] || ei ole veel valitud |} {{note|d|[a]}} Korraldusõiguse sai esialgu [[Chicago]], kuid mängud viidi [[Saint Louis|Saint Louisesse]], kus toimus samal ajal [[maailmanäitus]]. {{note|d|[b]}} Ei olnud ROKi poolt tunnustatud. {{note|d|[c]}} Korraldusõiguse sai esialgu [[Rooma]], kuid mängud viidi [[Vesuuv]]i vulkaani purske tõttu Londonisse. {{note|d|[d]}} Stockholmis peeti [[Ratsasport|ratsaspordi]] võistlused. Ratsutamisvõistluste korraldusõiguse saamiseks pidi Stockholm eraldi kandideerima. Stockholmi viidi olümpiatuli ning seal peeti nii ava- kui ka lõputseremoonia. {{note|d|[e]}} [[Ratsasport|Ratsaspordi]] võistlused peeti [[Hongkong]]is. Kuigi Hongkongil on oma rahvuslik olümpiakomitee, ei pidanud nad ratsutamisvõistluste korraldamiseks eraldi kandideerima, kuna need olid osa Pekingi olümpiamängudest. Erinevalt 1956. aasta Stockholmi ratsutamisvõistlustest ei viidud Hongkongi olümpiatuld ning seal ei peetud olümpiatseremooniaid. ROKi kodulehel on olümpialinnana kirjas ainult Peking. ==Vaata ka== *[[Olümpia kunstikonkursid]] – [[Olümpiaad]] – [[Olümpiadeviis]] – [[Olümpiaembleem]] – [[Olümpiaharta]] – [[Olümpiahümn]] – [[Olümpiakongress]] – [[Olümpiaküla]] – [[Olümpialiikumine]] – [[Olümpialinn]] – [[Olümpialipp]] – [[Olümpiamargid]] – [[Olümpiamuuseumid]] – [[Olümpiamängude auhinnamedal]] – [[Olümpiamängude autasud]] – [[Olümpiamängude autasustamistseremoonia]] – [[Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia]] – [[Olümpiamängude mälestusmedal]] – [[Olümpiamündid]] – [[Olümpiaorden]] – [[Olümpiaprintsiip]] – [[Olümpiarituaalid]] – [[Olümpiasolidaarsus]] – [[Olümpiasümbol]] – [[Olümpiatuli]] – [[Olümpiatõotus]] – [[Olümpism]] *[[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK) *[[Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia]] (ROA) *[[Eesti olümpiamängudel]] – [[Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud]] *[[Läti olümpiamängudel]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="britannica">{{Netiviide|pealkiri=Olympic Games|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games|väljaandja=Encyclopædia Britannica|vaadatud=16. aprillil 2013}}</ref> <ref name="young">Young, David C. (2004). "The Beginnings. A Brief History of the Olympic Games.", lk 12–13. Wiley-Blackwell. ISBN 978-1-4051-1130-0</ref> <ref name="pindar">{{Netiviide|url= http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.01.0162&redirect=true |pealkiri= Olympian 10 |väljaandja= Pindar |vaadatud=23. märtsil 2013}}</ref> <ref name="crowther">Crowther, Nigel B. (2007). "The Ancient Olympic Games. Sport in Ancient Times.", lk 54. Greenwood Publishing Group. ISBN 978-0-275-98739-8</ref> <ref name="young2">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 14. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="rugby">{{Netiviide|pealkiri=Rugby School motivated founder of Games|väljaandja=Reuters (SI.som)|aeg=8. juuli 2004|url=http://sportsillustrated.cnn.com/2004/olympics/2004/07/07/bc.sport.olympics.coubertin/|vaadatud=4. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="young3">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 128. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="iocfactsheet">{{Netiviide |pealkiri=Fact Sheet: The Summer Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1138.pdf|failitüüp=PDF|aeg=jaanuar 2008|vaadatud=2. veebruaril 2009|arhiivimisaeg=2011-04-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429094019/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1138.pdf}}</ref> <ref name="olympiaharta">{{Netiviide|url=http://www.eok.ee/ol%C3%BCmpiaharta|pealkiri=Olümpiaharta|väljaandja=Eesti Olümpiakomitee|vaadatud=13. märtsil 2013|arhiivimisaeg=2015-01-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150117181839/http://www.eok.ee/ol%C3%BCmpiaharta|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="bidpro">{{Netiviide |pealkiri=Olympic Charter|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/olympic_charter_en.pdf|failitüüp=PDF|vaadatud=18. aprillil 2013|aeg=juuli 2011}}</ref> <ref name="media">Cooper-Chen, Anne (2005). "Global entertainment media", lk 231. Mahwah, New Jersey: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-5168-7</ref> <ref name="1vgTU">Swaddling, Judith (2000). "The Ancient Olympic Games (2 ed.)", lk 54. Austin: University of Texas Press. ISBN 978-0-292-70373-5</ref> <ref name="television">{{Netiviide|pealkiri=Issues of the Olympic Games| url=http://www.la84foundation.org/6oic/primer_text2.htm| publisher=Olympic Primer. LA84 Foundation of Los Angeles| access date=30. märts 2009}}</ref> <ref name="QJNCG">{{Netiviide|pealkiri=The Olympic Truce – Myth and Reality by Harvey Abrams|url=http://ablemedia.com/ctcweb/showcase/abrams1.html|väljaandja=Classics Technology Center, AbleMedia.com|vaadatud=12. veebruaril 2013}}</ref> <ref name="movement">Buchanon, Ian; Mallon, Bill (2006). "Historical Dictionary of the Olympic Movement", lk ci. Lanham, MD: Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-5574-8</ref> <ref name="q1kZC">Richardson, N.J. (1992). "Panhellenic Cults and Panhellenic Poets. In Lewis, D.M.; Boardman, John; Davies, J.K.. The Fifth Century BC.", lk 227. Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-23347-7</ref> <ref name="kommerts">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 194. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> <ref name="sX4WB">{{Netiviide|pealkiri=Olympic Games. The Ancient Olympic Games|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games/59589/The-ancient-Olympic-Games|väljaandja=Encyclopædia Britannica|vaadatud=29. aprillil 2009}}</ref> <ref name="sportkom">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 192. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> <ref name="kcAzi">Golden, Mark (2009). "Helpers, Horses, and Heroes. Greek Sport and Social Status.", lk 59–61. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-71869-2</ref> <ref name="free time">{{Netiviide|Eesnimi=Bill |Perekonnanimi=Carter|Eesnimi 2=Richard|last2=Sandomir |url=http://www.nytimes.com/2008/08/18/sports/olympics/18nbc.html?ref=business&_r=0 |pealkiri=A Surprise Winner at the Olympic Games in Beijing: NBC |väljaandja=The New York Times |aeg=17. august 2008 |vaadatud=7. aprillil 2013}}</ref> <ref name="Jm4hP">{{Netiviide|pealkiri=Ancient Olympic Events|url=http://www.perseus.tufts.edu/Olympics/sports.html|väljaandja=Perseus Project of Tufts University|vaadatud=29. aprillil 2009}}</ref> <ref name="slack2">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 17. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> <ref name="FsoQ8">Golden, Mark (2009). "Helpers, Horses, and Heroes. Greek Sport and Social Status.", lk 24. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-71869-2</ref> <ref name="sales">Buchanon, Ian; Mallon, Bill (2006). "Historical Dictionary of the Olympic Movement", lk cii. Lanham, MD: Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-5574-8</ref> <ref name="jRneL">Burkert, Walter (1983). "Pelops at Olympia. Homo Necans.", lk 95. University of California Press. ISBN 978-0-520-05875-0</ref> <ref name="olympiasymbol">{{Netiviide|pealkiri=The Olympic Symbols|failitüüp=PDF|url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1303.pdf|väljaandja=The Olympic Museum|aeg=26. aprill 2009|access date=3. aprill 2013|vaadatud=2022-06-14|arhiivimisaeg=2011-08-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110822175428/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1303.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="nGSPJ">Swaddling, Judith (1999). "The Ancient Olympic Games", lk 90–93. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-77751-4</ref> <ref name="avats1">{{Netiviide |pealkiri=Fact Sheet: Opening Ceremony of the Summer Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1134.pdf|failitüüp=PDF|aeg=veebruar 2008|vaadatud=17. märtsil 2013|arhiivimisaeg=2011-04-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429094114/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1134.pdf}}</ref> <ref name="9qhHZ">Olympic Museum. "The Olympic Games in Antiquity", lk 2</ref> <ref name="Sports">{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/sports |pealkiri=Olympic Sports |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=25. märtsil 2013}}</ref> <ref name="PyP2Z">{{Netiviide|url= http://www.olimpickgames.co.uk/contentok.php?id=853 |pealkiri= 400 Years of Olimpick Passion |väljaandja= Robert Dover's Games Society |vaadatud=4. juunil 2010}}</ref> <ref name="factsheetsports">{{Netiviide |url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1135.pdf |pealkiri=Factsheet: The sports on the Olympic programme |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |failitüüp=PDF |vaadatud=27. märtsil 2013 |arhiivimisaeg=2011-08-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110822174641/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1135.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="v0X7m">{{Netiviide|url= http://www.olympist.org/summer-olympic-history/revival-of-the-olympic-games.html |pealkiri= Revival of the Olympic Games |väljaandja= Olympist.org |vaadatud=24. märtsil 2013}}</ref> <ref name="golf">{{Netiviide|pealkiri=Golf, rugby added for 2016 and 2020|väljaandja=ESPN.com. Associated Pess.|url=http://sports.espn.go.com/oly/news/story?id=4545111|aeg=9. oktoober 2009|vaadatud=27. märtsil 2013}}</ref> <ref name="6hXL2">Young, David C. (2004). "The Beginnings. A Brief History of the Olympic Games.", lk 144. Wiley-Blackwell. ISBN 978-1-4051-1130-0</ref> <ref name="eassom">Eassom, Simon (1994). "Critical Reflections on Olympic Ideology", lk 120–123. Ontario: The Centre for Olympic Studies. ISBN 978-0-7714-1697-2</ref> <ref name="UFEFz">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 28. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="montreal">{{Netiviide |pealkiri=African nations boycott costly Montreal Games |väljaandja=CBC Sports |url=http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/09/f-olympics-history-1976.html |aeg=30. juuli 2008 |vaadatud=29. märtsil 2013 |arhiivimisurl=https://archive.today/20130628051422/http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/09/f-olympics-history-1976.html |arhiivimisaeg=2013-06-28 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="vWADH">Matthews, George R. (2005). "America's first Olympics: the St. Louis games of 1904.", lk 53–54. University of Missouri Press. ISBN 978-0-8262-1588-8</ref> <ref name="dopinghistory">{{Netiviide|pealkiri=A Brief History of Anti-Soping|väljaandja=World Anti-Doping Agency|url=http://www.wada-ama.org/en/About-WADA/History/A-Brief-History-of-Anti-Doping/|vaadatud=10. septembril 2008|arhiivimisaeg=2011-08-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110816090310/http://www.wada-ama.org/en/About-WADA/History/A-Brief-History-of-Anti-Doping/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="yRX7U">Weiler, Ingomar (2004). "The predecessors of the Olympic movement, and Pierre de Coubertin." European Review (Cambridge University Press) 12 (3).</ref> <ref name="nytimes.com">{{Netiviide| url=http://www.nytimes.com/2008/05/19/opinion/19iht-edahmed.3.13017836.html?_r=0|pealkiri=Bar countries that ban women athletes|väljaandja=The New York Times |aeg=19. mai 2008|vaadatud=1. aprillil 2013}}</ref> <ref name="D7S4y">Girginov, Vassil; Parry, Jim (2005). "The Olympic Games Explained: A Student Guide to the Evolution of the Modern Olympic Games.", lk 38. Routledge. ISBN 978-0-415-34604-7</ref> <ref name="hostcity">{{Netiviide |pealkiri=Choice of the host city|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/host-city-election|vaadatud=15. märtsil 2013}}</ref> <ref name="jUDWY">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 24. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="LzBID">{{Netiviide|url= http://www.museumoflondon.org.uk/collections-research/collections-online/object.aspx?objectID=object-430955 |pealkiri= Crystal Palace Olympic arena |väljaandja= Museum of London |vaadatud=24. märtsil 2013}}</ref> <ref name="msOho">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 1. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="kNYRG">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 2, 13–23, 81. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="ygqr6">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 44. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="PGmOy">{{Netiviide |pealkiri=The Olympic Games: BC 776 – AD 1896|väljaandja=LA84 Foundation|Perekonnanimi=Coubertin et al |url=http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1896/1896.pdf|failitüüp=PDF|vaadatud=24. märtsil 2013}}</ref> <ref name="QVVRe">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 100–105. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="8yWHX">{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/en/content/Olympic-Games/All-Past-Olympic-Games/Summer/Athens-1896/ |pealkiri=Athens 1896 |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=8. veebruaril 2010}}</ref> <ref name="XrMFy">Memoire sure le conflit entre la Grece et la Roumanie concernant l'affaire Zappa – Athens 1893, by F. Martens</ref> <ref name="oMW83">L'affaire Zappa – Paris 1894, by G. Streit</ref> <ref name="Qv4Wc">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 117. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="HqVdW">{{Netiviide |url= http://www.sports-reference.com/olympics/summer/1896/ |pealkiri= 1896 Athina Summer Games |väljaandja= Sports Reference |vaadatud=31. jaanuaril 2009}}</ref> <ref name="h22f4">{{Netiviide |url= http://proxy.espn.go.com/oly/summer08/fanguide/history?year=1904 |pealkiri= St. Louis 1904 – Overview |väljaandja= ESPN |vaadatud=31. jaanuaril 2009}}</ref> <ref name="5sDBJ">{{Netiviide |url= http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/05/f-olympics-feature-1906.html |pealkiri= 1906 Olympics mark 10th anniversary of the Olympic revival |väljaandja= Canadian Broadcasting Centre |aeg= 7. august 2009 |vaadatud= 24. märtsil 2013 |arhiivimisurl= https://archive.today/20130628054417/http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/05/f-olympics-feature-1906.html |arhiivimisaeg= 2013-06-28 |url-olek= töötab }}</ref> <ref name="F4YT3">{{Netiviide|pealkiri=Chamonix 1924|url=http://www.olympic.org/chamonix-1924-winter-olympics|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|vaadatud=19. märtsil 2013}}</ref> <ref name="KZ5nA">{{Netiviide |url= http://www.utah.com/olympics/history.htm |pealkiri= Winter Olympics History |väljaandja= Utah Athletic Foundation |vaadatud=31. jaanuaril 2009}}</ref> <ref name="hYb59">{{Netiviide|url= http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/other_sports/disability_sport/7582206.stm |pealkiri= History of the Paralympics |väljaandja= BBC Sport |vaadatud=2. veebruaril 2009 |aeg=4. september 2008}}</ref> <ref name="phxBy">{{Netiviide|url= http://www.canada2010.gc.ca/101/histor/010203-eng.cfm |pealkiri= History of the Paralympic Games |väljaandja= Government of Canada |vaadatud=7. aprillil 2010}}</ref> <ref name="lUXoG">{{Netiviide|pealkiri=IPC-IOC Cooperation|väljaandja=Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee|url=http://oldwebsite.paralympic.org/IPC/IPC-IOC_Co-operation.html IPC-IOC Co-operation|vaadatud=3. mail 2010}}</ref> <ref name="C1r5r">{{Netiviide| url=http://www.guardian.co.uk/uk/2010/may/04/sainsburys-sponsors-paralympic-games | location=London |pealkiri=Sainsbury's announces sponsorship of 2012 Paralympics |aeg=4. mai 2010 | work=The Guardian | first=Owen | last=Gibson}}</ref> <ref name="VPPcW">{{Netiviide|pealkiri=Rogge wants Youth Olympic Games|väljaandja=BBC Sport|aeg=19. märts 2007|url=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/other_sports/6467087.stm|vaadatud=2. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="5Cox5">{{Netiviide|Perekonnanimi= Rice |Eesnimi= John |url= http://www.usatoday.com/sports/olympics/2007-07-05-2774646336_x.htm |pealkiri=IOC approves Youth Olympics; first set for 2010 |agency= Associated Press |väljaandja= USA Today |aeg=5. juuli 2007 |vaadatud=2. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="5J5rc">{{Netiviide |pealkiri=Factsheet. Youth Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/The_Youth_Olympic_Games.pdf|failitüüp=PDF|aeg=juuli 2012|vaadatud=18. märtsil 2013}}</ref> <ref name="wK1Pm">{{Netiviide|pealkiri=IOC to Introduce Youth Olympic Games in 2010|väljaandja=CRIenglish.com|aeg=25. aprill 2007|url=http://english.cri.cn/2886/2007/04/25/1221@220491.htm|vaadatud=29. jaanuaril 2009}}</ref> <ref name="ZFyJG">{{Netiviide|pealkiri=IOC session: A "go" for Youth Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|aeg=5. juuli 2007|url=http://www.olympic.org/uk/news/olympic_news/full_story_uk.asp?id=2227|vaadatud=2. veebruaril 2009|arhiivimisaeg=2008-08-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080821232940/http://www.olympic.org/uk/news/olympic_news/full_story_uk.asp?id=2227}}</ref> <ref name="S7yCu">{{Netiviide|url= http://usatoday30.usatoday.com/sports/olympics/2007-04-25-2774646336_x.htm |pealkiri=No kidding: Teens to get Youth Olympic Games|Eesnimi= Stephen |Perekonnanimi= Wade |aeg=25. aprill 2007 |väljaanne= USA Today |vaadatud=27. augustil 2008}}</ref> <ref name="Gl8RJ">{{Netiviide|url= http://www.usatoday.com/sports/olympics/summer/2007-07-05-olympic-notes_N.htm |pealkiri= IOC votes to start Youth Olympics in 2010 |Eesnimi= Vicky |Perekonnanimi= Michaelis |aeg=5. juuli 2007 |väljaanne= USA Today |vaadatud=2. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="gWvqh">{{Netiviide|pealkiri=London 2012|url=http://www.olympic.org/london-2012-summer-olympics|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|vaadatud=10. aprillil 2013}}</ref> <ref name="b0ItB">{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/vancouver-2010-winter-olympics |pealkiri=Vancouver 2010 |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=10. aprillil 2013}}</ref> <ref name="rACNX">{{Netiviide |url= http://canadaonline.about.com/od/2010olympics/a/vancouver_olympics_sports.htm |pealkiri= Sports at Vancouver Olympics 2010 |väljaandja= Canada Online |vaadatud= 10. aprillil 2013 |arhiivimisaeg= 2013-04-16 |arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20130416040047/http://canadaonline.about.com/od/2010olympics/a/vancouver_olympics_sports.htm |url-olek= ei tööta }}</ref> <ref name="Y3jpj">{{Netiviide|pealkiri=Beijing to build convenient Olympic village|url=http://en.beijing2008.cn/cptvenues/venues/headlines/n214262207.shtml|väljaandja=The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|vaadatud=4. mail 2009}}</ref> <ref name="xbZIM">{{Netiviide|url=http://www.olympic.org/news/executive-board-concludes-first-meeting-of-the-new-year/112731|aeg=13. jaanuar 2011|vaadatud=13. jaanuaril 2011|pealkiri=Executive Board concludes first meeting of the new year|väljaandja=Olympic.org}}</ref> <ref name="F9v0E">{{Netiviide|url=http://www.olympic.org/mr-jose-perurena?articleid=133159|pealkiri=Curtain comes down on 123rd IOC Session|väljaanne=Olympic.org|vaadatud=3. juulil 2012}}</ref> <ref name="uBfsw">Rose, A. K., & Spiegel, M. M. (2011). The Olympic Effect*. The Economic Journal, 121(553), 652–677.</ref> <ref name="klj9w">[http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=2028982 Tilcsik, A. and Marquis, C. 2013. “Punctuated Generosity: How Mega-events and Natural Disasters Affect Corporate Philanthropy in U.S. Communities.” ''Administrative Science Quarterly'', 58(1): 111–148.].</ref> <ref name="NaH8P">Glynn, M. A. (2008). "Configuring the field of play: how hosting the Olympic Games impacts civic community." Journal of Management Studies, 45(6), 1117–1146.</ref> <ref name="VxJJp">{{Netiviide|pealkiri=The Olympic Movement|url=http://www.olympic.org/ioc|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|vaadatud=2. mail 2009}}</ref> <ref name="iwRrh">{{Netiviide |pealkiri=Roles and responsibilities during the Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|aeg=veebruar 2008|url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_843.pdf |failitüüp=PDF|vaadatud=2. mail 2009|arhiivimisaeg=2011-04-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429054311/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_843.pdf}}</ref> <ref name="YEIPD">{{Netiviide |pealkiri=For the Good of the Athletes|väljaandja=The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|aeg=31. oktoober 2007|url=http://en.beijing2008.cn/news/official/ioc/n214186786.shtml|vaadatud=4. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="A2ATQ">{{Netiviide|url=http://www.olympic.org/ioc-governance-organising-committees|pealkiri=Organising Committees for the Olympic Games |väljaandja=Olympic Games|vaadatud=18. juulil 2012}}</ref> <ref name="AZYVx">{{Netiviide|pealkiri=Traditional Olympic Ceremonies|url=http://www.olympist.org/summer-olympic-history/traditional-olympic-ceremonies.html|väljaandja=Olympist.org|vaadatud=16. märtsil 2013}}</ref> <ref name="XLpqh">Maraniss, David (2008). "Rome 1960", lk 52–60. New York: Simon & Schuster. ISBN 978-1-4165-3407-5</ref> <ref name="QSgxr">Maraniss, David (2008). "Rome 1960", lk 60–66. New York: Simon & Schuster. ISBN 978-1-4165-3407-5</ref> <ref name="IS31K">{{Netiviide|pealkiri=Samaranch defends nomination of son|väljaandja=CNN Sports Illustrated|aeg=18. mai 2001|url=http://sportsillustrated.cnn.com/olympics/news/2001/05/18/ioc_meetings_ap/|vaadatud=17. märtsil 2013}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="0ATgR">{{Netiviide|pealkiri=Olympics:Barcelona Profile; Samaranch, Under the Gun Shoots Back|Perekonnanimi=Riding|Eesnimi=Alan|aeg=30. juuni 1992|väljaanne=The New York Times|url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9E0CE3DB173FF933A05755C0A964958260|vaadatud=30. jaanuaril 2009}}</ref> <ref name="TcYOn">{{Netiviide|pealkiri=Judge Drops Olympic Bid Case|väljaanne=Los Angeles Times|Perekonnanimi=Abrahamson|Eesnimi=Alan|aeg=6. detsember 2003|url=http://articles.latimes.com/2003/dec/06/sports/sp-saltlakecity6|vaadatud=21. märtsil 2009}}</ref> <ref name="2n08p">{{Netiviide|Eesnimi=Justin|Perekonnanimi=Rowlatt|pealkiri=Buying the Games|väljaandja=BBC|aeg=29. juuli 2004|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/panorama/3937425.stm|vaadatud=16. aprillil 2009}}</ref> <ref name="BWFJO">{{Netiviide|Eesnimi=Lynn|Perekonnanimi=Zinser|pealkiri=London Wins 2012 Olympics; New York Lags|väljaanne=The New York Times|aeg=7. juuli 2005|url=http://www.nytimes.com/2005/07/07/sports/othersports/07olympic.html?_r=2&pagewanted=1&oref=slogin|vaadatud=4. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="E96FN">{{Netiviide|pealkiri=Paris Mayor Slams London Tactics|väljaandja=Sportinglife.com|url=http://www.sportinglife.com/london2012/news/story_get.cgi?STORY_NAME=others/05/07/06/manual_125524.html|vaadatud=4. veebruaril 2009|arhiivimisaeg=2011-05-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110515073919/http://www.sportinglife.com/london2012/news/story_get.cgi?STORY_NAME=others/05/07/06/manual_125524.html}}</ref> <ref name="7IVTG">{{Netiviide|Eesnimi=Howard|Perekonnanimi=Berkes|pealkiri=How Turin got the Games|väljaandja=National Public Radio|aeg=7. veebruar 2006|url=http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=5195274|vaadatud=4. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="L1Hwd">Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 209. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref> <ref name="D9IJ7">{{Netiviide|pealkiri=Berlin 1936|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/berlin-1936-summer-olympics|vaadatud=5. aprillil 2013}}</ref> <ref name="KuXm4">{{Netiviide|pealkiri=Cortina d'Ampezzo|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/uk/games/past/index_uk.asp?OLGT=2&OLGY=1956|vaadatud=31. märtsil 2009|arhiivimisaeg=2008-08-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080822213008/http://www.olympic.org/uk/games/past/index_uk.asp?OLGT=2&OLGY=1956}}</ref> <ref name="sLjSP">Gershon, Richard A. (2000). "Telecommunications Management: Industry structures and planning strategies.", lk 17. Mahwah, NJ: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-3002-6</ref> <ref name="lUlzh">Whannel, G. (1984) "The television spectacular in A. Tomlinson & G. Whannel (Eds.), Five-ring circus", lk 30–43. London: Pluto Press</ref> <ref name="EWAhk">Tomlinson, Alan (2005). "Sport and leisure cultures", lk 14. Minneapolis MN: University of Minnesota Press. ISBN 978-0-8166-3382-1</ref> <ref name="Q6Oqu">{{Netiviide|url=http://www.cbsnews.com/stories/2000/10/27/sports/main244877.shtml|pealkiri=World Series TV Ratings Slump|aeg=11. veebruar 2009|väljaandja=CBS News|vaadatud=7. aprillil 2013}}</ref> <ref name="sQPdL">{{Netiviide|Eesnimi=John |Perekonnanimi=Walters |aeg=2. oktoober 2000 |url=http://sportsillustrated.cnn.com/vault/article/magazine/MAG1020472/index.htm |pealkiri=All Fall Down |väljaandja=Sports Illustrated (CNN) |vaadatud=7. aprillil 2013}}</ref> <ref name="RU81V">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 16–18. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> <ref name="keSWJ">Cooper-Chen, Anne (2005). "Global entertainment media", lk 230. Mahwah, New Jersey: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-5168-7</ref> <ref name="NIQoM">Woods, Ron (2007). "Social Issues in Sport", lk 146. Champaign IL: Human Kinetics. ISBN 978-0-7360-5872-8</ref> <ref name="68Fwr">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", 194–195. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> <ref name="6o5eN">{{Netiviide|pealkiri=The Olympic Effect| url=http://www.frbsf.org/publications/economics/papers/2009/wp09-06bk.pdf| publisher=Federal Reserve Bank of San Francisco|failitüüp=pdf|aeg=juuni 2009}}</ref> <ref name="sMXW1">"Sport athlétique", 14. märts 1891: "[...] dans une éloquente allocution il a souhaité que ce drapeau les conduise ‘souvent à la victoire, à la lutte toujours’. Il a dit qu’il leur donnait pour devise ces trois mots qui sont le fondement et la raison d’être des sports athlétiques: citius, altius, fortius, ‘plus vite, plus haut, plus fort’.", tsiteeritud Simone Hoffmane'i doktoritöös ''La carrière du père Didon, Dominicain. 1840 – 1900'', lk 926. [[Université Paris-Sorbonne|Université de Paris IV – Sorbonne]], 1985. cf.</ref> <ref name="4eou7">{{Netiviide|pealkiri=The Olympic flame and the torch relay|failitüüp=PDF|url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_655.pdf|väljaandja=The Olympic Museum|aeg=26. aprill 2009|access date=3. aprill 2013|vaadatud=2022-06-14|arhiivimisaeg=2011-08-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110814013242/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_655.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="fuv9Y">{{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/othersports/article-1279748/Londons-Olympic-2012-mascots-revealed-Wenlock-Mandeville-unveiled-faces-Games.html|pealkiri=London's Olympic 2012 mascots are revealed: Wenlock and Mandeville unveiled as the 'faces' of the Games|aeg=23. mai 2010|väljaandja=Daily Mail|vaadatud=25. juulil 2011}}</ref> <ref name="810Mc">{{Netiviide |pealkiri= The Official Mascots of the Beijing 2008 Olympic Games |url= http://en.beijing2008.cn/spirit/beijing2008/graphic/n214068254.shtml |väljaandja= The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad |vaadatud=28. augustil 2008}}</ref> <ref name="MuHbR">{{Netiviide|url= http://www.telegraph.co.uk/sport/olympics/9429085/London-2012-Olympic-ceremonies-through-the-ages.html|pealkiri= London 2012: Olympic ceremonies through the ages |väljaandja= The Telegraph |aeg=27. juuli 2012 |vaadatud=17. märtsil 2013}}</ref> <ref name="7hEGi">{{Netiviide|url= http://www.politicalarticles.net/blog/2008/08/09/beijing-dazzles-chinese-history-athletes-on-parade-as-olympics-begin/#.UUX-4FvbLYk|pealkiri= Beijing Dazzles: Chinese History, Athletes on Parade as Olympics Begin |väljaandja= PoliticalArticles.NET |aeg=9. august 2008 |vaadatud=17. märtsil 2013}}</ref> <ref name="syylx">Tata McGraw-Hill (2010). General Knowledge Digest. Lk 7-6.</ref> <ref name="0RBUa">{{Netiviide |pealkiri=Fact Sheet: The Closing Ceremony of the Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Closing_Ceremony_of_the_Games.pdf|failitüüp=PDF|aeg=detsember 2012|vaadatud=17. märtsil 2013}}</ref> <ref name="tSN92">{{Netiviide|pealkiri= Medal Ceremony Hostess Outfits Revealed |väljaanne= China Daily |aeg=18. juuli 2008 |url= http://english.sina.com/china/p/1/2008/0718/172118.html |vaadatud=29. augustil 2008}}</ref> <ref name="yK6pE">{{Netiviide|pealkiri=Wrestling|väljaandja=The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|url=http://en.beijing2008.cn/sports/wrestling/|vaadatud=25. märtsil 2009}}</ref> <ref name="du9Eh">{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/uk/organisation/if/index_uk.asp |pealkiri=International Sports Federations |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=8. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="lvESZ">{{Netiviide |url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_942.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429094118/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_942.pdf |arhiivimisaeg=29. aprill 2011 |pealkiri=Factsheet: The sessions |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |failitüüp=PDF |Lehekülg=1 |vaadatud=8. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="VFvY9">{{Netiviide |url=http://www.golftoday.co.uk/news/yeartodate/news04/olympic3.html |pealkiri=Golf being considered for 2012 Olympics |väljaandja=Golf Today |vaadatud=26. märtsil 2013}}</ref> <ref name="tDTdl">{{Netiviide |pealkiri=Jim Thorpe Biography |väljaandja=Biography.com |url=http://www.biography.com/search/article.do?id=9507017 |vaadatud=9. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="3Kxxc">{{Netiviide |pealkiri=Garmisch-Partenkirchen 1936 |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |url=http://www.olympic.org/garmisch-partenkirchen-1936-winter-olympics |vaadatud=25. juulil 2011}}</ref> <ref name="zwVsh">{{cite journal |Perekonnanimi=Schantz |Eesnimi=Otto |Pealkiri=The Olympic Ideal and the Winter Games Attitudes Towards the Olympic Winter Games in Olympic Discourses – from Coubertin to Samaranch |Väljaandja=Comité International Pierre De Coubertin |URL=http://www.coubertin.ch/pdf/schantz.pdf |Failitüüp=PDF |Kasutatud=13. septembril 2008}}</ref> <ref name="EgEJF">{{Netiviide |pealkiri=Amateurism |väljaandja=USA Today (Gannett Company) |url=http://usatoday30.usatoday.com/olympics/owg98/osytr01.htm |aeg=12. juuli 1999 |vaadatud=9. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="OFPOf">Krüger, Arnd; Murray, William J. (2003). "The Nazi Olympics: sport, politics and appeasement in the 1930s", lk 230. University of Illinois Press. ISBN 978-0-252-02815-1</ref> <ref name="dnnuN">{{Netiviide |pealkiri=Melbourne / Stockholm 1956 |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |url=http://www.olympic.org/melbourne-stockholm-1956-summer-olympics |vaadatud=25. juulil 2011}}</ref> <ref name="srJ6W">{{cite journal |URL=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore109/ore109h.pdf |Pealkiri=Africa and the XXIst Olympiad |journal=Olympic Review |Number=109–110 |Leheküljed=584–585 |Aeg=1976 |month=november–detsember |Väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |Failitüüp=PDF |Kasutatud=6. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="PCfme">{{cite journal |URL=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore107/ore107i.pdf |Pealkiri=Game playing in Montreal |Väljaanne=Olympic Review |Väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |Leheküljed=461–462 |Number=107–108 |Aeg=1976 |month=oktoober |Failitüüp=PDF |Kasutatud=7. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="WFefu">{{Netiviide |pealkiri=China – Olympic History |väljaandja=Chinaorbit.com |url=http://www.chinaorbit.com/2008-olympics-china/olympic-games-history.html |vaadatud=27. augustil 2008}}</ref> <ref name="RNlLM">{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/moscow-1980-summer-olympics |pealkiri=Moscow 1980|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=25. juulil 2011}}</ref> <ref name="NHagz">{{Netiviide|Perekonnanimi=Burns |Eesnimi=John F. |pealkiri=Protests are Issue: Russians Charge 'Gross Flouting' of the Ideals of the Competition |väljaanne=The New York Times |väljaandja=New York Times Company |aeg=9. mai 1984}}</ref> <ref name="I4BeQ">{{Netiviide |url=http://www.dw.de/moscow-1980-cold-war-cold-shoulder/a-3524906-1 |pealkiri=Moscow 1980: Cold War, Cold Shoulder|väljaandja=Deutsche Welle (DW-World.DE) |aeg=31. juuli 2008|vaadatud=27. aprillil 2009}}</ref> <ref name="LfIC3">{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/los-angeles-1984-summer-olympics |pealkiri=Los Angeles 1984|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=25. juulil 2011}}</ref> <ref name="uo3aP">{{Netiviide|pealkiri=Australia: Calls to Boycott Beijing Olympics |väljaanne=Inter Press Service |url=http://ipsnews.net/news.asp?idnews=41699 Australia: Calls to Boycott Beijing Olympics |vaadatud=10. septembril 2008}}</ref> <ref name="7KJkP">{{Netiviide |url=http://articles.economictimes.indiatimes.com/2008-03-29/news/28474142_1_lhasa-crackdown-on-tibetan-protesters-dalai-lama |pealkiri=Diplomats visit Tibet as EU split on Olympic opening boycott|väljaandja=The Economic Times |aeg=29. märts 2008|vaadatud=7. veebruaril 2008}}</ref> <ref name="sVNTI">{{Netiviide|url = http://www.csmonitor.com/World/Europe/2008/0711/p06s01-woeu.html|pealkiri=Putin Faces Green Olympic Challenge|väljaandja = The Christian Science Monitor|aeg= 11. juuli 2008|vaadatud= 30. märtsil 2013|arhiivimisaeg=2011-01-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110122183838/http://www.csmonitor.com/World/Europe/2008/0711/p06s01-woeu.html}}</ref> <ref name="sJj6O">{{Netiviide|pealkiri=Olympic challenge for Sochi Games|väljaandja=The Guardian|url=http://www.guardian.co.uk/commentisfree/2009/dec/05/winter-olympics-sochi-russia|vaadatud=31. mail 2011|location=London|Eesnimi=Frederick|Perekonnanimi=Bernas|aeg=5. detsember 2009}}</ref> <ref name="gOpKZ">Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 107. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref> <ref name="uEPSv">Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 111–112. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref> <ref name="LMc07">"Spartakiads". Sovetskaya Entsiklopediya. Vol. 24 (osa 1), lk 286. Moskva. 1976.</ref> <ref name="DiQX3">Roche, Maurice (2000). "Mega-Events and Modernity", lk 106. New York: Routledge, Taylor & Francis Group. ISBN 978-0-415-15711-7</ref> <ref name="JdrEq">{{cite journal |URL=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1974/ore84/ore84k.pdf |Pealkiri=The USSR and Olympism |journal=Olympic Review |Väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |Number=84 |Leheküljed=530–557 |Aeg=1974 |month=oktoober |Failitüüp=PDF |Kasutatud=4. mail 2009}}</ref> <ref name="WAAgA">{{Netiviide|pealkiri=1968: Black athletes make silent protest|väljaandja=BBC|url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/17/newsid_3535000/3535348.stm|vaadatud=7. veebruaril 2009|aeg=17. oktoober 1968}}</ref> <ref name="2UbS6">{{Netiviide |pealkiri=Iranian Judoka rewarded after snubbing Israeli |agency=Associated Press |väljaandja=NBC Sports |aeg=8. september 2004 |url=http://nbcsports.msnbc.com/id/5942871/ |vaadatud=7. veebruaril 2009 |arhiivimisaeg=2009-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090325034627/http://nbcsports.msnbc.com/id/5942871/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="VZb0a">{{Netiviide|pealkiri=Tom Hicks|väljaandja=Sports-reference.com|url=http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/hi/tom-hicks-1.html|vaadatud=30. jaanuaril 2009}}</ref> <ref name="7vkTc">{{Netiviide|Eesnimi=Sharon|Perekonnanimi=Begley|pealkiri=The Drug Charade|väljaanne=Newsweek|aeg=7. jaanuar 2008|url=http://www.newsweek.com/id/86079/output/print|vaadatud=27. augustil 2008}}</ref> <ref name="nfeyy">Porterfield, Jason (2008). "Doping: Athletes and Drugs.", lk 15. New York: Rosen Publishing Group. ISBN 978-1-4042-1917-5</ref> <ref name="7gpng">{{Netiviide|Eesnimi=Jacquelin|Perekonnanimi=Magnay|pealkiri=Carl Lewis's positive test covered up|väljaanne=The Sydney Morning Herald|url=http://www.smh.com.au/articles/2003/04/17/1050172709693.html|aeg=18. aprill 2003|vaadatud=28. augustil 2008}}</ref> <ref name="xhHk9">{{Netiviide|Eesnimi=Zachary|Perekonnanimi=Coile|pealkiri=Bill Seeks to Toughen Drug Testing in Pro Sports|aeg=27. aprill 2005|väljaanne=The San Francisco Chronicle|url=http://www.sfgate.com/cgi-bin/article.cgi?file=/c/a/2005/04/27/MNGMICG0SS1.DTL|vaadatud=3. septembril 2008}}</ref> <ref name="X9jOE">{{Netiviide |pealkiri=Doping: 3667 athletes tested, IOC seeks action against Halkia's coach|aeg=19. august 2008|väljaandja=Express India Newspapers|url=http://www.expressindia.com/latest-news/Doping-3667-athletes-tested-IOC-seeks-action-against-Halkias-coach/350677/|vaadatud=28. augustil 2008}}</ref> <ref name="EjyWm">{{Netiviide|url=http://sportsillustrated.cnn.com/olympics/news/2000/09/23/anderson_arab_women |pealkiri=Arab women make breakthrough at Games |väljaandja=CNN |aeg=23. september 2000 |vaadatud=1. aprillil 2013}}</ref> <ref name="6OjTt">{{Netiviide|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/3826673.stm |pealkiri=Afghan women's Olympic dream| publisher=BBC|aeg=22. juuni 2004|vaadatud=1. aprillil 2013}}</ref> <ref name="h24ou">{{Netiviide|pealkiri=Should Saudi Arabia be Banned from the Olympics? |url=http://www.huffingtonpost.com/david-wallechinsky/should-saudi-arabia-be-ba_b_115736.html |väljaandja=''Huffington Post'' |aeg=29. juuli 2008 |Eesnimi=David |Perekonnanimi=Wallechinsky}}</ref> <ref name="zuW7V">{{Netiviide|url=http://www.independent.co.uk/sport/general/others/inside-lines-protests-at-2012-if-saudis-say-no-girls-allowed-2017852.html |pealkiri=Inside Lines: Protests at 2012 if Saudis say 'no girls allowed'| publisher=The Independent|aeg=4. juuli 2010|vaadatud=1. aprillil 2013}}</ref> <ref name="uindr">{{Netiviide|pealkiri=Saudis to send 2 women to London, make history|url=http://sportsillustrated.cnn.com/2012/olympics/2012/07/12/saudi-arabia-women-london-olympics.ap/index.html|väljaandja=SI.com|aeg=12. juuli 2012|vaadatud=13. juulil 2012}}</ref> <ref name="crByZ">{{Netiviide| url=http://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-18813543 |pealkiri=London 2012 Olympics: Saudi Arabian women to compete |väljaandja=BBC |aeg=12. juuli 2012}}</ref> <ref name="khOHD">{{Netiviide|pealkiri=Female Gulf athletes make their mark in London Olympics|url=http://english.alarabiya.net/articles/2012/08/13/232068.html|väljaandja=Al Arabiya News|aeg=13. august 2012|vaadatud=1. aprillil 2013}}</ref> <ref name="dzBXb">{{Netiviide| url=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/olympic_games/8196879.stm|pealkiri=Women's boxing gains Olympic spot| publisher=BBC|aeg=13. august 2009|access date=1. aprill 2013}}</ref> <ref name="J6aVF">{{Netiviide|pealkiri=Bush turns attention from politics to Olympics|väljaandja=Associated Press. MSNBC|url=http://www.nbcnews.com/id/26081584/#.UUXly1vbLYk/|vaadatud=17. märtsil 2013|aeg=7. august 2008}}</ref> <ref name="AMWsF">{{Netiviide|pealkiri=Olympic Shooters Hug as their Countries do Battle|väljaandja=CNN|url=http://www.cnn.com/2008/WORLD/asiapcf/08/10/olympic.embrace/|vaadatud=10. augustil 2008 |aeg=10. august 2008}}</ref> <ref name="POTMo">{{Netiviide|url=http://books.google.com/books?id=ZOfkAoDb_2IC&pg=PA248&dq=%22munich+massacre%22+terrorists&hl=en&ei=uVIgTNfOOsL6lwf264mOAQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=7&ved=0CEMQ6AEwBg#v=onepage&q=%22munich%20massacre%22%20terrorists&f=false|pealkiri=Encyclopedia of terrorism|väljaandja=Google Books (22. juuni 2010)}}</ref> <ref name="Ebp8K">{{Netiviide|pealkiri=Olympic Park Bombing|väljaandja=CNN|url=http://www.cnn.com/US/9607/27/olympic.bomb.main|vaadatud=29. augustil 2008}}</ref> <ref name="d2tV3">{{Netiviide|url=http://usatoday30.usatoday.com/sports/olympics/2011-05-02-478880974_x.htm|pealkiri=IOC on bin Laden: no bearing on Olympic security|aeg=2. mai 2011|Väljaandja USA Today|vaadatud=17. märtsil 2013}}</ref> <ref name="CJ6Pw">Shachar, Ayelet (2011). "Picking Winners: Olympic Citizenship and the Global Race for Talent", lk 2088–2139. Yale Law Journal 120 (8)</ref> <ref name="0ISQt">{{Netiviide|Perekonnanimi=Larmer|Eesnimi=Brook|pealkiri=The Year of the Mercenary Athlete|väljaandja=[[Time]]|aeg=19. august 2008|url=http://www.time.com/time/world/article/0,8599,1833856,00.html|vaadatud=27. novembril 2011}}</ref> <ref name="Jlxx5">{{Netiviide|autor=Rory Carroll |url=http://www.guardian.co.uk/sport/2003/feb/24/athletics.rorycarroll |pealkiri=What Zola Budd did next &#124; Sport |väljaandja=The Guardian |aeg=24. veebruar 2003|vaadatud=27. novembril 2011 |location=London}}</ref> <ref name="Z1NAI">{{Netiviide|url=http://www.utsandiego.com/sports/20050622-0442-sport-athletics-u.s.-lagat.html |pealkiri=Lagat a runner without a country |väljaandja=U-T San Diego |aeg=22. juuni 2005 |vaadatud=14. märtsil 2013}}</ref> <ref name="asVEW">{{Netiviide|url=http://sports.espn.go.com/oly/news/story?id=3427182 |pealkiri=Olympics opportunity too much for Hammon to pass up – Olympics – ESPN |väljaandja=Sports.espn.go.com |aeg=5. juuni 2008 |vaadatud=27. novembril 2011}}</ref> <ref name="CFShy">{{Netiviide|pealkiri=Medals of Beijing Olympic Games unveiled|url=http://en.beijing2008.cn/67/83/article214028367.shtml|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|vaadatud=3. septembril 2008}}</ref> <ref name="EWtnv">{{Netiviide|url=http://www.olympic.org/st-louis-1904-summer-olympics|pealkiri=St Louis 1904|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|vaadatud=3. juulil 2012}}</ref> <ref name="ZK4tv">{{Netiviide |pealkiri=The Athens olive wreath|väljaandja=LA84 Foundation|url=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1999/OREXXVI29/OREXXVI29e.pdf|failitüüp=PDF|vaadatud=12. märtsil 2013}}</ref> <ref name="XSHn7">{{Netiviide|Perekonnanimi=Munro|Eesnimi=James|pealkiri=Britain may aim for third in 2012|väljaandja=BBC Sport|aeg=25. august 2008|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/olympics/london_2012/7579901.stm|vaadatud=25. augustil 2008}}</ref> <ref name="T9ECk">{{Netiviide |pealkiri= Olympic Games | publisher = Encyclopædia Britannica | url = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games/249563/Athens-Greece-1906#ref=ref858167 |vaadatud=2. aprillil 2009}}</ref> <ref name="lnqqp">{{Netiviide |pealkiri=Official Report of the Equestrian Games of the XVIth Olympiad (Swedish & English)|väljaandja=Los Angeles 1984 Foundation|url=http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1956/or1956eq.pdf |failitüüp=PDF|vaadatud=3. septembril 2008}}</ref> <ref name="5rNBc">{{Netiviide |pealkiri=Beijing 2008|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/uk/games/beijing/index_uk.asp|vaadatud=30. jaanuaril 2009}}</ref> }} == Välislingid == * [http://olympics.wikia.com/wiki/Category:Logos Nüüdisaegsete olümpiamängude logosid], olympics.wikia.com * [https://www.olympic.org/ Olümpialiikumise koduleht] olympic.org {{-}} {{Olümpiamängud}} {{Olümpia spordialad}} {{Spordialad olümpiamängudel}} [[Kategooria:Olümpiamängud| ]] 794rha02fvcmj5o18pmhaf584joer6a Arutelu:Tartu maakond 1 5984 6183314 6182756 2022-08-25T16:27:24Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki Need kaardid tuleb ümber teha. Need on nii heledad, et Eestimaad pole näha. Ma näen ainult Tartumaad (maakondi). -- [[Kasutaja:Egon|Egon]] 01:58, 29 Feb 2004 (UTC) :: Heledus (hallil) on nendel kaartidel sama, mis Austraalia osariikide kaartidel. Ainsaks erinevuseks on, et haldusüksus, millele tähelepanu juhitakse on Austraalia puhul tumedamalt esile toodud. Kuid tundub, et Eesti puhul eristub tähelepanualune maakond piisavalt. Kartograafiliselt kasutasin samu võtteid, mida on kasutatud inglise vikist võetud riikide asendikaartide tegemisel. :: Eesti territooriumi silmatorkavust vähendab kindlasti tabeli hall taustavärv, mille lisasin maakonnalipu pärast. Mõni erksam tabeli taustavärv teeks kaardi veel vähem märgatavaks. :: Probleemist saab lahti kui keegi viitsib maakonnalippudega tegelda (nende helehalli raami lisada). [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 09:52, 29 Feb 2004 (UTC) :Mina ei näe kaarte üldse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 02:01, 29 Feb 2004 (UTC) :: Jah, IE ei näita millegipärast. Teen kaardid ümber jpg-failideks. [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 09:52, 29 Feb 2004 (UTC) ::: jpg-faili ka ei näe. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 09:59, 29 Feb 2004 (UTC) See uus vapp ei ole õige. Samuti ma kahtlen, kas sõna "maakonnalinn" ikka kasutatakse Eestis praegu ametlikult. [[Kasutaja:62.65.237.110|62.65.237.110]] 2. september 2005, kell 18&#46;36 (UTC) Kuidas nende maakonnalinnadega ikkagi on? Üheski seaduses sellist mõistet ei ole. Tegelikult pole vist seadustes ka mõistet maakonnakeskus, maakonna halduskeskus, maakonna keskasula jne. Lihtsalt faktiliselt maakonnas riiklikku haldust teostavad maavalitsused asuvad reeglina maakonna suurimas/keskses asulas (linnas). Aga maakonnalinna mõiste jätab mulje, nagu oleks see mingi eriline staatus teiste linnade hulgas. Teatud mitteametlikus mõttes on ju ka, aga mul püsib ikka kahtlusekübe. : EKSS-i järgi on maakonnalinn "maakonna halduskeskuseks olev linn". See pole üldse tähtis, kas sellist sõna seadustes on. Tavaliselt langeb maakonna halduskeskus kokku maakonna majandus-, kultuuri- haridus- jm keskusega, kuid ei pruugi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 6. september 2005, kell 12&#46;57 (UTC) ---- [[Rahvaarv]]: 149 402 (1. jaanuar 2005)<br/> [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. aprill 2006, kell 22.10 (UTC) ---- [[Kõnnu]], [[Läti]], [[Nigula]], [[Räni]] viitavad valesse kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. juuli 2006, kell 18.55 (UTC) Samuti [[Sava]], [[Äksi]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. juuli 2006, kell 18.56 (UTC) == viitamata kontrollimatud arvandmed artiklist == Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Tartu maakonnas oli 148 886 elanikku. Neist 45,6% oli mehed ning 54,4% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 11,9‰, suremuse üldkordaja 11,4‰ ja loomulik iive 0,5‰. 82,7% elanikest oli eestlased, 13,7% venelased, 1,0% ukrainlased ja 1,0% soomlased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 16,3%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,7% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 15,9%. Töötuse määr oli 4,5%. Elanike tihedus oli 20,1 in/km&sup2;. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 20. august 2006, kell 06:47 (UTC) ---- ''Tartumaal on esindatud peaaegu kõik maastikutüübid, mida Eestis leida: Peipsi-äärsed ja [[Võrtsjärve nõgu|Võrtsjärve nõo]] soised madalikud, [[Kagu-Eesti lavamaa]] tasandikud ja [[ürgorg|ürgorud]].'' : Siin minu meelest midagi lonkab. Maastikutüübid on siin põhiliselt lokaliseeritud. Ma ei ole kindel, kui laialt maastikutüüpe tuleb võtta, sellepärast ma ei oska ümber sõnastada. Ja kas soised madalikud, tasandikud ja ürgorud on peaaegu kõik maastikutüübid. Millised veel on olemas? Võib-olla oleks parem algus ära jätta ja lihtsalt kirjeldada Tartumaa maastikutüüpe? Ma ei ole kindel, kuidas sõnastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. september 2006, kell 17:48 (UTC) : Lugesin nüüd edasi ja leidsin, et nähtavasti on osa maastikutüüpe mainitud järgmises lauses, kuigi esimese lause loomulik tõlgendus on, et kõik ongi kooloni taga loetletud. Palun aidake ümber sõnastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. september 2006, kell 17:52 (UTC) Ma juba toimetasin seda looduse osa, mis osutus kopipeistiks. Arvan, et nüüd võiks seda ümber sõnastada, mitte välja visata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. oktoober 2006, kell 07:10 (UTC) == Tekstilõik, mida saaks kasutada == http://www.tartumaa.ee/?op=body&id=149 Tartumaal on esindatud peaaegu kõik [[maastikutüüp|maastikutüübid]], mida Eestis leida: Peipsi-äärsed ja [[Võrtsjärve nõgu|Võrtsjärve nõo]] soised [[madalik]]ud, [[Kagu-Eesti lavamaa]] [[tasandik]]ud ja [[ürgorg|ürgorud]]. Maakonna lõunaosa ulatub [[Otepää kõrgustik]]uni ning põhjaosa [[Vooremaa]] [[voor]]te ja [[järv]]edeni. Umbes kolmandikku maakonnast katab [[mets]], kolmandik on [[põllumaa]], ligi veerandi moodustavad [[soo]]d. Lisaks [[Peipsi järv]]ele ja [[Võrtsjärv]]ele on Tartumaal veel ligi 100 looduslikku ja tehisjärve. Eesti tuntuim jõgi [[Emajõgi]] voolab läbi [[Tartu]] linna ja poolitab maakonna. Ajalooliselt on ta olnud tähtis kaubatee kui ainus täies pikkuses laevatatav jõgi Eestis. Tartumaa suuremate jõgede [[langus]] on väike, kevadiste suurvete ajal leiavad seal aset ulatuslikud üleujutused. Olulisim maavara on [[turvas]], mis annab märkimisväärse osa ekspordist. Teisi maavarasid on vähe, peamiselt [[liiv]] ja [[kruus]] kohalikeks vajadusteks. Vaatamata intensiivsele inimtegevusele on Tartumaal säilinud palju puutumatut loodust ja [[kaitseala]]d võtavad enda alla üle kümnendiku maakonna territooriumist. See "kopipeist" oli artiklisse pandud allika nõusolekul. -- [[Kasutaja:195.80.96.209|195.80.96.209]] 9. oktoober 2006, kell 10:36 (UTC) : Siis võib selle tagasi panna. Sõnastus vajab veel lihvimist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. oktoober 2006, kell 11:15 (UTC) ---- ''elanikke = 148 112 (1.01.2006) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. jaanuar 2008, kell 14:47 (UTC) ---- Tartumaa on [[Eesti]] üks tihedamini asustatud piirkondi - maakonnas kokku on [[2006]]. a seisuga asustustihedus keskmiselt 49,8 inimest km²-l, maapiirkondades 13,9. Ligi 90% maakonna elanikest on koondunud [[Tartu]]sse, Tartu lähiümbrusse ja Tartust edela poole Riia maantee äärde. Maakonna ida- ja loodeosas on inimesi väga vähe, sest seal paiknevad suured metsad ja sood. 72% maakonna elanikke elab linnades, 28% maa-asulates. Maarahvastik hakkas Tartumaal kahanema alates [[1960]]. aastatest. Alates [[1990]]. aastast on maakonna rahvaarv olnud üsna stabiilne, kuid kasvanud on Tartu linna elanike ja üldse linnarahva osatähtsus maakonna rahvaarvus. [[2005]]. aastal sündis Tartumaal linnaperedesse 1 386 (78% sündidest) ja maaperedesse 386 (22%) last. Loomulik iive oli negatiivne aastatel 1993-2004. Rahvustest elas 2000. a seisuga Tartumaal kõige rohkem [[eestlasi]] - 82,7% (Tartu linnas 80%). Teisel kohal olid [[venelased]] (13,8%), seejärel [[soomlased]] (1%) ja [[ukrainlased]] (1%). Võib-olla saab seda kasutada. [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] 17. juuli 2010, kell 22:55 (EEST) Maakonna idapiir Peipsi järvel on ühtlasi [[riigipiir]]iks [[Venemaa]]ga.{{lisa viide}} --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 21. juuli 2021, kell 06:57 (EEST) ::Mõte oli nähtaval kohal tuua viide maakonna - haldusüksuse ametlikule nimetusele. Erinev ja paralleelne Tartu maakond vs Tartumaa nimetuse kasutamine on segadusse ajav. 2) 1918-1940 oli haldusüksuse nimetus ju sama, sellest ka esimese etapi kajastus alaosas Ajalugu [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 2. august 2022, kell 22:09 (EEST) ---- [[User:NOSSER|NOSSER]], sellel viitel Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusele pole selles kohas artikli alguses minu meelest mõtet. Viite ees on vaid nimi, pole selge, mis väidet viide tõendab. Mulle pole ka selge, mida selles allikas silmas peetakse, kui öeldakse "kehtestada ametlikuks kasutamiseks" (kas enne oli ametlik nimi teine?). Veel, siin ei tuleks loetleda Eestimaa kubermangu kõiki maakondi, mis pole selle artikli teema. Tuleks ka vältida läbipaistmauid ja muidu arusaamatuid linke nagu <nowiki>[[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakond]]</nowiki> (pole ju isegi mitte viidatud otsesõnu teise maakonna ajaloole). Muidu ka, kui varasema haldusüksuse kohta on eraldi artikkel, siis peaks ka põhjalikum sisu selle kohta olema teises artiklis, näiteks kõigi 1939. aasta valdade loetelu. Sama teiste maakondade artiklite kohta, kus teed samasuguseid muudatusi. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. august 2022, kell 19:43 (EEST) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]], ''Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus''e viide ilma viiteta polnud minu panus (nii palju kui mäletan ;) ) kuna artikel on ametlikust haldusüksusest, mite ajaloolisest Tartumaast, siis oli mõte anda viide korrektsele haldusüksuse nimetusele Tartu maakond, mitte Tartumaa. Autonoomse kubermangu loomise juures kõigi maakondade loetelu lisamine oli eesmärgiga anda suurema perspektiivi mõistmine, et muudatused toimusid kõigi maakondadega, mitte ainult Tartuga. Varasemate haldusüksuste nimedega on asi komplitseeritud, kas lähtuda et Tartu kreis (saksapäraselt), ujezd (venepäraselt) ja 1917 moodustatud uue valitsemisstruktuuriga Tartu maakond on sama institutsiooni jätk... [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 24. august 2022, kell 10:15 (EEST) :: Ma pidasin silmas viite lisamist siin: [[Eri:Erin/6166078]]. Ma tõenäoliselt pole siis ainus, kes ei tulnud selle peale, et püüdsid viite lisamisega vihjata teise nimevariandi ebakorrektsusele. Tegelikult on seejuures mõlemad nimevariandid iseenesest korrektsed, näiteks ÕS-is ja KNAB-is on needed toodud rööpnimedena. :: Olgu, saaks kokkuvõtvalt välja tuua, et toimus haldusreform või teiste seas ka Tartumaa viidi teise kubermangu, aga see ikkagi ei eelda, et tuleb loetleda kõik teised maakonnad. Tartumaa artiklis peaks esitus olema selle maakonna keskne, mitte Tartumaad ei tuleks mainida muuseas. :: See on iseasi, mis pealkirjaga artiklid teha, aga praegu on meil varasema [[Tartumaa]] kohta igatahes eraldi artikkel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. august 2022, kell 19:43 (EEST) m7vy3rkg74fbe4ikq4fj498qgwe3x52 Vikipeedia:Kasutajad 4 5988 6183460 6175786 2022-08-25T21:46:45Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[File:10 sharing book cover background.jpg|pisi|Vikipeedia on teie peopesas – peate vaid artiklit muutma]] Nimetust '''kasutaja''' tarvitatakse Vikipeedias [[paradoks]]aalsel moel peamiselt Vikipeedia muutjate, mitte lugejate kohta. Muutjaid nimetatakse veel ka '''kaastöölisteks, redigeerijateks''' või '''toimetajateks''', ka '''vikipedistideks'''. Registreeritud kasutajateks nimetatakse neid inimesi, kellel on kasutajakonto. Inimesi, kes muudavad Vikipeedia lehekülgi ilma kasutajakontole sisse logimata, nimetatakse anonüümseteks või sisselogimata kasutajateks/kaastöölisteks.'' '''Vikipeedial ei ole keskset toimetuskolleegiumi ega vastutavat toimetajat, seda kirjutavad, hooldavad ja suures osas ka juhivad [[vabatahtlik]]ud.''' Kuidas Vikipeedia kaastöölistega ühendust võtta, loe [[Vikipeedia:Kontakteeru meiega|siit]]. Need paljud vabatahtlikud on erineva vanuse, haridustaseme, ameti ja erialaga inimesed, kes enamasti tegutsevad Vikipeedias anonüümselt, peitudes kasutajanime või IP-aadressi taha. Igaüks võib olla Vikipeedia kaastööline, ka Sina! Lihtsalt vajuta linki "Muuda" artikli päises. Kaastöö ja redigeerimise kohta loe lähemalt [[Vikipeedia:Kaastöö KKK|KKK-st]] ja [[Juhend:Lehekülje redigeerimine|muutmisjuhendist]]. Redigeerijate anonüümsusest ja suurest varieerumisest tulenevatest Vikipeedia tugevatest ja nõrkadest külgedest loe [[Vikipeedia:Sissejuhatus|siit]]. Vabatahtlikud täiendavad Vikipeediat ja kirjutavad [[Vikipeedia:Artikkel|artikleid]] koostööna, üksteisega suheldakse [[Vikipeedia:Aruteluleht|arutelulehtedel]]. Kes on konkreetse artikli juures töötanud ja seda täiendanud, võid näha [[Vikipeedia:Lehekülje ajalugu|artikli ajaloost]], kui vajutad artikli päises lipikule "Näita ajalugu". Kõigi lehekülgede viimaseid muudatusi, lehekülgede loomisi ja kustutamisi näeb [[Eri:Viimased muudatused|Viimastest muudatustest]]. Eestikeelses Vikipeedias on hetkel '''{{NUMBEROFUSERS}}''' registreeritud kasutajat. Automaatset nimekirja vaata [[Eri:Kasutajate loend|siit]]. Enamik nendest on siiski peamiselt tegevad mõne teise keeleversiooni juures (Wikimedia kasutajakonto toimib kõigis keelversioonides) või ei ole nad kunagi aktiivsed olnudki. [[Eri:Teguskasutajad|Siit saad näha nimekirja kasutajatest]], kes on viimase 30 päeva jooksul muudatusi teinud. Registreeritud kasutajad jagatakse tehniliste õiguste alusel rühmadesse: *Kasutajad – kõik registreeritud kasutajad. Muude õiguste hulgas saavad registreeritud kasutajad luua ennast tutvustava [[Vikipeedia:Kasutajalehekülg|kasutajalehe]] ja kasutajalehe alamlehti. *[[Vikipeedia:Automaatselt kinnitatud kasutajad|Automaatselt kinnitatud kasutajad]] – kasutajad, kelle konto on vähemalt 4 päeva vana, saavad teisaldada lehekülgi uue nime alla ja üles laadida pilte *[[Vikipeedia:Usaldatud kasutajad|Usaldatud kasutajad]] – saavad kasutada teatud lisatööriistu ja nende loodud leheküljed märgitakse automaatselt kontrollituks *[[Vikipeedia:Administraatorid|Administraatorid]] – saavad kustutada ja kaitsta lehekülgi, blokeerida anonüümseid ja registreeritud kasutajaid, administraatoriõigused antakse pärast kogukonna hääletust *Liidese administraatorid – saavad muuta kõiki CSS-i, JS-i ja JSON-i lehekülgi, tööriistu ja MediaWiki sõnumeid *Bürokraadid – saavad anda kasutajale administraatori, bürokraadi või roboti õigused *Robotid – arvutiprogrammid, mis teevad automaatseid või poolautomaatseid muudatusi *[[m:Stewards/et|Stjuuardid]] – saavad muuta kõikide kasutajate kõiki õigusi igas Wikimedia vikis (globaalne kasutajarühm) ==Vaata ka== *[[Vikipeedia:Tunnustused]] *[[Vikipeedia:Meie fotograafid]] *[[Vikipeedia:In memoriam]] *[[Vikipeedia:20]] [[Kategooria:Vikipeedia abilehed]] prlod60an3o0m52hcqgfi3f8emhhzrn Moskva 0 6164 6183647 6134505 2022-08-26T11:50:10Z HartOve 123950 /* Raudteetransport */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Moskva (täpsustus)]].}} {{linn | nimi = Moskva | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Москва | pilt = MSK Collage 2015.png | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Ülevalt paremalt päripäeva: [[Moskva Kreml]]i [[Spasskaja torn]], [[Moskva-City]], [[Punane väljak]], [[Vassili Blažennõi kirik]], [[Moskva Suur Teater]], [[Moskva Riiklik Ülikool]], [[Lunastaja Kristuse kirik]] | lipp = Flag of Moscow.svg | lipu_link = [[Moskva lipp]] | vapp = Coat of Arms of Moscow.svg | vapi_link = [[Moskva vapp]] | pindala = 2511<ref name="NMiJt" /> | elanikke = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Moskva''' on [[Venemaa]] [[pealinn]]. Moskva on [[Venemaa Föderatsioon]]i [[1. järgu haldusüksus]] ([[keskalluvusega linn (Venemaa)|keskalluvusega linn]]). Moskva kuulub [[Keskföderaalringkond]]a. [[İstanbul]]i arvestamata on Moskva [[Euroopa]] suurim linn nii halduspiirides kui ka [[linnastu]]s elavate inimeste arvult. Halduslikult kuulub Moskva linna alla ka [[Zelenograd]]i linn Moskvast 50 km loodes. Ümber Moskva linna asub [[Moskva oblast]], mille mõned haldusasutused asuvad pealinnas. Moskva asub [[Moskva jõgi|Moskva jõe]] ääres. Jõe järgi on linn saanud ka nime.<ref name="djOIb" /> == Kliima == [[Pilt:Moskva-kliima.svg|pisi|Moskva kliimadiagramm]] Moskvas valitseb [[parasvööde|parasvöötme]] mõõdukalt [[mandriline kliima]]. Tugevat pakast ja lõõmavat kuumust esineb harva, kuid kõrvalekaldeid normist tihti. Aasta keskmine temperatuur on +5,7 °C. Kõige kuumemad kuud on [[juuli]] (+19,2 °C) ja [[juuni]] (+17,1 °C), kõige jahedamad kuud [[veebruar]] (−6,8 °C) ja [[jaanuar]] (−6,5 °C). Kõige kõrgemad temperatuurid on mõõdetud juulis (+38,2 °C) ja [[august]]is (+37,3 °C), aga isegi veebruaris ja jaanuaris on täheldatud vastavalt +8,6 °C ja +8,3 °C. Kõige madalamad absoluutsed temperatuurid on mõõdetud jaanuaris (−42,1 °C) ja veebruaris (−38,2 °C). Kõige kõrgemad absoluutsed miinimumid on mõõdetud juulis (+1,3 °C) ja augustis (−1,2 °C).<ref name="pogoda" /> Aastas sajab keskmiselt 707 mm sademeid. Kõige rohkem tuleb sademeid juulis (85 mm) ja augustis (82 mm), kõige vähem [[märts]]is (35 mm) ja aprillis (37 mm).<ref name="pogoda" /> Aastas paistab päike keskmiselt 1731 tundi, kõige rohkem juunis (279 tundi) ja juulis (271 tundi), kõige vähem [[detsember|detsembris]] (18 tundi) ja [[november|novembris]] (32 tundi). Aasta keskmine tuulekiirus on 1,4 m/s ja aasta keskmine õhuniiskus on 78%. == Rahvastik == {| |- style="vertical-align:top;" |{{ElanikeMuutus | aasta_1 = 1400 | 40 000 | aasta_2 = 1638 | 200 000 | aasta_3 = 1738 | 138 400 | aasta_4 = 1811 | 270 200 | aasta_5 = 1840 | 349 100 | aasta_6 = 1897* | 1 038 600 | aasta_7 = 1912 | 1 617 157 | aasta_8 = 1920* | 1 027 300 }} |{{ElanikeMuutus | aasta_1 = 1926* | 2 101 200<ref name="IK87S" /> | aasta_2 = 1939* | 4 609 200 | aasta_3 = 1959* | 5 046 000 | aasta_4 = 1970* | 7 063 000 | aasta_5 = 1979* | 8 072 000 | aasta_6 = 1989* | 8 769 000 | aasta_7 = 2002* | 10 126 500 | aasta_8 = 2010* | 11 514 300 | aasta_9 = 2018* | 12 500 123<ref name="DKrAX" /> }} |} == Haldusjaotus == {{vaata|Moskva haldusjaotus|Kohalik omavalitsus Moskvas}} Moskva on jagatud 12 haldusringkonnaks (''административный округ''), mis jagunevad munitsipaalringkondadeks (''муниципальный округ''). == Transport == [[Fail:Tverskaya Street in Moscow, Russia (May 1896).webm|pisi|Film liiklusest ja tegevusest Tverskaja tänaval 1896. aasta mais]] Moskva on Venemaa peamine transpordisõlm. [[Pilt:Third Ring near Moscow City.jpg|thumb]] === Raudteetransport === Moskvas on 10 raudteejaama: * [[Jaroslavli vaksal]] * [[Kiievi vaksal]] * [[Kaasani vaksal]] * [[Kurski vaksal]] * [[Leningradi vaksal]] * [[Paveletski vaksal]] * [[Riia vaksal]] * [[Savjolovski vaksal]] * [[Valgevene vaksal]] * [[Idamaine vaksal]] === Lennujaamad === Moskva territooriumil asub rahvusvaheline [[Vnukovo lennujaam]]. Samuti kasutavad Moskva linna elanikud ja külastajad lennujaamu, mis asuvad Moskva lähistel: * [[Bõkovo lennujaam|Bõkovo]] * [[Moskva Domodedovo rahvusvaheline lennujaam|Domodedovo]] * [[Ostafjevo lennujaam|Ostafjevo]] * [[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Šeremetjevo]] * [[Tškalovski lennujaam|Tškalovski]] === Linnatransport === Moskvas on umbes 700 [[buss]]iliini, 104 [[trollibuss]]iliini, 46 [[tramm]]iliini. Tegutsevad ka [[marsruuttakso]]d. Moskvas tegutseb Venemaa suurim [[Moskva metroo|metroo]], samuti [[monorelss]]. Mööda Moskva jõge käivad praamid, mis peatuvad jõesadamates. == Haridus == Moskvas asub hulk suuri ülikoole, sealhulgas [[Moskva Riiklik Ülikool]]. Paljud eesti kultuuritegelased on õppinud [[P. I. Tšaikovski nimeline Moskva Riiklik Konservatoorium|Tšaikovski-nimelises Moskva Riiklikus Konservatooriumis]] ja [[Ülevenemaaline Riiklik Kinematograafia Instituut|Ülevenemaalises Riiklikus Kinematograafia Instituudis]]. Moskvas asuvad ka Venemaa suurimad raamatukogud, sealhulgas suurim [[Venemaa Riiklik raamatukogu]], samuti [[Venemaa Riiklik Väliskirjanduse raamatukogu]]. == Ajalugu == [[File:Pg367 MOCKBA 1661.jpg|pisi|Moskva linna plaan aastast [[1661]]]] [[File:Планы городов из Полного собрания законов Российской империи 013.jpg|pisi|Moskva linna plaan aastast [[1839]]]] Linna esmamainimise ajaks loetakse aastat [[1147]]<ref name="7EXtS" /> ([[Bütsantsi ajaarvamise järgi|Baj]] 6655. aastal), kui [[Kiievi suurvürst]] [[Juri Dolgoruki]] pärast piirkonna vallutamist [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi vürstiriigilt]] kutsus sinna oma venna, [[Severski]] vürsti [[Svjatoslav Vladimirovitš]]i kohtumisele, et tähistada nende Moskva ja [[Smolensk]]i kandis korraldatud edukat sõjakäiku. [[1156]] alustati [[Moskva jõgi|Moskva]] ja [[Neglinka|Neglinnaja jõe]] ühinemiskohale [[Borovitski kõrgendik]]ule [[linnus]]e ehitamist, millest kujunes välja Moskva vürstide residents [[Moskva Kreml]]. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest [[Suzdali vürstiriik|Suzdali vürstiriigis]], mida juhtisid suurvürsti asehaldurid. [[1238]] vallutasid linna [[tatarlased]], kes rüüstasid linna ja põletasid lõpuks maha, aga vürsti [[Vladimir Jurjevitš]]i viisid vangi ja hiljem tapsid. Sellest rääkides nimetab kroonika Moskva "kirikuid, kloostreid ja külasid", mis näitab, et linn oli juba siis suur ja tähtis. [[Moskva vürstiriik]] tekkis [[13. sajand]]il. Tavaliselt nimetatakse esimeseks Moskva vürstiks [[Aleksander Nevski]] nooremat poega [[Daniil Aleksandrovitš]]i, sest just temast sai aluse [[dünastia]], mis valitses algul Moskva vürstiriiki ja pärast kogu Venemaad. [[1325]] tõi [[Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit]] [[Pjotr (Kiievi metropoliit)|Pjotr]] oma residentsi [[Vladimir]]ist Moskvasse üle. Sellest ajast peale sai Moskva tähtsaks [[õigeusk|õigeusu]] keskuseks. [[1365]] toimus Moskvas hävitav [[tulekahju]]. Pärast seda otsustas [[Moskva suurvürst]] [[Dmitri Donskoi]] [[Moskva Kreml]]i taastada kiviehitisena. Kreml taastati väga kiiresti, juba aastail [[1367]]–[[1368]], ja ühtlasi laiendati selle pindala. Siis ehitati ka kivisild üle Neglinka. Pärast seda, kui Dmitri Donskoi oli võitnud tatarlasi [[1378]] [[Voža jõe lahing]]us ja [[1380]] [[Kulikovo lahing]]us, vallutas khaan [[Tohtamõš]] [[1382]] Moskva, rüüstas seda uuesti ja põletas paljaks. Dmitri nõustus taas [[Kuldhord]]ile [[andam]]it maksma. Kuid Moskva tähtsus suurenes järjest ka ilmalikus mõttes, sest Moskva juhtis Venemaa vastupanu Kuldhordile ja võitlust mongoli-tatari ikkega. Moskva sai Vene riigi pealinnaks [[Ivan III]] ajal. Aastal [[1712]] viidi Venemaa pealinn [[Peterburi]]. Moskvast sai 18. märtsil{{lisa viide}} [[1918]] [[Vene SFNV]] pealinn ja [[1922]]. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] pealinn. [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal evakueeriti valitsus ja välissaatkonnad asenduspealinna [[Samara|Kuibõševi]]. Moskva linnapea on [[Sergei Sobjanin]]. [[1992]]–[[2010]] oli linnapea [[Juri Lužkov]]. [[2011]]. aastal kiideti heaks Moskva uued piirid, mille tagajärjel peab Moskva suurenema viie aastaga 160 000 ha võrra ehk 2,5 korda ning ulatuma [[Kaluga oblast]]i piirini.<ref name="XAA8x" /><ref name="psy44" /><ref name="B13Nq" /> [[Pilt:Msk blank.svg|pisi|Moskva piirid alates juulist 2012]] [[1. juuli]]l [[2012]] laienes Moskva edela suunas, sellega liideti 1480 km² suurune ala.<ref name="HvvaV" /> == Vaata ka == * [[Bittsa park]] * [[Kremli nekropol]] * [[Lenini mausoleum]] * [[Lubjanka väljak]] * [[Lužniki staadion]] * [[Mercury City Tower]] * [[Moskva kremli ringmüür]] * [[Moskva loomaaed]] * [[Moskva ringtee]] * [[Novodevitšje kalmistu]] * [[Ostankino televisioonitorn]] * [[Punane väljak]] * [[Rossija (Moskva hotell)]] * [[Sretenski bulvar]] * [[Tretjakovi galerii]] * [[Triumfiväljak]] * [[Trojekurovo kalmistu]] * [[Tsaar-suurtükk]] * [[Tšehhovi-nimeline Moskva Kunstiteater]] * [[Vagankovo kalmistu]] * [[Valge maja (Moskva)|Valge maja]] * [[Varblasemäed]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="pogoda">[http://pogoda.ru.net/monitor.php?id=27612 Moskva kliima]</ref> <ref name="NMiJt">[http://mos.ru/press-center/press_releases/index.php?id_4=19417&afrom_4=25.10.2010&ato_4=03.08.2011 Moskva piiride muutumisest]</ref> <ref name="djOIb">[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/moskva-voiks-eestiparaselt-olla-moskva?id=65263218 "Moskva võiks eestipäraselt olla Mõskva"] Maaleht, 18. november 2012</ref> <ref name="IK87S">[http://www.statis.narod.ru/stats/russia/moscow/moscow-03.htm Statistika ja sotsioloogia]</ref> <ref name="DKrAX">[http://www.perepis-2010.ru/results_of_the_census/VPN-BR.pdf 2010. aasta rahvaloenduse andmed]</ref> <ref name="7EXtS">[http://his95.narod.ru/doc00/mosk_1.htm Ipatjevi leetopiss]</ref> <ref name="XAA8x">[http://lenta.ru/news/2011/08/19/moscow/ Lenta.ru: Moskva laieneb Kaluga oblastini]</ref> <ref name="psy44">{{Netiviide |url=http://www.bfm.ru/realty/2011/07/13/sovet-federacii-odobril-novye-granicy-moskvy.html |pealkiri=Föderatsiooninõukogu kiitis Moskva uued piirid heaks |vaadatud=2011-08-10 |arhiivimisaeg=2011-08-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110818085505/http://www.bfm.ru/realty/2011/07/13/sovet-federacii-odobril-novye-granicy-moskvy.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="B13Nq">[http://ria.ru/moscow/20110721/404919320.html Moskva piiride laiendamist saab läbi viia viie aasta jooksul]</ref> <ref name="HvvaV">[http://www.utro.ru/articles/2012/07/01/1056316.shtml Utro.ru: Moskva muutus suuremaks]</ref> }} == Välislingid == {{vikitsitaadid}} {{commonskat-tekstina}} {{RUS-Kesk}} [[Kategooria:Venemaa linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Moskva| ]] szglh0w0byz5opfwlojeapt6ipqzai5 6183651 6183647 2022-08-26T11:53:13Z HartOve 123950 /* Lennujaamad */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Moskva (täpsustus)]].}} {{linn | nimi = Moskva | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Москва | pilt = MSK Collage 2015.png | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Ülevalt paremalt päripäeva: [[Moskva Kreml]]i [[Spasskaja torn]], [[Moskva-City]], [[Punane väljak]], [[Vassili Blažennõi kirik]], [[Moskva Suur Teater]], [[Moskva Riiklik Ülikool]], [[Lunastaja Kristuse kirik]] | lipp = Flag of Moscow.svg | lipu_link = [[Moskva lipp]] | vapp = Coat of Arms of Moscow.svg | vapi_link = [[Moskva vapp]] | pindala = 2511<ref name="NMiJt" /> | elanikke = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Moskva''' on [[Venemaa]] [[pealinn]]. Moskva on [[Venemaa Föderatsioon]]i [[1. järgu haldusüksus]] ([[keskalluvusega linn (Venemaa)|keskalluvusega linn]]). Moskva kuulub [[Keskföderaalringkond]]a. [[İstanbul]]i arvestamata on Moskva [[Euroopa]] suurim linn nii halduspiirides kui ka [[linnastu]]s elavate inimeste arvult. Halduslikult kuulub Moskva linna alla ka [[Zelenograd]]i linn Moskvast 50 km loodes. Ümber Moskva linna asub [[Moskva oblast]], mille mõned haldusasutused asuvad pealinnas. Moskva asub [[Moskva jõgi|Moskva jõe]] ääres. Jõe järgi on linn saanud ka nime.<ref name="djOIb" /> == Kliima == [[Pilt:Moskva-kliima.svg|pisi|Moskva kliimadiagramm]] Moskvas valitseb [[parasvööde|parasvöötme]] mõõdukalt [[mandriline kliima]]. Tugevat pakast ja lõõmavat kuumust esineb harva, kuid kõrvalekaldeid normist tihti. Aasta keskmine temperatuur on +5,7 °C. Kõige kuumemad kuud on [[juuli]] (+19,2 °C) ja [[juuni]] (+17,1 °C), kõige jahedamad kuud [[veebruar]] (−6,8 °C) ja [[jaanuar]] (−6,5 °C). Kõige kõrgemad temperatuurid on mõõdetud juulis (+38,2 °C) ja [[august]]is (+37,3 °C), aga isegi veebruaris ja jaanuaris on täheldatud vastavalt +8,6 °C ja +8,3 °C. Kõige madalamad absoluutsed temperatuurid on mõõdetud jaanuaris (−42,1 °C) ja veebruaris (−38,2 °C). Kõige kõrgemad absoluutsed miinimumid on mõõdetud juulis (+1,3 °C) ja augustis (−1,2 °C).<ref name="pogoda" /> Aastas sajab keskmiselt 707 mm sademeid. Kõige rohkem tuleb sademeid juulis (85 mm) ja augustis (82 mm), kõige vähem [[märts]]is (35 mm) ja aprillis (37 mm).<ref name="pogoda" /> Aastas paistab päike keskmiselt 1731 tundi, kõige rohkem juunis (279 tundi) ja juulis (271 tundi), kõige vähem [[detsember|detsembris]] (18 tundi) ja [[november|novembris]] (32 tundi). Aasta keskmine tuulekiirus on 1,4 m/s ja aasta keskmine õhuniiskus on 78%. == Rahvastik == {| |- style="vertical-align:top;" |{{ElanikeMuutus | aasta_1 = 1400 | 40 000 | aasta_2 = 1638 | 200 000 | aasta_3 = 1738 | 138 400 | aasta_4 = 1811 | 270 200 | aasta_5 = 1840 | 349 100 | aasta_6 = 1897* | 1 038 600 | aasta_7 = 1912 | 1 617 157 | aasta_8 = 1920* | 1 027 300 }} |{{ElanikeMuutus | aasta_1 = 1926* | 2 101 200<ref name="IK87S" /> | aasta_2 = 1939* | 4 609 200 | aasta_3 = 1959* | 5 046 000 | aasta_4 = 1970* | 7 063 000 | aasta_5 = 1979* | 8 072 000 | aasta_6 = 1989* | 8 769 000 | aasta_7 = 2002* | 10 126 500 | aasta_8 = 2010* | 11 514 300 | aasta_9 = 2018* | 12 500 123<ref name="DKrAX" /> }} |} == Haldusjaotus == {{vaata|Moskva haldusjaotus|Kohalik omavalitsus Moskvas}} Moskva on jagatud 12 haldusringkonnaks (''административный округ''), mis jagunevad munitsipaalringkondadeks (''муниципальный округ''). == Transport == [[Fail:Tverskaya Street in Moscow, Russia (May 1896).webm|pisi|Film liiklusest ja tegevusest Tverskaja tänaval 1896. aasta mais]] Moskva on Venemaa peamine transpordisõlm. [[Pilt:Third Ring near Moscow City.jpg|thumb]] === Raudteetransport === Moskvas on 10 raudteejaama: * [[Jaroslavli vaksal]] * [[Kiievi vaksal]] * [[Kaasani vaksal]] * [[Kurski vaksal]] * [[Leningradi vaksal]] * [[Paveletski vaksal]] * [[Riia vaksal]] * [[Savjolovski vaksal]] * [[Valgevene vaksal]] * [[Idamaine vaksal]] === Lennujaamad === Moskva territooriumil asub rahvusvaheline [[Vnukovo lennujaam]]. Samuti kasutavad Moskva linna elanikud ja külastajad lennujaamu, mis asuvad Moskva lähistel: * [[Bõkovo lennujaam|Bõkovo]] * [[Moskva Domodedovo rahvusvaheline lennujaam|Domodedovo]] * [[Ostafjevo lennujaam|Ostafjevo]] * [[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Šeremetjevo]] * [[Žukovski lennujaam|Žukovski]] * [[Tškalovski lennujaam|Tškalovski]] === Linnatransport === Moskvas on umbes 700 [[buss]]iliini, 104 [[trollibuss]]iliini, 46 [[tramm]]iliini. Tegutsevad ka [[marsruuttakso]]d. Moskvas tegutseb Venemaa suurim [[Moskva metroo|metroo]], samuti [[monorelss]]. Mööda Moskva jõge käivad praamid, mis peatuvad jõesadamates. == Haridus == Moskvas asub hulk suuri ülikoole, sealhulgas [[Moskva Riiklik Ülikool]]. Paljud eesti kultuuritegelased on õppinud [[P. I. Tšaikovski nimeline Moskva Riiklik Konservatoorium|Tšaikovski-nimelises Moskva Riiklikus Konservatooriumis]] ja [[Ülevenemaaline Riiklik Kinematograafia Instituut|Ülevenemaalises Riiklikus Kinematograafia Instituudis]]. Moskvas asuvad ka Venemaa suurimad raamatukogud, sealhulgas suurim [[Venemaa Riiklik raamatukogu]], samuti [[Venemaa Riiklik Väliskirjanduse raamatukogu]]. == Ajalugu == [[File:Pg367 MOCKBA 1661.jpg|pisi|Moskva linna plaan aastast [[1661]]]] [[File:Планы городов из Полного собрания законов Российской империи 013.jpg|pisi|Moskva linna plaan aastast [[1839]]]] Linna esmamainimise ajaks loetakse aastat [[1147]]<ref name="7EXtS" /> ([[Bütsantsi ajaarvamise järgi|Baj]] 6655. aastal), kui [[Kiievi suurvürst]] [[Juri Dolgoruki]] pärast piirkonna vallutamist [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi vürstiriigilt]] kutsus sinna oma venna, [[Severski]] vürsti [[Svjatoslav Vladimirovitš]]i kohtumisele, et tähistada nende Moskva ja [[Smolensk]]i kandis korraldatud edukat sõjakäiku. [[1156]] alustati [[Moskva jõgi|Moskva]] ja [[Neglinka|Neglinnaja jõe]] ühinemiskohale [[Borovitski kõrgendik]]ule [[linnus]]e ehitamist, millest kujunes välja Moskva vürstide residents [[Moskva Kreml]]. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest [[Suzdali vürstiriik|Suzdali vürstiriigis]], mida juhtisid suurvürsti asehaldurid. [[1238]] vallutasid linna [[tatarlased]], kes rüüstasid linna ja põletasid lõpuks maha, aga vürsti [[Vladimir Jurjevitš]]i viisid vangi ja hiljem tapsid. Sellest rääkides nimetab kroonika Moskva "kirikuid, kloostreid ja külasid", mis näitab, et linn oli juba siis suur ja tähtis. [[Moskva vürstiriik]] tekkis [[13. sajand]]il. Tavaliselt nimetatakse esimeseks Moskva vürstiks [[Aleksander Nevski]] nooremat poega [[Daniil Aleksandrovitš]]i, sest just temast sai aluse [[dünastia]], mis valitses algul Moskva vürstiriiki ja pärast kogu Venemaad. [[1325]] tõi [[Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit]] [[Pjotr (Kiievi metropoliit)|Pjotr]] oma residentsi [[Vladimir]]ist Moskvasse üle. Sellest ajast peale sai Moskva tähtsaks [[õigeusk|õigeusu]] keskuseks. [[1365]] toimus Moskvas hävitav [[tulekahju]]. Pärast seda otsustas [[Moskva suurvürst]] [[Dmitri Donskoi]] [[Moskva Kreml]]i taastada kiviehitisena. Kreml taastati väga kiiresti, juba aastail [[1367]]–[[1368]], ja ühtlasi laiendati selle pindala. Siis ehitati ka kivisild üle Neglinka. Pärast seda, kui Dmitri Donskoi oli võitnud tatarlasi [[1378]] [[Voža jõe lahing]]us ja [[1380]] [[Kulikovo lahing]]us, vallutas khaan [[Tohtamõš]] [[1382]] Moskva, rüüstas seda uuesti ja põletas paljaks. Dmitri nõustus taas [[Kuldhord]]ile [[andam]]it maksma. Kuid Moskva tähtsus suurenes järjest ka ilmalikus mõttes, sest Moskva juhtis Venemaa vastupanu Kuldhordile ja võitlust mongoli-tatari ikkega. Moskva sai Vene riigi pealinnaks [[Ivan III]] ajal. Aastal [[1712]] viidi Venemaa pealinn [[Peterburi]]. Moskvast sai 18. märtsil{{lisa viide}} [[1918]] [[Vene SFNV]] pealinn ja [[1922]]. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] pealinn. [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal evakueeriti valitsus ja välissaatkonnad asenduspealinna [[Samara|Kuibõševi]]. Moskva linnapea on [[Sergei Sobjanin]]. [[1992]]–[[2010]] oli linnapea [[Juri Lužkov]]. [[2011]]. aastal kiideti heaks Moskva uued piirid, mille tagajärjel peab Moskva suurenema viie aastaga 160 000 ha võrra ehk 2,5 korda ning ulatuma [[Kaluga oblast]]i piirini.<ref name="XAA8x" /><ref name="psy44" /><ref name="B13Nq" /> [[Pilt:Msk blank.svg|pisi|Moskva piirid alates juulist 2012]] [[1. juuli]]l [[2012]] laienes Moskva edela suunas, sellega liideti 1480 km² suurune ala.<ref name="HvvaV" /> == Vaata ka == * [[Bittsa park]] * [[Kremli nekropol]] * [[Lenini mausoleum]] * [[Lubjanka väljak]] * [[Lužniki staadion]] * [[Mercury City Tower]] * [[Moskva kremli ringmüür]] * [[Moskva loomaaed]] * [[Moskva ringtee]] * [[Novodevitšje kalmistu]] * [[Ostankino televisioonitorn]] * [[Punane väljak]] * [[Rossija (Moskva hotell)]] * [[Sretenski bulvar]] * [[Tretjakovi galerii]] * [[Triumfiväljak]] * [[Trojekurovo kalmistu]] * [[Tsaar-suurtükk]] * [[Tšehhovi-nimeline Moskva Kunstiteater]] * [[Vagankovo kalmistu]] * [[Valge maja (Moskva)|Valge maja]] * [[Varblasemäed]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="pogoda">[http://pogoda.ru.net/monitor.php?id=27612 Moskva kliima]</ref> <ref name="NMiJt">[http://mos.ru/press-center/press_releases/index.php?id_4=19417&afrom_4=25.10.2010&ato_4=03.08.2011 Moskva piiride muutumisest]</ref> <ref name="djOIb">[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/moskva-voiks-eestiparaselt-olla-moskva?id=65263218 "Moskva võiks eestipäraselt olla Mõskva"] Maaleht, 18. november 2012</ref> <ref name="IK87S">[http://www.statis.narod.ru/stats/russia/moscow/moscow-03.htm Statistika ja sotsioloogia]</ref> <ref name="DKrAX">[http://www.perepis-2010.ru/results_of_the_census/VPN-BR.pdf 2010. aasta rahvaloenduse andmed]</ref> <ref name="7EXtS">[http://his95.narod.ru/doc00/mosk_1.htm Ipatjevi leetopiss]</ref> <ref name="XAA8x">[http://lenta.ru/news/2011/08/19/moscow/ Lenta.ru: Moskva laieneb Kaluga oblastini]</ref> <ref name="psy44">{{Netiviide |url=http://www.bfm.ru/realty/2011/07/13/sovet-federacii-odobril-novye-granicy-moskvy.html |pealkiri=Föderatsiooninõukogu kiitis Moskva uued piirid heaks |vaadatud=2011-08-10 |arhiivimisaeg=2011-08-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110818085505/http://www.bfm.ru/realty/2011/07/13/sovet-federacii-odobril-novye-granicy-moskvy.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="B13Nq">[http://ria.ru/moscow/20110721/404919320.html Moskva piiride laiendamist saab läbi viia viie aasta jooksul]</ref> <ref name="HvvaV">[http://www.utro.ru/articles/2012/07/01/1056316.shtml Utro.ru: Moskva muutus suuremaks]</ref> }} == Välislingid == {{vikitsitaadid}} {{commonskat-tekstina}} {{RUS-Kesk}} [[Kategooria:Venemaa linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Moskva| ]] b1op0w1e6330b9astvv2gd5hsm5lvyx Koeru kirik 0 6568 6183510 6012576 2022-08-26T01:47:18Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Koeru kirik.jpg|pisi|Koeru kirik]] [[Pilt:Koeru kirikuaia kabel.jpg|pisi|Koeru kirikuaia kabel]] '''Koeru Maarja Magdaleena kirik''' on [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonna]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] asukohaga [[Koeru]]s. Seal tegutseb [[EELK]] [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]. Kirik on pühitsetud [[Maarja Magdaleena]]le ja selle nimepäev on [[madlipäev]] ([[22. juuli]]). Kirik on [[gooti stiil]]is, ehitatud [[13. sajand|13.]]–[[18. sajand]]il. Kiriku ajalugu arvestatakse sisseõnnistamisest 22. juulil [[1287]]. Kirik on [[arhitektuurimälestis]]. Kiriku aadress on [[Väinjärve tee]] 1. ==Arhitektuur, sisustus ja ajalugu== Kirik on kõrge ja avar. Ta koosneb nelinurksest [[koor (arhitektuur)|koor]]i[[võlvik]]ust, avarast [[pikihoone]]st, ja [[torn]]ist (43,5 m), mis eendub lääneseinast. Kooriruumi idaseinas on kõrge [[baldahhiinkaar]]. Idaaknal on [[keskaeg]]ne [[ehisraamistik]]. Kooriruumi lõunaseinas on [[piiskop]]i istenišš. Pikihoonet ja kooriruumi ühendab kõrge, [[võrend]]iga [[võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]]. Kooriruumi põhjaseinas on müüritrepp, mille üks haru viib pikihoone võlvidele, teine viis läbi võidukaare ukseava võrendile, millel oli [[jutluspult]]. Selline trepikäik on Eestis ainulaadne. Ukseavale on praegu antud akna kuju. Läänefassaadil on [[ümaraken]], nagu mitmel teiselgi [[Kesk-Eesti]] kirikul. [[1253]]. aastal sai [[Tallinna piiskop]] [[Thorkill (Tallinna piiskop)|Thorkill]] [[Liivi ordu|Saksa Ordu]]lt vahetuse teel maavaldusi Koeru ümbruses. Nendest kujunes hilisema [[Preedi piiskopimõis]]a tuumik. Võib arvata, et Koeru kirik ehitati varsti pärast seda; [[ehitusisand]]aks oli piiskop. Kolmelööviline pikihoone jäi algselt võlvimata, kuigi kirdenurga müüritrepi järgi võib arvata, et võlvimine oli kavas. Torn ehitati koos pikihoonega. Torni linnuselaadsele ülakorrusele sai ligi pikihoone pööningu kaudu. [[1280. aastad|1280. aastatel]] sai [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] vahetuse läbi [[Järvamaa]] [[foogt]]ilt maavaldusi [[tsistertslased|tsistertslaste]] [[Valkena klooster]] ([[Kärkna]] klooster). Sellega seoses võlviti pikihoone saledate [[ümarsammas]]tega kolme[[lööv]]iliseks [[kodakirik]]uks (arvatakse, et seejuures järgiti [[Ambla kirik]]u eeskuju). Võlve kannavad ka nelinurkse profiiliga [[vööndkaar]]ed ja [[seinakonsool]]id. Kesklööv on külglöövidest üle poole laiem. Ühe samba [[kapiteel]]il kujutatud tsistertslasest [[ilmikvend]]a (kitsaste varrukatega rüüga). See on [[kapuuts]]iga habetunud meest, kes hoiab käsi üleval nii, et koos kapuutsi teravikuga moodustub kolmnurk. See on tsistertslaste [[käemärk]], mis tähendab kirikut. Teistel kapiteelidel on kujutatud looma- (väänlat neelav hundi- ja ahvipea) ja taimemotiive (varagootilikud punga- ja lehemotiivid). Hiljem ehitatud [[rõdu]]de tõttu ei ole need hästi vaadeldavad. Sellest ajast on pärit ka [[seinamaaling]]ud, mis imiteerivad [[kvaader|kvaadreid]]. Võlvitud [[eeskoda]] põhja[[portaal (arhitektuur)|portaal]]i ees oli nähtavasti algselt kasutusel [[kabel]]ina, sest ida- ja lääneseinas on aknaavad. Arvatavasti on see pärit [[hiliskeskaeg|hiliskeskajast]]. [[Wrede]]de suguvõsa, kes [[17. sajand]]il omandas endise Preedi piiskopimõisa, tegi kirikule heldelt annetusi. [[1645]]. aastal kinkis [[vabahärra]] [[Caspar von Wrede]] kirikule praeguse vana [[altarisein]]a, [[kantsel|kantsli]] ja osaliselt säilinud pingid. Need valmisid arvatavasti [[Tallinn]]a meistri [[Lüdert Heissmann]]i töökojas. [[barokk|Barokne]] kahepealise kulliga [[kroonlühter]] pärineb [[1654]]. aastast ja Tallinna meistri [[Christian Ackermann]]i suur nikerdatud [[krutsifiks]] [[17. sajand]]i lõpust. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algul süütasid kiriku [[Venemaa|Vene]] väed. Kannatada saanud torn ja katus taastati [[1720. aastad|1720. aastatel]]. Praegune [[tornikiiver]] pärineb [[1721]]. aastast. Tõenäoliselt ehitati taastamistööde käigus ka [[käärkamber]]. Selle ruumijaotus ja [[silindervõlv]] ei ole tüüpiliselt keskaegsed, ukseavad on [[klassitsism|klassitsistlikud]]. [[1784]] sai kirik esimese [[orel]]i. [[19. sajand]]ist on pärit veel kaks kroonlühtrit. [[1883]]. aastal ehitati [[väär]]id ning aknaid pikendati allapoole. 19. sajandist pärineb ka akna[[vitraaž]], mis praegu on restaureerimisel. [[1901]]. aastal seati üles praegune orel, mis on [[1900]]. aastal valmistatud [[Ludwigsburg]]is Walckeri töökojas. Vajaliku summa oreli ostmiseks annetasid Koeru kihelkonna inimesed. [[1901]]. aastal kinkis [[Hermann von Wrede]] oreliprospektiga harmoneeruva uue [[Uusgootika|uusgooti]] altariseina. Uusgooti õpetajapink on [[Kersti Markus]]e hinnangul tähelepanuväärselt ilus. [[22. juuni]]l [[2002]] vahetati välja kiriku tornikell. Eelmine kell oli olnud juba aastaid mõranenud, kuni vaikis lõplikult. 400-kilone kell, mis torni tõsteti, on valatud [[Peterburi]] kellavalutehases [[1897]]. aastal. Kirikus võib näha katkeid kunagi seinu katnud ''[[secco]]''-maalidest. ==Kirikuaed== [[Pilt:Koeru kirikuaia piirdemüür.jpg|pisi|Koeru kirikuaia piirdemüür]] Kiriku [[surnuaed|surnuaias]] on [[Baer (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Baer]]ide, [[Wrangell]]ide, [[Benckendorff]]ide, [[Wrede]]de, [[Knorring]]ite, [[Hoffmannid]]e, [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]]ite ja [[Baranoff]]ide rahula. Viiest kabelist, mis 19. sajandi esimesel poolel kirikaia lääne- ja põhjamüüridel paiknesid, on alles üks. ==Rahvaluule== [[Muistend]]i järgi kerkinud Koeru kirik maa alt metsa sisse. Kiriku asukoha juhatanud kätte koera haukumine. Algul hakatud kirikut nimetama koerte kirikuks, hiljem nimetatud see halva kõla pärast ümber Koeru kirikuks. Teise muistendi järgi oli Koeru kirik juba valmis, aga nime ei olnud. Kui ta oleks veel ühe päeva ilma nimeta olnud, oleks ta ära lagunenud. Üks mees läks koerakarjaga kirikust mööda. Koerad hakkasid kiriku peale haukuma ja sestsaadik jäi nimi Koeru. ==Muud== [[Wilhelm Struve]] kasutas Koeru kirikut ühe [[triangulatsioon]]ipunktina [[Maa (planeet)|Maa]] kuju ja mõõtmete täpsustamisel. Keskajal oli Koeru kirik [[palverännak|palverändurite]] peatuspaik. ==Välislingid== {{commonskat}} *{{kultuurimälestis|15007}} *{{kultuurimälestis|4008|Koeru kirikuaed}} * [http://jarva.ee/index.php?page=298 Koeru kirik] Järvamaa infoportaalis {{Koeru kihelkond}} {{koord|NS=58.964056|EW=26.030478|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Järvamaa kirikud]] [[Kategooria:Järva maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Järva vald]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud‎]] [[Kategooria:Gooti kirikud Eestis]] k9ji47zpjkepr4g3kxs0m7uss2ase0i Sportlaste loend 0 7827 6183650 6183026 2022-08-26T11:53:12Z Velirand 67997 /* B */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== * [[A Lamusi]], mongoli päritolu Hiina judoka, Hiina koondislane * [[Terje Aa]], norra bridžimängija, Euroopa meister * [[Kristo Aab]], eesti korvpallur, Eesti meister, Eesti karika võitja * [[Meelis Aab]], eesti saalihokimängija, Eesti meister * [[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija * [[Hans Aabech]], taani jalgpallur, Taani koondislane * [[Kim Aabech]], taani jalgpallur * [[Villu Aabne]], eesti korvpallur * [[Erko Aabrams]], eesti veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister * [[Harald Aabrekk]], norra jalgpallur * [[Edgar Aabye]], taani köievedaja, olümpiavõitja * [[Mare Aade]], eesti motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Gitte Aaen]], taani käsipallur, Euroopa klubide karika võitja, Taani koondislane, mitmekordne Taani meister, mitmekordne Taani karika võitja * [[Gerard Aafjes]], hollandi jalgpallur, Hollandi meister * [[Christine Aaftink]], hollandi kiiruisutaja, mitmekordne Hollandi meister * [[Jacob Aagaard]], taani päritolu Šotimaa maletaja, suurmeister, Suurbritannia meister, Šotimaa meister * [[Mikkel Aagaard]], taani käsipallur, Taani koondislane, Euroopa meister * [[Kjetil André Aamodt]], norra mäesuusataja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne maailma karika võitja * [[Patrick van Aanholt]], hollandi jalgpallur * [[Signy Aarna]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane * [[Lembit Aaslav-Kaasik]], eesti veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja * [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]], eesti veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Euroopa meister, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordipüstitaja * [[Moonika Aava]], eesti odaviskaja, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Uno Aava]], eesti autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Urmo Aava]], eesti autorallisõitja * [[Arvi Aavik]], eesti maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Peep Aaviksoo]], eesti korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister * [[Uno Aavola]] * [[Igor Abakoumov]], Ukraina päritolu Belgia jalgrattur * [[Marija Abakumova]], vene odaviskaja, maailmameister, Venemaa meister, Venemaa rekordi püstitaja * [[Jevgeni Abalakov]], vene alpinist * [[Vitali Abalakov]], vene alpinist * [[Luc Abalo]], Prantsusmaa käsipallur * [[Emanuele Abate]], itaalia tõkkejooksja, mitmekordne Itaalia meister, Itaalia rekordi püstitaja * [[Ignazio Abate]], itaalia jalgpallur, Itaalia koondislane * [[Kareem Abdul-Jabbar]], USA korvpallur, mitmekordne NBA meister * [[Olesya Abdullina]], baškiiri kabetaja * [[Nodirbek Abdusattorov]], usbeki maletaja * [[Andrei Abduvalijev]], Tadžikistani päritolu vasaraheitja, olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, Aasia meister, maailmarekordi püstitaja * [[Erna Abel]], eesti suusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Herbert Abel]], eesti suusataja ning vettehüppaja, Eesti meister * [[Arthur Abele]], saksa kümnevõistleja * [[Rašid Abeljanov]], krimmitatari päritolu korvpallur * [[Aleksander Aberg]], eesti maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister * [[Todd Abernethy]], USA päritolu korvpallur * [[Éric Abidal]], Prantsusmaa jalgpallur, mitmekordne Prantsusmaa meister, mitmekordne Hispaania meister, Prantsusmaa koondislane * [[Vincent Aboubakar]] * [[Ara Abrahamian]], Armeenia ja Rootsi Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne maailmameister * [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]], Nõukogude Liidu jalgpallur, Nõukogude Liidu meister, Nõukogude Liidu koondislane * [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]], Venemaa jalgpallur * [[Ivana Abramović]], Horvaatia tennisist * [[Ivar Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Siim Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister * [[Tammy Abraham]] * [[Luis Abram]], Peruu jalgpallur * [[Svetlana Abrossimova]], Venemaa korvpallur, Tšehhi meister, Venemaa meister, Venemaa koondislane * [[Francesco Acerbi]] * [[Abdel Hak Achik]], Maroko poksija, olümpiavõitja * [[Mohamed Achik]], Maroko poksija * [[Ronny Ackermann]], Saksamaa kahevõistleja, mitmekordne maailmameister, maailma karika võitja * [[Rosemarie Ackermann]], Saksa DV kaugushüppaja, olümpiavõitja, Euroopa meister, mitmekordne maailmarekordiomanik * [[Marcos Acuña]] * [[Monique Adamczak]], Austraalia tennisist * [[Viktors Adamovičs]], Läti kabetaja * [[Ché Adams]], inglise jalgpallur * [[Ljukman Adams]], Venemaa kolmikhüppaja * [[Tyler Adams]] * [[Valerie Adams]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister * [[Jerzy Adamski]], Poola poksija, mitmekordne Poola meister * [[David Addy]] * [[Emmanuel Adebayor]], Togo koondislane, Aafrika aasta jalgpallur, Hispaania karika võitja * [[Elmar Adelmann]], eesti poksija, Eesti meister * [[Margus Ader]], eesti laskesuusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Bismark Adjei-Boateng]], Ghana jalgpallur * [[Charles Adkins]], USA poksija, olümpiavõitja * [[Rebecca Adlington]] * [[Nathan Adrian]], USA ujuja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister * [[Luis Advíncula]] * [[Dick Advocaat]], hollandi jalgpallur * [[Andri Aedma]], eesti ujuja * [[Ibrahim Afellay]], Maroko päritolu jalgpallur, Hollandi koondislane * [[Benik Afobe]] * [[Ali Afshar]], USA elukutseline võidusõitja * [[Vladimir Agafonov]], Venemaa kabetaja, viiekordne maailmameister kirikabes, rahvusvaheline suurmeister * [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur, Eesti koondislane * [[Andre Agassi]], USA tennisist, Wimbledoni võitja, mitmekordne USA lahtiste tennisemeistrivõistluste võitja, mitmekordne Australian Openi võitja, olümpiavõitja * [[Gabriel Agbonlahor]], Inglismaa jalgpallur, Inglismaa koondislane * [[Daniel Agger]], taani jalgpallur, Taani koondislane * [[Kenny Agostino]] * [[Erik Ågren]], rootsi poksija, mitmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Natasha Aguilar]], Costa Rica ujuja, Costa Rica koondislane * [[Érick Aguirre]] * [[Ramón Aguirre Suárez]], Argentina jalgpallur, kahekordne Kontinentidevahelise karika võitja * [[Matthias Agur]], eesti veemootorisportlane, Euroopa juunioride meister * [[Sergio Agüero]], Argentina jalgpallur, Euroopa superkarika võitja, mitmekordne Inglismaa meister, olümpiavõitja, kahekordne U20 maailmameister * [[Jarmo Ahjupera]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane * [[Bruno Ahlberg]], Soome poksija, kahekordne Soome meister, Soome koondislane * [[Thure Ahlqvist]], rootsi poksija, Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Matti Aho]], soome poksija, viiekordne Soome meister, Soome koondislane * [[Sebastian Aho]] * [[Viljo Aho]], soome poksija, Soome meister, Soome koondislane * [[Janne Ahonen]], soome suusahüppaja, kahekordne maailmameister, kahekordne meeskondlik olümpiavõitja, kolmekordne meeskondlik maailmameister, Soome aasta sportlane * [[Murielle Ahouré]], Elevandiluuranniku sprinter, sisemaailmameister, kahekordne Aafrika meister * [[Jerry Ahrlin]], rootsi murdmaasuusataja * [[Thörner Åhsman]], rootsi poksija, kolmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Johannes Ahun]], eesti purjetaja, Eesti koondislane * [[Kassim Aidara]], Prantsusmaa jalgpallur * [[Artti Aigro]] * [[Ola Aina]] * [[Mihkel Ainsalu]] * [[Madis Ainso]], eesti vasaraheitja, 7-kordne Eesti NSV rekordi püstitaja, 11-kordne Eesti NSV meister * [[Ants Ainsoo]], eesti poksija, kahekordne Eesti NSV meister, Eesti NSV koondislane * [[Kristoffer Ajer]] * [[Manuel Akanji]] * [[Nathan Aké]] * [[Igor Akinfejev]] * [[Jeroen van den Akker]] * [[Mihkel Aksalu]] * [[Siim Ala]] * [[David Alaba]] * [[Erkki Alak]] * [[Olavi Alakulppi]] * [[Andreas Alamommo]] * [[Richard Aland]] * [[Kalervo Alanenpää]] * [[Santeri Alatalo]] * [[Toimi Alatalo]] * [[Vladimir Alatortsev]] * [[Jordi Alba]] * [[Marco Albarello]] * [[Maria Albert]] * [[Marko Albert]] * [[Christijan Albers]] * [[Flórián Albert]] * [[Islam-Beka Albijev]] * [[Eik Albri]] * [[Marc Albrighton]] * [[Omar Alderete]] * [[Joey Alders]] * [[Aleksandr Alehhin]] * [[Sergei Aleinikov]] * [[Mykolas Alekna]] * [[Virgilijus Alekna]] * [[Kirill Aleksejenko]] * [[Marko Aleksejev]] * [[Marius Aleksejev]] * [[Markku Alén]] * [[Jean Alesi]] * [[Mall Alev]] * [[Jaime Alguersuari]] * [[Berit Aljand]] * [[Martti Aljand]] * [[Triin Aljand]] * [[Émile Allais]] * [[Teet Allas]] * [[Olavi Allase]] * [[Marcus Allbäck]] * [[Ray Allen]] * [[Rasmus Alles]] * [[Karli Allik]], eesti võrkpallur * [[Martin Allik]] * [[Karmo Allikas]] * [[Mihkel Allikmäe]] * [[Rauno Alliku]] * [[Martin Allikvee]] * [[Vallo Allingu]] * [[Andres Allsalu]] * [[André Almeida]] * [[Miguel Almirón]] * [[Adam Almqvist]] * [[Franziska van Almsick]] * [[Manuel Almunia]] * [[Airi Alnek]] * [[Folke Alnevik]] - [[Viktor Alonen]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Tobias Angerer]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]] - [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Ants Antson]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Anton Aristov]] - [[Emili Arm]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Aksel Artus]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Asashōryū]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Berit Aunli]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Charlie Austin]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Inga Babakova]] - [[Alonzo Babers]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Javier Báez]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Bruno Banani]] - [[Éver Banega]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Marta Bassino]] - [[Marco van Basten]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Jean Beausejour]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Jan Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Wade Belak]] - [[Younès Belhanda]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Besart Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Nicholas Bett]] - [[Paolo Bettini]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[George Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Yohan Blake]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Frank de Boer]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Alberto Botía]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Michael Bradley]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[T. J. Brodie]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Jack Broughton]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Sergio Busquets]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Carlos Calado]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Christopher Chataway]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Alex Chiasson]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Aryan Chopra]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Kim Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Alberto Contador]] - [[Samuel Contesti]] - [[Myrtle Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Patson Daka]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Diogo Dalot]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Sergi Darder]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Jean Delarge]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Merih Demiral]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Jean Despeaux]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Eva Dimas]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Novak Đoković]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Ion Dosca]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Goran Dragić]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Henri Drell]] - [[Chris Driedger]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Muktar Edris]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Eugen Einman]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Stefan Elliott]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Mahir Emreli]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Arianna Errigo]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Kiko Femenía]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Landon Ferraro]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Darren Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Diego Forlán]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Gustav Forsling]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Roman Fosti]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Alleyne Francique]] - [[Borka Frančišković]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Andre Frolov]] - [[Christopher Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Mircea Fulger]] - [[Dominik Furch]] - [[Darnell Furlong]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Tyson Fury]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Raúl García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Pau Gasol]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Lisa Gelius]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Konstantin Gern]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Alberto Gilardino]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Heurelho Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Mario Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Mikael Granlund]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Boris Griidin]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Vicente Guaita]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Saida Gunba]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Peet Gustel]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Juha Hakola]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Marek Hamšík]] - [[Samir Handanović]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Otis Harris]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Thorleif Haug]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Sara Hector]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jordan Henderson]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Mario Hermoso]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Denise Herrmann]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[John Higgins]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Marcel Hirscher]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Nina Hoekman]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Peter Holland]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Evander Holyfield]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Julius Honka]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Werner Hug]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Mauro Icardi]] - [[Yūji Ide]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Andre Iguodala]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Joel Indermitte]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Hugh Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Jakub Janda]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Raymond Joval]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Gojko Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Syed Kadir]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Kaká]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Janek Kalda]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Arno Kamminga]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Albert Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Michális Kapsís]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Nouman Karim]] - [[Roman Kariste]] - [[Nigul Karits]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Börje Karvonen]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Leonhard Kass]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Devon Kershaw]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Phil Kessel]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Billie Jean King]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Tevfik Kış]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[László Kleinheisler]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Christian Klien]] - [[Romuald Klim]] - [[Sebastian Klinga]] - [[John Klingberg]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Vincent Kompany]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Rene Krhin]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Robbie Kruse]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Igor Kurve]] - [[Rudolf Kus]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Enn Käiss]] - [[Uno Källe]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Katrin Käärt]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Sam Lafferty]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Ernst Larsen]] - [[Adam Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Indrek Lauri]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Vallo Leet]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Thomas Lemar]] - [[Mati Lember]] - [[Eric Lemming]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Jaan Lepp]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Ervin Liebert]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Andres Liinat]] - [[Marten Liiv]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Risto Lillemets]] - [[Marcel Limage]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Joel Lindpere]] - [[Joakim Lindström]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Jaak Lipso]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Ryan Lochte]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Valeri Loginov]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Éverton Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Richard Mabuza]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Jaak Mae]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Marek Marksoo]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Henry Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Tina Maze]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Terje Matsik]] - [[Mario Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Kévin Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Brayden McNabb]] - [[John McNally]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Mirjana Medić]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Andy Miele]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Kieffer Moore]] - [[Emre Mor]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Ayumi Morita]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Eva Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Steve Mounié]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Selma Multer]] - [[Iker Muniain]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Josh Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Adrian Mutu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Ants Mängel]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Rafael Nadal]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Katie Nageotte]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Artur Nevinski]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Brian Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Piret Niglas]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Tapani Niku]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Eric Nkansah]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Artur Noga]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Mati Nuude]] - [[Maie Nuust]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Norbert Növényi]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Christina Obergföll]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jake Oettinger]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Regina Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Annely Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Arved Oksaar]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Hendrik Olde]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Linus Omark]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Aiko Orgla]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Erik Paartalu]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Bob Paisley]] - [[Ave Pajo]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Uno Palu]] - [[Goran Pandev]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Christian Panucci]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Egon Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Taavi Peetre]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Jukka Peltola]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Jeff Petry]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Martin Plaser]] - [[Michel Platini]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Paul Pogba]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Anna Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Mart Poom]] - [[Raimo Poomann]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[David Popovici]] - [[Denis Popović]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[William Pottker]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Carey Price]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alena Procházková]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Helmut Puur]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Liina Põldots]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == *[[Rustam Qosimjonov]], usbeki maletaja, FIDE maailmameister, rahvusvaheline suurmeister *[[Simona Quadarella]] *[[Robin Quaison]] *[[Ricardo Quaresma]], Portugali jalgpallur *[[Don Quarrie]], Jamaica kergejõustiklane *[[Henk Quentemeijer]], Hollandi poksija *[[Jason Quigley]], Iirimaa poksija *[[Jonathan Quick]] *[[Pierre Quinon]], Prantsusmaa kergejõustiklane (teivashüpe), olümpiavõitja *[[Damiano Quintieri]], Itaalia jalgpallur == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Indrek Rannama]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Ryan Reaves]] - [[Kirti Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Peter Regin]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Riido Reiman]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Loïc Rémy]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Micah Richards]] - [[Brad Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Boris Riisik]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Kristo Ringas]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Liisi Rist]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Erika Roger]] - [[Jacques Rogge]] - [[Laura Rogule]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Esteban Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Riivo Roose]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[Nicolas Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Arvo Saal]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Salem Saleh]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Jere Sallinen]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Emma Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Igor Savvov]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Mario Seidl]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Thulani Serero]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Salva Sevilla]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ats Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[René Simões]] - [[Vijender Singh]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Henning Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Henri Sool]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Melanie South]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Eric Staal]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Steven Stamkos]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Mark Stone]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Marek Suchý]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Gustav Sule]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Sun Yang]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Elina Zvierava]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == *[[Leonid Žabotõnskõi]], ukraina tõstja *[[Margarita Žernosekova]], Eesti jalgpallur *[[Nikola Žigić]], Serbia jalgpallur *[[Juri Žirkov]], Venemaa jalgpallur *[[Vassili Žirov]], NSV Liidu ja Kasahstani poksija *[[Boris Živković]], Horvaatia jalgpallur *[[Slobodan Živojinović]], serbia tennisist *[[Jan Železný]], Tšehhi kergejõustiklane (odaviskaja), kolmekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister *[[Vitali Žuk]], Valgevene maadleja *[[Igor Žurakovski]], Ukraina jalgpallur == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Valdo Tali]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Kalver Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Ramón Tapia]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Júlio Tavares]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Liis Teemusk]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Kees Thijssen]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Guus Til]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Evald Tipner]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[James Troisi]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Jarno Trulli]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Luule Tull]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Indrek Turi]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Egle Uljas]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Marco Ureña]] - [[Jere Uronen]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Urmet Uusorg]] == V == [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Vágner Love]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Raphaël Varane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Miloš Veljković]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Rivo Vesik]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Arnold Viiding]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Marje Viirmann]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Ain Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heldur Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Lembit Virkus]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Eevi Virula]] - [[Bruno Visintin]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Eduard Voitra]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Michel Vorm]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Voldemar Väli]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Chris Webber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Yannick Weber]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Allan Wells]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Jack Wilshere]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Alexander Wurz]] - [[Åke Wärnström]] - [[Barbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] == Õ == * [[Janek Õiglane]] * [[Tõnu Õim]] * [[Pille Õnnepalu]] * [[Janar Õunap]] * [[Toivo Õunap]] * [[Madis Õunapuu]] * [[Kethy Õunpuu]] == Ä == * [[Ardo Ärmpalu]] * [[Eevald Äärma]] == Ö == * [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja * [[Emelie Öhrstig]], rootsi murdmaasuusataja * [[Alpay Özalan]] * [[Mesut Özil]], türgi päritolu Saksamaa jalgpallikoondise keskmängija * [[Kübra Öztürk]], türgi maletaja, naiste suurmeister == Ü == * [[Enes Ünal]] * [[Gökhan Ünal]] * [[Cengiz Ünder]] * [[Jasmiin Üpraus]] * [[Oskar Üpraus]] * [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == *[[Níki Xánthou]], kreeka kaugushüppaja, Euroopa sisemeister *[[Granit Xhaka]], Šveitsi jalgpallur, Šveitsi meister, Šveitsi koondislane *[[Jeffery Xiong]], USA maletaja, rahvusvaheline suurmeister == Y == * [[Vikas Yadav]], India poksija * [[Steeve Yago]] * [[Atagün Yalçınkaya]], türgi poksija * [[Satoru Yamagishi]] * [[Sakon Yamamoto]], jaapani Vormel 1 sõitja * [[Yang Xu]], hiina jalgpallur, Hiina koondislane * [[Yao Ming]], hiina korvpallur * [[Yann Michael Yao]], Elevandiluuranniku jalgpallur * [[Yusuf Yazıcı]] * [[Ye Jiangchuan]], hiina maletaja * [[Alfred Kirwa Yego]], Keenia keskmaajooksja, maailmameister * [[Julius Yego]], Keenia odaviskaja * [[Hamza Yerlikaya]], türgi maadleja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne Euroopa meister * [[Alex Yermolinsky]], vene päritolu Ameerika Ühendriikide maletaja * [[Yi Siling]], hiina laskesportlane, olümpiavõitja * [[Miruts Yifter]], Etioopia pikamaajooksja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailma karika võitja * [[Burak Yılmaz]] * [[Brandon Yip]], Kanada jäähokimängija * [[Marko Yli-Hannuksela]], soome maadleja, maailmameister * [[Okay Yokuşlu]] * [[Alex Yoong]], Malaisia Vormel 1 sõitja * [[Svetla Yordanova]], bulgaaria maletaja * [[Dwight Yorke]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur, Trinidadi ja Tobago koondislane * [[Yoshimar Yotún]], Peruu jalgpallur * [[Amos Youga]] * [[Kevin Young]], USA tõkkejooksja, olümpiavõitja, maailmameister, maailmarekordi püstitaja * [[Yu Yangyi]], hiina maletaja * [[Jouni Yrjölä]], soome maletaja == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] slm69h3pli6pdj98qahpp572gotony9 Shanghai 0 9744 6183348 6182027 2022-08-25T17:28:18Z Raamaturott 56450 Vaata ka alla ei panda muidu viiteid!! wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2007}} {{allikad}} {{linn | nimi = Shanghai | hääldus = | Riik = Hiina | nimi1_keel = hiina | nimi1 = 上海 | nimi1_latin = Shanghai (toonimärkidega Shànghǎi) | pilt = Shanghai montage.png | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | Ajavöönd = UTS+8 | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Shanghai_1935_S1_AMS-WO.jpg|thumb|298px|Shanghai kaart aastast 1935]] '''Shanghai''' ([[hiina keel|hiina]] &#19978;&#28023;, ''[[pinyin]]'' ''Shànghǎi'' ['šaŋhai]; [[wu keel|''wu'' keel]]es ''Zaonhe''; [[Shanghai murre|''wu'' keele Shanghai murdes]] Zånhae {{IPA|[z̥ɑ̃̀hé]}}) on rahvaarvult suurim [[Hiina]] linn, [[Shanghai Shi]] keskus. 2020. aasta seisuga oli elanike arv 24 870 895. [[Sadamalinn]] asub [[Jangtse]] jõe deltas. <!-- Elanike arv oli [[2000. aasta Hiina rahvaloendus|2000. aasta rahvaloendus]]e (1.11.2000) andmetel 12 693 027<ref>{{Netiviide |url=http://world-gazetteer.com/wg.php?x=&men=gpro&lng=en&des=wg&srt=npan&col=abcdefghinoq&msz=1500&geo=436458147 |pealkiri=World Gazetteer |vaadatud=2011-03-02 |arhiivimisaeg=2011-07-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110717132105/http://world-gazetteer.com/wg.php?x=&men=gpro&lng=en&des=wg&srt=npan&col=abcdefghinoq&msz=1500&geo=436458147 |url-olek=ei tööta }}</ref>.---> ==Nimi== Shanghai tähendab [[hiina keel]]es 'mere peal'. Hiina keeles kasutatakse ka lühendnimesid "Hù" (&#28396; või &#27818;) ja ''Sh&#275;n'' (&#30003;). ==Ajalugu== '''Shanghai''' linnake asutati [[11. sajand]]il kalastusasulana [[Jangtse]] jõe suudmealale. Sellisena säilis see aastasadu, kuni [[18. sajand]]il kasvas Shanghai suuremaks ja tähtsamaks, olles üks [[puuvill]]akasvatuse piirkonna keskusi. Alles [[1842]]. aastal hakkas Shanghai tõusma suurimaks linnaks [[Hiina]]s. [[Oopiumisõjad|Oopiumisõja]] lõppedes sundis [[Suurbritannia]] Hiinat avama väliskaubandusele mereäärseid linnu, mida hakati kutsuma lepingusadamateks. Tähtsaim neist oli Shanghai. Linna tähtsamad osad kasvasid, kui see jagati praktiliselt Briti ja Prantsuse mõjupiirkondadeks. Paljude aastakümnete jooksul valitsesid neid täielikult välismaalased, kes nautisid [[ekstraterritoriaalsus]]e tõttu vabadust Hiina karmidest seadustest. Selline võõramaine kontroll tükikese Hiina üle kutsus esile tavaliste hiinlaste vastupanu. Üheks ilminguks oli Hiina Kommunistliku Partei asutamine [[1921]]. aastal, mil peeti saladuskatte all esimene partei koosolek Shanghai Prantsuse osas. Aastal [[1927]] võtsid rahvuslased, kelle eesotsas oli kindral [[Jiang Jieshi]] (Chiang Kai-Shek), koostöös kommunistidega kontrolli linna üle ja kuulutasid selle rahvuslaste ([[Guomindang|Guomindangi]]) võimu alla kuuluvaks. [[1937]]. aastal okupeerisid Shanghai jaapanlased. Kui [[Jaapan]] sai [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] lõpus [[1945]]. aastal lüüa, andsid lääne võimud Shanghai Hiina rahvuslaste kontrolli alla. Võõramaalaste valitsusaeg Shanghais oli läbi. Kodusõja lõpul, mais [[1949]], marssis Shanghaisse [[Hiina Rahvavabastusarmee]]. Kommunismieelne Shanghai oli tugevasti kihistunud: kõrgklassi rikkus vastandus alamklassi vaesusele. Paljud välismaalastest shanghailased elasid nagu kuningad, mida võivad tõestada nende praeguseni säilinud häärberid. Tulemuseks on Shanghai rikkalik ja mitmekülgne arhitektuuripärand. Linna arenedes on paljud vanad ehitised siiski lammutatud. Suurem osa Shanghai elanikest oli vaene – [[1937]]. aastal korjati linna tänavatelt 20 000 laipa, inimesed olid surnud külma ja nälja tõttu. Mõnes tekstiilivabrikus olid lapsed aheldatud masinate külge. Prostitutsioon oli levinud tegevusala. Kommunistide võiduga 1949. aastal muutus ka Shanghai. Oopiumilaborid suleti ning sõltlasi võõrutati nende harjumustest, prostituutidele anti meditsiinilist abi ja õpetati uusi ameteid. Halvemas seisus vaesteagulid koristati järk-järgult ära. [[Korea sõda|Korea sõja]] ajal 1950-ndatel koliti paljud Shanghai vabrikud linna piiresse, et vältida võimalikke rünnakuid. Võõramaalased lahkusid, tehased ja ettevõtted riigistati. Shanghaile avaldas tugevat mõju [[Kultuurirevolutsioon]] (1966–1979). Pärast [[Deng Xiaoping]]i naasmist võimule [[1978]]. aastal hakkas Shanghai muutuma rahvusvaheliseks äri- ja majanduskeskuseks. Arengu tempo kiirenes [[1991]]. aastal, mil hakati muutma linna mainet ja seeläbi suurendama turistide arvu. Viimastel aastatel on turistide voog Shanghaisse järjest kasvanud – põhjuseks võivad olla linna läänelikkus ja avatud elukeskkond, mida teistes Hiina linnades vanade kultuuritavade tõttu vähem võib märgata. == Haridus == * [[East China Normal University]] * [[Tongji Ülikool]] == Arhitektuur == Linna kõrgeimad hooned on [[Shanghai Keskuse Torn]] (632 m), [[Shanghai World Financial Center]] (492 m) ja [[Jin Mao Tower]] (421 m). == Expo 2010 == Shanghai oli aastal 2010 [[Expo maailmanäitus]]e toimumiskoht. {{Panoraam|PudongSkyline-pjt.jpg|900px|Shanghai linnakeskuse, mille kõrgeim ehitis on [[Shanghai Keskuse Hoone]], ülevaatlik panoraam (2014)}} ==Vaata ka== [[Pilt:Nanjing East Road, Huangpu, Shanghai, China, 200085 - panoramio.jpg|pisi| The [[Bund]] ehk [[Wàitān]]]] * [[Shanghai Shenhua]] * [[Shanghai metroo]] * [[Shanghai linnastu]] * [[Shanghai Eesti Selts]] * [[Idamaine Pärlitorn]] * The [[Bund]] ehk [[Wàitān]] (外灘, 外滩)<ref name="2021_01_05_">Updated: January 5, 2021, [https://english.shhuangpu.gov.cn/2021-01/05/c_161.htm The Bund], Zhongshan First East Road</ref><ref name="2022_08_23_STUDY_COM_THE_BUND">[https://study.com/learn/lesson/the-bund-shanghai-history-facts.html The Bund in Shanghai: History and Facts; What is The Bund?]</ref><ref name="2022_08_22_YOUTUBE_COM">22. aug 2022, [https://www.youtube.com/watch?v=ABGkTXoyJ5I& Shanghai 1940s in color]</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == <!--# Olev Remsu "Kevad Hiinas", EKSA, 2012, + e-raamat--> {{commons|Category:Shanghai|Shanghai}} [[Kategooria:Hiina linnad]] [[Kategooria:Shanghai| ]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] n2zry9ymlmtn8zgysk7ig5a3d265qi2 Kasutaja arutelu:Suwa 3 9927 6183326 6179368 2022-08-25T16:52:10Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki Tere tulemast vikipeediasse, Suwa! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 07:39, 14 Jul 2004 (UTC) {{kasutajaleht}} == arhiiv== * [[Kasutaja arutelu:Suwa/2004-2010|2004–2010]] * [[Kasutaja arutelu:Suwa/2011-2017|2011-2017]] ==Vigased lisandused== Palun harjuta Vikipeedia artikli toimetamist kuskil mujal kui artikli nimeruumis. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 20. märts 2018, kell 23:31 (EET) : ja palun siis viidata täpselt, miks ei tohi artikliseeriale viidata?, eriti kui kirjutise enda tekstis on juttu artikliseeriast? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 20. märts 2018, kell 23:34 (EET)~ :: Esiteks pole sinu lisatud viide korralikult vormistatud. Teiseks – viide oli enne antud ju konkreetsele allikale konkreetses artiklis. Lugeja saab sinna lingile minna ja sealt järgi kontrollida, et nii tõesti allikas on kirjas. Terve artikliseeria (kokku seitse artiklit) viiteks panemine tähendab, et lugeja peaks nüüd siis seitse artiklit läbi lugema, et seda kohta leida. Normaalne! [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 20. märts 2018, kell 23:42 (EET) == USB-C == {{saatkonnas}} Minu teada Vikipeedias pole kunagi olnud kokkulepet, et kõik võõrkeelsed arutelukommentaarid tuleks tõsta saatkonda. Nagu saatkonna ja üldise arutelu päises öeldud, saatkond on teadaanneteks ja küsimusteks, mis on vikide vahelised või vikide ülesed. Varem on [[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 2#Tin Can Cathedral|siin]] juhitud tähelepanu, et näiteks tõlkepalve ei peaks olema saatkonnas. PS Asesõna "ta" kasutatakse ka elutute asjade kohta, vt [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=M_8 M 8, punkt 1]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. september 2018, kell 15:20 (EEST) ==Kertši väin ja seonduv== on nt enwi artiklis nii palju läbi "nämmutatud", et RV vete osas pole kahtlust (Higgins jt), pealegi on eilsel/tänasel/homsel päeval nii palju jälgivaid asjandusi, et koordinaatide osas ei ole kahtlusi (nii palju kui mina tean (mitte et kohal olnuks, 3-l alusel), siis palus ua enne reisi luba, millest keelduti, ua alused naassid Odessa kursile ja ju see siis kellelegi ei meeldinud)—Pietadè 29. detsember 2018, kell 16:24 (EET) : ma ei kahelnud selles, vaid arvan, et väite juurde oleks hea viide tekstile, milles on see täpselt mainitud, muidu ma võin nt arvata, et tegemist on Ukraina vete või majandusvööndiga ntx. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 29. detsember 2018, kell 17:59 (EET) == Rahast == Ära siis, palun, seda [[Vikipeedia:Üldine_arutelu#Surnud_viited|üldarutelu raha märkust]] kuigi tõsiselt võta (täna, näiteks, avastasin, et mo esimene [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Little_green_men_(Ukrainian_crisis)&action=info enwi artikkel] on pakkunud&#160;/ pakub huvi ligi 10 tuh vaatajale, päevas, ja tõdesin, et ma ei tea iseenda vanust(ki), valgusaastates...;-)) °—°&#160;Pietadè 11. oktoober 2019, kell 18:56 (EEST) == [[:Kategooria:Mustandid]] == Milleks sul siis seda kategooriat tarvis on? Kõik lehed nimeruumis lehed siit: [[Eri:PrefixIndex/Mustand:]]. Praeguse seisuga tundub, et see kategooria on ainult tüliks, kuna pärast artikliruumi teisaldamist peab keegi kategooria eraldi eemaldama. Samuti, päris nii ikka ka ei ole, et iga kasutaja teeb kategooriaid oma suva järgi ja isiklikuks tarbeks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. märts 2020, kell 16:55 (EET) : Nüüd on see ka juhtunud, et artiklite nimeruumis oleval artiklil on kategooria küljes, sest keegi pole seda pärast teisaldamist eemaldanud: [[Liikmesriigi trahvimine kohtuotsuse mittetäitmise eest]]. Suwa, palun tee korda. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 21. oktoober 2020, kell 01:42 (EEST) ==tabalukk== Ma pole varem ühtki artiklit kaitse alla pannud, aga eilne oli piisavalt jube, et seda kohe teha. Blokeerisin ka vandaalitsenud kasutaja. Tabalukust ei tea ma midagi, seepärast ei osanud ka kedagi appi paluda. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 31. august 2020, kell 01:09 (EEST) : See on üks järjekordne vana-vana arutelu, saad kasutada malli <nowiki>{{K-mall}}</nowiki> : Kirjeldus: https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:K-mall : Lukustamise sõnastus: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Artikli_lukustamise_kord : ingliskeelne on suht paika loksutatud https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Protection_policy : edu :) [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 31. august 2020, kell 12:39 (EEST) ==Kommentaaride treppimisest== Palun ära trepi teiste lisatud kommentaare! Nagu [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia:%C3%9Cldine_arutelu&curid=101354&diff=5720269&oldid=5720118 siin] või [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Malli_arutelu:Infokast_raadiojaam&diff=5719226&oldid=5719225 siin]. Mina näiteks ei vastanud malli arutelus oma kommentaariga sinu kommentaarile. "Tänu" sinu tegevusele aga jääb mulje nagu oleksin vastanud. Las igaüks otsustab ise, kellele ta vastab või ei vasta arutelus. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 24. september 2020, kell 14:33 (EEST) : mh, põhjusmõtteliselt-tehniliselt võiks isegi õige olla ... a mõtle siis miski kujundusviis/arutelu-soft(foorum-php-jne) välja ning edasta selle kasutamise ettepanek wikimeediale ... mis on parema loetavusega kui lihtsalt lausete üksteise otsa lükkimine ... see ei ole normull, et erinevad kirjutajad pole üheselt ja kergelt esmasel lugemisel eristatavad. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 24. september 2020, kell 16:02 (EEST) :: Sellist arendati ([[:mw:Structured Discussions]]) ja mõnes vikis on see beeta-funktsioonina valitav, aga töötab vaid kasutaja arutelulehel. Mina ei tea, miks seda edasi ei arendata ega kasutusele ei võeta. Pole midagi teha, tuleb senisel moel hakkama saada. :: Saan aru sellistest parandustest, kui ühe kirjutaja kommentaar on eelmise kirjutaja kommentaariga samal real, sabas. Seda on OK parandada. Aga kui kirjutaja ei vastanud kommentaarile ja sinu parandus teeb, nagu oleks vastanud, siis see on eksitav. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 24. september 2020, kell 16:38 (EEST) ::: nojahh, sain aru, a ma ka teen näpukaid, mitte ei trepi mõttetult, ehk oleks lahendus see, kui br / html taag lisatakse iga allkirja järgi automaagiliselt ? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 25. september 2020, kell 12:03 (EEST) ==Viidete vormistamine== Palun vormista viited korralikumalt! Ära kasuta viidete juures sellist sõna nagu "Vaatasin" või "Vaatasin viimati", õige on "vaadatud" või "kasutatud". Kuupäeva vormistuse juures on õige 7. veebruaril 2021 (või 7.2.2021), mitte 07. veebruaril 2021. Palun paranda ära kõigis artiklites viited, kus oled kasutanud vormi "[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Otsimine&limit=500&offset=0&profile=default&search=Vaatasin+&ns0=1 vaatasin]. Vaata ka [[Vikipeedia:Viitamine]].-[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 26. juuni 2022, kell 15:03 (EEST) :hm, kirjas on ju, et viitamise stiil., '''viite täpne vormistus on kokkuleppe küsimus''', tähtis on, et eelmainitud informatsioon oleks olemas. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 26. juuni 2022, kell 16:51 (EEST) ::Mulle tundub, et kuupäeva kirjutamine viites on küll eelistuse küsimus, muudel juhtudel on meil tõesti kombeks sõnadega kirjutada. ::Aga "vaatasin" ei ole sellepärast hea, et see on liiga isiklik. Lugejal ei ole tarvis teada, kes vaatas. Mõeldud on ikkagi selliseid viitamisstiile, mida (või millesarnast) toimetatud väljaannetes ka kasutatakse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuni 2022, kell 17:12 (EEST) Nagu sai juba eelnevalt öeldud, ära kasutada viites sõna "vaatasin." Nii ei kirjuta viidetes mitte keegi.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 17. august 2022, kell 19:04 (EEST) ---- Muutuja "PAGENAME" on mõeldud rohkem mallides kasutamiseks. Seda ei tuleks sisestada otse artiklitesse, kus see teeb koodi ebaühtlasemaks ja koodist arusaamise üsna ilmaasjata keerulisemaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. august 2022, kell 19:51 (EEST) r83wq5ixtr7vt9vw0ya7pi2ci36r660 6183347 6183326 2022-08-25T17:25:47Z Raamaturott 56450 /* Viidete vormistamine */ wikitext text/x-wiki Tere tulemast vikipeediasse, Suwa! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 07:39, 14 Jul 2004 (UTC) {{kasutajaleht}} == arhiiv== * [[Kasutaja arutelu:Suwa/2004-2010|2004–2010]] * [[Kasutaja arutelu:Suwa/2011-2017|2011-2017]] ==Vigased lisandused== Palun harjuta Vikipeedia artikli toimetamist kuskil mujal kui artikli nimeruumis. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 20. märts 2018, kell 23:31 (EET) : ja palun siis viidata täpselt, miks ei tohi artikliseeriale viidata?, eriti kui kirjutise enda tekstis on juttu artikliseeriast? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 20. märts 2018, kell 23:34 (EET)~ :: Esiteks pole sinu lisatud viide korralikult vormistatud. Teiseks – viide oli enne antud ju konkreetsele allikale konkreetses artiklis. Lugeja saab sinna lingile minna ja sealt järgi kontrollida, et nii tõesti allikas on kirjas. Terve artikliseeria (kokku seitse artiklit) viiteks panemine tähendab, et lugeja peaks nüüd siis seitse artiklit läbi lugema, et seda kohta leida. Normaalne! [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 20. märts 2018, kell 23:42 (EET) == USB-C == {{saatkonnas}} Minu teada Vikipeedias pole kunagi olnud kokkulepet, et kõik võõrkeelsed arutelukommentaarid tuleks tõsta saatkonda. Nagu saatkonna ja üldise arutelu päises öeldud, saatkond on teadaanneteks ja küsimusteks, mis on vikide vahelised või vikide ülesed. Varem on [[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 2#Tin Can Cathedral|siin]] juhitud tähelepanu, et näiteks tõlkepalve ei peaks olema saatkonnas. PS Asesõna "ta" kasutatakse ka elutute asjade kohta, vt [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=M_8 M 8, punkt 1]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. september 2018, kell 15:20 (EEST) ==Kertši väin ja seonduv== on nt enwi artiklis nii palju läbi "nämmutatud", et RV vete osas pole kahtlust (Higgins jt), pealegi on eilsel/tänasel/homsel päeval nii palju jälgivaid asjandusi, et koordinaatide osas ei ole kahtlusi (nii palju kui mina tean (mitte et kohal olnuks, 3-l alusel), siis palus ua enne reisi luba, millest keelduti, ua alused naassid Odessa kursile ja ju see siis kellelegi ei meeldinud)—Pietadè 29. detsember 2018, kell 16:24 (EET) : ma ei kahelnud selles, vaid arvan, et väite juurde oleks hea viide tekstile, milles on see täpselt mainitud, muidu ma võin nt arvata, et tegemist on Ukraina vete või majandusvööndiga ntx. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 29. detsember 2018, kell 17:59 (EET) == Rahast == Ära siis, palun, seda [[Vikipeedia:Üldine_arutelu#Surnud_viited|üldarutelu raha märkust]] kuigi tõsiselt võta (täna, näiteks, avastasin, et mo esimene [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Little_green_men_(Ukrainian_crisis)&action=info enwi artikkel] on pakkunud&#160;/ pakub huvi ligi 10 tuh vaatajale, päevas, ja tõdesin, et ma ei tea iseenda vanust(ki), valgusaastates...;-)) °—°&#160;Pietadè 11. oktoober 2019, kell 18:56 (EEST) == [[:Kategooria:Mustandid]] == Milleks sul siis seda kategooriat tarvis on? Kõik lehed nimeruumis lehed siit: [[Eri:PrefixIndex/Mustand:]]. Praeguse seisuga tundub, et see kategooria on ainult tüliks, kuna pärast artikliruumi teisaldamist peab keegi kategooria eraldi eemaldama. Samuti, päris nii ikka ka ei ole, et iga kasutaja teeb kategooriaid oma suva järgi ja isiklikuks tarbeks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. märts 2020, kell 16:55 (EET) : Nüüd on see ka juhtunud, et artiklite nimeruumis oleval artiklil on kategooria küljes, sest keegi pole seda pärast teisaldamist eemaldanud: [[Liikmesriigi trahvimine kohtuotsuse mittetäitmise eest]]. Suwa, palun tee korda. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 21. oktoober 2020, kell 01:42 (EEST) ==tabalukk== Ma pole varem ühtki artiklit kaitse alla pannud, aga eilne oli piisavalt jube, et seda kohe teha. Blokeerisin ka vandaalitsenud kasutaja. Tabalukust ei tea ma midagi, seepärast ei osanud ka kedagi appi paluda. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 31. august 2020, kell 01:09 (EEST) : See on üks järjekordne vana-vana arutelu, saad kasutada malli <nowiki>{{K-mall}}</nowiki> : Kirjeldus: https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:K-mall : Lukustamise sõnastus: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Artikli_lukustamise_kord : ingliskeelne on suht paika loksutatud https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Protection_policy : edu :) [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 31. august 2020, kell 12:39 (EEST) ==Kommentaaride treppimisest== Palun ära trepi teiste lisatud kommentaare! Nagu [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia:%C3%9Cldine_arutelu&curid=101354&diff=5720269&oldid=5720118 siin] või [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Malli_arutelu:Infokast_raadiojaam&diff=5719226&oldid=5719225 siin]. Mina näiteks ei vastanud malli arutelus oma kommentaariga sinu kommentaarile. "Tänu" sinu tegevusele aga jääb mulje nagu oleksin vastanud. Las igaüks otsustab ise, kellele ta vastab või ei vasta arutelus. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 24. september 2020, kell 14:33 (EEST) : mh, põhjusmõtteliselt-tehniliselt võiks isegi õige olla ... a mõtle siis miski kujundusviis/arutelu-soft(foorum-php-jne) välja ning edasta selle kasutamise ettepanek wikimeediale ... mis on parema loetavusega kui lihtsalt lausete üksteise otsa lükkimine ... see ei ole normull, et erinevad kirjutajad pole üheselt ja kergelt esmasel lugemisel eristatavad. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 24. september 2020, kell 16:02 (EEST) :: Sellist arendati ([[:mw:Structured Discussions]]) ja mõnes vikis on see beeta-funktsioonina valitav, aga töötab vaid kasutaja arutelulehel. Mina ei tea, miks seda edasi ei arendata ega kasutusele ei võeta. Pole midagi teha, tuleb senisel moel hakkama saada. :: Saan aru sellistest parandustest, kui ühe kirjutaja kommentaar on eelmise kirjutaja kommentaariga samal real, sabas. Seda on OK parandada. Aga kui kirjutaja ei vastanud kommentaarile ja sinu parandus teeb, nagu oleks vastanud, siis see on eksitav. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 24. september 2020, kell 16:38 (EEST) ::: nojahh, sain aru, a ma ka teen näpukaid, mitte ei trepi mõttetult, ehk oleks lahendus see, kui br / html taag lisatakse iga allkirja järgi automaagiliselt ? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 25. september 2020, kell 12:03 (EEST) ==Viidete vormistamine== Palun vormista viited korralikumalt! Ära kasuta viidete juures sellist sõna nagu "Vaatasin" või "Vaatasin viimati", õige on "vaadatud" või "kasutatud". Kuupäeva vormistuse juures on õige 7. veebruaril 2021 (või 7.2.2021), mitte 07. veebruaril 2021. Palun paranda ära kõigis artiklites viited, kus oled kasutanud vormi "[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Otsimine&limit=500&offset=0&profile=default&search=Vaatasin+&ns0=1 vaatasin]. Vaata ka [[Vikipeedia:Viitamine]].-[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 26. juuni 2022, kell 15:03 (EEST) :hm, kirjas on ju, et viitamise stiil., '''viite täpne vormistus on kokkuleppe küsimus''', tähtis on, et eelmainitud informatsioon oleks olemas. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 26. juuni 2022, kell 16:51 (EEST) ::Mulle tundub, et kuupäeva kirjutamine viites on küll eelistuse küsimus, muudel juhtudel on meil tõesti kombeks sõnadega kirjutada. ::Aga "vaatasin" ei ole sellepärast hea, et see on liiga isiklik. Lugejal ei ole tarvis teada, kes vaatas. Mõeldud on ikkagi selliseid viitamisstiile, mida (või millesarnast) toimetatud väljaannetes ka kasutatakse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuni 2022, kell 17:12 (EEST) Nagu sai juba eelnevalt öeldud, ära kasutada viites sõna "vaatasin." Nii ei kirjuta viidetes mitte keegi.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 17. august 2022, kell 19:04 (EEST) JA ÄRA PANE VIIDETESSE ARTIKLITE AVALDAMISE KELLAAEGU!--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 25. august 2022, kell 20:25 (EEST) ---- Muutuja "PAGENAME" on mõeldud rohkem mallides kasutamiseks. Seda ei tuleks sisestada otse artiklitesse, kus see teeb koodi ebaühtlasemaks ja koodist arusaamise üsna ilmaasjata keerulisemaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. august 2022, kell 19:51 (EEST) 2bngmnovzo03vc6poz9yobv5mh91v5h 6183360 6183347 2022-08-25T17:43:43Z Pietadè 41543 /* Viidete vormistamine */ wikitext text/x-wiki Tere tulemast vikipeediasse, Suwa! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 07:39, 14 Jul 2004 (UTC) {{kasutajaleht}} == arhiiv== * [[Kasutaja arutelu:Suwa/2004-2010|2004–2010]] * [[Kasutaja arutelu:Suwa/2011-2017|2011-2017]] ==Vigased lisandused== Palun harjuta Vikipeedia artikli toimetamist kuskil mujal kui artikli nimeruumis. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 20. märts 2018, kell 23:31 (EET) : ja palun siis viidata täpselt, miks ei tohi artikliseeriale viidata?, eriti kui kirjutise enda tekstis on juttu artikliseeriast? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 20. märts 2018, kell 23:34 (EET)~ :: Esiteks pole sinu lisatud viide korralikult vormistatud. Teiseks – viide oli enne antud ju konkreetsele allikale konkreetses artiklis. Lugeja saab sinna lingile minna ja sealt järgi kontrollida, et nii tõesti allikas on kirjas. Terve artikliseeria (kokku seitse artiklit) viiteks panemine tähendab, et lugeja peaks nüüd siis seitse artiklit läbi lugema, et seda kohta leida. Normaalne! [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 20. märts 2018, kell 23:42 (EET) == USB-C == {{saatkonnas}} Minu teada Vikipeedias pole kunagi olnud kokkulepet, et kõik võõrkeelsed arutelukommentaarid tuleks tõsta saatkonda. Nagu saatkonna ja üldise arutelu päises öeldud, saatkond on teadaanneteks ja küsimusteks, mis on vikide vahelised või vikide ülesed. Varem on [[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 2#Tin Can Cathedral|siin]] juhitud tähelepanu, et näiteks tõlkepalve ei peaks olema saatkonnas. PS Asesõna "ta" kasutatakse ka elutute asjade kohta, vt [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=M_8 M 8, punkt 1]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. september 2018, kell 15:20 (EEST) ==Kertši väin ja seonduv== on nt enwi artiklis nii palju läbi "nämmutatud", et RV vete osas pole kahtlust (Higgins jt), pealegi on eilsel/tänasel/homsel päeval nii palju jälgivaid asjandusi, et koordinaatide osas ei ole kahtlusi (nii palju kui mina tean (mitte et kohal olnuks, 3-l alusel), siis palus ua enne reisi luba, millest keelduti, ua alused naassid Odessa kursile ja ju see siis kellelegi ei meeldinud)—Pietadè 29. detsember 2018, kell 16:24 (EET) : ma ei kahelnud selles, vaid arvan, et väite juurde oleks hea viide tekstile, milles on see täpselt mainitud, muidu ma võin nt arvata, et tegemist on Ukraina vete või majandusvööndiga ntx. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 29. detsember 2018, kell 17:59 (EET) == Rahast == Ära siis, palun, seda [[Vikipeedia:Üldine_arutelu#Surnud_viited|üldarutelu raha märkust]] kuigi tõsiselt võta (täna, näiteks, avastasin, et mo esimene [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Little_green_men_(Ukrainian_crisis)&action=info enwi artikkel] on pakkunud&#160;/ pakub huvi ligi 10 tuh vaatajale, päevas, ja tõdesin, et ma ei tea iseenda vanust(ki), valgusaastates...;-)) °—°&#160;Pietadè 11. oktoober 2019, kell 18:56 (EEST) == [[:Kategooria:Mustandid]] == Milleks sul siis seda kategooriat tarvis on? Kõik lehed nimeruumis lehed siit: [[Eri:PrefixIndex/Mustand:]]. Praeguse seisuga tundub, et see kategooria on ainult tüliks, kuna pärast artikliruumi teisaldamist peab keegi kategooria eraldi eemaldama. Samuti, päris nii ikka ka ei ole, et iga kasutaja teeb kategooriaid oma suva järgi ja isiklikuks tarbeks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. märts 2020, kell 16:55 (EET) : Nüüd on see ka juhtunud, et artiklite nimeruumis oleval artiklil on kategooria küljes, sest keegi pole seda pärast teisaldamist eemaldanud: [[Liikmesriigi trahvimine kohtuotsuse mittetäitmise eest]]. Suwa, palun tee korda. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 21. oktoober 2020, kell 01:42 (EEST) ==tabalukk== Ma pole varem ühtki artiklit kaitse alla pannud, aga eilne oli piisavalt jube, et seda kohe teha. Blokeerisin ka vandaalitsenud kasutaja. Tabalukust ei tea ma midagi, seepärast ei osanud ka kedagi appi paluda. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 31. august 2020, kell 01:09 (EEST) : See on üks järjekordne vana-vana arutelu, saad kasutada malli <nowiki>{{K-mall}}</nowiki> : Kirjeldus: https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:K-mall : Lukustamise sõnastus: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Artikli_lukustamise_kord : ingliskeelne on suht paika loksutatud https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Protection_policy : edu :) [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 31. august 2020, kell 12:39 (EEST) ==Kommentaaride treppimisest== Palun ära trepi teiste lisatud kommentaare! Nagu [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia:%C3%9Cldine_arutelu&curid=101354&diff=5720269&oldid=5720118 siin] või [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Malli_arutelu:Infokast_raadiojaam&diff=5719226&oldid=5719225 siin]. Mina näiteks ei vastanud malli arutelus oma kommentaariga sinu kommentaarile. "Tänu" sinu tegevusele aga jääb mulje nagu oleksin vastanud. Las igaüks otsustab ise, kellele ta vastab või ei vasta arutelus. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 24. september 2020, kell 14:33 (EEST) : mh, põhjusmõtteliselt-tehniliselt võiks isegi õige olla ... a mõtle siis miski kujundusviis/arutelu-soft(foorum-php-jne) välja ning edasta selle kasutamise ettepanek wikimeediale ... mis on parema loetavusega kui lihtsalt lausete üksteise otsa lükkimine ... see ei ole normull, et erinevad kirjutajad pole üheselt ja kergelt esmasel lugemisel eristatavad. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 24. september 2020, kell 16:02 (EEST) :: Sellist arendati ([[:mw:Structured Discussions]]) ja mõnes vikis on see beeta-funktsioonina valitav, aga töötab vaid kasutaja arutelulehel. Mina ei tea, miks seda edasi ei arendata ega kasutusele ei võeta. Pole midagi teha, tuleb senisel moel hakkama saada. :: Saan aru sellistest parandustest, kui ühe kirjutaja kommentaar on eelmise kirjutaja kommentaariga samal real, sabas. Seda on OK parandada. Aga kui kirjutaja ei vastanud kommentaarile ja sinu parandus teeb, nagu oleks vastanud, siis see on eksitav. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 24. september 2020, kell 16:38 (EEST) ::: nojahh, sain aru, a ma ka teen näpukaid, mitte ei trepi mõttetult, ehk oleks lahendus see, kui br / html taag lisatakse iga allkirja järgi automaagiliselt ? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 25. september 2020, kell 12:03 (EEST) ==Viidete vormistamine== Palun vormista viited korralikumalt! Ära kasuta viidete juures sellist sõna nagu "Vaatasin" või "Vaatasin viimati", õige on "vaadatud" või "kasutatud". Kuupäeva vormistuse juures on õige 7. veebruaril 2021 (või 7.2.2021), mitte 07. veebruaril 2021. Palun paranda ära kõigis artiklites viited, kus oled kasutanud vormi "[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Otsimine&limit=500&offset=0&profile=default&search=Vaatasin+&ns0=1 vaatasin]. Vaata ka [[Vikipeedia:Viitamine]].-[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 26. juuni 2022, kell 15:03 (EEST) :hm, kirjas on ju, et viitamise stiil., '''viite täpne vormistus on kokkuleppe küsimus''', tähtis on, et eelmainitud informatsioon oleks olemas. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 26. juuni 2022, kell 16:51 (EEST) ::Mulle tundub, et kuupäeva kirjutamine viites on küll eelistuse küsimus, muudel juhtudel on meil tõesti kombeks sõnadega kirjutada. ::Aga "vaatasin" ei ole sellepärast hea, et see on liiga isiklik. Lugejal ei ole tarvis teada, kes vaatas. Mõeldud on ikkagi selliseid viitamisstiile, mida (või millesarnast) toimetatud väljaannetes ka kasutatakse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuni 2022, kell 17:12 (EEST) Nagu sai juba eelnevalt öeldud, ära kasutada viites sõna "vaatasin." Nii ei kirjuta viidetes mitte keegi.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 17. august 2022, kell 19:04 (EEST) JA ÄRA PANE VIIDETESSE ARTIKLITE AVALDAMISE KELLAAEGU!--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 25. august 2022, kell 20:25 (EEST) : Artikli avaldamise (st lugemise) kellaaeg on kohati oluline; nt BBC-l (ja mitte ainult) on senini kombeks avaldada sama aadressi ja pealkirja all erinevat sisu (vaid päises olev märge, nt ''updated 2 mins ago'' ) ütleb ära, et sisu on muutunud.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Yx&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 25. august 2022, kell 20:43 (EEST) ---- Muutuja "PAGENAME" on mõeldud rohkem mallides kasutamiseks. Seda ei tuleks sisestada otse artiklitesse, kus see teeb koodi ebaühtlasemaks ja koodist arusaamise üsna ilmaasjata keerulisemaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. august 2022, kell 19:51 (EEST) 9n8sqtjrw0aan6pnufs817hphv6alii 6183405 6183360 2022-08-25T19:01:52Z Pietadè 41543 /* Viidete vormistamine */ wikitext text/x-wiki Tere tulemast vikipeediasse, Suwa! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 07:39, 14 Jul 2004 (UTC) {{kasutajaleht}} == arhiiv== * [[Kasutaja arutelu:Suwa/2004-2010|2004–2010]] * [[Kasutaja arutelu:Suwa/2011-2017|2011-2017]] ==Vigased lisandused== Palun harjuta Vikipeedia artikli toimetamist kuskil mujal kui artikli nimeruumis. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 20. märts 2018, kell 23:31 (EET) : ja palun siis viidata täpselt, miks ei tohi artikliseeriale viidata?, eriti kui kirjutise enda tekstis on juttu artikliseeriast? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 20. märts 2018, kell 23:34 (EET)~ :: Esiteks pole sinu lisatud viide korralikult vormistatud. Teiseks – viide oli enne antud ju konkreetsele allikale konkreetses artiklis. Lugeja saab sinna lingile minna ja sealt järgi kontrollida, et nii tõesti allikas on kirjas. Terve artikliseeria (kokku seitse artiklit) viiteks panemine tähendab, et lugeja peaks nüüd siis seitse artiklit läbi lugema, et seda kohta leida. Normaalne! [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 20. märts 2018, kell 23:42 (EET) == USB-C == {{saatkonnas}} Minu teada Vikipeedias pole kunagi olnud kokkulepet, et kõik võõrkeelsed arutelukommentaarid tuleks tõsta saatkonda. Nagu saatkonna ja üldise arutelu päises öeldud, saatkond on teadaanneteks ja küsimusteks, mis on vikide vahelised või vikide ülesed. Varem on [[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 2#Tin Can Cathedral|siin]] juhitud tähelepanu, et näiteks tõlkepalve ei peaks olema saatkonnas. PS Asesõna "ta" kasutatakse ka elutute asjade kohta, vt [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=M_8 M 8, punkt 1]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. september 2018, kell 15:20 (EEST) ==Kertši väin ja seonduv== on nt enwi artiklis nii palju läbi "nämmutatud", et RV vete osas pole kahtlust (Higgins jt), pealegi on eilsel/tänasel/homsel päeval nii palju jälgivaid asjandusi, et koordinaatide osas ei ole kahtlusi (nii palju kui mina tean (mitte et kohal olnuks, 3-l alusel), siis palus ua enne reisi luba, millest keelduti, ua alused naassid Odessa kursile ja ju see siis kellelegi ei meeldinud)—Pietadè 29. detsember 2018, kell 16:24 (EET) : ma ei kahelnud selles, vaid arvan, et väite juurde oleks hea viide tekstile, milles on see täpselt mainitud, muidu ma võin nt arvata, et tegemist on Ukraina vete või majandusvööndiga ntx. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 29. detsember 2018, kell 17:59 (EET) == Rahast == Ära siis, palun, seda [[Vikipeedia:Üldine_arutelu#Surnud_viited|üldarutelu raha märkust]] kuigi tõsiselt võta (täna, näiteks, avastasin, et mo esimene [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Little_green_men_(Ukrainian_crisis)&action=info enwi artikkel] on pakkunud&#160;/ pakub huvi ligi 10 tuh vaatajale, päevas, ja tõdesin, et ma ei tea iseenda vanust(ki), valgusaastates...;-)) °—°&#160;Pietadè 11. oktoober 2019, kell 18:56 (EEST) == [[:Kategooria:Mustandid]] == Milleks sul siis seda kategooriat tarvis on? Kõik lehed nimeruumis lehed siit: [[Eri:PrefixIndex/Mustand:]]. Praeguse seisuga tundub, et see kategooria on ainult tüliks, kuna pärast artikliruumi teisaldamist peab keegi kategooria eraldi eemaldama. Samuti, päris nii ikka ka ei ole, et iga kasutaja teeb kategooriaid oma suva järgi ja isiklikuks tarbeks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. märts 2020, kell 16:55 (EET) : Nüüd on see ka juhtunud, et artiklite nimeruumis oleval artiklil on kategooria küljes, sest keegi pole seda pärast teisaldamist eemaldanud: [[Liikmesriigi trahvimine kohtuotsuse mittetäitmise eest]]. Suwa, palun tee korda. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 21. oktoober 2020, kell 01:42 (EEST) ==tabalukk== Ma pole varem ühtki artiklit kaitse alla pannud, aga eilne oli piisavalt jube, et seda kohe teha. Blokeerisin ka vandaalitsenud kasutaja. Tabalukust ei tea ma midagi, seepärast ei osanud ka kedagi appi paluda. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 31. august 2020, kell 01:09 (EEST) : See on üks järjekordne vana-vana arutelu, saad kasutada malli <nowiki>{{K-mall}}</nowiki> : Kirjeldus: https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:K-mall : Lukustamise sõnastus: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Artikli_lukustamise_kord : ingliskeelne on suht paika loksutatud https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Protection_policy : edu :) [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 31. august 2020, kell 12:39 (EEST) ==Kommentaaride treppimisest== Palun ära trepi teiste lisatud kommentaare! Nagu [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia:%C3%9Cldine_arutelu&curid=101354&diff=5720269&oldid=5720118 siin] või [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Malli_arutelu:Infokast_raadiojaam&diff=5719226&oldid=5719225 siin]. Mina näiteks ei vastanud malli arutelus oma kommentaariga sinu kommentaarile. "Tänu" sinu tegevusele aga jääb mulje nagu oleksin vastanud. Las igaüks otsustab ise, kellele ta vastab või ei vasta arutelus. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 24. september 2020, kell 14:33 (EEST) : mh, põhjusmõtteliselt-tehniliselt võiks isegi õige olla ... a mõtle siis miski kujundusviis/arutelu-soft(foorum-php-jne) välja ning edasta selle kasutamise ettepanek wikimeediale ... mis on parema loetavusega kui lihtsalt lausete üksteise otsa lükkimine ... see ei ole normull, et erinevad kirjutajad pole üheselt ja kergelt esmasel lugemisel eristatavad. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 24. september 2020, kell 16:02 (EEST) :: Sellist arendati ([[:mw:Structured Discussions]]) ja mõnes vikis on see beeta-funktsioonina valitav, aga töötab vaid kasutaja arutelulehel. Mina ei tea, miks seda edasi ei arendata ega kasutusele ei võeta. Pole midagi teha, tuleb senisel moel hakkama saada. :: Saan aru sellistest parandustest, kui ühe kirjutaja kommentaar on eelmise kirjutaja kommentaariga samal real, sabas. Seda on OK parandada. Aga kui kirjutaja ei vastanud kommentaarile ja sinu parandus teeb, nagu oleks vastanud, siis see on eksitav. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 24. september 2020, kell 16:38 (EEST) ::: nojahh, sain aru, a ma ka teen näpukaid, mitte ei trepi mõttetult, ehk oleks lahendus see, kui br / html taag lisatakse iga allkirja järgi automaagiliselt ? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 25. september 2020, kell 12:03 (EEST) ==Viidete vormistamine== Palun vormista viited korralikumalt! Ära kasuta viidete juures sellist sõna nagu "Vaatasin" või "Vaatasin viimati", õige on "vaadatud" või "kasutatud". Kuupäeva vormistuse juures on õige 7. veebruaril 2021 (või 7.2.2021), mitte 07. veebruaril 2021. Palun paranda ära kõigis artiklites viited, kus oled kasutanud vormi "[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Otsimine&limit=500&offset=0&profile=default&search=Vaatasin+&ns0=1 vaatasin]. Vaata ka [[Vikipeedia:Viitamine]].-[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 26. juuni 2022, kell 15:03 (EEST) :hm, kirjas on ju, et viitamise stiil., '''viite täpne vormistus on kokkuleppe küsimus''', tähtis on, et eelmainitud informatsioon oleks olemas. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 26. juuni 2022, kell 16:51 (EEST) ::Mulle tundub, et kuupäeva kirjutamine viites on küll eelistuse küsimus, muudel juhtudel on meil tõesti kombeks sõnadega kirjutada. ::Aga "vaatasin" ei ole sellepärast hea, et see on liiga isiklik. Lugejal ei ole tarvis teada, kes vaatas. Mõeldud on ikkagi selliseid viitamisstiile, mida (või millesarnast) toimetatud väljaannetes ka kasutatakse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuni 2022, kell 17:12 (EEST) Nagu sai juba eelnevalt öeldud, ära kasutada viites sõna "vaatasin." Nii ei kirjuta viidetes mitte keegi.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 17. august 2022, kell 19:04 (EEST) JA ÄRA PANE VIIDETESSE ARTIKLITE AVALDAMISE KELLAAEGU!--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 25. august 2022, kell 20:25 (EEST) : Artikli avaldamise (st lugemise) kellaaeg on kohati oluline; nt BBC-l (ja mitte ainult; nt ka ERR Uudised, ülal paremas nurgas: „[https://www.err.ee/1608692176/reinsalu-fsb-vaited-dugina-tapja-eestisse-tulekust-on-provokatsioon 22.08.2022 19:54 // Uuendatud: 22.08.2022 22:50]“ ) on senini kombeks avaldada sama aadressi ja pealkirja all erinevat sisu (vaid päises olev märge, nt ''updated 2 mins ago'' ) ütleb ära, et sisu on muutunud.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Yx&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 25. august 2022, kell 20:43 (EEST) ---- Muutuja "PAGENAME" on mõeldud rohkem mallides kasutamiseks. Seda ei tuleks sisestada otse artiklitesse, kus see teeb koodi ebaühtlasemaks ja koodist arusaamise üsna ilmaasjata keerulisemaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. august 2022, kell 19:51 (EEST) 1bbi0i14qf78o2w43veblvxx8n3j29q 6183413 6183405 2022-08-25T19:11:06Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki Tere tulemast vikipeediasse, Suwa! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 07:39, 14 Jul 2004 (UTC) {{kasutajaleht}} == arhiiv== * [[Kasutaja arutelu:Suwa/2004-2010|2004–2010]] * [[Kasutaja arutelu:Suwa/2011-2017|2011-2017]] ==Vigased lisandused== Palun harjuta Vikipeedia artikli toimetamist kuskil mujal kui artikli nimeruumis. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 20. märts 2018, kell 23:31 (EET) : ja palun siis viidata täpselt, miks ei tohi artikliseeriale viidata?, eriti kui kirjutise enda tekstis on juttu artikliseeriast? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 20. märts 2018, kell 23:34 (EET)~ :: Esiteks pole sinu lisatud viide korralikult vormistatud. Teiseks – viide oli enne antud ju konkreetsele allikale konkreetses artiklis. Lugeja saab sinna lingile minna ja sealt järgi kontrollida, et nii tõesti allikas on kirjas. Terve artikliseeria (kokku seitse artiklit) viiteks panemine tähendab, et lugeja peaks nüüd siis seitse artiklit läbi lugema, et seda kohta leida. Normaalne! [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 20. märts 2018, kell 23:42 (EET) == USB-C == {{saatkonnas}} Minu teada Vikipeedias pole kunagi olnud kokkulepet, et kõik võõrkeelsed arutelukommentaarid tuleks tõsta saatkonda. Nagu saatkonna ja üldise arutelu päises öeldud, saatkond on teadaanneteks ja küsimusteks, mis on vikide vahelised või vikide ülesed. Varem on [[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 2#Tin Can Cathedral|siin]] juhitud tähelepanu, et näiteks tõlkepalve ei peaks olema saatkonnas. PS Asesõna "ta" kasutatakse ka elutute asjade kohta, vt [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=M_8 M 8, punkt 1]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. september 2018, kell 15:20 (EEST) ==Kertši väin ja seonduv== on nt enwi artiklis nii palju läbi "nämmutatud", et RV vete osas pole kahtlust (Higgins jt), pealegi on eilsel/tänasel/homsel päeval nii palju jälgivaid asjandusi, et koordinaatide osas ei ole kahtlusi (nii palju kui mina tean (mitte et kohal olnuks, 3-l alusel), siis palus ua enne reisi luba, millest keelduti, ua alused naassid Odessa kursile ja ju see siis kellelegi ei meeldinud)—Pietadè 29. detsember 2018, kell 16:24 (EET) : ma ei kahelnud selles, vaid arvan, et väite juurde oleks hea viide tekstile, milles on see täpselt mainitud, muidu ma võin nt arvata, et tegemist on Ukraina vete või majandusvööndiga ntx. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 29. detsember 2018, kell 17:59 (EET) == Rahast == Ära siis, palun, seda [[Vikipeedia:Üldine_arutelu#Surnud_viited|üldarutelu raha märkust]] kuigi tõsiselt võta (täna, näiteks, avastasin, et mo esimene [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Little_green_men_(Ukrainian_crisis)&action=info enwi artikkel] on pakkunud&#160;/ pakub huvi ligi 10 tuh vaatajale, päevas, ja tõdesin, et ma ei tea iseenda vanust(ki), valgusaastates...;-)) °—°&#160;Pietadè 11. oktoober 2019, kell 18:56 (EEST) == [[:Kategooria:Mustandid]] == Milleks sul siis seda kategooriat tarvis on? Kõik lehed nimeruumis lehed siit: [[Eri:PrefixIndex/Mustand:]]. Praeguse seisuga tundub, et see kategooria on ainult tüliks, kuna pärast artikliruumi teisaldamist peab keegi kategooria eraldi eemaldama. Samuti, päris nii ikka ka ei ole, et iga kasutaja teeb kategooriaid oma suva järgi ja isiklikuks tarbeks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. märts 2020, kell 16:55 (EET) : Nüüd on see ka juhtunud, et artiklite nimeruumis oleval artiklil on kategooria küljes, sest keegi pole seda pärast teisaldamist eemaldanud: [[Liikmesriigi trahvimine kohtuotsuse mittetäitmise eest]]. Suwa, palun tee korda. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 21. oktoober 2020, kell 01:42 (EEST) ==tabalukk== Ma pole varem ühtki artiklit kaitse alla pannud, aga eilne oli piisavalt jube, et seda kohe teha. Blokeerisin ka vandaalitsenud kasutaja. Tabalukust ei tea ma midagi, seepärast ei osanud ka kedagi appi paluda. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 31. august 2020, kell 01:09 (EEST) : See on üks järjekordne vana-vana arutelu, saad kasutada malli <nowiki>{{K-mall}}</nowiki> : Kirjeldus: https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:K-mall : Lukustamise sõnastus: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Artikli_lukustamise_kord : ingliskeelne on suht paika loksutatud https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Protection_policy : edu :) [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 31. august 2020, kell 12:39 (EEST) ==Kommentaaride treppimisest== Palun ära trepi teiste lisatud kommentaare! Nagu [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia:%C3%9Cldine_arutelu&curid=101354&diff=5720269&oldid=5720118 siin] või [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Malli_arutelu:Infokast_raadiojaam&diff=5719226&oldid=5719225 siin]. Mina näiteks ei vastanud malli arutelus oma kommentaariga sinu kommentaarile. "Tänu" sinu tegevusele aga jääb mulje nagu oleksin vastanud. Las igaüks otsustab ise, kellele ta vastab või ei vasta arutelus. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 24. september 2020, kell 14:33 (EEST) : mh, põhjusmõtteliselt-tehniliselt võiks isegi õige olla ... a mõtle siis miski kujundusviis/arutelu-soft(foorum-php-jne) välja ning edasta selle kasutamise ettepanek wikimeediale ... mis on parema loetavusega kui lihtsalt lausete üksteise otsa lükkimine ... see ei ole normull, et erinevad kirjutajad pole üheselt ja kergelt esmasel lugemisel eristatavad. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 24. september 2020, kell 16:02 (EEST) :: Sellist arendati ([[:mw:Structured Discussions]]) ja mõnes vikis on see beeta-funktsioonina valitav, aga töötab vaid kasutaja arutelulehel. Mina ei tea, miks seda edasi ei arendata ega kasutusele ei võeta. Pole midagi teha, tuleb senisel moel hakkama saada. :: Saan aru sellistest parandustest, kui ühe kirjutaja kommentaar on eelmise kirjutaja kommentaariga samal real, sabas. Seda on OK parandada. Aga kui kirjutaja ei vastanud kommentaarile ja sinu parandus teeb, nagu oleks vastanud, siis see on eksitav. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 24. september 2020, kell 16:38 (EEST) ::: nojahh, sain aru, a ma ka teen näpukaid, mitte ei trepi mõttetult, ehk oleks lahendus see, kui br / html taag lisatakse iga allkirja järgi automaagiliselt ? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 25. september 2020, kell 12:03 (EEST) ==Viidete vormistamine== Palun vormista viited korralikumalt! Ära kasuta viidete juures sellist sõna nagu "Vaatasin" või "Vaatasin viimati", õige on "vaadatud" või "kasutatud". Kuupäeva vormistuse juures on õige 7. veebruaril 2021 (või 7.2.2021), mitte 07. veebruaril 2021. Palun paranda ära kõigis artiklites viited, kus oled kasutanud vormi "[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Otsimine&limit=500&offset=0&profile=default&search=Vaatasin+&ns0=1 vaatasin]. Vaata ka [[Vikipeedia:Viitamine]].-[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 26. juuni 2022, kell 15:03 (EEST) :hm, kirjas on ju, et viitamise stiil., '''viite täpne vormistus on kokkuleppe küsimus''', tähtis on, et eelmainitud informatsioon oleks olemas. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 26. juuni 2022, kell 16:51 (EEST) ::Mulle tundub, et kuupäeva kirjutamine viites on küll eelistuse küsimus, muudel juhtudel on meil tõesti kombeks sõnadega kirjutada. ::Aga "vaatasin" ei ole sellepärast hea, et see on liiga isiklik. Lugejal ei ole tarvis teada, kes vaatas. Mõeldud on ikkagi selliseid viitamisstiile, mida (või millesarnast) toimetatud väljaannetes ka kasutatakse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuni 2022, kell 17:12 (EEST) Nagu sai juba eelnevalt öeldud, ära kasutada viites sõna "vaatasin." Nii ei kirjuta viidetes mitte keegi.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 17. august 2022, kell 19:04 (EEST) JA ÄRA PANE VIIDETESSE ARTIKLITE AVALDAMISE KELLAAEGU!--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 25. august 2022, kell 20:25 (EEST) : Artikli avaldamise (st lugemise) kellaaeg on kohati oluline; nt BBC-l (ja mitte ainult; nt ka ERR Uudised, ülal paremas nurgas: „[https://www.err.ee/1608692176/reinsalu-fsb-vaited-dugina-tapja-eestisse-tulekust-on-provokatsioon 22.08.2022 19:54 // Uuendatud: 22.08.2022 22:50]“ ) on senini kombeks avaldada sama aadressi ja pealkirja all erinevat sisu (vaid päises olev märge, nt ''updated 2 mins ago'' ) ütleb ära, et sisu on muutunud.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Yx&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 25. august 2022, kell 20:43 (EEST) :Okei, inglise vikis pigem ei ole märganud. Küll olen eemaldanud kellaegu välislinkide juures.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 25. august 2022, kell 22:11 (EEST) ---- Muutuja "PAGENAME" on mõeldud rohkem mallides kasutamiseks. Seda ei tuleks sisestada otse artiklitesse, kus see teeb koodi ebaühtlasemaks ja koodist arusaamise üsna ilmaasjata keerulisemaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. august 2022, kell 19:51 (EEST) gm50dze4hqolfbe4xq63n44pmmsu0pu Välismaa poliitikute loend 0 10276 6183559 6181232 2022-08-26T07:11:13Z Velirand 67997 /* K */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhetslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Naci Ağbal]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Hossein Amir-Abdollahian]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Azali Assoumani]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Clement Attlee]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Jorge Batlle]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Paul Bérenger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Tuija Brax]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Jan Brewer]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Carme Chacón]] *[[René Chaloult]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clement]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[René Cornejo]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns (keemik)|Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Mikael Damberg]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] == E == *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Mihai Fifor]] *[[Vlad Filat]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gál]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Aristides Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Oleksi Gontšaruk]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[David Granger]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Matt Hancock]] *[[Tobias Hans]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Josh Hawley]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Joseph Iléo]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Tomomi Inada]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Volker Kauder]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Petra Kelly]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Željko Komšić]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Igor Levitin]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Edgar Lungu]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Vasile Milea]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Vladimir Milov]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Irene Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Prokop Murra]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Eva Nordmark]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Katalin Novák]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[David W. Panuelo]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Fabian Picardo]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Alois Pisnik]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Miroslav Poche]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Colin Powell]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohhir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Julia Reda]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Mark Rutte]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Nikola Selaković]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Freundel Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Jekaterina Zahharijeva]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Willy Telavi]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Nils Torvalds]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Oscar Valdés]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Radu Vasile]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Paul Verner]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Jakub Vrána]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Manfred Walther]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Sergei Witte]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] lydbwfeqw2zqtwxc0n9gmmnk9awyg2w Kasvatusteadlane 0 13238 6183423 5867847 2022-08-25T19:35:28Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Pedagoog]] pealkirja [[Kasvatusteadlane]] alla: vt Kasvatusteadus (mitte pedagoogika) wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2014}} '''Pedagoog''' ([[vanakreeka keel]]e sõnast ''paidagogos'' 'lapse saatja') on [[pedagoogika]]teadlane või pedagoogilisi teadmisi rakendav ja [[õpetaja]]na töötav inimene. '''Pedagoog''' kitsamas tähenduses on [[õpetaja]] ametijärk{{lisa viide}}. Noorempedagoogi, pedagoogi või vanempedagoogi ametijärgu omistamiseks peab kandidaat vastama [[Haridus- ja teadusministeerium]]i kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13363346 Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded]</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13351818 Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord]</ref>. ==Sõna "pedagoog" ajaloolised tähendused== [[Vana-Kreeka]]s oli pedagoog (''paidagogos'') usaldusväärne, sageli vanem ja kogenum ori, kellele usaldati laste saatmine kooli ja nende tagasitoomine. Pedagoogi ülesandeks oli laste järele vaadata, et nendega midagi tee peal ei juhtuks. Pedagoog viibis sageli ka koos lastega õppetundides, ta võis seal kanda ka laste motiveerimise (sh karistamise) ülesannet. Pedagoog ise õpetamisega ei tegelenud. ==Termin "pedagoog" Eesti haridussüsteemis== Eesti haridussüsteemis on neli õpetaja ametijärku: noorempedagoog, pedagoog, vanempedagoog ja pedagoog-metoodik<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13363346 Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded]</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13351818 Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord]</ref>. Kõrgeima kvalifikatsiooniga ametijärgu nimetusena on kasutusel sünonüümselt ka [[õpetaja-metoodik]]. ==Vaata ka== *[[õppejõud]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Pedagoogid| ]] [[Kategooria:Ametid]] gk8x4ccbs4z5c8du04l7c9jgdf6pn8k Arutelu:Kasvatusteadlane 1 15208 6183411 307695 2022-08-25T19:07:56Z Ehitaja 63547 wikitext text/x-wiki Kas on raudkindel, et näiteks tantsupedagoog peab tundma nii kasvatusteadust kui ka didaktikat? - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 17:18, 4 Nov 2004 (UTC) :: Meil on kaks kategooriat, eesti pedagoogid ja eesti õpetajad. mille alusel kategoriseerida inimene ühte, mille alusel teise? kui erilist vahet pole, siis pole ka kaht kategooriat vaja. kui on vaja kaht kategooriat, siis on vaja erinevused lahti seletada. [[Kasutaja:Avjoska|avjoska]] 15. juuli 2006, kell 08.56 (UTC) Kas eesti keeles keegi tegelikult ka nimetab kasvatusteadlasi pedagoogideks? Paluks allikaid, ma pole sellist asja küll ammu näinud. Wikidata kirje on õudne puder haridusteadlastest ja õpetajatest, kuna mitmes suuremas keeles on see seotud suunamistega pedagoogikale - ja nois artiklites ei ole üldjuhul juttu sellest, kas antud keeles "pedagoog" ikka tähendab õpetaja kõrval ka teadlast.--[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. august 2022, kell 22:07 (EEST) 6umse7j6de35ywfdttfyd3ihqghhfgw 6183425 6183411 2022-08-25T19:35:28Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Arutelu:Pedagoog]] pealkirja [[Arutelu:Kasvatusteadlane]] alla: vt Kasvatusteadus (mitte pedagoogika) wikitext text/x-wiki Kas on raudkindel, et näiteks tantsupedagoog peab tundma nii kasvatusteadust kui ka didaktikat? - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 17:18, 4 Nov 2004 (UTC) :: Meil on kaks kategooriat, eesti pedagoogid ja eesti õpetajad. mille alusel kategoriseerida inimene ühte, mille alusel teise? kui erilist vahet pole, siis pole ka kaht kategooriat vaja. kui on vaja kaht kategooriat, siis on vaja erinevused lahti seletada. [[Kasutaja:Avjoska|avjoska]] 15. juuli 2006, kell 08.56 (UTC) Kas eesti keeles keegi tegelikult ka nimetab kasvatusteadlasi pedagoogideks? Paluks allikaid, ma pole sellist asja küll ammu näinud. Wikidata kirje on õudne puder haridusteadlastest ja õpetajatest, kuna mitmes suuremas keeles on see seotud suunamistega pedagoogikale - ja nois artiklites ei ole üldjuhul juttu sellest, kas antud keeles "pedagoog" ikka tähendab õpetaja kõrval ka teadlast.--[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. august 2022, kell 22:07 (EEST) 6umse7j6de35ywfdttfyd3ihqghhfgw 6183427 6183425 2022-08-25T19:37:24Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki Kas on raudkindel, et näiteks tantsupedagoog peab tundma nii kasvatusteadust kui ka didaktikat? - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 17:18, 4 Nov 2004 (UTC) :: Meil on kaks kategooriat, eesti pedagoogid ja eesti õpetajad. mille alusel kategoriseerida inimene ühte, mille alusel teise? kui erilist vahet pole, siis pole ka kaht kategooriat vaja. kui on vaja kaht kategooriat, siis on vaja erinevused lahti seletada. [[Kasutaja:Avjoska|avjoska]] 15. juuli 2006, kell 08.56 (UTC) Kas eesti keeles keegi tegelikult ka nimetab kasvatusteadlasi pedagoogideks? Paluks allikaid, ma pole sellist asja küll ammu näinud. Wikidata kirje on õudne puder haridusteadlastest ja õpetajatest, kuna mitmes suuremas keeles on see seotud suunamistega pedagoogikale - ja nois artiklites ei ole üldjuhul juttu sellest, kas antud keeles "pedagoog" ikka tähendab õpetaja kõrval ka teadlast.--[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. august 2022, kell 22:07 (EEST) : EKSS-is on see tähendus olemas, seega vähemalt rööpnimetusena võiks see siia jääga. Mis puutub pealkirja, siis teisaldasin ymber, lähtudes artiklist [[kasvatusteadus]]. Muide, ei ole ilmselge, et käesolev artikkel peaks eraldiseisvalt yldse eksisteerima. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 25. august 2022, kell 22:37 (EEST) hmsyvnxttungb38di3ubrd4dzo3ahah 6183430 6183427 2022-08-25T19:38:04Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki Kas on raudkindel, et näiteks tantsupedagoog peab tundma nii kasvatusteadust kui ka didaktikat? - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 17:18, 4 Nov 2004 (UTC) :: Meil on kaks kategooriat, eesti pedagoogid ja eesti õpetajad. mille alusel kategoriseerida inimene ühte, mille alusel teise? kui erilist vahet pole, siis pole ka kaht kategooriat vaja. kui on vaja kaht kategooriat, siis on vaja erinevused lahti seletada. [[Kasutaja:Avjoska|avjoska]] 15. juuli 2006, kell 08.56 (UTC) Kas eesti keeles keegi tegelikult ka nimetab kasvatusteadlasi pedagoogideks? Paluks allikaid, ma pole sellist asja küll ammu näinud. Wikidata kirje on õudne puder haridusteadlastest ja õpetajatest, kuna mitmes suuremas keeles on see seotud suunamistega pedagoogikale - ja nois artiklites ei ole üldjuhul juttu sellest, kas antud keeles "pedagoog" ikka tähendab õpetaja kõrval ka teadlast.--[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. august 2022, kell 22:07 (EEST) : EKSS-is on see tähendus olemas, seega vähemalt rööpnimetusena võiks see siia jääda. Mis puutub pealkirja, siis teisaldasin ymber, lähtudes artiklist [[kasvatusteadus]]. Muide, ei ole ilmselge, et käesolev artikkel peaks eraldiseisvalt yldse eksisteerima. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 25. august 2022, kell 22:37 (EEST) 8o59d32lcpd4n5ql0hlmjug7z1dd7b1 Botaanika mõisteid 0 15268 6183368 5707762 2022-08-25T17:53:13Z Kk 6201 /* L */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[botaanika]], sealhulgas [[taimeanatoomia]] ja [[taimemorfoloogia]] olulisemaid mõisteid.'' __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aastarõngad]] *[[abaksiaalsus]] *[[abilehed]] *[[abstsissioon]] *[[aed]] *[[aerofiil]] *[[aerofüüdid]] *[[aerohooria]] *[[afüllia]] *[[aiandus]] *[[aktinomorfne õis]] *[[alalehed]] *[[algkude]] *[[alglehed]] *[[algoloog]] *[[algoloogia]] *[[alkaloidid]] *[[alpitaimed]] *[[alumine sigimik]] *[[anadroomne leht]] *[[andur (botaanika)|andur]] *[[APG III süsteem]] *[[apofüüdid]] *[[apomiksis]] *[[apoteetsium]] *[[arheofüüt]] *arill vt [[seemnerüü]] *[[askokarp]] *askus vt [[eoskott]] *[[astel]] *[[avavili]] ==B== *[[basaalpung]] *basiid vt [[eoskand]] *[[biogeenid]] *[[botaanik]] *[[botaanika]] *[[botaanikaaed]] *[[botanisiir]] *''[[bractea]]'' ==C== *[[C3-taimed|{{C3}}-taimed]] *[[C4-taimed|{{C4}}-taimed]] *[[Calvini tsükkel]] *[[CAM-taimed]] *[[Cronquisti süsteem]] ==D== *[[dendroloogia]] *[[diaspoor]] *[[dihhaasne harunemine]] *[[dihhotoomia (botaanika)|dihhotoomia]] *[[dihhotoomne harunemine]] ehk [[dihhotoomiline harunemine]] *[[dihhotoomne leht]] ==E== *[[ebadihhotooimiline harunemine]] ehk [[ebadihhotoomne harunemine]] *[[ebamari]] *[[ebasarikas]] *[[ebavars]] *[[edifikaator]] *[[elliptiline leht]] *[[elodeiidid]] *[[emakakael (botaanika)|emakakael]] *[[emakas (botaanika)|emakas]] *[[emakasuue]] *[[emakkond]] *[[emasurb]] *[[emasõis]] *[[emasõisik]] *[[emasäärisõied]] *[[endosperm]] *[[eos]] *[[eoskand]] *[[eoskott]] (askus) *[[eoskuhi]] *[[eoskupar]] *[[eosla]] *[[eoslava]] *[[eospea]] *[[eospesa]] *[[epiderm]] *[[epifüüdid]] *[[eripähikuline tarn]] *[[erituskude]] *[[etnobotaanika]] ==F== *[[fanerofüüdid]] *[[fastsiatsioon]] *[[fertiilne õis]] *[[floeem]] *[[floristika (botaanika)|floristika]] *[[fotoinhibitsioon]] *[[fotosüntees]] *[[fotosüsteem II]] *[[fükoerütriin]] *[[füllood]] *[[fütohormoonid]] *[[fütokeemia]] *[[fütokemikaalid]] *[[fütotsönoloogia]] *[[fütotsönoos]] ==G== *[[gameet]] *[[gametangium]] *[[gametofüüt]] *[[geobotaanika]] *[[geofüüdid]] *[[graminoidid]] *[[gutatsioon]] ==H== *[[halofüüt]] *[[hambuline leheserv]] *[[harjaskarvad]] *[[harunemine]] *[[hatune leht]] *[[hasmogaamia]] *[[haustor]] *[[heitlehisus]] *[[helofüüdid]] *[[hemikrüptofüüdid]] *[[herbaarium]] *[[heterofüllia]] ehk [[erilehisus]] *[[heterospooria]] *[[Huul (botaanika)|huul]] *[[huuljas õis]] *[[hõlmine leht]] *[[hüdatoodid]] *[[hüdrobotaanika]] *[[hüdrofüüdid]] *[[hüdrogaamia]] *[[hüdrohooria]] *[[hügrofüüdid]] ==I== *[[idand]] *[[idanemine]] *[[idu]] *[[idujuur]] *[[iduleht]] *[[igihaljus]] *[[ilutaim]] *[[induusium]] *[[isasõis]] *[[isasõisik]] *[[isasurb]] *[[isetolmnemine]] *[[isoetiidid]] *[[istuv asend]] ==J== *[[jagune leht]] *[[jaguvili]] *[[jaka]] *[[juhtkimp]] *[[juhtkude]] *[[juhtoks]] *[[juhtsoon]] *[[juur]] *[[juurehingamine]] *[[juurekael]] *[[juurekarvake]] *[[juurekübar]] *[[juuremügarad]] *[[juurestik]] *[[juurevõsu]] *[[juurmised lehed]] ==K== *[[kaarhambuline leheserv]] *[[kaarroodne leht]] *[[kaaspigmendid]] *[[kaenlasisene õis]] *[[kaheaastane taim]] *[[kahekojaline taim]] *[[kahelikolmetine leht]] *[[kahelisaagjas leheserv]] *[[kahelisulgjas leht]] *[[kaheli õiekate]] *[[kahesuguline taim]] *[[kambium]] *[[kamefüüdid]] *[[kandeleht]] *[[kandeleheke]] *[[kanneljas leht]] *[[Kannus (botaanika)|kannus]] *[[kasvukuhik]] *[[kasvuviis]] *[[kasvuvorm]] *[[kasvuvööde]] *[[katadroomne leht]] *[[katis]] *[[katteleht]] *[[katteseemnetaimed]] *[[kattesoomus]] *[[kaun]] *[[keeleke]] *[[keelõis]] *[[kellukjas õis]] *[[kiivi (vili)|kiivi]] *[[kilpjas leht]] *[[kleistogaamia]] *[[kloroplast]] *[[kobarõisik]] *[[kobekude]] *[[koguvili]] *[[kollenhüüm]] *[[kolmetine leht]] *[[puukoor|koor]] *[[kork (botaanika)|kork]] *[[korp]] *[[korvõisik]] *[[kromoplast]] *[[kroonleht]] *[[kserofüüt]] *[[ksüleem]] *[[kuivvili]] *[[kukkur (botaanika)|kukkur]] *[[kultuurtaim]] *[[kupar]] *[[kõder]] *[[kõdrake]] *[[kõrbepall]]{{lisa viide}} *[[kõrglehed]] *[[kõrresõlm]] *[[kõrs]] *[[kõrvakesed]] *[[kõrvekarvad]] *[[käbi]] *[[kägipuu]] *[[kännas]] *[[kännis]] *[[kännuvõsu]] *[[köitraag]] *[[külgjuur]] *[[külgpung]] *[[külgrood]] *[[külvamine]] ==L== *[[laevuke (botaanika)]] *[[laguvili]] *[[lahkkojaline emakkond]] *[[lahklehine õiekate]] *[[lamav vars]] *[[lehekaenal]] *[[leheke]] *[[lehekodarik]] *[[lehelaba]] *[[leherood]] *[[leheroots]] *[[leheseis]] *[[leheserv]] *[[lehetipp]] *[[lehetupp]] *[[leht]] *[[lehtedetupp]] *[[lehtpuud]] *[[lendkarvad]] *[[leukoplast]] *[[liaan]] *[[lible]] *[[lihakvili]] *[[lihtleht]] *[[lihtne õiekate]] *[[lihtõisik]] *[[liigessõlm]] *[[liitkojaline emakkond]] *[[liitleht]] *[[liitsarikas]] *[[liittähk]] *[[liitõisik]] *[[lima]] *[[lineaalne leht]] *[[lisajuur]] *[[lisajuurestik]] *[[lisapung]] *[[litši]] *[[luuvili]] *[[lõhine leht]] *[[lõhestunud leht]] *[[lõvi (botaanika)|lõvi]] *[[lüdi]] *[[lühivõrse]] *[[lülipuit]] ==M== *[[makrofüüdid]] *[[maltspuit]] *[[mari]] *[[mesofüll]] *[[mesofüüdid]] *[[mets]] *[[metsandus]] *[[mikrofibrill]] *[[mitmeaastane taim]] *[[mitmekojaline emakkond]] *[[mittefotokeemiline kustutamine]] *[[monopodiaalne harunemine]] *[[monotsükliline taim]] *[[mugul]] *[[mugulsibul]] *[[munajas leht]] *[[mõlajas leht]] *[[mõlemasuguline õis]] *[[mõõkjas leht]] *[[männas]] *[[männaseline leheseis]] *[[mügarbakterid]] *[[mühksoomus]] *[[mükoriisa]] ==N== *[[naaskeljas leht]] *[[narmasjuur]] *[[neel (botaanika)|neel]] *[[neerjas leht]] *[[nektaarium]] *[[nektar]] *[[neljatine õis]] *[[neofüüt (botaanika)|neofüüt]] *[[niin]] *[[niitjas leht]] *[[nokk (botaanika)|nokk]] *[[nooljas leht]] *[[nutt (botaanika)|nutt]] *[[näärmekarv]] ==O== *[[odajas leht]] *[[oga]] *[[ogaline leheserv]] *[[ohe]] ([[omastav]] ohte) *[[ohustatud taimekoosluste seire]] *[[okas]] *[[okaspuud]] *[[oks]] *[[oopium]] *[[oospoor]] *[[ovaalne leht]] ==P== *[[paarissulgjas leht]] *[[paaritusulgjas leht]] *[[pahk]] *[[paleobotaanika]] *[[paljasseemnetaimed]] *[[paljasvili]] *[[palünoloogia]] *[[pappus]] *[[parasiittaim]] *[[partenokarpia]] *[[partsell]] *[[peajuur]] *[[‎pearood]] *[[peritsükkel]] *[[piimmahl]] *[[pistik]] *[[plastiid]] *[[platsenta (botaanika)|platsenta]] *[[pomerantsvili]] *[[pomoloogia]] *[[pookimine]] *[[poolpõõsas]] *[[prahitaim]] *[[pseudotsüfellid]] *[[puhmarinne]] *[[puhmas]] *[[puitumine]] *[[punavetikad]] *[[puit]] *[[puittaimed]] *[[punavöötaud]] *[[pung]] *[[pungasoomus]] *[[putkõis]] *[[putuklevi]] *[[putuktoidulised taimed]] *[[putuktolmnemine]] *[[puu]] *[[Puukoor]] *[[puurinne]] *[[puuvill]] *[[põhikude]] *[[põhiorganid]] *[[põõsas]] *[[pähik]] *[[pähkel]] *[[pähklike]] *[[pööris]] *[[pööristähk]] *püsik vt [[mitmeaastane taim]] *[[püsikude]] *[[püünisleht]] ==R== *[[raag]] *[[rakukest]] *[[ramet]] *[[Raunkiæri eluvormiliigitus]] *[[risoidid]] *[[risoom]] *[[rodoloogia]] *[[rohevetikad]] *[[rohttaimed]] *[[rohundid]] *[[ränivetikad]] *[[rööproodne leht]] *[[rüüsvili]] ==S== *[[saagjas leheserv]] *[[samblarinne]] *[[samblikud]] *[[sammaltaimed]] *[[sammasjuur]] *[[sammaskude]] *[[Sarikas (botaanika)|sarikas]] *[[sarikõis]] *[[seeme]] *[[seemik]] *[[seemikjuurestik]] *[[seemnealge]] *[[seemnerüü]] *[[seemnis]] *[[segametsavöönd]] *[[segapung]] *[[segetaaltaim]] *[[sibul (organ)|sibul]] *[[sibulakand]] *[[sigimik]] *[[sigipung]] *[[sigisibul]] *[[sklerenhüüm]] *[[soreedid]] *[[soon (botaanika)|soon]] *[[soontaimed]] *[[soonteta taimed]] *[[sort]] *''[[spatha]]'' *[[sporofüüt]] *[[statotsüüt]] *[[stramenopiilid]] *[[taime stress|stress]] *[[sukulent]] *[[sulghõlmine leht]] *[[sulgjagune leht]] *[[sulgjas leht]] *[[sulglõhine leht]] *[[sulgrakk]] *[[sulgroodne leht]] *[[sulgvili]] *[[sõkal]] *[[sõlm (botaanika)|sõlm]] *[[sõlmevahe]] *[[sõnajalgtaimed]] *[[sõrmhõlmine leht]] *[[sõrmjagune leht]] *[[sõrmjas leht]] *[[sõrmlõhine leht]] *[[sõrmroodne leht]] *[[säsi]] *[[sügomorfne õis]] *[[südajas leht]] *[[süsteemne omandatud resistentsus]] *[[süstjas leht]] ==T== *[[taimed]] *[[taimede haigusresistentsus]] *[[taimefüsioloogia]] *[[taimegeograafia]] *[[taimehaigused]] *[[taimekahjurid]] *[[taimerakk]] *[[taimetoiteained]] *[[taimeviirused]] *[[taimkate]] *[[talbjas leht]] *[[tallofüüdid]] *[[tallus]] *[[teiskasv]] *[[tentaakel]] *[[tera (botaanika)|tera]] *[[terav lehetipp]] *[[teravili]] *[[teris]] *[[terofüüdid]] *[[terve leheserv]] *[[tiibvili]] *[[tipupung]] *[[toataimed]] *[[tolmeldamine]] *[[tolmlemine]] *[[tolmukapea]] *[[tolmukas]] *[[tolmukkond]] *[[tolmutera]] *[[tolmutoru]] *[[juhtsoon|trahhee]] *[[trahheiid]] *[[transekt]] *[[tropism]] *[[tselluloos]] *[[tsentraalvakuool]] *[[tsönoobium]] *[[tulnukas (bioloogia)|tulnukas]] *[[tulnuktaim]] *[[tupplehed]] *[[turgor]] *[[tuulepesa]] *[[tuultolmleja]] *[[tuultolmlemine]] *[[tõlvik]] *[[tõri]] *[[tõru]] *[[tähk]] *[[täidisõielisus]] *[[tärklis]] *[[türss]] *[[tüvepikendus]] *[[tüvi]] *[[tüvisukulent]] ==U== *[[uinuv pung]] *[[ujuleht]] *[[umbrohi]] *[[urb]] ==V== *[[vahelduv leheseis]] *[[vaigukäigud]] *[[vaik]] *[[vakuool]] *[[valgushingamine]] *[[vars]] *[[vastak leheseis]] *[[veekoguja-leht]] *[[veerlevi]] *[[veerpall]] *[[vegetatsiooniperiood]] *[[vegetatiivne paljunemine]] *[[vesivõsu]] *[[vili]] *[[vilikond]] *[[viljalehed]] *[[viljaraag]] *[[vivipaaria]] *[[võra]] *[[võrkroodne leht]] *[[võrse]] *[[võrsumine]] *[[võrsumissõlm]] *[[võrsumissõlmkond]] *[[võsa]] *[[võsu (botaanika)|võsu]] *[[võsund]] *[[võõrpuu]] *[[väetamine]] ==W== *[[Wardi kast]] ==Õ== *[[õhulõhe]] (lõved) *[[õiekate]] *[[õiekroon]] *[[õieleht]] *[[õienupp]] *[[õiepung]] *[[õiepõhi]] *[[õieraag]] *[[õietolm]] *[[õietolmuanalüüs]] *[[õietolmuspekter]] *[[õietupp]] *[[õievalem]] *[[õis]] *[[õisik]] *[[õisikupõhi]] *õistaimed vt [[katteseemnetaimed]] *[[õitsemine]] *[[õunvili]] ==Ä== *[[äraspidimunajas leht]] ==Ö== *[[ökotoop]] == Ü == *[[üheaastane taim]] *[[üheaastane talvetaim]] *[[ühekojaline emakkond]] *[[ühesuguline taim]] *[[ümar leht]] [[Kategooria:Botaanika| Botaanika mõisteid]] [[Kategooria:Bioloogia loendid]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] so66kpdjyh4l015n9dikrlfg88opvqr Arutelu:Aadlisuguvõsade loendid 1 15592 6183513 5273958 2022-08-26T01:48:35Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki :Viskasin pilgu peale ja avastasin ühe asja. Nimelt esineb üks ja seesama suguvõsa loetelus kaks korda. M alt leiame me Mühlen ning Z alt zur Mühlen. Ehk tegelikult peaks see olema seesama von zur Mühlenite suguvõsa. Igal juhul zur Mühleni puhul pole tavaks võetud zur järgi see nimi tähestikku panna, vaid ikka selle järgi, mis saksakeeles suure tähega on. Täpselt sama lugu nimedega de la Barre | De la Gardie | de Rossillon. Õige on de la Gardie ja tähestikus leiame selle G tähe alt. de Rossilloni R tähe alt jne. Võiks selle pilguga üle vaadata need nimed. Peaaegu kõigile neile käib veel eesliide "von" ette. See ei tähenda ju, et nad kõik V tähe all olema peaksid. : Kas Sa viitsiksid seda ise teha? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. september 2010, kell 17:16 (EEST) ---- Miks on "Abašidzed" ainsana mitmuses? --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 07:44, 18 Nov 2004 (UTC) : Ainsus on minugi meelest õigem. Parandasin ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 08:41, 18 Nov 2004 (UTC) ---- Arvan, et "von" on pealkirjades liigne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 08:41, 18 Nov 2004 (UTC) ---- Kuidas on lugu selliste "baltisakslastega" nagu Tschernyschew, Tschitscherin, Wolkonsky. Ehk tuleks nad kirjutada ikkagi Tšernõšev, Tšitšerin, Volkonski? Või vähemalt õigesti linkida. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 10. detsember 2005, kell 17.53 (UTC) : Eks need Tšernõševid ja Tšitšerinid oleksid muidugi veidi yllatunud, kui nad peaksid nägema, kuidas nende nimesid matside keeles kirjutatakse... Aga see selleks. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 10. detsember 2005, kell 19.24 (UTC) :: Aga mis siis, kui on tegu vene aadlisuguvõsadega, mis sattusid siinsesse matriklisse mõisa omandamise kaudu siin? Artikkel tuleb ju kirjutada kogu suguvõsa kohta, ja vene suguvõsade nimed kirjutatakse ikka eesti transkriptsioonis. Muidugi tuleb sel juhul ära tuua ka siinne nimekuju. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. november 2006, kell 11:44 (UTC) : Kuidas nad ise kirjutasid või lasid dokumentides oma nime "saksa tähtedega" kirjutada? Arvan, et see tuleb aluseks võtta, mitte tänapäeva transkriptsioonireeglid. ---- Mis tähendab "gen."? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. november 2006, kell 11:29 (UTC) :Genannt, nimetatud. See on juhus, kui üks perekond kasutab korraga kahte nime. :: See on saksakeelne lühend, seda ei tuleks siin kasutada. Kuidas sel juhul linkida? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. november 2006, kell 11:33 (UTC) ::: Tegelikult on lühend gen. perekonnanime osa. Täpsuse huvides ei tohiks seda vältida.--The Prince 13. september 2017, kell 13:09 (EEST) ---- Selline värk ka, et eestis oli kaks Roseni nimelist aadlisuguvõsa. Ühed olid siin juba piiskop Alberti aegadest, teised tulid 17. sajandil. Mõlemad suguvõsad olid vägagi prominentsed ja on tõenäoline, et nende kohta tulevad ka kunagi artiklid. Kuidas neid siis sel juhul eristada? Üks võimalus oleks kasutada tähistusi Punased Rosenid ja Valged Rosenid. Nimed tulevad sellest, et vanade Rosenite vapil oli punane ja uute Rosenite vapil valge roos. Selliseid nimetusi on ka varemgi kasutatud [http://www.r-alliku.paide.ee/ajalugu.htm] - [[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 11. november 2007, kell 23:12 (UTC) ---- Võib-olla tuleks baltisaksa suguvõsad tõsta ümber artiklisse [[Baltisaksa aadlisuguvõsade loend]] ? Samas siis jääksid välja rootsi suguvõsad nagu [[Stenbock]] ja mõned vene suguvõsad. võib olla siis [[Balti aadlisuguvõsade loend]] ? – [[User:WooteleF|WooteleF]] 29. november 2007, kell 21:20 (UTC) ---- Artikkel tuleks ümber nimetada ja jaotada mitmeks loendiks.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 7. juuni 2008, kell 22:51 (UTC) : Loendis võiks kasutada püstkriipsu asemel • märki. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 11. juuni 2008, kell 12:16 (UTC) Enamike suguvõsade puhul on lihtne, saab panna kas Rootsi, Taani, Venemaa vms. aadlisuguvõsad. Kuid mis nimi panna meie kohalikule aadlile. Baltisaksa aadlisuguvõsade loend oleks eksitav, kuna siin oli ka baltivene ja baltirootsi ja baltitatari suguvõsasid. Balti aadel oleks kah halb kuna siis tuleks siia lisada ka vanad leedu suguvõsad. Ettepanekuid?--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 11. juuni 2008, kell 12:28 (UTC) : Jagada rüütelkondade järgi neljaks: Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa ja Saaremaa. ::Osa suguvõsasid ei kuulunud rüütelkondadesse.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 11. juuni 2008, kell 13:15 (UTC) :::Mõte jääb samaks. Need jagada riikide järgi: Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa ja Saaremaa. :::: Või on üldse mõtekas muuta pealkiri: '''Eesti aadlisuguvõsad''', sest enamasti tegemist Eestis resideerunud peredega ja nende järglasi siin aastasadu ju elamas. Siis saab hiljem kategoriseerida riikide järgi ja ühel perel tekib nagunii erinevaid päritolu riike, sest aadlikud teatavasti ei valinud eriti rahvusi, vaid pigem kaasavara. [[Kasutaja:Jaanusele|Jaanusele]] 12. juuni 2008, kell 22:41 (UTC) :::::Eesti ei ole ju õige kuna nad ei elanud Eestis ega olnud eestlased.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 13. juuni 2008, kell 15:18 (UTC) :Mida teha siis näiteks Krusensternidega, päritolult on nad sakslased, aadlitiitli said Rootsist ja elasid Eestis ja Venemaal [http://www.krusenstierna.se/Template.php?Page=Introduktion&Language=EN link] ja kas päritoluriik käib ainult isaliini pidi kaasa. [[Kasutaja:Jaanusele|Jaanusele]] 13. juuni 2008, kell 18:17 (UTC) ::Sellele ma üritangi siin vastust saada ju. Eesti aadlisuguvõsad tähendaks, et nad on kas eestlased või Eesti riigilt aadlitiitli saanud. Asja teebki segaseks kohaliku aadli väga kirev päritolu. Suurem osa oli saksa juurtega kuid oli ka Rootsi (Stenbock, Igelström), Šoti (Löwis of Menar), Vene (Nasackin), Tatari (Baranoff), Prantsuse (Clapier de Colongue) jne. päritolu suguvõsasid.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 13. juuni 2008, kell 18:36 (UTC) ::: Võib-olla siis "Balti kubermangude aadlisuguvõsad" või "Balti provintside aadlisuguvõsad"? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. november 2008, kell 19:56 (UTC) ::::Kas Leedu käiks ka siia alla? Leedu ei taha hästi sobida sellesse pilti.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 26. november 2008, kell 19:57 (UTC) ::::: Arvasin, et Leedu selle määratluse alla ei mahu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. november 2008, kell 14:05 (UTC) Siis vast isegi sobiks.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 27. november 2008, kell 14:27 (UTC) :Kas "Eesti- ja Liivimaa aadlisuguvõsad" ei sobiks?--[[Kasutaja:Kyng|Kyng]] 26. detsember 2008, kell 12:49 (UTC) ::Samasse komplekti kuulub ju ka Kuramaa.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 26. detsember 2008, kell 12:54 (UTC) ---- [[Glehn]] tuleks sisse panna, aga kuhu ja kuidas? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. detsember 2008, kell 21:12 (UTC) ==Laialivalguv loend, kustutada?== Kas keegi, kes oskab, teeb selle korda või kustutame hoopis ära? Esiteks, nimekiri pole ammendav, teiseks on mõnel juhul mitu suguvõsa ühe nime all. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2015, kell 12:09 (EEST) :meil on nt korralik loend [[Rootsi aadlisuguvõsade loend]] ja seda imiteerides võiks praeguse hiigelloendi asemel luua [[Eestimaa aadlisuguvõsade loend]], [[Liivimaa aadlisuguvõsade loend]], [[Saaremaa aadlisuguvõsade loend]] ja v-o mõni veel. Eestit silmas pidades võiks olla ka korralik ühendloend, kus on kõik eelloetletud kolm loendit koos ja loendi nimeks nt [[Eesti (ala) aadlisuguvõsade loend]].--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. mai 2015, kell 18:26 (EEST) ::Selle artikli võiks jätta alles, aga ainult üldartiklina. Sest mida muud see ongi, sest aadlisuguvõsad on niivõrd lai määratlus, et teoreetiliselt võiks see hõlmata kogu maailma aadlisuguvõsasid. Kohalikku huvi arvestades oleks ehk mõistlik baltisaksa suguvõsade osa jagada mitmeks artikliks (nt rüütelkondade kaupa), tehes neile eri leheküljed (nt Liivimaa rüütelkonna immatrikuleeritud suguvõsad) (a la Pikemalt artiklis...). Eesti ajaloo einevaid etappe arvestades tuleks minu meelest üldse kõne alla kolm gruppi, mis läheksid aadlisuguvõsade kategooria alla: vasallisuguvõsad, matrikliaadel ja immatrikuleerimata aadel (maiskond ei sobi nimeks, kuna see hõlmas ka mitteaadlikke).--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 9. august 2018, kell 17:58 (EEST) ==Raveni ja Meli suguvõsad== Kuna tegemist on ''immatrikuleeritud'' aadlisuguvõsade loendiga, siis sellesse nimekirja need ei sobi, kuna pole kunagi Läänemereprovintside aadlimatriklisse kantud.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 21. märts 2019, kell 18:11 (EET) :eks selle hiigelloendiga ole probleemid, nagu eelmistes aruteludes öeldudki. Igaks juhuks lingin ära [[Raven (aadlisuguvõsa)]], [[Mel (aadlisuguvõsa)]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. märts 2019, kell 08:56 (EET) ::Need aadlisuguvõsad, kes ei olnud küll mõne siinse rüütelkonna liikmed (matrikliaadel), kuid omasid siiski maavaldusi või elasid siin, sobib panna sellesse loendisse: [[Läänemereprovintside immatrikuleerimata aadlisuguvõsade loend]].--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 25. märts 2019, kell 12:49 (EET) ==Segapudru loend== siin on aadlisuguvõsad, mis kuulusid Eestimaa, Kuramaa, Liivimaa, Piltene (kuni 1819) ja Saaremaa rüütelkonda. :Mispärast see "segapudru" on? Loend asub matrikliaadli lõigu alla ja kajastab kõiki matrikliaadli suguvõsasid viies rüütelkonnas. Ehk tegemist on üldloendiga.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 9. aprill 2019, kell 16:50 (EEST) ::see loend loodi 2003 ja selle eesmärk oli üles loetleda kõik maailma aadlisuguvõsad. Ma eeldan, et loendi üksikliikmeid pole keegi kontrollinud, kas need on ikka eelmainitud rüütelkondadega seotud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. aprill 2019, kell 10:56 (EEST) :::Kontrolli koha pealt olen igati nõus, seal leidub vahel ebatäpsusi. Ma olen need kõrvaldanud, tõesed andmed leiduvad rüütelkondade suguvõsaloendites. Eestimaa tähestikuline loend on praegu veel pooleli.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 10. aprill 2019, kell 11:34 (EEST) ::::kui Vikipeedia kogukond siiski arvab, et peaks olema loend [[Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa, Kuramaa ja Piltene (immatrikuleeritud?) aadlisuguvõsade loend]], siis tuleb see teha. See tähendaks küll topelthaldamist, sest üldloendis olev tuleb parandada ka konkreetses (nt Liivimaa) loendis olevaga--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. aprill 2019, kell 18:31 (EEST) {{peidetud|Enamikus (?) Eestimaa, Kuramaa, Liivimaa, Piltene (kuni 1819) ja Saaremaa rüütelkonna aadlisuguvõsad| == A == [[Adamowicz]] gen. Adam - [[Adeling]] - [[Aderkas]] - [[Adlerberg]] - [[Agthe]] - [[Akerman]] - [[Åkerman]] - [[Albedyll]] - [[Alopaeus]] - [[Amboten]] - [[Ampach]] - [[Anhorn von Hartwiß]] - [[Anrep]] - [[Antropoff]] - [[Apraksin]] - [[Araktšejev]] - [[Arnold (aadlisuguvõsa)|Arnold]] - [[Arps von Arpshofen]] - [[Arronet]] - [[Arsenjev]] - [[Ascheberg]] == B == [[Bach]] - [[Baehr]] - [[Baer]] - [[Bagge af Boo]] - [[Baggehufwudt]] - [[Balašov (aadlisuguvõsa|Balašov)]] - [[Balugjanski]] - [[Bandemer]] - [[Baranoff]] - [[Barclay de Tolly]] - [[Barlöwen]] - [[Bars]] - [[Bartholomaei]] - [[Bassewitz]] - [[Baumgarten]] - [[Bayer (aadlisuguvõsa)|Bayer]] - [[Becker]] - [[Beckern]] - [[Behaghel von Adlerscron]] - [[Behr]] - [[Beklešov]] - [[Bellingshausen (aadlisuguvõsa)|Bellingshausen]] - [[Below]] - [[Belzig]] - [[Benckendorff]] - [[Bercken]] - [[Berends]] - [[Berens von Rautenfeld]] - [[Berg]] - [[Bergholtz]] - [[Berner]] - [[Bezborodko]] - [[Böttiger]] - [[Bibikov]] - [[Biel]] - [[Bielsky]] - [[Bienemann von Bienenstamm]] - [[Biron]] - [[Bistram]] - [[Blanckenhagen]] - [[Blomberg (aadlisuguvõsa)|Blomberg]] - [[Bludov]] - [[Bluhmen]] - [[Bobrinski]] - [[Bock (Lahmuse)]] - [[Bock (Bukase)]] - [[Bodendieck]] - [[Bodisco]] - [[Boetticher]] - [[Bohl]] - [[Bolschwing]] - [[Boltho von Hohenbach]] - [[Borch]] - [[Bornemann]] - [[Boye]] - [[Brackel]] - [[Bradke]] - [[Brandt]] - [[Brasch]] - [[Bredahl]] - [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]] - [[Brevern]] - [[Brincken]] - [[Briskorn]] - [[Brockhausen]] - [[Broel]] gen. Plater - [[Broemsen]] - [[Browne-Camus]] - [[Brucken]] gen. Fock - [[Bruemmer]] - [[Bruiningk]] - [[Brunnow]] - [[Brückendahl]] - [[Brüggen]] - [[Brüggener]] - [[Brühl]] - [[Buchholtz]] - [[Budberg-Bönninghausen]] - [[Budde]] - [[Buddenbrock]] - [[Buhrmeister]] - [[Bunge]] - [[Bussen]] - [[Buttlar]] - [[Buturlin]] - [[Buxhoeveden]] - [[Bönninghausen]] gen. Budberg - [[Büldring]] - [[Bülow]] == C == [[Cahdeus]] - [[Campenhausen]] - [[Cancrin]] - [[Castell-Rüdenhausen]] - [[Ceumern]] - [[Clapier de Colongue]] - [[Clodt von Jürgensburg]] - [[Cronmann]] - [[Cube (aadlisuguvõsa)|Cube]] == D == [[Dahlen (aadlisuguvõsa)|Dahlen]] - [[Dannenstern]] - [[Dansas]] - [[Daškov]] - [[de la Barre]] - [[De la Gardie]] - [[de Rossillon]] - [[Dehn]] - [[Dellingshausen]] - [[Delwig]] - [[Demidov]] - [[Derfelden]] - [[Dermont-Siwicki]] - [[Derschau]] - [[Derwnick]] - [[Diebitsch]] - [[Diebitsch-Zabalkanski]] - [[Dietz]] - [[Dinggraven]] - [[Ditmar]] - [[Dolgoruki]] - [[Dorthesen]] - [[Douglas]] - [[Drachenfels]] - [[Drenteln]] - [[Drewnick]] - [[Dreylingk]] - [[Dubelt]] - [[Duhamel]] - [[Dunten]] - [[Dönhoff]] - [[Dörper]] - [[Dücker]] - [[Düsterlohe]] == E == [[Eck]] - [[Eckeln]] gen. Hülsen - [[Edler von Emme]] - [[Ehden]] - [[Ekesparre]] - [[Elerdt]] - [[Elmendorff]] - [[Elmpt]] - [[Engdes]] - [[Engelhardt]] - [[Erdtmann]] - [[Ermes]] - [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] - [[Ewers]] == F == [[Fahrensbach]] - [[Fermor]] - [[Fersen]] - [[Fick]] - [[Fink von Finkenstein]] - [[Finkenaugen]] - [[Fircks]] - [[Fischbach]] - [[Fischer]] - [[Fleming]] - [[Fock]] - [[Foelkersahm]] - [[Freis]] - [[Fresendorff]] - [[Freymann]] - [[Freytag von Loringhoven]] - [[Fricke]] - [[Friederici]] - [[Frisell]] - [[Fromhold]] - [[Fuchs]] - [[Funck]] - [[Funcken]] - [[Fürstenberg]] == G == [[Gagarin (suguvõsa)|Gagarin]] - [[Galau]] - [[Galen]] gen. Halswig - [[Gantzkow]] - [[Gavel]] - [[Gayl]] - [[Gernet]] - [[Gerngross]] - [[Gerschau]] - [[Gersdorff]] - [[Girard de Soucanton]] - [[Glasenapp]] - [[Goes]] - [[Gohr]] - [[Golitsõn]] - [[Golovin]] - [[Golovkin]] - [[Golubtsov]] - [[Gortšakov]] - [[Grabbe]] - [[Grahmann]] - [[Grandidier]] - [[Graß]] - [[Greigh]] - [[Grimberg]] gen. Altenbockum - [[Grote]] - [[Grotenhielm]] - [[Grotthuß]] - [[Grünewaldt]] - [[Guillemot de Villebois]] - [[Gurjev]] - [[Guzkowsky]] - [[Güldenhoff]] - [[Güldenstubbe]] - [[Günzel]] - [[Gyllenschmidt]] == H == [[Hagemeister]] - [[Hagmann]] - [[Hahn]] - [[Hahnebohm]] - [[Handtwig]] - [[Hanenfeld]](t) - [[Hansen]] - [[Harpe]] - [[Harreyan]] gen. Harrien - [[Harten]] - [[Hastfer]] - [[Haudring]] - [[Hedemann]] - [[Hehn]] - [[Helffreich]] - [[Heller (aadlisuguvõsa)|Heller]] - [[Helmersen]] - [[Henning]] - [[Heringen]] - [[Hertel]] - [[Herzog Württemberg]] - [[Herzog zu Schleswig-Holstein-Beck]] - [[Heyden]] - [[Heyking]] - [[Hildebrand]] - [[Hirschheydt]] - [[Hoerner]] - [[Hoerschelmann]] - [[Hoff]] - [[Hohenastenberg]] gen. Wigandt - [[Holmdorff]] - [[Holstinghausen]] gen. Hoisten - [[Holtey]] - [[Horn]] ([[Haaren]]) - [[Howen]] - [[Hoyningen]] gen. Huene - [[Huchen]] - [[Hueck]] - [[Hunnius]] == I == [[Igelström]] == J == [[Jagužinski]] - [[Jankiewitz]] - [[Jarmersted]] - [[Jäger]] == K == [[Kahlen]] - [[Kallmann]] - [[Kaulbars]] - [[Kawer]] - [[Keller]] - [[Kersenbroick]] - [[Keßler]] - [[Kettler]] - [[Keyserling]] - [[Kieter]] - [[Kiewel von Kiefeistein]] - [[Kirchner]] - [[Kisseljov]] - [[Klebeck]] - [[Klein]] - [[Kleinmichel]] - [[Kleist]] - [[Kleist vom Loss]] - [[Klick]] - [[Klopmann]] - [[Klot]] - [[Klugen]] - [[Klüchtzner]] - [[Klüpffel]] - [[Klüver]] - [[Knabenau]] - [[Knieriem]] - [[Knigge]] - [[Knorring]] - [[Kochius]] - [[Kocken von Grünbladt]] - [[Koltovskoi]] - [[Komorowski]] - [[Koskull]] - [[Kosodavlev]] - [[Kotšubei]] - [[Kotzebue]] - [[Kraemer]] - [[Krause]] - [[Kreusch]] - [[Kroeger]] - [[Krook]] - [[Kropotkin]] - [[Krummeß]] - [[Kruse]] - [[Krusenstiern]] - [[Kräfting]] - [[Krähen]] - [[Krüdener]] - [[Kurakin]] - [[Kursell]] - [[Kutaisov]] - [[Köhler]] - [[Königseck]] - [[Königsfels]] - [[Kügelgen]] == L == [[La Trobe]] - [[Lacy]] - [[Lambert (aadlisuguvõsa)|Lambert]] - [[Landsberg (aadlisuguvõsa)]] - [[Lantingshausen]] - [[Lauw]] - [[Le Fort]] - [[Ledebuer]] - [[Leps]] - [[Lescken]] - [[Levašov]] - [[Lieven]] - [[Lilienfeld]] - [[Lilienring]] - [[Linden]] - [[Lingen (aadlisuguvõsa)|Lingen]] - [[Liphart]] - [[Lode]] - [[Loebel]] gen. Leubel - [[Loewendahl]] - [[Lohausen]] gen. Solderbach - [[Lohmann]] - [[Loudon]] - [[Luce]] - [[Ludewig]] - [[Lueder]] - [[Löschern von Herzfeld]] - [[Löwen]] - [[Löwenstern]] - [[Löwenwolde]] - [[Löwis of Menar]] - [[Lüdinghausen]] gen. Wolff - [[Lütke]] - [[Lysander]] == M == [[Malama]] - [[Maltitz]] - [[Manderstierna]] - [[Manecken]] - [[Manteuffel]] gen. Szoege - [[Masslow]] - [[Maydell]] - [[Meck]] - [[Medem]] - [[Meerfeldt]] - [[Meerscheidt]] gen. Hüllessem - [[Meiners]] - [[Mellin]] - [[Mengden]] - [[Menšikov]] - [[Mensenkampff]] - [[Mentzel]] - [[Merzahn von Klingstaedt]] - [[Mestmacher]] - [[Meyendorff]] - [[Meyer (aadlisuguvõsa)|Meyer]] - Meyer gen. Rautenfels - [[Michelsohnen]] - [[Mickwitz]] - [[Middendorf]] - [[Minckwitz]] - [[Mirbach]] - [[Moeller]] - [[Mohl]] - [[Mohrenschildt]] - [[Moltšanov]] - [[Mordvinov]] - [[Mueller]] - [[Murvjov]] - [[Mühlen]] - [[Mühlendahl]] - [[Müller]] - [[Münchhausen]] - [[Münnich]] - [[Münster]] == N == [[Nagel]] - [[Nandelstaedt]] - [[Nasackin]] - [[Neff]] - [[Nepkowski]] - [[Nesselrode]] - [[Nettelhorst]] - [[Neuhoff]] gen. der Ley - [[Nieroth]] - [[Nolcken]] - [[Nolde]] - [[Nothhelfer]] - [[Nottbeck]] - [[Novosiltsov]] - [[Numers]] == O == [[Oelsen]] - [[Oest]] gen. Driesen - [[Oettingen]] - [[Oldenburg (aadlisuguvõsa)|Oldenburg]] - [[Olitz]] - [[Olsufjev]] - [[op dem Hamme]] gen. Schoeppingk - [[Orgies]] gen. Rutenberg - [[Orlow]] - [[O'Rourke]] - [[Osten-Sacken]] - [[Ostermann]] - [[Ovander]] == P == [[Pahlen]] - [[Palm (aadlisuguvõsa)|Palm]] - [[Palmenbach]] - [[Palmstrauch]] - [[Pander]] - [[Panin]] - [[Paskau]] - [[Paskevitš|Paskevitš-Jerivanski]] - [[Passek]] - [[Patkul]] - [[Pauffler]] - [[Paulucci]] - [[Paykull]] - [[Peetz]] - [[Pfeiffer]] - [[Pfeil]] - [[Pfeilitzer]] gen. Franck - [[Piattoli]] - [[Piele]] gen. Pfeil - [[Piepenstock]] - [[Pilar von Pilchau]] - [[Pistohlkors]] - [[Plettenberg (aadlisuguvõsa)|Plettenberg]] - [[Pohlmann]] - [[Poll]] - [[Posse]] - [[Pott]] - [[Priauda]] - [[Przezdziecki]] - [[Pröbsting]] - [[Puttkamer]] == R == [[Raab]] gen. Thülen - [[Raczyna-Raczynski]] - [[Radebandt]] - [[Radingh]] - [[Rahden (aadlisuguvõsa)|Rahden]] - [[Ramm (aadlisuguvõsa)|Ramm]] - [[Rappe]] - [[Raß]] - [[Rathlef]] - [[Rechenberg]] - Rechenberg gen. Linten - [[Recke aadlisuguvõsa|Recke]] - [[Rehbinder]] - [[Rehren]] - [[Reibnitz]] - [[Reichard]] - [[Rennenkampff]] - [[Renteln]] - [[Reusner]] - [[Reutern]] - [[Reutz]] - [[Reyer]] - [[Reyher]] - [[Ribeaupierre]] - [[Richter]] - [[Rickmann]] - [[Riesenkampff]] gen. Rehekampff - [[Ringemuth]] - [[Rittern]] - [[Roemer]] - [[Roenne]] - [[Rohland]] - [[Rokossowski]] - [[Rolshausen]] - [[Ropp]] - [[Rosen (punane)]] - [[Rosen (valge)]] - [[Rosenbach (aadlisuguvõsa)|Rosenbach]] - [[Rosenberg]] - [[Rosenkampff]] - [[Rosentahl]] - [[Roth (aadlisuguvõsa)|Roth]] - [[Rothkirch]] - [[Rubusch]] - [[Ruckteschell]] - [[Ruden]] - [[Rumjantsev-Zadunaiski]] - [[Rummel]] - [[Rump]] - [[Rungen]] - [[Römlingen]] - [[Rücker]] - [[Rüdiger]] == S == [[Saenger]] - [[Sail]] - [[Saltza]] - [[Samson-Himmelstjerna]] - [[Saß]] - [[Sayn-Wittgenstein]] - [[Schoultz]] - [[Schaffhausen]] - [[Scharenberg]] gen. Schorlemer - [[Scheinvogel]] - [[Schelking]] - [[Schenking]] - [[Scheurmann]] - [[Schierstedt]] - [[Schilling]] - [[Schlippenbach]] - [[Schmidt (aadlisuguvõsa)|Schmidt]] - [[Schmidt der Launitz]] - [[Schmysingk]] gen. Korff - [[Scholtz]] - [[Schonert]] - [[Schoultz von Ascheraden]] - [[Schrader]] - [[Schreiter von Schreitterfeld]] - [[Schroeder]] - [[Schroeders]] - [[Schröder]] a. d. H. Aahaken - [[Schubert (aadlisuguvõsa)|Schubert]] - [[Schulmann]] - [[Schulte]] - [[Schultz]] - [[Schultzen]] - [[Schulz]] - [[Schütz]] || [[Schwaben]] - [[Schwanenberg]] - [[Schwartzhoff]] - [[Schwebs]] - [[Schwengelm]] - [[Schwerin]] - [[Scwengelm]] - [[Seefeld]] - [[Sege von Laurenberg]] - [[Seidlitz]] - [[Sengbusch]] - [[Seßwegen]] gen. Güldenbogen || [[Sievers]] - [[Silberarm]] - [[Silfverharnisk]] - [[Simpson]] - [[Sivers]] - [[Skogh]] - [[Smitten]] - [[Solms-Wildenfels-Sachsenfeld]] - [[Sommer]] - [[Spalchhaber]] - [[Speranski]] - [[Spiridov]] - [[Staal]] - [[Stackelberg]] - [[Staden (aadlisuguvõsa)|Staden]] - [[Stael von Holstein]] - [[Stahrenschild]] - [[Stanecke]] - [[Stauden]] - [[Stein]] - [[Steinheil]] - [[Steinrath]] - [[Stempel]] - [[Stenbock]] - [[Sternfeld]] - [[Sternstrahl]] - [[Stichhorst]] - [[Stieglitz]] - [[Stiernhjelm]] - [[Stiernschantz]] - [[Straelborn]] - [[Strandmann]] - [[Streithorst]] - [[Stroganov]] - [[Strohkirch]] - [[Stromberg]] - [[Stromburg]] gen. Stromberg - [[Strukow]] - [[Stryk]] - [[Suvorov|Suvorov-Rõmnikski Italiiski]] - [[Syberg zu Wischling]] - [[Szeliga-Mierzejewski]] == Š == [[Šafirov]] - [[Šahhovskoi-Glebov-Strešnev]] - [[Šerebtsov]] - [[Šeremetjev]] - [[Šuvalov]] == Z == [[Zeddelmann]] - [[Zoeckell]] - [[Zoege von Manteuffel]] - [[Zoritš]] - [[Zubov]] - [[zum Berge]] - [[zur Mühlen]] == Ž == [[Žukovski]] == T == [[Taube]] - [[Taubert]] - [[Teyls]] - [[Thielau]] - [[Thor-Haken]] - [[Tideböhl]] - [[Tiedewitz]] - [[Tiesenhausen]] - [[Timroth]] - [[Tinnen]] - [[Tippelskirch]] - [[Tobien]] - [[Toick]] gen. Engel - [[Toll (aadlisuguvõsa)|Toll]] - [[Torck]] - [[Torklus]] - [[Tornow]] - [[Totleben]] - [[Trankwitz]] - [[Transehe-Roseneck]] - [[Traubenberg]] - [[Treyden]] - [[Tritthof]] - [[Trompowski]] - [[Troštšinski]] - [[Trotta]] gen. Treyden - [[Trubetskoi]] - [[Tryzna]] gen. Karp - [[Tšernõšov]] - [[Tšitšerin]] - [[Tšoglokov]] - [[Tunzelmann]] - [[Tödwen]] - [[Tyszkiewicz]] == U == [[Uexküll]] - [[Ulrich (aadlisuguvõsa)|Ulrich]] - [[Ulrichen]] - [[Ungern-Sternberg]] == V == [[Valujev]] - [[Vassiltšikov]] - [[Vegesack]] - [[Veh]] - [[Vietinghoff]] - [[Vjasmitinov]] - [[Vjazemski]] - [[Vogdt]] - [[Volkonski]] - [[Vorontsov]] == W == [[Wachten]] - [[Wachtmeister]] - [[Wagner]] [[Wahl]] - [[Wahlen]] - [[Walden (aadlisuguvõsa)|Walden]] - [[Walther]] - [[Wangersheim]] - [[Warden]] - [[Wardenburg]] - [[Wartmann]] - [[Wassermann]] - [[Waßmann]] - [[Weiß]] - [[Wenden (aadlisuguvõsa)|Wenden]] - [[Wendrich]] - [[Wenge]] gen. Lambsdorff - [[Wessel]] - [[Wettberg]] - [[Wetter-Rosenthal]] - [[Weymarn]] - [[Wiedau]] - [[Wilcken]] - [[Wildemann]] - [[Wistinghausen]] - [[Witte von Wittenheim]] - [[Witten (aadlisuguvõsa)|Witten]] - [[Wolff]] - [[Wolffeldt]] - [[Wolffenschild]] - [[Wolfframsdorff]] - [[Wolski]] - [[Wrangell]] - [[Wrede]] - [[Wrisberg]] - [[Wrschowetz-Sekerka]] - [[Wulf]] - [[Wulfsdorff]] |} }} --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. aprill 2019, kell 11:35 (EEST) tirq40sl653u3pjjzbmco1p4zt768m5 Eesti Tööerakond 0 15654 6183332 6181680 2022-08-25T17:08:31Z AstroTasku 123864 wikitext text/x-wiki {{Partei| partei_nimi = Eesti Tööerakond (ETE)| partei_nimi_keeles = | partei_logo = | color_code = | partei_staatus = | esimees = [[Jüri Vilms]]<br>[[Otto Strandman]]<br>[[Ants Piip]]<br>[[Juhan Kukk]]<br>[[Theodor Pool]]<br>[[Julius Seljamaa]]| Eurparlament = | ajaleht = | colorcode = red | koalitsioon = | ideoloogia = [[sotsiaalliberalism]] | kodulehekülg = | asutamine = [[1917]], liitumine 1932| peakorter = }} '''Eesti Tööerakond''' oli [[1917]]. aastal moodustatud [[Sotsiaalliberalism|sotsiaalliberalistlik]] erakond. ==Partei moodustamine== Partei moodustati 1917. aastal [[Eesti Radikaalsotsialistlik Partei]] ja Peterburi eesti radikaalide poolt ning jätkas oma tegevust ka iseseisvunud Eestis, [[1932]]. aasta jaanuaris ühines Eesti Tööerakond [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonna]] ja [[Kristlik Rahvaerakond|Kristliku Rahvaerakonnaga]] ühtseks [[Rahvuslik Keskerakond|Rahvuslikuks Keskerakonnaks]]. [[Pilt:Saadik Julius Seljamaa, ERM Fk 2731-1354.jpg|pisi|Julius Seljamaa]] Oma iseseisva tegutsemise perioodil oli Tööerakond [[Eesti]] poliitikas üks aktiivsemaid. Ta toetas [[demokraatia|demokraatlikku]] riigikorda. Tööerakonna põhimõtted määrati kindlaks nende 1917. aastal avaldatud erakonna eeskavas. 1917. aasta 30. septembril (13. oktoobril [[ukj]]) toimunud Eesti Tööerakonna I kongressil ei toetanud Tööerakond [[Petrograd]]is toimunud bolševike [[oktoobrirevolutsioon|riigipööret]], toetades [[Asutav Kogu|Asutavat Kogu]], kuid positsioneerisid end vasaktsentristlikul positsioonil: {{tsitaat|Eesti tööerakonna osa määrab praegusel ajal iseenesest kindlalt ära, tal tuleb ühelt poolt vastu seista enamlaste katsetele, mis rahvavalitsuse võidulepääsemist püüavad takistada, teiselt poolt aga valvel seista, et teine äärmus, meie parempoolsed rühmad meie elukorda ainult varandusliste kihtide majandusliste huvide kohaselt korraldama ei saaks hakata.|<ref>[[Uus Päevaleht]], [https://sites.google.com/site/uusaeg/t%C3%B6%C3%B6erakond1917 13. detsember 1917, nr 780, lk.3]</ref>|}} {{tsitaat|Eesti Tööerakond tunnistab, et kõige demokraatilisema valitsusõiguse põhjal valitud [[Asutav Kogu|Eesti asutav kogu]], missugune selle enamus ka ei seaks, kõige õiglasem ja selgem rahva tahtmise arvestaja on ja sellepärast temal ka täieline võim ja iseseisvus peab olema||}} {{tsitaat|Seni pidas Eesti tööerakonna programm Eestile kõige kohasemaks autonoomiat föderatiivsel alusel muu Venemaaga, seejuures silmas pidades meie majanduslisi huvisid, riigikaitset jne. Kuid viimasel ajal on olud Venemaal sedavõrd muutunud, et see nõudmine mitte enam küllalt kohane pole. Nimelt tähendati konverentsil võimaluse peale, et mitmed rahvad, muu seas ka Ukraina Venemaast täieste lahku võivad lüüa, ja siis ei suudaks järelejääjad väikerahvad Venemaaga föderatsioonis olles Suur-Vene rahvusele selleks enam küllalt tugevat vastukaalu pakkuda, nagu see nende rahvusliste huvide kaitseks tarvilik. Sellepärast tuleb meil Venemaa föderatsiooni kõrval ühtlasi ka teisi võimalusi kaalumise alla võtta, mis meie maa ja rahva huvisid paremine suudaksid kindlustada. Niisugustest võimalustest leidsid mitmed konverentsi liikmed kõige kohasema olevat selle, kui Eestist erapooletu iseseisev vabariik luuakse, kelle iseseisvus ja huvid kõigi suurriikide kaitse all seisavad.||}} Tööerakonna liidriks oli erakonna tegevuse alguses [[Jüri Vilms]], kuid pärast tema hukkumist olid hiljem partei liidriteks [[Otto Strandman]], [[Ants Piip]], [[Juhan Kukk]], [[Theodor Pool]] ja [[Julius Seljamaa]]. ==Eesti Tööerakond Ülevenemaalises Asutavas Kogus== Eesti Tööerakonna saadikud osalesid 1917. aasta [[Ülevenemaaline Asutav Kogu#Valimisnimekirjad Eestis|Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel]] ning partei saadikud Jüri Vilms ja [[Julius Seljamaa]] valiti [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] saadikuiks. 1917. aasta detsembri lõpus muutus esseeride seisukoht ning eesmärgiks seati Eesti Töövabariik, mis siiski tähendas põhimõtteliselt iseseisvat demokraatlikku Eestit. Oma märgukirjas pöördusid esseerid [[Nõukogude Venemaa]] valitsuse ja [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] poole ning taotlesid Eesti kuulutamist iseseisvaks töövabariigiks. Esialgu oli Tööerakond poliitilisel skalaal [[vasakpoolsus|vasak]]tsentristlik ja mõõdukalt sotsialistlik, seejärel arenes [[tsentrism|tsentrumi]] suunas ja kaotas sellega ka liikmeid<ref>[http://www.sotsdem.ee/index.php?module=Public&action=Show&a=100040 Eesti sotsiaaldemokraatia ajaloost]</ref>, 1925. aastal eraldus [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] ning 1932. aastal liitus Eesti Rahvuslikuks Keskerakonnaks. ==Eesti Tööerakond Eesti Asutavas Kogus== [[Asutava Kogu valimised|Asutava Kogu valimistel]] 1919. aastal valiti ETE nimekirjast Asutvasse Kogusse: [[Julius Seljamaa]], [[Lui Olesk]], [[Otto Strandmann]], [[Aleksander Veiler]], [[Johannes Kukk]], [[Ants Piip]], [[Tõnis Kalbus]], [[Konstantin Konik]], [[Peet Johanson]], [[Kaarel Baars]], [[Johannes Päts]], [[Theodor Pool]], [[Timoteus Grünthal]], [[Aleksander Veiderman]], [[Ado Anderkopp]], [[August Arras]], [[Arnold Schulbach]], [[Voldemar Pats]], [[Eduard Säkk]], [[Jaan Mets]], [[Karl Saar (Eesti Tööerakond)|Karl Saar]], [[Johannes Lehtman]], [[Aleksander Velvelt]], [[Johannes Zimmermann]], [[Nikolai Talts]], [[Mihkel Juhkam]], [[Christoph Peiker]], [[Viktor Tarmas|Viktor Tomberg]], [[Tõnu Loik]], [[Mihkel Varrik]], [[Jakob Sõnajalg]], [[Anna Tellmann]], [[Peeter Ruubel (advokaat)|Peeter Ruubel]], [[Hans Orav]], [[Theodor Käärik]], [[Eduard Kansman]], [[Ferdinand Peterson]], [[Madis Käbin]]. [[1919]]. aasta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimistel saavutas Eesti Tööerakond [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatide]] järel suuruselt teise häälte arvu. [[Otto Strandmani esimene valitsus|Esimese valitsuse moodustas]] tööerakondlane [[Otto Strandman]]. ==ETE Asutavas Kogus ja Riigikogus== {| class="wikitable" |- class="hintergrundfarbe6" ! Valimised&nbsp;&nbsp;&nbsp; ! Esindusorgan&nbsp;&nbsp;&nbsp; ! Protsentuaalne esindatus&nbsp;&nbsp;&nbsp; ! Esinduskogu koosseis<br><small>(Asutav Kogu=120 saadikut)<br>(Riigikogu=100 saadikut)</small>&nbsp;&nbsp;&nbsp; |- | [[Asutava Kogu valimised|1919]] | [[Asutav Kogu]] | | 30 |- class="hintergrundfarbe5" | [[I Riigikogu valimised|1920]] | [[I Riigikogu]] | 21,0% | 22 |- | [[II Riigikogu valimised|1923]] | [[II Riigikogu]] | 11,2% | 12 |- class="hintergrundfarbe5" | [[III Riigikogu valimised|1926]] | [[III Riigikogu]] | 12,4% | 12 |- | [[IV Riigikogu valimised|1929]] | [[IV Riigikogu]] | 10,2% | 10 |} Enne 1932. aasta [[V Riigikogu valimised|V Riigikogu valimisi]] liitusid [[Kristlik Rahvaerakond]], Tööerakond ja [[Majaomanike ühendus]] [[Rahvuslik Keskerakond|Eesti Rahvuslikuks Keskerakonnaks]], mis ühenderakonnana sai 110,662 häält, mis oli 22,1% häältest ja andis RKE 23 kohta [[V Riigikogu]]s. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti Tööerakond| ]] [[Kategooria:Eesti endised erakonnad|Tööerakond]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatia]] ity2i2n70h3bh2quzwhv4lkbvmihq1q Arutelu:Eesti keel 1 16304 6183239 6177271 2022-08-25T12:48:09Z Morel 26171 wikitext text/x-wiki {{Vikiprojekti teade|Eesti}} Võru ja setu keelt nimetab EE 12. köide Võru ja Setu murdeks. Eraldi on juttu Võru ehk võro ehk võro-seto kirjakeelest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17:57, 13 Dec 2004 (UTC) :Üldine, konkreetset juhtumit mitte puudutav küsimus: kas ühel keelel saab olla mitu kirjakeelt? - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 18:19, 13 Dec 2004 (UTC) :: Norra keelel ju on Bokmål ja Nynorsk. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 18:23, 13 Dec 2004 (UTC) ::: Ka eesti keelel olid ju lõunaeesti ja põhjaeesti kirjakeel. Arvan ka, et näiteks astuuria keel on lihtsalt üks teine hispaania keele kirjakeel kastiilia kirjakeele kõrval ja mitte omaette keel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18:58, 13 Dec 2004 (UTC) ::Jaapani keelel on kolm kirjakeelt: hiragana, katagana ja kanji. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 10:11, 16 Mar 2005 (UTC) ::: oh küll Taivu on tark. naera või ribadeks. eesti keelel oli kah kaks kirjakeelt: gooti kiri ja ladina kiri. ex ju! --[[Eri:Kaastöö/82.131.21.82|82.131.21.82]] 28. aprill 2010, kell 11:39 (EEST) ::::Gooti kiri on osa ladina kirjast, nii et see on seesama kiri. Sa mõtlesid vist umbes seda, et paljudel Nõukogude Liidu rahvastel oli kaks kirjakeelt: aastani 1938 ladina kirja põhjal ja pärast kirillitsa põhjal. Nii on. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 29. aprill 2010, kell 20:18 (EEST) ---- Ma pole nõus, et č on eesti tähestiku täht. See tähendaks ju, et Čapek on tähestikus tagapool Chicagost. Tahan č maha võtta. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 10:11, 16 Mar 2005 (UTC) ---- Võtsin selle välja, sest see pole tõsi: ''Keele lähimad sugulased [[Euroopa]]s on [[soome keel|soome]] ja [[ungari keel|ungari]] keel. Eesti keele lähim sugulaskeel on vadja keel. Miks see on koos mõne teise keelega välja jäänud? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. jaanuar 2006, kell 17.09 (UTC) ---- Jutt pikkusastmetest ei ole korrektne. Mõeldud on pikkusastmete fonoloogilist eristamist, aga seegi on vaieldav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. jaanuar 2006, kell 17.12 (UTC) : Kui erinev pikkusaste annab kahele sõnale erineva tähenduse, siis need moodustavad [[:en:minimal pair|minimaalse paari]] ja on seega fonoloogiliselt erinevad. Mis täpselt on vaieldav? [[Kasutaja:Peep|Peep]] 14. jaanuar 2006, kell 18.48 (UTC) :: Vaieldav (õigemini vist ümber lükatud) on see, et fonoloogiline eristus põhineb häälikute kolmel pikkusastmel. Ma ei oska peast täpselt öelda, aga minu meelest räägitakse nüüd erinevatest aktsentidest või muust taolisest. Välteerinevused ei ole ühe silbi raamides tajutavad, vaid nende tajumine eeldab mitme silbi võrdlust. Ühesilbilises sõnas eristatakse fonoloogiliselt küll pikki ja lühikesi häälikuid, kuid mitte kolme väldet. Välde oleneb silpide pikkuse proprtsioonidest ja toonimustrist. Välted ei kuulu häälikufonoloogiasse. Artiklis olev väide on minu meelest pehmendav formuleering teesist, nagu oleks eesti keeles unikaalne ternaarne (kolmeliikmeline) fonoloogiline opositsioon häälikupikkuste vahel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. jaanuar 2006, kell 02.29 (UTC) :: Seda ei ole muudetud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 15:00 (EEST) ---- ''laiemalt Euroopa riikide keeltest soome-ugri keeled [[soome keel|soome]] ja [[ungari keel|ungari]] keel. : Jätsin selle välja. Soome keel koos teiste läänemeresoome keeltega kuulub lähedaste sugulaskeelte hulka, aga soome keele eraldi väljatoomine pole põhjendatud. Ungari keel on soome-ugri keeltest vaata et kõige kaugem sugulaskeel. Kõiki soome-ugri keeli saab nimetada Euroopa riikide keelteks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. jaanuar 2006, kell 02.34 (UTC) ---- Las olla eraldi artiklid [[Lõunaeesti murded]] ja [[Lõunaeesti keel]], [[Võru keel]] ja [[Võru murre]] jne. Mõisted on ju erinevad. Kuidas materjali jaotada, eks see päras paistab. Ja kui hiljem tahetakse ühendada, saab seda teha ümbersuunamise teel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. september 2006, kell 02:31 (UTC) ---- Peale "Eesti keele käsiraamatu" peaks vaatama ka teisi allikaid. Eesti tähestiku juurde kuulub ka see, kuidas võõrnimesid ja võõrkeelseid väljendeid eestikeelsetes tekstides tähestikuliselt järjestatakse. On tähtis, millised võõrtähed loetakse omaette tähtedeks ning paigutatakse tähestikku, milliseid mitte. "Eesti keele käsiraamat" ignoreerib seda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. september 2006, kell 11:20 (UTC) : Siin on link Eesti keele käsiraamatule. Sellepärast juhindun sellest allikast. Kui Sul on pakkuda mõnd teist autoriteetset allikat, siis tee seda. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 2. september 2006, kell 11:34 (UTC) :: Veebist selliseid allikaid nähtavasti rohkem ei leia. Tuleb raamatutest otsida. Ka ENE 1. väljaandes on samasugune kontseptsioon nagu "Eesti keele käsiraamatus". Aga ma mäletan, et olen kuskil näinud selliseid eesti tähestikke, kus võõrtähed on sulgudes ning tähtede arv on 33. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. september 2006, kell 12:08 (UTC) Gooti kirjas kasutatakse eesti keeles '''v'''-tähe asemel '''w'''-d, lisaks veel lühikese '''s'''-i kõrval pikka '''s'''-i [[en:Long s]]. Pika s-i kohta tuleks kindlasti teha eraldi artikkel. : See kuulub minu meelest kirjaviisi erinevuse juurde. Fraktuurkirjas oli v-täht täiesti olemas, aga seda lihtsalt ei kasutatud. Kas mitte w-tähte ei kasutatud algul ka antiikvas? Varasematest kirjaviisidest tuleks minu meelest eraldi räääkida. Tänapäeva eesti tähestik tuleks neist eraldi hoida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. september 2006, kell 12:42 (UTC) :: Saksa keeles hääldatakse teatavasti v f-na (fau). Kuna eesti keeles f-häälikut ei ole, siis seda eesti tähestikus saksa keele mõjul ei kasutatud (on ebaõiga kirjutada E. V. EW-na - vastasel korral peaks sõna Vabariik hääldama Fabariik). ::: Jah, ''w'' kasutamise ja ''v'' mittekasutamise motiivid on ilmsed. Aga kuidas tuleb sulgudes olev järeldus, sellest ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. september 2006, kell 13:18 (UTC) ::::V ja W eristamine pärineb saksa keelest ja saksamõjulisest vanemast eesti keelest. Järelikult, kui nii püüdlikult v-d ja w-d eristatakse, tuleks eristada ka nende kahe tähe saksakeelset hääldust. Ma usun, et w varasem kasutamine eesti antiikvas on tingitud inertsist ja ebateadlikkusest. Kui õigesti mäletan, oli Jakob Hurt see mees, kes pani ette eesti keeles kasutusele võtta antiikva ja v (Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamatus). ::::: V-d ja W-d lihtsalt eristatakse [[ladina kiri|ladina kirja]] tänapäevases variandis, ja mitte ainult saksa keeles. Arvan, et w kasutamine antiikvas oli igati loomulik, sest sama tähte kasutati sama hääliku märkimiseks ka fraktuurkirjas. W asendamine V-ga ei tulenenud otseselt antiikva kasutuselevõtust, vaid see oli omaette kirjaviisiuuendus. Praegu võimaldab toimunud kirjaviisi muutus mõningaid uusi tähendusi ("Eesti Wabariik", "erinewus"). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. september 2006, kell 14:41 (UTC) Tere, austatud seltskond! Toon siin ühe tsitaadi: "Ladina alustähestikku eesti keele vajaduste järgi kohandades on saadud '''eesti tähestik''' Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü Nende tähtedega saab kirjutada nii oma- kui ka võõrsõnu. <...> Võõrnimede ja võõrkeelsete sõnade kirjutamiseks on lisaks tarvis võõrtähti, millest meil on harilikumad Cc Čč Qq Ww Xx Yy." (''Eesti keele käsiraamat (kolmas, täiendatud trükk). Koostajad: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. Eesti Keele Sihtasutus 2007, Tallinn'') See on siis 2007. aasta väljaanne, küll aga ma kahjuks ei saa seda varasema trükiga võrrelda. Seal raamatus oligi rasvase kirjaga rõhutatud, et see on siis eesti tähestik. Tahaksin nüüd paluda teid, eesti Vikipeedia kodanikud, et te arutleksite omavahel ning otsustaksite, kumb nendest kõikidest eesti tähestiku variantidest on ikka õige. See on ju päris oluline teema ega ma ise pole eesti keele kõneleja, kuid tahaksin ka ukraina Vikipeediasse õige variandi panna. Oleksin teile väga tänulik. --[http://uk.wikipedia.org/wiki/Користувач:Anastassia Anastassia] : Nii palju kui mina aru saan, on väljend "eesti tähestik" kahemõtteline. Selle all võidakse mõista nii tähestikulisel järjestamisel kasutatavat tähtede komplekti ja järjekorda kui ka eestikeelsetes sõnades (välja arvatud võõrnimetuletised) kasutatavate tähtede komplekti. Tegin artiklitesse täiendused. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. mai 2008, kell 01:09 (UTC) ---- Me kasutame nimekujusid "Pihkva oblast" ja "Petseri rajoon". kui tahta öelda venepäraselt, siis tuleks öelda "Pskovi oblast" ja "Petšorõ rajoon". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. november 2006, kell 14:51 (UTC) ---- ''Eesti keelt räägib [[emakeel]]ena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab [[Eesti]]s, kus see on [[riigikeel]]. : See oli varasem redaktsioon. Ma ei tea, kas uued andmed on õiged. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. aprill 2007, kell 19:31 (UTC) :: Ka praegu on selline versioon. Vahepeal oli küll teisiti, aga ma lugesin need parandused ilmseks eksitamiseks ja valeks. [[Kasutaja:Valju|Valju]] 27. aprill 2007, kell 19:41 (UTC) ---- Viimati lisatud välislingid arvutikeele kohta on minu meelest liiga spetsiifilised. Tõsi küll, paremat kohta neil nähtavasti praegu ei ole. Muide, sealsed argumendid on õigustuseks ka eestikeelsele Vikipeediale. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. oktoober 2007, kell 06:59 (UTC) ==Rat== I am English from Britain. My parents have recently returned from Tallinn and brought with them a silver ornament of a [[Rott]], laughing, with a round belly. They believe it is symbolic only to Tallinn as they were sold a lot in Tallin. What is this symbol? [[Eri:Contributions/77.96.24.33|77.96.24.33]] 13. jaanuar 2009, kell 21:24 (UTC) I have no idea.--[[Kasutaja:Mutianpu|Mutianpu]] 22. juuli 2009, kell 05:48 (UTC) == Eesti keel kasutab ladina kirja ja ladina tähestikku == Mis mõttes?--[[Kasutaja:Mutianpu|Mutianpu]] 22. juuli 2009, kell 05:47 (UTC) : Tegin selgemaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22. juuli 2009, kell 07:01 (UTC) Kust saaks teada, kuidas sai just põhja-eesti keel 19. sajandi lõpus ametlikuks kirjakeeleks? Kas kuidagi ise järk-järgult või hoobilt mõne pädeva kogu otsusega? Olen kuulnud midagi hääletamisest, aga see võib kuulujutt olla. Kirill vastab Oopile: XVIII saj. olid põhjaeesti ja lõunaeesti keel enam-vähem võrdses seisus. XIX saj. oli põhjaeesti keel kirjakeeleks tõusnud ja lõunaeesti keel kohalikuks "matsimurdeks" taandunud. XX saj. lõpus alustas lõunaeesti keel vastupealetungi, mis kestab tänaseni. Nagu varem, nõnda ka praegu oleneb ühe või teise keele edukus selle "väejuhtide" ehk saksa pastorite, ärkamisaja haritlaste, riikliku teadusbürokraatia ning rahvusliku vastupanu agarusest. Kuna Oop pole ainus, siis täiendasin ka artiklit. Töö käigus jäin suisa hingetuks - keegi tark oli sinna pistnud, et eestlaste keelelise kirevuse oli põhjustanud sunnismaisus. Tule Jumal appi, kust küll see lause välja ilmus? Haiseb vängelt marksismi-leninismi järele. Kõrvaldasin tobeduse, sest lõunaeesti keel on osa ennemuistsest läänemeresoome keelest, mida kõneldi ka Kirde-Lätis ja Pihkva Emajõe(Velikaja) valgalas. Seda seika aga praegu vikisse panna ei anna algallikate hajususe tõttu. :Väljend "eestlaste keeleline kirevus" on kahtlane, sest mulle tundub, et eestlased ei olnud keeleliselt väga kirevad. Nähtavasti mõeldi selle lausega, et sunnismaisus soodustas paljude murrete ja murrakute tekkimist ja püsimist. Ja ma ei saa päris hästi aru, mis sul marksismi-leninismi vastu on, siia artiklisse see teema aga ei puutu. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 5. detsember 2011, kell 18:23 (EET) Kirill vastab Taivole: sunnismaisus nii väikesel maa-alal nagu Eesti puhtfüüsiliselt ei saanud häirida keelekontakte, läks hoopis vastupidi - kohalikud ennemuistsed dialektid hakkasid tasapisi omavahel kokku sulama. Sunnismaisuse lõik on kindlasti pärit 50-60ndaist, kui tuli öelda, et kirjakeel on hea, murded aga väga-väga paha. Need tegelinskid tapsid mulgi ja Tartu murde, õnneks õnnestus Võru keel kaheteistkümnendal tunnil päästa. Näide ajaloost: miks on meil nii palju kirjutatud al-Idrisist. Ikka seepärast, et tema udust qlwry mainiti 1154. Ei saanud mingi linnake ju "meie kodumaa pealinnast", mida mainiti 1147, ometigi vanem olla. 19.12.11. :Noh, õigupoolest ei olnud veel 1850. aasta paiku põhjaeesti keele positsioon sugugi nii tugev. Minu kunagine kysimus käis just toonase keelepoliitika yksikasjade kohta. Rahvasuu räägib nimelt, et yhes toonases komisjonis kasutatud hääletuseks ära hetke, kus yks asjaosaline hilines ja teine oli haige (või umbes nii). Mis selle folklooripala tegelik tagapõhi on, ei oska ytelda. - Mis puutub sunnismaisusse, siis teatud mõttes on selle mõju õige kyll. Marksismiga pole sel midagi pistmist. Lihtsalt igasugused liikumispiirangud piiravad keelekontakte, kitsendavad silmaringi ja tugevdavad piirkondlikku identiteeti. Polnuks pärisorjust, polnuks ka meie rahvusromantilistel etnograafidel ja murdeuurijatel võimalust ehitada kogu Eestit kattev systeem, mis kajastab "õiget" ja "puhast" eesti keelt ja kultuuri myytilisest ajast, mil iga kihelkonna eluolu teistest selgelt erines. Niisugust puhast tõugu killukestest koosnevat keelt ja kultuuri pole muidugi kunagi olnud, ent kultuuriline ja keeleline fragmentaarsus oli 19. sajandi alguse Eestis kyll märksa suurem kui näiteks toonasel Prantsusmaal, kus nii pisikestel yksustel kui Eesti kihelkonnad polnud oma eripärastest rahvarõivastest juttugi. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 20. detsember 2011, kell 03:00 (EET) : neid sunnismaisuse ning põhjaeesti/lõunaeesti suhtete väiteid tuleks minu meelest kindlasti kuidagi viidata, kuna tegu on vaidlusaluste kysimustega. põhjaeesti/lõunaeesti suhetest 19. aastasajal on minu teada kirjutanud korralikult ja tasakaalukalt [[Heli Laanekask]], kuid mul pole yhtegi tema kirjatykki käepärast. tal on muu hulgas statistikat avaldatud raamatute arvu kohta. : samas ei pea ma õigeks seda, et mõni teooria kajastamata jääb puhtalt sellepärast, et see lähtub kellegi arvates marksistlikust, ajaloolis-geograafilisest, strukturalistlikust, kognitivistlikust, natsionalistlikust vms ideoloogiast. eesti keele uurimise ajaloos on need kõik olulised koolkonnad. Vikipeedia ei võta seisukohta, et yks teooria on õige või vale, vaid peaks allikatele viitama. : sunnismaisus kui kihelkondlike keelekujude kirevuse alus tundub täitsa mõjukas teooria olevat olnud. tuleks viidata, kes on sellest kirjutanud. samuti tuleks artiklis mainida ja viidata seisukohta, et kirjakeel on hea ja murded halvad, ning kirjeldada, millal ja millistest allikatest see laiali läks. mõjukas on see seisukoht siiani ning just seetõttu võiks Vikipeedia seletada selle seisukoha tagamaid. mõnda 1950.–1960. aastate allikat võiks tsiteerida. -- [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 20. detsember 2011, kell 10:04 (EET) ---- ''Põhja-Lõuna keelesõda'' tundub mulle natuke liiga ränk alapealkiri. Meenutab "lahinguid" spordiuudistes, aga siia ei näi sobivat. V-o siis ''keelevaidlus''? --[[Kasutaja:Morel|Morel]] 21. detsember 2011, kell 14:17 (EET) ---- Muidugi võib kirjutada ka"võitlus", "vastuseis", "kaikavedu" vms. Kes leiab parema vaste, parandagu pealkiri ära, peaasi, et see mingi kantseliit ei oleks. Ja paar sõna möödunud sajandi keeleideoloogiast. Näit ENEs on kirjas, et feodaalse sunnismaisuse mõjul eristusid murded ligi 100 kihelkonnamurrakuks. XIX algas vastupidine areng - murrete ühtlustumine. Feodaalne sunnismaisus ei saanud mitte kuidagi eristumist tagant kihutada. Tegemist polnud ju isoleeritud keelesaartega (nagu Okeaanias, kus algselt ühe keelega rahvas üle Vaikse ookeani laiali pudenes või Uus-Gineas, kus keelekontaktid olid mägedega piiratud). 700aastane orjaöö on emotsionaalne kujund, millel tegelikkusega väga vähe pistmist. Oma majapidamisega oli kinnisseoses vaid osa talupoegkonnast, pealegi keerasid vilgas sisekaubandus ja ka korduvad sõjad, taudid ja muu sarnane kogu suhtelise isoleerituse pea peale, miksides elanikkonda nii maakondade kui kogu Eesti ulatuses. Seega sunnismaisus iseenesest ei saanud mitte kuidagi murdeid-murrakuid tekitada (ehk vaid mingil määral konserveerida, seda küll) ning oma sisult vildakat ja reaalselt võimatut värki pole vähimatki mõtet XXI sajandil edasi künda, see vaid eksitaks inimesi. Kirill 22.12.11. : kogu see argumentatsioon on väga tore. ainuke probleem on selles, et sunnismaisust ja murdekirevust siduv ENE on enam-vähem autoriteetne allikas (vastavaid artikleid kirjutasid ju tunnustatud keeleteadlased), aga vastupidisele seisukohale sul võrreldavalt autoriteetset viidet pole. minu meelest võiks Vikipeedia artiklist nähtuda, et 1) kõik sellised väited põhjuste kohta on hypoteetilised; 2) kõik teadlaste tunnustatud autoriteetsed hypoteesid peaksid kirjas olema; 3) iga väide peab olema viidatud. : näiteks Tiit-Rein Viitso aastakymnetagune yldine jutt läänemeresoome peamurrete kohta oli vist selline, et peamurrete väljakujunemise (eesti murretest vist lõunaeesti, põhjaeesti, kirdemurre, rannikumurre, idamurre) ja eristumise aeg võis olla arvatust pikem ''vist'' tuhande aasta jagu. aga kas see jutt puudutas ka murrakuid, ei mäleta ega oska öelda. tema Keele & Kirjanduse artikli asja kohta võiks igatahes välja otsida ja refereerida. [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 22. detsember 2011, kell 13:05 (EET) ---- ENE osas olen nõus, kuid seda tuleks kirja panna kui ENEs avaldatud kokkuvõtet tollastest seisukohtadest, mitte aga Viki artikli sissejuhatuses(see, ms sissejuhatuses kirjas, tundub aksioomina). Nt: XX sajandi teisel poolel arvati, et feodaalne sunnismaisus etc etc ENEle peale Kalevi Wiigi ja Ago Künnapi metoodika (kontaktid, konvergents, lingua franca jms) kedagi vastu panna pole. Sellele, et sunnismaisus soodustas murrete teket, ei oska vist ükski normaalne inimene vastu vaielda. See on umbes sama, kui vaielda inimesega, kes väidab, et Maa on lapik. Lapik ja kogu lugu! Asi pole seda väärt, et siinkohas edasi vaielda. Meil on niigi üleliia palju kõiksugu mütoloogiat nii ENEs, EEs, teatmikes, kooliõpikuis jne. Taevas hoidku, et see värk veel Vikisse pääseks. kirill V-o siis "keelekonflikt"? --[[Kasutaja:Morel|Morel]] 22. detsember 2011, kell 15:04 Lp koolivend, ärme ehk kasutame siin võõrsõnu. Pakun välja "vastasseis", kuigi see on tuimavõitu. On ju meil tegemist ikkagi kahe tärkava rahvuskeele kokkupõrkega, milles üks teise koos kõnelejate eneseteadvusega nahka pistis. kirill :Eks neid seisukohti on olnud mitut laadi. Terviklikkuse huvides vääriksid isegi Karl August Hermanni omad refereerimist (samas kui Edgar V. Saksa hypoteesid kuuluvad pigem tema enda artiklisse, mitte keele ylevaatesse; umbes nii need piirid jooksevad). Aga termini, mida rivaliteedi kohta kasutada, võiks võtta mõnest eesti kirjakeele ajaloost. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 22. detsember 2011, kell 22:35 (EET) ---- Sõnavarast ja laensõnadest võiks ka midagi kirjutada. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 28. aprill 2012, kell 15:37 (EEST) : Kirjuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. aprill 2012, kell 22:13 (EEST) ---- ''Tiit Hennoste on välja toonud, et eesti keel on neti- ja kõnekeele tasemel mõlemad väga kirjakeelsed[6]. : See on minu meelest liiga juhuslik ja ebamäärase tähendusega, et seda sel moel esitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. märts 2014, kell 09:07 (EEST) ==Puuduolevad artiklid== Norra vikis (nnwiki) on järgmised artiklid, jätan maha lingid, mis peaksid tulevikus ka siin artiklis olema: [[Eesti keele fonoloogia]] ([[Eesti fonoloogia]]) ([[:nn:Estisk fonologi]]); [[Eesti keele morfoloogia]] ([[Eesti morfoloogia]]) ([[:nn:Estisk morfologi]]); [[Eesti keele süntaks]] ([[Eesti süntaks]]) ([[:nn:Estisk syntaks]])--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 29. august 2014, kell 19:49 (EEST) ---- "Võrukeelseid lapsi narriti koolides veel 1970. aastail." Võis ju muidugi ka seda esineda, kuid ma ei usu, et see oleks olnud üldine. 1970. aastatel oli mitmel pool ajaloolisel Võrumaal tavaline, et vahetunni ajal rääkisid õpilased omavahel võru keeles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 8. september 2016, kell 09:38 (EEST) :Kui kõik lapsed olid võrukeelsed, kes siis oleks narrinud? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. september 2016, kell 10:18 (EEST) == Materjali eemaldamine == Suur hulk materjali (murdenäited, tähestik jms) on [[Kasutaja:Milla Ülamere]] kustutanud. Seda annaks paremini korraldada, kustutada ei tohiks. --Metsavend 22. november 2019, kell 17:21 (EET) :Muudatused tühistada ja siis asjalikke parandusi sisse tagasi viia? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. november 2019, kell 18:23 (EET) ::Jah. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. november 2019, kell 10:17 (EET) :::{{Ping|Milla Ülamere}} Materjali eemaldamist vaadatakse Vikipeedias alati vägagi kahtlustavalt. Võib-olla oli see antud artiklis põhjendatud, aga esialgu tühistasin need kolm muudatust ning püüan lähiajal tehtu täpsemalt üle vaadata. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. november 2019, kell 02:19 (EET) ==Eestikeelse video allkiri== Kas pildiallkiri "Emakeelena eesti keelt kõnelev inimene" peab olema mingi nali? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 19. september 2021, kell 22:09 (EEST) :Miks nali? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. september 2021, kell 11:04 (EEST) :Kahjuks pole sellised kohutavad asjad enam naljad. Tegemist on ideoloogiaga. Mõned kutsuvad seda neomarksismiks. See on tegelikult "vana hea" kurjuse "solve et coagula". Vana hävitatakse/lahustatakse ning asemele tehakse uued grupid. Sõna "eestlane" tundub keeleteaduses olevat põlu all. Uuema aja ideoloogid püüavad lisaks väita, et inimesel võib olla mitu emakeelt. Olen juba ise kohanud isikuid, kes õpivad oma "emakeelt" algtaseme kursusel. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 07:05 (EEST) ::Ei saa aru, mis selles, et inimesel mitu emakeelt on, võimatut või ideoloogilist on? Kui vanemad on eri rahvusest ja kummalgi on oma emakeel, siis on ju normaalne, et laps omandab mõlemad emakeele tasemel. Või tahab Piret väita, et heterovanemate puhul on teine siis isakeel? ::Näiteks kasvõi kogemus oma elust: minu ühe lähedase sõbra isa on eestlane, ema venelanna. Kodus räägiti üldiselt eesti keelt, ema aga rääkis lapsega sageli ka oma emakeeles. Sõber räägib lapsest saadik perfektselt mõlemat. Vaevalt see eri emakeelega vanematega peredes ainus juhtum on. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 07:54 (EEST) :::Perfektselt keelte rääkimine ei tähenda, et tegemist oleks emakeeltega. Soovitan lugeda Alfred Koorti artiklit "Võõrkeel ja väikelaps" (raamatus "Inimese meetod"). :::Olen lugenud ka huvitavate kogemuste kohta narkoosiga. Narkoosi alla pandi (seoses operatsiooniga, mitte nalja pärast) üks isik, kes arvas päriselt, et tal on kaks emakeelt ning seetõttu ei soovinud haiglasse abiks tõlki. Haiglas teati neid asju paremini ning tõlki siiski soovitati. Isegi väga tungivalt. Patsient pidas olukorda solvavaks ning loobus tõlgist. Pärast piinles janus ja vaevades, sest personal teda ei mõistnud. Ta ütles, et enam ta tõlgist ei keeldu. Loobus ka "kahest emakeelest" ja/või kakskeelsusest. Kirjeldab end nüüd lihtsalt kui kahte keelt oskavat inimest. Üks keel on emakeel ja teine kõrgtasemel võõrkeel. Selles võõrkeeles lõpetas ta muide ülikooli. :::"Eesti keelt emakeelena kõnelev inimene" oleks minu kui eestlase jaoks solvang, sest selle jaoks on olemas parem definitsioon. Panin selle tagasi. Ei taha elada neomarksistlikus Eestis. Eestlane on ikkagi ainult eestlaste laps, kelle emakeel on eesti keel. Nii rangelt peab seda ka kirjeldama. :::Räägitakse, et Eesti Vikipeedia on roosa/punane. Hakkab tunduma, et jah. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 08:28 (EEST) :::::: "Eestlane on ikkagi ainult eestlaste laps, kelle emakeel on eesti keel." Ma ei ole kunagi kuulnud, et keegi oleks rahvust defineerinud. See ju tähendaks, et kui mul on mitte-eestlasest esivanem, siis ma ei saa eestlane olla. :::::: "Eestlane" ei olegi keeleteaduse mõiste, rahvus ei ole keeleteaduse uurimisobjekt ega olegi keeleteaduse pädevuses. :::::: Katsume siis kirjutada põhjaliku artikli [[emakeel]]est, siis saame targemaks. Mulle tundub, et see, kas inimesel saab olla kaht emakeelt, ei ole ainult faktiküsimus, vaid oleneb ka sellest, kuidas emakeelt defineeritakse. Tuleb ka arvestada, et mõistete puhul on tavaline asi, et on piiripealseid juhtumeid, kus pole selge, kas mõiste on rakendatav. Definitsioonid ei tööta kõikidel juhtudel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 12:26 (EEST) ::::: Vikipeedia ei ole sinine, punane ega erkoranž. Samuti ei ole Vikipeedia propaganda tegemise koht. Ei marksistliku ega konservatiivse. Samuti ei saa lähtuda Vikipeedia sellest, mis kedagi häirib või solvab - mõnda kristlast võib solvata, et siin räägitakse evolutsioonist; mõnda kurjategijat, et ta on siin Eesti kurjategijate loendis; mõnda luulude käes vaevlejat, et teda pole Rooma keisrite loendis ära toodud jne. Kui igast solvujast lähtuda, ei saakski Vikit teha. Vikipeedia on neutraalne ja lähtub faktidest. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 08:43 (EEST) :::::Väga hea. Fakt on see, et igal inimesel on üks emakeel. Samuti on fakt see, et teatavad määratlused on Eestis uhiuued (ehk kuskilt tulnud?). :::::Isegi N.Liidu sisepassis olin ma eestlane. Nüüd on see sõna millegipärast tabu või üritatakse seletada, et venelased on ka eestlased. Lugesin hiljuti Hornungi 1693. aastal trükitud eesti keele grammatikat. Ka tema räägib eestlastest. Mitte "eesti keelt emakeelena rääkivatest inimestest". :::::Kui Vikipeedia kasutab neomarksistlikke definitsioone, siis on tegemist roosa/punase paigaga, kuhu kõik teretulnud ei ole ning kus Eesti Vabariik ei ole enam rahvusriik. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 08:54 (EEST) :::::: Meil on artikkel [[Eestlased]] ja me märgime iga inimese artikli alguses tema rahvuse või etnilise, kui see on teada. Tõsi, mõnede arvates ei tohiks seda teha, kui inimene oma rahvust ei rõhuta. Mina ei ole sellega nõus. Oponendid väidavad, et see tähendaks rahvuse põhjendamatut rõhutamist. Minu meelest on see sama oluline kui sugu ja selle mainimine ei ole rõhutamine. Aga rõhutada ei ole sellegipoolest tarvis, sest see oleks erapoolik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 12:26 (EEST) ::::::Mitte fakt, vaid Teie arvamus. Vikipeediasse olete edaspidigi teretulnud, aga paluks siin mitte tegeleda vandenõuteooriate levitamisega ega oma ideoloogia propageerimisega. Eestlust ega eesti keele emakeeleks pidamist ei keela Teile keegi, mina kõige vähem - pean ka ennast eestlaseks ja eesti keelt oma emakeeleks. Küll aga ei sobi Vikipeediasse käitumine, et kui kaasvikipedistid Teiega ei nõustu, hakkate neid süüdistama marksismis. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 09:00 (EEST) ::::Lisan veel, et redigeerimissõda ja muudatuste põhjendamatu ümberpööramine liigituvad vandalismi alla. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 08:48 (EEST) :::::Miks Te siis pöörasite minu muudatuse põhjendamatult ümber? Minu definitsioon on pidanud vastu SAJANDEID. Sama definitsioon oli käibel juba Hornungi 17. sajandi eesti keele grammatikas. Teie definitsioon on uus ja ideoloogiline. Teie sunnite mind aktsepteerima kõverpeeglis olevat definitsiooni, mis on häirinud ka nt kasutajat Kuriuss (19.09.21). Eestikeelne Vikipeedia on tõepoolest roosa/punane. Rohkem pole mul siin midagi teha. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 09:00 (EEST) :::::: Pildi allkiri võiks olla: "Eestlane kõneleb eesti keelt" või "Eestlane kõneleb eesti keeles" ehk "Eestlane räägib eesti keeles". Videoallkiri "Eesti keelt emakeelena kõnelev inimene" kõlab mõnevõrra kunstlikult ja imelikult [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 09:20 (EEST) :::::::Tuletab natuke meelde "emakeelepäev" vs "eesti keele päev" arutelu/sõda. :::::::Samas on selle artikli pealkiri just eesti keelt rõhutav (ei saa ju kirjeldada nt emakeele reegleid mainimata, mis keelest on jutt). Seega tunduvad Teie muudatusettepanekud mulle head. Palun tehke see muutus. Mina olevat vandaal või midagi sellist. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 09:27 (EEST) :::::::: Ma panin "Liisi kõneleb eesti keelt". Võib-olla ka "Liisi" pole oluline. Muutke, kuidas iganes, aga ma olen nõus, et "eestlane" ja "emakeel" ei puutu siin asjasse, kuigi lugeja peab tõenäoliselt neid asju niigi sama enesestmõistetavaks kui seda, et siin kõneldakse eesti keelt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 12:26 (EEST) Video originaalkirjeldus (https://www.youtube.com/watch?v=Vbpr0ryoroA) piirdub ütlemisega, et "Liisi speaking Estonian" ehk "Liisi räägib eesti keeles" ja see on siinse eesti keele teemalise vikiartikli mõttes kõige olulisem teave. Artikli vanasse versiooni lisatud väide, et tegu on kõneleja emakeelega, ja uus lisatud väide, et Liisi on eestlane, on: 1) allikaliselt või loogiliselt tõendamata (tõenäoline oletus ≠ fakt); 2) kõrvalisem info (miks me lahkame eesti keele artiklis Liisi rahvuskuuluvuse küsimust?); 3) vastuolus [[Vikipeedia:Põhimõtted|Vikipeedia põhimõttega]], mille kohaselt meie kui vikipeediakirjutajate roll on allikate neutraalne vahendamine omapoolseid uusi väiteid ja isiklikke hinnaguid lisamata. Seega pole meil põhjust ega õigust midagi rohkemat öelda kui et videos kõneldakse eesti keelt. Kõnealuse küsimuse seos [[neomarksism]]i ja [[rahvusriik|rahvusriigiga]] pole ülal lahti seletatud ja seda on keeruline mõista. Kuidas neomarksism viis video allkirja lisaja mõtteni, et Liisi mitte lihtsalt ei räägi eesti keeles, vaid see on ka tema emakeel? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 11:47 (EEST) :Uuesti lugedes saan probleemitõstatusest nüüd paremini aru. Piret vist arvas, et video allkirjas mainiti (või oleks pidanud mainitama) algselt "eestlast", mille keegi siis muutis variandiks "emakeelena eesti keelt kõnelev inimene" - see oleks tõesti ilmselt sobimatu muudatus. Siin on aga tegu mingi arusaamatusega, sest video allkiri ega Youtube originaalkirjeldus pole kunagi "eestlast" maininud, video on eesti keelest, siinse artikli teema on eesti keel ja video on siin artiklis, kuna seal räägitakse eesti keelt. Kui video oleks hoopis artikli [[eestlased]] illustratsioon, siis oleks tõesti oluline Liisi rahvuskuuluvus, siin artiklis on oluline Liisi keel. Neomarksismi seosest ei saa ma siiski endiselt aru, või kuidas on võimalik ühe keeleteemalise lause lisamisest järeldada nii spetsiifilist ja ebaharilikku diagnoosi. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 15:34 (EEST) :"Miks me lahkame eesti keele artiklis Liisi rahvuskuuluvuse küsimust?" :Sest neomarksismi (paremat sõna mul ei ole) üks omadustest on emakeele eemaldamine/kaugendamine rahvusest. Sellest ka video algne pealkiri, mis oli üleval väga kaua: "Eesti keelt emakeelena kõnelev inimene". On huvitav, et sellisel värdväljendil (mis tundub olevat otsetõlge ehk import ühiskonnast, kus rahvas on juba alla surutud/ajupestud) lasti rahulikult ja ilma igasuguse poleemikata üleval olla (kuigi kasutaja Kuriuss muidugi natuke üritas vastu vaielda). Minu jaoks tõestab see tõepoolest seda, et eestikeelne Vikipeedia on ideoloogiliselt kreenis. Teatavad arvamused on siin pühad faktid. :"Kuidas neomarksism viis video allkirja lisaja mõtteni, et Liisi mitte lihtsalt ei räägi eesti keeles, vaid see on ka tema emakeel?" :Sest vaatasin just enne muudatuste tegemist videot David Hume'i kohta. Seal olid piljardikuulid (eeldatavasti mängis Hume saatkonnatöötajana ja muidu härrasmehena palju piljardit). Kui üks piljardikuul läheb teise vastu ning põhjustab liikumise, siis me oskame seda liikumist oodata harjumusest. Alati on nii olnud. Puhta kogemuse tasandil liikumist aga järeldada ei saa. Kui ma näen isikut, kellel on Liisi näojooned ja kes räägib eesti keelt nagu Liisi, siis on Liisi minu piljardikuul. Jah, sellega võib mingil hetkel eksida, aga enamasti ei eksi. Kui soovite kõikjal "kaks pluss kaks võrdub neli" tõestusi, siis tehke neid tõestusi ka nendes kohtades, millesse olete ise ideoloogiliselt kiindunud. Te ei tee seda, sest siis kaoks Vikipeedia ära. Pealekauba võib alati välja ilmuda mõni minusugune vandaal, kes teeb tehte "kaks veepisarat pluss kaks veepisarat" ja saab vastuseks ühe kopsaka veepisara. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 15:36 (EEST) ::Piret-Tartu, sinu suhtusstiil on täiesti vastuvõetamatu. Adekvaatsete argumentide esitamise asemel keskendud ''ad hominem'' rünnakutele. See siin on entsüklopeedia ja nagu Minnekon selgitas, siis see artikkel on eesti keelest ning selles kontekstis on täiesti ükskõik, et mis rahvusest Liisi on. Küsimus pole rahvuse eitamises või jaatamises, vaid asjaolus, et see detail on antud oludes kõrvaline. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:10 (EEST) ::: See on ju ka ''ad hominem'' argument. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 17:59 (EEST) ::::{{ping|Andres}} ''ad hominem'' argumendile peabki ''ad hominem'' vastama! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:02 (EEST) :::::Ei pea. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:37 (EEST) ::::::Järgmiseks soovitad ka Ukrainal rahuleping sõlmida? Sõda on ju paha ja ning seda poleks, kui nad vastu ei hakkaks? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 03:38 (EEST) :::Olen nõus, et inimeste jaoks, kellele meeldivad uuemad ideoloogiad, on tõepoolest sellised asjad ükskõik. Minu jaoks on see aga tragöödia ja ka suure ängi allikas. :::On kahtlemata oluline, KES eesti keelt räägib. Mitteeestlase räägitud eesti keel ei oleks nii väärtuslik. Võin ju samamoodi teha endast salvestusi, kus ma räägin erinevaid võõrkeeli. Ma arvan, et Te nõustute minuga, et nende salvestuste väärtus ei oleks analoogsetes artiklites eriti suur. :::See vestlus tõestab selgelt, et Eesti RAHVUSRIIGIS on sõna EESTLANE ebamugavust tekitav. Seda sõna üritatakse nui neljaks vältida või ümber defineerida. Ka see on väga suur tragöödia, sest meil kui eestlastel ja Eesti Vabariigi kodanikel on kohustus arutada teatavaid asju AINULT Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud riigi eesmärkide raames. Seda siin ei tehta. Rahvuse ja emakeele vägivaldne teineteisest kaugendamine on minu vaatenurgast kurjus. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 00:40 (EEST) :::: Olen nõus, et kui eesti keel ei ole kõneleja emakeel, siis on näide vähem väärtuslik. Küllap sellepärast mainitigi pildiallkirjas emakeelt. :: Siin on sadu tuhandeid artikleid, ja kirjutajaid on vähe. Selleks ey see pildiallkiri kas või ühe kirjutaja silme alla satuks, läheb kka märkimisväärselt aega. Ei saa eeldada, et kõik kirjutajad on kõigega nõus, mis Vikpeedias kirjutatud on. :: Minu usun ka, et Liisi on eestlane, aga minu meelest seda ei saa tõendada (võib-olla näiteks tema isa on lätlane, ja kui Sa seda teaksid, siis Sa teda eestlaseks ei peaks) ja see lihtsalt pole siin oluline. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:26 (EEST) ::Kui Liisi isa oleks lätlane, siis oleks seda tema kõnest kuulda. Siis oleks ta tõepoolest pooleestlane ja poollätlane, sest oma isa eitada ei ole ilus. :::Muidugi on võimalik, et Liisi on vallaslaps. Tema emal oli põgus suhe lätlasega ning lätlane jättis Liisi ema maha. Liisil puudub suhe Läti ja läti keelega. Läti on väga lähedal. Liisi sigitanud lätlane võib olla liivi verd (Liisi ei näe ju mitteeestlase moodi välja!). Kui Liisi on vallaslaps, siis tuleb ta lugeda ''de facto'' eestlaseks. Aga sellised hägusused on erandlikud ja neid ei peaks minu meelest väga arutama. Miks neid hägususi arutatakse? Sest rahvused pole nagu kassid ja koerad. Piirid ei ole alati väga ranged. See aga ei õigusta nende piiride suuremat hägustamist ning inimeste segadusse ajamist. Võtan mürki, et Liisi on eestlane. Ei näe põhjust lüüa eestlased ja eesti keel lahku. :::Kui mu arutluskäik on segane, siis mõelge palun, kuidas me väljendusime 20. sajandil. Kuskilt on sisse tulnud uus ideoloogia. Võtan endale õiguse sellele vastu astuda. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 00:55 (EEST) :::: Rahvust ja emakeelt eristati ka kahekümnendal sajandil, see ei ole mingi uus asi. Ma küll ei tea, et kuidagi teisiti oleks olnud. Poliitkorrektsusega on küll minu meelest ka liiale mindud. Aga see, et Vikipeedias aetakse täpsust taga, ei tule sellest. Me ei saa seda ignoreerida, et rahvus ja emakeel ei käi alati kokku. Jah, ja seda ma ka ei poolda, et peaksime etnilist rahvusemõistet ignoreerima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 01:57 (EEST) :::::Komme enda arvamusega mittenõustunuid maksistideks nimetada oli olemas juba 20. sajandil. Näib küll, et üks selle viljeleja on kohal ka siin arutelus. Antud sõnakasutuse klassifitseerimine ideoloogiliseks ja vikipedistide süüdistamine on nii äärmuslikult sobimatu komme, et seda ei anna viisakalt kokku võtta. Tõsi, võib-olla on see lihtsalt lausrumalus, aga oleks ju sobimatu kahtlustada entsüklopeedias toimetajaid rumaluses. Küll on mul on täielik nulltolerants inimeste suhetes, et säärast jama suust välja ajavad ja leian, et oleks tagumine aeg rakendada vähe kategoorilisemaid meetmeid kusiganes sellised "spetsialistid" esile kerkivad. :::::Poliitkorrektsus on jälk. Entsüklopeedia ajab aga taga täpsust. Otsida siit ideoloogiat ning omistada inimestele mingeid ideoloogilis motiive on aga ise omaette üks jäle ideoloogia ning sel pole vabandust. :::::Samastada keelt ja geneetikat on nõrgamõistluslik. Sajandi eest võis olla see veel arusaadav, aga tänaste teadmiste valguses enam kaugeltki mitte. Siin pole mitte midagi ideoloogilist (kui mitte pidada teadust ideoloogiaks). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:12 (EEST) :::::: Sa ei tohi ähvardada ja sõimata, Sa oled Vikipeedia esindaja. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:43 (EEST) :::::Kui keegi ründab Vikipeediat, siis peab Vikipeedia ka vastu hakkama. Nii lihtne ongi. Selle inimese väljaütlemised ei ole midagi sellist, mis vääriks viisakat vastust. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 03:38 (EEST) :::::: Minu meelest ei ole siin jutt keele ja geneetika samastamisest. Pigem on tegu kartusega, et rahvuse tähtsust pisendatakse. :::::: Muide, üks huvitav asi. Moskva ülikoolis on antropoloog Drobõševski, kes räägib vabalt rassidest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:50 (EEST) :::::::Jah, siin on kartus, et rahvust pisendatakse. Aga see samal ajal on see kartus esitatud ka šovinistlikus kastmes ning äärmiselt madalalaubalises vormis ning seda lähenemist ei pea mitte tolereerima. Vähemalt entsüklopeedias mitte. :::::::On üks asi vaielda selle üle, kas midagi on sobivalt sõnastatud, aga hoopis teine teema nimetada vikipediste neomarksistideks. Ja geneetikat õppinud inimesena ma parem ei lahkaks seda, kui uskumatult ebakompetentne see eestlase käsitlus on. :::::::Võib küll jutustada lugusid, et ka mul oli nt hea sõber, kelle isa on leedukas ja ema venelane, aga kes rääkis puhast eesti keelt ja pidas ennast eestlaseks. Ainult tema nime järgi oleks saanud kahtlustada, et ta "päris" eestlane pole. Aga milleks raisata aega ühe ideoloogiasõdalase peale? Miks peab see olema siin ainuke Vikipeedia keeleversioon, kes selliste rünnakute osas mitte midagi ette ei võta? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 03:38 (EEST) Praegu on väga hea lahendus video allkirjas. Küsimus polnud ju selles, kas kõneleja on eestlane või kõneleb eesti keelt emakeelena - mõlemad väited olid ühtviisi tõestamata.[[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:57 (EEST) :See arutelu on läinud täiesti rappa, teemast välja ja~ inetuks. Piretile: lingin veel kord [[Vikipeedia:Põhimõtted|Vikipeedia toimimise põhimõtted]]. Artikleid kirjutatakse avalike allikate põhjal ja neutraalselt, hoidudes kirjutajate endi isiklikke elukogemusi, uskumusi või väärtushinnanguid lisamast. See, kui eesti keelt käsitlevas artiklis on ühes konkreetses kohas "eestlase" mainimine liiast, ei tähenda, et kellelgi oleks midagi eestlaste vastu või et rahvust ei võiks mainida mujal. Eesti keel ja eestlased on seotud ning muidugi peaks siin artiklis sellest seosest kirjutama, kui materjali jagub võib-olla sellele lausa eraldi peatüki pühendama, kus üksiku juhusliku mainimise asemel selgelt informeeritaks, kuidas eesti keel ja rahvus seotud on. Ivole: ebaviisakas ja inetu suhtlusstiil ei lahenda probleeme, vaid tekitab neid juurde ka siis, kui nö teine alustas. Valik ei piirdu sellega, et kas nõustuda Pireti esitatud seisukohaga või solvata teda. Võib ilma solvamata mittenõustuda. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 20:03 (EEST) :: Sekundeerin. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. juuni 2022, kell 21:45 (EEST) Panen ette, et võiks olla "Naine kõneleb eesti keelt". Lihtsalt eesnimi mõjub sellisel kujul ja laiema kontekstita kummaliselt. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. juuni 2022, kell 21:45 (EEST) :Pole paha. Kui nüüd ei aktiveeru LGBT. [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 21:49 (EEST) :: Võib öelda ka "inimene". Aga kas me saame tõendada, et tegu on naisega või et tegu on inimesega? Allikas ei ole seda mainitud. Ja artikli teema ei ole "inimene" ega "naine", vaid eesti keel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 09:56 (EEST) :: Ja kas me usaldaksime seda allikat, mis ütleb "Liisi räägib eesti keelt", ka siis, kui meile tunduks, et see ei ole eesti keel? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 10:14 (EEST) Minu meelest me hakkasime ilma tegeliku põhjuseta, võib-olla emotsioonidest pimestatuna, inimest ründama. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 10:15 (EEST) :"Eesti keeles kõnelemine/rääkimine", "eestikeelne kõne(lemine)/rääkimine", "kõne(lemine)/rääkimine eesti keeles". Naise või inimese siin mainimine on sisu mõttes sama põhjendamata kui eestlase mainimine, aga minu arust naist soovitati siia lihtsalt sellepärast, et lause koos alusega tundub keeleliselt loomulikum, mitte et sugu siin kontekstis eriliselt tähtis oleks. Rahvuse soovitaja sõnul on aga rahvus iseenesest siin tähtis, kuigi loogilist arutluskäiku, mis seda põhjendaks, ma ülalt ei leia. Kui Andres leiab, võiks ta selle siia selgesõnaliselt kirja panna. Kuigi sel pole mõtet kuni pole tõendatud, et videos on eestlane. Lisaks Pireti subjektiivsele eestlase definitsioonile ja elukogemusele on ka teisi definitsioone ja elukogemusi, mille järgi pole Liisi rahvus sellest videost piisava kindlusega välja loetav. Kui vaatamata allika ütlusele me ei usu, et see on eesti keel, ja meil on tugevad argumendid (mitte vaid "tunne") seda mitte uskuda, siis me ei pea allikat usaldama. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 11:59 (EEST) ::Ma ei väida, et rahvus on tähtis, ega üldse mitte midagi selle konkreetse juhtumi kohta. ::Ma räägin sellepärast, et minu meelest ei ole sellised kriteeriumid tegelikult kasutatavad. Kõigepealt, selle video allikas on viki, ja me vikisid me ju ei ole usaldatavateks allikateks. Järelikult tuleb seda, et räägitakse eesti keelt, tõendada kuidagi teisiti. Sa ütled, argumentidega. Aga ükski argument ei ole piisav tõend, sest argumendile saab vastu panna vastuargumendi, ja mis põhiline, meie sõna ei ole usaldatav allikas. Nii on ka üldse vikide kasutajate tehtud failide puhul. Ei saa näiteks tõendada, et pildil on kujutatud see, mida pildiallkiri ütleb seal olevat. Me ei saa tõendada ei seda, et kõneldakse eesti keelt, ega seda, et eesti keelt kõneldakse (võib-olla on see sünteesitud heli ja võib-olla pilt on ka animatsioon). Järelikult on "ise tehtud" piltide kasutamise puhul vältimatu, et väidetakse midagi, mida usaldatava allikaga tõendada ei saa. ::Samuti ei tundu mulle mõttekas vältida pildiallkirja juures sõnu, millel pole otsest seost artikli teemaga. Jah, seos artikli teemaga peab selguma (kuigi see võib olla niigi selge), aga esiteks, pildiallkiri ei tohiks olla imelik, ja teiseks, on tarvis ka selgust selle kohta, mida pilt kujutab. Näiteks kui pildil on kaks inimest koos, siis tuleks minu meelest ikkagi mainida, kes see teine inimene on, ja võib-olla ka muid asjaolusid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 14:52 (EEST) : Emotsioonidest tuleks püüda hoiduda, marksismisüüdistuse juures pole tarvis laskuda sama madalale ja vastata mingi teise inetusega. Aga ei tohiks ka kogu selle kõrvalise teemapüstitusega kaasa minna ja seda julgustada. Nende meelevaldsete ja isiklike süüdistuste põhjal on üsna selge, et Piret ei tee siin kriitikat heas usus. Siin on mitu kasutajat tähelepanu juhtinud, et tema väited pole arusaadavad ega iseenesestmõistetavad, aga ta lihtsalt eirab seda ja jätkab samalaadsete väidete esitamist. Teised arutelus osalejad ei pea tundma, et nad on sunnitud arutelus tõendama, et neil pole midagi eestlaste vastu või nad ei taha eestlust pisendada vmt, kui tegelikult polnud selles üldse küsimus. Samamoodi kirjutas ta Pontius Pilatuse artikli ja tema naise artikli juures eestlaste alaväärsusest (nimekuju "Pilatus" justkui osutavat sellele). Kui Piret jätkab arutelude kasutamist pealtnäha lihtsalt meelsuse avaldamiseks, siis ta tuleks blokeerida. : Keegi ei ole ju vaidlustanud seda, et selles videos räägitakse eesti keelt. Selle üle pole tarvis siin arutada. Mingid asjad on triviaalsed ja tõenäoliselt ei tekita kelleski mõistlikku kahtlust. Kuna sugu samuti pole siin oluline, siis ma ütleks ka pigem "inimene", nii nagu alul oli ja mis pole vähem loomulik. : Samas, Liisi on päris inimene ja tõenäoliselt on Liisi tema päris nimi ning eespool on spekuleeritud muu hulgas tema vallaslapse staatuse üle. Et inimest säästa, siis ma võtaks tema video siit nüüd artiklist üldse välja. Selle võib asendada muu video- või helifailiga, kus räägitakse eesti keelt, või pigem lihtsalt ära jätta, kuna vaevalt see eestikeelse Vikipeedia lugeja jaoks artiklile eriti midagi juurde annab. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. juuni 2022, kell 15:59 (EEST) :: Ma ei ole sellega nõus, et Piret-Tartu ei tegutse heas usus. Ta ju püüab Vikipeediast eemaldada ideoloogilist kallutatust. Sellest on minu meelest küll raske aru saada, kas kuskil on kallutatus, sest inimesed kalduvad pidama oma ideoloogiat mitteideoloogiliseks. Kui üks ideoloogia ütleb, et rahvused on tähtsad, ja teine ütleb, et ei ole, kuidas me siis saame erapooletud olla? Me võime deklareerida, et Vikipeedia on erapooletu, aga see deklareerimine ei tee teda erapooletuks. Võib-olla tuleks hoopis aktsepteerida, et me ei saa kõike päris erapooletult sõnastada, ja olla sallivad. :: Marksism on ju ka täiesti olemas, see ei oleks mingi süüdistus, lihtsalt me ei saaks kirjutada entsüklopeediat marksistlikult vaatekohalt, kuigi saame öelda, kuidas miski sellelt vaatekohalt paistab. "Neomarksism" on mõeldud ideoloogia märgistamiseks, ja ma usun küll, et mingi niisugune ideoloogia mõjutab Vikipeediat küll, sest see mõjutab inimesi, kes praegu Eestis elavad. Ideoloogiline vastasseis on ühiskonnas olemas, me ei saa teha nägu, nagu seda poleks; me ei pruugi seda ära tunda. Siin on jällegi nähtavasti tarvis sallivust mõlemalt poolelt. :: "Meelevaldsed ja isiklikud süüdistused." Inimene räägib nii, nagu ta tunneb. Tunnete kohta võib jah öelda, et nad on meelevaldsed. Aga me ei usu, et me suudame arutlused tunnetest puhtad hoida. Minu meelest Piret-Tartul õnnestus teistest paremini oma seisukohta rahulikult selgitada ning oma tundeid ilma agressiivsuseta väljendada. Ei olnud üldse mingit süüdistust, ainult nending. Isiklikkust ei olnud ka. Loe üle ja püüa mõista, mis on öeldud. :: Meelsuse väljendamine ei olnud ju omaette eesmärk, vaid eesmärk oli, et tekst muutuks selliseks, mida poleks valus lugeda. Meelsus väljendub niikuinii, tahes-tahtmata, meie meelsus ka. :: Ma ei tea, Sina ja mina kutsume ka teistes esile igasuguseid tundeid, kuidas seda siis vältida saaks? Mul on praegu liiga palju tundeid, et ma saaksin edasi kirjutada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 18:08 (EEST) ::: Kui ilma arusaadava põhjenduse ja argumentatsioonita "nenditakse", et Vikipeedia või see artikkel on neomarksistlik või ideoloogiline või punane, siis mina võtan küll seda sõimuna Vikipeedia ja selle tegijate aadressil. Marksism on olemas, aga sõna "marksist" kasutatakse sageli ka siis, kui sellega tähistatavatel inimestel marksismiga mingit pistmist pole. Sellisel juhul on see lihtsalt sõimusõna. Või siis peetakse silmas kultuurimarksismi kui vandenõuteooriat vmt. ::: Piretil õnnestus enda seisukohti teistest paremini selgitada? Ta esitab eespool isiklikke hinnanguid emakeele ja rahvuse kohta ning räägib sinna juurde anekdootlikke lookesi. Mis on sellel kõigel pistmist pildiallkirja algse sõnastusega, see siit minu meelest välja ei tule. ::: Olgu, ma ei väljendunud täpselt: Piret mitte lihtsalt ei väljenda meelsust, vaid ta väljendab siin arutelus meelsust mingitel üldisematel ühiskondlikel teemadel, millel pealtnäha pole otsest ega üldarusaadavat seost selle artikliga. ::: Seda tuleb aeg-ajalt ette, et lugejad annavad sõnadele isiklikud tähendused või mõtlevad tekstile juurde igasugseid asju, mida kirjas ei ole, aga sinna minu meelest pole eriti midagi parata. ::: Ma olen nõus, et mõnikord on raske olla erapooletu. Aga sellega leppimine minu meelest ei tähenda, et erapoolikust tuleks õigustada. Tuleks siiski püüda olla võimalikult erapooletu. See on Vikipeedia üldine põhimõte. ::: Sedasi üldiselt pole minu meelest mõtet ideoloogiate mõjust Vikipeediale rääkida. Ma eriti ei usu, et näiteks konkreetselt neomarksim, mille levik tänapäeva Eestis on marginaale, võiks eestikeelset Vikipeediat märkimisväärselt mõjutada. Kui see siiski mõne kindla artikli esitusest välja paistab, siis võiks võtta selle jutuks selle kindla artikli juures. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. juuni 2022, kell 18:20 (EEST) :::: Ma arvan, et [[kultuurimarksism]] oligi see, mida Piret silmas pidas. "[[Neomarksism]]" ei ole jah õige nimetus selle kohta. Ma arvan, et see, mida Piret nimetab kultuurimarksismiks, mõjutab Vikipeediat küll, sest see mõjutab kogu ühiskonda. Näiteks öeldakse, et inimese rahvust pole kohane esimeses lauses märkida, eriti juutide puhul, sest see olevat liigne esiletõstmine. Ma ei väida, et ma oleksin ideoloogiliselt neutraalne, aga ma ma püüan olla. Eestis on ka ideoloogiline vastasseis, ja ma leian, et selleks et neutraalsust saavutada, on parem, kui meil on erineva ideoloogiaga kaastöölisi ja me leiame esitusviisi, mis on kõigile vastuvõetav. Ma usun küll, et see annab erapooletuma tulemuse kui üksteise ideoloogiline sildistamine. Ja minu meelest me teeme seda ebateadlikult. Minu meelest sobiks seda arutada üldises arutelus, siin ma tõin selle esile juhtumi kommentaarina. :::: Ma ei oleks arvanud, et Piret-Tartu sõnavõtt tundub nii solvavana. Seda on hea teada ja kahju kuulda. Kui Vikipeediat kritiseeritakse, tekitab see muidugi tundeid. Aga kriitikat tuleb taluda, ja eelkõige püüda mõista, mitte sildistada ideoloogia järgi. Kui keegi lähtub meie omast erinevast ideoloogiast, siis ta ju näitabki seda, et meil on ka ideoloogia, mida me ise ära ei tunne. See, et meil on erapooletuse põhimõte, ei tähenda ju, et me tegelikult oleksime erapooletud. Ikkagi tuleb kriitika eest tänulik olla ja sellest õppida, mis siis, et kriitika on valus. :::: Ma näen seda nii, et Piret lihtsalt andis meie ideoloogiale nime. Minu meelest ei saa salata, et meil on ideoloogiline vastasseis, mitte vastasseis ideoloogia ja erapooletuse vahel, ei maksa endale illusioone teha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 19:29 (EEST) :::: Aga muidugi, ka neomarksismi mõju on [[Eesti haritlane|Eesti haritlaste]] seas olemas. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 19:32 (EEST) :::::Mulle jääb ebaselgeks ja samas teeb murelikuks, kuhu Andres oma mõtetega tüürib. Mingis väga laias filosoofilises tähenduses on kõigil inimestel ideoloogia, kõikide vikimuudatuste taga on ideoloogia, kõik on erapoolikud, kõikidele argumentidele on vastuargumendid - järelikult on Vikipeedia projekt võimatutele põhimõtetele rajatud ning me võime neid põhimõtteid ignoreerides uued reeglid kehtestada, kus iga muudatus ja arvamus on üldjoontes sama väärtuslik? Ei. Vikipeedia ja ka tavavestluste kontekstis on neil mõistetel tavaliselt siiski kitsam tähendus, nt erapooletuse põhimõte ei tähenda siin absoluutse erapooletuse olemasolu väitmist, vaid allikate erapooletu esitamise poole püüdlemist, niipalju kui seda inimlikult suudame. Inimestel on tavaliselt ka võime eristada rohkem ja vähem erapooletut esitust, eriti kui sellele argumenteeritult tähelepanu juhitakse. Kui ka arvata, et iga toiming on ideoloogiline, siis ideoloogiad pole Vikipeedia jaoks võrdsed, kui üks soosib Vikipeedia põhimõtete järgmist ja teine soosib nende eiramist. Aga konkreetsete vikipedistide ideoloogiatest pole üldjuhul tegelikult mõtet rääkida, sest kehv muudatus on kehv ükspuha, kas/mis ideoloogia seda ajendas, ning ideoloogilise põhjuse omistamised on vähem või rohkem oletuslikud ja mõjuvad pigem süüdistuse/solvamisena. Millisest Eesti/Vikipeedia ideoloogilisest vastasseisust juttu on ja kuidas see konkreetselt Vikipeedias probleem on? Argumendid saavad olla kindlamalt või vähemkindlamalt faktidele ja loogikale rajanevad. Kokkuvõttes: meil on vaja esitusviisi, mis on Vikipeedia põhimõtetest (usaldusväärsete allikate info neutraalsest edasiandmisest) lähtuv, mitte mis on kõigile erineva ideoloogiaga inimestele vastuvõetav. ''"Attempting to ensure that articles and images will be acceptable to all readers, or will adhere to general social or religious norms, is incompatible with the purposes of an encyclopedia"''.[https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:What_Wikipedia_is_not#Wikipedia_is_not_censored] --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 23:28 (EEST) :::::: Meil on siin Eestis ju inimesi, kelle meelest rahvuse tähtsust pisendatakse, ja neid, kelle meelest rahvust ületähtsustatakse. Mille alusel me saame öelda, et me esimeste vaateid ei või aktsepteerida ja teiste vaateid peame aktsepteerima? Minu arvates, kui me tahame olla erapooletud, siis meil ei ole muud võimalust kui leida mõlemale sobiv väljendusviis. Ja kas ei ole siis nii, et meile kipuvad meie omadest erinevad vaated tunduma erapoolikutena ja meie oma vaated erapooletuna? Ma arvan, et nii Piret kui ka meie teeme sama vea, et teises näeme ideoloogiat, või kuidas iganes seda nimetada, aga endas ei näe? Ma mõtlengi ideoloogia all sellist vaadet, milles ei nähta vaadet, vaid erapooletut objektiivsust. Sama palju kui tema meid solvab, solvame ka meie teda. Lihtsalt sellega, et me oleme niisugused, nagu me oleme. Selleks ei ole tarvis isegi mingit sõimamist. Ja kui Vikipeedia deklareeri, et tema ei hooli sellest, et inimesed solvuvad, miks siis inimesed peaksid hoolima sellest, et Vikipeedia solvub? Kas see ei ole topeltstandard? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 00:43 (EEST) :::::::Vikipeedia asi polegi võtta oma (olgu erapooletut või -poolikut) seisukohta Eesti ideoloogilistes väitlustes või teatud vaadete aktsepteeritavuse asjus. Meil pole õigust muuta entsüklopeedilist sisu, et see lugejate ideoloogiaga suuremas vastavuses oleks. Keegi ei peagi hoolima sellest, kas Vikipeedia solvub, aga Vikipeedial on õigus oma kodukeskkonnas mitte lubada end solvata. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 21:51 (EEST) ::::::::: Vaata, kui me midagi väidame, siis me ei saa jah oma seisukohta esitada ega fakte moonutada. Aga me teeme ka selliseid otsuseid, mis ei mõjuta väidete sisu, aga võivad olla ideoloogiast mõjutatud: näiteks sõnastuste ja rõhuasetuste kohta (mis ja millises kontekstis on oluline), selle kohta, kas mingi artikliteema on sobiv, kelle väiteid on sobiv mingis kontekstis refereerida jne. See, et me võtame eeskujuks mõne levinud esitusviisi, ei taga, et see esitusviis ei ole kallutatud. Samuti, me ei pea lähtuma näiteks eestlaste uskumustest ja eelarvamustest ega Eesti riigi ametlikust poliitikast. Või kajastama sõjast või konfliktist rääkides ainult ühe poole vaateid, kui deemonlikuks me teist poolt ka ei peaks. Samuti näiteks ei pea asju kirjutama ainult teaduse seisukohast ning ütlema, et see, mida ütlevad näiteks filosoofia, esseed ja usundid ning pseudoteadused, ei vääri kajastamist, sest see ei ole teaduslik, ükskõik kui põlglikult me nendesse ka ei suhtuks. Samuti ei tohiks suhtuda vandenõuteooriatesse kui ilmsesse jamasse: kui me usume, et need on väärad, siis tuleks ka näidata, miks neid vääraks peetakse. Samuti ei peaks lihtsalt tagasi lükkama ideoloogilisi väiteid, sest need aitavad meil näha enda ideoloogiat ja selle erapoolikust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuni 2022, kell 00:23 (EEST) :::::Ma isiklikult küll ei solvunud, aga minu meelest on kerge näha, miks Pireti sõnavõttudes on olnud otsesemalt või kaudsemalt solvavaid kohti (esitatud küll vähem teravalt kui Ivo tegi). Ühe pisikese muudatuse põhjal ja ilma argumentideta esitatud väide, et muudatuse tegijat motiveeris teatud täpsemalt lahti seletamata ideoloogia, ja teiste argumenteeritud selgituste ignoreerimine. Osutamine, et temaga mittenõustujad aitavad kaasa sellele, et Eesti on neomarksistlik mitterahvusriik ja Vikipeedia on roosa/punane. Vihjamine, et teistele on sõna "eestlane" ebamugavust tekitav ja nad tahavad seda iga hinna eest vältida või ümber defineerida. Teised sundivat teda aktsepteerima mingit kõverpeeglis olevat definitsiooni. Teised nõudvat silmakirjalikult asju, mida nad ise eiravad kohtades, kuhu nad ideoloogiliselt kiindunud on. Teised pidavat teatud arvamusi pühadeks faktideks. Teised osalevat rahvuse ja emakeele vägivaldses teineteisest kaugendamises, mis on "kurjus". Kõik need väited on seejuures peaaegu igasuguse põhjenduseta. Kõige selle juures millise kriitika eest tuleb tänulik olla? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 23:28 (EEST) :::::: Piret ei süüdistanud ju kedagi konkreetselt. Tal on lihtsalt valus lugeda väljendit "eesti keelt emakeelena kõnelev inimene", sest ta näeb selles rahvuse ründamist. Kui meil oleks tähtis olnud, et pildiallkiri on asjakohane ja tõendatud, siis meil ei oleks sellist pildiallkirja olnud. Kuriuss juhtis varem ka sellele pildiallkirjale tähelepanu, ja keegi ei leidnud, et sellel midagi viga oleks. Aga nüüd selgub, et see on sama halb kui see, mille Piret pakkus, või noh, pisut parem. Ma tahtsin ennist näidata, et me tegelikult ei järgi tõendatavuse põimõtet ega saagi järgida, kui me näiteks tahame ise pilte teha, ja ka see reegel ei ole usutav, et pildiallkirjas tuleb mainida ainult seda, mis otseselt artikli teemat puudutab. See jätab vähemalt niisuguse mulje, et tegu on ettekäänetega. On täitsa võimalik, et tegelikult me järgime oma ideoloogilisi eelistusi. (Ma jäin ka uskuma, aga enam ei usu.) See on kummaline, et me deklareerime niisuguseid põhimõtteid, mida tegelikult järgida pole võimalik. Neid saab järgida mingi piirini, kas me ei pane seda tähele või ei pea vajalikuks mainida? Ja siis me otsustame oma suva järgi, kus me neid rakendame, kus mitte. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 00:58 (EEST) :::::::Kui konkreetseid nimesid ei nimetata, siis on süüdistused ok? Ivo ka ei nimetanud oma hullemates tiraadides nimesid. Kumbki andis ju mõista, kellele need olid suunatud. Pildiallkiri oli varem muutmata, sest vikipedistid ei jõua igale poole (on ka 100x hullemaid 10 aastat muutmata artikleid). Mina märkasin seda Pireti muudatusega seoses. Ideaalis oleks võinud ju rohkem süveneda, emakeele väite ka kohe välja rookida ja mingi korrektse lause asemele mõelda, aga läksin lihtsama lahenduse ehk muudatuse tagasipööramise teed, sest see likvideeris põhiprobleemi ja taastas video kohta käiva kõige olulisema info - et seal on eesti keel. Selle viimase asjaolu tõttu ei olnud need 2 versiooni sama halvad või varasem vaid pisut parem. Oma fotod on tõepoolest probleemne valdkond, kuigi on esitatud argumente nende lubatavuse kasuks (nt et nad illustreerivad, mitte ei esita uut sisulist infot). See, et tõendatavuse jm Vikipeedia nõuded pole absoluutse täpsusega defineeritud ja eksisteerib hall ala, kus võib nende rakendamise üle debateerida, või et mõnel juhul (fotod) on lubatavuse piiri äkki asjatult nihutatud, ei tähenda, et neid suvaliselt rakendataks või et need mõtetud oleks. Fotode lubatavust ei otsustatud ilmselt kulli ja kirja viskamisega või mingi ideoloogia soosmiseks. Igaühel on muidugi õigus mitte uskuda Vikipeedia ja Wikimedia eri projektide ja keeleversioonide ülestesse aluspõhimõtetesse,[https://meta.wikimedia.org/wiki/Founding_principles][https://meta.wikimedia.org/wiki/Neutral_point_of_view][https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Five_pillars] aga siis tuleb taotleda nende muutmist, mitte neid lihtsalt ignoreerida ja hakata platvormi kasutama oma äranägemise ja reeglite järgi (mis tundub kaaperdamisena). Muide mulle endiselt tundub, et Pireti algne teemapüstitus lähtus eksitusest - tal tekkis arvamus, et pildiallkirja keelejutt oli eestlase mõiste omamoodi defineerimine, et sõna "eestlane" ei peaks kasutama. Võib-olla on ta kusagil taolise juhtumiga kokku puutunud ja siinset teksti nähes automaatselt eeldas, et tegu on sama asjaga, kuigi siin on keeleartikkel ja allkiri oligi tegelikult lihtsalt keelest. Kui osapooled oleks rahulikult oma arusaamu argumenteerinud, oleks probleem ehk kiiresti ja vaikselt lahenenud ning solvumine ja ideoloogiajutud ka ära kadunud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 21:51 (EEST) :::::::::: Minu meelest see polnud süüdistus, vaid kriitika teatud suundumuse pihta, mida ta arvab nägevat ka Vikipeedias. Ta ju esitas konkreetse süüdistuse ka, õigemini vastusüüdistuse, ja selles tal oli õigus. Sellepärast ma ei arva, et ta esitab vihjamisi süüdistusi konkreetsetele inimestele. Ta väljendab, mis talle valu teeb. Teatud ideoloogiline suundumus, mida meie nähtavasti ka kanname. Seda on raske tunnistada, meile ei meeldi see, sest meile endale tundub, et meil ei ole ideoloogiat. Piretile ka tundub, et tal ei ole ideoloogiat. Vast ehk siiski vähem kui meile, aga talle tundub, et me loobume traditsioonilistest ja loomulikest arusaamistest. Ja siis me ütleme, et me oleme erapooletud ja meile tahetakse mingit ideoloogiat peale suruda. Aga tegelikult me ei ole erapooletud. Seda see juhtum mulle õpetas, mulle tundub, et ma taipasin seda, ja tahan seda ka teistele selgitada. Tundub, et see mul hästi ei õnnestu, sellepärast ma proovin seda uuesti ja uuesti teha. :::::::::: Minu meelest sellel polegi tähtsust, kas nimesid nimetatakse. Aga siiski ma imestan, kuidas me Pireti juttu nii erinevalt tõlgendame. :::::::::: Kuriuss küsis eelmisel aastal: "Kas pildiallkiri "Emakeelena eesti keelt kõnelev inimene" peab olema mingi nali?" Sa küsisid, et miks nali. See ei tundunud Sulle imelik. Ja mulle ka ei tundunud. Mitte ju sellepärast, et see silma alla ei sattunud. Ja ma jäin ka neid põhjendusi uskuma, miks nii peab ütlema. Aga enam ei usu, ja see tundub mulle imelik. Me ei oska asju niisuguse pilguga vaadata; on ju hea, kui keegi näeb ja näitab. ::::::::::: Ma saan küll aru, miks Sa nii tegid, nagu Sa tegid, ja sain Piretist ka aru. Te esitasite muudatusi tagasi muutes alati põhjenduse, ja süüdistus selles, et Piret-Tartu pidas redigeerimissõda, et ta muutis ilma põhjenduseta tagasi, oli ebaõiglane. Sind ta ei süüdistanud. Ja mina ka Sind ei süüdista. ::::::::::: Kui pilt ainult illustreeriks, siis ta ei annaks mitte midagi juurde. Pilt pannakse sageli selleks, et näidata, kuidas mingi asi välja näeb. See on vajalik, et anda asja kohta infot, mida sõnadega anda ei saa. Ja selleks, et asjast ettekujutust saada, ei piisa ka ühest pildist. Aga kui pilt ei kujuta seda, mida ta allkirja järgi kujutab, siis on see info ekslik. ::::::::::: Ja probleem ei ole ainult piltidega. Vikipeedia põhineb refereerimisel. Aga ei ole võimalik tõendada, et on õigesti refereeritud. Kui ka on allikas, mis seda tõendab, siis ei ole võimalik tõendada, et ta seda tõendab. Üldse, ei ole võimalik tõendada, et Vikipeedias öeldu on tõendatud. ::::::::::: Ei, ma ei taha öelda seda, et oma piltide kasutamisest või refereerimisest tuleb loobuda, vaid seda, et tuleb endale aru anda sellest, et me deklareerime põhimõtteid, mida järjekindlalt rakendada ei ole põhimõtteliselt võimalik. Me peame otsused tegema, ilma et oleks tõendatud, et need on õiged otsused, muidu poleks Vikipeedia tegemine võimalik. Ja teine asi, nii erapooletus kui ka fakti- ja mõttetäpsus (ja võib-olla veel midagi) on asjad, mille poole meil tuleb püüelda praktilistel kaalutlustel, sest muidu me jääksimegi vaidlema. Ilma konsensuseta vikit arendada ei saa. Tuleb tunnistada, et me ei saa vältida ka erinevate vaatepunktide vahelise konsensuse otsimist, sest pole sellist vaatepunkti, mis oleks iseenesest neutraalne, ja samas, pole tarvis seada kahtluse alla asju, mida me kõik usume, lihtsalt sellepärast, et need on tõendamata. :::::::::::: Loomulikult ma pooldan erapooletust. Aga pole enesestmõistetav, milline vaatepunkt on erapooletu. Selleks et olla erapooletu, on tarvis tunnistada enda erapoolikust. Seal, kus tõendamine pole võimalik, aitab kriitikale avatus. Ma ei taha teha uusi printsiipe, vaid näidata, kuidas olemasolevaid printsiipe saab ja tuleb ellu viia. :::::::::::: Oi, minu meelest on just nii, et solvamist ja solvumist ega ideoloogiajutte ei ole võimalik ära kaotada, sest need käivad vaadete paljusega (pluralismiga) kaasas. Aga mida rohkem ma tunnistan oma vaate võimalikku erapoolikust, seda vähem ma solvun. Ja erapoolikust on meil raske tunnistada sellepärast, et me loome Vikipeedias iseenda silmis endale erapooletuse kuvandi. Meil on tarvis sallivust, muidu me ei saa tegelikult erapooletud olla. Ja see eeldab oma mõtetesse kriitilist suhtumist ning oma tunnete kõrvaltvaatamist ja nende põhjuse otsimist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 23:57 (EEST) :: Andres, kui kriitika on konstruktiivne, siis küll tuleks seda taluda. Aga Pireti kommentaaridest on väga raske midagi konstruktiivset leida. Sa ütled lihtsalt üldsõnaliselt, et talle tuleb olla tänulik "meie ideoloogiale" nime andmise eest. Justkui oleks iseenesestmõistetav, et ta pani sellega täppi ning pole isegi tarvis selgitada, kuidas on nii, et pildiallkirja algne sõnastus viitas just selle konkreetse ideoloogiaga järgimisele ning pildiallkirja sõnastus ei saanud olla selline nagu ta oli mis iganes muul põhjusel (näiteks neil vähem intrigeerivatel põhjustel, mis eespool välja on toodud). :: Kui sõnastus oli naljakas või imelik, siis peaks ju olema võimalik selgitada, milles see seisneb. Piretile võib tundub küll, et siin rünnati rahvust ja tal võis olla seetõttu valus lugeda. Aga see iseenesest, ei tähenda ju, et siin päriselt rahvust rünnati. :: Mulle on arusaamatu, kuidas enda erapooletuse tunnistamine aitab olla erapooletu. Selle tõttu oleks artiklite erapooletuks kirjutamine vastupidi võimatu. Sest kui oleme niikuinii läbi ja lõhki erapooletud, siis ei saa ju ka kellelegi erapooletust ette heita. Ma võin küll veelkord tunnistada, et erapooletu olla pole alati lihtne. Aga tundub üsna küünilisena öelda, et mina ja kõik teised siin oleme igal juhul erapoolikud ning enda ideoloogilisi eelistusi justkui polegi võimalik Vikipeedia kirjutamisel kõrvale jätta. :: Mulle tundub, et sa sunnid ideoloogiat peale neile, kes julgevad Piretiga mitte nõustada või talle mitte takka kiita. Või siis samamoodi, ma ei saa aru, mis õigusega sa proovid teha minust marksisti siis, kus ma ütlen, et isikuartikli esimeses lauses pole tarvis märkida, et tegu on juudiga. Miks ma ei või olla sellisel seisukohal lihtsalt lähtuvalt neist samadest üldistest printsiipidest, mida mis tahes artiklite kirjutamisel rakendatakse või siis mis iganes muul põhjusel, mis ei ole marksistlik. Sa küll ütled, et ideoloogiline sildistamine ei anna head tulemust, aga samal ajal minu meelest kultiveerid ideid, mis teevad sildistamise möödapääsmatuks. :: Ma samuti ei saa aru, kuidas sinu ideed olemasolevate printsiipidega sobituvad. Tundub, et sa lihtsalt eirad Minnekoni selgitusi ja viiteid nende kohta. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2022, kell 21:24 (EEST) ::: Konstruktiivne oli vähemalt tähelepanu juhtimine sõnastusele, mis oli ebaõnnestunud selles suhtes, et seda on valus lugeda. See, miks see sõnastus seal oli, pole oluline. Kui tema pakutud asendus ei tundu meile sobiv, siis võib ju pakkuda alternatiivi. ::: Mitte ideoloogiale nime andmise eest, vaid sellele osutamise eest, et meil ideoloogia (või erapoolik vaatepunkt ehk kallutatus) on. See ongi ju sellest näha, et me halvustame teistsugust vaatepunkti. Las see olla erapoolik, aga tuleb püüda sõnastada nii, et see oleks erinevate vaadetega inimestele vastuvõetav. Tegu on väärtusküsimusega, siin ei ole õiget ja valet. ::: See, mis motiiviga midagi sõnastati, pole tähtis, ja seda ei saagi kindlaks teha. Minu meelest on see loomulik, kui ma tajun minu vaatega mittearvestamist erapoolikusena, ja seda see ju ongi. See, et ma püüan olla erapooletu, ei hoia tingimata ära minu erapoolikuse avaldumist. See, kes toob välja, kuidas ma tema vaatega ei arvesta, aitab mul olla erapooletu. ::: Mis tähendab "kas päriselt rahvust rünnati". Ei peagi meelega ründama, jutt on tundest, mida mingi sõnastus tekitab. ::: Seda, miks mingi sõnastus tundub naljakas või imelik, ongi raske sõnastada. Vaevalt seda ka saab tõendada. Ma oskan konkreetsel juhul öelda ainult seda, et "eesti keelt emakeelena kõnelev inimene" tundub mulle keeruline ja kohmakas, ka kantseliitlikuna tunduv, ning seda tuleb minu arvates kasutada ainult siis, kui teisiti ei saa, näiteks ankeetküsitluse tulemuste esitlemisel, kuigi sealgi võiks öelda "eesti emakeelega inimene". Pireti argument oli, et selle asemel võiks vabalt öelda "eestlane", isegi kui see ei ole absoluutselt kindel. Muidugi võib sellega ka vaielda, aga igatahes ma arvan, et me tegelikult kõik usume, et tegu on eestlasega, ja see on väljaspool mõistlikku kahtlust. Ja ma kujutan ette küll, kuidas niisugune pildiallkiri tundub naljakas. ::: Meil on siin pisut segadust sellepärast, et erapoolikust mõeldakse kahes mõttes. Üks on see, et mul on oma vaated. See on ju loomulik, ma ei saa selles mõttes olla igas asjas erapooletu. Ja teine on see, et Vikipeediat kirjutatakse oma (või ka kellegi teise) vaatepunktist). Erapooletus ei tähenda minu meelest mitte seda, et valitakse üks kindel vaatepunkt, mis on erapooletu, (kuigi nii seda mõtet väljendatakse), sest vaatepunkt ei saa olla erapooletu, vaid seda, et esiteks püütakse teadvustada enda ja teiste vaatepunkte ning kirjutada nii, et sõnastus ei annaks ühele vaatepunktile teiste ees eelistust, ja teiseks võtta arvesse, kui erapoolik või erapooletu mingi sõnastus teistele tundub. See tähendab siis ka tunnistamist, et ma ei saa üksinda selle üle otsustada, kui erapooletu ma olen. Samas tuleb minu arvates ka tunnistada, et täielik erapooletus ei ole võimalik. ::: Erapoolikust ei olegi tarvis ette heita. Saab ju piirduda selle väljatoomisega. Ja selle väljatoomist pole tarvis etteheitena võtta. See ei ole minu meelest ka ebakonstruktiivne, sest probleemi lahendamine algab selle tunnistamisest. ::: Ma arvan ainult seda, et enda ideoloogiliste eelistuste kõrvalejätmine võib olla raskem kui me ise arvame, sest ideoloogia mõjutab ka arusaama sellest, mis on erapooletu, ja meil ei pruugi see ilma teiste abita õnnestuda. Ma ei leia, et see oleks küüniline. ::: Ma arvan, et selles juudi küsimuses põrkub kaks vaadet, millest üks peab olulisemaks kui teine. Ühe järgi on rahvus nii oluline, et seda tuleb esimeses lauses märkida, kui see on teada, ja kui me seda ei märgi, siis see pisendab rahvuse tähtsust, ja teise järgi ei ole see nii oluline, et seda peaks esimeses lauses mainima. See võib küll olla väärtusküsimus, kuigi mulle endale tundub, et asi on lihtsalt lugeja õigustatud ootuse täitmises. Ma ei ole seda seostanud marksismiga, veel vähem Sulle marksismi ette heitnud, see ei ole mulle pähegi tulnud. Kui Piret rääkis neomarksismist, siis seda ma võtsin tingliku nimetusena, millel pole sisulist tähtsust. Ma ei võtnud seda sõimusõnana, aga kui see Sind solvab, siis palun vabandust. ::: "Miks ma ei või olla sellisel seisukohal lihtsalt lähtuvalt neist samadest üldistest printsiipidest, mida mis tahes artiklite kirjutamisel rakendatakse või siis mis iganes muul põhjusel, mis ei ole marksistlik. Sa küll ütled, et ideoloogiline sildistamine ei anna head tulemust, aga samal ajal minu meelest kultiveerid ideid, mis teevad sildistamise möödapääsmatuks." Loomulikult Sa võid, ja ma ei ole seda sildistanud. Praegu ma tunnen end ebaõiglaselt süüdistatuna. Aga nähtavasti minu süü ongi selles, et ma alahindasin Pireti kasutatud sõna solvamisvõimet. Kuidas ma teen sildistamise möödapääsmatuks? Minu meelest ei tee. Kas minu jutu oli sildistamist? ::: Meie üks alusprintsiip on erapooletus. Seda printsiipi ma ju kaitsengi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 03:17 (EEST) :: Minule ei tundu eelneva jutu põhjal, et sa kaitsed erapooletust kui Vikipeedia alusprintsiipi, vaid et sa pigem otsid võimalusi sellest printsiibist möödaminemiseks. Loomulikult on siin jutt mitmes mõttes erapooletusest. Sina räägid nähtavasti absoluutsest erapooletusest (kättesaamatust ideaalist). Teine asi on see, mida Vikipeediate praktikas alusprintsiibina erapooletuse all mõistetakse: kirjutatakse omapoolseid hinnanguid lisamata, ei esitata fakte hinnangute pähe ega vastupidi, eelistatakse neutraalset keelekasutust ning eelkõige jälgitakse, et eri vaated oleks esituses enamvähem samas proportsioonis nagu need on usaldusväärsete allikate kajastuses ehk ei jäeta muljet, et marginaalsetel vaadetel on ulatuslik toetus ega vastupidi. Neutraalsus Vikipeedia alusprintsiibina ei tähenda seda, et kõik olemasolevad vaated on Vikipeedias võrdse kaaluga. Minnekon eespool juba osutas sellele ühes viidetega, aga sa jätkuvalt eirad seda. Samuti viitas Minnekon eespool, et entsüklopeedia eesmärkidega kooskõlas ei ole võimalik selline esitus, mis rahuldaks ühtaegu kõigi võimalike isiklike vaadetega inimesi. :: Iseasi on, kuidas meil erapooletuse kui Vikipeedia alusprintsiibiga arvestamine parasjagu tegelikult välja tuleb. Kui konkreetses artiklis on sellega probleem, siis on konstruktiivne näidata, mil moel nimetatud punktide vastu parasjagu eksitakse. Seejuures just nimelt ei tuleks hakata otsima mingeid varjatud motiive (kirjutaja ideoloogilist kallutatust, tema väärtused jne) nagu Piret siin otsesõnu tegi või nagu sina rohkem või vähem vihjamisi seoses isikuartikli avalausega nüüd tegid, kuna see viib vaid asjatu sildistamiseni. :: Sellest ma saan aru, et pildiallkirja sõnastusel iseenesest võis siin midagi viga olla, lisaks sellele, et osa pildiallkirjast võis pidada ebaasjakohaseks. Kas Kuriuss pidas emba-kuma silmas, seda ma ei tea. Pireti jaoks seevastu oli probleem pildiallkirja sisus, aga siit ei tule välja, et tegu oleks sellise probleemiga, millega saab või tuleks arvestada. Kui pildiallkirja sisus oli n-ö tegelik probleem, siis peaks olema ka teistel võimalik sõnade tähendusest ja kontekstist lähtuvalt sellele jälile saada, ilma pärimata Pireti tunnete järele. On küll tõenäoline, et kujutatud inimest peetakse eestlaseks, aga kindlasti mitte siiski nii tõenäoline välistada mõistlik kahtlus ning siin on oluline silmas pidada, et tegu on siiski vaid meie endi oletusega ning oletust fakti pähe esitades eksime just nimelt neutraalsuse kui Vikipeedia alusprintsiibi vastu. :: Nüüd hilisemate kommentaaride valguses mulle tundub sinu reaktsioon Ivo ja Pireti sõnavõttudele üsna kahepalgeline. Sa küll tunnistad, et Pireti kommentaar võib olla solvav, aga samas siiski pead vajalikuks rõhutada, et talle tuleb olla tänulik, kuna ta aitavat meil endist paremini sotti saada, ükskõik kas tema muljel ideoloogilise kallutatuse kohta oli parasjagu selle artikli sisuga mingit pistmist või mitte. Aga Ivot sa ei täna tema solvava kommentaari eest, kuigi samuti ei saa välistada, et sellega ta aitas Piretil endast sotti saada. Kogu selle loo moraaliks võiks olla lihtsalt kulunud sedastus, et kriitika Vikipeedia aruteludes peaks olema esitatud konstruktiivses vormis ja käima konkreetse sisu kohta, selle asemel, et sihtida kriitika Vikipeedia tegijate vastu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. juuni 2022, kell 18:33 (EEST) :::Pikne ütles suuresti mu mõtted ära. Ma arvan, et pole vaja veenda vikipediste, et nende suhtumine ei pruugi olla absoluutses idealistlikus mõttes erapooletu, seda vast mööndakse niigi. Tavamaailmas ja Vikipeedia sisuloome kontekstis on mõtet rääkida sellisest erapoolikusest, mida on võimalik tuvastada ja demonstreerida. Minu meelest need vaated, mis juudi küsimuses põrkuvad, on ühelt poolt Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest lähtuv seisukoht, et konkreetse isiku rahvuse olulisus selgub allikatest ja meil pole õigust seda oma äranägemise järgi suurendada või pisendada, ja teiselt poolt seisukoht, et me ei pea allikaid neutraalseid kajastama, vaid võime tõsta esile või lükata tagaplaanile aspekte, mida me ise oluliseks peame või ei pea. Viimane pole vastuolus mitte ainult Viki põhimõtetega, vaid ka teise siin välja käidud ideega, et ühelegi vaatepuktile ei tohiks anda eelist. Seejuures on ka too vaatepuktide võrdsuse idee vastuolus Viki põhimõtetega, sest Vikipeedia erapooletuse alusprintsiip käib allikate sisu neutraalse, omapoolsete hinnanguteta (mida eri vaatepunktide võrdsustamine oleks) vahendamise kohta. See, mida Andres on kirjeldanud, on ka teatud mõttes erapooletus, aga mitte mitte Vikipeedias kasutusel oleva printsiibi mõttes. Keegi võiks taolise alternatiivse vikiprojekti käivitada küll, kus kõik vaatepunktid on võrdsed (v a rahvusteema, mis on teistest veel võrdsem) ja poliitkorrektselt korrigeeritakse sisu, et see kedagi ei solvaks. Aga mitte siin. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 21:31 (EEST) Andke andeks, keda ma olen solvanud. Ma pole tahtnud kedagi solvata. Ma vastan hiljem. Mul on praegu liiga palju tundeid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 10:33 (EEST) ::Kui keegi pidas Piret-Tartu kavatsusi neutraalseteks, siis lugege tema kokkuvõtet Uutest Uudistest (kus ta on regulaarne autor, kes pressib oma ideoloogiat): "Vikipeedia on selliseid asju täis ning sealne eliit paistab pidavat sellist kõverpeeglis maailma faktideks ja teaduslikuks mõtteviisiks. Teisitimõtlejad surutakse halastamatult maha. Ei ole seega sugugi ime, et Eesti Vikipeediat kutsutakse rahvasuus punaseks või roosaks. Pidasin ise seda väidet kahtlaseks kuulujutuks ehk pigem valeks. Nüüd enam ei pea (Eestikeelse video allkiri https://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Eesti_keel vaadatud 13.06.2022)." ([https://uueduudised.ee/arvamus/piret-kivi-tanases-eestis-on-eestlased-eestlus-ja-eesti-keel-suurema-vagivalla-all-kui-nsv-liidu-radioaktiivse-paikese-saras/ viide]). Soovitan väga kriitiline olla selle isiku iga võimaliku kaastöö osas, sest ideoloogiline laetus on tal enamasti laes (''pun intended''). --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 25. august 2022, kell 15:47 (EEST) ---- Eestlaste rahvuslik enesemääratlus on erinevalt mõnedest teistest rahvatest üsna keelepõhine. Siiski: see ei välista eesti keelt emakeelena kõnelevaid noori venelasi ja kusagil Ameerikas üles kasvanud noori väliseestlasi, kel eesti keel emakeeleks pole. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. august 2022, kell 11:12 (EEST) ==Keeruline keel== ''Võrdlevgrammatiliste uurimuste järgi on eesti keel maailma keerukamaid keeli. :Ma ei tea, mis tähendab "võrdlevgrammatiline", aga ma vaatasin seda raamatut, millele siin on ilma leheküljenumbrita viidatud. Ma leian sealt küll, et seal väidetakse, et eesti keele grammatika on keerulisem kui [[saramaki keel]]el, aga seda väidet, et see on kõige keerulisemate seas, ma sealt ei leidnud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 14:30 (EEST) figmha7pmehognz1qmggujj642h8g5s Jossif Stalin (reisilaev) 0 18264 6183482 6123232 2022-08-25T23:00:42Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{Infokast laev |nimi=Jossif Stalin |pilt=Bundesarchiv Bild 101II-MN-2787-30, Baltikum, gesunkenes russisches Schiff.jpg |pildisuurus =300px |pildiallkiri=Jossif Stalin madalikul (1941) |tüüp=[[reisilaev]] |klass= Jossif Stalin-klass<ref name=simplonpc>[http://www.simplonpc.co.uk/SovietPCs1.html#anchor1525889 Soviet Ocean Liner and Cruise Ship Postcards] (inglise keeles)</ref><ref>[http://www.dzd.ee/656286/rassekrechennaja-istorija-stalinskogo-titanika-zatonuvshego-u-poberezhja-jestonii/ DzD laevast] (vene keeles)</ref> |tellitud=1938<ref name=simplonpc/> |ehitaja=N.V. Nederlandsche Dok & Scheepsbouw Maats.,<ref name=infoflot>[http://sea.infoflot.ru/en/fleet/ship.php?id=86 "Iosif Stalin" Technical Data] (inglise keeles)</ref> [[Amsterdam]], [[Holland]] |kiil pandud= 1938 |vette lastud=1939<ref name=infoflot/> |ristitud= |üle antud= |teenistuse algus=1. mai 1940 |teenistuse lõpp=5. detsembril 1941 |sõsarlaevad=[[Baltika (laev)|Vjatšeslav Molotov]] |liin=Leningrad-[[London]] |omanik= Balti Riiklik Merelaevandus (vene lühend БГМП) → NSVL sõjväelaevastiku DKBF (ДКБФ ВМФ СССР)<ref>[http://fleetphoto.ru/ship/18498/ ВТ-521 (до 1941 Иосиф Сталин)] (vene keeles)</ref> |staatus=uppus 5. detsembril 1941 [[Lohusalu]] lähedal, keskmine osa tõstetud vanarauaks |lipuriik= {{riigi ikoon|NSVL}} |kodusadam= 1940–1941: [[Peterburi|Leningrad]] |veeväljasurve= 7500 |pikkus=135,60 m<ref name=fakta>{{cite web|url=http://www.faktaomfartyg.se/vyacheslav_molotov_1940.htm|title=T/S Vyacheslav Molotov, Fakta om fartyg|archiveurl=https://archive.today/20120802125620/http://www.faktaomfartyg.nu/vyacheslav_molotov_1940.htm|archivedate=2.08.2012|access-date=3.08.2013|url-status=live}} (rootsi keeles)</ref> |laius=18,30 m |süvis=6,30 m |peamasin=4 aurumasinat Babcock & Wilcox; 2 Stork-auruturbiini 12 800 hj |käiturid= |kiirus=20,0 sõlme |autonoomsus= |päästevarustus= |laevapere=108 |tekke=7 |autokohti= |reisijakohti=437 |kajuteid= |kajutikohti= 437<ref name=fakta/> |jääklass= }} '''Jossif Stalin''' ([[vene keel]]es Иосиф Сталин), hiljem ''VT-512'' (ВТ-521) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[turbo-elektrimootor]]iga [[reisilaev]], mis oli nimetatud [[Jossif Stalin]]i järgi. Laev tehasenumbriga 275 ehitati Nõukogude Liidu tellimusel [[Holland]]is [[kruiis]]ideks Nõukogude [[Kaug-Ida]]s<ref>[http://www.topnews.ru/news_id_46795.html Ajaloolased selgitasid välja nõukogude Titanicu tragöödia: 3849 ohvrit] 03.12.2011 (vene keeles)</ref>. [[Kiil (laevandus)|Kiil]] pandi laevale [[1938]]. aastal, laev veesati [[1939]]. aastal<ref name=infoflot/> ja võeti kasutusse [[1. mai]]l [[1940]]. == Tehnilised andmed == Jossif Stalin oli 135,7 m pikk<ref name=fakta/> ja 18,6 m lai, [[süvis]] oli 6,35 m. Laeva [[kogumahutavus]] oli 7500, sealhulgas [[dedveit]] 3219 t ja puhas dedveit 1272 t. Laev võis peale võtta 512 reisijat ja [[laevapere]]s oli 108 liiget. Laev võis arendada kiirust kuni 15 [[sõlm (ühik)|sõlme]]. Jossif Stalinil oli 7 [[laevatekk|tekki]]. [[Trümm]]e oli 3 ja nende koguruumala oli 2380 m³. Peamasina moodustasid 4 Babcock & Wilcoxi [[aurukatel]]t ja 2 [[auruturbiin]]i kogu[[võimsus]]ega 12 800 [[hobujõud|hj]]. [[Sõuseade|Sõuseadme]] moodustasid 2 [[elektrimootor]]it võimsusega kokku 11 800 hj. [[Kivisüsi|Sütt]] võis laev peale võtta kuni 1600 t. Sõsarlaev oli “Baltika”, millega N. Hruštšov reisis sügisel 1960 USA-sse. == Hukkumine == Kui puhkes [[Teine maailmasõda|sõda Saksamaa ja NSV liidu vahel]], siis tegutses laev Jossif Stalin [[Läänemeri|Läänemerel]], laeva [[kapten]] oli Nikolai Stepanov. Laev mobiliseeriti ja talle anti pardanumber VT-521<ref>[http://militera.lib.ru/h/mmf/02.html «Военная Литература» Läänemerel Suures Isamaasõjas uppunud NSV Liidu laevade andmed] ЦГАНХ, ф. 8045, оп. 3, д. 1110, л. 13; ЦВМА, ф. 9, Д. 6331, л. 33-60; Руге Ф. [28], с. 217; ЭГММ (vene keeles)</ref>. VT on lühend venekeelsetest sõnadest военный транспорт 'sõjaväetransport'. 2. detsembril evakueeriti [[Hanko mereväebaas]]ist Nõukogude vägesid laevadega [[Leningrad]]i, umbes 8600 inimest. Jossif Stalini pardal oli 5589 sõjaväelast, lisaks [[toiduaine]]id, sõjatehnikat ja muud varustust. Laeval oli ka Eestist [[ehituspataljon]]i mobiliseerituid, kes olid Hankosse viidud [[Osmussaar]]elt. Konvoid, milles oli riigijuhi nime kandev laev, julgestas terve armaada: kaks [[hävitaja]]t, viis [[miinitraaler]]it ja kaksteist mitmesugust kaatrit.<ref name="Repin">[https://www.kp.ru/daily/25797.3/2778439 Репин, Л. «Титаник» для Сталина.] Комсомольская правда (01.12.2011).</ref> [[3. detsember|3. detsembril]] [[1941]] umbes kell 1.15–1.30 sõitis VT-521 [[miiniväli|miiniväljas]] järjest kolme või nelja [[meremiin]]i otsa. Esimese kahe miinitabamuse järel kaotas laev juhitavuse ja kaldus traalitud konvoi teelt kõrvale. Lisaks avati konvoi pihta tuli [[Soome]] [[Mäkiluoto]] saare [[suurtükipatarei]]st. Mürsutabamusest plahvatas lastiks olnud laskemoon, mis põhjustas suuri inimkaotusi ja kahjustas laeva, tehes selle [[pukseerimine|pukseerimise]] võimatuks. Vaatamata miiniohule, õnnestus 4 [[miinitraaler]]il ja 5 [[kaater|kaatril]] päästa laevalt ja selle lähedalt veest kokku 1740 inimest. Päästetöid raskendasid [[öö|öine aeg]] ja halb ilm. Ka mõned päästelaevad sõitsid miini otsa. Seejärel päästeoperatsioon katkestati ja julgestuslaevad lahkusid [[Suursaar]]ele. Konvoi jättis vigastatud laeva [[triiv]]ima, kuigi kõiki pardal olnuid ei suudetud teistesse laevadesse üle viia. 4. detsembri hommikul andis Suursaare sõjaväebaasi komandör Ivan Svjatov kahele torpeedokaatrile käsu uputada abitult triiviv VT-521, et see ei langeks vaenlase kätte, aga ilm oli tormine, sadas lund ning torpeedokaatrid ei leidnud triivivat laeva.<ref name="Repin" />. Laev triivis [[5. detsember|5. detsembriks]] [[Lohusalu]] lähedal Eesti randa. Sellel olnud tuhatkond ellujäänut langesid sakslaste kätte vangi, nende hulgas oli sadakond Eestis mobiliseeritut. Laeva kapten Stepanov vangistati ja jäi tööle Tallinna sadamasse. Kui Nõukogude väed saabusid 1944. aastal Tallinna, lasti ta maha, süüdistatuna vangi langemises ja laeva hukus.<ref name="Repin" /> Pärast sõda tõsteti laeva keskmine osa üles ja lammutati. Pealtnägijate sõnul oli laeva trümmides hulgaliselt hukkunute jäänuseid. Osa vraki ahtrist ja vöörist asub Lohusalu lähedal 12–14 meetri sügavuses veel praegugi. ==Viited== {{viited}} ==Vaata ka== * [[Lenin (reisilaev 1909)]] == Välislingid == *[http://www.online.ee/~peeprada/vrakk/stalin.html Pildid vrakist] *[http://www.dzd.ee/656286/rassekrechennaja-istorija-stalinskogo-titanika-zatonuvshego-u-poberezhja-jestonii/ Рассекреченная история сталинского "Титаника", затонувшего у побережья Эстонии] (vene keeles) *[http://www.vokrugsveta.ru/vs/article/2572/ Mis juhtus liinilaevaga Jossif Stalin?] (vene keeles) Siin on number VT-501 pardal! *[http://www.wlb-stuttgart.de/seekrieg/4112-bilder/a.bock.jpg Adolf Bocki maal 1942] (saksa keeles) *[http://www.wlb-stuttgart.de/seekrieg/41-12.htm Meresõda 1941. aasta detsembris] (saksa keeles) *[https://www.err.ee/359504/ Möödus 70 aastat NSV Liidu kõige salastatumast laevaõnnetusest] ERR, 4. detsember 2011. {{koord |article=/|NS=59.9|EW=25.15|type=landmark}} [[Kategooria:Reisilaevad]] [[Kategooria:Venemaa laevad]] t5ic3x5obh3vpuxqoqbplfkmjlhwfzv Kongregatsioon 0 18749 6183635 5690436 2022-08-26T11:05:50Z Lulu 294 Täiend. wikitext text/x-wiki '''Kongregatsioon''' on [[religioon|religioosne]] liit või ühendus. == Katoliiklus == [[Katoliku kirik]]u [[kanooniline õigus|kanoonilise õiguse]] kohaselt on kongregatsioon vaimulike ühendus, mille liikmed (preestrid, vennad, õed) annavad niinimetatud lihtsad tõotused. Tegu on lihtsustatud variandiga [[ordu]]liikmete antavatest pühalikest tõotustest, milles nad lubavad olla vaesed, kasinad ja kuulekad. Enamik pärast [[16. sajand]]it katoliku kirikus asutatud vaimulike ühendusi on kanoonilise õiguse järgi just kongregatsioonid, mitte ordud. Katoliiklikus kontekstis võib kongregatsioon tähendada ka kloostrite liitu. Sellises tähenduses on see sõna näiteks kasutusel [[benediktlased|Püha Benedictuse Ordu]]s, mis koosneb peamiselt geograafilistel põhimõtetel välja kujunenud kongregatsioonidest ehk kloostriliitudest. Samuti nimetatakse kongregatsioonideks [[Rooma kuuria]] allüksusi. Tänapäeval eksisteerib üheksa kongregatsiooni: usudoktriini, idakirikute, jumalateenistuse, piiskoppide, katoliikliku hariduse, pühakuks kuulutamise, vaimulikkonna, evangelisatsiooni ning pühitsetud elu institutsioonide kongregatsioon. == Muud usundid == '''Kongregatsioon''' võib ka muudes usundites tähendada vaimset liitu või ühendust, õpetusliini, koolkonda, vennaskonda vmt. [[Kategooria:Religioon]] [[Kategooria:Rooma-Katoliku Kirik]] cws5ocf4bcgzvp58nu41qo7e6pp3zq0 6183638 6183635 2022-08-26T11:14:45Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''Kongregatsioon''' on [[katoliiklus]]est pärinev mõiste, mis tähendab [[religioon|religioosset]] liitu või ühendust. == Katoliiklus == [[Katoliku kirik]]u [[kanooniline õigus|kanoonilise õiguse]] kohaselt on kongregatsioon vaimulike ühendus, mille liikmed (preestrid, vennad, õed) annavad niinimetatud lihtsad tõotused. Tegu on lihtsustatud variandiga [[ordu]]liikmete antavatest pühalikest tõotustest, milles nad lubavad olla vaesed, kasinad ja kuulekad. Enamik pärast [[16. sajand]]it katoliku kirikus asutatud vaimulike ühendusi on kanoonilise õiguse järgi just kongregatsioonid, mitte ordud. Katoliiklikus kontekstis võib kongregatsioon tähendada ka kloostrite liitu. Sellises tähenduses on see sõna näiteks kasutusel [[benediktlased|Püha Benedictuse Ordu]]s, mis koosneb peamiselt geograafilistel põhimõtetel välja kujunenud kongregatsioonidest ehk kloostriliitudest. Samuti nimetatakse kongregatsioonideks [[Rooma kuuria]] allüksusi. Tänapäeval eksisteerib üheksa kongregatsiooni: usudoktriini, idakirikute, jumalateenistuse, piiskoppide, katoliikliku hariduse, pühakuks kuulutamise, vaimulikkonna, evangelisatsiooni ning pühitsetud elu institutsioonide kongregatsioon. == Muud usundid == '''Kongregatsioon''' võib ka muudes usundites tähendada vaimset liitu või ühendust, õpetusliini, koolkonda, vennaskonda vmt. [[Kategooria:Religioon]] [[Kategooria:Rooma-Katoliku Kirik]] c7uyknoo9pc2cqw0awlbf9hpfv08ehv Kiiev 0 20260 6183333 6165957 2022-08-25T17:09:52Z Octagon11 123728 /* Dekommuniseerimine */ wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=juuli|aasta=2019}} {{linn | nimi = Kiiev | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Київ | nimi1_latin = ''Kõjiv'' | pilt = Kyiv Montage 2016.png | lipp = Flag of Kyiv Kurovskyi.svg | lipu_link = [[Kiievi lipp]] | vapp = COA of Kyiv Kurovskyi.svg | vapi_link = [[Kiievi vapp]] | pindala = | elanikke = | osm = pind }} [[Pilt:Ukraine Kiev StMichael.jpg|pisi|[[Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster]]]] [[Pilt:Pechersk Lavra 1918 LOC 3c02697u.jpg|pisi|[[Kiievi koobasklooster]]]] [[Pilt:Kyiv1651 WesterFeld.jpg|pisi|Kiiev (1651)]] [[Pilt:Планы городов из Полного собрания законов Российской империи 136.jpg|pisi|[[Kubermangulinn]]a Kiievi plaan (1839)]] '''Kiiev''' ([[ukraina keel]]es Київ ''Kõjiv'', vene keeles Киев ''Kijev'') on [[Ukraina]] pealinn. Kiiev asub [[Dnepr]]i jõe ääres. Kiiev moodustab omaette [[1. järgu haldusüksus]]e (місто Київ) ja on samaaegselt [[Kiievi oblast]]i keskus. Kiievi praegune linnapea on [[Vitali Klõtško]]. == Rahvastik == [[2001]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kiievi elanikkonnast [[ukrainlased|ukrainlasi]] 82,2%, [[venelased|venelasi]] 13,1%, [[juudid|juute]] 0,7%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,6% ja [[poolakad|poolakaid]] 0,3%. == Kliima == Kiievi aastane keskmine temperatuur on +7,9&nbsp;°C. Kõige kõrgem on see [[juuli]]s (19,5&nbsp;°C) ja [[august]]is (18,9&nbsp;°C), kõige madalam [[jaanuar]]is (−4,3&nbsp;°C) ja [[veebruar]]is (−3,3&nbsp;°C). Kuu absoluutne maksimum on kõige kõrgem augustis (39,9&nbsp;°C) ja juulis (39,4&nbsp;°C). Kõige madalam absoluutne maksimum on jaanuaris (11,1&nbsp;°C) ja [[detsember|detsembris]] (14,7&nbsp;°C). Kuu absoluutne miinimum on kõige madalam veebruaris (−32,2&nbsp;°C) ja jaanuaris (−31,1&nbsp;°C). Kõige kõrgem absoluutne miinimum on juulis (+5,8&nbsp;°C) ja augustis (+3,3&nbsp;°C). Ka [[juuni]]s pole iialgi [[öökülm]]a esinenud. Aastane keskmine sademete hulk on 621&nbsp;mm. Kõige märjemad kuud on juuli (85&nbsp;mm) ja juuni (75&nbsp;mm), kõige kuivemad on [[märts]] (36&nbsp;mm), veebruar ja [[oktoober]] (37&nbsp;mm). Keskmine [[tuul]]e kiirus on 2,4&nbsp;m/s ja keskmine [[õhuniiskus]] on 75%. == Ajalugu == Kiiev on üks vanimaid linnu [[Ida-Euroopa]]s. Tal on olnud pöördeline osa nii [[Vana-Vene riik|Vana-Vene riigi]] kui ka [[ukrainlased|ukraina rahvuse]] kujunemisel. Legendi järgi asutasid linna aastal [[482]] vennad Kii, Štšek ja Horiv ning nende õde Lõbied<ref>[http://litopys.org.ua/ipatlet/ipat01.htm Ipati kroonika vanavene keeles]</ref> (ukrainapäraselt ''Kõi'', ''Štšek'', ''Horõv'' ning ''Lõbid''). Seetõttu tähistati 1982. aastal Kiievi 1500. aastapäeva. Linn nimetati vanima venna järgi. Kiievis asuvad ka Štšekavõtsja ja Horevõtsja mägi ning Lõbidi jõgi. Nimi "kii" tähendas [[vanavene keel]]es suurt keppi (võrdle näiteks [[piljardikii]]ga). See on seotud linna asukohaga [[varjaagid]]e juurest [[Bütsants]]i mineva [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|kaubatee ääres]]. Laevnikele olid [[Dnepr]]i jõe ääres linna asukoha määramisel väga olulised kiid – suured jõepõhja rammitud postid, mille külge sai siduda oma veesõidukid, et need sel ajal ära ei ujuks, kui laevnikud maal käivad. Ajaloolased pole kindlad, millal tegelikult Kiiev linnalise asulana avastati. Kõige entusiastlikumad osutavad juba [[Ptolemaios]]e teostes leiduvale asulale {{kas|Metropolity}} ja väidavad, et see olevatki Kiiev. Hajusad [[slaavlased|idaslaavlaste]] asulad asusid selles piirkonnas alates [[6. sajand]]ist, kuid pole teada, millal mõni neist linnaliseks asulaks arenes. [[8. sajand]]il rajati Kiievisse kindlustused kohale, mis oli võib-olla mitukümmend aastat varem maha jäetud. Pole teada, kas need kindlustused rajasid slaavlased või [[kasaarid]]. [[Nestori kroonika]] märgib, et Kiievi slaavlased rääkisid [[Askold ja Dir|Askoldile ja Dirile]], et neil ei ole valitsejat ja nad maksavad kasaaridele [[andam]]it. Kuid vähemalt 8. ja [[9. sajand]]il toimis Kiiev [[Kasaari kaganaat|Kasaari kaganaadi]] eelposti ja piirikindlusena. Mõned ajaloolased lükkavadki linna asutamise alles 8. või koguni 9. sajandisse. === Kiievi-Vene riigis === 9. sajandi teisel poolel (kuid mõnedel hinnangutel alles [[920. aastad|920. aastatel]]) vabanes Kiiev kasaaride võimu alt ja sai [[Kiievi-Vene]] riigi keskuseks. [[882]]. aastal vallutas linna [[Novgorodi vürst]] [[Oleg]] [[Novgorodimaa]]lt kogutud [[varjaag]]ide, [[soomlased|soomlaste]] ja slaavlaste väega sõjakäigul Kiievi, kus valitsesid seni samuti varjaagid [[Askold]] ja [[Dir (Kiievi vürst)|Dir]].<ref>[[Nestor (kroonik)|Nestori]] kroonika "[[Jutustus möödunud aegadest]]"</ref> Ta tegi sellest oma riigi pealinna, alistades enda võimule ka kohalikud vürstid, kes seni olid maksnud makse [[Kasaari kagaan]]ile. Nii sai Olegist vürstide vürst ehk [[Kiievi suurvürst]]. [[988]]. aastal moodustati [[Konstantinoopoli Õigeusu Kirik]]u [[Kiievi metropoolia]] ning pärast seda asus selle juht Kiievis. [[Kiievi-Vene]] ja selle pealinna Kiievi kuldaeg oli [[11. sajand]]il ja [[12. sajand]]i algul. Pärast [[Mstislav Suur]]e surma [[1132]] muutusid Kiiev ja [[Kiievi vürstiriik]] pigem kõige võimsama vürsti autasuks ja nende vahel algas võitlus Kiievi pärast. Esimesena suutis Kiievi vallutada [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali]] [[Vladimiri vürst|vürst]] [[Andrei Bogoljubski]] [[1169]]. Pärast [[Mongolite invasioon Venemaale|mongolite invasiooni Kiievi-Vene riigi aladele]] [[13. sajand]]il kaotas Kiiev oma poliitilise tähtsuse, piirkonna allutamise pärast võistlesid [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali]] ja [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik]], kes korduvalt linna vallutasid ja laastasid. === Kiievi vürstiriigis === [[Kiievi Suurvürstiriik|Kiievi Suurvürstiriigi]] lagunemise järel kujunes Lääne-Kiievimaa Loode-[[Tšerkassõ]], Ida-[[Žitomir]]i maa-aladel [[Kiievi vürstiriik]], mis eksisteeris aastatel ([[1132]]–[[1471]]). Riigi pealinn oli Kiievi linn. [[1240]]. aastal vallutas Kiievi [[Batu-khaan]], kes jättis vallutamise käigus linna 50 000 elanikust ellu üksnes 2000. Linn rüüstati ja põletati maha. === Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigis === Kiievi vürstiriik eksisteeris iseseisvalt kuni [[1362]]. aastani, mil liitus [[Vene Suurvürstiriik|Vene Suurvürstiriigina]] [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga]] ning moodustas 2/3 Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi territooriumist oma lääneslaavi päritolu elanikkonnaga. === Rzeczpospolita riigis === Aastatel [[1471]]–[[1654]] kuulus Ukraina koos [[Valgevene]]ga Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ja [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] liitumisel moodustunud [[Rzeczpospolita]] riiki. Aastatel [[1494]]–[[1497]] sai Kiiev [[Magdeburgi linnaõigused]]. Magdeburgi linnaõiguse alusel oli linnad vabastatud feodaalkohustustest, -kohtust ning vojevoodide ja riigiametnike võimu alt, ning omasid õigust moodustada [[omavalitsus]]organi [[raad]]i. Linnaõigused tühistati alles [[1835]]. aastal [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] [[Nikolai I]] poolt. [[1654]]. aastal otsustas [[Perejaslavi raada]], mida juhtis [[hetman]] [[Bogdan Hmelnitski]], et edaspidi ei allu [[kasakad]] [[Poola kuningas|Poola kuningale]], vaid [[Moskva tsaar]]ile. Samal aastal puhkes [[Poola-Vene sõda (1654–1667)|Poola-Vene sõda]]. [[1657]]. aastal valiti [[Korsuni raada]]l uueks hetmaniks Hmelnitski lähikondlane [[Ivan Võhovskõi]]. [[1658]] sõlmisid Rzeczpospolita esindajad ja Võhovskõi tänapäeva [[Poltaava oblast]]is olevas [[Gadjatš]]i linnas [[Gadjatši leping]]u. Selle kohaselt asendati Poola–Leedu kaksikmonarhia Poola–Leedu–Vene kolmikmonarhiaga. [[Vasakkalda-Ukraina]]s tuli lepingu kohaselt [[Tšernigivi vojevoodkond|Tšernigivi vojevoodkonna]], [[Kiievi vojevoodkond|Kiievi vojevoodkonna]] ja [[Bratslavi vojevoodkond|Bratslavi vojevoodkonna]] põhjal moodustada [[Vene Suurvürstiriik (1658–1659)|Vene Suurvürstiriik]]. [[Poola-Türgi sõda (1672–1676)|Poola-Türgi sõja]] järel annekteeris [[Osmanite riik]] aastateks [[1672]]–[[1699]] [[Podoolia]] [[Kamjanets-Podilskõi]]ga, [[Bratslavi vojevoodkond|Bratslavi vojevoodkonna]] [[Bratslav]]i ja [[Uman]]iga ning osa [[Žõtomõr]]ist lõunas asuvatest Paremkalda-Ukraina vojevoodkondade aladest, sh [[Bila Tserkva]], [[Tšerkassõ]] ja [[Tšigirin]]i. Kirde-Ukrainas säilis Hetmaniriik, kus asusid linnad Kiiev, [[Tšernigiv]], [[Nižõn]], [[Perejaslav]], [[Baturõn]], [[Gadjatš]], [[Lubnõ]] ja [[Poltava]]. Ida-Ukrainas, Dnepri keskjooksul säilis [[Zaporižžja Sitš]]i territoorium. Lõuna-Ukraina [[Must meri|Musta mere]] äärsed territooriumid liideti Osmanite riigiga ja [[Krimm]]is valitses [[Krimmi khaaniriik]]. Osmanite riigi sekkumise järel Ukraina aladel sõlmisid [[Moskva tsaaririik]] ja Rzeczpospolita [[1686]]. aastal [[Igavese rahu leping]]u, milles kinnitasid [[Andrussovo rahuleping]]u punkte. Rahuleping kinnitas tsaaririigi valdusi Vasakkalda-Ukrainas ja Kiievi linnale. === Dekommuniseerimine === 2016. aastal demonteeriti [[tšekist]]idele pühendatud mälestusmärk.<ref>[http://kiev.unian.ua/1359359-u-kievi-demontuvali-pamyatnik-chekistam-foto.html У Києві демонтували пам'ятник чекістам (фото)] (vaadatud: 27.04.2022)</ref> 26. aprillil 2022 demonteeriti [[Rahvaste sõpruse kaar]]e juures paiknev vene ja ukraina töölist kujutav skultpuur.<ref>[https://news.obozrevatel.com/ukr/kiyany/u-tsentri-kieva-demontuyut-skulpturu-pro-vozzednannya-ukraini-j-rosii-klichko.htm У центрі Києва демонтують скульптуру про "возз'єднання України й Росії" – Кличко] - Obozrevatel, 26.04.2022 (vaadatud: 27.04.2022).</ref> <gallery> Euromaidan in Kyiv early evening 2013-12-10 (013).JPG|Lenini monumendi mahavõtmine Kiievis 2013. aastal Lenin monument after 8-12-2013(1).JPG|Postament pärast monumendilt Lenini kuju eemaldamist 2013. aastal </gallery> 2022. aasta augustis nimetati ümber 95 tänavanime. Nende hulgas nimetati ümber Nõukogude aegsete tegelaste järgi nimetatud tänavad.<ref>[https://zn.ua/ukr/UKRAINE/malinovskoho-vs-herojiv-polku-azov-u-kijevi-perejmenuvali-95-vulits-i-ploshch-u-mezhakh-derusifikatsiji.html Малиновського vs Героїв полку "Азов": У Києві перейменували 95 вулиць і площ у межах дерусифікації] - Zn.ua, 25.08.2022 (vaadatud: 25.08.2022)</ref> {| class="wikitable" |+ |- ! Esialgne nimetus !! Uus nimetus |- | Kindral Žmatšenko || [[Roman Mstislavitš|Vürst Roman Mstõslavitši]] |- | [[Rodion Malinovski|Marssal Malinovski]] || [[Pataljon Azov|polk Azovi kangelaste]] |- | [[Karl Marx]]i || Hlutsulskõi |} == Kultuur == === Muuseumid === Kiievis asuvad [[Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum]] ja [[Mõstetskõi arsenal]]. == Haridus == === Kiievi ülikoolid === * [[Kiievi Mogila Akadeemia]] * [[Kiievi ülikool]] * [[Kiievi Polütehniline Instituut]] * [[Kiievi Riiklik Ehituse ja Arhitektuuri Ülikool]] * [[Kiievi Rahvuslik Kaubandus- ja Majandusülikool]] * [[Oleksandr Bogomoletsi nimeline Rahvuslik Meditsiiniülikool]] == Rajoonid == [[Fail:Kiiev linnajaod.gif|pisi|Kiievi rajoonid]] Kiiev jaguneb 10 rajooniks (sulgudes number viitab asukohale kaardil): * [[Desna rajoon]] (1) * [[Dnipro rajoon|Dnipro]] (2) * [[Darnõtsia rajoon]] (3) * [[Holosiivi rajoon]] (4) * [[Petšerski rajoon]] (5) * [[Solomianka rajoon]] (6) * [[Svjatošini rajoon]] (7) * [[Ševtšenko rajoon]] (8) * [[Podili rajoon]] (9) * [[Oboloni rajoon]] (10) == Transport == Kiievist 29 km ida pool asub [[Kiievi Borõspili lennujaam]]. See on Ukraina suurim lennujaam, mis teenindab suuremat osa Ukraina rahvusvahelistest lendudest. [[Kiievi metroo]] töötab alates 1960. aastast. Kiievi ühistranspordivõrku kuuluvad muuhulgas veel ka [[tramm]]i-, [[trollibuss]]i- ja [[autobuss]]iliinid. <gallery> Fail:Собор Софійський 2009.10.31 (16).jpg|Vaade [[Kiievi Püha Sofia peakirik]]ule ülalt Fail:Saint Sophia Cathedral 2006, Kyiv.jpg|Kiievi Sofia katedraali kellatorn Fail:Андріївська церква-012.JPG|[[Püha Andrease kirik (Kiiev)|Püha Andrease kirik]] Fail:80-382-9004 Комплекс споруд церкви Феодосія Печерського.jpg|[[Püha Theodosiuse klooster]] Fail:Володимир Великий.JPG|[[Vladimir Suure mälestusmärk]] Fail:Bogdan.jpg|[[Bogdan Hmelnõtskõi]] mälestusmärk Kiievis Fail:Klov Palace. Listed ID 80-382-0462. - 8 Pylypa Orlyka Street, Pechersk Raion, Kiev. - Pechersk 28 09 13 396.jpg|[[Klovi palee]] Fail:Маріїнський палац в Києві (cropped).jpg|Mariinskõi palee Fail:2017 - Київ - Місячний вечір на Замковій горі.jpg|alt=|Püha Andrease kirik öösel </gallery> == Vaata ka == * [[Kiievi-Vene]] * [[Babõn Jar]] * [[Kiievi olümpiastaadion]] * [[Kiievi Dinamo]] * [[Maidan Nezaležnosti]] * [[Hreštšatõk]] * [[Kiievi loomaaed]] * [[Struve raudteesild]] * [[Darnõtsja raudteesild]] * [[Darnõtsja sild]] * [[Nikolai kettsild]] * [[Kiievi Püha Vladimiri katedraal]] * [[Kiievi teletorn]] * [[Lenini monument Kiievis]] * [[Igavese Kuulsuse Park]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikitsitaadid}} {{commonskat-tekstina}} {{vikisõnastik-tekstina}} * [[13. november]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/11/13/7044163/ Saadikud tahavad keelata Kiievis öise alkoholimüügi] <small>(''vene keeles'')</small> {{UKR}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Kiiev| ]] lgti2uyiq1huvlczwgz67xvxmbf1qzt 6183335 6183333 2022-08-25T17:12:05Z Octagon11 123728 /* Dekommuniseerimine */ wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=juuli|aasta=2019}} {{linn | nimi = Kiiev | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Київ | nimi1_latin = ''Kõjiv'' | pilt = Kyiv Montage 2016.png | lipp = Flag of Kyiv Kurovskyi.svg | lipu_link = [[Kiievi lipp]] | vapp = COA of Kyiv Kurovskyi.svg | vapi_link = [[Kiievi vapp]] | pindala = | elanikke = | osm = pind }} [[Pilt:Ukraine Kiev StMichael.jpg|pisi|[[Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster]]]] [[Pilt:Pechersk Lavra 1918 LOC 3c02697u.jpg|pisi|[[Kiievi koobasklooster]]]] [[Pilt:Kyiv1651 WesterFeld.jpg|pisi|Kiiev (1651)]] [[Pilt:Планы городов из Полного собрания законов Российской империи 136.jpg|pisi|[[Kubermangulinn]]a Kiievi plaan (1839)]] '''Kiiev''' ([[ukraina keel]]es Київ ''Kõjiv'', vene keeles Киев ''Kijev'') on [[Ukraina]] pealinn. Kiiev asub [[Dnepr]]i jõe ääres. Kiiev moodustab omaette [[1. järgu haldusüksus]]e (місто Київ) ja on samaaegselt [[Kiievi oblast]]i keskus. Kiievi praegune linnapea on [[Vitali Klõtško]]. == Rahvastik == [[2001]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kiievi elanikkonnast [[ukrainlased|ukrainlasi]] 82,2%, [[venelased|venelasi]] 13,1%, [[juudid|juute]] 0,7%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,6% ja [[poolakad|poolakaid]] 0,3%. == Kliima == Kiievi aastane keskmine temperatuur on +7,9&nbsp;°C. Kõige kõrgem on see [[juuli]]s (19,5&nbsp;°C) ja [[august]]is (18,9&nbsp;°C), kõige madalam [[jaanuar]]is (−4,3&nbsp;°C) ja [[veebruar]]is (−3,3&nbsp;°C). Kuu absoluutne maksimum on kõige kõrgem augustis (39,9&nbsp;°C) ja juulis (39,4&nbsp;°C). Kõige madalam absoluutne maksimum on jaanuaris (11,1&nbsp;°C) ja [[detsember|detsembris]] (14,7&nbsp;°C). Kuu absoluutne miinimum on kõige madalam veebruaris (−32,2&nbsp;°C) ja jaanuaris (−31,1&nbsp;°C). Kõige kõrgem absoluutne miinimum on juulis (+5,8&nbsp;°C) ja augustis (+3,3&nbsp;°C). Ka [[juuni]]s pole iialgi [[öökülm]]a esinenud. Aastane keskmine sademete hulk on 621&nbsp;mm. Kõige märjemad kuud on juuli (85&nbsp;mm) ja juuni (75&nbsp;mm), kõige kuivemad on [[märts]] (36&nbsp;mm), veebruar ja [[oktoober]] (37&nbsp;mm). Keskmine [[tuul]]e kiirus on 2,4&nbsp;m/s ja keskmine [[õhuniiskus]] on 75%. == Ajalugu == Kiiev on üks vanimaid linnu [[Ida-Euroopa]]s. Tal on olnud pöördeline osa nii [[Vana-Vene riik|Vana-Vene riigi]] kui ka [[ukrainlased|ukraina rahvuse]] kujunemisel. Legendi järgi asutasid linna aastal [[482]] vennad Kii, Štšek ja Horiv ning nende õde Lõbied<ref>[http://litopys.org.ua/ipatlet/ipat01.htm Ipati kroonika vanavene keeles]</ref> (ukrainapäraselt ''Kõi'', ''Štšek'', ''Horõv'' ning ''Lõbid''). Seetõttu tähistati 1982. aastal Kiievi 1500. aastapäeva. Linn nimetati vanima venna järgi. Kiievis asuvad ka Štšekavõtsja ja Horevõtsja mägi ning Lõbidi jõgi. Nimi "kii" tähendas [[vanavene keel]]es suurt keppi (võrdle näiteks [[piljardikii]]ga). See on seotud linna asukohaga [[varjaagid]]e juurest [[Bütsants]]i mineva [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|kaubatee ääres]]. Laevnikele olid [[Dnepr]]i jõe ääres linna asukoha määramisel väga olulised kiid – suured jõepõhja rammitud postid, mille külge sai siduda oma veesõidukid, et need sel ajal ära ei ujuks, kui laevnikud maal käivad. Ajaloolased pole kindlad, millal tegelikult Kiiev linnalise asulana avastati. Kõige entusiastlikumad osutavad juba [[Ptolemaios]]e teostes leiduvale asulale {{kas|Metropolity}} ja väidavad, et see olevatki Kiiev. Hajusad [[slaavlased|idaslaavlaste]] asulad asusid selles piirkonnas alates [[6. sajand]]ist, kuid pole teada, millal mõni neist linnaliseks asulaks arenes. [[8. sajand]]il rajati Kiievisse kindlustused kohale, mis oli võib-olla mitukümmend aastat varem maha jäetud. Pole teada, kas need kindlustused rajasid slaavlased või [[kasaarid]]. [[Nestori kroonika]] märgib, et Kiievi slaavlased rääkisid [[Askold ja Dir|Askoldile ja Dirile]], et neil ei ole valitsejat ja nad maksavad kasaaridele [[andam]]it. Kuid vähemalt 8. ja [[9. sajand]]il toimis Kiiev [[Kasaari kaganaat|Kasaari kaganaadi]] eelposti ja piirikindlusena. Mõned ajaloolased lükkavadki linna asutamise alles 8. või koguni 9. sajandisse. === Kiievi-Vene riigis === 9. sajandi teisel poolel (kuid mõnedel hinnangutel alles [[920. aastad|920. aastatel]]) vabanes Kiiev kasaaride võimu alt ja sai [[Kiievi-Vene]] riigi keskuseks. [[882]]. aastal vallutas linna [[Novgorodi vürst]] [[Oleg]] [[Novgorodimaa]]lt kogutud [[varjaag]]ide, [[soomlased|soomlaste]] ja slaavlaste väega sõjakäigul Kiievi, kus valitsesid seni samuti varjaagid [[Askold]] ja [[Dir (Kiievi vürst)|Dir]].<ref>[[Nestor (kroonik)|Nestori]] kroonika "[[Jutustus möödunud aegadest]]"</ref> Ta tegi sellest oma riigi pealinna, alistades enda võimule ka kohalikud vürstid, kes seni olid maksnud makse [[Kasaari kagaan]]ile. Nii sai Olegist vürstide vürst ehk [[Kiievi suurvürst]]. [[988]]. aastal moodustati [[Konstantinoopoli Õigeusu Kirik]]u [[Kiievi metropoolia]] ning pärast seda asus selle juht Kiievis. [[Kiievi-Vene]] ja selle pealinna Kiievi kuldaeg oli [[11. sajand]]il ja [[12. sajand]]i algul. Pärast [[Mstislav Suur]]e surma [[1132]] muutusid Kiiev ja [[Kiievi vürstiriik]] pigem kõige võimsama vürsti autasuks ja nende vahel algas võitlus Kiievi pärast. Esimesena suutis Kiievi vallutada [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali]] [[Vladimiri vürst|vürst]] [[Andrei Bogoljubski]] [[1169]]. Pärast [[Mongolite invasioon Venemaale|mongolite invasiooni Kiievi-Vene riigi aladele]] [[13. sajand]]il kaotas Kiiev oma poliitilise tähtsuse, piirkonna allutamise pärast võistlesid [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali]] ja [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik]], kes korduvalt linna vallutasid ja laastasid. === Kiievi vürstiriigis === [[Kiievi Suurvürstiriik|Kiievi Suurvürstiriigi]] lagunemise järel kujunes Lääne-Kiievimaa Loode-[[Tšerkassõ]], Ida-[[Žitomir]]i maa-aladel [[Kiievi vürstiriik]], mis eksisteeris aastatel ([[1132]]–[[1471]]). Riigi pealinn oli Kiievi linn. [[1240]]. aastal vallutas Kiievi [[Batu-khaan]], kes jättis vallutamise käigus linna 50 000 elanikust ellu üksnes 2000. Linn rüüstati ja põletati maha. === Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigis === Kiievi vürstiriik eksisteeris iseseisvalt kuni [[1362]]. aastani, mil liitus [[Vene Suurvürstiriik|Vene Suurvürstiriigina]] [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga]] ning moodustas 2/3 Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi territooriumist oma lääneslaavi päritolu elanikkonnaga. === Rzeczpospolita riigis === Aastatel [[1471]]–[[1654]] kuulus Ukraina koos [[Valgevene]]ga Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ja [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] liitumisel moodustunud [[Rzeczpospolita]] riiki. Aastatel [[1494]]–[[1497]] sai Kiiev [[Magdeburgi linnaõigused]]. Magdeburgi linnaõiguse alusel oli linnad vabastatud feodaalkohustustest, -kohtust ning vojevoodide ja riigiametnike võimu alt, ning omasid õigust moodustada [[omavalitsus]]organi [[raad]]i. Linnaõigused tühistati alles [[1835]]. aastal [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] [[Nikolai I]] poolt. [[1654]]. aastal otsustas [[Perejaslavi raada]], mida juhtis [[hetman]] [[Bogdan Hmelnitski]], et edaspidi ei allu [[kasakad]] [[Poola kuningas|Poola kuningale]], vaid [[Moskva tsaar]]ile. Samal aastal puhkes [[Poola-Vene sõda (1654–1667)|Poola-Vene sõda]]. [[1657]]. aastal valiti [[Korsuni raada]]l uueks hetmaniks Hmelnitski lähikondlane [[Ivan Võhovskõi]]. [[1658]] sõlmisid Rzeczpospolita esindajad ja Võhovskõi tänapäeva [[Poltaava oblast]]is olevas [[Gadjatš]]i linnas [[Gadjatši leping]]u. Selle kohaselt asendati Poola–Leedu kaksikmonarhia Poola–Leedu–Vene kolmikmonarhiaga. [[Vasakkalda-Ukraina]]s tuli lepingu kohaselt [[Tšernigivi vojevoodkond|Tšernigivi vojevoodkonna]], [[Kiievi vojevoodkond|Kiievi vojevoodkonna]] ja [[Bratslavi vojevoodkond|Bratslavi vojevoodkonna]] põhjal moodustada [[Vene Suurvürstiriik (1658–1659)|Vene Suurvürstiriik]]. [[Poola-Türgi sõda (1672–1676)|Poola-Türgi sõja]] järel annekteeris [[Osmanite riik]] aastateks [[1672]]–[[1699]] [[Podoolia]] [[Kamjanets-Podilskõi]]ga, [[Bratslavi vojevoodkond|Bratslavi vojevoodkonna]] [[Bratslav]]i ja [[Uman]]iga ning osa [[Žõtomõr]]ist lõunas asuvatest Paremkalda-Ukraina vojevoodkondade aladest, sh [[Bila Tserkva]], [[Tšerkassõ]] ja [[Tšigirin]]i. Kirde-Ukrainas säilis Hetmaniriik, kus asusid linnad Kiiev, [[Tšernigiv]], [[Nižõn]], [[Perejaslav]], [[Baturõn]], [[Gadjatš]], [[Lubnõ]] ja [[Poltava]]. Ida-Ukrainas, Dnepri keskjooksul säilis [[Zaporižžja Sitš]]i territoorium. Lõuna-Ukraina [[Must meri|Musta mere]] äärsed territooriumid liideti Osmanite riigiga ja [[Krimm]]is valitses [[Krimmi khaaniriik]]. Osmanite riigi sekkumise järel Ukraina aladel sõlmisid [[Moskva tsaaririik]] ja Rzeczpospolita [[1686]]. aastal [[Igavese rahu leping]]u, milles kinnitasid [[Andrussovo rahuleping]]u punkte. Rahuleping kinnitas tsaaririigi valdusi Vasakkalda-Ukrainas ja Kiievi linnale. === Dekommuniseerimine === 2016. aastal demonteeriti [[tšekist]]idele pühendatud mälestusmärk.<ref>[http://kiev.unian.ua/1359359-u-kievi-demontuvali-pamyatnik-chekistam-foto.html У Києві демонтували пам'ятник чекістам (фото)] (vaadatud: 27.04.2022)</ref> 26. aprillil 2022 demonteeriti [[Rahvaste sõpruse kaar]]e juures paiknev vene ja ukraina töölist kujutav skultpuur.<ref>[https://news.obozrevatel.com/ukr/kiyany/u-tsentri-kieva-demontuyut-skulpturu-pro-vozzednannya-ukraini-j-rosii-klichko.htm У центрі Києва демонтують скульптуру про "возз'єднання України й Росії" – Кличко] - Obozrevatel, 26.04.2022 (vaadatud: 27.04.2022).</ref> <gallery> Euromaidan in Kyiv early evening 2013-12-10 (013).JPG|Lenini monumendi mahavõtmine Kiievis 2013. aastal Lenin monument after 8-12-2013(1).JPG|Postament pärast monumendilt Lenini kuju eemaldamist 2013. aastal </gallery> 2022. aasta augustis nimetati ümber 95 tänavanime. Nende hulgas nimetati ümber Nõukogude aegsete tegelaste järgi nimetatud tänavad.<ref>[https://zn.ua/ukr/UKRAINE/malinovskoho-vs-herojiv-polku-azov-u-kijevi-perejmenuvali-95-vulits-i-ploshch-u-mezhakh-derusifikatsiji.html Малиновського vs Героїв полку "Азов": У Києві перейменували 95 вулиць і площ у межах дерусифікації] - Zn.ua, 25.08.2022 (vaadatud: 25.08.2022)</ref> {| class="wikitable" |+ |- ! Esialgne nimetus !! Uus nimetus |- | Kindral Žmatšenko || [[Roman Mstislavitš|Vürst Roman Mstõslavitši]] |- | [[Rodion Malinovski|Marssal Malinovski]] || [[Pataljon Azov|Polk Azovi kangelaste]] |- | [[Karl Marx]]i || Hlutsulskõi |} == Kultuur == === Muuseumid === Kiievis asuvad [[Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum]] ja [[Mõstetskõi arsenal]]. == Haridus == === Kiievi ülikoolid === * [[Kiievi Mogila Akadeemia]] * [[Kiievi ülikool]] * [[Kiievi Polütehniline Instituut]] * [[Kiievi Riiklik Ehituse ja Arhitektuuri Ülikool]] * [[Kiievi Rahvuslik Kaubandus- ja Majandusülikool]] * [[Oleksandr Bogomoletsi nimeline Rahvuslik Meditsiiniülikool]] == Rajoonid == [[Fail:Kiiev linnajaod.gif|pisi|Kiievi rajoonid]] Kiiev jaguneb 10 rajooniks (sulgudes number viitab asukohale kaardil): * [[Desna rajoon]] (1) * [[Dnipro rajoon|Dnipro]] (2) * [[Darnõtsia rajoon]] (3) * [[Holosiivi rajoon]] (4) * [[Petšerski rajoon]] (5) * [[Solomianka rajoon]] (6) * [[Svjatošini rajoon]] (7) * [[Ševtšenko rajoon]] (8) * [[Podili rajoon]] (9) * [[Oboloni rajoon]] (10) == Transport == Kiievist 29 km ida pool asub [[Kiievi Borõspili lennujaam]]. See on Ukraina suurim lennujaam, mis teenindab suuremat osa Ukraina rahvusvahelistest lendudest. [[Kiievi metroo]] töötab alates 1960. aastast. Kiievi ühistranspordivõrku kuuluvad muuhulgas veel ka [[tramm]]i-, [[trollibuss]]i- ja [[autobuss]]iliinid. <gallery> Fail:Собор Софійський 2009.10.31 (16).jpg|Vaade [[Kiievi Püha Sofia peakirik]]ule ülalt Fail:Saint Sophia Cathedral 2006, Kyiv.jpg|Kiievi Sofia katedraali kellatorn Fail:Андріївська церква-012.JPG|[[Püha Andrease kirik (Kiiev)|Püha Andrease kirik]] Fail:80-382-9004 Комплекс споруд церкви Феодосія Печерського.jpg|[[Püha Theodosiuse klooster]] Fail:Володимир Великий.JPG|[[Vladimir Suure mälestusmärk]] Fail:Bogdan.jpg|[[Bogdan Hmelnõtskõi]] mälestusmärk Kiievis Fail:Klov Palace. Listed ID 80-382-0462. - 8 Pylypa Orlyka Street, Pechersk Raion, Kiev. - Pechersk 28 09 13 396.jpg|[[Klovi palee]] Fail:Маріїнський палац в Києві (cropped).jpg|Mariinskõi palee Fail:2017 - Київ - Місячний вечір на Замковій горі.jpg|alt=|Püha Andrease kirik öösel </gallery> == Vaata ka == * [[Kiievi-Vene]] * [[Babõn Jar]] * [[Kiievi olümpiastaadion]] * [[Kiievi Dinamo]] * [[Maidan Nezaležnosti]] * [[Hreštšatõk]] * [[Kiievi loomaaed]] * [[Struve raudteesild]] * [[Darnõtsja raudteesild]] * [[Darnõtsja sild]] * [[Nikolai kettsild]] * [[Kiievi Püha Vladimiri katedraal]] * [[Kiievi teletorn]] * [[Lenini monument Kiievis]] * [[Igavese Kuulsuse Park]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikitsitaadid}} {{commonskat-tekstina}} {{vikisõnastik-tekstina}} * [[13. november]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/11/13/7044163/ Saadikud tahavad keelata Kiievis öise alkoholimüügi] <small>(''vene keeles'')</small> {{UKR}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Kiiev| ]] mtin7jaw0szrriqskmbcjpqt46p8ck7 BMW 0 21589 6183395 6145891 2022-08-25T18:51:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} {{ettevõte | nimi = Bayerische Motoren Werke AG | logo = BMW logo (white + grey background circle).svg | tüüp = [[aktsiaselts]] ({{FWB|BMW}}) | asutamisaeg = 1916<ref name="Brand Success" /> | lõpetatud = | asutajad = | peakorter = [[München]], Saksamaa | piirkond = | võtmeisikud = [[Oliver Zipse]] <small>([[tegevdirektor]])</small> <br> [[Norbert Reithofer]] <small>(nõukogu esimees)</small> | valdkonnad = [[autotööstus]] | tooted = [[auto]]d, [[mootorratas|mootorrattad]], [[jalgratas|jalgrattad]] | teenused = | käive = 104 210&nbsp;mld [[Euro|eurot]] (2019)<ref name="AR2019">{{cite web |url=https://annualreport.bmwgroup.com/2019/build/dl/en/BMW-GB19_EN_Annual_Report.pdf |title=Annual Report 2019 |accessdate=12. jaanuar 2021 |publisher=BMW Group |archive-date=2020-03-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200319063559/https://annualreport.bmwgroup.com/2019/build/dl/en/BMW-GB19_EN_Annual_Report.pdf |url-status=dead }}</ref> | tegevuskasum = 7,412&nbsp;mld eurot (2019)<ref name="AR2019" /> | puhaskasum = 5,022&nbsp;mld eurot (2019)<ref name="AR2019" /> | vara = | omakapital = | töötajaid = 133 778 (2019)<ref name="AR2019" /> | emafirma = | allüksused = [[Mini|Mini]] | tütarfirmad = [[Rolls-Royce]] | tunnuslause = | võrguleht = | märkused = }} '''BMW AG''' (lühend [[saksa keel]]est: '''Bayerische Motoren Werke AG''') on autosid ja [[mootorratas|mootorrattaid]] tootev ettevõte, mille peakorter asub [[Saksamaa]]l [[München]]is. Autosid turustatakse BMW, [[Mini]] ja [[Rolls-Royce]]'i kaubamärkide all ning mootorrattaid BMW Motorrad kaubamärgi all. BMW logoks on stiliseeritud lennukipropeller: ring, mis on jagatud neljaks [[Baieri]] lipu värvides osaks. ==Ajalugu== ===Enne II maailmasõda=== [[Pilt:BMW_building_munich.jpg|pisi|[[BMW peakorter]] Münchenis Saksamaal]] BMW asutas [[Karl Friedrich Rapp]] [[1916]]. aasta oktoobris [[lennuk]]imootorite tootjana (''Bayerische Flugzeug-Werke'') Milbertshofeni linnaosas Münchenis. See kant asus Saksamaa lennukitootja Gustav Otto Flugmachinenfabriku lähedal. 1916. aastal sõlmis firma lepingu, et ehitada V12-mootoreid [[Austria-Ungari]]le. Kui Rapp vajas lisaraha, sai ta toetust Camillo Castiglionilt ja Max Frizilt ning firma sai praeguse nime. Suur laiendus põhjustas raskusi; Rapp lahkus ja firma võttis üle [[Austria]] tööstur [[Franz Josef Popp]] [[1917]].aastal ning järgmisel aastal sai firma nimeks '''BMW AG'''. Pärast [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] keelati [[Versailles' rahuleping]]uga ([[1919]]) lennukite tootmine Saksamaal. Otto sulges oma tehase ja BMW hakkas tootma raudteepidureid. [[1927]]. aastal alustati [[Eisenach]]is väikese Dixi tootmist, mis kujutas endast litsentsi all toodetud Austin Sevenit. BMW ostis firma järgmisel aastal ja sellest sai firma esimene auto, BMW 3/15. [[1933]]. aastaks tootis BMW autosid, mida võis juba täielikult nende omadeks pidada, pakkudes stabiilselt üha täiuslikumaid sport- ja sedaankerega autosid. Sel aastal alustati BMW 303 tootmist, millel oli BMW esimene kuuesilindriline mootor M78 – 1,2-liitrine ridamootor võimsusega 30 hj. Kui teised automargid hakkasid 1990. aastatel üle minema V6-mootoritele, siis BMW on siiani jäänud truuks R6-disainile, mis on saanud omamoodi üheks BMW firmamärgiks. Sõjaeelsed autod tipnesid 327 [[sedaan]]- ja 328 rotsterautodega. Need olid kiired kaheliitrise mootoriga autod, mis olid oma aja kohta tehniliselt üsnagi täiuslikud. ===II maailmasõda=== BMW oli Saksa õhujõudude ehk [[Luftwaffe]] mootorite põhitootja ning maaväe ehk [[Wehrmacht]]i mootorite ja masinate, eriti mootorrataste tootja. Lennukimootorite hulgas oli ka 801, üks võimsamaid, mis sel ajal olemas oli. [[1945]]. aastaks pandi neid kokku üle 30 000. BMW uuris reaktiivmootoreid ja rakettrelvi ning tootis reaktiivmootorit BMW 003. Sõja lõpupoole sai BMW tehas pommitamise käigus tugevalt kannatada. Idapoolsed tehased (Eisenach, Dürrerhof, Basdorf ja Zühlsdorf) võttis üle [[Nõukogude Liit]]. Müncheni tehas suuremas osas hävitati. ===II maailmasõja tagajärjed=== Pärast sõda möödus palju aega, enne kui oli võimalik uuesti tootmist alustada. Liitlased keelasid BMW-de tootmise kolmeks aastaks ära, seetõttu ei tootnud BMW autosid [[1952]]. aastani. Idas võttis firma tehase Eisenachis üle riigifirma Awtowelo grupp. See firma pakkus BMW autosid müügiks aastani [[1951]], millal Baieri firma keelas kaubamärkide kasutuse: nime, logo ja "topeltneeru" radiaatori iluvõrel. Nende autode uueks nimeks sai EMW (Eisenacher Motoren Werke) ja neid toodeti [[1955]]. aastani. Läänes uuris tehast [[Bristol Aeroplane Company]] ja naasis Suurbritanniasse mudelite 326, 327 ja 328 joonistega. Need plaanid, mis said ametlikeks sõjahüvitusteks koos BMW inseneri Fritz Fliedleriga, lasid äsjaasutatud firmal Bristol Cars toota kvaliteetset sportsedaani 400 aastani [[1947]], mis oli nii sarnane BMW 327-ga, et sellel oli isegi kuulus BMW iluvõre. ===Sõjajärgne ajalugu=== Esimese auto pärast sõda tegi BMW aastal [[1952]], milleks oli luksusauto BMW 501. [[1950. aastad|1950. aastate]] lõpus tegi BMW mikroautosid (Isetta). Järgmiseks oli BMW 507, mis oli mõeldud Ameerika turu jaoks, konkureerimaks [[Mercedes-Benz]]i legendaarse nn kajakatiivaga 300SL, kuid see oli liiga kallis: hind Lääne Saksamaal oli 30 000 Saksa marka ja USA-s 10 500 USA dollarit. Kuigi auto ostsid mõned kuulsused (näiteks [[Elvis Presley]] ostis kaks), ei ületanud auto müüginumbrid kunagi 10 protsenti rivaali 300SLi omadest ja BMW hoopis kaotas raha iga ehitatud 507 pealt, niimoodi toodeti neid ainult 252 tükki, kuni [[1959]]. aastal tootmine lõpetati. BMW oli jõudnud pankroti äärele ja juhtkond pakkus tervet [[kontsern]]i [[Daimler-Benz]]ile müüa. Peaaktsionär Herbert Quandt oli nõus, kuid tööjõu vastuolul ja ametiühingu esimehe soovitusel muutis ta viimasel hetkel meelt. Selle asemel suurendas ta pankurite soovitustest hoolimata oma osa firmas 50%-le. [[Pilt:BMW_Isetta_gelb.jpg|pisi|Knutschkugel Isetta]] [[Pilt:BMW motorbike F 650 GS in Gdansk.jpg|pisi|BMW F 650 GS Dakar (2004)]] Samal aastal tuli välja väike BMW 700 [[õhkjahutus]]e ja 676-kuupsentimeetrise taga asuva [[boksermootor]]iga, mis pärines R67 mootorrattalt, mille kere [[disain]]is Giovanni Michelotti. Sellel 2+2 mudelil oli sportlik välimus. Samuti tehti [[autoralli]]ks mudel RS. BMW 700 osutus konkurentsivõimeliseks ja sellest algas BMW hea maine sport[[sedaan]]ide tegemisel. [[Frankfurt|Frankfurdi]] [[1961]]. aasta autonäituseks lasi BMW välja 1500, võimsa kompaktsedaani, millel olid eesmised ketaspidurid ja kõigil ratastel sõltumatu vedrustus. See kaasaegne varustus tõstis veelgi BMW mainet sportautode hulgas. See oli esimene BMW, millel oli ametlikult ''Hofmeister Kink'', kõver tagaakna joon, mis on tänini BMW iseloomulik tunnus. Mudelitele 1800 ja 1600 lisaks tehti uus klass 1500. [[1966]] lasti välja 1600 kaheukseline variant koos [[kabriolett|kabrioletiga]]. Need mudelid nimetati 02-seeriaks, millest kuulsaim oli 2002.<gallery> Fail:BMW1500FrontSeit.JPG|BMW 1500 (1963) Fail:BMW 1500 sedan at Volkswagen Autostadt in Wolfsburg.JPG|BMW 1500 (1963) Fail:BMW 2002 Turbo BMW 2002 Sachs Franken Classic 5201114.jpg|BMW 2002 Turbo </gallery> [[Fail:BMW logo evolution.png|vasakul|pisi|336x336px|BMW logo evolutsioon]] [[1968]]. aastal lasi BMW välja suure "Uue kuue" sedaanid 2500, 2800 ja Ameerika Bavaria ning [[Kupee (keretüüp)|kupeed]] 2.5 CS ja 2800 CS. BMW äri läks hästi ja [[1971]]. aasta detsembris kolis Münchenis uude peakorterisse, mis on [[arhitektuur]]iliselt lahendatud nelja silindri kujuliselt. [[1972]]. aastal lasti välja [[BMW 5. seeria|5. seeria]], mille kere oli kujundanud [[Marcello Gandini]] ja mis asendas uue klassi sedaanid. Uue klassi kupeed asendati [[1975]]. aastal [[BMW 3. seeria|3. seeriaga]], järgnesid [[BMW 6. seeria|6. seeria]] aastal [[1976]] ning [[BMW 7. seeria|7. seeria]] aastal [[1978]]. 6. seeria kupeed vahetasid välja CS ja M1. 6. seeria oli uuesti saadaval alates [[2003]]. aastast nii kupee kui ka kabrioletina. 6. seeriast on kolm mudelit: baasmudel 630i ja 645i, mis vahetati hiljem välja 650i vastu. [[2006]]. aastal sai BMW tegevdirektoriks Norbert Reithofer, kes oli juba enne seda hakkama saanud [[BMW 3. seeria (E90)|E90]] tootmisaja lühendamisega kuuelt kuult vaid kolme kuuni. Ta juhtimise all on BMW tootmisprotsesse muudetud paindlikumaks ning antud tootmisse täiendavaid mudelivariatsioone. [[2007]]. aastal müüs BMW rekordiliselt 1,5 miljonit autot.<ref name="1000 CEOs" /> BMW suurim tehas asub [[Dingolfing]]is, teised tehased on [[München]]is, [[Regensburg]]is, [[Landshut]]is ja [[Leipzig]]is. Mootorrattaid toodetakse [[Berliin]]is. === Rover === Aastatel [[1994]]–[[2000]] Bernd Pischetsriederi juhtimise all kuulus Rover Group BMW-le. BMW ostis selle British Aerospace'ilt. Sellega koos sai BMW ka [[Rover]]i, [[Mini]], [[Land Rover]]i ja [[Triumph]]i kaubamärgi. See ei tasunud ennast ära, aastaid rivaalitses Rover BMW-ga. BMW-l tekkis raskusi Inglise toodangu enda oma kõrvale sobitamisega ja Roveri osakond seisis silmitsi lõputute [[turundus]]strateegia muudatustega. Kuue aasta jooksul oli Rover kõrge kvaliteediga autode tootja, masstootja, BMW osakond ja iseseisev üksus. BMW-l läks edukamalt Mini ja Land Roveriga, millel ei olnud paralleele BMW toodanguga. [[2000]]. aastal, pärast aastaid kaotusi, hülgas BMW Roveri. Roveri autod läksid Phoenix Consortiumile sümboolse 10 naela eest ja Land Rover müüdi [[Ford Motor Company]]le. Meedia süüdistas kaotustes põhiliselt Roveri liiga väikeseid investeeringuid enne BMW poolt ülevõtmist, sest produktiivsus ja töösuhted olid sel ajal üldiselt head. Saksa meedia tituleeris Roveri firma "Inglise patsiendiks" samanimelise filmi järgi. BMW-d, mida kaitses selle toodangu maine, säästeti suuremas osas süüst, kuigi need olid tõsised turundusprobleemid, mis viisid Roveri alla. Isegi Briti meedia ei olnud eriti kaastundlik Roveri suhtes. BMW jättis alles Mini ja Triumphi kaubamärgid. Mini on olnud vägagi edukas, kuid Triumphi nime pole kasutatud. ===Uus disain=== [[Pilt:BMW_645i.jpg|pisi|2004 BMW 645i]] [[Pilt:Mini Cooper.jpg|pisi|Mini]] [[21. sajand]]i algul kujundas BMW järjekordselt oma stiili ümber uue ameeriklasest peadisaineri Christopher Bangle'i käe all. Uus kujundus tekitas vastumeelsust: BMW fännid ja meedia üldiselt leidsid, et need ei sobi senise stiiliga kokku ega näe kenad välja. Vaidlustest hoolimata on BMW müügitulemused aasta-aastalt paranenud, mis näitab, et publik on siiski uue disaini omaks võtnud. Bangle on paljude "konservatiivsete" BMW kujunduste taga ja on töötanud BMW-s peaaegu terve aastakümne. Esimesed X5 joonised, mis tugevalt sarnanesid tootmisse jõudnud autoga, olid tema kätetöö. Samuti seisab tema [[BMW 3. seeria (E46)|E46]] disaini taga. ===Tootmine väljaspool Saksamaad=== 1994. aastal pani BMW tööle Spartanburgi tehase USA [[Lõuna-Carolina|Lõuna-Carolina osariigis]]. 2021. aasta seisuga toodetakse seal järgmisi mudeleid: X3, X3 M, X4, X4 M, X5, X5 M, X6, X6 M ja X7<ref>{{Netiviide|url=https://www.bmwgroup-werke.com/spartanburg/en/our-plant.html|pealkiri=Plant Spartanburg|vaadatud=20.04.2021}}</ref>. Spartanburgi tehases käib töö kuus päeva nädalas, tootes autosid umbes 110 tundi nädalas. Tehas annab tööd 11 000 inimesele ja toodab päevas üle 1500 auto. 2020. aastaks on Spartanburgi tehases toodetud juba 5 miljonit BMW-d<ref>{{Netiviide|url=https://www.bmwgroup-werke.com/spartanburg/en/our-plant/production_milestones.html|pealkiri=Production Milestones}}</ref>. Oma [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika]] tehasesse Rosslynis investeeris BMW 1990. aastate keskel miljard [[rand (LAV)|rand]]i, et muuta Rosslyn maailmatasemel tehaseks. Seal toodetakse nüüd üle 50 000 3. klassi BMW aastas, millest 70% läheb ekspordiks, peamiselt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], [[Jaapan]]isse, [[Austraalia]]sse, [[Aafrika]]sse ja [[Kesk-Aasia]]sse. Alates [[2003]]. aasta oktoobrist toodetakse BMW-sid ka [[Hiina]]s [[Shenyang]]is. BMW on rajanud koos Hiina tootjaga Brilliance ühendatud ettevõtte, et ehitada 3. ja 5. seeria autosid kohalikule turule. ===Rolls-Royce=== 1990. aastate algul alustasid BMW ja [[Rolls-Royce Limited|Rolls Royce]] tööd ühisettevõttena. Selle tulemusena said [[Rolls-Royce Silver Seraph]] ja [[Bentley Arnage]] BMW mootorid. [[1998]]. aastal üritasid nii [[Volkswagen AG|Volkswagen]] kui ka BMW osta Rolls-Royce'i. Volkswagen tegi suurema pakkumise ja ostis firma 430 miljoni naela eest, kuid BMW kavaldas oma rivaalid üle: kuigi Volkswagen sai õigused maskotile "Spirit of Ecstasy" ja esiradiaatorivõrele, ei saanud ta õigusi Rolls-Royce'i nimele. Rolls-Royce'i lennukimootorifirma säilitas õigused Rolls-Royce'i kaubamärgile ja soovis tugevdada oma ärisuhteid BMW-ga. Seetõttu sai BMW õigused võrele, maskotile ja logole 2003. aastal 40 miljoni naela eest. Volkswagenil lubati Rolls-Royce'e ehitada Crewe tehases 2003. aastani, kuid Volkswagen pööras kiiresti oma tähelepanu [[Bentley]]le. Vahepeal avas BMW uue tehase Goodwoodis ja töötas välja uue mudeli [[Rolls-Royce Phantom]], mis avalikustati 2. jaanuaril 2003 ja ametlikult jõudis müüki [[Detroit]]i autonäitusel 5. jaanuaril 2003. == Tootmine == {| ! align="center" style="background:#f0f0f0;"| ! align="center" style="background:#f0f0f0;"| [[München]] ! align="center" style="background:#f0f0f0;"| [[Regensburg]] ! align="center" style="background:#f0f0f0;"| [[Leipzig]] ! align="center" style="background:#f0f0f0;"| [[Rosslyn]] ! align="center" style="background:#f0f0f0;"| [[Shenyang]] ! align="center" style="background:#f0f0f0;"| [[Dingolfing]] ! align="center" style="background:#f0f0f0;"| [[Spartanburg]] |- | 1. seeria 3-ukseline||||X|||||||||| |- | 1. seeria 5-ukseline||||X||X|||||||| |- | 1. seeria kupee||||||X|||||||| |- | 1. seeria kabriolett||||||X|||||||| |- | 1. seeria M kupee||||||X|||||||| |- | ActiveE||||||X|||||||| |- | 3. seeria sedaan||X||X||||X||X|||| |- | 3. seeria Touring||X|||||||||||| |- | ActiveHybrid 3||X|||||||||||| |- | 3. seeria kupee|| ||X|||||||||| |- | 3. seeria kabriolett|| ||X|||||||||| |- | 5. seeria sedaan|| ||||||||||X|| |- | 5. seeria Touring||||||||||||X|| |- | 5. seeria Gran Turismo||||||||||||X|| |- | 5. seeria ActiveHybrid 5||||||||||||X|| |- | 6. seeria kupee|| ||||||||||X|| |- | 6. seeria Grand Coupe||||||||||||X|| |- | 6. seeria kabriolett|| ||||||||||X|| |- | 7. seeria sedaan|| ||||||||||X|| |- | ActiveHybrid 7||||||||||||X|| |- | X1||||||X|||||||| |- | X3||||||||||||||X |- | X5||||||||||||||X |- | X6||||||||||||||X |- | Z4||||X|||||||||| |- | M3-sedaan|| ||X|||||||||| |- | M3-kupee|| ||X|||||||||| |- | M3-kabriolett|| ||X|||||||||| |- | M5-sedaan|| ||||||||||X|| |- | M6- kupee|| ||||||||||X|| |- | M6-kabriolett|| ||||||||||X|| |- | X5 M||||||||||||||X |- | X6 M||||||||||||||X |- | |}<ref name="Where We Build Our Vehicles" /> == Kultuur == === Firmakultuur === BMW kultuuri üks suurimaid alustalasid pärineb [[1959]]. aastast, kui firma oli pankroti äärel, lõpetades ülalt-alla juhtimisstiili ning asendades selle töötajate suurema autonoomsusega. Tänapäevased BMW tehased on võimalikult avatud, et töötajad saaksid omavahel tihedalt suhelda ja mõtteid vahetada. Põhiline väärtus on innovatsioon, uued ideed tulevad töötajatelt ja liiguvad ülemusteni takistusteta. Teine tähtis BMW kultuuri osa on vastutustundlikkus töötajate ees. BMW võtab tööle vaid üksikud, tugevad kandidaadid, kes esialgu on keerulises olukorras ja peavad töö selgeks õppima kolleegidelt. Kuid töölt vallandamine on samuti haruldaselt erakordne nähtus ning teiste autotootjate hulgas levinud koondamised on BMW töötajate hulgas haruldus.<ref name="Reframing Organizations" /> === Popkultuur === BMW-d on osalenud ka mitmes James Bondi filmis: 1983. aasta filmis "Agent 007: Kaheksajalg" oli Saksa politsei sõiduvahendiks BMW 518i, 1995. aasta filmis "[[007 ja Kuldsilm]]" oli Bondi autoks BMW Z3 ning 1997. aasta filmis "[[007 ja igavene homne]]" oli kasutusel BMW 750iL. Filmis "[[007 ja liiga kitsas maailm]]" võis aga näha Bondi kihutamas BMW Z8-ga. Eestis levinud stereotüübi järgi seostatakse BMW sportlikke autosid [[rullnokk]]adega. BMW autosid hüütakse slängis näiteks bemmideks, buumeriteks, bemariteks ja bemudeks. == Turundus == BMW on luksus- ja eliitbränd. Alates firma loomisest lennukimootorite tootjana [[1916]]. aastal osutatakse tähelepanu toote töövõimele. Tooted on taskukohased vaid jõukatele. Tähelepanu on klientidel, kes tahavad ainult parimat, kasutades selleks tootepõhimõtet "ülim sõiduriist" (saksa keeles “Freude am Fahren”). BMW kliendimääratlus on jõukas, adrenaliini otsiv, võistlev, tarmukas ning ülimat kogemust sooviv autoostja.<ref name="Brand Success" /> == BMW Eestis == Esimese vabariigi ajal esindasid Eestis BMW-sid kolm tuntud autoäri: aastatel 1930–1933 AS C. Siegel, 1935–1937 J. C. Koch ja aastatel 1938–1940 Leho Taos. 1940. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis arvele võetud 22 BMW-d.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.eag.unicweb.ee/ew1940.html|pealkiri=Autod Eesti Vabariigis 1940|väljaanne=Unicweb|aeg=|vaadatud=08.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090717035230/https://www.eag.unicweb.ee/ew1940.html|arhiivimisaeg=17. juuli 2009}}</ref> Taasiseseisvunud Eestis oli esimeseks BMW esinduseks 1991. aastal asutatud '''AS ASC''', mille koostöö BMW Grupiga algas 1992. aastal. 1999. aastal asutati '''United Motors''', mis sai ametliku maaletooja ja diileri õiguse juunis 2000, kui AS ASC tegevuse lõpetas. Aastal 2017 ostis United Motorsi '''Inchcape Motors Estonia OÜ'''.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://majandus24.postimees.ee/4110245/inchcape-ostab-bmw-muuja-united-motorsi-neli-muugiesindust|pealkiri=Inchcape ostab BMW müüja United Motorsi neli müügiesindust|väljaanne=Postimees|aeg=12. mai 2017|vaadatud=08.11.2020}}</ref> ==Mudelid== *[[BMW 1. seeria]] *BMW 2. seeria **[[BMW 2. seeria kupee]] **[[BMW 2. seeria Active Tourer]] *[[BMW 3. seeria]] **[[BMW E21]] **[[BMW E30]] **[[BMW E36]] **[[BMW E46]] **[[BMW E90|BMW E90/ E91/ E92/ E93]] **[[BMW M3]] *[[BMW 4. seeria]] **[[BMW 4. seeria Gran Coupe]] **[[BMW 4. seeria kabriolett]] **[[BMW M4]] *[[BMW 5. seeria]] **[[BMW E12]] **[[BMW E28]] **[[BMW E34]] **[[BMW E39]] **[[BMW E60|BMW E60/ E61]] **BMW F07 /F10/ F11 *[[BMW 6. seeria]] *[[BMW 7. seeria]] **[[BMW E23]] **[[BMW E32]] **[[BMW E38]] **[[BMW E65|BMW E65/ E66/ E67/ E68]] **[[BMW F01|BMW F01/ F02]] *BMW 8. seeria *[[BMW M20]] mootor *[[BMW M21]] mootor *[[BMW M50]] mootor *[[BMW M51]] mootor *[[BMW M52]] mootor *[[BMW M54]] mootor *[[BMW M57]] mootor *[[BMW R75]] mootor *BMW X1 *BMW X2 *BMW X3 *[[BMW X4]] *[[BMW X5]] *[[BMW X6]] *BMW X7 *[[BMW 9. seeria]] *[[BMW i3]] *[[BMW Z18]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Brand Success">Haig, M., 2011. Brand Success, 2nd Edition. Kogan Page, lk 123. ISBN 978-0-7494-6287-1.</ref> <ref name="1000 CEOs">{{cite book|last=Davidson|first=Andrew|title="1000 CEOs"|year=2009|publisher="Dorling Kindersley Limited"|page=194}}</ref> <ref name="Where We Build Our Vehicles">{{cite web |url=http://www.bmwgroup.com/bmwgroup_prod/e/0_0_www_bmwgroup_com/produktion/produktionsnetzwerk/wo_wird_was_gebaut/bmw_automobile.shtml |title=Where We Build Our Vehicles |accessdate=23.11.2012 |publisher=BMW Group |archive-date=29.10.2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121029051205/http://www.bmwgroup.com/bmwgroup_prod/e/0_0_www_bmwgroup_com/produktion/produktionsnetzwerk/wo_wird_was_gebaut/bmw_automobile.shtml |url-status=dead }}</ref> <ref name="Reframing Organizations">{{cite book|last1=Lee|first1=Bolman|last2=Deal|first2=Terrence|title=Reframing Organizations: Artistry, Choice, and Leadership|year=2008|publisher=Jossey-Bass|isbn=978-0-7879-8799-2}}</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|BMW}} *[http://www.bmw.com/ Koduleht] {{DAX}} [[Kategooria:Automargid]] [[Kategooria:Autotootjad]] [[Kategooria:BMW| ]] [[Kategooria:Saksamaa ettevõtted]] [[Kategooria:Börsiettevõtted]] [[Kategooria:München]] [[Kategooria:Belgia kuninglikud õukonnavarustajad]] tcw5pbk64le26pjnlon1flikxiq156y Vikipeedia arutelu:Saatkond 5 21796 6183485 6176254 2022-08-25T23:17:17Z MediaWiki message delivery 64388 /* The 2022 Board of Trustees election Community Voting period is now open */ uus alaosa wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Saatkond/Päis}} {{Vikipeedia arutelu:Saatkond/Päis}} {{arhiiv|*[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 1|Arhiiv 1]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 2|Arhiiv 2]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 3|Arhiiv 3]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 4|Arhiiv 4]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 5|Arhiiv 5]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 6|Arhiiv 6]]}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv %(counter)d |algo = old(90d) |counter = 7 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} __TOC__ == Learn how Movement Strategy Implementation Grants can support your Movement Strategy plans == <section begin="announcement-content"/>Movement Strategy Implementation grants now provide more than $2,000 USD to put Movement Strategy plans into action. Find out more about [[:m:Special:MyLanguage/Grants:MSIG/About|Movement Strategy Implementation grants, the criteria, and how to apply]].<section end="annoumcent-content"/> [[User:MNadzikiewicz (WMF)|MNadzikiewicz (WMF)]] ([[User talk:MNadzikiewicz (WMF)#top|talk]]) 13:30, 29 October 2021 (UTC) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:MNadzikiewicz_(WMF)/Delivery&oldid=22247589". --> == 2022 Board of Trustees Call for Candidates == <section begin="announcement-content" /> :''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Call for Candidates/Short|You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Call for Candidates/Short|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Call for Candidates/Short}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' The Board of Trustees seeks candidates for the 2022 Board of Trustees election. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2022/Announcement/Call_for_Candidates|'''Read more on Meta-wiki.''']] The [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022|2022 Board of Trustees election]] is here! Please consider submitting your candidacy to serve on the Board of Trustees. The Wikimedia Foundation Board of Trustees oversees the Wikimedia Foundation's operations. Community-and-affiliate selected trustees and Board-appointed trustees make up the Board of Trustees. Each trustee serves a three year term. The Wikimedia community has the opportunity to vote for community-and-affiliate selected trustees. The Wikimedia community will vote to fill two seats on the Board in 2022. This is an opportunity to improve the representation, diversity, and expertise of the Board as a team. ;Who are potential candidates? Are you a potential candidate? Find out more on the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Apply to be a Candidate|Apply to be a Candidate page]]. Thank you for your support, Movement Strategy and Governance on behalf of the Elections Committee and the Board of Trustees<br /><section end="announcement-content" /> 10. mai 2022, kell 13:39 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23215441". --> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Revisions to the Universal Code of Conduct (UCoC) Enforcement Guidelines</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="announcement-content" /> :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Revision discussions/Announcement|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Revision discussions/Announcement}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hello all, We'd like to provide an update on the work on the Enforcement Guidelines for the Universal Code of Conduct. After the conclusion of the community vote on the guidelines in March, the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Community Affairs Committee|Community Affairs committee (CAC)]] of the Board [https://lists.wikimedia.org/hyperkitty/list/wikimedia-l@lists.wikimedia.org/thread/JAYQN3NYKCHQHONMUONYTI6WRKZFQNSC/ asked that several areas of the guidelines be reviewed for improvements] before the Board does its final review. These areas were identified based on community discussions and comments provided during the vote. The CAC also requested review of the controversial Note in 3.1 of the UCoC itself. Once more, a big thank you to all who voted, especially to all who left constructive feedback and comments! The project team is working with the Board to establish a timeline for this work, and will communicate this next month. Members of the two prior [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Drafting committee|UCoC Drafting Committees]] have generously offered their time to help shape improvements to the Guidelines. You can read more about them and their work [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Drafting committee#Revisions_Committee|here]], as well as read [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Drafting_committee/Phase_2_meeting_summaries#2022|summaries of their weekly meetings in 2022]]. Wikimedians have provided many valuable comments together with the vote and in other conversations. Given the size and diversity of the Wikimedia community, there are even more voices out there who can give ideas on how to improve the enforcement guidelines and add even more valuable ideas to the process. To help the Revisions committee identify improvements, input on several questions for the committee’s review is requested. Visit the Meta-wiki pages ([[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Enforcement_guidelines/Revision_discussions|Enforcement Guidelines revision discussions]], [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Policy text/Revision_discussions|Policy text revision discussions]]) to get your ideas to the Committee - it is very important that viewpoints are heard from different communities before the Committee begins drafting revision proposals. On behalf of the UCoC project team <br /><section end="announcement-content" /> </div> [[User:Xeno (WMF)|Xeno (WMF)]] 4. juuni 2022, kell 01:56 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Xeno (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23215441". --> == Results of Wiki Loves Folklore 2022 is out! == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> {{int:please-translate}} [[File:Wiki Loves Folklore Logo.svg|right|150px|frameless]] Hi, Greetings The winners for '''[[c:Commons:Wiki Loves Folklore 2022|Wiki Loves Folklore 2022]]''' is announced! We are happy to share with you winning images for this year's edition. This year saw over 8,584 images represented on commons in over 92 countries. Kindly see images '''[[:c:Commons:Wiki Loves Folklore 2022/Winners|here]]''' Our profound gratitude to all the people who participated and organized local contests and photo walks for this project. We hope to have you contribute to the campaign next year. '''Thank you,''' '''Wiki Loves Folklore International Team''' --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 4. juuli 2022, kell 19:12 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Tiven2240@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=23454230". --> == Enabling Section Translation: a new mobile translation experience == {{int:Hello}} Estonian Wikipedians! Apologies as this message is not in Estonian language, {{Int:Please-translate}}. The [[mw:Wikimedia_Language_engineering|WMF Language team]] is pleased to let you know that we will like to enable the [[mw:Content_translation/Section_translation|Section translation]] tool in Estonian Wikipedia. For this, our team will love you to read about the tool and test it so you can: * Give us your feedback * Ask us questions * Tell us how to improve it. Below is background information about Section translation, why we have chosen your community, and how to test it. '''Background information''' [[mw:Content_translation|Content Translation]] has been a successful tool for editors to create content in their language. More than one million articles have been created across all languages since the tool was released in 2015. The Wikimedia Foundation Language team has improved the translation experience further with the Section Translation. The WMF Language team enabled the early version of the tool in February in Bengali Wikipedia. Through their feedback, the tool was improved and ready for your community to test and help us with feedback to make it better. [https://design.wikimedia.org/strategy/section-translation.html Section Translation] extends the capabilities of Content Translation to support mobile devices. On mobile, the tool will: * Guide you to translate one section at a time in order to expand existing articles or create new ones. * Make it easy to transfer knowledge across languages anytime from your mobile device. Estonian Wikipedia seems an ideal candidate to enjoy this new tool since data shows significant mobile editing activity. We plan to enable the tool on Estonian Wikipedia in the coming weeks if there are no objections from your community. After it is enabled, we’ll monitor the content created with the tool and process all the feedback. In any case, feel free to raise any concerns or questions you may already have in any of the following formats: * As a reply to this message * On [[mw:Talk:Content_translation/Section_translation|the project talk page]]. '''Try the tool''' Before the enablement, you can try the current implementation of the tool in [https://test.m.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation our testing instance]. Once it is enabled on Estonian Wikipedia, you’ll have access to [[:ts:Special:ContentTranslation|https://et.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation]] with your mobile device. You can select an article to translate, and machine translation will be provided as a starting point for editors to improve. '''Provide feedback''' Please provide feedback about Section translation in any of the formats you are most comfortable with. We want to hear about your impressions on: * The tool * What you think about our plans to enable it * Your ideas for improving the tool. Thanks, and we look forward to your feedback and questions. [[Kasutaja:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]] ([[Kasutaja arutelu:UOzurumba (WMF)|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 08:43 (EEST) On behalf of the WMF Language team '''PS''': Sending your feedback or questions in English is particularly appreciated. But, you can still send them in the language of your choice. ===Section Translation tool enabled in Estonian Wikipedia=== Hello Friends! The Language team is pleased to let you know that the [https://www.mediawiki.org/wiki/Content_translation/Section_translation Section Translation] tool is [https://et.m.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?title=Especial:Traducci%C3%B3n_de_contenidos&from=en&to=et&sx=true&section=#/ now enabled in Estonian Wikipedia]. It means you can translate real content one section at a time using your mobile devices with ease. Now you can also start translating an article on your mobile device right when you notice it is missing in Estonian. From a Wikipedia article in any language, switch languages and search for eesti. If the article does not exist, an option to translate it will appear, as shown in the image below. [[File:Sx-language-selector-invite-th.png|thumb|center|Image of the entry point]] Content created with the tool will be marked [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Logid?type=&user=&page=&wpdate=&tagfilter=sectiontranslation&wpfilters%5B%5D=newusers with the “sectiontranslation” tag] for the community to review. We’ll monitor the content created, but we are very interested in hearing about your experience using the tool and reviewing the content created with it. So, [https://et.m.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation enjoy the tool] and [https://www.mediawiki.org/wiki/Talk:Content_translation/Section_translation provide feedback] on improving it. Thank you! [[Kasutaja:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]] ([[Kasutaja arutelu:UOzurumba (WMF)|arutelu]]) 10. august 2022, kell 20:05 (EEST) == Propose statements for the 2022 Election Compass == :''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Propose statements for the 2022 Election Compass| You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Propose statements for the 2022 Election Compass|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Propose statements for the 2022 Election Compass}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hi all, Community members in the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022|2022 Board of Trustees election]] are invited to [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2022/Community_Voting/Election_Compass|propose statements to use in the Election Compass.]] An Election Compass is a tool to help voters select the candidates that best align with their beliefs and views. The community members will propose statements for the candidates to answer using a Lickert scale (agree/neutral/disagree). The candidates’ answers to the statements will be loaded into the Election Compass tool. Voters will use the tool by entering in their answer to the statements (agree/disagree/neutral). The results will show the candidates that best align with the voter’s beliefs and views. ;Here is the timeline for the Election Compass: * July 8 - 20: Community members propose statements for the Election Compass * July 21 - 22: Elections Committee reviews statements for clarity and removes off-topic statements * July 23 - August 1: Volunteers vote on the statements * August 2 - 4: Elections Committee selects the top 15 statements * August 5 - 12: candidates align themselves with the statements * August 15: The Election Compass opens for voters to use to help guide their voting decision The Elections Committee will select the top 15 statements at the beginning of August. The Elections Committee will oversee the process, supported by the Movement Strategy and Governance team. MSG will check that the questions are clear, there are no duplicates, no typos, and so on. Best, Movement Strategy and Governance ''This message was sent on behalf of the Board Selection Task Force and the Elections Committee''<br /><section end="announcement-content" /> [[User:MNadzikiewicz (WMF)|MNadzikiewicz (WMF)]] ([[User talk:MNadzikiewicz (WMF)|talk]]) 14. juuli 2022, kell 14:34 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23215441". --> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Movement Strategy and Governance News – Issue 7</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="msg-newsletter"/> <div style = "line-height: 1.2"> <span style="font-size:200%;">'''Movement Strategy and Governance News'''</span><br> <span style="font-size:120%; color:#404040;">'''Issue 7, July-September 2022'''</span><span style="font-size:120%; float:right;">[[m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7|'''Read the full newsletter''']]</span> ---- Welcome to the 7th issue of Movement Strategy and Governance News! The newsletter distributes relevant news and events about the implementation of Wikimedia's [[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy/Initiatives|Movement Strategy recommendations]], other relevant topics regarding Movement governance, as well as different projects and activities supported by the Movement Strategy and Governance (MSG) team of the Wikimedia Foundation. The MSG Newsletter is delivered quarterly, while the more frequent [[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy/Updates|Movement Strategy Weekly]] will be delivered weekly. Please remember to subscribe [[m:Special:MyLanguage/Global message delivery/Targets/MSG Newsletter Subscription|here]] if you would like to receive future issues of this newsletter. </div><div style="margin-top:3px; padding:10px 10px 10px 20px; background:#fffff; border:2px solid #808080; border-radius:4px; font-size:100%;"> * '''Movement sustainability''': Wikimedia Foundation's annual sustainability report has been published. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A1|continue reading]]) * '''Improving user experience''': recent improvements on the desktop interface for Wikimedia projects. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A2|continue reading]]) * '''Safety and inclusion''': updates on the revision process of the Universal Code of Conduct Enforcement Guidelines. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A3|continue reading]]) * '''Equity in decisionmaking''': reports from Hubs pilots conversations, recent progress from the Movement Charter Drafting Committee, and a new white paper for futures of participation in the Wikimedia movement. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A4|continue reading]]) * '''Stakeholders coordination''': launch of a helpdesk for Affiliates and volunteer communities working on content partnership. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A5|continue reading]]) * '''Leadership development''': updates on leadership projects by Wikimedia movement organizers in Brazil and Cape Verde. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A6|continue reading]]) * '''Internal knowledge management''': launch of a new portal for technical documentation and community resources. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A7|continue reading]]) * '''Innovate in free knowledge''': high-quality audiovisual resources for scientific experiments and a new toolkit to record oral transcripts. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A8|continue reading]]) * '''Evaluate, iterate, and adapt''': results from the Equity Landscape project pilot ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A9|continue reading]]) * '''Other news and updates''': a new forum to discuss Movement Strategy implementation, upcoming Wikimedia Foundation Board of Trustees election, a new podcast to discuss Movement Strategy, and change of personnel for the Foundation's Movement Strategy and Governance team. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A10|continue reading]]) </div><section end="msg-newsletter"/> </div> Thank you for reading! [[User:RamzyM (WMF)|RamzyM (WMF)]] 18. juuli 2022, kell 04:37 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RamzyM (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23529147". --> == Announcing the six candidates for the 2022 Board of Trustees election == <section begin="announcement-content"/> :''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Announcing the six candidates for the 2022 Board of Trustees election| You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Announcing the six candidates for the 2022 Board of Trustees election|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Announcing the six candidates for the 2022 Board of Trustees election}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hi everyone, '''The Affiliate voting process has concluded.''' Representatives from each Affiliate organization learned about the candidates by reading candidates’ statements, reviewing candidates’ answers to questions, and considering the candidates’ ratings provided by the Analysis Committee. The selected 2022 Board of Trustees candidates are: * Tobechukwu Precious Friday ([[:m:User:Tochiprecious|Tochiprecious]]) * Farah Jack Mustaklem ([[:m:User:Fjmustak|Fjmustak]]) * Shani Evenstein Sigalov ([[:m:User:Esh77|Esh77]]) * Kunal Mehta ([[:m:User:Legoktm|Legoktm]]) * Michał Buczyński ([[:m:User:Aegis Maelstrom|Aegis Maelstrom]]) * Mike Peel ([[:m:User:Mike Peel|Mike Peel]]) You may see more information about the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Results|Results]] and [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Stats|Statistics]] of this Board election. Please take a moment to appreciate the Affiliate Representatives and Analysis Committee members for taking part in this process and helping to grow the Board of Trustees in capacity and diversity. These hours of volunteer work connect us across understanding and perspective. Thank you for your participation. Thank you to the community members who put themselves forward as candidates for the Board of Trustees. Considering joining the Board of Trustees is no small decision. The time and dedication candidates have shown to this point speaks to their commitment to this movement. Congratulations to those candidates who have been selected. A great amount of appreciation and gratitude for those candidates not selected. Please continue to share your leadership with Wikimedia. Thank you to those who followed the Affiliate process for this Board election. You may review the results of the Affiliate selection process. '''The next part of the Board election process is the community voting period.''' [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022#Timeline|You may view the Board election timeline here]]. To prepare for the community voting period, there are several things community members can engage with in the following ways: * [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Candidates|Read candidates’ statements]] and read the candidates’ answers to the questions posed by the Affiliate Representatives. * [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2022/Community_Voting/Questions_for_Candidates|Propose and select the 6 questions for candidates to answer during their video Q&A]]. * See the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Candidates|Analysis Committee’s ratings of candidates on each candidate’s statement]]. * [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Community Voting/Election Compass|Propose statements for the Election Compass]] voters can use to find which candidates best fit their principles. * Encourage others in your community to take part in the election. Best, Movement Strategy and Governance ''This message was sent on behalf of the Board Selection Task Force and the Elections Committee'' </div><section end="announcement-content"/> [[User:MNadzikiewicz (WMF)|MNadzikiewicz (WMF)]] 27. juuli 2022, kell 17:03 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23530132". --> == Vote for Election Compass Statements == <section begin="announcement-content" /> :''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Vote for Election Compass Statements| You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Vote for Election Compass Statements|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Vote for Election Compass Statements}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hi all, Volunteers in the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022|2022 Board of Trustees election]] are invited to [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2022/Community_Voting/Election_Compass/Statements|vote for statements to use in the Election Compass]]. You can vote for the statements you would like to see included in the Election Compass on Meta-wiki. An Election Compass is a tool to help voters select the candidates that best align with their beliefs and views. The community members will propose statements for the candidates to answer using a Lickert scale (agree/neutral/disagree). The candidates’ answers to the statements will be loaded into the Election Compass tool. Voters will use the tool by entering in their answer to the statements (agree/disagree/neutral). The results will show the candidates that best align with the voter’s beliefs and views. Here is the timeline for the Election Compass: *<s>July 8 - 20: Volunteers propose statements for the Election Compass</s> *<s>July 21 - 22: Elections Committee reviews statements for clarity and removes off-topic statements</s> *July 23 - August 1: Volunteers vote on the statements *August 2 - 4: Elections Committee selects the top 15 statements *August 5 - 12: candidates align themselves with the statements *August 15: The Election Compass opens for voters to use to help guide their voting decision The Elections Committee will select the top 15 statements at the beginning of August Best, Movement Strategy and Governance ''This message was sent on behalf of the Board Selection Task Force and the Elections Committee'' </div><section end="announcement-content" /> [[User:MNadzikiewicz (WMF)|MNadzikiewicz (WMF)]] 28. juuli 2022, kell 00:01 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23530132". --> == The 2022 Board of Trustees election Community Voting period is now open == <section begin="announcement-content" /> :''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/The 2022 Board of Trustees election Community Voting period is now open| You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/The 2022 Board of Trustees election Community Voting period is now open|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/The 2022 Board of Trustees election Community Voting period is now open}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hi everyone, The Community Voting period for the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022|2022 Board of Trustees election]] is now open. Here are some helpful links to get you the information you need to vote: * Try the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Community_Voting/Election_Compass|Election Compass]], showing how candidates stand on 15 different topics. * Read the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Candidates|candidate statements]] and [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2022/Affiliate_Organization_Participation/Candidate_Questions|answers to Affiliate questions]] * [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Apply to be a Candidate|Learn more about the skills the Board seeks]] and how the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Candidates|Analysis Committee found candidates align with those skills]] If you are ready to vote, you may go to [[Special:SecurePoll/vote/Wikimedia_Foundation_Board_Elections_2022|SecurePoll voting page]] to vote now. '''You may vote from August 23 at 00:00 UTC to September 6 at 23:59 UTC.''' To see about your voter eligibility, please visit the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2022/Voter_eligibility_guidelines|voter eligibility page]]. Best, Movement Strategy and Governance ''This message was sent on behalf of the Board Selection Task Force and the Elections Committee''<br /><section end="announcement-content" /> [[User:MNadzikiewicz_(WMF)|MNadzikiewicz (WMF)]] <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23708360". --> 8xs3wdpp0i87r49ylxrjh9y9mueoj7m Leheroots 0 22127 6183341 6170759 2022-08-25T17:19:55Z Kk 6201 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib taimeosast, nime kohta vaata artiklit [[Roots (perekonnanimi)]]}} '''Leheroots''' (''petiolus'') on [[taimed|taime]] [[leht|lehe]] varretaoline osa, mis ühendab [[lehelaba]] või -labasid [[vars|varrega]] või [[oks]]aga. [[Kõrrelised|Kõrrelistel]] leherootsu pole, kuid mõnedel neist (nt [[jaapani vahabambus]], ''Pseudosasa japonica'') võib olla pseudoroots. Leherootsu paindumine ([[epinastia]]) või pöördumine reguleerib taimelehe asendit. Lehtede ja leherootsude alusel asuv kude, mis reageerides liigutab lehte, on ''[[pulvinus]]'' (liigespaksend, [[liigessõlm]], liigespadjand).<ref>Koller, Dov 2000. Plants in search of sunlight. ''Advances in Botanical Research'' 33: 35–131.</ref><ref>Koller, Dov; Sigalit Ritter 1994. Phototropic Responses of the Pulvinules and Associated Laminar Reorientation in the Trifoliate Leaf of Bean ''Phaseolus vulgaris'' (''Fabaceae''). ''Journal of Plant Physiology'' 143(1): 52–63.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikisõnaraamatus|leheroots}} [[Kategooria:Leht]] eqwxmalv78n9bp7g8yrvmkcr7ydn3uk Fruktoos 0 22619 6183598 6171073 2022-08-26T09:11:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Table fructose.JPG|pisi|Kristalliline fruktoos]] '''Fruktoos''' ehk '''levuloos''' ehk '''puuviljasuhkur''' on üks [[monosahhariid]]idest ning selle molekulvalem on C<sub>6</sub>H<sub>12</sub>O<sub>6</sub>. Fruktoos on [[glükoos]]i isomeeriks. Fruktoos, nagu ka teised monosahhariidid, imendub seedimise käigus otse [[vereringe]]sse. Fruktoos on [[Suhkrud|suhkrutest]] kõige magusam.<ref name="fructose"/> Fruktoosi avastas prantsuse keemik Augustin-Pierre Dubrunfaut 1847. aastal.<ref name="Fruton"/> Puhas, kuiv fruktoos on valge, magus, lõhnatu, kristalne tahke aine ja on kõikidest suhkrutest kõige paremini vees lahustuv.<ref Name="Hyvonen&Koivistoinen1982"/> Seda sisaldub palju mees, puuviljades, õites, marjades ja enamikus juurviljades. Kuna fruktoos avastati esimest korda puuviljades, siis sellest on ka tekkinud nimetus "puuviljasuhkur". Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka [[disahhariid]]i koostises. Viimasel juhul on see [[sahharoos]]i, mis on glükoosi ja fruktoosi [[monomeer]]idest koosnev [[disahhaariid]], koostises. Sahharoosis on need monomeerid omavahel seotud [[glükosiidside]]me abil. Kõige moodsamad köögi- ja puuviljad on aretatud nii, et nad sisaldaksid palju rohkem suhkruid kui nende metsikud esivanemad. Tööstuslikus tootmises tehakse fruktoosi suhkruroost, suhkrupeedist või maisist ning on olemas kolm majanduslikult tähtsat vormi. Kristalliline fruktoos on monosahhariid: kuivatatud ja jahvatatud ning puhta sisaldusega. Suure fruktoosisisaldusega maisi siirup (HFCS) on fruktoosi ja glükoosi segu. Kolmandaks vormiks on sahharoos. Kõiki fruktoosi vorme lisatakse toitudesse maitsestamiseks, maitse tugevdamiseks ja ka pruunistamiseks mõne toidu puhul, näiteks pagaritoodete juures. ==Keemilised omadused== [[Pilt:Fructose-isomers.jpg|pisi|480px|'''Joonis 1.''' Suhe lahtise ahelaga vormi ja tsükliliste vormide (pooltatsetaalide) isomeeride vahel]]<!--ratio may need tweaking but axial vs equatorial has no meaning in Haworth projections--> [[Pilt:DL-Fructose num.svg|pisi|püsti=1.5|'''Joonis 2.''' Fruktoosi D- ja L-isomeerid]] Fruktoos on kuuesüsinikuline polühüdroksüketoon. Nagu öeldud, on tegemist glükoosi isomeeriga, mis tähendab, et neil mõlemal on sama [[molekulvalem]] (C<sub>6</sub>H<sub>12</sub>O<sub>6</sub>), kuid erinev struktuur. Nagu [[sahhariid]]idel üldiselt, esinevad ka fruktoosil D- ja L-vorm. Nende eristamine toimub lahtiste ahelate võrdlemisel, olukorras, kus neid vaadeldakse vertikaalses asendis (vt Joonis 2). Kui eelviimase [[süsinik]]u küljes olev OH-rühm paikneb paremal pool, on tegemist D-vormiga, ning kui see paikneks süsinikust vasakul pool, oleks tegemist L-vormiga. Viimast vormi eksisteerib vähem. Kristalliline fruktoos omandab poolatsetaali ja sisemiste vesiniksidemete stabiilsuse tõttu tsüklilise struktuuri. See toimub sisemolekulaarse reaktsiooni järel, kus 6. või 5. süsiniku juures olev OH-rühm reageerib [[aldehüüd]]rühmaga (=O), mis fruktoosi puhul asub 2. süsiniku juures. Kui reaktsioonis osaleb 6. süsiniku OH-rühm, tekib tsükliline vorm, mida nimetatakse formaalse nimetuse järgi D-fruktopüranoosiks. 5. süsiniku juures oleva OH-rühmaga reaktsiooni puhul tekib D-fruktofuranoos.<ref name="Viirlaid"/><ref name="oci"/> ===Reaktsioonid=== ====Fruktoos ja kääritamine==== Fruktoosi kääritatakse anaeroobselt – [[hapnik]]ku mitte sisaldavas keskkonnas – [[bakter]]ite või [[pärm]]i poolt.<ref name="McWilliams"/> Pärmi [[ensüüm]]id muundavad suhkrud (fruktoosi või glükoosi) [[etanool]]iks ja [[süsihappegaas]]iks. Viimane säilib vabanedes lahustunud kujul vees, kus see saavutab tasakaaluseisundi süsihappega. Tasakaal ei saabu, kui kääritamiskamber jäetakse avatuks, st õhk (sh hapnik) pääseb kääritamis- ehk [[fermentatsioon]]iprotsessile ligi. Lahustunud süsihappegaas ja [[süsihape]] põhjustavad kääritatud jookides karboniseerituse (mullide teke).<ref name="Keusch"/> ====Fruktoos ja Maillardi reaktsioon==== Fruktoos läbib [[Maillardi reaktsioon]]i – mitteensümaatiline pruunistumine – koos [[aminohape]]tega. Kuna fruktoos esineb suuremal hulgal avatud ahelaga struktuurina kui glükoos, siis reaktsiooni algusfaasi protsessid toimuvad fruktoos puhul kiiremini kui glükoosi puhul. Sellest tulenevalt on fruktoos potentsiaalselt võimeline mõjutama toidu maitseomadusi, ülemäärast pruunistumist (vähendab või suurendab), kogust, pehmust jne.<ref name="Dills"/> ====Dehüdradatsioon==== Fruktoos dehüdreerub üsna kergesti. See protsess võib tulevikus olla osa odavast ja süsinikuvabast süsteemist, kus saab toota taimedest [[bensiin]]i või [[diiselkütus|diislit]].<ref name="Huber"/> ==Füüsikalised ja funktsionaalsed omadused== ===Suhteline magusus=== Lisaks odavusele on peamine põhjus, miks fruktoosi nii palju toitude ja jookide juures kasutatakse, tema suur suhteline magusus. Fruktoos on kõige magusam looduslikult esinev [[süsivesinik]]. Üldiselt võib öelda, et fruktoos on 1,73 korda magusam kui sahharoos.<ref name="Hanover"/><ref name="Oregon State University"/> Siiski magusam on fruktoosi viielüliline vorm, kuuelüliline vorm on umbes sama magususega nagu sahharoos. Fruktoosi kuuelülilise vormi tekkeni viib tema soojendamine.<ref name="medbio"/> [[Pilt:relativesweetness.png|pisi|center|480px|'''Joonis 3.''' Suhkrute ja sünteetiliste magustajate suhteline magusus]] Fruktoosi magusust tajub inimene varem (kiiremini) ning maitse ja intensiivsuse maksimumi kujunemine ja samuti maksimumi kadumine toimuvad kiiremini kui teiste suhkrute puhul.<ref name="medbio"/> ===Fruktoosi lahustuvus ja kristalliseerumine=== Fruktoos on parema lahustuvusega kui teised suhkrud, kuid sellest tulenevalt on fruktoosi vesilahusest väga raske kristalliseerida.<ref name="Hanover"/> Suhkrute segud nagu kommid, mis sisaldavad fruktoosi, on pehmemad kui need, mis ei sisalda fruktoosi. See nähtus tulenebki fruktoosi heast lahustuvusest.<ref name="McWilliams"/> ===Külmumispunkt=== Fruktoosil on suurem mõju külmumispunki alandamisele kui disahhariididel või [[oligosahhariid]]idel. See võib mängida läbi jääkristallide formeerumise vähendamise olulist rolli puuviljade rakuseinade terviklikkusel. Muidugi pole see omadus teretulnud külmalt serveeritavate (jäätise) magustoitude puhul.<ref name="Hanover"/> ===Fruktoosi ja tärklise funktsionaalsus toidus=== Fruktoos suurendab [[tärklis]]e viskoossust järsemalt ja saavutab suurema lõpliku viskoossuse kui sahharoos. Põhjuseks on asjaolu, et see alandab temperatuuri, mis soodustab tärklise geeliks muutumist.<ref name="White"/> Paljud kunstlikud magustajad ei sobi kodus küpsetamisel kasutamiseks, kuid paljusid traditsiooniliste retseptidega toite (väikeste kohandustega) on võimalik valmistada fruktoosi abil.<ref name="fruisana"/> ==Toidu allikad== Looduslikult fruktoosi sisaldavad allikad on puuviljad, köögiviljad (kaasa arvatud suhkruroog) ja mesi.<ref name="Park"/> Tavaliselt toimub edasine fruktoosi kontsentreerimine just nendest allikatest. Kõige suurema fruktoosisisaldusega toiduallikateks peale kristallilise fruktoosi on veel toidud, mis sisaldavad tavalist [[lauasuhkur|lauasuhkrut]] (sahharoos), suure fruktoosisisaldusega maisisiirupit, agaavisiirupit, mett, vahtrasiirupit ja puuviljamahla – need sisaldavad protsentuaalselt ühe toidu serveerimise korra kohta, võrreldes teiste sarnaste toitude ja koostisosadega, kõige enam fruktoosi. Fruktoos esineb toidus kas vabalt monosahhariidina või seotuna glükoosiga sahharoosis (disahhariidi kujul). Fruktoos, glükoos ja sahharoos saavad toidus esineda koos, kuid nende osakaalud võivad olulisel määral erineda. Tavaliste puuviljade ja köögiviljade suhkrute sisaldus on välja toodud tabelis 1. Üldiselt on toitudes, mis sisaldavad vaba fruktoosi, fruktoosi ja glükoosi suhe enam-vähem 1 – see tähendab, et toitudes on fruktoosi ja glükoosi ühepalju. Kui suhte (fruktoos : glükoos) väärtus on suurem kui üks, siis on fruktoosi osakaal suurem. Näitena võib siin tuua õuna ja pirni. Kui aga väärtus on alla ühe, nagu aprikoosi või virsiku puhul, siis on suurem glükoosi osakaal. Õuna- ja pirnimahl pakuvad erilist huvi lastearstidele, kuna suur fruktoosisisaldus võib lastel põhjustada kõhulahtisust. Seda rakkude tõttu, mis paiknevad soolestikus ja millel on väiksem võime omastada (väike [[Afiinsus (biokeemia)|afiinsus]]) vaba fruktoosi kui glükoosi või sahharoosi.<ref name="Riby"/> Sellises olukorras jäävad fruktoosi molekulid soolestikku, langetades sealse keskkonna osmootset potentsiaali (st suureneb aineosakeste hulk, mis seovad veemolekule) ning seeläbi ka [[veepotentsiaal]]i. Kuna [[vesi]] liigub piirkonda, kus on väiksem veepotentsiaal, siis koguneb see sellises olukorras soolestikku ja põhjustab osmootse kõhulahtisuse. Tabel 1 näitab ka sahharoosi sisaldust puu- ja köögiviljades. [[Suhkruroog|Suhkruroos]] ja [[suhkrupeet|suhkrupeedis]] on suur sahharoosi kontsentratsioon, seega neid kasutatakse majanduslikult sahharoosi tootmiseks. Ekstraheeritud (lähteainetest eraldatud) [[suhkruroo]]g ja [[suhkrupeedi|suhkrupeet]] mahl puhastatakse lisanditest ja mustusest ning kontsentreeritakse üleliigse vee eemaldamisega. Lõppsaaduseks on 99,9% puhas sahharoos. Sahharoosi sisaldavateks suhkruteks on tavaline valge granuleeritud lauasuhkur ja tuhksuhkur ning pruun suhkur.<ref name="Kretchmer"/> {|class="wikitable" style="text-align:left; margin:auto" |+Tabel 1. Tavaliste taimsete toitude suhkrusisaldus (g / 100 g)<ref name="nal.usda.gov"/> |- !Toit !Kõik<br />süsivesikud<br /> !Kogu<br />suhkur !Vaba<br />fruktoos !Vaba<br />glükoos !Sahharoos !Fruktoos/<br />Glükoos<br />Suhe !Sahharoosi<br />%<br />kogu suhkrust |- !''Puuviljad''||&nbsp;||&nbsp;||&nbsp;||&nbsp;||&nbsp;||&nbsp;||&nbsp; |- | [[Õun]] || 13,8 || 10,4 || 5,9 || 2,4 || 2,1 || 2,0 || 19,9 |- | [[Aprikoos]] || 11,1 || 9,2 || 0,9 || 2,4 || 5,9 || 0,7 || 63,5 |- | [[Banaan]] || 22,8 || 12,2 || 4,9 || 5,0 || 2,4 || 1,0 || 20,0 |- | [[Viigimari]], kuivatatud | 63,9 || 47,9 || 22,9 || 24,8 || 0,07 || 0,93 || 0,001 |- | [[Viinamari]] | 18,1 || 15,5 || 8,1 || 7,2 || 0,2 || 1,1 || 1,0 |- | [[Virsik]] | 9,5 || 8,4 || 1,5 || 2,0 || 4,8 || 0,9 || 56,7 |- | [[Pirn]] | 15,5 || 9,8 || 6,2 || 2,8 || 0,8 || 2,1 || 8,0 |- | [[Ananass]] | 13,1 || 9,9 || 2,1 || 1,7 || 6,0 || 1,1 || 60,8 |- | [[Ploom]] | 11,4 || 9,9 || 3,1 || 5,1 || 1,6 || 0,66 || 0,16 |- !''Köögiviljad''||&nbsp;||&nbsp;||&nbsp;||&nbsp;||&nbsp;||&nbsp;||&nbsp; |- | [[Punane peet]] | 9,6 || 6,8 || 0,1 || 0,1 || 6,5 ||1,0 || 96,2 |- | [[Porgand]] | 9,6 || 4,7 || 0,6 || 0,6 || 3,6 || 1,0 || 70,0 |- | [[Magus mais]] | 19,0 || 3,2 || 0,5 || 0,5 || 2,1 || 1,0 || 64,0 |- | [[Magus punane pipar]] | 6,0 || 4,2 || 2,3 || 1,9 || 0,0 || 1,2 || 0,0 |- | [[Magussibul]] | 7,6 || 5,0 || 2,0 || 2,3 || 0,7 || 0,9 || 14,3 |- | [[Maguskartul]] |20,1 || 4,2 || 0,7 || 1,0 || 2,5 || 0,9 || 60,3 |- | [[Jamss]] | 27,9 || 0,5 || tr || tr || tr || na || tr |- | [[Suhkruroog]] | | 13–18 || 0,2–1,0 || 0,2–1,0 || 11–16 || 1,0 || 100 |- | [[Suhkrupeet]] | | 17–18 || 0,1–0,5 || 0,1–0,5 ||16–17 || 1,0 || 100 |} Kõik väärtused on antud grammides (g) 100 grammi toidu kohta. Fruktoosi ja glükoosi suhe on arvutatud järgmiselt: vaba fruktoosi ja poole sahharoosi summa on jagatud vaba glükoosi ja poole sahharoosi summaga. Poole sahharoosi hulga lisamine on vajalik, kuna viimane koosneb pooleldi fruktoosist ja pooleldi glükoosist. Selle tulemusena saadakse kogu fruktoosi ja kogu glükoosi hulk. Fruktoosi leidub ka eespool mainitud suure fruktoosisisaldusega maisisiirupis (HFCS), mis on sünteetiliselt toodetud magustaja. HFCS-i tootmise toormena kasutatakse [[hüdrolüüs]]itud maisitärklist. Läbi ensümaatilise protsessi muudetakse glükoosi molekulid fruktoosiks. Kokku eksisteerib 3 eri tüüpi HFCS, mida eristatakse erineva fruktoosisisalduse alusel: HFCS-42, HFCS-55 ja HFCS-90. Number ühendi nime järel näitab protsenti, kui suur on sünteesitud fruktoosi osahulk siirupis. Seega HFCS-90-s on fruktoosi kontsentratsioon kõige suurem ning seda kasutatakse tihti HFCS-55 tootmiseks. Viimast kasutatakse magustajana näiteks alkoholivabades jookides, HFCS-42 samal ajal kasutatakse paljudes töödeldud toitudes ja küpsetatud toodetes. Roo- ja peedisuhkrut on kasutatud põhilise magustajana toidutööstuses läbi sajandite. Koos HFCS arendamisega on siiski toimunud suured muutused eritüüpi magustajate tarbimises. Nagu jooniselt on näha, toimus see muutus 1970. aastatel. Vastupidi populaarsele seisukohale, et HFCS kasutusele võtmine ja tarbimise suurendamine on oluliselt suurendanud ka fruktoosi tarbimist, ei ole summaarne fruktoosi tarbimine dramaatiliselt muutunud. Granuleeritud suhkur on 99,9% puhas sahharoos, mis tähendab, et seal on võrdses koguses nii fruktoosi kui glükoosi. Kõige enam kasutatavad HFCS vormid HFCS-42 ja HFCS-55 sisaldavad enam-vähem ühepalju fruktoosi ja glükoosi (üks rohkem glükoosi, teine rohkem fruktoosi). Jooniselt on ka näha, et HFCS on mõneti sahharoosi kui magustaja välja vahetanud. Võib ka öelda, et hoolimata väikestest muutustest magustajate kasutamises on fruktoosi ja glükoosi tarbimise suhe siiski võrdlemisi konstantseks jäänud.<ref name="Guthrie"/> [[Pilt:u.s.sugarconsumption.2.jpg|pisi|center|480px|'''Joonis 4.''' Rafineeritud suhkrute tarbimise muutus USA-s]] ==Fruktoosi seedimine ja imendumine organismis== Nagu me juba teame, esineb fruktoos toitudes monosahhariidina (vaba fruktoos) või disahhariidina (sahharoosi koostises). Vaba fruktoos omastatakse soolestiku poolt otse. Sahharoosi kujul esinev fruktoos seeditakse täielikult aga juba peensooles. Kui sahharoosi molekulid interakteeruvad peensoole [[rakk]]udega, siis [[ensüüm]] sahharaas [[katalüüs]]ib [[sahharoos]]i molekuli lõhkumist, et tekiks üks glükoosi ja üks fruktoosi ühik. Fruktoos imendub peensooles, seejärel siseneb maksa värativeeni ning suundub maksa. [[Pilt:sucrase.jpg|pisi|vasakul|360px|'''Joonis 5.''' Sahharoosi hüdrolüüs glükoosiks ja fruktoosiks katalaasi abil]] Fruktoosi imendumise mehhanism peensooles pole siiski täielikult teada ja arusaadav. Mõned tõendid viitavad aktiivsele transpordile, sest fruktoosi liikumise puhul rakku on täheldatud liikumist vastu kontsentratsiooni gradienti.<ref name="Stipanuk"/> Siiski toetab enamik uuringuid teooriat, mille kohaselt fruktoos imendub limaskesta membraanis hõlbustatud transpordi teel, kaasates endaga GLUT5 transportvalgud. Kuna fruktoosi kontsentratsioon on suurem raku sees, siis ta on võimeline liikuma vastu kontsentratsiooni gradienti enterotsüüti (sooleseinarakud) vaid transportvalkude abiga. Enterotsüüdist välja (näiteks kapillaaridesse) võib fruktoos liikuda GLUT2 või GLUT5 abiga. Kuid kuna GLUT2 valkudel on suurem võime fruktoosi transportida, siis sellest tulenevalt enamik fruktoosi transpordist enterotsüütidest välja toimubki läbi GLUT2. [[Pilt:fructosetransporter.jpg|pisi|340px|'''Joonis 6.''' Soolestiku suhkru transpordi valgud]] ===Imendumisvõime ja -määr=== Fruktoosi imendumisvõime [[monosahhariid]]i vormina varieerub vähem kui 5 grammist kuni 50 grammini. Konkreetse väärtuse esinemine selle vahemiku ulatuses sõltub sissesöödava fruktoosi hulgast. Uuringud näitavad, et suurim imendumismäär esineb olukorras, kus glükoosi ja fruktoosi on enam-vähem võrdses koguses.<ref name="Fujisawa"/> Sellest tulenevalt on fruktoosi tarbimine [[disahhariid]]ina tema imendumismäära seisukohalt kõige otstarbekam. On täheldatud, et GLUT5 väikese koguse puhul võib tema ülekandemäär olla üleküllastunud, st üle kantava fruktoosi kogus on GLUT5 koguse kohta liiga suur. Imendumist saab suurendada [[glükoos]]i kaasabil.<ref name="Ushijima"/> Üks väljapakutud mehhanisme selle fenomeni kohta on glükoosist sõltuv fruktoosi kotransport. Lisaks kasvab GLUT5 vahendatud fruktoosi ülekande aktiivsus suurema koguse fruktoosi tarbimise tagajärjel. Fruktoosi esinemine rakus põhjustab intensiivsema GLUT5 [[mRNA]] [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooni]], viies transportvalkude hulga suurenemiseni. Katsed on näidanud, et suure fruktoosisisaldusega toidu tarbimine võib transportvalkude hulka suurendada 2 korda ning seda juba 3 tunni möödudes pärast vastava dieedi alustamist.<ref name="Ferraris"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="fructose">{{netiviide | url = http://www.fructose.org/facts.html| pealkiri = "Facts about Fructose "| väljaanne = www.fructose.org| vaadatud = 01.11.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="Fruton">Fruton, J.S. Molecules of Life 1972, Wiley-Interscience</ref> <ref Name="Hyvonen&Koivistoinen1982">{{Cite book |year=1982 |author=Hyvonen, L., & Koivistoinen, P |chapter=Fructose in Food Systems |editor=Birch, G.G. & Parker, K.J |title=Nutritive Sweeteners |pages=133–144 |place=London & New Jersey |publisher=Applied Science Publishers |isbn=0-85334-997-5 |postscript=<!--None-->}}</ref> <ref name="Viirlaid">Säde Viirlaid. Orgaaniline keemia I – 12. Hapnikku sisaldavad looduslikud ühendid, Tartu: 2009</ref> Fruktoos esineb tasakaaluliselt 70% fruktopüranoosina ja 22% fruktofuranoosina, samuti võib eksisteerida ka lahtise ahelaga vorm <ref name="oci">{{cite web| title=Institute of Organic Chemistry| url=http://www.oci.unizh.ch/edu/lectures/material/AC_BII/Kap14/kap14.html |archive-date=2006-10-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20061003025453/http://www.oci.unizh.ch/edu/lectures/material/AC_BII/Kap14/kap14.html}}</ref> <ref name="McWilliams">{{cite book | title=Foods: Experimental Perspectives, 4th Edition| last=McWilliams| first=Margaret| year=2001| publisher=Upper Saddle River, NJ : Prentice Hall | isbn=0130212822 }}</ref> <ref name="Keusch">{{cite web | last=Keusch | first=P | title=Yeast and Sugar- the Chemistry must be right | url=http://www.demochem.de/D-fermentation_sugar-e.htm | access-date=2022-06-16 | archive-date=2012-07-31 | archive-url=https://archive.today/20120731003904/http://www.demochem.de/D-fermentation_sugar-e.htm | url-status=bot: unknown }}</ref> <ref name="Dills">{{cite journal | last=Dills | first=WL | title=Protein fructosylation: Fructose and the Maillard reaction | year=1993 | journal=Journal of Clinical Nutrition | volume=58 | pages=779–787}}</ref> <ref name="Huber">Huber, G. W.; Iborra, S.; Corma, A. Chem. Rev. 2006, 106, 4044–4098. DOI 10.1021/cr068360d</ref> <ref name="Hanover">{{cite journal | last=Hanover | first=LM | coauthors = White, JS | title=Manufacturing, composition, and application of fructose | year=1993 | journal=Journal of Clinical Nutrition | volume=58 | pages=724s-732}}</ref> <ref name="Oregon State University">{{Cite web |url=http://food.oregonstate.edu/sugar/sweet.html |title=Oregon State University. "Sugar Sweetness" |access-date=28. aprillil 2003 |archive-date=28. aprill 2003 |archive-url=https://web.archive.org/web/20030428201747/http://food.oregonstate.edu/sugar/sweet.html |url-status=live }}</ref> <ref name="medbio">Fructose in our diet: http://www.medbio.info/Horn/Time%201-2/carbohydrate_metabolism.htm</ref> <ref name="White">{{cite journal | last=White | first=DC | first2=Lauer | last2=GN | title=Predicting gelatinization temperature of starch/sweetener system for cake formulation by differential scanning calorimetry I. Development of a model | year=1990 | journal=Cereal Foods Wold | volume=35 | pages=728–731}}</ref> <ref name="fruisana">[http://www.fruisana.co.uk/wps/wcm/connect/fruisana/fruisana/en/recipes/ Recipe Information for home baking at]</ref> <ref name="Park">{{cite journal | last=Park | first=KY | first2=Yetley | last2=AE | title=Intakes and food sources of fructose in the United States | year = 1993 | volume = 58 | issue=5 Suppl | pages = 737S–747S | journal=American Journal of Clinical Nutrition | pmid=8213605}}</ref> <ref name="Riby">{{cite journal | last=Riby | first=JE | coauthors=Fujisawa T, Kretchmer N | title=Fructose absorption | year=1993 | journal=American Journal of Clinical Nutrition | volume=58 | pages=748S–753S | pmid=8213606 | issue=5 Suppl}}</ref> <ref name="Kretchmer">{{cite journal | last=Kretchmer | first=N | coauthor=Hollenbeck CB | title=Sugars and Sweeteners | year=1991 | publisher=CRC Press, Inc.}}</ref> <ref name="nal.usda.gov">{{Netiviide |url=http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/ |pealkiri=www.nal.usda.gov |vaadatud=2011-11-04 |arhiivimisaeg=2015-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Guthrie">{{cite journal | last=Guthrie| first=FJ | coauthor=Morton FJ | title=Food sources of added sweeteners in the diets of Americans | year=2000 | journal=Journals of American Dietetic Association | volume=100 | pages=43–51 | doi=10.1016/S0002-8223(00)00018-3}}</ref> <ref name="Stipanuk">{{cite journal | last=Stipanuk | first=Marsha H | title=Biochemical, Physiological, and Molecular Aspects of Human Nutrition, 2nd Edition | publisher=W.B. Saunders, Philadelphia, PA | year=2006}}</ref> <ref name="Fujisawa">{{cite journal | last=Fujisawa | first=T | coauthors=Riby J, Kretchmer N | title=Intestinal absorption of fructose in the rat | year=1991 | journal=Gastroenterology | volume=101 | pages=360–367 | pmid=206591}}</ref> <ref name="Ushijima">{{cite journal | last=Ushijima | first=K | coauthors=Fujisawa T, Riby J, Kretchmer N | title= Absorption of fructose by isolated small intestine of rats is via a specific saturable carrier in the absence of glucose and by the disaccharidase-related transport system in the presence of glucose | year=1991 | journal= Journal of Nurtition | volume=125 | pages=2156–2164 | pmid=7643250 | issue=8}}</ref> <ref name="Ferraris">{{cite journal | last=Ferraris | first=R | title= Dietary and developmental regulation of intestinal sugar transport | year=2001 | journal= Journal of Biochemistry | volume=360 | pages=265–276 | pmid=11716754 | doi= 10.1042/0264-6021:3600265 | issue=Pt 2 | pmc=1222226}}</ref> }} [[Kategooria:Süsivesikud]] fg1fq5x9ip4dj5ivlv7x6d7t5zlo65b Tartu ajalugu 0 25945 6183293 6182987 2022-08-25T15:44:59Z Pikne 13803 Eemaldatud muudatus 6182987, mille tegi [[Special:Contributions/NOSSER|NOSSER]] ([[User talk:NOSSER|arutelu]]) autoriõiguse rikkumine, kopipeist saidilt tartu.ee wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2016}}{{keeletoimeta}} {{Sisukord paremale}} '''Tartu ajalugu''' on ülevaade [[Lõuna-Eesti]] ja [[Põhja-Liivimaa]] suurima linna [[Tartu]] [[ajalugu|ajaloost]]. ==Muinasaeg== ===Kiviaeg=== Vanimad inimasustuse jäljed Tartus pärinevad umbes aastast 8000 eKr. Sellest ajast on leitud [[Kunda kultuur]]i [[Uus-Ihaste asulakoht]].<ref name="0IB1h" /> ===Rauaaeg=== ====Linnuse ja asula tekkimine==== Tartu asub kohas, kus koolmekohad võimaldasid hõlpsasti ületada omaaegset olulist veeteed [[Emajõgi|Emajõge]]. Koht oli sobiv nii [[majandus]]likus kui ka [[sõjandus]]likus mõttes: Emajõgi oli piirkonna olulisim transpordimagistraal, mille kaudu sai liikuda nii Pihkvasse kui Võrtsjärvele (võib-olla isegi [[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee|Viljandi ja Pärnu jõe kaudu Läänemerele]]), koolmekohta ületas Põhja-Eestist Pihkvasse suunduv kaubatee ning jõekäärus asuv looduslik küngas ([[Toomemägi]]) oli sobiv kaitseehitise rajamiseks.<ref name="DCDrM" /><ref name="qOLIw" /> Eelviikingiajal paiknes Toomemäel arvatavasti mäepealne asula.<ref name="IOe9D" /> Umbes 700. aasta paiku rajati hilisema [[Tartu Tähetorn]]i kohale [[Tartu muinaslinnus|muinaslinnus]] ja selle kõrvale asula. Asustuse algperioodist pärinevaid leide on avastatud vähe, mis osutab linnuse suhtelisele marginaalsusele. Rohkem leide on 10. sajandist, mil Tartu tähtsus ilmselt kasvas.<ref name="Lang" /><ref name="BB3Pk" /> ====Jurjevi periood (u 1030–1061)==== [[Vana-Vene]] [[Leetopiss|leetopisside]] järgi võitis [[Kiievi suurvürst]] [[Jaroslav Tark]] 1030. aasta paiku [[tšuudid|tšuude]] ja rajas vana linnuse kohale uue, mis nimetati Jaroslavi kaitsepühaku [[Püha Jüri|püha Jüri (Georgi)]] järgi [[Jurjev]]iks (Gjurgev, ''Гюргев''). Kuna leetopissid linnuse piiramist ei maini ja Tartu-sarnaste [[viikingiaeg]]sete keskuste tolleaegne mahajätmine oli tavaline, on võimalik, et linnus polnud sel hetkel enam kasutusel. Harrastusajaloolane [[Enn Haabsaar]] on arvanud, et tegelikult ei ole kroonikates mainitud Jurjev mitte Tartu, vaid [[Kiiev]]ist 80&nbsp;km kaugusel asuv ja tänapäeval [[Bila Tserkva]] nime kandev linn.<ref name="04yqO" /> Akadeemiline ajalookirjutus on selle seisukoha väheveenvaks arvanud, sest sündmuste üldine loogika ja Tartu järgneva perioodi arheoloogiline leiumaterjal, mis eristub selgelt varasemast perioodist ja sisaldab rohkelt Vana-Vene-päraseid leide, viitavad üpris kindlalt Tartule kui Jaroslav Targa rajatud Jurjevile.<ref name="iXpdf" /><ref name="Tvauri" /> Jaroslav Targa sõjaretke ja linnuse rajamise tagamaade kohta on avaldatud erinevaid arvamusi, mis ajaloolase [[Andres Tvauri]] hinnangul aga enamasti ei tulene sündmuse uurimisest, vaid kajastavad autorite [[maailmavaade]]t, [[rahvus]]likku kuuluvust või ühiskondlikku tellimust. Näiteks [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] esitas [[Janis Zutis]] seoses Eesti okupeerimisega 1940. aastal väite, et kogu Eesti ala kuulus Vene riiki juba alates selle rajamisest 862. aastal ja Jaroslavi sõjakäik kujutas endast katset vahepeal maksu maksmata jätnud eestlased taas andamit tasuma panna. Eelkõige varasemas Vene ajalookirjanduses on levinud seisukoht, et uute alade vallutamine oli tingitud vajadusest kaitsta end sõjakate naabrite eest. Andres Tvauri ise ei pea algallikate puudumise tõttu võimalikuks tagantjärele Jaroslavi motiive küllaldase kindlusega tuvastada.<ref name=Tvauri223>Andres Tvauri 2001, lk 223–225</ref> Eesti arheoloogid [[Vilma Trummal]] ja [[Mauri Kiudsoo]] on arvanud, et sõjakäigu üks eesmärk oli soov kaubateid (Trummali variandis [[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee|Pärnu-Tartu-Pihkva veeteed]]) kindlustada.<ref name=Kiudsoo103>[[Mauri Kiudsoo]]. Eesti muinasaarded. Kaubateed ja -kontaktid. 2019, [[Äripäeva Kirjastus]], lk 103–104</ref> Andres Tvauri väitel on selle seletuse nõrk koht tõendite puudumine taolise [[veetee]] kasutamise kohta.<ref name=Tvauri223 /> Laiemas plaanis oli Kiudsoo meelest tegu episoodiga võimuvõitluses Kiievi suurvürsti tiitli pärast.<ref name=Kiudsoo103 /> Toonaseid liiklusolusid arvestades on arvatud, et Jurjevi asutamine sai toimuda alles pärast Pihkva ja [[Pihkvamaa]] oma kontrollile allutamist. On oletatud, et samal aastal Jurjevi rajamisega hävitas Jaroslav Pihkva ja kõrvaldas seal võimult oma venna Sudislavi.<ref name=Tvauri223 /><ref name=Kiudsoo103 /> Kuna leetopissid dateerivad Sudislavi vangistamise ja nõnda Jaroslavi ainuvalitseja positsiooni kindlustamise aastasse 1036, ning kindlamate teadete järgi tegutses Jaroslav 1030. aastal 1000 km lõuna pool, siis näeb Tvauri Jurjevi rajamise ajana 1036. aastat tõenäolisemana kui 1030. aastat.<ref name=Tvauri223 /> Tartu liideti [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigiga]] arvatavasti Jaroslavi isikliku valdusena. Pihkvapärase [[kederkeraamika]] järgi võib oletada Tartu tihedat seotust Pihkvaga ja vähemalt osa selle elanike pärinemist Pihkvast.<ref name="Tvauri" /> Mauri Kiudsoo hinnangul näitab nii muistse Tartu esemeline leiumaterjal kui hilisemad kirjalikud allikad, et peamine liiklustee Jurjevi ja Pihkva vahel oli Emajõe vee- ja [[talitee]].<ref name=Kiudsoo103 /> Kiievi võimu all kasvasid Tartu linnust ümbritsevad asulad oma aja kohta suhteliselt suureks, jäädes näiteks vaid veidi alla Pihkvale, ja ka linnuse muinasaegsest [[kultuurikiht|kultuurikihist]] enamus pärineb just Jurjevi-perioodist. Mõnede luuleidude põhjal on arvatud, et otse linnamäe jalamil paiknenud asula kaguserva oli rajatud kristlik kalmistu, mis hiljem hävines.<ref name="Tvauri" /> Pärimuse järgi ehitati Jurjevisse kaks kirikut.{{lisa viide}} Mauri Kiudsoo meelest võib Jurjevi rajamine (ja maksustamine?) olla üks, ehkki mitte ammendav seletus, miks Eesti alal puuduvad 1020.–1050. aastatest pärinevad [[hõbemünt]]ide leiud.<ref name=Kiudsoo103 /> ====1061–1224==== 1061. aastal ründasid Tartut [[sossolid]] ja põletasid linnuse maha.<ref name="lmmTq" /> Arheoloogilisest materjalist nähtub, et linnus ise ehitati küll uuesti üles, kuid Kiievi võimuaeg oli sellega lõppenud. Samuti polnud selle kõrval kuni 13. sajandi alguseni enam asulat.<ref name="Lang" /> Vene leetopissides on mainitud Tartu linnust taas seoses selle vallutamisega [[Novgorodi vürst]]i [[Vsevolod Mstislavitš (Novgorodi vürst)|Vsevolod Mstislavitši]] poolt 1134. aasta 9. veebruaril ning põletamisega vürst [[Jaroslav Vladimirovitš (Novgorodi vürst)|Jaroslav Vladimirovitši]] poolt 1191/1192. aasta talvel. Tegu oli ilmselt saagiretkedega, millega püsivamat ülemvõimu ei taotletud.<ref name="p3XDm" /><ref name="Lflhy" /> Järgmisena nimetatakse Tartu linnust [[Henriku Liivimaa kroonika]]s, mis kirjeldab seda ühe [[Ugandi]] peamise keskusena Otepää kõrval ja 1212. aastal mahajäetuna. Lisaks mainib kroonika, et [[latgalid]] olid juba millalgi varem linnuse maha põletanud.<ref name="cr6jn" /> Kroonikas kasutatud nimekujud ''Tharbete'', ''Tharbata'' ja ''Darbete'' (eestistatult Tarbatu) on ilmselt seotud toona Eestis elutsenud ürgveise [[tarvas|tarvaga]].{{lisa viide}} Sel ajal oli Tartu arvatavasti Ugandi põhjaosas paiknenud [[muinaskihelkond|muinaskihelkonna]] keskus.<ref name="vuIbz" /> 1215. aastal tunnistasid ugalased nende vastu suunatud sõjakäikude mõjul [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ülemvõimu.<ref name="4ip5E" /> ja arvatavasti 1220. aastal asusid Tartu linnusesse koos kohalikega elama ja seda kindlustama [[Mõõgavendade ordu]] liikmed.<ref name="i07jy" /> 1223. aastal ühinesid kohalikud ugalased [[Viljandi]] [[sakala]]ste ärgitusel mõõgavendade vastase ülestõusuga, tappes või vangistades orduvennad.<ref name="IEi54" /> Seejärel anti end Vene vürstide võimu alla, kes algul saatsid linnuse tugevdamiseks abivägesid, 1223. aasta lõpul läkitati aga Novgorodist sinna vürst [[Vjatško]] koos 200-mehelise kaaskonnaga, kes võtsid Tartu oma otsese valitsemise alla.<ref name="GImKJ" /><ref name="cb2L2" /> 1224. aasta alguses piirasid orduväed viis päeva edu saavutamata linnust. Augustis toimus uus piiramine ja seekord [[Tartu piiramine (1224)|linnus vallutati]] ning kõik seda kaitsnud mehed tapeti, peale ühe venelase, kes saadeti Novgorodi toimunust sõna viima.<ref name="56xbi" /> Tartust sai [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] keskus<ref name="U1a3M" /> ja Toomemäele rajati [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]], mille esmamaining pärineb 1234. aastast. ==Keskaeg ja Liivi sõda== [[Fail:Tartu piiskopiloss (Jaak Juske raamatust 'Lood unustatud Tartust').jpg|pisi|vasakul|[[Tartu piiskopiloss]] (repro [[Jaak Juske]] raamatust "Lood unustatud Tartust")]] [[13. sajand]]i keskel märgiti Tartut esmakordselt ürikutes [[linn]]ana, linnaks sai ta hiljemalt [[1262]]. aastal, kuid tõenäoliselt tunduvalt varem. 13. sajandi lõpul sai Tartust [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige; oletatavasti pärast [[Riia]]t ja enne teisi Eesti linnu (sh [[Tallinn]]a). Tartust kujunes tolle aja kohta tüüpiline ja edukas saksa kaubalinn. Linna jõukusest annavad tunnistust muuhulgas ka arheoloogilised leiud. 13./[[14. sajand]]i vahetusest on Tartust leitud näiteks väga haruldasi, [[Süüria]]s või [[Veneetsia]]s valmistatud peekrite kilde. Tartu oli [[Riia]] ja [[Tallinn]]a järel suuruselt kolmas linn [[Vana-Liivimaa]]l. [[Fail:Tartu Jaani kirik, Körber.jpg|pisi|Taastatud Jaani kirik 1794. aastal]] [[Tartu Jaani kirik]]ut (''Der S. Johannis Kirche zu Dorpat'') puudutav ürikuline teave on napp. Ürikutest on teada, et [[1323]]. aastal määras paavst [[Johannes XXII]] Tartu Jaani kiriku [[plebaan]]iks Tartu toomkiriku kanooniku. Arheoloogilised andmed on kiriku algajaloo osas kõnekamad ning nendest võib järeldada, et ilmselt on kirik rajatud varem hoonestatud alale. [[Radiosüsiniku meetod]]il dateerimise kohaselt pärinevad leitud puitdetailid [[12. sajand]]i teisest poolest või 13. sajandi algusest. Samas viitavad hilisemad kalibreeritud dateeringud asjaolule, et leitud jäänused pärinevad pigem saksa vallutusele järgnenud perioodist, s.t puitkirik on rajatud pärast [[1224]]. aastat. Tartu piiskopilinnus püstitati 13. sajandi keskel, pärast [[Tartu muinaslinnus]]e [[Tartu piiramine (1224)|vallutamist ristisõdijate poolt]] 1224. aastal, millega lõppes Mandri-Eestis [[muistne vabadusvõitlus]]. Tõenäoliselt alustati ehitustöid juba 1224–25, ehitis valmis 1230. aastaiks<ref name="konspekt" />. Tartu piiskopilinnus, nagu enamik keskaegseid Euroopa linnuseid, koosnes kahest osast: piiskopi [[resident]]sina rajatud pealinnusest ning sõjaväge ja [[teenija]]id majutavast [[eeslinnus]]est. Pealinnus asetses Toomemäe idaservas eestlaste muinaslinnuse koha peal, selle idatornis elas tõenäoliselt piiskop ise. Ülejäänud Toomemäest, kus olid [[Tartu toomkirik|toomkirik]] ja [[toomhärra]]de majad, eraldas seda mägedevahelises looduslikus [[vagumus]]es, sillaga [[vallikraav]]. [[Tartu toomkirik]]u ehitamist alustati tõenäoliselt 13. sajandi kolmandal veerandil, selle täiendamist jätkati aga kuni [[16. sajand]]i alguseni. Toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik ja [[Tartu piiskop|piiskopi]] kirik – Toomemäe teises servas seisis ka piiskopi residents, Tartu piiskopilinnus. 16. sajandil oli toomkirik [[Ida-Euroopa]] suurim kirikuhoone ja tellisehitis. ===Tartu keskajal=== [[Fail:Tartu Toomkiriku varemed 2012.jpg|pisi|Tartu Toomkiriku varemed 2012]] Linnuse ümber kujunenud linna nimeks sai Tartu või saksapäraselt ''Dorpat''. Linnast sai juba 1224. aastal Tartu piiskopkonna (kuni [[1233]]. aastani ametlikult [[Lihula piiskopkond|Lihula piiskopkonna]]) keskus. Järgnevatel aastakümnetel toimus Tartus kiire ehitustöö. Senise puitlinnuse asemele rajati piiskopi kivilinnus; Toomemäe teisele küljele ehitati Peeter-Pauli [[katedraal]] ehk [[Tartu toomkirik|toomkirik]]. Seejärel hakati välja ehitama all-linna: rajati Püha [[Tartu vana Maarja kirik|Maarja kirik]] (praeguse [[Tartu Ülikool|ülikooli]] peahoone kohal), Jaani kirik, Püha [[Jakobi kirik]] ning Püha [[Tartu Maarja-Magdaleena kirik|Maarja-Magdaleena kirik]] koos [[dominiiklased|dominiiklaste]] [[klooster|kloostriga]] (praeguse [[Tartu Uspenski kirik]]u kohal). Samuti valmis ka [[Püha Vaimu hospidal]] koos samanimelise kirikuga. [[Fail:Tartu pk.PNG|pisi|vasakul|Tartu piiskopkond ja selle olulised keskused. Valgega on tähistatud [[Liivimaa ordu]] ja halliga [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] valdused]] {{Vaata|Tartu linnamüür}}, ''Tartu piiskopilinnus'', ''[[Tartu toomkirik]]'', ''Tartu Jaani kirik'', ''[[Tartu vana Maarja kirik|Püha Maarja kirik]]'' [[Tartu all-linn]]a ja jõe vahele rajati [[Tartu linnamüür|linnamüür]] koos tornidega; ümber [[Toomemägi|Toomemäe]] vallikraav, mis oli ühenduses Emajõega. Suuremad ehitustööd lõppesid 14. sajandi alguseks. Tartu keskaegsetest linnakindlustustest on vähe teada, vanim säilinud linnaplaan on pärit alles [[1638]]. aastast. Tartu linnamüüri kogupikkus oli kaks kilomeetrit. Võimsa [[maakivi]]dest ja [[tellis]]test, vähemalt üheksa meetri kõrguse ringmüüri paksus ulatus aga kuni kahe meetrini. Linnamüüri tornide ja väravate arvu kohta on allikates erinevaid andmeid, valdavalt pakutakse tornide arvuks 27, neist kuni üheksa olid väravaga. [[Karjavärav]]a kõrval olid suuremad veel [[Vene värav]], [[Jakobi värav]], [[Toomevärav]] ja [[Riia värav]]. Koos [[Toome]]ga oli keskaegse Tartu pindala üle 27 [[hektar]]i. Linna tähtsamad väravad olid vastu jõge asunud [[Saksa värav]] ja [[Vene värav]] ning vastu [[Tähtvere]]t jääv [[Jakobi värav]]. Toomemäele jäid toomkirik ja [[Tähetorn]]i kohal asunud piiskopiloss. Keskaegsetes linnades reeglitepärane kaitsemüür, mis eraldas maa- ehk lossihärra ja all-linna valdusi, Tartus puudus. Keskaegsed Tartu linnakindlustused ja ka hiljem [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] ehitatud [[Tartu kindlus]]e jäljed hävitati [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[1708]]. aastal, [[Moskva tsaar]] [[Peeter I]] korraldusel. [[Fail:Tartu 1553.jpg|pisi|270px|Tartu vaade aastal 1553 (ehtsus vaieldav)]] Kindlustustööd olid vajalikud eelkõige Vene vägede tõrjumiseks: Tartut ja selle ümbrust ründasid ja rüüstasid Vene väed [[1234]]. ja 1262. aastal. Esimesel korral vallutasid nad Tartu asula, kuid mitte piiskopilinnuse, teiseks korraks olid Tartu kivimüürid aga juba valmis ja venelased ei suutnud linna vallutada. 15. sajandi alguses oli Tartus üheksa kirikut, rohkesti aedu ning linna ilu kiitsid oma reisikirjades paljud rännumehed. Tartus elas keskaja lõpul kuni 6000 inimest. [[15. sajand]]i lõpuveerandil püstitati [[Tartu toomkirik|Peeter-Pauli katedraali]] lääneküljele 67 meetri kõrgused tornid, kõrgemad kui kuskil mujal tolleaegses [[Ida-Euroopa]]s. Tartu piiskopkonna suhted Pihkva ja Novgorodiga olid läbi sajandite kahetised: ühelt poolt sõltus piiskopkonna ja linna heaolu suures osas kaubandusest venelastega, samas oli pidevalt piirikonflikte ja sõdugi. Kuni 15. sajandi lõpuni olid suhted tavaliselt siiski normaalsed, Tartus oli kaks õigeusu kirikut ja ka "Vene ots" ehk kaubahoov. Seoses Moskva Suurvürstiriigi esilekerkimise ja Novgorodi ning Pihkva minekuga selle võimu alla halvenesid Tartu ja kogu Vana-Liivimaa suhted idanaabritega aga tunduvalt. [[1480]]/[[1481]]. aasta talvel käisid Moskva väed [[Liivimaa-Pihkva sõda 1480–1481|Liivimaa-Pihkva sõja]] käigus [[Liivimaa]]d, sealhulgas ka Tartu ümbruskonda rüüstamas. [[1494]]. aastal suleti Hansa kaubakontor [[Novgorod]]is. Vastuseks sellele lõhuti Tartus novgorodlaste kirik. [[1501]]. aastal, enne [[Liivimaa-Moskva sõda|Liivimaa-Moskva sõja]] algust, vangistati Tartus mitukümmend Vene kaupmeest, süüdistades neid Toomkiriku aarete röövimises. Sama aasta lõpus toimus venelaste uus rüüsteretk, mille käigus Tartu ümbrus taas rängalt kannatada sai. [[1502]]. aastal järgnes sellele aga liivimaalaste edukas vasturünnak, misjärel sõlmiti Moskva ja Pihkvaga rahu, mida pikendati korduvalt kuni [[1554]]. aastani. ===Liivimaa sõda=== [[Fail:Livonian war map (1570-1577).svg|pisi|Vene tsaaririigi poolt vallutatud ja okupeeritud alad aastatel 1570–1577]] {{Vaata|Tartu maks}}, ''[[Vene-Liivi sõda]]'', ''[[Liivimaa sõda]], [[Tartumaa#Liivimaa sõda]]'' [[Liivimaa ordumeister]] ja [[Tartu piiskop]] koondasid väed 1558. aasta mais [[Kirumpää piiskopilinnus|Kirumpää]]le, ajaloolise Tartu–Pihkva kauba- ja sõjatee äärde, kus viimane ületas [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] kui olulisima loodusliku veetõkke. [[1558]]. aasta jaanuaris algas [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vägede rüüsteretkega peamiselt üks osa Narva ja teine osa Pihkva suunalt, Tartu piiskopkonda [[Vene-Liivimaa sõda]]. 1558. aasta suvel järgnes maa sihipärane vallutamine, mil Pihkva suunast tungisid Vene väed [[Pihkva vojevood]]i [[Pjotr Šuiski]] juhtimisel Tartu piiskopkonda ja venelaste kätte langes nii [[Vastseliina piiskopilinnus]] ja [[Tartu piiramine (1558)|Tartu]]. Pjotr Šuiski oli pärast Tartu piiskopkonna vallutamist<ref name="1Chjw" /> ka sealne asevalitseja (namestnik).<ref name="RLdz7" />. [[Moskva suurvürst]]i [[Ivan IV]] väed vallutasid pärast piiskopkonna piirilinnuse [[Vastseliina piiramine (1558)|Vastseliina]] [[Vastseliina piiskopilinnus|piiskopilinnus]]e [[1. juuli]]l ja Emajõel olevate [[Vana-Kastre|Vana-]] ja [[Uus-Kastre]] allutamist sama aasta juulis ka [[Tartu piiramine (1558)|Tartu]]. Linn alistus pärast mõnepäevast piiramist, sest viimane piiskop [[Hermann II Wesel]] pidas olukorda lootusetuks, ehkki linna oleks võidud veel nädalaid kaitsta. {{Vaata|Tartu piiramine (1558)}} 1558. aasta augustiks olid Vene väed vallutanud ka [[Vastseliina linnus|Vastseliina]] ja [[Laiuse ordulinnus|Laiuse]]. Tartumaa piirkond jäigi järgnevaks sõjategevuse ajaks Moskva tsaaririigi võimu alla ligi 25 aastaks. Vene-Liivi sõja tulemusel jäid Venemaa tsaaririigi valdusse: [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]], mõningad [[Järvamaa]] ja [[Virumaa]] maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad. Tartu piiskopkonna 1558. aastal vallutamise järel otsustas viimane Tartu [[stiftifoogt]] [[Elert Kruse]] koos oma kaaslase [[Johann Taube]]ga (Johann Tuwe) [[Ivan IV]] poolele üle minna. Oletatavasti just nende eestkostel lubati 1568. aastal Venemaale küüditatud Tartu saksa elanikkonnal 1569. aastal koju naasta.<ref name="Kkp9s" />. Pärast [[1571]]. aastat, aga kui venelaste [[Tallinna piiramine (1570–1571)|Tallinna piiramine]] ebaõnnestus, püüdis [[Magnus]] ajada oma süüd tsaari silmis Kruse ja Taube kaela. Nood omakorda otsustasid minna üle Poola kuninga poolele. Vandenõulased võtsid ühendust<ref name="gbVBA" /> Poola kuninga [[Sigismund August]]iga, kellelt nõutasid sõjalist abi ja Moskva tsaari poolt lubatud aujärje ning valduste säilitamisel anda Tartu linna, Poola kuninga võimu alla. Nõusolek kuningalt ja lubadus sõjalise abi andmiseks linna hõivamisel, Liivimaal asuvate Leedu vägede juhi, [[Vilniuse kastellaan]]i [[Hieronim Chodkiewicz]]i poolt ka anti. Kruse ja Taube poolt värvati ka linnast väljaspool asuvate, venelaste teenistuses olevate [[mõisamehed|mõisameeste]] lipkonna ülem, [[rittmeister]] [[Reinhold von Rosen|Reinhold von]] [[Rosen]]. Linnahõivamise plaani kohaselt saavutati Tartu vojevoodilt nõusolek, linnas majutatud vene vägede saatmine majutusele väljapoole linna ning mõisameeste lipkonna toimetamise teisele poole Emajõge. 1571. aasta [[12. oktoober|12. oktoobril]], [[pühapäev]]asel päeval kell 12, kui venelased harjumise kohaselt lõunastasid, üritasid Kruse ja Taube linnas võimu võtta. [[Johann Taube]], kelle elamu asus [[Toomevärav]]a juures ning Elert Kruse, kelle elamu asus [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänav]]al [[Tartu linnamüür]]i [[Vene värav]]a juures, pidid Reinhold von Roseni märguande järel tapma väravaid valvavad vene vahimehed ning kindlustama vajadusel, et linna saaks siseneda mõisamehed, kes toetavad linnahõivajaid, ent katse kukkus läbi. Rosen kaaslastega suutis tappa väravavahid ning seejärel Kruse ning ka Taube tungisid kallale väravavahtidele ning vallutasid väravad, mille järel kogunesid nad turul ning vabastasid vanglast kinnipeetud. Linnas asunud vene garnison aga relvastus ning osutas vastupanu ning nendega liitusid ka linnaväravatest sisse tunginud, eeslinnas asunud vene [[strelets]]id ja kaupmehed. Rosen kaitses end 2 tundi, kuid langes tänavalahingus kaaslastega, teised põgenesid linnast läbi Toomevärava. Kaks peasüüdlast, kes olid enne linnast välja saatnud oma omaksed ja vara, põgenesid Poola. Krusele anti lääniks [[Turaida piiskopilinnus|Turaida linnus]], Taubele aga [[Cesvaine piiskopilinnus|Cesvaine]], [[Üksküla linnus|Üksküla]] ja [[Salaspils]]i linnuse. Vene väed maksid aga tartulastele kätte kolmepäevase tapatalguga. Alustuseks tapeti [[Tartu vana Maarja kirik|Maarja kirikus]] kõik kirikulised eesotsas õpetajaga, hiljem küüditati ellujäänud [[Moskva]]sse, kus neile eraldati Narva ja Tartu [[slobodaa]] (eeslinn). Tapmisest ja küüditamisest pääsesid vaid eeslinnade, peamiselt [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] venelastest asukad.<ref name="fL4y0" /> Tartu jaoks lõpetas [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] [[Jam-Zapolski vaherahu]]leping, kuid Liivi sõja lõpuks [[1583]]. aastal oli Tartu suures osas varemetes ja elanikke oli küllaltki vähe. Vene võimu ajal oli Tartu siiski nende kohaliku võimu tugipunkt ning seal tegutsesid edasi nii vene kui ka saksa kaupmehed. ===Poola aeg=== Järgnes 42-aastane [[Rzeczpospolita|Poola]] [[Poola aeg|valitsemisaeg]], mida katkestas vaid Rootsi vallutus aastatel [[1600]]–[[1603]]. Poola ajal tegutses [[Tartu jesuiitide seminar|Tartus jesuiitide seminar]] koos selle juures oleva gümnaasiumiga, mida on peetud ka Tartu Ülikooli eelkäijaks. Tartu oli üks Poola vastureformatsiooni keskusi. Poolakad taastasid suure osa linnast, kuid 1600. ja 1603. ning järgnevatelgi aastatel sai linn Poola-Rootsi sõja käigus uusi purustusi. {{Vaata|Liivimaa hertsogkond}}, ''[[Tartu vojevoodkond]]'', ''[[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõda]]'' {{commonskat|Tartu in the 17th century|17. sajand Tartus}} [[Fail:Eaa0308 002 0000114 00000 k.jpg|200px|pisi|Tartu linn ja [[Tartu-Maarja kihelkond]] (''Kirchspiel St. Johannis''), 1687. aastal]] ==17. sajand== [[1625]]. aastal võtsid [[Rootsi]] väed Tartu oma kontrolli alla. 1625. aastal lammutati hüljatud ja lagunenud [[Jakobi kirik]]<ref name="oMmcl" /> ja järgneval [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] taastati suurem osa linnast. [[1632]]. aastal avati kuningas [[Gustav II Adolf]]i korraldusel [[Tartu ülikool]] ([[Academia Gustaviana]]), millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eesti alal (ning teine Rootsi kuningriigis). Eestlastest üliõpilasi sel ajal oli vähe, õppuriteks olid peamiselt sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Linna lähedale [[Ropka mõis]]a asutati [[Bengt Gottfried Forselius]]e eestvõttel kooliõpetajaid ettevalmistav [[Forseliuse seminar|õpetajate seminar]]. [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|1656–1658 aastate Vene-Rootsi sõja]] ajal okupeerisid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed Tartu uuesti viieks aastaks [[1656]]–[[1661]]. {{Vaata|Tartu piiramine (1656)}}, ''[[Tartu piiramine (1657)]]'', ''[[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)]]'' Juulis-augustis 1657 piirasid ja proovisid Rootsi väed [[Magnus Gabriel de la Gardie]] juhtimisel ebaõnnestunult vallutada [[Tartu piiramine (1657)|Tartut]]. [[1658]]. aasta lõpus sõlmitud Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel [[Narva]] lähedal [[Vallisaare mõis]]as [[Vallisaare vaherahu]]ga, millega lepiti kokku kolmeaastases [[vaherahu]]s. Vallisaare vaherahulepinguga jäid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] valdusse sõja käigus vallutatud alad ja linnad-kindlused: [[Koknese]], [[Tartu]], [[Alūksne]], [[Vasknarva]], [[Jama]], [[Rēzekne]], [[Daugavpils]]. Tartut ja Tartumaad (vene k. ''Юрьевъ Ливонской'') valitsesid Moskva tsaaririigi vojevoodid: bojaar vürst Aleksei Nikititš Trubetskoi (1656 novembrini), stolnik Lev Tomofejevitš Izmailov (1656 novembrist), bojaar vürst Ivan Andrejevitš Hilkov (1656 detsembrist kuni 1658 jaanuarini) ja stolnik Lev Timofejevitš Izmailov ja Bogdan Ivanovitš Ordin-Naštšokin (1660. aasta augustini)<ref name="OWVwL" />. 1661. aastal sõlmitud [[Kärde rahu]] tühistas [[Vallisaare vaherahu]] ja taastas selle eelse [[Stolbovo rahu]]ga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva suurvürstiriigi vahel. {{Vaata|Vene-Rootsi sõda (1656–1661)}} [[1697]]. aastal koliti ülikool [[Pärnu ajalugu|Pärnusse]], kus see tegutses [[1710]]. aastani, seda perioodi tuntakse tänapäeval [[Academia Gustavo-Carolina]] nime all. [[Fail:Eaa0308 002 0000070 00033 k.jpg|pisi|vasakul|Tartu kindlus 17. sajandil]] Tartu [[majandus]]lik tähtsus kaubanduslinnana vähenes, kuna peamiseks transiidilinnaks kujunes [[Narva ajalugu#Rootsi kuningriigis|Narva]]. Elanike arv oli Rootsi võimu ajal umbes 2000. [[Pilt:BM01206Am.jpg|pisi|Tartu linna ja Tartu kindluse piiramine. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]] ===Tartu kindlus=== {{commonskat|Fortress of Tartu|Tartu kindlus}} {{Vaata|Tartu kindlus}} 17. sajandi lõpus alustas Rootsi riik uute kaitseehitiste püstitamist piirivööndis [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]], fortifikatsioonide direktor ja hilisema Liivimaa kindralkuberneri [[Erik Dahlberg]] jooniste järgi parandati ning täiustati mitmeid Rootsi impeeriumi kindlusi, sealhulgas ka [[Tallinna kindlus|Tallinnas]], [[Narva kindlus|Narvas]], Tartus ja [[Riia kindlus|Riias]]. Üks olulisemaid allikaid Põhjasõja ajal hävitatud Tartu kaitserajatiste kohta on krahv Erik Dahlbergi Tartu kindluse mudel, mille kohaselt ümbritsesid Tartut linnamüür ja tornid. ==18. sajand== {{commonskat|Tartu in the 18th century|18. sajand Tartus}} [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal piirati Tartu linn [[9. juuni]]l 1704 sisse, [[14. juuni]]l (vkj) hakkas linna regulaarne pommitamine. [[3. juuli]]l (vkj) saabus piiramisele [[Narva piiramine (1704)|Narva piiramiselt]] Vene tsaar [[Peeter I]]. Tiheda pommitamise tulemusena [[7. juuli|7.]]–[[13. juuli]]l langes linnamüür [[Vene värav|Vene]] ja [[Jakobi värav]]a vahel kohati kokku. 13. juuli õhtul algas venelaste tormijooks, äge võitlus värava ümbruses kestis kella üheksani hommikul. Et vältida venelaste vägivalda linnakodanike vastu linna langemisel, otsustas Skytte kapituleeruda ja [[24. juuli]]l (14. juulil vkj) alistus Tartu vene piiramisväele. {{Vaata|Tartu piiramine (1704)}}, ''[[Põhjasõda Eesti alal]]'' [[Fail:Tartu Raekoda 2012 cropped.jpg|pisi|Aastatel [[1782]]–[[1789]] ehitatud [[Tartu raekoda]]]] 1708. aastal aga hävitati suur osa linnast: losse, kirikuid ja Tartu linnamüüre lasti õhku, mistõttu on tänased [[Tartu südalinn]]a hooned peaaegu kõik 18. sajandi teisest poolest ja veelgi hilisemast ajast, säilinud on vaid Jaani kirik ja Toomkirik [[Toomemägi|Toomemäel]]. Keskaegsest [[Tartu linnamüür]]ist on alles üksnes jupikesed. 1708. aasta juulis viidi linnast viidi minema relvastus ja püssirohi ning kõik väärtuslik, isegi [[Tartu raekoda|Tartu raekoja]] ja Tartu Jaani kiriku katuse- ja torniplekk, kirikukellad, kroonlühtrid ning paremad hauakivid. Linna hävitamine algas [[12. juuli]]l, linnamüür ja tornid lasti õhku, muldkindlustustest jäid püsima [[Tartu bastionid|bastion]]id ning siis pandi tuli otsa linnamajadele ja kirikutele. Tulekahjud jätkusid mitu päeva ja [[17. juuli]]l 1708 lahkusid Vene väed veel põlevast Tartust. Suurem osa linnaelanikke küüditati. Nendest sündmustest jutustab eestikeelne "[[Käsu Hansu nutulaul]]", mis algab sõnadega: "Oh, ma vaene Tartu linn...". [[Fail:Kivisild, C. Schultz, ca 1880.jpg|pisi|vasakul|Aastatel [[1779]]–[[1784]] ehitatud [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], u 1880]] [[1714]]. aastal lubati Venemaale [[Vologda]]sse küüditatud Tartu sakslastest linnakodanikel Tartusse tagasi pöörduda, kellest naasid vaid pooled küüditatutest. [[18. sajand]]i viimasel veerandil oli Tartu elanike arv umbes 3000. Majanduselu hakkas tasapisi kosuma. Tartus toimus igal aastal neli [[laat]]a, millistest suurim oli kolm nädalat kestev jaanilaat. Sinna tuli ka väliskaupmehi [[Holland]]ist, [[Riia]]st, [[Innsbruck]]ist ja mujalt. [[25. juuni]]l [[1775]] valla pääsenud [[1775. aasta Tartu tulekahju|tulekahjus]] hävis suurem osa Tartu kesklinnast. Puusildu pidi pääses tuli ka ülejõele ning hävitas sealsed eeslinnad. Terveks jäi vaid Laia tänava piirkond. Paljuski tsaarivõimu abiga ehitati linn uuesti üles. Mõjule pääsesid nüüd hilis[[barokk]] ning [[klassitsism]]. Aastal 1753 valminud algne [[Tartu Uspenski kirik]], mis hävis suurtulekahjus ehitati uuesti aastal 1783. Muu hulgas kinkis keisrinna [[Katariina II]] Tartule [[Tartu kivisild|kivisilla]] (valmis 1784), mida on peetud üheks ilusamaks sillaks kogu [[Liivimaa]]l. {{commonskat|Tartu in the 19th century|19. sajand Tartus}} ==19. sajand== [[Fail:Tartu Universität.jpg|pisi|Aastatel [[1804]]–[[1809]] ehitatud [[Tartu Ülikooli peahoone]]]] [[Fail:Eaa2623 001 0002049 00032 k.jpg|pisi|Tartu linna jaotus 8 osaks 19. sajandil]] [[Fail:Plan of Tartu 19 century.jpg|pisi|Tartu linnaplaan, 19. sajand]] [[1802]]. aastal avati kohalike aadlike eestvedamisel ja ärgitusel keiser [[Aleksander I]] korraldusega Tartus taas [[Tartu ülikool|ülikool]]. Ülikooli avamisega kaasnes ka suurem ehitustegevus, muu hulgas valmis 1809 [[Tartu vana Maarja kirik|Maarja kiriku]] varemete kohal ülikooli peahoone (arhitekt [[Johann Wilhelm Krause]]); varemetes [[Tartu Toomkirik|Toomkirik]]u kooriossa rajati ülikooli raamatukogu, piiskopilinnuse kunagisele asukohale kerkis [[Tartu Tähetorn]], ülikoolile rajati ka mitmeid abihooneid. Tartu kujunes arhitektuuriliselt [[klassitsism|klassitsistlikuks]] linnaks. 1805. aastal loodi Tartu [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsus]]. Selle koosseisu kuulusid algselt: [[Politseimeister|politseimeister]], rajooniülevaatajad ja nende abid, sealhulgas ka [[Kardavoi|kardavoi]] ehk linnapolitseinik. Politseivalitsus koosnes seitsmest täidesaatvast ametnikust. 1806. aastal kehtestati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e eeskirjaga politseile kohustusteks ehitiste järelevalve ja kruntide kättenäitamine ehituste otstarbeks; järelevalve toiduainete hindade üle; hoolekanne; kontroll tsiviil- ja kriminaalkohtute otsuste täitmise üle; tuleohutuse järelevalve; sildade ja teede korrashoiu järelevalve; läbimarssivate sõjaväelaste majutamine ja väiksemate kriminaal- ja tsiviilkohtuasjade arutamine ning kurjategijate vahistamine<ref>Arhiivijuht I. Riigi-, kohtu- ja omavalitsusasutused. Koost. [[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv 2003, lk 98</ref>. [[19. sajand]]il esimesel poolel hakkas Tartus toimuma eestlaste rahvuslik ärkamine, mis ilmnes ka nende majandustegevuses. Varem olid eestlased Tartus peamiselt teenijaskonna hulgas, kuid siis hakkasid saksa käsitööliste, kaupmeeste ja teiste ettevõtjate kõrvale tekkima ka eestlaste ettevõtted. Tartu Ülikoolis õppisid ka mitmed eesti soost mehed, nagu [[Kristjan Jaak Peterson]], [[Friedrich Robert Faehlmann]], [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] ja mitmed teised. [[1869]]. aastal toimus Tartus [[I üldlaulupidu|esimene üldlaulupidu]], mis sai eestlaste [[ärkamisaeg|ärkamisaja]] tähtsündmuseks. Lisaks eestlastele oli üliõpilaste hulgas 19. sajandi teisel poolel arvukalt ka lätlastest üliõpilasi, sest Tartu kuulus tollal Liivimaa kubermangu koosseisu, mille ainus ülikool oligi Tartus. Tartul ja Tartu ülikoolil oli tollal oluline roll lätlaste rahvusliku ärkamisaegse liikumise – [[noorlätlased|noorlätlaste]] – tegevusel. 1880. aastal alustas aadressil Aleksandri 42 tööd [[Tartu Gaasivabrik]], mis võimaldas viia ka tänavavalgustuse üle gaasile. Esimesed gaasituled süüdati uue kalendri järgi 14. novembril 1880. Samuti hakkasid gaasi kasutama tööstused, kauplused (sh vaateakende soojendamiseks) ja kodumajapidamised.<ref name="aCkkf" /> [[Venestusaeg|Venestusajal]], [[1889]]. aastal, likvideeriti lõplikult [[Tartu raad]] ja [[1893]]. aastal nimetati Tartu ametlikult ümber Jurjeviks (''Jurjew''),<ref name="Nkllm" /> ka ülikoolis muudeti õppetöö venekeelseks. Siiski jäi Tartu endiselt eestlaste rahvusliku liikumise keskuseks. [[20. sajand]]i alguses toimus Tartus nn [[Tartu renessanss]], mille eestvedajaks oli [[Jaan Tõnisson]]. <gallery> Fail:Tartu 1866.jpg|Tartu vaade aastal 1866. Esiplaanil [[Meltsiveski tiik]] Fail:TKM 0933G, Vaade Tartule Toomelt, Louis Höflinger.jpg|[[Louis Höflinger]]i "Vaade Tartule Toomelt" (1860) Fail:TKM 1306G, Vaade Tartule Kassitoomelt, Karl Anton Schulz.jpg|[[Karl Anton Schulz]]i "Vaade Tartule Kassitoomelt" (1869) </gallery> {{commonskat|Tartu in the 20th century|20. sajand Tartus}} ==20. sajandi algus== [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus vallutasid Tartu [[25. veebruar]]il [[1918]] [[Saksamaa|Saksa]] väed. Enne seda olid eestlased jõudnud seal aga juba Eesti Vabariigi välja kuulutada. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] alguses hõivasid [[Nõukogude Venemaa|Nõukogude Vene]] väed Tartu taas mõneks kuuks, detsembrist 1918 kuni jaanuarini [[1919]]. Suuremaid purustusi need sündmused endaga siiski kaasa ei toonud, kuid kommunistid hukkasid mitmeid silmapaistvaid ühiskonnategelasi, sealhulgas Eesti õigeusu piiskopi [[Platon (Kulbusch)|Platoni]]. ==Uusim aeg== ===Tartu 1920–1940=== [[Fail:TKM 0793M, Talvine Tartu Emajõega, Nikolai Triik.jpg|pisi|[[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] õlimaal "Talvine Tartu Emajõega" 1935. aastast. Veel on alles [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]] ning Emajõe mõlemal kaldal on näha hoonestust, millest osa hävis teises maailmasõjas]] [[1920]]. aasta [[2. veebruar]]il sõlmiti [[Tartu rahu|Tartus rahu]] Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Koos [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] rajamisega läks Tartu linna valitsemine esmakordselt eestlaste kätte. Tartu Ülikoolis hakkas õppetöö toimuma eesti keeles. Sõdadevahelisel ajal oli Tartu üks Eesti Vabariigi kultuurielu tähtsamaid keskusi. Siin asus neli kõrgkooli ja mitmeid keskseid teadusasutusi, ajalehtede ja ajakirjade toimetusi ning kirjastusi; Tartus toimusid olulised kontserdid, näitused jpm kultuuriüritused. [[1. mai]]l [[1938]] sai Tartu Eesti ainsaks [[esimese astme linn]]aks. Enne Teist maailmasõda tegutsesid Tartus [[A. Le Coq]]'i õllevabrik, AS A. Silvere & Ко õlletehas ja suuremad Tartu tööstusettevõtted: [[Tartu Telefonivabrik]], [[Georg Lellep|G.]] ja [[Hans Lellep|H.]] [[Lellepi masinavabrik]] (ehitustarvete, põllutööriistade ja lukkude valmistamine, aga toodeti ka ahjuuksi, labidaid, triikraudu, ehitustarbeid jm<ref>[https://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/74A3F02D0A31D77742256B17002BD371 C. J. Lesta metallitöökoda], info.raad.tartu.ee</ref>), [[Tartu Kammivabrik|kammivabrik Estico]], "Astra" saapavabrik, A. Hoppe ja Ко vilditööstus, E. Vengerfeldti jalanõudevabrik, G. Peetsi masinavabrik, AS Usvansky ja Pojad nahatööstus, Nahavabrik „Kalev", villavabrik "Estonia", OÜ Meltsi villavabrik, August Kuusik’u villavabrik, A. M. Univeri puidutööstus, C. Kaplani lauavabrik, Kahni puidutööstus, Tartu mehhaaniline puutööstus, Ferdinand Sassi puutööstus, [[Postimehe trükikoda|Postimehe]] ja [[Ilutrükk|Ilutrüki]], OÜ Matieseni, „Mareti", [[Noor-Eesti Kirjastus]]e, [[Eesti Kirjanduse Selts]]i, M. Hermanni, J. Mällo, G. Rohti, R. Selmanovitci, „Trükk ja Kirjastuse" trükikojad, Põllutööriistade ja Masinavabrik J. Ratnik, põllutööriistade ja masinavabrik [[Tegur (ettevõte)|AS Tegur]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1921/12/07/13 Põllutööriistade ja masinawabrik A-S. „Tegur" Tartus.], Sakala (1878-1940), nr. 144, 7 detsember 1921</ref>, AS "Seton" ehitustööstus, A. Klein’i ehitustööstus, Säre ja Ко Metall ja Kunstsarvest Tarvete tööstus, David Pasternak ja Ко Nööbitööstus "Ent“, veevärgi ja keskkütte sisseseadmise firma A. Tõnisson Tartu osakond, Raamatuköitekoda Hogo Kivisaar, R. Mällo mööblitööstus, Aleksander Sesterkini Mehaaniline puutööstus "Kalev“, Tartu stanioli-ja tuubivabrik, A. Hofrichteri vase- ja masinavabrik, R. Trikka & H. Prüüsi elektritarvete vabrik, V. Tiido kuld- ja hõbeasjade tööstus, [[Udo Silvere]] mööblitööstus, J. Raudsepp ja Ко [[Tartu spordiriistade vabrik|Tartu Spordiriistade Vabrik]], proviisor Lille rohukauba suurlaod ja laboratoorium, A. Frederkingi seebivabrik, M. A. Kamenovsky ja Pojad karusnahatööstus, K. Tomasson ja Poeg villa- ja värvimistööstus, „Ekstra" villatööstus<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/07/26/4771. 771. Natsionaliseerimisele kuuluvad tööstusettevõtted.], Riigi Teataja, nr. 81, 26 juuli 1940</ref>, ja [[Haubneri masinaehitustehas|Haubneri metallitööstus]]. [[1940]]. aasta [[17. juuni]]l algas [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]]. [[1941]]. aasta 14. juunil [[juuniküüditamine|küüditati]] Tartust tuhandeid elanikke. ===Okupatsioonide aeg=== [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal rüüstasid Tartut taganevate Nõukogude vägede [[hävituspataljon]]id. Lasti õhku ajalooline [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]]. Tartu vanglas tapeti 193 inimest, laibad visati kaevu. [[Fail:Tartu Maarja kirik 1941, ESM F 49 7 B284.jpeg|pisi|vasakul|[[Tartu Maarja kirik]]u varemed, 1941]] [[Saksamaa|Saksa]] väed hõivasid Tartu 1941. aasta juulis. Rinne seisis mõnda aega Emajõel, mistõttu linn sai mitmeid purustusi. Punaarmee suurtükitule all ning puhkenud tulekahjus hävis kolmandik linnast, sh paljud arhitektuuriväärtused, nagu [[Tartu Maarja kirik|Maarja kirik]], [[Tartu kaubahoov]], klassitsistlikke eluhooneid jne. Nõukogude väed vallutasid Tartu taas [[25. august]]il [[1944]]. Enne seda olid nad linna korduvalt pommitanud, mistõttu hukkus palju elanikke ja hävis hooneid. Lahingutegevuse tagajärjel purunes või põles samuti maha suur osa hoonetest, sealhulgas [[Vanemuise teatrihoone]], [[Eesti Rahva Muuseum]]i hooned [[Raadi]]l, [[Tartu Kaubahoov|Kaubahoov]], [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]], [[Tartu Pauluse kirik|Pauluse kirik]] jpm. Enamik purustatud hooneid lõhuti hiljem maatasa ning kaeti mullaga. Siiski säilis enamik [[Tartu vanalinn]]ast. {{vaata|Tartu lahing (1944)}} [[1949]]. aasta märtsis toimus [[märtsiküüditamine|uus küüditamine]]. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal likvideeriti Tartus mitmeid kultuuri- ja haridusasutusi, teiste seas [[Pallas (kunstikool)|Kõrgem Kunstikool Pallas]], [[Tartu Kõrgem Muusikakool]] ja [[Tartu Õpetajate Seminar]]. Samas loodi ka uusi, näiteks sai [[Tartu Ülikool]]i põllumajandusteaduskonnast iseseisev kõrgkool, [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] (nüüdne [[Eesti Maaülikool]]). Tartu piirile rajati [[Raadi sõjaväelennuväli]] ja linn muutus kinniseks. ===Tartu tänapäeval=== [[Fail:Tartu raekoda 1989.jpg|pisi|Vabariigi aastapäeva taastähistamine 24.02.1989]] [[1988]]. aastal toimusid Tartus [[Tartu muinsuskaitsepäevad|muinsuskaitsepäevad]], mille käigus toodi välja [[Eesti lipp|Eesti lipu värvid]]. [[Eesti Vabariigi aastapäev]]al, 24. veebruaril kogunevad tartlased kell 10 hommikul [[Tartu Tähetorn|tähetorni]] juurde Eesti lippu tervitama. Tähetornis lehvib sinimustvalge lipp [[23. juuni]]st 1988 ööpäev läbi, seda ei langetata päikeseloojangul ega heisata päikesetõusul.  Tartus asub [[Riigikohus]] ning alates [[2001]]. aastast Haridusministeerium (praegu [[Haridus- ja Teadusministeerium]]). Suur osa 1944. aastal purustatud Tartu kesklinna kvartalitest oli kuni viimase ajani hoonestamata ning haljastatud, sest Tartu legendaarne peaarhitekt [[Arnold Matteus]] ei soovinud sinna püstitada kahtlase väärtusega ehitisi. Viimastel aastakümnetel on Tartu kesklinna siiski rajatud suurehitisi, mille arhitektuuriline ja mahuline sobilikkus on tekitanud poleemikat (nt [[Tartu uus kaubamaja]], mida halvustavalt on kutsutud "Tallinna Ülikooliks", samuti [[Tasku keskus]]). ==Vaata ka== *[[Rahvaste mälestussammas]] *[[Tartu raad]] *[[Tartu linnapea]] == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="0IB1h">[http://www.tartupostimees.ee/?id=317554 Aadu Must: tähistame 10 000-aastase Tartu 775. aastapäeva?]</ref> <ref name="DCDrM">Tvauri 2012. Lk 187–189</ref> <ref name="qOLIw">[[Marika Mägi]]. [https://web.archive.org/web/20150630023259/https://www.etis.ee/ShowFile.aspx?FileVID=28741 Ösel and the Danish kingdom: re-visiting Henry's Chronicle and the archaeological evidence.]. Kogumikus "Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier: A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia", toimetajad [[Marek Tamm]], [[Linda Kaljundi]], [[Carsten Selch Jensen]]. Lk 321</ref> <ref name="IOe9D">Lang, lk 90</ref> <ref name="Lang">Lang 2007. Lk 239</ref> <ref name="BB3Pk">Tvauri 2012, lk 47</ref> <ref name="04yqO">[http://www.sirp.ee/archive/2001/21.09.01/Sots/sots1-4.html Haabsaar, E. Kas Vene kroonikate Jurjev oli tõepoolest Tartu? ''Sirp'', 21.09.2001]</ref> <ref name="iXpdf">[http://www.sirp.ee/archive/2001/12.10.01/Sots/sots1-6.html Mäesalu, A. Vene kroonikate Jurjev oli tõenäoliselt siiski Tartu. ''Sirp'', 12.10.01]</ref> <ref name="Tvauri">Tvauri 2012, lk 30, 47–49</ref> <ref name="lmmTq">Tvauri 2012, lk 31</ref> <ref name="p3XDm">Selart 2012. Lk 27</ref> <ref name="Lflhy">Andres Tvauri. "Muinas-Tartu", Tartu-Tallinn: Tartu Ülikool, 2001, ptk 4.7 "1191./1192. aasta talv", lk 231–232</ref> <ref name="cr6jn">Vahtre 1990. Lk 88</ref> <ref name="vuIbz">[[Enn Tarvel]]. Sakala ja Ugandi kihelkonnad. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/856217 ''Keel ja Kirjandus'' 1968, 10]: 586–596</ref> <ref name="4ip5E">Vahtre 1990, lk 107</ref> <ref name="i07jy">Vahtre 1990, lk 152</ref> <ref name="IEi54">Vahtre 1990, lk 155</ref> <ref name="GImKJ">Vahtre 1990, lk 156, 160, 162</ref> <ref name="cb2L2">Selart 2012, lk 52</ref> <ref name="56xbi">Vahtre 1990, lk 163–166</ref> <ref name="konspekt">[http://pri.kypsiseladu.ee/Keskaja_arheoloogia Keskaja arheoloogia]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, konspekt Ain Mäesalu loengust Tartu Ülikoolis (FLAJ.01.067)</ref> <ref name="U1a3M">Vahtre 1990, lk 166</ref> <ref name="1Chjw">Tartu stiftfoogt Elert Kruse teade [[Wilhelm von Hohenzollern|Riia peapiiskop Wilhelmile]], 5. augustil 1558 Ērkuļi (Erkull) mõisas, ''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA469,M1 lk 469–477]</ref> <ref name="RLdz7">''Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1'', 1840, [http://books.google.com/books?id=SuspAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA483,M1 lk 483]</ref> <ref name="Kkp9s">Pullerits 2005. lk 32–33</ref> <ref name="gbVBA">[[Franz Nyenstede]], Ливонская летопись Франца Ниенштедта // Сборник материалов и статей по истории Прибалтийского края, 1880–1883. ([http://www.vostlit.info/Texts/rus14/Nienstedt/text1.phtml?id=998 Часть 1], [http://www.vostlit.info/Texts/rus14/Nienstedt/text2.phtml?id=999 Часть 2], [http://www.vostlit.info/Texts/rus14/Nienstedt/text3.phtml?id=1000 Часть 3], [http://www.vostlit.info/Texts/rus14/Nienstedt/text5.phtml?id=1001 Часть 4], [http://www.vostlit.info/Texts/rus14/Nienstedt/text4.phtml?id=1002 ])</ref> <ref name="fL4y0">Pullerits 2005. lk 33</ref> <ref name="oMmcl">Jüri Saar, [http://www.tartupostimees.ee/?id=301329 Krooksu kõrval asub keskaegne surnuaed], Postimees, 18.08.2010</ref> <ref name="OWVwL">Барсуков Александр Платонович, [http://www.runivers.ru/bookreader/book452049/#page/290/mode/1up Списки городовых воевод и других лиц воеводского управления Московского Государства XVII столетия], Издательство: Тип. М.М. Стасюлевича. Место издания: СПб. Год издания: 1902, lk 290</ref> <ref name="aCkkf">Martin Pau [http://tartu.postimees.ee/231105/tartu_postimees/182920.php "125 aasta eest süttis Tartu esimene gaasilatern"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 14.11.2005</ref> <ref name="Nkllm">{{Netiviide |url=http://www.sakala.ajaleht.ee/051106/esileht/5023426.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2008-11-01 |arhiivimisaeg=2009-07-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090717054843/http://www.sakala.ajaleht.ee/051106/esileht/5023426.php |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Allikad== *[[Valter Lang|Lang, Valter]]. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. *Pullerits, Heivi (koostaja). "Tartu: ajalugu ja kultuurilugu". Tartu: Ilmamaa, 2005. *[[Anti Selart|Selart, Anti]], [[Ivar Leimus]], [[Linda Kaljundi]], [[Heiki Valk]]. ''Ristiretked ja vallutussõjad 13. sajandi Liivimaal'', teoses "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012. *[[Andres Tvauri]]. [http://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost], doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. *[[Andres Tvauri|Tvauri, Andres]]. [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] *[[Sulev Vahtre|Vahtre, Sulev]]. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn : Olion, 1990. ==Välislingid== {{commonskat|Postcards of Tartu|Tartu vanadel postkaartidel}} {{Commonskat|History of Tartu}} *[http://www.tartu.ee/vaateid_vanast_Tartust Ajalooline Tartu] *[http://www.epl.ee/news/eesti/arheoloogide-lotovoit-tartu-maapouest-avastati-unikaalsed-keskaegsed-elamud.d?id=66066942 Arheoloogide lotovõit: Tartu maapõuest avastati unikaalsed keskaegsed elamud], Eesti Päevaleht, 3. mai 2013 [[Kategooria:Tartu ajalugu| ]] tnok6wrdj2its8k2lbd8pn2hnbkqh3g Adolf von Seckendorff 0 34834 6183263 5788565 2022-08-25T14:09:32Z 193.40.110.66 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[File:AdolfVonSeckendorff.jpg|thumb|Vabahärra Adolf von Seckendorffi portree]] Vabahärra '''Franz Adolf von Seckendorff''' ([[17. märts]] [[1857]] [[Gera]] – [[8. mai]] [[1941]] [[Waldsieversdorf]]) oli [[Preisimaa]] [[jalaväekindral]], [[1918]]. aastal [[Eestimaa]] sõjakubernerina Saksa okupatsioonivõimu kõrgeim esindaja Eestis. ==Elulugu== ===Päritolu=== [[File:Seckendorff Siebmacher101 - Franken.jpg|pisi|100px|Seckendorffi suguvõsa vapp]] Põlvnes vanast [[Frankimaa]] [[Seckendorff|aadlisuguvõsast]], mille kohta on ürikulisi teateid [[1254]]. aastast. Ta oli vabahärra Evan von Seckendorffi (1821−1882) ja tema abikaasa Pauline von Flemmingi (1826−1864) poeg; tema vanem vend oli hilisem jalaväekindral Gustav von Seckendorff (1848−1924). ===Sõjaväeteenistus Esimese maailmasõjani=== Õppis kadetikorpuses. Seejärel astus sõjaväeteenistusse ja temast sai [[1874]]. aastal 7. Tüüringi jalaväerügemendi ''portepée''-lipnik. Ta oli selles väeosas esmalt pataljoni- ja alates 1881. aastast rügemendiadjutant. [[1884]]. aastal viidi ta üle Berliini 2. kaardiväerügementi ja [[1889]]. aastal [[Suur kindralstaap|Suure kindralstaabi]] koosseisu. [[1890]]. aastal määrati sõjaväeatašeeks [[Viin]]i. Järgmisel aastal teenis Hannoveris 20. jalaväediviisi staabis. [[1895]]. aastal määrati 1. kaardiväe jalaväediviisi staapi. Majoriks ülendatuna oli alates [[1897]]. aastast 2. kaardiväe jalaväerügemendi pataljonikomandör. [[1899]]. aastal oli sõjaväeinspektor kindralstaabi juures. Seejärel õppis Preisi sõjaväeakadeemias ja ülendati [[1902]]. aastal ooberstleitnandiks. Kaks aastat hiljem sai temast [[Magdeburg]]is asunud IV armeekorpuse staabiülem. [[1905]]. aastal anti talle oobersti aukraad ja määrati järgmisel aastal 7. Pommeri jalaväerügemendi komandöriks. [[1908]]−[[1910]] oli ta [[Mainz]]i kindluse komandant. [[1909]]. aastal anti talle ajutine kindralmajori auaste, mis muudeti järgmisel aastal alaliseks. 1910−[[1913]] oli ta [[Königsberg]]i kindluse komandant, kellena ülendati kindralleitnandiks. ===Eestimaa sõjakuberner 1918. aastal=== Pärast Lääne-Eesti saarte [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|vallutamist Saksa vägede poolt]] nimetati Seckendorff [[1917]]. aastal Saaremaa kuberneriks. Alates [[1918]]. aasta veebruarist oli ta Põhjakorpuse juhataja. Märtsis nimetati see väeüksus ümber 68. kindralkomandoks. Märtsist novembrini oli Seckendorff sõjakubernerina Saksa okupatsioonivõimu kõrgeim esindaja Eestis. [[28. veebruar]]il [[1918]] andis Seckendorff korralduse, mille alusel võisid [[Eesti rahvuslikud väeosad]] jätkata oma tegevust elanike julgeoleku, nende varanduse ja korra tagamisel. Kuid loodava rahvusvägede organisatsiooni iga − selle ülemaks pidi saama [[kindralmajor]] [[Andres Larka]] − ei olnud kuigi pikk. [[27. aprill]]il [[1918]] tühistas Seckendorff oma esialgse loa ja andis käsu organisatsiooni likvideerimiseks. ===Hilisem karjäär=== Seckendorff jäi 68. kindralkomando juhatajaks [[1919]]. aasta jaanuarini. Sõjaväelise karjääri lõpetas ta jalaväekindrali auastmes. ==Sõjaväeline karjäär== *[[1874]] [[portepée-lipnik]] *[[1875]] [[sekund-leitnant]] *[[1884]] [[premier-leitnant]] *[[1890]] [[kapten]] *[[1895]] [[major]] *[[1902]] [[ooberstleitnant]] *[[1905]] [[ooberst]] *[[1910]] [[kindralmajor]] *[[1912]] [[kindralleitnant]] *19.... [[jalaväekindral]] ==Tsitaadid== Eestimaa maakoosolekul 9. aprillil 1918:<ref>Teada-anne. Ristirahva Pühapäeva-leht. 11. aprill 1918. Nr 5–6, lk 20–21.</ref> {{Tsitaat|Täieliku rahu ja korra tulekuga saab jälle kindlustatud kõikide ausate vaba läbikäimine oma Jumalaga, temast seatud valitsusega, ja inimeste vaba läbikäimine isekeskis ning majandusline edenemine, alustatud ja kindlustatud saab vastastikku arusaamine ja usaldamine. Inimese hingejõu, ta vaimutöö ja töörammu takistamata arenemine saab perekonna ja maa õnneks oma kinnitavat, kosutavat ja elustavat mõju avaldama ja ka neid kaaskodanikka õigele teele juhatama, kes veel vastu panvad.}} Teadaanne pärast Eesti mandriosa okupeerimist: {{Tsitaat|Korratuste aeg on möödas. Nüüdsest ajast peale leiab Saksa vägede poolt ära võetud Eestimaal iga inimene seaduslikku kaitset. Kuni kohtute korda seadmiseni saan mina, kui Saksa vägede juhataja, iga elaniku elu ja varandust kaitsma ja tarvilikka korraldusi looma selleks, et kõik kuriteod ja eksimised teiste elanikkude elu, varanduse ja kõlbluse vastu oma seadusliku karistuse saavad.}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://prussianmachine.com/akb/seckendorff.htm Vabahärra Adolf von Seckendorffi eluloolised andmed] *[http://www.austro-hungarian-army.co.uk/bruch/seckend.jpg Vabahärra Adolf von Seckendorffi portree] {{JÄRJESTA:Seckendorff, Adolf von}} [[Kategooria:Preisi sõjaväelased]] [[Kategooria:Reußi inimesed]] [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Sündinud 1857]] [[Kategooria:Surnud 1941]] j3vppq5j372baesovtrbvlxobd5hzu6 Loire 0 34858 6183330 6183007 2022-08-25T16:59:28Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib jõest; departemangu kohta vaata artiklit [[Loire'i departemang]].}} {{Jõgi | nimi = Loire | pildi_nimi = Loire river DSC02485.jpg| | pildi_seletus = Loire [[Orléans]]is | lähe = [[Keskmassiiv]]is | suue = [[Atlandi ookean]]i | valgla_maad = [[Prantsusmaa]] | pikkus = 1012 km | valgla_pindala = 117 000 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = [[Maine'i jõgi]] | vasakud_lisajõed =[[Cheri jõgi|Cher]], [[Indre]], [[Loiret' jõgi|Loiret]], [[Allier' jõgi]] | osm = jah }} '''Loire''' [luaar] on [[Prantsusmaa]] pikim jõgi,<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://arrestedworld.com/longest-rivers-in-france/|pealkiri=Longest River in France|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-04-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210424032320/https://arrestedworld.com/longest-rivers-in-france/|url-olek=ei tööta}}</ref> kui selleks mitte pidada [[Rein]]i, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu. Jõe pikkus on 1012 km, [[valgla]] 117 000 km². Loire on pikkuselt [[Euroopa]] viies jõgi. Loire algab [[Keskmassiiv]]ist, voolab põhja ja pärast [[Orléans]]i läände ning suubub [[Bretagne'i poolsaar]]est lõuna pool [[Atlandi ookean]]i. Suuremad lisajõed on [[Cheri jõgi|Cher]], [[Indre]], [[Loiret' jõgi|Loiret]] ja [[Maine'i jõgi]]. Jõe ääres asuvad [[Orléans]], [[Tours]], [[Angers]] ja [[Nantes]]. [[Pilt:Loire.jpg|pisi|Loire'i jõe hüdrograaf]] Antiikajal kutsuti Loire'i ''Ligeriks''. Selle nime andsid jõele [[keldid]] ja see tähendab setteid. Loire oli ligikaudu [[Gallia lugdunensis]]e ja [[Akvitaania]] provintsi piiriks. Erinevalt paljudest Euroopa jõgerdest ei ole Loire'il peaaegu üldse [[pais]]e (1985. aastal rajati [[Villerest' pais]] mõni kilomeeter [[Roanne]]'ist lõuna poole). Ühest küljest põhjustab see suurvee ajal [[üleujutus]]i, teisest küljest on see muutnud Loire'i populaarseks paadiretkede toimumise kohaks. Loire'i üleujutustest toimusid suurimad [[1856]], [[1866]] ja [[1910]]. Loire'i-äärset kliimat peavad prantslased eriliselt meeldivaks: pehmete talvede ja väikese temperatuurierinevusega. Selle tarbeks on neil väljend ''le climat ligérien''. <gallery> Loire bei La Charite-116-2008-gje.jpg|La Charité Pont-canal de Briare-136-2008-gje.jpg|Pont-canal de Briare Gien-110-Loire-Stadt-2008-gje.jpg|Gien Loire bei Sully-sur-Loire-116-2008-gje.jpg|Sully-sur-Loire Blois-134-Loire-2008-gje.jpg|Blois Loire bei Chaumont-116-Pferde-2008-gje.jpg|Chaumont Loire bei Bréhémont-116-2008-gje.jpg|Bréhémont Château de Saumur-116-Stadt-2008-gje.jpg|Saumur Loire bei Chênehutte-Trèves-Cunault-116-2008-gje.jpg|Chênehutte Loire bei Le Thoureil-116-Boot-2008-gje.jpg|Le Thoureil Loire bei Les Ponts-de-Cé-114-2008-gje.jpg|Les Ponts-de-Cé Ile de Nantes.JPG|[[Nantes]] Saint-Nazaire le pont puis le chantier naval.JPG|[[Saint-Nazaire]] </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Loire'i jõgikond]] [[Kategooria:Prantsusmaa jõed]] s9fdk3270a8b7n0zn43xijqzihw9jd2 Tallinna Linnateater 0 34941 6183287 6118167 2022-08-25T15:26:21Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on ENSV ajal asutatud teatrist; sama nime kandis ka [[Tallinna saksa teater]].}} {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}} {{ajakohasta}} {{Teater | teatri_nimi = Tallinna Linnateater | pilt = Tallinna Linnateater*.JPG|pildisuurus=200px | moto = | asukoht = [[Lai tänav (Tallinn)|Lai]] 23, Tallinn | asutatud = 1965 | lõpp = | teatrijuht = | mahutavus = | url = | märkused = }} '''Tallinna Linnateater''' on teater [[Tallinn]]as, mis asutati 1965. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] II lennu lõpetajatest<ref>[https://linnateater.ee/teater/ajalugu/ Tallinna Linnateater. Ajalugu.]</ref> kursusejuhendaja ja lavastaja [[Voldemar Panso]] eestvedamisel. Algselt kandis teater nime '''Eesti NSV Riiklik Noorsooteater'''. Tallinna Linnateatri nime kannab teater alates 1994. aastast. ==Teatri ajalugu== {{Vaata| Tallinna Linnateatri maja}} [[Pilt:Lai tänav 23 hoone etik.JPG|pisi|Linnateatri peasissepääs]] Lavastaja [[Voldemar Panso]] pani 1965. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri II lennu lõpetajatest kokku uue näitetrupi, kes moodustasid Tallinnas uue teatri, mis sai nimeks '''Eesti NSV Riiklik Noorsooteater'''. Pikka aega tuli siiski läbi ajada ilma oma teatrimajata, esimesed lavastused sündisid ringreisietendustena. [[1966]]. aastast sai teatri pealavaks [[Salme kultuurikeskus]] [[Kalamaja]]s. Kontori- ja prooviruumideks anti teatrile aadressil [[Lai tänav (Tallinn)|Lai]] 23 asuv maja, mis oli pikka aega teatri ainus oma tööpind ja millest sai hiljem teatri peahoone. Kui Voldemar Panso [[1970]]. aastal peanäitejuhi kohalt lahkus, võttis selle ameti üle tema õpilane ja järgija [[Mikk Mikiver]] ning [[1974]]. aastal [[Kalju Komissarov]]. [[1975]]. aastal avati Lai 23 teisel korrusel teatri väike saal ning [[1983]]. aastal keldris asuv kaminasaal. [[1983]] kinnitati Tallinna Täitevkomitees otsus rajada Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri suur saal, mis pidi valmima teatri 25. aastapäevaks 1990. aastal. [[1987]]. aastal võttis teatris ohjad enda kätte [[Rudolf Allabert]] ning samal aastal valmis ka arhitekt [[Kalle Rõõmus]]e projekt uuest teatrimajast, kuid [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] tõttu jäi ehitustöö soiku. Mõõnaperiood tundus olevat vallanud ka teatritöö. [[1992]]. aastal asusid teatri etteotsa kaks meest – peanäitejuht [[Elmo Nüganen]] ja direktor [[Raivo Põldmaa]]. [[1994]]. aastal nimetati teater ümber '''Tallinna Linnateatriks'''. Üksteise järel võeti kasutusele uusi mängupaiku. [[1992]]. aastal tehti esimene lavastus Lai tänav 19 pööningul: lavastaja [[Madis Kalmet]] tõi tühjade kiviseinte ja ehitusrisu keskel publiku ette [[Henning Mankelli]] "Lollprintsi". Hiljem ehitati pööning välja nn Taevalavaks. [[1995]]. aasta suvel võeti kasutusele Linnateatri siseõu ehk [[Tallinna Linnateatri Lavaauk|Lavaauk]]. Kummaline nimi anti mängupaigale seetõttu, et just seal pidi projekti järgi asetsema tulevase teatrimaja suur saal. Lavaaugu avalavastuseks oli Elmo Nüganeni "Kolm musketäri", mida tänu ootamatult suurele publikumenule mängiti kolm suve järjest. [[2003]]. aasta maikuuks ehitati Lavaauk taas täiesti ümber – seal esietendus Elmo Nüganeni lavastuses muusikalavastus "Kaotajad". [[1997]]. aastal avati külalislavastaja [[Adolf Šapiro]] lavastusega "Kolmekrossiooper" veel üks saal - Põrgulava. [[Pilt:Tallinna hobuveski, 14.-18.saj.jpg|pisi|left|[[Tallinna hobuveski]]t kasutab Linnateater 2003. aastast]] [[rahvusvaheline teatripäev|Rahvusvaheliseks teatripäevaks]], 27. märtsiks 1999 avas Tallinna Linnateater pidulikult uue majatiiva. Selles on kaks teatrisaali – pisike ja hubane Kammersaal ning Tallinna Linnateatri suurim ja moodsaim mängupaik – Taevalava, mis mahutab kuni 200 pealtvaatajat. Taevalava on suurusest hoolimata ''black-box''<nowiki/>'i tüüpi teatrisaal, mis varustatud hea valguspargi ja lavatehnikaga. Taevalava avati vahetult enne 2000. aasta saabumist Elmo Nüganeni lavastatud [[William Shakespeare|William Shakespeare'i]] "Hamletiga". 2003. aasta kevadel avati taas uus mängupaik – 14. sajandist pärit [[Tallinna hobuveski|Hobuveski]], mis asub aadressil Lai 47. Hobuveski avalavastuseks oli [[Jaanus Rohumaa]] luulelavastus, mis põhines [[Doris Kareva]] luulekogul "Mandragora". Aastatel 2018–2020 oli plaanis korrastada teatrihooned ning rajada uus saal. Selle maksumuseks hinnati 20 miljonit eurot ning sellest poole pidi katma riik ja poole Tallinna linn.<ref>[http://kultuur.err.ee/618871/tallinna-linnateater-saab-valitsuselt-juurdeehituseks-10-miljonit "Tallinna Linnateater saab valitsuselt juurdeehituseks 10 miljonit"] ERR, 16. september 2017</ref> Ehitusega tehti algust 2021. aastal ning siis hinnati arenduse kogumaksumuseks 28,4 miljonit eurot. <ref>[https://kultuur.postimees.ee/7211077/linnateatri-uue-kompleksi-ehitus-algab-esmaspaeval "Linnateatri uue kompleksi ehitus algab esmaspäeval"] Postimees, 26. märts 2021</ref> Ehitushindade tõusu tõttu hinnati 2022. aastal kulude kallinemist vähemalt 4 miljoni euro võrra.<ref name="mitu-miljonit-rohkem" /> Ehituse endaga loodetakse valmis saada 2023. aasta lõpuks.<ref name="mitu-miljonit-rohkem">[https://www.err.ee/1608695404/tallinna-linnateatri-ehitus-laheb-maksma-mitu-miljonit-rohkem "Tallinna Linnateatri ehitus läheb maksma mitu miljonit rohkem"] ERR, 25. august 2022</ref> ==Teatri repertuaar== Tallinna Linnateatri mängukavas on nii maailmaklassikat kui ka nüüdisdramaturgiat. Tähelepanu pööratakse ka uuele eesti draamale – Tallinna Linnateatri mängukavas on olnud Jaan Tätte, Paavo Piigi, Diana Leesalu jt näidendeid. ==Teatri meeskond== Teatri endine kauaaegne [[peanäitejuht]] [[Elmo Nüganen]] on [[Eesti]] hinnatumaid [[lavastaja]]id, tuntud eelkõige oma suurejooneliste klassikatõlgenduste poolest. Tema lavastused (nt [[William Shakespeare]]'i "Romeo ja Julia", [[Alexandre Dumas vanem|Alexandre Dumas]]’ "[[Kolm musketäri]]" ja "Musketärid – kakskümmend aastat hiljem", [[Anton Tšehhov]]i "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver", [[Fjodor Dostojevski]] "Kuritöö ja karistus", William Shakespeare’i "Hamlet", [[Anton Hansen Tammsaare]] "Tõde ja õigus") on olnud Tallinna Linnateatri repertuaaris alati olulisel kohal ning teatrit ka [[festival]]idel väärikalt esindanud. Nüganen on enda ümber koondanud võimeka, elujõulise ja noore trupi, millele ei käi üle jõu ükski žanr ega mängulaad. Koosseisulise lavastajana on Linnateatris töötanud [[Jaanus Rohumaa]] (1992–2009), [[Eva Klemets]] (2004–2006) ja [[Mart Koldits]] (2004–2008). Jaanus Rohumaa fookuseks oli enamasti uuem [[näitekirjandus]]. Ta on lavale toonud nii [[Tom Stoppard]]i, [[Martin McDonagh|Martin McDonagh']], [[Thomas Mann]]i, [[David Storey]], [[Evelyn Waugh|Evelyn Waugh']] kui ka [[Jaan Tätte]] näidendeid ning lavastanud luuletaja [[Doris Kareva]] loomingut. Olulisel kohal on ka improvisatsioonilise meetodiga loodud lavastused ja tema enda kirjutatud näidendite lavaversioonid. Eva Klemetsi esimeseks tööks Linnateatris oli [[Frank McGuinness]]i "Et keegi mind valvaks", mis esietendus [[2003]]. aastal. Sellega avati ühtlasi Tallinna Linnateatri uus mängupaik – [[Köismäe torn]]. Mart Kolditsa töötlus [[Viktor Pelevin]]i romaanist "Tšapajev ja Pustota" (2003) tõi talle hooaja parima lavastaja nimetuse ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] teatriankeedis arvamust avaldanud kriitikutelt. [[2012]]. aastal liitus teatriga grupp noori näitlejaid ja dramaturge-lavastajaid [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstkooli]] 25. lennust, mille juhendajaks oli Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen. Näitetrupiga liitusid [[Maiken Pius|Maiken Schmidt]], [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]], [[Kaspar Velberg]], [[Märt Pius]], [[Priit Pius]], [[Henrik Kalmet]] ja [[Karl-Andreas Kalmet]], kirjandustoas asus tööle dramaturg [[Kristiina Jalasto]], dramaturg-lavastajatena asusid ametisse [[Paavo Piik]] ja [[Diana Leesalu]]. [[2015]]. aastal asus peakunstnikuna ametisse [[Reet Aus]]. Praegu kuulub teatri oma truppi lisaks peanäitejuhile 31 näitlejat, 3 lavastajat ja peakunstnik. ==Tunnustus== * 1995 [[Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia]] (aasta teatrisündmuse preemia kunstiliselt heatasemelise repertuaari ja selle eduka lavalise teostamise eest) ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Tallinn City Theatre}} * [http://www.linnateater.ee/ Tallinna Linnateatri koduleht] * [http://www.linnateater.ee/facebook Tallinna Linnateater Facebookis] * [http://twitter.com/linnateater Tallinna Linnateater Twitteris] * [https://www.flickr.com/photos/linnateater Tallinna Linnateater Flickris] * [https://www.youtube.com/user/Linnateater Tallinna Linnateater Youtube'is] * [https://www.instagram.com/linnateater/ Tallinna Linnateater Instagramis] * [http://linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja Tallinna Linnateatriga seotud meediakajastused kodulehel] {{Coordinate|NS=59.44|EW=24.745277|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tallinna Linnateater| ]] [[Kategooria:Tallinna vanalinn]] [[Kategooria:Tallinna teatrid]] kn2ypa14ml1crqrag9ay2ehjmtcf7it C-vitamiin 0 38130 6183439 6146532 2022-08-25T20:12:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{keeletoimeta}} {| align="right" width="300" border="1" cellspacing="0" cellpadding="3" style="margin: 0 0 0 0.5em; background: #FFFFFF; border-collapse: collapse" |- bgcolor="#9ADEF1" colspan="2" | align="center" colspan="2" | ''C-vitamiin (askorbiinhape)'' |- style="border-top: 3px solid gray" ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Füüsikalis-keemilised ja üldandmed |- | bgcolor="#ffeedd" | [[Keemiline valem]] | C<sub>6</sub>H<sub>8</sub>O<sub>6</sub> |- | bgcolor="#ffeedd" | [[Molaarmass]] | 176,12 g/mol |- | bgcolor="#ffeedd" | Sulamispunkt (<sup>0</sup>C) | 190–192 |- | bgcolor="#ffeedd" | Tihedus (g cm<sup>−3</sup>) | 1,694 |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Vitamiini omadused |- | bgcolor="#ffeedd" | [[Lahustuvus]] | vesilahustuv (333 g/l 20(<sup>0</sup>C)) |- | bgcolor="#ffeedd" | Soovitatav päevakogus (täiskasvanud (mees)) | 60 ? [[milligramm|mg]]/päevas |- | bgcolor="#ffeedd" | (täiskasvanud (naine)) | 60 ? [[milligramm|mg]]/päevas |- | bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (mees)) | ? [[mikrogramm|µg]]/päevas |- | bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (naine)) | ? [[mikrogrammm|µg]]/päevas |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toimet parandavad |- | bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | * [[A-vitamiin]], [[püridoksiin]], [[E-vitamiin]], [[seleen]], [[tsink]], [[mangaan]] |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad |- | bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | *[[antibiootikum]]id, stress, [[kortisoon]]id <br> [[suitsetamine]], [[rasestumisvastased hormoonpreparaadid]] |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Defitsiidi sümptomid |- bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | * [[organism]]i vähene vastupanuvõime haigestumisele * veritsevad [[ige]]med * haavade aeglane paranemine * [[stress]] e psüühiline pingeseisund |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | C- vitamiini [[üledoos]]i sümptomid |- bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | * <small>Väga suurtes kogustes C-vitamiini tarbimine võib põhjustada [[kõhukramp]]e, [[iiveldus]]t, [[kõhulahtisus]]t ning on vastunäidustatud [[neerupuudulikkus]]e, pidevalt [[hemodialüüs]]i protseduuri kasutavatel haigetel ning [[raud|raua]] omastamisega seotud haiguslike seisundite korral. Megaannustes pidev tarbimine võib kahjustada [[neerud|neere]] ning soodustada [[neerukivi]]de teket ja [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiini]] puuduse teket.</small> <ref>[https://web.archive.org/web/20130114071746/http://helid.digicollection.org/en/d/Js2901e/6.5.html "Scurvy and its Prevention and Control in Major Emergencies"], ([[WHO]]; 1999; 70 lk), vaadatud 24.06.2013 (''inglise keeles'')</ref> |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toksilisus |- bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | *[[Rott]]idel suukaudselt [[LD50]]: 11900&nbsp;mg/kg |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Parimad allikad |- bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | Sisaldus 100 g kohta (pärast saagikoristust): *[[kibuvitsamari]] – 426,0&nbsp;mg;<ref name="toit">{{netiviide| URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 4.01.2011| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}</ref> *[[must sõstar]] – 181,0&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[rabamurakas]] – 158,0&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[kiivi (vili)|kiivi]] – 92,7&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[spargelkapsas]] (keedetud) – 64,9&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[papaia]] – 60,9;<ref name="toit"/> *[[apelsin]] – 59,1&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[aedmaasikas]] – 58,8&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[sidrun]] – 53,0&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[ananass]] – 47,8&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[lillkapsas]] (keedetud) – 44,3&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[mustikas]] – 44,0&nbsp;mg;<ref name="food"/> *[[punane sõstar]] – 41,0;<ref name="toit"/> *[[valge peakapsas]] – 36,6&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[mango]] – 36,4&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[karusmari]] – 33,0&nbsp;mg;<ref name="food">{{netiviide| URL = http://www.foodcomp.dk/v7/fcdb_namesearch.asp| Pealkiri = "Danish Food Composition Databank"| Väljaandja = National Food Institute – Technical University of Denmark (DTU)| Kasutatud = 17.01.2011| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 25.12.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20101225065054/http://www.foodcomp.dk/v7/fcdb_namesearch.asp| url-olek = ei tööta}}</ref> *[[greip]] – 31,2&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[kaalikas]] – 25,0&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[vaarikas]] – 24,0&nbsp;mg.<ref name="food"/> |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Sünonüümid |- bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | *[[askorbaat]], L-3-ketothreoheksuroonhape, [[askorbiinhape]], antiskorbuutiline vitamiin, 3-keto-L-gulofuranolaktoon; L-3-ketothreoheksuroonhape laktoon, L-ksüloaskorbiinhape jpt. |} '''C-vitamiin''' ehk L-[[askorbiinhape]] ehk '''<small>L</small>-askorbaat''' (ka '''vitamiin C''') on bioaktiivne essentsiaalne [[biomikromolekul]], tugev hape, ka [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuv]] [[vitamiinid|vitamiin]] ja [[antioksüdant]], mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalik mitmete [[organism]]ide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. C-vitamiin on inimorganismi jaoks antiskorbuutne ühend. C-vitamiini täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib inimorganismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades selliseid haiguslikke seisundeid nagu [[skorbuut]] ([[inglise keel]]es ''scurvy''), [[periodontiit]] ([[hambajuureümbrisepõletik]]), [[müokardi infarkt]] ja [[krooniline südamehaigus|kroonilised südamehaigused]].<ref>Pirkko J. Pussinen, Tiina Laatikainen, Georg Alfthan, Sirkka Asikainen, Pekka Jousilahti, ''Periodontitis Is Associated with a Low Concentration of Vitamin C in Plasma'', doi: 10.1128/CDLI.10.5.897-902.2003Clin Vaccine ImmunolSeptember 2003 vol. 10 no. 5897-902, [http://cvi.asm.org/content/10/5/897.full vaadatud 24.06.2013]</ref> C-vitamiini bioaktiivsus kaob kuumutamisel, [[hapnik]]u ja [[valgus]]e toimel.<ref name="Inimkeha 2015">[[Mihkel Zilmer]], [[Aune Rehema]], [[Ursel Soomets]], [[Kersti Zilmer]], "Inimkeha põhilised biomolekulid (meditsiiniliselt tähtsamad ülesanded). Inimorganismi metabolism (biokemism ja kliinilised aspektid)", 2015, [[Avita]], ISBN 978-9985-2-2168-6</ref> ==Termini kujunemine== Tänapäeval on termin C-vitamiin geneeriline kirjeldus kõigi L-[[askorbiinhape|askorbiinhappe]] biotoimet omavate ühendite ja [[vitameer]]ide kohta. Terminid L-[[askorbiinhape]] ja [[askorbiinhape]] on mõlemad aine (varasema nimetusega heksuroonhape) 2,3- didehüdro-<small>L</small>- threo-heksano-1,4-laktooni tavaterminid.<ref>Gerald F. Combs, Jr., [http://books.google.ee/books?id=1CMHiWum0Y4C&pg=PA28&dq=LLD+factor&hl=et&sa=X&ei=PFHMUc3kNMnotQaF4oCABg&ved=0CDUQ6AEwAQ#v=onepage&q=LLD%20factor&f=false The Vitamins, Fundamental Aspects in Nutrition and Health], 3. trükk, Elsevier Academic Press, lk 51-52, 2008, ISBN 978-0-12-183493-7, osaline , vaadatud 27. juuni 2013</ref> ==Nomenklatuur== *[[IUPACi nomenklatuur|IUPACi]] [[triviaalnimetus]] (1965) – [[askorbiinhape]] ehk L-[[askorbiinhape]]; *[[IUPACi nomenklatuur|IUPACi]] [[süstemaatiline nimetus]] (1965) – L-askorbiinhappe kohta on: *''<small>L</small>- threo- hex- 2 -enomic acid γ -lactone'' *''<small>L</small>- threo- hex- 2 -enomo 1,4 -lactone'';<ref>Erick J. Vandamme, [http://books.google.ee/books?id=LXZpQgjDO08C&pg=PA301&dq=cevitamic+acid&hl=et&sa=X&ei=PGIUUvLeF5GKhQf2toGwDA&redir_esc=y#v=onepage&q=cevitamic%20acid&f=false "Biotechnology of Vitamins, Pigments, and Growth Factors"], Springer, esmatrükk, lk 301, 1989, ISBN 978-1851663255, , vaadatud 21.08.2013</ref> *[[Chemical Abstracts Service'i number|CAS-number]] on 50-81-7. <!-- ===Vananenud terminid=== *''cevitamic acid'',<ref>R A Peters ja H W Davenport, [http://www.annualreviews.org/doi/abs/10.1146/annurev.bi.07.070138.001545 "Vitamin C (Ascorbic Acid, Cevitamic Acid)"], Annual Review of Biochemistry, 7. väljaanne, lk 325-334, juuli 1938, DOI: 10.1146/annurev.bi.07.070138.001545, vaadatud 21.08.2013 </ref> [[heksuroonhape]], ''redoxon'', ''scorbutamin'', ''L-xylo-ascorbic acid'', ''antiscorbutin'', [[antiskorbuutne vitamiin]], ''scorbutamin'' jpt.<ref>Erick J. Vandamme, [http://books.google.ee/books?id=LXZpQgjDO08C&pg=PA301&dq=cevitamic+acid&hl=et&sa=X&ei=PGIUUvLeF5GKhQf2toGwDA&redir_esc=y#v=onepage&q=cevitamic%20acid&f=false "Biotechnology of Vitamins, Pigments, and Growth Factors"], Springer, esmatrükk, lk 301, 1989, ISBN 978-1851663255, , vaadatud 21.08.2013 </ref>--> == Farmakoterapeutiline rühm == *[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood|ATC-kood]] '''A11GA01''' jt; *[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATC<small>vet</small>-kood]] '''QA11GA01''' jt. ==Keemiline struktuur ja omadused== {{Vaata|Askorbiinhape}} C-vitamiini keemiaga seotud küsimusi vaadeldakse artiklis "[[Askorbiinhape]]". ===Biokeemilised indiviidid=== Osade [[roomajad|roomajate]] [[neerud]] sünteesivad C-vitamiini, kuid vaatamata sellele soovitatakse vangistuses peetavatele [[maolised|madudele]] ultseratiivse stomatiidi vältimiseks (C-vitamiini-vaeguse tulemusel) manustada C-vitamiini. Allolev artikkel räägib valdavalt C-vitamiini ja inimorganismi biokeemilistest reaktsioonidest, soovituslikest kogustest, haiguslikest seisunditest jms seonduvast. == C-vitamiini ainevahetus== [[Seedetrakt|Seedekulglasse]] näiteks [[taimed|taimse]] toiduga sattuv C-vitamiin imendub [[peensool]]est [[naatrium]]-sõltuva aktiivtranspordi ja passiivdifusiooniga. Aktiivselt imenduvad väikesed ja mõõdukad kogused, passiivse difusiooni roll kasvab suurte koguste puhul.<ref name="Inimkeha 2015"/> Imendumine on küllastuv protsess, koguste suurenedes väheneb järsult [[veri|verre]] jõudva C-vitamiini kogus (imendumismehhanismide küllastumise ja lagunemise kiiruse tõttu). Väga suurte annuste võtmisega kaasneb tavaliselt [[kõhulahtisus]]. Imendumist pärsivad liigne [[alkohol]], [[suitsetamine]], [[sooled|soole]] [[limaskest]]a [[rakk]]ude [[oksüdatiivne stress]], [[palavik]], [[aspiriin]], [[paratsetamool]], [[kortisoon]], [[sulfoonamiidid]], [[barbituraadid]], [[söögisooda]], [[antihistamiinsed preparaadid]], [[östrogeenid]] jm.<ref name="Inimkeha 2015"/> Vere askorbiinhappetase saavutab manustamise järel maksimumi 2–3 tunni jooksul. Koe- ja vererakkudesse liigub askorbiinhape aktiivtranspordi ja passiivdifusiooniga. Rohkesti on seda [[neerupealised|neerupealistes]], [[maks]]as, [[kops]]udes, aga ka [[rakuvahevedelik]]us. Liigne vaba askorbiinhape ja tema [[ainevahetussaadus]]ed erituvad [[uriin]]iga. [[Vesi|Vee]] tarbimine väga suurtes kogustes vähendab C-vitamiini varusid [[organism]]is. === Immuunsüsteemis === 1979. aastal läbi viidud uuringutes näiva ravimi ja 4000&nbsp;mg askorbiinhappega ei tuvastanud, katsealustel tõusis küll vereseerumi C-vitamiini sisaldus, toimet veres ringlevatele leukotsüütidele ei tekkinud.<ref>Ludvigsson J, Hansson LO, Stendahl O., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/381229 The effect of large doses of vitamin C on leukocyte function and some laboratory parameters. Lühikokkuvõte.], Int J Vitam Nutr Res. 1979;49(2):160-5., vaadatud 27.09.2014</ref> Vere askorbiinhappesisaldus on [[fagotsüüt]]ide ja [[lümfotsüüt]]ide omaga võrreldes väike, selle põhjal omistatakse C-vitamiinile mõningane roll lümfoid(-immuun)süsteemi [[leukotsüüdid|rakkude]] töös ja [[immuunvastus]]es.<ref>Harri Hemilä, [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/immunity/ Effects of vitamin C on the immune system], 2006, vaadatud 23.06.2013</ref> ''In vitro'' katsetes on C-vitamiin käitunud ka [[prooksüdant|proksüdandina]] – võib esile kutsuda inimese müeloidrakkude ja [[T-rakk]]ude surma.<ref>Ferenc Puskas jt, [http://www.fasebj.org/content/14/10/1352.abstract Stimulation of the pentose phosphate pathway and glutathione levels by dehydroascorbate, the oxidized form of vitamin C], The FASEB Journal, 14.väljaanne, nr 10, lk 1352-1361, juuli 2000, (tarve 10.08.2015)</ref> ==Bioallikad== C-vitamiini [[biosüntees]]iks vajalikke [[ensüümid|ensüüme]] loetakse leiduvaks kõikides [[klorofüll]]i sisaldavates taimedes ja nimetatud protsessid toimuvad, mitmeid metaboolseid radu kasutades, enamikus [[rakk]]udes (ka [[apoplast]]). C-vitamiini leidub paljudes toiduks tarbitavates köögiviljades ja marjades jpt looduslikes toitainetes, nagu [[must sõstar|mustad sõstrad]], [[kibuvits]], punane pipar ehk [[paprika]], [[lehtkapsas]], [[mädarõigas]], [[kiivi]]d jne. Rikkalikud allikad on mustad sõstrad, jõhvikad, vaarikad, mustikad, karusmarjad, virsik, [[harilik sibul|sibul]], porrulauk, tomat, väga head allikad on pohl, paprika.<ref name="Inimkeha 2015"/> C-vitamiini sisaldus köögiviljades ja marjades sõltub nii taimede kasvukoha [[mullastik]]ust, [[sort|sordist]], [[Ilmastikutingimused|ilmastikutingimustest]], [[agrotehnika]]st, [[säilitamine|säilitamisest]] jpt muudest teguritest.<ref>M.Boland, P.J.Moughan, ''Nutritional Benefits of Kiwifruit'', advances in Food and Nutrition Research, vol 68, Academic Press, 1 ed 2013, ISBN 978-0-12-394294-4, [http://books.google.ee/books?id=FtkmUL1yCjsC&pg=PA46&dq=vitamin+C+content+of+fruits+after+ripening&hl=et&sa=X&ei=Xa_GUbaEAtDzsga0qoGQDA&ved=0CEsQ6AEwBA#v=onepage&q=vitamin%20C%20content%20of%20fruits%20after%20ripening&f=false Google`i raamatu , vaadatud 23.06.2013]</ref> ==Füsioloogilised protsessid ja biofunktsioonid== * C-vitamiin on elektroni [[doonor (keemia)]] ja tugev hape; * On mitmete [[ensüümid]]e kofaktor: [[kollageen]]i ja [[elastiin]]i sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade optimaalseks paranemiseks; * Aitab suurendada [[organism]]i vastupanuvõimet haigustele ja kiirendab [[rakuline immuunsus|rakulise immuunsus]]e käivitamist; * Vajatakse [[nahk|naha]], [[igemed|igemete]], [[kapillaarid]]e, [[hambad|hammaste]], [[sidemed|sidemete]] ja [[luud]]e normaalsete füsioloogiliste protsesside funktsioneerimiseks; * On oluline mitmetes [[hüdroksüülimine|hüdroksüülimistes]]: :::: [[neuromediaator]]ite :::: [[kolesterool]]ist [[sapphapped|sapphapete]] süntees :::: γ-butürobetaiinist (inglise ''γ-butyrobetaine'') [[karnitiin]]i :::: neerupealiste koores (inglise ''adrenal cortex'') [[steroidid]]e süntees :::: neerupealiste säsis (inglise ''adrenal medulla'') [[adrenaliin]]i ja [[noradrenaliin]]i süntees [[türosiin]]ist; *[[vaba radikaal|Vabade radikaalide]] püüdmisel tekib L-askorbaadist L-askorbüülradikaal, mis muundatakse dehüdroaskorbiiniks, mis omakorda võib GSH toimel redutseeruda tagasi L-askorbaadiks; * Osaleb ka ravimite biotransformatsioonis, mõjutades [[tsütokroom P450]] mõnede isovormide sünteesi ER-is ([[endoplasmaatiline retiikulum]]); * Stimuleerib Fe<sup>2+</sup> imendumist ja raua vabanemist [[transferriin]]ist (seega ka raua kasutamist); <!-- ===Vesilahustuv antioksüdant=== C-vitamiin ja selle ühendid toimivad (''[[in vitro]]'' katsetes) [[vesilahustuvad antioksüdandid|vesilahustuvate antioksüdantidena]] inhibeerides bioloogiliste makromolekulide (nt [[DNA]], [[rasvad]] ja [[valgud]] jt) rakuvälist [[rakuväline oksüdatiivne stress|rakuvälist oksüdatiivset stressi]] ja elusorganism vajab neid ka [[ensüümid|ensüümi]] ''[[procollagen-proline dioxygenase]]'' (tavatermin) ''[[EC 1.14.11.2]]'' (süstemaatiline klassifikatsioon) koostises. Antioksüdandina osaleb [[E-vitamiin]]i algvormi taastamises, kaitseb [[A-vitamiin]]i, [[riboflaviin]]i, [[foolhape]]t (soodustades foolhappe koensüümse vormi (THF) teket), [[tiamiin]]i, [[pantoteenhape]]t ja [[hemoglobiin]]i oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide teket [[seedekulgla]]s;--> == Defitsiit == {{Vaata|Askorbiinhappevaegus}} Normaalse ja tervisliku toitumise korral ei teki. Defitsiit tekib aga kergesti alkohoolikutel, suitsetajatel ([[kopsud]]e piirkonnas), [[antibiootikumid]]e tarbimisel aga ka [[bakter]]i ''[[Helicobacter pylori]]'' kaasabil põhjustatud [[Helicobacter pylori infektsioon]]i ja selle tagajärjel tekkida võivate mao haiguslike seisundite korral. Mõõduka defitsiidi tunnused: * sinised laigud kehal; * kerge [[aneemia]]; * kahvatud igemed; * valusad liigesed; * haavade aeglane paranemine. Tõsise defitsiidiga (avitaminoos) kaasneb: * [[skorbuut]], mida iseloomustavad lihasnõrkus, kapillaaride katkemised, hemorraagia, tursed, katkised põletikulised igemed ja hammaste väljalangemine, raskesti paranevad haavad (armkoe rabestumine), kergesti murduvad luud, kõhulahtisus; * [[osteoporoos]]; * tugev aneemia. Funktsionaalset taset inimorganismis hinnatakse vereplasma ja [[leukotsüüt]]ide askorbiinhappe taseme määramise kaudu. ==Manustamine== Sätestatud [[soovitatav päevane kogus|RDA]]: * '''meestel''' 50–100&nbsp;mg; * '''naistel''' 45–75&nbsp;mg; * '''kroonilised suitsetajad''' peaksid tarbima 1,5–2 korda rohkem. Kirjeldatud on kolmetasemelist lähenemist: * absoluutne vajalik miinimum on 50–100&nbsp;mg; * tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeval kuni 200&nbsp;mg; * ravimõju algab 250&nbsp;mg-st. C-vitamiini õige manustamine võib ravi ühe osana olla efektiivne nt [[alkoholism]]i, [[artriit|artriidi]], [[beribeeri]], [[gripp|gripi]], seljavalude, hammaste ja igemete haiguste, [[diabeet|diabeedi]], [[stenokardia]] jne puhul. C-vitamiini on kasulik manustada koos [[foolhape|foolhappe]], [[püridoksiin]]i, [[niatsiin]]i, [[vitamiin B1|B<sub>1</sub>]], [[vitamiin B2|B<sub>2</sub>]], [[bioflavonoid]]ide, [[E-vitamiin]]i, [[kaltsium]]i ja [[magneesium]]iga. See komplekt tagab optimaalse mõju omavahel seotud bioloogilistele protsessidele. Suuremate annuste puhul tuleb silmas pidada, et C-vitamiini rasvlahustuvad vormid imenduvad paremini. Päevaseks ohutuks koguseks korduval manustamisel on sätestatud 1000&nbsp;mg (kõhulahtisuse riski vältimiseks), ühekordset ohutut annust pole sätestatud. Väga suurtes kogustes C-vitamiini tarbimine võib põhjustada [[kõhukramp]]e, [[iiveldus]]t, [[kõhulahtisus]]t ning on vastunäidustatud [[neerupuudulikkus]]e, pidevalt [[hemodialüüs]]i saavatel haigetel ning raua omastamisega seotud haigusseisundite korral. On oletatud, et pidev megaannuste tarbimine võib kahjustada [[neerud|neere]] ning soodustada [[neerukivi]]de teket ja B<sub>12</sub>-vitamiini puudust, uuringud seda oletust kinnitanud ei ole. <ref>"Scurvy and its Prevention and Control in Major Emergencies" (WHO; 1999; 70 pages) [https://web.archive.org/web/20130114071746/http://helid.digicollection.org/en/d/Js2901e/6.5.html vaadatud 24.06.2013]</ref> === C-vitamiini megaannustes teraapia === {{Vaata|C-vitamiini teraapia}} C-vitamiini teraapia on teraapiavorm, mille korral manustatakse patsiendile (kliendile), kas suukaudselt ehk veenisiseselt, vastava väljaõppe saanud meditsiinipersonali kaasabil, tervise säilitamiseks, haiguslike seisundite vältimisel ja/või raviks megadoosides (1–50 g) C-vitamiini-preparaate. C-vitamiini teraapiat kasutatakse nii [[tõenduspõhine meditsiin|tõenduspõhises meditsiinis]] kui [[alternatiivmeditsiin]]is. [[Rasedus]]e ajal megaannustes C-vitamiini tarbimine võib oluliselt suurendada järglaste C-vitamiini vajadust.<ref>"Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused", [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 11, lk 168, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1</ref> ===C-vitamiini rasvlahustuvad derivaadid=== C-vitamiini tuntumad rasvlahustuvad derivaadid on järgmised:<ref>Zai-Qun Liu, Lan-Ping Ma, Zhong-Li Liu, ‘’Making vitamin C lipophilic enhances its protective effect against free radical induced peroxidation of low density lipoprotein’’, Chemistry and Physics of Lipids, Volume 95, Issue 1, September 1998, Pages 49–57, [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0009308498000644 vaadatud 3.07.2013]</ref> '''Rasvlahustuvad derivaadid''' {| class="wikitable sortable" !Aine nimetus !Aine ingliskeelne nimetus !Lühend |- |askorbüül-6-kaprülaat |''ascorbyl-6-caprylate'' |VC-6 |- |askorbüül-6-lauraat |''ascorbyl-6-laurate'' |VC-12 |- |askorbüül-6-palmitaat |''ascorbyl-6-palmitate'' |VC-16 |} ==Tootmine== Sünteetiliselt toodetava toidulisaaine, C-vitamiini eelainet ''2-keto-L-gulonic acid (2-KLG)'' toodetakse [[mikrobioloogiline|mikrobioloogiliselt]] (kasutades fermentatsiooni protsessides perekondade ''[[Gluconobacter]]'', ''[[Acetobacter]]'', ''[[Ketogulonicigenium]]'', ''[[Pseudomonas]]'', ''[[Erwinia]]'', ''[[Corynebacterium]]'' jpt ohutuks tunnistatud liikmeid).<ref>Christoph Bremus, Ute Herrmann, Stephanie Bringer-Meyer, Hermann Sahm, [http://awe.mol.uj.edu.pl/~allel/s6/pliki/mbPrz_seminaria/the%20use.pdf The use of microorganisms in l-ascorbic acid production]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Journal of Biotechnology, 124 (2006) 196–205 (''inglise keeles'')</ref> Hiinas toodeti 2010. aastal 100 000 tonni C-vitamiini.<ref>Z. F. Cui, H. S. Muralidhara, [http://books.google.ee/books?id=-HWBPB12bKoC&pg=PA125&dq=vitamins+are+biopolymers&hl=et&sa=X&ei=G37GUfH_MomztAaW0oGACQ&ved=0CDkQ6AEwAjgU#v=onepage&q=vitamins%20are%20biopolymers&f=false Membrane Technology: A Practical Guide to Membrane Technology and Applications in Food and Bioprocessing], esmatrükk, lk 140,2010, Elsevier, ISBN 978-1-85617-632-3, , vaadatud 23.06.2013</ref> ==Avastuslugu== <!-- C-vitamiini avastajaks peetakse [[Albert Imre Szent-Györgyi]]t (1928)<ref>Mark J. Ranek, BS, Steven W. Cotten, Monte S. Willis, ''Albert Szent-Györgyi, MD, PhD, [http://labmed.ascpjournals.org/content/42/11/694.full Discoverer of Vitamin C and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology, and Cancer Development], doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698.</ref>, kes algselt nimetas laboratooriumides [[apelsin]]imahlast, [[kapsas|kapsa]]mahlast ja [[lehm]]ade [[neerupealis]]te koorest (inglise ''adrenal gland cortex'') eraldatud nn redutseerivat faktorit (inglise ''reducing factor'') ainet kord ''ignose'',''Godnose'', koos [[Sir Walter Norman Haworth]]iga arvasid nad, et on avastanud uue hormooni ja seejärel, osalt publikatsiooni tarvis ja toimetaja sunnil, nimetas ta 1928. aastal aine [[heksuroonhape|heksuroonhappeks]] (inglise ''hexuronic acid''). Hiljem pidevalt uusi allikaid otsides avastas ta punase pipra e [[paprika]] (''[[Capsicum annuum]]'') (arvatavasti osalt ka pr [[Nellie Szent-Györgyi]] "täidetud paprikatele" mõeldes), neis avastas ta suurtes kogustes mainitud ainet ning nimetas aine koos [[Sir Walter Norman Haworth]]iga (kes aine struktuuri koostas ja mille [[Gordon Cox]] (inglise ''X-ray diffraction''iga kinnitas)<ref>http://www.rsc.org/chemistryworld/podcast/CIIEcompounds/transcripts/VitaminC.asp Sissekanne veebilehel www.rsc.org (vaadatud 25.06.2013)]</ref>) ümber [[askorbiinhape|askorbiinhappeks]].<ref>Arthur Kornberg, [http://books.google.ee/books?id=gKyiLGWBUAUC&pg=PA18&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=uuHBUaWnEMvntQbDhYGIBA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Vitamin%20requirements%20of%20bacteria%20and%20yeasts&f=false "For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist"], lk 12, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3, vaadatud 20.06.2013 </ref>--> ===Suhteline biovõimekus<ref>Gerald F. Combs, Jr., [http://books.google.ee/books?id=1CMHiWum0Y4C&pg=PA28&dq=LLD+factor&hl=et&sa=X&ei=PFHMUc3kNMnotQaF4oCABg&ved=0CDUQ6AEwAQ#v=onepage&q=LLD%20factor&f=false "The Vitamins, Fundamental Aspects in Nutrition and Health2], 3. trükk, Elsevier Academic Press, 52, 2008, ISBN 978-0-12-183493-7, , vaadatud 27. juuni 201)</ref>=== '''Vitameeride suhteline biovõimekus''' {| class="wikitable sortable" !Aine nimetus !Aine ingliskeelne nimetus !Suhtelise biovõimekuse % |- |askorbiinhape |''ascorbic acid'' |100 |- |askorbüül-5,6-diatsetaat |''ascorbyl-5,6-diacetate'' |100 |- |askorbüül-6-palmitaat (lipofiilne derivaat) |''ascorbyl-6-palmitate'' lüh (VC-16) |100 |- |6-deoksü-6-kloro-<small>L</small>-askorbiinhape |''6-deoksy-6-cloro-<small>L</small>-ascorbic acid'' |70–98 |- |dehüdroaskorbiinhape |''dehydroascorbic acid'' |80 |- |6-deoksüaskorbiinhape |''6-deoxyascorbic acid'' |33 |- |askorbiinhape 2-sulfaat |''ascorbic acid 2-sulfate'' |aktiivne kaladel |- |isoaskorbiinhape |''isoascorbic acid'' |5 |- |L-glükoaskorbiinhape |''L-glucoascorbic acid'' |3 |} ==Genoomika== Enamik taimetoidulisi (ingl ''phytophagous'') [[putukad|putukaid]] vajavad C-vitamiini toiduga nii kasvuks, paljunemiseks kui arenguks ja haiguslike seisundite vältimiseks. ===''GLO''-geenimutatsioonid=== [[Haploriinsed primaadid]] (''Haplorrhini)'', sealhulgas ka inimene (61 miljonit aastat tagasi), ka kalad (valdavalt ''[[Teleostei]]'' aga ka [[lõhe]]), osad [[linnud]] (peamiselt ''[[Passeriformes]]''), osad [[nahkhiir]]ed ja [[merisiga|merisead]] (14 miljonit aastat tagasi) on evolutsiooni käigus, hinnanguliselt vahemikus 14–61 miljonit aastat tagasi, kaotanud ''GLO''-[[geenimutatsioon]]i tõttu (inglise ''L-gulono-γ-lactone oxidase gene'' – GLO, ''EC'' number 1.1.3.8) võime sünteesida C-vitamiini organismisiseselt ([[endogeenne|endogeenselt]]) ja peavad selle saama toiduga ([[eksogeenne|eksogeenselt]]).<ref>[http://www.chemgapedia.de/vsengine/tra/vsc/de/ch/3/anc/anwendungen1.tra/Vlu/vsc/de/ch/3/anc/vitamin_c/allgemeines_und_chemie.vlu/Page/vsc/de/ch/3/anc/vitamin_c/1_vitamincharakter/vertiefung/biosyn_m87ht0102.vscml.html]</ref><ref>[[De Tullio, M. C]]. ''The Mystery of Vitamin C''. Nature Education 3(9):48, 2010. [http://www.nature.com/scitable/topicpage/the-mystery-of-vitamin-c-14167861 (vaadatud 5.06.2013)]</ref><ref>Michael B. Davies, John A. Austin, David A. Partridge, ''Vitamin C: Its Chemistry and Biochemistry'', 1991, The Royal Society of Chemistry, ISBN 0-85186-333-7,[http://books.google.ee/books?id=gMe5LCZLm2kC&pg=PA80&dq=Ascorbic+acid+++Biosynthesis+in+insects&hl=et&sa=X&ei=MkLJUaT9A6i90QWnsoCICQ&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Ascorbic%20acid%20%20%20Biosynthesis%20in%20insects&f=false Google'i raamat, vaadatud 26.06.2013]</ref><ref>M.J.Ranek S.W.Catten. M.S.Willis,''Albert Szent-Györgyi Discoverer of VitaminC and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology and Cancer Development'', doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698, [http://labmed.ascpjournals.org/content/42/11/694.full.pdf+html vaadatud 23.06.2013]</ref><ref>Takayoshi Kanō,''The Last Ape: Pygmy Chimpanzee Behavior and Ecology'', Stanford University Press, lk 108, 1992, [http://books.google.ee/books?id=0zisAAAAIAAJ&pg=PA108&dq=artificial+enzymes+and+vitamins&hl=en&sa=X&ei=FOO5UbmwNMfOsgbgj4GYAQ&ved=0CCoQ6AEwADg8#v=onepage&q=artificial%20enzymes%20and%20vitamins&f=false Google'i raamat, vaadatud 14.06.2013]</ref> Nii näiteks tarbivad C-vitamiini *[[gorilla]]d (''[[Gorilla gorilla]]'') 20–30&nbsp;mg/kg/päevas *ahvid (''[[Alouatta palliata]]'') 88&nbsp;mg/kg/päevas *[[ämmalahv]]id (inglise ''spider monkeys'' ''[[Ateles geoffroyi]]'') 106&nbsp;mg/kg/päevas.<ref name="Drouin">Guy Drouin, Jean-Rémi Godin, and Benoît Pagé, ''The Genetics of Vitamin C Loss in Vertebrates'', Current Genomics, 2011, Vol. 12, No. 5 I, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3145266/ vaadatud 25.06.2013]</ref> Valik organisme, kelle füsioloogia ei sünteesi toimivat C-vitamiini: * Kalad ja teised mitteimetajatest [[selgroogsed]]: ''[[Carassius auratus]]'', ''[[Cyprinus carpio]]'', ''[[Oncorhynchus mykiss]]'', ''[[Ictalurus punctatus]]'',''[[Oryzias latipes]]'',''[[Osteoglossum bicirrhosum]]'', ''[[Pelona sp.]]'',''[[Arapaima gigas]]'', ''[[Pygocentrus nattereri]]'', ''[[Serrasalmus elongatus]]'', ''[[Schizodon fascaitus]]'', ''[[Colossoma macropomum]]'', ''[[Hypostomus sp.]]'', ''[[Steatogenys elegans]]'', ''[[Electrophorus electricus]]'', ''[[Cichla sp.]]'', ''[[Clupea harengus]]'', ''[[Anguilla anguilla]]'', ''[[Salmo salar]]'', ''[[Gadus morhua]]'', ''[[Scomber scombrus]]'', ''[[Hippoglossus hippoglossus]]'', ''[[Scophthalmus maximus]]'', ''[[Rutilus rutilus]]'', ''[[Coregonus lavaretus]]'', ''[[Salvelinus alpinus]]''.<ref name="Drouin"/> ;Imetajatest [[selgroogsed]]: [[merisiga]], [[inimene]], [[reesusmakaak]], [[rohepärdik]]<ref name="Drouin"/> ;Nahkhiired: ''[[Myotis ricketti]]'', ''[[Rhinolophus ferrumequinum]]'', ''[[Cynopterus sphinx]]'',''[[Scotophilus kuhlii]]'', ''[[Noctilio leporinus]]'', ''[[Pteronotus davyi]]'', ''[[Pteronotus parnelli]]'', ''[[Pteronotus suapurensis]]'', ''[[Mormoopidae]]'',''[[Mormoops megalophylla]]'', ''[[Micronycteris megalotis]]'', ''[[Mimon cozumelae]]'', ''[[Glossophaga soricina]]'', ''[[Carollia brevicauda]]'', ''[[Sturnira lilium]]'', ''[[Sturnira ludovici]]'', ''[[Uroderma bilobatum]]'',''[[Chiroderma villosum]]'', ''[[Artibeus jamaicensis]]'', ''[[Artibeus lituratus]]'', ''[[Artibeus phaeotis]]'', ''[[Artibeus toltecus]]'', ''[[Phyllostomatinae]]'', ''[[Desmodus rotundus]]'', ''[[Diphylla ecaudata]]'', ''[[Natalus stramineus]]'', ''[[Myotis keaysi]]'', ''[[Myotis leibii]]'', ''[[Myotis lucifugus]]'', ''[[Myotis velifer]]'', ''[[Myotis riparius]]'', ''[[Eptesicus furinalis]]'', ''[[Eptesicus fuscus]]'', ''[[Lasiurus ega]]'', ''[[Lasiurus intermedius]]'',''[[Plecotus townsendii]]'', ''[[Molossus ater]]'', ''[[Molossus sinaloae]]'', ''[[Promops centralis]]'', ''[[Eumops glaucinus]]'', ''[[Pteropus medius]]'', ''[[Vesperugo abramus]]''.<ref name="Drouin"/> ;[[Linnud]]: ''[[Aegithina tiphia]]'', ''[[Lanius Schach tricolor]]'',''[[Lanius vittatus]]'', ''[[Lanius excubitor]]'', ''[[Laniidae]]'', ''[[Oriolus xanthornus]]'', ''[[Pericrocotus flammeus]]'', ''[[Terpsiphone paradisi]]'', ''[[Hirundo rustica]]'', ''[[Pycnonotus luteolus]]'', ''[[Pycnonotus jocosus]]'', ''[[Pycnonotus leucogenys]]'', ''[[Pycnonotus cafer]]'', ''[[Acrocephalus slentoreus]]'', ''[[Aethopyga siparaja]]'', ''[[Dicaeum erythrorhynchoas]]'',''[[Rhipidura albogularis]]'' <ref name="Drouin"/>. == Vaata ka == *[[vitamiinid]] == Viited == {{viited}} <!-- == Välislingid == * CLAUS W, JUNGEBLUT, M.D., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2133810/pdf/315.pdf A FURTHER CONTRIBUTION TO VITAMIN C THERAPY IN EXPERIMENTAL [[lastehalvatus|POLIOMYELITIS]]], 5.juuni 1939) * Dr. Hilary Roberts, [http://www.medicalnewstoday.com/releases/12154.php Vitamin C, Linus Pauling was right all along. A doctor's opinion], 17. august 2004 *Sarit Assouline, Wilson H. Miller, [http://www.cmaj.ca/content/174/7/956.full High-dose vitamin C therapy: Renewed hope or false promise?], CMAJ, 28. märts 2006, 174. väljaanne, nr 7, lk 956–957, doi: 10.1503/cmaj.060228 * Sophie Belin, Ferdinand Kaya, Ghislaine Duisit, Sarah Giacometti, Joseph Ciccolini, Michel Fontés, [http://www.plosone.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pone.0004409 Antiproliferative Effect of Ascorbic Acid Is Associated with the Inhibition of Genes Necessary to Cell Cycle Progression], 6. veebruar 2009, DOI: 10.1371/journal.pone.0004409 * Sebastian J. Padayatty, Andrew Y. Sun, Qi Chen, Michael Graham Espey, Jeanne Drisko, Mark Levine, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2898816/ Vitamin C: Intravenous Use by Complementary and Alternative Medicine Practitioners and Adverse Effects], PLoS One. 2010; 5(7): e11414., 7 juuli 2010. doi: 10.1371/journal.pone.0011414, PMCID: PMC2898816,<small> (inglise keeles)</small> * Vollbracht C, Schneider B, Leendert V, Weiss G, Auerbach L, Beuth J., [ Intravenous vitamin C administration improves quality of life in breast cancer patients during chemo-/radiotherapy and aftercare: results of a retrospective, multicentre, epidemiological cohort study in Germany. Lühikokkuvõte], In Vivo. novemeber-detsember 2011;25(6):983–90. * Michael J. Gonzalez, DSc, PhD, Jorge R. Miranda Massari, Jorge Duconge, PhD, Neil H. Riordan, PhD, ja Thomas Ichim, PhD, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4031610/ Schedule Dependence in Cancer Therapy: Intravenous Vitamin C and the Systemic Saturation Hypothesis], J Orthomol Med., 1. jaanuar 2012; 27(1): 9–12., PMCID: PMC4031610, NIHMSID: NIHMS476007 ; C-vitamiini megavitamiiniteraapia ja pahaloomulised [[kasvajad]] * Nina Mikirova, Joseph Casciari, Andrea Rogers, ja Paul Taylor, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3480897/ Effect of high-dose intravenous vitamin C on inflammation in cancer patients], J Transl Med. 2012; 10: 189., 11. september 2012., doi: 10.1186/1479-5876-10-189, PMCID: PMC3480897 * [[Riiklik Vähiinstituut]], [http://www.cancer.gov/cancertopics/pdq/cam/highdosevitaminc/patient/page2 Questions and Answers About High-Dose Vitamin C] * [[Dave Mihalovic]], [http://www.naturalblaze.com/2014/02/intravenous-vitamin-c-cancer-killer-fda.html Intravenous Vitamin C - A Cancer Killer The FDA Wants Banned], 23. veebruar 2014, (vaadatud 16.10.2014) --> [[Kategooria:Antioksüdandid]] [[Kategooria:Vitamiinid]] 5xfobs4an4cu1ho3umctgdjk7y2odpw D-vitamiin 0 38177 6183450 5558519 2022-08-25T21:03:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {| align="right" width="300" border="1" cellspacing="0" cellpadding="3" style="margin: 0 0 0 0.5em; background: #FFFFFF; border-collapse: collapse" |- bgcolor="#9ADEF1" colspan="2" | align="center" colspan="2" | ''D-vitamiin (kaltsiferool)'' |- style="border-top: 3px solid gray" ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Üldandmed |- | bgcolor="#ffeedd" | [[Keemiline valem]] | C<sub>27</sub>H<sub>44</sub>O |- | bgcolor="#ffeedd" | [[Molaarmass]] | ligikaudu 384,65 g/mol |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Vitamiini omadused |- | bgcolor="#ffeedd" | [[Lahustuvus]] | Rasvlahustuv |- | bgcolor="#ffeedd" | Soovitatav päevakogus (täiskasvanul (mees)) | 10 [[mikrogramm|µg]]/päevas 400IU |- | bgcolor="#ffeedd" | (täiskasvanul (naine)) | 10 [[mikrogramm|µg]]/päevas |- | bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (täiskasvanul (mees)) | 100 [[mikrogramm|µg]]/päevas 4000 IU |- | bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (täiskasvanul (naine)) | 100 [[mikrogrammm|µg]]/päevas |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toimet parandavad |- | bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | * [[A-vitamiin]], [[C-vitamiin]], [[kaltsium]], [[fosfor]] |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad |- | bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | * taimetoitlus * mineraalõlid * ravimid |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Defitsiidi sümptomid |- bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | * [[rahhiit]] * [[osteoporoos|luude hõrenemine]] * [[psoriaas]] * [[depressioon|talvine depressioon]] |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | [[Hüpervitaminoos|Üledoosi]] sümptomid |- bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | * ? |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Parimad allikad |- bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | * päikesevalgus * vitaminiseeritud piimatooted sisaldus 100 g kohta:<ref name="toit">{{netiviide| URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 9.01.2011| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}</ref> *[[kalamaksaõli]] – 250 μg; *[[lõhe]] (küpsetatud, grillitud) – 13 μg; *[[heeringas]] (küpsetatud) – 5,4 μg; *[[sardiin]] (konservis) – 4,8 μg; *[[lest]] (küpsetatud)– 3,5 μg; *[[munad (toiduaine)|munad]] (keedetud, praetud), – 2,2 μg; *[[või]] – 1,5 μg; *[[tursk]] (küpsetatud, grillitud) – 1,2 μg. |- |} [[Pilt:Cholecalciferol-3d.png|pisi|[[Kolekaltsiferool]], [[D3-vitamiin|D<sub>3</sub>-vitamiin]]]] '''D-vitamiin''' (üldnimetus kaltsiferoolid) hõlmab antirahhiitilisi rasvlahustuvaid ja väga lähedase ehitusega ühendeid, mis inimorganismis toimivad [[hormoon]]idena. Bioaktiivsed on inimorganismis: * kolekaltsiferool '''D<sub>3</sub>''' * ergokaltsiferool '''D<sub>2</sub>''' ==Saamine ja depood== Loomsete produktidega [[seedekulgla]]sse sattuv kolekaltsiferool (või manustatud kolekaltsiferool või ergokaltsiferool) imenduvad passiivse [[difusioon]]ina [[peensool]]es. Imendumine toimub [[mitsellid]]es ja sõltub [[sapphape]]test. Imendumist pärsivad [[Kiudained (toit)|kiudaine]]tega liialdamine, [[kortikosteroidid]], suukaudsed [[kontratseptiivid|rasestumisvastased preparaadid]] ja liigne [[alkohol]]. Imendunud D-vitamiin transporditakse [[külomikronitega]] maksa. Siia toob vitamiini siduv [[valk]] DBP (''vitamin D binding protein'') ka nahas [[UV-kiirgus]]e toimel tekkiva kolekaltsiferooli. Maksarakkudes oksüdeeritakse kolekaltsiferool 25-hüdroksükaltsiferooliks. See on D-vitamiini põhiline salvestusvorm [[maks]]as, rasvkoes ja [[lihas]]tes ning ringlusvorm [[veri|veres]]. DHP transpordib 25-hüdroksükaltsiferooli põhiliselt [[neerud]]esse, kus ta muundub hormooniks [[kaltsitriool]] ehk 1,25-dihüdroksükaltsiferooliks. Teatud osa kaltsitriooli väljutub organismist muutumatult, osa [[konjugaat]]idena. D-vitamiini saab vaid loomsetest toiduainetest: [[kalaõli]], [[maks]], [[muna]]kollane, [[või]], [[pärm]].{{lisa viide}} ==Biofunktsioonid== [[Luu]]d on [[kaltsium]]i ja [[fosfor]]i reserv inimorganismis. Luude ja vere vahel toimuv kaltsiumi ja fosfori vahetus tagab nende vajaliku [[homöostaas]]i luudes, veres ja kogu organismis. Kesksel kohal on selles neerudes tekkiv antirahhiitiline '''kaltsitriool''', mis reguleerib koostöös [[paratüreoidhormooniga]] (PTH) kaltsiumi ja fosfori metabolismi ja taset [[vereplasma]]s ning seega otseselt ka luukoe arengut. * Vereplasma kaltsiumitaseme langus (näiteks kestvalt kaltsiumivaese toidu tarbimisel) põhjustab: **'''PTH''' vabanemise ja '''kaltsitriooli''' sünteesi intensiivistumise (madal plasmakaltsium ja PTH taseme tõus aktiveerivad '''1-hüdroksülaasi''', seda teeb ka madal plasmafosfor). ** Kõrgenenud PTH stimuleeriv toime [[osteoklast]]idele vabastab mõningal määral kaltsiumi ja fosfori luudest (demineralisatsioon). ** Kõrgenenud kaltsitriool, koostöös PTH-ga vähendab kaltsiumi ja fosfori [[ekskretsiooni]] neerukanalites. ** Kõrgenenud kaltsitriool suurendab ka kaltsiumi ja fosfori imendumist peensoolest. Efektide summana normaliseerub kaltsiumitase veres. * Vereplasma kaltsiumitaseme liigne tõus on välditud sellega, et: ** Kõrgenev kaltsitriool hakkab [[tagasiside]]stuslikult inhibeerima 1-hüdroksülaasi ja stimuleerima inaktiivse 24,25-dihüdroksükaltsiferooli teket. ** Kõrgenenud kaltsiumitase blokeerib ka PTH tekke. ** Langeva kaltsitriooli ja väga madala PTH tasemega kaasub kaltsiumi [[ekskretsioon]]i suurenemine neerukanalites, kaltsiumi ja fosfori luudest vabanemise pidurdumine ja mineralisatsiooni suurenemine ning kaltsiumi peensoolest imendumise langus. ** Kaltsiumitaseme tõusu tõttu tõuseb ka hormoon [[kaltsitoniin]]i tase, mis pidurdab kaltsiumi vabanemist luudest. Kaltsitriooli on vaja ka normaalseks verehüübimiseks, [[südamelihas]]e tööks, närvikoe funktsioneerimiseks, immuunfunktsiooniks. On leitud, et aktiveerunud [[makrofaag]]id produtseerivad kaltsitriooli, mis moduleerib [[lümfotsüüt]]ide ja [[monotsüüt]]ide immuunvastust. Inhibeerib [[T-lümfotsüüt]]ide [[proliferatsioon]]i ja [[lümfokiin]]ide sekretsiooni ning mitmete D-vitamiini retseptoreid ekspresseerivate rakkude prolifereerumist. ---- Kaltsitriooli [[molekulaarne]] toimemehhanism realiseerub steroidretseptorite kaudu, st on tüüpiline steroidhormoonide toimemehhanism. Nt transporditakse kaltsitriooli peensoole limaskesta DBP abil, kus ta seostub retseptoriga limaskesta epiteelraku tsütoplasmas. Tekkinud retseptor-kaltsitriool-kompleks seostub spetsiifiliselt DNA vastava alaga. Tulemuseks on geenistimulatsioon, spetsiifilise mRNA süntees ja spetsiifilise kaltsiumsiduva valgu (CBP) süntees peensoole limaskesta rakkude tsütoplasmas. CBP soodustab kaltsiumi imendumist peensoolest. Sellist [[geeniekspressioon]]set toimet avaldab kaltsitriool ka luudes, [[neer]]udes, [[hammas]]tes, [[platsenta]]s, [[pankreas]]es, [[hüpofüüs]]is, [[munand]]ites jm. ==Nappus== D-vitamiini defitsiit ohustab eeskätt [[imik]]uid ja väikelapsi, kes saavad vajatava vitamiinikoguse ainult toiduga. Segatoitu tarbivatel täiskasvanutel defitsiiti ei teki. Vajadus on väike ja seda saadakse päris paljude loomsete toiduainetega. Defitsiiti ei teki juba seepärast, et näole ja kätele langev 20–30-minutiline päikesekiirgus tagab nahas päevast vajadust praktiliselt rahuldava kaltsiferooli koguse. Defitsiit võib aga tekkida kroonilise [[alkoholism]]i korral, ainult taimse toidu kestval tarbimisel, peensoole haiguste (nagu [[Crohn`i tõbi]] jt), maksa puudulikkuse ja [[tsirroos]]i, kroonilise [[pankreatiit|pankreatiidi]], [[sapipõis|sapipõie]] patoloogia ning mitmete seede-elundkonnas sooritatud operatsioonide korral aga ka mõningate ravimite tarbimisel nagu [[antikonvulsant|antikonvulsandid]] ja [[barbituraat|barbituraadid]] aga ka mõned [[kolesteroolialandaja|kolesterooli alandavad]] ravimid. Nt [[kortikosteroid]]id stimuleerivad D-vitamiini konversiooni inaktiivseteks [[metaboliit]]ideks, mistõttu nende kestev tarbimine põhjustab luude demineralisatsiooni. D-vitamiini kestev defitsiit imikutel ja väikelastel põhjustab [[rahhiit]]i ja sellega kaasuvat lihaste [[hüpotoonia]]t. Rahhiiti iseloomustab luude pehmenemine ja kerge murdumine, kuna luudest on eemaldatud rohkesti kaltsiumi. Kaltsiumi eemaldamise luudest tingib tõusnud PTH tase, sest organismil on vaja säilitada vereplasma kaltsiumisisaldust. Kuna D-vitamiini efekt kaltsiumi metabolismile realiseerub mitme toimekoha kaudu, võivad rahhiiti tingida erinevad põhjused, näiteks: * D-vitamiini kestev puudumine toidus * D-vitamiini imendumishäired peensooles * neerude haigestumine * pärilik fosforivaegus veres Kui tegemist on D-vitamiini resistentse rahhiidiga, siis ei mõju D-vitamiini manustamine. See võib olla tingitud näiteks neerude kahjustusest või organismi võimetusest sünteesida manustatud D-vitamiini baasil kaltsitriooli. Sel juhul tuleb organismi viia kaltsitriooli. Kestev defitsiit täiskasvanutel põhjustab [[osteomalaatsia]]t – luude pehmenemine. Tekib siiski harva ja eeskätt eakatel inimestel. Kui aga defitsiidiga kaasuvad kaltsiumi imendumishäired ja kaltsiumi kõrgenenud väljutamine neerude kaudu, langeb ajapikku kaltsiumitase veres, ka pikemaajaline [[kaltsiumikanalite blokaator]]ite manustamine, mis tõmbab luudest osa kaltsiumi välja. Siis on osteomalaatsia teke väga reaalne. ==Omastamishäired== D-vitamiini defitsiiti inimestel põhjustavad ka kaasasündinud eripärad ehk omandatud [[reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteem]]i ([[RAAS]]) toimimine. Häiretest nimetatud süsteemi töös annab märku madal vererõhk ja muud seisundid. D-vitamiini tableti vormis suukaudse pikemaajaline manustamine võib kaasa tuua mitmesuguste kaltsiumit sisaldavate ladestiste tekkimise [[neerukivi]]de ja või [[sapikivi]]de jms näol. ==Vaata ka== *[[Kaltsiferoolid]] *[[Vitamiinid]] *[[Rasvlahustuvad vitamiinid]] *[[Vesilahustuvad vitamiinid]] *[[Vitamiinide loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://novaator.err.ee/871367/tants-d-vitamiini-umber-odav-turundustrikk-voi-pohjamaine-paratamatus "Tants D-vitamiini ümber: odav turundustrikk või põhjamaine paratamatus?"] ERR Novaator, 23. oktoober 2018 [[Kategooria:Vitamiinid]] 1oken38uenkaw7w9kq7umebz6oyg22j Avanduse mõis 0 41364 6183492 6081259 2022-08-26T00:12:24Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Avanduse mõis 2007.JPG|pisi|Avanduse mõis vallamajana suvel 2007]] [[Fail:Avanduse mõisa ait, 2008.jpg|pisi|Avanduse mõisa ait 2008. aastal]] '''Avanduse mõis''' on [[rüütlimõis]] Virumaal [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonnas]]. Nüüdisajal jääb endine mõisasüda [[Lääne-Viru maakond]]a [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja valla]] territooriumile. == Ajalugu == [[Fail:Lilly Walther Avanduse mõisas maalimas 1916. aastal. TKM TA 3 4 20.jpg|pisi|left|[[Lilly Walther]] Avanduse mõisas maalimas 1916. aastal]] Avanduse mõisa ([[saksa keel]]es ''Awandus'') on esmamainitud [[1494]]. aastal, mil ta kuulus [[Taube]]dele. [[17. sajand]]il läks mõis [[Fock]]ide valdusse. [[1849]]. aastal ostis [[krahv]] [[Friedrich Benjamin von Lütke]] [[haagikohtunik]] [[Theodor von Schwebs]]ilt 110 000 rubla eest Avanduse mõisa koos [[Orguse mõis|Orguse karjamõisaga]]. Mõisa juurde kuulusid selle ajal ka [[jahuveski]], [[saeveski]], [[sepapada]], aidad, piimaruum, [[viinavabrik]] ja [[Simuna kõrts]]. Kuna F. B. von Lütke ise resideeris algul Peterburis, korraldas mõisa asju tema sõber, [[Roela mõis]]nik [[Ferdinand von Wrangell]]. Hiljem elas F. B. von Lütke kuni surmani Avandusel. [[1882]]. aastal läks mõis [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremenite]] valdusse (kellele kuulusid ka [[Pudivere mõis|Pudivere]], [[Võivere mõis|Võivere]], Venevere, Orguse ja [[Kapu mõis]]): [[Venevere mõis]]a rentniku [[Ernst von Bremen]]i, seejärel selle vennapoeg [[Tuve von Bremen]]ile ja mõisa viimane omanik oli 1888/1889. aastast kuni [[1919. aasta maareform]]iga mõisa võõrandamiseni [[Konstantin Karl von Bremen]]. K. von Bremenile kuulusid ka [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnast]] Kapu mõis, 1911. aastast Võivere ja Pudivere mõis, mis koos Orguse ja [[Liinemõisa mõis|Liinemõisa]] [[karjamõis|karjamõisaga]] moodustasid ühe suurema maavalduse [[Lääne-Virumaa]]l. 1913. aastal kuulusid mõisale järgmised ettevõtted: jahu- ja saeveski (vesiveski), auru jõul töötav viinavabrik, lubjaahjud ja kivimurd Võiveres, [[tõrvaahi]] Orgusel. Mõisamajanduses tegeldi veise- ja tõuhobuste kasvatamisega, metsamajanduse ja aiandusega. == Mõisahoone == Esimese uhke mõisahoone, [[häärber]]i lasi ehitada Rootsi kindraladjutant, hilisem [[Sagadi mõis]]nik [[Gideon von Fock]] (1679–1684), kuid see põletati [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]. Siiani säilinud mõisa ülipikk ja liigendatud [[historitsism|historitsistlik]] peahoone on ehitatud mitmes järgus ning on saanud oma lõpliku kuju [[20. sajand]]i algul. Mõisahoone vanim osa on hoone parempoolne ots, mis on [[1760]]. aasta paiku ehitatud kahekorruseline [[barokk|barokne]] kiviehitis. [[19. sajand]]il lisati peahoone vasakule tiivale mitmeid juurdeehitusi. [[1899]]–[[1902]] väldanud viimase ümberehituse autor oli arhitekt [[Rudolf von Engelhardt]]. Sellega liideti hoonega ka vasakul paiknenud vana [[valitsejamaja]], mis ehitati põhjalikult ümber. Selle tulemusena kujunes omanäoline [[Uusrenessanss|uusrenessansi]] sugemetega hoone, mis on osalt kahe-, osalt aga ühekorruseline. [[Ajaloomälestis]]ena kuulub mõisahoone riikliku kaitse alla. 1972. aastal, kui möödus 175 aastat F. B. von Lütke sünnist, siis paigaldati mõisahoone seinale 30. septembril 1972 F. Lütke mälestustahvel. 1955. aastani asus mõisas [[Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaat|Põllutöö Rahvakomissariaadi]] [[Avanduse Põllunduskool]], hiljem [[Simuna sovhoos]]i keskus. 2005. aastani asus hoones [[Avanduse vald|Avanduse vallavalitsus]], kuid 2005. aastal liitusid Avanduse ja Väike-Maarja vald. [[Pilt:Avanduse mõisa peahoone.jpg|pisi|keskel|400px|Avanduse mõisa peahoone]] == Välislingid == * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=3190 Avanduse mõis. Inventariseerimine]. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid * [http://www.ra.ee/pitserid/index.php/seal/view?id=10057 Avanduse mõisavalitsuse pitser] * [https://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/A228/Avanduse_mois.pdf Avanduse mõis (Awandus). Rüütlimõis. Simuna kihelkond] * [http://www.virumaateataja.ee/335533/ajalooline-avanduse-mois-sai-uue-peremehe/ Ajalooline Avanduse mõis sai uue peremehe], [[Virumaa Teataja]], 2. november 2010 {{Simuna kihelkond}} {{koord|NS=59.044450|EW=26.391061|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Fockide mõisad]] [[Kategooria:Väike-Maarja vald]] [[Kategooria:Simuna kihelkond]] btu36sfijmfoba4s72tde8t3pk19zkx Ruila mõis 0 41377 6183493 5715671 2022-08-26T00:12:49Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2015}} '''Ruila mõis''' oli [[rüütlimõis]] [[Harjumaa|Harjumaal]] [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonnas]]. Tänapäeval jääb mõisakompleks [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Saue vald|Saue valla]] maadele. Ruila mõisa ([[saksa keel]]es ''Ruil'') mainiti esmakordselt [[1417]]. aastal, kui [[mõis]] oli [[Tallinna komtuur|Tallinna linnusekomtuur]]i residents. Alates [[1622]]. aastast oli mõis [[Ulrich (suguvõsa)|Ulrichite]] valduses. [[17. sajand]]il eraldati tolleaegsest suurest mõisast mitu mõisa, nende hulgas [[Haiba mõis]] ja [[Laitse mõis]]. Ruila mõis kuulus Ulrichite suguvõsale läbi mitme põlvkonna. Kui mõisa pärinud [[Friedrich Johann von Ulrich]]i (1744–1801) neljas tütar Katharina Friederike abiellus [[Magnus Adolph Theodor von Bremen]]iga, läks mõis [[1814]]. aastast Bremenite suguvõsa kätte ja kuni [[1939]]. aasta ümberasumiseni kuulus mõis [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]]itele. Mõisa härrastemaja püstitasid [[1859]]. aastal Bremenid. Hoone esimene korrus on kivist, teine puidust. [[Pilt:Ruila mõisa peahoone 2012.jpg|pisi|300px|Ruila mõisa peahoone]] Mõisa peahoones asub tänapäeval kool, tallis tegutseb ratsaspordibaas. Säilinud on ka muid kõrvalhooneid ja suur park. ==Mõisahooned== Esimest korda on Ruila mõisa mainitud 1417. aastal, mil mõis kuulus [[Saksa ordu]]le ning aeg-ajalt resideeris seal Tallinna [[linnusekomtuur]]. Mõis on rajatud muinasaegsesse kultusepaika, millest annab aimu ka koolimaja külje all paiknev peaaegu maasse vajunud kultusekivi. [[Pilt:Ruila mõisa park.jpg|pisi|[[Ruila mõisa park]] ]] Keskaegne mõisahoone purustati [[16. sajand Eestis|16. sajand]]il [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal Vene vägede poolt. Omaaegsele [[kindluselamu]]le viitab tänini säilinud osa keskaegsest hoonest – pooleteise meetri paksune laskeavadega sein, mille varemetest on ümberehituste käigus kohandatud [[Jääkelder|jääkeldri]] vahesein. 1624. aastal kinkis [[Gustav II Adolf]] mõisa Johann Ulrichile ning mõis jäi [[Ulrich (suguvõsa)|Ulrich]]ite suguvõsa kätte mitmeks põlvkonnaks. 17. sajandil eraldati tolleaegsest suurest Ruila mõisast mitu muud mõisa, nende hulgas [[Haiba mõis|Haiba]] ja [[Laitse mõis]]. Kui Johann von Ulrichi neljas tütar Katharina Friederike abiellus Magnus Adolph Theodor von Bremeniga, läks mõis 1815. aastast Bremenite suguvõsa valdusse ning kuni 1939. aastani kuuluski mõis [[Bremen (suguvõsa)|Bremen]]itele. Viimane Ruila mõisasüdamiku omanik (100 ha) Arved Bremen (sünd. 26.01.1893) [[Umsiedlung|lahkus Saksamaale 1939. aastal]]. Praegust mõisahoonet võib lugeda klassitsistlike lisanditega historitsistlikus stiilis ehitiseks. 17. sajandil püstitatud esimene korrus on ehitatud paekivist ja 19. sajandil lisatud teine korrus on puidust. Mõlemal korrusel on säilinud 19. sajandi ahje, barokse vormistusega tahveluksi ning laud- ja parkettpõrandaid. Hoones on 11 mõisaaegset ahju, mis on senini töökorras. Ruila mõisakompleksi kuuluvad [[Ruila mõisa peahoone]]<ref name="KRR_27846">{{kultuurimälestis|27846|Ruila mõisa peahoone}} (vaadatud 15.09.2020)</ref>, ait, tõllakuur, tallid, sepikoda ja [[Ruila mõisa park|park]]<ref name="KRR_27847">{{kultuurimälestis|27847|Ruila mõisa park}} (vaadatud 15.09.2020)</ref>. Ruila tallides on võimalik nautida nii ratsutamist kui ka vankrisõitu ning huvilistele korraldatakse ekskursioone. Ruila koduloomuuseumis on võimalik tutvuda unikaalsete materjalidega kooli ja ümbruskonna ajaloo kohta. Kindlasti tasub Ruilas olles külastada ka Kääbaste mäel asuvat Ukukivi, mis on tuntud ka Ruila Lossikivi, Neitsikivi, Lindakivi ja Kalevipoja põllekivina. See on Eesti suurim ohvrikivi, mille ohvrilohu läbimõõt on ligi 40 cm. Projekti "Unustatud mõisad" raames korraldatakse Ruila mõisas külastuspäevi ja suviti toimuvad Ruila tallis ratsavõistlused. == Vaata ka == *[[Eesti mõisate loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Ruila manor}} *[http://www.ruila.edu.ee/?id=10484&PHPSESSID=d06d3deac41b1e1402af6e3ebc4c971d Ruila mõisa ajaloost] [[Ruila Põhikool]]i lehel *[http://www.mois.ee/harju/ruila.shtml Ruila mõisast Eesti mõisaportaalis] {{Hageri kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.191199|EW=24.439266|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Saue vald]] [[Kategooria:Hageri kihelkond]] r1jzyfj4liyb5wnvr0b0dmg3q321smy 6183497 6183493 2022-08-26T00:14:52Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2015}} '''Ruila mõis''' oli [[rüütlimõis]] [[Harjumaa|Harjumaal]] [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonnas]]. Tänapäeval jääb mõisakompleks [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Saue vald|Saue valla]] maadele. Ruila mõisa ([[saksa keel]]es ''Ruil'') mainiti esmakordselt [[1417]]. aastal, kui [[mõis]] oli [[Tallinna komtuur|Tallinna linnusekomtuur]]i residents. Alates [[1622]]. aastast oli mõis [[Ulrich (suguvõsa)|Ulrichite]] valduses. [[17. sajand]]il eraldati tolleaegsest suurest mõisast mitu mõisa, nende hulgas [[Haiba mõis]] ja [[Laitse mõis]]. Ruila mõis kuulus Ulrichite suguvõsale läbi mitme põlvkonna. Kui mõisa pärinud [[Friedrich Johann von Ulrich]]i (1744–1801) neljas tütar Katharina Friederike abiellus [[Magnus Adolph Theodor von Bremen]]iga, läks mõis [[1814]]. aastast Bremenite suguvõsa kätte ja kuni [[1939]]. aasta ümberasumiseni kuulus mõis [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]]itele. Mõisa härrastemaja püstitasid [[1859]]. aastal Bremenid. Hoone esimene korrus on kivist, teine puidust. [[Pilt:Ruila mõisa peahoone 2012.jpg|pisi|300px|Ruila mõisa peahoone]] Mõisa peahoones asub tänapäeval kool, tallis tegutseb ratsaspordibaas. Säilinud on ka muid kõrvalhooneid ja suur park. ==Mõisahooned== Esimest korda on Ruila mõisa mainitud 1417. aastal, mil mõis kuulus [[Saksa ordu]]le ning aeg-ajalt resideeris seal Tallinna [[linnusekomtuur]]. Mõis on rajatud muinasaegsesse kultusepaika, millest annab aimu ka koolimaja külje all paiknev peaaegu maasse vajunud kultusekivi. [[Pilt:Ruila mõisa park.jpg|pisi|[[Ruila mõisa park]] ]] Keskaegne mõisahoone purustati [[16. sajand Eestis|16. sajand]]il [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal Vene vägede poolt. Omaaegsele [[kindluselamu]]le viitab tänini säilinud osa keskaegsest hoonest – pooleteise meetri paksune laskeavadega sein, mille varemetest on ümberehituste käigus kohandatud [[Jääkelder|jääkeldri]] vahesein. 1624. aastal kinkis [[Gustav II Adolf]] mõisa Johann Ulrichile ning mõis jäi [[Ulrich (suguvõsa)|Ulrich]]ite suguvõsa kätte mitmeks põlvkonnaks. 17. sajandil eraldati tolleaegsest suurest Ruila mõisast mitu muud mõisa, nende hulgas [[Haiba mõis|Haiba]] ja [[Laitse mõis]]. Kui Johann von Ulrichi neljas tütar Katharina Friederike abiellus Magnus Adolph Theodor von Bremeniga, läks mõis 1815. aastast Bremenite suguvõsa valdusse ning kuni 1939. aastani kuuluski mõis Bremenitele. Viimane Ruila mõisasüdamiku omanik (100 ha) Arved Bremen (sünd. 26.01.1893) [[Umsiedlung|lahkus Saksamaale 1939. aastal]]. Praegust mõisahoonet võib lugeda klassitsistlike lisanditega historitsistlikus stiilis ehitiseks. 17. sajandil püstitatud esimene korrus on ehitatud paekivist ja 19. sajandil lisatud teine korrus on puidust. Mõlemal korrusel on säilinud 19. sajandi ahje, barokse vormistusega tahveluksi ning laud- ja parkettpõrandaid. Hoones on 11 mõisaaegset ahju, mis on senini töökorras. Ruila mõisakompleksi kuuluvad [[Ruila mõisa peahoone]]<ref name="KRR_27846">{{kultuurimälestis|27846|Ruila mõisa peahoone}} (vaadatud 15.09.2020)</ref>, ait, tõllakuur, tallid, sepikoda ja [[Ruila mõisa park|park]]<ref name="KRR_27847">{{kultuurimälestis|27847|Ruila mõisa park}} (vaadatud 15.09.2020)</ref>. Ruila tallides on võimalik nautida nii ratsutamist kui ka vankrisõitu ning huvilistele korraldatakse ekskursioone. Ruila koduloomuuseumis on võimalik tutvuda unikaalsete materjalidega kooli ja ümbruskonna ajaloo kohta. Kindlasti tasub Ruilas olles külastada ka Kääbaste mäel asuvat Ukukivi, mis on tuntud ka Ruila Lossikivi, Neitsikivi, Lindakivi ja Kalevipoja põllekivina. See on Eesti suurim ohvrikivi, mille ohvrilohu läbimõõt on ligi 40 cm. Projekti "Unustatud mõisad" raames korraldatakse Ruila mõisas külastuspäevi ja suviti toimuvad Ruila tallis ratsavõistlused. == Vaata ka == *[[Eesti mõisate loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Ruila manor}} *[http://www.ruila.edu.ee/?id=10484&PHPSESSID=d06d3deac41b1e1402af6e3ebc4c971d Ruila mõisa ajaloost] [[Ruila Põhikool]]i lehel *[http://www.mois.ee/harju/ruila.shtml Ruila mõisast Eesti mõisaportaalis] {{Hageri kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.191199|EW=24.439266|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Saue vald]] [[Kategooria:Hageri kihelkond]] ndkoctlloj5ljfd7xk3yrzhbvb7wwwz Ašoka 0 43106 6183336 6145856 2022-08-25T17:13:14Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki '''Ašoka Suur''' ([[304 eKr]] – [[232 eKr]]) oli [[Maurja dünastia]]sse kuuluv [[India]] valitseja aastatel [[273 eKr]] kuni [[232 eKr]]<ref name="ene">[[ENE]] 1985, lk 355</ref>, kelle valitsemisala ulatus üle kogu [[India poolsaar]]e, ulatudes läänes tänapäevasest [[Afganistan]]ist kuni [[Bangladesh]]ini idas. Ašokat peetakse üheks suurimaks India valitsejaks ja [[budism]]i edendajaks [[Aasia]]s. ==Valitsemine ja budism== Ašoka päris Maurya impeeriumi trooni umbes 273 eKr oma isalt [[Bindusara]]lt. Enne seda oli ta olnud asekuningas loode-provintsis, mille keskuseks oli ülikoolilinn [[Takšašila]]. Juba sel ajal haaras impeerium enda alla suurema osa Indiat ning ulatus isegi [[Kesk-Aasia]]sse. Ainult kagupiirkond ja osa lõunaaladest jäid Ašoka võimuulatusest välja. Iidne unistus ühendada kogu India ühtse ülemvõimu alla vaimustas Ašokat ning ta alustas viivitamata edukat sõjategevust idarannikul asunud Kalinga riigi vastu. Seega ühendas ta esimesena suurema osa Indiast. Sõdadega kaasnenud tohutud tapatalgud tekitasid Ašokas kahetsuse ja tülgastuse sõja vastu. Mõjutatuna [[Buddha]] õpetusest, loobus ta vägivaldsetest vallutusretkedest ning pühendas oma elu Buddha õpetuste levitamisele. Tema kullerid läkitati [[Süüria]]sse, [[Egiptus]]esse, [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]]sse, [[Küreene]]sse, [[Epeiros]]esse ja ka [[Sise-Aasia]]sse, viies kaasa tema tervituse ja Buddha sõnumi. Rohked välissuhted ja misjonitöö kasv tõid kaasa ka kaubavahetuse suurenemise India ja teiste maade vahel. Samuti hakkas India [[ülikool]]idesse saabuma üha rohkem õpilasi välismaalt.<ref name="nehru">J. Nehru. India avastamine, 1978, lk 59–61</ref> Pärast Ašoka surma käis impeerium alla ja [[185 eKr]] tapeti viimane Maurya dünastia järeltulija ning riik lagunes mitmeks osaks.<ref name="sait">{{Netiviide |url=http://nyingma-buddhism.com/index.php?option=com_mtree&task=viewlink&link_id=195&Itemid=2 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-12-17 |arhiivimisaeg=2013-07-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130729185008/http://nyingma-buddhism.com/index.php?option=com_mtree&task=viewlink&link_id=195&Itemid=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Ehituskunst== [[Fail:Asoka's_Pillar.png|pisi|250px|Ašoka sammas]] Ašoka oli suur ehitaja ja arvatakse, et oma hiiglaehitiste püstitamiseks kasutas ta ka välismaa meistreid.<ref name="nehru" /> Ta laskis [[brahmi]] ja teistes tähestikes ([[kharošthi]], [[kreeka]]) vastavalt kohalikele keeltele ja kirjaviisidele raiuda kivisammastele [[seadus]]i ja [[edikt]]e, mis sageli ülistavad [[budism]]i ja valitseja budismimeelsust. Ašoka käis [[palverännak]]utel budismi [[Tšaitja|pühapaikades]], millest annavad tunnistust nendesse kohtadesse paigutatud arvukad "Ašoka sambad". Pikale poleeritud liivakivist sambale või kõrvalasuvale kivitahvlile on sisse raiutud Ašoka valitsemise põhimõtted ja budistliku mõtte alused. Selle tipus on [[lootos]]ega [[kapiteel]], mille peal omakorda sümboolne loom (enamasti [[lõvi]]). Eeskuju on arvatavasti võetud [[Pärsia]]st (sarnaseid on leitud näiteks [[Persepolis]]est), kuid [[sümbolism]] on kindlalt India-pärane ja budismil põhinev. Sammas kujutab endast maailmatelge, mis ühendab maad ja taevast; maailma sümboliseerib hiiglaslik lootos, neli [[ilmakaared|ilmakaart]]; lõvi on kuninglik [[embleem]], seda on seostatud Šakja klanniga, kuhu kuulus ka ajalooline Buddha Šakjamuni. Lisaks Pärsia mõjudele võib näha ka [[hellenism|hellenistlikke]]. Ašoka laskis budismi pühadesse paikadesse püstitada mitmekümne tonnised sambaid budistlike sümbolitega ja ligi 84 000 massiivset kuppelehitist. Tuntuim kivisammas [[Sarnath]]is on kaunistatud ülaosas nelja lõvikujuga. Erinevatesse ilmakaartesse vaatavad lõvid näivad valvavat riigi piire. Sarnathi kivisamba neli lõvi on praegu [[India vapp|India riigivapil]]. Kuppelehitisi ümbritsevad nelja väravaga piirdeaiad. Ehitisi kaunistati inim- ja loomakujudega, budismi sümboliseerivate [[ratas]]te ja päevavarjudega. Kitsapihalised ning laiapuusalised haldjakujutised kehastavad tolleaegseid arusaamu naiseilust. Kaljudesse raiuti koobastempleid ja [[vihaara|kloostreid]], mille kaunistused matkivad puuarhitektuuri. Rikkalikult kaunistatud sissekäigu kohal on [[aken]], altariruum on kuplikujuline. Hiljem said kiviraidurite meelisobjektideks mõtiskleva Buddha kujud. Üks sammastest asub [[Besarh]]is, sellel on veel näha Pärsiale iseloomulikku alust ja nelinurkset soklit lõvi ja lootose vahel. Hiljem need enamasti kaovad (nt [[Laurija-Nandangarhi sammas]]). Samba otsas võib olla ka mõni teine loom: [[Rampurwa]]s on selleks näiteks [[pull|sõnn]] ja [[Sankisa]]s [[elevant]]. Loomi on kujutatud looduslähedaselt, kuid ometi stiliseeritult. ==Viited== {{Viited}} {{Commons|Category:Ashoka}} [[Kategooria:India monarhid]] [[Kategooria:Budistid]] [[Kategooria:Sündinud 300. aastatel eKr]] [[Kategooria:Surnud 230. aastatel eKr]] 4pikry6lfxje7g29q9q9y9enj9xyctf Eesti raadiojaamade loend 0 44646 6183570 6182632 2022-08-26T08:07:48Z 85.253.16.218 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet, ULL || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Narva Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet, ULL || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Jõgevamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6; 100,5<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6; 102,0<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Raplamaa 103,2<br>Ida-Virumaa 100,4; 93,2<br>Viljandimaa 100,8<br>Võrumaa 91,8 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4; 88,2<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93,0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Põlvamaa 101,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[soome]], [[inglise]], [[eesti]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Ida-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 94,2<br>Hiiumaa 94,2<br>Saaremaa 94,2 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet, ULL || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Jõgevamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4; 105,1<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Valgamaa 106,1<br>Võrumaa 106,1<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7; 89,8<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega Tallinnas [[Euro FM]] ja Narvas [[You FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[Star FM Eesti]] || || || [[eesti]] || FM || Lääne-Virumaa 88,5<br>Võrumaa 94,8<br>Jõgevamaa 95,8<br>Läänemaa 103,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | [[Rahvaraadio]] || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | [[Hitmix Estonia]] || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | [[Tagatuba FM]] ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | [[Hits Radio Online]] || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | [[MeieFm]] || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[You FM]] || || || vene || FM || Narva 89,8 || Suleti 15. augustil 2022 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | [[T-raadio]] || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Narva Raadio]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 2002–2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || inglise || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] fsvtpludxgg6k8jufcroszcfz6c05q8 6183580 6183570 2022-08-26T08:16:08Z 85.253.16.218 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet, ULL || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Narva Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Põlvamaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet, ULL || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Jõgevamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6; 100,5<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6; 102,0<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Raplamaa 103,2<br>Ida-Virumaa 100,4; 93,2<br>Viljandimaa 100,8<br>Võrumaa 91,8 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4; 88,2<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93,0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Põlvamaa 101,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>Lääne-Virumaa 101,3<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Põlvamaa 93,8<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[soome]], [[inglise]], [[eesti]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Põlvamaa 103,2<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Ida-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 94,2<br>Hiiumaa 94,2<br>Saaremaa 94,2 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet, ULL || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Jõgevamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4; 105,1<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Valgamaa 106,1<br>Võrumaa 106,1<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7; 89,8<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega Tallinnas [[Euro FM]] ja Narvas [[You FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[Star FM Eesti]] || || || [[eesti]] || FM || Lääne-Virumaa 88,5<br>Võrumaa 94,8<br>Jõgevamaa 95,8<br>Läänemaa 103,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | [[Rahvaraadio]] || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | [[Hitmix Estonia]] || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | [[Tagatuba FM]] ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | [[Hits Radio Online]] || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | [[MeieFm]] || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[You FM]] || || || vene || FM || Narva 89,8 || Suleti 15. augustil 2022 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | [[T-raadio]] || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Narva Raadio]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 2002–2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || inglise || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] 4zmpx47mnfnoci50oljiiux8c4n2wsm Omakaitse 0 45366 6183237 6135725 2022-08-25T12:42:50Z NOSSER 8097 /* Omakaitse aastail 1943–1944 */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2011}}{{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2019}} {{See artikkel| on vabatahtlikust relvastatud organisatsioonist, mis tegutses Eestis 1941–1944; samanimelise organisatsiooni kohta 1917–1918 vaata artiklit [[Omakaitse (1917–1918)]]; 1940. aastal moodustatud sovetimeelse organisatsiooni kohta vaata [[Rahva Omakaitse]]; raadiosaate kohta vaata artiklit [[Rahva Oma Kaitse]].}} {{Organisatsioon |Nimi = Omakaitse |Embleem = [[Pilt:Flag of the NSDAP (1920–1945).svg|25px]] [[Saksa Riik]] [[Idaalade Riigikomissariaat]]<br>[[Eesti kindralkomissariaat]]<br> [[Eesti Omavalitsus]]e [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektoorium]] |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moto = |asutatud = 1941 |lõpp = 1944 |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = Tallinn |asukoht = |piirkond = [[Eesti kindralkomissariaat]] |liikmed = |keeled = |juhtkond = [[major]] [[Friedrich Kurg]]<br>[[Jaan Maide]]<br>[[Arnold Sinka]] |peaorgan = [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]] (1941–1942)<br>[[Eesti Politseivalitsus]] (1942–1943)<br>[[Omakaitse Peavalitsus]] (1943–1944) |emaorg = [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium]] |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = }} '''Omakaitse''' ([[lühend]] '''OK'''; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin ''Selbstschutz'') oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] eel ja ajal [[1941]]–[[1944]]. {{Sisukord paremale}} ==Omakaitse Suvesõjas 1941. aastal== {{Vaata|Suvesõda}} Pärast [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Saksa–Nõukogude sõja]] algust 22. juunil 1941 moodustusid [[1941]]. aasta suvel omakaitseüksused end selle ajani nõukogude võimu, repressioonide ning mobilisatsiooni eest varjanud [[Metsavennad|metsavendadest]]. Nõukogude vägede taganemise ajal võttis Omakaitse Lõuna-Eestis paljudes kohtades võimu enda kätte. [[10. juuli]]l kontrollis Otepää Omakaitse [[Otepää]]d ja vabastati Lõuna-[[Tartumaa]]. Pärast [[29. juuli]] [[1941]] Tartu paraadi tuli sakslaste korraldus ära anda trofeerelvad, Lõuna-Eesti omakaitseüksused saadeti laiali. Omakaitse asemele oli sakslastel kavas luua abipolitsei üksusi. {{tsitaat|''Enamik Eestit on vaba. Kohaliku Saksa sõjaväe poolt on minule tehtud ülesandeks partisanisalgad ümber formeerida abipolitseisalkadeks. Käsin partisan asendada nimetusega abipolitseinik. Minu ametinimetuseks on tänasest alates referent abipolitsei küsimusis Saksa välikomandandi juures.''|29. juulil avaldatud Fr. Kure käskkiri|}} Maakondades formeeriti igas [[omavalitsus]]üksuses (linn, alev, vald) abipolitsei salk, mille suurus ei tohtinud ületada 1% rahvaarvust. Komplekteerimisel tehti koostööd kohapealsete politseijuhtidega. Seejärel läksid abipolitsei salgad kohalikkude politseijuhtide alluvusse, ümberformeerimine lõpetati [[1. august]]il kell 18. [[2. august]]il [[1941]] avaldati Postimehes teadaanne, et laialisaadetud partisaniorganisatsioonid kutsutakse uuesti kokku '''Omakaitse''' nimetuse all. Kurg andis korralduse kõigil viivitamatult kohale ilmuda. Ametlikult loeti maakonnaorganisatsioonide tegevuse alguseks: 3. juuli – Pärnumaa, 8. juuli Valgamaa ja Petserimaa, 9. juuli Tartumaa ja Võrumaa, 10. juuli Viljandimaa, 7. august Virumaa, 17. august Narva, 28. august Tallinn-Nõmme, 31. august Läänemaa, 3. september Harjumaa, 21. september Saaremaal. *[[Major]] [[Friedrich Kurg]], Eesti omakaitseüksuste üldjuht. *[[Kapten]] [[Richard Tammemägi]], staabiülem. **[[Jaan Maide]]. {| |- | *[[Tallinna-Nõmme omakaitse]], ülem [[kolonelleitnant]] [[Alfred Luts]], kolonelleitnant [[Mart Kaerma]], <br>staabiülem major [[Johan Madise]]; *Pärnumaa omakaitse, ülem [[Paul Lilleleht]]; *Omakaitse Harju polk, ülem [[Ernst Leithammel]], <br>3. septembrist Harjumaa omakaitse (staabi asukoht Roosikrantsi 12, Tallinn, <br>(ajutine) staabiülem kolonelleitnant Hugo Jaanson); *Valgamaa omakaitsegrupp, ülem kapten [[Sergei Maripuu]]; *Võrumaa omakaitse<ref name="C4C6p" />, ülem kolonelleitnant [[Aleksander Tilgre]]; | *Tartu linna omakaitse, ülem nooremleitnant [[Olev Reintalu]]; *Viljandimaa omakaitse, ülem [[Peeter Kutsar]]; *Virumaa omakaitse, ülem kapten [[Jakob Vaska]]; *Narva linna omakaitse, ülem nooremleitnant [[Boris Meret]]<ref name="cXAdy" />; *Järvamaa omakaitse<ref name="MlU1W" />, ülem kapten [[August Jaakson]]; *Läänemaa omakaitse<ref name="jrU1V" />, Haapsalu linna ja Läänemaa OK ülem [[Ago Talvar]]; *Saaremaa omakaitse, algselt Pärnu OK osana hiljem ülem major [[Karl Sääsk]]. |} 15. septembril 1941 nimetas [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] tagala ülemjuhataja Franz von Roques ametisse [[Eesti Omavalitsus]]e ning tegi Omavalitsusele ülesandeks teostada ülemjuhataja nimel tsiviilvalitsemist Eesti Vabariigis valitsenud seaduste kohaselt. Omakaitseüksused jäid Eesti territooriumile paigutatud [[207. julgestusdiviis]]i alluvusse. ===Süüdistused sõjakuritegudes 1941. aastal=== Juba enne 6. juulit alustasid Omakaitse liikmed Lõuna-Eestis (Võrumaa, Valgamaa, Tartumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa) [[Eestimaa Kommunistlik Partei|kommunistide]], Nõukogude võimuorganite liikmete, [[nõukogude aktivistid]]e ja Nõukogude võimu ajal 1940–1941 elanikkonna suhtes repressioone korraldanud tegelaste kinnipidamist, neid kohati ka [[omakohus|omakohtu]] korras hukates. Saksa vägede pealetungi jätkudes Põhja-Eestisse allutati Omakaitseüksused Saksa [[Wehrmacht]]i tagalajulgestusega tegelenud [[207. julgestusdiviis]]ile. Nõukogude ajaloolased on süüdistanud [[Juudid|juutide]] ja [[Mustlased|mustlaste]] sihilikus tapmises Läänemaa Omakaitse staabi operatiivosakonna ülemat [[Aleksander Laak]]i ja tema adjutanti [[Ralf Gerrets]]it<ref name="Izrbh" />. Osa Omakaitse liikmeid osales tõepoolest juutide tapmises. Ajaloolase [[Meelis Maripuu]] järgi: "Pärnus algasid juutide mahalaskmised juba viis päeva pärast sakslaste tulekut 13. juulil 1941. 10. septembriks oli 46 juudi mehest tapetud 44. Naised lasti maha [[Rae mets]]as 2. novembril, kõik lapsed hukati samal ajal [[sünagoog]]is. Ligi tuhandest Eestisse jäänud juudist pääses vähem kui tosin inimest. Hukkamisi korraldas Eesti poliitiline politsei." {{tsitaat|"Juutide mahalaskmisi Pärnus teostasid poliitilise politsei eestlastest töötajad ja Omakaitse liikmed. Oli moodustatud 30meheline erikomando kapten [[Villem Raid]]i ja [[Arkadi Valdin]]i juhtimisel, kes pidi poliitilise politsei määratud surmanuhtlused täide viima. Seitset selle komando liiget on karistatud surmanuhtlusega."|[[Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon|Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjon]]i töös osalenud Meelis Maripuu kokkuvõte" |<ref name="Cu4xK" />}} ==Juhtimine ja organisatsioon== [[22. september|22. septembril]] 1941 nimetas [[Eesti Omavalitsus]]e sisedirektor [[Oskar Angelus]] politsei ja omakaitse juhatajaks [[Johannes Soodla]] ja 28. septembrist juhtis J. Soodla nende ametkondade koordineerimiseks loodud Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]]e tööd. Omakaitse maakonnaorganisatsioonid jagunesid [[pataljon]]ideks (ringkondadeks) ja [[kompanii]]deks (valdadeks), süsteemi aluseks võeti [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] struktuur. 1941. aasta septembris loodi lisaks [[Omakaitse territoriaalüksused|territoriaalüksustele]] peamiselt linnades [[Omakaitse kasarmeeritud üksused|kasarmeeritud üksusi]], mis täitsid, politseilisi ja valveteenistuse ülesandeid. [[1. august]]il [[1942]] muudeti Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi POV E. Omavalitsuse Sisedirektooriumi [[Eesti Politseivalitsus]]eks eesotsas politseidirektoriga. Eesti Politseivalitsus jagunes kuueks peaosakonnaks, Omakaitseüksused allusid IV-le Omakaitse peaosakonnale. Eesti Politseivalitsuse Omakaitse peaosakonna ülem oli kolonel [[Arnold Sinka]] (1943–1944) ja peavalitsuse ülema abi oli kolonel [[Jaan Maide]]. Omakaitse tegevuse juhtorganiks oli [[Sisedirektooriumi Omakaitse Peastaap|Omakaitse Peastaap]], mille staabiülemaks oli: [[Valfried Gutmann]]<ref name="jSAAb" />. *Omakaitse Peastaabi Operatiivosakond tegeles sõjalise väljaõppe ja tegevusplaanide väljatöötamisega. Ülem [[Evald-Voldemar Saidra]]<ref name="JmcPj" />. Operatiivosakonna ülemal oli kaks asetäitjat, kellest üks täitis operatiivplaneerimisega seotud ülesandeid ja teine [[vastuluure|vastu]]/[[luure]]alaseid ülesandeid. *Haldusosakond, tegeles isikkoosseisu arvestuse, arvelevõtmise ja teenistusest vabastamisega. Ülem [[Teodor Kalberg]]. *Majandusosakond, tegeles omakaitseüksuste, eriti nende, mis viibisid kasarmuolukorras varustamisega vormiriietusega, toitlustamisega ja muude varustusküsimustega. Ülem [[Paul Hinno]] ning side-, inseneri- ja keemiateenistused. Eesti Omakaitse jagunes territoriaalselt: Tallinna, Harju, Järva, Viru, Narva, Tartumaa, Võrumaa, Valgamaa, Petserimaa, Pärnumaa, Sakalamaa, Saaremaa ja Lääne malevateks. Omakaitse malevat juhis malevaülem. Malevaülemad asusid: Tallinna malevaülem Tallinnas, Harju Tallinnas, Järva Paides, Viru Rakveres, Narva Narvas, Tartumaa Tartus, Võrumaa Võru, Valgamaa Valgas, Petserimaa Petseris, Pärnumaa Pärnus, Sakalamaa Viljandis, Saaremaa Kuressaares, Lääne Haapsalus. Omakaitsemalevate ülemad aga allutati Eesti Politseivalitsuse piirkondlikele [[prefekt (politsei)|prefektidele]]: Tallinna Maleva ülem – Tallinna prefektile, Harju- ja Järva Malevate ülemad – Harju-Järva prefektile, Viru- ja Narva Malevate ülemad – Viru prefektile, Tartumaa Maleva ülem – Tartu prefektile, Võrumaa ja Valgamaa Malevate ülemad – Võru-Valga prefektile, Pärnumaa ja Sakalamaa Malevate ülemad – Pärnu-Viljandi prefektile, Petserimaa Maleva ülem – Petseri prefektile ja Saaremaa ning Lääne Malevate ülemad – Saare-Lääne prefektile. Prefektil oli kaks abi, neist üks politsei ja teine omakaitse alal, välja arvatud Petseri prefekt, kellel abi Omakaitse alal ei olnud. Prefekti abi politsei alal kandis ametinimetust „abiprefekt“ ja Omakaitse alal „abi Omakaitse alal“<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383068/329670/page/3 Määrus Välispolitsei ja Omakaitse organisatsiooni kohta], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 13 1942-07-31</ref>. 5. augustil 1942 nimetati kohalikud omakaitsed omakaitse malevateks. [[1. oktoober]] [[1942]] allutati Omakaitse territoriaalsed üksused otse Saksa sõjaväe tagalajulgestusüksustele (Saksa [[207. julgestusdiviis|207.]], [[281. julgestusdiviis|281.]], [[285. julgestusdiviis]]ile) ja omakaitse kasarmeeritud üksused [[Saksa Korrapolitsei]]le. [[1. märts]]il [[1943]] loodi eraldi<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383085/329634/page/2 Omakaitse Peavalitsuse määrus], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 4; 1943-03-09</ref> Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi [[Eesti Omakaitse Peavalitsus]], Eesti Omakaitse direktori juhtimisel. Omakaitse Peavalitsusel oli kolm osakonda, millest esimene tegeles operatiivtöö ja väljaõppe, teine majandus- ja varustusküsimuste ning kolmas koosseisudega. 1943. aasta [[21. juuni]]st muudeti Omakaitsega liitumine kohustuslikuks kõigile 17-45-aastasetele meestele<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383093/329694/page/3 Meeselanikkonna omakaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 45], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 12; 1943-06-29</ref> 29. jaanuarist 1944. aastal tõsteti vanusepiiri 60 aastale<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383116/329697/page/3 Meeselanikkonna omakaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 9], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 5; 1944-01-30</ref>. 1944. aasta veebruaris moodustati seoses rinde lähenemisega Eestile Eesti [[sõjaväeringkond]]ade peastaap, sõjaväeringkonna ülemaks määrati [[Eesti SS-Leegion]]i peainspektor [[Johannes Soodla]]. Maakondades moodustatud [[sõjaväeringkond]]ade ülemateks said peamiselt Omakaitse malevate juhid. 1941. aastal oli Omakaitse [[Wehrmacht]]i, pärast Eesti ala andmist [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] Saksa tsiviilvalitsuse alluvuses aga alates 1942. aasta jaanuarist [[Saksa Korrapolitsei]] alluvuses. 1942. aasta oktoobris sõlmitud kokkuleppega jäid Omakaitse palgalised, kasarmeeritud üksused vahipataljonid – korrapolitsei alluvusse ja reorganiseeriti politseivahipataljonideks, vabatahtlik Omakaitse aga viidi tagasi Wehrmachti, s.o [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|väegrupi Nord tagalapiirkonna]] juhataja alluvusse. ==Omakaitse aastail 1942–1943== [[14. jaanuar]]il 1942 toimus [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] prefektide ja Omakaitse juhatajate koosolek, kus [[Saksa Korrapolitsei]] komandör andis Omakaitsele edaspidiseks tegevuseks juhiseid, mille kohaselt moodustatud uue koosseisu kohaselt olid Omakaitse malevates kasarmeeritud ehk kindlapalgalised üksused ning territoriaal- ehk kindla palgata üksused. Alates 1942. aasta juunist oli piirkonna omakaitse pataljonide kompaniide nimetusena kasutuses paralleelselt asukoha nimetusega numbriline nimetus. Olenevalt piirkonna Omakaitsel lasuvaist rakendusülesandeist oli kindlaks määratud maakondlikus Omakaitses kasarmeeritud üksuste arv. Kasarmeeritud üksused asusid peamiselt linnades ja tähtsamate valveesemete läheduses, kus oli vajadus alalise meeskonna tegevusvalmis hoidmiseks. Suuremate kasarmeeritud üksustena olid Narva, Tartu ja Petseri Omakaitse üksikpataljonid. Tallinnas oli 12 kasarmeeritud sadakonda, kuna seal territoriaalüksusi alguses ei formeeritud. Teistes maakondades oli vajaduse järgi 1–3 kasarmeeritud kompaniid ja üksikrühmi. Kasarmeeritud Omakaitse koosseisus oli augustiks 1942. aastal oli 2 pataljoni, 27 üksikkompaniid ja 16 üksikrühma. 1942. aasta detsembris 1942. aastal koondati väiksemad kasarmeeritud Omakaitse üksused, seitsmeks [[Kaitsepataljonid|Kaitsepataljon]]iks, millised said numbrid 287.–293. 1943. aasta veebruaris saadeti kaitsepataljonid 291. ja 292. laiali ning nende pataljonide isikkoosseis anti täienduseks Venemaal tõsiseid kaotusi kandnud ja tagasi kodumaale toodud [[Politseipataljonid]]ele nr. 29-33 ning antud politseipataljonisid hakkasid Eestis täitma Omakaitse Kaitsepataljonidega sarnaseid ülesandeid. Tallinna ja Harjumaa omakaitsemalevate juhtorganid koosnesid: pataljonikomandörist ja kolmest jaoskonnast koosnevast staabist (operatiivjaoskond ehk juhtimine ja väljaõpe; haldus- ja majandusjaoskond), Harju malevas oli ka [[staabiülem]]. 11 maakonna omakaitsejuhtorganid olid minimaalsed: pataljoniülem, jaoskonnaülem, adjutant ja majandusülem, relvameister, laekur jne. {| |- | *[[Tallinn-Nõmme prefektuur]]ile alluv [[Tallinna-Nõmme omakaitse]], milles 8 roodu (7 Tallinnas ja 1 Nõmmel). Maleva staap asus Tallinnas [[Toompuiestee]] 4 **Ülem kolonelleitnant [[August Kivi]], alates 14. jaanuarist 1942 [[Juhan Paul]], [[kolonelleitnant]] [[Alfred Luts]], [[staabiülem]] kolonelleitnant [[Eduard Reissaar]] *Harju-Lääne omakaitse, milles 10 pataljoni (39 roodu) [[Harjumaa]]l ja 5 pataljoni (24 roodu) [[Läänemaa]]l. **Ülem kolonel [[Ernst Leithammel]], endine Läänema OK ülem [[Ago Talvar]] jäi Läänemaa piirkonna ülemaks, Läänemaa OK staabi operatiivosakonna ülem [[Aleksander Laak]]. *Järvamaa omakaitse. Ülem kapten [[August Jakson]]; 1. aprillist 1942 major [[Jaan Jaagund]]. *Virumaa omakaitse. Ülem kapten [[Jakob Vaska]]. *Narva prefektile alluv Narva omakaitse. Ülem major [[Joosep Lääne]]. | *Tartumaa omakaitse. Ülem kolonel [[Ants Lõhmus (sõjaväelane)|Ants Lõhmus]] *Võrumaa omakaitse. **Ülem kapten [[Eduard Karjel]]; 1. veebruarist 1942 kapten [[Eduard Lübik]]; 6. augustist 1942 kapten [[August Tiivel]] *Petserimaa korrakaitseteenistus. Ülem major Jaan Tamm. *Valgamaa korrakaitseteenistus (omakaitse). Ülem major A Tsemann *Viljandimaa omakaitse. Ülem major [[Anton Pori]]. *Pärnumaa omakaitse. Ülem major [[August Sander]]. :Saaremaal ja Hiiumaal omakaitseüksused puudusid. |} Balti saarte komandandi, kindralmajor [[Walter Mylo]] korraldusel formeeriti [[8. jaanuar]]il 1942 [[Saksa Korrapolitsei]] alluvuses [[Saaremaa Kaitsepataljon]] (''Oeselschen Schutzmannschaften''). Pataljoni komandöriks sai kapten [[Eduard Anari]] ja pataljoni tugevuseks 4 kompaniid: "1."W" Kompanie in [[Orissaare]]" leitnant [[Herman Koppel]], ; "2."W" Kompanie in [[Leisi]]" korvetikapten [[Alfred Pupp]]; "3."W" Kompanie in [[Arensburg]]" leitnant [[Valentin Härm]] ja "4. "O" Kompanie in Arensburg" leitnant [[Erik Meisner]]. ===Rannakaitse=== Eesti rannakaitse juhataja oli [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|Väegrupi Nord tagalapiirkonna]] [[207. julgestusdiviis]]i ülem, 1942. aastast oli Eesti rannakaitse jaotatud 4 rannakaitselõiguks (''Abschnitt''), mis omakorda jagunesid alalõikudeks (''Unterabschnitt''): :1. Rakvere välikomandantuuri (nr. 238) lõik: * [[Vainupea|Vainupää]] alalõik allus Eesti Omakaitsele, käsutuses 2 Omakaitse kompaniid ja 3 rannavalvepunkti (''Küstenaufsichtsstelle''); * [[Kunda]] alalõik, saksa üksused ja poolteist kompaniid Omakaitse mehi ning 2 rannavalvepunkti; * [[Aseri]] alalõik, saksa üksused ja Omakaitse kompanii ja 1 rannavalvepunkt; * [[Toila]] alalõik, saksa üksused ja 3 Omakaitse kompaniid ja 3 rannavalvepunkti. :2. Pärnu asulakomandantuuri (nr. 858) lõik. Pärnu asulakomandantuur allus Viljandi välikomandantuurile (nr. 182), asulakomandandile allus rannakaitses Pärnu piirkonna tollikomissar ja 7 rannavalvepunkti, mis olid tugevdatud Eesti Omakaitse meestega. Pärnu asulakomandantuuri rannakaitselõigu reserviks oli 1 Eesti Omakaitse kompanii. :3. Haapsalu välikomandantuuri (nr. 819) lõik, * Mandril oli rannakaitse ülem Haapsalu piirkonna tollikomissar, kellele allusid 10 rannavalvepunkti Põõsaspeast Varblani; * Saaremaal oli rannakaitse ülem Kuressaare asulakomandant (nr. 859). Talle allusid Orissaare, Kihelkonna ja Kuressaare ringkonna tollikomissarid vastavalt 8, 6 ja 7 rannavalvepunktiga. * Hiiumaa rannakaitse ülemale allus Kärdla ringkonna tollikomissar ja 8 rannavalvepunkti. Rannavalvepunktid olid tugevdatud Omakaitse üksustega. :4. Tallinna linnakomandantuuri (nr. 192) piirkond: * Rannakaitse alalõigud olid jaotatud [[Tallinna-Nõmme omakaitse]] pataljonide nr. 2, 1, Tallinna linna pataljoni, 5, 6, ja 10 vahel. Alalõikude ülemad olid pataljoniülemad, keda juhtis omakorda linnakomandandile alluv Tallinna-Nõmme omakaitse ülem. 2. pataljoni alalõik ulatus Harju maakonna läänepiirist [[Lohusalu]]ni, 1. pataljoni alalõik [[Vasalemma]]st [[Naissaare]]ni (mandril [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäeni]]), Tallinna Omakaitse alalõik Naissaarest [[Aegna]]ni (mandril Kakumäest [[Pirita]]ni), 5. pataljoni alalõik Aegnast [[Keri]]ni (mandril Piritalt [[Kroodi]]ni), 6. pataljoni alalõik Kerist [[Malusi]]ni (mandril Kroodist [[Kuusalu]]ni) ja 10. pataljoni alalõik Malusist [[Mohni|Mohn]]ni (mandril Kuusalust Harju maakonna idapiirini). :Rannakaitses allus linnakomandantuurile [[Tallinna Tolliamet]] (''Zollbefehlstelle''), mille alluvuses olid Tallinna ja Paldiski ringkonna tollikomissarid kumbki 8 rannavalvepunktiga<ref>[[Toomas Hiio]], EESTI KUI WEHRMACHT’I OPERATSIOONIPIIRKOND 1941–1944. VÄEGRUPI „NORD” TAGALAPIIRKOND JA 207. JULGESTUSDIVIIS. lk 141-143 LAIDONERI MUUSEUMI AASTARAAMAT, 2005, 5. ISSN 1406-7625</ref>. :1. oktoobril 1942 allutati Omakaitse territoriaalüksused Saksa sõjaväele ja jäi edasi [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|väegrupi „Nord” tagalapiirkonna]] juhataja alluvusse, Politseidirektor sai korraldusi ainult ja otse Tartus asuva Saksa [[207. julgestusdiviis]]i ülemalt. Vabatahtlik Omakaitse jäi Wehrmacht’i alluvusse lõpuni. :Kasarmeeritud palgalised üksused allusid aga [[Saksa Korrapolitsei]]le ja allusid SS-i ja politseisüsteemile, kasarmeeritud Omakaitse sai korraldused [[Saksa Korrapolitsei]] komandörilt Eestis. Kasarmeeritud üksusi oli 23. juuli 1942. aasta seisuga Omakaitse koosseisus kaks pataljonistaapi (Tallinnas ja Tartus), 27 üksikkompaniid ja 16 üksikrühma. Kasarmeeritud üksused formeeriti 1943. aasta alguseks vahi-kaitsepataljonideks nr. [[29. Kaitsepataljon|29]], [[30. Kaitsepataljon|30.]], [[31. Kaitsepataljon|31,]], [[32. Kaitsepataljon|32.]], [[33. Kaitsepataljon|33.]] [[23. juuli]]l [[1942]] oli Omakaitses 43 347 inimest, kellest 38 890 olid maakondlikes üksustes ja 4457 kasarmuolukorras. Mais-juunis 1943 oli Omakaitses ligi 38 000 inimest (282 [[kompanii]]d)<ref name="8ft5Z" /><ref name="vWhuR" />. ==Omakaitse aastail 1943–1944== 31. märtsil avaldati [[Ametlik Teataja|Ametlikus Teatajas]] [[Eesti Omavalitsus]]e [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektooriumi]] Sisedirektori [[Oskar Angelus]]e [[Eesti Politseivalitsus]]e [[Omakaitse Peavalitsus]]e määruse muutmise määrus, Sisedirektori juurde Omakaitse Peavalitsuse asutamisest<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383120/329675/page/4 Omakaitse Peavalitsuse määruse muutmise määrus. Art. 16-17], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 9; 1944-03-31</ref> Omakaitse Peavalitsuse juhtimine kuulus Eesti Omakaitse ülemale, kes allus vahetult Sisedirektorile. {{Organisatsioon |Nimi = Omakaitse Peavalitsus |Embleem = [[Pilt:Flag of the NSDAP (1920–1945).svg|25px]] [[Saksa Riik]] [[Idaalade Riigikomissariaat]]<br>[[Eesti kindralkomissariaat]]<br> [[Eesti Omavalitsus]]e [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektoorium]] |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moto = |asutatud = [[9. märts]] 1943 |lõpp = september 1944<ref>20. septembril lõpetas Omakaitse Peavalitsus oma tegevuse Tallinnas ja evakueerus 22. septembri hommikul Pärnu suunas</ref> |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = Tallinn |asukoht = [[Pagari tänav]] 1 |piirkond = [[Eesti kindralkomissariaat]] |liikmed = |keeled = |juhtkond = [[kolonel]] [[Johannes Soodla]]<br>kolonel [[Arnold Sinka]]<br> ülema abi kolonel [[Jaan Maide]] |peaorgan = [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium]] |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = }} ;[[Omakaitse Tallinna malev]], keskus Tallinn, ülem [[Alfred Luts]], kolonel [[Johan Paul]] (1943); *Tallinna maleva 1. pataljon, ülem kapten [[Eduard Saulep]], *Tallinna maleva 2. pataljon, ülem kapten [[Jaan Laas]], ;[[Omakaitse Harju malev]], keskus Tallinn, ülem kapten [[Evald-Voldemar Saidra]] (1943) {| |- | *Harju maleva 1. pataljon [[Keila]]s, ülem major [[Rudolf Kukeste]], *Harju maleva 2. pataljon [[Kloostri]], ülem kapten [[Boris Sepling]] *Harju maleva 3. pataljon [[Nissi]]s, ülem kapten [[Arnold Välja]], *Harju maleva 4. pataljon [[Kohila]], ülem vanemleitnant [[Emil Heinaru]], *Harju maleva 5. pataljon [[Kose (Tallinn)|Pirita-Kose]]l, ülem kapten [[Johannes Soobik]], | *Harju maleva 6. pataljon [[Kiiu]]l, ülem major [[Karl Lind]], *Harju maleva 7. pataljon [[Kose]], ülem kapten [[Ernst Aastalu]], *Harju maleva 8. pataljon [[Rapla]], ülem major [[Richard Lessel]], *Harju maleva 9. pataljon [[Loksa]]l, ülem [[Aleksander Lehiste]]. |} ;[[Omakaitse Järva malev]], keskus Paide, ülem major [[Jaan Jaagund]] (1943) {| |- | *Järva maleva 1. pataljon [[Paide]]s, ülem vanemleitnant [[Herbert Puupill]], *Järva maleva 2. pataljon [[Türi]], ülem leitnant [[Theodor Unt]], | *Järva maleva 3. pataljon [[Järva-Jaani]]s, ülem leitnant [[Henn Ründva]], *Järva maleva 4. pataljon Tapal, ülem kapten [[Roman Uudelepp]]. |} ;[[Omakaitse Viru malev]], keskus [[Rakvere]], ülem kapten [[Jakob Vaska]] (1943) *Maleva staabi operatiivosakonna ülema asetäitja luurealal [[Harald Lindjärv]] {| |- | *Viru maleva 1. pataljon Rakveres, ülem major [[Peeter Kahja]], *Viru maleva 2. pataljon [[Kadrina]], ülem kapten [[August Valdur]], *Viru maleva 3. pataljon [[Haljala]]s, ülem [[Eduard Paurman]], *Viru maleva 4. pataljon [[Kunda]], ülem kapten [[Juhan Kallaste (sõjaväelane)|Juhan Kallaste]], *Viru maleva 5. pataljon [[Väike-Maarja]], ülem vanemleitnant [[Eduard Kaurla]], | *Viru maleva 6. pataljon Viru-[[Roela]], ülem leitnant Jõgis, *Viru maleva 7. pataljon [[Lüganuse]]l, ülem major [[Eduard Rätsepp]], *Viru maleva 8. pataljon [[Jõhvi]]s, ülem vanemleitnant [[Ants Tammaru]], *Viru maleva 9. pataljon [[Iisaku]]l, ülem kapten [[Anton Kuuspalu]]. |} ;[[Omakaitse Narva malev]], keskus Narva, ülem major [[Joosep Lääne]] ;[[Omakaitse Tartu malev]], keskus [[Tartu]], ülem [[kolonelleitnant]] [[Hugo Jaanson]] (1943); kolonel [[Ants Lõhmus (sõjaväelane)|Ants Lõhmus]] {| |- | *Tartu maleva 1. pataljon Tartus, ülem kapten [[Meinhard Niinepuu]], *Tartu maleva 2. pataljon Tartus, ülem kapten [[Kristjan Parres]] *Tartu maleva 3. pataljon Tartus, ülem major [[August Uder]], *Tartu maleva 4. pataljon [[Elva]], ülem major [[Kusta Vesilo]], *Tartu maleva 5. pataljon [[Otepää]]l, ülem major [[August Kala]], | *Tartu maleva 6. pataljon [[Ahja]]l, ülem kapten [[Juhan Jüriste]], *Tartu maleva 7. pataljon [[Jõgeva]], ülem major [[August Kitsapea]], *Tartu maleva 8. pataljon [[Mustvee]], ülem kolonelleitnant [[August Kivi]], *Tartu maleva 9. pataljon [[Kallaste]]l, ülem [[Enn Laasing]]. |} ;[[Omakaitse Petseri malev]], keskus [[Petseri]], ülem [[Mart Kaerma]] (12. juuli 1941–1942); [[Jaan Tamm (major)|Jaan Tamm]] (1941–1942); kol. ltn. Viilup (1943) {| |- | *Petseri maleva 1. pataljon Petseris, ülem kolonelleitnant Karl Aru, *Petseri maleva 2. pataljon [[Värska]]s, ülem kapten [[Richard Riitsaar]], | *Petseri maleva 3. pataljon [[Uus-Irboska]]s, ülem kapten [[Julius Kannelaud]], *Petseri maleva 4. pataljon [[Laura]]l, ülem major [[Karl Kukk]]. |} ;[[Omakaitse Võru malev]], keskus [[Võru]], ülem kapten [[Ernst Lübek]]<ref name="ZzRIA" />; kapten Tiivel {| |- | *Võru maleva 1. pataljon Võrus, ülem kapten [[Eduard Karjel]], *Võru maleva 2. pataljon [[Antsla]], ülem major [[August Leisk]], *Võru maleva 3. pataljon [[Rõuge]]l, ülem kapten [[Erich Matteus]], | *Võru maleva 4. pataljon [[Põlva]]s, ülem kapten [[Juho Taimre]], *Võru maleva 5. pataljon [[Veriora]]l, ülem leitnant Randloo. |} ;[[Omakaitse Valga malev]], keskus [[Valga]], ülem major [[August Sander]] (1943) *Valga maleva 1. pataljon Valgas, ülem kapten [[Arnold Jakustant]], *Valga maleva 2. pataljon [[Tõrva]], ülem kapten [[Arthur Nolk]]. ;[[Omakaitse Viljandi malev|Omakaitse Viljandi (Sakala) malev]], keskus [[Viljandi]], ülem major [[Anton Pori]] (1941–1944) {| |- | *Viljandi maleva 1. pataljon Viljandis, ülem vanemleitnant Merilai, *Viljandi maleva 2. pataljon [[Mustla]]s, ülem leitnant Piir, *Viljandi maleva 3. pataljon [[Paistu]]s, ülem vanemleitnant [[Mihkel Oiderma]], | *Viljandi maleva 4. pataljon [[Suure-Jaani]]s, ülem kapten [[Johann Matson]], *Viljandi maleva 5. pataljon [[Võhma]]s, ülem [[Johannes Multer]], *Viljandi maleva 6. pataljon [[Põltsamaa]]l, ülem kapten [[Hartvig Reinvalla]]. |} ;[[Omakaitse Pärnu malev]], keskus Pärnu, ülem major [[Paul Lilleleht]] (1943), kolonel [[August Ratiste]] (1944) {| |- | *Pärnu maleva 1. pataljon [[Pärnu]]s, ülem kapten [[Robert Pärlist]], *Pärnu maleva 2. pataljon [[Tori]]l, ülem kapten [[Kaarel Sillamilk]], | *Pärnu maleva 3. pataljon [[Kilingi-Nõmme]]s, ülem kapten [[Mats Mölder]], *Pärnu maleva 4. pataljon Pärnus, ülem vanemleitnant [[Peeter Ennet]]. |} ;[[Omakaitse Lääne malev]], keskus Haapsalu, ülem [[Ago Talvar]]; major [[August Kõrgma]] (1943); {| |- | *Lääne maleva 1. pataljon [[Haapsalu]]s, ülem kapten [[Valdemar Veelmaa]], *Lääne maleva 2. pataljon [[Risti]]l, ülem vanemleitnant [[Paul Pärtel]], *Lääne maleva 3. pataljon [[Märjamaa]]l, ülem leitnant [[Artur Saaliste]], | *Lääne maleva 4. pataljon [[Lihula]]s, ülem kapten [[Rudolf Rünk]], *Lääne maleva 5. pataljon [[Kärdla]]s [[Hiiumaa]]l, ülem leitnant [[Richard Saaliste]]. |} ;[[Omakaitse Saaremaa malev]], keskus Kuressaare, ülem endine Eesti mereväe kaptenmajor [[Karl Sääsk]] ja Eesti armee vanemleitnant [[Verner Väli]]; kapten [[Peeter Kangro]] (1943) *Saaremaa maleva 1. pataljon [[Kuressaare]]s, ülem leitnant Rätsep, *Saaremaa maleva 2. pataljon [[Kihelkonna]]l, ülem leitnant [[Heino Linsi]], *Saaremaa maleva 3. pataljon [[Leisi|Leisil]], ülem [[korvetikapten]] [[Alfred Pupp]]<ref name="J6aSp" />. ;Omakaitse kool, asukoht Tallinn ja Kehtna, ülem major Karik (1943) ==Omakaitse 1944== ===Territoriaalmalevad === 1944. aastal allus Eesti Omakaitse Peavalitsusele 12 [[Omakaitse territoriaalmalev]]at, milles oli kooku 63 territoriaalpataljoni. Omakaitse allus kindralinspektor [[Johannes Soodla]]le ja [[Eesti Omakaitse Peavalitsus]] allus [[207. julgestusdiviis]]ile, mis korraldas Eestis territoriaalvalvet. Maakondades allusid Omakaitseüksused kohalikule politseiprefektile ning omakaitseülem oli ka prefekti asetäitja. Omakaitse territoriaalpataljonide arvelt toimus hiljem Omakaitse lahingpataljonide formeerimine. ===Lahingupataljonid === [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|Väegrupi Nord tagala]] ülemjuhataja 12. augusti 1944. aasta korralduse ja Eesti Omakaitse Peavalitsuse poolt 13. augustil välja antud operatiivkäsu alusel moodustati seitsme omakaitse territoriaalmaleva baasil omakaitse lahingupataljonid. Operatiivkäsu põhjal tuli 14. augustiks moodustada 15 lahingupataljoni: Pärnumaa maleval 3, Sakala maleval 2, Lääne maleval 2, Tartumaa maleval 5, Võrumaa maleval 2 ja Valga maleval 1.<ref>[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4996.1.235:191 Saaga ERA.4996.1.235:191]</ref><ref>[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4996.1.235:210 Saaga ERA.4996.1.235:210]</ref> Juunist septembrini [[1944]] moodustati 9–10 [[Omakaitse lahingupataljonid|Omakaitse lahingupataljoni]], mis koondati 4 Omakaitse lahingurügementi. Pataljoni suuruseks määrati 1000 meest, lahing[[pataljon]] koosnes neljast [[kompanii]]st. Omakaitse rügemendid ja pataljonid võitlesid pealetungiva Punaarmee vastu [[Sõjategevus Eestis (1944)|1944. aastal]]. *[[Tartumaa Omakaitse lahingurügement]]<ref>[http://www.balsi.de/Weltkrieg/Einheiten/Ausland/Esten/Kivi-Rgt.htm Regiment Kivi]</ref>, ülem kolonel [[August Kivi]]. **[[Võru maleva lahingpataljon]] (1. pataljon), ülem major [[August Leisk]], pataljoni koosseisus oli 5 kompaniid **[[Tartu maleva lahingpataljon]] (3. pataljon), ülem leitnant [[Paul Onno]] :Rügement oli kaitsel [[Peipsi järv]]e rannikul [[Mustvee]] piirkonnas. :Iseseisva üksusena võttis kaitselahingutest osa [[Tartumaa Omakaitse V Lahingpataljon|Tartumaa Omakaitse V lahingupataljon]], ülem major [[August Kitsapea]]. Pataljon asetses kaitseliinil Peipsi kaldal, [[Koosa|Koosalt]] [[Varnja]]ni. *[[Sakalamaa Omakaitse lahingurügement|Sakalamaa Omakaitse lahingurügement]], ülem kapten [[August Tiivel]]. **[[Järva maleva lahingupataljon]], ülem leitnant [[Herbert Puupill]] **[[Sakalamaa maleva I lahingupataljon]] (1. pataljon), ülem kapten [[Otto Pork]]<ref name="ligHB" /> **[[Sakalamaa maleva II lahingupataljon]] (2. pataljon), ülem kapten [[Johannes Multer]]<ref name="ligHB" /> :Järva maleva pataljon oli kaitsel [[Võrtsjärv]]e läänerannikul Mustla piirkonnas; Sakala maleva I pataljon oli kaitsel Võrtsjärve põhjarannikul ja II pataljon oli Võrtsjärve rannikul Järva pataljoni ja Sakala I pataljoni vahel. *[[Pärnumaa Omakaitse lahingurügement|Pärnumaa Omakaitse lahingurügement]], ülem kolonel [[Elmar Saal]]. **[[Pärnu maleva I lahingupataljon]] **[[Pärnu maleva II lahingupataljon]] :Pärnumaa rügement oli kaitsel Võrtsjärve rannikul. *[[Lääne-Harju Omakaitse lahingurügement]], ülem kapten [[Evald-Voldemar Saidra]]. **[[Lääne maleva lahingupataljon]] **[[Harju maleva lahingupataljon]] Samuti osales kaitselahingutes [[Valgamaa maleva kaitsepataljon]], ülem kapten [[Arthur Nolk]]. 23.8.1944 asus pataljon Valga piirkonnas.<ref name="ligHB" /> :Rügement oli paigutatud kaitsele Emajõe põhjakaldale Võrtsjärvest kuni Jänese sillani. ==Vaata ka== *[[Piiriomakaitse]] *[[Metsavennad]] *[[Suvesõda]] *[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]] ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="C4C6p">[[Arvo Johari]], "Omakaitse Võrumaa Maleva tegevus Kaitseliidu likvideerimisest 1940. a. suvel kuni 1. jaanuarini 1942"</ref> <ref name="cXAdy">Ralf Kall, [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=16953 Pulkovo haarang], "Kotkasilm ja Studebaker — Minu isa jutte ja mälestusi 1901—1944". [[Kirjastus SE&JS]], Tallinn 2001</ref> <ref name="MlU1W">[http://www.wehrmacht.pri.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=3&t=2101 JÄRVAMAA OMAKAITSE 1941. a. TEGEVUSE ÜLEVAADE]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, www.wehrmacht.pri.ee</ref> <ref name="jrU1V">[[Eduard Suursepp-Grossschmidt]]i, Tartumaa, Valgamaa ja Läänemaa Omakaitse ajalood</ref> <ref name="Izrbh">("[[Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas|"Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941–1945. Dokumente ja materjale]]", [[Tallinn]], [[1975]])</ref> <ref name="Cu4xK">[[Piret Udikas]], "Suurim häving tabas piiblirahvast Teises maailmasõjas", [[Pärnu Postimees]], [[27. jaanuar]] [[2006]]</ref> <ref name="ZzRIA">[[Juhani Püttsepp]], [[Toomas Sildam]], [http://www.slk.ee/1430.html Sakslased lavastasid Kullmani tapmise], Postimees, 08.02.2000</ref> <ref name="J6aSp">[http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/805-806.pdf Commandres of the Omakaitse territorial regiments and battalions on May 15, 1943]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="8ft5Z">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/rus/1940/ylev/ylev-__1057__.html |pealkiri="Эстонские граждане в вооруженных силах Германии" |vaadatud=2008-11-30 |arhiivimisaeg=2009-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090301001703/http://www.okupatsioon.ee/rus/1940/ylev/ylev-__1057__.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vWhuR">Сергей Дробязко, Андрей Каращук, [https://web.archive.org/web/20071113232723/http://www.erlib.com/%D0%A1%D0%B5%D1%80%D0%B3%D0%B5%D0%B9_%D0%94%D1%80%D0%BE%D0%B1%D1%8F%D0%B7%D0%BA%D0%BE/%D0%92%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%87%D0%BD%D1%8B%D0%B5_%D0%B4%D0%BE%D0%B1%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D0%BB%D1%8C%D1%86%D1%8B_%D0%B2_%D0%B2%D0%B5%D1%80%D0%BC%D0%B0%D1%85%D1%82%D0%B5,_%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D0%B8%D1%86%D0%B8%D0%B8_%D0%B8_%D0%A1%D0%A1/1/ "Восточные добровольцы в вермахте, полиции и СС"]</ref> <ref name="ligHB">Tundmatu omakaitselase päevik-märkmik. ERA.R-358.2.22</ref> }} ==Kirjandus== *Veiko Dieyes, [https://ilias.mil.ee/goto.php?target=file_29455_download&client_id=uusilias OMAKAITSE LAHINGSTRUKTUURID 1944], Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Strateegia õppetool, Tartu 2006 == Välislingid == * [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/94CFEF1FED565183C2256EC90035D2FA Omakaitselased keetsid punaseid elusalt] – Eesti Ekspress, 8. aprill 2004 * [[Karl Hintzer]], [http://www.hot.ee/hintzer/album_12.htm Omakaitse tagala teenistuses. Fotoalbum VII] {{Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes}} [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]] [[Kategooria:Suvesõda]] bhb7172jefk13crckh86w7fk328f952 6183238 6183237 2022-08-25T12:47:54Z NOSSER 8097 /* Omakaitse aastail 1943–1944 */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2011}}{{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2019}} {{See artikkel| on vabatahtlikust relvastatud organisatsioonist, mis tegutses Eestis 1941–1944; samanimelise organisatsiooni kohta 1917–1918 vaata artiklit [[Omakaitse (1917–1918)]]; 1940. aastal moodustatud sovetimeelse organisatsiooni kohta vaata [[Rahva Omakaitse]]; raadiosaate kohta vaata artiklit [[Rahva Oma Kaitse]].}} {{Organisatsioon |Nimi = Omakaitse |Embleem = [[Pilt:Flag of the NSDAP (1920–1945).svg|25px]] [[Saksa Riik]] [[Idaalade Riigikomissariaat]]<br>[[Eesti kindralkomissariaat]]<br> [[Eesti Omavalitsus]]e [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektoorium]] |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moto = |asutatud = 1941 |lõpp = 1944 |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = Tallinn |asukoht = |piirkond = [[Eesti kindralkomissariaat]] |liikmed = |keeled = |juhtkond = [[major]] [[Friedrich Kurg]]<br>[[Jaan Maide]]<br>[[Arnold Sinka]] |peaorgan = [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]] (1941–1942)<br>[[Eesti Politseivalitsus]] (1942–1943)<br>[[Omakaitse Peavalitsus]] (1943–1944) |emaorg = [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium]] |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = }} '''Omakaitse''' ([[lühend]] '''OK'''; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin ''Selbstschutz'') oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] eel ja ajal [[1941]]–[[1944]]. {{Sisukord paremale}} ==Omakaitse Suvesõjas 1941. aastal== {{Vaata|Suvesõda}} Pärast [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Saksa–Nõukogude sõja]] algust 22. juunil 1941 moodustusid [[1941]]. aasta suvel omakaitseüksused end selle ajani nõukogude võimu, repressioonide ning mobilisatsiooni eest varjanud [[Metsavennad|metsavendadest]]. Nõukogude vägede taganemise ajal võttis Omakaitse Lõuna-Eestis paljudes kohtades võimu enda kätte. [[10. juuli]]l kontrollis Otepää Omakaitse [[Otepää]]d ja vabastati Lõuna-[[Tartumaa]]. Pärast [[29. juuli]] [[1941]] Tartu paraadi tuli sakslaste korraldus ära anda trofeerelvad, Lõuna-Eesti omakaitseüksused saadeti laiali. Omakaitse asemele oli sakslastel kavas luua abipolitsei üksusi. {{tsitaat|''Enamik Eestit on vaba. Kohaliku Saksa sõjaväe poolt on minule tehtud ülesandeks partisanisalgad ümber formeerida abipolitseisalkadeks. Käsin partisan asendada nimetusega abipolitseinik. Minu ametinimetuseks on tänasest alates referent abipolitsei küsimusis Saksa välikomandandi juures.''|29. juulil avaldatud Fr. Kure käskkiri|}} Maakondades formeeriti igas [[omavalitsus]]üksuses (linn, alev, vald) abipolitsei salk, mille suurus ei tohtinud ületada 1% rahvaarvust. Komplekteerimisel tehti koostööd kohapealsete politseijuhtidega. Seejärel läksid abipolitsei salgad kohalikkude politseijuhtide alluvusse, ümberformeerimine lõpetati [[1. august]]il kell 18. [[2. august]]il [[1941]] avaldati Postimehes teadaanne, et laialisaadetud partisaniorganisatsioonid kutsutakse uuesti kokku '''Omakaitse''' nimetuse all. Kurg andis korralduse kõigil viivitamatult kohale ilmuda. Ametlikult loeti maakonnaorganisatsioonide tegevuse alguseks: 3. juuli – Pärnumaa, 8. juuli Valgamaa ja Petserimaa, 9. juuli Tartumaa ja Võrumaa, 10. juuli Viljandimaa, 7. august Virumaa, 17. august Narva, 28. august Tallinn-Nõmme, 31. august Läänemaa, 3. september Harjumaa, 21. september Saaremaal. *[[Major]] [[Friedrich Kurg]], Eesti omakaitseüksuste üldjuht. *[[Kapten]] [[Richard Tammemägi]], staabiülem. **[[Jaan Maide]]. {| |- | *[[Tallinna-Nõmme omakaitse]], ülem [[kolonelleitnant]] [[Alfred Luts]], kolonelleitnant [[Mart Kaerma]], <br>staabiülem major [[Johan Madise]]; *Pärnumaa omakaitse, ülem [[Paul Lilleleht]]; *Omakaitse Harju polk, ülem [[Ernst Leithammel]], <br>3. septembrist Harjumaa omakaitse (staabi asukoht Roosikrantsi 12, Tallinn, <br>(ajutine) staabiülem kolonelleitnant Hugo Jaanson); *Valgamaa omakaitsegrupp, ülem kapten [[Sergei Maripuu]]; *Võrumaa omakaitse<ref name="C4C6p" />, ülem kolonelleitnant [[Aleksander Tilgre]]; | *Tartu linna omakaitse, ülem nooremleitnant [[Olev Reintalu]]; *Viljandimaa omakaitse, ülem [[Peeter Kutsar]]; *Virumaa omakaitse, ülem kapten [[Jakob Vaska]]; *Narva linna omakaitse, ülem nooremleitnant [[Boris Meret]]<ref name="cXAdy" />; *Järvamaa omakaitse<ref name="MlU1W" />, ülem kapten [[August Jaakson]]; *Läänemaa omakaitse<ref name="jrU1V" />, Haapsalu linna ja Läänemaa OK ülem [[Ago Talvar]]; *Saaremaa omakaitse, algselt Pärnu OK osana hiljem ülem major [[Karl Sääsk]]. |} 15. septembril 1941 nimetas [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] tagala ülemjuhataja Franz von Roques ametisse [[Eesti Omavalitsus]]e ning tegi Omavalitsusele ülesandeks teostada ülemjuhataja nimel tsiviilvalitsemist Eesti Vabariigis valitsenud seaduste kohaselt. Omakaitseüksused jäid Eesti territooriumile paigutatud [[207. julgestusdiviis]]i alluvusse. ===Süüdistused sõjakuritegudes 1941. aastal=== Juba enne 6. juulit alustasid Omakaitse liikmed Lõuna-Eestis (Võrumaa, Valgamaa, Tartumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa) [[Eestimaa Kommunistlik Partei|kommunistide]], Nõukogude võimuorganite liikmete, [[nõukogude aktivistid]]e ja Nõukogude võimu ajal 1940–1941 elanikkonna suhtes repressioone korraldanud tegelaste kinnipidamist, neid kohati ka [[omakohus|omakohtu]] korras hukates. Saksa vägede pealetungi jätkudes Põhja-Eestisse allutati Omakaitseüksused Saksa [[Wehrmacht]]i tagalajulgestusega tegelenud [[207. julgestusdiviis]]ile. Nõukogude ajaloolased on süüdistanud [[Juudid|juutide]] ja [[Mustlased|mustlaste]] sihilikus tapmises Läänemaa Omakaitse staabi operatiivosakonna ülemat [[Aleksander Laak]]i ja tema adjutanti [[Ralf Gerrets]]it<ref name="Izrbh" />. Osa Omakaitse liikmeid osales tõepoolest juutide tapmises. Ajaloolase [[Meelis Maripuu]] järgi: "Pärnus algasid juutide mahalaskmised juba viis päeva pärast sakslaste tulekut 13. juulil 1941. 10. septembriks oli 46 juudi mehest tapetud 44. Naised lasti maha [[Rae mets]]as 2. novembril, kõik lapsed hukati samal ajal [[sünagoog]]is. Ligi tuhandest Eestisse jäänud juudist pääses vähem kui tosin inimest. Hukkamisi korraldas Eesti poliitiline politsei." {{tsitaat|"Juutide mahalaskmisi Pärnus teostasid poliitilise politsei eestlastest töötajad ja Omakaitse liikmed. Oli moodustatud 30meheline erikomando kapten [[Villem Raid]]i ja [[Arkadi Valdin]]i juhtimisel, kes pidi poliitilise politsei määratud surmanuhtlused täide viima. Seitset selle komando liiget on karistatud surmanuhtlusega."|[[Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon|Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjon]]i töös osalenud Meelis Maripuu kokkuvõte" |<ref name="Cu4xK" />}} ==Juhtimine ja organisatsioon== [[22. september|22. septembril]] 1941 nimetas [[Eesti Omavalitsus]]e sisedirektor [[Oskar Angelus]] politsei ja omakaitse juhatajaks [[Johannes Soodla]] ja 28. septembrist juhtis J. Soodla nende ametkondade koordineerimiseks loodud Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]]e tööd. Omakaitse maakonnaorganisatsioonid jagunesid [[pataljon]]ideks (ringkondadeks) ja [[kompanii]]deks (valdadeks), süsteemi aluseks võeti [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] struktuur. 1941. aasta septembris loodi lisaks [[Omakaitse territoriaalüksused|territoriaalüksustele]] peamiselt linnades [[Omakaitse kasarmeeritud üksused|kasarmeeritud üksusi]], mis täitsid, politseilisi ja valveteenistuse ülesandeid. [[1. august]]il [[1942]] muudeti Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi POV E. Omavalitsuse Sisedirektooriumi [[Eesti Politseivalitsus]]eks eesotsas politseidirektoriga. Eesti Politseivalitsus jagunes kuueks peaosakonnaks, Omakaitseüksused allusid IV-le Omakaitse peaosakonnale. Eesti Politseivalitsuse Omakaitse peaosakonna ülem oli kolonel [[Arnold Sinka]] (1943–1944) ja peavalitsuse ülema abi oli kolonel [[Jaan Maide]]. Omakaitse tegevuse juhtorganiks oli [[Sisedirektooriumi Omakaitse Peastaap|Omakaitse Peastaap]], mille staabiülemaks oli: [[Valfried Gutmann]]<ref name="jSAAb" />. *Omakaitse Peastaabi Operatiivosakond tegeles sõjalise väljaõppe ja tegevusplaanide väljatöötamisega. Ülem [[Evald-Voldemar Saidra]]<ref name="JmcPj" />. Operatiivosakonna ülemal oli kaks asetäitjat, kellest üks täitis operatiivplaneerimisega seotud ülesandeid ja teine [[vastuluure|vastu]]/[[luure]]alaseid ülesandeid. *Haldusosakond, tegeles isikkoosseisu arvestuse, arvelevõtmise ja teenistusest vabastamisega. Ülem [[Teodor Kalberg]]. *Majandusosakond, tegeles omakaitseüksuste, eriti nende, mis viibisid kasarmuolukorras varustamisega vormiriietusega, toitlustamisega ja muude varustusküsimustega. Ülem [[Paul Hinno]] ning side-, inseneri- ja keemiateenistused. Eesti Omakaitse jagunes territoriaalselt: Tallinna, Harju, Järva, Viru, Narva, Tartumaa, Võrumaa, Valgamaa, Petserimaa, Pärnumaa, Sakalamaa, Saaremaa ja Lääne malevateks. Omakaitse malevat juhis malevaülem. Malevaülemad asusid: Tallinna malevaülem Tallinnas, Harju Tallinnas, Järva Paides, Viru Rakveres, Narva Narvas, Tartumaa Tartus, Võrumaa Võru, Valgamaa Valgas, Petserimaa Petseris, Pärnumaa Pärnus, Sakalamaa Viljandis, Saaremaa Kuressaares, Lääne Haapsalus. Omakaitsemalevate ülemad aga allutati Eesti Politseivalitsuse piirkondlikele [[prefekt (politsei)|prefektidele]]: Tallinna Maleva ülem – Tallinna prefektile, Harju- ja Järva Malevate ülemad – Harju-Järva prefektile, Viru- ja Narva Malevate ülemad – Viru prefektile, Tartumaa Maleva ülem – Tartu prefektile, Võrumaa ja Valgamaa Malevate ülemad – Võru-Valga prefektile, Pärnumaa ja Sakalamaa Malevate ülemad – Pärnu-Viljandi prefektile, Petserimaa Maleva ülem – Petseri prefektile ja Saaremaa ning Lääne Malevate ülemad – Saare-Lääne prefektile. Prefektil oli kaks abi, neist üks politsei ja teine omakaitse alal, välja arvatud Petseri prefekt, kellel abi Omakaitse alal ei olnud. Prefekti abi politsei alal kandis ametinimetust „abiprefekt“ ja Omakaitse alal „abi Omakaitse alal“<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383068/329670/page/3 Määrus Välispolitsei ja Omakaitse organisatsiooni kohta], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 13 1942-07-31</ref>. 5. augustil 1942 nimetati kohalikud omakaitsed omakaitse malevateks. [[1. oktoober]] [[1942]] allutati Omakaitse territoriaalsed üksused otse Saksa sõjaväe tagalajulgestusüksustele (Saksa [[207. julgestusdiviis|207.]], [[281. julgestusdiviis|281.]], [[285. julgestusdiviis]]ile) ja omakaitse kasarmeeritud üksused [[Saksa Korrapolitsei]]le. [[1. märts]]il [[1943]] loodi eraldi<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383085/329634/page/2 Omakaitse Peavalitsuse määrus], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 4; 1943-03-09</ref> Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi [[Eesti Omakaitse Peavalitsus]], Eesti Omakaitse direktori juhtimisel. Omakaitse Peavalitsusel oli kolm osakonda, millest esimene tegeles operatiivtöö ja väljaõppe, teine majandus- ja varustusküsimuste ning kolmas koosseisudega. 1943. aasta [[21. juuni]]st muudeti Omakaitsega liitumine kohustuslikuks kõigile 17-45-aastasetele meestele<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383093/329694/page/3 Meeselanikkonna omakaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 45], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 12; 1943-06-29</ref> 29. jaanuarist 1944. aastal tõsteti vanusepiiri 60 aastale<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383116/329697/page/3 Meeselanikkonna omakaitseteenistusse kutsumise määrus. Art. 9], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 5; 1944-01-30</ref>. 1944. aasta veebruaris moodustati seoses rinde lähenemisega Eestile Eesti [[sõjaväeringkond]]ade peastaap, sõjaväeringkonna ülemaks määrati [[Eesti SS-Leegion]]i peainspektor [[Johannes Soodla]]. Maakondades moodustatud [[sõjaväeringkond]]ade ülemateks said peamiselt Omakaitse malevate juhid. 1941. aastal oli Omakaitse [[Wehrmacht]]i, pärast Eesti ala andmist [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadi]] Saksa tsiviilvalitsuse alluvuses aga alates 1942. aasta jaanuarist [[Saksa Korrapolitsei]] alluvuses. 1942. aasta oktoobris sõlmitud kokkuleppega jäid Omakaitse palgalised, kasarmeeritud üksused vahipataljonid – korrapolitsei alluvusse ja reorganiseeriti politseivahipataljonideks, vabatahtlik Omakaitse aga viidi tagasi Wehrmachti, s.o [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|väegrupi Nord tagalapiirkonna]] juhataja alluvusse. ==Omakaitse aastail 1942–1943== [[14. jaanuar]]il 1942 toimus [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] prefektide ja Omakaitse juhatajate koosolek, kus [[Saksa Korrapolitsei]] komandör andis Omakaitsele edaspidiseks tegevuseks juhiseid, mille kohaselt moodustatud uue koosseisu kohaselt olid Omakaitse malevates kasarmeeritud ehk kindlapalgalised üksused ning territoriaal- ehk kindla palgata üksused. Alates 1942. aasta juunist oli piirkonna omakaitse pataljonide kompaniide nimetusena kasutuses paralleelselt asukoha nimetusega numbriline nimetus. Olenevalt piirkonna Omakaitsel lasuvaist rakendusülesandeist oli kindlaks määratud maakondlikus Omakaitses kasarmeeritud üksuste arv. Kasarmeeritud üksused asusid peamiselt linnades ja tähtsamate valveesemete läheduses, kus oli vajadus alalise meeskonna tegevusvalmis hoidmiseks. Suuremate kasarmeeritud üksustena olid Narva, Tartu ja Petseri Omakaitse üksikpataljonid. Tallinnas oli 12 kasarmeeritud sadakonda, kuna seal territoriaalüksusi alguses ei formeeritud. Teistes maakondades oli vajaduse järgi 1–3 kasarmeeritud kompaniid ja üksikrühmi. Kasarmeeritud Omakaitse koosseisus oli augustiks 1942. aastal oli 2 pataljoni, 27 üksikkompaniid ja 16 üksikrühma. 1942. aasta detsembris 1942. aastal koondati väiksemad kasarmeeritud Omakaitse üksused, seitsmeks [[Kaitsepataljonid|Kaitsepataljon]]iks, millised said numbrid 287.–293. 1943. aasta veebruaris saadeti kaitsepataljonid 291. ja 292. laiali ning nende pataljonide isikkoosseis anti täienduseks Venemaal tõsiseid kaotusi kandnud ja tagasi kodumaale toodud [[Politseipataljonid]]ele nr. 29-33 ning antud politseipataljonisid hakkasid Eestis täitma Omakaitse Kaitsepataljonidega sarnaseid ülesandeid. Tallinna ja Harjumaa omakaitsemalevate juhtorganid koosnesid: pataljonikomandörist ja kolmest jaoskonnast koosnevast staabist (operatiivjaoskond ehk juhtimine ja väljaõpe; haldus- ja majandusjaoskond), Harju malevas oli ka [[staabiülem]]. 11 maakonna omakaitsejuhtorganid olid minimaalsed: pataljoniülem, jaoskonnaülem, adjutant ja majandusülem, relvameister, laekur jne. {| |- | *[[Tallinn-Nõmme prefektuur]]ile alluv [[Tallinna-Nõmme omakaitse]], milles 8 roodu (7 Tallinnas ja 1 Nõmmel). Maleva staap asus Tallinnas [[Toompuiestee]] 4 **Ülem kolonelleitnant [[August Kivi]], alates 14. jaanuarist 1942 [[Juhan Paul]], [[kolonelleitnant]] [[Alfred Luts]], [[staabiülem]] kolonelleitnant [[Eduard Reissaar]] *Harju-Lääne omakaitse, milles 10 pataljoni (39 roodu) [[Harjumaa]]l ja 5 pataljoni (24 roodu) [[Läänemaa]]l. **Ülem kolonel [[Ernst Leithammel]], endine Läänema OK ülem [[Ago Talvar]] jäi Läänemaa piirkonna ülemaks, Läänemaa OK staabi operatiivosakonna ülem [[Aleksander Laak]]. *Järvamaa omakaitse. Ülem kapten [[August Jakson]]; 1. aprillist 1942 major [[Jaan Jaagund]]. *Virumaa omakaitse. Ülem kapten [[Jakob Vaska]]. *Narva prefektile alluv Narva omakaitse. Ülem major [[Joosep Lääne]]. | *Tartumaa omakaitse. Ülem kolonel [[Ants Lõhmus (sõjaväelane)|Ants Lõhmus]] *Võrumaa omakaitse. **Ülem kapten [[Eduard Karjel]]; 1. veebruarist 1942 kapten [[Eduard Lübik]]; 6. augustist 1942 kapten [[August Tiivel]] *Petserimaa korrakaitseteenistus. Ülem major Jaan Tamm. *Valgamaa korrakaitseteenistus (omakaitse). Ülem major A Tsemann *Viljandimaa omakaitse. Ülem major [[Anton Pori]]. *Pärnumaa omakaitse. Ülem major [[August Sander]]. :Saaremaal ja Hiiumaal omakaitseüksused puudusid. |} Balti saarte komandandi, kindralmajor [[Walter Mylo]] korraldusel formeeriti [[8. jaanuar]]il 1942 [[Saksa Korrapolitsei]] alluvuses [[Saaremaa Kaitsepataljon]] (''Oeselschen Schutzmannschaften''). Pataljoni komandöriks sai kapten [[Eduard Anari]] ja pataljoni tugevuseks 4 kompaniid: "1."W" Kompanie in [[Orissaare]]" leitnant [[Herman Koppel]], ; "2."W" Kompanie in [[Leisi]]" korvetikapten [[Alfred Pupp]]; "3."W" Kompanie in [[Arensburg]]" leitnant [[Valentin Härm]] ja "4. "O" Kompanie in Arensburg" leitnant [[Erik Meisner]]. ===Rannakaitse=== Eesti rannakaitse juhataja oli [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|Väegrupi Nord tagalapiirkonna]] [[207. julgestusdiviis]]i ülem, 1942. aastast oli Eesti rannakaitse jaotatud 4 rannakaitselõiguks (''Abschnitt''), mis omakorda jagunesid alalõikudeks (''Unterabschnitt''): :1. Rakvere välikomandantuuri (nr. 238) lõik: * [[Vainupea|Vainupää]] alalõik allus Eesti Omakaitsele, käsutuses 2 Omakaitse kompaniid ja 3 rannavalvepunkti (''Küstenaufsichtsstelle''); * [[Kunda]] alalõik, saksa üksused ja poolteist kompaniid Omakaitse mehi ning 2 rannavalvepunkti; * [[Aseri]] alalõik, saksa üksused ja Omakaitse kompanii ja 1 rannavalvepunkt; * [[Toila]] alalõik, saksa üksused ja 3 Omakaitse kompaniid ja 3 rannavalvepunkti. :2. Pärnu asulakomandantuuri (nr. 858) lõik. Pärnu asulakomandantuur allus Viljandi välikomandantuurile (nr. 182), asulakomandandile allus rannakaitses Pärnu piirkonna tollikomissar ja 7 rannavalvepunkti, mis olid tugevdatud Eesti Omakaitse meestega. Pärnu asulakomandantuuri rannakaitselõigu reserviks oli 1 Eesti Omakaitse kompanii. :3. Haapsalu välikomandantuuri (nr. 819) lõik, * Mandril oli rannakaitse ülem Haapsalu piirkonna tollikomissar, kellele allusid 10 rannavalvepunkti Põõsaspeast Varblani; * Saaremaal oli rannakaitse ülem Kuressaare asulakomandant (nr. 859). Talle allusid Orissaare, Kihelkonna ja Kuressaare ringkonna tollikomissarid vastavalt 8, 6 ja 7 rannavalvepunktiga. * Hiiumaa rannakaitse ülemale allus Kärdla ringkonna tollikomissar ja 8 rannavalvepunkti. Rannavalvepunktid olid tugevdatud Omakaitse üksustega. :4. Tallinna linnakomandantuuri (nr. 192) piirkond: * Rannakaitse alalõigud olid jaotatud [[Tallinna-Nõmme omakaitse]] pataljonide nr. 2, 1, Tallinna linna pataljoni, 5, 6, ja 10 vahel. Alalõikude ülemad olid pataljoniülemad, keda juhtis omakorda linnakomandandile alluv Tallinna-Nõmme omakaitse ülem. 2. pataljoni alalõik ulatus Harju maakonna läänepiirist [[Lohusalu]]ni, 1. pataljoni alalõik [[Vasalemma]]st [[Naissaare]]ni (mandril [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäeni]]), Tallinna Omakaitse alalõik Naissaarest [[Aegna]]ni (mandril Kakumäest [[Pirita]]ni), 5. pataljoni alalõik Aegnast [[Keri]]ni (mandril Piritalt [[Kroodi]]ni), 6. pataljoni alalõik Kerist [[Malusi]]ni (mandril Kroodist [[Kuusalu]]ni) ja 10. pataljoni alalõik Malusist [[Mohni|Mohn]]ni (mandril Kuusalust Harju maakonna idapiirini). :Rannakaitses allus linnakomandantuurile [[Tallinna Tolliamet]] (''Zollbefehlstelle''), mille alluvuses olid Tallinna ja Paldiski ringkonna tollikomissarid kumbki 8 rannavalvepunktiga<ref>[[Toomas Hiio]], EESTI KUI WEHRMACHT’I OPERATSIOONIPIIRKOND 1941–1944. VÄEGRUPI „NORD” TAGALAPIIRKOND JA 207. JULGESTUSDIVIIS. lk 141-143 LAIDONERI MUUSEUMI AASTARAAMAT, 2005, 5. ISSN 1406-7625</ref>. :1. oktoobril 1942 allutati Omakaitse territoriaalüksused Saksa sõjaväele ja jäi edasi [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|väegrupi „Nord” tagalapiirkonna]] juhataja alluvusse, Politseidirektor sai korraldusi ainult ja otse Tartus asuva Saksa [[207. julgestusdiviis]]i ülemalt. Vabatahtlik Omakaitse jäi Wehrmacht’i alluvusse lõpuni. :Kasarmeeritud palgalised üksused allusid aga [[Saksa Korrapolitsei]]le ja allusid SS-i ja politseisüsteemile, kasarmeeritud Omakaitse sai korraldused [[Saksa Korrapolitsei]] komandörilt Eestis. Kasarmeeritud üksusi oli 23. juuli 1942. aasta seisuga Omakaitse koosseisus kaks pataljonistaapi (Tallinnas ja Tartus), 27 üksikkompaniid ja 16 üksikrühma. Kasarmeeritud üksused formeeriti 1943. aasta alguseks vahi-kaitsepataljonideks nr. [[29. Kaitsepataljon|29]], [[30. Kaitsepataljon|30.]], [[31. Kaitsepataljon|31,]], [[32. Kaitsepataljon|32.]], [[33. Kaitsepataljon|33.]] [[23. juuli]]l [[1942]] oli Omakaitses 43 347 inimest, kellest 38 890 olid maakondlikes üksustes ja 4457 kasarmuolukorras. Mais-juunis 1943 oli Omakaitses ligi 38 000 inimest (282 [[kompanii]]d)<ref name="8ft5Z" /><ref name="vWhuR" />. ==Omakaitse aastail 1943–1944== 31. märtsil avaldati [[Ametlik Teataja|Ametlikus Teatajas]] [[Eesti Omavalitsus]]e [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektooriumi]] Sisedirektori [[Oskar Angelus]]e [[Eesti Politseivalitsus]]e [[Omakaitse Peavalitsus]]e määruse muutmise määrus, Sisedirektori juurde Omakaitse Peavalitsuse asutamisest<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:383120/329675/page/4 Omakaitse Peavalitsuse määruse muutmise määrus. Art. 16-17], Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil 9; 1944-03-31</ref> Omakaitse Peavalitsuse juhtimine kuulus Eesti Omakaitse ülemale, kes allus vahetult Sisedirektorile. {{Organisatsioon |Nimi = Omakaitse Peavalitsus |Embleem = [[Pilt:Flag of the NSDAP (1920–1945).svg|25px]] [[Saksa Riik]] [[Idaalade Riigikomissariaat]]<br>[[Eesti kindralkomissariaat]]<br> [[Eesti Omavalitsus]]e [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium|Sisedirektoorium]] |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moto = |asutatud = [[9. märts]] 1943 |lõpp = september 1944<ref>20. septembril lõpetas Omakaitse Peavalitsus oma tegevuse Tallinnas ja evakueerus 22. septembri hommikul Pärnu suunas</ref> |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = Tallinn |asukoht = [[Pagari tänav]] 1 |piirkond = [[Eesti kindralkomissariaat]] |liikmed = |keeled = |juhtkond = [[kolonel]] [[Johannes Soodla]]<br>kolonel [[Arnold Sinka]]<br> ülema abi kolonel [[Jaan Maide]] |peaorgan = [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium]] |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = }} ;[[Omakaitse Tallinna malev]], keskus Tallinn, ülem [[Alfred Luts]], kolonel [[Johan Paul]] (1943); *Tallinna maleva 1. pataljon, ülem kapten [[Eduard Saulep]], *Tallinna maleva 2. pataljon, ülem kapten [[Jaan Laas]], ;[[Omakaitse Harju malev]], keskus Tallinn, ülem kapten [[Evald-Voldemar Saidra]] (1943) {| |- | *Harju maleva 1. pataljon [[Keila]]s, ülem major [[Rudolf Kukeste]], *Harju maleva 2. pataljon [[Kloostri]], ülem kapten [[Boris Sepling]] *Harju maleva 3. pataljon [[Nissi]]s, ülem kapten [[Arnold Välja]], *Harju maleva 4. pataljon [[Kohila]], ülem vanemleitnant [[Emil Heinaru]], *Harju maleva 5. pataljon [[Kose (Tallinn)|Pirita-Kose]]l, ülem kapten [[Johannes Soobik]], | *Harju maleva 6. pataljon [[Kiiu]]l, ülem major [[Karl Lind]], *Harju maleva 7. pataljon [[Kose]], ülem kapten [[Ernst Aastalu]], *Harju maleva 8. pataljon [[Rapla]], ülem major [[Richard Lessel]], *Harju maleva 9. pataljon [[Loksa]]l, ülem [[Aleksander Lehiste]]. |} ;[[Omakaitse Järva malev]], keskus Paide, ülem major [[Jaan Jaagund]] (1943) {| |- | *Järva maleva 1. pataljon [[Paide]]s, ülem vanemleitnant [[Herbert Puupill]], *Järva maleva 2. pataljon [[Türi]], ülem leitnant [[Theodor Unt]], | *Järva maleva 3. pataljon [[Järva-Jaani]]s, ülem leitnant [[Henn Ründva]], *Järva maleva 4. pataljon Tapal, ülem kapten [[Roman Uudelepp]]. |} ;[[Omakaitse Viru malev]], keskus [[Rakvere]], ülem kapten [[Jakob Vaska]] (1943) *Maleva staapi juhtis [[staabiülem]]a ajutine kohusetäitja kapten [[Aleksander Veelma]], maleva [[Staabi operatiivosakond|staabi operatiivosakon]]na ülema asetäitja luurealal [[Harald Lindjärv]] {| |- | *Viru maleva 1. pataljon Rakveres, ülem major [[Peeter Kahja]], *Viru maleva 2. pataljon [[Kadrina]], ülem kapten [[August Valdur]], *Viru maleva 3. pataljon [[Haljala]]s, ülem [[Eduard Paurman]], *Viru maleva 4. pataljon [[Kunda]], ülem kapten [[Juhan Kallaste (sõjaväelane)|Juhan Kallaste]], *Viru maleva 5. pataljon [[Väike-Maarja]], ülem vanemleitnant [[Eduard Kaurla]], | *Viru maleva 6. pataljon Viru-[[Roela]], ülem leitnant Jõgis, *Viru maleva 7. pataljon [[Lüganuse]]l, ülem major [[Eduard Rätsepp]], *Viru maleva 8. pataljon [[Jõhvi]]s, ülem vanemleitnant [[Ants Tammaru]], *Viru maleva 9. pataljon [[Iisaku]]l, ülem kapten [[Anton Kuuspalu]]. |} ;[[Omakaitse Narva malev]], keskus Narva, ülem major [[Joosep Lääne]] ;[[Omakaitse Tartu malev]], keskus [[Tartu]], ülem [[kolonelleitnant]] [[Hugo Jaanson]] (1943); kolonel [[Ants Lõhmus (sõjaväelane)|Ants Lõhmus]] {| |- | *Tartu maleva 1. pataljon Tartus, ülem kapten [[Meinhard Niinepuu]], *Tartu maleva 2. pataljon Tartus, ülem kapten [[Kristjan Parres]] *Tartu maleva 3. pataljon Tartus, ülem major [[August Uder]], *Tartu maleva 4. pataljon [[Elva]], ülem major [[Kusta Vesilo]], *Tartu maleva 5. pataljon [[Otepää]]l, ülem major [[August Kala]], | *Tartu maleva 6. pataljon [[Ahja]]l, ülem kapten [[Juhan Jüriste]], *Tartu maleva 7. pataljon [[Jõgeva]], ülem major [[August Kitsapea]], *Tartu maleva 8. pataljon [[Mustvee]], ülem kolonelleitnant [[August Kivi]], *Tartu maleva 9. pataljon [[Kallaste]]l, ülem [[Enn Laasing]]. |} ;[[Omakaitse Petseri malev]], keskus [[Petseri]], ülem [[Mart Kaerma]] (12. juuli 1941–1942); [[Jaan Tamm (major)|Jaan Tamm]] (1941–1942); kol. ltn. Viilup (1943) {| |- | *Petseri maleva 1. pataljon Petseris, ülem kolonelleitnant Karl Aru, *Petseri maleva 2. pataljon [[Värska]]s, ülem kapten [[Richard Riitsaar]], | *Petseri maleva 3. pataljon [[Uus-Irboska]]s, ülem kapten [[Julius Kannelaud]], *Petseri maleva 4. pataljon [[Laura]]l, ülem major [[Karl Kukk]]. |} ;[[Omakaitse Võru malev]], keskus [[Võru]], ülem kapten [[Ernst Lübek]]<ref name="ZzRIA" />; kapten Tiivel {| |- | *Võru maleva 1. pataljon Võrus, ülem kapten [[Eduard Karjel]], *Võru maleva 2. pataljon [[Antsla]], ülem major [[August Leisk]], *Võru maleva 3. pataljon [[Rõuge]]l, ülem kapten [[Erich Matteus]], | *Võru maleva 4. pataljon [[Põlva]]s, ülem kapten [[Juho Taimre]], *Võru maleva 5. pataljon [[Veriora]]l, ülem leitnant Randloo. |} ;[[Omakaitse Valga malev]], keskus [[Valga]], ülem major [[August Sander]] (1943) *Valga maleva 1. pataljon Valgas, ülem kapten [[Arnold Jakustant]], *Valga maleva 2. pataljon [[Tõrva]], ülem kapten [[Arthur Nolk]]. ;[[Omakaitse Viljandi malev|Omakaitse Viljandi (Sakala) malev]], keskus [[Viljandi]], ülem major [[Anton Pori]] (1941–1944) {| |- | *Viljandi maleva 1. pataljon Viljandis, ülem vanemleitnant Merilai, *Viljandi maleva 2. pataljon [[Mustla]]s, ülem leitnant Piir, *Viljandi maleva 3. pataljon [[Paistu]]s, ülem vanemleitnant [[Mihkel Oiderma]], | *Viljandi maleva 4. pataljon [[Suure-Jaani]]s, ülem kapten [[Johann Matson]], *Viljandi maleva 5. pataljon [[Võhma]]s, ülem [[Johannes Multer]], *Viljandi maleva 6. pataljon [[Põltsamaa]]l, ülem kapten [[Hartvig Reinvalla]]. |} ;[[Omakaitse Pärnu malev]], keskus Pärnu, ülem major [[Paul Lilleleht]] (1943), kolonel [[August Ratiste]] (1944) {| |- | *Pärnu maleva 1. pataljon [[Pärnu]]s, ülem kapten [[Robert Pärlist]], *Pärnu maleva 2. pataljon [[Tori]]l, ülem kapten [[Kaarel Sillamilk]], | *Pärnu maleva 3. pataljon [[Kilingi-Nõmme]]s, ülem kapten [[Mats Mölder]], *Pärnu maleva 4. pataljon Pärnus, ülem vanemleitnant [[Peeter Ennet]]. |} ;[[Omakaitse Lääne malev]], keskus Haapsalu, ülem [[Ago Talvar]]; major [[August Kõrgma]] (1943); {| |- | *Lääne maleva 1. pataljon [[Haapsalu]]s, ülem kapten [[Valdemar Veelmaa]], *Lääne maleva 2. pataljon [[Risti]]l, ülem vanemleitnant [[Paul Pärtel]], *Lääne maleva 3. pataljon [[Märjamaa]]l, ülem leitnant [[Artur Saaliste]], | *Lääne maleva 4. pataljon [[Lihula]]s, ülem kapten [[Rudolf Rünk]], *Lääne maleva 5. pataljon [[Kärdla]]s [[Hiiumaa]]l, ülem leitnant [[Richard Saaliste]]. |} ;[[Omakaitse Saaremaa malev]], keskus Kuressaare, ülem endine Eesti mereväe kaptenmajor [[Karl Sääsk]] ja Eesti armee vanemleitnant [[Verner Väli]]; kapten [[Peeter Kangro]] (1943) *Saaremaa maleva 1. pataljon [[Kuressaare]]s, ülem leitnant Rätsep, *Saaremaa maleva 2. pataljon [[Kihelkonna]]l, ülem leitnant [[Heino Linsi]], *Saaremaa maleva 3. pataljon [[Leisi|Leisil]], ülem [[korvetikapten]] [[Alfred Pupp]]<ref name="J6aSp" />. ;Omakaitse kool, asukoht Tallinn ja Kehtna, ülem major Karik (1943) ==Omakaitse 1944== ===Territoriaalmalevad === 1944. aastal allus Eesti Omakaitse Peavalitsusele 12 [[Omakaitse territoriaalmalev]]at, milles oli kooku 63 territoriaalpataljoni. Omakaitse allus kindralinspektor [[Johannes Soodla]]le ja [[Eesti Omakaitse Peavalitsus]] allus [[207. julgestusdiviis]]ile, mis korraldas Eestis territoriaalvalvet. Maakondades allusid Omakaitseüksused kohalikule politseiprefektile ning omakaitseülem oli ka prefekti asetäitja. Omakaitse territoriaalpataljonide arvelt toimus hiljem Omakaitse lahingpataljonide formeerimine. ===Lahingupataljonid === [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|Väegrupi Nord tagala]] ülemjuhataja 12. augusti 1944. aasta korralduse ja Eesti Omakaitse Peavalitsuse poolt 13. augustil välja antud operatiivkäsu alusel moodustati seitsme omakaitse territoriaalmaleva baasil omakaitse lahingupataljonid. Operatiivkäsu põhjal tuli 14. augustiks moodustada 15 lahingupataljoni: Pärnumaa maleval 3, Sakala maleval 2, Lääne maleval 2, Tartumaa maleval 5, Võrumaa maleval 2 ja Valga maleval 1.<ref>[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4996.1.235:191 Saaga ERA.4996.1.235:191]</ref><ref>[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4996.1.235:210 Saaga ERA.4996.1.235:210]</ref> Juunist septembrini [[1944]] moodustati 9–10 [[Omakaitse lahingupataljonid|Omakaitse lahingupataljoni]], mis koondati 4 Omakaitse lahingurügementi. Pataljoni suuruseks määrati 1000 meest, lahing[[pataljon]] koosnes neljast [[kompanii]]st. Omakaitse rügemendid ja pataljonid võitlesid pealetungiva Punaarmee vastu [[Sõjategevus Eestis (1944)|1944. aastal]]. *[[Tartumaa Omakaitse lahingurügement]]<ref>[http://www.balsi.de/Weltkrieg/Einheiten/Ausland/Esten/Kivi-Rgt.htm Regiment Kivi]</ref>, ülem kolonel [[August Kivi]]. **[[Võru maleva lahingpataljon]] (1. pataljon), ülem major [[August Leisk]], pataljoni koosseisus oli 5 kompaniid **[[Tartu maleva lahingpataljon]] (3. pataljon), ülem leitnant [[Paul Onno]] :Rügement oli kaitsel [[Peipsi järv]]e rannikul [[Mustvee]] piirkonnas. :Iseseisva üksusena võttis kaitselahingutest osa [[Tartumaa Omakaitse V Lahingpataljon|Tartumaa Omakaitse V lahingupataljon]], ülem major [[August Kitsapea]]. Pataljon asetses kaitseliinil Peipsi kaldal, [[Koosa|Koosalt]] [[Varnja]]ni. *[[Sakalamaa Omakaitse lahingurügement|Sakalamaa Omakaitse lahingurügement]], ülem kapten [[August Tiivel]]. **[[Järva maleva lahingupataljon]], ülem leitnant [[Herbert Puupill]] **[[Sakalamaa maleva I lahingupataljon]] (1. pataljon), ülem kapten [[Otto Pork]]<ref name="ligHB" /> **[[Sakalamaa maleva II lahingupataljon]] (2. pataljon), ülem kapten [[Johannes Multer]]<ref name="ligHB" /> :Järva maleva pataljon oli kaitsel [[Võrtsjärv]]e läänerannikul Mustla piirkonnas; Sakala maleva I pataljon oli kaitsel Võrtsjärve põhjarannikul ja II pataljon oli Võrtsjärve rannikul Järva pataljoni ja Sakala I pataljoni vahel. *[[Pärnumaa Omakaitse lahingurügement|Pärnumaa Omakaitse lahingurügement]], ülem kolonel [[Elmar Saal]]. **[[Pärnu maleva I lahingupataljon]] **[[Pärnu maleva II lahingupataljon]] :Pärnumaa rügement oli kaitsel Võrtsjärve rannikul. *[[Lääne-Harju Omakaitse lahingurügement]], ülem kapten [[Evald-Voldemar Saidra]]. **[[Lääne maleva lahingupataljon]] **[[Harju maleva lahingupataljon]] Samuti osales kaitselahingutes [[Valgamaa maleva kaitsepataljon]], ülem kapten [[Arthur Nolk]]. 23.8.1944 asus pataljon Valga piirkonnas.<ref name="ligHB" /> :Rügement oli paigutatud kaitsele Emajõe põhjakaldale Võrtsjärvest kuni Jänese sillani. ==Vaata ka== *[[Piiriomakaitse]] *[[Metsavennad]] *[[Suvesõda]] *[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]] ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="C4C6p">[[Arvo Johari]], "Omakaitse Võrumaa Maleva tegevus Kaitseliidu likvideerimisest 1940. a. suvel kuni 1. jaanuarini 1942"</ref> <ref name="cXAdy">Ralf Kall, [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=16953 Pulkovo haarang], "Kotkasilm ja Studebaker — Minu isa jutte ja mälestusi 1901—1944". [[Kirjastus SE&JS]], Tallinn 2001</ref> <ref name="MlU1W">[http://www.wehrmacht.pri.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=3&t=2101 JÄRVAMAA OMAKAITSE 1941. a. TEGEVUSE ÜLEVAADE]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, www.wehrmacht.pri.ee</ref> <ref name="jrU1V">[[Eduard Suursepp-Grossschmidt]]i, Tartumaa, Valgamaa ja Läänemaa Omakaitse ajalood</ref> <ref name="Izrbh">("[[Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas|"Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941–1945. Dokumente ja materjale]]", [[Tallinn]], [[1975]])</ref> <ref name="Cu4xK">[[Piret Udikas]], "Suurim häving tabas piiblirahvast Teises maailmasõjas", [[Pärnu Postimees]], [[27. jaanuar]] [[2006]]</ref> <ref name="ZzRIA">[[Juhani Püttsepp]], [[Toomas Sildam]], [http://www.slk.ee/1430.html Sakslased lavastasid Kullmani tapmise], Postimees, 08.02.2000</ref> <ref name="J6aSp">[http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/805-806.pdf Commandres of the Omakaitse territorial regiments and battalions on May 15, 1943]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="8ft5Z">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/rus/1940/ylev/ylev-__1057__.html |pealkiri="Эстонские граждане в вооруженных силах Германии" |vaadatud=2008-11-30 |arhiivimisaeg=2009-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090301001703/http://www.okupatsioon.ee/rus/1940/ylev/ylev-__1057__.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vWhuR">Сергей Дробязко, Андрей Каращук, [https://web.archive.org/web/20071113232723/http://www.erlib.com/%D0%A1%D0%B5%D1%80%D0%B3%D0%B5%D0%B9_%D0%94%D1%80%D0%BE%D0%B1%D1%8F%D0%B7%D0%BA%D0%BE/%D0%92%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%87%D0%BD%D1%8B%D0%B5_%D0%B4%D0%BE%D0%B1%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D0%BB%D1%8C%D1%86%D1%8B_%D0%B2_%D0%B2%D0%B5%D1%80%D0%BC%D0%B0%D1%85%D1%82%D0%B5,_%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D0%B8%D1%86%D0%B8%D0%B8_%D0%B8_%D0%A1%D0%A1/1/ "Восточные добровольцы в вермахте, полиции и СС"]</ref> <ref name="ligHB">Tundmatu omakaitselase päevik-märkmik. ERA.R-358.2.22</ref> }} ==Kirjandus== *Veiko Dieyes, [https://ilias.mil.ee/goto.php?target=file_29455_download&client_id=uusilias OMAKAITSE LAHINGSTRUKTUURID 1944], Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Strateegia õppetool, Tartu 2006 == Välislingid == * [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/94CFEF1FED565183C2256EC90035D2FA Omakaitselased keetsid punaseid elusalt] – Eesti Ekspress, 8. aprill 2004 * [[Karl Hintzer]], [http://www.hot.ee/hintzer/album_12.htm Omakaitse tagala teenistuses. Fotoalbum VII] {{Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes}} [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]] [[Kategooria:Suvesõda]] iobcxpusbh4fiyw2ggdcoet9t9iy26t Kaitseliit 0 45592 6183233 6183210 2022-08-25T12:34:12Z NOSSER 8097 /* Kaitseliit 1924–1940 */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Eesti organisatsioonist; Soome kaitseliidu kohta vaata artiklit [[Kaitseliit (Soome)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} {{Kaasajasta}} {{Infokast organisatsioon |nimi = Kaitseliit |embleem = Kaitseliit emblem.svg |embleemisuurus = 200px |embleemiallkiri = Kaitseliidu vapp |pilt = Kaitseliit flag - reverse.jpg |pildiallkiri = Kaitseliidu lipu esi- ehk paraadkülg<ref name="uajex" /> |lühend = |asutatud = [[11. november]] [[1918]]<br>taasasutati [[17. veebruar]]il [[1990]] |lõpp = |tüüp = |staatus = |eesmärk = Eesti iseseisvuse kaitse |peakorter = |asukoht = [[Toompea tänav|Toompea]] 8, 10130 Tallinn |piirkond = |liikmeid = 16 000 inimest, koos <br>eriorganisatsioonidega 25&#160;000<ref name="valitsus.ee" /> |juht_nimetus = Ülem |juht_nimi = [[Riho Ühtegi]] (2019–) |peaorgan = [[Kaitseliidu peastaap]] |emaorg = |allorg = [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna malev]]<br>[[Kaitseliidu Harju malev|Harju malev]]<br>[[Kaitseliidu Rapla malev|Rapla malev]]<br>[[Kaitseliidu Alutaguse malev|Alutaguse malev]]<br>[[Kaitseliidu Viru malev|Viru malev]]<br>[[Kaitseliidu Jõgeva malev|Jõgeva malev]]<br>[[Kaitseliidu Järva malev|Järva malev]]<br>[[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Pärnumaa malev]]<br>[[Kaitseliidu Lääne malev|Lääne malev]]<br>Lääne maleva [[Hiiumaa malevkond]]<br>[[Kaitseliidu Saaremaa malev|Saaremaa malev]]<br>[[Kaitseliidu Tartu malev|Tartu malev]]<br>[[Kaitseliidu Sakala malev|Sakala malev]]<br>[[Kaitseliidu Valgamaa malev|Valgamaa malev]]<br>[[Kaitseliidu Võrumaa malev|Võrumaa malev]]<br>[[Kaitseliidu Põlva malev|Põlva malev]] |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = [http://www.kaitseliit.ee/ Kaitseliidu koduleht] }} '''Kaitseliit''' on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev Eesti riigikaitseorganisatsioon ja [[Eesti kaitsejõud]]ude üks osa [[Kaitseministeerium]]i valitsemisalas. Kaitseliidu liiget nimetatakse kaitseliitlaseks. == Juhtimine == [[Kaitseliidu ülem]] on [[brigaadikindral]] [[Riho Ühtegi]]. Kaitseliidu ülem allub [[kaitseväe juhataja]]le. Kaitseliidu ülema tööorgan – [[Kaitseliidu peastaap]] – asub [[Tallinn]]as. Lisaks osalevad Kaitseliidu juhtimises [[Kaitseliidu vanematekogu|vanematekogu]] ja [[Kaitseliidu keskjuhatus|keskjuhatus]]. Ülemaid, välja arvatud Kaitseliidu ülemat, Kaitseliidu Peastaabi ja selle osakondade ülemaid, nimetatakse Kaitseliidus [[pealik]]eks. == Isikkoosseis ja ülesehitus == === Liikmeskond === Kaitseliidu koosseisus on umbes 16 000 kaitseliitlast, koos nais- ja noorteorganisatsioonidega 25 000 inimest.<ref >[https://web.archive.org/web/20180105124626/https://www.valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/riigikaitse-ja-julgeolekupoliitika/riigikaitse-ja-julgeolekupoliitika-eesmargid Riigikaitse- ja julgeolekupoliitika: eesmärgid] (vaadatud 13. veebruar 2016)</ref> Kaitseliitlased jagunevad tegev-, toetaja-, au- ja noorliikmeteks. Kaitseliidu liikmeks võetakse isikuid, kes vastavad organisatsiooni nõuetele ja kellel on liikmete seast 2 soovitajat. Osa Kaitseliidu tegevust juhtivaid [[ohvitser]]e ja [[allohvitser]]e on kaadrikaitseväelased. Kaitseliidu liikmete hulgas on avaliku elu tegelasi. === Struktuur === <!-- aegunud osaliselt, vaja õmbersõnastada Kaitseliit jaguneb organisatsiooniliselt 15 [[malev (Kaitseliit)|malevaks]]. Iga malev jaguneb omakorda [[malevkond]]adeks, malevkonnad [[kompanii]]deks, kompaniid [[Rühm (sõjandus)|rühmadeks]] ja need [[jagu]]deks. Malevate baasil moodustatakse omakorda lahingkompaniid, sisekaitsekompaniid, võitlusgrupid ja muud toetavad üksused. Tänapäeval vastavad malevate vastutusalad mõne erandiga [[maakond]]ade piiridele. Praegu on Kaitseliidus järgmised malevad: --> Staabi kohta loe pikemalt artiklist [[Kaitseliidu peastaap]]. Maakaitseringkonda juhib maakaitseringkonna pealik, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale, maakaitseringkonnad koos vastutusalasse kuuluvate malevatega * Põhja [[maakaitseringkond]]<ref name="KaLS_eRT">[https://www.riigiteataja.ee/akt/KaLS?leiaKehtiv#para9 eRT, Kaitseliidu seadus, §9. Kaitseliidu ülesehitus]</ref> ** [[Kaitseliidu Tallinna malev]], ** [[Kaitseliidu Harju malev]], ** [[Kaitseliidu Rapla malev]], * Kirde maakaitseringkond ** [[Kaitseliidu Alutaguse malev]], ** [[Kaitseliidu Viru malev]], ** [[Kaitseliidu Jõgeva malev]], ** [[Kaitseliidu Järva malev]], * Lääne maakaitseringkond ** [[Kaitseliidu Pärnumaa malev]], ** [[Kaitseliidu Lääne malev]], ([[Hiiumaa]]l on Lääne maleva [[Hiiumaa malevkond]]), ** [[Kaitseliidu Saaremaa malev]], * Lõuna maakaitseringkond ** [[Kaitseliidu Tartu malev]], ** [[Kaitseliidu Sakala malev]], ** [[Kaitseliidu Valgamaa malev]], ** [[Kaitseliidu Võrumaa malev]], ** [[Kaitseliidu Põlva malev]]. === Nais- ja noorteorganisatsioonid === Kaitseliidu tegevust toetavad ja järelkasvu valmistavad ette järgmised nais- ja noorteorganisatsioonid: * [[Naiskodukaitse]] * [[Noored Kotkad]] * [[Kodutütred]]. == Väljaõpe ja tegevus == [[Pilt:US Navy 100615-M-0884D-033 Estonian soldiers wade ashore during a combined U.S. and Estonia amphibious assault training exercise during Baltic Operations (BALTOPS) 2010.jpg|pisi|Kaitseliitlased meredessandil õppusel BALTOPS]] [[Pilt:Ex STEADFAST JAZZ (10668560976).jpg|pisi|Kaitseliidu miinipildurid positsioonil]] [[Pilt:2013TCRFR11 005 US EST ROU 074 (10708744596).jpg|pisi|Kaitseliidu tulejuhid rahvusvahelisel õppusel]] Kaitseliit arendab nii riigikaitse-, sisekaitse- ja päästealast kui ka seltskondlikku tegevust. Enamus tegevusest ja üritustest toimub nädalavahetustel või muul töövälisel ajal. Tegevus on üldjuhul territoriaalse suunitlusega. === Riigikaitse === Kaitseliitlased läbivad organisatsiooni astudes Kaitseliidu tegevliikme [[sõdurioskuste kursus]]e (SOK, varem ka TSOBKkl, BÕK) ja hiljem vajalikud eriala täiendkoolitused. [[Ajateenistus]]e läbimise järel Kaitseliitu astunud läbivad baasõppe ja erialakoolituse tavaliselt osaliselt. [[Kaitseliidu Kool]]is [[Alu]]s saab omandada reservrühmaülema ettevalmistuse. Samuti saab organisatsioonis omandada reservjaoülema ettevalmistuse. Paljud kaitseliitlased arendavad end sõjalisel alal ka ise. Kaitseliidu väliharjutused, õppepäevad ja laskeharjutused toimuvad tavaliselt kuni kord kuus territoriaalpõhimõttel moodustatud jagude, rühmade või kompaniide koosseisus. Kaitseliidu allüksused osalevad sageli [[Eesti Kaitsevägi|kaitseväe]] väliõppustel, sealhulgas tavaliselt ka ajateenistustsükli lõpuõppusel "[[Kevadtorm]]". Kaitseliidu väliharjutustel pööratakse suurt rõhku väikeste üksuste iseseisvale võitlusele ja initsiatiivile. Alates [[2003]] osalevad kaitseliitlased Kaitseväe väeosade-asutuste linnakute palgalises valveteenistuses. Alates [[2004]] on kaitseliitlaste baasil moodustatud rühmad osalenud välisoperatsioonidel. === Sisekaitse ja pääste === Pärast [[2000]]. aastat on hakatud Kaitseliidus tähelepanu pöörama [[abipolitseinik]]e ettevalmistusele ja päästealasele valmidusele, mis on osutunud vajalikeks tsiviilülesannetes, kuid sellegipoolest on organisatsiooni põhieesmärgid riigikaitselised. Kaitseliitlased on osalenud [[loodusõnnetus]]te ja [[tulekahju]]de likvideerimisel. Organisatsioonis on antud päästealast koolitust. Abipolitseinike osatähtsus on suurenenud just [[2000. aastad|2000. aastail]]. Eriti tõhusaks osutus kaitseliitlastest abipolitseinike kaasamine [[2007]]. aasta [[Aprillirahutused Tallinnas|aprillisündmuste]] aegu. === Muu tegevus === Liikmetele teabe edastamiseks ja üldiste administratiivotsuste vastuvõtmiseks korraldatakse perioodiliselt allüksuste infotunde ja koosolekuid. Lisaks paramilitaarsele tegevusele on Kaitseliidul oluline seltskondlik ja [[sport]]lik roll. Perioodiliselt peetakse Kaitseliidus, malevates, malevkondades ja allorganisatsioonides suvepäevi, millest saavad osa võtta ka liikmete perekonnad. Kaitseliidu haldusalas on jalgpalliklubi [[JK Kaitseliit/Kalev]]. == Varustus ja relvastus == Kaitseliitlaste isiklik varustus ja riietus on tavaliselt hoiul liikmete käes. See kiirendab nende operatiivset kasutamist kriisiolukorras. Paljudel kaitseliitlastel on enda käes hoiul ka käsi[[tulirelv]]. Aktiivsemad kaitseliitlased on muretsenud suure osa individuaalsest lahinguvarustusest ise. See on võimaldanud leida tõhusamaid ja mugavamaid varustuselemente, kuid muudab allüksuste väljanägemise kirjumaks. Nõutav on siiski ühtse vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamine. Lisaks automaatrelvadele – tänapäeval enamasti [[Rootsi]] päritolu [[AK-4]] ja [[Iisrael]]i päritolu [[Galil AR]] – on Kaitseliidus ka [[granaadiheitja]]d, [[miinipilduja]]d ja [[tankitõrjekahur]]id. See muudab Kaitseliidu arvestavaks lahingujõuks. Allüksuste varustust, [[sõiduk]]eid ja raskerelvi hoitakse tsentraliseeritult. Liikumisvahenditena kasutatakse peamiselt [[taktikaline veoauto|taktikalisi veoautosid]] ja [[maastur]]eid. Kaitseliidu käsutuses on ühtlasi [[veesõiduk]]itest paar [[kaater|kaatrit]] ja mitu [[mootorpaat]]i. == Meedia ja tsiviilkoostöö == Kaitseliit annab välja ajakirja [[Kaitse Kodu!]], mida levitatakse reeglina riigikaitseorganisatsioonide sees. Mõnel maleval on oma perioodiline häälekandja. Malevates on määratud propagandapealikud, kelle ülesannete hulka kuulub tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) ja vajadusel suhtlemine ajakirjandusega. Võidupüha paraad toimub põhiliselt kaitseliitlaste osavõtul. Kaitseliitlased osalevad sageli kohalikel riigikaitselistel ja muudel jõustruktuuride üritustel. === Kaitseliidu muuseum === {{Vaata| Kaitseliidu muuseum}} == Ajalugu == === Kaitseliidu asutamine ja tegevus 1918–1920 === [[File:Johan Pitka.jpg|thumb|[[Johan Pitka]], Eesti Kaitse Liidu looja ja esimene ülem]] Kaitseliit asutati [[11. november|11. novembril]] [[1918]]. Organisatsiooni esialgne nimetus oli '''Eesti Kaitse Liit''' ning kontor asus Tallinnas [[Brokusmägi|Brokusmäel]] majas nr 8,<ref name="4caZ9" /> endistes Linna tööameti ruumides, mis rekvireeriti organisatsiooni kasuks. Detsembris kolis Peastaap [[Vene tänav]]a majja nr 5, endise [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioonivõimude]] [[komandantuur]]i ruumidesse. Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine. Kõigi nimetuste kinnituseks ilmus 11. novembril Eesti Kaitseliidu päevakäsk nr 1.<ref name="tdOxF" /> 11. novembri õhtul [[Laevandus (selts)|Laevandus]]e seltsi kontoris toimunud koosolekul loobuti [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]iaegsest [[Omakaitse (1917–1918)|bürgerwehrist]] ja uus organisatsioon nimetati kaitseliiduks. Uue kaitseliidu juhtimise võttis endale [[Ernst Põdder]]. Ilmus päevakäsk nr. 1 järgneva sisuga: 1. Alates tänasest päevast võtan E. K. L. juhatuse endale. Alla kirjutanud kaitseliidu juhataja Põdder. Maakondade korralduste ülemaiks nimetan endised Eesti sõjaväe ohvitserid: Harju maakonna ja Tallinna ülem on [[Peeter Kann|Kann]]. Wiru maakonna ja Rakwere [[Nikolai Reek|Reek]]. Tartu maakonna ja Tartu [[Hans Kurvits|Kurvits]]. Järwa maakonna ja Paide Puskar. Wiljandi maakonna ja Wiljandi [[Eduard-Alfred Kubbo|Kubu]]. Läänemaakonna ja Haapsalu [[Theodor Rõuk|Rõuk]]. Pärnumaakonna ja Pärnu [[Felix Tannebaum|Tannbaum]]. Wõru maakonna ja Wõru [[Friedrich Vreemann|Vreemann]]. Walga linna [[Anton Irv|Irw]]. Saare-, Hiiu- ja Muhumaa [[Johannes Poopuu|Poopuu]]. Tallinna jaoskondade ülemad on: 1. [[Bernhard Abrams|Abrams]]. 2. [[Eugen Dreverk|Dreverk]]. 3. [[Johan Schmidt|Schmidt]]. 4. Kuusik. 5. [[Jaan Lepp|Lepp]]. 6. Vokk. Sadama komendant: kaugsõidu kapten Treilmann, abi: Eduard Friedenstein. [[Balti vaksal]]i komendant: Friedenstein, noorem. Liidu peastaab asub [[Brookusmägi|Brokusmäe]]l nr. 8 Hiljem moodustati Tallinnas ka täiendavalt baltisakslastest 7. (reserv)rood, mille ülemaks oli polkovnik [[Otto von Krusenstern|Krusenstern]], hilisem [[Tallinna 3. kaitsepataljon]]. 1. detsembrist 1917. aastal kuulutati välja sundmobilisatsioon kõigile 21–24-aastastele sõjaväekõlbulikele meestele. 11. detsembrist muudeti Kaitseliitu kuulumine kohustuslikuks kõigile meessoost kodanikele. Kava kohaselt pidid I kategooria kaitseliitlased (18-35-aastased Rahvaväe mobilisatsiooni alla mittekuuluvad väeteenistuskõlbulikud mehed) saadetama vaenlase lähenedes rindele, II kategooria (alla 18-aastased poisid, 36–45-aastased mehed ja väeteenistuseks kõlbmatud) kanda pidi jääma [[tagalateenistus]]se. 17. detsembril avaldas Tallinnas sisekaitse ülem kindral Põdderi päevakäsu nr. 4: „Mina käsin kõiki avalikke asutusi ja ametikohti oma ametnikkudele ette kirjutada, et need sunduslikult KaitseLiidust osa võtaksid. Ametkondade ja asutuste juhid on kohustatud selle järele valvama, et see käsk täitmist leiaks. Käsu täitmata jätmise eest karistan ametist vallandamisega.“ 17. detsembril ilmus ka kindral Põdderi päevakäsk nr. 5: „Kõik kodanikud on kohustatud kohaliku kaitseliidu ülema kutsel kaitseliidu liikmeks astuma ja liidu käskusi ja korraldusi täitma. Kes selle määruse vastu eksivad, karistan rahatrahviga kuni 10000 margani ehk vangistusega kuni 3 kuuni, ehk mõlema karistusega korraga.“ Kaitseliitu kuulumine tehti kohustuslikuks kõigile 18–60aastastele meeskodanikele, kes polnud mobilisatsiooniga rindele kutsutud<ref>[[Odette Kirss]], [https://dea.digar.ee/article/AKkaitsekodu/2018/11/0/19.1 100 aastat Kaitseliitu Virumaal ehk Kaitseliidu Viru maleva sünnilugu], Kaitse Kodu!: Kaitseliidu ajakiri, Number 8, November 2018</ref>. Vabariigi Valitsuse otsusega 14. oktoobrist 1919 viidi Kaitseliit koos kõigi asutustega [[Sõjavägede Ülemjuhataja|sõjavägede ülemjuhataja]] alluvusest [[Sõjaministeerium]]i alluvusse. 1. juunist 1920 likvideeriti [[Kaitseliidu staap|Kaitseliidu Staap]]; Kaitseliidu tegevust hakkas juhtima Sõjaringkonna Staap, mille juurde loodi Kaitseliidu osakond. Pärast Vabadussõda jäi Kaitseliidu tegevus soiku ning selle tegevus lõpetati [[1920]]. aasta [[12. august]]ist. ===Vaheperiood 1920–1924=== Pärast Vabadussõda Kaitseliit üleriikliku organisatsioonina ei toiminud. Kaitseliidu nime hoidsid alal maakonna rahvaväe ja kaitseliidu ülemad ja vabatahtlikest koosnevad kaitseliidu kütisalgad ("Oli tekkinud mõistusevastane olukord, kus oma riigi püsimise pärast muretsevad kodanikud pidid selle riigi kaitsmiseks relvastuma ja oma võitlusvõime säilitamiseks harjutama salaja"<ref>https://parnu.kaitseliit.ee/et/ajalugu</ref>). === Kaitseliit 1924–1940 === [[File:Kaitseliidu Tartu maleva esimese aastapäeva tähistamine.jpg|thumb|[[Kaitseliidu Tartu malev]]a esimese aastapäeva tähistamine, paraad [[Raekoja plats (Tartu)|Tartu Raekoja platsil]] (6. detsember 1925)]] [[Pilt:Kaitseliitlased Vabariigi aastapäeva paraadil Petseris, ERM Fk 2870-113.jpg|pisi|[[Petseri]] kaitseliitlased paraadil]] Pärast [[kommunist]]ide [[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]]t kutsuti Kaitseliit [[17. detsember|17. detsembril]] 1924 taas ellu. Järgnes organisatsiooni tugevnemine ja edukas juurdumine ühiskonnas, hakati Kaitseliidu tegevust taaselustama ja tänu sellele suurenes ka Kaitseliidu liikmeskond. Hiljem loodi ka Kaitseliidu haruorganisatsioone - [[Naiskodukaitse]], [[Noored Kotkad]] ja [[Kodutütred]]. 1925. aastal kehtestatud uue Kaitseliidu põhikirjaga fikseeriti täpsed Kaitseliidu allüksuse nimetused. 2. veebruaril 1925 toimus Kaitseliidu põhikirja muutus, millega said endised [[kaitseliidu malev|malev]]ate jaoskonnad [[malevkond]]adeks ja ringkonnad [[kompanii]]deks. Kaitseliidu liikmeskond kasvas [[1940]]. aastaks 42 000 liikmeni. Kaitseliidu ülesanded olid: * seaduslike võimude abistamine Eestis maksva põhiseadusliku riigikorra ja kodanike julgeoleku kaitsmisel; * ühiskondlikkude õnnetuste puhul abiandmine; * oma liikmetele sõjalise õppuse ja kasvatuse andmine; * kodanikes isamaaliste ja rahvuslike tunnete süvendamine; * rahva kehalise kasvatuse arendamine; * teiste ülesannete täitmine, mis seaduslikus korras tema peale pannakse. Enne Teist maailmasõda olid [[Malev (Kaitseliit)|malevad]] järgmised: {{veergude loend|laius=15em|stiil=max-width:31em| * [[Kaitseliidu Tallinna malev]] * [[Kaitseliidu Harju malev]] * [[Kaitseliidu Lääne malev]] * [[Kaitseliidu Saaremaa malev]] * [[Kaitseliidu Pärnumaa malev]] * [[Kaitseliidu Sakalamaa malev]] * [[Kaitseliidu Järva malev]] * [[Kaitseliidu Viru malev]] * [[Kaitseliidu Narva malev]] * [[Kaitseliidu Tartu malev]] * [[Kaitseliidu Tartumaa malev]] * [[Kaitseliidu Valgamaa malev]] * [[Kaitseliidu Võrumaa malev]] * [[Kaitseliidu Petserimaa malev]] * [[Merekaitseliit]] }} Kaitseliit likvideeriti [[27. juuni]]l 1940 president [[Konstantin Päts]]i seadlusega.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/06/27/3 Kaitseliidu likvideerimise seadlus]. Riigi Teataja, 1940, nr 55, art 498.</ref> Paljud liikmed langesid repressioonide ohvriks või alustasid peagi iseseisvat vastupanu okupatsioonile. Vastupanuliikumisest kasvas välja [[metsavend]]lus. === Kaitseliidu taasasutamine ja areng tänapäeval === Kaitseliit taasasutati [[17. veebruar]]il [[1990]]. [[Kaitseliidu taasasutamine]] toimus [[Järvakandi]]s. Kaitseliit ja selle juhtorgan [[Kaitseliidu Keskkogu]] oli esimene taasasutatud tegelik riigikaitseorganisatsioon. Esialgu oli kaitseliitlase relvastus, varustus ja ettevalmistus võrdlemisi juhuslikku laadi, kuid motivatsioon hea. Mitmetest tolleaegsetest noortest liikmetest on saanud tänaseks juhtivad ohvitserid kaitseväes, Kaitseliidus või [[Piirivalve]]s. Pärast Eesti taasiseseisvumist sai Kaitseliit esmase ühtse varustuse riigikaitseabi näol välisriikidest. Varustust ja tehnikat hangiti ka lahkuva [[Nõukogude armee]] üksustelt. Pärast kaitseväele uue relvastuse ostmist [[Iisrael]]ist [[1993]]–[[1994]] sai Kaitseliit enda käsutusse hulgaliselt kaitseväe relvastusest maha võetud käsitulirelvastust, peamiselt [[Hiina]] automaadid M-56, M-56-2 ([[AK-47]]), granaadiheitjad [[PF-89]] ja [[kuulipilduja]]d [[RPD kuulipilduja|RPD]]. [[1990. aastad|1990-ndate]] lõpul ja 2000-ndate algul viidi organisatsioonis läbi liikmeskonna selektsioon ja süsteemi korrastus, mis tõstis lahinguvõimet ja vähendas mainet kahjustanud vahejuhtumite arvu. Samuti liideti Kaitseliiduga [[Kodukaitse]]. Pärast [[Rootsi]] relvaabi saabumist [[2002]] mindi üle [[NATO]] standarditele vastavale relvastusele. 2000. keskpaigas üritati Kaitseliidus arendada kaitseringkondade põhist pataljonidega süsteemi, mis aga tänu ebaefektiivsusele peatati. == Väljaanded == * [[Kaitse Kodu!]] * Alutaguse maleva Malevlane * Harjulane: Kaitseliidu Harju Maleva häälekandja * Järva Maleva Teataja * K. L. Tallinna Maleva Teated * [[K.L. Viru Malevlane]] 1928-1940 * Lääne Maleva Teataja * Narva Maleva Teataja * [[Petseri Maleva Teataja]] * Saaremaa Maleva Teataja * Sakalamaa Maleva Teataja * Tartumaa Maleva Teataja * Valga Maleva Teataja == Kaitseliidu ülemad läbi aegade == === Eesti Vabariigis (1918-1940) === Kaitseliidu esimeseks ülemaks loetakse [[Johan Pitka]]t, kes valiti [[11. november|11. novembril]] [[1918]] loodud Eesti Kaitse Liidu juhatuse esimeheks. * kindralmajor [[Ernst Põdder]] (11. november 1918 – 4. aprill [[1919]]) * [[Eduard Alver]] ([[4. aprill]] – [[24. oktoober]] 1919) * polkovnik [[Johan Unt]] ([[24. oktoober]] 1919 – [[29. märts]] [[1920]]) * (Sõjaväe Ringkonna Staabi Kaitse Liidu Osakonna Ülem 1920–1924) * kolonel [[Aleksander Seiman]] ([[17. detsember]] [[1924]] – 10. veebruar 1925) * kindralmajor [[Johannes Orasmaa]] (aastani [[1935]] kandis nime Johannes Roska, [[10. veebruar]] [[1925]] – [[28. juuni]] [[1940]]) === Taasiseseisvunud Eestis === * kolonel [[Kalle Eller]] ([[17. veebruar]] – 10. november [[1990]]) * kolonelleitnant [[Manivald Kasepõld]] ([[10. november]] 1990 – 16. november 1992) * kapten, hiljem major ja kolonelleitnant [[Johannes Kert]] ([[16. november]] [[1992]] – [[23. jaanuar]] 1996) * kapten, hiljem major [[Neeme Väli]] (kohusetäitja, [[20. jaanuar]] [[1996]] – 7. aprill 1997) * kolonelleitnant, hiljem kolonel [[Lui Jaanson]] (kohusetäitja, [[7. aprill]] [[1997]] – 8. juuni 1999) * kapten, hiljem major [[Benno Leesik]] ([[8. juuni]] [[1999]] – 25. märts 2006) ** Kaitseliidu staabiülem Kaitseliidu ülema kohustes major [[Urmas Muld]] * major, hiljem kolonelleitnant [[Raivo Lumiste]] ([[6. september]] [[2006]] – [[31. august]] 2012) ** Kaitseliidu staabiülem Kaitseliidu ülema kohustes kolonel [[Kajari Klettenberg]] (31. august 2012 – 16. detsember 2012) * brigaadikindral, hiljem kindralmajor [[Meelis Kiili]] (16. detsember 2012 – 19. juuli 2019) * kolonel, hiljem brigaadikindral [[Riho Ühtegi]], (19. juulist 2019) == Kaitseliidu Staabi ja Peastaabi ülemad == * kolonel [[Jakob Vende]] 1925–1926; * kolonel [[Jaan Maide]], Kaitseliidu staabiülema kohustetäitja 1926, ülem 1927–1940; * kolonel [[August Balder]], 1940; * kol-ltn Heldur Toomet, 10.11.1990-23.11.1993; * major [[Neeme Väli]], 1993–1996; * kapten [[Benno Leesik]], 1996– 8. juuni 1999; * staabiülema kohusetäitja Kaitseliidu peainspektor kapten [[Mati Sülluste]], 1999–2000; * [[Riho Terras]] jaanuar 2000–2007; * [[kolonel]] [[Kajari Klettenberg]]; 2007–2013 * [[kolonel]] [[Ilmar Tamm]], (2013 – 30. juuli 2018) * [[Jaak Mee]] (30. juuli 2018–2020) * [[Eero Rebo]] (jaanuar 2020–) == Vaata ka == * [[Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda)]] * [[Vabatahtlik Ülemaailmne Eesti Kaitseliit]] * [[Kaitseliidu sõrmus]] * [[Kaitseliidu Valgerist]] * [[Tuletooja medal]] * [[Kaitseliidu malevkondade loend]] * [[Kaitseliidu lipkond]] * [[Eesti Kaitsevägi]] * [[Naiskodukaitse]] * [[Noored Kotkad]] * [[Kodutütred]] * [[Küberkaitseliit]] * [[Merekaitseliit]] * [[Propastop]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="valitsus.ee">[http://valitsus.ee/et/valitsus/tegevusprogramm/riigikaitse--ja-julgeolekupoliitika/Kaitseliidu-ja-eriorganisatsioonide-liikmete-arv Kaitseliidu ja eriorganisatsioonide liikmete arv]</ref> <ref name="uajex">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13247949&id=77768 Kaitseliidu üldlipu ja embleemi kirjelduse kinnitamine]. Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 1999. a määrus nr 285, RTI, 18.10.1999, 76, 711</ref> <ref name="4caZ9">[https://web.archive.org/web/20110813172825/https://www.riigiteataja.ee/failid/Eesti_Kaitse_Liit.pdf Elektrooniline Riigi Teataja]</ref> <ref name="tdOxF">[https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2015/01/2.Sojaplaanid.pdf ÜLEVAADE EESTI VABADUSSÕJAST 1918–1920 (II) JAAN MAIDE KOLONEL-LEITNANT KAITSELIIDU KIRJASTUS 1933]</ref> }} == Kirjandus == * Kaitseliit Eesti suurimaks organisatsiooniks. [[Uus Eesti]], 13. jaanuar 1937, nr 13, lk 8. == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.kaitseliit.ee/ Kaitseliidu koduleht] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/KaLS?leiaKehtiv Riigi Teataja: Kaitseliidu seadus (KaLS)] ([[Riigi Teataja]]) * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1021888 Kaitseliidu põhikiri] ([[Riigi Teataja]]) * [http://www.postimees.ee/?id=47786 Ilmus raamat kaitseliidu lähiminevikust], Postimees, 10. november 2008 * [http://www.youtube.com/watch?v=mgBtzRueN7A&NR=1 Kanal 2 uudistevideo Kaitseliidu õppusest 2008] * [http://www.youtube.com/watch?v=VwnjteAv0Hw& Kaitseliidu tankitõrjelaskmised 2008] * [http://www.youtube.com/watch?v=otQ3fmG9YUI&feature=related Kaitseliitlased linnalahinguõppusel (vastutegevuses ajateenijatele) 2003] * [[Urmas Jaagant]]. [http://www.epl.ee/artikkel/575013 Küberkaitseliit pakub harjutuskeskkonda vabatahtlikele IT-spetsialistidele]. Eesti Päevaleht Online, 14. aprill 2010. * [[Vahur Koorits]]. [http://www.postimees.ee/?id=250163 Laienev küberkaitseliit värbab uusi liikmeid]. Postimees, 15. aprill 2010. * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:67933 Kaitseliidu põhikiri].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:72054 Kaitseliidu kodukord].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:67936 Kaitseliidu õppemäärused].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:27085 Kaitseliidu vorm].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=134090 Kaitseliitlase käsiraamat, 1919].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=134585 Kaitseliidu püstoli- ja püstol-kuulipilduja laskemäärused].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * Esmaspäev, 22. juuni 2015, Riigikaitse, [http://riigikaitse.postimees.ee/3233191/laigulise-roomud Laigulise rõõmud], riigikaitse.postimees.ee * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-sibul2015-hellenurmes-peeti-maha-age-linnalahing?id=72897031 FOTOD ja VIDEO: SIBUL2015: Hellenurmes peeti maha äge linnalahing], [[Delfi (portaal)|Delfi]] 7. november 2015 {{Eesti kaitsejõud}} [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti personaalsed omavalitsused]] [[Kategooria:Kaitseliit| ]] nidg4gfu2zofldgez7mrfhuniskiasb 6183235 6183233 2022-08-25T12:36:49Z NOSSER 8097 /* Kaitseliit 1924–1940 */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Eesti organisatsioonist; Soome kaitseliidu kohta vaata artiklit [[Kaitseliit (Soome)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} {{Kaasajasta}} {{Infokast organisatsioon |nimi = Kaitseliit |embleem = Kaitseliit emblem.svg |embleemisuurus = 200px |embleemiallkiri = Kaitseliidu vapp |pilt = Kaitseliit flag - reverse.jpg |pildiallkiri = Kaitseliidu lipu esi- ehk paraadkülg<ref name="uajex" /> |lühend = |asutatud = [[11. november]] [[1918]]<br>taasasutati [[17. veebruar]]il [[1990]] |lõpp = |tüüp = |staatus = |eesmärk = Eesti iseseisvuse kaitse |peakorter = |asukoht = [[Toompea tänav|Toompea]] 8, 10130 Tallinn |piirkond = |liikmeid = 16 000 inimest, koos <br>eriorganisatsioonidega 25&#160;000<ref name="valitsus.ee" /> |juht_nimetus = Ülem |juht_nimi = [[Riho Ühtegi]] (2019–) |peaorgan = [[Kaitseliidu peastaap]] |emaorg = |allorg = [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna malev]]<br>[[Kaitseliidu Harju malev|Harju malev]]<br>[[Kaitseliidu Rapla malev|Rapla malev]]<br>[[Kaitseliidu Alutaguse malev|Alutaguse malev]]<br>[[Kaitseliidu Viru malev|Viru malev]]<br>[[Kaitseliidu Jõgeva malev|Jõgeva malev]]<br>[[Kaitseliidu Järva malev|Järva malev]]<br>[[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Pärnumaa malev]]<br>[[Kaitseliidu Lääne malev|Lääne malev]]<br>Lääne maleva [[Hiiumaa malevkond]]<br>[[Kaitseliidu Saaremaa malev|Saaremaa malev]]<br>[[Kaitseliidu Tartu malev|Tartu malev]]<br>[[Kaitseliidu Sakala malev|Sakala malev]]<br>[[Kaitseliidu Valgamaa malev|Valgamaa malev]]<br>[[Kaitseliidu Võrumaa malev|Võrumaa malev]]<br>[[Kaitseliidu Põlva malev|Põlva malev]] |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = [http://www.kaitseliit.ee/ Kaitseliidu koduleht] }} '''Kaitseliit''' on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev Eesti riigikaitseorganisatsioon ja [[Eesti kaitsejõud]]ude üks osa [[Kaitseministeerium]]i valitsemisalas. Kaitseliidu liiget nimetatakse kaitseliitlaseks. == Juhtimine == [[Kaitseliidu ülem]] on [[brigaadikindral]] [[Riho Ühtegi]]. Kaitseliidu ülem allub [[kaitseväe juhataja]]le. Kaitseliidu ülema tööorgan – [[Kaitseliidu peastaap]] – asub [[Tallinn]]as. Lisaks osalevad Kaitseliidu juhtimises [[Kaitseliidu vanematekogu|vanematekogu]] ja [[Kaitseliidu keskjuhatus|keskjuhatus]]. Ülemaid, välja arvatud Kaitseliidu ülemat, Kaitseliidu Peastaabi ja selle osakondade ülemaid, nimetatakse Kaitseliidus [[pealik]]eks. == Isikkoosseis ja ülesehitus == === Liikmeskond === Kaitseliidu koosseisus on umbes 16 000 kaitseliitlast, koos nais- ja noorteorganisatsioonidega 25 000 inimest.<ref >[https://web.archive.org/web/20180105124626/https://www.valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/riigikaitse-ja-julgeolekupoliitika/riigikaitse-ja-julgeolekupoliitika-eesmargid Riigikaitse- ja julgeolekupoliitika: eesmärgid] (vaadatud 13. veebruar 2016)</ref> Kaitseliitlased jagunevad tegev-, toetaja-, au- ja noorliikmeteks. Kaitseliidu liikmeks võetakse isikuid, kes vastavad organisatsiooni nõuetele ja kellel on liikmete seast 2 soovitajat. Osa Kaitseliidu tegevust juhtivaid [[ohvitser]]e ja [[allohvitser]]e on kaadrikaitseväelased. Kaitseliidu liikmete hulgas on avaliku elu tegelasi. === Struktuur === <!-- aegunud osaliselt, vaja õmbersõnastada Kaitseliit jaguneb organisatsiooniliselt 15 [[malev (Kaitseliit)|malevaks]]. Iga malev jaguneb omakorda [[malevkond]]adeks, malevkonnad [[kompanii]]deks, kompaniid [[Rühm (sõjandus)|rühmadeks]] ja need [[jagu]]deks. Malevate baasil moodustatakse omakorda lahingkompaniid, sisekaitsekompaniid, võitlusgrupid ja muud toetavad üksused. Tänapäeval vastavad malevate vastutusalad mõne erandiga [[maakond]]ade piiridele. Praegu on Kaitseliidus järgmised malevad: --> Staabi kohta loe pikemalt artiklist [[Kaitseliidu peastaap]]. Maakaitseringkonda juhib maakaitseringkonna pealik, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale, maakaitseringkonnad koos vastutusalasse kuuluvate malevatega * Põhja [[maakaitseringkond]]<ref name="KaLS_eRT">[https://www.riigiteataja.ee/akt/KaLS?leiaKehtiv#para9 eRT, Kaitseliidu seadus, §9. Kaitseliidu ülesehitus]</ref> ** [[Kaitseliidu Tallinna malev]], ** [[Kaitseliidu Harju malev]], ** [[Kaitseliidu Rapla malev]], * Kirde maakaitseringkond ** [[Kaitseliidu Alutaguse malev]], ** [[Kaitseliidu Viru malev]], ** [[Kaitseliidu Jõgeva malev]], ** [[Kaitseliidu Järva malev]], * Lääne maakaitseringkond ** [[Kaitseliidu Pärnumaa malev]], ** [[Kaitseliidu Lääne malev]], ([[Hiiumaa]]l on Lääne maleva [[Hiiumaa malevkond]]), ** [[Kaitseliidu Saaremaa malev]], * Lõuna maakaitseringkond ** [[Kaitseliidu Tartu malev]], ** [[Kaitseliidu Sakala malev]], ** [[Kaitseliidu Valgamaa malev]], ** [[Kaitseliidu Võrumaa malev]], ** [[Kaitseliidu Põlva malev]]. === Nais- ja noorteorganisatsioonid === Kaitseliidu tegevust toetavad ja järelkasvu valmistavad ette järgmised nais- ja noorteorganisatsioonid: * [[Naiskodukaitse]] * [[Noored Kotkad]] * [[Kodutütred]]. == Väljaõpe ja tegevus == [[Pilt:US Navy 100615-M-0884D-033 Estonian soldiers wade ashore during a combined U.S. and Estonia amphibious assault training exercise during Baltic Operations (BALTOPS) 2010.jpg|pisi|Kaitseliitlased meredessandil õppusel BALTOPS]] [[Pilt:Ex STEADFAST JAZZ (10668560976).jpg|pisi|Kaitseliidu miinipildurid positsioonil]] [[Pilt:2013TCRFR11 005 US EST ROU 074 (10708744596).jpg|pisi|Kaitseliidu tulejuhid rahvusvahelisel õppusel]] Kaitseliit arendab nii riigikaitse-, sisekaitse- ja päästealast kui ka seltskondlikku tegevust. Enamus tegevusest ja üritustest toimub nädalavahetustel või muul töövälisel ajal. Tegevus on üldjuhul territoriaalse suunitlusega. === Riigikaitse === Kaitseliitlased läbivad organisatsiooni astudes Kaitseliidu tegevliikme [[sõdurioskuste kursus]]e (SOK, varem ka TSOBKkl, BÕK) ja hiljem vajalikud eriala täiendkoolitused. [[Ajateenistus]]e läbimise järel Kaitseliitu astunud läbivad baasõppe ja erialakoolituse tavaliselt osaliselt. [[Kaitseliidu Kool]]is [[Alu]]s saab omandada reservrühmaülema ettevalmistuse. Samuti saab organisatsioonis omandada reservjaoülema ettevalmistuse. Paljud kaitseliitlased arendavad end sõjalisel alal ka ise. Kaitseliidu väliharjutused, õppepäevad ja laskeharjutused toimuvad tavaliselt kuni kord kuus territoriaalpõhimõttel moodustatud jagude, rühmade või kompaniide koosseisus. Kaitseliidu allüksused osalevad sageli [[Eesti Kaitsevägi|kaitseväe]] väliõppustel, sealhulgas tavaliselt ka ajateenistustsükli lõpuõppusel "[[Kevadtorm]]". Kaitseliidu väliharjutustel pööratakse suurt rõhku väikeste üksuste iseseisvale võitlusele ja initsiatiivile. Alates [[2003]] osalevad kaitseliitlased Kaitseväe väeosade-asutuste linnakute palgalises valveteenistuses. Alates [[2004]] on kaitseliitlaste baasil moodustatud rühmad osalenud välisoperatsioonidel. === Sisekaitse ja pääste === Pärast [[2000]]. aastat on hakatud Kaitseliidus tähelepanu pöörama [[abipolitseinik]]e ettevalmistusele ja päästealasele valmidusele, mis on osutunud vajalikeks tsiviilülesannetes, kuid sellegipoolest on organisatsiooni põhieesmärgid riigikaitselised. Kaitseliitlased on osalenud [[loodusõnnetus]]te ja [[tulekahju]]de likvideerimisel. Organisatsioonis on antud päästealast koolitust. Abipolitseinike osatähtsus on suurenenud just [[2000. aastad|2000. aastail]]. Eriti tõhusaks osutus kaitseliitlastest abipolitseinike kaasamine [[2007]]. aasta [[Aprillirahutused Tallinnas|aprillisündmuste]] aegu. === Muu tegevus === Liikmetele teabe edastamiseks ja üldiste administratiivotsuste vastuvõtmiseks korraldatakse perioodiliselt allüksuste infotunde ja koosolekuid. Lisaks paramilitaarsele tegevusele on Kaitseliidul oluline seltskondlik ja [[sport]]lik roll. Perioodiliselt peetakse Kaitseliidus, malevates, malevkondades ja allorganisatsioonides suvepäevi, millest saavad osa võtta ka liikmete perekonnad. Kaitseliidu haldusalas on jalgpalliklubi [[JK Kaitseliit/Kalev]]. == Varustus ja relvastus == Kaitseliitlaste isiklik varustus ja riietus on tavaliselt hoiul liikmete käes. See kiirendab nende operatiivset kasutamist kriisiolukorras. Paljudel kaitseliitlastel on enda käes hoiul ka käsi[[tulirelv]]. Aktiivsemad kaitseliitlased on muretsenud suure osa individuaalsest lahinguvarustusest ise. See on võimaldanud leida tõhusamaid ja mugavamaid varustuselemente, kuid muudab allüksuste väljanägemise kirjumaks. Nõutav on siiski ühtse vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamine. Lisaks automaatrelvadele – tänapäeval enamasti [[Rootsi]] päritolu [[AK-4]] ja [[Iisrael]]i päritolu [[Galil AR]] – on Kaitseliidus ka [[granaadiheitja]]d, [[miinipilduja]]d ja [[tankitõrjekahur]]id. See muudab Kaitseliidu arvestavaks lahingujõuks. Allüksuste varustust, [[sõiduk]]eid ja raskerelvi hoitakse tsentraliseeritult. Liikumisvahenditena kasutatakse peamiselt [[taktikaline veoauto|taktikalisi veoautosid]] ja [[maastur]]eid. Kaitseliidu käsutuses on ühtlasi [[veesõiduk]]itest paar [[kaater|kaatrit]] ja mitu [[mootorpaat]]i. == Meedia ja tsiviilkoostöö == Kaitseliit annab välja ajakirja [[Kaitse Kodu!]], mida levitatakse reeglina riigikaitseorganisatsioonide sees. Mõnel maleval on oma perioodiline häälekandja. Malevates on määratud propagandapealikud, kelle ülesannete hulka kuulub tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) ja vajadusel suhtlemine ajakirjandusega. Võidupüha paraad toimub põhiliselt kaitseliitlaste osavõtul. Kaitseliitlased osalevad sageli kohalikel riigikaitselistel ja muudel jõustruktuuride üritustel. === Kaitseliidu muuseum === {{Vaata| Kaitseliidu muuseum}} == Ajalugu == === Kaitseliidu asutamine ja tegevus 1918–1920 === [[File:Johan Pitka.jpg|thumb|[[Johan Pitka]], Eesti Kaitse Liidu looja ja esimene ülem]] Kaitseliit asutati [[11. november|11. novembril]] [[1918]]. Organisatsiooni esialgne nimetus oli '''Eesti Kaitse Liit''' ning kontor asus Tallinnas [[Brokusmägi|Brokusmäel]] majas nr 8,<ref name="4caZ9" /> endistes Linna tööameti ruumides, mis rekvireeriti organisatsiooni kasuks. Detsembris kolis Peastaap [[Vene tänav]]a majja nr 5, endise [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioonivõimude]] [[komandantuur]]i ruumidesse. Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine. Kõigi nimetuste kinnituseks ilmus 11. novembril Eesti Kaitseliidu päevakäsk nr 1.<ref name="tdOxF" /> 11. novembri õhtul [[Laevandus (selts)|Laevandus]]e seltsi kontoris toimunud koosolekul loobuti [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]iaegsest [[Omakaitse (1917–1918)|bürgerwehrist]] ja uus organisatsioon nimetati kaitseliiduks. Uue kaitseliidu juhtimise võttis endale [[Ernst Põdder]]. Ilmus päevakäsk nr. 1 järgneva sisuga: 1. Alates tänasest päevast võtan E. K. L. juhatuse endale. Alla kirjutanud kaitseliidu juhataja Põdder. Maakondade korralduste ülemaiks nimetan endised Eesti sõjaväe ohvitserid: Harju maakonna ja Tallinna ülem on [[Peeter Kann|Kann]]. Wiru maakonna ja Rakwere [[Nikolai Reek|Reek]]. Tartu maakonna ja Tartu [[Hans Kurvits|Kurvits]]. Järwa maakonna ja Paide Puskar. Wiljandi maakonna ja Wiljandi [[Eduard-Alfred Kubbo|Kubu]]. Läänemaakonna ja Haapsalu [[Theodor Rõuk|Rõuk]]. Pärnumaakonna ja Pärnu [[Felix Tannebaum|Tannbaum]]. Wõru maakonna ja Wõru [[Friedrich Vreemann|Vreemann]]. Walga linna [[Anton Irv|Irw]]. Saare-, Hiiu- ja Muhumaa [[Johannes Poopuu|Poopuu]]. Tallinna jaoskondade ülemad on: 1. [[Bernhard Abrams|Abrams]]. 2. [[Eugen Dreverk|Dreverk]]. 3. [[Johan Schmidt|Schmidt]]. 4. Kuusik. 5. [[Jaan Lepp|Lepp]]. 6. Vokk. Sadama komendant: kaugsõidu kapten Treilmann, abi: Eduard Friedenstein. [[Balti vaksal]]i komendant: Friedenstein, noorem. Liidu peastaab asub [[Brookusmägi|Brokusmäe]]l nr. 8 Hiljem moodustati Tallinnas ka täiendavalt baltisakslastest 7. (reserv)rood, mille ülemaks oli polkovnik [[Otto von Krusenstern|Krusenstern]], hilisem [[Tallinna 3. kaitsepataljon]]. 1. detsembrist 1917. aastal kuulutati välja sundmobilisatsioon kõigile 21–24-aastastele sõjaväekõlbulikele meestele. 11. detsembrist muudeti Kaitseliitu kuulumine kohustuslikuks kõigile meessoost kodanikele. Kava kohaselt pidid I kategooria kaitseliitlased (18-35-aastased Rahvaväe mobilisatsiooni alla mittekuuluvad väeteenistuskõlbulikud mehed) saadetama vaenlase lähenedes rindele, II kategooria (alla 18-aastased poisid, 36–45-aastased mehed ja väeteenistuseks kõlbmatud) kanda pidi jääma [[tagalateenistus]]se. 17. detsembril avaldas Tallinnas sisekaitse ülem kindral Põdderi päevakäsu nr. 4: „Mina käsin kõiki avalikke asutusi ja ametikohti oma ametnikkudele ette kirjutada, et need sunduslikult KaitseLiidust osa võtaksid. Ametkondade ja asutuste juhid on kohustatud selle järele valvama, et see käsk täitmist leiaks. Käsu täitmata jätmise eest karistan ametist vallandamisega.“ 17. detsembril ilmus ka kindral Põdderi päevakäsk nr. 5: „Kõik kodanikud on kohustatud kohaliku kaitseliidu ülema kutsel kaitseliidu liikmeks astuma ja liidu käskusi ja korraldusi täitma. Kes selle määruse vastu eksivad, karistan rahatrahviga kuni 10000 margani ehk vangistusega kuni 3 kuuni, ehk mõlema karistusega korraga.“ Kaitseliitu kuulumine tehti kohustuslikuks kõigile 18–60aastastele meeskodanikele, kes polnud mobilisatsiooniga rindele kutsutud<ref>[[Odette Kirss]], [https://dea.digar.ee/article/AKkaitsekodu/2018/11/0/19.1 100 aastat Kaitseliitu Virumaal ehk Kaitseliidu Viru maleva sünnilugu], Kaitse Kodu!: Kaitseliidu ajakiri, Number 8, November 2018</ref>. Vabariigi Valitsuse otsusega 14. oktoobrist 1919 viidi Kaitseliit koos kõigi asutustega [[Sõjavägede Ülemjuhataja|sõjavägede ülemjuhataja]] alluvusest [[Sõjaministeerium]]i alluvusse. 1. juunist 1920 likvideeriti [[Kaitseliidu staap|Kaitseliidu Staap]]; Kaitseliidu tegevust hakkas juhtima Sõjaringkonna Staap, mille juurde loodi Kaitseliidu osakond. Pärast Vabadussõda jäi Kaitseliidu tegevus soiku ning selle tegevus lõpetati [[1920]]. aasta [[12. august]]ist. ===Vaheperiood 1920–1924=== Pärast Vabadussõda Kaitseliit üleriikliku organisatsioonina ei toiminud. Kaitseliidu nime hoidsid alal maakonna rahvaväe ja kaitseliidu ülemad ja vabatahtlikest koosnevad kaitseliidu kütisalgad ("Oli tekkinud mõistusevastane olukord, kus oma riigi püsimise pärast muretsevad kodanikud pidid selle riigi kaitsmiseks relvastuma ja oma võitlusvõime säilitamiseks harjutama salaja"<ref>https://parnu.kaitseliit.ee/et/ajalugu</ref>). === Kaitseliit 1924–1940 === [[File:Kaitseliidu Tartu maleva esimese aastapäeva tähistamine.jpg|thumb|[[Kaitseliidu Tartu malev]]a esimese aastapäeva tähistamine, paraad [[Raekoja plats (Tartu)|Tartu Raekoja platsil]] (6. detsember 1925)]] [[Pilt:Kaitseliitlased Vabariigi aastapäeva paraadil Petseris, ERM Fk 2870-113.jpg|pisi|[[Petseri]] kaitseliitlased paraadil]] Pärast [[kommunist]]ide [[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]]t kutsuti Kaitseliit [[17. detsember|17. detsembril]] 1924 taas ellu. Järgnes organisatsiooni tugevnemine ja edukas juurdumine ühiskonnas, hakati Kaitseliidu tegevust taaselustama ja tänu sellele suurenes ka Kaitseliidu liikmeskond. Hiljem loodi ka Kaitseliidu haruorganisatsioone - [[Naiskodukaitse]], [[Noored Kotkad]] ja [[Kodutütred]]. 1925. aastal kehtestatud uue Kaitseliidu põhikirjaga fikseeriti täpsed Kaitseliidu allüksuse nimetused. 2. veebruaril 1925 toimus Kaitseliidu põhikirja muutus, millega said endised [[kaitseliidu malev|malev]]ate jaoskonnad [[malevkond]]adeks ja ringkonnad [[kompanii]]deks. Kaitseliidu liikmeskond kasvas [[1940]]. aastaks 42 000 liikmeni. Kaitseliidu ülesanded olid: * seaduslike võimude abistamine Eestis maksva põhiseadusliku riigikorra ja kodanike julgeoleku kaitsmisel; * ühiskondlikkude õnnetuste puhul abiandmine; * oma liikmetele sõjalise õppuse ja kasvatuse andmine; * kodanikes isamaaliste ja rahvuslike tunnete süvendamine; * rahva kehalise kasvatuse arendamine; * teiste ülesannete täitmine, mis seaduslikus korras tema peale pannakse. Enne Teist maailmasõda olid [[Malev (Kaitseliit)|malevad]] järgmised: {{veergude loend|laius=15em|stiil=max-width:33em| * [[Kaitseliidu Tallinna malev]] * [[Kaitseliidu Harju malev]] * [[Kaitseliidu Lääne malev]] * [[Kaitseliidu Saaremaa malev]] * [[Kaitseliidu Pärnumaa malev]] * [[Kaitseliidu Sakalamaa malev]] * [[Kaitseliidu Järva malev]] * [[Kaitseliidu Viru malev]] * [[Kaitseliidu Narva malev]] * [[Kaitseliidu Tartu malev]] * [[Kaitseliidu Tartumaa malev]] * [[Kaitseliidu Valgamaa malev]] * [[Kaitseliidu Võrumaa malev]] * [[Kaitseliidu Petserimaa malev]] * [[Merekaitseliit]] }} Kaitseliit likvideeriti [[27. juuni]]l 1940 president [[Konstantin Päts]]i seadlusega.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/06/27/3 Kaitseliidu likvideerimise seadlus]. Riigi Teataja, 1940, nr 55, art 498.</ref> Paljud liikmed langesid [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|nõukogude repressioonide]] ohvriks või alustasid peagi iseseisvat vastupanu okupatsioonile. Vastupanuliikumisest kasvas välja [[metsavend]]lus. === Kaitseliidu taasasutamine ja areng tänapäeval === Kaitseliit taasasutati [[17. veebruar]]il [[1990]]. [[Kaitseliidu taasasutamine]] toimus [[Järvakandi]]s. Kaitseliit ja selle juhtorgan [[Kaitseliidu Keskkogu]] oli esimene taasasutatud tegelik riigikaitseorganisatsioon. Esialgu oli kaitseliitlase relvastus, varustus ja ettevalmistus võrdlemisi juhuslikku laadi, kuid motivatsioon hea. Mitmetest tolleaegsetest noortest liikmetest on saanud tänaseks juhtivad ohvitserid kaitseväes, Kaitseliidus või [[Piirivalve]]s. Pärast Eesti taasiseseisvumist sai Kaitseliit esmase ühtse varustuse riigikaitseabi näol välisriikidest. Varustust ja tehnikat hangiti ka lahkuva [[Nõukogude armee]] üksustelt. Pärast kaitseväele uue relvastuse ostmist [[Iisrael]]ist [[1993]]–[[1994]] sai Kaitseliit enda käsutusse hulgaliselt kaitseväe relvastusest maha võetud käsitulirelvastust, peamiselt [[Hiina]] automaadid M-56, M-56-2 ([[AK-47]]), granaadiheitjad [[PF-89]] ja [[kuulipilduja]]d [[RPD kuulipilduja|RPD]]. [[1990. aastad|1990-ndate]] lõpul ja 2000-ndate algul viidi organisatsioonis läbi liikmeskonna selektsioon ja süsteemi korrastus, mis tõstis lahinguvõimet ja vähendas mainet kahjustanud vahejuhtumite arvu. Samuti liideti Kaitseliiduga [[Kodukaitse]]. Pärast [[Rootsi]] relvaabi saabumist [[2002]] mindi üle [[NATO]] standarditele vastavale relvastusele. 2000. keskpaigas üritati Kaitseliidus arendada kaitseringkondade põhist pataljonidega süsteemi, mis aga tänu ebaefektiivsusele peatati. == Väljaanded == * [[Kaitse Kodu!]] * Alutaguse maleva Malevlane * Harjulane: Kaitseliidu Harju Maleva häälekandja * Järva Maleva Teataja * K. L. Tallinna Maleva Teated * [[K.L. Viru Malevlane]] 1928-1940 * Lääne Maleva Teataja * Narva Maleva Teataja * [[Petseri Maleva Teataja]] * Saaremaa Maleva Teataja * Sakalamaa Maleva Teataja * Tartumaa Maleva Teataja * Valga Maleva Teataja == Kaitseliidu ülemad läbi aegade == === Eesti Vabariigis (1918-1940) === Kaitseliidu esimeseks ülemaks loetakse [[Johan Pitka]]t, kes valiti [[11. november|11. novembril]] [[1918]] loodud Eesti Kaitse Liidu juhatuse esimeheks. * kindralmajor [[Ernst Põdder]] (11. november 1918 – 4. aprill [[1919]]) * [[Eduard Alver]] ([[4. aprill]] – [[24. oktoober]] 1919) * polkovnik [[Johan Unt]] ([[24. oktoober]] 1919 – [[29. märts]] [[1920]]) * (Sõjaväe Ringkonna Staabi Kaitse Liidu Osakonna Ülem 1920–1924) * kolonel [[Aleksander Seiman]] ([[17. detsember]] [[1924]] – 10. veebruar 1925) * kindralmajor [[Johannes Orasmaa]] (aastani [[1935]] kandis nime Johannes Roska, [[10. veebruar]] [[1925]] – [[28. juuni]] [[1940]]) === Taasiseseisvunud Eestis === * kolonel [[Kalle Eller]] ([[17. veebruar]] – 10. november [[1990]]) * kolonelleitnant [[Manivald Kasepõld]] ([[10. november]] 1990 – 16. november 1992) * kapten, hiljem major ja kolonelleitnant [[Johannes Kert]] ([[16. november]] [[1992]] – [[23. jaanuar]] 1996) * kapten, hiljem major [[Neeme Väli]] (kohusetäitja, [[20. jaanuar]] [[1996]] – 7. aprill 1997) * kolonelleitnant, hiljem kolonel [[Lui Jaanson]] (kohusetäitja, [[7. aprill]] [[1997]] – 8. juuni 1999) * kapten, hiljem major [[Benno Leesik]] ([[8. juuni]] [[1999]] – 25. märts 2006) ** Kaitseliidu staabiülem Kaitseliidu ülema kohustes major [[Urmas Muld]] * major, hiljem kolonelleitnant [[Raivo Lumiste]] ([[6. september]] [[2006]] – [[31. august]] 2012) ** Kaitseliidu staabiülem Kaitseliidu ülema kohustes kolonel [[Kajari Klettenberg]] (31. august 2012 – 16. detsember 2012) * brigaadikindral, hiljem kindralmajor [[Meelis Kiili]] (16. detsember 2012 – 19. juuli 2019) * kolonel, hiljem brigaadikindral [[Riho Ühtegi]], (19. juulist 2019) == Kaitseliidu Staabi ja Peastaabi ülemad == * kolonel [[Jakob Vende]] 1925–1926; * kolonel [[Jaan Maide]], Kaitseliidu staabiülema kohustetäitja 1926, ülem 1927–1940; * kolonel [[August Balder]], 1940; * kol-ltn Heldur Toomet, 10.11.1990-23.11.1993; * major [[Neeme Väli]], 1993–1996; * kapten [[Benno Leesik]], 1996– 8. juuni 1999; * staabiülema kohusetäitja Kaitseliidu peainspektor kapten [[Mati Sülluste]], 1999–2000; * [[Riho Terras]] jaanuar 2000–2007; * [[kolonel]] [[Kajari Klettenberg]]; 2007–2013 * [[kolonel]] [[Ilmar Tamm]], (2013 – 30. juuli 2018) * [[Jaak Mee]] (30. juuli 2018–2020) * [[Eero Rebo]] (jaanuar 2020–) == Vaata ka == * [[Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda)]] * [[Vabatahtlik Ülemaailmne Eesti Kaitseliit]] * [[Kaitseliidu sõrmus]] * [[Kaitseliidu Valgerist]] * [[Tuletooja medal]] * [[Kaitseliidu malevkondade loend]] * [[Kaitseliidu lipkond]] * [[Eesti Kaitsevägi]] * [[Naiskodukaitse]] * [[Noored Kotkad]] * [[Kodutütred]] * [[Küberkaitseliit]] * [[Merekaitseliit]] * [[Propastop]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="valitsus.ee">[http://valitsus.ee/et/valitsus/tegevusprogramm/riigikaitse--ja-julgeolekupoliitika/Kaitseliidu-ja-eriorganisatsioonide-liikmete-arv Kaitseliidu ja eriorganisatsioonide liikmete arv]</ref> <ref name="uajex">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13247949&id=77768 Kaitseliidu üldlipu ja embleemi kirjelduse kinnitamine]. Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 1999. a määrus nr 285, RTI, 18.10.1999, 76, 711</ref> <ref name="4caZ9">[https://web.archive.org/web/20110813172825/https://www.riigiteataja.ee/failid/Eesti_Kaitse_Liit.pdf Elektrooniline Riigi Teataja]</ref> <ref name="tdOxF">[https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2015/01/2.Sojaplaanid.pdf ÜLEVAADE EESTI VABADUSSÕJAST 1918–1920 (II) JAAN MAIDE KOLONEL-LEITNANT KAITSELIIDU KIRJASTUS 1933]</ref> }} == Kirjandus == * Kaitseliit Eesti suurimaks organisatsiooniks. [[Uus Eesti]], 13. jaanuar 1937, nr 13, lk 8. == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.kaitseliit.ee/ Kaitseliidu koduleht] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/KaLS?leiaKehtiv Riigi Teataja: Kaitseliidu seadus (KaLS)] ([[Riigi Teataja]]) * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1021888 Kaitseliidu põhikiri] ([[Riigi Teataja]]) * [http://www.postimees.ee/?id=47786 Ilmus raamat kaitseliidu lähiminevikust], Postimees, 10. november 2008 * [http://www.youtube.com/watch?v=mgBtzRueN7A&NR=1 Kanal 2 uudistevideo Kaitseliidu õppusest 2008] * [http://www.youtube.com/watch?v=VwnjteAv0Hw& Kaitseliidu tankitõrjelaskmised 2008] * [http://www.youtube.com/watch?v=otQ3fmG9YUI&feature=related Kaitseliitlased linnalahinguõppusel (vastutegevuses ajateenijatele) 2003] * [[Urmas Jaagant]]. [http://www.epl.ee/artikkel/575013 Küberkaitseliit pakub harjutuskeskkonda vabatahtlikele IT-spetsialistidele]. Eesti Päevaleht Online, 14. aprill 2010. * [[Vahur Koorits]]. [http://www.postimees.ee/?id=250163 Laienev küberkaitseliit värbab uusi liikmeid]. Postimees, 15. aprill 2010. * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:67933 Kaitseliidu põhikiri].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:72054 Kaitseliidu kodukord].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:67936 Kaitseliidu õppemäärused].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:27085 Kaitseliidu vorm].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=134090 Kaitseliitlase käsiraamat, 1919].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=134585 Kaitseliidu püstoli- ja püstol-kuulipilduja laskemäärused].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * Esmaspäev, 22. juuni 2015, Riigikaitse, [http://riigikaitse.postimees.ee/3233191/laigulise-roomud Laigulise rõõmud], riigikaitse.postimees.ee * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-sibul2015-hellenurmes-peeti-maha-age-linnalahing?id=72897031 FOTOD ja VIDEO: SIBUL2015: Hellenurmes peeti maha äge linnalahing], [[Delfi (portaal)|Delfi]] 7. november 2015 {{Eesti kaitsejõud}} [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti personaalsed omavalitsused]] [[Kategooria:Kaitseliit| ]] fs7d503f1upxj3tiv1dh062h7wo7y68 Kobe Bryant 0 47480 6183479 6118831 2022-08-25T22:54:13Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Kobe Bryant | pilt = Kobe Bryant 2014.jpg | pildisuurus = 275px | pildiallkiri = | hüüdnimi = Black Mamba, KB24, Vino | rahvus = ameeriklane | sünniaeg = {{sünniaeg|1978|8|23}} | sünnikoht = [[Philadelphia]], [[USA]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2020|1|26|1978|8|23}} | surmakoht = [[Calabasas]], [[USA]] | pikkus = 198 cm | kaal = 96 kg | positsioon = viskav tagamängija | karjäär = 5-kordne NBA meister | liiga = [[NBA]] | klubi = | number = 8, 24 | endised_klubid = [[Los Angeles Lakers]] | koondis = [[USA]] | autasud = | agent = | NBA_karjäär = 1996–2016 | punktid = 33 643 | lauapallid = 7047 | söödud = 6306 | blokid = 640 | vaheltlõiked = 1944 | treeneriklubid = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]]|[[Korvpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|korvpall]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]]|[[Korvpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|korvpall]]}} }} '''Kobe Bean Bryant''' ([[23. august]] [[1978]] [[Philadelphia]] – [[26. jaanuar]] [[2020]] [[Calabasas]]) oli [[USA]] elukutseline [[korvpall]]ur, kes mängis kogu 20-aastase [[NBA]] karjääri [[Los Angeles Lakers]]is. Bryant tuli viiel korral NBA meistriks ja ta valiti [[NBA tähtede mäng]]ule 18 korda. USA rahvuskoondisega tuli Bryant kahekordseks olümpiavõitjaks. <br> 26. jaanuaril 2020 hukkus 41-aastane Bryant koos oma tütrega helikopteriõnnetuses Calabasases Californias.<ref name="TheTimes" /> == Lapsepõlv == Kobe Bryant sündis [[1978]]. aastal Philadelphias korvpalluri [[Joe Bryant]]i ja Pamela Cox Bryanti perekonnas, ta oli kolmest lapsest noorim ja ainus poeg. Bryant sai oma nime Kobe veiseliha järgi, mida ta vanemad nägid Jaapani restorani menüüs.<ref name="isiklik" /> Kui Bryant oli kuueaastane, lõpetas tema isa karjääri NBA-s ning kolis perega [[Itaalia]]sse, kus Bryant õppis selgeks [[itaalia keel]]e. [[1991]]. aastal kolis pere tagasi USA-sse.<ref name="isiklik" /> == NBA karjäär == Bryant valiti [[1996]]. aasta ''draft'''i 13. valikuna [[Charlotte Hornets]]isse, ent kaubeldi kohe edasi [[Los Angeles Lakers]]isse. Aastatel 2000–2002 tuli Lakers kolm korda järjest NBA meistriks. Neil aastail olid klubi liidriteks [[Shaquille O'Neal]] ja Kobe Bryant. Hiljem aitas Bryant Lakersil meistriks tulla ka 2009. ja 2010. aastal. 22. jaanuaril 2006 viskas Bryant 122 : 104 võidumängus [[Toronto Raptors]]i vastu karjääri parimad 81 punkti. NBA ajaloos on sellest enamat suutnud vaid [[Wilt Chamberlain]], kes 1962. aastal viskas ühes mängus 100 punkti. == USA korvpallikoondis == [[Fail:Kobe Bryant Beijing Olympics 1.jpg|pisi|Kobe Bryant Pekingi olümpiamängudel]] Bryant võitis [[USA korvpallikoondis]]ega kaks olümpiakulda: [[Korvpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008. aastal Pekingis]] ja [[Korvpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012. aastal Londonis]]. == Isiklikku == [[2001]]. aastal abiellus Bryant Vanessa Laine'iga ning neil sündis kokku neli tütart: Natalia (2003), Gianna (2006), Bianka (2016) ja Capri (2019).<ref name="tytred" /> ==Surm== 26. jaanuaril 2020 hukkus Bryant koos tütre Gianna ja veel seitsme inimesega [[Los Angeles]]e lähedal [[Calabasas]]es toimunud õnnetuses, kui neid vedanud helikopter [[Sikorsky S-76]] kukkus alla.<ref name="surm" /><ref name="TheTimes" /> == Pärand == Bryanti peeti sageli oma põlvkonna parimaks mängijaks. 2020. aastal võeti Bryant postuumselt [[Korvpalli kuulsuste hall]]i liikmeks. 2021. aastal nimetati teda NBA ajaloo parimate mängijate seas (''[[NBA 75th Anniversary Team]]''). 2020. aastal nimetati Los Angeleses tema särginumbrite (8 ja 24) järgi 24. august Kobe Bryanti päevaks, samuti on 24. august üks päev pärast tema sünniaastapäeva. == Tähtsamad saavutused == * 5-kordne NBA meister (2000–2002, 2009, 2010) * 2-kordne NBA finaalseeria kõige väärtuslikum mängija (2009, 2010) * NBA põhihooaja kõige väärtuslikum mängija (2008) * 18 korda valitud NBA tähtede mängule (1998, 2000–2016) * 4 korda NBA tähtede mängu kõige väärtuslikum mängija (2002, 2007, 2009, 2011) * 11 korda valitud NBA sümboolsesse 1. viisikusse (2002–2004, 2006–2013) * 2 korda valitud NBA sümboolsesse 2. viisikusse (2000, 2001) * 2 korda valitud NBA sümboolsesse 3. viisikusse (1999, 2005) * 9 korda valitud NBA sümboolsesse 1. kaitseviisikusse (2000, 2003, 2004, 2006–2011) * 3 korda valitud NBA sümboolsesse 2. kaitseviisikusse (2001, 2002, 2012) * 2-kordne NBA hooaja skoorikuningas (2006, 2007) * NBA pealtpanekuvõistluse võitja (1997) ==NBA karjääri statistika== ===Põhihooaja keskmised näitajad=== {| class="wikitable sortable" |- !Aasta !!Meeskond !width="20"|{{Lühend| GP | Mänge hooajal}} !width="20"|{{Lühend| GS | Mänge algviisikus}} !width="20"|{{Lühend| MPG | Minuteid mängus}} !width="20"|{{Lühend| FG% | Visketabavus väljakult}} !width="20"|{{Lühend| 3P% | Kolmepunktivisete tabavus}} !width="20"|{{Lühend| FT% | Vabavisete tabavus}} !width="20"|{{Lühend| RPG | Lauapalle mängus}} !width="20"|{{Lühend| APG | Resultatiivseid sööte mängus}} !width="20"|{{Lühend| SPG | Vaheltlõikeid mängus}} !width="20"|{{Lühend| BPG | Viskeblokeeringuid mängus}} !width="20"|{{Lühend| PPG | Punkte mängus}} |- |1996–1997 ||LA Lakers ||71 ||6 ||15,5 ||.417 ||.375 ||.819 ||1,9 ||1,3 ||0,7 ||0,3 ||7,6 |- |1997–1998 ||LA Lakers ||79 ||1 ||26,0 ||.428 ||.341 ||.794 ||3,1 ||2,5 ||0,9 ||0,5 ||15,4 |- |1998–1999 ||LA Lakers ||50 ||50 ||37,9 ||.465 ||.267 ||.839 ||5,3 ||3,8 ||1,4 ||1,0 ||19,9 |- |1999–2000 ||LA Lakers ||66 ||62 ||38,2 ||.468 ||.319 ||.821 ||6,3 ||4,9 ||1,6 ||0,9 ||22,5 |- |2000–2001 ||LA Lakers ||68 ||68 ||40,9 ||.464 ||.305 ||.853 ||5,9 ||5,0 ||1,7 ||0,6 ||28,5 |- |2001–2002 ||LA Lakers ||80 ||80 ||38,3 ||.469 ||.250 ||.829 ||5,5 ||5,5 ||1,5 ||0,4 ||25,2 |- |2002–2003 ||LA Lakers ||82 ||82 ||41,5 ||.451 ||.383 ||.843 ||6,9 ||5,9 ||2,2 ||0,8 ||30,0 |- |2003–2004 ||LA Lakers ||65 ||64 ||37,6 ||.438 ||.327 ||.852 ||5,5 ||5,1 ||1,7 ||0,4 ||24,0 |- |2004–2005 ||LA Lakers ||66 ||66 ||40,7 ||.433 ||.339 ||.816 ||5,9 ||6,0 ||1,3 ||0,8 ||27,6 |- |2005–2006 ||LA Lakers ||80 ||80 ||41,0 ||.450 ||.347 ||.850 ||5,3 ||4,5 ||1,8 ||0,4 ||35,4 |- |2006–2007 ||LA Lakers ||77 ||77 ||40,8 ||.463 ||.344 ||.868 ||5,7 ||5,4 ||1,4 ||0,5 ||31,6 |- |2007–2008 ||LA Lakers ||82 ||82 ||38,9 ||.459 ||.361 ||.840 ||6,3 ||5,4 ||1,8 ||0,5 ||28,3 |- |2008–2009 ||LA Lakers ||82 ||82 ||36,1 ||.467 ||.351 ||.856 ||5,2 ||4,9 ||1,5 ||0,4 ||26,8 |- |2009–2010 ||LA Lakers ||73 ||73 ||38,8 ||.456 ||.329 ||.811 ||5,4 ||5,0 ||1,6 ||0,3 ||27,0 |- |2010–2011 ||LA Lakers ||82 ||82 ||33,9 ||.451 ||.323 ||.828 ||5,1 ||4,7 ||1,2 ||0,1 ||25,3 |- |2011–2012 ||LA Lakers ||58 ||58 ||38,5 ||.430 ||.303 ||.845 ||5,4 ||4,6 ||1,2 ||0,3 ||27,9 |- |2012–2013 ||LA Lakers ||78 ||78 ||38,6 ||.463 ||.324 ||.839 ||5,6 ||6,0 ||1,4 ||0,3 ||27,3 |- |2013–2014 ||LA Lakers ||6 ||6 ||29,5 ||.425 ||.188 ||.857 ||4,3 ||6,3 ||1,2 ||0,2 ||13,8 |- |2014–2015 ||LA Lakers ||35 ||35 ||34,5 ||.373 ||.293 ||.813 ||5,7 ||5,6 ||1,3 ||0,2 ||22,3 |- |2015–2016 ||LA Lakers ||66 ||66 ||28,2 ||.358 ||.285 ||.826 ||3,7 ||2,8 ||0,9 ||0,2 ||17,6 |- |Karjäär kokku ||||1346 ||1198 ||36,1 ||.447 ||.329 ||.837 ||5,2 ||4,7 ||1,4 ||0,5 ||25,0 |- |Tähtede mäng ||||15 ||15 ||27,6 ||.500 ||.324 ||.789 ||5,0 ||4,7 ||2,5 ||0,4 ||19,3 |} ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="surm">{{netiviide |pealkiri=Kobe Bryant dead: NBA star tragically dies in California helicopter crash aged 41 |väljaanne=The Independent |url=https://www.independent.co.uk/sport/us-sport/national-basketball-association/kobe-bryant-dead-helicopter-crash-dies-age-latest-news-a9302931.html |vaadatud=26. jaanuaril 2020}}</ref> <ref name="TheTimes">{{cite web|url=https://www.thetimes.co.uk/edition/news/kobe-bryant-obituary-3zr8gmq5g |title=Kobe Bryant obituary |trans-title=Kobe Bryanti nekroloog |publisher=The Times |date=27. jaanuar 2020 |access-date=27. jaanuaril 2020 |website=thetimes.co.uk |language=en |url-access=subscription}}</ref><!--registreerumisel teatud hulk artikleid nädalas tasuta--> <ref name="isiklik">{{netiviide |pealkiri=Kobe Bryant Bio |väljaanne=NBA.com |url=http://www.nba.com/playerfile/kobe_bryant/bio.html |vaadatud=26. detsembril 2020|arhiivimisaeg=2010-03-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100306020711/http://www.nba.com/playerfile/kobe_bryant/bio.html}}</ref> <ref name="tytred">{{netiviide |pealkiri=Kobe Bryant’s Wife Vanessa Gives Birth, Welcomes Fourth Daughter |väljaanne=Us Weekly |url=https://www.usmagazine.com/celebrity-moms/news/kobe-bryants-wife-vanessa-gives-birth-welcomes-4th-daughter/ |vaadatud=26. detsembril 2020}}</ref>}} ==Välislingid== *[https://www.nba.com/stats/player/977/career/ Kobe Bryant – NBA.com] *[https://www.basketball-reference.com/players/b/bryanko01.html Kobe Bryant – Basketball-Reference.com] {{JÄRJESTA:Bryant, Kobe}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide korvpallurid]] [[Kategooria:Los Angeles Lakersi mängijad‎]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] [[Kategooria: Surnud 2020]] bef49i83d1sa7ok7faaoknf639x1fep Asulad (I) 0 54528 6183616 6180857 2022-08-26T10:26:03Z Velirand 67997 /* In */ wikitext text/x-wiki {{Mall:AsuladIndeks}} {{sisukord paremale}} ''Siin on loetletud loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mille nimi algab I-tähega. ==Ia== *[[Ialoveni]], linn [[Moldova]]s, [[Ialoveni rajoon]]i keskus *[[Ianca]], linn [[Rumeenia]]s [[Brăila maakond|Brăila maakonnas]] *[[Iargara]], on linn [[Moldova]]s [[Leova rajoon]]is *[[Iași]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Iași maakond|Iași maakonna]] [[halduskeskus]] ==Ib== *[[Ibadan]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Oyo osariik|Oyo osariigi]] pealinn *[[Ibarac]], asula [[Montenegro]]s [[Rožaje vald|Rožaje vallas]] *[[Ibbenbüren]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal Münsteri ringkonnas Steinfurti kreisis ==Ic== *[[Ichikawa]] ==Id== *[[Iđoš]], asula [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Kikinda vald|Kikinda vallas]] *[[Idritsa]], [[alev]] [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is [[Sebeži rajoon]]is *[[Idževan]], [[linn]] [[Armeenia]]s, [[Tavuši maakond|Tavuši maakonna]] keskus *[[Idus]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Sēļi vald|Sēļi vallas]] ==Ie== *[[Iecava]], asula [[Läti]]s, [[Iecava piirkond|Iecava piirkonna]] keskus *[[Ieleja]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Iemetēji]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Ieper]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Flandria]]s [[Lääne-Flandria provints]]is *[[Ieriķi]], asula [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Iernut]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Ievade]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Cīrava vald|Cīrava vallas]] *[[Ievāni]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lizumsi vald|Lizumsi vallas]] *[[Ievedne]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]] *[[Ievkalni]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Medze vald|Medze vallas]] ==If== *[[Ifafa Beach]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] [[uMdoni vald|uMdoni vallas]] *[[Iferouâne]], [[linn]] [[Niger]]is [[Agadezi ringkond|Agadezi ringkonnas]] ==Ig== *[[Iga (linn)|Iga]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is *[[Igalo]], linn [[Montenegro]]s [[Herceg Novi vald|Herceg Novi vallas]] *[[Igarka]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s *[[Igauņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Igaunīši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Iğdır]], linn [[Türgi]]s, [[Iğdıri provints]]i keskus *[[Iģene]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Igliauka]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Igliauka vald|Igliauka valla]] halduskeskus *[[Igliškėliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es [[Marijampolė vald|Marijampolė valla]]s. *[[Ignalina]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]], [[Ignalina rajooni]] [[halduskeskus]] *[[Igoumenítsa]], linn [[Kreeka]]s [[Ípeiros]]e piirkonnas *[[Igra]], alev [[Venemaa]]l [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]], [[Igra rajoon]]i keskus *[[Igryły]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Sokółka vald|Sokółka vallas]] ==Ii== *[[Iia]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Iide]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Iigaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Iila]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Iilaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Iira]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Iisalmi]], [[linn]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Savo]] maakonnas ==Ik== *[[Ikaalinen]], asula [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas, [[Ikaalineni linn]]a keskus *[[Ikaalineni linn]], linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Ikast]], [[linn]] [[Taani]]s [[Kesk-Jüütimaa]] piirkonnas [[Ikast-Brande vald|Ikast-Brande vallas]] *[[Ikaunieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Ikaunīki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Iki]], linn [[Jaapan]]is [[Nagasaki prefektuur]]is *[[Ikla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Ikšķile]], [[linn]] [[Läti]]s [[Ogre rajoon]]is ==Il== *[[Iława]], [[linn]] [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] *[[Ilbaku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Ildzere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Ilgas]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Iļģi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Iliņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Iljič]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Rahačoŭ rajoon]]i [[Zvanieci külanõukogu]]s *[[Iļķene]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Illán de Vacas]], asula ja vald [[Hispaania]]s [[Castilla–La Mancha]] autonoomses piirkonnas [[Toledo provints]]is *[[Illinetske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is *[[Illingen (Württemberg)|Illingen]], asula [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Enzkreis]]is, [[Illingeni vald (Württemberg)|Illingeni valla]] keskus *[[Illintsi]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Illintsi rajoon]]i keskus *[[Illjašivka (Trostjanetsi rajoon)|Illjašivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Trostjanetsi rajoon (Vinnõtsja oblast)|Trostjanetsi rajoonis]] *[[Illurma]], [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Ilmenau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal [[Ilmi kreis]]is *[[Ilok]], linn [[Horvaatia]]s [[Vukovari-Srijemi maakond|Vukovari-Srijemi maakonnas]] *[[Ilomantsi]], asula [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Ilomantsi vald|Ilomantsi valla]] keskus *[[Ilorin]], linn Nigeerias *[[Ilovaisk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Iłów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Sochaczewi maakond|Sochaczewi maakonnas]], [[Iłówi vald|Iłówi valla]] halduskeskus *[[Iłowa]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żagańi maakond|Żagańi maakonnas]] *[[Ilpla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Iłża]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] *[[Ilzene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] *[[Ilzēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Ilūkste]], [[linn]] [[Läti]]s [[Daugavpilsi rajoon]]is ==Im== *[[Imara]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Imari]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Saga prefektuur]]is *[[Imatra]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Karjala]] maakonnas *[[Imavere (Järva)|Imavere]], [[küla]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]], [[Imavere vald|Imavere valla]] [[halduskeskus]] *[[Imavere (Saaremaa)|Imavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Imbali]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMgungundlovu ringkond|uMgungundlovu ringkonnas]] [[Msunduzi vald|Msunduzi vallas]] *[[Imbradas]], küla [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Imbradase vald|Imbradase valla]] halduskeskus *[[imeni Babuškina]], küla Venemaal [[Vologda oblast]]is, [[Babuškini rajoon]]i keskus. *[[Imeni Karla Liebknechta]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Kurski oblast]]is [[Kurtšatovi rajoon]]is *[[Imeni M. I. Kalinina]], alev Venemaal [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Vetluga rajoon]]is *[[Imeni Morozova]], alev Venemaal [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is *[[Imeni Stepana Razina]], [[asula]] [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Lukojanovi rajoon]]is *[[Imeni Sverdlova]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is, [[Sverdlovi linnaasundus]]e keskus *[[Imielin]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]] *[[Impendle]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMgungundlovu ringkond|uMgungundlovu ringkonnas]], [[Impendle vald|Impendle valla]] halduskeskus *[[Imperia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Liguuria]] maakonnas, [[Imperia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Imphal]], linn [[India]]s, [[Manipur]]i pealinn *[[Imvani]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] ==In== *[[Inabe]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is *[[Inari]], [[küla]] [[Soome]]s, [[Inari vald|Inari valla]] [[halduskeskus]] *[[Inčārnieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Inch’ŏn]] *[[Incēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Inčukalns]], küla [[Läti]]s, [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonna]] ja [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi valla]] halduskeskus *[[Indāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Independence (Missouri)|Independence]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Missouri osariik|Missouri osariigis]] *[[Indian Wells]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Riverside'i maakond|Riverside'i maakonnas]] *[[Indianapolis]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Indiana]] osariigi [[pealinn]] ja [[Marioni maakond (Indiana)|Marioni maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Indrāni]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]] *[[Indriķi]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]] *[[Indwe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Ineši]], asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]], [[Ineši vald|Ineši valla]] halduskeskus *[[Ineu]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]] *[[Ingelmunster]], asula ja vald [[Belgia]]s [[Flandria]] piirkonnas [[Lääne-Flandria]] provintsis [[Roeselare ringkond|Roeselare ringkonnas]] *[[Inglewood]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Ingolstadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Ingooigem]], asula [[Belgia]]s [[Lääne-Flandria]] provintsis *[[Inkerman]], linn [[Ukraina]]s [[Sevastopol]]i haldusalas *[[Innsbruck]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Tirool]]i liidumaa [[pealinn]] *[[Inongo]], [[linn]] [[Kongo DV|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] [[Bandundu provints]]is, [[Mai-Ndombe ringkond|Mai-Ndombe ringkonna]] keskus *[[Inowłódz]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Mazowiecki maakond|Tomaszów Mazowiecki maakonnas]], [[Inowłódzi vald|Inowłódzi valla]] halduskeskus *[[Insar]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Mordva Vabariik|Mordva Vabariigis]], [[Insari rajoon]]i halduskeskus *[[Ińsko]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Stargard Szczeciński maakond|Stargard Szczeciński maakonnas]] *[[Însurăței]], linn [[Rumeenia]]s [[Brăila maakond|Brăila maakonnas]] *[[Inza]], linn [[Venemaa]]l [[Uljanovski oblast]]is, [[Inza rajoon]]i keskus *[[Inta]], linn [[Venemaa]]l [[Komi]] Vabariigis *[[Inte]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]] *[[Interlaken]], vald ja küla [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Interlaken-Oberhasli ringkond|Interlaken-Oberhasli ringkonnas]] *[[Internacyjanalny]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pružany rajoon]]is *[[Întorsura Buzăului]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Covasna maakond|Covasna maakonnas]] *[[Inturkė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Inturkė vald|Inturkė valla]] halduskeskus *[[Inverness]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s Põhja-[[Šotimaa]]l, [[Highland]]i halduskeskus ==Io== *[[Ioánnina]], linn [[Kreeka]]s, [[Ípeiros]]e halduskeskus *[[Iolkos]], endine linn Kreekas *[[Iolkós]], küla [[Kreeka]]s [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonnas]] [[Magneesia maakond|Magneesia maakonnas]] [[Vólose vald|Vólose vallas]] ==Ip== *[[Ipiku]], küla Lätis *[[Ipiķu skola]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Ipiku vald|Ipiku vallas]] *[[Ipoh]], [[linn]] [[Malaisia]]s, [[Peraki osariik|Peraki osariigi]] pealinn *[[Ipswich]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s ==Iq== *[[Iqaluit]], [[linn]] [[Kanada]]s, [[Nunavut]]i keskus *[[Iquique]] *[[Iquitos]], [[linn]] [[Peruu]]s, [[Loreto piirkond|Loreto piirkonna]] ja [[Maynase provints]]i [[halduskeskus]] ==Ir== *[[Irákleio]], [[linn]] [[Kreeka]]s, [[Kreeta piirkond|Kreeta piirkonna]] keskus *[[Iravere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Irbene]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]] *[[Irbid]], linn [[Jordaania]]s *[[Irbit]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Irbiti rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Irboska]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is. *[[Irkutsk]], linn Venemaal *[[Irlava]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Irlava vald|Irlava valla]] halduskeskus *[[Irma (Itaalia)|Irma]], asula ja vald [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Brescia provints]]is *[[Irmino]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is. *[[Irpin]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is *[[Iršava]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is, [[Iršava rajoon]]i halduskeskus *[[Irun]], linn [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] [[Gipuzkoa provints]]is *[[Iruste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Irvala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] ==Is== *[[Isaccea]], linn [[Rumeenia]]s [[Tulcea maakond|Tulcea maakonnas]] *[[Ísafjörður]], [[linn]] [[Island]]il, [[Vestfirðir]]i [[piirkond|piirkonna]] [[halduskeskus]], [[Ísafjarðarbær]]i [[vald|valla]] [[halduskeskus]] *[[Ise (Jaapan)|Ise]] *[[Isfana]], asula [[Kõrgõzstan]]is [[Batkeni oblast]]is *[[Isfara]], [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajetis]] *[[Iserlohn]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[İskenderun]], [[linn]] [[Türgi]]s *[[Iskatelei]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Neenetsimaa]]l *[[Iskitim]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is *[[Islāmābād]], [[Pakistan]]i [[pealinn]], [[Liidupealinna ala]] keskus *[[Isparta]], [[linn]] [[Türgi]]s *[[Iszkaszentgyörgy]], küla [[Ungari]]s [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadis]] [[Székesfehérvári maakond|Székesfehérvári maakonnas]] *[[İstanbul]], [[linn]] [[Türgi]]s *[[Istaravšon]], linn [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajetis]] *[[Istebna]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]], [[Istebna vald|Istebna valla]] halduskeskus *[[Istog]], linn [[Kosovo]]s *[[Istra]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Istra rajoon]]i keskus *[[Iswepe]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] ==Iš== *[[Išim]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tjumeni oblast]]is, [[Išimi rajoon]]i halduskeskus *[[Išimbai]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]is, [[Išimbai rajoon]]i keskus *[[Iškošim]], kišlakk [[Tadžikistan]]is [[Mägi-Badahšan]]is, [[Iškošimi rajoon]]i keskus *[[Išlaužas]], küla [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Išlaužase vald|Išlaužase valla]] keskus ==Iz== *[[Izberbaš]], linn [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is *[[Izbica]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Krasnystawi maakond|Krasnystawi maakonnas]], [[Izbica vald|Izbica valla]] halduskeskus *[[Izbica Kujawska]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]] *[[Izby]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Izjaslav]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Izjaslav rajoon]]i halduskeskus *[[Izjum]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Izjumi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Izmajil]], [[linn]] [[Ukraina]]s *[[İzmir]], [[linn]] [[Türgi]]s *[[İzmit]], [[linn]] [[Türgi]]s *[[İznik]], [[linn]] [[Türgi]]s *[[Izobilnõi]], linn [[Venemaa]]s [[Stavropoli krai]]s, [[Izoblinõi rajoon]]i halduskeskus *[[Izu]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Izunokuni]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Izvarõne]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Krasnodon]]i haldusalas ==Iž== *[[Iževsk]], linn Venemaal, [[Udmurtia]] pealinn ==It== *[[Itami]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Itapipoca]], [[linn]] [[Brasiilia]]s [[Ceará osariik|Ceará osariigis]] *[[Itaquaquecetuba]], [[linn]] [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]], [[São Paulo]] eeslinn *[[Itō]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Itsoseng]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Itšnja]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Itšnja rajoon]]i keskus *[[Itum-Kale]], küla [[Venemaa]]l [[Tšetšeenia]]s, [[Itum-Kale rajoon]]i keskus ==Iu== *[[Iŭje]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is *[[Iultin]], endine alev [[Venemaa]] [[Tšuktšimaa]]l ==Iv== *[[Ivalo]], [[küla]] [[Soome]]s [[Inari vald|Inari vallas]] *[[Ivanava]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Ivanava rajoon]]i keskus *[[Ivančice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Brno-venkov]]i rinkonnas *[[Īvande]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Īvande vald|Īvande valla]] halduskeskus *[[Īvāni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] * [[Ivanivtsi (Bari rajoon)|Ivanivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is * [[Ivanivtsi (Litõni rajoon)|Ivanivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Ivankõ (Lõpovetsi rajoon)|Ivankõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Ivano-Frankivsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Ivano-Frankivski oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Ivanovice na Hané]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Vyškovi ringkond|Vyškovi ringkonnas]] *[[Ivanovo]], linn Venemaal, [[Ivanovo oblast]]i halduskeskus *[[Ivantejevka]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is *[[Ivdel]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is, [[Ivdeli linnaringkond|Ivdeli linnaringkonna]] keskus *[[Īve]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Ivianiec]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is, [[Ivianieci külanõukogu]] keskus *[[Ivtša]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is ==Iw== *[[Iwakuni]], linn [[Jaapan]]is [[Yamaguchi prefektuur]]is *[[Iwaniska]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Opatówi maakond| Opatówi maakonnas]], [[Iwaniska vald|Iwaniska valla]] halduskeskus *[[Iwata]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Iwkowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]], [[Iwkowa vald|Iwkowa valla]] halduskeskus *[[Iwla]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Dukla vald|Dukla vallas]] *[[Iwonicz-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] ==Ix== *[[Ixopo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is, [[Harry Gwala ringkond|Harry Gwala ringkonna]] halduskeskus [[Kategooria:Asulate loendid]] 4z2gv2uj0dlrdtllva8rh5kfaxl9fam Pillapalu 0 56769 6183257 5781660 2022-08-25T13:24:34Z Priitlahemaa 2197 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Pillapalu | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} [[Fail:Pillapalu metsasiht.jpg|pisi|Pillapalu kuuse[[mets]]]] '''Pillapalu''' on [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]. Küla sai alguse [[1930. aastad|1930. aastatel]], mil [[Piibe maantee]] äärde kunagise samanimelise maanteekõrtsikoha asemele rajati põlismetsade sisse riigi poolt asundus: üle 40 talu ja koolimaja. Kõik hooned ehitati enam-vähem sama projekti järgi, mille koostas [[Erika Nõva]]. [[Fail:Pillapalu asundsustalu talvel.jpg|pisi|Pillapalu asundustalu talvel]] Pillapalu küla on väga suure pindalaga. See on moodustatud asustuskeskusena toimivast endisest Pillapalu külast, selle naabruses asuvatest Apuparra ja Rekka külast ning praeguse Anija valla piiresse jäänud Nõukogude armee polügooni alal asunud küladest: Kõrveveski, suurem osa [[Koitjärve]]t, Lepsilla, Nahe, Pruunakõrve, suurem osa Koolme küla. Sellise komplekteerimise tulemusena on praegu Pillapalu küla territoorium pikkuselt kolmas Eestis – 20,87 km [[Vainupea]] ja sarnaselt moodustatud naaberküla [[Koitjärve]] järel. Küla idaosa paikneb [[Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala]] maadel. Selle territooriumile jääb muuhulgas mitu [[raba]], olulisemad neist on [[Koitjärve raba]], [[Püüsaare raba]], [[Riistakõrve raba]] ja [[Salu raba]]. Küla alal Koitjärve rabas asub [[Pillapalu Kivijärv]]. Teised olulisemad järved on [[Koitjärv]], [[Venejärv]], Venemäe Mustjärv, Sillaotsa järved, Elsejärv, Rohusaare Mustjärv, Harakajärv, [[Änni järv]] ja Änni Linajärv. Koitjärve rabas on mitu suuremat laugasjärve. Pillapalu asundusse sai preemiatalu (Kungla nr A-94) [[Berliini olümpiamängud]]e võitja [[Kristjan Palusalu]]. Praegusel Pillapalu alal Kulli metsatalus elas [[Kulli Jüri]], oluline [[Vennastekoguduste liikumine|Vennastekoguduste liikumise]] tegelane 18. sajandi lõpus. ==Viited== {{viited}} {{Anija vald}} [[Kategooria:Anija vald]] [[Kategooria:Harju maakonna külad]] 4l7i1letd4qjhaydiwevruwbh30d219 Välisluureamet 0 57619 6183338 6181783 2022-08-25T17:14:15Z Neptuunium 58653 /* Juhid ja struktuur */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Eesti luureametist; üldmõiste kohta vaata [[luureagentuur]]}} {{Asutus |Nimi = Välisluureamet |Embleem = Välisluureameti logo.png|embleemisuurus=300px |Embleemiallkiri = Välisluureameti logo |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = VLA |moodustatud = [[1. märts]] [[2001]] |likvideeritud = |tüüp = |eesmärk = teabe kogumine, analüüs ja riigi juhtkonnale otsuste tegemiseks vajalike andmete edastamine |peakorter = [[Tallinn]] |asukoht = [[Rahumäe tee]] 4b, 11316 Tallinn |piirkond = |juhtkond = [[Mikk Marran]] (alates 2016) |kõrgemalseisev_asutus = [[Kaitseministeerium]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = {{URL|valisluureamet.ee}} }} '''Välisluureamet''' ('''VLA''')<ref name="dbJyJ" /><ref name="LZnOo" /> on [[Eesti|Eesti Vabariigi]] [[luureagentuur|välisluureteenistus]], mis tegeleb riiklikult olulise teabe kogumise, eritlemise ja edastamisega [[Eesti Vabariigi President|presidendile]], [[Eesti Vabariigi peaminister|peaministrile]], [[Eesti kaitseväe juhataja|kaitseväe juhatajale]], [[Eesti Vabariigi siseminister|sise-]], [[Eesti Vabariigi välisminister|välis-]] ja [[Eesti Vabariigi kaitseminister|kaitseministrile]]. Ametkond kuulub [[Kaitseministeerium]]i koosseisu. Alates 1. jaanuarist 2017 täidab Välisluureamet [[riigi julgeoleku volitatud esindaja]] ülesandeid.<ref name="VLA" /> 1. juulil 2017 jõustunud julgeolekuasutuste seaduse<ref name="Jn2SU" /> muudatuse kohaselt nimetati senine '''Teabeamet''' ümber Välisluureametiks (inglise keeles ''Estonian Foreign Intelligence Service'', prantsuse keeles ''Service estonien du renseignement extérieur).''<ref name="teYV1" /> ==Ajalugu== {{Lisa materjali}} <!-- Sõja ja okupatsioonide eelsest ajaloost --> 1992. aastal moodustati [[Riigikantselei]] alluvusse Eesti Vabariigi [[Riigikantselei]] Teabeteenistus, mis alustas tööd 1. jaanuaril 1993. 1994. aastal viidi teabeteenistus välisministeeriumi alluvusse. Teabeteenistus tegeles Eesti Vabariigis välisluurega. 1. märtsil 2001 loodi teabeteenistuse asemele kaitseministeeriumi valitsemisalasse '''Teabeamet''', millega liideti ka Riigikantselei haldusalas olnud [[Valitsusside asutus|Valitsusside asutuse]] signaalluureüksus. Alates 1. juulist 2017 on asutuse nimi '''Välisluureamet'''.<ref name="U0YuI" /> ==Eesmärk ja tegevusvaldkond== Välisluureametile on seatud siht tagada riigi julgeolekut ja põhiseadusliku korra püsimist mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning julgeolekupoliitika kujundamiseks. Välisluureameti põhimääruse järgi on ameti tegevusvallaks riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamiseks tarvilik teabehange ja -töötlus ning vastuluure, samuti riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldus ja kontroll. Amet teeb koostööd [[kaitsepolitsei]]ga riigi vastu suunatud kuritegude ärahoidmiseks, osutab kaitsepolitseile ja kaitseväele abi elektroonilise teabe kogumisel, teeb koostööd teiste Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja isikutega, samuti välisriikide [[julgeolekuasutus]]te ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. == Ülesanded == Vastavalt julgeolekuasutuste seaduse §-le 7 on Välisluureameti ülesanded: * riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajaliku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine; * vastuluure teostamine riigi välisesinduste ja nende kaitseväeüksuste kaitseks, mis asuvad väljaspool riigi territooriumi; * vastuluure teostamine oma teenistujate, koostööle kaasatud isikute ja valduse kaitseks; * elektroonilise teabeturbe ning eriside korraldamine ja kontrollimine<ref name="aBp76" />. Välisluureamet kogub ja töötleb teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Vastavalt Välisluureameti põhimääruse §-le 9 Amet: * kogub ja töötleb riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajalikku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutavat poliitilist, sõjalist ja majanduslikku teavet; * teostab vastuluuret Eesti välisesinduste ja väljaspool riigi territooriumi asuvate Kaitseväe üksuste kaitseks; * teostab vastuluuret oma ametnike ja töötajate, koostööle kaasatud isikute ja valduste kaitseks; * teeb koostööd Kaitsepolitseiametiga riigi vastu suunatud kuritegude ärahoidmiseks; * korraldab ja kontrollib elektrooniliseks teabeturbeks kehtestatud nõuete täitmist, annab või tunnistab kehtetuks vastavussertifikaadid riigisaladuse töötlussüsteemidele ning kontrollib nende käigushoidmist, sealhulgas ehitamist, kasutamist, hooldamist, remontimist ja ühendusi sidevõrkudega; * korraldab ja kontrollib salastatud teabe kaitseks kasutatavate krüptomaterjalide haldust ja kaitset õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras; * korraldab ja kontrollib erisidet; * teostab julgeolekukontrolli ametisse teenistusse või tööle kandideerivate ja ametis teenistuses või tööl olevate isikute, välja arvatud peadirektori ja tema asetäitja, suhtes; * osutab elektrooniliselt teabe kogumisel ametiabi Kaitsepolitseiametile ja Kaitseväele; *täidab riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesandeid; * peab oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmebaase; * peab ameti valdusesse antud riigivara üle arvestust õigusaktidega ettenähtud korras; * töötab välja ameti tegevusvaldkonda reguleerivate seaduste, Vabariigi Valitsuse ja kaitseministri määruste ning muude õigusaktide eelnõud; * teeb oma pädevuse piires koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega, samuti teiste riikide julgeolekuasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega; * täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning kaitseministri määruse ja käskkirjaga pandud ülesandeid.<ref name="I8JCy" />. == Juhid ja struktuur == * [[Ants Frosch]], 1992–1999 * [[Tarmo Türkson]], 1999<ref name="daenp" />–2011 * [[Rainer Saks]], 2011–2015 * [[Mikk Marran]], alates 2016 Välisluureameti täpsem struktuur on salastatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 262 "Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord" § 7 lõike 6 punkti 1 alusel. Postimees kirjutas 2022. aasta augustis Kaitseministeeriumi allikatele viidates, et peadirektori palk "võib olla" samalaadne [[kaitseväe juhataja]] (5900 eurot) ning [[politsei- ja piirivalveamet]]i peadirektori palgaga (6300 eurot).<ref name="Tv6V8" /> Mikk Marrani ennetähtaegse lahkumise järel, nimetas ajaleht Postimees Kaitseministeeriumi allikatele viidates uue peadirektori kandidaatidena [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[küberväejuhatus]]e ülemat [[Kaupo Rosin]]at, [[Eesti suursaadik Ukrainas|Eesti suursaadikut Ukrainas]] [[Kaimo Kuusk]]e ning [[Jüri Luik]]e, kes oli Välisluureameti peadirektori kandidaat ka 2015. aastal.<ref name="Tv6V8" /> [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] järgi olid kandidaatideks veel Välisministeeriumi kantsler [[Jonatan Vseviov]], Politsei- ja Piirivalveameti [[Elmar Vaher]], [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse]] juht [[Indrek Kannik]], üks Marrani praegustest asetäitjatest VLA-s ning samuti aastail 2005–2011 Kaitseministeeriumi asekantsleriks olnud [[Lauri Tumm]].<ref>{{Netiviide |URL=https://epl.delfi.ee/artikkel/120056556/kellest-saab-eesti-uus-esiluuraja-voimalikke-valikuid-on-seitse |Pealkiri=Kellest saab Eesti uus esiluuraja? Võimalikke valikuid on seitse |Autor=[[Holger Roonemaa]], [[Kärt Anvelt]] & [[Oliver Kund]] |Väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |Aeg=25. august 2022 |Kasutatud=25. august 2022}}</ref> == Vaata ka == * [[Kaitseväe peastaabi luureosakond|Kaitseväe peastaabi luureosakond (J2)]] ja [[sõjaväeluure]] * [[Kaitsepolitseiamet]] * [[Luureühendus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="VLA">{{Netiviide |URL=https://www.valisluureamet.ee/nsa/ |Pealkiri=Riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesanded ja kontaktinfo |Väljaandja=[[Välisluureamet]] |Kasutatud=6. veebruar 2018}}</ref> <ref name="Tv6V8">{{Netiviide |autor=[[Ülle Harju]] |URL=https://www.postimees.ee/7585059/mikk-marran-kindlasti-pole-rmk-seadusest-korgemal |pealkiri=Mikk Marran: kindlasti pole RMK seadusest kõrgemal |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=15. august 2022 |vaadatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="dbJyJ">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/7584644/marran-rmk-l-on-tohutu-kompetents-mida-tuleb-arendada |Pealkiri=Marran: RMK-l on tohutu kompetents, mida tuleb arendada |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=15. august 2022 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="LZnOo">{{Netiviide |URL=https://www.siseministeerium.ee/en/media/748/download |Pealkiri=Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (PDF; lk 47) |Väljaandja=[[Siseministeerium]] |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="Jn2SU">[https://www.riigiteataja.ee/akt/105052017002#para5 Julgeolekuasutuste seadus (lühend - JAS)], RT I, 05.05.2017, 2</ref> <ref name="teYV1">{{Netiviide |URL=https://geenius.ee/uudis/eesti-valiseid-kuberohte-jalgiv-teabeamet-kannab-nuud-uut-nime-valisluureamet/ |Pealkiri=Eesti-väliseid küberohte jälgiv teabeamet kannab nüüd uut nime välisluureamet |Väljaanne=[[Geenius (portaal)|Geenius]] |Aeg=30. juuni 2017 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="U0YuI">{{Netiviide |URL=https://www.valisluureamet.ee |Pealkiri=Ajalugu |Väljaandja=Välisluureamet |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="aBp76">[https://www.riigiteataja.ee/akt/12749287?leiaKehtiv#para7 Julgeolekuasutuste seadus], [[Riigi Teataja]], RT I 2001, 7, 17</ref> <ref name="I8JCy">[https://www.riigiteataja.ee/akt/128062017035#para9 Välisluureameti põhimäärus], [[Riigi Teataja]], Vastu võetud 03.07.2014 nr 19</ref> <ref name="daenp">{{Netiviide |Autor=Kai Kalamees |URL=http://epl.delfi.ee/news/eesti/valisluurega-tegelev-teabeamet-taotleb-oma-tootajatele-korget-eripensioni?id=51023926 |Pealkiri=Välisluurega tegelev teabeamet taotleb oma töötajatele kõrget eripensioni |Väljaanne=[[Eesti Päevaleht]], |Aeg=16. november 2005 |Kasutatud=22. august 2022}}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.valisluureamet.ee/ Ametlik koduleht] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/844361 Teabeameti põhimäärus], [[Riigi Teataja]], vastu võetud 28. veebruaril 2001 * [[Toomas Sildam]], [[Kaarel Tarand]] [http://www.postimees.ee/luup/97/02/top.htm "Eesti nähtamatud mehed"] [[Luup (ajakiri)|Luup]] nr 1/1997 * [https://www.ohtuleht.ee/146199 "Välisluure juht: Venemaa üritab värvata Eesti diplomaate"] Õhtuleht, 19. september 2003 * [[Ants Frosch]] [http://www.postimees.ee/?id=184971 "Luure juhtimine – saladusest seaduseni"] Postimees, 7. november 2009 * [https://www.valisluureamet.ee/pdf/raport-2018-EST-web.pdf Välisluureameti raport 2018, PDF], Välisluureamet, vaadatud 9. veebruaril 2018 {{Eesti luurekogukond}}{{Eesti riigiametid}} [[Kategooria:Eesti riigiametid]] [[Kategooria:Luureagentuurid]] [[Kategooria:2001. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti julgeolek]] t3u5j25ys69ob2t2kezya8h3r1jo0in E-vitamiin 0 61763 6183470 5923648 2022-08-25T22:19:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2013}} {| align="right" width="300" border="1" cellspacing="0" cellpadding="3" style="margin: 0 0 0 0.5em; background: #FFFFFF; border-collapse: collapse" |- bgcolor="#9ADEF1" colspan="2" | align="center" colspan="2" | E-vitamiin (alfatokoferool) |- style="border-top: 3px solid gray" ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Üldandmed |- | bgcolor="#ffeedd" | [[Keemiline valem]] (summaarne) | C<sub>29</sub>H<sub>50</sub>O<sub>2</sub> |- | bgcolor="#ffeedd" | [[Molaarmass]] | 430,72 g/mol |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Vitamiini omadused |- | bgcolor="#ffeedd" | [[Lahustuvus]] | rasvlahustuv |- | bgcolor="#ffeedd" | Soovitatav päevakogus (täiskasvanud (mees)) | 10 [[milligramm|mg]]/päevas |- | bgcolor="#ffeedd" | (täiskasvanud (naine)) | 10 [[milligramm|mg]]/päevas |- | bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (mees)) | ? [[mikrogramm|µg]]/päevas |- | bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (naine)) | ? [[mikrogrammm|µg]]/päevas |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toimet parandavad |- | bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | * [[C-vitamiin]], [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]], [[mangaan]], [[seleen]] |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad |- | bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | * [[raud]] * saastunud [[õhk]] * toidu vähene [[rasvasisaldus]] * [[rasestumisvastased tabletid]] |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Defitsiidi sümptomid |- bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | * nõrk [[immuunsüsteem]] * väheneb [[ajuripats]]i [[hormoon]]ide [[sekretsioon]] * väheneb rasvlahustuvate vitamiinide ladestumine [[organism]]i |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | [[Hüpervitaminoos|Üledoosi]] sümptomid |- bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | * ei ole täheldatud ? |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Parimad allikad |- bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | Sisaldus 100 g kohta:<ref name="toit" /> *[[nisuiduõli]] – 149,4&nbsp;mg *[[sojaõli]] – 94,64&nbsp;mg *[[rapsiõli]] – 45,80&nbsp;mg *[[päevalilleseemneõli]] – 41,08&nbsp;mg *[[mandliõli]] – 39,20&nbsp;mg *[[päevalilleseemned]] – 35,17&nbsp;mg *[[mandel]] – 26,87&nbsp;mg *[[Kreeka pähkel]] – 23,57&nbsp;mg *[[korea seedermänd|korea seedermänni]] [[seemned]] – 20,48&nbsp;mg *[[oliiviõli]] – 15,29&nbsp;mg *[[sarapuupähkel]] – 15,03&nbsp;mg *[[maapähkel]] – 8,33&nbsp;mg *[[india pähkel]] – 6,6&nbsp;mg *[[lõhe]] – 3,90&nbsp;mg *[[munad (toiduaine)|munad]] (keedetud või praetud) – 1,85&nbsp;mg *[[spargelkapsas]] (keedetud) – 1,70&nbsp;mg *[[kiivi (vili)|kiivi]] – 1,46&nbsp;mg *[[porgand]] – 0,66&nbsp;mg *[[tomatid]] – 0,66&nbsp;mg |- |} [[Pilt:RRR alpha-tocopherol.png|pisi|Alfatokoferooli ''RRR'' [[stereoisomeer]]]] [[Pilt:VitE.png|pisi|Tokoferoolid ja tokotrienoolid]] '''E-vitamiin''' ehk '''vitamiin E''' ehk '''tokoferoolid''' on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuv vitamiin]] (al [[1983]])<ref name="M9Wnd" />, mille vormid on lähedase ehituse, [[antisteriils]]e, [[antikoagulant]]se ja ka [[antioksüdant]]se toimega rasvlahustuvad ühendid. E-vitamiin on biomembraanide (ka [[kloroplast]]ide membraanide) oluline koostisosa. Eksogeenne E-vitamiin on mikrokogustes igapäevaselt vajalik paljude [[organism]]ide mitmete normaalsete füsioloogiliste protsesside toimimiseks. Selle täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev defitsiit, aga ka [[vitamiinipreparaadid|vitamiinipreparaatide]] liigmanustamine võib olla organismile kahjulik ja koguni ohtlik, põhjustades haiguslikke seisundeid. Olenevalt kogustest võivad osaledes nii rakkude signalisatsioonis kui ka [[geen]]ide ekspressiooni regulatsioonis, käituda [[prooksüdant]]idena.<ref name="2oSIq" /> ==Nomenklatuur== *[[IUPACi nomenklatuur|IUPACi]] [[süstemaatiline nimetus]] ''(2''R'')-2,5,7,8-Tetramethyl-2-<br />[(4''R'',8''R'')-4,8,12-trimethyltridecyl]-<br />3,4-dihydro-2''H''-chromen-6-ol'' *[[IUPACi nomenklatuur|IUPACi]] [[triviaalnimetus]]ed E-vitamiin, α-tokoferool. *[[Chemical Abstracts Service'i number|CAS-number]] 10191-41-0. E-vitamiini vorme nimetatakse [[tokoferoolid]]eks ja [[tokotrienoolid]]eks. E-vitamiinid ja nende vitameerid, derivaadid ja isomeerid ning analoogid võivad olla looduslikud või puhtsünteetilised. Looduslikule vormile viitavad eesliited ''RRR''- või ''d''- keemilise nimetuse ees. Sünteetilisi vorme tähistab vähemalt üht S-tähte sisaldav eesliide või eesliited ''dl''- ja ''all-rac''-. ===Looduslikud vitameerid=== E-vitamiini looduslikke [[vitameer]]e on kaheksa.<ref name="qvhJR" /> Nende biosüntees toimub valdavalt kahel teel: tokoferooli ja tokotrineooli rada pidi. * 4 tokoferooli (α-, β-, γ- ja δ-isomeer) * 4 tokotrienooli (α-, β-, γ- ja δ-isomeer) '''Mõnede E-vitamiini [[vitameer]]ide suhtelised molekulaarmassid''' (''M''<sub>r</sub>) {| class="wikitable" |- bgcolor="lightgrey" ! Vitameer || Suhteline molekulaarmass ''M''<sub>r</sub> |- | [[α-tokoferool]] || 430.7 |- | [[β-tokoferool]] || 419.7 |- | [[γ-tokoferool]] || 416.7 |- | [[δ-tokoferool]] || 402.7 |- | [[α-tokotrienool]] || 424.7 |- | [[β-tokotrienool]] || 410.7 |- | [[γ-tokotrienool]] || 410.7 |- | [[δ-tokotrienool]] || 396.7 |- |} Sünteetilise vesilahustuva vitameeri ''Trolox'' suhteline molekulaarmass ''M''<sub>r</sub> 250.3. '''Mõnede E-vitamiini [[isomeer]]ide struktuurivalemid''' {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ |- class="hintergrundfarbe5" ! Nimetus !! (''RRR'')-isomeeride struktuur!! R<sup>1</sup> !! R<sup>2</sup> |- |style="width: 15em" | α-tokoferool || rowspan=4 | [[Pilt:(RRR)-Tocopherols Structural Formulae V.1.svg|360px]] || [[Metüül|CH<sub>3</sub>]] || [[Metüül|CH<sub>3</sub>]] |- | β-tokoferool || [[Metüül|CH<sub>3</sub>]] || [[Vesinik|H]] |- | γ-tokoferool ||[[Vesinik|H]] || [[Metüül|CH<sub>3</sub>]] |- | δ-tokoferool ||[[Vesinik|H]] || [[Vesinik|H]] |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ |- class="hintergrundfarbe5" ! Nimetus !! (''R'')-isomeeride struktuur !! R<sup>1</sup> !! R<sup>2</sup> |- |style="width: 15em" | α-[[tokotrienool]] || rowspan=4 | [[Pilt:(R)-Tocotrienol (R3=CH3) V.1.svg|360px]] || [[Metüül|CH<sub>3</sub>]] || [[Metüül|CH<sub>3</sub>]] |- | β-tokotrienool || [[Metüül|CH<sub>3</sub>]] || [[Vesinik|H]] |- | γ-tokotrienool || [[Vesinik|H]] || [[Metüül|CH<sub>3</sub>]] |- | δ-tokotrienool || [[Vesinik|H]] || [[Vesinik|H]] |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ |- class="hintergrundfarbe5" ! Nimetus !! (''RRR'')-isomeeride struktuur!! R<sup>1</sup> !! R<sup>2</sup> |- |style="width: 15em" | α-‘’Tocomonoenol’’ || rowspan=4 | [[Pilt:(RRR)-Tocomonoenols Structural Formulae V.1.svg|360px]] || [[Methyl|CH<sub>3</sub>]] || [[Metüül|CH<sub>3</sub>]] |- | β-''Tocomonoenol'' || [[Metüül|CH<sub>3</sub>]] || [[Vesinik|H]] |- | γ-''Tocomonoenol'' || [[Vesinik|H]] || [[Metüül|CH<sub>3</sub>]] |- | δ-''Tocomonoenol'' || [[Vesinik|H]] || [[Vesinik|H]] |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ |- class="hintergrundfarbe5" ! Nimetus !! (''RRR'')-isomeeride struktuur!! R<sup>1</sup> !! R<sup>2</sup> |- |style="width: 15em" | α-MDT || rowspan=4 | [[Pilt:(RRR)-Tocomonoenols terminal Structural Formulae V.1.svg|360px]] || [[Methyl|CH<sub>3</sub>]] || [[Metüül|CH<sub>3</sub>]] |- | β-MDT|| [[Metüül|CH<sub>3</sub>]] || [[Vesinik|H]] |- | γ-MDT|| [[Vesinik|H]] || [[Metüül|CH<sub>3</sub>]] |- | δ-MDT|| [[Vesinik|H]] || [[Vesinik|H]] |} ===Vananenud terminid=== *[[Antisteriilne toitumisfaktor X]], [[X-vitamiin]] jt. == Farmakoterapeutiline rühm == *[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood|ATC-kood]] – [[A11HA03]] *[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATC<sub>vet</sub>-kood]] – [[QA11HA03]].<ref name="OiL9N" /> Konkreetse vormi teadmine on oluline eeskätt kliinilises praktikas, sest vormidel on oluliselt erinev [[biosaadavus]], bioaktiivsus ja toksilisus. Neist bioaktiivseim on ''RRR-α-tokoferool'' (vana nimetusega d-α-tokoferool). Enamasti mõistetakse '''E-vitamiini''' all just seda. ==Biokeemilised indiviidid (inimene)== ==Saamine ja depood== Inimene saab E-vitamiini järgmiste protsesside tulemusena. Taimsete saaduste koostises seedekulglasse sattuvad [[tokoferüülestrid]] lõhustatakse [[pankreas]]e [[esteraas]]ide toimel. [[Tokoferool]]id imenduvad passiivse [[difusioon]]ina [[peensool]]e keskosast ja satuvad totaalses enamikus [[lümf]]i. Imendumine sõltub toidurasvade seedimisest ja imendumisest, [[sapphape]]test. Imendumist soodustab [[seleen]] pankrease töö soodustamise kaudu. Imendumist häirivad raualiigsus, [[kloriidid]]erikas joogivesi, lahtistitena kasutatavad [[mineraalõli]]d, mitmed [[antibiootikum]]id, suukaudsed [[Rasestumisvastased vahendid|rasestumisvastased preparaadid]], rääsunud taimsed ja loomsed rasvad, PUFA-de ([[polüküllastamata rasvhapped]]) rohkus toidus, [[A-vitamiin]]i suur kogus seedekulglas jne. E-vitamiini imendumine on igal juhul vaid 20–40%. Seedekulglast imenduvad kõik tokoferoolid, kuid organismis prevaleerub ''RRR-α-tokoferool'', mis moodustab 85–90% veres olevatest tokoferoolidest. Seedekulgla [[limaskest]]a rakkudes pakitakse E-vitamiin [[külomikronid|külomikronitesse]], mis liiguvad [[lümfiringe]]sse. Koe[[kapillaar]]idesse jõudnud külomikronitele toimib [[endoteeli]]pinna [[lipoproteiinid]]e [[lipaas]]. Tulemuseks on mõningase koguse E-vitamiini sattumine koerakkudesse. Tekkinud jäänuk-külomikronid haaratakse maksa parenhüümirakkudesse ja nii satub vitamiin [[maks]]a, mille parenhüümsetes rakkudes säilitatakse osa vitamiinist varudena. Maksarakkudes seovad vastavad valgud efektiivselt vaid ''RRR-α-tokoferooli'' ja seepärast on tokoferooli teiste vormide sattumine maksarakkudes kokkupakitavatesse [[Väga väikese tihedusega lipoproteiinid|VLDL]] partiklitesse tühine. VLDL-i partiklites transporditakse ''RRR-α-tokoferool'' rasvkoesse, mis on vitamiini põhidepoo, jt kudedesse. Peale maksa ja rasvkoe on vitamiini teatud varud ka [[neerupealis]]tes, [[süda]]mes, [[skeletilihas]]tes, [[testis]]tes, [[emakas]], [[hüpofüüs]]is ja vere lipoproteiinides. Maksarakud ja [[erütrotsüüt|erütrotsüüdid]] haaravad ''RRR-α-tokoferooli'' kiiresti. Lihased, testised, [[peaaju]] ja [[seljaaju]] salvestavad vitamiini aeglaselt. E-vitamiin metaboliseerub peamiselt kinoonvormiks, mis konjugeerub glükuroonhappe jäägiga. Glükuroniidid väljuvad peamiselt sapiga. Mingi osa aga imendub ning muundub neerudes uriiniga väljutatavaks tokoferoonhappeks. Looduslikud E-vitamiini allikad: nisuiduõli, päevalille- ja maapähkliõli, päevalilleseemned, kaeratoidud, oder, majonees, porgand. ==Biofunktsioonid== E-vitamiin on peamine lipofiilses, seega hapnikurikkaimas keskkonnas (biomembraanid, vere lipoproteiinid, rasvkoerakud jne) töötav [[antioksüdant]] inimorganismis. Ta on primaarne kaitse lipiidide [[peroksüdaas]]i vastu, takistades PUFA-de oksüdatsiooni. E-vitamiin püüab vabu radikaale ja blokeerib radikaalilisi ahelprotsesse. * Andes hapniku vabadele radikaalidele elektroni, blokeerib ta vabade radikaalide [[elektron]]i eemaldava toime PUFA-le, * Kontrollides/reguleerides lipiidide peroksüdaasi, kaitseb biomembraanide, mitokondrite jt struktuuride ehituslik-funktsionaalset terviklikkust. Eriti oluline on tema antioksüdantne toime PUFA-de rikastes kudedes (närvikude, reetina) ja hapnikuga vahetult interakteeruvates kudedes/rakuorganellides (kopsud, mitokondrid). Teda abistavad antioksüdantses rollis C-vitamiin ja [[glutatioon]]. Nimelt, E-vitamiini reageerimisel hapniku vabade radikaalidega tekib elektroni loovutanud E-vitamiinist vaba-radikaaliline vorm. See redutseeritakse C-vitamiini või glutatiooni toimel tagasi algvormi (redutseerijana tuleb arvesse ka [[tsüsteiin]]). * E-vitamiin kaitseb [[A-vitamiin]]i küllastamata külgahelat peroksüdaasi eest, tõstab selle biotoimet ja soodustab tema ladestumist [[maks]]as. * Soodustab seleeni püsimist organismis: E-vitamiini antioksüdantne toime toetab [[seleen]]i antioksüdantset funktsioneerimist glutatiooni peroksüdaasi [[kofaktor]]ina. * Käitub ka [[kofaktor]]ina, reguleerides proteiini kinaasi C aktiivsust (α-tokoferool<ref name="Fn9KB" />), osaledes [[veresoon]]te [[silelihasrakk]]ude proliferatsiooni reguleerivate [[ensüümid]]e töös jne. * Inhibeerib fosfolipaas A<sub>2</sub>, vähendades nii [[prostaglandiinide]] ja [[tromboksaanid]]e poolt vahendatud häireid nagu [[põletik]], [[premenstruaalsündroom]], vereringe ebaregulaarsused (öised jalasäärte krambid, trombotsüütide agregatsioon). * E-vitamiini kõrgem tase vähendab kasvajate riski – see stimuleerib immuunvastust, tõstab immuunkompetentsi, inhibeerib nitritite muundumist maos nitroosamiinideks. * Soodustab [[heem]]i biosünteesi. * Koostoimel [[C-vitamiin]]i ja toiduga omastatavate [[karotenoidid]]ega pärsib [[katarakt]]i kujunemist. ==Defitsiit== Esmasümptomiteks on ülemäärane [[lipiidid]]e [[peroksüdatsioon]] ja sellest tingitud erütrotsüütide membraanide kahjustustega kaasuv [[erütrotsüüt]]ide eluea lühenemine ja lõhustumine (hemolüütiline aneemia). Väheneb ka [[hemoglobiin]]i süntees. Need häired sugenevad vastsündinutel eeskätt selle tõttu, et vastsündinutel (eriti enneaegsetel) on [[tokoferool]]ide sisaldus veres väike. Ka krooniline toiduvalgu defitsiit põhjustab vastsündinuil E-vitamiini defitsiiti. Kestev E-vitamiini defitsiit võib põhjustada täiskasvanuil: * [[spermatogenees]]i häireid, [[testis]]te arenguhäireid; * [[rasestumine|rasestumise]] häireid; * [[raud|raua]] metabolismi häireid; * oluliselt suuremat riski [[katarakt]]i, südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks; * oluliselt suuremat riski [[kasvaja]]te tekkeks ja arenguks; * suuremat riski neurodegeneratiivsete häirete tekkeks; * [[lihasdüstroofia]]t; * suuremat riski maksa- ja [[neerukahjustus]]te tekkeks; * enneaegset vananemist. Krooniline defitsiit tingib ka neuroloogilist sündroomi – progressiivse neuropaatia – teket. === E-vitamiini vaegus === [[E-vitamiinivaegus|E-vitamiini vaegus]] kuulub RHK-10 alamjaotisse: [[E56.0]]. ===Toitumusliku staatuse määramine=== E-vitamiin ja selle vorme komplekteeritakse ja säilitatakse valdavalt [[maks]]as ning transporditakse ka inimeste [[veres]] [[lipoproteiinid]]ega seotuna ja tema taset [[vereplasma]]s mõõdetakse ja väljendatakse [[kolesterool]]i ehk vere kogu[[lipiidid]]e näitajate kaudu.<ref name="NZmC9" /> E-vitamiini normsisaldus veres on eati järgmine: * lastel 5–8&nbsp;mg/l; * noorukitel 5–9&nbsp;mg/l; * täiskasvanutel 6–16&nbsp;mg/l; * vastsündinutel 4&nbsp;mg/l (enneaegsetel 2–3&nbsp;mg/l). ==Manustamine== [[Soovitatav päevane kogus|RDA]] (soovitatav päevane kogus): * '''meestel''' 10–15&nbsp;mg; * '''naistel''' 9–15&nbsp;mg; * '''lastel''' 5–7&nbsp;mg; * '''rasedatel''' ja '''imetavatel emadel''' 10–15&nbsp;mg. 1&nbsp;mg ''RRR-α-tokoferooli'' võrdub 1,49 IU E-vitamiini manustamisel tuleb silmas pidada kolmetasemelist lähenemist: * absoluutne tagatav miinimum peab olema 10–15&nbsp;mg (RDA); * tervise optimaalseks tagamiseks nüüdisajal kuni 100&nbsp;mg; * terapeutiline tase algab 300&nbsp;mg. ''d-α-tokoferooli'' lisatarbimine on hädavajalik PUFA-de suuremate koguste tarbimisel ja E-vitamiini defitsiidi sümptomite ilmnemise korral. ''d-α-tokoferooli'' toime on efektiivsem manustamisel koos [[inositool]]i, [[seleen]]i, [[mangaan]]i ning C-, B<sub>1</sub>-, B<sub>12</sub>- ja A-vitamiiniga. Tema oskuslik ja adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne [[arteroskleroos]]i, müokardiinfarkti, stenokardia, [[veresoon]]te [[tromboos]]i, [[aneemia]], [[osteoporoos]]i, [[diabeet|diabeedi]], [[insult|insuldi]], [[katarakt]]i, [[tsüstiline fibroos|tsüstilise fibroosi]], [[nefriit|nefriidi]], [[gastriit|gastriidi]], [[allergia]] jne korral. ===Üleannustamine ([[hüpervitaminoos|vitamiinimürgistus]])=== {| style="float:right; margin-left:1em; border:1px; border-style:solid; border-color:black" |- |colspan="2"| [[European Food Safety Authority|EFSA]] α-tokoferooli '''[[Tolerable Upper Intake Level|UL]]<br /> lastele ja noorukitele'''<ref name="EFSA 2006" /> |- ! Vanus !! UL (mg/päevas) |- |style="text-align:center"|1–3 || style="text-align:center"|100 |- |style="text-align:center"|4–6 || style="text-align:center"|120 |- |style="text-align:center"|7–10 || style="text-align:center"|160 |- |style="text-align:center"|11–14 || style="text-align:center"|220 |- |style="text-align:center"|15–17 || style="text-align:center"|260 |} Toksilisust normaalsel tarbimisel ei esine. Päevase ohutu koguannuse ülempiir korduval manustamisel on 800&nbsp;mg ja seda ei tasuks ületada. Toksilisuse esmasümptomid on lihasnõrkus, peavalu, kõhulahtisus. Tugeva toksilisuse nähud on stomatiit, kreatinuuria, nõgeslööve, K-vitamiini imendumishäired, vaginaalne verejooks, nägemishäired. *[[LD50|Keskmine surmav annus]] (LD50) α-tokoferooli kaudu on >2000&nbsp;mg /&nbsp;kg kehakaalu kohta ([[biotest]]: [[hiir]]ed, [[rott|rotid]] ja [[jänes]]ed).<ref name="EFSA 2006" /> == Kasutamine == Tokoferoole leivad kasutust ka toiduainetetööstuses toidulisaainetena kui antioksüdantsed ained. Euroopa Liidus kasutatakse neid [[toidulisaained|toidulisaainetena]] tähistusega E306 – E309 '''tokoferoolid'''<ref name="AA4OQ" />: {| style="margin-left:1em; border:1px; border-style:solid; border-color:black" |- |colspan="2"| Euroopa Liidus registreeritud tokoferoolid toidulisainena |- ! E-number !! Lisaaine nimetus |- |style="text-align:center"|[[E&nbsp;306]] || style="text-align:center"|looduslik tokoferoolikontsentraat |- |style="text-align:center"|[[E&nbsp;307]] || style="text-align:center"|α-tokoferool (alfatokoferool) sünteetiline E-vitamiin |- |style="text-align:center"|[[E&nbsp;308]] || style="text-align:center"|γ-tokoferool (gammatokoferool) sünteetiline E-vitamiin |- |style="text-align:center"|[[E&nbsp;309]] || style="text-align:center"|δ-tokoferool (deltatokoferool) sünteetiline E-vitamiin |- |} E-vitamiini ühendeid kasutatakse ka kosmeetikavahendites ning [[söödalisandid|söödalisanditena]] ja [[ravimpreparaat]]idena jpm. ===Meditsiinis=== *[[1930]]ndatel töötas Kanada meditsiinidoktor [[Wilfrid E. Shute]] koos venna dr [[Evan V. Shutega]] välja E-vitamiini [[megavitamiiniteraapia]] protokolli (''Shute protocol'') loodusliku E-vitamiini megadoosides manustamiseks südameveresoonkonna häiretega seonduvate seisundite ravil. *[[2012]]. aastal tehtud [[loomkatsed]] [[rott]]idega näitasid, et E-vitamiinipreparaadi manustamine võib parendada ealise [[impotentsus]]e (erektiilne häire) seisundit.<ref name="1vyDX" /> Mõned perekondlikud haiguslikud seisundid võivad sõltuda E-vitamiiniprepraatide terapeutilistes doosides regulaarsest manustamisest (1986).<ref name="y61jX" /> {| style="margin-left:1em; border:1px; border-style:solid; border-color:black" |- |colspan="2"| E-vitamiiniprepraadi sõltuv perekondlik haiguslik seisund |- ! Haigus !! Terapeutline doos |- |style="text-align:center"|[[Abeetalipoproteineemia]] || style="text-align:center"|100&nbsp;mg/kg kohta päevas, suukaudselt |- |style="text-align:center"|[[E-vitamiini valikuline imendumishäire]] || style="text-align:center"|20&nbsp;mg/kg kohta päevas, suukaudselt |- |style="text-align:center"|[[Tsüstiline fibroos]] || style="text-align:center"|50&nbsp;mg/kg kohta päevas |- |style="text-align:center"|[[Erütrotsüüt]]ide [[glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaas]]i vaegus || style="text-align:center"|1000&nbsp;mg päevas |- |style="text-align:center"| Erütrotsüütide [[glutatiooni süntetaas]]i vaegus || style="text-align:center"|1000&nbsp;mg päevas |- |style="text-align:center"| ''Sickle cell'' || style="text-align:center"|10 000&nbsp;mg päevas |- |style="text-align:center"| Vastsündinute ''retrolental fibroplasia'' (läätsetagune) || style="text-align:center"|100&nbsp;mg päevas, suukaudselt |- |} ===Teadusuuringutes=== ==== ''F344 rats'' ==== Katse, kus 3. rühma ''F344'' [[rott]]e toideti 7 nädala jooksul E-vitamiiniga rikastatud toiduga (0, 50 ja 585&nbsp;mg/kg toidu kohta) näitavad, et E-vitamiin võib oluliselt mõjutada [[T-rakk]]ude diferentseerumist [[tüümus]]es.<ref name="2QGE5" /> ==Etümoloogia== Sõna on tuletatud [[vanakreeka keel|kreeka]] sõnadest τόκος ''tókos'' 'sündimine' ja φέρειν ''phérein'' 'kandma', 'tooma' ning -''ol'' tähistab [[alkohol]]i. ==Ajaloolist== E-vitamiini (algselt X-vitamiin) avastasid [[1922]]. aastal [[California Ülikool Berkeleys|California ülikooli]] juures töötavad [[Herbert McLean Evans]] ja [[Katharine Scott Bishop]] mitu aastat kestnud rottide toitumiseksperimentide käigus, mille tulemusel muutusid nii emas- kui ka isasrotid steriilseks ehk [[impotentsus|sigimisvõimetuks]].<ref>H. McLean Evans, Katharine Scott Bishop, ''On the Existence of a Hitherto Unrecognized Dietary Factor Essential for Reproduction'', (December 8, 1922) is an article from Science, Volume 56. [http://archive.org/stream/jstor-1647181/1647181#page/n1/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 14.07.2013)]</ref> Lisades toiduratsioonile nisuiduõli (tiinete rottide igapäevasele toidule lisati tilgake nisuteradest valmistatud õli) ja salatilehti mõlema soo sigimisvõime taastus. *[[1922]] avastasid [[Herbert McLean Evans]] ja [[Katharine Scott Bishop]] toitainetes antisteriilse faktori, hilisemad nimetused [[antisteriilne toitumisfaktor X]], [[X-vitamiin]] ja E-vitamiin (biotest: [[rott|rotid]]);<ref name="lWSFQ" /> *[[1936]]. aastal pani Herbert McLean Evans koos kaastöötajatega, [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikooli]] kreeka professori ettepanekul, nisuõlist ekstraheeritud aine keemiliseks nimetuseks [[tokoferool]].<ref name="0efv8" /> *[[1938]]. aastal koostas E. Fernholz α-tokoferooli struktuuri. *[[1938]]. aastal sünteesis [[Paul Karrer]] esmakordselt E-vitamiini.<ref name="c4iUK" /> *... ==Vaata ka== *[[Rasvlahustuvad vitamiinid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="toit">{{netiviide| URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 04.01.2011| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="M9Wnd">[[David A. Bender]], "Nutritional Biochemistry of the Vitamins", 2nd ed, Cambridge University Press, lk 109, 2003, ISBN 9780521803885, [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Veebiversioon (vaadatud 29.05.2013)] (pdf)</ref> <ref name="2oSIq">[[David A. Bender]], [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf ''Nutritional Biochemistry of the Vitamins'', 2nd ed, Cambridge University Press, lk 118, 2003, ISBN 9780521803885 Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013)] (inglise keeles) (pdf)</ref> <ref name="qvhJR">[[David A. Bender]], "Nutritional Biochemistry of the Vitamins", 2nd ed, Cambridge University Press, lk 110, 2003, ISBN 9780521803885, [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Veebiversioon (vaadatud 29.05.2013)] (pdf)</ref> <ref name="OiL9N">[http://www.whocc.no/atcvet/atcvet_index/?code=QA11HA03 ''WHO Collaborating Centre for Drug Statistics Methodology Norwegian Institute of Public Health'' Veebiversioon (vaadatud 16.08.2013) (inglise keeles)]</ref> <ref name="Fn9KB">[[David A. Bender]], [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf ''Nutritional Biochemistry of the Vitamins'', 2nd ed, Cambridge University Press, lk 109, 2003, ISBN 9780521803885, Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013) (inglise keeles)](pdf)</ref> <ref name="NZmC9">[[David A. Bender]], "Nutritional Biochemistry of the Vitamins", 2nd ed, Cambridge University Press, lk 125, 2003, ISBN 9780521803885, [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013)] (inglise keeles) (pdf)</ref> <ref name="EFSA 2006">[http://www.efsa.europa.eu/de/ndatopics/docs/ndatolerableuil.pdf ''Tolerable Upper Intake Levels for Vitamins and Minerals''.] Scientific Committee on Food / Scientific Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies / European Food Safety Authority. 02/2006, ISBN 92-9199-014-0, S.&nbsp;243–252. Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013) (inglise keeles)</ref> <ref name="AA4OQ">[[Angelika Erin]], ''Saladuslikud e-ained meie igapäevatoidus'', teine, täiendatud trükk, Tallinn, lk 65–66, 2010, Meediatera OÜ, ISBN 978 9949 21 005 3</ref> <ref name="1vyDX">Helmy MM, Senbel AM.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22280834 ''Evaluation of vitamin E in the treatment of erectile dysfunction in aged rats.'', Life Sci. 2012 Apr 9;90(13–14):489-94. doi: 10.1016/j.lfs.2011.12.019. Epub 2012 Jan 17. Osaline veebiversioon (vaadatud 06.09.2013) (inglise keeles)</ref> <ref name="y61jX">Donald B. McCormick, [http://books.google.ee/books?id=K2UCZMJPZdEC&pg=PA126&dq=vitamer&hl=et&sa=X&ei=q9opUvW0N-iU7QbD7YDYBQ&redir_esc=y#v=onepage&q=vitamer&f=false ''Vitamins and Hormones: Advances in Research and Applications Volume 43'', lk 129, 1986, Academic Press, ISBN 0 12 709843 7 Google'i raamat (vaadatud 06.09.2013) (inglise keeles)</ref> <ref name="2QGE5">Moriguchi S, Miwa H, Okamura M, Maekawa K, Kishino Y, Maeda K., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8120669 Vitamin E is an important factor in T cell differentiation in thymus of F344 rats.], J Nutr Sci Vitaminol (Tokyo). oktoober 1993;39(5):451-63., PMID 8120669, veebiversioon (vaadatud 06.02.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="lWSFQ">Gerald Litwack, Vitamin A, ''Vitamines and Hormones'', lk 290, Vol 75, Elsevier, ISBN 978-0-12-709875-3, [http://books.google.ee/books?id=Nl2kn9D0b9sC&pg=PA290&lpg=PA290&dq=Food+Factor+named+Vitamin+E+by+B.+Sure.&source=bl&ots=D0p1WlG5XI&sig=svYGk6w_6nEc5VxvtbW2WSvcD7Y&hl=et&sa=X&ei=2ELiUdPnJ8fEsgbyxIGwDg&ved=0CDoQ6AEwAQ#v=onepage&q=Food%20Factor%20named%20Vitamin%20E%20by%20B.%20Sure.&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.07.2013)]</ref> <ref name="0efv8">George Wolf, [http://jn.nutrition.org/content/135/3/363.long ''The Discovery of the Antioxidant Function of Vitamin E: the contribution of Henry A. Mattill''], J. Nutr. March 1, 2005 vol. 135no. 3 363–366, Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013) (inglise keeles)</ref> <ref name="c4iUK">[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false "Vitamins in Animal and Human Nutrition]", 2nd, lk 155 , 2000, Iowa State University Press / Ames Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 06.09.2013) (inglise keeles)</ref> }} == Välislingid == *David A. Bender. Nutritional Biochemistry of the Vitamins, 2nd ed. Cambridge University Press, 2003. ISBN 9780521803885, [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf veebiversioon]<small> (inglise keeles)</small> *Jan Frank. Dietary Phenolic Compounds and Vitamin E Bioavailability – Model studies in rats and humans. Swedish University of Agricultural Sciences, 2004. ISBN 91 576 6453 6, [http://books.google.ee/books?id=tYSFrIJqzYsC&pg=PA11&dq=vitamer&hl=et&sa=X&ei=JdIpUryIGpSThQeU54A4&redir_esc=y#v=onepage&q=vitamer&f=false veebiversioon]<small> (inglise keeles)</small> * Mihkel Zilmer, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused. Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], lk 147–150. ISBN 978-9985-2-1540-1 *Nicholas Smirnoff, [http://books.google.ee/books?id=Mt1kfp39FskC&pg=PA71&dq=tocopherol+cyclase&hl=et&sa=X&ei=5awoUoqUGpCAhAe97IGwDA&redir_esc=y#v=onepage&q=tocopherol%20cyclase&f=false Antioxidants and Reactive Oxygen Species in Plants.], Blackwell Publishing Ltd, 2005, ISBN 978 1 4051 2529 1, Google'i raamatu osaline veebiversioon<small> (inglise keeles)</small> ; [[T-rakk]]ude [[diferentseerumine]] * Moriguchi S, Miwa H, Okamura M, Maekawa K, Kishino Y, Maeda K., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8120669 Vitamin E is an important factor in T cell differentiation in thymus of F344 rats. Lühikokkuvõte.]] J Nutr Sci Vitaminol (Tokyo). oktoober 1993 ;39(5):451-63., veebiversioon (vaadatud 7.11.2014)<small> (inglise keeles)</small> [[Kategooria:Vitamiinid]] [[Kategooria:Antioksüdandid]] [[Kategooria:Toidulisaained]] gdlz2j0einpnmorl1hempovgvgx06oa Viroloogia 0 62287 6183327 6151163 2022-08-25T16:52:45Z Nimelik 60716 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ebola virus virion.jpg|pisi|[[Ebola viirus]]|300x300px]] '''Viroloogia''' ehk '''viirusõpetus''' on [[viirused|viirusi]] uuriv [[teadusharu]]. Viroloogia uurib viiruste struktuuri, liigitust ja evolutsiooni, [[peremeesorganism]]i rakkude nakatamise ja ärakasutamise viise ning mõju peremeesorganismile, [[viirushaigus]]i, viiruste eraldamist ja kasvatamist ning kasutamist teaduses ja meditsiinis. Viroloogiat loetakse [[mikrobioloogia]] või [[meditsiin]]i alamdistsipliiniks. ==Süstemaatika== Viroloogia üheks oluliseks ülesandeks on viiruste klassifitseerimine. Viiruste jaotamiseks on mitmeid viise, neid võib süstematiseerida näiteks nakatatavate rakkude tüübi, [[kapsiid]]i olemasolu ja kuju või peremeesorganismi järgi. Kõige populaarsem klassifitseerimismeetod on [[Baltimore'i klassifikatsioon|Baltimore'i meetod]], mis võtab aluseks [[genoom]]i tüübi ja paljunemise mehhanismi.<ref name="Wagner" /> Samasse gruppi kuuluvad viirused ei pruugi olla evolutsiooniliselt lähedased. Viiruste päritolu ja tekkimine pole endiselt üheselt selge.<ref name="Wagner" /> == Viirushaiguste ennetamine ja ravi == Viroloogia üks peamisi eesmärke on viiruste kui haigustekitajate uurimine ning viirushaiguste ennetamine ja ravi. [[Pilt:Vaccination-polio-india.jpg|pisi|Vaktsineerimine Indias]] === Vaktsineerimine === Tänapäeval kasutatakse viirushaiguste ennetamiseks [[vaktsineerimine|vaktsineerimist]]. Vaktsineerimine on [[organism]]i inokuleerimine nõrgestatud viiruse või selle osaga, mille tulemusel tekib [[humoraalne immuunsus|humoraalne]] ning mõnel juhul ka [[rakuline immuunsus]] selle viiruse suhtes. [[Vaktsiin]]id jaotatakse nende toimeaine järgi elus-, inaktiveeritud, fraktsiooni- ja rekombinantseteks vaktsiinideks.<ref name="Flint" /> Elusvaktsiinid koosnevad nõrgestatud viirusosakestest, mis tekitavad organismis [[immuunvastus]]e, kuid on avirulentsed ja ei põhjusta haiguse sümptomite teket.<ref name="Wagner" /> Nende tootmiseks paljundatakse viirust talle mitteomastes peremeesrakkudes või optimaalsest erineval temperatuuril. Selle tulemusel kohastub viirus normaalsest erinevate tingimustega ning ei saa enam oma peremeesorganismis paljuneda.<ref name="Flint" /> Erandiks on rõugevaktsiin, kus kasutatakse pühvli rõugeviirusega suguluses olevat [[vaktsiinia viirus]]t, mis inimesel [[sümptom]]eid ei tekita.<ref name="Wagner" /> Elusvaktsiinide puudus on, et nad võivad ohtlikuks tüveks tagasi muteeruda. Samuti nende temperatuuritundlikkus, mis tekitab probleeme peamiselt arengumaades, kus leidub elektriühenduseta piirkondi.<ref name="Wagner" /> Kõige enam kasutatakse nüüdisajal inaktiveeritud vaktsiine. Nende valmistamiseks kasvatatakse virulentset viirustüve rakukultuuris ning saadud viirusosakesi töödeldakse mõne kemikaaliga või kõrgel temperatuuril, mis muudab nad nakatusvõimetuks. Inaktiveeritud vaktsiinides sisalduvad viirusosakesed ei ole võimelised organismis paljunema ja ei saa seega erinevalt elusvaktsiinidest haiguspuhanguid põhjustada. Samas on nende tulemusel tekkinud immuunreaktsioon nõrgem, tihti peab sama vaktsiini manustama mitu korda.<ref name="Wagner" /><ref name="Kutsar" /> Allühik- ehk fraktsioonivaktsiinid sisaldavad ühte või mitut haigustekitaja [[valk]]u või [[polüsahhariid]]i<ref name="Kutsar" />. Need eraldatakse kas viirusest endast või toodetakse rekombinantse viirusvektori abil. Laialdaselt kasutusel fraktsioonivaktsiin on [[B-hepatiit|B-hepatiidi]] vastane vaktsiin.<ref name="Wagner" /> Rekombinantsete vektorvaktsiinide valmistamiseks viiakse immuunvastust põhjustavate viirusvalkude [[geen]]id mõne teise ohutu viiruse genoomi. Enamasti kasutatakse vaktsiinia viirust. Sellised vaktsiinid ei saa ohtlikeks viirusteks tagasi muteeruda, kuid ei tekita rakulist immuunvastust.<ref name="Wagner" /> === Viirushaiguste ravi === Viirusvastaseid ravimeid on vähe, kokku umbes kolmkümmend.<ref name="Flint" /> Enamik neist on kasutusel [[AIDS]]-i ja [[herpes]]e ravis. Viirushaiguste ravi teeb keeruliseks asjaolu, et viiruse elutsükkel on tihedalt seotud peremeesrakuga. Ravimite loomiseks tuleb leida viiruse protsessid ja [[biomolekul]]id, mis erinevad raku omadest. Samuti kulgevad viirusinfektsioonid tihti väga kiiresti ning sümptomite tekkimise ajaks on [[replikatsioon]] juba läbi ja ravimi manustamiseks liiga hilja.<ref name="Wagner" /><ref name="Flint" /> Üks tuntumaid viirusvastaseid aineid on [[atsükloguanosiin]] (ravim Acyclovir). See on kasutusel herpese ravis ja pärsib viiruse replikatsiooni.<ref name="Wagner" /><ref name="Flint" /> Nagu [[vähk (haigus)|vähi]] korral, nii kasutatakse tänapäeval ka AIDS-i vastu kombineeritud ravi. Mitme ravimi koos kasutamine aitab vähendada [[resistentsus|resistentsete]] viirustüvede kujunemise tõenäosust.<ref name="Wagner" /><ref name="Flint" /> ==Tähtsus== Viirused on rakusisesed [[parasiit|parasiidid]] ja sõltuvad paljunemisel peremeesraku struktuurist ja ressurssidest. Kuna viirused on rakuga tihedalt seotud, on nende uurimine andnud panuse ka laiemate bioloogiliste protsesside mõistmiseks. Näiteks [[restriktsioon]]i [[endonukleaas]]id avastati [[bakter]]ites viirusvastase kaitsevahendina. Need on [[ensüüm]]id, mida kasutatakse [[DNA]] lõikamiseks. Endonukleaasid lõikavad DNAd mingi kindla järjestuse kohalt ning on seetõttu [[molekulaarbioloogia]]s väga olulised ja laialdaselt kasutusel. Selle avastusega andis viroloogia panuse molekulaarbioloogia ja -[[geneetika]] uurimissuundade arengusse.<ref name="Wagner" /> Samuti aitas töö viirustega seletada immuunvastuse olemust ja rakkudevahelise infovahetuse mehhanisme.<ref name="Wagner" /> Viirusi on kasutatud [[võõrliik]]ide hävitamiseks. 1950. aastatel nakatati [[Austraalia]]s [[Euroopa]]st pärit küülikupopulatsiooni neile surmava [[Myxoma viirusega]]. Algselt tappis viirus üle 99% nakatunud loomadest, kuid [[looduslik valik|loodusliku valiku]] tulemusel muutus see vähem surmavaks ning jäneste vastupanuvõime haigusele kasvas. Sellele vaatamata on jäneste arvukus tänapäeva [[Austraalia]]s palju väiksem kui enne viiruse kasutuselevõttu. Samuti aitas eespool kirjeldatud eksperiment teadlastel paremini mõista [[patogeen]]i ja tema peremeesorganismi [[koevolutsioon]]i.<ref name="97TCu" /> ===Viirused ja vähk=== Viirused mängisid olulist rolli vähiuuringutes. [[Onkogeen]]id ja [[kasvaja supressorgeen]]id avastati vähki tekitavate [[DNA-viirused|DNA]]- ja [[RNA-viirused|RNA-viiruste]] uurimise käigus<ref name="Debyser" /> ja viirusi kasutatakse ka vähiravis. Viirusi, mis nakatavad organismis eelistatult vähirakke, kutsutakse [[onkolüütilised viirused|onkolüütilisteks]]. Esialgsed katsed neid ravieesmärgil kasutada ei olnud edukad, kuid viimase paarikümne aasta jooksul on tehtud edusamme. Tänapäeva onkolüütilised viirused on enamasti rekombinantsed ja neid kasutatakse koos [[keemiaravi|keemia-]] ja [[kiiritusravi]]ga.<ref name="7bJTU" /> [[Onkoviirus]]ed, erinevalt onkolüütilistest viirustest, põhjustavad kasvajaid, nende hulka kuuluvad näiteks [[inimese papilloomiviirus]] ja [[C-hepatiidi viirus|C-]] ning [[B-hepatiit|B-hepatiidi]] viirused. Viirused põhjustavad umbes 12% vähijuhtudest.<ref name="Khlrb" /> ===Viirusvektorid=== [[Viirusvektorid]] on geneetiliselt modifitseeritud viirused, mida kasutatakse geneetilise info rakkudesse viimiseks ja ekspresseerimiseks peamiselt [[geeniteraapia]]s. Kõige esimesed viirusvektorid põhinesid hiire retroviirustel. Tänapäeval on kasutusel palju erinevaid vektoreid. Tööks sobiva vektori valikul peavad teadlased arvestama rakku viidava DNA suurust, ekspressiooni aega, raku tüüpi ja ka bioohutust.<ref name="Debyser" /> Näiteks ''herpes simplex'' võimaldab üle kanda suuremahulist DNAd, [[adenoviirus]]el põhinevad vektorid aga on sobilikud mitmesuguste erinevate rakkude nakatamiseks.<ref name="RxZ3t" /> ==Ajalugu== {{Vaata|Viirused inimkonna ajaloos}} [[Pilt:Edward Jenner.jpg|pisi|Edward Jenner]] Viirushaigusi tuntakse juba antiikajast peale, kuid nende põhjustajad avastati alles 20. sajandil. Siiski tunti meetodeid viirustega võitlemiseks juba varem. [[Lähis-Ida]]s, [[Hiina]]s ja [[Aafrika]]s kasutati [[rõugeviirus]]e<nowiki/>vastase immuunsuse tekitamiseks [[variolatsiooni]]. Selle käigus nakatati inimesi rõugehaige paranevatest haavanditest saadud materjaliga, tekkinud infektsiooni suremus oli alla ühe protsendi ja see tagas eluaegse immuunsuse. Nüüdisajal on teada, et paranevatest haavanditest pärit viirusosakesed on osaliselt inaktiveeritud ja seega ohutumad.<ref name="Wagner" /> Variolatsioon on ohtlik meetod ning väike osa sellisel viisil nakatatud inimestest suri, seetõttu ei muutunud see kunagi väga populaarseks ning oli paljudes riikides isegi seadusega keelatud.<ref name="Flint" /> [[Rõugevaktsiin]] oli esimene tõeline vaktsiin. 18. sajandi lõpul teati, et lehmarõuged läbi põdenud inimesed tõelistesse rõugetesse ei nakatunud. 1796. aastal katsetas seda teooriat [[Edward Jenner]]. Ta nakatas 9-aastast James Phippsi kõigepealt lehmarõugeviirusega (viirusega meie vaatepunktist, sest viirustest ei teatud tolle aja teaduse arengu kontekstis veel midagi) ja seejärel päris rõugetega. Poiss rõugetesse ei haigestunud.<ref name="Flint" /> Viroloogia loojaks loetakse [[Martinus Willem Beijerinck|Martinus Beijerinck]]i, kuigi Beijerinck ise tunnistas uue haigustekitaja esmaavastajaks Vene teadlast [[Dmitri Ivanovski]]t. Beijerinck kordas 1898. aastal D. Ivanovski 1892 aastal läbiviidud katset. Ivanovski näitas, et tubakataimedel esinevat haigust (mis hiljem sai nime [[tubaka mosaiikviirus]]) põhjustav osake pääseb läbi [[Chamberlandi filter|Chamberlandi filtri]], mis on peenete pooridega keraamiline filter, mida enamik baktereid oma suuruse tõttu läbida ei saa. Beijerinck, kes jõudis samade tulemusteni järeldas, et tubaka mosaiikviirust põhjustab uut liiki väga väikesemõõduline haigustekitaja, mis on nii väike, et suudab filtri poore läbida ja erinevalt Ivanovskit jõudis Beijerinck tõdemuseni, et haiguse põhjustaja suudab paljuneda ainult (tubakataime) elusrakkudes.<ref name="KnLGY" /> Ta nimetas haigustekitaja ladinakeelse nimega ''Contagium vivum fluidum'' (nakatav elus vedelik) ja taaselustas sõna viirus, andes sellele sõnale kaasaegselt kasutatava tähenduse. Viiruste olemasolu oli raske üheselt tõestada, sest üldjuhul nende äärmiselt väikeste mõõtmete tõttu pole neid võimalik [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobi]] abil vaadelda, erinevalt paljudest bakteritest. Kui bakterid on üldjuhul valguslainete pikkustest suuremad, siis viirused on üldjuhul valguslaine pikkustest väiksemad. (See on põhjus, miks viiruseid ei saa valgusmikroskoobiga näha. Selleks, et viiruseid otseselt tuvastada, oli vaja jõuda teaduse ja tehnika arenguga sinnamaani, kus sai kasutada röntgenikiiri ja elektronmikroskoopi, selleks kulus veel kümneid aastaid.) Tollel ajal levinud arusaama järgi olid kõik haigused bakteriaalse päritoluga ning Beijerincki teooria ei leidnud teadlaste hulgas laialdast toetust.<ref name="Meštrović" /> Hiljem selgus, et taolised filtreeruvad elemendid põhjustavad haigusi ka loomadel ja inimestel.<ref name="Meštrović" /> Baktereid nakatavad viirused avastasid [[Frederick Twort]] (1911. aastal) ja [[Felix d'Herelle]] (1917. aastal), kes nimetas neid [[bakteriofaag]]ideks. Bakteriofaagide uurimisel tehti edaspidi palju olulisi geneetika-, viroloogia- ja molekulaarbioloogiaalaseid avastusi.<ref name="Flint" /> Esimesed [[röntgendifraktsioon]]i pildid tegi tubaka mosaiikviirusest [[Wendell Stanley]] 1935. aastal, muutes sellega võimalikuks viiruste [[struktuur]]i uurimise.<ref name="69BkJ" /> Aastatel 1948–1955 sai viroloogiast tänapäevane laboriteadus. Sel ajal töötati välja [[HeLa rakuliin]] ning leiti meetodid rakukultuuris paljude viiruste paljundamiseks.<ref name="Meštrović" /> Viiruse rakkudes levimise matemaatilise baasmudeli pakkus koos kaastöölistega 1996. aastal [[Martin Andreas Nowak]]. ==Vaata ka== *[[Baltimore'i klassifikatsioon]] *[[Sünteetilised viirused]] *[[Viiruste loend]] *[[Viroloog]] == Kirjandus == * "Viroloogia. I osa. Viroloogia alused". Autorid: [[Aare Abroi]], [[Irja Lutsar]], [[Andres Merits]], [[Erkki Truve]]. 2021, [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. ISBN 9789949038251 ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="Wagner">Wagner, E. K. and Hewlett, M. J. (2004). Basic Virology, 2nd ed. Blackwell Publishing. ISBN 1-4051-0346-9.</ref> <ref name="Flint">Flint, S. J. Enquist, L. W. Racaneiello, V. R. and Skalka, A. M. (2004). Principles of Virology: Molecular Biology, Pathogenesis, and Control of Animal Viruses, 2nd ed. ASM Press, Washington, D.C ISBN 1-55581-259-7.</ref> <ref name="Kutsar">Kutsar, K. (2014). [https://issuu.com/kairipikk/docs/raamat_vaktsiinidjavaktsineerimine| Vaktsiinid ja vaktsineerimine. Vaktsineerija käsiraamat]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. 2 trükk. AS Atlex, Tallinn.</ref> <ref name="Debyser">Debyser, Z. (2003). [http://www.ohsu.edu/nod/documents/week1/short.vectorology.pdf| A Short Course on Virology / Vectorology / Gene Therapy]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Curr. Gene. Ther. 3: 495–499.</ref> <ref name="Meštrović">Meštrović, T. [http://www.news-medical.net/health/Virology-History.aspx|Virology History]. News Medical.</ref> <ref name="97TCu">Fenner, F. (1983). [http://rspb.royalsocietypublishing.org/content/royprsb/218/1212/259.full.pdf Biological control as exemplified by smallpox eradication and myxomatosis]. Proc. R. Soc. Lond. B Biol. Sci. 218: 259–285.</ref> <ref name="7bJTU">Alemany, R. (2013). [http://link.springer.com/article/10.1007/s12094-012-0951-7| Viruses in cancer treatment]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Clin Transl Oncol 15 (3): 182–188.</ref> <ref name="Khlrb">Schiller, J. T. and Lowy, D. R. (2010). [http://www.annualreviews.org/doi/abs/10.1146/annurev.micro.112408.134019| Vaccines to Prevent Infections by Oncoviruses]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Annu. Rev. Microbiol. 64: 23–41.</ref> <ref name="RxZ3t">Robbins, P. D. Ghivizzani, S. C. (1998). [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0163725898000205|Viral Vectors for Gene Therapy. Pharmacol]. Therapeut. 80 (1): 35–47.</ref> <ref name="KnLGY">Fraenkel-Conrat, H. 1988. Tobacco Mosaic Virus, p. 111–123. In F. Fenner, A. Gibbs (ed.), Portraits of Viruses – A History of Virology, S. Karger AG, Basel. ISBN 3-8055-4819-2.</ref> <ref name="69BkJ">[http://virologyhistory.wustl.edu/highlights.htm Some Historical Highlights: Structural Virology and Virology]</ref> }} [[Kategooria:Viroloogia| ]] sy1zu68k2al80rxobjb8ani0ypmmpfx Mees 0 63032 6183454 6066372 2022-08-25T21:17:10Z Kwamikagami 8320 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=november|aasta=2020}} {{See artikkel| räägib meessoost täiskasvanud inimesest; meessoost abikaasa kohta vaata artiklit [[Abikaasa]]; ajakirja kohta vaata artiklit [[Mees (ajakiri)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Mees (ansambel)]]; Ivo Linna ja Supernova singli kohta vaata artiklit [[Mees (laul)]]}} [[Pilt:Mars symbol (bold).svg|pisi|Meessoo sümbol on ka [[Marss|Marsi]] sümbol]] '''Mees''' on [[meessugu|meessoost]] [[täiskasvanud]] [[inimene]] (mitte [[naine]] [[Sugu|soo]] järgi ning mitte [[poiss]] ega [[noormees]] vanuse järgi). Mõistet "mees" kasutatakse bioloogilise soo, [[kultuur]]ilise või [[Abikaasa|sotsiaalse]] rolli või nende kõigi eristamiseks. Mehed ei ole võimelised [[laps]]i sünnitama ega neid seejärel oma [[rinnapiim]]aga toitma. Tavaliselt peetakse meheks inimest, kellel on sünnil välise vaatluse ning sugukromosoomide järgi määratud sooks "mees". Lisaks leidub transsoolisi mehi (sünnil määratud naissooliseks, kuid see ei kattu indiviidi [[Sooidentiteet|sooidentiteediga]]) ja [[Intersoolisus|intersoolisi]] mehi (variatsioonid sootunnustes, mis ei sobi tüüpilise mehe keha definitsiooniga). Peale bioloogilise soo on inimestel ka [[sotsiaalne sugu]] ehk [[ühiskond|ühiskonnapoolne]] ootus, missugused käitumisviisid on omased naistele või meestele.<ref>{{Netiviide|Autor=Euroopa Komisjon|URL=https://www.coe.int/et/web/compass/gender|Pealkiri=Kompass: Noorte inimõigushariduse käsiraamat|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=Märts 2019}}</ref> {{mitu pilti | päis = Pildid |joondus = keskel | reas= 3 | kogulaius = 500 | pilt1 = FeldschmiedeFeuer.jpg | allkiri1 = Töötav mees | pilt2 = Male Human Nudity.jpg | allkiri2 = Alasti mees | pilt3 = Yuri Gagarin with awards.jpg | allkiri3 = Esimene kosmonaut oli mees (Juri Gagarin) }} ==Vaata ka== * [[Mehelikkus]] * [[Toksiline maskuliinsus]] * [[Naine]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.mees.eu Meesteportaal mees.eu] {{vikisõnaraamatus|mees}} {{commons|Man|Mees}} [[Kategooria:Inimene]] [[Kategooria:Perekond]] {{Vikitsitaadid}} <!-- interwiki --> e47alz2fg9cva4zxt8dqhsvt9r1lzas Greip 0 70044 6183611 5383716 2022-08-26T09:59:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib puuviljast; ansambli kohta vaata artiklit [[Greip (ansambel)]], Saturni kuu kohta vaata artiklit [[Greip (kuu)]].}} [[Pilt:Grapefruit 700x490.jpg|pisi|Greibid korvis]] [[Pilt:Grapefruit and cross section edit scale.jpg|pisi|Kollane greip]] [[Pilt:Citrus paradisi (Grapefruit, pink) white bg.jpg|pisi|Punane greip ehk verigreip]] [[Pilt:GrapefruitEssentialOil.png|pisi|150px|Koorest valmistatud eeterlik õli]] '''Greip''' ehk '''greipfruut''' on [[greibipuu]] ([[pomelipuu]] ja [[apelsinipuu]] [[ristand]]i) [[vili]]. [[1980. aastad|1980. aastatel]] pakkus [[Ellen Niit]] greibi eestikeelseks vasteks välja uudissõna '''jõmmelgas'''.<ref>[[Krista Kerge]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/s-nameri-s-na-ja-t-lge/ Sõnameri: sõna ja tõlge] [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 26. mai 2006.</ref> Greipi on Eestis ja mujalgi maailmas vahel ekslikult [[pompelmuus]]iks nimetatud. [[Pompelmuusipuu]] ehk pomelipuu ''(Citrus maxima)'' vili pomel aga on suurem ega ole mõru.<ref name="fao"/> == Kirjeldus == Greip sarnaneb [[apelsin]]iga, kuid on suurem. [[Seeme|Seemned]] ja koor moodustavad greibi massist 49%.<ref name="fao"/> Greip on väärtuslik [[puuvili]], eriti suure [[C-vitamiin]]i sisalduse poolest. See sisaldab ka [[B-vitamiin]]i. == Kasutamine == Greibid said populaarseks alles [[19. sajand]]i lõpus. Enne kasvatati greibipuid üksnes [[ilupuu|ilu]] pärast. [[USA]] sai kiiresti maailma suurimaks greipide tootjaks. Peamised greibipuude [[istandus]]ed asuvad [[Florida]]s, [[Texas]]es, [[Arizona]]s ja [[California]]s. Greip on hinnatud puuvili Ameerika Ühendriikides, kus sellest pressitakse haput [[mahl]]a, mida kasutatakse nii värskelt kui ka [[konserv]]itult. Mahla tööstuslikul valmistamisel purustatakse ja pressitakse kogu vili korraga. Tsentrifuugi abil eraldatakse [[eeterlik õli]] viljamahlast nagu koor piimast. Pressimisjäätmeid kasutatakse [[loomasööt|loomasöödaks]]. Greibimahl soodustab [[Kantserogeenid|kantserogeenide]] ja muude mürkide väljumist maksast.<ref>{{Netiviide|Autor=Kadi Heinsalu|URL=http://www.terviseuudised.ee/uudised/2017/03/01/maksa-tervis-mis-toidud-aitavad-puhastuda|Pealkiri=17 toiduainet, mida teie maks armastab|Väljaanne=Äripäeva terviseuudised|Aeg=02.03.2017 07:00|Kasutatud=04.03.2017 15:01}}</ref> Vilja koor sisaldab rohkelt eeterlikke õlisid. Greibikoorest toodetakse söögiisu tõstvat mõruainet [[limoliin]]i ja [[pektiin]]i. Greibikoor on juba ammu tuntud iseäraliku [[lõhn]]a poolest. Greibikooreõli kasutatakse [[Aroomteraapia|lõhnravis]]. == Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis == Toodangu tabelis on andmed greipide ja [[pomel]]ite kohta koos. 2012. aastal toodeti maailmas 8,0 miljonit tonni greipe ja pomeleid, [[istandik]]e kogupindala oli 289 tuhat [[hektar]]it.<ref name="fao"/> {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+Suurimad tootjad 2012. aastal<ref name="fao">{{netiviide | URL = http://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat3.fao.org| Kasutatud = 27.01.2015| Keel = inglise}}</ref> ! Riik !! Toodang,<br>tonnides !! Osakaal,<br>% |- | {{PisiLipp|Hiina}} || 3 800 000* || 47,3 |- | {{PisiLipp|USA}} || 1 046 890 || 13,0 |- | {{PisiLipp|Mehhiko}} || 415 471 || 5,2 |- | {{PisiLipp|Tai}} || 328 000* || 4,1 |- | {{PisiLipp|LAV}} || 304 559 || 3,8 |- | {{PisiLipp|Iisrael}} || 246 618 || 3,1 |- | {{PisiLipp|Türgi}} || 243 267 || 3,0 |- | {{PisiLipp|Argentina}} || 200 000* || 2,5 |- | {{PisiLipp|India}} || 200 000* || 2,5 |- | {{PisiLipp|Sudaan}} || 196 000 || 2,4 |- | '''Maailm kokku''' || '''8 040 038''' || 100 |- |colspan="3" |* – [[FAO]] hinnang |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toitained]]<ref name="toit">{{netiviide| URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 19.12.2010| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}</ref> ! Toitained !! Väärtus<br>100 g kohta |- | [[Kalorsus]] || 42 kcal |- | [[Vesi]] || 88,06 g |- | [[Süsivesikud]] || 10,66 g |- | [[Sahharoos]] || 3,51 g |- | [[Fruktoos]] || 1,77 g |- | [[Glükoos]] || 1,61 g |- | [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 1,60 g |- | [[Valgud]] || 0,77 g |- | [[Tuhk]] || 0,36 g |- | [[Lipiidid]] || 0,14 g |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/> ! Toiteelement !! Väärtus<br>100 g kohta |- | [[Kaalium]] (K) || 135,0 mg |- | [[Kaltsium]] (Ca) || 22,0 mg |- | [[Fosfor]] (P) || 18,0 mg |- | [[Magneesium]] (Mg) || 9,0 mg |- | [[Raud]] (Fe) || 0,08 mg |- | [[Tsink]] (Zn) || 0,07 mg |- | [[Vask]] (Cu) || 0,032 mg |- | [[Mangaan]] (Mn) || 0,022 mg |- | [[Seleen]] (Se) || 0,1 μg |- | [[Naatrium]] (Na) || 0 |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/> ! Vitamiin !! Väärtus <br>100 g kohta |- | [[Vitamiin A|A]] || 58,0 μg |- | [[C-vitamiin|C]] || 31,2 mg |- | [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] || 43 μg |- | [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] || 31 μg |- | [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] || 204 μg |- | [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] || 7,70 g |- | [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] || 262 μg |- | [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 53 μg |- | [[Vitamiin E|E]] || 0,13 mg |- | [[Lükopeen]] || 1,42 mg |- | [[Folaat]] || 13,0 μg |- | [[Luteiin]]+<br>[[zeaksantiin]] || 5,0 μg |} {{puhasta}} == Viited == {{viited}} {{commonscat|Citrus paradisi|Citrus paradisi}} {{Tähtsaimad tsitrusviljad}} [[Kategooria:Tsitrused]] [[Kategooria:Puuviljad]] [[fr:Citrus ×paradisi]] 05qk7tye3ar74w4coe7eyldc2jr2m7b Hirvli 0 74194 6183258 5804080 2022-08-25T13:37:29Z Priitlahemaa 2197 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Hirvli | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} '''Hirvli''' on küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]. Hirvli külas asub Hirvli Saeveski OÜ ja piimafarm Karukämmal OÜ,<ref>{{Netiviide|autor=Ülle Tamm|url=https://sonumitooja.ee/aama%C2%ADni%C2%ADte-ka%C2%ADru%C2%ADkamb%C2%ADla-farm-sai-pa%C2%ADri%C2%ADma-maa%C2%ADkar%C2%ADja%C2%ADkas%C2%ADva%C2%ADta%C2%ADja-rand%C2%ADka%C2%ADri%C2%ADka/|pealkiri=Karukämbla farm sai parima maakarjakasvataja rändkarika|väljaanne=Sõnumitooja|aeg=04.05.2017|vaadatud=}}</ref> mille kari koosneb [[Eesti maatõugu veis]]test. Hirvli külas asub [[Hirvli raamatukogu]]. Seal on olnud Hirvli kool. Hirvli küla aadressil on registreeritud TRABIFLEX OÜ , mis tegeleb Keilas hüdraulikatoodete jae- ja hulgimüügiga. ==Vaata ka== *[[Hirvli–Vahastu tee]] *[[Hirvli suurkivi]] *[[Hirvli külanõukogu]] == Viited == {{viited}} {{Kuusalu vald}} [[Kategooria:Kuusalu vald]] [[Kategooria:Harju maakonna külad]] hk2kpm7holynn1k8cwivnc5ulusmsfo Vääna mõis 0 77272 6183494 6122395 2022-08-26T00:13:06Z The Prince of Tartu 901 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vääna mõis.jpg|pisi|Kunagise Vääna mõisa peahoone]] [[Fail:V22na m6is 2021 june.webm|pisi|Droonivideo Vääna mõisast 2021. aasta juunis]] [[Pilt:Vääna mõisa härrastemaja2.jpg|pisi|Mõisa härrastemaja 20. sajandi algul]] [[Fail:Vääna tõllakuuri sammaskäik.jpg|pisi|Vääna tõllakuuri sammaskäik]] '''Vääna mõis''' ([[saksa keel]]es ''Fähna, Faehna'') oli [[rüütlimõis]] [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. ==Ajalugu== [[Padise klooster|Padise kloostri]] munkade asutatud Vääna kloostrimõisa kohta on esimesed teated 1306. aastast. Oletatakse, et mõis oli algul hästi kindlustatud tornlinnus, mille varemed on säilinud hilisema peahoone lähedal. Mõisa ajalooline nimi ''Feyena'' tuleb saksakeelsest sõnast ''feien'' ('kaitsma', 'kindlustama'), tähistades kaitstud, kindlustatud kohta.<ref>[[Anne Kaaver]]. Vääna park. Eesti Loodus, august 1986.</ref> Vääna mõis kuulus [[17. sajand Eestis|17. sajand]]il von [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]]itele ja ka von [[Taube]]dele. [[18. sajand Eestis|18. sajand]]i esimesel poolel jõudsid mõisa omanikud olla järgemööda von [[Löwen]]id, von [[Maydell]]id, [[Cramer]]id, [[Dücker]]id. [[1774]]. aastal omandas mõisa [[Otto Magnus von Stackelberg]]. 1784. aastal alustati [[barokk|barokkstiilis]] härrastemaja ehitust. Von [[Stackelberg]]ide aadliperekonna valdusse jäi mõis kuni [[1919. aasta maareform]]ini. 1920. aastast hakkas mõisa peahoones tegutsema kool. 6. detsembril 1933 võttis Vabariigi Valitsus Vääna mõisa pargi tervishoiukaitse alla.<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700257112&img=era0031_002_0000255_00670_t.jpg&tbn=1&pgn=34&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6176c7e89dfdf14eb0363f28171f1ac0</ref> == Pildid == <gallery> Pilt:Vääna mõisa peahoone 18.-19.saj (3).jpg|Peahoone Vääna mõisa tall-tõllakuur.jpg|Tall-tõllakuur 2009. aastal Pilt:Vääna mõisa tall-tõllakuur, 19.saj.jpg|Tall-tõllakuur 2011. aastal Vääna mõisa endine tall-tollakuur 2018.jpg|Tall-tõllakuur 2018. aastal (Vääna mõisakooli spordisaal ja [[Vääna raamatukogu]]) Pilt:Vääna mõisa park, 18.-19.saj (1).jpg|Park Pilt:Vääna mõisa viinavabrik, 19.saj (2).jpg|[[Vääna mõisa viinavabrik]]<ref name="KRR_2712">{{kultuurimälestis|2712|Vääna mõisa viinavabrik, 19. saj}} (vaadatud 24.10.2021)</ref> Pilt:Vääna mõisa triiphoone aednikumajaga, 19.saj (1).jpg|Triiphoone aednikumajaga Keila kirikuaia Vääna mõisa kabel, 19.saj.jpg|Keila kirikuaia Vääna mõisa kabel </gallery> == Vaata ka == * [[Vääna mõisa park]] * [[Vääna vasallilinnus]] * [[Vääna mõisakool]] * [[Vääna mõisatiik]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[[Wilhelm Siegfried Stavenhagen]]: Album Ehstländischer Ansichten / gezeichnet und herausgegeben von Wilhelm Siegfried Stavenhagen ; in Stahl gestochen und gedruckt von G. G. Lange; mit erläuterndem Text von verschiedenen Verfassern. Mitau: im Selbstverlag des Herausgebers, 1867 (2. trükk Gelting: Artus-Verlag, 1966) [http://tartu.ester.ee/record=b1491085~S1*est ESTER] [http://www.tlulib.ee/grafo/index.php?ID=227 Digitaalselt: kaadrid 9, 102–109] ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|310}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16730&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgIXMrpbDDSw4vyUsEK7BSKoTShiDaAqg%252BMS%252B9NDEdrB9oeGqJknVtLQC99Cft Vääna mõis (Keila khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is * [[Valdo Praust]]: [http://www.mois.ee/harju/vaana.shtml Vääna mõis] Eesti mõisaportaalis * [http://www.von-stackelberg.de/herrenhaus/gutshof-palais-faehna.htm "2006 Familienforschung und Genealogie der Adelsfamilie von Stackelberg"]; (''saksa keeles'') {{Keila kihelkond}} [[Kategooria:Eestimaa rüütlimõisad]] [[Kategooria:Stackelbergide mõisad]] [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Keila kihelkond]] [[Kategooria:Maydellide mõisad]] {{Coordinate|NS=59.3887|EW=24.415|type=landmark|region=EE}} pmw9b3692oo4uiji0c1eldye7impaso Sten-Hans Vihmar 0 82311 6183294 6165445 2022-08-25T15:50:38Z 194.150.65.28 wikitext text/x-wiki {{kustutada|[[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]?}} {{allikad}} [[Pilt:Sten Vihmar.jpg|thumb|Sten-Hans Vihmar (2011)]] '''Sten-Hans Vihmar''' (sündinud [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1987]] [[Saue]]l) on eesti konservatiiv, kaitseliitlane ja ühiskonnategelane. ==Ühiskondlik-poliitiline tegevus== Sten-Hans Vihmar kuulus aastatel 2005–2006 [[Isamaaliit]]u ja 2006–2011 [[Isamaa ja Res Publica Liit]]u.<ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=sten-hans&perenimi=vihmar&search=1 |pealkiri=Äriregistri teabesüsteem: Vihmar, Sten-Hans |vaadatud=2010-05-09 |arhiivimisaeg=2013-11-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131101121938/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=sten-hans&perenimi=vihmar&search=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta osales IRL-i haridus-, põllumajandus- ja kaitsepoliitika väljatöötamisel. 22. mail 2007 valiti ta täishäältega IRL-i noorteühenduse esimeheks. 2010. aasta hiliskevadel astus ta IRL-i noorteühenduse esimehe kohalt omal soovil tagasi ja lahkus erakonnast. 2006. aastal tegutses Vihmar poliitilise survegrupi [[Alati Ustav]] eestvedajana.<ref>[http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=13867 Alati Ustav kutsub rahvuslasi koostööle SI]</ref> Poliitiline survegrupp Alati Ustav moodustus 2006. aasta mai lõpus inimestest, kes osalesid Sten-Hans Vihmari ja [[Siim Abroi]] korraldatud [[pronkssõdur]]ivastasel piknikul. Selle üldisem eesmärk oli koondada erinevaid poliitilisi jõude koostööle, et pronkssõdur [[Tõnismäe haljak|Tõnismäelt]] eemaldada. Vihmari algatusel koguti pärast [[Pronksiööd|pronksiöid]] allkirju [[Tallinn]]a linnapea [[Edgar Savisaar]]e vastu. Selle põhjuseks olid Savisaare sõnavõtud pronksiööde ajal, mis Vihmari hinnangul üritasid lõhestada Eesti ühiskonda.<ref>[http://www.rahvuslikliikumine.ee/index.php?page=savisaare-vastaste-loplik-arv---96678 Savisaare vastu andnute allkirjad on lõplikult komplekteeritud]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 29. aprillist 9. maini 2007 internetis toimunud allkirjade kogumise kampaania käigus saadi 98 200 toetusavaldust.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/386227 Eesti Päevaleht]</ref> Vihmar oli [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvusliku Liikumise]] asutaja ning juhatuse liige. Eesti Leegioni Sõprade Klubi üks asutajaliikmetest ning kahel korral ka sama organisatsiooni juhatuse liige. Ta kandideeris [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] ühena nn ühinenud üksikkandidaatidest [[Tartu]] linnas ja sai 155 häält. Vihmar kuulus [[EKRE]]-sse aastatel 2012–2014.<ref name="Äriregister 2008" /> Ta oli [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] üks asutajaliikmeid ning on olnud ka erakonna juhatuse ja volikogu liige. Ta oli ka EKRE Harju-Raplamaa ringkonna aseesimees. Ta lahkus erakonnast erimeelsuste tõttu Helmetega, kes Vihmari hinnangul ei soovinud enam konservatiivset maailmavaadet esindada vaid kaldusid üha enam äärmuspopulismi. 2018. aasta veebruarist oktoobrini oli Vihmar [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] liige. Tegeles Vabauudiste meedianõunikuna erakonna uudistekanali väljatöötamises.<ref name="Äriregister 2008"/> [[Pilt:Sten H. Vihmar (2014).jpg|thumb|Sten-Hans Vihmar (2014)]] Vihmar on üks [[MTÜ Vaba Ukraina]] algatajatest. MTÜ Vaba Ukraina toetab vaba ja demokraatliku [[Ukraina]] arengut ja võitlust oma iseseisvuse eest. MTÜ Vaba Ukraina on saatnud Ukraina relvajõududele poole miljoni euro eest meditsiinivahendeid ning õpetanud ukrainlastele sõjameditsiini. 14.09.2021 asutas Tartus koos Indrek Särjega MTÜ Konservatiivide Klubi. Vihmar on konservatiivse arvamusportaali Konservatiiv üks asutajatest. Vihmar on Kaitseliidu Harku Rannikukaitse Üksikkompanii üks asutajaliikmeid. On teeninud Kaitseliidus nii jao- kui ka rühmapealikuna ning olnud ka kompanii operatiivülem. == Autasud == * Kaitseliidu teenetemedal III klass (2014)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_06_2014_veeb/8|Pealkiri=6|Väljaanne=Kaitse Kodu nr 6 2014|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> * L’Etoile Européene du Dévouement Civil et Militaire (EEDCM) médaille (Euroopa tähe teenetemedal pühendumise eest tsiviil- ja militaarvaldkonnas) (2016) * Légion Etrangère médaille d'Honneur de l'Amicale (Prantsuse Võõrleegioni veteranide aumedal) (2016) *Всеукраїнським об’єднанням громадян "КРАЇНА" Медаль «ЗА ГІДНІСТЬ ТА ПАТРІОТИЗМ» (Üleukrainalise kodanikuühenduse "КРАЇНА" teenetemedal "Väärikuse ja patriotismi eest") (2017)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://vgo-kraina.org/catalog/award/medal-volonteram-za-gidnist-ta-patriotizm|Pealkiri=7|Väljaanne=|Väljaandja=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==Isiklikku== Ta kuulub [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] Tallinna Toompea Kaarli kogudusse ja on Kaitseliidu Toompea malevkonna liige. On abielus Evelin Vihmariga. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Äriregister 2008">[https://web.archive.org/web/20180306023336/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_ajalugu?lang=est&isiku_id=2000072280 Äriregister: Isiku kuuluvus erakondadesse], vaadatud 5. märts 2018</ref> }} == Välislingid == ===Sten-Hans Vihmari artiklid=== * [https://web.archive.org/web/20070613073641/http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=1013&lang=est Vallutaja, mine koju!] Terve Mõistuse Sündikaat * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/ahvardav-vene-uinuv-euroopa-ja-kurnatud-usa.d?id=26810999 Ähvardav Vene, uinuv Euroopa ja kurnatud USA] Delfi, 11. november 2009 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kes-on-meie-ulejaanud-herman-simmid.d?id=27427359 Kes on meie ülejäänud Herman Simmid?] Delfi, 9. detsember 2009 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/uus-kulm-soda-seab-baltimaad-ohtu.d?id=29104529 Uus külm sõda seab Baltimaad ohtu] Delfi, 12. veebruar 2010 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/estlandiseerumine-on-alanud.d?id=30975511 Estlandiseerumine on alanud] Delfi, 11. mai 2010 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/sten-hans-vihmar-kui-palju-meid-tegelikult-mojutatakse.d?id=38667439 Kui palju meid tegelikult mõjutatakse?] Delfi, 19. jaanuar 2011 * [https://objektiiv.ee/probleem-sinus-valija/ Probleem on sinus, valija!] Objektiiv, 25. aprill 2017 * [https://objektiiv.ee/intermariumi-idee-aktuaalsem-kui-kunagi-varem/ Intermariumi idee on aktuaalsem kui kunagi varem] Objektiiv, 15. september 2017 * [https://epl.delfi.ee/archive/sten-hans-vihmar-keskonnaminister-viige-haisuprobleemi-hindamine-vastavusse-inimeste-ootustega?id=86101669 Keskkonnaminister, viige haisuprobleemi hindamine vastavusse inimeste ootustega] EPL, 3. mai 2019 *[https://konservatiiv.ee/sten-hans-vihmar-kas-intermarium-saatus-ongi-olla-ainult-veremaad/ Kas Intermarium tuleb või oleme edasi veremaad?] Konservatiiv, 21. november 2021 {{JÄRJESTA:Vihmar, Sten-Hans}} [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] 0496iymuf3cq06rbzzz2e8r6n3ny1jh Saverna 0 84129 6183519 5269065 2022-08-26T03:43:34Z Sillerkiil 58396 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Saverna | omakeelne_nimi_1 = eesti | Saverna | | omakeelne_nimi_2 = võro | Sabõrna | | omakeelne_nimi_3 = võro | Savõrna | | pindala = | elanikke = | maakond = Põlva }} [[Fail:Drone video of a maze in a hemp field in Kanepi parish, Estonia (August 2022).webm|pisi|Doonivideo kanepipõllule loodud kanepiteemalisest labürindist Kanepi vallas, Saverna külas 2022. aasta augustis]] '''Saverna''' (kohalik hääldus '''Savõrna''' ja '''Sabõrna''', kasutatakse ka nime '''Saverna-Reino''') on [[küla]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Kanepi vald|Kanepi vallas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal oli küla [[Valgjärve vald|Valgjärve valla]] [[halduskeskus]]. Küla lähistel voolab [[Saverna oja]]. Küla kuulus [[Kanepi kihelkond]]a, külas on [[Saverna mõis]]. Saverna mõis (''Sawwern'') on mh kuulunud eesti päritolu Liivimaa aadlikule nimega [[Hermann Savijärve]] (ka Sawijerwe; surnud pärast 1483. aastat), kelle tütar [[Anna Savijärve]] abiellus [[Rannu|Rannult]] pärit [[Reinhold von Tiesenhausen]]iga. Samast suguvõsast pärineb ka Tartu piiskop [[Bartholomäus Sawijerwe]] (oli piiskop 1441–1459). Sawijerwe nimi esineb Liivimaa ajalooürikutes alates aastast 1289. Arvatavasti on Savijärve perekonnanimi ja Saverna (saksa ''Sawwern'') kohanimi omavahel seotud. Küla läbib [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]]. Savernast on pärit ajakirjanik [[Valdo Pant]] ja orienteeruja [[Maret Vaher]]. <gallery> Valgjärve vallavalitsus.JPG|Vallamaja Saverna lasteaed.JPG|Lasteaed Saverna põhikool.JPG|[[Saverna põhikool]] Saverna Põhikooli võimla.JPG|Kooli võimla </gallery> ==Viited== {{viited}} {{Kanepi vald}} [[Kategooria:Kanepi vald]] [[Kategooria:Põlva maakonna külad]] jwkyz3og641fygan8et2qv0bh23j3gs Vikipeedia:Pressiülevaade 4 90343 6183232 6182470 2022-08-25T12:34:05Z Kruusamägi 1530 /* 2022 */ wikitext text/x-wiki '''Pressiülevaade [[Vikipeedia]]st''' sisaldab linke artiklitele, kus on kirjutatud Vikipeedia [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse]] ja/või [[ingliskeelne Vikipeedia|ingliskeelse versiooni]] teemadel või mainitud neid tekstis. Artikleid, mis kasutavad Vikipeediat ja Wikipediat allikana, on loetletud selles artiklis: [[Vikipeedia:Vikipeedia kui uudiste allikas‎]]. '''Sissekande formaat:'''<br/> <nowiki> * Autor: [http://www.aadress.ee/ "Artikli pealkiri"] Väljaande nimetus, päev. kuu aasta. Tsitaat: ''Info tsitaadi kohta.''</nowiki> Varasemad aastad on arhiveeritud: [[Vikipeedia:Pressiülevaade/2004-2012|2004–2012]], [[Vikipeedia:Pressiülevaade/2013–2019|2013–2019]]. == 2020 == *[https://maailm.postimees.ee/6873686/turgi-tuhistas-wikipedia-keelu "Türgi tühistas Wikipedia-keelu"] Postimees, 15. jaanuar 2020 *[https://novaator.err.ee/1028521/galerii-2019-aasta-eesti-parimad-teadusfotod "Galerii: 2019. aasta Eesti parimad teadusfotod"] ERR Novaator, 27. jaanuar 2020 *[https://www.ut.ee/et/uudised/moodunud-aasta-eesti-parim-teadusfotograaf-tavo-romann-0 "Möödunud aasta Eesti parim teadusfotograaf on Tavo Romann"] Tartu Ülikool, 27. jaanuar 2020 *[[Jan Rahman]]: [https://umaleht.ee/article/soomougrilaso-saiva-vikioppust/ "Soomõugrilasõ saiva vikioppust"] Uma Leht, 30. jaanuar 2020 * [https://www.facebook.com/eestiekspress/posts/10156754274961651 Ühe sodimise näitel juhiti tähelepanu sellele, et igaüks saab Vikipeediat täiendada] – Eesti Ekspressi Facebook'i leht, 3. veebruar 2020 * [https://tartu.postimees.ee/6889338/selgus-eelmise-aasta-vikipeedia-sober "Selgus eelmise aasta Vikipeedia sõber"] Tartu Postimees, 4. veebruar 2020 * [https://forte.delfi.ee/news/tarkvara/maailma-suuruselt-teise-wikipedia-koostas-peamiselt-uks-autor-kes-pole-isegi-inimene?id=89062259 "Maailma suuruselt teise Wikipedia koostas peamiselt üks autor, kes pole isegi inimene"] Delfi Forte, 27. veebruar 2020 * [https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteod-ttu-konetuvastus-ja-tu-masintolge-rahvaauhinna-voitis-oigekirjagurmaan "Aasta keeleteod on TTÜ kõnetuvastus ja TÜ masintõlge, rahvaauhinna võitis Õigekirjagurmaan"] Haridus- ja Teadusministeerium, 11. märts 2020 * [http://www.kylauudis.ee/2020/03/26/entsuklopedistid-kutsuvad-kriisi-ajal-panustama-digikultuurile-ja-teadmistele/ "Entsüklopedistid kutsuvad kriisi ajal panustama digikultuurile ja teadmistele"] [[Kylauudis.ee]], 26. märts 2020 ** [http://www.pealinn.ee/koik-uudised/entsuklopedistid-kutsuvad-kriisi-ajal-panustama-digikultuurile-ja-n251941 "Entsüklopedistid kutsuvad kriisi ajal panustama digikultuurile ja teadmistele"] [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn.ee]], 26. märts 2020 ** [https://lounaeestlane.ee/entsuklopedistid-kutsuvad-kriisi-ajal-panustama-digikultuurile-ja-teadmistele/ "Entsüklopedistid kutsuvad kriisi ajal panustama digikultuurile ja teadmistele"] [[Lõunaeestlane.ee]], 26. märts 2020 ** [https://lounapostimees.postimees.ee/6934508/kriisi-ajal-saab-panustada-digikultuurile "Kriisi ajal saab panustada digikultuurile"] lounapostimees.postimees.ee, 27. märts 2020 *[https://www.err.ee/1080478/krimmi-venemaa-osana-kujutanud-opik-kutsutakse-tagasi "Krimmi Venemaa osana kujutanud õpik kutsutakse tagasi"] ERR, 21. aprill 2020 * Jaano Martin Ots: [https://majandus24.postimees.ee/6978308/fotograaf-ja-paastja-jaan-kunnap-avas-wikimedias-ajaloolise-fotonaituse-merepaastetoodest "Fotograaf ja päästja Jaan Künnap avas Wikimedias ajaloolise fotonäituse merepäästetöödest"] majandus24.postimees.ee, 20. mai 2020 * [https://opleht.ee/2020/05/avatud-oppematerjalide-idee-muudab-eesti-hariduse-mitmekesisemaks-ja-vordsemaks/ "Avatud õppematerjalide idee muudab Eesti hariduse mitmekesisemaks ja võrdsemaks"] Õpetajate Leht, 22. mai 2020 :Tsitaat: ''E-koolikotti võib võrrelda Vikipeediaga – see on võimalus teha avatud sisulitsentside abil ühisloomet, millesse panustavad paljud.'' * [https://www.err.ee/1102230/maakohus-muutis-oma-varasemat-seisukohta-ja-lubas-uhingule-nimeks-suvariik Maakohus muutis oma varasemat seisukohta ja lubas ühingule nimeks "Süvariik"] ERR, 15. juuni 2020 : Kohtuvaidlus keskendus olulises osas küsimusele, kas Vikipeedias antud definitsioon on kohane: "Ringkonnakohus nõustus põhimõtteliselt määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus on sõna "süvariik" tähenduse tõlgendamisel valesti lähtunud Vikipeedias avaldatud mõiste "riik riigis" tähendusest." * [https://novaator.err.ee/1130540/fotod-eestlased-noppisid-vikipeedia-fotovoistlusel-mitu-teist-kohta "Fotod: eestlased noppisid Vikipeedia fotovõistlusel mitu teist kohta"] ERR Novaator, 3. september 2020 * [https://tartu.postimees.ee/7055065/talgulised-keeletoimetasid-ule-poole-tuhande-vikipeedia-artikli "Talgulised keeletoimetasid üle poole tuhande Vikipeedia artikli"] Tartu Postimees, 4. september 2020 * [https://www.ut.ee/et/uudised/selgusid-parimad-vikipeedia-keeletoimetajad "Selgusid parimad Vikipeedia keeletoimetajad"] Tartu Ülikool, 4. september 2020 * Mikk Salu: [https://ekspress.delfi.ee/teateid-elust/eesti-teadlased-wikipedial-on-turismile-vaga-suur-moju?id=91082999 "Eesti teadlased: Wikipedial on turismile väga suur mõju"] Eesti Ekspress, 18. september 2020 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/vaata-jarele-wikipedia-saab-disainivarskenduse-ja-mitu-uut-kasulikku-funktsiooni/ "Vaata järele: Wikipedia saab disainivärskenduse ja mitu uut kasulikku funktsiooni"] digi.geenius.ee, 25. september 2020 * [[Jaak Jõerüüt]]: [https://epl.delfi.ee/arvamus/jaak-joeruut-eesti-valitsus-poliitika-semantika-ja-mustika?id=91410507 "Jaak Jõerüüt: Eesti valitsus – poliitika, semantika ja müstika"] Eesti Päevaleht, 20. oktoober 2020 ** Tsitaat: ''[...] tõe levitamisele pretendeeriv globaalne netinähtus Wikipedia sisaldab vähesel, ent piisavalt detoneerival või mürgitaval määral ka ohtlikku faktivalet, hoiakuid kujundavaid ütlematajätmisi ja tendentslikke rõhutamisi.'' * [https://www.etag.ee/ootame-osalema-vikipeedia-teadusartiklite-konkursil/ "Ootame osalema Vikipeedia teadusartiklite konkursil"] Eesti Teadusagentuur, 6. november 2020 * [[Aivar Põldvee]]: [https://vikerraadio.err.ee/1151149/eesti-lugu-kes-rajas-forseliuse-seminari Eesti lugu. Kes rajas Forseliuse seminari?], Vikerraadio, 7. november 2020 ** Tsitaat: [...] ''kõik need niisugused ebatäpsused ja pooltõed ringlevad veel tänase päevani ja eriti kui usaldada selliseid kahtlasi allikaid nagu näiteks Vikipeedia.'' (alates 14:50) * [https://www.ut.ee/et/uudised/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-ootavad-osalisi "Vikipeedia keeletoimetamistalgud ootavad osalisi"] Tartu Ülikool, 3. detsember 2020 ** [https://jarvateataja.postimees.ee/7124815/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-ootavad-osalisi "Vikipeedia keeletoimetamistalgud ootavad osalisi"] Järva Teataja, 3. detsember 2020 ==2021== *[https://maaelu.postimees.ee/7146973/entusiastid-soovivad-refotograafia-viia-massidesse "Entusiastid soovivad refotograafia viia massidesse"] maaelu.postimees.ee, 4. jaanuar 2021 * Sharyl Attkisson, tlk Magnus Nirgi [https://fonte.news/maailm/vikipeedia-on-katkine-susteem-ning-erihuvide-ja-pahalaste-poolt-juhitud-utleb-kaasasutaja/ "Vikipeedia on katkine süsteem ning erihuvide ja pahalaste poolt juhitud, ütleb kaasasutaja"] Fonte News, 9. jaanuar 2021 (artiklile viitab - "Otsing kallutatud[1] Vikipeedia entsüklopeediast" - ka Magnus Nirgi artikkel [https://fonte.news/uus-uhiskond/sotsiaalmeedia-teejuht-bitipoletuse-ajastul/ "Sotsiaalmeedia teejuht bitipõletuse ajastul"], Fonte News, 15. jaanuar 2021, milles on ka sellised soliidsed allikated nagu Objektiiv ja Breitbart) * Mark Baer, tlk [[Saale Kareda]] [https://fonte.news/luhidalt/vikipeedia-kohtu-ees-kas-nuud-vallandub-hagide-laine/ "Vikipeedia kohtu ees: kas nüüd vallandub hagide laine?"] Fonte News, 15. jaanuar 2021 *[[Jaan Undusk]] ja [[Marek Tamm]]: [https://vikerraadio.err.ee/1226374/ooulikool-jaan-undusk-ja-marek-tamm-digimaailm-ja-monda "Digimaailm ja mõnda"] Ööülikool, 16. jaanuar 2021 *[[Kristjan Port]]: [https://novaator.err.ee/1608076954/inimkonna-uhismalu-sunnist-moodus-20-aastat "Inimkonna ühismälu sünnist möödus 20 aastat"] ERR Novaator, 18. jaanuar 2021 *[https://leht.postimees.ee/7165310/wikipedia-sund-ja-hingehinnaga-esimene-apple-i-arvuti-kilde-jaanuarikuisest-tehnoloogiaajaloost "Wikipedia sünd ja hingehinnaga esimene Apple'i arvuti: kilde jaanuarikuisest tehnoloogiaajaloost"] Postimees, 27. jaanuar 2021 **Tsitaat: ''15. jaanuaril 2001 alustas tegevust Wikipedia. Jimmy Walesi (s 1966) ja Larry Sangeri (s 1968) loodud vaba ligipääsuga ning kollektiivsel toimetamisel põhinev infosüsteem on praegu kättesaadav 317 keeles ning ühtekokku on selles 55 miljonit artiklit. Igakuiselt kasutab wiki-süsteeme 1,7 miljardit inimest. Eestikeelses Vikipeedias on jaanuari lõpu seisuga rohkem kui 215 000 artiklit.'' *[[Priit Põhjala]]: [https://opleht.ee/2021/01/sonal-sabast-viki/ "Sõnal sabast: Viki"] Õpetajate Leht, 29. jaanuar 2021 *[https://www.nlib.ee/et/uudised/veebiarhiiv-ootab-infot-koroonaviirust-kajastavate-veebilehtede-kohta "Eesti veebiarhiiv ootab infot koroonaviirust kajastavate veebilehtede kohta"] Eesti Rahvusraamatukogu uudised, 1. veebruar 2021 **Tsitaat: ''Esmase üleskutse järel möödunud kevadel saabus info ligi 60 veebiallika kohta, mis olid otseselt seotud uue viirusega. Nende hulgas oli näiteks teadusasutuste veebisaite, nõuandvaid lehekülgi eriolukorraga toimetulekuks, Vikipeedia artikleid, avalikke Facebooki gruppe, Youtube’i videosid jm.'' *[https://lounaeestlane.ee/vikipeedia-sobraks-valiti-ungari-paritolu-louna-eesti-filmitegija-edina-csullog/ "Vikipeedia sõbraks valiti Ungari päritolu lõuna-eesti filmitegija Edina Csüllög"] lounaeestlane.ee, 3. veebruar 2021 * [https://bioneer.ee/vikipeedia-s%C3%B5braks-valiti-ungari-p%C3%A4ritolu-filmitegija-edina-cs%C3%BCll%C3%B6g "Vikipeedia sõbraks valiti Ungari päritolu filmitegija Edina Csüllög"] Bioneer, 3. veebruar 2021 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7172671/vikipeedia-valis-uue-sobra "Vikipeedia valis uue sõbra"] lounapostimees.postimees.ee, 5. veebruar 2021 * [https://vikerraadio.err.ee/1608083656/huvitaja-vikipeedia-20-ja-eesti-e-lahendused-valismaal "Huvitaja. Vikipeedia 20 ja Eesti e-lahendused"] Vikerraadio, 5. veebruar 2021 * [https://majandus24.postimees.ee/7177846/wikipedia-segaduses-pilt-uhest-lillest-saab-iga-paev-90-miljonit-paringut "Wikipedia segaduses: pilt ühest lillest saab iga päev 90 miljonit päringut"] Postimees, 11. veebruar 2021 * [https://www.err.ee/1608118924/wikipedia-asutaja-tegemist-pole-enam-neutraalse-entsuklopeediaga "Wikipedia asutaja: tegemist pole enam neutraalse entsüklopeediaga"] ERR, 22. veebruar 2021 * [https://vikerraadio.err.ee/1608103813/uudis-mirko-ojakivi/1202272 "Uudis+"] Vikerraadio, 23. veebruar 2021 (umbes 10 min pikkune intervjuu Vikipeedia jt eestikeelsete entsüklopeediate teemal [[Tarmo Soomere]]ga, lõigu algus saates u 12:40) * [https://kultuur.err.ee/1608128059/uhepaevanaitus-kalamaja-korvad-kolis-taies-mahus-vikipeediasse "Ühepäevanäitus "Kalamaja kõrvad" kolis täies mahus Vikipeediasse"] ERR kultuur, 2. märts 2021 * [https://umaleht.ee/article/kau-vorokiilne-vikipeedia-artiklivoistlus/ "Käü võrokiilne Vikipeediä artiklivõistlus"] Uma Leht, 8. aprill 2021 * [[Raimu Hanson]]: [https://tartu.postimees.ee/7225086/kunst-hakkab-silma-ja-ka-korva-kui-teha-kirjeldustolked "Kunst hakkab silma ja ka kõrva, kui teha kirjeldustõlked"] Tartu Postimees, 15. aprill 2021 * [https://www.ut.ee/et/uudised/auhinnati-vikipeedia-parimaid-keeletoimetajaid "Auhinnati Vikipeedia parimaid keeletoimetajaid"] Tartu Ülikool, 21. mai 2021 ** [https://kultuur.postimees.ee/7253650/auhinnati-vikipeedia-parimaid-keeletoimetajaid "Auhinnati Vikipeedia parimaid keeletoimetajaid"] Postimees kultuur, 21. mai 2021 * [https://www.postimees.ee/7321950/eestikeelne-vikipeedia-saab-19 "Eestikeelne Vikipeedia saab 19"] Postimees, 24. august 2021 * [https://pealinn.ee/2021/08/24/eestikeelne-vikipeedia-saab-tana-19-aastaseks/ "Eestikeelne Vikipeedia saab täna 19. aastaseks"] Pealinn, 24. august 2021 * [[Aime Jõgi]]: [https://tartu.postimees.ee/7334633/kas-vikipedistid-paastavad-eesti-keele-see-on-voimalik "TARK TARTU ⟩ Kas vikipedistid päästavad eesti keele? See on võimalik"] Tartu Postimees, 10. september 2021 * [https://tartu.postimees.ee/7335523/vikipeedia-argitab-inimesi-saatma-neile-fotosid-kultuurimalestistest "Vikipeedia ärgitab inimesi saatma neile fotosid kultuurimälestistest"] Tartu Postimees, 11. september 2021 * [https://maailm.postimees.ee/7340758/wikipedia-blokeeris-hiina-huve-artiklitesse-kirjutanud-toimetajaid "TOIMETUSSÕDA ⟩ Wikipedia blokeeris Hiina huve artiklitesse kirjutanud toimetajaid"] Postimees, 18. september 2021 * [[Raul Vinni]]: [https://saartehaal.postimees.ee/7340879/avjoska-paneb-kokku-igavest-puslet "SAARLANE ⟩ Avjoska paneb kokku igavest puslet"] Saarte Hääl, 18. september 2021 * [[Asso Ladva]]: [https://www.ohtuleht.ee/1044598/kuidas-sunnivad-wikipedia-artiklid-takistusi-seavad-absurdsed-autorioigused "KUIDAS SÜNNIVAD WIKIPEDIA ARTIKLID? Takistusi seavad absurdsed autoriõigused"] Õhtuleht, 29. september 2021 * [https://naine.ohtuleht.ee/1044987/osale-ja-voida-oktoobris-toimub-vikipeedias-eesti-kunsti-teemaline-artiklivoistlus "OSALE JA VÕIDA! Oktoobris toimub Vikipeedias eesti kunsti teemaline artiklivõistlus"] Õhtuleht, 4. oktoober 2021 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7352784/oktoobris-toimub-vikipeedias-kunstikuu-raames-artiklivoistlus "Oktoobris toimub Vikipeedias kunstikuu raames artiklivõistlus"] Järva Teataja, 4. oktoober 2021 * [https://etv.err.ee/1608355772/valimisstuudio "Valimisstuudio": Tartu linnapeakandidaadid] ERR, 13. oktoober 2021 **Tsitaat: "Vikipeedia pealinn on tegelikult Tartu" – [[Tõnis Lukas]] (1:14:43) * [https://novaator.err.ee/1608391823/eesti-teadusfoto-konkurss-ootab-voistlustoid "Eesti teadusfoto konkurss ootab võistlustöid"] ERR Novaator, 4. november 2021 * [https://teadus.postimees.ee/7378356/vikipeedia-kutsub-osalema-teaduse-teemalisel-fotokonkursil "Vikipeedia kutsub osalema teaduse teemalisel fotokonkursil"] Postimees, 4. november 2021 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7377917/vikipeedia-kutsub-osalema-teaduse-teemalisel-fotokonkursil "Vikipeedia kutsub osalema teaduse teemalisel fotokonkursil"] Järva Teataja, 5. november 2021 *[https://www.miks.ee/index.php/uudised/osale-voistkondlikul-vikipeedia-artiklivoistlusel "Osale võistkondlikul Vikipeedia artiklivõistlusel"] miks.ee Uudised, 26. november 2021 * [https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-algavad-taas/ "Vikipeedia keeletoimetamistalgud algavad taas"] Sirp, 29. november 2021 * [https://www.err.ee/1608423401/iga-keelehuviline-saab-aidata-eestikeelset-vikipeediat-ladusamaks-muuta "Iga keelehuviline saab aidata eestikeelset Vikipeediat ladusamaks muuta"] ERR, 2. detsember 2021 * [https://opleht.ee/2021/12/vikiartikli-valkvoistlus-ootab-osalejaid/ "Vikiartikli välkvõistlus ootab osalejaid"] Õpetajate Leht, 2. detsember 2021 * [https://haridus.postimees.ee/7402273/vikipeedia-artikli-kirjutamise-valkvoistlus-opilastele-lahkab-omavalitsusi "Vikipeedia artikli kirjutamise välkvõistlus õpilastele lahkab omavalitsusi"] Postimees Haridus, 6. detsember 2021 * [https://menu.err.ee/1608442262/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2021-on-virgo-siil "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2021 on Virgo Siil"] ERR menu, 21. detsember 2021 * [https://tartu.postimees.ee/7416428/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-on-tartlane "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf on tartlane"] Tartu Postimees, 26. detsember 2021 == 2022 == * [https://elu24.postimees.ee/7430933/wikipedias-visati-raivo-e-tamme-keskmise-nime-ule-korralikult-nalja "FOTOD ⟩ Wikipedias visati Raivo E. Tamme keskmise nime üle korralikult nalja"] Postimees elu24, 15. jaanuar 2022 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/95648503/foto-olete-moelnud-mis-on-raivo-e-tamme-keskmine-nimi-mehe-wikipedia-lehekulg-sai-naljaka-taienduse "FOTO | Olete mõelnud, mis on Raivo E. Tamme keskmine nimi? Mehe Wikipedia lehekülg sai naljaka täienduse"] Kroonika, 15. jaanuar 2022 * [https://tartu.postimees.ee/7434083/wikimedia-eesti-kuulutas-tartu-kunstimuuseumi-vikipeedia-sobraks-2021 "Wikimedia Eesti kuulutas Tartu kunstimuuseumi Vikipeedia sõbraks 2021"] Tartu Postimees, 19. jaanuar 2022 * [https://novaator.err.ee/1608482546/galerii-vikipeedia-teadusfoto-konkursi-voitjad "Galerii: Vikipeedia teadusfoto konkursi võitjad"] ERR Novaator, 29. jaanuar 2022 * [https://opleht.ee/2022/02/kadrina-keskkooli-opilased-vikipeedia-artikli-kirjutamine-arendas-mitmesuguseid-oskusi/ "Kadrina Keskkooli õpilased: Vikipeedia artikli kirjutamine arendas mitmesuguseid oskusi"] Õpetajate Leht, 16. veebruar 2022 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-parastlouna/125560 "Kuku pärastlõuna: Ragnar Kaasik ja Sven-Erik Soosaar"] Kuku raadio, 14. märts 2022 * [https://maailm.postimees.ee/7495619/valgevenes-pandi-vikipeedia-toimetaja-kaheks-aastaks-vangi "Valgevenes pandi vikipeedia toimetaja kaheks aastaks vangi"] Postimees, 7. aprill 2022 * [https://digitark.ee/millised-on-wikipedia-koige-veidramad-lehekuljed/ "Millised on Wikipedia kõige veidramad leheküljed?"] Digitark, 11. aprill 2022 * [https://opleht.ee/2022/04/teises-klassis-koostatud-referaadist-sai-aastaid-hiljem-vikipeedia-artikkel/ "Teises klassis koostatud referaadist sai aastaid hiljem Vikipeedia artikkel"] Õpetajate Leht, 14. aprill 2022 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/96585533/video-totalitaarne-diktatuur-venemaal-suveneb-putin-andis-kasu-luua-oma-vikipeedia "VIDEO | Totalitaarne diktatuur Venemaal süveneb: Putin andis käsu luua oma Vikipeedia"] Delfi Forte, 6. mai 2022 * [https://haridus.postimees.ee/7526173/vikipeedia-parimad-keeletoimetajad-said-auhinnad "Vikipeedia parimad keeletoimetajad said auhinnad"] Postimees haridus, 19. mai 2022 * [https://majandus.postimees.ee/7550781/google-noustus-wikipediale-sisu-eest-maksma "Google nõustus Wikipediale sisu eest maksma"] Postimees, 22. juuni 2022 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120029586/hiina-koduperenaine-tegeles-wikipedias-kumme-aastat-venemaa-ajaloo-valjamotlemisega "Hiina koduperenaine tegeles Wikipedias kümme aastat Venemaa ajaloo väljamõtlemisega"] Delfi Forte, 1. juuli 2022 * [https://raamatud.postimees.ee/7557189/raamatukoguhoidjad-taiendavad-vikitsitaatide-keskkonda-1000-uue-tsitaadiga "Raamatukoguhoidjad täiendavad Vikitsitaatide keskkonda 1000 uue tsitaadiga"] Postimees raamatud, 4. juuli 2022 * Käbi Laan, Ragnar Kaasik: [https://60pluss.postimees.ee/7562494/seenioridest-vabatahtlikud-toimetavad-vikipeedias "Seenioridest vabatahtlikud toimetavad Vikipeedias"] Postimees 60+, 12. juuli 2022 * [https://vikerraadio.err.ee/1608681472/vikerhommik-taavi-libe-ja-janek-luts/6ae67ba0f8951d8bd611484888b37bc2 Arko Olesk. Eestikeelse vikipeedia sünnipäev] Vikerraadio, 24. august 2022 ** [https://menu.err.ee/1608694294/arko-olesk-peame-vikipeediat-vaartustama "Arko Olesk: peame Vikipeediat väärtustama"] ERR menu, 25. august 2022 * [https://bioneer.ee/eestikeelne-vikipeedia-t%C3%A4histab-20-s%C3%BCnnip%C3%A4eva "Kolmapäeval, 24. augustil tähistab eestikeelne Vikipeedia 20. sünnipäeva"] Bioneer, 24. august 2022 ==Välislingid== * [http://blogsearch.google.com/blogsearch?hl=en&ie=UTF-8&q=vikipeedia&scoring=d Google RSS-uudisvoogude otsing, otsisõna: vikipeedia] * [http://blogsearch.google.com/blogsearch?as_q=wikipedia&num=10&hl=en&ie=UTF-8&ctz=-120&c2coff=1&as_epq=&as_oq=&as_eq=&as_drrb=q&as_qdr=a&as_mind=1&as_minm=1&as_miny=2000&as_maxd=4&as_maxm=2&as_maxy=2010&lr=lang_et&safe=active&q=wikipedia&scoring=d Google RSS-uudisvoogude otsing, otsisõna: wikipedia, otsitakse ainult eestikeelsetelt lehtedelt] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus|{{PAGENAME}}]] pyc4ap6os4tfj6idlm72706clwcjh7h 6183236 6183232 2022-08-25T12:39:53Z Kruusamägi 1530 /* 2022 */ wikitext text/x-wiki '''Pressiülevaade [[Vikipeedia]]st''' sisaldab linke artiklitele, kus on kirjutatud Vikipeedia [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse]] ja/või [[ingliskeelne Vikipeedia|ingliskeelse versiooni]] teemadel või mainitud neid tekstis. Artikleid, mis kasutavad Vikipeediat ja Wikipediat allikana, on loetletud selles artiklis: [[Vikipeedia:Vikipeedia kui uudiste allikas‎]]. '''Sissekande formaat:'''<br/> <nowiki> * Autor: [http://www.aadress.ee/ "Artikli pealkiri"] Väljaande nimetus, päev. kuu aasta. Tsitaat: ''Info tsitaadi kohta.''</nowiki> Varasemad aastad on arhiveeritud: [[Vikipeedia:Pressiülevaade/2004-2012|2004–2012]], [[Vikipeedia:Pressiülevaade/2013–2019|2013–2019]]. == 2020 == *[https://maailm.postimees.ee/6873686/turgi-tuhistas-wikipedia-keelu "Türgi tühistas Wikipedia-keelu"] Postimees, 15. jaanuar 2020 *[https://novaator.err.ee/1028521/galerii-2019-aasta-eesti-parimad-teadusfotod "Galerii: 2019. aasta Eesti parimad teadusfotod"] ERR Novaator, 27. jaanuar 2020 *[https://www.ut.ee/et/uudised/moodunud-aasta-eesti-parim-teadusfotograaf-tavo-romann-0 "Möödunud aasta Eesti parim teadusfotograaf on Tavo Romann"] Tartu Ülikool, 27. jaanuar 2020 *[[Jan Rahman]]: [https://umaleht.ee/article/soomougrilaso-saiva-vikioppust/ "Soomõugrilasõ saiva vikioppust"] Uma Leht, 30. jaanuar 2020 * [https://www.facebook.com/eestiekspress/posts/10156754274961651 Ühe sodimise näitel juhiti tähelepanu sellele, et igaüks saab Vikipeediat täiendada] – Eesti Ekspressi Facebook'i leht, 3. veebruar 2020 * [https://tartu.postimees.ee/6889338/selgus-eelmise-aasta-vikipeedia-sober "Selgus eelmise aasta Vikipeedia sõber"] Tartu Postimees, 4. veebruar 2020 * [https://forte.delfi.ee/news/tarkvara/maailma-suuruselt-teise-wikipedia-koostas-peamiselt-uks-autor-kes-pole-isegi-inimene?id=89062259 "Maailma suuruselt teise Wikipedia koostas peamiselt üks autor, kes pole isegi inimene"] Delfi Forte, 27. veebruar 2020 * [https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteod-ttu-konetuvastus-ja-tu-masintolge-rahvaauhinna-voitis-oigekirjagurmaan "Aasta keeleteod on TTÜ kõnetuvastus ja TÜ masintõlge, rahvaauhinna võitis Õigekirjagurmaan"] Haridus- ja Teadusministeerium, 11. märts 2020 * [http://www.kylauudis.ee/2020/03/26/entsuklopedistid-kutsuvad-kriisi-ajal-panustama-digikultuurile-ja-teadmistele/ "Entsüklopedistid kutsuvad kriisi ajal panustama digikultuurile ja teadmistele"] [[Kylauudis.ee]], 26. märts 2020 ** [http://www.pealinn.ee/koik-uudised/entsuklopedistid-kutsuvad-kriisi-ajal-panustama-digikultuurile-ja-n251941 "Entsüklopedistid kutsuvad kriisi ajal panustama digikultuurile ja teadmistele"] [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn.ee]], 26. märts 2020 ** [https://lounaeestlane.ee/entsuklopedistid-kutsuvad-kriisi-ajal-panustama-digikultuurile-ja-teadmistele/ "Entsüklopedistid kutsuvad kriisi ajal panustama digikultuurile ja teadmistele"] [[Lõunaeestlane.ee]], 26. märts 2020 ** [https://lounapostimees.postimees.ee/6934508/kriisi-ajal-saab-panustada-digikultuurile "Kriisi ajal saab panustada digikultuurile"] lounapostimees.postimees.ee, 27. märts 2020 *[https://www.err.ee/1080478/krimmi-venemaa-osana-kujutanud-opik-kutsutakse-tagasi "Krimmi Venemaa osana kujutanud õpik kutsutakse tagasi"] ERR, 21. aprill 2020 * Jaano Martin Ots: [https://majandus24.postimees.ee/6978308/fotograaf-ja-paastja-jaan-kunnap-avas-wikimedias-ajaloolise-fotonaituse-merepaastetoodest "Fotograaf ja päästja Jaan Künnap avas Wikimedias ajaloolise fotonäituse merepäästetöödest"] majandus24.postimees.ee, 20. mai 2020 * [https://opleht.ee/2020/05/avatud-oppematerjalide-idee-muudab-eesti-hariduse-mitmekesisemaks-ja-vordsemaks/ "Avatud õppematerjalide idee muudab Eesti hariduse mitmekesisemaks ja võrdsemaks"] Õpetajate Leht, 22. mai 2020 :Tsitaat: ''E-koolikotti võib võrrelda Vikipeediaga – see on võimalus teha avatud sisulitsentside abil ühisloomet, millesse panustavad paljud.'' * [https://www.err.ee/1102230/maakohus-muutis-oma-varasemat-seisukohta-ja-lubas-uhingule-nimeks-suvariik Maakohus muutis oma varasemat seisukohta ja lubas ühingule nimeks "Süvariik"] ERR, 15. juuni 2020 : Kohtuvaidlus keskendus olulises osas küsimusele, kas Vikipeedias antud definitsioon on kohane: "Ringkonnakohus nõustus põhimõtteliselt määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus on sõna "süvariik" tähenduse tõlgendamisel valesti lähtunud Vikipeedias avaldatud mõiste "riik riigis" tähendusest." * [https://novaator.err.ee/1130540/fotod-eestlased-noppisid-vikipeedia-fotovoistlusel-mitu-teist-kohta "Fotod: eestlased noppisid Vikipeedia fotovõistlusel mitu teist kohta"] ERR Novaator, 3. september 2020 * [https://tartu.postimees.ee/7055065/talgulised-keeletoimetasid-ule-poole-tuhande-vikipeedia-artikli "Talgulised keeletoimetasid üle poole tuhande Vikipeedia artikli"] Tartu Postimees, 4. september 2020 * [https://www.ut.ee/et/uudised/selgusid-parimad-vikipeedia-keeletoimetajad "Selgusid parimad Vikipeedia keeletoimetajad"] Tartu Ülikool, 4. september 2020 * Mikk Salu: [https://ekspress.delfi.ee/teateid-elust/eesti-teadlased-wikipedial-on-turismile-vaga-suur-moju?id=91082999 "Eesti teadlased: Wikipedial on turismile väga suur mõju"] Eesti Ekspress, 18. september 2020 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/vaata-jarele-wikipedia-saab-disainivarskenduse-ja-mitu-uut-kasulikku-funktsiooni/ "Vaata järele: Wikipedia saab disainivärskenduse ja mitu uut kasulikku funktsiooni"] digi.geenius.ee, 25. september 2020 * [[Jaak Jõerüüt]]: [https://epl.delfi.ee/arvamus/jaak-joeruut-eesti-valitsus-poliitika-semantika-ja-mustika?id=91410507 "Jaak Jõerüüt: Eesti valitsus – poliitika, semantika ja müstika"] Eesti Päevaleht, 20. oktoober 2020 ** Tsitaat: ''[...] tõe levitamisele pretendeeriv globaalne netinähtus Wikipedia sisaldab vähesel, ent piisavalt detoneerival või mürgitaval määral ka ohtlikku faktivalet, hoiakuid kujundavaid ütlematajätmisi ja tendentslikke rõhutamisi.'' * [https://www.etag.ee/ootame-osalema-vikipeedia-teadusartiklite-konkursil/ "Ootame osalema Vikipeedia teadusartiklite konkursil"] Eesti Teadusagentuur, 6. november 2020 * [[Aivar Põldvee]]: [https://vikerraadio.err.ee/1151149/eesti-lugu-kes-rajas-forseliuse-seminari Eesti lugu. Kes rajas Forseliuse seminari?], Vikerraadio, 7. november 2020 ** Tsitaat: [...] ''kõik need niisugused ebatäpsused ja pooltõed ringlevad veel tänase päevani ja eriti kui usaldada selliseid kahtlasi allikaid nagu näiteks Vikipeedia.'' (alates 14:50) * [https://www.ut.ee/et/uudised/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-ootavad-osalisi "Vikipeedia keeletoimetamistalgud ootavad osalisi"] Tartu Ülikool, 3. detsember 2020 ** [https://jarvateataja.postimees.ee/7124815/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-ootavad-osalisi "Vikipeedia keeletoimetamistalgud ootavad osalisi"] Järva Teataja, 3. detsember 2020 ==2021== *[https://maaelu.postimees.ee/7146973/entusiastid-soovivad-refotograafia-viia-massidesse "Entusiastid soovivad refotograafia viia massidesse"] maaelu.postimees.ee, 4. jaanuar 2021 * Sharyl Attkisson, tlk Magnus Nirgi [https://fonte.news/maailm/vikipeedia-on-katkine-susteem-ning-erihuvide-ja-pahalaste-poolt-juhitud-utleb-kaasasutaja/ "Vikipeedia on katkine süsteem ning erihuvide ja pahalaste poolt juhitud, ütleb kaasasutaja"] Fonte News, 9. jaanuar 2021 (artiklile viitab - "Otsing kallutatud[1] Vikipeedia entsüklopeediast" - ka Magnus Nirgi artikkel [https://fonte.news/uus-uhiskond/sotsiaalmeedia-teejuht-bitipoletuse-ajastul/ "Sotsiaalmeedia teejuht bitipõletuse ajastul"], Fonte News, 15. jaanuar 2021, milles on ka sellised soliidsed allikated nagu Objektiiv ja Breitbart) * Mark Baer, tlk [[Saale Kareda]] [https://fonte.news/luhidalt/vikipeedia-kohtu-ees-kas-nuud-vallandub-hagide-laine/ "Vikipeedia kohtu ees: kas nüüd vallandub hagide laine?"] Fonte News, 15. jaanuar 2021 *[[Jaan Undusk]] ja [[Marek Tamm]]: [https://vikerraadio.err.ee/1226374/ooulikool-jaan-undusk-ja-marek-tamm-digimaailm-ja-monda "Digimaailm ja mõnda"] Ööülikool, 16. jaanuar 2021 *[[Kristjan Port]]: [https://novaator.err.ee/1608076954/inimkonna-uhismalu-sunnist-moodus-20-aastat "Inimkonna ühismälu sünnist möödus 20 aastat"] ERR Novaator, 18. jaanuar 2021 *[https://leht.postimees.ee/7165310/wikipedia-sund-ja-hingehinnaga-esimene-apple-i-arvuti-kilde-jaanuarikuisest-tehnoloogiaajaloost "Wikipedia sünd ja hingehinnaga esimene Apple'i arvuti: kilde jaanuarikuisest tehnoloogiaajaloost"] Postimees, 27. jaanuar 2021 **Tsitaat: ''15. jaanuaril 2001 alustas tegevust Wikipedia. Jimmy Walesi (s 1966) ja Larry Sangeri (s 1968) loodud vaba ligipääsuga ning kollektiivsel toimetamisel põhinev infosüsteem on praegu kättesaadav 317 keeles ning ühtekokku on selles 55 miljonit artiklit. Igakuiselt kasutab wiki-süsteeme 1,7 miljardit inimest. Eestikeelses Vikipeedias on jaanuari lõpu seisuga rohkem kui 215 000 artiklit.'' *[[Priit Põhjala]]: [https://opleht.ee/2021/01/sonal-sabast-viki/ "Sõnal sabast: Viki"] Õpetajate Leht, 29. jaanuar 2021 *[https://www.nlib.ee/et/uudised/veebiarhiiv-ootab-infot-koroonaviirust-kajastavate-veebilehtede-kohta "Eesti veebiarhiiv ootab infot koroonaviirust kajastavate veebilehtede kohta"] Eesti Rahvusraamatukogu uudised, 1. veebruar 2021 **Tsitaat: ''Esmase üleskutse järel möödunud kevadel saabus info ligi 60 veebiallika kohta, mis olid otseselt seotud uue viirusega. Nende hulgas oli näiteks teadusasutuste veebisaite, nõuandvaid lehekülgi eriolukorraga toimetulekuks, Vikipeedia artikleid, avalikke Facebooki gruppe, Youtube’i videosid jm.'' *[https://lounaeestlane.ee/vikipeedia-sobraks-valiti-ungari-paritolu-louna-eesti-filmitegija-edina-csullog/ "Vikipeedia sõbraks valiti Ungari päritolu lõuna-eesti filmitegija Edina Csüllög"] lounaeestlane.ee, 3. veebruar 2021 * [https://bioneer.ee/vikipeedia-s%C3%B5braks-valiti-ungari-p%C3%A4ritolu-filmitegija-edina-cs%C3%BCll%C3%B6g "Vikipeedia sõbraks valiti Ungari päritolu filmitegija Edina Csüllög"] Bioneer, 3. veebruar 2021 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7172671/vikipeedia-valis-uue-sobra "Vikipeedia valis uue sõbra"] lounapostimees.postimees.ee, 5. veebruar 2021 * [https://vikerraadio.err.ee/1608083656/huvitaja-vikipeedia-20-ja-eesti-e-lahendused-valismaal "Huvitaja. Vikipeedia 20 ja Eesti e-lahendused"] Vikerraadio, 5. veebruar 2021 * [https://majandus24.postimees.ee/7177846/wikipedia-segaduses-pilt-uhest-lillest-saab-iga-paev-90-miljonit-paringut "Wikipedia segaduses: pilt ühest lillest saab iga päev 90 miljonit päringut"] Postimees, 11. veebruar 2021 * [https://www.err.ee/1608118924/wikipedia-asutaja-tegemist-pole-enam-neutraalse-entsuklopeediaga "Wikipedia asutaja: tegemist pole enam neutraalse entsüklopeediaga"] ERR, 22. veebruar 2021 * [https://vikerraadio.err.ee/1608103813/uudis-mirko-ojakivi/1202272 "Uudis+"] Vikerraadio, 23. veebruar 2021 (umbes 10 min pikkune intervjuu Vikipeedia jt eestikeelsete entsüklopeediate teemal [[Tarmo Soomere]]ga, lõigu algus saates u 12:40) * [https://kultuur.err.ee/1608128059/uhepaevanaitus-kalamaja-korvad-kolis-taies-mahus-vikipeediasse "Ühepäevanäitus "Kalamaja kõrvad" kolis täies mahus Vikipeediasse"] ERR kultuur, 2. märts 2021 * [https://umaleht.ee/article/kau-vorokiilne-vikipeedia-artiklivoistlus/ "Käü võrokiilne Vikipeediä artiklivõistlus"] Uma Leht, 8. aprill 2021 * [[Raimu Hanson]]: [https://tartu.postimees.ee/7225086/kunst-hakkab-silma-ja-ka-korva-kui-teha-kirjeldustolked "Kunst hakkab silma ja ka kõrva, kui teha kirjeldustõlked"] Tartu Postimees, 15. aprill 2021 * [https://www.ut.ee/et/uudised/auhinnati-vikipeedia-parimaid-keeletoimetajaid "Auhinnati Vikipeedia parimaid keeletoimetajaid"] Tartu Ülikool, 21. mai 2021 ** [https://kultuur.postimees.ee/7253650/auhinnati-vikipeedia-parimaid-keeletoimetajaid "Auhinnati Vikipeedia parimaid keeletoimetajaid"] Postimees kultuur, 21. mai 2021 * [https://www.postimees.ee/7321950/eestikeelne-vikipeedia-saab-19 "Eestikeelne Vikipeedia saab 19"] Postimees, 24. august 2021 * [https://pealinn.ee/2021/08/24/eestikeelne-vikipeedia-saab-tana-19-aastaseks/ "Eestikeelne Vikipeedia saab täna 19. aastaseks"] Pealinn, 24. august 2021 * [[Aime Jõgi]]: [https://tartu.postimees.ee/7334633/kas-vikipedistid-paastavad-eesti-keele-see-on-voimalik "TARK TARTU ⟩ Kas vikipedistid päästavad eesti keele? See on võimalik"] Tartu Postimees, 10. september 2021 * [https://tartu.postimees.ee/7335523/vikipeedia-argitab-inimesi-saatma-neile-fotosid-kultuurimalestistest "Vikipeedia ärgitab inimesi saatma neile fotosid kultuurimälestistest"] Tartu Postimees, 11. september 2021 * [https://maailm.postimees.ee/7340758/wikipedia-blokeeris-hiina-huve-artiklitesse-kirjutanud-toimetajaid "TOIMETUSSÕDA ⟩ Wikipedia blokeeris Hiina huve artiklitesse kirjutanud toimetajaid"] Postimees, 18. september 2021 * [[Raul Vinni]]: [https://saartehaal.postimees.ee/7340879/avjoska-paneb-kokku-igavest-puslet "SAARLANE ⟩ Avjoska paneb kokku igavest puslet"] Saarte Hääl, 18. september 2021 * [[Asso Ladva]]: [https://www.ohtuleht.ee/1044598/kuidas-sunnivad-wikipedia-artiklid-takistusi-seavad-absurdsed-autorioigused "KUIDAS SÜNNIVAD WIKIPEDIA ARTIKLID? Takistusi seavad absurdsed autoriõigused"] Õhtuleht, 29. september 2021 * [https://naine.ohtuleht.ee/1044987/osale-ja-voida-oktoobris-toimub-vikipeedias-eesti-kunsti-teemaline-artiklivoistlus "OSALE JA VÕIDA! Oktoobris toimub Vikipeedias eesti kunsti teemaline artiklivõistlus"] Õhtuleht, 4. oktoober 2021 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7352784/oktoobris-toimub-vikipeedias-kunstikuu-raames-artiklivoistlus "Oktoobris toimub Vikipeedias kunstikuu raames artiklivõistlus"] Järva Teataja, 4. oktoober 2021 * [https://etv.err.ee/1608355772/valimisstuudio "Valimisstuudio": Tartu linnapeakandidaadid] ERR, 13. oktoober 2021 **Tsitaat: "Vikipeedia pealinn on tegelikult Tartu" – [[Tõnis Lukas]] (1:14:43) * [https://novaator.err.ee/1608391823/eesti-teadusfoto-konkurss-ootab-voistlustoid "Eesti teadusfoto konkurss ootab võistlustöid"] ERR Novaator, 4. november 2021 * [https://teadus.postimees.ee/7378356/vikipeedia-kutsub-osalema-teaduse-teemalisel-fotokonkursil "Vikipeedia kutsub osalema teaduse teemalisel fotokonkursil"] Postimees, 4. november 2021 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7377917/vikipeedia-kutsub-osalema-teaduse-teemalisel-fotokonkursil "Vikipeedia kutsub osalema teaduse teemalisel fotokonkursil"] Järva Teataja, 5. november 2021 *[https://www.miks.ee/index.php/uudised/osale-voistkondlikul-vikipeedia-artiklivoistlusel "Osale võistkondlikul Vikipeedia artiklivõistlusel"] miks.ee Uudised, 26. november 2021 * [https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-algavad-taas/ "Vikipeedia keeletoimetamistalgud algavad taas"] Sirp, 29. november 2021 * [https://www.err.ee/1608423401/iga-keelehuviline-saab-aidata-eestikeelset-vikipeediat-ladusamaks-muuta "Iga keelehuviline saab aidata eestikeelset Vikipeediat ladusamaks muuta"] ERR, 2. detsember 2021 * [https://opleht.ee/2021/12/vikiartikli-valkvoistlus-ootab-osalejaid/ "Vikiartikli välkvõistlus ootab osalejaid"] Õpetajate Leht, 2. detsember 2021 * [https://haridus.postimees.ee/7402273/vikipeedia-artikli-kirjutamise-valkvoistlus-opilastele-lahkab-omavalitsusi "Vikipeedia artikli kirjutamise välkvõistlus õpilastele lahkab omavalitsusi"] Postimees Haridus, 6. detsember 2021 * [https://menu.err.ee/1608442262/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2021-on-virgo-siil "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2021 on Virgo Siil"] ERR menu, 21. detsember 2021 * [https://tartu.postimees.ee/7416428/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-on-tartlane "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf on tartlane"] Tartu Postimees, 26. detsember 2021 == 2022 == * [https://elu24.postimees.ee/7430933/wikipedias-visati-raivo-e-tamme-keskmise-nime-ule-korralikult-nalja "FOTOD ⟩ Wikipedias visati Raivo E. Tamme keskmise nime üle korralikult nalja"] Postimees elu24, 15. jaanuar 2022 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/95648503/foto-olete-moelnud-mis-on-raivo-e-tamme-keskmine-nimi-mehe-wikipedia-lehekulg-sai-naljaka-taienduse "FOTO | Olete mõelnud, mis on Raivo E. Tamme keskmine nimi? Mehe Wikipedia lehekülg sai naljaka täienduse"] Kroonika, 15. jaanuar 2022 * [https://tartu.postimees.ee/7434083/wikimedia-eesti-kuulutas-tartu-kunstimuuseumi-vikipeedia-sobraks-2021 "Wikimedia Eesti kuulutas Tartu kunstimuuseumi Vikipeedia sõbraks 2021"] Tartu Postimees, 19. jaanuar 2022 * [https://novaator.err.ee/1608482546/galerii-vikipeedia-teadusfoto-konkursi-voitjad "Galerii: Vikipeedia teadusfoto konkursi võitjad"] ERR Novaator, 29. jaanuar 2022 * [https://opleht.ee/2022/02/kadrina-keskkooli-opilased-vikipeedia-artikli-kirjutamine-arendas-mitmesuguseid-oskusi/ "Kadrina Keskkooli õpilased: Vikipeedia artikli kirjutamine arendas mitmesuguseid oskusi"] Õpetajate Leht, 16. veebruar 2022 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-parastlouna/125560 "Kuku pärastlõuna: Ragnar Kaasik ja Sven-Erik Soosaar"] Kuku raadio, 14. märts 2022 * [https://maailm.postimees.ee/7495619/valgevenes-pandi-vikipeedia-toimetaja-kaheks-aastaks-vangi "Valgevenes pandi vikipeedia toimetaja kaheks aastaks vangi"] Postimees, 7. aprill 2022 * [https://digitark.ee/millised-on-wikipedia-koige-veidramad-lehekuljed/ "Millised on Wikipedia kõige veidramad leheküljed?"] Digitark, 11. aprill 2022 * [https://opleht.ee/2022/04/teises-klassis-koostatud-referaadist-sai-aastaid-hiljem-vikipeedia-artikkel/ "Teises klassis koostatud referaadist sai aastaid hiljem Vikipeedia artikkel"] Õpetajate Leht, 14. aprill 2022 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/96585533/video-totalitaarne-diktatuur-venemaal-suveneb-putin-andis-kasu-luua-oma-vikipeedia "VIDEO | Totalitaarne diktatuur Venemaal süveneb: Putin andis käsu luua oma Vikipeedia"] Delfi Forte, 6. mai 2022 * [https://haridus.postimees.ee/7526173/vikipeedia-parimad-keeletoimetajad-said-auhinnad "Vikipeedia parimad keeletoimetajad said auhinnad"] Postimees haridus, 19. mai 2022 * [https://majandus.postimees.ee/7550781/google-noustus-wikipediale-sisu-eest-maksma "Google nõustus Wikipediale sisu eest maksma"] Postimees, 22. juuni 2022 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120029586/hiina-koduperenaine-tegeles-wikipedias-kumme-aastat-venemaa-ajaloo-valjamotlemisega "Hiina koduperenaine tegeles Wikipedias kümme aastat Venemaa ajaloo väljamõtlemisega"] Delfi Forte, 1. juuli 2022 * [https://raamatud.postimees.ee/7557189/raamatukoguhoidjad-taiendavad-vikitsitaatide-keskkonda-1000-uue-tsitaadiga "Raamatukoguhoidjad täiendavad Vikitsitaatide keskkonda 1000 uue tsitaadiga"] Postimees raamatud, 4. juuli 2022 * Käbi Laan, Ragnar Kaasik: [https://60pluss.postimees.ee/7562494/seenioridest-vabatahtlikud-toimetavad-vikipeedias "Seenioridest vabatahtlikud toimetavad Vikipeedias"] Postimees 60+, 12. juuli 2022 * [https://vikerraadio.err.ee/1608681472/vikerhommik-taavi-libe-ja-janek-luts/6ae67ba0f8951d8bd611484888b37bc2 Arko Olesk. Eestikeelse vikipeedia sünnipäev] Vikerraadio, 24. august 2022 ** [https://menu.err.ee/1608694294/arko-olesk-peame-vikipeediat-vaartustama "Arko Olesk: peame Vikipeediat väärtustama"] ERR menu, 25. august 2022 * [https://bioneer.ee/eestikeelne-vikipeedia-t%C3%A4histab-20-s%C3%BCnnip%C3%A4eva "Kolmapäeval, 24. augustil tähistab eestikeelne Vikipeedia 20. sünnipäeva"] Bioneer, 24. august 2022 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/sihik/136093 "Sihik"] Kuku raadio, 24. august 2022 ==Välislingid== * [http://blogsearch.google.com/blogsearch?hl=en&ie=UTF-8&q=vikipeedia&scoring=d Google RSS-uudisvoogude otsing, otsisõna: vikipeedia] * [http://blogsearch.google.com/blogsearch?as_q=wikipedia&num=10&hl=en&ie=UTF-8&ctz=-120&c2coff=1&as_epq=&as_oq=&as_eq=&as_drrb=q&as_qdr=a&as_mind=1&as_minm=1&as_miny=2000&as_maxd=4&as_maxm=2&as_maxy=2010&lr=lang_et&safe=active&q=wikipedia&scoring=d Google RSS-uudisvoogude otsing, otsisõna: wikipedia, otsitakse ainult eestikeelsetelt lehtedelt] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus|{{PAGENAME}}]] ontzwo8odp8y7ke6eo3zrdxrkrvtb4s Meelis Oidsalu 0 95853 6183503 6133684 2022-08-26T01:19:24Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki '''Meelis Oidsalu''' (sündinud [[5. aprill]]il [[1978]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/EXFNZFF-MEELIS-OIDSALU |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-03-29 |arhiivimisaeg=2020-03-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200329195356/https://www.inforegister.ee/EXFNZFF-MEELIS-OIDSALU |url-olek=ei tööta }}</ref>) on eesti teatrikriitik ja luuletaja, 2015–2021 [[Kaitseministeerium]]i asekantsler. Ta on lõpetanud 1996. aastal [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i ja 2002. aastal [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i avaliku halduse erialal, läbinud 2008–2009 [[Balti Kaitsekolledž]]is kõrgemad juhtimiskursused, 2012–2014 magistriõpingud [[Ameerika Ühendriikide Maaväe Sõjakolledž]]is (US Army War College) strateegiliste uuringute alal. 2018. aastast teeb koos [[Lea Tormis]]e ja [[Madis Kolk (teatrikriitik)|Madis Kolgiga]] [[Vikerraadio]]s teatrisaadet "Teatrivaht" (2020. aastast eetris ERRi kultuuriportaali [[taskuhääling]]usaatena) ning 2019. aastast juhib Raadio 2-s taskuhäälingusaadet "Silt viltu". Teatrikriitikat kirjutab 2007. aastast. Temalt on ilmunud luulekogud "Jumala kihvt luulekogu" (2006) ja "Koertepõud" (2008). == Tunnustus == * [[2007]] [[Kaitseväe teeneterist]] * [[2007]] [[Kaitseministeeriumi II klassi teeneterist]] * [[2008]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|5571}}</ref> * [[2009]] [[Sirbi laureaat|Ajalehe Sirp aastaauhind]] * [[2010]] [[Reet Neimari nimeline kriitikaauhind]] * [[2011]] Ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] aastaauhind == Artikleid == * ''[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kriitiku-m-dust/ Kriitiku mõõdust]'' – Sirp, 30.03.2007 * ''[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/tormijooks-fort-simmile/ Tormijooks Fort Simmile]'' [Herman Simmi käsitleva dokumentaalfilmi arvustus] – Sirp, 20.11.2009 * ''[http://www.temuki.ee/numbers/2010/5/article5074.pdf Mees, naine ja publik]'' [A. Luubi "Fööniks" ja J. Griškovetsi "Planeet" Theatrumis]. – Teater. Muusika. Kino 2010, 5 *''[http://www.vikerkaar.ee/archives/12669 Kahe posti vahel]'' [uussiirast autoriteatrist] - Vikerkaar, 07/2011 * ''[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/uuskonservatiivsuse-voimalikkusest/ Uuskonservatiivsuse võimalikkusest]'' – Sirp, 25.11.2010 * ''[http://www.temuki.ee/numbers/2011/5/article5262.pdf Eestlusest, stambivabalt.] –'' Teater. Muusika. Kino 2011, 5 * [http://www.temuki.ee/numbers/2011/3/article5223.pdf ''Tragöödia võimalikkusest teatrilaval''.] –Teater. Muusika. Kino 2011, 3 * ''[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/miks-ma-hoidun-amy-seisukohta-arvustamast/ Miks ma hoidun Amy seisukohta arvustamast?]'' – Sirp, 24.11.2011 * ''[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kohatu-visiit-2/ Kohatu visiit.]'' – Sirp, 22.12.2011 * ''[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/inglite-sekkumisest-kultuurimudelina/ Inglite sekkumisest kultuurimudelina.]'' (Uku Uusbergi lavakeelest) – Sirp, 02.11.2012 * ''[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/noorelt-opitud-notrus/ Noorelt õpitud nõtrus]'' – Sirp, 22.08.2013 * ''[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/2013-10-31-15-27-50/ Gustav Suitsu õudusunenägu]'' – Sirp, 31.10.2013 * ''[https://arvamus.postimees.ee/2605144/meelis-oidsalu-milles-seisneb-kultuurilehe-poliitilisus Milles seisneb kultuurilehe poliitilisus?]'' – Postimees, 21.11.2013 * ''[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/esimene-lugemine-nukuteatri-juhatuse-koosolek/ Esimene lugemine: Nukuteatri juhatuse koosolek]'' – Sirp, 17.01.2013 * ''[http://www.looming.ee/artiklid/kultuurimonu-voogudes-eesti-alguparane-naitekirjandus-aastal-2012/ Kultuurimõnu voogudes. Eesti algupärane näitekirjandus aastal 2012]'' – Looming, 2013; 6 * ''[https://issuu.com/draama/docs/draama_2013_j__relraamat Ruumimaagiast.] Eesti teatri ruumikasutusest ja festivalist "Draama 2013".'' – Teater. Muusika. Kino 2013, 11 * ''[https://arvamus.postimees.ee/2666050/meelis-oidsalu-kultuurimessianismist Kultuurimessianismist]'' [Shakespeare'i Hamlet ebaõnnestunud poliitiku ja kurjategijana] – Postimees, 26.01.2014 * ''[http://nihilist.fm/mikiga-voi-mikita/ Mikiga või Mikita?]'' [Valdur Mikita loomingust] – Nihilist.fm, juuni 2014 * ''Komöödiavõte ühiskonnakriitikana.'' – Eesti näitekirjanduse 20 aastat. Koostanud ja toimetanud H. Aadma ja O. Karulin. Tallinn, 2014. * ''[https://issuu.com/teatriliit/docs/teatrielu_2014 Lapsmaadleja lavastajaportree]'' [Lauri Laglest] –Teatrielu 2014 * ''[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kampaaniameister-koolipapa-nahas/ Kampaaniameister koolipapa nahas]'' [Teatri NO99 saatesarjast "Kunstikool"] – Sirp, 16.01.2015 * ''[https://kultuur.err.ee/305112/meelis-oidsalu-savisaarest-ka-voimukriitika-voib-olla-ebamoraalne Ka võimukriitika võib olla ebamoraalne]'' [NO99 "Savisaar"] –Teater. Muusika. Kino, 2015, 3 * ''[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/eesti-teater-ja-pagulased/ Eesti teater ja pagulased]'' [vestlus Eero Epneriga] – Sirp, 09.10.2015 * ''[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/peesitamise-peidetud-formaalsus/ Peesitamise peidetud formaalsus]'' – Sirp, 05.02.2016 * ''[http://www.vikerkaar.ee/archives/19551 Nihilist.fm-i vastuoluline võitlus horisontaalse tsensuuriga]'' – Vikerkaar, 2016; 8 * ''[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c8-meedia/kultuurimeedia-kui-ajakirjanduse-kohupuhitus/ Kultuurimeedia kui ajakirjanduse kõhupuhitus]'' – Sirp; 25.11.2016 * ''[https://www.err.ee/581438/meelis-oidsalu-kolm-pohjust-miks-soda-on-parem-kui-kultuur Kolm põhjust, miks sõda on parem kui kultuur]'' – ERR-i arvamusportaal, 26.01.2017 * [https://kultuur.err.ee/315632/kenderi-protsess-meelis-oidsalu-transgressiivse-kunsti-uks-mote-on-teha-midagi-mida-pole-varem-tehtud ''Kenderi protsess. Meelis Oidsalu: transgressiivse kunsti üks mõte on teha midagi, mida varem pole tehtud''] – ERRi kultuuriportaal; 31.01.2017 * ''[https://www.err.ee/590945/meelis-oidsalu-linnateatri-isad-ja-pojad-ehk-henrik-kalmeti-lahkumine Linnateatri isad ja pojad ehk Henrik Kalmeti lahkumine]'' – ERR-i kultuuriportaal; 20.04.2017 * ''[https://www.err.ee/617230/meelis-oidsalu-eesti-identiteeti-joustab-skeptiline-ja-tume-hoovus Eesti identiteeti jõustab skeptiline ja tume hoovus]'' – ERR-i kultuuriportaal; 07.09.2017 * ''[https://kultuur.postimees.ee/4357679/no99-repertuaar-vajab-varskendust-aga-see-pole-alus-poliitiliseks-sekkumiseks NO99 repertuaar vajab värskendust, aga see pole alus poliitiliseks sekkumiseks]'' – Postimees, 28.12.2017 * ''[http://www.temuki.ee/archives/1764 Kes kardab Renate Keerdi?]'' [Renate Keerdi lavakeelest] – Teater. Muusika. Kino 2018; 2 *''[http://www.temuki.ee/archives/1892 Tuleme kokku ja kuseme peale] –'' Teater. Muusika. Kino 2018;10 *''[http://sirp.ee/s1-artiklid/teater/no99-polenud-ihud-kollektiivi-uuestisund/ NO99 põlenud ihud - kollektiivi uuestisünd] –'' Sirp; 14.12.2018 *''[https://kultuur.err.ee/916467/meelis-oidsalu-per-olov-enquisti-jumalik-rohatus Per Olov Enquisti jumalik röhitsus]'' – ERR-i kultuuriportaal; 04.03.2019 *[https://arvamus.postimees.ee/7465784/meelis-oidsalu-mis-toimub-stoltenbergi-peas ''Mis toimub Jens Stoltenbergi peas?''] - Postimees, 01.03.2022 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikitsitaadid}} * Raadioteater, [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=722351 ''Luuleruum: Jumala kihvt luulekogu. Meelis Oidsalu''] (raadiosaade, pikkus 51 minutit), Vikerraadio, 31. jaanuar 2008 * Vikerraadio saate "Teatrivaht" [https://vikerraadio.err.ee/l/teatrivaht koduleht] * Lauri Sommer, [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/roosnapohja-uus-oidsalu/ ''Roosnapõhja uus Oidsalu''] – Sirp; 12.01.2009 * ETV saatesari "Luuletus" – ''[https://arhiiv.err.ee/vaata/luuletus-meelis-oidsalu-uritasin Üritasin]'', * Raadio 2 saade "Kuri Karjas" – [https://arhiiv.err.ee/vaata/kuri-karjas-leonhard-lapin-ja-meelis-oidsalu ''Leonhard Lapin ja Meelis Oidsalu;''] 2013 * Klassikaraadio saade "Narride laev" – ''[https://arhiiv.err.ee/vaata/narride-laev-vaataja-silmade-labi-meelis-oidsalu Vaataja silmade läbi – Meelis Oidsalu;]'' 2012 * ETV saade "Ringvaade" – ''[https://kultuur.err.ee/591259/meelis-oidsalu-konflikt-on-iga-loomingulise-protsessi-loomulik-osa Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa]''; 20 * O. Karulin. [https://issuu.com/teatriliit/docs/teatrielu_2013 ''Kuraditosin kriitikuportreed''.] – Teatrielu 2013 * Objektiiv.ee – ''[http://objektiiv.ee/henn-polluaas-soovitab-tsahknal-kaitseministeeriumi-asekantsler-ametist-vabastada/ Henn Põlluaas soovitab Tsahknal Kaitseministeeriumi asekantsler ametist vabastada]'' *Kinoteatri eksperiment - [http://eksperiment.kinoteater.ee/kohting-meelis-oidsaluga/ ''Kohting Meelis Oidsaluga''] *Kommentaar Juhan Uflsaki teatripäeva-kõnele - [https://kultuur.err.ee/924832/meelis-oidsalu-ulfsak-ei-raakinud-abstraktsest-tulevikust-vaid-sellest-mis-on-juba-juhtumas ''ETV saade "Ringvaade"''] *"Pealtnägija" lugu Eesti podcasteritest - [https://kultuur.err.ee/1608104302/henrik-roonemaa-taskuhaalingud-rikastavad-eesti-meediamaastikku "ETV saate "Pealtnägija" klipp ja kokkuvõte ERR kultuuriportaalis"] *[https://www.delfi.ee/artikkel/94482423/kaitseministeeriumi-asekantsleri-kohalt-lahkuv-meelis-oidsalu-avalikud-teenistujad-lasevad-taiesti-suudimatult-ule-ka-ministreid "Kaitseministeeriumi asekantsleri kohalt lahkuv Meelis Oidsalu: avalikud teenistujad lasevad täiesti süüdimatult üle - ka ministreid"] Delfi, 2. september 2021 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120056944/suure-luuretuli-tagamaad-kuidas-eesti-tippametnikud-vene-ohust-ule-kuumenesid "Suure luuretüli tagamaad. Kuidas Eesti tippametnikud Vene ohust üle kuumenesid"] Eesti Päevaleht, 26. august 2022 {{JÄRJESTA:Oidsalu, Meelis}} [[Kategooria:Eesti ametnikud]] [[Kategooria:Eesti teatrikriitikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] 416dcb08rdkgk04ew2vnjx2afskd7h1 Arutelu:76. õhudessantdiviis 1 100282 6183473 1203834 2022-08-25T22:34:13Z Octagon11 123728 /* Tõlkeprobleemid */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Pealkiri peaks olema võimalikult lähedane ametlikule nimele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. august 2007, kell 15:30 (UTC) : Pealkiri peaks vist olema "76. kaardiväe õhudessantdiviis". Kohanime nimes ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. september 2007, kell 05:30 (UTC) : Ja 1976. aasta jaanuarist on ta "десантно-штурмовая" ("dessantründediviis" vms). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. september 2007, kell 05:33 (UTC) Vene viki andmeil kuulub diviisi koosseisu rohkem üksusi. Ei tunne end vene keeles väga koduselt seega ei julge ise tõlkima hakata.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 17. september 2008, kell 09:33 (UTC) Umbes nii: * 104. punalipuline kaardiväe langevarju-dessantpolk * 1140. kahekordselt punalipuline kaardiväe suurtükiväepolk * 234. Musta mere kaardiväe dessantründepolk * 237. punalipulinr Toruni (?) kaardiväe langevarju-dessantpolk * 165. üksik seniitraketidivisjon * 656. üksik inseneri-sapööripataljon * 242. üksik sõjaväetranspordi lennuväeeskadrill * 3996. aeromobiilne sõjaväehospidal [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. september 2008, kell 17:22 (UTC) http://web.archive.org/web/20080114032934/http://www.desant.ru/division/76.html annab: * nimi: 76-я ГВАРДЕЙСКАЯ ВОЗДУШНО-ДЕСАНТНАЯ ЧЕРНИГОВСКАЯ КРАСНОЗНАМЁНННАЯ ДИВИЗИЯ * Девиз: "МЫ ВСЮДУ ТАМ, ГДЕ ЖДУТ ПОБЕДУ!" [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 17. september 2008, kell 19:50 (UTC) == Tõlkeprobleemid == Minu arvates "десантно-штурмовая" tuleks tõlkida kui ründedessant, mitte õhudessant. [[Kasutaja:Octagon11|Octagon11]] ([[Kasutaja arutelu:Octagon11|arutelu]]) 26. august 2022, kell 01:34 (EEST) f1yc5atf7882tpcldlmme6sltx2tl2o Venemaa õhudessantväed 0 100493 6183474 6092872 2022-08-25T22:35:56Z Octagon11 123728 /* Koosseis */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Venemaa õhudessantväed | pilt = Great emblem of the Russian Airborne Troops.svg | pildiallkiri = VDV embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Andrei Serdjukov]] | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Flag of the Russian Airborne Troops.svg|75px]] | märk_silt = VDV lipp | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Venemaa õhudessantväed''' ([[vene keel]]es ''Воздушно-десантные войска'', [[lühend]] ''ВДВ'') on [[Venemaa relvajõud]]ude kiirreageerimisjõud. == Ajalugu == Neid peetakse eliitvägedeks. NSV Liit oli esimene riik, mis omale õhudessantväed moodustas. Alates [[1930]]. aastast olid NSV Liidul suurimad õhudessantväed maailmas. Alates [[2007]]. aastast kuni 6. maini 2009 oli õhudessantvägede juhataja [[kindralleitnant]] [[Valeri Jevtuhhovitš]], alates [[24. mai]]st [[2009]] kuni 4. oktoobrini 2016 [[Vladimir Šamanov]]<ref>[http://www.postimees.ee/?id=146941 Vene dessantväelased hüppavad põhjanabale ]</ref>, alates 4. oktoobrist 2016 Andrei Serdjukov. ==Koosseis== *[[45. eriotstarbeline üksik kaardiväebrigaad]] *[[76. õhudessantdiviis]] [[Pihkva]]s *[[7. ründedessantdiviis]] ** [[247. kaardiväe õhudessantpolk]] [[Stavropol]]is *[[98. õhudessantdiviis]] [[Ivanovo]]s ** [[331. kaardiväe õhudessantpolk]] [[Kostroma]]s *[[106. õhudessantdiviis]] *[[31. üksik õhudessantbrigaad]] [[Uljanovsk]]is (1998. aastani 104. õhudessantdiviis) *83. üksik õhudessantbrigaad [[Ussuriisk]]is *11. üksik õhudessantbrigaad [[Ulan-Ude]]s *38. üksik sidepolk *45. üksik luurepolk [[Moskva]]s Õhudessantväelasi koolitatakse õppeasutustes Moskvas, [[Omsk]]is ja [[Rjazan]]is. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.desant.ru/ Vene õhudessantvägede kodulehekülg] *[http://www.globalsecurity.org/military/world/russia/army-vdv.htm Airborne Assault Troops Globalsecurity.com] * http://desantura.ru/ *Denes Kattago, [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/vene-eliitvaelased-palusid-presidendilt-ja-patriarhilt-kaitset.d?id=34004913 Vene eliitväelased palusid presidendilt ja patriarhilt kaitset], www.DELFI.ee, 18. oktoober 2010 [[Kategooria:Venemaa õhudessantväed| ]] [[Kategooria:Venemaa relvajõud]] [[Kategooria:Venemaa sõjandus]] dzawvyfv8gedjccn7v737mmp0w7x7zu 6183478 6183474 2022-08-25T22:52:51Z Octagon11 123728 /* Koosseis */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Venemaa õhudessantväed | pilt = Great emblem of the Russian Airborne Troops.svg | pildiallkiri = VDV embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Andrei Serdjukov]] | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Flag of the Russian Airborne Troops.svg|75px]] | märk_silt = VDV lipp | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Venemaa õhudessantväed''' ([[vene keel]]es ''Воздушно-десантные войска'', [[lühend]] ''ВДВ'') on [[Venemaa relvajõud]]ude kiirreageerimisjõud. == Ajalugu == Neid peetakse eliitvägedeks. NSV Liit oli esimene riik, mis omale õhudessantväed moodustas. Alates [[1930]]. aastast olid NSV Liidul suurimad õhudessantväed maailmas. Alates [[2007]]. aastast kuni 6. maini 2009 oli õhudessantvägede juhataja [[kindralleitnant]] [[Valeri Jevtuhhovitš]], alates [[24. mai]]st [[2009]] kuni 4. oktoobrini 2016 [[Vladimir Šamanov]]<ref>[http://www.postimees.ee/?id=146941 Vene dessantväelased hüppavad põhjanabale ]</ref>, alates 4. oktoobrist 2016 Andrei Serdjukov. ==Koosseis== *[[45. eriotstarbeline üksik kaardiväebrigaad]] *[[76. õhudessantdiviis]] [[Pihkva]]s *[[7. ründedessantdiviis]] *[[98. õhudessantdiviis]] [[Ivanovo]]s ** [[331. kaardiväe õhudessantpolk]] [[Kostroma]]s *[[106. õhudessantdiviis]] *[[31. üksik õhudessantbrigaad]] [[Uljanovsk]]is (1998. aastani 104. õhudessantdiviis) *83. üksik õhudessantbrigaad [[Ussuriisk]]is *11. üksik õhudessantbrigaad [[Ulan-Ude]]s *38. üksik sidepolk *45. üksik luurepolk [[Moskva]]s Õhudessantväelasi koolitatakse õppeasutustes Moskvas, [[Omsk]]is ja [[Rjazan]]is. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.desant.ru/ Vene õhudessantvägede kodulehekülg] *[http://www.globalsecurity.org/military/world/russia/army-vdv.htm Airborne Assault Troops Globalsecurity.com] * http://desantura.ru/ *Denes Kattago, [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/vene-eliitvaelased-palusid-presidendilt-ja-patriarhilt-kaitset.d?id=34004913 Vene eliitväelased palusid presidendilt ja patriarhilt kaitset], www.DELFI.ee, 18. oktoober 2010 [[Kategooria:Venemaa õhudessantväed| ]] [[Kategooria:Venemaa relvajõud]] [[Kategooria:Venemaa sõjandus]] pb0y10ci9fdlgh1te205cjai9tl0vdi Hurmaa 0 100880 6183649 4699915 2022-08-26T11:52:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Diospyros kaki3.jpg|pisi|Õied, millest moodustuvad hurmaad]] [[Pilt:Diospyros kaki-9.JPG|pisi|Hurmaad puu otsas]] [[Pilt:Persimmon-oliv2.jpg|pisi|Terve ja lahtilõigatud hurmaa]] [[Pilt:Hoshigaki Making.JPG|pisi|Viljade kuivatamine]] [[Pilt:Dried Kaki Fruit.jpg|pisi|Kuivatatud hurmaa]] '''Hurmaa''' ehk '''kakiploom''' ehk '''kaki''' on [[idadiospüür]]i [[vili]], botaaniliselt [[mari]]. == Ajalugu == Hurmaad pärinevad arvatavalt [[Hiina]]st. Viljad on olnud eelajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, [[Korea]]s kui ka [[Jaapan]]is. Looduslik idadiospüür kasvab Hiina metsades ja selle vilju on esmakordselt kirjeldatud umbes aastal 2000 [[eKr]]. Puud viidi kultuuri [[5. sajand|5.]] või [[6. sajand]]il.<ref name="CABI"/> == Kultivarid == Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 idadiospüüri [[kultivar]]i, mida kasvatatakse [[lähistroopiline kliimavööde|lähistroopilises kliimavöötmes]] ja [[parasvööde|parasvöötmes]]. Lõviosa maailma kogutoodangust annavad vähesed kultivarid.<ref name="CABI"/> Hiinas, Koreas ja Jaapanis kasvatatud hurmaad annavad peaaegu 90% maailma kogutoodangust.<ref name="fao"/> == Viljade välimus ja valmimine == Hurmaade värvus on sõltuvalt kultivarist oranžikaspunane kuni kollakasoranž. Viljad valmivad tavaliselt viie kuu jooksul pärast õitsemist, tavaliselt oktoobris. Kasvuhoones kasvatatud taimedel on võimalik esimest saaki saada kaks kuud varem – augusti keskel. Küpse vilja mass on tavaliselt vahemikus 100–300 (400) grammi ning küpsust kontrollitakse sageli suhkrusisalduse määramisega.<ref name="CABI"/> == Parkainete mõju kaotamine == Noor ja alles kasvav hurmaa on temas sisalduvate lahustuvate [[parkaine]]te tõttu eriti [[adstringent|adstringeeriva]] toimega (kudesid kokkutõmbav). Teatud kultivaridel vähenevad või kaovad need omadused vilja valmimisel. Ülejäänud sortidel tuleb kootavat toimet vähendada viljade töötlemisega. Puuviljakasvatajad kasutavad protsessi läbiviimiseks [[süsinikdioksiid]]i. Valminud viljad hoitakse 24 tundi 90–100% CO<sub>2</sub> keskkonnas konstantsel temperatuuril (25 °C). Parkainete [[koagulatsioon]]iprotsessi lõpetamiseks lastakse viljadel veel 24–48 tundi veel 20° juures tavalises õhus seista. Mõnikord lisatakse protsessi kiirendamiseks ja vilja tekstuuri paremaks väljatoomiseks süsihappegaasile veel [[etanool]]i auru. Alternatiivset meetodit kasutatakse kasvuhoones kasvatavatel viljadel. Parkainete mõju kaotamiseks seotakse (vahetult enne viljade valmimist) puu otsas rippuvate viljade ümber [[polüetüleen]]ist kotid, kuhu lisatakse veidi etanooligeeli. Sellise meetodiga kaotab hurmaa vintsked omadused 1–2 ööpäevaga.<ref name="CABI"/> == Tootmine ning värskete hurmaade toiteväärtus ja biokeemiline koostis == {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+Suurimad tootjad 2009. aastal<ref name="fao"/> ! Riik !! Toodang, <br><small>tonnides</small> !! Osakaal,<br>% |- | {{PisiLipp|Hiina}} || 2 871 202 || 71,5 |- | {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || 450 000 || 11,2 |- | {{PisiLipp|Jaapan}} || 258 000 || 6,4 |- | {{PisiLipp|Brasiilia}} || 171 555 || 4,3 |- | {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 135 549 || 3,4 |- | {{PisiLipp|Itaalia}} || 52 581 || 1,3 |- | {{PisiLipp|Iisrael}} || 36 324 || 0,9 |- | {{PisiLipp|Usbekistan}} || 34 000 || 0,8 |- | {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 2 700 || 0,1 |- | {{PisiLipp|Iraan}} || 1 632 || 0,04 |- | '''Maailm kokku''' || '''4 015 752''' || 100 |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toitained]]<ref name="toit"/> ! [[Toitained]] ! Väärtus <br>100 g kohta |- | [[Vesi]] || 80,32 g |- | [[Kalorsus]] || 70 kcal |- | [[Valgud]] || 0,58 g |- | [[Lipiidid]] || 0,19 g |- | [[Tuhk]] || 0,33 g |- | [[Süsivesikud]] || 18,59 g |- | [[Sahharoos]] || 1,54 g |- | [[Glükoos]] || 5,44 g |- | [[Fruktoos]] || 5,56 g |- | [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 3,6 g |- |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/> ! Toiteelement ! Väärtus <br>100 g kohta |- | [[Kaltsium]] (Ca) || 8,0 mg |- | [[Raud]] (Fe) || 0,15 mg |- | [[Magneesium]] (Mg) || 9,0 mg |- | [[Fosfor]] (P) || 17,0 mg |- | [[Kaalium]] (K) || 161,0 mg |- | [[Naatrium]] (Na) || 1,0 mg |- | [[Tsink]] (Zn) || 0,11 mg |- | [[Vask]] (Cu) || 0,11 mg |- | [[Mangaan]] (Mn) || 0,36 mg |- | [[Seleen]] (Se) || 0,6 μg |- |colspan="3" |(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/> ! Vitamiin ! Väärtus <br>100 g kohta |- | [[C-vitamiin|C]] || 7,5 mg |- | [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] || 0,03 mg |- | [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] || 0,02 mg |- | [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] || 0,10 mg |- | [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] || 7,60 mg |- | [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 0,10 mg |- | [[Vitamiin E|E]] || 0,73 mg |- | [[Vitamiin A|A]] || 81 μg |- | β-[[karoteen]] || 253 μg |- | β-[[krüptoksantiin]] || 1447 μg |- | [[Folaadid]] || 8,0 μg |- | [[Luteiin]]+<br>[[zeaksantiin]] || 834 μg |- | [[Vitamiin K|K]] || 2,6 μg |- |} {{-}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="CABI">Jules Janick, Robert E. Paull. "The Encyclopedia of Fruit & Nuts". CABI, 2008. ISBN 978-0851996387.</ref> <ref name="fao">{{netiviide | URL = http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 6.12.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="toit">{{netiviide| URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 5.12.2011| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Persimmon}} * Robert Aps [http://tervistav.blogspot.com/2012/04/hurmaa-uhendab-kasuliku-ja-maitsva.html "Hurmaa ühendab kasuliku ja maitsva"] Tervistav!/Postimees [[Kategooria:Puuviljad]] 9qdw2l7ujf5vnqacwid6c57a9t9khtl Schengeni viisaruum 0 107896 6183222 6171250 2022-08-25T12:24:40Z Andreas003 7485 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Schengeni ala | pilt = Map of the Schengen Area.svg | pildiallkiri = {{legend|#003399|Schengeni viisaruumi liikmed}} {{legend|#27a4bb|''De facto'' Schengeni ala riigid}} {{legend|#ffa500|Schengeni viisaruumi kandidaatriigid}} | asutatud = 26.03.1995 | tüüp = Sisepiirikontrollita ala | liikmed = 26 liikmesriiki }}'''Schengeni viisaruum''' (ka ''Schengeni tsoon'' või ''Schengeni ala'') on 26 [[Euroopa]] riigi kokkuleppel tekkinud sisepiirikontrollita ala, milles [[Schengeni lepe|Schengeni leppe]] alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. See tähendab, et Schengeni alas elavad inimesed saavad liikuda vabalt riikide vahel [[Pass|reisipassita]] ning lihtsustatult elada, õppida või töötada ka väljaspool oma sünni- ja kodakondsusriiki Schengeni alal. Schengeni viisaruum on suurim sisepiirikontrollita ala maailmas.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.schengenvisainfo.com/schengen-visa-countries-list/|pealkiri=Schengen Area – The World’s Largest Visa Free Zone|väljaanne=Schengenvisa|vaadatud=25.07.2022}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/security/20190612STO54307/schengen-euroopa-piirideta-ala|pealkiri=Schengen: Euroopa piirideta ala|väljaanne=Euroopa Parlament|aeg=11.07.2019|vaadatud=25.07.2022}}</ref> Schengeni ala sai alguse 1985. aastal, mil viis [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriiki otsustasid kaotada piirikontrolli omavahelistel sisepiiridel. Praeguseks on Schengeni viisaruumiga liitunud kokku 26 riiki, millest 22 on Euroopa Liidus. Viimane liituja oli [[Liechtenstein]] 2011. aastal. Kokku hõlmab Schengeni tsoon 4&nbsp;312&nbsp;099 km², viisaruumis elab üle 419 miljoni inimese ning igapäevaselt reisid Euroopa Liidu sisepiiridel umbes 3,5 miljonit inimtest - aastas kokku tehakse viisaruumis üle 1,25 miljardi piiriületuse.<ref name=":4" /> Schengeni ala piir on ligi 50&nbsp;000 kilomeetri pikkune, millest merepiir on 42&nbsp;673 kilomeetri ja maismaapiir 7721 kilomeetri pikkune.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":5">{{Netiviide|url=http://publications.europa.eu/resource/cellar/09fcf41f-ffc4-472a-a573-b46f0b34119e.0013.03/DOC_1|pealkiri=Piirideta Euroopa: Schengeni ala|väljaanne=Euroopa Komisjon|vaadatud=25.07.2022}}</ref> == Schengeni ala liikmed == Schengeni viisaruumi kuulub 26 riiki, millest 22 on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]]. Üksikute eranditega kuuluvad viisaruumi vaid Euroopa riikide Euroopasse kuuluv osa – ülemereterritooriumite jaoks peab üleüldiselt taotlema emamaalt eraldi [[Viisa|viisat]].<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://vm.ee/et/peamised-schengeni-pohimotted|pealkiri=Peamised Schengeni põhimõtted|väljaanne=Eesti Välisministeerium|aeg=10.12.2021|vaadatud=25.07.2022}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide|url=https://oestrig.um.dk/en/consular-services/visa/visa-for-the-faroe-islands-and-greenland|pealkiri=Visa for the Faroe Islands and Greenland|väljaanne=Ministry of Foreign Affairs of Denmark|vaadatud=25.07.2022}}</ref> Ainsateks eranditeks on [[Madeira]] ning [[Kanaari saared]], mis on küll geograafiliselt [[Aafrika]] koosseisus, kuid poliitiliselt ning majanduslikult seotud [[Portugal|Portugali]] ning [[Hispaania|Hispaaniaga]] ja liidetud Schengeni viisaruumi.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|url=https://www.guidetocanaryislands.com/where-are-the-canary-islands-located/|pealkiri=Where are the Canary Islands located? Are they part of Europe or Africa?|väljaanne=Guide to Canary Islands|aeg=24.06.2020|vaadatud=25.07.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.visitmadeira.com/en-gb/madeira/madeira|pealkiri=MADEIRA: Geography|väljaanne=Visit Madeira|vaadatud=25.07.2022}}</ref> Euroopa Liidu riikidest on Schengeni alaga liitunud või võtnud sihiks liituda kõik liikmesriigid peale [[Iirimaa]], kes kasutab Euroopa Liiduga liitumisel sätestatud erandit, mis vabastab ta kohustusest Schengeniga liituda. Sellest hoolimata on ka Iirimaa liitunud osade Schengeni leppe sätetega ning teeb Schengeni ala liikmesriikidega tihedalt koostööd.<ref name=":6">{{Raamatuviide|pealkiri=Schengeni ala: Võimalus Euroopas vabalt liikuda|kirjastus=Euroopa Komisjon}}</ref> Lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele kuuluvad Schengeni alasse neli riiki, mis ei ole Euroopa Liidus: [[Island]], [[Liechtenstein]], [[Norra]] ja [[Šveits]]. Kõik neli riiki on [[Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon|Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni]] liikmed ning Schengeni alaga liikumiseks on rakendanud eraldi Schengeniga seotud leppe. Lisaks sellele on kolm Euroopa [[Kääbusriik|kääbusriiki]] – [[Monaco]], [[San Marino]] ning [[Vatikan]] avanud oma piirid Schengeni viisaruumi liikmetele, mistõttu nad on ''de facto'' Schengeni ala liikmed, kuigi nad ametlikult viisaruumiga liitumist taotlenud ei ole.<ref name=":0" /> {| class="wikitable sortable" !Riik !Liitunud !Rakendatud !Märkmed |- |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria]] |28. aprill 1995 |1. detsember 1997 | |- |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia]] |14. juuni 1985 |26. märts 1995 | |- |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti]] |1. mai 2004 |21. detsember 2007 | |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]] |25. juuni 1992 |26. märts 1995 |Kuigi [[Kanaari saared]] asuvad geograafiliselt [[Aafrika|Aafrikas]], on saared Schengeni alal.<ref name=":0" /> Hispaania soovib tulevikus Schengeni alaga liita ka Aafrikas asuvad [[Ceuta]] ning [[Melilla]] linnad, mis Hispaaniale kuuluvad.<ref>{{Netiviide|url=https://www.schengenvisainfo.com/news/spain-planning-to-fully-include-its-african-territories-of-ceuta-melilla-in-schengen-area/|pealkiri=Spain Planning to Fully Include Its African Territories of Ceuta & Melilla in Schengen Area|väljaanne=Schengen Visa|aeg=16.06.2021}}</ref> |- |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]] |14. juuni 1985 |26. märts 1995 |[[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriigist]] on Schengeni ala osa vaid [[Holland]]. Ülejäänud kuningriigi maad Schengenis ei ole.<ref name=":2" /> |- |{{Riigi ikoon|Island}} [[Island]] |19. detsember 1996 |25. mai 2001 |Assotsieerunud liikmesriik, Euroopa Liitu ei kuulu. |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] |27. november 1990 |26. oktoober 1997 |[[Campione d'Italia]] ja [[Livigno]] ei kuulu Schengeni viisaruumi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.opmas.dk/wp-content/uploads/2022/03/Download_Schengen_map_2022.pdf|pealkiri=The Schengen Area|väljaanne=OPMAS ApS|aeg=Märts 2022}}</ref> |- |{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka]] |6. november 1992 |26. märts 2000 |Liikumisvabadus on piiratud [[Áthos|Áthose poolsaarel]], millele Kreeka on garanteerinud suure [[autonoomia]]. Áthosele on keelatud siseneda naistel.<ref>{{Netiviide|autor=Andrianos Pappas|url=https://futureu.europa.eu/processes/ValuesRights/f/12/proposals/9871?component_id=12&locale=en&participatory_process_slug=ValuesRights|pealkiri=Stop Gender Discrimination for Freedom of Movement on EU Territory|väljaanne=Conference on the Future of Europe|aeg=13.05.2021}}</ref> |- |{{Riigi ikoon|Leedu}} [[Leedu]] |1. mai 2004 |21. detsember 2007 | |- |{{Riigi ikoon|Liechtenstein}} [[Liechtenstein]] |28. veebruar 2008 |19. detsember 2011 |Assotsieerunud liikmesriik, Euroopa Liitu ei kuulu. |- |{{Riigi ikoon|Luksemburg}} [[Luksemburg]] |14. juuni 1985 |26. märts 1995 | |- |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Läti]] |1. mai 2004 |21. detsember 2007 | |- |{{Riigi ikoon|Malta}} [[Malta]] |1. mai 2004 |21. detsember 2007 | |- |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra]] |19. detsember 1996 |25. märts 2001 |Assotsieerunud liikmesriik, Euroopa Liitu ei kuulu. Schengeni alasse ei ole kaasatud [[Svalbard|Svalbardi saared]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.sysselmesteren.no/en/visas-and-immigration/|pealkiri=Visas and immigration|väljaanne=Governor of Svalbard|vaadatud=25.07.2022}}</ref> |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola]] |1. mai 2004 |21. detsember 2007 | |- |{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugal]] |25. juuni 1992 |26. märts 1995 |Kuigi [[Madeira]] asub geograafiliselt Aafrikas, on see kaasatud Schengeni viisaruumi.<ref name=":0" /> |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]] |14. juuni 1985 |26. märts 1995 |Schengeni viisaruumi on arvestatud vaid [[Prantsuse emamaa]]. [[Prantsuse ülemereterritooriumid|Ülemereterritooriumid]] Schengenis ei ole.<ref name=":2" /> |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi]] |19. detsember 1996 |25. märts 2001 | |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa]] |14. juuni 1985 |26. märts 1995 | |- |{{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia]] |1. mai 2004 |21. detsember 2007 | |- |{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia]] |1. mai 2004 |21. detsember 2007 | |- |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome]] |19. detsember 1996 |25. märts 2001 | |- |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits]] |26. oktoober 2004 |12. detsember 2008 |Assotsieerunud liikmesriik, Euroopa Liitu ei kuulu. |- |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani]] |19. detsember 1996 |25. märts 2001 |[[Taani Kuningriik|Taani Kuningriigist]] on vaid Taani emamaa Schengeni alas. [[Gröönimaa]] ja [[Fääri saared]] vajavad omaette viisat.<ref name=":3" /> |- |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi]] |1. mai 2004 |21. detsember 2007 | |- |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari]] |1. mai 2004 |21. detsember 2007 | |} == Ajalugu == Schengeni ala sai algusel 1985. aastal [[Luksemburg|Luksemburgis]] [[Schengen|Schengeni külas]], kus ristuvad Luksemburgi, [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]] [[Riigipiir|piir]]. 14. juunil kohtusid Schengenis [[Lääne-Euroopa]] viie riigi esindajad ([[Wim van Eekelen]] [[Madalmaade Kuningriik|Hollandist]], [[Robert Goebbels]] Luksemburgist, [[Catherine Lalumière]] Prantsusmaalt, [[Waldemar Schreckenberger]] Saksamaalt ning [[Paul De Keersmaeker]] [[Belgia|Belgiast]]), kes allkirjastasid [[Schengeni leping|Schengeni lepingu]], millega nähti ette kontrolli järkjärguline kaotamine ühistel piiridel. Pärast leppe allkirjastamist liitusid Schengeni leppega veel mitmed Lääne-Euroopa riigid: 1990. aasta novembris [[Itaalia]]; [[Hispaania]] ja [[Portugal]] liitusid 1991. aasta juunis; ning [[Austria]] 1995. aasta aprillis.<ref name=":5" /> Lepingut täiendati 1990. aasta juulis, mil allkirjastati Schengeni lepingu rakendamise konventsioon. Selles sätestati sisepiirikontrolli lõplik kaotamine 1995. aastal ja määratleti efektiivseks välispiiriks vajalikud lisameetmed. Konventsiooniga karmistati kontrolli välispiiril, nähti ette ühtse [[viisa]] väljastamise menetlus, loodi [[Schengeni infosüsteem]] (SIS), tõhustati politseikoostööd sisepiiridel ja parandati [[uimastiäri]] vastu võitlemise meetmeid.<ref name=":5" /> 1995. aasta märtsist jõustus konventsioon ning Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Luksemburgi, Madalmaade ja Portugali vahelistel piiridel kaotati piirikontroll. 1997. aastast peale on Schengeni alaga liitunud veel mitmed riigid, sealhulgas 2007. aastal liitus Schengeni alaga [[Eesti]]. Viimane liituja oli 2011. aasta detsembris [[Liechtenstein]], kuigi lähiaastatel on oodata uusi Schengeni alaga liitujaid.<ref name=":5" /> [[Amsterdami leping|Amsterdami lepinguga]] 1999. aasta mais lõimiti Schengeni koostöö [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] õigusraamistikku ja nii muutus valitsustevahelise lepinguna alanud Schengeni koostöö Euroopa Liidu õigusaktide osaks.<ref name=":5" /> [[Euroopa rändekriis|Euroopa rändekriisi]], [[Koroonapandeemia]] ning kõrgendatud [[Terrorism|terroriohu]] tõttu on 2015. aastast peale mitmed Schengeni liikmesriigid taaskehtestanud piirikontrolli ka sisepiiridel.<ref name=":4" /> Kuna piiride sulgemine läheb vastuollu Schengeni põhimõtetega, on Euroopa Liidus tekkinud arutelu vajadusest viisaruumi reformida, et olla tulevikus paremini valmis potentsiaalseks [[Pandeemia|pandeemiaks]] ning et piiride sulgemise reeglid oleksid paremini tulevikus defineeritud. Selleks korraldati kohtumis 2020. aasta novembris ning 2021. aasta mais, mille tulemusel Euroopa Komisjon käis välja reformiettepaneku.<ref name=":7">{{Netiviide|url=https://home-affairs.ec.europa.eu/policies/schengen-borders-and-visa/schengen-area_en|pealkiri=Schengen Area|väljaanne=European Commission|vaadatud=25.08.2022}}</ref> == Edasine laienemine == === Laienemistingimused === Enne võimalust ametlikult liituda peavad kandidaatriigid täitma Schengeni viisaruumi kriteeriumid tõestamaks, et uutel liikmesriikidel on olemas suutlikkus Schengeni viisaruumi reegleid efektiivselt täita. Enne Schengeni alaga liitumist läbib kandidaatriik Schengeni hindamise, kus kandidaat peab hindamise edukaks läbimiseks tõestama, et:<ref name=":0" /> * uued liitujad suudavad teostada piirikontrolli oma välispiiril lisaks enda huvidele ka teiste liikmesriikide eest; * kandidaatriik on selgeks teinud Schengeni viisade väljastustingimused; * kandidaadil on valmisolek teha koostööd teiste liikmesriikide õiguskaitseorganitega kõrgema turvalisuse taseme nimel; * liituda soovival riigil on olemas võimekus ning soov täita [[Schengeni acquis]]'is määratud reegleid maa-, mere- ja õhupiiride kontrollimisel ja isikuandmete kaitsel; * kandidaatriik on valmis liituma Schengeni infosüsteemiga ja [[Viisainfosüsteem|viisainfosüsteemiga]] (VIS)<ref name=":6" /> Pärast Schengeni hinnangu edukat läbimist peab iga Euroopa Liidu liikmesriigi valitsus heaks kiitma uue liikme Schengeni viisaruumi vastuvõtmise.<ref name=":4" /> Seejärel võetakse uus liikmesriik viisaruumi ametlikult vastu ning edaspidi läbib liikmesriik vaid perioodilisi ülevaatuseid, kus kontrollitakse Schengeni acquis' asjakohast rakendamist.<ref name=":0" /> === Kandidaatriigid === Euroopa Liidu liikmesriikidest ei kuulu Schengeni viisaruumi veel [[Rumeenia]], [[Bulgaaria]], [[Küpros]] ja [[Horvaatia]], mis on kõik võtnud ametlikult sihiks liituda Schengeni alaga ning on Schengeni kandidaadiriigi staatuses. Rumeenia ja Bulgaaria on täitnud juba kohustusliku Schengeni hinnangu ja sai [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendilt]] heakskiidu Schengeniga liituda 2011. aastal. Siiski pole kumbki viisaruumiga liitunud, sest kõik Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused ei ole otsust heaks kiitnud.<ref name=":4" /> [[Küpros|Küprose]] liitumisprotseduur on külmutatud selle tõttu, et [[Türgi]] on [[Türgi sissetung Küprosesse|okupeerinud]] [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|riigi põhjaosa]], mistõttu ei saa Küpros võimaldada vaba liikumist kogu oma riigi piires.<ref name=":8">{{Netiviide|url=http://www.cornet.ee/peamised-schengeni-pohimotted/|pealkiri=Peamised Schengeni põhimõtted|väljaanne=Cornet Group|vaadatud=25.08.2022}}</ref> Sellegipoolest on Küpros ametlikult kohustuse liituda endale võtnud. Ainsaks Euroopa Liidu liikmesriigiks, kes ei plaani Schengeniga liituda, on [[Iirimaa]], kellel on eriõigus soovi korral mitte liituda.<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://www.europarl.europa.eu/news/en/headlines/priorities/eu-borders/20180216STO98008/schengen-enlargement-of-europe-s-border-free-area|pealkiri=Schengen: enlargement of Europe’s border-free area|väljaanne=European Parliament|aeg=23.02.2018|vaadatud=25.07.2022|täpsustus=(Uuendatud 04.06.2020)}}</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable" | Lipp ! Riik ! Liitunud<br /> ! Eeldatav rakendusaeg<br /> |- | {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} | [[Bulgaaria]] | 1. jaanuar 2007 | |- | {{Riigi ikoon|Horvaatia}} | [[Horvaatia]] | 1. juuli 2013 |2023. aasta jaanuar<ref>{{Netiviide|url=https://www.sea-help.eu/en/news-general/eu-croatia-soon-to-member-schengen/|pealkiri=Croatia soon Schengen member?|väljaanne=SeaHelp|aeg=07.07.2022}}</ref> |- | {{Riigi ikoon|Küpros}} | [[Küpros]] | 1. mai 2004 | Liitumisprotsess on ajutiselt külmutatud.<ref name=":4" /> |- | {{Riigi ikoon|Rumeenia}} | [[Rumeenia]] | 1. jaanuar 2007 | |} == Schengeni piiriületus == Schengeni viisaruumi reeglid, kokkulepped, otsused, seaduslikult kohustavad määrused ja muud olulised ala määratlevad dokumendid on kogutud kokku üheks kogumikuks, mida nimetatakse [[Schengeni acquis|Schengeni acquis'ks]]. Nii Schengeni leping kui ka Schengeni konventsioon on osa acquis'st. Acquis määratleb täpselt, kuidas sisepiiril kaotada piirikontroll ning milline peab olema kontoll välispiiril. [[Euroopa Liidu kandidaatriik|Euroopa Liidu kandidaatriigiks]] saamise üheks eelduseks on acquis's määratud tingimuste aktsepteerimine ning Euroopa Liidu liikmesriigiks Schengeni acquis rakendamine.<ref name=":9">{{Netiviide|url=https://www.schengenvisainfo.com/schengen-acquis/|pealkiri=A Brief Summary of the Schengen Acquis|väljaanne=SchengenVisa|vaadatud=25.08.2022}}</ref> === Sisepiir === [[Fail:SchengenGrenzeBayern-Tirol.jpg|pisi|Schengeni ala sisepiiri näide [[Austria]]-[[Saksamaa|Saksa]] piirilt.]] Schengeni sisepiiridel dokumente ei kontrollita. Seetõttu saavad Schengeni viisaruumiga liitunud riikide kodanikud Schengeni alal reisida vabalt piirikontrolli läbimata ning [[Reisidokument|reisidokumenti]] vajamata. Siiski peab reisija suutma tõestada reisil olles, et on Schengeni ala riigi kodakondne, mistõttu on vaja reisides kaasas kanda kehtivat [[Isikut tõendav dokument|isikut tõendavat dokumenti]]. Kõik Euroopa Liidu kodanikud võivad viibida teises Euroopa Liidu riigis [[Turism|turistina]] kuni kolm kuud. Samuti võivad nad elada teises liikmesriigis [[töö]] tõttu ning seejuures on neil õigus võrdsele kohtlemisele selle riigi kodanikega. [[Ettevõtja|Ettevõtjatel]] on asutamisvabadus ja [[Üliõpilane|üliõpilastel]] on õigus õppida kõikjal Euroopa Liidus.<ref name=":1" /><ref name=":8" /> Lisaks Schengeni alale saavad viisaruumiga liitunud riikide kodanikud vabalt reisida ka [[Monaco|Monacosse]], [[Vatikan|Vatikani]] ja [[San Marino|San Marinosse]].<ref>{{Netiviide|url=http://www.grupatravel.pl/travel-guide/travel-guide/the-schengen-area.html|pealkiri=The Schengen Area|väljaanne=ATPI|vaadatud=25.08.2022}}</ref> Liikmesriigi politseil on alati õigus teha piiril pistelist kontrolli.<ref name=":7" /> Kõrgendatud turvaohu puhul võib erandkorras liikmesriik ajutiselt taastada piirivalve, aga mitte pikemaks ajaks kui 30 päeva.<ref name=":0" /> ==== Schengeni infosüsteem ==== {{Pikemalt artiklis|Schengeni infosüsteem}} Kompenseerimaks sisepiiri puudumist Euroopas on Schengeni riigid välja arendanud [[Schengeni infosüsteem|Schengeni infosüsteemi]] (SIS), milles jagavad liikmesriikide piiri-, immigratsiooni-, politsei-, tolli- ja õigusasutused üksteisega turvalisuse ja piirihalduse teavet. Pädevatel riiklikutel asutustel, nagu [[politsei]] ja [[piirivalve]], on võimalus ühes ühises andmebaasis sisestada hoiatusi ja tutvuda teiste liikmesriikide hoiatustega inimeste ja situatsioonide kohta kogu Schengeni viisaruumi piires. 1995. aastast käiku läinud süsteem on aidanud Euroopal sisepiirikontrolli puudumisel oma julgeolekut säilitada. 2013. aastal võeti kasutusele SISi teine ​​põlvkond (SIS II), millel on lisanudnud mitmed uued funktsioonid, näiteks võimalus lisada hoiatustele [[Sõrmejälg|sõrmejälgi]] ja [[Foto|fotosid]].<ref>{{Netiviide|url=https://home-affairs.ec.europa.eu/policies/schengen-borders-and-visa/schengen-information-system_en|pealkiri=Schengen Information System|väljaanne=European Commission|vaadatud=25.08.2022}}</ref> Igal isikul on õigus ligi pääseda SIS-is tema kohta käivatele isikuandmetele ning nõuda nende parandamist või kustutamist.<ref name=":6" /> === Välispiir === Schengeni ruumi sisenedes toimub välispiiridel piirikontroll. Schengeni viisaruumi sisenemiseks on liikmesriigid kehtestanud Schengeni viisaruumi sisenejatele ühised tingimused. [[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriikide]] (sealhulgas Eesti) kodanikud peavad Schengeni ruumi sisenedes esitama kehtiva passi või muu reisidokumendi. Välispiiri haldab piiririik, kellele välispiir kuulub. Kui piirile tekib tavalisest suurem rändesurve, võib välispiiri haldamisel tulla liikmesriigile veel appi Euroopa Liidu piirivalveamet [[Frontex]].<ref name=":9" /><ref name=":8" /> Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanikud ja [[Määratlemata kodakondsusega isik|määratlemata kodakondsusega isikud]], kellel on [[elamisluba]] mõnes Schengeni liikmesriigis, ei vaja Schengeni ruumis reisimiseks viisat. Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanikest 62 riigi kodanikud<ref name=":9" /> ei vaja Schengeni ruumi sisenemiseks viisat ning nad võivad viisaruumis viibida kuni 90 päeva poole aasta jooksul alates esimesest Schengeni ruumi sisenemisest. Samuti on lihtsustatud piiriliikluse kord Euroopa Liidu naaberriikide piiri lähedal elavate kodanike jaoks, kui Schengeni liikmesriik on teinud naaberriigiga piiriületust lihtsustava lepingu. Sellel juhul võivad piirialal elavad inimesed käia viisaruumis tavapärase piirikontrolli ning viisata.<ref name=":6" /> Schengeni alale sisenedes peavad väljaspoolt viisaruumi tulnud kodanikud lisaks reisidokumendile esitama vajadusel või piiriametniku palvel ka reisi eesmärki tõendavad dokumendid. Samuti on piiriametnikul õigus paluda reisiks vajalike rahaliste vahendite olemasolu tõendamist.<ref name=":8" /> Lisaks seaduslikule migratsioonile esineb välispiiril ebaseaduslikku migratsiooni. Euroopa rändekriisi ajal 2015. aastal teostati üle välispiiri Schengeni alale 1.83 miljonit ebaseaduslikku, kuid efektiivse piirivalve tulemusena oli 2020. aastaks illegaalsete piiriületuste arv langenud 125&nbsp;000 juhtumini.<ref name=":1" /> ==== Schengeni viisa ==== Nende riikide kodanikud, kes vajavad Schengeni ruumi sisenemiseks [[Viisa|viisat]], peavad seda taotlema selle riigi välisesindusest, mis on reisi peamine sihtkoht. Kui ühe reisi jooksul soovitakse külastada mitut Schengeni riiki ning reisi peamine sihtkoht ei ole teada, tuleb viisat taotleda selle riigi välisesindusest, mille kaudu Schengeni ruumi sisenetakse.<ref name=":8" /> Viisaga Schengeni viisaruumi sisenenud kodanikud võivad viibida Schengeni viisaruumis vastavalt väljastatud viisa tingimustele, kuid mitte enam kui 90 päeva poole aasta jooksul alates esimesest Schengeni ruumi sisenemisest. Schengeni alale sisenedes pannakse viisaruumi mittekuuluvate riikide kodanike reisidokumentidesse [[piiriületustempel]], mis tähistab Schengeni ruumis lubatud viibimise algusaega. Schengeni ruumist lahkumisel pannakse reisidokumenti teine piiriületustempel. Juhul, kui lahkuva isiku reisidokumendis ei ole piiriületustemplit, võib piirivalveametnikel olla alust arvata, et isik ei ole täitnud Schengeni ruumis viibimise reegleid.<ref name=":8" /> Schengeni viisa väljastamisest keeldutakse, kui viisataotleja on kantud SISi sissesõidukeeldude nimekirja. Seda ka juhul, kui isik on kantud nimekirja riigi poolt, kelle territooriumile sisenemiseks ta konkreetselt viisat ei taotle. Ka nende riikide kodanikele, kes Schengeni ruumi saabumiseks viisat ei vaja, kuid kes on kantud SISi sissesõidukeeldude nimekirja, võidakse keelata Schengeni ruumi sisenemine.<ref name=":8" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Diplomaatia]] [[Kategooria:Turism]] 2p12vykhkf35wruzgb7kut7pp1n6wu6 6183394 6183222 2022-08-25T18:44:30Z Andreas003 7485 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Schengeni ala | pilt = Map of the Schengen Area.svg | pildiallkiri = {{legend|#003399|Schengeni viisaruumi liikmed}} {{legend|#27a4bb|''De facto'' Schengeni ala riigid}} {{legend|#ffa500|Schengeni viisaruumi kandidaatriigid}} | asutatud = 26.03.1995 | tüüp = Sisepiirikontrollita ala | liikmed = 26 liikmesriiki }}'''Schengeni viisaruum''' (ka ''Schengeni tsoon'' või ''Schengeni ala'') on 26 [[Euroopa]] riigi kokkuleppel tekkinud sisepiirikontrollita ala, milles [[Schengeni lepe|Schengeni leppe]] alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. See tähendab, et Schengeni alas elavad inimesed saavad liikuda vabalt riikide vahel [[Pass|reisipassita]] ning lihtsustatult elada, õppida või töötada ka väljaspool oma sünni- ja kodakondsusriiki Schengeni alal. Schengeni viisaruum on suurim sisepiirikontrollita ala maailmas.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.schengenvisainfo.com/schengen-visa-countries-list/|pealkiri=Schengen Area – The World’s Largest Visa Free Zone|väljaanne=Schengenvisa|vaadatud=25.07.2022}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/security/20190612STO54307/schengen-euroopa-piirideta-ala|pealkiri=Schengen: Euroopa piirideta ala|väljaanne=Euroopa Parlament|aeg=11.07.2019|vaadatud=25.07.2022}}</ref> Schengeni ala sai alguse 1985. aastal, mil viis [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriiki otsustasid kaotada piirikontrolli omavahelistel sisepiiridel. Praeguseks on Schengeni viisaruumiga liitunud kokku 26 riiki, millest 22 on Euroopa Liidus. Viimane liituja oli [[Liechtenstein]] 2011. aastal. Kokku hõlmab Schengeni tsoon 4&nbsp;312&nbsp;099 km², viisaruumis elab üle 419 miljoni inimese ning igapäevaselt reisib Euroopa Liidu sisepiiridel umbes 3,5 miljonit inimest - aastas kokku tehakse viisaruumis üle 1,25 miljardi piiriületuse.<ref name=":4" /> Schengeni ala piir on ligi 50&nbsp;000 kilomeetri pikkune, millest merepiir on 42&nbsp;673 kilomeetri ja maismaapiir 7721 kilomeetri pikkune.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":5">{{Netiviide|url=http://publications.europa.eu/resource/cellar/09fcf41f-ffc4-472a-a573-b46f0b34119e.0013.03/DOC_1|pealkiri=Piirideta Euroopa: Schengeni ala|väljaanne=Euroopa Komisjon|vaadatud=25.07.2022}}</ref> == Schengeni ala liikmed == Schengeni viisaruumi kuulub 26 riiki, millest 22 on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]]. Üksikute eranditega kuuluvad viisaruumi vaid Euroopa riikide Euroopasse kuuluv osa – ülemereterritooriumite jaoks peab üleüldiselt taotlema emamaalt eraldi [[Viisa|viisat]].<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://vm.ee/et/peamised-schengeni-pohimotted|pealkiri=Peamised Schengeni põhimõtted|väljaanne=Eesti Välisministeerium|aeg=10.12.2021|vaadatud=25.07.2022}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide|url=https://oestrig.um.dk/en/consular-services/visa/visa-for-the-faroe-islands-and-greenland|pealkiri=Visa for the Faroe Islands and Greenland|väljaanne=Ministry of Foreign Affairs of Denmark|vaadatud=25.07.2022}}</ref> Ainsateks eranditeks on [[Madeira]] ning [[Kanaari saared]], mis on küll geograafiliselt [[Aafrika]] koosseisus, kuid poliitiliselt ning majanduslikult seotud [[Portugal|Portugali]] ning [[Hispaania|Hispaaniaga]] ja liidetud Schengeni viisaruumi.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|url=https://www.guidetocanaryislands.com/where-are-the-canary-islands-located/|pealkiri=Where are the Canary Islands located? Are they part of Europe or Africa?|väljaanne=Guide to Canary Islands|aeg=24.06.2020|vaadatud=25.07.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.visitmadeira.com/en-gb/madeira/madeira|pealkiri=MADEIRA: Geography|väljaanne=Visit Madeira|vaadatud=25.07.2022}}</ref> Euroopa Liidu riikidest on Schengeni alaga liitunud või võtnud sihiks liituda kõik liikmesriigid peale [[Iirimaa]], kes kasutab Euroopa Liiduga liitumisel sätestatud erandit, mis vabastab ta kohustusest Schengeniga liituda. Sellest hoolimata on ka Iirimaa liitunud osade Schengeni leppe sätetega ning teeb Schengeni ala liikmesriikidega tihedalt koostööd.<ref name=":6">{{Raamatuviide|pealkiri=Schengeni ala: Võimalus Euroopas vabalt liikuda|kirjastus=Euroopa Komisjon}}</ref> Lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele kuuluvad Schengeni alasse neli riiki, mis ei ole Euroopa Liidus: [[Island]], [[Liechtenstein]], [[Norra]] ja [[Šveits]]. Kõik neli riiki on [[Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon|Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni]] liikmed ning Schengeni alaga liikumiseks on rakendanud eraldi Schengeniga seotud leppe. Lisaks sellele on kolm Euroopa [[Kääbusriik|kääbusriiki]] – [[Monaco]], [[San Marino]] ning [[Vatikan]] avanud oma piirid Schengeni viisaruumi liikmetele, mistõttu nad on ''de facto'' Schengeni ala liikmed, kuigi nad ametlikult viisaruumiga liitumist taotlenud ei ole.<ref name=":0" /> {| class="wikitable sortable" !Riik !Liitunud !Rakendatud !Märkmed |- |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria]] |28. aprill 1995 |1. detsember 1997 | |- |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia]] |14. juuni 1985 |26. märts 1995 | |- |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti]] |1. mai 2004 |21. detsember 2007 | |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]] |25. juuni 1992 |26. märts 1995 |Kuigi [[Kanaari saared]] asuvad geograafiliselt [[Aafrika|Aafrikas]], on saared Schengeni alal.<ref name=":0" /> Hispaania soovib tulevikus Schengeni alaga liita ka Aafrikas asuvad [[Ceuta]] ning [[Melilla]] linnad, mis Hispaaniale kuuluvad.<ref>{{Netiviide|url=https://www.schengenvisainfo.com/news/spain-planning-to-fully-include-its-african-territories-of-ceuta-melilla-in-schengen-area/|pealkiri=Spain Planning to Fully Include Its African Territories of Ceuta & Melilla in Schengen Area|väljaanne=Schengen Visa|aeg=16.06.2021}}</ref> |- |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]] |14. juuni 1985 |26. märts 1995 |[[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriigist]] on Schengeni ala osa vaid [[Holland]]. Ülejäänud kuningriigi maad Schengenis ei ole.<ref name=":2" /> |- |{{Riigi ikoon|Island}} [[Island]] |19. detsember 1996 |25. mai 2001 |Assotsieerunud liikmesriik, Euroopa Liitu ei kuulu. |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] |27. november 1990 |26. oktoober 1997 |[[Campione d'Italia]] ja [[Livigno]] ei kuulu Schengeni viisaruumi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.opmas.dk/wp-content/uploads/2022/03/Download_Schengen_map_2022.pdf|pealkiri=The Schengen Area|väljaanne=OPMAS ApS|aeg=Märts 2022}}</ref> |- |{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka]] |6. november 1992 |26. märts 2000 |Liikumisvabadus on piiratud [[Áthos|Áthose poolsaarel]], millele Kreeka on garanteerinud suure [[autonoomia]]. Áthosele on keelatud siseneda naistel.<ref>{{Netiviide|autor=Andrianos Pappas|url=https://futureu.europa.eu/processes/ValuesRights/f/12/proposals/9871?component_id=12&locale=en&participatory_process_slug=ValuesRights|pealkiri=Stop Gender Discrimination for Freedom of Movement on EU Territory|väljaanne=Conference on the Future of Europe|aeg=13.05.2021}}</ref> |- |{{Riigi ikoon|Leedu}} [[Leedu]] |1. mai 2004 |21. detsember 2007 | |- |{{Riigi ikoon|Liechtenstein}} [[Liechtenstein]] |28. veebruar 2008 |19. detsember 2011 |Assotsieerunud liikmesriik, Euroopa Liitu ei kuulu. |- |{{Riigi ikoon|Luksemburg}} [[Luksemburg]] |14. juuni 1985 |26. märts 1995 | |- |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Läti]] |1. mai 2004 |21. detsember 2007 | |- |{{Riigi ikoon|Malta}} [[Malta]] |1. mai 2004 |21. detsember 2007 | |- |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra]] |19. detsember 1996 |25. märts 2001 |Assotsieerunud liikmesriik, Euroopa Liitu ei kuulu. Schengeni alasse ei ole kaasatud [[Svalbard|Svalbardi saared]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.sysselmesteren.no/en/visas-and-immigration/|pealkiri=Visas and immigration|väljaanne=Governor of Svalbard|vaadatud=25.07.2022}}</ref> |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola]] |1. mai 2004 |21. detsember 2007 | |- |{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugal]] |25. juuni 1992 |26. märts 1995 |Kuigi [[Madeira]] asub geograafiliselt Aafrikas, on see kaasatud Schengeni viisaruumi.<ref name=":0" /> |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]] |14. juuni 1985 |26. märts 1995 |Schengeni viisaruumi on arvestatud vaid [[Prantsuse emamaa]]. [[Prantsuse ülemereterritooriumid|Ülemereterritooriumid]] Schengenis ei ole.<ref name=":2" /> |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi]] |19. detsember 1996 |25. märts 2001 | |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa]] |14. juuni 1985 |26. märts 1995 | |- |{{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia]] |1. mai 2004 |21. detsember 2007 | |- |{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia]] |1. mai 2004 |21. detsember 2007 | |- |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome]] |19. detsember 1996 |25. märts 2001 | |- |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits]] |26. oktoober 2004 |12. detsember 2008 |Assotsieerunud liikmesriik, Euroopa Liitu ei kuulu. |- |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani]] |19. detsember 1996 |25. märts 2001 |[[Taani Kuningriik|Taani Kuningriigist]] on vaid Taani emamaa Schengeni alas. [[Gröönimaa]] ja [[Fääri saared]] vajavad omaette viisat.<ref name=":3" /> |- |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi]] |1. mai 2004 |21. detsember 2007 | |- |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari]] |1. mai 2004 |21. detsember 2007 | |} == Ajalugu == Schengeni ala sai algusel 1985. aastal [[Luksemburg|Luksemburgis]] [[Schengen|Schengeni külas]], kus ristuvad Luksemburgi, [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]] [[Riigipiir|piir]]. 14. juunil kohtusid Schengenis [[Lääne-Euroopa]] viie riigi esindajad ([[Wim van Eekelen]] [[Madalmaade Kuningriik|Hollandist]], [[Robert Goebbels]] Luksemburgist, [[Catherine Lalumière]] Prantsusmaalt, [[Waldemar Schreckenberger]] Saksamaalt ning [[Paul De Keersmaeker]] [[Belgia|Belgiast]]), kes allkirjastasid [[Schengeni leping|Schengeni lepingu]], millega nähti ette kontrolli järkjärguline kaotamine ühistel piiridel. Pärast leppe allkirjastamist liitusid Schengeni leppega veel mitmed Lääne-Euroopa riigid: 1990. aasta novembris [[Itaalia]]; [[Hispaania]] ja [[Portugal]] liitusid 1991. aasta juunis; ning [[Austria]] 1995. aasta aprillis.<ref name=":5" /> Lepingut täiendati 1990. aasta juulis, mil allkirjastati Schengeni lepingu rakendamise konventsioon. Selles sätestati sisepiirikontrolli lõplik kaotamine 1995. aastal ja määratleti efektiivseks välispiiriks vajalikud lisameetmed. Konventsiooniga karmistati kontrolli välispiiril, nähti ette ühtse [[viisa]] väljastamise menetlus, loodi [[Schengeni infosüsteem]] (SIS), tõhustati politseikoostööd sisepiiridel ja parandati [[uimastiäri]] vastu võitlemise meetmeid.<ref name=":5" /> 1995. aasta märtsist jõustus konventsioon ning Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Luksemburgi, Madalmaade ja Portugali vahelistel piiridel kaotati piirikontroll. 1997. aastast peale on Schengeni alaga liitunud veel mitmed riigid, sealhulgas 2007. aastal liitus Schengeni alaga [[Eesti]]. Viimane liituja oli 2011. aasta detsembris [[Liechtenstein]], kuigi lähiaastatel on oodata uusi Schengeni alaga liitujaid.<ref name=":5" /> [[Amsterdami leping|Amsterdami lepinguga]] 1999. aasta mais lõimiti Schengeni koostöö [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] õigusraamistikku ja nii muutus valitsustevahelise lepinguna alanud Schengeni koostöö Euroopa Liidu õigusaktide osaks.<ref name=":5" /> [[Euroopa rändekriis|Euroopa rändekriisi]], [[Koroonapandeemia]] ning kõrgendatud [[Terrorism|terroriohu]] tõttu on 2015. aastast peale mitmed Schengeni liikmesriigid taaskehtestanud piirikontrolli ka sisepiiridel.<ref name=":4" /> Kuna piiride sulgemine läheb vastuollu Schengeni põhimõtetega, on Euroopa Liidus tekkinud arutelu vajadusest viisaruumi reformida, et olla tulevikus paremini valmis potentsiaalseks [[Pandeemia|pandeemiaks]] ning et piiride sulgemise reeglid oleksid paremini tulevikus defineeritud. Selleks korraldati 2020. aasta novembris ning 2021. aasta mais kaks kohtumist, mille tulemusel Euroopa Komisjon esitas avaliku reformiettepaneku.<ref name=":7">{{Netiviide|url=https://home-affairs.ec.europa.eu/policies/schengen-borders-and-visa/schengen-area_en|pealkiri=Schengen Area|väljaanne=European Commission|vaadatud=25.08.2022}}</ref> == Edasine laienemine == === Laienemistingimused === Enne võimalust ametlikult liituda peavad kandidaatriigid täitma Schengeni viisaruumi kriteeriumid tõestamaks, et uutel liikmesriikidel on olemas suutlikkus Schengeni viisaruumi reegleid efektiivselt täita. Enne Schengeni alaga liitumist läbib kandidaatriik Schengeni hindamise, kus kandidaat peab hindamise edukaks läbimiseks tõestama, et:<ref name=":0" /> * uued liitujad suudavad teostada piirikontrolli oma välispiiril lisaks enda huvidele ka teiste liikmesriikide eest; * kandidaatriik on selgeks teinud Schengeni viisade väljastustingimused; * kandidaadil on valmisolek teha koostööd teiste liikmesriikide õiguskaitseorganitega kõrgema turvalisuse taseme nimel; * liituda soovival riigil on olemas võimekus ning soov täita [[Schengeni acquis]]'is määratud reegleid maa-, mere- ja õhupiiride kontrollimisel ja isikuandmete kaitsel; * kandidaatriik on valmis liituma Schengeni infosüsteemiga ja [[Viisainfosüsteem|viisainfosüsteemiga]] (VIS)<ref name=":6" /> Pärast Schengeni hinnangu edukat läbimist peab iga Euroopa Liidu liikmesriigi valitsus heaks kiitma uue liikme Schengeni viisaruumi vastuvõtmise.<ref name=":4" /> Seejärel võetakse uus liikmesriik viisaruumi ametlikult vastu ning edaspidi läbib liikmesriik vaid perioodilisi ülevaatuseid, kus kontrollitakse Schengeni acquis' asjakohast rakendamist.<ref name=":0" /> === Kandidaatriigid === Euroopa Liidu liikmesriikidest ei kuulu Schengeni viisaruumi veel [[Rumeenia]], [[Bulgaaria]], [[Küpros]] ja [[Horvaatia]], mis on kõik võtnud ametlikult sihiks liituda Schengeni alaga ning on Schengeni kandidaadiriigi staatuses. Rumeenia ja Bulgaaria on täitnud juba kohustusliku Schengeni hinnangu ja sai [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendilt]] heakskiidu Schengeniga liituda 2011. aastal. Siiski pole kumbki viisaruumiga liitunud, sest kõik Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused ei ole otsust heaks kiitnud.<ref name=":4" /> [[Küpros|Küprose]] liitumisprotseduur on külmutatud selle tõttu, et [[Türgi]] on [[Türgi sissetung Küprosesse|okupeerinud]] [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|riigi põhjaosa]], mistõttu ei saa Küpros võimaldada vaba liikumist kogu oma riigi piires.<ref name=":8">{{Netiviide|url=http://www.cornet.ee/peamised-schengeni-pohimotted/|pealkiri=Peamised Schengeni põhimõtted|väljaanne=Cornet Group|vaadatud=25.08.2022}}</ref> Sellegipoolest on Küpros ametlikult kohustuse viisaruumiga liituda endale võtnud. Ainsaks Euroopa Liidu liikmesriigiks, kes ei plaani Schengeniga liituda, on [[Iirimaa]], kellel on eriõigus soovi korral mitte liituda.<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://www.europarl.europa.eu/news/en/headlines/priorities/eu-borders/20180216STO98008/schengen-enlargement-of-europe-s-border-free-area|pealkiri=Schengen: enlargement of Europe’s border-free area|väljaanne=European Parliament|aeg=23.02.2018|vaadatud=25.07.2022|täpsustus=(Uuendatud 04.06.2020)}}</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! class="unsortable" | Lipp ! Riik ! Liitunud<br /> ! Eeldatav rakendusaeg<br /> |- | {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} | [[Bulgaaria]] | 1. jaanuar 2007 | |- | {{Riigi ikoon|Horvaatia}} | [[Horvaatia]] | 1. juuli 2013 |2023. aasta jaanuar<ref>{{Netiviide|url=https://www.sea-help.eu/en/news-general/eu-croatia-soon-to-member-schengen/|pealkiri=Croatia soon Schengen member?|väljaanne=SeaHelp|aeg=07.07.2022}}</ref> |- | {{Riigi ikoon|Küpros}} | [[Küpros]] | 1. mai 2004 | Liitumisprotsess on ajutiselt külmutatud.<ref name=":4" /> |- | {{Riigi ikoon|Rumeenia}} | [[Rumeenia]] | 1. jaanuar 2007 | |} == Schengeni piiriületus == Schengeni viisaruumi reeglid, kokkulepped, otsused, seaduslikult kohustavad määrused ja muud olulised ala määratlevad dokumendid on kogutud kokku üheks kogumikuks, mida nimetatakse [[Schengeni acquis|Schengeni acquis'ks]]. Nii Schengeni leping kui ka Schengeni konventsioon on osa acquis'st. Acquis määratleb täpselt, kuidas sisepiiril kaotada piirikontroll ning milline peab olema kontoll välispiiril. [[Euroopa Liidu kandidaatriik|Euroopa Liidu kandidaatriigiks]] saamise üheks eelduseks on acquis's määratud tingimuste aktsepteerimine ning Euroopa Liidu liikmesriigiks Schengeni acquis rakendamine.<ref name=":9">{{Netiviide|url=https://www.schengenvisainfo.com/schengen-acquis/|pealkiri=A Brief Summary of the Schengen Acquis|väljaanne=SchengenVisa|vaadatud=25.08.2022}}</ref> === Sisepiir === [[Fail:SchengenGrenzeBayern-Tirol.jpg|pisi|Schengeni ala sisepiiri näide [[Austria]]-[[Saksamaa|Saksa]] piirilt.]] Schengeni sisepiiridel dokumente ei kontrollita. Seetõttu saavad Schengeni viisaruumiga liitunud riikide kodanikud Schengeni alal reisida vabalt piirikontrolli läbimata ning [[Reisidokument|reisidokumenti]] vajamata. Siiski peab reisija suutma tõestada reisil olles, et on Schengeni ala riigi kodakondne, mistõttu on vaja reisides kaasas kanda kehtivat [[Isikut tõendav dokument|isikut tõendavat dokumenti]]. Kõik Euroopa Liidu kodanikud võivad viibida teises Euroopa Liidu riigis [[Turism|turistina]] kuni kolm kuud. Samuti võivad nad elada teises liikmesriigis [[töö]] tõttu ning seejuures on neil õigus võrdsele kohtlemisele selle riigi kodanikega. [[Ettevõtja|Ettevõtjatel]] on asutamisvabadus ja [[Üliõpilane|üliõpilastel]] on õigus õppida kõikjal Euroopa Liidus.<ref name=":1" /><ref name=":8" /> Lisaks Schengeni alale saavad viisaruumiga liitunud riikide kodanikud vabalt reisida ka [[Monaco|Monacosse]], [[Vatikan|Vatikani]] ja [[San Marino|San Marinosse]].<ref>{{Netiviide|url=http://www.grupatravel.pl/travel-guide/travel-guide/the-schengen-area.html|pealkiri=The Schengen Area|väljaanne=ATPI|vaadatud=25.08.2022}}</ref> Liikmesriigi politseil on alati õigus teha piiril pistelist kontrolli.<ref name=":7" /> Kõrgendatud turvaohu puhul võib erandkorras liikmesriik ajutiselt taastada piirivalve, aga mitte pikemaks ajaks kui 30 päeva.<ref name=":0" /> ==== Schengeni infosüsteem ==== {{Pikemalt artiklis|Schengeni infosüsteem}} Kompenseerimaks sisepiiri puudumist Euroopas on Schengeni riigid välja arendanud [[Schengeni infosüsteem|Schengeni infosüsteemi]] (SIS), milles jagavad liikmesriikide piiri-, immigratsiooni-, politsei-, tolli- ja õigusasutused üksteisega turvalisuse ja piirihalduse teavet. Pädevatel riiklikutel asutustel, nagu [[politsei]] ja [[piirivalve]], on võimalus ühes ühises andmebaasis sisestada hoiatusi ja tutvuda teiste liikmesriikide hoiatustega inimeste ja situatsioonide kohta kogu Schengeni viisaruumi piires. 1995. aastast käiku läinud süsteem on aidanud Euroopal sisepiirikontrolli puudumisel oma julgeolekut säilitada. 2013. aastal võeti kasutusele SISi teine ​​põlvkond (SIS II), millel on lisanudnud mitmed uued funktsioonid, näiteks võimalus lisada hoiatustele [[Sõrmejälg|sõrmejälgi]] ja [[Foto|fotosid]].<ref>{{Netiviide|url=https://home-affairs.ec.europa.eu/policies/schengen-borders-and-visa/schengen-information-system_en|pealkiri=Schengen Information System|väljaanne=European Commission|vaadatud=25.08.2022}}</ref> Igal isikul on õigus ligi pääseda SIS-is tema kohta käivatele isikuandmetele ning nõuda nende parandamist või kustutamist.<ref name=":6" /> === Välispiir === Schengeni ruumi sisenedes toimub välispiiridel piirikontroll. Schengeni viisaruumi sisenemiseks on liikmesriigid kehtestanud Schengeni viisaruumi sisenejatele ühised tingimused. [[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriikide]] (sealhulgas Eesti) kodanikud peavad Schengeni ruumi sisenedes esitama kehtiva passi või muu reisidokumendi. Välispiiri haldab piiririik, kellele välispiir kuulub. Kui piirile tekib tavalisest suurem rändesurve, võib välispiiri haldamisel tulla liikmesriigile veel appi Euroopa Liidu piirivalveamet [[Frontex]].<ref name=":9" /><ref name=":8" /> Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanikud ja [[Määratlemata kodakondsusega isik|määratlemata kodakondsusega isikud]], kellel on [[elamisluba]] mõnes Schengeni liikmesriigis, ei vaja Schengeni ruumis reisimiseks viisat. Schengenisse mittekuuluvate riikide kodanikest 62 riigi kodanikud<ref name=":9" /> ei vaja Schengeni ruumi sisenemiseks viisat ning nad võivad viisaruumis viibida kuni 90 päeva poole aasta jooksul alates esimesest Schengeni ruumi sisenemisest. Samuti on lihtsustatud piiriliikluse kord Euroopa Liidu naaberriikide piiri lähedal elavate kodanike jaoks, kui Schengeni liikmesriik on teinud naaberriigiga piiriületust lihtsustava lepingu. Sellel juhul võivad piirialal elavad inimesed käia viisaruumis tavapärase piirikontrolli ning viisata.<ref name=":6" /> Schengeni alale sisenedes peavad väljaspoolt viisaruumi tulnud kodanikud lisaks reisidokumendile esitama vajadusel või piiriametniku palvel ka reisi eesmärki tõendavad dokumendid. Samuti on piiriametnikul õigus paluda reisiks vajalike rahaliste vahendite olemasolu tõendamist.<ref name=":8" /> Lisaks seaduslikule migratsioonile esineb välispiiril ebaseaduslikku migratsiooni. Euroopa rändekriisi ajal 2015. aastal teostati üle välispiiri Schengeni alale 1.83 miljonit ebaseaduslikku, kuid efektiivse piirivalve tulemusena oli 2020. aastaks illegaalsete piiriületuste arv langenud 125&nbsp;000 juhtumini.<ref name=":1" /> ==== Schengeni viisa ==== Nende riikide kodanikud, kes vajavad Schengeni ruumi sisenemiseks [[Viisa|viisat]], peavad seda taotlema selle riigi välisesindusest, mis on reisi peamine sihtkoht. Kui ühe reisi jooksul soovitakse külastada mitut Schengeni riiki ning reisi peamine sihtkoht ei ole teada, tuleb viisat taotleda selle riigi välisesindusest, mille kaudu Schengeni ruumi sisenetakse.<ref name=":8" /> Viisaga Schengeni viisaruumi sisenenud kodanikud võivad viibida Schengeni viisaruumis vastavalt väljastatud viisa tingimustele, kuid mitte enam kui 90 päeva poole aasta jooksul alates esimesest Schengeni ruumi sisenemisest. Schengeni alale sisenedes pannakse viisaruumi mittekuuluvate riikide kodanike reisidokumentidesse [[piiriületustempel]], mis tähistab Schengeni ruumis lubatud viibimise algusaega. Schengeni ruumist lahkumisel pannakse reisidokumenti teine piiriületustempel. Juhul, kui lahkuva isiku reisidokumendis ei ole piiriületustemplit, võib piirivalveametnikel olla alust arvata, et isik ei ole täitnud Schengeni ruumis viibimise reegleid.<ref name=":8" /> Schengeni viisa väljastamisest keeldutakse, kui viisataotleja on kantud SISi sissesõidukeeldude nimekirja. Seda ka juhul, kui isik on kantud nimekirja riigi poolt, kelle territooriumile sisenemiseks ta konkreetselt viisat ei taotle. Ka nende riikide kodanikele, kes Schengeni ruumi saabumiseks viisat ei vaja, kuid kes on kantud SISi sissesõidukeeldude nimekirja, võidakse keelata Schengeni ruumi sisenemine.<ref name=":8" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Diplomaatia]] [[Kategooria:Turism]] mltvz922ofvwmjflpt8a6floihy699i Salme Reek 0 108113 6183581 6093684 2022-08-26T08:16:56Z 195.80.117.209 /* Näitlejatee */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Salong-Teater 94 (21) Salme Reek.jpg|pisi|Salme Reek 1994. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Salme Helene Reek''' ([[10. november]] [[1907]] [[Pärnu]] – [[9. juuni]] [[1996]] [[Tallinn]]) oli eesti näitleja. Salme Reek töötas alates 1930. aastast (66 aastat) [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]]. Tema tuntumad rollid teatri- ja telelavastustes olid ema Åse (Ibseni "Peer Gynt" 1962 ja 1978), proua Ruhsam (Kroetzi "Homme on jälle päev" 1979) ja väike Tiina (Kitzbergi "Libahunt" 1941). Näitlejanna oli ka armastatud õhtujuttude lugeja raadios. Salme Reek oli Eesti Näitlejate Liidu liige alates 1934 ning Eesti Teatriliidu liige 1949. aastast. ==Lapsepõlv== Salme Reek sündis Julia (neiupõlvenimega Erberg) ja Juhan Reegi pere esimese lapsena. Hiljem sündisid veel õde Hilda (1911–1990) ja vend Oskar (1922–1939). Kui Salme sündis, oli tema ema 21- ja isa 25-aastane. Mõlemad vanemad olid pärit vaesest lasterikkast perest. Oma emast ja isast rääkis Salme Reek alati suure aupaklikkusega, häbenemata nende päritolu. Pärnus elasid nad Kuke tänaval ühes kitsukeses toas, hiljem asendus ühetoaline elamine kahetoalisega. Kuna toad olid väikesed, polnud lastele eraldi tuba anda. Lapsena meeldis Salmele hoovivärava alt välja tänavale vaadata ja inimesi jälgida. Koolist koju tulles kiikas ta sageli akendest sisse ja jälgis salaja inimeste askeldamist. Nii mõnigi Reegi lavakuju kandis argielus nähtud prototüübi tunnusjooni, mälestused väiksena nähtust ja kogetust andsid hiljem näitleja fantaasiale toitu. Salme Reegi vanemad olid teatrihuvilised. Salme ise käis esimest korda Endla teatris 1913. aasta jõulude paiku. Kui Salme oli üheksa-aastane, viis isa ta Tallinnasse Draamateatrisse lasteetendust vaatama. Lapsepõlvest on Reegil lisaks teatris käimisele meeles ka kontserdid Pärnu ranna kõlakojas, mida terve perega kuulamas käidi. Ema ja isa austav suhtumine muusikasse ja teatrisse kujundas Salmes juba ette arusaama, et teater pole ainult mäng, vaid tõsine ja pidevat õppimist nõudev töö. ==Kooliaastad Pärnus ja Tallinnas== Esmalt õppis Salme Reek kaks aastat Pärnu algkoolis. Kui vanemad Tallinna elama asusid, õppis ta 1918/1919. õppeaasta ühes Saksa erakoolis. Seejärel pöördus perekond tagasi Pärnusse. 1923. aastal koliti taas Tallinna, kus Salme õppis Tallinna Linna II Tütarlaste Keskkoolis (praegune [[Tallinna Kristiine Gümnaasium]]), mille lõpetas 1927. aastal. Gümnaasiumi ajal köitsid Salme Reeki ajaloo- ja keeletunnid. Meelisharrastuseks kujunes aga võimlemine, mis tõi talle ka mitmeid keskkoolidevaheliste võistluste diplomeid. Esimese teatrirolli mängis üheksa-aastane Salme Reek koolilaval klassijuhataja Marta Porti juhendamisel. Koolipäevilt oli Reegil eredamalt meeles Maeterlincki näidendi "Sinilind" lavastus, kus ta mängis väikest tüdrukut Mytyli. ==Teatriõpingud== [[Fail:Salme Reek 1933, by Alexander Jurich (cropped).jpg|pisi|Reek, 1933]] Pärast keskkooli lõpetamist 1927. aastal läks Salme Reek [[Draamastuudio teatrikool|Draamastuudio teatrikooli]] katsetele ja lõpetas selle IV lennu. Salme Reegi õppimise ajal oli teatrikoolis kolm õppejõudu: lisaks Paul Sepale veel [[Hilda Gleser]] ja sama kooli I lennu lõpetanud [[Rudolf Engelbert]]. Salme Reek peab end eeskätt [[Hilda Gleser]]i õpilaseks. Teatrikoolis õppimise ajal rakendati õpilasi ka I lennu lõpetanute asutatud [[Eesti Draamateater|Draamastuudio Teatri]] lavastustes. Aastal 1930 sai Draamastuudio Teater (aastast 1937 [[Eesti Draamateater]]) Salme Reegi koduteatriks ja jäi selleks kuni näitlejanna surmani 1996. aastal. ==Näitlejatee== Noore näitlejana mängis ta paralleelselt väikesi lapsi ja vanu naisi. Poisterollidest aga kujunes tema kui näitleja fenomen. Salme Reeki peetakse Eesti teatri kõige kuulsamaks meeste ja poiste rolle kehastavaks naisnäitlejaks. Erinevaid karaktereid looma õppis ta väga varakult. Teatrikooli lõpetanud Salme Reegi esimesed suuremad osad olid nimiroll A. Brigadere "Pöialpoisis" 1931. aastal ja väike tüdruk Grete V. Baumani "Hüpiknukkude meistris". Salme Reek ei ole kunagi ühestki rollist ära öelnud. Osast äraütlemine, ka siis, kui see tundus esialgu vastumeelne, ei ühtinud näitleja põhimõtetega. Iga roll, isegi niisugune, mis kujutas endast vaid põgusat sõnatut lavalolekut, nõudis tema arvates näitleja jäägitut pühendumist. Ta ise ütleb nii: ''"Ükskõik, millise ülesande näitleja sai, pidi ta elu eest tegema ikkagi rolli. Ta pidi ka episoodilisse ossa panema kõik võimed ja oskused, et tähelepanu äratada."'' Salme Reek ei ole eelistanud ühte lavastajat teisele või ühte partnerit teisele, ta pidas oluliseks oskust töötada kõigiga. Ilmselt just see oskus avas talle võimaluse töötada paljude lavastajatega, nagu [[Hilda Gleser]], [[Paul Sepp]], [[Leo Kalmet]], [[August Sunne]], [[Leo Martin]], [[Voldemar Alev]], [[Eduard Türk]], [[Hanno Kompus]], [[Oskar Põlla]], [[Ilmar Tammur]], [[Voldemar Panso]], [[Gunnar Kilgas]], [[Mikk Mikiver]], [[Elmo Nüganen]] jt. Reek: ''"Ma ei saa öelda, et mul oleks töö kellegagi paremini või halvemini sobinud. Peaasi, kui roll on huvitav. Siis ei saa tekkida niisugust asja, et mulle ei meeldi lavastaja. Näitleja õpib ennast tundma erinevatest tahkudest, kuna üks lavastaja õpib sind tundma ühest, teine jälle teisest kandist."'' Salme Reek vajas Lavastajat – tema suunavaid nõuandeid, tähelepanekuid, julgustavat sõna. Ilmselt aitas tal paljude erinevate lavastajate tööstiiliga kohaneda püüe nende taotlusi mõista. Reek oli paindlik näitleja, valmis lavastaja nägemustega õhinal kaasa minema ja vastavalt sellele oma lavakuju vormima. Reek: ''"Rolli teeb näitleja muidugi ise, aga see, mis kunstist kunsti teeb, tuleb vastastikusest mõistmisest lavastajaga."'' Noore näitleja jaoks pidas Salme oluliseks laval pausi pidamist. Salme Reek: ''"Mina olen seda õppinud Mari Möldrelt (ta oli suur pausimeister, eriti kui mängis koomilisi osi). Näitleja ja publik peavad mõlemad mängu mõnu kätte saama. Kui tuleb naerukoht ja hakkan kohe edasi rääkima, võtan publikult mõnu ära. Publik on ju ka partner, pean alati oskama minna tema liini pidi."'' Lasteteater ei tohtinud Reegi arvates olla rangelt didaktiline, näpuga näitamist ei pidanud ta õigeks. Laps peab ise elus kogetu või teatriilmas nähtu põhjal arusaamisele jõudma, mis on hea ja mis halb. Lastelavastuse rollide loomisel pidas ta oluliseks tee leidmist lapse fantaasiasse: ''"Näitleja kujutlus ja lapse kujutlus peavad ühtima. Laps peab toitu saama näitleja fantaasiast, et ta võiks rolli kaudu oma kujutluse veel huvitavamaks arendada."'' Küllap kuulub Reek just nende õnnelike näitlejate hulka, kes vastavalt Panso sõnadele ''"suudavad säilitada uue silma, esmakordselt nägemise võime. Neil on iga päev avastus. Iga inimene ja vestlus on avastus. Ükski päev ei sarnane eelmisega."'' Reek pidas ennast õnnelikuks inimeseks ja on öelnud: ''" Minu töö on mulle õnn. Näitlejale on juba seegi tohutu õnn, kui on suutnud haarata kas või kümmetki vaatajat. Paraku pole teatritöö selline, mille tulemust võiks katsuda-maitsta kui ahjusooja leiba. Kui leib on tehtud vastutustundetult, siis seda enam heaks teha pole võimalik. Teatritööle ei tooda kedagi vägisi. Sinna püütakse iga hinna eest saada. Ja kui juba kord seda tööd teha, siis südamega."'' ==Haridus ja töökäik== *1916(?)–1927 õppis [[Pärnu algkool]]is, Tallinna Saksa erakoolis, [[Pärnu gümnaasium]]is ja [[Tallinna Linna II Tütarlaste Keskkool]]is *1927–1930 [[Draamastuudio teatrikool|Draamastuudio teatrikooli]] õpilane *1929(?)–1933 [[Gerd Neggo tantsustuudio]] õpilane *1930–1996 [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] näitleja == Rollid == ===Teatrirollid=== ====1929–1930==== *Ubbe (O. Ernst, "Ortrun und Ilsebill", 1929, L. Kalmet) *Irihammas (M. Möller, "Printsess rukkilill", 1929, L. Kalmet) *Tantsija rühmatantsudes (J. Kool, "Nõiaring", 1929, G. Neggo, pantomiim) *Els (H. Raudsepp, "Mikumärdi", 1929, R. Tarmo) *Tantsija rühmatantsudes (L. Angiolini, "Õudne Külaline", 1930, G. Neggo, pantomiim) *Filigran, härjapõlvlaste kuningas ([[Max Möller]], "Päikesesilm", 1930, P. Sepp) *Eli Muff, Koja juveliir (C. Raeder, "Aladdini imelamp", 1930, L. Kalmet) *Naislota (H. Raudsepp, "Vürtspoodniku unenägu", 1930, P. Sepp) ====1931–1940==== *VI teener (M. Mohr, "Improvisatsioonid juunis", 1931, A. Engelberg, korraldanud Draamastuudio 10. aastapäeva puhul) *Kati, pastori õetütar (J. Miger, "Õpetajahärra jumalavallatud lambad", 1931, L. Tarmo) *Pöialpoiss (A. Brigadere, "Pöialpoiss, 1931, L. Kalmet) *Liblik, II uulitsapoiss (A. Traat, "Kuuri Killi loomade kohtu ees", 1931, L. Kalmet) *Greete, rikas tütarlaps, (V. Baum, "Hüpiknukkude meister", 1931, L. Kalmet) *Eha Noorkikas (H. Raudsepp, "Põrunud aru õnnistus", 1931, P. Sepp) *Leida, keskkooli õpilane (M. Metsanurk, "Agulirahvas läheb ajalukku", 1932, P. Sepp) *Madise naine (saunaeit) ([[A. H. Tammsaare]] ja [[Andres Särev]], "Vargamäe", 1932, K. Aluoja) *Lia, mõisa omaniku tütar (J. Kärner, "Õhulosside ühing Merihärg & Ko ajab Venemaaga äri", 1932, R. Tarmo) *Ernő (F. Molnàr ja A. Särev, "Pàl-tänava poisid", 1932, A. Särev) *Lia-Mia (A. Adson, "Iluduskuninganna" 1932 Estonias, H. Kompus) *Luule-Virve, välisministri tütar ([[Aleksander Antson]], "Tšempionaat" 1933, P. Sepp) *Lonni, rätsepa emand (A. Mälk, "Neitsid lampidega", 1933, K. Aluoja) *Juku ja lavastuse tantsujuht (R. Ledermann, "Reis õnnemaale", 1933, K. Aluoja) *Valli (H. Raudsepp, "Demobiliseeritud perekonnaisa", 1934, Estonia, P. Põldroos) *Lia (M. Lengyel, "Seiklus Budapestis", 1934, K. Aluoja) *Teenija (P. Frank ja L. Hirschfeld, "Moodne abielu", 1934, L. Tarmo) *Helene (A. H. Tammsaare ja A. Särev, "Vargamäe vanad ja noored", 1935, K. Aluoja) *Tiina (A. H. Tammsaare ja A. Särev, " Härra Mauruse I järgu koolis", 1935, A. Särev) *Kassaka Triinu, küla kirjakandja (R. Valdess (Bērzinš), [[Elīna Zālīte|E.]] Zālīte ja A. Särev "Merikarud", 1935, A. Särev) *Kakssilm ([[Henrik Visnapuu]] "Kuus venda", 1936, L. Kalmet) *Juku, Karjus ([[August Kitzberg]], "Neetud talu", 1936, L. Kalmet) *Loki ja Üks eit (A. Gailit ja A. Särev, "Toomas Nipernaadi", 1936, A. Särev) *Tantsusolist (F. Pocci ja A. Kitzberg, "Võlupill", 1936, P. Sepp) *Galja (M. Triger, "Õnnelik abielu", 1936, E. Türk) *Luison, Argoni väike tütar ([[Molière]], "Ebahaige", 1936, P. Sepp) *Möldripoeg (T. (D.) Poska, "Möldri mälestused", 1936, L. Kalmet, nukulavastus) *Iti ([[Oskar Luts]], "Nukitsamees", 1936, L. Kalmet, nukulavastus) *Tädi Madli (A. H. Tammsaare ja A. Särev, "Kõrboja peremees", A. Särev) *Nichette ([[Alexandre Dumas noorem|Alexandre Dumas]], "Daam kameeliatega", 1937, A. Sunne) *Kati ([[Hugo Raudsepp]], "Mees trumpidega", 1937, E. Türk) *Jass, II tool ja Veekarahvin (V. Avenarius ja A. Kivikas, "Reis ümber toa", 1937, V. Alev, nukulavastus) *Tütarlaps purpurpunases (A. Kivikase dramatiseering Hiina ainetel, "Lillhaldjad", 1937, V. Alev, nukulavastus) *Miki-Hiir ([[Gert Helbemäe]], "Mänguasjade mäss", 1937, V. Alev, nukulavastus) *Liis, tütarlaps linnast ([[August Mälk]] "Sikud kaevul", 1938, R. Tarmo) *Karjapoiss ja Tõmmu neid ([[Johannes Linnankoski]] ja H. Välisami, "Laul tulipunasest lillest", 1938, L. Kalmet) *Cedric (F. Burnett ja A. Särev, "Väike lord Fauntleroy", 1938, L. Kalmet) *Juta (J. Kallak, "Soovisõrmus", 1938, E. Türk) *Parkalatsi, tähetark (P. Toomendi, "Lamburneid", 1938, A. Sunne) *Hollandlanna ja lavastuse tantsujuht (G. Helbemäe, "Väikesed sõdurid", 1938, V. Alev, nukulavastus) *Marta, õmbleja (H. Raudsepp, "Mustahamba", 1939, E. Türk) *Pernette (M. Puget, "Õnnelikud päevad", 1939, A. Sunne) *Ellie-May (E. Caldwell ja J. Kirkland, "Tubaka tee", 1939, L. Kalmet) *Rosiine (M. Möller ja H. Anto, "Murueide imekannel", 1939, E. Türk) *Miki-Hiir (G. Helbemäe, "Mikihiir Eestis", 1939, V. Alev, nukulavastus) *Malgosia, teenija (J. A. Hertz, "Noor mets", 1939, A. Sunne) *Jaak (L. Värvas, "Lend kuu peale", 1940, V. Alev, nukulavastus) *Galja, komnoor ([[A. Bulgakov]], "Uus maja", 1940, A. Sunne) *Mati (L. Tarmel, "Vanaisa jutustus", 1940, A. Sunne) *Ants (L. Martin, "Väntorelimees", 1940, V. Alev, nukulavastus) ====1941–1950==== *Anna ([[Maksim Gorki]], "Põhjas", 1941, L. Kalmet) *Väike Tiina (A. Kitzberg, "[[Libahunt (Kitzberg)|Libahunt]]", 1941, L. Kalmet) *Kaj (J. Švarts, "Lumekuninganna", 1941, M. Luts) *Dr. Szalay, õpetaja (L. Fodor, "Küpsustunnistus", 1941, K. Aluoja) *Anna-Lisa (S. Lagerlöf, "Gösta Berling", 1942. L. Kalmet) *Inge (F. Lützkendorf, "Armastuskirjad", 1942, A. Suurorg, lavastus ka saksa keeles) *Adeline (G. Hauptmann, "Kopranahkne kasukas", 1942, A. Mering) *Lya de Lowsky (L. Lenz ja A. Roberts, "Minu tütar – sinu tütar", 1943, A. Suurorg *Pöialpoiss (A. Brigadere, "Pöialpoiss", 1943, O. Põlla) *Eliza ([[George Bernhard Shaw]], "Pygmalion", 1944, A. Mering) *Poisike Prokofik (L. Leonov, "Vallutusretk", 1945, P. Põldroos) *Tom Sawyer (M. Twain ja L. Martin, "Tom Sawyer", 1945, Riiklik Noorsooteater, O. Põlla) *Kaj (J. Švarts, "Lumekuninganna", 1945, Riiklik Noorsooteater, L. Martin) *Annuška (L. Leonov, "Tavaline inimene", 1946, P. Põldroos) *Saabastega kass (L. Makarjev ja S. Dilin, "Saabastega kass", 1946, Riiklik Noorsooteater, O. Põlla) *Lueeta (C. Goldoni, "Põikpead", 1946, K. Aluoja) *Stjopka (N. Bogodin, "Kremli kellad", 1947. P. Põldroos) *Vanja (V. Katajev, "Polgu poeg", 1948, Riiklik Noorsooteater, O. Põlla) *Linnapoiss Paul (R. Roht ja H. Vaag, "Saarmas ja Ahnepäits", 1949, H. Vaag, nukulavastus) *I kaupluse direktor (G. Mdivani, "Kes on süüdi?", 1949, A. Lauter) *Üks paažidest ([[William Shakespeare]], "Hamlet", 1949, A. Särev, vabaõhulavastus) *Noor jänes (N. Brauzevitš, "Himola varad", 1950, V. Panso) *Sarapipoeg (P. Rummo, "Võitluse tee", 1950, A. Särev, vabaõhuetendus) ====1951–1960==== *Katriin (A. Jakobson, "Öö ja päeva piiril", 1951, A. Rebane) *Sofja Aleksandrovna (Sonja) ([[Anton Tšehhov]], "[[Onu Vanja|Onu Vanja"]], 1951, A. Viner) *Ekaterina Krõlataja (A. Korneitšuk, "Lodjapuusalu", 1951, A. Särev) *Riti (A. Hint ja A. Särev, "Tuuline rand", 1951, A. Särev) *Madise naine (Saunaeit) (A. H. Tammsaare ja A. Särev, "[[Vargamäe]]", 1951, A. Särev) *Sarmiko, poisike-tšuktš (K. Šneider, "Sarmiko laul", 1951, H. Vaag) *Džõbola, poisike (A. Tokajev, "Peigmehed", 1952, A. Särev) *Duumise naine (V. Lācis ja A. Särev, "Kaluri poeg, II", 1952, A. Särev) *Jelena Gornostajeva ja lavastuse näitejuht-assistent (K. Trenjov, "Ljubov Jarovaja", 1952, I. Tammur) *Oleg Listovski (L. Gerakina, "Küpsustunnistus", 1952, H. Laur) *Matrjona, teenija ja etenduse juht (A. Ostrovski, "Balzaminovi abiellumine", 1953, K. Süvalep) *Tskriala ja etenduse juht (M. Baratašvili, "Ritsikas", 1953, A. Särev) *Junga ja inspitsient (A. Korneitšuk, "Eskaadri hukk", 1953, I. Tammur) *Žanek (Vanko) ja inspitsient (V. Minko, "Nimesid nimetamata", 1954, A. Särev) *Väike Tiina (A. Kitzberg, "Libahunt", 1954, A. Särev) *Nikita (O. Luts ja A. Särev, "Tagahoovis", 1955, A. Särev) *Anu (A. Kitzberg, "[[Kauka jumal]]", 1956, I. Tammur ja L. Kalmet) *Kuslap (O. Luts ja H. Luik, "[[Kevade]]", 1956 (1954. aasta lavastus uuendatud kujul), K. Süvalep, K. Kiisk ja V. Panso) *Pitside müüja (A. Jakobson, "Kaotatud paradiis", 1956 (1954. aasta lavastus uuendatud kujul), I. Tammur) *Telefoni-Sandra ([[Bertolt Brecht]], "Härra Punttila ja tema sulane Matti", 1958, V. Panso) *Nukitsamees (O. Luts ja B. Drui, "[[Nukitsamees]]", 1959, B. Drui) *Naaber (V. Rozov, "Ebavõrdne võitlus", 1960, B. Drui) ====1961–1970==== *Benno (O. Luts ja A. Särev, "Tootsi pulm", 1961, A. Särev) *Åse (H. Ibsen, "Peer Gynt", 1962, I. Tammur) *I pruutneitsi (V. Majakovski, "Lutikas", 1963, M. Mering) *Proua Meeli (A. H. Tammsaare ja A. Särev, "Pankrot", 1964, A. Särev) *Libu (J. Smuul, "Kihnu Jõnn", 1964, V. Panso) *Rops (B. Kabur, "Rops aitab kõiki", 1965, H. Kalmet) *Madise naine (Saunaeit) (A. H. Tammsaare ja A. Särev, "Vargamäe", 1966, A. Särev) *Zina (E. Radzinski, "Tehakse filmi", 1966, G. Kilgas) *Jüri ja Kaelkirjak (D. Normet, "1x1=4", 1967, G. Kilgas) *Nõidade koor ja Kaubitseja nõid (J. W. Goethe, "Faust I", 1968, I. Tammur) *Tädi Betty (D. Normet, "Vöödiline hobune", 1968, I. Normet) *III naine (F. Dürrenmatt, "Vana daami visiit", 1968, M. Mering) *Rebane (J. Švarts, "Punamütsike", 1969, M. Mering) *Sekretär (A. Liives, "Monolisk", 1969, B. Drui) *I ema (A. Kallas, "Mare ja ta poeg", 1970, R. Trass) *Anu või Vana naine (A. Kitzberg, "Tuulte pöörises", 1970, B. Drui) ====1971–1980==== *Lebedeva (A. Tšehhov, "Ivanov", 1971, M. Knebel) *Madame Kuznetsova, Tänavapoiss ja Eideke vanadekodust (I. Ilf ja J. Petrov, "12 tooli", 1971, E. Baskin) *Ida (A. H. Tammsaare, V. Panso ja M.-L. Küla, "Inimene ja inimene", 1972, V. Panso) *Vanamoor (J. Kangilaski, "Kaval-Ants ja Vanapagan", 1972, G. Kilgas) *I palveõde (J. Smuul, "Lea", 1972, V. Panso) *Anfissa, lapsehoidja (A. Tšehhov, "Kolm õde", 1973, A. Šapiro) *Putukakuninganna (A. Čaks, I. Ziedonis ja P. Petersons, " Mängi, pillimees", 1974, P. Petersons) *Yorki hertsoginna (W. Shakespeare, "Richard III", 1975, V. Panso) *Vanaeit (M. Roštšin, "Ešelon", 1975, R. Trass) *Vanem teenijanna (M. Maeterlinck, "Pelléas ja Mélisande", 1975, S. Puurunen) *Karjanaine (T. Pakkala, "Parvepoisid", 1975, V. Panso) *Linnakodanik ja Randlane (A. Kallas ja M.-L. Küla, "Reigi õpetaja", 1976, M.-L. Küla) *Naine (Z. Podskalský, "Noore daami külaskäik", 1977, A.-E. Kerge) *Ülempreestri naine (K. Trenjov, "Ljubov Jarovaja", 1977, M. Mikiver) *Kiispet (I. Maran, "Ära ole pärdik", 1977, T. Tamm) *Proua Ruhsam (F. X. Kroetz, "Homme on jälle päev", 1979, T. Tamm) *Lapsehoidja Protassovite juures (L. Tolstoi, "Elav laip" 1980, A. Šapiro) *Inimese sugulane, Inimese pärija ja Külaline (L. Andrejev, "Inimese elu", 1980. A.-E. Kerge) ====1981–1996==== *Tuulepoeg (N. Baturin, "Anekdoot Charoni venest", 1981, N. Baturin) *Sanitar (M. Traat, "Päike näkku", 1982, M. Mikiver) *Kapitolina (V. Rasputin, "Ela ja mäleta", 1983, R. Trass) *Sinjoora Amalia (L. Pirandello, "Nii see just ongi", 1983, G. Kilgas) *Ema Mättik (J, Kross, "Keisri hull", 1984, M. Mikiver) *Vaba Daam (A. H. Tammsaare ja M. Mikiver, "Armastus ja surm", 1984, M. Mikiver) *Vürstinna (I. Turgenev ja R. Trass, "Isad ja pojad", 1985, R. Trass) *Prl Slapiro, Sadie ja Casino Roofis (C. Boothe, "Naised", 1986, R. Trass) *Liisa, tüdruk Ärakute juures (O. Luts, "Paunvere", 1986, R. Trass) *Inspektor miilitsas (I. Babel, "Maria", 1988, P. Simm) *Abby (J. Kesserling, "Hapu vein ja sinihape", 1988, Vanalinnastuudio, V. Janson) *Pime naine (G. Büchner, "Dantoni surm", 1989, A. Myllymäki) *Inimene (H. Raudsepp, "Salongis ja kongis", 1990, Vanalinnastuudio, G. Kilgas) *Üks talunaine (L. Fall, "Lõbus talupoeg", 1991, I. Eensalu, muusikaline juht V. Ernesaks, operett) *Signora Pallo (A. Campanile, "Vaene Piero", 1991, Vanalinnastuudio, E. Baskin) *Avdotja Nazarovna (A, Tšehhov, "Ivanov", 1992, E. Nüganen) *Anu ja Luige tädi (E. Peterson-Särgava, "Uus minister", 1993, Vanalinnastuudio, G. Kilgas) *Du (J. Martin, "Keely ja Du", 1994, M. Kalmet) *Üks maja külaline (P. Shaffer, "Leekrüübe", 1995, P. Pedajas) *Neenu Moor (A. Gailit ja M. Lepa, "Paberist inglike", [[Salong-Teater]], 1996, D. Ahmetov) ===Kuuldemängulavastused=== ====1960–1970==== *Walt Disney, I. ja V. Svemberger "Kolm põrsakest" 1960 *Friedrich Reinhold Kreutzwald, "Kalevite kangem poega" 1961 *Zenta Ērgle "Meie hoovi lapsed" 1961 *Josif Dik, "Peetri lend Kuule" 1961 *Johannes Selg, "Rahakirstu saar" 1961 *Aleks Kaskneem, "Elektron läks ulama" 1961 *Ferenc Molnár, "Pál-tänava poisid" 1961 *Astrid Lindgren / raadioseade Kädi Kokk, "Meisterdetektiiv Blomkvist" 1962 *Jaan Rannap, "Mikrofon on avatud" 1962 *Octav Pancu-Iași, "Uskumatu lugu isast, poisist ja sõrmest" 1962 *Ilmar Isop, "Seltsimehe seadus" 1962 *Albert Uustulnd, "See juhtus Abrukas" 1962 *Jaan Rannap, "See juhtus Reelikul" 1962 *"Poiss Gaanast" 1962 *Raffaello Giovagnoli / raadioseade Endel Nõmberg, "Spartacus" 1962 *Ivan Kalinovski, Irina Malets, "Suur-Derby kuninganna" 1962 *Aleksander Borodin, "Josef Haydni noorus" 1962 *Aksel Orav (pseudonüüm Sander Koppel), "Haavatud sõdur" 1963 *Sergei Zajaitski, "Robin Hood" 1963 *Juri Jakovlev, "Uiskudega poiss" 1963 *Liliana Gumilevskaja, "Muinasjuttude saarel" 1963 *Ilmar Isop, "Münchhauseni kimbatus" 1963 *Harriet Beecher-Stowe, "Onu Tomi onnike" 1963 *Jalizaveta Tumanjan, Milivoj Matošec, "Ühe logiraamatu jälgedes" 1963 *Venjamin Kaverin, "Võidelda ja otsida" 1964 *Eugenija Spurgaite, "Nugise mõisat ei ole enam" 1964 *Aleks Kaskneem "Küberneetikamasin" 1964 *Rudolf Weiss, "Etendus toimub siiski" 1964 *Jaan Rannap, "Külalised" 1964 *Ain Kaalep "Imekivi" 1964 *Vaike Väljaots, "Hiline jalutuskäik" 1964 *Hans Laansalu, "Sõbrad teelahkmel" 1964 *Sergei Bogomazov, "Silmapiiri taga" 1964 *Harri Lehiste, "Sa oled pioneer" 1964 *Leonid Vaisberg, "Agnireni maa avastamine" 1964 *Harri Karro, "Suure Võluri kuningriigis" 1964 *Henrich Altov, "Purustatud Lõualuu saare lõpp" (novellist "Igav kapten") 1964 *Raimond Kaugver, "Kuni 16-aastastele keelatud" 1964 *Jaan Rannap, "Malesõprade Salajane Liit" 1964 *Julia Novikova / raadioseade Jaan Rannap "Neli päeva enne nääre" 1965 *[[Elem Treier]], "Kurjal teel" 1965 *Sandor Torok, Ilona Molnár, "Akne ja hobune" 1965 *Julia Novikova, "Neli päeva enne nääre" 1965 *Peter Christen Asbjørsen / raadioseade Andres Jaaksoo, "Kuninglikud jänesed" 1965 *I. Iljina, "Teekonna algus" 1965 *Horst Jäger, "Päevik punases tornis" 1965 *Vaike Väljaots, "Hoopleja pardipoeg" 1965 *Kaarel Korsen, "Lindude laulupidu" 1965 *Jānis Rainis / raadioseade Ly Tuiman, "Kuldratsu" 1965 *Ain Kaalep, "Laiskvorst Abu Muhamed" (araabia muinasjutu "1001 ööd" ainetel) 1965 *M. Remmel, "Kangelane raudrüü varjus. Jeanne d´Arci lugu" 1965 *Boris Burjan, Tatjana Aleksejeva, "Kaugel sinisest merest" 1965 *Hans Krause, Lori Ludvig, "Brückmannid teiselt korruselt" 1965 *Lapi muinasjutt / raadioseade Ain Kaalep, "Akkaniidi" 1965 *Rolf Rumlich, "Number 0521" 1966 *Edmund Niziurski / raadioseade Endel Nõmberg, "Brasiliuse kiriku saladus" (raamatust "Marek Pieguse uskumatud seiklused") 1966 *Lev Kassil, "Gladiaatori karikas" (2 osa) 1966 *Marta Gumilevskaja, "Lenin ja lapsed" 1966 *Emilie Põllu, "Hanekarjus" 1966 *Gennadi Gori, "Imelik poiss" 1966 *[[Pierre Gamarra]], "Sulgedega Mao saladus" 1966 *Boris Burjan, Tatjana Aleksejeva, "Kaugel sinisest merest" 1966 *Juri Tomin, "Kõndis Võlur mööda linna" 1966 *Boriss Lavrenjov, "Jutustus lihtsast asjast" 1967 *Vassili Kljopov, "Kullaoru saladus" 1967 *Annie M. G. Schmidt, "Abel, appi" (raamatust "A nagu Abel") 1967 *Male Schwarz, "Kummaline haigus" 1967 *Matilda Lurje, Zoja Petrova / raadioseade Kaarel Korsen, "Kõik on hea, mis hästi lõpeb" 1967 *Arseni Rutko, "Ajaloo lehekülgi" 1967 *Irena Jurgelwicz "Rahutud tunnid" 1967 *Viktor Puškin, "See oli alles võit!" 1967 *Elmar Õun, "Ints ja Siilu" 1968 *James Krüss, "Müüdud naer" 1968 *Jaak Sarapuu, "Kavalus" 1968 *Vladimir Lifšits / raadioseade Kaarel Korsen, "Lugu Kolkalinnast" 1968 *Marius Dalsgaard / raadioseade Kaarel Korsen, "Majakavahi poeg" 1968 *P. Maljarevski, Kaarel Korsen, "Omapead nääripuu all" 1968 *Juri Tomin, "a+b=A" (näidendist "Oleme kõik rõõmsad lapsed") 1969 *Richard Uudsema, "Signaal – kolm vilet" 1969 *Oscar Wilde, "Tähepoiss" 1969 *Alan Alexander Milne / raadioseade Asta ja Jaak Põldmäe, "Karupoeg Puhh ja teised" 1969 *Nikolai Slepakov, "Saatana jalgratas" 1969 *Edmund Niziurski, "Kolmeteistkümnes pahandus" 1969 *Donald Bisset, "Onu Tik-Taki reis" 1969 *Wojciech Wisniewski, "Kurbade silmadega tüdrukust ja poisist, kes valetas" 1969 *Thorbjørn Egner, "Kaarius ja Baktus" 1970 *Ludmilla Vassiljeva, Aleksander Gangnus, "Lugu imeliste kõrvadega jänesest" 1970 *Viooria Huber, "Veehaldjas on kadunud" 1970 *Vaike Väljaots, "Öö soojärve ääres" 1970 *Age Raal, Urve Buschmann, "Katrini näärid" 1970 ====1971–1980==== *M. Beregova, E. Rõžova, "Uusaastapoisi seiklused" 1971 *R. Boguslavskaja, "Üksipäini tundras" 1971 *Horst Salomon, "Unustatud lumi" 1971 *Juri Sotnik, "Üks päev kahe sõbra elus" 1971 *Galina Tšernogolovina, "Kaamelitaltsutaja" 1971 *Kristina Bodwicka, "Pik-Poki rännakud" 1971 *Sofia Guaria, Vladimir Maškov "Valerka Korobuhhin ja tema sõbrad" 1972 *Emilia Aleksandrova, Vladimir Levšin, "Haruldaste autogrammide jahil" 1972 *Poola Raadio kuuldemäng "Oranži mütsiga päkapikk" 1972 *Vladimir Vorobjov, "Otutotude pealik" 1972 *Valentina Putilina, "Oravapoisi pikk koolipäev" 1972 *Aapeli, "Üle linna Vinski" 1973 *Tamara Gabbe "Vapper Jean" 1973 *Jyrki Vuori "Lilli, lõvi ja mereröövlid" (raamatust "Mere Hirm" ja Kaelakee") 1974 *Hüssein Nadžatov, "Valja Kotik" 1974 *Leho Männiksoo, "Põrgumäe saladus" 1974 *Dagmar Normet, "Naeratuste vikerkaar" 1975 *Anatoli Burov, "Must sulg" 1975 *Ivan Bondin, "Liiga varased hallad" 1975 *A. Gelhaar, "Ja pehmeid kevadtuuli…" 1975 *Toivo Tootsen, "Jõhviraadio ehk Suur punktijaht Kergemeele koolis" 1976 *Ivan Bondin, "Vaarikate org" 1976 *Leo Apo, "Mikael ja luiged" 1976 *Raimond Kaugver, "Ma ju tahaksin…" 1976 *Toivo Tootsen, "Jõhviraadio ehk Suur suvevaheaja veetmine Kergemeele koolis" 1976 *Aleksandr Mišarin, "Väljakutse vastu võetud" 1976 *Leho Männiksoo, "Skafandris vasakäär" 1977 *Harry Karro, "Pall" 1977 *Jaan Rannap, "Karu Jõmm" ("Jefreitor Jõmm") 1978 *Endel Nõmberg, "Vidrik" 1978 *Isela Richter-Rostalski, "Ma lähen koju" 1978 *Inge Trikkel, "Kas te oskate jäneste keelt?" 1978 *Juri Sotnik / raadioseade Julia Novikova, "Kõik lootus on sinu peal" 1978 *Endel Nõmberg, "Vidriku olmepiinad" 1979 *Hans Laansalu, "Eesti orelid" 1979 *Paavo Haavikko, "Audun ja jääkaru" 1979 *Kaarel Korsen, "Kiusakas näärisokk ehk Seitse puudast kommikarpi" 1980 *Toivo Tootsen, "Kes on käinud Kavalololakas?" 1980 ====1981–1989==== *Heljo Mänd, "Prõssa-Põssa ja Roosa Vissimuu" 1981 *Arkadi Revenko, "Gagarini lapsepõlv" 1981 *Astrid Reinla, "Hamster" 1981 *Françoise Sagan, "Äraaetud hobune" 1981 *Jakov Akim / raadioseade Kädi Kokk, "Kellamängu saatel" (raamatust "Õpetaja Nii-Nii ja tema värviline kool") 1981 *Gianni Rodari / raadioseade Juhan Saar, "Sibulapoiss Cipollino seiklused" 1982 *Leho Männiksoo, "Mehed "Lorettalt"" 1982 *Janka Kupala, "Pavlinka" 1982 *Leho Männiksoo, "Hauakivi tädile" 1983 *Hugo Raudsepp, "Vedelvorst" 1983 *Eila Pennanen, "Ema ja poeg" 1983 *Selma Lagerlöf, "Nils Holgersson" 1983 *Leho Männiksoo, "Hüvasti, kipper!" 1984 *Boriss Vassiljev, "Taadid" (Jutustusest "Kelle taadid te olete?") 1984 *Paul-Eerik Rummo, "Kass! Kass! Kass!" 1985 *Leho Männiksoo, "Igaviku romanss" 1985 *Ivi Küla (Virve Karjahärm), "Mustikamurr ja Maasikapõnn" 1985 *Barrie Stavis, "Mees, kes iial ei sure" ("Jole Hill") 1985 *Leho Männiksoo, "Hugo Treimund tahaks koju" 1986 *Leho Männiksoo, "Rootsi kuninga mõõk" 1987 *Katrin Lange, "Kartulikäkid ja vaarikakissell" 1989 ===Raadioteatris=== ====1949–1960==== *Charley (Valentina Ljubimova, "Lumepall", Kaarel Toom, 1949) *Kilpkonn (hiina muinasjutt / raadioseade Linda Algvere "Huan-Sjao", 1950) *Veera Kaškadamova, õpetaja (Ivan Popov / raadioseade Iko Maran, "Perekond", Kaarel Toom ja Jüri Järvet, 1950) *Jutustaja (Arkadi Gaidar, "Tšuk ja Gek", 1950) *Miša (Anatoli Rõbak, "Kortik", Ellen Liiger, 1951) *Riti (Aadu Hint, "Tuuline rand", lav. Andres Särev, näitejuht raadios Kaarel Toom, 1951) *Gavrik (Valentin Katajev / raadioseade Oskar Põlla, "Valendab üksik puri", Aarne Ruus, 1952) *Episood (Charles Dickens, "Martin Chuzzlewit Ameerikas", Kaarel Toom, 1952) *Tiit (Aino Tigane, "Meid kutsub signaal", Aarne Ruus 1952) *Jutustaja (vene muinasjutt / raadioseade Jüri Järvet "Ei sinu ega minu, vaid meie", Kaarel Toom, 1952) *Pavlik Morozov (Stepan Štšipašov, Vitali Gubarev, "Pavlik Morozov", Kaarel Toom, 1953) *Aljoša Peškov (Maksim Gorki, "Aljoša Peškov", Aarne Ruus, 1953) *Vanja Solntsev (Valentin Katajev "Polgu poeg", Aarne Ruus, 1953) *Üks esitajaid (Filun Belštšikov, "Lahutamatud sõbrad" Aarne Ruus, 1953) *Vassil Mandžura (Vladimir Beljajev, "Vana kindlus", Aarne Ruus, 1953) *Vares (Georgi Landau, "Lumivalgekese kool", Aarne Ruus 1953) *Pietro (A. Batrov, "Laevapoiss Pietro"), Aarne Ruus, 1954) *Žanek (Vassil Minko, "Nimesid nimetamata", Leo Martin, 1954) *Oskar Ohakas (raadiokompositsioon "Lõbusate imede hommik", Aarne Ruus, 1954) *Tõnis, pioneer (raadiokompositsioon, "Koolipidu", Aarne Ruus, 1954) *Walter, Wilhelm Telli poeg (Friedrich Schiller, "Wilhelm Tell" (katkend), Aarne Ruus, 1954) *Volka (Lazar Lagin, "Vanake Hottabõtš", Aarne Ruus, 1954) *Madli (Anton Hansen Tammsaare / raadioseade Andres Särev, "Kõrboja peremees", Kaarel Toom, 1955) *Allan (Albert Maltz, "Tsirkus saabus", Aarne Ruus, 1955) *Karupoeg Miška (Lev Arkadjev, Sokol Runge, "Reis laevukesega", Aarne Ruus, 1955) *Jura (Pavel Zagrebelnõi / raadioseade Enn Toona, "Õpetaja", Kaarel Toom, 1955) *Tom Sawyer (Mark Twain, "Tom Sawyer", Aarne Ruus, 1956) *Tom Sawyer (Mark Twain, "Huckleberry Finn", Aarne Ruus, 1956) *Raka (Bronislav Nušić, "Proua minister", katkend Leo Kalmeti lavastuse põhjal, 1956) *Kolja Odintsov (Valentina Ossejeva, "Vasjok Trubatšov ja tema sõbrad", Aarne Ruus, 1956) *Serafiina (Hella Wuolijoki, "Niskamäe naised", Kaarel Toom, 1957) *Tom Sawyer (Juhan Saar, Linda Tuiman, Toomas Rood, "Seiklusrikas näärikarneval", Aarne Ruus, 1956) *I kaaren (Friedrich Reinhold Kreutzwald, "Kullaketrajad", Aarne Ruus, 1957) *Papagoi Karudo (Vadim Korostõljov, "Doktor Ai-Ai-Ai", Aarne Ruus, 1957) *Episood (Rudolf Sirge, "Maa ja rahvas", Enn Toona, 1957) *Vadim (Sergei Mihhalkov, "Sombreero", Aarne Ruus, 1958) *Pöialpoiss (Anna Brigadere, "Pöialpoiss", Aarne Ruus, 1958) *Tap (Georgi Matvejev, "Uus hammas", Aarne Ruus, 1958) *Siim (V. Kolossova, N. Naidjonova, M. Reznik / raadioseade Kaarel Korsen, "Kuldnokad ja varblane", Aarne Ruus, 1958) *Kass (David Samoilov, "Elevandipojal on sünnipäev", Aarne Ruus, 1959) *Priit (Vitali Gubarev "Suur võlur", Aarne Ruus, 1959) *Reporter Peeter Piste (Aleksandr Antokolski, "Pivaraa", Aarne Ruus, 1959) *Üks esitaja (Elar Kuus, "Mida linnud laulavad", 1959) *Karujunts (Josif Menzel / raadioseade Kaarel Korsen, "Karujuntsi linnaskäik", Aarne Ruus, 1959) *Bubi Petermaa, 4-aastane (Jüri Järvet, "Papa, mamma ja poeg", Kaarel Toom, 1960) *Jancsi Turi (Ungari raadio "Kõiketeadja Jancsi Turi", Aarne Ruus, 1960 *Fernand (Paul Bernard, "Peata hobune", Aarne Ruus, 1960) ====1961–1970==== *Episood (Ardi Liives, "Viies kupee", Leo Martin, 1961) *Sulev (Josif Dik, "Peetri lend Kuule", Salme Reek, 1961) *Peeter (Zenta Ergle, "Meie hoovi lapsed", Salme Reek, 1961) *Elektron (Aleks Kaskneem, "Elektron läks ulama", Salme Reek, 1961) *Ernő Nemecsek (Ferenc Molnàr, "Pál-tänava poisid", Salme Reek, 1961) *Juku (Jaan Rannap, "Ühe päeva pahandused", Aarne Ruus, 1961) *Gavrik ("Esimene Pravda number", 1962) *Kalle Blomkvist (Astrid Lindgren, "Meisterdetektiiv Blomkvist", Salme Reek, 1962) *Viktor (Jaan Rannap, "Mikrofon on avatud", Salme Reek, 1962) *Pepe (Tšitškov /raadioseade Juhan Saar, "Väike kuubalane", 1962) *Melita Õunapuu (Aleks Kaskneem, "Teist korda sündinud", Leo Martin, 1962) *Miša (Juri Bondarev, "Hilisel õhtul", 1963) *Roland Sahk ehk Rolts ehk Must Surm (Eno Raud, "Must Surm ja SMK", Leo Martin, 1963) *Poiss (Juri Jakovlev, "Uiskudega poiss", Salme Reek, 1963) *Poisike (Konstantin Kondrja, "Lapsed ja õunad", Margarita Zavrotskaja, 1963) *Priit (Jaan Rannap, "Külalised", Salme Reek, 1964) *Kass (L. Makarjev, S. Dilin, "Saabastega Kass", Leo Martin, 1964) *Ämm (Ilmari Kianto, "Rämsäranna rapsoodia", Leo Martin, 1964) *Enn, 13-aastane (Harri Lehiste, "Sa oled pioneer", Salme Reek, 1964) *Povilas Arluskas (Leonid Vaisberg, "Agnireini maa avastamine", Salme Reek, 1964) *Jutustaja (Sergei Bogomazov, "Legend punasest džigitist", Leo Martin, 1964) *Gyszi (Sandor Tarok, Ilona Molnár, "Aken ja hobune", Salme Reek 1965) *Ämmaemand (Bronislav Nušić, "Autobiograafia", Kaarel Toom, 1965) *Juris (Tālis Vaidars, "Merel on kaheksa palli", Kaarel Toom, 1965) *Roll (Julia Novikova, "Neli päeva enne nääre", Salme Reek, 1965) *Olja (Valeri Šavrin, "Sünnipäev" ("Plahhovi perekond"), Leo Martin, 1966) *Jutustaja (Kaarel Korsen, "Sõit nääripeole", Salme Reek, 1966) *Rjomka (Lev Kassil, "Gladiaatori karikas", Salme Reek, 1966) *Marta (Georgi Padalka, "Täheballaad", Leo Martin, 1967) *Kadri (Rudolf Aller, "Surnud ei kõnele", Leo Martin, 1967) *Naispensionär koeraga (Miloslav Stehlík, "Usalduse liin", Aarne Ruus, 1967) *Dimka (Vassili Kljopov, "Kullaoru saladus", Salme Reek, 1967) *Majapidajanna (Roman Raž, "Faust sureb kaks korda", Leo Martin, 1968) *Heta-memm (Hella Wuolijoki, "Heta-memme pikk teekond", Leo Martin, 1968) *Sieglinde Spahn (B. Seeger, "Hannes Trostberg. Kojutulek", Leo Martin, 1968) *Ain (Helgi Muller, "Viies ratas", Heino Kulvere, 1968) *Poiss (Male Schwartz, "Sein", Heino Kulvere, 1968) *Ain Kikerpuu (Helgi Muller, "Sinu enese nägu", Heino Kulvere, 1969) *Baktus (Thorbjørn Egner, "Kaarius ja Baktus", Salme Reek, 1970) ====1971–1980==== *Hanna (Walentin Chorell, "Enne sõnu", Heino Kulvere, 1971) *Episood (Hans Laansalu, "Kõnealused saatused", Einar Kraut, 1971) *Missis Quonsett (Arthur Hailey, "Ainult kolm tundi", Härmo Saarm, 1972) *Kadri Arvi (August Gailit / raadioseade Immanuel Pau, "Päev Terikeste külas" novellist "Toomas Nipernaadi", Heino Kulvere, 1973) *Vesipapp (Aime Maripuu, "Esimene, lüüriline ehk Lugu jäätunud kosest", Einar Kraut, 1973) *Vana naine (Veijo Meri, "Soome parim näitleja", Heino Kulvere, 1974) *Friedrich, Faehlmanni poeg (Oskar Kuningas, "Vanemuise kannel", Heino Kulvere, 1974) *Görbene (György Sós, "Esmaspäevahumanism", Raik Raudmäe, 1975) *Vana naine (Yasushi Inoue, Izuho Sudo, "Vulkaan", Härmo Saarm, 1976) *Konn (Inge Trikkel, "Lugu väikesest laulukukest", Astrid Relve, 1976) *Siil (August Jakobson / raadioseade Hendrik Relve, "Kolm kanget", Astrid Relve, 1977) *Mratoto (Walentin Chorell, "Maomõrsja", Astrid Relve, 1978) *Elspeth (Kathleen Fidler, "Fingali vaim", Einar Kraut, 1978) *Keskjaam (Pirkko Jaakola, "Loogiline telefonikõne", Heino Kulvere, 1978) *Ema (Toivo Tootsen, "Kraater", Heino Kulvere,1978) *Hortensia (Leida Rammo, "Hortensiaga igav ei hakka", Kaarel Toom, 1979) *Lastekodu kasvataja (Tadeusz Zimecki, "Cesar, Žbiki lapselaps", Heino Kulvere, 1979) *Vanaema (Anatoli Aleksin, "Saatja aadress", Jüri Karindi, 1979) *Taksopargi vanemdispetšer (Ardi Liives, "Hõbepaber", Heino Kulvere, 1980) *Episood (Viktor Stepanov, Boris Durov, "Saatja aadress – ookean", Heino Kulvere, 1980) *Kuninga ema (Karel Čapek, "Muinasjutt kassist ja koerast", Astrid Relve, 1980) *Naine (Marco Denevi, "Õnnesadam", Heino Kulvere, 1980) *Maria Nikolajevna (Zoja Tšernõšova, "Tulerüütel", Astrid Relve, 1980) ====1981–1993==== *Janet Mackenzie (Agatha Christie, "Süüdistuse tunnistaja", Heino Kulvere, 1981) *Eideke (Nikolai Arsenjev, Jevgeni Vinokur, "Vastavalt sõjaaja seadustele", Juhan Virkus, 1981) *Liide (Inge Trikkel, "Lepatriinulehvid", Heino Kulvere, 1981) *Episood (Aleksandr Volodin, "Sügismaraton", Astrid Relve, 1982) *Kena vanainimene (Vladislav Koržets, "Taevane muna", Kaarel Toom, 1982) *Trahteri perenaine (soome muinasjutt / raadioseade Paul Kilgas, "Kuldvokk", Helve Sõerd, 1983) *Külaeit (Nikolai Gogol, "Jõuluöö", Astrid Relve", 1983) *Pirukamüüja (Anton Tšehhov, "Hingevaev", Astrid Relve, 1985) *Kadri (Rudolf Aller, "See, kes on tugevam", Heino Kulvere, 1985) *1. naine (Anneli Pukema, "Eleonora viimane soov", Einar Kraut, 1986) *Manja (Fjodor Abramov, "Kodumaja", Heino Kulvere, 1986) *May Palmer (Diana Webster, "Roosipeenar", Einar Kraut, 1987) *Vabaeit (Aleksandr Puškin, "Boriss Godunov", Härmo Saarm, 1987) *Ämmaemand, (Tyrone Guthrie, "Orav rattas", Heino Kulvere, 1988) *Vanaema (Walentin Chorell, "Kaheksa peeglit", Juha Kandolin, Einar Kraut, 1988) *Arst (Gabriela Biggott, "Nüüd ma nutan", Astrid Relve, 1990) *Episood (Mati Unt, "Räägivad", Astrid Relve, 1992) *Naine Canterbury naiste kooris (Thomas Stearns Eliot, "Mõrv katedraalis", Einar Kraut, 1992) *Proua Escholtz (Gert Helbemäe / raadioseade Thomas Stearns Eliot, "Mõrv katedraalis", Einar Kraut, 1992) *Proua Escholtz (Gert Helbemäe / raadioseade Toomas Lõhmuste, "Üleliigne inimene", Toomas Lõhmuste, 1993)   ===Telelavastustes ja -filmides=== *Leedi Jedburgh (Oscar Wilde, "Leedi Windermere'i lehvik", lavastaja Raivo Trass, 1974) *Vanaema (Mira Lobe, "Vanaema õunapuu otsas", režissöör-lavastaja Elvi Koppel, 1977) *Jevgenia Karpovna (Emil Braginski, Eldar Rjazanov, "Amoraalne lugu", lavastaja Eino Baskin, 1980) *Teenija (E. Vilde, "Pisuhänd", lavastaja A.-E. Kerge, 1981) *Gicka (Stefan Lazarev Kostov, "Golemanov", lavastaja Gunnar Kilgas, 1981) *Juula (J. Smuul, "Musta katuse all", Eesti Telefilm, režissöör-lavastaja A.-E. Kerge, 1983) *Juuli (E. Vilde, "Tabamata ime", lavastaja A.-E. Kerge, 1983) *Riietaja Salme ("Püha Susanna ehk Meistrite kool", Eesti Telefilm, stsenaarium Enn Vetemaa, režissöör A.-E. Kerge, 1983) *Mutike (Jaan Rannap, "Salu Juhan ja ta sõbrad", režissöör-lavastaja Raivo Suviste ja Jüri Pihel, 1984) *Miss Farm (Michael Frayn, "Plekkmehed", instseneering ja lavastus Roman Baskin, 1984) *Bertha ("Kahe kodu ballaad", Eesti Telefilm, stsenaarium Kalju Saaber, režissöör-lavastaja A.-E. Kerge, 1985) *Victorine (Jean Sarment, "Mamouret", lavastaja Eero Spriit, režissöör Jaan Pihlak, 1986) *Abbi (Toomas Kall, Priit Pärn, "Abistav käsi", lavastaja Roman Baskin, 1985) *Õpetaja ([[Janno Põldma]], "[[Džuudopoisid (telelavastus)|Džuudopoisid]]", lavastaja [[Ivo Eensalu]], režii [[Virve Koppel]], 1987) *Siina Aunvärk ("Narva Kosk", Eesti Telefilm, stsenaarium Vladimir Beekman, režissöör-lavastaja A.-E. Kerge, 1988) *Elfriide (Juozas Montvila, "Kohtume alleel", režissöör-lavastaja Vilja Palm, 1989) *Missis Paddy (John Patrick, "Kummaline missis Savage", režissöör-lavastaja Vilja Palm, 1990) *Muuseumi sanitar (Heino Torga, "Paradoks", lavastaja Heino Torga, režii Kalev Lepik, 1990) *Vanaema (Aino Pervik, "Kunksmoor", instseneering Eve Viilup, režissöör-lavastaja Villem Indrikson, 1993) *Dolores (Enn Vetemaa, "Kas te armastate papagoisid?", režissöör-lavastaja Vilja Palm, 1993) ==Tunnustus== * 1964 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] * 1969 [[Eesti NSV rahvakunstnik]] * 1993 [[Aastate naine]] *1995 [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * 1996 [[Tallinna teenetemärk]] ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} *[[Salme Reegi nimeline auhind]] ==Isiklikku== Reek oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa (1930–1939) oli kursusekaaslane teatrikooli päevilt, teatrikunstnik ja näitleja [[Päären Raudvee|Bernhard Rosenwald]], kes 1937. aastast kandis nime Päären (ka Pärn) Raudvee (1906–1964). Nad abiellusid teatrikooli lõpetamise aastal (1930) ja elasid koos üheksa aastat. Lahku mindi ilma riiu ja vaenuta. Mõlemad olid veel noored ja teatritööga väga hõivatud ning teineteisele ei jätkunud piisavalt aega. Salme Reegi teine abikaasa oli näitleja ja lavastaja [[Oskar Põlla]] (1909–1955). Mõlemad abikaasad surid varakult ja pärast seda elas Reek oma noorema õe perekonnas. Kuigi tal endal lapsi polnud, hoidis ta õe poega kui oma last. Armsateks ja lähedasteks pidas ta ka kõiki neid lapsi, kellega raadios kuuldemängude lavastajana tööd tegi. Salme Reegi unistus oli reisida. Eriti huvitasid teda [[Põhjamaad]] ja [[Holland]]. Paraku olid teiste maade külastamise võimalused nõukogude ajal piiratud. Pärast Eesti taasiseseisvumist õnnestus tal sõita [[New York]]i sealsetele eestlastele esinema. Reis jättis talle unustamatu elamuse.  == Kirjandus == * "Vastab Salme Reek" (küsimusi esitas [[Toomas Lõhmuste]]) – [[Teater. Muusika. Kino]] [[1987]], nr 8, lk 5–16. ([https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/186936 PDF] Digaris) *[[Eike Värk]], [[Lea Arme]], "Salme Reek: noor vana daam". Toimetanud ja eessõna: [[Rait Avestik]]. [[Tänapäev]], [[Tallinn]] [[2007]], lk 146, 256 (bibliograafia lk 249–255; Salme Reegi rollide bibliograafia lk 223–245). == Välislingid == *[http://www.postimees.ee/101107/esileht/ak/294578.php Salme ongi teatrisajand!], [[Postimees]], 10. november 2007 {{JÄRJESTA:Reek, Salme}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti dublaažinäitlejad]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Kristiine Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1907]] [[Kategooria:Surnud 1996]] ald9i27me0y5wxmlk75lwj9ygnco29q Prääma mõis 0 112684 6183495 6027453 2022-08-26T00:13:30Z The Prince of Tartu 901 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki '''Prääma mõis''' ([[saksa keel]]es ''Bremerfeld'') oli [[rüütlimõis]] [[Paide kihelkond|Paide kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linna]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]]. Mõisa keskus asus [[Prääma]] külas. ==Ajalugu== Prääma mõis eraldati [[17. sajand]]i lõpul [[Eivere mõis]]ast<ref>[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17111&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=pr%C3%A4%C3%A4ma&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgIQsrpYKiw0sOL8lNBKuwUiqE0oZQ6ZzEvPTSxHSwAUDTU0uUrGtrAfHRKHk%253D Prääma mõis (Paide khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. Esimesed omanikud olid [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremenid]], kelle järgi on mõis ka nime saanud. Enne [[1919]]. aastal mõisa võõrandamist kuulus mõis [[Renteln]]ite suguvõsale.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.mois.ee/jarva/praama.shtml|Pealkiri=Prääma mõis|Väljaanne=mois.ee|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, viimana omanik 1916. aastal mõisa ostnud [[Georg Voldemar Evert von Renteln|Georg Woldemar Ewert von Renteln]]. ==Mõisakompleks== Mõisa ühekorruseline [[historitsism|historitsistlik]] härrastemaja ehitati [[1866]]. aastal. Pärast võõrandamist asus hoones lastekodu. [[1982]]. aastal hoone põles, pärast seda taastati vaid väliskuju. [[1990. aastad|1990. aastatel]] läks mõisahoone eravaldusse, kuid seisab siiani tühjana. Säilinud on ka mõned kõrvalhooned, mis on samuti eravalduses.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0014883.pdf Prääma mõisa inventariseerimine] 1976 (pdf) * [http://jarvateataja.postimees.ee/862266/praama-lastekodu-lood Prääma lastekodu lood] Järva Teataja, 2012 {{Paide kihelkond}} {{koord | NS = 58.896364 | EW = 25.535612 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Paide linn]] [[Kategooria:Paide kihelkond]] njkhyx22s8gbmlqvtlapl68phymj6g8 Banaan 0 115591 6183407 6160553 2022-08-25T19:03:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib tuntud rohttaime viljast; taimede perekonna kohta vaata artiklit [[Banaan (perekond)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Banaan (täpsustus)]]}} [[Pilt:Luxor, Banana Island, Banana Tree, Egypt, Oct 2004.jpg|pisi|Banaanitaim koos viljakobaraga]] [[Pilt:Banana.png|pisi|Maailmas kõige populaarsema kultivari [[Cavendish]] viljad]] [[File:Pedro Alexandrino - Bananas and Metal - Google Art Project.jpg|thumb|Pedro Alexandrino Borges (1900)]] '''Banaan''' on [[Banaan (perekond)|banaani]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] (''Musa'') kuuluvate [[liik (bioloogia)|liikide]] [[vili]]. Banaane kandvad rohttaimed pärinevad [[Kagu-Aasia]] [[troopika|troopilistest]] piirkondadest. Tänapäeval kasvatatakse neid troopikapiirkondades üle kogu maailma.<ref name="asia"/> Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. == Rohttaim == Banaani peetakse sageli ekslikult [[puuvili|puuviljaks]], kuid tegelikult kannavad banaane maailma suurimad [[rohttaim]]ed, mille kõrgus võib küündida 6–7,6<ref name="ban"/> või teistel andmetel 15 meetrini<ref name="tervendaja"/> ja läbimõõt 1 meetrini<ref name="tervendaja" />.[http://www.thestatworld.com/2015/12/musa-ingens-the-tallest-banana-plant-in-world.html#Surprise] Banaanilehe [[pindala]] on umbes [[ruutmeeter]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Katre Palo]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-13-09-2017/|pealkiri=Uudistaja 13.09.2017|väljaanne=[[Loodusajakiri]]|aeg=13. september 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170915083545/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-13-09-2017/|arhiivimisaeg=2017-09-15}}</ref> == Vilja moodustumine == Banaani perekonda kuuluvate rohttaimede [[emasõis|emasõitest]] arenevad 3–20-realised kobarad, kus igas reas on kuni 20 vilja. Kobara mass võib olla 30–50&nbsp;kg ja ühe banaani mass on keskmiselt 125 g. [[Viljakest]]a osa vilja massist on 36%. Looduslike banaaniliikide viljad sisaldavad suuri ja kõva kestaga [[seemned|seemneid]]. Ekspordiks kasvatatavate [[sort]]ide viljad seemneid tavaliselt ei sisalda, sest need arenevad [[viljastumine|viljastamata]] [[sigimik]]ust ([[Partenokarpia|partenokarpsed]] viljad).<ref name="iwiki"/> Sõltuvalt liigist ja [[kultivar]]ist võib valminud banaani värvus olla roheline, kollane, pruunikas, oranž või kirju. Pärast viljade valmimist taime maapealsed osad kuivavad, kuid mitmeaastastest maa-alustest [[võsu]]dest ehk [[risoom]]idest kasvavad uued [[ebavars|ebavarred]].<ref name="maailm"/> == Radioaktiivsus == Banaanid on vähesel määral [[radioaktiivsus|radioaktiivsed]], kuna vili sisaldab suurel määral [[kaalium]]i, mille [[aatom]]itest 0,01% moodustab [[radioaktiivne isotoop]] <sup>40</sup>K. Madala [[radiatsioon]]i tõttu ei peeta banaane tervisele ohtlikuks.<ref name="K40"/> Tuumaenergia pooldajad kasutavad mõistet [[banaaniekvivalent]], et võrrelda mitmesuguseid radiatsioonitasemeid sellega, mille saab 1 tingbanaani söömisest. 1 banaaniekvivalent on 520 piko[[kürii]]d, kui arvestada keskmise banaani kaaluks 150 g. See, kes sööb iga päev ühe banaani, saab aasta jooksul kiirgusdoosi 36 mikro[[siivert]]it. Kuna [[looduslik foon]], mille iga inimene niikuinii saab, on ligi sada korda suurem (2,4 millisiivertit aastas), siis peetakse banaanide söömist täiesti ohutuks. == Ajalugu == [[Pilt:Bananas Muslim world.JPG|pisi|Banaanide levik]] [[Pilt:Inside a wild-type banana.jpg|pisi|Metsikute banaanide viljadel on suured ja kõva kestaga seemned]] [[Paapua Uus-Guinea]]s tehtud [[arheoloogia|arheoloogilised]] ja [[Paleontoloogia|paleontoloogilised]] uuringud on näidanud, et banaanitaimi kultiveeritakse tõenäoliselt 7000, võimalik, et ka juba 10 000 aastat<ref name="papua"/>. [[Kagu-Aasia]]st levitati banaan [[India]]sse, mille kohta on kirjalikud andmed [[paali keel|paalikeelses]] [[budism|budistlikus]] pühakirjas [[6. sajand eKr|6. sajandist eKr]]. Edasi levitasid inimesed banaane [[Madagaskar]]ile ja sealt [[Aafrika manner|Aafrika mandrile]], kus banaanid levisid [[elevandiluu]]- ja [[orjakaupmees]]te vahendusel idarannikult läänerannikuni. [[1402]]. aastal avastasid [[Portugal]]i meremehed banaanid [[Guinea]]st ning hakkasid neid kasvatama [[Kanaarid|Kanaari saartel]]. Sealt viisid portugallased [[1516]]. aastal banaanid [[Haiti saar]]ele, kust neid levitati teistele [[Kariibi meri|Kariibi mere]] saartele ja [[Kesk-Ameerika]]sse. Sel ajal olid banaanid vaid ligi 10&nbsp;cm pikkused (tänapäeval 20–30&nbsp;cm).<ref name="bancom"/> Sõna ''banana'' pärineb [[Lääne-Aafrika]]s kõneldavast [[volofi keel]]est, millest see laenati [[hispaania keel|hispaania]] või [[portugali keel]]de [[16. sajand]]i lõpus<ref name="word"/>. On ka oletatud, et see tuleb [[araabia keel|araabiakeelsest]] sõnast ''banan'', mis tähendab sõrme. Banaanide levik [[Lähis-Ida]]s langeb ajaliselt enam-vähem kokku [[islam]]i levikuga. On olemas kirjalikke tõendeid, et prohvet [[Muhamed]] oli banaanidega kokku puutunud. Banaan levis kiiresti [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Hispaania]]sse – Hispaanias kasvanud banaane peeti araabia maades kõige paremateks. Araabia maades suureneb banaanide tarbimine tänapäevani paastukuu [[ramadaan]]i ajal märgatavalt. Esimest korda kirjeldas banaani teaduslikult [[Carl von Linné]] [[1750]]. Kust pärineb taime teaduslik nimi ''Musa'', ei ole teada. On oletatud, et ta kasutas selleks keiser [[Augustus]]e ihuarsti Antonius Musa nime, samuti on arvatud, et ta mugandas banaanide araabiakeelset nimetust ''mauz''. Linné jagas kõik banaanid kahte liiki tarbimise põhjal: ''M. sapientum'', mille vilju süüakse paljalt, ja ''M. paradisiaca'', mida enne söömist küpsetatakse. Niisugune jaotus osutus peatselt ebaadekvaatseks, aga parema puudumisel kasutati seda liigitust mitmete täiendustega paarsada aastat. Alles [[1955]] võeti ametlikult kasutusele [[Norman Simmonds]]i ja [[Ken Shepherd]]i väljapakutud nomenklatuur, mis Linné pakutud kaht liiki enam ei sisaldanud. Sellegipoolest tunnistavad mõned bioloogid veel tänapäevalgi Linné termineid, mis tekitab segadust. Banaanide laiem tarbimine algas [[19. sajand]]i teisel poolel, kui banaane hakati transportima suurte vahemaade taha. [[1850]]. aastal alustati [[Panama]]st regulaarset banaanitransporti [[USA]]-sse, [[1875]] [[Inglismaa]]le ja Portugali ning [[1892]] jõudsid esimesed banaanilaadungid [[Saksamaa]]le<ref name="mans"/>. Suure ekspordimahuga Kesk-Ameerika riike hakati nimetama [[banaanivabariik]]ideks, sellel sõnal on aga tänapäeval mõnevõrra muutunud tähendus. Veel 19. sajandi keskel olid banaanid Euroopa avalikkusele üsna tundmatud. Banaanide propageerimisel oli tähtis koht [[Jules Verne]]'i romaanil "[[80 päevaga ümber maailma]]", milles banaane üksikasjalikult kirjeldati. [[2013]]. aastal nimetasid [[ameeriklased]] oma lemmikpuuviljaks banaani.<ref name=":0">[http://www.businessinsider.com/benefits-of-eating-banana-peels-2015-9 Banaanakoorte söömise plussid], Business Insider (vaadatud 7.2.2016)</ref> == Banaanide tootmine, transport ja säilitamine == {| class="wikitable" style="float:right; margin:1em" |+Suurimad tootjad ja eksportijad<ref name="fao"/> ! Riik !! Toodang,<br> miljonit tonni !! Osakaal,<br>% |- | colspan="3" style="text-align:center;"| '''Suurimad tootjad (2012)''' |- | {{PisiLipp|India}} || 24,87 || 24,4% |- | {{PisiLipp|Hiina}} || 10,55 || 10,3% |- | {{PisiLipp|Filipiinid}} || 9,23 || 9,0% |- | {{PisiLipp|Ecuador}} || 7,01 || 6,9% |- | {{PisiLipp|Brasiilia}} || 6,90 || 6,8% |- | {{PisiLipp|Indoneesia}} || 6,19 || 6,1% |- | {{PisiLipp|Angola}} || 2,99 || 2,9% |- | {{PisiLipp|Guatemala}} || 2,70 || 2,6% |- | {{PisiLipp|Tansaania}} || 2,52 || 2,5% |- | {{PisiLipp|Mehhiko}} || 2,20 || 2,2% |- | '''Maailm kokku''' || '''101,99''' || 100% |- | colspan="3" style="text-align:center;"| '''Suurimad eksportijad (2011)'''<ref name="faotrade"/> |- | {{PisiLipp|Ecuador}} || 5,78 || 30,9% |- | {{PisiLipp|Filipiinid}} || 2,05 || 10,9% |- | {{PisiLipp|Costa Rica}} || 1,91 || 10,2% |- | {{PisiLipp|Colombia}} || 1,83 || 9,8% |- | {{PisiLipp|Guatemala}} || 1,42 || 7,6% |- | '''Maailm kokku''' || '''18,72''' || 100% |} 2012. aastal toodeti maailmas 102 miljonit tonni banaane. Banaani[[istandik]]e alla jääva maa pindala oli 4,95 miljonit hektarit. Viimase 45 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud natuke üle kolme korra.<ref name="fao"/> Eksporditavad banaanid korjatakse pooltooretena, kui nad on veel rohelised. Transport võib kesta 3–4 nädalat ning sel ajal hoitakse vilju [[kliimaseade|kliimaseadmete]] abil 13&nbsp;°C juures. Madalamatel temperatuuridel banaanikoore rakuseinad purunevad ja viljad tõmbuvad tumedaks. Sihtpunkti jõudnud viljad hoiustatakse õhukindlas ruumis, kuhu lastakse [[etüleen]]i. Mõne päeva pärast viljad valmivad ja saadetakse jaemüüki. Peale küpsete banaanide on kaubandusvõrgus aeg-ajalt saadaval ka rohelised pooltoored banaanid, mida kasutatakse toitude valmistamisel. Kodustes tingimustes säilivad küpsed banaanid vaid mõne päeva. Eriti kiiresti tõmbuvad banaanid mustaks külmkapis, kus [[õhutemperatuur]] on 4&nbsp;°C.<ref name="iwiki"/> == Kasutamine == Meie kaubandusvõrgus on saadaval eelkõige magusad dessertbanaanid, mida tarbitakse peamiselt lihtsalt süües. Troopikas kasutatakse toidu valmistamisel laialdaselt [[tärklis]]erikkaid jahubanaane. Toidu valmistamisel banaane praetakse, keedetakse koos koorega, aurutatakse koos riisiga, neist saab valmistada džemmi, [[banaaniõli]] jms. Samuti tarbitakse kuivatatud banaanilaaste. [[India]] elanikud on banaanikoori tarbinud aastakümneid. Banaanikoortes on palju [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>]]- ja [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiine]], kaaliumi ja magneesiumi. Vähem leidub valke ja kiudaineid. Banaanikoorte söömine vähendab [[Ökoloogiline jalajälg|ökoloogilist jalajälge]]. Banaanikoor on paks, kiuline ja maitseb veidi mõrult. Selle kuumutamine pehmendab koort. Banaanide küpsetamisel erituv looduslik [[taimehormoon]] [[1,2-dikloroetaan|etüleen]] õhendab ja muudab banaanikoored magusaks. Etüleen lagundab banaanikoortes kiudainet [[pektiin]]i, mis muudab koored jäigemaks. Banaanikoori leotatakse vees, et kastmisvesi oleks toitainerikkam. Lisaks tehakse sellest [[Banaaniäädikas|banaaniäädikat]]. Liha praadimine banaanikoortel muudab liha mahlasemaks ja pehmemaks. Banaan sisaldab 12% päevas vajalikest kiudainetest, 17% päevas vajalikust [[C-vitamiin]]ist, 20% päevas vajalikust B<sub>6</sub>-vitamiinist, 12% päevas vajalikust kaaliumist ja 8% päevas vajalikust magneesiumist.<ref name=":0" /> === Värskete viljade toiteväärtus ja biokeemiline koostis === {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toitained]]<ref name="toit"/> ! Toitaine !! Väärtus<br>100 g kohta |- | [[Vesi]] || 74,91 g |- | [[Kalorsus]] || 89,0 kcal |- | [[Valgud]] || 1,09 g |- | [[Lipiidid]] || 0,33 g |- | [[Tuhk]] || 0,82 g |- | [[Süsivesikud]] || 22,84 g |- | [[Sahharoos]] || 2,39 g |- | [[Glükoos]] || 4,98 g |- | [[Fruktoos]] || 4,85 g |- | [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 2,60 g |- | [[Tärklis]] || 5,38 g |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/> ! Toiteelement !! Väärtus<br>100 g kohta |- | [[Kaalium]] (K) || 358,00&nbsp;mg |- | [[Magneesium]] (Mg) || 27,00&nbsp;mg |- | [[Fosfor]] (P) || 22,00&nbsp;mg |- | [[Kaltsium]] (Ca) || 5,00&nbsp;mg |- | [[Naatrium]] (Na) || 1,00&nbsp;mg |- | [[Mangaan]] (Mn) || 0,27&nbsp;mg |- | [[Raud]] (Fe) || 0,26&nbsp;mg |- | [[Tsink]] (Zn) || 0,15&nbsp;mg |- | [[Vask]] (Cu) || 0,08&nbsp;mg |- | [[Fluor]] (F) || 2,20 μg |- | [[Seleen]] (Se) || 1,00 μg |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/> ! Vitamiin !! Väärtus<br>100 g kohta |- | [[Vitamiin A|A]] || 3,00 μg |- | [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] || 31 μg |- | [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] || 73 μg |- | [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] || 665 μg |- | [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] || 9,80&nbsp;mg |- | [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] || 334 μg |- | [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 367 μg |- | [[C-vitamiin|C]] || 8,70&nbsp;mg |- | [[Vitamiin E|E]] || 0,10&nbsp;mg |- | [[Vitamiin K|K]] || 0,50 μg |- | [[Luteiin]]+<br>[[zeaksantiin]] || 22,0 μg |- | [[Betaiin]] || 0,1&nbsp;mg |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Aminohapped]]<ref name="toit"/> ! Aminohape !! Väärtus<br>100 g kohta |- | [[Glutamiinhape]] || 152&nbsp;mg |- | [[Aspartaamhape]] || 124&nbsp;mg |- | [[Histidiin]] || 77&nbsp;mg |- | [[Leutsiin]] || 68&nbsp;mg |- | [[Lüsiin]] || 50&nbsp;mg |- | [[Fenüülalaniin]] || 49&nbsp;mg |- | [[Arginiin]] || 49&nbsp;mg |- | [[Valiin]] || 47&nbsp;mg |- | [[Alaniin]] || 40&nbsp;mg |- | [[Seriin]] || 40&nbsp;mg |- | [[Glütsiin]] || 38&nbsp;mg |- | [[Treoniin]] || 28&nbsp;mg |- | [[Isoleutsiin]] || 28&nbsp;mg |- | [[Proliin]] || 28&nbsp;mg |} {{puhasta}} == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="asia">{{netiviide | url = | pealkiri = Classification and characterization of ''Musa exotica'', ''M. alinsanaya'' and ''M. acuminata'' ssp. ''errans''| autor = R.V. Valmayor| failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = INFOMUSA – Vol 10, N° 2| aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud = 07.12.2010| keel = inglise}}</ref> <ref name="ban">{{netiviide | url = http://www.buzzle.com/articles/banana-tree-information.html| pealkiri = "Banana Tree Information"| väljaanne = www.buzzle.com| vaadatud = 10.01.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="tervendaja">Tervendaja. Väljaanne: märts 2010. Toimetaja: Raivo Mõttus. Lk 12.</ref> <ref name="iwiki">Ingliskeelse vikipeedia andmed seisuga 15. mai 2010</ref> <ref name="maailm">[[Heino Kiik]]. "Maailma viljad", Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1989.</ref> <ref name="K40">{{netiviide | url = http://chemistry.about.com/b/2008/08/11/bananas-are-radioactive.htm| pealkiri = "Bananas Are Radioactive"| väljaanne = chemistry.about.com| vaadatud = 07.12.2010| keel = inglise}}</ref> <ref name="papua">{{netiviide | url = http://apscience.org.au/projects/PBF_02_3/pbf_02_3.htm| pealkiri = "Tracing antiquity of banana cultivation in Papua New Guinea"| väljaanne = apscience.org.au| vaadatud = 08.12.2010| keel = inglise}}</ref>. <ref name="bancom">{{netiviide| url = http://banana.com/index.html| pealkiri = "Welcome to banana.com"| väljaanne = | vaadatud = 10.01.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 19.11.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20101119205537/http://banana.com/index.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="word">{{netiviide | url = http://www.etymonline.com/index.php?search=banana&searchmode=none| pealkiri = "Online etymology dictionary: banana"| väljaanne = www.etymonline.com| vaadatud = 08.12.2010| keel = inglise}}</ref> <ref name="mans">Peter Hanelt, Institute of Plant Genetics and Crop Plant. "Mansfeld's Encyclopedia of Agricultural and Horticultural Crops:(Except Ornamentals)", Springer; 1st edition, 2001. ISBN 978-3540410171</ref> <ref name="fao">{{netiviide | url = http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| väljaanne = faostat.fao.org| vaadatud = 08.12.2010| keel = inglise}}</ref> <ref name="faotrade">{{netiviide | url = http://faostat.fao.org/site/535/DesktopDefault.aspx?PageID=535#ancor| pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations: TradeStat"| väljaanne = faostat.fao.org| vaadatud = 06.01.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="toit">{{netiviide| url = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| väljaanne = www.nal.usda.gov| vaadatud = 08.12.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}</ref> }} {{Commons|Banana}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Viljad]] [[Kategooria:Toiduained]] bmxmpv8brf55bambyrqxjyrwaqkvxb1 Maandamine 0 120200 6183617 6132879 2022-08-26T10:27:36Z Pietadè 41543 rm {{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} < PDF 21,60 € koos KM-ga Paber 21,60 € koos KM-ga > wikitext text/x-wiki '''Maandamine''' on [[elektrotehnika]]s [[elektripaigaldis|paigaldis]]e või [[seade|seadme]] teatavate [[elektrijuhtivus|elektrit juhtivate]] osade vahetu, [[galvaaniline sidestus|galvaaniline ühendamine]] [[maa (elektrotehnika)|maaga]] (maapinnaga, pinnasega). Maandamiseks ühendatakse maandatav osa kaitse- ja maandusjuhtide kaudu pinnases paikneva [[maandur]]iga. [[Pilt:TN-C-S-juhistik.png|pisi|350px|[[Elektrivõrk|Võrgu]] talitlusmaandus (põhimaandur [[maandustakistus]]ega 1 [[oom]]i ringis), paigaldise maandus (lisamaandur maandustakistusega harilikult mõnikümmend oomi) ning kaitsemaandus ([[kaitsejuht|kaitsemaandusjuhi]] PE abil) [[juhistikusüsteem]]is TN-C-S]] Maandamist on vaja elektriohutuse tagamiseks (kaitsemaandus) ja elektriseadme normaalse töö tagamiseks (talitlusmaandus).<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 6. köide, 1992</ref> *Kaitsemaandus võimaldab ära hoida ohtliku [[elektripinge|pinge]] tekkimist ja kestmist elektri- jm seadmete metallkerede ja maa vahel mitmesuguste rikete korral. Näiteks seadme [[kereühendus]]e tekkimisel moodustab kaitsejuht (PE) lühisahela ja [[Automaatkaitselüliti|katselüliti]] katkestab kiiresti ohtliku pingega toiteahela. Paigaldise maandur on peamiselt vajalik [[rikkevoolukaitselüliti]] rakendumise ja [[potentsiaaliühtlustus]]e tagamiseks. :Kaitsemaanduseks loetakse ka [[välguvarras|välguvarda]] maandust (välguvoolu hajutamiseks maasse). *Talitlusmaandus tagab elektripaigaldistes sobiva pinge- ja voolujaotuse. Elektriseadmete, paigaldiste ja [[elektrivõrk|võrkude]] mingi ühe punkti maandamine on vajalik ka selleks, et ühtlustada [[faasijuht]]ide pingeid maa suhtes.<ref>[http://elektriala.ee/valjaanded-2/maandamine-ja-potentsiaaliuhtlustus/ Endel Risthein. Maandamine ja potentsiaaliühtlustus]</ref> Maandamise ja potentsiaaliühtlustuse nõuded on esitatud elektriohutuse põhistandardis EVS-EN 61140:2016 (Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele.<ref>[https://www.evs.ee/et/evs-en-61140-2016 Eesti standard EVS-EN 61140:2016]</ref> == Vaata ka == *[[Maandur]] *[[Maanduslatt]] *[[Potentsiaaliühtlustus]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://petz.planet.ee/elekter/3_Madalpingevorgud.pdf Madalpingevõrgud : 3.1.1.2 Maandamine] *[http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAV3340/ElVar_4.Madalpingevorgud.4.2_Maandamine.4.3_Potuhtlustus.Konspekt2014kevad.pdf Raivo Teemets. Elektrivarustus : 4.2 Maandamine] [[Kategooria:Elektrotehnika]] 2oukma76hy2fu9zi98qp32whr5n2vdj 6183619 6183617 2022-08-26T10:28:54Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki '''Maandamine''' on [[elektrotehnika]]s [[elektripaigaldis|paigaldis]]e või [[seade|seadme]] teatavate [[elektrijuhtivus|elektrit juhtivate]] osade vahetu, [[galvaaniline sidestus|galvaaniline ühendamine]] [[maa (elektrotehnika)|maaga]] (maapinnaga, pinnasega). Maandamiseks ühendatakse maandatav osa kaitse- ja maandusjuhtide kaudu pinnases paikneva [[maandur]]iga. [[Pilt:TN-C-S-juhistik.png|pisi|350px|[[Elektrivõrk|Võrgu]] talitlusmaandus (põhimaandur [[maandustakistus]]ega 1 [[oom]]i ringis), paigaldise maandus (lisamaandur maandustakistusega harilikult mõnikümmend oomi) ning kaitsemaandus ([[kaitsejuht|kaitsemaandusjuhi]] PE abil) [[juhistikusüsteem]]is TN-C-S]] Maandamist on vaja elektriohutuse tagamiseks (kaitsemaandus) ja elektriseadme normaalse töö tagamiseks (talitlusmaandus).<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 6. köide, 1992</ref> *Kaitsemaandus võimaldab ära hoida ohtliku [[elektripinge|pinge]] tekkimist ja kestmist elektri- jm seadmete metallkerede ja maa vahel mitmesuguste rikete korral. Näiteks seadme [[kereühendus]]e tekkimisel moodustab kaitsejuht (PE) lühisahela ja [[Automaatkaitselüliti|katselüliti]] katkestab kiiresti ohtliku pingega toiteahela. Paigaldise maandur on peamiselt vajalik [[rikkevoolukaitselüliti]] rakendumise ja [[potentsiaaliühtlustus]]e tagamiseks. :Kaitsemaanduseks loetakse ka [[välguvarras|välguvarda]] maandust (välguvoolu hajutamiseks maasse). *Talitlusmaandus tagab elektripaigaldistes sobiva pinge- ja voolujaotuse. Elektriseadmete, paigaldiste ja [[elektrivõrk|võrkude]] mingi ühe punkti maandamine on vajalik ka selleks, et ühtlustada [[faasijuht]]ide pingeid maa suhtes.<ref>[http://elektriala.ee/valjaanded-2/maandamine-ja-potentsiaaliuhtlustus/ Endel Risthein. Maandamine ja potentsiaaliühtlustus]</ref> Maandamise ja potentsiaaliühtlustuse nõuded on esitatud elektriohutuse põhistandardis EVS-EN 61140:2016&nbsp;– Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele.<ref>[https://www.evs.ee/et/evs-en-61140-2016 Eesti standard EVS-EN 61140:2016]</ref> == Vaata ka == *[[Maandur]] *[[Maanduslatt]] *[[Potentsiaaliühtlustus]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://petz.planet.ee/elekter/3_Madalpingevorgud.pdf Madalpingevõrgud : 3.1.1.2 Maandamine] *[http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAV3340/ElVar_4.Madalpingevorgud.4.2_Maandamine.4.3_Potuhtlustus.Konspekt2014kevad.pdf Raivo Teemets. Elektrivarustus : 4.2 Maandamine] [[Kategooria:Elektrotehnika]] oy5enhbh2gay0husrz89cae1llj4pmu 6183625 6183619 2022-08-26T10:46:33Z Pietadè 41543 <br />Juhtmete värvid:<br />• faasisooned (L1, L2, L3) ‒ must, pruun või hall;<br />• neutraalsoon (N) ‒ sinine;<br />• kaitsesoon (PE) ja samuti kaitsejuhiga ühitatud neutraalsoon (PEN) kollarohelisetriibuline wikitext text/x-wiki '''Maandamine''' on [[elektrotehnika]]s [[elektripaigaldis|paigaldis]]e või [[seade|seadme]] teatavate [[elektrijuhtivus|elektrit juhtivate]] osade vahetu, [[galvaaniline sidestus|galvaaniline ühendamine]] [[maa (elektrotehnika)|maaga]] (maapinnaga, pinnasega). Maandamiseks ühendatakse maandatav osa kaitse- ja maandusjuhtide kaudu pinnases paikneva [[maandur]]iga. [[Pilt:TN-C-S-juhistik.png|pisi|350px|[[Elektrivõrk|Võrgu]] talitlusmaandus (põhimaandur [[maandustakistus]]ega 1 [[oom]]i ringis), paigaldise maandus (lisamaandur maandustakistusega harilikult mõnikümmend oomi) ning kaitsemaandus ([[kaitsejuht|kaitsemaandusjuhi]] PE abil) [[juhistikusüsteem]]is TN-C-S<br />Juhtmete värvid:<br />• faasisooned (L1, L2, L3) ‒ must, pruun või hall;<br />• neutraalsoon (N) ‒ sinine;<br />• kaitsesoon (PE) ja samuti kaitsejuhiga ühitatud neutraalsoon (PEN) kollarohelisetriibuline]] Maandamist on vaja elektriohutuse tagamiseks (kaitsemaandus) ja elektriseadme normaalse töö tagamiseks (talitlusmaandus).<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 6. köide, 1992</ref> *Kaitsemaandus võimaldab ära hoida ohtliku [[elektripinge|pinge]] tekkimist ja kestmist elektri- jm seadmete metallkerede ja maa vahel mitmesuguste rikete korral. Näiteks seadme [[kereühendus]]e tekkimisel moodustab kaitsejuht (PE) lühisahela ja [[Automaatkaitselüliti|katselüliti]] katkestab kiiresti ohtliku pingega toiteahela. Paigaldise maandur on peamiselt vajalik [[rikkevoolukaitselüliti]] rakendumise ja [[potentsiaaliühtlustus]]e tagamiseks. :Kaitsemaanduseks loetakse ka [[välguvarras|välguvarda]] maandust (välguvoolu hajutamiseks maasse). *Talitlusmaandus tagab elektripaigaldistes sobiva pinge- ja voolujaotuse. Elektriseadmete, paigaldiste ja [[elektrivõrk|võrkude]] mingi ühe punkti maandamine on vajalik ka selleks, et ühtlustada [[faasijuht]]ide pingeid maa suhtes.<ref>[http://elektriala.ee/valjaanded-2/maandamine-ja-potentsiaaliuhtlustus/ Endel Risthein. Maandamine ja potentsiaaliühtlustus]</ref> Maandamise ja potentsiaaliühtlustuse nõuded on esitatud elektriohutuse põhistandardis EVS-EN 61140:2016&nbsp;– Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele.<ref>[https://www.evs.ee/et/evs-en-61140-2016 Eesti standard EVS-EN 61140:2016]</ref> == Vaata ka == *[[Maandur]] *[[Maanduslatt]] *[[Potentsiaaliühtlustus]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://petz.planet.ee/elekter/3_Madalpingevorgud.pdf Madalpingevõrgud : 3.1.1.2 Maandamine] *[http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAV3340/ElVar_4.Madalpingevorgud.4.2_Maandamine.4.3_Potuhtlustus.Konspekt2014kevad.pdf Raivo Teemets. Elektrivarustus : 4.2 Maandamine] [[Kategooria:Elektrotehnika]] bzv744narl33hkezjl5wphxk919cmh4 6183626 6183625 2022-08-26T10:47:57Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki '''Maandamine''' on [[elektrotehnika]]s [[elektripaigaldis|paigaldis]]e või [[seade|seadme]] teatavate [[elektrijuhtivus|elektrit juhtivate]] osade vahetu, [[galvaaniline sidestus|galvaaniline ühendamine]] [[maa (elektrotehnika)|maaga]] (maapinnaga, pinnasega). Maandamiseks ühendatakse maandatav osa kaitse- ja maandusjuhtide kaudu pinnases paikneva [[maandur]]iga. [[Pilt:TN-C-S-juhistik.png|pisi|350px|[[Elektrivõrk|Võrgu]] talitlusmaandus (põhimaandur [[maandustakistus]]ega 1 [[oom]]i ringis), paigaldise maandus (lisamaandur maandustakistusega harilikult mõnikümmend oomi) ning kaitsemaandus ([[kaitsejuht|kaitsemaandusjuhi]] PE abil) [[juhistikusüsteem]]is TN-C-S<br />Juhtmete värvid:<br />• faasisooned (L1, L2, L3) ‒ must, pruun või hall;<br />• neutraalsoon (N) ‒ sinine;<br />• kaitsesoon (PE) ja samuti kaitsejuhiga ühitatud neutraalsoon (PEN)nbsp;– kollarohelisetriibuline]] Maandamist on vaja elektriohutuse tagamiseks (kaitsemaandus) ja elektriseadme normaalse töö tagamiseks (talitlusmaandus).<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 6. köide, 1992</ref> *Kaitsemaandus võimaldab ära hoida ohtliku [[elektripinge|pinge]] tekkimist ja kestmist elektri- jm seadmete metallkerede ja maa vahel mitmesuguste rikete korral. Näiteks seadme [[kereühendus]]e tekkimisel moodustab kaitsejuht (PE) lühisahela ja [[Automaatkaitselüliti|katselüliti]] katkestab kiiresti ohtliku pingega toiteahela. Paigaldise maandur on peamiselt vajalik [[rikkevoolukaitselüliti]] rakendumise ja [[potentsiaaliühtlustus]]e tagamiseks. :Kaitsemaanduseks loetakse ka [[välguvarras|välguvarda]] maandust (välguvoolu hajutamiseks maasse). *Talitlusmaandus tagab elektripaigaldistes sobiva pinge- ja voolujaotuse. Elektriseadmete, paigaldiste ja [[elektrivõrk|võrkude]] mingi ühe punkti maandamine on vajalik ka selleks, et ühtlustada [[faasijuht]]ide pingeid maa suhtes.<ref>[http://elektriala.ee/valjaanded-2/maandamine-ja-potentsiaaliuhtlustus/ Endel Risthein. Maandamine ja potentsiaaliühtlustus]</ref> Maandamise ja potentsiaaliühtlustuse nõuded on esitatud elektriohutuse põhistandardis EVS-EN 61140:2016&nbsp;– Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele.<ref>[https://www.evs.ee/et/evs-en-61140-2016 Eesti standard EVS-EN 61140:2016]</ref> == Vaata ka == *[[Maandur]] *[[Maanduslatt]] *[[Potentsiaaliühtlustus]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://petz.planet.ee/elekter/3_Madalpingevorgud.pdf Madalpingevõrgud : 3.1.1.2 Maandamine] *[http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAV3340/ElVar_4.Madalpingevorgud.4.2_Maandamine.4.3_Potuhtlustus.Konspekt2014kevad.pdf Raivo Teemets. Elektrivarustus : 4.2 Maandamine] [[Kategooria:Elektrotehnika]] jfbyl9nzxzrsvjzkt6qugz6zfgx08ok 6183628 6183626 2022-08-26T10:55:18Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki '''Maandamine''' on [[elektrotehnika]]s [[elektripaigaldis|paigaldis]]e või [[seade|seadme]] teatavate [[elektrijuhtivus|elektrit juhtivate]] osade vahetu, [[galvaaniline sidestus|galvaaniline ühendamine]] [[maa (elektrotehnika)|maaga]] (maapinnaga, pinnasega). Maandamiseks ühendatakse maandatav osa kaitse- ja maandusjuhtide kaudu pinnases paikneva [[maandur]]iga. [[Pilt:TN-C-S-juhistik.png|pisi|350px|[[Elektrivõrk|Võrgu]] talitlusmaandus (põhimaandur [[maandustakistus]]ega 1 [[oom]]i ringis), paigaldise maandus (lisamaandur maandustakistusega harilikult mõnikümmend oomi) ning kaitsemaandus ([[kaitsejuht|kaitsemaandusjuhi]] PE abil) [[juhistikusüsteem]]is TN-C-S]] Maandamist on vaja elektriohutuse tagamiseks (kaitsemaandus) ja elektriseadme normaalse töö tagamiseks (talitlusmaandus).<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 6. köide, 1992</ref> *Kaitsemaandus võimaldab ära hoida ohtliku [[elektripinge|pinge]] tekkimist ja kestmist elektri- jm seadmete metallkerede ja maa vahel mitmesuguste rikete korral. Näiteks seadme [[kereühendus]]e tekkimisel moodustab kaitsejuht (PE) lühisahela ja [[Automaatkaitselüliti|katselüliti]] katkestab kiiresti ohtliku pingega toiteahela. Paigaldise maandur on peamiselt vajalik [[rikkevoolukaitselüliti]] rakendumise ja [[potentsiaaliühtlustus]]e tagamiseks. :Kaitsemaanduseks loetakse ka [[välguvarras|välguvarda]] maandust (välguvoolu hajutamiseks maasse). *Talitlusmaandus tagab elektripaigaldistes sobiva pinge- ja voolujaotuse. Elektriseadmete, paigaldiste ja [[elektrivõrk|võrkude]] mingi ühe punkti maandamine on vajalik ka selleks, et ühtlustada [[faasijuht]]ide pingeid maa suhtes.<ref>[http://elektriala.ee/valjaanded-2/maandamine-ja-potentsiaaliuhtlustus/ Endel Risthein. Maandamine ja potentsiaaliühtlustus]</ref> Maandamise ja potentsiaaliühtlustuse nõuded on esitatud elektriohutuse põhistandardis EVS-EN 61140:2016&nbsp;– Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele. <ref>[https://www.evs.ee/et/evs-en-61140-2016 Eesti standard EVS-EN 61140:2016]</ref> '''Juhtmete värvid''':<br /> • faasisooned (L1, L2, L3) ‒ must, pruun või hall;<br /> • neutraalsoon (N) ‒ sinine;<br /> • kaitsesoon (PE) ja samuti kaitsejuhiga ühitatud neutraalsoon (PEN)nbsp;– kollarohelisetriibuline. == Vaata ka == *[[Maandur]] *[[Maanduslatt]] *[[Potentsiaaliühtlustus]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://petz.planet.ee/elekter/3_Madalpingevorgud.pdf Madalpingevõrgud : 3.1.1.2 Maandamine] *[http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAV3340/ElVar_4.Madalpingevorgud.4.2_Maandamine.4.3_Potuhtlustus.Konspekt2014kevad.pdf Raivo Teemets. Elektrivarustus : 4.2 Maandamine] [[Kategooria:Elektrotehnika]] swyg5fazrfkggekecu2vdyqh5v77gkp 6183629 6183628 2022-08-26T10:55:53Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki '''Maandamine''' on [[elektrotehnika]]s [[elektripaigaldis|paigaldis]]e või [[seade|seadme]] teatavate [[elektrijuhtivus|elektrit juhtivate]] osade vahetu, [[galvaaniline sidestus|galvaaniline ühendamine]] [[maa (elektrotehnika)|maaga]] (maapinnaga, pinnasega). Maandamiseks ühendatakse maandatav osa kaitse- ja maandusjuhtide kaudu pinnases paikneva [[maandur]]iga. [[Pilt:TN-C-S-juhistik.png|pisi|350px|[[Elektrivõrk|Võrgu]] talitlusmaandus (põhimaandur [[maandustakistus]]ega 1 [[oom]]i ringis), paigaldise maandus (lisamaandur maandustakistusega harilikult mõnikümmend oomi) ning kaitsemaandus ([[kaitsejuht|kaitsemaandusjuhi]] PE abil) [[juhistikusüsteem]]is TN-C-S]] Maandamist on vaja elektriohutuse tagamiseks (kaitsemaandus) ja elektriseadme normaalse töö tagamiseks (talitlusmaandus).<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 6. köide, 1992</ref> *Kaitsemaandus võimaldab ära hoida ohtliku [[elektripinge|pinge]] tekkimist ja kestmist elektri- jm seadmete metallkerede ja maa vahel mitmesuguste rikete korral. Näiteks seadme [[kereühendus]]e tekkimisel moodustab kaitsejuht (PE) lühisahela ja [[Automaatkaitselüliti|katselüliti]] katkestab kiiresti ohtliku pingega toiteahela. Paigaldise maandur on peamiselt vajalik [[rikkevoolukaitselüliti]] rakendumise ja [[potentsiaaliühtlustus]]e tagamiseks. :Kaitsemaanduseks loetakse ka [[välguvarras|välguvarda]] maandust (välguvoolu hajutamiseks maasse). *Talitlusmaandus tagab elektripaigaldistes sobiva pinge- ja voolujaotuse. Elektriseadmete, paigaldiste ja [[elektrivõrk|võrkude]] mingi ühe punkti maandamine on vajalik ka selleks, et ühtlustada [[faasijuht]]ide pingeid maa suhtes.<ref>[http://elektriala.ee/valjaanded-2/maandamine-ja-potentsiaaliuhtlustus/ Endel Risthein. Maandamine ja potentsiaaliühtlustus]</ref> Maandamise ja potentsiaaliühtlustuse nõuded on esitatud elektriohutuse põhistandardis EVS-EN 61140:2016&nbsp;– Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele. <ref>[https://www.evs.ee/et/evs-en-61140-2016 Eesti standard EVS-EN 61140:2016]</ref> '''Juhtmete värvid''':<br /> • faasisooned (L1, L2, L3) ‒ must, pruun või hall;<br /> • neutraalsoon (N) ‒ sinine;<br /> • kaitsesoon (PE) ja samuti kaitsejuhiga ühitatud neutraalsoon (PEN)&nbsp;– kollarohelisetriibuline. == Vaata ka == *[[Maandur]] *[[Maanduslatt]] *[[Potentsiaaliühtlustus]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://petz.planet.ee/elekter/3_Madalpingevorgud.pdf Madalpingevõrgud : 3.1.1.2 Maandamine] *[http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAV3340/ElVar_4.Madalpingevorgud.4.2_Maandamine.4.3_Potuhtlustus.Konspekt2014kevad.pdf Raivo Teemets. Elektrivarustus : 4.2 Maandamine] [[Kategooria:Elektrotehnika]] h2c7195ls1hgqa4jfhto909npoj49if 6183655 6183629 2022-08-26T11:56:48Z Pietadè 41543 sp wikitext text/x-wiki '''Maandamine''' on [[elektrotehnika]]s [[elektripaigaldis|paigaldis]]e või [[seade|seadme]] teatavate [[elektrijuhtivus|elektrit juhtivate]] osade vahetu, [[galvaaniline sidestus|galvaaniline ühendamine]] [[maa (elektrotehnika)|maaga]] (maapinnaga, pinnasega). Maandamiseks ühendatakse maandatav osa kaitse- ja maandusjuhtide kaudu pinnases paikneva [[maandur]]iga. [[Pilt:TN-C-S-juhistik.png|pisi|350px|[[Elektrivõrk|Võrgu]] talitlusmaandus (põhimaandur [[maandustakistus]]ega 1 [[oom]]i ringis), paigaldise maandus (lisamaandur maandustakistusega harilikult mõnikümmend oomi) ning kaitsemaandus ([[kaitsejuht|kaitsemaandusjuhi]] PE abil) [[juhistikusüsteem]]is TN-C-S]] Maandamist on vaja elektriohutuse tagamiseks (kaitsemaandus) ja elektriseadme normaalse töö tagamiseks (talitlusmaandus).<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 6. köide, 1992</ref> *Kaitsemaandus võimaldab ära hoida ohtliku [[elektripinge|pinge]] tekkimist ja kestmist elektri- jm seadmete metallkerede ja maa vahel mitmesuguste rikete korral. Näiteks seadme [[kereühendus]]e tekkimisel moodustab kaitsejuht (PE) lühisahela ja [[Automaatkaitselüliti|katselüliti]] katkestab kiiresti ohtliku pingega toiteahela. Paigaldise maandur on peamiselt vajalik [[rikkevoolukaitselüliti]] rakendumise ja [[potentsiaaliühtlustus]]e tagamiseks. :Kaitsemaanduseks loetakse ka [[välguvarras|välguvarda]] maandust (välguvoolu hajutamiseks maasse). *Talitlusmaandus tagab elektripaigaldistes sobiva pinge- ja voolujaotuse. Elektriseadmete, paigaldiste ja [[elektrivõrk|võrkude]] mingi ühe punkti maandamine on vajalik ka selleks, et ühtlustada [[faasijuht]]ide pingeid maa suhtes.<ref>[http://elektriala.ee/valjaanded-2/maandamine-ja-potentsiaaliuhtlustus/ Endel Risthein. Maandamine ja potentsiaaliühtlustus]</ref> Maandamise ja potentsiaaliühtlustuse nõuded on esitatud elektriohutuse põhistandardis EVS-EN 61140:2016&nbsp;– Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele.<ref>[https://www.evs.ee/et/evs-en-61140-2016 Eesti standard EVS-EN 61140:2016]</ref> '''Juhtmete värvid''':<br /> • faasisooned (L1, L2, L3) ‒ must, pruun või hall;<br /> • neutraalsoon (N) ‒ sinine;<br /> • kaitsesoon (PE) ja samuti kaitsejuhiga ühitatud neutraalsoon (PEN)&nbsp;– kollarohelisetriibuline. == Vaata ka == *[[Maandur]] *[[Maanduslatt]] *[[Potentsiaaliühtlustus]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://petz.planet.ee/elekter/3_Madalpingevorgud.pdf Madalpingevõrgud : 3.1.1.2 Maandamine] *[http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAV3340/ElVar_4.Madalpingevorgud.4.2_Maandamine.4.3_Potuhtlustus.Konspekt2014kevad.pdf Raivo Teemets. Elektrivarustus : 4.2 Maandamine] [[Kategooria:Elektrotehnika]] rk4cj3vr5wle3fltgddu1njbxrhfi74 Granaatõun 0 121048 6183610 5862597 2022-08-26T09:55:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pomegranate fruit - whole and piece with arils.jpg|pisi|Granaatõun koos lahtise tükiga]] [[Pilt:Pomegranate flower and fruit.jpg|thumb]] [[Pilt:Pomegranate (opened).jpg|thumb|Avatud vili]] '''Granaatõun''' on [[harilik granaadipuu|hariliku granaadipuu]] vili. See on tiheda punase koorega, [[sidrun]]ist veidi suurem 5–12 cm läbimõõduga [[mari]], mis sisaldab umbes 600 [[seeme]]t. Seemned koos neid ümbritseva mahlaka viljalihaga on söödavad. Kest ja membraan moodustavad granaatõuna kogumassist ''ca'' 44%.<ref name="toit"/> Granaatõuna mahl on ergutava ja [[immuunsüsteem]]i tugevdava toimega. Granaatõun on viljakuse ja võimu sümbol. == Kasutamine == === Värskete granaatõunte toiteväärtus ja biokeemiline koostis === {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toitained]]<ref name="toit">{{netiviide| URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 29.11.2010| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}</ref> ! Toitaine ! Väärtus <br>100 g kohta |- | [[Vesi]] || 77,93 g |- | [[Kalorsus]] || 83 kcal |- | [[Valgud]] || 1,67 g |- | [[Lipiidid]] || 1,17 g |- | [[Tuhk]] || 0,53 g |- | [[Süsivesikud]] || 18,70 g |- | [[Suhkrud]] || 18,70 g |- | [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 4,0 g |- |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/> ! Toiteelement ! Väärtus <br>100 g kohta |- | [[Kaltsium]] (Ca) || 10,0 mg |- | [[Raud]] (Fe) || 0,30 mg |- | [[Magneesium]] (Mg) || 12,0 mg |- | [[Fosfor]] (P) || 36,0 mg |- | [[Kaalium]] (K) || 236,0 mg |- | [[Naatrium]] (Na) || 3,0 mg |- | [[Tsink]] (Zn) || 0,35 mg |- | [[Vask]] (Cu) || 0,16 mg |- | [[Mangaan]] (Mn) || 0,12 mg |- | [[Seleen]] (Se) || 0,50 μg |- |colspan="3"|(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/> ! Vitamiin ! Väärtus <br>100 g kohta |- | [[C-vitamiin|C]] || 10,2 mg |- | [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] || 0,07 mg |- | [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] || 0,05 mg |- | [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] || 0,29 mg |- | [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] || 7,60 mg |- | [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] || 0,38 mg |- | [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 0,08 mg |- | [[Vitamiin E|E]] || 0,60 mg |- | [[Vitamiin K|K]] || 16,4 μg |- | [[Folaadid]] || 38,0 μg |- |} {{Puhasta}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *http://www.pomegranate.ee [[Kategooria:Puuviljad]] qrihhiv9xh5cbb7cnhjqur79rh90xvj Eestikeelne Vikipeedia 0 127423 6183484 6182549 2022-08-25T23:15:15Z Kruusamägi 1530 /* Statistika */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Wikipedia-logo-v2-et.png|thumb|Eestikeelse Vikipeedia logo]] '''Eestikeelne Vikipeedia''' on veebipõhise vaba sisuga [[entsüklopeedia]] [[Vikipeedia]] (Wikipedia) [[eesti keel|eestikeelne]] versioon. [[24. august]]il [[2002]]<ref name="Tka2o" /> loodud veebientsüklopeedias on praegu [[Eri:Statistics|{{NUMBEROFARTICLES}}]] [[Vikipeedia:Artikkel|artiklit]], millega see on artiklite arvult {{Vikipeedia koht suurusjärjestuses|et}}. keeleversioon.<ref name="GvKF2" /> See on suurim keeleversioon Baltikumis ning suuruselt kolmas keeleversioon [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keelsete]] Vikipeediate seas [[soomekeelne Vikipeedia|soome-]] ja [[ungarikeelne Vikipeedia|ungarikeelse]] järel.<ref name="GvKF2" /> See Vikipeedia versioon on Eestis [[ingliskeelne Vikipeedia|ingliskeelse Vikipeedia]] järel külastatavuselt teisel kohal,<ref name="LM0Q0" /> kuid ületab aeg-ajalt külastatavuselt ka ingliskeelset. Eestikeelset Vikipeediat iseloomustab väga stabiilne kasv, väike tegijate ring ja üsna suur artiklite hulk võrrelduna eesti keele kõnelejate arvuga.<ref name="Nj25z" /> Eesti- ja [[võrukeelne Vikipeedia|võrukeelse Vikipeedia]] arengu toetamiseks on loodud mittetulundusühing [[Wikimedia Eesti]]. == Ajalugu == <div style="float: left;"> {{Diagramm|width=280|height=200|type=line|x=2002,2003,2004,2005,2006,2007,2008,2009,2010,2011,2012,2013,2014,2015,2016,2017,2018,2019,2020,2021,2022|y=0, 200, 2000, 8000, 14200, 29500, 44700, 57400, 70000, 80500, 91700, 105700, 120000, 130000, 143100, 153800, 168800, 186200, 205500, 215800, 225100|yAxisTitle=Artiklite arv}} </div> Esimene lehekülg oli "[[Vikipeedia:Üldine KKK]]", mille lõi kasutaja Kalev 24. augustil 2002, ning esimene artikkel oli "[[Viki]]", mille lõi kasutaja Markus sama päeva õhtul.<ref>[https://et.wikiscan.org/?date_filter=200208&menu=userstats Kaastöö augustis 2002] et.wikiscan</ref> Kuni 2003. aasta oktoobrini lisandus artikleid väga aeglaselt – sinnamaani loodi päevas keskmiselt vähem kui 1,5 uut artiklit. Peamiselt tänu esimesele aktiivsele eestlasest kaastöölisele (Andres) hakati aga jõudsamalt 1000 artikli piirile lähenema. Umbes 23. keeleversioonina jõudis eestikeelne Vikipeedia selle teetähiseni novembris 2003. Päevane artikliloome oli tagasihoidlik kuni 2004. aasta jaanuarini, mil see tõusis keskmiselt 26 artiklini päevas (varasem rekord oli 8). Selle toel kerkis eestikeelne versioon artiklite üldarvult Vikipeedia keeleversioonide seas 18. kohale.<ref name="stat" /> [[Pilt:Estonian wiki 20131211.png|pisi|Eestikeelse Vikipeedia avalehekülg 11. detsembril 2013]] Artiklite arvu muutumise põhjal võib eestikeelse Vikipeedia arenguloos välja tuua kolm perioodi. Neist esimene kestis 2004. aasta alguseni ja siis loodi väga vähe uusi artikleid. 2004–2006 artikliloome kiirenes ja lisandus ka palju uusi kaastöölisi. 2006. aastal seis stabiliseerus ja sealt alates on kasvutempo olnud üsna ühtlane. Alates 2005. aasta detsembrist on alustatud päevas keskmiselt üle 20 uue artikli. Seejuures oli 2006. aasta teises pooles kasv kõige aktiivsem. Augustis loodi keskmiselt 71 uut artiklit päevas. Tempo rauges 2007. aasta lõpuks ja sealt alates püsis kerges langustendentsis kuni 2011. aasta sügiseni.<ref name="stat" /> 2006. aasta keskpaigast kuni järgmise aasta keskpaigani püsis eestikeelne Vikipeedia eri keeleversioonide arvestuses artiklite arvult 31. kohal. Sealt alates algas kerge langus ning 2011. aasta kevadeks oli artiklite arvult möödunud 9 keeleversiooni. 40. kohale jäädi pidama kuni 2013. aasta esimese pooleni, muutes vahepeal vaid ajutiselt kohti.<ref name="stat" /> Häid artikleid hakati valima 2007. aasta teisest poolest, praeguseks on nende hulka arvatud {{Heade artiklite arv}} artiklit. 2017. aasta alguses lisandusid ka [[Vikipeedia:A-klassi artiklid|A-klassi artiklid]] ja [[Vikipeedia:B-klassi artiklid|B-klassi artiklid]]. 1. septembril 2008 võeti kasutusele uus esilehe kujundus. Loodi rubriigid "[[Vikipeedia:Nädala artiklid|Nädala artikkel]]" ja "[[Vikipeedia:Nädala pildid|Nädala pilt]]", et juhtida tähelepanu [[Vikipeedia:Head artiklid|headele artiklitele]] ja piltidele, millest uued tulijad saaksid eeskuju võtta. Samuti lisandus rubriik "Kas teadsid, et ..." ja hakati looma [[Vikipeedia:Portaalid|teemaportaale]].<ref name="h8Xlc" /> Alates 2011. aastast on järjest tihenenud koostöö ülikoolidega ning aina enam tudengeid on õppetöö osana osalenud Vikipeedia artiklite koostamises. See kajastub hästi artiklite arvu muutumise statistikas<ref name="stat" />. 2012. aasta keskpaigaks oli umbes üks protsent kõigist artiklitest tudengite loodud.<ref name="L1VlM" /> 2011. aastal peeti esimest korda Vikipeedia-teemaline ülikoolikursus<ref name="YxRxj" />. Uue olulise tähiseni, 100 000 artiklini, jõuti 25. augustil 2012 – kõigest päev pärast eestikeelse Vikipeedia 10. aastapäeva.<ref name="v2gtN" /> 150 000 täitus 5. oktoobril 2016 ning 200 000 täitus 12. augustil 2019<ref name="joudis-200k">[https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/eestikeelne-vikipeedia-joudis-200-000-eestikeelse-artiklini/ "Eestikeelne vikipeedia jõudis 200 000 eestikeelse artiklini"] digigeenius, 13. august 2019</ref>. Sama aasta juunis mööduti artiklite arvult ka [[leedukeelne Vikipeedia|leedukeelsest Vikipeediast]].<ref name="joudis-200k" /> Novembris 2016 hakati valima [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|kuu vikipedisti]]. 2017. aastal valiti esimest korda [[Vikipeedia sõber]]<ref>[https://www.ut.ee/et/uudised/vikipeedia-aasta-sober-2017-mart-noorma "Vikipeedia aasta sõber 2017 on Mart Noorma"] Tartu Ülikool, 21. august 2017</ref> ning kuulutati välja [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]]<ref>[https://menu.err.ee/650858/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograafi-tiitli-sai-kristian-pikner "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograafi tiitli sai Kristian Pikner"] menu.err.ee, 27. detsember 2017</ref>. == Kaastöölised == [[Pilt:Vikipeedia suvepäevad Viki külas.JPG|pisi|Vikipeedia suvepäevad [[Viki küla]]s Saaremaal 2009. aastal]] Esimene autor eestikeelses Vikipeedias oli prantslane kasutajanimega [[Kasutaja:Eerik~etwiki|Kalev]] (nüüd Eerik). Hiljem lisandus [[Kasutaja:Fransvannes|Fransvannes]] [[Holland]]ist.<ref name="midagi-ilusat" /> Eestikeelse Vikipeedia 15. aastapäeva puhul 2017. aastal toodi avalikkuse ette, et Kalevi ja Fransvannese varjunimede taga olid [[estofiil]]idest keeleteadlased [[Antoine Chalvin]] ja [[Frans Van Nes]].<ref name="midagi-ilusat" /> Varem oli neile viidatud kui kahele fennougristile.<ref name="varsti-19-000">[https://epl.delfi.ee/artikkel/51042185/vikipeedial-varsti-19-000-artiklit "Vikipeedial varsti 19 000 artiklit"] Eesti Päevaleht, 16. juuli 2006</ref> Esimene aktiivne eestlasest autor oli [[Kasutaja:Andres|Andres]], kes jõudis Vikipeediasse 2003. aastal.<ref name="varsti-19-000" /> Talle lisandusid peagi [[Kasutaja:Egon|Egon]] ja [[Kasutaja:Urmas|Urmas]].<ref name="midagi-ilusat">[https://wikimedia.ee/loodan-et-vikipeediast-kasvab-midagi-ilusat/ “Loodan, et Vikipeediast kasvab midagi ilusat!”] Wikimedia blogi, 5. september 2017</ref> 2004. aastal hakkas aktiivsete kaastööliste hulk märgatavalt suurenema. 2006. aasta märtsiks oli nende kasutajate arv, kes tegid kuus vähemalt 100 muudatust, kasvanud 20-ni. Edasi see mõnevõrra vähenes, kuid asus taas tõusule 2007. aasta keskel.<ref name="stat" /> 2006. aastasse jääb ka suurem uute aktiivsete kaastööliste lisandumise laine. Nende hulgas alustasid seitse kasutajat, kes said hiljem [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatoriks]]. Näiteks valiti sama palju uusi administraatoreid kokku vahemikus 2012–2016 ja pärast 2010. aastat liitunud kasutajatest on administraatoriteks valitud samuti alles seitse kasutajat.<ref name="et-admin">[https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kasutajate_loend/sysop Kasutajate loend: administraatorid] eestikeelne Vikipeedia (vaadatud 21. augustil 2021)</ref> == Kokkusaamised == 2007. aastasse jäi Eesti esimene vikipedistide kokkusaamine, mis peeti detsembris [[Tallinna Ülikool]]i ruumides.<ref name="YH3SE" /> 2008. aasta juulis toimunud [[Wikimania]]l osales esimest korda ka eestikeelse Vikipeedia esindaja. Tol korral [[Egiptus]]es [[Aleksandria]]s peetud konverentsi on eri paigus korraldatud alates 2005. aastast ja see toob kokku Wikimedia Sihtasutuse koordineeritavates projektides osalejad.<ref name="IDolj" /> 6.–7. augustil 2009 toimusid [[Saaremaa]]l [[Viki küla]]s [[Mihkli Talumuuseum]]is [[Vikipeedia:Suvepäevad 2009|esimesed Vikipeedia suvepäevad]]<ref name="6etwy" /><ref name="dhm8L" />. Seejärel on neid peetud [[Vikipeedia:Suvepäevad 2010|2010 Valgamaal Kuigatsi külas]]<ref name="RkYQs" />, [[Vikipeedia:Suvepäevad 2011|2011]] [[Viinistu]]l, [[Vikipeedia:Suvepäevad 2012|2012 Muhu saarel]], [[Vikipeedia:Suvepäevad 2013|2013 Aegnal]], [[Vikipeedia:Suvepäevad 2014|2014 Naissaarel]], [[Vikipeedia:Suvepäevad 2016|2016 Prangli saarel]], [[Vikipeedia:Suvepäevad 2017|2017 Vana-Vigalas]], [[Vikipeedia:Suvepäevad 2018|2018 Arula külas]], [[Vikipeedia:Suvepäevad 2019|2019 Ida-Virumaal]] ([[Narva]]s ja [[Toila]]s) ning [[Vikipeedia:Suvepäevad 2021|2021 Lääne-Virumaal]]. 2015. aastal toimus Eestis Kesk- ja Ida-Euroopa vikipedistide kokkusaamine<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koit20150917.2.9.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Väikeses Voore külas Jõgevamaal toimus suur Wikimedia konverents"] Koit, nr 105, 17. september 2015</ref> ning 2019. aastal kohtusid Tartus põhjamaade vikipedistid.<ref>Raimu Hanson: [https://tartu.postimees.ee/6796121/tartus-kohtusid-pohjamaade-vikipedistid "Tartus kohtusid Põhjamaade vikipedistid"] Tartu Postimees, 7. oktoober 2019</ref> <gallery> Vikipedistide pildiretk Osmussaarele 2015.jpg|Vikipedistide pildiretk [[Osmussaar]]ele 2015. aastal Wiki Loves Earth fotovõistluse parimad. Tallinn 2015.jpg|[[Wiki Loves Earth]] fotovõistluse võitjate väljakuulutamine 2015. aastal WMEE at Wikimania 2016 Esino Lario by Vahur Puik.jpg|Eesti vikipedistid 2016. aastal [[Wikimania]] konverentsil Itaalias LAT-EST wikipedian meeting in Valga, 2016.jpg|Esimene Eesti ja Läti vikipediste kokkusaamine. Valga, 2016 Estonian Wikipedia summer days 2021 group photo.jpg|Vikipeedia suvepäevadel osalejad 2021. aastal [[Kadrina vald|Kadrina vallas]] Vikisünnipäeva tähistamine Tallinnas 2021.jpg|Eestikeelse Vikipeedia 19. sünnipäeva tähistamine Tallinnas </gallery> == Propageerimine == [[Pilt:Mart Noorma (Vikipeedia sõber 2017).jpg|pisi|2017. aastal pälvis [[Mart Noorma]] [[Vikipeedia sõber|Vikipeedia sõbra]] auhinna eelkõige projekti [[Miljon+]] käivitamise ja ulatusliku propageerimise eest]] 4. aprillist 4. maini 2009 korraldati [[Vikipeedia:Norra-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus|esimene artiklikirjutamise võistlus]], millega sooviti juurde saada [[Norra]]-teemalisi artikleid ja leida uusi kaastöölisi. Sama aasta lõpul anti välja [[Vikipeedia:Tunnustusauhind nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise eest|tunnustusauhindu nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise eest]]. Esimene fotode saamisele suunatud ettevõtmine oli 3. juunist kuni 3. oktoobrini 2010 kestnud [[Vikipeedia:HELP]] (fotokogumisaktsioon Head Eesti Looduse Pildid)<ref name="Yfi3I" /><ref name="FurWb" /><ref name="KBQob" />, mida jätkati ka järgmistel aastatel. Sellele lisandusid 2011. aastal "Kultuurimälestised Vikipeediasse" ehk [[Wiki Loves Monuments]] (WLM) ja taaselustatud [[Eesti teadusfoto konkurss]]. WLM-i on korraldatud aastatel 2011–2015, kus see oli üks Eesti suurimaid fotokonkursse. Teadusfoto võistlusest kasvas aga välja [[Wiki Science Competition]]. 2014–2016 võeti osa ka rahvusvahelisest pildikogumisest "[[Wiki Loves Earth]]". [[Fail:Keeletoimetamistalgud 2020, autasustamine.jpg|pisi|vasakul|[[Keeletoimetamistalgud|Keeletoimetamistalgute]] parimad 2020. aastal]] Artiklivõistluste ja -talgute seas on toimunud veel näiteks [[Vikipeedia:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus|informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus]] (2010)<ref name="iIMHf" /><ref name="UeSXq" />, [[Vikipeedia:Maateaduste-teemaliste artiklite talgud|maateaduste-teemaliste artiklite talgud]] (2010)<ref name="ebTIz" />, [[Vikipeedia:Põhjamaade-teemaliste artiklite võistlus|Põhjamaade-teemaliste artiklite võistlus]] (2011), [[Vikipeedia:Tõlketalgud|Tõlketalgud]] (2011–2017), loodusteemaline [[Vikipeedia:ELAV]] (2011), [[Vikipeedia:Jõgevamaa artiklivõistlus|Jõgevamaa artiklivõistlus]] (2012), [[Vikipeedia:Psühholoogia sisutalgud 2014|psühholoogia sisutalgud]] (2014, 2015), [[Vikipeedia:Kesk- ja Ida-Euroopa kevad|Kesk- ja Ida-Euroopa kevad]] (2015–2022), [[Vikipeedia:Digihariduse konkurss|digihariduse konkurss]] (2017–2019), [[keeletoimetamistalgud]] (2017–2022) jt. Alles 2010. aasta alguses ilmus ajakirjas [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] esimene pikem ajakirjanduslik artikkel, mis oli kirjutatud eestikeelsest Vikipeediast.<ref name="QytV6" /> Samast aastast hakkas sagenema eestikeelse Vikipeedia [[Vikipeedia:Pressiülevaade|mainimine meedias]]. 2010. aasta suvel loodi [[Wikimedia Foundation]]i kohalik haruorganisatsioon (inglise keeles ''chapter''), mittetulundusühing [[Wikimedia Eesti]], mille ülesanne on toetada Wikimedia eesti- ja võrukeelsete projektide arengut ning suurendada inimeste teadlikkust nendest. Ühingu esimene projekt oli [[Vikipeedia:Vikipeedia koolides|"Vikipeedia koolides"]], mille raames peeti koolides loenguid Vikipeediast ja tehti uuring, mis võttis vaatluse alla inimeste Vikipeedia kasutamise harjumused ja oskused. 2017 kuulutati välja projekt [[miljon+]], mida vedasid [[Tartu Ülikool]] ja MTÜ Wikimedia Eesti ning mille eesmärgiks oli kiirendada veebientsüklopeedia jõudmist miljoni artikliga Vikipeedia keeleversioonide sekka.<ref name="Projektist">[http://www.miljonpluss.ut.ee/projektist/ Projektist] miljonpluss.ut.ee</ref> == Statistika == {{Vaata|Vikipeedia:Statistika|Vikipeedia:20}} [[Pilt:Artiklite jaotumine eestikeelses Vikipeedias (2013).png|pisi|300px|Artiklite ligikaudne jaotumine eestikeelses Vikipeedias seisuga mai 2013]] Eestikeelse Vikipeedia külastatuim artikkel on "[[Eesti]]" ja külastatuim lehekülg on [[:et:|esileht]]. Kui näiteks ingliskeelses Vikipeedias on konkurentsitult suurim valdkond kunsti- ja kultuuriteemalised artiklid, mille hulka kuulub ligikaudu 30% artiklitest<ref name="nM4Pj" />, siis eestikeelses Vikipeedias on enim kirjutatud geograafiast – paikadest (~26%) ja inimestest (~24%)<ref name="SGFtK" /> 19. aprillil 2010 jõuti eestikeelses Vikipeedias 2 miljoni redaktsiooni ehk salvestatud muudatuse tegemiseni. Sel ajal moodustas 20 kõige tegusama vikipedisti tehtud muudatuste koguarv umbes 32% kõigist redigeerimistest. Arvutiprogrammide osa oli umbes 39,5% ning ülejäänutele jäi seega 28,5% kõigist muudatustest. Ühtlasi andis ainult 17 kõige aktiivsema vikipedisti panus enam kui poole kõigist inimeste tehtud muudatustest ja kõige aktiivsema kasutaja muudatuste koguarv ületas sisse logimata tehtud muudatuste arvu. 2014. aasta 9. augusti seisuga oli 3109 kasutajat, kellest igaüks oli Vikipeedia artiklites teinud üle 10 muudatuse. Artiklites üle 1000 muudatuse oli teinud 118 kasutajat ning nende muudatused moodustasid 71,8% kõigist inimeste tehtud muudatustest. 15,9% muudatustest oli tehtud sisse logimata. 3 miljoni redaktsioonini jõuti 11. veebruaril 2012 ja 4 miljonit muudatust täitus 2014. aasta märtsi lõpuks. Keeleversiooni 20. sünnipäeval 2022. aastal ligines muudatuste arv 6,2 miljonile. 2010. aasta lõpus oli eestikeelses Vikipeedias natuke vähem kui 81 000 artiklit ja neist 52,2 protsenti oli loodud kõigest kolmekümne kasutaja poolt. 6. aprillil 2013 oli artikleid 108 900 ja 30 kõige aktiivsemat kasutajat olid algatanud 49,9 protsenti kõigist artiklitest. Eestikeelses Vikipeedias on 32 [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorit]]<ref name="et-admin" />, kellest 2 on ühtlasi [[Vikipeedia:Administraatorid#Bürokraadid|bürokraadid]]<ref name="f0VQy" />. [[Fail:Wikipedia-logo-v2-200tuhat-et.png|pisi|Eestikeelse Vikipeedia 200 000. artikli erilogo]] Seisuga 26. august 2012 oli alustatud 100 060 artiklit ja 253 000 lehekülge ning seejuures tehtud üle 3,3 miljoni muudatuse. Viimase 30 päeva jooksul tegutsenud kasutajaid oli 384.<ref name="LQgCf" /> Seisuga 2. juuni 2013 oli alustatud 111 700 artiklit ning tehtud üle 3,75 miljoni muudatuse<ref name="rdF7l" />. Keeleversiooni 19. sünnipäevaks 24. augustil 2021 oli üle tuhande muudatuse teinud 192 kasutajat ning üle saja muudatus oli teinud üle 1050 kasutaja.<ref>[https://et.wikiscan.org/?page=11&menu=userstats&usort=edit&bot=0&detail=0 et.wikiscan]</ref> Märtsis 2020 sisaldas eestikeelne Vikipeedia 568 300 viidet, millest 1,32%-l oli [[DOI]] tunnus ja 2,93% viidetest sisaldas [[ISBN]] numbrit.<ref name="informationmdpi2020">{{cite journal | issue = 5 | journal = Information | year = 2020 | url = https://doi.org/10.3390/info11050263 | last3 = Abramowicz |last = Lewoniewski | title = Modeling Popularity and Reliability of Sources in Multilingual Wikipedia | last2 = Węcel | first3 = Witold | doi = 10.3390/info11050263 | first = Włodzimierz | first2 = Krzysztof | volume = 11 }}</ref> Artiklitest vähemalt ühe viitega oli 43,9%. Sel ajal oli vähemalt 10 viitega artikleid 5,67% ja vähemalt 100 viitega artikleid 0,19%.<ref name="informationmdpi2020" /> Keeleversiooni aktiivsust ja arengutaset iseloomustav parameeter "sügavus" on {{Depth}}.<!--21,826---> Selle näitaja poolest oli 2020. aasta juuli seisuga eestikeelne Vikipeedia 141 suurema keeleversiooni seas 85. kohal.<ref>https://meta.wikimedia.org/wiki/Wikipedia_article_depth</ref> == Tunnustus == 2008. aasta lõpus nimetatud 15 [[aasta vabatahtlik]]u seas oli ka eestikeelse Vikipeedia administraator [[Andres Luure]].<ref name="ILhPF" /> Vikipeedia arendamise eest sai Andres 2013. aastal ka [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärgi]].<ref name="RZpna" /> [[Aasta vabatahtlik|Aasta vabatahtliku]] auhinna on hiljem saanud ka Wikimedia Eesti kauaaegne juhatuse esimees [[Eva Lepik]] (2019)<ref>[https://vabatahtlikud.ee/uudis/selgusid-aasta-vabatahtlikud-ja-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Selgusid aasta vabatahtlikud ja kodanikuühiskonna aasta tegijad] vabatahtlikud.ee, 6. detsember 2019</ref> ja Vikipeedia pikaajaline kaastööline [[Sven-Erik Soosaar]] (2021)<ref>[https://vabatahtlikud.ee/tunnustamine/marka-vabatahtlikku-2021/ AASTA VABATAHTLIKUD 2021] vabatahtlikud.ee</ref>. Vikipeedias läbiviidav [[Eesti teadusfoto võistlus]] pälvis 2016. aastal [[Eesti teaduse populariseerimise auhind|Eesti teaduse populariseerimise konkursil]] teise preemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil".<ref>[https://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/ Varasemad tulemused] Eesti Teadusagentuur</ref> Samuti tunnustati teadusfoto võistluse korraldajat ja vikipedisti [[Ivo Kruusamägi|Ivo Kruusamäge]] 2019. aastal teise preemiaga kategoorias "Populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja jne".<ref>[https://www.etag.ee/eesti-teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-ain-kallis/ Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ain Kallis] Eesti Teadusagentuur, 20. november 2019</ref> Vikipeedia [[keeletoimetamistalgud]] ning keeletoimetamisele keskendunud kasutaja Kuriuss pälvisid võistluse "[[Aasta keeletegu]] 2021" peaauhinna.<ref>[https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteod-masintolketehnoloogia-vikipeedia-keeletoimetamine-ning-alpa-digioppemangud Aasta keeleteod on masintõlketehnoloogia, Vikipeedia keeletoimetamine ning ALPA digiõppemängud] Haridus- ja Teadusministeerium, 16. märts 2022</ref> Varem oli 2019. aasta keeleteokonkursil žürii esile tõstnud ka ettevõtmist, kus [[Kadrioru Saksa Gümnaasium]]i õpilased kirjutasid Vikipeediasse artikleid.<ref>[https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteod-ttu-konetuvastus-ja-tu-masintolge-rahvaauhinna-voitis-oigekirjagurmaan "Aasta keeleteod on TTÜ kõnetuvastus ja TÜ masintõlge, rahvaauhinna võitis Õigekirjagurmaan"] Haridus- ja Teadusministeerium, 11. märts 2020</ref> ==Vaata ka== *[[Kasutaja arutelu:Fransvannes|kahe esimese vikipedisti dialoog]] *[[Vikipeedia:Kokkusaamised]] *[[Vikipeedia:Võistlused]] *[[võrukeelne Vikipeedia]] *[[Wikimedia Eesti]] *[[Vikipeedia sõber]] *[[Vikipeedia:Meie fotograafid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Tka2o">[http://uudised.err.ee/v/eesti/5c90bfb5-9eae-4a91-b82a-87f757caee4a "Eestikeelne Vikipeedia saab üheksa-aastaseks"] ERR, 23. august 2011</ref> <ref name="GvKF2">[https://meta.wikimedia.org/wiki/List_of_Wikipedias#All_Wikipedias_ordered_by_number_of_articles All Wikipedias ordered by number of articles] (viimati vaadatud 24. augustil 2022)</ref> <ref name="LM0Q0">[https://stats.wikimedia.org/wikimedia/squids/SquidReportPageViewsPerCountryBreakdown.htm#Estonia Wikimedia Traffic Analysis Report - Wikipedia Page Views Per Country - Breakdown]</ref> <ref name="Nj25z">[http://meta.wikimedia.org/wiki/List_of_Wikipedias_by_speakers_per_article List of Wikipedias by speakers per article]</ref> <ref name="stat">[http://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaET.htm Eestikeelse Vikipeedia statistika]</ref> <ref name="h8Xlc">[http://www.tarbija24.ee/100908/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tehnika/341345.php "Eestikeelsel Vikipeedial valmis uus esileht"] Tarbija24, 2. september 2008</ref> <ref name="L1VlM">[https://wikimedia.ee/mida-teha-tudengitega/ Mida teha tudengitega?"] Wikimedia Eesti</ref> <ref name="YxRxj">Martin Šmutov: [https://www.postimees.ee/574318/tartu-ulikoolis-loetakse-kursust-vikipeediast "Tartu Ülikoolis loetakse kursust Vikipeediast"] Postimees, 25. september 2011</ref> <ref name="v2gtN">[https://www.err.ee/350367/eestikeelses-vikipeedias-valmis-100-000-artikkel "Eestikeelses Vikipeedias valmis 100 000. artikkel"] ERR, 25. august 2012</ref> <ref name="YH3SE">[https://www.postimees.ee/1739073/etv-vikipeedia-administraatorid-said-esmakordselt-kokku "ETV: Vikipeedia administraatorid said esmakordselt kokku"] Postimees, 16. detsember 2007</ref> <ref name="IDolj">[http://www.koolielu.ee/pages.php/011006,21029 "Esimene eesti vikipedist Wikimanial"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Koolielu.ee, 28. juuli 2008</ref> <ref name="ILhPF">[https://web.archive.org/web/20150104191601/http://www.vabatahtlikud.ee/et/Sundmused/Uleriigiline-vabatahtlike-tunnustamisuritus/Aasta-vabatahtlikud-2008 "Aasta vabatahtlikud 2008"] Vabatahtlike värav</ref> <ref name="RZpna">[https://www.err.ee/341583/presidendilt-saab-tanavu-teenetemargi-99-inimest "Presidendilt saab tänavu teenetemärgi 99 inimest"] ERR, 6. veebruar 2013</ref> <ref name="6etwy">[[Raul Vinni]]: [https://arhiiv.saartehaal.ee/2009/08/08/eesti-vikipedistid-kohtusid-vikil/ "Eesti vikipedistid kohtusid Vikil"] Oma Saar, 8. august 2009</ref> <ref name="dhm8L">[[Margus Muld]]: [https://www.err.ee/390883/eesti-vikipeedial-hoiab-silma-peal-30-administraatorit "Eesti Vikipeedial hoiab silma peal 30 administraatorit"] ERR AK uudised, 9. august 2009</ref> <ref name="RkYQs">[[Heikki Aasaru]]: [https://www.err.ee/408743/valgamaal-toimuvad-vikipeedia-suvepaevad "Valgamaal toimuvad Vikipeedia suvepäevad"] ERR, 19. august 2010</ref> <ref name="Yfi3I">[https://web.archive.org/web/20100909035409/http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-8149/Vikipeedia-otsib-pildimaterjali "Vikipeedia otsib pildimaterjali"] Bioneer, 7. juuni 2010</ref> <ref name="FurWb">[[Ulvar Käärt]]: [https://epl.delfi.ee/eesti/eestlased-hakkavad-wikipediat-taitma-eesti-looduse-piltidega?id=51277820 "Eestlased hakkavad Wikipediat täitma Eesti looduse piltidega"] Eesti Päevaleht, 12. juuni 2010</ref> <ref name="KBQob">Ivo Kruusamägi: "Head Eesti Looduse Pildid ehk Vikipeedia: HELP" Eesti Loodus, november 2010</ref> <ref name="iIMHf">[http://www.itl.ee/?op=body&id=14&art=369 "Vikipeedia kuulutas välja IT-teemaliste artiklite võistluse"] (pressiteade)</ref> <ref name="UeSXq">[http://www.itl.ee/?op=body&id=14&art=446 "Selgusid Eesti parimad IT-vikipedistid"] (pressiteade)</ref> <ref name="ebTIz">[https://web.archive.org/web/20111129094240/http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20100329&ID=226610 "Vikipeedia maateaduse teemaliste artiklite võistlus"] E24.ee, 29. märts 2010</ref> <ref name="QytV6">[https://web.archive.org/web/20100330011119/http://www.horisont.ee/node/1310 "Vikipeediast"] Horisont, 1/2010</ref> <ref name="nM4Pj">[http://www-users.cs.umn.edu/~echi/papers/2009-CHI2009/p1509.pdf "What’s in Wikipedia? Mapping Topics and Conflict Using Socially Annotated Category Structure"]</ref> <ref name="SGFtK">[https://courses.cs.ut.ee/MTAT.03.284/2013_spring/uploads/Main/Artiklite_jaotumine.pdf Artiklite jaotumine eestikeelses Vikipeedias hinnatuna 1000 juhusliku artikli baasil] seisuga 16. mai 2013</ref> <ref name="f0VQy">[http://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kasutajate_loend/bureaucrat Automaatne bürokraatide loend]</ref> <ref name="LQgCf">[[Eri:Arvandmestik|Arvandmestik]] (vaadatud seisuga 26. august 2012)</ref> <ref name="rdF7l">[[Eri:Arvandmestik|Arvandmestik]] (vaadatud seisuga 2. juuni 2013)</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Estonian Wikipedia}} * [http://et.m.wikipedia.org/ et.m.wikipedia.org] Eestikeelse Vikipeedia mobiilseadmetele kohandatud versioon * [http://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaET.htm Eestikeelse Vikipeedia vana statistikaleht] * [https://et.wikiscan.org/ Eestikeelse Vikipeedia uus statistikaleht] * [[Toomas Schvak]]: [http://www.slideshare.net/guestb225b5/vikipeedia-vabatahtlikkusel-phineva-koostmudeli-eelistest-ja-puudustest-vaba-entsklopeedia-nitel-presentation "Vikipeedia – vabatahtlikkusel põhineva koostöömudeli eelistest ja puudustest vaba entsüklopeedia näitel"] ettekanne e-Õppe Arenduskeskuse sügisseminaril Luua Metsanduskoolis, 27. november 2008 * Maris Sander: [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/mis-on-parem-tavaline-entsuklopeedia-voi-vikipeedia.d?id=38370655 "Mis on parem: tavaline entsüklopeedia või vikipeedia?"] Eesti Ekspress, 13. jaanuar 2011 * Toomas Schvak: [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/toomas-schvak-eestikeelse-entsuklopeedia-tous-ja-langus.d?id=55506294 "Eestikeelse entsüklopeedia tõus ja langus"] DELFI, 11. august 2011 * [https://www.youtube.com/watch?v=jpFDWeq3_rI Vikipeediast saates "Teeme ise"] [[Tallinna Televisioon]], 15. jaanuar 2013 * [https://wikimedia.ee/loodan-et-vikipeediast-kasvab-midagi-ilusat/ “Loodan, et Vikipeediast kasvab midagi ilusat!”] Wikimedia blogi, 5. september 2017 {{Soome-ugri Vikipeediad}} [[Kategooria:Eesti entsüklopeediad]] [[Kategooria:Vikipeedia keeleversioonid]] [[Kategooria:Soome-ugri Vikipeediad]] [[Kategooria:Eesti keel]] 3wqllp8cpd10g0nq49td7epxfijgmf7 6183486 6183484 2022-08-25T23:22:15Z Kruusamägi 1530 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Wikipedia-logo-v2-et.png|thumb|Eestikeelse Vikipeedia logo]] '''Eestikeelne Vikipeedia''' on veebipõhise vaba sisuga [[entsüklopeedia]] [[Vikipeedia]] (Wikipedia) [[eesti keel|eestikeelne]] versioon. [[24. august]]il [[2002]]<ref name="Tka2o" /> loodud veebientsüklopeedias on praegu [[Eri:Statistics|{{NUMBEROFARTICLES}}]] [[Vikipeedia:Artikkel|artiklit]], millega see on artiklite arvult {{Vikipeedia koht suurusjärjestuses|et}}. keeleversioon.<ref name="GvKF2" /> See on suurim keeleversioon Baltikumis ning suuruselt kolmas keeleversioon [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keelsete]] Vikipeediate seas [[soomekeelne Vikipeedia|soome-]] ja [[ungarikeelne Vikipeedia|ungarikeelse]] järel.<ref name="GvKF2" /> See Vikipeedia versioon on Eestis [[ingliskeelne Vikipeedia|ingliskeelse Vikipeedia]] järel külastatavuselt teisel kohal,<ref name="LM0Q0" /> kuid ületab aeg-ajalt külastatavuselt ka ingliskeelset. Eestikeelset Vikipeediat iseloomustab väga stabiilne kasv, väike tegijate ring ja üsna suur artiklite hulk võrrelduna eesti keele kõnelejate arvuga.<ref name="Nj25z" /> Eesti- ja [[võrukeelne Vikipeedia|võrukeelse Vikipeedia]] arengu toetamiseks on loodud mittetulundusühing [[Wikimedia Eesti]]. == Ajalugu == <div style="float: left;"> {{Diagramm|width=280|height=200|type=line|x=2002,2003,2004,2005,2006,2007,2008,2009,2010,2011,2012,2013,2014,2015,2016,2017,2018,2019,2020,2021,2022|y=0, 200, 2000, 8000, 14200, 29500, 44700, 57400, 70000, 80500, 91700, 105700, 120000, 130000, 143100, 153800, 168800, 186200, 205500, 215800, 225100|yAxisTitle=Artiklite arv}} </div> Esimene lehekülg oli "[[Vikipeedia:Üldine KKK]]", mille lõi kasutaja Kalev 24. augustil 2002, ning esimene artikkel oli "[[Viki]]", mille lõi kasutaja Markus sama päeva õhtul.<ref name="August2002">[https://et.wikiscan.org/?date_filter=200208&menu=userstats Kaastöö augustis 2002] et.wikiscan</ref> Järgmiseks alustati 26. augustil artiklitega "[[Eesti mütoloogia]]", "[[Ferdinand Johann Wiedemann]]" ja "[[Meedia]]".<ref name="August2002" /> Kuni 2003. aasta oktoobrini lisandus artikleid väga aeglaselt – sinnamaani loodi päevas keskmiselt vähem kui 1,5 uut artiklit. Peamiselt tänu esimesele aktiivsele eestlasest kaastöölisele (Andres) hakati aga jõudsamalt 1000 artikli piirile lähenema. Umbes 23. keeleversioonina jõudis eestikeelne Vikipeedia selle teetähiseni novembris 2003. Päevane artikliloome oli tagasihoidlik kuni 2004. aasta jaanuarini, mil see tõusis keskmiselt 26 artiklini päevas (varasem rekord oli 8). Selle toel kerkis eestikeelne versioon artiklite üldarvult Vikipeedia keeleversioonide seas 18. kohale.<ref name="stat" /> [[Pilt:Estonian wiki 20131211.png|pisi|Eestikeelse Vikipeedia avalehekülg 11. detsembril 2013]] Artiklite arvu muutumise põhjal võib eestikeelse Vikipeedia arenguloos välja tuua kolm perioodi. Neist esimene kestis 2004. aasta alguseni ja siis loodi väga vähe uusi artikleid. 2004–2006 artikliloome kiirenes ja lisandus ka palju uusi kaastöölisi. 2006. aastal seis stabiliseerus ja sealt alates on kasvutempo olnud üsna ühtlane. Alates 2005. aasta detsembrist on alustatud päevas keskmiselt üle 20 uue artikli. Seejuures oli 2006. aasta teises pooles kasv kõige aktiivsem. Augustis loodi keskmiselt 71 uut artiklit päevas. Tempo rauges 2007. aasta lõpuks ja sealt alates püsis kerges langustendentsis kuni 2011. aasta sügiseni.<ref name="stat" /> 2006. aasta keskpaigast kuni järgmise aasta keskpaigani püsis eestikeelne Vikipeedia eri keeleversioonide arvestuses artiklite arvult 31. kohal. Sealt alates algas kerge langus ning 2011. aasta kevadeks oli artiklite arvult möödunud 9 keeleversiooni. 40. kohale jäädi pidama kuni 2013. aasta esimese pooleni, muutes vahepeal vaid ajutiselt kohti.<ref name="stat" /> Häid artikleid hakati valima 2007. aasta teisest poolest, praeguseks on nende hulka arvatud {{Heade artiklite arv}} artiklit. 2017. aasta alguses lisandusid ka [[Vikipeedia:A-klassi artiklid|A-klassi artiklid]] ja [[Vikipeedia:B-klassi artiklid|B-klassi artiklid]]. 1. septembril 2008 võeti kasutusele uus esilehe kujundus. Loodi rubriigid "[[Vikipeedia:Nädala artiklid|Nädala artikkel]]" ja "[[Vikipeedia:Nädala pildid|Nädala pilt]]", et juhtida tähelepanu [[Vikipeedia:Head artiklid|headele artiklitele]] ja piltidele, millest uued tulijad saaksid eeskuju võtta. Samuti lisandus rubriik "Kas teadsid, et ..." ja hakati looma [[Vikipeedia:Portaalid|teemaportaale]].<ref name="h8Xlc" /> Alates 2011. aastast on järjest tihenenud koostöö ülikoolidega ning aina enam tudengeid on õppetöö osana osalenud Vikipeedia artiklite koostamises. See kajastub hästi artiklite arvu muutumise statistikas<ref name="stat" />. 2012. aasta keskpaigaks oli umbes üks protsent kõigist artiklitest tudengite loodud.<ref name="L1VlM" /> 2011. aastal peeti esimest korda Vikipeedia-teemaline ülikoolikursus<ref name="YxRxj" />. Uue olulise tähiseni, 100 000 artiklini, jõuti 25. augustil 2012 – kõigest päev pärast eestikeelse Vikipeedia 10. aastapäeva.<ref name="v2gtN" /> 150 000 täitus 5. oktoobril 2016 ning 200 000 täitus 12. augustil 2019<ref name="joudis-200k">[https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/eestikeelne-vikipeedia-joudis-200-000-eestikeelse-artiklini/ "Eestikeelne vikipeedia jõudis 200 000 eestikeelse artiklini"] digigeenius, 13. august 2019</ref>. Sama aasta juunis mööduti artiklite arvult ka [[leedukeelne Vikipeedia|leedukeelsest Vikipeediast]].<ref name="joudis-200k" /> Novembris 2016 hakati valima [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|kuu vikipedisti]]. 2017. aastal valiti esimest korda [[Vikipeedia sõber]]<ref>[https://www.ut.ee/et/uudised/vikipeedia-aasta-sober-2017-mart-noorma "Vikipeedia aasta sõber 2017 on Mart Noorma"] Tartu Ülikool, 21. august 2017</ref> ning kuulutati välja [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]]<ref>[https://menu.err.ee/650858/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograafi-tiitli-sai-kristian-pikner "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograafi tiitli sai Kristian Pikner"] menu.err.ee, 27. detsember 2017</ref>. == Kaastöölised == [[Pilt:Vikipeedia suvepäevad Viki külas.JPG|pisi|Vikipeedia suvepäevad [[Viki küla]]s Saaremaal 2009. aastal]] Esimene autor eestikeelses Vikipeedias oli prantslane kasutajanimega [[Kasutaja:Eerik~etwiki|Kalev]] (nüüd Eerik). Hiljem lisandus [[Kasutaja:Fransvannes|Fransvannes]] [[Holland]]ist.<ref name="midagi-ilusat" /> Eestikeelse Vikipeedia 15. aastapäeva puhul 2017. aastal toodi avalikkuse ette, et Kalevi ja Fransvannese varjunimede taga olid [[estofiil]]idest keeleteadlased [[Antoine Chalvin]] ja [[Frans Van Nes]].<ref name="midagi-ilusat" /> Varem oli neile viidatud kui kahele fennougristile.<ref name="varsti-19-000">[https://epl.delfi.ee/artikkel/51042185/vikipeedial-varsti-19-000-artiklit "Vikipeedial varsti 19 000 artiklit"] Eesti Päevaleht, 16. juuli 2006</ref> Esimene aktiivne eestlasest autor oli [[Kasutaja:Andres|Andres]], kes jõudis Vikipeediasse 2003. aastal.<ref name="varsti-19-000" /> Talle lisandusid peagi [[Kasutaja:Egon|Egon]] ja [[Kasutaja:Urmas|Urmas]].<ref name="midagi-ilusat">[https://wikimedia.ee/loodan-et-vikipeediast-kasvab-midagi-ilusat/ “Loodan, et Vikipeediast kasvab midagi ilusat!”] Wikimedia blogi, 5. september 2017</ref> 2004. aastal hakkas aktiivsete kaastööliste hulk märgatavalt suurenema. 2006. aasta märtsiks oli nende kasutajate arv, kes tegid kuus vähemalt 100 muudatust, kasvanud 20-ni. Edasi see mõnevõrra vähenes, kuid asus taas tõusule 2007. aasta keskel.<ref name="stat" /> 2006. aastasse jääb ka suurem uute aktiivsete kaastööliste lisandumise laine. Nende hulgas alustasid seitse kasutajat, kes said hiljem [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatoriks]]. Näiteks valiti sama palju uusi administraatoreid kokku vahemikus 2012–2016 ja pärast 2010. aastat liitunud kasutajatest on administraatoriteks valitud samuti alles seitse kasutajat.<ref name="et-admin">[https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kasutajate_loend/sysop Kasutajate loend: administraatorid] eestikeelne Vikipeedia (vaadatud 21. augustil 2021)</ref> == Kokkusaamised == 2007. aastasse jäi Eesti esimene vikipedistide kokkusaamine, mis peeti detsembris [[Tallinna Ülikool]]i ruumides.<ref name="YH3SE" /> 2008. aasta juulis toimunud [[Wikimania]]l osales esimest korda ka eestikeelse Vikipeedia esindaja. Tol korral [[Egiptus]]es [[Aleksandria]]s peetud konverentsi on eri paigus korraldatud alates 2005. aastast ja see toob kokku Wikimedia Sihtasutuse koordineeritavates projektides osalejad.<ref name="IDolj" /> 6.–7. augustil 2009 toimusid [[Saaremaa]]l [[Viki küla]]s [[Mihkli Talumuuseum]]is [[Vikipeedia:Suvepäevad 2009|esimesed Vikipeedia suvepäevad]]<ref name="6etwy" /><ref name="dhm8L" />. Seejärel on neid peetud [[Vikipeedia:Suvepäevad 2010|2010 Valgamaal Kuigatsi külas]]<ref name="RkYQs" />, [[Vikipeedia:Suvepäevad 2011|2011]] [[Viinistu]]l, [[Vikipeedia:Suvepäevad 2012|2012 Muhu saarel]], [[Vikipeedia:Suvepäevad 2013|2013 Aegnal]], [[Vikipeedia:Suvepäevad 2014|2014 Naissaarel]], [[Vikipeedia:Suvepäevad 2016|2016 Prangli saarel]], [[Vikipeedia:Suvepäevad 2017|2017 Vana-Vigalas]], [[Vikipeedia:Suvepäevad 2018|2018 Arula külas]], [[Vikipeedia:Suvepäevad 2019|2019 Ida-Virumaal]] ([[Narva]]s ja [[Toila]]s) ning [[Vikipeedia:Suvepäevad 2021|2021 Lääne-Virumaal]]. 2015. aastal toimus Eestis Kesk- ja Ida-Euroopa vikipedistide kokkusaamine<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koit20150917.2.9.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Väikeses Voore külas Jõgevamaal toimus suur Wikimedia konverents"] Koit, nr 105, 17. september 2015</ref> ning 2019. aastal kohtusid Tartus põhjamaade vikipedistid.<ref>Raimu Hanson: [https://tartu.postimees.ee/6796121/tartus-kohtusid-pohjamaade-vikipedistid "Tartus kohtusid Põhjamaade vikipedistid"] Tartu Postimees, 7. oktoober 2019</ref> <gallery> Vikipedistide pildiretk Osmussaarele 2015.jpg|Vikipedistide pildiretk [[Osmussaar]]ele 2015. aastal Wiki Loves Earth fotovõistluse parimad. Tallinn 2015.jpg|[[Wiki Loves Earth]] fotovõistluse võitjate väljakuulutamine 2015. aastal WMEE at Wikimania 2016 Esino Lario by Vahur Puik.jpg|Eesti vikipedistid 2016. aastal [[Wikimania]] konverentsil Itaalias LAT-EST wikipedian meeting in Valga, 2016.jpg|Esimene Eesti ja Läti vikipediste kokkusaamine. Valga, 2016 Estonian Wikipedia summer days 2021 group photo.jpg|Vikipeedia suvepäevadel osalejad 2021. aastal [[Kadrina vald|Kadrina vallas]] Vikisünnipäeva tähistamine Tallinnas 2021.jpg|Eestikeelse Vikipeedia 19. sünnipäeva tähistamine Tallinnas </gallery> == Propageerimine == [[Pilt:Mart Noorma (Vikipeedia sõber 2017).jpg|pisi|2017. aastal pälvis [[Mart Noorma]] [[Vikipeedia sõber|Vikipeedia sõbra]] auhinna eelkõige projekti [[Miljon+]] käivitamise ja ulatusliku propageerimise eest]] 4. aprillist 4. maini 2009 korraldati [[Vikipeedia:Norra-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus|esimene artiklikirjutamise võistlus]], millega sooviti juurde saada [[Norra]]-teemalisi artikleid ja leida uusi kaastöölisi. Sama aasta lõpul anti välja [[Vikipeedia:Tunnustusauhind nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise eest|tunnustusauhindu nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise eest]]. Esimene fotode saamisele suunatud ettevõtmine oli 3. juunist kuni 3. oktoobrini 2010 kestnud [[Vikipeedia:HELP]] (fotokogumisaktsioon Head Eesti Looduse Pildid)<ref name="Yfi3I" /><ref name="FurWb" /><ref name="KBQob" />, mida jätkati ka järgmistel aastatel. Sellele lisandusid 2011. aastal "Kultuurimälestised Vikipeediasse" ehk [[Wiki Loves Monuments]] (WLM) ja taaselustatud [[Eesti teadusfoto konkurss]]. WLM-i on korraldatud aastatel 2011–2015, kus see oli üks Eesti suurimaid fotokonkursse. Teadusfoto võistlusest kasvas aga välja [[Wiki Science Competition]]. 2014–2016 võeti osa ka rahvusvahelisest pildikogumisest "[[Wiki Loves Earth]]". [[Fail:Keeletoimetamistalgud 2020, autasustamine.jpg|pisi|vasakul|[[Keeletoimetamistalgud|Keeletoimetamistalgute]] parimad 2020. aastal]] Artiklivõistluste ja -talgute seas on toimunud veel näiteks [[Vikipeedia:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus|informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus]] (2010)<ref name="iIMHf" /><ref name="UeSXq" />, [[Vikipeedia:Maateaduste-teemaliste artiklite talgud|maateaduste-teemaliste artiklite talgud]] (2010)<ref name="ebTIz" />, [[Vikipeedia:Põhjamaade-teemaliste artiklite võistlus|Põhjamaade-teemaliste artiklite võistlus]] (2011), [[Vikipeedia:Tõlketalgud|Tõlketalgud]] (2011–2017), loodusteemaline [[Vikipeedia:ELAV]] (2011), [[Vikipeedia:Jõgevamaa artiklivõistlus|Jõgevamaa artiklivõistlus]] (2012), [[Vikipeedia:Psühholoogia sisutalgud 2014|psühholoogia sisutalgud]] (2014, 2015), [[Vikipeedia:Kesk- ja Ida-Euroopa kevad|Kesk- ja Ida-Euroopa kevad]] (2015–2022), [[Vikipeedia:Digihariduse konkurss|digihariduse konkurss]] (2017–2019), [[keeletoimetamistalgud]] (2017–2022) jt. Alles 2010. aasta alguses ilmus ajakirjas [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] esimene pikem ajakirjanduslik artikkel, mis oli kirjutatud eestikeelsest Vikipeediast.<ref name="QytV6" /> Samast aastast hakkas sagenema eestikeelse Vikipeedia [[Vikipeedia:Pressiülevaade|mainimine meedias]]. 2010. aasta suvel loodi [[Wikimedia Foundation]]i kohalik haruorganisatsioon (inglise keeles ''chapter''), mittetulundusühing [[Wikimedia Eesti]], mille ülesanne on toetada Wikimedia eesti- ja võrukeelsete projektide arengut ning suurendada inimeste teadlikkust nendest. Ühingu esimene projekt oli [[Vikipeedia:Vikipeedia koolides|"Vikipeedia koolides"]], mille raames peeti koolides loenguid Vikipeediast ja tehti uuring, mis võttis vaatluse alla inimeste Vikipeedia kasutamise harjumused ja oskused. 2017 kuulutati välja projekt [[miljon+]], mida vedasid [[Tartu Ülikool]] ja MTÜ Wikimedia Eesti ning mille eesmärgiks oli kiirendada veebientsüklopeedia jõudmist miljoni artikliga Vikipeedia keeleversioonide sekka.<ref name="Projektist">[http://www.miljonpluss.ut.ee/projektist/ Projektist] miljonpluss.ut.ee</ref> == Statistika == {{Vaata|Vikipeedia:Statistika|Vikipeedia:20}} [[Pilt:Artiklite jaotumine eestikeelses Vikipeedias (2013).png|pisi|300px|Artiklite ligikaudne jaotumine eestikeelses Vikipeedias seisuga mai 2013]] Eestikeelse Vikipeedia külastatuim artikkel on "[[Eesti]]" ja külastatuim lehekülg on [[:et:|esileht]]. Kui näiteks ingliskeelses Vikipeedias on konkurentsitult suurim valdkond kunsti- ja kultuuriteemalised artiklid, mille hulka kuulub ligikaudu 30% artiklitest<ref name="nM4Pj" />, siis eestikeelses Vikipeedias on enim kirjutatud geograafiast – paikadest (~26%) ja inimestest (~24%)<ref name="SGFtK" /> 19. aprillil 2010 jõuti eestikeelses Vikipeedias 2 miljoni redaktsiooni ehk salvestatud muudatuse tegemiseni. Sel ajal moodustas 20 kõige tegusama vikipedisti tehtud muudatuste koguarv umbes 32% kõigist redigeerimistest. Arvutiprogrammide osa oli umbes 39,5% ning ülejäänutele jäi seega 28,5% kõigist muudatustest. Ühtlasi andis ainult 17 kõige aktiivsema vikipedisti panus enam kui poole kõigist inimeste tehtud muudatustest ja kõige aktiivsema kasutaja muudatuste koguarv ületas sisse logimata tehtud muudatuste arvu. 2014. aasta 9. augusti seisuga oli 3109 kasutajat, kellest igaüks oli Vikipeedia artiklites teinud üle 10 muudatuse. Artiklites üle 1000 muudatuse oli teinud 118 kasutajat ning nende muudatused moodustasid 71,8% kõigist inimeste tehtud muudatustest. 15,9% muudatustest oli tehtud sisse logimata. 3 miljoni redaktsioonini jõuti 11. veebruaril 2012 ja 4 miljonit muudatust täitus 2014. aasta märtsi lõpuks. Keeleversiooni 20. sünnipäeval 2022. aastal ligines muudatuste arv 6,2 miljonile. 2010. aasta lõpus oli eestikeelses Vikipeedias natuke vähem kui 81 000 artiklit ja neist 52,2 protsenti oli loodud kõigest kolmekümne kasutaja poolt. 6. aprillil 2013 oli artikleid 108 900 ja 30 kõige aktiivsemat kasutajat olid algatanud 49,9 protsenti kõigist artiklitest. Eestikeelses Vikipeedias on 32 [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorit]]<ref name="et-admin" />, kellest 2 on ühtlasi [[Vikipeedia:Administraatorid#Bürokraadid|bürokraadid]]<ref name="f0VQy" />. [[Fail:Wikipedia-logo-v2-200tuhat-et.png|pisi|Eestikeelse Vikipeedia 200 000. artikli erilogo]] Seisuga 26. august 2012 oli alustatud 100 060 artiklit ja 253 000 lehekülge ning seejuures tehtud üle 3,3 miljoni muudatuse. Viimase 30 päeva jooksul tegutsenud kasutajaid oli 384.<ref name="LQgCf" /> Seisuga 2. juuni 2013 oli alustatud 111 700 artiklit ning tehtud üle 3,75 miljoni muudatuse<ref name="rdF7l" />. Keeleversiooni 19. sünnipäevaks 24. augustil 2021 oli üle tuhande muudatuse teinud 192 kasutajat ning üle saja muudatus oli teinud üle 1050 kasutaja.<ref>[https://et.wikiscan.org/?page=11&menu=userstats&usort=edit&bot=0&detail=0 et.wikiscan]</ref> Märtsis 2020 sisaldas eestikeelne Vikipeedia 568 300 viidet, millest 1,32%-l oli [[DOI]] tunnus ja 2,93% viidetest sisaldas [[ISBN]] numbrit.<ref name="informationmdpi2020">{{cite journal | issue = 5 | journal = Information | year = 2020 | url = https://doi.org/10.3390/info11050263 | last3 = Abramowicz |last = Lewoniewski | title = Modeling Popularity and Reliability of Sources in Multilingual Wikipedia | last2 = Węcel | first3 = Witold | doi = 10.3390/info11050263 | first = Włodzimierz | first2 = Krzysztof | volume = 11 }}</ref> Artiklitest vähemalt ühe viitega oli 43,9%. Sel ajal oli vähemalt 10 viitega artikleid 5,67% ja vähemalt 100 viitega artikleid 0,19%.<ref name="informationmdpi2020" /> Keeleversiooni aktiivsust ja arengutaset iseloomustav parameeter "sügavus" on {{Depth}}.<!--21,826---> Selle näitaja poolest oli 2020. aasta juuli seisuga eestikeelne Vikipeedia 141 suurema keeleversiooni seas 85. kohal.<ref>https://meta.wikimedia.org/wiki/Wikipedia_article_depth</ref> == Tunnustus == 2008. aasta lõpus nimetatud 15 [[aasta vabatahtlik]]u seas oli ka eestikeelse Vikipeedia administraator [[Andres Luure]].<ref name="ILhPF" /> Vikipeedia arendamise eest sai Andres 2013. aastal ka [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärgi]].<ref name="RZpna" /> [[Aasta vabatahtlik|Aasta vabatahtliku]] auhinna on hiljem saanud ka Wikimedia Eesti kauaaegne juhatuse esimees [[Eva Lepik]] (2019)<ref>[https://vabatahtlikud.ee/uudis/selgusid-aasta-vabatahtlikud-ja-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Selgusid aasta vabatahtlikud ja kodanikuühiskonna aasta tegijad] vabatahtlikud.ee, 6. detsember 2019</ref> ja Vikipeedia pikaajaline kaastööline [[Sven-Erik Soosaar]] (2021)<ref>[https://vabatahtlikud.ee/tunnustamine/marka-vabatahtlikku-2021/ AASTA VABATAHTLIKUD 2021] vabatahtlikud.ee</ref>. Vikipeedias läbiviidav [[Eesti teadusfoto võistlus]] pälvis 2016. aastal [[Eesti teaduse populariseerimise auhind|Eesti teaduse populariseerimise konkursil]] teise preemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil".<ref>[https://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/ Varasemad tulemused] Eesti Teadusagentuur</ref> Samuti tunnustati teadusfoto võistluse korraldajat ja vikipedisti [[Ivo Kruusamägi|Ivo Kruusamäge]] 2019. aastal teise preemiaga kategoorias "Populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja jne".<ref>[https://www.etag.ee/eesti-teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-ain-kallis/ Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ain Kallis] Eesti Teadusagentuur, 20. november 2019</ref> Vikipeedia [[keeletoimetamistalgud]] ning keeletoimetamisele keskendunud kasutaja Kuriuss pälvisid võistluse "[[Aasta keeletegu]] 2021" peaauhinna.<ref>[https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteod-masintolketehnoloogia-vikipeedia-keeletoimetamine-ning-alpa-digioppemangud Aasta keeleteod on masintõlketehnoloogia, Vikipeedia keeletoimetamine ning ALPA digiõppemängud] Haridus- ja Teadusministeerium, 16. märts 2022</ref> Varem oli 2019. aasta keeleteokonkursil žürii esile tõstnud ka ettevõtmist, kus [[Kadrioru Saksa Gümnaasium]]i õpilased kirjutasid Vikipeediasse artikleid.<ref>[https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteod-ttu-konetuvastus-ja-tu-masintolge-rahvaauhinna-voitis-oigekirjagurmaan "Aasta keeleteod on TTÜ kõnetuvastus ja TÜ masintõlge, rahvaauhinna võitis Õigekirjagurmaan"] Haridus- ja Teadusministeerium, 11. märts 2020</ref> ==Vaata ka== *[[Kasutaja arutelu:Fransvannes|kahe esimese vikipedisti dialoog]] *[[Vikipeedia:Kokkusaamised]] *[[Vikipeedia:Võistlused]] *[[võrukeelne Vikipeedia]] *[[Wikimedia Eesti]] *[[Vikipeedia sõber]] *[[Vikipeedia:Meie fotograafid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Tka2o">[http://uudised.err.ee/v/eesti/5c90bfb5-9eae-4a91-b82a-87f757caee4a "Eestikeelne Vikipeedia saab üheksa-aastaseks"] ERR, 23. august 2011</ref> <ref name="GvKF2">[https://meta.wikimedia.org/wiki/List_of_Wikipedias#All_Wikipedias_ordered_by_number_of_articles All Wikipedias ordered by number of articles] (viimati vaadatud 24. augustil 2022)</ref> <ref name="LM0Q0">[https://stats.wikimedia.org/wikimedia/squids/SquidReportPageViewsPerCountryBreakdown.htm#Estonia Wikimedia Traffic Analysis Report - Wikipedia Page Views Per Country - Breakdown]</ref> <ref name="Nj25z">[http://meta.wikimedia.org/wiki/List_of_Wikipedias_by_speakers_per_article List of Wikipedias by speakers per article]</ref> <ref name="stat">[http://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaET.htm Eestikeelse Vikipeedia statistika]</ref> <ref name="h8Xlc">[http://www.tarbija24.ee/100908/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tehnika/341345.php "Eestikeelsel Vikipeedial valmis uus esileht"] Tarbija24, 2. september 2008</ref> <ref name="L1VlM">[https://wikimedia.ee/mida-teha-tudengitega/ Mida teha tudengitega?"] Wikimedia Eesti</ref> <ref name="YxRxj">Martin Šmutov: [https://www.postimees.ee/574318/tartu-ulikoolis-loetakse-kursust-vikipeediast "Tartu Ülikoolis loetakse kursust Vikipeediast"] Postimees, 25. september 2011</ref> <ref name="v2gtN">[https://www.err.ee/350367/eestikeelses-vikipeedias-valmis-100-000-artikkel "Eestikeelses Vikipeedias valmis 100 000. artikkel"] ERR, 25. august 2012</ref> <ref name="YH3SE">[https://www.postimees.ee/1739073/etv-vikipeedia-administraatorid-said-esmakordselt-kokku "ETV: Vikipeedia administraatorid said esmakordselt kokku"] Postimees, 16. detsember 2007</ref> <ref name="IDolj">[http://www.koolielu.ee/pages.php/011006,21029 "Esimene eesti vikipedist Wikimanial"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Koolielu.ee, 28. juuli 2008</ref> <ref name="ILhPF">[https://web.archive.org/web/20150104191601/http://www.vabatahtlikud.ee/et/Sundmused/Uleriigiline-vabatahtlike-tunnustamisuritus/Aasta-vabatahtlikud-2008 "Aasta vabatahtlikud 2008"] Vabatahtlike värav</ref> <ref name="RZpna">[https://www.err.ee/341583/presidendilt-saab-tanavu-teenetemargi-99-inimest "Presidendilt saab tänavu teenetemärgi 99 inimest"] ERR, 6. veebruar 2013</ref> <ref name="6etwy">[[Raul Vinni]]: [https://arhiiv.saartehaal.ee/2009/08/08/eesti-vikipedistid-kohtusid-vikil/ "Eesti vikipedistid kohtusid Vikil"] Oma Saar, 8. august 2009</ref> <ref name="dhm8L">[[Margus Muld]]: [https://www.err.ee/390883/eesti-vikipeedial-hoiab-silma-peal-30-administraatorit "Eesti Vikipeedial hoiab silma peal 30 administraatorit"] ERR AK uudised, 9. august 2009</ref> <ref name="RkYQs">[[Heikki Aasaru]]: [https://www.err.ee/408743/valgamaal-toimuvad-vikipeedia-suvepaevad "Valgamaal toimuvad Vikipeedia suvepäevad"] ERR, 19. august 2010</ref> <ref name="Yfi3I">[https://web.archive.org/web/20100909035409/http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-8149/Vikipeedia-otsib-pildimaterjali "Vikipeedia otsib pildimaterjali"] Bioneer, 7. juuni 2010</ref> <ref name="FurWb">[[Ulvar Käärt]]: [https://epl.delfi.ee/eesti/eestlased-hakkavad-wikipediat-taitma-eesti-looduse-piltidega?id=51277820 "Eestlased hakkavad Wikipediat täitma Eesti looduse piltidega"] Eesti Päevaleht, 12. juuni 2010</ref> <ref name="KBQob">Ivo Kruusamägi: "Head Eesti Looduse Pildid ehk Vikipeedia: HELP" Eesti Loodus, november 2010</ref> <ref name="iIMHf">[http://www.itl.ee/?op=body&id=14&art=369 "Vikipeedia kuulutas välja IT-teemaliste artiklite võistluse"] (pressiteade)</ref> <ref name="UeSXq">[http://www.itl.ee/?op=body&id=14&art=446 "Selgusid Eesti parimad IT-vikipedistid"] (pressiteade)</ref> <ref name="ebTIz">[https://web.archive.org/web/20111129094240/http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20100329&ID=226610 "Vikipeedia maateaduse teemaliste artiklite võistlus"] E24.ee, 29. märts 2010</ref> <ref name="QytV6">[https://web.archive.org/web/20100330011119/http://www.horisont.ee/node/1310 "Vikipeediast"] Horisont, 1/2010</ref> <ref name="nM4Pj">[http://www-users.cs.umn.edu/~echi/papers/2009-CHI2009/p1509.pdf "What’s in Wikipedia? Mapping Topics and Conflict Using Socially Annotated Category Structure"]</ref> <ref name="SGFtK">[https://courses.cs.ut.ee/MTAT.03.284/2013_spring/uploads/Main/Artiklite_jaotumine.pdf Artiklite jaotumine eestikeelses Vikipeedias hinnatuna 1000 juhusliku artikli baasil] seisuga 16. mai 2013</ref> <ref name="f0VQy">[http://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kasutajate_loend/bureaucrat Automaatne bürokraatide loend]</ref> <ref name="LQgCf">[[Eri:Arvandmestik|Arvandmestik]] (vaadatud seisuga 26. august 2012)</ref> <ref name="rdF7l">[[Eri:Arvandmestik|Arvandmestik]] (vaadatud seisuga 2. juuni 2013)</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Estonian Wikipedia}} * [http://et.m.wikipedia.org/ et.m.wikipedia.org] Eestikeelse Vikipeedia mobiilseadmetele kohandatud versioon * [http://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaET.htm Eestikeelse Vikipeedia vana statistikaleht] * [https://et.wikiscan.org/ Eestikeelse Vikipeedia uus statistikaleht] * [[Toomas Schvak]]: [http://www.slideshare.net/guestb225b5/vikipeedia-vabatahtlikkusel-phineva-koostmudeli-eelistest-ja-puudustest-vaba-entsklopeedia-nitel-presentation "Vikipeedia – vabatahtlikkusel põhineva koostöömudeli eelistest ja puudustest vaba entsüklopeedia näitel"] ettekanne e-Õppe Arenduskeskuse sügisseminaril Luua Metsanduskoolis, 27. november 2008 * Maris Sander: [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/mis-on-parem-tavaline-entsuklopeedia-voi-vikipeedia.d?id=38370655 "Mis on parem: tavaline entsüklopeedia või vikipeedia?"] Eesti Ekspress, 13. jaanuar 2011 * Toomas Schvak: [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/toomas-schvak-eestikeelse-entsuklopeedia-tous-ja-langus.d?id=55506294 "Eestikeelse entsüklopeedia tõus ja langus"] DELFI, 11. august 2011 * [https://www.youtube.com/watch?v=jpFDWeq3_rI Vikipeediast saates "Teeme ise"] [[Tallinna Televisioon]], 15. jaanuar 2013 * [https://wikimedia.ee/loodan-et-vikipeediast-kasvab-midagi-ilusat/ “Loodan, et Vikipeediast kasvab midagi ilusat!”] Wikimedia blogi, 5. september 2017 {{Soome-ugri Vikipeediad}} [[Kategooria:Eesti entsüklopeediad]] [[Kategooria:Vikipeedia keeleversioonid]] [[Kategooria:Soome-ugri Vikipeediad]] [[Kategooria:Eesti keel]] i6at96e1m245rwx8fbmjuaf54wk1fe5 Kasutaja arutelu:NOSSER 3 130336 6183325 6182213 2022-08-25T16:47:46Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, NOSSER! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. juuni 2008, kell 20:11 (UTC) Tänud tervituste eest, olen pikemat aega olnud häritid rahva teadmatusest ajaloolistest isikutest ning toimunud sündmustest ning loodan nüüd aegamööda ja mööda veealuseid kive komistades, koondada elu jooksul kogutud matejale ning teadmisi ka levitada laiadele rahvamassidele... Teie kogemustele ninga abile lootes, rahva harimisele püüdes... == Request for translation. Yanka Kupala and Yakub Kolas == Warm greeting from Belarusian Wikipedia! This year we celebrate 130. birthday of Belarusian great poets [[en:Yanka Kupala]] and [[en:Yakub Kolas]] Could you help us to translate articles into your unique and honourable language? Thank you in advance! --[[Kasutaja:Rymchonak|Rymchonak]] 16. jaanuar 2012, kell 11:45 (EET) ==Allikad== Millistest allikatest pärineb Paul Friedrich von Benckendorffi artiklisse lisatud info? Vaata [[Arutelu:Paul_Friedrich_von_Benckendorff]]--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 24. november 2008, kell 20:49 (UTC) http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?id=9945, mõistan eelarvamusi idapoolse info vastu, kuid kasutades ainult faktilisi andmeid on võimalik neid kasutada [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] 24. november 2008, kell 21:58 (UTC) :Eelarvamused puuduvad. Sa lihtsalt olid jätnud allika märkimata.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 24. november 2008, kell 21:59 (UTC) :Enamik täiendusi on kompilatsioonid olemasolevatest vikiartikklitest, sidusartikklitest--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 2. veebruar 2019, kell 10:20 (EET) ==Kopipeist== Vikipeediasse ei või kopeerida autoriõigusega materjale. Praegu on kaks võimalust: kas kustutame selle teksti ära või muudab keegi (ehk sa ise) sõnastust niivõrd palju, et autoriõiguse rikkumine kaob. Tartu Ülikool on tõenäoliselt üks loetavamaid artikleid ja sinna ei või jätta autoriõiguste rikkumisega materjale.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 26. november 2008, kell 11:14 (UTC) : Loomulikult, peale väikest pausi töö jätkub...[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] 26. november 2008, kell 11:23 (UTC) :: Töötada tuleb nii, et artikkel oleks kogu aeg korras. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. november 2008, kell 11:26 (UTC) Kirjuta artikkel [[1905. aasta revolutsioon Eestis]]. Artiklis [[Eesti ajalugu]] ei ole tarvis nii põhjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. detsember 2008, kell 22:28 (UTC) ---- vt. [[Arutelu:Georg Philipp August von Roth]]. --[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 4. jaanuar 2009, kell 17:29 (UTC) ---- Mul on Sulle paar palvet. Kui Sa kogud materjali, tee seda oma kasutajalehel või selle alamlehtedel. Ära pane materjali artiklisse, kuhu see ei sobi. Kui Sa mõnda asja ei tea, ära pane küsimärki, vaid jäta see kirjutamata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. jaanuar 2009, kell 18:38 (UTC) Selliseid sisuta artikleid nagu [[Vladimir Illjaševitš]] palun mitte luua. Kui ei oska ise kirjutada tuleb lisada soovitud artiklite nimekirja. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 4. veebruar 2009, kell 21:07 (UTC) ---- Pööra veelkord tähelepanu vormistamisele. Ühele artiklile lingitakse ühes peatükis ühe korra. Aastaarvude vahel ei kasutata mitte — vaid –. Isikuartiklites tuleb kasutada DEFAULTSORT malli.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. veebruar 2009, kell 01:20 (UTC) ---- Miks Sa paned kõikidele artiklitele märkuse "pooleli"? Kas Sa kavatsed neid edasi kirjutada? Kui artikkel tõesti pooleli jääb, pane see märkus siis vähemalt lõppu. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 1. aprill 2009, kell 22:25 (UTC) ---- Malli "Vaata ka" kasutatakse ainult alajaotuse pealkirja all. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. aprill 2009, kell 12:41 (UTC) ---- NOSSER, sa oled siin juba üsna kaua tegutsenud aga ei pööra siiani vähimatki tähelepanu vormistusele. Teksti sõna-sõnalt mahakopeerimine on keelatud. Samuti lisad sa artiklitesse asjasse mittepuutuvat teksti. Ma pean praegu silmas artiklit [[Christoph Adam von Stackelberg]].--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 29. mai 2009, kell 09:09 (UTC) ---- Autoriõigustega kaitstud tekste ei või siia kopeerida. Muuda sõnastust artiklis [[Neeme Väli]], või eemalda autoriõigustega kaitstud tekst.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 17. juuni 2009, kell 10:54 (UTC) ---- Baltisakslaste kohta on parimaks allikaks rüütelkonna käsiraamatud, mis on ka internetis olemas. Jälgida tuleb kuupäevi, need on seal antud vana kalendri järgi. Isikuartiklites tuleb kategooriate ees kasutada DEFAULTSORT-malli. Isikuartiklid tuleb kanda loenditesse.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 24. juuli 2009, kell 17:16 (UTC) ---- Ära lisa autoriõigustega kaitstud teksti. Korrasta need mõisateartiklid.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 17. august 2009, kell 19:34 (UTC) ---- Millisest allikast pärineb Taani ajalugu käsitlev tekst?--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 27. august 2009, kell 20:16 (UTC) : Virtuaalne Euroopa http://virtualeuropa.narod.ru/europa.html --[[Kasutaja:NOSSER|Nosser]] 28. august 2009, kell 18:46 (UTC) ::Allikad tuleb artiklites märkida. Soovitavalt viidetena.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 28. august 2009, kell 20:19 (UTC) ---- Ära lisa Vikipeediasse autoriõigustega kaitstud teksti! Kui kuskilt kopeerid siis muuda sõnastust!--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 28. august 2009, kell 09:20 (UTC) ---- Viita need Georgi kavaleride artiklid nii nagu ma tegin artiklis [[Peter-Eduard Bauman]]. Ning kanna need isikute nii biograafiate kui sõjaväelaste loendisse.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 22. september 2009, kell 16:52 (UTC) ---- Kui kasutad ühte viidet artiklis mitu korda, siis tuleb see ainult ühe korra pikalt välja kirjutada. Nt. see <nowiki><ref name="Georgi">[http://www.eha.ee/georgi/html/mitte-eestlaste_elulood.html Georgi ordeni kavalerid Eestis. Mitte-eestlaste elulood.]</ref></nowiki> tuleb kirjutada ainult ühe korra. Hiljem saab kasutada juba lühivarianti <nowiki><ref name="Georgi"/></nowiki> --[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 25. september 2009, kell 14:39 (UTC) ---- Need Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi lehel olevad Peterburi politseimeistrid võiksid olla artiklites [Peterburi kindral-politseimeister] (Генерал-полицмейстер) ja [Peterburi ülem-politseimeister] (Обер-Полицмейстер) või nagu vene [[:ru:Градоначальники Санкт-Петербурга]] artiklis. Nimekirja biograafiatest saad siit: *Байкулова С. З., Матвеева И. У., Бауман А. Л.: ''Руководители Санкт-Петербурга'', С. Петербург-Москва: Нева, ОЛМА-Пресс, 2003, ISBN 5765421148, lk. [http://books.google.ee/books?id=EOSyNgwjLa8C&pg=PA572 572] ja [http://books.google.ee/books?id=EOSyNgwjLa8C&pg=PA573 573] --[[Kasutaja:Jaanusele|Jaanusele]] 27. oktoober 2009, kell 18:35 (UTC) Selleks oligi lõigu ees tulevikku suunatud viide {{Vaata|Peterburi ülempolitseimeistrite loend}} ==Translation request== Hi NOSSER! Would you be so kind to help me translate [[:en:Lu Xun|this article]] into the wonderful Estonian language? ''Please''. If you think that article is too long, here is a short version: "Lu Xun was a Chinese short story writer, editor, translator, critic, essayist and poet. He was most famous for the novella The ''True Story of Ah Q''." Thanks a lot and best regards:)--[[Kasutaja:Amaqqut|Amaqqut]] 5. november 2009, kell 06:19 (UTC) ---- Vene allikatest tõlkimisel peab olema tähelepanelik, kuna paljud mõisted on nö "venepäraseks" tehtud. Oled artiklisse [[Wrangell]] kirjutanud ''Rootsi sõjaväe alampolkovnik ja Karl XII armees polgukomandör'' - Rootsi sõjaväes vastab alampolkovnikule ooberstleitnant ning polgule rügement.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 17. november 2009, kell 10:27 (UTC) Oled [http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vene_NFSV_Siseasjade_Rahvakomissariaadi_juures_asuv_Riiklik_Poliitvalitsus&action=historysubmit&diff=1763656&oldid=1763654 siin Vene_NFSV] ja [http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=NSV_Liidu_Rahvakomissaride_N%C3%B5ukogu_juures_asuv_%C3%9Chendatud_Riiklik_Poliitiline_Valitsus&action=historysubmit&diff=1737484&oldid=1432527 siin NSV Liidu] Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus" artiklitele ühesugused interviki lingid lisanud.--[[Kasutaja:Jaanusele|Jaanusele]] 18. november 2009, kell 23:13 (UTC) ---- Aastaarvude vahel kasutatakse mõttekriipsu. See on redigeerimiskasti all too vasakpoolne kriips.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 6. jaanuar 2010, kell 21:40 (UTC) ---- Dagö on Hiiumaa, Ösel on Saaremaa ja Westfaalia on Vestfaal. Nii tuleb ka artiklis kirjutada.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 19. jaanuar 2010, kell 21:07 (UTC) ---- Kui sinu artikleid parandatakse, siis pane tähele milliseid muutusi tehakse.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 25. jaanuar 2010, kell 11:52 (UTC) ---- Vaata ka, mida ma artiklis [[Kliment Vorošilov]] muutsin: *Puudusid intervikid *Sulgusid oli üleliia palju *Ei olnud JÄRJESTA-malli *Kategooriad olid valesti *Link oli valele marssalile *Aastaarvude vahel kasutatakse mõttekriipsu, selle leiad redigeermiskasti alt (vasakpoolne kriips) *Ametikohtade loend pole hea, peaks olema seotud tekst--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 27. jaanuar 2010, kell 19:31 (UTC) == Mallid mööda artiklit laiali == Palun ära pane toimetamismärkust artikli keskele. See peab olema päris alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. veebruar 2010, kell 08:39 (UTC) : Pean Andresega nõustuma. Kui näed midagi sellist, nagu selles artiklis [[Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium|siin]], siis palun tõsta nad ikka algusesse. Jätab artiklit natukene parema mulje. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 10. veebruar 2010, kell 15:32 (UTC). Toimetamismärkused käivad artikli alguses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. veebruar 2010, kell 22:08 (UTC) ---- Eluaastate märkimiseks kasuta sellist kriipsu: – Saad selle moodustada, kui klõpsates esimesele kriipsule redigeerimiskasti all olevate sümbolite hulgast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. märts 2010, kell 09:54 (EET) Sa parandasid jälle õiged kriipsud valedeks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. märts 2010, kell 12:36 (EET) ---- Tõstan järgmise märkuse kasutajalehelt siia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. aprill 2010, kell 12:37 (EEST) See on eriti tunnustust vääriv: http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rahvarinne&action=historysubmit&diff=1451009&oldid=1384665 --[[Eri:Kaastöö/82.131.90.96|82.131.90.96]] 9. aprill 2010, kell 11:30 (EEST) == Ulatuslikest muudatustest == Kui teed väga suuri muudatusi, siis oleks hää, kui Sa artikli arutelus või resümees põhjendaksid, miks niisugused muudatused läbi viisid. Ma ei tea, kas artiklis [[Idarinne (Teine maailmasõda)]] tehtud muudatused olid põhjendatud või mitte, aga palun püüa edaspidi mahukaid muudatusi teha nii et need ka teistele oleksid üheselt arusaadavad. Minu meelest on see hea kas või sellepärast, et teised kaastööd tegevad inimesed ei peaks liiga palju oma aega suunama sellesse, et aru saada, mis eesmärgil redigeerimised tehti. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 9. aprill 2010, kell 15:53 (EEST). ==Mõttekriips== Aastaarvude vahel kasuta mõttekriipsu ( – ). Selle leiad redigeerimiskasti alt. Paranda see enda loodud artiklites.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 28. aprill 2010, kell 10:34 (EEST) :Artiklis [[Krimmi khaaniriik]] parandasid sa õiged kriipsud valeks. Ma loendis olevad kriipsud parandasin eile ära, pidasin silmas teksti sees olevaid kriipse. Panin sinna igale poole õiged kriipsud.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 28. aprill 2010, kell 11:37 (EEST) ---- Vaata [[Arutelu:Nikita Panin]].--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 3. mai 2010, kell 17:14 (EEST) == Tõlkimiseks == Tere! Kuivõrd oskad vene keelt päris heal tasemel, siis äkki oleks võimalik tõlkida need kaks artiklit eesti keelde: [[ru:Особое совещание при НКВД СССР]], [[ru:Кулак (крестьянин)]]. Nendega ei ole iseenesest väga kiire, aga oleksin väga tänulik, kui lähemal ajal selle jaoks aega leiaksid. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 6. mai 2010, kell 22:17 (EEST). ---- Meil pole kombeks vana kalendri kuupäevi väikseks teha.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 18. mai 2010, kell 13:58 (EEST) :Selge, senise sellelaadse tegevuse kohta pole keegi märku andnud, jälle targem--[[Kasutaja:NOSSER|Nosser]] 18. mai 2010, kell 14:01 (EEST) == vormistamine == Kui sa lingid nii <nowiki>[[Venemaa keisririik|Venemaa keisririi]]gi</nowiki> siis pole mõtet seda '''gi'''-d välja jätta vaid pane ta sulgude sisse. Võiksid enne salvestamist oma teksti ka natuke põhjalikumalt läbi lugeda, sul on tihti selliseid lihtsaid kirjavigu, kus mõni täht on puudu, üle või vahetusse läinud nagu seda trükkimise käigus ikka juhtub.--[[Kasutaja:Kyng|Kyng]] 21. mai 2010, kell 11:58 (EEST) ==Suguvõsaartiklid== Panusta kvaliteedile mitte kvantiteedile. Süvene rohkem teemasse ja ära topi lihtsalt süüdimatult nimesid artiklitesse. Näiteks artiklis Knorring on alapeatükk "Läänemaa ? liin". Kui oleksid süvenenud mõistaksid, et tegu on suguvõsa pealiiniga, millest hargnevad ka kõik teised liinid.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 30. juuli 2010, kell 21:39 (EEST) Ning suguvõsaartiklitesse ei maksa panna kõiki suguvõsa liikmeid. Tee nii nagu Wrangellide puhul ([[Wrangellide sugupuu]]).--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 30. juuli 2010, kell 21:39 (EEST) == Artikli väljanägemine == Palun jälgi, et pärast muudatuste tegemist jääks artikli üldilme enam-vähem vaadatavaks. [http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Heinrich_Himmler&oldid=2162636 Niisugust asja] oli päris kole vaadata. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 1. september 2010, kell 16:02 (EEST). ---- Kopipeist autoriõigustega kaitstud allikatest on keelatud!--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 20. september 2010, kell 17:33 (EEST) :[[Klaus Kurselli mäss]]. Kuigi on näha, et sa oled püüdnud lauseid muuta, ei ole see piisav. Hulk lauseid on sõna-sõnalt maha kirjutatud ja osadel on ainult üks sõna ära jäetud või muudetud.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 20. september 2010, kell 21:04 (EEST) ---- Kas Kapsta mõisa on artikkel kohe tulemas? Olematutele artiklitele ümbersuunamisi ei tehta.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 30. detsember 2010, kell 22:58 (EET) ---- Artiklites tuleb kirjutada nimed pikalt välja ja ka linkida kogu nimele.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 3. jaanuar 2011, kell 15:44 (EET) ---- Palun: *ära kasuta saksakeelseid kohanimesid; *lisa siselinke; *kui võib eeldada, et isik on artiklivääriline, lingi täis-, mitte perenimele; *sidekriipsu asemel kasuta mõttekriipsu; *pööra üleüldse tähelepanu vormistamisele; *jne --[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 6. jaanuar 2011, kell 18:01 (EET) Palun ära võta keeletoimetamise malli ära. Põhjust näed [http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Konstantin_Preobra%C5%BEenski&curid=237180&diff=2382382&oldid=2382188 siin]. Ja siingi vajab näiteks sõna "Ameerika" täpsustamist. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. veebruar 2011, kell 13:17 (EET) ---- Toimetamismärkus tuleb panna artikli algusesse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. märts 2011, kell 19:17 (EET) Toimetamismärkus pannakse päris algusesse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. märts 2011, kell 23:44 (EET) ==Ära lisa autoriõigustega kaitstud teksti== Muuda artiklis [[Viru-Nigula kihelkond]] sõnastust, et tegu ei oleks rikkumisega.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 7. aprill 2011, kell 13:58 (EEST) ---- Ära kirjuta maha.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 11. aprill 2011, kell 17:50 (EEST) ---- Palun ära kirjuta sõna-sõnalt maha. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 25. mai 2011, kell 16:38 (EEST) == Tänavatest == Mulle ei tundu kuigi mõistlik, et tänavate kunagised nimed esitatakse siselinkidena, need ju sisuliselt petavad lugejat – mõtled, et siselingi taga peitub midagi huvitavat, tegelikult suunatakse kasutaja samasse artiklisse tagasi. Arvan, et õigem oleks siselinkide asemel need nimed paksu kirjaga esile tõsta. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 31. juuli 2011, kell 22:25 (EEST). ==Pildid== Ära lisa pilte, mille puhul on kindel, et luba pole, pean silmas just seda Kalinini kuju pilti. 20. sajandi alguse piltidega nii suurt probleemi pole, sest autor on teadmata ja 70 aastat avaldamisest on möödas.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 8. august 2011, kell 14:55 (EEST) Ka üle 70 aasta tagasi avaldatud piltide puhul peaks puuduma mõistlik kahtlus, kui autori surmast ei pruugi veel 70 aastat möödas olla. Ehk kui tegu on postkaardiga, võiks üleslaadija teada, et postkaardi tagaküljel pole autorinime või kui tegu on arhiivifotoga, võiks üleslaadija teada, et arhiivis pole selle foto juurde märgitud autorinime. Kui usud, et autor on anonüümne kasuta pildi juures malli [[Mall:AO-anonüümne|AO-anonüümne]]. Palun märgi failileheküljele ka allikas (ja autor, kui see on teada). [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 8. august 2011, kell 19:32 (EEST) Palun, lisa Tallinna linnamüüri ja teisi vanu ehitisi kujutavad pildid Commonsisse.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 10. august 2011, kell 10:42 (EEST) Pööra tähelepanu korrektsele vormistamisele. Jälgi, et lingid viiks ikka õigetele asjadele ja kõrvalist juttu ei oleks. Pean silmas praegu artiklit [[Ungern-Sternbergi palee]]. Kuigi sulle võib jääda mulje, et ma ainult vingun sinu kallal, hindan ma su kaastööd kõrgelt, sest kirjutad neil teemadel, mis mindki väga huvitavad. Kui veel vormistamise ka korda saaks, oleks sinu näol tegu Vikipeedia ühe väärtuslikuma kaastöölisega.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 17. august 2011, kell 17:37 (EEST) [http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:WooteleF?diff=2637251]: Et globaalset kontot luua, pead arvatavasti oma e-posti aadressi kontoga siduma. Seda saad teha [[Eri:Eelistused|eelistuste]] kaardi "Kasutaja andmed" alaosas "E-posti sätted". Ja kui teise projekti logid, siis pead seda tegema sama parooli (ja e-posti aadressiga). Kas leheküljel [[Special:MergeAccount]] pole mingeid juhiseid? "NOSSER" ja "Nosser" peaks küll erinevad kasutajanimed olema, aga võib-olla on probleem selles, et [[sulutil:Nosser|väikeste tähtedega kasutaja]] on keegi Commonsisse juba teinud. Sellisel juhul võiksid proovida sisse logida näiteks [[:fi:|soome vikisse]], kus kumbagi nime veel pole ja vaadata, kas sealne konto ühendatakse. Seejärel, kui sul juba on mitme kasutajaga ühendkonto, võiksid uuesti nimega "NOSSER" Commonsisse logimist proovida. Või siis tont teab, milles asi ja lihtsam on mingi muu nimega Commonsisse registreeruda. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 18. august 2011, kell 10:51 (EEST) ---- Palun lisa üles laaditud piltide juurde alati allikas. Kui on pakutud, et autoriõiguse kehtivus on lõppenud, peaks ühtlasi olema autor teada. Kui pilt pole tehtud üle 70 aasta tagasi, siis autoriõiguse kehtivus kindlasti pole veel lõppenud. Pikne 15. november 2011, kell 22:22 (EET) ---- Palun lisa enda üles laaditud piltide juurde ''alati'' allikas. Allikas peaks aimu andma, kes on autor või et autor tõepoolest on anonüümne või mis ajast on pilt pärit. Mõne pildi juures, kus väidad 70 aasta möödumist avaldamisest, ei tundu see olevat kuigi tõenäoline. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 27. jaanuar 2012, kell 20:46 (EET) == Initsiaal == Perekonnanime koos eesnime initsiaaliga kasutatakse nii: "H. Mäe", mitte "H.Mäe". Mina isiklikult leian, et initsiaalide kasutamine ei tee artikli stiili paremaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. september 2011, kell 09:03 (EEST) == Sadam suure tähega == [[Tallinna Sadam]] on ettevõte, mille ajalugu algab 1990ndate algusest ja on artiklis eespool ära toodud. Tallinna Sadam ei ole [[sadam]], vaid see omab ja haldab viit sadamat, mille kohta on eraldi artiklid. Seepärast ei puutu sellesse artiklisse ei [[Vanasadam]]a ajalugu ega [[Muuga sadam]]a konteineriterminalid. Püüan selles nüüd kuidagi korda luua. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 3. oktoober 2011, kell 23:31 (EEST) :Tõstsin sellesse artiklisse jurde kirjutatud osad nende sadamate juurde, kuhu see tekst kuulub, ja kirjutasin artikli pealkirja kohta selgituse oma arutelulehele. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 4. oktoober 2011, kell 11:13 (EEST) ---- Toimetamismärkus pannakse artikli algusesse, mitte keskele. Ja ära pane seda igaks juhuks, vaid konkreetse põhjusega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. oktoober 2011, kell 19:10 (EEST) == Tallinna tänavad == ''Kategooriad:Mustamäe linnaosa tänavad'' kuuluvad juba ise ''Kategooriad:Tallinna tänavad'', siis ei ole mõtet (nt. [[Mustamäe tee]]) neid topelt panna [[Kasutaja:Lohusalu|Lohusalu]] 4. november 2011, kell 19:01 (EET) == Hayek == Selgituseks, miks võtsin Hayeki artiklist ära sinu pandud lisanduse Tarantino filmide kohta: "Ehast koiduni" filmi lavastajaks oli Robert Rodriguez ja samuti oli Rodriguez selle lõigu režissöör, kus Hayek "Neljas toas" kaasa tegi (kusjuures viimase lõigu puhul oli ta ka stsenarist, mitte Tarantino) -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 17. november 2011, kell 09:26 (EET) == Sisukord paremale == Palun ära seda malli tavalistesse artiklitesse paiguta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] 30. detsember 2011, kell 14:37 (EET) :Kordan palvet. Kui ei ole ikka väga head põhjust sisukorra asukoha muutmiseks, siis peaks selle sinna jätma, kus see muidu on. Sellest ei ole midagi, et artikli sisuosa natuke hiljem algab. Kui sisukord on ühes artiklis ühes ääres ja teises artiklis teises ääres, siis tekitab see ainult segadust. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. oktoober 2012, kell 23:00 (EEST) == Чувак. == В курсе, как твой ник с датского переводится? Открой Викисловарь. --[[Eri:Kaastöö/88.154.193.207|88.154.193.207]] == Preemia == Tere! MTÜ Wikimedia Eesti tahab aktiivsetele vikipedistidele nende kaastöö tunnustamiseks anda väikesed preemiameened fotovõistluse Wiki Loves Monuments võidupiltidega kalendri näol. Kalendri kättesaamiseks võta palun ühendust Avjoskaga. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 8. veebruar 2012, kell 21:41 (EET) == Есть ли звук "Х" у эстонском языке? == Здраствуйте, в украинской Википедии произошла дискуссия как писать слово Harjumaa, кириличными буквами и хотел спросить есть ли у эстонском языке звук "х", потому что за моими данными есть, а другие пользователи пишуть Harjumaa начиная с "Г". Как правильно. З уважением.--[[Kasutaja:AlexusUkr|AlexusUkr]] ([[Kasutaja arutelu:AlexusUkr|arutelu]]) 20. juuli 2012, kell 17:58 (EEST) == Vaata ka == "Vaata ka" alajaotus käib enne viiteid ja välislinke. Vaata [[Vikipeedia:Vormistusreeglid]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. oktoober 2012, kell 15:48 (EEST) == Russian missions in Estonian == Hi Nosser, I hope you don't mind me writing to you in English. I noticed that you wrote [[Venemaa suursaatkond Eestis]] -- great job. I am working on a draft article at [[:simple:User:Russavia/DipMis]], and I was hoping you could help me to find some information, and sources, that I require. I know that the Russian embassy in Tallinn was established in 1992, but I don't have a source for this information. Could you possibly help to find one? Any language is fine. Also, I need to find out what date the consulate in Narva was established, and also what date the consular department in Tartu opened. And again I need sources for this. I also need to find someone who can help with photos of the consular department in Tartu. Can you possibly help with any of this information? Feel free to reply here, or my etwiki talk page, I have them watchlisted. Any assistance you can provide would be great. Cheers, [[Kasutaja:Russavia|Russavia]] ([[Kasutaja arutelu:Russavia|arutelu]]) 11. oktoober 2012, kell 16:03 (EEST) :I now have the date for the Tartu consular office (1996), but still require a source for the Narva counsulate (1994). Just wanted to let you know here, in case you might look for any of this info in the future. Cheers, [[Kasutaja:Russavia|Russavia]] ([[Kasutaja arutelu:Russavia|arutelu]]) 19. oktoober 2012, kell 00:55 (EEST) == Keila–Haapsalu raudtee == Millisest allikast on pärit info, et Keila–Haapsalu raudtee avati kitsarööpmelisena? "Eesti Raudtee 140" järgi avati Keila–Haapsalu '''laiarööpmeline''' raudtee ajutiseks liikluseks 1904. a detsembris ja ametlik avamine toimus 1905. a novembris. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 13. detsember 2012, kell 21:18 (EET) == Värvitoonide kasutamisest == Tere!<br/> Minu meelest ei ole sõjaväelase malli puhul punase tooni kasutamine kuigi hea. Parem oleks kollane värvus (#EEDD82), nagu näiteks artiklis [[Harald Nugiseks]], või sinakas toon (#b0c4de, lightsteelblue), nagu on näiteks artiklis [[Alfons Rebane]]. Nende värvuste taustal on musta värviga kirjutatud nime parem lugeda. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 15. detsember 2012, kell 09:08 (EET). == [[Karl Hellat]] == Добрый день! Я попытался перевести неизвестную в России информацию из Вашей статьи Karl Hellat, но я, увы, не знаю эстонского языка. Есть несколько моментов, в которых я не разобрался: кем был Hellat с 1922 по 1926 год, кем ему приходился петербургский отоларинголог Петр Геллат (он не мог быть дядей, так как в одной семье не может быть двух сыновей с одним и тем же именем, скорее всего это старший брат). Я был бы очень благодарен, еслим бы Вы смогли проверить мой перевод и дополнить мою русскую статью (интер-вика в эстонской статье) недостающими сведениями. Крайне интересен для меня процесс обмена (правильно ли я понял, что Геллат был именно обменен на каких-то украинских коммунистов, известно ли на кого именно?) Заранее спасибо. С уважением, [[Kasutaja:Hunu|Hunu]] ([[Kasutaja arutelu:Hunu|arutelu]]) 12. veebruar 2013, kell 13:54 (EET) ::Спасибо, уже помогли. Остался только вопрос про "дядю" Петра Геллата, которого звали точно так же как и отца. Не мог ли он быть старшим братом, нет ли ошибки в статье? [[Kasutaja:Hunu|Hunu]] ([[Kasutaja arutelu:Hunu|arutelu]]) 18. veebruar 2013, kell 19:22 (EET) ==Horn== Pildil olev isik käis 1594. aastal oma 48. eluaastat. Sellest peaks piisama, et aru saada millise Horniga on tegu.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] ([[Kasutaja arutelu:WooteleF|arutelu]]) 11. juuli 2013, kell 22:37 (EEST) == ABW == Massiliseks kategooriate parandamiseks on hea kasutada [[Vikipeedia:AWB]]. Selleks on vaja see alla laadida [http://sourceforge.net/projects/autowikibrowser/ siit]. Väga tüütu on seda käsitsi teha. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 27. juuli 2013, kell 14:30 (EEST) Kui lisad artikli maakonna neemde või saarte kategooriasse siis võid vastavalt Eesti saarte või Eesti neemede ülemkategooria eemaldada. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 29. juuli 2013, kell 08:28 (EEST) == Infokastid == Asula ei ole ju kihelkonnakirik (nt "kihelkonnakirik: Linnaka") nagu kihelkonnaartiklites infokastides kirjutad. Teiseks, infokast pole artiklis eesmärk omaette. Kui ta on väheinformatiivne või kui selles väljatoodud faktid pole antud teema juures kõige esmasemad, siis pole kast kasulik. Näiteks [[Arutelu:Riigikogu#footer|Riigkogu]] artiklis on infokastis praegu otsitud asjad. Seal toodu on ebaolulisemapoolne ja ei aita kuigivõrd võrrelda Riigkogu olulistes punktides teiste maade parlamentidega. Näiteks [[Gennadi Timtšenko]] artiklis kordab infokast sama, mis on kirjas esimeses lauses. Sellistel puhkudel ja ka näiteks mainitud kihelkonnaartiklites võiks infokast minu meelest sellisel kujul pige olemata olla. Pikne 8. august 2013, kell 23:52 (EEST) :::: Vaidleks sellele nati vastu. Nimelt infokast on ka masinloetav ning arvestades pisitasa toimuvat üleminuekut kasvõi wikidata kasutuselevõtmise poole, siis tundub, et varsti on primaarne just nimelt infokast ja mitte artikkel ise. -- <font style="font-family:Monotype Corsiva; font-size:15px;">&nbsp;&bull; &nbsp;&bull; &nbsp;&bull; &nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &nbsp;&bull; &nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]]</font> 9. august 2013, kell 17:31 (EEST) :Lähtusin standardiseerimisest ja samaliigilistes artiklites ühise vormistamise eesmärgist. Aga kihelkonnakiriku suhtes, märkus õige--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 9. august 2013, kell 11:39 (EEST) ---- Oot, las kreiside navigeerimismallid jäävad ikka kreisiartiklitesse. Navmallid ei käi otseselt artikli sisu juurde ja hakkavad segama, kui neid mõõdutundeta artikli lõppu kuhjata. Näiteks pole Eesti külaartiklites Euroopa riikide navigeerimismalli, kuigi need asjad kaudselt seotud on. Optimaalne võiks olla see, kui artikli lõpuosa kaudu võimaldatakse navigeerida samaliigiliste asjade vahel. Muude seonduvate asjade juurde jõuab kategooriate ja teksti sees lingitud artiklites olevate linkide/navigeerimismallide kaudu. Pikne 4. september 2013, kell 20:36 (EEST) Veel üks [[Arutelu:Käina kihelkond|märkus]]. Pikne 4. september 2013, kell 20:55 (EEST) ---- Kultuurimälestiste kategoriseerimine maakondade järgi on mõistlik, aga kui need kategooriad on mõeldud sisulehekülgede (artiklite) jaoks, siis neid võistluse lehekülgi ei tuleks sinna segada. Pikne 5. oktoober 2013, kell 13:40 (EEST) : Selliste pealkirjadega kategooriatesse on loomulik panna ikkagi artiklid konkreetsetest mälestistest. Kui tahta projektilehti maakondade kaupa kategoriseerida, siis selle jaoks peaks mingite muude pealkirjadega kategooriad olema. Pikne 6. oktoober 2013, kell 16:53 (EEST) : Pean silmas seda, et vikiprojekti nimekiri kultuurimälestistest ei kuulu Vikipeedia sisu juurde ning kategooriates Vikipeedia sisu (artiklid) sirvides ei peaks lugeja sattuma muudele asjadele. Sellepärast ei tohiks sisu ning projektilehed, muidu abilehed, mallid ja muu olla kategooriates läbisegi. Praegu on need nimekirjad küll ka valdade kategoorias, aga see on ilmselt ekslik. Pikne 6. oktoober 2013, kell 19:31 (EEST) == Genf-49 == Lp NOSSER, oled lisanud siia https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vastupanutegevus_Eesti_NSVs&diff=2485793&oldid=2376247 teksti: "1989. aastal moodustati liikumine [[Genf 49]], mis propageeris Eesti elanike keeldumist asuma ajateenistusse [[NSV Liidu relvajõud]]udesse, kui Eestit okupeeriva riigi teenistusse. Liikumisega kaasaläninud ajateenistuskohuslasi oli ca 8 000 meest." Kust see pärineb? :Jään tagantjärgi viiteallika näitamisega hätta, kui olen tekitanud segadusi või valeinfot, palun lahkesti täpsustada või parandada--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 8. aprill 2014, kell 09:46 (EEST) ---- Meil on riikide kategooriad üldiselt sama pealkirjaga, millega vastav artikkel ([[Venemaa]]). Mis sellega nüüd siis on? [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 28. aprill 2014, kell 21:52 (EEST) :Töö on küll kolossaalne, aga kui riigi nimi on [[Venemaa Föderatsioon]], siis peab ka kategooria olema korrektne--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 28. aprill 2014, kell 21:55 (EEST) :: Venemaa ongi Venemaa Föderatsiooni nimi. Peaaegu kõikidel riikidel on pikem ametlik nimi, aga me kasutame artiklite pealkirjades ja lähtuvalt kategooriate nimedes üldiselt lühemat. Minu meelest läheb asi nüüd segasemaks. Kui kategooria "Venemaa Föderatsioon" on pühendatud riigile, siis mis teemale hakkab olema pühendatud senine kategooria "Venemaa"? Venemaa keisririik ja muu ajalugu sobis ju praeguse riigi ajaloo alla. Peand hoogu. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 28. aprill 2014, kell 22:02 (EEST) ==Koha järgi nimetatud kategooria== Kui teed mingi koha järgi nimetatud kategooria, siis jäta palun see koht ka teiste omasugustega samasse kategooriasse. Näiteks Vergi kategooriasse "Lääne-Viru maakonna külad", nii et üht Lääne-Viru maakonna küla ei tuleks otsida sadama, tulepaagi ja muude asjade juurest. Pikne 31. juuli 2014, kell 22:59 (EEST) :Kui nt enwiki, dewiki, ruwiki't (ruwiki vist pigem püüab kategooriatega koormata artikleid, mitte samanimelisi kategooriaid) vaadata, siis nõus Piksega. Lihtsuse ja topeldamise vältimise huvides võiks küll NOSSERi stiilis teha. Küll aga jääb arusaamatuks, et kui artiklisse Vergi paneks ma ainult kategooria "Vergi", siis miks ma peaks küla otsima nt sadama asjade juurest?--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 1. august 2014, kell 15:45 (EEST) :: Topeldamine tuleb sellest, et me ei oska praegu paremini paigutada kategooriat, mis koondab sadamat, tulepaaki ja muid asju, mis tegelikult pole külad ja ei pruugiks olla külade alamkategoorias. Kui tahta topeldamist vältida tuleks külade kategooriast ära võtta kategooria "Vergi". Üks võimalus oleks panna ta otse vallanimelisse kategooriasse (mis omakorda ei pruugiks olla valdade kategoorias). Pikne 1. august 2014, kell 16:04 (EEST) ::: rangelt võttes on sul õigus, ent võtame nt etwiki "Kategooria:Friedrich Reinhold Kreutzwald", kus on isikuga seotud ausambad, eepos. Oleks naeruväärne, kui nüüd see isikukategooria panna ka kategooriasse "Ausambad", "Eeposed".--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 2. august 2014, kell 11:56 (EEST) :Eeldasin kategooria loomisel, et kasutaja otsib objekte konkreetse asukohanime alusel, aga kui on vaja saavutada laiemat haldusterritooriumi hõlmavat dimensiooni, siis võib ju asulakategooria lisada ka valla kategooriasse. Sadamat, tulepaaki ja muid asju või liigitada täiendavalt objektikategooriate alusel. --[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 1. august 2014, kell 21:59 (EEST) ::kategoorias "Vergi" olev nt [[Vergi sadam]] on niikuinii sadamate kategoorias ka--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 2. august 2014, kell 11:56 (EEST) == [[:Pilt:Revali muldkindlustused enne 1710. aastat.jpg]] == Ma tahtsin selle juures öelda, et me ei kategoriseeri pilte teemakategoriatesse, aga see pilt tuleks üldsegi commonsisse laadida. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 18. september 2014, kell 07:46 (EEST) :Lihtsalt ülekandmist ma ei oskagi, tuleb lihtsalt Commonsisse laadida. Kui siin vikis lähed faili üles laadima, siis üleslaadimislehel kohe alguses on suur link Commonsi laadimislehele. Seal näitab ilmselt alguses väikest juhist, kust saad edasi liikuda ja faili valida oma arvutist. Edasi tuleb litsentsi valimine. Kui menüüs ei ole sobivat ("avalik omand, sest autoriõigused lõppenud"), siis saad kasti panna malli <tt><nowiki>{{PD-old}}</nowiki></tt>. Siis saab veel kategooriaid külge panna ja kirjeldust kirjutada ja ongi valmis. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 18. september 2014, kell 11:12 (EEST) ::Hmm, vabandust, ma ei saa aru, mida sa küsid. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 18. september 2014, kell 13:41 (EEST) :::Ma ei tea, kuidas saab lihtsalt faili üle kanda. Leidsin, et on olemas mingi CommonsHelper (http://tools.wmflabs.org/commonshelper/), aga ma pole seda kasutanud. Proovi. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 18. september 2014, kell 15:11 (EEST) :: Üldjoontes käib faili ülekandmine nii, et laadid faili sama pealkirjaga ka Commonsisse ja siis keegi kustutab faili, mille varem siia üles laadisid. Pikne 19. september 2014, kell 11:49 (EEST) ---- Palun ära tõsta Commonsi linki välislinkide alt ära ega lisa seda muu suvalise koha peale. Kui mõnel juhul muid välislinke pole või Commonsi lingi kast jääb muidu õhku rippuma, siis saab selle asemel kasutada malli {<nowiki>{</nowiki>[[Mall:Commonskat-tekstina|Commonskat-tekstina]]}}. Pikne 4. oktoober 2014, kell 17:32 (EEST) ==Kategoriseerimine== Kui näiteks Paides on kaks kirikut (peale võib-olla veel mõne kogudusehoone, mida ei nimetata kirikuks), siis ei tarvitse teha ainult nende kahe pärast omaette kategooriat. Kui kategoriseerid õigeusu kirikud täpsemalt maakonna järgi, siis tuleks nad ühtlasi kategooriast "Eesti õigeusu kirikud" eemaldada. Pikne 5. oktoober 2014, kell 13:16 (EEST) kategooriate nimetamisel võiks püüda neid nimetada kujul "Võru maakonna kirikud", mitte "Võrumaa kirikud", sest [[Võrumaa]] artikkel ise viib endise maakonna juurde, ent need kirikud üldiselt on kõik ka praegu olemas. Siiski nendin, et seda ebaühtlust on kategooriates palju, analoogne on [[:kategooria:Eesti muuseumid|kategooriaga Eesti muuseumid]]--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 6. oktoober 2014, kell 11:23 (EEST) :seotud arutelu ka nt siin: ([[Kategooria arutelu:Põlva maakonna õigeusu kirikud]])--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 6. oktoober 2014, kell 11:29 (EEST) == Õigekirjast == Artiklis Volmari kreis oleks paslik kihelkondade loetellu kuuluv Ziemeļrūjiena paigutada mitte nimekiri lõppu, vaid Salaca järele. Kuna tegemist on tähestikulise nimekirjaga ja "z" asub teatavasti parajasti käibivas tähestikus "s-i" ja "š" järel, siis oleks nii ehk õigem. Veel seda, et hea tooni ja stiili kohaselt kirjutatakse eesti keeles numbrid ühest kümneni tähtedega. == Plekkpurgi katedraal and Cyril Genik == Hello NOSSER, If you have some time, could you take a look at my articles? I am not fluent in Estonian. These translation were done for me by a gentleman here in Canada. I would be grateful if you could proofread them for grammar. I noticed that you worked on the '''Bütsants''' article, and it is one of the few articles in the Estonian Wikipedia that has no tags on it. Thank you. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 23. november 2014, kell 02:15 (EET) Hello NOSSER, Thank you for your help with this article. Is there a reason that work cannot be done by the Estonian Wikipedia on these articles after the tags are removed? There is a standing invitation by other Wikipedias to improve articles whenever possible, established articles without tags, and that has occurred from time to time with this article in other languages. If the grammar in these articles is legible, can the tags on them be removed? Thank you. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 18. aprill 2015, kell 14:39 (EEST) ---- Palun vaata [[Arutelu:Saunalaht|siia]]. Pikne 19. detsember 2014, kell 13:42 (EET) == Headest artiklitest == Kas sul oleks ehk mahti mõned [[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid|artiklid]] läbi vaadata ja neile oma hinnang anda? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. detsember 2014, kell 19:50 (EET) ---- Sul on koordinaatides laius ja pikkus osadel juhtudel vahetuses. Arvan, et mõisaartiklite päisesse võiks koordinaadid parem lisamata jätta. Koordinaatide andmebaasi lihtsuse ja ühtluse huvides võiks koordinaadid olla vaid nüüdisaegsete nähtuste artiklite päistes. Iseasi kui mõnel juhul on tegu artikliga näiteks mõisa peahoonest. Mõisaartiklis võiks piisata sellest, kui tekstis on mõisa asukoht kirjeldatud nüüdisaegsete nähtuste kaudu, mille artiklites on koordinaadid. Või siis võiks mõnel juhul mõisaartiklis kasutada tekstisiseseid koordinaate, et näidata vajadusel konkreetsemate mõisa alla kuuluvate objektide asukohta. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:88C2:F401:F8CE:1175:6D92:945B|2001:7D0:88C2:F401:F8CE:1175:6D92:945B]] 25. jaanuar 2015, kell 11:42 (EET) ---- Infokast relva tehniliste parameetritega peaks olema relva artiklis (nt nagu [[:en:Obukhovskii 12"/52 Pattern 1907 gun|see]]), mitte iga rannapatarei artiklis, kus sama relva kasutati. Pikne 11. august 2015, kell 13:29 (EEST) == Participate in the Ibero-American Culture Challenge! == Hi! [[:m:Iberocoop|Iberocoop]] has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture. We would love to have you on board :) Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016 Hugs!--[[Kasutaja:Anna Torres (WMAR)|Anna Torres (WMAR)]] ([[Kasutaja arutelu:Anna Torres (WMAR)|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 17:23 (EEST) == Kuu vikipedist == Tere! Palju õnne septembri kuu vikipedisti auhinna puhul! Kas saaksid mulle palun sellega seoses saata oma koduse aadressi meiliaadressile kaebi@wikimedia.ee? Head! Käbi Suvi--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 16. oktoober 2017, kell 10:39 (EEST) == zenit ??? === arutaks natuke, ehk saab keeleliselt paremini? maistemate asjade kohta ju mittekeski nadiiri ei kasuta?<br /> https://et.m.wikipedia.org/wiki/Arutelu:NSV_Liidu_õhukaitseväed_Eestis<br /> Зенитный ракетный = Anti-aircraft = õhutõrje- ???<br /> http://termin.eki.ee/militerm/concept.php?id=553&<br /> miks peaks miskit imesõna '''[[:seniit]]''' kasutama ???<br /> [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 4. veebruar 2018, kell 13:35 (EET)<br /> NÕUS, kui on autoriteetne ja keeleuuenduslikult aktsepteeritud allikas. Seni kasutanud tolleaegses kirjanduses olnud väljendit. --[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 4. veebruar 2018, kell 13:55 (EET) :: ok :) [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 4. veebruar 2018, kell 14:13 (EET) == Radari artiklist == Näib, et Sina oled "radar" artikli põhitegija. Ja näib, et oled hea tegija. Kumbapidi teeme, kas ma annan Sulle lingid, mis võimaldavad Sul selle artikli korda (neutraalseks) teha või tellin kellegi teise seda tegema? See "saksa allveelaevade laiutamine" ületas mu taluvusläve... --[[Eri:Kaastöö/2001:7D0:4C83:A902:54E8:82F8:68C7:DEF5|2001:7D0:4C83:A902:54E8:82F8:68C7:DEF5]] 1. aprill 2018, kell 11:11 (EEST) : Kahjuks ei saa ''laiutada teadmistega tehnilises valdkonnas''. Artikkel aga peaks olema tehnilise nurga alt, passin seekord--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 1. aprill 2018, kell 12:30 (EEST) == [[:Fail:Valdo Mäeste.jpg]] == See võiks olla töökohustuste korras loodud teos näiteks juhul, kui oleks teada, et autor töötas kaitseväes fotograafina. Aga ei ole teada, kas ta selle foto tegemise ajal või üldse kunagi sellisel töökohal oli. Kui tegu oleks kaitseväe fotoga, siis vaevalt oleks pildil ka autori ateljee märk. Pikne 29. juuli 2018, kell 19:13 (EEST) ---- Vt [[Malli arutelu:Asutus]]. Pikne 29. august 2018, kell 15:55 (EEST) == Allikad == Mul tekkis selline küsimus, et kas on mingi kindel põhjus, et miks sa enda kirjutatud tekstile viiteid ei lisa? Muidu igati tunnustus- ja tänuväärne kaastöö! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. detsember 2018, kell 21:31 (EET) ---- Piltide kohta veel: infostendide fotosid nagu [[:Fail:Lindamäe infostend.JPG]] ja [[:Fail:Siselinna kalmistu skeem.JPG]] saab avaldada vaba litsentsi all juhul, kui selleks on kujutatud teose (joonis, tekst vm) autori luba. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. aprill 2019, kell 15:49 (EEST) Enam 2008/2011. aasta vigu ei kordaks, kuidas kustutada illegaalne materjal?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 25. aprill 2019, kell 21:27 (EEST) ---- Kordan paari aasta tagust märkust: viide Commonsi kategooriale käib välislinkide alaossa, mitte artikli keskele. Ja see viide peaks vastama artikli teemale, mitte teistele asjadele, mida artiklis mainitakse. Samuti, [[Mall:Vaata]] on kasutamiseks alaosa alguses, mitte mujal teksti vahel ning see mall peaks viitama jällegi ainult selle alaosa teemale, muud lingid peaks olema tavalised siselingid teksti sees. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. august 2019, kell 16:14 (EEST) == Kaldkriips aadressides == Ühekordne kaldkriips numbrite vahel tähendab, et tegu on aadressiobjekti (hoone) osa aadressiga[http://ads.maaamet.ee/?id=1849]. Paralleelaadressis on numbrite vahel tühikutega eraldatud topeltkaldkriips[http://ads.maaamet.ee/?id=1776]. Tuleks ka kontrollida, milline aadress on tegelikult kehtestatud. Näiteks aadress "Filtri tee 3" nähtavasti pole eraldi kasutusel, aga see iseenesest ei tähenda, et tegu paralleelaadressi osaga. Kasarmu aadress on ikkagi lihtsalt "Filtri tee 5"[https://xgis.maaamet.ee/adsavalik/ads?ads_oid=ME00659608]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. september 2019, kell 21:48 (EEST) ---- Palun ära tõsta artiklites sisukorda paremale ilma mõjuva põhjuseta. Sisukord peaks olema lihtsasti leitav ja sellepärast igas artiklis enamvähem samas kohas enne esimest alaosapealkirja. Mitte artikli keskel infokasti järel või mujal raskemini aimatavas kohas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. november 2019, kell 17:46 (EET) :arvestan, liigutanud kujunduslikul ja just paremini loetavaks tegemise eesmärgil --[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 3. november 2019, kell 17:49 (EET) == Mallidest == Palun ära kasuta uusi artikleid (nt sõjaväelaste ja väeyksuste puhul) luues mallide aegunud vormistusviise. Uuendatud versioone saab kopeerida siit: {{t1|Infokast sõjaväelane}} ja {{t1|Infokast väeüksus}}. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. november 2019, kell 20:34 (EET) == Request for translation help == Hello NOSSER,<br> This week is a Holodomor ([[Golodomor]]) commemoration week. I noticed that in the past you edited articles related to events of that period, and this is why I writing you this message. If you are no longer interested in the topic, please ignore my message. <br> I am currently looking for people who could be willing to translate into Estonian articles about people who spread information about the famine in 1933, e.g. [[:en:Alexander Wienerberger]] or [[Ewald Ammende]]? The latter article already exists in Estonian, but it is extremely short, which is a bit surprising for me (he was born and lived in Estonia, and his family villa is still part of architectural heritage of Pärnu). <br> P.S. I am not active on the Estonian Wikipedia, but I created quite a lot of articles in the Russian, Ukrainian, English and German versions.<br> Thank you. --[[Kasutaja:Dmitri Lytov|Dmitri Lytov]] ([[Kasutaja arutelu:Dmitri Lytov|arutelu]]) 29. november 2019, kell 19:30 (EET) ---- Sõna "tänav" kasutamine aadressides pole otseselt vale, aga ladususe huvides on otstarbekas see aadressidest ära jätta. Vt selle kohta nt [https://keeleabi.eki.ee/artiklid3/ametikiri.html siit] (punkt 8) või [https://keeleabi.eki.ee/pdf/211.pdf siit] (lk 212). Näiteks aadressi järgi pandud artiklipealkirjad on samuti praegu kõik ilma sõnata "tänav": [[Juhan Liivi 4]], [[Vestervalli 21]], [[Roosikrantsi 3]] jne. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. detsember 2019, kell 12:39 (EET) == Lähikuuluvus == Oled kirjutanud hulgas artiklites viitega KNAB-ile, et mõis asub või asus mingi küla lähedal. Lähikuuluvus (lähik.) ei tähenda KNAB-is tingimata, et koht asub või asus teise nimetatud koha ''lähedal''. Öeldud on, see võib olla asula, milles näiteks tänav või talu asub[http://www.eki.ee/knab/kb_yld.htm]. Ma ei tea, mis see mõisate puhul täpsemalt tähendab. Võimalik, et küla on lähikuuluvuse lahtris siis lihsalt ebamääraseks orientiiriks. Näiteks nüüdsetes piirides Rannamõisa küla jääb enamvähem tervenisti kunagise [[Rannamõisa mõis (Keila)|Rannamõisa mõisa]] piiridesse, koos mitme naaberkülaga. Siis on üsna arusaamatu, mis mõttes on või oli mõis küla lähedal. Mõisad hõlmasid enamasti rohkem kui üht küla. Üldisemalt ka, kui jutt on mõisa asukohast seoses tänepäevase haldus- või asustusjaotusega, siis peaks ütlema täpsemalt, et räägitakse mõisa kunagisest territooriumist või näiteks säilinud mõisasüdamest, mitte mõisast endast, mida ammu enam pole. Tahaksin ka kihelkonnartikli mallid veelkord jutuks võtta. Oled näiteks artiklisse [[Nissi kihelkond]] tagasi pannud infokasti, mis ei sisalda peaaegu mingit asjakohast infot. Saksakeelne nimi on niigi artikli alguses toodud ja haldusüksuse keskuse lahter pole mõeldud kiriku jaoks. Kui haldusüksuse infokasti kasutada, siis võiks seal vähemalt olla pindala ja/või rahvaarv. Või kui infokastis võiks olla mingid kihelkonnale eriomased asjad, siis võiks ennem kaaluda uue infokasti tegemist. Iseenesest igas artiklis ka ei tarvise infokasti olla, suurem osa artikleid ongi ilma. Samuti mõisate navigeerimismalli pole kihelkonnaartiklisse tarvis, kui need mõisad peaks olema ja on niigi loetletud artikli sisuosas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. mai 2020, kell 17:38 (EEST) ==Translation request== Hello. Can you translate and upload the article [[:en:Azerbaijan Democratic Republic]] in Estonian Wikipedia? Yours sincerely, [[Kasutaja:Karalainza|Karalainza]] ([[Kasutaja arutelu:Karalainza|arutelu]]) 29. mai 2020, kell 20:09 (EEST) ---- Palun ära kopeeri loata allikate teksti, nii nagu hiljuti Kalevi Jahtklubi ja [[Narva sadam]]a artiklis tegid. Refereerida tuleb oma sõnadega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. juuli 2020, kell 22:33 (EEST). :Tänud meeldetuletuse eest, redigeerimisprotsessis aga NS oli võetud avalikust Narva LV dokumendist--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 30. juuli 2020, kell 22:45 (EEST) :: See dokument on arengukava, mis pole tingimata autoriõiguse kaitseta (erinevalt aktist, millega arengukava kehtestatakse), vt [http://www.autor.ee/kkk/question-nr-80/]. Ilma autoriõiguse küsimust täpsemalt välja selgitamata ei peaks seetõttu nähtavasti ka arengukavast loata kopeerima. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. juuli 2020, kell 23:08 (EEST) :::Tänud, asjaliku ja viitega korrektsiooni eest. Arvestan ja korrastan teksti:=)--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 30. juuli 2020, kell 23:12 (EEST) ---- Vt [[Kategooria arutelu:Eesti geograafia maakonniti]]. Veelkord ka aadressidest. Palun pööra tähelepanu sellele, et katastriüksusel ja sellel asuvatel hoonetel võivad olla erinevad aadressid, eriti linnades. Kui tänavaartiklis on jutt on hoonetest, siis tuleks jälgida, et ka juuresolevad aadressid oleks hoonete omad. Näiteks [[Pirita tee]]l Maarjamäe lossi juures on küll katastriüksusel see 12 numbriga aadress, aga lossi aadress on siiski lihtsalt Pirita tee 56[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/K353cB31]. Mitmes artiklis, näiteks [[Eri:Erin/5705433|siin]], oled aadressi valeks tagasi parandanud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. september 2020, kell 18:36 (EEST) ---- Galeriidele pole tarvis alaosapealkirja. Eriti imelik on praegu näiteks alaosa "Galerii" artikli [[Jakobi tänav]] alguses. Teiste, galeriist väljajäävate piltide jaoks ju alaosa pole ning galeriisid võib artiklis vabalt olla ka mitu. Näiteks artiklis [[Liivalaia tänav]] võiks hoonete pildid sobida ilusti lihtsalt alaosa "Hoonestus" alla, tagapool võib olla eraldi näiteks ajalooliste piltide galerii. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. jaanuar 2021, kell 16:02 (EET) ---- Kordan palvet aadressid üle kontrollida ja mitte parandada valeks tagasi aadresse, mida on kord juba parandatud. Ei ole näiteks selliseid aadresse nagu "Pärnu mnt 44 // Tõnismägi 11a" või "Tartu maantee 35 // Kunderi 8a". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. märts 2021, kell 20:58 (EET) ---- Tere, NOSSER! Oled siin juba kaua toimetanud, päris veider, et polegi veel administraator. Kas oleksid nõus kandideerima, kui su kandidatuuri üles sean? Ehk innustaks see sind ka oma mätta otsast kaugemale vaatama :) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 17:08 (EEST) :Huvitav ettepanek aga eeldaks arusaamist, sellest rollist--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 18:49 (EEST) :: Kunagi teine kord siis. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 24. aprill 2021, kell 15:43 (EEST) == Tähelepanek siselinkide kohta == Tervist!<br/>Vikitekstidele saab ka ilma välislingita viidata. Siselink käib nii <nowiki>[[:s:artikli pealkiri]]</nowiki>. Kui on tarvis tekitada siselink mõnele võõrkeelsele vikile, siis tuleb keelekood ette panna: <nowiki>[[:en:s:artikli pealkiri]]</nowiki>. Spikrit ja üksikasjalikumalt näeb siit: [[:en:Help:Interwiki_linking#Prefix_codes_for_linking_to_Wikimedia_sister_projects]]. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 5. mai 2021, kell 21:21 (EEST). == [[Kasutaja:Nicola Mitchell/liivakast|Stefanija Turkevõtš-Lukijanovõtš]] == Hello NOSSER, I found this Estonian translation of this article on the internet some time ago. I am not fluent in Estonian. Is the language of this article fixable? Can you take a look at it when you have some time? You have helped other articles of mine with language, so I thought I'd ask. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 24. juuli 2021, kell 16:00 (EEST) :Thank you. If you've completed fixing the language, or when you complete it, and the article is otherwise in good shape, could you create it? And could you link it with the English [[en:Stefania Turkewich]] and the other languages? [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 25. juuli 2021, kell 23:17 (EEST) :Hi, there. There are some names, which are hard to translate without having proper musical knowledge. Other wize, seems ok--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 26. juuli 2021, kell 16:16 (EEST) ::Hello NOSSER, Mona helped with the translation of Stefanija's name. If you create the article, I'm sure she can come in and help with any names once the article is up and running. We can ask her. I'm unfamiliar with the Estonian Wikipedia, and reluctant to create the article myself, so as not to make some kind of mistake. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 26. juuli 2021, kell 19:38 (EEST) ==Pealkirjade täpsustusmärkused== Sulgudega pealkirjade puhul nagu [[Aru mõis (Nõo)]] oleme harilikult artikli päisesse täpsustusmärkuse lisamata jätnud. Täpsustusmärkus on seal üsna asjatu müra, kuna otsinguga jõutakse teisele lehele, mille pealkirjas sulge pole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. september 2021, kell 17:53 (EEST) :Mulle ei tundu see asjatu mürana, sest taoline pealkiri võib kohe lugejas tekitada küsimuse, et miks nii ja mis need teised samanimelised kohad siis on. Mõnel juhul ei pruugi lugejale ka üheselt selge olla, kas ta on ikka õigel lehel või äkki on tema otsitud asi kuskil teises samanimelises artiklis. Ja (ilmselt ei puuduta küll konkreetset näidet) mõnel juhul on samanimelised asjad ka sisuliselt seotud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. september 2021, kell 19:31 (EEST) :: Kuna täpsustusmärkus ei puutu artiklisse ja seetõttu mingil määral segab lugejat, siis võiks see olla vaid seal, kus teised samanimelised asjad pole ilma täpsustusmärkuseta leitavad. Kui lugejal tõesti tekib huvi kõrvaliste asjade vastu, siis vast pole tal kuigi keeruline otsingut kasutada. Sisuliselt seotud asju peaks mainima artikli tekstis või siis sobiks need pigem "Vaata ka" alla. :: Juhin lihtsalt tähelepanu, et seni oleme hoidnud siin enamvähem seda joont, et täpsustusmärkused on vaid neil lehtedel, kus see on tõesti vajalik. Seda ei ole nimetatud artiklist ära unustatud. Tingimata vale samas muidugi poleks kasutada täpsustusmärkusi ka lehtedel, mille pealkirjas on sulud. Näiteks inglise vikis kasutatakse, saksa ja soome vikis aga mitte. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. september 2021, kell 20:07 (EEST) :::No võib-olla on asi mu laiskuses, aga isiklikult olen korduvalt selliste artiklite puhul tabanud end soovimas, et täpsustuslehele pääseks ühe klikiga, mitte otsingukasti kaudu otsides. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. september 2021, kell 21:45 (EEST) == Asutav Kogu == Tere! Märkasin, et oled mitmel korral isikuartiklitest ekslikult linkinud artiklisse [[Eesti Asutav Kogu (1918)]], kuigi tegelikult on mõeldud 1919. aasta [[Eesti Asutav Kogu]]. Esimene ei tulnud kunagi kokku, isegi selle valimisi ei viidud lõpuni. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. september 2021, kell 21:01 (EEST) :Tänud, veale viitamast. Parandun--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 20. september 2021, kell 21:02 (EEST) ---- Hea oles jälgida, et vasakule joondatud pildid ei keeraks artikli vormistust vussi. Näiteks [[Eri:Püsilink/5973825|siin]] on vasakul loendite täpid ja numbrid enamvähem vastu pildi serva, aga peaks algama muu tekstiga samalt joonelt. Lehe servast eemale lükatud alaosapealkirjad ei jäta samuti kuigi head muljet. Kui artiklis paremal vaba ruumi pole, alaosad on lühikesed ja olemasolevatest piltidest kindlasti ei piisa, siis võiks pildid lisada ennem galeriisse või ka üksinda eraldi reale. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. oktoober 2021, kell 19:04 (EEST) == Läbipaistmatud lingid == <nowiki>[[20. sajand Eestis|20. sajandil]]</nowiki> ei ole hea link. Link peaks aitama tekstist paremini aru saada. Kui eeldame tõesti, et märkimisväärne osa lugejatest ei tea, mida "20. sajandi" all silmas peetakse, siis tuleks linkida otse artiklisse [[20. sajand]], kus sellest aimu saaks, mitte võimalikku kõrvalisse artiklisse Eesti ajaloo kohta. Linkida ei tuleks lihtsalt linkimise pärast. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. oktoober 2021, kell 15:30 (EEST) :Hei, eeldus on, et ükskord jõuame niikaugele, et saame luua ka artikli 20. sajand Eestis, milles olev taustinfo annab parema võimaluse hinnata kontekstis infot, viitega mitte 20. sajandile globaalselt vaid Eesti kontekstis [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 17. oktoober 2021, kell 18:53 (EEST) :: Ma eeldan, et artiklisse "20. sajand Eestis" siiski ei tule sellist taustinfot, mis puutub näiteks [[Masina tänav]]asse. Sama lugu teiste artiklitega, mille teema pole otseselt seotud artikli "20. sajand Eestis" teemaga, aga mis lingivad praegu sellesse artiklisse. Kõrvalisse kohta juhatavad lingid pigem eksitavad lugejat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. oktoober 2021, kell 17:36 (EEST) :::Õige küsimuseasetus- Milline oleks optimaalne struktuur peaartiklis xx. sajand või [[2021. aasta Eestis]]. Millised infokastid, millised kohustuslikud pea- ja alapealkirjad ja sisublokid neis peaks olema. Ideid, soovitusi? [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 18. oktoober 2021, kell 20:15 (EEST) :::: Ma oletan, et oled mõelnud midagi umbes sellist nagu on juba artiklis [[19. sajand Eestis]]. Ma ei tea, millised need artiklid peaks olema või kas neid üldse on tarvis, aga vaevalt seal saaks või tuleks kirjutada midagi seoses iga tänavaga või seoses iga muu taolise objektiga. Kui seal ka oleks mõnel juhul midagi otsesemalt seonduvat kirjas, siis ootuspärasem oleks ikkagi, et kui "20. sajandil" on tekstis lingitud, siis juhatab link artiklisse, mis räägib üldisemalt sellest, mis või millal oli 20. sajand kui selline. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. oktoober 2021, kell 19:20 (EEST) Peaks vältima ka muid läbipaistmatuid ja muidu kummalisi linke nagu <nowiki>[[Tallinna linnavolinike loend (1904)|1904. aasta]]</nowiki> ([[Eri:Erin/6182979]]). Nii satub lugeja lingile klõpsamisel artikli [[1904]] asemel ootamatusse kohta. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. august 2022, kell 19:47 (EEST) == Teksti kopeerimine == Kordan, allikate teksti kopeerides rikud autoriõigusi. Näiteks artiklis [[Raekoja plats (Tartu)]] oled vist mõnes lauses midagi ringi tõstnud, aga valdav osa tekstist on eri allikatest sõna-sõnalt kokku kopeeritud. Tekst tuleks ümber sõnastada sel määral, et see pole äratuntavalt konkreetse allika sõnastusest tuletatud. Mõistlik oleks igasugust kopeerimist vältida ja kirjutada algusest peale oma sõnadega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. november 2021, kell 18:37 (EET) :Mõistan ja parandan aga kui algtekst on väge hea, siis kahju kena spetsiililist terminoloogiat nüdida [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 13. november 2021, kell 18:42 (EET) :: Termineid (kindlaid sõnu) võib üle võtta, aga tuleb jälgida, et sõnastus tervikuna oleks enda oma. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. november 2021, kell 18:52 (EET) ---- Kaart [[:Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg]] minu meelest ei sobi üksikute valdade artiklitesse. Seal pole kindel vald esile tõstetud, seda valda on sealt raske üles leida. Sellel kaardil on valdavalt kõrvaline info, mis ei puutu konkreetsesse vallasse. Võiks olla piisav, kui valla artikkel lingib artiklisse [[1939. aasta vallareform]], kust selle kaardi leiab. Samal põhjusel ei sobi kuigi hästi ka näiteks kihelkonna või tänava artiklisse vastavalt kõigi kihelkondade kaart või linna või linnaosa kõigi tänavate kaart. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. november 2021, kell 23:11 (EET) :Nõus, et pole ideaalne ja piisavalt detailne lisa, kuid parema puudumisel, annab seegi kaart suurendamisel visuaalse arusaamise asukohast [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 15. november 2021, kell 23:13 (EET) :: Minu meelest võimalik kasu ei kaalu üles segadust, mida tekitab kõrvaline sisu. Nagu öeldud, kui on lingitud artiklisse [[1939. aasta vallareform]], siis oleks kaart sealt ikkagi leitav. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. detsember 2021, kell 17:12 (EET) ---- Kui kopeerida tekst ühest artiklist teise, siis tuleb seejuures alati ära märkida, kust on tekst kopeeritud. Märkus selle kohta peaks olema resümees või arutelus. Eks ole, sina ei ole artikli [[Eesti kiviaeg]] teksti autor, aga praegu jääb ajaloo järgi mulje, et oled. Teiseks, sama sisu üldiselt ei tuleks mitmes artiklis dubleerida, nii nagu artikli [[Eesti kiviaeg]] kogu sisu on praegu ka lehel [[Eesti esiajalugu]]. (Iseasi, kui täpsema teemaga artikli sisu oleks üldisema teemaga artiklis lühidalt kokku võetud.) Pole ilmne, et artikli [[Eesti esiajalugu]] sisu oli või oleks tarvis artiklite vahel ümber jaotada. "Eesti kiviaeg", "Eesti rauaaeg" jmt minu arusaamise järgi pole kindlad mõisted, mis nõuavad tingimata eraldi artiklit. Alustuseks võiks senise artikli "Eesti esiajalugu" arutelus põhjendada, miks on parem materjali teisiti jaotada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. detsember 2021, kell 17:12 (EET) :Täiesti nõus, pole autor, aga tagantjärgi ei saa resümeeosasse selgitavat viidet lisada--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 17:40 (EET) == Baltisakslaste nimedest == Kui linkida näiteks mõnele baltisakslasele, kellel on mitu eesnime, siis oleks vast mõttekam lingis viidata mitte täispikale nimekujule, vaid lühemale − sellele, mille all ta oli tuntud. Näiteks Nicolaus Carl Ferdinand von Tornauw oli tuntud nime all Nicolaus von Tornauw, seega võiks viide olla viimasele variandile. Nii on tulevikus lihtsam artikleid luua − jääb ära nende teisaldamine.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 9. jaanuar 2022, kell 13:12 (EET) :Rüütelkondade genealoogilistes käsiraamatutes on nimed, millega nad tuntud olid, kirjutatud tavaliselt rasvases kirjas või sõrendatult. BBLD-s on tähiseks tärn. :Lisaks veel seda, et suguvõsade (ülevaate)artiklites ei ole tarvis alaosa ''Suguvõsa liikmeid'' koormata liigse teabega. Kuigi on tõsi, et üsnagi tõenäoliselt keegi neid viidatud isikuartikleid kunagi ei kirjutagi − millest siis ehk tingitud kiusatus panna kirja võimalikult palju teavet −, on tegemist oma olemuselt ikkagi lühikokkuvõttega, mis võtab kokku vaid peamise ja juhatades üksikasjalikuma artikli juurde. Pealegi on see entsüklopeediale omane stiil.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 9. jaanuar 2022, kell 20:00 (EET) ---- Tänavate hoonestuse kirjeldused võiks vormistada sidusaks tekstiks, mitte vastupidi punktloendiks nagu [[Eri:Diff/6044098|siin]]. Nende punktide all on erisuguse sisuga tekst, mõnel juhul mitu lauset ning eriti halvasti sobib loendisse selline pikem lõik nagu on selles artiklis hoone Pronksi 9 kohta. Peale selle pole korrektne panna loendi vahele taandega lõike (koodis rea alguses koolon). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2022, kell 15:45 (EET) ---- Kordan märkust malli {{tl|Vaata}} kohta: see on mõeldud selleks, et viidata alaosa algusest artiklile, millel on üldjoontes sama teema, mis antud alaosalgi. See mall ei ole mõeldud selleks, et lisada teksti vahele muid rohkem või vähem suvalisi linke, nii nagu näiteks artiklis [[Valga]] nüüd jälle tegid. Muud lingid, millele artikli sisus (veel) sobivat kohta pole, tuleks lisada artikli lõppu "Vaata ka" alla, kui üldse. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 21:53 (EEST) :Varasem erakonnanime link alapealkirjas ei olnud samuti korrektne lingikasutuspraktika. Soovitused ? Põimida teksti? {{allkirjata|NOSSER}} :: Milline erakonnanime link? Jah, kui mitte panna "Vaata ka" alla, siis peaks muud lingid olema teksti sees loomulikus kohas. Aga loendite linkidele reeglina pole teksti sees loomulikku kohta, need peaks ikka olema lõpus "Vaata ka" all või siis lihtsalt kategooria kaudu leitavad. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2022, kell 22:05 (EEST) : vt. [[Paide linnavolinike loend 1921]] :: Parem siis juba link alapeakirjas. Aga need loendid saaks vabalt vormistada ilma alapealkirjadeta. :: Ma ei soovita midagi kategooriate hooleks jätta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuli 2022, kell 22:19 (EEST) : Ma pean silmas neid malliga {{tl|Vaata}} lisatud ebaasjakohaseid linke, mille lisasid nüüd hiljem veel näiteks [[Eri:Erin/6173127|siia]] ja [[Eri:Erin/6181810|siia]]. Asjakohane on see mall näiteks siin alaosa alguses: [[Tallinn#Ajalugu]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. august 2022, kell 20:42 (EEST) == Maakonnaartiklid == Palun pea hoogu nende täiendustega. Minu meelest sa peaasjalikult rikud artikleid ja sellisel kujul on tuleks sinu kaastöö tühistada. Vt vastuseid siin: [[Arutelu:Harju maakond]] ja ka kommentaari siin: [[Arutelu:Tartu maakond]]. Samuti väärkasutad sa neis artiklites jätkuvalt malli {{tl|Vaata}}. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. august 2022, kell 21:14 (EEST) iau5n2rhmip14u7piku8mshkygx58mh Hirvli–Vahastu tee 0 132124 6183260 5921076 2022-08-25T13:51:27Z Priitlahemaa 2197 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Hirvli–Vahastu tee''' (registrinumbriga 11275) on [[kõrvalmaantee]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]. Tee pikkus on 5,4 km. Tee algus on [[Kahala tee]] ja [[Kursi-Raudoja tee]] ristmikult [[Kursi (Kuusalu)|Kursi]] ja [[Hirvli]] küla piiril ning lõpeb [[Tallinna–Narva maantee]] 50. kilomeetril [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] külas. Tee kulgeb läbi Kursi, Hirvli, [[Sigula]], [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] ja Vahastu küla. Tee ei ületa ühtegi silda, küll aga 1 truubi. Bussipeatusi teele ei jää. Teega ristub viiendal kilomeetril üks Vahastu liiklussõlme ühendusteid. Tee on tolmuvaba, pinnatud kruusatee, Vahastu liiklussõlmes asfaltkattega. Tee klass on V. Liiklussagedus teel on kuni 200 autot ööpäevas. Tee kogu pikkuses on kiiruspiirang 60km/h ja teevalgustuse kohta andmed puuduvad. [[Kategooria:Eesti kõrvalmaanteed]] [[Kategooria:Kuusalu valla teed]] 0uqr0pg27hi4qu0i8aeoaqmsjhjs3bc Eeva Niinivaara 0 136316 6183259 6020970 2022-08-25T13:40:55Z Mnemozeus 169144 wikitext text/x-wiki '''Eeva Niinivaara''' (sündinud '''Pedriks'''; 7. detsember ([[vkj]]) / [[20. detsember]] [[1900]]<ref>EELK Laiuse koguduse meetrikaraamat 1900. Eesti Rahvusarhiiv, EAA 2434.1.75</ref><ref>EELK Laiuse koguduse personaalraamat XII (Jõgeva, Kurista) 1893-1940. Eesti Rahvusarhiiv, EAA 2434.1.171</ref>; [[Siimusti]], [[Kurista vald]], [[Laiuse kihelkond]], [[Tartumaa]] – [[29. oktoober]] [[2000]] [[Helsingi]]) oli eesti [[keeleteadus|keele-]] ja kirjandusteadlane ning luuletaja. ==Haridustee== Ta sai alghariduse ''madame'' Kilgi erakoolis [[Jõgeva]]l. Üheksa-aastaselt astus [[Tartu]]sse [[ENKSi tütarlastegümnaasium|ENKSi tütarlastegümnaasiumi]], mille lõpetas 1919. aastal. Ta jätkas õpinguid [[Tartu Ülikool]]is. Ülemastme ulatuses õppis ta ka kunstiajalugu ning 1922. aasta juulis oli ta abiks vastsele kunstiajaloo professorile [[Tor Helge Kjellin]]ile tema uurimisreisil [[Läti]]s ning [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet]]is. Ta lõpetas filosoofiateaduskonna 1943. aastal ''cum laude''. Ta oli üliõpilasseltside [[ENÜS Ilmatar|Ilmatar]] ja [[EYS Veljesto|Veljesto]] liige. Niinivaara omandas [[Helsingi Ülikool]]is rahvakooliõpetaja kutse ja lõpetas ülikooli kandidaadikraadiga 1947. aastal. ==Töökäik== Eva Pedriks hakkas tööle ka kunstiajaloo õppetooli juurde asutatud [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabinet|Kunstiajaloo Instituudis]], kuhu ta vormistati ametlikult tööle 1922. aasta oktoobris. Ta töötas seal esialgu tasuta 12 tundi nädalas, alles 1923. aasta veebruarist lubati talle palka maksma hakata. Märtsis pidid Kunstiajaloo Instituudis koos tööle hakkama Eva Pedriks ja [[Voldemar Vaga]]. Tegelikult aga pidi Eva Pedriks lahkuma ja Voldemar Vaga alustas oma kunstiajaloolase karjääri Kunstiajaloo Instituudi ajutise abijõuna. 1928. aastal kutsus kooliuuendaja [[Johannes Käis]] Tartu Ülikooli lõpetanud Eeva Pedriksi [[Võru Õpetajate Seminar]]i eesti keele ja kirjanduse ning soome keele õpetajaks. Aastatel 1945–1971 töötas ta [[Helsingi Ülikool]]i eesti keele ja kirjanduse lektorina. ==Looming== Kirjanduslikku tegevust alustas ta 20-aastaselt luuletustega. 60 aastat hiljem ilmus Helsingis ta eesti- ja soomekeelsete luuletuste kogu "Unarsõnad" (1979). Tema kirjandusainelisi uurimusi on avaldanud [[Looming (ajakiri)|Looming]], [[Tulimuld]] ja [[Virittäjä]]. Esseid ja retsensioone ilmus eesti lehtede kõrval soome väljaannetes [[Helsingin Sanomat]] ja [[Uusi Suomi]]. Raamat "Kasvumaa" (1981) koondabki valiku neist. Tema mälestusteraamat "Ikka paistab seesama päike" (1988, 1994) on ilmunud soome ja eesti keeles. Artiklite kirjutamise kõrval korraldas Niinivaara ülikooli aulas teatri- ja luuleõhtuid, kus esinesid sellised kuulsused nagu [[Ella Eronen]] ja [[Liina Reiman]]. Kuid suur osa tema tähelepanuväärsest tööst jäi varju, sest seisnes soovituste jagamises kirjastustele, arhiivimaterjalide vahendamises Soomest Rootsi raudse eesriide taha sattunud eesti uurijatele ning tõlkijate innustamises. Niinivaaral kui keeleõpetajal oli aastakümnete jooksul kogunenud tuhandeid õpilasi, sest eesti keele algkursuse omandamine kuulus soome keele õpetajate ettevalmistusse. Kuid huvi eesti keele ja kultuuri vastu levis laiemaltki kui üksnes tulevaste õpetajate seas. Seetõttu võib leida Niinivaara õpilasi Soomes paljudelt elualadelt. Oma eesti keele õpetajat meenutavad meelsasti endine Soome televisioonitoimetaja [[Arvi Lind]]{{lisa viide}}, laulja [[Mauri Antero Numminen]]{{lisa viide}} ja varasem Soome Eduskunna esimees [[Riitta Uosukainen]]{{lisa viide}}. ===Teoseid=== *"Unarsõnad" (luulekogu, eesti ja soome keeles). Luuletused soome keelde tõlkinud [[Pirkko Nuolijärvi]]. [[Helsingi]] [[1979]] *"Kasvumaa. ''Eeva Niinivaaran kirjoituksia vuosilta 1923–1981''" (artiklikogu, osa teksti eesti keeles); eessõnad [[Aimo Turunen]] ja [[Raili Kilpi]]. Helsingi [[1981]] *"Yhä paistaa sama aurinko: elämää nuoruuteni Eestissä ja Suomessa" (mälestusteraamat). Lindistanud [[Anja Salokannel]], koostanud [[Hannu-Pekka Lappalainen]]. [[Otava]]. Helsingi [[1988]] **[[Linda Viiding]]. "Üha paistab sama päike..." (Eeva Niinivaara mälestusteraamatust). [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1989]], nr 4, lk 564–566 **[[Rutt Hinrikus]]. Raamatu "Yhä paistaa sama aurinko" arvustus. [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] 1989, nr 8, lk 1756–1759 *"Ikka paistab seesama päike: elu mu noorusaja Eestis ja Soomes". Soome keelest tõlkinud [[Mare Ollisaar|Mare]] ja [[Martin Ollisaar]], järelsõna Anja Salokannel. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. [[Tallinn]] [[1994]] **[[Eerik Teder]]. "Paeluv mälestusteraamat". [[Keel ja Kirjandus]] [[1995]], nr 1, lk 59–61 ==Asutatud stipendiumid== 1996. aastal asutas ta oma stipendiumi Siimustist pärit noorte keeleõpinguiks. Stipendiumid (9) ja preemiad (2) anti Soome Instituudi vahendusel 1997.–2001. aastani Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilastele, kelle juhendajaks oli eesti keele ja kirjanduse õpetaja [[Helge Maripuu]]. Seepärast hoogustus alates [[1996]]. aastast Eeva Niinivaara kodukohas tema tegevuse uurimine. Koostöös [[Soome Instituut|Soome Instituudiga]] antakse välja Eeva Niinivaara stipendiumi gümnaasiumiõpilas(t)ele, kes on pikema aja jooksul humanitaarvaldkonnas silmapaistvalt esinenud. [[Friedebert Tuglase Selts]] on alates 1982. aastast välja andnud Niinivaara stipendiumi eesti kultuuri tutvustajaile Soomes. ==Tunnustus== * 1996 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] * [[Johannes Käisi Selts]]i auliige ==Mälestuse jäädvustamine== [[File:Eeva Niinivaara mälestuskivi Siimustis.jpg|thumb|Eeva Niinivaara mälestuskivi Siimustis]] 4. septembril 2004 avati Siimustis Vooremaa päeva raames Eeva Niinivaara park, kuhu igal kevadel istutatakse tuntud isikute nimelisi puid. Igal aastal detsembris (Eeva Niinivaara sünniaastapäeva paiku) peetakse [[Siimusti raamatukogu]]s tema mälestustundi. ==Isiklikku== Abiellumine soome keeleuurija [[Martti Niinivaara]]ga viis noore pedagoogi [[1930]]. aastal [[Helsingi]]sse. Abikaasa suri varakult, kuid Eeva Niinivaara jäigi Helsingisse ja Soome pealinnast sai järgmiseks 70 aastaks ta kodulinn. Ta läkitas sealt kultuurisõnumeid eesti ajalehtedele ja hakkas vahendama sünnimaa kultuuri Soomes. Ta on maetud Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Anja Salokannel]]. "Eeva Niinivaara 90". Looming [[1991]], nr 12, lk 1712–1713. * [[Kalle Kurg]]. "Vihmavari" (pühendusluuletus). // Raamatus: Kalle Kurg. "Pimeduse värvid". 1960–1990, [[Virgela]] [[1999]], lk 106. * [http://www.sirp.ee/archive/2000/10.11.00/Kirjand/kirjand1-7.html Eeva Niinivaara (nekroloog)]. [[Sirp]] [[10. november]] [[2000]], lk 20. * [[Juhani Salokannel]]. [http://www.epl.ee/artikkel/73785 "Sajandipikkune elu Soome sillal"]. [[Eesti Päevaleht]] / Arkaadia 10. november 2000, lk 15B. * [[Liina Razmus]]. "Eeva Niinivaara arhiiv Soome Kirjanduse Seltsi Kirjandusarhiivis". // Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, 32. [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[2004]], lk 195–201. ==Välislingid== * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=68 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] * {{ISIK|2417}} * [http://siimustirk.blogspot.com/p/eeva-sund-pedriks-niinivaara.html Foto ja elulugu] Siimusti raamatukogu lehel * [http://vooremaa2001.tripod.com/vooremaa_15_12_2001.html "Siimustis tähistati üleeile sealt pärit keele ja kirjandusteadlase Eeva Pedriks-Niinivaara 100. sünniaastapäeva"]. Vooremaa, 15. detsember 2001 {{JÄRJESTA:Niinivaara, Eeva}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Soome kirjanikud]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Naisüliõpilaste Seltsi Ilmatar liikmed]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]][[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 2000]] [[Kategooria:Hietaniemi kalmistule maetud]] 9s3j59v2wcscdkcbnsf3c9wgqx9prml Saksa Rist 0 136541 6183437 6182486 2022-08-25T19:56:33Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki [[Pilt:DeutschesKreuzinGold.jpg|thumb|Saksa Rist kullas]] '''Saksa Rist''' ([[saksa keel|saksa keeles]] ''Deutsches Kreuz'') oli [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] autasu, mis oli järk kõrgem kui I klassi [[Raudrist]], kuid madalam kui [[Rüütlirist]]. Saksa Rist kullas anti sellele, kellel olid mõlemad Raudristid ning kes pärast I järgu Saksa Risti saamist sooritas veel kolm tegu, mis olnuks Raudristi I klassi väärilised.<ref>"[[Võitleja]]", [[Toronto]] nr 8, august [[1975]], lk 6. "Kõrge vääristus 30 aasta pärast"</ref> Saksa Risti kinnitas autasuks [[Adolf Hitler]] [[16. november|16. novembril]] [[1941]]. Saksa Risti anti välja kahte tüüpi: [[kuld|kullas]] ja [[hõbe|hõbedas]]. Saksa Risti kullas valmistati rohkem kui hõbedas. Kuldne autasu anti vapruse eest, hõbedane autasu silmapaistva teenistuse eest. Autasu läbimõõt on 6,5 cm ja seda kanti sõdurikuue parema käe ülatasku peal. Kui isik oli saanud Saksa Risti nii hõbedas kui ka kullas, siis võis ta mõlemat korraga mundril kanda. <!-- It was issued in two divisions: [[gold]] and [[silver]] (the color of the laurel wreath around the swastika), the former being an award for bravery, the latter being for distinguished service and was considered a continuation of the [[War Merit Cross]] with swords.!--> <!-- This award was actually more a [[star]] than a [[cross]] (although one of the German names for the swastika was ''[[hakenkreuz]]'', "hooked cross"), and had a rather gaudy design, helping it gain its nicknames as "Hitler's Fried Egg", "patriotic rear reflector" and "Party emblem for the nearsighted".!--> <!-- This award was also available in cloth form, which made for easier wear on the combat uniform; [[Helmuth Weidling]] wore this variety during his defense of Berlin in April-May 1945. !--> <!--The cross title refers to the fact that the [[swastika]] is a [[cross]], a sun-cross.!--> Saksa Risti kullas anti välja maaväes 14 639, sõjalaevastikus 1481, [[Luftwaffe]]s 7428, [[SS]]-is ja [[politsei]]s 822 ja välismaalastele 14 tükki. Saksa Risti hõbedas anti välja maaväes 874, laevastikus 105, Luftwaffes 65, SS-is ja politseis 70 tükki. Välismaalased Saksa Risti hõbedas ei saanud. Hiljem töötati veel välja Saksa Rist [[briljant]]idega, mis oma tähtsuselt pidi asuma [[Raudrist Rüütlirist]]i ja Raudristi Rüütliristi tammelehtedega vahel, kuid sõda lõppes enne, kui seda autasu jõuti välja anda. Eestlased, keda autasustati Saksa Ristiga kullas, olid ''[[SS-Obersturmführer]]'' [[Hando Ruus]] ja ''[[Oberscharführer]]'' [[Sven-Erik Olsson]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Saksamaa autasud]] s75ymcuf2j1pyny2te28ibqkgyyolmr 6183438 6183437 2022-08-25T19:57:07Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki [[Pilt:DeutschesKreuzinGold.jpg|thumb|Saksa Rist kullas]] '''Saksa Rist''' ([[saksa keel|saksa keeles]] ''Deutsches Kreuz'') oli [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] autasu, mis oli järk kõrgem kui I klassi [[Raudrist]], kuid madalam kui [[Rüütlirist]]. Saksa Rist kullas anti sellele, kellel olid mõlemad Raudristid ning kes pärast I järgu Saksa Risti saamist sooritas veel kolm tegu, mis olnuks Raudristi I klassi väärilised.<ref>"[[Võitleja]]", [[Toronto]] nr 8, august [[1975]], lk 6. "Kõrge vääristus 30 aasta pärast"</ref> Saksa Risti kinnitas autasuks [[Adolf Hitler]] [[16. november|16. novembril]] [[1941]]. Saksa Risti anti välja kahte tüüpi: [[kuld|kullas]] ja [[hõbe|hõbedas]]. Saksa Risti kullas valmistati rohkem kui hõbedas. Kuldne autasu anti vapruse eest, hõbedane autasu silmapaistva teenistuse eest. Autasu läbimõõt on 6,5 cm ja seda kanti sõdurikuue parema käe ülatasku peal. Kui isik oli saanud Saksa Risti nii hõbedas kui ka kullas, siis võis ta mõlemat korraga mundril kanda. <!-- It was issued in two divisions: [[gold]] and [[silver]] (the color of the laurel wreath around the swastika), the former being an award for bravery, the latter being for distinguished service and was considered a continuation of the [[War Merit Cross]] with swords.!--> <!-- This award was actually more a [[star]] than a [[cross]] (although one of the German names for the swastika was ''[[hakenkreuz]]'', "hooked cross"), and had a rather gaudy design, helping it gain its nicknames as "Hitler's Fried Egg", "patriotic rear reflector" and "Party emblem for the nearsighted".!--> <!-- This award was also available in cloth form, which made for easier wear on the combat uniform; [[Helmuth Weidling]] wore this variety during his defense of Berlin in April-May 1945. !--> <!--The cross title refers to the fact that the [[swastika]] is a [[cross]], a sun-cross.!--> Saksa Risti kullas anti välja maaväes 14 639, sõjalaevastikus 1481, [[Luftwaffe]]s 7428, [[SS]]-is ja [[politsei]]s 822 ja välismaalastele 14 tükki. Saksa Risti hõbedas anti välja maaväes 874, laevastikus 105, Luftwaffes 65, SS-is ja politseis 70 tükki. Välismaalased Saksa Risti hõbedas ei saanud. Hiljem töötati veel välja Saksa Rist [[briljant]]idega, mis oma tähtsuselt pidi asuma [[Raudristi Rüütlirist]]i ja Raudristi Rüütliristi tammelehtedega vahel, kuid sõda lõppes enne, kui seda autasu jõuti välja anda. Eestlased, keda autasustati Saksa Ristiga kullas, olid ''[[SS-Obersturmführer]]'' [[Hando Ruus]] ja ''[[Oberscharführer]]'' [[Sven-Erik Olsson]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Saksamaa autasud]] 2si9nkyh36ny3rtp47e7uf6hklk6yw2 Laitse mõis 0 141089 6183496 6024640 2022-08-26T00:13:53Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Laitse mõisa peahoone2, 19.saj.jpg|pisi|Laitse mõisa peahoone]] [[Pilt:Laitse mõisa peahoone1, 19.saj.jpg|pisi|Laitse mõisa peahoone]] [[Pilt:Laitse mõisa park, 19.saj.jpg|pisi|Mõisa park]] '''Laitse mõis''' oli [[rüütlimõis]] [[Harjumaa]]l [[Nissi kihelkond|Nissi kihelkonnas]]. Tänapäeval jääb [[mõisaansambel]] [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Saue vald|Saue valla]] [[Laitse]] küla maadele. == Ajalugu == Mõis ([[saksa keel]]es ''Laitz'') eraldus [[1637]]. aastal [[Ruila mõis]]ast, kui mõis kingiti 1622. aastal Riia [[Pürjermeister|pürjermeistrile]] Johann Ulrichile ja on kuulunud aja jooksul paljudele valdajatele. Laitse püsis väheste vaheaegadega [[Ulrich]]ite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus [[Mohrenschildt]]idele. Aastast [[1883]] kuulus mõis [[Woldemar Reinhold Karl Alexander von Üxküll]]ile (1860–1945), kes ehitas uue Laitse mõis peahoone (valmis aastal 1892). 1909. aastal müüs von Uexküll Laitse mõisa maha [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]]itele. Aastal 1919 hoone võõrandati [[1919. aasta maareform|maareformiga]]. Hiljem asusid seal [[Laitse alaealiste parandusasutus]],<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1940/06/16/27 Õpetus, töö ja vitsahirm], Päewaleht, nr. 159, 16 juuni 1940. </ref> hiljem raadiojaama kontor ja korterid. Raadiojaam ([[Eesti Raadio]] ja [[Eesti Televisioon]]i saatekeskuse üks filiaal) tegutses mõisa kõrval asuval territooriumil 1949–1998. Oli kaks võimsat [[kesklainesaatja]]t (sh Eesti Raadio I programm) ja hulganisti [[lühilainesaatja]]id. Laitse mõisas asusid kuni nõukogude aja lõpuni postkontor, raamatukogu, arstipunkt, kinosaal, kohalik automaat-telefonijaam, sovhoosi söökla ja väike pagaritöökoda. Aastatel 1994–1995 jäi mõis praktiliselt tühjaks, seisis paar aastat kütmata ning kippus pisut lagunema. Alates 1996. aastast on Laitse mõis eraomanduses.<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2789 Laitse mõisa peahoone]. Kultuurimälestiste register.</ref> == Vaata ka == * [[Laitse mõisa park]] * [[Eesti mõisate loend]] * [[Uusgooti stiil|Uusgootika]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Kohtuministeerium omandas Laitse mõisasüdame ja lossi. [[Uus Eesti]], 30. oktoober 1937, nr 295, lk 3. * Laitse alaealiste parandusasutuses. Päevaleht, 16. juuni 1940, nr 159, lk 5. == Välislingid == {{commonskat|Laitse manor house}} * {{RA mõisaregister|1193}} * [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16846 Laitse mõis (Nissi khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is * {{Mõisaportaal|harju|laitse}} * [http://www.estonia360.ee/laitse_loss/ Laitse mõisa 360° aeropanoraam / aerofoto] * [http://www.laitseloss.ee/ Laitse lossi pubi] {{Nissi kihelkond}} {{koord|NS=59.196509|EW=24.387778|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Saue vald]] [[Kategooria:Nissi kihelkond]] 6ydyminzrflb8lbbnti5zf7pk3gmcgg Mall:Infokast ametiisik 10 144196 6183343 6164637 2022-08-25T17:21:37Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | tütar = {{#ifeq:{{{manusta|}}}|jah|yes}} | ülemine = {{{nimi|{{PAGENAME}}}}} | pilt = {{#if:{{{pildi nimi|}}}|[[Fail:{{{pildi nimi}}}|{{#if:{{{pildi suurus|}}}|{{{pildi suurus}}}|200px}}|{{{nimi|{{PAGENAME}}}}}]]}} | pildiallkiri = {{{pildi seletus|}}} | päisestiil = background:{{#ifeq:{{{manusta|}}}|jah|#eee|lavender}}; | päis1 = {{{amet|}}} | päis2 = {{#if:{{{amet|}}}|{{#if:{{{ametiajalõpp|}}}||Ametis}}}} | andmed3 = {{#if:{{{amet|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus}}}{{#if:{{{ametiajalõpp|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus|}}}{{{ametiajalõpp|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp|}}} }} }} }} | silt4 = Eelnev | andmed4 = {{#if:{{{amet|}}}|{{{predecessor|{{{eelmine|}}}}}}}} | silt5 = Järgnev | andmed5 = {{#if:{{{amet|}}}|{{{järgmine|}}}}} | päis6 = {{{amet2|}}} | andmed7 = {{#if:{{{amet2|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus2|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp2|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus2}}}{{#if:{{{ametiajalõpp2|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus2|}}}{{{ametiajalõpp2|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp2|}}} }} }} }} | silt8 = Eelnev | andmed8 = {{#if:{{{amet2|}}}|{{{predecessor2|{{{eelmine2|}}}}}}}} | silt9 = Järgnev | andmed9 = {{#if:{{{amet2|}}}|{{{järgmine2|}}}}} | päis10 = {{{amet3|}}} | andmed11 = {{#if:{{{amet3|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus3|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp3|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus3}}}{{#if:{{{ametiajalõpp3|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus3|}}}{{{ametiajalõpp3|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp3|}}} }} }} }} | silt12 = Eelnev | andmed12 = {{#if:{{{amet3|}}}|{{{predecessor3|{{{eelmine3|}}}}}}}} | silt13 = Järgnev | andmed13 = {{#if:{{{amet3|}}}|{{{järgmine3|}}}}} | päis14 = {{{amet4|}}} | andmed15 = {{#if:{{{amet4|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus4|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp4|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus4}}}{{#if:{{{ametiajalõpp4|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus4|}}}{{{ametiajalõpp4|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp4|}}} }} }} }} | silt16 = Eelnev | andmed16 = {{#if:{{{amet4|}}}|{{{predecessor4|{{{eelmine4|}}}}}}}} | silt17 = Järgnev | andmed17 = {{#if:{{{amet4|}}}|{{{järgmine4|}}}}} | päis18 = {{{amet5|}}} | andmed19 = {{#if:{{{amet5|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus5|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp5|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus5}}}{{#if:{{{ametiajalõpp5|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus5|}}}{{{ametiajalõpp5|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp5|}}} }} }} }} | silt20 = Eelnev | andmed20 = {{#if:{{{amet5|}}}|{{{predecessor5|{{{eelmine5|}}}}}}}} | silt21 = Järgnev | andmed21 = {{#if:{{{amet5|}}}|{{{järgmine5|}}}}} | päis22 = {{{amet6|}}} | andmed23 = {{#if:{{{amet6|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus6|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp6|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus6}}}{{#if:{{{ametiajalõpp6|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus6|}}}{{{ametiajalõpp6|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp6|}}} }} }} }} | silt24 = Eelnev | andmed24 = {{#if:{{{amet6|}}}|{{{predecessor6|{{{eelmine6|}}}}}}}} | silt25 = Järgnev | andmed25 = {{#if:{{{amet6|}}}|{{{järgmine6|}}}}} | päis26 = {{{amet7|}}} | andmed27 = {{#if:{{{amet7|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus7|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp7|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus7}}}{{#if:{{{ametiajalõpp7|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus7|}}}{{{ametiajalõpp7|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp7|}}} }} }} }} | silt28 = Eelnev | andmed28 = {{#if:{{{amet7|}}}|{{{predecessor7|{{{eelmine7|}}}}}}}} | silt29 = Järgnev | andmed29 = {{#if:{{{amet7|}}}|{{{järgmine7|}}}}} | päis30 = {{{amet8|}}} | andmed31 = {{#if:{{{amet8|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus8|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp8|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus8}}}{{#if:{{{ametiajalõpp8|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus8|}}}{{{ametiajalõpp8|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp8|}}} }} }} }} | silt32 = Eelnev | andmed32 = {{#if:{{{amet8|}}}|{{{predecessor8|{{{eelmine8|}}}}}}}} | silt33 = Järgnev | andmed33 = {{#if:{{{amet8|}}}|{{{järgmine8|}}}}} | päis34 = {{{amet9|}}} | andmed35 = {{#if:{{{amet9|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus9|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp9|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus9}}}{{#if:{{{ametiajalõpp9|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus9|}}}{{{ametiajalõpp9|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp9|}}} }} }} }} | silt36 = Eelnev | andmed36 = {{#if:{{{amet9|}}}|{{{predecessor9|{{{eelmine9|}}}}}}}} | silt37 = Järgnev | andmed37 = {{#if:{{{amet9|}}}|{{{järgmine9|}}}}} | päis38 = {{{amet0|}}} | andmed39 = {{#if:{{{amet0|}}}|{{#if:{{{ametiajaalgus0|}}}|'''{{#if:{{{ametiajalõpp0|}}}|Ametiaeg|Ametisse asumise aeg}}'''<br />{{{ametiajaalgus0}}}{{#if:{{{ametiajalõpp0|}}}|{{#ifeq:{{str find|{{{ametiajaalgus0|}}}{{{ametiajalõpp0|}}}| }}|-1|–|&nbsp;–&nbsp;}}{{{ametiajalõpp0|}}} }} }} }} | silt40 = Eelnev | andmed40 = {{#if:{{{amet0|}}}|{{{predecessor0|{{{eelmine0|}}}}}}}} | silt41 = Järgnev | andmed41 = {{#if:{{{amet0|}}}|{{{järgmine0|}}}}} | päis42 = {{#if:{{{sünninimi|}}}{{{sünniaeg|{{{sünnikuupäev|}}}}}}{{{sünnikoht|}}}{{{surmaaeg|{{{surmakuupäev|}}}}}}{{{surmakoht|}}}{{{rahvus|}}}{{{partei|}}}{{{abikaasa|}}}{{{vanemad|}}}{{{lapsed|}}}{{{sugulased|}}}{{{elukoht|}}}{{{alma_mater|}}}{{{elukutse|}}}{{{autasud|}}}{{{allkiri|}}}|Isikuandmed}} | silt43 = Sünninimi | andmed43 = {{{sünninimi|}}} | silt44 = Sündinud | andmed44 = {{Br eraldatud kirjed | {{{sünniaeg|{{{sünnikuupäev}}}}}} | {{{sünnikoht|}}} }} | silt45 = Surnud | andmed45 = {{Br eraldatud kirjed | {{{surmaaeg|{{{surmakuupäev|}}}}}} | {{{surmakoht|}}} }} | silt46 = Rahvus | andmed46 = {{{rahvus|}}} | silt47 = Erakond | andmed47 = {{{partei|{{{erakond|}}}}}} | silt48 = Abikaasa | andmed48 = {{{abikaasa|}}} | silt49 = Vanemad | andmed49 = {{{vanemad|}}} | silt50 = Lapsed | andmed50 = {{{lapsed|}}} | silt51 = Sugulased | andmed51 = {{{sugulased|}}} | silt52 = Elukoht | andmed52 = {{{elukoht|}}} | silt53 = ''[[Alma mater|Alma&nbsp;mater]]'' | andmed53 = {{{alma_mater|}}} | silt54 = Elukutse | andmed54 = {{{elukutse|}}} | silt55 = Tegevusala | andmed55 = {{{tegevusala|}}} | silt56 = Autasud | andmed56 = {{{autasud|}}} | silt57 = Autogramm | andmed57 = {{#if:{{{allkiri|}}}|[[Fail:{{{allkiri}}}|128px]]}} | andmed58 = {{{moodul|}}} }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> ducvq5s5cfqv3uw6rzsqxp9ty94aa4z Hugo Jürgensoni mälestussammas 0 145188 6183310 6183165 2022-08-25T16:25:43Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Statue of Estonian War of Independence in Kõrve.jpg|pisi|Hugo Jürgensoni mälestussammas]] '''Hugo Jürgensoni mälestussammas''' on [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] langenud [[kapten]] [[Hugo Jürgenson]]i [[mälestusmärk]] [[Toila vald|Toila vallas]] [[Ida-Virumaa]]l. Vabadussõja kaitselahingute etapis, takistades [[Punaarmee]] üksuste edasitungi, langes kokkupõrkes [[Jõhvi]] lähedal Kõrve kõrtsi juures 8. detsembril [[Rakvere]]st pärit [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepolgu]] I pataljoni ülem, 24-aastane kapten Hugo Jürgenson<ref>[http://www.virumaa.ee/ve-jurgenson-hugo-vabadussoja-kangelane/ Jürgenson, Hugo – Vabadussõja kangelane], www.virumaa.ee</ref>. Ta oli esimene Eesti ohvitser, kes Vabadussõjas hukkus<ref>[[Odette Kirss]], [https://dea.digar.ee/article/AKkaitsekodu/2018/11/0/19.1 100 aastat Kaitseliitu Virumaal ehk Kaitseliidu Viru maleva sünnilugu], Kaitse Kodu!: Kaitseliidu ajakiri, Number 8, November 2018</ref>. Mälestussammas avati [[16. juuli]]l [[1933]]. [[Nõukogude Liit|Nõukogude okupatsioonivõimu]] poolt mälestussammas lõhuti. Mälestussammas taasavati [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[2000]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{kultuurimälestis}} {{Coordinate|NS=59.374507|EW=27.507427|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eesti Vabadussõja mälestusmärgid]] [[Kategooria:Eesti mälestusmärgid]] [[Kategooria:Eesti skulptuurid]] [[Kategooria:Toila vald]] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna kultuurimälestised]] jxazrbw29nexcxgonpuplxuvbgc1ott Kategooria:Ukraina mälestusmärgid 14 150883 6183453 3645229 2022-08-25T21:16:27Z Neptuunium 58653 kat muudatused wikitext text/x-wiki {{commonskat|Monuments in Ukraine|Ukraina mälestusmärgid}} [[Kategooria:Ukraina kultuur]] [[Kategooria:Ukraina ehitised]] [[Kategooria:Mälestusmärgid]] ngat5k9o219k0m3trkmxd9vfeqmhwo3 Sündinud 23. veebruaril 0 155133 6183652 6170583 2022-08-26T11:54:18Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{sündinud veebruaris}} ''Siin loetletakse [[23. veebruar]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1417]] – [[Paulus II]], paavst *[[1443]] – [[Mátyás I]], Ungari kuningas *[[1653]] – [[Wolmar Anton von Schlippenbach]], Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane *[[1685]] – [[Georg Friedrich Händel]], saksa helilooja *[[1687]] – [[Otto Gustav Douglas]], Vene kindral *[[1723]] – [[Richard Price]], Walesi moraali- ja poliitikafilosoof *[[1744]] – [[Mayer Amschel Rotschild]], juudi päritolu Saksa pankur *[[1751]] – [[Henry Dearborn]], [[USA]] arst, poliitik ja sõjaväelane *[[1794]] – [[August Matthias Hagen]], baltisaksa maalikunstnik ja graafik *[[1842]] – [[Eduard Hartmann]], saksa filosoof *[[1844]] – [[Aleksandr Solovjov (arstiteadlane)|Aleksandr Solovjov]], arstiteadlane *[[1852]] – [[Công Tông]], Annami keiser *[[1871]] – [[Ernst Limberg]], Eesti sõjaväelane *[[1874]] – [[Konstantin Päts]], Eesti ajakirjanik ja poliitik *[[1878]] – [[Kazimir Malevitš]], ukraina futuristlik maalikunstnik *[[1881]] – [[Peeter Ilves]], eesti vaimulik *[[1883]] – [[Adolf II (Schaumburg-Lippe)|Adolf II]], Schaumburg-Lippe vürst * 1883 – [[Karl Jaspers]], saksa psühhiaater ja filosoof * 1883 – [[Victor Fleming]], USA filmirežissöör * 1883 – [[Otto Nuschke]], Saksa poliitik ja ajakirjanik ning Saksa DV riigitegelane *[[1886]] – [[Anna Raudkats]], eesti rahvatantsupedagoog *[[1888]] – [[Eduard Putmaker]], Eesti sõjaväelane *[[1891]] – [[Aleksander Eller]], eesti skulptor *[[1896]] – [[Johannes Toming]], Eesti sõjaväelane *[[1899]] – [[Erich Kästner]], saksa kirjanik, publitsist ja stsenarist * 1899 – [[Riho Tormis]], eesti köster ja organist *[[1901]] – [[Agaate Veeber]], eesti kunstnik * 1901 – [[Aleksander Ohu]], eesti geofüüsik ja meteoroloog *[[1903]] – [[Julius Fučík]], Tšehhoslovakkia ajakirjanik *[[1908]] – [[Ferdinand Lester]], eesti poksija *[[1909]] – [[Andres Põllusaar]], eesti maastikuarhitekt, aiandusagronoom ja pedagoog *[[1910]] – [[Lembit Lüüs]], Eesti NSV riigitegelane *[[1913]] – [[Artur Vahter]], eesti koorijuht ja muusikateadlane *[[1919]] – [[Albert Sulg]], eesti alpinist *[[1920]] – [[Louise Reiss]], USA arst *[[1921]] – [[Paul Mäeots]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1925]] – [[Paul Kannuluik]], eesti näitleja *[[1927]] – [[Robert N. Bellah]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog *[[1929]] – [[Aleksius II]], Moskva ja kogu Venemaa patriarh * 1929 – [[Herbert Mies]], Saksamaa poliitik * 1929 – [[Jaan Einasto]], eesti astrofüüsik * 1929 – [[Georgi Štšedrovitski]], vene filosoof ja metodoloog *[[1930]] – [[Vapper Sirk]], eesti õpetaja *[[1932]] – [[Evald Kullamaa]], eesti kirurg * 1932 – [[Ain Särg]], eesti arstiteadlane *[[1935]] – [[Peet Lepik]], eesti semiootik * 1935 – [[August Solo]], eesti pedagoog ja koolijuht *[[1938]] – [[Jiří Menzel]], tšehhi filmilavastaja, -stsenarist ja -näitleja * 1938 – [[Jüri Männiste]], eesti arstiteadlane * 1938 – [[Paul Morrissey]], USA filmirežissöör *[[1940]] – [[Peter Fonda]], USA filminäitleja ja -režissöör *[[1943]] – [[Helmi Sakkov]], eesti arhitekt * 1943 – [[Enn Rebane]], eesti arstiteadlane ja kirurg *[[1944]] – [[Valeri Kravets]], Eesti vanglaametnik * 1944 – [[Oleg Jankovski]], Venemaa näitleja *[[1945]] – [[Georg Milbradt]], Saksamaa poliitik * 1945 – [[Kaie Kerem]], eesti majandusteadlane *[[1946]] – [[Viljar Jõe]], eesti oboemängija * 1946 – [[Jevgenia Haponen]], Eesti teleajakirjanik *[[1948]] – [[Hele-Kai Remmel]], eesti kohtunik *[[1949]] – [[Jaak Kikas]], eesti füüsik * 1949 – [[Marc Garneau]], Kanada poliitik *[[1951]] – [[Mait Maltis]], eesti laulja *[[1952]] – [[Avo Kiir]], eesti vaimulik, [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] Viru praost *[[1954]] – [[Viktor Juštšenko]], Ukraina poliitik *[[1955]] – [[Ain Mäesalu]], eesti arheoloog *[[1957]] – [[Peeter Rahnel]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik *[[1959]] – [[Merike Jürjo]], eesti ajakirjanik ja ajaloolane *[[1960]] – [[Naruhito]], Jaapani kroonprints * 1960 – [[Liāna Langa]], läti luuletaja ja tõlkija *[[1961]] – [[Katrin Reimus]], eesti kirjanik, tõlkija ja õpetaja *[[1962]] – [[Urmas Laansoo]], eesti botaanik *[[1963]] – [[Anneli Rõigas]], eesti ajakirjanik * 1963 – [[Radosław Sikorski]], Poola poliitik *[[1965]] – [[Erkki Truve]], eesti molekulaarbioloog * 1965 – [[Kristin Davis]], USA filminäitleja * 1965 – [[Michael Dell]], USA ettevõtja * 1965 – [[Kadri Joa]], eesti sõudja *[[1966]] – [[Didier Queloz]], Šveitsi astronoom *[[1968]] – [[Toomas Kasemaa]], Eesti riigiametnik ja poliitik * 1968 – [[Viire Talts]], eesti naiskoroonamängija *[[1969]] – [[Sa‘ūd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kuningas * 1969 – [[Deniss Manturov]], Venemaa poliitik *[[1971]] – [[Magomed Jevlojev]], Inguššia ajakirjanik * 1971 – [[Risto Kallaste]], eesti jalgpallur *[[1977]] – [[Kristina Šmigun-Vähi]], Eesti suusataja, kahekordne olümpiavõitja * 1977 – [[Kristjan Jaak Nuudi]], eesti filmioperaator *[[1979]] – [[Anti Reinthal]], eesti näitleja * 1979 – [[Priit Purge]], eesti sporditeadlane ja sõudja *[[1981]] – [[Gareth Barry]], Inglismaa jalgpallur * 1981 – [[Kaarel Vanamölder]], eesti ajaloolane * 1981 – [[Natalia Popenko]], Eesti näitleja * 1981 – [[Mirko Ojakivi]], ajakirjanik ja saatejuht * 1981 – [[Martin Saaremägi]], eesti laulukirjutaja, muusik ja produtsent * 1981 – [[Jan Böhmermann]], saksa ajakirjanik, tele- ja raadiosaatejuht, meelelahutaja, satiirik, muusik, kirjanik ning filmiprodutsent *[[1982]] – [[Anna-Maria Galojan]], Eesti poliitik * 1982 – [[Dāvis Stalts]], Läti poliitik, muusik ja ajakirjanik * 1982 – [[Anna Chapman]], Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuse endine salaagent, kes tegutses Ameerika Ühendriikides * 1982 – [[Eevamari Oksanen]], soome laskesuusataja * 1982 – [[Mihkel Kunnus]], eesti semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik *[[1983]] – [[Emily Blunt]], Briti filminäitleja * 1983 – [[Simon Eder]], Austria laskesuusataja * 1983 – [[Õnne Pillak]], Eesti poliitik *[[1985]] – [[Terje Toomistu]], eesti antropoloog, etnoloog ja filmitegija *[[1988]] – [[Nicolás Gaitán]], Argentina jalgpallur *[[1989]] – [[Cillian Sheridan]], Iirimaa jalgpallur *[[1994]] – [[Dakota Fanning]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja *[[1997]] – [[Benjamin Henrichs]], Saksamaa jalgpallur *[[2000]] – [[Femke Bol]], hollandi kergejõustiklane, tõkkejooksja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Veebruar, 23.]] tnrygkzarin6d10p2sd7ykuz3ti38ua 1905. aasta revolutsioon Eestis 0 155849 6183590 6183122 2022-08-26T08:35:46Z NOSSER 8097 /* Mõisate põletamine */ wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{keeletoimeta}} '''1905. aasta revolutsioon Eestis''' oli [[Eesti]]s [[1905]]. aastal toimunud rahvarahutused. Venemaal algasid [[1905. aasta revolutsioon|rahvarahutused]] [[22. jaanuar]]il ([[vkj]] 9. jaanuaril) 1905 pealinnas [[Peterburi]]s toimunud [[Verine pühapäev|Verise pühapäeva]]ga. Rahutuste leevendamiseks ja mässu mahasurumiseks allkirjastas keiser [[Nikolai II]] 30. oktoobril ([[vkj]] 17. oktoobril) [[17. oktoobri manifest|manifesti]], millega anti [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] elanikele demokraatlikke vabadusi ja laiendati valimisõigust, ühtlasi võimudele käsk võtta kasutusele "tarvilisi abinõusid otsekoheste korratuste, häbemata tegude ja vägivalla mahasurumiseks". [[Pilt:1905. aasta veresauna malestusmark.jpg|pisi|1905. aasta veresauna mälestusmärk Tallinnas [[Rahumäe kalmistu]]l]] Eesti talupoegade rahulolematuse peamiseks põhjuseks oli mõisnike omavoli talupoegadelt rendi- ja maakasutamise tingimuste kehtestamisel.<ref name="zs6kI" /> Revolutsioonis osalesid eesti rahva kõik kihid, ent põhijõuks olid [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu|sotsiaaldemokraatide juhitud]] suurettevõtete töölised, haritlased ja üliõpilased. 10. detsembril 1905 kuulutati [[Tallinn]]as ja [[Harjumaa]]l välja [[sõjaseisukord]], mis kestis kuni [[1908]]. aasta 15. septembrini, mil see asendati "tugevdatud valvuskorraga" (kehtis kuni [[1911]]. aastani). Kogu Eestis toimusid massilised vahistamised, keelati koosolekud, suleti ajalehed [[Teataja (ajaleht)|Teataja]], [[Uus Aeg]] ja [[Eesti Postimees]]. 26. detsembril 1905 kuulutati välja sõjaseisukord [[Rakvere]], [[Paide]] ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbi viidud karistusoperatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust: 9. jaanuaril lasti [[Viljandi]]s maha 45 inimest. == Rahutused Tallinnas == 12.–[[24. jaanuar]]il 1905 toimusid [[Tallinn]]as [[Streik|streigid]] solidaarsusest [[9. jaanuar]]il [[Peterburi]]s toimunud [[Verine pühapäev|Verise pühapäevaga]]. 12. jaanuaril algas streik vagunitehases [[Dvigatel]], millega liitusid [[Tallinna tselluloosivabrik]]u, [[Lutheri vabrik]]u ning seejärel ka teiste suurkäitiste töölised, misjärel seisatati [[Balti Puuvillavabrik]]. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, [[Narva]]s ja [[Tartu]]s. Pärastlõunal kogunesid Tallinnas streikijad ja meeleavaldajad praeguse [[Vabriku tänav|Vabriku]], [[Valgevase tänav|Valgevase]] ja [[Kungla tänav (Tallinn)|Kungla tänav]]a vahelisel alal [[Kalamaja]]s [[Lausmanni heinamaa]]l. Sama päeva õhtul esitasid tööliste esindajad oma nõudmised ajutisele kubermangu valitsejale. Üldstreigiga esitati peamiselt majanduslikke nõudmisi – [[8-tunnine tööpäev|8-tunnist tööpäev]]a, [[Miinimumpalk|miinimumpalga]] kehtestamist, trahvide kaotamist ja [[sotsiaalkindlustus]]e parandamist. Nõudmised jäid rahuldamata. [[26. jaanuar]]il keeldusid [[Tartu Ülikool]]i üliõpilased solidaarsusest õppetööst. [[22. märts]]il toimus streikivate rätsepate meeleavaldus ja demonstrantide arest Tartus; [[30. märts]]il Tallinnas [[Dvigateli vagunitehas]]e ja [[Wiegandi masinatehas]]e töötajate vastasseis tehasemeistritega. [[28. aprill]] tapeti Tallinnas sandarmi[[rittmeister]] Trešner (''Трешнер''); [[30. aprill]]ist kuni [[2. mai]]ni toimusid Tallinnas 3000 osavõtjaga miitingud, mille piirivalveväed laiali ajasid. [[15. mai]]l 1905 leidsid aset rahutused Tallinnas; 19. juulil tööliste streik protestiks 15 töölise arestile. [[24. juuli]]l toimus 3000 töölise demonstratsioon ning kokkupõrge [[kasakad|kasakatega]]. [[13. oktoober|13. oktoobril]] toimus streik [[Volta tehas]]es. [[14. oktoober|14. oktoobril]] toimus üle-eestiline raudteelaste streik. 15. oktoobril toimusid Tallinnas rüüstamised<ref name="7YETp" />. Jaanuaris streikis Eestis kokku 15 000 tööstustöölist, kuid nende nõudmised jäid rahuldamata. Veebruaris puhkes uus streigilaine, Tallinna ja Tartu tööliste üldstreigid sundisid vabrikante mingil määral järeleandmisi tegema. Streikidega kaasnesid poliitilised meeleavaldused ja koosolekud, kokkupõrkes politsei ja sõjaväega oli inimohvreid. Veebruaris ühinesid Tartu üliõpilased ülevenemaalise üliõpilaste poliitilise streigiga, [[Tartu Ülikooli ajalugu|Tartu ülikool]] suleti. Maal algas talurahva mõisnikevastane võitlus, 1905. aasta jaanuarist märtsini puhkes ligi 120 mõisas mõisatööliste streike ja rahutusi. Sotsiaaldemokraadid kutsusid rahvast üles isevalitsust kukutama ja demokraatlikku vabariiki kehtestama, kõige levinum oli loosung „Maha isevalitsus!”. 1905. aasta aprillis võttis [[VSDTP III kongress]] kursi relvastatud ülestõusu ettevalmistamisele. [[1. mai]] demonstratsioonid olid Eestis esimene suur poliitiline meeleavaldus. == Talurahvarahutused == Talurahvarahutuste ajal aastail 1905–1906 rüüstati Eestimaa kubermangus. 22.–24. juunini 1905 toimusid Läänemaal [[Vigala]]s talurahvarahutused ([[Mihkel Aitsam (1833–1913)|Mihkel Aitsam]]).<ref name="tEIrw" /> Sügisel, pärast revolutsiooniliikumise aktiviseerumist linnades, algasid taas rahutused ka Läänemaal, mis likvideeriti alles kasakate ja [[karistussalk]]ade kohaletoomisega ratsaväekindral Aleksander Orlovi (''[[:ru:Орлов, Александр Афиногенович|Орлов, Александр Афиногенович (1862–1908)]]'') juhtimisel. Rahutusi ja sellele järgnenud sündmusi on kajastatud 1980. aastal [[Tallinnfilm]]is valminud mängufilmis "[[Jõulud Vigalas]]". Revolutsioon saavutas kõrgpunkti 1905. aasta sügisel, kui 14. oktoobril (vkj) ühinesid Tallinna töölised ülevenemaalise poliitilise üldstreigiga, millest Eestis võttis osa 20 000 tööstustöölist ja raudteelast, s.o 3/4 nende üldarvust. === Demonstratsioon ja hukkunud 29. oktoobril 1905 Tallinnas === 29. oktoobril ([[vkj]] 16. oktoobril) 1905 toimus demonstratsioon Tallinnas, mis algas [[Kalamaja]]s [[Soo tänav]]al asunud Lausmanni tehase juures ning liikus hiljem kesklinna Linnavolikogu juurde [[Uus turg|Uuel turul]], kus osales 8000–10 000 osavõtjat. Miitingu lõpus piiras lähedal asunud Ringkonnakohtu juures valvel olnud sõjaväeüksus (ca 100–120 sõdurit) turu ümber ning avas kapten [[Nikolai Mironov]]i käsul kogunenute pihta 30 sammu pealt tule, tehes viis kogupauku; tapeti 94 ja haavata sai üle 100 inimese. 50 hukkunu matused toimusid 2. novembril (vkj 20. oktoobril). 5. novembril (vkj 23. oktoobril) vabastati aga ametist senine kubermangu kuberner [[Aleksei Lopuhhin]], kes oli rahutuste alguses põgenenud Tallinnast. Järjekordne üldstreik toimus 8. novembril (vkj 26. oktoobril). 10.–12. detsembril (vkj 27.–29. novembril) 1905 toimus [[Tartu]]s üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis lõhenes kaheks eraldi koosolekuks, [[Aulakoosolek|millest ühel]] nõuti põhiseaduslikku korda ja ähvardati valitsust passiivse vastupanuga, teisel kutsuti üles isevalitsust kukutama ja moodustama revolutsioonilisi omavalitsusi. Umbes 50 vallas moodustatigi vallavalitsuste asemele talurahvakomiteed, mida mõnel pool nimetati "vabariikideks". Paljudes valdades seadis rahvas omal algatusel sisse emakeelse õpetuse vallakoolis, sulges kõrtsid, boikoteeris tsaariametnikke, keeldus maksude maksmisest ja [[nekrut]]ite andmisest. ==Poliitiliste parteide tekkimine== Pärast [[Nikolai II]] poolt välja antud [[17. oktoobri manifest]]i asutati 1905. aasta oktoobris-novembris Eestis esimesed legaalsed parteid. [[Konservatism|Konservatiivsed]] mõõdukad liberaalid eesotsas [[Jaan Tõnisson]]iga asutasid Tartus [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelse Eduerakonna]] (ERE), mis üldriiklikes küsimustes võttis omaks Venemaa [[Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei]] programmi [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilise monarhiaga]] demokraatliku riigikorra kehtestamise ja [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] kokkukutsumise nõudega. Mõõdukad rõhutasid oma tegevuse legaalset, seaduslikku iseloomu, seda, et võideldakse "ainult õiguse ja seaduse abinõudega". ERE häälekandja oli ajaleht [[Postimees]]. {{vaata|Eesti Rahvameelne Eduerakond}} [[Vasakpoolsus|Vasakpoolsed]] [[VSDTP|sotsiaaldemokraadid]]-[[föderalistid]] eesotsas [[Peeter Speek]]iga asutasid põhiolemuselt [[marksism|marksistliku]] programmiga [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse]]e (ESTÜ). 1905. aasta kevadel avaldas sotsiaaldemokraatide-föderalistide juht Peeter Speek esmakordselt nõudmise [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] föderaliseerimise ja Eestile autonoomse osariigi staatuse andmise kohta. ESTÜ häälekandja oli ajaleht [[Uudised]]. {{vaata|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus}} Tsentralistlikku [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse]] kuuluvad sotsiaaldemokraadid ([[Karl Ast]], [[August Rei]], [[Hans Pöögelmann]], [[Aleksander Kesküla]], [[Nikolai Janson]]) hakkasid tegutsema avalikult. 1905. aastal oli VSDTP liikmeid 1000. Sotsiaaldemokraatide seas eristus kaks kallakut: töölistele tuginevad [[enamlased]] ja haritlastele tuginevad [[vähemlased]]. VSDTP kõrval tekkisid Eestis mitme ülevenemaalise partei – [[Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei]], [[17. Oktoobri Liit|17. Oktoobri Liid]]u (oktobristide), [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]], [[Bund]]i (juudi partei), Õiguskorra Partei – väikesearvulised organisatsioonid, kuid need ei etendanud kohalikus elus märkimisväärset osa. Novembri lõpul valiti ka [[Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1905)]], mille esimees oli [[Nikolai Janson]], liikmed: [[Mihhail Tomski]] (Tallinna metallitööliste ametiühingu esimees). Baltisaksa aadel ja linnakodanlus asutasid [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l konservatiivse [[Balti Konstitutsiooniline Partei|Balti Konstitutsioonilise Partei]] ja [[Christoph Mickwitz]]i [[Eestimaa Konstitutsiooniline Partei|Eestimaa Konstitutsioonilise Partei]], kes taotlesid tugevat tsaarivõimu. Sisuliselt olid peaaegu kõik Eestis loodud parteid ja liikumised Venemaa Keisririigi valitsusega opositsioonis, nõudsid [[demokraatia]]t ja kodanikuõigusi, [[venestamine|venestamise]] lõpetamist, rahvuslikku enesemääramisõigust, [[autonoomia]]t ja [[kohalik omavalitsus|kohalikku omavalitsust]]. ==Rahumeelne poliitiline tegevus== [[Pilt:Jaan Tonisson1928.jpg|pisi|[[Jaan Tõnisson]] riigivanemana [[1928]]. aastal]] 27. novembril 1905 alustas Tartus tööd ligi 800 delegaadiga maalt ja linnast üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis aga lõhenes kohe kaheks – radikaalseks ja mõõdukaks tiivaks. Kongressi mõõdukas tiib ([[Bürgermusse]]), mida juhtis [[Jaan Tõnisson]], tõstis esile kultuurilise ja poliitilise autonoomia küsimused [[Balti provintsid]]es. Radikaalne tiib (Aula), kes pidas oma koosolekut Tartu Ülikooli aulas – äärmuslikud vasakpoolsed (nn radikaalsed sotsialistid) ja äärmuslikud parempoolsed (nn radikaalsed rahvuslased), mida juhatas [[Jaan Teemant]] – aga kutsus üles kohe kukutama tsaarivalitsust, keskendus ülevenemaalistele ja [[taktika]]listele probleemidele. {{Vaata|Aulakoosolek}} Aulakoosolekul, mida juhatas [[Jaan Teemant]] võeti vastu väga radikaalsed nõudmised, alates vabariigi kehtestamisest ja lõpetades relvastatud ülestõusule üleskutsumisega. Kuna Teemant oli formaalselt radikaalide liider, hakkas tema vastu peagi huvi tundma ka kesiririigi poliitiline politsei ning isegi siseminister [[Pjotr Durnovo]], kes nimetas Teemanti "Eestimaa kuningaks", kes soovivat oma natsionalistliku partei abil luua Eesti Vabariiki. Jaan Teemant mõistetigi 1905. aasta lõpul mässu õhutamise pärast surma, kuid tal õnnestus õigeaegselt põranda alla minna. Hiljem lahkus ta maalt ja elas eksiilis [[Šveits]]is. == Volta koosolek == 11./(24 [[ukj]]) detsembril 1905 kogunesid Tallinnas, sotsiaaldemokraatide ja [[VSDTP Tallinna komitee]] esindaja [[Aleksander Kesküla]] suunamisel valdade saadikud. Algselt kavandatud [[Estonia (selts)|“Estonia”]] seltsi [[Estonia teater| teatri]] ajutises teatrisaalis [[Väike-Tartu maantee]] 25 ruumide asemel koguneti [[Volta tehas]]e keldris asuvas sööklas. Õhtusele [[Volta koosolek]]ule saabusid nii tööliste kui ka valdade saadikud salaja väikestes gruppides, sissepääsu tagas märgusõna "seltsimees", "Edu", “Paide”<ref>[[Kaido Jaanson]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/JaansonKaido_Mis_juhtus_TUNA2005_4.pdf Mis juhtus 1905. a. 11.(24.) detsembri õhtul Voltas? Katse rekonstrueerida minevikku], TUNA 2005 nr 4, lk 37, 44, 46</ref>. Koosolekut juhatas A. Kesküla ja protokollis [[Friedebert Tuglas]]. Koosoleku päevakorras oli olukorra hindamine ning uus võitluskava linnas ja maal sõjaseisukorra tingimustes, kuna arreteerimised olid alanud juba 9. detsembril. Lõplikku ülestõusu plaani koosolekul aga ei jõutud välja töötada. Politsei oli koosolekust teada saanud ja korraldas haarangu. Ööl vastu 11. detsembrit vahistati [[VSDTP Tallinna komitee]] peaaegu täies koosseisus. Koosoleku lõpetasid [[kasakad]], kes vahistas 22 inimest, sealhulgas [[Friedebert Tuglas]]e. ==Mõisate põletamine== 12.–20. detsembril 1905 ja ka 1906. aasta alguses põletati [[Põhja-Eesti]]s maha 114 mõisahoonet ja 40 [[Viinavabrik|viinavabrik]]ut, keskused olid [[Kose kihelkond|Kose]] [[Rapla kihelkond|Rapla]], [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa]], [[Jüri kihelkond|Jüri]] - [[Aruvalla mõis|Aruvalla]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa]], [[Hageri kihelkond|Hageri]] - [[Adila mõis|Adila]], [[Kohila mõis|Kohila]], [[Pahkla mõis|Pahkla]], [[Salutaguse mõis|Salutaguse]], [[Tohisoo mõis|Tohisoo]], [[Vigala kihelkond]] ja [[Liivimaa kubermang]]us 230 mõisa. [[Eestimaa kubermang]]us põletati, purustati ja rüüstati kokku 113 objekti kahest perioodist. Esimesel perioodil (26.–28. oktoober 1905) sai kannatada 13 objekti: kümme mõisat (neist kolm [[kirikumõis]]at ehk pastoraati), kaks kroonu viinapoodi ja Liiva postkontor. Teisel perioodil (12.–19. detsember 1905) sai kannatada 100 mõisat, sh. põletamise läbi 52 mõisa härrastemaja ja kaheksa [[Piiritusevabrik|piiritusevabrik]]ut; 35 mõisa piiritusevabrikut purustati<ref>[[Toomas Karjahärm]], [https://www.ra.ee/ajakiri/moisnike-kahjud-1905-aastal-eestis-ja-nende-huvitamine/ Mõisnike kahjud 1905. aastal Eestis ja nende hüvitamine], Tuna, 2013, 2, lk 61</ref>. [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani kihelkon]]nas [[Haljava mõis|Haljava]], [[Kiviloo mõis|Kiviloo]], [[Paasiku mõis|Paasiku]], [[Peningi mõis|Peningi]], [[Raasiku mõis|Raasiku]]; [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkon]]nas [[Atla mõis (Juuru)|Atla]], [[Järlepa mõis|Järlepa]], [[Kaiu mõis|Kaiu]], [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Seli mõis|Seli]]; [[Jõelähtme kihelkond|Jõelähtme kihelkon]]nas [[Kostivere mõis|Kostivere]], [[Saha mõis|Saha]], [[Ülgase mõis|Ülgase]]; Suuremaid kahjusid kandsid mõisatest: [[Ravila mõis|Ravila]], [[Vana-Vigala mõis|Vana-Vigala]], [[Valtu mõis|Valtu]], [[Järvakandi mõis|Järvakandi]], [[Koluvere mõis]]. Juba 11. detsembri ööl ja järgmisel päeval asusid Tallinna tööliste võitlussalgad teele mõisate poole ning olid ka mõisate rüüstamiste ja hävitamiste initsiaatoriks. Tallinna tööliste esimene rühmitus suundus [[Tallinna–Rapla–Türi maantee|Tallinnast Kohilasse]], teine Tallinna tööliste rühm liikus mööda [[Tallinn-Tartu maantee|Tartu maantee]]d ja kolmas rühm väljus Tallinnast [[Tallinna–Narva maantee]]d<ref name="tOdwi" />. Esimene salk ning nendega liitunud kohalikud rüüstasid Kohila ja Rapla ümbruse mõisu, [[Hageri kirik]]u juures sattus rüüstajatele peale Tallinnast saadetud karistussalk, kellega kokkupõrkes hukkus 17 inimest. 14. detsembril koondusid ümbruskonnas liikunud mässajate salgad uuesti Raplasse, kust liiguti edasi kolmes jaos: [[Läänemaa]]le ning üle [[Järvakandi]] ja [[Kehtna]] [[Pärnumaa]]le. Teise salk liikus mööda Tartu maanteed kagusuunas ja rüüstasid ja põletasid Harjumaal [[Aruvalla]]s, [[Uuemõisa (Väike-Maarja)|Uuemõisa]]s, [[Kuimetsa]]s, [[Tuhala]]s. Kolmas salk rüüstas Harjumaa [[Jõelähtme vald|Jõelähtme]], [[Raasiku vald|Raasiku]] ja [[Peningi]] vallas. [[File:Raasiku mõis pärast 1905.a ülestõusu käigus toimunud mõisate.tif|thumb|[[Raasiku mõis]] pärast 1905. aasta ülestõusu käigus toimunud mõisate põletamist (1906)]] *[[Harju kreis|Harjumaa]]l hävis 70 [[mõisahoone]]t: [[Kohila mõis|Kohila]], [[Pahkla mõis|Pahkla]], [[Tohisoo mõis|Tohisoo]], [[Kostivere mõis|Kostivere]], [[Kehtna mõis|Kehtna]], [[Järlepa mõis|Järlepa]], [[Jägala mõis|Jägala]], [[Lohu mõis|Lohu]], [[Seli mõis|Seli]], [[Ingliste mõis]], [[Raasiku mõis|Raasiku]], [[Haljava mõis|Haljava]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Ravila mõis|Ravila]], [[Atla mõis (Juuru)|Atla]], [[Kaiu mõis|Kaiu]], [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Hagudi mõis|Hagudi]], [[Tuhala mõis|Tuhala]], [[Kaiu mõis|Kaiu]], [[Kostivere mõis]] jt; *[[Järvamaa]]l hävisid mõisahooned: [[Türi kihelkond|Türi kihelkonnas]] [[Laupa mõis|Laupa]] (19.12), [[Lokuta mõis|Lokuta]], [[Mäeküla mõis (Türi)|Mäeküla]], [[Kolu mõis (Türi)|Kolu mõis]] jt; *[[Lääne kreis|Läänemaa]]l hävis 20 mõisahoonet: [[Valgu mõis|Valgu]] (14.12), [[Velise mõis|Velise]], [[Haimre mõis|Haimre]], [[Vana-Märjamaa mõis|Vana-Märjamaa]], [[Orgita mõis|Orgita]], [[Sõtküla mõis|Sõtküla]], [[Paeküla mõis|Paeküla]], [[Tolli mõis|Tolli]], [[Teenuse mõis|Teenuse]], [[Sipa mõis|Sipa]], [[Sooniste mõis|Sooniste]], [[Vigala mõis|Vigala]], [[Koluvere mõis|Koluvere]], [[Mõisamaa mõis|Mõisamaa]], [[Kasti mõis|Kasti]], [[Sulu mõis|Sulu]], [[Mõraste mõis|Mõraste]], [[Jädivere mõis|Jädivere]], [[Luiste mõis|Luiste]]; *[[Pärnu kreis|Pärnumaa]]l hävis kokku 13 mõi­sahoonet [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Pärnu-Jaagupi]] ja [[Vändra kihelkond|Vändra kihelkonnas]] ([[Käru mõis|Käru]], [[Lelle mõis|Lelle]], [[Vändra mõis|Vana-Vändra]], [[Uue-Vändra mõis|Uue-Vändra]]<ref name="gEw0l" /> ([[Rõusa]]s), samuti [[Massu mõis (Vändra)|Massu karjamõis]]). Kahjustada said Aa, [[Alatskivi mõis|Alatskivi]], [[Albu mõis|Albu]], [[Ambla kirikumõis|Ambla]], [[Anija mõis|Anija]], [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla]] (Järvamaal), [[Asuküla mõis|Asuküla]], [[Auaste mõis|Auaste]], [[Auvere mõis|Auvere]], [[Ehmja mõis|Ehmja]], [[Elme mõis|Elme]], [[Ereda mõis|Ereda]], [[Ervita mõis|Ervita]], [[Esna mõis|Esna]], [[Haapsalu kirikumõis|Haapsalu]], [[Harku mõis|Harku]], [[Kähri mõis|Heimadra]], [[Hirmuse mõis|Hirmus]], [[Iisaku mõis|Iisaku]], [[Imastu mõis|Imastu]], [[Jootme mõis|Jootme]], [[Jõhvi mõis|Jõhvi]], [[Jägala mõis|Jägala]], [[Järve mõis|Järve]], [[Kaarma mõis (Väike-Maarja)|Kaarma]], [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala]], [[Kangruselja mõis|Kangruselja]], [[Kapu mõis|Kapu]], [[Karinõmme mõis|Karinõmme]], [[Karja mõis|Karja]], [[Karkuse mõis|Karkuse]], [[Keila-Joa mõis|Keila-Joa]], [[Kiiu mõis|Kiiu]], [[Kiltsi mõis|Kiltsi]], [[Kirimäe mõis|Kirimäe]], [[Kirna mõis|Kirna]], [[Kivijärve mõis|Kivijärve]], [[Klooga mõis|Klooga]], [[Kodijärve mõis|Kodijärve]], [[Koguli mõis|Koguli]], [[Koitjärve mõis|Koitjärve]], [[Kokora mõis|Kokora]], [[Kolga mõis|Kolga]], Kolu, [[Koluvere mõis|Koluvere]], [[Koonga mõis|Koonga]], [[Kostivere mõis|Kostivere]], [[Kunda mõis|Kunda]], [[Kurna mõis|Kurna]], [[Keblaste mõis|Kõblaste]], [[Kõpu mõis (Tõstamaa)|Kõpu]] (Läänemaal), [[Kõrvetaguse mõis|Kõrvetaga]], [[Käravete mõis|Käravete]], [[Laagna mõis|Laagna]], [[Lehola mõis|Lehola]], [[Lehtse mõis|Lehtse]], [[Lihula mõis|Lihula]], [[Lokuta mõis|Lokuta]], [[Loona mõis|Loona]], Maidla, [[Martna kirikumõis|Martna]] (kirikumõis), [[Meedla mõis|Meedla]], [[Moora mõis|Moora]], [[Mõniste mõis|Mõniste]], [[Mäkaste mõis|Mäkaste]], [[Mäo mõis|Mäo]], [[Märjamaa mõis|Märjamaa]], [[Mündi mõis|Mündi]], [[Neeruti mõis (Kadrina)|Neeruti]], [[Oidrema mõis|Oidrema]], [[Oisu mõis|Oisu]], [[Ohtu mõis|Ohtu]], [[Orajõe mõis|Orajõe]], Oru, [[Paasvere mõis|Paasvere]], [[Pada mõis|Pada]], [[Pagari mõis|Pagari]], Pala, Palla, [[Palu mõis|Palu]], [[Peri mõis|Peri]], [[Piiumetsa mõis|Piiumetsa]], [[Piirsalu mõis|Piirsalu]], [[Pilkuse mõis|Pilkuse]], [[Pivarootsi mõis|Pivarootsi]], [[Pootsi mõis|Pootsi]], [[Preedi mõis|Preedi]], [[Purdi mõis|Purdi]], [[Putkaste mõis|Putkaste]], Päri, [[Pühajärve mõis|Pühajärve]], [[Raadi mõis|Raadi]], [[Raasiku mõis|Raasiku]], [[Rahkla mõis (Simuna)|Rahkla]], [[Rakvere mõis|Rakvere]], [[Rannu mõis|Rannu]], [[Rava mõis|Rava]], [[Roela mõis|Roela]], [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]], [[Ruila mõis|Ruila]], [[Russalu mõis|Russalu]], [[Ruuna mõis|Ruuna]], [[Rägavere mõis|Rägavere]], [[Räpina mõis|Räpina]], [[Rääbise mõis|Rääbise]], [[Saastna mõis|Saastna]], [[Saha mõis|Saha]], [[Saksi mõis|Saksi]], [[Salutaguse mõis|Salutaguse]], [[Sangaste mõis|Sangaste]], [[Silmsi mõis|Silmsi]], [[Sompa mõis|Sompa]], [[Soontaga mõis|Soontaga]], [[Soonurme mõis|Soonurme]], [[Taebla mõis|Taebla]], Tammiku, [[Tapa mõis|Tapa]], [[Tarakvere mõis|Tarakvere]], [[Tohisoo mõis|Tohisoo]], [[Toolamaa mõis|Toolamaa]], Tori, [[Tudu mõis|Tudu]], [[Tumala mõis|Tumala]], [[Tuula mõis|Tuula]], [[Tõstamaa mõis|Tõstamaa]], [[Tähtvere mõis|Tähtvere]], [[Udeva mõis|Udeva]], [[Udriku mõis|Udriku]], [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Ungru mõis|Ungru]], [[Vaiatu mõis|Vaiatu]], [[Vaikna mõis|Vaikna]], [[Vaimõisa mõis|Vaimõisa]], [[Vaivara mõis|Vaivara]], [[Valgu mõis|Valgu]], [[Valguta mõis|Valguta]], [[Valtu mõis|Valtu]], [[Vanamõisa mõis (Haljala)|Vanamõisa]] (Virumaal), [[Vana-Suislepa mõis|Vana-Suislepa]], [[Vana-Vigala mõis|Vana-Vigala]], [[Vao mõis (Koeru)|Vao]] (Järvamaal), [[Varbuse mõis|Varbuse]], [[Vastseliina mõis|Vastseliina]], [[Vastse-Roosa mõis|Vastse-Roosa]], [[Vigala kirikumõis|Vigala]], [[Viisu mõis|Viisu]], Voika, [[Voose mõis|Voose]], [[Võisiku mõis|Võisiku]], [[Väike-Kareda mõis|Väike-Kareda]], [[Väike-Kullamaa mõis]]ad<ref>[[Toomas Karjahärm]], [https://www.ra.ee/ajakiri/moisnike-kahjud-1905-aastal-eestis-ja-nende-huvitamine/ Mõisnike kahjud 1905. aastal Eestis ja nende hüvitamine], Tuna, 2013, 2, lk 62</ref>. Mõisate rüüstamise ajal hukkus [[Arthur von Baranoff]] [[Peningi]]l ning mõnitati ka [[Pargi mõis]]nikku [[Viktor von Kotzebue]]d, kes peksti läbi ning sunniti osalema mõisa lõhkumises ja kandma punast lippu. [[Vanamõisa mõis|Vanamõisa]] parun [[Otto von Budberg]] olevat rakendatud hobuse kõrvale vankri ette ning sõidetud Velise kõrtsi, kus talle heinu ette antud. ==Rahutuse mahasurumine== 22. novembril kuulutati [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l, 10. detsembril Tallinnas ja [[Harju kreis|Harjumaa]]l ning 24. detsembril kogu [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]] välja [[sõjaseisukord]]. Rahutuste likvideerimise ajaks moodustati keisri ukaasiga 24. novembrist ajutine [[Balti kindralkubermang]] ja määrati ajutiseks [[kindralkuberner]]iks [[Vassili Ustinovitš Sollogub|Vassili Sollogub]]. Nikolai II ukaasiga loodi Baltimaade ajutise kindralkuberneri ametikoht, mida rüütelkonnad olid juba varem nõudnud. Kindralkuberner Vassili Sollogub (1905–1906) ja tema järeltulija Aleksandr Möller-Zakomelski (1906–1909) said suured volitused. [[Eestimaa kubermang]]u kuberner oli märtsist kuni 13. novembrini 1905 [[Aleksei Lopuhhin]]. [[13. detsember|13. detsembril]] 1905 saatis [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa Rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|peamees]] parun [[Eduard Julius Alexander von Dellingshausen]] telegrammi [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] siseministrile [[Pjotr Durnovo]]le palvega saata maale sõjaväeosi, et olukorras, kus oli juba välja kuulutatud sõjaseisukord, vajalikul viisil korda kindlustada. Rahutuste mahasurumiseks moodustati ekspeditsioonisalgad: Põhjasalk, mida juhtis Tema Keiserliku Kõrguse õukonna kindralmajor Aleksander Orlov ja kuhu kuulusid 1 pataljon jalaväelasi, 8 [[eskadron]]i ratsaväge, 6 kahurit ja 4 kuulipildujat; koondsalga tegevuspiirkonnaks oli [[Liivimaa kubermang]]u [[Valga kreis|Valga]], [[Volmari kreis|Volmari]] ja [[Võnnu kreis]]. [[Eestimaa kubermang]]u suunati 2 pataljoni mereväelasi kuulipildujatega ja Saaremaale salk mereväelasi (218) 2 kuulipilduja ja 8 ohvitseriga<ref name="wKBNw" />. [[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis|Tartu]] ja [[Viljandi kreis]]is tegutses salk kindralmajor Klotšenko juhtimisel. 19. detsembril andis kindralkuberner Vassili Sollogub karistussalkadele käskkirja nr 1, milles käskis neil taastada seaduslik võim ning kasutada selleks vajaduse korral ka suurtükiväge. Algas karistussalkade tegevus Eestis, mille liikmete üldarv regioonis ulatus 19 000 meheni. * 19. detsembri hommikul ründas karistussalk koos mõisnikest omakaitsega Läänemaal [[Velise]]l "mustasaja" vastu väljaastumiseks kogunenud [[Vigala]] ja [[Velise]] talumehi, kellest 5 said kohapeal surma ja 10 raskesti haavata * 24. detsembril 1905 saabus [[Kroonlinn]]ast karistuspataljon [[Hans William von Fersen]]i juhtimisel, pataljoni esimene salk peatus [[Koila mõis]]as, teine aga [[Valtu mõis]]as. Kohalikelt ametnikelt laekunud andmete alusel saadeti Valtu naabermõisa kinni pidama kohalikku rahutuste organisaatorit ja agitaatorit [[Mart Lauriman]]i, viimase kinnipidamisel tema ja ta kaaslaste vastuhakul toimunud tulevahetuses hukkus 8 talupoega ja sai haavata 1 sõjaväelane<ref name="7KOFj" />. * [[Koeru vald|Koeru vallas]] [[Vaali]] külas arreteerisid karistussalklased pärast Palso talule avatud püssituld, mis sundinud sealseid inimesi koguni ahjus varjuma, [[Mart Jürman|Mart]] ja [[Voldemar Jürman]]i, kes koos rätsepmeister [[Anton Schults]]i, ja [[Johan Stamm]]iga samal päeval maha lasti. Paar kuud varem olevat mehed mõisa küljest omavoliliselt tagasi mõõtnud Tasu talu maa, et see soovijatele välja jagada. Detsembri alguses kuulutasid mehed välja Eesti Vabariigi. 1906. aasta jaanuari esimestel päevadel lasti maha veel neli meest, kellest [[August Milk]]ile pandi süüks, et ta oli väljakuulutatud Eesti Vabariigi kohtunik. *jaanuaris 1906 korraldati Viljandis [[massimõrv]], maha lasti 53 inimest, sh alaealisi. 19. jaanuaril 1906 arreteeriti revolutsioonisündmustega seoses [[Vene Riigiduuma]] valimiste kandidaat [[Jaan Poska]], kuid vabanes endise Eestimaa kuberneri [[Aleksei Valerianovitš Bellegarde|Aleksei Bellegarde]] eestkostel juba paarikümne päeva pärast. Suur osa Eesti avaliku elu tegelastest põgenes välismaale. Pahempoolsed organisatsioonid ja ajalehed suleti. 18. veebruarini 1906 hukkus rahutustes Eestimaa kubermangus kokku 50 inimest, kes osutasid relvastatud vastupanu, ja 68 inimest, kes hukati mässutegevuse eest; Saaremaal hukati 2 inimest; Liivimaa kubermangus 14 inimest, kes osutasid relvastatud vastupanu ja 1 inimene põgenemisel, 120 hukatud mässutegevuse ja rüüstamiste eest<ref name="PyEir" />. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. 12.–20. detsembrini 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ning [[Velise vald (Vigala kihelkond)|Velise]] ja [[Kabala vald|Kabala vallas]] toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. Piirkondades, kust sõdurid olid lahkunud, hukkasid revolutsionäärid sõdureid abistanud isikuid.<ref name="j2bo9" /> Karistussalgad lasksid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal Eestis maha üle 300 inimese, [[sõjakohus|sõjakohtud]] mõistsid surma veel ligi 200 inimest, [[ihunuhtlus]]t sai 600 inimest, sadu pandi vangi või saadeti Siberisse asumisele ja sunnitööle. 1906–1911 pidasid sõjakohtud ligi 100 protsessi, kus süüdistatavaid oli üle 800. ==Läänemere-äärsed kubermangud== Revolutsioonilised rahutused teistes Läänemere-äärsetes kubermangudes oli aktiivseimad [[Läti]]s, eriti [[Kuramaa]]l. Kuramaal kuulutasid võimud välja [[sõjaseisukord|sõjaseisukorra]] juba 6./[[19. august]]il (pärast maatööliste massilisi streike), [[Liivimaa]]l 22. novembril / 5. detsembril, Tallinnas ja Harjumaal 10./23. detsembril ja kogu Eestimaal 26. detsembril / 8. jaanuaril 1906. Revolutsiooni käigus 1905.–1906. aastal hävitati täielikult või osaliselt mõisahooneid Kura-, Liivi- ja Eestimaal: {| class=wikitable |- !Kubermang!!Mõisate arv!!Kahjud (miljonites arv rublades)!! |- |[[Kuramaa]] ||229 || 5,01 || |- |[[Lõuna-Liivimaa]] ||183 || 3,83 || |- |Kokku [[Läti]]maa ||412 || 8,84 || |- |[[Põhja-Liivimaa]] ||47 || 0,41 || |- |[[Eestimaa kubermang]] ||114 || 2,80 || |- |Kokku Eestimaal||161 || 3,21 || |- |} ==Vaata ka== *[[1905. Aasta Selts]] *[[Velise vabariik]] *[[Vaali vabariik]] *[[Mõisaküla vabariik]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="zs6kI">[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=83 1905. revolutsioon Läänemaal] Kirjandusarhiiv</ref> <ref name="7YETp">Миндлин А., [http://ldn-knigi.narod.ru/JUDAICA/MindLUrs.htm "ЧУЖИЕ СРЕДИ СВОИХ":А.А. ЛОПУХИН И С.Д. УРУСОВ ПРОТИВ ГОСУДАРСТВЕННОГО АНТИСЕМИТИЗМА]</ref> <ref name="tEIrw">[[Aleksander Looring]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=83 1905. revolutsioon Läänemaal], Eesti Kirjandusest nr 12/1935, III osa</ref> <ref name="tOdwi">[https://web.archive.org/web/20100206105040/http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/1905.html Mõisate põletamine 1905. aastal], www.muuseum.harju.ee</ref> <ref name="gEw0l">[https://web.archive.org/web/20120124125121/http://eestielu.delfi.ee/eesti/parnumaa/vandra-vald-ja-alev/elu/hiie-ajalooveerg-1905-poletati-eestis-maha-ule-saja-moisahoone.d?id=63796764 1905 põletati Eestis maha üle saja mõisahoone], [[Vändra Teataja]], 22. jaanuar 2012</ref> <ref name="wKBNw">[http://istmat.info/files/uploads/31362/krasnyy_arhiv_102-1940.pdf Красный архив. Исторический журнал. Том второй (Девяносто девятый) 1940 г. Революционные события в Прибалтике в 1905 г.], lk 156</ref> <ref name="7KOFj">[http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=7641 Karistussalga ülema parun Ferseni ettekandest mereminister Birilevile, lk 130]</ref> <ref name="j2bo9">[http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn85058130/1906-01-21/ed-1/seq-11/;words=Trouble+Esthonia Trouble in Esthonia. The Salt Lake herald (Utah), lk 11], 21. jaanuar 1906</ref> <ref name="PyEir">[http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=7641 Statistika Baltikumis sõjasalkade poolt tapetutest aastal 1905–1906, lk 136]</ref> }} ==Kirjandus== *Mihkel Aitsam, "1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis". Toimetanud Toomas Hiio ja Kristina Lepist. Kirjastus [[Ilmamaa]], 2011. 471 lk ISBN 9789985773642 * Aja märgid : Lendleht wiimase aja sündmuste kohta : [Dokumendid ja seletused sündmustest Tallinna turul 16. okt. 1905]; Tallinn : [s. n.], 1905 (Tallinn : A. Mickwitz) ISBN 9789949286553 (pdf) vt ka: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101368 ==Välislingid== *[http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn85042462/1905-12-22/ed-1/seq-1/;words=SUFFRAGE+REFUSED Suffrage refused. Czar Announces His Decision. Peasants Burn and Loot Country Houses. Peasants plundering. Burning Manor Houses and Slaying the Proprietors, lk 1], [[Los Angeles Herald]], 22. detsember 1905 *[http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn85042462/1905-12-22/ed-1/seq-2/;words=CZAR+WILL+NOT+GRANT+SUFFRAGE Czar will not grant suffrage, lk 2][[Los Angeles Herald]], 22. detsember 1905 *[[Nikolai Dmitrijevitš Kropotkin|Vürst Kropotkin]]i teenistusmälestusi. 1905. a. rahutused. Karistussalkade tegevus Baltimaal. [[Kindralkuberner]] parun [[Aleksandr Möller-Zakomelski|Möller-Sakomelski]], krahv Grabbe, kindralid Orlov, Verschinin, [[Vassili Sollogub|Sollogub]], Meinard, Vendt. Läbirääkimised Eesti ja läti presse esitajatega., [[Postimees]] 15. detsember 1930, [http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s614202&nid=51636&frameset=1 lk 4] *[[Harjumaa muuseum]]: [http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/1905/1905_2.html Mõisate põletamine 1905. aastal: Karistusoperatsioonid] *[[Pekka Erelt]] [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/019C3C963B868ABCC2257090002E0ED3 "Verine pühapäev Tallinnas"], [[Eesti Ekspress]] 6. oktoober 2005 * [http://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Viru-Nigula&id=1046 1905. aasta Viru-Nigula kihelkonnas] * Margit-Mariann Koppel. [http://www.kernu.ee/?id=3496 Kui Harjumaal süüdati priiuse loit] Kernu Vallavalitsuse lehel *[http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel406_389.html Revolutsioon, mis äratas eestlased. 100 aastat 1905. aasta revolutsioonist], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/2005 *Kersti Lust. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13742:1905-aasta-revolutsiooni-meeldetuletus&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3375 1905. aasta revolutsiooni meeldetuletus], Sirp, 6. jaanuar 2012 [[Kategooria:1905. aasta revolutsioon Eestis| ]] [[en:1905 Russian Revolution#Estonia]] 84wzsimvr44hfcgq3zmncgz1tjsta4o 6183627 6183590 2022-08-26T10:48:21Z NOSSER 8097 /* Mõisate põletamine */ wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{keeletoimeta}} '''1905. aasta revolutsioon Eestis''' oli [[Eesti]]s [[1905]]. aastal toimunud rahvarahutused. Venemaal algasid [[1905. aasta revolutsioon|rahvarahutused]] [[22. jaanuar]]il ([[vkj]] 9. jaanuaril) 1905 pealinnas [[Peterburi]]s toimunud [[Verine pühapäev|Verise pühapäeva]]ga. Rahutuste leevendamiseks ja mässu mahasurumiseks allkirjastas keiser [[Nikolai II]] 30. oktoobril ([[vkj]] 17. oktoobril) [[17. oktoobri manifest|manifesti]], millega anti [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] elanikele demokraatlikke vabadusi ja laiendati valimisõigust, ühtlasi võimudele käsk võtta kasutusele "tarvilisi abinõusid otsekoheste korratuste, häbemata tegude ja vägivalla mahasurumiseks". [[Pilt:1905. aasta veresauna malestusmark.jpg|pisi|1905. aasta veresauna mälestusmärk Tallinnas [[Rahumäe kalmistu]]l]] Eesti talupoegade rahulolematuse peamiseks põhjuseks oli mõisnike omavoli talupoegadelt rendi- ja maakasutamise tingimuste kehtestamisel.<ref name="zs6kI" /> Revolutsioonis osalesid eesti rahva kõik kihid, ent põhijõuks olid [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu|sotsiaaldemokraatide juhitud]] suurettevõtete töölised, haritlased ja üliõpilased. 10. detsembril 1905 kuulutati [[Tallinn]]as ja [[Harjumaa]]l välja [[sõjaseisukord]], mis kestis kuni [[1908]]. aasta 15. septembrini, mil see asendati "tugevdatud valvuskorraga" (kehtis kuni [[1911]]. aastani). Kogu Eestis toimusid massilised vahistamised, keelati koosolekud, suleti ajalehed [[Teataja (ajaleht)|Teataja]], [[Uus Aeg]] ja [[Eesti Postimees]]. 26. detsembril 1905 kuulutati välja sõjaseisukord [[Rakvere]], [[Paide]] ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbi viidud karistusoperatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust: 9. jaanuaril lasti [[Viljandi]]s maha 45 inimest. == Rahutused Tallinnas == 12.–[[24. jaanuar]]il 1905 toimusid [[Tallinn]]as [[Streik|streigid]] solidaarsusest [[9. jaanuar]]il [[Peterburi]]s toimunud [[Verine pühapäev|Verise pühapäevaga]]. 12. jaanuaril algas streik vagunitehases [[Dvigatel]], millega liitusid [[Tallinna tselluloosivabrik]]u, [[Lutheri vabrik]]u ning seejärel ka teiste suurkäitiste töölised, misjärel seisatati [[Balti Puuvillavabrik]]. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, [[Narva]]s ja [[Tartu]]s. Pärastlõunal kogunesid Tallinnas streikijad ja meeleavaldajad praeguse [[Vabriku tänav|Vabriku]], [[Valgevase tänav|Valgevase]] ja [[Kungla tänav (Tallinn)|Kungla tänav]]a vahelisel alal [[Kalamaja]]s [[Lausmanni heinamaa]]l. Sama päeva õhtul esitasid tööliste esindajad oma nõudmised ajutisele kubermangu valitsejale. Üldstreigiga esitati peamiselt majanduslikke nõudmisi – [[8-tunnine tööpäev|8-tunnist tööpäev]]a, [[Miinimumpalk|miinimumpalga]] kehtestamist, trahvide kaotamist ja [[sotsiaalkindlustus]]e parandamist. Nõudmised jäid rahuldamata. [[26. jaanuar]]il keeldusid [[Tartu Ülikool]]i üliõpilased solidaarsusest õppetööst. [[22. märts]]il toimus streikivate rätsepate meeleavaldus ja demonstrantide arest Tartus; [[30. märts]]il Tallinnas [[Dvigateli vagunitehas]]e ja [[Wiegandi masinatehas]]e töötajate vastasseis tehasemeistritega. [[28. aprill]] tapeti Tallinnas sandarmi[[rittmeister]] Trešner (''Трешнер''); [[30. aprill]]ist kuni [[2. mai]]ni toimusid Tallinnas 3000 osavõtjaga miitingud, mille piirivalveväed laiali ajasid. [[15. mai]]l 1905 leidsid aset rahutused Tallinnas; 19. juulil tööliste streik protestiks 15 töölise arestile. [[24. juuli]]l toimus 3000 töölise demonstratsioon ning kokkupõrge [[kasakad|kasakatega]]. [[13. oktoober|13. oktoobril]] toimus streik [[Volta tehas]]es. [[14. oktoober|14. oktoobril]] toimus üle-eestiline raudteelaste streik. 15. oktoobril toimusid Tallinnas rüüstamised<ref name="7YETp" />. Jaanuaris streikis Eestis kokku 15 000 tööstustöölist, kuid nende nõudmised jäid rahuldamata. Veebruaris puhkes uus streigilaine, Tallinna ja Tartu tööliste üldstreigid sundisid vabrikante mingil määral järeleandmisi tegema. Streikidega kaasnesid poliitilised meeleavaldused ja koosolekud, kokkupõrkes politsei ja sõjaväega oli inimohvreid. Veebruaris ühinesid Tartu üliõpilased ülevenemaalise üliõpilaste poliitilise streigiga, [[Tartu Ülikooli ajalugu|Tartu ülikool]] suleti. Maal algas talurahva mõisnikevastane võitlus, 1905. aasta jaanuarist märtsini puhkes ligi 120 mõisas mõisatööliste streike ja rahutusi. Sotsiaaldemokraadid kutsusid rahvast üles isevalitsust kukutama ja demokraatlikku vabariiki kehtestama, kõige levinum oli loosung „Maha isevalitsus!”. 1905. aasta aprillis võttis [[VSDTP III kongress]] kursi relvastatud ülestõusu ettevalmistamisele. [[1. mai]] demonstratsioonid olid Eestis esimene suur poliitiline meeleavaldus. == Talurahvarahutused == Talurahvarahutuste ajal aastail 1905–1906 rüüstati Eestimaa kubermangus. 22.–24. juunini 1905 toimusid Läänemaal [[Vigala]]s talurahvarahutused ([[Mihkel Aitsam (1833–1913)|Mihkel Aitsam]]).<ref name="tEIrw" /> Sügisel, pärast revolutsiooniliikumise aktiviseerumist linnades, algasid taas rahutused ka Läänemaal, mis likvideeriti alles kasakate ja [[karistussalk]]ade kohaletoomisega ratsaväekindral Aleksander Orlovi (''[[:ru:Орлов, Александр Афиногенович|Орлов, Александр Афиногенович (1862–1908)]]'') juhtimisel. Rahutusi ja sellele järgnenud sündmusi on kajastatud 1980. aastal [[Tallinnfilm]]is valminud mängufilmis "[[Jõulud Vigalas]]". Revolutsioon saavutas kõrgpunkti 1905. aasta sügisel, kui 14. oktoobril (vkj) ühinesid Tallinna töölised ülevenemaalise poliitilise üldstreigiga, millest Eestis võttis osa 20 000 tööstustöölist ja raudteelast, s.o 3/4 nende üldarvust. === Demonstratsioon ja hukkunud 29. oktoobril 1905 Tallinnas === 29. oktoobril ([[vkj]] 16. oktoobril) 1905 toimus demonstratsioon Tallinnas, mis algas [[Kalamaja]]s [[Soo tänav]]al asunud Lausmanni tehase juures ning liikus hiljem kesklinna Linnavolikogu juurde [[Uus turg|Uuel turul]], kus osales 8000–10 000 osavõtjat. Miitingu lõpus piiras lähedal asunud Ringkonnakohtu juures valvel olnud sõjaväeüksus (ca 100–120 sõdurit) turu ümber ning avas kapten [[Nikolai Mironov]]i käsul kogunenute pihta 30 sammu pealt tule, tehes viis kogupauku; tapeti 94 ja haavata sai üle 100 inimese. 50 hukkunu matused toimusid 2. novembril (vkj 20. oktoobril). 5. novembril (vkj 23. oktoobril) vabastati aga ametist senine kubermangu kuberner [[Aleksei Lopuhhin]], kes oli rahutuste alguses põgenenud Tallinnast. Järjekordne üldstreik toimus 8. novembril (vkj 26. oktoobril). 10.–12. detsembril (vkj 27.–29. novembril) 1905 toimus [[Tartu]]s üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis lõhenes kaheks eraldi koosolekuks, [[Aulakoosolek|millest ühel]] nõuti põhiseaduslikku korda ja ähvardati valitsust passiivse vastupanuga, teisel kutsuti üles isevalitsust kukutama ja moodustama revolutsioonilisi omavalitsusi. Umbes 50 vallas moodustatigi vallavalitsuste asemele talurahvakomiteed, mida mõnel pool nimetati "vabariikideks". Paljudes valdades seadis rahvas omal algatusel sisse emakeelse õpetuse vallakoolis, sulges kõrtsid, boikoteeris tsaariametnikke, keeldus maksude maksmisest ja [[nekrut]]ite andmisest. ==Poliitiliste parteide tekkimine== Pärast [[Nikolai II]] poolt välja antud [[17. oktoobri manifest]]i asutati 1905. aasta oktoobris-novembris Eestis esimesed legaalsed parteid. [[Konservatism|Konservatiivsed]] mõõdukad liberaalid eesotsas [[Jaan Tõnisson]]iga asutasid Tartus [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelse Eduerakonna]] (ERE), mis üldriiklikes küsimustes võttis omaks Venemaa [[Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei]] programmi [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilise monarhiaga]] demokraatliku riigikorra kehtestamise ja [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] kokkukutsumise nõudega. Mõõdukad rõhutasid oma tegevuse legaalset, seaduslikku iseloomu, seda, et võideldakse "ainult õiguse ja seaduse abinõudega". ERE häälekandja oli ajaleht [[Postimees]]. {{vaata|Eesti Rahvameelne Eduerakond}} [[Vasakpoolsus|Vasakpoolsed]] [[VSDTP|sotsiaaldemokraadid]]-[[föderalistid]] eesotsas [[Peeter Speek]]iga asutasid põhiolemuselt [[marksism|marksistliku]] programmiga [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse]]e (ESTÜ). 1905. aasta kevadel avaldas sotsiaaldemokraatide-föderalistide juht Peeter Speek esmakordselt nõudmise [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] föderaliseerimise ja Eestile autonoomse osariigi staatuse andmise kohta. ESTÜ häälekandja oli ajaleht [[Uudised]]. {{vaata|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus}} Tsentralistlikku [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse]] kuuluvad sotsiaaldemokraadid ([[Karl Ast]], [[August Rei]], [[Hans Pöögelmann]], [[Aleksander Kesküla]], [[Nikolai Janson]]) hakkasid tegutsema avalikult. 1905. aastal oli VSDTP liikmeid 1000. Sotsiaaldemokraatide seas eristus kaks kallakut: töölistele tuginevad [[enamlased]] ja haritlastele tuginevad [[vähemlased]]. VSDTP kõrval tekkisid Eestis mitme ülevenemaalise partei – [[Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei]], [[17. Oktoobri Liit|17. Oktoobri Liid]]u (oktobristide), [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]], [[Bund]]i (juudi partei), Õiguskorra Partei – väikesearvulised organisatsioonid, kuid need ei etendanud kohalikus elus märkimisväärset osa. Novembri lõpul valiti ka [[Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1905)]], mille esimees oli [[Nikolai Janson]], liikmed: [[Mihhail Tomski]] (Tallinna metallitööliste ametiühingu esimees). Baltisaksa aadel ja linnakodanlus asutasid [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l konservatiivse [[Balti Konstitutsiooniline Partei|Balti Konstitutsioonilise Partei]] ja [[Christoph Mickwitz]]i [[Eestimaa Konstitutsiooniline Partei|Eestimaa Konstitutsioonilise Partei]], kes taotlesid tugevat tsaarivõimu. Sisuliselt olid peaaegu kõik Eestis loodud parteid ja liikumised Venemaa Keisririigi valitsusega opositsioonis, nõudsid [[demokraatia]]t ja kodanikuõigusi, [[venestamine|venestamise]] lõpetamist, rahvuslikku enesemääramisõigust, [[autonoomia]]t ja [[kohalik omavalitsus|kohalikku omavalitsust]]. ==Rahumeelne poliitiline tegevus== [[Pilt:Jaan Tonisson1928.jpg|pisi|[[Jaan Tõnisson]] riigivanemana [[1928]]. aastal]] 27. novembril 1905 alustas Tartus tööd ligi 800 delegaadiga maalt ja linnast üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis aga lõhenes kohe kaheks – radikaalseks ja mõõdukaks tiivaks. Kongressi mõõdukas tiib ([[Bürgermusse]]), mida juhtis [[Jaan Tõnisson]], tõstis esile kultuurilise ja poliitilise autonoomia küsimused [[Balti provintsid]]es. Radikaalne tiib (Aula), kes pidas oma koosolekut Tartu Ülikooli aulas – äärmuslikud vasakpoolsed (nn radikaalsed sotsialistid) ja äärmuslikud parempoolsed (nn radikaalsed rahvuslased), mida juhatas [[Jaan Teemant]] – aga kutsus üles kohe kukutama tsaarivalitsust, keskendus ülevenemaalistele ja [[taktika]]listele probleemidele. {{Vaata|Aulakoosolek}} Aulakoosolekul, mida juhatas [[Jaan Teemant]] võeti vastu väga radikaalsed nõudmised, alates vabariigi kehtestamisest ja lõpetades relvastatud ülestõusule üleskutsumisega. Kuna Teemant oli formaalselt radikaalide liider, hakkas tema vastu peagi huvi tundma ka kesiririigi poliitiline politsei ning isegi siseminister [[Pjotr Durnovo]], kes nimetas Teemanti "Eestimaa kuningaks", kes soovivat oma natsionalistliku partei abil luua Eesti Vabariiki. Jaan Teemant mõistetigi 1905. aasta lõpul mässu õhutamise pärast surma, kuid tal õnnestus õigeaegselt põranda alla minna. Hiljem lahkus ta maalt ja elas eksiilis [[Šveits]]is. == Volta koosolek == 11./(24 [[ukj]]) detsembril 1905 kogunesid Tallinnas, sotsiaaldemokraatide ja [[VSDTP Tallinna komitee]] esindaja [[Aleksander Kesküla]] suunamisel valdade saadikud. Algselt kavandatud [[Estonia (selts)|“Estonia”]] seltsi [[Estonia teater| teatri]] ajutises teatrisaalis [[Väike-Tartu maantee]] 25 ruumide asemel koguneti [[Volta tehas]]e keldris asuvas sööklas. Õhtusele [[Volta koosolek]]ule saabusid nii tööliste kui ka valdade saadikud salaja väikestes gruppides, sissepääsu tagas märgusõna "seltsimees", "Edu", “Paide”<ref>[[Kaido Jaanson]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/JaansonKaido_Mis_juhtus_TUNA2005_4.pdf Mis juhtus 1905. a. 11.(24.) detsembri õhtul Voltas? Katse rekonstrueerida minevikku], TUNA 2005 nr 4, lk 37, 44, 46</ref>. Koosolekut juhatas A. Kesküla ja protokollis [[Friedebert Tuglas]]. Koosoleku päevakorras oli olukorra hindamine ning uus võitluskava linnas ja maal sõjaseisukorra tingimustes, kuna arreteerimised olid alanud juba 9. detsembril. Lõplikku ülestõusu plaani koosolekul aga ei jõutud välja töötada. Politsei oli koosolekust teada saanud ja korraldas haarangu. Ööl vastu 11. detsembrit vahistati [[VSDTP Tallinna komitee]] peaaegu täies koosseisus. Koosoleku lõpetasid [[kasakad]], kes vahistas 22 inimest, sealhulgas [[Friedebert Tuglas]]e. ==Mõisate põletamine== 12.–20. detsembril 1905 ja ka 1906. aasta alguses põletati [[Põhja-Eesti]]s maha 114 mõisahoonet ja 40 [[Viinavabrik|viinavabrik]]ut, keskused olid [[Kose kihelkond|Kose]] - [[Alavere mõis|Alavere]], [[Oru mõis (Kose)|Oru]], [[Paunküla mõis|Paunküla]], [[Ravila mõis|Ravila]], [[Tammiku mõis (Kose)|Tammiku]], [[Tuhala mõis|Tuhala]], [[Rapla kihelkond|Rapla]] - [[Järvakandi mõis|Järvakandi]], [[Keava mõis|Keava]], [[Kehtna mõis|Kehtna]], [[Valtu mõis|Valtu]], [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa]] - [[Haimre mõis|Haimre]], [[Kasti mõis|Kasti]], [[Mõraste mõis|Mõraste]], [[Mõisamaa mõis|Mõisamaa]], [[Orgita mõis|Orgita]], [[Paeküla mõis|Paeküla]], [[Sõtke mõis|Sõtke]], [[Valgu mõis|Valgu]], [[Vana-Märjamaa mõis|Vana-Märjamaa]], [[Jüri kihelkond|Jüri]] - [[Aruvalla mõis|Aruvalla]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa]] - [[Koluvere mõis|Koluvere]], [[Luiste mõis|Luiste]], [[Sipa mõis (Lihula)|Sipa]], [[Sooniste mõis|Sooniste]], [[Teenuse mõis|Teenuse]], [[Tolli mõis|Tolli]], [[Hageri kihelkond|Hageri]] - [[Adila mõis|Adila]], [[Kohila mõis|Kohila]], [[Pahkla mõis|Pahkla]], [[Salutaguse mõis|Salutaguse]], [[Tohisoo mõis|Tohisoo]], [[Vigala kihelkond]] - [[Jädivere mõis|Jädivere]], [[Konuvere mõis|Konuvere]], [[Vana-Vigala mõis|Vana-Vigala]], [[Velise mõis|Velise]] ja [[Liivimaa kubermang]]us 230 mõisa. Kogu Eestis põletati üldse aga kokku 120 mõisat, sh u. 65 [[mõisa peahoone]]t. [[Eestimaa kubermang]]us põletati, purustati ja rüüstati kokku 113 objekti kahest perioodist. Esimesel perioodil (26.–28. oktoober 1905) sai kannatada 13 objekti: kümme mõisat (neist kolm [[kirikumõis]]at ehk pastoraati), kaks kroonu viinapoodi ja Liiva postkontor. Teisel perioodil (12.–19. detsember 1905) sai kannatada 100 mõisat, sh. põletamise läbi 52 mõisa härrastemaja ja kaheksa [[Piiritusevabrik|piiritusevabrik]]ut; 35 mõisa piiritusevabrikut purustati<ref>[[Toomas Karjahärm]], [https://www.ra.ee/ajakiri/moisnike-kahjud-1905-aastal-eestis-ja-nende-huvitamine/ Mõisnike kahjud 1905. aastal Eestis ja nende hüvitamine], Tuna, 2013, 2, lk 61</ref>. [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani kihelkon]]nas [[Haljava mõis|Haljava]], [[Kiviloo mõis|Kiviloo]], [[Paasiku mõis|Paasiku]], [[Peningi mõis|Peningi]], [[Raasiku mõis|Raasiku]]; [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkon]]nas [[Atla mõis (Juuru)|Atla]], [[Järlepa mõis|Järlepa]], [[Kaiu mõis|Kaiu]], [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Seli mõis|Seli]]; [[Jõelähtme kihelkond|Jõelähtme kihelkon]]nas [[Kostivere mõis|Kostivere]], [[Saha mõis|Saha]], [[Ülgase mõis|Ülgase]]; [[Türi kihelkond|Türi kihelkon]]nas [[Kolu mõis (Türi)|Kolu]], [[Laupa mõis|Laupa]], [[Lokuta mõis|Lokuta]], [[Mäeküla mõis (Türi)|Mäeküla]]. [[Kirbla kihelkond|Kirbla kihelkon]]nas [[Vanamõisa mõis (Kirbla)|Vanamõisa]]; Suuremaid kahjusid kandsid mõisatest: [[Ravila mõis|Ravila]], [[Vana-Vigala mõis|Vana-Vigala]], [[Valtu mõis|Valtu]], [[Järvakandi mõis|Järvakandi]], [[Koluvere mõis]]; [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Pärnu-Jaagupi kihelkon]]nas: [[Are mõis|Are]], [[Enge mõis|Enge (riigimõis)]], [[Halinga mõis|Halinga]], [[Kaelase mõis|Kaelase]], [[Kaisma mõis|Kaisma]], [[Kõnnu mõis (Pärnu-Jaagupi)|Kõnnu]], [[Kergu mõis|Kergu]], [[Pööravere mõis|Pööravere]], [[Roodi mõis|Roodi]]; [[Vändra kihelkond|Vändra kihelkon]]nas [[Käru mõis|Käru]], [[Lelle mõis|Lelle]], [[Uue-Vändra mõis|Uus-Vändra]], [[Vana-Vändra mõis|Vana-Vändra]]<ref>[[Toomas Karjahärm]], [https://www.ra.ee/ajakiri/moisnike-kahjud-1905-aastal-eestis-ja-nende-huvitamine/ Mõisnike kahjud 1905. aastal Eestis ja nende hüvitamine], Tuna, 2013, 2, lk 65</ref>. Juba 11. detsembri ööl ja järgmisel päeval asusid Tallinna tööliste võitlussalgad teele mõisate poole ning olid ka mõisate rüüstamiste ja hävitamiste initsiaatoriks. Tallinna tööliste esimene rühmitus suundus [[Tallinna–Rapla–Türi maantee|Tallinnast Kohilasse]], teine Tallinna tööliste rühm liikus mööda [[Tallinn-Tartu maantee|Tartu maantee]]d ja kolmas rühm väljus Tallinnast [[Tallinna–Narva maantee]]d<ref name="tOdwi" />. Esimene salk ning nendega liitunud kohalikud rüüstasid Kohila ja Rapla ümbruse mõisu, [[Hageri kirik]]u juures sattus rüüstajatele peale Tallinnast saadetud karistussalk, kellega kokkupõrkes hukkus 17 inimest. 14. detsembril koondusid ümbruskonnas liikunud mässajate salgad uuesti Raplasse, kust liiguti edasi kolmes jaos: [[Läänemaa]]le ning üle [[Järvakandi]] ja [[Kehtna]] [[Pärnumaa]]le. Teise salk liikus mööda Tartu maanteed kagusuunas ja rüüstasid ja põletasid Harjumaal [[Aruvalla]]s, [[Uuemõisa (Väike-Maarja)|Uuemõisa]]s, [[Kuimetsa]]s, [[Tuhala]]s. Kolmas salk rüüstas Harjumaa [[Jõelähtme vald|Jõelähtme]], [[Raasiku vald|Raasiku]] ja [[Peningi]] vallas. [[File:Raasiku mõis pärast 1905.a ülestõusu käigus toimunud mõisate.tif|thumb|[[Raasiku mõis]] pärast 1905. aasta ülestõusu käigus toimunud mõisate põletamist (1906)]] *[[Harju kreis|Harjumaa]]l hävis 81 [[mõisahoone]]t: [[Kohila mõis|Kohila]], [[Pahkla mõis|Pahkla]], [[Tohisoo mõis|Tohisoo]], [[Kostivere mõis|Kostivere]], [[Kehtna mõis|Kehtna]], [[Järlepa mõis|Järlepa]], [[Jägala mõis|Jägala]], [[Lohu mõis|Lohu]], [[Seli mõis|Seli]], [[Ingliste mõis]], [[Raasiku mõis|Raasiku]], [[Haljava mõis|Haljava]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Ravila mõis|Ravila]], [[Atla mõis (Juuru)|Atla]], [[Kaiu mõis|Kaiu]], [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Hagudi mõis|Hagudi]], [[Tuhala mõis|Tuhala]], [[Kaiu mõis|Kaiu]], [[Kostivere mõis]] jt; *[[Järvamaa]]l hävisi 8 mõisahoonet: [[Türi kihelkond|Türi kihelkonnas]] [[Laupa mõis|Laupa]] (19.12), [[Lokuta mõis|Lokuta]], [[Mäeküla mõis (Türi)|Mäeküla]], [[Kolu mõis (Türi)|Kolu mõis]] jt; *[[Lääne kreis|Läänemaa]]l hävis 23 mõisahoonet: [[Valgu mõis|Valgu]] (14.12), [[Velise mõis|Velise]], [[Haimre mõis|Haimre]], [[Vana-Märjamaa mõis|Vana-Märjamaa]], [[Orgita mõis|Orgita]], [[Sõtküla mõis|Sõtküla]], [[Paeküla mõis|Paeküla]], [[Tolli mõis|Tolli]], [[Teenuse mõis|Teenuse]], [[Sipa mõis|Sipa]], [[Sooniste mõis|Sooniste]], [[Vigala mõis|Vigala]], [[Koluvere mõis|Koluvere]], [[Mõisamaa mõis|Mõisamaa]], [[Kasti mõis|Kasti]], [[Sulu mõis|Sulu]], [[Mõraste mõis|Mõraste]], [[Jädivere mõis|Jädivere]], [[Luiste mõis|Luiste]]; *[[Viru kreis|Virumaa]]l hävis 2 mõisahoonet. *[[Pärnu kreis|Pärnumaa]]l hävis kokku 13 mõi­sahoonet [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Pärnu-Jaagupi]] ja [[Vändra kihelkond|Vändra kihelkonnas]] ([[Käru mõis|Käru]], [[Lelle mõis|Lelle]], [[Vändra mõis|Vana-Vändra]], [[Uue-Vändra mõis|Uue-Vändra]]<ref name="gEw0l" /> ([[Rõusa]]s), samuti [[Massu mõis (Vändra)|Massu karjamõis]]). *[[Tartu kreis|Tartumaal]] hävis 19 mõisahoonet. *[[Võru kreis|Võrumaal]] hävis 10 mõisahoonet. *[[Viljandi kreis|Viljandimaal]] hävis 5 mõisahoonet. Kahjustada said Aa, [[Alatskivi mõis|Alatskivi]], [[Albu mõis|Albu]], [[Ambla kirikumõis|Ambla]], [[Anija mõis|Anija]], [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla]] (Järvamaal), [[Asuküla mõis|Asuküla]], [[Auaste mõis|Auaste]], [[Auvere mõis|Auvere]], [[Ehmja mõis|Ehmja]], [[Elme mõis|Elme]], [[Ereda mõis|Ereda]], [[Ervita mõis|Ervita]], [[Esna mõis|Esna]], [[Haapsalu kirikumõis|Haapsalu]], [[Harku mõis|Harku]], [[Kähri mõis|Heimadra]], [[Hirmuse mõis|Hirmus]], [[Iisaku mõis|Iisaku]], [[Imastu mõis|Imastu]], [[Jootme mõis|Jootme]], [[Jõhvi mõis|Jõhvi]], [[Jägala mõis|Jägala]], [[Järve mõis|Järve]], [[Kaarma mõis (Väike-Maarja)|Kaarma]], [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala]], [[Kangruselja mõis|Kangruselja]], [[Kapu mõis|Kapu]], [[Karinõmme mõis|Karinõmme]], [[Karja mõis|Karja]], [[Karkuse mõis|Karkuse]], [[Keila-Joa mõis|Keila-Joa]], [[Kiiu mõis|Kiiu]], [[Kiltsi mõis|Kiltsi]], [[Kirimäe mõis|Kirimäe]], [[Kirna mõis|Kirna]], [[Kivijärve mõis|Kivijärve]], [[Klooga mõis|Klooga]], [[Kodijärve mõis|Kodijärve]], [[Koguli mõis|Koguli]], [[Koitjärve mõis|Koitjärve]], [[Kokora mõis|Kokora]], [[Kolga mõis|Kolga]], Kolu, [[Koluvere mõis|Koluvere]], [[Koonga mõis|Koonga]], [[Kostivere mõis|Kostivere]], [[Kunda mõis|Kunda]], [[Kurna mõis|Kurna]], [[Keblaste mõis|Kõblaste]], [[Kõpu mõis (Tõstamaa)|Kõpu]] (Läänemaal), [[Kõrvetaguse mõis|Kõrvetaga]], [[Käravete mõis|Käravete]], [[Laagna mõis|Laagna]], [[Lehola mõis|Lehola]], [[Lehtse mõis|Lehtse]], [[Lihula mõis|Lihula]], [[Lokuta mõis|Lokuta]], [[Loona mõis|Loona]], Maidla, [[Martna kirikumõis|Martna]] (kirikumõis), [[Meedla mõis|Meedla]], [[Moora mõis|Moora]], [[Mõniste mõis|Mõniste]], [[Mäkaste mõis|Mäkaste]], [[Mäo mõis|Mäo]], [[Märjamaa mõis|Märjamaa]], [[Mündi mõis|Mündi]], [[Neeruti mõis (Kadrina)|Neeruti]], [[Oidrema mõis|Oidrema]], [[Oisu mõis|Oisu]], [[Ohtu mõis|Ohtu]], [[Orajõe mõis|Orajõe]], Oru, [[Paasvere mõis|Paasvere]], [[Pada mõis|Pada]], [[Pagari mõis|Pagari]], Pala, Palla, [[Palu mõis|Palu]], [[Peri mõis|Peri]], [[Piiumetsa mõis|Piiumetsa]], [[Piirsalu mõis|Piirsalu]], [[Pilkuse mõis|Pilkuse]], [[Pivarootsi mõis|Pivarootsi]], [[Pootsi mõis|Pootsi]], [[Preedi mõis|Preedi]], [[Purdi mõis|Purdi]], [[Putkaste mõis|Putkaste]], Päri, [[Pühajärve mõis|Pühajärve]], [[Raadi mõis|Raadi]], [[Raasiku mõis|Raasiku]], [[Rahkla mõis (Simuna)|Rahkla]], [[Rakvere mõis|Rakvere]], [[Rannu mõis|Rannu]], [[Rava mõis|Rava]], [[Roela mõis|Roela]], [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]], [[Ruila mõis|Ruila]], [[Russalu mõis|Russalu]], [[Ruuna mõis|Ruuna]], [[Rägavere mõis|Rägavere]], [[Räpina mõis|Räpina]], [[Rääbise mõis|Rääbise]], [[Saastna mõis|Saastna]], [[Saha mõis|Saha]], [[Saksi mõis|Saksi]], [[Salutaguse mõis|Salutaguse]], [[Sangaste mõis|Sangaste]], [[Silmsi mõis|Silmsi]], [[Sompa mõis|Sompa]], [[Soontaga mõis|Soontaga]], [[Soonurme mõis|Soonurme]], [[Taebla mõis|Taebla]], Tammiku, [[Tapa mõis|Tapa]], [[Tarakvere mõis|Tarakvere]], [[Tohisoo mõis|Tohisoo]], [[Toolamaa mõis|Toolamaa]], Tori, [[Tudu mõis|Tudu]], [[Tumala mõis|Tumala]], [[Tuula mõis|Tuula]], [[Tõstamaa mõis|Tõstamaa]], [[Tähtvere mõis|Tähtvere]], [[Udeva mõis|Udeva]], [[Udriku mõis|Udriku]], [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Ungru mõis|Ungru]], [[Vaiatu mõis|Vaiatu]], [[Vaikna mõis|Vaikna]], [[Vaimõisa mõis|Vaimõisa]], [[Vaivara mõis|Vaivara]], [[Valgu mõis|Valgu]], [[Valguta mõis|Valguta]], [[Valtu mõis|Valtu]], [[Vanamõisa mõis (Haljala)|Vanamõisa]] (Virumaal), [[Vana-Suislepa mõis|Vana-Suislepa]], [[Vana-Vigala mõis|Vana-Vigala]], [[Vao mõis (Koeru)|Vao]] (Järvamaal), [[Varbuse mõis|Varbuse]], [[Vastseliina mõis|Vastseliina]], [[Vastse-Roosa mõis|Vastse-Roosa]], [[Vigala kirikumõis|Vigala]], [[Viisu mõis|Viisu]], Voika, [[Voose mõis|Voose]], [[Võisiku mõis|Võisiku]], [[Väike-Kareda mõis|Väike-Kareda]], [[Väike-Kullamaa mõis]]ad<ref>[[Toomas Karjahärm]], [https://www.ra.ee/ajakiri/moisnike-kahjud-1905-aastal-eestis-ja-nende-huvitamine/ Mõisnike kahjud 1905. aastal Eestis ja nende hüvitamine], Tuna, 2013, 2, lk 62</ref>. Mõisate rüüstamise ajal hukkus [[Arthur von Baranoff]] [[Peningi]]l ning mõnitati ka [[Pargi mõis]]nikku [[Viktor von Kotzebue]]d, kes peksti läbi ning sunniti osalema mõisa lõhkumises ja kandma punast lippu. [[Vanamõisa mõis|Vanamõisa]] parun [[Otto von Budberg]] olevat rakendatud hobuse kõrvale vankri ette ning sõidetud Velise kõrtsi, kus talle heinu ette antud. ==Rahutuse mahasurumine== 22. novembril kuulutati [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l, 10. detsembril Tallinnas ja [[Harju kreis|Harjumaa]]l ning 24. detsembril kogu [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]] välja [[sõjaseisukord]]. Rahutuste likvideerimise ajaks moodustati keisri ukaasiga 24. novembrist ajutine [[Balti kindralkubermang]] ja määrati ajutiseks [[kindralkuberner]]iks [[Vassili Ustinovitš Sollogub|Vassili Sollogub]]. Nikolai II ukaasiga loodi Baltimaade ajutise kindralkuberneri ametikoht, mida rüütelkonnad olid juba varem nõudnud. Kindralkuberner Vassili Sollogub (1905–1906) ja tema järeltulija Aleksandr Möller-Zakomelski (1906–1909) said suured volitused. [[Eestimaa kubermang]]u kuberner oli märtsist kuni 13. novembrini 1905 [[Aleksei Lopuhhin]]. [[13. detsember|13. detsembril]] 1905 saatis [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa Rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|peamees]] parun [[Eduard Julius Alexander von Dellingshausen]] telegrammi [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] siseministrile [[Pjotr Durnovo]]le palvega saata maale sõjaväeosi, et olukorras, kus oli juba välja kuulutatud sõjaseisukord, vajalikul viisil korda kindlustada. Rahutuste mahasurumiseks moodustati ekspeditsioonisalgad: Põhjasalk, mida juhtis Tema Keiserliku Kõrguse õukonna kindralmajor Aleksander Orlov ja kuhu kuulusid 1 pataljon jalaväelasi, 8 [[eskadron]]i ratsaväge, 6 kahurit ja 4 kuulipildujat; koondsalga tegevuspiirkonnaks oli [[Liivimaa kubermang]]u [[Valga kreis|Valga]], [[Volmari kreis|Volmari]] ja [[Võnnu kreis]]. [[Eestimaa kubermang]]u suunati 2 pataljoni mereväelasi kuulipildujatega ja Saaremaale salk mereväelasi (218) 2 kuulipilduja ja 8 ohvitseriga<ref name="wKBNw" />. [[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis|Tartu]] ja [[Viljandi kreis]]is tegutses salk kindralmajor Klotšenko juhtimisel. 19. detsembril andis kindralkuberner Vassili Sollogub karistussalkadele käskkirja nr 1, milles käskis neil taastada seaduslik võim ning kasutada selleks vajaduse korral ka suurtükiväge. Algas karistussalkade tegevus Eestis, mille liikmete üldarv regioonis ulatus 19 000 meheni. * 19. detsembri hommikul ründas karistussalk koos mõisnikest omakaitsega Läänemaal [[Velise]]l "mustasaja" vastu väljaastumiseks kogunenud [[Vigala]] ja [[Velise]] talumehi, kellest 5 said kohapeal surma ja 10 raskesti haavata * 24. detsembril 1905 saabus [[Kroonlinn]]ast karistuspataljon [[Hans William von Fersen]]i juhtimisel, pataljoni esimene salk peatus [[Koila mõis]]as, teine aga [[Valtu mõis]]as. Kohalikelt ametnikelt laekunud andmete alusel saadeti Valtu naabermõisa kinni pidama kohalikku rahutuste organisaatorit ja agitaatorit [[Mart Lauriman]]i, viimase kinnipidamisel tema ja ta kaaslaste vastuhakul toimunud tulevahetuses hukkus 8 talupoega ja sai haavata 1 sõjaväelane<ref name="7KOFj" />. * [[Koeru vald|Koeru vallas]] [[Vaali]] külas arreteerisid karistussalklased pärast Palso talule avatud püssituld, mis sundinud sealseid inimesi koguni ahjus varjuma, [[Mart Jürman|Mart]] ja [[Voldemar Jürman]]i, kes koos rätsepmeister [[Anton Schults]]i, ja [[Johan Stamm]]iga samal päeval maha lasti. Paar kuud varem olevat mehed mõisa küljest omavoliliselt tagasi mõõtnud Tasu talu maa, et see soovijatele välja jagada. Detsembri alguses kuulutasid mehed välja Eesti Vabariigi. 1906. aasta jaanuari esimestel päevadel lasti maha veel neli meest, kellest [[August Milk]]ile pandi süüks, et ta oli väljakuulutatud Eesti Vabariigi kohtunik. *jaanuaris 1906 korraldati Viljandis [[massimõrv]], maha lasti 53 inimest, sh alaealisi. 19. jaanuaril 1906 arreteeriti revolutsioonisündmustega seoses [[Vene Riigiduuma]] valimiste kandidaat [[Jaan Poska]], kuid vabanes endise Eestimaa kuberneri [[Aleksei Valerianovitš Bellegarde|Aleksei Bellegarde]] eestkostel juba paarikümne päeva pärast. Suur osa Eesti avaliku elu tegelastest põgenes välismaale. Pahempoolsed organisatsioonid ja ajalehed suleti. 18. veebruarini 1906 hukkus rahutustes Eestimaa kubermangus kokku 50 inimest, kes osutasid relvastatud vastupanu, ja 68 inimest, kes hukati mässutegevuse eest; Saaremaal hukati 2 inimest; Liivimaa kubermangus 14 inimest, kes osutasid relvastatud vastupanu ja 1 inimene põgenemisel, 120 hukatud mässutegevuse ja rüüstamiste eest<ref name="PyEir" />. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. 12.–20. detsembrini 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ning [[Velise vald (Vigala kihelkond)|Velise]] ja [[Kabala vald|Kabala vallas]] toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. Piirkondades, kust sõdurid olid lahkunud, hukkasid revolutsionäärid sõdureid abistanud isikuid.<ref name="j2bo9" /> Karistussalgad lasksid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal Eestis maha üle 300 inimese, [[sõjakohus|sõjakohtud]] mõistsid surma veel ligi 200 inimest, [[ihunuhtlus]]t sai 600 inimest, sadu pandi vangi või saadeti Siberisse asumisele ja sunnitööle. 1906–1911 pidasid sõjakohtud ligi 100 protsessi, kus süüdistatavaid oli üle 800. ==Läänemere-äärsed kubermangud== Revolutsioonilised rahutused teistes Läänemere-äärsetes kubermangudes oli aktiivseimad [[Läti]]s, eriti [[Kuramaa]]l. Kuramaal kuulutasid võimud välja [[sõjaseisukord|sõjaseisukorra]] juba 6./[[19. august]]il (pärast maatööliste massilisi streike), [[Liivimaa]]l 22. novembril / 5. detsembril, Tallinnas ja Harjumaal 10./23. detsembril ja kogu Eestimaal 26. detsembril / 8. jaanuaril 1906. Revolutsiooni käigus 1905.–1906. aastal hävitati täielikult või osaliselt mõisahooneid Kura-, Liivi- ja Eestimaal: {| class=wikitable |- !Kubermang!!Mõisate arv!!Kahjud (miljonites arv rublades)!! |- |[[Kuramaa]] ||229 || 5,01 || |- |[[Lõuna-Liivimaa]] ||183 || 3,83 || |- |Kokku [[Läti]]maa ||412 || 8,84 || |- |[[Põhja-Liivimaa]] ||47 || 0,41 || |- |[[Eestimaa kubermang]] ||114 || 2,80 || |- |Kokku Eestimaal||161 || 3,21 || |- |} ==Vaata ka== *[[1905. Aasta Selts]] *[[Velise vabariik]] *[[Vaali vabariik]] *[[Mõisaküla vabariik]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="zs6kI">[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=83 1905. revolutsioon Läänemaal] Kirjandusarhiiv</ref> <ref name="7YETp">Миндлин А., [http://ldn-knigi.narod.ru/JUDAICA/MindLUrs.htm "ЧУЖИЕ СРЕДИ СВОИХ":А.А. ЛОПУХИН И С.Д. УРУСОВ ПРОТИВ ГОСУДАРСТВЕННОГО АНТИСЕМИТИЗМА]</ref> <ref name="tEIrw">[[Aleksander Looring]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=83 1905. revolutsioon Läänemaal], Eesti Kirjandusest nr 12/1935, III osa</ref> <ref name="tOdwi">[https://web.archive.org/web/20100206105040/http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/1905.html Mõisate põletamine 1905. aastal], www.muuseum.harju.ee</ref> <ref name="gEw0l">[https://web.archive.org/web/20120124125121/http://eestielu.delfi.ee/eesti/parnumaa/vandra-vald-ja-alev/elu/hiie-ajalooveerg-1905-poletati-eestis-maha-ule-saja-moisahoone.d?id=63796764 1905 põletati Eestis maha üle saja mõisahoone], [[Vändra Teataja]], 22. jaanuar 2012</ref> <ref name="wKBNw">[http://istmat.info/files/uploads/31362/krasnyy_arhiv_102-1940.pdf Красный архив. Исторический журнал. Том второй (Девяносто девятый) 1940 г. Революционные события в Прибалтике в 1905 г.], lk 156</ref> <ref name="7KOFj">[http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=7641 Karistussalga ülema parun Ferseni ettekandest mereminister Birilevile, lk 130]</ref> <ref name="j2bo9">[http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn85058130/1906-01-21/ed-1/seq-11/;words=Trouble+Esthonia Trouble in Esthonia. The Salt Lake herald (Utah), lk 11], 21. jaanuar 1906</ref> <ref name="PyEir">[http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=7641 Statistika Baltikumis sõjasalkade poolt tapetutest aastal 1905–1906, lk 136]</ref> }} ==Kirjandus== *Mihkel Aitsam, "1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis". Toimetanud Toomas Hiio ja Kristina Lepist. Kirjastus [[Ilmamaa]], 2011. 471 lk ISBN 9789985773642 * Aja märgid : Lendleht wiimase aja sündmuste kohta : [Dokumendid ja seletused sündmustest Tallinna turul 16. okt. 1905]; Tallinn : [s. n.], 1905 (Tallinn : A. Mickwitz) ISBN 9789949286553 (pdf) vt ka: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101368 ==Välislingid== *[http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn85042462/1905-12-22/ed-1/seq-1/;words=SUFFRAGE+REFUSED Suffrage refused. Czar Announces His Decision. Peasants Burn and Loot Country Houses. Peasants plundering. Burning Manor Houses and Slaying the Proprietors, lk 1], [[Los Angeles Herald]], 22. detsember 1905 *[http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn85042462/1905-12-22/ed-1/seq-2/;words=CZAR+WILL+NOT+GRANT+SUFFRAGE Czar will not grant suffrage, lk 2][[Los Angeles Herald]], 22. detsember 1905 *[[Nikolai Dmitrijevitš Kropotkin|Vürst Kropotkin]]i teenistusmälestusi. 1905. a. rahutused. Karistussalkade tegevus Baltimaal. [[Kindralkuberner]] parun [[Aleksandr Möller-Zakomelski|Möller-Sakomelski]], krahv Grabbe, kindralid Orlov, Verschinin, [[Vassili Sollogub|Sollogub]], Meinard, Vendt. Läbirääkimised Eesti ja läti presse esitajatega., [[Postimees]] 15. detsember 1930, [http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s614202&nid=51636&frameset=1 lk 4] *[[Harjumaa muuseum]]: [http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/1905/1905_2.html Mõisate põletamine 1905. aastal: Karistusoperatsioonid] *[[Pekka Erelt]] [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/019C3C963B868ABCC2257090002E0ED3 "Verine pühapäev Tallinnas"], [[Eesti Ekspress]] 6. oktoober 2005 * [http://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Viru-Nigula&id=1046 1905. aasta Viru-Nigula kihelkonnas] * Margit-Mariann Koppel. [http://www.kernu.ee/?id=3496 Kui Harjumaal süüdati priiuse loit] Kernu Vallavalitsuse lehel *[http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel406_389.html Revolutsioon, mis äratas eestlased. 100 aastat 1905. aasta revolutsioonist], [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/2005 *Kersti Lust. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13742:1905-aasta-revolutsiooni-meeldetuletus&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3375 1905. aasta revolutsiooni meeldetuletus], Sirp, 6. jaanuar 2012 [[Kategooria:1905. aasta revolutsioon Eestis| ]] [[en:1905 Russian Revolution#Estonia]] c0ndkyy6xng3milzh20ogi3183gn0ys Eestimaa kubermanguvalitsus 0 158953 6183402 6173836 2022-08-25T19:00:39Z NOSSER 8097 /* Maakondades */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Eestimaa kubermanguvalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = File:Toompea lossi esine park., AM 8680-8 F 10584.jpg | embleemiallkiri = [[Toompea loss]]. Ca 1880–1890, enne [[Aleksander Nevski katedraal]]i ehitamist | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1722 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1917 | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = [[Toompea loss]] | piirkond = [[Eestimaa kubermang]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Eestimaa kuberner]] | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Valitsev Senat]]<br>[[Eestimaa kindralkuberneride loend#Eestimaa kindralkuberneride loend|Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner]] <br>[[Venemaa Keisririigi Siseministeerium|Siseministeerium]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Eestimaa kubermanguvalitsus''' oli aastail [[1722]]–[[1917]] Põhja-Eestis [[Eestimaa kubermang]]us tegutsenud [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] haldusasutus, mille juht oli [[Eestimaa kuberner]]. Pärast 1773. aastat asus Eestimaa kubermanguvalitsus aastatel [[1767]]–[[1773]] ümber ehitatud [[Toompea loss]]is. [[Eestimaa kuberner]]i ametikoht loodi [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|senat]]i [[3. juuli]] 1783. aasta [[ukaas]]iga seoses 7. novembri [[1775. aasta kubermanguseadus]]e laiendamisega Eestimaa kubermangule. Senati 3. detsembri 1783 ukaasiga asutati [[Tallinna asehalduskond]], mille kõrgemaks administratiivasutuseks sai Tallinna Asehalduskonna Valitsus eesotsas kuberneriga. Kuberner vastutas kõigi kohalike asutuste tegevuse eest, talle allusid ka kohalik sõjavägi ja politsei. [[1796]]. aasta ukaasiga likvideeriti [[Tallinna asehalduskond]], kuid säilis kubermanguvalitsus eesotsas [[Eestimaa tsiviilkuberner]]iga. Kuni [[1802]]. aastani allus kuberner [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Venemaa Keisririigi Senat]]ile ja alates 1802. aastast [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]]ile. Samal ajal loodi kuberneri juurde asjaajamise koordineerimiseks [[Eestimaa kuberneri kantselei|kuberneri kantselei]]. Kuberneri võim laienes kõigile kohalikele asutustele. Kubermanguvalitsuse juht oli kuberner, kuberner oli ka järgmiste kubermangu komiteede ja komisjonide esimees: * [[Eestimaa kubermangu talurahvaasjade komisjon|talurahvaasjade komisjon]] (1893–1917) (''по делам крестьянского управления''); ** komissar [[Erast Hiatsintov]] (−1905) ** komissar [[Karl von Brevern]] (1905–1906) * [[Eestimaa kubermangu linnaasjade komisjon|linnaasjade komisjon]] (1877–1917); * [[Eestimaa kubermangu vabrikute ja mäeasjanduse komisjon|vabrikute ja mäeasjanduse komisjon]] (1894–1917) – ''Eestimaa kubermangu wabrikuasjade ja mäetööstuse kommisjon''; * [[Eestimaa kubermangu väeteenistuse komisjon|väeteenistuse komisjon]] (1874–1917) (''по делам воинской повинности ''); * metsakaitse komitee (1888–1917). == Juhid ja organisatsioon == * [[Eestimaa kuberneride loend|Eestimaa kuberner]] ** 2 nõunikku kubermanguvalitsuses; * {{kas|Kohtupalat}} ** esimees, 2 nõunikku, 4 [[assessor]]it; * [[Kroonupalat]] (''казенная палата''): ** asekuberner (''вице-губернатор''), 3 nõunikku, kubermangu kassapidaja (''губернский казначей'') ja 2 assessorit; * kubermangu prokurör * [[Üldhoolekandekolleegium|heakorraprikaas]] (''приказ общественного призрения, Благочиния Управа'') oli aastast [[1782]] kubermangulinnades asunud ja mõningaid haldus- ja kohtuvõimu otsuseid ellu viinud korrakaitseüksus. See korraldas linnas heakorra ja kaubandusega seotud küsimusi. * kubermangu maamõõtja ja [[arhitekt]] ** [[Salomon Severin Dobermann]] ([[19. veebruar]] [[1744]] [[Hamburg]] – [[23. märts]] [[1815]] [[Tallinn]]), õppis [[Jena Ülikool]]is [[1763]]–[[1766]], tuli Eestisse 1766. aastal metsaülemaks. 6. märtsil 1768 määrati ta keisri ukaasiga Eestimaa Ülemmaakohtu maamõõtjaks. 1. märtsil 1774 määrati ta senati ukaasiga [[Eestimaa kubermang]]u esimeseks riigi maamõõtjaks;<ref>{{Netiviide |url=http://baer.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=244223/16Oja.pdf |pealkiri=Eestimaa kubermangu ja maakondade piiride mõõdistamine ning kubermangu-, maakondade-, linnade- ja piirikaartide koostamine 18. sajandi lõpul Tiiu Oja |vaadatud=2009-06-22 |arhiivimisaeg=2007-06-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070612234203/http://baer.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=244223/16Oja.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> ** [[Georg Gustav Stroch]], * linnades oli ette nähtud komandandi ametikoht, komandandi puudumisel täitis neid ülesandeid (''городничий).'' Algselt polnud kuberneri kantseleil oma isikkoosseisu ega struktuuriüksusi, välja arvatud kuberneri juures olev eriline sekretär ja paar kantseleiametnikku, kelle ülesandeks oli salajase kirjavahetuse pidamine. [[1794]]. aastal moodustati viimastest iseseisev „salajane osa”. Aastal 1852 laiendati [[Balti kubermangud]]ele 1845. aasta kubermangu asutuste seadus. Likvideeriti saksa ja vene ekspeditsioon ja nende asemele loodi osakonnad, mis jagunesid laudadeks. Ekspeditsioonid likvideeriti ja nende asemele loodi osakonnad, mis jagunesid laudadeks. [[1852]]. aasta ukaasiga kinnitati kuberneri kantselei koosseis – kaks lauaülemat kahe abilisega, neli kirjutajat ja kaks ametnikku erilisteks vajadusteks. [[1865]]. aastal kuberneri kantselei koosseisu muudeti. Loodi järgmised struktuuriüksused: * aruande- (1852–1917) ja palvekirjade lauad (1868–1885), mis [[1886]]. aastal nimetati ümber korraldavaks lauaks; * salajane (1868–1915), * linnade (1877–1917) ja * toiduainelauad (1846–1869); * passiekspeditsioon moodustati 1863. aastal ja muudeti 1873. aastal lauaks. Peale laudade olid kantselei juures järgmised ajutised ja alalised komisjonid ja komiteed: * Eestimaa Kubermangu Rõugepanemise Komitee (1852–1883); * Kubermangu Rahvatervise komitee (1865–1871); * Eestimaa Varustuskomisjon (1824–1843); * Tallinna Ümbruse Teede Korrastamise Komisjon (1852–1855); * Kambi ja Raasiku Mõisate Komisjon (1849–1851). == Eestimaa kubermanguvalitsuse hoone == [[File:Toompea loss1.png|pisi|]] [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel seisis kindlus tühjana, kuni [[Katariina II]] ajal [[1767]]–[[1773]] rekonstrueeriti selle idatiib Eestimaa kubermanguvalitsuse esindushooneks (Toompea loss kitsamas tähenduses; arhitekt [[Jena]]st pärit [[Johann Schultz]]). Hoone rajati kindluse idaossa, selle ehitamisel lammutati osa ringmüüri koos [[Stür den Kerl]]i torniga ning [[Riigisaalihoone]] teine korrus (peakorrus), tasandati ka lossi ees asunud vallikraavid. Kubermanguvalitsuse peakorrusel asusid ka kubermanguvalitsus ja kuberneri eluruumid. Peakorruse ruumid moodustavad põhja–lõunasuunalise [[anfilaad]]i [[Lossi plats]]i ääres. Kubermanguvalitsuse hoone meenutas elegantset aadlipaleed. Eestimaa kubermanguvalitsuse tarbeks rajati lammutatud idamüüri vundamendile uus hoone. Ruumi tegemiseks ning ehitusmaterjalide hankimiseks lammutati kastelli idamüüri lõik, [[Väike linnus|Väikese kindluse]] peavärav, kagutorn [[Stür den Kerl]] ja [[Riigisaalihoone]]. Ühtlasi täideti kaitsekraav Väikese kindluse ja [[Toompea eeslinnus]]e vahel. Hilis[[barokk|barokne]] paleelik [[fassaad]] on üldjoontes säilinud praeguseni. Plaanilahenduses domineerib põhikorrusel läbi hoone ulatuv [[Toompea lossi Valge saal|Valge saal]], millele avanevad väljakupoolsel küljel kummagi tiiva ruumide [[anfilaad]]id ja hoovi pool dubleeriv koridor. Algne vara-[[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlik]] sisekujundus hävines [[1930. aastad|1930ndate]] ümberehitustes. Ümberkujundused jätkusid ka [[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]il. [[1808]]. aastal ehitati hoone parem tiib ja [[1898]]. aastal ehitati kubermanguvalitsuse hoone põhjaossa kubermanguarhiivi hoone ning kaks juurdeehitust treppide jaoks, [[Konvendihoone]]sse toodi [[Eestimaa kubermanguvangla]], mis põletati [[1917]]. aastal [[märtsirevolutsioon]]i käigus maha<ref>[[Jaak Juske]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/77586038/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-sada-aastat-tagasi-pistsid-massajad-iidsele-toompea-lossile-tule-otsa Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: sada aastat tagasi pistsid mässajad iidsele Toompea lossile tule otsa], forte.delfi.ee, 18.03.2017</ref>. Lossis asusid Eestimaa kubermanguvangla kontor, linna- ja talurahva asjade kubermangu komisjonide ning kuberneri kantselei ametiruumid<ref>[[Erich Hindrekson]], [https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1952/06/14/8 Kui tsaarikuli varises], Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word: Estonian weekly, 14 juuni 1952</ref>. Teised lossis asuvad ametiasutused pääsesid rüüstamisest ja põletamisest. 1900. aastaks ehitati kubermanguvalitsuse vastu haljasalale [[Aleksander Nevski katedraal]]. [[1920]]–[[1922]] lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati [[Riigikogu]] hoone. ===Maakondades=== {{vaata|Harju kreis|Lääne kreis|Järva kreis|Viru kreis}} * [[Kreisikohus]] **kreisikohtu [[kreisikohtunik|kohtunik]] ja 2 kaasistujat, sekretär ja kantseleitöötajad; *kreisi [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsus]] **kreisi ehk maakonnaülem, politseivalitsuse ülemad allusid [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]]ule. Politseivalitsuse kreisi ehk maakonnaülema nimetas ametisse kubermangu kuberner. Politseivalitsuse juht oli kõrgeim Venemaa Keisririigi riigivõimu esindaja kohapeal, kellele allusid otseselt maakonnaülema vanemabi ja jaoskondade ülemad, maakonnaülema nooremabid. * maakonnakassa (''уездное казначейство'') ** maakonna kassapidaja * [[kreisi maamõõtja]] * [[kreisiarst]] * kreisiapteeker (abiarst)<ref>[http://constitution.garant.ru/DOC_3888988.htm О государственном устройстве России] </ref>. :[[Talurahvaasjade komissar]]ile alluvad kreisikomissarid. Eesti alal oli iga maakonna kohta kuni kolm komissari.<ref name="EE"/> [[Venemaa Ajutine Valitsus]] võttis [[4. märts]]il [[1917]] vastu otsuse tagandada ametist kubernerid ja panna ametisse [[Eestimaa kubermangukomissar]]i. [[5. märts]]il 1917 nimetati Eestimaa kubermangukomissariks [[Tallinna linnapea]] [[Jaan Poska]]. {{vaata|Autonoomne Eestimaa kubermang}}, ''[[Eestimaa kubermangukomissar]], [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]]'' == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://greybooks.ru/catalog/product_info.php?products_id=5217 Справочная книжка Эстляндской губернии 1890] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Eesti valitsused| ]] [[Kategooria:Venemaa Keisririigi valitsusasutused]] 5c0a37j779aspt0qqcnwf6fpw9nff11 6183403 6183402 2022-08-25T19:00:54Z NOSSER 8097 /* Viited */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Eestimaa kubermanguvalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = File:Toompea lossi esine park., AM 8680-8 F 10584.jpg | embleemiallkiri = [[Toompea loss]]. Ca 1880–1890, enne [[Aleksander Nevski katedraal]]i ehitamist | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1722 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1917 | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = [[Toompea loss]] | piirkond = [[Eestimaa kubermang]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Eestimaa kuberner]] | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Valitsev Senat]]<br>[[Eestimaa kindralkuberneride loend#Eestimaa kindralkuberneride loend|Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner]] <br>[[Venemaa Keisririigi Siseministeerium|Siseministeerium]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Eestimaa kubermanguvalitsus''' oli aastail [[1722]]–[[1917]] Põhja-Eestis [[Eestimaa kubermang]]us tegutsenud [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] haldusasutus, mille juht oli [[Eestimaa kuberner]]. Pärast 1773. aastat asus Eestimaa kubermanguvalitsus aastatel [[1767]]–[[1773]] ümber ehitatud [[Toompea loss]]is. [[Eestimaa kuberner]]i ametikoht loodi [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|senat]]i [[3. juuli]] 1783. aasta [[ukaas]]iga seoses 7. novembri [[1775. aasta kubermanguseadus]]e laiendamisega Eestimaa kubermangule. Senati 3. detsembri 1783 ukaasiga asutati [[Tallinna asehalduskond]], mille kõrgemaks administratiivasutuseks sai Tallinna Asehalduskonna Valitsus eesotsas kuberneriga. Kuberner vastutas kõigi kohalike asutuste tegevuse eest, talle allusid ka kohalik sõjavägi ja politsei. [[1796]]. aasta ukaasiga likvideeriti [[Tallinna asehalduskond]], kuid säilis kubermanguvalitsus eesotsas [[Eestimaa tsiviilkuberner]]iga. Kuni [[1802]]. aastani allus kuberner [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Venemaa Keisririigi Senat]]ile ja alates 1802. aastast [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]]ile. Samal ajal loodi kuberneri juurde asjaajamise koordineerimiseks [[Eestimaa kuberneri kantselei|kuberneri kantselei]]. Kuberneri võim laienes kõigile kohalikele asutustele. Kubermanguvalitsuse juht oli kuberner, kuberner oli ka järgmiste kubermangu komiteede ja komisjonide esimees: * [[Eestimaa kubermangu talurahvaasjade komisjon|talurahvaasjade komisjon]] (1893–1917) (''по делам крестьянского управления''); ** komissar [[Erast Hiatsintov]] (−1905) ** komissar [[Karl von Brevern]] (1905–1906) * [[Eestimaa kubermangu linnaasjade komisjon|linnaasjade komisjon]] (1877–1917); * [[Eestimaa kubermangu vabrikute ja mäeasjanduse komisjon|vabrikute ja mäeasjanduse komisjon]] (1894–1917) – ''Eestimaa kubermangu wabrikuasjade ja mäetööstuse kommisjon''; * [[Eestimaa kubermangu väeteenistuse komisjon|väeteenistuse komisjon]] (1874–1917) (''по делам воинской повинности ''); * metsakaitse komitee (1888–1917). == Juhid ja organisatsioon == * [[Eestimaa kuberneride loend|Eestimaa kuberner]] ** 2 nõunikku kubermanguvalitsuses; * {{kas|Kohtupalat}} ** esimees, 2 nõunikku, 4 [[assessor]]it; * [[Kroonupalat]] (''казенная палата''): ** asekuberner (''вице-губернатор''), 3 nõunikku, kubermangu kassapidaja (''губернский казначей'') ja 2 assessorit; * kubermangu prokurör * [[Üldhoolekandekolleegium|heakorraprikaas]] (''приказ общественного призрения, Благочиния Управа'') oli aastast [[1782]] kubermangulinnades asunud ja mõningaid haldus- ja kohtuvõimu otsuseid ellu viinud korrakaitseüksus. See korraldas linnas heakorra ja kaubandusega seotud küsimusi. * kubermangu maamõõtja ja [[arhitekt]] ** [[Salomon Severin Dobermann]] ([[19. veebruar]] [[1744]] [[Hamburg]] – [[23. märts]] [[1815]] [[Tallinn]]), õppis [[Jena Ülikool]]is [[1763]]–[[1766]], tuli Eestisse 1766. aastal metsaülemaks. 6. märtsil 1768 määrati ta keisri ukaasiga Eestimaa Ülemmaakohtu maamõõtjaks. 1. märtsil 1774 määrati ta senati ukaasiga [[Eestimaa kubermang]]u esimeseks riigi maamõõtjaks;<ref>{{Netiviide |url=http://baer.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=244223/16Oja.pdf |pealkiri=Eestimaa kubermangu ja maakondade piiride mõõdistamine ning kubermangu-, maakondade-, linnade- ja piirikaartide koostamine 18. sajandi lõpul Tiiu Oja |vaadatud=2009-06-22 |arhiivimisaeg=2007-06-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070612234203/http://baer.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=244223/16Oja.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> ** [[Georg Gustav Stroch]], * linnades oli ette nähtud komandandi ametikoht, komandandi puudumisel täitis neid ülesandeid (''городничий).'' Algselt polnud kuberneri kantseleil oma isikkoosseisu ega struktuuriüksusi, välja arvatud kuberneri juures olev eriline sekretär ja paar kantseleiametnikku, kelle ülesandeks oli salajase kirjavahetuse pidamine. [[1794]]. aastal moodustati viimastest iseseisev „salajane osa”. Aastal 1852 laiendati [[Balti kubermangud]]ele 1845. aasta kubermangu asutuste seadus. Likvideeriti saksa ja vene ekspeditsioon ja nende asemele loodi osakonnad, mis jagunesid laudadeks. Ekspeditsioonid likvideeriti ja nende asemele loodi osakonnad, mis jagunesid laudadeks. [[1852]]. aasta ukaasiga kinnitati kuberneri kantselei koosseis – kaks lauaülemat kahe abilisega, neli kirjutajat ja kaks ametnikku erilisteks vajadusteks. [[1865]]. aastal kuberneri kantselei koosseisu muudeti. Loodi järgmised struktuuriüksused: * aruande- (1852–1917) ja palvekirjade lauad (1868–1885), mis [[1886]]. aastal nimetati ümber korraldavaks lauaks; * salajane (1868–1915), * linnade (1877–1917) ja * toiduainelauad (1846–1869); * passiekspeditsioon moodustati 1863. aastal ja muudeti 1873. aastal lauaks. Peale laudade olid kantselei juures järgmised ajutised ja alalised komisjonid ja komiteed: * Eestimaa Kubermangu Rõugepanemise Komitee (1852–1883); * Kubermangu Rahvatervise komitee (1865–1871); * Eestimaa Varustuskomisjon (1824–1843); * Tallinna Ümbruse Teede Korrastamise Komisjon (1852–1855); * Kambi ja Raasiku Mõisate Komisjon (1849–1851). == Eestimaa kubermanguvalitsuse hoone == [[File:Toompea loss1.png|pisi|]] [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel seisis kindlus tühjana, kuni [[Katariina II]] ajal [[1767]]–[[1773]] rekonstrueeriti selle idatiib Eestimaa kubermanguvalitsuse esindushooneks (Toompea loss kitsamas tähenduses; arhitekt [[Jena]]st pärit [[Johann Schultz]]). Hoone rajati kindluse idaossa, selle ehitamisel lammutati osa ringmüüri koos [[Stür den Kerl]]i torniga ning [[Riigisaalihoone]] teine korrus (peakorrus), tasandati ka lossi ees asunud vallikraavid. Kubermanguvalitsuse peakorrusel asusid ka kubermanguvalitsus ja kuberneri eluruumid. Peakorruse ruumid moodustavad põhja–lõunasuunalise [[anfilaad]]i [[Lossi plats]]i ääres. Kubermanguvalitsuse hoone meenutas elegantset aadlipaleed. Eestimaa kubermanguvalitsuse tarbeks rajati lammutatud idamüüri vundamendile uus hoone. Ruumi tegemiseks ning ehitusmaterjalide hankimiseks lammutati kastelli idamüüri lõik, [[Väike linnus|Väikese kindluse]] peavärav, kagutorn [[Stür den Kerl]] ja [[Riigisaalihoone]]. Ühtlasi täideti kaitsekraav Väikese kindluse ja [[Toompea eeslinnus]]e vahel. Hilis[[barokk|barokne]] paleelik [[fassaad]] on üldjoontes säilinud praeguseni. Plaanilahenduses domineerib põhikorrusel läbi hoone ulatuv [[Toompea lossi Valge saal|Valge saal]], millele avanevad väljakupoolsel küljel kummagi tiiva ruumide [[anfilaad]]id ja hoovi pool dubleeriv koridor. Algne vara-[[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlik]] sisekujundus hävines [[1930. aastad|1930ndate]] ümberehitustes. Ümberkujundused jätkusid ka [[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]il. [[1808]]. aastal ehitati hoone parem tiib ja [[1898]]. aastal ehitati kubermanguvalitsuse hoone põhjaossa kubermanguarhiivi hoone ning kaks juurdeehitust treppide jaoks, [[Konvendihoone]]sse toodi [[Eestimaa kubermanguvangla]], mis põletati [[1917]]. aastal [[märtsirevolutsioon]]i käigus maha<ref>[[Jaak Juske]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/77586038/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-sada-aastat-tagasi-pistsid-massajad-iidsele-toompea-lossile-tule-otsa Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: sada aastat tagasi pistsid mässajad iidsele Toompea lossile tule otsa], forte.delfi.ee, 18.03.2017</ref>. Lossis asusid Eestimaa kubermanguvangla kontor, linna- ja talurahva asjade kubermangu komisjonide ning kuberneri kantselei ametiruumid<ref>[[Erich Hindrekson]], [https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1952/06/14/8 Kui tsaarikuli varises], Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word: Estonian weekly, 14 juuni 1952</ref>. Teised lossis asuvad ametiasutused pääsesid rüüstamisest ja põletamisest. 1900. aastaks ehitati kubermanguvalitsuse vastu haljasalale [[Aleksander Nevski katedraal]]. [[1920]]–[[1922]] lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati [[Riigikogu]] hoone. ===Maakondades=== {{vaata|Harju kreis|Lääne kreis|Järva kreis|Viru kreis}} * [[Kreisikohus]] **kreisikohtu [[kreisikohtunik|kohtunik]] ja 2 kaasistujat, sekretär ja kantseleitöötajad; *kreisi [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsus]] **kreisi ehk maakonnaülem, politseivalitsuse ülemad allusid [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]]ule. Politseivalitsuse kreisi ehk maakonnaülema nimetas ametisse kubermangu kuberner. Politseivalitsuse juht oli kõrgeim Venemaa Keisririigi riigivõimu esindaja kohapeal, kellele allusid otseselt maakonnaülema vanemabi ja jaoskondade ülemad, maakonnaülema nooremabid. * maakonnakassa (''уездное казначейство'') ** maakonna kassapidaja * [[kreisi maamõõtja]] * [[kreisiarst]] * kreisiapteeker (abiarst)<ref>[http://constitution.garant.ru/DOC_3888988.htm О государственном устройстве России] </ref>. :[[Talurahvaasjade komissar]]ile alluvad kreisikomissarid. Eesti alal oli iga maakonna kohta kuni kolm komissari.<ref name="EE"/> [[Venemaa Ajutine Valitsus]] võttis [[4. märts]]il [[1917]] vastu otsuse tagandada ametist kubernerid ja panna ametisse [[Eestimaa kubermangukomissar]]i. [[5. märts]]il 1917 nimetati Eestimaa kubermangukomissariks [[Tallinna linnapea]] [[Jaan Poska]]. {{vaata|Autonoomne Eestimaa kubermang}}, ''[[Eestimaa kubermangukomissar]], [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]]'' == Viited == {{viited}} {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|12|568}}</ref>}} == Välislingid == * [http://greybooks.ru/catalog/product_info.php?products_id=5217 Справочная книжка Эстляндской губернии 1890] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Eesti valitsused| ]] [[Kategooria:Venemaa Keisririigi valitsusasutused]] olj6pmugt3m7drnofihnfv8afjz577c 6183410 6183403 2022-08-25T19:06:49Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Eestimaa kubermanguvalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = File:Toompea lossi esine park., AM 8680-8 F 10584.jpg | embleemiallkiri = [[Toompea loss]]. Ca 1880–1890, enne [[Aleksander Nevski katedraal]]i ehitamist | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1722 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1917 | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = [[Toompea loss]] | piirkond = [[Eestimaa kubermang]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Eestimaa kuberner]] | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Valitsev Senat]]<br>[[Eestimaa kindralkuberneride loend#Eestimaa kindralkuberneride loend|Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner]] <br>[[Venemaa Keisririigi Siseministeerium|Siseministeerium]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Eestimaa kubermanguvalitsus''' oli aastail [[1722]]–[[1917]] Põhja-Eestis [[Eestimaa kubermang]]us tegutsenud [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] haldusasutus, mille juht oli [[Eestimaa kuberner]]. Pärast 1773. aastat asus Eestimaa kubermanguvalitsus aastatel [[1767]]–[[1773]] ümber ehitatud [[Toompea loss]]is. [[Eestimaa kuberner]]i ametikoht loodi [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|senat]]i [[3. juuli]] 1783. aasta [[ukaas]]iga seoses 7. novembri [[1775. aasta kubermanguseadus]]e laiendamisega Eestimaa kubermangule. Senati 3. detsembri 1783 ukaasiga asutati [[Tallinna asehalduskond]], mille kõrgemaks administratiivasutuseks sai Tallinna Asehalduskonna Valitsus eesotsas kuberneriga. Kuberner vastutas kõigi kohalike asutuste tegevuse eest, talle allusid ka kohalik sõjavägi ja politsei. [[1796]]. aasta ukaasiga likvideeriti [[Tallinna asehalduskond]], kuid säilis kubermanguvalitsus eesotsas [[Eestimaa tsiviilkuberner]]iga. Kuni [[1802]]. aastani allus kuberner [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Venemaa Keisririigi Senat]]ile ja alates 1802. aastast [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]]ile. Samal ajal loodi kuberneri juurde asjaajamise koordineerimiseks [[Eestimaa kuberneri kantselei|kuberneri kantselei]]. Kuberneri võim laienes kõigile kohalikele asutustele. Kubermanguvalitsuse juht oli kuberner, kuberner oli ka järgmiste kubermangu komiteede ja komisjonide esimees: * [[Eestimaa kubermangu talurahvaasjade komisjon|talurahvaasjade komisjon]] (1893–1917) (''по делам крестьянского управления''); ** komissar [[Erast Hiatsintov]] (−1905) ** komissar [[Karl von Brevern]] (1905–1906) * [[Eestimaa kubermangu linnaasjade komisjon|linnaasjade komisjon]] (1877–1917); * [[Eestimaa kubermangu vabrikute ja mäeasjanduse komisjon|vabrikute ja mäeasjanduse komisjon]] (1894–1917) – ''Eestimaa kubermangu wabrikuasjade ja mäetööstuse kommisjon''; * [[Eestimaa kubermangu väeteenistuse komisjon|väeteenistuse komisjon]] (1874–1917) (''по делам воинской повинности ''); * metsakaitse komitee (1888–1917). == Juhid ja organisatsioon == * [[Eestimaa kuberneride loend|Eestimaa kuberner]] ** 2 nõunikku kubermanguvalitsuses; * {{kas|Kohtupalat}} ** esimees, 2 nõunikku, 4 [[assessor]]it; * [[Kroonupalat]] (''казенная палата''): ** asekuberner (''вице-губернатор''), 3 nõunikku, kubermangu kassapidaja (''губернский казначей'') ja 2 assessorit; * kubermangu prokurör * [[Üldhoolekandekolleegium|heakorraprikaas]] (''приказ общественного призрения, Благочиния Управа'') oli aastast [[1782]] kubermangulinnades asunud ja mõningaid haldus- ja kohtuvõimu otsuseid ellu viinud korrakaitseüksus. See korraldas linnas heakorra ja kaubandusega seotud küsimusi. * kubermangu maamõõtja ja [[arhitekt]] ** [[Salomon Severin Dobermann]] ([[19. veebruar]] [[1744]] [[Hamburg]] – [[23. märts]] [[1815]] [[Tallinn]]), õppis [[Jena Ülikool]]is [[1763]]–[[1766]], tuli Eestisse 1766. aastal metsaülemaks. 6. märtsil 1768 määrati ta keisri ukaasiga Eestimaa Ülemmaakohtu maamõõtjaks. 1. märtsil 1774 määrati ta senati ukaasiga [[Eestimaa kubermang]]u esimeseks riigi maamõõtjaks;<ref>{{Netiviide |url=http://baer.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=244223/16Oja.pdf |pealkiri=Eestimaa kubermangu ja maakondade piiride mõõdistamine ning kubermangu-, maakondade-, linnade- ja piirikaartide koostamine 18. sajandi lõpul Tiiu Oja |vaadatud=2009-06-22 |arhiivimisaeg=2007-06-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070612234203/http://baer.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=244223/16Oja.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> ** [[Georg Gustav Stroch]], * linnades oli ette nähtud komandandi ametikoht, komandandi puudumisel täitis neid ülesandeid (''городничий).'' Algselt polnud kuberneri kantseleil oma isikkoosseisu ega struktuuriüksusi, välja arvatud kuberneri juures olev eriline sekretär ja paar kantseleiametnikku, kelle ülesandeks oli salajase kirjavahetuse pidamine. [[1794]]. aastal moodustati viimastest iseseisev „salajane osa”. Aastal 1852 laiendati [[Balti kubermangud]]ele 1845. aasta kubermangu asutuste seadus. Likvideeriti saksa ja vene ekspeditsioon ja nende asemele loodi osakonnad, mis jagunesid laudadeks. Ekspeditsioonid likvideeriti ja nende asemele loodi osakonnad, mis jagunesid laudadeks. [[1852]]. aasta ukaasiga kinnitati kuberneri kantselei koosseis – kaks lauaülemat kahe abilisega, neli kirjutajat ja kaks ametnikku erilisteks vajadusteks. [[1865]]. aastal kuberneri kantselei koosseisu muudeti. Loodi järgmised struktuuriüksused: * aruande- (1852–1917) ja palvekirjade lauad (1868–1885), mis [[1886]]. aastal nimetati ümber korraldavaks lauaks; * salajane (1868–1915), * linnade (1877–1917) ja * toiduainelauad (1846–1869); * passiekspeditsioon moodustati 1863. aastal ja muudeti 1873. aastal lauaks. Peale laudade olid kantselei juures järgmised ajutised ja alalised komisjonid ja komiteed: * Eestimaa Kubermangu Rõugepanemise Komitee (1852–1883); * Kubermangu Rahvatervise komitee (1865–1871); * Eestimaa Varustuskomisjon (1824–1843); * Tallinna Ümbruse Teede Korrastamise Komisjon (1852–1855); * Kambi ja Raasiku Mõisate Komisjon (1849–1851). == Eestimaa kubermanguvalitsuse hoone == [[File:Toompea loss1.png|pisi|]] [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel seisis kindlus tühjana, kuni [[Katariina II]] ajal [[1767]]–[[1773]] rekonstrueeriti selle idatiib Eestimaa kubermanguvalitsuse esindushooneks (Toompea loss kitsamas tähenduses; arhitekt [[Jena]]st pärit [[Johann Schultz]]). Hoone rajati kindluse idaossa, selle ehitamisel lammutati osa ringmüüri koos [[Stür den Kerl]]i torniga ning [[Riigisaalihoone]] teine korrus (peakorrus), tasandati ka lossi ees asunud vallikraavid. Kubermanguvalitsuse peakorrusel asusid ka kubermanguvalitsus ja kuberneri eluruumid. Peakorruse ruumid moodustavad põhja–lõunasuunalise [[anfilaad]]i [[Lossi plats]]i ääres. Kubermanguvalitsuse hoone meenutas elegantset aadlipaleed. Eestimaa kubermanguvalitsuse tarbeks rajati lammutatud idamüüri vundamendile uus hoone. Ruumi tegemiseks ning ehitusmaterjalide hankimiseks lammutati kastelli idamüüri lõik, [[Väike linnus|Väikese kindluse]] peavärav, kagutorn [[Stür den Kerl]] ja [[Riigisaalihoone]]. Ühtlasi täideti kaitsekraav Väikese kindluse ja [[Toompea eeslinnus]]e vahel. Hilis[[barokk|barokne]] paleelik [[fassaad]] on üldjoontes säilinud praeguseni. Plaanilahenduses domineerib põhikorrusel läbi hoone ulatuv [[Toompea lossi Valge saal|Valge saal]], millele avanevad väljakupoolsel küljel kummagi tiiva ruumide [[anfilaad]]id ja hoovi pool dubleeriv koridor. Algne vara-[[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlik]] sisekujundus hävines [[1930. aastad|1930ndate]] ümberehitustes. Ümberkujundused jätkusid ka [[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]il. [[1808]]. aastal ehitati hoone parem tiib ja [[1898]]. aastal ehitati kubermanguvalitsuse hoone põhjaossa kubermanguarhiivi hoone ning kaks juurdeehitust treppide jaoks, [[Konvendihoone]]sse toodi [[Eestimaa kubermanguvangla]], mis põletati [[1917]]. aastal [[märtsirevolutsioon]]i käigus maha<ref>[[Jaak Juske]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/77586038/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-sada-aastat-tagasi-pistsid-massajad-iidsele-toompea-lossile-tule-otsa Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: sada aastat tagasi pistsid mässajad iidsele Toompea lossile tule otsa], forte.delfi.ee, 18.03.2017</ref>. Lossis asusid Eestimaa kubermanguvangla kontor, linna- ja talurahva asjade kubermangu komisjonide ning kuberneri kantselei ametiruumid<ref>[[Erich Hindrekson]], [https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1952/06/14/8 Kui tsaarikuli varises], Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word: Estonian weekly, 14 juuni 1952</ref>. Teised lossis asuvad ametiasutused pääsesid rüüstamisest ja põletamisest. 1900. aastaks ehitati kubermanguvalitsuse vastu haljasalale [[Aleksander Nevski katedraal]]. [[1920]]–[[1922]] lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati [[Riigikogu]] hoone. ===Maakondades=== {{vaata|Harju kreis|Lääne kreis|Järva kreis|Viru kreis}} * [[Kreisikohus]] **kreisikohtu [[kreisikohtunik|kohtunik]] ja 2 kaasistujat, sekretär ja kantseleitöötajad; *kreisi [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsus]] **kreisi ehk maakonnaülem, politseivalitsuse ülemad allusid [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]]ule. Politseivalitsuse kreisi ehk maakonnaülema nimetas ametisse kubermangu kuberner. Politseivalitsuse juht oli kõrgeim Venemaa Keisririigi riigivõimu esindaja kohapeal, kellele allusid otseselt maakonnaülema vanemabi ja jaoskondade ülemad, maakonnaülema nooremabid. *kreisi maakonnakassa (''уездное казначейство'') ** maakonna kassapidaja * [[kreisi maamõõtja]] * [[kreisiarst]] * kreisiapteeker (abiarst)<ref>[http://constitution.garant.ru/DOC_3888988.htm О государственном устройстве России] </ref>. * Kreisi sanitaarkomitee * Kreisi vanglakomitee :[[Talurahvaasjade komissar]]ile alluvad kreisikomissarid. Eesti alal oli iga maakonna jaoskondade kohta kuni kolm komissari. [[Venemaa Ajutine Valitsus]] võttis [[4. märts]]il [[1917]] vastu otsuse tagandada ametist kubernerid ja panna ametisse [[Eestimaa kubermangukomissar]]i. [[5. märts]]il 1917 nimetati Eestimaa kubermangukomissariks [[Tallinna linnapea]] [[Jaan Poska]]. {{vaata|Autonoomne Eestimaa kubermang}}, ''[[Eestimaa kubermangukomissar]], [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]]'' == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://greybooks.ru/catalog/product_info.php?products_id=5217 Справочная книжка Эстляндской губернии 1890] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Eesti valitsused| ]] [[Kategooria:Venemaa Keisririigi valitsusasutused]] g2nkah3uc2nk2jq712wrge3le68cn66 Õnne 13 0 162265 6183291 6174066 2022-08-25T15:39:21Z Alver21 151737 854{{väiksem| (seisuga 07.05 .2022)}} hooaeg 29 seisuga 2022 wikitext text/x-wiki {{seriaal | nimi = Õnne 13 | pilt = | pildiallkiri = | žanr = draama | režii = [[Tõnis Kask]] (1993–2003)<br />[[Ain Prosa]] (2003–) | stsenaarium = [[Astrid Reinla]] (1993–1994)<br />[[Kati Murutar]] (1995–1996)<br />[[Teet Kallas]] (1996–2011)<br />[[Urmas Lennuk]] (2011)<br />[[Teet Kallas]] (2011–2012)<br />[[Urmas Lennuk]] (2013–2014)<br />[[Andra Teede]] (2014–) | operaator = [[Taavo Kongi]] | produtsent = [[Raivo Suviste]] | peaosades = [[Kaljo Kiisk]]<br>[[Helgi Sallo]]<br>[[Luule Komissarov]]<br>[[Raivo E. Tamm]] | helilooja = [[Alo Mattiisen]]<br>[[Ardo Ran Varres]] | tunnusmuusika = | esitaja = | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | keel = [[eesti keel|Eesti]] | kanal = [[Eesti Televisioon]] | tootja = [[Balti Video]] | originaal = 1993– | hooaegu = 29 (2022 seisuga) | jagusid = 854{{väiksem| (seisuga 07.05.2022)}} | kestus = umbes 30 minutit | originaalnimi = | esmalinastus = }} [[Pilt:Tädi Anni Juures.JPG|thumb|Kohvik [[Tädi Anni Juures]] Nõmmel oli üks seriaali võttekohti]] '''"Õnne 13"''' (ka '''"Meie elu lood"''') on [[Eesti Televisioon]]i [[telesari]]. Sarja idee autor ja esimene [[stsenarist]] oli [[Astrid Reinla]]. Seejärel oli stsenarist [[Kati Murutar]]. Alates [[1996]]. aastast kirjutas käsikirja [[Teet Kallas]]<ref name="Õhtuleht 09-2008" />, 2011. aasta esimesel poolel ja 2013. aastast 2014. aasta sügiseni kirjutas käsikirja [[Urmas Lennuk]]<ref name="dL0Qd" />. Alates 2014. aasta sügisest on sarja stsenarist [[Andra Teede]]. Telesarja "Õnne 13" esimene jagu oli eetris [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1993]], kokku on valminud üle 840 jao.<ref name="Faktid" /> "Õnne 13" lavastajatöö tegi esimesed 10 hooaega [[Tõnis Kask]]. Alates [[2003]]. aastast lavastab sarja [[Ain Prosa]]. Alates aastast [[1997]] on sarja kaastootja [[Balti Video]] (BEC).<ref name="861tY" /> Sarjas on osalenud üle 200 näitleja.<ref name="Faktid" /> == Sisututvustus == Telesarja tegevus leiab aset väikeses [[Morna (Õnne 13)|Morna]] linnas. == Hooajad ja jaod == {{Vaata|Õnne 13 jagude loend}} {| class="wikitable" !Hooaeg !Esmaeeter !Viimane osa !Osi kokku |- |[[Õnne 13 (hooaeg I)|1]] |30. oktoober 1993 |28. mai 1994 |15 |- |2 |24. september 1994 |3. juuni 1995 |17 |- |3 |24. detsember 1995 |8. juuni 1996 |13 |- |4 |12. oktoober 1996 |1. juuni 1997 |18 |- |5 |1. november 1997 |30. mai 1998 |16 |- |6 |3. oktoober 1998 |1. mai 1999 |31 |- |7 |9. oktoober 1999 |29. aprill 2000 |30 |- |8 |7. oktoober 2000 |28. aprill 2001 |30 |- |9 |15. september 2001 |4. mai 2002 |30 |- |10 |7. detsember 2002 |7. juuni 2003 |27 |- |11 |1. november 2003 |22. mai 2004 |31 |- |12 |9. oktoober 2004 |21. mai 2005 |33 |- |13 |22. oktoober 2005 |27. mai 2006 |32 |- |14 |21. oktoober 2006 |26. mai 2007 |32 |- |15 |20. oktoober 2007 |24. mai 2008 |32 |- |16 |27. september 2008 |16. mai 2009 |34 |- |17 |12. september 2009 |29. mai 2010 |36 |- |18 |18. september 2010 |21. mai 2011 |35 |- |19 |17. september 2011 |19. mai 2012 |36 |- |20 |15. september 2012 |18. mai 2013 |35 |- |21 |12. oktoober 2013 |17. mai 2014 |32 |- |22 |13. september 2014 |30. mai 2015 |36 |- |23 |12. september 2015 |28. mai 2016 |36 |- |24 |10. september 2016 |27. mai 2017 |36 |- |25 |9. september 2017 |12. mai 2018 |32 |- |26 |22. september 2018 |4. mai 2019 |30 |- |27 |21. september 2019 |25. aprill 2020 |27 |- |28 |12. september 2020 |15. mai 2021 |33 |- |} Allikas:<ref name="mQcAu" /> ==Tegelased ja osatäitjad== *[[Johannes Saarepera]] ([[Kaljo Kiisk]]) *Alma Saarepera ([[Helgi Sallo]]) *Allan Peterson ([[Raivo E. Tamm]]) *Mare Peterson ([[Anne Veesaar]]) *Laine Rosenkampf-Jägerfreund ([[Luule Komissarov]]) *Kristjan Rosenkampf-Jägerfreund ([[Väino Aren]]) *Jaanus Peterson ([[Kauro Anton]], [[Ott Aardam]]) *Jane Peterson ([[Maarja Jakobson]]) *Evelin Sumberg ([[Marika Korolev]]) *Georg Sumberg ([[Allan Noormets]]) *Laur Põder ([[Andres Dvinjaninov]]) *Pille Põder ([[Külli Teetamm]]) *Richard Kattai ([[Hannes Kaljujärv]]) *Annemai Kattai ([[Garmen Tabor]]) *Ints Kattai ([[Mihkel Tikerpalu]]) *Ülo Ümera ([[Aleksander Eelmaa]]) *Kelli Ümera ([[Eva Vilt-Malleus]]) *Uku Palm ([[Lembit Ulfsak]]) *Ursula Amaranta Malone (Palm) ([[Evelin Võigemast]]) *Priit Torim ([[Tarvo Sõmer]]) *Tiina Püvi ([[Viire Valdma]]) *Jaak Pallo ([[Aarne Üksküla]]) *Are Prillop ([[Ülle Lichtfeldt]]) *Jüri "Jürka" Kerges ([[Egon Nuter]]) *Harry Ahven ([[Tõnu Kilgas]]) *Thor-Björn Margna ([[Eero Spriit]]) *Felix Viss ([[Tõnu Aav]]) *Raivo Tiik ([[Veikko Täär]]) *Oliver-Sten Karjus ([[Taavi Teplenkov]]) *Merilin Kadak ([[Hele Kõrve]]) *Annabel Sumberg ([[Annabel Korolev]]) *Einar Karmik ([[Ago-Endrik Kerge]]) *Maige Karjus ([[Ülle Kaljuste]]) *Saara ([[Maarja Mitt]]) *Marek ([[Markus Habakukk]]) *Sonja ([[Triin Tenso]]) *Anu ([[Maarika Mesipuu-Veebel]]) *Sander-Eero Seeder ([[Roland Laos]]) *Ardi ([[Markus Luik]]) *Aino Järvik ([[Terje Pennie]]) *Iris Järvik ([[Hanna Allsaar]]) *Anneli ([[Mairi Tikerpalu]]) *Taivo Palm ([[Meelis Rämmeld]]) *Ivar Karineem ([[Andres Noormets]]) Teiste hulgas on sarjas kaasa teinud veel [[Dajan Ahmet]], [[Liisa Aibel]], [[Ellen Alaküla]], [[Rudolf Allabert]], [[Ago Anderson]], [[Rednar Annus]], [[Marika Barabanštšikova]], [[Eino Baskin]], [[Svetlana Dorošenko]], [[Herta Elviste]], [[Robert Gutman]], [[Hedvig Hanson]], [[Helle-Reet Helenurm]], [[Evald Hermaküla]], [[Aleksandr Ivaškevitš]], [[Peeter Jakobi]], [[Vello Janson]], [[Marje Jurtšenko]], [[Ene Järvis]], [[Peeter Jürgens]], [[Grete Jürgenson]], [[Ain Jürisson]], [[Peeter Kaljumäe]], [[Liia Kanemägi]], [[Peeter Kard]], [[Peeter Karell]], [[Diana Klas]], [[Kersti Kreismann]], [[Tiia Kriisa]], [[Riho Kütsar]], [[Marta Laan]], [[Aare Laanemets]], [[Silvia Laidla]], [[Anu Lamp]], [[Lauri Leesi]], [[Astrid Lepa]], [[Anne Margiste]], [[Triinu Meriste]], [[Helena Merzin]], [[Raivo Mets]], [[Marje Metsur]], [[Kaie Mihkelson]], [[Tõnu Mikk]], [[Ain Mäeots]], [[Laine Mägi]], [[Andres Mähar]], [[Haide Männamäe]], [[Tarmo Männard]], [[Katrin Nielsen]], [[Henrik Normann]], [[Laura Nõlvak]], [[Enn Nõmmik]], [[Indrek Ojari]], [[Alar Ojastu]], [[Külli Palmsaar]], [[Tiit Palu]], [[Raimo Pass]], [[Ao Peep]], [[Margus Prangel]], [[Anu Presjärv]], [[Elina Purde]], [[Andres Puustusmaa]], [[Andres Raid]], [[Evi Rauer]], [[Leino Rei]], [[Erich Rein]], [[Elina Reinold]], [[Oleg Rogatšov]], [[Riho Rosberg]], [[Erik Ruus]], [[Maila Rästas]], [[Peeter Rästas]], [[Raivo Rüütel]], [[Indrek Saar]], [[Üllar Saaremäe]], [[Heino Seljamaa]], [[Jass Seljamaa]], [[Ott Sepp]], [[Anna Sergejeva]], [[Eili Sild]], [[Endel Simmermann]], [[Piret Simson]], [[Tiit Sukk]], [[Indrek Taalmaa]], [[Margus Tabor]], [[Merle Talvik]], [[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamm]], [[Lii Tedre]], [[Liina Tennosaar]], [[Tõnu Tepandi]], [[Lea Tikerpuu]], [[Kersti Tombak]], [[Heino Torga]], [[Raivo Trass]], [[Tambet Tuisk]], [[Margus Tuuling]], [[Taavi Tõnisson]], [[Katariina Unt]], [[Carita Vaikjärv]], [[Ants Vain]], [[Priit Võigemast]], [[Velvo Väli]], [[Sander Üksküla]] ja [[Siina Üksküla]]. == Vaadatavus == {| class="wikitable" ! Aeg !! Koht¹ !! Vaatajaid !! %² |-align="right" | november 2010 || 8. || 174 000 || 13,6 |-align="right" | märts 2010 || 3. || 244 000 || 19,1 |-align="right" | oktoober 2009 || 4. || 208 000 || 16,2 |-align="right" | aprill 2009 || 1. || 240 000 || 18,7 |-align="right" | jaanuar 2009 || 2. || 248 000 || 22,5 |-align="right" | oktoober 2008 || 3. || 231 000 || 17,9 |-align="right" | mai 2008 || 10. || 161 000 || 12,5 |-align="right" | november 2007 || 4. || 223 000 || 17,3 |-align="right" | aprill 2006 || 2. || 219 000 || 16,9 |-align="right" | jaanuar 2006 || 4. || 232 000 || 17,7 |-align="right" | oktoober 2005 || 2. || 217 000 || 16,6 |-align="right" | aprill 2005 || 2. || 232 000 || 17,8 |-align="right" | oktoober 2004 || 3. || 247 000 || 18,1 |-align="right" | märts 2003 || 4. || 273 000 || |-align="right" | detsember 2002 || 22. || 210 000 || 18,8 |-align="right" | november 2001 || 7. || 226 000 || 19,3 |-align="right" | veebruar 2001 || 6. || 272 000 || 23,3 |} :¹ {{väiksem|''Koht Eesti telekanalite saadete vaadatavuse edetabelis.''}} :² {{väiksem|''Teleauditooriumi osa, kes sarja vaatas.}} ''[[TNS Emor]]i [[Eesti]] teleauditooriumi ülevaadete põhjal.<ref name="V7Kqm" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Õhtuleht 09-2008">Rainer Kerge. [https://elu.ohtuleht.ee/297631/vabandage-proua-kas-see-maja-on-onne-tanav-13 "Vabandage, proua, kas see maja on Õnne tänav 13?"] Õhtuleht, 27. september 2008</ref> <ref name="dL0Qd">Jaanus Kulli, [https://elu.ohtuleht.ee/421959/onne-13-saab-teet-kallase-asemel-autoriks-urmas-lennuki ""Õnne 13" saab Teet Kallase asemel autoriks Urmas Lennuki"] Õhtuleht, 9. aprill 2011</ref> <ref name="861tY">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69029361/miljonimang "Miljonimäng"] Eesti Ekspress, 22. veebruar 2006</ref> <ref name="mQcAu">ERR https://arhiiv.err.ee/seeria/onne-13/lavastuslik/31/date-asc</ref> <ref name="V7Kqm">{{netiviide | URL = http://www.emor.ee/arhiiv.html?keyword=21 | Pealkiri = Meediauuringud | Väljaanne = Emor | online = 21.02.2009 | arhiivimisaeg = 31.12.2008 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20081231140433/http://emor.ee/arhiiv.html?keyword=21 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="Faktid">Merlin Mölder & Joosep Tiks: [https://longread.delfi.ee/publik/onne-13-saab-25?id=84149384 ""Õnne 13" saab 25!"] Delfi, 30. oktoober 2018</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://etv.err.ee/onne13 Õnne 13] ETV kodulehel * {{imdb pealkiri|0468631}} * {{filmiveebi pealkiri|sarjad|174}} ===Ajakirjanduses=== * Ilmar Palli. ''[http://paber.maaleht.ee/?page=TeRa&grupp=artikkel&artikkel=14029 "Õnne", palju õnne!]''. Maaleht, TeRa, 1. jaanuar 2009. * Karilin Engelbrecht. ''[http://www.postimees.ee/?id=83741 "Õnne 13" tegelased saavad kaante vahele]''. Postimees, 18. veebruar 2009. * Kadri Ratt. ''[http://www.epl.ee/artikkel/464206 Õnne 13 seriaalist ilmus raamat]'' Eesti Päevaleht, 2. aprill 2009. [[Kategooria:Eesti draamasarjad]] [[Kategooria:Seebiooperid]] [[Kategooria:Eesti Televisiooni telesaated]] nq0i1n404ajxev3dfdnnlkc4j0u58qz EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum 0 163519 6183329 5422831 2022-08-25T16:56:53Z 2001:BB8:2002:18:0:0:0:CF20 Pleenum ja TRÜ wikitext text/x-wiki '''EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum''' toimus 21.–[[26. märts]]ini [[1950]] ning on tuntud peamiselt Eesti [[kunstnik]]e, kirjanike ja haritlaste massilise kodanlikuks natsionalistiks nimetamise ja selle eest karistamise poolest. Arreteeriti ka mitmed juhtivad [[juunikommunistid]], nagu [[Nigol Andresen]] ja [[Hans Kruus]] ning isegi vanad Eesti Vabariigis vangis istunud kommunistid nagu [[Hendrik Allik]] ja [[Arnold Veimer]]. [[EK(b)P KK I sekretär]] [[Nikolai Karotamm]] sunniti ametist lahkuma ja tema asemele asus [[Johannes Käbin]], kes juhtis parteid kuni [[1978]]. aastani. Kaheksanda pleenumi toimumise põhjuseks oli [[NLK(b)P KK|ÜK(b)P KK]] Poliitbüroo 7. märtsi otsus "Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". Selles otsuses sai Eesti kommunistliku partei juhtkond karmilt pähe oma loiduse eest võitluses kodanliku natsionalismiga, vales kaadripoliitika ajamise eest jms. ==Pleenumi eel== 1949. aastal alustas [[Jossif Stalin]] uut puhastuslainet Nõukogude võimuladvikus, et distsiplineerida kohalikku juhtkonda, keda võis kahtlustada püüdes saavutada keskvõimust suuremat iseseisvust. Tunnustatud vene ajaloolane [[Jelena Zubkova]] on Kremli sõjajärgses Baltikumi poliitikas väljatoonud kaks perioodi. Esimene hõlmas aastaid 1944–1947, mil Moskva lubas siinsele arengule teatavaid autonoomseid jooni. Hoiduti põllumajanduse kollektiviseerimisest ja Nõukogude võimu repressioonid olid tollal suunatud peamiselt vastupanuliikumise vastu. Teine periood algas 1947. aasta keskel ja kestis Stalini surmani 1953. aasta märtsis. Sellel perioodil rakendas keskvõim otsest unifitseerimispoliitikat, millega kaasnesid ulatuslikud massirepressioonid.<ref name="Zubkova 248" /> Selle protsessiga liitus omakorda võimuvõitlus Stalini lähikondsete seas, kus vastamisi seisid [[Georgi Malenkov|Malenkovi]]-[[Lavrenti Beria|Beria]] ja [[Andrei Ždanov|Ždanovi]]-Kuznetsovi rühmitused. Pärast Andrei Ždanovi surma 1948. aastal lõppes see vastasseis Malenkovi-Beria võiduga. Sellega kaasnes 1949. aastal suurim sõjajärgne parteisisene puhastusaktsioon – nn Leningradi süüasi. Selle aktsiooni tuules võttis Kreml ette ka Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei ladviku kuna EK(b)P juhtkonda peeti seotuks Leningradi parteijuhtkonnaga. EK(b)P sees oli omakorda vastasseis Eesti Vabariigis poliitvangidena kinni istunud "vanade revolutsionääride" ja Nõukogude okupatsiooni ajal Venemaalt tulnud tippkommunistide vahel. Vanade poliitvangide rühma tuumiku moodustasid Eesti NSV Ministrite Nõukogude esimees [[Arnold Veimer]], tema asetäitja [[Hendrik Allik]] ja Eesti NSV julgeolekuminister [[Boris Kumm]]. Venemaalt tulnud tippkommunistide seas olid mõjukaimad EK(b)P KK esimene sekretär [[Nikolai Karotamm]] ja EK(b)P KK sekretär agitatsiooni ja propaganda alal [[Johannes Käbin|Johannes (Ivan) Käbin]]. Karotamm siiski selgelt toetas poliitvangide rühma, kes püüdsid sovetiseerimist Eestis läbi viia mõnevõrra pehmemates vormides, säilitades võimalikult rohkelt rahvuslikku kaadrit. Omaette rühma moodustasid nn juunikommunistid – Eesti vasakpoolsed haritlased, kes 1940. aastal olid uue võimuga kaasa läinud. 1940ndate lõpul oli [[Hans Kruus]] Eesti NSV Teaduste Akadeemia president ja Eesti NSV välisminister. [[Johannes Semper]] oli 1940–1948 haridusminister ja 1946–1950 Eesti NSV Kirjanike Liidu esimees. [[Nigol Andresen]] oli 1946–1949 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. Nn Eesti süüasja tekke formaalseks ajendiks said avalikkusele tundmatu Anna Brandti kaebekirjad kõikvõimalikele Kremli võimukandjatele, kus süüdistati Karotamme ja tema lähikondlasi kõikvõimalikes poliitilistes möödalaskmistes (oma kirjades nimetas ta Karotamme Rajk{{ref|a|[a]}}-Karotammeks). 1949. aasta veebruaris arutati Brandti järjekordset kaebust Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei (ÜK(b)P) Keskkomitee sekretariaadi koosolekul. Brandt olevat kaotanud töökoha Eesti NSV riigikontrollis ja ka tema vend oli vabastatud parteitöölt. Sellest peale arutati kolmel järgmisel aastal Eesti NSV juhtkonnaga küsimusi ÜK(b)P KK orgbüroos, sekretariaadis ja poliitbüroos vähemalt 15 korral.<ref name="Tannberg 123" /> Kompromiteeriva materjali kogumine kestis läbi kogu 1949. aasta. 1949. aasta detsembris saatis ÜK(b)P KK Eestisse järjekordse kontrollkomisjoni, kuhu kuulusid [[Ivan Jagodkin]] ja [[Vassili Kossov]]. Nende lõpparuande järgi jättis neile sügavaima mulje Johannes Käbinilt saadud informatsioon. Viimase sõnul olla ta korduvalt vabariigi juhtkonna ja konkreetselt Karotamme tähelepanu juhtinud tõigale, et vabariigi eesotsas on hulgaliselt sobimatuid kodanlik-natsionalistlikult meelestatud inimesi. Oma ettekandes jõudsid Jagodkin ja Kossov järeldusele, et "Sm Karotamm käitub ebaparteilaslikult, oma töös toetub ta vanale, poliitilist usaldust mitte pälvivale kodanlikule kaadrile ... suunab parteiorganisatsioone rahulikule kooseksisteerimisele vaenulike elementidega, rõhutab igati vajadust viimaseid ümber kasvatada, nüristab kommunistide poliitilist valvsust, mis omakorda risustab vabariiklikke organisatsioone inimestega, kes ei ole poliitiliselt usaldatavad. Vaevalt võib sm Karotamm selliselt käitudes jääda Keskkomitee juhtkonda."<ref name="Zubkova 223–224" /> Lisaks heideti Karotammele ette kulakute kaitsmist, vähest tähelepanu parteisse vastuvõtu küsimustele, valesid juhtimismeetodeid, tagasihoidlikkuse puudumist ja kalduvust oma juhirolli suurendada. Inspekteerimise tulemusi arutati ÜK(b)P KK sekretariaadis, kus 20. jaanuaril 1950 võeti vastu otsus luua asja uurimiseks komisjon eesotsas [[Panteleimon Ponomarenko]]ga. Komisjon tutvus kuu aja jooksul süüasja materjalidega ja kuulas ära osapooled. Mõistes asja tõsidust, pöördus Karotamm kirjaga esmalt Malenkovi, seejärel Stalini poole. Kirjades tunnistas ta end süüdi kaadri vales valikus, kuid ei tunnistanud end süüdi kulakute kaitsmises. Tõestusena EK(b)P KK pingutustest võitluses kodanliku natsionalismiga oli tema sõnul see, et kolme aasta jooksul jäi Eestis poliitilistel põhjustel tööst ilma 1022 õpetajat ja mitukümmend kõrgkoolide õppejõudu. Oma saavutustena tõi ta veel välja 12 000 inimese, kui nõukogudevastase natsionalistliku elemendi arreteerimise ja süüdimõistmise, kulaklik-natsionalistliku elemendi väljasaatmise Eesti NSVst 1949. aasta märtsis, natsionalistide ja formalistide paljastamise kirjanduses ja kunstis (Nigol Andresen, [[Paul Viiding]]). Saades õigesti aru sellest, et Moskva repressioonide tegelik põhjus on hirm liiga sõltumatu poliitika ees, kirjutas ta: "Oluliseks puuduseks minu töös oli see, et ma pöördusin liiga vähe nõuannete ja juhtnööride saamiseks ÜK(b)P KK aparaadi poole. Edaspidi ma kahtlemata likvideerin selle puuduse."<ref name="Zubkova 224" /><ref name="Saueauk 332–333" /> 18. veebruaril 1950 esitas ÜK(b)P KK komisjon uue ettekande, kus oli ilmselt arvestatud ka Karotamme patukahetsust. Siin ei tooda välja ainult Eesti NSV juhtkonna puudusi, vaid ka teatavaid edusamme vabariigi sõjajärgses ülesehitustöös. Viimases ettekandes ei süüdistata Karotamme enam kulakute kaitsmises, vaid selle eest, et ta ei taganud kulakute väljasaatmisel range poliitilise joone järgimist. Samuti ei süüdistatud teda enam kodanlike natsionalistide mahitamises, vaid vähese tähelepanu osutamises kodanliku natsionalismi ilmingutele.<ref name="Zubkova 225" /> 20. veebruaril kuulas ÜK(b)P KK orgbüroo ära Karotamme ja ÜK(b)P KK komisjoni ettekanded. Arutelu järel võeti vastu otsus "Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös", mille 7. märtsil 1950 kinnitas ka ÜK(b)P KK Poliitbüroo. Eesti NSV juhtkonda süüdistati ebapiisavas võitluses kodanliku natsionalismiga, vales kaadripoliitikas, ebapiisavas kriitikas ja enesekriitikas, puudustes kolhoosikorra ülesehitamisel ning mitmetes teistes möödalaskmistes. Konkreetselt süüdistati Karotamme kodanlike natsionalistide (peeti silmas Nigol Andresenit, Johannes Semperit, Hans Kruusi jt) soosimises. ÜK(b)P KK kohustas Eesti NSV juhtkonda arutama seda otsust EK(b)P KK pleenumil, mis kutsuti kokku 21. märtsil 1950. Ametist kõrvaldamised ei alanud aga mitte partei, vaid julgeoleku juhtkonnast. 1950. aasta jaanuaris saabus Tallinna Eesti NSV julgeoleku tööd kontrollima [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium|NSV Liidu MGB]] komisjon eesotsas MGB 5. valitsuse (varjatud jälgimine ja riigivastases tegevuses kahtlustatavate läbitöötlemine) ülema Aleksandr Volkoviga. Komisjoni aruande tulemusena tegi Poliitbüroo 24. jaanuaril 1950 otsuse vabastada Boris Kumm Eesti NSV julgeolekuministri ametist ja määras tema asemele senise [[Tšita oblast]]i julgeolekuülema [[Valentin Moskalenko]]. Kummile sai saatuslikuks tema põlvnemine "vanade revolutsionääride" hulgast, samuti selline seik, et ta oli Eesti Vabadussõjas sõdinud Eesti armees Nõukogude Venemaa vastu. == Pleenumi ja pleenumijärgsed otsused == Eesti ajaloos väga negatiivse kuvandiga EKP KK VIII pleenum leidis aset 21.–26. märtsil 1950 Tallinnas. ÜK(b)P KK nimel esines seal süüdistuskõnega senise Eesti NSV juhtkonna aadressil [[Panteleimon Ponomarenko]]. Ka kõik teised sõnavõtjad kritiseerisid Eesti NSV juhtkonda eesotsas Karotammega. Põhiliseks süüdistuseks oli ebapiisav võitlus kodanliku natsionalismiga ja kodanlike natsionalistide, nagu Andresen ja Kruus soosimine. Süüdistused kodanlikus natsionalismis esitati ka teistele "vanade revolutsionääride" hulka kuulunud Eesti kommunistidele: [[Dmitri Kuzmin]]ile, Arnold Veimerile, Hendrik Allikule, Boris Kummile jt. Ka mitmeid Venemaalt tulnud tippkommuniste ([[Eduard Päll]], [[Konstantin Boitsov]]) süüdistati kodanlike natsionalistide seisukohtade võtmises. Pleenumil üritati tõestada, et Andresen ja Kruus üritasid Eestit Nõukogude Liidu koosseisust välja viia. Julgeolekutöötaja [[Dmitri Taevere]] nimetas Kruusi "Eesti Nõukogude Liidust lahutamise initsiaatoriks". Tule alla sattusid ka mitmed loovintelligenti esindajad. Pleenumi sõnavõttudes süüdistati heliloojaid [[Tuudur Vettik]]ut, [[Alfred Karindi]]t ja [[Riho Päts]]i, kes olid küll pleenumi ajaks juba arreteeritud. Heliloojad olid ka loomeinimeste hulgast esimesed, kes 1950. aasta vangistamislaine ajal arreteeriti. Pleenumil käsitleti ka 1949. aasta märtsiküüditamise ebatõhusat läbiviimist. Hulk inimesi jäi välja saatmata, kuna nad läksid pakku. Pleenumi otsusega vabastati EKP KK esimene sekretär Karotamm ja asendati Johannes Käbiniga. Samuti vabastati ametist Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Eduard Päll ja asendati [[August Jakobson]]iga. EK(b)P KK büroo koosseisust visati välja Eduard Päll, Boris Kumm ja [[Fjodor Zozulja]]. Uute liikmetena valiti Keskkomiteesse August Jakobson, [[Aleksander Kelberg]], [[Aleksander Jaanus]] ja Dmitri Kuzmin. Sellise vahetusega sai "Käbini rühmitus" partei juhtkonnas absoluutse ülekaalu. Arnold Veimer jäi esialgu oma ametisse alles, kuid pleenumil vastuvõetud otsuses juhiti tähelepanu tema "tõsistele vigadele ja printsipiaalse käitumise ebapiisavale teravusele". Uue Eesti NSV juhtkonna koosseis kinnitati poliitbüroo 5. aprilli otsusega.<ref name="Saueauk 343" /> Kohe pärast pleenumit algas Eesti juhtkonnas puhastus. Juba 24. märtsil arreteeriti Nigol Andresen.<ref name="Zubkova 226" /><ref name="Saueauk 333–334" /> Parteist visati välja ja seejärel vahistati Hans Kruus, Hendrik Allik, kohtuminister [[Aleksander Jõeäär]] jt. Detsembris 1950 vallandas Käbini juhitud EK(b)P KK büroo siseministri [[Aleksander Resev]]i<ref name="Keskkomitee" />. Töötajaid vallandati ulatuslikult nii võimuaparaadis kui ka tööstusettevõtetes. Eriti karmilt tabas puhastus kultuurivaldkonda. Teaduste Akadeemiast vallandati aasta jooksul poliitilistel motiividel üle saja inimese, sealhulgas mitme teadusinstituudi juhid. Nikolai Karotamm pääses arreteerimisest ja saadeti mais 1950 Moskvas asuva Ühiskonnateaduste Akadeemia aspirantuuri. Käbini vastuseisu tõttu ta enam ei naasnudki Eestisse. Käbin ei rahuldunud ka Arnold Veimeri jäämisega Ministrite Nõukogu esimeheks. Kohe pärast VIII pleenumi lõppu moodustas ta salajase rühma, mis kogus Veimeri kohta kompromiteerivat materjali. Veimerit süüdistati vales juhtimisstiilis ja vales majanduspoliitikas, samuti tema väidetavates sidemetes trotskistidega. EK(b)P KK büroo otsusega 19. märtsist 1951 vallandati Veimer Ministrite Nõukogu esimehe kohalt ja saadeti Eesti NSV Teaduste Akadeemia Majanduse ja Õiguse Instituudi direktoriks. EK(b)P KK VIII pleenumile formaalse ajendi andnud Anna Brandt jätkas kaebekirjade kirjutamist Moskva võimumeestele ka uue Eesti NSV juhtkonna vastu. Seepeale ta arreteeriti 1950. aastal ja mõisteti "Nõukogudevastase agitatsiooni" eest 10 aastaks vangi.<ref name="since" /> "Eesti süüasja" arutas kommunistliku partei Moskva juhtkond viimati 1952. aasta alguses, kui Käbini pealekaebamisel loodi Veimeri ja Karotamme süüasja uurimiseks uus komisjon. Viimased kutsuti ka Moskvasse aru andma, kuid see lõppes neile leebelt – kõigest parteilise noomitusega.<ref name="ajalugu VI" /> See "Eesti süüasi" ja EKP KK VIII pleenum oli mõeldud ka näidisprotsessina ja hoiatuseks teiste liiduvabariikide juhtkondadele, et kõiges ja alati tuleb vastu vaidlemata täita Kremlist tulevaid juhiseid. Ajaloolased pole siiski tänaseks ammendavalt selgitanud, miks selliseks ohvriks valiti just Eesti NSV juhtkond. Tartu Riikliku Ülikooli ajalehes ilmus 6. mail 1950 juhtkiri "Veel otsustavamalt võidelda kodanliku natsionalismi vastu meie ülikoolis"<ref>[https://et.wikisource.org/wiki/Veel_otsustavamalt_v%C3%B5idelda_kodanliku_natsionalismi_vastu_meie_%C3%BClikoolis Veel otsustavamalt võidelda kodanliku natsionalismi vastu meie ülikoolis, TRÜ 6. mai 1950. Vikitekstid.]</ref>, milles juhiti tähelepanu ülikoolis veel esinevatele kodanliku natsionalismi nähtudele ja kodanlike natsionalistide rahvavaenulikule tegevusele. Ülikoolis said süüdistuse umbes 200 õppejõudu ja eksmatrikuleeriti ligi 100 üliõpilast. Pleenumil leiti, et: *kaadrivaliku bolševistlike printsiipide rikkumise tõttu on juhtivatele kohtadele pääsenud kodanlikud natsionalistid (Kruus, Andresen, Semper, Vettik, Karindi jt); *kodanlikud natsionalistid on takistanud kultuuri arengut ning pole lubanud esile tõusta uutel talentidel; *EK(b)P juhtkond on teinud suuri vigu parteisse vastuvõtul; *EK(b)P KK ideoloogiline töö on nõrk; *EK(b)P KK pole pööranud piisavalt tähelepanu [[kolhoos]]idele ja tööstusettevõtetele; *EK(b)P juhtkond on vaikides mööda läinud Lääne kultuuri ülistamisest ja Lääne teaduse üleoleku propageerimisest. Pleenumil pidas [[Max Laosson]] kõne, kus süüdistas N. Andresenit, J. Semperit, Adamson-Ericut ja teisi kodanlikus natsionalismis, antimarksismis jne. [[Johannes Semper]], [[Nigol Andresen]] ja paljud teised [[juunikommunistid]] kaotasid oma ametikoha. N. Andresen vahistati [[24. märts]]il [[1950]] ja sai 25 aastat, kuid vabanes nn [[Hruštšovi sula]] ajal viis aastat hiljem. Koha kaotasid [[Tartu Kunstikool]]i juht [[Anton Starkopf]] ja [[Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut|Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi]] juht [[Adamson-Eric]]. == Vaata ka == *[[Stalinism]] == Stenogramm == * EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumi stenogramm. Vene keelest tõlkinud [[Mart Arold]] ja [[Jaan Isotamm]], kommenteerinud [[Viktor Niitsoo]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1998]], nr 12 ja [[1999]], nr 1–10 ==Märkused== {{märkus|a|a}} Laszlo Rajk oli Ungari välisminister, kes arreteeriti 30.05.1949 ja hukati süüdistatuna titoismis ja lääne imperialistide huvide teenimises. ==Viited== {{Viited|2|allikad= <ref name="Zubkova 248">Jelena Zubkova "Baltimaad ja Kreml 1940–1953" Tallinn, 2009. Lk 248</ref> <ref name="Tannberg 123">Tõnu Tannberg "1950. aasta märtsipleenumi eel- ja järellugu" Tuna 2001/3 lk 123</ref> <ref name="Zubkova 223–224">Zubkova lk 223–224</ref> <ref name="Zubkova 224">Zubkova lk 224</ref> <ref name="Saueauk 332–333">Meelis Saueauk "Propaganda ja terror. Nõukogude julgeolekuorganid ja Eestimaa Kommunistlik Partei Eesti sovetiseerimisel 1944–1953" Tallinn, 2015. Lk 332–333</ref> <ref name="Zubkova 225">Zubkova lk 225</ref> <ref name="Saueauk 343">Saueauk lk 343</ref> <ref name="Zubkova 226">Zubkova lk 226</ref> <ref name="Saueauk 333–334">Saueauk lk 333–334</ref> <ref name="Keskkomitee">Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee. Organisatsiooniline struktuur 1940–1991. Tallinn, 2002. Lk 578</ref> <ref name="since">Estonia since 1944. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Tallinn, 2009. Lk 632. Eesti ajalugu VI. Tartu, 2005, lk 282</ref> <ref name="ajalugu VI">Eesti ajalugu VI. Tartu, 2005. Lk 282</ref> }} == Kirjandus == * [[Sirje Olesk]], "ENSV Kirjanike Liit ja EK(b)P KK kaheksas pleenum" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2002]], nr 10, lk 1552–67; ilmunud ka kogumikus "Kohandumise märgid", [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]], [[Tallinn]] [[2002]], lk 99–120 * [[Olev Liivik]], "Tagasivaade 1950. aasta märtsipleenumile. Kas venelased ja Venemaa eestlased saavutasid võidu "juunikommunistide" ja "korpuslaste" üle?" – [[Tuna]] [[2010]], nr 1, lk 55–69 == Välislingid == * [[Tõnu Tannberg]], [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2001/3/2001-3-Tonu_Tannberg_lk121-125.pdf "1950 aasta märtsipleenumi eel- ja järellugu. "Eesti süüasi" (1949–1952) Moskvast vaadatuna" (pdf-formaadis)] – [[Tuna]] [[2001]], nr 3, lk 120–125 [[Kategooria:Eesti NSV poliitika|Komm]] [[Kategooria:1950. aasta Eestis]] bxrwveqshfgra53k10qryxw01ant940 Heljo Krall 0 166332 6183596 6078646 2022-08-26T09:06:38Z Tomkukk 111994 trükiviga wikitext text/x-wiki '''Heljo Krall''' (aastani 1953 '''Kurm''', 1953–1961 '''Karu'''; [[17. aprill]] [[1929]], [[Pati vald]] – [[9. jaanuar]] [[2022]]) oli eesti botaanik.<ref>''Eesti teaduse biograafiline leksikon'' 2005, 2: 94.</ref> 1958. aastal kaitses ta väitekirja Lääne-Eesti [[aruniit]]ude (enamasti [[puisniit|puisniidud]]) taimkattest. Ta töötas pikka aega [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudis]] ning kaardistas Eesti taimkatet, uuris [[niit]]ude ja ka [[soo]]de taimestikku. Koostöös [[Kaljo Pork|Kaljo Porgiga]] on ta koostanud põhjalikuima Eesti niidutüüpide klassifikatsiooni (1980). Ta oli üks Eesti paremaid taimekoosluste (assotsiatsioonide) tundjaid, eriti niitude osas, samuti hea taimetundja, eriti vegetatiivsete tunnuste järgi. Ta oli Eesti [[samblad|sammalde]] määraja kaasautor (1998) ja väga hea Eesti [[paju]]de tundja. ==Isiklikku== Tema abikaasad olid [[August Karu]] ja [[Eino Krall]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Krall, Heljo}} [[Kategooria:Eesti botaanikud]] [[Kategooria:Brüoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2022]] m148vxil59d0be5rv1sewvhuarsmopq Oma laulu ei leia ma üles 0 168061 6183396 5716377 2022-08-25T18:52:59Z 2001:BB8:2002:18:0:0:0:C733 wikitext text/x-wiki '''"Oma laulu ei leia ma üles"''' on eesti laul, mille [[meloodia]] autor on [[Valter Ojakäär]] ja sõnade autor [[Leelo Tungal]]. Laulu kirjutas Valter Ojakäär 1966. aastal, selle esmaesitajaks oli [[Heli Lääts]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/laulu-lugu-oma-laulu-ei-leia-ma-ules ERR arhiiv. Laulu lugu: "Oma laulu ei leia ma üles" (2014)]</ref> Videosalvestis laulust Heli Läätse esituses on osaks [[Eesti Telefilm]]i muusikafilmist "Meloodia 67".<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/meloodia-67/similar-58718 ERR arhiiv. Meoodia 67 (1967)]</ref> 1974 aastal salvestas plaadifirmas Meloodia laulu eesti ja vene keeles Jugoslaavia laulja [[Ljiljana_Petrović]]. 1998. aastal ilmunud Valter Ojakääru kogumikalbumil "[[Meeletu maailm (album)|Meeletu maailm]]" esitab laulu [[Ilona Aasvere]] ([[Tiit Kikas]]e seade). Ansambel [[Metsatöll]] tegi laulust oma töötluse, mis ilmus 2005. aastal albumil "[[Terast mis hangund me hinge 10218]]". Metsatöllu esituses kasutati laulu 2008. aastal esilinastunud seriaali "[[Tuulepealne maa]]" tunnusmuusikana. Valter Ojakääru 85. sünnipäeva kontserdil esitas laulu "Oma laulu ei leia ma üles" [[Evelin Pang]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/valter-ojakaar-85-valter-ojakaar-85-kontsert-02 ERR arhiiv. Valter Ojakäär - 85 (2008)]</ref> Laulu on esitanud ka [[Tallinna Ülikool]]i kammerkoor 2009. aastal [[Eesti Televisioon]]i võistlussaates "[[Laululahing]]". 2012. aastal ilmunud albumil "[[Kuldne põld]]" esitab sama laulu [[Maarja-Liis Ilus]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *YouTube: [http://www.youtube.com/watch?v=UG1PVdfY4uc "Oma laulu ei leia ma üles"] esitab [[Heli Lääts]] *{{MusicBrainz teos|id=c54488cb-1875-4168-bcb6-e9743d94c7d7|pealkiri=Oma laulu ei leia ma üles}} [[Kategooria:Eesti laulud]] [[Kategooria:Metsatöll]] 5334os1p8js6xxiqt4fq3zqe4nsakkm 6183400 6183396 2022-08-25T18:56:52Z 2001:BB8:2002:18:0:0:0:C733 wikitext text/x-wiki '''"Oma laulu ei leia ma üles"''' on eesti laul, mille [[meloodia]] autor on [[Valter Ojakäär]] ja sõnade autor [[Leelo Tungal]]. Laulu kirjutas Valter Ojakäär 1966. aastal, selle esmaesitajaks oli [[Heli Lääts]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/laulu-lugu-oma-laulu-ei-leia-ma-ules ERR arhiiv. Laulu lugu: "Oma laulu ei leia ma üles" (2014)]</ref> Videosalvestis laulust Heli Läätse esituses on osaks [[Eesti Telefilm]]i muusikafilmist "Meloodia 67".<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/meloodia-67/similar-58718 ERR arhiiv. Meoodia 67 (1967)]</ref> 1974 aastal salvestas plaadifirmas Meloodia laulu eesti ja vene keeles Jugoslaavia laulja [[Ljiljana Petrović]]. 1998. aastal ilmunud Valter Ojakääru kogumikalbumil "[[Meeletu maailm (album)|Meeletu maailm]]" esitab laulu [[Ilona Aasvere]] ([[Tiit Kikas]]e seade). Ansambel [[Metsatöll]] tegi laulust oma töötluse, mis ilmus 2005. aastal albumil "[[Terast mis hangund me hinge 10218]]". Metsatöllu esituses kasutati laulu 2008. aastal esilinastunud seriaali "[[Tuulepealne maa]]" tunnusmuusikana. Valter Ojakääru 85. sünnipäeva kontserdil esitas laulu "Oma laulu ei leia ma üles" [[Evelin Pang]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/valter-ojakaar-85-valter-ojakaar-85-kontsert-02 ERR arhiiv. Valter Ojakäär - 85 (2008)]</ref> Laulu on esitanud ka [[Tallinna Ülikool]]i kammerkoor 2009. aastal [[Eesti Televisioon]]i võistlussaates "[[Laululahing]]". 2012. aastal ilmunud albumil "[[Kuldne põld]]" esitab sama laulu [[Maarja-Liis Ilus]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *YouTube: [http://www.youtube.com/watch?v=UG1PVdfY4uc "Oma laulu ei leia ma üles"] esitab [[Heli Lääts]] *{{MusicBrainz teos|id=c54488cb-1875-4168-bcb6-e9743d94c7d7|pealkiri=Oma laulu ei leia ma üles}} [[Kategooria:Eesti laulud]] [[Kategooria:Metsatöll]] lxqtmjf3htaf9z18dv6w39rw7q7qbop 6183564 6183400 2022-08-26T07:38:44Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki '''"Oma laulu ei leia ma üles"''' on eesti laul, mille [[meloodia]] autor on [[Valter Ojakäär]] ja sõnade autor [[Leelo Tungal]]. Laulu kirjutas Valter Ojakäär 1966. aastal, selle esmaesitajaks oli [[Heli Lääts]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/laulu-lugu-oma-laulu-ei-leia-ma-ules ERR arhiiv. Laulu lugu: "Oma laulu ei leia ma üles" (2014)]</ref> Videosalvestis laulust Heli Läätse esituses on osaks [[Eesti Telefilm]]i muusikafilmist "Meloodia 67".<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/meloodia-67/similar-58718 ERR arhiiv. Meoodia 67 (1967)]</ref> 1974. aastal salvestas plaadifirmas Meloodia laulu eesti ja vene keeles Jugoslaavia laulja [[Ljiljana Petrović]]. 1998. aastal ilmunud Valter Ojakääru kogumikalbumil "[[Meeletu maailm (album)|Meeletu maailm]]" esitab laulu [[Ilona Aasvere]] ([[Tiit Kikas]]e seade). Ansambel [[Metsatöll]] tegi laulust oma töötluse, mis ilmus 2005. aastal albumil "[[Terast mis hangund me hinge 10218]]". Metsatöllu esituses kasutati laulu 2008. aastal esilinastunud seriaali "[[Tuulepealne maa]]" tunnusmuusikana. Valter Ojakääru 85. sünnipäeva kontserdil esitas laulu "Oma laulu ei leia ma üles" [[Evelin Pang]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/valter-ojakaar-85-valter-ojakaar-85-kontsert-02 ERR arhiiv. Valter Ojakäär - 85 (2008)]</ref> Laulu on esitanud ka [[Tallinna Ülikool]]i kammerkoor 2009. aastal [[Eesti Televisioon]]i võistlussaates "[[Laululahing]]". 2012. aastal ilmunud albumil "[[Kuldne põld]]" esitab sama laulu [[Maarja-Liis Ilus]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *YouTube: [http://www.youtube.com/watch?v=UG1PVdfY4uc "Oma laulu ei leia ma üles"] esitab [[Heli Lääts]] *{{MusicBrainz teos|id=c54488cb-1875-4168-bcb6-e9743d94c7d7|pealkiri=Oma laulu ei leia ma üles}} [[Kategooria:Eesti laulud]] [[Kategooria:Metsatöll]] 4zh1iqvgfydxj3gq7a38cxwbkl8beyc Pontius Pilatuse naine 0 168629 6183223 6084111 2022-08-25T12:29:35Z Metzziga 148707 Metzziga teisaldas lehekülje [[Pontius Pilaatuse naine]] ümbersuunamise [[Pontius Pilatuse naine]] asemele: Eesti keeles kasutatakse kahe a-ga nimekuju vaid piiblis. Ajaloolise isikuna on Pontius Pilatus 1 a-ga. wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pontius Pilate's wife.jpg|pisi|Püha Prokla. 19. saj lõpu [[ikoon]]]] '''Pontius Pilaatuse'''<ref>{{Netiviide|url=https://piibel.net/?q=Pilaatus|pealkiri=Piibel,NET}}</ref> '''naine''' ("uxor Pilati", omistatud nimed '''Procula''', '''Proculla''', '''Procla''', '''Prokla''', '''Procle''', '''Claudia''', '''Claudia Procles''' ja '''Claudia Procula''') on Uue Testamendi tegelane, kes hoiatas [[Pontius Pilatus]]t [[Jeesus]]e üle kohut mõistmast ([[Matteuse evangeelium]], 27:19: ''Aga kui Pilaatus istus kohtujärjel, saatis ta naine talle sõna: "Ärgu olgu sul midagi tegemist selle õigega, sest ma olen täna öösel unenäos tema pärast palju kannatanud!"''). Evangeeliumis tema nime antud ei ole. "Procula" jms ei ole tõenäoliselt tema nimi, vaid viide tema abikaasa ametile (prokuraator). Legendi järgi sai ta hiljem kristlaseks. Ta on [[õigeusk|õigeusu]] (mälestuspäev 27. oktoobril) ja [[etioopia kirik]]u (25. juunil) pühak. [[Kategooria:Uue testamendi inimesed]] [[Kategooria:Pühakud]] 27wl39j12uf2cik12003rl48y3bo4fl 6183231 6183223 2022-08-25T12:33:52Z Metzziga 148707 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pontius Pilate's wife.jpg|pisi|Püha Prokla. 19. saj lõpu [[ikoon]]]] '''Pontius Pilatuse'''<ref>{{Netiviide|url=https://piibel.net/?q=Pilaatus|pealkiri=Piibel,NET}}</ref> '''naine''' ("uxor Pilati", omistatud nimed '''Procula''', '''Proculla''', '''Procla''', '''Prokla''', '''Procle''', '''Claudia''', '''Claudia Procles''' ja '''Claudia Procula''') on Uue Testamendi tegelane, kes hoiatas [[Pontius Pilatus]]t [[Jeesus]]e üle kohut mõistmast ([[Matteuse evangeelium]], 27:19: ''Aga kui Pilaatus istus kohtujärjel, saatis ta naine talle sõna: "Ärgu olgu sul midagi tegemist selle õigega, sest ma olen täna öösel unenäos tema pärast palju kannatanud!"''). Evangeeliumis tema nime antud ei ole. "Procula" jms ei ole tõenäoliselt tema nimi, vaid viide tema abikaasa ametile (prokuraator). Legendi järgi sai ta hiljem kristlaseks. Ta on [[õigeusk|õigeusu]] (mälestuspäev 27. oktoobril) ja [[etioopia kirik]]u (25. juunil) pühak. [[Kategooria:Uue testamendi inimesed]] [[Kategooria:Pühakud]] hvdo9xc03dwk5rhrdf58g0n6hv9wug7 6183234 6183231 2022-08-25T12:34:28Z Metzziga 148707 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pontius Pilate's wife.jpg|pisi|Püha Prokla. 19. saj lõpu [[ikoon]]]] '''Pontius Pilatuse naine''' ("uxor Pilati", omistatud nimed '''Procula''', '''Proculla''', '''Procla''', '''Prokla''', '''Procle''', '''Claudia''', '''Claudia Procles''' ja '''Claudia Procula''') on Uue Testamendi tegelane, kes hoiatas [[Pontius Pilatus]]t [[Jeesus]]e üle kohut mõistmast ([[Matteuse evangeelium]], 27:19: ''Aga kui Pilaatus istus kohtujärjel, saatis ta naine talle sõna: "Ärgu olgu sul midagi tegemist selle õigega, sest ma olen täna öösel unenäos tema pärast palju kannatanud!"''). Evangeeliumis tema nime antud ei ole. "Procula" jms ei ole tõenäoliselt tema nimi, vaid viide tema abikaasa ametile (prokuraator). Legendi järgi sai ta hiljem kristlaseks. Ta on [[õigeusk|õigeusu]] (mälestuspäev 27. oktoobril) ja [[etioopia kirik]]u (25. juunil) pühak. [[Kategooria:Uue testamendi inimesed]] [[Kategooria:Pühakud]] 8h8lr1x9qmn0bnb974calkilgw5ij80 Arutelu:Pontius Pilatuse naine 1 168694 6183218 6111985 2022-08-25T12:12:01Z Morel 26171 wikitext text/x-wiki Siia ei viita midagi. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 16. aprill 2009, kell 18:12 (UTC) : Ta võikski vast sama nime all loendisse panna. Aga kõigilt neilt nimekujudelt tuleks teha ümbersuunamised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. aprill 2009, kell 14:52 (UTC) [[User:Piret-Tartu|Piret-Tartu]], mujal eestikeelsetes teatmikes paistab olevat siiski "Pilatus". Piibli pruuk on spetsiifiline. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. aprill 2022, kell 17:35 (EEST) :Minu meelest ta ongi eelkõige Piibli tegelane, rääkimata tema naisest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 20:47 (EEST) ::Tõepoolest, naise kohta puuduvad igasugused ajaloolised tõendusmaterjalid. Tegemist on legendaarse isikuga. Mees oli küll olemas (Iisraelis leidsid arheoloogid tema nimega kivikamaka, mis on neil muuseumis Kaifase "kondikasti" ning ühe poolsuvalise ristilöödu luutüki ja risti löömiseks tarvitatud naela vahel), aga peamiselt tuntud ikkagi Piibli tõttu. ::Väärikad riigid ei muuda "rahvusvahelisemaks" nimesid, millega neil on tugev ajalooline side (mõelda kasvõi paljude Itaalia linnade nimedele inglise keeles). Kahjuks on Eestis viimasel aastatel see "vääritu tendents". Kes on selles süüdi? Kas me oleme väärikas riik? ::Pilaatus (ladina keeles Pilatus. Või äkki Pilatvs, kui norida) on Eestis alati olnud Pilaatus. Ta on kodustatud roomlane. Meie inimene vms. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 16. aprill 2022, kell 00:33 (EEST) : "Pilatus" on näiteks EE-s, TEA entsüklopeedias ja antiigileksikonis. Ma pean silmas, et me ei peaks ühe väljaande spetsiifilist pruuki eelistama üldisemale traditsioonile. Piiblis on ka näiteks selliseid kohanimemugandeid, mida muus (sh ajaloolises) kontekstis ei kasutata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. aprill 2022, kell 18:55 (EEST) :: Jah, las Pilatus jääda, aga naisel ei ole muud konteksti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2022, kell 09:46 (EEST) ::: Kas mõted nii, et muidu kirjutame "Pontius Pilatus", aga kui jutt on tema naisest, siis "Pontius Pilaatus"? See tunduks häirivalt ebajärjekindel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. aprill 2022, kell 20:32 (EEST) :::: Ma saan aru, mis Sind häirib, aga mind see ei häiri. Pontius Pilatusega on ka nii, et kui jutt on Piibli kontekstis, siis kirjutaks ikka kahe a-ga. :::: Analoogsed raskused on pühakute nimedega, mida eri kirikud kasutavad eri kujul. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2022, kell 11:43 (EEST) :::::Arvan, et probleem on tõsine. Keegi peaks Pontius Pilaatuse artikli ka ära muutma. :::::Elus on nii, et kui mingi koht või inimene on omane, siis muutub/mugandub tema nimi. Soovitan väga vaadata Pontius Pilaatuse artiklit teistes keeltes. Ta on kõigile (aga eriti õhtumaalastele muidugi) omane isik. See väljendub selgelt tema nimes. :::::Briti aadlimehed käisid täiskasvanuea alguses Euroopa ringreisil. Populaarne sihtkoht oli Itaalia. Ja kuidas on Itaalia linnad inglise keeles? :::::Miks me eestlased ei soovi olla nagu teised kultuurrahvad? Miks me häbeneme isikuid ja kohti, kellele oleme andnud "uue nime"? Ma ei saa sellest aru. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 00:41 (EEST) :::::: Ma ei näe, et siin oleks midagi pistmist häbenemisega. --[[Eri:Kaastöö/193.40.250.233|193.40.250.233]] 1. juuni 2022, kell 16:05 (EEST) :::::: Mõni võõrnimi on eesti keeles mugandatud, aga enamikku neist kasutatakse siiski mugandamata kujul. Tuleks arvesse võtta, millist nimekuju autoriteetsetes eestikeelstes allikates parasjagu eelistatakse. Antud juhul paistab, et "Pilaatus" on vaid piiblis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuni 2022, kell 19:18 (EEST) :::::::Olen seda meelt, et ka naise täiendina tuleks kasutada "Pilatuse" ühe a-ga. Pontius Pilatus on ajalooline isik. See, et ta on tegelane ka Piiblis, on muidugi oluline, aga kuna Eesti teadmeteosed järgivad tema puhul ühe a-ga vormi, on ebakohane jätta siia artiklisse kahe a-ga.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 25. august 2022, kell 15:12 (EEST) pueyigukeqgn637h85vk0wbipbbzh21 6183219 6183218 2022-08-25T12:12:18Z Morel 26171 wikitext text/x-wiki Siia ei viita midagi. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 16. aprill 2009, kell 18:12 (UTC) : Ta võikski vast sama nime all loendisse panna. Aga kõigilt neilt nimekujudelt tuleks teha ümbersuunamised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. aprill 2009, kell 14:52 (UTC) [[User:Piret-Tartu|Piret-Tartu]], mujal eestikeelsetes teatmikes paistab olevat siiski "Pilatus". Piibli pruuk on spetsiifiline. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. aprill 2022, kell 17:35 (EEST) :Minu meelest ta ongi eelkõige Piibli tegelane, rääkimata tema naisest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 20:47 (EEST) ::Tõepoolest, naise kohta puuduvad igasugused ajaloolised tõendusmaterjalid. Tegemist on legendaarse isikuga. Mees oli küll olemas (Iisraelis leidsid arheoloogid tema nimega kivikamaka, mis on neil muuseumis Kaifase "kondikasti" ning ühe poolsuvalise ristilöödu luutüki ja risti löömiseks tarvitatud naela vahel), aga peamiselt tuntud ikkagi Piibli tõttu. ::Väärikad riigid ei muuda "rahvusvahelisemaks" nimesid, millega neil on tugev ajalooline side (mõelda kasvõi paljude Itaalia linnade nimedele inglise keeles). Kahjuks on Eestis viimasel aastatel see "vääritu tendents". Kes on selles süüdi? Kas me oleme väärikas riik? ::Pilaatus (ladina keeles Pilatus. Või äkki Pilatvs, kui norida) on Eestis alati olnud Pilaatus. Ta on kodustatud roomlane. Meie inimene vms. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 16. aprill 2022, kell 00:33 (EEST) : "Pilatus" on näiteks EE-s, TEA entsüklopeedias ja antiigileksikonis. Ma pean silmas, et me ei peaks ühe väljaande spetsiifilist pruuki eelistama üldisemale traditsioonile. Piiblis on ka näiteks selliseid kohanimemugandeid, mida muus (sh ajaloolises) kontekstis ei kasutata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. aprill 2022, kell 18:55 (EEST) :: Jah, las Pilatus jääda, aga naisel ei ole muud konteksti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2022, kell 09:46 (EEST) ::: Kas mõted nii, et muidu kirjutame "Pontius Pilatus", aga kui jutt on tema naisest, siis "Pontius Pilaatus"? See tunduks häirivalt ebajärjekindel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. aprill 2022, kell 20:32 (EEST) :::: Ma saan aru, mis Sind häirib, aga mind see ei häiri. Pontius Pilatusega on ka nii, et kui jutt on Piibli kontekstis, siis kirjutaks ikka kahe a-ga. :::: Analoogsed raskused on pühakute nimedega, mida eri kirikud kasutavad eri kujul. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2022, kell 11:43 (EEST) :::::Arvan, et probleem on tõsine. Keegi peaks Pontius Pilaatuse artikli ka ära muutma. :::::Elus on nii, et kui mingi koht või inimene on omane, siis muutub/mugandub tema nimi. Soovitan väga vaadata Pontius Pilaatuse artiklit teistes keeltes. Ta on kõigile (aga eriti õhtumaalastele muidugi) omane isik. See väljendub selgelt tema nimes. :::::Briti aadlimehed käisid täiskasvanuea alguses Euroopa ringreisil. Populaarne sihtkoht oli Itaalia. Ja kuidas on Itaalia linnad inglise keeles? :::::Miks me eestlased ei soovi olla nagu teised kultuurrahvad? Miks me häbeneme isikuid ja kohti, kellele oleme andnud "uue nime"? Ma ei saa sellest aru. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 00:41 (EEST) :::::: Ma ei näe, et siin oleks midagi pistmist häbenemisega. --[[Eri:Kaastöö/193.40.250.233|193.40.250.233]] 1. juuni 2022, kell 16:05 (EEST) :::::: Mõni võõrnimi on eesti keeles mugandatud, aga enamikku neist kasutatakse siiski mugandamata kujul. Tuleks arvesse võtta, millist nimekuju autoriteetsetes eestikeelstes allikates parasjagu eelistatakse. Antud juhul paistab, et "Pilaatus" on vaid piiblis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuni 2022, kell 19:18 (EEST) :::::::Olen seda meelt, et ka naise täiendina tuleks kasutada "Pilatuse" ühe a-ga. Pontius Pilatus on ajalooline isik. See, et ta on tegelane ka Piiblis, on muidugi oluline, aga kuna Eesti teatmeteosed järgivad tema puhul ühe a-ga vormi, on ebakohane jätta siia artiklisse kahe a-ga.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 25. august 2022, kell 15:12 (EEST) l94pbpllu6iq1ulae7qluwyrqe4tcp9 6183225 6183219 2022-08-25T12:29:35Z Metzziga 148707 Metzziga teisaldas lehekülje [[Arutelu:Pontius Pilaatuse naine]] ümbersuunamise [[Arutelu:Pontius Pilatuse naine]] asemele: Eesti keeles kasutatakse kahe a-ga nimekuju vaid piiblis. Ajaloolise isikuna on Pontius Pilatus 1 a-ga. wikitext text/x-wiki Siia ei viita midagi. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 16. aprill 2009, kell 18:12 (UTC) : Ta võikski vast sama nime all loendisse panna. Aga kõigilt neilt nimekujudelt tuleks teha ümbersuunamised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. aprill 2009, kell 14:52 (UTC) [[User:Piret-Tartu|Piret-Tartu]], mujal eestikeelsetes teatmikes paistab olevat siiski "Pilatus". Piibli pruuk on spetsiifiline. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. aprill 2022, kell 17:35 (EEST) :Minu meelest ta ongi eelkõige Piibli tegelane, rääkimata tema naisest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 20:47 (EEST) ::Tõepoolest, naise kohta puuduvad igasugused ajaloolised tõendusmaterjalid. Tegemist on legendaarse isikuga. Mees oli küll olemas (Iisraelis leidsid arheoloogid tema nimega kivikamaka, mis on neil muuseumis Kaifase "kondikasti" ning ühe poolsuvalise ristilöödu luutüki ja risti löömiseks tarvitatud naela vahel), aga peamiselt tuntud ikkagi Piibli tõttu. ::Väärikad riigid ei muuda "rahvusvahelisemaks" nimesid, millega neil on tugev ajalooline side (mõelda kasvõi paljude Itaalia linnade nimedele inglise keeles). Kahjuks on Eestis viimasel aastatel see "vääritu tendents". Kes on selles süüdi? Kas me oleme väärikas riik? ::Pilaatus (ladina keeles Pilatus. Või äkki Pilatvs, kui norida) on Eestis alati olnud Pilaatus. Ta on kodustatud roomlane. Meie inimene vms. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 16. aprill 2022, kell 00:33 (EEST) : "Pilatus" on näiteks EE-s, TEA entsüklopeedias ja antiigileksikonis. Ma pean silmas, et me ei peaks ühe väljaande spetsiifilist pruuki eelistama üldisemale traditsioonile. Piiblis on ka näiteks selliseid kohanimemugandeid, mida muus (sh ajaloolises) kontekstis ei kasutata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. aprill 2022, kell 18:55 (EEST) :: Jah, las Pilatus jääda, aga naisel ei ole muud konteksti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2022, kell 09:46 (EEST) ::: Kas mõted nii, et muidu kirjutame "Pontius Pilatus", aga kui jutt on tema naisest, siis "Pontius Pilaatus"? See tunduks häirivalt ebajärjekindel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. aprill 2022, kell 20:32 (EEST) :::: Ma saan aru, mis Sind häirib, aga mind see ei häiri. Pontius Pilatusega on ka nii, et kui jutt on Piibli kontekstis, siis kirjutaks ikka kahe a-ga. :::: Analoogsed raskused on pühakute nimedega, mida eri kirikud kasutavad eri kujul. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2022, kell 11:43 (EEST) :::::Arvan, et probleem on tõsine. Keegi peaks Pontius Pilaatuse artikli ka ära muutma. :::::Elus on nii, et kui mingi koht või inimene on omane, siis muutub/mugandub tema nimi. Soovitan väga vaadata Pontius Pilaatuse artiklit teistes keeltes. Ta on kõigile (aga eriti õhtumaalastele muidugi) omane isik. See väljendub selgelt tema nimes. :::::Briti aadlimehed käisid täiskasvanuea alguses Euroopa ringreisil. Populaarne sihtkoht oli Itaalia. Ja kuidas on Itaalia linnad inglise keeles? :::::Miks me eestlased ei soovi olla nagu teised kultuurrahvad? Miks me häbeneme isikuid ja kohti, kellele oleme andnud "uue nime"? Ma ei saa sellest aru. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 00:41 (EEST) :::::: Ma ei näe, et siin oleks midagi pistmist häbenemisega. --[[Eri:Kaastöö/193.40.250.233|193.40.250.233]] 1. juuni 2022, kell 16:05 (EEST) :::::: Mõni võõrnimi on eesti keeles mugandatud, aga enamikku neist kasutatakse siiski mugandamata kujul. Tuleks arvesse võtta, millist nimekuju autoriteetsetes eestikeelstes allikates parasjagu eelistatakse. Antud juhul paistab, et "Pilaatus" on vaid piiblis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuni 2022, kell 19:18 (EEST) :::::::Olen seda meelt, et ka naise täiendina tuleks kasutada "Pilatuse" ühe a-ga. Pontius Pilatus on ajalooline isik. See, et ta on tegelane ka Piiblis, on muidugi oluline, aga kuna Eesti teatmeteosed järgivad tema puhul ühe a-ga vormi, on ebakohane jätta siia artiklisse kahe a-ga.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 25. august 2022, kell 15:12 (EEST) l94pbpllu6iq1ulae7qluwyrqe4tcp9 6183228 6183225 2022-08-25T12:32:26Z Metzziga 148707 wikitext text/x-wiki [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 25. august 2022, kell 15:32 (EEST)Siia ei viita midagi. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 16. aprill 2009, kell 18:12 (UTC) : Ta võikski vast sama nime all loendisse panna. Aga kõigilt neilt nimekujudelt tuleks teha ümbersuunamised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. aprill 2009, kell 14:52 (UTC) [[User:Piret-Tartu|Piret-Tartu]], mujal eestikeelsetes teatmikes paistab olevat siiski "Pilatus". Piibli pruuk on spetsiifiline. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. aprill 2022, kell 17:35 (EEST) :Minu meelest ta ongi eelkõige Piibli tegelane, rääkimata tema naisest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 20:47 (EEST) ::Tõepoolest, naise kohta puuduvad igasugused ajaloolised tõendusmaterjalid. Tegemist on legendaarse isikuga. Mees oli küll olemas (Iisraelis leidsid arheoloogid tema nimega kivikamaka, mis on neil muuseumis Kaifase "kondikasti" ning ühe poolsuvalise ristilöödu luutüki ja risti löömiseks tarvitatud naela vahel), aga peamiselt tuntud ikkagi Piibli tõttu. ::Väärikad riigid ei muuda "rahvusvahelisemaks" nimesid, millega neil on tugev ajalooline side (mõelda kasvõi paljude Itaalia linnade nimedele inglise keeles). Kahjuks on Eestis viimasel aastatel see "vääritu tendents". Kes on selles süüdi? Kas me oleme väärikas riik? ::Pilaatus (ladina keeles Pilatus. Või äkki Pilatvs, kui norida) on Eestis alati olnud Pilaatus. Ta on kodustatud roomlane. Meie inimene vms. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 16. aprill 2022, kell 00:33 (EEST) : "Pilatus" on näiteks EE-s, TEA entsüklopeedias ja antiigileksikonis. Ma pean silmas, et me ei peaks ühe väljaande spetsiifilist pruuki eelistama üldisemale traditsioonile. Piiblis on ka näiteks selliseid kohanimemugandeid, mida muus (sh ajaloolises) kontekstis ei kasutata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. aprill 2022, kell 18:55 (EEST) :: Jah, las Pilatus jääda, aga naisel ei ole muud konteksti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2022, kell 09:46 (EEST) ::: Kas mõted nii, et muidu kirjutame "Pontius Pilatus", aga kui jutt on tema naisest, siis "Pontius Pilaatus"? See tunduks häirivalt ebajärjekindel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. aprill 2022, kell 20:32 (EEST) :::: Ma saan aru, mis Sind häirib, aga mind see ei häiri. Pontius Pilatusega on ka nii, et kui jutt on Piibli kontekstis, siis kirjutaks ikka kahe a-ga. :::: Analoogsed raskused on pühakute nimedega, mida eri kirikud kasutavad eri kujul. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2022, kell 11:43 (EEST) :::::Arvan, et probleem on tõsine. Keegi peaks Pontius Pilaatuse artikli ka ära muutma. :::::Elus on nii, et kui mingi koht või inimene on omane, siis muutub/mugandub tema nimi. Soovitan väga vaadata Pontius Pilaatuse artiklit teistes keeltes. Ta on kõigile (aga eriti õhtumaalastele muidugi) omane isik. See väljendub selgelt tema nimes. :::::Briti aadlimehed käisid täiskasvanuea alguses Euroopa ringreisil. Populaarne sihtkoht oli Itaalia. Ja kuidas on Itaalia linnad inglise keeles? :::::Miks me eestlased ei soovi olla nagu teised kultuurrahvad? Miks me häbeneme isikuid ja kohti, kellele oleme andnud "uue nime"? Ma ei saa sellest aru. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 00:41 (EEST) :::::: Ma ei näe, et siin oleks midagi pistmist häbenemisega. --[[Eri:Kaastöö/193.40.250.233|193.40.250.233]] 1. juuni 2022, kell 16:05 (EEST) :::::: Mõni võõrnimi on eesti keeles mugandatud, aga enamikku neist kasutatakse siiski mugandamata kujul. Tuleks arvesse võtta, millist nimekuju autoriteetsetes eestikeelstes allikates parasjagu eelistatakse. Antud juhul paistab, et "Pilaatus" on vaid piiblis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuni 2022, kell 19:18 (EEST) :::::::Olen seda meelt, et ka naise täiendina tuleks kasutada "Pilatuse" ühe a-ga. Pontius Pilatus on ajalooline isik. See, et ta on tegelane ka Piiblis, on muidugi oluline, aga kuna Eesti teatmeteosed järgivad tema puhul ühe a-ga vormi, on ebakohane jätta siia artiklisse kahe a-ga.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 25. august 2022, kell 15:12 (EEST) ::::::::Viisin muudatuse sisse. See kahe a-ga versioon oli ühe kahtlase väärtusega muudatusi teinud kasutaja omalooming. Väljaspool Piiblit on Eestis Pilatus alati ühe a-ga. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 25. august 2022, kell 15:32 (EEST) 0lr760456wcfc5ivsrzc9k7ktcnao6m 6183229 6183228 2022-08-25T12:32:49Z Metzziga 148707 wikitext text/x-wiki Siia ei viita midagi. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 16. aprill 2009, kell 18:12 (UTC) : Ta võikski vast sama nime all loendisse panna. Aga kõigilt neilt nimekujudelt tuleks teha ümbersuunamised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. aprill 2009, kell 14:52 (UTC) [[User:Piret-Tartu|Piret-Tartu]], mujal eestikeelsetes teatmikes paistab olevat siiski "Pilatus". Piibli pruuk on spetsiifiline. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. aprill 2022, kell 17:35 (EEST) :Minu meelest ta ongi eelkõige Piibli tegelane, rääkimata tema naisest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 20:47 (EEST) ::Tõepoolest, naise kohta puuduvad igasugused ajaloolised tõendusmaterjalid. Tegemist on legendaarse isikuga. Mees oli küll olemas (Iisraelis leidsid arheoloogid tema nimega kivikamaka, mis on neil muuseumis Kaifase "kondikasti" ning ühe poolsuvalise ristilöödu luutüki ja risti löömiseks tarvitatud naela vahel), aga peamiselt tuntud ikkagi Piibli tõttu. ::Väärikad riigid ei muuda "rahvusvahelisemaks" nimesid, millega neil on tugev ajalooline side (mõelda kasvõi paljude Itaalia linnade nimedele inglise keeles). Kahjuks on Eestis viimasel aastatel see "vääritu tendents". Kes on selles süüdi? Kas me oleme väärikas riik? ::Pilaatus (ladina keeles Pilatus. Või äkki Pilatvs, kui norida) on Eestis alati olnud Pilaatus. Ta on kodustatud roomlane. Meie inimene vms. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 16. aprill 2022, kell 00:33 (EEST) : "Pilatus" on näiteks EE-s, TEA entsüklopeedias ja antiigileksikonis. Ma pean silmas, et me ei peaks ühe väljaande spetsiifilist pruuki eelistama üldisemale traditsioonile. Piiblis on ka näiteks selliseid kohanimemugandeid, mida muus (sh ajaloolises) kontekstis ei kasutata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. aprill 2022, kell 18:55 (EEST) :: Jah, las Pilatus jääda, aga naisel ei ole muud konteksti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2022, kell 09:46 (EEST) ::: Kas mõted nii, et muidu kirjutame "Pontius Pilatus", aga kui jutt on tema naisest, siis "Pontius Pilaatus"? See tunduks häirivalt ebajärjekindel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. aprill 2022, kell 20:32 (EEST) :::: Ma saan aru, mis Sind häirib, aga mind see ei häiri. Pontius Pilatusega on ka nii, et kui jutt on Piibli kontekstis, siis kirjutaks ikka kahe a-ga. :::: Analoogsed raskused on pühakute nimedega, mida eri kirikud kasutavad eri kujul. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2022, kell 11:43 (EEST) :::::Arvan, et probleem on tõsine. Keegi peaks Pontius Pilaatuse artikli ka ära muutma. :::::Elus on nii, et kui mingi koht või inimene on omane, siis muutub/mugandub tema nimi. Soovitan väga vaadata Pontius Pilaatuse artiklit teistes keeltes. Ta on kõigile (aga eriti õhtumaalastele muidugi) omane isik. See väljendub selgelt tema nimes. :::::Briti aadlimehed käisid täiskasvanuea alguses Euroopa ringreisil. Populaarne sihtkoht oli Itaalia. Ja kuidas on Itaalia linnad inglise keeles? :::::Miks me eestlased ei soovi olla nagu teised kultuurrahvad? Miks me häbeneme isikuid ja kohti, kellele oleme andnud "uue nime"? Ma ei saa sellest aru. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 00:41 (EEST) :::::: Ma ei näe, et siin oleks midagi pistmist häbenemisega. --[[Eri:Kaastöö/193.40.250.233|193.40.250.233]] 1. juuni 2022, kell 16:05 (EEST) :::::: Mõni võõrnimi on eesti keeles mugandatud, aga enamikku neist kasutatakse siiski mugandamata kujul. Tuleks arvesse võtta, millist nimekuju autoriteetsetes eestikeelstes allikates parasjagu eelistatakse. Antud juhul paistab, et "Pilaatus" on vaid piiblis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuni 2022, kell 19:18 (EEST) :::::::Olen seda meelt, et ka naise täiendina tuleks kasutada "Pilatuse" ühe a-ga. Pontius Pilatus on ajalooline isik. See, et ta on tegelane ka Piiblis, on muidugi oluline, aga kuna Eesti teatmeteosed järgivad tema puhul ühe a-ga vormi, on ebakohane jätta siia artiklisse kahe a-ga.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 25. august 2022, kell 15:12 (EEST) ::::::::Viisin muudatuse sisse. See kahe a-ga versioon oli ühe kahtlase väärtusega muudatusi teinud kasutaja omalooming. Väljaspool Piiblit on Eestis Pilatus alati ühe a-ga. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 25. august 2022, kell 15:32 (EEST) er5ghqoohejjkvyp9j2v15qai83a2t7 6183230 6183229 2022-08-25T12:33:38Z Metzziga 148707 wikitext text/x-wiki Siia ei viita midagi. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 16. aprill 2009, kell 18:12 (UTC) : Ta võikski vast sama nime all loendisse panna. Aga kõigilt neilt nimekujudelt tuleks teha ümbersuunamised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. aprill 2009, kell 14:52 (UTC) [[User:Piret-Tartu|Piret-Tartu]], mujal eestikeelsetes teatmikes paistab olevat siiski "Pilatus". Piibli pruuk on spetsiifiline. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. aprill 2022, kell 17:35 (EEST) :Minu meelest ta ongi eelkõige Piibli tegelane, rääkimata tema naisest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. aprill 2022, kell 20:47 (EEST) ::Tõepoolest, naise kohta puuduvad igasugused ajaloolised tõendusmaterjalid. Tegemist on legendaarse isikuga. Mees oli küll olemas (Iisraelis leidsid arheoloogid tema nimega kivikamaka, mis on neil muuseumis Kaifase "kondikasti" ning ühe poolsuvalise ristilöödu luutüki ja risti löömiseks tarvitatud naela vahel), aga peamiselt tuntud ikkagi Piibli tõttu. ::Väärikad riigid ei muuda "rahvusvahelisemaks" nimesid, millega neil on tugev ajalooline side (mõelda kasvõi paljude Itaalia linnade nimedele inglise keeles). Kahjuks on Eestis viimasel aastatel see "vääritu tendents". Kes on selles süüdi? Kas me oleme väärikas riik? ::Pilaatus (ladina keeles Pilatus. Või äkki Pilatvs, kui norida) on Eestis alati olnud Pilaatus. Ta on kodustatud roomlane. Meie inimene vms. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 16. aprill 2022, kell 00:33 (EEST) : "Pilatus" on näiteks EE-s, TEA entsüklopeedias ja antiigileksikonis. Ma pean silmas, et me ei peaks ühe väljaande spetsiifilist pruuki eelistama üldisemale traditsioonile. Piiblis on ka näiteks selliseid kohanimemugandeid, mida muus (sh ajaloolises) kontekstis ei kasutata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. aprill 2022, kell 18:55 (EEST) :: Jah, las Pilatus jääda, aga naisel ei ole muud konteksti. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2022, kell 09:46 (EEST) ::: Kas mõted nii, et muidu kirjutame "Pontius Pilatus", aga kui jutt on tema naisest, siis "Pontius Pilaatus"? See tunduks häirivalt ebajärjekindel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. aprill 2022, kell 20:32 (EEST) :::: Ma saan aru, mis Sind häirib, aga mind see ei häiri. Pontius Pilatusega on ka nii, et kui jutt on Piibli kontekstis, siis kirjutaks ikka kahe a-ga. :::: Analoogsed raskused on pühakute nimedega, mida eri kirikud kasutavad eri kujul. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2022, kell 11:43 (EEST) :::::Arvan, et probleem on tõsine. Keegi peaks Pontius Pilaatuse artikli ka ära muutma. :::::Elus on nii, et kui mingi koht või inimene on omane, siis muutub/mugandub tema nimi. Soovitan väga vaadata Pontius Pilaatuse artiklit teistes keeltes. Ta on kõigile (aga eriti õhtumaalastele muidugi) omane isik. See väljendub selgelt tema nimes. :::::Briti aadlimehed käisid täiskasvanuea alguses Euroopa ringreisil. Populaarne sihtkoht oli Itaalia. Ja kuidas on Itaalia linnad inglise keeles? :::::Miks me eestlased ei soovi olla nagu teised kultuurrahvad? Miks me häbeneme isikuid ja kohti, kellele oleme andnud "uue nime"? Ma ei saa sellest aru. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 00:41 (EEST) :::::: Ma ei näe, et siin oleks midagi pistmist häbenemisega. --[[Eri:Kaastöö/193.40.250.233|193.40.250.233]] 1. juuni 2022, kell 16:05 (EEST) :::::: Mõni võõrnimi on eesti keeles mugandatud, aga enamikku neist kasutatakse siiski mugandamata kujul. Tuleks arvesse võtta, millist nimekuju autoriteetsetes eestikeelstes allikates parasjagu eelistatakse. Antud juhul paistab, et "Pilaatus" on vaid piiblis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuni 2022, kell 19:18 (EEST) :::::::Olen seda meelt, et ka naise täiendina tuleks kasutada "Pilatuse" ühe a-ga. Pontius Pilatus on ajalooline isik. See, et ta on tegelane ka Piiblis, on muidugi oluline, aga kuna Eesti teatmeteosed järgivad tema puhul ühe a-ga vormi, on ebakohane jätta siia artiklisse kahe a-ga.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 25. august 2022, kell 15:12 (EEST) ::::::::Viisin muudatuse sisse. See kahe a-ga versioon oli ühe kahtlase väärtusega muudatusi teinud kasutaja omalooming. Väljaspool Piiblit on eesti keeles Pilatus alati ühe a-ga. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 25. august 2022, kell 15:32 (EEST) qqvvta5ukdzy3k6dfbr2qy1xc9dpj91 Asotobakter 0 172209 6183429 5280005 2022-08-25T19:37:33Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | värvus = bakterid | nimi = Asotobakter | pilt = Azotobacter cells.jpg | pildi_seletus = ''Azotobacter'' sp. | domeen = [[Bakterid]] ''Bacteria'' | hõimkond = ''[[Proteobacteria]]'' | klass = ''[[Gammaproteobacteria]]'' | selts = ''[[Pseudomonadales]]'' | sugukond = ''[[Pseudomonadaceae]]''/''[[Azotobacteraceae]]'' | perekond = '''Asotobakter''' ''Azotobacter'' | alamrühma_nimetus = Liigid | alamrühmad = ''[[Azotobacter armeniacus|A. armeniacus]]'', ''[[Azotobacter beijerinckii|A. beijerinckii]]'', ''[[Azotobacter chroococcum|A. chroococcum]]'', ''[[Azotobacter nigricans|A. nigricans]]'', ''[[Azotobacter paspali|A. paspali]]'', ''[[Azotobacter salinestris|A. salinestris]]'', ''[[Azotobacter tropicalis|A. tropicalis]]'', ''[[Azotobacter vinelandii|A. vinelandi]]'' }} '''Asotobakter''' (''Azotobacter'') on [[muld|mullas]] ja [[vesi|vees]] <ref name="Y5C23" /> vabalt elavate [[gramnegatiivsed bakterid |gramnegatiivsete bakterite]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. Perekonnas eristatakse seitse [[liik (bioloogia)|liiki]]: ''A. armeniacus'', ''A. beijerinckii'', ''A. chroococcum'', ''A. nigricans'', ''A. paspali'', ''A. salinestris'', ''A. tropicalis'' ja ''[[Azotobacter vinelandii|A. vinelandi]]''. Asotobakterid on oluline, hädavajalik lüli lämmastikuringluses, sest nad on [[lämmastikusidumine|õhulämmastiku sidujad]]. Sellest tuleb nende nimigi (Άζωτο on [[kreeka keel]]es '[[lämmastik]]'). Esimese asotobakteri ''A. chroococcum'' avastas [[1901]] [[holland]]i mikrobioloog ja botaanik [[Martinus Willem Beijerinck]], kes on tuntuks saanud termini "[[viirus]]" leiutajana. Asotobakterid on suhteliselt suured, läbimõõduga 1–2 μm. Tavaliselt on nad [[ovaal]]sed, aga neile on omane [[pleomorfism]] ehk teisisõnu võivad nad olla mitmesuguse välimusega, kerakujulisest kepikesekujuliseni. Elukeskkonna keemiline koostis võib pleomorfismi esile kutsuda, näiteks [[peptoon]] muudab rakud nii-öelda seenekujulisteks. Bakterid võivad paikneda üksikuna, paarikaupa ja ebakorrapäraste kogumitena, vahel ka mitmesuguse pikkusega ahelatena. Asotobakterid ei moodusta [[eos]]eid. Küll aga võivad nad moodustada [[ümmik]]uid. Selleks suudavad nad tekitada paksu [[lima]]kihi. Bakterid on arvukate [[vibur]]itega ja sellepärast on nad pisut liikumisvõimelised. Asotobakterid elavad [[hapnik]]ku sisaldavas neutraalses või kergelt [[Alus (keemia)|aluselises]] keskkonnas. Kõige paremini sobib neile [[pH]] 7,0–7,5, aga nad on võimelised kasvama ka pH 4,8–8,5 juures. Asotobakterid kasutavad oma elutegevuseks [[redoksreaktsioon]]ides vabanevat [[energia]]t. [[Elektron]]idoonorina kasutavad nad [[orgaanilised ühendid|orgaanilisi ühendeid]]. [[Süsinik]]u allikana suudavad nad kasutada [[süsivesinik]]ke, [[alkohol]]e ja [[orgaaniline hape|orgaaniliste hapete]] [[soolad|sooli]]. Nad sünteesivad [[katalaas]]i ja [[oksüdaas]]i. Nende kasvuks on hapnik hädavajalik, aga nad on võimelised kasvama ka hapnikuvaeses keskkonnas. Asotobakterid muundavad [[gaas]]ilise õhulämmastiku lahustuvale kujule, mida [[taimed]] omastada suudavad, ja seetõttu soodustavad asotobakterid oluliselt taimekasvu (ja läbi taimede jõuab lämmastik biosfääris ka teiste elusorganismideni). Iga grammi tarbitud [[glükoos]]i kohta suudavad nad siduda 10 μg õhulämmastikku, aga selleks on vaja piisavalt [[molübdeen]]i [[ioon]]e. Molübdeeni puudumist võib osaliselt korvata [[vanaadium]]i ioonidega. Lämmastiku allikana suudavad nad kasutada [[nitraat]]e, [[ammoniaak|ammoniaagi]] ioone ja [[aminohape|aminohappeid]]. Kuid nad suudavad elada ka täiesti lämmastikuvabas keskkonnas, näiteks [[mannoos]]i lagundades. Seda nimetatakse [[miksotroofia]]ks. [[Vesinik]] on pinnases täiesti olemas ja sellepärast pole asotobakteritel ka looduslik miksotroofia välistatud. Asotobaktereid kasutatakse palju [[mudelorganism]]idena, eriti [[biotehnoloogia]]s. Mõned asotobakterid (''A. vinelandii'') toodavad elutegevuse käigus [[alginaat]]e<ref name="cuJfZ" />. Mõnikord toodavad asotobakterid [[polühüdroksübutüraat]]e. Asotobaktereid kasutatakse [[lämmastikväetis]]te tootmisel. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Y5C23">Azotobacter. [[Teaduse ja tehnika seletav sõnaraamat]]. [[TEA Kirjastus]], 1997, lk. 118</ref> <ref name="cuJfZ">F. Clementi, 1997. ''Alginate production by Azotobacter vinelandii''</ref> }} [[Kategooria:Proteobakterid]] oimyt18oe4md5po1kcanq0oo3l9copd 6183431 6183429 2022-08-25T19:38:34Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | värvus = bakterid | nimi = Asotobakter | pilt = Azotobacter cells.jpg | pildi_seletus = ''Azotobacter'' sp. | domeen = [[Bakterid]] ''Bacteria'' | hõimkond = ''[[Proteobacteria]]'' | klass = ''[[Gammaproteobacteria]]'' | selts = ''[[Pseudomonadales]]'' | sugukond = ''[[Pseudomonadaceae]]''/''[[Azotobacteraceae]]'' | perekond = '''Asotobakter''' ''Azotobacter'' | alamrühma_nimetus = Liigid | alamrühmad = ''[[Azotobacter armeniacus|A. armeniacus]]'', ''[[Azotobacter beijerinckii|A. beijerinckii]]'', ''[[Azotobacter chroococcum|A. chroococcum]]'', ''[[Azotobacter nigricans|A. nigricans]]'', ''[[Azotobacter paspali|A. paspali]]'', ''[[Azotobacter salinestris|A. salinestris]]'', ''[[Azotobacter tropicalis|A. tropicalis]]'', ''[[Azotobacter vinelandii|A. vinelandi]]'' }} '''Asotobakter''' (''Azotobacter'') on [[muld|mullas]] ja [[vesi|vees]] <ref name="Y5C23" /> vabalt elavate [[gramnegatiivsed bakterid |gramnegatiivsete bakterite]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. Perekonnas eristatakse seitse [[liik (bioloogia)|liiki]]: ''A. armeniacus'', ''A. beijerinckii'', ''A. chroococcum'', ''A. nigricans'', ''A. paspali'', ''A. salinestris'', ''A. tropicalis'' ja ''[[Azotobacter vinelandii|A. vinelandi]]''. Asotobakterid on oluline, hädavajalik lüli [[lämmastikuringlus]]es, sest nad on [[lämmastikusidumine|õhulämmastiku sidujad]]. Sellest tuleb nende nimigi (Άζωτο on [[kreeka keel]]es '[[lämmastik]]'). Esimese asotobakteri ''A. chroococcum'' avastas [[1901]] [[holland]]i mikrobioloog ja botaanik [[Martinus Willem Beijerinck]], kes on tuntuks saanud termini "[[viirus]]" leiutajana. Asotobakterid on suhteliselt suured, läbimõõduga 1–2 μm. Tavaliselt on nad [[ovaal]]sed, aga neile on omane [[pleomorfism]] ehk teisisõnu võivad nad olla mitmesuguse välimusega, kerakujulisest kepikesekujuliseni. Elukeskkonna keemiline koostis võib pleomorfismi esile kutsuda, näiteks [[peptoon]] muudab rakud nii-öelda seenekujulisteks. Bakterid võivad paikneda üksikuna, paarikaupa ja ebakorrapäraste kogumitena, vahel ka mitmesuguse pikkusega ahelatena. Asotobakterid ei moodusta [[eos]]eid. Küll aga võivad nad moodustada [[ümmik]]uid. Selleks suudavad nad tekitada paksu [[lima]]kihi. Bakterid on arvukate [[vibur]]itega ja sellepärast on nad pisut liikumisvõimelised. Asotobakterid elavad [[hapnik]]ku sisaldavas neutraalses või kergelt [[Alus (keemia)|aluselises]] keskkonnas. Kõige paremini sobib neile [[pH]] 7,0–7,5, aga nad on võimelised kasvama ka pH 4,8–8,5 juures. Asotobakterid kasutavad oma elutegevuseks [[redoksreaktsioon]]ides vabanevat [[energia]]t. [[Elektron]]idoonorina kasutavad nad [[orgaanilised ühendid|orgaanilisi ühendeid]]. [[Süsinik]]u allikana suudavad nad kasutada [[süsivesinik]]ke, [[alkohol]]e ja [[orgaaniline hape|orgaaniliste hapete]] [[soolad|sooli]]. Nad sünteesivad [[katalaas]]i ja [[oksüdaas]]i. Nende kasvuks on hapnik hädavajalik, aga nad on võimelised kasvama ka hapnikuvaeses keskkonnas. Asotobakterid muundavad [[gaas]]ilise õhulämmastiku lahustuvale kujule, mida [[taimed]] omastada suudavad, ja seetõttu soodustavad asotobakterid oluliselt taimekasvu (ja läbi taimede jõuab lämmastik biosfääris ka teiste elusorganismideni). Iga grammi tarbitud [[glükoos]]i kohta suudavad nad siduda 10 μg õhulämmastikku, aga selleks on vaja piisavalt [[molübdeen]]i [[ioon]]e. Molübdeeni puudumist võib osaliselt korvata [[vanaadium]]i ioonidega. Lämmastiku allikana suudavad nad kasutada [[nitraat]]e, [[ammoniaak|ammoniaagi]] ioone ja [[aminohape|aminohappeid]]. Kuid nad suudavad elada ka täiesti lämmastikuvabas keskkonnas, näiteks [[mannoos]]i lagundades. Seda nimetatakse [[miksotroofia]]ks. [[Vesinik]] on pinnases täiesti olemas ja sellepärast pole asotobakteritel ka looduslik miksotroofia välistatud. Asotobaktereid kasutatakse palju [[mudelorganism]]idena, eriti [[biotehnoloogia]]s. Mõned asotobakterid (''A. vinelandii'') toodavad elutegevuse käigus [[alginaat]]e<ref name="cuJfZ" />. Mõnikord toodavad asotobakterid [[polühüdroksübutüraat]]e. Asotobaktereid kasutatakse [[lämmastikväetis]]te tootmisel. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Y5C23">Azotobacter. [[Teaduse ja tehnika seletav sõnaraamat]]. [[TEA Kirjastus]], 1997, lk. 118</ref> <ref name="cuJfZ">F. Clementi, 1997. ''Alginate production by Azotobacter vinelandii''</ref> }} [[Kategooria:Proteobakterid]] oo8s74fc1p4qwwj708pv9indaxdzq6o 6183432 6183431 2022-08-25T19:40:38Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | värvus = bakterid | nimi = Asotobakter | pilt = Azotobacter cells.jpg | pildi_seletus = ''Azotobacter'' sp. | domeen = [[Bakterid]] ''Bacteria'' | hõimkond = ''[[Proteobacteria]]'' | klass = ''[[Gammaproteobacteria]]'' | selts = ''[[Pseudomonadales]]'' | sugukond = ''[[Pseudomonadaceae]]''/''[[Azotobacteraceae]]'' | perekond = '''Asotobakter''' ''Azotobacter'' | alamrühma_nimetus = Liigid | alamrühmad = ''[[Azotobacter armeniacus|A. armeniacus]]'', ''[[Azotobacter beijerinckii|A. beijerinckii]]'', ''[[Azotobacter chroococcum|A. chroococcum]]'', ''[[Azotobacter nigricans|A. nigricans]]'', ''[[Azotobacter paspali|A. paspali]]'', ''[[Azotobacter salinestris|A. salinestris]]'', ''[[Azotobacter tropicalis|A. tropicalis]]'', ''[[Azotobacter vinelandii|A. vinelandi]]'' }} '''Asotobakter''' (''Azotobacter'') on [[muld|mullas]] ja [[vesi|vees]] <ref name="Y5C23" /> vabalt elavate [[gramnegatiivsed bakterid |gramnegatiivsete bakterite]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. Perekonnas eristatakse seitse [[liik (bioloogia)|liiki]]: ''A. armeniacus'', ''A. beijerinckii'', ''A. chroococcum'', ''A. nigricans'', ''A. paspali'', ''A. salinestris'', ''A. tropicalis'' ja ''[[Azotobacter vinelandii|A. vinelandi]]''. Asotobakterid on oluline, hädavajalik lüli [[lämmastikuringe|lämmastikuringlus]]es, sest nad on [[lämmastikusidumine|õhulämmastiku sidujad]]. Sellest tuleb nende nimigi (Άζωτο on [[kreeka keel]]es '[[lämmastik]]'). Esimese asotobakteri ''A. chroococcum'' avastas [[1901]] [[holland]]i mikrobioloog ja botaanik [[Martinus Willem Beijerinck]], kes on tuntuks saanud termini "[[viirus]]" leiutajana. Asotobakterid on suhteliselt suured, läbimõõduga 1–2 μm. Tavaliselt on nad [[ovaal]]sed, aga neile on omane [[pleomorfism]] ehk teisisõnu võivad nad olla mitmesuguse välimusega, kerakujulisest kepikesekujuliseni. Elukeskkonna keemiline koostis võib pleomorfismi esile kutsuda, näiteks [[peptoon]] muudab rakud nii-öelda seenekujulisteks. Bakterid võivad paikneda üksikuna, paarikaupa ja ebakorrapäraste kogumitena, vahel ka mitmesuguse pikkusega ahelatena. Asotobakterid ei moodusta [[eos]]eid. Küll aga võivad nad moodustada [[ümmik]]uid. Selleks suudavad nad tekitada paksu [[lima]]kihi. Bakterid on arvukate [[vibur]]itega ja sellepärast on nad pisut liikumisvõimelised. Asotobakterid elavad [[hapnik]]ku sisaldavas neutraalses või kergelt [[Alus (keemia)|aluselises]] keskkonnas. Kõige paremini sobib neile [[pH]] 7,0–7,5, aga nad on võimelised kasvama ka pH 4,8–8,5 juures. Asotobakterid kasutavad oma elutegevuseks [[redoksreaktsioon]]ides vabanevat [[energia]]t. [[Elektron]]idoonorina kasutavad nad [[orgaanilised ühendid|orgaanilisi ühendeid]]. [[Süsinik]]u allikana suudavad nad kasutada [[süsivesinik]]ke, [[alkohol]]e ja [[orgaaniline hape|orgaaniliste hapete]] [[soolad|sooli]]. Nad sünteesivad [[katalaas]]i ja [[oksüdaas]]i. Nende kasvuks on hapnik hädavajalik, aga nad on võimelised kasvama ka hapnikuvaeses keskkonnas. Asotobakterid muundavad [[gaas]]ilise õhulämmastiku lahustuvale kujule, mida [[taimed]] omastada suudavad, ja seetõttu soodustavad asotobakterid oluliselt taimekasvu (ja läbi taimede jõuab lämmastik biosfääris ka teiste elusorganismideni). Iga grammi tarbitud [[glükoos]]i kohta suudavad nad siduda 10 μg õhulämmastikku, aga selleks on vaja piisavalt [[molübdeen]]i [[ioon]]e. Molübdeeni puudumist võib osaliselt korvata [[vanaadium]]i ioonidega. Lämmastiku allikana suudavad nad kasutada [[nitraat]]e, [[ammoniaak|ammoniaagi]] ioone ja [[aminohape|aminohappeid]]. Kuid nad suudavad elada ka täiesti lämmastikuvabas keskkonnas, näiteks [[mannoos]]i lagundades. Seda nimetatakse [[miksotroofia]]ks. [[Vesinik]] on pinnases täiesti olemas ja sellepärast pole asotobakteritel ka looduslik miksotroofia välistatud. Asotobaktereid kasutatakse palju [[mudelorganism]]idena, eriti [[biotehnoloogia]]s. Mõned asotobakterid (''A. vinelandii'') toodavad elutegevuse käigus [[alginaat]]e<ref name="cuJfZ" />. Mõnikord toodavad asotobakterid [[polühüdroksübutüraat]]e. Asotobaktereid kasutatakse [[lämmastikväetis]]te tootmisel. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Y5C23">Azotobacter. [[Teaduse ja tehnika seletav sõnaraamat]]. [[TEA Kirjastus]], 1997, lk. 118</ref> <ref name="cuJfZ">F. Clementi, 1997. ''Alginate production by Azotobacter vinelandii''</ref> }} [[Kategooria:Proteobakterid]] 4fsnw2tapr8wsuev250opu7xbjpu1mo Moskva metroo 0 176382 6183653 6010901 2022-08-26T11:55:53Z HartOve 123950 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Moscow Metro.svg|pisi|Moskva metroo logo]] [[Pilt:Moscow metro ring railway map en sb future.svg|pisi| ]] '''Moskva metroo''' ([[vene keel]]es ''Московский метрополитен'') on [[Moskva]]s ja selle eeslinnades ([[Krasnogorsk]] ja [[Reutov]]) asuv [[metroo]]. Moskva metroos on 14 liini 226 metroojaamaga ja kogupikkusega 387,6 km. Keskmiselt teenindab metroo 6,6 miljonit reisijat päevas, nädalavahetustel üle 7 miljoni päevas. 2009. aastal oli metroos 2,3922 miljardit reisijat. Tipptunnil sõidavad rongid poolteiseminutilise intervalliga. Üldjuhul on metrooliinide otspunktid äärelinnas ja keskkoht kesklinnas. Lisaks on olemas 2 ringliini, mis võimaldab peaaegu igalt liinilt igale liinile ümber istuda. Igale metrooliinile on määratud oma number, nimi ja värvus. Rongis peatuste teatamisel kasutatakse liinide nimesid, aga kõnekeeles harilikult värve, välja arvatud roheliste liinide kohta, sest mitmele liinile on määratud üsna lähedane roheline värv. Peatusi teatab meeshääl, kui rong sõidab äärelinnast kesklinna suunas, ja naishääl, kui rong liigub kesklinnast äärelinna suunas. Ringliinil teatab meeshääl peatusi päripäeva sõites ja naishääl vastupäeva sõites.<ref>[http://mosmetro.livejournal.com/229066.html "Голоса в метро"]. Moskva metroo ametlik blogi, 26. november 2010 (vaadatud 16. august 2016)</ref> Metroo avatakse hommikuti umbes kell 5.30. Täpne aeg sõltub rongide saabumisest konkreetsesse jaama. Kõik metroojaamad suletakse kell 1.00. == Õnnetused ja terrorirünnakud == [[8. jaanuar]]il [[1977]] plahvatas pomm rahvast täis vagunis. Hukkus 7 ja raskelt vigastada sai 33 inimest. Rünnakus mõisteti süüdi 3 armeenlast, kes hukati. Juunis [[1981]] toimus [[Oktjabrskaja]] jaamas tulekahju, milles hukkus vähemalt 7 inimest. [[17. veebruar]]il [[1982]] kukkus [[Aviamotornaja]] metroojaamas kokku [[eskalaator]]. Hukkus 8 inimest, 30 sai raskelt vigastada. [[30. märts]]il [[1983]] hukkus mitu inimest kahe metroorongi kokkupõrkes Belorusskaja jaamas. 6. veebruaril [[2004]] hukkus pommiplahvatuses [[Avtozavodskaja]] ja [[Paveletskaja]] jaamade vahel 40 inimest, vigastada sai üle 100. [[29. märts]]il [[2010]] kell 7.56 ja 8.38 toimusid metroos [[Lubjanka metroojaam|Lubjanka]] ja [[Park Kulturõ]] jaamas kaks plahvatust. Neis hukkus 38 ja vigastada sai 102 inimest. Arvatakse, et plahvatused panid toime [[Kaukaasia]] päritolu enesetaputerroristidest naised. [[15. juuli]]l [[2014]] sõitis metroorong [[Slavjanski bulvari metroojaam|Slavjanski bulvari]] ja [[Park Pobedõ metroojaam]]a vahel rööbastelt välja. Hukkus üle 20 inimese, üle 150 sai vigastada. == Galerii == <gallery> Pilt:Soviet Ministry of Railways. Maps of Moscow Metro.jpg|Metroo kaart 1988. aastast Pilt:Metro train 81-717.5M-714.5M 2606 in tunnel.jpg|81-717.5М/714.5М-tüüpi rong Pilt:Москва 2020.jpg|81-775/776/777 (Moskva-2020)-tüüpi rong Pilt:MosMetro KomsomolskayaKL img2 asv2018-01.jpg|Komsomolskaja metroojaama perroon Pilt:Escalators at Dubrovka metro station.JPG|Eskalaator </gallery> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|Moscow Metro}} * [http://www.mosmetro.ru/ Ametlik sait] [[Kategooria:Moskva metroo| ]] 375upg52q5yi9vozuvg0hqceya0he6m Eestimaa kubermangu korrakaitse 0 184861 6183633 6147975 2022-08-26T11:01:46Z NOSSER 8097 /* Eestimaa kubermangu Sandarmivalitsus */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}'''Eestimaa kubermangu korrakaitse''' on ülevaade korrakaitsekorraldusest [[Eestimaa kubermang]]us selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni. == [[Rootsi aeg Eestimaal]]== == Venemaa keisririigi valitsusaeg == 18. sajandi teises pooles oli Venemaa keisririigis linnaelu juhtimine vastavalt Venemaa kubermanguseadusele ja 1782. aasta Ülevenemaalise Politseikorralduse alusel usaldatud linna politseiülema - gorodnitši (''Stadtvogt, Городничий'') kätte. Politseiülema nimetas ametisse [[kindralkuberner]] ja politseiülem ehk gorodnitši oli kõrgemaks [[haldus|haldusvõim]]u teostajaks ([[linnapea]] funktsioonides), ta pidi valvama heaolu ja korra üle ning viima ellu kõrgemalseisvate asutuste antud korraldused. === Linnapolitsei === Tänapäeva Eestimaa ([[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]) aladel loodi kolm korravalitsust – [[Tallinn]]as ([[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1803]]), [[Tartu]]s ([[13. juuni]]l [[1805]]) ja [[Viljandi]]s ([[10. juuli]]l 1805). [[1862]]. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|-kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega]] aga kehtestati Venemaa keisririigi [[Läänemereprovintsid]]es alles [[1888]]. aastal. [[Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond|Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakonna]] allüksused olid keisririigi poliitiliselt rahutumates ja suuremat tähtsust omavates piirkondades nagu [[Peterburi]], [[Moskva]], [[Poola kuningriik]]. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud revolutsioonilise või riigivastase tegevusega nende hulka ei ei kuulunud ning kolmanda osakonna alalist esindust neis ei olnud. === Maapolitsei === 1816. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused|Eestimaa talurahvaseadusega]] moodustati talurahva jaoks senise maapolitsei kõrvale uued politseiorganid kolmes astmes: [[Kogukonnapolitsei|kogukonnapolitsei]], [[mõisapolitsei]] ja [[Kihelkonnapolitsei|kihelkonnapolitsei]], kuna 1802. a. ja 1804. aasta talurahvaseadustega läksid mõningad politseifunktsioonid ära mõisniku käest. [[Kogukonnapolitsei]] ülesandeid täitis [[kogukonnatalitaja]], kes allus mõisapolitseile, kes ta pidi esitama iga nädal (vajaduse korral ka sagedamini) mõisapolitseile aruande olukorra üle kogukonnas. Kogukonnapolitsei nõudis sisse riigimaksud; maksuvõlgade puhul teatas sellest pärast mõisapolitsei informeerimist maapolitseile. Kogukonnapolitsei valvas, et kogukonna kohustused kiriku ja koolide vastu oleksid täidetud, et [[magasivili]] oleks õigel ajal laekunud, samuti võlad likvideeritud. Ta hoolitses, et maanteed, kiriku- ja kihelkonnateed oleksid õigel ajal korda seatud. Kui levisid [[taud]]id, tuli sellest mõisapolitseile teatada. Kogukonnapolitseil tuli hoolitseda, et kogukonna põllud ja heinamaad oleksid loomade eest kaitstud, et aiad oleksid korras. Ta ei tohtinud lubada [[pass]]ita inimeste, kerjuste, hulkurite ja põgenike kogukonnas ümberhulkumist. Neist tuli kohe teatada mõisapolitseile ja kahtlased isikud vangistada. Alaealistele, kellele vaja, seadis ta [[eestkostja]]d, ikkagi teatades sellest mõisapolitseile. Kogukonnapolitsei ametisse kinnitas kogukonnatalitaja aga kihelkonnapolitsei. Kogukonnapolitseil oli õigus karistada 1—40 kepihoobiga või siis määrata vangistusena teatud hulk päevi. [[Mõisapolitsei]] võimu, oma mõisakogukondade üle teostas mõisnik. Kogukonnapolitsei allus mõisapolitseile, võttis vastu kaebusi kogukonnapolitsei peale ja uuris neid. Juhtudel, kui ta ise ei suutnud otsustada, andis ta asja üle maapolitseile. Tema kaudu läksid kõrgemalt poolt tulnud käsud kogukonnapolitseile ja tema kaudu läksid kogukonna nimekirjad [[haagikohtunik]]ule; mõisapolitsei andis välja ka passid, kellele vaja. Mõisapolitsei pidi teatama haagikohtunikule kõigist erakordsetest juhtumitest mõisa piirides, kes siis olukorrast signaliseeris juba [[Kubermanguvalitsus|kubermanguvalitsus]]ele. Mõisapolitsei võis karistada 1—80 kepihoobiga kaetud ihule ja määrata ka vastava rahalise karistuse. Ta võis anda ka vitsahirmu 1 —10 kimpu 10 korda iga kimbuga paljale ihule või siis määrata vangistust teatud päevade ulatuses. [[Kihelkonnapolitsei]] koosnes distrikti haagikohtunikust ja 2 assistendist mõisnike hulgast, kes valiti vastaval konvendil 3 aastaks. Kihelkonnapolitsei allus kubernerile, kellelt sai käsud ja täitis neid. Kaebused tema üle läksid samuti kubernerile. Kihelkonnapolitsei uuris kaebusi, mis olid tulnud mõisapolitsei ja mõnikord ka kogukonnapolitsei peale. Küsimustest, mida ta ise ei suutnud otsustada, teatas kubernerile. Kogu talurahvapolitsei allus [[Eestimaa kuberneride loend|kubernerile]]. Käsud kubernerilt tulid haagikohtunike ja mõisapolitsei kaudu. Mõnikord tulid need ka otsekohe mõisapolitseile<ref>[[Jaan Konks]], PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI. JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. X. 1816. AASTA EESTIMAA TALURAHVASEADUS 4. Talurahva politseiorganid. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, [[Tartu Ülikooli toimetised|Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised]], TARTU 1973, lk 175-176</ref>. === Eestimaa kubermangu politseivalitsused === *[[Tallinna Linna Politseivalitsus]] (saksa ''Revalsche Polizeiverwaltung'', vene ''Ревельская Управа Благочиния'') Keiser [[Aleksander III]] korraldusega kehtestati [[venestuspoliitika]] raames vastukaaluks senikehtinud [[Balti erikord|Balti erikorrale]] [[9. juuli]]l [[1888]] [[Balti kubermangud]]es [[1888. aasta politseireform|uus politseikorraldus]] ja [[9. juuli]]l [[1889]] Venemaa sisekubermangudes juba 20. novembril [[1864]] vastuvõetud [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|kohtukorralduse]] põhimõtted. Üheks põhiliseks erinevuseks eelnevast korraldusest oli kohtupidamine riigi(vene)keeles ja avalikul kohtuistungil. {{Vaata|Harjumaa politseivalitsus|Järvamaa politseivalitsus|Läänemaa politseivalitsus|Virumaa politseivalitsus}} Venemaa Keisririigi Eestimaa kubermangus oli 4 maakonda: [[Harju kreis|Tallinna maakond]], [[Lääne kreis|Haapsalu maakond]], [[Paide kreis|Paide maakond]], [[Viru kreis|Rakvere maakond]], mille korrakaitsejuhiks oli maakonna politseiülem ehk maakonnaülem. Maakondade politseivalitsused (''уездное полицейское управление'') loodi 9. juuni 1888 seaduse „Politsei ümberkorraldamisest Balti kubermangudes” alusel [[Adrakohus|adra-]] ja [[Sillakohus|sillakohtute]] asemele. Maakondade [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsus]]e juhile, ühtlasi kõrgeimale riigivõimu esindajale maakonnas kohapeal, allusid otseselt maakonnaülema vanemabi ja jaoskondade ülemad – maakonnaülema nooremabid<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=607 1.2.5.1.2.2. Maakonna politseiülema (maakonnaülema) nooremabi], www.eha.ee</ref> ning maa[[pristav]]id<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=60 1.2.5.1.2.3. Maapristav], www.eha.ee</ref> ja maakondlike jaoskondade [[Urjadnik|urjadnik]]ud<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=61 1.2.5.1.2.4. Maakondlike jaoskondade urjadnikud], www.eha.ee</ref> [[vald]]ades. Maakonna politseivalitsust juhtis maakonnaülem, politseivalitsuse koosseisu kuulusid maakonnaülema vanemabi ning kuni 3 laudkonnaülemat. Maakonna politseivalitsuse tööpiirkond jagunes politseijaoskondadeks, mida juhtisid maakonnaülema nooremabid. Maakonnaülemad nimetas ametisse nimetas [[Eestimaa kuberner]]. 1888. aasta politseireformiga loodi senise [[seisus]]liku politsei asemele Venemaa sisekubermangude eeskujul [[Vallapolitsei|vallapolitsei]] ametiasutused eesotsas politseiülematega, mis kuulusid [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]]i süsteemi. Omades seaduse kohaselt „kohtulik-politseilist, korraldavat, täidesaatvat ja sundivat võimu“, teostas [[Eestimaa kubermanguvalitsus|Eestimaa kubermangu kubermanguvalitsus]] kõrgema administratiiv-politsei ametiasutusena kubermangus kontrolli politsei tegevuse üle. Maakonna politseiülemate ülesanneteks olid: *ühiskondliku julgeoleku säilitamine; *iga tõsisema avaliku korra rikkumise kohta ettekannete tegemine kubernerile; *järelevalve juhendamine abide ja nende alluvate tegevuse üle ja kõrgemalt poolt tulnud ettekirjutuste edastamine alluvatele; *järelevalve vallaametnike tegevuse seaduslikkuse üle; *vaesustõendite väljastamine; *alluvate kohta esitatud kaebustes juurdluse teostamine ning tekitatud ülekohtu heastamine; *maakonna väeteenistuskomisjoni töös osalemine; *aruandlus põllukultuuride saagikuse üle; *õigusaktide avalikustamine; *erametsade kaitse korraldamine<ref name="VuUSB" />. Maakonna politseivalitsuse peamised ülesanded olid: *avaliku korra ja julgeoleku tagamine maakonnas; *eeluurimise läbiviimine kriminaalasjades; *järelevalve teede ning sildade korrashoiu üle; *mõisapolitsei ametisse kinnitamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=56&lid=222 1.2.5.1. Maakondade politseiasutused], www.eha.ee</ref>. [[Liivimaa kubermang]]u Eesti aladel asusid: [[Tartumaa politseivalitsus|Tartumaa]], [[Pärnumaa politseivalitsus|Pärnumaa]], [[Viljandimaa politseivalitsus|Viljandimaa]], [[Valgamaa politseivalitsus|Valgamaa]], [[Võrumaa politseivalitsus]] ja Saaremaa politseivalitsus<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=608 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused], www.eha.ee</ref> === Eestimaa kubermangu Sandarmivalitsus === [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] korrakaitse oli vastavalt [[9. september|9. septembri]] 1867 [[Üksik sandarmikorpus]]e põhimäärusele korraldatud piirkondade ja valitsustena, Eestimaa kubermangu sandarmivalitsus allus [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]]u 1. Sankt-Peterburi Piirkonna Valitsusele [[Eestimaa kubermangu Sandarmivalitsus]]ena (''Эстляндское Губернское Жандармское Управление, Gendarmerieverwaltung des Estländischen Gouvernements''). *[[Appollonius Gresser]] (1789–1873; ''Грессер, Аполлон Карлович'');<ref name="6WxmK" /> *[[1871]]–[[1887]], [[Antonius Laks]] (''Антоний Иванович Лакс'') (−1888),<ref name="O6iWZ" />Eestimaa kubermangu Sandarmivalitsuse ülem *Konstantin Samoilov (''начальник Эстляндского губернского жандармского управления'') (1840–1893 Tallinn), maetud Tallinna [[Siselinna kalmistu]]le<ref name="ZKjvO" /> * [[August Wilhelm von Mercklin]] (''Август-Вильгельм фон Мерклин'')<ref name="SnjzK" /><ref name="zHpZf" />. *–1905, polkovnik Nitz (''Нитц'') *1905– polkovnik parun N. E. Nolde *–1910–, [[Jevgeni Belinski]] (''Белински Евгений Еркуланович'')<ref name="SrZ2S" />. ==== Venemaa Keisririigi piirikaitse Eestimaa kubermangus ==== Venemaa Keisririigi piirivalve (''Отдельный корпус пограничный стражи'') ja selle keskasutuse [[Piirikaitse Üksikkorpus]]e juht oli vastavalt keiser [[Aleksander III]] poolt (15.[[vkj]]) [[27. oktoober|27. oktoobri]] [[1893]] ukaasiga. [[Piirikaitse Üksikkorpus]]e komandör, teostas talle alluvate [[piirivalveringkond]]ade ja piirivalveüksuste tegevuse juhtimist kasutades selleks komandöri abi, käsundusohvitsere, Piirikaitse üksikkorpus staapi ning mere-, sõjalevade-, meditsiini ja veterinaarüksuseid. Piirikaitse Üksikkorpuse komandör esitas Piirikaitse šeffile aruandeid piirivalvevägede sisukorrast ja tegevusest ning tegi ettepanekuid piirijärelvalvealase tegevuse täiendamiseks, võitluseks salakaubaveoga ning illegaalse emigratsiooniga<ref name="2JPs6" />. Eesti kubermangu territooriumil tagas piirivalveülesannete täitmise – [[Piirikaitse Üksikkorpus]]e 1. Sankt-Peterburi Ringkonna Tallinna brigaad: * brigaadiülem [[Carl Friedrich Sivers]] (''Карл Федорович Сиверс''), brigaadis 2 osakonda: <table><tr valign=top><td> * [[Laagna]] salk (''Лагинский отряд''; * [[Mahu]] salk (''Магольмский отряд''); * [[Toolse]] salk (''Тольсбургскаго отряд''); * [[Käsmu]] salk (''Каспервикский отряд''); * [[Hara (Kuusalu)|Hara]] salk (''Гарраский отряд''); <td> * [[Jõesuu (Jõelähtme)|Jõesuu]] salk (''Эзовский отряд''); * [[Pirita]] salk (''Бригиттенский отряд''). * [[Suurupi]] salk (''Суропский отряд''); * [[Paldiski]] ehk Balti sadama salk (''Балт.-порт. отряд''); <td> * [[Spithami]] salk (''Шпитгамский отряд''); * [[Haapsalu]] salk (''Гапсальский отряд''); * [[Puise]] salk (''Пуйский отряд''); *[[Virtsu]] salk (''Вердерский отряд'')<ref name="YsfH6" />, <ref name="NIGhp" /></table> ==== Venemaa Keisririigi tolliteenistus Eestimaa kubermangus ==== Esimene kaupade üle piiri toimetamist ja seda reguleeriv õigusakt võeti vastu keiser [[Peeter I]] eestvõtmisel [[1724]]. aastal. Esimese eesmärk oli Venemaa siseturu kaitse ning määras kaupadele, mida toodeti ka Venemaal, kuni 75% tollimaksu, kuid kaupadele, mis ei konkureerinud Venemaa toodetega, mõõduka impordimaksu 4–10%. Kaupade ekspordil oli aga määratud [[eksport|ekspordi]]maksuks 4%, väljaarvatud Venemaa tööstuse jaoks vajalikele tööstustoorainetele ja pooltoodetele, mille väljavedu oli praktiliselt keelatud. Tollieeskirjade järgimiseks ja salakauba veo takistamiseks moodustati [[1754]] Üksik Piirivalvekorpus, mis valvas [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] välispiiri [[Liivimaa kubermang]]us ja Ukrainas. [[Eestimaa kubermang]]us loodi aga tolliteenistused 27. septembril [[1782]], kui keisrinna [[Katariina II]] käsul loodi tollipiiri üksused ja varjatud kauba toimetamise tõkestamiseks (''“Об учреждении особой таможенной пограничной цепи и стражи для отвращения потаенного провоза товаров”'') kõigis läänekubermangudes Tollipiirivalve, mis koosnes liikuvatest patrullidest ja tollipunktides asuvatest järelevaatajatest. Tolliteenistuste tegevust reguleerisid 1819. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik; 1822. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik; 1819. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik, mis jaotas imporditavad kaubad nelja klassi, mis ka erinevalt maksustati; 1850. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik, 1857. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik; 1892. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik; 1904. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik ja 1910. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustikud. [[1910]]. aasta tollimäärustik andis tolliteenistusele loa ka 100-[[verst]]alises tollitsoonis salakaubavedamise vastu võitlemise eesmärgile teha omal initsiatiivil läbiotsimisi ja [[võetus]]i. Venemaa keisririigi tolliteenistus lõpetas oma tegevuse Keisririigi läänepiiril peale [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust. ==== Venemaa Keisririigi Sandarmikorpuse Ratsakorpus ==== ==== Venemaa Keisririigi Sandarmikorpuse Tallinna kindluse sandarmikomando ==== <ref name="1iEUd" />. == Viited== {{viited|allikad= <ref name="VuUSB">[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=57&lid=594 Maakonna politseiülem e maakonnaülem Уездный начальник]</ref> <ref name="6WxmK">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.237.2.8:60 Saaga TLA.237.2.8:60]</ref> <ref name="O6iWZ">[http://gazetanovgorod.ru/index.php?option=com_content&task=view&id=5828 О новгородце Лаксе – вольнодумце и губернаторе]</ref> <ref name="ZKjvO">[http://stolitsa.tallinn.ee/?pid=128&nid=6523&lang=7 Миссия пенсионера Петрова]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SnjzK">[http://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/XIX/1840-1860/Merklin/text.htm АВГУСТ-ВИЛЬГЕЛЬМ ФОН МЕРКЛИН. ВОСПОМИНАНИЯ]</ref> <ref name="zHpZf">[http://budetinteresno.narod.ru/kraeved/kavkaz_gordin_11.htm «Кавказ: земля и кровь»]</ref> <ref name="SrZ2S">[http://www.gumer.info/bibliotek_Buks/History/pereg/09.php Перегудова З. Политический сыск России (1880–1917 гг.)]</ref> <ref name="2JPs6">[http://www.imha.ru/knowledge_base/base-10/1144523847-komandir-otdelnogo-korpusa.html Командир Отдельного корпуса пограничной стражи]</ref> <ref name="YsfH6">[http://okps.narod.ru/Spiski/Brigady/okps_02_br.htm Эстляндская губерния.Списки чинов Пограничной стражи Таможенного ведомства и Отдельного Корпуса Пограничной Стражи 1890 год Ревельская бригада Пограничной стражи]</ref> <ref name="NIGhp">[http://be.convdocs.org/docs/index-30234.html КВАРТИРНОЕ РОСПИСАНІЕ.Отдельнаго Корпуса Пограничной Стражи. Составленокъ 20 Іюля 1902г.]</ref> <ref name="1iEUd">[http://www.agentura.ru/culture007/history/jandarm/ Жандармы Его Величества]</ref> }} ==Välislingid== *[http://greybooks.ru/catalog/product_info.php?products_id=5217 Справочная книжка Эстляндской губернии] [[Kategooria:Eestimaa kubermang|Korrakaitse]] [[Kategooria:Eesti politsei]] 97xs9k12qeunqqn1grfrg3cteiv3ww7 6183634 6183633 2022-08-26T11:03:14Z NOSSER 8097 /* Eestimaa kubermangu Sandarmivalitsus */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}'''Eestimaa kubermangu korrakaitse''' on ülevaade korrakaitsekorraldusest [[Eestimaa kubermang]]us selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni. == [[Rootsi aeg Eestimaal]]== == Venemaa keisririigi valitsusaeg == 18. sajandi teises pooles oli Venemaa keisririigis linnaelu juhtimine vastavalt Venemaa kubermanguseadusele ja 1782. aasta Ülevenemaalise Politseikorralduse alusel usaldatud linna politseiülema - gorodnitši (''Stadtvogt, Городничий'') kätte. Politseiülema nimetas ametisse [[kindralkuberner]] ja politseiülem ehk gorodnitši oli kõrgemaks [[haldus|haldusvõim]]u teostajaks ([[linnapea]] funktsioonides), ta pidi valvama heaolu ja korra üle ning viima ellu kõrgemalseisvate asutuste antud korraldused. === Linnapolitsei === Tänapäeva Eestimaa ([[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]) aladel loodi kolm korravalitsust – [[Tallinn]]as ([[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1803]]), [[Tartu]]s ([[13. juuni]]l [[1805]]) ja [[Viljandi]]s ([[10. juuli]]l 1805). [[1862]]. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|-kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega]] aga kehtestati Venemaa keisririigi [[Läänemereprovintsid]]es alles [[1888]]. aastal. [[Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond|Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakonna]] allüksused olid keisririigi poliitiliselt rahutumates ja suuremat tähtsust omavates piirkondades nagu [[Peterburi]], [[Moskva]], [[Poola kuningriik]]. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud revolutsioonilise või riigivastase tegevusega nende hulka ei ei kuulunud ning kolmanda osakonna alalist esindust neis ei olnud. === Maapolitsei === 1816. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused|Eestimaa talurahvaseadusega]] moodustati talurahva jaoks senise maapolitsei kõrvale uued politseiorganid kolmes astmes: [[Kogukonnapolitsei|kogukonnapolitsei]], [[mõisapolitsei]] ja [[Kihelkonnapolitsei|kihelkonnapolitsei]], kuna 1802. a. ja 1804. aasta talurahvaseadustega läksid mõningad politseifunktsioonid ära mõisniku käest. [[Kogukonnapolitsei]] ülesandeid täitis [[kogukonnatalitaja]], kes allus mõisapolitseile, kes ta pidi esitama iga nädal (vajaduse korral ka sagedamini) mõisapolitseile aruande olukorra üle kogukonnas. Kogukonnapolitsei nõudis sisse riigimaksud; maksuvõlgade puhul teatas sellest pärast mõisapolitsei informeerimist maapolitseile. Kogukonnapolitsei valvas, et kogukonna kohustused kiriku ja koolide vastu oleksid täidetud, et [[magasivili]] oleks õigel ajal laekunud, samuti võlad likvideeritud. Ta hoolitses, et maanteed, kiriku- ja kihelkonnateed oleksid õigel ajal korda seatud. Kui levisid [[taud]]id, tuli sellest mõisapolitseile teatada. Kogukonnapolitseil tuli hoolitseda, et kogukonna põllud ja heinamaad oleksid loomade eest kaitstud, et aiad oleksid korras. Ta ei tohtinud lubada [[pass]]ita inimeste, kerjuste, hulkurite ja põgenike kogukonnas ümberhulkumist. Neist tuli kohe teatada mõisapolitseile ja kahtlased isikud vangistada. Alaealistele, kellele vaja, seadis ta [[eestkostja]]d, ikkagi teatades sellest mõisapolitseile. Kogukonnapolitsei ametisse kinnitas kogukonnatalitaja aga kihelkonnapolitsei. Kogukonnapolitseil oli õigus karistada 1—40 kepihoobiga või siis määrata vangistusena teatud hulk päevi. [[Mõisapolitsei]] võimu, oma mõisakogukondade üle teostas mõisnik. Kogukonnapolitsei allus mõisapolitseile, võttis vastu kaebusi kogukonnapolitsei peale ja uuris neid. Juhtudel, kui ta ise ei suutnud otsustada, andis ta asja üle maapolitseile. Tema kaudu läksid kõrgemalt poolt tulnud käsud kogukonnapolitseile ja tema kaudu läksid kogukonna nimekirjad [[haagikohtunik]]ule; mõisapolitsei andis välja ka passid, kellele vaja. Mõisapolitsei pidi teatama haagikohtunikule kõigist erakordsetest juhtumitest mõisa piirides, kes siis olukorrast signaliseeris juba [[Kubermanguvalitsus|kubermanguvalitsus]]ele. Mõisapolitsei võis karistada 1—80 kepihoobiga kaetud ihule ja määrata ka vastava rahalise karistuse. Ta võis anda ka vitsahirmu 1 —10 kimpu 10 korda iga kimbuga paljale ihule või siis määrata vangistust teatud päevade ulatuses. [[Kihelkonnapolitsei]] koosnes distrikti haagikohtunikust ja 2 assistendist mõisnike hulgast, kes valiti vastaval konvendil 3 aastaks. Kihelkonnapolitsei allus kubernerile, kellelt sai käsud ja täitis neid. Kaebused tema üle läksid samuti kubernerile. Kihelkonnapolitsei uuris kaebusi, mis olid tulnud mõisapolitsei ja mõnikord ka kogukonnapolitsei peale. Küsimustest, mida ta ise ei suutnud otsustada, teatas kubernerile. Kogu talurahvapolitsei allus [[Eestimaa kuberneride loend|kubernerile]]. Käsud kubernerilt tulid haagikohtunike ja mõisapolitsei kaudu. Mõnikord tulid need ka otsekohe mõisapolitseile<ref>[[Jaan Konks]], PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI. JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. X. 1816. AASTA EESTIMAA TALURAHVASEADUS 4. Talurahva politseiorganid. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, [[Tartu Ülikooli toimetised|Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised]], TARTU 1973, lk 175-176</ref>. === Eestimaa kubermangu politseivalitsused === *[[Tallinna Linna Politseivalitsus]] (saksa ''Revalsche Polizeiverwaltung'', vene ''Ревельская Управа Благочиния'') Keiser [[Aleksander III]] korraldusega kehtestati [[venestuspoliitika]] raames vastukaaluks senikehtinud [[Balti erikord|Balti erikorrale]] [[9. juuli]]l [[1888]] [[Balti kubermangud]]es [[1888. aasta politseireform|uus politseikorraldus]] ja [[9. juuli]]l [[1889]] Venemaa sisekubermangudes juba 20. novembril [[1864]] vastuvõetud [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|kohtukorralduse]] põhimõtted. Üheks põhiliseks erinevuseks eelnevast korraldusest oli kohtupidamine riigi(vene)keeles ja avalikul kohtuistungil. {{Vaata|Harjumaa politseivalitsus|Järvamaa politseivalitsus|Läänemaa politseivalitsus|Virumaa politseivalitsus}} Venemaa Keisririigi Eestimaa kubermangus oli 4 maakonda: [[Harju kreis|Tallinna maakond]], [[Lääne kreis|Haapsalu maakond]], [[Paide kreis|Paide maakond]], [[Viru kreis|Rakvere maakond]], mille korrakaitsejuhiks oli maakonna politseiülem ehk maakonnaülem. Maakondade politseivalitsused (''уездное полицейское управление'') loodi 9. juuni 1888 seaduse „Politsei ümberkorraldamisest Balti kubermangudes” alusel [[Adrakohus|adra-]] ja [[Sillakohus|sillakohtute]] asemele. Maakondade [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsus]]e juhile, ühtlasi kõrgeimale riigivõimu esindajale maakonnas kohapeal, allusid otseselt maakonnaülema vanemabi ja jaoskondade ülemad – maakonnaülema nooremabid<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=607 1.2.5.1.2.2. Maakonna politseiülema (maakonnaülema) nooremabi], www.eha.ee</ref> ning maa[[pristav]]id<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=60 1.2.5.1.2.3. Maapristav], www.eha.ee</ref> ja maakondlike jaoskondade [[Urjadnik|urjadnik]]ud<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=61 1.2.5.1.2.4. Maakondlike jaoskondade urjadnikud], www.eha.ee</ref> [[vald]]ades. Maakonna politseivalitsust juhtis maakonnaülem, politseivalitsuse koosseisu kuulusid maakonnaülema vanemabi ning kuni 3 laudkonnaülemat. Maakonna politseivalitsuse tööpiirkond jagunes politseijaoskondadeks, mida juhtisid maakonnaülema nooremabid. Maakonnaülemad nimetas ametisse nimetas [[Eestimaa kuberner]]. 1888. aasta politseireformiga loodi senise [[seisus]]liku politsei asemele Venemaa sisekubermangude eeskujul [[Vallapolitsei|vallapolitsei]] ametiasutused eesotsas politseiülematega, mis kuulusid [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]]i süsteemi. Omades seaduse kohaselt „kohtulik-politseilist, korraldavat, täidesaatvat ja sundivat võimu“, teostas [[Eestimaa kubermanguvalitsus|Eestimaa kubermangu kubermanguvalitsus]] kõrgema administratiiv-politsei ametiasutusena kubermangus kontrolli politsei tegevuse üle. Maakonna politseiülemate ülesanneteks olid: *ühiskondliku julgeoleku säilitamine; *iga tõsisema avaliku korra rikkumise kohta ettekannete tegemine kubernerile; *järelevalve juhendamine abide ja nende alluvate tegevuse üle ja kõrgemalt poolt tulnud ettekirjutuste edastamine alluvatele; *järelevalve vallaametnike tegevuse seaduslikkuse üle; *vaesustõendite väljastamine; *alluvate kohta esitatud kaebustes juurdluse teostamine ning tekitatud ülekohtu heastamine; *maakonna väeteenistuskomisjoni töös osalemine; *aruandlus põllukultuuride saagikuse üle; *õigusaktide avalikustamine; *erametsade kaitse korraldamine<ref name="VuUSB" />. Maakonna politseivalitsuse peamised ülesanded olid: *avaliku korra ja julgeoleku tagamine maakonnas; *eeluurimise läbiviimine kriminaalasjades; *järelevalve teede ning sildade korrashoiu üle; *mõisapolitsei ametisse kinnitamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=56&lid=222 1.2.5.1. Maakondade politseiasutused], www.eha.ee</ref>. [[Liivimaa kubermang]]u Eesti aladel asusid: [[Tartumaa politseivalitsus|Tartumaa]], [[Pärnumaa politseivalitsus|Pärnumaa]], [[Viljandimaa politseivalitsus|Viljandimaa]], [[Valgamaa politseivalitsus|Valgamaa]], [[Võrumaa politseivalitsus]] ja Saaremaa politseivalitsus<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=608 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused], www.eha.ee</ref> === Eestimaa kubermangu Sandarmivalitsus === [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] korrakaitse oli vastavalt [[9. september|9. septembri]] 1867 [[Üksik sandarmikorpus]]e põhimäärusele korraldatud piirkondade ja valitsustena, Eestimaa kubermangu sandarmivalitsus allus [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]]u 1. Sankt-Peterburi Piirkonna Valitsusele [[Eestimaa kubermangu Sandarmivalitsus]]ena (''Эстляндское Губернское Жандармское Управление, Gendarmerieverwaltung des Estländischen Gouvernements''). *[[Appollonius Gresser]] (1789–1873; ''Грессер, Аполлон Карлович'');<ref name="6WxmK" /> *[[1871]]–[[1887]], [[Antonius Laks]] (''Антоний Иванович Лакс'') (−1888),<ref name="O6iWZ" />Eestimaa kubermangu Sandarmivalitsuse ülem *Konstantin Samoilov (''начальник Эстляндского губернского жандармского управления'') (1840–1893 Tallinn), maetud Tallinna [[Siselinna kalmistu]]le<ref name="ZKjvO" /> * [[August Wilhelm von Mercklin]] (''Август-Вильгельм фон Мерклин'')<ref name="SnjzK" /><ref name="zHpZf" />. *–1905, polkovnik Nitz (''Нитц'') *1905 polkovnik parun N. E. Nolde *ajutine kohusetäitja alampolkovnik Pjotr Tihhonovitš *–1910–, [[Jevgeni Belinski]] (''Белински Евгений Еркуланович'')<ref name="SrZ2S" />. ==== Venemaa Keisririigi piirikaitse Eestimaa kubermangus ==== Venemaa Keisririigi piirivalve (''Отдельный корпус пограничный стражи'') ja selle keskasutuse [[Piirikaitse Üksikkorpus]]e juht oli vastavalt keiser [[Aleksander III]] poolt (15.[[vkj]]) [[27. oktoober|27. oktoobri]] [[1893]] ukaasiga. [[Piirikaitse Üksikkorpus]]e komandör, teostas talle alluvate [[piirivalveringkond]]ade ja piirivalveüksuste tegevuse juhtimist kasutades selleks komandöri abi, käsundusohvitsere, Piirikaitse üksikkorpus staapi ning mere-, sõjalevade-, meditsiini ja veterinaarüksuseid. Piirikaitse Üksikkorpuse komandör esitas Piirikaitse šeffile aruandeid piirivalvevägede sisukorrast ja tegevusest ning tegi ettepanekuid piirijärelvalvealase tegevuse täiendamiseks, võitluseks salakaubaveoga ning illegaalse emigratsiooniga<ref name="2JPs6" />. Eesti kubermangu territooriumil tagas piirivalveülesannete täitmise – [[Piirikaitse Üksikkorpus]]e 1. Sankt-Peterburi Ringkonna Tallinna brigaad: * brigaadiülem [[Carl Friedrich Sivers]] (''Карл Федорович Сиверс''), brigaadis 2 osakonda: <table><tr valign=top><td> * [[Laagna]] salk (''Лагинский отряд''; * [[Mahu]] salk (''Магольмский отряд''); * [[Toolse]] salk (''Тольсбургскаго отряд''); * [[Käsmu]] salk (''Каспервикский отряд''); * [[Hara (Kuusalu)|Hara]] salk (''Гарраский отряд''); <td> * [[Jõesuu (Jõelähtme)|Jõesuu]] salk (''Эзовский отряд''); * [[Pirita]] salk (''Бригиттенский отряд''). * [[Suurupi]] salk (''Суропский отряд''); * [[Paldiski]] ehk Balti sadama salk (''Балт.-порт. отряд''); <td> * [[Spithami]] salk (''Шпитгамский отряд''); * [[Haapsalu]] salk (''Гапсальский отряд''); * [[Puise]] salk (''Пуйский отряд''); *[[Virtsu]] salk (''Вердерский отряд'')<ref name="YsfH6" />, <ref name="NIGhp" /></table> ==== Venemaa Keisririigi tolliteenistus Eestimaa kubermangus ==== Esimene kaupade üle piiri toimetamist ja seda reguleeriv õigusakt võeti vastu keiser [[Peeter I]] eestvõtmisel [[1724]]. aastal. Esimese eesmärk oli Venemaa siseturu kaitse ning määras kaupadele, mida toodeti ka Venemaal, kuni 75% tollimaksu, kuid kaupadele, mis ei konkureerinud Venemaa toodetega, mõõduka impordimaksu 4–10%. Kaupade ekspordil oli aga määratud [[eksport|ekspordi]]maksuks 4%, väljaarvatud Venemaa tööstuse jaoks vajalikele tööstustoorainetele ja pooltoodetele, mille väljavedu oli praktiliselt keelatud. Tollieeskirjade järgimiseks ja salakauba veo takistamiseks moodustati [[1754]] Üksik Piirivalvekorpus, mis valvas [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] välispiiri [[Liivimaa kubermang]]us ja Ukrainas. [[Eestimaa kubermang]]us loodi aga tolliteenistused 27. septembril [[1782]], kui keisrinna [[Katariina II]] käsul loodi tollipiiri üksused ja varjatud kauba toimetamise tõkestamiseks (''“Об учреждении особой таможенной пограничной цепи и стражи для отвращения потаенного провоза товаров”'') kõigis läänekubermangudes Tollipiirivalve, mis koosnes liikuvatest patrullidest ja tollipunktides asuvatest järelevaatajatest. Tolliteenistuste tegevust reguleerisid 1819. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik; 1822. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik; 1819. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik, mis jaotas imporditavad kaubad nelja klassi, mis ka erinevalt maksustati; 1850. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik, 1857. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik; 1892. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik; 1904. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik ja 1910. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustikud. [[1910]]. aasta tollimäärustik andis tolliteenistusele loa ka 100-[[verst]]alises tollitsoonis salakaubavedamise vastu võitlemise eesmärgile teha omal initsiatiivil läbiotsimisi ja [[võetus]]i. Venemaa keisririigi tolliteenistus lõpetas oma tegevuse Keisririigi läänepiiril peale [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust. ==== Venemaa Keisririigi Sandarmikorpuse Ratsakorpus ==== ==== Venemaa Keisririigi Sandarmikorpuse Tallinna kindluse sandarmikomando ==== <ref name="1iEUd" />. == Viited== {{viited|allikad= <ref name="VuUSB">[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=57&lid=594 Maakonna politseiülem e maakonnaülem Уездный начальник]</ref> <ref name="6WxmK">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.237.2.8:60 Saaga TLA.237.2.8:60]</ref> <ref name="O6iWZ">[http://gazetanovgorod.ru/index.php?option=com_content&task=view&id=5828 О новгородце Лаксе – вольнодумце и губернаторе]</ref> <ref name="ZKjvO">[http://stolitsa.tallinn.ee/?pid=128&nid=6523&lang=7 Миссия пенсионера Петрова]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SnjzK">[http://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/XIX/1840-1860/Merklin/text.htm АВГУСТ-ВИЛЬГЕЛЬМ ФОН МЕРКЛИН. ВОСПОМИНАНИЯ]</ref> <ref name="zHpZf">[http://budetinteresno.narod.ru/kraeved/kavkaz_gordin_11.htm «Кавказ: земля и кровь»]</ref> <ref name="SrZ2S">[http://www.gumer.info/bibliotek_Buks/History/pereg/09.php Перегудова З. Политический сыск России (1880–1917 гг.)]</ref> <ref name="2JPs6">[http://www.imha.ru/knowledge_base/base-10/1144523847-komandir-otdelnogo-korpusa.html Командир Отдельного корпуса пограничной стражи]</ref> <ref name="YsfH6">[http://okps.narod.ru/Spiski/Brigady/okps_02_br.htm Эстляндская губерния.Списки чинов Пограничной стражи Таможенного ведомства и Отдельного Корпуса Пограничной Стражи 1890 год Ревельская бригада Пограничной стражи]</ref> <ref name="NIGhp">[http://be.convdocs.org/docs/index-30234.html КВАРТИРНОЕ РОСПИСАНІЕ.Отдельнаго Корпуса Пограничной Стражи. Составленокъ 20 Іюля 1902г.]</ref> <ref name="1iEUd">[http://www.agentura.ru/culture007/history/jandarm/ Жандармы Его Величества]</ref> }} ==Välislingid== *[http://greybooks.ru/catalog/product_info.php?products_id=5217 Справочная книжка Эстляндской губернии] [[Kategooria:Eestimaa kubermang|Korrakaitse]] [[Kategooria:Eesti politsei]] fl1yp2i2zgfhcktd28grez3lb4x00d5 Serval 0 192211 6183467 4444293 2022-08-25T22:10:58Z Pungats 151190 Taksonitabeli lisamine wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib kaslasest; Prantsusmaa valla koha vaata artiklit [[Serval (Prantsusmaa)]].}} {{Taksonitabel | nimi = Serval | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = | pilt = Serval in Tanzania.jpg|thumb | pildi_seletus = | pildi_laius = 280px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Kaslased]] ''Felidae'' | perekond = [[Serval (perekond)|Serval]] ''Leptailurus'' | perekonna_autor= [[Nikolai Severtzov|Severtzov]], 1858 | liik = '''Serval''' | binaarne = ''Leptailurus serval'' | binaarse_autor = ([[Johann Christian Daniel von Schreber|Schreber]], 1776) | levikukaart = Serval range.png | levikukaardi_seletus = Servali levila }} '''Serval''' (''Leptailurus serval'') on [[Aafrika]] [[kaslased|kaslane]]. Elutseb [[savann]]ialadel [[Sahara]]st lõunas, peamiselt põõsastikus. Ta on punakaspruuni mustatäpilise karvastikuga, pikkade kõrvadega ja kõrgejalgne karusloom; tüvepikkus 100–120 cm. Võib hüpata kuni 3 m kõrgusele. Sööb [[lind]]e, [[närilised|närilisi]], [[jänes]]eid ja väikesi [[antiloop]]e. Servali arvukus ja levila on kahanemas. Serval suudab ligi 3 meetri kõrgusele õhku hüpata ning õhus suunda muuta. [[Kategooria:Kaslased]] av7x0p8drqyx5l196ec4tdl9gtla7n9 Ioonne vedelik 0 194536 6183301 6182998 2022-08-25T16:10:05Z Heakeel 122460 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2013}} [[Pilt:Bmim.svg|pisi|1-butüül-3-metüülimidasool (BuMeIm) ja heksafluorofosfaat]] [[Pilt:Commonly_used_cations.png|pisi|Enamkasutatavad katioonid ioonsete vedelike kontekstis]] '''Ioonne vedelik''' on vedelas [[agregaatolek|olekus]] [[soolad|sool]]. Vahel kasutatakse ioonse vedeliku terminit soolade puhul, mille [[sulamistemperatuur]] on alla 100&nbsp;°C. Enamasti on need [[kvaternaarsed ammooniumsoolad|kvaternaarsed ammooniumi]] või [[imidasool]]iumi soolad, mis esinevad [[toatemperatuur]]il [[vedelik|vedelas]] olekus. Kui tavalised vedelikud, nagu [[vesi]] või [[bensiin]], koosnevad enamasti elektriliselt neutraalseist molekulidest, siis ioonsed vedelikud koosnevad [[ioon]]idest ja ioonpaaridest. Selliseid aineid nimetatakse veel ka [[elektrolüüt]]ideks, ioonseteks sulamiteks, sulanud sooladeks, vedelateks sooladeks või ioonseteks [[klaas]]ideks. Ioonsetele vedelikele on palju rakendusi, näiteks tugevate [[lahusti|lahustite]] ja elektrolüütidena. Toatemperatuuril vedelad soolad on olulised [[patarei]]des. Iga sool, mis sulamisel ei lagune või ei aurustu, annab enamasti ioonse vedeliku. Näiteks [[keedusool]] (NaCl) sulab 801&nbsp;°C juures vedelikuks, mis koosneb [[naatrium]]i [[katioon]]idest (Na<sup>+</sup>) ja [[kloor]]i [[anioon]]idest (Cl<sup>-</sup>). Jahtudes moodustab aga ioonne vedelik ioonse [[tahkis]]e, mis on kas [[kristall]] või [[klaas]]. Selliste vedelike kasutamist piirab tihti tundlikkus vee suhtes. Ioonsetel vedelikel on erilisi omadusi (vt alljärgnevat loendit), mis lubavad neid kasutada uute tehnoloogiliste lahenduste väljaarendamisel. *Nad on laias temperatuurivahemikus vedelas olekus. Enamik ioonseid vedelikke on vedelas olekus −40...200&nbsp;°C, kuid mõni kuni 350&nbsp;°C juures). *Nad segunevad mitme [[orgaanilised ühendid|orgaanilise]] [[lahusti|lahustiga]]. *Nad on suurepärased [[solvent|lahustid]], võimelised lahustama orgaanilisi, anorgaanilisi ja metallorgaanilisi ühendeid. *Nad on väga heade elektriliste omadustega: neil on suur [[elektrijuhtivus|elektrjuhtivus]], lai [[elektrokeemiline potentsiaal|elektrokeemilise potentsiaali]] vahemik ja nad on madalatemperatuurilised [[elektrolüüt|elektrolüüdid]]. *Mitu ioonset vedelikku (enamasti kloriide sisaldavad) võivad samal ajal olla nii [[katalüsaator]]iks kui ka reaktsiooni keskkonnaks. Madalatemperatuurilised ioonsed vedelikud on võrreldavad ioonsete lahustega (vedelikud, mis sisaldavad nii ioone kui ka neutraalseid aatomeid), eriti eutektiliste lahustega (iooniliste ja mitteiooniliste tahkiste segu, mille sulamistemperatuur on palju madalam kui puhastel ainetel). Vedelaid sooli on lihtne valmistada ning võimalik on varieerida nende keemilist koostist, anioonset ja katioonset osa eraldi. [[Anioon]]idena on kasutatavamad näiteks heksafluorofosfaat PF<sub>6</sub><sup>-</sup>, tetrafluoroboraat BF<sub>4</sub><sup>-</sup>, tetrakloroalumiinium AlCl<sub>4</sub><sup>-</sup>, bis(trifluorometüülsulfonüül)amiid (F<sub>3</sub>CSO<sub>2</sub>)<sub>2</sub>N<sup>-</sup>, trifluorometaansulfonaat (triflaat) F<sub>3</sub>CSO<sub>3</sub><sup>-</sup>. == Ajalugu == Termin ''ioonne vedelik'' võeti kasutusele 1943. aastal. Esimese ioonse vedeliku avastamise aeg pole kindel. Aastal 1888 leidsid S. Gabriel ja J. Weiner etanoolamiiniumnitraadi, mille sulamistemperatuur on 52–55&nbsp;°C. Esimene toatemperatuuriline ioonne vedelik oli etüülamoonimnitraat (C<sub>2</sub>H<sub>5</sub>)NH+3NO<sub>3</sub><sup>-</sup>, mille sulamistemperatuur on 12&nbsp;°C ning mille sünteesis 1914. aastal [[Paul Walden]].<ref name="n6VYh" /> Uuesti tekkis ioonvedelike vastu huvi, kui avastati kloroaluminaatide moodustumine kvaternaarsete heterotsükliliste katioonide lisamisel alumiiniumkloriidile. Nendel ühenditel oli suur kasutuspotentsiaal, ent kõik olid niiskuse suhtes väga tundlikud. Niiskuskindlad ioonvedelikud sünteesis J. Wilkes eelmise sajandi viimase kümnendi algul. See saavutati alumiiniumkloriidi asendamisega tetrafluoroboraadi või heksafluorofosfaadiga. Sellest ajast alates on erinevate ioonvedelike hulk kiiresti suurenenud. [[Katioon]]idena kasutatakse laialdaselt imidasooliumi, aga ka püridiiniumi, ammooniumi, fosfooniumi, tiasooliumi ja triasooliumi. Need katioonid liidetakse reaktsiooni käigus nõrgalt koordineerivate [[anioon]]idega, kuid mitte kõigi nõrgalt koordineeruvate anioonidega ei ole tulemuseks ioonvedelik.<ref name="qbZbJ" /> 1970. ja 1980. aastatel sünteesiti [[Keemiline vooluallikas|elektrolüütpatareide]] tarbeks ioonseid vedelikke, mis baseerusid alküülimidasooliumi ja püriidiumi katioonidel ning haliidide ja tetrahalogenaluminaatide anioonidel.<ref name="DSN9E" /><ref name="VYaQn" /> Imidasoolhalogenoaluminaadi sooladele on iseloomulik, et nende mitmed omadused (viskoossus, sulamistemperatuur ja happelisus) on muudetavad. Seda tehakse [[alküülrühm|alküül]][[asendusrühm]]asid ja imidasooli ning halogenaluminaatide vahekordi varieerides.<ref name="FsgDB" /> Kaks põhilist kitsaskohta paljudele rakendustele on olnud niiskustundlikkus ning happelisus/aluselisus. 1992. aastal õnnestus Wilkesil ja Zawarotkol saada ioonsed vedelikud, millel olid neutraalsed nõrgalt koordineeruvad anioonid, nagu näiteks heksafluorofosfaat (PF<sub>6</sub><sup>-</sup>) ja tetrafluoroboraat (BF<sub>4</sub><sup>-</sup>), ning millel oli oluliselt rohkem rakendusi.<ref name="OzDSI" /> Uuringutes otsitakse heksafluorofofaadile ja terafluioroboraadile vähem toksilisi alternatiive, näiteks bistriflimiidid [(CF<sub>3</sub>SO<sub>2</sub>)<sub>2</sub>N]<sup>−</sup>, ning täielikult üritatakse vältida [[halogeniidid|halogeniidseid]] ühendeid. Aina rohkem kasutatakse ka vähem toksilisi katioone, näiteks ammooniumsoolasid, mis on sama mitmekülgsed kui [[imidasool]]. == Sooladena esinevad ioonvedelikud == === Imidasooliumi soolad === Kõige levinumad ioonvedelikud on need, mis sisaldavad N-heterotsüklilist katiooni. Nende solvateerivaid omadusi, sulamistemperatuuri ja [[viskoossus]]t, saab muuta erinevate asendajatega lämmastiku aatomi juures või vastasioonide vahetamisega.Võimalikeks meetoditeks imidasooliumi tüüpi ioonvedelike sünteesil on [[Mitsunobu reaktsioon]] ja [[Michaeli liitumine]].<ref name="LaiUo" /> === 1,2,3-triasooliumi soolad === 1,2,3-triasooliumi sooli saab sünteesida vask (I) katalüüsil terminaalsetest [[alküünid]]est ja [[asiidid]]est tsüklile liitumisega ning sellele järgneva N-alküülilimise ja [[metatees]]iga. Selline sünteesimeetod võimaldab liita erinevaid [[funktsionaalrühm]]i ja on seega väga oluline funktsionaliseeritud ioonvedelike arendamisel. Omadused sõltuvad vastasioonist ja triasooliumi tsükli asendajatest. Keemiliselt on 1,2,3-triasooliumi soolad suhteliselt stabiilsed. On võimalik [[nukleofiilne asendusreaktsioon|nukleofiilne asendus]], kui nukleofiil ründab kolmandas asendis olevat alküülgruppi triasooltsüklis. Edasine [[deprotoneerumine]] asendites neli ja viis on võimalik tugevalt aluselises keskkonnas. Deprotonatsioon on raskemini läbiviidav kui imidasoolium soolade puhul. Metallikompleks või tekkida siis, kui triasoolium muutub N-heterotsükliliseks karbeeniks, mis käitub kompleksis [[ligand]]ina. === Tiasooliumi soolad === Tiasoolid on keemias tuntud peamiselt tiamiinis ehk [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiinis]] asendatud tiasooliumi soola kujul esinemise tõttu. Neid soolasid saab edukalt sünteesida [[Hanztschi tiasooli sünteesimeetod]]i modifikatsiooniga. See meetod on eriti väärtuslik nende tiasooliumi ühendite puhul, kui tsüklis olevat lämmastikule ei saa asendajat sisse viia otsese alküülimisega. N-monoasendatud tioamiididest saab tsükli, kui kasutada α-halokarbonüülühendeid. Saaduseks on tiasooliumi soolad heade saagistega. === Bensotiasooliumi soolad === Bensotiasooliumid on paljude värvainete koostises. Meditsiinis on bensotiasooliumid kasutusel ravimina. Näiteks ravim Riluzole baseerub sellel ühendil ja seda kasutatakse amüotroofse lateraalskleroosi raviks. Seda tüüpi ioonvedelike sünteesi ajalugu ja meetodid on kõige paremini dokumenteeritud.<ref name="5im6Y" /> * Katsel sünteesida [[tsüaniinvärvaine]]id isoleeris Hofmann 1887. aastal bensotiasoolium soolad, saades need bensotiasooli reaktsioonil amüüljodiidiga. * Temale järgnes 1922. aastal W. Mills, kes sünteesis tiotsüaniinvärvide tegemiseks N-etüülbensotiasooliumjodiidi. Ta kuumutas ekvimolaarsed kogused etüüljodiidi ja bensotiasooli. * Aastal 1925 kasutas W. König N,2-dimetüülbensotiasooliumperkloraati metüleenaluse valmistamiseks. Viimast kasutati tiotsüaniinvärvide sünteesil. * Bensotiasoolide kvaternaarsed soolad märkis 1928. aastal järgmisena ära J. Clark, kui ta uuris metüleenaluse absorptsioonitundlikkust 2-metüülbensotiasooli kvaternaarsetelt sooladelt. * Samal aastal kasutas König bensotiasooli kvaternaarseid sooli, et sünteesida heterotsüklopolümetiin-värvaineid, uurides värve ja nende koostist. Ta väitis, et mõningaid 2-metüülbensotiasooli saab valmistada palju sobivamalt 2-aminobenseentiooli kuumutamisel [[anhüdriidid|happe anhüdriid]]iga. Bensotiasoolid muutusid kvaternaarseteks sooladeks, [[alküülhaliid]]ide või dimetüülsulfaadiga reageerimisel. * Fisher ja Hamer sünteesisid 1930. aastal bensotiasooliumkloriide vastavatest jodiididest. Need kloriidid reageeriti edasi 2-tsünobensotiasooliumkloriidideks, et kasutada neid edasisel tiotsüaniinide muutmisel. * 1935. aastal Evans ja Smiles said 2-metüül –''N''-(2-nitrofenüül)bensotiasooliumjodiidi, kui 2-[''N''-atsetüül – ''N''-(2-nitrofenüülamino)]benseentiool reageeris vesinikjodiid happega atsetooni keskkonnas. Sama sool saadi, kui 2-[''N'' –atsetüül –''N''-(2- nitrofenüülamino)]benseensulfaathape redutseeriti vesinikjodiid- ja väävelhappega. Vastav perkloraat tekkis, kui benseentiool reageeris perkloorhappega. * 1948. aastal sünteesisid Kendal ja Majer 2-(2- etüülsulfanüülvinüül)-''N''- metüülbenstiasooliumjodiidi ja 2-(2-etüülsulfanüül-1-metüülvinüül)-''N''-metüülbenstiasooliumjodiidi, kasutades 2-metüülbensotiasooli ja 2-etüülbensotiasooli koos metüül-p-sulfonaadiga. Kvaternaarsete bensotiasool soolade, alküülsulfaatde, jodiidide, promiidide, perkloraatide, süntees 2-aminobenseentioolist on kirjanduses seotud Kiprianovi ja Pazenkoga. * 1957. aastal uuris Kiparianov kvaternaarse 2-metüülbensotiasooli soolade tekkimise hulka metüüljodiidi, metüülsulfaadi, sulfoonhappe metüül estrite ning p-nitrosulfoonhappega. Ta avastas, et reaktsioon metüül −2- nitrobenseensulfonaadiga oli kuus korda kiirem, kui Me<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>. Samal ajal kui 2,3- ja 2,4- dinitrobenseensulfoonhappe metüülestrid reageerisid 60 korda kiiremini kui Me<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>-ga. Sellised estrid annavad võimaluse nõrga happe kergeks alküülimiseks. Bensotiasoolium soolad on olulised erinevate tsüaniinvärvide sünteesil ja teisalt on bensotiasoolium soolad uuritud nende aktiivsuse tõttu erinevates bioloogilistes süsteemides. * 1959. aastal uurisid Pianka ja Hall seente toksilisust ja leidsid, et aktiivsed on ainult 3-etüülbensotiasooliumjodiidi ja 3- etüülbensoksasooletüülsulfaadi derivaatide katioonid. * 1988. aastal uuris Sutoris koos kaastöötajatega bensotiasooliumühendite mõju suhkrupeedi ja hiireherne kasvule ning suhkru- ning [[klorofüll]]isisaldusele. Uuringu tulemustest selgus, et suuremal osal bensotiasooliumi sooladest oli kasvu kiirendav mõju. ''N''-metüülbensotiasooliumbromiid suurendas suhkru tootmist hiirehernes erinevatel kontsentratsioonidel.''N''- bensüül ja asendatud bensüülbenstiosoolium soolade hulgas on ''N''- bensüülbensotiooliumbromiid kõige aktiivsem koostisosa, mis tõstab pärast seemnete töötlemist [[klorofüll]]i hulka suhkrupeedi lehtedes. Metüülgrupi asendamine etüül- või propüülgrupiga bensotiasoolium soolas vähendab aine mõju klorofüli hulgale. * Aastal 2007 sünteesis W. Yangi uurimisrühm seeria benstiasoolium ühendeid, mis käitusid mao-soolepõletiku viiruse suhtes inhibeerivalt. "Uuringus kasutati sea munandi rakke, mis olid viirusega nakatatud, et testida selle viiruse vastu immunofluorestsentsuuringut koos antikehadega. Samuti kasutati nukleokapsiidi proteiine, jälgimaks bensotiasooliumi ühendi tegevust viiruse replikatsiooni inhibeerimisel.<ref name="Handy" /> ==Akrüülsed ioonvedelikud== Üheks ioonvedelike kasutusalaks on polümeersed [[elektrolüüdid]], millel on suur ioonne [[elektrijuhtivus]]. Selliseid elektrolüüte on uuritud alates 1980. aastast. Suurem osa sellistest elektrolüütidest on tehtud [[polümeerid]]est, näiteks polüetüüloksiid, ja täidetud lahjendatud leelise soolaga, mis kokku annab elektrit juhtiva keskkonna. Paraku on nende elektrijuhtivus toatemperatuuril suhteliselt väike. Suurema juhtivuse saavutamiseks legeeritakse polümeere ioonvedelikuga. Kasutatakse imidasooliumi ja püridiiniumi. Selliste ühendite juhtivus on umbes 1 mS/cm<sup>−1</sup>.<ref name="Handy" /> Selliste ioonvedelike süntees on võimalik erineval viisil. Kõige olulisem samm on katiooni moodustumine. N- alküülimidasooli puhul tähendab see lämmastiku aatomi kvaternariseerumist. Sõltuvalt kasutatud haloalkaanist ja temperatuurist võtab reaktsioon aega 1–16 tundi. Selle aja lühendamiseks kasutatakse mikrolainet või tosülaate. Imidasoolium tüüpi ioonvedelikke on võimalik sünteesida ka kahastmelise "ühe poti" reaktsiooniga, kasutades Michaeli liitumist.<ref name="Handy" /> Kõigepealt protoneerib hape N-alküülimidasooli ja seejärel lisatakse ''N''- protoneeritud alküülimidasool α;β küllastumata ühendile. Saaduseks on funktsionaliseeritud imidasooliumi tüüpi ioonvedelik.<ref name="yxI5B" /> == Omadused == [[Pilt:Decomposition of EMImBF4 ionic liquid.jpg|pisi|EMImBF<sub>4</sub> ioonse vedeliku lagunemine kõrge pinge all]] Ioonsed vedelikud on sageli hea elektrijuhtivusega, mitte[[Ionisatsioon|ioniseerivad]], väga [[viskoossus|viskoossed]] ja madala [[Küllastunud auru rõhk|aururõhuga]]. Muude omaduste poolest leidub väga erinevaid ioonseid vedelikke: põlevaid, termiliselt stabiilseid, suures temperatuuriulatuses vedelaid, sobivate [[solvent|solveerivate]] omadustega väga erinevatele ühenditele. Mitmeid keemilisi reaktsioone, näiteks [[Dielsi-Alderi reaktsioon]] ja [[Friedeli-Craftsi reaktsioon]], saab läbi viia kasutades ioonseid vedelikke lahustitena. Uurimused on näidanud, et ioonsed vedelikud lahustavad [[biokatalüsaator]]eid.<ref name="KROti" /> Ioonsete vedelike segunemine veega või orgaaniliste lahustega sõltub katiooni kõrvalahela pikkusest ja aniooni valikust. Neid varieerides saab vedeliku panna käituma [[hape|happe]], [[Alus (keemia)|alus]]e või [[ligand]]ina. Nende eriliste omaduste pärast, leiavad ioonsed vedelikud aina rohkem kasutust sellistes erinevates valdkondades, nagu [[orgaaniline keemia]], [[elektrokeemia]], [[katalüsaator]]id, [[füüsikaline keemia]] ja [[inseneriteadus]]. Hoolimata ülimadalast [[Küllastunud auru rõhk|aururõhust]] (≈10<sup>−10</sup> Pa 25&nbsp;°C juures), saab osa ioonseid vedelikke [[destilleerimine|destilleerida]] [[vaakum]]is ligi 300&nbsp;°C juures.<ref name="hu6vV" /> Mõned ioonsed vedelikud (näiteks 1-butüül-3-metüülimidasooliumnitraat) tekitavad [[termolüüs]]i käigus süttivaid [[gaas]]e. [[Termiline stabiilsus]] ja sulamistemperatuur sõltuvad vedeliku koostisest. Paljude ülesandespetsiifiliste iooniliste vedelike termiline stabiilsus on üle 500–600 [[kelvin]]i.<ref name="vkWct" /> Termilise stabiilsuse ülemised piirid on tavaliselt mõõdetud kiire (umbes 10 K/min) [[termogravimeetriline analüüs|termogravimeetrilise analüüsiga]] ning ei iseloomusta ioonsete vedelike pikaajalist termilist stabiilsust, mis paljudel on alla 500 K.<ref name="yHnBo" /> == Rakendused == === Vetikatöötlus === [[Vetikad]] on ühed kõige levinumad organismid Maal. Vetikad [[fotosüntees]]ivad ning toodavad [[lipiidid|lipiide]] ja [[suhkur|suhkruid]], millest saab toota [[biodiislikütus]]t, etanooli ja muid [[biokütus]]eid. Selleks tuleb vetikad kokku koguda ning eraldada väärtuslikud komponendid majanduslikult otstarbekal viisil. Ioonseid vedelikke on kasutatud vetika [[rakk]]ude lahustamiseks ning komponentide vabastamiseks, kulutades selleks vähem energiat kui praegused meetodid.<ref name="Rfvol" /> === Jäätmekäitlus === Ioonseid vedelikke saab kasutada sünteetiliste materjalide, [[plast]]ide ja metallide [[taaskasutus|ümbertöötlemisel]]. Nende abil saab üksteisest eraldada sarnaseid komponente, näiteks kindlaid [[polümeerid|polümeere]] plastjäätmetest. See protsess toimub madalamal temperatuuril kui senised meetodid. Tänu sellele on võimalik vähendada plasti hävitamist ja [[prügimägi|prügimäele]] ladestamist. === Ravimitööstus === Kuna ligi pooled ravimitest on orgaanilised soolad, on uuritud ioonsete vedelike kasutust ravimitööstuses. Pannes kokku ühe ravitoimega aktiivse katiooni ja teise ravitoimega aniooni, on võimalik luua kahetoimelisi ioonseid vedelikke, mis ühendavad kaks ravimit üheks.<ref name="oSoWn" /> === Määrdeained === Eestis on loodud õlilisandeid, mis põhinevad ioonses vedelikus stabiilsena püsivatel oksiidsetel [[nanoosake]]stel. Sellise lisandiga õlid võimaldavad vähendada metalli kulumist.<ref name="51nvN" /> == Turvalisus == Ioonsete vedelike [[lenduvus]] on kaduvväike, mis vähendab nende juhuslikku sattumist keskkonda. Seda silmas pidades on ioonseid vedelikke peetud [[elusloodus]]ele küllaltki ohututeks. Uuemad uurimused on näidanud, et ioonsed vedelikud on veeloomadele sama toksilised kui tavalised [[lahusti]]d või isegi toksilisemad.<ref name="kVDHW" /><ref name="9j0wC" /><ref name="MPZhx" /> Ioonsete vedelike komponentide lai valik võimaldab otsida mürgistele sooladele asendusi ja nii leida ohutumaid aineid. Hoolimata madalast aururõhust on mitmed ioonsed vedelikud süttivad või täielikult põlevad ning nende käitlemisel tuleb hoolikalt kinni pidada ohutusnõuetest. == Ioonse vedeliku puhastamine == [[Pilt:Ioonne vedelik märgamas polüetüleeni.JPG|pisi|Ioonne vedelik märgamas polüetüleeni]] Ioonse vedeliku puhastamise käigus eemaldatakse sellest erinevad ebapuhtused ning see on vajalik, et vältida võimalikke probleeme spektroskoopiliste meetodite korral. Paljud ioonsed vedelikud on toatemperatuuril vedelas [[olek]]us. Selleks, et seda liiki [[lahusti|solvente]] tööstuslikult kasutusele võtta, on vaja teada nende täpseid füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Väikeses koguses ebapuhtused võivad aga neid omadusi oluliselt mõjutada. Ioonsete vedelike katalüütiline aktiivsus ja elektrokeemiline käitumine sõltuvad oluliselt ioonse vedeliku puhtusest. Ioonsete vedelike korral kasutatakse järgnevaid puhtusastmeid: 95% (sünteesi tarbeks), üle 99% (kõrgpuhas), üle 99,9% (ultrapuhas). Tavalisemad ebapuhtused on [[orgaanilised ühendid|orgaanilised algmaterjalid]], [[haliit|haliidid]] ja [[vesi]]. Ebapuhtuste ja nende jälgede [[analüüs]]imine vajab veel põhjalikku uurimist. Ioonsed vedelikud erinevad traditsioonilistest orgaanilistest solventidest ning nende puhastamist [[destilleerimine|destillatsiooni]] teel takistab ülimadal aururõhk. Vastuoluline on aga see, et põhimõtteliselt saab iga [[lenduvus|lenduvat]] ebapuhtust ioonsest vedelikust eraldada destillatsiooni teel. Üldiselt on siiski parem eemaldada võimalikult palju ebapuhtusi algmaterjalidest. Võimaluse korral tuleks kasutada sünteetilisi meetodeid, mis tekitaksid võimalikult vähe [[kõrvalsaadus]]i, või meetodeid, mis võimaldaksid ebapuhtuste lihtsat eemaldamist lõplikust ioonsest vedelikust. Siin kirjeldatakse meetodeid, kuidas puhastada algmaterjale, ning meetodeid, kuidas eemaldada spetsiifilisi ebapuhtusi erinevatest ioonsetest vedelikest.<ref name="G2BmX" /><ref name="P6zQM" /><ref name="c8hoF" /> === Tingimused === Esimene tingimus on see, et kõik algmaterjalid, mida kasutatakse [[katioon]]i valmistamiseks, tuleb esmalt destilleerida. Sagedamini sobivaid meetodeid on kirjeldanud Amarego ja Perrini. Näiteks [RMIM]<sup>+</sup> soolade valmistamisel destilleeritakse [[vaakum]]is 1-metüülimidasooli [[naatriumhüdroksiid|naatriumhüdorksiidist]] ja seda osa, mida destilleerimisel ei kasutata, hoiustatakse külmikus [[lämmastik]]u keskkonnas. [[Alküülhaliidid|Haloalkaane]] pestakse esmalt kontsentreeritud [[väävelhape|väävelhappega]], kuni [[hape|happe]] kiht on värvusetu. Siis [[neutraliseerimine|neutraliseeritakse]] NaHCO<sub>3</sub> [[lahus]]ega ja deioniseeritud veega ning lõpuks viiakse läbi destillatsioon. Solvendid, mida kasutatakse tertsiaarsete [[amiin]]ide muutmisel kvaternaarseteks või [[anioon]]vahetus reaktsioonides, tuleb samuti kuivatada ja destilleerida. Kui neid ettevaatusabinõusid ei kasutata, on raske valmistada värvituid ioonseid vedelikke. Nendel juhtudel, kui ioonse vedeliku värvus on ebaoluline, pole haloalkaanide pesemine vajalik, kuna värvilise ebapuhtuse kogus on väga väike ega mõjuta seetõttu potentsiaalseid rakendusi. AlCl<sub>3</sub>-põhiste värvitute ioonsete vedelike valmistamiseks on tavaliselt vaja AlCl<sub>3</sub> mitu korda [[sublimeerimine|sublimeerida]]. On soovitatav, et selles protsessis segatakse AlCl<sub>3</sub> naatriumkloriidi ja [[alumiiniumnitraat|alumiiniumnitraadiga]].<ref name="gi4z2" /> === AlCl<sub>3</sub>-põhised ioonsed vedelikud === AlCl<sub>3</sub>-põhised ioonsed vedelikud sisaldavad tihti [[oksiidioon]]ide ebapuhtusi, mis on pärit väikesest kogusest veest ja [[hapnik]]ust. Neid nimetatakse üldiselt [AlOCl<sub>2</sub>]<sup>-</sup>, ning neid saab efektiivselt eemaldada, kui lasta [[fosgeen]]il (COCl<sub>2</sub>) läbida ioonset vedelikku.<ref name="i3gTC" /> Sel juhul on reaktsiooni kõrvalsaaduseks CO<sub>2</sub>, mida on lihtne vaakumi teel eemaldada. Kuna fosgeen on väga [[toksilisus|toksiline]], peab selle meetodi rakendamisel olema ettevaatlik. Seetõttu on alternatiivina kasutatud vähem toksilist trifosgeeni.<ref name="fc3Jp" /> Kui leidub vett või teisi [[prooton]]i allikaid, võivad kloroaluminaatidel põhinevad ioonsed vedelikud sisaldada prootoneid, mis käituvad happelistes [[sulam]]ites kui Bronstedi superalused. Neid aga on võimalik eemaldada lihtsalt [[kõrgvaakum]]i abil (<5x10<sup>−6</sup> torri).<ref name="UOYJG" /> === Näiteid === Anioonse [[metatees]]i teel moodustunud ioonsete vedeliku puhastamisel võib tekkida erinevaid probleeme. Antud juhul on tavalisemad ebapuhtused haliidide anioonid või soovimatud katioonid, mis on lõppsaadustest halvasti eemaldatud. Selliste ebapuhtuste olemasolu avaldab suurt mõju ioonsete vedelike omadustele, eriti metalli põhiste [[katalüsaator]]ite korral, mida haliidide ioonid tihti deaktiveerivad. Üldiselt on see suuremaks probleemiks vees lahustuvate ioonsete vedelike korral. Vees segunematuid soolasid saab üldiselt veega pestes üsna efektiivselt puhastada. Vees lahustuvate soolade valmistamisel kaasnevaid probleeme on uurinud Seddon.<ref name="DhTyo" /> On leitud, et soovimatute ioonide olemasolu mõjutab radikaalselt vedelike füüsikalisi omadusi nagu [[viskoossus]] ja [[tihedus]]. Na<sup>+</sup> ioonide kasutamine vees lahustuvate soolade valmistamisel tekitas suures [[kontsentratsioon]]is Cl<sup>-</sup> jääke, kuid Ag<sup>+</sup> soolade korral oli jääkide sisaldus väiksem. NaCl väike lahustuvus ioonsetes vedelikes näitab, et ebapuhtused tekivad, kuna Na<sup>+</sup> soolade korral ei kulge reaktsioonid lõpuni. Veel üks näide metalli sisaldavate ebapuhtuste kohta ioonsetes vedelikes on, kui [EMIM]Cl ja [CH<sub>3</sub>CO<sub>2</sub>]<sub>4</sub> sooladest moodustatakse [EMIM][CH<sub>3</sub>CO<sub>2</sub>]. Saadud soolas on umbes 0,5 M [[plii]] jääke. Kõikides rakendustes, kus haliidioonid võivad probleeme tekitada, peaks nende kontsentratsiooni jälgima, et tagada vedelike puhtus. Seda saab saavutada kas ioontundliku [[elektrood]]i abil või kasutades kloriidioonide jaoks keemilist meetodit (nt Vollhardi protseduuri). Enamik ioonseid vedelikke, mis põhinevad tavalistel katioonidel ja anioonidel peaksid olema värvitud, ning neil peaks olema minimaalne [[valguse neeldumine|absorbeerumine]] suurematel [[lainepikkus]]tel kui 300&nbsp;nm. Praktikas omandavad soolad kollase värvuse, eriti, kui tertsiaarseid amiine muudetakse kvaternaarseteks. Ebapuhtuse kogused, mis seda põhjustavad on, väga väikesed, mida ei saa detekteerida 1H NMR või CHN mikroanalüüsi abil. Paljude rakenduste korral ei ole see aga oluline. Kui aga kasutatakse fotokeemilist või UV-nähtavat [[spektroskoopia]]t, siis on solventide puhtus väga oluline. Siiani ei ole nende ebapuhtuste täpne põhjus teada, kuid arvatakse, et need on pärit soovimatutest kõrvalreaktsioonidest nagu [[oligomerisatsioon]], või [[polümerisatsioon]] vabade amiinidega, või ebapuhtustest algmaterjalides. Kui vedelike värvitus on oluline, siis on värvust võimalik minimeerida järgmiste võtetega: * Kõiki algmaterjale tuleb puhastada etteantud juhiste järgi.<ref name="OYDBt" /> * Tertsiaalsete amiinide muutmisel kvaternaarseteks võivad [[atsetoon]]ijäägid mõnikord põhjustada värvuse muutumist. Seega tuleb vältida kõigi klaasist esemete kokkupuudet selle solvendiga. * Tertsiarlsete amiinide muutmine kvaternaarseteks tuleks läbi viia süsteemis, mis on degaseeritud ja suletud lämmastiku keskkonda, või [[inertgaas]]i voolus nagu lämmastik. Lisaks sellele peaks reaktsiooni temperatuur olema võimalikult madal (mitte suurem kui umbes 80 kraadi kloriidioonide korral ning Br<sup>-</sup> ja I<sup>-</sup> soolade korral madalam). Enamikus ioonsetes vedelikes on suurimaks ebapuhtuseks vesi. Teiste reaktsiooni solventide eemaldamine on lihtsasti saavutatav ioonsete vedelike kuumutamisel vaakumis. Vesi on tavaliselt üks raskemaid solvente, mida eemaldada, ning on soovitatud, et ioonseid vedelikke tuleks kuumutada vähemalt 70&nbsp;°C juures mitu tundi, samal ajal segades. Isegi veega segunematud soolad nagu [BMIM][PF<sub>6</sub>] võivad absorbeerida vett, kui nad puutuvad õhuga kokku.<ref name="soaMR" /> Seega on soovitatav, et kõiki vedelikke kuivatatakse vahetult enne kasutamist. Kui vee sisaldus on ebaoluline, võib seda määrata kas Karl-Fischeri tiitrimise teel või IR-spektroskoopia abil, mis on väiksema täpsusega. === Ümberkristalliseerimise meetod === Sulami kristalliseerimine on tehnika, mis sobib nii orgaaniliste kemikaalide, kui ka ioonsete vedelike puhastamiseks. Selle tehnika põhimõte on sulami kontrollitud jahutamine nii, et eemaldatakse soojus ja sulatatakse vedeliku sulamit nii, et sulami teatud osa kristalliseeruks. Kristalliseerumise kiirus ja saagis on olulised parameetrid selle meetodi õigeks kasutamiseks. Tekkinud kristalliline faas on puhtam kui algne olek. Kristalse oleku suur puhtus on tingitud sellest, et molekulid paiknevad ruumilises [[kristallvõre]]s ümber. [[Molekul]]id, mille kuju ja/või suurus kalduvad kõrvale, ei mahu sellesse kristallvõresse. Seetõttu on sulami kristalliseerimise selektiivsus ioonsete vedelike korral suurem kui teiste puhastusmeetodite korral ([[ekstraktsioon]] ja [[destillatsioon]]). == Vaata ka == *[[Kvaternaarsed ammooniumsoolad]] *[[Imidasool]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="n6VYh">Paul Walden (1914). Bull. Acad. Sci. St. Petersburg, pages 405–422</ref> <ref name="qbZbJ">{{cite web | url = http://www.organic-chemistry.org/topics/ionic-liquids.shtm | title = Ionic Liquids}} http://www.organic-chemistry.org Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="DSN9E">Helena L. Chum , V. R. Koch , L. L. Miller , R. A. Osteryoung (1975). ''Electrochemical scrutiny of organometallic iron complexes and hexamethylbenzene in a room temperature molten salt'', J. Am. Chem. Soc.</ref> <ref name="VYaQn">John S. Wilkes , Joseph A. Levisky , Robert A. Wilson , Charles L. Hussey (1982). ''Dialkylimidazolium chloroaluminate melts: a new class of room-temperature ionic liquids for electrochemistry, spectroscopy and synthesis'', Inorg. Chem.</ref> <ref name="FsgDB">R. J. Gale, R. A. Osteryoung (1979). "Potentiometric investigation of dialuminium heptachloride formation in aluminum chloride-1-butylpyridinium chloride mixtures". Inorganic Chemistry 18</ref> <ref name="OzDSI">J. S. Wilkes, M. J. Zaworotko (1992). Chemical Communications, 965–967</ref> <ref name="LaiUo">{{cite web | url = http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/mitsunobu-reaction.shtm | title = Mitsunobu Reaction}} http://www.organic-chemistry.org Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="5im6Y">{{cite web | url = http://cdn.intechopen.com/pdfs/20533/InTech-Thiazolium_and_benzothiazolium_ionic_liquids.pdf | title = Thiazolium and Benzothiazolium Ionic Liquids}} http://cdn.intechopen.com Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="Handy">Handy, Scott T. "Ionic Liquids – Classes and Properties". InTech, Croatia, 2011, p. 1-23; 81–105.</ref> <ref name="yxI5B">Wasserscheid, P.; Welton, T. "Ionic Liquids in Synthesis". WILEY-VCH Verlag, Weinheim, 2002, p. 7-12; 50–53.</ref> <ref name="KROti">Adam J. Walker and Neil C. Bruce (2004). "Cofactor-dependent enzyme catalysis in functionalized ionic solvents". Chemical Communications (22): 2570–1.</ref> <ref name="hu6vV">Martyn J. Earle, José M.S.S. Esperança, Manuela A. Gilea, José N. Canongia Lopes, Luís P.N. Rebelo, Joseph W. Magee, Kenneth R. Seddon and Jason A. Widegren (2006). "The distillation and volatility of ionic liquids". Nature 439 (7078): 831–4.</ref> <ref name="vkWct">Ch. Jagadeeswara Rao, R. Venkata krishnan, K. A. Venkatesan, K. Nagarajan (Thermans 2008). 332 – 334, Feb. 4–6, Sixteenth national symposium on thermal analysis</ref> <ref name="yHnBo">{{cite journal | journal = [[Thermochimica Acta]] | doi = 10.1016/j.tca.2003.08.022 | author = Marek Kosmulski, Jan Gustafsson and Jarl B. Rosenholm | year = 2004 | title = Thermal stability of low temperature ionic liquids revisited | volume = 412 | pages = 47–53}}</ref> <ref name="Rfvol">R. E. Teixeira (2012). "Energy-efficient extraction of fuel and chemical feedstocks from algae". Green Chemistry 14 (2): 419–427.</ref> <ref name="oSoWn">J. Stoimenovski, D. R. MacFarlane, K. Bica, R. D. Rogers (2010). "Crystalline vs. Ionic Liquid Salt Forms of Active Pharmaceutical Ingredients: A Position Paper". Pharmaceutical Research 27: 521–526.</ref> <ref name="51nvN">[http://novaator.err.ee/v/tehnika/16276f86-9beb-4a94-9c86-71851880e76f "Nanoosakesed parandavad Eesti firma määrdeõlide omadusi"] ERR Novaator, 3. märts 2015</ref> <ref name="kVDHW">C Pretti, C Chiappe, D Pieraccini, M Gregori, F Abramo, G Monni and L Intorre (2006). "Acute toxicity of ionic liquids to the zebrafish (Danio rerio)". Green Chem. 8 (3): 238–240.</ref> <ref name="9j0wC">D. Zhao, Y. Liao and Z. Zhang (2007). "Toxicity of Ionic Liquids". CLEAN – Soil, Air, Water 35 (1): 42–48.</ref> <ref name="MPZhx">J Ranke, S Stolte, R Störmann, J Arning and B Jastorff (2007). "Design of sustainable chemical products – the example of ionic liquids". Chem. Rev. 107 (6): 2183–2206</ref> <ref name="G2BmX">A. König, M. Stepanski, A. Kuszlik, P. Keila, C. Weller: "Ultra-purification of ionic liquids by melt crystallization", Chemical Engineering Research and Design, 7 (2008) 775–780.</ref> <ref name="P6zQM">G. P. Smith, A. S. Dworkin, R. M. Pagni, S. P. Zing, : "Broensted superacidity of hydrochloric acid in a liquid chloroaluminate. Aluminum chloride – 1-ethyl-3-methyl-1H-imidazolium chloride (55.O m/o AlCl3)", J. Am. Chem. Soc., 111 (1989) 525.</ref> <ref name="c8hoF">S. I. Lall, D. Mancheno, S. Castro, V. Behaj, J. L. I. Cohen, R. Engel, : "Polycations. Part X. LIPs, a new category of room temperature ionic liquid based on polyammonium salts", Chem. Commun., 2413 (2000).</ref> <ref name="gi4z2">J. Robinson, R. A. Osteryoung,: "An electrochemical and spectroscopic study of some aromatic hydrocarbons in the room temperature molten salt system aluminum chloride-n-butylpyridinium chloride", J. Am. Chem. Soc., 101 (1979) 323.</ref> <ref name="i3gTC">A. K. Abdul-Sada, A. G. Avent, M. J. Parkington, T. A. Ryan, K. R. Seddon, T. Welton,: "The removal of oxide impurities from room temperature halogenoaluminate ionic liquids", Chem. Commun., 1643 (1987).</ref> <ref name="fc3Jp">A. J. Dent, A. Lees, R. J. Lewis, T. Welton: "Vanadium chloride and chloride oxide complexes in an ambient-temperature ionic liquid. The first use of bis(trichloromethyl) carbonate as a substitute for phosgene in an inorganic system", Chem. Commun., 2787 (1996).</ref> <ref name="UOYJG">M. A. M. Noel, P. C. Trulove, R. A. Osteryoung, : "Removal of protons from ambient-temperature chloroaluminate ionic liquids", Anal. Chem. Soc., 113 (1991) 3334.</ref> <ref name="DhTyo">K. R. Seddon, A. Stark, M.-J. Torres,: "Influence of chloride, water, and organic solvents on the physical properties of ionic liquids", Pure Appl. Chem., 72 (2000) 2275.</ref> <ref name="OYDBt">W. L. F. Armarego, D. D. Perrin, Purification of Laboratory Chemicals, 4th Edn., Butterworth-Heinemann: London, (1997).</ref> <ref name="soaMR">L. Cammarata, S. Kazarian, P. Salter, T. Welton, :"Molecular states of water in room temperature ionic liquids", Phys. Chem. Chem. Phys., 3 (2001) 5192.</ref> }} ==Välislingid== * [http://novaator.err.ee/v/keskkond/5ea312a5-e5bc-43f8-9458-3c464c707f4e/vedelad-soolad-aitavad-okoloogilist-jalajalge-vahendada "Vedelad soolad aitavad ökoloogilist jalajälge vähendada"]. ERR Novaator, 14. jaanuar 2017 [[Kategooria:Keemilised ained]] 9ihuaaaf6e2q887s8pw7ypuqqh3fikp 6183302 6183301 2022-08-25T16:10:41Z Heakeel 122460 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2013}} [[Pilt:Bmim.svg|pisi|1-butüül-3-metüülimidasool (BuMeIm) ja heksafluorofosfaat]] [[Pilt:Commonly_used_cations.png|pisi|Enamkasutatavad katioonid ioonsete vedelike kontekstis]] '''Ioonne vedelik''' on vedelas [[agregaatolek|olekus]] [[soolad|sool]]. Vahel kasutatakse ioonse vedeliku terminit soolade puhul, mille [[sulamistemperatuur]] on alla 100&nbsp;°C. Enamasti on need [[kvaternaarsed ammooniumsoolad|kvaternaarsed ammooniumi]] või [[imidasool]]iumi soolad, mis esinevad [[toatemperatuur]]il [[vedelik|vedelas]] olekus. Kui tavalised vedelikud, nagu [[vesi]] või [[bensiin]], koosnevad enamasti elektriliselt neutraalseist molekulidest, siis ioonsed vedelikud koosnevad [[ioon]]idest ja ioonpaaridest. Selliseid aineid nimetatakse veel ka [[elektrolüüt]]ideks, ioonseteks sulamiteks, sulanud sooladeks, vedelateks sooladeks või ioonseteks [[klaas]]ideks. Ioonsetele vedelikele on palju rakendusi, näiteks tugevate [[lahusti|lahustite]] ja elektrolüütidena. Toatemperatuuril vedelad soolad on olulised [[patarei]]des. Iga sool, mis sulamisel ei lagune või ei aurustu, annab enamasti ioonse vedeliku. Näiteks [[keedusool]] (NaCl) sulab 801&nbsp;°C juures vedelikuks, mis koosneb [[naatrium]]i [[katioon]]idest (Na<sup>+</sup>) ja [[kloor]]i [[anioon]]idest (Cl<sup>-</sup>). Jahtudes moodustab aga ioonne vedelik ioonse [[tahkis]]e, mis on kas [[kristall]] või [[klaas]]. Selliste vedelike kasutamist piirab tihti tundlikkus vee suhtes. Ioonsetel vedelikel on erilisi omadusi (vt alljärgnevat loendit), mis lubavad neid kasutada uute tehnoloogiliste lahenduste väljaarendamisel. *Nad on laias temperatuurivahemikus vedelas olekus. Enamik ioonseid vedelikke on vedelas olekus −40...200&nbsp;°C, kuid mõni kuni 350&nbsp;°C juures. *Nad segunevad mitme [[orgaanilised ühendid|orgaanilise]] [[lahusti|lahustiga]]. *Nad on suurepärased [[solvent|lahustid]], võimelised lahustama orgaanilisi, anorgaanilisi ja metallorgaanilisi ühendeid. *Nad on väga heade elektriliste omadustega: neil on suur [[elektrijuhtivus|elektrjuhtivus]], lai [[elektrokeemiline potentsiaal|elektrokeemilise potentsiaali]] vahemik ja nad on madalatemperatuurilised [[elektrolüüt|elektrolüüdid]]. *Mitu ioonset vedelikku (enamasti kloriide sisaldavad) võivad samal ajal olla nii [[katalüsaator]]iks kui ka reaktsiooni keskkonnaks. Madalatemperatuurilised ioonsed vedelikud on võrreldavad ioonsete lahustega (vedelikud, mis sisaldavad nii ioone kui ka neutraalseid aatomeid), eriti eutektiliste lahustega (iooniliste ja mitteiooniliste tahkiste segu, mille sulamistemperatuur on palju madalam kui puhastel ainetel). Vedelaid sooli on lihtne valmistada ning võimalik on varieerida nende keemilist koostist, anioonset ja katioonset osa eraldi. [[Anioon]]idena on kasutatavamad näiteks heksafluorofosfaat PF<sub>6</sub><sup>-</sup>, tetrafluoroboraat BF<sub>4</sub><sup>-</sup>, tetrakloroalumiinium AlCl<sub>4</sub><sup>-</sup>, bis(trifluorometüülsulfonüül)amiid (F<sub>3</sub>CSO<sub>2</sub>)<sub>2</sub>N<sup>-</sup>, trifluorometaansulfonaat (triflaat) F<sub>3</sub>CSO<sub>3</sub><sup>-</sup>. == Ajalugu == Termin ''ioonne vedelik'' võeti kasutusele 1943. aastal. Esimese ioonse vedeliku avastamise aeg pole kindel. Aastal 1888 leidsid S. Gabriel ja J. Weiner etanoolamiiniumnitraadi, mille sulamistemperatuur on 52–55&nbsp;°C. Esimene toatemperatuuriline ioonne vedelik oli etüülamoonimnitraat (C<sub>2</sub>H<sub>5</sub>)NH+3NO<sub>3</sub><sup>-</sup>, mille sulamistemperatuur on 12&nbsp;°C ning mille sünteesis 1914. aastal [[Paul Walden]].<ref name="n6VYh" /> Uuesti tekkis ioonvedelike vastu huvi, kui avastati kloroaluminaatide moodustumine kvaternaarsete heterotsükliliste katioonide lisamisel alumiiniumkloriidile. Nendel ühenditel oli suur kasutuspotentsiaal, ent kõik olid niiskuse suhtes väga tundlikud. Niiskuskindlad ioonvedelikud sünteesis J. Wilkes eelmise sajandi viimase kümnendi algul. See saavutati alumiiniumkloriidi asendamisega tetrafluoroboraadi või heksafluorofosfaadiga. Sellest ajast alates on erinevate ioonvedelike hulk kiiresti suurenenud. [[Katioon]]idena kasutatakse laialdaselt imidasooliumi, aga ka püridiiniumi, ammooniumi, fosfooniumi, tiasooliumi ja triasooliumi. Need katioonid liidetakse reaktsiooni käigus nõrgalt koordineerivate [[anioon]]idega, kuid mitte kõigi nõrgalt koordineeruvate anioonidega ei ole tulemuseks ioonvedelik.<ref name="qbZbJ" /> 1970. ja 1980. aastatel sünteesiti [[Keemiline vooluallikas|elektrolüütpatareide]] tarbeks ioonseid vedelikke, mis baseerusid alküülimidasooliumi ja püriidiumi katioonidel ning haliidide ja tetrahalogenaluminaatide anioonidel.<ref name="DSN9E" /><ref name="VYaQn" /> Imidasoolhalogenoaluminaadi sooladele on iseloomulik, et nende mitmed omadused (viskoossus, sulamistemperatuur ja happelisus) on muudetavad. Seda tehakse [[alküülrühm|alküül]][[asendusrühm]]asid ja imidasooli ning halogenaluminaatide vahekordi varieerides.<ref name="FsgDB" /> Kaks põhilist kitsaskohta paljudele rakendustele on olnud niiskustundlikkus ning happelisus/aluselisus. 1992. aastal õnnestus Wilkesil ja Zawarotkol saada ioonsed vedelikud, millel olid neutraalsed nõrgalt koordineeruvad anioonid, nagu näiteks heksafluorofosfaat (PF<sub>6</sub><sup>-</sup>) ja tetrafluoroboraat (BF<sub>4</sub><sup>-</sup>), ning millel oli oluliselt rohkem rakendusi.<ref name="OzDSI" /> Uuringutes otsitakse heksafluorofofaadile ja terafluioroboraadile vähem toksilisi alternatiive, näiteks bistriflimiidid [(CF<sub>3</sub>SO<sub>2</sub>)<sub>2</sub>N]<sup>−</sup>, ning täielikult üritatakse vältida [[halogeniidid|halogeniidseid]] ühendeid. Aina rohkem kasutatakse ka vähem toksilisi katioone, näiteks ammooniumsoolasid, mis on sama mitmekülgsed kui [[imidasool]]. == Sooladena esinevad ioonvedelikud == === Imidasooliumi soolad === Kõige levinumad ioonvedelikud on need, mis sisaldavad N-heterotsüklilist katiooni. Nende solvateerivaid omadusi, sulamistemperatuuri ja [[viskoossus]]t, saab muuta erinevate asendajatega lämmastiku aatomi juures või vastasioonide vahetamisega.Võimalikeks meetoditeks imidasooliumi tüüpi ioonvedelike sünteesil on [[Mitsunobu reaktsioon]] ja [[Michaeli liitumine]].<ref name="LaiUo" /> === 1,2,3-triasooliumi soolad === 1,2,3-triasooliumi sooli saab sünteesida vask (I) katalüüsil terminaalsetest [[alküünid]]est ja [[asiidid]]est tsüklile liitumisega ning sellele järgneva N-alküülilimise ja [[metatees]]iga. Selline sünteesimeetod võimaldab liita erinevaid [[funktsionaalrühm]]i ja on seega väga oluline funktsionaliseeritud ioonvedelike arendamisel. Omadused sõltuvad vastasioonist ja triasooliumi tsükli asendajatest. Keemiliselt on 1,2,3-triasooliumi soolad suhteliselt stabiilsed. On võimalik [[nukleofiilne asendusreaktsioon|nukleofiilne asendus]], kui nukleofiil ründab kolmandas asendis olevat alküülgruppi triasooltsüklis. Edasine [[deprotoneerumine]] asendites neli ja viis on võimalik tugevalt aluselises keskkonnas. Deprotonatsioon on raskemini läbiviidav kui imidasoolium soolade puhul. Metallikompleks või tekkida siis, kui triasoolium muutub N-heterotsükliliseks karbeeniks, mis käitub kompleksis [[ligand]]ina. === Tiasooliumi soolad === Tiasoolid on keemias tuntud peamiselt tiamiinis ehk [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiinis]] asendatud tiasooliumi soola kujul esinemise tõttu. Neid soolasid saab edukalt sünteesida [[Hanztschi tiasooli sünteesimeetod]]i modifikatsiooniga. See meetod on eriti väärtuslik nende tiasooliumi ühendite puhul, kui tsüklis olevat lämmastikule ei saa asendajat sisse viia otsese alküülimisega. N-monoasendatud tioamiididest saab tsükli, kui kasutada α-halokarbonüülühendeid. Saaduseks on tiasooliumi soolad heade saagistega. === Bensotiasooliumi soolad === Bensotiasooliumid on paljude värvainete koostises. Meditsiinis on bensotiasooliumid kasutusel ravimina. Näiteks ravim Riluzole baseerub sellel ühendil ja seda kasutatakse amüotroofse lateraalskleroosi raviks. Seda tüüpi ioonvedelike sünteesi ajalugu ja meetodid on kõige paremini dokumenteeritud.<ref name="5im6Y" /> * Katsel sünteesida [[tsüaniinvärvaine]]id isoleeris Hofmann 1887. aastal bensotiasoolium soolad, saades need bensotiasooli reaktsioonil amüüljodiidiga. * Temale järgnes 1922. aastal W. Mills, kes sünteesis tiotsüaniinvärvide tegemiseks N-etüülbensotiasooliumjodiidi. Ta kuumutas ekvimolaarsed kogused etüüljodiidi ja bensotiasooli. * Aastal 1925 kasutas W. König N,2-dimetüülbensotiasooliumperkloraati metüleenaluse valmistamiseks. Viimast kasutati tiotsüaniinvärvide sünteesil. * Bensotiasoolide kvaternaarsed soolad märkis 1928. aastal järgmisena ära J. Clark, kui ta uuris metüleenaluse absorptsioonitundlikkust 2-metüülbensotiasooli kvaternaarsetelt sooladelt. * Samal aastal kasutas König bensotiasooli kvaternaarseid sooli, et sünteesida heterotsüklopolümetiin-värvaineid, uurides värve ja nende koostist. Ta väitis, et mõningaid 2-metüülbensotiasooli saab valmistada palju sobivamalt 2-aminobenseentiooli kuumutamisel [[anhüdriidid|happe anhüdriid]]iga. Bensotiasoolid muutusid kvaternaarseteks sooladeks, [[alküülhaliid]]ide või dimetüülsulfaadiga reageerimisel. * Fisher ja Hamer sünteesisid 1930. aastal bensotiasooliumkloriide vastavatest jodiididest. Need kloriidid reageeriti edasi 2-tsünobensotiasooliumkloriidideks, et kasutada neid edasisel tiotsüaniinide muutmisel. * 1935. aastal Evans ja Smiles said 2-metüül –''N''-(2-nitrofenüül)bensotiasooliumjodiidi, kui 2-[''N''-atsetüül – ''N''-(2-nitrofenüülamino)]benseentiool reageeris vesinikjodiid happega atsetooni keskkonnas. Sama sool saadi, kui 2-[''N'' –atsetüül –''N''-(2- nitrofenüülamino)]benseensulfaathape redutseeriti vesinikjodiid- ja väävelhappega. Vastav perkloraat tekkis, kui benseentiool reageeris perkloorhappega. * 1948. aastal sünteesisid Kendal ja Majer 2-(2- etüülsulfanüülvinüül)-''N''- metüülbenstiasooliumjodiidi ja 2-(2-etüülsulfanüül-1-metüülvinüül)-''N''-metüülbenstiasooliumjodiidi, kasutades 2-metüülbensotiasooli ja 2-etüülbensotiasooli koos metüül-p-sulfonaadiga. Kvaternaarsete bensotiasool soolade, alküülsulfaatde, jodiidide, promiidide, perkloraatide, süntees 2-aminobenseentioolist on kirjanduses seotud Kiprianovi ja Pazenkoga. * 1957. aastal uuris Kiparianov kvaternaarse 2-metüülbensotiasooli soolade tekkimise hulka metüüljodiidi, metüülsulfaadi, sulfoonhappe metüül estrite ning p-nitrosulfoonhappega. Ta avastas, et reaktsioon metüül −2- nitrobenseensulfonaadiga oli kuus korda kiirem, kui Me<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>. Samal ajal kui 2,3- ja 2,4- dinitrobenseensulfoonhappe metüülestrid reageerisid 60 korda kiiremini kui Me<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>-ga. Sellised estrid annavad võimaluse nõrga happe kergeks alküülimiseks. Bensotiasoolium soolad on olulised erinevate tsüaniinvärvide sünteesil ja teisalt on bensotiasoolium soolad uuritud nende aktiivsuse tõttu erinevates bioloogilistes süsteemides. * 1959. aastal uurisid Pianka ja Hall seente toksilisust ja leidsid, et aktiivsed on ainult 3-etüülbensotiasooliumjodiidi ja 3- etüülbensoksasooletüülsulfaadi derivaatide katioonid. * 1988. aastal uuris Sutoris koos kaastöötajatega bensotiasooliumühendite mõju suhkrupeedi ja hiireherne kasvule ning suhkru- ning [[klorofüll]]isisaldusele. Uuringu tulemustest selgus, et suuremal osal bensotiasooliumi sooladest oli kasvu kiirendav mõju. ''N''-metüülbensotiasooliumbromiid suurendas suhkru tootmist hiirehernes erinevatel kontsentratsioonidel.''N''- bensüül ja asendatud bensüülbenstiosoolium soolade hulgas on ''N''- bensüülbensotiooliumbromiid kõige aktiivsem koostisosa, mis tõstab pärast seemnete töötlemist [[klorofüll]]i hulka suhkrupeedi lehtedes. Metüülgrupi asendamine etüül- või propüülgrupiga bensotiasoolium soolas vähendab aine mõju klorofüli hulgale. * Aastal 2007 sünteesis W. Yangi uurimisrühm seeria benstiasoolium ühendeid, mis käitusid mao-soolepõletiku viiruse suhtes inhibeerivalt. "Uuringus kasutati sea munandi rakke, mis olid viirusega nakatatud, et testida selle viiruse vastu immunofluorestsentsuuringut koos antikehadega. Samuti kasutati nukleokapsiidi proteiine, jälgimaks bensotiasooliumi ühendi tegevust viiruse replikatsiooni inhibeerimisel.<ref name="Handy" /> ==Akrüülsed ioonvedelikud== Üheks ioonvedelike kasutusalaks on polümeersed [[elektrolüüdid]], millel on suur ioonne [[elektrijuhtivus]]. Selliseid elektrolüüte on uuritud alates 1980. aastast. Suurem osa sellistest elektrolüütidest on tehtud [[polümeerid]]est, näiteks polüetüüloksiid, ja täidetud lahjendatud leelise soolaga, mis kokku annab elektrit juhtiva keskkonna. Paraku on nende elektrijuhtivus toatemperatuuril suhteliselt väike. Suurema juhtivuse saavutamiseks legeeritakse polümeere ioonvedelikuga. Kasutatakse imidasooliumi ja püridiiniumi. Selliste ühendite juhtivus on umbes 1 mS/cm<sup>−1</sup>.<ref name="Handy" /> Selliste ioonvedelike süntees on võimalik erineval viisil. Kõige olulisem samm on katiooni moodustumine. N- alküülimidasooli puhul tähendab see lämmastiku aatomi kvaternariseerumist. Sõltuvalt kasutatud haloalkaanist ja temperatuurist võtab reaktsioon aega 1–16 tundi. Selle aja lühendamiseks kasutatakse mikrolainet või tosülaate. Imidasoolium tüüpi ioonvedelikke on võimalik sünteesida ka kahastmelise "ühe poti" reaktsiooniga, kasutades Michaeli liitumist.<ref name="Handy" /> Kõigepealt protoneerib hape N-alküülimidasooli ja seejärel lisatakse ''N''- protoneeritud alküülimidasool α;β küllastumata ühendile. Saaduseks on funktsionaliseeritud imidasooliumi tüüpi ioonvedelik.<ref name="yxI5B" /> == Omadused == [[Pilt:Decomposition of EMImBF4 ionic liquid.jpg|pisi|EMImBF<sub>4</sub> ioonse vedeliku lagunemine kõrge pinge all]] Ioonsed vedelikud on sageli hea elektrijuhtivusega, mitte[[Ionisatsioon|ioniseerivad]], väga [[viskoossus|viskoossed]] ja madala [[Küllastunud auru rõhk|aururõhuga]]. Muude omaduste poolest leidub väga erinevaid ioonseid vedelikke: põlevaid, termiliselt stabiilseid, suures temperatuuriulatuses vedelaid, sobivate [[solvent|solveerivate]] omadustega väga erinevatele ühenditele. Mitmeid keemilisi reaktsioone, näiteks [[Dielsi-Alderi reaktsioon]] ja [[Friedeli-Craftsi reaktsioon]], saab läbi viia kasutades ioonseid vedelikke lahustitena. Uurimused on näidanud, et ioonsed vedelikud lahustavad [[biokatalüsaator]]eid.<ref name="KROti" /> Ioonsete vedelike segunemine veega või orgaaniliste lahustega sõltub katiooni kõrvalahela pikkusest ja aniooni valikust. Neid varieerides saab vedeliku panna käituma [[hape|happe]], [[Alus (keemia)|alus]]e või [[ligand]]ina. Nende eriliste omaduste pärast, leiavad ioonsed vedelikud aina rohkem kasutust sellistes erinevates valdkondades, nagu [[orgaaniline keemia]], [[elektrokeemia]], [[katalüsaator]]id, [[füüsikaline keemia]] ja [[inseneriteadus]]. Hoolimata ülimadalast [[Küllastunud auru rõhk|aururõhust]] (≈10<sup>−10</sup> Pa 25&nbsp;°C juures), saab osa ioonseid vedelikke [[destilleerimine|destilleerida]] [[vaakum]]is ligi 300&nbsp;°C juures.<ref name="hu6vV" /> Mõned ioonsed vedelikud (näiteks 1-butüül-3-metüülimidasooliumnitraat) tekitavad [[termolüüs]]i käigus süttivaid [[gaas]]e. [[Termiline stabiilsus]] ja sulamistemperatuur sõltuvad vedeliku koostisest. Paljude ülesandespetsiifiliste iooniliste vedelike termiline stabiilsus on üle 500–600 [[kelvin]]i.<ref name="vkWct" /> Termilise stabiilsuse ülemised piirid on tavaliselt mõõdetud kiire (umbes 10 K/min) [[termogravimeetriline analüüs|termogravimeetrilise analüüsiga]] ning ei iseloomusta ioonsete vedelike pikaajalist termilist stabiilsust, mis paljudel on alla 500 K.<ref name="yHnBo" /> == Rakendused == === Vetikatöötlus === [[Vetikad]] on ühed kõige levinumad organismid Maal. Vetikad [[fotosüntees]]ivad ning toodavad [[lipiidid|lipiide]] ja [[suhkur|suhkruid]], millest saab toota [[biodiislikütus]]t, etanooli ja muid [[biokütus]]eid. Selleks tuleb vetikad kokku koguda ning eraldada väärtuslikud komponendid majanduslikult otstarbekal viisil. Ioonseid vedelikke on kasutatud vetika [[rakk]]ude lahustamiseks ning komponentide vabastamiseks, kulutades selleks vähem energiat kui praegused meetodid.<ref name="Rfvol" /> === Jäätmekäitlus === Ioonseid vedelikke saab kasutada sünteetiliste materjalide, [[plast]]ide ja metallide [[taaskasutus|ümbertöötlemisel]]. Nende abil saab üksteisest eraldada sarnaseid komponente, näiteks kindlaid [[polümeerid|polümeere]] plastjäätmetest. See protsess toimub madalamal temperatuuril kui senised meetodid. Tänu sellele on võimalik vähendada plasti hävitamist ja [[prügimägi|prügimäele]] ladestamist. === Ravimitööstus === Kuna ligi pooled ravimitest on orgaanilised soolad, on uuritud ioonsete vedelike kasutust ravimitööstuses. Pannes kokku ühe ravitoimega aktiivse katiooni ja teise ravitoimega aniooni, on võimalik luua kahetoimelisi ioonseid vedelikke, mis ühendavad kaks ravimit üheks.<ref name="oSoWn" /> === Määrdeained === Eestis on loodud õlilisandeid, mis põhinevad ioonses vedelikus stabiilsena püsivatel oksiidsetel [[nanoosake]]stel. Sellise lisandiga õlid võimaldavad vähendada metalli kulumist.<ref name="51nvN" /> == Turvalisus == Ioonsete vedelike [[lenduvus]] on kaduvväike, mis vähendab nende juhuslikku sattumist keskkonda. Seda silmas pidades on ioonseid vedelikke peetud [[elusloodus]]ele küllaltki ohututeks. Uuemad uurimused on näidanud, et ioonsed vedelikud on veeloomadele sama toksilised kui tavalised [[lahusti]]d või isegi toksilisemad.<ref name="kVDHW" /><ref name="9j0wC" /><ref name="MPZhx" /> Ioonsete vedelike komponentide lai valik võimaldab otsida mürgistele sooladele asendusi ja nii leida ohutumaid aineid. Hoolimata madalast aururõhust on mitmed ioonsed vedelikud süttivad või täielikult põlevad ning nende käitlemisel tuleb hoolikalt kinni pidada ohutusnõuetest. == Ioonse vedeliku puhastamine == [[Pilt:Ioonne vedelik märgamas polüetüleeni.JPG|pisi|Ioonne vedelik märgamas polüetüleeni]] Ioonse vedeliku puhastamise käigus eemaldatakse sellest erinevad ebapuhtused ning see on vajalik, et vältida võimalikke probleeme spektroskoopiliste meetodite korral. Paljud ioonsed vedelikud on toatemperatuuril vedelas [[olek]]us. Selleks, et seda liiki [[lahusti|solvente]] tööstuslikult kasutusele võtta, on vaja teada nende täpseid füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Väikeses koguses ebapuhtused võivad aga neid omadusi oluliselt mõjutada. Ioonsete vedelike katalüütiline aktiivsus ja elektrokeemiline käitumine sõltuvad oluliselt ioonse vedeliku puhtusest. Ioonsete vedelike korral kasutatakse järgnevaid puhtusastmeid: 95% (sünteesi tarbeks), üle 99% (kõrgpuhas), üle 99,9% (ultrapuhas). Tavalisemad ebapuhtused on [[orgaanilised ühendid|orgaanilised algmaterjalid]], [[haliit|haliidid]] ja [[vesi]]. Ebapuhtuste ja nende jälgede [[analüüs]]imine vajab veel põhjalikku uurimist. Ioonsed vedelikud erinevad traditsioonilistest orgaanilistest solventidest ning nende puhastamist [[destilleerimine|destillatsiooni]] teel takistab ülimadal aururõhk. Vastuoluline on aga see, et põhimõtteliselt saab iga [[lenduvus|lenduvat]] ebapuhtust ioonsest vedelikust eraldada destillatsiooni teel. Üldiselt on siiski parem eemaldada võimalikult palju ebapuhtusi algmaterjalidest. Võimaluse korral tuleks kasutada sünteetilisi meetodeid, mis tekitaksid võimalikult vähe [[kõrvalsaadus]]i, või meetodeid, mis võimaldaksid ebapuhtuste lihtsat eemaldamist lõplikust ioonsest vedelikust. Siin kirjeldatakse meetodeid, kuidas puhastada algmaterjale, ning meetodeid, kuidas eemaldada spetsiifilisi ebapuhtusi erinevatest ioonsetest vedelikest.<ref name="G2BmX" /><ref name="P6zQM" /><ref name="c8hoF" /> === Tingimused === Esimene tingimus on see, et kõik algmaterjalid, mida kasutatakse [[katioon]]i valmistamiseks, tuleb esmalt destilleerida. Sagedamini sobivaid meetodeid on kirjeldanud Amarego ja Perrini. Näiteks [RMIM]<sup>+</sup> soolade valmistamisel destilleeritakse [[vaakum]]is 1-metüülimidasooli [[naatriumhüdroksiid|naatriumhüdorksiidist]] ja seda osa, mida destilleerimisel ei kasutata, hoiustatakse külmikus [[lämmastik]]u keskkonnas. [[Alküülhaliidid|Haloalkaane]] pestakse esmalt kontsentreeritud [[väävelhape|väävelhappega]], kuni [[hape|happe]] kiht on värvusetu. Siis [[neutraliseerimine|neutraliseeritakse]] NaHCO<sub>3</sub> [[lahus]]ega ja deioniseeritud veega ning lõpuks viiakse läbi destillatsioon. Solvendid, mida kasutatakse tertsiaarsete [[amiin]]ide muutmisel kvaternaarseteks või [[anioon]]vahetus reaktsioonides, tuleb samuti kuivatada ja destilleerida. Kui neid ettevaatusabinõusid ei kasutata, on raske valmistada värvituid ioonseid vedelikke. Nendel juhtudel, kui ioonse vedeliku värvus on ebaoluline, pole haloalkaanide pesemine vajalik, kuna värvilise ebapuhtuse kogus on väga väike ega mõjuta seetõttu potentsiaalseid rakendusi. AlCl<sub>3</sub>-põhiste värvitute ioonsete vedelike valmistamiseks on tavaliselt vaja AlCl<sub>3</sub> mitu korda [[sublimeerimine|sublimeerida]]. On soovitatav, et selles protsessis segatakse AlCl<sub>3</sub> naatriumkloriidi ja [[alumiiniumnitraat|alumiiniumnitraadiga]].<ref name="gi4z2" /> === AlCl<sub>3</sub>-põhised ioonsed vedelikud === AlCl<sub>3</sub>-põhised ioonsed vedelikud sisaldavad tihti [[oksiidioon]]ide ebapuhtusi, mis on pärit väikesest kogusest veest ja [[hapnik]]ust. Neid nimetatakse üldiselt [AlOCl<sub>2</sub>]<sup>-</sup>, ning neid saab efektiivselt eemaldada, kui lasta [[fosgeen]]il (COCl<sub>2</sub>) läbida ioonset vedelikku.<ref name="i3gTC" /> Sel juhul on reaktsiooni kõrvalsaaduseks CO<sub>2</sub>, mida on lihtne vaakumi teel eemaldada. Kuna fosgeen on väga [[toksilisus|toksiline]], peab selle meetodi rakendamisel olema ettevaatlik. Seetõttu on alternatiivina kasutatud vähem toksilist trifosgeeni.<ref name="fc3Jp" /> Kui leidub vett või teisi [[prooton]]i allikaid, võivad kloroaluminaatidel põhinevad ioonsed vedelikud sisaldada prootoneid, mis käituvad happelistes [[sulam]]ites kui Bronstedi superalused. Neid aga on võimalik eemaldada lihtsalt [[kõrgvaakum]]i abil (<5x10<sup>−6</sup> torri).<ref name="UOYJG" /> === Näiteid === Anioonse [[metatees]]i teel moodustunud ioonsete vedeliku puhastamisel võib tekkida erinevaid probleeme. Antud juhul on tavalisemad ebapuhtused haliidide anioonid või soovimatud katioonid, mis on lõppsaadustest halvasti eemaldatud. Selliste ebapuhtuste olemasolu avaldab suurt mõju ioonsete vedelike omadustele, eriti metalli põhiste [[katalüsaator]]ite korral, mida haliidide ioonid tihti deaktiveerivad. Üldiselt on see suuremaks probleemiks vees lahustuvate ioonsete vedelike korral. Vees segunematuid soolasid saab üldiselt veega pestes üsna efektiivselt puhastada. Vees lahustuvate soolade valmistamisel kaasnevaid probleeme on uurinud Seddon.<ref name="DhTyo" /> On leitud, et soovimatute ioonide olemasolu mõjutab radikaalselt vedelike füüsikalisi omadusi nagu [[viskoossus]] ja [[tihedus]]. Na<sup>+</sup> ioonide kasutamine vees lahustuvate soolade valmistamisel tekitas suures [[kontsentratsioon]]is Cl<sup>-</sup> jääke, kuid Ag<sup>+</sup> soolade korral oli jääkide sisaldus väiksem. NaCl väike lahustuvus ioonsetes vedelikes näitab, et ebapuhtused tekivad, kuna Na<sup>+</sup> soolade korral ei kulge reaktsioonid lõpuni. Veel üks näide metalli sisaldavate ebapuhtuste kohta ioonsetes vedelikes on, kui [EMIM]Cl ja [CH<sub>3</sub>CO<sub>2</sub>]<sub>4</sub> sooladest moodustatakse [EMIM][CH<sub>3</sub>CO<sub>2</sub>]. Saadud soolas on umbes 0,5 M [[plii]] jääke. Kõikides rakendustes, kus haliidioonid võivad probleeme tekitada, peaks nende kontsentratsiooni jälgima, et tagada vedelike puhtus. Seda saab saavutada kas ioontundliku [[elektrood]]i abil või kasutades kloriidioonide jaoks keemilist meetodit (nt Vollhardi protseduuri). Enamik ioonseid vedelikke, mis põhinevad tavalistel katioonidel ja anioonidel peaksid olema värvitud, ning neil peaks olema minimaalne [[valguse neeldumine|absorbeerumine]] suurematel [[lainepikkus]]tel kui 300&nbsp;nm. Praktikas omandavad soolad kollase värvuse, eriti, kui tertsiaarseid amiine muudetakse kvaternaarseteks. Ebapuhtuse kogused, mis seda põhjustavad on, väga väikesed, mida ei saa detekteerida 1H NMR või CHN mikroanalüüsi abil. Paljude rakenduste korral ei ole see aga oluline. Kui aga kasutatakse fotokeemilist või UV-nähtavat [[spektroskoopia]]t, siis on solventide puhtus väga oluline. Siiani ei ole nende ebapuhtuste täpne põhjus teada, kuid arvatakse, et need on pärit soovimatutest kõrvalreaktsioonidest nagu [[oligomerisatsioon]], või [[polümerisatsioon]] vabade amiinidega, või ebapuhtustest algmaterjalides. Kui vedelike värvitus on oluline, siis on värvust võimalik minimeerida järgmiste võtetega: * Kõiki algmaterjale tuleb puhastada etteantud juhiste järgi.<ref name="OYDBt" /> * Tertsiaalsete amiinide muutmisel kvaternaarseteks võivad [[atsetoon]]ijäägid mõnikord põhjustada värvuse muutumist. Seega tuleb vältida kõigi klaasist esemete kokkupuudet selle solvendiga. * Tertsiarlsete amiinide muutmine kvaternaarseteks tuleks läbi viia süsteemis, mis on degaseeritud ja suletud lämmastiku keskkonda, või [[inertgaas]]i voolus nagu lämmastik. Lisaks sellele peaks reaktsiooni temperatuur olema võimalikult madal (mitte suurem kui umbes 80 kraadi kloriidioonide korral ning Br<sup>-</sup> ja I<sup>-</sup> soolade korral madalam). Enamikus ioonsetes vedelikes on suurimaks ebapuhtuseks vesi. Teiste reaktsiooni solventide eemaldamine on lihtsasti saavutatav ioonsete vedelike kuumutamisel vaakumis. Vesi on tavaliselt üks raskemaid solvente, mida eemaldada, ning on soovitatud, et ioonseid vedelikke tuleks kuumutada vähemalt 70&nbsp;°C juures mitu tundi, samal ajal segades. Isegi veega segunematud soolad nagu [BMIM][PF<sub>6</sub>] võivad absorbeerida vett, kui nad puutuvad õhuga kokku.<ref name="soaMR" /> Seega on soovitatav, et kõiki vedelikke kuivatatakse vahetult enne kasutamist. Kui vee sisaldus on ebaoluline, võib seda määrata kas Karl-Fischeri tiitrimise teel või IR-spektroskoopia abil, mis on väiksema täpsusega. === Ümberkristalliseerimise meetod === Sulami kristalliseerimine on tehnika, mis sobib nii orgaaniliste kemikaalide, kui ka ioonsete vedelike puhastamiseks. Selle tehnika põhimõte on sulami kontrollitud jahutamine nii, et eemaldatakse soojus ja sulatatakse vedeliku sulamit nii, et sulami teatud osa kristalliseeruks. Kristalliseerumise kiirus ja saagis on olulised parameetrid selle meetodi õigeks kasutamiseks. Tekkinud kristalliline faas on puhtam kui algne olek. Kristalse oleku suur puhtus on tingitud sellest, et molekulid paiknevad ruumilises [[kristallvõre]]s ümber. [[Molekul]]id, mille kuju ja/või suurus kalduvad kõrvale, ei mahu sellesse kristallvõresse. Seetõttu on sulami kristalliseerimise selektiivsus ioonsete vedelike korral suurem kui teiste puhastusmeetodite korral ([[ekstraktsioon]] ja [[destillatsioon]]). == Vaata ka == *[[Kvaternaarsed ammooniumsoolad]] *[[Imidasool]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="n6VYh">Paul Walden (1914). Bull. Acad. Sci. St. Petersburg, pages 405–422</ref> <ref name="qbZbJ">{{cite web | url = http://www.organic-chemistry.org/topics/ionic-liquids.shtm | title = Ionic Liquids}} http://www.organic-chemistry.org Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="DSN9E">Helena L. Chum , V. R. Koch , L. L. Miller , R. A. Osteryoung (1975). ''Electrochemical scrutiny of organometallic iron complexes and hexamethylbenzene in a room temperature molten salt'', J. Am. Chem. Soc.</ref> <ref name="VYaQn">John S. Wilkes , Joseph A. Levisky , Robert A. Wilson , Charles L. Hussey (1982). ''Dialkylimidazolium chloroaluminate melts: a new class of room-temperature ionic liquids for electrochemistry, spectroscopy and synthesis'', Inorg. Chem.</ref> <ref name="FsgDB">R. J. Gale, R. A. Osteryoung (1979). "Potentiometric investigation of dialuminium heptachloride formation in aluminum chloride-1-butylpyridinium chloride mixtures". Inorganic Chemistry 18</ref> <ref name="OzDSI">J. S. Wilkes, M. J. Zaworotko (1992). Chemical Communications, 965–967</ref> <ref name="LaiUo">{{cite web | url = http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/mitsunobu-reaction.shtm | title = Mitsunobu Reaction}} http://www.organic-chemistry.org Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="5im6Y">{{cite web | url = http://cdn.intechopen.com/pdfs/20533/InTech-Thiazolium_and_benzothiazolium_ionic_liquids.pdf | title = Thiazolium and Benzothiazolium Ionic Liquids}} http://cdn.intechopen.com Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="Handy">Handy, Scott T. "Ionic Liquids – Classes and Properties". InTech, Croatia, 2011, p. 1-23; 81–105.</ref> <ref name="yxI5B">Wasserscheid, P.; Welton, T. "Ionic Liquids in Synthesis". WILEY-VCH Verlag, Weinheim, 2002, p. 7-12; 50–53.</ref> <ref name="KROti">Adam J. Walker and Neil C. Bruce (2004). "Cofactor-dependent enzyme catalysis in functionalized ionic solvents". Chemical Communications (22): 2570–1.</ref> <ref name="hu6vV">Martyn J. Earle, José M.S.S. Esperança, Manuela A. Gilea, José N. Canongia Lopes, Luís P.N. Rebelo, Joseph W. Magee, Kenneth R. Seddon and Jason A. Widegren (2006). "The distillation and volatility of ionic liquids". Nature 439 (7078): 831–4.</ref> <ref name="vkWct">Ch. Jagadeeswara Rao, R. Venkata krishnan, K. A. Venkatesan, K. Nagarajan (Thermans 2008). 332 – 334, Feb. 4–6, Sixteenth national symposium on thermal analysis</ref> <ref name="yHnBo">{{cite journal | journal = [[Thermochimica Acta]] | doi = 10.1016/j.tca.2003.08.022 | author = Marek Kosmulski, Jan Gustafsson and Jarl B. Rosenholm | year = 2004 | title = Thermal stability of low temperature ionic liquids revisited | volume = 412 | pages = 47–53}}</ref> <ref name="Rfvol">R. E. Teixeira (2012). "Energy-efficient extraction of fuel and chemical feedstocks from algae". Green Chemistry 14 (2): 419–427.</ref> <ref name="oSoWn">J. Stoimenovski, D. R. MacFarlane, K. Bica, R. D. Rogers (2010). "Crystalline vs. Ionic Liquid Salt Forms of Active Pharmaceutical Ingredients: A Position Paper". Pharmaceutical Research 27: 521–526.</ref> <ref name="51nvN">[http://novaator.err.ee/v/tehnika/16276f86-9beb-4a94-9c86-71851880e76f "Nanoosakesed parandavad Eesti firma määrdeõlide omadusi"] ERR Novaator, 3. märts 2015</ref> <ref name="kVDHW">C Pretti, C Chiappe, D Pieraccini, M Gregori, F Abramo, G Monni and L Intorre (2006). "Acute toxicity of ionic liquids to the zebrafish (Danio rerio)". Green Chem. 8 (3): 238–240.</ref> <ref name="9j0wC">D. Zhao, Y. Liao and Z. Zhang (2007). "Toxicity of Ionic Liquids". CLEAN – Soil, Air, Water 35 (1): 42–48.</ref> <ref name="MPZhx">J Ranke, S Stolte, R Störmann, J Arning and B Jastorff (2007). "Design of sustainable chemical products – the example of ionic liquids". Chem. Rev. 107 (6): 2183–2206</ref> <ref name="G2BmX">A. König, M. Stepanski, A. Kuszlik, P. Keila, C. Weller: "Ultra-purification of ionic liquids by melt crystallization", Chemical Engineering Research and Design, 7 (2008) 775–780.</ref> <ref name="P6zQM">G. P. Smith, A. S. Dworkin, R. M. Pagni, S. P. Zing, : "Broensted superacidity of hydrochloric acid in a liquid chloroaluminate. Aluminum chloride – 1-ethyl-3-methyl-1H-imidazolium chloride (55.O m/o AlCl3)", J. Am. Chem. Soc., 111 (1989) 525.</ref> <ref name="c8hoF">S. I. Lall, D. Mancheno, S. Castro, V. Behaj, J. L. I. Cohen, R. Engel, : "Polycations. Part X. LIPs, a new category of room temperature ionic liquid based on polyammonium salts", Chem. Commun., 2413 (2000).</ref> <ref name="gi4z2">J. Robinson, R. A. Osteryoung,: "An electrochemical and spectroscopic study of some aromatic hydrocarbons in the room temperature molten salt system aluminum chloride-n-butylpyridinium chloride", J. Am. Chem. Soc., 101 (1979) 323.</ref> <ref name="i3gTC">A. K. Abdul-Sada, A. G. Avent, M. J. Parkington, T. A. Ryan, K. R. Seddon, T. Welton,: "The removal of oxide impurities from room temperature halogenoaluminate ionic liquids", Chem. Commun., 1643 (1987).</ref> <ref name="fc3Jp">A. J. Dent, A. Lees, R. J. Lewis, T. Welton: "Vanadium chloride and chloride oxide complexes in an ambient-temperature ionic liquid. The first use of bis(trichloromethyl) carbonate as a substitute for phosgene in an inorganic system", Chem. Commun., 2787 (1996).</ref> <ref name="UOYJG">M. A. M. Noel, P. C. Trulove, R. A. Osteryoung, : "Removal of protons from ambient-temperature chloroaluminate ionic liquids", Anal. Chem. Soc., 113 (1991) 3334.</ref> <ref name="DhTyo">K. R. Seddon, A. Stark, M.-J. Torres,: "Influence of chloride, water, and organic solvents on the physical properties of ionic liquids", Pure Appl. Chem., 72 (2000) 2275.</ref> <ref name="OYDBt">W. L. F. Armarego, D. D. Perrin, Purification of Laboratory Chemicals, 4th Edn., Butterworth-Heinemann: London, (1997).</ref> <ref name="soaMR">L. Cammarata, S. Kazarian, P. Salter, T. Welton, :"Molecular states of water in room temperature ionic liquids", Phys. Chem. Chem. Phys., 3 (2001) 5192.</ref> }} ==Välislingid== * [http://novaator.err.ee/v/keskkond/5ea312a5-e5bc-43f8-9458-3c464c707f4e/vedelad-soolad-aitavad-okoloogilist-jalajalge-vahendada "Vedelad soolad aitavad ökoloogilist jalajälge vähendada"]. ERR Novaator, 14. jaanuar 2017 [[Kategooria:Keemilised ained]] o7kzce90okdgina6sad5cnr7oozfae0 6183305 6183302 2022-08-25T16:17:57Z Heakeel 122460 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2013}} [[Pilt:Bmim.svg|pisi|1-butüül-3-metüülimidasool (BuMeIm) ja heksafluorofosfaat]] [[Pilt:Commonly_used_cations.png|pisi|Enamkasutatavad katioonid ioonsete vedelike kontekstis]] '''Ioonne vedelik''' on vedelas [[agregaatolek|olekus]] [[soolad|sool]]. Vahel kasutatakse ioonse vedeliku terminit soolade puhul, mille [[sulamistemperatuur]] on alla 100&nbsp;°C. Enamasti on need [[kvaternaarsed ammooniumsoolad|kvaternaarsed ammooniumi]] või [[imidasool]]iumi soolad, mis esinevad [[toatemperatuur]]il [[vedelik|vedelas]] olekus. Kui tavalised vedelikud, nagu [[vesi]] või [[bensiin]], koosnevad enamasti elektriliselt neutraalseist molekulidest, siis ioonsed vedelikud koosnevad [[ioon]]idest ja ioonpaaridest. Selliseid aineid nimetatakse veel ka [[elektrolüüt]]ideks, ioonseteks sulamiteks, sulanud sooladeks, vedelateks sooladeks või ioonseteks [[klaas]]ideks. Ioonsetele vedelikele on palju rakendusi, näiteks tugevate [[lahusti|lahustite]] ja elektrolüütidena. Toatemperatuuril vedelad soolad on olulised [[patarei]]des. Iga sool, mis sulamisel ei lagune või ei aurustu, annab enamasti ioonse vedeliku. Näiteks [[keedusool]] (NaCl) sulab 801&nbsp;°C juures vedelikuks, mis koosneb [[naatrium]]i [[katioon]]idest (Na<sup>+</sup>) ja [[kloor]]i [[anioon]]idest (Cl<sup>-</sup>). Jahtudes moodustab aga ioonne vedelik ioonse [[tahkis]]e, mis on kas [[kristall]] või [[klaas]]. Selliste vedelike kasutamist piirab tihti tundlikkus vee suhtes. Ioonsetel vedelikel on erilisi omadusi (vt alljärgnevat loendit), mis lubavad neid kasutada uute tehnoloogiliste lahenduste väljaarendamisel. *Nad on laias temperatuurivahemikus vedelas olekus. Enamik ioonseid vedelikke on vedelas olekus −40...200&nbsp;°C, kuid mõni kuni 350&nbsp;°C juures. *Nad segunevad mitme [[orgaanilised ühendid|orgaanilise]] [[lahusti|lahustiga]]. *Nad on suurepärased [[solvent|lahustid]]. Nad on võimelised lahustama orgaanilisi, anorgaanilisi ja metallorgaanilisi ühendeid. *Nad on väga heade elektriliste omadustega. Neil on suur [[elektrijuhtivus|elektrjuhtivus]], lai [[elektrokeemiline potentsiaal|elektrokeemilise potentsiaali]] vahemik ja nad on madalatemperatuurilised [[elektrolüüt|elektrolüüdid]]. *Mitu ioonset vedelikku (enamasti kloriide sisaldavad) võivad samal ajal olla nii [[katalüsaator]]iks kui ka reaktsiooni keskkonnaks. Madalatemperatuurilised ioonsed vedelikud on võrreldavad ioonsete lahustega (vedelikud, mis sisaldavad nii ioone kui ka neutraalseid aatomeid), eriti eutektiliste lahustega (iooniliste ja mitteiooniliste tahkiste segu, mille sulamistemperatuur on palju madalam kui puhastel ainetel). Vedelaid sooli on lihtne valmistada ning võimalik on varieerida nende keemilist koostist, anioonset ja katioonset osa eraldi. [[Anioon]]idena on kasutatavamad näiteks heksafluorofosfaat PF<sub>6</sub><sup>-</sup>, tetrafluoroboraat BF<sub>4</sub><sup>-</sup>, tetrakloroalumiinium AlCl<sub>4</sub><sup>-</sup>, bis(trifluorometüülsulfonüül)amiid (F<sub>3</sub>CSO<sub>2</sub>)<sub>2</sub>N<sup>-</sup>, trifluorometaansulfonaat (triflaat) F<sub>3</sub>CSO<sub>3</sub><sup>-</sup>. == Ajalugu == Termin ''ioonne vedelik'' võeti kasutusele 1943. aastal. Esimese ioonse vedeliku avastamise aeg pole kindel. Aastal 1888 leidsid S. Gabriel ja J. Weiner etanoolamiiniumnitraadi, mille sulamistemperatuur on 52–55&nbsp;°C. Esimene toatemperatuuriline ioonne vedelik oli etüülamoonimnitraat (C<sub>2</sub>H<sub>5</sub>)NH+3NO<sub>3</sub><sup>-</sup>, mille sulamistemperatuur on 12&nbsp;°C ning mille sünteesis 1914. aastal [[Paul Walden]].<ref name="n6VYh" /> Uuesti tekkis ioonvedelike vastu huvi, kui avastati kloroaluminaatide moodustumine kvaternaarsete heterotsükliliste katioonide lisamisel alumiiniumkloriidile. Nendel ühenditel oli suur kasutuspotentsiaal, ent kõik olid niiskuse suhtes väga tundlikud. Niiskuskindlad ioonvedelikud sünteesis J. Wilkes eelmise sajandi viimase kümnendi algul. See saavutati alumiiniumkloriidi asendamisega tetrafluoroboraadi või heksafluorofosfaadiga. Sellest ajast alates on erinevate ioonvedelike hulk kiiresti suurenenud. [[Katioon]]idena kasutatakse laialdaselt imidasooliumi, aga ka püridiiniumi, ammooniumi, fosfooniumi, tiasooliumi ja triasooliumi. Need katioonid liidetakse reaktsiooni käigus nõrgalt koordineerivate [[anioon]]idega, kuid mitte kõigi nõrgalt koordineeruvate anioonidega ei ole tulemuseks ioonvedelik.<ref name="qbZbJ" /> 1970. ja 1980. aastatel sünteesiti [[Keemiline vooluallikas|elektrolüütpatareide]] tarbeks ioonseid vedelikke, mis baseerusid alküülimidasooliumi ja püriidiumi katioonidel ning haliidide ja tetrahalogenaluminaatide anioonidel.<ref name="DSN9E" /><ref name="VYaQn" /> Imidasoolhalogenoaluminaadi sooladele on iseloomulik, et nende mitmed omadused (viskoossus, sulamistemperatuur ja happelisus) on muudetavad. Seda tehakse [[alküülrühm|alküül]][[asendusrühm]]asid ja imidasooli ning halogenaluminaatide vahekordi varieerides.<ref name="FsgDB" /> Kaks põhilist kitsaskohta paljudele rakendustele on olnud niiskustundlikkus ning happelisus/aluselisus. 1992. aastal õnnestus Wilkesil ja Zawarotkol saada ioonsed vedelikud, millel olid neutraalsed nõrgalt koordineeruvad anioonid, nagu näiteks heksafluorofosfaat (PF<sub>6</sub><sup>-</sup>) ja tetrafluoroboraat (BF<sub>4</sub><sup>-</sup>), ning millel oli oluliselt rohkem rakendusi.<ref name="OzDSI" /> Uuringutes otsitakse heksafluorofofaadile ja terafluioroboraadile vähem toksilisi alternatiive, näiteks bistriflimiidid [(CF<sub>3</sub>SO<sub>2</sub>)<sub>2</sub>N]<sup>−</sup>, ning täielikult üritatakse vältida [[halogeniidid|halogeniidseid]] ühendeid. Aina rohkem kasutatakse ka vähem toksilisi katioone, näiteks ammooniumsoolasid, mis on sama mitmekülgsed kui [[imidasool]]. == Sooladena esinevad ioonvedelikud == === Imidasooliumi soolad === Kõige levinumad ioonvedelikud on need, mis sisaldavad N-heterotsüklilist katiooni. Nende solvateerivaid omadusi, sulamistemperatuuri ja [[viskoossus]]t, saab muuta erinevate asendajatega lämmastiku aatomi juures või vastasioonide vahetamisega.Võimalikeks meetoditeks imidasooliumi tüüpi ioonvedelike sünteesil on [[Mitsunobu reaktsioon]] ja [[Michaeli liitumine]].<ref name="LaiUo" /> === 1,2,3-triasooliumi soolad === 1,2,3-triasooliumi sooli saab sünteesida vask (I) katalüüsil terminaalsetest [[alküünid]]est ja [[asiidid]]est tsüklile liitumisega ning sellele järgneva N-alküülilimise ja [[metatees]]iga. Selline sünteesimeetod võimaldab liita erinevaid [[funktsionaalrühm]]i ja on seega väga oluline funktsionaliseeritud ioonvedelike arendamisel. Omadused sõltuvad vastasioonist ja triasooliumi tsükli asendajatest. Keemiliselt on 1,2,3-triasooliumi soolad suhteliselt stabiilsed. On võimalik [[nukleofiilne asendusreaktsioon|nukleofiilne asendus]], kui nukleofiil ründab kolmandas asendis olevat alküülgruppi triasooltsüklis. Edasine [[deprotoneerumine]] asendites neli ja viis on võimalik tugevalt aluselises keskkonnas. Deprotonatsioon on raskemini läbiviidav kui imidasoolium soolade puhul. Metallikompleks või tekkida siis, kui triasoolium muutub N-heterotsükliliseks karbeeniks, mis käitub kompleksis [[ligand]]ina. === Tiasooliumi soolad === Tiasoolid on keemias tuntud peamiselt tiamiinis ehk [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiinis]] asendatud tiasooliumi soola kujul esinemise tõttu. Neid soolasid saab edukalt sünteesida [[Hanztschi tiasooli sünteesimeetod]]i modifikatsiooniga. See meetod on eriti väärtuslik nende tiasooliumi ühendite puhul, kui tsüklis olevat lämmastikule ei saa asendajat sisse viia otsese alküülimisega. N-monoasendatud tioamiididest saab tsükli, kui kasutada α-halokarbonüülühendeid. Saaduseks on tiasooliumi soolad heade saagistega. === Bensotiasooliumi soolad === Bensotiasooliumid on paljude värvainete koostises. Meditsiinis on bensotiasooliumid kasutusel ravimina. Näiteks ravim Riluzole baseerub sellel ühendil ja seda kasutatakse amüotroofse lateraalskleroosi raviks. Seda tüüpi ioonvedelike sünteesi ajalugu ja meetodid on kõige paremini dokumenteeritud.<ref name="5im6Y" /> * Katsel sünteesida [[tsüaniinvärvaine]]id isoleeris Hofmann 1887. aastal bensotiasoolium soolad, saades need bensotiasooli reaktsioonil amüüljodiidiga. * Temale järgnes 1922. aastal W. Mills, kes sünteesis tiotsüaniinvärvide tegemiseks N-etüülbensotiasooliumjodiidi. Ta kuumutas ekvimolaarsed kogused etüüljodiidi ja bensotiasooli. * Aastal 1925 kasutas W. König N,2-dimetüülbensotiasooliumperkloraati metüleenaluse valmistamiseks. Viimast kasutati tiotsüaniinvärvide sünteesil. * Bensotiasoolide kvaternaarsed soolad märkis 1928. aastal järgmisena ära J. Clark, kui ta uuris metüleenaluse absorptsioonitundlikkust 2-metüülbensotiasooli kvaternaarsetelt sooladelt. * Samal aastal kasutas König bensotiasooli kvaternaarseid sooli, et sünteesida heterotsüklopolümetiin-värvaineid, uurides värve ja nende koostist. Ta väitis, et mõningaid 2-metüülbensotiasooli saab valmistada palju sobivamalt 2-aminobenseentiooli kuumutamisel [[anhüdriidid|happe anhüdriid]]iga. Bensotiasoolid muutusid kvaternaarseteks sooladeks, [[alküülhaliid]]ide või dimetüülsulfaadiga reageerimisel. * Fisher ja Hamer sünteesisid 1930. aastal bensotiasooliumkloriide vastavatest jodiididest. Need kloriidid reageeriti edasi 2-tsünobensotiasooliumkloriidideks, et kasutada neid edasisel tiotsüaniinide muutmisel. * 1935. aastal Evans ja Smiles said 2-metüül –''N''-(2-nitrofenüül)bensotiasooliumjodiidi, kui 2-[''N''-atsetüül – ''N''-(2-nitrofenüülamino)]benseentiool reageeris vesinikjodiid happega atsetooni keskkonnas. Sama sool saadi, kui 2-[''N'' –atsetüül –''N''-(2- nitrofenüülamino)]benseensulfaathape redutseeriti vesinikjodiid- ja väävelhappega. Vastav perkloraat tekkis, kui benseentiool reageeris perkloorhappega. * 1948. aastal sünteesisid Kendal ja Majer 2-(2- etüülsulfanüülvinüül)-''N''- metüülbenstiasooliumjodiidi ja 2-(2-etüülsulfanüül-1-metüülvinüül)-''N''-metüülbenstiasooliumjodiidi, kasutades 2-metüülbensotiasooli ja 2-etüülbensotiasooli koos metüül-p-sulfonaadiga. Kvaternaarsete bensotiasool soolade, alküülsulfaatde, jodiidide, promiidide, perkloraatide, süntees 2-aminobenseentioolist on kirjanduses seotud Kiprianovi ja Pazenkoga. * 1957. aastal uuris Kiparianov kvaternaarse 2-metüülbensotiasooli soolade tekkimise hulka metüüljodiidi, metüülsulfaadi, sulfoonhappe metüül estrite ning p-nitrosulfoonhappega. Ta avastas, et reaktsioon metüül −2- nitrobenseensulfonaadiga oli kuus korda kiirem, kui Me<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>. Samal ajal kui 2,3- ja 2,4- dinitrobenseensulfoonhappe metüülestrid reageerisid 60 korda kiiremini kui Me<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>-ga. Sellised estrid annavad võimaluse nõrga happe kergeks alküülimiseks. Bensotiasoolium soolad on olulised erinevate tsüaniinvärvide sünteesil ja teisalt on bensotiasoolium soolad uuritud nende aktiivsuse tõttu erinevates bioloogilistes süsteemides. * 1959. aastal uurisid Pianka ja Hall seente toksilisust ja leidsid, et aktiivsed on ainult 3-etüülbensotiasooliumjodiidi ja 3- etüülbensoksasooletüülsulfaadi derivaatide katioonid. * 1988. aastal uuris Sutoris koos kaastöötajatega bensotiasooliumühendite mõju suhkrupeedi ja hiireherne kasvule ning suhkru- ning [[klorofüll]]isisaldusele. Uuringu tulemustest selgus, et suuremal osal bensotiasooliumi sooladest oli kasvu kiirendav mõju. ''N''-metüülbensotiasooliumbromiid suurendas suhkru tootmist hiirehernes erinevatel kontsentratsioonidel.''N''- bensüül ja asendatud bensüülbenstiosoolium soolade hulgas on ''N''- bensüülbensotiooliumbromiid kõige aktiivsem koostisosa, mis tõstab pärast seemnete töötlemist [[klorofüll]]i hulka suhkrupeedi lehtedes. Metüülgrupi asendamine etüül- või propüülgrupiga bensotiasoolium soolas vähendab aine mõju klorofüli hulgale. * Aastal 2007 sünteesis W. Yangi uurimisrühm seeria benstiasoolium ühendeid, mis käitusid mao-soolepõletiku viiruse suhtes inhibeerivalt. "Uuringus kasutati sea munandi rakke, mis olid viirusega nakatatud, et testida selle viiruse vastu immunofluorestsentsuuringut koos antikehadega. Samuti kasutati nukleokapsiidi proteiine, jälgimaks bensotiasooliumi ühendi tegevust viiruse replikatsiooni inhibeerimisel.<ref name="Handy" /> ==Akrüülsed ioonvedelikud== Üheks ioonvedelike kasutusalaks on polümeersed [[elektrolüüdid]], millel on suur ioonne [[elektrijuhtivus]]. Selliseid elektrolüüte on uuritud alates 1980. aastast. Suurem osa sellistest elektrolüütidest on tehtud [[polümeerid]]est, näiteks polüetüüloksiid, ja täidetud lahjendatud leelise soolaga, mis kokku annab elektrit juhtiva keskkonna. Paraku on nende elektrijuhtivus toatemperatuuril suhteliselt väike. Suurema juhtivuse saavutamiseks legeeritakse polümeere ioonvedelikuga. Kasutatakse imidasooliumi ja püridiiniumi. Selliste ühendite juhtivus on umbes 1 mS/cm<sup>−1</sup>.<ref name="Handy" /> Selliste ioonvedelike süntees on võimalik erineval viisil. Kõige olulisem samm on katiooni moodustumine. N- alküülimidasooli puhul tähendab see lämmastiku aatomi kvaternariseerumist. Sõltuvalt kasutatud haloalkaanist ja temperatuurist võtab reaktsioon aega 1–16 tundi. Selle aja lühendamiseks kasutatakse mikrolainet või tosülaate. Imidasoolium tüüpi ioonvedelikke on võimalik sünteesida ka kahastmelise "ühe poti" reaktsiooniga, kasutades Michaeli liitumist.<ref name="Handy" /> Kõigepealt protoneerib hape N-alküülimidasooli ja seejärel lisatakse ''N''- protoneeritud alküülimidasool α;β küllastumata ühendile. Saaduseks on funktsionaliseeritud imidasooliumi tüüpi ioonvedelik.<ref name="yxI5B" /> == Omadused == [[Pilt:Decomposition of EMImBF4 ionic liquid.jpg|pisi|EMImBF<sub>4</sub> ioonse vedeliku lagunemine kõrge pinge all]] Ioonsed vedelikud on sageli hea elektrijuhtivusega, mitte[[Ionisatsioon|ioniseerivad]], väga [[viskoossus|viskoossed]] ja madala [[Küllastunud auru rõhk|aururõhuga]]. Muude omaduste poolest leidub väga erinevaid ioonseid vedelikke: põlevaid, termiliselt stabiilseid, suures temperatuuriulatuses vedelaid, sobivate [[solvent|solveerivate]] omadustega väga erinevatele ühenditele. Mitmeid keemilisi reaktsioone, näiteks [[Dielsi-Alderi reaktsioon]] ja [[Friedeli-Craftsi reaktsioon]], saab läbi viia kasutades ioonseid vedelikke lahustitena. Uurimused on näidanud, et ioonsed vedelikud lahustavad [[biokatalüsaator]]eid.<ref name="KROti" /> Ioonsete vedelike segunemine veega või orgaaniliste lahustega sõltub katiooni kõrvalahela pikkusest ja aniooni valikust. Neid varieerides saab vedeliku panna käituma [[hape|happe]], [[Alus (keemia)|alus]]e või [[ligand]]ina. Nende eriliste omaduste pärast, leiavad ioonsed vedelikud aina rohkem kasutust sellistes erinevates valdkondades, nagu [[orgaaniline keemia]], [[elektrokeemia]], [[katalüsaator]]id, [[füüsikaline keemia]] ja [[inseneriteadus]]. Hoolimata ülimadalast [[Küllastunud auru rõhk|aururõhust]] (≈10<sup>−10</sup> Pa 25&nbsp;°C juures), saab osa ioonseid vedelikke [[destilleerimine|destilleerida]] [[vaakum]]is ligi 300&nbsp;°C juures.<ref name="hu6vV" /> Mõned ioonsed vedelikud (näiteks 1-butüül-3-metüülimidasooliumnitraat) tekitavad [[termolüüs]]i käigus süttivaid [[gaas]]e. [[Termiline stabiilsus]] ja sulamistemperatuur sõltuvad vedeliku koostisest. Paljude ülesandespetsiifiliste iooniliste vedelike termiline stabiilsus on üle 500–600 [[kelvin]]i.<ref name="vkWct" /> Termilise stabiilsuse ülemised piirid on tavaliselt mõõdetud kiire (umbes 10 K/min) [[termogravimeetriline analüüs|termogravimeetrilise analüüsiga]] ning ei iseloomusta ioonsete vedelike pikaajalist termilist stabiilsust, mis paljudel on alla 500 K.<ref name="yHnBo" /> == Rakendused == === Vetikatöötlus === [[Vetikad]] on ühed kõige levinumad organismid Maal. Vetikad [[fotosüntees]]ivad ning toodavad [[lipiidid|lipiide]] ja [[suhkur|suhkruid]], millest saab toota [[biodiislikütus]]t, etanooli ja muid [[biokütus]]eid. Selleks tuleb vetikad kokku koguda ning eraldada väärtuslikud komponendid majanduslikult otstarbekal viisil. Ioonseid vedelikke on kasutatud vetika [[rakk]]ude lahustamiseks ning komponentide vabastamiseks, kulutades selleks vähem energiat kui praegused meetodid.<ref name="Rfvol" /> === Jäätmekäitlus === Ioonseid vedelikke saab kasutada sünteetiliste materjalide, [[plast]]ide ja metallide [[taaskasutus|ümbertöötlemisel]]. Nende abil saab üksteisest eraldada sarnaseid komponente, näiteks kindlaid [[polümeerid|polümeere]] plastjäätmetest. See protsess toimub madalamal temperatuuril kui senised meetodid. Tänu sellele on võimalik vähendada plasti hävitamist ja [[prügimägi|prügimäele]] ladestamist. === Ravimitööstus === Kuna ligi pooled ravimitest on orgaanilised soolad, on uuritud ioonsete vedelike kasutust ravimitööstuses. Pannes kokku ühe ravitoimega aktiivse katiooni ja teise ravitoimega aniooni, on võimalik luua kahetoimelisi ioonseid vedelikke, mis ühendavad kaks ravimit üheks.<ref name="oSoWn" /> === Määrdeained === Eestis on loodud õlilisandeid, mis põhinevad ioonses vedelikus stabiilsena püsivatel oksiidsetel [[nanoosake]]stel. Sellise lisandiga õlid võimaldavad vähendada metalli kulumist.<ref name="51nvN" /> == Turvalisus == Ioonsete vedelike [[lenduvus]] on kaduvväike, mis vähendab nende juhuslikku sattumist keskkonda. Seda silmas pidades on ioonseid vedelikke peetud [[elusloodus]]ele küllaltki ohututeks. Uuemad uurimused on näidanud, et ioonsed vedelikud on veeloomadele sama toksilised kui tavalised [[lahusti]]d või isegi toksilisemad.<ref name="kVDHW" /><ref name="9j0wC" /><ref name="MPZhx" /> Ioonsete vedelike komponentide lai valik võimaldab otsida mürgistele sooladele asendusi ja nii leida ohutumaid aineid. Hoolimata madalast aururõhust on mitmed ioonsed vedelikud süttivad või täielikult põlevad ning nende käitlemisel tuleb hoolikalt kinni pidada ohutusnõuetest. == Ioonse vedeliku puhastamine == [[Pilt:Ioonne vedelik märgamas polüetüleeni.JPG|pisi|Ioonne vedelik märgamas polüetüleeni]] Ioonse vedeliku puhastamise käigus eemaldatakse sellest erinevad ebapuhtused ning see on vajalik, et vältida võimalikke probleeme spektroskoopiliste meetodite korral. Paljud ioonsed vedelikud on toatemperatuuril vedelas [[olek]]us. Selleks, et seda liiki [[lahusti|solvente]] tööstuslikult kasutusele võtta, on vaja teada nende täpseid füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Väikeses koguses ebapuhtused võivad aga neid omadusi oluliselt mõjutada. Ioonsete vedelike katalüütiline aktiivsus ja elektrokeemiline käitumine sõltuvad oluliselt ioonse vedeliku puhtusest. Ioonsete vedelike korral kasutatakse järgnevaid puhtusastmeid: 95% (sünteesi tarbeks), üle 99% (kõrgpuhas), üle 99,9% (ultrapuhas). Tavalisemad ebapuhtused on [[orgaanilised ühendid|orgaanilised algmaterjalid]], [[haliit|haliidid]] ja [[vesi]]. Ebapuhtuste ja nende jälgede [[analüüs]]imine vajab veel põhjalikku uurimist. Ioonsed vedelikud erinevad traditsioonilistest orgaanilistest solventidest ning nende puhastamist [[destilleerimine|destillatsiooni]] teel takistab ülimadal aururõhk. Vastuoluline on aga see, et põhimõtteliselt saab iga [[lenduvus|lenduvat]] ebapuhtust ioonsest vedelikust eraldada destillatsiooni teel. Üldiselt on siiski parem eemaldada võimalikult palju ebapuhtusi algmaterjalidest. Võimaluse korral tuleks kasutada sünteetilisi meetodeid, mis tekitaksid võimalikult vähe [[kõrvalsaadus]]i, või meetodeid, mis võimaldaksid ebapuhtuste lihtsat eemaldamist lõplikust ioonsest vedelikust. Siin kirjeldatakse meetodeid, kuidas puhastada algmaterjale, ning meetodeid, kuidas eemaldada spetsiifilisi ebapuhtusi erinevatest ioonsetest vedelikest.<ref name="G2BmX" /><ref name="P6zQM" /><ref name="c8hoF" /> === Tingimused === Esimene tingimus on see, et kõik algmaterjalid, mida kasutatakse [[katioon]]i valmistamiseks, tuleb esmalt destilleerida. Sagedamini sobivaid meetodeid on kirjeldanud Amarego ja Perrini. Näiteks [RMIM]<sup>+</sup> soolade valmistamisel destilleeritakse [[vaakum]]is 1-metüülimidasooli [[naatriumhüdroksiid|naatriumhüdorksiidist]] ja seda osa, mida destilleerimisel ei kasutata, hoiustatakse külmikus [[lämmastik]]u keskkonnas. [[Alküülhaliidid|Haloalkaane]] pestakse esmalt kontsentreeritud [[väävelhape|väävelhappega]], kuni [[hape|happe]] kiht on värvusetu. Siis [[neutraliseerimine|neutraliseeritakse]] NaHCO<sub>3</sub> [[lahus]]ega ja deioniseeritud veega ning lõpuks viiakse läbi destillatsioon. Solvendid, mida kasutatakse tertsiaarsete [[amiin]]ide muutmisel kvaternaarseteks või [[anioon]]vahetus reaktsioonides, tuleb samuti kuivatada ja destilleerida. Kui neid ettevaatusabinõusid ei kasutata, on raske valmistada värvituid ioonseid vedelikke. Nendel juhtudel, kui ioonse vedeliku värvus on ebaoluline, pole haloalkaanide pesemine vajalik, kuna värvilise ebapuhtuse kogus on väga väike ega mõjuta seetõttu potentsiaalseid rakendusi. AlCl<sub>3</sub>-põhiste värvitute ioonsete vedelike valmistamiseks on tavaliselt vaja AlCl<sub>3</sub> mitu korda [[sublimeerimine|sublimeerida]]. On soovitatav, et selles protsessis segatakse AlCl<sub>3</sub> naatriumkloriidi ja [[alumiiniumnitraat|alumiiniumnitraadiga]].<ref name="gi4z2" /> === AlCl<sub>3</sub>-põhised ioonsed vedelikud === AlCl<sub>3</sub>-põhised ioonsed vedelikud sisaldavad tihti [[oksiidioon]]ide ebapuhtusi, mis on pärit väikesest kogusest veest ja [[hapnik]]ust. Neid nimetatakse üldiselt [AlOCl<sub>2</sub>]<sup>-</sup>, ning neid saab efektiivselt eemaldada, kui lasta [[fosgeen]]il (COCl<sub>2</sub>) läbida ioonset vedelikku.<ref name="i3gTC" /> Sel juhul on reaktsiooni kõrvalsaaduseks CO<sub>2</sub>, mida on lihtne vaakumi teel eemaldada. Kuna fosgeen on väga [[toksilisus|toksiline]], peab selle meetodi rakendamisel olema ettevaatlik. Seetõttu on alternatiivina kasutatud vähem toksilist trifosgeeni.<ref name="fc3Jp" /> Kui leidub vett või teisi [[prooton]]i allikaid, võivad kloroaluminaatidel põhinevad ioonsed vedelikud sisaldada prootoneid, mis käituvad happelistes [[sulam]]ites kui Bronstedi superalused. Neid aga on võimalik eemaldada lihtsalt [[kõrgvaakum]]i abil (<5x10<sup>−6</sup> torri).<ref name="UOYJG" /> === Näiteid === Anioonse [[metatees]]i teel moodustunud ioonsete vedeliku puhastamisel võib tekkida erinevaid probleeme. Antud juhul on tavalisemad ebapuhtused haliidide anioonid või soovimatud katioonid, mis on lõppsaadustest halvasti eemaldatud. Selliste ebapuhtuste olemasolu avaldab suurt mõju ioonsete vedelike omadustele, eriti metalli põhiste [[katalüsaator]]ite korral, mida haliidide ioonid tihti deaktiveerivad. Üldiselt on see suuremaks probleemiks vees lahustuvate ioonsete vedelike korral. Vees segunematuid soolasid saab üldiselt veega pestes üsna efektiivselt puhastada. Vees lahustuvate soolade valmistamisel kaasnevaid probleeme on uurinud Seddon.<ref name="DhTyo" /> On leitud, et soovimatute ioonide olemasolu mõjutab radikaalselt vedelike füüsikalisi omadusi nagu [[viskoossus]] ja [[tihedus]]. Na<sup>+</sup> ioonide kasutamine vees lahustuvate soolade valmistamisel tekitas suures [[kontsentratsioon]]is Cl<sup>-</sup> jääke, kuid Ag<sup>+</sup> soolade korral oli jääkide sisaldus väiksem. NaCl väike lahustuvus ioonsetes vedelikes näitab, et ebapuhtused tekivad, kuna Na<sup>+</sup> soolade korral ei kulge reaktsioonid lõpuni. Veel üks näide metalli sisaldavate ebapuhtuste kohta ioonsetes vedelikes on, kui [EMIM]Cl ja [CH<sub>3</sub>CO<sub>2</sub>]<sub>4</sub> sooladest moodustatakse [EMIM][CH<sub>3</sub>CO<sub>2</sub>]. Saadud soolas on umbes 0,5 M [[plii]] jääke. Kõikides rakendustes, kus haliidioonid võivad probleeme tekitada, peaks nende kontsentratsiooni jälgima, et tagada vedelike puhtus. Seda saab saavutada kas ioontundliku [[elektrood]]i abil või kasutades kloriidioonide jaoks keemilist meetodit (nt Vollhardi protseduuri). Enamik ioonseid vedelikke, mis põhinevad tavalistel katioonidel ja anioonidel peaksid olema värvitud, ning neil peaks olema minimaalne [[valguse neeldumine|absorbeerumine]] suurematel [[lainepikkus]]tel kui 300&nbsp;nm. Praktikas omandavad soolad kollase värvuse, eriti, kui tertsiaarseid amiine muudetakse kvaternaarseteks. Ebapuhtuse kogused, mis seda põhjustavad on, väga väikesed, mida ei saa detekteerida 1H NMR või CHN mikroanalüüsi abil. Paljude rakenduste korral ei ole see aga oluline. Kui aga kasutatakse fotokeemilist või UV-nähtavat [[spektroskoopia]]t, siis on solventide puhtus väga oluline. Siiani ei ole nende ebapuhtuste täpne põhjus teada, kuid arvatakse, et need on pärit soovimatutest kõrvalreaktsioonidest nagu [[oligomerisatsioon]], või [[polümerisatsioon]] vabade amiinidega, või ebapuhtustest algmaterjalides. Kui vedelike värvitus on oluline, siis on värvust võimalik minimeerida järgmiste võtetega: * Kõiki algmaterjale tuleb puhastada etteantud juhiste järgi.<ref name="OYDBt" /> * Tertsiaalsete amiinide muutmisel kvaternaarseteks võivad [[atsetoon]]ijäägid mõnikord põhjustada värvuse muutumist. Seega tuleb vältida kõigi klaasist esemete kokkupuudet selle solvendiga. * Tertsiarlsete amiinide muutmine kvaternaarseteks tuleks läbi viia süsteemis, mis on degaseeritud ja suletud lämmastiku keskkonda, või [[inertgaas]]i voolus nagu lämmastik. Lisaks sellele peaks reaktsiooni temperatuur olema võimalikult madal (mitte suurem kui umbes 80 kraadi kloriidioonide korral ning Br<sup>-</sup> ja I<sup>-</sup> soolade korral madalam). Enamikus ioonsetes vedelikes on suurimaks ebapuhtuseks vesi. Teiste reaktsiooni solventide eemaldamine on lihtsasti saavutatav ioonsete vedelike kuumutamisel vaakumis. Vesi on tavaliselt üks raskemaid solvente, mida eemaldada, ning on soovitatud, et ioonseid vedelikke tuleks kuumutada vähemalt 70&nbsp;°C juures mitu tundi, samal ajal segades. Isegi veega segunematud soolad nagu [BMIM][PF<sub>6</sub>] võivad absorbeerida vett, kui nad puutuvad õhuga kokku.<ref name="soaMR" /> Seega on soovitatav, et kõiki vedelikke kuivatatakse vahetult enne kasutamist. Kui vee sisaldus on ebaoluline, võib seda määrata kas Karl-Fischeri tiitrimise teel või IR-spektroskoopia abil, mis on väiksema täpsusega. === Ümberkristalliseerimise meetod === Sulami kristalliseerimine on tehnika, mis sobib nii orgaaniliste kemikaalide, kui ka ioonsete vedelike puhastamiseks. Selle tehnika põhimõte on sulami kontrollitud jahutamine nii, et eemaldatakse soojus ja sulatatakse vedeliku sulamit nii, et sulami teatud osa kristalliseeruks. Kristalliseerumise kiirus ja saagis on olulised parameetrid selle meetodi õigeks kasutamiseks. Tekkinud kristalliline faas on puhtam kui algne olek. Kristalse oleku suur puhtus on tingitud sellest, et molekulid paiknevad ruumilises [[kristallvõre]]s ümber. [[Molekul]]id, mille kuju ja/või suurus kalduvad kõrvale, ei mahu sellesse kristallvõresse. Seetõttu on sulami kristalliseerimise selektiivsus ioonsete vedelike korral suurem kui teiste puhastusmeetodite korral ([[ekstraktsioon]] ja [[destillatsioon]]). == Vaata ka == *[[Kvaternaarsed ammooniumsoolad]] *[[Imidasool]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="n6VYh">Paul Walden (1914). Bull. Acad. Sci. St. Petersburg, pages 405–422</ref> <ref name="qbZbJ">{{cite web | url = http://www.organic-chemistry.org/topics/ionic-liquids.shtm | title = Ionic Liquids}} http://www.organic-chemistry.org Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="DSN9E">Helena L. Chum , V. R. Koch , L. L. Miller , R. A. Osteryoung (1975). ''Electrochemical scrutiny of organometallic iron complexes and hexamethylbenzene in a room temperature molten salt'', J. Am. Chem. Soc.</ref> <ref name="VYaQn">John S. Wilkes , Joseph A. Levisky , Robert A. Wilson , Charles L. Hussey (1982). ''Dialkylimidazolium chloroaluminate melts: a new class of room-temperature ionic liquids for electrochemistry, spectroscopy and synthesis'', Inorg. Chem.</ref> <ref name="FsgDB">R. J. Gale, R. A. Osteryoung (1979). "Potentiometric investigation of dialuminium heptachloride formation in aluminum chloride-1-butylpyridinium chloride mixtures". Inorganic Chemistry 18</ref> <ref name="OzDSI">J. S. Wilkes, M. J. Zaworotko (1992). Chemical Communications, 965–967</ref> <ref name="LaiUo">{{cite web | url = http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/mitsunobu-reaction.shtm | title = Mitsunobu Reaction}} http://www.organic-chemistry.org Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="5im6Y">{{cite web | url = http://cdn.intechopen.com/pdfs/20533/InTech-Thiazolium_and_benzothiazolium_ionic_liquids.pdf | title = Thiazolium and Benzothiazolium Ionic Liquids}} http://cdn.intechopen.com Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="Handy">Handy, Scott T. "Ionic Liquids – Classes and Properties". InTech, Croatia, 2011, p. 1-23; 81–105.</ref> <ref name="yxI5B">Wasserscheid, P.; Welton, T. "Ionic Liquids in Synthesis". WILEY-VCH Verlag, Weinheim, 2002, p. 7-12; 50–53.</ref> <ref name="KROti">Adam J. Walker and Neil C. Bruce (2004). "Cofactor-dependent enzyme catalysis in functionalized ionic solvents". Chemical Communications (22): 2570–1.</ref> <ref name="hu6vV">Martyn J. Earle, José M.S.S. Esperança, Manuela A. Gilea, José N. Canongia Lopes, Luís P.N. Rebelo, Joseph W. Magee, Kenneth R. Seddon and Jason A. Widegren (2006). "The distillation and volatility of ionic liquids". Nature 439 (7078): 831–4.</ref> <ref name="vkWct">Ch. Jagadeeswara Rao, R. Venkata krishnan, K. A. Venkatesan, K. Nagarajan (Thermans 2008). 332 – 334, Feb. 4–6, Sixteenth national symposium on thermal analysis</ref> <ref name="yHnBo">{{cite journal | journal = [[Thermochimica Acta]] | doi = 10.1016/j.tca.2003.08.022 | author = Marek Kosmulski, Jan Gustafsson and Jarl B. Rosenholm | year = 2004 | title = Thermal stability of low temperature ionic liquids revisited | volume = 412 | pages = 47–53}}</ref> <ref name="Rfvol">R. E. Teixeira (2012). "Energy-efficient extraction of fuel and chemical feedstocks from algae". Green Chemistry 14 (2): 419–427.</ref> <ref name="oSoWn">J. Stoimenovski, D. R. MacFarlane, K. Bica, R. D. Rogers (2010). "Crystalline vs. Ionic Liquid Salt Forms of Active Pharmaceutical Ingredients: A Position Paper". Pharmaceutical Research 27: 521–526.</ref> <ref name="51nvN">[http://novaator.err.ee/v/tehnika/16276f86-9beb-4a94-9c86-71851880e76f "Nanoosakesed parandavad Eesti firma määrdeõlide omadusi"] ERR Novaator, 3. märts 2015</ref> <ref name="kVDHW">C Pretti, C Chiappe, D Pieraccini, M Gregori, F Abramo, G Monni and L Intorre (2006). "Acute toxicity of ionic liquids to the zebrafish (Danio rerio)". Green Chem. 8 (3): 238–240.</ref> <ref name="9j0wC">D. Zhao, Y. Liao and Z. Zhang (2007). "Toxicity of Ionic Liquids". CLEAN – Soil, Air, Water 35 (1): 42–48.</ref> <ref name="MPZhx">J Ranke, S Stolte, R Störmann, J Arning and B Jastorff (2007). "Design of sustainable chemical products – the example of ionic liquids". Chem. Rev. 107 (6): 2183–2206</ref> <ref name="G2BmX">A. König, M. Stepanski, A. Kuszlik, P. Keila, C. Weller: "Ultra-purification of ionic liquids by melt crystallization", Chemical Engineering Research and Design, 7 (2008) 775–780.</ref> <ref name="P6zQM">G. P. Smith, A. S. Dworkin, R. M. Pagni, S. P. Zing, : "Broensted superacidity of hydrochloric acid in a liquid chloroaluminate. Aluminum chloride – 1-ethyl-3-methyl-1H-imidazolium chloride (55.O m/o AlCl3)", J. Am. Chem. Soc., 111 (1989) 525.</ref> <ref name="c8hoF">S. I. Lall, D. Mancheno, S. Castro, V. Behaj, J. L. I. Cohen, R. Engel, : "Polycations. Part X. LIPs, a new category of room temperature ionic liquid based on polyammonium salts", Chem. Commun., 2413 (2000).</ref> <ref name="gi4z2">J. Robinson, R. A. Osteryoung,: "An electrochemical and spectroscopic study of some aromatic hydrocarbons in the room temperature molten salt system aluminum chloride-n-butylpyridinium chloride", J. Am. Chem. Soc., 101 (1979) 323.</ref> <ref name="i3gTC">A. K. Abdul-Sada, A. G. Avent, M. J. Parkington, T. A. Ryan, K. R. Seddon, T. Welton,: "The removal of oxide impurities from room temperature halogenoaluminate ionic liquids", Chem. Commun., 1643 (1987).</ref> <ref name="fc3Jp">A. J. Dent, A. Lees, R. J. Lewis, T. Welton: "Vanadium chloride and chloride oxide complexes in an ambient-temperature ionic liquid. The first use of bis(trichloromethyl) carbonate as a substitute for phosgene in an inorganic system", Chem. Commun., 2787 (1996).</ref> <ref name="UOYJG">M. A. M. Noel, P. C. Trulove, R. A. Osteryoung, : "Removal of protons from ambient-temperature chloroaluminate ionic liquids", Anal. Chem. Soc., 113 (1991) 3334.</ref> <ref name="DhTyo">K. R. Seddon, A. Stark, M.-J. Torres,: "Influence of chloride, water, and organic solvents on the physical properties of ionic liquids", Pure Appl. Chem., 72 (2000) 2275.</ref> <ref name="OYDBt">W. L. F. Armarego, D. D. Perrin, Purification of Laboratory Chemicals, 4th Edn., Butterworth-Heinemann: London, (1997).</ref> <ref name="soaMR">L. Cammarata, S. Kazarian, P. Salter, T. Welton, :"Molecular states of water in room temperature ionic liquids", Phys. Chem. Chem. Phys., 3 (2001) 5192.</ref> }} ==Välislingid== * [http://novaator.err.ee/v/keskkond/5ea312a5-e5bc-43f8-9458-3c464c707f4e/vedelad-soolad-aitavad-okoloogilist-jalajalge-vahendada "Vedelad soolad aitavad ökoloogilist jalajälge vähendada"]. ERR Novaator, 14. jaanuar 2017 [[Kategooria:Keemilised ained]] 2md1wfe4mjuhmjzwjkrs3bk3qaaxj2z 6183309 6183305 2022-08-25T16:21:26Z Heakeel 122460 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2013}} [[Pilt:Bmim.svg|pisi|1-butüül-3-metüülimidasool (BuMeIm) ja heksafluorofosfaat]] [[Pilt:Commonly_used_cations.png|pisi|Enamkasutatavad katioonid ioonsete vedelike kontekstis]] '''Ioonne vedelik''' on vedelas [[agregaatolek|olekus]] [[soolad|sool]]. Vahel kasutatakse ioonse vedeliku terminit soolade puhul, mille [[sulamistemperatuur]] on alla 100&nbsp;°C. Enamasti on need [[kvaternaarsed ammooniumsoolad|kvaternaarsed ammooniumi]] või [[imidasool]]iumi soolad, mis esinevad [[toatemperatuur]]il [[vedelik|vedelas]] olekus. Kui tavalised vedelikud, nagu [[vesi]] või [[bensiin]], koosnevad enamasti elektriliselt neutraalseist molekulidest, siis ioonsed vedelikud koosnevad [[ioon]]idest ja ioonpaaridest. Selliseid aineid nimetatakse veel ka [[elektrolüüt]]ideks, ioonseteks sulamiteks, sulanud sooladeks, vedelateks sooladeks või ioonseteks [[klaas]]ideks. Ioonsetele vedelikele on palju rakendusi, näiteks tugevate [[lahusti|lahustite]] ja elektrolüütidena. Toatemperatuuril vedelad soolad on olulised [[patarei]]des. Iga sool, mis sulamisel ei lagune või ei aurustu, annab enamasti ioonse vedeliku. Näiteks [[keedusool]] (NaCl) sulab 801&nbsp;°C juures vedelikuks, mis koosneb [[naatrium]]i [[katioon]]idest (Na<sup>+</sup>) ja [[kloor]]i [[anioon]]idest (Cl<sup>-</sup>). Jahtudes moodustab aga ioonne vedelik ioonse [[tahkis]]e, mis on kas [[kristall]] või [[klaas]]. Selliste vedelike kasutamist piirab tihti tundlikkus vee suhtes. Ioonsetel vedelikel on erilisi omadusi (vt alljärgnevat loendit), mis lubavad neid kasutada uute tehnoloogiliste lahenduste väljaarendamisel. *Nad on laias temperatuurivahemikus vedelas olekus. Enamik ioonseid vedelikke on vedelas olekus −40...200&nbsp;°C, kuid mõni kuni 350&nbsp;°C juures. *Nad segunevad mitme [[orgaanilised ühendid|orgaanilise]] [[lahusti|lahustiga]]. *Nad on suurepärased [[solvent|lahustid]]. Nad on võimelised lahustama orgaanilisi, anorgaanilisi ja metallorgaanilisi ühendeid. *Nad on väga heade elektriliste omadustega. Neil on suur [[elektrijuhtivus|elektrjuhtivus]] ja lai [[elektrokeemiline potentsiaal|elektrokeemilise potentsiaali]] vahemik. Nad on madalatemperatuurilised [[elektrolüüt|elektrolüüdid]] (juhivad elektrit madala temperatuuri juures). *Mitu ioonset vedelikku (enamasti kloriide sisaldavad) võivad samal ajal olla nii [[katalüsaator]]iks kui ka reaktsiooni keskkonnaks. Madalatemperatuurilised ioonsed vedelikud on võrreldavad ioonsete lahustega (vedelikud, mis sisaldavad nii ioone kui ka neutraalseid aatomeid), eriti eutektiliste lahustega (iooniliste ja mitteiooniliste tahkiste segu, mille sulamistemperatuur on palju madalam kui puhastel ainetel). Vedelaid sooli on lihtne valmistada ning võimalik on varieerida nende keemilist koostist, anioonset ja katioonset osa eraldi. [[Anioon]]idena on kasutatavamad näiteks heksafluorofosfaat PF<sub>6</sub><sup>-</sup>, tetrafluoroboraat BF<sub>4</sub><sup>-</sup>, tetrakloroalumiinium AlCl<sub>4</sub><sup>-</sup>, bis(trifluorometüülsulfonüül)amiid (F<sub>3</sub>CSO<sub>2</sub>)<sub>2</sub>N<sup>-</sup>, trifluorometaansulfonaat (triflaat) F<sub>3</sub>CSO<sub>3</sub><sup>-</sup>. == Ajalugu == Termin ''ioonne vedelik'' võeti kasutusele 1943. aastal. Esimese ioonse vedeliku avastamise aeg pole kindel. Aastal 1888 leidsid S. Gabriel ja J. Weiner etanoolamiiniumnitraadi, mille sulamistemperatuur on 52–55&nbsp;°C. Esimene toatemperatuuriline ioonne vedelik oli etüülamoonimnitraat (C<sub>2</sub>H<sub>5</sub>)NH+3NO<sub>3</sub><sup>-</sup>, mille sulamistemperatuur on 12&nbsp;°C ning mille sünteesis 1914. aastal [[Paul Walden]].<ref name="n6VYh" /> Uuesti tekkis ioonvedelike vastu huvi, kui avastati kloroaluminaatide moodustumine kvaternaarsete heterotsükliliste katioonide lisamisel alumiiniumkloriidile. Nendel ühenditel oli suur kasutuspotentsiaal, ent kõik olid niiskuse suhtes väga tundlikud. Niiskuskindlad ioonvedelikud sünteesis J. Wilkes eelmise sajandi viimase kümnendi algul. See saavutati alumiiniumkloriidi asendamisega tetrafluoroboraadi või heksafluorofosfaadiga. Sellest ajast alates on erinevate ioonvedelike hulk kiiresti suurenenud. [[Katioon]]idena kasutatakse laialdaselt imidasooliumi, aga ka püridiiniumi, ammooniumi, fosfooniumi, tiasooliumi ja triasooliumi. Need katioonid liidetakse reaktsiooni käigus nõrgalt koordineerivate [[anioon]]idega, kuid mitte kõigi nõrgalt koordineeruvate anioonidega ei ole tulemuseks ioonvedelik.<ref name="qbZbJ" /> 1970. ja 1980. aastatel sünteesiti [[Keemiline vooluallikas|elektrolüütpatareide]] tarbeks ioonseid vedelikke, mis baseerusid alküülimidasooliumi ja püriidiumi katioonidel ning haliidide ja tetrahalogenaluminaatide anioonidel.<ref name="DSN9E" /><ref name="VYaQn" /> Imidasoolhalogenoaluminaadi sooladele on iseloomulik, et nende mitmed omadused (viskoossus, sulamistemperatuur ja happelisus) on muudetavad. Seda tehakse [[alküülrühm|alküül]][[asendusrühm]]asid ja imidasooli ning halogenaluminaatide vahekordi varieerides.<ref name="FsgDB" /> Kaks põhilist kitsaskohta paljudele rakendustele on olnud niiskustundlikkus ning happelisus/aluselisus. 1992. aastal õnnestus Wilkesil ja Zawarotkol saada ioonsed vedelikud, millel olid neutraalsed nõrgalt koordineeruvad anioonid, nagu näiteks heksafluorofosfaat (PF<sub>6</sub><sup>-</sup>) ja tetrafluoroboraat (BF<sub>4</sub><sup>-</sup>), ning millel oli oluliselt rohkem rakendusi.<ref name="OzDSI" /> Uuringutes otsitakse heksafluorofofaadile ja terafluioroboraadile vähem toksilisi alternatiive, näiteks bistriflimiidid [(CF<sub>3</sub>SO<sub>2</sub>)<sub>2</sub>N]<sup>−</sup>, ning täielikult üritatakse vältida [[halogeniidid|halogeniidseid]] ühendeid. Aina rohkem kasutatakse ka vähem toksilisi katioone, näiteks ammooniumsoolasid, mis on sama mitmekülgsed kui [[imidasool]]. == Sooladena esinevad ioonvedelikud == === Imidasooliumi soolad === Kõige levinumad ioonvedelikud on need, mis sisaldavad N-heterotsüklilist katiooni. Nende solvateerivaid omadusi, sulamistemperatuuri ja [[viskoossus]]t, saab muuta erinevate asendajatega lämmastiku aatomi juures või vastasioonide vahetamisega.Võimalikeks meetoditeks imidasooliumi tüüpi ioonvedelike sünteesil on [[Mitsunobu reaktsioon]] ja [[Michaeli liitumine]].<ref name="LaiUo" /> === 1,2,3-triasooliumi soolad === 1,2,3-triasooliumi sooli saab sünteesida vask (I) katalüüsil terminaalsetest [[alküünid]]est ja [[asiidid]]est tsüklile liitumisega ning sellele järgneva N-alküülilimise ja [[metatees]]iga. Selline sünteesimeetod võimaldab liita erinevaid [[funktsionaalrühm]]i ja on seega väga oluline funktsionaliseeritud ioonvedelike arendamisel. Omadused sõltuvad vastasioonist ja triasooliumi tsükli asendajatest. Keemiliselt on 1,2,3-triasooliumi soolad suhteliselt stabiilsed. On võimalik [[nukleofiilne asendusreaktsioon|nukleofiilne asendus]], kui nukleofiil ründab kolmandas asendis olevat alküülgruppi triasooltsüklis. Edasine [[deprotoneerumine]] asendites neli ja viis on võimalik tugevalt aluselises keskkonnas. Deprotonatsioon on raskemini läbiviidav kui imidasoolium soolade puhul. Metallikompleks või tekkida siis, kui triasoolium muutub N-heterotsükliliseks karbeeniks, mis käitub kompleksis [[ligand]]ina. === Tiasooliumi soolad === Tiasoolid on keemias tuntud peamiselt tiamiinis ehk [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiinis]] asendatud tiasooliumi soola kujul esinemise tõttu. Neid soolasid saab edukalt sünteesida [[Hanztschi tiasooli sünteesimeetod]]i modifikatsiooniga. See meetod on eriti väärtuslik nende tiasooliumi ühendite puhul, kui tsüklis olevat lämmastikule ei saa asendajat sisse viia otsese alküülimisega. N-monoasendatud tioamiididest saab tsükli, kui kasutada α-halokarbonüülühendeid. Saaduseks on tiasooliumi soolad heade saagistega. === Bensotiasooliumi soolad === Bensotiasooliumid on paljude värvainete koostises. Meditsiinis on bensotiasooliumid kasutusel ravimina. Näiteks ravim Riluzole baseerub sellel ühendil ja seda kasutatakse amüotroofse lateraalskleroosi raviks. Seda tüüpi ioonvedelike sünteesi ajalugu ja meetodid on kõige paremini dokumenteeritud.<ref name="5im6Y" /> * Katsel sünteesida [[tsüaniinvärvaine]]id isoleeris Hofmann 1887. aastal bensotiasoolium soolad, saades need bensotiasooli reaktsioonil amüüljodiidiga. * Temale järgnes 1922. aastal W. Mills, kes sünteesis tiotsüaniinvärvide tegemiseks N-etüülbensotiasooliumjodiidi. Ta kuumutas ekvimolaarsed kogused etüüljodiidi ja bensotiasooli. * Aastal 1925 kasutas W. König N,2-dimetüülbensotiasooliumperkloraati metüleenaluse valmistamiseks. Viimast kasutati tiotsüaniinvärvide sünteesil. * Bensotiasoolide kvaternaarsed soolad märkis 1928. aastal järgmisena ära J. Clark, kui ta uuris metüleenaluse absorptsioonitundlikkust 2-metüülbensotiasooli kvaternaarsetelt sooladelt. * Samal aastal kasutas König bensotiasooli kvaternaarseid sooli, et sünteesida heterotsüklopolümetiin-värvaineid, uurides värve ja nende koostist. Ta väitis, et mõningaid 2-metüülbensotiasooli saab valmistada palju sobivamalt 2-aminobenseentiooli kuumutamisel [[anhüdriidid|happe anhüdriid]]iga. Bensotiasoolid muutusid kvaternaarseteks sooladeks, [[alküülhaliid]]ide või dimetüülsulfaadiga reageerimisel. * Fisher ja Hamer sünteesisid 1930. aastal bensotiasooliumkloriide vastavatest jodiididest. Need kloriidid reageeriti edasi 2-tsünobensotiasooliumkloriidideks, et kasutada neid edasisel tiotsüaniinide muutmisel. * 1935. aastal Evans ja Smiles said 2-metüül –''N''-(2-nitrofenüül)bensotiasooliumjodiidi, kui 2-[''N''-atsetüül – ''N''-(2-nitrofenüülamino)]benseentiool reageeris vesinikjodiid happega atsetooni keskkonnas. Sama sool saadi, kui 2-[''N'' –atsetüül –''N''-(2- nitrofenüülamino)]benseensulfaathape redutseeriti vesinikjodiid- ja väävelhappega. Vastav perkloraat tekkis, kui benseentiool reageeris perkloorhappega. * 1948. aastal sünteesisid Kendal ja Majer 2-(2- etüülsulfanüülvinüül)-''N''- metüülbenstiasooliumjodiidi ja 2-(2-etüülsulfanüül-1-metüülvinüül)-''N''-metüülbenstiasooliumjodiidi, kasutades 2-metüülbensotiasooli ja 2-etüülbensotiasooli koos metüül-p-sulfonaadiga. Kvaternaarsete bensotiasool soolade, alküülsulfaatde, jodiidide, promiidide, perkloraatide, süntees 2-aminobenseentioolist on kirjanduses seotud Kiprianovi ja Pazenkoga. * 1957. aastal uuris Kiparianov kvaternaarse 2-metüülbensotiasooli soolade tekkimise hulka metüüljodiidi, metüülsulfaadi, sulfoonhappe metüül estrite ning p-nitrosulfoonhappega. Ta avastas, et reaktsioon metüül −2- nitrobenseensulfonaadiga oli kuus korda kiirem, kui Me<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>. Samal ajal kui 2,3- ja 2,4- dinitrobenseensulfoonhappe metüülestrid reageerisid 60 korda kiiremini kui Me<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>-ga. Sellised estrid annavad võimaluse nõrga happe kergeks alküülimiseks. Bensotiasoolium soolad on olulised erinevate tsüaniinvärvide sünteesil ja teisalt on bensotiasoolium soolad uuritud nende aktiivsuse tõttu erinevates bioloogilistes süsteemides. * 1959. aastal uurisid Pianka ja Hall seente toksilisust ja leidsid, et aktiivsed on ainult 3-etüülbensotiasooliumjodiidi ja 3- etüülbensoksasooletüülsulfaadi derivaatide katioonid. * 1988. aastal uuris Sutoris koos kaastöötajatega bensotiasooliumühendite mõju suhkrupeedi ja hiireherne kasvule ning suhkru- ning [[klorofüll]]isisaldusele. Uuringu tulemustest selgus, et suuremal osal bensotiasooliumi sooladest oli kasvu kiirendav mõju. ''N''-metüülbensotiasooliumbromiid suurendas suhkru tootmist hiirehernes erinevatel kontsentratsioonidel.''N''- bensüül ja asendatud bensüülbenstiosoolium soolade hulgas on ''N''- bensüülbensotiooliumbromiid kõige aktiivsem koostisosa, mis tõstab pärast seemnete töötlemist [[klorofüll]]i hulka suhkrupeedi lehtedes. Metüülgrupi asendamine etüül- või propüülgrupiga bensotiasoolium soolas vähendab aine mõju klorofüli hulgale. * Aastal 2007 sünteesis W. Yangi uurimisrühm seeria benstiasoolium ühendeid, mis käitusid mao-soolepõletiku viiruse suhtes inhibeerivalt. "Uuringus kasutati sea munandi rakke, mis olid viirusega nakatatud, et testida selle viiruse vastu immunofluorestsentsuuringut koos antikehadega. Samuti kasutati nukleokapsiidi proteiine, jälgimaks bensotiasooliumi ühendi tegevust viiruse replikatsiooni inhibeerimisel.<ref name="Handy" /> ==Akrüülsed ioonvedelikud== Üheks ioonvedelike kasutusalaks on polümeersed [[elektrolüüdid]], millel on suur ioonne [[elektrijuhtivus]]. Selliseid elektrolüüte on uuritud alates 1980. aastast. Suurem osa sellistest elektrolüütidest on tehtud [[polümeerid]]est, näiteks polüetüüloksiid, ja täidetud lahjendatud leelise soolaga, mis kokku annab elektrit juhtiva keskkonna. Paraku on nende elektrijuhtivus toatemperatuuril suhteliselt väike. Suurema juhtivuse saavutamiseks legeeritakse polümeere ioonvedelikuga. Kasutatakse imidasooliumi ja püridiiniumi. Selliste ühendite juhtivus on umbes 1 mS/cm<sup>−1</sup>.<ref name="Handy" /> Selliste ioonvedelike süntees on võimalik erineval viisil. Kõige olulisem samm on katiooni moodustumine. N- alküülimidasooli puhul tähendab see lämmastiku aatomi kvaternariseerumist. Sõltuvalt kasutatud haloalkaanist ja temperatuurist võtab reaktsioon aega 1–16 tundi. Selle aja lühendamiseks kasutatakse mikrolainet või tosülaate. Imidasoolium tüüpi ioonvedelikke on võimalik sünteesida ka kahastmelise "ühe poti" reaktsiooniga, kasutades Michaeli liitumist.<ref name="Handy" /> Kõigepealt protoneerib hape N-alküülimidasooli ja seejärel lisatakse ''N''- protoneeritud alküülimidasool α;β küllastumata ühendile. Saaduseks on funktsionaliseeritud imidasooliumi tüüpi ioonvedelik.<ref name="yxI5B" /> == Omadused == [[Pilt:Decomposition of EMImBF4 ionic liquid.jpg|pisi|EMImBF<sub>4</sub> ioonse vedeliku lagunemine kõrge pinge all]] Ioonsed vedelikud on sageli hea elektrijuhtivusega, mitte[[Ionisatsioon|ioniseerivad]], väga [[viskoossus|viskoossed]] ja madala [[Küllastunud auru rõhk|aururõhuga]]. Muude omaduste poolest leidub väga erinevaid ioonseid vedelikke: põlevaid, termiliselt stabiilseid, suures temperatuuriulatuses vedelaid, sobivate [[solvent|solveerivate]] omadustega väga erinevatele ühenditele. Mitmeid keemilisi reaktsioone, näiteks [[Dielsi-Alderi reaktsioon]] ja [[Friedeli-Craftsi reaktsioon]], saab läbi viia kasutades ioonseid vedelikke lahustitena. Uurimused on näidanud, et ioonsed vedelikud lahustavad [[biokatalüsaator]]eid.<ref name="KROti" /> Ioonsete vedelike segunemine veega või orgaaniliste lahustega sõltub katiooni kõrvalahela pikkusest ja aniooni valikust. Neid varieerides saab vedeliku panna käituma [[hape|happe]], [[Alus (keemia)|alus]]e või [[ligand]]ina. Nende eriliste omaduste pärast, leiavad ioonsed vedelikud aina rohkem kasutust sellistes erinevates valdkondades, nagu [[orgaaniline keemia]], [[elektrokeemia]], [[katalüsaator]]id, [[füüsikaline keemia]] ja [[inseneriteadus]]. Hoolimata ülimadalast [[Küllastunud auru rõhk|aururõhust]] (≈10<sup>−10</sup> Pa 25&nbsp;°C juures), saab osa ioonseid vedelikke [[destilleerimine|destilleerida]] [[vaakum]]is ligi 300&nbsp;°C juures.<ref name="hu6vV" /> Mõned ioonsed vedelikud (näiteks 1-butüül-3-metüülimidasooliumnitraat) tekitavad [[termolüüs]]i käigus süttivaid [[gaas]]e. [[Termiline stabiilsus]] ja sulamistemperatuur sõltuvad vedeliku koostisest. Paljude ülesandespetsiifiliste iooniliste vedelike termiline stabiilsus on üle 500–600 [[kelvin]]i.<ref name="vkWct" /> Termilise stabiilsuse ülemised piirid on tavaliselt mõõdetud kiire (umbes 10 K/min) [[termogravimeetriline analüüs|termogravimeetrilise analüüsiga]] ning ei iseloomusta ioonsete vedelike pikaajalist termilist stabiilsust, mis paljudel on alla 500 K.<ref name="yHnBo" /> == Rakendused == === Vetikatöötlus === [[Vetikad]] on ühed kõige levinumad organismid Maal. Vetikad [[fotosüntees]]ivad ning toodavad [[lipiidid|lipiide]] ja [[suhkur|suhkruid]], millest saab toota [[biodiislikütus]]t, etanooli ja muid [[biokütus]]eid. Selleks tuleb vetikad kokku koguda ning eraldada väärtuslikud komponendid majanduslikult otstarbekal viisil. Ioonseid vedelikke on kasutatud vetika [[rakk]]ude lahustamiseks ning komponentide vabastamiseks, kulutades selleks vähem energiat kui praegused meetodid.<ref name="Rfvol" /> === Jäätmekäitlus === Ioonseid vedelikke saab kasutada sünteetiliste materjalide, [[plast]]ide ja metallide [[taaskasutus|ümbertöötlemisel]]. Nende abil saab üksteisest eraldada sarnaseid komponente, näiteks kindlaid [[polümeerid|polümeere]] plastjäätmetest. See protsess toimub madalamal temperatuuril kui senised meetodid. Tänu sellele on võimalik vähendada plasti hävitamist ja [[prügimägi|prügimäele]] ladestamist. === Ravimitööstus === Kuna ligi pooled ravimitest on orgaanilised soolad, on uuritud ioonsete vedelike kasutust ravimitööstuses. Pannes kokku ühe ravitoimega aktiivse katiooni ja teise ravitoimega aniooni, on võimalik luua kahetoimelisi ioonseid vedelikke, mis ühendavad kaks ravimit üheks.<ref name="oSoWn" /> === Määrdeained === Eestis on loodud õlilisandeid, mis põhinevad ioonses vedelikus stabiilsena püsivatel oksiidsetel [[nanoosake]]stel. Sellise lisandiga õlid võimaldavad vähendada metalli kulumist.<ref name="51nvN" /> == Turvalisus == Ioonsete vedelike [[lenduvus]] on kaduvväike, mis vähendab nende juhuslikku sattumist keskkonda. Seda silmas pidades on ioonseid vedelikke peetud [[elusloodus]]ele küllaltki ohututeks. Uuemad uurimused on näidanud, et ioonsed vedelikud on veeloomadele sama toksilised kui tavalised [[lahusti]]d või isegi toksilisemad.<ref name="kVDHW" /><ref name="9j0wC" /><ref name="MPZhx" /> Ioonsete vedelike komponentide lai valik võimaldab otsida mürgistele sooladele asendusi ja nii leida ohutumaid aineid. Hoolimata madalast aururõhust on mitmed ioonsed vedelikud süttivad või täielikult põlevad ning nende käitlemisel tuleb hoolikalt kinni pidada ohutusnõuetest. == Ioonse vedeliku puhastamine == [[Pilt:Ioonne vedelik märgamas polüetüleeni.JPG|pisi|Ioonne vedelik märgamas polüetüleeni]] Ioonse vedeliku puhastamise käigus eemaldatakse sellest erinevad ebapuhtused ning see on vajalik, et vältida võimalikke probleeme spektroskoopiliste meetodite korral. Paljud ioonsed vedelikud on toatemperatuuril vedelas [[olek]]us. Selleks, et seda liiki [[lahusti|solvente]] tööstuslikult kasutusele võtta, on vaja teada nende täpseid füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Väikeses koguses ebapuhtused võivad aga neid omadusi oluliselt mõjutada. Ioonsete vedelike katalüütiline aktiivsus ja elektrokeemiline käitumine sõltuvad oluliselt ioonse vedeliku puhtusest. Ioonsete vedelike korral kasutatakse järgnevaid puhtusastmeid: 95% (sünteesi tarbeks), üle 99% (kõrgpuhas), üle 99,9% (ultrapuhas). Tavalisemad ebapuhtused on [[orgaanilised ühendid|orgaanilised algmaterjalid]], [[haliit|haliidid]] ja [[vesi]]. Ebapuhtuste ja nende jälgede [[analüüs]]imine vajab veel põhjalikku uurimist. Ioonsed vedelikud erinevad traditsioonilistest orgaanilistest solventidest ning nende puhastamist [[destilleerimine|destillatsiooni]] teel takistab ülimadal aururõhk. Vastuoluline on aga see, et põhimõtteliselt saab iga [[lenduvus|lenduvat]] ebapuhtust ioonsest vedelikust eraldada destillatsiooni teel. Üldiselt on siiski parem eemaldada võimalikult palju ebapuhtusi algmaterjalidest. Võimaluse korral tuleks kasutada sünteetilisi meetodeid, mis tekitaksid võimalikult vähe [[kõrvalsaadus]]i, või meetodeid, mis võimaldaksid ebapuhtuste lihtsat eemaldamist lõplikust ioonsest vedelikust. Siin kirjeldatakse meetodeid, kuidas puhastada algmaterjale, ning meetodeid, kuidas eemaldada spetsiifilisi ebapuhtusi erinevatest ioonsetest vedelikest.<ref name="G2BmX" /><ref name="P6zQM" /><ref name="c8hoF" /> === Tingimused === Esimene tingimus on see, et kõik algmaterjalid, mida kasutatakse [[katioon]]i valmistamiseks, tuleb esmalt destilleerida. Sagedamini sobivaid meetodeid on kirjeldanud Amarego ja Perrini. Näiteks [RMIM]<sup>+</sup> soolade valmistamisel destilleeritakse [[vaakum]]is 1-metüülimidasooli [[naatriumhüdroksiid|naatriumhüdorksiidist]] ja seda osa, mida destilleerimisel ei kasutata, hoiustatakse külmikus [[lämmastik]]u keskkonnas. [[Alküülhaliidid|Haloalkaane]] pestakse esmalt kontsentreeritud [[väävelhape|väävelhappega]], kuni [[hape|happe]] kiht on värvusetu. Siis [[neutraliseerimine|neutraliseeritakse]] NaHCO<sub>3</sub> [[lahus]]ega ja deioniseeritud veega ning lõpuks viiakse läbi destillatsioon. Solvendid, mida kasutatakse tertsiaarsete [[amiin]]ide muutmisel kvaternaarseteks või [[anioon]]vahetus reaktsioonides, tuleb samuti kuivatada ja destilleerida. Kui neid ettevaatusabinõusid ei kasutata, on raske valmistada värvituid ioonseid vedelikke. Nendel juhtudel, kui ioonse vedeliku värvus on ebaoluline, pole haloalkaanide pesemine vajalik, kuna värvilise ebapuhtuse kogus on väga väike ega mõjuta seetõttu potentsiaalseid rakendusi. AlCl<sub>3</sub>-põhiste värvitute ioonsete vedelike valmistamiseks on tavaliselt vaja AlCl<sub>3</sub> mitu korda [[sublimeerimine|sublimeerida]]. On soovitatav, et selles protsessis segatakse AlCl<sub>3</sub> naatriumkloriidi ja [[alumiiniumnitraat|alumiiniumnitraadiga]].<ref name="gi4z2" /> === AlCl<sub>3</sub>-põhised ioonsed vedelikud === AlCl<sub>3</sub>-põhised ioonsed vedelikud sisaldavad tihti [[oksiidioon]]ide ebapuhtusi, mis on pärit väikesest kogusest veest ja [[hapnik]]ust. Neid nimetatakse üldiselt [AlOCl<sub>2</sub>]<sup>-</sup>, ning neid saab efektiivselt eemaldada, kui lasta [[fosgeen]]il (COCl<sub>2</sub>) läbida ioonset vedelikku.<ref name="i3gTC" /> Sel juhul on reaktsiooni kõrvalsaaduseks CO<sub>2</sub>, mida on lihtne vaakumi teel eemaldada. Kuna fosgeen on väga [[toksilisus|toksiline]], peab selle meetodi rakendamisel olema ettevaatlik. Seetõttu on alternatiivina kasutatud vähem toksilist trifosgeeni.<ref name="fc3Jp" /> Kui leidub vett või teisi [[prooton]]i allikaid, võivad kloroaluminaatidel põhinevad ioonsed vedelikud sisaldada prootoneid, mis käituvad happelistes [[sulam]]ites kui Bronstedi superalused. Neid aga on võimalik eemaldada lihtsalt [[kõrgvaakum]]i abil (<5x10<sup>−6</sup> torri).<ref name="UOYJG" /> === Näiteid === Anioonse [[metatees]]i teel moodustunud ioonsete vedeliku puhastamisel võib tekkida erinevaid probleeme. Antud juhul on tavalisemad ebapuhtused haliidide anioonid või soovimatud katioonid, mis on lõppsaadustest halvasti eemaldatud. Selliste ebapuhtuste olemasolu avaldab suurt mõju ioonsete vedelike omadustele, eriti metalli põhiste [[katalüsaator]]ite korral, mida haliidide ioonid tihti deaktiveerivad. Üldiselt on see suuremaks probleemiks vees lahustuvate ioonsete vedelike korral. Vees segunematuid soolasid saab üldiselt veega pestes üsna efektiivselt puhastada. Vees lahustuvate soolade valmistamisel kaasnevaid probleeme on uurinud Seddon.<ref name="DhTyo" /> On leitud, et soovimatute ioonide olemasolu mõjutab radikaalselt vedelike füüsikalisi omadusi nagu [[viskoossus]] ja [[tihedus]]. Na<sup>+</sup> ioonide kasutamine vees lahustuvate soolade valmistamisel tekitas suures [[kontsentratsioon]]is Cl<sup>-</sup> jääke, kuid Ag<sup>+</sup> soolade korral oli jääkide sisaldus väiksem. NaCl väike lahustuvus ioonsetes vedelikes näitab, et ebapuhtused tekivad, kuna Na<sup>+</sup> soolade korral ei kulge reaktsioonid lõpuni. Veel üks näide metalli sisaldavate ebapuhtuste kohta ioonsetes vedelikes on, kui [EMIM]Cl ja [CH<sub>3</sub>CO<sub>2</sub>]<sub>4</sub> sooladest moodustatakse [EMIM][CH<sub>3</sub>CO<sub>2</sub>]. Saadud soolas on umbes 0,5 M [[plii]] jääke. Kõikides rakendustes, kus haliidioonid võivad probleeme tekitada, peaks nende kontsentratsiooni jälgima, et tagada vedelike puhtus. Seda saab saavutada kas ioontundliku [[elektrood]]i abil või kasutades kloriidioonide jaoks keemilist meetodit (nt Vollhardi protseduuri). Enamik ioonseid vedelikke, mis põhinevad tavalistel katioonidel ja anioonidel peaksid olema värvitud, ning neil peaks olema minimaalne [[valguse neeldumine|absorbeerumine]] suurematel [[lainepikkus]]tel kui 300&nbsp;nm. Praktikas omandavad soolad kollase värvuse, eriti, kui tertsiaarseid amiine muudetakse kvaternaarseteks. Ebapuhtuse kogused, mis seda põhjustavad on, väga väikesed, mida ei saa detekteerida 1H NMR või CHN mikroanalüüsi abil. Paljude rakenduste korral ei ole see aga oluline. Kui aga kasutatakse fotokeemilist või UV-nähtavat [[spektroskoopia]]t, siis on solventide puhtus väga oluline. Siiani ei ole nende ebapuhtuste täpne põhjus teada, kuid arvatakse, et need on pärit soovimatutest kõrvalreaktsioonidest nagu [[oligomerisatsioon]], või [[polümerisatsioon]] vabade amiinidega, või ebapuhtustest algmaterjalides. Kui vedelike värvitus on oluline, siis on värvust võimalik minimeerida järgmiste võtetega: * Kõiki algmaterjale tuleb puhastada etteantud juhiste järgi.<ref name="OYDBt" /> * Tertsiaalsete amiinide muutmisel kvaternaarseteks võivad [[atsetoon]]ijäägid mõnikord põhjustada värvuse muutumist. Seega tuleb vältida kõigi klaasist esemete kokkupuudet selle solvendiga. * Tertsiarlsete amiinide muutmine kvaternaarseteks tuleks läbi viia süsteemis, mis on degaseeritud ja suletud lämmastiku keskkonda, või [[inertgaas]]i voolus nagu lämmastik. Lisaks sellele peaks reaktsiooni temperatuur olema võimalikult madal (mitte suurem kui umbes 80 kraadi kloriidioonide korral ning Br<sup>-</sup> ja I<sup>-</sup> soolade korral madalam). Enamikus ioonsetes vedelikes on suurimaks ebapuhtuseks vesi. Teiste reaktsiooni solventide eemaldamine on lihtsasti saavutatav ioonsete vedelike kuumutamisel vaakumis. Vesi on tavaliselt üks raskemaid solvente, mida eemaldada, ning on soovitatud, et ioonseid vedelikke tuleks kuumutada vähemalt 70&nbsp;°C juures mitu tundi, samal ajal segades. Isegi veega segunematud soolad nagu [BMIM][PF<sub>6</sub>] võivad absorbeerida vett, kui nad puutuvad õhuga kokku.<ref name="soaMR" /> Seega on soovitatav, et kõiki vedelikke kuivatatakse vahetult enne kasutamist. Kui vee sisaldus on ebaoluline, võib seda määrata kas Karl-Fischeri tiitrimise teel või IR-spektroskoopia abil, mis on väiksema täpsusega. === Ümberkristalliseerimise meetod === Sulami kristalliseerimine on tehnika, mis sobib nii orgaaniliste kemikaalide, kui ka ioonsete vedelike puhastamiseks. Selle tehnika põhimõte on sulami kontrollitud jahutamine nii, et eemaldatakse soojus ja sulatatakse vedeliku sulamit nii, et sulami teatud osa kristalliseeruks. Kristalliseerumise kiirus ja saagis on olulised parameetrid selle meetodi õigeks kasutamiseks. Tekkinud kristalliline faas on puhtam kui algne olek. Kristalse oleku suur puhtus on tingitud sellest, et molekulid paiknevad ruumilises [[kristallvõre]]s ümber. [[Molekul]]id, mille kuju ja/või suurus kalduvad kõrvale, ei mahu sellesse kristallvõresse. Seetõttu on sulami kristalliseerimise selektiivsus ioonsete vedelike korral suurem kui teiste puhastusmeetodite korral ([[ekstraktsioon]] ja [[destillatsioon]]). == Vaata ka == *[[Kvaternaarsed ammooniumsoolad]] *[[Imidasool]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="n6VYh">Paul Walden (1914). Bull. Acad. Sci. St. Petersburg, pages 405–422</ref> <ref name="qbZbJ">{{cite web | url = http://www.organic-chemistry.org/topics/ionic-liquids.shtm | title = Ionic Liquids}} http://www.organic-chemistry.org Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="DSN9E">Helena L. Chum , V. R. Koch , L. L. Miller , R. A. Osteryoung (1975). ''Electrochemical scrutiny of organometallic iron complexes and hexamethylbenzene in a room temperature molten salt'', J. Am. Chem. Soc.</ref> <ref name="VYaQn">John S. Wilkes , Joseph A. Levisky , Robert A. Wilson , Charles L. Hussey (1982). ''Dialkylimidazolium chloroaluminate melts: a new class of room-temperature ionic liquids for electrochemistry, spectroscopy and synthesis'', Inorg. Chem.</ref> <ref name="FsgDB">R. J. Gale, R. A. Osteryoung (1979). "Potentiometric investigation of dialuminium heptachloride formation in aluminum chloride-1-butylpyridinium chloride mixtures". Inorganic Chemistry 18</ref> <ref name="OzDSI">J. S. Wilkes, M. J. Zaworotko (1992). Chemical Communications, 965–967</ref> <ref name="LaiUo">{{cite web | url = http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/mitsunobu-reaction.shtm | title = Mitsunobu Reaction}} http://www.organic-chemistry.org Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="5im6Y">{{cite web | url = http://cdn.intechopen.com/pdfs/20533/InTech-Thiazolium_and_benzothiazolium_ionic_liquids.pdf | title = Thiazolium and Benzothiazolium Ionic Liquids}} http://cdn.intechopen.com Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="Handy">Handy, Scott T. "Ionic Liquids – Classes and Properties". InTech, Croatia, 2011, p. 1-23; 81–105.</ref> <ref name="yxI5B">Wasserscheid, P.; Welton, T. "Ionic Liquids in Synthesis". WILEY-VCH Verlag, Weinheim, 2002, p. 7-12; 50–53.</ref> <ref name="KROti">Adam J. Walker and Neil C. Bruce (2004). "Cofactor-dependent enzyme catalysis in functionalized ionic solvents". Chemical Communications (22): 2570–1.</ref> <ref name="hu6vV">Martyn J. Earle, José M.S.S. Esperança, Manuela A. Gilea, José N. Canongia Lopes, Luís P.N. Rebelo, Joseph W. Magee, Kenneth R. Seddon and Jason A. Widegren (2006). "The distillation and volatility of ionic liquids". Nature 439 (7078): 831–4.</ref> <ref name="vkWct">Ch. Jagadeeswara Rao, R. Venkata krishnan, K. A. Venkatesan, K. Nagarajan (Thermans 2008). 332 – 334, Feb. 4–6, Sixteenth national symposium on thermal analysis</ref> <ref name="yHnBo">{{cite journal | journal = [[Thermochimica Acta]] | doi = 10.1016/j.tca.2003.08.022 | author = Marek Kosmulski, Jan Gustafsson and Jarl B. Rosenholm | year = 2004 | title = Thermal stability of low temperature ionic liquids revisited | volume = 412 | pages = 47–53}}</ref> <ref name="Rfvol">R. E. Teixeira (2012). "Energy-efficient extraction of fuel and chemical feedstocks from algae". Green Chemistry 14 (2): 419–427.</ref> <ref name="oSoWn">J. Stoimenovski, D. R. MacFarlane, K. Bica, R. D. Rogers (2010). "Crystalline vs. Ionic Liquid Salt Forms of Active Pharmaceutical Ingredients: A Position Paper". Pharmaceutical Research 27: 521–526.</ref> <ref name="51nvN">[http://novaator.err.ee/v/tehnika/16276f86-9beb-4a94-9c86-71851880e76f "Nanoosakesed parandavad Eesti firma määrdeõlide omadusi"] ERR Novaator, 3. märts 2015</ref> <ref name="kVDHW">C Pretti, C Chiappe, D Pieraccini, M Gregori, F Abramo, G Monni and L Intorre (2006). "Acute toxicity of ionic liquids to the zebrafish (Danio rerio)". Green Chem. 8 (3): 238–240.</ref> <ref name="9j0wC">D. Zhao, Y. Liao and Z. Zhang (2007). "Toxicity of Ionic Liquids". CLEAN – Soil, Air, Water 35 (1): 42–48.</ref> <ref name="MPZhx">J Ranke, S Stolte, R Störmann, J Arning and B Jastorff (2007). "Design of sustainable chemical products – the example of ionic liquids". Chem. Rev. 107 (6): 2183–2206</ref> <ref name="G2BmX">A. König, M. Stepanski, A. Kuszlik, P. Keila, C. Weller: "Ultra-purification of ionic liquids by melt crystallization", Chemical Engineering Research and Design, 7 (2008) 775–780.</ref> <ref name="P6zQM">G. P. Smith, A. S. Dworkin, R. M. Pagni, S. P. Zing, : "Broensted superacidity of hydrochloric acid in a liquid chloroaluminate. Aluminum chloride – 1-ethyl-3-methyl-1H-imidazolium chloride (55.O m/o AlCl3)", J. Am. Chem. Soc., 111 (1989) 525.</ref> <ref name="c8hoF">S. I. Lall, D. Mancheno, S. Castro, V. Behaj, J. L. I. Cohen, R. Engel, : "Polycations. Part X. LIPs, a new category of room temperature ionic liquid based on polyammonium salts", Chem. Commun., 2413 (2000).</ref> <ref name="gi4z2">J. Robinson, R. A. Osteryoung,: "An electrochemical and spectroscopic study of some aromatic hydrocarbons in the room temperature molten salt system aluminum chloride-n-butylpyridinium chloride", J. Am. Chem. Soc., 101 (1979) 323.</ref> <ref name="i3gTC">A. K. Abdul-Sada, A. G. Avent, M. J. Parkington, T. A. Ryan, K. R. Seddon, T. Welton,: "The removal of oxide impurities from room temperature halogenoaluminate ionic liquids", Chem. Commun., 1643 (1987).</ref> <ref name="fc3Jp">A. J. Dent, A. Lees, R. J. Lewis, T. Welton: "Vanadium chloride and chloride oxide complexes in an ambient-temperature ionic liquid. The first use of bis(trichloromethyl) carbonate as a substitute for phosgene in an inorganic system", Chem. Commun., 2787 (1996).</ref> <ref name="UOYJG">M. A. M. Noel, P. C. Trulove, R. A. Osteryoung, : "Removal of protons from ambient-temperature chloroaluminate ionic liquids", Anal. Chem. Soc., 113 (1991) 3334.</ref> <ref name="DhTyo">K. R. Seddon, A. Stark, M.-J. Torres,: "Influence of chloride, water, and organic solvents on the physical properties of ionic liquids", Pure Appl. Chem., 72 (2000) 2275.</ref> <ref name="OYDBt">W. L. F. Armarego, D. D. Perrin, Purification of Laboratory Chemicals, 4th Edn., Butterworth-Heinemann: London, (1997).</ref> <ref name="soaMR">L. Cammarata, S. Kazarian, P. Salter, T. Welton, :"Molecular states of water in room temperature ionic liquids", Phys. Chem. Chem. Phys., 3 (2001) 5192.</ref> }} ==Välislingid== * [http://novaator.err.ee/v/keskkond/5ea312a5-e5bc-43f8-9458-3c464c707f4e/vedelad-soolad-aitavad-okoloogilist-jalajalge-vahendada "Vedelad soolad aitavad ökoloogilist jalajälge vähendada"]. ERR Novaator, 14. jaanuar 2017 [[Kategooria:Keemilised ained]] ifalk5s2rboy7xtlyc1omp86cvcckbn 6183356 6183309 2022-08-25T17:40:09Z Heakeel 122460 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2013}} [[Pilt:Bmim.svg|pisi|1-butüül-3-metüülimidasool (BuMeIm) ja heksafluorofosfaat]] [[Pilt:Commonly_used_cations.png|pisi|Enamkasutatavad katioonid ioonsete vedelike kontekstis]] '''Ioonne vedelik''' on vedelas [[agregaatolek|olekus]] [[soolad|sool]]. Vahel kasutatakse ioonse vedeliku terminit soolade puhul, mille [[sulamistemperatuur]] on alla 100&nbsp;°C. Enamasti on need [[kvaternaarsed ammooniumsoolad|kvaternaarsed ammooniumi]] või [[imidasool]]iumi soolad, mis esinevad [[toatemperatuur]]il [[vedelik|vedelas]] olekus. Kui tavalised vedelikud, nagu [[vesi]] või [[bensiin]], koosnevad enamasti elektriliselt neutraalseist molekulidest, siis ioonsed vedelikud koosnevad [[ioon]]idest ja ioonpaaridest. Selliseid aineid nimetatakse veel ka [[elektrolüüt]]ideks, ioonseteks sulamiteks, sulanud sooladeks, vedelateks sooladeks või ioonseteks [[klaas]]ideks. Ioonsetele vedelikele on palju rakendusi, näiteks tugevate [[lahusti|lahustite]] ja elektrolüütidena. Toatemperatuuril vedelad soolad on olulised [[patarei]]des. Iga sool, mis sulamisel ei lagune või ei aurustu, annab enamasti ioonse vedeliku. Näiteks [[keedusool]] (NaCl) sulab 801&nbsp;°C juures vedelikuks, mis koosneb [[naatrium]]i [[katioon]]idest (Na<sup>+</sup>) ja [[kloor]]i [[anioon]]idest (Cl<sup>-</sup>). Jahtudes moodustab aga ioonne vedelik ioonse [[tahkis]]e, mis on kas [[kristall]] või [[klaas]]. Selliste vedelike kasutamist piirab tihti tundlikkus vee suhtes. Ioonsetel vedelikel on erilisi omadusi (vt alljärgnevat loendit), mis lubavad neid kasutada uute tehnoloogiliste lahenduste väljaarendamisel. *Nad on laias temperatuurivahemikus vedelas olekus. Enamik ioonseid vedelikke on vedelas olekus −40...200&nbsp;°C, kuid mõni kuni 350&nbsp;°C juures. *Nad segunevad mitme [[orgaanilised ühendid|orgaanilise]] [[lahusti|lahustiga]]. *Nad on suurepärased [[solvent|lahustid]]. Nad on võimelised lahustama orgaanilisi, anorgaanilisi ja metallorgaanilisi ühendeid. *Nad on väga heade elektriliste omadustega. Neil on suur [[elektrijuhtivus|elektrjuhtivus]] ja lai [[elektrokeemiline potentsiaal|elektrokeemilise potentsiaali]] vahemik. Nad on madalatemperatuurilised [[elektrolüüt|elektrolüüdid]] (juhivad elektrit madala temperatuuri juures). *Mitu ioonset vedelikku (enamasti kloriide sisaldavad) võivad samal ajal olla nii [[katalüsaator]]iks kui ka reaktsiooni keskkonnaks. Madalatemperatuurilised ioonsed vedelikud on võrreldavad ioonsete lahustega (vedelikud, mis sisaldavad nii ioone kui ka neutraalseid aatomeid), eriti eutektiliste lahustega (iooniliste ja mitteiooniliste tahkiste segu, mille sulamistemperatuur on palju madalam kui puhastel ainetel). Vedelaid sooli on lihtne valmistada ning võimalik on varieerida nende keemilist koostist, anioonset ja katioonset osa eraldi. [[Anioon]]idena on kasutatavamad näiteks heksafluorofosfaat PF<sub>6</sub><sup>-</sup>, tetrafluoroboraat BF<sub>4</sub><sup>-</sup>, tetrakloroalumiinium AlCl<sub>4</sub><sup>-</sup>, bis(trifluorometüülsulfonüül)amiid (F<sub>3</sub>CSO<sub>2</sub>)<sub>2</sub>N<sup>-</sup>, trifluorometaansulfonaat (triflaat) F<sub>3</sub>CSO<sub>3</sub><sup>-</sup>. == Ajalugu == Termin ''ioonne vedelik'' on võetud kasutusele 1943. aastal. Esimese ioonse vedeliku avastamise aeg pole kindel. Aastal 1888 leidsid S. Gabriel ja J. Weiner etanoolamiiniumnitraadi, mille sulamistemperatuur on 52...55&nbsp;°C. Esimese toatemperatuurilise ioonse vedeliku on sünteesinud [[Paul Walden]] 1914. aastal. Selleks on etüülamoonimnitraat (C<sub>2</sub>H<sub>5</sub>)NH+3NO<sub>3</sub><sup>-</sup>, mille sulamistemperatuur on 12&nbsp;°C.<ref name="n6VYh" /> Uuesti tekkis ioonvedelike vastu huvi, kui avastati kloroaluminaatide moodustumine kvaternaarsete heterotsükliliste katioonide lisamisel alumiiniumkloriidile. Nendel ühenditel oli suur kasutuspotentsiaal, ent kõik olid niiskuse suhtes väga tundlikud. Niiskuskindlad ioonvedelikud sünteesis J. Wilkes eelmise sajandi viimase kümnendi algul. See saavutati alumiiniumkloriidi asendamisega tetrafluoroboraadi või heksafluorofosfaadiga. Sellest ajast alates on erinevate ioonvedelike hulk kiiresti suurenenud. [[Katioon]]idena kasutatakse laialdaselt imidasooliumi, aga ka püridiiniumi, ammooniumi, fosfooniumi, tiasooliumi ja triasooliumi. Need katioonid liidetakse reaktsiooni käigus nõrgalt koordineerivate [[anioon]]idega, kuid mitte kõigi nõrgalt koordineeruvate anioonidega ei ole tulemuseks ioonvedelik.<ref name="qbZbJ" /> 1970. ja 1980. aastatel sünteesiti [[Keemiline vooluallikas|elektrolüütpatareide]] tarbeks ioonseid vedelikke, mis baseerusid alküülimidasooliumi ja püriidiumi katioonidel ning haliidide ja tetrahalogenaluminaatide anioonidel.<ref name="DSN9E" /><ref name="VYaQn" /> Imidasoolhalogenoaluminaadi sooladele on iseloomulik, et nende mitmed omadused (viskoossus, sulamistemperatuur ja happelisus) on muudetavad. Seda tehakse [[alküülrühm|alküül]][[asendusrühm]]asid ja imidasooli ning halogenaluminaatide vahekordi varieerides.<ref name="FsgDB" /> Kaks põhilist kitsaskohta paljudele rakendustele on olnud niiskustundlikkus ning happelisus/aluselisus. 1992. aastal õnnestus Wilkesil ja Zawarotkol saada ioonsed vedelikud, millel olid neutraalsed nõrgalt koordineeruvad anioonid, nagu näiteks heksafluorofosfaat (PF<sub>6</sub><sup>-</sup>) ja tetrafluoroboraat (BF<sub>4</sub><sup>-</sup>), ning millel oli oluliselt rohkem rakendusi.<ref name="OzDSI" /> Uuringutes otsitakse heksafluorofofaadile ja terafluioroboraadile vähem toksilisi alternatiive, näiteks bistriflimiidid [(CF<sub>3</sub>SO<sub>2</sub>)<sub>2</sub>N]<sup>−</sup>, ning täielikult üritatakse vältida [[halogeniidid|halogeniidseid]] ühendeid. Aina rohkem kasutatakse ka vähem toksilisi katioone, näiteks ammooniumsoolasid, mis on sama mitmekülgsed kui [[imidasool]]. == Sooladena esinevad ioonvedelikud == === Imidasooliumi soolad === Kõige levinumad ioonvedelikud on need, mis sisaldavad N-heterotsüklilist katiooni. Nende solvateerivaid omadusi, sulamistemperatuuri ja [[viskoossus]]t, saab muuta erinevate asendajatega lämmastiku aatomi juures või vastasioonide vahetamisega.Võimalikeks meetoditeks imidasooliumi tüüpi ioonvedelike sünteesil on [[Mitsunobu reaktsioon]] ja [[Michaeli liitumine]].<ref name="LaiUo" /> === 1,2,3-triasooliumi soolad === 1,2,3-triasooliumi sooli saab sünteesida vask (I) katalüüsil terminaalsetest [[alküünid]]est ja [[asiidid]]est tsüklile liitumisega ning sellele järgneva N-alküülilimise ja [[metatees]]iga. Selline sünteesimeetod võimaldab liita erinevaid [[funktsionaalrühm]]i ja on seega väga oluline funktsionaliseeritud ioonvedelike arendamisel. Omadused sõltuvad vastasioonist ja triasooliumi tsükli asendajatest. Keemiliselt on 1,2,3-triasooliumi soolad suhteliselt stabiilsed. On võimalik [[nukleofiilne asendusreaktsioon|nukleofiilne asendus]], kui nukleofiil ründab kolmandas asendis olevat alküülgruppi triasooltsüklis. Edasine [[deprotoneerumine]] asendites neli ja viis on võimalik tugevalt aluselises keskkonnas. Deprotonatsioon on raskemini läbiviidav kui imidasoolium soolade puhul. Metallikompleks või tekkida siis, kui triasoolium muutub N-heterotsükliliseks karbeeniks, mis käitub kompleksis [[ligand]]ina. === Tiasooliumi soolad === Tiasoolid on keemias tuntud peamiselt tiamiinis ehk [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiinis]] asendatud tiasooliumi soola kujul esinemise tõttu. Neid soolasid saab edukalt sünteesida [[Hanztschi tiasooli sünteesimeetod]]i modifikatsiooniga. See meetod on eriti väärtuslik nende tiasooliumi ühendite puhul, kui tsüklis olevat lämmastikule ei saa asendajat sisse viia otsese alküülimisega. N-monoasendatud tioamiididest saab tsükli, kui kasutada α-halokarbonüülühendeid. Saaduseks on tiasooliumi soolad heade saagistega. === Bensotiasooliumi soolad === Bensotiasooliumid on paljude värvainete koostises. Meditsiinis on bensotiasooliumid kasutusel ravimina. Näiteks ravim Riluzole baseerub sellel ühendil ja seda kasutatakse amüotroofse lateraalskleroosi raviks. Seda tüüpi ioonvedelike sünteesi ajalugu ja meetodid on kõige paremini dokumenteeritud.<ref name="5im6Y" /> * Katsel sünteesida [[tsüaniinvärvaine]]id isoleeris Hofmann 1887. aastal bensotiasoolium soolad, saades need bensotiasooli reaktsioonil amüüljodiidiga. * Temale järgnes 1922. aastal W. Mills, kes sünteesis tiotsüaniinvärvide tegemiseks N-etüülbensotiasooliumjodiidi. Ta kuumutas ekvimolaarsed kogused etüüljodiidi ja bensotiasooli. * Aastal 1925 kasutas W. König N,2-dimetüülbensotiasooliumperkloraati metüleenaluse valmistamiseks. Viimast kasutati tiotsüaniinvärvide sünteesil. * Bensotiasoolide kvaternaarsed soolad märkis 1928. aastal järgmisena ära J. Clark, kui ta uuris metüleenaluse absorptsioonitundlikkust 2-metüülbensotiasooli kvaternaarsetelt sooladelt. * Samal aastal kasutas König bensotiasooli kvaternaarseid sooli, et sünteesida heterotsüklopolümetiin-värvaineid, uurides värve ja nende koostist. Ta väitis, et mõningaid 2-metüülbensotiasooli saab valmistada palju sobivamalt 2-aminobenseentiooli kuumutamisel [[anhüdriidid|happe anhüdriid]]iga. Bensotiasoolid muutusid kvaternaarseteks sooladeks, [[alküülhaliid]]ide või dimetüülsulfaadiga reageerimisel. * Fisher ja Hamer sünteesisid 1930. aastal bensotiasooliumkloriide vastavatest jodiididest. Need kloriidid reageeriti edasi 2-tsünobensotiasooliumkloriidideks, et kasutada neid edasisel tiotsüaniinide muutmisel. * 1935. aastal Evans ja Smiles said 2-metüül –''N''-(2-nitrofenüül)bensotiasooliumjodiidi, kui 2-[''N''-atsetüül – ''N''-(2-nitrofenüülamino)]benseentiool reageeris vesinikjodiid happega atsetooni keskkonnas. Sama sool saadi, kui 2-[''N'' –atsetüül –''N''-(2- nitrofenüülamino)]benseensulfaathape redutseeriti vesinikjodiid- ja väävelhappega. Vastav perkloraat tekkis, kui benseentiool reageeris perkloorhappega. * 1948. aastal sünteesisid Kendal ja Majer 2-(2- etüülsulfanüülvinüül)-''N''- metüülbenstiasooliumjodiidi ja 2-(2-etüülsulfanüül-1-metüülvinüül)-''N''-metüülbenstiasooliumjodiidi, kasutades 2-metüülbensotiasooli ja 2-etüülbensotiasooli koos metüül-p-sulfonaadiga. Kvaternaarsete bensotiasool soolade, alküülsulfaatde, jodiidide, promiidide, perkloraatide, süntees 2-aminobenseentioolist on kirjanduses seotud Kiprianovi ja Pazenkoga. * 1957. aastal uuris Kiparianov kvaternaarse 2-metüülbensotiasooli soolade tekkimise hulka metüüljodiidi, metüülsulfaadi, sulfoonhappe metüül estrite ning p-nitrosulfoonhappega. Ta avastas, et reaktsioon metüül −2- nitrobenseensulfonaadiga oli kuus korda kiirem, kui Me<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>. Samal ajal kui 2,3- ja 2,4- dinitrobenseensulfoonhappe metüülestrid reageerisid 60 korda kiiremini kui Me<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>-ga. Sellised estrid annavad võimaluse nõrga happe kergeks alküülimiseks. Bensotiasoolium soolad on olulised erinevate tsüaniinvärvide sünteesil ja teisalt on bensotiasoolium soolad uuritud nende aktiivsuse tõttu erinevates bioloogilistes süsteemides. * 1959. aastal uurisid Pianka ja Hall seente toksilisust ja leidsid, et aktiivsed on ainult 3-etüülbensotiasooliumjodiidi ja 3- etüülbensoksasooletüülsulfaadi derivaatide katioonid. * 1988. aastal uuris Sutoris koos kaastöötajatega bensotiasooliumühendite mõju suhkrupeedi ja hiireherne kasvule ning suhkru- ning [[klorofüll]]isisaldusele. Uuringu tulemustest selgus, et suuremal osal bensotiasooliumi sooladest oli kasvu kiirendav mõju. ''N''-metüülbensotiasooliumbromiid suurendas suhkru tootmist hiirehernes erinevatel kontsentratsioonidel.''N''- bensüül ja asendatud bensüülbenstiosoolium soolade hulgas on ''N''- bensüülbensotiooliumbromiid kõige aktiivsem koostisosa, mis tõstab pärast seemnete töötlemist [[klorofüll]]i hulka suhkrupeedi lehtedes. Metüülgrupi asendamine etüül- või propüülgrupiga bensotiasoolium soolas vähendab aine mõju klorofüli hulgale. * Aastal 2007 sünteesis W. Yangi uurimisrühm seeria benstiasoolium ühendeid, mis käitusid mao-soolepõletiku viiruse suhtes inhibeerivalt. "Uuringus kasutati sea munandi rakke, mis olid viirusega nakatatud, et testida selle viiruse vastu immunofluorestsentsuuringut koos antikehadega. Samuti kasutati nukleokapsiidi proteiine, jälgimaks bensotiasooliumi ühendi tegevust viiruse replikatsiooni inhibeerimisel.<ref name="Handy" /> ==Akrüülsed ioonvedelikud== Üheks ioonvedelike kasutusalaks on polümeersed [[elektrolüüdid]], millel on suur ioonne [[elektrijuhtivus]]. Selliseid elektrolüüte on uuritud alates 1980. aastast. Suurem osa sellistest elektrolüütidest on tehtud [[polümeerid]]est, näiteks polüetüüloksiid, ja täidetud lahjendatud leelise soolaga, mis kokku annab elektrit juhtiva keskkonna. Paraku on nende elektrijuhtivus toatemperatuuril suhteliselt väike. Suurema juhtivuse saavutamiseks legeeritakse polümeere ioonvedelikuga. Kasutatakse imidasooliumi ja püridiiniumi. Selliste ühendite juhtivus on umbes 1 mS/cm<sup>−1</sup>.<ref name="Handy" /> Selliste ioonvedelike süntees on võimalik erineval viisil. Kõige olulisem samm on katiooni moodustumine. N- alküülimidasooli puhul tähendab see lämmastiku aatomi kvaternariseerumist. Sõltuvalt kasutatud haloalkaanist ja temperatuurist võtab reaktsioon aega 1–16 tundi. Selle aja lühendamiseks kasutatakse mikrolainet või tosülaate. Imidasoolium tüüpi ioonvedelikke on võimalik sünteesida ka kahastmelise "ühe poti" reaktsiooniga, kasutades Michaeli liitumist.<ref name="Handy" /> Kõigepealt protoneerib hape N-alküülimidasooli ja seejärel lisatakse ''N''- protoneeritud alküülimidasool α;β küllastumata ühendile. Saaduseks on funktsionaliseeritud imidasooliumi tüüpi ioonvedelik.<ref name="yxI5B" /> == Omadused == [[Pilt:Decomposition of EMImBF4 ionic liquid.jpg|pisi|EMImBF<sub>4</sub> ioonse vedeliku lagunemine kõrge pinge all]] Ioonsed vedelikud on sageli hea elektrijuhtivusega, mitte[[Ionisatsioon|ioniseerivad]], väga [[viskoossus|viskoossed]] ja madala [[Küllastunud auru rõhk|aururõhuga]]. Muude omaduste poolest leidub väga erinevaid ioonseid vedelikke: põlevaid, termiliselt stabiilseid, suures temperatuuriulatuses vedelaid, sobivate [[solvent|solveerivate]] omadustega väga erinevatele ühenditele. Mitmeid keemilisi reaktsioone, näiteks [[Dielsi-Alderi reaktsioon]] ja [[Friedeli-Craftsi reaktsioon]], saab läbi viia kasutades ioonseid vedelikke lahustitena. Uurimused on näidanud, et ioonsed vedelikud lahustavad [[biokatalüsaator]]eid.<ref name="KROti" /> Ioonsete vedelike segunemine veega või orgaaniliste lahustega sõltub katiooni kõrvalahela pikkusest ja aniooni valikust. Neid varieerides saab vedeliku panna käituma [[hape|happe]], [[Alus (keemia)|alus]]e või [[ligand]]ina. Nende eriliste omaduste pärast, leiavad ioonsed vedelikud aina rohkem kasutust sellistes erinevates valdkondades, nagu [[orgaaniline keemia]], [[elektrokeemia]], [[katalüsaator]]id, [[füüsikaline keemia]] ja [[inseneriteadus]]. Hoolimata ülimadalast [[Küllastunud auru rõhk|aururõhust]] (≈10<sup>−10</sup> Pa 25&nbsp;°C juures), saab osa ioonseid vedelikke [[destilleerimine|destilleerida]] [[vaakum]]is ligi 300&nbsp;°C juures.<ref name="hu6vV" /> Mõned ioonsed vedelikud (näiteks 1-butüül-3-metüülimidasooliumnitraat) tekitavad [[termolüüs]]i käigus süttivaid [[gaas]]e. [[Termiline stabiilsus]] ja sulamistemperatuur sõltuvad vedeliku koostisest. Paljude ülesandespetsiifiliste iooniliste vedelike termiline stabiilsus on üle 500–600 [[kelvin]]i.<ref name="vkWct" /> Termilise stabiilsuse ülemised piirid on tavaliselt mõõdetud kiire (umbes 10 K/min) [[termogravimeetriline analüüs|termogravimeetrilise analüüsiga]] ning ei iseloomusta ioonsete vedelike pikaajalist termilist stabiilsust, mis paljudel on alla 500 K.<ref name="yHnBo" /> == Rakendused == === Vetikatöötlus === [[Vetikad]] on ühed kõige levinumad organismid Maal. Vetikad [[fotosüntees]]ivad ning toodavad [[lipiidid|lipiide]] ja [[suhkur|suhkruid]], millest saab toota [[biodiislikütus]]t, etanooli ja muid [[biokütus]]eid. Selleks tuleb vetikad kokku koguda ning eraldada väärtuslikud komponendid majanduslikult otstarbekal viisil. Ioonseid vedelikke on kasutatud vetika [[rakk]]ude lahustamiseks ning komponentide vabastamiseks, kulutades selleks vähem energiat kui praegused meetodid.<ref name="Rfvol" /> === Jäätmekäitlus === Ioonseid vedelikke saab kasutada sünteetiliste materjalide, [[plast]]ide ja metallide [[taaskasutus|ümbertöötlemisel]]. Nende abil saab üksteisest eraldada sarnaseid komponente, näiteks kindlaid [[polümeerid|polümeere]] plastjäätmetest. See protsess toimub madalamal temperatuuril kui senised meetodid. Tänu sellele on võimalik vähendada plasti hävitamist ja [[prügimägi|prügimäele]] ladestamist. === Ravimitööstus === Kuna ligi pooled ravimitest on orgaanilised soolad, on uuritud ioonsete vedelike kasutust ravimitööstuses. Pannes kokku ühe ravitoimega aktiivse katiooni ja teise ravitoimega aniooni, on võimalik luua kahetoimelisi ioonseid vedelikke, mis ühendavad kaks ravimit üheks.<ref name="oSoWn" /> === Määrdeained === Eestis on loodud õlilisandeid, mis põhinevad ioonses vedelikus stabiilsena püsivatel oksiidsetel [[nanoosake]]stel. Sellise lisandiga õlid võimaldavad vähendada metalli kulumist.<ref name="51nvN" /> == Turvalisus == Ioonsete vedelike [[lenduvus]] on kaduvväike, mis vähendab nende juhuslikku sattumist keskkonda. Seda silmas pidades on ioonseid vedelikke peetud [[elusloodus]]ele küllaltki ohututeks. Uuemad uurimused on näidanud, et ioonsed vedelikud on veeloomadele sama toksilised kui tavalised [[lahusti]]d või isegi toksilisemad.<ref name="kVDHW" /><ref name="9j0wC" /><ref name="MPZhx" /> Ioonsete vedelike komponentide lai valik võimaldab otsida mürgistele sooladele asendusi ja nii leida ohutumaid aineid. Hoolimata madalast aururõhust on mitmed ioonsed vedelikud süttivad või täielikult põlevad ning nende käitlemisel tuleb hoolikalt kinni pidada ohutusnõuetest. == Ioonse vedeliku puhastamine == [[Pilt:Ioonne vedelik märgamas polüetüleeni.JPG|pisi|Ioonne vedelik märgamas polüetüleeni]] Ioonse vedeliku puhastamise käigus eemaldatakse sellest erinevad ebapuhtused ning see on vajalik, et vältida võimalikke probleeme spektroskoopiliste meetodite korral. Paljud ioonsed vedelikud on toatemperatuuril vedelas [[olek]]us. Selleks, et seda liiki [[lahusti|solvente]] tööstuslikult kasutusele võtta, on vaja teada nende täpseid füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Väikeses koguses ebapuhtused võivad aga neid omadusi oluliselt mõjutada. Ioonsete vedelike katalüütiline aktiivsus ja elektrokeemiline käitumine sõltuvad oluliselt ioonse vedeliku puhtusest. Ioonsete vedelike korral kasutatakse järgnevaid puhtusastmeid: 95% (sünteesi tarbeks), üle 99% (kõrgpuhas), üle 99,9% (ultrapuhas). Tavalisemad ebapuhtused on [[orgaanilised ühendid|orgaanilised algmaterjalid]], [[haliit|haliidid]] ja [[vesi]]. Ebapuhtuste ja nende jälgede [[analüüs]]imine vajab veel põhjalikku uurimist. Ioonsed vedelikud erinevad traditsioonilistest orgaanilistest solventidest ning nende puhastamist [[destilleerimine|destillatsiooni]] teel takistab ülimadal aururõhk. Vastuoluline on aga see, et põhimõtteliselt saab iga [[lenduvus|lenduvat]] ebapuhtust ioonsest vedelikust eraldada destillatsiooni teel. Üldiselt on siiski parem eemaldada võimalikult palju ebapuhtusi algmaterjalidest. Võimaluse korral tuleks kasutada sünteetilisi meetodeid, mis tekitaksid võimalikult vähe [[kõrvalsaadus]]i, või meetodeid, mis võimaldaksid ebapuhtuste lihtsat eemaldamist lõplikust ioonsest vedelikust. Siin kirjeldatakse meetodeid, kuidas puhastada algmaterjale, ning meetodeid, kuidas eemaldada spetsiifilisi ebapuhtusi erinevatest ioonsetest vedelikest.<ref name="G2BmX" /><ref name="P6zQM" /><ref name="c8hoF" /> === Tingimused === Esimene tingimus on see, et kõik algmaterjalid, mida kasutatakse [[katioon]]i valmistamiseks, tuleb esmalt destilleerida. Sagedamini sobivaid meetodeid on kirjeldanud Amarego ja Perrini. Näiteks [RMIM]<sup>+</sup> soolade valmistamisel destilleeritakse [[vaakum]]is 1-metüülimidasooli [[naatriumhüdroksiid|naatriumhüdorksiidist]] ja seda osa, mida destilleerimisel ei kasutata, hoiustatakse külmikus [[lämmastik]]u keskkonnas. [[Alküülhaliidid|Haloalkaane]] pestakse esmalt kontsentreeritud [[väävelhape|väävelhappega]], kuni [[hape|happe]] kiht on värvusetu. Siis [[neutraliseerimine|neutraliseeritakse]] NaHCO<sub>3</sub> [[lahus]]ega ja deioniseeritud veega ning lõpuks viiakse läbi destillatsioon. Solvendid, mida kasutatakse tertsiaarsete [[amiin]]ide muutmisel kvaternaarseteks või [[anioon]]vahetus reaktsioonides, tuleb samuti kuivatada ja destilleerida. Kui neid ettevaatusabinõusid ei kasutata, on raske valmistada värvituid ioonseid vedelikke. Nendel juhtudel, kui ioonse vedeliku värvus on ebaoluline, pole haloalkaanide pesemine vajalik, kuna värvilise ebapuhtuse kogus on väga väike ega mõjuta seetõttu potentsiaalseid rakendusi. AlCl<sub>3</sub>-põhiste värvitute ioonsete vedelike valmistamiseks on tavaliselt vaja AlCl<sub>3</sub> mitu korda [[sublimeerimine|sublimeerida]]. On soovitatav, et selles protsessis segatakse AlCl<sub>3</sub> naatriumkloriidi ja [[alumiiniumnitraat|alumiiniumnitraadiga]].<ref name="gi4z2" /> === AlCl<sub>3</sub>-põhised ioonsed vedelikud === AlCl<sub>3</sub>-põhised ioonsed vedelikud sisaldavad tihti [[oksiidioon]]ide ebapuhtusi, mis on pärit väikesest kogusest veest ja [[hapnik]]ust. Neid nimetatakse üldiselt [AlOCl<sub>2</sub>]<sup>-</sup>, ning neid saab efektiivselt eemaldada, kui lasta [[fosgeen]]il (COCl<sub>2</sub>) läbida ioonset vedelikku.<ref name="i3gTC" /> Sel juhul on reaktsiooni kõrvalsaaduseks CO<sub>2</sub>, mida on lihtne vaakumi teel eemaldada. Kuna fosgeen on väga [[toksilisus|toksiline]], peab selle meetodi rakendamisel olema ettevaatlik. Seetõttu on alternatiivina kasutatud vähem toksilist trifosgeeni.<ref name="fc3Jp" /> Kui leidub vett või teisi [[prooton]]i allikaid, võivad kloroaluminaatidel põhinevad ioonsed vedelikud sisaldada prootoneid, mis käituvad happelistes [[sulam]]ites kui Bronstedi superalused. Neid aga on võimalik eemaldada lihtsalt [[kõrgvaakum]]i abil (<5x10<sup>−6</sup> torri).<ref name="UOYJG" /> === Näiteid === Anioonse [[metatees]]i teel moodustunud ioonsete vedeliku puhastamisel võib tekkida erinevaid probleeme. Antud juhul on tavalisemad ebapuhtused haliidide anioonid või soovimatud katioonid, mis on lõppsaadustest halvasti eemaldatud. Selliste ebapuhtuste olemasolu avaldab suurt mõju ioonsete vedelike omadustele, eriti metalli põhiste [[katalüsaator]]ite korral, mida haliidide ioonid tihti deaktiveerivad. Üldiselt on see suuremaks probleemiks vees lahustuvate ioonsete vedelike korral. Vees segunematuid soolasid saab üldiselt veega pestes üsna efektiivselt puhastada. Vees lahustuvate soolade valmistamisel kaasnevaid probleeme on uurinud Seddon.<ref name="DhTyo" /> On leitud, et soovimatute ioonide olemasolu mõjutab radikaalselt vedelike füüsikalisi omadusi nagu [[viskoossus]] ja [[tihedus]]. Na<sup>+</sup> ioonide kasutamine vees lahustuvate soolade valmistamisel tekitas suures [[kontsentratsioon]]is Cl<sup>-</sup> jääke, kuid Ag<sup>+</sup> soolade korral oli jääkide sisaldus väiksem. NaCl väike lahustuvus ioonsetes vedelikes näitab, et ebapuhtused tekivad, kuna Na<sup>+</sup> soolade korral ei kulge reaktsioonid lõpuni. Veel üks näide metalli sisaldavate ebapuhtuste kohta ioonsetes vedelikes on, kui [EMIM]Cl ja [CH<sub>3</sub>CO<sub>2</sub>]<sub>4</sub> sooladest moodustatakse [EMIM][CH<sub>3</sub>CO<sub>2</sub>]. Saadud soolas on umbes 0,5 M [[plii]] jääke. Kõikides rakendustes, kus haliidioonid võivad probleeme tekitada, peaks nende kontsentratsiooni jälgima, et tagada vedelike puhtus. Seda saab saavutada kas ioontundliku [[elektrood]]i abil või kasutades kloriidioonide jaoks keemilist meetodit (nt Vollhardi protseduuri). Enamik ioonseid vedelikke, mis põhinevad tavalistel katioonidel ja anioonidel peaksid olema värvitud, ning neil peaks olema minimaalne [[valguse neeldumine|absorbeerumine]] suurematel [[lainepikkus]]tel kui 300&nbsp;nm. Praktikas omandavad soolad kollase värvuse, eriti, kui tertsiaarseid amiine muudetakse kvaternaarseteks. Ebapuhtuse kogused, mis seda põhjustavad on, väga väikesed, mida ei saa detekteerida 1H NMR või CHN mikroanalüüsi abil. Paljude rakenduste korral ei ole see aga oluline. Kui aga kasutatakse fotokeemilist või UV-nähtavat [[spektroskoopia]]t, siis on solventide puhtus väga oluline. Siiani ei ole nende ebapuhtuste täpne põhjus teada, kuid arvatakse, et need on pärit soovimatutest kõrvalreaktsioonidest nagu [[oligomerisatsioon]], või [[polümerisatsioon]] vabade amiinidega, või ebapuhtustest algmaterjalides. Kui vedelike värvitus on oluline, siis on värvust võimalik minimeerida järgmiste võtetega: * Kõiki algmaterjale tuleb puhastada etteantud juhiste järgi.<ref name="OYDBt" /> * Tertsiaalsete amiinide muutmisel kvaternaarseteks võivad [[atsetoon]]ijäägid mõnikord põhjustada värvuse muutumist. Seega tuleb vältida kõigi klaasist esemete kokkupuudet selle solvendiga. * Tertsiarlsete amiinide muutmine kvaternaarseteks tuleks läbi viia süsteemis, mis on degaseeritud ja suletud lämmastiku keskkonda, või [[inertgaas]]i voolus nagu lämmastik. Lisaks sellele peaks reaktsiooni temperatuur olema võimalikult madal (mitte suurem kui umbes 80 kraadi kloriidioonide korral ning Br<sup>-</sup> ja I<sup>-</sup> soolade korral madalam). Enamikus ioonsetes vedelikes on suurimaks ebapuhtuseks vesi. Teiste reaktsiooni solventide eemaldamine on lihtsasti saavutatav ioonsete vedelike kuumutamisel vaakumis. Vesi on tavaliselt üks raskemaid solvente, mida eemaldada, ning on soovitatud, et ioonseid vedelikke tuleks kuumutada vähemalt 70&nbsp;°C juures mitu tundi, samal ajal segades. Isegi veega segunematud soolad nagu [BMIM][PF<sub>6</sub>] võivad absorbeerida vett, kui nad puutuvad õhuga kokku.<ref name="soaMR" /> Seega on soovitatav, et kõiki vedelikke kuivatatakse vahetult enne kasutamist. Kui vee sisaldus on ebaoluline, võib seda määrata kas Karl-Fischeri tiitrimise teel või IR-spektroskoopia abil, mis on väiksema täpsusega. === Ümberkristalliseerimise meetod === Sulami kristalliseerimine on tehnika, mis sobib nii orgaaniliste kemikaalide, kui ka ioonsete vedelike puhastamiseks. Selle tehnika põhimõte on sulami kontrollitud jahutamine nii, et eemaldatakse soojus ja sulatatakse vedeliku sulamit nii, et sulami teatud osa kristalliseeruks. Kristalliseerumise kiirus ja saagis on olulised parameetrid selle meetodi õigeks kasutamiseks. Tekkinud kristalliline faas on puhtam kui algne olek. Kristalse oleku suur puhtus on tingitud sellest, et molekulid paiknevad ruumilises [[kristallvõre]]s ümber. [[Molekul]]id, mille kuju ja/või suurus kalduvad kõrvale, ei mahu sellesse kristallvõresse. Seetõttu on sulami kristalliseerimise selektiivsus ioonsete vedelike korral suurem kui teiste puhastusmeetodite korral ([[ekstraktsioon]] ja [[destillatsioon]]). == Vaata ka == *[[Kvaternaarsed ammooniumsoolad]] *[[Imidasool]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="n6VYh">Paul Walden (1914). Bull. Acad. Sci. St. Petersburg, pages 405–422</ref> <ref name="qbZbJ">{{cite web | url = http://www.organic-chemistry.org/topics/ionic-liquids.shtm | title = Ionic Liquids}} http://www.organic-chemistry.org Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="DSN9E">Helena L. Chum , V. R. Koch , L. L. Miller , R. A. Osteryoung (1975). ''Electrochemical scrutiny of organometallic iron complexes and hexamethylbenzene in a room temperature molten salt'', J. Am. Chem. Soc.</ref> <ref name="VYaQn">John S. Wilkes , Joseph A. Levisky , Robert A. Wilson , Charles L. Hussey (1982). ''Dialkylimidazolium chloroaluminate melts: a new class of room-temperature ionic liquids for electrochemistry, spectroscopy and synthesis'', Inorg. Chem.</ref> <ref name="FsgDB">R. J. Gale, R. A. Osteryoung (1979). "Potentiometric investigation of dialuminium heptachloride formation in aluminum chloride-1-butylpyridinium chloride mixtures". Inorganic Chemistry 18</ref> <ref name="OzDSI">J. S. Wilkes, M. J. Zaworotko (1992). Chemical Communications, 965–967</ref> <ref name="LaiUo">{{cite web | url = http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/mitsunobu-reaction.shtm | title = Mitsunobu Reaction}} http://www.organic-chemistry.org Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="5im6Y">{{cite web | url = http://cdn.intechopen.com/pdfs/20533/InTech-Thiazolium_and_benzothiazolium_ionic_liquids.pdf | title = Thiazolium and Benzothiazolium Ionic Liquids}} http://cdn.intechopen.com Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="Handy">Handy, Scott T. "Ionic Liquids – Classes and Properties". InTech, Croatia, 2011, p. 1-23; 81–105.</ref> <ref name="yxI5B">Wasserscheid, P.; Welton, T. "Ionic Liquids in Synthesis". WILEY-VCH Verlag, Weinheim, 2002, p. 7-12; 50–53.</ref> <ref name="KROti">Adam J. Walker and Neil C. Bruce (2004). "Cofactor-dependent enzyme catalysis in functionalized ionic solvents". Chemical Communications (22): 2570–1.</ref> <ref name="hu6vV">Martyn J. Earle, José M.S.S. Esperança, Manuela A. Gilea, José N. Canongia Lopes, Luís P.N. Rebelo, Joseph W. Magee, Kenneth R. Seddon and Jason A. Widegren (2006). "The distillation and volatility of ionic liquids". Nature 439 (7078): 831–4.</ref> <ref name="vkWct">Ch. Jagadeeswara Rao, R. Venkata krishnan, K. A. Venkatesan, K. Nagarajan (Thermans 2008). 332 – 334, Feb. 4–6, Sixteenth national symposium on thermal analysis</ref> <ref name="yHnBo">{{cite journal | journal = [[Thermochimica Acta]] | doi = 10.1016/j.tca.2003.08.022 | author = Marek Kosmulski, Jan Gustafsson and Jarl B. Rosenholm | year = 2004 | title = Thermal stability of low temperature ionic liquids revisited | volume = 412 | pages = 47–53}}</ref> <ref name="Rfvol">R. E. Teixeira (2012). "Energy-efficient extraction of fuel and chemical feedstocks from algae". Green Chemistry 14 (2): 419–427.</ref> <ref name="oSoWn">J. Stoimenovski, D. R. MacFarlane, K. Bica, R. D. Rogers (2010). "Crystalline vs. Ionic Liquid Salt Forms of Active Pharmaceutical Ingredients: A Position Paper". Pharmaceutical Research 27: 521–526.</ref> <ref name="51nvN">[http://novaator.err.ee/v/tehnika/16276f86-9beb-4a94-9c86-71851880e76f "Nanoosakesed parandavad Eesti firma määrdeõlide omadusi"] ERR Novaator, 3. märts 2015</ref> <ref name="kVDHW">C Pretti, C Chiappe, D Pieraccini, M Gregori, F Abramo, G Monni and L Intorre (2006). "Acute toxicity of ionic liquids to the zebrafish (Danio rerio)". Green Chem. 8 (3): 238–240.</ref> <ref name="9j0wC">D. Zhao, Y. Liao and Z. Zhang (2007). "Toxicity of Ionic Liquids". CLEAN – Soil, Air, Water 35 (1): 42–48.</ref> <ref name="MPZhx">J Ranke, S Stolte, R Störmann, J Arning and B Jastorff (2007). "Design of sustainable chemical products – the example of ionic liquids". Chem. Rev. 107 (6): 2183–2206</ref> <ref name="G2BmX">A. König, M. Stepanski, A. Kuszlik, P. Keila, C. Weller: "Ultra-purification of ionic liquids by melt crystallization", Chemical Engineering Research and Design, 7 (2008) 775–780.</ref> <ref name="P6zQM">G. P. Smith, A. S. Dworkin, R. M. Pagni, S. P. Zing, : "Broensted superacidity of hydrochloric acid in a liquid chloroaluminate. Aluminum chloride – 1-ethyl-3-methyl-1H-imidazolium chloride (55.O m/o AlCl3)", J. Am. Chem. Soc., 111 (1989) 525.</ref> <ref name="c8hoF">S. I. Lall, D. Mancheno, S. Castro, V. Behaj, J. L. I. Cohen, R. Engel, : "Polycations. Part X. LIPs, a new category of room temperature ionic liquid based on polyammonium salts", Chem. Commun., 2413 (2000).</ref> <ref name="gi4z2">J. Robinson, R. A. Osteryoung,: "An electrochemical and spectroscopic study of some aromatic hydrocarbons in the room temperature molten salt system aluminum chloride-n-butylpyridinium chloride", J. Am. Chem. Soc., 101 (1979) 323.</ref> <ref name="i3gTC">A. K. Abdul-Sada, A. G. Avent, M. J. Parkington, T. A. Ryan, K. R. Seddon, T. Welton,: "The removal of oxide impurities from room temperature halogenoaluminate ionic liquids", Chem. Commun., 1643 (1987).</ref> <ref name="fc3Jp">A. J. Dent, A. Lees, R. J. Lewis, T. Welton: "Vanadium chloride and chloride oxide complexes in an ambient-temperature ionic liquid. The first use of bis(trichloromethyl) carbonate as a substitute for phosgene in an inorganic system", Chem. Commun., 2787 (1996).</ref> <ref name="UOYJG">M. A. M. Noel, P. C. Trulove, R. A. Osteryoung, : "Removal of protons from ambient-temperature chloroaluminate ionic liquids", Anal. Chem. Soc., 113 (1991) 3334.</ref> <ref name="DhTyo">K. R. Seddon, A. Stark, M.-J. Torres,: "Influence of chloride, water, and organic solvents on the physical properties of ionic liquids", Pure Appl. Chem., 72 (2000) 2275.</ref> <ref name="OYDBt">W. L. F. Armarego, D. D. Perrin, Purification of Laboratory Chemicals, 4th Edn., Butterworth-Heinemann: London, (1997).</ref> <ref name="soaMR">L. Cammarata, S. Kazarian, P. Salter, T. Welton, :"Molecular states of water in room temperature ionic liquids", Phys. Chem. Chem. Phys., 3 (2001) 5192.</ref> }} ==Välislingid== * [http://novaator.err.ee/v/keskkond/5ea312a5-e5bc-43f8-9458-3c464c707f4e/vedelad-soolad-aitavad-okoloogilist-jalajalge-vahendada "Vedelad soolad aitavad ökoloogilist jalajälge vähendada"]. ERR Novaator, 14. jaanuar 2017 [[Kategooria:Keemilised ained]] aetbw83p29crek1yrv6cse2ywsddn5q 6183399 6183356 2022-08-25T18:56:45Z Heakeel 122460 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2013}} [[Pilt:Bmim.svg|pisi|1-butüül-3-metüülimidasool (BuMeIm) ja heksafluorofosfaat]] [[Pilt:Commonly_used_cations.png|pisi|Enamkasutatavad katioonid ioonsete vedelike kontekstis]] '''Ioonne vedelik''' on vedelas [[agregaatolek|olekus]] [[soolad|sool]]. Vahel kasutatakse ioonse vedeliku terminit soolade puhul, mille [[sulamistemperatuur]] on alla 100&nbsp;°C. Enamasti on need [[kvaternaarsed ammooniumsoolad|kvaternaarsed ammooniumi]] või [[imidasool]]iumi soolad, mis esinevad [[toatemperatuur]]il [[vedelik|vedelas]] olekus. Kui tavalised vedelikud, nagu [[vesi]] või [[bensiin]], koosnevad enamasti elektriliselt neutraalseist molekulidest, siis ioonsed vedelikud koosnevad [[ioon]]idest ja ioonpaaridest. Selliseid aineid nimetatakse veel ka [[elektrolüüt]]ideks, ioonseteks sulamiteks, sulanud sooladeks, vedelateks sooladeks või ioonseteks [[klaas]]ideks. Ioonsetele vedelikele on palju rakendusi, näiteks tugevate [[lahusti|lahustite]] ja elektrolüütidena. Toatemperatuuril vedelad soolad on olulised [[patarei]]des. Iga sool, mis sulamisel ei lagune või ei aurustu, annab enamasti ioonse vedeliku. Näiteks [[keedusool]] (NaCl) sulab 801&nbsp;°C juures vedelikuks, mis koosneb [[naatrium]]i [[katioon]]idest (Na<sup>+</sup>) ja [[kloor]]i [[anioon]]idest (Cl<sup>-</sup>). Jahtudes moodustab aga ioonne vedelik ioonse [[tahkis]]e, mis on kas [[kristall]] või [[klaas]]. Selliste vedelike kasutamist piirab tihti tundlikkus vee suhtes. Ioonsetel vedelikel on erilisi omadusi (vt alljärgnevat loendit), mis lubavad neid kasutada uute tehnoloogiliste lahenduste väljaarendamisel. *Nad on laias temperatuurivahemikus vedelas olekus. Enamik ioonseid vedelikke on vedelas olekus −40...200&nbsp;°C, kuid mõni kuni 350&nbsp;°C juures. *Nad segunevad mitme [[orgaanilised ühendid|orgaanilise]] [[lahusti|lahustiga]]. *Nad on suurepärased [[solvent|lahustid]]. Nad on võimelised lahustama orgaanilisi, anorgaanilisi ja metallorgaanilisi ühendeid. *Nad on väga heade elektriliste omadustega. Neil on suur [[elektrijuhtivus|elektrjuhtivus]] ja lai [[elektrokeemiline potentsiaal|elektrokeemilise potentsiaali]] vahemik. Nad on madalatemperatuurilised [[elektrolüüt|elektrolüüdid]] (juhivad elektrit madala temperatuuri juures). *Mitu ioonset vedelikku (enamasti kloriide sisaldavad) võivad samal ajal olla nii [[katalüsaator]]iks kui ka reaktsiooni keskkonnaks. Madalatemperatuurilised ioonsed vedelikud on võrreldavad ioonsete lahustega (vedelikud, mis sisaldavad nii ioone kui ka neutraalseid aatomeid), eriti eutektiliste lahustega (iooniliste ja mitteiooniliste tahkiste segu, mille sulamistemperatuur on palju madalam kui puhastel ainetel). Vedelaid sooli on lihtne valmistada ning võimalik on varieerida nende keemilist koostist, anioonset ja katioonset osa eraldi. [[Anioon]]idena on kasutatavamad näiteks heksafluorofosfaat PF<sub>6</sub><sup>-</sup>, tetrafluoroboraat BF<sub>4</sub><sup>-</sup>, tetrakloroalumiinium AlCl<sub>4</sub><sup>-</sup>, bis(trifluorometüülsulfonüül)amiid (F<sub>3</sub>CSO<sub>2</sub>)<sub>2</sub>N<sup>-</sup>, trifluorometaansulfonaat (triflaat) F<sub>3</sub>CSO<sub>3</sub><sup>-</sup>. == Ajalugu == Termin ''ioonne vedelik'' on võetud kasutusele 1943. aastal. Esimese ioonse vedeliku avastamise aeg pole kindel. Aastal 1888 leidsid S. Gabriel ja J. Weiner etanoolamiiniumnitraadi, mille sulamistemperatuur on 52...55&nbsp;°C. Esimese toatemperatuurilise ioonse vedeliku on sünteesinud [[Paul Walden]] 1914. aastal. Selleks on etüülamoonimnitraat (C<sub>2</sub>H<sub>5</sub>)NH+3NO<sub>3</sub><sup>-</sup>, mille sulamistemperatuur on 12&nbsp;°C.<ref name="n6VYh" /> Ioonvedelike vastu tekkis uuesti huvi, kui avastati kloroaluminaatide moodustumine kvaternaarsete heterotsükliliste katioonide lisamisel alumiiniumkloriidile. Nendel ühenditel oli suur kasutuspotentsiaal, ent kõik olid niiskuse suhtes väga tundlikud. Niiskuskindlad ioonvedelikud sünteesis J. Wilkes eelmise sajandi viimase kümnendi algul. See saavutati alumiiniumkloriidi asendamisega tetrafluoroboraadi või heksafluorofosfaadiga. Sellest ajast alates on erinevate ioonvedelike hulk kiiresti suurenenud. [[Katioon]]idena kasutatakse laialdaselt imidasooliumi, aga ka püridiiniumi, ammooniumi, fosfooniumi, tiasooliumi ja triasooliumi. Need katioonid liidetakse reaktsiooni käigus nõrgalt koordineerivate [[anioon]]idega, kuid mitte kõigi nõrgalt koordineeruvate anioonidega ei ole tulemuseks ioonvedelik.<ref name="qbZbJ" /> 1970. ja 1980. aastatel sünteesiti [[Keemiline vooluallikas|elektrolüütpatareide]] tarbeks ioonseid vedelikke, mis baseerusid alküülimidasooliumi ja püriidiumi katioonidel ning haliidide ja tetrahalogenaluminaatide anioonidel.<ref name="DSN9E" /><ref name="VYaQn" /> Imidasoolhalogenoaluminaadi sooladele on iseloomulik, et nende mitmed omadused (viskoossus, sulamistemperatuur ja happelisus) on muudetavad. Seda tehakse [[alküülrühm|alküül]][[asendusrühm]]asid ja imidasooli ning halogenaluminaatide vahekordi varieerides.<ref name="FsgDB" /> Kaks põhilist kitsaskohta paljudele rakendustele on olnud niiskustundlikkus ning happelisus/aluselisus. 1992. aastal õnnestus Wilkesil ja Zawarotkol saada ioonsed vedelikud, millel olid neutraalsed nõrgalt koordineeruvad anioonid, nagu näiteks heksafluorofosfaat (PF<sub>6</sub><sup>-</sup>) ja tetrafluoroboraat (BF<sub>4</sub><sup>-</sup>), ning millel oli oluliselt rohkem rakendusi.<ref name="OzDSI" /> Uuringutes otsitakse heksafluorofofaadile ja terafluioroboraadile vähem toksilisi alternatiive, näiteks bistriflimiidid [(CF<sub>3</sub>SO<sub>2</sub>)<sub>2</sub>N]<sup>−</sup>, ning täielikult üritatakse vältida [[halogeniidid|halogeniidseid]] ühendeid. Aina rohkem kasutatakse ka vähem toksilisi katioone, näiteks ammooniumsoolasid, mis on sama mitmekülgsed kui [[imidasool]]. == Sooladena esinevad ioonvedelikud == === Imidasooliumi soolad === Kõige levinumad ioonvedelikud on need, mis sisaldavad N-heterotsüklilist katiooni. Nende solvateerivaid omadusi, sulamistemperatuuri ja [[viskoossus]]t, saab muuta erinevate asendajatega lämmastiku aatomi juures või vastasioonide vahetamisega.Võimalikeks meetoditeks imidasooliumi tüüpi ioonvedelike sünteesil on [[Mitsunobu reaktsioon]] ja [[Michaeli liitumine]].<ref name="LaiUo" /> === 1,2,3-triasooliumi soolad === 1,2,3-triasooliumi sooli saab sünteesida vask (I) katalüüsil terminaalsetest [[alküünid]]est ja [[asiidid]]est tsüklile liitumisega ning sellele järgneva N-alküülilimise ja [[metatees]]iga. Selline sünteesimeetod võimaldab liita erinevaid [[funktsionaalrühm]]i ja on seega väga oluline funktsionaliseeritud ioonvedelike arendamisel. Omadused sõltuvad vastasioonist ja triasooliumi tsükli asendajatest. Keemiliselt on 1,2,3-triasooliumi soolad suhteliselt stabiilsed. On võimalik [[nukleofiilne asendusreaktsioon|nukleofiilne asendus]], kui nukleofiil ründab kolmandas asendis olevat alküülgruppi triasooltsüklis. Edasine [[deprotoneerumine]] asendites neli ja viis on võimalik tugevalt aluselises keskkonnas. Deprotonatsioon on raskemini läbiviidav kui imidasoolium soolade puhul. Metallikompleks või tekkida siis, kui triasoolium muutub N-heterotsükliliseks karbeeniks, mis käitub kompleksis [[ligand]]ina. === Tiasooliumi soolad === Tiasoolid on keemias tuntud peamiselt tiamiinis ehk [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiinis]] asendatud tiasooliumi soola kujul esinemise tõttu. Neid soolasid saab edukalt sünteesida [[Hanztschi tiasooli sünteesimeetod]]i modifikatsiooniga. See meetod on eriti väärtuslik nende tiasooliumi ühendite puhul, kui tsüklis olevat lämmastikule ei saa asendajat sisse viia otsese alküülimisega. N-monoasendatud tioamiididest saab tsükli, kui kasutada α-halokarbonüülühendeid. Saaduseks on tiasooliumi soolad heade saagistega. === Bensotiasooliumi soolad === Bensotiasooliumid on paljude värvainete koostises. Meditsiinis on bensotiasooliumid kasutusel ravimina. Näiteks ravim Riluzole baseerub sellel ühendil ja seda kasutatakse amüotroofse lateraalskleroosi raviks. Seda tüüpi ioonvedelike sünteesi ajalugu ja meetodid on kõige paremini dokumenteeritud.<ref name="5im6Y" /> * Katsel sünteesida [[tsüaniinvärvaine]]id isoleeris Hofmann 1887. aastal bensotiasoolium soolad, saades need bensotiasooli reaktsioonil amüüljodiidiga. * Temale järgnes 1922. aastal W. Mills, kes sünteesis tiotsüaniinvärvide tegemiseks N-etüülbensotiasooliumjodiidi. Ta kuumutas ekvimolaarsed kogused etüüljodiidi ja bensotiasooli. * Aastal 1925 kasutas W. König N,2-dimetüülbensotiasooliumperkloraati metüleenaluse valmistamiseks. Viimast kasutati tiotsüaniinvärvide sünteesil. * Bensotiasoolide kvaternaarsed soolad märkis 1928. aastal järgmisena ära J. Clark, kui ta uuris metüleenaluse absorptsioonitundlikkust 2-metüülbensotiasooli kvaternaarsetelt sooladelt. * Samal aastal kasutas König bensotiasooli kvaternaarseid sooli, et sünteesida heterotsüklopolümetiin-värvaineid, uurides värve ja nende koostist. Ta väitis, et mõningaid 2-metüülbensotiasooli saab valmistada palju sobivamalt 2-aminobenseentiooli kuumutamisel [[anhüdriidid|happe anhüdriid]]iga. Bensotiasoolid muutusid kvaternaarseteks sooladeks, [[alküülhaliid]]ide või dimetüülsulfaadiga reageerimisel. * Fisher ja Hamer sünteesisid 1930. aastal bensotiasooliumkloriide vastavatest jodiididest. Need kloriidid reageeriti edasi 2-tsünobensotiasooliumkloriidideks, et kasutada neid edasisel tiotsüaniinide muutmisel. * 1935. aastal Evans ja Smiles said 2-metüül –''N''-(2-nitrofenüül)bensotiasooliumjodiidi, kui 2-[''N''-atsetüül – ''N''-(2-nitrofenüülamino)]benseentiool reageeris vesinikjodiid happega atsetooni keskkonnas. Sama sool saadi, kui 2-[''N'' –atsetüül –''N''-(2- nitrofenüülamino)]benseensulfaathape redutseeriti vesinikjodiid- ja väävelhappega. Vastav perkloraat tekkis, kui benseentiool reageeris perkloorhappega. * 1948. aastal sünteesisid Kendal ja Majer 2-(2- etüülsulfanüülvinüül)-''N''- metüülbenstiasooliumjodiidi ja 2-(2-etüülsulfanüül-1-metüülvinüül)-''N''-metüülbenstiasooliumjodiidi, kasutades 2-metüülbensotiasooli ja 2-etüülbensotiasooli koos metüül-p-sulfonaadiga. Kvaternaarsete bensotiasool soolade, alküülsulfaatde, jodiidide, promiidide, perkloraatide, süntees 2-aminobenseentioolist on kirjanduses seotud Kiprianovi ja Pazenkoga. * 1957. aastal uuris Kiparianov kvaternaarse 2-metüülbensotiasooli soolade tekkimise hulka metüüljodiidi, metüülsulfaadi, sulfoonhappe metüül estrite ning p-nitrosulfoonhappega. Ta avastas, et reaktsioon metüül −2- nitrobenseensulfonaadiga oli kuus korda kiirem, kui Me<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>. Samal ajal kui 2,3- ja 2,4- dinitrobenseensulfoonhappe metüülestrid reageerisid 60 korda kiiremini kui Me<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>-ga. Sellised estrid annavad võimaluse nõrga happe kergeks alküülimiseks. Bensotiasoolium soolad on olulised erinevate tsüaniinvärvide sünteesil ja teisalt on bensotiasoolium soolad uuritud nende aktiivsuse tõttu erinevates bioloogilistes süsteemides. * 1959. aastal uurisid Pianka ja Hall seente toksilisust ja leidsid, et aktiivsed on ainult 3-etüülbensotiasooliumjodiidi ja 3- etüülbensoksasooletüülsulfaadi derivaatide katioonid. * 1988. aastal uuris Sutoris koos kaastöötajatega bensotiasooliumühendite mõju suhkrupeedi ja hiireherne kasvule ning suhkru- ning [[klorofüll]]isisaldusele. Uuringu tulemustest selgus, et suuremal osal bensotiasooliumi sooladest oli kasvu kiirendav mõju. ''N''-metüülbensotiasooliumbromiid suurendas suhkru tootmist hiirehernes erinevatel kontsentratsioonidel.''N''- bensüül ja asendatud bensüülbenstiosoolium soolade hulgas on ''N''- bensüülbensotiooliumbromiid kõige aktiivsem koostisosa, mis tõstab pärast seemnete töötlemist [[klorofüll]]i hulka suhkrupeedi lehtedes. Metüülgrupi asendamine etüül- või propüülgrupiga bensotiasoolium soolas vähendab aine mõju klorofüli hulgale. * Aastal 2007 sünteesis W. Yangi uurimisrühm seeria benstiasoolium ühendeid, mis käitusid mao-soolepõletiku viiruse suhtes inhibeerivalt. "Uuringus kasutati sea munandi rakke, mis olid viirusega nakatatud, et testida selle viiruse vastu immunofluorestsentsuuringut koos antikehadega. Samuti kasutati nukleokapsiidi proteiine, jälgimaks bensotiasooliumi ühendi tegevust viiruse replikatsiooni inhibeerimisel.<ref name="Handy" /> ==Akrüülsed ioonvedelikud== Üheks ioonvedelike kasutusalaks on polümeersed [[elektrolüüdid]], millel on suur ioonne [[elektrijuhtivus]]. Selliseid elektrolüüte on uuritud alates 1980. aastast. Suurem osa sellistest elektrolüütidest on tehtud [[polümeerid]]est, näiteks polüetüüloksiid, ja täidetud lahjendatud leelise soolaga, mis kokku annab elektrit juhtiva keskkonna. Paraku on nende elektrijuhtivus toatemperatuuril suhteliselt väike. Suurema juhtivuse saavutamiseks legeeritakse polümeere ioonvedelikuga. Kasutatakse imidasooliumi ja püridiiniumi. Selliste ühendite juhtivus on umbes 1 mS/cm<sup>−1</sup>.<ref name="Handy" /> Selliste ioonvedelike süntees on võimalik erineval viisil. Kõige olulisem samm on katiooni moodustumine. N- alküülimidasooli puhul tähendab see lämmastiku aatomi kvaternariseerumist. Sõltuvalt kasutatud haloalkaanist ja temperatuurist võtab reaktsioon aega 1–16 tundi. Selle aja lühendamiseks kasutatakse mikrolainet või tosülaate. Imidasoolium tüüpi ioonvedelikke on võimalik sünteesida ka kahastmelise "ühe poti" reaktsiooniga, kasutades Michaeli liitumist.<ref name="Handy" /> Kõigepealt protoneerib hape N-alküülimidasooli ja seejärel lisatakse ''N''- protoneeritud alküülimidasool α;β küllastumata ühendile. Saaduseks on funktsionaliseeritud imidasooliumi tüüpi ioonvedelik.<ref name="yxI5B" /> == Omadused == [[Pilt:Decomposition of EMImBF4 ionic liquid.jpg|pisi|EMImBF<sub>4</sub> ioonse vedeliku lagunemine kõrge pinge all]] Ioonsed vedelikud on sageli hea elektrijuhtivusega, mitte[[Ionisatsioon|ioniseerivad]], väga [[viskoossus|viskoossed]] ja madala [[Küllastunud auru rõhk|aururõhuga]]. Muude omaduste poolest leidub väga erinevaid ioonseid vedelikke: põlevaid, termiliselt stabiilseid, suures temperatuuriulatuses vedelaid, sobivate [[solvent|solveerivate]] omadustega väga erinevatele ühenditele. Mitmeid keemilisi reaktsioone, näiteks [[Dielsi-Alderi reaktsioon]] ja [[Friedeli-Craftsi reaktsioon]], saab läbi viia kasutades ioonseid vedelikke lahustitena. Uurimused on näidanud, et ioonsed vedelikud lahustavad [[biokatalüsaator]]eid.<ref name="KROti" /> Ioonsete vedelike segunemine veega või orgaaniliste lahustega sõltub katiooni kõrvalahela pikkusest ja aniooni valikust. Neid varieerides saab vedeliku panna käituma [[hape|happe]], [[Alus (keemia)|alus]]e või [[ligand]]ina. Nende eriliste omaduste pärast, leiavad ioonsed vedelikud aina rohkem kasutust sellistes erinevates valdkondades, nagu [[orgaaniline keemia]], [[elektrokeemia]], [[katalüsaator]]id, [[füüsikaline keemia]] ja [[inseneriteadus]]. Hoolimata ülimadalast [[Küllastunud auru rõhk|aururõhust]] (≈10<sup>−10</sup> Pa 25&nbsp;°C juures), saab osa ioonseid vedelikke [[destilleerimine|destilleerida]] [[vaakum]]is ligi 300&nbsp;°C juures.<ref name="hu6vV" /> Mõned ioonsed vedelikud (näiteks 1-butüül-3-metüülimidasooliumnitraat) tekitavad [[termolüüs]]i käigus süttivaid [[gaas]]e. [[Termiline stabiilsus]] ja sulamistemperatuur sõltuvad vedeliku koostisest. Paljude ülesandespetsiifiliste iooniliste vedelike termiline stabiilsus on üle 500–600 [[kelvin]]i.<ref name="vkWct" /> Termilise stabiilsuse ülemised piirid on tavaliselt mõõdetud kiire (umbes 10 K/min) [[termogravimeetriline analüüs|termogravimeetrilise analüüsiga]] ning ei iseloomusta ioonsete vedelike pikaajalist termilist stabiilsust, mis paljudel on alla 500 K.<ref name="yHnBo" /> == Rakendused == === Vetikatöötlus === [[Vetikad]] on ühed kõige levinumad organismid Maal. Vetikad [[fotosüntees]]ivad ning toodavad [[lipiidid|lipiide]] ja [[suhkur|suhkruid]], millest saab toota [[biodiislikütus]]t, etanooli ja muid [[biokütus]]eid. Selleks tuleb vetikad kokku koguda ning eraldada väärtuslikud komponendid majanduslikult otstarbekal viisil. Ioonseid vedelikke on kasutatud vetika [[rakk]]ude lahustamiseks ning komponentide vabastamiseks, kulutades selleks vähem energiat kui praegused meetodid.<ref name="Rfvol" /> === Jäätmekäitlus === Ioonseid vedelikke saab kasutada sünteetiliste materjalide, [[plast]]ide ja metallide [[taaskasutus|ümbertöötlemisel]]. Nende abil saab üksteisest eraldada sarnaseid komponente, näiteks kindlaid [[polümeerid|polümeere]] plastjäätmetest. See protsess toimub madalamal temperatuuril kui senised meetodid. Tänu sellele on võimalik vähendada plasti hävitamist ja [[prügimägi|prügimäele]] ladestamist. === Ravimitööstus === Kuna ligi pooled ravimitest on orgaanilised soolad, on uuritud ioonsete vedelike kasutust ravimitööstuses. Pannes kokku ühe ravitoimega aktiivse katiooni ja teise ravitoimega aniooni, on võimalik luua kahetoimelisi ioonseid vedelikke, mis ühendavad kaks ravimit üheks.<ref name="oSoWn" /> === Määrdeained === Eestis on loodud õlilisandeid, mis põhinevad ioonses vedelikus stabiilsena püsivatel oksiidsetel [[nanoosake]]stel. Sellise lisandiga õlid võimaldavad vähendada metalli kulumist.<ref name="51nvN" /> == Turvalisus == Ioonsete vedelike [[lenduvus]] on kaduvväike, mis vähendab nende juhuslikku sattumist keskkonda. Seda silmas pidades on ioonseid vedelikke peetud [[elusloodus]]ele küllaltki ohututeks. Uuemad uurimused on näidanud, et ioonsed vedelikud on veeloomadele sama toksilised kui tavalised [[lahusti]]d või isegi toksilisemad.<ref name="kVDHW" /><ref name="9j0wC" /><ref name="MPZhx" /> Ioonsete vedelike komponentide lai valik võimaldab otsida mürgistele sooladele asendusi ja nii leida ohutumaid aineid. Hoolimata madalast aururõhust on mitmed ioonsed vedelikud süttivad või täielikult põlevad ning nende käitlemisel tuleb hoolikalt kinni pidada ohutusnõuetest. == Ioonse vedeliku puhastamine == [[Pilt:Ioonne vedelik märgamas polüetüleeni.JPG|pisi|Ioonne vedelik märgamas polüetüleeni]] Ioonse vedeliku puhastamise käigus eemaldatakse sellest erinevad ebapuhtused ning see on vajalik, et vältida võimalikke probleeme spektroskoopiliste meetodite korral. Paljud ioonsed vedelikud on toatemperatuuril vedelas [[olek]]us. Selleks, et seda liiki [[lahusti|solvente]] tööstuslikult kasutusele võtta, on vaja teada nende täpseid füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Väikeses koguses ebapuhtused võivad aga neid omadusi oluliselt mõjutada. Ioonsete vedelike katalüütiline aktiivsus ja elektrokeemiline käitumine sõltuvad oluliselt ioonse vedeliku puhtusest. Ioonsete vedelike korral kasutatakse järgnevaid puhtusastmeid: 95% (sünteesi tarbeks), üle 99% (kõrgpuhas), üle 99,9% (ultrapuhas). Tavalisemad ebapuhtused on [[orgaanilised ühendid|orgaanilised algmaterjalid]], [[haliit|haliidid]] ja [[vesi]]. Ebapuhtuste ja nende jälgede [[analüüs]]imine vajab veel põhjalikku uurimist. Ioonsed vedelikud erinevad traditsioonilistest orgaanilistest solventidest ning nende puhastamist [[destilleerimine|destillatsiooni]] teel takistab ülimadal aururõhk. Vastuoluline on aga see, et põhimõtteliselt saab iga [[lenduvus|lenduvat]] ebapuhtust ioonsest vedelikust eraldada destillatsiooni teel. Üldiselt on siiski parem eemaldada võimalikult palju ebapuhtusi algmaterjalidest. Võimaluse korral tuleks kasutada sünteetilisi meetodeid, mis tekitaksid võimalikult vähe [[kõrvalsaadus]]i, või meetodeid, mis võimaldaksid ebapuhtuste lihtsat eemaldamist lõplikust ioonsest vedelikust. Siin kirjeldatakse meetodeid, kuidas puhastada algmaterjale, ning meetodeid, kuidas eemaldada spetsiifilisi ebapuhtusi erinevatest ioonsetest vedelikest.<ref name="G2BmX" /><ref name="P6zQM" /><ref name="c8hoF" /> === Tingimused === Esimene tingimus on see, et kõik algmaterjalid, mida kasutatakse [[katioon]]i valmistamiseks, tuleb esmalt destilleerida. Sagedamini sobivaid meetodeid on kirjeldanud Amarego ja Perrini. Näiteks [RMIM]<sup>+</sup> soolade valmistamisel destilleeritakse [[vaakum]]is 1-metüülimidasooli [[naatriumhüdroksiid|naatriumhüdorksiidist]] ja seda osa, mida destilleerimisel ei kasutata, hoiustatakse külmikus [[lämmastik]]u keskkonnas. [[Alküülhaliidid|Haloalkaane]] pestakse esmalt kontsentreeritud [[väävelhape|väävelhappega]], kuni [[hape|happe]] kiht on värvusetu. Siis [[neutraliseerimine|neutraliseeritakse]] NaHCO<sub>3</sub> [[lahus]]ega ja deioniseeritud veega ning lõpuks viiakse läbi destillatsioon. Solvendid, mida kasutatakse tertsiaarsete [[amiin]]ide muutmisel kvaternaarseteks või [[anioon]]vahetus reaktsioonides, tuleb samuti kuivatada ja destilleerida. Kui neid ettevaatusabinõusid ei kasutata, on raske valmistada värvituid ioonseid vedelikke. Nendel juhtudel, kui ioonse vedeliku värvus on ebaoluline, pole haloalkaanide pesemine vajalik, kuna värvilise ebapuhtuse kogus on väga väike ega mõjuta seetõttu potentsiaalseid rakendusi. AlCl<sub>3</sub>-põhiste värvitute ioonsete vedelike valmistamiseks on tavaliselt vaja AlCl<sub>3</sub> mitu korda [[sublimeerimine|sublimeerida]]. On soovitatav, et selles protsessis segatakse AlCl<sub>3</sub> naatriumkloriidi ja [[alumiiniumnitraat|alumiiniumnitraadiga]].<ref name="gi4z2" /> === AlCl<sub>3</sub>-põhised ioonsed vedelikud === AlCl<sub>3</sub>-põhised ioonsed vedelikud sisaldavad tihti [[oksiidioon]]ide ebapuhtusi, mis on pärit väikesest kogusest veest ja [[hapnik]]ust. Neid nimetatakse üldiselt [AlOCl<sub>2</sub>]<sup>-</sup>, ning neid saab efektiivselt eemaldada, kui lasta [[fosgeen]]il (COCl<sub>2</sub>) läbida ioonset vedelikku.<ref name="i3gTC" /> Sel juhul on reaktsiooni kõrvalsaaduseks CO<sub>2</sub>, mida on lihtne vaakumi teel eemaldada. Kuna fosgeen on väga [[toksilisus|toksiline]], peab selle meetodi rakendamisel olema ettevaatlik. Seetõttu on alternatiivina kasutatud vähem toksilist trifosgeeni.<ref name="fc3Jp" /> Kui leidub vett või teisi [[prooton]]i allikaid, võivad kloroaluminaatidel põhinevad ioonsed vedelikud sisaldada prootoneid, mis käituvad happelistes [[sulam]]ites kui Bronstedi superalused. Neid aga on võimalik eemaldada lihtsalt [[kõrgvaakum]]i abil (<5x10<sup>−6</sup> torri).<ref name="UOYJG" /> === Näiteid === Anioonse [[metatees]]i teel moodustunud ioonsete vedeliku puhastamisel võib tekkida erinevaid probleeme. Antud juhul on tavalisemad ebapuhtused haliidide anioonid või soovimatud katioonid, mis on lõppsaadustest halvasti eemaldatud. Selliste ebapuhtuste olemasolu avaldab suurt mõju ioonsete vedelike omadustele, eriti metalli põhiste [[katalüsaator]]ite korral, mida haliidide ioonid tihti deaktiveerivad. Üldiselt on see suuremaks probleemiks vees lahustuvate ioonsete vedelike korral. Vees segunematuid soolasid saab üldiselt veega pestes üsna efektiivselt puhastada. Vees lahustuvate soolade valmistamisel kaasnevaid probleeme on uurinud Seddon.<ref name="DhTyo" /> On leitud, et soovimatute ioonide olemasolu mõjutab radikaalselt vedelike füüsikalisi omadusi nagu [[viskoossus]] ja [[tihedus]]. Na<sup>+</sup> ioonide kasutamine vees lahustuvate soolade valmistamisel tekitas suures [[kontsentratsioon]]is Cl<sup>-</sup> jääke, kuid Ag<sup>+</sup> soolade korral oli jääkide sisaldus väiksem. NaCl väike lahustuvus ioonsetes vedelikes näitab, et ebapuhtused tekivad, kuna Na<sup>+</sup> soolade korral ei kulge reaktsioonid lõpuni. Veel üks näide metalli sisaldavate ebapuhtuste kohta ioonsetes vedelikes on, kui [EMIM]Cl ja [CH<sub>3</sub>CO<sub>2</sub>]<sub>4</sub> sooladest moodustatakse [EMIM][CH<sub>3</sub>CO<sub>2</sub>]. Saadud soolas on umbes 0,5 M [[plii]] jääke. Kõikides rakendustes, kus haliidioonid võivad probleeme tekitada, peaks nende kontsentratsiooni jälgima, et tagada vedelike puhtus. Seda saab saavutada kas ioontundliku [[elektrood]]i abil või kasutades kloriidioonide jaoks keemilist meetodit (nt Vollhardi protseduuri). Enamik ioonseid vedelikke, mis põhinevad tavalistel katioonidel ja anioonidel peaksid olema värvitud, ning neil peaks olema minimaalne [[valguse neeldumine|absorbeerumine]] suurematel [[lainepikkus]]tel kui 300&nbsp;nm. Praktikas omandavad soolad kollase värvuse, eriti, kui tertsiaarseid amiine muudetakse kvaternaarseteks. Ebapuhtuse kogused, mis seda põhjustavad on, väga väikesed, mida ei saa detekteerida 1H NMR või CHN mikroanalüüsi abil. Paljude rakenduste korral ei ole see aga oluline. Kui aga kasutatakse fotokeemilist või UV-nähtavat [[spektroskoopia]]t, siis on solventide puhtus väga oluline. Siiani ei ole nende ebapuhtuste täpne põhjus teada, kuid arvatakse, et need on pärit soovimatutest kõrvalreaktsioonidest nagu [[oligomerisatsioon]], või [[polümerisatsioon]] vabade amiinidega, või ebapuhtustest algmaterjalides. Kui vedelike värvitus on oluline, siis on värvust võimalik minimeerida järgmiste võtetega: * Kõiki algmaterjale tuleb puhastada etteantud juhiste järgi.<ref name="OYDBt" /> * Tertsiaalsete amiinide muutmisel kvaternaarseteks võivad [[atsetoon]]ijäägid mõnikord põhjustada värvuse muutumist. Seega tuleb vältida kõigi klaasist esemete kokkupuudet selle solvendiga. * Tertsiarlsete amiinide muutmine kvaternaarseteks tuleks läbi viia süsteemis, mis on degaseeritud ja suletud lämmastiku keskkonda, või [[inertgaas]]i voolus nagu lämmastik. Lisaks sellele peaks reaktsiooni temperatuur olema võimalikult madal (mitte suurem kui umbes 80 kraadi kloriidioonide korral ning Br<sup>-</sup> ja I<sup>-</sup> soolade korral madalam). Enamikus ioonsetes vedelikes on suurimaks ebapuhtuseks vesi. Teiste reaktsiooni solventide eemaldamine on lihtsasti saavutatav ioonsete vedelike kuumutamisel vaakumis. Vesi on tavaliselt üks raskemaid solvente, mida eemaldada, ning on soovitatud, et ioonseid vedelikke tuleks kuumutada vähemalt 70&nbsp;°C juures mitu tundi, samal ajal segades. Isegi veega segunematud soolad nagu [BMIM][PF<sub>6</sub>] võivad absorbeerida vett, kui nad puutuvad õhuga kokku.<ref name="soaMR" /> Seega on soovitatav, et kõiki vedelikke kuivatatakse vahetult enne kasutamist. Kui vee sisaldus on ebaoluline, võib seda määrata kas Karl-Fischeri tiitrimise teel või IR-spektroskoopia abil, mis on väiksema täpsusega. === Ümberkristalliseerimise meetod === Sulami kristalliseerimine on tehnika, mis sobib nii orgaaniliste kemikaalide, kui ka ioonsete vedelike puhastamiseks. Selle tehnika põhimõte on sulami kontrollitud jahutamine nii, et eemaldatakse soojus ja sulatatakse vedeliku sulamit nii, et sulami teatud osa kristalliseeruks. Kristalliseerumise kiirus ja saagis on olulised parameetrid selle meetodi õigeks kasutamiseks. Tekkinud kristalliline faas on puhtam kui algne olek. Kristalse oleku suur puhtus on tingitud sellest, et molekulid paiknevad ruumilises [[kristallvõre]]s ümber. [[Molekul]]id, mille kuju ja/või suurus kalduvad kõrvale, ei mahu sellesse kristallvõresse. Seetõttu on sulami kristalliseerimise selektiivsus ioonsete vedelike korral suurem kui teiste puhastusmeetodite korral ([[ekstraktsioon]] ja [[destillatsioon]]). == Vaata ka == *[[Kvaternaarsed ammooniumsoolad]] *[[Imidasool]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="n6VYh">Paul Walden (1914). Bull. Acad. Sci. St. Petersburg, pages 405–422</ref> <ref name="qbZbJ">{{cite web | url = http://www.organic-chemistry.org/topics/ionic-liquids.shtm | title = Ionic Liquids}} http://www.organic-chemistry.org Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="DSN9E">Helena L. Chum , V. R. Koch , L. L. Miller , R. A. Osteryoung (1975). ''Electrochemical scrutiny of organometallic iron complexes and hexamethylbenzene in a room temperature molten salt'', J. Am. Chem. Soc.</ref> <ref name="VYaQn">John S. Wilkes , Joseph A. Levisky , Robert A. Wilson , Charles L. Hussey (1982). ''Dialkylimidazolium chloroaluminate melts: a new class of room-temperature ionic liquids for electrochemistry, spectroscopy and synthesis'', Inorg. Chem.</ref> <ref name="FsgDB">R. J. Gale, R. A. Osteryoung (1979). "Potentiometric investigation of dialuminium heptachloride formation in aluminum chloride-1-butylpyridinium chloride mixtures". Inorganic Chemistry 18</ref> <ref name="OzDSI">J. S. Wilkes, M. J. Zaworotko (1992). Chemical Communications, 965–967</ref> <ref name="LaiUo">{{cite web | url = http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/mitsunobu-reaction.shtm | title = Mitsunobu Reaction}} http://www.organic-chemistry.org Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="5im6Y">{{cite web | url = http://cdn.intechopen.com/pdfs/20533/InTech-Thiazolium_and_benzothiazolium_ionic_liquids.pdf | title = Thiazolium and Benzothiazolium Ionic Liquids}} http://cdn.intechopen.com Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="Handy">Handy, Scott T. "Ionic Liquids – Classes and Properties". InTech, Croatia, 2011, p. 1-23; 81–105.</ref> <ref name="yxI5B">Wasserscheid, P.; Welton, T. "Ionic Liquids in Synthesis". WILEY-VCH Verlag, Weinheim, 2002, p. 7-12; 50–53.</ref> <ref name="KROti">Adam J. Walker and Neil C. Bruce (2004). "Cofactor-dependent enzyme catalysis in functionalized ionic solvents". Chemical Communications (22): 2570–1.</ref> <ref name="hu6vV">Martyn J. Earle, José M.S.S. Esperança, Manuela A. Gilea, José N. Canongia Lopes, Luís P.N. Rebelo, Joseph W. Magee, Kenneth R. Seddon and Jason A. Widegren (2006). "The distillation and volatility of ionic liquids". Nature 439 (7078): 831–4.</ref> <ref name="vkWct">Ch. Jagadeeswara Rao, R. Venkata krishnan, K. A. Venkatesan, K. Nagarajan (Thermans 2008). 332 – 334, Feb. 4–6, Sixteenth national symposium on thermal analysis</ref> <ref name="yHnBo">{{cite journal | journal = [[Thermochimica Acta]] | doi = 10.1016/j.tca.2003.08.022 | author = Marek Kosmulski, Jan Gustafsson and Jarl B. Rosenholm | year = 2004 | title = Thermal stability of low temperature ionic liquids revisited | volume = 412 | pages = 47–53}}</ref> <ref name="Rfvol">R. E. Teixeira (2012). "Energy-efficient extraction of fuel and chemical feedstocks from algae". Green Chemistry 14 (2): 419–427.</ref> <ref name="oSoWn">J. Stoimenovski, D. R. MacFarlane, K. Bica, R. D. Rogers (2010). "Crystalline vs. Ionic Liquid Salt Forms of Active Pharmaceutical Ingredients: A Position Paper". Pharmaceutical Research 27: 521–526.</ref> <ref name="51nvN">[http://novaator.err.ee/v/tehnika/16276f86-9beb-4a94-9c86-71851880e76f "Nanoosakesed parandavad Eesti firma määrdeõlide omadusi"] ERR Novaator, 3. märts 2015</ref> <ref name="kVDHW">C Pretti, C Chiappe, D Pieraccini, M Gregori, F Abramo, G Monni and L Intorre (2006). "Acute toxicity of ionic liquids to the zebrafish (Danio rerio)". Green Chem. 8 (3): 238–240.</ref> <ref name="9j0wC">D. Zhao, Y. Liao and Z. Zhang (2007). "Toxicity of Ionic Liquids". CLEAN – Soil, Air, Water 35 (1): 42–48.</ref> <ref name="MPZhx">J Ranke, S Stolte, R Störmann, J Arning and B Jastorff (2007). "Design of sustainable chemical products – the example of ionic liquids". Chem. Rev. 107 (6): 2183–2206</ref> <ref name="G2BmX">A. König, M. Stepanski, A. Kuszlik, P. Keila, C. Weller: "Ultra-purification of ionic liquids by melt crystallization", Chemical Engineering Research and Design, 7 (2008) 775–780.</ref> <ref name="P6zQM">G. P. Smith, A. S. Dworkin, R. M. Pagni, S. P. Zing, : "Broensted superacidity of hydrochloric acid in a liquid chloroaluminate. Aluminum chloride – 1-ethyl-3-methyl-1H-imidazolium chloride (55.O m/o AlCl3)", J. Am. Chem. Soc., 111 (1989) 525.</ref> <ref name="c8hoF">S. I. Lall, D. Mancheno, S. Castro, V. Behaj, J. L. I. Cohen, R. Engel, : "Polycations. Part X. LIPs, a new category of room temperature ionic liquid based on polyammonium salts", Chem. Commun., 2413 (2000).</ref> <ref name="gi4z2">J. Robinson, R. A. Osteryoung,: "An electrochemical and spectroscopic study of some aromatic hydrocarbons in the room temperature molten salt system aluminum chloride-n-butylpyridinium chloride", J. Am. Chem. Soc., 101 (1979) 323.</ref> <ref name="i3gTC">A. K. Abdul-Sada, A. G. Avent, M. J. Parkington, T. A. Ryan, K. R. Seddon, T. Welton,: "The removal of oxide impurities from room temperature halogenoaluminate ionic liquids", Chem. Commun., 1643 (1987).</ref> <ref name="fc3Jp">A. J. Dent, A. Lees, R. J. Lewis, T. Welton: "Vanadium chloride and chloride oxide complexes in an ambient-temperature ionic liquid. The first use of bis(trichloromethyl) carbonate as a substitute for phosgene in an inorganic system", Chem. Commun., 2787 (1996).</ref> <ref name="UOYJG">M. A. M. Noel, P. C. Trulove, R. A. Osteryoung, : "Removal of protons from ambient-temperature chloroaluminate ionic liquids", Anal. Chem. Soc., 113 (1991) 3334.</ref> <ref name="DhTyo">K. R. Seddon, A. Stark, M.-J. Torres,: "Influence of chloride, water, and organic solvents on the physical properties of ionic liquids", Pure Appl. Chem., 72 (2000) 2275.</ref> <ref name="OYDBt">W. L. F. Armarego, D. D. Perrin, Purification of Laboratory Chemicals, 4th Edn., Butterworth-Heinemann: London, (1997).</ref> <ref name="soaMR">L. Cammarata, S. Kazarian, P. Salter, T. Welton, :"Molecular states of water in room temperature ionic liquids", Phys. Chem. Chem. Phys., 3 (2001) 5192.</ref> }} ==Välislingid== * [http://novaator.err.ee/v/keskkond/5ea312a5-e5bc-43f8-9458-3c464c707f4e/vedelad-soolad-aitavad-okoloogilist-jalajalge-vahendada "Vedelad soolad aitavad ökoloogilist jalajälge vähendada"]. ERR Novaator, 14. jaanuar 2017 [[Kategooria:Keemilised ained]] b7mfrbk8dtpd1cxaopfuh93xbd50ray 6183416 6183399 2022-08-25T19:27:13Z Heakeel 122460 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2013}} [[Pilt:Bmim.svg|pisi|1-butüül-3-metüülimidasool (BuMeIm) ja heksafluorofosfaat]] [[Pilt:Commonly_used_cations.png|pisi|Enamkasutatavad katioonid ioonsete vedelike kontekstis]] '''Ioonne vedelik''' on vedelas [[agregaatolek|olekus]] [[soolad|sool]]. Vahel kasutatakse ioonse vedeliku terminit soolade puhul, mille [[sulamistemperatuur]] on alla 100&nbsp;°C. Enamasti on need [[kvaternaarsed ammooniumsoolad|kvaternaarsed ammooniumi]] või [[imidasool]]iumi soolad, mis esinevad [[toatemperatuur]]il [[vedelik|vedelas]] olekus. Kui tavalised vedelikud, nagu [[vesi]] või [[bensiin]], koosnevad enamasti elektriliselt neutraalseist molekulidest, siis ioonsed vedelikud koosnevad [[ioon]]idest ja ioonpaaridest. Selliseid aineid nimetatakse veel ka [[elektrolüüt]]ideks, ioonseteks sulamiteks, sulanud sooladeks, vedelateks sooladeks või ioonseteks [[klaas]]ideks. Ioonsetele vedelikele on palju rakendusi, näiteks tugevate [[lahusti|lahustite]] ja elektrolüütidena. Toatemperatuuril vedelad soolad on olulised [[patarei]]des. Iga sool, mis sulamisel ei lagune või ei aurustu, annab enamasti ioonse vedeliku. Näiteks [[keedusool]] (NaCl) sulab 801&nbsp;°C juures vedelikuks, mis koosneb [[naatrium]]i [[katioon]]idest (Na<sup>+</sup>) ja [[kloor]]i [[anioon]]idest (Cl<sup>-</sup>). Jahtudes moodustab aga ioonne vedelik ioonse [[tahkis]]e, mis on kas [[kristall]] või [[klaas]]. Selliste vedelike kasutamist piirab tihti tundlikkus vee suhtes. Ioonsetel vedelikel on erilisi omadusi (vt alljärgnevat loendit), mis lubavad neid kasutada uute tehnoloogiliste lahenduste väljaarendamisel. *Nad on laias temperatuurivahemikus vedelas olekus. Enamik ioonseid vedelikke on vedelas olekus −40...200&nbsp;°C, kuid mõni kuni 350&nbsp;°C juures. *Nad segunevad mitme [[orgaanilised ühendid|orgaanilise]] [[lahusti|lahustiga]]. *Nad on suurepärased [[solvent|lahustid]]. Nad on võimelised lahustama orgaanilisi, anorgaanilisi ja metallorgaanilisi ühendeid. *Nad on väga heade elektriliste omadustega. Neil on suur [[elektrijuhtivus|elektrjuhtivus]] ja lai [[elektrokeemiline potentsiaal|elektrokeemilise potentsiaali]] vahemik. Nad on madalatemperatuurilised [[elektrolüüt|elektrolüüdid]] (juhivad elektrit madala temperatuuri juures). *Mitu ioonset vedelikku (enamasti kloriide sisaldavad) võivad samal ajal olla nii [[katalüsaator]]iks kui ka reaktsiooni keskkonnaks. Madalatemperatuurilised ioonsed vedelikud on võrreldavad ioonsete lahustega (vedelikud, mis sisaldavad nii ioone kui ka neutraalseid aatomeid), eriti eutektiliste lahustega (iooniliste ja mitteiooniliste tahkiste segu, mille sulamistemperatuur on palju madalam kui puhastel ainetel). Vedelaid sooli on lihtne valmistada ning võimalik on varieerida nende keemilist koostist, anioonset ja katioonset osa eraldi. [[Anioon]]idena on kasutatavamad näiteks heksafluorofosfaat PF<sub>6</sub><sup>-</sup>, tetrafluoroboraat BF<sub>4</sub><sup>-</sup>, tetrakloroalumiinium AlCl<sub>4</sub><sup>-</sup>, bis(trifluorometüülsulfonüül)amiid (F<sub>3</sub>CSO<sub>2</sub>)<sub>2</sub>N<sup>-</sup>, trifluorometaansulfonaat (triflaat) F<sub>3</sub>CSO<sub>3</sub><sup>-</sup>. == Ajalugu == Termin ''ioonne vedelik'' on võetud kasutusele 1943. aastal. Esimese ioonse vedeliku avastamise aeg pole kindel. Aastal 1888 leidsid S. Gabriel ja J. Weiner etanoolamiiniumnitraadi, mille sulamistemperatuur on 52...55&nbsp;°C. Esimese toatemperatuurilise ioonse vedeliku on sünteesinud [[Paul Walden]] 1914. aastal. Selleks on etüülamoonimnitraat (C<sub>2</sub>H<sub>5</sub>)NH+3NO<sub>3</sub><sup>-</sup>, mille sulamistemperatuur on 12&nbsp;°C.<ref name="n6VYh" /> Ioonvedelike vastu tekkis uuesti huvi, kui avastati kloroaluminaatide moodustumine. See toimus kvaternaarsete heterotsükliliste katioonide lisamisel alumiiniumkloriidile. Neil ühenditel oli suur kasutuspotentsiaal, ent nad kõik olid niiskuse suhtes väga tundlikud. Niiskuskindlad ioonvedelikud sünteesis J. Wilkes eelmise sajandi viimase kümnendi algul. See saavutati alumiiniumkloriidi asendamisega tetrafluoroboraadi või heksafluorofosfaadiga. Sellest ajast on erinevate ioonvedelike hulk kiiresti kasvanud. [[Katioon]]idena kasutatakse laialdaselt imidasooliumi, aga ka püridiiniumi, [[Ammoonium|ammooniumi]], fosfooniumi, tiasooliumi ja triasooliumi. Need katioonid liidetakse reaktsiooni käigus nõrgalt koordineerivate [[anioon]]idega, kuid mitte kõigi nõrgalt koordineeruvate anioonidega ei ole tulemuseks ioonvedelik.<ref name="qbZbJ" /> 1970. ja 1980. aastatel sünteesiti [[Keemiline vooluallikas|elektrolüütpatareide]] tarbeks ioonseid vedelikke, mis põhinesid alküülimidasooliumi ja püriidiumi katioonidel ning haliidide ja tetrahalogenaluminaatide anioonidel.<ref name="DSN9E" /><ref name="VYaQn" /> Imidasoolhalogenoaluminaadi sooladele on iseloomulik, et nende mitut omadust (viskoossus, sulamistemperatuur ja happelisus) saab muuta. Selleks muudetakse [[alküülrühm|alküül]][[asendusrühm]]asid ja imidasooli ning halogenaluminaatide vahekordi.<ref name="FsgDB" /> Rakenduste kaks põhilist kitsaskohta on olnud niiskustundlikkus ning happelisus/aluselisus. 1992. aastal õnnestus Wilkesil ja Zawarotkol saada ioonsed vedelikud, millel olid neutraalsed nõrgalt koordineeruvad anioonid, nagu näiteks heksafluorofosfaat (PF<sub>6</sub><sup>-</sup>) ja tetrafluoroboraat (BF<sub>4</sub><sup>-</sup>), ning millel oli oluliselt rohkem rakendusi.<ref name="OzDSI" /> Uuringutes otsitakse heksafluorofofaadile ja terafluioroboraadile vähem toksilisi alternatiive, näiteks bistriflimiidid [(CF<sub>3</sub>SO<sub>2</sub>)<sub>2</sub>N]<sup>−</sup>. [[halogeniidid|Halogeniidseid]] ühendeid üritatakse täielikult vältida. Aina rohkem kasutatakse ka vähem toksilisi katioone, näiteks ammooniumsoolasid, mis on sama mitmekülgsed kui [[imidasool]]. == Sooladena esinevad ioonvedelikud == === Imidasooliumi soolad === Kõige levinumad ioonvedelikud on need, mis sisaldavad N-heterotsüklilist katiooni. Nende solvateerivaid omadusi, sulamistemperatuuri ja [[viskoossus]]t, saab muuta erinevate asendajatega lämmastiku aatomi juures või vastasioonide vahetamisega.Võimalikeks meetoditeks imidasooliumi tüüpi ioonvedelike sünteesil on [[Mitsunobu reaktsioon]] ja [[Michaeli liitumine]].<ref name="LaiUo" /> === 1,2,3-triasooliumi soolad === 1,2,3-triasooliumi sooli saab sünteesida vask (I) katalüüsil terminaalsetest [[alküünid]]est ja [[asiidid]]est tsüklile liitumisega ning sellele järgneva N-alküülilimise ja [[metatees]]iga. Selline sünteesimeetod võimaldab liita erinevaid [[funktsionaalrühm]]i ja on seega väga oluline funktsionaliseeritud ioonvedelike arendamisel. Omadused sõltuvad vastasioonist ja triasooliumi tsükli asendajatest. Keemiliselt on 1,2,3-triasooliumi soolad suhteliselt stabiilsed. On võimalik [[nukleofiilne asendusreaktsioon|nukleofiilne asendus]], kui nukleofiil ründab kolmandas asendis olevat alküülgruppi triasooltsüklis. Edasine [[deprotoneerumine]] asendites neli ja viis on võimalik tugevalt aluselises keskkonnas. Deprotonatsioon on raskemini läbiviidav kui imidasoolium soolade puhul. Metallikompleks või tekkida siis, kui triasoolium muutub N-heterotsükliliseks karbeeniks, mis käitub kompleksis [[ligand]]ina. === Tiasooliumi soolad === Tiasoolid on keemias tuntud peamiselt tiamiinis ehk [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiinis]] asendatud tiasooliumi soola kujul esinemise tõttu. Neid soolasid saab edukalt sünteesida [[Hanztschi tiasooli sünteesimeetod]]i modifikatsiooniga. See meetod on eriti väärtuslik nende tiasooliumi ühendite puhul, kui tsüklis olevat lämmastikule ei saa asendajat sisse viia otsese alküülimisega. N-monoasendatud tioamiididest saab tsükli, kui kasutada α-halokarbonüülühendeid. Saaduseks on tiasooliumi soolad heade saagistega. === Bensotiasooliumi soolad === Bensotiasooliumid on paljude värvainete koostises. Meditsiinis on bensotiasooliumid kasutusel ravimina. Näiteks ravim Riluzole baseerub sellel ühendil ja seda kasutatakse amüotroofse lateraalskleroosi raviks. Seda tüüpi ioonvedelike sünteesi ajalugu ja meetodid on kõige paremini dokumenteeritud.<ref name="5im6Y" /> * Katsel sünteesida [[tsüaniinvärvaine]]id isoleeris Hofmann 1887. aastal bensotiasoolium soolad, saades need bensotiasooli reaktsioonil amüüljodiidiga. * Temale järgnes 1922. aastal W. Mills, kes sünteesis tiotsüaniinvärvide tegemiseks N-etüülbensotiasooliumjodiidi. Ta kuumutas ekvimolaarsed kogused etüüljodiidi ja bensotiasooli. * Aastal 1925 kasutas W. König N,2-dimetüülbensotiasooliumperkloraati metüleenaluse valmistamiseks. Viimast kasutati tiotsüaniinvärvide sünteesil. * Bensotiasoolide kvaternaarsed soolad märkis 1928. aastal järgmisena ära J. Clark, kui ta uuris metüleenaluse absorptsioonitundlikkust 2-metüülbensotiasooli kvaternaarsetelt sooladelt. * Samal aastal kasutas König bensotiasooli kvaternaarseid sooli, et sünteesida heterotsüklopolümetiin-värvaineid, uurides värve ja nende koostist. Ta väitis, et mõningaid 2-metüülbensotiasooli saab valmistada palju sobivamalt 2-aminobenseentiooli kuumutamisel [[anhüdriidid|happe anhüdriid]]iga. Bensotiasoolid muutusid kvaternaarseteks sooladeks, [[alküülhaliid]]ide või dimetüülsulfaadiga reageerimisel. * Fisher ja Hamer sünteesisid 1930. aastal bensotiasooliumkloriide vastavatest jodiididest. Need kloriidid reageeriti edasi 2-tsünobensotiasooliumkloriidideks, et kasutada neid edasisel tiotsüaniinide muutmisel. * 1935. aastal Evans ja Smiles said 2-metüül –''N''-(2-nitrofenüül)bensotiasooliumjodiidi, kui 2-[''N''-atsetüül – ''N''-(2-nitrofenüülamino)]benseentiool reageeris vesinikjodiid happega atsetooni keskkonnas. Sama sool saadi, kui 2-[''N'' –atsetüül –''N''-(2- nitrofenüülamino)]benseensulfaathape redutseeriti vesinikjodiid- ja väävelhappega. Vastav perkloraat tekkis, kui benseentiool reageeris perkloorhappega. * 1948. aastal sünteesisid Kendal ja Majer 2-(2- etüülsulfanüülvinüül)-''N''- metüülbenstiasooliumjodiidi ja 2-(2-etüülsulfanüül-1-metüülvinüül)-''N''-metüülbenstiasooliumjodiidi, kasutades 2-metüülbensotiasooli ja 2-etüülbensotiasooli koos metüül-p-sulfonaadiga. Kvaternaarsete bensotiasool soolade, alküülsulfaatde, jodiidide, promiidide, perkloraatide, süntees 2-aminobenseentioolist on kirjanduses seotud Kiprianovi ja Pazenkoga. * 1957. aastal uuris Kiparianov kvaternaarse 2-metüülbensotiasooli soolade tekkimise hulka metüüljodiidi, metüülsulfaadi, sulfoonhappe metüül estrite ning p-nitrosulfoonhappega. Ta avastas, et reaktsioon metüül −2- nitrobenseensulfonaadiga oli kuus korda kiirem, kui Me<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>. Samal ajal kui 2,3- ja 2,4- dinitrobenseensulfoonhappe metüülestrid reageerisid 60 korda kiiremini kui Me<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>-ga. Sellised estrid annavad võimaluse nõrga happe kergeks alküülimiseks. Bensotiasoolium soolad on olulised erinevate tsüaniinvärvide sünteesil ja teisalt on bensotiasoolium soolad uuritud nende aktiivsuse tõttu erinevates bioloogilistes süsteemides. * 1959. aastal uurisid Pianka ja Hall seente toksilisust ja leidsid, et aktiivsed on ainult 3-etüülbensotiasooliumjodiidi ja 3- etüülbensoksasooletüülsulfaadi derivaatide katioonid. * 1988. aastal uuris Sutoris koos kaastöötajatega bensotiasooliumühendite mõju suhkrupeedi ja hiireherne kasvule ning suhkru- ning [[klorofüll]]isisaldusele. Uuringu tulemustest selgus, et suuremal osal bensotiasooliumi sooladest oli kasvu kiirendav mõju. ''N''-metüülbensotiasooliumbromiid suurendas suhkru tootmist hiirehernes erinevatel kontsentratsioonidel.''N''- bensüül ja asendatud bensüülbenstiosoolium soolade hulgas on ''N''- bensüülbensotiooliumbromiid kõige aktiivsem koostisosa, mis tõstab pärast seemnete töötlemist [[klorofüll]]i hulka suhkrupeedi lehtedes. Metüülgrupi asendamine etüül- või propüülgrupiga bensotiasoolium soolas vähendab aine mõju klorofüli hulgale. * Aastal 2007 sünteesis W. Yangi uurimisrühm seeria benstiasoolium ühendeid, mis käitusid mao-soolepõletiku viiruse suhtes inhibeerivalt. "Uuringus kasutati sea munandi rakke, mis olid viirusega nakatatud, et testida selle viiruse vastu immunofluorestsentsuuringut koos antikehadega. Samuti kasutati nukleokapsiidi proteiine, jälgimaks bensotiasooliumi ühendi tegevust viiruse replikatsiooni inhibeerimisel.<ref name="Handy" /> ==Akrüülsed ioonvedelikud== Üheks ioonvedelike kasutusalaks on polümeersed [[elektrolüüdid]], millel on suur ioonne [[elektrijuhtivus]]. Selliseid elektrolüüte on uuritud alates 1980. aastast. Suurem osa sellistest elektrolüütidest on tehtud [[polümeerid]]est, näiteks polüetüüloksiid, ja täidetud lahjendatud leelise soolaga, mis kokku annab elektrit juhtiva keskkonna. Paraku on nende elektrijuhtivus toatemperatuuril suhteliselt väike. Suurema juhtivuse saavutamiseks legeeritakse polümeere ioonvedelikuga. Kasutatakse imidasooliumi ja püridiiniumi. Selliste ühendite juhtivus on umbes 1 mS/cm<sup>−1</sup>.<ref name="Handy" /> Selliste ioonvedelike süntees on võimalik erineval viisil. Kõige olulisem samm on katiooni moodustumine. N- alküülimidasooli puhul tähendab see lämmastiku aatomi kvaternariseerumist. Sõltuvalt kasutatud haloalkaanist ja temperatuurist võtab reaktsioon aega 1–16 tundi. Selle aja lühendamiseks kasutatakse mikrolainet või tosülaate. Imidasoolium tüüpi ioonvedelikke on võimalik sünteesida ka kahastmelise "ühe poti" reaktsiooniga, kasutades Michaeli liitumist.<ref name="Handy" /> Kõigepealt protoneerib hape N-alküülimidasooli ja seejärel lisatakse ''N''- protoneeritud alküülimidasool α;β küllastumata ühendile. Saaduseks on funktsionaliseeritud imidasooliumi tüüpi ioonvedelik.<ref name="yxI5B" /> == Omadused == [[Pilt:Decomposition of EMImBF4 ionic liquid.jpg|pisi|EMImBF<sub>4</sub> ioonse vedeliku lagunemine kõrge pinge all]] Ioonsed vedelikud on sageli hea elektrijuhtivusega, mitte[[Ionisatsioon|ioniseerivad]], väga [[viskoossus|viskoossed]] ja madala [[Küllastunud auru rõhk|aururõhuga]]. Muude omaduste poolest leidub väga erinevaid ioonseid vedelikke: põlevaid, termiliselt stabiilseid, suures temperatuuriulatuses vedelaid, sobivate [[solvent|solveerivate]] omadustega väga erinevatele ühenditele. Mitmeid keemilisi reaktsioone, näiteks [[Dielsi-Alderi reaktsioon]] ja [[Friedeli-Craftsi reaktsioon]], saab läbi viia kasutades ioonseid vedelikke lahustitena. Uurimused on näidanud, et ioonsed vedelikud lahustavad [[biokatalüsaator]]eid.<ref name="KROti" /> Ioonsete vedelike segunemine veega või orgaaniliste lahustega sõltub katiooni kõrvalahela pikkusest ja aniooni valikust. Neid varieerides saab vedeliku panna käituma [[hape|happe]], [[Alus (keemia)|alus]]e või [[ligand]]ina. Nende eriliste omaduste pärast, leiavad ioonsed vedelikud aina rohkem kasutust sellistes erinevates valdkondades, nagu [[orgaaniline keemia]], [[elektrokeemia]], [[katalüsaator]]id, [[füüsikaline keemia]] ja [[inseneriteadus]]. Hoolimata ülimadalast [[Küllastunud auru rõhk|aururõhust]] (≈10<sup>−10</sup> Pa 25&nbsp;°C juures), saab osa ioonseid vedelikke [[destilleerimine|destilleerida]] [[vaakum]]is ligi 300&nbsp;°C juures.<ref name="hu6vV" /> Mõned ioonsed vedelikud (näiteks 1-butüül-3-metüülimidasooliumnitraat) tekitavad [[termolüüs]]i käigus süttivaid [[gaas]]e. [[Termiline stabiilsus]] ja sulamistemperatuur sõltuvad vedeliku koostisest. Paljude ülesandespetsiifiliste iooniliste vedelike termiline stabiilsus on üle 500–600 [[kelvin]]i.<ref name="vkWct" /> Termilise stabiilsuse ülemised piirid on tavaliselt mõõdetud kiire (umbes 10 K/min) [[termogravimeetriline analüüs|termogravimeetrilise analüüsiga]] ning ei iseloomusta ioonsete vedelike pikaajalist termilist stabiilsust, mis paljudel on alla 500 K.<ref name="yHnBo" /> == Rakendused == === Vetikatöötlus === [[Vetikad]] on ühed kõige levinumad organismid Maal. Vetikad [[fotosüntees]]ivad ning toodavad [[lipiidid|lipiide]] ja [[suhkur|suhkruid]], millest saab toota [[biodiislikütus]]t, etanooli ja muid [[biokütus]]eid. Selleks tuleb vetikad kokku koguda ning eraldada väärtuslikud komponendid majanduslikult otstarbekal viisil. Ioonseid vedelikke on kasutatud vetika [[rakk]]ude lahustamiseks ning komponentide vabastamiseks, kulutades selleks vähem energiat kui praegused meetodid.<ref name="Rfvol" /> === Jäätmekäitlus === Ioonseid vedelikke saab kasutada sünteetiliste materjalide, [[plast]]ide ja metallide [[taaskasutus|ümbertöötlemisel]]. Nende abil saab üksteisest eraldada sarnaseid komponente, näiteks kindlaid [[polümeerid|polümeere]] plastjäätmetest. See protsess toimub madalamal temperatuuril kui senised meetodid. Tänu sellele on võimalik vähendada plasti hävitamist ja [[prügimägi|prügimäele]] ladestamist. === Ravimitööstus === Kuna ligi pooled ravimitest on orgaanilised soolad, on uuritud ioonsete vedelike kasutust ravimitööstuses. Pannes kokku ühe ravitoimega aktiivse katiooni ja teise ravitoimega aniooni, on võimalik luua kahetoimelisi ioonseid vedelikke, mis ühendavad kaks ravimit üheks.<ref name="oSoWn" /> === Määrdeained === Eestis on loodud õlilisandeid, mis põhinevad ioonses vedelikus stabiilsena püsivatel oksiidsetel [[nanoosake]]stel. Sellise lisandiga õlid võimaldavad vähendada metalli kulumist.<ref name="51nvN" /> == Turvalisus == Ioonsete vedelike [[lenduvus]] on kaduvväike, mis vähendab nende juhuslikku sattumist keskkonda. Seda silmas pidades on ioonseid vedelikke peetud [[elusloodus]]ele küllaltki ohututeks. Uuemad uurimused on näidanud, et ioonsed vedelikud on veeloomadele sama toksilised kui tavalised [[lahusti]]d või isegi toksilisemad.<ref name="kVDHW" /><ref name="9j0wC" /><ref name="MPZhx" /> Ioonsete vedelike komponentide lai valik võimaldab otsida mürgistele sooladele asendusi ja nii leida ohutumaid aineid. Hoolimata madalast aururõhust on mitmed ioonsed vedelikud süttivad või täielikult põlevad ning nende käitlemisel tuleb hoolikalt kinni pidada ohutusnõuetest. == Ioonse vedeliku puhastamine == [[Pilt:Ioonne vedelik märgamas polüetüleeni.JPG|pisi|Ioonne vedelik märgamas polüetüleeni]] Ioonse vedeliku puhastamise käigus eemaldatakse sellest erinevad ebapuhtused ning see on vajalik, et vältida võimalikke probleeme spektroskoopiliste meetodite korral. Paljud ioonsed vedelikud on toatemperatuuril vedelas [[olek]]us. Selleks, et seda liiki [[lahusti|solvente]] tööstuslikult kasutusele võtta, on vaja teada nende täpseid füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Väikeses koguses ebapuhtused võivad aga neid omadusi oluliselt mõjutada. Ioonsete vedelike katalüütiline aktiivsus ja elektrokeemiline käitumine sõltuvad oluliselt ioonse vedeliku puhtusest. Ioonsete vedelike korral kasutatakse järgnevaid puhtusastmeid: 95% (sünteesi tarbeks), üle 99% (kõrgpuhas), üle 99,9% (ultrapuhas). Tavalisemad ebapuhtused on [[orgaanilised ühendid|orgaanilised algmaterjalid]], [[haliit|haliidid]] ja [[vesi]]. Ebapuhtuste ja nende jälgede [[analüüs]]imine vajab veel põhjalikku uurimist. Ioonsed vedelikud erinevad traditsioonilistest orgaanilistest solventidest ning nende puhastamist [[destilleerimine|destillatsiooni]] teel takistab ülimadal aururõhk. Vastuoluline on aga see, et põhimõtteliselt saab iga [[lenduvus|lenduvat]] ebapuhtust ioonsest vedelikust eraldada destillatsiooni teel. Üldiselt on siiski parem eemaldada võimalikult palju ebapuhtusi algmaterjalidest. Võimaluse korral tuleks kasutada sünteetilisi meetodeid, mis tekitaksid võimalikult vähe [[kõrvalsaadus]]i, või meetodeid, mis võimaldaksid ebapuhtuste lihtsat eemaldamist lõplikust ioonsest vedelikust. Siin kirjeldatakse meetodeid, kuidas puhastada algmaterjale, ning meetodeid, kuidas eemaldada spetsiifilisi ebapuhtusi erinevatest ioonsetest vedelikest.<ref name="G2BmX" /><ref name="P6zQM" /><ref name="c8hoF" /> === Tingimused === Esimene tingimus on see, et kõik algmaterjalid, mida kasutatakse [[katioon]]i valmistamiseks, tuleb esmalt destilleerida. Sagedamini sobivaid meetodeid on kirjeldanud Amarego ja Perrini. Näiteks [RMIM]<sup>+</sup> soolade valmistamisel destilleeritakse [[vaakum]]is 1-metüülimidasooli [[naatriumhüdroksiid|naatriumhüdorksiidist]] ja seda osa, mida destilleerimisel ei kasutata, hoiustatakse külmikus [[lämmastik]]u keskkonnas. [[Alküülhaliidid|Haloalkaane]] pestakse esmalt kontsentreeritud [[väävelhape|väävelhappega]], kuni [[hape|happe]] kiht on värvusetu. Siis [[neutraliseerimine|neutraliseeritakse]] NaHCO<sub>3</sub> [[lahus]]ega ja deioniseeritud veega ning lõpuks viiakse läbi destillatsioon. Solvendid, mida kasutatakse tertsiaarsete [[amiin]]ide muutmisel kvaternaarseteks või [[anioon]]vahetus reaktsioonides, tuleb samuti kuivatada ja destilleerida. Kui neid ettevaatusabinõusid ei kasutata, on raske valmistada värvituid ioonseid vedelikke. Nendel juhtudel, kui ioonse vedeliku värvus on ebaoluline, pole haloalkaanide pesemine vajalik, kuna värvilise ebapuhtuse kogus on väga väike ega mõjuta seetõttu potentsiaalseid rakendusi. AlCl<sub>3</sub>-põhiste värvitute ioonsete vedelike valmistamiseks on tavaliselt vaja AlCl<sub>3</sub> mitu korda [[sublimeerimine|sublimeerida]]. On soovitatav, et selles protsessis segatakse AlCl<sub>3</sub> naatriumkloriidi ja [[alumiiniumnitraat|alumiiniumnitraadiga]].<ref name="gi4z2" /> === AlCl<sub>3</sub>-põhised ioonsed vedelikud === AlCl<sub>3</sub>-põhised ioonsed vedelikud sisaldavad tihti [[oksiidioon]]ide ebapuhtusi, mis on pärit väikesest kogusest veest ja [[hapnik]]ust. Neid nimetatakse üldiselt [AlOCl<sub>2</sub>]<sup>-</sup>, ning neid saab efektiivselt eemaldada, kui lasta [[fosgeen]]il (COCl<sub>2</sub>) läbida ioonset vedelikku.<ref name="i3gTC" /> Sel juhul on reaktsiooni kõrvalsaaduseks CO<sub>2</sub>, mida on lihtne vaakumi teel eemaldada. Kuna fosgeen on väga [[toksilisus|toksiline]], peab selle meetodi rakendamisel olema ettevaatlik. Seetõttu on alternatiivina kasutatud vähem toksilist trifosgeeni.<ref name="fc3Jp" /> Kui leidub vett või teisi [[prooton]]i allikaid, võivad kloroaluminaatidel põhinevad ioonsed vedelikud sisaldada prootoneid, mis käituvad happelistes [[sulam]]ites kui Bronstedi superalused. Neid aga on võimalik eemaldada lihtsalt [[kõrgvaakum]]i abil (<5x10<sup>−6</sup> torri).<ref name="UOYJG" /> === Näiteid === Anioonse [[metatees]]i teel moodustunud ioonsete vedeliku puhastamisel võib tekkida erinevaid probleeme. Antud juhul on tavalisemad ebapuhtused haliidide anioonid või soovimatud katioonid, mis on lõppsaadustest halvasti eemaldatud. Selliste ebapuhtuste olemasolu avaldab suurt mõju ioonsete vedelike omadustele, eriti metalli põhiste [[katalüsaator]]ite korral, mida haliidide ioonid tihti deaktiveerivad. Üldiselt on see suuremaks probleemiks vees lahustuvate ioonsete vedelike korral. Vees segunematuid soolasid saab üldiselt veega pestes üsna efektiivselt puhastada. Vees lahustuvate soolade valmistamisel kaasnevaid probleeme on uurinud Seddon.<ref name="DhTyo" /> On leitud, et soovimatute ioonide olemasolu mõjutab radikaalselt vedelike füüsikalisi omadusi nagu [[viskoossus]] ja [[tihedus]]. Na<sup>+</sup> ioonide kasutamine vees lahustuvate soolade valmistamisel tekitas suures [[kontsentratsioon]]is Cl<sup>-</sup> jääke, kuid Ag<sup>+</sup> soolade korral oli jääkide sisaldus väiksem. NaCl väike lahustuvus ioonsetes vedelikes näitab, et ebapuhtused tekivad, kuna Na<sup>+</sup> soolade korral ei kulge reaktsioonid lõpuni. Veel üks näide metalli sisaldavate ebapuhtuste kohta ioonsetes vedelikes on, kui [EMIM]Cl ja [CH<sub>3</sub>CO<sub>2</sub>]<sub>4</sub> sooladest moodustatakse [EMIM][CH<sub>3</sub>CO<sub>2</sub>]. Saadud soolas on umbes 0,5 M [[plii]] jääke. Kõikides rakendustes, kus haliidioonid võivad probleeme tekitada, peaks nende kontsentratsiooni jälgima, et tagada vedelike puhtus. Seda saab saavutada kas ioontundliku [[elektrood]]i abil või kasutades kloriidioonide jaoks keemilist meetodit (nt Vollhardi protseduuri). Enamik ioonseid vedelikke, mis põhinevad tavalistel katioonidel ja anioonidel peaksid olema värvitud, ning neil peaks olema minimaalne [[valguse neeldumine|absorbeerumine]] suurematel [[lainepikkus]]tel kui 300&nbsp;nm. Praktikas omandavad soolad kollase värvuse, eriti, kui tertsiaarseid amiine muudetakse kvaternaarseteks. Ebapuhtuse kogused, mis seda põhjustavad on, väga väikesed, mida ei saa detekteerida 1H NMR või CHN mikroanalüüsi abil. Paljude rakenduste korral ei ole see aga oluline. Kui aga kasutatakse fotokeemilist või UV-nähtavat [[spektroskoopia]]t, siis on solventide puhtus väga oluline. Siiani ei ole nende ebapuhtuste täpne põhjus teada, kuid arvatakse, et need on pärit soovimatutest kõrvalreaktsioonidest nagu [[oligomerisatsioon]], või [[polümerisatsioon]] vabade amiinidega, või ebapuhtustest algmaterjalides. Kui vedelike värvitus on oluline, siis on värvust võimalik minimeerida järgmiste võtetega: * Kõiki algmaterjale tuleb puhastada etteantud juhiste järgi.<ref name="OYDBt" /> * Tertsiaalsete amiinide muutmisel kvaternaarseteks võivad [[atsetoon]]ijäägid mõnikord põhjustada värvuse muutumist. Seega tuleb vältida kõigi klaasist esemete kokkupuudet selle solvendiga. * Tertsiarlsete amiinide muutmine kvaternaarseteks tuleks läbi viia süsteemis, mis on degaseeritud ja suletud lämmastiku keskkonda, või [[inertgaas]]i voolus nagu lämmastik. Lisaks sellele peaks reaktsiooni temperatuur olema võimalikult madal (mitte suurem kui umbes 80 kraadi kloriidioonide korral ning Br<sup>-</sup> ja I<sup>-</sup> soolade korral madalam). Enamikus ioonsetes vedelikes on suurimaks ebapuhtuseks vesi. Teiste reaktsiooni solventide eemaldamine on lihtsasti saavutatav ioonsete vedelike kuumutamisel vaakumis. Vesi on tavaliselt üks raskemaid solvente, mida eemaldada, ning on soovitatud, et ioonseid vedelikke tuleks kuumutada vähemalt 70&nbsp;°C juures mitu tundi, samal ajal segades. Isegi veega segunematud soolad nagu [BMIM][PF<sub>6</sub>] võivad absorbeerida vett, kui nad puutuvad õhuga kokku.<ref name="soaMR" /> Seega on soovitatav, et kõiki vedelikke kuivatatakse vahetult enne kasutamist. Kui vee sisaldus on ebaoluline, võib seda määrata kas Karl-Fischeri tiitrimise teel või IR-spektroskoopia abil, mis on väiksema täpsusega. === Ümberkristalliseerimise meetod === Sulami kristalliseerimine on tehnika, mis sobib nii orgaaniliste kemikaalide, kui ka ioonsete vedelike puhastamiseks. Selle tehnika põhimõte on sulami kontrollitud jahutamine nii, et eemaldatakse soojus ja sulatatakse vedeliku sulamit nii, et sulami teatud osa kristalliseeruks. Kristalliseerumise kiirus ja saagis on olulised parameetrid selle meetodi õigeks kasutamiseks. Tekkinud kristalliline faas on puhtam kui algne olek. Kristalse oleku suur puhtus on tingitud sellest, et molekulid paiknevad ruumilises [[kristallvõre]]s ümber. [[Molekul]]id, mille kuju ja/või suurus kalduvad kõrvale, ei mahu sellesse kristallvõresse. Seetõttu on sulami kristalliseerimise selektiivsus ioonsete vedelike korral suurem kui teiste puhastusmeetodite korral ([[ekstraktsioon]] ja [[destillatsioon]]). == Vaata ka == *[[Kvaternaarsed ammooniumsoolad]] *[[Imidasool]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="n6VYh">Paul Walden (1914). Bull. Acad. Sci. St. Petersburg, pages 405–422</ref> <ref name="qbZbJ">{{cite web | url = http://www.organic-chemistry.org/topics/ionic-liquids.shtm | title = Ionic Liquids}} http://www.organic-chemistry.org Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="DSN9E">Helena L. Chum , V. R. Koch , L. L. Miller , R. A. Osteryoung (1975). ''Electrochemical scrutiny of organometallic iron complexes and hexamethylbenzene in a room temperature molten salt'', J. Am. Chem. Soc.</ref> <ref name="VYaQn">John S. Wilkes , Joseph A. Levisky , Robert A. Wilson , Charles L. Hussey (1982). ''Dialkylimidazolium chloroaluminate melts: a new class of room-temperature ionic liquids for electrochemistry, spectroscopy and synthesis'', Inorg. Chem.</ref> <ref name="FsgDB">R. J. Gale, R. A. Osteryoung (1979). "Potentiometric investigation of dialuminium heptachloride formation in aluminum chloride-1-butylpyridinium chloride mixtures". Inorganic Chemistry 18</ref> <ref name="OzDSI">J. S. Wilkes, M. J. Zaworotko (1992). Chemical Communications, 965–967</ref> <ref name="LaiUo">{{cite web | url = http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/mitsunobu-reaction.shtm | title = Mitsunobu Reaction}} http://www.organic-chemistry.org Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="5im6Y">{{cite web | url = http://cdn.intechopen.com/pdfs/20533/InTech-Thiazolium_and_benzothiazolium_ionic_liquids.pdf | title = Thiazolium and Benzothiazolium Ionic Liquids}} http://cdn.intechopen.com Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="Handy">Handy, Scott T. "Ionic Liquids – Classes and Properties". InTech, Croatia, 2011, p. 1-23; 81–105.</ref> <ref name="yxI5B">Wasserscheid, P.; Welton, T. "Ionic Liquids in Synthesis". WILEY-VCH Verlag, Weinheim, 2002, p. 7-12; 50–53.</ref> <ref name="KROti">Adam J. Walker and Neil C. Bruce (2004). "Cofactor-dependent enzyme catalysis in functionalized ionic solvents". Chemical Communications (22): 2570–1.</ref> <ref name="hu6vV">Martyn J. Earle, José M.S.S. Esperança, Manuela A. Gilea, José N. Canongia Lopes, Luís P.N. Rebelo, Joseph W. Magee, Kenneth R. Seddon and Jason A. Widegren (2006). "The distillation and volatility of ionic liquids". Nature 439 (7078): 831–4.</ref> <ref name="vkWct">Ch. Jagadeeswara Rao, R. Venkata krishnan, K. A. Venkatesan, K. Nagarajan (Thermans 2008). 332 – 334, Feb. 4–6, Sixteenth national symposium on thermal analysis</ref> <ref name="yHnBo">{{cite journal | journal = [[Thermochimica Acta]] | doi = 10.1016/j.tca.2003.08.022 | author = Marek Kosmulski, Jan Gustafsson and Jarl B. Rosenholm | year = 2004 | title = Thermal stability of low temperature ionic liquids revisited | volume = 412 | pages = 47–53}}</ref> <ref name="Rfvol">R. E. Teixeira (2012). "Energy-efficient extraction of fuel and chemical feedstocks from algae". Green Chemistry 14 (2): 419–427.</ref> <ref name="oSoWn">J. Stoimenovski, D. R. MacFarlane, K. Bica, R. D. Rogers (2010). "Crystalline vs. Ionic Liquid Salt Forms of Active Pharmaceutical Ingredients: A Position Paper". Pharmaceutical Research 27: 521–526.</ref> <ref name="51nvN">[http://novaator.err.ee/v/tehnika/16276f86-9beb-4a94-9c86-71851880e76f "Nanoosakesed parandavad Eesti firma määrdeõlide omadusi"] ERR Novaator, 3. märts 2015</ref> <ref name="kVDHW">C Pretti, C Chiappe, D Pieraccini, M Gregori, F Abramo, G Monni and L Intorre (2006). "Acute toxicity of ionic liquids to the zebrafish (Danio rerio)". Green Chem. 8 (3): 238–240.</ref> <ref name="9j0wC">D. Zhao, Y. Liao and Z. Zhang (2007). "Toxicity of Ionic Liquids". CLEAN – Soil, Air, Water 35 (1): 42–48.</ref> <ref name="MPZhx">J Ranke, S Stolte, R Störmann, J Arning and B Jastorff (2007). "Design of sustainable chemical products – the example of ionic liquids". Chem. Rev. 107 (6): 2183–2206</ref> <ref name="G2BmX">A. König, M. Stepanski, A. Kuszlik, P. Keila, C. Weller: "Ultra-purification of ionic liquids by melt crystallization", Chemical Engineering Research and Design, 7 (2008) 775–780.</ref> <ref name="P6zQM">G. P. Smith, A. S. Dworkin, R. M. Pagni, S. P. Zing, : "Broensted superacidity of hydrochloric acid in a liquid chloroaluminate. Aluminum chloride – 1-ethyl-3-methyl-1H-imidazolium chloride (55.O m/o AlCl3)", J. Am. Chem. Soc., 111 (1989) 525.</ref> <ref name="c8hoF">S. I. Lall, D. Mancheno, S. Castro, V. Behaj, J. L. I. Cohen, R. Engel, : "Polycations. Part X. LIPs, a new category of room temperature ionic liquid based on polyammonium salts", Chem. Commun., 2413 (2000).</ref> <ref name="gi4z2">J. Robinson, R. A. Osteryoung,: "An electrochemical and spectroscopic study of some aromatic hydrocarbons in the room temperature molten salt system aluminum chloride-n-butylpyridinium chloride", J. Am. Chem. Soc., 101 (1979) 323.</ref> <ref name="i3gTC">A. K. Abdul-Sada, A. G. Avent, M. J. Parkington, T. A. Ryan, K. R. Seddon, T. Welton,: "The removal of oxide impurities from room temperature halogenoaluminate ionic liquids", Chem. Commun., 1643 (1987).</ref> <ref name="fc3Jp">A. J. Dent, A. Lees, R. J. Lewis, T. Welton: "Vanadium chloride and chloride oxide complexes in an ambient-temperature ionic liquid. The first use of bis(trichloromethyl) carbonate as a substitute for phosgene in an inorganic system", Chem. Commun., 2787 (1996).</ref> <ref name="UOYJG">M. A. M. Noel, P. C. Trulove, R. A. Osteryoung, : "Removal of protons from ambient-temperature chloroaluminate ionic liquids", Anal. Chem. Soc., 113 (1991) 3334.</ref> <ref name="DhTyo">K. R. Seddon, A. Stark, M.-J. Torres,: "Influence of chloride, water, and organic solvents on the physical properties of ionic liquids", Pure Appl. Chem., 72 (2000) 2275.</ref> <ref name="OYDBt">W. L. F. Armarego, D. D. Perrin, Purification of Laboratory Chemicals, 4th Edn., Butterworth-Heinemann: London, (1997).</ref> <ref name="soaMR">L. Cammarata, S. Kazarian, P. Salter, T. Welton, :"Molecular states of water in room temperature ionic liquids", Phys. Chem. Chem. Phys., 3 (2001) 5192.</ref> }} ==Välislingid== * [http://novaator.err.ee/v/keskkond/5ea312a5-e5bc-43f8-9458-3c464c707f4e/vedelad-soolad-aitavad-okoloogilist-jalajalge-vahendada "Vedelad soolad aitavad ökoloogilist jalajälge vähendada"]. ERR Novaator, 14. jaanuar 2017 [[Kategooria:Keemilised ained]] pcn6y5ooh8sn42047qcgtvabzsr3lae 6183428 6183416 2022-08-25T19:37:27Z Heakeel 122460 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2013}} [[Pilt:Bmim.svg|pisi|1-butüül-3-metüülimidasool (BuMeIm) ja heksafluorofosfaat]] [[Pilt:Commonly_used_cations.png|pisi|Enamkasutatavad katioonid ioonsete vedelike kontekstis]] '''Ioonne vedelik''' on vedelas [[agregaatolek|olekus]] [[soolad|sool]]. Vahel kasutatakse ioonse vedeliku terminit soolade puhul, mille [[sulamistemperatuur]] on alla 100&nbsp;°C. Enamasti on need [[kvaternaarsed ammooniumsoolad|kvaternaarsed ammooniumi]] või [[imidasool]]iumi soolad, mis esinevad [[toatemperatuur]]il [[vedelik|vedelas]] olekus. Kui tavalised vedelikud, nagu [[vesi]] või [[bensiin]], koosnevad enamasti elektriliselt neutraalseist molekulidest, siis ioonsed vedelikud koosnevad [[ioon]]idest ja ioonpaaridest. Selliseid aineid nimetatakse veel ka [[elektrolüüt]]ideks, ioonseteks sulamiteks, sulanud sooladeks, vedelateks sooladeks või ioonseteks [[klaas]]ideks. Ioonsetele vedelikele on palju rakendusi, näiteks tugevate [[lahusti|lahustite]] ja elektrolüütidena. Toatemperatuuril vedelad soolad on olulised [[patarei]]des. Iga sool, mis sulamisel ei lagune või ei aurustu, annab enamasti ioonse vedeliku. Näiteks [[keedusool]] (NaCl) sulab 801&nbsp;°C juures vedelikuks, mis koosneb [[naatrium]]i [[katioon]]idest (Na<sup>+</sup>) ja [[kloor]]i [[anioon]]idest (Cl<sup>-</sup>). Jahtudes moodustab aga ioonne vedelik ioonse [[tahkis]]e, mis on kas [[kristall]] või [[klaas]]. Selliste vedelike kasutamist piirab tihti tundlikkus vee suhtes. Ioonsetel vedelikel on erilisi omadusi (vt alljärgnevat loendit), mis lubavad neid kasutada uute tehnoloogiliste lahenduste väljaarendamisel. *Nad on laias temperatuurivahemikus vedelas olekus. Enamik ioonseid vedelikke on vedelas olekus −40...200&nbsp;°C, kuid mõni kuni 350&nbsp;°C juures. *Nad segunevad mitme [[orgaanilised ühendid|orgaanilise]] [[lahusti|lahustiga]]. *Nad on suurepärased [[solvent|lahustid]]. Nad on võimelised lahustama orgaanilisi, anorgaanilisi ja metallorgaanilisi ühendeid. *Nad on väga heade elektriliste omadustega. Neil on suur [[elektrijuhtivus|elektrjuhtivus]] ja lai [[elektrokeemiline potentsiaal|elektrokeemilise potentsiaali]] vahemik. Nad on madalatemperatuurilised [[elektrolüüt|elektrolüüdid]] (juhivad elektrit madala temperatuuri juures). *Mitu ioonset vedelikku (enamasti kloriide sisaldavad) võivad samal ajal olla nii [[katalüsaator]]iks kui ka reaktsiooni keskkonnaks. Madalatemperatuurilised ioonsed vedelikud on võrreldavad ioonsete lahustega (vedelikud, mis sisaldavad nii ioone kui ka neutraalseid aatomeid), eriti eutektiliste lahustega (iooniliste ja mitteiooniliste tahkiste segu, mille sulamistemperatuur on palju madalam kui puhastel ainetel). Vedelaid sooli on lihtne valmistada ning võimalik on varieerida nende keemilist koostist, anioonset ja katioonset osa eraldi. [[Anioon]]idena on kasutatavamad näiteks heksafluorofosfaat PF<sub>6</sub><sup>-</sup>, tetrafluoroboraat BF<sub>4</sub><sup>-</sup>, tetrakloroalumiinium AlCl<sub>4</sub><sup>-</sup>, bis(trifluorometüülsulfonüül)amiid (F<sub>3</sub>CSO<sub>2</sub>)<sub>2</sub>N<sup>-</sup>, trifluorometaansulfonaat (triflaat) F<sub>3</sub>CSO<sub>3</sub><sup>-</sup>. == Ajalugu == Termin ''ioonne vedelik'' on võetud kasutusele 1943. aastal. Esimese ioonse vedeliku avastamise aeg pole kindel. Aastal 1888 leidsid S. Gabriel ja J. Weiner etanoolamiiniumnitraadi, mille sulamistemperatuur on 52...55&nbsp;°C. Esimese toatemperatuurilise ioonse vedeliku on sünteesinud [[Paul Walden]] 1914. aastal. Selleks on etüülamoonimnitraat (C<sub>2</sub>H<sub>5</sub>)NH+3NO<sub>3</sub><sup>-</sup>, mille sulamistemperatuur on 12&nbsp;°C.<ref name="n6VYh" /> Ioonvedelike vastu tekkis uuesti huvi, kui avastati kloroaluminaatide moodustumine. See toimus kvaternaarsete heterotsükliliste katioonide lisamisel alumiiniumkloriidile. Neil ühenditel oli suur kasutuspotentsiaal, ent nad kõik olid niiskuse suhtes väga tundlikud. Niiskuskindlad ioonvedelikud sünteesis J. Wilkes eelmise sajandi viimase kümnendi algul. See saavutati alumiiniumkloriidi asendamisega tetrafluoroboraadi või heksafluorofosfaadiga. Sellest ajast on erinevate ioonvedelike hulk kiiresti kasvanud. [[Katioon]]idena kasutatakse laialdaselt imidasooliumi, aga ka püridiiniumi, [[Ammoonium|ammooniumi]], fosfooniumi, tiasooliumi ja triasooliumi. Need katioonid liidetakse reaktsiooni käigus nõrgalt koordineerivate [[anioon]]idega, kuid mitte kõigi nõrgalt koordineeruvate anioonidega ei ole tulemuseks ioonvedelik.<ref name="qbZbJ" /> 1970. ja 1980. aastail sünteesiti [[Keemiline vooluallikas|elektrolüütpatareide]] tarbeks ioonseid vedelikke, mis põhinesid alküülimidasooliumi ja püriidiumi katioonidel ning haliidide ja tetrahalogenaluminaatide anioonidel.<ref name="DSN9E" /><ref name="VYaQn" /> Imidasoolhalogenoaluminaadi sooladele on iseloomulik, et nende mitut omadust (viskoossus, sulamistemperatuur ja happelisus) saab muuta. Selleks muudetakse [[alküülrühm|alküül]][[asendusrühm]]asid ja imidasooli ning halogenaluminaatide vahekordi.<ref name="FsgDB" /> Rakenduste kaks põhilist kitsaskohta on olnud niiskustundlikkus ning happelisus/aluselisus. 1992. aastal õnnestus Wilkesil ja Zawarotkol saada ioonsed vedelikud, millel olid neutraalsed nõrgalt koordineeruvad anioonid, nagu näiteks heksafluorofosfaat (PF<sub>6</sub><sup>-</sup>) ja tetrafluoroboraat (BF<sub>4</sub><sup>-</sup>). Neil vedelikel oli oluliselt rohkem rakendusi.<ref name="OzDSI" /> Uuringutes otsitakse heksafluorofofaadile ja terafluioroboraadile vähem toksilisi alternatiive, näiteks bistriflimiidid [(CF<sub>3</sub>SO<sub>2</sub>)<sub>2</sub>N]<sup>−</sup>. [[halogeniidid|Halogeniidseid]] ühendeid üritatakse täielikult vältida. Aina rohkem kasutatakse ka vähem toksilisi katioone, näiteks ammooniumsoolasid, mis on sama mitmekülgsed kui [[imidasool]]. == Sooladena esinevad ioonvedelikud == === Imidasooliumi soolad === Kõige levinumad ioonvedelikud on need, mis sisaldavad N-heterotsüklilist katiooni. Nende solvateerivaid omadusi, sulamistemperatuuri ja [[viskoossus]]t, saab muuta erinevate asendajatega lämmastiku aatomi juures või vastasioonide vahetamisega.Võimalikeks meetoditeks imidasooliumi tüüpi ioonvedelike sünteesil on [[Mitsunobu reaktsioon]] ja [[Michaeli liitumine]].<ref name="LaiUo" /> === 1,2,3-triasooliumi soolad === 1,2,3-triasooliumi sooli saab sünteesida vask (I) katalüüsil terminaalsetest [[alküünid]]est ja [[asiidid]]est tsüklile liitumisega ning sellele järgneva N-alküülilimise ja [[metatees]]iga. Selline sünteesimeetod võimaldab liita erinevaid [[funktsionaalrühm]]i ja on seega väga oluline funktsionaliseeritud ioonvedelike arendamisel. Omadused sõltuvad vastasioonist ja triasooliumi tsükli asendajatest. Keemiliselt on 1,2,3-triasooliumi soolad suhteliselt stabiilsed. On võimalik [[nukleofiilne asendusreaktsioon|nukleofiilne asendus]], kui nukleofiil ründab kolmandas asendis olevat alküülgruppi triasooltsüklis. Edasine [[deprotoneerumine]] asendites neli ja viis on võimalik tugevalt aluselises keskkonnas. Deprotonatsioon on raskemini läbiviidav kui imidasoolium soolade puhul. Metallikompleks või tekkida siis, kui triasoolium muutub N-heterotsükliliseks karbeeniks, mis käitub kompleksis [[ligand]]ina. === Tiasooliumi soolad === Tiasoolid on keemias tuntud peamiselt tiamiinis ehk [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiinis]] asendatud tiasooliumi soola kujul esinemise tõttu. Neid soolasid saab edukalt sünteesida [[Hanztschi tiasooli sünteesimeetod]]i modifikatsiooniga. See meetod on eriti väärtuslik nende tiasooliumi ühendite puhul, kui tsüklis olevat lämmastikule ei saa asendajat sisse viia otsese alküülimisega. N-monoasendatud tioamiididest saab tsükli, kui kasutada α-halokarbonüülühendeid. Saaduseks on tiasooliumi soolad heade saagistega. === Bensotiasooliumi soolad === Bensotiasooliumid on paljude värvainete koostises. Meditsiinis on bensotiasooliumid kasutusel ravimina. Näiteks ravim Riluzole baseerub sellel ühendil ja seda kasutatakse amüotroofse lateraalskleroosi raviks. Seda tüüpi ioonvedelike sünteesi ajalugu ja meetodid on kõige paremini dokumenteeritud.<ref name="5im6Y" /> * Katsel sünteesida [[tsüaniinvärvaine]]id isoleeris Hofmann 1887. aastal bensotiasoolium soolad, saades need bensotiasooli reaktsioonil amüüljodiidiga. * Temale järgnes 1922. aastal W. Mills, kes sünteesis tiotsüaniinvärvide tegemiseks N-etüülbensotiasooliumjodiidi. Ta kuumutas ekvimolaarsed kogused etüüljodiidi ja bensotiasooli. * Aastal 1925 kasutas W. König N,2-dimetüülbensotiasooliumperkloraati metüleenaluse valmistamiseks. Viimast kasutati tiotsüaniinvärvide sünteesil. * Bensotiasoolide kvaternaarsed soolad märkis 1928. aastal järgmisena ära J. Clark, kui ta uuris metüleenaluse absorptsioonitundlikkust 2-metüülbensotiasooli kvaternaarsetelt sooladelt. * Samal aastal kasutas König bensotiasooli kvaternaarseid sooli, et sünteesida heterotsüklopolümetiin-värvaineid, uurides värve ja nende koostist. Ta väitis, et mõningaid 2-metüülbensotiasooli saab valmistada palju sobivamalt 2-aminobenseentiooli kuumutamisel [[anhüdriidid|happe anhüdriid]]iga. Bensotiasoolid muutusid kvaternaarseteks sooladeks, [[alküülhaliid]]ide või dimetüülsulfaadiga reageerimisel. * Fisher ja Hamer sünteesisid 1930. aastal bensotiasooliumkloriide vastavatest jodiididest. Need kloriidid reageeriti edasi 2-tsünobensotiasooliumkloriidideks, et kasutada neid edasisel tiotsüaniinide muutmisel. * 1935. aastal Evans ja Smiles said 2-metüül –''N''-(2-nitrofenüül)bensotiasooliumjodiidi, kui 2-[''N''-atsetüül – ''N''-(2-nitrofenüülamino)]benseentiool reageeris vesinikjodiid happega atsetooni keskkonnas. Sama sool saadi, kui 2-[''N'' –atsetüül –''N''-(2- nitrofenüülamino)]benseensulfaathape redutseeriti vesinikjodiid- ja väävelhappega. Vastav perkloraat tekkis, kui benseentiool reageeris perkloorhappega. * 1948. aastal sünteesisid Kendal ja Majer 2-(2- etüülsulfanüülvinüül)-''N''- metüülbenstiasooliumjodiidi ja 2-(2-etüülsulfanüül-1-metüülvinüül)-''N''-metüülbenstiasooliumjodiidi, kasutades 2-metüülbensotiasooli ja 2-etüülbensotiasooli koos metüül-p-sulfonaadiga. Kvaternaarsete bensotiasool soolade, alküülsulfaatde, jodiidide, promiidide, perkloraatide, süntees 2-aminobenseentioolist on kirjanduses seotud Kiprianovi ja Pazenkoga. * 1957. aastal uuris Kiparianov kvaternaarse 2-metüülbensotiasooli soolade tekkimise hulka metüüljodiidi, metüülsulfaadi, sulfoonhappe metüül estrite ning p-nitrosulfoonhappega. Ta avastas, et reaktsioon metüül −2- nitrobenseensulfonaadiga oli kuus korda kiirem, kui Me<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>. Samal ajal kui 2,3- ja 2,4- dinitrobenseensulfoonhappe metüülestrid reageerisid 60 korda kiiremini kui Me<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>-ga. Sellised estrid annavad võimaluse nõrga happe kergeks alküülimiseks. Bensotiasoolium soolad on olulised erinevate tsüaniinvärvide sünteesil ja teisalt on bensotiasoolium soolad uuritud nende aktiivsuse tõttu erinevates bioloogilistes süsteemides. * 1959. aastal uurisid Pianka ja Hall seente toksilisust ja leidsid, et aktiivsed on ainult 3-etüülbensotiasooliumjodiidi ja 3- etüülbensoksasooletüülsulfaadi derivaatide katioonid. * 1988. aastal uuris Sutoris koos kaastöötajatega bensotiasooliumühendite mõju suhkrupeedi ja hiireherne kasvule ning suhkru- ning [[klorofüll]]isisaldusele. Uuringu tulemustest selgus, et suuremal osal bensotiasooliumi sooladest oli kasvu kiirendav mõju. ''N''-metüülbensotiasooliumbromiid suurendas suhkru tootmist hiirehernes erinevatel kontsentratsioonidel.''N''- bensüül ja asendatud bensüülbenstiosoolium soolade hulgas on ''N''- bensüülbensotiooliumbromiid kõige aktiivsem koostisosa, mis tõstab pärast seemnete töötlemist [[klorofüll]]i hulka suhkrupeedi lehtedes. Metüülgrupi asendamine etüül- või propüülgrupiga bensotiasoolium soolas vähendab aine mõju klorofüli hulgale. * Aastal 2007 sünteesis W. Yangi uurimisrühm seeria benstiasoolium ühendeid, mis käitusid mao-soolepõletiku viiruse suhtes inhibeerivalt. "Uuringus kasutati sea munandi rakke, mis olid viirusega nakatatud, et testida selle viiruse vastu immunofluorestsentsuuringut koos antikehadega. Samuti kasutati nukleokapsiidi proteiine, jälgimaks bensotiasooliumi ühendi tegevust viiruse replikatsiooni inhibeerimisel.<ref name="Handy" /> ==Akrüülsed ioonvedelikud== Üheks ioonvedelike kasutusalaks on polümeersed [[elektrolüüdid]], millel on suur ioonne [[elektrijuhtivus]]. Selliseid elektrolüüte on uuritud alates 1980. aastast. Suurem osa sellistest elektrolüütidest on tehtud [[polümeerid]]est, näiteks polüetüüloksiid, ja täidetud lahjendatud leelise soolaga, mis kokku annab elektrit juhtiva keskkonna. Paraku on nende elektrijuhtivus toatemperatuuril suhteliselt väike. Suurema juhtivuse saavutamiseks legeeritakse polümeere ioonvedelikuga. Kasutatakse imidasooliumi ja püridiiniumi. Selliste ühendite juhtivus on umbes 1 mS/cm<sup>−1</sup>.<ref name="Handy" /> Selliste ioonvedelike süntees on võimalik erineval viisil. Kõige olulisem samm on katiooni moodustumine. N- alküülimidasooli puhul tähendab see lämmastiku aatomi kvaternariseerumist. Sõltuvalt kasutatud haloalkaanist ja temperatuurist võtab reaktsioon aega 1–16 tundi. Selle aja lühendamiseks kasutatakse mikrolainet või tosülaate. Imidasoolium tüüpi ioonvedelikke on võimalik sünteesida ka kahastmelise "ühe poti" reaktsiooniga, kasutades Michaeli liitumist.<ref name="Handy" /> Kõigepealt protoneerib hape N-alküülimidasooli ja seejärel lisatakse ''N''- protoneeritud alküülimidasool α;β küllastumata ühendile. Saaduseks on funktsionaliseeritud imidasooliumi tüüpi ioonvedelik.<ref name="yxI5B" /> == Omadused == [[Pilt:Decomposition of EMImBF4 ionic liquid.jpg|pisi|EMImBF<sub>4</sub> ioonse vedeliku lagunemine kõrge pinge all]] Ioonsed vedelikud on sageli hea elektrijuhtivusega, mitte[[Ionisatsioon|ioniseerivad]], väga [[viskoossus|viskoossed]] ja madala [[Küllastunud auru rõhk|aururõhuga]]. Muude omaduste poolest leidub väga erinevaid ioonseid vedelikke: põlevaid, termiliselt stabiilseid, suures temperatuuriulatuses vedelaid, sobivate [[solvent|solveerivate]] omadustega väga erinevatele ühenditele. Mitmeid keemilisi reaktsioone, näiteks [[Dielsi-Alderi reaktsioon]] ja [[Friedeli-Craftsi reaktsioon]], saab läbi viia kasutades ioonseid vedelikke lahustitena. Uurimused on näidanud, et ioonsed vedelikud lahustavad [[biokatalüsaator]]eid.<ref name="KROti" /> Ioonsete vedelike segunemine veega või orgaaniliste lahustega sõltub katiooni kõrvalahela pikkusest ja aniooni valikust. Neid varieerides saab vedeliku panna käituma [[hape|happe]], [[Alus (keemia)|alus]]e või [[ligand]]ina. Nende eriliste omaduste pärast, leiavad ioonsed vedelikud aina rohkem kasutust sellistes erinevates valdkondades, nagu [[orgaaniline keemia]], [[elektrokeemia]], [[katalüsaator]]id, [[füüsikaline keemia]] ja [[inseneriteadus]]. Hoolimata ülimadalast [[Küllastunud auru rõhk|aururõhust]] (≈10<sup>−10</sup> Pa 25&nbsp;°C juures), saab osa ioonseid vedelikke [[destilleerimine|destilleerida]] [[vaakum]]is ligi 300&nbsp;°C juures.<ref name="hu6vV" /> Mõned ioonsed vedelikud (näiteks 1-butüül-3-metüülimidasooliumnitraat) tekitavad [[termolüüs]]i käigus süttivaid [[gaas]]e. [[Termiline stabiilsus]] ja sulamistemperatuur sõltuvad vedeliku koostisest. Paljude ülesandespetsiifiliste iooniliste vedelike termiline stabiilsus on üle 500–600 [[kelvin]]i.<ref name="vkWct" /> Termilise stabiilsuse ülemised piirid on tavaliselt mõõdetud kiire (umbes 10 K/min) [[termogravimeetriline analüüs|termogravimeetrilise analüüsiga]] ning ei iseloomusta ioonsete vedelike pikaajalist termilist stabiilsust, mis paljudel on alla 500 K.<ref name="yHnBo" /> == Rakendused == === Vetikatöötlus === [[Vetikad]] on ühed kõige levinumad organismid Maal. Vetikad [[fotosüntees]]ivad ning toodavad [[lipiidid|lipiide]] ja [[suhkur|suhkruid]], millest saab toota [[biodiislikütus]]t, etanooli ja muid [[biokütus]]eid. Selleks tuleb vetikad kokku koguda ning eraldada väärtuslikud komponendid majanduslikult otstarbekal viisil. Ioonseid vedelikke on kasutatud vetika [[rakk]]ude lahustamiseks ning komponentide vabastamiseks, kulutades selleks vähem energiat kui praegused meetodid.<ref name="Rfvol" /> === Jäätmekäitlus === Ioonseid vedelikke saab kasutada sünteetiliste materjalide, [[plast]]ide ja metallide [[taaskasutus|ümbertöötlemisel]]. Nende abil saab üksteisest eraldada sarnaseid komponente, näiteks kindlaid [[polümeerid|polümeere]] plastjäätmetest. See protsess toimub madalamal temperatuuril kui senised meetodid. Tänu sellele on võimalik vähendada plasti hävitamist ja [[prügimägi|prügimäele]] ladestamist. === Ravimitööstus === Kuna ligi pooled ravimitest on orgaanilised soolad, on uuritud ioonsete vedelike kasutust ravimitööstuses. Pannes kokku ühe ravitoimega aktiivse katiooni ja teise ravitoimega aniooni, on võimalik luua kahetoimelisi ioonseid vedelikke, mis ühendavad kaks ravimit üheks.<ref name="oSoWn" /> === Määrdeained === Eestis on loodud õlilisandeid, mis põhinevad ioonses vedelikus stabiilsena püsivatel oksiidsetel [[nanoosake]]stel. Sellise lisandiga õlid võimaldavad vähendada metalli kulumist.<ref name="51nvN" /> == Turvalisus == Ioonsete vedelike [[lenduvus]] on kaduvväike, mis vähendab nende juhuslikku sattumist keskkonda. Seda silmas pidades on ioonseid vedelikke peetud [[elusloodus]]ele küllaltki ohututeks. Uuemad uurimused on näidanud, et ioonsed vedelikud on veeloomadele sama toksilised kui tavalised [[lahusti]]d või isegi toksilisemad.<ref name="kVDHW" /><ref name="9j0wC" /><ref name="MPZhx" /> Ioonsete vedelike komponentide lai valik võimaldab otsida mürgistele sooladele asendusi ja nii leida ohutumaid aineid. Hoolimata madalast aururõhust on mitmed ioonsed vedelikud süttivad või täielikult põlevad ning nende käitlemisel tuleb hoolikalt kinni pidada ohutusnõuetest. == Ioonse vedeliku puhastamine == [[Pilt:Ioonne vedelik märgamas polüetüleeni.JPG|pisi|Ioonne vedelik märgamas polüetüleeni]] Ioonse vedeliku puhastamise käigus eemaldatakse sellest erinevad ebapuhtused ning see on vajalik, et vältida võimalikke probleeme spektroskoopiliste meetodite korral. Paljud ioonsed vedelikud on toatemperatuuril vedelas [[olek]]us. Selleks, et seda liiki [[lahusti|solvente]] tööstuslikult kasutusele võtta, on vaja teada nende täpseid füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Väikeses koguses ebapuhtused võivad aga neid omadusi oluliselt mõjutada. Ioonsete vedelike katalüütiline aktiivsus ja elektrokeemiline käitumine sõltuvad oluliselt ioonse vedeliku puhtusest. Ioonsete vedelike korral kasutatakse järgnevaid puhtusastmeid: 95% (sünteesi tarbeks), üle 99% (kõrgpuhas), üle 99,9% (ultrapuhas). Tavalisemad ebapuhtused on [[orgaanilised ühendid|orgaanilised algmaterjalid]], [[haliit|haliidid]] ja [[vesi]]. Ebapuhtuste ja nende jälgede [[analüüs]]imine vajab veel põhjalikku uurimist. Ioonsed vedelikud erinevad traditsioonilistest orgaanilistest solventidest ning nende puhastamist [[destilleerimine|destillatsiooni]] teel takistab ülimadal aururõhk. Vastuoluline on aga see, et põhimõtteliselt saab iga [[lenduvus|lenduvat]] ebapuhtust ioonsest vedelikust eraldada destillatsiooni teel. Üldiselt on siiski parem eemaldada võimalikult palju ebapuhtusi algmaterjalidest. Võimaluse korral tuleks kasutada sünteetilisi meetodeid, mis tekitaksid võimalikult vähe [[kõrvalsaadus]]i, või meetodeid, mis võimaldaksid ebapuhtuste lihtsat eemaldamist lõplikust ioonsest vedelikust. Siin kirjeldatakse meetodeid, kuidas puhastada algmaterjale, ning meetodeid, kuidas eemaldada spetsiifilisi ebapuhtusi erinevatest ioonsetest vedelikest.<ref name="G2BmX" /><ref name="P6zQM" /><ref name="c8hoF" /> === Tingimused === Esimene tingimus on see, et kõik algmaterjalid, mida kasutatakse [[katioon]]i valmistamiseks, tuleb esmalt destilleerida. Sagedamini sobivaid meetodeid on kirjeldanud Amarego ja Perrini. Näiteks [RMIM]<sup>+</sup> soolade valmistamisel destilleeritakse [[vaakum]]is 1-metüülimidasooli [[naatriumhüdroksiid|naatriumhüdorksiidist]] ja seda osa, mida destilleerimisel ei kasutata, hoiustatakse külmikus [[lämmastik]]u keskkonnas. [[Alküülhaliidid|Haloalkaane]] pestakse esmalt kontsentreeritud [[väävelhape|väävelhappega]], kuni [[hape|happe]] kiht on värvusetu. Siis [[neutraliseerimine|neutraliseeritakse]] NaHCO<sub>3</sub> [[lahus]]ega ja deioniseeritud veega ning lõpuks viiakse läbi destillatsioon. Solvendid, mida kasutatakse tertsiaarsete [[amiin]]ide muutmisel kvaternaarseteks või [[anioon]]vahetus reaktsioonides, tuleb samuti kuivatada ja destilleerida. Kui neid ettevaatusabinõusid ei kasutata, on raske valmistada värvituid ioonseid vedelikke. Nendel juhtudel, kui ioonse vedeliku värvus on ebaoluline, pole haloalkaanide pesemine vajalik, kuna värvilise ebapuhtuse kogus on väga väike ega mõjuta seetõttu potentsiaalseid rakendusi. AlCl<sub>3</sub>-põhiste värvitute ioonsete vedelike valmistamiseks on tavaliselt vaja AlCl<sub>3</sub> mitu korda [[sublimeerimine|sublimeerida]]. On soovitatav, et selles protsessis segatakse AlCl<sub>3</sub> naatriumkloriidi ja [[alumiiniumnitraat|alumiiniumnitraadiga]].<ref name="gi4z2" /> === AlCl<sub>3</sub>-põhised ioonsed vedelikud === AlCl<sub>3</sub>-põhised ioonsed vedelikud sisaldavad tihti [[oksiidioon]]ide ebapuhtusi, mis on pärit väikesest kogusest veest ja [[hapnik]]ust. Neid nimetatakse üldiselt [AlOCl<sub>2</sub>]<sup>-</sup>, ning neid saab efektiivselt eemaldada, kui lasta [[fosgeen]]il (COCl<sub>2</sub>) läbida ioonset vedelikku.<ref name="i3gTC" /> Sel juhul on reaktsiooni kõrvalsaaduseks CO<sub>2</sub>, mida on lihtne vaakumi teel eemaldada. Kuna fosgeen on väga [[toksilisus|toksiline]], peab selle meetodi rakendamisel olema ettevaatlik. Seetõttu on alternatiivina kasutatud vähem toksilist trifosgeeni.<ref name="fc3Jp" /> Kui leidub vett või teisi [[prooton]]i allikaid, võivad kloroaluminaatidel põhinevad ioonsed vedelikud sisaldada prootoneid, mis käituvad happelistes [[sulam]]ites kui Bronstedi superalused. Neid aga on võimalik eemaldada lihtsalt [[kõrgvaakum]]i abil (<5x10<sup>−6</sup> torri).<ref name="UOYJG" /> === Näiteid === Anioonse [[metatees]]i teel moodustunud ioonsete vedeliku puhastamisel võib tekkida erinevaid probleeme. Antud juhul on tavalisemad ebapuhtused haliidide anioonid või soovimatud katioonid, mis on lõppsaadustest halvasti eemaldatud. Selliste ebapuhtuste olemasolu avaldab suurt mõju ioonsete vedelike omadustele, eriti metalli põhiste [[katalüsaator]]ite korral, mida haliidide ioonid tihti deaktiveerivad. Üldiselt on see suuremaks probleemiks vees lahustuvate ioonsete vedelike korral. Vees segunematuid soolasid saab üldiselt veega pestes üsna efektiivselt puhastada. Vees lahustuvate soolade valmistamisel kaasnevaid probleeme on uurinud Seddon.<ref name="DhTyo" /> On leitud, et soovimatute ioonide olemasolu mõjutab radikaalselt vedelike füüsikalisi omadusi nagu [[viskoossus]] ja [[tihedus]]. Na<sup>+</sup> ioonide kasutamine vees lahustuvate soolade valmistamisel tekitas suures [[kontsentratsioon]]is Cl<sup>-</sup> jääke, kuid Ag<sup>+</sup> soolade korral oli jääkide sisaldus väiksem. NaCl väike lahustuvus ioonsetes vedelikes näitab, et ebapuhtused tekivad, kuna Na<sup>+</sup> soolade korral ei kulge reaktsioonid lõpuni. Veel üks näide metalli sisaldavate ebapuhtuste kohta ioonsetes vedelikes on, kui [EMIM]Cl ja [CH<sub>3</sub>CO<sub>2</sub>]<sub>4</sub> sooladest moodustatakse [EMIM][CH<sub>3</sub>CO<sub>2</sub>]. Saadud soolas on umbes 0,5 M [[plii]] jääke. Kõikides rakendustes, kus haliidioonid võivad probleeme tekitada, peaks nende kontsentratsiooni jälgima, et tagada vedelike puhtus. Seda saab saavutada kas ioontundliku [[elektrood]]i abil või kasutades kloriidioonide jaoks keemilist meetodit (nt Vollhardi protseduuri). Enamik ioonseid vedelikke, mis põhinevad tavalistel katioonidel ja anioonidel peaksid olema värvitud, ning neil peaks olema minimaalne [[valguse neeldumine|absorbeerumine]] suurematel [[lainepikkus]]tel kui 300&nbsp;nm. Praktikas omandavad soolad kollase värvuse, eriti, kui tertsiaarseid amiine muudetakse kvaternaarseteks. Ebapuhtuse kogused, mis seda põhjustavad on, väga väikesed, mida ei saa detekteerida 1H NMR või CHN mikroanalüüsi abil. Paljude rakenduste korral ei ole see aga oluline. Kui aga kasutatakse fotokeemilist või UV-nähtavat [[spektroskoopia]]t, siis on solventide puhtus väga oluline. Siiani ei ole nende ebapuhtuste täpne põhjus teada, kuid arvatakse, et need on pärit soovimatutest kõrvalreaktsioonidest nagu [[oligomerisatsioon]], või [[polümerisatsioon]] vabade amiinidega, või ebapuhtustest algmaterjalides. Kui vedelike värvitus on oluline, siis on värvust võimalik minimeerida järgmiste võtetega: * Kõiki algmaterjale tuleb puhastada etteantud juhiste järgi.<ref name="OYDBt" /> * Tertsiaalsete amiinide muutmisel kvaternaarseteks võivad [[atsetoon]]ijäägid mõnikord põhjustada värvuse muutumist. Seega tuleb vältida kõigi klaasist esemete kokkupuudet selle solvendiga. * Tertsiarlsete amiinide muutmine kvaternaarseteks tuleks läbi viia süsteemis, mis on degaseeritud ja suletud lämmastiku keskkonda, või [[inertgaas]]i voolus nagu lämmastik. Lisaks sellele peaks reaktsiooni temperatuur olema võimalikult madal (mitte suurem kui umbes 80 kraadi kloriidioonide korral ning Br<sup>-</sup> ja I<sup>-</sup> soolade korral madalam). Enamikus ioonsetes vedelikes on suurimaks ebapuhtuseks vesi. Teiste reaktsiooni solventide eemaldamine on lihtsasti saavutatav ioonsete vedelike kuumutamisel vaakumis. Vesi on tavaliselt üks raskemaid solvente, mida eemaldada, ning on soovitatud, et ioonseid vedelikke tuleks kuumutada vähemalt 70&nbsp;°C juures mitu tundi, samal ajal segades. Isegi veega segunematud soolad nagu [BMIM][PF<sub>6</sub>] võivad absorbeerida vett, kui nad puutuvad õhuga kokku.<ref name="soaMR" /> Seega on soovitatav, et kõiki vedelikke kuivatatakse vahetult enne kasutamist. Kui vee sisaldus on ebaoluline, võib seda määrata kas Karl-Fischeri tiitrimise teel või IR-spektroskoopia abil, mis on väiksema täpsusega. === Ümberkristalliseerimise meetod === Sulami kristalliseerimine on tehnika, mis sobib nii orgaaniliste kemikaalide, kui ka ioonsete vedelike puhastamiseks. Selle tehnika põhimõte on sulami kontrollitud jahutamine nii, et eemaldatakse soojus ja sulatatakse vedeliku sulamit nii, et sulami teatud osa kristalliseeruks. Kristalliseerumise kiirus ja saagis on olulised parameetrid selle meetodi õigeks kasutamiseks. Tekkinud kristalliline faas on puhtam kui algne olek. Kristalse oleku suur puhtus on tingitud sellest, et molekulid paiknevad ruumilises [[kristallvõre]]s ümber. [[Molekul]]id, mille kuju ja/või suurus kalduvad kõrvale, ei mahu sellesse kristallvõresse. Seetõttu on sulami kristalliseerimise selektiivsus ioonsete vedelike korral suurem kui teiste puhastusmeetodite korral ([[ekstraktsioon]] ja [[destillatsioon]]). == Vaata ka == *[[Kvaternaarsed ammooniumsoolad]] *[[Imidasool]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="n6VYh">Paul Walden (1914). Bull. Acad. Sci. St. Petersburg, pages 405–422</ref> <ref name="qbZbJ">{{cite web | url = http://www.organic-chemistry.org/topics/ionic-liquids.shtm | title = Ionic Liquids}} http://www.organic-chemistry.org Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="DSN9E">Helena L. Chum , V. R. Koch , L. L. Miller , R. A. Osteryoung (1975). ''Electrochemical scrutiny of organometallic iron complexes and hexamethylbenzene in a room temperature molten salt'', J. Am. Chem. Soc.</ref> <ref name="VYaQn">John S. Wilkes , Joseph A. Levisky , Robert A. Wilson , Charles L. Hussey (1982). ''Dialkylimidazolium chloroaluminate melts: a new class of room-temperature ionic liquids for electrochemistry, spectroscopy and synthesis'', Inorg. Chem.</ref> <ref name="FsgDB">R. J. Gale, R. A. Osteryoung (1979). "Potentiometric investigation of dialuminium heptachloride formation in aluminum chloride-1-butylpyridinium chloride mixtures". Inorganic Chemistry 18</ref> <ref name="OzDSI">J. S. Wilkes, M. J. Zaworotko (1992). Chemical Communications, 965–967</ref> <ref name="LaiUo">{{cite web | url = http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/mitsunobu-reaction.shtm | title = Mitsunobu Reaction}} http://www.organic-chemistry.org Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="5im6Y">{{cite web | url = http://cdn.intechopen.com/pdfs/20533/InTech-Thiazolium_and_benzothiazolium_ionic_liquids.pdf | title = Thiazolium and Benzothiazolium Ionic Liquids}} http://cdn.intechopen.com Kasutatud 28.09.2013 (inglise)</ref> <ref name="Handy">Handy, Scott T. "Ionic Liquids – Classes and Properties". InTech, Croatia, 2011, p. 1-23; 81–105.</ref> <ref name="yxI5B">Wasserscheid, P.; Welton, T. "Ionic Liquids in Synthesis". WILEY-VCH Verlag, Weinheim, 2002, p. 7-12; 50–53.</ref> <ref name="KROti">Adam J. Walker and Neil C. Bruce (2004). "Cofactor-dependent enzyme catalysis in functionalized ionic solvents". Chemical Communications (22): 2570–1.</ref> <ref name="hu6vV">Martyn J. Earle, José M.S.S. Esperança, Manuela A. Gilea, José N. Canongia Lopes, Luís P.N. Rebelo, Joseph W. Magee, Kenneth R. Seddon and Jason A. Widegren (2006). "The distillation and volatility of ionic liquids". Nature 439 (7078): 831–4.</ref> <ref name="vkWct">Ch. Jagadeeswara Rao, R. Venkata krishnan, K. A. Venkatesan, K. Nagarajan (Thermans 2008). 332 – 334, Feb. 4–6, Sixteenth national symposium on thermal analysis</ref> <ref name="yHnBo">{{cite journal | journal = [[Thermochimica Acta]] | doi = 10.1016/j.tca.2003.08.022 | author = Marek Kosmulski, Jan Gustafsson and Jarl B. Rosenholm | year = 2004 | title = Thermal stability of low temperature ionic liquids revisited | volume = 412 | pages = 47–53}}</ref> <ref name="Rfvol">R. E. Teixeira (2012). "Energy-efficient extraction of fuel and chemical feedstocks from algae". Green Chemistry 14 (2): 419–427.</ref> <ref name="oSoWn">J. Stoimenovski, D. R. MacFarlane, K. Bica, R. D. Rogers (2010). "Crystalline vs. Ionic Liquid Salt Forms of Active Pharmaceutical Ingredients: A Position Paper". Pharmaceutical Research 27: 521–526.</ref> <ref name="51nvN">[http://novaator.err.ee/v/tehnika/16276f86-9beb-4a94-9c86-71851880e76f "Nanoosakesed parandavad Eesti firma määrdeõlide omadusi"] ERR Novaator, 3. märts 2015</ref> <ref name="kVDHW">C Pretti, C Chiappe, D Pieraccini, M Gregori, F Abramo, G Monni and L Intorre (2006). "Acute toxicity of ionic liquids to the zebrafish (Danio rerio)". Green Chem. 8 (3): 238–240.</ref> <ref name="9j0wC">D. Zhao, Y. Liao and Z. Zhang (2007). "Toxicity of Ionic Liquids". CLEAN – Soil, Air, Water 35 (1): 42–48.</ref> <ref name="MPZhx">J Ranke, S Stolte, R Störmann, J Arning and B Jastorff (2007). "Design of sustainable chemical products – the example of ionic liquids". Chem. Rev. 107 (6): 2183–2206</ref> <ref name="G2BmX">A. König, M. Stepanski, A. Kuszlik, P. Keila, C. Weller: "Ultra-purification of ionic liquids by melt crystallization", Chemical Engineering Research and Design, 7 (2008) 775–780.</ref> <ref name="P6zQM">G. P. Smith, A. S. Dworkin, R. M. Pagni, S. P. Zing, : "Broensted superacidity of hydrochloric acid in a liquid chloroaluminate. Aluminum chloride – 1-ethyl-3-methyl-1H-imidazolium chloride (55.O m/o AlCl3)", J. Am. Chem. Soc., 111 (1989) 525.</ref> <ref name="c8hoF">S. I. Lall, D. Mancheno, S. Castro, V. Behaj, J. L. I. Cohen, R. Engel, : "Polycations. Part X. LIPs, a new category of room temperature ionic liquid based on polyammonium salts", Chem. Commun., 2413 (2000).</ref> <ref name="gi4z2">J. Robinson, R. A. Osteryoung,: "An electrochemical and spectroscopic study of some aromatic hydrocarbons in the room temperature molten salt system aluminum chloride-n-butylpyridinium chloride", J. Am. Chem. Soc., 101 (1979) 323.</ref> <ref name="i3gTC">A. K. Abdul-Sada, A. G. Avent, M. J. Parkington, T. A. Ryan, K. R. Seddon, T. Welton,: "The removal of oxide impurities from room temperature halogenoaluminate ionic liquids", Chem. Commun., 1643 (1987).</ref> <ref name="fc3Jp">A. J. Dent, A. Lees, R. J. Lewis, T. Welton: "Vanadium chloride and chloride oxide complexes in an ambient-temperature ionic liquid. The first use of bis(trichloromethyl) carbonate as a substitute for phosgene in an inorganic system", Chem. Commun., 2787 (1996).</ref> <ref name="UOYJG">M. A. M. Noel, P. C. Trulove, R. A. Osteryoung, : "Removal of protons from ambient-temperature chloroaluminate ionic liquids", Anal. Chem. Soc., 113 (1991) 3334.</ref> <ref name="DhTyo">K. R. Seddon, A. Stark, M.-J. Torres,: "Influence of chloride, water, and organic solvents on the physical properties of ionic liquids", Pure Appl. Chem., 72 (2000) 2275.</ref> <ref name="OYDBt">W. L. F. Armarego, D. D. Perrin, Purification of Laboratory Chemicals, 4th Edn., Butterworth-Heinemann: London, (1997).</ref> <ref name="soaMR">L. Cammarata, S. Kazarian, P. Salter, T. Welton, :"Molecular states of water in room temperature ionic liquids", Phys. Chem. Chem. Phys., 3 (2001) 5192.</ref> }} ==Välislingid== * [http://novaator.err.ee/v/keskkond/5ea312a5-e5bc-43f8-9458-3c464c707f4e/vedelad-soolad-aitavad-okoloogilist-jalajalge-vahendada "Vedelad soolad aitavad ökoloogilist jalajälge vähendada"]. ERR Novaator, 14. jaanuar 2017 [[Kategooria:Keemilised ained]] fsvxqjx309j3ne553887ujptkl7q6fr Aprikoos 0 199415 6183359 4208482 2022-08-25T17:41:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Apricots.jpg|thumb|Aprikoosid on [[aprikoosipuu]] viljad]] [[Pilt:Apricot and cross section.jpg|pisi|Terve ja läbilõigatud aprikoos]] '''Aprikoos''' on [[aprikoosipuu]] vili. See on [[luuvili]], sarnaneb [[virsik]]uga, kuid on palju väiksem. Vili on pisut sametine, kollane kuni onranžikaspunane, punakate põskedega. Olenevalt sordist ja kasvualast on viljade [[suhkrud|suhkrusisaldus]] väga erinev, kõikudes 4–20% vahel. [[Euroopa]]s kasvatavate aprikooside suhkrusisaldus on tavaliselt 6–12%. Peamine suhkur on [[sahharoos]]. Pektiinaineid leidub viljas 0,1–1,1%. Eriline tähtsus on aprikoosil [[karoteen]]i (A-provitamiin) suure sisalduse tõttu, ta on tervistav puuvili. Aprikoosid on magusad ja mahlased, neid süüakse värskelt, neist tehakse [[marmelaad]]i, [[mahl]]a ja ka kuivatatakse. Tervelt kuivatatud aprikoose kutsutakse [[urjuk]]iks, poolitatud ja ilma luuta kuivatatuid [[kuragaa]]ks. Luuseemneid kasutatakse mandli aseainena [[kondiitritööstus]]es, ka valmistatakse neist [[mandliõli]] asendajat [[marmotiõli]]. Tavaliselt tehakse [[martsipan]]i kahest osast mandleist ja ühest osast suhkrust, lisatakse [[kartulitärklis]]t. Kui selles retseptis mandlid asendada aprikoosi- või virsikuseemnetega, siis saadakse martsipani asendaja [[persipan]]. == Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis == 2012. aastal toodeti maailmas 3,96 miljonit tonni aprikoose ja aprikoosiistandike kogupindala oli 0,49 miljonit [[hektar]]it.<ref name="fao"/> [[Aminohape]]test sisaldavad virsikud kõige rohkem [[aspartaamhape]]t (100 g kohta 0,31 g).<ref name="toit"/> {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+Suurimad tootjad 2012. aastal<ref name="fao">{{netiviide | URL = http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 03.01.2010| Keel = inglise}}</ref> ! Riik ! Toodang,<br> tonnides ! width=40| Osakaal,<br>% |- | {{PisiLipp|Türgi}} | 795 768 | 20,1 |- | {{PisiLipp|Iraan}} | 460 000 | 11,6 |- | {{PisiLipp|Usbekistan}} | 365 000 | 9,2 |- | {{PisiLipp|Alžeeria}} | 269 308 | 6,8 |- | {{PisiLipp|Itaalia}} | 247 146 | 6,2 |- | {{PisiLipp|Pakistan}} | 192 500 | 4,9 |- | {{PisiLipp|Prantsusmaa}} | 189 711 | 4,8 |- | {{PisiLipp|Maroko}} | 122 405 | 3,1 |- | {{PisiLipp|Hispaania}} | 119 400 | 3,0 |- | {{PisiLipp|Egiptus}} | 98 772 | 2,5 |- | '''Maailm kokku''' | '''3 956 640''' | 100 |- |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toitained]]<ref name="toit">{{netiviide| URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 03.01.2010| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}</ref> ! Toitaine ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[Vesi]] | 86,35 | g |- | [[Kalorsus]] | 48 | kcal |- | [[Valgud]] | 1,40 | g |- | [[Lipiidid]] | 0,39 | g |- | [[Naatriumkarbonaat]] | 0,75 | g |- | [[Süsivesikud]] | 11,12 | g |- | [[Sahharoos]] | 5,87 | g |- | [[Glükoos]] | 2,37 | g |- | [[Fruktoos]] | 0,94 | g |- | [[Maltoos]] | 0,06 | g |- | [[Kiudained (toit)|Kiudained]] | 2,0 | g |- |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/> ! Toiteelement ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[Kaltsium]] (Ca) | 13,0 | mg |- | [[Raud]] (Fe) | 0,39 | mg |- | [[Magneesium]] (Mg) | 10,0 | mg |- | [[Fosfor]] (P) | 23,0 | mg |- | [[Kaalium]] (K) | 259,0 | mg |- | [[Naatrium]] (Na) | 1,0 | mg |- | [[Tsink]] (Zn) | 0,20 | mg |- | [[Vask]] (Cu) | 0,078 | mg |- | [[Mangaan]] (Mn) | 0,077 | mg |- | [[Seleen]] (Se) | 0,1 | μg |- |colspan="3" |(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/> ! Vitamiin ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[C-vitamiin|C]] | 10,0 | mg |- | [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] | 0,03 | mg |- | [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] | 0,04 | mg |- | [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] | 0,60 | mg |- | [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] | 2,8 | mg |- | [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] | 0,24 | mg |- | [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] | 0,054 | mg |- | [[Vitamiin E|E]] | 0,89 | mg |- | [[Vitamiin A|A]] | 96,0 | μg |- | β-[[karoteen]] | 1094 | μg |- | α-karoteen | 19 | μg |- | β-[[krüptoksantiin]] | 104 | μg |- | [[Folaadid]] | 9,0 | μg |- | [[Luteiin]]+<br>[[zeaksantiin]] | 89,0 | μg |- | [[Vitamiin K|K]] | 3,3 | μg |- |} {{puhasta}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastikus|aprikoos}} * Jaya Sehgal, Dr.P.Siddheswaran. Dr.K.L.Senthil Kumar ja Mrs. T. Karthiyayini, [http://ijpbs.net/issue-2/89.pdf Anti-tubercular Activity of fruits of Prunus armeniaca (L.)], International Journal of Pharma and Bio Sciences V1(2)2010 [[Kategooria:Puuviljad]] dwxw4k9ypu0owvdi91r90bgmeua0gb9 Arutelu:Heeliks 1 203685 6183376 1911858 2022-08-25T18:08:46Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki Kas see on matemaatika mõiste? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. märts 2010, kell 15:53 (UTC) :Pigem geomeetria :-) --[[Kasutaja:Kk|Kk]] 2. märts 2010, kell 16:24 (UTC) :: Kui ta on geomeetria mõiste, peaks ta olema täpsemalt defineeritud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. märts 2010, kell 16:28 (UTC) ::: Raamatus "Matemaatika leksikon" (autor Ülo Kaasik, 2003) leheküljel 122 on definitsioon kruvijoone kohta. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 25. august 2022, kell 21:08 (EEST) 37qhd42w4dc46gwshd7a2yac4r0g1xz 6183382 6183376 2022-08-25T18:14:20Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki Kas see on matemaatika mõiste? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. märts 2010, kell 15:53 (UTC) :Pigem geomeetria :-) --[[Kasutaja:Kk|Kk]] 2. märts 2010, kell 16:24 (UTC) :: Kui ta on geomeetria mõiste, peaks ta olema täpsemalt defineeritud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. märts 2010, kell 16:28 (UTC) ::: Raamatus "Matemaatika leksikon" (autor Ülo Kaasik, 2003) leheküljel 122 on definitsioon kruvijoone kohta. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 25. august 2022, kell 21:08 (EEST) ::: ja äkki peaks artikli algusesse lisama, et heliksit nimetatakse ka kruvijooneks. Need peaks ju samaväärsed nimetused olema. Ei tea kumba EKI neist eelistada soovitaks? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 25. august 2022, kell 21:14 (EEST) rjyt7s7kpxspr5xnwzlt2ras1f9jrh7 6183386 6183382 2022-08-25T18:18:54Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki Kas see on matemaatika mõiste? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. märts 2010, kell 15:53 (UTC) :Pigem geomeetria :-) --[[Kasutaja:Kk|Kk]] 2. märts 2010, kell 16:24 (UTC) :: Kui ta on geomeetria mõiste, peaks ta olema täpsemalt defineeritud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. märts 2010, kell 16:28 (UTC) ::: Raamatus "Matemaatika leksikon" (autor Ülo Kaasik, 2003) leheküljel 122 on definitsioon kruvijoone kohta. https://www.raamatukoi.ee/matemaatikaleksikon Seal on kirjas, et ''kruvijoon on konstantse kõveruse ja väändega joon; joon, mille kujundab punkt ühtlasel pöörlemisel mingi telje ümber ja samaaegsel nihkumisel selle telje sihis.'' --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 25. august 2022, kell 21:08 (EEST) ::: ja äkki peaks artikli algusesse lisama, et heliksit nimetatakse ka kruvijooneks. Need peaks ju samaväärsed nimetused olema. Ei tea kumba EKI neist eelistada soovitaks? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 25. august 2022, kell 21:14 (EEST) b70eo04fxue58dioc7ob8y5ej7o8ptp Apple Inc. 0 204108 6183357 6145216 2022-08-25T17:40:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}}{{keeletoimeta}} {{ettevõte | ettevõtte_nimi = Apple Inc. | logo = Apple logo black.svg | asutamisaeg = 1. aprill 1976 | asutajad = [[Steve Jobs]]<br />[[Steve Wozniak]]<br />[[Ronald Wayne]] | peakorter = [[Cupertino]], California | valdkonnad = [[arvutitarkvara]]<br />[[arvutiriistvara]]<br />[[tarbeelektroonika]]<br />[[tarkvara elektronturustus]] | käive = 265,596 mld [[USA dollar|dollarit]] (2018) | kasum = 59,531 mld [[USA dollar|dollarit]] (2018) | töötajaid = üle 132 000 (2018) | tütarfirmad = Beats <br> Apple Energy | kodulehekülg = https://www.apple.com }} '''Apple Inc.''' (varem ''Apple Computer, Inc.'') on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab [[riistvara]], [[tarkvara]] ning muud [[tarbeelektroonika]]t. Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on [[Macintosh]]i arvutid, [[iPod]], [[iPhone]] ja [[iPad]]. Apple'i tarkvaratooted on muu hulgas operatsioonisüsteem [[Mac OS X]], meediapleieri [[iTunes]], rakenduskomplekt [[iLife]], lisaks kontoritarkvara komplekt [[iWork]], professionaalne fototöötluse ja haldamise tarkvara [[Aperture]], professionaalne heli- ja videotöötluskomplekt [[Final Cut Studio]], muusika produtseerimise tarkvara [[Logic Studio]] ning mobiilseadme operatsioonisüsteem [[iOS]]. Ettevõte on asutatud 1. aprillil 1976 USA [[California|California osariigis]] [[Cupertino]]s. 3. jaanuaril 1977 muudeti ta [[aktsiaselts]]iks. Esimesed 30 tegutsemisaastat kandis ettevõte nime Apple Computer Inc., kuid 9. jaanuaril 2007 eemaldati sõna "Computer" ('arvuti'), et peegeldada [[personaalarvutite]] turul tegutseva ettevõtte liikumist ka tarbeelektroonika turule. 25. septembri 2010 seisuga oli Apple'il 46 600 täiskohaga töötajat ja 2800 ajutist, kuid siiski täistööajaga töötajat üle maailma.<ref name="10k" /> 2013. aastal otsis Apple [[Euroopa]]st oma klientide andmete hoiustamiseks [[serveripark]]ide asukohta. Serveriparke plaaniti rajada [[Iirimaa]]le, [[Taani]] ja [[Eesti]]sse. Eestis tegeles Apple'ile serveripargi koha otsimisega [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]e moodustatud kolme-neljaliikmeline meeskond. Kaaluti [[Paldiski]]t ja [[Muuga tööstuspark]]i. Apple'i insenerid käisid kaks korda Eestis. Veebruaris 2015 teatas Apple, et rajab oma serveripargid Iirimaale ja Taani.<ref name="IpbyX" /> Apple Inc. on esimene börsiettevõte, mille väärtus tõusis üle triljoni dollari. Selleni jõuti 2018. aastal.<ref>[https://www.err.ee/851028/apple-i-vaartus-tousis-ule-triljoni-dollari "Apple'i väärtus tõusis üle triljoni dollari"] ERR, 2. august 2018</ref> == Ajalugu == === 1976–1980: algusaastad === [[Pilt:Apple I.jpg|pisi|Apple I personaalarvuti]] Apple'i asutasid 1. aprillil 1976 [[Steve Jobs]], [[Steve Wozniak]] ja [[Ronald Wayne]], et müüa personaalarvutit [[Apple I]]. Need arvutid oli Wozniak käsitsi ehitatanud.<ref name="oSyJO" /> Komplekti kuulus [[emaplaat]], [[protsessor]] ja [[muutmälu]]. [[Apple I]] hakati müüma 1976. aasta juulis, see maksis siis 666,66 dollarit (praeguse ostujõuga 2548 dollarit, kui arvestada inflatsiooni).<ref name="lFzjN" /><ref name="3lDOl" /><ref name="UHzyo" /> Apple tehti ümber aktsiaseltsiks 3. jaanuaril 1977 ilma Wayne'ita, kes müüs oma osaluse 800 dollari eest Jobsile ja Wozniakile. Multimiljonär Mike Markkula pakkus oma eksperditeadmisi ärivallas ja samuti 250 000 dollarit kapitali.<ref name="tAVkl" /> [[Apple II]] toodi turule 16. aprillil 1977. Oma tollastest rivaalidest ([[TRS-80]] ja [[Commodore PET]]) erines ta sellepoolest, et ta oli värvilise graafikaga ja tal oli kaasas ka [[VisiCalc]] tabelarvutusprogramm.<ref name="A0x7c" /> See tegi Apple II ahvatlevaks ärisektorile. Aastal 1980 toodi turule [[Apple III]], et võistelda [[IBM]]-i ja [[Microsoft]]iga ärikasutajatele suunatud toodete nimistus.<ref name="qsiAD" /> === 1976–1980: Lisa ja Macintosh === [[Pilt:Macintosh_128k_transparency.png|pisi|Apple Macintosh]] Steve Jobs alustas tööd [[Apple Lisa]] väljatöötamisega aastal 1978, kuid 1982. aastal oli ta sunnitud sealt lahkuma sisetülide tõttu. Seejärel võttis ta üle Jef Raskini projekti "[[Macintosh]]". Selle tulemusena tekkis võidujooks kahe meeskonna vahel, kumb suudab oma toote varem turule paisata ja Apple'i päästa. Lisa tiim võitis ning aastal 1983 turule toodud personaalarvuti oli esimene, millel oli graafiline kasutajaliides, kuid müük ei läinud kõige paremini, kuna Lisa hind oli kõrge ja tema tarkvara oli limiteeritud.<ref name="Lisa" /> Aastal 1984 tuli Apple välja [[Macintosh]]iga. Tema debüüt avalikustati kurikuulsa reklaamiga "1984". Reklaami näidati esmakordselt [[Super Bowl]]i vaheajal.<ref name="sb" /> [[Macintosh]] müüs alguses hästi, kuid hilisemad müüginumbrid polnud kõige paremad.<ref name="endofera" /> Põhjusteks liiga kõrge hind ja limiteeritud tarkvara. Asi muutus paremaks, kui tutvustati [[LaserWriter]]it, mis oli esimene mõistliku hinnaga [[PostScript]]i interpreteeriv laserprinter, ja [[PageMaker]] – varajane elektronkirjastamispakett. Mac oli turul tõsine tegija tänu tema graafilistele võimalustele, mis olid juba vajalikud [[Macintosh]]i kasutajaliidese enda jaoks. Aastal 1985 tekkisid tülid Steve Jobsi ja tollase tegevjuhi John Sculley vahel, kes oli palgatud firmasse kaks aastat varem.<ref name="sculley" /> Juhtkond käskis Sculleyl Steve Jobsi "tiibu kärpida" ja limiteerida tema võimu tegemaks kõrvalepõikeid kallite ja testimata toodetega. Selle asemel, et tegutseda Sculley sõnade järgi, proovis Steve Jobs tollast tegevdirektorit ettevõttest välja puksida. Kui Sculley sellest teada sai, et Jobs kavandab putši, kutsus ta kokku nõukogu, mille tulemusena vabastati Jobs tema tööülesannetest.<ref name="endofera" /> Jobs andis sisse lahkumisavalduse ja asutas ettevõtte [[NeXT Inc.]] veel samal aastal. === 1986–1993: tõus ja mõõn === [[Pilt:Macintosh_portable.jpg|pisi|Macintosh Portable oli Apple esimene "kaasaskantav" Macintosh arvuti mis lasti välja aastal 1989]] Olles saanud mitmeid valusaid õppetunde pärast koguka [[Macintosh Portable]]'i turule toomist aastal 1989, tutvustas Apple aastal 1991 [[PowerBook]]i, millel oli tänapäevane ja ergonoomiline disain.<ref name="X53ka" /> [[Macintosh Portable]] oli disainitud olema jõudluselt võrdne [[Macintosh]]i lauaarvutiga, aga ta kaalus ~7,7 kilogrammi ja tal oli 12-tunnise kestvusega aku, mis muutis ta kaasaskandmise ebamugavaks. Samal aastal tutvustas Apple [[System 7]]-t, mis oli tähtis uuendus operatsioonisüsteemile, lisades värvid kasutajaliidesele ja tutvustades uusi võrgu võimalusi. [[PowerBook]]i ja teiste toodete edu tõi kaasa aastase puhaskasumi tõusu.<ref name="sculley" /> Mõnda aega arvati, et Apple ei saa midagi enam valesti teha, tuues turule aina uusi tooteid ja suurendades oma kasumit. Ajakiri [[MacAddict]] on nimetanud perioodi 1989–1991 "esimeseks kuldseks ajastuks" [[Macintosh]]i ajaloos. Pärast edukat [[Macintosh LC]] turuletoomist, tutvustas Apple [[Macintosh Centris]] seeriat, [[Macintosh Quadra]] seeriat ja õnnetut [[Macintosh Performa]] seeriat, mida müüdi mitmete segadust tekitavate konfiguratsioonidega ja tarkvara kooslustega. Tulemuseks oli katastroof Apple'i jaoks, kuna kasutajad ei saanud enam aru, mis neid mudeleid üksteisest eristab.<ref name="LW9yk" /> Sel ajastul koges Apple veel mitmeid ebaõnnestumisi digitaalkaameratega, kaasaskantavate CD-mängijatega, kõlaritega, mängukonsoolidega ja televisiooniseadmetega, lisaks mõisteti, et Apple II seeriat on liiga kallis toota. Aastal 1990 uuendas Apple [[Macintosh LC]] seeriat, millel oli nüüd ka laienduspesa [[Apple IIe Card]]i jaoks, et Apple II kasutajad saaksid migreeruda [[Macintosh]] platvormile.<ref name="Urvvr" /> Apple peatas [[Apple IIe]] müügi aastal 1993. [[Microsoft]] aina suurendas oma turuosa [[Windows]]i abiga, keskendudes tarkvara tootmisele odavatele personaalarvutitele, samas kui Apple'i tooted olid väga kallid.<ref name="HfCOD" /> Apple toetus oma suurtele kasuminumbritele ega andnud vastulööki [[Microsoft]]ile, selle asemel nad kaebasid [[Microsoft]]i kohtusse graafilise kasutajaliidese kasutamise eest, mis sarnanes [[Apple Lisa]] omaga.<ref name="2kSwZ" /> Kohtuprotsess venis aastaid, kuid lõplikku otsust kohus ei teinud. Samal ajal rikkusid mitmed ebaõnnestunud uued tooted ja ületatud tähtajad järjest enam Apple'i reputatsiooni ja Sculley vahetati välja Michael Spindleriga.<ref name="kb2LZ" /> === 1994–1997: katsed eri platvormide ja koostööpartneritega === [[Pilt:Power_Macintosh_6100-66.jpg|pisi|Power Macintosh 6100/66, esimene Macintosh, mis kasutas PowerPC protsessorit]] 1990ndate alguses arendas Apple alternatiivseid operatsioonisüsteeme [[Macintosh]]ile, nagu näiteks [[A/UX]]. Samas Macintoshi platvorm hakkas ise aeguma, kuna see ei olnud ehitatud multitegumtöö (inglise k. ''multitasking'') jaoks ja lisaks tekkis Apple'ile uusi konkurente, näiteks [[Sun Microsystems]]. Macintosh vajas väljavahetamist või tõsisemat modifitseerimist, et ta suudaks joosta ka võimsama riistvara peal.<ref name="Aanys" /> Aastal 1994 hakkas Apple koostööd tegema [[Motorola]] ja [[IBM]]-iga. Eesmärk oli luua uus arvutusplatvorm, mis kasutaks IBM-i ja Motorola riistvara ning Apple'i tarkvara. Nad lootsid, et uue platvormi [[riistvara]] ja [[tarkvara]] oleksid [[Personaalarvuti|PC]] platvormist peajagu üle ja niimoodi annaksid nad vastulöögi [[Microsoft]]ile. Samal aastal tutvustas Apple [[Power Macintosh]]i, esimene Apple'i arvuti, mis kasutas [[IBM]]-i [[PowerPC]] protsessorit.<ref name="5WpJ6" /> Aastal 1996 vahetati tollane tegevjuht Michael Spindler välja Gil Amelio poolt. Amelio tegi mitmeid muudatusi Apple'is, sealhulgas palju koondamisi.<ref name="6syyd" /> Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid parandada [[Mac OS]]-i, esmalt Taligent projektiga ja pärast Coplandi ja Gershwiniga, otsustas Amelio osta NeXT Inc. ettevõtte koos tema NeXTSTEP operatsioonisüsteemiga, tuues Steve Jobsi nõunikuna tagasi Apple'isse.<ref name="AvdJQ" /> 9. juulil 1997, Gil Amelio kaotas töökoha, kuna ettevõtte aktsiahind oli viimase kolme aasta madalaim ja ettevõttel olid suured finantskaotused. Jobs asus ajutiselt tegevjuhi kohale hakates ümber korraldama senist ettevõtte tooteportfelli. Aastal 1997 teatas Jobs, et Apple hakkab koostööd tegema [[Microsoft]]iga, et tuua turule [[Microsoft Office]] [[Macintosh]]ile ja et Microsoft tegi 150 miljoni dollari suuruse investeeringu ostes Apple'i aktsiaid.<ref name="MpRym" /> 10. novembril 1997 tutvustati [[Apple Store]]'i(online versioon) seoses Apple'i uue tootmisstrateegiaga<ref name="U47rT" />.<ref name="ZIm3n" /> === 1998–2005: Apple hakkab kasumit teenima === [[Pilt:Apple_Store_North_Michigan_Ave_Chicago_IL-2005-10-22_ROTATED.jpg|pisi|Huvilised saavad Apple'i poodides tutvuda erinevate toodetega]] 15. augustil 1998 tutvustas Apple uut arvutit [[iMac]]. Selle toote arendustiimi juhtis Jonathan Ive, kes hiljem disainis [[iPod]]i ja [[iPhone]]'i<ref name="Kx7ju" />.<ref name="T5P9q" /> iMac sisaldas uudset tehnoloogiat ja unikaalset disaini. Esimese viie kuuga müüdi seda ligikaudu 800 000 eksemplari.<ref name="E9Q4h" /> Sel perioodil ostis Apple mitu ettevõtet, et suurendada oma tootevalikut professionaalsel ja tavakasutajatele mõeldud tarkvaraturul. [[Mac OS X]], mis põhines NeXT OPENSTEPil ja BSD Unixil, toodi turule 24. märtsil 2001 pärast mitu aastat kestnud arendustööd. Suunatud nii tavakasutajatele kui ka professionaalidele, oli uue operatsioonisüsteemi eesmärk stabiilsus, usaldusväärsus ja turvalisus. 19. mail 2001 avas Apple oma esimesed ametlikud jaemüügikauplused Virginias ja Californias.<ref name="hQ1NJ" /> Samal aastal tõi Apple välja muusikapleieri [[iPod]]. Toode oli fenomenaalne, seda müüdi üle 100 miljoni eksemplari kuue aasta vältel<ref name="LQetd" />.<ref name="OLRP2" /> Aastal 2003 avati [[iTunes Store]], kus sai osta 0,99 dollari eest laule ja mis oli integreeritud [[iPod]]iga. Teenus sai kiiresti turu liidriks, 19. juuniks 2008 oli tehtud üle 5 miljardi allalaadimise.<ref name="JmhMs" /> Alates 2001. aastast loobus Apple'i disainiosakond läbipaistva värvilise plasti kasutamisest, mida kasutati esmakordselt [[iMac G3]]-l. Vahetus algas titaanist [[PowerBook]]iga ning sellele järgnenud polükarbonaadist [[iBook]]ist ja [[iMac]]ist<ref name="odNzf" />.<ref name="0bjZM" /> === 2005–2007: üleminek Intelile === [[Pilt:MacBook_Pro.jpg|pisi|[[MacBook Pro]] oli Apple'i esimene sülearvuti, mis kasutas [[Intel]]i protsessorit]] 6. juunil 2005 teatas Steve Jobs, et Apple hakkab tootma [[Intel]]i protsessoritel põhinevaid arvuteid aastal 2006.<ref name="intel" /> 10. jaanuaril 2006 välja tulnud [[MacBook Pro]] ja [[iMac]] olid esimesed Apple'i arvutid, mis kasutasid [[Intel]]i Core Duo protsessoreid. Sama aasta augustiks oli Apple terve Maci seeria viinud üle uuele tehnoloogiale.<ref name="intel" /> Apple'i võidukäik sel perioodil oli silmnähtav ka nende aktsiahinna pealt. Ajavahemikus 2003–2006 tõusis Apple'i aktsia hind üle kümne korra, kuuelt dollarilt üle 80 dollari. Jaanuariks 2006 oli aktsiaturul rohkem raha suunatud Apple'i aktsiatesse, kui [[Dell]]i omadesse (inglise k. ''market capitalization'').<ref name="nA8iN" /> Üheksa aastat varem ütles [[Dell]]i tegevjuht Michael Dell, et kui tema oleks Apple'i juht, lõpetaks ta ettevõtte tegevuse ja annaks aktsiaomanikele nende raha tagasi.<ref name="d39Kg" /> Kuigi Apple'i turuosa on kasvanud, jääb see ikkagi kaugele maha konkurentidest, kes kasutavad [[Microsoft]] Windowsi.<ref name="vNW1F" /> === Mobiilse elektroonika ajastu === Oma kõnes Macworld Expol 9. jaanuaril 2007 teatas Steve Jobs, et Apple Computer Inc. on nüüdsest Apple Inc., kuna ettevõtte huvikeskmes pole enam ainult arvutid. See muudatus näitas, et ettevõtte paneb rohkem rõhku mobiilsele elektroonikale. Samal ettekandel räägiti esmakordselt ka [[iPhone]]'ist ja [[Apple TV]]-st.<ref name="7sOZz" /> Järgmisel päeval tõusis Apple'i aktsiahind 97,80 dollarile, toona oli see kõigi aegade kõrgeim hind. Sama aasta mais tõusis aktsiahind aga juba üle 100 dollari.<ref name="I9dxD" /> Artiklis, mis postitati Apple'i kodulehel 6. veebruaril 2007, teatas Steve Jobs, et Apple on nõus müüma muusikat [[iTunes Store]]'is ilma DRM-ita (inglise k ''Digital rights management''), mis lubaks ostetud muusikat mängida ka kolmanda osapoolte pleieritel, kui plaadifirmad oleks nõus loobuma nimetatud tehnoloogiast.<ref name="rncOY" /> 2. aprillil 2007 teatasid Apple ja Briti plaadifirma EMI (Electric & Musical Industries Ltd.) ühiselt DRM tehnoloogia eemaldamisest EMI kataloogist iTunes Store'is.<ref name="xFnku" /> Teised plaadifirmad järgisid nende eeskuju juba samal aastal. Järgmise aasta juulis avas Apple [[App Store]]'i, et müüa kolmandate osapoolte arendatud tarkvara [[iPhone]]'ile ja [[iPod Touch]]ile.<ref name="zGGIs" /> Juba esimese kuuga müüdi 60 miljonit rakendusprogrammi, tuues kasumit keskmiselt üks miljon dollarit päevas. Jobs spekuleeris, et [[App Store]] võib saada miljardi-dollari äriks Apple'i jaoks.<ref name="ZMAed" /> Kolm kuud hiljem teatati, et Apple'ist oli saanud maailma suuruselt kolmas mobiilsete seadmete tarnija, mille põhjuseks oli populaarne [[iPhone]].<ref name="izCL2" /> Pärast aastaid spekulatsioone ja mitmeid kõlakaid tutvustas Apple 27. jaanuaril 2010 avalikkusele oma uudset meediaseadet [[iPad]]. iPadil jookseb sama operatsioonisüsteem, mida kasutab ka iPhone, lisaks on mitmed iPhone'i rakendustest ühilduvad ka iPadiga. iPad toodi turule 3. aprilli 2010 USA-s. Seda müüdi esimesel päeval üle 300 000 ja nädala lõpuks oli müüdud üle poole miljoni seadme.<ref name="c54Xq" /> Mais 2010 sai Apple'ist maailma suurim tehnoloogiaettevõte, möödudes [[Microsoft]]ist.<ref name="RxkIF" /> Juunis 2010 tõi Apple turule neljanda generatsiooni [[iPhone]]'i, mis pakkus videokõnet, multitegumtööd (inglise k ''multitasking'') ja uut isoleerimata roostevaba terasest korpust, mis täidab ka antenni funktsioone. Osad kasutajad kurtsid telefoni halva levi pärast ning seepärast pakkus Apple tasuta kummist korpuseümbrist, parandades niimoodi levitugevust. Oktoobris 2010 kerkis Apple'i aktsiahind rekordiliselt üle 300 dollari.<ref name="s5lWR" /> Lisaks uuendati [[MacBook Air]]i, [[iLife]]'i tootepaketti ja tutvustati Mac OS X Lionit.<ref name="DpVTw" /> == Riistvara == === Maci tootepere === [[Pilt:Imac_16-9.png|pisi|iMac]] * [[Mac mini]] – väikemõõtmeline lauaarvuti, mis toodi turule jaanuaris 2005 * [[iMac]] – mitmeotstarbeline lauaarvuti, mis toodi turule aastal 1998 * [[Mac Pro]] – tööjaama tüüpi lauaarvuti, mis toodi turule 2006. aasta augustis, vahetas välja [[Power Macintosh]]i * [[MacBook]] – tavakasutajale mõeldud sülearvuti, mis toodi turule 2006. aastal, vahetas välja [[iBook]]i * [[MacBook Air]] – üliõhuke ja üliportatiivne sülearvuti, mis toodi turule jaanuaris 2008 * [[MacBook Pro]] – [[MacBook]]i tooteperre kuuluv sülearvuti, mis toodi turule jaanuaris 2006, saadaval 13-, 15- ja 17-tollise variandina, vahetas välja [[PowerBook]]i * [[Xserve]] – kahe- või neljatuumaline, kahe protsessoriga [[1U]] tüüpi server === iPad === [[iPad]] on Apple'i tahvelarvuti, müügil alates 3. aprillist 2010 USA-s. iPadil on 9,7-tolline ja LED-valgustusega ekraan, saadaval 16 GB, 32 GB või 64 GB [[välkmälu]]ga, protsessoriks 1&nbsp;GHz Apple A4, operatsioonisüsteemiks iOS. Lisaks on iPadil [[WiFi]] ja [[Bluetooth]]i tugi (saadaval ka [[3G]]-toega mudel). Aku võimaldab kuni 10 tundi internetis surfata, videot vaadata või muusikat kuulata. Sisaldab ka kiirendusmõõturit (inglise k ''accelerometer'') ja valgusmõõdikut. === iPod === [[Pilt:IPod_family.png|pisi|iPod Shuffle, iPod Nano, iPod Classic, iPod Touch]] [[iPod]] on Apple'i meediapleier. Esmaesitlus toimus 23. oktoobril 2001. iPodi tootepere on aastatega mitmekesistunud, saadaval on erinevaid mudeleid. * [[iPod Classic]] – esmaesitlus aastal 2001, praegu saadaval 160 GB mudelina * [[iPod Nano]] – esmaesitlus aastal 2005, hetkel saadaval 8 GB ja 16 GB mudelina. Uusimal generatsioonil on ka FM-raadio, sammulugeja ja mitmikpuutevõimalustega kasutajaliides, mis vahetas välja traditsioonilise [[iPod click wheel]]'i. * [[iPod Shuffle]] – esmaesitlus 2005. aastal, praegu saadaval 2 GB mudelina * [[iPod Touch]] – kaasaskantav meediapleier, jookseb [[iOS]] operatsioonisüsteemi peal, esmaesitlus september 2007. Saadaval 8 GB, 32 GB ja 64 GB mudelina. Viimane generatsioon on [[Apple A4]] protsessoriga ja kahe kaameraga, tagumise kaameraga on võimalik salvestada videoid ka [[720p]] resolutsiooniga. === iPhone === [[iPhone]] on Apple'i nutitelefon, mida esitleti 2007. aasta jaanuaris ja toodi turule sama aasta 29. juunil.<ref name="QnywE" /> Kõige uuemad (iPhone 6s ja iPhone 6s Plus) ilmusid 19. septembril 2015. iPhone 6s-il on 4,7-tolline ja iPhone 6s Plusil on 5,5-tolline ekraan. Neid on 3 erinevas toonis (Space Gray ehk hall, Gold ehk kuld, Silver ehk hõbe ja Rose Gold ehk roosa) ning need on saadaval 16 GB, 64 GB ja 128 GB mudelina. Esmakordselt esitleti selle mudeliga 3D Touchi. === Apple TV === [[Apple TV]] on digitaalmeedia pleier. Väikemõõtmeline võrguseade, suudab mängida digitaalset meediat, mis pärineb [[iTunes Store]]'ist, [[Netflix]]ist, [[YouTube]]'ist, [[Flickr]]ist, [[MobileMe]]st või suvalisest [[Mac OS X]]-il või Windowsil jooksvast arvutist, mis kasutab [[iTunes]]i. Apple TV toodi turule 9. jaanuaril 2007. Esimene mudel sisaldas 40 GB [[kõvaketas]]t, 160 GB mudel oli saadaval juba 2 kuud hiljem. Septembris 2010 tuli välja teise generatsiooni Apple TV. See on võrreldes eelmise mudeliga ligi 3/4 väiksem ja 2/3 odavam. Uus versioon ei sisalda enam kõvaketast, kuid sel on 8 GB välkmälu puhverdamiseks. == Vaata ka == * [[Apple Newton]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="10k">{{Netiviide |url=http://phx.corporate-ir.net/External.File?item=UGFyZW50SUQ9Njc1MzN8Q2hpbGRJRD0tMXxUeXBlPTM=&t=1 |pealkiri=2010 Apple Form 10-K |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2013-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130624194902/http://phx.corporate-ir.net/External.File?item=UGFyZW50SUQ9Njc1MzN8Q2hpbGRJRD0tMXxUeXBlPTM=&t=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="IpbyX">[http://ekspress.delfi.ee/kuum/paldiski-jai-ilma-applei-miljardist?id=75724315 Paldiski jäi ilma Apple'i miljardist]</ref> <ref name="oSyJO">{{netiviide | pealkiri = Apple co-founder tells his side of the story | url = http://www.smh.com.au/news/laptops--desktops/wozniak-tells-his-side-of-the-story/2006/09/28/1159337270259.html}}</ref> <ref name="lFzjN">{{netiviide | pealkiri = CONSUMER PRICE INDEX (ESTIMATE) 1800–2008 | url = http://www.minneapolisfed.org/community_education/teacher/calc/hist1800.cfm}}</ref> <ref name="3lDOl">{{netiviide | pealkiri = Building the digital age | url = http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/7091190.stm}}</ref> <ref name="UHzyo">{{netiviide | pealkiri = Apple I reklaam | url = http://www.macmothership.com/gallery/newads7/1976apple1.jpg}}</ref> <ref name="tAVkl">{{netiviide | pealkiri = Apple chronology | url = http://money.cnn.com/1998/01/06/technology/apple_chrono/}}</ref> <ref name="A0x7c">{{netiviide | pealkiri = VisiCalc and the Rise of the Apple II | url = http://lowendmac.com/orchard/06/visicalc-origin-bricklin.html}}</ref> <ref name="qsiAD">[http://lowendmac.com/coventry/06/apple-iii-failure.html Apple III Chaos: Apple's First Failure]</ref> <ref name="Lisa">[http://lowendmac.com/orchard/05/apple-lisa-history.html A History of Apple's Lisa, 1979–1986]</ref> <ref name="sb">{{Netiviide |url=http://people.duke.edu/~tlove/mac.htm |pealkiri=Apple's 1984: The Introduction of the Macintosh in the Cultural History of Personal Computers |vaadatud=2013-11-08 |arhiivimisaeg=2013-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130130043428/http://people.duke.edu/~tlove/mac.htm |url-olek=robot: teadmata }}</ref> <ref name="endofera">[http://lowendmac.com/orchard/06/1002.html Good-bye Woz and Jobs: How the First Apple Era Ended in 1985]</ref> <ref name="sculley">[http://lowendmac.com/orchard/06/john-sculley-years-apple.html Growing Apple with the Macintosh: The Sculley Years]</ref> <ref name="X53ka">[http://lowendmac.com/orchard/05/powerbook-origin-1991.html Birth of the PowerBook: How Apple Took Over the Portable Market in 1991]</ref> <ref name="LW9yk">[http://www.vectronicsappleworld.com/profiles/performa.html VAW: Apple Profile Specs]</ref> <ref name="Urvvr">[http://apple2history.org/history/ah11/#11 Apple II History Chap 11]</ref> <ref name="HfCOD">[http://www.roughlydrafted.com/RD/Q4.06/3EC02E78-FD4D-4CDF-92A0-9C4CBDFAB3D2.html 1990–1995: Why the World Went Windows]</ref> <ref name="2kSwZ">[http://lowendmac.com/orchard/06/apple-vs-microsoft.html The Apple vs. Microsoft GUI Lawsuit]</ref> <ref name="kb2LZ">[http://lowendmac.com/orchard/06/michael-spindler-apple.html Michael Spindler: The Peter Principle at Apple]</ref> <ref name="Aanys">[http://www.roughlydrafted.com/RD/Home/B8DA34A3-333B-4204-BDF3-E74608998702.html 1990–1995: Hitting the Wall]</ref> <ref name="5WpJ6">[http://www.apple-history.com/?page=gallery&model=6100&performa=off&sort=date&order=ASC&range= Power Macintosh 6100 ]</ref> <ref name="6syyd">[http://www.macobserver.com/article/2001/02/06.13.shtml Former Apple CEO Gil Amelio Lands A New CEO Job]</ref> <ref name="intel">[http://www.apple.com/pr/library/2005/jun/06intel.html Apple to Use Intel Microprocessors Beginning in 2006]</ref> <ref name="AvdJQ">{{Netiviide |url=http://product.info.apple.com/pr/press.releases/1997/q2/970207.pr.rel.next.html |pealkiri=Apple Computer, Inc. Finalizes Acquisition of NeXT Software Inc. |vaadatud=2001-07-24 |arhiivimisaeg=2001-07-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010724014721/http://product.info.apple.com/pr/press.releases/1997/q2/970207.pr.rel.next.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="MpRym">[https://www.microsoft.com/en-us/news/press/1997/aug97/msmacpr.aspx Microsoft and Apple Affirm Commitment to Build Next Generation Software for Macintosh]</ref> <ref name="U47rT">[http://fcw.com/articles/1997/01/05/apple-gains-tech-agency-customers-in-next-deal.aspx Apple gains tech, agency customers in Next deal]</ref> <ref name="ZIm3n">{{Netiviide |url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-19978503.html |pealkiri=Apple unveils new marketing strategy. |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2011-08-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110811232403/http://www.highbeam.com/doc/1G1-19978503.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Kx7ju">[http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,1576854,00.html The Apple Of Your Ear]</ref> <ref name="T5P9q">{{Netiviide |url=http://www.nydailynews.com/news/2007/01/14/2007-01-14_private_icreator_is_genius_behind_apples.html |pealkiri=PRIVATE ICREATOR IS GENIUS BEHIND APPLE'S POLISH |vaadatud=2008-02-28 |arhiivimisaeg=2008-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080228235549/http://www.nydailynews.com/news/2007/01/14/2007-01-14_private_icreator_is_genius_behind_apples.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="E9Q4h">[http://www.thefreelibrary.com/800,000 iMacs Sold in First 139 Days; iMac Continuing to Attract New...-a053511992 800,000 iMacs Sold in First 139 Days]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="hQ1NJ">[http://www.ifoapplestore.com/stores/chronology_2001-2003.html Apple Stores – 2001–2003]</ref> <ref name="LQetd">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/4625262.stm Apple enjoys ongoing iPod demand]</ref> <ref name="OLRP2">[http://money.cnn.com/2006/03/29/technology/apple_anniversary/?cnn=yes Apple's remarkable comeback story]</ref> <ref name="JmhMs">[http://www.apple.com/pr/library/2008/06/19itunes.html iTunes Store Tops Over Five Billion Songs Sold]</ref> <ref name="odNzf">{{Netiviide |url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-74573145.html |pealkiri=Apple revamps iBook.(Product Announcement) |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2011-08-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110811232410/http://www.highbeam.com/doc/1G1-74573145.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="0bjZM">{{Netiviide |url=http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1013993/imac-all-in-one-is-a-trinity |pealkiri=iMac "All-in-One" is a trinity |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2011-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110610014027/http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1013993/imac-all-in-one-is-a-trinity |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="nA8iN">[http://www.macobserver.com/stockwatch/2006/01/16.1.shtml Apple Passes Dell's Market Cap]</ref> <ref name="d39Kg">[http://news.cnet.com/Dell-Apple-should-close-shop/2100-1001_3-203937.html Dell: Apple should close shop]</ref> <ref name="vNW1F">[http://www.nytimes.com/2009/08/30/business/media/30ad.html?em Hey, PC, Who Taught You to Fight Back?]</ref> <ref name="7sOZz">[http://www.apple.com/hotnews/articles/2007/01/mwsf/ Apple – Hot News – Macworld 2007]</ref> <ref name="I9dxD">[http://www.macnn.com/articles/07/04/26/analyst.raised.aapl.target/ AAPL surges past $100, target at $140]</ref> <ref name="rncOY">[http://www.apple.com/hotnews/thoughtsonmusic/ Steve Jobs: Thoughts on Music]</ref> <ref name="xFnku">[http://www.macworld.com/article/57098/2007/04/drmfree.html Apple, EMI offer higher-quality DRM free downloads]</ref> <ref name="zGGIs">[http://online.wsj.com/article/SB121789232442511743.html?mod=googlenews_wsj Programmers Jockey for iPhone Users at Apple Site]</ref> <ref name="ZMAed">[http://www.crn.com/blogs-op-ed/the-channel-wire/210002313/apples-jobs-gushes-over-app-store-success.htm Apple's Jobs Gushes Over App Store Success]</ref> <ref name="izCL2">[http://www.wired.com/epicenter/2008/10/with-iphone-app/ Jobs: Apple Is Third Largest Handset Supplier]</ref> <ref name="c54Xq">[http://www.apple.com/pr/library/2010/04/05ipad.html Apple Sells Over 300,000 iPads First Day]</ref> <ref name="RxkIF">[http://www.bbc.co.uk/news/10168684 BBC: Apple passes Microsoft to be biggest tech company]</ref> <ref name="s5lWR">[http://mashable.com/2010/10/13/apple-shares-hit-300/?utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed:+Mashable+(Mashable) Apple Shares Hit $300]</ref> <ref name="DpVTw">[http://www.pcmag.com/article2/0,2817,2371168,00.asp Apple Unveils iLife 11 with New iPhoto, iMovie, GarageBand]</ref> <ref name="QnywE">[http://www.apple.com/pr/library/2007/01/09iphone.html Apple Reinvents the Phone with iPhone]</ref> }} {{NASDAQ-100}} {{Apple'i riistvara}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide infotehnoloogiaettevõtted]] [[Kategooria:Elektroonikaettevõtted]] [[Kategooria:Börsiettevõtted]] [[Kategooria:California ettevõtted]] [[Kategooria:NASDAQile noteeritud ettevõtted]] [[Kategooria:Apple| ]] 8qxgx0qlwpi894ueksrgma2r6pszq20 Ewert von Bremen 0 207586 6183509 5428226 2022-08-26T01:46:30Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki '''Ewert von Bremen''' (ka '''Eberhardt Bremen'''; [[10. november]] [[1579]] [[Tallinn]] – [[5. jaanuar]] [[1645]] Tallinn) oli [[Vana-Liivimaa]] vasallisuguvõsast pärit Rootsi kuninglik riigitegelane [[Eestimaa]]l. Ewert von Bremen sündis [[Äntu]] mõisniku [[Tuve von Bremen|Tuwe Bremen]]i (surnud 1602) ja Anna von [[Delwig]]i pojana.<ref>[[August Wilhelm Hupel]]: 21. Brehm — ''Materialen zu einer estländischen Adelsgeschichte'' ("[[Nordische Miscellaneen]]" St. 18–19), Riga: Hartknoch 1789, [http://books.google.ee/books?id=edwCAAAAYAAJ&pg=PA65 lk. 65]</ref> Ta oli [[Jaanilinn|Jaanilinna]] asehaldur ([[1616]]–[[1620]]), [[1617]]. aastast [[Eestimaa maanõunik]], [[1620]]–[[1633]] [[Tallinna asehaldur]] ja kuningliku [[Tallinna linnusekohus|Tallinna linnusekohtu]] president. [[1626]] juhtis [[Moskva]]sse tsaari juurde läkitatud saatkonda.<ref>Rikskansleren [[Axel Oxenstierna]]s skrifter [http://www.archive.org/stream/rikskanslerenax00akadgoog#page/n371/mode/1up lk. 336–339]</ref> <ref>Historisk tidskrift (1881)</ref> Seejärel oli [[1634]]–[[1637]] [[Narva]] asehaldur, [[1644]]–[[1645]] Tallinna asehaldur, [[Äntu mõis|Äntu]] pärushärra ja [[Rummu mõis|Rummu]], [[Vao mõis|Vao]], ning [[Pikavere mõis|Pikavere]] härra.<ref>[http://isik2.tlulib.ee/index.php?id=428 TLÜAR rahvusbibliograafia isikud: Bremen, Eberhardt]</ref> Ta maeti 17. veebruaril 1645 [[Tallinna Toomkirik]]usse. ==Perekond== Ewert von Bremen abiellus [[1603]]. aastal [[Rummu mõis|Rummu]], [[Vao mõis|Vao]] ja [[Pikavere mõis|Pikavere]] [[mõis]]a pärijanna Anna von Meyborgiga (surnud 15.06.1646 Tallinnas), kes oli Rummu mõisniku [[Bertram von Meyborg]]i ja Anna [[Riesebieter]]i tütar.<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2: Estland, Görlitz, 1930, ([[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]] [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=23 lk.6]), ([[Meyborg]] [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=1038 lk.268])</ref> Abielust sündisid: *[[Tuve von Bremen (1604–1645)|Tuve von Bremen]] (Tuwe Bremen; 1604–1645), jalaväe rügemendi ooberst, [[Kołobrzeg|Kolberg]]i komandant [[Rootsi Pommeri]]s, [[Christianspris]]i ([[:da:Christianspris|da:]]) kindluse ja [[Kiel]]i komandant [[Holstein]]is *[[Jakob von Bremen]] (1620–1645), hertsog [[Adolph Johann]]i õuemeister<ref>[http://isik2.tlulib.ee/index.php?id=429 TLÜAR rahvusbibliograafia isikud: Bremen, Jakob]</ref> *Anna von Bremen ( –1657), [[Ingliste mõis|Ingliste]], [[Pae mõis|Pae]], [[Hagudi mõis|Hagudi]] ja [[Keava mõis|Keava]] mõisniku ooberstleitnant [[Reinhold Anrep (surnud 1641)|Reinhold Anrep]]i (hukkus 1641) abikaasa *Magdalena von Bremen ( –1684), [[Kivi-Vigala mõis|Väike-Vigala]] mõisniku ja rittmeistri [[Georg von Uexküll|Georg (Jürgen) Üxküll]]i (maetud 1636) abikaasa *Agneta von Bremen ( –1683), Äntu pärijanna, [[Kärsa mõis|Kärsa]] mõisniku ja meeskohtuniku [[Hans Payküll]]i (1614–1695) abikaasa, [[Kaarma mõis]]a [[Payküll]]ide esivanem *Maria von Bremen, Rummu pärijanna, [[Otto Wilhelm Taube]] ( –1663) abikaasa ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jakob De la Gardie]] | nimi=[[Tallinna asehaldur]] | aeg=[[1620]]—[[1633]]| järgnev=...}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Arvid Göransson Horn|Arvid Horn]] | nimi=[[Narva asehaldur]] | aeg=[[1634]]—[[1637]]| järgnev=...}} {{eelnev-järgnev | eelnev=... | nimi=[[Tallinna asehaldur]] | aeg=[[1644]]—[[1645]]| järgnev=[[Michael von Grass]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Bremen, Ewert}} [[Kategooria:Eestimaa aadlikud]] [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1573]] [[Kategooria:Surnud 1645]] 988h65h84m852zi0lflwnz5g9y5w7s0 Maydell 0 208237 6183255 6028407 2022-08-25T13:15:54Z NOSSER 8097 /* Suguvõsa liikmeid */ wikitext text/x-wiki [[File:Tode 1902.png|pisi|Maydelli suguvõsa aadlivapp]] [[File:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|thumb|Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp]] [[File:Maydelli suguvõsa parunivapp (Kuramaa liin).jpg|thumb|Maydelli suguvõsa parunivapp (Kuramaa liin)]] [[File:Damier 1837.png|pisi|Maydelli suguvõsa vabahärravapp]] '''Maydell''', varem ka '''Maydel''' ja '''Maidel''' ([[vene keel]]es ''Майдель'') on [[Eestimaa]] [[vana aadel|põlisaadli]] suguvõsa. ==Ajalugu== ===Päritolu küsimus=== Suguvõsa täpne päritolu on jäänud ebaselgeks. Perekonnalegendi kohaselt pärineb nende nimi ja vapp juba Saksa kuninga [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I Linnupüüdja]] (916−936) ajast. Väidetavalt saabusid Maydellid Eestimaale ristisõdijatena 1219. aastal Taani kuninga [[Valdemar II]] ristiretke ajal.<ref>Maydell, Baron Karl von. Das freiherrliche Geschlecht von Maydell. Helsingfors: Druckerei der finnischen Litteraturgeschellschaft, 1868, lk 15-16 [https://books.google.ee/books?id=UiJMAQAAIAAJ&printsec=frontcover#v=onepage&q&f=false].</ref> Teistel andmetel said nad oma nime [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonnas]] asunud ja neile kuulunud [[Maidla (Lüganuse)|Maidla küla]] järgi, mida kirjalikes allikates nimetatakse esmakordselt 1241. aastal (''Maydalæ'').<ref>KNR. Maidla [http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=maidla&F=M&C06=et].</ref> Sellest on tulenenud hüpotees, et Maydellid võisid põlvneda mõnest eesti ülikust. Taani päritolu ajaloolane [[Paul Johansen]] (1901−1965) tõi rea argumente selle kaitseks, et Maydellid olid eesti päritoluga. Tema teesid on järgmised: *Vapp on eesti algupäraga. *Maydellidele kuulus vaid väike osa Maidla külast. *Nad olid ajavahemikus 1378 − u 1493 Uexküllide vasallisuguvõsa allvasallid. *Kaks suguvõsa esimest teadaolevat liiget (Henneke ja Willeken) olid Tallinnas majaomanikud. *Willekin Maydell oli ametilt lihunik. *Viimasel olid sidemed varaka eestlasega. Maydellide võrdlemisi suurt maavaldust seletab Johansen sellega, et see soetati tänu abielusidemetele. Baltisakslane Otto Magnus von Stackelberg nende väidetega ei nõustu ja esitab oma vastuargumendid: *Sõna ''maidel'' ei ole eesti, vaid alamsaksa päritolu. *Henneke Maydelli maavaldus oli suurem, kui Johansen väidab. *Ehkki 1404. aastal läänistati Maydellidele Maidla külast üks adramaa, ei välista see võimalust, et suurem osa külast oli juba varem nende valduses. *Kuna 1378. aastal sõlmitud müügitehingus on sõnaselgelt ostjana mainitud eestlast, siis peab Maydell olema sakslane. *Allvasalli seisus ei viita madalale sotsiaalsele seisundile. Samuti ei olnud Maydellid nii pikka aega allvasallid, nagu Johansen väidab. *Nimi Willekin on väga haruldane ja ilmselt ta Maydellide hulka ei kuulunud. *Saksamaal Lüneburgis on rida suguvõsasid, mille vapil on samuti palgil kujutatud kolme kala. ==Maydellid rüütelkonna matriklis=== [[1693]]. aastal introdutseeriti vabahärra [[georg Johan Maydell|Georg Johan von Maydell]] (1648 − maeti 1709) [[Rootsi rüütelkond]]a; see haru kustus meesliinis 1814. aastal. [[1. jaanuar]]il [[1731]] introdutseeriti Maidla-Sompa liinist põlvnenud [[Georg Johann von Maydell]] (suri 1737), kelle liin kustus tema poja surmaga 1754. aastal. Eestimaal võeti kogu suguvõsa [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|rüütelkonna matriklisse]] 1746. aastal. [[16. juuni]]l [[1729]] võeti [[Piltene rüütelkond|Piltene rüütelkonna]] matriklisse Johann Diedrich von Maydell (1695−1776). [[21. september|21. septembril]] [[1827]] [[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel|immatrikuleeriti Kuramaal]] [[Johann Ernst von Maydell]] (1790−1828) ja [[1. mai]]l [[1845]] [[Georg Gustav Daniel von Maydell]] (1791–1876). [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaal immatrikuleeriti]] suguvõsa erinevad liinid kokku üheksal korral. 1854., 1855. ja 1862. aastal said Maydellid senati ukaasiga said [[parun]]itiitli. ==Suguvõsa liikmeid== *[[Johann (Hans) Maydell]] (suri pärast 1534), [[Läänemaa stiftifoogt]] *[[Tönnies Maydell]] (suri enne 1559), [[Liivi ordumeister|Liivi ordumeistri]] nõunik *[[Tönnes Maydell|Tönnies Maydell]] (suri 1600), Rootsi sõjaväelane, [[Eestimaa rüütelkonna peamees]], Peipsi flotilli admiral **Jürgen (Georg) Maydell (?–1637) [[Maidla mõis (Kullamaa)|Maidla]] ja [[Maidla mõis (Hageri)|Maidla mõisa]] omanik. Suguvõsa Eesti-, Liivi- ja Kuramaa, Rootsi ja Saksa-Hannoveri liini esiisa. **J. Maydelli pojapoeg, Tönnis (Anton) Heinrich Maydell, Maidla ja [[Koigu mõis]]a omanik **J. Maydelli pojapoeg, Jürgen Friedrich von Maydell (?–1700), Maidla mõisa omanik ja suguvõsa [[Kuramaa]] haru rajaja. *[[Otto Ernst von Maydell]] (1608−1670), [[Piltene]] maanõunike kolleegiumi president, mõisaomanik, Piltene [[staarost]] *Vabahärra [[Georg Johan Maydell]] (1648−maeti 1709), jalaväekindral, mõisaomanik *[[Dietrich von Maydell]] (u 1648−1711), [[kammerhärra]], Piltene maanõunik, mõisaomanik, Piltene staarost *[[Georg Johann von Maydell]] (1675−1737), ooberst *[[Otto Wulbrand von Maydell]] (1680−1747), kindralleitnant *Vabahärra [[Otto Johann von Maydell]] (1682−pärast 1736), kindralmajor *[[Karl August von Maydell]] (1733−1802), kindralleitnant * Anton Friedrich von Maydell (1737–1799), [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]] ja [[Turpla mõis]]a omanik, suguvõsa [[Kesküla]]-[[Velise]] ja [[Päri (Lääne-Nigula)|Päri]]-[[Paasvere]] liini rajaja. *[[Ernst von Maydell|Ernst Friedrich von Maydell]] (1767−1843), [[Eestimaa maanõunik]] ja meeskohtunik, [[Putkaste mõis (Martna)|Putkaste]], [[Sõtküla mõis|Sõtküla]] ja [[Pühatu mõis]]a omanik, suguvõsa [[Pühatu]] liini rajaja. *[[Reinhold Gottlieb von Maydell]] (1771−1846), Eestimaa maanõunik, mõisaomanik *[[Johann von Maydell|Johann Ernst von Maydell]] (1790−1828), [[Miitavi]] ökonoomiadirektor, mõisaomanik *Parun [[Gustav von Maydell|Georg Gustav Daniel von Maydell]] (1791−1876), [[tõeline riiginõunik]], [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] viitsekuberner *[[Friedrich Ludwig von Maydell]] (1795−1846), maalikunstnik *Parun [[August von Maydell|August Woldemar von Maydell]] (1797−1869), kindralleitnant, mõisaomanik *Karl Gustav von Maydell (1788–1857), [[meeskohtunik]], [[Kuru mõis]]nik *Parun [[Karl von Maydell|Karl Dettlof von Maydell]] (1798−1856), kindralmajor *Parun [[Julius von Maydell|Paul Julius von Maydell]] (1809−1894), kindralmajor *Parun [[Jakob von Maydell|Jakob Friedrich von Maydell]] (1810−1893), kindralmajor *Parun [[Karl von Maydell|Karl Anton von Maydell]] (1816−1885), kindralleitnant, mõisaomanik, Maydellide perekonnaajaloo autor (1868) *Parun [[Georg von Maydell|Georg Benedict von Maydell]] (1817−1881), jalaväekindral, kindraladjutant, [[Peeter-Pauli kindlus]]e komandant *Parun [[Peter von Maydell|Peter Magnus Friedrich von Maydell]] (1819−1884), [[salanõunik]], arst *Parun [[Gregor von Maydell|Gregor Wilhelm Julius von Maydell]] (1821−1876), kontradmiral *Parun [[Ernst von Maydell|Ernst Michael Georg von Maydell]] (1826−1873), riiginõunik, Liivimaa [[kroonupalat]]i direktor *Parun [[Eduard von Maydell|Friedrich Ernst Eduard von Maydell]] (1830−1899), [[tõeline riiginõunik]], [[Eestimaa rüütelkonna peamees]], [[Eestimaa maanõunik]] [[Paasvere mõis]] ja [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]] ning [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo mõis]]nik **Parun [[Ernst Alexander von Maydell]] (1866–1909), [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]] ning [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo mõis]]nik **Parun [[Moritz Alexander Georg von Maydell]] (1869–1945), [[Karste mõis]]a valdaja, [[Malla mõis]]a rentnik ja [[Paasvere mõis]]nik, au-rahukohtunik, Virumaa kreisisaadik *Parun [[Karl Otto von Maydell|Karl Otto Viktor von Maydell]] (1833−1900), Eestimaa maanõunik, mõisaomanik *Parun [[Viktor Karl Jakob von Maydell]] (1838−1898), [[Viimsi mõis]]nik, [[Tallinna linnapea]]<ref>[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 63–69</ref> *Parun Konstantin Johannes Konrad von Maydell (Viljandi–1916 Tartu), [[Kambja kihelkond|Kambja kihelkonna]], [[Krüüdneri mõis|Krüüdneri]] ja [[Vastse-Prangli mõis]]a omanik. *Parun [[Christoph von Maydell]] (1834−?), kindralmajor *Parun [[Eduard von Maydell (1842−1918)|Eduard Nikolai Boleslaw von Maydell]] (1842−1918), kindralmajor *Parun [[Peter Gottlieb Constantin von Maydell]] (1843−1906), Võru [[Sillakohus|sillakohtunik]], [[Tartu kreis]]i politseiülem ehk maakonnaülem, [[Rõuge kihelkond|Rõuge kihelkon]]na [[Vana-Saaluse mõis]]nik *Parun [[Nikolai Julius von Maydell]] (1854−pärast 1916), kindralmajor *Parun [[Woldemar von Maydell|Woldemar Friedrich Gustav von Maydell]] (1855−1905), tõeline riiginõunik, [[Liivimaa maanõunik]], mõisaomanik *Parun [[Roman von Maydell|Reinhold (Roman) Karl von Maydell]] (1859−1931), kindralmajor *Parun [[Vladimir von Maydell|Vladimir Nikolajevitš von Maydell]] (1864−pärast 1930), kindralmajor *Richard Karl Hugo von Maydell (1873–1945), keemik, [[Sindi kalevivabrik]]u ametnik, [[Teenuse mõis]]a omanik *Parun [[Ignati Nikolajevitš von Maydell]] (1874−1930), kindralleitnant, [[Ljubljana]] ülikooli keemiaprofessor *Parun [[Vladimir von Maydell (1875−1918)|Vladimir Hristoforovitš von Maydell]] (1875−lasti maha 1918), polkovnik, abiellus [[Boriss Savinkov]]i õe Nadeždaga (lasti maha 1922) *Parun [[Siegfried von Maydell|Karl Siegfried von Maydell]] (1877−1929), [[Rigasche Rundschau]] toimetaja *Parun [[Kurt von Maydell|Kurt Berend Rudolf von Maydell]] (1902−1987), filosoofiadoktor, saatkonnanõunik *Parun [[Hans-Jürgen von Maydell]] (1932−2010), metsandusteadlane ==Maydelli suguvõsa vapp== [[File:Ritterhaus Reval.png|pisi|200px|Maydelli suguvõsa vabahärravapp koos deviisiga]] Maydellide vapp on kõnelev vapp. Sellel on kujutatud kolme kalaga äraspalki. On arvatud, et see on [[Maidla (Lüganuse)|Maidla küla]] läbinud [[Purtse jõgi|Purtse jõe]] sümboliks. Selles elanud kalad olid maidlad ehk [[rünt|ründid]] (''Gobio fluvitalis''). Vappi on peetud tõendiks suguvõsa eesti päritolu kohta. Vapideviisiks on ladinakeelne ''Fidem genusque servamus'', mis tähendab ''Me säilitame usu ja (saksa) päritolu''.<ref>Maydell, Baron Karl von. Das freiherrliche Geschlecht von Maydell. Helsingfors: Druckerei der finnischen Litteraturgeschellschaft, 1868, lk 38 [https://books.google.ee/books?id=UiJMAQAAIAAJ&printsec=frontcover#v=onepage&q&f=false].</ref> ==Maydelli suguvõsa mõisavaldused== *Eestimaa: **[[Edise mõis|Edise]] (''Etz'') (1698−1755), [[Enivere mõis|Enivere]] (''Sternberg'') (1839−? pandi-, ?−1859 pärusvaldus), [[Haabneeme mõis|Haabneeme]] (''Habbinem'') (1874−1882), [[Harmi mõis|Harmi]] (''Neu-Harm'') (1883−1885), [[Hertu mõis|Hertu]] (''Hermet'') (1871−1882), [[Huuksi mõis|Huuksi]] (''Hukas'') (1789−1800 ja 1816−1824 pandi-, 1824−1826 pärusvaldus), [[Härgla mõis|Härgla]] (''Herküll'') (1516−u 1626), [[Illuste mõis|Illuste]] (''Illust'') (1871−1919), [[Jootme mõis|Jootme]] (''Jotma'') (1880−1919, fideikomiss), [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo]] (''Jöggis'') (1899−1908), [[Karinõmme mõis|Karinõmme]] (''Karrinöm'') (1888−1914), [[Kavastu mõis (Haljala)|Kavastu]] (''Kawast'') (1834−1870), [[Kehra mõis|Kehra]] (''Kedder'') (1820−? pandi-, u 1820−1847 pärusvaldus), [[Keskküla mõis|Keskküla]] (''Kesküll'') (1788−1883), [[Kirimäe mõis|Kirimäe]] (''Kirrimäggi'') (1801−1809 pandi-, 1809−1906 pärusvaldus), [[Kiska mõis|Kiska]] (''Kiska'') (1845−1919), [[Kodila mõis|Kodila]] (''Koddil'') (kuni 1517), [[Konvere mõis|Konvere]] (''Konfer'') (1816−1821 pandi-, 1821−1906 pärusvaldus), [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]] (''Kuimetz'') (1819−1822, rendivaldus), [[Kunda mõis|Kunda]] (''Kunda'') (oli 1716), [[Kurevere mõis|Kurevere]] (''Kurrefer'') (1881−1919), [[Kuru mõis|Kuru]] (''Kurro'') (1771−1919, fideikomiss), [[Kädva mõis|Kädva]] (''Kedwa'') (1900−1919), [[Lehetu mõis|Lehetu]] (''Lehhet'') (1857−1899), [[Libumäe mõis|Libumäe]] (''Libbomäggi'') (1881−1919), [[Liivi mõis|Liivi]] (''Alt-Parmel'') (1793−1800, pandivaldus), [[Loobu mõis|Loobu]] (''Loop'') (u 1757−1790), [[Lubja mõis|Lubja]] (''Kalkofen'') (1874−1882), [[Maidla mõis (Hageri)|Maidla]] (''Wredenhagen'') (1586−1670), [[Maidla mõis (Juuru)|Maidla]] (''Maidel'') (1800−1808 pandi-, 1808−1919 pärusvaldus), [[Maidla mõis (Kullamaa)|Maidla]] (''Tockumbeck'') (1594−1801), [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]] (''Wrangelstein'', tollal ''Maidel'') (u 1363−1499), [[Malla mõis|Malla]] (''Malla'') (1812 pandi-, 1812−1840 pärusvaldus), [[Massu mõis|Massu]] (''Massau'') (1613−enne 1649), [[Metsiku mõis|Metsiku]] (''Metzikus'') (u 1554−u 1589), [[Mõisamaa mõis (Simuna)|Mõisamaa]] (''Moisama'') (1800−1810 pandi-, 1810−1822 pärusvaldus), [[Nabala mõis|Nabala]] (''Nappel'') (1892−pärast 1913, rendivaldus), [[Nehatu mõis|Nehatu]] (''Nehhat'') (1871−1919), [[Norra mõis|Norra]] (''Kaltenborn'') (1917−1919), [[Nõmme mõis (Väike-Maarja)|Nõmme]] (''Nömme'') (1856−1863), [[Ohekatku mõis|Ohekatku]] (''Odenkat'') (XVI sajandi algus), [[Oidrema mõis|Oidrema]] (''Oidenorm'') (1888−1914), [[Paasvere mõis|Paasvere]] (''Pastfer'') (1834−1843 pandi-, 1843−1919 pärusvaldus; jäänukmõis a-st 1919), [[Paatsalu mõis|Paatsalu]] (''Patzal'') (1871−1919), [[Parila mõis|Parila]] (''Pargel'') (1781−1793), [[Patsu mõis|Patsu]] (''Patz'') (1793−1800, pandivaldus), [[Paunküla mõis|Paunküla]] (''Paunküll'') (oli 1567), [[Pikavere mõis|Pikavere]] (''Pickafer'') (XV sajand−1515), [[Pudivere mõis|Pudivere]] (''Poidifer'') (1842−1855, pandivaldus), [[Purila mõis|Purila]] (''Purgel'') (1900−1919), [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]] (''Kattentack'') (1771−1919, fideikomiss a-st 1839), [[Pärinurme mõis|Pärinurme]] (''Pernorm'') (XVI sajandil), [[Putkaste mõis (Martna)|Putkaste]] (''Putkas'') (1768−1816 ja 1842−1919 pärus-, 1840−1842 pandivaldus), [[Pühajõe mõis|Pühajõe]] (''Pühhajöggi'') (1848−1853), [[Pühatu mõis|Pühatu]] (''Pühhat'') (1818−1821 pandi-, 1821−1843 pärusvaldus), [[Rahula mõis|Rahula]] (''Rahhola'') (1783−1846), [[Rannamõisa mõis (Martna)|Rannamõisa]] (''Vogelsang'') (1873−1891), [[Russalu mõis|Russalu]] (''Russal'') (1887−1903), [[Räsna mõis|Räsna]] (''Resna'') (1880−1919, fideikomiss), [[Saulepi mõis|Saulepi]] (''Saulep'') (1816−1822, rendivaldus), [[Sompa mõis|Sompa]] (''Sompäh'') (enne 1641−1499), [[Sutlema mõis|Sutlema]] (''Sutlem'') (u 1469−XVII sajandi algus), [[Suure-Rõude mõis|Suure-Rõude]] (''Groß-Ruhde'') (1811−1820, pandivaldus), [[Sõtke mõis|Sõtke]] (''Sötküll'') (1802−1810 pandi-, 1810−1815 pärusvaldus), [[Tatruse mõis|Tatruse]] (''Tatters'') (kuni 1743, 1765−1772 ja 1782−1860), [[Teenuse mõis|Teenuse]] (''Stenhusen'') (1729−1919, fideikomiss; jäänukmõis 1919−1939), [[Turpla mõis|Turpla]] (''Turpel'') (1771−1919, fideikomiss), [[Ubasalu mõis|Ubasalu]] (''Neu-Parmel'') (1793−1800, pandivaldus), [[Udeva mõis|Udeva]] (''Uddewa'') (1917−1919; jäänukmõis 1919−1939), [[Uniküla mõis|Uniküla]] (''Unniküll'') (1842 pandi-, 1842−1902 pärusvaldus), [[Uudeküla mõis|Uudeküla]] (''Udenküll'') (1830−1839 pandi-, 1839−u 1917 pärusvaldus, fideikomiss), [[Valtu mõis|Valtu]] (''Waldau'', varem ''Kotz'') (1488−1558 ja 1871−1882), [[Vatla mõis|Vatla]] (''Wattel'') (1845−1919), [[Velise mõis|Velise]] (''Schloẞ Felks'') (1869−1919, fideikomiss a-st 1877), [[Viimsi mõis|Viimsi]] (''Wiems'') (1874−1882), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]] (''Klein-Lechtigall'') (1879−1881), [[Väike-Rõude mõis|Väike-Rõude]] (''Klein-Ruhde'') (1881−1919), [[Vääna mõis|Vääna]] (''Fähna'') (u 1726−1733) *Ida-Preisimaa: **[[Dobeni mõis|Doben]] (XVII sajandil) *Kuramaa: **[[Biksti mõis|Biksti]] (''Bixten'') (XVII sajandil, pandivaldus), [[Cīrava mõis|Cīrava]] (''Zierau'') (1596−1711), [[Cirole mõis|Cirole]] (''Zirohlen'') (1845−1856), [[Dundaga mõis|Dundaga]] (''Dodangen'') (XVII sajandi keskpaik−1711), [[Kalni mõis|Kalni]] (''Berghof'') (XIX sajandil), [[Kaltiķi mõis|Kaltiķi]] (''Kalticken'') (XIX sajandil), [[Kalvene mõis|Kalvene]] (''Kalwen'') (1875−1881), [[Matulišķi mõis|Matulišķi]] (''Matulischek'') (1814−pärast 1827), [[Pūņase mõis|Pūņas]] (''Puhnjen'') (1673−1776 ja 1851−1858), [[Pundiķi mõis|Pundiķi]] (''Pundicken'') (alates 1620), [[Rāva mõis|Rāva]] (''Rawen-Duppeldorf'') (1646−1711) *Liivimaa eesti distrikt: **[[Kiidjärve mõis|Kiidjärve]] (''Kiddijerw'') (1875−1919), [[Koonga mõis|Koonga]] (''Kockenkau'') (1859−1866, rendivaldus), [[Krüüdneri mõis|Krüüdneri]] (''Krüdenershof'') (1840−1919), [[Leevi mõis|Leevi]] (''Löwenküll'') (1861−1872), [[Linnamäe mõis|Linnamäe]] (''Linnamäggi'') (1835−1836 pandi-, 1836−1919 pärusvaldus; jäänukmõis 1919−1939), [[Pindi mõis|Pindi]] (''Bentenhof'') (1861−1872), [[Pootsi mõis|Pootsi]] (''Podis'') (1856−1858 pandi-, 1858−1919 pärusvaldus; jäänukmõis pärast 1919), [[Pühajärve mõis|Pühajärve]] (''Wollust'') (XVI sajandil, pandivaldus), [[Rääbise mõis|Rääbise]] (''Repshof'') (XVII sajandi algul), [[Saaluse mõis|Saaluse]] (''Salishof'') (1840−1843 pandi-, 1843−1919 pärusvaldus), [[Tõikvere mõis|Tõikvere]] (''Toikfer'') (1680−1732), [[Uniküla mõis (Kambja)|Uniküla]] (''Unniküll'') (kuni 1468), [[Vana-Otepää mõis|Vana-Otepää]] (''Schloẞ Odenpäh'') (1836−1854, rendivaldus), [[Vana-Saaluse mõis|Vana-Saaluse]] (''Waldhof'') (1840−1919), [[Vastse-Prangli mõis|Vastse-Prangli]] (''Neu-Wrangellshof'') (1869−1901), [[Välgita mõis|Välgita]] (''Welketa'') (1822−1834, rendivaldus) *Liivimaa läti distrikt: **[[Annasi mõis|Annasi]] (''Ermes-Neuhof'') (1821 pandi-, 1821−1827 pärusvaldus), [[Budenbroka mõis|Budenbroka]] (''Schujenpahlen'') (1865−1871, pandivaldus), [[Daibe mõis|Daibe]] (''Daiben'') (1908−1911), [[Mārciena mõis|Mārciena]] (''Martzen'') (1885−1920, fideikomiss a-st 1887), [[Mazbrenguļi mõis|Mazbrenguļi]] (''Klein-Wrangelshof'') (1909−?), [[Paju mõis|Paju]] (''Luhde-Groẞhof'') (1815−1820 pandi-, 1820−1827 pärusvaldus), [[Pedele mõis|Pedele]] (''Peddeln'') (1821 pandi-, 1821−1827 pärusvaldus), [[Stiene mõis|Stiene]] (''Ulpisch'') (1896−1920), [[Vīganti mõis|Vīganti]] (''Wiegandshof'') (1908−1920) *Mecklenburg: **[[Gottini mõis|Gottin]] (1783−1790), [[Klein-Strömkendorfi mõis|Klein-Strömkendorf]] (1792−1803), [[Tellowi mõis|Tellow]] (1783−1790), [[Vogelsangi mõis|Vogelsang]] (1793) *Podoolia kubermang: **[[Dumanova mõis|Dumanova]] (1872−?), [[Karpovzõ mõis|Karpovzõ]] (1893−?), [[Pirogovskoje mõis|Pirogovskoje]] (1878−?), [[Vorobjovka mõis|Vorobjovka]] (1875−?) *Preisimaa: **[[Seefeldi mõis|Seefeld]] (1824−1868) *Saaremaa: **[[Sandla mõis|Sandla]] (1706−1723) *Tuula kubermang: **[[Povõtkino mõis|Povõtkino]] (1850−1893) ==Vaata ka== *[[Maidla (Lüganuse)]] *[[Maidla mõis (Lüganuse)]] *[[Velise mõisa Maydellide kalmistu]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Teil: Estland. Bd I. Görlitz, 1930. Lk 131–158 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=148], parandused lk 22-23 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=437]. *''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Teil: Livland. Bd I. Görlitz, 1929. Lk 609–633 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000558/images/index.html?seite=618]. *''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Teil: Kurland. Bd I. Görlitz, 1939. Lk 537–546 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000602/images/index.html?seite=552]. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Adelslexikon. Bd VIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1997. Lk 339-341. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Freiherrliche Häuser A. Band V. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1963. Lk 223−287. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Freiherrliche Häuser A. Band X. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1977. Lk 207−248. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Freiherrliche Häuser. Band XVI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1992. Lk 183−230. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Freiherrliche Häuser. Band XXII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002. Lk 304−356. *Gløersen, A. T. ''Slægten Meidell i Norge og Danmark med talrige nærstaaende familier''. I kommission hos Grossererne Holm & Mejdell, 1903. *Maydell, Baron Karl von. ''Das freiherrliche Geschlecht von Maydell''. Helsingfors: Druckerei der finnischen Litteraturgeschellschaft, 1868 [https://books.google.ee/books?id=UiJMAQAAIAAJ&printsec=frontcover#v=onepage&q&f=false]. *Maydell, Bogdan Baron. ''Das freiherrliche Geschlecht von Maydell''. 1. Fortsetzung 1868−1894. Reval: Druck von J. H. Gressel, 1895 [http://dspace.ut.ee/handle/10062/33669]. *Maydell, Eduard ja Kurt von. ''Das freiherrliche Geschlecht von Maydell''. 2. Fortsetzung 1895–1978. Tostedt und Bonn: 1979. ==Välislingid== {{commonskat|Maydell family}} *[http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=185 Maidla mõis ja Maydellid Ajalooarhiivi Mõisakoolide näituse stendil] *[https://www.geni.com/people/Gert-Meidel/4700413889010034504 Meidelli suguvõsa genealoogia] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Kuramaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Maydellid| ]] [[Kategooria:Piltene aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Piltene matrikliaadel]] [[Kategooria:Rootsi aadlisuguvõsad]] 7mkwyv6oo2dq7ywk5oaxf6qw6hsjqvh 6183323 6183255 2022-08-25T16:43:20Z NOSSER 8097 /* Suguvõsa liikmeid */ wikitext text/x-wiki [[File:Tode 1902.png|pisi|Maydelli suguvõsa aadlivapp]] [[File:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|thumb|Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp]] [[File:Maydelli suguvõsa parunivapp (Kuramaa liin).jpg|thumb|Maydelli suguvõsa parunivapp (Kuramaa liin)]] [[File:Damier 1837.png|pisi|Maydelli suguvõsa vabahärravapp]] '''Maydell''', varem ka '''Maydel''' ja '''Maidel''' ([[vene keel]]es ''Майдель'') on [[Eestimaa]] [[vana aadel|põlisaadli]] suguvõsa. ==Ajalugu== ===Päritolu küsimus=== Suguvõsa täpne päritolu on jäänud ebaselgeks. Perekonnalegendi kohaselt pärineb nende nimi ja vapp juba Saksa kuninga [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I Linnupüüdja]] (916−936) ajast. Väidetavalt saabusid Maydellid Eestimaale ristisõdijatena 1219. aastal Taani kuninga [[Valdemar II]] ristiretke ajal.<ref>Maydell, Baron Karl von. Das freiherrliche Geschlecht von Maydell. Helsingfors: Druckerei der finnischen Litteraturgeschellschaft, 1868, lk 15-16 [https://books.google.ee/books?id=UiJMAQAAIAAJ&printsec=frontcover#v=onepage&q&f=false].</ref> Teistel andmetel said nad oma nime [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonnas]] asunud ja neile kuulunud [[Maidla (Lüganuse)|Maidla küla]] järgi, mida kirjalikes allikates nimetatakse esmakordselt 1241. aastal (''Maydalæ'').<ref>KNR. Maidla [http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=maidla&F=M&C06=et].</ref> Sellest on tulenenud hüpotees, et Maydellid võisid põlvneda mõnest eesti ülikust. Taani päritolu ajaloolane [[Paul Johansen]] (1901−1965) tõi rea argumente selle kaitseks, et Maydellid olid eesti päritoluga. Tema teesid on järgmised: *Vapp on eesti algupäraga. *Maydellidele kuulus vaid väike osa Maidla külast. *Nad olid ajavahemikus 1378 − u 1493 Uexküllide vasallisuguvõsa allvasallid. *Kaks suguvõsa esimest teadaolevat liiget (Henneke ja Willeken) olid Tallinnas majaomanikud. *Willekin Maydell oli ametilt lihunik. *Viimasel olid sidemed varaka eestlasega. Maydellide võrdlemisi suurt maavaldust seletab Johansen sellega, et see soetati tänu abielusidemetele. Baltisakslane Otto Magnus von Stackelberg nende väidetega ei nõustu ja esitab oma vastuargumendid: *Sõna ''maidel'' ei ole eesti, vaid alamsaksa päritolu. *Henneke Maydelli maavaldus oli suurem, kui Johansen väidab. *Ehkki 1404. aastal läänistati Maydellidele Maidla külast üks adramaa, ei välista see võimalust, et suurem osa külast oli juba varem nende valduses. *Kuna 1378. aastal sõlmitud müügitehingus on sõnaselgelt ostjana mainitud eestlast, siis peab Maydell olema sakslane. *Allvasalli seisus ei viita madalale sotsiaalsele seisundile. Samuti ei olnud Maydellid nii pikka aega allvasallid, nagu Johansen väidab. *Nimi Willekin on väga haruldane ja ilmselt ta Maydellide hulka ei kuulunud. *Saksamaal Lüneburgis on rida suguvõsasid, mille vapil on samuti palgil kujutatud kolme kala. ==Maydellid rüütelkonna matriklis=== [[1693]]. aastal introdutseeriti vabahärra [[georg Johan Maydell|Georg Johan von Maydell]] (1648 − maeti 1709) [[Rootsi rüütelkond]]a; see haru kustus meesliinis 1814. aastal. [[1. jaanuar]]il [[1731]] introdutseeriti Maidla-Sompa liinist põlvnenud [[Georg Johann von Maydell]] (suri 1737), kelle liin kustus tema poja surmaga 1754. aastal. Eestimaal võeti kogu suguvõsa [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|rüütelkonna matriklisse]] 1746. aastal. [[16. juuni]]l [[1729]] võeti [[Piltene rüütelkond|Piltene rüütelkonna]] matriklisse Johann Diedrich von Maydell (1695−1776). [[21. september|21. septembril]] [[1827]] [[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel|immatrikuleeriti Kuramaal]] [[Johann Ernst von Maydell]] (1790−1828) ja [[1. mai]]l [[1845]] [[Georg Gustav Daniel von Maydell]] (1791–1876). [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaal immatrikuleeriti]] suguvõsa erinevad liinid kokku üheksal korral. 1854., 1855. ja 1862. aastal said Maydellid senati ukaasiga said [[parun]]itiitli. ==Suguvõsa liikmeid== *[[Johann (Hans) Maydell]] (suri pärast 1534), [[Läänemaa stiftifoogt]] *[[Tönnies Maydell]] (suri enne 1559), [[Liivi ordumeister|Liivi ordumeistri]] nõunik *[[Tönnes Maydell|Tönnies Maydell]] (suri 1600), Rootsi sõjaväelane, [[Eestimaa rüütelkonna peamees]], Peipsi flotilli admiral **Jürgen (Georg) Maydell (?–1637) [[Maidla mõis (Kullamaa)|Maidla]] ja [[Maidla mõis (Hageri)|Maidla mõisa]] omanik. Suguvõsa Eesti-, Liivi- ja Kuramaa, Rootsi ja Saksa-Hannoveri liini esiisa. **J. Maydelli pojapoeg, Tönnis (Anton) Heinrich Maydell, Maidla ja [[Koigu mõis]]a omanik **J. Maydelli pojapoeg, Jürgen Friedrich von Maydell (?–1700), Maidla mõisa omanik ja suguvõsa [[Kuramaa]] haru rajaja. *[[Otto Ernst von Maydell]] (1608−1670), [[Piltene]] maanõunike kolleegiumi president, mõisaomanik, Piltene [[staarost]] *Vabahärra [[Georg Johan Maydell]] (1648−maeti 1709), jalaväekindral, mõisaomanik *[[Dietrich von Maydell]] (u 1648−1711), [[kammerhärra]], Piltene maanõunik, mõisaomanik, Piltene staarost *[[Georg Johann von Maydell]] (1675−1737), ooberst *[[Otto Wulbrand von Maydell]] (1680−1747), kindralleitnant *Vabahärra [[Otto Johann von Maydell]] (1682−pärast 1736), kindralmajor *[[Karl August von Maydell]] (1733−1802), kindralleitnant * Anton Friedrich von Maydell (1737–1799), [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]] ja [[Turpla mõis]]a omanik, suguvõsa [[Kesküla]]-[[Velise]] ja [[Päri (Lääne-Nigula)|Päri]]-[[Paasvere]] liini rajaja. *[[Ernst von Maydell|Ernst Friedrich von Maydell]] (1767−1843), [[Eestimaa maanõunik]] ja meeskohtunik, [[Putkaste mõis (Martna)|Putkaste]], [[Sõtküla mõis|Sõtküla]] ja [[Pühatu mõis]]a omanik, suguvõsa [[Pühatu]] liini rajaja. *[[Reinhold Gottlieb von Maydell]] (1771−1846), Eestimaa maanõunik, mõisaomanik *[[Johann von Maydell|Johann Ernst von Maydell]] (1790−1828), [[Miitavi]] ökonoomiadirektor, mõisaomanik *Parun [[Gustav von Maydell|Georg Gustav Daniel von Maydell]] (1791−1876), [[tõeline riiginõunik]], [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] viitsekuberner *[[Friedrich Ludwig von Maydell]] (1795−1846), maalikunstnik *Parun [[August von Maydell|August Woldemar von Maydell]] (1797−1869), kindralleitnant, mõisaomanik *Karl Gustav von Maydell (1788–1857), [[meeskohtunik]], [[Kuru mõis]]nik *Parun [[Karl von Maydell|Karl Dettlof von Maydell]] (1798−1856), kindralmajor *Parun [[Julius von Maydell|Paul Julius von Maydell]] (1809−1894), kindralmajor *Parun [[Jakob von Maydell|Jakob Friedrich von Maydell]] (1810−1893), kindralmajor *Parun [[Karl von Maydell|Karl Anton von Maydell]] (1816−1885), kindralleitnant, mõisaomanik, Maydellide perekonnaajaloo autor (1868) *Parun [[Georg von Maydell|Georg Benedict von Maydell]] (1817−1881), jalaväekindral, kindraladjutant, [[Peeter-Pauli kindlus]]e komandant *Parun [[Peter von Maydell|Peter Magnus Friedrich von Maydell]] (1819−1884), [[salanõunik]], arst *Parun [[Gregor von Maydell|Gregor Wilhelm Julius von Maydell]] (1821−1876), kontradmiral *Parun [[Ernst von Maydell|Ernst Michael Georg von Maydell]] (1826−1873), riiginõunik, Liivimaa [[kroonupalat]]i direktor *Parun [[Eduard von Maydell|Friedrich Ernst Eduard von Maydell]] (1830−1899), [[tõeline riiginõunik]], [[Eestimaa rüütelkonna peamees]], [[Eestimaa maanõunik]] [[Paasvere mõis]] ja [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]] ning [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo mõis]]nik **Parun [[Ernst Alexander von Maydell]] (1866–1909), [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]] ning [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo mõis]]nik **Parun [[Moritz Alexander Georg von Maydell]] (1869–1945), [[Karste mõis]]a valdaja, [[Malla mõis]]a rentnik ja [[Paasvere mõis]]nik, au-rahukohtunik, Virumaa kreisisaadik *Parun [[Karl Otto von Maydell|Karl Otto Viktor von Maydell]] (1833−1900), Eestimaa maanõunik, mõisaomanik *Parun [[Viktor Karl Jakob von Maydell]] (1838−1898), [[Viimsi mõis]]nik, [[Tallinna linnapea]]<ref>[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 63–69</ref> *Parun Konstantin Johannes Konrad von Maydell (Viljandi–1916 Tartu), [[Kambja kihelkond|Kambja kihelkonna]], [[Krüüdneri mõis|Krüüdneri]] ja [[Vastse-Prangli mõis]]a omanik. *Parun [[Christoph von Maydell]] (1834−?), kindralmajor *Parun [[Eduard von Maydell (1842−1918)|Eduard Nikolai Boleslaw von Maydell]] (1842−1918), kindralmajor *Parun [[Peter Gottlieb Constantin von Maydell]] (1843−1906), Võru [[Sillakohus|sillakohtunik]], [[Tartu kreis]]i [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsus]]e ülem ehk maakonnaülem, [[Rõuge kihelkond|Rõuge kihelkon]]na [[Vana-Saaluse mõis]]nik *Parun [[Nikolai Julius von Maydell]] (1854−pärast 1916), kindralmajor *Parun [[Woldemar von Maydell|Woldemar Friedrich Gustav von Maydell]] (1855−1905), tõeline riiginõunik, [[Liivimaa maanõunik]], mõisaomanik *Parun [[Roman von Maydell|Reinhold (Roman) Karl von Maydell]] (1859−1931), kindralmajor *Parun [[Vladimir von Maydell|Vladimir Nikolajevitš von Maydell]] (1864−pärast 1930), kindralmajor *Richard Karl Hugo von Maydell (1873–1945), keemik, [[Sindi kalevivabrik]]u ametnik, [[Teenuse mõis]]a omanik *Parun [[Ignati Nikolajevitš von Maydell]] (1874−1930), kindralleitnant, [[Ljubljana]] ülikooli keemiaprofessor *Parun [[Vladimir von Maydell (1875−1918)|Vladimir Hristoforovitš von Maydell]] (1875−lasti maha 1918), polkovnik, abiellus [[Boriss Savinkov]]i õe Nadeždaga (lasti maha 1922) *Parun [[Siegfried von Maydell|Karl Siegfried von Maydell]] (1877−1929), [[Rigasche Rundschau]] toimetaja *Parun [[Kurt von Maydell|Kurt Berend Rudolf von Maydell]] (1902−1987), filosoofiadoktor, saatkonnanõunik *Parun [[Hans-Jürgen von Maydell]] (1932−2010), metsandusteadlane ==Maydelli suguvõsa vapp== [[File:Ritterhaus Reval.png|pisi|200px|Maydelli suguvõsa vabahärravapp koos deviisiga]] Maydellide vapp on kõnelev vapp. Sellel on kujutatud kolme kalaga äraspalki. On arvatud, et see on [[Maidla (Lüganuse)|Maidla küla]] läbinud [[Purtse jõgi|Purtse jõe]] sümboliks. Selles elanud kalad olid maidlad ehk [[rünt|ründid]] (''Gobio fluvitalis''). Vappi on peetud tõendiks suguvõsa eesti päritolu kohta. Vapideviisiks on ladinakeelne ''Fidem genusque servamus'', mis tähendab ''Me säilitame usu ja (saksa) päritolu''.<ref>Maydell, Baron Karl von. Das freiherrliche Geschlecht von Maydell. Helsingfors: Druckerei der finnischen Litteraturgeschellschaft, 1868, lk 38 [https://books.google.ee/books?id=UiJMAQAAIAAJ&printsec=frontcover#v=onepage&q&f=false].</ref> ==Maydelli suguvõsa mõisavaldused== *Eestimaa: **[[Edise mõis|Edise]] (''Etz'') (1698−1755), [[Enivere mõis|Enivere]] (''Sternberg'') (1839−? pandi-, ?−1859 pärusvaldus), [[Haabneeme mõis|Haabneeme]] (''Habbinem'') (1874−1882), [[Harmi mõis|Harmi]] (''Neu-Harm'') (1883−1885), [[Hertu mõis|Hertu]] (''Hermet'') (1871−1882), [[Huuksi mõis|Huuksi]] (''Hukas'') (1789−1800 ja 1816−1824 pandi-, 1824−1826 pärusvaldus), [[Härgla mõis|Härgla]] (''Herküll'') (1516−u 1626), [[Illuste mõis|Illuste]] (''Illust'') (1871−1919), [[Jootme mõis|Jootme]] (''Jotma'') (1880−1919, fideikomiss), [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo]] (''Jöggis'') (1899−1908), [[Karinõmme mõis|Karinõmme]] (''Karrinöm'') (1888−1914), [[Kavastu mõis (Haljala)|Kavastu]] (''Kawast'') (1834−1870), [[Kehra mõis|Kehra]] (''Kedder'') (1820−? pandi-, u 1820−1847 pärusvaldus), [[Keskküla mõis|Keskküla]] (''Kesküll'') (1788−1883), [[Kirimäe mõis|Kirimäe]] (''Kirrimäggi'') (1801−1809 pandi-, 1809−1906 pärusvaldus), [[Kiska mõis|Kiska]] (''Kiska'') (1845−1919), [[Kodila mõis|Kodila]] (''Koddil'') (kuni 1517), [[Konvere mõis|Konvere]] (''Konfer'') (1816−1821 pandi-, 1821−1906 pärusvaldus), [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]] (''Kuimetz'') (1819−1822, rendivaldus), [[Kunda mõis|Kunda]] (''Kunda'') (oli 1716), [[Kurevere mõis|Kurevere]] (''Kurrefer'') (1881−1919), [[Kuru mõis|Kuru]] (''Kurro'') (1771−1919, fideikomiss), [[Kädva mõis|Kädva]] (''Kedwa'') (1900−1919), [[Lehetu mõis|Lehetu]] (''Lehhet'') (1857−1899), [[Libumäe mõis|Libumäe]] (''Libbomäggi'') (1881−1919), [[Liivi mõis|Liivi]] (''Alt-Parmel'') (1793−1800, pandivaldus), [[Loobu mõis|Loobu]] (''Loop'') (u 1757−1790), [[Lubja mõis|Lubja]] (''Kalkofen'') (1874−1882), [[Maidla mõis (Hageri)|Maidla]] (''Wredenhagen'') (1586−1670), [[Maidla mõis (Juuru)|Maidla]] (''Maidel'') (1800−1808 pandi-, 1808−1919 pärusvaldus), [[Maidla mõis (Kullamaa)|Maidla]] (''Tockumbeck'') (1594−1801), [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]] (''Wrangelstein'', tollal ''Maidel'') (u 1363−1499), [[Malla mõis|Malla]] (''Malla'') (1812 pandi-, 1812−1840 pärusvaldus), [[Massu mõis|Massu]] (''Massau'') (1613−enne 1649), [[Metsiku mõis|Metsiku]] (''Metzikus'') (u 1554−u 1589), [[Mõisamaa mõis (Simuna)|Mõisamaa]] (''Moisama'') (1800−1810 pandi-, 1810−1822 pärusvaldus), [[Nabala mõis|Nabala]] (''Nappel'') (1892−pärast 1913, rendivaldus), [[Nehatu mõis|Nehatu]] (''Nehhat'') (1871−1919), [[Norra mõis|Norra]] (''Kaltenborn'') (1917−1919), [[Nõmme mõis (Väike-Maarja)|Nõmme]] (''Nömme'') (1856−1863), [[Ohekatku mõis|Ohekatku]] (''Odenkat'') (XVI sajandi algus), [[Oidrema mõis|Oidrema]] (''Oidenorm'') (1888−1914), [[Paasvere mõis|Paasvere]] (''Pastfer'') (1834−1843 pandi-, 1843−1919 pärusvaldus; jäänukmõis a-st 1919), [[Paatsalu mõis|Paatsalu]] (''Patzal'') (1871−1919), [[Parila mõis|Parila]] (''Pargel'') (1781−1793), [[Patsu mõis|Patsu]] (''Patz'') (1793−1800, pandivaldus), [[Paunküla mõis|Paunküla]] (''Paunküll'') (oli 1567), [[Pikavere mõis|Pikavere]] (''Pickafer'') (XV sajand−1515), [[Pudivere mõis|Pudivere]] (''Poidifer'') (1842−1855, pandivaldus), [[Purila mõis|Purila]] (''Purgel'') (1900−1919), [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]] (''Kattentack'') (1771−1919, fideikomiss a-st 1839), [[Pärinurme mõis|Pärinurme]] (''Pernorm'') (XVI sajandil), [[Putkaste mõis (Martna)|Putkaste]] (''Putkas'') (1768−1816 ja 1842−1919 pärus-, 1840−1842 pandivaldus), [[Pühajõe mõis|Pühajõe]] (''Pühhajöggi'') (1848−1853), [[Pühatu mõis|Pühatu]] (''Pühhat'') (1818−1821 pandi-, 1821−1843 pärusvaldus), [[Rahula mõis|Rahula]] (''Rahhola'') (1783−1846), [[Rannamõisa mõis (Martna)|Rannamõisa]] (''Vogelsang'') (1873−1891), [[Russalu mõis|Russalu]] (''Russal'') (1887−1903), [[Räsna mõis|Räsna]] (''Resna'') (1880−1919, fideikomiss), [[Saulepi mõis|Saulepi]] (''Saulep'') (1816−1822, rendivaldus), [[Sompa mõis|Sompa]] (''Sompäh'') (enne 1641−1499), [[Sutlema mõis|Sutlema]] (''Sutlem'') (u 1469−XVII sajandi algus), [[Suure-Rõude mõis|Suure-Rõude]] (''Groß-Ruhde'') (1811−1820, pandivaldus), [[Sõtke mõis|Sõtke]] (''Sötküll'') (1802−1810 pandi-, 1810−1815 pärusvaldus), [[Tatruse mõis|Tatruse]] (''Tatters'') (kuni 1743, 1765−1772 ja 1782−1860), [[Teenuse mõis|Teenuse]] (''Stenhusen'') (1729−1919, fideikomiss; jäänukmõis 1919−1939), [[Turpla mõis|Turpla]] (''Turpel'') (1771−1919, fideikomiss), [[Ubasalu mõis|Ubasalu]] (''Neu-Parmel'') (1793−1800, pandivaldus), [[Udeva mõis|Udeva]] (''Uddewa'') (1917−1919; jäänukmõis 1919−1939), [[Uniküla mõis|Uniküla]] (''Unniküll'') (1842 pandi-, 1842−1902 pärusvaldus), [[Uudeküla mõis|Uudeküla]] (''Udenküll'') (1830−1839 pandi-, 1839−u 1917 pärusvaldus, fideikomiss), [[Valtu mõis|Valtu]] (''Waldau'', varem ''Kotz'') (1488−1558 ja 1871−1882), [[Vatla mõis|Vatla]] (''Wattel'') (1845−1919), [[Velise mõis|Velise]] (''Schloẞ Felks'') (1869−1919, fideikomiss a-st 1877), [[Viimsi mõis|Viimsi]] (''Wiems'') (1874−1882), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]] (''Klein-Lechtigall'') (1879−1881), [[Väike-Rõude mõis|Väike-Rõude]] (''Klein-Ruhde'') (1881−1919), [[Vääna mõis|Vääna]] (''Fähna'') (u 1726−1733) *Ida-Preisimaa: **[[Dobeni mõis|Doben]] (XVII sajandil) *Kuramaa: **[[Biksti mõis|Biksti]] (''Bixten'') (XVII sajandil, pandivaldus), [[Cīrava mõis|Cīrava]] (''Zierau'') (1596−1711), [[Cirole mõis|Cirole]] (''Zirohlen'') (1845−1856), [[Dundaga mõis|Dundaga]] (''Dodangen'') (XVII sajandi keskpaik−1711), [[Kalni mõis|Kalni]] (''Berghof'') (XIX sajandil), [[Kaltiķi mõis|Kaltiķi]] (''Kalticken'') (XIX sajandil), [[Kalvene mõis|Kalvene]] (''Kalwen'') (1875−1881), [[Matulišķi mõis|Matulišķi]] (''Matulischek'') (1814−pärast 1827), [[Pūņase mõis|Pūņas]] (''Puhnjen'') (1673−1776 ja 1851−1858), [[Pundiķi mõis|Pundiķi]] (''Pundicken'') (alates 1620), [[Rāva mõis|Rāva]] (''Rawen-Duppeldorf'') (1646−1711) *Liivimaa eesti distrikt: **[[Kiidjärve mõis|Kiidjärve]] (''Kiddijerw'') (1875−1919), [[Koonga mõis|Koonga]] (''Kockenkau'') (1859−1866, rendivaldus), [[Krüüdneri mõis|Krüüdneri]] (''Krüdenershof'') (1840−1919), [[Leevi mõis|Leevi]] (''Löwenküll'') (1861−1872), [[Linnamäe mõis|Linnamäe]] (''Linnamäggi'') (1835−1836 pandi-, 1836−1919 pärusvaldus; jäänukmõis 1919−1939), [[Pindi mõis|Pindi]] (''Bentenhof'') (1861−1872), [[Pootsi mõis|Pootsi]] (''Podis'') (1856−1858 pandi-, 1858−1919 pärusvaldus; jäänukmõis pärast 1919), [[Pühajärve mõis|Pühajärve]] (''Wollust'') (XVI sajandil, pandivaldus), [[Rääbise mõis|Rääbise]] (''Repshof'') (XVII sajandi algul), [[Saaluse mõis|Saaluse]] (''Salishof'') (1840−1843 pandi-, 1843−1919 pärusvaldus), [[Tõikvere mõis|Tõikvere]] (''Toikfer'') (1680−1732), [[Uniküla mõis (Kambja)|Uniküla]] (''Unniküll'') (kuni 1468), [[Vana-Otepää mõis|Vana-Otepää]] (''Schloẞ Odenpäh'') (1836−1854, rendivaldus), [[Vana-Saaluse mõis|Vana-Saaluse]] (''Waldhof'') (1840−1919), [[Vastse-Prangli mõis|Vastse-Prangli]] (''Neu-Wrangellshof'') (1869−1901), [[Välgita mõis|Välgita]] (''Welketa'') (1822−1834, rendivaldus) *Liivimaa läti distrikt: **[[Annasi mõis|Annasi]] (''Ermes-Neuhof'') (1821 pandi-, 1821−1827 pärusvaldus), [[Budenbroka mõis|Budenbroka]] (''Schujenpahlen'') (1865−1871, pandivaldus), [[Daibe mõis|Daibe]] (''Daiben'') (1908−1911), [[Mārciena mõis|Mārciena]] (''Martzen'') (1885−1920, fideikomiss a-st 1887), [[Mazbrenguļi mõis|Mazbrenguļi]] (''Klein-Wrangelshof'') (1909−?), [[Paju mõis|Paju]] (''Luhde-Groẞhof'') (1815−1820 pandi-, 1820−1827 pärusvaldus), [[Pedele mõis|Pedele]] (''Peddeln'') (1821 pandi-, 1821−1827 pärusvaldus), [[Stiene mõis|Stiene]] (''Ulpisch'') (1896−1920), [[Vīganti mõis|Vīganti]] (''Wiegandshof'') (1908−1920) *Mecklenburg: **[[Gottini mõis|Gottin]] (1783−1790), [[Klein-Strömkendorfi mõis|Klein-Strömkendorf]] (1792−1803), [[Tellowi mõis|Tellow]] (1783−1790), [[Vogelsangi mõis|Vogelsang]] (1793) *Podoolia kubermang: **[[Dumanova mõis|Dumanova]] (1872−?), [[Karpovzõ mõis|Karpovzõ]] (1893−?), [[Pirogovskoje mõis|Pirogovskoje]] (1878−?), [[Vorobjovka mõis|Vorobjovka]] (1875−?) *Preisimaa: **[[Seefeldi mõis|Seefeld]] (1824−1868) *Saaremaa: **[[Sandla mõis|Sandla]] (1706−1723) *Tuula kubermang: **[[Povõtkino mõis|Povõtkino]] (1850−1893) ==Vaata ka== *[[Maidla (Lüganuse)]] *[[Maidla mõis (Lüganuse)]] *[[Velise mõisa Maydellide kalmistu]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Teil: Estland. Bd I. Görlitz, 1930. Lk 131–158 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=148], parandused lk 22-23 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=437]. *''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Teil: Livland. Bd I. Görlitz, 1929. Lk 609–633 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000558/images/index.html?seite=618]. *''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Teil: Kurland. Bd I. Görlitz, 1939. Lk 537–546 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000602/images/index.html?seite=552]. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Adelslexikon. Bd VIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1997. Lk 339-341. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Freiherrliche Häuser A. Band V. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1963. Lk 223−287. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Freiherrliche Häuser A. Band X. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1977. Lk 207−248. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Freiherrliche Häuser. Band XVI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1992. Lk 183−230. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Freiherrliche Häuser. Band XXII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002. Lk 304−356. *Gløersen, A. T. ''Slægten Meidell i Norge og Danmark med talrige nærstaaende familier''. I kommission hos Grossererne Holm & Mejdell, 1903. *Maydell, Baron Karl von. ''Das freiherrliche Geschlecht von Maydell''. Helsingfors: Druckerei der finnischen Litteraturgeschellschaft, 1868 [https://books.google.ee/books?id=UiJMAQAAIAAJ&printsec=frontcover#v=onepage&q&f=false]. *Maydell, Bogdan Baron. ''Das freiherrliche Geschlecht von Maydell''. 1. Fortsetzung 1868−1894. Reval: Druck von J. H. Gressel, 1895 [http://dspace.ut.ee/handle/10062/33669]. *Maydell, Eduard ja Kurt von. ''Das freiherrliche Geschlecht von Maydell''. 2. Fortsetzung 1895–1978. Tostedt und Bonn: 1979. ==Välislingid== {{commonskat|Maydell family}} *[http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=185 Maidla mõis ja Maydellid Ajalooarhiivi Mõisakoolide näituse stendil] *[https://www.geni.com/people/Gert-Meidel/4700413889010034504 Meidelli suguvõsa genealoogia] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Kuramaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Maydellid| ]] [[Kategooria:Piltene aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Piltene matrikliaadel]] [[Kategooria:Rootsi aadlisuguvõsad]] lxz8b4jk35ix8fl3jfem3fengahdwwy Georg Vaher 0 211042 6183215 4969408 2022-08-25T12:08:37Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Georg Vaher''' ([[4. jaanuar]] [[1888]] [[Laeva vald (Kursi kihelkond)|Laeva vald]], [[Tartumaa]] – [[1. september]] [[1947]] [[Aaspere vald (1939)|Aaspere vald]], [[Virumaa]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonelleitnant]]). Teenis [[4. Jalaväepolk|4. Jalaväepol]]gus ja [[5. Jalaväepolk|5. Jalaväepol]]gus, alates 1925. aastast kuni 28. juunini 1940 [[Kaitseliidu Viru malev]]a pealik. ==Tunnustused== [[Kotkaristi V klassi teenetemärk]], 1930.<ref>[http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=9100 Kotkarist. V klass]. Vabariigi Presidendi kantselei kodulehekülg. (Kasutatud 28. veebruaril 2011.)</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=26214 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Vaher, Georg}} [[Kategooria:4. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:5. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Kaitseliidu Viru maleva pealikud]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1949]] j7dbker7rk7ntk18gojqj9tfketp63l 6183216 6183215 2022-08-25T12:09:23Z NOSSER 8097 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''Georg Vaher''' ([[4. jaanuar]] [[1888]] [[Laeva vald (Kursi kihelkond)|Laeva vald]], [[Tartumaa]] – [[1. september]] [[1947]] [[Aaspere vald (1939)|Aaspere vald]], [[Virumaa]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonelleitnant]]). Teenis [[4. Jalaväepolk|4. Jalaväepol]]gus ja [[5. Jalaväepolk|5. Jalaväepol]]gus, alates 1925. aastast kuni 28. juunini 1940 [[Kaitseliidu Viru malev]]a pealik. ==Tunnustused== [[Kotkaristi V klassi teenetemärk]], 1930.<ref>[http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=9100 Kotkarist. V klass]. Vabariigi Presidendi kantselei kodulehekülg. (Kasutatud 28. veebruaril 2011.)</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=26214 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Vaher, Georg}} [[Kategooria:4. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:5. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Kaitseliidu Viru maleva pealikud]] [[Kategooria:Eesti kolonelid]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1949]] g7mbbf863ft0b7y553alzn4dyasn279 6183220 6183216 2022-08-25T12:12:26Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Georg Vaher''' ([[4. jaanuar]] [[1888]] [[Laeva vald (Kursi kihelkond)|Laeva vald]], [[Tartumaa]] – [[1. september]] [[1947]] [[Aaspere vald (1939)|Aaspere vald]], [[Virumaa]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonelleitnant]]). Teenis [[4. Jalaväepolk|4. Jalaväepol]]gus ja [[5. Jalaväepolk|5. Jalaväepol]]gus, alates 1925. aastast kuni 28. juunini 1940 [[Kaitseliidu Viru malev]]a pealik. ==Tunnustused== [[Kotkaristi V klassi teenetemärk]], 1930.<ref>[http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=9100 Kotkarist. V klass]. Vabariigi Presidendi kantselei kodulehekülg. (Kasutatud 28. veebruaril 2011.)</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=26214 Ohvitseride andmekogu] *[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/01/03/56 Kolonelleitn. Georg Waher 50-aastane], Postimees (1886-1944), nr. 2, 3 jaanuar 1938 {{JÄRJESTA:Vaher, Georg}} [[Kategooria:4. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:5. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Kaitseliidu Viru maleva pealikud]] [[Kategooria:Eesti kolonelid]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1949]] sksgou57z9nlufupsce1ew9iqu3vnbf Kaitseliidu Viru malev 0 212684 6183221 6183214 2022-08-25T12:20:41Z NOSSER 8097 /* Maleva pealikud */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}}{{allikad}} {{Asutus |Nimi = Kaitseliidu Viru malev |Embleem = Kaitseliit emblem.svg |Embleemiallkiri = Kaitseliidu vapp |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = [[12. aprill]] [[1990]] (1. september 1925) |likvideeritud = |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Rakvere |asukoht = [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 15 |piirkond = [[Lääne-Viru maakond]] |juhtkond = kolonelleitnant [[Jaanus Ainsalu]] |kõrgemalseisev_asutus = [[Kaitseliit]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = [http://viru.kaitseliit.ee Viru maleva koduleht] }} [[File:KL Viru maleva lipp.jpg|pisi|KL Viru maleva lipp]] '''Viru malev''' on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[malev (Kaitseliit)|malev]], mis tegutseb [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]]. == Koosseis == Viru malevasse kuuluvad *[[Rakvere üksikkompanii|Rakvere]] malevkond, *[[Kadrina üksikkompanii]], *[[Tapa üksikkompanii|Tapa malevkond]]. == Vastutusala ja asukoht == Praegune Viru maleva vastutusala erineb [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] eelsest, kuna praegune Lääne-Virumaa hõlmab sõjaeelse Virumaa läänepoolset osa. Lisaks kuulub Jäneda, Lehtse ja [[Tapa malevkond|Tapa]] nüüd Lääne-Viru maakonna koosseisu, aga enne II maailmasõda olid need [[Järvamaa]] alad. Narva ümbruses tegutses enne okupatsiooni [[Narva malev]]. Virumaa idapoolses osas – [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] – tegutseb praegu [[Kaitseliidu Alutaguse malev]]. Viru maleva staap asub [[Rakvere]]s [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 15. Sellel majal on huvitav ajalugu ja otsene seos sõjaeelse Viru malevaga. [[1927]]. aastast asus Pikk 15 majas Viru maleva staap, I malevkonna staap, [[Naiskodukaitse]] Rakvere linna jaoskonna ruum, [[Kaitseliidu Rakvere suurtükiväedivisjon]]i staap ja Viru maleva pealiku korter. Taasloodud Viru maleva staap asub praegu ajaloolise hoone teisel korrusel nagu sõjaeelselgi ajal. ==Ajalugu== [[1918]]. aasta augustis asus [[Viru Maavalitsus]]e sekretäri ettepanekul kapten [[Nikolai Reek]] organiseerima põrandaalust sõjalist organisatsiooni<ref>Ants Silm, [https://virumaateataja.postimees.ee/633582/kaitseliidu-ajalugu-on-uks-hamaramaid-lehekulgi-eesti-ajaloos Kaitseliidu ajalugu on üks hämaramaid lehekülgi Eesti ajaloos], virumaateataja.postimees.ee, 15. november 2011</ref>. Juba 1917. aastal organiseeriti Virus Omakaitse, mis tegutses Rakvere linnas ja üksikutes maakohtades. Juhtivasse komiteesse kuulusid ringkonnaülem advokaat [[Kristjan Haho|K. Haho]], [[Rakvere linnapea|linnapea]] [[Martin Kutti|M. Kutti]], Rakvere miilitsaülem [[Gustav Kütt|G. Kütt]], [[Viru maavalitsus]]est [[Aleksander Aren|A. Aren]] ja sakslaste poolt Dehn. Viruma maakonna komissarina kuulus komiteesse [[Tõnis Kalbus|T. Kalbus]]. Omakaitslaste ülesanne oli patrullida, et tagada kord ja rahu. 1918. aasta augustikuu lõpuks oli Virumaal loodud [[Omakaitse (1917–1918)|omakaitse]] organisatsioonide juhtide võrk [[alamkapten]]ite Liivi, [[Hugo Jürgenson]]i, [[Artur Saueselg]]i, Nikolai ja Kiviloo kollektiivsel juhtimisel. Põrandaalusesse organisatsiooni kuulus 15 ohvitseri Rakvere linnas ja Virumaal. Igale ohvitserile, keda hakati nimetama komandandiks, oli kindlaks määratud oma tegevuse piirkond. 9. novembril puhkesid Saksamaal rahutused, 10. novembri hommikul tõmbasid põrandaaluse omakaitse organisatsiooni juhatuse liikmed [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 2 Põhja võõrastemaja vardasse sini-must-valge Eesti lipu ja teostus Rakveres sakslastelt Viru maavalitsuse ülevõtmine. [[11. november|11. novembril]] 1918 määras kindral [[Ernst Põdder]] oma käskkirjaga Virumaa ja Rakvere linna Kaitseliidu ülemaks kapten Nikolai Reeki. 11. novembril kuulutati ülemaailmselt [[Omakaitse (1917–1918)|omakaitse]] organisatsioon likvideerituks ja moodustati omakaitse liikmeist [[Eesti Kaitseliit]]. 12. novembril avaldati Kaitseliidu ülema kapten Nikolai Reeki esimene päevakäsk, millega kohustati kõiki Virumaal elutsevaid Eesti ohvitsere ilmuma registreerimisele kaitseliidu büroosse. 12. novembril 1918 Rakveres asutatud organisatsiooni nimetus oli esialgu Virumaa ja Narva Linna Kaitseliit. Selle organiseerijaks ja esimeseks ülemaks sai 28aastane alampolkovnik Nikolai Reek, kes formeeris samal ajal Rakveres [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepolk]]u. Ühtlasi oli selles päevakäsus maakond jaotatud [[kihelkond]]ade kaupa jaoskondadeks ja määratud esimesed ülemad järgmistele jaoskondadele: 1. alamkapten [[Hugo Jürgenson|Jürgenson]] [[Rakvere]], 2. alamkapten [[Heinrich Laretei|Laretei]] [[Narva]], 3. alamkapten [[August Kivi]] [[Tapa]] ja [[Kadrina]], 4. alamleitnant [[Andres Allast]] [[Väike-Maarja]], 5. lipnik Toomel [[Jõhvi]], 6. lipnik Stein [[Aseri]], 7. Eiland [[Võsu]], 8. leitnant Villo [[Viru-Jaagupi|Viru-Jakobi]]. 13. novembril määras kapten Nikolai Reek esimese päeva päevakäsu täienduseks kaitseliidu jaoskondade ülemaiks ühes kohalike komandantide kohuste täitmisega: 1. lipnik Tenneberg [[Rakvere vald]]a, 2. Riiberg [[Iisaku kihelkond]]a, 3. Uustalu [[Kaarli vald]]a, 4. Martin [[Kohtla vald (Jõhvi kihelkond)|Kohtla vald]]a, 5. Nurk [[Erra vald (Lüganuse kihelkond)|Erra]] ja [[Püssi vald]]a, 6. sv. am. Kalli [[Haljala kihelkond]]a. Ta määras: 1. al.-kapten Nikolai [[Tallinna–Narva raudtee|Тара-Narva raudteeliin]]i ülemaks ja [[Rakvere raudteejaam|Rakvere jaam]]a komandandiks, 2. al.-kapt. Jürgenson sõjariistade vastuvõtjaks ja ülevaatajaks ja 3. al.-kapten Peterson sidekomando ülemaks. Virumaa Kaitseliidu ülema adjutandiks ja büroo sekretäriks sai kapten [[Villem Liiv]], ülema abiks ja Virumaa kaitseliidu organiseerijaks alamleitnant [[Georg Voldemar Agger]]. Kapten [[Hugo Jürgenson]] pandi ka Rakvere linna kaitseliidu juhiks ja linna komandandiks<ref>[[Odette Kirss]], [https://dea.digar.ee/article/AKkaitsekodu/2018/11/0/19.1 100 aastat Kaitseliitu Virumaal ehk Kaitseliidu Viru maleva sünnilugu], Kaitse Kodu!: Kaitseliidu ajakiri, Number 8, November 2018</ref>. 14. novembril algas Rakveres vabatahtlike kaitseliitlaste vastuvõtmine, kokku tuli 215 meest. Narvas oli samal päeval registreeritud kõigest 20 vabatahtlikku. Kuni 28. novembrini oli Virumaal registreeritud ligi 1800 kaitseliitlast. Formeerimisel olevale kaitseliidule oli suureks kaotuseks tema juhtide ärakutsumine formeeritavaisse [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] väeosadesse. Nikolai Reek määrati 17. novembril Rakveres formeeritava [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepolgu]] ülemaks ja polkovnik [[Aleksander Seiman]] määrati [[4. Jalaväepolk|4. jalaväepolgu]] ülemaks. [[20. november|20. novembril]] 1918 määrati Virumaa Kaitseliidu ülemaks, endine miilitsaülem [[Aleksander Aren]], tema abiliseks sai alamleitnant Agger. Pärast 21. novembrit jäid Virumaa kaitseliidu jaoskondade ülemaiks: 1. alamleitnant Agger Virumaa kaitseliidu ülema abiks, 2. alamkapten Laretei Narva linna kaitseliidu ülemaks, 3. lipnik Landberg Virumaa kaitseliidu sekretäriks, 4. leitnant [[August Vask|Vask]] kaitseliidu Rakvere roodu ülemaks, 5. alamkapten [[Artur Saueselg|Saueselg]] Jõhvi komandandiks, 6. alamkapten [[Nikolai Steinmann|Steinmann]] Vaivara komandandiks, 7. alamleitnant [[Aleksander Lugenberg|Lugenberg]] [[Tudulinna|Tudolinn]]a komandandiks, 8. lipnik Altmann Iisaku komandandiks, 9, Kasemets Kunda komandandiks. 20. novembriks oli Virumaa Kaitseliidu relvastuses 1300 Jaapani süsteemi [[vintpüss]]i ja 4 [[M1895 kuulipilduja Colt|kuulipildujat Colt]]. 21. novembril 1918 määrati Nikolai Reek [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepol]]gu ülemaks ja Virumaa Kaitseliidu ülemaks määras Viru maakonnavalitsuse esimees [[Mihkel Juhkam]] senise miilitsaülema [[Aleksander Aren]]i. 23. novembril 1919 astus Aleksander Aren ametisse ja kinnitas ülema abiks alamleitnant Georg Voldemar Aggeri, staabi sekretäriks lipnik [[Alfred Nikolai Landberg]]i. Viru Maakonna Kaitseliidu staap asus Rakvere postkontori teisel korrusel. Määrati Rakvere linna uus komandant [[Jakob Vaska]] ja raudteejaama komandandid: Rakverre lipnik [[Aleksander Lugenberg]], Kundas [[August Kasemets]], Jõhvi, Kohtlasse ja Iisakusse. Rakvere linna jaoskonnaülemateks kinnitati [[Rudolf Inthal]], Konstantin Sirotkin (hilisem Väike-Maarja jaoskonna ülem), [[Aleksander Rautsik]] (ka Raudsik) ning [[Arnold Kook]]. 28. novembriks saadeti Virumaa kaitseliidust [[Vabadussõda|Vabadussõja]] [[Viru rinne|idapiirile]] 13 ohvitseri ja 456 kaitseliitlast 4 kuulipildujaga ja nad paigutati [[Jaanilinna kindlus]]se. Vabadussõja algetapi taganemislahingutes taandusid Virumaa kaitseliidu üksused pärast [[Rägavere lahing|kaotust Rägavere all]] lahkusid kaitseliitlased linnast ja taandusid koos sõjaväega kuni Kehrani. kaitselahingutes Kihlevere mõisa lähedal langesid vaenlase kätte vangi 18. detsembril luurele läinud Georg Voldemar Agger, lipnik Toomas Uustalu ning nende küüdimees, Tartust pärit Leo Mikk, kes lasti järgmisel hommikul maha. Rakverre jõudsid Punaarmee üksused 16. detsembril. Jaanuaris 1919 olid 595 Virumaa kaitseliitlast kaasatud kaitseülesannetes: rakendatud tööle vahipostidena [[Tallinna-Tapa raudteeliin|Tallinna-Tapa raudtee]]l Lagedi-Aegviidu vahel ning Kehra ja Raasiku jaama komandantide juures (345 meest), [[4. Jalaväepolk|4.]] ja [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepol]]gu staabi juures (122 meest), Viru rinde staabi kaitsel (53 meest). Ratsaluurajaina teenis 24 ning regede komandos 26 meest. Veel on kirjas „liikuv park“ kümne ning väejooksikute püüdjad [[Raasiku mõis]]as 15 mehega. Pärast Rakvere vabastamist, 12. jaanuaril naases [[Aleksander Aren]] Rakverre ja asus seal korraldama korrakaitset ja mobilisatsiooni. Rakvere KL oli jagatud neljaks linnajaoskonnaks, nüüd pandi aga nende etteotsa uued ülemad: 1. jaoskonna ([[Kukeküla]] ja [[Roodevälja]] alev) ülemaks sai Paul Fageström, 2. jaoskonnas ([[Lai tänav (Rakvere)|Lai]]ast ja praegusest [[Vabaduse tänav (Rakvere)|Vabaduse tänav]]ast ida pool) – Tiido Alaküla, 3. jaoskonnas ([[Rakvere vanalinn]]) – August Võsa, 4. jaoskonnas ([[Kondivalu]]) – Gustav Sallo. 19. jaanuaril muudeti Virumaa ja Narva Linna Kaitseliidu [[Kaitseliidu Narva malev |Narva ja Narva-Jõesuu kaitseliit]] iseseisvaks üksuseks. Virumaa Kaitseliidu ülema alluvusse jäid neli jaoskonda – 1. keskus oli Rakveres, ülemaks lipnik [[Aleksander Simson]], 2. keskus [[Kunda]]s, ülemaks lipnik [[Alfred Landberg]], 3. keskus [[Aseri]]s, ülemaks lipnik [[Ferdinand Stein]] ja 4. jaoskonna keskus asus [[Jõhvi]]s, ülemaks lipnik [[Aleksander Toomel]]. [[11. märts]]il [[1925]] kinnitati sõjaministri käskkirjaga Viru maleva pealikuks major [[Georg Vaher]]. 1. septembrit 1925 loetakse Viru maleva asutamise kuupäevaks, mida ka hiljem tähistati<ref name="https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/42884">K. L. Viru Malevlane, 1935 nr 16</ref>. [[5. september|5. septembril]] [[1926]] annetati ja õnnistati Viru maleva lipp. === Malev taastamise järel=== Toonaste [[Eesti NSV]] [[Rajoon (NSVL)|rajoonide]] piiridesse asutatud üksusi nimetati Kaitseliidu taasasutamise ajal Kaitseliidu ülema [[Kalle Eller]]i tahtel [[Kaitseliidu lipkond|lipkond]]adeks.<ref>[[Riho Ühtegi]]. Nimed, mida pole raiutud marmortahvlitele. [[Kaitse Kodu!]], 2007, nr 7, lk 21–24</ref> Praeguse Viru maleva eelkäija '''Lääne-Viru lipkond''' asutati [[2. aprill]]il [[1990]]. Samuti asutati [[Kaitseliidu Alutaguse malev|Alutaguse malev]]a eelkäija [[Ida-Viru lipkond|Ida-Viru lipkonna]] ja [[Kaitseliidu Põlva malev|Põlva malev]]a eelkäija [[Põhja-Võrumaa lipkond|Põhja-Võrumaa lipkonnana]].<ref>Tähistame väärikalt ja tulevikku vaadates Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva. [[Kaitse Kodu!]], nr 1 (93/539), 2010, lk 6.</ref> Kaitseliidu Lääne-Viru lipkonna lipp õnnistati [[25. detsember|25. detsembril]] [[1990]] [[Rakvere kirik]]us. [[12. aprill]]il [[1990]] moodustati Kaitseliidu Viru malev, mis koosnes Ida-Viru ja Lääne-Viru lipkonnast. Viru maleva pealiku kohusetäitjaks sai Ants Silm.<ref name="malevakoduleht">[https://web.archive.org/web/20100703143953/http://www.virumalev.ee/kl/ajalugu/ Kaitseliidu Viru maleva ajaloolised daatumid]. Kaitseliidu Viru maleva koduleht. Kasutatud [[1. juuni]]l [[2010]].</ref> Kaitseliidu Viru maleva lipp õnnistati ja anti üle [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1991]]. Lääne-Viru maleva esindajatekogu koosolek nimetas [[13. veebruar]]il [[1992]] Lääne-Virumaa lipkonna ümber '''Lääne-Viru malevaks'''. Kaitseliidu seaduse jõustumisega [[5. märts]]il [[1999]] nimetati Lääne-Viru malev Viru malevaks.<ref name="malevakoduleht"/> Viru maleva tegevliikmete arv kasvas 600-ni, kui 11. jaanuaril 2011 kinnitati [[Lääne-Viru maavanem]] [[Einar Vallbaum]] Kaitseliidu Viru maleva 600. tegevliikmeks.<ref>[[Kristel Kitsing]]. [http://www.virumalev.ee/kl/einar-vallbaum-on-viru-maleva-kuuesajas-liige/ Einar Vallbaum on Viru maleva kuuesajas liige]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Kaitseliidu Viru maleva koduleht, 21. jaanuar 2011.</ref> === Maleva pealikud === *[[11. november]] – 17. november 1918, kapten [[Nikolai Reek]] *[[20. november]] 1918 – ..., [[Aleksander Aren]] *[[11. märts]] 1925 – [[28. juuni]] 1940, [[kolonelleitnant]] [[Georg Vaher]], Viru Maleva pealik Taastatud Lääne-Viru lipkonda, Lääne-Viru malevat ja Viru malevat on juhtinud: * [[Ants Silm]] (1990, 1991–1993) * [[Tiit Vilk]] (1990–1991) * [[Margus Lillemägi]] (1993) * [[Juhan Hallikmaa]] (1993–1994) * kapten [[Jaak Leipalu]] (1994–2000) * kapten [[Lembit Kerve]] (2000–2009) * kapten [[Rudolf Jeeser]] (2009–2011) * kapten [[Rein Luhaväli]] (2011–2012) * kolonelleitnant [[Marek Laanisto]] (2012–2017) * kolonelleitnant [[Viktor Kalnitski]] (2017–2019) *kolonelleitnant [[Jaanus Ainsalu]] (2019- ...) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://viru.kaitseliit.ee Viru maleva ametlik koduleht] {{Kaitseliidu malevad}} [[Kategooria:Kaitseliidu malevad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Viru malev| ]] e4x2w8gvqwu9dlm4jc28da4yahpo3tg 6183227 6183221 2022-08-25T12:30:20Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}}{{allikad}} {{Asutus |Nimi = Kaitseliidu Viru malev |Embleem = Kaitseliit emblem.svg |Embleemiallkiri = Kaitseliidu vapp |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = [[12. aprill]] [[1990]] (1. september 1925) |likvideeritud = |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Rakvere |asukoht = [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 15 |piirkond = [[Lääne-Viru maakond]] |juhtkond = kolonelleitnant [[Jaanus Ainsalu]] |kõrgemalseisev_asutus = [[Kaitseliit]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = [http://viru.kaitseliit.ee Viru maleva koduleht] }} [[File:KL Viru maleva lipp.jpg|pisi|KL Viru maleva lipp]] '''Viru malev''' on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[malev (Kaitseliit)|malev]], mis tegutseb [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]]. == Koosseis == Viru malevasse kuuluvad *[[Rakvere üksikkompanii|Rakvere]] malevkond, *[[Kadrina üksikkompanii]], *[[Tapa üksikkompanii|Tapa malevkond]]. == Vastutusala ja asukoht == Praegune Viru maleva vastutusala erineb [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] eelsest, kuna praegune Lääne-Virumaa hõlmab sõjaeelse Virumaa läänepoolset osa. Lisaks kuulub Jäneda, Lehtse ja [[Tapa malevkond|Tapa]] nüüd Lääne-Viru maakonna koosseisu, aga enne II maailmasõda olid need [[Järvamaa]] alad. Narva ümbruses tegutses enne okupatsiooni [[Narva malev]]. Virumaa idapoolses osas – [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] – tegutseb praegu [[Kaitseliidu Alutaguse malev]]. Viru maleva staap asub [[Rakvere]]s [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 15. Sellel majal on huvitav ajalugu ja otsene seos sõjaeelse Viru malevaga. [[1927]]. aastast asus Pikk 15 majas Viru maleva staap, I malevkonna staap, [[Naiskodukaitse]] Rakvere linna jaoskonna ruum, [[Kaitseliidu Rakvere suurtükiväedivisjon]]i staap ja Viru maleva pealiku korter. Taasloodud Viru maleva staap asub praegu ajaloolise hoone teisel korrusel nagu sõjaeelselgi ajal. ==Ajalugu== [[1918]]. aasta augustis asus [[Viru Maavalitsus]]e sekretäri ettepanekul kapten [[Nikolai Reek]] organiseerima põrandaalust sõjalist organisatsiooni<ref>Ants Silm, [https://virumaateataja.postimees.ee/633582/kaitseliidu-ajalugu-on-uks-hamaramaid-lehekulgi-eesti-ajaloos Kaitseliidu ajalugu on üks hämaramaid lehekülgi Eesti ajaloos], virumaateataja.postimees.ee, 15. november 2011</ref>. Juba 1917. aastal organiseeriti Virus Omakaitse, mis tegutses Rakvere linnas ja üksikutes maakohtades. Juhtivasse komiteesse kuulusid ringkonnaülem advokaat [[Kristjan Haho|K. Haho]], [[Rakvere linnapea|linnapea]] [[Martin Kutti|M. Kutti]], Rakvere miilitsaülem [[Gustav Kütt|G. Kütt]], [[Viru maavalitsus]]est [[Aleksander Aren|A. Aren]] ja sakslaste poolt Dehn. Viruma maakonna komissarina kuulus komiteesse [[Tõnis Kalbus|T. Kalbus]]. Omakaitslaste ülesanne oli patrullida, et tagada kord ja rahu. 1918. aasta augustikuu lõpuks oli Virumaal loodud [[Omakaitse (1917–1918)|omakaitse]] organisatsioonide juhtide võrk [[alamkapten]]ite [[Villem Liiv]]i, [[Hugo Jürgenson]]i, [[Artur Saueselg]]i, Nikolai ja Kiviloo kollektiivsel juhtimisel. Põrandaalusesse organisatsiooni kuulus 15 ohvitseri Rakvere linnas ja Virumaal. Igale ohvitserile, keda hakati nimetama komandandiks, oli kindlaks määratud oma tegevuse piirkond. 9. novembril [[Novembrirevolutsioon|puhkesid Saksamaal rahutused]], 10. novembri hommikul tõmbasid põrandaaluse omakaitse organisatsiooni juhatuse liikmed [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 2 Põhja võõrastemaja lipumasti sini-must-valge Eesti lipu ja teostus Rakveres sakslastelt Viru maavalitsuse ülevõtmine. [[11. november|11. novembril]] 1918 määras kindral [[Ernst Põdder]] oma käskkirjaga Virumaa ja Rakvere linna Kaitseliidu ülemaks kapten Nikolai Reeki. 11. novembril kuulutati ülemaailmselt [[Omakaitse (1917–1918)|omakaitse]] organisatsioon likvideerituks ja moodustati omakaitse liikmeist [[Eesti Kaitseliit]]. 12. novembril avaldati Kaitseliidu ülema kapten Nikolai Reeki esimene päevakäsk, millega kohustati kõiki Virumaal elutsevaid Eesti ohvitsere ilmuma registreerimisele kaitseliidu büroosse. 12. novembril 1918 Rakveres asutatud organisatsiooni nimetus oli esialgu Virumaa ja Narva Linna Kaitseliit. Selle organiseerijaks ja esimeseks ülemaks sai 28aastane alampolkovnik Nikolai Reek, kes formeeris samal ajal Rakveres [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepolk]]u. Ühtlasi oli selles päevakäsus maakond jaotatud [[kihelkond]]ade kaupa jaoskondadeks ja määratud esimesed ülemad järgmistele jaoskondadele: 1. jaoskond [[alamkapten]] [[Hugo Jürgenson|Jürgenson]] [[Rakvere]], 2. alamkapten [[Heinrich Laretei|Laretei]] [[Narva]], 3. alamkapten [[August Kivi]] [[Tapa]] ja [[Kadrina]], 4. alamleitnant [[Andres Allast]] [[Väike-Maarja]] ja [[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)|Vao vald]]<ref>Ranno Sõnum, [https://sites.google.com/site/vaikemaarjamuuseum/vaeike-maarja-kaitseliidu-jaoskond-1918-1944?tmpl=%2Fsystem%2Fapp%2Ftemplates%2Fprint%2F&showPrintDialog=1 Väike-Maarja Kaitseliidu jaoskond 1918-1944], Viimsi Keskkool, 2017</ref>, 5. lipnik Toomel [[Jõhvi]], 6. lipnik [[Ferdinand Stein|Stein]] [[Aseri]], 7. Eiland [[Võsu]], 8. leitnant Villo [[Viru-Jaagupi|Viru-Jakobi]]. 13. novembril määras kapten Nikolai Reek esimese päeva päevakäsu täienduseks kaitseliidu jaoskondade ülemaiks ühes kohalike komandantide kohuste täitmisega: 1. lipnik Tenneberg [[Rakvere vald]]a, 2. Riiberg [[Iisaku kihelkond]]a, 3. Uustalu [[Kaarli vald]]a, 4. Martin [[Kohtla vald (Jõhvi kihelkond)|Kohtla vald]]a, 5. Nurk [[Erra vald (Lüganuse kihelkond)|Erra]] ja [[Püssi vald]]a, 6. sv. am. Kalli [[Haljala kihelkond]]a. Ta määras: 1. al.-kapten Nikolai [[Tallinna–Narva raudtee|Тара-Narva raudteeliin]]i ülemaks ja [[Rakvere raudteejaam|Rakvere jaam]]a komandandiks, 2. al.-kapt. Jürgenson sõjariistade vastuvõtjaks ja ülevaatajaks ja 3. al.-kapten Peterson sidekomando ülemaks. Virumaa Kaitseliidu ülema adjutandiks ja büroo sekretäriks sai kapten [[Villem Liiv]], ülema abiks ja Virumaa kaitseliidu organiseerijaks alamleitnant [[Georg Voldemar Agger]]. Kapten [[Hugo Jürgenson]] pandi ka Rakvere linna kaitseliidu juhiks ja linna komandandiks<ref>[[Odette Kirss]], [https://dea.digar.ee/article/AKkaitsekodu/2018/11/0/19.1 100 aastat Kaitseliitu Virumaal ehk Kaitseliidu Viru maleva sünnilugu], Kaitse Kodu!: Kaitseliidu ajakiri, Number 8, November 2018</ref>. 14. novembril algas Rakveres vabatahtlike kaitseliitlaste vastuvõtmine, kokku tuli 215 meest. Narvas oli samal päeval registreeritud kõigest 20 vabatahtlikku. Kuni 28. novembrini oli Virumaal registreeritud ligi 1800 kaitseliitlast. Formeerimisel olevale kaitseliidule oli suureks kaotuseks tema juhtide ärakutsumine formeeritavaisse [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] väeosadesse. Nikolai Reek määrati 17. novembril Rakveres formeeritava [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepolgu]] ülemaks ja polkovnik [[Aleksander Seiman]] määrati [[4. Jalaväepolk|4. jalaväepolgu]] ülemaks. [[20. november|20. novembril]] 1918 määrati Virumaa Kaitseliidu ülemaks, endine miilitsaülem [[Aleksander Aren]], tema abiliseks sai alamleitnant Agger. Pärast 21. novembrit jäid Virumaa kaitseliidu jaoskondade ülemaiks: 1. alamleitnant Agger Virumaa kaitseliidu ülema abiks, 2. alamkapten Laretei Narva linna kaitseliidu ülemaks, 3. lipnik Landberg Virumaa kaitseliidu sekretäriks, 4. leitnant [[August Vask|Vask]] kaitseliidu Rakvere roodu ülemaks, 5. alamkapten [[Artur Saueselg|Saueselg]] Jõhvi komandandiks, 6. alamkapten [[Nikolai Steinmann|Steinmann]] Vaivara komandandiks, 7. alamleitnant [[Aleksander Lugenberg|Lugenberg]] [[Tudulinna|Tudolinn]]a komandandiks, 8. lipnik Altmann Iisaku komandandiks, 9, Kasemets Kunda komandandiks. 20. novembriks oli Virumaa Kaitseliidu relvastuses 1300 Jaapani süsteemi [[vintpüss]]i ja 4 [[M1895 kuulipilduja Colt|kuulipildujat Colt]]. 21. novembril 1918 määrati Nikolai Reek [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepol]]gu ülemaks ja Virumaa Kaitseliidu ülemaks määras Viru maakonnavalitsuse esimees [[Mihkel Juhkam]] senise miilitsaülema [[Aleksander Aren]]i. 23. novembril 1919 astus Aleksander Aren ametisse ja kinnitas ülema abiks alamleitnant Georg Voldemar Aggeri, staabi sekretäriks lipnik [[Alfred Nikolai Landberg]]i. Viru Maakonna Kaitseliidu staap asus Rakvere postkontori teisel korrusel. Määrati Rakvere linna uus komandant [[Jakob Vaska]] ja raudteejaama komandandid: Rakverre lipnik [[Aleksander Lugenberg]], Kundas [[August Kasemets]], Jõhvi, Kohtlasse ja Iisakusse. Rakvere linna jaoskonnaülemateks kinnitati [[Rudolf Inthal]], Konstantin Sirotkin (hilisem Väike-Maarja jaoskonna ülem), [[Aleksander Rautsik]] (ka Raudsik) ning [[Arnold Kook]]. 28. novembriks saadeti Virumaa kaitseliidust [[Vabadussõda|Vabadussõja]] [[Viru rinne|idapiirile]] 13 ohvitseri ja 456 kaitseliitlast 4 kuulipildujaga ja nad paigutati [[Jaanilinna kindlus]]se. Vabadussõja algetapi taganemislahingutes taandusid Virumaa kaitseliidu üksused pärast [[Rägavere lahing|kaotust Rägavere all]] lahkusid kaitseliitlased linnast ja taandusid koos sõjaväega kuni Kehrani. kaitselahingutes Kihlevere mõisa lähedal langesid vaenlase kätte vangi 18. detsembril luurele läinud Georg Voldemar Agger, lipnik Toomas Uustalu ning nende küüdimees, Tartust pärit Leo Mikk, kes lasti järgmisel hommikul maha. Rakverre jõudsid Punaarmee üksused 16. detsembril. Jaanuaris 1919 olid 595 Virumaa kaitseliitlast kaasatud kaitseülesannetes: rakendatud tööle vahipostidena [[Tallinna-Tapa raudteeliin|Tallinna-Tapa raudtee]]l Lagedi-Aegviidu vahel ning Kehra ja Raasiku jaama komandantide juures (345 meest), [[4. Jalaväepolk|4.]] ja [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepol]]gu staabi juures (122 meest), Viru rinde staabi kaitsel (53 meest). Ratsaluurajaina teenis 24 ning regede komandos 26 meest. Veel on kirjas „liikuv park“ kümne ning väejooksikute püüdjad [[Raasiku mõis]]as 15 mehega. Pärast Rakvere vabastamist, 12. jaanuaril naases [[Aleksander Aren]] Rakverre ja asus seal korraldama korrakaitset ja mobilisatsiooni. Rakvere KL oli jagatud neljaks linnajaoskonnaks, nüüd pandi aga nende etteotsa uued ülemad: 1. jaoskonna ([[Kukeküla]] ja [[Roodevälja]] alev) ülemaks sai Paul Fageström, 2. jaoskonnas ([[Lai tänav (Rakvere)|Lai]]ast ja praegusest [[Vabaduse tänav (Rakvere)|Vabaduse tänav]]ast ida pool) – Tiido Alaküla, 3. jaoskonnas ([[Rakvere vanalinn]]) – August Võsa, 4. jaoskonnas ([[Kondivalu]]) – Gustav Sallo. 19. jaanuaril muudeti Virumaa ja Narva Linna Kaitseliidu [[Kaitseliidu Narva malev |Narva ja Narva-Jõesuu kaitseliit]] iseseisvaks üksuseks. Virumaa Kaitseliidu ülema alluvusse jäid neli jaoskonda – 1. keskus oli Rakveres, ülemaks lipnik [[Aleksander Simson]], 2. keskus [[Kunda]]s, ülemaks lipnik [[Alfred Landberg]], 3. keskus [[Aseri]]s, ülemaks lipnik [[Ferdinand Stein]] ja 4. jaoskonna keskus asus [[Jõhvi]]s, ülemaks lipnik [[Aleksander Toomel]]. [[11. märts]]il [[1925]] kinnitati sõjaministri käskkirjaga Viru maleva pealikuks major [[Georg Vaher]]. 1. septembrit 1925 loetakse Viru maleva asutamise kuupäevaks, mida ka hiljem tähistati<ref name="https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/42884">K. L. Viru Malevlane, 1935 nr 16</ref>. [[5. september|5. septembril]] [[1926]] annetati ja õnnistati Viru maleva lipp. === Malev taastamise järel=== Toonaste [[Eesti NSV]] [[Rajoon (NSVL)|rajoonide]] piiridesse asutatud üksusi nimetati Kaitseliidu taasasutamise ajal Kaitseliidu ülema [[Kalle Eller]]i tahtel [[Kaitseliidu lipkond|lipkond]]adeks.<ref>[[Riho Ühtegi]]. Nimed, mida pole raiutud marmortahvlitele. [[Kaitse Kodu!]], 2007, nr 7, lk 21–24</ref> Praeguse Viru maleva eelkäija '''Lääne-Viru lipkond''' asutati [[2. aprill]]il [[1990]]. Samuti asutati [[Kaitseliidu Alutaguse malev|Alutaguse malev]]a eelkäija [[Ida-Viru lipkond|Ida-Viru lipkonna]] ja [[Kaitseliidu Põlva malev|Põlva malev]]a eelkäija [[Põhja-Võrumaa lipkond|Põhja-Võrumaa lipkonnana]].<ref>Tähistame väärikalt ja tulevikku vaadates Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva. [[Kaitse Kodu!]], nr 1 (93/539), 2010, lk 6.</ref> Kaitseliidu Lääne-Viru lipkonna lipp õnnistati [[25. detsember|25. detsembril]] [[1990]] [[Rakvere kirik]]us. [[12. aprill]]il [[1990]] moodustati Kaitseliidu Viru malev, mis koosnes Ida-Viru ja Lääne-Viru lipkonnast. Viru maleva pealiku kohusetäitjaks sai Ants Silm.<ref name="malevakoduleht">[https://web.archive.org/web/20100703143953/http://www.virumalev.ee/kl/ajalugu/ Kaitseliidu Viru maleva ajaloolised daatumid]. Kaitseliidu Viru maleva koduleht. Kasutatud [[1. juuni]]l [[2010]].</ref> Kaitseliidu Viru maleva lipp õnnistati ja anti üle [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1991]]. Lääne-Viru maleva esindajatekogu koosolek nimetas [[13. veebruar]]il [[1992]] Lääne-Virumaa lipkonna ümber '''Lääne-Viru malevaks'''. Kaitseliidu seaduse jõustumisega [[5. märts]]il [[1999]] nimetati Lääne-Viru malev Viru malevaks.<ref name="malevakoduleht"/> Viru maleva tegevliikmete arv kasvas 600-ni, kui 11. jaanuaril 2011 kinnitati [[Lääne-Viru maavanem]] [[Einar Vallbaum]] Kaitseliidu Viru maleva 600. tegevliikmeks.<ref>[[Kristel Kitsing]]. [http://www.virumalev.ee/kl/einar-vallbaum-on-viru-maleva-kuuesajas-liige/ Einar Vallbaum on Viru maleva kuuesajas liige]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Kaitseliidu Viru maleva koduleht, 21. jaanuar 2011.</ref> === Maleva pealikud === *[[11. november]] – 17. november 1918, kapten [[Nikolai Reek]] *[[20. november]] 1918 – ..., [[Aleksander Aren]] *[[11. märts]] 1925 – [[28. juuni]] 1940, [[kolonelleitnant]] [[Georg Vaher]], Viru Maleva pealik Taastatud Lääne-Viru lipkonda, Lääne-Viru malevat ja Viru malevat on juhtinud: * [[Ants Silm]] (1990, 1991–1993) * [[Tiit Vilk]] (1990–1991) * [[Margus Lillemägi]] (1993) * [[Juhan Hallikmaa]] (1993–1994) * kapten [[Jaak Leipalu]] (1994–2000) * kapten [[Lembit Kerve]] (2000–2009) * kapten [[Rudolf Jeeser]] (2009–2011) * kapten [[Rein Luhaväli]] (2011–2012) * kolonelleitnant [[Marek Laanisto]] (2012–2017) * kolonelleitnant [[Viktor Kalnitski]] (2017–2019) *kolonelleitnant [[Jaanus Ainsalu]] (2019- ...) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://viru.kaitseliit.ee Viru maleva ametlik koduleht] {{Kaitseliidu malevad}} [[Kategooria:Kaitseliidu malevad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Viru malev| ]] gsvjjqo6on8nz9lf5rsb67i451cj2y4 6183292 6183227 2022-08-25T15:41:43Z Pikne 13803 @[[User:NOSSER|NOSSER]]: autoriõiguse rikkumine, kopipeist ajakirjast Kaitse Kodu wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}}{{allikad}} {{Asutus |Nimi = Kaitseliidu Viru malev |Embleem = Kaitseliit emblem.svg |Embleemiallkiri = Kaitseliidu vapp |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = [[12. aprill]] [[1990]] (1. september 1925) |likvideeritud = |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Rakvere |asukoht = [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 15 |piirkond = [[Lääne-Viru maakond]] |juhtkond = kolonelleitnant [[Jaanus Ainsalu]] |kõrgemalseisev_asutus = [[Kaitseliit]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = [http://viru.kaitseliit.ee Viru maleva koduleht] }} [[File:KL Viru maleva lipp.jpg|pisi|KL Viru maleva lipp]] '''Viru malev''' on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[malev (Kaitseliit)|malev]], mis tegutseb [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]]. == Koosseis == Viru malevasse kuuluvad *[[Rakvere üksikkompanii|Rakvere]] malevkond, *[[Kadrina üksikkompanii]], *[[Tapa üksikkompanii|Tapa malevkond]]. == Vastutusala ja asukoht == Praegune Viru maleva vastutusala erineb [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] eelsest, kuna praegune Lääne-Virumaa hõlmab sõjaeelse Virumaa läänepoolset osa. Lisaks kuulub Jäneda, Lehtse ja [[Tapa malevkond|Tapa]] nüüd Lääne-Viru maakonna koosseisu, aga enne II maailmasõda olid need [[Järvamaa]] alad. Narva ümbruses tegutses enne okupatsiooni [[Narva malev]]. Virumaa idapoolses osas – [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] – tegutseb praegu [[Kaitseliidu Alutaguse malev]]. Viru maleva staap asub [[Rakvere]]s [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 15. Sellel majal on huvitav ajalugu ja otsene seos sõjaeelse Viru malevaga. [[1927]]. aastast asus Pikk 15 majas Viru maleva staap, I malevkonna staap, [[Naiskodukaitse]] Rakvere linna jaoskonna ruum, [[Kaitseliidu Rakvere suurtükiväedivisjon]]i staap ja Viru maleva pealiku korter. Taasloodud Viru maleva staap asub praegu ajaloolise hoone teisel korrusel nagu sõjaeelselgi ajal. ==Ajalugu== [[1918]]. aasta augustis asus [[Viru Maavalitsus]]e sekretäri ettepanekul kapten [[Nikolai Reek]] organiseerima põrandaalust sõjalist organisatsiooni<ref>Ants Silm, [https://virumaateataja.postimees.ee/633582/kaitseliidu-ajalugu-on-uks-hamaramaid-lehekulgi-eesti-ajaloos Kaitseliidu ajalugu on üks hämaramaid lehekülgi Eesti ajaloos], virumaateataja.postimees.ee, 15. november 2011</ref>. Juba 1917. aastal organiseeriti Virus Omakaitse, mis tegutses Rakvere linnas ja üksikutes maakohtades. Juhtivasse komiteesse kuulusid ringkonnaülem advokaat [[Kristjan Haho|K. Haho]], [[Rakvere linnapea|linnapea]] [[Martin Kutti|M. Kutti]], Rakvere miilitsaülem [[Gustav Kütt|G. Kütt]], [[Viru maavalitsus]]est [[Aleksander Aren|A. Aren]] ja sakslaste poolt Dehn. Viruma maakonna komissarina kuulus komiteesse [[Tõnis Kalbus|T. Kalbus]]. Omakaitslaste ülesanne oli patrullida, et tagada kord ja rahu. 1918. aasta augustikuu lõpuks oli Virumaal loodud [[Omakaitse (1917–1918)|omakaitse]] organisatsioonide juhtide võrk [[alamkapten]]ite [[Villem Liiv]]i, [[Hugo Jürgenson]]i, [[Artur Saueselg]]i, Nikolai ja Kiviloo kollektiivsel juhtimisel. Põrandaalusesse organisatsiooni kuulus 15 ohvitseri Rakvere linnas ja Virumaal. Igale ohvitserile, keda hakati nimetama komandandiks, oli kindlaks määratud oma tegevuse piirkond. 9. novembril [[Novembrirevolutsioon|puhkesid Saksamaal rahutused]], 10. novembri hommikul tõmbasid põrandaaluse omakaitse organisatsiooni juhatuse liikmed [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 2 Põhja võõrastemaja lipumasti sini-must-valge Eesti lipu ja teostus Rakveres sakslastelt Viru maavalitsuse ülevõtmine. [[11. november|11. novembril]] 1918 määras kindral [[Ernst Põdder]] oma käskkirjaga Virumaa ja Rakvere linna Kaitseliidu ülemaks kapten Nikolai Reeki. 11. novembril kuulutati ülemaailmselt [[Omakaitse (1917–1918)|omakaitse]] organisatsioon likvideerituks ja moodustati omakaitse liikmeist [[Eesti Kaitseliit]]. 12. novembril avaldati Kaitseliidu ülema kapten Nikolai Reeki esimene päevakäsk, millega kohustati kõiki Virumaal elutsevaid Eesti ohvitsere ilmuma registreerimisele kaitseliidu büroosse. 12. novembril 1918 Rakveres asutatud organisatsiooni nimetus oli esialgu Virumaa ja Narva Linna Kaitseliit. Selle organiseerijaks ja esimeseks ülemaks sai 28aastane alampolkovnik Nikolai Reek, kes formeeris samal ajal Rakveres [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepolk]]u. Ühtlasi oli selles päevakäsus maakond jaotatud [[kihelkond]]ade kaupa jaoskondadeks ja määratud esimesed ülemad järgmistele jaoskondadele: 1. jaoskond [[alamkapten]] [[Hugo Jürgenson|Jürgenson]] [[Rakvere]], 2. alamkapten [[Heinrich Laretei|Laretei]] [[Narva]], 3. alamkapten [[August Kivi]] [[Tapa]] ja [[Kadrina]], 4. alamleitnant [[Andres Allast]] [[Väike-Maarja]] ja [[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)|Vao vald]]<ref>Ranno Sõnum, [https://sites.google.com/site/vaikemaarjamuuseum/vaeike-maarja-kaitseliidu-jaoskond-1918-1944?tmpl=%2Fsystem%2Fapp%2Ftemplates%2Fprint%2F&showPrintDialog=1 Väike-Maarja Kaitseliidu jaoskond 1918-1944], Viimsi Keskkool, 2017</ref>, 5. lipnik Toomel [[Jõhvi]], 6. lipnik [[Ferdinand Stein|Stein]] [[Aseri]], 7. Eiland [[Võsu]], 8. leitnant Villo [[Viru-Jaagupi|Viru-Jakobi]]. 13. novembril määras kapten Nikolai Reek esimese päeva päevakäsu täienduseks kaitseliidu jaoskondade ülemaiks ühes kohalike komandantide kohuste täitmisega: 1. lipnik Tenneberg [[Rakvere vald]]a, 2. Riiberg [[Iisaku kihelkond]]a, 3. Uustalu [[Kaarli vald]]a, 4. Martin [[Kohtla vald (Jõhvi kihelkond)|Kohtla vald]]a, 5. Nurk [[Erra vald (Lüganuse kihelkond)|Erra]] ja [[Püssi vald]]a, 6. sv. am. Kalli [[Haljala kihelkond]]a. Ta määras: 1. al.-kapten Nikolai [[Tallinna–Narva raudtee|Тара-Narva raudteeliin]]i ülemaks ja [[Rakvere raudteejaam|Rakvere jaam]]a komandandiks, 2. al.-kapt. Jürgenson sõjariistade vastuvõtjaks ja ülevaatajaks ja 3. al.-kapten Peterson sidekomando ülemaks. Virumaa Kaitseliidu ülema adjutandiks ja büroo sekretäriks sai kapten [[Villem Liiv]], ülema abiks ja Virumaa kaitseliidu organiseerijaks alamleitnant [[Georg Voldemar Agger]]. Kapten [[Hugo Jürgenson]] pandi ka Rakvere linna kaitseliidu juhiks ja linna komandandiks<ref>[[Odette Kirss]], [https://dea.digar.ee/article/AKkaitsekodu/2018/11/0/19.1 100 aastat Kaitseliitu Virumaal ehk Kaitseliidu Viru maleva sünnilugu], Kaitse Kodu!: Kaitseliidu ajakiri, Number 8, November 2018</ref>. 14. novembril algas Rakveres vabatahtlike kaitseliitlaste vastuvõtmine, kokku tuli 215 meest. Narvas oli samal päeval registreeritud kõigest 20 vabatahtlikku. Kuni 28. novembrini oli Virumaal registreeritud ligi 1800 kaitseliitlast. Formeerimisel olevale kaitseliidule oli suureks kaotuseks tema juhtide ärakutsumine formeeritavaisse [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] väeosadesse. Nikolai Reek määrati 17. novembril Rakveres formeeritava [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepolgu]] ülemaks ja polkovnik [[Aleksander Seiman]] määrati [[4. Jalaväepolk|4. jalaväepolgu]] ülemaks. [[20. november|20. novembril]] 1918 määrati Virumaa Kaitseliidu ülemaks, endine miilitsaülem [[Aleksander Aren]], tema abiliseks sai alamleitnant Agger. Pärast 21. novembrit jäid Virumaa kaitseliidu jaoskondade ülemaiks: 1. alamleitnant Agger Virumaa kaitseliidu ülema abiks, 2. alamkapten Laretei Narva linna kaitseliidu ülemaks, 3. lipnik Landberg Virumaa kaitseliidu sekretäriks, 4. leitnant [[August Vask|Vask]] kaitseliidu Rakvere roodu ülemaks, 5. alamkapten [[Artur Saueselg|Saueselg]] Jõhvi komandandiks, 6. alamkapten [[Nikolai Steinmann|Steinmann]] Vaivara komandandiks, 7. alamleitnant [[Aleksander Lugenberg|Lugenberg]] [[Tudulinna|Tudolinn]]a komandandiks, 8. lipnik Altmann Iisaku komandandiks, 9, Kasemets Kunda komandandiks. 20. novembriks oli Virumaa Kaitseliidu relvastuses 1300 Jaapani süsteemi [[vintpüss]]i ja 4 [[M1895 kuulipilduja Colt|kuulipildujat Colt]]. 21. novembril 1918 määrati Nikolai Reek [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepol]]gu ülemaks ja Virumaa Kaitseliidu ülemaks määras Viru maakonnavalitsuse esimees [[Mihkel Juhkam]] senise miilitsaülema [[Aleksander Aren]]i. 23. novembril 1919 astus Aleksander Aren ametisse ja kinnitas ülema abiks alamleitnant Georg Voldemar Aggeri, staabi sekretäriks lipnik [[Alfred Nikolai Landberg]]i. Viru Maakonna Kaitseliidu staap asus Rakvere postkontori teisel korrusel. Määrati Rakvere linna uus komandant [[Jakob Vaska]] ja raudteejaama komandandid: Rakverre lipnik [[Aleksander Lugenberg]], Kundas [[August Kasemets]], Jõhvi, Kohtlasse ja Iisakusse. Rakvere linna jaoskonnaülemateks kinnitati [[Rudolf Inthal]], Konstantin Sirotkin (hilisem Väike-Maarja jaoskonna ülem), [[Aleksander Rautsik]] (ka Raudsik) ning [[Arnold Kook]]. 28. novembriks saadeti Virumaa kaitseliidust [[Vabadussõda|Vabadussõja]] [[Viru rinne|idapiirile]] 13 ohvitseri ja 456 kaitseliitlast 4 kuulipildujaga ja nad paigutati [[Jaanilinna kindlus]]se. [[11. märts]]il [[1925]] kinnitati sõjaministri käskkirjaga Viru maleva pealikuks major [[Georg Vaher]]. 1. septembrit 1925 loetakse Viru maleva asutamise kuupäevaks, mida ka hiljem tähistati<ref name="https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/42884">K. L. Viru Malevlane, 1935 nr 16</ref>. [[5. september|5. septembril]] [[1926]] annetati ja õnnistati Viru maleva lipp. === Malev taastamise järel=== Toonaste [[Eesti NSV]] [[Rajoon (NSVL)|rajoonide]] piiridesse asutatud üksusi nimetati Kaitseliidu taasasutamise ajal Kaitseliidu ülema [[Kalle Eller]]i tahtel [[Kaitseliidu lipkond|lipkond]]adeks.<ref>[[Riho Ühtegi]]. Nimed, mida pole raiutud marmortahvlitele. [[Kaitse Kodu!]], 2007, nr 7, lk 21–24</ref> Praeguse Viru maleva eelkäija '''Lääne-Viru lipkond''' asutati [[2. aprill]]il [[1990]]. Samuti asutati [[Kaitseliidu Alutaguse malev|Alutaguse malev]]a eelkäija [[Ida-Viru lipkond|Ida-Viru lipkonna]] ja [[Kaitseliidu Põlva malev|Põlva malev]]a eelkäija [[Põhja-Võrumaa lipkond|Põhja-Võrumaa lipkonnana]].<ref>Tähistame väärikalt ja tulevikku vaadates Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva. [[Kaitse Kodu!]], nr 1 (93/539), 2010, lk 6.</ref> Kaitseliidu Lääne-Viru lipkonna lipp õnnistati [[25. detsember|25. detsembril]] [[1990]] [[Rakvere kirik]]us. [[12. aprill]]il [[1990]] moodustati Kaitseliidu Viru malev, mis koosnes Ida-Viru ja Lääne-Viru lipkonnast. Viru maleva pealiku kohusetäitjaks sai Ants Silm.<ref name="malevakoduleht">[https://web.archive.org/web/20100703143953/http://www.virumalev.ee/kl/ajalugu/ Kaitseliidu Viru maleva ajaloolised daatumid]. Kaitseliidu Viru maleva koduleht. Kasutatud [[1. juuni]]l [[2010]].</ref> Kaitseliidu Viru maleva lipp õnnistati ja anti üle [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1991]]. Lääne-Viru maleva esindajatekogu koosolek nimetas [[13. veebruar]]il [[1992]] Lääne-Virumaa lipkonna ümber '''Lääne-Viru malevaks'''. Kaitseliidu seaduse jõustumisega [[5. märts]]il [[1999]] nimetati Lääne-Viru malev Viru malevaks.<ref name="malevakoduleht"/> Viru maleva tegevliikmete arv kasvas 600-ni, kui 11. jaanuaril 2011 kinnitati [[Lääne-Viru maavanem]] [[Einar Vallbaum]] Kaitseliidu Viru maleva 600. tegevliikmeks.<ref>[[Kristel Kitsing]]. [http://www.virumalev.ee/kl/einar-vallbaum-on-viru-maleva-kuuesajas-liige/ Einar Vallbaum on Viru maleva kuuesajas liige]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Kaitseliidu Viru maleva koduleht, 21. jaanuar 2011.</ref> === Maleva pealikud === *[[11. november]] – 17. november 1918, kapten [[Nikolai Reek]] *[[20. november]] 1918 – ..., [[Aleksander Aren]] *[[11. märts]] 1925 – [[28. juuni]] 1940, [[kolonelleitnant]] [[Georg Vaher]], Viru Maleva pealik Taastatud Lääne-Viru lipkonda, Lääne-Viru malevat ja Viru malevat on juhtinud: * [[Ants Silm]] (1990, 1991–1993) * [[Tiit Vilk]] (1990–1991) * [[Margus Lillemägi]] (1993) * [[Juhan Hallikmaa]] (1993–1994) * kapten [[Jaak Leipalu]] (1994–2000) * kapten [[Lembit Kerve]] (2000–2009) * kapten [[Rudolf Jeeser]] (2009–2011) * kapten [[Rein Luhaväli]] (2011–2012) * kolonelleitnant [[Marek Laanisto]] (2012–2017) * kolonelleitnant [[Viktor Kalnitski]] (2017–2019) *kolonelleitnant [[Jaanus Ainsalu]] (2019- ...) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://viru.kaitseliit.ee Viru maleva koduleht] {{Kaitseliidu malevad}} [[Kategooria:Kaitseliidu malevad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Viru malev| ]] e8ud578ek7qg0eo0qqm8rw7lipn7ohn 6183324 6183292 2022-08-25T16:45:08Z Metzziga 148707 /* Vastutusala ja asukoht */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}}{{allikad}} {{Asutus |Nimi = Kaitseliidu Viru malev |Embleem = Kaitseliit emblem.svg |Embleemiallkiri = Kaitseliidu vapp |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = [[12. aprill]] [[1990]] (1. september 1925) |likvideeritud = |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Rakvere |asukoht = [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 15 |piirkond = [[Lääne-Viru maakond]] |juhtkond = kolonelleitnant [[Jaanus Ainsalu]] |kõrgemalseisev_asutus = [[Kaitseliit]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = [http://viru.kaitseliit.ee Viru maleva koduleht] }} [[File:KL Viru maleva lipp.jpg|pisi|KL Viru maleva lipp]] '''Viru malev''' on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[malev (Kaitseliit)|malev]], mis tegutseb [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]]. == Koosseis == Viru malevasse kuuluvad *[[Rakvere üksikkompanii|Rakvere]] malevkond, *[[Kadrina üksikkompanii]], *[[Tapa üksikkompanii|Tapa malevkond]]. == Vastutusala ja asukoht == Praegune Viru maleva vastutusala erineb [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] eelsest, kuna praegune Lääne-Virumaa hõlmab sõjaeelse Virumaa läänepoolset osa. Lisaks kuulub Jäneda, Lehtse ja [[Tapa malevkond|Tapa]] nüüd Lääne-Viru maakonna koosseisu, aga enne II maailmasõda olid need [[Järvamaa]] alad. Narva ümbruses tegutses enne okupatsiooni [[Narva malev]]. Virumaa idapoolses osas – [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] – tegutseb praegu [[Kaitseliidu Alutaguse malev]]. Viru maleva staap asub [[Rakvere]]s [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 15. [[1927]]. aastast asus Pikk 15 majas Viru maleva staap, I malevkonna staap, [[Naiskodukaitse]] Rakvere linna jaoskonna ruum, [[Kaitseliidu Rakvere suurtükiväedivisjon]]i staap ja Viru maleva pealiku korter. Taasloodud Viru maleva staap asub praegu ajaloolise hoone teisel korrusel nagu sõjaeelselgi ajal. ==Ajalugu== [[1918]]. aasta augustis asus [[Viru Maavalitsus]]e sekretäri ettepanekul kapten [[Nikolai Reek]] organiseerima põrandaalust sõjalist organisatsiooni<ref>Ants Silm, [https://virumaateataja.postimees.ee/633582/kaitseliidu-ajalugu-on-uks-hamaramaid-lehekulgi-eesti-ajaloos Kaitseliidu ajalugu on üks hämaramaid lehekülgi Eesti ajaloos], virumaateataja.postimees.ee, 15. november 2011</ref>. Juba 1917. aastal organiseeriti Virus Omakaitse, mis tegutses Rakvere linnas ja üksikutes maakohtades. Juhtivasse komiteesse kuulusid ringkonnaülem advokaat [[Kristjan Haho|K. Haho]], [[Rakvere linnapea|linnapea]] [[Martin Kutti|M. Kutti]], Rakvere miilitsaülem [[Gustav Kütt|G. Kütt]], [[Viru maavalitsus]]est [[Aleksander Aren|A. Aren]] ja sakslaste poolt Dehn. Viruma maakonna komissarina kuulus komiteesse [[Tõnis Kalbus|T. Kalbus]]. Omakaitslaste ülesanne oli patrullida, et tagada kord ja rahu. 1918. aasta augustikuu lõpuks oli Virumaal loodud [[Omakaitse (1917–1918)|omakaitse]] organisatsioonide juhtide võrk [[alamkapten]]ite [[Villem Liiv]]i, [[Hugo Jürgenson]]i, [[Artur Saueselg]]i, Nikolai ja Kiviloo kollektiivsel juhtimisel. Põrandaalusesse organisatsiooni kuulus 15 ohvitseri Rakvere linnas ja Virumaal. Igale ohvitserile, keda hakati nimetama komandandiks, oli kindlaks määratud oma tegevuse piirkond. 9. novembril [[Novembrirevolutsioon|puhkesid Saksamaal rahutused]], 10. novembri hommikul tõmbasid põrandaaluse omakaitse organisatsiooni juhatuse liikmed [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 2 Põhja võõrastemaja lipumasti sini-must-valge Eesti lipu ja teostus Rakveres sakslastelt Viru maavalitsuse ülevõtmine. [[11. november|11. novembril]] 1918 määras kindral [[Ernst Põdder]] oma käskkirjaga Virumaa ja Rakvere linna Kaitseliidu ülemaks kapten Nikolai Reeki. 11. novembril kuulutati ülemaailmselt [[Omakaitse (1917–1918)|omakaitse]] organisatsioon likvideerituks ja moodustati omakaitse liikmeist [[Eesti Kaitseliit]]. 12. novembril avaldati Kaitseliidu ülema kapten Nikolai Reeki esimene päevakäsk, millega kohustati kõiki Virumaal elutsevaid Eesti ohvitsere ilmuma registreerimisele kaitseliidu büroosse. 12. novembril 1918 Rakveres asutatud organisatsiooni nimetus oli esialgu Virumaa ja Narva Linna Kaitseliit. Selle organiseerijaks ja esimeseks ülemaks sai 28aastane alampolkovnik Nikolai Reek, kes formeeris samal ajal Rakveres [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepolk]]u. Ühtlasi oli selles päevakäsus maakond jaotatud [[kihelkond]]ade kaupa jaoskondadeks ja määratud esimesed ülemad järgmistele jaoskondadele: 1. jaoskond [[alamkapten]] [[Hugo Jürgenson|Jürgenson]] [[Rakvere]], 2. alamkapten [[Heinrich Laretei|Laretei]] [[Narva]], 3. alamkapten [[August Kivi]] [[Tapa]] ja [[Kadrina]], 4. alamleitnant [[Andres Allast]] [[Väike-Maarja]] ja [[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)|Vao vald]]<ref>Ranno Sõnum, [https://sites.google.com/site/vaikemaarjamuuseum/vaeike-maarja-kaitseliidu-jaoskond-1918-1944?tmpl=%2Fsystem%2Fapp%2Ftemplates%2Fprint%2F&showPrintDialog=1 Väike-Maarja Kaitseliidu jaoskond 1918-1944], Viimsi Keskkool, 2017</ref>, 5. lipnik Toomel [[Jõhvi]], 6. lipnik [[Ferdinand Stein|Stein]] [[Aseri]], 7. Eiland [[Võsu]], 8. leitnant Villo [[Viru-Jaagupi|Viru-Jakobi]]. 13. novembril määras kapten Nikolai Reek esimese päeva päevakäsu täienduseks kaitseliidu jaoskondade ülemaiks ühes kohalike komandantide kohuste täitmisega: 1. lipnik Tenneberg [[Rakvere vald]]a, 2. Riiberg [[Iisaku kihelkond]]a, 3. Uustalu [[Kaarli vald]]a, 4. Martin [[Kohtla vald (Jõhvi kihelkond)|Kohtla vald]]a, 5. Nurk [[Erra vald (Lüganuse kihelkond)|Erra]] ja [[Püssi vald]]a, 6. sv. am. Kalli [[Haljala kihelkond]]a. Ta määras: 1. al.-kapten Nikolai [[Tallinna–Narva raudtee|Тара-Narva raudteeliin]]i ülemaks ja [[Rakvere raudteejaam|Rakvere jaam]]a komandandiks, 2. al.-kapt. Jürgenson sõjariistade vastuvõtjaks ja ülevaatajaks ja 3. al.-kapten Peterson sidekomando ülemaks. Virumaa Kaitseliidu ülema adjutandiks ja büroo sekretäriks sai kapten [[Villem Liiv]], ülema abiks ja Virumaa kaitseliidu organiseerijaks alamleitnant [[Georg Voldemar Agger]]. Kapten [[Hugo Jürgenson]] pandi ka Rakvere linna kaitseliidu juhiks ja linna komandandiks<ref>[[Odette Kirss]], [https://dea.digar.ee/article/AKkaitsekodu/2018/11/0/19.1 100 aastat Kaitseliitu Virumaal ehk Kaitseliidu Viru maleva sünnilugu], Kaitse Kodu!: Kaitseliidu ajakiri, Number 8, November 2018</ref>. 14. novembril algas Rakveres vabatahtlike kaitseliitlaste vastuvõtmine, kokku tuli 215 meest. Narvas oli samal päeval registreeritud kõigest 20 vabatahtlikku. Kuni 28. novembrini oli Virumaal registreeritud ligi 1800 kaitseliitlast. Formeerimisel olevale kaitseliidule oli suureks kaotuseks tema juhtide ärakutsumine formeeritavaisse [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] väeosadesse. Nikolai Reek määrati 17. novembril Rakveres formeeritava [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepolgu]] ülemaks ja polkovnik [[Aleksander Seiman]] määrati [[4. Jalaväepolk|4. jalaväepolgu]] ülemaks. [[20. november|20. novembril]] 1918 määrati Virumaa Kaitseliidu ülemaks, endine miilitsaülem [[Aleksander Aren]], tema abiliseks sai alamleitnant Agger. Pärast 21. novembrit jäid Virumaa kaitseliidu jaoskondade ülemaiks: 1. alamleitnant Agger Virumaa kaitseliidu ülema abiks, 2. alamkapten Laretei Narva linna kaitseliidu ülemaks, 3. lipnik Landberg Virumaa kaitseliidu sekretäriks, 4. leitnant [[August Vask|Vask]] kaitseliidu Rakvere roodu ülemaks, 5. alamkapten [[Artur Saueselg|Saueselg]] Jõhvi komandandiks, 6. alamkapten [[Nikolai Steinmann|Steinmann]] Vaivara komandandiks, 7. alamleitnant [[Aleksander Lugenberg|Lugenberg]] [[Tudulinna|Tudolinn]]a komandandiks, 8. lipnik Altmann Iisaku komandandiks, 9, Kasemets Kunda komandandiks. 20. novembriks oli Virumaa Kaitseliidu relvastuses 1300 Jaapani süsteemi [[vintpüss]]i ja 4 [[M1895 kuulipilduja Colt|kuulipildujat Colt]]. 21. novembril 1918 määrati Nikolai Reek [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepol]]gu ülemaks ja Virumaa Kaitseliidu ülemaks määras Viru maakonnavalitsuse esimees [[Mihkel Juhkam]] senise miilitsaülema [[Aleksander Aren]]i. 23. novembril 1919 astus Aleksander Aren ametisse ja kinnitas ülema abiks alamleitnant Georg Voldemar Aggeri, staabi sekretäriks lipnik [[Alfred Nikolai Landberg]]i. Viru Maakonna Kaitseliidu staap asus Rakvere postkontori teisel korrusel. Määrati Rakvere linna uus komandant [[Jakob Vaska]] ja raudteejaama komandandid: Rakverre lipnik [[Aleksander Lugenberg]], Kundas [[August Kasemets]], Jõhvi, Kohtlasse ja Iisakusse. Rakvere linna jaoskonnaülemateks kinnitati [[Rudolf Inthal]], Konstantin Sirotkin (hilisem Väike-Maarja jaoskonna ülem), [[Aleksander Rautsik]] (ka Raudsik) ning [[Arnold Kook]]. 28. novembriks saadeti Virumaa kaitseliidust [[Vabadussõda|Vabadussõja]] [[Viru rinne|idapiirile]] 13 ohvitseri ja 456 kaitseliitlast 4 kuulipildujaga ja nad paigutati [[Jaanilinna kindlus]]se. [[11. märts]]il [[1925]] kinnitati sõjaministri käskkirjaga Viru maleva pealikuks major [[Georg Vaher]]. 1. septembrit 1925 loetakse Viru maleva asutamise kuupäevaks, mida ka hiljem tähistati<ref name="https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/42884">K. L. Viru Malevlane, 1935 nr 16</ref>. [[5. september|5. septembril]] [[1926]] annetati ja õnnistati Viru maleva lipp. === Malev taastamise järel=== Toonaste [[Eesti NSV]] [[Rajoon (NSVL)|rajoonide]] piiridesse asutatud üksusi nimetati Kaitseliidu taasasutamise ajal Kaitseliidu ülema [[Kalle Eller]]i tahtel [[Kaitseliidu lipkond|lipkond]]adeks.<ref>[[Riho Ühtegi]]. Nimed, mida pole raiutud marmortahvlitele. [[Kaitse Kodu!]], 2007, nr 7, lk 21–24</ref> Praeguse Viru maleva eelkäija '''Lääne-Viru lipkond''' asutati [[2. aprill]]il [[1990]]. Samuti asutati [[Kaitseliidu Alutaguse malev|Alutaguse malev]]a eelkäija [[Ida-Viru lipkond|Ida-Viru lipkonna]] ja [[Kaitseliidu Põlva malev|Põlva malev]]a eelkäija [[Põhja-Võrumaa lipkond|Põhja-Võrumaa lipkonnana]].<ref>Tähistame väärikalt ja tulevikku vaadates Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva. [[Kaitse Kodu!]], nr 1 (93/539), 2010, lk 6.</ref> Kaitseliidu Lääne-Viru lipkonna lipp õnnistati [[25. detsember|25. detsembril]] [[1990]] [[Rakvere kirik]]us. [[12. aprill]]il [[1990]] moodustati Kaitseliidu Viru malev, mis koosnes Ida-Viru ja Lääne-Viru lipkonnast. Viru maleva pealiku kohusetäitjaks sai Ants Silm.<ref name="malevakoduleht">[https://web.archive.org/web/20100703143953/http://www.virumalev.ee/kl/ajalugu/ Kaitseliidu Viru maleva ajaloolised daatumid]. Kaitseliidu Viru maleva koduleht. Kasutatud [[1. juuni]]l [[2010]].</ref> Kaitseliidu Viru maleva lipp õnnistati ja anti üle [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1991]]. Lääne-Viru maleva esindajatekogu koosolek nimetas [[13. veebruar]]il [[1992]] Lääne-Virumaa lipkonna ümber '''Lääne-Viru malevaks'''. Kaitseliidu seaduse jõustumisega [[5. märts]]il [[1999]] nimetati Lääne-Viru malev Viru malevaks.<ref name="malevakoduleht"/> Viru maleva tegevliikmete arv kasvas 600-ni, kui 11. jaanuaril 2011 kinnitati [[Lääne-Viru maavanem]] [[Einar Vallbaum]] Kaitseliidu Viru maleva 600. tegevliikmeks.<ref>[[Kristel Kitsing]]. [http://www.virumalev.ee/kl/einar-vallbaum-on-viru-maleva-kuuesajas-liige/ Einar Vallbaum on Viru maleva kuuesajas liige]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Kaitseliidu Viru maleva koduleht, 21. jaanuar 2011.</ref> === Maleva pealikud === *[[11. november]] – 17. november 1918, kapten [[Nikolai Reek]] *[[20. november]] 1918 – ..., [[Aleksander Aren]] *[[11. märts]] 1925 – [[28. juuni]] 1940, [[kolonelleitnant]] [[Georg Vaher]], Viru Maleva pealik Taastatud Lääne-Viru lipkonda, Lääne-Viru malevat ja Viru malevat on juhtinud: * [[Ants Silm]] (1990, 1991–1993) * [[Tiit Vilk]] (1990–1991) * [[Margus Lillemägi]] (1993) * [[Juhan Hallikmaa]] (1993–1994) * kapten [[Jaak Leipalu]] (1994–2000) * kapten [[Lembit Kerve]] (2000–2009) * kapten [[Rudolf Jeeser]] (2009–2011) * kapten [[Rein Luhaväli]] (2011–2012) * kolonelleitnant [[Marek Laanisto]] (2012–2017) * kolonelleitnant [[Viktor Kalnitski]] (2017–2019) *kolonelleitnant [[Jaanus Ainsalu]] (2019- ...) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://viru.kaitseliit.ee Viru maleva koduleht] {{Kaitseliidu malevad}} [[Kategooria:Kaitseliidu malevad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Viru malev| ]] mevl3p8eyni54fxw71srsyxadxd320z California Ülikool Berkeleys 0 223787 6183441 5598837 2022-08-25T20:15:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{lisaviiteid}}{{Infokast ülikool | nimi = California Ülikool Berkeleys | omakeelne_nimi = University of California, Berkeley [[Pilt:The University of California 1868.svg|center|200px|The seal of the University of California, Berkeley 1868]] | deviis = ''Fiat Lux'' ([[Ladina keel|ld]] "Saagu valgus") | asutatud = 23. märts 1868 | tüüp = riiklik ülikool | toetusfond = 4,045 miljardit [[USA dollar|dollarit]] (2015)<ref>{{cite web|url=http://www.nacubo.org/Documents/EndowmentFiles/2016-Endowment-Market-Values.pdf|title=Arhiivikoopia|access-date=2017-10-05|archive-date=2018-12-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20181225044952/http://www.nacubo.org/Documents/EndowmentFiles/2016-Endowment-Market-Values.pdf%0A|url-status=dead}} Allika kasutuskuupäev: 10.4.2017</ref> | juht1 = Carol T. Christ | juhi_nimetus1 = Kantsler | üliõpilasi = 40 173 (29 310 bakalaureuseõppes, 10 863 magistri- ja doktoriõppes) | asukoht = [[Berkeley (California)|Berkeley]], [[Ühendriigid]] | värvid = {{color box|#003262}} Berkeley sinine<br /> {{Color box|#FDB515}} California kuldne | hüüdnimi = Cal }} '''California Ülikool Berkeleys''' ([[inglise keel]]es ''University of California, Berkeley''; ''UC Berkeley; Cal'') on [[California Ülikool|California Ülikoolide]] süsteemi kuuluv riiklik [[ülikool]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Berkeley]]s. Ülikool asutati 1868. aastal ning see on vanim California ülikoolide süsteemi kuuluvatest ülikoolidest. Lisaks ülikoolile kaashaldab UC Berkeley ülikool kolme riiklikku laborit: Lawrence Berkeley, Lawrence Livermore'i ja Los Alamose laborit. UC Berkeley õppejõudude, teadlaste ning vilistlaste seas on 93 [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaati, 13 [[Fieldsi medal]]isti ja 11 [[Pulitzeri auhind|Pulitzeri auhinna]] laureaati. Koos Berkeley riikliku laboriga on UC Berkeley ülikooli teadlased avastanud 16 keemilist elementi, sealhulgas [[plutoonium]]i, [[kalifornium]]i, [[berkeelium]]i ja [[einsteinium]]i. Berkeley füüsik [[Robert Oppenheimer]] oli teise maailmasõja ajal [[Manhattani Projekt]]i teadusdirektor. Selle koordineerimiseks rajas ta Los Alamose Riikliku Labori. Projekti raames töötati välja esimesed tuumapommid. UC Berkeley õppejõud [[Edward Teller]] töötas koos kolleeg [[Stanislaw Ulami]]ga välja vesinikupommi. Lisaks väga tugevale akadeemilisele ja teaduslikule keskkonnale on UC Berkeley tuntud kui üks Ameerika Ühendriikide kontrakultuuri hälle <ref>http://www.berkeley.edu/about/hist/activism.shtml Allika kasutuskuupäev: 07.07.2014</ref>. UC Berkeley tudengid on läbi aastakümnete silma paistnud oma poliitilise aktiivsusega, mis algas 1960. aastatel sõnavabaduse liikumisest ning kestab tänapäevani. 1977. aastal koostas [[Bill Joy]] ülikoolis [[Unix]]i versiooni, mida tuntakse [[BSD]]-na ('''''B'''erkeley '''S'''oftware '''D'''istribution''). == UC Berkeley ülikooli raamatukogu == Berkeley ülikooli raamatukogu 11,5 miljoni köitega on suuruselt neljas akadeemiline raamatukogu Ameerika Ühendriikides ([[Harvardi Ülikool]]i, [[Illinoisi Ülikool Urbana-Champaigne's|Illinoisi ülikooli Urbana-Champaigne's]] ja [[Yale'i Ülikool]]i raamatukogu järel) ning koosneb 32 alaraamatukogust. Märkimisväärsete kollektsioonide hulka kuuluvad C.V. Kerri Ida-Aasia raamatukogu, mis on suurim omalaadne läänemaailmas, ning Bancrofti haruldaste käsikirjade raamatukogu, mis on USA-s üks suuremaid ja kus säilitatakse muu hulgas [[Mark Twain]]i erakogu ning [[Homeros]]e ja [[Euripides]]e teoste käsikirju<ref>http://bancroft.berkeley.edu/collections/ Allika kasutuskuupäev: 07.07.2014 </ref>. [[File:UCBerkeleyCampus.jpg|thumb|300px|Vaade Satheri kellatornile ning raamatukoguhoonetele Berkeley ülikoolilinnakus]] [[File:UCB-Reserved-For-NL.jpg|thumb|upright|right|300px| Nobeli preemia laureaatidele on ülikoolilinnakus reserveeritud tasuta parkimiskohad.]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ülikoolid]] [[Kategooria:California]] hl3xot021b4ld6s5izlkpkzykm059oe Leisi Kool 0 225947 6183591 6157315 2022-08-26T08:35:48Z Smehik 169173 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Kool | Nimi = Leisi Kool | Pilt = Leisi.IMG_5106.JPG | Pildiallkiri = Leisi Keskkooli esindus [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeo]] rongkäigus | Asutatud = 1851 | Koolitüüp = [[põhikool]] | Direktor = [[Helle Kahm]] | Õpilaste arv = 143 (2022. aasta seisuga) | Klassikomplekte = 9 (2022. aasta seisuga) | Õpetajate arv = | Koolipersonal = | Linn = | Maakond = [[Saare maakond]] | Vald = | Asula = | Aadress = Kooli 4, Leisi, Saare maakond, 94202 | Aadress_ajutine = | Kooli ajaleht = | Kodulehekülg = | Moto = Edukas õppimine on võti tulevikku! | Laiuskoord = <!-- K/M/S (55/44/33.22/N) või kümnendkraadid (55.742561) --> | Pikkuskoord = <!-- K/M/S (11/22/33.44/W) või kümnendkraadid (-11.375955) --> | Logo = | Kooli logo = }} '''Leisi Kool''' on [[üldhariduskool]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Leisi]]s. == Ajalugu == Leisis on haridust antud teadaolevatel andmetel 1851. aastast, mil [[Veske]] külas Tuulingu talu väikeses kambris alustati koolitööd. 1863 taasavati Leisis apostliku õigeusu [[kihelkonnakool]], mis tegutses moonakatemajas, preestrimajas ja köstrimajas. Kui 1871. aastal ehitati Leisi uus kivikirik, algas ka koolimaja ehitus. Õppetöö vastvalminud koolimajas algas 20. oktoobril 1873. Sel ajal töötas kool neljaklassilisena ja kahe õpetajaga. 6. oktoobril 1918 asutati Leisi Algkool, mis tegutses endisele kihelkonnakoolile kuulunud ruumides. 1922. aastal otsustas vallavolikogu ehitada uue, 250 õpilasele mõeldud koolimaja, ent rahaliste vaidluste tõttu jäi ehituse algus venima. Nurgakivi pandi uuele koolihoonele 1. mail 1925. Avaaktus uues koolimajas toimus 2. oktoobril 1927. 1928 kehtestati Leisi vallavanema [[Filip Mölder]]i ettepanekul esimesena Saaremaal 6-klassiline koolikohustus ja 1929. aasta suvel avati kooli juures põllumajanduslik täiendusklass. 1940 reorganiseeriti toonane Leisi Algkool mittetäielikuks keskkooliks ning 1. veebruaril 1947 omakorda Leisi täiskasvanute keskkooliks. 1950. aastal sai koolist üldhariduslik '''Leisi Keskkool'''. 1953. aastal lõpetas keskkooli esimene lend, sh nt [[Hendrik Krumm]]. Sel õppeaastal, kui Leisi koolist sai keskkool, õppis Leisi koolis 243 õpilast.<ref>{{Raamatuviide|autor=Janno, Juta|pealkiri=Ülevaade Leisi kooli ajaloost 1940-1946. Diplomitöö (käsikirjaline)|aasta=1965|koht=Tartu|kirjastus=-|lehekülg=36}}</ref> Aastatel 1959–1964 kujundati Leisi Keskkoolis välja tootmisõpetus. 1980. aasta detsembris pandi nurgakivi uuele koolihoonele ning 1. septembril 1983 algas uues hoones õppetöö. 2000. aastal võeti kasutusele kooli uus sümboolika. Leisi vallavolikogu otsustas 2016. aastal reorganiseerida Leisi keskkooli järk-järgult põhikooliks.<ref>Aive Mõttus. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/leisi-keskkoolist-saab-pohikool?id=76342021 Leisi keskkoolist saab põhikool] Maaleht, 22. november 2016.</ref> Otsus põhjustas lastevanemate vastuseisu.<ref>[http://delta.andmevara.ee/leisi_vald/fail/1811220/ettepanek.PDF Ettepanek volikogu 21.11.2016 otsuse tühistamiseks]</ref> 1. septembril 2019 muudeti kool siiski põhikooliks ja sellest sai Saaremaa valla suurim maapõhikool.<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/6768001/leisi-koolist-sai-valla-suurim-maapohikool Vinni, Raul. Leisi koolist sai valla suurim maapõhikool.] Saarte Hääl, 3. september 2013.</ref> 2022. aasta kevadel otsustas Saaremaa vallavalitsus liita Leisi Kooli ja [[Pärsama]] lasteaia. Ühendatud õppeasutus alustab tööd 1. septembril 2022 ja selle direktor on alates 13. juulist 2022 Saaremaa endine abivallavanem [[Helle Kahm]].<ref>[https://haridus.postimees.ee/7545032/saaremaa-vald-koondab-leisi-kooli-ja-parsama-lasteaia-direktori Saaremaa vald koondab Leisi kooli ja Pärsama lasteaia direktori.] BNS, 14. juuni 2022.</ref> ==Hoone== Leisi Keskkooli praegune hoone valmis 1983. aastal. Seal töötavad ujula, võimla, puidutööõpetuse klass, arvutiklass ja majasisene arvutivõrk, raamatukogu, internaat ja staadion. 1990. ja 2000. aastatel on koolimaja kaasajastatud. 1997. aastal sisustati kaasaegne arvutiklass ja aasta hiljem sai raamatukogu uued ruumid. 1999. aastal sai uue sisustuse töökoda. 2000. aastate alguses renoveeriti tahvli- ja klassivalgustust ning tuletõrje signalisatsiooni. Aastal 2005 võeti kasutusele akustiline koolikell ja saadi uued arvutid. 2006. aastal viide koolimajas sisse videovalve. Aastast 2008 levib koolimajas traadita internet. Hoone renoveeriti täielikult 2010. aastal ning selle käigus uuendati muu hulgas kooli arvutiklass, võeti kasutusele interaktiivsed tahvlid ja varustati klassid projektoritega. ==Direktorid== *1918–1921 [[Mihail Vapper]] *1921–1923 [[Eduard Urb]] *1923–1940 [[Albert Seppel]] *1940–1941 [[Miina Seppel]] *1941–1950 [[Karla Kiviall]] *1950–1952 [[Karl Allas]] *1952–1963 [[Boris Kivi]] *1963–1987 [[Endel Noor]] *1987–1994 [[Väino Vaha]] *1994–1999 [[Lembit Sõõmer]] *1999–2014 [[Tõnu Erin]] *2014–2015 [[Reeli Kõiv]] *2015–… [[Riina Piterskihh]] == Huvitegevus == Leisi Kooli juures tegutsevad mudilaskoor ja lastekoor, samuti instrumendiõpe. Tegutseb ka koolibänd. Lisaks neile on kooli juures näite-, sõnakunsti- ja kunstiring. Spordialadest tegeletakse võrkpalli, ujumise ja maadlusega. Kooli juures tegutseb SEPPSi spordiring. Tegutsevad [[Noorkotkad]] ja [[Kodutütred]]. Läbi aastate on tegeletud rahvatantsuga. Rahvatantsurühmi on juhendanud alates 1998. aastast [[Meeli Štankevits]]. 2017/2018. õppeaastal oli Leisis 4 tantsurühma. 1–2 kl, 3–4 kl, 5–7 kl ja 8–9 kl. 2017. aasta tantsupeol "Mina jään" osales Leisist 3 tantsurühma: 5.–6. klassi, 7.–9. klassi ja C-rühm. Kooli juures töötab ka loovtantsuring.  ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.leisi.edu.ee/wwwmain/index.php?id=1 Leisi Keskkooli veebileht] *[https://www.saartehaal.ee/2017/11/10/opilased-kinkisid-leisi-koolile-vikipeedia-sissekande/ Õpilased kinkisid Leisi koolile Vikipeedia sissekande.] Saarte Hääl, 10. november 2017 {{koord | NS = 58.568108536785715 | EW = 22.686205930685862 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Saare maakonna koolid]] [[Kategooria:Saaremaa vald]] gef7glyn4lcwjprvff0y0dwtrfi6y34 6183592 6183591 2022-08-26T08:37:04Z Smehik 169173 /* Direktorid */ wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Kool | Nimi = Leisi Kool | Pilt = Leisi.IMG_5106.JPG | Pildiallkiri = Leisi Keskkooli esindus [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeo]] rongkäigus | Asutatud = 1851 | Koolitüüp = [[põhikool]] | Direktor = [[Helle Kahm]] | Õpilaste arv = 143 (2022. aasta seisuga) | Klassikomplekte = 9 (2022. aasta seisuga) | Õpetajate arv = | Koolipersonal = | Linn = | Maakond = [[Saare maakond]] | Vald = | Asula = | Aadress = Kooli 4, Leisi, Saare maakond, 94202 | Aadress_ajutine = | Kooli ajaleht = | Kodulehekülg = | Moto = Edukas õppimine on võti tulevikku! | Laiuskoord = <!-- K/M/S (55/44/33.22/N) või kümnendkraadid (55.742561) --> | Pikkuskoord = <!-- K/M/S (11/22/33.44/W) või kümnendkraadid (-11.375955) --> | Logo = | Kooli logo = }} '''Leisi Kool''' on [[üldhariduskool]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Leisi]]s. == Ajalugu == Leisis on haridust antud teadaolevatel andmetel 1851. aastast, mil [[Veske]] külas Tuulingu talu väikeses kambris alustati koolitööd. 1863 taasavati Leisis apostliku õigeusu [[kihelkonnakool]], mis tegutses moonakatemajas, preestrimajas ja köstrimajas. Kui 1871. aastal ehitati Leisi uus kivikirik, algas ka koolimaja ehitus. Õppetöö vastvalminud koolimajas algas 20. oktoobril 1873. Sel ajal töötas kool neljaklassilisena ja kahe õpetajaga. 6. oktoobril 1918 asutati Leisi Algkool, mis tegutses endisele kihelkonnakoolile kuulunud ruumides. 1922. aastal otsustas vallavolikogu ehitada uue, 250 õpilasele mõeldud koolimaja, ent rahaliste vaidluste tõttu jäi ehituse algus venima. Nurgakivi pandi uuele koolihoonele 1. mail 1925. Avaaktus uues koolimajas toimus 2. oktoobril 1927. 1928 kehtestati Leisi vallavanema [[Filip Mölder]]i ettepanekul esimesena Saaremaal 6-klassiline koolikohustus ja 1929. aasta suvel avati kooli juures põllumajanduslik täiendusklass. 1940 reorganiseeriti toonane Leisi Algkool mittetäielikuks keskkooliks ning 1. veebruaril 1947 omakorda Leisi täiskasvanute keskkooliks. 1950. aastal sai koolist üldhariduslik '''Leisi Keskkool'''. 1953. aastal lõpetas keskkooli esimene lend, sh nt [[Hendrik Krumm]]. Sel õppeaastal, kui Leisi koolist sai keskkool, õppis Leisi koolis 243 õpilast.<ref>{{Raamatuviide|autor=Janno, Juta|pealkiri=Ülevaade Leisi kooli ajaloost 1940-1946. Diplomitöö (käsikirjaline)|aasta=1965|koht=Tartu|kirjastus=-|lehekülg=36}}</ref> Aastatel 1959–1964 kujundati Leisi Keskkoolis välja tootmisõpetus. 1980. aasta detsembris pandi nurgakivi uuele koolihoonele ning 1. septembril 1983 algas uues hoones õppetöö. 2000. aastal võeti kasutusele kooli uus sümboolika. Leisi vallavolikogu otsustas 2016. aastal reorganiseerida Leisi keskkooli järk-järgult põhikooliks.<ref>Aive Mõttus. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/leisi-keskkoolist-saab-pohikool?id=76342021 Leisi keskkoolist saab põhikool] Maaleht, 22. november 2016.</ref> Otsus põhjustas lastevanemate vastuseisu.<ref>[http://delta.andmevara.ee/leisi_vald/fail/1811220/ettepanek.PDF Ettepanek volikogu 21.11.2016 otsuse tühistamiseks]</ref> 1. septembril 2019 muudeti kool siiski põhikooliks ja sellest sai Saaremaa valla suurim maapõhikool.<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/6768001/leisi-koolist-sai-valla-suurim-maapohikool Vinni, Raul. Leisi koolist sai valla suurim maapõhikool.] Saarte Hääl, 3. september 2013.</ref> 2022. aasta kevadel otsustas Saaremaa vallavalitsus liita Leisi Kooli ja [[Pärsama]] lasteaia. Ühendatud õppeasutus alustab tööd 1. septembril 2022 ja selle direktor on alates 13. juulist 2022 Saaremaa endine abivallavanem [[Helle Kahm]].<ref>[https://haridus.postimees.ee/7545032/saaremaa-vald-koondab-leisi-kooli-ja-parsama-lasteaia-direktori Saaremaa vald koondab Leisi kooli ja Pärsama lasteaia direktori.] BNS, 14. juuni 2022.</ref> ==Hoone== Leisi Keskkooli praegune hoone valmis 1983. aastal. Seal töötavad ujula, võimla, puidutööõpetuse klass, arvutiklass ja majasisene arvutivõrk, raamatukogu, internaat ja staadion. 1990. ja 2000. aastatel on koolimaja kaasajastatud. 1997. aastal sisustati kaasaegne arvutiklass ja aasta hiljem sai raamatukogu uued ruumid. 1999. aastal sai uue sisustuse töökoda. 2000. aastate alguses renoveeriti tahvli- ja klassivalgustust ning tuletõrje signalisatsiooni. Aastal 2005 võeti kasutusele akustiline koolikell ja saadi uued arvutid. 2006. aastal viide koolimajas sisse videovalve. Aastast 2008 levib koolimajas traadita internet. Hoone renoveeriti täielikult 2010. aastal ning selle käigus uuendati muu hulgas kooli arvutiklass, võeti kasutusele interaktiivsed tahvlid ja varustati klassid projektoritega. ==Direktorid== *1918–1921 [[Mihail Vapper]] *1921–1923 [[Eduard Urb]] *1923–1940 [[Albert Seppel]] *1940–1941 [[Miina Seppel]] *1941–1950 [[Karla Kiviall]] *1950–1952 [[Karl Allas]] *1952–1963 [[Boris Kivi]] *1963–1987 [[Endel Noor]] *1987–1994 [[Väino Vaha]] *1994–1999 [[Lembit Sõõmer]] *1999–2014 [[Tõnu Erin]] *2014–2015 [[Reeli Kõiv]] *2015-2022 [[Riina Piterskihh]] *2022-... Helle Kahm == Huvitegevus == Leisi Kooli juures tegutsevad mudilaskoor ja lastekoor, samuti instrumendiõpe. Tegutseb ka koolibänd. Lisaks neile on kooli juures näite-, sõnakunsti- ja kunstiring. Spordialadest tegeletakse võrkpalli, ujumise ja maadlusega. Kooli juures tegutseb SEPPSi spordiring. Tegutsevad [[Noorkotkad]] ja [[Kodutütred]]. Läbi aastate on tegeletud rahvatantsuga. Rahvatantsurühmi on juhendanud alates 1998. aastast [[Meeli Štankevits]]. 2017/2018. õppeaastal oli Leisis 4 tantsurühma. 1–2 kl, 3–4 kl, 5–7 kl ja 8–9 kl. 2017. aasta tantsupeol "Mina jään" osales Leisist 3 tantsurühma: 5.–6. klassi, 7.–9. klassi ja C-rühm. Kooli juures töötab ka loovtantsuring.  ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.leisi.edu.ee/wwwmain/index.php?id=1 Leisi Keskkooli veebileht] *[https://www.saartehaal.ee/2017/11/10/opilased-kinkisid-leisi-koolile-vikipeedia-sissekande/ Õpilased kinkisid Leisi koolile Vikipeedia sissekande.] Saarte Hääl, 10. november 2017 {{koord | NS = 58.568108536785715 | EW = 22.686205930685862 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Saare maakonna koolid]] [[Kategooria:Saaremaa vald]] 3ve8hf8d4frd0l75gfed6o910xiks5l Politseivalitsus (Venemaa) 0 228738 6183331 6145948 2022-08-25T17:08:24Z NOSSER 8097 /* Politseivalitsused Eesti- ja Liivimaal */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} Kubermangulinnade Korra- ehk '''Politseivalitsus''' (vene ''Управа Благочиния'', saksa ''Polizeiverwaltung'') oli Vene keisririigis [[1782]]. aastal loodud halduspiirkondade korrakaitseasutused. Politseivalitsused kuulusid Venemaa keisririigi halduspiirkondade – kubermangude [[kubermanguvalitsus]]te koosseisu ning tegelesid korrakaitse- ja heakorraküsimustega. ==Politseivalitsused Peterburis ja Moskvas== {{vaata|Peterburi ülempolitseimeister}} {{vaata|Moskva ülempolitseimeister}} ==Politseivalitsused Eesti- ja Liivimaal== Tänapäeva Eestimaa ([[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]) aladel loodi kolm korravalitsust – [[Tallinn]]as ([[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1803]]), [[Tartu]]s ([[13. juuni]]l [[1805]]) ja [[Viljandi]]s ([[10. juuli]]l 1805). [[1862]]. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|-kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega]] aga kehtestati Venemaa keisririigi [[Läänemereprovintsid]]es alles [[1888]]. aastal. [[Kreis]]i ehk maakonna politseivalitsuse peamised ülesanded olid avaliku korra ja julgeoleku tagamine maakonnas; eeluurimise läbiviimine kriminaalasjades; järelevalve teede ning sildade korrashoiu üle; [[mõisapolitsei]] ametisse kinnitamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=56&lid=222 1.2.5.1. Maakondade politseiasutused], www.eha.ee</ref>. Maakonna politseiülemad allusid [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]]ule, kuid said korraldusi ka kubermangu kubernerilt ja Vanglate Peavalitsuselt (kui maakonnas oli vangla). Politseivalitsuse kreisi ehk maakonnaülema nimetas ametisse [[kubermang]]u [[kuberner]]<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=57&lid=594 1.2.5.1.2. Maakonna politseiülem e maakonnaülem], www.eha.ee</ref>. Maakonna politseivalitsust juhtis kreisi politseiülem ehk maakonnaülem, politseivalitsuse koosseisu kuulusid maakonnaülema vanemabi ning kuni 3 laudkonnaülemat. Politseivalitsuse juht oli kõrgeim [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] riigivõimu esindaja kohapeal, kellele allusid otseselt maakonnaülema vanemabi ja jaoskondade ülemad, maakonnaülema nooremabid. Maakonnaülema nooremabide venepärane ametinimetus oli alates 1916. aasta lõpust [[pristav]]. Maakonna politseivalitsuse tööpiirkond jagunes piirkondlikeks [[Politseijaoskond|politseijaoskond]]adeks, mida juhtisid maakonnaülema nooremabid. == Tallinna politseivalitsus == {{vaata|Tallinna Linna Politseivalitsus}} [[Eestimaa kubermang]]us asusid: [[Harjumaa politseivalitsus|Harjumaa]], [[Järvamaa politseivalitsus|Järvamaa]], [[Läänemaa politseivalitsus|Läänemaa]], [[Virumaa politseivalitsus]]. ==Tartu politseivalitsus== Tartu politseivalitsus loodi 1805. aastal. Selle koosseisu kuulusid algselt: [[Politseimeister|politseimeister]], rajooniülevaatajad ja nende abid, sealhulgas ka [[Kardavoi|kardavoi]] ehk linnapolitseinik. Politseivalitsus koosnes seitsmest täidesaatvast ametnikust. 1806. aastal kehtestati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e eeskirjaga politseile kohustusteks ehitiste järelevalve ja kruntide kättenäitamine ehituste otstarbeks; järelevalve toiduainete hindade üle; hoolekanne; kontroll tsiviil- ja kriminaalkohtute otsuste täitmise üle; tuleohutuse järelevalve; sildade ja teede korrashoiu järelevalve; läbimarssivate sõjaväelaste majutamine ja väiksemate kriminaal- ja tsiviilkohtuasjade arutamine ning kurjategijate vahistamine<ref>Arhiivijuht I. Riigi-, kohtu- ja omavalitsusasutused. Koost. [[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv 2003, lk 98</ref>. *[[Eduard Rast]], 1870-, <ref>Kopl Jokton, [https://muuseum.jewish.ee/history/Jokton.pdf JUUTIDE AJALOOST EESTIS]</ref>, *[[Vsevolod Klokatšev]] (Vsevolod Mihailovitch Klokatshew) [[Liivimaa kubermang]]u Eesti aladel asusid: [[Tartumaa politseivalitsus|Tartumaa]], [[Pärnumaa politseivalitsus|Pärnumaa]], [[Viljandimaa politseivalitsus|Viljandimaa]], [[Valgamaa politseivalitsus|Valgamaa]], [[Võrumaa politseivalitsus]] ja Saaremaa politseivalitsus<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=608 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused], www.eha.ee</ref> ==Vaata ka== *[[Pristav]], [[Urjadnik]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Liivimaa kubermang]] [[Kategooria:19. sajand Eestis]] [[Kategooria:Sisejulgeolek]] [[Kategooria:Politsei]] [[Kategooria:Venemaa Keisririigi Siseministeerium‎]] pa1q4y7lcprt7gs09rstt9z1lkonz44 6183389 6183331 2022-08-25T18:31:05Z 46.131.32.239 /* Politseivalitsused Eesti- ja Liivimaal */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} Kubermangulinnade Korra- ehk '''Politseivalitsus''' (vene ''Управа Благочиния'', saksa ''Polizeiverwaltung'') oli Vene keisririigis [[1782]]. aastal loodud halduspiirkondade korrakaitseasutused. Politseivalitsused kuulusid Venemaa keisririigi halduspiirkondade – kubermangude [[kubermanguvalitsus]]te koosseisu ning tegelesid korrakaitse- ja heakorraküsimustega. ==Politseivalitsused Peterburis ja Moskvas== {{vaata|Peterburi ülempolitseimeister}} {{vaata|Moskva ülempolitseimeister}} ==Politseivalitsused Eesti- ja Liivimaa kubermangus== Tänapäeva Eesti ([[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]) aladel loodi kolm korravalitsust – [[Tallinn]]as ([[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1803]]), [[Tartu]]s ([[13. juuni]]l [[1805]]) ja [[Viljandi]]s ([[10. juuli]]l 1805). [[1862]]. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|-kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega]] aga kehtestati Venemaa keisririigi [[Läänemereprovintsid]]es alles [[1888]]. aastal. [[Kreis]]i ehk maakonna politseivalitsuse peamised ülesanded olid avaliku korra ja julgeoleku tagamine maakonnas; eeluurimise läbiviimine kriminaalasjades; järelevalve teede ning sildade korrashoiu üle; [[mõisapolitsei]] ametisse kinnitamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=56&lid=222 1.2.5.1. Maakondade politseiasutused], www.eha.ee</ref>. Maakonna politseiülemad allusid [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]]ule, kuid said korraldusi ka kubermangu kubernerilt ja Vanglate Peavalitsuselt (kui maakonnas oli vangla). Politseivalitsuse kreisi ehk maakonnaülema nimetas ametisse [[kubermang]]u [[kuberner]]<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=57&lid=594 1.2.5.1.2. Maakonna politseiülem e maakonnaülem], www.eha.ee</ref>. Maakonna politseivalitsust juhtis kreisi politseiülem ehk maakonnaülem, politseivalitsuse koosseisu kuulusid maakonnaülema vanemabi ning kuni 3 laudkonnaülemat. Politseivalitsuse juht oli kõrgeim [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] riigivõimu esindaja kohapeal, kellele allusid otseselt maakonnaülema vanemabi ja jaoskondade ülemad, maakonnaülema nooremabid. Maakonnaülema nooremabide venepärane ametinimetus oli alates 1916. aasta lõpust [[pristav]]. Maakonna politseivalitsuse tööpiirkond jagunes piirkondlikeks [[Politseijaoskond|politseijaoskond]]adeks, mida juhtisid maakonnaülema nooremabid. == Tallinna politseivalitsus == {{vaata|Tallinna Linna Politseivalitsus}} [[Eestimaa kubermang]]us asusid: [[Harjumaa politseivalitsus|Harjumaa]], [[Järvamaa politseivalitsus|Järvamaa]], [[Läänemaa politseivalitsus|Läänemaa]], [[Virumaa politseivalitsus]]. ==Tartu politseivalitsus== Tartu politseivalitsus loodi 1805. aastal. Selle koosseisu kuulusid algselt: [[Politseimeister|politseimeister]], rajooniülevaatajad ja nende abid, sealhulgas ka [[Kardavoi|kardavoi]] ehk linnapolitseinik. Politseivalitsus koosnes seitsmest täidesaatvast ametnikust. 1806. aastal kehtestati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e eeskirjaga politseile kohustusteks ehitiste järelevalve ja kruntide kättenäitamine ehituste otstarbeks; järelevalve toiduainete hindade üle; hoolekanne; kontroll tsiviil- ja kriminaalkohtute otsuste täitmise üle; tuleohutuse järelevalve; sildade ja teede korrashoiu järelevalve; läbimarssivate sõjaväelaste majutamine ja väiksemate kriminaal- ja tsiviilkohtuasjade arutamine ning kurjategijate vahistamine<ref>Arhiivijuht I. Riigi-, kohtu- ja omavalitsusasutused. Koost. [[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv 2003, lk 98</ref>. *[[Eduard Rast]], 1870-, <ref>Kopl Jokton, [https://muuseum.jewish.ee/history/Jokton.pdf JUUTIDE AJALOOST EESTIS]</ref>, *[[Vsevolod Klokatšev]] (Vsevolod Mihailovitch Klokatshew) [[Liivimaa kubermang]]u Eesti aladel asusid: [[Tartumaa politseivalitsus|Tartumaa]], [[Pärnumaa politseivalitsus|Pärnumaa]], [[Viljandimaa politseivalitsus|Viljandimaa]], [[Valgamaa politseivalitsus|Valgamaa]], [[Võrumaa politseivalitsus]] ja Saaremaa politseivalitsus<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=608 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused], www.eha.ee</ref> ==Vaata ka== *[[Pristav]], [[Urjadnik]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Liivimaa kubermang]] [[Kategooria:19. sajand Eestis]] [[Kategooria:Sisejulgeolek]] [[Kategooria:Politsei]] [[Kategooria:Venemaa Keisririigi Siseministeerium‎]] sa5xrx97zys7vip8k95j0676rw2kvgf 6183390 6183389 2022-08-25T18:32:02Z NOSSER 8097 /* Politseivalitsused Eesti- ja Liivimaal */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} Kubermangulinnade Korra- ehk '''Politseivalitsus''' (vene ''Управа Благочиния'', saksa ''Polizeiverwaltung'') oli Vene keisririigis [[1782]]. aastal loodud halduspiirkondade korrakaitseasutused. Politseivalitsused kuulusid Venemaa keisririigi halduspiirkondade – kubermangude [[kubermanguvalitsus]]te koosseisu ning tegelesid korrakaitse- ja heakorraküsimustega. ==Politseivalitsused Peterburis ja Moskvas== {{vaata|Peterburi ülempolitseimeister}} {{vaata|Moskva ülempolitseimeister}} ==Politseivalitsused Eesti- ja Liivimaa kubermangus== Tänapäeva Eesti ([[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]) aladel loodi kolm korravalitsust – [[Tallinn]]as ([[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1803]]), [[Tartu]]s ([[13. juuni]]l [[1805]]) ja [[Viljandi]]s ([[10. juuli]]l 1805). [[1862]]. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|-kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega]] aga kehtestati Venemaa keisririigi [[Läänemereprovintsid]]es alles [[1888]]. aastal. 1888. aastal moodustati politseivalitsused kõikides [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]u alade [[Maakonnalinn|maakonna-]] ning [[Kubermangulinn|kubermangulinn]]ades. Narva linna, mis kuulus [[Peterburi kubermang]]u, politseilist korraldust reguleerisid eraldi seadused. Linnade politseivalitsuste ülesanneteks oli määratletud: [[Avalik kord|avaliku kor]]ra tagamine; järelevalve streigiliikumise, isikute, [[selts]]ide tegevuse, trükikodade jm üle — s.o üldise poliitilise meelsuse jälgimine; järelevalve kaubanduseeskirjade täitmise üle; administratiivüleastumiste korral vastutusele võtmine; jooksikute kinnipidamine; järelevalve teede korrashoiu üle; kuritegude puhul juurdluse läbiviimine; kriminaal- ja tsiviilasjade puhul kohtuotsuste täideviimisele pööramine; sõjaväeliste kohustuste täitmise järelevalve; riiklike toetuste jagamine ([[Hoolekanne|hoolekan]]dealused, sõjaväelaste perekonnaliikmed); [[Sõjaolukord|sõjaolukor]]ras riigi kasuks [[Rekvireerimine|rekvireerimi]]ste teostamine; järelevalve [[prostituut]]ide üle; [[Seadusandlik akt|seadusandlike akt]]ide teatavakstegemine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=48&lid=211 1.2.4.1. Politseivalitsused II], www.eha.ee</ref>. Linnade politseivalitsuse koosseisu kuulusid linna [[Politseimeister|politseimeister]] ja tema kaks asetäitjat (kes olid ametisse valitud [[linnavalitsus]]e poolt), jaoskondade [[pristav]]id (jaoskonnaülem), nende abilised (järelevaatajad), linnakordnikud ([[Kardavoi|kardavoi]]) ning kantseleiametnikud. Linna politseivalitsuse ülema politseimeistri nimetas ametisse kubermangu kuberner. Linna politseivalitsuse ülesanded kattusid maakonna politseivalitsuse omadega, täiendavalt lisandusid: [[pass]]ide väljastamine riigiteenistuses mitteolevatele [[aadlik]]ele; [[maakonnalinn]]ades asuvate riigivarade atesteerimine; osalemine vastava maakonna rõugepaneku- ja tervishoiukomisjonis; järelevalve linnas asuvate ühiskondlike ja kroonuhoonete korrashoiu üle; järelevalve töövõimetute vangide ja [[Asumisele saatmine|asumisele saadetavate]] isikute üle; linna läbivate väeosadega seotud asjaajamise korraldamine; andmete esitamine linnahaiglas viibivate haigete sõdurite kohta. Linnade politseivalitsuse [[Välipolitsei|välipolitsei]] koosnes jaoskonnapristavitest, pristaviabidest, politseijaoskonna järelevaatajatest, [[kordnik]]est ja lihtpolitseiteenistujatest. Suurel tööstusettevõttel võis olla ka eraldi [[Politseijärelevaataja|politseijärelevaataja]] (Nt. vt. [[Tallinna Linna Politseivalitsus]]e 1. jaoskonna, [[Balti Puuvillavabrik]]u abijaoskond ja 3. jaoskonna, [[Dvigatel]]i abijaoskond). Linnade politseivalitsuse juurde asutati 6. juulil 1908 otseselt politseivalitsuse ülemale (politseimeistrile) ja prokurörile allunud [[Jälitustegevus|jälitus]]osakonnad (vene keeles ''сыскное отделение'') jälitustegevuse läbiviimiseks, jälitusosakonna ülesandeks oli ka revolutsioonilise liikumise võimalikest ilmingutest [[Sandarmikorpus]]e [[Eestimaa kubermangu Sandarmivalitsus|Eestimaa kubermangu]] ja [[Liivimaa kubermangu Sandarmivalitsus]]ele teatamine. Maakonna või linna politseivalitsuse juures tegutsesid politsei arstlikud osakonnad ehk [[Komitee|komitee]]d (''врачебно-полицейский комитет''), kes teostasid üldist sanitaarjärelevalvet, sh kontrolli ja arvestust prostituutide ja nende liikumise üle. [[Kreis]]i ehk maakonna politseivalitsuse peamised ülesanded olid avaliku korra ja julgeoleku tagamine maakonnas; eeluurimise läbiviimine kriminaalasjades; järelevalve teede ning sildade korrashoiu üle; [[mõisapolitsei]] ametisse kinnitamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=56&lid=222 1.2.5.1. Maakondade politseiasutused], www.eha.ee</ref>. Maakonna politseiülemad allusid [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]]ule, kuid said korraldusi ka kubermangu kubernerilt ja Vanglate Peavalitsuselt (kui maakonnas oli vangla). Politseivalitsuse kreisi ehk maakonnaülema nimetas ametisse [[kubermang]]u [[kuberner]]<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=57&lid=594 1.2.5.1.2. Maakonna politseiülem e maakonnaülem], www.eha.ee</ref>. Maakonna politseivalitsust juhtis kreisi politseiülem ehk maakonnaülem, politseivalitsuse koosseisu kuulusid maakonnaülema vanemabi ning kuni 3 laudkonnaülemat. Politseivalitsuse juht oli kõrgeim [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] riigivõimu esindaja kohapeal, kellele allusid otseselt maakonnaülema vanemabi ja jaoskondade ülemad, maakonnaülema nooremabid. Maakonnaülema nooremabide venepärane ametinimetus oli alates 1916. aasta lõpust [[pristav]]. Maakonna politseivalitsuse tööpiirkond jagunes piirkondlikeks [[Politseijaoskond|politseijaoskond]]adeks, mida juhtisid maakonnaülema nooremabid. Kreisi politseivalitsuse alluvuses olid samuti kreisi piirkonnas asuvad linnad ja kreisi- ehk maakonnalinnade politseiline [[haldus]]. == Tallinna politseivalitsus == {{vaata|Tallinna Linna Politseivalitsus}} [[Eestimaa kubermang]]us asusid: [[Harjumaa politseivalitsus|Harjumaa]], [[Järvamaa politseivalitsus|Järvamaa]], [[Läänemaa politseivalitsus|Läänemaa]], [[Virumaa politseivalitsus]]. ==Tartu politseivalitsus== Tartu politseivalitsus loodi 1805. aastal. Selle koosseisu kuulusid algselt: [[Politseimeister|politseimeister]], rajooniülevaatajad ja nende abid, sealhulgas ka [[Kardavoi|kardavoi]] ehk linnapolitseinik. Politseivalitsus koosnes seitsmest täidesaatvast ametnikust. 1806. aastal kehtestati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e eeskirjaga politseile kohustusteks ehitiste järelevalve ja kruntide kättenäitamine ehituste otstarbeks; järelevalve toiduainete hindade üle; hoolekanne; kontroll tsiviil- ja kriminaalkohtute otsuste täitmise üle; tuleohutuse järelevalve; sildade ja teede korrashoiu järelevalve; läbimarssivate sõjaväelaste majutamine ja väiksemate kriminaal- ja tsiviilkohtuasjade arutamine ning kurjategijate vahistamine<ref>Arhiivijuht I. Riigi-, kohtu- ja omavalitsusasutused. Koost. [[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv 2003, lk 98</ref>. *[[Eduard Rast]], 1870-, <ref>Kopl Jokton, [https://muuseum.jewish.ee/history/Jokton.pdf JUUTIDE AJALOOST EESTIS]</ref>, *[[Vsevolod Klokatšev]] (Vsevolod Mihailovitch Klokatshew) [[Liivimaa kubermang]]u Eesti aladel asusid: [[Tartumaa politseivalitsus|Tartumaa]], [[Pärnumaa politseivalitsus|Pärnumaa]], [[Viljandimaa politseivalitsus|Viljandimaa]], [[Valgamaa politseivalitsus|Valgamaa]], [[Võrumaa politseivalitsus]] ja Saaremaa politseivalitsus<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=608 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused], www.eha.ee</ref> ==Vaata ka== *[[Pristav]], [[Urjadnik]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Liivimaa kubermang]] [[Kategooria:19. sajand Eestis]] [[Kategooria:Sisejulgeolek]] [[Kategooria:Politsei]] [[Kategooria:Venemaa Keisririigi Siseministeerium‎]] mfcfv0qhfpoleewmcgpc9ixsd0x631m 6183391 6183390 2022-08-25T18:41:01Z NOSSER 8097 /* Politseivalitsused Eesti- ja Liivimaa kubermangus */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} Kubermangulinnade Korra- ehk '''Politseivalitsus''' (vene ''Управа Благочиния'', saksa ''Polizeiverwaltung'') oli Vene keisririigis [[1782]]. aastal loodud halduspiirkondade korrakaitseasutused. Politseivalitsused kuulusid Venemaa keisririigi halduspiirkondade – kubermangude [[kubermanguvalitsus]]te koosseisu ning tegelesid korrakaitse- ja heakorraküsimustega. ==Politseivalitsused Peterburis ja Moskvas== {{vaata|Peterburi ülempolitseimeister}} {{vaata|Moskva ülempolitseimeister}} ==Politseivalitsused Eesti- ja Liivimaa kubermangus== Tänapäeva Eesti ([[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]) aladel loodi kolm korravalitsust – [[Tallinn]]as ([[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1803]]), [[Tartu]]s ([[13. juuni]]l [[1805]]) ja [[Viljandi]]s ([[10. juuli]]l 1805). [[1862]]. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|-kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega]] aga kehtestati Venemaa keisririigi [[Läänemereprovintsid]]es alles [[1888]]. aastal. 1888. aastal moodustati politseivalitsused kõikides [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]u alade [[Maakonnalinn|maakonna-]] ning [[Kubermangulinn|kubermangulinn]]ades. Narva linna, mis kuulus [[Peterburi kubermang]]u, politseilist korraldust reguleerisid eraldi seadused. Linnade politseivalitsuste ülesanneteks oli määratletud: [[Avalik kord|avaliku kor]]ra tagamine; järelevalve streigiliikumise, isikute, [[selts]]ide tegevuse, trükikodade jm üle — s.o üldise poliitilise meelsuse jälgimine; järelevalve kaubanduseeskirjade täitmise üle; administratiivüleastumiste korral vastutusele võtmine; jooksikute kinnipidamine; järelevalve teede korrashoiu üle; kuritegude puhul juurdluse läbiviimine; kriminaal- ja tsiviilasjade puhul kohtuotsuste täideviimisele pööramine; sõjaväeliste kohustuste täitmise järelevalve; riiklike toetuste jagamine ([[Hoolekanne|hoolekan]]dealused, sõjaväelaste perekonnaliikmed); [[Sõjaolukord|sõjaolukor]]ras riigi kasuks [[Rekvireerimine|rekvireerimi]]ste teostamine; järelevalve [[prostituut]]ide üle; [[Seadusandlik akt|seadusandlike akt]]ide teatavakstegemine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=48&lid=211 1.2.4.1. Politseivalitsused II], www.eha.ee</ref>. Linnade politseivalitsuse koosseisu kuulusid linna [[Politseimeister|politseimeister]] ja tema kaks asetäitjat (kes olid ametisse valitud [[linnavalitsus]]e poolt), jaoskondade [[pristav]]id (jaoskonnaülem), nende abilised (järelevaatajad), linnakordnikud ([[Kardavoi|kardavoi]]) ning kantseleiametnikud. Linna politseivalitsuse ülema politseimeistri nimetas ametisse kubermangu kuberner. Linna politseivalitsuse ülesanded kattusid maakonna politseivalitsuse omadega, täiendavalt lisandusid: [[pass]]ide väljastamine riigiteenistuses mitteolevatele [[aadlik]]ele; [[maakonnalinn]]ades asuvate riigivarade atesteerimine; osalemine vastava maakonna rõugepaneku- ja tervishoiukomisjonis; järelevalve linnas asuvate ühiskondlike ja kroonuhoonete korrashoiu üle; järelevalve töövõimetute vangide ja [[Asumisele saatmine|asumisele saadetavate]] isikute üle; linna läbivate väeosadega seotud asjaajamise korraldamine; andmete esitamine linnahaiglas viibivate haigete sõdurite kohta. Linnade politseivalitsuse [[Välipolitsei|välipolitsei]] koosnes jaoskonnapristavitest, pristaviabidest, politseijaoskonna järelevaatajatest, [[kordnik]]est ja lihtpolitseiteenistujatest. Suurel tööstusettevõttel võis olla ka eraldi [[Politseijärelevaataja|politseijärelevaataja]] (Nt. vt. [[Tallinna Linna Politseivalitsus]]e 1. jaoskonna, [[Balti Puuvillavabrik]]u abijaoskond ja 3. jaoskonna, [[Dvigatel]]i abijaoskond). Linnade politseivalitsuse juurde asutati 6. juulil 1908 otseselt politseivalitsuse ülemale (politseimeistrile) ja prokurörile allunud [[Jälitustegevus|jälitus]]osakonnad (vene keeles ''сыскное отделение'') jälitustegevuse läbiviimiseks, jälitusosakonna ülesandeks oli ka revolutsioonilise liikumise võimalikest ilmingutest [[Sandarmikorpus]]e [[Eestimaa kubermangu Sandarmivalitsus|Eestimaa kubermangu]] ja [[Liivimaa kubermangu Sandarmivalitsus]]ele ning [[Politseidepartemangu Eriosakond|Politseidepartemangu Eriosakonna]] teavitamine. Maakonna või linna politseivalitsuse juures tegutsesid politsei arstlikud osakonnad ehk [[Komitee|komitee]]d (''врачебно-полицейский комитет''), kes teostasid üldist sanitaarjärelevalvet, sh kontrolli ja arvestust prostituutide ja nende liikumise üle. [[Kreis]]i ehk maakonna politseivalitsuse peamised ülesanded olid avaliku korra ja julgeoleku tagamine maakonnas; eeluurimise läbiviimine kriminaalasjades; järelevalve teede ning sildade korrashoiu üle; [[mõisapolitsei]] ametisse kinnitamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=56&lid=222 1.2.5.1. Maakondade politseiasutused], www.eha.ee</ref>. Maakonna politseiülemad allusid [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]]ule, kuid said korraldusi ka kubermangu kubernerilt ja Vanglate Peavalitsuselt (kui maakonnas oli vangla). Politseivalitsuse kreisi ehk maakonnaülema nimetas ametisse [[kubermang]]u [[kuberner]]<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=57&lid=594 1.2.5.1.2. Maakonna politseiülem e maakonnaülem], www.eha.ee</ref>. Maakonna politseivalitsust juhtis kreisi politseiülem ehk maakonnaülem, politseivalitsuse koosseisu kuulusid maakonnaülema vanemabi ning kuni 3 laudkonnaülemat. Politseivalitsuse juht oli kõrgeim [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] riigivõimu esindaja kohapeal, kellele allusid otseselt maakonnaülema vanemabi ja jaoskondade ülemad, maakonnaülema nooremabid. Maakonnaülema nooremabide venepärane ametinimetus oli alates 1916. aasta lõpust [[pristav]]. Maakonna politseivalitsuse tööpiirkond jagunes piirkondlikeks [[Politseijaoskond|politseijaoskond]]adeks, mida juhtisid maakonnaülema nooremabid. Kreisi politseivalitsuse alluvuses olid samuti kreisi piirkonnas asuvad linnad ja kreisi- ehk maakonnalinnade politseiline [[haldus]]. == Tallinna politseivalitsus == {{vaata|Tallinna Linna Politseivalitsus}} [[Eestimaa kubermang]]us asusid: [[Harjumaa politseivalitsus|Harjumaa]], [[Järvamaa politseivalitsus|Järvamaa]], [[Läänemaa politseivalitsus|Läänemaa]], [[Virumaa politseivalitsus]]. ==Tartu politseivalitsus== Tartu politseivalitsus loodi 1805. aastal. Selle koosseisu kuulusid algselt: [[Politseimeister|politseimeister]], rajooniülevaatajad ja nende abid, sealhulgas ka [[Kardavoi|kardavoi]] ehk linnapolitseinik. Politseivalitsus koosnes seitsmest täidesaatvast ametnikust. 1806. aastal kehtestati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]]e eeskirjaga politseile kohustusteks ehitiste järelevalve ja kruntide kättenäitamine ehituste otstarbeks; järelevalve toiduainete hindade üle; hoolekanne; kontroll tsiviil- ja kriminaalkohtute otsuste täitmise üle; tuleohutuse järelevalve; sildade ja teede korrashoiu järelevalve; läbimarssivate sõjaväelaste majutamine ja väiksemate kriminaal- ja tsiviilkohtuasjade arutamine ning kurjategijate vahistamine<ref>Arhiivijuht I. Riigi-, kohtu- ja omavalitsusasutused. Koost. [[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv 2003, lk 98</ref>. *[[Eduard Rast]], 1870-, <ref>Kopl Jokton, [https://muuseum.jewish.ee/history/Jokton.pdf JUUTIDE AJALOOST EESTIS]</ref>, *[[Vsevolod Klokatšev]] (Vsevolod Mihailovitch Klokatshew) [[Liivimaa kubermang]]u Eesti aladel asusid: [[Tartumaa politseivalitsus|Tartumaa]], [[Pärnumaa politseivalitsus|Pärnumaa]], [[Viljandimaa politseivalitsus|Viljandimaa]], [[Valgamaa politseivalitsus|Valgamaa]], [[Võrumaa politseivalitsus]] ja Saaremaa politseivalitsus<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=608 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused], www.eha.ee</ref> ==Vaata ka== *[[Pristav]], [[Urjadnik]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Liivimaa kubermang]] [[Kategooria:19. sajand Eestis]] [[Kategooria:Sisejulgeolek]] [[Kategooria:Politsei]] [[Kategooria:Venemaa Keisririigi Siseministeerium‎]] ll2mvuucymb016lihndsya27joioeb8 Vikipeedia:Statistika 4 232536 6183458 6181965 2022-08-25T21:39:13Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki ''See lehekülg on loodud pakkumaks mõningast statistilist ülevaadet [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelsest Vikipeediast]].'' {|class="wikitable" align="right" !Artiklite arv!!Kuupäev |- |100 || detsember 2002 |- |500 || september 2003 |- |1000 || oktoober 2003 |- |5000 || juuli 2004 |- |10 000 || 15. mai 2005 |- |15 000 || 12. veebruar 2006 |- |20 000 || 22. juuli 2006 |- |25 000 || 30. oktoober 2006 |- |30 000 || 1. veebruar 2007 |- |35 000 || 12. mai 2007 |- |40 000 || 30. august 2007 |- |45 000 || 23. jaanuar 2008 |- |50 000 || 4. juuni 2008 |- |55 000 || 19. oktoober 2008 |- |60 000 || 21. veebruar 2009 |- |65 000 || 15. juuli 2009 |- |70 000 || 15. detsember 2009 |- |75 000 || 18. mai 2010 |- |80 000 || 30. november 2010 |- |85 000 || 1. juuni 2011 |- |90 000 || 12. november 2011 |- |95 000 || 30. märts 2012 |- |100 000 || 25. august 2012 |- |105 000 || 6. jaanuar 2013 |- |110 000 || 22. aprillil 2013 |- |115 000 || 7. september 2013 |- |120 000 || 23. jaanuar 2014 |- |125 000 || 14. juuli 2014 |- |130 000 || 17. jaanuar 2015 |- |135 000 || 29. mai 2015 |- |140 000 || 6. detsember 2015 |- |145 000 || 25. märts 2016 |- |150 000 || 5. oktoober 2016 |- |155 000 || 13. märts 2017 |- |160 000 || 13. august 2017 |- |165 000 || 24. november 2017 |- |170 000 || 27. veebruar 2018 |- |175 000 || 5. mai 2018 |- |180 000 || 24. august 2018 |- |185 000 || 1. jaanuar 2019 |- |190 000 || 4. aprill 2019 |- |195 000 || 11. juuni 2019 |- |200 000 || 12. august 2019 |- |205 000 || 18. jaanuar 2020 |- |210 000 || 15. juuni 2020 |- |215 000 || 10. jaanuar 2021 |- |220 000 || 7. juuni 2021 |- |225 000 || 31. jaanuar 2022 |} == Üldine == * https://stats.wikimedia.org/#/et.wikipedia.org * https://et.wikiscan.org/ * Vana statistikaleht (kuni 2018): ** http://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaET.htm ** http://stats.wikimedia.org/EN/EditsRevertsET.htm ** http://stats.wikimedia.org/wikimedia/squids/SquidReportPageViewsPerCountryBreakdown.htm == Eestikeelse Vikipeedia kasvu kiirus== * eestikeelse Vikipeedia vanus: {{formatnum:{{vanus päevades|2002|8|24}}}} päeva * keskmine kasvu kiirus: ** {{#expr: ({{NUMBEROFARTICLES:R}}/{{vanus päevades|2002|8|24}})round1 }} artiklit päevas ** {{formatnum:{{#expr: (({{NUMBEROFARTICLES:R}}/{{vanus päevades|2002|8|24}}) *30)round1 }} }} artiklit kuus ** {{formatnum:{{#expr: (({{NUMBEROFARTICLES:R}}/{{vanus päevades|2002|8|24}}) *365.25)round1 }} }} artiklit aastas ** {{#expr: (10000/({{NUMBEROFARTICLES:R}}/{{vanus päevades|2002|8|24}}))round1 }} päevaga 10 000 artiklit == Artiklid == Vikipeedias on '''[[Special:Statistics|{{NUMBEROFARTICLES}}]]''' artiklit, sealhulgas ... :{{Eeskujulike artiklite arv}} – [[Vikipeedia:Eeskujulikud artiklid|eeskujulikku artiklit]] :{{Heade artiklite arv}} – [[Vikipeedia:Head artiklid|head artiklit]] :{{PAGESINCATEGORY:Vormindamist ootavad}} – [[:Kategooria:Vormindamist ootavad|vormindamist ootavat artiklit]] :u. {{PAGESINCATEGORY:Toimetamist ootavad}} – [[:Kategooria:Toimetamist ootavad|toimetamist ootavat artiklit]] :u. {{PAGESINCATEGORY:Keeletoimetamist ootavad}} – [[:Kategooria:Keeletoimetamist ootavad|keeletoimetamist ootavat artiklit]] :{{PAGESINCATEGORY:Piltide lisamist ootavad}} - [[:Kategooria:Piltide lisamist ootavad|piltide lisamist ootavat artiklit]] == Failid == Eestikeelses Vikipeedias on võimalik kasutada üle 86 miljoni [[commons:Esileht|Wikimedia Commonsis]] oleva meediafaili ning [[Eri:Uued_failid|{{NUMBEROFFILES:R}}]] eestikeelsesse Vikipeediasse üles laaditud faili. Võimalusel on eelistatud failide lisamine Commonsisse, mitte eestikeelsesse Vikipeediasse, sest siis saab neid kasutada ka teistes Vikipeedia keeleversioonides. == Artiklite vaadatavus == * https://tools.wmflabs.org/topviews/?project=et.wikipedia.org&platform=all-access&date=last-month&excludes= ** Enim vaadatud artiklid * https://tools.wmflabs.org/pageviews/?project=et.wikipedia.org&platform=all-access&agent=user&range=latest-20 ** Artiklite vaadatavuse võrdlemine * http://tools.wmflabs.org/wikitrends/2013.html#estonian ** Vikipeedia kõige enam vaadatud artiklid 2013. aastal * http://top.hatnote.com/et/ ** Artiklite vaadatavuse top 100 päeva kaupa === Eri keeleversioonide vaadatavus Eestis === {{Graph:Chart|width=800|height=300|yAxisTitle=vaatamisi (tuh)|legend=Vikipeedia|type=stackedrect |x=2016-01, 2016-02, 2016-03, 2016-04, 2016-05, 2016-06, 2016-07, 2016-08, 2016-09, 2016-10, 2016-11, 2016-12, 2017-01, 2017-02, 2017-03, 2017-04, 2017-05, 2017-06, 2017-07, 2017-08, 2017-09, 2017-10, 2017-11, 2017-12, 2018-01, 2018-02, 2018-03, 2018-04, 2018-05, 2018-06 |xAxisAngle=+45 |y1=7325, 6931, 6766, 6334, 6548, 5947, 6056, 6298, 6029, 6487, 0, 6970, 8041, 7279, 7101, 6620, 6712, 6005, 6045, 6446, 6398, 6612, 6874, 6647, 7160, 6762, 7326, 7103, 9202, 5820 |y2=5983, 6003, 5323, 4952, 4800, 3815, 3347, 3478, 4496, 4913, 0, 5477, 6007, 6187, 6164, 5830, 5489, 4395, 4044, 4120, 5684, 6066, 6378, 5576, 6543, 5964, 7243, 7193, 6753, 5622 |y3=3370, 3132, 2945, 2668, 2763, 2284, 2296, 2469, 2598, 2715, 0, 2789, 3120, 2822, 2937, 2706, 2685, 2252, 2268, 2355, 2441, 2649, 2754, 2575, 2991, 2597, 2838, 2588, 2637, 2712 |y4=0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 1526, 4005, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0 |y5=0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 559, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0 |y6=0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 545, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0 |y7=0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 2371, 0 |y8=441, 406, 406, 362, 414, 377, 524, 552, 435, 528, 0, 525, 771, 645, 527, 536, 1081, 607, 1054, 1158, 560, 617, 507, 676, 546, 679, 803, 580, 855, 378 |y1Title=inglise|y2Title=eesti|y3Title=vene|y4Title=saksa|y5Title=soome|y6Title=prantsuse|y7Title=itaalia|y8Title=muud }} <em>Allikas: https://stats.wikimedia.org/archive/squid_reports/2018-06/SquidReportPageViewsPerCountryBreakdownHuge.htm jne</em> == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Statistika/2018|2018. aasta vaadatavuse statistikat]] * [[Vikipeedia:20]] (esimesed 20 aastat eestikeelset Vikipeediat) [[Kategooria:Vikipeedia statistika| ]] oxz77kgtcrch3cnrv847ovypyp851gz G4S Eesti 0 232547 6183601 6181668 2022-08-26T09:15:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{allikad}} [[Pilt:G4speamaja.jpg|thumb|G4S Eesti peamaja Tallinnas, [[Paldiski maantee]] 80, 2013. aasta sügisel. Foto: G4S Eesti]] '''G4S Eesti''' (varem '''Falck Eesti''' ja '''ESS''') on [[Eesti]] [[turvafirma]], mis kuulub rahvusvahelisele turvateenuseid pakkuvale ettevõttele [[Allied Universal]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.g4s.ee/ettevottest/uldinfo|pealkiri=Üldinfo|vaadatud=12.08.2022|väljaandja=G4S Eesti}}</ref>. Eestis asuvad G4S-i esindused [[Tallinn]]as, [[Tartu]]s, [[Pärnu]]s ja [[Jõhvi]]s ning kontorid [[Keila]]s, [[Haapsalu]]s, [[Kuressaare]]s, [[Viljandi]]s, [[Rakvere]]s ja [[Narva]]s<ref>{{Netiviide|url=https://www.g4s.ee/klienditeenindus/esindused-ja-kontorid/pohja-piirkond/pohjapiirkonna-esindus|pealkiri=Esindused ja kontorid|vaadatud=22.08.2022|väljaandja=G4S Eesti}}</ref>. AS G4S Eestile kuulub turvaseadmete maaletooja ja hulgimüüja [[Alarmtec|Alarmtec AS]]<ref>{{Netiviide|url=https://alarmtec.ee/|pealkiri=Alarmtec|vaadatud=22.08.2022}}</ref>. G4S Eesti on alguse saanud turvaettevõttest '''ESS''' (Estonian Security Service), mille sünnipäevaks peetakse [[15. märts]]i [[1991]], mil [[Tallinna linnavalitsus]] väljastas dokumendi firma registreerimise kohta. AS ESS-st kasvas välja ESS Grupp, millest sai juhtiv turvateenuste osutaja Baltikumis ja mis reorganiseeriti 2000. aastal kontserniks Falck Baltics. Alates 2007. aastast kuni 2021. aastani oli kontserni ainuomanik [[G4S]], kuid 2021. aastal omandas [[G4S]]<nowiki/>i turva- ja kinnisvarahaldusteenuseid pakkuv ettevõte Allied Universal<ref>{{Netiviide|url=https://www.g4s.ee/ettevottest/omanikud|pealkiri=Omanikud|vaadatud=12.08.2022|väljaandja=G4S Eesti}}</ref>. G4S Eesti jätkab selle tütarettevõttena. G4S Eesti ja selle eelkäijate ESSi ja Falck Eesti juhatusse on läbi aegade kuulunud näiteks [[Urmas Sõõrumaa]], [[Peeter Tohver]], [[Andrus Ossip]]<ref>{{Netiviide|autor=Taras, Madis|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/51108878/turvakontserni-g4s-eesti-uueks-juhiks-saab-andrus-ossip?|pealkiri=Turvakontserni G4S Eesti uueks juhiks saab Andrus Ossip|väljaanne=Ärileht|aeg=15. november 2007|vaadatud=22.08.2022}}</ref>, [[Margus Kolumbus]] ja [[Veiko Vaher]]<ref>{{Netiviide|autor=Kald, Indrek|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2013/04/23/pika-staaziga-g4si-juhatuse-liige-lahkub-ametist|pealkiri=Pika staažiga G4Si juhatuse liige lahkub|väljaanne=Äripäev|aeg=23. aprill 2013|vaadatud=22.08.2022}}</ref>. Praegu juhib G4S Eestit [[Priit Sarapuu]]<ref>{{Netiviide|url=https://ariregister.rik.ee/est/company/10022095/AS-G4S-Eesti?search_id=2ae33e4&pos=1|pealkiri=AS G4S Eesti|vaadatud=22.08.2022|väljaandja=e-Äriregister}}</ref>. Lisaks kodu- ja ärivalvelahenduste pakkumisele aitab G4S Rannavalve suviti tagada ohutust enamikus Eesti avalikes randades<ref>{{Netiviide|url=https://www.g4s.ee/rannad|pealkiri=Rannad|vaadatud=22.08.2022|väljaandja=G4S Eesti}}</ref>. Kuni 2019. aastani, mil osteti G4S Eesti tütarettevõte [[Ühisteenused|AS Ühisteenused]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/898399/kristjan-rahu-ostab-g4s-ilt-parkimisteenust-pakkuva-as-i-uhisteenused|pealkiri=Kristjan Rahu ostab G4S-ilt parkimisteenust pakkuva AS-i Ühisteenused|väljaanne=ERR|aeg=14. jaanuar 2019|vaadatud=12.08.2022}}</ref>, pakkus G4S Eesti ka infokaitseteenust. Sularaha käitlemise ärisuund müüdi 2020. aastal USA turvafirmale Brink’s<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1057900/eestlaste-sularaha-hakkab-ringlema-labi-usa-turvafirma|pealkiri=Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma|väljaanne=ERR|aeg=28. veebruar 2020|vaadatud=12.08.2022}}</ref>. G4S oli 2009–2013 Eesti meeste [[Korvpalli Meistriliiga|korvpalli meistriliiga]] peasponsor ja alates 2013. aastast korvpalli Eesti noorte (13–19-aastaste) meistrivõistluste G4S Noorteliiga peasponsor. G4S Eesti on ka Eesti Korvpalliliidu ja Eesti korvpallikoondiste suursponsor<ref>{{Netiviide|url=https://www.g4s.ee/toetame/korvpall|pealkiri=Korvpall|vaadatud=12.08.2022|väljaandja=G4S Eesti}}</ref>. ==Ajalugu== === AS ESS === 15. märts 1991 rajati Julgestusteenistuse AS ESS ja alustati mehitatud valve teenuse osutamist. 1992 tuli kliendiks Hansapank (tänane Swedbank) ja tellis valveteenust oma kontoritele. 1993. aastal jõuti esimese tütarettevõtte, AS ESS Ida-Virumaa asutamiseni. 1994 loodi ka AS-id ESS Pärnu, ESS Lõuna ja ESS Lääne-Virumaa ning 1995 ESS Narva. Samuti alustati 1994 tehnilise valve teenuse, saateteenuse ja rahaveoteenuse osutamist ning asutati esimene turvakool Eestis, ESS Koolituskeskus. Kontsern ESS Grupp moodustati 1996. aastal. Moodustati turvaseadmete maaletoomise ja müügiga tegelev AS Alarmtec. Samal ajal läks ESS ka välisturule, kui [[Läti]]s asutati AS LSS. Aasta hiljem laieneti [[Leedu|Leetu]], asutades ettevõtte UAB ESS Saugos Tarnyba, mis praegu kannab nime UAB G4S Security. AS ESS Tallinn sai 1997. aastal BVQI-lt ISO 9002 kvaliteedisertifikaadi. Toimus ESS [[aktsia]]te avalik [[emissioon (majandus)|emissioon]], kui aktsiaselts noteeriti [[Tallinna börs]]i lisanimekirjas. Asutati AS Sularahakeskus ning reorganiseeriti ESS Koolituskeskus, mille baasil loodi Akropol A-ga ühisfirma Balti Äriturvakool. 1998. aastal jätkati tegevuse laiendamist, kui asutati ESS Kinnisvarahoolduse AS. Ühtlasi alustas ESS [[rannavalve]]teenuste osutamist. 25. juunil 1998 omandas ESS RAS Valvekoondise erastanud EVK Grup enamusaktsiad, saavutades sellega liidripositsiooni turvateenuste turul. Peagi ostis rahvusvaheline majanduskontsern [[Falck A/S|Falck Group]] 65% ESSi aktsiatest, mille järel võõrandas ESS oma osalused mitteturvaettevõtetes ja lahkus börsilt. Samas jätkas ettevõte laienemist ning 1999. aastal omandas ESSi Leedu tütarettevõtte UAB Falck Security turvafirma UAB Gelvora, saades seeläbi Leedu suurimaks eraturvaettevõtteks. Ühtlasi osteti ka [[Klaipėda]] suurima turvafirma JAP. Aasta hiljem ühinesid ESSi tütarettevõte LSS ja turvafirma Apsargs, mille järel tekkis Läti suurim eraturvafirma Falck Apsargs. Samas reorganiseeriti ESS Grupp kontserniks Falck Baltics ning Eestis tegutsevad ettevõtted omaette kontserniks ESS Eesti. 2001. aastal alustas ESS Eesti valveteenuste osutamist Hiiumaal<ref>{{Netiviide|autor=Sameli, Tiit|url=https://www.saarlane.ee/uudised/arhiiv/2001/03/01/3696/|pealkiri=Turvafirma ESS laiendab Hiiumaal teenuseid|väljaanne=Hiiu Leht|aeg=1. märts 2001|vaadatud=22.08.2022}}</ref> ning AS Falck Pääste alustas kiirabiteenuse osutamist. Ühtlasi hakati osutama tasulise parkimise korraldamist. UAB Falck Security alustas 2001. aastal sularahavedu ja -töötlemist Leedus ning Group 4 Falck Latvija 2002. aastal sama teenuse osutamist Lätis. === Falck Eesti === 2002. aastal jõudis lõpule ESS Eesti ja Akropol A juriidiline ühendamine. Muutus ettevõtte ärinimi ja ESS Eestist sai AS Falck Eesti<ref>{{Netiviide|autor=Keian, Allan|url=https://majandus.postimees.ee/1933149/ess-eesti-muutus-falck-eestiks|pealkiri=ESS Eesti muutus Falck Eestiks|väljaanne=majandus.postimees.ee|aeg=15. aprill 2002|vaadatud=22.08.2022}}</ref>. Ühtlasi algas üleminek kaubamärgile Falck, mis oli juba Lätis ja Leedus läbi viidud. Suurimaks ürituseks oli Eestis peetud [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistluse]] turvalisuse tagamine<ref>{{Netiviide|autor=Keian, Allan|url=https://www.postimees.ee/1934909/eurovisiooni-turvab-falck-eesti|pealkiri=Eurovisiooni turvab Falck Eesti|väljaanne=Postimees Online|aeg=23. aprill 2002|vaadatud=22.08.2022}}</ref>. 2003. aastal alustasid Eesti Politsei ja Falck kõikjal riigis lepingulist koostööd ning Falck Eesti alustas piletikontrolli ühistranspordis<ref>{{Netiviide|url=https://www.postimees.ee/1997487/tallinnas-hakkab-pileteid-kontrollima-falck-eesti|pealkiri=Tallinnas hakkab pileteid kontrollima Falck Eesti|väljaanne=Postimees|aeg=4. veebruar 2003|vaadatud=22.08.2022}}</ref>. Samal aastal said kõik Falcki patrullid autodesse [[GPS]]-terminalid ja patrullautodes alustati pihuarvutite süsteemi juurutamist. 2004 toimusid muutused ettevõtte omanike ringis. 2000. aastal liitumise tulemusena moodustunud [[Group 4 Falck]], mille käes oli Falck Baltics enamusosalus, ühines 2004. aastal Suurbritannia ettevõttega [[Securicor]], mille tulemusel tekkis maailma suurim turvateenuseid osutav ettevõte Group 4 Securicor (tänapäeval G4S). 2005 tõi Falck turule juhtmevaba koduvalve ja avas e-teeninduse ning lõi värbamisprotsessi tõhustamiseks Falcki Värbamiskeskuse. 2006 avati Jõhvis ja Tartus uued rahatöötluskeskused ning alustati töötajatele renditava uue ühiselamu ehitust. Siseneti turule uue teenusega FalckSTAFF. Falck Eesti sai konkurentsivõimelisema äriteenindusettevõtte auhinna. === G4S Eesti === '''2007''' Muutus ettevõtte ärinimi, kui Falck Eestist sai AS G4S Eesti ning algas üleminek kaubamärgile G4S. Aasta hiljem müüsid investeerimisfirma [[U.S. Invest]] jt väikeaktsionärid osaluse selleks ajaks Baltikumi suurimaks turva- ja teeninduskontserniks kasvanud G4S Balticsis ja selle kaudu ka G4S Eestis. Ettevõtte suuromanikust G4S-ist sai ettevõtte ainuomanik. Asutati AS-i G4S Baltics tütarettevõtena AS Ühisteenused, mis tegeleb liikluse reguleerimise, parkimiskorralduse, parkimismajade ja parklate opereerimise, parkimiskontrolli ja ühistranspordi piletileviga. '''2009''' Ühendati seni regionaalsel põhimõttel tegutsenud ettevõtted (AS G4S Lääne-Eesti, AS G4S Lõuna-Eesti, AS G4S Ida-Eesti) ja AS Sularahakeskus AS-iga G4S Eesti. '''2010''' [[Euro|Eurole]] ülemineku projekti raames vedasid G4S-i rahaveoautod üle Eesti laiali 9,1 miljonit eurokupüüri ja 70,5 miljonit euromünti<ref>{{Netiviide|url=https://www.delfi.ee/artikkel/40613882/g4s-eurole-ulemineku-projekt-naitas-et-eraettevotted-saavad-olla-riigile-usaldusvaarsed-partnerid?|pealkiri=G4S: eurole ülemineku projekt näitas, et eraettevõtted saavad olla riigile usaldusväärsed partnerid|väljaanne=delfi.ee|aeg=18. veebruar 2011|vaadatud=22.08.2022}}</ref>. Ettevõte pälvis 2010. aastal mitu auhinda: konkurentsivõimelisim äriteenindusettevõte, Tallinna laste- ja noortesõbralikem ettevõte ning Tartu kõige vastutustundlikum ettevõte. [[UNICEF Eesti]] rahvuskomitee tunnustas G4S Noorteklubi Sinilinnu aastapreemiaga<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/412544/toompea-lossis-anti-ule-unicef-i-sinilinnu-preemiad|pealkiri=Toompea lossis anti üle UNICEF-i Sinilinnu preemiad|väljaanne=ERR|aeg=12. november 2010|vaadatud=22.08.2022}}</ref>. '''2011''' Konkurentsivõimelisima äriteenindusettevõtte auhind saadi ka 2011. aastal. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum andis G4S-ile jätkusuutliku ettevõtluse kvaliteedimärgise nii 2011., 2012., 2013. kui ka 2014. aastal<ref>{{Netiviide|url=https://www.g4s.ee/koduvalvest/show/id/3136|pealkiri=G4S kaitses jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtte tiitlit|aeg=26. veebruar 2014|vaadatud=22.08.2022|väljaandja=G4S Eesti}}</ref>. '''2013''' Kui Eestis avati 2013. aastal [[elektriauto]]de kiirlaadimisvõrk, siis selle klienditeeninduse eest hakkas vastutama G4S<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/342543/avati-uleriigiline-elektriautode-kiirlaadimisvork|pealkiri=Avati üleriigiline elektriautode kiirlaadimisvõrk|väljaanne=ERR|aeg=20. veebruar 2013|vaadatud=22.08.2022}}</ref>. Maakonnapõhise sotsiaalkampaania "Hoolin oma kodukandist!" eest nimetas Eesti Terviseedenduse Ühing 2013. aastal G4S-i aasta tervisesõbraks<ref>{{Netiviide|url=https://www.tervis.ee/tunnustamine/aasta-tervisesober/|pealkiri=Aasta Tervisesõber 2013 on G4S|vaadatud=22.08.2022|väljaandja=Eesti Terviseedenduse Ühing}}</ref>. '''2014''' G4S Koduvalve teenustele lisandus turvagarantii<ref>{{Netiviide|url=https://www.g4s.ee/koduvalvest/show/id/3106|pealkiri=Turvagarantii kõigile koduvalve klientidele|aeg=3. veebruar 2014|vaadatud=22.08.2022|väljaandja=G4S Eesti}}</ref>. G4S sai vastutustundliku ettevõtluse kvaliteedimärgise pronkstase. G4S-i eTeenindus oli konkursil Aasta Digitegu 2014 digiturunduse auhinna nominent veebilehtede kategoorias<ref>{{Netiviide|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/69771607/selgusid-aasta-digitegu-2014-voitjad|pealkiri=Selgusid Aasta Digitegu 2014 võitjad|väljaanne=Ärileht|aeg=18. september 2014|vaadatud=12.08.2022}}</ref>. '''2015''' G4S võttis Eesti turul esimesena kasutusele e-patrulli süsteemi<ref>{{Netiviide|url=http://julgedhoolida.ee/e-patrull-tark-mees-turvatootaja-taskus/|pealkiri=E-patrull – tark mees turvatöötaja taskus|väljaanne=Julged Hoolida?|aeg=15. mai 2015|vaadatud=22.08.2022|väljaandja=G4S Eesti|arhiivimisaeg=23.07.2015|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150723181336/http://julgedhoolida.ee/e-patrull-tark-mees-turvatootaja-taskus/|url-olek=robot: teadmata}}</ref>. G4S-i projekteeritud Transiidikeskuse AS integreeritud valvelahendus sai aasta turvalahenduse auhinna 2015<ref>{{Netiviide|url=https://www.g4s.ee/koduvalvest/show/id/3331|pealkiri=G4Si turvalahendus pälvis Turvaettevõtete Liidu tunnustuse|aeg=10. aprill 2015|vaadatud=22.08.2022|väljaandja=G4S Eesti}}</ref>. G4S-i projekt "Mina olen G4S" võitis suhtekorralduse auhinna sisekommunikatsiooni preemia<ref>{{Netiviide|url=https://www.g4s.ee/koduvalvest/show/id/3326|pealkiri=„Mina olen G4S“ võitis suhtekorraldusliku auhinna|aeg=27. märts 2015|vaadatud=22.08.2022|väljaandja=G4S Eesti}}</ref> ja samal aastal hakkas G4S korraldama kampaaniat "Märka turvateenindajat!"<ref>{{Netiviide|url=https://www.g4s.ee/blogi/meie-tootajad/show/id/3303/G4S-M-rka-TURVATEENINDAJAT-|pealkiri=G4S: Märka TURVATEENINDAJAT!|aeg=2. märts 2015|vaadatud=22.08.2022|väljaandja=G4S Eesti}}</ref>. '''2016''' G4S sai aastatel 2016 ja 2017 vastutustundliku ettevõtluse kvaliteedimärgise hõbetase. G4S-i tunnustati kui aasta kultuurisõpra. G4S oli 2016.–2017. Euroopa Äriauhindade Konkursi üks finaliste kliendifookuse kategoorias. '''2019''' 2019 UG Investeeringud OÜ ostis AS G4S Balticsilt AS Ühisteenused. '''2020''' CV-online’i uuringus sai G4S Eesti teenindussektori 2019. aasta ihaldusväärseima tööandja tiitli<ref>{{Netiviide|url=https://tooelublogi.ee/2020/01/16/top-5-tooandjad-teenindussektoris-tase-on-enam-kui-uhtlane/|pealkiri=Top 5 tööandjad teenindussektoris. Tase on enam kui ühtlane!|väljaanne=cv.ee|aeg=16. jaanuar 2020|vaadatud=12.08.2022}}</ref>. Suitsu- ja vinguanduriteenus NUBLU sai Aasta Turundustegu 2019 auhinna<ref>{{Netiviide|autor=Liibert, Marianne|url=https://www.bestmarketing.ee/uudised/2020/03/03/aasta-turundustegu-2019-voitjad|pealkiri=Aasta Turundustegu 2019 võitjad|aeg=4. märts 2020|vaadatud=12.08.2022|väljaanne=Best Marketing}}</ref>. '''2021''' [[Eesti Turvaettevõtete Liit]] valis 2020. aasta turvatehnikuks G4S-i töötaja Toomas Rajasaare. G4S Eesti said CV.ee tiitli Top Tööandja teenindussektoris 2022 2.koha<ref>{{Netiviide|url=https://hr.cv.ee/top-employer-tulemused-2021|pealkiri=Top Employer Estonia|väljaanne=cv.ee|vaadatud=12.08.2022}}</ref>. G4S-i omandas USA turvafirma [[Allied Universal]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.g4s.ee/blogi-uudiskiri/mai-2021/show/id/3778/Allied-Universal-ja-G4S-loovad-maailma-juhtiva-turvafirma|pealkiri=Allied Universal ja G4S loovad maailma juhtiva turvafirma|aeg=25. mai 2021|vaadatud=12.08.2022|väljaandja=G4S Eesti}}</ref>. '''2022''' G4S Eesti sai CV.ee tiitli Top Tööandja teenindussektoris 2022 3.koha<ref>{{Netiviide|url=https://hr.cv.ee/top-employer-tulemused-2022|pealkiri=Top Employer Estonia 2022|väljaanne=cv.ee|vaadatud=12.08.2022}}</ref>. Eesti Turvaettevõtete liit valis 2021. aasta turvatöötajaks G4S-i töötaja Vitali Lazarenkov ning aasta turvatehnikuks G4S-i töötaja Henry Tauden<ref>{{Netiviide|url=https://www.etel.ee/turvaturu-ulevaated/tunnustamised/2021-aasta-parimate-turvalisuse-hoidjate-tunnustused-anti-seekord-valja-kahekordselt|pealkiri=2021. aasta parimate turvalisuse hoidjate tunnustused anti seekord välja kahekordselt|aeg=20. mai 2022|vaadatud=22.08.2022|väljaandja=Eesti Turvaettevõtete Liit}}</ref>. == Viited == {{viited|1=2|allikad= }} == Välislingid == *[http://www.corporatewatch.org./index.php?lid=337 Corporate Watch UK, Group 4 Falck, A Corporate Profile, Updated July 2003] *[http://www.g4s.ee www.g4s.ee] *[http://majandus24.postimees.ee/3134517/konkurent-suudistab-g4si-ebaausas-hinnapoliitikas "Konkurent süüdistab G4Si ebaausas hinnapoliitikas"]. Postimees, 25. märts 2015 *[http://majandus24.postimees.ee/3384563/g4s-ekspordib-eestis-teenitud-kasumi "G4S ekspordib Eestis teenitud kasumi"]. Postimees, 3. november 2015 [[Kategooria:Eesti ettevõtted]] [[Kategooria:Turvafirmad]] aa6kpbo942yuokmevxzo98cw9oso7sp Hirss 0 233114 6183643 5738892 2022-08-26T11:33:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib teraviljast; taimeperekonna kohta vaata artiklit [[Hirss (perekond)]]; liigi kohta vaata [[harilik hirss]].}} [[Pilt:Proso pseno.jpg|pisi|Puhastatud hariliku hirsi terised]] [[Pilt:Grain millet, early grain fill, Tifton, 7-3-02.jpg|pisi|Neegri-hiidhirss]] [[Pilt:Foxtailmillet.jpg|pisi|Itaalia kukeleib]] [[Pilt:Finger millet 3 11-21-02.jpg|pisi|Korakaani sõrmhirss]] [[Pilt:Rispenhirse grün.jpg|pisi|Harilik hirss]] [[Pilt:Teff pluim Eragrostis tef.jpg|pisi|Abessiinia lembehein]] '''Hirss''' on väikeste [[teris]]tega üheaastaste teraviljade rühm, mis ei moodusta ühtset [[taksonoomia|taksonoomilist]] gruppi. [[Kultuurtaim]]ed kasvavad peamiselt kuivemas [[troopiline kliimavööde|troopilises]] ja [[lähistroopiline kliimavööde|lähistroopilises]] [[kliimavööde|kliimavöötmes]]. ==Ajalugu== Hirss kuulub vanimate kultiveeritud teraviljade hulka, mille liigid pärinevad peamiselt [[Aafrika]]st ja [[Aasia]]st. [[Harilik hirss|Harilikku hirssi]] on [[Hiina]]s teraviljana kultiveeritud ligi 10 000 aastat.<ref name="hhirss" /> ==Perekonnad ja olulisemad liigid== ===Perekonnad=== Teraviljana kasvatatavad hirsiliigid kuuluvad järgmistesse [[taim]]e[[perekond (bioloogia)|perekondadesse]]: *[[hiidhirss]] (''Pennisetum'' L.); *[[hirss (perekond)|hirss]] (''Panicum'' L.); *[[kukeleib]] (''Setaria'' P. Beauv.); *[[lembehein]] (''Eragrostis'' Wolf); *[[paelhirss]] (''Digitaria''); *[[sõrmhirss]] (''Eleusine'' Gaertn.). ===Olulisemad liigid=== ====Neegri-hiidhirss==== [[Neegri-hiidhirss]] ehk neegrihirss (''Pennisetum glaucum'', ''P. typhoides'', ''P. tyhpideum'', ''P. americanum'') on hirsiliikidest kõige rohkem kultiveeritud (ligi 55% kõikidest liikidest<ref name="faomillets2" /> ). Neegri-hiidhirssi kasvatatakse traditsiooniliselt [[Lääne-Aafrika|Lääne-]], [[Kesk-Aafrika|Kesk-]], [[Ida-Aafrika|Ida-]] ja [[Lõuna-Aafrika]]s, [[India]]s, [[Pakistan]]is ja [[Araabia poolsaar]]e lõunaosa rannikupiirkonnas. Samuti on seda liiki [[introdutseerimine|introdutseeritud]] [[USA]] edelaosas. Selle liigi taimed võivad kasvada väheviljakatel [[liivmuld]]adel, mis ei sobi [[mais]]i, [[sorgo]] või [[korakaani sõrmhirss|korakaani sõrmhirsi]] kasvatamiseks. Neegrihirss on kõige suurema potentsiaaliga hirsiliik [[põud|põuastes]] ja kuuma [[kliima]]ga piirkondades. Viljapead moodustuvad tihedatest [[pööris]]test, mille pikkus võib olla 10–150&nbsp;cm.<ref name="faomillets" /> Liik pärineb suure tõenäosusega Lääne-Aafrikast, kus kasvavad nii metsikud taimed kui ka [[kultivar]]id. Umbes 2000 aastat tagasi levitati liik ülejäänud Aafrikasse ja Indiasse.<ref name="faomillets3" /> ====Itaalia kukeleib==== [[Itaalia kukeleib]] (''Setaria italica'') on tähtsuselt järgmine liik, mille osakaal maailma kogutoodangust on ligi 20%.<ref name="faomillets2" /> Viljapead moodustuvad pikkadest silinderjatest või hargnenud ja harjaselistest pööristest. Seda liiki kasvatatakse enim [[Hiina]]s, samuti [[India]]s, [[Indoneesia]]s, [[Korea poolsaar]]el, Ida-Aafrika [[mägismaa]]del ja mõningates [[Lõuna-Euroopa]] piirkondades.<ref name="faomillets" /> ====Korakaani sõrmhirss==== [[Korakaani sõrmhirss]]i (''Eleusine coracana'') kasvatatakse peamiselt Ida-Aafrikas, Indias ja [[Nepal]]is. See liik on teistest teraviljana kasvatatavatest hirsiliikidest veidi nõudlikum pinnase niiskusesisalduse suhtes ning kasvab meelsamini ka veidi jahedamas lähistroopilises kliimas, 0–2000 m kõrgusel merepinnast. Liigile on iseloomulikud hargnenud viljapead ehk nn sõrmed ja väiksed (läbimõõt 1–2&nbsp;mm) terised.<ref name="faomillets" /> Maailmas toodetavast hirsi kogutoodangust on korakaani sõrmhirsi osakaal umbes 12%.<ref name="faomillets2" /> ====Harilik hirss==== Harilik hirss (''Panicum miliaceum'') kasvab soojemas [[parasvööde|parasvöötme]] kliimas ning seda liiki kultiveeritakse kõige rohkem [[Venemaa]]l, [[Ukraina]]s, [[Kasahstan]]is, [[USA]]-s, [[Argentina]]s ja [[Austraalia]]s. Taimel on avatud, hargnevad ja rippuvad viljapead ning nad taluvad üsna suurt [[õhutemperatuur]]ivahemikku.<ref name="faomillets" /> Liigi osakaal maailma kogutoodangust on ligi 9%.<ref name="faomillets2" /> ====Abessiinia lembehein==== [[Abessiinia lembehein]] ehk teff (''Eragrostis tef'') on väga väikese terisega kõrreline, mida kasvatatakse teraviljana [[Etioopia mägismaa]]l. Taim kasvab halvasti vett läbilaskvatel rasketel muldadel. Mõned selle liigi sugulased on [[poolkõrb]]ealadel kõrgelt hinnatud teraviljataimed.<ref name="faomillets" /> Osakaal maailma hirsitoodangust on umbes 1%.<ref name="faomillets2" /> ====Regionaalse tähtsusega liigid==== Ülejäänud liigid on peamiselt regionaalse tähtsusega:<ref name="faomillets" /> *[[nälja-paelhirss]] (''Digitaria exilis'') – kultiveeritakse peamiselt [[Mali]] lõunaosas, [[Nigeeria]] kirdeosas, [[Niger]]i lõunaosas, [[Burkina Faso]] lääneosas, [[Senegal]]i idaosas ja [[Guinea]] põhjaosas; *[[india keehirss]] (''Paspalum scrobiculatum'') – kultiveeritakse peamiselt Lääne-Aafrikas ja Indias, kus ta kasvab sagedasti teede ääres, kraavides ja madalamates kohtades. Liik kodustati Indias umbes 3000 aastat tagasi; *[[söödav kukehirss]] ehk paisa (''Echinochloa frumentacea'') – kasvab Indias, troopilises ja subtroopilises kliimavöötmes. ==Hirsi tähtsus== Hirss on tähtis energia-, valgu-, vitamiinide ja toiteelementide allikas eelkõige maailma vaesemates regioonides. Hirss kasvab hästi seal, kus muud teraviljad kasvaksid halvasti ebasoodsate kliimatingimuste tõttu, sh vähese kaste[[vesi|veega]] paikades. Hirssi kasvatavad sageli väikefarmerid, kel pole vahendeid väetiste muretsemiseks ning nende kasvatatud hirss ei jõua sageli ei maailma- ega kohalikule turule.<ref name="faomillets3" /> ==Kasutamine== Hirssi kasvatatakse eelkõige toidu- ja söödateraviljana. Teristest keedetakse peamiselt putru, valmistatakse jahu ja helbeid või need söödetakse koduloomadele ja -lindudele. ==Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis== 2012. aastal toodeti maailmas kokku 30,2 miljonit tonni hirssi ja hirsipõldude kogupindala oli 31,7 miljonit hektarit.<ref name="fao" /> 2017. aastal maailmas kokku 27,6 miljonit tonni hirssi.<ref name="fao2019" /> Toiteväärtus ja biokeemiline koostis on antud lisanditeta keedetud hirsi kohta. {| class="wikitable" |+Suurimad tootjad 2012. ja 2017. aastal<ref name="fao" /><ref name="fao2019" /> ! Riik ! Toodang 2012,<br> tonnides ! Osakaal 2012,<br>% ! Toodang 2017,<br> tonnides ! Osakaal 2017,<br>% |- | {{PisiLipp|India}} | 10 750 000 | 35,6 || 10 280 000 || 37,2 |- | {{PisiLipp|Niger}} | 3 862 155 | 12,8 || 3 886 079 || 14,1 |- | {{PisiLipp|Mali}} | 1 772 275 | 5,9 || 1 806 559 || 6,5 |- | {{PisiLipp|Nigeeria}} | 5 000 000** | 16,6 || 1 552 576 || 5,6 |- | {{PisiLipp|Sudaan}} | | || 1 449 000 || 5,2 |- | {{PisiLipp|Hiina}} | 1 600 000* | 5,3 || 1 394 090 || 5,0 |- | {{PisiLipp|Etioopia}} | 742 297 | 2,5 || 1 017 059 || 3,7 |- | {{PisiLipp|Burkina Faso}} | 1 078 374 | 3,6 || 905 071 || 3,3 |- | {{PisiLipp|Tšaad}} | 847 000** | 2,8 || 725 677 || 2,6 |- | {{PisiLipp|Venemaa}} | 333 574 | 1,1 || 629 632 || 2,3 |- | {{PisiLipp|Senegal}} | 661 673 | 2,2 || 606 853 || 2,2 |- | '''Maailm kokku''' | '''30 197 305''' | 100 || '''27 656 359''' || 100 |- |colspan="3" |* – [[FAO]] hinnang |- |colspan="3" |** – mitteametlik väärtus |- |} {| class="wikitable" |+[[Toitained]]<ref name="toit" /> ! Toitaine ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[Vesi]] | 71,41 | g |- | [[Kalorsus]] | 119,0 | kcal |- | [[Valgud]] | 3,51 | g |- | [[Lipiidid]] | 1,00 | g |- | [[Tuhk]] | 0,41 | g |- | [[Süsivesikud]] | 23,67 | g |- | [[Tärklis]] | 23,54 | g |- | [[Suhkrud]] | 0,13 | g |- | [[Kiudained (toit)|Kiudained]] | 1,3 | g |- |} {| class="wikitable" |+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit" /> ! Toiteelement ! Väärtus <br>100 g kohta ! width=40| Ühik |- | [[Kaltsium]] (Ca) | 3,0 | mg |- | [[Raud]] (Fe) | 0,63 | mg |- | [[Magneesium]] (Mg) | 44,0 | mg |- | [[Fosfor]] (P) | 100,0 | mg |- | [[Kaalium]] (K) | 62,0 | mg |- | [[Naatrium]] (Na) | 2,0 | mg |- | [[Tsink]] (Zn) | 0,91 | mg |- | [[Vask]] (Cu) | 0,16 | mg |- | [[Mangaan]] (Mn) | 0,27 | mg |- | [[Seleen]] (Se) | 0,90 | μg |- |colspan="3"|(1 g = 1000&nbsp;mg; 1&nbsp;mg = 1000 μg) |} {| class="wikitable" |+[[Vitamiinid]]<ref name="toit" /> ! Vitamiin ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[C-vitamiin|C]] | – | mg |- | [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] | 0,106 | mg |- | [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] | 0,082 | mg |- | [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] | 1,330 | mg |- | [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] | 11,2 | mg |- | [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] | 0,171 | mg |- | [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] | 0,108 | mg |- | [[Vitamiin E|E]] | 0,020 | mg |- | [[Vitamiin K|K]] | 0,30 | μg |- | [[Luteiin]]+<br>[[zeaksantiin]] | 70,0 | μg |- | [[Foolhape]] | 19,0 | μg |- |} {| class="wikitable" |+[[Aminohapped]]<ref name="toit" /> ! Aminohape ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[Glutamiinhape]] | 0,768 | g |- | [[Leutsiin]] | 0,446 | g |- | [[Alaniin]] | 0,314 | g |- | [[Proliin]] | 0,279 | g |- | [[Aspartaamhape]] | 0,231 | g |- | [[Seriin]] | 0,205 | g |- | [[Fenüülalaniin]] | 0,185 | g |- | [[Valiin]] | 0,184 | g |- | [[Isoleutsiin]] | 0,148 | g |- | [[Arginiin]] | 0,122 | g |- | [[Treoniin]] | 0,113 | g |- | [[Türosiin]] | 0,108 | g |- |} {{puhasta}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="hhirss">{{netiviide | URL = http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19383791| Pealkiri = "Earliest domestication of common millet (''Panicum miliaceum'') in East Asia extended to 10,000 years ago".| Väljaanne = www.ncbi.nlm.nih.gov| Kasutatud = 30.12.2010| Keel = inglise}}</ref> <ref name="faomillets2">{{netiviide | URL = http://www.fao.org/docrep/w1808e/w1808e0l.htm| Pealkiri = "Annex II: Relative importance of millet species, 1992–94"| Väljaanne = FAO Corporate Document Repository| Kasutatud = 30.12.2010| Keel = inglise}}</ref> <ref name="faomillets">{{netiviide | URL = http://www.fao.org/docrep/w1808e/w1808e0k.htm| Pealkiri = "Annex I: Types of millet"| Väljaanne = FAO Corporate Document Repository| Kasutatud = 30.12.2010| Keel = inglise}}</ref> <ref name="faomillets3">{{netiviide | URL = http://www.fao.org/docrep/t0818e/T0818E00.htm| Pealkiri = "Sorghum and millets in human nutrition"| Väljaanne = FAO Corporate Document Repository| Kasutatud = 30.12.2010| Keel = inglise}}</ref> <ref name="fao">{{netiviide | URL = http://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 12.01.2015| Keel = inglise}}</ref> <ref name="fao2019">{{netiviide | URL = http://www.fao.org/faostat/en/#data/QC| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 04.11.2019| Keel = inglise}}</ref> <ref name="toit">{{netiviide| URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 30.12.2010| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}</ref> }} {{commonskat|Millet}} [[Kategooria:Teraviljad]] e7ykjyx4scy63mar9hwfc7m0quqezex Katri Raik 0 234901 6183397 6168792 2022-08-25T18:54:51Z Sillerkiil 58396 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi= Katri Raik | pildi nimi= Kadri Raik teisel Arvamusfestivalil Narvas.jpg | pildi seletus= Katri Raik [[Arvamusfestival]]il Narvas aastal 2016 | amet= [[Eesti siseminister]] | ametiajaalgus= 26. november 2018 | ametiajalõpp= 29. aprill 2019 | eelmine= [[Andres Anvelt]] | järgmine= [[Mart Helme]] | amet2= [[Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2= [[2019]] | ametiajalõpp2= 2020 | sünnikuupäev= {{süv|1967|10|26|df=y}} | sünnikoht= [[Tartu]], Eesti | surmakuupäev= | surmakoht= | allkiri= | alma_mater= | partei= [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |}} [[Fail:Katri Raik at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Katri Raik 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Katri Raik''' (sündinud [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1967]] [[Tartu]]s) on [[eestlased|eesti]] ajaloolane, poliitik ja haridusametnik, 30. detsembrist 2020 kuni 16. augustini 2021 ja alates 16. detsembrist 2021 [[Narva]] linnapea.<ref name="pm16122021">[https://www.postimees.ee/7410501/katri-raik-valiti-narva-linnapeaks Katri Raik valiti Narva linnapeaks] Postimees, 16.12.2021 (vaadatud 23.01.2022)</ref> Ta on olnud [[Eesti siseminister]] (2018–2019) ja [[XIV Riigikogu]] (2019–2020) liige. ==Hariduskäik== Katri Raik lõpetas [[1985]]. aastal [[Tartu Raatuse Kool|Tartu 3. Keskkooli]]. Õppis [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikool]]is ajalugu ja lõpetas [[1991]]. aastal ülikooli ajaloolase ning ajaloo ja ühiskonnateaduste õpetajana. Sai [[1999]]. aastal ajaloomagistri kraadi Eesti ajaloo erialal.<ref name="elulookirjeldus">Sisekaitseakadeemia koduleht https://web.archive.org/web/20161003124843/http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/juhtimine/sisekaitseakadeemia-rektor/rektori-cv/ (vaadatud 15.01.2016)</ref> [[2004]]. aastal kaitses Raik doktoritöö "Eesti- ja Liivimaa kroonikakirjutuse kõrgaeg 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alul".<ref name="doktoritöö"> Katri Raik. "Eesti- ja Liivimaa kroonikakirjutuse kõrgaeg 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alul". Doktoritöö. Tartu, 2004 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/1285/Raik.pdf;jsessionid=5D73C81A40C70A2609516FF22348EC41?sequence=5 (vaadatud 15.01.2016)</ref> Akadeemiliselt on ta korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige. ==Töökäik== * 1991–1999 [[Tartu Ülikool]]is ([[rektor]]i referent, ülikooli teabetalituse juhataja) * 1999–2007 [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž]]i direktor * 2007–2009 [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i asekantsler * 2009–2015 [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž]]i direktor * 2015–2018 [[Sisekaitseakadeemia]] rektor * 2018–2019 [[Eesti siseminister|siseminister]] [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsuses]] ([[26. november|26. novembrist]] [[2018]] kuni 29. aprillini [[2019]]) * 2019–2020 [[XIV Riigikogu]] liige * 2020–2021 [[Narva]] [[Narva linnapea|linnapea]] * 2021 [[Narva linnavolikogu]] esimees * alates 2021 Narva linnapea ==Poliitiline tegevus== Ta oli 2001-2006 [[erakond Res Publica|Res Publica]] liige ning 2006-2017 [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige. 2018. aastast on ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnna]] liige.<ref>https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/2000002649?return_page=search&person_name=katri+raik&page=1</ref> [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuste valimistel]] pääses Katri Raik [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|sotsiaaldemokraatide]] nimekirjas [[Narva linnavolikogu|Narva linnavolikokku]].<ref>http://kov2013.vvk.ee/detailed_0511.html</ref> 2017. aasta sügisel kandideeris Narva linnapeaks, kuid ei osutunud valituks. 2019. aastal valitud riigikogu koosseisu liikmena oli ta [[27. mai|27. maist]] 2019<ref>[https://www.riigikogu.ee/pressiteated/julgeolekuasutuste-jarelvalve-erikomisjon-et-et/riigikogu-erikomisjonid-valisid-endale-juhid/ Riigikogu erikomisjonid valisid endale juhid] 27.05.2019 (vaadatud 30.12.2020)</ref> kuni 29.detsembrini 2020 ka riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees.<ref>[https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/katri-raik-levikomi-suudistus-on-arusaamatu/ Katri Raik: Levikomi süüdistus on arusaamatu]. Ajakiri Geenius, BNS. 18.02.2020.</ref> ==Liikmesus== * [[Akadeemiline Ajalooselts]]<ref name="elulookirjeldus"/> ==Tunnustus== * 2003 – [[Koosmeele auhind]] * 2007 – [[Ida-Virumaa teenetemärk]] * 2009 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1754}}</ref> * 2010 – [[Keelekümblus]]programmi sõber * 2012 – [[Aadu Luukase missioonipreemia]] * 2013 – [[aasta naine]]<ref name="elulookirjeldus"/> * 2017 – [[Johan Skytte medal]] * 2021 – [[Postimehe aasta inimene]] ==Isiklikku== Tema ema oli geograafiaõpetaja ja [[Tartu 5. Keskkool]]i direktor [[Helve Raik]], isa oli klimatoloog [[Ants Raik]]. Tema vend on [[Mart Raik]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://www.narva.ut.ee/847345 Katri Raik Narva Kolledži lehel] * [http://www.ester.ee/record=b3038711*est Katri Raiki raamatu "Minu Narva: kahe maailma vahel" leidumus raamatukogudes] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andres Anvelt]] | nimi=[[Eesti siseminister]]| aeg=[[2018]]–[[2019]] | järgnev= [[Mart Helme]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Aleksei Jevgrafov]] | nimi=[[Narva linnapea]] | aeg=alates 30. detsembrist [[2020]] |järgnev = –}} {{lõpp}} {{Mall:Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Raik, Katri}} [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Narva linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti teadusorganisaatorid]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] eguv3d5cu8lt1w54gzenmej11186x29 Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel 0 235692 6183504 6106211 2022-08-26T01:43:50Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki '''Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel''' oli [[Eestimaa]] [[seisus]]liku [[omavalitsus]]e [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] liikmete register. ==Ajalugu== ===Matrikli koostamise põhjused=== Keiser [[Peeter I]] kinnitas [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] privileegid [[1713]]. aastal. Aadlile annetatud privileegides ja [[1710. aasta kapitulatsioonid]]es oli määratlus ''kohalik aadel'', kuid see ei taganud aadliprivileege ainult kohalikule baltisaksa [[vana aadel|põlisaadlile]], vaid laienes ka Vene teenistusaadlikele või Saksamaal aadliseisuse omandanud isikutele. Seepärast oli põlisaadel huvitatud, et rüütelkonna mõiste saaks täpsemalt sõnastatud; seda taotleti juba Rootsi võimu ajal. Eestimaa rüütelkond pöördus [[1728]]. aastal võimude poole, et saada luba aadlimatriklite koostamiseks, järgides nii [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] eeskuju, kes oli sellesisulise palve esitanud [[1727]]. aastal.<ref>Laur, Mati. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710−1783). Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2000, lk 68-69.</ref> ===Matrikli koostamine 1728−1756=== Sarnaselt [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|matrikliga]] võttis selle koostamine rohkem aega kui arvati. Eestimaal lükati aadliseisust tõendavate dokumentide esitamist mitu korda edasi kuni [[1744]]. aastani. Moodustati matriklikomisjon, mille põhiistungid toimusid [[1745]]. aasta jaanuarist [[1746]]. aasta juulini. Komisjon vaagis tähestikulises järjekorras kõigi soovijate taotlusi; matriklisse kandmisest keelduti vaid mõnel üksikul juhul. Sarnaselt Liivimaa rüütelkonnaga jagati matrikkel klassidesse ehk kategooriatesse, võttes aluseks Liivi- või Eestimaale saabumise või aadeldamise aja. Kui Liivimaal oli klasse neli, siis Eestimaal piirduti kolme klassiga. I klassi moodustasid suguvõsad, kes kuulusid rüütelkonda Taani (kuni 1346) ja orduajal (kuni 1561), II klassi Rootsi ajal (1561−1710) ja III klassi Vene võimu perioodil (alates 1710) rüütelkonda võetud perekonnad. Kokku immatrikuleeriti matriklisse 125 suguvõsa, kellest esimesse klassi kuulus 51, teise 25 ja kolmandasse 49 suguvõsa. Lõplikult kinnitati matrikkel [[1756]]. aasta [[maapäev]]al.<ref>Laur 2000, lk 69, 70.</ref> Matriklite koostamisega kujunes Läänemereprovintsides selgelt piiritletud isikute ring. Ehkki matrikli valmimine ei muutnud aadliseisust päriselt suletuks, oli uute perekondade lisandumine muudetud võrdlemisi keeruliseks.<ref>Laur 2000, lk 70.</ref> Matrikliaadel kohustus osalema maapäeva töös. Ainult matriklisse kantud isikud olid täieõiguslikud maapäeva liikmed ning võisid täita provintsi omavalitsuse ja [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus|kohtute]] ametikohti. ==Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel 1745−1920/1970== ===I klass=== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Suguvõsa |- | style="text-align:center" | [[1745]] | 1. veebruar | style="text-align:center" | 1 | [[File:Aderkasi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Aderkas]] |- | style="text-align:center" | 1745 | 1. veebruar | style="text-align:center" | 2 | [[File:Albedylli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Albedyll]] |- | style="text-align:center" | 1745 | 1. veebruar | style="text-align:center" | 3 | [[File:Anrepi suguvõsa aadlivapp (Eestimaa).jpg|85px]] | [[Anrep]] a. d. H. Tecknal (Lokuta liin) |- | style="text-align:center" | 1745 | 4. veebruar | style="text-align:center" | 17 | [[File:Bergi (Kandle) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berg (Kandla)|Berg]] a. d. H. Kandel (Kandla) |- | style="text-align:center" | 1745 | 4. veebruar | style="text-align:center" | 8 | [[File:Bergi (Päri) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berg (Päri)|Berg]] a. d. H. Kattentack (Päri) |- | style="text-align:center" | 1745 | 5. veebruar | style="text-align:center" | 10 | [[File:Bocki (Bukase) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bock (Bukas)|Bock]] a. d. H. Suddenbach (Bukas) |- | style="text-align:center" | 1745 | 5. veebruar | style="text-align:center" | 13 | [[File:Budbergi suguvõsa aadlivapp ja Bönningshausen gen. Budbergi suguvõsa parunivapp.png|85px]] | [[Budberg-Bönninghausen|Budberg]] |- | style="text-align:center" | 1745 | 5. veebruar | style="text-align:center" | 15 | [[File:Buxhoevedeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Buxhoeveden]] |- | style="text-align:center" | 1745 | 6. veebruar | style="text-align:center" | 17 | [[File:Clodt von Jürgensburgi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Clodt von Jürgensburg]], vabahärra von |- | style="text-align:center" | 1745 | 7. veebruar | style="text-align:center" | 18 | [[File:Derfeldeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Derfelden]] |- | style="text-align:center" | 1745 | 7. veebruar | style="text-align:center" | 19 | [[File:Dückeri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Dücker]] |- | style="text-align:center" | 1745 | 8. veebruar | style="text-align:center" | 20 ja 21 | [[File:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Engelhardt]]; vabahärra von Engelhardt |- | style="text-align:center" | 1745 | 8. veebruar | style="text-align:center" | 22 | [[File:Ermesi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ermes (aadlisuguvõsa)|Ermes]] |- | style="text-align:center" | 1745 | 8. veebruar | style="text-align:center" | 23 | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] |- | style="text-align:center" | 1745 | 8. veebruar | style="text-align:center" | 26 | [[File:Ferseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Fersen]]; vabahärra von Fersen |- | style="text-align:center" | 1745 | 11. juuli | style="text-align:center" | 11 | [[File:Bremeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]] |- | style="text-align:center" | [[1746]] | 21. jaanuar | style="text-align:center" | 5 | [[File:Bellingshauseni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bellingshausen]] |- | style="text-align:center" | 1746 | 21. jaanuar | style="text-align:center" | 27 | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hastfer]]; vabahärra von Hastfer-Sommerhusen; krahv von Hastfer |- | style="text-align:center" | 1746 | 11. veebruar | style="text-align:center" | 30 | [[File:Kurselli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kursell]] |- | style="text-align:center" | 1746 | 11. veebruar | style="text-align:center" | 50 | [[File:Schulmanni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Schulmann]] |- | style="text-align:center" | 1746 | 13. veebruar | style="text-align:center" | 31 | [[File:Lode suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Lode]] |- | style="text-align:center" | 1746 | 13. veebruar | style="text-align:center" | 32 | [[File:Löweni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Löwen]] |- | style="text-align:center" | 1746 | | style="text-align:center" | 34 | [[File:Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Maydell]]; parun von Maydell |- | style="text-align:center" | 1746 | 14. veebruar | style="text-align:center" | 37 | [[File:Mellini suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Mellin]], krahv |- | style="text-align:center" | 1746 | | style="text-align:center" | 38 | [[File:Meyendorffi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Meyendorff]], vabahärra |- | style="text-align:center" | 1746 | | style="text-align:center" | 39 | [[File:Pahleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Pahlen]] (Pootsi liin); vabahärra von der Pahlen; von der Pahlen vabahärra von Astrau; krahv von der Pahlen |- | style="text-align:center" | 1746 | 10. juuni | style="text-align:center" | 42 | [[File:Patkuli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Patkul]] |- | style="text-align:center" | 1746 | 10. juuni | style="text-align:center" | 43 | [[File:Paykulli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Paykull]] |- | style="text-align:center" | 1746 | | style="text-align:center" | 44 | [[File:Rehbinderi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rehbinder]]; vabahärra von Rehbinder; krahv von Rehbinder |- | style="text-align:center" | 1746 | 11. juuni | style="text-align:center" | 47 | [[File:Roseni (punane) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rosen (punane)|Rosen]] a. d. H. Hochrosen und Roop (Augstzrose ja Straupe); vabahärra von Rosen; krahv von Rosen |- | style="text-align:center" | 1746 | 11. juuni | style="text-align:center" | 49 | [[File:Scharenberg gen. Schorlemmeri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Scharenberg|Scharenberg gen. Schorlemer]] |- | style="text-align:center" | 1746 | 11. juuni | style="text-align:center" | | [[File:Schlippenbachi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Schlippenbach]] (Pornuse liin); vabahärra von Schlippenbach |- | style="text-align:center" | 1746 | 11. juuni | style="text-align:center" | 57 | [[File:Stael von Holsteini aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Stael von Holstein]]; parun Stael von Holstein |- | style="text-align:center" | 1746 | 12. juuni | style="text-align:center" | 52 | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Stackelberg]]; vabahärra von Stackelberg |- | style="text-align:center" | 1746 | 12. juuni | style="text-align:center" | 59 | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Taube]] |- | style="text-align:center" | 1746 | 12. juuni | style="text-align:center" | 66 | [[File:Uexkülli_suguvõsa_aadli-_ja_parunivapp.jpg|85px]] | [[Uexküll]]; vabahärra von Uexküll-Güldenband; vabahärra von Uexküll; krahv von Uexküll |- | style="text-align:center" | 1746 | 12. juuni | style="text-align:center" | 68 | [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ungern-Sternberg]], vabahärra; krahv von Ungern-Sternberg |- | style="text-align:center" | 1746 | 12. juuni | style="text-align:center" | 65 | [[File:Vietinghoff gen. Scheeli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Vietinghoff|Vietinghoff gen. Scheel]] (Jõepere, Sõmeru ja Seidla liin); vabahärra Vietinghoff gen. Scheel |- | style="text-align:center" | 1746 | 12. juuni | style="text-align:center" | 74 | [[File:Wrangelli suguvõsa aadli- ja parunivapp (Essu).jpg|85px]] | [[Wrangell]]; vabahärra von Wrangell |- | style="text-align:center" | 1746 | 12. juuni | style="text-align:center" | 33 | [[File:Zoege von Manteuffeli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zoege von Manteuffel]]; vabahärra Zoege von Manteuffel; krahv Manteuffel |- | style="text-align:center" | 1746 | 21. juuni | style="text-align:center" | 48 | [[File:Saltza suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Saltza]]; parun von Saltza |- | style="text-align:center" | 1746 | | style="text-align:center" | 61 | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Tiesenhausen]]; vabahärra von Tiesenhausen; vabahärra von Tiesenhausen-Delwig; krahv Tiesenhausen |- | style="text-align:center" | 1746 | | style="text-align:center" | 64 | [[File:Tolli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Toll (aadlisuguvõsa)|Toll]]; vabahärra von Toll; krahv Toll |} ===II klass=== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Suguvõsa ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | 1745 | 1. veebruar | style="text-align:center" | 76 | [[File:Baggehufwudti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Baggehufwudt]] | Norra põlisaadel, Rootsi aadlikud (1652, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1745 | 1. veebruar | style="text-align:center" | 77 | [[File:Baranoffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Baranoff]]; von Baranow; krahv von Baranoff | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1745 | 4. veebruar | style="text-align:center" | 79 | [[File:Bistrami suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Bistram]]; parun von Bistram | Poola põlisaadel, Rootsi vabahärrad (1604) |- | style="text-align:center" | 1745 | 5. veebruar | style="text-align:center" | 81 | | [[Brandt (Pühajõe)|Brandt]] a. d. H. Pühhajöggi (Pühajõe) | Rootsi aadlikud (1652) |- | style="text-align:center" | 1745 | 5. veebruar | style="text-align:center" | 82 | [[File:Brömseni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Brömsen]] | Rootsi aadlikud (1678) |- | style="text-align:center" | 1745 | 5. veebruar | style="text-align:center" | 36 | [[File:Bruemmeri suguvõsa (Varangu) aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bruemmer]] | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1745 | 5. veebruar | style="text-align:center" | 84 | [[File:Focki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Fock]] | Põlisaadel, Rootsi aadlikud (1651, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1745 | 8. veebruar | style="text-align:center" | 188 | [[File:Erdtmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Erdtmann]] | Rootsi aadlikud (1703) |- | style="text-align:center" | 1745 | 8. veebruar | style="text-align:center" | 83 | | [[Fischbach]] | Rootsi aadlikud (1675) |- | style="text-align:center" | 1745 | 9. veebruar | style="text-align:center" | 85 | [[File:Gersdorffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Gersdorff]] | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1745 | 9. veebruar | style="text-align:center" | 87 | [[File:Grassi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Grass]] a. d. H. Wittenpöwel (Viti) | Rootsi aadlikud (1640, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1745 | 9. veebruar | style="text-align:center" | 89 | [[File:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Gruenewaldt]] | |- | style="text-align:center" | 1746 | 24. jaanuar | style="text-align:center" | 90 | [[File:Helffreichi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Helffreich]] | Püha Rooma keisririigi (1569) ja Rootsi aadlikud (1680, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1746 | 24. jaanuar | style="text-align:center" | 92 | [[File:Kaulbarsi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Kaulbars]]; vabahärra von Kaulbars | Põlisaadel, Rootsi aadlikud (1653 ja 1692, naturalisatsioon) ja vabahärrad (1751) |- | style="text-align:center" | 1746 | 24. jaanuar | style="text-align:center" | 93 | [[File:Klicki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Klick]] | Rootsi aadlikud (1654) |- | style="text-align:center" | 1746 | 24. jaanuar | style="text-align:center" | 94 | [[File:Klugeni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Klugen]] | Rootsi aadlikud (1688, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1746 | 24. jaanuar | style="text-align:center" | 95 | [[File:Knorringi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Knorring]] | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1746 | 11. veebruar | style="text-align:center" | 97 | [[File:Krusenstierni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Krusenstiern]] | Rootsi aadlikud (1649) |- | style="text-align:center" | 1746 | 11. veebruar | style="text-align:center" | 98 | [[File:Lantingshauseni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Lantingshausen]] | Rootsi aadlikud (1651) |- | style="text-align:center" | 1746 | 11. veebruar | style="text-align:center" | 99 | [[File:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Lilienfeld]]; Lilienfeld-Toal | Rootsi aadlikud (1650) |- | style="text-align:center" | 1746 | 14. veebruar | style="text-align:center" | 103 | [[File:Mohrenschildti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Mohrenschildt]] | Rootsi aadlikud (1650) |- | style="text-align:center" | 1746 | 14. veebruar | style="text-align:center" | 104 | [[File:Mülleri (Kunda) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Müller]] a. d. H. Kunda (Kunda); Müller von Fahrensbach; vabahärra von Müller | Rootsi aadlikud (1646) |- | style="text-align:center" | 1746 | 14. veebruar | style="text-align:center" | 105 | [[File:Nasackini suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Nasackin]] | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1746 | 14. veebruar | style="text-align:center" | 106 | [[File:Nierothi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Nieroth]]; vabahärra von Nieroth; krahv von Nieroth | Põlisaadel, Rootsi krahvid (1706) |- | style="text-align:center" | 1746 | 14. veebruar | style="text-align:center" | 108 | [[File:Nolckeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.png|85px]] | [[Nolcken]]; vabahärra von Nolcken; krahv von Reutern vabahärra von Nolcken | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1746 | 10. juuni | style="text-align:center" | 109 | [[File:Pilar von Pilchau suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Pilar von Pilchau]]; parun Pilar von Pilchau; krahv Kotzebue Pilar von Pilchau | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1746 | 10. juuni | style="text-align:center" | 111 | [[File:Pistohlkorsi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Pistohlkors]] | Rootsi aadlikud (1645) |- | style="text-align:center" | 1746 | 10. juuni | style="text-align:center" | 114 | [[File:Rammi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ramm]] | Rootsi aadlikud (1624) |- | style="text-align:center" | 1746 | 10. juuni | style="text-align:center" | 116 | [[File:Richteri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Richter]] | Poola aadlikud (1569) |- | style="text-align:center" | 1746 | 11. juuni | style="text-align:center" | 112 | [[File:Pohlmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Pohlmann]] | Rootsi aadlikud (1650) |- | style="text-align:center" | 1746 | 11. juuni | style="text-align:center" | 117 | [[File:Ritterni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ritter (aadlisuguvõsa)|Ritter(n)]] | |- | style="text-align:center" | 1746 | 11. juuni | style="text-align:center" | 118 | [[File:Roseni (valge) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rosen (valge)|Rosen]] a. d. H. Weinjerwen (Väinjärve); vabahärra von Rosen | Rootsi aadlikud (1617), Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1802) |- | style="text-align:center" | 1746 | 11. juuni | style="text-align:center" | 120 | [[File:Rosenbachi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rosenbach (aadlisuguvõsa)|Rosenbach]]; von Rosenbach-Torbeke | Rootsi aadlikud (1643) |- | style="text-align:center" | 1746 | 11. juuni | style="text-align:center" | 121 | [[File:Rosenthali suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rosenthal]]; von Wetter-Rosenthal | Rootsi aadlikud (1652) |- | style="text-align:center" | 1746 | 11. juuni | style="text-align:center" | 122 | [[File:Rudeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ruden]] | Rootsi aadlikud (1663) |- | style="text-align:center" | 1746 | 11. juuni | style="text-align:center" | 123 | [[File:Schwengelmi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schwengelm]] | Rootsi aadlikud (1631) |- | style="text-align:center" | 1746 | 11. juuni | style="text-align:center" | 124 | [[File:Silberarmi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Silberarm]] | Rootsi aadlikud (1606 ja 1650, renovatsioon) |- | style="text-align:center" | 1746 | 11. juuni | style="text-align:center" | 151 | [[File:Staali suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Staal]]; parun von Staal | Poola (1586) ja Rootsi aadlikud (1652 ja 1684) |- | style="text-align:center" | 1746 | 12. juuni | style="text-align:center" | 129 | [[File:Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ulrich (Pilkuse)|Ulrich]] a. d. H. Bremenhof (Pilkuse) | Rootsi aadlikud (1624) |- | style="text-align:center" | 1746 | 12. juuni | style="text-align:center" | 131 | [[File:Wangersheimi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wangersheim]] | Rootsi aadlikud (1634) |- | style="text-align:center" | 1746 | 12. juuni | style="text-align:center" | 131 | [[File:Wartmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wartmann]] | Rootsi aadlikud (1585) |- | style="text-align:center" | 1746 | 12. juuni | style="text-align:center" | 133 | | [[Wassmann]] | Rootsi aadlikud (1683) |- | style="text-align:center" | 1746 | 12. juuni | style="text-align:center" | 135 | [[File:Wrede suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Wrede]], vabahärra von | Põlisaadel, Rootsi vabahärrad (1653) |- | style="text-align:center" | 1752 | 3. juuli | style="text-align:center" | 113 | [[File:Pröbstingi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Pröbsting]] | Rootsi aadlikud (1679) |- | style="text-align:center" | 1752 | 4. juuli | style="text-align:center" | 86 | [[File:Grahmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Grahmann]] | Rootsi aadlikud (1687) |- | style="text-align:center" | 1752 | 4. juuli | style="text-align:center" | 88 | [[File:Grotenhielmi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Grotenhielm]] | Rootsi aadlikud (1653) |- | style="text-align:center" | 1752 | 4. juuli | style="text-align:center" | 126 | [[File:Stenbocki suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Stenbock]], krahv; krahv Stenbock-Fermor; krahv Essen-Stenbock-Fermor | Rootsi põlisaadel, Rootsi krahvid (1651) |- | style="text-align:center" | 1752 | 4. juuli | style="text-align:center" | 128 | [[File:Straelborni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Straelborn]] a. d. H. Kirrisaar (Koordi liin) | Rootsi aadlikud (1682, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1752 | 4. juuli | style="text-align:center" | 150 | [[File:Wachtmeisteri suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Wachtmeister|Wachtmeister af Johannishus]], krahv | Põlisaadel, Rootsi krahvid (1687) |} ===III klass=== ====A) Ajavahemikul 1711−1740 rüütelkonda võetud isikud==== Selle grupi moodustasid isikud, kellest said aastatel 1711−1740 Eestimaa rüütelkonna liikmed. Matrikli koostamise ajal 1740. aastatel võeti nad sinna vastu. Esimene daatum viitab rüütelkonda vastuvõtmisele, teine matriklisse immatrikuleerimisele. {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Isik ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | 1711 | 26. juuni | style="text-align:center" | | | style="text-align:center" | 168 | [[File:Brückendahli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Brückendahl]], Franz, Johann Antonius ja Wenzel | Vene aadlikud (1711) |- | style="text-align:center" | 1716 | 30. märts | style="text-align:center" | | | style="text-align:center" | 139 | [[File:Apraksini suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Apraksin]], krahv Fjodor Matvejevitš | Vene tsaaririigi krahvid (1710) |- | style="text-align:center" | 1716 | | style="text-align:center" | | | style="text-align:center" | 300 | [[File:Siversi suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]] | [[Sivers]] a. d. H. Euseküll (Õisu), Peter von | |- | style="text-align:center" | 1717 | 18. märts | style="text-align:center" | 1746 | juuni | style="text-align:center" | 270 | [[File:Peetzi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Peetz]], Jakob Friedrich von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1724 | | style="text-align:center" | | | style="text-align:center" | 271 | [[File:Pfeilitzer gen. Francki suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Pfeilitzer gen. Franck]], Ernst Reinhold von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1724 | 17. veebruar | style="text-align:center" | | | style="text-align:center" | 115 | [[File:Rassi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rass (aadlisuguvõsa)|Rass]], Ernst Johann ja Karl Gustav von | Rootsi aadlikud (1691) |- | style="text-align:center" | 1725 | 29. jaanuar | style="text-align:center" | | | style="text-align:center" | 150 | [[File:Bassewitzi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bassewitz]], Henning Friedrich von; krahv von Bassewitz | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1725 | 11. märts | style="text-align:center" | | | style="text-align:center" | 157 | [[File:Bibikovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bibikov]], Ivan Ivanovitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1726 | 24. veebruar | style="text-align:center" | | | style="text-align:center" | 182 | [[File:Ditmari ja Dittmari suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ditmar]] a. d. H. Kurro (Kuru) und Tatters (Tatruse), Otto Wilhelm von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1729 | 27. jaanuar | style="text-align:center" | | | style="text-align:center" | 189 | [[File:Ficki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Fick]], Heinrich Claus von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1717) |- | style="text-align:center" | 1729 | 4. veebruar | style="text-align:center" | | | style="text-align:center" | 209 | [[File:Hedemanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hedemann]], Heinrich Christoph von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1689) |- | style="text-align:center" | 1729 | | style="text-align:center" | 1746 | 24. jaanuar | style="text-align:center" | 216 | [[File:Hoyningen-Huene aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Hoyningen-Huene|Hoyningen gen. Huene]], Karl Friedrich von; parun von Hoyningen gen. Huene | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1729 | 28. veebruar | style="text-align:center" | | | style="text-align:center" | 198 | [[File:Wolffi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Wolff]], Sigismund Adam von; vabahärra von Wolff | Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1747) |- | style="text-align:center" | u 1730 | | style="text-align:center" | | | style="text-align:center" | 190 | [[File:Le Forti suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Le Fort]], Peter von | Venemaa tsaaririigi parunid (1698) |- | style="text-align:center" | 1731 | 4. märts | style="text-align:center" | | | style="text-align:center" | 164 | [[File:Bredahli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bredahl]], Peter von | Norra aadlikud |- | style="text-align:center" | 1732 | | style="text-align:center" | | | style="text-align:center" | 160 | [[File:Bironi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Biron]], krahv Ernst Johann von; Kuramaa hertsog; Sagani hertsog; vürst Biron von Curland | Poola aadlikud (1638), Püha Rooma keisririigi krahvid (1730) |- | style="text-align:center" | 1732 | 20. veebruar | style="text-align:center" | | | style="text-align:center" | 242 | [[File:Maslovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Maslov]], Anissim Semjonovitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1732 | 20. juuni | style="text-align:center" | | | style="text-align:center" | 253 | [[File:Münnichi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Münnich]], krahv Burchard Christoph von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1702) ja krahvid (1741), Venemaa keisririigi krahvid (1728) |- | style="text-align:center" | 1732 | 20. juuni | style="text-align:center" | | | style="text-align:center" | 110 | [[File:Ostermanni suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Ostermann]], krahv Heinrich Johann von | Venemaa keisririigi parunid (1721) ja krahvid (1730) |- | style="text-align:center" | 1734 | 26. märts | style="text-align:center" | 1745 | 8. veebruar | style="text-align:center" | 174 | [[File:Clapier de Colongue´i suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Clapier de Colongue]], Alexander von | Prantsusmaa aadlikud |- | style="text-align:center" | 1740 | 17. jaanuar | style="text-align:center" | 1746 | 13. veebruar | style="text-align:center" | 237 | [[File:Löwendahli suguvõsa krahvivapp.png|85px]] | [[Löwendahl]], vabahärra Waldemar von; krahv von Löwendahl | Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1741) |- |} ====B) Isikud ja perekonnad, kes immatrikuleeriti matrikli koostamise ajal või selle järgselt==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Suguvõsa ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | 1745 | 4. veebruar | style="text-align:center" | 158 | [[File:Bielsky suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Bielsky]], Michael von; vabahärra von Bielsky | Poola põlisaadel, Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1745) |- | style="text-align:center" | 1745 | 5. veebruar | style="text-align:center" | 165 | [[File:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Brevern]], Hermanni järeltulijad; krahv Brevern De la Gardie | Rootsi aadlikud (1694) |- | style="text-align:center" | 1746 | 21. jaanuar | style="text-align:center" | 203 | [[File:Hagemeisteri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hagemeister]], Johannese järeltulijad | Rootsi aadlikud (1692) |- | style="text-align:center" | 1746 | 13. veebruar | style="text-align:center" | 101 | [[File:Löschern von Hertzfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Löschern von Herzfeld]], Karl Wilhelm | Rootsi aadlikud (1667, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1746 | 5. märts | style="text-align:center" | 167 | [[File:Browne-Camus´ suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Browne-Camus]], Georg von; krahv von Browne-Camus | Iiri põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1773) |- | style="text-align:center" | 1746 | | style="text-align:center" | 275 | [[File:Reuterni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Reutern]], Giesbert von; krahv von Reutern | Rootsi aadlikud (1691) |- | style="text-align:center" | 1746 | 11. juuni | style="text-align:center" | 291 | | Schultz, Wilhelm von | |- | style="text-align:center" | 1751 | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 296 | [[File:Sieversi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Sievers]], Joachim Johann von; vabahärra von Sievers, Karl; krahv Sievers | Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1745) ja krahvid (1760), Venemaa keisririigi krahvid (1798) |- | style="text-align:center" | 1752 | 3. juuli | style="text-align:center" | 273 | [[File:Edle von Rennenkampffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rennenkampff]]; Edle von Rennenkampff | Püha Rooma keisririigi rüütlid (1728) |- | style="text-align:center" | 1753 | 23. veebruar | style="text-align:center" | 149 | [[File:Barsi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bars]] (Barsch), Jakob von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1753 | 25. veebruar | style="text-align:center" | 212 | [[File:Helwigi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Helwig]], Karl Friedrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1745) |- | style="text-align:center" | 1756 | 29. jaanuar | style="text-align:center" | 183 | [[File:Dolgoruki suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Dolgoruki]], vürst Vladimir Petrovitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1756 | 29. jaanuar | style="text-align:center" | 191 | [[File:Friederici suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Friederici]], Busso Christian von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1759 | 15. veebruar | style="text-align:center" | 217 | [[File:Holstein-Becki hertsogivapp.jpg|85px]] | [[Holstein-Beck|Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki]] hertsog Peter August Friedrich | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1759 | 17. veebruar | style="text-align:center" | 177 | [[File:Delwigi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Delwig]]; vabahärra von Delwig | Põlisaadel, Rootsi vabahärrad (1720) |- | style="text-align:center" | 1759 | 17. veebruar | style="text-align:center" | 187 | [[File:Emme suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Emme]], Friedrich Johann von | Vene aadlikud, Püha Rooma keisririigi rüütlid (1764) |} ====C) 1765. aastal keisrinna Katariina II korraldusel matriklisse võetud isikud==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Suguvõsa ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | 1765 | 31. jaanuar | style="text-align:center" | 159 | [[File:Bühli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bühl]] (Biel), Joachim Johann von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1765 | 31. jaanuar | style="text-align:center" | 172 | [[File:Cahdeuse suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Cahdeus]], Karl Gustav von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1765 | 31. jaanuar | style="text-align:center" | 181 | [[File:Dietzi suguvõsa aadli- ja vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Dietz]], vabahärra Thomas Justus von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1629), Poola vabahärrad (1759) |- | style="text-align:center" | 1765 | 31. jaanuar | style="text-align:center" | 186 | [[File:Drewnicki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Drewnick]], Peter von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1765 | 31. jaanuar | style="text-align:center" | 311 | [[File:Edle von Tauberti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Edler von Taubert]], Johann Caspar | Püha Rooma keisririigi rüütlid (1763) |- | style="text-align:center" | 1765 | 31. jaanuar | style="text-align:center" | 207 | [[File:Handtwigi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Handtwig]], Karl Reinhold von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1754) |- | style="text-align:center" | 1765 | 31. jaanuar | style="text-align:center" | 210 | [[File:Helleri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Heller]], Gustav Heinrich ja Justus Friedrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1756) |- | style="text-align:center" | 1765 | 31. jaanuar | style="text-align:center" | 214 | [[File:Hildebrandti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hildebrandt]], Gustav Wilhelm von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1765 | 31. jaanuar | style="text-align:center" | 217 | [[File:Kallmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kallmann]], Jürgen (Georg) Gisbrecht von | |- | style="text-align:center" | 1765 | 31. jaanuar | style="text-align:center" | 219 | [[File:Kirchneri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kirchner]], Reinhold Johann, Karl Magnus ja Gustav Jakob von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1765 | 31. jaanuar | style="text-align:center" | 221 | [[File:Klingstaedti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Klingstaedt]], Timotheus Karl von | Vene aadlikud (1763) |- | style="text-align:center" | 1765 | 31. jaanuar | style="text-align:center" | 235 | [[File:Lindeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Linden (aadlisuguvõsa)|Linden]], Nikolaus Georg von | Vene aadlikud |} ====D) Pärast 1765. aastat rüütelkonda immatrikuleeritud perekonnad/isikud==== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Matriklinumber ! Vapp ! Suguvõsa ! Aadlitiitel |- | style="text-align:center" | [[1766]] | 31. jaanuar | style="text-align:center" | 241 | [[File:Mandenstierna suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Manderstjerna|Manderstierna]], Jaan ja Sten Göran von | Rootsi aadlikud (1692) |- | style="text-align:center" | 1766 | 1. märts | style="text-align:center" | 254 | [[File:Muravjovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Muravjov]], Nikolai Jerofejevitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1766 | 1. märts | style="text-align:center" | 258 | [[File:Olitzi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Olitz]], Peter von | |- | style="text-align:center" | 1766 | 1. märts | style="text-align:center" | 261 | [[File:Orlovi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Orlov]], krahv Fjodor Grigorjevitš, krahv Grigori Grigorjevitš, krahv Ivan Grigorjevitš, krahv Vladimir Grigorjevitš ja krahv Aleksei Grigorjevitš; krahv Orlov-Tšešmenski; vürst Orlov | Venemaa keisririigi krahvid (1762) ja vürstid (1856), Püha Rooma keisririigi krahvid (1763) |- | style="text-align:center" | 1766 | 1. märts | style="text-align:center" | 267 | [[File:Panini suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Panin]], Nikita Ivanovitš, ja Pjotr Ivanovitš; krahv Panin | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1767) |- | style="text-align:center" | 1766 | 1. märts | style="text-align:center" | 268 | [[File:POL COA Doliwa.svg|85px]] | [[Passek]], Pjotr Bogdanovitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1766 | 1. märts | style="text-align:center" | 319 | [[File:Tšitšerini suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Tšitšerin]], Nikolai Ivanovitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1768]] | 24. jaanuar | style="text-align:center" | 145 | [[File:Baer Edle von Huthorni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Baer (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Baer Edle von Huthorn]] | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1749) |- | style="text-align:center" | 1768 | 18. juuni | style="text-align:center" | 288 | [[File:Schillingi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Schilling]] a. d. H. Lahnstein, Karl Gebhard von; vabahärra von Schilling | Põlisaadel, Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1772) |- | style="text-align:center" | 1768 | 24. juuni | style="text-align:center" | 299 | [[File:Simolini suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Simolin|Edler von Simolin]], Johann ja Karl; vabahärra von Simolin; vabahärra von Simolin-Wettberg; vabahärra von Simolin-Bathory | Püha Rooma keisririigi rüütlid (1762), Poola vabahärrad (1776) |- | style="text-align:center" | [[1773]] | 5. juuni | style="text-align:center" | 153 | [[File:Benckendorffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Benckendorff]], Johann Michael von; krahv von Benckendorff | Rootsi aadlikud (1674), Venemaa keisririigi krahvid (1832) |- | style="text-align:center" | [[1774]] | 11. veebruar | style="text-align:center" | 207 | [[File:Handtwigi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Handtwig]], Adolf Johann, Friedrich Christian, Karl Reinhold ja Magnus Gustav von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1754) |- | style="text-align:center" | [[1777]] | 27. jaanuar | style="text-align:center" | 3 | [[File:Adlerbergi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Adlerberg]], Gustav Friedrich von; krahv von Adlerberg | Rootsi aadlikud (1684), Venemaa keisririigi krahvid (1847) |- | style="text-align:center" | 1777 | 16. veebruar | style="text-align:center" | 29 | [[File:Koskulli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Koskull]], Karl von; parun von Koskull | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1777 | 9. september | style="text-align:center" | 233 | [[File:RU COA Kurakin I-3.jpg|85px]] | [[Kurakin]], vürst Aleksei Borissovitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1777 | 21. september | style="text-align:center" | 100 | [[File:Löwensterni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Löwenstern]], Johann von; vabahärra von Löwenstern | Rootsi aadlikud (1650) ja vabahärrad (1720) |- | style="text-align:center" | [[1780]] | 3. veebruar | style="text-align:center" | 335 | | [[Zimmermann (Lehtse)]] a. d. Haus Lechts (Lehtse), Christian Wilhelm von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1780 | 10. veebruar | style="text-align:center" | 315 | [[File:Traubenbergi suguvõsa aadli- ning Rausch von Traubenbergi suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Traubenberg]], Berend Wilhelm, Jakob Jürgen (Georg) ja Johann Heinrich von; parun Rausch von Traubenberg | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1780 | 11. veebruar | style="text-align:center" | 285 | [[File:Šerebtsovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Žerebtsov]], Aleksei Aleksejevitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1780 | 14. veebruar | style="text-align:center" | 156 | [[File:Berens von Rautenfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berens von Rautenfeld|Rautenfeld]], Ludwig Wilhelm von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1752) |- | style="text-align:center" | 1780 | 14. veebruar | style="text-align:center" | 225 | [[File:Koltovskoi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Koltovskoi]], Ilja Vassiljevitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | u 1780 | | style="text-align:center" | 216 | [[File:Hoyningen-Huene aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Hoyningen-Huene|Hoyningen gen. Huene]], Otto Eberhard von; parun von Hoyningen gen. Huene | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1783]] | 9. veebruar | style="text-align:center" | 243 | [[File:Meinersi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Meiners]], Georg Hermann von | Rootsi aadlikud (1650) |- | style="text-align:center" | 1783 | 17. veebruar | style="text-align:center" | 239 | [[File:Ludwigi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Ludewig]], vabahärra Johann Friedrich von | Poola vabahärrad (1774) |- | style="text-align:center" | 1783 | 17. veebruar | style="text-align:center" | 277 | [[File:Riesenkampff gen. Rehekampffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Riesenkampff-Rehekampff|Riesenkampff gen. Rehekampff]], Gustav Otto von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1780) |- | style="text-align:center" | 1783 | 17. veebruar | style="text-align:center" | 298 | [[File:Silfverharniski suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Silfverharnisk]], Karl Gustavi järeltulijad | Rootsi aadlikud (1652) |- | style="text-align:center" | 1783 | 18. veebruar | style="text-align:center" | 192 | [[File:Frieselli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Friesell]], Georg Johanni järeltulijad | Vene aadlikud (1720) |- | style="text-align:center" | 1783 | 18. veebruar | style="text-align:center" | 245 | [[File:Michelsohneni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Michelsohnen]], Johann von | |- | style="text-align:center" | [[1784]] | 31. juuli | style="text-align:center" | 183 | [[File:Dolgoruki suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Dolgoruki]], vürst Mihhail Vassiljevitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1784 | | style="text-align:center" | 184 | [[File:Douglase suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Douglas]], krahv Gustav Otto järeltulijad | Šoti põlisaadel, Rootsi krahvid (1654) |- | style="text-align:center" | [[1789]] | 27. aprill | style="text-align:center" | 211 | [[File:Helmerseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Helmersen]], Otto Magnus ja Benedict Karl Friedrich von | Rootsi aadlikud (1643) |- | style="text-align:center" | [[1795]] | 15. detsember | style="text-align:center" | 308 | [[File:Zubovi suguvõsa krahvivapp.png|85px]] | [[Zubov]], krahv Dmitri Aleksandrovitš, krahv Nikolai Aleksandrovitš, krahv Platon Aleksandrovitš ja krahv Valerian Aleksandrovitš; vürst Zubov | Venemaa keisririigi krahvid (1793), Püha Rooma keisririigi vürstid (1796) |- | style="text-align:center" | [[1797]] | 5. jaanuar | style="text-align:center" | 224 | [[File:Kochiuse suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kochius]], Johann Franz von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1797 | 9. september | style="text-align:center" | 233 | [[File:RU COA Kurakin I-3.jpg|85px]] | [[Kurakin]], vürst Stepan Borissovitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1800]] | 9. märts | style="text-align:center" | 263 | [[File:Osteni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Osten]], Johann Wiebe von der | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1800 | 9. märts | style="text-align:center" | 361 | [[File:Tritthoffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Tritthoff]], Georg Gustav Reinhold von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1802]] | | style="text-align:center" | 197 | [[File:Golitsõni suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Golitsõn]], vürst Sergei Fjodorovitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1802 | 19. juuni | style="text-align:center" | 301 | [[File:Smitteni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Smitten]], Eberhard Gustavi järeltulijad | Rootsi aadlikud (1684) |- | style="text-align:center" | 1802 | 23. juuli | style="text-align:center" | 318 | [[File:Troštšinski suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Troštšinski]], Dmitri Prokofjevitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1802 | 2. november | style="text-align:center" | 256 | [[File:Novosiltsovi suguvõsa aadlivapp (Eestimaa).png|85px]] | [[Novosiltsov]], Nikolai Nikolajevitš; krahv Novosiltsov | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1803]] | 5. märts | style="text-align:center" | 142 | [[File:Arpshofeni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Arpshofen]], vabahärra Karl Georg von | Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1791) |- | style="text-align:center" | 1803 | 5. märts | style="text-align:center" | 236 | [[File:Lohmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Lohmann (aadlisuguvõsa)|Lohmann]], Friedrich Wilhelm von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1804]] | 14. detsember | style="text-align:center" | 134 | [[File:Wolffeldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wolffeldt]], Gotthard Johanni järeltulijad | Rootsi aadlikud (1651) |- | style="text-align:center" | [[1806]] | 24. veebruar | style="text-align:center" | 198 | [[File:Golubtsovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Golubtsov]], Fjodor Aleksandrovitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1806 | 24. veebruar | style="text-align:center" | 279 | [[File:Rossilloni suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Rossillon (suguvõsa)|Rossillon]], parun Wilhelm Julius Emil von | Prantsusmaa põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1806 | 24. veebruar | style="text-align:center" | 325 | [[File:Vjazmitinovi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Vjazmitinov]], Sergei Kuzmitš; krahv Vjazmitinov | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1818) |- | style="text-align:center" | 1806 | 28. veebruar | style="text-align:center" | 91 | [[File:Igelströmi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Igelström]], krahv Alexander | Püha Rooma keisririigi krahvid (1792) |- | style="text-align:center" | [[1809]] | 22. veebruar | style="text-align:center" | 152 | [[File:Drentelni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Drenteln]], Johann Magnus von | Rootsi aadlikud (1691) |- | style="text-align:center" | 1809 | 22. veebruar | style="text-align:center" | 134 | [[File:Samson von Himmelstierna suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Samson-Himmelstjerna]] | Rootsi aadlikud (1640) |- | style="text-align:center" | 1809 | 6. märts | style="text-align:center" | 305 | [[File:Strahlborni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Strahlborn]], Heinrich Johann von | Rootsi aadlikud (1682, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1809 | 10. märts | style="text-align:center" | 175 | [[File:Dehni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Dehn]], Joachim von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1788) |- | style="text-align:center" | 1809 | 10. märts | style="text-align:center" | 208 | [[File:Harpe suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Harpe]], Karl ja Wilhelm von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1790) |- | style="text-align:center" | [[1810]] | 2. juuli | style="text-align:center" | 305 | [[File:Strahlborni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Strahlborn]], Jobst Heinrich ja Karl Friedrich von | Rootsi aadlikud (1682, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1810 | 26. oktoober | style="text-align:center" | 201 | [[File:Gurjevi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Gurjev (krahvisuguvõsa)|Gurjev]], Dmitri Aleksandrovitš; krahv Gurjev | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1819) |- | style="text-align:center" | 1810 | 26. oktoober | style="text-align:center" | 168 | [[File:Speranski suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Speranski]], Mihhail Mihhailovitš; krahv Speranski | Venemaa keisririigi aadlikud (u 1800) ja krahv (1839) |- | style="text-align:center" | 1810 | 31. detsember | style="text-align:center" | 229 | [[File:Kosodavlevi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kozodavlev]], Ossip Petrovitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1812]] | 3. veebruar | style="text-align:center" | 143 | [[File:Balašovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Balašov (suguvõsa)|Balašov]], Aleksandr Dmitrijevitš | Vene aadlikud (1741) |- | style="text-align:center" | 1812 | 3. veebruar | style="text-align:center" | 176 | [[File:Dellingshauseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Dellingshausen]], vabahärra Friedrich Adolph | Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1785) |- | style="text-align:center" | 1812 | 14. veebruar | style="text-align:center" | 283 | [[File:Sayn-Wittgenstein-Berleburgi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Sayn-Wittgenstein-Berleburg-Ludwigsburg]], krahv zu Ludwig Adolf Peter; vürst zu Sayn und Wittgenstein | Venemaa keisririigi krahvid ja Preisimaa kuningriigi vürstid (1834) |- | style="text-align:center" | [[1814]] | 25. veebruar | style="text-align:center" | 303 | [[File:Spiridovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Spiridov]], Aleksei Grigorjevitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1814 | 7. märts | style="text-align:center" | 248 | [[File:Coat of Arms of Molchanov family (1800).png|85px]] | [[Moltšanov]], Pjotr Stepanovitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1814 | 26. juuni | style="text-align:center" | 146 | [[File:Barclay de Tolly suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Barclay de Tolly]], krahv Michael Andreas; vürst Barclay de Tolly | Venemaa keisririigi krahvid ja vürstid (1814) |- | style="text-align:center" | [[1815]] | 19. veebruar | style="text-align:center" | 28 | [[File:Howeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Howen]], Gustav von der; vabahärra von der Howen | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1815 | 19. veebruar | style="text-align:center" | 281 | [[File:Rüdingeri suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Rüdinger]], Karl Magnus von | Rootsi aadlikud (1695) |- | style="text-align:center" | [[1816]] | 23. oktoober | style="text-align:center" | 318 | [[File:Troštšinski suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Troštšinski]], Ivan Jefimovitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1817]] | | style="text-align:center" | 269 | [[File:Paulucci delle Roncole suguvõsa markiivapp.jpg|85px]] | [[Paulucci delle Roncole]], markii Filippo | Kirikuriigi (1734) ja Modena hertsogiriigi (1767, tunnustati Püha Rooma keisririigi tiitlina 1771) markiid |- | style="text-align:center" | [[1818]] | 15. veebruar | style="text-align:center" | 80 | [[File:Bocki (Lahmuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bock (Lahmuse)|Bock]] a. d. H. Lachmes (Lahmuse), Heinrich von | Põlisaadel, Rootsi aadlikud (1689, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | 1818 | 4. märts | style="text-align:center" | 304 | [[File:Steinheili suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Steinheil]], vabahärra Heinrich Magnus | Püha Rooma keisririigi vabahärrad (1777) |- | style="text-align:center" | 1818 | 14. märts | style="text-align:center" | 151 | [[File:Baumgarteni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Baumgarten]], Alexander Magnus ja Georg Hermann von | |- | style="text-align:center" | [[1820]] | 20. veebruar | style="text-align:center" | 155 | [[File:Berendsi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Berends]], Karl Wilhelm von | Rootsi aadlikud (1675) |- | style="text-align:center" | 1820 | 21. veebruar | style="text-align:center" | 140 | [[File:Araktšejevi suguvõsa krahvivapp.png|85px]] | [[Araktšejev]], krahv Aleksei Andrejevitš | Venemaa keisririigi krahvid (1799) |- | style="text-align:center" | [[1821]] | 14. märts | style="text-align:center" | 151 | [[File:Baumgarteni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Baumgarten]], Karl Wilhelm, Joachim Gustav ja Hans (Johann) Nils von | |- | style="text-align:center" | 1821 | 14. märts | style="text-align:center" | 238 | [[File:Luederi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Lueder]], Karl Friedrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1779) |- | style="text-align:center" | 1821 | 14. märts | style="text-align:center" | 293 | [[File:Schwebsi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schwebs]], Alexander Friedrich ja Andreas Heinrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1769) |- | style="text-align:center" | 1821 | 14. märts | style="text-align:center" | 293 | [[File:Vogdti suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Vogdt]], Peter Paul Johann von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1821 | 25. juuni | style="text-align:center" | 151 | [[File:Baumgarteni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Baumgarten]], Karl Wilhelm ja Georg Gustav von | |- | style="text-align:center" | [[1824]] | 11. märts | style="text-align:center" | 251 | [[File:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zur Mühlen]], Ferdinand von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1792) |- | style="text-align:center" | 1824 | 11. märts | style="text-align:center" | 280 | [[File:Ruckteschelli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ruckteschell]], Adam Otto ja Karl Ulrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1787) |- | style="text-align:center" | 1824 | 11. märts | style="text-align:center" | | [[File:Wulfsdorffi suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Wulfsdorff]], Johann Eduard von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1583) |- | style="text-align:center" | 1824 | 15. märts | style="text-align:center" | 249 | [[File:Mordvinovi suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Mordvinov]], Nikolai Semjonovitš; krahv Mordvinov | Vene aadlikud, Venemaa keisririigi krahvid (1834) |- | style="text-align:center" | [[1826]] | 12. jaanuar | style="text-align:center" | 179 | [[File:Diebitschi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Diebitsch|Diebitsch und Narten]], vabahärra Hans von; krahv Diebitsch-Zabalkanski | Sileesia-Böömi põlisaadel, Böömi vabahärrad (1732), Venemaa keisririigi krahvid (1827) |- | style="text-align:center" | [[1827]] | 24. veebruar | style="text-align:center" | 152 | [[File:Belowi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Below]], Karl Friedrich von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1827 | 24. veebruar | style="text-align:center" | | [[File:Löwis of Menari aadlivapp.jpg|85px]] | [[Löwis of Menar]], Peter Fromhold von | Šoti põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1827 | 24. veebruar | style="text-align:center" | | [[File:Strandmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Strandmann (aadlisuguvõsa)|Strandmann]], Otto Magnus von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1740) |- | style="text-align:center" | 1827 | 10. märts | style="text-align:center" | 196 | [[File:Glasenappi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Glasenapp]], Gustav von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1827 | 19. märts | style="text-align:center" | 194 | [[File:Gerneti suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Gernet]], Alexander August, Gustav Georg, Heinrich, Karl Johann ja Peter Woldemar von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1761) |- | style="text-align:center" | 1827 | 19. märts | style="text-align:center" | 286 | [[File:Scheurmanni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Scheurmann]], Friedrich von | |- | style="text-align:center" | [[1830]] | 15. veebruar | style="text-align:center" | 173 | [[File:Cancrini suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Cancrin]], krahv Georg Ludwig Daniel von | Venemaa keisririigi krahvid (1829) |- | style="text-align:center" | 1830 | 15. veebruar | style="text-align:center" | 257 | [[File:Novosiltsovi suguvõsa aadlivapp (Eestimaa).png|85px]] | Novosiltsov, Nikolai Petrovitš | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1833]] | 20. veebruar | style="text-align:center" | 161 | [[File:Bludovi suguvõsa krahvivapp.png|85px]] | [[Bludov]], Dmitri Nikolajevitš | Venemaa keisririigi krahvid (1842) |- | style="text-align:center" | [[1836]] | 7. veebruar | style="text-align:center" | 213 | [[File:Heydeni suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Heyden]], krahv Ludwig Sigismund Gustav von | Madalmaade põlisaadel, Püha Rooma keisririigi krahvid (1790) |- | style="text-align:center" | 1836 | 7. veebruar | style="text-align:center" | 228 | [[File:Korffi suguvõsa aadli- ja parunivapp ning Schmysingk gen. Korffi suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Korff|Schmysingk gen. Korff]], Modest von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1838]] | 9. veebruar | style="text-align:center" | 266 | [[File:Oettingeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Oettingen]], W. von | Rootsi aadlikud (1687) |- | style="text-align:center" | [[1839]] | 6. veebruar | style="text-align:center" | 289 | [[File:Schoultz von Ascheradeni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Schoultz von Ascheraden]], vabahärra Bernhard Gustav Axel | Põlisaadel, Rootsi vabahärrad (1674) |- | style="text-align:center" | 1839 | 11. veebruar | style="text-align:center" | 144 | [[File:Balugjanski suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Balugjanski]], Mihhail Andrejevitš | Vene aadlikud (1837) |- | style="text-align:center" | 1839 | 11. veebruar | style="text-align:center" | 205 | [[File:Hahni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hahn]] a. d. H. Postenden (Pastende), Paul ja Theodor von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1839 | 11. veebruar | style="text-align:center" | 222 | [[File:Klopmanni suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Klopmann]], Friedrich von; parun von Klopmann | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1839 | 11. veebruar | style="text-align:center" | 351 | [[File:Polli suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Poll]], Karl Ludwig von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1839 | 11. veebruar | style="text-align:center" | 287 | [[File:Schonerti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schonert]], Georg ja Karl Heinrich von | Poola aadlikud |- | style="text-align:center" | 1839 | 11. veebruar | style="text-align:center" | 290 | [[File:Schuberti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schubert (aadlisuguvõsa)|Schubert]], Theodor Friedrich von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1839 | 11. veebruar | style="text-align:center" | 328 | [[File:Wendrichi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wendrich]], Georg ja Augusti järeltulijad | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1785) |- | style="text-align:center" | 1839 | 11. veebruar | style="text-align:center" | 329 | [[File:Weymarni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Weymarn]], Alexander Hermann, Wilhelm Peter Jost ja Gustav Johann Ferdinand von; krahv Lüders-Weymarn; vürst Barclay de Tolly-Weymarn | Rootsi aadlikud (1693) |- | style="text-align:center" | 1839 | 13. veebruar | style="text-align:center" | 230 | [[File:Kotzebue suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kotzebue]], Otto von | Püha Rooma keisririigi aadlikud |- | style="text-align:center" | 1839 | 13. veebruar | style="text-align:center" | 322 | [[File:Wachteni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wachten]], Hans Otto Wilhelm Friedrich von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1839 | 16. veebruar | style="text-align:center" | 326 | [[File:Vassiltšikovi suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Vassiltšikov]], vürst Illarion Vassiljevitš | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi vürstid (1839) |- | style="text-align:center" | [[1841]] | 28. veebruar | style="text-align:center" | 138 | [[File:Antropoffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Antropoff]], Alexander von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1841 | 28. veebruar | style="text-align:center" | 141 | [[File:Arnoldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Arnold (aadlisuguvõsa)|Arnold]], Wittgenstein Reinhold Sergei Gregor, Gustav Reinhold Alexander ja Karl Alexander Friedrich von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1841 | 28. veebruar | style="text-align:center" | | [[File:Barlöweni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Barlöwen]], Alexander Magnus von | |- | style="text-align:center" | 1841 | 28. veebruar | style="text-align:center" | 251 | [[File:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zur Mühlen]], Bernhard Heinrich ja Karl Albert Ferdinand von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1792) |- | style="text-align:center" | 1841 | 28. veebruar | style="text-align:center" | 290 | [[File:Schuberti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Schubert (aadlisuguvõsa)|Schubert]], Alexander Bernhard ja Karl Hans von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1841 | 28. veebruar | style="text-align:center" | 290 | [[File:Wilckeni (Vaimõisa) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wilcken (Vaimõisa)|Wilcken]] a. d. H. Wesselsdorf (Vestli), Heinrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1795) |- | style="text-align:center" | [[1842]] | 16. jaanuar | style="text-align:center" | 178 | [[File:Demidovi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Demidov]], Anatoli Nikolajevitš; San Donato vürst | Vene aadlikud (1726), Toscana suurhertsogiriigi vürstid (1840) |- | style="text-align:center" | 1842 | 16. jaanuar | style="text-align:center" | 259 | [[File:Olsufjevi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Olsufjev]], Vassili Dmitrijevitš, krahv Olsufjev | Vene aadlikud, Venemaa keisririigi krahvid (1856) |- | style="text-align:center" | 1842 | | style="text-align:center" | 307 | [[File:Stroganovi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Stroganov]], krahv Aleksandr Grigorjevitš | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1826) |- | style="text-align:center" | [[1844]] | 20. veebruar | style="text-align:center" | 234 | [[File:Levašovi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Levašov]], krahv Vassili Vassiljevitš | Venemaa keisririigi krahvid (1833) |- | style="text-align:center" | 1844 | 28. veebruar | style="text-align:center" | 276 | [[File:Ribeaupierre´i suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Ribeaupierre]], Alexander von; krahv Ribeaupierre | Prantsusmaa aadlikud, Venemaa keisririigi krahvid (1856) |- | style="text-align:center" | [[1845]] | 20. jaanuar | style="text-align:center" | 251 | [[File:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zur Mühlen]], Heinrich von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1792) |- | style="text-align:center" | 1845 | 26. jaanuar | style="text-align:center" | 151 | [[File:Baumgarteni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Baumgarten]], Karl Otto von | |- | style="text-align:center" | 1845 | 26. jaanuar | style="text-align:center" | 223 | [[File:Klüpffeli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Klüpffel]], Ladislaus von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1846]] | 10. september | style="text-align:center" | 194 | [[File:Gerneti suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Gernet]], Moritz von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1761) |- | style="text-align:center" | 1846 | 10. september | style="text-align:center" | 240 | [[File:Lütke suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Lütke]], Friedrich Benjamin von; krahv Lütke | Venemaa keisririigi krahvid (1866) |- | style="text-align:center" | 1846 | | style="text-align:center" | | [[File:Osten gen. Sackeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Osten-Sacken|Osten gen. Sacken]] a. d. H. Kaunispäh (Kaunispe); parun von der Osten gen. Sacken | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1847]] | 24. jaanuar | style="text-align:center" | 194 | [[File:Gerneti suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Gernet]], Wilhelm Adolf von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1761) |- | style="text-align:center" | 1847 | 1. aprill | style="text-align:center" | 218 | [[File:Keyserlingki suguvõsa krahvivapp (Preisimaa).jpg|85px]] | [[Keyserling]], krahv Alexander von | Põlisaadel, Preisi kuningriigi krahvid (1777) |- | style="text-align:center" | 1847 | 1. aprill | style="text-align:center" | 218 | [[File:Krüdeneri suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Krüdener]]; parun von Krüdener; parun von Krüdener-Struve | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1848]] | 27. jaanuar | style="text-align:center" | 162 | [[File:Bodisco suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Bodisco]], Alexander von | Vene aadlikud (1803) |- | style="text-align:center" | 1848 | 24. november | style="text-align:center" | 175 | [[File:Dehni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Dehn]], Paul von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1788) |- | style="text-align:center" | 1848 | 24. november | style="text-align:center" | 208 | [[File:Harpe suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Harpe]], Augusti järeltulijad | Püha Rooma keisririigi rüütlid (1790) |- | style="text-align:center" | 1848 | 24. november | style="text-align:center" | 230 | [[File:Kotzebue suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kotzebue]], Georg von | Püha Rooma keisririigi aadlikud |- | style="text-align:center" | 1848 | 24. november | style="text-align:center" | 231 | [[File:Kotzebue suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kotzebue]], Paul Demetrius von; krahv von Kotzebue | Püha Rooma keisririigi aadlikud, Venemaa keisririigi krahvid (1874) |- | style="text-align:center" | [[1849]] | 5. juuli | style="text-align:center" | 310 | [[File:Suvorov-Rõmnikski suguvõsa krahvivapp ja Italiiski suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Suvorov (aadlisuguvõsa)|Italiiski]], vürst Aleksandr Arkadjevitš, krahv Suvorov-Rõmnikski | Venemaa keisririigi krahvid (1799) ja vürstid (1799) |- | style="text-align:center" | [[1851]] | 24. jaanuar | style="text-align:center" | 220 | [[File:Kleinmicheli suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Kleinmichel]], krahv Pjotr Andrejevitš von | Venemaa keisririigi krahvid (1839) |- | style="text-align:center" | 1851 | 24. jaanuar | style="text-align:center" | 292 | [[File:Šuvalovi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Šuvalov]], krahv Andrei Pavlovitš | Vene põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1746) |- | style="text-align:center" | 1851 | | style="text-align:center" | 244 | [[File:Menšikovi suguvõsa vürstivapp.jpg|85px]] | [[Menšikov]], hiilguslik vürst Aleksandr Sergejevitš | Venemaa keisririigi hiilguslikud vürstid (1707) |- | style="text-align:center" | [[1853]] | | style="text-align:center" | 4 | [[File:Anrep-Elmpti suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Anrep|Anrep-Elmpt]], krahv Joseph | Põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid (1853) |- | style="text-align:center" | [[1854]] | 22. jaanuar | style="text-align:center" | 204 | [[File:Hagmanni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Hagmann]], Eduard Friedrich ja Alexander Friedrich Theodor von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1769) |- | style="text-align:center" | 1854 | 22. jaanuar | style="text-align:center" | 331 | [[File:Wistinghauseni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wistinghausen]], Eduard Alexander Andreas von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1856]] | 3. märts | style="text-align:center" | 313 | [[File:Totlebeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Totleben]], Franz Eduard von | Vene aadlikud (1872, renovatsioon) |- | style="text-align:center" | 1856 | 8. märts | style="text-align:center" | 200 | [[File:Grabbe suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]] | [[Grabbe]], Paul von; krahv Grabbe | Soome põlisaadel, Venemaa keisririigi krahvid |- | style="text-align:center" | [[1857]] | 17. jaanuar | style="text-align:center" | 274 | [[File:Rentelni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Renteln]], Ludwig Adam Alexander von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1857 | 8. märts | style="text-align:center" | 274 | [[File:Wendrichi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wendrich]], Eduard Alexander von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1785) |- | style="text-align:center" | 1860 | jaanuar | style="text-align:center" | 331 | [[File:Wistinghauseni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Wistinghausen]], Karl Alexander von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1860 | | style="text-align:center" | 278 | [[File:Rönne suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rönne]], vabahärra Eduard von | Põlisaadel, Poola vabahärrad (1732) |- | style="text-align:center" | [[1861]] | | style="text-align:center" | 247 | [[File:Moelleri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Moeller]] a. d. H. Hauküll (Audla) | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1861 | 14. november | style="text-align:center" | 227 | [[File:Korffi suguvõsa aadli- ja parunivapp ning Schmysingk gen. Korffi suguvõsa parunivapp.jpg|85px]] | [[Korff|Schmysingk gen. Korff]], parun Nikolaus Johann Rudolf von | Põlisaadel, Venemaa keisririigi parunid |- | style="text-align:center" | [[1862]] | 9. veebruar | style="text-align:center" | 251 | [[File:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zur Mühlen]], Magnus Wilhelm von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1792) |- | style="text-align:center" | [[1863]] | 23. veebruar | style="text-align:center" | 230 | [[File:Kotzebue suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kotzebue]], August Julius von; krahv von Kotzebue | Püha Rooma keisririigi aadlikud, Venemaa keisririigi krahvid (1874) |- | style="text-align:center" | 1863 | 23. veebruar | style="text-align:center" | 317 | [[File:La Trobe suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[La Trobe]], John Henry von | Prantsusmaa aadel |- | style="text-align:center" | 1863 | 23. veebruar | style="text-align:center" | 294 | [[File:Seidlitzi (Sõtke) suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Seidlitz (Sõtke)|Seidlitz]] a. d. H. Söttküll (Sõtke), Alexander Ernst von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1785) |- | style="text-align:center" | 1863 | 23. veebruar | style="text-align:center" | 323 | [[File:Wahli suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]] | [[Wahl]], Georg von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1795) |- | style="text-align:center" | 1863 | 23. veebruar | style="text-align:center" | 327 | [[File:Weissi (Uhtna) suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Weiss]] a. d. H. Uchten (Uhtna), Nikolai von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1864]] | 9. märts | style="text-align:center" | 205 | | [[Hahn (Laekvere)|Hahn]] a. d. H. Ladigfer (Laekvere), Wilhelm August von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1864 | 9. märts | style="text-align:center" | 333 | [[File:Volkonski suguvõsa vürstivapp (2).png|85px]] | [[Volkonski]], vürst Grigori Petrovitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1865]] | 13. märts | style="text-align:center" | 333 | [[File:BaronGirarddeSoucantonWappen.jpg|85px]] | [[Girard de Soucanton]], parun Johann (John) | Prantsusmaa aadel, Venemaa keisririigi parunid (1865) |- | style="text-align:center" | 1865 | 15. märts | style="text-align:center" | 171 | [[File:Bunge suguvõsa aadlivapp 2.png|85px]] | [[Bunge (suguvõsa)|Bunge]], Friedrich Georg von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1865 | 11. detsember | style="text-align:center" | 199 | [[File:RU COA Gorchakov V, 1.png|85px]] | [[Gortšakov]], vürst Aleksandr Mihhailovitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1865 | 11. detsember | style="text-align:center" | 320 | [[File:Ulrichi (Vahenurme) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ulrich (Vahenurme)|Ulrich]] a. d. H. Wahhenorm (Vahenurme), Wilhelm Otto Kornelius Alexander von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1865 | 11. detsember | style="text-align:center" | 324 | [[File:Valujevi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | Valujev, Pjotr Aleksandrovitš; krahv Valujev | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1867]] | 13. september | style="text-align:center" | 95 | [[File:BaronGirarddeSoucantonWappen.jpg|85px]] | [[Girard de Soucanton]], parun Moritz (Maurice) | Prantsusmaa aadel, Venemaa keisririigi parunid (1865) |- | style="text-align:center" | [[1868]] | | style="text-align:center" | 12 | [[File:Broel gen. Plateri suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Plater|Broele gen. Plater]], Georg von dem | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | 1868 | 28. juuni | style="text-align:center" | 204 | [[File:Hagmanni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Hagmann]], Moritz Ludwig Alexanderi järeltulijad | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1769) |- | style="text-align:center" | 1868 | 28. juuni | style="text-align:center" | 312 | [[File:Tideböhli suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Tideböhl]], Arnold Gustav Wilhelm von | Vene aadlikud (1868, kinnitus) |- | style="text-align:center" | [[1869]] | 28. veebruar | style="text-align:center" | 323 | [[File:Wahli suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]] | [[Wahl]], Woldemar von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1795) |- | style="text-align:center" | [[1875]] | 15. jaanuar | style="text-align:center" | 323 | [[File:Coat of Arms of Shahovskoy family.png|85px]] | [[Šahhovskoi|Šahhovskoi-Glebov-Strešnev]], vürst Mihhail Valentinovitš | Vene põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1878]] | 20. jaanuar | style="text-align:center" | 163 | [[File:Braschi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Brasch]], Konrad Eduard Amadeus von | Vene aadlikud (1794) |- | style="text-align:center" | 1878 | 20. jaanuar | style="text-align:center" | 246 | [[File:Middendorffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Middendorff]], Eduard von | Vene aadlikud (1841) |- | style="text-align:center" | 1878 | 13. märts | style="text-align:center" | 327 | [[File:Weissi (Uhtna) suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Weiss]] a. d. H. Uchten (Uhtna), Alexander von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1881]] | 15. jaanuar | style="text-align:center" | 230 | [[File:Kotzebue suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kotzebue]], Ernst Paul von ja Wilhelm von | Püha Rooma keisririigi aadlikud |- | style="text-align:center" | 1881 | 15. jaanuar | style="text-align:center" | 255 | [[File:Neffi suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Neff]], Reinhold Heinrich Gaston von | Vene aadlikud (1860) |- | style="text-align:center" | 1881 | 15. jaanuar | style="text-align:center" | 295 | [[File:Seidlitzi (Väätsa) suguvõsa aadlivapp.png|85px]] | [[Seidlitz (Väätsa)|Seidlitz]] a. d. H. Waetz (Väätsa), Karl Johann von | Vene aadlikud (1846) |- | style="text-align:center" | 1881 | 15. jaanuar | style="text-align:center" | 58 | [[File:Stryki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Stryk]], Eduard Theodor von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1882]] | 17. juuni | style="text-align:center" | 253 | [[File:RU COA Mühlendahl XIV, 80.png|85px]] | [[Mühlendahl]], Karl Gustav von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1886]] | 15. detsember | style="text-align:center" | 323 | [[File:Wahli suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]] | [[Wahl]], Eduard Georg von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1795) |- | style="text-align:center" | 1886 | 23. veebruar | style="text-align:center" | 317 | [[File:La Trobe suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[La Trobe]], John Edward von | Prantsusmaa aadel |- | style="text-align:center" | [[1896]] | 31. jaanuar | style="text-align:center" | | [[File:Rehreni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rehren]], Bernhard Nikolai Ludwig von | Rootsi aadlikud (1675) |- | style="text-align:center" | [[1902]] | 2. veebruar | style="text-align:center" | | [[File:Güldenstubbe suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Güldenstubbe]], Karl Gustav von ja Friedrich Ludwig Magnus von järeltulijad | Taani (1462) ja Rootsi aadlikud (1708, naturalisatsioon) |- | style="text-align:center" | [[1905]] | 31. jaanuar | style="text-align:center" | | | [[Hunnius]], Arthur Alexander Eduard Konstantin von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1905 | 9. veebruar | style="text-align:center" | 251 | [[File:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zur Mühlen]], Alfred Eduard Andreas von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1792) |- | style="text-align:center" | 1905 | 31. jaanuar | style="text-align:center" | | [[File:Rehreni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Rehren]], Reinhold Theodor Johannes Edwin von | Rootsi aadlikud (1675) |- | style="text-align:center" | 1905 | 28. juuni | style="text-align:center" | | [[File:Kelleri suguvõsa krahvivapp.png|85px]] | [[Keller]], krahv Alexander, krahv Paul ja krahvinna Elisabeth | Preisi kuningriigi krahvid (1789) |- | style="text-align:center" | [[1908]] | 4. veebruar | style="text-align:center" | | [[File:Behri suguvõsa parunivapp.png|85px]] | [[Behr]], parun Emmerich Heinrich Oskar von | Põlisaadel, Venemaa keisririigi parunid |- | style="text-align:center" | 1908 | 4. veebruar | style="text-align:center" | | | [[Krause]], Wilhelm von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1908 | 4. veebruar | style="text-align:center" | | [[File:Pahleni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Pahlen]], parun Hermann Gotthard Nikolai von der | Venemaa keisririigi parunid |- | style="text-align:center" | 1908 | 4. veebruar | style="text-align:center" | 323 | [[File:Wahli suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]] | [[Wahl]], Eduard Georg von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1795) |- | style="text-align:center" | [[1909]] | 11. märts | style="text-align:center" | | | [[Nottbeck]], Bertold Eduard Johann von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | 1909 | 11. märts | style="text-align:center" | | [[File:Pahleni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Pahlen]], parun Gustav Wilhelm Gotthard von der | Venemaa keisririigi parunid |- | style="text-align:center" | 1909 | 11. märts | style="text-align:center" | | [[File:Stiernhielmi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Stiernhielm]], Georg Otto von | Rootsi aadlikud (1631) |- | style="text-align:center" | [[1911]] | 8. veebruar | style="text-align:center" | | [[File:Ekesparre suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Ekesparre]], Axel Reinhold Gotthard Oskar von | Rootsi aadlikud (1719) |- | style="text-align:center" | 1911 | | style="text-align:center" | 216 | [[File:Hoyningen-Huene aadli- ja parunivapp.jpg|85px]] | [[Hoyningen-Huene|Hoyningen gen. Huene]] (Vaimastvere liin) | |- | style="text-align:center" | 1911 | 22. juuni | style="text-align:center" | | [[File:Stromburg gen. Strombergi suguvõsa parunivapp.png|85px]] | [[Stromberg]], parun Otto Eugen Eduard Adalbert von | Põlisaadel |- | style="text-align:center" | [[1912]] | 25. juuni | style="text-align:center" | | | [[Nottbeck]], Claus von | Vene aadlikud |- | style="text-align:center" | [[1914]] | 11. veebruar | style="text-align:center" | | [[File:Nolckeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.png|85px]] | [[Nolcken]], parun Alexander von | Venemaa keisririigi parunid |- | style="text-align:center" | 1914 | 11. veebruar | style="text-align:center" | | [[File:Pahleni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] | [[Pahlen]], parun Alexander Peter Paul von der järeltulijad | Venemaa keisririigi parunid |- | style="text-align:center" | [[1918]] | 4. juuli | style="text-align:center" | 251 | [[File:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Zur Mühlen]], Moritz Paul Reimar von | Püha Rooma keisririigi aadlikud (1792) |} ===IV klass=== Selle rühma moodustasid need isikud, kes võeti rüütelkonda pärast seda kui see oli oma avalik-õigusliku positsiooni juba kaotanud. {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Vapp ! Suguvõsa |- | style="text-align:center" | [[1933]] | 14. detsember | | [[Åkerman]], Eric Arthur ja Gerhard (Gerd) Arved Friedrich von |- | style="text-align:center" | 1933 | | | [[Arronet]], Maximilian von; von Arronet-Stenius |- | style="text-align:center" | 1933 | | [[File:Kügelgen-Wappen.png|85px]] | [[Kügelgen]], Ernst von |- | style="text-align:center" | 1933 | 14. detsember | | [[Hueck]], Gerhard (Gerri) Eduard Michael Romanus von |- | style="text-align:center" | [[1935]] | | | [[Hunnius]], Herbert von |- | style="text-align:center" | [[1936]] | | | [[Hoerschelmann]], Walter von |- | style="text-align:center" | 1936 | | [[File:Minckwitzi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Minckwitz|Mickwitz]], Adolf von |- | style="text-align:center" | 1936 | | | [[Nottbeck]], Arvid von |- | style="text-align:center" | 1936 | | | [[Veh]], Frank von |- | style="text-align:center" | [[1951]] | | [[File:Kotzebue suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Kotzebue]], Friedrich von |- | style="text-align:center" | [[1956]] | | | [[Nottbeck]], Eduard von |- | style="text-align:center" | [[1957]] | | | [[Hunnius]], Karl Detlev von |- | style="text-align:center" | [[1962]] | | [[File:Rentelni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Renteln]], Karl Otto von |- | style="text-align:center" | [[1965]] | | [[File:Hirschheydti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] | [[Hirschheydt]], Ralf Astaf Leo Viktor von |- | style="text-align:center" | [[1970]] | 2. mai | | [[Arronet]], Georg von |} ==Vaata ka== *[[Eestimaa Üldkasulik Ühing]] *[[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] *[[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] *[[Piltene rüütelkonna aadlimatrikkel]] *[[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel)''. 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). *[[Mati Laur|Laur, Mati]]. ''Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710−1783)''. Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2000. Lk 68-70. *Mühlendahl, Ernst von. Hoyningen-Huene, Baron Heiner von. ''Die Baltischen Ritterschaften''. – Aus dem Deutschen Adelsarchiv. Band 4 der Schriftenreihe. Limburg/Lahn: C. A. Starke Verlag, 1973. Lk 23-36. ==Välislingid== *http://www.baltische-ritterschaften.de/ *{{BSB|00000600,00001|Eestimaa rüütelkonna genealoogiline käsiraamat, 1 ja 2 köide: Görlitz 1930}} *{{BSB|00000601,00001|Eestimaa rüütelkonna genealoogiline käsiraamat, 3 köide: Görlitz 1930}} *[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Görlitz, 1930] *[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/ Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, &#91;1930&#93;] [[Kategooria:Aadlimatriklid]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel| ]] [[Kategooria:Eestimaa rüütelkond]] [[Kategooria:Rüütelkonnad]] 4dmbkys7bl7arvgtprcv135tjpi8jb5 Guajaav 0 239779 6183612 6034537 2022-08-26T10:05:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Guava ID.jpg|pisi|300px|Punaka viljalihaga guajaavid]] [[Pilt:Psidium guajava fruit.jpg|pisi|300px|Valkja viljalihaga guajaavid]] '''Guajaav''' on [[harilik guajaavipuu|hariliku guajaavipuu]] (''Psidium guajava'', kuulub [[mürdilised|mürdiliste]] sugukonda) [[vili]]. == Vilja ehitus == Guajaavid on [[mari|marjalaadsed]] viljad, mis meenutavad väliskujult [[pirn]]i. Tooreste guajaavide väliskest on [[roheline]], valminud viljadel aga [[kollakasroheline]]. Viljaliha on valkjas või punakas ning sisaldab palju kareda koorega [[seemned|seemneid]].<ref name="maailm">[[Heino Kiik]]. "Maailma viljad", Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1989.</ref> == Kasutamine == Värskete guajaavide maitse on meeldivalt hapukas ja väga aromaatne. Nende tähtsus tõusis puuviljade hulgas oluliselt pärast seda, kui avastati, et viljad sisaldavad rohkesti [[C-vitamiin|C-]] ja[[ A-vitamiin]]i. Peale värskelt tarbimise valmistatakse guajaavidest mahla, džemmi, marmelaadi jm. === Toiteväärtus ja biokeemiline koostis === {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toitained]]<ref name="toit">{{netiviide| URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 23.02.2011| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}</ref> ! [[Toitained]] ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[Vesi]] | 80,80 | g |- | [[Kalorsus]] | 68 | kcal |- | [[Valgud]] | 2,55 | g |- | [[Lipiidid]] | 0,95 | g |- | [[Tuhk]] | 1,39 | g |- | [[Süsivesikud]] | 14,32 | g |- | [[Suhkrud]] | 8,92 | g |- | [[Kiudained (toit)|Kiudained]] | 5,4 | g |- |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/> ! Toiteelement ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[Kaltsium]] (Ca) | 18,0 | mg |- | [[Raud]] (Fe) | 0,26 | mg |- | [[Magneesium]] (Mg) | 22,0 | mg |- | [[Fosfor]] (P) | 40,0 | mg |- | [[Kaalium]] (K) | 417,0 | mg |- | [[Naatrium]] (Na) | 2,0 | mg |- | [[Tsink]] (Zn) | 0,23 | mg |- | [[Vask]] (Cu) | 0,23 | mg |- | [[Mangaan]] (Mn) | 0,15 | mg |- | [[Seleen]] (Se) | 0,6 | μg |- |colspan="3" |(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) |} {| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" |+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/> ! Vitamiin ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[C-vitamiin|C]] | 228,3 | mg |- | [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] | 0,07 | mg |- | [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] | 0,04 | mg |- | [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] | 1,08 | mg |- | [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] | 7,60 | mg |- | [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] | 0,45 | mg |- | [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] | 0,11 | mg |- | [[Vitamiin E|E]] | 0,73 | mg |- | [[Vitamiin A|A]] | 31,0 | μg |- | β-[[karoteen]] | 374 | μg |- | [[Folaadid]] | 49,0 | μg |- | [[Lükopeen]] | 5204 | μg |- | [[Vitamiin K|K]] | 2,6 | μg |- |} {{puhasta}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Puuviljad]] [[oc:Goyave]] c7jc1xe7zloeimoh7p12troq6cl9fs8 Aleksandr Dulitšenko 0 241307 6183392 6144451 2022-08-25T18:41:21Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Aleksandr Dulitšenko.JPG|pisi|Professor Aleksandr Dulitšenko 4. veebruaril 2005 Tartu Raekojas teaduskonverentsil "Interlingvistika ja eurolingvistika"]] '''Aleksandr Dulitšenko''' ([[vene keel]]es Александр Дмитриевич Дуличенко; sündinud [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1941]] [[Krasnodar]]is) on [[Eesti]] [[keeleteadus|keeleteadlane]], slaavi filoloog ja interlingvist, [[Tartu Ülikool]]i [[slaavi filoloogia]] emeriitprofessor. [[1961]]–66 õppis Dulitšenko filoloogiat [[Turkmeenia Ülikool]]is [[Ašhabad]]is. [[1974]]. aastal kaitses ta kandidaadikraadi filoloogias [[NSVL Teaduste Akadeemia Slavistika ja Balkanistika Instituut|NSVL Teaduste Akadeemia Slavistika ja Balkanistika Instituudis]] [[Moskva]]s ning [[1981]]. aastal doktorikraadi filoloogias [[Valgevene Teaduste Akadeemia]] Lingvistika Instituudis [[Minsk]]is. 1966–68 ja 1970–76 töötas Aleksandr Dulitšenko [[Turkmeenia]]s vene keele õpetajana keskkoolis, 1968–1970 üldkeeleteaduse ja vene filoloogia kateedri õpetajana [[Samarkandi Riiklik Ülikool|Samarkandi Riiklikus Ülikool]]is. [[1976]]. aastal sai Dulitšenkost [[Tartu Ülikooli vene keele kateeder|Tartu Ülikooli vene keele kateedri]] vanemõpetaja, [[1981]]. aastal professor. [[1985]]. aastal valiti ta professoriks. [[1992]]. aastast on Dulitšenko slaavi filoloogia õppetooli juhataja, 2010. aastast [[emeriitprofessor]]. Aleksandr Dulitšenko on avaldanud ligi viissada tööd slavistikast, [[interlingvistika]]st ja [[slaavi mikrokeeled|slaavi mikrokeeltest]] rohkem kui 20 keeles. Ta on töötanud välja slaavi mikrokeelte teooria ning kirjeldanud kokku 18 slaavi mikrokeelt. Tema teadustöö põhisuundade seas on ka suuremad slaavi keeled ([[Vene keel|vene]], [[serbohorvaadi keel|serbohorvaadi]] ja [[sloveeni keel]]), [[üldkeeleteadus]], [[etnolingvistika|etno]]- ja [[sotsiolingvistika]], interlingvistika ning keeleteaduse ja slavistika ajalugu. Dulitšenko on Tartu Ülikooli kahe teadusliku seeria vastutav toimetaja: "[[Interlinguistica Tartuensis]]" alates 1982. aastast ning "[[Slavica Tartuensia]]" alates 1985. aastast. Dulitšenko auks 2006. aastal avaldatud artiklikogumikku nimetas [[Humphrey Tonkin]] "eriti oluliseks lisanduseks" interlingvistikasse ja esperantouuringutesse. ==Tunnustus== Dulitšenko on [[New Yorgi Teaduste Akadeemia]] tegevliige (2006), [[Göttingeni Teaduste Akadeemia]] korrespondentliige,<ref>{{Netiviide |url=http://adw-goe.de/mitglieder/personendetails/person/aleksandr-dulicenko/ |pealkiri=Akademie der Wissenschaften zu Göttingen, Mitglieder, Prof. Dr. Aleksandr Dmitrievič Duličenko |vaadatud=2016-03-26 |arhiivimisaeg=2016-04-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160407205850/http://adw-goe.de/mitglieder/personendetails/person/aleksandr-dulicenko/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Trieri Ülikool]]i audoktor (2009), Rahvusvahelise Slavistide Komitee president (1994. aastast), [[Eesti Slavistide Rahvuskomitee]] president (1993. aastast), Rahvusvahelise Interlingvistika Assotsiatsiooni president (2005. aastast) ning Tartu esperantoseltsi auliige. Ta on pälvinud Eesti Vabariigi [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärgi]] (2003) ja [[Poola Rüütlirist]]i ordeni (2005). ==Raamatud== * "Введение в славянскую филологию: пособие для студентов филологических факультетов." Тарту: Тартуский государственный университет, 1978 * "Введение в славянскую филологию: пособие для студентов филологического факультета." Тарту: Тартуский государственный университет, 1981 * "Славянские литературные микросвязи: вопросы формирования и развития." Тарту: Тартуский государственный университет, 1981 * "Славянские литературные микроязыки: вопросы формирования и развития." Таллин: Валгус, 1981 * "Методические указания к курсовым и дипломным работам лингвистического цикла." 1982 * "Советская интерлингвистика: аннотированная библиография за 1946–1982 гг." Тaрту: Тартуский государственный университет, 1983 * "Общее языкознание: учебно-методическое пособие для студентов-заочников филологического факультета." Тарту: Тартуский государственный университет, 1987 * "Международные вспомогательные языки." Таллинн: Валгус, 1990 * "Русский язык конца XX столетия." München: Sagner, 1994 (eessõna ja toimetamine: Werner Lehfeldt) * "Этносоциолингвистика "перестройки" в СССР: антология запечатленного времени." München: Sagner, 1999 * "Славянские литературные микроязыки: образцы текстов." Том I. Тарту: Издательство Тартуского университета, 2003 * "Славянские литературные микроязыки: образцы текстов." Том II. Тарту: Издательство Тартуского университета, 2004 * "Maailmakeele otsinguil ehk Interlingvistika kõigile." Tartu: TÜ Kirjastus, 2004 * "История интерлингвистики." Москва: Высшая школа, 2007 ==Artikleid== * "Interlingvistika minevikust ja tänapäevast". Venekeelsest käsikirjast tõlkinud [[Udo Uibo]] – [[Keel ja Kirjandus]] [[1982]], nr 6, lk 288–295 * "[[Jakob Linzbach]]i filosoofilise keele printsiipidest. Lingvistilise semiootika allikad" – Keel ja Kirjandus [[2000]], nr 1, lk 25–31 * "Über die Prinzipien einer philosophischen Universalsprache von Jakob Linzbach" – [[Zeitschrift für Semiotik]] 22 (3/4), 2000 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Savvati Smirnov]], "Kõne all slaavi pisikirjakeeled" (raamatu "Славянские литературные микроязыки. Вопросы формирования и развития", Таллин 1981, arvustus, venekeelsest käsikirjast tõlkinud [[Udo Uibo]]) – [[Keel ja Kirjandus]] [[1982]], nr 7, lk 384–387 * Ромаш Э. Романчик "Ординарный профессор Александр Дмитриевич Дуличенко: биобиблиография. Professor Aleksandr Dmitrievich Dulichenko: biobibliography" Тарту: Тартуский университет, 2006 * "Tabula gratulatoria: in honorem preofessori Alexandro Dulicenko" Tartu: Tartu Ülikool, 2006 * [[Ago Künnap]]; Kuznetsov, S. N.; Lehfeldt, Werner (2006), "Микроязыки, языки, интеръязыки: сборник в честь ординарного профессора Александра Дмитриевича Дуличенко." Tartu: Tartu Ülikool, 2006 * Tonkin, Humphrey "Recent Studies in Esperanto and Interlinguistics: 2006", Language Problems and Language Planning 31 (2)/2007: 169–195 ==Välislingid== * {{ETIS}} * [http://www.tartupostimees.ee/?id=218998 Tartu Ülikool valis neli professorit ja nimetas emeriitprofessori] {{JÄRJESTA:Dulitšenko, Aleksandr}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] rmyv750yc40r640wxuzf54q4bula3g2 Ökoloogiline ökonoomika 0 253500 6183422 5994638 2022-08-25T19:35:03Z Kk 6201 wikitext text/x-wiki '''Ökoloogiline ökonoomika''' (ka '''ökoloogia ökonoomika''', '''ökoloogiline majandus'''; inglise ''ecological economics'') on teadusharu, mis vaatleb inimkultuuri [[majandus]]t osana [[ökosüsteem]]i protsessidest, milles majandus toimib. Ta uurib majandamist ökoloogilisest vaatekohast lähtudes. Muuhulgas püütakse ökoloogilises ökonoomikas demonstreerida [[loodusobjekt]]ide väärtuse rahalist [[ekvivalent]]i ning loodusobjektide väärtuse kujunemist inimeste silmis<ref name="Primack jt, 2008"/>. Teisisõnu, ökoloogilise majanduse oluline alateema on [[keskkonnafunktsioon]]ide väärtustamine<ref name="SEI"/>. Ökoloogilise majanduse eesmärk on [[majandusteadus]]e ja [[ökoloogia]] seostamine. Ökoloogiline majandus hõlmab nii [[neoklassikaline majandusteadus|neoklassikalise]] [[keskkonnamajandus]]e kui ökoloogia ning püüab edendada uusi ja edasiviivaid mõtlemisviise ökoloogiliste ja majandussüsteemide seoste kohta. ==Vaata ka== *[[jätkusuutlikkus]] *[[mitme-kriteeriumi hindamine]] *[[rohemajandus]] *[[sinine majandus]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Primack jt, 2008">Primack, R. P., [[Rein Kuresoo|Kuresoo, R.]] & [[Marek Sammul|M. Sammul]], 2008. Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Tartu: Eesti Loodusfoto, lk 373</ref> <ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=606] (vaadatud 25.07.2011)</ref>}} == Kasutatud kirjandus == *Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=606] (vaadatud 25.07.2011) ==Kirjandust== *[[Hannes Veinla|Veinla, H]]., 2011. Loodus versus majandus: kas lahendamatu konflikt? Eesti Loodus 06/07. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1641] (vaadatud 11.08.2011) [[Kategooria:Jätkusuutlik areng]] [[Kategooria:Majandusteadus]] c6atptv8m4e6s2z2mruxij6efskfwii Katariina käik 0 262346 6183498 6157351 2022-08-26T00:15:19Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Katariina käik''' on [[Tallinn]]a [[Tallinna vanalinn|vanalinnas]] [[Vene tänav]]at ja [[Müürivahe tänav]]at ühendav<ref>[https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3003&aktid=32560 Tänava-ja muude kohanimede andmine ning muutmine kesklinnas], Tallinna Linnavalitsus 12.04.1996 määrus number 26 </ref> jalakäijate tee. Käik sai nime aastal 1996. Käik kulgeb Vene tänava hoonete 12 ja 14 vahelt kuni Müürivahe tänav 35 hooneni. <gallery> File:Karariina käik 74 (1).jpg|Katariina käik, 1974. aastal StCatherinesPassage.jpg|Katariina käik, 2007. aastal Katariina käik 01.jpg|Vaade Katariina käigule [[Vene tänav]]a poolt, 2018. aastal File:2018-04-21-16-28-07-IMG 7594 (46229226984).jpg|Vaade Katariina käigule [[Müürivahe tänav]]a poolt, 2018. aastal File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-029.jpg| </gallery> == Tallinna Püha Katariina kiriku hauaplaadid Katariina käigus == [[File:2018-04-21-16-29-24-IMG 7600 (33078418878).jpg|pisi|[[Dominiiklaste klooster|Domikiiklaste kloostri]] [[Tallinna Püha Katariina kirik]]u [[Hauaplaat|hauaplaadid]] Katariina käigus]] <gallery> File:2018-04-21-16-29-29-IMG 7602 (46953857811).jpg|[[Dominiiklaste klooster|Domikiiklaste kloostri]] [[Tallinna Püha Katariina kirik]]u [[Hauaplaat|hauaplaadid]] Katariina käigus File:2018-04-21-16-28-58-IMG 7598 (46953854261).jpg| File:Tombstones on Catherines passage (7954673516).jpg|Tallinna vanim hiliskeskaegne gooti stiilitunnustega, Isand Adolfuse ja tema laste vapikilbiga keskel ja ladinakeelse gooti majusteltekstiga servadel hauaplaadi säilinud katked dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirikust<ref name="KRR_2002">{{kultuurimälestis|2002|2002 Adolfi (?) hauaplaat, 14. saj. (paas)}} (vaadatud 15.04.2021)</ref> File:Bremeni hauaplaat.jpg|[[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]]ite aadlivapp keskel ja kahe tekstiribaga servadel [[Hauaplaat|hauaplaad]]i säilinud katked<ref name="KRR_2003">{{kultuurimälestis|2003|2003 Bremeni hauaplaat, 15. saj. (paas)}} (vaadatud 15.04.2021)</ref> File:Bucholti hauaplaat.jpg|Diderick Bocholti vapikilbi ja peremärgiga, evangelistisümbolitega ning gooti [[minuskel]]kirjaga hauaplaat<ref name="KRR_2004">{{kultuurimälestis|2004|2004 Bucholti (ka Bocholti), 15. saj. hauaplaat (paas)}} (vaadatud 15.04.2021)</ref> File:Katariina käik 2014 (2).jpg| </gallery> {{commonskat|St. Catherine's Passage}} ==Vaata ka== *[[Bremeni käik]] *[[Saiakäik]] *[[Börsi käik]] ==Viited== {{viited}} {{Vanalinna asumi tänavad}} [[Kategooria:Tallinna vanalinna tänavad]] g4j03q9doj46q46bbyirif1bt4o6vq4 Tõnis Tamm 0 265106 6183639 4699649 2022-08-26T11:15:51Z 213.35.179.42 Surmaaeg. wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Tõnis Tamm | Pilt = | Pildisuurus = | Pildinimi = | Riik = Eesti | Sünniaeg = [[7. juuni]] [[1972]] | Sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | Surmaaeg =13.juuni 2018 | Surmakoht = | Pikkus = 187 cm | Kaal = 79 kg | Spordiklubi= Tartu Kalev – [[Englas]] | Treener = [[Voldemar Press]] | Märkus = | Märkus2 = | Medalid = }} '''Tõnis Tamm''' (sündinud [[7. juuni|7. juunil]] [[1972]] [[Tartu]]s) on endine Eesti [[maadleja]]. Spordiklubis [[Englas]] kuulus ta treener [[Voldemar Press]]i treeningugruppi. ==Saavutused== Ta sai [[Põhjamaad]]e meistrivõistlustel [[Kreeka-Rooma maadlus]]es 1998. aastal esikoha. ==Eesti meistrivõistlused== 1993. aasta – 2. koht; 1997. aasta – 4. koht; 1998. aasta – 2. koht; 1999. aasta - 2. koht; 2001. aasta - 2. koht. ==Eesti noorte, kadettide ja juunioride meistrivõistlused== 1985. aasta – 2. koht (kadett); 1986. aasta – 2. koht (kadett); 1987. aasta – 3. koht (kadett); 1987. aasta – 3. koht (juunior); 1988. aasta – 1. koht (juunior); 1989. aasta – 1. koht (juunior); 1990. aasta – 1. koht (juunior); 1991. aasta – 3. koht (juunior). ==Välislingid== *[http://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=73949&#tulemusedlist Sport24] *[http://www.ohtuleht.ee/22101 Spordiuudised], Õhtuleht, 25. mai 1998 *[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/03/24/tartu/sport.htm Postimehe arhiiv] {{JÄRJESTA:Tamm,Tõnis}} [[Kategooria:Eesti maadlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] l8jhboes6naw84s1aacv0h8rrm8ev8o Harilik kurk 0 265562 6183622 6160686 2022-08-26T10:40:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik kurk | pilt = ARS cucumber.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kõrvitsalaadsed]] ''Cucurbitales'' | sugukond = [[Kõrvitsalised]] ''Cucurbitaceae'' | perekond = [[Kurk (perekond)|Kurk]] ''Cucumis'' | liik = [[Harilik kurk]] | binaarne = ''Cucumis sativus'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Harilik kurk''' (''Cucumis sativus'') on [[kõrvitsalised|kõrvitsaliste]] sugukonda kuuluv [[üheaastased taimed|üheaastane]] [[rohttaim]]. Samasse sugukonda kuuluvad ka näiteks [[kõrvits]], [[arbuus]] ja [[melon]]. Harilik kurk pärineb arvatavalt [[India]] põhjaosast. Tänapäeval kasvatatakse kurke kõikides [[maailmajagu]]des ning kogu maailma köögiviljanduses jääb kurgikasvatus populaarsuselt alla vaid [[tomat|tomati-]], [[sibul|sibula-]] ja [[kapsas|kapsakasvatusele]].<ref name="whfoods" /> == Botaanilised tunnused == [[Pilt:Cucumis sativus 0002.JPG|pisi|Kurgi õis]] Kurk on rohtse [[vars|varrega]] taim, kes roomab maapinnal või ronib [[köitraag]]ude abil. Peavars kasvab avatud kasvukohas tavaliselt 1–2,5, katmikaladel ka üle 5 meetri pikkuseks. [[Leht|Lehed]] on viisnurkse kujuga, sordist sõltuvalt väga erineva suurusega, kinnituvad varrele vaheldumisi. [[Lehelaba]] on kaetud harjaskarvakestega. [[Lehekaenal]]dest arenevad köitraod, külg[[võsu]]d, [[emasõis|emas-]] ja [[isasõis|isasõied]].<ref name="Pikk"/> Õied on erkkollased, läbimõõduga 2,5–3,5 cm, asuvad 2–5 kaupa kobaras. Olenevalt sordist on taimel kas isas- ja emasõied, valdavalt emasõied või ainult emasõied (iseviljuvad ehk [[Partenokarpia|partenokarpsed]]).<ref name="Pikk"/> Kurgi [[vili|viljaks]] on lihakas [[kõrvitsvili]] ehk ebamari, milles on tavaliselt kolm, harvem neli seemnekambrit. Vilja pikkus on 5–13 (lühiviljalised) kuni üle 20 cm (pikaviljalised). Sõltudes sordist võivad taime viljad erineda kuju, mõõtmete, koore värvuse, mustri jm tunnuste poolest. Tavaliselt on kurgid rohelised kuni tumerohelised, viljaliha aga heleroheline.<ref name="Pikk"/> [[Seeme|Seemned]] on valged, kollakad või kreemikad, piklikult ovaalse või ellipsi kujuga, 7–16 mm pikkused. 1000 seemne mass on 16–30 g. Seemned on [[Idanemine|idanemisvõimelised]] kuni 8 aastat.<ref name="Pikk"/> [[Juurestik]] on üsna maapinnalähedane ja hästi hargnenud, põhimass asub mullakihi ülemises osas kuni 30 cm sügavusel. Külgsuunas võivad juured kasvada kuni 1,5 meetri kaugusele taimest.<ref name="Pikk"/> Kümnest kraadist madalamal temperatuuril muutub kurk vesiseks ja laguneb kiiremini.<ref>{{Netiviide|autor=[[Marju Rõmmel]]|url=https://sobranna.elu24.ee/6991908/ekspert-tegi-kindlaks-kas-kurk-kaib-kulmkappi-voi-mitte|pealkiri=PALJUD EKSIVAD ⟩ Ekspert tegi kindlaks: kas kurk käib külmkappi või mitte|väljaanne=[[Elu24]]|aeg=14. juuni 2020|vaadatud=|väljaandja=[[Postimees Grupp]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200614200837/https://sobranna.elu24.ee/6991908/ekspert-tegi-kindlaks-kas-kurk-kaib-kulmkappi-voi-mitte|arhiivimisaeg=2020-06-14}}</ref> == Ajalugu == Harilik kurk pärineb arvatavalt [[India]] põhjaosast, kuid kindlad tõendid selle kohta siiski puuduvad.<ref name="Mediterranean"/> [[Himaalaja]] jalamil kasvav väikeste ja mõrude viljadega [[kirdekurk]] (''Cucumis hardwickii'') võib olla hariliku kurgi esivanem kui ka metsistunud teisend. Indias on kurki kultiveeritud arvatavalt juba 5000 aastat, kust see levis inimeste abil esialgu [[Aasia]] lääneossa ja sealt umbes 3000 aastat tagasi [[Egiptus|Egiptusse]]. [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tegeleti samuti kurkide kasvatamisega. Eestisse jõudis kurk 1684. aastal.<ref name="maailm"/> == Kurkide tootmine maailmas == [[Pilt:Kurgiväät.jpg|pisi|Kurgi [[köitraag]]]] [[Pilt:GNTdosakai.jpg|pisi|Kurgid võivad olla ka ümarad ja kollased]] [[Pilt:Greenhouse cucumber Passandra F1.jpg|pisi|Kasvuhoonekurgid]] 2009. aastal toodeti maailmas 60,55 miljonit tonni kurke. Kurgi kasvupindala oli 1,96 miljonit [[hektar]]it. 40 aastat tagasi saadi maailmas 1,0 miljonilt hektarilt 11,1 miljonit tonni kurke. Seega on kasvupind suurenenud ligi kaks korda ja saagikus veidi alla kuue korra. Lõviosa maailma kogutoodangust tuleb Hiinast, kus viimase 40 aastaga on kurgi saagikus suurenenud 4,5 miljonilt tonnilt (1969) 44,2 miljonile tonnile (2009).<ref name="fao"/> {| class="wikitable" |+Suurimad tootjad 2009. aastal<ref name="fao"/> ! Riik !!Toodang,<br><small>tonnides</small> !! Osakaal,<br>% |- | {{PisiLipp|Hiina}} || 44 250 182 || 73,1 |- | {{PisiLipp|Türgi}} || 1 735 010 || 2,9 |- | {{PisiLipp|Iraan}} || 1 603 740 || 2,6 |- | {{PisiLipp|Venemaa}} || 1 132 730 || 1,9 |- | {{PisiLipp|USA}} || 888 180 || 1,5 |- | {{PisiLipp|Ukraina}} || 883 000 || 1,5 |- | {{PisiLipp|Hispaania}} || 700 000 || 1,2 |- | {{PisiLipp|Jaapan}} || 620 200 || 1,0 |- | {{PisiLipp|Egiptus}} || 600 000 || 1,0 |- | {{PisiLipp|Indoneesia}} || 575 995 || 1,0 |- | '''Maailm kokku''' || '''60 555 573'''|| 100 |} == Kasutamine == [[Pilt:Kurkkuja.jpg|pisi|Terved ja viilutatud kurgid]] [[Pilt:Kiszenie ogórków.jpg|pisi|Kodus [[Marineeritud kurk|marineeritud kurgid]]]] [[Pilt:CucumberFieldTlaya.JPG|pisi|Kurgipõld Mehhikos]] Pikemate ja poolpikkade kurgisortide vilju tarbitakse eelkõige värskelt. Lühiviljaliste sortide vilju kasutatakse laialdaselt värskelt salatites ning kurkide hapendamisel ja marineerimisel.<ref name="Pikk"/> Aasias valmistatakse kurkidest mitmeid keeduroogasid. Tänu suurele veesisaldusele (95–96%) kasutatakse kurke kuivema kliimaga regioonides ka vedelikuvajaduse rahuldamiseks vee asemel.<ref name="maailm"/> Kurgi toite- ja energeetiline väärtus ning [[vitamiin]]ide sisaldus on kesine enamiku teiste köögiviljadega võrreldes. Suure veesisalduse ja vähese [[kalorsus]]e tõttu sobivad kurgid hästi [[dieet]]i pidavate inimeste menüüsse. Meeldiva ja värskendava maitse annavad kurkidele eeterlikud õlid. Mõnikord on kurgid üsna mõru maitsega, mis on tingitud [[kukurbitatsiin]]i sisaldusest. See [[glükosiid]] on omane mõnedele kurgisortidele, kuid võib tekkida ka kurgile ebasoodsate kasvutingimuste tõttu (kasvupinnase ebapiisav niiskusesisaldus, [[õhutemperatuur]]i suurem kõikumine jm).<ref name="eestitoit"/> {| |+ '''Värskete kurkide toiteväärtus ja biokeemiline koostis''' |-valign="top" | {| class="wikitable" style="font-size: 87%;" |+[[Toitained]]<ref name="toit"/> ! [[Toitained]] ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[Vesi]] || 95,23 || g |- | [[Kalorsus]] || 15 || kcal |- | [[Valgud]] || 0,65 || g |- | [[Lipiidid]] || 0,11 || g |- | [[Tuhk]] || 0,38 || g |- | [[Süsivesikud]] || 3,63 || g |- | [[Sahharoos]] || 0,03 || g |- | [[Glükoos]] || 0,76 || g |- | [[Fruktoos]] || 0,87 || g |- | [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 0,5 || g |- | [[Tärklis]] || 0,83 || g |- |} | {| class="wikitable" style="font-size: 87%;" |+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/> ! Toiteelement ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[Kaltsium]] (Ca) || 16,0 || mg |- | [[Raud]] (Fe) || 0,28 || mg |- | [[Magneesium]] (Mg) || 13,0 || mg |- | [[Fosfor]] (P) || 24,0 || mg |- | [[Kaalium]] (K) || 147,0 || mg |- | [[Naatrium]] (Na) || 2,0 || mg |- | [[Tsink]] (Zn) || 0,20 || mg |- | [[Vask]] (Cu) || 0,04 || mg |- | [[Mangaan]] (Mn) || 0,08 || mg |- | [[Fluoriidid]] (F) || 1,3 || μg |- | [[Seleen]] (Se) || 0,3 || μg |- |colspan="3" |(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) |} | {| class="wikitable" style="font-size: 87%;" |+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/> ! Vitamiin ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[C-vitamiin|C]] || 2,80 || mg |- | [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] || 0,027 || mg |- | [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] || 0,033 || mg |- | [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] || 0,098 || mg |- | [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] || 6,0 || mg |- | [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] || 0,259 || mg |- | [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 0,040 || mg |- | [[Vitamiin E|E]] || 0,03 || mg |- | [[Vitamiin A|A]] || 5,0 || μg |- | [[Folaadid]] || 7,0 || μg |- | [[Luteiin]]+<br>[[zeaksantiin]] || 23,0 || μg |- | [[Vitamiin K|K]] || 16,4 || μg |- |} |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pikk">{{netiviide | url = http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/koogiviljandus/kurk-avamaal/#.Us0O99IW0tk | pealkiri = "Kurgi botaaniline iseloomustus"| väljaanne = www.pikk.ee| vaadatud = 26.11.2011 }}</ref> <ref name="maailm">[[Heino Kiik]]. "Maailma viljad", Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1989.</ref> <ref name="Mediterranean">Clifford Wright. "Mediterranean Vegetables: A Cook's ABC of Vegetables and Their Preparation". Harvard Common Press, 2001. ISBN 1558321969.</ref> <ref name="whfoods">{{netiviide | url = http://www.whfoods.com/genpage.php?tname=foodspice&dbid=42| pealkiri = "Cucumbers"| väljaanne = www.whfoods.com| vaadatud = 26.11.2011| keel = Inglise keeles}}</ref> <ref name="fao">{{netiviide | url = http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| väljaanne = faostat.fao.org| vaadatud = 26.11.2011| keel = Inglise keeles}}</ref> <ref name="toit">{{netiviide| url = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| väljaanne = www.nal.usda.gov| vaadatud = 26.11.2011| keel = Inglise keeles| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="eestitoit">{{netiviide | url = http://www.eestitoit.ee/?page_id=85&language=et| pealkiri = "Kurk"| väljaanne = www.eestitoit.ee| vaadatud = 26.11.2011 }}</ref> }} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Kõrvitsalised]] [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] [[Kategooria:Köögiviljad]] bqcty254j390uf6zn6gzhtri7ga296t 1. Eesti jalaväepolk 0 272338 6183254 6177288 2022-08-25T13:03:36Z NOSSER 8097 /* Juhtkond ja koosseis */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 1. Eesti jalaväepolk | pilt = 1. Eesti polgu ohvitserid Haapsalus 1918.jpg|pildisuurus=250px | pildiallkiri = 1. Eesti jalaväepolgu ohvitserid Haapsalus (1918) | algusaeg = [[1917]] | lõpuaeg = [[1918]] | aeg = | riik = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]] | kuuluvus = | haru = | liik = [[jalavägi]] | ülesanne = | suurus = 3 [[pataljon]]iline [[polk]] | alluv = [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]]<br> [[I armee (Venemaa keisririik)|I armee]] 1. korpus <br> 45. jalaväediviis<br> Eesti lääneranniku kaitsel [[XII armee]] [[13. korpus]]es<br>[[1. Eesti jalaväediviis]] ([[Eesti rahvusväeosad]]) | garnison = [[Dünaburgi kasarmud]], Tallinn<br> Rakvere<br>[[Lossiplats (Haapsalu)|Lossi plats]] 6, [[Haapsalu]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = 12/25.([[ukj]]) aprill | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Esimene maailmasõda]] [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinne]]<br> Põhjarinne<br> Saksa dessant[[operatsioon Albion]]i tõrjelahingud | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = {{Lihtloend| * [[Siegfried Pinding]] * [[Aleksander Tõnisson]] * [[Ernst Põdder]] }} <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = }} '''1. Eesti jalaväepolk''' ([[vene keel]]es ''1-ый Эстонский пехотный полк'') oli 1917. aastal [[Eesti rahvusväeosad|Eesti rahvusväeosana]] moodustatud ja 1917. aastal [[1. Eesti jalaväediviis]]i koosseisu liidetud väeosa. == Ajalugu == === Polgu moodustamine === [[Pilt:Siegfried Pinding 1922.jpg|pisi|Siegfried Pinding 1922. aastal]] [[1917]]. aastal oli Eesti muutunud otseseks rindetagalaks ja rindelt pagevate Vene sõdurite ja röövsalkade tegevusväljaks, kes vaatasid eestlaste kui välismaalaste peale. [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] otsustas küsida luba eestlastest üksuse loomiseks Venemaa sõjavägede ülemjuhataja staabist ja selle ainult Eestimaa piirides kasutamiseks. Algatus leidis poolehoidu Tallinna [[Peeter Suure merekindlus]]e komandant admiral [[Pjotr Leskov|Leskov]]ilt, kes oli nõus eestlastega komplekteerima kaks kindluse jalaväepolku ning esines sellekohase ettepanekuga [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] sõjaminister [[Aleksandr Gutškov]]ile. Sellele järgnes 22. aprillil 1917 Vene kindralstaabi mobilisatsiooniosakonna korraldus [[sõjaväeringkond]]adele eestlastest sõjameeste koondamiseks ja kiires korras Tallinna [[Peeter Suure merekindlus|Kindluse]] komandandi P. Leskovi loal loodi [[12. aprill]]il ([[vkj]]) [[1917]] Tallinnas esimene Eesti rahvuslik sõjaväeosa – [[Merekindluse 2. kindluspolk]], mida alates [[1. mai]]st 1917 nimetati '''1. Eesti Jalaväepolguks''', kuhu lubati teenistusse võtta ainult [[Tagavaraväed|tagavaravägedes]] teenivaid mehi. Sel päeval ilmus ka polgu ajut. ülema [[polkovnik|kolonel]] [[Siegfried Pinding]]u allkirjaga esimene, polgu asutamise [[käskkiri]]. Polgu asukohaks sai [[Dünaburgi kasarmud]] Tallinnas. {{vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Olukord mandri-Eestis}} [[20. mai]]l 1917 andis Venemaa [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister [[Aleksandr Kerenski]] ametliku loa 1. Eesti polgu formeerimiseks. Polk moodustati vastavalt 1915. aasta [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium|sõjaväe]] polgukoosseisule ning koosnes 3 [[pataljon]]ist, mis jagunes [[rood]]udeks. Jalaväepolgus olid ka [[kuulipildujarood]], ratsa- ja jalamaakuulajate, side- ning õppekomandod. Esimene polgu formeerija ja ülem Tallinnas oli polkovnik [[Siegfried Pinding]], kes määrati polgülema kohale [[23. aprill]]il 1917, [[Eesti Sõjaväelaste Büroo]] poolt. 23. mail 1917 kinnitati aga 1. Eesti Jalaväepolgu ülemaks [[polkovnik]] [[Aleksander Tõnisson]] ning 24.–26. mail 1917 viidi 1. Eesti Jalaväepolgu formeerimine üle [[Rakvere|Rakverre]]. 1917. aasta novembris määrati polgu ülemaks [[alampolkovnik]] [[Ernst Põdder]]. Rakveres oli 1917. aasta 9. septembril polgu nimekirja oli kantud 96 ohvitseri ja 10 151 sõdurit. Jalaväepolgu koosseisude järgi võis polku kuuluda 3770 sõjaväelast. 1. Eesti Jalaväepolk oli [[Eesti rahvusväeosad]]e baasüksuseks, millest ohvitsere ja allohvitsere suunati teiste väeosade loomisele. 1917. aasta mais, kui polk Tallinnast Rakverre viidi, oli selle nimekirjas ligi 4 000 meest. 1. vkj (14.) juunil lahkus Vene armee 1. korpus Rakverest ja selle järele allutati polk [[Balti laevastik|Baltimere laevastik]]u maarinde vägede juhatajale ning viimase käskkirjaga 9. vkj (22.) juulist — allus [[118. jalaväediviis]]i ülemale. Rakverest lahkumisel viidi polk 13. armeekorpuse [[45. jalaväediviis]]i koosseisu. ===Juhtkond ja koosseis=== *[[23. aprill]] 1917, polkovnik [[Siegfried Pinding]], [[polk|pol]]gu formeerija ja ülem Tallinnas *23. mai 1917 – polkovnik [[Aleksander Tõnisson]], 1. Eesti jalaväepolgu ülem Rakveres *1917. aasta november – [[alampolkovnik]] [[Ernst Põdder]], 1. Eesti jalaväepolgu ülem :jalaväepolgu väeosad: *I [[pataljon]], ülem [[staabikapten]] [[Peeter Kann]] **1. [[rood]] **2. rood **3. rood *II pataljon, ülem staabikapten [[Peeter Kraav]] **4. rood **5. rood **6. rood, ülem alamkapten [[Hugo Jürgenson]] *III pataljon, ülem [[alampolkovnik]] [[Juhan Puskar]] **7. rood **8. rood **9. rood === Operatsioon Albion === {{vaata|Operatsioon Albion}}, ''[[Eesti Esimeses maailmasõjas]]'' [[Pilt:Operation Albion Map.jpg|200px|pisi|left|Saksamaa keisririigi meredessantoperatsioon [[Operatsioon Albion|Albion]]]] 1. Eesti jalaväepolk, mis oli lõpetanud septembris formeerimise Rakveres saadeti 3. oktoobril (ukj) Saksa vägede Riia operatsiooni lõpupäevil Volmarisse (Valmiera) [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] reservi. 29. septembril algas Saksa vägede operatsioon Albion ning Saksa dessantkoondis maabus Saaremaal [[Tagalaht|Tagalahes]]. 1. Eesti jalaväepolk toodi raudteeešelonides 14. oktoobri ([[ukj]]) õhtuks [[Haapsalu|Haapsallu]] ja marssis sealt 16. oktoobri ([[ukj]]) [[Rohuküla|Rohukülla]]. 1917. aasta oktoobris paisati polgu I ja II pataljon (v.a 7. rood) ning neli komandot (jalamaakuulajate, ratsamaakuulajate, Colti kuulipildujate, kaevikkahurite komandod) jõuti toimetada [[Muhu]]sse enne, kui Vene sõjalaevad [[Väinameri|Väinamere]]lt tagasi tõmmati ja seeläbi ühendus Eesti saartega katkes. I pataljoni ülem oli staabikapten [[Peeter Kann]] ja II pataljoni juht staabikapten [[Peeter Kraav]]<ref>[[Hannes Walter]], [https://www.ohtuleht.ee/11185/eesti-kaitsevagi-80-kodumaa-kaitsel Eesti kaitsevägi 80. Kodumaa kaitsel], www.ohtuleht.ee, 19. oktoober 1997</ref>. 4. oktoobri [[vkj]] õhtul asus I pataljon positsioonile Muhu saare loodeossa — [[Pallasmaa]]—[[Mõisaküla (Muhu)|Mõisaküla]]—[[Tamse]]—[[Tupenurme]] joonele. Pataljonile tehti ülesandeks kaitsta viimse võimaluseni juurepääsu Raugi sadamale, et võimaldada oodatavaile transportlaevadele väeosade saarelt äraviimist. II pataljon kes hommikul alustas rännakut Zinovjevi tammi suunas, sai hiljem käsu tõmbuda tagasi [[Raugi sadam]]a juure metsa Muhu saare vägede juhataja, kindral Martõnovi, varru. Raugisse jõudis II pataljon 4. (17.) oktoobri õhtul pimedas. 5. (18.) oktoobril langesid koos Vene väeosadega vangi ka Muhu saarel viibivad 1. Eesti polgu osad. Ainult umbes paarilsajal mehel õnnestus paatidel pääseda mandrile. Vangi langesid 1. Eesti polgu I ja. II pataljon (1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 8. rood, kuna 7. roodu polnud saartel), jala- ja ratsaluurajate komandod, kaevik-suurtükkide komando ja Colti kuulipildujate komando. 18. oktoobriks ([[ukj]]) vallutasid Saksa Keisririigi väed Muhumaa ja 20. oktoobriks ([[ukj]]) 1917 [[Hiiumaa]]. Sakslaste dessandi tõrjumine ebaõnnestus ja kaks [[pataljon]]i langesid pea täies koosseisus sakslaste kätte vangi sh 16 eestlasest ohvitseri (sh staabikaptenid [[Peeter Kraav]], [[Oskar Pajusoo|Oskar Pajusson]], lipnik [[Valter Pajusson|Pajusson]], leitnant Tamm, alamleitnant Jõessaar, leitnant Ruddin, lipnik Tiirik, ja staabikapten [[Rudolf Sabbe]], alamleitnant [[Jaan Jaik]], staabikapten Saksental, alamleitnant [[Oskar Jalajas]], lipnik Badi, staabikapten [[Jakob Munner]], leitnant Rebane, alamleitnant Pajus. Kuulipritsi komandost alamleitnant Nägo<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1917/10/20/41 vangi langenud Eesti ohwitserid.], Postimees (1886-1944), nr. 239, 20 oktoober 1917</ref>) ja ca 1 600 eestlasest sõdurit. Surma sai 20 eestlasest ohvitseri ja 150 eestlasest sõdurit. Jalaväepolgu ohvitseridest pääsesid vangilangemisest kapten [[Peeter Kann]], staabikapten [[Friedrich Vreemann]], I pataljoni ülem leitnandid [[Karl Parts]] ja [[Rudolf Kuslap]]. Polgust säilinud allüksused, III pataljon, marsipataljon, töörood, side-, sapööri-, keemia-, komandandi-, õppe- ja muusikakomandod) asusid 5. oktoobril Haapsallu ning [[Ungru mõis|Ungru]] ja [[Kiltsi mõis]]adesse. [[Pilt:Ernst Põdder - Kaitseliit.jpg|pisi|1. Eesti jalaväepolgu ülem polkovnik [[Ernst Põdder]]]] 21. novembril arreteerisid enamlased senise polguülema polkovnik [[Aleksander Tõnisson]]i ning 28. novembril asus tema kohale polkovnik [[Ernst Põdder]]. 11. detsembril saabusid 98 eestlasest Viiburi kindluse kahurväelast alamlipnik Silla juhtimisel Tallinna. 13. detsembril andis polguülem polkovnik Ernst Põdder päevakäsuga teada suurtükiväelaste komando moodustamisest ning esimestena arvatigi komandosse Viiburi suurtükiväelased. Viiburlastele lisandusid nii polgu enda mitmesugustest allüksustest kui ka teistest eesti rahvusväeosadest ning paljudest väga erinevatest Vene suurtükiväeosadest üle toodud mehed. Aastavahetusel oli komandos 200, jaanuari lõpus ligi 400 ning 18. veebruaril 680 meest. Komando ülemaks likvideerimiseni, jäi alamlipnik [[Joosep Sild]]. Varad saadi tänu Vene armees valitsevale korralagedusele, massilisele deserteerimisele ja sõdurite omavolile, kuid oma roll oli ka eesti ja ukraina sõjaväelaste headel suhetel. Ukraina väeosade sõdurite omavoliline tagasipöördumine kodumaale kasvas pärast 15. novembrit, mil [[Ukraina Ülemraada]] kuulutas välja [[Ukraina Rahvavabariik|Ukraina Rahvavabariigi]]. Haapsalus ja selle ümbruses paiknenud 45. jalaväediviisi suurtükiväebrigaadi Ukraina soldatid andsid üle brigaadi varad, suurtükid ja hobused, mida raudteel valitseva korralageduse tõttu polnud võimalik kaasa viia. 15. detsembril ilmus 45. jalaväediviisi suurtükiväebrigaadi 3 patarei esindaja ettepanekuga patarei täies koosseisus, 6 suurtükki, 35 hobust ja muu varustus vastu võtta. 16. detsembril soovis vara üle ka 1 patarei esindaja. [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esindajad leitnant [[Konrad Rotschild]] ja lipnik [[August Rei]], 7. detsembril võtsid vastu [[Haapsalu]]s 125 hobust ja 8 kerget 3-tollist suurtükki ühes suurtükimoonaga. 8. detsembril võeti [[Palivere raudteejaam]]as veel 135 hobust ja 4 (8) suurtükki ja 9. jaanuaril võeti [[Koluvere mõis]]as brigaadi suurtükipargi divisjon, [[Koluvere loss]]ist üle ühes laskemoonaga<ref>[[Ago Pajur]], [https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2019/07/0/6.19 Sada aastat eesti suurtükiväe sünnist Haapsalus], [[Läänemaa Muuseumi toimetised]] = Proceedings of Läänemaa Museum, nr. 22, juuli 2019</ref>. 1918. aasta alguses võeti üle Keila [[Valingu mõis]]as asunud {{kas|44. suurtükiväebrigaadi}} patarei. 15. või 18. veebruaril edastati 1. Eesti jalaväepolgu ülemale, Ernst Põdderile Tallinnast korraldus viia läbi ohvitseride valimine ja reorganiseerida polk Punaarmee väeosaks. Kavatsus tekitas polgus vastuseisu ja Tallinna saadeti protest. [[File:Ostfront 1918.jpg|pisi|left|Rindejoon 1918. aastal]] 1918. aasta veebruaris, [[Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Mandri-Eestis|Saksa vägede kevadpealetungi ajal]] ja Eesti iseseisvuse väljakuulutamise ajal, oli polk [[Haapsalu]]s, kus ta ei avaldanud vastupanu pealetungivatele Saksa vägedele. [[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa Keisririigi väed [[Mandri-Eesti]]sse [[Virtsu]]s. 20. veebruaril anti 1. Eesti jalaväepolgu ülemale [[Ernst Põdder]]ile käsk võimu võtnud bolševike väejuhatuselt, enda vägedega sakslaste edasitungi [[Risti]]l peatada, millest viimane keeldus. 21. veebruari hommikul saabusid Haapsallu Saksa keisririigi väed, kellega pidasid läbirääkimisi 1. Eesti jalaväepolgu ülem polkovnik Ernst Põdder ja valitsuse delegaat [[Karl August Hindrey]]<ref>[https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html Virtsu, I maailmasõda 1914-1917], www.virtsu.ee (vaadatud 10. märts 2012)</ref>. [[File:AdolfVonSeckendorff.jpg|thumb|Vabahärra Adolf von Seckendorffi portree]] === Polgu laialisaatmine === [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivägede eelsalgad jõudsid Tallinna 25. veebruaril 1918. Saksa väeüksuse juht kindralleitnant [[Adolf von Seckendorff]] 28. veebruaril 1918 korralduse, mille põhjal Eesti rahvuslikud väeosad võisid jätkata oma tegevust elanike julgeoleku, nende varanduse ja korra kaitseks, kuid juba 27. aprillil 1918 tühistas kindral Seckendorff oma esialgse loa ja andis käsu organisatsioon likvideerida. {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.534 ERA.534. 1. Eesti Jalaväepolk], Eesti Riigiarhiiv {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=– | nimi=1. Eesti jalaväepolk | aeg=[[1917]]–[[1918]] | järgnev=[[1. Jalaväerügement|1. Jalaväepolk]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:1. Eesti jalaväepolk}} [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviis]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] nlpqbs7p33iibd2686ibc9z0opnjm9g Biograafiad (Ra) 0 277693 6183608 6183028 2022-08-26T09:41:49Z Avjoska 1538 parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ra)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ra". ==Raa== *[[Enn Raa]], eesti laulja (1910–1962) *[[Helle Raa]], eesti näitleja (1908–1990) *[[Carl Raab]], Tallinna Toomkiriku Rootsi koguduse pastor (1667–1711) *[[Dominic Raab]], Suurbritannia poliitik (1974–) *[[Stefan Raab]], saksa ajakirjanik (1966–) *[[Susanne Raab]], Austria jurist ja poliitik (1984–) *[[Moritz Raack]], Tartu üliõpilane (1907–1932) *[[Gerda Elfriede Raadi]], eesti filoloog (1900–1985) *[[Alfred Raadik]], eesti koreograaf ja rahvatantsupedagoog (1918–1998) *[[Algus Raadik]], eesti kommunist (1906–1964) *[[Andrus Raadik]], eesti võrkpallur (1986–) *[[Anton Raadik]], eesti poksija (1917–1999) *[[Egle Raadik]], eesti ajakirjanik ja toimetaja (1981–) *[[Elmo Raadik]], eesti arhitektuuriajaloolane (1925–1969) *[[Haivi Raadik]], eesti metallikunstnik (1930–2013) *[[Indrek Raadik]], eesti laulja (1975–) *[[Maire Raadik]], eesti keelekorraldaja ja keeleteadlane (1963–) *[[Niina Raadik]], eesti koreograaf ja tantsupedagoog (1924–2016) *[[Pille Raadik]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Rain Raadik]], eesti korvpallur (1989–) *[[Tarmo Ain Raadik]], eesti ihtüoloog (1962–) *[[Toomas Raadik]], eesti korvpallur (1990–) *[[Tõnu Raadik]] (1957–) *[[Ülle Raadik]], eesti tekstiilikunstnik (1948–) *[[Lembi-Merike Raado]], eesti tehnikateadlane (1942–) *[[Andres Raag]], eesti näitleja (1970–) *[[Argo Raag]], eesti maadleja (1972–) *[[Arno Raag]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1904–1985) *[[Ere Raag]], eesti raamatukogundustegelane (1947–) *[[Ilmar Raag]], eesti filmitegija (1968–) *[[Nikolai Raag]], eesti õigeusu vaimulik (1888–1983) *[[Raimo Raag]], eesti keeleteadlane ja kultuuriloolane (1953–) *[[Valvo Raag]], eesti füüsik (1936–2011) *[[Virve Raag]], eesti fennougrist (1954–) *[[Vitali Raag]], Eesti tehnikateadlane (1929–) *[[Harri Raaga]], eesti arst (1925–1992) *[[Garri Raagmaa]], eesti inimgeograaf (1966–) *[[Vello Raagmets]], eesti loomaarstiteadlane (1933–2020) *[[Ain Raal]], eesti proviisor ja ravimtaimede uurija (1961–) *[[Elmar Raal]], eesti õigusteadlane (1927–1970) *[[Villem Raam]], eesti kunstiteadlane (1910–1996) *[[Voldemar Raam]], eesti pedagoog (1880–1946) *[[Helvi Raamat]], eesti laulja (sopran) ja filmiprodutsent (1947–) *[[Rein Raamat]], eesti filmilavastaja (1931–) *[[Rein Raamat (füüsik)|Rein Raamat]], eesti füüsik (1941–) *[[Jaan Raamot]], Venemaa keisririigi (IV Riigiduuma) ja Eesti poliitik (1873–1927) *[[Mari Raamot]], eesti naisliikumise tegelane (1872–1966) *[[Tõnis Raamot]], eesti tehnikateadlane (1932–2000) *[[Pedro van Raamsdonk]], endine Hollandi poksija (1960–) *[[Antti Raanta]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Erkki Raappana]], Soome ohvitser (1893–1962) *[[Erkki Raasuke]], eesti pangandustegelane (1971–) *[[Marko Raat]], eesti filmilavastaja (1973–) *[[Aleksandra Raatma]], eesti arst (1901–1967) *[[Ernst Raatma]], eesti poliitik (1891–1959) *[[Salme Raatma]], eesti lastekirjanik (1915–2008) *[[Mait Raava]], eesti psühholoog (1962–) *[[Doris Kristina Raave]], eesti näitleja *[[Henn Raave]], eesti põllumajandusteadlane (1959–) *[[Henrik Raave]], eesti laulja (1979–) *[[Kalev Raave]], Eesti majandustegelane, poliitik ja vaimulik (1926–2004) *[[Lembit Raave]], eesti põllumajandusteadlane (1930–1989) *[[Raivo J. Raave]], eesti mõtleja (1950–2013) *[[Rita Raave]], eesti näitleja (1951–) ==Rab== *[[Nora Raba]], eesti metallikunstnik (1938–) *[[Burhānuddīn Rabbānī]], Afganistani poliitik (1940–2011) *[[Dorota Rabczewska]], poola laulja (1984–) *[[Jutta Rabe]], saksa ajakirjanik (1955–) *[[François Rabelais]], prantsuse kirjanik (u 1494–1553) *[[Isidor Isaac Rabi]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1898–1988) *[[Yits'ẖak Rabin]], Iisraeli poliitik (1922–1995) *[[Adrien Rabiot]], prantsuse jalgpallur (1995–) *[[Tihhon Rabotnov]], vene botaanik ja fütotsönoloog (1904–2000) *[[Ivan Rabtšinski]], revolutsionäär ja Nõukogude riigitegelane (1879–1950) ==Rac== *[[Ivica Račan]], Horvaatia poliitik (1944–2007) *[[James Rachels]], Ameerika Ühendriikide filosoof (1941–2003) *[[Arciom Rachmanaŭ]], valgevene jalgpallur (1990–) *[[Karel Rachůnek]], Tšehhi jäähokimängija (1979–2011) *[[Jean Racine]], prantsuse näitekirjanik (1639–1699) *[[Arthur Rackham]], inglise kunstnik (1867–1939) *[[John Rackham]], inglise piraadikapten (1682–1720) *[[Władysław Raczkiewicz]], Poola president eksiilis (1885–1947) ==Rad== *[[Jeronim de Rada]], albaania kirjanik (1814–1903) *[[Tony Radakin]], Suurbritannia sõjaväelane (admiral) (1965–) *[[Radbot]] (suri 1035) *[[Daniel Radcliffe]], inglise näitleja (1989–) *[[Paula Radcliffe]], Suurbritannia kergejõustiklane (1973–) *[[Timothy Radcliffe]], dominiiklaste ordumeister (1945–) *[[Karl Radek]], juudi päritolu kommunist (1885–1939) *[[Ivan Radeljić]], Bosnia ja Hertsegoviina endine jalgpallur (1980–) *[[Peter Rademacher]], Ameerika Ühendriikide poksija (1928–2020) *[[Nicolae Rădescu]], Rumeenia poliitik ja sõjaväelane (1874–1953) *[[Josef Radetzky]], Austria feldmarssal (1766–1858) *[[Bojan Radev]], bulgaaria maadleja (1942–) *[[Rumen Radev]], Bulgaaria sõjaväelane ja poliitik (1963–) *[[Ineta Radēviča]], Läti kergejõustiklane (1981–) *[[Eric Radford]], Kanada iluuisutaja (1985–) *[[Iveta Radičová]], Slovakkia poliitik (1956–) *[[Raymond Radiguet]] (1903–1923) *[[Oleksandr Radijevskõi]], Ukraina sõjaväelane (1970–2014) *[[Paul Radin]], Poola juudi päritolu ameerika antropoloog (1883–1959) *[[Justus Heinrich von Radingh]], baltisaksa päritolu Vene sõjaväelane (1665–1741) *[[Aleksandr Radištšev]], vene filosoof ja kirjanik (1749–1802) *[[Hubert Radke]], poola korvpallur (1980–) *[[Ronnie Radke]], Ameerika Ühendriikide laulja (1983–) *[[Emanuel Rádl]], tšehhi bioloog (1873–1942) *[[Nebojša Radmanović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1949–) *[[Danica Radojičić]], Serbia laulja (1989–) *[[Jenik Radon]], Ameerika Ühendriikide advokaat (1960–) *[[Nemanja Radonjić]], serbia jalgpallur (1996–) *[[Vasil Radoslavov]], Bulgaaria poliitik (1854–1929) *[[Andrija Radović]] (1872–1947) *[[Undinė Radzevičiūtė]], leedu kirjanik (1967–) *[[Elza Radziņa]], läti näitleja (1917–2005) *[[Edvard Radzinski]], vene näitekirjanik ja biograaf (1936–) *[[Konstanty Radziwiłł]], Poola arst ja poliitik (1958–) *[[Krzysztof Mikołaj Radziwiłł]], Poola-Leedu riigitegelane ja väejuht (suri 1603) *[[Barbara Radziwiłłówna]] *[[Silvija Radzobe]], läti kirjandus- ja teatriteadlane ning teatrikriitik (1950–2020) *[[Ștefan Radu]], rumeenia jalgpallur (1986–) *[[Emma Raducanu]], Suurbritannia tennisist (2002–) *[[Aleksandr Radulov]], vene jäähokimängija (1986–) *[[Đorđe Radulović]], Montenegro poliitik (1984–) *[[Marko Radulović]], Montenegro poliitik (1866–1932) *[[Vladas Radvilavičius]], leedu päritolu Eesti ettevõtja ja näitleja (1972–) *[[Agnieszka Radwańska]], poola tennisist (1989–) ==Rae== *[[Jaan Raeda]], eesti aednik, sordiaretaja ja aiandusnõuandja (1876–1955) *[[Erich Raeder]], Saksamaa sõjaväelane (1876–1960) *[[Andreas Eduard Raehlmann]], saksa arstiteadlane (1848–1917) *[[Felix Raeksoo]] (1899–1937), Eesti politseinik *[[Eha Raend]], eesti nahakunstnik (1932–2007) *[[Aili Raendi]], eesti ajaloolane (1933–2002) *[[Peeter Raesaar]], eesti tehnikateadlane (1940–) *[[Eve Raeste]], eesti keeleteadlane (1954–) *[[Julius Raev]], Eesti sõjaväelane (1897–?) ==Raf== *[[Rafael Pereira da Silva]], Brasiilia jalgpallur (1990–) *[[Raffael]], itaalia kunstnik (1483–1520) *[[Jean-Pierre Raffarin]], Prantsusmaa poliitik (1948–) *[[Gerry Rafferty]], šoti muusik (1947–2011) *[[Hans Raffl]] (Johann Raffl), Itaalia puuraidur *[[Thomas Raffl]], Austria jäähokimängija (1986–) *[[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]], Brasiilia jalgpallur (1993–) *[[Brigi Rafini]], Nigeri poliitik (1953–) *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]], Iraani poliitik ja vaimulik (1934–2017) *[[Marika Raftell-Tamm]], eesti biokeemik (1939–) ==Rag== *[[Anne B. Ragde]], norra kirjanik (1957–) *[[Thomas Raggi]], itaalia kitarrist (2001–) *[[Virginia Raggi]], Itaalia poliitik (1978–) *[[Ragnhildur Helgadóttir]], Islandi poliitik (1930–2016) *[[Vjatšeslav Ragozin]], vene maletaja (1908–1962) *[[Ēriks Rags]], läti odaviskaja (1975–) ==Rah== *[[Henno Rahamägi]], eesti ajakirjanik (1907–1941) *[[Hugo Bernhard Rahamägi]], eesti vaimulik, E. E. L. K. piiskop (1886–1941) *[[Johannes Adolf Rahamägi]], eesti ajakirjanik ja esperantist (1883–1916) *[[Rainer Rahasepp]], Eesti politseinik ja luuletaja (1976–) *[[Manşūr ar-Raḩbānī]], Liibanoni helilooja, muusik, luuletaja ja muusikaprodutsent (1925–2009) *[[Ludwig Woldemar Leonce von Rahden]], baltisaksa päritoluga Venemaa riigitegelane (1826–1881) *[[Ande Rahe]], eesti näitleja (1927–1994) *[[Kerttu Rahe]], eesti karateka (1977–) *[[Riina Raheltšik]], eesti kunstnik ja õpetaja *[[Märt Rahi]], eesti taimefüsioloog (1941–) *[[Aigi Rahi-Tamm]], eesti ajaloolane (1965–) *[[Susanna Rahkamo]], Soome iluuisutaja (1965–) *[[Anneli Rahkema]], eesti näitleja (1979–) *[[Raḩmān Bābā]], puštu luuletaja (suri 1707) *[[Baba Rahman]], Ghana jalgpallur (1994–) *[[Jan Rahman]], eesti kirjanik (1975–) *[[Jillur Rahmān]], Bangladeshi poliitik (1929–2013) *[[Sergei Rahmaninov]], vene helilooja ja pianist (1873–1943) *[[Emomali Rahmon]], Tadžikistani poliitik (1952–) *[[Uwe Rahn]], Saksamaa endine jalgpallur (1962–) *[[Ilse Rahnel]], eesti kergejõustiklane (1916–1995) *[[Peeter Rahnel]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1957–) *[[Silva Rahnel]], eesti kergejõustiklane (1961–) *[[Paul Rahno]], eesti mikrobioloog (1901–1980) *[[Kristjan Rahnu]], eesti kümnevõistleja (1979–) *[[Marje Rahnu]], eesti maakorraldusinsener (1971–) *[[Tauno Rahnu]], eesti [[skinheedid|skinheed]] ja luuletaja (1969–) *[[Kalju Rahu (pedagoog)|Kalju Rahu]], eesti pedagoog ja koolijuht (1935–2018) *[[Kristjan Rahu]], eesti ettevõtja (1972–) *[[Mati Rahu]], eesti arstiteadlane (1942–) *[[Anni Rahula]], eesti jalgpallikohtunik (1986–) *[[Esra Rahula]], eesti vaimulik (1926–2013) *[[Lydia Rahula]], eesti koorijuht ja pedagoog (1948–) *[[Maido Rahula]], eesti matemaatik (1936–2017) *[[Tomi Rahula]], eesti muusik (1976–) *[[Eimar Rahumaa]], eesti õigusteadlane (1948–) *[[Imbi Rahumaa]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1947–) *[[Ruudu Rahumaru]], eesti foto- ja maalikunstnik (1991–) *[[Jaanus Rahumägi]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1963–) *[[Martin Rahusoov]], Eesti energeetik ==Rai== *[[Eduard Raia]], sõjaväelane ja Eesti NSV riigiametnik (1911–1982) *[[Ahti Raias]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1936–2017) *[[Benjamin Raich]], Austria mäesuusataja (1978–) *[[Maurice Raichenbach]], Poola päritolu prantsuse kabetaja (1915–1988) *[[Johannes Raicus]], Böömi päritolu arstiteadlane (suri 1632) *[[Aleksander Raid]], eesti tõlkija (1913–1983) *[[Andres Raid]], eesti teleajakirjanik (1955–) *[[Ants Raid]], eesti arhitekt (1941–) *[[Bibi Raid]], eesti tõlkija ja õpetaja *[[Boris Raid]], Eesti sõjaväelane (1896–1963) *[[Hubert Raid]], eesti loomaarstiteadlane (1932–) *[[Jaroslav Raid]], eesti ajaloolane (1919–1984) *[[Johan Raid]], Eesti poliitik (1885–1964) *[[Juku-Kalle Raid]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Kaarin Raid]], eesti lavastaja (1942–2014) *[[Kaljo Raid]], eesti helilooja (1921–2005) *[[Lembit Raid]], eesti ajaloolane ja arhivaar (1931–2021) *[[Liilia Raid]], eesti metsateadlane (1934–2019) *[[Niina Raid]], eesti kunstiajaloolane (1917–2001) *[[Raivo Raid]], eesti bioloog-tsütoloog (1957–) *[[Risto Raid]], eesti jalgrattur (1990–) *[[Robert Raid]], eesti kirjanik (1915–1978) *[[Tiit Raid]], eesti zooloog (1954–) *[[Tiit Raid (graafik)|Tiit Raid]], eesti graafik (1940–) *[[Tõnis Raid]], Vene-Türgi sõja veteran ja kaitseliitlane (1849–1936) *[[Tõnu Raid]], eesti kartograaf, orienteeruja ja treener (1939–) *[[Vaike Raid]], eesti ajaloolane (1925–) *[[Villem Raid]], Eesti sõjaväelane (1900–1979) *[[Jaanus Raidal]], Eesti poliitik (1963–) *[[Lembit Raidal]], Eesti sõjaväelane (1919–1944) *[[Martti Raidal]], eesti füüsik (1968–) *[[Gerda-Johanna Raidaru]], eesti keemik (1945–) *[[Voldemar Raidaru]], eesti lastekirjanik (1913–2006) *[[Eedo Raide]], eesti rallisõitja (1946–2010) *[[Henri Raide]], eesti rallisõitja (1983–2015) *[[Martti Raide]], eesti pianist (1965–) *[[Rasmus Andreas Raide]], eesti pianist (1995–) *[[Therese Raide]], eesti pianist ja laulja (1921–2013) *[[Aleksander Raidla]], eesti põllumajandusteadlane (1904–1964) *[[Jüri Raidla]], eesti jurist ja vandeadvokaat (1957–) *[[Peeter Raidla]], eesti majandusajakirjanik (1955–) *[[Valle Raidla]], eesti geoloog (1975–) *[[Enno Raidma]], eesti keemik (1938–2006) *[[Evald Raidma]], eesti muusik (1953–) *[[Mati Raidma]], Eesti poliitik (sündinud 1965) *[[Toivo Raidmets]], eesti mööblidisainer (1955–) *[[Herbert Raidna]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Svea Raidna]], eesti maalikunstnik (1961–2011) *[[Valter Raidna]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (1913–1993) *[[Mark Raidpere]], eesti kunstnik (1975–) *[[August Raidur]], eesti vaimulik (1914–1979) *[[Aire Raidvee]], eesti psühholoog (1978–) *[[Erich Raidvee]], eesti poksija (1922–1981) *[[Jaak Raie]], Eesti riigiametnik ja endine sporditegelane (1976–) *[[Rein Raie]], eesti traumatoloog (1941–) *[[Siim Raie]], eesti riigiametnik (1977–) *[[Erich Raiet]], eesti keeleteadlane (1920–1992) *[[Aare-Heino Raig]], eesti jurist (1948–) *[[Eduard Raig]], Eesti politseinik ning Eesti ja Saksa sõjaväelane (1902–1998) *[[Helmut Raig]], eesti põllumajandusteadlane *[[Ivar Raig]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (1953–) *[[Kulle Raig]], eesti tõlkija, ajakirjanik ja kirjanik (1940–) *[[Peet Raig]], eesti võrkpallur (1938–1998) *[[Mikael Raihhelgauz]], Eesti esseist ja matemaatik (1999–) *[[Ants Raik]], eesti klimatoloog (1931–1994) *[[Helve Raik]], eesti geograafiaõpetaja ja koolijuht (1932–2020) *[[Jaan Raik]], eesti arvutiteadlane (1972–) *[[Katri Raik]], eesti ajaloolane (1967–) *[[Mart Raik]], eesti koolitaja, haridustegelane, äri- ja teatrijuht (1955–) *[[Priit Raik]], eesti helilooja, dirigent ja pedagoog (1948–2008) *[[Teet Raik]], eesti muusik (1977–) *[[Arvo Raimo]], eesti näitleja (1940–2015) *[[Franca Raimondi]], itaalia laulja (1932–1988) *[[Raimund (Erbach-Fürstenau)|Raimund]], Erbach-Fürstenau krahv (1951–) *[[Adam Rainer]], Austria kääbus ja hiiglane (1899–1950) *[[Rainier III]], Monaco vürst (1923–2005) *[[Rainis]], läti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija ja poliitik (1865–1929) *[[Ivanka Rainova]], Bulgaaria filosoof, feminist, toimetaja, tõlkija ja kirjastaja (1959–) *[[Claude Rains]], näitleja (1889–1967) *[[James Rainwater]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1917–1986) *[[Olev Rais]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1923–2005) *[[Kenneth Raisma]], eesti tennisist (1998–) *[[Mariann Raisma]], eesti ajaloolane (1974–) *[[Albert Raisner]], prantsuse suupillimängija, helilooja ja produtsent (1922–2011) *[[Andrus Raissar]], eesti muusik ja modell (1974–) *[[Ernst Raiste]], eesti balletiartist ja vabadusvõitleja (1925–2020) *[[Jukka Raitala]], soome jalgpallur (1988–) *[[Topi Raitanen]], soome jooksja ja orienteeruja (1996–) *[[Inga Raitar]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1966–) *[[Bonnie Raitt]], Ameerika Ühendriikide bluusilaulja ja -kitarrist (1949–) *[[Ain Raitviir]], eesti mükoloog (1938–2006) *[[Tiina Raitviir]], eesti majandusgeograaf ja sotsioloog (1939–) *[[Reimo Raivet]], Eesti politseiametnik (1973–) ==Raj== *[[Aimur Raja]], eesti tehnikateadlane (1958–) *[[Aleks Raja]], eesti tantsupedagoog (1928–2014) *[[Allar Raja]], eesti sõudja (1983–) *[[Andres Raja]], eesti kergejõustiklane (1982–) *[[Rudolf Raja]], eesti loomaarstiteadlane (1918–2018) *[[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]], eesti näitleja ja teatritegelane (1914–1956) *[[Lembit Rajala]], eesti jalgpallur (1970–) *[[Toni Rajala]], soome jäähokimängija (1991–) *[[Guido Rajalo]], eesti keemiainsener (1926–2016) *[[Voldemar Rajalo]], eesti ajakirjanik, humorist ja karikaturist (1914–1983) *[[Helmi Rajamaa]], eesti kirjanik (1909–2005) *[[Herman Rajamaa]], eesti pedagoog ja koolijuht (1902–1987) *[[Harald Rajamets]], eesti tõlkija ja luuletaja (1924–2007) *[[Raivo Rajamäe (geoloog)|Raivo Rajamäe]], eesti geoloog (1948–) *[[Raivo Rajamäe]], eesti majandusteadlane (1944–) *[[Kari Rajamäki]], Soome poliitik (1948–) *[[Edgar-Adolf Rajandi]], Eesti filoloog ja nimeuurija (1902–1978) *[[Henno Rajandi]], eesti tõlkija (1928–1998) *[[Lia Rajandi]], eesti tõlkija ja õpetaja (1929–2014) *[[Mingo Rajandi]], eesti kontrabassist (1980–) *[[Elle Rajandu]], eesti botaanik (1978–) *[[Heli Rajangu]], eesti arstiteadlane ja dermatoveneroloog (1944–) *[[Raul Rajangu]], eesti kunstnik (1968–) *[[Väino Rajangu]], eesti majandus- ja haridusteadlane (1945–) *[[Hery Rajaonarimampianina]], Madagaskari poliitik (1958–) *[[Gotabaya Rajapaksa]], Sri Lanka sõjaväelane ja poliitik (1949–) *[[Mahinda Rajapaksa]], Sri Lanka poliitik (1945–) *[[Mirko Rajas]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Enn Rajasaar]], eesti arhitekt (1961–) *[[Georg Rajasaar]], eesti tehnikateadlane (1921–) *[[Inge Rajasaar]], eesti filoloog, teadustoimetaja ja tõlkija (1938–) *[[Val Rajasaar]], eesti loodusfotograaf ja keskkonnahariduse edendaja (1968–) *[[Valentin Rajasaar]], eesti kultuuriajakirjanik ja publitsist (1927–1998) *[[Ylle Rajasaar]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1969–) *[[Kristo Rajasaare]], eesti muusik (1973–) *[[Inda Rajasalu]], eesti ajaloolane (1938–) *[[Rein Rajasalu]], Soome sõjaväelane (1914–1944) *[[Tarvo Rajasalu]], eesti arstiteadlane ja endokrinoloog (1969–2012) *[[Teet Rajasalu]], eesti majandusteadlane (1941–2003) *[[Triinu Rajasalu]], Eesti diplomaat (1974–) *[[Ülle Rajasalu]], Eesti poliitik (1953–) *[[Ülle Rajasalu (keraamik)|Ülle Rajasalu]], eesti keraamik (1950–) *[[Eleonora Rajavee]], Eesti arstiteadlane ja anatoom (1940–) *[[Evald Rajavee]], eesti kiirguskeemiateadlane (1924–2004) *[[Olaf Rajavee]], eesti arstiteadlane ja farmakoloog (1927–1995) *[[Christopher Rajaveer]], eesti näitleja (1990–) *[[Jan Rajevski]], Eesti jäähokimängija (1987–) *[[Mark Rajevski]], Eesti jäähokimängija *[[Viktor Rajevski]], Eesti loomakasvatusteadlane ja Eesti NSV riigitegelane (1936–2017) *[[László Rajk]], Ungari kommunistlik poliitik ja riigitegelane (1908–1949) *[[Georgi Rajkov]], Bulgaaria maadleja (1953–2006) *[[Marin Rajkov]], Bulgaaria poliitik ja diplomaat (1960–) *[[Predrag Rajković]], serbia jalgpallur (1995–) *[[Joanna Rajkowska]], poola kunstnik (1968–) *[[Andry Rajoelina]], Madagaskari poliitik (1974–) *[[Mariano Rajoy]], Hispaania poliitik (1955–) *[[Heidi Raju]], eesti murdmaasuusataja (1990–) *[[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (1948–) ==Rak== *[[Jürgen Rakaselg]], eesti psühholoog *[[Rickard Rakell]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Ivan Rakitić]], horvaadi jalgpallur (1988–) *[[Kerttu Rakke]], eesti kirjanik (1971–) *[[Eldbjørg Raknes]], norra džässmuusik (1970–) *[[Mátyás Rákosi]], Ungari poliitik (1892–1971) *[[Nikolai Rakov]], vene helilooja ja pianist (1908–1990) *[[Vít Rakušan]], Tšehhi poliitik (1978–) ==Ral== *[[Ralambo]], merinade maa valitseja (16. sajand) *[[Brandis Raley-Ross]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1987–) *[[Eduard Ralja]], eesti näitleja (1924–1987) *[[Carl Friedrich Johann Rall]], Eesti vaimulik (1859–1924) *[[Geórgios Rállis]], Kreeka poliitik (1918–2006) ==Ram== *[[Edi Rama]], albaania kunstnik ja poliitik (1964–) *[[Ramakrishna]], bengali päritolu vaimne õpetaja (1836–1886) *[[Sellapan Ramanathan]], Singapuri poliitik (1924–2016) *[[Srinivasa Ramanujan]], India matemaatik (1887–1920) *[[Cyril Ramaphosa]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik, alates 2018. aastast riigi president (1952–) *[[Rathika Ramasamy]], India loodusfotograaf (?–) *[[Eros Ramazzotti]], itaalia muusik (1963–) *[[Friedrich Eberhard Rambach]] (1767–1826) *[[Claire Rambeau]], Ameerika Ühendriikide fotomodell (1951–) *[[Franca Rame]], Itaalia näitleja, näitekirjanik ja poliitik (1928–2013) *[[Jean-Philippe Rameau]], prantsuse helilooja ja muusikateoreetik (1683–1764) *[[Rameko]], latgali ülik (12.–13. sajand) *[[Heinrich Ramel]], Pommeri aadlisuguvõsast pärit sõjaväelane ja riigitegelane *[[Leonti Ramenski]], vene botaanik ja ökoloog (1884–1953) *[[Samuel Ramey]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (1942–) *[[Navin Ramgoolam]], Mauritiuse poliitik (1947–) *[[Adil Rami]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Ramires]], Brasiilia jalgpallur (1987–) *[[Norberto Ramírez]], [[Nicaragua ülemdirektor]] (1800–1851) *[[Sara Ramírez]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1975–) *[[Ivo Ramjalg]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1918–1994) *[[Rudolf Ramla]], eesti politseinik (1903–1941) *[[Clas von Ramm]], baltisaksa poliitik (1864–1920) *[[Claus von Ramm]], Eestimaa mõisnik (?–1684) *[[Nils Ramm]], Rootsi poksija (1903–1986) *[[Reinhold von Ramm]], baltisaksa mõisnik (1665–1755) *[[Thomas von Ramm]], Riia bürgermeister, Tartu õuekohtu asepresident (surnud 1631) *[[Adolf Rammo]], eesti luuletaja, laste- ja noorsookirjanik (1922–1998) *[[Helju Rammo]], eesti lastekirjanik ja dramaturg (1926–1998) *[[Ilmar Rammo]], eesti füüsik (1937–) *[[Karl-Martin Rammo]], eesti purjetaja (1989–) *[[Leida Rammo]], eesti näitleja (1924–2020) *[[Willi Rammo]], Saarimaa endine poksija (1925–2009) *[[Aleksander Johannes Rammul]], eesti hügieenik (1875–1949) *[[Imre Rammul]], eesti arst (1961–) *[[Johannes Rammul]], eesti raadiotööstur ja raadioekspert (1898–1943) *[[Tiit Rammul]], eesti kunstnik (1964–) *[[Üllar Rammul]], eesti bioloog (1967–) *[[Dee Dee Ramone]], Ameerika Ühendriikide muusik (1952–2002) *[[Joey Ramone]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide laulja (1951–2001) *[[Johnny Ramone]], Ameerika Ühendriikide muusik (1948–2004) *[[José Ramos Horta]], Ida-Timori poliitik (1946–) *[[Sergio Ramos]], hispaania jalgpallur (1986–) *[[Donald Ramotar]], Guyana poliitik (1950–) *[[Patricia Ramsay]], Briti kuningliku perekonna liige (1886–1974) *[[Wilhelm Ramsay]], soome geoloog (1865–1928) *[[William Ramsay]], šoti keemik, füüsik (1852–1916) *[[Ramses I]], Vana-Egiptuse kuningas (13. sajand eKr) *[[Ramses II]], Vana-Egiptuse kuningas (13. sajand eKr) *[[Aaron Ramsey]], kõmri jalgpallur (1990–) *[[Gordon Ramsay]], Briti kokk (1966–) *[[Norman Ramsey]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1915–2011) *[[Rafael Ramstedt]], soome kupleelaulja, näitleja ja laulukirjutaja (1888–1933) *[[Rashid Ramzi]], Maroko päritolu Bahreini jooksja (1979–) *[[Konstantin Ramul]], eesti psühholoog (1879–1975) *[[Peeter Ramul]], eesti muusikateadlane, pianist ja pedagoog (1881–1931) ==Ran== *[[Lee Ranaldo]], kitarrist, klahvpillimängija ja lugude autor (1956–) *[[Juris Rancāns]], Läti poliitik (1977–) *[[Jacques Rancière]], prantsuse filosoof (1940) *[[Ayn Rand]], vene-ameerika filosoof ja kirjanik (1905–1982) *[[Erik Rand]], eesti ajakirjanik (1978–) *[[Herman Rand]], eesti põllumajandusteadlane (1924–1994) *[[Kristian Rand]], eesti iluuisutaja (1987–) *[[Lea Rand]], eesti iluuisutaja ja treener (1963–) *[[Mare Rand]], eesti filoloog ja raamatuteadlane (1945–) *[[Mikk Rand]], eesti filmirežissöör (1970–) *[[Monica Rand]], eesti ametnik ja poliitik (1979–) *[[Niine Rand]], eesti õpetaja ja koolijuht (1912–1998) *[[Reili Rand]], Eesti poliitik (1991–) *[[Taavi Rand]], eesti iluuisutaja (1992–) *[[Tuuli Rand]], eesti laulja (1990–) *[[Hildegard Rand-Maricq]], eesti arstiteadlane, psühhiaater ja dermatoloog (1925–2009) *[[Lisa Randall]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1962–) *[[Kikkan Randall]], Ameerika Ühendriikide murdmaasuusataja (1982–) *[[Adam Randalu]], Eesti poliitik (1890–1966) *[[Hillar Aleksander Randalu]], eesti õigusteadlane (1915–1990) *[[Ilme Randalu]], eesti põllumajandusteadlane (1918–1986) *[[Ivalo Randalu]], eesti muusikaajakirjanik ja -uurija (1936–2019) *[[Kalle Randalu]], eesti pianist (1956–) *[[Kristjan Randalu]], eesti pianist ja helilooja (1978–) *[[Edith Randam-Rogers]], eesti kirjandus- ja keeleteadlane (1913–2005) *[[Anne Rande]], Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor (1951–) *[[Kristi Rande]], eesti jurist *[[Toivo Rande]], eesti füsioloog ja spordipedagoog (1954–) *[[Feliks Randel]], eesti muusik, muusikateadlane ja orkestrant (1924–1988) *[[Tanel Rander]], eesti kunstnik, kirjanik ja kriitik (1980–) *[[James Randi]], ameerika mustkunstnik, literaat ja skeptik (1928–2020) *[[Jüri Randjärv]], eesti geodeesiateadlane (1937–) *[[Laine Randjärv]], Eesti poliitik ja muusikapedagoog (1964–) *[[Ell-Maaja Randküla]], eesti moelooja (1939–2016) *[[Anneli Randla]], eesti arhitektuuri- ja kunstiajaloolane (1970–) *[[Gunta Randla]], eesti teatri- ja televisioonikunstnik (1943–) *[[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (1936–2022) *[[Manivald Randla]], Eesti sõjaväelane (1907–1979) *[[Riina Randla]], eesti majandusteadlane (1957–) *[[Tiina Randla]], eesti keskkonnabiotehnoloog (1958–) *[[Tiit Randla]], eesti ornitoloog, jahindustegelane ja looduskaitsja (1940–) *[[Tiit Randla (majandusteadlane)|Tiit Randla]], eesti majandusteadlane (1943–) *[[Tiina Randlane]], eesti botaanik (1953–) *[[Arne Randlepp]], eesti geodeet (1941–) *[[Heino Randma]], eesti tehnikateadlane (1925–1977) *[[Lilly Regina Randma]], eesti keeleteadlane (1908–1990) *[[Rein Randma]], eesti tehnikateadlane (1935–1999) *[[Tiina Randma-Liiv]], eesti sotsiaalteadlane ja juhtimisspetsialist (1968–) *[[Oskar Randmaa]], Eesti sõjaväelane (1902–1943) *[[Uku Randmaa]], eesti purjetaja (1963–) *[[Rein Randmann]], eesti tehnikateadlane (1937–) *[[Uudus Gerhard Randmer]], eesti elektrotehnikateadlane (1920–2011) *[[Leonard Randolph]], Ameerika Ühendriikide poksija (1958–) *[[Liina Randpere]], eesti ajakirjanik ja aeroobikatreener (1983–) *[[Valdo Randpere]], eesti muusik ja ärimees (1958–) *[[Tiina Randus]], eesti tõlkija ja toimetaja (1975–) *[[Ingmar Randvee]], eesti tehnikateadlane (1933–) *[[Tarmo Randvee]], eesti tehnikateadlane (1909–1992) *[[Tiit Randveer]], eesti terioloog ja jahindusteadlane (1951–) *[[Margit Randver]], endine eesti kergejõustiklane (1974–) *[[Rein Randver]], Eesti poliitik (1956–) *[[Remo Randver]] (Ig Noir), eesti kunstnik ja muusik (1984–2014) *[[Aasa Randvere]], eesti arstiteadlane, terapeut ja kardioloog (1931–) *[[Johan Randvere]], eesti pianist (1990–) *[[Toomas Randvere]], eesti neurokirurg (1933–2007) *[[Aleksander Randviir]], eesti näitleja (1895–1953) *[[Anti Randviir]], eesti semiootik (1975–) *[[Jüri Randviir]], eesti maletaja ja ajakirjanik (1927–1996) *[[Tiina Randviir]], eesti tõlkija ja toimetaja (1958–) *[[Tiiu Randviir]], eesti endine baleriin ja praegune balletipedagoog (1938–) *[[Faina Ranevskaja]], näitleja (1896–1984) *[[Eduard Rang]], eesti fotograaf (sündis 1910) *[[Heino Rang]], eesti keemik (1927–2006) *[[Jakob Rang]], Eesti laevakapten ja reeder (1884–1958) *[[Silvia Rang]], eesti keemik (1928–2015) *[[Toomas Rang]], eesti elektroonikateadlane (1951–) *[[Shiyali Ramamrita Ranganathan]], India matemaatik ja raamatukoguhoidja (1892–1972) *[[Rangita]], Imerina kuninganna (16. sajand) *[[Øyvind Rangøy]], norra tõlkija ja luuletaja (1979–) *[[Claudio Ranieri]], Itaalia jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1951–) *[[Massimo Ranieri]], itaalia laulja (1951–) *[[Rāniyā al-‘Abd Allāh]], Jordaania kuninganna (1970–) *[[Heiner Rank]], saksa kirjanik (1931–2014) *[[Anu Rank-Soans]], eesti keraamik (1941–) *[[Leopold von Ranke]], saksa ajaloolane (1795–1886) *[[William John Macquorn Rankine]], šoti füüsik ja insener *[[Helene Ranna]], eesti kirjanik ja õpetaja (1898–1946) *[[Eero Rannak]], eesti keemik (1907–1972) *[[Linda Rannak]], eesti ihtüoloog (1909–1990) *[[Ain Rannaleet]], eesti kirjanik (1904–1937) *[[Valdu Rannaleet]], eesti purilendur (1902–1974) *[[Silvia Rannamaa]], eesti kirjanik (1918–2007) *[[Aarne Rannamäe]], eesti teleajakirjanik ja polüglott (1958–2016) *[[Märt Rannamäe]], eesti diskor ja saatejuht (1964–) *[[Leo Rannamägi]], eesti tehnikateadlane (1929–) *[[Evi Rannap]], eesti infoteadlane (1932–2018) *[[Heino Rannap]], eesti muusikapedagoog (1927–) *[[Ines Rannap]], eesti viiuldaja, pedagoog ja muusikakriitik (1930–2016) *[[Jaan Rannap]], eesti kirjanik (1931–) *[[Jaan Rannap (õpetaja)|Jaan Rannap]], eesti õpetaja (1888–1955) *[[Rein Rannap]], eesti helilooja ja pianist (1953–) *[[Riinu Rannap]], eesti zooloog (1966–) *[[Aili Rannaste]], eesti tantsija (1928–2021) *[[Ergo Rannaste]], eesti spordipedagoog (1892–1945) *[[Ülo Rannaste]], eesti balletitantsija ja näitleja (1930–2005) *[[Erich Rannat]], eesti tehnikateadlane (1928–2012) *[[Kalev Rannat]], eesti geofüüsik (1958–) *[[Andrus Rannaääre]], eesti pianist (1977–) *[[Artur Ranne]], eesti muusik (1912–1988) *[[Kai Ranne]], eesti keemik ja zootehnikateadlane (1942–1993) *[[Ly Ranne]], eesti jumestuskunstnik ja ilutoimetaja (1964–2010) *[[Arkadi Rannes]], eesti majandusteadlane (1909–1967) *[[Egon Rannet]], eesti kirjanik (1911–1983) *[[Vaike Rannet]], eesti kirjanik (1925–1999) *[[Kaire Rannik]], eesti ehtekunstnik (1971–) *[[Üllar Rannik]], eesti füüsik ja atmosfäärifüüsik (1968–) *[[Miia Rannikmäe]], eesti keemik (1951–) *[[Maaja Ranniku]], eesti maletaja (1941–2004) *[[Veljo Ranniku]], eesti looduskaitsja (1934–2012) *[[Aleksis Rannit]], eesti kirjanik ja kunstiteadlane (1914–1985) *[[Leo Rannit]], eesti keemik (1905–1996) *[[Ando Rannu]], eesti dirigent ja puhkpillimängija (1914–2003) *[[Lembit Rannu]], eesti tehnikateadlane (1921–) *[[Heiko Rannula]], endine eesti kutseline korvpallur ja korvpallitreener (1983–) *[[Lehte Rannut]], eesti keeleteadlane (1930–1978) *[[Mart Rannut]], eesti keeleteadlane (1959–) *[[Ülle Rannut]], eesti keeleteadlane (1957–) *[[Rannveig Guðmundsdóttir]], Islandi poliitik (1940–) *[[Joseph Ransdell]], ameerika semiootik (1931–2010) *[[Sampo Ranta]], soome jäähokimängija (2000–) *[[Harri J. Rantala]], soome filmirežissöör (1980–) *[[Leif Rantala]], soome keeleteadlane (1947–2015) *[[Jarmo Rantanen]], Soome poliitik (1944–) *[[Kirsti Rantanen]], soome tekstiilikunstnik (1930–2020) *[[Mikko Rantanen]], Soome jäähokimängija (1996–) *[[Paavo Rantanen]], Soome diplomaat ja poliitik (1934–) *[[Siiri Rantanen]], soome suusataja (1924–) *[[Yrjö Rantanen]], soome maletaja (1950–2021) ==Rao== *[[Heino Raotma]], eesti arstiteadlane ja psühhiaater (1929–1979) ==Rap== *[[Noomi Rapace]], rootsi näitlejatar (1979–) *[[Milan Rapaić]], Horvaatia jalgpallur (1973–) *[[Megan Rapinoe]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (1985–) *[[Rose Christiane Raponda]], Gaboni poliitik (1964–) *[[Jovana Rapport]], serbia maletaja (1992–) *[[Richárd Rapport]], ungari maletaja (1996–) *[[Herbert Rappaport]], Austria juudi päritolu filmistsenarist ja -režissöör (1908–1983) *[[Virginia Rappe]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (1891–1921) *[[Rappija Jack]], sarimõrvar *[[Ksenija Rappoport]], Vene näitleja (1974–) *[[Danas Rapšys]], leedu ujuja (1995–) ==Ras== *[[Renato Rascel]], itaalia laulja (1912–1991) *[[Lars Rasch]], Norra jurist ja poliitik (1797–1864) *[[Julius Raschdorff]], saksa päritolu Berliini Tehnikaülikooli professor ja arhitekt (1823–1914) *[[Balthasar Raschky]], Eesti puunikerdaja (17. sajand) *[[Yameen Rasheed]], maldiivi ajakirjanik ja blogija (1988–2017) *[[Nicolas Rashevsky]], ameerika biomatemaatik (1899–1972) *[[Marcus Rashford]], inglise jalgpallur (1997–) *[[Ahmet Rasim]], türgi kirjanik, ajakirjanik ja ajaloolane (1864–1932) *[[Artur Rasizadə]], Aserbaidžaani poliitik (1935–) *[[Karin Rask]], eesti näitleja (sündinud 1979) *[[Märt Rask]], Eesti jurist ja poliitik (1950–) *[[Andres Raska]], eesti sportlane ja üliõpilastegelane (1916–1942) *[[Eduard Raska]], eesti õigusteadlane (1944–2008) *[[Vladimir Raska]], eesti rahvusliku liikumise tegelane ja õigeusu vaimulik (1852–1919) *[[Fjodor Raskolnikov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja diplomaat (1892–1939) *[[Anders Fogh Rasmussen]], Taani poliitik (1953–) *[[Dennis Rasmussen]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Knud Rasmussen]], taani polaaruurija ja antropoloog (1879–1933) *[[Lars Løkke Rasmussen]], Taani poliitik (1964–) *[[Louise Rasmussen]], taani näitleja, kuningas Frederik VII abikaasa (1815–1874) *[[Poul Nyrup Rasmussen]], Taani ja Euroopa Liidu poliitik (1943–) *[[Dzintars Rasnačs]], Läti jurist ja poliitik (1963–) *[[Giacomo Raspadori]], itaalia jalgpallur (2000–) *[[Grigori Rasputin]], vene müstik (1869–1916) *[[Valentin Rasputin]], vene kirjanik (1937–2015) *[[Ludmilla Rass]], eesti raamatukogundustegelane (1919–2014) *[[Viktor Rassadin]], jakuudi maadleja (1993–) *[[François Rastier]], prantsuse semiootik (1945–) *[[Sergei Rastorgujev]], jakuudi tsirkusetegelane (1953–) *[[Andrejs Rastorgujevs]], Läti laskesuusataja (1988–) *[[Bartolomeo Rastrelli]], itaalia päritolu Venemaa arhitekt (1700–1771) *[[Bahtijor Rasulov]], Eesti molekulaarbioloog (1950–) *[[Kohhir Rasulzoda]], Tadžikistani poliitik (1961–) ==Raš== *[[Stasys Raštikis]], Leedu sõjaväelane ja poliitik (1896–1985) ==Raz== *[[Roustam Raza]], Prantsuse keisri Napoleon I ihukaitsja (1783–1845) *[[Vjatšeslav Razbegajev]], vene teatri- ja filminäitleja (1965–) *[[Luiz Razia]], Brasiilia vormelisõitja (1989–) *[[Albert Razin]], udmurdi sotsioloog ja rahvusliku liikumise aktivist (1940–2019) *[[Stepan Razin]], vene kasakate juht (1630–1671) *[[Nasima Razmyar]], Afganistani päritolu Soome poliitik (1984–) *[[Giuliano Razzoli]], itaalia mäesuusataja (1984–) *[[Dmõtro Razumkov]], Ukraina poliitikakonsultant ja poliitik (1983–) *[[Aleksandr Razvozov]], Venemaa sõjaväelane (1897–1920) ==Raž== *[[Tomas Ražanauskas]], leedu jalgpallur (1976–) ==Rat== *[[Maciej Rataj]], Poola poliitik ja kirjanik (1884–1940) *[[Aleksander Ratas]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Arno Ratas]], eesti füüsik (1952–) *[[Endel Ratas]], eesti vabadusvõitleja (1938–2006) *[[Jüri Ratas]], Eesti poliitik (1978–) *[[Rein Ratas]], Eesti poliitik (1938–2022) *[[Urve Ratas]], eesti geograaf (1940–) *[[Veiko Ratas]], eesti võistlustantsija (1978–) *[[Katariina Ratasepp]], eesti näitleja (1986–) *[[Ursula Ratasepp]], eesti näitleja (1982–) *[[Arvo Ratassepp]], eesti koorijuht, helilooja ja pedagoog (1926–1986) *[[August Ratassepp]], eesti tehnikateadlane (1881–1959) *[[Jaak Ratassepp]], eesti tehnikateadlane (1948–2014) *[[Jüri Robert Ratassepp]], Eesti sõjaväelane (1895–1919) *[[Kalev Ratassepp]], eesti matemaatik-loodusteadlane (1898–1960) *[[Valdeko Ratassepp]], eesti näitleja (1912–1977) *[[Väino Ratassepp]], eesti pedagoogikateadlane (1930–) *[[Karl Rathaus]], Eesti arhitekt (1805–1872) *[[Walther Rathenau]], juudi rahvusest Saksa tööstur ja poliitik (1867–1922) *[[Carl Rathhaus]] (1805–1872) *[[Martin Heinrich Rathke]], saksa arstiteadlane, anatoom ja embrüoloog (1793–1860) *[[Robert Rathke]], eesti klaverimeister (1836–1920) *[[Carl Rathlef]], ajaloolane (1810–1895) *[[Emil Henri Rathlef]], Eesti vaimulik (1851–1933) *[[Ristomatti Ratia]], soome disainer (1941–) *[[August Ratiste]], Eesti sõjaväelane (1893–1961) *[[Eha Ratnik]], eesti kunstiteadlane (1928–2000) *[[Endel Ratnik]], eesti energeetikateadlane (1929–1968) *[[Juhan Ratnik]], eesti loomakasvatusteadlane (1941–) *[[Mariin Ratnik]], Eesti diplomaat (1976–) *[[Velda Ratnik]], eesti energeetikateadlane (1934–) *[[Daniil Ratnikov]], Eesti jalgpallur (1988–) *[[Eduard Ratnikov]], Eesti jalgpallur *[[Sergei Ratnikov]], Eesti jalgpallitreener (1959–) *[[Clarisse Ratsifandrihamanana]], malagassi kirjanik (1926–1987) *[[Ony Paule Ratsimbazafy]], Madagaskari naisjooksja (1977–) *[[Friedrich Ratzel]], saksa geograaf (1888–1904) *[[Benjamin Ratzler]], Haapsalu kullassepp *[[Aleksander Ratt]], eesti põllumajandusteadlane (1902–1998) *[[Mihkel Ratt]], eesti laulja (1986–) *[[Maris Rattas]], eesti geoloog (1965–) *[[Silver Rattasepp]], eesti semiootik, tõlkija ja muusik (1978–) *[[Toivo Rattasepp]], eesti tehnikateadlane (1954–) *[[Carlo Ratti]], itaalia arhitekt, insener, leiutaja, hariduse edendaja ja ühiskonnaaktivist (1971–) *[[Ty Rattie]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Eve Rattiste]], eesti sõudja (1980–) *[[Kalev Rattiste]], eesti ornitoloog (1955–) *[[Harry Rattus]], eesti spordipedagoog (1933–2021) *[[Kersti Rattus]], eesti maalikunstnik (1952–) *[[Kristel Rattus]], eesti ajaloolane ja etnoloog (1971–) ==Rau== *[[Heinrich Rau]], saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1899–1961) *[[Johannes Rau]], Saksamaa poliitik (1931–2006) *[[Zbigniew Rau]], Poola poliitik, jurist ja õigusteadlane (1955–) *[[August Rauber]], saksa anatoom ja embrüoloog (1841–1917) *[[Carl Conrad Rauch]], Eesti vaimulik (1751–1803) *[[Christian Daniel Rauch]], saksa skulptor (1777–1857) *[[Georg von Rauch]], baltisaksa ajaloolane (1904–1991) *[[Irmengard Rauch]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja semiootik (1933–) *[[Melissa Rauch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1980–) *[[Anu Raud]], eesti tekstiilikunstnik (1943–) *[[Arnold Raud]], eesti kommunist (1901–1962) *[[Eduard Arnold Raud]], eesti keemik (1946–) *[[Eno Raud]], eesti lastekirjanik (1928–1997) *[[Gustav Raud]], eesti kunstnik (1902–1968) *[[Ilmar Raud]], eesti maletaja (1913–1941) *[[Irina Raud]], eesti arhitekt (1945–) *[[Juhan Raud]], eesti õigusteadlane (1905–1988) *[[Kristjan Raud]], eesti kunstnik (1865–1943) *[[Liis Raud]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1903–1984) *[[Mart Raud]], eesti kirjanik (1903–1980) *[[Mihkel Raud]], eesti muusik (1969–) *[[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], eesti tööstur ja insener (1878–1952) *[[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]], eesti kirjanik (1881–1980) *[[Neeme Raud]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Paul Johannes Raud]], eesti kirjanik (1999–) *[[Paul Raud]], eesti kunstnik (1865–1930) *[[Piret Raud]], eesti kirjanik ja graafik (1971–) *[[Priit Raud]] (1968–) *[[Rein Raud]], eesti japanoloog, kultuuriteoreetik, kirjanik ja tõlkija (1961–) *[[Rosita Raud]], Eesti teatrikunstnik (1962–) *[[Sirli Raud]], eesti arstiteadlane ja füsioloog (1976–) *[[Valda Raud]], eesti tõlkija (1920–2013) *[[Villibald Raud]], Eesti diplomaat (1898–1982) *[[Ülle Raud]], eesti muusikaõpetaja (1944–) *[[Taisto Raudalainen]], eesti folklorist *[[Ernst Raudam]], eesti neuroloog (1915–1992) *[[Toomas Raudam]], eesti kirjanik ja filmistsenarist (1947–) *[[Johannes Raudava]], eesti majandusteadlane (1894–1944) *[[Helju Raude]], eesti keemik (1934–) *[[Kuno Raude]], Eesti poliitik *[[Illa Raudik]], eesti allveesportlane (1944–) *[[Vilve Raudik]], eesti psühholoog (1950–) *[[Ivo Raudjärv]], eesti jurist ja maksunõustaja (1976–) *[[Matti Raudjärv]], eesti majandusteadlane (1949–) *[[Revo Raudjärv]], eesti teleprodutsent ja saatejuht (1982–) *[[Anna Raudkats]], eesti rahvatantsupedagoog (1886–1965) *[[Jaanus Raudkats]], eesti muusik ja kultuurikorraldaja (1959–) *[[Feliks Raudkepp]], eesti arst (1901–1986) *[[Leopold Raudkepp]], Eesti vaimulik, luuletaja, riigi- ja koolitegelane (1877–1948) *[[Arved Raudkivi]], eesti päritolu Uus-Meremaa hüdroinsener (1923–) *[[Hilda Raudkivi]], eesti raadioajakirjanik (1927–1996) *[[Priit Raudkivi (ajaloolane)|Priit Raudkivi]], eesti ajaloolane (1954–) *[[Priit Raudkivi (näitleja)|Priit Raudkivi]], eesti näitleja (1920–1970) *[[Heiki Raudla]], eesti publitsist, pedagoog ja poliitik (1949–) *[[Ljudmila Raudla]], eesti arstiteadlane, kopsuarst ja allergoloog (1946–) *[[Nikolai Raudla]], Eesti ühiskonnategelane (1911–1969) *[[Ilmar Raudma]], Eesti riigiametnik (1912–1951) *[[Jaan Raudma]], eesti ajakirjanik (1867–?) *[[Johannes Raudmets]], nõukogude sõjaväelane (1892–1937) *[[Kalle Raudmets]], eesti rokkmuusik (1969–) *[[Johannes Raudmäe]], Eesti sõjaväelane (1891–1973) *[[Ülo Raudmäe]], eesti helilooja ja dirigent (1923–1990) *[[Kuldar K. Raudnask]], eesti luuletaja (1965–1985) *[[Valve Raudnask]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1936–) *[[Indrek Raudne]], Eesti poliitik (1975–) *[[Osvald Raudne]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Riina Raudne]], eesti sotsioloog (1981–) *[[Ahto Raudoja]], eesti ühiskonnategelane, setu kultuuri edendaja (1974–) *[[Hilja Raudoja]], eesti keemik (1927–2015) *[[Jaan Raudoja]], eesti keemik (1954–) *[[Olga Raudonen]], Eesti tšellist (1983–) *[[Mai Raud-Pähn]], eesti kunstiajaloolane, ühiskonnategelane ja ajakirjanik Rootsis (1920–) *[[Hugo Raudsaar]], eesti astronoom (1923–2006) *[[Mart Raudsaar]], eesti ajakirjanik ja sotsiaalteadlane (1973–) *[[Mervi Raudsaar]], eesti sotsioloog ja majandusteadlane (1975–) *[[Valter Raudsalu]], eesti jurist ja Eesti NSV riigitegelane (1915–2003) *[[Bert Raudsep]], eesti näitleja (1982–) *[[Gert Raudsep]], eesti näitleja (1970–) *[[Loreida Raudsep]], eesti folklorist (1922–2004) *[[Rein Raudsep]], eesti geoloog (1940–) *[[Maia Raudseping]], eesti põllumajandusteadlane (1942–) *[[Aino Raudsepp]], eesti põllumajandusteadlane (1910–?) *[[Andreas Raudsepp]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Andres Raudsepp (tõlkija)|Andres Raudsepp]], eesti tõlkija (1957–) *[[Anu Raudsepp]], eesti ajaloolane (1962–) *[[Ernst Raudsepp]], eesti tõlkija ja ajakirjanik (1899–1947) *[[Gustav Raudsepp]], eesti genealoog ja kodu-uurija (1882–1935) *[[Hans Raudsepp]], Eesti sõjaväelane (1894–1943) *[[Harald Raudsepp]], eesti ajakirjanik (1903–1995) *[[Hugo Raudsepp]], eesti kirjanik (1883–1952) *[[Hugo Raudsepp (keemik)]], eesti keemik (1900–1976) *[[Johannes Raudsepp]], eesti keemik (1920–2009) *[[Juhan Raudsepp]], eesti skulptor (1896–1984) *[[Jukk Raudsepp]], eesti sporditegelane ja alpinist (1927–2014) *[[Jüri Raudsepp]], eesti kirurg ja pastor (1930–2019) *[[Karl Raudsepp]], eesti vaimulik, E.E.L.K. piiskop (1908–1992) *[[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]], eesti võidusõitja (1994–) *[[Kirill Raudsepp (sõjaväelane)|Kirill Raudsepp]], Eesti sõjaväelane (1892–1978) *[[Kirill Raudsepp]], eesti dirigent (1915–2006) *[[Koit Raudsepp]], eesti ajakirjanik, muusikakriitik ja DJ *[[Lennart Raudsepp]], eesti spordifüsioloog (1967–2021) *[[Ludvig Raudsepp]], eesti botaanik (1922–2012) *[[Maaris Raudsepp]], eesti psühholoog (1955–) *[[Pavo Raudsepp]], eesti murdmaasuusataja (1973–) *[[Peeter Raudsepp (insener)|Peeter Raudsepp]], eesti tehnikateadlane ja insener (1897–1948) *[[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]], eesti lavastaja (1974–) *[[Raul Raudsepp]], eesti molekulaarbioloog (1958–) *[[Robert Raudsepp]], eesti füüsik ja tehnikateadlane (1928–1997) *[[Sirje Raudsepp]], eesti tekstiilikunstnik (1948–) *[[Sulev Raudsepp]], eesti advokaat (1941–2017) *[[Sven Raudsepp]], eesti teleajakirjanik (1981–2022) *[[Tarmo Raudsepp]], eesti jalgrattur (1981–) *[[Terje Raudsepp]], eesti bioloog (1959–) *[[Theodor Raudsepp]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Urmas Raudsepp]], eesti geofüüsik (1964–) *[[Vambola Raudsepp]], eesti majandusteadlane *[[Vilma Raudsepp]], eesti loomakasvatusteadlane (1925–2012) *[[Vladimir Raudsepp]], eesti ajakirjanik (1907–1998) *[[Heino Raudsik]], eesti näitleja ja korvpallur (1929–1979) *[[Riina Raudsik]], eesti arst (1952–) *[[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (1935–2022) *[[Ranele Raudsoo]], eesti laulja (1989–) *[[Ludmilla Raudtits]], eesti kirjastaja ja tõlkija (1923–2008) *[[Art Raudva]], eesti veemotosportlane (1966–) *[[Päären Raudvee]], eesti teatrikunstnik ja näitleja (1906–1964) *[[Silvia Raudvee]], eesti klaasikunstnik (1927–2021) *[[Guido-Roland Raudver]], eesti ajakirjanik ja kodu-uurija (1927–2015) *[[Catharina Raudvere]], Eesti päritolu Rootsi-Taani religiooniajaloolane (1960–) *[[Harry Raudvere]], Eesti ettevõtja (1958–) *[[Oskar-Aleksander Raudvere]], Eesti sõjaväelane *[[Evi Rauer]], eesti näitleja (1915–2004) *[[Arvi Rauk]], eesti keemik (1942–) *[[Jüri Rauk]], eesti metsandusteadlane (1938–) *[[Lehti Rauk]], eesti õpetaja *[[Marika Rauk]], eesti psühholoog (1954–) *[[Melanie Rauk]], eesti pedagoog (1905–1978) *[[Piret Rauk]], eesti näitleja (1970–) *[[Aleksander Friedrich Raukas]], eesti metsateadlane, metsakaitse ja -korralduse asjatundja (1900–1988) *[[Anto Raukas]], eesti geoloog, akadeemik (1935–2021) *[[Evi-Saidi Raukas]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog (1929–) *[[Ergo Raukas]], eesti biofüüsik (1935–) *[[James Raukas]], eesti arst (1894–1949) *[[Madis Raukas]], eesti füüsik (1966–) *[[Maie Raukas]], eesti keemik (1929–2004) *[[Mart Raukas]], eesti filosoof (1960–) *[[Ott Raukas]], eesti laulja (1911–1962) *[[Uusi Raukas]], eesti tehnikateadlane (1928–) *[[Raúl]], Hispaania jalgpallur (1977–) *[[Alo Raun]], eesti keeleteadlane (1905–2004) *[[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]], eesti ajakirjanik (1981–) *[[Eero Raun]], Eesti kultuuritegelane ja riigiametnik (1971–) *[[Mait Raun]], eesti kirjanik ja filosoof (1963–) *[[Ott Raun]], eesti kirjanik ja ajaloolane (1940–) *[[Toivo Ülo Raun]], eesti ajaloolane (1943–) *[[Vallo Raun]], eesti bibliofiil (1935–) *[[Oskar Raunam]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1914–1992) *[[Salme Raunam]], Eesti kunstipedagoog ja metallikunstnik (1921–2008) *[[Gerald Raunig]], Austria filosoof ja kunstiteoreetik (1963–) *[[Helju Rauniste]], eesti ajakirjanik (1938–1998) *[[Carl Eduard Raupach]], filoloog (1793–1882) *[[Casimir Carl Eduard von Raupach]], loomaarstiteadlane (1842–1913) *[[Maximilian Raupach]], Eesti loomaarstiteadlane (1833–1894) *[[Alex-Edward Raus]], eesti tõstja (1992–) *[[Mauri Raus]], eesti näitleja ja kirjanik (1942–1990) *[[Rea Raus]], eesti kasvatusteadlane ja ökoaktivist (1967–) *[[Sander Raus]], eesti näitleja (1939–1984) *[[Toomas Raus]], eesti matemaatik (1957–) *[[Urmo Raus]], eesti kunstnik (1969–) *[[Peep Rausberg]], eesti keemik (1961–) *[[Rasmus Rausberg]], Eesti erakonnategelane (1984–2012) *[[Chilian Rauschert]], Eesti vaimulik (1652–1717) *[[Gotthard Friedrich Rauschert]], Eesti vaimulik (?–1749) *[[Olita Rause]], läti maletaja (1962–) *[[Igors Rausis]], Tšehhi maletaja (1961–) *[[Martti Rautanen]], soome misjonär (1845–1926) *[[Einojuhani Rautavaara]], soome helilooja (1928–2016) *[[Tapio Rautavaara]], soome sportlane, laulja ja näitleja (1915–1979) *[[Klaus von Rautenfeld]], baltisaksa päritolu Saksa filmioperaator (1909–1982) *[[Pasi Rautiainen]], soome jalgpallitreener (1961–) *[[Pentti Rautiainen]], Soome endine poksija (1935–) *[[Heinrich Rautsmann]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1852–1924) ==Rav== *[[Karin Rava]], eesti informaatikateadlane (1971–) *[[Marc Ravalomanana]], Madagaskari poliitik (1949–) *[[Georges Ravarani]], Luksemburgi jurist (1954–) *[[Arvi Ravasoo]], eesti mehaanikateadlane (1939–2014) *[[Arnold Ravel]], eesti tõlkija ja toimetaja (1925–2009) *[[Maurice Ravel]], prantsuse helilooja (1875–1937) *[[John Carlyle Raven]], psühholoog (1902–1970) *[[Paavo Ravila]], soome keeleteadlane (1902–1974) *[[Andris Rāviņš]], Läti poliitik (1955–) *[[Anna-Maria Ravnopolska-Dean]], Ameerika Ühendriikide bulgaaria harfist, helilooja, pedagoog, muusikateadlane ja telesaatejuht (1960–) *[[Jean-Philippe Ravoux]], prantsuse filosoof ==Raw== *[[Jana Rawlinson]], Austraalia kergejõustiklane (1982–) *[[John Rawls]], Ameerika Ühendriikide filosoof (1921–2002) ==Ray== *[[Charlie Ray]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (1992–) *[[Dixy Lee Ray]], Ameerika Ühendriikide Demokraatliku Partei poliitik (1914–1994) *[[James Earl Ray]], Ameerika Ühendriikide kurjategija, Martin Luther Kingi tapja (1928–1998) *[[Man Ray]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1890–1976) *[[Nicholas Ray]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, -stsenarist ja -näitleja (1911–1979) *[[Rita Ray]], eesti laulja (1996–) *[[Satyajit Ray]], India filmirežissöör (1921–1992) *[[David Raya]], hispaania jalgpallur (1995–) *[[Nizār Rayān]], Ḩamāsi juhtiv tegelane (1959–2009) *[[Donald Rayfield]], Suurbritannia kirjandusteadlane ja ajaloolane (1942–) *[[Gregory Raymer]], Ameerika Ühendriikide elukutseline pokkerimängija (1964–) *[[Fred Raymond]], austria helilooja (1900–1954) *[[Lucas Raymond]], rootsi jäähokimängija (2002–) *[[Louise Rayner]], inglise akvarellist (1832–1824) *[[Omar Rayo]], Colombia maalikunstnik, skulptor ja karikaturist (1928–2010) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ra, Biograafiad]] 84iz9xbvfbj98npomjtzvmxldeouj3n Arutelu:Thalese teoreem 1 278361 6183364 5334018 2022-08-25T17:50:26Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki Definitsioon ei pruugi olla arusaadav, sest sõna "toetuv" juures linki pole. Mis tähendab, et nurk toetub diameetrile? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2012, kell 03:03 :: (EET)https://www.rahvaraamat.ee/p/matemaatika-raudwara-iii/687800/et?isbn=9789949970001 Seda see tähendabki. Kui tahta aru saada, on arusaadav. Palun loe "matemaatika raudwara" lk 289, Thalese teoreem. [[Kasutaja:nimelik|nimelik]] 25. mai 2012, kell 14:05 ::: Küsimus pole selles, kas mina aru saan (konteksti järgi saan), vaid selles, et tuleb püüda teha sõnastus võimalikult arusaadavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. mai 2019, kell 14:51 (EEST) ::::Olen nõus, ikka on parem kui sõnastus on selgem. Aga milline see peaks siis olema? Matemaatika tekstid peavad ju olema ühtlasi ranged, täpse sõnastusega. [[Kasutaja:nimelik|nimelik]] 26. mai 2012, kell 01:44 ::::: Võib jääda ka praegune sõnastus, kui on link kuskile, kus selgitatakse, mida "toetub" tähendab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. mai 2019, kell 10:11 (EEST) :::::: piirdenurk koosneb kahest haarast, mis on nagu 2 harkis jalga. Ja need haarad tahavad nagu jalad kuskile toetuda. Nii nad siis puhkavad seal hüpotenuusi ehk ringi diameetri otstes. [[Kasutaja:nimelik|nimelik]] 26. mai 2012, kell 21:10 ::::Huvipärast vaatasin raamatust "Matemaatika leksikon" (autor Ülo Kaasik, 2003) ja leidsin, et mitmes kohas kasutab ta defineerimisel just seda toetumise sõna. Näiteks lk 187 piirdenurga kohta: ..kahe kõõlu vaheline nurk, mis toetub nurga vahele jäävale kaarele..või vastavale kõõlule. Samuti ka kesknurga määratlemisel (lk 104). See paistab olevat tüüpiline sõna antud konteksti jaoks. Vähemalt antud raamatu põhjal jääb selline mulje. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 25. august 2022, kell 20:50 (EEST) ::Teoreemi 1 lihtne tõestus You tube-is: https://www.youtube.com/watch?v=7Y64oWtoECE [[Kasutaja:nimelik|nimelik]] 25. mai 2012, kell 14:30 3n6egj7ypksailf9vn0t8dpup2c7mpw Bataat 0 280257 6183412 5959122 2022-08-25T19:10:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Bataat | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Starr 050407-6234 Ipomoea batatas.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Maavitsalaadsed]] ''Solanales'' | sugukond = [[Kassitapulised]] ''Convolvulaceae'' | perekond = [[Lehtertapp]] ''Ipomoea'' | liik = '''Bataat''' | binaarne = ''Ipomoea patatas'' | binaarse_autor = | sünonüümid = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Bataat''' ehk '''maguskartul''' (''Ipomoea patatas'') on perekonda [[lehtertapp]] kuuluv taimeliik, mille [[tärklis]]erohkeid magusaid mugulaid pruugitakse paljudes maades toiduks. Vaatamata nimele on bataat ehk maguskartul eestlastele tuttava [[kartul]]iga vaid kauge sugulane. Vahel nimetatakse bataati ekslikult [[jamss|jamsiks]], mis on tegelikult täiesti teistsugune aedvili ning pärineb Aafrikast ja Aasiast. Bataat on igihaljas vääntaim. Söödav juureosa ehk [[risoom]] on pikergune, selle sile pealispind on kollane, valge, oranž, punane, pruun, lilla või beež ning sisu valge, punane, roosa, lilla, kollane või oranž. Valge või kollase sisuga bataadid on vähem magusad ja niisked kui punased, roosad ja oranžid. Bataat arvatakse pärinevat kas Kesk- või Lõuna-Ameerikast. Kesk-Ameerikas kasvatati seda vähemalt 5000 aastat tagasi. [[Peruu]]st on leitud bataadijäänuseid ajast 8000 eKr. Aedviljana oli see enne eurooplaste tulekut tuntud ka [[Polüneesia]]s, [[Cooki saared|Cooki saartelt]] leitud jäänused on dateeritud 1000 pKr ümbrusse. Arvatavasti tõid polüneeslased bataadi Lõuna-Ameerikast ning levitasid seda oma merereisidel ka [[Hawaii saared|Hawaii saartele]] ja [[Uus-Meremaa]]le. Seemnete kandumine merevees ei ole usutav, pealegi levib kultuurbataat mitte [[seeme|seemnete]], vaid [[istik]]ute kaudu. [[Pilt:Ipomoea batatas 006.JPG|pisi|left|Bataadimugulad]] 100 grammis bataadis on 360 [[Džaul|kJ]] (86 [[kalor|kcal]]) energiat. [[Süsivesikud|Süsivesikuid]] on selles 20,1 g, sellest [[tärklis]]t 12,7 g, [[suhkrud|suhkruid]] 4,2 g ja kiudaineid 3,0 g. [[Rasvad|Rasvu]] on 100 g bataadis 0,1 g, [[valgud|valke]] 1,6 g, [[A-vitamiin]]i ekvivalenti 709 μg, [[tiamiin]]i (B<sub>1</sub>-vitamiini) 0,1 mg, [[riboflaviin]]i (B<sub>2</sub>) 0,1 mg, [[niatsiin]]i (B<sub>3</sub>) 0,61 mg, [[pantoteenhape]]t (B<sub>5</sub>) 0,8 mg, [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>]]-vitamiini 0,2 mg, [[foolhape]]t (B<sub>9</sub>) 11 μg, [[C-vitamiin]]i 2,4 mg, [[E-vitamiin]]i 0,26 mg, [[kaltsium]]it 0,26 mg, [[raud]]a 0,6 mg, [[magneesium|magneesiumi]] 25,0 mg, [[fosfor]]it 47,0 mg, [[kaalium]]it 337 mg, [[naatrium|naatriumi]] 55 mg ja [[tsink]]i 0,3 mg.<ref>[http://nutritiondata.self.com/facts/vegetables-and-vegetable-products/2666/2 nutritiondata.com]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/ |pealkiri=USDA Nutrient Database |vaadatud=2012-12-12 |arhiivimisaeg=2015-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]]i (FAO) andmeil toodeti 2004. aastal maailmas 127 miljonit tonni bataati. Suurem osa toodangust tuli [[Hiina]]st, kus 49 000 ruutkilomeetril kasvatati 105 miljonit tonni. Umbes pool Hiina saagist kulus [[loomasööt|loomasöödaks]]. Toodang inimese kohta on suurim maades, kus bataadil on inimeste igapäevatoidus tähtis roll. Juhtival kohal on [[Paapua Uus-Guinea]] umbes 500 kiloga inimese kohta aastas. Järgnevad [[Saalomoni saared]] 160 kg, [[Burundi]] ja [[Rwanda]] 130 kg ning [[Uganda]] 100 kiloga. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikisõnastikus|bataat}} [[Kategooria:Kassitapulised]] [[Kategooria:Köögiviljad]] [[Kategooria:Kultuurtaimed]] daqw5wtq0etzun73esvamgs0m4182vj Maile Grünberg 0 289810 6183568 5816690 2022-08-26T07:54:05Z Amherst99 15496 /* Ühiskondlik tegevus */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maile Grünberg.jpg|pisi|Maile Grünberg 2012. aastal presidendi vastuvõtul.]] '''Maile Grünberg''' (sündinud [[24. veebruar]]il [[1942]] [[Tartu]]s<ref>[https://www.postimees.ee/1521323/kaes-on-maile-grunbergi-aeg "Käes on Maile Grünbergi aeg!"] Postimees, 14. jaanuar 2006</ref>) on eesti kujunduskunstnik ja sisearhitekt. == Tunnustus == *1997 – [[Kristjan Raua preemia]] *2002 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]], isikunäitus "Red" Tallinna Kunstihoones<ref>[http://www.kul.ee/index.php?path=0x2x59x797 Riiklikud kultuuripreemiad]</ref> *2015 – [[Tallinna teenetemärk]] *2020 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia]] == Ühiskondlik tegevus == * 2013 – kandideeris kohalikel valimistel Tallinnas [[Keskerakond|Keskerakonna]] nimekirjas. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://vana.edl.ee/et/designers?action=designer&id=53&sort=3 Maile Grünberg] Eesti Disainerite Liit ;Meedia * [http://www.kroonika.ee/index.php?id=3539 "Maile Grünberg, daam punases"] Kroonika, 22. jaanuar 2002 * [https://www.postimees.ee/1521323/kaes-on-maile-grunbergi-aeg "Käes on Maile Grünbergi aeg!"] Postimees, 14. jaanuar 2006 * [http://wwx.tarbija24.ee/011007/lisad/arter/arteri_persoon/285880.php "Kuraasikas daam Maile Grünberg"] Postimees (Arter), 29. september 2007 * [http://www.ohtuleht.ee/257842 "Maile Grünberg – teadlikult eristuv eriline naine"] Õhtuleht, 9. detsember 2007 * [http://www.epl.ee/news/kultuur/maile-grunbergi-kuraasist-jatkuks-mitmele-disainerile.d?id=51283893 "Maile Grünbergi kuraasist jätkuks mitmele disainerile"] Eesti Päevaleht, 2. oktoober 2010 * [http://uudised.err.ee/index.php?06239710 "Tallinnas avati disainer Maile Grünbergi vineermööbli näitus"] ERR, 24. november 2011 * [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13585:disainer-maile-gruenberg-uellatab-taas&catid=20:arhitektuur&Itemid=25&issue=3372 "Disainer Maile Grünberg üllatab taas"] Sirp, 8. detsember 2011 * [http://www.naine24.ee/662412/maile-grunberg-varviline-paike/ "Maile Grünberg, värviline päike"] naine24.ee, 10. detsember 2011 {{JÄRJESTA:Grünberg, Maile}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti sisearhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] mnu3wzgt4qx6qutwe5l61u92ftexvse Valga kreis 0 291571 6183317 6171017 2022-08-25T16:32:02Z NOSSER 8097 /* Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888 */ wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Valga kreis | nimi1_keel = saksa keeles | nimi1 = ''Kreis Walk'' | nimi2_keel = vene keeles | nimi2 = ''Валкский уезд'' | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 6030,2 (1898)<ref>Hollmann, H. Walk Livländisches Verkehrs- und Adressbuch für 1898/99 , osa II lk 114-116</ref> | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Kreisilinn]] | keskuse_nimi = [[Valga (Liivimaa)|Valga]]/[[Valka]] | asendikaardi_pilt = }} '''Valga kreis''' (ka '''Valga maakond''') ehk '''Valka maakond''' ([[saksa keel]]es ''Kreis Walk'', [[läti keel]]es ''Valkas apriņķis'', [[vene keel]]es ''Валкский уезд'') oli haldusüksus [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonnas]] (1783−1796) ja [[Liivimaa kubermang]]us (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), [[Läti Vabariik|Läti Vabariigis]] (1920−1940), [[Läti NSV]]-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja [[Läti kindralkomissariaat|Läti kindralkomissariaadis]] (1941−1944). == Valga kreis Riia asehaldurkonnas 1783−1796 == {{vaata|Riia asehaldurkond}} [[Pilt:Darstellung der neuen auf Keiserl(ichen) Befehl i. J. 1783.jpeg|pisi|Tallinna ja Riia asehaldurkonnad [[Otto Friedrich von Pistohlkors|O. F. von Pistohlkorsi]] kaardil (1783)]] Valga [[kreis]] moodustati [[3. juuli]]l [[1783]]. aastal keisrinna [[Katariina II]] otsusega. Selleks eraldati [[Riia kreis]]ist kolm (Härgmäe, Luke ja Trikāta) ja [[Võnnu kreis]]ist kaheksa (Aluliina, Apekalnsi, Aumeistri, Ēvele, Gulbene, Koivaliina, Smiltene ja Tirza-Velēna) kihelkonda. Seega kuulusid selle koosseisu enamik [[Kirde-Läti]]st ja alad Lõuna-Eestist [[Valga]] ümbrusest. Kreis piirnes loodes [[Pärnu kreis|Pärnu]] ja [[Tartu kreis]]iga, põhjas [[Võru kreis]]iga, kirdes vähesel määral [[Pihkva asehaldurkond|Pihkva asehaldurkonnaga]], idas [[Polotski asehaldurkond|Polotski asehaldurkonnaga]], lõunas [[Võnnu kreis]]iga ja läänes [[Volmari kreis]]iga. Pealinnaks oli [[Valga (Liivimaa)|Valga]]. {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R06L04.jpg |pilt2 = Shubert map - R06L05.jpg| jalus = Valga kreisi alad [[Friedrich Theodor Schubert]]i [[Liivimaa kubermang]]u topograafilisel sõjalisel kaardil, 19. sajandi teine pool}} {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R07L04.jpg |pilt2 = Shubert map - R07L05.jpg| jalus = [[Volmari kreis]], Valga kreisi lääne ja idaosa alad [[Friedrich von Schubert|Schuberti]] kaardil}} Kreisi koosseisu kuulus 11 kihelkonda: * [[Aluliina kihelkond]] (''Kirchspiel Marienburg'') * [[Apekalnsi kihelkond]] (''Kirchspiel Oppekaln'') * [[Aumeistri kihelkond]] (''Kirchspiel Serbigal'') * [[Ēvele kihelkond]] (''Kirchspiel Wolfahrt, Wolfart'')<ref name="QnJ7G" /> * [[Gulbene kihelkond]] (''Kirchspiel Schwanenburg'') * [[Härgmäe kihelkond]] (''Kirchspiel Ermes, Ermis'') * [[Koivaliina kihelkond]] (''Kirchspiel Adsel'') * [[Luke kihelkond]] (''Kirchspiel Luhde'') * [[Smiltene kihelkond]] (''Kirchspiel Smilten'') * [[Tirza kihelkond|Tirza-Velēna kihelkond]]<ref name="rkpDJ" /> (''Kirchspiel Tirsen-Wellan'') * [[Trikāta kihelkond]] (''Kirchspiel Trikaten'')<ref name="k3hDI" /> == Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888 == Pärast Katariina II surma tühistas tema poeg keiser [[Paul I]] [[1796]]. aastal asehalduskorralduse. 1783. aastal Võnnu kreisi aladest omaette kreisiks eraldatud Valga liideti nüüd taas Võnnuga Võnnu-Valga kaksikkreisiks. Selline korraldus kehtis [[1888]]. aastani, mil [[Võnnu kreis|Võnnu]] ja Valga eraldati omaette maakondadeks. Võnnu-Valga piirnes põhjas Tartu-Võru kaksikkreisiga, idas [[Vitebski kubermang]]uga (1796−1802 [[Valgevene kubermang]]uga) ja läänes Riia-Volmari kaksikmaakonnaga. === Võnnu-Valga kaksikkreisi sillakohturingkonnad === Võnnu-Valga kaksikkreisi kihelkonnad olid jaotatud kaheksaks [[Sillakohus|sillakohturingkonnaks]]:<ref>Bornhaupt, Christian. Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W. F. Häcker, 1855, lk 38 [https://books.google.ee/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false].</ref> # sillakohturingkond, kihelkonnad: Võnnu, Āraiši, Rauna, Dzērbene kihelkond # sillakohturingkond, kihelkonnad: Kalsnava, Ļaudona, Bērzaune, Lazdona kihelkond # sillakohturingkond, kihelkonnad: Cesvaine, Liezēre, Piebalga-Jaunpiebalga kihelkond # sillakohturingkond, kihelkonnad: Liepmuiža, Ērgļi, Vestiena, Skujene, Vecpiebalga kihelkond # sillakohturingkond, kihelkonnad: [[Aluliina kihelkond|Aluliina]], [[Apekalnsi kihelkond]] # sillakohturingkond, kihelkonnad: [[Smiltene kihelkond|Smiltene]], [[Koivaliina kihelkond|Koivaliina]], [[Cirgaļi kihelkond]] # sillakohturingkond, kihelkonnad: [[Gulbene kihelkond|Gulbene]], [[Tirza kihelkond]] # sillakohturingkond, kihelkonnad: [[Valga kihelkond|Valga]], [[Luke kihelkond|Luke]], [[Ēvele kihelkond|Ēvele]], [[Härgmäe kihelkond|Härgmäe]], [[Trikāta kihelkond]]. == Valga kreis 1888−1920 == 1888. aastal jagati senine kakskikkreis kaheks: Võnnu ja Valga said omaette maakondadeks. Põhjas piirnes kreis vähesel määral [[Viljandi kreis]]iga, põhjas [[Tartu kreis|Tartu]] ja [[Võru kreis]]iga, läänes [[Pihkva kubermang]]uga, lõunas [[Võnnu kreis]]iga ja läänes [[Volmari kreis]]iga. [[File:Map of Valka County (colored, parish and estate borders) (1904).jpg|pisi|300px|Valga kreis 1904]] 1909. aastal oli kreisis kihelkondi 16:<ref>Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.</ref> {{veergude loend| * [[Alamõisa kihelkond]] (''Kirchspiel Aahof'') * [[Aluliina kihelkond]] (''Kirchspiel Marienburg'') * [[Apekalnsi kihelkond]] (''Kirchspiel Oppekaln'') * [[Aumeistri kihelkond]] (''Kirchspiel Serbigal'') * [[Ēvele kihelkond]] (''Kirchspiel Wolfahrt'') * [[Gulbene kihelkond]] (''Kirchspiel Schwanenburg'') * [[Härgmäe kihelkond]] (''Kirchspiel Ermes'') * [[Koivaliina kihelkond]] (''Kirchspiel Adsel'') * [[Luke kihelkond]] (''Kirchspiel Luhde'') * [[Palsmane kihelkond]] (''Kirchspiel Palzmar'') * [[Smiltene kihelkond]] (''Kirchspiel Smilten'') * [[Zeltiņi kihelkond]] (''Kirchspiel Seltinghof'') * [[Tirza kihelkond]] (''Kirchspiel Tirsen'') * [[Trikāta kihelkond]] (''Kirchspiel Trikaten'') * [[Valga kihelkond]] (''Kirchspiel Walk'') * [[Velēna kihelkond]] (''Kirchspiel Wellan'') }} 1920te algul kui määrati kindlaks ka [[Eesti-Läti piir]], mis oli viimased 700 aastat eksisteerinud vaid rahvus- ja keelepiirina, moodustati riigipiir 1920te alguses mööda rahvuspiiri, mis suures osas kattus ajaloolise maakonnapiiriga, jättes Liivimaast Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa Eesti poolele, Riiamaa, Volmarimaa, Võnnumaa ja (ajaloolise) Valgamaa aga Läti poolele. Suurimad erinevused ajaloolistest maakonnapiiridest olid Eesti-Läti piiril [[Valga]] ja [[Mõisaküla]] kohal. Kui ajalooline ning lätlastega asustatud Valgamaa jäi Lätile, siis Eesti-Läti segaasustusega Valga linn jäi suuremalt osalt Eestile, samuti väikesed maa-alad ajaloolisest Valgamaast Valgast põhjas ([[Paju mõis|Paju]] ja [[Sooru mõis]]ate ümbrus) ning ka idas. Mõisaküla kohal jäi Eestile ajaloolisesse Volmarimaasse [[Ruhja kihelkond|Ruhja (saksa k Rujen, läti k Ruijena) kihelkond]]a kuulunud [[Laatre mõis (Ruhja)|Laatre mõis]] (saksa k Moiseküll, läti k Plater). == Vaata ka == * [[Riia asehaldurkond]] * [[Valka Püha Katariina evangeelne luterlik kirik|Valka Püha Katariina kirik]], [[Valga Jaani kirik]] * [[Valga maakond]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QnJ7G">{{cite book |title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=371 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA371,M1}}</ref> <ref name="rkpDJ">[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=mm&kohanimi=kihelkond&maakond=&nimeliik=&of=tb&staatus= Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaas (KNAB), Eesti Keele Instituut], vaadatud 19.06.2014</ref> <ref name="k3hDI">{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 123|url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA123,M1}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Kreis Walk}} * {{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 123|url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA123,M1}} * {{Cite book|title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA269,M1}} * {{Cite book|title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= 31–32 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA31,M1}} {{Liivimaa kubermang}} [[Kategooria:Valga kreis| ]] 0dvna5ce98mt9o15shbdaxec0ny80xl Arutelu:Lookus (matemaatika) 1 293718 6183388 3152654 2022-08-25T18:30:33Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki Inglise vikis on ka joonis, aga ma ei saa sellest täpselt aru--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 23. juuli 2012, kell 20:17 (EEST) Tead, ma ei ole kunagi kuulnud seda sõna selles tähenduses. Öeldakse "geomeetriline koht", kuigi ma ei tea, kas sedagi enam kasutatakse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2012, kell 22:24 (EEST) : Tõsi küll, geomeetriline koht tundub käivat ainult punktide, mitte joonte kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2012, kell 22:25 (EEST) ::Ülo Kaasik kirjutas oma raamatus Matemaatika leksikon (lk 145): Lookus (ehk geomeetriline koht). Ja näide on ruumilise pinna kohta (sfäär). Enwiki artiklis on samuti. Lookus käib punkti, joone või pinna kohta. Kahjuks ei tea kui palju seda terminit ka päriselt kaasajal kasutatakse.--[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 25. august 2022, kell 21:30 (EEST) awo3pb2uk34zfbnzocqr83pbxjkh80r Vao mõis 0 298469 6183505 6026206 2022-08-26T01:44:14Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas asunud mõisast; mõisa kohta Koeru kihelkonnas Järvamaal vaata artiklit [[Vao mõis (Koeru)]]}} [[Pilt:Vao tornlinnus1.jpg|pisi|[[Vao vasallilinnus|Tornlinnus]]]] '''Vao mõis''' oli [[rüütlimõis]] [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Virumaale [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja valla]] territooriumile. ==Ajalugu== Esimesed teated Vao mõisat ([[saksa keel]]es ''Wack'') pärinevad 1442. aastast. Tollaste omanike [[Wacke]]de järgi on mõis saanud endale ka nime. [[1286]]. aastal läänistas [[Taani kuningas]] Erik Menved vendadele Johannes, Jordanius ja Henricus Wackele [[kogukäe õigus]]e alusel nende isa mõisa. Wackedel oli teisigi valdusi Virumaal. Vao püsis Wackede käes ilmselt 15. sajandi lõpuni, arvatavalt suguvõsa hääbumiseni. ===Vao vasallilinnus=== [[Keskaeg|Keskajal]] püstitatud kindlustatud mõisahoone ehk [[Vao vasallilinnus]] on siiani üsna hästi säilinud. Ruudukujulise põhiplaaniga neljakorruseline tornlinnus on ligikaudu 10×10 meetri suurune. Vao tornlinnuse müürid on kogu nelja korruse kõrguses algsed. Vao [[tornlinnus]] on ehitatud arvatavasti [[15. sajand]]il kuigi mõned uurijad on pakkunud rajamisajaks ka [[14. sajand]]i teist poolt. Tornlinnus restaureeriti [[1986]]. aastal, seal paikneb Vao muuseum. ===Vao mõis=== [[16. sajand]]il ja [[17. sajand]]i alguses kuulus Vao Viru [[vasall]]ide [[Wedewes]]ide soole ([[Johan Wedewes]], kes hukkus [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal Porkuni all, ja [[Brun Wedewes]]). Vao mõis kuulus 17. sajandil von [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]]ite, von [[Budberg]]ide, von [[Anrep]]itele kui ka von [[Helffreich]]ide aadliperekondadele. [[1744]]. aastal omandasid mõisa Edler von [[Rennenkampff]]id ([[Karl Georg von Rennenkampff]] (1715–1752) [[Helme]]st, kes pani aluse Rennenkapffide Vao-Rakvere liinile), 1773. aastal müüs Karl Georg von Rennenkampffi lesk Jakobina Charlotta von Rennenkampff (sünd von Ceumern)Vao mõisa kõrvalmõisa [[Vorsti mõis|Vorsti]] ja sinna juurde kuuluva Sootaga külaga (Sotack), kapten Joachim Friedrich von [[Rosen (valge)|Rosen]]ile, kuid 1777. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai Vao mõisa Jakobina Charlotta von Rennenkampff (sünd von Ceumern) pärast tema surma (1805) poeg kreisikohtunik ja ratsaväekapten Karl Gustav Edler von Rennenkampff (–1794). Rennenkampffide valdusse jäi mõis ligi kahesajaks aastaks, kuni [[1919. aasta maareform|maareformini 1919. aastal]], kui kõik rüütlimõisad kuulutati riigi omanduseks. 1809. aastal pärandavara jagamise lepinguga sai Vao mõisa kreisikohtunik [[Andreas Karl Diedrich von Rennenkampff]] (1786–1852). Andreas von Rennenkampffi otsene pärija oli tema poeg [[tõeline riiginõunik]] [[Paul Magnus Reinhold Edler von Rennenkampff]] (1815–1887). Paul Reinhold von Rennenkampff suri vallalisena ja otseste pärijate puudumisel sai 1888. aastal Vao mõisa tema venna Adam Andreas von Rennenkampffi poeg [[Karl August Edler von Rennenkampff]] (1874–1934) <ref>[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17073&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=vao&_xr=eNotjEsOgCAQQ%252B8yF1DUhSnH8ABmogQnIn5AN8a7i59Vm762DIVTkGtG9ZmAogCN4r2EuPdZMLx1QyPT4gwlqhTIyRDbOQbx9olK0MHzC0Hrr%252BrROnXZ253tu03HJpK%252BrhvbnyU8 Vao mõis (Väike-Maarja khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>, kes oli ka viimane [[Rakvere mõis|Rakvere]] ja Vao mõisa omanik. ==Mõisahooned== Mõisasüda ehitati barokkstiilis kompleksina välja 1770.–1780. aastatel, kuid mõisa peahoone hävis 1918. aastal tulekahjus ning sellest on alles vaid keldriruumid ja [[vundament]]. == Pildid == <gallery> Vao mõisa karjalaut.JPG|Karjalaut Vao mõisa tuuleveski1.jpg|Tuuleveski Vao mõisa tuuleveski2.JPG|Tuuleveski Vao mõisa magasiait.jpg|Magasiait Vao mõisa rehi.jpg|Rehi Vao mõisa viinavabrik.jpg|Viinavabrik Vao mõisa viinavabrik2.JPG|Viinavabrik Vao mõisa valitsemaja.jpg|Valitsejamaja Vao mõisa saun.jpg|Saun Vao mõisa sepikoda.JPG|Sepikoda Vao mõisa kuivati1.jpg|Kuivati Vao mõisa meierei.jpg|Meierei Vao mõisa ait.jpg|Ait Vao mõisa tall-tõllakuur.jpg|Tall-tõllakuur Vao mõisa pritsikuur.JPG|Pritsikuur </gallery> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *{{kultuurimälestis|ID=16106}} *{{kultuurimälestis|ID=16105}} *{{kultuurimälestis|ID=16104}} *{{kultuurimälestis|ID=16103}} *{{kultuurimälestis|ID=16102}} *{{kultuurimälestis|ID=16101}} *{{kultuurimälestis|ID=16100}} *{{kultuurimälestis|ID=16099}} *{{kultuurimälestis|ID=16098}} *{{kultuurimälestis|ID=16097}} *{{kultuurimälestis|ID=16096}} *{{kultuurimälestis|ID=16095}} *{{kultuurimälestis|ID=16094}} *{{kultuurimälestis|ID=16093}} *{{kultuurimälestis|ID=16092}} *[http://www.v-maarja.ee/?part=html&id=300&PHPSESSID=o6rl0kkis9sfnkdejm4gbf0m10 Vao mõis], [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja valla]] koduleht *[http://www.mois.ee/viru/vao.shtml Vao mõis (Wack in Kirchspiel Klein-St. Marien, Wierland)], eesti mõisaportaalis {{Väike-Maarja kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.1|EW=26.194722|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Pahlenite mõisad]] [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Väike-Maarja kihelkond]] [[Kategooria:Väike-Maarja vald]] [[Kategooria:Rennenkampffide mõisad]] 0km8lm6hxqcer4cmc4d3i4ov2lr2c7j Christian Schmidt 0 299583 6183288 5968251 2022-08-25T15:30:57Z Niegodzisie 117525 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib poliitikust; vaimuliku kohta vaata artiklit [[Christian Schmidt (vaimulik)]]}} [[Pilt:Christian Schmidt (CSU) 2013.jpg|pisi|Christian Schmidt 2013.]] '''Hans Christian Friedrich Schmidt''' (sündinud [[26. august]]il [[1957]] [[Obernzenn]]is) on [[Saksamaa]] [[poliitik]] (CSU). Aastatel 1990-2021 oli ta Liidupäeva liige Fürthist, aastatel 2005–2013 parlamentaarne riigisekretär Saksamaa Liitvabariigi kaitseministeeriumis. Detsembrist 2013 kuni 17. veebruarini 2014 oli ta Saksamaa Liitvabariigi majanduskoostöö ja arengu ministeeriumi parlamentaarne riigisekretär. Aastatel 2014–2018 oli ta Saksamaa toitlustus- ja põllumajandusminister. Alates 1. augustist 2021 on ta Kõrgeim Esindaja Bosnia ja Hertsegoviinas. == Haridus ja amet == Pärast Georg-Wilhelm-Stelleri Gümnaasiumi lõpetamist [[Bad Windsheim]]is 1976 läbis sõjaväeteenistuse. 1977. aastal lõpetas Schmidt õigusteaduse õpingud [[Erlang]]is ja [[Lausanne]]'is, kus sooritas 1982. aastal esimese ja aastal 1985 teise riigieksami juuras. Alates 1985 on ta litsentseeritud advokaat. Alates novembrist 2005 on litsents peatatud seoses parlamentaarse riigisekretäri ametipostile asumisega. == Parteiline ja ühiskondlik tegevus == Schmidt astus õpilasena 1973 [[Junge Union]]i (JU), 1976. aastast alates kuulub [[CSU]]-sse. 1980–1982 oli ta JU Neustadt an der Aschi piirkonna esimees ja 1982–1991 JU Mittelfrankeni piirkonna esimees. Schmidt oli 1989–1993 ja on alates 1999 CSU piirkondliku juhatuse liige. Alates 1999 on ta ka CSU Fürth-Stadti piirkonna esimees. Schmidt on CSU välis-, julgeoleku- ja Euroopa poliitika töögrupi (ASP) piirkondlik esimees ja alates maist 2010 CSU Evangeelse Töörühma (EAK) piirkondlik esimees. Mais 2011 sai temast veel CDU/CSU Evangeelse Töörühma esimees. Alates 8. oktoobrist 2011 on Schmidt CSU aseesimees. Ta on ka SA Saksa-Atlandi Assotsiatsiooni (Deutsch Atlantische Gesellschaft e.V.) president, [[Kristliku Juudi Koostöö Ühing]]u (Gesellschaft für Christlich-Jüdische Zusammenarbeit) liige, Saksa-Tšehhi Foorumi koordineerimisnõukogu liige ning CSU Evangeelse Töörühma Mittelfrankeni piirkonna esimees. Schmidt on [[Rahvusvaheline Rahuoperatsioonide Keskus|Rahvusvahelise Rahuoperatsioonide Keskuse]] järelevalve nõukogu (Aufsichtsrat des Zentrums für Internationale Friedenseinsätze gemeinnützige GmbH (ZIF)) liige, SED diktatuuri uurimise fondi (Stiftung zur Aufarbeitung der SED-Diktatur) nõukogu liige, Saksa Rahuuuringute Fondi (Deutsche Stiftung Friedensforschung) nõukogu liige, Kaitse- ja Julgeolekupoliitika Ühingu (Gesellschaft für Wehr- und Sicherheitspolitik e.V.) kuratooriumi liige ning [[Ameerika Juudi Komitee]] (American Jewish Committee e.V.) nõuandekomisjoni liige. Ta on ka SA HELP – abi eneseabiks (HELP – Hilfe zur Selbsthilfe e.V.) juhatuse auliige. Schmidt on [[München]]is asuva Gebirgstruppe sõprade seltsi liige. == Töö == 1984–1990 oli Schmidt oma kodukoha Obernzenni vallavolikogu liige ja samal ajal ka Neustadt an der Arsch – Bad Windscheimi maakonna volikogu liige. Alates 1990 on Schmidt Saksa [[Bundestag]]i liige. 2002–2005 oli ta CDU/CSU fraktsiooni kaitsetöörühma esimees ja samaaegselt fraktsiooni pressiesindaja kaitsepoliitika küsimustes. 1994–1998 oli ta Saksa-Iisraeli ja 1998–2005 Saksa-Briti parlamendirühma esimees. Saksamaa välisminister kutsus ta 1997 Saksa-Tšehhi Foorumi nõustajate hulka. Christian Schmidt on Fürthi valimisringkonna kandidaadina alati otse Bundestagi valitud. 2009. aasta valimistel kogus ta 43,3% häältest. Juunis 2021 teatas Schmidt, et ei kandideeri 2021. aasta septembri valimistel ja lahkub peale ametiaja lõppu aktiivpoliitikast. Jaanuaris 2021 nimetas Saksamaa valitsus ta kõrgeimaks esindajaks Bosnia ja Hertsegoviinas. 27. mail 2021 lahkus ametist senine esindaja, austerlane Valentin Inzko, Schmidt astus ametisse 1. augustil 2021. == Tunnustus == * 2004 – [[Kolme Tähe orden]]i kavaler * 2007 – Bayeri teenetemärk == Välislingid == {{Commons|Category:Christian Schmidt (CSU)}} * [http://www.christian-schmidt.de/ Christian Schmidti koduleht] * [http://www.bundestag.de/bundestag/abgeordnete17/biografien/S/schmidt_christian.html Elulugu Deutsche Bundestagi kodulehel] * [http://www.bmvg.de/portal/a/bmvg/ministerium/aufbau_funktion/leitung/christian_schmidt Elulugu Saksamaa Liitvabariigi Kaitseministeeriumi kodulehel] {{JÄRJESTA:Schmidt, Christian}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] 1pok1c8c2j05j4npnp0q7ojzr9fkhfp 6183549 6183288 2022-08-26T06:31:38Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib poliitikust; vaimuliku kohta vaata artiklit [[Christian Schmidt (vaimulik)]]}} [[Pilt:Christian Schmidt (CSU) 2013.jpg|pisi|Christian Schmidt 2013.]] '''Hans Christian Friedrich Schmidt''' (sündinud [[26. august]]il [[1957]] [[Obernzenn]]is) on [[Saksamaa]] [[poliitik]] (CSU). Aastatel 1990–2021 oli ta Liidupäeva liige [[Fürth]]ist, aastatel 2005–2013 parlamentaarne riigisekretär Saksamaa Liitvabariigi kaitseministeeriumis. Detsembrist 2013 kuni 17. veebruarini 2014 oli ta Saksamaa Liitvabariigi majanduskoostöö ja arengu ministeeriumi parlamentaarne riigisekretär. Aastatel 2014–2018 oli ta Saksamaa toitlustus- ja põllumajandusminister. Alates 1. augustist 2021 on ta Kõrgeim Esindaja Bosnia ja Hertsegoviinas. == Haridus ja amet == Pärast Georg-Wilhelm-Stelleri Gümnaasiumi lõpetamist [[Bad Windsheim]]is 1976 läbis sõjaväeteenistuse. 1977. aastal lõpetas Schmidt õigusteaduse õpingud [[Erlang]]is ja [[Lausanne]]'is, kus sooritas 1982. aastal esimese ja aastal 1985 teise riigieksami juuras. Alates 1985 on ta litsentseeritud advokaat. Alates novembrist 2005 on litsents peatatud seoses parlamentaarse riigisekretäri ametipostile asumisega. == Parteiline ja ühiskondlik tegevus == Schmidt astus õpilasena 1973 [[Junge Union]]i (JU), 1976. aastast alates kuulub [[CSU]]-sse. 1980–1982 oli ta JU Neustadt an der Aschi piirkonna esimees ja 1982–1991 JU Mittelfrankeni piirkonna esimees. Schmidt oli 1989–1993 ja on alates 1999 CSU piirkondliku juhatuse liige. Alates 1999 on ta ka CSU Fürth-Stadti piirkonna esimees. Schmidt on CSU välis-, julgeoleku- ja Euroopa poliitika töögrupi (ASP) piirkondlik esimees ja alates maist 2010 CSU Evangeelse Töörühma (EAK) piirkondlik esimees. Mais 2011 sai temast veel CDU/CSU Evangeelse Töörühma esimees. Alates 8. oktoobrist 2011 on Schmidt CSU aseesimees. Ta on ka SA Saksa-Atlandi Assotsiatsiooni (Deutsch Atlantische Gesellschaft e.V.) president, [[Kristliku Juudi Koostöö Ühing]]u (Gesellschaft für Christlich-Jüdische Zusammenarbeit) liige, Saksa-Tšehhi Foorumi koordineerimisnõukogu liige ning CSU Evangeelse Töörühma Mittelfrankeni piirkonna esimees. Schmidt on [[Rahvusvaheline Rahuoperatsioonide Keskus|Rahvusvahelise Rahuoperatsioonide Keskuse]] järelevalve nõukogu (Aufsichtsrat des Zentrums für Internationale Friedenseinsätze gemeinnützige GmbH (ZIF)) liige, SED diktatuuri uurimise fondi (Stiftung zur Aufarbeitung der SED-Diktatur) nõukogu liige, Saksa Rahuuuringute Fondi (Deutsche Stiftung Friedensforschung) nõukogu liige, Kaitse- ja Julgeolekupoliitika Ühingu (Gesellschaft für Wehr- und Sicherheitspolitik e.V.) kuratooriumi liige ning [[Ameerika Juudi Komitee]] (American Jewish Committee e.V.) nõuandekomisjoni liige. Ta on ka SA HELP – abi eneseabiks (HELP – Hilfe zur Selbsthilfe e.V.) juhatuse auliige. Schmidt on [[München]]is asuva Gebirgstruppe sõprade seltsi liige. == Töö == 1984–1990 oli Schmidt oma kodukoha Obernzenni vallavolikogu liige ja samal ajal ka Neustadt an der Arsch – Bad Windscheimi maakonna volikogu liige. Alates 1990 on Schmidt Saksa [[Bundestag]]i liige. 2002–2005 oli ta CDU/CSU fraktsiooni kaitsetöörühma esimees ja samaaegselt fraktsiooni pressiesindaja kaitsepoliitika küsimustes. 1994–1998 oli ta Saksa-Iisraeli ja 1998–2005 Saksa-Briti parlamendirühma esimees. Saksamaa välisminister kutsus ta 1997 Saksa-Tšehhi Foorumi nõustajate hulka. Christian Schmidt on Fürthi valimisringkonna kandidaadina alati otse Bundestagi valitud. 2009. aasta valimistel kogus ta 43,3% häältest. Juunis 2021 teatas Schmidt, et ei kandideeri 2021. aasta septembri valimistel ja lahkub peale ametiaja lõppu aktiivpoliitikast. Jaanuaris 2021 nimetas Saksamaa valitsus ta kõrgeimaks esindajaks Bosnia ja Hertsegoviinas. 27. mail 2021 lahkus ametist senine esindaja, austerlane Valentin Inzko, Schmidt astus ametisse 1. augustil 2021. == Tunnustus == * 2004 – [[Kolme Tähe orden]]i kavaler * 2007 – Bayeri teenetemärk == Välislingid == {{Commons|Category:Christian Schmidt (CSU)}} * [http://www.christian-schmidt.de/ Christian Schmidti koduleht] * [http://www.bundestag.de/bundestag/abgeordnete17/biografien/S/schmidt_christian.html Elulugu Deutsche Bundestagi kodulehel] * [http://www.bmvg.de/portal/a/bmvg/ministerium/aufbau_funktion/leitung/christian_schmidt Elulugu Saksamaa Liitvabariigi Kaitseministeeriumi kodulehel] {{JÄRJESTA:Schmidt, Christian}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] g2h9fcbg1ywj64unwe3ziyr2y2u100n 6183550 6183549 2022-08-26T06:31:56Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib poliitikust; vaimuliku kohta vaata artiklit [[Christian Schmidt (vaimulik)]]}} [[Pilt:Christian Schmidt (CSU) 2013.jpg|pisi|Christian Schmidt 2013.]] '''Hans Christian Friedrich Schmidt''' (sündinud [[26. august]]il [[1957]] [[Obernzenn]]is) on [[Saksamaa]] [[poliitik]] (CSU). Aastatel 1990–2021 oli ta [[Liidupäev]]a liige [[Fürth]]ist, aastatel 2005–2013 parlamentaarne riigisekretär Saksamaa Liitvabariigi kaitseministeeriumis. Detsembrist 2013 kuni 17. veebruarini 2014 oli ta Saksamaa Liitvabariigi majanduskoostöö ja arengu ministeeriumi parlamentaarne riigisekretär. Aastatel 2014–2018 oli ta Saksamaa toitlustus- ja põllumajandusminister. Alates 1. augustist 2021 on ta Kõrgeim Esindaja Bosnia ja Hertsegoviinas. == Haridus ja amet == Pärast Georg-Wilhelm-Stelleri Gümnaasiumi lõpetamist [[Bad Windsheim]]is 1976 läbis sõjaväeteenistuse. 1977. aastal lõpetas Schmidt õigusteaduse õpingud [[Erlang]]is ja [[Lausanne]]'is, kus sooritas 1982. aastal esimese ja aastal 1985 teise riigieksami juuras. Alates 1985 on ta litsentseeritud advokaat. Alates novembrist 2005 on litsents peatatud seoses parlamentaarse riigisekretäri ametipostile asumisega. == Parteiline ja ühiskondlik tegevus == Schmidt astus õpilasena 1973 [[Junge Union]]i (JU), 1976. aastast alates kuulub [[CSU]]-sse. 1980–1982 oli ta JU Neustadt an der Aschi piirkonna esimees ja 1982–1991 JU Mittelfrankeni piirkonna esimees. Schmidt oli 1989–1993 ja on alates 1999 CSU piirkondliku juhatuse liige. Alates 1999 on ta ka CSU Fürth-Stadti piirkonna esimees. Schmidt on CSU välis-, julgeoleku- ja Euroopa poliitika töögrupi (ASP) piirkondlik esimees ja alates maist 2010 CSU Evangeelse Töörühma (EAK) piirkondlik esimees. Mais 2011 sai temast veel CDU/CSU Evangeelse Töörühma esimees. Alates 8. oktoobrist 2011 on Schmidt CSU aseesimees. Ta on ka SA Saksa-Atlandi Assotsiatsiooni (Deutsch Atlantische Gesellschaft e.V.) president, [[Kristliku Juudi Koostöö Ühing]]u (Gesellschaft für Christlich-Jüdische Zusammenarbeit) liige, Saksa-Tšehhi Foorumi koordineerimisnõukogu liige ning CSU Evangeelse Töörühma Mittelfrankeni piirkonna esimees. Schmidt on [[Rahvusvaheline Rahuoperatsioonide Keskus|Rahvusvahelise Rahuoperatsioonide Keskuse]] järelevalve nõukogu (Aufsichtsrat des Zentrums für Internationale Friedenseinsätze gemeinnützige GmbH (ZIF)) liige, SED diktatuuri uurimise fondi (Stiftung zur Aufarbeitung der SED-Diktatur) nõukogu liige, Saksa Rahuuuringute Fondi (Deutsche Stiftung Friedensforschung) nõukogu liige, Kaitse- ja Julgeolekupoliitika Ühingu (Gesellschaft für Wehr- und Sicherheitspolitik e.V.) kuratooriumi liige ning [[Ameerika Juudi Komitee]] (American Jewish Committee e.V.) nõuandekomisjoni liige. Ta on ka SA HELP – abi eneseabiks (HELP – Hilfe zur Selbsthilfe e.V.) juhatuse auliige. Schmidt on [[München]]is asuva Gebirgstruppe sõprade seltsi liige. == Töö == 1984–1990 oli Schmidt oma kodukoha Obernzenni vallavolikogu liige ja samal ajal ka Neustadt an der Arsch – Bad Windscheimi maakonna volikogu liige. Alates 1990 on Schmidt Saksa [[Bundestag]]i liige. 2002–2005 oli ta CDU/CSU fraktsiooni kaitsetöörühma esimees ja samaaegselt fraktsiooni pressiesindaja kaitsepoliitika küsimustes. 1994–1998 oli ta Saksa-Iisraeli ja 1998–2005 Saksa-Briti parlamendirühma esimees. Saksamaa välisminister kutsus ta 1997 Saksa-Tšehhi Foorumi nõustajate hulka. Christian Schmidt on Fürthi valimisringkonna kandidaadina alati otse Bundestagi valitud. 2009. aasta valimistel kogus ta 43,3% häältest. Juunis 2021 teatas Schmidt, et ei kandideeri 2021. aasta septembri valimistel ja lahkub peale ametiaja lõppu aktiivpoliitikast. Jaanuaris 2021 nimetas Saksamaa valitsus ta kõrgeimaks esindajaks Bosnia ja Hertsegoviinas. 27. mail 2021 lahkus ametist senine esindaja, austerlane Valentin Inzko, Schmidt astus ametisse 1. augustil 2021. == Tunnustus == * 2004 – [[Kolme Tähe orden]]i kavaler * 2007 – Bayeri teenetemärk == Välislingid == {{Commons|Category:Christian Schmidt (CSU)}} * [http://www.christian-schmidt.de/ Christian Schmidti koduleht] * [http://www.bundestag.de/bundestag/abgeordnete17/biografien/S/schmidt_christian.html Elulugu Deutsche Bundestagi kodulehel] * [http://www.bmvg.de/portal/a/bmvg/ministerium/aufbau_funktion/leitung/christian_schmidt Elulugu Saksamaa Liitvabariigi Kaitseministeeriumi kodulehel] {{JÄRJESTA:Schmidt, Christian}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] rt4v0416imxo1gyabhwl3ldvcnk4ayt 6183551 6183550 2022-08-26T06:33:41Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib poliitikust; vaimuliku kohta vaata artiklit [[Christian Schmidt (vaimulik)]]}} [[Pilt:Christian Schmidt (CSU) 2013.jpg|pisi|Christian Schmidt 2013.]] '''Hans Christian Friedrich Schmidt''' (sündinud [[26. august]]il [[1957]] [[Obernzenn]]is) on [[Saksamaa]] [[poliitik]] (CSU). Aastatel 1990–2021 oli ta [[Liidupäev]]a liige [[Fürth]]ist, aastatel 2005–2013 parlamentaarne riigisekretär Saksamaa Liitvabariigi kaitseministeeriumis. Detsembrist 2013 kuni 17. veebruarini 2014 oli ta Saksamaa Liitvabariigi majanduskoostöö ja arengu ministeeriumi parlamentaarne riigisekretär. Aastatel 2014–2018 oli ta Saksamaa toitlustus- ja põllumajandusminister. Alates 1. augustist 2021 on ta Kõrgeim Esindaja [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s. == Haridus ja amet == Pärast Georg-Wilhelm-Stelleri Gümnaasiumi lõpetamist [[Bad Windsheim]]is 1976 läbis sõjaväeteenistuse. 1977. aastal lõpetas Schmidt õigusteaduse õpingud [[Erlang]]is ja [[Lausanne]]'is, kus sooritas 1982. aastal esimese ja aastal 1985 teise riigieksami juuras. Alates 1985 on ta litsentseeritud advokaat. Alates novembrist 2005 on litsents peatatud seoses parlamentaarse riigisekretäri ametipostile asumisega. == Parteiline ja ühiskondlik tegevus == Schmidt astus õpilasena 1973 [[Junge Union]]i (JU), 1976. aastast alates kuulub [[CSU]]-sse. 1980–1982 oli ta JU Neustadt an der Aschi piirkonna esimees ja 1982–1991 JU Mittelfrankeni piirkonna esimees. Schmidt oli 1989–1993 ja on alates 1999 CSU piirkondliku juhatuse liige. Alates 1999 on ta ka CSU Fürth-Stadti piirkonna esimees. Schmidt on CSU välis-, julgeoleku- ja Euroopa poliitika töögrupi (ASP) piirkondlik esimees ja alates maist 2010 CSU Evangeelse Töörühma (EAK) piirkondlik esimees. Mais 2011 sai temast veel CDU/CSU Evangeelse Töörühma esimees. Alates 8. oktoobrist 2011 on Schmidt CSU aseesimees. Ta on ka SA Saksa-Atlandi Assotsiatsiooni (Deutsch Atlantische Gesellschaft e.V.) president, [[Kristliku Juudi Koostöö Ühing]]u (Gesellschaft für Christlich-Jüdische Zusammenarbeit) liige, Saksa-Tšehhi Foorumi koordineerimisnõukogu liige ning CSU Evangeelse Töörühma Mittelfrankeni piirkonna esimees. Schmidt on [[Rahvusvaheline Rahuoperatsioonide Keskus|Rahvusvahelise Rahuoperatsioonide Keskuse]] järelevalve nõukogu (Aufsichtsrat des Zentrums für Internationale Friedenseinsätze gemeinnützige GmbH (ZIF)) liige, SED diktatuuri uurimise fondi (Stiftung zur Aufarbeitung der SED-Diktatur) nõukogu liige, Saksa Rahuuuringute Fondi (Deutsche Stiftung Friedensforschung) nõukogu liige, Kaitse- ja Julgeolekupoliitika Ühingu (Gesellschaft für Wehr- und Sicherheitspolitik e.V.) kuratooriumi liige ning [[Ameerika Juudi Komitee]] (American Jewish Committee e.V.) nõuandekomisjoni liige. Ta on ka SA HELP – abi eneseabiks (HELP – Hilfe zur Selbsthilfe e.V.) juhatuse auliige. Schmidt on [[München]]is asuva Gebirgstruppe sõprade seltsi liige. == Töö == 1984–1990 oli Schmidt oma kodukoha Obernzenni vallavolikogu liige ja samal ajal ka Neustadt an der Arsch – Bad Windscheimi maakonna volikogu liige. Alates 1990 on Schmidt Saksa [[Bundestag]]i liige. 2002–2005 oli ta CDU/CSU fraktsiooni kaitsetöörühma esimees ja samaaegselt fraktsiooni pressiesindaja kaitsepoliitika küsimustes. 1994–1998 oli ta Saksa-Iisraeli ja 1998–2005 Saksa-Briti parlamendirühma esimees. Saksamaa välisminister kutsus ta 1997 Saksa-Tšehhi Foorumi nõustajate hulka. Christian Schmidt on Fürthi valimisringkonna kandidaadina alati otse Bundestagi valitud. 2009. aasta valimistel kogus ta 43,3% häältest. Juunis 2021 teatas Schmidt, et ei kandideeri 2021. aasta septembri valimistel ja lahkub peale ametiaja lõppu aktiivpoliitikast. Jaanuaris 2021 nimetas Saksamaa valitsus ta kõrgeimaks esindajaks Bosnia ja Hertsegoviinas. 27. mail 2021 lahkus ametist senine esindaja, austerlane Valentin Inzko, Schmidt astus ametisse 1. augustil 2021. == Tunnustus == * 2004 – [[Kolme Tähe orden]]i kavaler * 2007 – Bayeri teenetemärk == Välislingid == {{Commons|Category:Christian Schmidt (CSU)}} * [http://www.christian-schmidt.de/ Christian Schmidti koduleht] * [http://www.bundestag.de/bundestag/abgeordnete17/biografien/S/schmidt_christian.html Elulugu Deutsche Bundestagi kodulehel] * [http://www.bmvg.de/portal/a/bmvg/ministerium/aufbau_funktion/leitung/christian_schmidt Elulugu Saksamaa Liitvabariigi Kaitseministeeriumi kodulehel] {{JÄRJESTA:Schmidt, Christian}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] sqe0x2yuq7ves98ztb99wb5ufoq5f26 Boris Lehtlaan 0 302787 6183290 6146359 2022-08-25T15:37:15Z 193.40.13.194 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:1974 Mood Kalevi Spordihallis. Boris Lehtlaan.jpg|pisi|Boris Lehtlaan esinemas 1974. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[Pilt:Lehtlaan, Boris.IMG_5563.JPG|pisi|Boris Lehtlaan esinemas [[Rahumäe]]l asuvas Alfredi Pubis 6. oktoobril 2012]] '''Boris Lehtlaan''' (sündinud [[27. märts]]il [[1946]]) on eesti estraadilaulja. Lehtlaan õppis laulmist [[1965]]–[[1969]] [[Tallinna Muusikakool]]is ja [[Filharmoonia Estraadistuudio]]s (juhendaja [[Heli Lääts]]). Ta oli Eesti Filharmoonia solist [[1969]]–[[1981]]. Lehtlaan on osalenud 1960. aastatel ansamblites [[Toonika (ansambel)|Toonika]], [[Kristallid]], [[Optimistid]] ja [[Olav Ehala]] ansamblis ning estraadiorkestris Vana Toomas. 1974. aastal jagas ta Moskva Estraadimuusika Konkursil [[Alla Pugatšova]]ga kolmandat kohta. Andis Nõukogude Liidus aastatel 1969–[[1978]] umbes 300 kontserti. Esinenud ka Soomes, Saksamaal, Tšehhoslovakkias, Poolas ja USAs, muu hulgas koos [[Tiit Saluveer]]i ja Henn Rebasega. <ref>[http://www.intro.ee/et/artistid/17-sooloartistid/7-boris-lehtlaan.html Intro]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Teiste hulgas oli ta 1978. aastal loodud ansambli [[Mobile (ansambel)|Mobile]] solist. Ta mängis 1969. aasta muusikafilmis "[[Uksed (film)|Uksed]]" ja oli peategelane ka [[Mark Soosaar]]e 1971. aasta muusikafilmis "[[Kuldrannake (film, 1971)|Kuldrannake]]". ==Tunnustus== *2008 – [[Kuldne Plaat]], eriauhind panuse eest Eesti popmuusikasse ==Isiklikku== Tal on Tallinna iluuisutamiskooli koreograafi Janaga tütred Kristina ja Maria<ref>Urmas Vahe, [http://www.ohtuleht.ee/348406 Boris Lehtlaan: "Elan tütrele. Elan dividendidest ja üürirahast."] Õhtuleht, 30. september 2009</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{imdb nimi|1845496}} *[[Sulev Oll]]. [http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/boris-lehtlaan-pole-kunagi-habenenud-lihtsaid-laule.d?id=42631671 Boris Lehtlaan pole kunagi häbenenud lihtsaid laule], [[Maaleht]], [[27. märts]] [[2011]] {{JÄRJESTA:Lehtlaan, Boris}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 9i6f6m083euy8r060l7f351wh2vtv3w Tipiṭaka 0 304353 6183565 6071578 2022-08-26T07:43:45Z Lulu 294 /* "Sutta Pitaka" */ wikitext text/x-wiki {{budism}} '''Tipiṭaka''' või '''Tripiṭaka''' ([[paali keel]]es ''tipiṭaka'' ‘kolm korvi, kolmikkorv’; [[sanskriti keel]]es ''tripiṭaka''; [[tiibeti keel]]es ''sde snod gsum''; [[hiina keel]]es 三藏 ''sanzang''; [[jaapani keel]]es ''sanzō'') on [[budism]]i [[pühakiri|pühakirjakogu]], [[Buddha]] õpetuste kogumik, mis koosneb kolmest osast ehk "korvist". Paalikeelne nimetus ''Tipiṭaka'' viitab tavaliselt '''paali kaanonile''', mis on ainus tervikuna säilinud tekstikogumik varajase budismi ajast klassikalises india keeles ning seda peetakse üldiselt ka kõige autentsemaks Buddha õpetuse kogumikuks. [[Theravaada]]s on see ainus pühakiri. Sanskritikeelne nimetus ''Tripiṭaka'' võib samuti tähistada õpetuste kogumikku, kuid viitab budistlikule pühakirjakogule laiemas mõttes, hõlmates ka erinevate koolkondade filosoofiat ja pühaks peetavaid tekste. Peale teist Sanghakogu tekkinud kirjaliku traditsiooni järel oli igal koolkonnal oma paalikeelne ''Tipiṭaka'', mille erinevused olid minimaalsed. Tänapäeval on tervikuna säilinud [[theravaada]] koolkonna paalikeelne ''Tipiṭaka.'' Hiljem koostatud ja sanskriti keelde tõlgitud tekstikogudest on säilinud vaid fragmente. Üsna terviklikult on säilinud ka mõningad hiljem koostatud paalikeelse kaanoni hiina- ja tiibetikeelsed tõlked. Tiibetis ja Hiinas säilitati [[mahajaana]]le omane pühakirjakogude avatus ning kaanonisse lülitati ajast aega nii uusi tekste kui ka oma õpetlaste kommentaare ja uurimusi. Neis traditsioonides ei säilitatud algupärasele india pühakirjale omast kolmeosalist struktuuri, kuigi ka Hiina kaanonit nimetatakse mõnikord Hiina ''Tripiṭaka''ks.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: tripitaka. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Tripi%E1%B9%ADaka]</ref> ==Paalikeelse Tipiṭaka jaotus== Paalikeelne Tipiṭaka jaguneb kolme suuremasse ossa: #[[Vinaja Piṭaka|Vinaja-piṭaka]] (3 jaotust, 1.–9. köidet/osa) #[[Sutta Piṭaka|Sutta-piṭaka]] (5 kogumikku, 9.–33. köidet/osa) #[[Abhidhammapiṭaka|Abhidhamma-piṭaka]] (7 raamatut, 33.–45. köidet/osa) Pärimuse järgi koostati esimesed kaks osa Buddha õpetuste põhjal juba esimesel [[budismi suurkogud|Sanghakogul]] [[Rādžagriha]]s, mis toimus peagi pärast Buddha [[parinirvaana]]t, ''Abhidharmapiṭaka'' lisati ilmselt hiljem. == "Vinaya Pitaka" == {{Vaata|Vinaya Pitaka}} "Vinaya Piṭaka" sisaldab kõiki käitumisreegleid munkadele (227 reeglit) ja nunnadele (311 reeglit) ning mungaelu korralduslikke juhised; 3 suuremat jaotust, 5 alajaotust: === "Sutta–Vibhaṅga" === Kaks raamatut, sisaldavad reegleid munkade ja nunnadele ning kaheksat põhilist eksimust. === "Khandaka" === Kaks raamatut, sisaldavad reegleid ja protseduure, jaotatud 20 (või 22) allosaks. Tekstid sisaldavad mungaelu reegleid, mis puudutavad munkade ja nunnade kloostrisse vastuvõtmist, pühade tähistamist, riietumist, toitumist, sh haigete munkade elukorraldust ja ravimist, jms. === "Parivāra" === Analüütiline sutta – Vibhaṅga kokkuvõtte, mis sisaldab selgitusi ja täpsustusi eelnevates osades antud reeglite kohta. == "Sutta Pitaka" == {{Vaata|Sutta Piṭaka}} "Sutta Piṭaka" ehk õpetussõnade korv koosneb viiest suurest kogumikust ehk [[Nikāya|nikāya]]st. (sanskriti ja paali keeles ''nikāya'' ‘kogumik’), [[Mahajaana]]s on kasutusel nimetus '[[aagama]]' (sanskriti ja paali keeles ''āgama'' ‘tulemine, saabumine’; tiibeti keeles ''lung''; hiina keeles 阿含 ''ahan''; jaapani keeles ''agon''). "Sutta pitaka" sisaldab kokku ligi 10 000 teksti, mida peetakse [[Buddha]] sõnaks. === "Dīgha-nikāya" === {{Vaata|Dīgha-nikāya}} 'Pikkade õpetussõnade kogumik' (sanskriti keeles ''dīrgha-āgama'') sisaldab 34 pikka vestlust Buddha ja tema õpilaste vahel. Jaotatud kolme vagga’sse (peatükki), millest iga peatükk on üks raamat. * Sīlakkhandavagga-pāḷi – (moraalsus; 13 suttat) * Mahāvagga-pāḷi – (pikk diskursus; 10 suttat) * Pāṭikavagga-pāḷi – (hästi-tuntud diskursus; 11 suttat) === "Majjhima-nikāya" === {{Vaata|Majjhima-nikāya}} 'Keskmiste õpetussõnade kogumik' (sanskriti keeles ''madhyama-āgama'') sisaldab 152 suttat, koosneb 15 peatükist. === "Saṃyutta-nikāya" === {{Vaata|Saṃyutta-nikāya}} ‘Rühmadeks jaotatud õpetuste kogumik (sanskriti keeles ''saṃyukta-āgama'') sisaldab 2904 (7762) suttat, koosneb 56 rühmast, 5 peatükist; 6 raamatust. * Sagāthavagga-saṃyutta – 'jumaluste rühm' * Nidānavagga- saṃyutta – 'sõltuvusliku tekkimise rühm' * Khandavagga- saṃyutta – '5 isiksuse koostisosa' * Saḷāyatanavagga- saṃyutta – '6 taju' * Mahāvagga- saṃyutta – 'valgustumine' === "Aṅguttara-nikāya" === {{Vaata|Aṅguttara-nikāya}} 'Üks-rohkem õpetussõnade kogu' (sanskriti keeles ''ekottara-āgama'') sisaldab 9557 suttat, jaotatuna 11. alaossa, kus kirjeldatakse vastavalt alaosa järjekorranumbrile eksisteerivaid asju ja nähtusi. === "Khuddaka-nikāya" === {{Vaata|Khuddaka-nikāya}} 'Lühitekstide kogumik' (sanskriti keeles ''kṣudraka-āgama'') koosneb 15 osast. * Kuddhakapātha – 'lühijuttude kogu', 9 lühiteksti noviitsidele * [[Dhammapada]] – 'õpetuste jada'; 423 neljarealist luuletust * Udāna – 'põhilausete kogu' sisaldab 80 suttat Buddha elust. Iga elusündmuse kohta sisaldub neljarealine salm (Udāna) või Buddha poolt öeldud proosatekst. * Itivuttaka – 'niimoodi öeldud' sisaldab 112 Buddha poolt õpetatud värssi, mis vaheldub proosatekstidega * Suttanipāta – 'väike suttate kogumik' sisaldab 5 värsivormis suttat * Vimānavatthu – 'jumaluste lossi lood' sisaldab 85 lugu * Peta Vatthu – 'lood petadest' (ja näljastest vaimudest) * Theragāthā – 'vanemate munkade värsid' – sisaldab 107 poeemi, 1279 värssi; 264 vanema Buddha järgija värsid õndsast elust * Therigāthā – 'värsid õdedest' ehk 'nunnade laulud'; 73 vanema nunna poolt antud 73 poeemi, 522 värssi * Jātaka – 'sünnilood' sisaldavad 547 jātaka’t (Buddha elulugu). Need on Buddha jutustused järgijatele tema eelmisest elust, lõppedes tavaliselt lauluvärssides. Lood on järjestatud vastavalt värsside arvule jātaka lõpus. * Niddesa – 'kirjeldus' ehk 'kommentaar' Suttanipāta kahele alalõigule (kommentaar Mahāvagga Pāḷi 4-le lõikele ja CuỊavagga Pāḷi 5-le lõikele ning Khaggavisāna Sutta 1-le lõikele) * Paṭisambhidā Magga – 'tee analüütilisse tunnetusse', 3 petükki, iga peatükk sisaldab 10 teemat ('katha') * Apadāna – 'arahantide lood' * Buddhavaṃsa – 'lood Buddhade pärinemisest' sisaldab lugusid 24 Budhast, kes on elanud enne ajaloolist Buddha (sh ajaloolisest Gotama Buddhast) * Cariyā Piṭaka – 35 värsi vormis jutustust, sh 10 täiuslikkust (pāramī) mis on vajalikud buddhasuse saavutamiseks (suuremeelsus, moraalsus, kõlblus, tarkus, energilisus, kannatlikkus, ausus, sihikindlus, võrdne suhtumine, meelerahu) * Nettippakarana – väike tõlgendus kanooniliste tekstide selgituseks ja interpreteerimiseks (ainult Birma Tipiṭakas) * Peṭakopadesa – selgitus (ja laiendus) Buddha poolt õpetatud meetodite kohta (ainult Birma Tipiṭakas) * Milinda-pañha – 'Milinda küsimused', sisaldab munk Nagasena vastuseid kuningas Milinda küsimustele (ainult Birma Tipiṭakas) == "Abhidhamma Pitaka" == {{vaata| Abhidhammapiṭaka}} "Abhidhamma Piṭaka" koosneb 7 osast, on filosoofilis-psühholoogiliste süstematiseeritud Buddha õpetuste kogumik, mis valmis peale kolmandat budistide suurkogu. Kolme esimest raamatut peetakse Abhidhamma mõistmise aspektist olulisimaks. === "Dhammasaṅgaṇī" === – 'Dhamma klassifikatsioon' ehk 'seadmuste kogumid', sisaldab kokkuvõtvalt Buddha õpetatust ülimast tegelikkusest, e tegelikkuse olemusest sh meele (''citta'') ja teadvusega seotud faktorid, 4 füüsilist elementi ja nendega seotud 23 füüsilist nähtust jms. === "Vibhaṅga" === – 'analüüs'; siin jätkub Dhammasaṅgaṇīs alustatud dhamma analüüs; 18 peatükki, mis kätkevad üksikasjalikku analüüsi või klassifikatsiooni 16 peamise seadmuse teema kohta, sh koostisosadest, tajude tekkest, elementidest, võimetest, teadlikolekust, tõest, sõltuvuslikust tekkest, virgumise tegurid ja etapid (jhāna'd), analüütilised teadmised, meeletreeninguga seotud aspektid, ülevaade budistlikust universumist jms. === "Dhātukathā" === – 'arutlus elementidest' põhineb skandha'de ja āyatana'te analüüsidel ning on esitatud küsimuste ja vastuse vormis. === "Puggalapaññatti" === – 'individuaalsuste kirjeldus' ehk 'isiksuse tüpoloogia'; kirjeldab ja analüüsib inimeste iseloomutüüpe mitmete tegurite põhjal, mille arv ulatub ühest kümneni. 10 peatükki. === "Kathāvatthu" === – 'vale vaate aspektid' või 'vaidlusteemad'. Sisaldab vastuseid ja küsimusi mis kerkisid üles kolmanda budistliku suurkogu ajal erinevate Theravaada koolkondade dispuudil. Sisaldab teiste budistlike koolkondade heterodokssete vaadete kummutamist. === "Yamaka" === – 'võrdluste raamat' või 'paarid': eelnevates Abhidhamma raamatutes esitatud kontseptsioonide loogiline analüüs; põhiliseks teemaks on loogilised dilemmad. Sisaldab terminoloogilisi selgitusi ja mõistete täpseid definitsioone. === "Paṭṭhāna" === – ‘sõltuvuslike suhete raamat’ (pa+ṭhāna) ‘suhete süsteem’ ehk 'põhjuslikud seosed'; selgitab loodusnähtuste tekkepõhjuseid. Abhidhamma mahukaim raamat, mis kirjeldab põhjalikult 24. paccaya’t ehk sõltuvuslikke suhteid ja sõltuvuslikku tekkimist (''paṭiccasamuppāda''). == Vaata ka == * [[Tiibeti kaanon]] * [[Mahajaana suutrad]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Nārada, MT 1988, The Buddha and His Teachings, Buddhist Missionary Society, Malaysia. * Nyanatiloka 1980, Buddhist Dictionary, Manual of Buddhist Terms and Doctrines, Buddhist Publication Society, Sri Lanka. * Saeng Udomsri, 1999 The Vinayapitaka (Vol.2), Mahaculalongkornrajavidyalaya University, Thailand. * U Ko Ley 2000, Guide to Tipitaka, Selangor Buddhist Vipassana Meditation Society, Malaysia. * Mendis 1985, The Abhidhamma in Practice, Buddhist Publication Society, Sri Lanka. * Nārada, MT 1987, A Manual of Abhidhamma, Abhidhammattha Sangaha, Buddhist Missionary Society, Malaysia. * Thera, N 1976, Abhidhamma Studies, Researches in Buddhist Psychology, Buddhist Publication Society, Ceylon. * Bimala C Law 2000, A History of Pāli literature, Gayatari Offset Press, New Delhi. * Russell Webb 2008, An Analysis of the Pāli Canon, Buddhist Publication Society, Sri Lanka. * Linnart Mäll 2004, Dhammapada, Lux Orientis, Estonia. * Andrew Skilton 2012, Budismi lühiajalugu. Koolibri, Tallinn. == Välislingid == * [http://www.dhammaweb.net/Tipitaka/index.php/ Tipitaka Data Base] * [http://www.tipitaka.org/eot#10/ PāỊi Tipiṭaka] * [https://tipitaka.fandom.com/wiki/Tipitaka/ Wikipitaka - The Completing Tipitaka] {{Tipitaka}} [[Kategooria:Tipitaka| ]] [[Kategooria:Budism]] [[Kategooria:Theravaada]] [[Kategooria:Kanoonilised tekstid]] po1vcdak5l2zpjic0891phprgqcq3ql Sutlema mõis 0 306004 6183289 6182775 2022-08-25T15:35:46Z Pikne 13803 Eemaldatud muudatus 6182775, mille tegi [[Special:Contributions/NOSSER|NOSSER]] ([[User talk:NOSSER|arutelu]]) autoriõiguse rikkumine, kopipeist saitidelt muinas.ee, kultuurikava.ee, mois.ee wikitext text/x-wiki '''Sutlema mõis''' ([[saksa keel]]es ''Sutlem'') oli [[mõis]] [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Kohila vald]]a [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]]. Sutlema mõisa mainiti esmakordselt [[1425]]. aastal, mil see kuulus [[von Maydellid]]e suguvõsale. Seejärel oli mõis järjest mitme suguvõsa valduses ning alates [[1761]]. aastast kuni võõrandamiseni kuulus [[von Stackelbergid]]ele. Mõisa viimaseks omanikuks oli [[Eduard von Stackelberg]]. [[Pilt:Sutlema mõisa väravatorn 02-08-2012.jpg|pisi|Sutlema mõisa väravatorn, 2012]] [[Pilt:Sutlema mõisa viinavabriku varemed.jpg|pisi|Sutlema mõisa viinavabriku varemed, 2012]] Tänapäeval on hilisbaroksest mõisakompleksist alles vaid riismed. Aidast ja tall-tõllakuurist on säilinud vaid müürijäänuseid. [[Poolkelpkatus]]ega peahoone päästmiseks algatas MTÜ Sutlema Väravatorni Selts talgusarja, mille tulemusena valmis uus katus ja välisilme. Plaanitavas küla(stus)keskuses saab õppida ja praktiseerida restaureerimist, uksed avas maalikool Rändava Kunstniku Kodu. Säilinud on barokne väravatorn. 20. sajandil tugevalt lagunenud ning oma ülakorruse kaotanud torn restaureeriti osaliselt 1999. aastal, mil taastati selle algne kõrgus, välimus ja kuppelkatus. ==Pildid== <gallery> Sutlema mõisa peahoone esikülg.JPG|Peahoone esikülg Sutlema mõisa peahoone tagakülg.JPG|Peahoone tagakülg Sutlema mõisa originaal trepp.JPG Sutlema mõis-seina kaunistus.JPG Sutlema mõis-lae kaunistus.JPG </gallery> == Välislingid == {{commonskat|Sutlema manor}} * [http://www.mois.ee/harju/sutlema.shtml Mõisaportaal: Sutlema mõis] * [http://www.sigmaline.ee/sutlema/?q=1: Sutlema mõisa Väravatorni Selts] {{Hageri kihelkond}} [[Kategooria:Nierothide mõisad‎]] [[Kategooria:Maydellide mõisad]] [[Kategooria:Stackelbergide mõisad]] [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Kohila vald]] [[Kategooria:Hageri kihelkond]] ih6bttfdg2qjr9dzei24kavhmt6a6nj 6183577 6183289 2022-08-26T08:12:04Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Sutlema mõis''' ([[saksa keel]]es ''Sutlem'') oli [[mõis]] [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Kohila vald]]a [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]]. Sutlema mõisa mainiti esmakordselt [[1425]]. aastal, mil see kuulus [[von Maydellid]]e suguvõsale. Seejärel oli mõis järjest mitme suguvõsa valduses ning alates [[1761]]. aastast kuni võõrandamiseni kuulus [[von Stackelbergid]]ele. Mõisa viimaseks omanikuks oli [[Eduard von Stackelberg]]. [[Pilt:Sutlema mõisa väravatorn 02-08-2012.jpg|pisi|Sutlema mõisa väravatorn, 2012]] [[Pilt:Sutlema mõisa viinavabriku varemed.jpg|pisi|Sutlema mõisa viinavabriku varemed, 2012]] Tänapäeval on hilisbaroksest mõisakompleksist alles vaid riismed. Aidast ja tall-tõllakuurist on säilinud vaid müürijäänuseid. [[Poolkelpkatus]]ega peahoone päästmiseks algatas MTÜ Sutlema Väravatorni Selts talgusarja, mille tulemusena valmis uus katus ja välisilme. Plaanitavas küla(stus)keskuses saab õppida ja praktiseerida restaureerimist, uksed avas maalikool Rändava Kunstniku Kodu. Säilinud on barokne väravatorn. 20. sajandil tugevalt lagunenud ning oma ülakorruse kaotanud torn restaureeriti osaliselt 1999. aastal, mil taastati selle algne kõrgus, välimus ja kuppelkatus. ==Pildid== <gallery> Sutlema mõisa peahoone esikülg.JPG|Peahoone esikülg Sutlema mõisa peahoone tagakülg.JPG|Peahoone tagakülg Sutlema mõisa originaal trepp.JPG Sutlema mõis-seina kaunistus.JPG Sutlema mõis-lae kaunistus.JPG </gallery> == Välislingid == {{commonskat|Sutlema manor}} * [http://www.mois.ee/harju/sutlema.shtml Mõisaportaal: Sutlema mõis] * [http://www.sigmaline.ee/sutlema/?q=1: Sutlema mõisa Väravatorni Selts] * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=3862 Sutlema mõis. Inventariseerimine], register.muinas.ee {{Hageri kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.175|EW=24.645277|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Nierothide mõisad‎]] [[Kategooria:Maydellide mõisad]] [[Kategooria:Stackelbergide mõisad]] [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Kohila vald]] [[Kategooria:Hageri kihelkond]] ckyufp2casate6y2biir3mfms5hw1de Arvuti toiteplokk 0 312317 6183379 6020647 2022-08-25T18:11:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{keeletoimeta}} '''[[Arvuti]] [[toiteplokk]]''' (PSU e ''Power Supply Unit'') on seade, mis muundab [[Elektrivõrk|elektrivõrgust]] saadava toitepinge arvuti [[elektroonikakomponent]]ide toiteks sobivateks [[alalispinge]]teks. Tuntuim Eestis kavandatud ja toodetud arvuti toiteplokk on [[Juku (arvuti)|Juku]] toiteplokk, mida kriitikud hindasid töökindlaks ka võrgupinge kõikumise korral. ==Sisendpinge== Arvuti toiteplokkide sisendpinge ehk toitepinge on [[Põhja-Ameerika]]s, jaoti [[Lõuna-Ameerika]]s, [[Jaapan]]is ja [[Taiwan]]is 100–127 V ning suuremas osas ülejäänud maailmast 220–240 V. Toiteplokki võib kahjustada, kui seda vale pinge juures kasutada. Enamik tänapäevastest arvutest saab töötada nii 110 V kui ka 220 V pingega. Selleks on toiteplokil kas automaatsed sensorid, mille abil suudab toiteplokk ära tunda, millise võrgupingega on hetkel tegemist, või on toiteplokil toitepingevalikuks lüliti. Lüliti olemasolu korral peab kasutaja ise valima lülitiasendi vastavalt kohalikule võrgupingele (kas 230 V või 115 V). Sageli on vajalikud juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Toiteploki tagaküljel võib olla käivitusnupp, mille väljalülitamisel ei saa enam ükski arvuti komponent voolu ning arvuti ei käivitu. Kui see lüliti on aga sisse lülitatud, on arvuti [[ooterežiim]]il ja tarbib vähesel määral elektrit. Harilikult on toiteploki tagaküljel ka toitekaablipesa. ==Väljundpinged== Arvutikomponentide jaoks kasutatavad alalispinged on järgmised: *+3,3 V, *+5 V, *+12 V ja *vähemal määral ka −5 V ja −12 V. ==Jahutus== Toiteploki sees on tavaliselt üks, harva kaks [[ventilaator]]it, mis jahutavad seadme sees olevaid detaile. ==Standardid== Enamik toiteplokke on ehitatud [[ATX]] emaplaadi spetsifikatsioonile. ATX toiteplokid on disainitud nii, et nad suudavad lülituda sisse ja välja emaplaadilt saabuvaid signaale kasutades. Samuti suudavad ATX toiteplokid kasutada mitmeid tänapäevaseid funktsioone nagu näiteks [[puhkerežiim]]. Kõige uuem ATX-i toiteplokkide spetsifikatsioon on versioon 2.31. == Toiteploki võimsus == Toiteplokkide hindamisel on põhiliseks parameetriks toiteploki maksimaalne [[väljundvõimsus]]. Tänapäeval on tavalise koduarvuti keskmine toiteploki väljundvõimsus 300–500 W. Mängu- ja teiste jõudlust vajavate arvutite toiteplokkide väljundvõimsusteks võib olla 800–1400 W. Kõige võimsamate toiteplokkide väljundvõimsusteks on kuni 2&nbsp;kW<ref name="Ultra Products" > [http://legitreviews.com/article/436/1/ "Sneak Peak – Ultra Products 2000W ATX Power Supply" by Nathan Kirsch 2007]</ref> ja need on mõeldud serverite või ekstreemsete jõudlusarvutite (mitmete protsessorite, kõvaketaste ja graafikakaartidega) toiteks. Toiteplokki kasutades tuleb väljundvõimsuse juures aga arvestada [[voolubilanss]]i kõikide eri toitepingete lõikes. Kui vanemates toiteplokkides oli enamik võimsusest suunatud +5 V väljundpingele, siis tänapäevasemate toiteplokkide juures on suurem osa väljundivõimsusest suunatud +12 V väljundpingele. See tähendab, et isegi kui toiteploki väljundivõimsuse järgi peaks toiteplokk sobima, siis ei tähenda see, et toiteplokk suudab arvutikomponente ära toita. Seega tuleb arvutit ja toiteplokki ühendades jälgida, et kõik pinged annaksid vastavas koguses voolu. Näiteks: * toiteploki 1 väljundvõimsus on '''550 W''' ja sellest '''25 A''' on 12 V väljundpingel; * toiteploki 2 väljundvõimsus on '''450 W''' ja sellest '''33 A''' on 12 V väljundpingel. Kui arvuti vajab rohkem võimsust 12 V väljundkanalil, võib osutuda sobivamaks madalama koguvõimsusega toiteplokk. Samuti tuleb arvestada toiteploki väljundvõimsuse juures, et toiteplokk ei pruugi võimaldada samaaegselt kasutada kõiki olemasolevaid väljundpingeid maksimaalselt. == Toiteploki spetsifikatsiooni parameetrid == * '''Input Range'''/'''Operating Range''' – tegu on pingevahemikuga, kus toiteplokk suudab töötada. * '''Minimum Load Current''' – minimaalne koormusvool amprites iga väljundi kohta. * '''Maximum Load Current''' – maksimaalne koormusvool amprites iga väljundi kohta. * '''Mean Time Between Failures''' (MTBF) / '''Mean Time to Failure''' (MTTF) – keskmine ajavahemik tundides, mille toiteplokk peaks üle elama ilma tõrgeteta. Selle järgi mõõdetakse tavaliselt toiteploki eluiga. Toiteploki eluea pikendamiseks kasutavad tootjad paremaid elektrilisi komponente ja paremat jahutussüsteemi. Toiteploki tüüpiline eluiga on 100 000 tundi. Parimate toiteplokkide eluiga on kuni 400 000 tundi<ref name="parim" > [http://archive.ericsson.net/service/internet/picov/get?DocNo=28701-EN/LZT14600&Lang=EN" by Ericsson Power Modules 2010]</ref>. * '''Peak Inrush Current''' – maksimaalne vool amprites vahetult pärast toiteploki sisselülitamist. Mida väiksema vooluga on tegemist, seda väiksem on termiline šokk. * '''Hold-up Time''' – keskmine ajavahemik millisekundites, mille vältel on pärast voolukatkestuse algust veel väljundis pinged normi piires. Tüüpiliseks väärtuseks on 17 ms. Hold-up Time aitab üle elada lühiajalisi voolukatkestusi. * '''Line Regulation''' – näitab, milline väljundpinge muutus kaasneb vahelduvpinge muutusega sisendis minimaalsest lubatavast maksimaalse lubatavani. Hea toiteplokk peaks tagama väljundpinged ± 1% tolerantsiga kogu toitepingevahemikus. * '''Load Regulation''' / '''Voltage Load Regulation''' – näitab, milline väljundpinge muutus kaasneb koormusvoolu muutusega minimaalsest maksimaalseni. Tüüpiline väärtus vahemikus +/1 1% kuni +/- 5% * '''Transient Response''' – keskmine ajavahemik millisekundites, mis kulub väljundpinge normikohase väärtuse taastamiseks pärast järsku muutust arvutipoolses tarbimises. * '''Overvoltage Protection''' (ülepinge kaitse) – väljundpinge, mille väärtuse juures toiteplokk või konkreetne pinge välja lülitub. * '''[[Kasutegur]]''' – toiteploki efektiivsus näitab, mitu protsenti toiteploki pakutavast voolust läheb tegelikult kasutusse ja mitu protsenti muutub soojuseks. Arvutite toiteplokkide keskmine efektiivsus on umbes 70–80%<ref>{{Netiviide |url=http://www.tomshardware.com/2005/02/28/strong_showing/page38.html |pealkiri=Strong Showing: High-Performance Power Supply Units {{!}} Tom's Hardware<!-- Bot generated title --> |vaadatud=2013-01-07 |arhiivimisaeg=2012-12-16 |arhiivimisurl=https://archive.is/20121216144500/http://www.tomshardware.com/2005/02/28/strong_showing/page38.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. See tähendab, et kui 75% efektiivne toiteplokk peab tootma 75 W alalisvoolu, vajab see toiteplokk 100 W vahelduvvoolu ja ülejäänud 25 W muutub soojuseks. Kõrgema kvaliteediga toiteplokkidel on ka suurem efektiivsus ja seega need raiskavad ka vähem energiat nii alalisvoolu tootmiseks kui ka tekkiva soojuse mahajahutamiseks. Toiteplokkide efektiivsus on eriti oluline teema serverite halduses, kus tarbitakse väga palju energiat. 2010. aastaks on keskmise serveri toiteplokkide efektiivsus ületanud 90%. Näiteks on Google'i serverite toiteplokid on 90%-lise efektiivsusega<ref name="Botelho" > [http://searchdatacenter.techtarget.com/news/article/0,289142,sid80_gci1264703,00.html "Google plans to go carbon neutral by 2008" by Bridget Botelho 2007]</ref>, [[HP]] serverite toiteplokid aga juba 94%-lise efektiivsusega.<ref name="Botelho" /> Et vältida ülemäärast energia kulutamist, on oluline valida arvuti jaoks võimalikult sobiv toiteplokk. * '''Ripple''' – kõigi AC-efektide keskmine mõju väljundpingetele, väljundmüra. Tavaliselt väljendatakse kas protsendina nimipingest või tipust-tipuni pingevahemikuna. * '''Power factor''' – kasulike võimsuse suhe näivvõimsusse. Näitab, mitu protsenti elektrienergiast läheb kasuliku võimsusena arvesse. == Välimus == Enamik toiteplokke näeb välja nagu risttahukakujuline metallkarp. Ühel pool metallkarpi on [[C13]]-pesa toitekaabli jaoks ja ava ventilaatori jaoks. Teiselt poolt metallkarpi väljuvad mitmed erinevad juhtmed. Lisaks võib toiteplokk omada lülitit erinevate võrgupingete vahel vahetamiseks. Toiteploki küljel võib olla ka tehnilist informatsiooni toiteploki kohta (nt maksimaalne väljundvõimsus, ohutusnõuded, [[sertifikaadimärgid]]). Tuntumad sertifikaadimärgid ohutuse kohta on [[UL-märk]], [[GS-märk]], [[TÜV]], [[NEMKO]], [[SEMKO]], [[DEMKO]], [[FIMKO]], [[CCC]], [[CSA]], [[VDE]], [[GOST R]] ja [[BSMI]]. Tuntuimad sertifikaadimärgid [[elektromagnetiline häire]] (EMI/RFI) kohta on [[CE märk]], [[FCC]] ja [[C-tick]]. CE-märk on Euroopas ja Indias müüdavatel elektroonikaseadmetel kohustuslik. CE-märk näitab, et arvuti toiteplokk ei kiirga välja lubatust rohkem häireid, on immuunne väliste häirete suhtes ja et toiteplokki on ohutu kasutada 230 V pingega elektrisüsteemis. === Kontaktide värvide tähendused === [[Pilt:Power_Supply_ATX-450PNF.jpg|pisi|Toiteplokk koos erinevate ühendustega]] Toiteplokkide ühendused sisaldavad erivärvilisi juhtmeid. Eri värvi juhtmed tähendavad järgmist: * '''must''' – +0 V, [[maandus]] * '''punane''' – pingega +5 V * '''valge''' – pingega −5 V * '''kollane''' – pingega +12 V * '''sinine''' – pingega −12 V * '''oranž''' – pingega +3,3 V * '''lilla''' – +5 V SB (puhkerežiimi pinge). Pinge, mis säilib ka arvuti väljalülitamisel esipaneeli lülitist. * '''roheline''' – PS_ON, pinge, mis võimaldab toitepingeid tarkvaraliselt sisse ja välja lülitada. Kui PS_ON signaal on kõrge(suurem kui 2 V), on toiteploki väljundpinge on välja. Kui PS_ON signaali pinge langeb alla 0,8 V, lülitub toiteplokk sisse ja väljundpinged muutuvad kättesaadavaks. * '''hall''' – pinged korras signaal, mis näitab kas kõik väljundpinged on jõudnud nominaalsete väärtusteni. Kui toitepinged langevad etteantud piiridest väljapoole, siis vastavalt arvuti seadmetele lülitub arvuti, kas välja või toimub automaatne alglaadimine. Odavamates toiteplokkides võib see signaal olla pidevalt kõrge. Sellised toiteplokid ei võimalda piisavat arvutikomponentide ohutust ja teatud juhul on võimalik arvutikomponentide kahjustumine. === Ühendused === {| class="wikitable" ! Nimetus || Kirjeldus || Ühendused || Joonis |- | '''ATX Main power connector'''|| See kaabel on mõeldud emaplaadi toiteks. Tegu on toiteploki kõige suurema ühendusega. Esimene versioon omab 20 kontakti ja teine versioon 24 kontakti. Mehaaniliselt sobib 24-kontaktine ühendus ka 20-kontaktise ühenduse pessa ja vastupidi. 20-kontaktist ühendust ei ole aga soovitatav kasutada 24-kontaktises pistikupesas, kui ei ole võimalik lisada juurde eraldi 4-kontaktist ühendust, sest puuduvad pinged võivad tekitada kahjustusi. || 20-kontaktises ühenduses on 1 kollane, 1 hall, 1 lilla, 1 valge, 1 sinine ja 1 roheline 3 oranži, 4 punast ja 7 musta kontakti. 24-kontaktises ühenduses on lisaks eelmistele veel 1 kollane, 1 oranž, 1 punane ja 1 must kontakt. || [[Pilt:ATX24connector.png]] |- | '''[[ATX12V]] connector''' || Tegu on 4-kontaktilise ühendusega, mida kasutatakse emaplaadile täiendava 12 V toite andmiseks. Selle pingega toidet kasutavad emaplaadil VRM- ahelad protsessori jaoks vajalike madalamate pingete saamiseks. Ühenduse puudumisel ei pruugi protsessor voolupuudusest tööle hakata. || 2 kollast ja 2 musta kontakti || [[Pilt:ATX12V4connector.png]] |- | '''[[8 pin EPS]] +12 volt power connector'''|| 8-kontaktiline ühendus, mis kujutab endast põhimõtteliselt kahte ATX12V connectorit. 8 pin EPS +12 volt power connector loodi arvutitele, mis kasutavad mitut lisavoolu vajavat protsessorit. || 4 kollast ja 4 musta kontakti || [[Pilt:ATX12V8connector.png]] |- | '''[[4-pin]] Peripheral power connector''' ([[Molex pistik]]) || 4-kontaktiline ühendus, mida kasutatakse perifeeriaseadmete toiteks. Seda ühendust läheb vaja näiteks [[Parallel-ATA]]-kõvakettal, [[CD (andmekandja)|CD]]-lugejal/kirjutil, [[DVD]] lugejal/kirjutil ja 5,25-tollise pehme ketta lugejal. || 1 kollane, 1 punane ja 2 musta kontakti || [[Pilt:4pinMolexconnector.png]] |- | '''[[4-pin Berg]] power connector''' (Mini-connector või [[Mini-Molex]]) || 4-kontaktiline ühendus, mida kasutatakse 3,5-tolliste pehme ketta lugeja toiteks. || 1 punane, 1 kollane ja 2 musta kontakti ||[[Pilt:4pinFloppyconnector.png]] |- | '''[[Auxiliary power]] connectors''' || 6-kontaktiline ühendus, mida on olemas mitut erinevat tüüpi. Nende eesmärk on tagada lisatoidet seal, kus seda vaja. Näiteks kasutatakse neid emaplaadile täiendava toite andmiseks. Kõrval oleval näitel on toodud ainult üks võimalikest variantidest. || Mitmeid erinevaid (kõrval: 2 oranži, 1 punane ja 3 musta kontakti) || [[Pilt:AUXconnector.png]] |- | '''[[SATA power]] connector''' || 15-kontaktiline ühendus, mida kasutatakse [[SATA |SATA-]]kõvaketaste toiteks. Kui SATA power connector on puudu, siis võib tavaliselt kasutada 4-pin Peripheral power connectorit koos vastava üleminekujuhtmega, sest tänapäevased kõvakettad 3.3 V nimipinget ei kasuta. || 3 oranži, 3 punast, 3 kollast ja 6 musta kontakti || [[Pilt:SATAconnector.png]] |- | '''[[6 pin PCI Express]] power connector''' || 6-kontaktiline ühendus, mida tavaliselt kasutatakse [[PCI Express]] graafikakaartide 12 V lisatoite andmiseks. || 3 kollast ja 3 musta kontakti || [[Pilt:PCIe6connector.png]] |- | '''[[6+2 pin PCI Express]] power connector''' || 8-kontaktiline ühendus, mis on loodud graafikakaartidele tagasiühilduvuse mõttes. Seda on võimalik kasutada kas 6-kontaktilise ühenduse või 8-kontaktilise ühendusena. || 3 kollast ja 5 musta kontakti || [[Pilt:PCIe8connector.png]] |- | '''[[C14 IEC]] connector''' || Toiteploki toiteks mõeldud ühendus. Selle ühenduse kaudu suunatakse võrgupinge toiteplokki. || 2 vahelduva voolu kontakti ja 1 maanduse kontakt ||[[Pilt:IEC 60320 C14.svg|150px]] |- |} == AT vs ATX == [[AT emaplaat|AT]] (Advanced Technology) ja [[ATX]] (Advanced Technology eXtended) toiteplokkide vahel on kaks põhilist erinevust. Esiteks on ATX ja AT toiteplokkide emaplaatide jaoks mõeldud ühendused erinevad. Kui ATX kasutab 20- või 24-kontaktilist ühendust, siis AT kasutab 14- või 16-kontaktilist ühendust. Teiseks erineb nende toiteplokkide sisselülitamine. AT toiteplokkidest tuleb välja spetsiaalne juhe, mis on ühendatud arvutikorpuse ees oleva Power-on lülitiga. ATX toiteplokkidel on Power-on lüliti ühendatud emaplaadiga ja toiteploki tööle lülitamisel kasutatakse vastavat tarkvara. == Sülearvutid == Enamik sülearvutitest kasutab 25–200 W toiteplokke. Sülearvutid kasutavad lisaks välist [[toiteadapter]]it ([[AC adapter]] või "[[Power brick]]"). See muundab [[seinakontakt]]ist saadava vahelduvpinge sülearvutile sobivaks alalispingeks (tavaliselt 19 V). == Serverid == Mõned serverid kasutavad toiteplokki, mis muundab võrgupinge ainult 12 V alalispingeks. Ülejäänud vajalikud alalispinged genereeritakse emaplaadil [[VRM]] abil. ==Vaata ka== * [[Vaikne arvuti]] * [[Impulsstoiteallikas]] ==Viited== {{Reflist}} ==Välislingid== * [http://www.wikihow.com/Buy-a-Power-Supply Kuidas valida toiteplokki (inglise keeles)] * [[:en:List of PC hardware manufacturers#Power supply units .28PSUs.29|Toiteplokkide tootjaid (inglise keeles)]] {{Arvuti}} [[Kategooria:Riistvara]] [[es:Fuente de alimentación]] [[it:Computer#Alimentatore]] [[pt:Fonte de alimentação]] h3fe1nxjxzxe435i41207f7oajf5yy0 Torgu Kuningriik 0 319152 6183542 6179044 2022-08-26T06:10:00Z Tulepaak 57498 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flag of the Torgu Kingdom.svg|pisi|Torgu Kuningriigi lipp]] [[Pilt:Eesti torgu vald.png|pisi|Torgu Kuningriik Saaremaal Taga-Sõrves]] [[Pilt:Kirill I kuningriigi XX aastapäeval 2012. a..JPG|pisi|[[Kirill Teiter]] ehk Kirill I oma kroonimise XX aastapäeva pidustustel 2012.a.]] '''Torgu Kuningriik''' ('''TK''') on imaginaarne [[mikroriik]], mis paikneb [[Saaremaa]] edelaosas, [[Sõrve poolsaar]]e lõunaosas, e Taga-Sõrves, keskusega [[Iide]] külas. Riigi valitsejaks oli humorist ja ajakirjanik [[Kirill Teiter]] ehk valitsejanimega Kirill I. Kuningriigi asutamise põhjuseks oli 30. juulil 1992 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] Presiidiumi poolt vastu võetud haldusreformi seadlus, millest tulenevalt see [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ('''EV''') territooriumi osa (varasem EV [[Jämaja kihelkond]] ja [[Torgu vald (1939)|Torgu vald]]) ei olnud enam ''[[de jure]]'' EV osa. Kuningriigi väljakuulutamisel augustis 1992 oli selle territoorium 139,5&nbsp;km², omades põhjakaares maismaapiiri EV-ga (pikkus 13&nbsp;km) ja piirnedes ülejäänud ilmakaartest [[Läänemeri|Läänemere]] ning [[Liivi laht|Liivi lahega]]. Pärast Taga-Sõrve alade taasliitmist EV [[jurisdiktsioon]]i alla kattub Torgu Kuningriigi territoorium täpselt selle territooriumiga (pindalaga 126,4&nbsp;km²), mida haldas EV [[Saare maakond|Saare maakonnas]] (taas)moodustatud [[Torgu vald|Torgu]] [[vald]] (taastati 11. märtsil 1993 ja lõpetati 31. detsembril 2017 liitmisega Saaremaa suur-vallaks). 2012. aasta rahvaloenduse andmeil oli Torgu Kuningriigis 342 elanikku, neist elas reaalselt alaliselt kohapeal u 250 inimest. Kohalikke elanikke nimetatakse rahvapäraselt taga[[Sõrulased|sörulasteks]]. == Looduskeskkond ja varasem ajalugu == {{Vaata|Torgu vald}} == Riigikorraldus == Torgu Kuningriigi valitsemisvormiks on [[Demokraatia|demokraatlik]] [[monarhia]]. TK-l on oma sümboolika ja (paralleelselt käibiv) oma raha, Torgu taaler. Kuningriik ei maksusta oma kodanikke. Riigikassa tulud koosnevad vabatahtlikest annetustest ning laekumistest seoses kuningriigi sümboolika kasutamisega. TK loodi selleks, et kaitsta Eesti Vabariigi (EV) ja Torgu valla järjepidevust Taga-Sõrves ning kohalike elanike kodanikuõigusi. TK deklareerib end EV [[Konföderatsioon|konföderatiivse]] osana EV rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Riigi territooriumil kehtib EV [[seadusandlus]] ja suhtestatuses EV-ga käsitleb TK end ühe EV kohaliku [[omavalitsus]]e (eri)[[Haldusüksus|üksusena]] vastavalt EV [[põhiseadus]]e paragrahvis 155. (1992 aasta redaktsioonis) sätestatud tingimustele. Kuningriik sekkub Taga-Sõrve territooriumi [[haldus]]juhtimisse otseselt vaid sellisel juhul, kui demokraatlikel põhimõtetel tegutsev kohalik omavalitsus (või EV tervikuna) mingitel põhjustel Taga-Sõrve territooriumi haldamist ei teosta ning kohaliku rahva huve ei kaitse. == Kuningas == [[Fail:2TemaMajesteetKristianI.jpg|pisi|Tema Majesteet Torgu kuningas Kristian I oma ametisse vannutamisel Sõrve Sääre tipus, 12.08.2022]] [[Pilt:Ametimärk.jpg|pisi|Torgu Kuningriigi [[ametiraha]]]] Torgu kuningas valitakse kohalike elanike poolt [[Referendum|rahvaküsitluse]] (referendumi) teel. 1992. aasta 5. septembril paluti vastloodud kuningriigi esimeseks kuningaks kandideerima [[Kirill Teiter]] ([[25. august]] [[1952]] – [[20. mai]] [[2022]]). Üldrahvalikul referendumil 20. septembril 1992, [[VII Riigikogu|EV VII Riigikogu]] valimiste nime all, saigi Kirill Teiter valimisringkonnas nr 6 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) kõige rohkem hääli (6314 häält ehk 1,5 isikumandaati ehk 7. koht EV-s), olles [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Partei]] saadikukandidaat. Kirilli (ametinimega '''Tema Majesteet Kirill I''') Torgu kuningaks löömise tseremoonia toimus 28. novembril 1992 [[Kuressaare]]s. Selle teostas TK loomise idee autor, [[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]i esimees [[Leevi Häng]], kes andis Taga-Sõrve kogukonna nimel kuningale täitmiseks kolm peamist tööülesannet: 1) Taastada Taga-Sõrves Eesti Vabariigi jurisdiktsioon Torgu valla taastamise kaudu; 2) Saavutada Saksamaa poolt II maailmasõja käigus sõrulastele tekitatud kahjude hüvitamine; 3) Hankida kauni loodusega ning ülimalt eripärase kodu- ja ajalooga Sõrvemaale laiemat rahvusvahelist tunnustust turismisihtkohana. Tulenevalt TK riigikorraldusest viibis Tema Majesteet Kirill I pärast temale antud peamiste ülesannete täitmist ja Riigikogu liikmestaatuse lõppemist põhiosa ajast [[eksiil]]is. Tegelemaks Taga-Sõrves kohapeal TK esindusfunktsioonidega ning jooksvate küsimustega, nimetas ja volitas Tema Majesteet endale erinevate ametinimetustega abilisi Taga-Sõrve kogukonnast. Kuningas Kirill suri ootamatult oma 70-ndal eluaastal, 20. mail, 2022. Peale leinaperioodi korraldati kuningriigis referendum uue kuninga leidmiseks. Rahvas pakkus välja kokku 9 erinevat nime, kuid enim hääli (39%) kogu Kirill I vanim poeg [[Kristian Teiter]] poolt. Lähtudes referendumi tulemustest pakuti talle 12. augustil, 2022 aastal kuninga ametit, millega ta ka nõustus. Selsamal päeval vannutati Kristian Teiter Sõrve Sääre tipus toimunud pidulikul tseremoonial Torgu kuningaks, ametinimega '''Tema Majesteet Kristian I'''. Temalegi usaldati kolm peamist tööülesannet: 1) Aidata sörulastel ära tunda iseendi ning oma koduse maanurga väärtust; 2) Seista vajadusel Taga-Sörve rahva ühishuvide eest; 3) Jätkata kuningriigi kuvandi abil Sörvemaa kui turismisihtkoha tuntuse edendamist. == Kogukond == [[Muinasaeg|Muistse]] Sõrvemaa rahvast põimis elu kokku [[Liivlased|liivlaste]], [[Kurelased|kurelaste]], [[Rootslased|rootslaste]] jt rahvastega. Jälgi sellest võib märgata Sõrve eripärases [[Murre|keelemurdes]]. Keskajal lisandus Taani ja Saksa, hiljem Vene mõjusid. Esimese Vabariigi ajal oli Sõrve Saaremaa tihemini asustatud ja jõukam ala.<ref name="M2SQJ" /> Tänapäeval on Sõrvemaa kogukonda sulandumas järjest enam [[soomlased|soomlasi]] ja [[venelased|venelasi]]<ref name="AqlFt" />. Erinevate rahvaste sulatuskatla rollist hoolimata on sõrulased alati silma paistnud oma Eesti-meelsusega ja andnud ebaproportsionaalselt suure panuse Eesti kultuurilukku (nt [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] muistendid, rohkelt Sõrvest võrsunud kirjandus-, muusika- jt kultuuritegelasi, [[Laulupidu|Eesti esimene suurem laulupidu]], jne). Ühtlasi on Sõrulased läbi aegade pannud suurt rõhku oma kohalike [[traditsioon]]ide säilitamisele. See väljendub mitte ainult Sõrve materjalide suures osakaalus senisäilinud ja arhiiveeritud Eesti [[kultuuripärand]]is, vaid ilmneb tänini kogukonna praktilises elukorralduses (näiteks mitmete nn kinkemajanduse elementide, hoolekandetavade, suhtlusnormide jms traditsioonide jätkuvas toimimises). Taga-Sõrve oli I iseseisvusperioodil Eesti Vabariigis kõige tihedamini asustatud maapiirkond (1922. aasta rahvaloenduse andmeil oli [[Torgu vald|Torgu vallas]] 4028 elanikku). Elanikkond vähenes drastiliselt 1940. aastal Nõukogude Liidu [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|sõjaväebaaside rajamise]], Nõukogude repressioonide, II maailmasõja ägedate lahingute<ref name="Gx5ue" />, 1944. aastal sõrulaste Saksamaale küüditamise, massilise paadipõgenike laine, Nõukogude okupatsiooni aegse piiritsooni staatuse ja põllumajanduse suurkollektiviseerimise tulemusena. Endise Torgu valla kiirelt langeva rahvaarvuga alad liideti 1970. aastatel [[Salme külanõukogu]] koosseisu. == Ajalugu == '''1989. aastal''', Eesti [[Taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] eel toimunud rahvahääletusel soovis umbes 470 elanikuga Taga-Sõrve enda taaseraldumist Salme külanõukogu koosseisust ning Nõukogude okupatsiooni ajal kaotatud Torgu valla taastamist kohaliku omavalitsuse üksusena. [[Leevi Häng]]i algatusel loodi "[[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]" ('''STAS'''), mis asus pingutama Torgu valla taasloomise nimel. STAS tegeles veel sõrulaste maareformiteemaliste muredega, võitles selle eest, et sõrulased saaksid Saksa LV-lt [[Reparatsioon|kompensatsiooni]] II maailmasõja aegse massilise Saksamaale küüditamise, hävitatud kodude ja muude sõjakahjude eest<ref name="42xTo" /> ning abistas kohalikke teistes küsimustes. Leevi Häng kui Saare maavalitsuse konsultant Sõrve asjus hoidis Torgu küsimust Saare [[Maavalitsus|maakonnavalitsuses]] pidevalt ülal. Tulemusena algatatigi 1991. aasta aprillis (Salme Küla [[Rahvasaadikute nõukogu|RSN]] otsusega) Torgu valla taastamine, lähtudes 1989. aasta rahvahääletusest ning kohaliku omavalitsuse aluste seadusest. Asjaajamise eestvedajaks määrati [[Valdek Kaus]], kes asus 1. juunist 1991 tööle Salme külanõukogu juures loodud '''Sõrve arendusnõuniku''' kohale. '''30. juuli 1992''' seadlusega pani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu paika uue haldusjaotuse Eestis. Selles kirjeldati kogu EV territoorium seal asuvate valdade kaudu, kuid Torgut mainiti selles vaid ühel korral, Salme vallale omavalitsusliku staatuse määramisel: /.../''"Kinnitada erandina Salme valla omavalitsuslik staatus tema praegusel haldusterritooriumil, välja arvatud endise Torgu valla maa-alal..."''/.../. Taga-Sõrvet, kunagise Torgu valla alasid, administratiivreformi järgse Eesti Vabariigi [[territoorium]]i osana ei kirjeldatud. Sel moel kuulutas EV Taga-Sõrve eksterritoriaalseks piirkonnaks, kus ''[[de jure]]'' ei kehtinud enam EV [[jurisdiktsioon]]. Sealne rahvas kaotas põhiseadusliku õiguse oma elu korraldamiseks kohaliku omavalitsuse kaudu, osalemiseks valimistel jne. '''3. augustiks 1992''' oli Valdek Kaus oma varasemate ettevalmistuste tulemusel jõudnud selleni, et Torgu vallamaja tööks olid vallakeskuseks plaanitud [[Iide]] külas olemas meeskond ning ruumid nn "Bulla majas". Aga valda ennast ei olnud. '''18. augustist 1992''' asus ainsa ametliku organisatsioonina tagasõrulasi esindava STAS-i esimees Leevi Häng kõnelema Torgus '''Eesti Kuningriigi''' välja kuulutamisest protestiks Taga-Sõrve rahva pretsedenditu hülgamise vastu. Hiljem otsustati siiski jääda nimekuju "'''Torgu Kuningriik'''" juurde, sest nimekuju "Eesti Kuningriik" ähvardas poliitilised pinged Toompeal liialt suureks kruvida. [[Pilt:Vastus.JPG|pisi|Kirill Teiteri vastus Leevi Hängi avalikule kirjale]] '''4. septembril 1992''', arendades koostööd Riigikokku pürgiva [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Parteiga]], avaldas Leevi Häng ajalehes Maaleht avaliku kirja ühele selle partei liikmele, meedias populaarsust kogunud Kirill Teiterile, üleskutsega asuda uue kuningriigi troonile. See oli ühtlasi kuningriigi kirjalik esimamainimine. '''8. septembril 1992''' teatas Kirill ajalehes Esmaspäev ilmunud avalikus vastuses, et ta on tehtud ettepanekuga nõus ning tänab usalduse eest. '''20. septembril 1992''' toimunud Riigikogu valimiste tulemusena sai Kirill Teiter koos veel 7 [[Sõltumatud Kuningriiklased|rojalistiga]] kohad [[VII Riigikogu valimised|EV VII Riigikogusse]]. Kuningriiklaste 8 kohta 101st oli suur üllatus kõigile, kaasa arvatud neile endile. [[Pilt:Kirill I kuningaks löömine.JPG|pisi|28.11.1992. värske Kirill I, õuedaam Lea Kuldsepp ja kuningriigi rajaja Leevi Häng]] '''28. novembril 1992''' lõi Leevi Häng Kuressaares toimunud ballil Kirill Teiteri rüütlimõõgaga Torgu kuningaks, ametinimega '''Kirill I'''. Kuninga konsultandiks kuninglikes küsimustes sai [[Ljubov Hermann]], kes oli 1931. aastal esimene Saaremaalt valitud iluduskuninganna. Sõrve arendusnõunik Valdek Kaus kinnitati Torgu Kuningriigi kindralkuberneriks. Ametlikus võimuvaakumis Taga-Sõrve maadel oli seejärel korraga kolme võimu (Nõukogude Liidu sõjaväe, Salme valla ja Torgu kuningriigi) ametlikke esindajaid. Turistid said soovi korral endile passi kuningriigi [[viisa]]ga templi, nagu protseduuris, mis juba 50 aastat kõigile Nõukogude Liidu piiritsoonis asuva Saaremaa külastajaile tuttav. Aga rahvale eluliselt vajalikud asjaajamised ja dokumendid tuli viseerida Saare Maavalitsuses. '''7. detsembril 1992''', osutades Taga-Sõrve elanike põhiseaduslike õiguste rikkumisele, esitas riigikogulasest kuningas Kirill I Riigikogule seaduseelnõu – moodustada Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahv 155. alusel EV kohaliku omavalitsuse üksusena Torgu Kuningriik. Eelnõust ei leitud ühtegi vastuolu EV põhiseadusega, kuid selle tagasilükkamisel viidati kuningriigi moodustamise seaduse puudumisele. Siiski saavutati seda, et Riigikogu juhatus kohustus tegelema Torgu valla õiguste taastamisega. Asi venis, kuna Riigikogu püüdis Torgu küsimust veeretada ministeeriumiametnike kaela ja vastupidi. '''18. detsembril 1992''' kinnitati Kirill I kuninga seisus üle kroonimisega Tallinnas, Raekoja platsil Õpetajate majas korraldatud Saarlaste Seltsi ballil. Oma ametirekvisiitide juurde kuuluv [[kroon]] (autoriks Vladimir Koristin) läks kuningale maksma 500 [[Eesti kroon]]i. '''11. märtsil 1993''' võttis Eesti Vabariigi VII Riigikogu vastu otsuse nr 96, millega lõpuks taastati Torgu vald varasemates piirides. Valdek Kausist, senisest Torgu Kuningriigi kindralkubernerist, sai vast-taastatud Torgu vallas vallavanema kohusetäitja, vallajuht kuni järgmiste korraliste kohalike valimisteni. Märgina Torgu valla kuningriiklikust vaheetapist figureerib kuningakrooni kujutis ka tänase Torgu valla [[Torgu valla vapp|vapil]] ja vapikujutisega [[Torgu valla lipp|lipul]]. [[Pilt:Kirill 1993.JPG|pisi|vasakul|Esimene Torgu taaler, 1993.a münt]] '''24. juunil 1993''' emiteeriti esmakordselt Torgu Kuningriigi oma raha. Esimene Torgu taaler sai nimeks '''"kirill"''' (ja kohati hüüdnimeks ''"poolik"'')<ref name="4XfYU" />. Müntide väärtuseks fikseeriti 1/2 liitrit viina [[Viru Valge|Viru valge]], mis tegi emiteerimisel raha vahetuskursiks ligikaudu 25 [[Eesti kroon|krooni]] (kr) / 1 kirill (kir). Kirilli vahetuskurss on pideval tõusuteel püsinud. Eri aegade erineva kujundusega mündid on mitte ainult maailma [[Numismaatika|numismaatikute]] hulgas kõrgelt hinnatud, vaid kuningriigi territooriumil ka reaalse maksevahendina (paralleelrahana) käibivad. [[Pilt:Torgu margiga II tervik.jpg|pisi|Kuningriigi postiteenistuse algus, esimene nn [[tervikasi]]]] Müntidel on kujutatud Kirill I profiili ning pöördel Torgu Kuningriigi vappi. Nii Torgu Kuningriigi rahade kui ka aumärkide vermimist on korraldanud Torgu Kuningriigi Rahapaja ülem [[Mart Puusepp]]. Taalri väärtust kinnitab veelgi asjaolu, et alates 2012. aastast on märgatud liikumas ka Torgu taalri võltsinguid. Osa neist on siiski väga kergesti äratuntavad, kuna kannavad ekslikku kursitähist ("1 liiter"). '''25. augustil 1993''', Kirill I 41. sünnipäevaks, alustas tööd kuningriigi postiteenistus, lastes käibele kuningriigi esimene oma '''postiümbriku'''. See ümbrik kandis Torgu kuningriigi vappi ja kuningas Kirill I profiiliga postmarki ning sellel kasutati eritempleid. Kuningriigi Peapostmeistri [[Enn Elmet Murumets]]a teenena ilmus postitarvikuid ka edaspidi. Kirill I pakkus, et edaspidi võiks kuningriigis ilmuda maailmas pretsedenditu postmarkide seeria, mis koosneks kõigi Torgu riigialamate profiilidega postmarkidest... Aastail '''1993–1995''' pälvis kuningriik ülemaailmse tuntuse. Torgut külastasid mitmete välisriikide filmigrupid. Tekkis laiem huvi Taga-Sõrve kui turismiobjekti vastu. Uurimas käidi ka investeerimise võimalusi. Torgu vald sai lahkuvatelt okupatsioonivägedelt suhteliselt heas korras kätte mõned kasarmuhooned ja [[Mõntu sadam|Mõntu Sadama]]. Kuningriigil ja kuningal oli õnnestunud kõige laiema avalikkuse tähelepanu tõmbamine paljukannatanud Taga-Sõrvele ning saavutada suudeti Saksamaa poolne sõjakahjude hüvitamine. Makstud summadest jõudis sõrulasteni küll kahjuks vaid murdosa, kuna EV valitsus kasutas enamuse sellest ära riigi sotsiaalkulude katmiseks. Kõige tähtsam saavutus oli muidugi Torgu valla, kui EV kohaliku omavalitsusüksuse, taastamine. '''5. märtsist 1995''' kuulutas Kirill I end '''kuningaks eksiilis''' seoses kõigi talle usaldatud peamiste ülesannete täitmisega ning seoses oma volituste lõppemisega Riigikogus. Kuningriigi sümboolika kasutamine, Torgu raha emiteerimine ja käibimine ning kuningriiklik asjaajamine on Taga-Sõrves jätkuvalt kestmas. [[Pilt:Kirill 2008.JPG|pisi|Viies Torgu taaler, 2008.a münt, emiteeritud algse rahakursi püsimise XV aastapäeva puhul]] '''30. novembrist kuni 2. detsembrini 2012''' tähistati Torgu Kuningriigi ja Kirill I kroonimise 20. aastapäeva üritustesarjaga Kuressaares, [[Salme]]l, [[Anseküla]]s ja Torgus <ref name="K3rxq" />. Kirill I saabus sel puhul kolmeks päevaks eksiilist tagasi, kohtus Torgu rahvaga, valla- ja maakonna ametnikega ning kuningriigi asutamise aegsete kaaslastega. Kõigi asjast huvitatuiga peeti aru, mis hakkab saama, kui Torgu vald taas kaotatakse (nagu haldusreformiga plaanitud). Ja kas võiks siis kuningriigist taaskord tagasõrulastele kasu tõusta. Kirill I kinnitas, et ta on valmis kohalike huvides tegutsema ja kuninga poolt määrati kohapealsete asjade ajamiseks Kuningriigi Vardja (hoidja) ametikohale [[Kaupo Vipp]]. Neid kohalikke, kes olid vahepealsetel aastatel silmapaistvalt Taga-Sõrve kogukonna heaks tegutsenud, tänas Tema Majesteet nimeliste [[Aadress (pöördumine)|auaadressidega]]. Kuningriigi ees eriteeneid omavatele inimestele andis Kirill I üle mälestusmedalid. Rahapaja emiteeris juubeli puhul Torgu taalri kirilli VI väljalaske (erimärgistusega 2012 ja XX). Kuigi kirilli vahetuskursi tõttu oli müntide ostujõud kasvanud juba ligikaudu 7 eur / 1 kir, lasi kuningas neid Torgu rahapajal tagasõrulastele müüa hinnaga 3 eurot tükist, seda omapoolse juubelikingitusena oma rahvale. Tähelepanuväärselt jõudsid väga vähesed neist müntidest poodi, et 7 euro väärtuses viina, saia või vorsti osta. Tema Majesteet järeldas sellest seigast liigutatuna, et tagasõrulaste jaoks on nende omal kuningriigil endiselt argiaskeldustest (vähemalt kaks korda) suurem tähendus... '''2014. aastal''' saadi Sõrvemaal tähistada siinse omavalitsemise kirjaliku esmamainimise 780. aastapäeva (Sworve, 1234). '''2017. aastal''' ühendati kõik Saaremaa vallad üheks suurvallaks, kuid Torgu Kuningriik ei ole algatanud kõigi Torgu vallaga ühinenud territooriumite kuulutamist kuningriigi aladeks. '''Novembris 2019''' sai Torgu Kuningriik viimase senipuudunud riikliku sümboli - oma [[riigihümn]]i. Kohaliku muusiku [[Õie-Maria Tehu]] (1942–2019) loodud rahvapärane laul [https://www.youtube.com/watch?v=mI267w6oIV0 "Oo, Sörvemaa"] oli juba aastaid olnud sõrulaste mitteametlik hümn. Suvesõrulasest helilooja [[Peeter Vähi]] komponeeris loole hümniliku orkestriseade ning tänu 79 Sõrvega seotud inimese rahalisele toetusele saadi korraldada "Oo, Sörvemaa" salvestamine tüüpilise riikliku hümni kujul, esialgu instrumentaalteosena. Torgu kuningriigi ametliku hümni [http://www.youtube.com/watch?v=4OJTj7zM3d0&t=1s "Oo, Sörvemaa"] salvestas orkester [[Klaaspärlimäng Sinfonietta]]. '''20. mail 2022''' suri ootamatult Torgu esimene kuningas Kirill I. Torgu kuningriigi elanike korjanduse abil püstitati kadunud kuninga mälestuseks Jämaja kalmistule mälestuskivi, istutati tammepuu ning sängitati samasse osa tema põrmust. '''30. juunist kuni 19. juulini 2022''' korraldati kuningriigis referendum uue kuninga leidmiseks. Rahvas pakkus välja kokku 9 erinevat nime, kuid enim hääli (39%) sai Kirill I vanim poeg '''Kristian Teiter'''. '''12. augustil 2022''' pakuti Kristian Teiterile referendumi tulemustest lähtudes kuninga ametit, millega ta ka nõustus. Selsamal päeval vannutati Kristian Teiter Sõrve Sääre tipus toimunud pidulikul tseremoonial Torgu kuningaks, ametinimega '''Kristian I'''. Järgnesid uue kuninga ametisse vannutamise ning Torgu kuningriigi loomise XXX aastapäeva pidustused. == Sümboolika == ==== Lipp ==== Eesti rahvusvärve kandev [[Skandinaavia rist|ristilipp]] valiti TK lipuks 1992. aasta lõpul. Lipu kuju toonitab ühtlasi nii sörulaste eestimeelsust kui seotust ülemere asuva lähima naaberkuningriigi Rootsiga. Paljud sõrulased on selle rahvaga iidseis veresidemeis ning paljud sõrulased jõudsid sinna viimase sõja ajal, paadipõgenikena Nõukogude [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupatsiooni]] eest pagedes. Lipu pikkuse-laiuse suhe on 25:16 ning värvielementide (sinine:must:valge:must:sinine) laiuste suhted on horisontaalis 6:1:2:1:15 ja vertikaalis 6:1:2:1:6. Värvikoodid: sinine (RGB: 25,146,255; HEX: #1992FF), must (RGB: 0,0,0; HEX: #000000), valge (RGB: 255,255,255; HEX: #FFFFFF). Majalipu normaalmõõt 164 x 105&nbsp;cm. Lipu kasutamiskord on sama, nagu Eesti lipul. Erinevusena võib lipp olla heisatud ööpäevaringselt ning lisaks Eesti lipupäevadele on veel kolm lipupäeva: * kuningriigi avaliku kirjaliku esmamainimise aastapäev – 4. septembril (Leevi Häng; 1992); * kuninga ametisse vannutamise aastapäev – 28. novembril (Kirill I; 1992); * kuninga sünnipäev – 25. augustil (Kirill I; 1952). ==== Vapp ==== [[Pilt:Torgu Kuningriigi vapp.JPG|pisi|Torgu Kuningriigi vapp]] Torgu Kuningriigi vapiloom, tuldpurskav '''Tigulohe''' (''Helix Draconis Torguensis)'', on tagasõrulaste tahtel tekkinud [[Viinamäetigu|viinamäeteo]] ning kohaliku "vallalohe" ristsugutis. '''Vallalohe''' pärineb kuni 2017. aastani Torgu vallamajana kasutatud nn Bulla maja frontoonilt. See hoone koos sepistatud lohega ([[draakon]], täpsemini [[basilisk]]) valmis 1905. aastal, tsaar [[Nikolai II]] kuulsa perepiltniku [[Carl Oswald Bulla]] ja tema tagasõrulasest naise Christine Juliane Keselbergi suvemajana. '''Viinamäetigu''' on kunagiste [[Mõntu]] zooloogia- ja botaanikahuviliste [[Oskar von Ekesparre|mõisnike]] poolt [[Võõrliik|võõrliigina]] Lõuna-Euroopast [[Mõntu park|Sõrve]] toodud. Vahepeal ka [[looduskaitse]] all olnud loomake on nüüdseks niivõrd arvukaks muutunud, et Taga-Sõrves on suvel kohati raske liikuda ilma neile peale astumata. Sõrvemaa kapsaste nuhtlus seostub [[Jaapan]]i luuletaja ja [[Zen-budism]]i preestri [[Kobayashi Issa]] kuulsa [[haiku]]ga: ''"Oh tigu,'' ''[[Fuji]] tippu rooma,'' ''Kuid tasa, tasa!"'' Muuhulgas on selle haiku motiivi oma loomingus kasutanud kirjanikud Arkadi ja Boris [[Boriss Strugatski|Strugatski]], düstoopias "Tigu nõlvakul". '''Nõlvak''', mida mööda roomab kroonitud Tigulohe Torgu Kuningriigi vapil, on väga sarnane Torgu vallamaja trepi sepistatud käsipuuga. Vapp sümboliseerib Taga-Sõrve aeglast, rasket ja ettevaatlikku, kuid kuninglikku liikumist tagasörulaste omavalitsemise taastamise poole. Nagu tõus tuldpurskava Fuji vulkaani tippu. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="M2SQJ">Martin Körber. ''Sörwema''. Sõrvemaa. 2012</ref> <ref name="AqlFt">[http://www.epl.ee/news/majandus/venelased-ostavad-saaremaad-kokku.d?id=51295643 Venelased ostavad Saaremaad kokku] Eesti Päevaleht, 9. märts 2011</ref> <ref name="Gx5ue">http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=211&highlight=s%F5rve</ref> <ref name="42xTo">Leevi Häng. ''Sõrulased ei nõua võimatut''. Rahva Hääl, 5. jaanuar 1993.</ref> <ref name="4XfYU">http://www.chiefacoins.com/Database/Micro-Nations/Torgu.htm Torgu Kingdom</ref> <ref name="K3rxq">http://torgu.forumotion.com/t185-meedia-ja-fotod-torgu-kuningriigi-xx-juubeli-uritustest</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://www.saartehaal.ee/2012/10/25/torgu-kuningriik-saab-20-aastaseks/ "Torgu kuningriik saab 20-aastaseks"] Saarte Hääl, 25. oktoober 2012 * [http://www.ohtuleht.ee/501562 "GALERII: Torgu kuningriigi kuningas Kirill I külastab Saaremaad"] Õhtuleht, 30. november 2012 * [http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=48004&kat=1&y=0 Valdade ühendamiskava võib Torgu kuningriigi ellu äratada] Saarlane, 2. detsember 2012 * [https://www.torgukuningriik.com/ Torgu Kuningriigi veebileht] * [https://www.facebook.com/TorguKuningriik/ Torgu Kuningriik Facebookis] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Mikroriigid]] g870m88vd44lu7sisn1lin5lzcfwowf 6183546 6183542 2022-08-26T06:12:24Z Tulepaak 57498 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flag of the Torgu Kingdom.svg|pisi|Torgu Kuningriigi lipp]] [[Pilt:Eesti torgu vald.png|pisi|Torgu Kuningriik Saaremaal Taga-Sõrves]] [[Pilt:Kirill I kuningriigi XX aastapäeval 2012. a..JPG|pisi|[[Kirill Teiter]] ehk Kirill I oma kroonimise XX aastapäeva pidustustel 2012.a.]] '''Torgu Kuningriik''' ('''TK''') on imaginaarne [[mikroriik]], mis paikneb [[Saaremaa]] edelaosas, [[Sõrve poolsaar]]e lõunaosas, e Taga-Sõrves, keskusega [[Iide]] külas. Riigi valitsejaks oli humorist ja ajakirjanik [[Kirill Teiter]] ehk valitsejanimega Kirill I. Kuningriigi asutamise põhjuseks oli 30. juulil 1992 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] Presiidiumi poolt vastu võetud haldusreformi seadlus, millest tulenevalt see [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ('''EV''') territooriumi osa (varasem EV [[Jämaja kihelkond]] ja [[Torgu vald (1939)|Torgu vald]]) ei olnud enam ''[[de jure]]'' EV osa. Kuningriigi väljakuulutamisel augustis 1992 oli selle territoorium 139,5&nbsp;km², omades põhjakaares maismaapiiri EV-ga (pikkus 13&nbsp;km) ja piirnedes ülejäänud ilmakaartest [[Läänemeri|Läänemere]] ning [[Liivi laht|Liivi lahega]]. Pärast Taga-Sõrve alade taasliitmist EV [[jurisdiktsioon]]i alla kattub Torgu Kuningriigi territoorium täpselt selle territooriumiga (pindalaga 126,4&nbsp;km²), mida haldas EV [[Saare maakond|Saare maakonnas]] (taas)moodustatud [[Torgu vald|Torgu]] [[vald]] (taastati 11. märtsil 1993 ja lõpetati 31. detsembril 2017 liitmisega Saaremaa suur-vallaks). 2012. aasta rahvaloenduse andmeil oli Torgu Kuningriigis 342 elanikku, neist elas reaalselt alaliselt kohapeal u 250 inimest. Kohalikke elanikke nimetatakse rahvapäraselt taga[[Sõrulased|sörulasteks]]. == Looduskeskkond ja varasem ajalugu == {{Vaata|Torgu vald}} == Riigikorraldus == Torgu Kuningriigi valitsemisvormiks on [[Demokraatia|demokraatlik]] [[monarhia]]. TK-l on oma sümboolika ja (paralleelselt käibiv) oma raha, Torgu taaler. Kuningriik ei maksusta oma kodanikke. Riigikassa tulud koosnevad vabatahtlikest annetustest ning laekumistest seoses kuningriigi sümboolika kasutamisega. TK loodi selleks, et kaitsta Eesti Vabariigi (EV) ja Torgu valla järjepidevust Taga-Sõrves ning kohalike elanike kodanikuõigusi. TK deklareerib end EV [[Konföderatsioon|konföderatiivse]] osana EV rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Riigi territooriumil kehtib EV [[seadusandlus]] ja suhtestatuses EV-ga käsitleb TK end ühe EV kohaliku [[omavalitsus]]e (eri)[[Haldusüksus|üksusena]] vastavalt EV [[põhiseadus]]e paragrahvis 155. (1992 aasta redaktsioonis) sätestatud tingimustele. Kuningriik sekkub Taga-Sõrve territooriumi [[haldus]]juhtimisse otseselt vaid sellisel juhul, kui demokraatlikel põhimõtetel tegutsev kohalik omavalitsus (või EV tervikuna) mingitel põhjustel Taga-Sõrve territooriumi haldamist ei teosta ning kohaliku rahva huve ei kaitse. == Kuningas == [[Fail:2TemaMajesteetKristianI.jpg|pisi|Tema Majesteet Torgu kuningas Kristian I oma ametisse vannutamisel Sõrve Sääre tipus, 12.08.2022]] [[Pilt:Ametimärk.jpg|pisi|Torgu Kuningriigi [[ametiraha]]]] Torgu kuningas valitakse kohalike elanike poolt [[Referendum|rahvaküsitluse]] (referendumi) teel. 1992. aasta 5. septembril paluti vastloodud kuningriigi esimeseks kuningaks kandideerima [[Kirill Teiter]] ([[25. august]] [[1952]] – [[20. mai]] [[2022]]). Üldrahvalikul referendumil 20. septembril 1992, [[VII Riigikogu|EV VII Riigikogu]] valimiste nime all, saigi Kirill Teiter valimisringkonnas nr 6 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) kõige rohkem hääli (6314 häält ehk 1,5 isikumandaati ehk 7. koht EV-s), olles [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Partei]] saadikukandidaat. Kirilli (ametinimega '''Tema Majesteet Kirill I''') Torgu kuningaks löömise tseremoonia toimus 28. novembril 1992 [[Kuressaare]]s. Selle teostas TK loomise idee autor, [[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]i esimees [[Leevi Häng]], kes andis Taga-Sõrve kogukonna nimel kuningale täitmiseks kolm peamist tööülesannet: 1) Taastada Taga-Sõrves Eesti Vabariigi jurisdiktsioon Torgu valla taastamise kaudu; 2) Saavutada Saksamaa poolt II maailmasõja käigus sõrulastele tekitatud kahjude hüvitamine; 3) Hankida kauni loodusega ning ülimalt eripärase kodu- ja ajalooga Sõrvemaale laiemat rahvusvahelist tunnustust turismisihtkohana. Tulenevalt TK riigikorraldusest viibis Tema Majesteet Kirill I pärast temale antud peamiste ülesannete täitmist ja Riigikogu liikmestaatuse lõppemist põhiosa ajast [[eksiil]]is. Tegelemaks Taga-Sõrves kohapeal TK esindusfunktsioonidega ning jooksvate küsimustega, nimetas ja volitas Tema Majesteet endale erinevate ametinimetustega abilisi Taga-Sõrve kogukonnast. Kuningas Kirill suri ootamatult oma 70-ndal eluaastal, 20. mail, 2022. Peale leinaperioodi korraldati kuningriigis referendum uue kuninga leidmiseks. Rahvas pakkus välja kokku 9 erinevat nime, kuid enim hääli (39%) kogus Kirill I vanim poeg [[Kristian Teiter]]. Lähtudes referendumi tulemustest pakuti talle 12. augustil, 2022 aastal kuninga ametit, millega ta ka nõustus. Selsamal päeval vannutati Kristian Teiter Sõrve Sääre tipus toimunud avalikul pidulikul tseremoonial Torgu kuningaks, ametinimega '''Tema Majesteet Kristian I'''. Temalegi usaldati kolm peamist tööülesannet: 1) Aidata sörulastel ära tunda iseendi ning oma koduse maanurga väärtust; 2) Seista vajadusel Taga-Sörve rahva ühishuvide eest; 3) Jätkata kuningriigi kuvandi abil Sörvemaa kui turismisihtkoha tuntuse edendamist. == Kogukond == [[Muinasaeg|Muistse]] Sõrvemaa rahvast põimis elu kokku [[Liivlased|liivlaste]], [[Kurelased|kurelaste]], [[Rootslased|rootslaste]] jt rahvastega. Jälgi sellest võib märgata Sõrve eripärases [[Murre|keelemurdes]]. Keskajal lisandus Taani ja Saksa, hiljem Vene mõjusid. Esimese Vabariigi ajal oli Sõrve Saaremaa tihemini asustatud ja jõukam ala.<ref name="M2SQJ" /> Tänapäeval on Sõrvemaa kogukonda sulandumas järjest enam [[soomlased|soomlasi]] ja [[venelased|venelasi]]<ref name="AqlFt" />. Erinevate rahvaste sulatuskatla rollist hoolimata on sõrulased alati silma paistnud oma Eesti-meelsusega ja andnud ebaproportsionaalselt suure panuse Eesti kultuurilukku (nt [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] muistendid, rohkelt Sõrvest võrsunud kirjandus-, muusika- jt kultuuritegelasi, [[Laulupidu|Eesti esimene suurem laulupidu]], jne). Ühtlasi on Sõrulased läbi aegade pannud suurt rõhku oma kohalike [[traditsioon]]ide säilitamisele. See väljendub mitte ainult Sõrve materjalide suures osakaalus senisäilinud ja arhiiveeritud Eesti [[kultuuripärand]]is, vaid ilmneb tänini kogukonna praktilises elukorralduses (näiteks mitmete nn kinkemajanduse elementide, hoolekandetavade, suhtlusnormide jms traditsioonide jätkuvas toimimises). Taga-Sõrve oli I iseseisvusperioodil Eesti Vabariigis kõige tihedamini asustatud maapiirkond (1922. aasta rahvaloenduse andmeil oli [[Torgu vald|Torgu vallas]] 4028 elanikku). Elanikkond vähenes drastiliselt 1940. aastal Nõukogude Liidu [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|sõjaväebaaside rajamise]], Nõukogude repressioonide, II maailmasõja ägedate lahingute<ref name="Gx5ue" />, 1944. aastal sõrulaste Saksamaale küüditamise, massilise paadipõgenike laine, Nõukogude okupatsiooni aegse piiritsooni staatuse ja põllumajanduse suurkollektiviseerimise tulemusena. Endise Torgu valla kiirelt langeva rahvaarvuga alad liideti 1970. aastatel [[Salme külanõukogu]] koosseisu. == Ajalugu == '''1989. aastal''', Eesti [[Taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] eel toimunud rahvahääletusel soovis umbes 470 elanikuga Taga-Sõrve enda taaseraldumist Salme külanõukogu koosseisust ning Nõukogude okupatsiooni ajal kaotatud Torgu valla taastamist kohaliku omavalitsuse üksusena. [[Leevi Häng]]i algatusel loodi "[[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]" ('''STAS'''), mis asus pingutama Torgu valla taasloomise nimel. STAS tegeles veel sõrulaste maareformiteemaliste muredega, võitles selle eest, et sõrulased saaksid Saksa LV-lt [[Reparatsioon|kompensatsiooni]] II maailmasõja aegse massilise Saksamaale küüditamise, hävitatud kodude ja muude sõjakahjude eest<ref name="42xTo" /> ning abistas kohalikke teistes küsimustes. Leevi Häng kui Saare maavalitsuse konsultant Sõrve asjus hoidis Torgu küsimust Saare [[Maavalitsus|maakonnavalitsuses]] pidevalt ülal. Tulemusena algatatigi 1991. aasta aprillis (Salme Küla [[Rahvasaadikute nõukogu|RSN]] otsusega) Torgu valla taastamine, lähtudes 1989. aasta rahvahääletusest ning kohaliku omavalitsuse aluste seadusest. Asjaajamise eestvedajaks määrati [[Valdek Kaus]], kes asus 1. juunist 1991 tööle Salme külanõukogu juures loodud '''Sõrve arendusnõuniku''' kohale. '''30. juuli 1992''' seadlusega pani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu paika uue haldusjaotuse Eestis. Selles kirjeldati kogu EV territoorium seal asuvate valdade kaudu, kuid Torgut mainiti selles vaid ühel korral, Salme vallale omavalitsusliku staatuse määramisel: /.../''"Kinnitada erandina Salme valla omavalitsuslik staatus tema praegusel haldusterritooriumil, välja arvatud endise Torgu valla maa-alal..."''/.../. Taga-Sõrvet, kunagise Torgu valla alasid, administratiivreformi järgse Eesti Vabariigi [[territoorium]]i osana ei kirjeldatud. Sel moel kuulutas EV Taga-Sõrve eksterritoriaalseks piirkonnaks, kus ''[[de jure]]'' ei kehtinud enam EV [[jurisdiktsioon]]. Sealne rahvas kaotas põhiseadusliku õiguse oma elu korraldamiseks kohaliku omavalitsuse kaudu, osalemiseks valimistel jne. '''3. augustiks 1992''' oli Valdek Kaus oma varasemate ettevalmistuste tulemusel jõudnud selleni, et Torgu vallamaja tööks olid vallakeskuseks plaanitud [[Iide]] külas olemas meeskond ning ruumid nn "Bulla majas". Aga valda ennast ei olnud. '''18. augustist 1992''' asus ainsa ametliku organisatsioonina tagasõrulasi esindava STAS-i esimees Leevi Häng kõnelema Torgus '''Eesti Kuningriigi''' välja kuulutamisest protestiks Taga-Sõrve rahva pretsedenditu hülgamise vastu. Hiljem otsustati siiski jääda nimekuju "'''Torgu Kuningriik'''" juurde, sest nimekuju "Eesti Kuningriik" ähvardas poliitilised pinged Toompeal liialt suureks kruvida. [[Pilt:Vastus.JPG|pisi|Kirill Teiteri vastus Leevi Hängi avalikule kirjale]] '''4. septembril 1992''', arendades koostööd Riigikokku pürgiva [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Parteiga]], avaldas Leevi Häng ajalehes Maaleht avaliku kirja ühele selle partei liikmele, meedias populaarsust kogunud Kirill Teiterile, üleskutsega asuda uue kuningriigi troonile. See oli ühtlasi kuningriigi kirjalik esimamainimine. '''8. septembril 1992''' teatas Kirill ajalehes Esmaspäev ilmunud avalikus vastuses, et ta on tehtud ettepanekuga nõus ning tänab usalduse eest. '''20. septembril 1992''' toimunud Riigikogu valimiste tulemusena sai Kirill Teiter koos veel 7 [[Sõltumatud Kuningriiklased|rojalistiga]] kohad [[VII Riigikogu valimised|EV VII Riigikogusse]]. Kuningriiklaste 8 kohta 101st oli suur üllatus kõigile, kaasa arvatud neile endile. [[Pilt:Kirill I kuningaks löömine.JPG|pisi|28.11.1992. värske Kirill I, õuedaam Lea Kuldsepp ja kuningriigi rajaja Leevi Häng]] '''28. novembril 1992''' lõi Leevi Häng Kuressaares toimunud ballil Kirill Teiteri rüütlimõõgaga Torgu kuningaks, ametinimega '''Kirill I'''. Kuninga konsultandiks kuninglikes küsimustes sai [[Ljubov Hermann]], kes oli 1931. aastal esimene Saaremaalt valitud iluduskuninganna. Sõrve arendusnõunik Valdek Kaus kinnitati Torgu Kuningriigi kindralkuberneriks. Ametlikus võimuvaakumis Taga-Sõrve maadel oli seejärel korraga kolme võimu (Nõukogude Liidu sõjaväe, Salme valla ja Torgu kuningriigi) ametlikke esindajaid. Turistid said soovi korral endile passi kuningriigi [[viisa]]ga templi, nagu protseduuris, mis juba 50 aastat kõigile Nõukogude Liidu piiritsoonis asuva Saaremaa külastajaile tuttav. Aga rahvale eluliselt vajalikud asjaajamised ja dokumendid tuli viseerida Saare Maavalitsuses. '''7. detsembril 1992''', osutades Taga-Sõrve elanike põhiseaduslike õiguste rikkumisele, esitas riigikogulasest kuningas Kirill I Riigikogule seaduseelnõu – moodustada Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahv 155. alusel EV kohaliku omavalitsuse üksusena Torgu Kuningriik. Eelnõust ei leitud ühtegi vastuolu EV põhiseadusega, kuid selle tagasilükkamisel viidati kuningriigi moodustamise seaduse puudumisele. Siiski saavutati seda, et Riigikogu juhatus kohustus tegelema Torgu valla õiguste taastamisega. Asi venis, kuna Riigikogu püüdis Torgu küsimust veeretada ministeeriumiametnike kaela ja vastupidi. '''18. detsembril 1992''' kinnitati Kirill I kuninga seisus üle kroonimisega Tallinnas, Raekoja platsil Õpetajate majas korraldatud Saarlaste Seltsi ballil. Oma ametirekvisiitide juurde kuuluv [[kroon]] (autoriks Vladimir Koristin) läks kuningale maksma 500 [[Eesti kroon]]i. '''11. märtsil 1993''' võttis Eesti Vabariigi VII Riigikogu vastu otsuse nr 96, millega lõpuks taastati Torgu vald varasemates piirides. Valdek Kausist, senisest Torgu Kuningriigi kindralkubernerist, sai vast-taastatud Torgu vallas vallavanema kohusetäitja, vallajuht kuni järgmiste korraliste kohalike valimisteni. Märgina Torgu valla kuningriiklikust vaheetapist figureerib kuningakrooni kujutis ka tänase Torgu valla [[Torgu valla vapp|vapil]] ja vapikujutisega [[Torgu valla lipp|lipul]]. [[Pilt:Kirill 1993.JPG|pisi|vasakul|Esimene Torgu taaler, 1993.a münt]] '''24. juunil 1993''' emiteeriti esmakordselt Torgu Kuningriigi oma raha. Esimene Torgu taaler sai nimeks '''"kirill"''' (ja kohati hüüdnimeks ''"poolik"'')<ref name="4XfYU" />. Müntide väärtuseks fikseeriti 1/2 liitrit viina [[Viru Valge|Viru valge]], mis tegi emiteerimisel raha vahetuskursiks ligikaudu 25 [[Eesti kroon|krooni]] (kr) / 1 kirill (kir). Kirilli vahetuskurss on pideval tõusuteel püsinud. Eri aegade erineva kujundusega mündid on mitte ainult maailma [[Numismaatika|numismaatikute]] hulgas kõrgelt hinnatud, vaid kuningriigi territooriumil ka reaalse maksevahendina (paralleelrahana) käibivad. [[Pilt:Torgu margiga II tervik.jpg|pisi|Kuningriigi postiteenistuse algus, esimene nn [[tervikasi]]]] Müntidel on kujutatud Kirill I profiili ning pöördel Torgu Kuningriigi vappi. Nii Torgu Kuningriigi rahade kui ka aumärkide vermimist on korraldanud Torgu Kuningriigi Rahapaja ülem [[Mart Puusepp]]. Taalri väärtust kinnitab veelgi asjaolu, et alates 2012. aastast on märgatud liikumas ka Torgu taalri võltsinguid. Osa neist on siiski väga kergesti äratuntavad, kuna kannavad ekslikku kursitähist ("1 liiter"). '''25. augustil 1993''', Kirill I 41. sünnipäevaks, alustas tööd kuningriigi postiteenistus, lastes käibele kuningriigi esimene oma '''postiümbriku'''. See ümbrik kandis Torgu kuningriigi vappi ja kuningas Kirill I profiiliga postmarki ning sellel kasutati eritempleid. Kuningriigi Peapostmeistri [[Enn Elmet Murumets]]a teenena ilmus postitarvikuid ka edaspidi. Kirill I pakkus, et edaspidi võiks kuningriigis ilmuda maailmas pretsedenditu postmarkide seeria, mis koosneks kõigi Torgu riigialamate profiilidega postmarkidest... Aastail '''1993–1995''' pälvis kuningriik ülemaailmse tuntuse. Torgut külastasid mitmete välisriikide filmigrupid. Tekkis laiem huvi Taga-Sõrve kui turismiobjekti vastu. Uurimas käidi ka investeerimise võimalusi. Torgu vald sai lahkuvatelt okupatsioonivägedelt suhteliselt heas korras kätte mõned kasarmuhooned ja [[Mõntu sadam|Mõntu Sadama]]. Kuningriigil ja kuningal oli õnnestunud kõige laiema avalikkuse tähelepanu tõmbamine paljukannatanud Taga-Sõrvele ning saavutada suudeti Saksamaa poolne sõjakahjude hüvitamine. Makstud summadest jõudis sõrulasteni küll kahjuks vaid murdosa, kuna EV valitsus kasutas enamuse sellest ära riigi sotsiaalkulude katmiseks. Kõige tähtsam saavutus oli muidugi Torgu valla, kui EV kohaliku omavalitsusüksuse, taastamine. '''5. märtsist 1995''' kuulutas Kirill I end '''kuningaks eksiilis''' seoses kõigi talle usaldatud peamiste ülesannete täitmisega ning seoses oma volituste lõppemisega Riigikogus. Kuningriigi sümboolika kasutamine, Torgu raha emiteerimine ja käibimine ning kuningriiklik asjaajamine on Taga-Sõrves jätkuvalt kestmas. [[Pilt:Kirill 2008.JPG|pisi|Viies Torgu taaler, 2008.a münt, emiteeritud algse rahakursi püsimise XV aastapäeva puhul]] '''30. novembrist kuni 2. detsembrini 2012''' tähistati Torgu Kuningriigi ja Kirill I kroonimise 20. aastapäeva üritustesarjaga Kuressaares, [[Salme]]l, [[Anseküla]]s ja Torgus <ref name="K3rxq" />. Kirill I saabus sel puhul kolmeks päevaks eksiilist tagasi, kohtus Torgu rahvaga, valla- ja maakonna ametnikega ning kuningriigi asutamise aegsete kaaslastega. Kõigi asjast huvitatuiga peeti aru, mis hakkab saama, kui Torgu vald taas kaotatakse (nagu haldusreformiga plaanitud). Ja kas võiks siis kuningriigist taaskord tagasõrulastele kasu tõusta. Kirill I kinnitas, et ta on valmis kohalike huvides tegutsema ja kuninga poolt määrati kohapealsete asjade ajamiseks Kuningriigi Vardja (hoidja) ametikohale [[Kaupo Vipp]]. Neid kohalikke, kes olid vahepealsetel aastatel silmapaistvalt Taga-Sõrve kogukonna heaks tegutsenud, tänas Tema Majesteet nimeliste [[Aadress (pöördumine)|auaadressidega]]. Kuningriigi ees eriteeneid omavatele inimestele andis Kirill I üle mälestusmedalid. Rahapaja emiteeris juubeli puhul Torgu taalri kirilli VI väljalaske (erimärgistusega 2012 ja XX). Kuigi kirilli vahetuskursi tõttu oli müntide ostujõud kasvanud juba ligikaudu 7 eur / 1 kir, lasi kuningas neid Torgu rahapajal tagasõrulastele müüa hinnaga 3 eurot tükist, seda omapoolse juubelikingitusena oma rahvale. Tähelepanuväärselt jõudsid väga vähesed neist müntidest poodi, et 7 euro väärtuses viina, saia või vorsti osta. Tema Majesteet järeldas sellest seigast liigutatuna, et tagasõrulaste jaoks on nende omal kuningriigil endiselt argiaskeldustest (vähemalt kaks korda) suurem tähendus... '''2014. aastal''' saadi Sõrvemaal tähistada siinse omavalitsemise kirjaliku esmamainimise 780. aastapäeva (Sworve, 1234). '''2017. aastal''' ühendati kõik Saaremaa vallad üheks suurvallaks, kuid Torgu Kuningriik ei ole algatanud kõigi Torgu vallaga ühinenud territooriumite kuulutamist kuningriigi aladeks. '''Novembris 2019''' sai Torgu Kuningriik viimase senipuudunud riikliku sümboli - oma [[riigihümn]]i. Kohaliku muusiku [[Õie-Maria Tehu]] (1942–2019) loodud rahvapärane laul [https://www.youtube.com/watch?v=mI267w6oIV0 "Oo, Sörvemaa"] oli juba aastaid olnud sõrulaste mitteametlik hümn. Suvesõrulasest helilooja [[Peeter Vähi]] komponeeris loole hümniliku orkestriseade ning tänu 79 Sõrvega seotud inimese rahalisele toetusele saadi korraldada "Oo, Sörvemaa" salvestamine tüüpilise riikliku hümni kujul, esialgu instrumentaalteosena. Torgu kuningriigi ametliku hümni [http://www.youtube.com/watch?v=4OJTj7zM3d0&t=1s "Oo, Sörvemaa"] salvestas orkester [[Klaaspärlimäng Sinfonietta]]. '''20. mail 2022''' suri ootamatult Torgu esimene kuningas Kirill I. Torgu kuningriigi elanike korjanduse abil püstitati kadunud kuninga mälestuseks Jämaja kalmistule mälestuskivi, istutati tammepuu ning sängitati samasse osa tema põrmust. '''30. juunist kuni 19. juulini 2022''' korraldati kuningriigis referendum uue kuninga leidmiseks. Rahvas pakkus välja kokku 9 erinevat nime, kuid enim hääli (39%) sai Kirill I vanim poeg '''Kristian Teiter'''. '''12. augustil 2022''' pakuti Kristian Teiterile referendumi tulemustest lähtudes kuninga ametit, millega ta ka nõustus. Selsamal päeval vannutati Kristian Teiter Sõrve Sääre tipus toimunud pidulikul tseremoonial Torgu kuningaks, ametinimega '''Kristian I'''. Järgnesid uue kuninga ametisse vannutamise ning Torgu kuningriigi loomise XXX aastapäeva pidustused. == Sümboolika == ==== Lipp ==== Eesti rahvusvärve kandev [[Skandinaavia rist|ristilipp]] valiti TK lipuks 1992. aasta lõpul. Lipu kuju toonitab ühtlasi nii sörulaste eestimeelsust kui seotust ülemere asuva lähima naaberkuningriigi Rootsiga. Paljud sõrulased on selle rahvaga iidseis veresidemeis ning paljud sõrulased jõudsid sinna viimase sõja ajal, paadipõgenikena Nõukogude [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupatsiooni]] eest pagedes. Lipu pikkuse-laiuse suhe on 25:16 ning värvielementide (sinine:must:valge:must:sinine) laiuste suhted on horisontaalis 6:1:2:1:15 ja vertikaalis 6:1:2:1:6. Värvikoodid: sinine (RGB: 25,146,255; HEX: #1992FF), must (RGB: 0,0,0; HEX: #000000), valge (RGB: 255,255,255; HEX: #FFFFFF). Majalipu normaalmõõt 164 x 105&nbsp;cm. Lipu kasutamiskord on sama, nagu Eesti lipul. Erinevusena võib lipp olla heisatud ööpäevaringselt ning lisaks Eesti lipupäevadele on veel kolm lipupäeva: * kuningriigi avaliku kirjaliku esmamainimise aastapäev – 4. septembril (Leevi Häng; 1992); * kuninga ametisse vannutamise aastapäev – 28. novembril (Kirill I; 1992); * kuninga sünnipäev – 25. augustil (Kirill I; 1952). ==== Vapp ==== [[Pilt:Torgu Kuningriigi vapp.JPG|pisi|Torgu Kuningriigi vapp]] Torgu Kuningriigi vapiloom, tuldpurskav '''Tigulohe''' (''Helix Draconis Torguensis)'', on tagasõrulaste tahtel tekkinud [[Viinamäetigu|viinamäeteo]] ning kohaliku "vallalohe" ristsugutis. '''Vallalohe''' pärineb kuni 2017. aastani Torgu vallamajana kasutatud nn Bulla maja frontoonilt. See hoone koos sepistatud lohega ([[draakon]], täpsemini [[basilisk]]) valmis 1905. aastal, tsaar [[Nikolai II]] kuulsa perepiltniku [[Carl Oswald Bulla]] ja tema tagasõrulasest naise Christine Juliane Keselbergi suvemajana. '''Viinamäetigu''' on kunagiste [[Mõntu]] zooloogia- ja botaanikahuviliste [[Oskar von Ekesparre|mõisnike]] poolt [[Võõrliik|võõrliigina]] Lõuna-Euroopast [[Mõntu park|Sõrve]] toodud. Vahepeal ka [[looduskaitse]] all olnud loomake on nüüdseks niivõrd arvukaks muutunud, et Taga-Sõrves on suvel kohati raske liikuda ilma neile peale astumata. Sõrvemaa kapsaste nuhtlus seostub [[Jaapan]]i luuletaja ja [[Zen-budism]]i preestri [[Kobayashi Issa]] kuulsa [[haiku]]ga: ''"Oh tigu,'' ''[[Fuji]] tippu rooma,'' ''Kuid tasa, tasa!"'' Muuhulgas on selle haiku motiivi oma loomingus kasutanud kirjanikud Arkadi ja Boris [[Boriss Strugatski|Strugatski]], düstoopias "Tigu nõlvakul". '''Nõlvak''', mida mööda roomab kroonitud Tigulohe Torgu Kuningriigi vapil, on väga sarnane Torgu vallamaja trepi sepistatud käsipuuga. Vapp sümboliseerib Taga-Sõrve aeglast, rasket ja ettevaatlikku, kuid kuninglikku liikumist tagasörulaste omavalitsemise taastamise poole. Nagu tõus tuldpurskava Fuji vulkaani tippu. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="M2SQJ">Martin Körber. ''Sörwema''. Sõrvemaa. 2012</ref> <ref name="AqlFt">[http://www.epl.ee/news/majandus/venelased-ostavad-saaremaad-kokku.d?id=51295643 Venelased ostavad Saaremaad kokku] Eesti Päevaleht, 9. märts 2011</ref> <ref name="Gx5ue">http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=211&highlight=s%F5rve</ref> <ref name="42xTo">Leevi Häng. ''Sõrulased ei nõua võimatut''. Rahva Hääl, 5. jaanuar 1993.</ref> <ref name="4XfYU">http://www.chiefacoins.com/Database/Micro-Nations/Torgu.htm Torgu Kingdom</ref> <ref name="K3rxq">http://torgu.forumotion.com/t185-meedia-ja-fotod-torgu-kuningriigi-xx-juubeli-uritustest</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://www.saartehaal.ee/2012/10/25/torgu-kuningriik-saab-20-aastaseks/ "Torgu kuningriik saab 20-aastaseks"] Saarte Hääl, 25. oktoober 2012 * [http://www.ohtuleht.ee/501562 "GALERII: Torgu kuningriigi kuningas Kirill I külastab Saaremaad"] Õhtuleht, 30. november 2012 * [http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=48004&kat=1&y=0 Valdade ühendamiskava võib Torgu kuningriigi ellu äratada] Saarlane, 2. detsember 2012 * [https://www.torgukuningriik.com/ Torgu Kuningriigi veebileht] * [https://www.facebook.com/TorguKuningriik/ Torgu Kuningriik Facebookis] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Mikroriigid]] l66jbe805t1edu8bgcpfr4dswe44hav Vecstāmeriena 0 325806 6183383 6182504 2022-08-25T18:16:19Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vecstāmeriena | elanikke = 233 (2022)<ref>http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2263</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Vecstāmeriena''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Stāmeriena järv]]e kaldal. Külas asub [[Stāmeriena vald|Stāmeriena valla]] halduskeskus. Vecstāmerienasse jääb Poga järv. Looduskaitse all on kaks tamme ümbermõõduga 4 meetrit ja tamm ümbermõõduga 4,52 meetrit. <ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Vecstāmerienas asus [[Stāmeriena mõis]] (''Stomersee''). Asulas on ka [[Vecstāmeriena Aleksander Nevski kirik]] ja raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Külla jäävad Pogaskrogsi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15063 Autotransporta direcija]</ref> Pilsi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3210 Autotransporta direcija]</ref> ja Stāmerienas skola bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15136 Autotransporta direcija]</ref> Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Stāmeriena õigeusu kirik ja Stāmeriena mõisakompleks (sealhulgas park, ait, ja häärber ning kolme häärberi toa interjöörid).<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=St%C4%81merienas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Kohaliku kaitse all on Stāmeriena mõisa aednikumaja, häärberi ahi, fassaad ja kahe toa [[interjöör]] ning Stāmeriena põhikooli hoone.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=St%C4%81merienas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Aastal 2015 oli külas 301 elanikku. Aastal 2017 oli elanikke 286, aastal 2022 aga 233. <gallery> Pilt:Stāmerienas dvīņu ozoli 2009-04-10.jpg|Tammed Stāmeriena mõisa ees </gallery> ==Viited== {{viited}} {{Stāmeriena vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] j9zi73g9jo44radra2a9avyg0tdrune Elmar Vaher 0 327498 6183342 6148362 2022-08-25T17:20:36Z Neptuunium 58653 infokast korda wikitext text/x-wiki {{lisa infot}}{{ajakohasta}} {{Infokast ametiisik | nimi= Elmar Vaher | pildi nimi = Elmar Vaher 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg | pildi seletus = Elmar Vaher 2021. aasta Arvamusfestivali | amet = [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i [[Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor|peadirektor]] | ametiajaalgus = 2. mai 2013 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Raivo Küüt]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Keskkriminaalpolitsei]] direktor | ametiajaalgus3 = 2006 | ametiajalõpp3 = 2008 | eelmine3 = [[Lauri Tabur]] | järgmine3 = [[Eerik Heldna]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1975|05|01}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna Ülikool]] ([[magister artium|MA]], 2016) | elukutse = | tegevusala = | autasud = [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi II klassi teenetemärk]] | allkiri = | moodul = }} [[Pilt:Elmar Vaher 2015.jpg|pisi|Elmar Vaher (2015)]] '''Elmar Vaher''' (sündinud [[1. mai]]l [[1975]]) on [[Eesti]] politseiametnik, alates [[2. mai]]st [[2013]] [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i (PPA) [[Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor|peadirektor]]. == Elulugu == Elmar Vaher on lõpetanud [[Paikuse politseikool]]i ja [[Sisekaitseakadeemia]] ning [[Tallinna Ülikool]]i magistriõppe õigusteaduses. 18. aprillil 2013 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta [[PPA|Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoriks]] 2. maist 2013 kuni 1. maini 2018.<ref name="RT-2013"/> [[Fail:Siseministri KK 30.04.2018 nr 3-1-56p.pdf|pisi|Siseministri 30.04.2018 käskkiri, millega Elmar Vaher nimetati PPA peadirektori kohusetäitjaks, vabastades ta peadirektori asetäitja varade alal ülesandeist, milleks ta oli ajutiselt nimetatud]] [[Fail:Siseministri KK 30.04.2018 nr 3-1-57p.pdf|pisi|Siseministri 30.04.2018 käskkiri, millega Elmar Vaher nimetati PPA peadirektori asetäitjaks varade alal]] 30. aprillil 2018 andis siseminister [[Andres Anvelt]] välja käskkirja nr 3-1/57p, millega ta nimetas Elmar Vaheri Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjaks varade alal alates 2. maist 2018. Samal päeval andis siseminister veel teise käskkirja nr 3-1/56p, millega ta pani 2. maist Elmar Vaherile PPA peadirektori [[kohusetäitja]] ülesanded, vabastades ta peadirektori asetäitja varade alal ülesannetest. Siseministri käskkirjad olid tingitud asjaolust, et Elmar Vaheri ametiaeg oli lõppemas 1. mai südaööl vastu 2. maid, kuid [[Vabariigi Valitsus]] ei võtnud tema uuesti ametisse nimetamist istungi päevakorda [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] ootamatu vastuseisu tõttu.<ref name="delfi-27042018"/><ref name="err-29042018"/> 3. mail 2018 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] Elmar Vaheri viieks aastaks PPA peadirektoriks.<ref name="RT-2018"/> == Teenistuskäik == *1997–2002 [[Tallinna politseiprefektuur]]i [[Kesklinna politseiosakond|Kesklinna politseiosakonna]] kriminaaltalituse/kriminaalpolitsei politseiinspektor, politseivaneminspektor, politseijuhtivinspektor, komissar (kohusetäitja) *2002–2005 [[Tallinna politseiprefektuur]]i ja [[Põhja politseiprefektuur]]i kriminaalosakonna isikuvastaste kuritegude talituse komissar<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/50910884/slug-50910884 Elmar Vaher mõrvagrupi komissariks], epl.delfi.ee, 06.02.2002</ref>, ülemkomissar *2005–2005 [[Põhja politseiprefektuur]]i kriminaalosakonna politseidirektor *2005–2006 [[Keskkriminaalpolitsei]] direktor (kt), politseipeadirektori asetäitja (kt) *2006–2008 [[Keskkriminaalpolitsei]] direktor *2008–2009 [[Põhja politseiprefektuur]]i politseiprefekt *2010–2013 [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i [[Põhja prefektuur]]i prefekt *2013– [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i peadirektor == Teenistusastmed == * [[politseikolonel]] (02.05.2013)<ref name="SMIN-kk-2013-91p"/> * [[politseikindralinspektor]] (24.02.2016)<ref name="SMIN-kk-2016-31p"/> * [[politseikindral]] (24.02.2021)<ref name="SMIN-kk-2021-16p"/> ==Tunnustus== *[[Pressisõber]] 2015 *[[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi II klassi teenetemärk]] 2021<ref name="EVkavaler" /><ref name="RT-2021"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="RT-2013">[https://www.riigiteataja.ee/akt/323042013003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 18.04.2013 korraldus nr 175 "Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 23.04.2013, 3.]</ref> <ref name="SMIN-kk-2013-91p">[https://adr.siseministeerium.ee/sisemin/dokument/636394 Siseministeeriumi dokumendiregister. Siseministri 10.05.2013 käskkiri nr 3-1/91p "Teenistusastme ülendamine".]</ref> <ref name="SMIN-kk-2016-31p">{{Netiviide |url=https://adr.siseministeerium.ee/sisemin/dokument/685409 |pealkiri=Siseministeeriumi dokumendiregister. Siseministri 22.02.2016 käskkiri nr 3-1/31p "Teenistusastme ülendamine". |vaadatud=12.04.2021 |arhiivimisaeg=12.04.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210412171237/https://adr.siseministeerium.ee/sisemin/dokument/685409 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="delfi-27042018">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/anvelt-vaheri-ametissenimetamine-lukkus-irl-i-tottu-edasi?id=81918567 "Anvelt: Vaheri ametissenimetamine lükkus IRL-i tõttu edasi"] delfi.ee, 27. aprill 2018</ref> <ref name="err-29042018">[https://www.err.ee/827385/koalitsioonikaaslastele-ei-meeldi-irl-i-sammud-seoses-ppa-juhiga "Koalitsioonikaaslastele ei meeldi IRL-i sammud seoses PPA juhiga"] err.ee, 29. aprill 2018</ref> <ref name="RT-2018">[https://www.riigiteataja.ee/akt/305052018006 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 03.05.2018 korraldus nr 115 "Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ametikohale nimetamine uueks tähtajaks". Avaldamismärge: RT III, 05.05.2018, 6.]</ref> <ref name="EVkavaler">{{EVkavaler|20187}}</ref> <ref name="SMIN-kk-2021-16p">[https://adr.siseministeerium.ee/sisemin/dokument/1024470 Siseministeeriumi dokumendiregister. Siseministri 16.02.2021 käskkiri nr 3-1/16p "Teenistusastme ülendamine".]</ref> <ref name="RT-2021">[https://www.riigiteataja.ee/akt/324022021001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 23.02.2021 otsus nr 702 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 24.02.2021, 1.]</ref> }} == Välislingid == {{commons|Category:Elmar Vaher}} *[http://epl.delfi.ee/news/eesti/elmar-vaher-1260-eurose-kuupalga-eest-eeldame-et-politseinik-oleks-uliinimene?id=79596740 "Elmar Vaher: 1260-eurose kuupalga eest eeldame, et politseinik oleks üliinimene"] Eesti Päevaleht (epl.delfi.ee), 22. september 2017 *[https://www.postimees.ee/4322523/elmar-vaher-usaldusest-naabritest-ja-traditsioonilise-pere-kaitsest "Elmar Vaher usaldusest, naabritest ja traditsioonilise pere kaitsest"] Postimees (postimees.ee), 24. november 2017 *[https://epl.delfi.ee/news/arvamus/elmar-vaher-imiku-surnuks-soitnud-roolijoodikust-ukski-paragrahv-ei-pane-inimest-hoolima?id=71608581 "Elmar Vaher imiku surnuks sõitnud roolijoodikust: ükski paragrahv ei pane inimest hoolima"] Eesti Päevaleht (epl.delfi.ee), 1. juuni 2015 *[https://epl.delfi.ee/news/eesti/elmar-vaher-tootab-24-tundi-oopaevas-et-politsei-inimesi-aitaks?id=73123417 "Elmar Vaher töötab 24 tundi ööpäevas, et politsei inimesi aitaks"] Eesti Päevaleht (epl.delfi.ee), 9. detsember 2015 *[https://www.postimees.ee/4322523/elmar-vaher-usaldusest-naabritest-ja-traditsioonilise-pere-kaitsest "Elmar Vaher usaldusest, naabritest ja traditsioonilise pere kaitsest"] Postimees, 24. november 2017 *[https://www.err.ee/956121/meelis-oidsalu-politseijuhi-magistrikraadi-tuleb-otsida-tema-abaluu-korvalt "Meelis Oidsalu: politseijuhi magistrikraadi tuleb otsida tema abaluu kõrvalt"] ERR, 27. juuni 2019 *[https://www.err.ee/960992/tlu-vaheri-magistritoo-ei-ole-plagiaat "TLÜ: Vaheri magistritöö ei ole plagiaat"] ERR, 12. juuli 2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Lauri Tabur]] | nimi=[[Keskkriminaalpolitsei|Keskkriminaalpolitsei direktor]]| aeg=2005–2008 | järgnev=[[Eerik Heldna]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Raivo Küüt]] | nimi=[[Põhja prefektuur|Põhja prefektuuri prefekt]]| aeg=2008–2013 | järgnev=[[Kristian Jaani]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Raivo Küüt]] | nimi=[[PPA|Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor]]| aeg=02.05.2013–01.05.2018 | järgnev=peadirektori kohusetäitja<br/>Elmar Vaher}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Elmar Vaher | nimi=[[PPA|Politsei- ja Piirivalveameti<br/>peadirektori kohusetäitja]]| aeg=02.05.2018 | järgnev=Elmar Vaher}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Elmar Vaher | nimi=[[PPA|Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor]]| aeg=03.05.2018 | järgnev=pole ametisse nimetatud}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vaher, Elmar}} [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 0xnyxq7rutvh8ig0dok3u8qw18dwnyk 6183355 6183342 2022-08-25T17:38:24Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{lisa infot}}{{ajakohasta}} {{Infokast ametiisik | nimi= Elmar Vaher | pildi nimi = Elmar Vaher 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg | pildi seletus = Elmar Vaher 2021. aasta Arvamusfestivalil | amet = [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i [[Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor|peadirektor]] | ametiajaalgus = 2. mai 2013 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Raivo Küüt]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Keskkriminaalpolitsei]] direktor | ametiajaalgus3 = 2006 | ametiajalõpp3 = 2008 | eelmine3 = [[Lauri Tabur]] | järgmine3 = [[Eerik Heldna]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1975|05|01}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna Ülikool]] ([[magister artium|MA]], 2016) | elukutse = | tegevusala = | autasud = [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi II klassi teenetemärk]] | allkiri = | moodul = }} [[Pilt:Elmar Vaher 2015.jpg|pisi|Elmar Vaher (2015)]] '''Elmar Vaher''' (sündinud [[1. mai]]l [[1975]]) on [[Eesti]] politseiametnik, alates [[2. mai]]st [[2013]] [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i (PPA) [[Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor|peadirektor]]. == Elulugu == Elmar Vaher on lõpetanud [[Paikuse politseikool]]i ja [[Sisekaitseakadeemia]] ning [[Tallinna Ülikool]]i magistriõppe õigusteaduses. 18. aprillil 2013 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] ta [[PPA|Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoriks]] 2. maist 2013 kuni 1. maini 2018.<ref name="RT-2013"/> [[Fail:Siseministri KK 30.04.2018 nr 3-1-56p.pdf|pisi|Siseministri 30.04.2018 käskkiri, millega Elmar Vaher nimetati PPA peadirektori kohusetäitjaks, vabastades ta peadirektori asetäitja varade alal ülesandeist, milleks ta oli ajutiselt nimetatud]] [[Fail:Siseministri KK 30.04.2018 nr 3-1-57p.pdf|pisi|Siseministri 30.04.2018 käskkiri, millega Elmar Vaher nimetati PPA peadirektori asetäitjaks varade alal]] 30. aprillil 2018 andis siseminister [[Andres Anvelt]] välja käskkirja nr 3-1/57p, millega ta nimetas Elmar Vaheri Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjaks varade alal alates 2. maist 2018. Samal päeval andis siseminister veel teise käskkirja nr 3-1/56p, millega ta pani 2. maist Elmar Vaherile PPA peadirektori [[kohusetäitja]] ülesanded, vabastades ta peadirektori asetäitja varade alal ülesannetest. Siseministri käskkirjad olid tingitud asjaolust, et Elmar Vaheri ametiaeg oli lõppemas 1. mai südaööl vastu 2. maid, kuid [[Vabariigi Valitsus]] ei võtnud tema uuesti ametisse nimetamist istungi päevakorda [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] ootamatu vastuseisu tõttu.<ref name="delfi-27042018"/><ref name="err-29042018"/> 3. mail 2018 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] Elmar Vaheri viieks aastaks PPA peadirektoriks.<ref name="RT-2018"/> == Teenistuskäik == *1997–2002 [[Tallinna politseiprefektuur]]i [[Kesklinna politseiosakond|Kesklinna politseiosakonna]] kriminaaltalituse/kriminaalpolitsei politseiinspektor, politseivaneminspektor, politseijuhtivinspektor, komissar (kohusetäitja) *2002–2005 [[Tallinna politseiprefektuur]]i ja [[Põhja politseiprefektuur]]i kriminaalosakonna isikuvastaste kuritegude talituse komissar<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/50910884/slug-50910884 Elmar Vaher mõrvagrupi komissariks], epl.delfi.ee, 06.02.2002</ref>, ülemkomissar *2005–2005 [[Põhja politseiprefektuur]]i kriminaalosakonna politseidirektor *2005–2006 [[Keskkriminaalpolitsei]] direktor (kt), politseipeadirektori asetäitja (kt) *2006–2008 [[Keskkriminaalpolitsei]] direktor *2008–2009 [[Põhja politseiprefektuur]]i politseiprefekt *2010–2013 [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i [[Põhja prefektuur]]i prefekt *2013– [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i peadirektor == Teenistusastmed == * [[politseikolonel]] (02.05.2013)<ref name="SMIN-kk-2013-91p"/> * [[politseikindralinspektor]] (24.02.2016)<ref name="SMIN-kk-2016-31p"/> * [[politseikindral]] (24.02.2021)<ref name="SMIN-kk-2021-16p"/> ==Tunnustus== *[[Pressisõber]] 2015 *[[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi II klassi teenetemärk]] 2021<ref name="EVkavaler" /><ref name="RT-2021"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="RT-2013">[https://www.riigiteataja.ee/akt/323042013003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 18.04.2013 korraldus nr 175 "Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 23.04.2013, 3.]</ref> <ref name="SMIN-kk-2013-91p">[https://adr.siseministeerium.ee/sisemin/dokument/636394 Siseministeeriumi dokumendiregister. Siseministri 10.05.2013 käskkiri nr 3-1/91p "Teenistusastme ülendamine".]</ref> <ref name="SMIN-kk-2016-31p">{{Netiviide |url=https://adr.siseministeerium.ee/sisemin/dokument/685409 |pealkiri=Siseministeeriumi dokumendiregister. Siseministri 22.02.2016 käskkiri nr 3-1/31p "Teenistusastme ülendamine". |vaadatud=12.04.2021 |arhiivimisaeg=12.04.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210412171237/https://adr.siseministeerium.ee/sisemin/dokument/685409 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="delfi-27042018">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/anvelt-vaheri-ametissenimetamine-lukkus-irl-i-tottu-edasi?id=81918567 "Anvelt: Vaheri ametissenimetamine lükkus IRL-i tõttu edasi"] delfi.ee, 27. aprill 2018</ref> <ref name="err-29042018">[https://www.err.ee/827385/koalitsioonikaaslastele-ei-meeldi-irl-i-sammud-seoses-ppa-juhiga "Koalitsioonikaaslastele ei meeldi IRL-i sammud seoses PPA juhiga"] err.ee, 29. aprill 2018</ref> <ref name="RT-2018">[https://www.riigiteataja.ee/akt/305052018006 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 03.05.2018 korraldus nr 115 "Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ametikohale nimetamine uueks tähtajaks". Avaldamismärge: RT III, 05.05.2018, 6.]</ref> <ref name="EVkavaler">{{EVkavaler|20187}}</ref> <ref name="SMIN-kk-2021-16p">[https://adr.siseministeerium.ee/sisemin/dokument/1024470 Siseministeeriumi dokumendiregister. Siseministri 16.02.2021 käskkiri nr 3-1/16p "Teenistusastme ülendamine".]</ref> <ref name="RT-2021">[https://www.riigiteataja.ee/akt/324022021001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 23.02.2021 otsus nr 702 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 24.02.2021, 1.]</ref> }} == Välislingid == {{commons|Category:Elmar Vaher}} *[http://epl.delfi.ee/news/eesti/elmar-vaher-1260-eurose-kuupalga-eest-eeldame-et-politseinik-oleks-uliinimene?id=79596740 "Elmar Vaher: 1260-eurose kuupalga eest eeldame, et politseinik oleks üliinimene"] Eesti Päevaleht (epl.delfi.ee), 22. september 2017 *[https://www.postimees.ee/4322523/elmar-vaher-usaldusest-naabritest-ja-traditsioonilise-pere-kaitsest "Elmar Vaher usaldusest, naabritest ja traditsioonilise pere kaitsest"] Postimees (postimees.ee), 24. november 2017 *[https://epl.delfi.ee/news/arvamus/elmar-vaher-imiku-surnuks-soitnud-roolijoodikust-ukski-paragrahv-ei-pane-inimest-hoolima?id=71608581 "Elmar Vaher imiku surnuks sõitnud roolijoodikust: ükski paragrahv ei pane inimest hoolima"] Eesti Päevaleht (epl.delfi.ee), 1. juuni 2015 *[https://epl.delfi.ee/news/eesti/elmar-vaher-tootab-24-tundi-oopaevas-et-politsei-inimesi-aitaks?id=73123417 "Elmar Vaher töötab 24 tundi ööpäevas, et politsei inimesi aitaks"] Eesti Päevaleht (epl.delfi.ee), 9. detsember 2015 *[https://www.postimees.ee/4322523/elmar-vaher-usaldusest-naabritest-ja-traditsioonilise-pere-kaitsest "Elmar Vaher usaldusest, naabritest ja traditsioonilise pere kaitsest"] Postimees, 24. november 2017 *[https://www.err.ee/956121/meelis-oidsalu-politseijuhi-magistrikraadi-tuleb-otsida-tema-abaluu-korvalt "Meelis Oidsalu: politseijuhi magistrikraadi tuleb otsida tema abaluu kõrvalt"] ERR, 27. juuni 2019 *[https://www.err.ee/960992/tlu-vaheri-magistritoo-ei-ole-plagiaat "TLÜ: Vaheri magistritöö ei ole plagiaat"] ERR, 12. juuli 2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Lauri Tabur]] | nimi=[[Keskkriminaalpolitsei|Keskkriminaalpolitsei direktor]]| aeg=2005–2008 | järgnev=[[Eerik Heldna]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Raivo Küüt]] | nimi=[[Põhja prefektuur|Põhja prefektuuri prefekt]]| aeg=2008–2013 | järgnev=[[Kristian Jaani]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Raivo Küüt]] | nimi=[[PPA|Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor]]| aeg=02.05.2013–01.05.2018 | järgnev=peadirektori kohusetäitja<br/>Elmar Vaher}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Elmar Vaher | nimi=[[PPA|Politsei- ja Piirivalveameti<br/>peadirektori kohusetäitja]]| aeg=02.05.2018 | järgnev=Elmar Vaher}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Elmar Vaher | nimi=[[PPA|Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor]]| aeg=03.05.2018 | järgnev=pole ametisse nimetatud}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vaher, Elmar}} [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 2xtws1kqar6f9brdew5y53ot6hbbyo5 Narva raekoda 0 328366 6183487 5705332 2022-08-25T23:59:11Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{Hoone |Nimi = Narva raekoda |Omakeelne nimi = |Pilt = Raekoda.jpg |pildiallkiri=Taastatud Narva raekoda |Asukoht = |Stiil =[[barokk]]stiil |Ehituse algus = [[1668]] |Ehituse lõpp = [[1671]] |Sissepühitsemine = |Avamine = |Maksumus = |Juurdeehitus = |Renoveeritud = 1960–1963 |Aadress = [[Raekoja plats (Narva)|Raekoja plats]] 1, [[Narva]] |Kõrgus = |Vundamendi pindala = |Korruseid = 2 |Lifte = |Ehitusmaterjal = |Liigitus = |Arhitekt = [[Lübeck]]i ehitusmeister Georg Teuffel |Omanik = |Töövõtja = |Ehitusinsener = Narva ehitusmeistrid Z. Hoffman sen. ja J. Bischoff ning kiviraidur H. Oracker. |Laiuskoord = 59/22/45/N |Pikkuskoord = 28/11/56/E |Veel = }} '''Narva raekoda''' on [[17. sajand]]i teisel poolel ehitatud [[Narva]] linna kohtu- ja valitsusorgani [[Narva raad|rae]] hoone, mis asetses [[Narva vanalinn]]as Narva Raekoja platsi ääres. ==Raekoja ehitus== Narva raekoja ehitamiseks andis linnavõimudele käsu [[Rootsi kuningas]] [[Karl XI]], hoone ehitamise aluseks võeti [[Lübeck]]i ehitusmeistri Georg Teuffeli [[projekt]]. Raekoja ehitamist alustati 1668. aastal ja hoone valmis 1671. aastal, mil raekoja torni tippu paigutati maalermeister Grabbeni kullatud sepistöös [[tuulelipp]] – kurg. Hoone [[siseviimistlus]]tööd kestsid veel neli aastat. ==Raekoja hoone läbi aegade== 1939. aastal paigutati Narva raekojale esimese hoonena Eestis [[Kodanlik õhukaitse|kodanliku õhukaitse]] kinnisvaramärk<ref>Kinnisvaradele jagatakse kodanliku õhukaitse märke. Majaomanike Teataja, 29. juuli 1939, nr. 9, lk. 1.</ref>. Narva raekoda sai tugevalt kannatada [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]], kui hävis torn, katus, vahelaed, tugevalt said kahjustada [[portaal (arhitektuur)|portaali]] figuuridegrupp ja trepp. Hoone restaureeriti aastatel 1960–1963, [[arhitekt]] [[Henno Potti]] ja insener H. Uuetalu juhtimisel. [[Eesti NSV]] ajal tegutses taastatud raekoja hoones Viktor Kingissepa nimeline Narva Pioneeride Palee. == Pilte == <gallery> Red Narva.jpg|Raekoja tagakülg Narva raekoja uks.JPG|Raekoja portaal Narva raekoda 2019.jpg|Hoone küljelt Narva raekoda Narva linnusest.jpg|Vaade hoonele Narva linnusest Narva Town Hall lobby.jpg|Hoone sisevaade </gallery> ==Vaata ka== *[[Raekoda]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Narva Town Hall|Narva raekoda}} * {{kultuurimälestis}} *[http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&action=view&id=8234 Fotokogu • Narva raekoda] *[http://www.estonica.org/et/pildid/Narva_raekoda/ Narva raekoja joonis], veebiportaalis www.estonica.org *[https://www.err.ee/1608694414/narva-raekoda-sai-renoveerimistoode-kaigus-uue-valisilme "Narva raekoda sai renoveerimistööde käigus uue välisilme"] ERR, 24. august 2022 [[Kategooria:Narva ajalugu]] [[Kategooria:Narva ehitised]] [[Kategooria:Eesti raekojad]] [[Kategooria:Narva kultuurimälestised]] [[Kategooria:Vanalinn (Narva)]] f5uia8fr5vtgpdvyc730l7ihokfdn86 Vanamõisa mõis (Keila) 0 347932 6183511 5989331 2022-08-26T01:47:37Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Vanamõisa mõisast [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]]; teiste samanimeliste kohta vaata artiklit [[Vanamõisa mõis]].}} '''Vanamõisa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Wannamois'') oli [[rüütlimõis]] [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]]<ref>{{RA mõisaregister|2651}}</ref>, tänapäeva [[Vanamõisa (Saue)|Vanamõisa]] küla lähedal<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=Vanam%C3%B5isa&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Vanamõisa ms], www.eki.ee</ref> [[Saue vald|Saue vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]. 1670. aastatel eraldati see mõis [[Saue mõis]]ast. == Ajalugu == Mõisa kuulus [[17. sajand Eestis|17. sajandil]] nii [[Hastfer]]itele kui ka [[Helwig]]itele. [[18. sajand Eestis|18. sajandil]] olid mõisa omanikeks nii Ludwigid, von [[Buxhoevden]]id, von [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]]id, von [[Manteuffel]]id, von [[Krusenstern]]id, von [[Klugen]]id kui ka von der [[Pahlen]]id. [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] esimesel poolel oli mõis nii von [[Mohrenschildt]]ide kui ka von [[Stenbock]]ide valduses. 1853. aastast alates kuulus mõis Tallinna linnale, selle mõisa tuludest peeti ülal [[Dr. Martin Lutheri nimeline lastekodu|Dr. Martin Lutheri Lastekodu]] („Vaeste laste maja“). Alates 1882. aastast kuni [[1919. aasta maareform|1919. aasta võõrandamiseni]] oli mõis [[Saue mõis]]a viimaste omanike von [[Straelborn]]ide käes<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.mois.ee/harju/vanamoisa.shtml|pealkiri=Vanamõisa mõis|väljaanne=Portaal "Eesti mõisad"|aeg=|vaadatud=03.02.2021}}</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|2651}} {{Keila kihelkond}} {{koord}} [[Kategooria:Eestimaa rüütlimõisad]] [[Kategooria:Straelbornide mõisad]] [[Kategooria:Pahlenite mõisad]] [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Keila kihelkond]] [[Kategooria:Saue vald]] sbxbb04ir9t99cm3v2w7i74uwfuuo96 Genealogisches Handbuch der Baltischen Ritterschaften (Neue Folge) 0 349720 6183499 6105411 2022-08-26T00:15:53Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki '''Genealogisches Handbuch der Baltischen Ritterschaften (Neue Folge)''' on alates 2011. aastast [[Balti Rüütelkondade Liit|Balti Rüütelkondade Liidu]] väljaantav [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa]], [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]], [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa]] ja [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa]] aadli genealoogiline ülevaateteos. Varasem [[Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften|samanimeline väljaanne]] ilmus aastail 1929–1944 üksikute rüütelkondade kaupa, kusjuures Liivimaa ja Kuramaa osa on tänaseni lõpetamata ja ebatäielik. Materjali valikul on eelistatud seni teaduskirjanduses käsitlemata genealoogiatega perekondi või meesliinis väljasurnud perekondi, esitatud on ka mitteaadellikud põlvnemisliinid. Materjali esitus on perekondade kaupa, kuid korrapäratus järjestuses. Raamat on illustreeritud värviliste vapikujutistega, portreedega ja mõisavaadetega. Varem käsitletud perekondadel on esitatud genealoogiate uuendused. Raamat on trükitud [[antiikva]]s. 2022. aasta seisuga on seni ilmunud üheksa köidet. Käsitlemist on leidnud järgmised perekonnad (sulgudes köite number): *[[Aderkas]] (VI) *[[Adlerberg]] (III) *[[Anhorn von Hartwiss]] (II) *[[Amboten]] (IV) *[[Antropoff]] (I) *[[Arps von Arpshofen]] (VII) *[[Åkerman]] (V) *[[Baehr]] (VI) *[[Barclay de Tolly]] (II) *[[Barclay de Tolly-Weymarn]] (II) *[[Barre]] (IV) *[[Bayer von Weissenfeldt]] (VIII) *[[Behaghel von Adlerscron]] (IX) *[[Berens (Haus Selgowsky)]] (I) *[[Berg (Haus Kattentack)]] (I) *[[Bodisco]] (V) *[[Brackel]] (II) *[[Brasch]] (III) *[[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]] (III) *[[Brümmer]] (I, IX) *[[Bruiningk]] (IV) *[[Brunow]] (I) *[[Buchholtz]] (VIII) *[[Buttlar]] (VII) *[[Campenhausen]] (V) *[[Clodt von Jürgensburg]] (V) *[[Cronmann]] (VIII) *[[Cube]] (VII) *[[Delwig]] (IX) *[[Dietz]] (VII) *[[Dorthesen]] (VI) *[[Drenteln]] (IV) *[[Dönhoff]] (III) *[[Ewers]] (VII) *[[Fersen]] (VII) *[[Fick]] (I) *[[Fircks]] (VII) *[[Fischbach]] (II) *[[Freymann (Haus Nursie)]] (IV) *[[Gavel]] (III) *[[Gerschau]] (IV) *[[Gerschau von Flotow]] (IV) *[[Glasenapp]] (VI) *[[Grote]] (VIII) *[[Grotenhielm]] (IV) *[[Guillemot de Villebois]] (II) *[[Hahnenbohm]] (V) *[[Harpe]] (V) *[[Hehn]] (V) *[[Hirschheydt]] (VI) *[[Holstinghausen gen. Holsten]] (I) *[[Howen]] (VI) *[[Hueck]] (VIII) *[[Jankiewitz]] (IV) *[[Jarmerstedt]] (I) *[[Kahlen (Haus Neu-Kalzenau)]] (IV) *[[Kahlen (Haus Seltinghof)]] (IV) *[[Kieter]] (II) *[[Klebeck]] (V) *[[Kreusch]] (I) *[[Kroeger]] (IV) *[[Krummeß]] (V) *[[Lueder]] (II) *[[Lüdinghausen gen. Wolff]] (VII) *[[Löwenstern]] (IV) *[[Meiners]] (II) *[[Mensenkampff]] (IV) *[[Mohrenschildt]] (V) *[[Mühlendahl]] (IV) *[[Münnich]] (III) *[[Nottbeck]] (VIII) *[[Numers]] (IX) *[[Oettingen]] (VIII) *[[Oldenburg (aadlisuguvõsa)|Oldenburg]] (I) *[[Pistohlkors]] (III) *[[Raab gen. Thülen]] (I) *[[Rappe]] (II) *[[Raß]] (II) *[[Rennenkampff]] (III) *[[Reusner]] (VI) *[[Reutern]] (II) *[[Reutern-Nolcken]] (II) *[[Ruckteschell]] (II) *[[Rönne]] (IX) *[[Scheinvogel]] (VI) *[[Schilling]] (IX) *[[Schilling (Kaliküla)|Schilling (Haus Kalliküll)]] (VIII) *[[Schmidt (aadlisuguvõsa)|Schmidt]] (IX) *[[Schonert]] (VIII) *[[Schroeders (Haus Bersemünde)]] (V) *[[Schubert (aadlisuguvõsa)|Schubert]] (VI) *[[Seidlitz (Haus Söttküll)]] (II) *[[Sengbusch]] (IX) *[[Silberarm]] (VI) *[[Smitten]] (I) *[[Stempel]] (VIII) *[[Trompowski]] (II) *[[Tornauw]] (I) *[[Tritthof]] (I) *[[Wendrich]] (I) *[[Wahl]] (VI) *[[Wenden (suguvõsa)|Wenden]] (VIII) *[[Wessel (Blome)|Wessel (Haus Kuhlsdorf)]] (II) *[[Wiedau]] (VII) *[[Wolffenschildt]] (IV) *[[Zimmermann (Haus Kegeln-Stubbensee)]] (IV) *[[Zimmermann (Haus Lechts)]] (IV) *[[Zoeckell]] (III) == Välislingid == *[https://www.baltische-ritterschaften-de.de/genealogen/genealogisches-handbuch/] [[Kategooria:Liivimaa rüütelkond]] [[Kategooria:Eestimaa rüütelkond]] [[Kategooria:Kuramaa rüütelkond]] [[Kategooria:Saaremaa rüütelkond]] [[Kategooria:Teosed Euroopa ajaloost]] tgmrug0k9kftffxj8rzb9ejsy8umvhf Doggerland 0 364063 6183459 6147125 2022-08-25T21:39:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Doggerland.svg|pisi|Kaart, mis kujutab Doggerlandi oletatavat ulatust (aasta 8000 eKr paiku). Doggerland kindlustas maasilla Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel]] [[Pilt:Doggerbank.jpg|pisi|Punane joon tähistab [[Doggerbank]]i madalat, mis on nähtavasti [[Pleistotseen|pleistotseeniaegne]] moreenimoodustis.<ref name="Stride" />]] '''Doggerland''' on arheoloogide ja geoloogide poolt [[Põhjameri|Põhjamere]] lõunaosas asunud maamassiivile pandud nimi. Kunagine massiiv ühendas [[Suurbritannia]] saart [[Euroopa]] mandriosaga [[Weichseli jäätumine|viimase jääaja]] ajal ning pärast seda, pidades vastu ligikaudu aastani 6500 või 6200 eKr, mille järel ujutati Doggerland tõusva veetaseme tõttu järk-järgult üle. Geoloogilised uuringud on oletanud, et Doggerland oli suur kuiva maastikuga piirkond, mis ulatus Suurbritannia idarannikust kuni tänapäevase [[Holland]]i rannikule ja [[Saksamaa]] ning [[Taani]] läänerannikuteni.<ref name="0KU7t" /> Tõenäoliselt oli Doggerland külluslik elupaik, kus [[mesoliitikum]]i ajal elasid ka inimesed.<ref name="usask" /> Piirkonna arheoloogilise potentsiaali üle arutleti esimest korda [[20. sajand]]i alguses, kuid huvi suurenes märgatavalt aastal [[1931]], mil sealsetel liivamadalikel opereeriv traaler tõmbas välja sakiliseks tehtud sarveharu, mis dateeriti aega, mil piirkond oli [[tundra]]. Hiljem on veesõidukid tõmmanud muude maaloomade säilmete hulgas üles ka [[mammut|mammuti-]] ja [[lõvi]]säilmeid ning eelajaloolisi tööriistu ja relvi, mida piirkonna asukad kasutasid. ==Moodustumine== Enne [[pleistotseen]]i-[[holotseen]]i jääaja jäätumisperioodi voolas [[Rein]]i jõgi põhja poole läbi Põhjamere põhja ajal kui meri oli kuiv. Arvatakse, et [[Ida-Anglia]] [[kainosoikum]]i uhtliiva lasundid on Reini jõe vana voolusäng. Nime The Weald kandev [[antiklinaal]] oli kaks korda nii pikk kui praegu ja ulatus üle praeguse [[Calais' väin|Doveri väina]]; tänapäevane [[Boulonnais|Boulonnais']] piirkond [[Prantsusmaa]]l on selle idapoolse otsa jäänus. Jäätumise perioodil, mil [[Skandinaavia]] ja [[Šotimaa]] jääd esimest korda kohtusid ning hiiglasliku jäätammi moodustasid, kujunes selle taha suur preglatsiaalne järv, mis võttis vastu jõgede vee ja jää sulamise vee suuremast osast Põhja-Euroopast ja läbi Balti jõgedesüsteemi (''Eridanos'') ka sealse vee. Tammistatud vesi tulvas lõpuks üle Wealdi [[La Manche|La Manche'i]] väina ja lõikas sinna sügava lõhe, mille mere uhtumine laiendas praeguseks Doveri väinaks. Kõige hiljutisemal jäätumise ajal, nn viimase jäätumise maksimumi ajal, mis seal piirkonnas lõppes ligikaudu 18 000 aastat tagasi, olid Põhjameri ning pea kõik [[Briti saared]] kaetud liustikujääga ning mere veetase oli umbes 120 meetrit allpool tänapäevast taset. Pärast seda muutus kliima soojemaks ning mainitud maksimumi ajal levis suuremas osas Põhjamerest ja La Manche'ist madaltundra, mis ulatus ligikaudu aasta 12 000 eKr aegu kuni Šotimaa praeguse põhjapoolseima punktini.<ref name="sussex" /> Tõestusmaterjalid, sh praeguse merepõhja piirjooned, näitavad, et pärast esimest jääaega ulatus Põhjamere vesikonna ja La Manche'i vesikonna vaheline veelahe Ida-Angliast ida poole ning seejärel kagu suunas [[Hoek van Holland]]ini, mitte üle Doveri väina, ning et jõed [[Thames]], [[Maas]], [[Schelde]] ja Rein ühinesid ning voolasid piki La Manche'i kuiva põhja laia aeglase jõena, mis mõnikord voolas kaugele, enne kui jõudis [[Atlandi ookean]]ini.<ref name="usask" /><ref name="sussex" /> Ligikaudu 8000 eKr paiku leidus Doggerlandi põhjapoolse rannikuala rannajoonel [[laguun]]e, [[Soolaksoo|soolaksoid]], [[Padumeri|padumeresid]], [[rand]]u, sisemaa [[oja]]sid ja [[jõgi|jõgesid]], [[soo|soid]] ning vahel ka [[järv]]i. Tegemist võis olla Mesoliitikumi-aegse kultuuri jaoks kogu Euroopa kõige rikkalikuma jahi- ja kalastusalaga.<ref name="usask" /><ref name="gaffney" /> Üks suur Doggerlandi jõesüsteem oli seismiliste 3D-uuringutega leitud "Shottoni jõgi", mille kaudu voolas Doggerbanki mäe kagupoolse osa vesi nime [[Outer Silver Pit]] kandva järve idapoolsesse ossa. See on oma nime saanud [[Birmingham|Birninghami]] geoloogi [[Frederick William Shotton]]i järgi. ==Kadumine== Kui merevee tase pärast praeguse jääaja viimase jäätumisperioodi lõppu tõusis, hakkas Doggerland Põhjamere alla vajuma, lõigates umbes aasta 6500 eKr paiku Briti poolsaare Mandri-Euroopast ära.<ref name="sussex" /> [[Doggerbank|Doggeri madal]], mis oli olnud Doggerlandi mägisem osa, jäi omaette saareks arvatavasti vähemalt aastani 5000 eKr.<ref name="sussex" /> Enne selle täielikku üle ujutamist oli Doggerland lai lainekujuline tasandik, mis hõlmas keerukat kääruliste jõgede süsteemi ning nendega seotud kanaleid ja järvi. Olulisemateks Doggerlandi mõjutanud ajajärkudeks arvatakse olevat suure tõusude ja mõõnadega seotud lahtede süsteemi järkjärguline arenemine Inglismaa idaosa ja Doggeri madaliku vahele aastaks 7000 eKr ning sellele järgnenud kiire veetaseme tõus, mis viis Doggeri madala saareks muutumiseni ning selleni, et Suurbritannia oli lõpuks Euroopa mandrist füüsiliselt eraldatud.<ref name="weninger" /> Hiljutine hüpotees on, et selle vähese, mis rannaäärsest maast järgi jäänud oli ning mis oli algse maapinna suurusega võrreldes oluliselt vähenenud, ujutas ligikaudu aasta 6200 eKr aegu üle nn [[Tsunami|megatsunami]], mille põhjustas [[Norra]] ranniku lähedal toimunud veealune maalihe, mida tuntakse kui Storegga lihet. See teooria väidab, et "Storegga lihke tsunamil oleks olnud katastroofiline mõju selleaegsele rannaäärsele Mesoliitikumi rahvastikule ... Paistab, et pärast Storegga lihke tsunamit eraldus Suurbritannia lõpuks mandrist ning kultuuriliselt rääkides liikus sealne Mesoliitikum oma teed".<ref name="weninger" /> Teine versioon on, et Storegga lihke tsunami küll laastas Doggerlandi, kuid mõõnas tagasi merre ning hilisem [[Agassiz järv|Agassizi järve]] avanemine vabastas maailma ookeani nii palju uut vett, et rohkem kui kahe aasta jooksul tõusis merevee tase piisavalt selleks, et üle ujutada suurem osa Doggerlandist ning muuta Suurbritannia saareks.<ref name="FqjJe" /> ==Avastamine ja arheoloogilised uuringud== Doggeri madalikult pinnale toodud taimi uuris [[Paleobioloogia|paleobioloog]] [[Clement Reid]] juba aastal [[1913]] ning piirkonnast oli leitud [[Neoliitikum]]ist pärinevate loomade ja töödeldud ränikivi jäänuseid.<ref name="Keith" /> [[1915]]. aastal ilmunud raamatus "The Antiquity of Man" arutleb piirkonna arheoloogilise potentsiaali üle anatoom [[Arthur Keith]].<ref name="Keith" /> Aastal [[1931]] tõi kalatraaler Colinda [[Norfolk]]ist 40 kilomeetri kaugusel Oweri leetseljaku lähedal kala püüdes merest välja [[Turvas|turbakamaka]]. Leiti, et turvas sisaldas 22&nbsp;cm pikkust sakiliseks tehtud sarveharu, mida kasutati tõenäoliselt [[harpuun]]i või kalapüügiodana ning mis hiljem dateeriti vahemikku 4000 – 10 000 aastat eKr: aega, mil piirkond oli tundra.<ref name="usask" /><ref name="gaffney" /> Tööriista eksponeeriti [[Norwich]]i lossis olevas muuseumis.<ref name="gaffney" /> Huvi piirkonna vastu sai uut jõudu 1990. aastatel tänu professor [[Bryony Coles]]ile, kes piirkonna Doggerlandiks ristis<ref name="gaffney" /> ning kes valmistas piirkonnast seeria spekulatiivseid kaarte.<ref name="gaffney" /><ref name="coles" /> Ka ta ise tunnistas, et Põhjamere lõunapoolse osa merepõhi ei ole kindel teejuht Doggerlandi topograafia uurimisel<ref name="coles" /> ning hiljem on hakatud ala topograafiat rekonstrueerima usaldusväärsemalt, kasutades seismiliste uuringute andmeid.<ref name="archaeology" /><ref name="1arZi" /><ref name="WELCq" /> [[Zeelandi provints]]i rannikust 16 kilomeetri kauguselt asuva Middeldiepi piirkonnast üles tõstetud materjali hulgast leiti [[Neandertallane|neandertallase]] kolju fragment, mis on dateeringute järgi rohkem kui 40 000 aastat vana. Leidu eksponeeriti aastal [[2009]] [[Leiden]]is.<ref name="xMI4s" /> [[2010]]. aasta märtsis teatati, et piirkonna arheoloogilise olulisuse tunnustamine võib mõjutada ranna lähedal asuvate tuuleparkide arendamist Põhjameres.<ref name="ixCFY" /> [[2012]]. aasta juulis demonstreeriti [[London]]i [[Kuninglik Kunstiakadeemia|Kuninglikus Kunstiakadeemias]] 15 aasta pikkuse Doggerlandi uurimuse tulemusi. Uurimuse tegid [[Saint Andrewsi Ülikool]], [[Dundee Ülikool]] ja [[Aberdeeni Ülikool]] ning näitusel olid välja pandud artefaktid ning uurimistulemuste analüüsid.<ref name="bbc2012" /> Richard Bates [[Saint Andrewsi Ülikool]]ist rääkis, et kui seni oldi kalameeste leitud luude põhjal tehtud spekulatsioone kadunud maa olemasolu kohta, siis viimaste aastate koostöö naftaettevõtetega on võimaldanud luua pildi sellest, milline see kadunud maa välja näha võis: modelleerida selle taimestikku ja loomastikku, luua kujundi seal elanud muistsetest inimestest ning mõista neid dramaatilisi sündmusi, mille tagajärjed seda maad muutsid".<ref name="bbc2012" /> Doggerlandi kohta ilmus artikkel ajakirja [[National Geographic]] 2012. aasta detsembrinumbris (sh ajakirja [[National Geographic Eesti|eestikeelses väljaandes]]). ==Vaata ka== * [[Doggerbank]] * [[Põhjameri]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Stride">{{Cite journal|last=Stride|first=A.H|date=jaanuar 1959|title=On the origin of the Dogger Bank, in the North Sea |journal=Geological magazine |volume=96|issue=1|pages=33–34|url=http://geolmag.geoscienceworld.org/cgi/content/abstract/96/1/33|accessdate=12. jaanuar 2010|doi=10.1017/S0016756800059197}}</ref> <ref name="0KU7t">[http://humanities.exeter.ac.uk/archaeology/research/projects/title,89282,en.html "The Doggerland Project"], University of Exeter Department of Archaeology.</ref> <ref name="usask">[http://geochemistry.usask.ca/bill/courses/Climate/Coastal%20catastrophe%20prt.pdf Patterson, W, "Coastal Catastrophe" (paleoclimate research document)], University of Saskatchewan.</ref> <ref name="sussex">[http://www.lifesci.sussex.ac.uk/teaching/C1119/mhe08%20lecture%206.pdf University of Sussex, School of Life Sciences], C1119 Modern human evolution, Lecture 6, slide 23.</ref> <ref name="gaffney">[https://web.archive.org/web/20120310094351/http://livebettermagazine.com/eng/magazine/pdf_docs/2008_01/Global_Warming_Gaffney.pdf Vincent Gaffney, "Global Warming and the Lost European Country"].</ref> <ref name="weninger">[http://sprint.clivar.org/soes/staff/ejr/Rohling-papers/2008-Weninger%20et%20al%20Documenta%20Praehistorica.pdf Bernhard Weninger et al., The catastrophic final flooding of Doggerland by the Storegga Slide tsunami]. Documenta Praehistorica XXXV, 2008.</ref> <ref name="FqjJe">"Britain's Stone Age Tsunami", saade kanalil Channel 4. Neljapäev, 30.05.2013.</ref> <ref name="Keith">{{Cite book| last=Keith|first=Arthur |title=The Antiquity of Man" |publisher=Anmol Publications Pvt Ltd |date=15.08.2004|pages=41|chapter=3|isbn=81-7041-977-8|url=http://books.google.com/?id=nCxEDWs8kwgC&pg=PA41&lpg=PA41&dq=submerged+forest+france#v=onepage&q=submerged%20forest%20france&f=false|accessdate=12.01.2010}}</ref> <ref name="coles">[http://cat.inist.fr/?aModele=afficheN&cpsidt=2023101 B.J. Coles. "Doggerland : a speculative survey (Doggerland : une prospection spéculative)"], "Proceedings of the Prehistoric Society", ISSN 0079-497X, 1998, vol. 64, pp. 45–81 (3 p.1/4).</ref> <ref name="archaeology">[http://sci.tech-archive.net/Archive/sci.archaeology/2008-07/msg00136.html Laura Spinney, "The lost world: Doggerland"]</ref> <ref name="1arZi">[http://books.google.co.uk/books?hl=en&lr=&id=SrsrE8oZx44C&oi=fnd&pg=PR11&dq=Doggerland&ots=YzrIXDuQeI&sig=DaeFOytqn6t-JpW1-zBTGqVqO50#v=onepage&q=&f=false Vincent Gaffney, Kenneth Thomson, Simon Fitch, Mapping Doggerland: The Mesolithic Landscapes of the Southern North Sea], University of Birmingham, 2007.</ref> <ref name="WELCq">[http://www.britarch.ac.uk/books/Gaffney2009 Vincent Gaffney, Simon Fitch, David Smith, "Europe's Lost World: The rediscovery of Doggerland", University of Birmingham, 2009.]</ref> <ref name="xMI4s">{{netiviide | URL = http://www.palarch.nl/2009/06/news-first-fossil-of-neanderthal-from-northsea-the-netherlands/ | Pealkiri = NEWS: Spectacular discovery of first‐ever Dutch Neanderthal Fossil skull fragment unveiled by Minister Plasterk in National Museum of Antiquities | Väljaanne = PalArch | Aeg = 15.06.2009 | Kasutatud = 08.03.2014 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="ixCFY">{{netiviide | URL = http://www.reuters.com/article/2010/03/23/energy-wind-idUSLDE62M12020100323 | Pealkiri = Stone Age could complicate N.Sea wind farm plans | Väljaanne = Reuters | Aeg = 23.03.2010 | Kasutatud = 08.03.2014 | Keel = inglise | arhiivimisaeg = 19.10.2014 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141019235722/http://www.reuters.com/article/2010/03/23/energy-wind-idUSLDE62M12020100323 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="bbc2012">{{netiviide | URL = http://www.bbc.co.uk/news/uk-scotland-edinburgh-east-fife-18687504 | Pealkiri = Hidden Doggerland underworld uncovered in North Sea | Autor = BBC News | Aeg = 04.07.2012 | Kasutatud = 04.07.2012 | Keel = inglise}}</ref> }} ==Kirjandus== * Vincent Gaffney, Simon Fitch & David Smith, Council for British Archaeology, "The Rediscovery of Doggerland" 2009, ISBN 1-902771-77-X. * B.J. Coles, "Doggerland: a Speculative Survey", Proceedings of the Prehistoric Society]], 64, 1998 pp 45–81. * V. Gaffney, K. Thomson ja S. Fitch (toimetajad), "Mapping Doggerland: The Mesolithic Landscapes of the Southern North Sea", 2007, Archaeopress. ==Välislingid== *[http://www.bbc.co.uk/news/magazine-12244964 "The moment Britain became an island"], Megan Lane, BBC News, 15.02.2011. *[http://www.iaalocal.bham.ac.uk/North_Sea_Palaeolandscapes/index.htm "North Sea Paleolandscapes"], Institute for Archaeology and Antiquity, University of Birmingham. *[http://www.english-heritage.org.uk/publications/ns-prehistory-research-manage-framework/10278_North_Sea_Prehistory_web.pdf "North Sea Prehistory Research and Management Framework (NSPRMF) 2009"], English Heritage, 2009. *[http://humanities.exeter.ac.uk/archaeology/research/projects/title,89282,en.html "The Doggerland project"], Professor Bryony Coles, University of Exeter. Sisaldab oletuslikku Doggerlandi kaarti varasest Holotseenist. *[http://opennature.org/sc-shotton.html Kujutised (sh video) of a Mesoliitikumi aegsest laagrist Shottoni jõe ääres]. *[http://www.spiegel.de/fotostrecke/fotostrecke-34337.html "Das rekonstruierte Doggerland"], arvuti poolt loodud kujutised Doggerlandi maastikust, 19.08.2008, Der Spiegel. *[http://www.bbc.co.uk/news/uk-scotland-edinburgh-east-fife-18687504 "Hidden Doggerland underworld uncovered in North Sea"], BBC News, 03.07.2012. *[http://www.q-mag.org/doggerland/index.html "Doggerland lost"], Q-mag.org, 02.2013. [[Kategooria:Geoloogia]] [[Kategooria:Põhjameri]] dhopszogpqdoah9gc4n86um19tlgldw Angoola tiibviljak 0 366490 6183339 6144930 2022-08-25T17:15:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Angoola tiibviljak | värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}} | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Pterocarpus angolensis.jpg | pildi_seletus = Angoola tiibviljaku vili | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales'' | sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae'' | perekond = [[Tiibviljak]] ''Pterocarpus'' | liik = '''Angoola tiibviljak''' | binaarne = ''Pterocarpus angolensis'' | binaarse_autor = [[DC.]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Angoola tiibviljak''' (''Pterocarpus angolensis'') on [[Liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[tiibviljak]]u [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv puuliik. Puul on kohalikes keeltes palju nimesid, sealhulgas ''kiaat'' ([[afrikaani keel]]es), ''morôtô'' ([[sotho keel]]es), ''mokwa'' ([[tsvana keel]]es), ''mutondo'' ([[venda keel]]es), ''umvangazi'' ([[suulu keel]]es).<ref name="dwaf">{{Netiviide |url=http://www2.dwaf.gov.za/dwaf/cmsdocs/4116___poster%20protected%20trees.pdf |pealkiri=Protected Trees, Department of Water Affairs and Forestry, Republic of South Africa |vaadatud=2014-04-04 |arhiivimisaeg=2010-07-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100705085122/http://www2.dwaf.gov.za/dwaf/cmsdocs/4116___poster%20protected%20trees.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Puu on [[heitlehisus|heitlehine]]. Angoola tiibviljakult saavad toitu paljud loomad, sealhulgas [[koerlibliklased|koerlibliklase]] ''[[Charaxes]]''<nowiki>'</nowiki>i vastsed. [[Orav]]ad ja [[ahv]]id söövad puu vilju. [[Aafrika elevant|Elevantidele]] meeldib puid ümber lükata.<ref name=coates/> Ta on ka võrdlemisi hea [[meetaim]].<ref name=prota/> ==Levila ja kasvukohad== Angoola tiibviljak kasvab pärismaisena suurel alal [[Lõuna-Aafrika]]s, sealhulgas [[Angola]]s, [[Mosambiik|Mosambiigis]], [[Namiibia]]s, [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Svaasimaa]]l, [[Tansaania]]s, [[Kongo DV|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]], [[Zimbabwe]]s ja [[Sambia]]s.<ref name=ildis>[http://www.ildis.org/LegumeWeb?version~10.01&LegumeWeb&tno~1161&genus~Pterocarpus&species~angolensis ''Pterocarpus angolensis'', International Legume Database & Information Service]</ref> Lõuna-Aafrika Vabariigis on ta kaitse all.<ref name="dwaf"/> Puu kasvab sooja kliimaga piirkondades, kus temperatuur ei lange alla nulli ja kus on selgelt eristatavad kuiva- ja vihmaperioodid. Ta kasvab puistutes ja ''[[bushveld]]''<nowiki>'</nowiki>ides, kus sajab üle 500 mm aastas. Puu eelistab kiviseid nõlvu ning liivast ja vett läbilaskvat pinnast.<ref name=plants/> Ta kasvab ka väheläbilaskvas pinnases, kuid sel juhul hakkab võra laiuma ja muutub seest hõredaks. Angoola tiibviljak on levinud avarates puistutes, näiteks Zimbabwes [[Mashonalandi platoo]]l ja Lõuna-Aafrika Vabariigis [[KwaZulu-Natal]]is. Soodsas kasvukohas kujuneb puul võimas jämedate [[oks]]tega võra ja tihti on ta hõredama puistu ja metsa piiril [[pioneerliik|pioneerliigiks]]. Kõige uhkemad isendid kasvavad tihedamates puistutes Mosambiigi keskosas ja mõnes kohas Malawis, kus võib esineda angoola tiibviljaku metsi.<ref name=coates/> ==Välimus== Puu on laiuva [[võra]]ga ja kasvab tavaliselt umbes 15 meetri kõrguseks.<ref name=plants/> Niiskemas kasvukohas kasvavad puud tavaliselt 18–19 meetri kõrguseks.<ref name=plants/> Teistel andmetel võib puu kasvada 25, harva koguni 35 meetri kõrguseks. [[Tüvi]] on sirge, selle läbimõõt on kuni 50 cm (harvem kuni 100 cm).<ref name=prota/> Puu [[puukoor|koor]] on tume, karedapinnaline ja pragunenud, umbes 1,5 cm paksune.<ref name=prota/> [[Leht|Lehed]] on tumerohelised läikivad [[Vahelduv leheseis|vahelduvalt kinnituvate]] [[leheke]]stega [[Paaritusulgjas leht|paaritusulgjad]] [[liitleht|liitlehed]], mis on tavaliselt longus. Lehekesi on 11–19. Leheke on 2,5–7 cm pikkune ja 2–4,5 cm laiune. Puu läheb lehte õitsemise ajal või veidi hiljem. Kevad algab pärast kuivaperioodi, umbes oktoobri keskel, ja siis puhkeb rohkelt oranžikaskollaseid lõhnavaid [[õis]]i. [[Õisik]] on 10–20 cm pikkune [[pööris]]. Õitsemisaeg on suhteliselt lühike, kaks kuni kolm nädalat.<ref name=plants>[http://www.plantzafrica.com/plantnop/pterocarpangol.htm Pterocarpus angolensis]</ref><ref name=coates/> [[Vili]] on [[tiibvili]]. Selle keskel on [[kaun]], milles on üks [[seeme]]. Kauna läbimõõt on 2–3 cm, seda ümbritseb 8–12-sentimeetrise läbimõõduga [[tiivad (botaanika)|tiib]]. Vili meenutab pruunides toonides praetud muna. Vili püsib puul tükk aega pärast lehtede langemist.<ref name=coates>Coates Palgrave, K. (1983). ''Trees of Southern Africa''. Struik Publishers.</ref> ==Kasutamine== [[Pilt:Pterocarpus angolensis00.jpg|pisi|150px|Angoola tiibviljaku [[puit]]]] Angoola tiibviljakul on väärtuslik [[puit]], mida kasutatakse nii [[ehitusmaterjal]]ina kui ka mitmesuguste tarbeesemete valmistamiseks. [[Lülipuit|Lülipuidu]] värvus võib varieeruda heledast kuldpruunist tumeda punakaspruunini. Vanusega värvide erksus väheneb.<ref name=wood/> Lülipuit on tugev, hea tulekindlusega ja vastupidav kahjuritele. Puidul on meeldiv vürtsikas lõhn ja ta on hästi töödeldav. Et puu mahl on punane, on ka [[maltspuit]] punase tooniga. Ka seda kasutatakse tarbeesemete valmistamiseks. Puidu [[tihedus]] on 605 kg/m³.<ref name=wood>{{Netiviide |url=http://www.wood-database.com/lumber-identification/hardwoods/muninga/ |pealkiri=The Wood Database |vaadatud=2014-04-04 |arhiivimisaeg=2014-04-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140404030307/http://www.wood-database.com/lumber-identification/hardwoods/muninga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Puidust valmistatakse eelkõige [[mööbel|mööblit]]. Et puidu kuivamiskahanemine on väga väike, sobib ta hästi [[kanuu]]de valmistamiseks. Angoola tiibviljakust valmistatakse ka [[muusikariist]]u.<ref name=coates/> Sellest on traditsiooniliselt valmistatud näiteks Zimbabwe ''[[mbira]]''. Puidust tehakse ka [[spoon]]i, [[parkett]]i ja mitmesuguseid [[treimine|treitud]] ja nikerdatud esemeid.<ref name=wood/> Enamasti on puude [[raie|raiumisele]] kehtestatud piirangud. Mitmes Lõuna-Aafrika riigis tohib raiuda vähemalt 25–27-sentimeetrise läbimõõduga puid. Selle läbimõõdu saavutab angoola tiibviljak sõltuvalt kasvukohast 40–80 aastaga. [[Vaik]]u võetakse kasvavalt puult. Ka peeni juuri saab koguda ilma puud maha raiumata.<ref name=prota/> Koore sisemist kiulist osa kasutatakse punutiste valmistamiseks. [[Juur]]test jahvatatud pulbrit kasutatakse [[värv]]ainena. Sellega värvitakse muu hulgas punutiste toormaterjali ja nahkrõivaid. [[Õli]] või [[rasv]]aga segades saadakse pulbrist minkimisvahend, mida kasutatakse kehamaalingute tegemisel.<ref name=prota>[http://database.prota.org/PROTAhtml/Pterocarpus%20angolensis_En.htm Pterocarpus angolensis in Database.prota.org]</ref> Angoola tiibviljakut kasutatakse ka haiguste ravimiseks. On teada, et puu juurt on kasutatud [[dermatofütoos]]i, silmavaevuste, [[gonorröa]] ning [[malaaria]] ja selle tüsistuste raviks, [[valu]] vaigistamiseks ja [[rinnapiim]]a erituse suurendamiseks. Koorest saadavat vaiku on traditsiooniliselt kasutatud muu hulgas [[kõhulahtisus]]e, vererohke [[menstruatsioon]]i, [[ninaverejooks]]u, [[peavalu]], [[kõhuvalu]], [[parasiit]]ide, [[haav]]ade ja nahaprobleemide raviks.<ref name=prota/> Lehti ja teisi haljaid osi kasutatakse [[sööt|loomasöödana]].<ref name=prota/> Et puu punane mahl meenutab [[veri|verd]], on sellele omistatud maagilist toimet. Selle uskumuse ja puidu tulekindluse tõttu on angoola tiibviljakut mõnikord istutatud pealikute eluasemete ümber [[elustara]]ks.<ref name=coates/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.plantzafrica.com/plantnop/pterocarpangol.htm Pterocarpus angolensis] * [http://database.prota.org/PROTAhtml/Pterocarpus%20angolensis_En.htm Pterocarpus angolensis in Database.prota.org] [[Kategooria:Liblikõielised]] fibzka1p6knrpfoz6fazn1k8ofzyqbu Stepan Poltorak 0 372447 6183447 6103586 2022-08-25T20:46:13Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = Stepan Poltorak portrait.jpg | Pildisuurus = 200px | Pildi info = | Nimi = Stepan Poltorak | Hüüdnimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1965|2|11}} | Sünnikoht = [[Ukraina NSV]] [[Odessa oblast]] [[Tarutõne rajoon]] [[Vessela Dolõna (Tarutõne rajoon)|Vessela Dolõna]]&nbsp;küla | Surmaaeg = | Surmakoht = | Teenistused = | Auaste = [[Armeekindral (Ukraina)|armeekindral]] | Juhitud üksused = [[Ukraina Siseväed]] (2014), [[Ukraina Rahvuskaart]], [[Ukraina kaitseministeerium]] | Sõjad/lahingud = | Autasud = }} '''Stepan Poltorak''' ([[ukraina keel]]es ''Степан Тимофійович Полторак''; sündinud [[11. veebruar]]il [[1965]] [[Vessela Dolõna (Tarutõne rajoon)|Vessela Dolõna]]s) on [[Ukraina]] [[sõjaväelane]]. == Elulugu == [[Ukraina Rahvuskaart|Ukraina Rahvuskaardi]] taasasutamisel [[2014. aasta Krimmi kriis#13. märts|2014. aasta Krimmi kriisi]] ajal sai temast Rahvuskaardi esimene ülem. Oli [[2014]]. aasta [[14. oktoober|14. oktoobrist]] [[2019]]. aasta [[20. mai]]ni Ukraina kaitseminister.<ref>{{Cite web|url=http://news.liga.net/news/politics/3666358-rada_utverdila_stepana_poltoraka_na_postu_ministra_oborony.htm |title=Рада утвердила Степана Полторака на посту министра обороны |publisher=''[[Ukrajinska Pravda]]'' |date=14. oktoober 2014 |accessdate=14. oktoober 2014}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/29951792.html |title=Ukraine's New President Vows To Dissolve Parliament As PM, Other Key Officials Resign |trans-title= |date=20.05.2019 |accessdate=21.05.2019 |publisher=[[RFE/RL]] |language=en}}</ref> [[Armeekindral (Ukraina)|Armeekindral]]<ref>[http://zakon5.rada.gov.ua/laws/show/581/2015 Указ Президента України від 14 жовтня 2015 року № 581/2015 «Про присвоєння військових звань»]</ref> Poltorak oli alates [[2014]]. aasta [[19. märts]]ist [[Ukraina Rahvuskaart|Ukraina Rahvuskaardi]] ülema kohusetäitja, alates [[15. aprill]]ist oli ta Ukraina Rahvuskaardi ülem.<ref name=Pol19314>[http://en.interfax.com.ua/news/general/196780.html Turchynov proposes parliament appoint Poltorak as National Guard commander], [[Interfax-Ukraine]] (19. märts 2014)</ref><ref name=kiev>http://www.nr2.ru/kiev/491750.html</ref> [[13. oktoober|13. oktoobril]] [[2014]] esitas president [[Petro Porošenko]] Poltoraki kandidatuuri [[Ukraina Ülemraada]]le läbivaatamiseks Ukraina kaitseministri kohale kinnitamiseks.<ref>{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/10/13/7040606/ |title=Порошенко внес кандидатуру нового министра обороны |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=13. oktoober 2014 |accessdate=13. oktoober 2014 }}</ref> Stepan Poltorak astus teenistusse [[1983]]. aastal. [[2002]]. aastal sai temast [[Harkiv]]is asuva Ukraina siseministeeriumi akadeemia ülem.<ref name=EspSP/><ref>[http://www.sq.com.ua/rus/news/vlast/15.04.2014/eks_nachalnik_harkovskoj_akademii_vnutrennih_vojsk_stal_komanduyuschim_nacionalnoj_gvardiej Former head of the Kharkov Academy of Internal Troops became the commander of the National Guard], sq.com.ua (15. aprill 2014)</ref> [[Teaduste kandidaat|Pedagoogikateaduste kandidaat]], [[dotsent]] Stepan Poltorak kaitses kandidaadiväitekirja [[2003]]. aastal.<!-- on "Pedagogical conditions of the skills of the commander unit in the future officers of the [[Ukrainian Interior Ministry|Interior Ministry of Ukraine]]" --><ref name=EspSP>[http://www.sq.com.ua/rus/news/vlast/15.04.2014/eks_nachalnik_harkovskoj_akademii_vnutrennih_vojsk_stal_komanduyuschim_nacionalnoj_gvardiej Former head of the Kharkov Academy of Internal Troops became the commander of the National Guard], sq.com.ua (15.aprill 2014)</ref> ==Auastmed== *2007 - [[Kindralleitnant (Ukraina)|kindralleitnant]] *2014 - [[kindralpolkovnik]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №678/2014, 23.08.2019. Про присвоєння спеціальних та військових звань. Tsitaat: ''2. Присвоїти військове звання генерал-полковника: генерал-лейтенанту ПОЛТОРАКУ Степану Тимофійовичу - командувачу Національної гвардії України'';</ref> *2015 - [[armeekindral (Ukraina)|armeekindral]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №581/2015. Про присвоєння військових звань, 14.10.2015.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== <!-- {{Commonskat-tekstina|Philip M. Breedlove}} --> *[http://www.city.kharkov.ua/uk/o-xarkove/pochetnyie-xarkovchane/poltorak-stepan-timofiyovich.html Biograafia] [[Harkiv]]i ametlikul kodulehel <small>(''ukraina ja vene keeles)</small> {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= (puudub) | nimi=[[Ukraina Rahvuskaart|Ukraina Rahvuskaardi]] ülem | aeg=[[2014]] | järgnev= [[Juri Allerov]]}} {{lõpp}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Valeri Geletei]] | nimi=[[Ukraina kaitseministrite loend|Ukraina kaitseminister]] | aeg=[[2014]]–[[2019]] | järgnev=[[Andri Zagorodnjuk]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Poltorak, Stepan}} [[Kategooria:Ukraina kaitseministrid]] [[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 9tb854464tg52icvfspffvtvp2ti1y5 Mālpilsi mõis 0 377267 6183433 4513054 2022-08-25T19:48:00Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mālpilsi mõisa peahoone (1).JPG|pisi|Mālpilsi mõisa peahoone]] '''Mālpilsi mõis''' (''Mālpils muiža'', saksa ''Lemburg'') oli mõis Lätis [[Mālpilsi kihelkond|Mālpilsi kihelkonnas]]. Endine mõisasüda jääb tänapäeval Sigulda piirkonda [[Mālpils]]i. Mālpilsi mõis kasvas välja [[Mālpilsi ordulinnus]]est. 1625. aastal annetas [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] ordulinnuse koos [[linnuselään]]iga hilisemale [[Ingerimaa kuberner|Ingeri]] ja [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kindralkubernerile]] ooberst [[Nils Assersson Mannersköld]]ile. Tollal kuulusid linnuse juurde veel [[Mūru mõis|Mūru]] (''Muremoise'', ''Rodenhof''), [[Dravantase mõis|Dravantase]] (''Drewenshof'') ja [[Žiburtu mõis]] (''Sieburt'', ''Siebertmoise''). Vaatamata sellele, et Lemburi linnus oli purustatud, püstitati sinna puidust mõisahooned ja mõisakeskus tegutses seal kuni 18. sajandi keskpaigani, kui ehitati uus härrastemaja. [[1638]]. aasta adramaarevisjonis on öeldud, et poola ajal moodustas Lemburi staarostkonna ning viimase staarosti nimi olnud Ostrovski. Veel on kirjas, et linnuse juurde kuulub 3 mõisat, 3 kõrtsi, 2 veskit jne. [[1680]]ndate reduktsiooniga võeti Lemburi (Mālpilsi) mõis tagasi Rootsi riigile. Ilmselt [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel [[1700]]–[[1721]] Lemburi linnuse territoorium hüljati. [[1753]] andis vene keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] valduse polkovnik Melgunovi naisele proua von Straussile. 18. sajandi teisel poolel läks mõis Taubede valdusesse. [[1782]] on [[August Wilhelm Hupel]] kirjeldanud Lemburit, kui mõisat, kus palju ilusaid kivist hooneid silma rõõmustavad. [[1820]] ostab valduse oksjonil maanõunik Friedrich von Grote, tema suguvõsa kätte jääb mõis kuni võõrandamiseni aastal [[1920]]. [[1760]] ehitas parun Gustav Wilhelm von Taube mõisale umbes 1 km kaugusele ordulinnusest loode poole uue härrastemaja. Vanu linnusevaremeid lammutati arvatavasti ehitusmaterjaliks. [[Klassitsism|Klassitsistlik]] peahoone ehitati aastal [[1911]] [[Wilhelm Bockslaff]]i projekti kohaselt ümber. Pärast võõrandamist asus hoones algul [[algkool]], seejärel kuulus see Läti erusõjaväelaste ühendusele, aga aastast [[1935]] oli see eravalduses. [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] ajal oli seal algul maaparandajate kool, seejärel [[sovhoos]]i keskus, aastast [[1966]] aga muuseum. Pärast Läti taasiseseisvumist tagastati hoone õigusjärgsele omanikule ja sellest ajast saati on see olnud eravalduses. Aastal 2008 lõpetati hoone restaureerimine. Tänapäeval on hoones restoran ja võõrastemaja. Mõisakompleksi juurde kuulub veel park. Selle pindala on 24 [[hektar]]it. Park on rajatud terrassidele, seda liigendavad tiigid. Keskse osa pargist moodustab õunaaed, pargi ümber on maakividest müür. Pargis kasvab mitmeid eksootilisi puuliike, nende seas [[läänepärn]], [[torkav kuusk]], [[hõbevaher]], [[hall pähklipuu]]. Pargis asub Gustav Wilhelm von Taube mälestusmärk. <gallery> LV2014-8383.jpg Mālpilsi mõisa kõrvalhoone (1).JPG Mālpilsi mõisa kõrvalhoone (2).JPG Mālpilsi mõisa kõrvalhoone (3).JPG Mālpilsi mõisa kõrvalhoone (4).JPG </gallery> ==Välislingid== {{commonskat}} *[https://www.pilis.lv/act/castls-manors/castle-popup?id=46 Sissekanne Läti mõisate saidil; fotod] (''läti keeles'') *[http://malpilsmuiza.lv/ Mõisa kodulehekülg] {{koord}} [[Kategooria:Läti mõisad]] [[Kategooria:Vidzeme]] ba9kmlkxi55w5s07b9caks4rz31t9q3 Oleksandr Kihtenko 0 381769 6183445 4212886 2022-08-25T20:35:40Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = Кіхтенко Олександр Тимофійович.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Oleksandr Kihtenko | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = | hüüdnimi = | sünniaeg = | sünnikoht = [[Ukraina NSV]] [[Harkivi oblast]] [[Bogoduhhiv]] | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = | teenistused = | teenistusaeg = | auaste = [[Ukraina armeekindral]] ([[2008]])<ref>{{Cite web|url=http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/734/2008 |title=У К А З ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ Про присвоєння військового звання |publisher= |date=20. august 2008 |accessdate=21. oktoober 2014 |website=zakon2.rada.gov.ua }}</ref> | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = [[Ukraina Siseväed]] (2005-2010) | sõjad/lahingud = | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Oleksandr Kihtenko''' (sündinud [[5. aprill]]il [[1956]] [[Bogoduhhiv]]is) on [[Ukraina]] sõjaväelane ja riigiametnik. == Elulugu == Ta oli alates [[10. oktoober|10. oktoobrist]] [[2014]] kuni [[11. juuni]]ni [[2015]] [[Donetski oblast]]i kuberner.<ref>[http://www.president.gov.ua/documents/18220.html Указ Президента України про призначення О.Кіхтенка головою Донецької обласної державної адміністрації]</ref><ref>[http://uazmi.org/article/1566660064246596 Порошенко призначив Жебрівського очільником Донеччини]</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [[10. oktoober]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://file.liga.net/person/782-aleksandr-kihtenko.html Кихтенко Александр Тимофеевич], lühibiograafia <small>(''vene keeles'')</small> {{JÄRJESTA:Kihtenko, Oleksandr}} [[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] 34zd3hgr560ks35d7b6ko5kou3f168k 6183553 6183445 2022-08-26T06:38:54Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = Кіхтенко Олександр Тимофійович.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Oleksandr Kihtenko | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = Олександр Тимофійович Кіхтенко | hüüdnimi = | sünniaeg = | sünnikoht = [[Ukraina NSV]] [[Harkivi oblast]] [[Bogoduhhiv]] | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = | teenistused = | teenistusaeg = | auaste = [[Ukraina armeekindral]] ([[2008]])<ref>{{Cite web|url=http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/734/2008 |title=У К А З ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ Про присвоєння військового звання |publisher= |date=20. august 2008 |accessdate=21. oktoober 2014 |website=zakon2.rada.gov.ua }}</ref> | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = [[Ukraina Siseväed]] (2005-2010) | sõjad/lahingud = | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Oleksandr Kihtenko''' (sündinud [[5. aprill]]il [[1956]] [[Bogoduhhiv]]is) on [[Ukraina]] sõjaväelane ja riigiametnik. == Elulugu == Ta oli alates [[10. oktoober|10. oktoobrist]] [[2014]] kuni [[11. juuni]]ni [[2015]] [[Donetski oblast]]i kuberner.<ref>[http://www.president.gov.ua/documents/18220.html Указ Президента України про призначення О.Кіхтенка головою Донецької обласної державної адміністрації]</ref><ref>[http://uazmi.org/article/1566660064246596 Порошенко призначив Жебрівського очільником Донеччини]</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [[10. oktoober]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://file.liga.net/person/782-aleksandr-kihtenko.html Кихтенко Александр Тимофеевич], lühibiograafia <small>(''vene keeles'')</small> {{JÄRJESTA:Kihtenko, Oleksandr}} [[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] r37aj2behx2uw1nzi6l4660xthcdl2a 6183607 6183553 2022-08-26T09:39:54Z Pietadè 41543 {{Birth date and age|1956|4|5|df=y}} wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = Кіхтенко Олександр Тимофійович.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Oleksandr Kihtenko | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = Олександр Тимофійович Кіхтенко | hüüdnimi = | sünniaeg = {{Birth date and age|1956|4|5|df=y}} | sünnikoht = [[Ukraina NSV]] [[Harkivi oblast]] [[Bogoduhhiv]] | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = | teenistused = | teenistusaeg = | auaste = [[Ukraina armeekindral]] ([[2008]])<ref>{{Cite web|url=http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/734/2008 |title=У К А З ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ Про присвоєння військового звання |publisher= |date=20. august 2008 |accessdate=21. oktoober 2014 |website=zakon2.rada.gov.ua }}</ref> | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = [[Ukraina Siseväed]] (2005-2010) | sõjad/lahingud = | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Oleksandr Kihtenko''' (sündinud [[5. aprill]]il [[1956]] [[Bogoduhhiv]]is) on [[Ukraina]] sõjaväelane ja riigiametnik. == Elulugu == Ta oli alates [[10. oktoober|10. oktoobrist]] [[2014]] kuni [[11. juuni]]ni [[2015]] [[Donetski oblast]]i kuberner.<ref>[http://www.president.gov.ua/documents/18220.html Указ Президента України про призначення О.Кіхтенка головою Донецької обласної державної адміністрації]</ref><ref>[http://uazmi.org/article/1566660064246596 Порошенко призначив Жебрівського очільником Донеччини]</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [[10. oktoober]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://file.liga.net/person/782-aleksandr-kihtenko.html Кихтенко Александр Тимофеевич], lühibiograafia <small>(''vene keeles'')</small> {{JÄRJESTA:Kihtenko, Oleksandr}} [[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] nhppsu1zcjrsw4dgnwr5h96oev738uk Etüülatsetaat 0 382337 6183536 6149184 2022-08-26T05:00:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} <table border="1" cellpadding="0" cellspacing="0" align="right" style="margin-left:0.5em;" width="100"> <tr><th colspan="2" bgcolor="#f2e48a">'''Üldist'''</th></tr> <tr><td>[[Nimi]]</td><td>Etüülatsetaat, etüületanaat</td></tr> <tr><td>[[Joonis]]</td><td>[[Pilt:Ethyl_acetate2.svg|180px]] [[Pilt:Ethyl-acetate-3D-balls.png|180px]] </td></tr> <tr><td>[[Keemiline valem]]</td><td>CH<sub>3</sub>COOCH<sub>2</sub>CH<sub>3</sub></td></tr> <tr><td>[[Välimus]]</td><td>Läbipaistev, värvusetu vedelik</td></tr> <tr><th colspan="2" bgcolor="#f2e48a">'''Füüsikalised omadused'''</th></tr> <tr><td>[[Molaarmass]]</td><td>88,11 g mol−1</td></tr> <tr><td>[[Sulamistemperatuur|Sulamis-<br>temperatuur]]</td><td>−83,6 °C (−118,5 °F; 189,6 K)</td></tr> <tr><td>[[Keemistemperatuur|Keemis-<br>temperatuur]]</td><td>77,1 °C (170,8 °F; 350,2 K)</td></tr> <tr><td>[[Tihedus]]</td><td>0,897 g/cm³</td></tr> <tr><td>[[Lahustuvus]] vees</td><td>8,3 g/100 mL (20 °C)<br></td></tr> <tr><td>[[Lahustuvus]] etanoolis, atsetoonis, dietüüleetris, benseenis</td><td>Seguneb<br></td></tr> <tr><td>[[Happelisus]] (pK<sub>a</sub>)</td><td>25</td></tr> <tr><td>[[Viskoossus]]</td><td> 426 μPa s (0,426 cP)(25 °C)</td></tr> <tr><td>[[Murdumisnäitaja]](N<sub>D</sub>)</td><td>1,3720</td></tr> </table> '''Etüülatsetaat''', süstemaatilise nime järgi '''etüületanaat''' (tihti lühendiga EtOAc või EA), on orgaaniline ühend keemilise valemiga CH3-COO-CH2-CH3. Etüülatsetaat on tuleohtlik puuviljalõhnaline ja värvitu vedelik, sageli kasutatakse seda kemikaali näiteks liimide, värvide, küünelakieemaldajate, sigarettide, kofeiinivaba tee ja kohvi tootmisel<ref name="decaf" />. Kokku toodeti Jaapanis, Põhja-Ameerikas ja Euroopas aastal 1985 umbes 400 000 tonni.<ref name="dutia" /> Aastal 2004 toodeti maailmas hinnanguliselt 1 300 000 tonni etüülatsetaati.<ref name="dutia" /> ==Omadused== Etüülatsetaat on parajalt polaarne lahusti ja kergesti lenduv aine, samuti on ta vähemürgine ja pole hügroskoopne. Etüülatsetaat on nõrga [[vesinikside]]me aktseptor ja ei ole happelise prootoni doonor, kuna molekulis olevad [[hapnik]]u aatomitel ei oma sidemeid [[vesinik]]e aatomitega. Etüülatsetaat võib lahustada endas kuni kolm protsenti vett ja lahustub kaheksaprotsendiliselt vees [[toatemperatuur]]i juures. Kõrgendatud temperatuuril selle lahustuvus vees tõuseb. <ref name="nwo" /> [[Pilt:Essigsäureethylester_by_Danny_S._-_001.JPG|pisi|Etüülatsetaat]] ==Tootmine== Enamasti toodetakse tööstuslikult Fischeri esterifikatsioonil, kasutades [[etanool]]i ja [[äädikhape]]t, mille tulemusena saadakse etüülatsetaat produktina või siis oksüdeeritakse vedelas faasis n-butaani, saades etüülatsetaat produktina. Osa materjalist toodetakse ka [[Atseetaldehüüd]]i kondenseerimisel.<ref name="dutia" /> === Fischeri esterifikatsiooniga=== Etüülatsetaati sünteesitakse peamiselt Fischeri esterifikatsiooni reaktsiooni kaudu, kus reageerib etanool etaanhappega. Etanooli ja etaanhappe segu esterdub [[toatemperatuur]]il 65% ulatuses. Seda reaktsiooni saab kiirendada happelise [[katalüüs]]iga ja tasakaalu saab kallutada produkti suunas vee eemaldamisega reaktsioonisegust. CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>OH + CH<sub>3</sub>COOH → CH<sub>3</sub>COOCH<sub>2</sub>CH<sub>3</sub> + H<sub>2</sub>O === Tishchenko reaktsiooniga === Samuti toodetakse tööstuses etüülatsetaati, kasutades Tishchenko reaktsiooni, mis kombineerib kaks samaväärset atsetaalaldehüüdi alkoksiidi (katalüsaatori) juuresolekul. 2 CH<sub>3</sub>CHO → CH<sub>3</sub>COOCH<sub>2</sub>CH<sub>3</sub> === Etanooli dehüdrogenaasiga === Spetsialiseeritud tööstuslikud suunad nõuavad etanooli katalüütilist dehüdrogenaasi. See meetod on vähem tasuv kui esterifikatsioon, aga ülejääketanooli kasutavad keemiatehased. Tüüpiliselt viiakse dehüdrogenaas läbi vasega kõrgendatud temperatuuril (alla 250 °C). Vase pind võib olla laiendatud, sadestades seda tsingi pinnale, soodustamaks lumehelveste kasvu, mis on fraktaalitaolised struktuurid (dendriidid). Pindala võib samuti suurendada sadestades [[Tseoliit|tseoliidile]], tüüpiliselt [[ZSM-5]]-le. Haruldaste [[muldmetall]]ide ja [[leelismetall]]ide jäljed on sellele protsessile kasulikud. Dehüdrogenaasi kõrvalproduktid sisaldavad dietüüleetrit, mida arvatakse tekkivat sellest, et katalüsaatoris, atseetaldehüüdis, aldoolproduktides, kõrgemates estrites ja [[ketoonid]]es on mingisugune [[alumiinium]]i sisaldus olemas. Kõrvalproduktide eraldamine on keeruline, sest etanool moodustab aseotroobi veega, nagu moodustab etüülatsetaat etanooli ja veega ja metüületüülketoon (moodustub 2-butanoolist) koos etanooli ja etüülatsetaadiga. Tekkinud aseotroobid on võimalik "lõhkuda" rõhuvahetusega destilleerimisel või membraan destilleerimisel. ==Kasutusalad== Etüülatsetaati kasutatakse peamiselt lahusti ja lahjendina, seda eelistatakse tema madala hinna, madala toksilisuse ja meeliva lõhna tõttu. Näiteks kasutatakse etüülatsetaati tavaliselt, et puhastada trükiplaate (atsetoon ja atsetonitriil on samuti kasutusel). Etüülatsetaati kasutatakse laialdaselt lahustina küünelakis ja küünelakieemaldajas. Keemias tihtipeale segatakse seda mittepolaarsete [[solvent]]idega nagu, näiteks [[heksaan]] saades kromatograafilise solvendi, samuti kasutatakse seda kemikaali ekstraheerimisel. Etüülatsetaati kasutatakse ka maiustustes ja parfüümides. Parfüümides kasutatakse seda, kuna see annab puuviljalõhna (nagu paljud estrid) ja aurustub kiiresti, jättes parfüümi lõhna nahale. Värvides on etüülatsetaat kasutusel aktivaatori või kõvendina.<ref name="nwo" /> Etüülatsetaati kasutatakse mitmesuguste kattematerjalide valmistamisel, mille hulka kuuluvad materjalid nagu [[epoksiidid]], tselluloosid, akrüülid, vinüülid ja uretaanid. Kõrge puhastusastmega etüülatsetaat leiab kasutust elektroonikatööstuses, kus kasutatakse seda fotoresistsete preparaatide vaikude viskoossuse vähendamiseks.<ref name="“divi“" /> ===Laboratoorne kasutus === Laboris on etüülatsetaati sisaldavad segud tavaliselt kasutusel [[kolonnkromatograafia]]s ja ekstraheerimisel. Etüülatsetaat valitakse harva reaktsiooni lahustiks, kuna see on aldis hüdrolüüsuma ja ümberesterduma. Etüülatsetaat on üsna lenduv toatemperatuuril ning ta [[keemistemperatuur]] on 77,1 °C. Nende omaduste tõttu on võimalik etüülatsetaati tõhusalt eemaldada proovist, kuumutades proovi veevannis ja varustades segu suruõhuga. ===Esinemine veinides === Etüülatsetaat on kõige levinum ester veinides, olles samal ajal kõige levinuma lenduva orgaanilise happe (äädikhappe) ja etüülalkoholi reageerimise käigus tekkinud produkt. Etüülatsetaadi aroom on kõige elavam nooremates veinides. Tundlikkus etüülatsetaadile on erinev, enamikul inimestel on taju lävi umbes 120 mg/L. Rohket etüülatsetaati sisaldust peetakse veini veaks. Hapniku mõjul võib võimenduda etanooli oksüdeerimine atseetaldehüüdiks, mis jätab veinile terava äädikataolise maitse.<ref name="wine" /> ===Entomoloogiline kasutus=== [[Entomoloogia]] valdkonnas on etüülatsetaat kasutusel kui tõhus, lämmatav aine, mida kasutatakse putukate kogumiseks ja uurimiseks. Etüülatsetaadi aur on putuka jaoks mürgine ja tapab kogutud (tihtipeale täiskasvanud) putuka kiiresti ilma seda hävitamata. Etüülatsetaat pole hügroskoopne aine, mis võimaldab hoida putukaid piisavalt pehmena ja võimaldab nõuetekohast paigaldamist sobilikuks kogumiseks. ===Etüülatsetaadiga kofeiinivaba kohvi tootmine=== Etüülatsetaadiga kohvi kofeiinivabaks muutmist kutsutakse tihtipeale naturaalseks, kuna etüülatsetaati leidub looduslikult paljudes puuviljades. Tegelikkuses on palju odavam ja efektiivsem kasutada sünteetilist etüülatsetaati. Kohviube aurutatakse, kuni need paisuvad, seejärel pestakse ube korduvalt etüülatsetaadi vesilahusega. Etüülatsetaat on polaarne lahusti, mistõttu on see suurepärane [[lahusti]] [[kofeiin]]i [[molekul]]iga sidumiseks. Kofeiin on polaarne molekul ja lahustub ta hästi etüülatsetaadis (põhimõttel, et sarnane lahustab sarnast). Seejärel ube aurutatakse, kuni ülejäänud etüülatsetaat on aurustunud. See meetod muudab kohvioad kofeiinivabaks 97% ulatuses.<ref name="case" /> == Ohutus== Etüülatsetaat on kergesti süttiv aine, aurud võivad moodustada plahvatusohtlikke segusid õhuga, samuti võivad aurud lenduda süütekoldeni. Enamus aurudest on raskemad kui õhk, selle asjaolu tõttu võivad koguneda etüülatsetaadi aurud, näiteks keldritesse või kanalisatsiooni. Kui hoiustada etüülatsetaadi materjale pika perioodi jooksul sarnaste funktsionaalgruppidega, võivad moodustuda plahvatusohtlikud [[peroksiid]]id.<ref name="peroksiid" /><ref name="chembook" /> LD<sub>50</sub> rottide jaoks on 11,3 g/kg, mis viitab madalale mürgisusele.<ref name="wilhelm" /> Võttes arvesse, et kemikaal esineb looduslikult paljudes organismides, võib eeldada, et toksilisuse risk on väike. ===Mõju tervisele === Kõrgetel [[kontsentratsioon]]idel tekitab etüülatsetaat lühiajalisel kokkupuutel ärritust silmade, nina ja kurgu piirkonnas, samuti kutsub see esile peavalu, iiveldust, oksendamist unisust ja teadvusetust. Väga kõrged kontsentratsioonid võivad põhjustada [[stuupor]]it, vaatamata sellele on tegu suhteliselt mittemürgise kemikaaliga. Pikem kokkupuude võib põhjustada hägusust silmis, kahjustusi kopsudele, südamele,neerudele ja maksale. Aine kantserogeensed omadused pole teada.<ref name="toxi" /> ===Mõju loodusele=== Etüülatsetaat on kergelt mürgine kalade ja selgrootute suhtes, ja nagu eelpool mainitud on see mürgine putukate suhtes. Antud kemikaal on kergesti biolagunev ja ei ole bioakumulatiivne.<ref name="bioacc" /> ==Reaktsioonid== ===Seebistamine=== Etüülatsetaat võib hüdrolüüsuda happelises või aluselises keskkonnas, saades etaanhappe ja etanooli. Happelise [[katalüsaator]]i kasutus kiirendab hüdrolüüsi, mis allub Fischeri tasakaalule mainitud eespool. Tavaliselt kasutatakse laboris reaktsiooni vaid illustratiivsetel eesmärkidel. Etüülestrid hüdrolüüsuvad tüüpiliselt kahes astmes, alustades stöhhiomeetrilise koguse tugeva alusega, nagu näiteks [[naatriumhüdroksiid]]. See reaktsioon annab etanooli ja naatriumatsetaadi, kuid ei ole reaktsioonivõimeline etanooli suhtes. CH<sub>3</sub>COOC<sub>2</sub>H<sub>5</sub> + NaOH → C<sub>2</sub>H<sub>5</sub>OH + CH<sub>3</sub>COONa Kiiruskonstant on 0,111 dm³ / mol.sec 25 °C juures.<ref name="sap" /> ===Claiseni kondensatsioon=== Etüülatsetaat võib moodustada β-ketoesteri ja alkoholi kui ta reageerib teise etüülatsetaadi molekuliga või mõne muu estriga. Selleks, et reaktsioon toimuks, peab reaktsioonikeskkond olema tugevalt aluseline. Kahe etüülatsetaadi molekuli Claiseni kondensatsioonil saadakse etüülatetoatsetaat ja etanool saadusena.<ref name="mcmurry" /> 2CH<sub>3</sub>COOC<sub>2</sub>H<sub>5</sub>→CH<sub>3</sub>COCH<sub>2</sub>COOC<sub>2</sub>H<sub>5</sub>+C<sub>2</sub>H<sub>5</sub>OH ===Happekatalüütiline hüdrolüüs=== Happekatalüütiline [[hüdrolüüs]] on sisuliselt vastandreaktsioon Fischeri esterifikatsioonile, kus ester lõhutakse alkoholiks ja karboksüülhappeks. Etüülatsetaadi happekatalüütilisel hüdrolüüsil saab produktidena etanooli ja etaanhappe.<ref name="mcmurry" /> CH<sub>3</sub>COOCH<sub>2</sub>CH<sub>3</sub> + H<sub>2</sub>O→ CH<sub>3</sub>COOH + CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>OH ==Vaata ka== * [[Estrid]] * [[Lahusti]] * [[Etanool]] * [[Etaanhape]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="decaf">{{Netiviide |url=http://www.ico.org/decaffeination.asp |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-10-27 |arhiivimisaeg=2007-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070429084212/http://www.ico.org/decaffeination.asp |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="dutia">Dutia, Pankaj (August 10, 2004). "Ethyl Acetate: A Techno-Commercial Profile" (PDF). Chemical Weekly: 184. Retrieved 2009-03-21</ref> <ref name="nwo">Ethyl acetate. (2013, October 7). New World Encyclopedia, . Retrieved 20:16, October 1, 2014 from http://www.newworldencyclopedia.org/p/index.php?title=Ethyl_acetate&oldid=974647</ref> <ref name="“divi“">http://www.ashokalcochem.com/chemical_division.html#2</ref> <ref name="wine">J. Robinson (ed) "The Oxford Companion to Wine" Third Edition pg 259 Oxford University Press 2006 ISBN 0-19-860990-6</ref> <ref name="case">Case Study: Removing caffeine from Coffee. Chemwiki. Retrieved 18:22, October 2, 2014 from http://chemwiki.ucdavis.edu/Physical_Chemistry/Physical_Properties_of_Matter/Phases_of_Matter/Supercritical_Fluids/Case_Study%3A_Removing_caffeine_from_Coffee#Contributors</ref> <ref name="peroksiid">http://pubs.acs.org/cen/safety/20001218.html</ref> <ref name="chembook">http://www.chemicalbook.com/ChemicalProductProperty_EN_CB7255315.htm</ref> <ref name="wilhelm">Wilhelm Riemenschneider, Hermann M. Bolt "Esters, Organic" in Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry, Wiley-VCH, Weinheim, 2005. doi:10.1002/14356007.a09_565.pub2. Article Online Posting Date: April 30, 2005"</ref> <ref name="toxi">http://www.toxipedia.org/display/toxipedia/Ethyl+Acetate</ref> <ref name="bioacc">http://www.solvay.com/en/binaries/Ethyl_acetate_GPS_rev0_June12_RHD-139545.pdf&ei=Fd4xVL2pB-n7ywO5kYCAAw&usg=AFQjCNEzI5otEOssy3CHAnf-3z28bKR8FQ&sig2=sN1sG8ONGpjxPsTWmNJGjg&bvm=bv.76802529,d.bGQ{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="sap">http://golden21.files.wordpress.com/2010/06/saponification-kato.ppt&ei=FvwxVPG0CcHHygONpYKIDg&usg=AFQjCNGgKnQz4F0HnCdx8VjwbgHLMAWr_g&sig2=bGIX1l4cfp0x5q6rwdVN8A&bvm=bv.76802529,d.bGQ</ref> <ref name="mcmurry">McMurry, J. (2012). Organic Chemistry, 8th edition. Cengage Learning. ISBN 978-0-8400-5444-9</ref> }} [[Kategooria:Estrid]] hzlnbfj3esxo7szo0ame2zonoy7duks Järvevana tee 0 385010 6183560 5804597 2022-08-26T07:16:20Z 2001:1530:1008:408E:38F9:31D:76EC:1DE3 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} [[Pilt:Level crossings in Järvevana street.JPG|pisi|Järvevana tee]] '''Järvevana tee''' on tänav [[Tallinn]]as [[Kesklinna linnaosa]]s [[Kitseküla (Tallinn)|Kitseküla]], [[Luite]], [[Juhkentali]] ja [[Ülemistejärve]] asumis.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> Järvevana tee algab [[Ülemiste ristmik]]ult ja lõpeb [[Pärnu maantee]]ga ristumisel. Järvevana tee on ligikaudu 3800 m pikkune. Järvevana tee sai nime [[25. september|25. septembril]] [[1959]]. Tänav on saanud nime legendaarse Ülemiste vanakese järgi. Varem oli Järvevana tee '''Kaare tee''' osa.<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 270</ref> == Ajalugu == Ülemiste järvest on linlased joogivett saanud juba 1345. aastast, kui Taani kuningas Valdemar IV Atterdag andis linnale õiguse rajada kanal Ülemiste järvest<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Villu Kadakas|pealkiri=Puhas vesi Tallinna ajaloos/Pure water in Tallinn's history|aasta=2019|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=|trükk=|keel=eesti- ja inglise keeles}}</ref>. 14. sajandi keskpaigas rajatigi kivist maa-alune veejuhe, mis tõi Ülemiste järve vee Harju väravani. Ülemiste järvest alanud Härjapea jõgi, mis linna veega varustas, suleti 1930. aastatel kinniseks reoveekollektoriks reostuse tõttu<ref name=":0" />. 1920. aastal keelas linnavalitsus Ülemiste järve läheduses igasugused tegevused, mis võisid reostada vett<ref name=":0" />. Elanikkond kasvas kiiresti, kuid veearvestite puudumise tõttu ei olnud võimalik tarbitava vee hulka kontrollida, mistõttu langes raiskamise ja lekete tõttu torudes sageli surve<ref name=":0" />. Ülemiste järve veevarude täiendamiseks ehitati 1922. aastal [[Pirita-Ülemiste kanal]]. Kaks aastat hiljem sõlmiti leping veepuhastusjaama projekteerimiseks ja ehituseks; [[Erich Jacoby]] projekteeritud [[Tallinna Filterveevärk|Tallinna Filterveevärgi]] [[Ülemiste veepuhastusjaam|veepuhastusjaam]]<ref name="KRR_8741">{{kultuurimälestis|8741|Tallinna Filterveevärk, 1925-1927}} (vaadatud 23.01.2021)</ref> alustas tööd 1927. aastal. Toona rajatud jaam on osaliselt töös tänaseni. 1928. aastal ehitati Järvevana tee krundisügavusse arhitekt [[Herbert Johanson]]i projekti järgi kahekorruselie kaheksa korteriga ridamaja töölistele ja 1934. aastal tee äärde kahekorruseline elamu vahetusmeistritele ja keemikutele, mis on säilinud. Veepuhastusjaama pumbahoone purustati [[Tallinn teise maailmasõja ajal|II maailmasõjas]] ja taastati veidi muudetud kujul 1946. aastal. {{vaata|Tallinna Vesi|Ülemiste Veepuhastusjaam}} [[Fail:Ülemiste veepuhastusjaam.jpg|pisi|Ülemiste veepuhastusjaam]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat|Järvevana tee}} {{Kitseküla asumi tänavad}} {{Luite asumi tänavad}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] pco06687b9nhusd1ayvnp9hqnvrtis0 Kuido Merits 0 391376 6183246 6126310 2022-08-25T12:54:28Z Kuido Merits 169152 Elulugu ja lisasin avaldatud teose. wikitext text/x-wiki [[File:Merits-Helme.IMG 3192.JPG|thumb|Wido Moritz ja [[Peeter Helme]] raamatu "Mullivabalt. Eesti meesametnike salaelust" esitlusel [[Viru keskus]]e [[Rahva Raamat]]us.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 29. oktoober 2015</small>]] [[Pilt:Merits, Kuido.IMG 4588.JPG|pisi|Kuido Merits [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] vestlusringis [[Hiiu pubi|Hiiu pubis]].<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 14. veebruar 2015</small>]] '''Kuido Merits''' ('''Wido Moritz'''; sündinud [[15. juuli]]l [[1962]] Võrus) on eesti kirjanik ja endine diplomaat. Ta lõpetas [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i kaugõppes ajaloo erialal.<ref>[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH13.HTM Merits, Kuido 14.06.1994 Kõ FL Ajalugu, TARTU ÜLIKOOL LÕPETANUTE TÄHESTIKULINE NIMEKIRI, Andmed: TÜ õppeosakond]. (vaadatud 9.9.2019)</ref> Töötanud Välisministeeriumis erinevatel ametikohtadel (1992–2013), sealhulgas poliitikadiplomaadi ja asejuhina Eesti esindustes Riias, New Yorgis ja Kiievis, valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik meedianõunikuna (2013) ja vaatlejana OSCE erivaatlusmissioonil Lõuna-Ukrainas (2014). Hiljem tegutsenud ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, tõlgi/tõlkija, meedia- ja kommunikatsioonispetsialisti -ja juhina. Alates aprillist 2022 Tapa Vallavalitsuse avalike suhete spetsialist. MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik (VIK) liikmena tegutses lühemat aega sisepoliitikas. Sai valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik nimekirjas Tallinna Linnavolikogu 2013. aasta valimistel 95 häält. Kuulus MTÜ Eesti Vabaerakonna algatusrühma, lahkus erakonnast 02.01.2019. Lisaks dokumentaalraamatutele on ta kirjutanud lühipublitsistikat ja kolumnistiveerge. Eesti Kirjanike Liidu liige alates augustist 2018. == Teosed == *Wido Moritz "Mullivabalt. Eesti meesametnike salaelust" (2015); proosakogu ISBN 9789949391110 *Kuido Merits "Võimalik missioon. Märkmeid Ukrainast" (2016); kirjanduslik reportaaž ISBN 9789949974665 *Kuido Merits "Kas saab vaikust!? Minu aasta meesõpetajana" (2018), omaelulooline belletristika ISBN 9789949973484 *Kuido Merits "Tsaari ulaan", ajalooline romaan ISBN 978-9916-704-01-1 ==Valik publikatsioone == *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kuido-merits-anarhiast-riigist-kodanikust?id=65785556 Anarhiast, riigist, kodanikust], [[Eesti Päevaleht]], 7. märts 2013 *[http://www.delfi.ee/archive/kuido-merits-ilma-okupatsioonita-kulgenuks-eesti-areng-roobiti-soomega?id=65895590 Kuido Merits: Ilma okupatsioonita kulgenuks Eesti areng rööbiti Soomega], [[Delfi (portaal)|Delfi]], 29. märts 2013 *[http://www.ohtuleht.ee/519524/kommentaar-oigus-toole-kas-igauhele-voi-loevad-siingi-vaid-tutvused Õigus tööle – kas igaühele või loevad siingi vaid tutvused?] [[Õhtuleht]], 4. mai 2013 *[http://kes-kus.ee/turgi-ja-eesti-astuvad-sama-jalga/ Türgi ja Eesti astuvad sama jalga?], [[KesKus]], mai 2013 *[http://kes-kus.ee/uro-pajatused-poliitilises-piibutoas/ ÜRO – pajatused poliitilises piibutoas], KesKus, juuni 2013 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kuido-merits-jaa-vabaks-loovinimene?id=66374516 Jää vabaks, loovinimene!] Delfi, 1. juuli 2013 *[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/slummidiplomaatide-arvustus-pugemisest-fantaasiast-ja-valisminister-ilvesest?id=66773191 "Slummidiplomaatide" arvustus: pugemisest, fantaasiast ja välisminister Ilvesest], Eesti Päevaleht, 22. september 2013 *[http://eestielu.delfi.ee/archive/kuido-merits-mida-arvavad-valimistest-meie-venelased?id=66906816 Mida arvavad valimistest meie venelased?], Delfi, 15. oktoober 2013 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kuido-merits-diplomaat-sonumitooja-salakuulaja-voi-hoopis-kirjanik?id=66091868 Kuido Merits: Diplomaat – sõnumitooja, salakuulaja või hoopis kirjanik?] Delfi, 8. mai 2013 *[http://eestielu.delfi.ee/archive/kuido-merits-kes-votab-kellelt-haali?id=66826977 Kes võtab kellelt hääli?] Delfi, 2. oktoober 2013 *[http://kes-kus.ee/tukkideks-murtud-euroopa/ Tükkideks murtud Euroopa], KesKus, detsember 2013 *[http://www.harjuelu.ee/2014/01/854/uute-valimiste-ootuses/ Uute valimiste ootuses], [[Harju Elu]], 24. jaanuar 2014 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kuido-merits-euroopa-tegevusetus-ukraina-rindel?id=67705303 Kuido Merits: Euroopa tegevusetus Ukraina rindel], Delfi, 29. jaanuar 2014 *[http://kes-kus.ee/ukraina-kuulsad-pojad/ Ukraina kuulsad pojad], KesKus, veebruar 2014 *[http://kes-kus.ee/krimm-kultuurirahva-meka/ Krimm, kultuurirahva meka], KesKus, aprill 2014 *[http://naistekas.delfi.ee/meestekas/uudised/kuido-merits-mees-teab-mis-mees-teeb?id=68794741 Kuido Merits: mees teab, mis mees teeb?], Delfi, 2. juuni 2014 *[http://www.maailmavaade.ee/nr-24/rahvusvahelisest-kohaolekust-sodivas-ukrainas-osce-naitel Rahvusvahelisest kohaolekust sõdivas Ukrainas OSCE näitel], [[Maailma Vaade]], detsember 2014 *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kuido-merits-tung-euroopasse-puhkis-moldova-kohalt-putini-varju?id=70296301 Tung Euroopasse pühkis Moldova kohalt Putini varju?], Delfi, 4. detsember 2014 *[http://raamatuklubi.imelineajalugu.ee/default.aspx?publicationid=529FDAF0-9F2E-49E7-81E1-D3DD9897565A Arvustus Andrei Kurkovi raamatule „Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest“] *[http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/arvamus/kuido-merits-naiivsed-riigijuhid-teevad-venemaaga-diilitades-ida-ukrainast-jargmise-louna-osseetia?id=70748755 Kuido Merits: Naiivsed riigijuhid teevad Venemaaga diilitades Ida-Ukrainast järgmise Lõuna-Osseetia], Delfi, 9. veebruar 2015 * [http://www.harjuelu.ee/2015/05/4438/ Seisukorrast-riigis] Harju Elu, 15. mai. 2015 * [http://kultuur.err.ee/v/f54deacc-98f9-43a1-8244-a1b10753d406 Võimalik missioon. Herson. Märkmeid Lõuna-Ukrainast], ERR/"Looming", 24. september 2015 *[http://www.ohtuleht.ee/699258/kuido-merits-tagasi-tulevikku-20-aastat-hiljem Tagasi tulevikku: 20 aastat hiljem], Õhtuleht, 16. oktoober 2015 *[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=72808 Idarindel muutuseta], Meie Maa, 8. oktoober 2016 *[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=72955 Kõik senine on ohus?], Meie Maa, 18. oktoober 2016 *[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=74244 Palun kergemat karistust], Meie Maa, 4. jaanuar 2017 *[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/kuido-merits-kuidas-moista-jatkusuutlikkuse-moodet?id=80760081 http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/kuido-merits-kuidas-moista-jatkusuutlikkuse-moodet?i Kuidas mõista jätkusuutlikuse mõõdet?] Maaleht, 12. jaanuar 2018 * [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=80956 Võimalik restart Eestile] Meie Maa, 13. märts 2018 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/08/01/kui-kestlik-on-eesti-areng Kui kestlik on Eesti areng?] Äripäev 1. august 2018 *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kuido-merits-ka-taarausulistel-tasuks-kuulata-mis-paavstil-oelda-on?id=83625509 Kuido Merits: ka taarausulistel tasuks kuulata, mis paavstil öelda on], Delfi, 10. september 2018 *[https://arvamus.postimees.ee/6673942/kuido-merits-krupto-raha-ei-haise-kuid-haihtub (Krüpto) raha ei haise] Postimees, 3.mai 2019 * [https://arvamus.postimees.ee/6749143/endine-diplomaat-kuido-merits-keegi-ei-pommita-eestlasi-kusimustega-ekre-kohta Endine diplomaat Kuido Merits: keegi ei pommita eestlasi küsimustega EKRE kohta] Postimees, 9. august 2019 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * http://ekspress.delfi.ee/areen/voitjate-polvkonna-aeglane-allakaik?id=72776979 * https://vikerraadio.err.ee/805817/loetud-ja-kirjutatud-kuido-merits * https://menu.err.ee/688631/opetajaametit-proovinud-kuido-merits-raske-oelda-kas-see-mulle-meeldis * https://kultuur.err.ee/688176/err-ee-video-kuido-meritsa-raamatu-kas-saab-vaikust-minu-aasta-meesopetajana-esitlus {{JÄRJESTA:Merits, Kuido}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] cy31htgy3rit555k6vk6ij0tcfeci27 6183267 6183246 2022-08-25T14:17:20Z Kuido Merits 169152 wikitext text/x-wiki [[File:Merits-Helme.IMG 3192.JPG|thumb|Wido Moritz ja [[Peeter Helme]] raamatu "Mullivabalt. Eesti meesametnike salaelust" esitlusel [[Viru keskus]]e [[Rahva Raamat]]us.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 29. oktoober 2015</small>]] [[Pilt:Merits, Kuido.IMG 4588.JPG|pisi|Kuido Merits [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] vestlusringis [[Hiiu pubi|Hiiu pubis]].<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 14. veebruar 2015</small>]] '''Kuido Merits''' ('''Wido Moritz'''; sündinud [[15. juuli]]l [[1962]] Võrus) on eesti kirjanik ja endine diplomaat. Ta lõpetas [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i kaugõppes ajaloo erialal.<ref>[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH13.HTM Merits, Kuido 14.06.1994 Kõ FL Ajalugu, TARTU ÜLIKOOL LÕPETANUTE TÄHESTIKULINE NIMEKIRI, Andmed: TÜ õppeosakond]. (vaadatud 9.9.2019)</ref> Töötanud Välisministeeriumis erinevatel ametikohtadel (1992–2013), sealhulgas poliitikadiplomaadi ja asejuhina Eesti esindustes Riias, New Yorgis ja Kiievis, valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik meedianõunikuna (2013) ja vaatlejana OSCE erivaatlusmissioonil Lõuna-Ukrainas (2014). Hiljem tegutsenud ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, tõlgi/tõlkija, meedia- ja kommunikatsioonispetsialisti -ja juhina. Alates aprillist 2022 Tapa Vallavalitsuse avalike suhete spetsialist. MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik (VIK) liikmena tegutses lühemat aega sisepoliitikas. Sai valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik nimekirjas Tallinna Linnavolikogu 2013. aasta valimistel 95 häält. Kuulus MTÜ Eesti Vabaerakonna algatusrühma, lahkus erakonnast 02.01.2019. Alustas kirjanduslikku tegevust välisteenistusest lahkumise järel, tema novelle on regulaarselt avaldatud ajakirjas Looming. Lisaks lühiproosale ja (dokumentaal)raamatutele on ta kirjutanud publitsistikat, arvustusi ja kolumnistiveerge. Eesti Kirjanike Liidu liige alates augustist 2018. == Teosed == *Wido Moritz "Mullivabalt. Eesti meesametnike salaelust" (2015); proosakogu ISBN 9789949391110 *Kuido Merits "Võimalik missioon. Märkmeid Ukrainast" (2016); kirjanduslik reportaaž ISBN 9789949974665 *Kuido Merits "Kas saab vaikust!? Minu aasta meesõpetajana" (2018), omaelulooline belletristika ISBN 9789949973484 *Kuido Merits "Tsaari ulaan", ajalooline romaan ISBN 978-9916-704-01-1 ==Valik publikatsioone == *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kuido-merits-anarhiast-riigist-kodanikust?id=65785556 Anarhiast, riigist, kodanikust], [[Eesti Päevaleht]], 7. märts 2013 *[http://www.delfi.ee/archive/kuido-merits-ilma-okupatsioonita-kulgenuks-eesti-areng-roobiti-soomega?id=65895590 Kuido Merits: Ilma okupatsioonita kulgenuks Eesti areng rööbiti Soomega], [[Delfi (portaal)|Delfi]], 29. märts 2013 *[http://www.ohtuleht.ee/519524/kommentaar-oigus-toole-kas-igauhele-voi-loevad-siingi-vaid-tutvused Õigus tööle – kas igaühele või loevad siingi vaid tutvused?] [[Õhtuleht]], 4. mai 2013 *[http://kes-kus.ee/turgi-ja-eesti-astuvad-sama-jalga/ Türgi ja Eesti astuvad sama jalga?], [[KesKus]], mai 2013 *[http://kes-kus.ee/uro-pajatused-poliitilises-piibutoas/ ÜRO – pajatused poliitilises piibutoas], KesKus, juuni 2013 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kuido-merits-jaa-vabaks-loovinimene?id=66374516 Jää vabaks, loovinimene!] Delfi, 1. juuli 2013 *[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/slummidiplomaatide-arvustus-pugemisest-fantaasiast-ja-valisminister-ilvesest?id=66773191 "Slummidiplomaatide" arvustus: pugemisest, fantaasiast ja välisminister Ilvesest], Eesti Päevaleht, 22. september 2013 *[http://eestielu.delfi.ee/archive/kuido-merits-mida-arvavad-valimistest-meie-venelased?id=66906816 Mida arvavad valimistest meie venelased?], Delfi, 15. oktoober 2013 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kuido-merits-diplomaat-sonumitooja-salakuulaja-voi-hoopis-kirjanik?id=66091868 Kuido Merits: Diplomaat – sõnumitooja, salakuulaja või hoopis kirjanik?] Delfi, 8. mai 2013 *[http://eestielu.delfi.ee/archive/kuido-merits-kes-votab-kellelt-haali?id=66826977 Kes võtab kellelt hääli?] Delfi, 2. oktoober 2013 *[http://kes-kus.ee/tukkideks-murtud-euroopa/ Tükkideks murtud Euroopa], KesKus, detsember 2013 *[http://www.harjuelu.ee/2014/01/854/uute-valimiste-ootuses/ Uute valimiste ootuses], [[Harju Elu]], 24. jaanuar 2014 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kuido-merits-euroopa-tegevusetus-ukraina-rindel?id=67705303 Kuido Merits: Euroopa tegevusetus Ukraina rindel], Delfi, 29. jaanuar 2014 *[http://kes-kus.ee/ukraina-kuulsad-pojad/ Ukraina kuulsad pojad], KesKus, veebruar 2014 *[http://kes-kus.ee/krimm-kultuurirahva-meka/ Krimm, kultuurirahva meka], KesKus, aprill 2014 *[http://naistekas.delfi.ee/meestekas/uudised/kuido-merits-mees-teab-mis-mees-teeb?id=68794741 Kuido Merits: mees teab, mis mees teeb?], Delfi, 2. juuni 2014 *[http://www.maailmavaade.ee/nr-24/rahvusvahelisest-kohaolekust-sodivas-ukrainas-osce-naitel Rahvusvahelisest kohaolekust sõdivas Ukrainas OSCE näitel], [[Maailma Vaade]], detsember 2014 *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kuido-merits-tung-euroopasse-puhkis-moldova-kohalt-putini-varju?id=70296301 Tung Euroopasse pühkis Moldova kohalt Putini varju?], Delfi, 4. detsember 2014 *[http://raamatuklubi.imelineajalugu.ee/default.aspx?publicationid=529FDAF0-9F2E-49E7-81E1-D3DD9897565A Arvustus Andrei Kurkovi raamatule „Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest“] *[http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/arvamus/kuido-merits-naiivsed-riigijuhid-teevad-venemaaga-diilitades-ida-ukrainast-jargmise-louna-osseetia?id=70748755 Kuido Merits: Naiivsed riigijuhid teevad Venemaaga diilitades Ida-Ukrainast järgmise Lõuna-Osseetia], Delfi, 9. veebruar 2015 * [http://www.harjuelu.ee/2015/05/4438/ Seisukorrast-riigis] Harju Elu, 15. mai. 2015 * [http://kultuur.err.ee/v/f54deacc-98f9-43a1-8244-a1b10753d406 Võimalik missioon. Herson. Märkmeid Lõuna-Ukrainast], ERR/"Looming", 24. september 2015 *[http://www.ohtuleht.ee/699258/kuido-merits-tagasi-tulevikku-20-aastat-hiljem Tagasi tulevikku: 20 aastat hiljem], Õhtuleht, 16. oktoober 2015 *[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=72808 Idarindel muutuseta], Meie Maa, 8. oktoober 2016 *[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=72955 Kõik senine on ohus?], Meie Maa, 18. oktoober 2016 *[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=74244 Palun kergemat karistust], Meie Maa, 4. jaanuar 2017 *[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/kuido-merits-kuidas-moista-jatkusuutlikkuse-moodet?id=80760081 http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/kuido-merits-kuidas-moista-jatkusuutlikkuse-moodet?i Kuidas mõista jätkusuutlikuse mõõdet?] Maaleht, 12. jaanuar 2018 * [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=80956 Võimalik restart Eestile] Meie Maa, 13. märts 2018 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/08/01/kui-kestlik-on-eesti-areng Kui kestlik on Eesti areng?] Äripäev 1. august 2018 *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kuido-merits-ka-taarausulistel-tasuks-kuulata-mis-paavstil-oelda-on?id=83625509 Kuido Merits: ka taarausulistel tasuks kuulata, mis paavstil öelda on], Delfi, 10. september 2018 *[https://arvamus.postimees.ee/6673942/kuido-merits-krupto-raha-ei-haise-kuid-haihtub (Krüpto) raha ei haise] Postimees, 3.mai 2019 * [https://arvamus.postimees.ee/6749143/endine-diplomaat-kuido-merits-keegi-ei-pommita-eestlasi-kusimustega-ekre-kohta Endine diplomaat Kuido Merits: keegi ei pommita eestlasi küsimustega EKRE kohta] Postimees, 9. august 2019 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * http://ekspress.delfi.ee/areen/voitjate-polvkonna-aeglane-allakaik?id=72776979 * https://vikerraadio.err.ee/805817/loetud-ja-kirjutatud-kuido-merits * https://menu.err.ee/688631/opetajaametit-proovinud-kuido-merits-raske-oelda-kas-see-mulle-meeldis * https://kultuur.err.ee/688176/err-ee-video-kuido-meritsa-raamatu-kas-saab-vaikust-minu-aasta-meesopetajana-esitlus {{JÄRJESTA:Merits, Kuido}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] 4jsylc101yurvlrw58o4095esyhyzpw 6183534 6183267 2022-08-26T04:48:59Z Metzziga 148707 wikitext text/x-wiki [[File:Merits-Helme.IMG 3192.JPG|thumb|Wido Moritz ja [[Peeter Helme]] raamatu "Mullivabalt. Eesti meesametnike salaelust" esitlusel [[Viru keskus]]e [[Rahva Raamat]]us.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 29. oktoober 2015</small>]] [[Pilt:Merits, Kuido.IMG 4588.JPG|pisi|Kuido Merits [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] vestlusringis [[Hiiu pubi|Hiiu pubis]].<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 14. veebruar 2015</small>]] '''Kuido Merits''' ('''Wido Moritz'''; sündinud [[15. juuli]]l [[1962]] Võrus) on eesti kirjanik ja endine diplomaat. Ta lõpetas [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i kaugõppes ajaloo erialal.<ref>[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH13.HTM Merits, Kuido 14.06.1994 Kõ FL Ajalugu, TARTU ÜLIKOOL LÕPETANUTE TÄHESTIKULINE NIMEKIRI, Andmed: TÜ õppeosakond]. (vaadatud 9.9.2019)</ref> Töötanud Välisministeeriumis erinevatel ametikohtadel (1992–2013), sealhulgas poliitikadiplomaadi ja asejuhina Eesti esindustes Riias, New Yorgis ja Kiievis, valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik meedianõunikuna (2013) ja vaatlejana OSCE erivaatlusmissioonil Lõuna-Ukrainas (2014). Hiljem tegutsenud ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, tõlgi/tõlkija, meedia- ja kommunikatsioonispetsialisti -ja juhina. Alates aprillist 2022 Tapa Vallavalitsuse avalike suhete spetsialist. MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik (VIK) liikmena tegutses lühemat aega sisepoliitikas. Sai valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik nimekirjas Tallinna Linnavolikogu 2013. aasta valimistel 95 häält. Kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[Valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]] (Tallinna [[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] ja [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s). Ta sai 87 häält ja valituks ei osutunud.<ref>[http://rk2015.vvk.ee/detailed-1.html Riigikogu valimised, VALIMISRINGKOND NR 1, Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa, Andmed seisuga 20.03.2015 10:17:10, Eesti Vabaerakond, 7) 586 KUIDO MERITS 87]. (vaadatud 9.9.2019)</small></ref>Kuulus MTÜ Eesti Vabaerakonna algatusrühma, lahkus erakonnast 02.01.2019. Alustas kirjanduslikku tegevust välisteenistusest lahkumise järel, tema novelle on regulaarselt avaldatud ajakirjas Looming. Lisaks lühiproosale ja (dokumentaal)raamatutele on ta kirjutanud publitsistikat, arvustusi ja kolumnistiveerge. Eesti Kirjanike Liidu liige alates augustist 2018. == Teosed == *Wido Moritz "Mullivabalt. Eesti meesametnike salaelust" (2015); proosakogu ISBN 9789949391110 *Kuido Merits "Võimalik missioon. Märkmeid Ukrainast" (2016); kirjanduslik reportaaž ISBN 9789949974665 *Kuido Merits "Kas saab vaikust!? Minu aasta meesõpetajana" (2018), omaelulooline belletristika ISBN 9789949973484 *Kuido Merits "Tsaari ulaan", ajalooline romaan ISBN 978-9916-704-01-1 ==Valik publikatsioone == *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kuido-merits-anarhiast-riigist-kodanikust?id=65785556 Anarhiast, riigist, kodanikust], [[Eesti Päevaleht]], 7. märts 2013 *[http://www.delfi.ee/archive/kuido-merits-ilma-okupatsioonita-kulgenuks-eesti-areng-roobiti-soomega?id=65895590 Kuido Merits: Ilma okupatsioonita kulgenuks Eesti areng rööbiti Soomega], [[Delfi (portaal)|Delfi]], 29. märts 2013 *[http://www.ohtuleht.ee/519524/kommentaar-oigus-toole-kas-igauhele-voi-loevad-siingi-vaid-tutvused Õigus tööle – kas igaühele või loevad siingi vaid tutvused?] [[Õhtuleht]], 4. mai 2013 *[http://kes-kus.ee/turgi-ja-eesti-astuvad-sama-jalga/ Türgi ja Eesti astuvad sama jalga?], [[KesKus]], mai 2013 *[http://kes-kus.ee/uro-pajatused-poliitilises-piibutoas/ ÜRO – pajatused poliitilises piibutoas], KesKus, juuni 2013 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kuido-merits-jaa-vabaks-loovinimene?id=66374516 Jää vabaks, loovinimene!] Delfi, 1. juuli 2013 *[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/slummidiplomaatide-arvustus-pugemisest-fantaasiast-ja-valisminister-ilvesest?id=66773191 "Slummidiplomaatide" arvustus: pugemisest, fantaasiast ja välisminister Ilvesest], Eesti Päevaleht, 22. september 2013 *[http://eestielu.delfi.ee/archive/kuido-merits-mida-arvavad-valimistest-meie-venelased?id=66906816 Mida arvavad valimistest meie venelased?], Delfi, 15. oktoober 2013 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kuido-merits-diplomaat-sonumitooja-salakuulaja-voi-hoopis-kirjanik?id=66091868 Kuido Merits: Diplomaat – sõnumitooja, salakuulaja või hoopis kirjanik?] Delfi, 8. mai 2013 *[http://eestielu.delfi.ee/archive/kuido-merits-kes-votab-kellelt-haali?id=66826977 Kes võtab kellelt hääli?] Delfi, 2. oktoober 2013 *[http://kes-kus.ee/tukkideks-murtud-euroopa/ Tükkideks murtud Euroopa], KesKus, detsember 2013 *[http://www.harjuelu.ee/2014/01/854/uute-valimiste-ootuses/ Uute valimiste ootuses], [[Harju Elu]], 24. jaanuar 2014 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kuido-merits-euroopa-tegevusetus-ukraina-rindel?id=67705303 Kuido Merits: Euroopa tegevusetus Ukraina rindel], Delfi, 29. jaanuar 2014 *[http://kes-kus.ee/ukraina-kuulsad-pojad/ Ukraina kuulsad pojad], KesKus, veebruar 2014 *[http://kes-kus.ee/krimm-kultuurirahva-meka/ Krimm, kultuurirahva meka], KesKus, aprill 2014 *[http://naistekas.delfi.ee/meestekas/uudised/kuido-merits-mees-teab-mis-mees-teeb?id=68794741 Kuido Merits: mees teab, mis mees teeb?], Delfi, 2. juuni 2014 *[http://www.maailmavaade.ee/nr-24/rahvusvahelisest-kohaolekust-sodivas-ukrainas-osce-naitel Rahvusvahelisest kohaolekust sõdivas Ukrainas OSCE näitel], [[Maailma Vaade]], detsember 2014 *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kuido-merits-tung-euroopasse-puhkis-moldova-kohalt-putini-varju?id=70296301 Tung Euroopasse pühkis Moldova kohalt Putini varju?], Delfi, 4. detsember 2014 *[http://raamatuklubi.imelineajalugu.ee/default.aspx?publicationid=529FDAF0-9F2E-49E7-81E1-D3DD9897565A Arvustus Andrei Kurkovi raamatule „Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest“] *[http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/arvamus/kuido-merits-naiivsed-riigijuhid-teevad-venemaaga-diilitades-ida-ukrainast-jargmise-louna-osseetia?id=70748755 Kuido Merits: Naiivsed riigijuhid teevad Venemaaga diilitades Ida-Ukrainast järgmise Lõuna-Osseetia], Delfi, 9. veebruar 2015 * [http://www.harjuelu.ee/2015/05/4438/ Seisukorrast-riigis] Harju Elu, 15. mai. 2015 * [http://kultuur.err.ee/v/f54deacc-98f9-43a1-8244-a1b10753d406 Võimalik missioon. Herson. Märkmeid Lõuna-Ukrainast], ERR/"Looming", 24. september 2015 *[http://www.ohtuleht.ee/699258/kuido-merits-tagasi-tulevikku-20-aastat-hiljem Tagasi tulevikku: 20 aastat hiljem], Õhtuleht, 16. oktoober 2015 *[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=72808 Idarindel muutuseta], Meie Maa, 8. oktoober 2016 *[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=72955 Kõik senine on ohus?], Meie Maa, 18. oktoober 2016 *[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=74244 Palun kergemat karistust], Meie Maa, 4. jaanuar 2017 *[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/kuido-merits-kuidas-moista-jatkusuutlikkuse-moodet?id=80760081 http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/kuido-merits-kuidas-moista-jatkusuutlikkuse-moodet?i Kuidas mõista jätkusuutlikuse mõõdet?] Maaleht, 12. jaanuar 2018 * [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=80956 Võimalik restart Eestile] Meie Maa, 13. märts 2018 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/08/01/kui-kestlik-on-eesti-areng Kui kestlik on Eesti areng?] Äripäev 1. august 2018 *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kuido-merits-ka-taarausulistel-tasuks-kuulata-mis-paavstil-oelda-on?id=83625509 Kuido Merits: ka taarausulistel tasuks kuulata, mis paavstil öelda on], Delfi, 10. september 2018 *[https://arvamus.postimees.ee/6673942/kuido-merits-krupto-raha-ei-haise-kuid-haihtub (Krüpto) raha ei haise] Postimees, 3.mai 2019 * [https://arvamus.postimees.ee/6749143/endine-diplomaat-kuido-merits-keegi-ei-pommita-eestlasi-kusimustega-ekre-kohta Endine diplomaat Kuido Merits: keegi ei pommita eestlasi küsimustega EKRE kohta] Postimees, 9. august 2019 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * http://ekspress.delfi.ee/areen/voitjate-polvkonna-aeglane-allakaik?id=72776979 * https://vikerraadio.err.ee/805817/loetud-ja-kirjutatud-kuido-merits * https://menu.err.ee/688631/opetajaametit-proovinud-kuido-merits-raske-oelda-kas-see-mulle-meeldis * https://kultuur.err.ee/688176/err-ee-video-kuido-meritsa-raamatu-kas-saab-vaikust-minu-aasta-meesopetajana-esitlus {{JÄRJESTA:Merits, Kuido}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] i1cjl7lh9tk0twktykaj2dmwc5u11sk 6183535 6183534 2022-08-26T04:50:20Z Metzziga 148707 wikitext text/x-wiki [[File:Merits-Helme.IMG 3192.JPG|thumb|Wido Moritz ja [[Peeter Helme]] raamatu "Mullivabalt. Eesti meesametnike salaelust" esitlusel [[Viru keskus]]e [[Rahva Raamat]]us.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 29. oktoober 2015</small>]] [[Pilt:Merits, Kuido.IMG 4588.JPG|pisi|Kuido Merits [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] vestlusringis [[Hiiu pubi|Hiiu pubis]].<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 14. veebruar 2015</small>]] '''Kuido Merits''' ('''Wido Moritz'''; sündinud [[15. juuli]]l [[1962]] Võrus) on eesti kirjanik ja endine diplomaat. Ta lõpetas [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i kaugõppes ajaloo erialal.<ref>[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH13.HTM Merits, Kuido 14.06.1994 Kõ FL Ajalugu, TARTU ÜLIKOOL LÕPETANUTE TÄHESTIKULINE NIMEKIRI, Andmed: TÜ õppeosakond]. (vaadatud 9.9.2019)</ref> Töötanud Välisministeeriumis erinevatel ametikohtadel (1992–2013), sealhulgas poliitikadiplomaadi ja asejuhina Eesti esindustes Riias, New Yorgis ja Kiievis, valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik meedianõunikuna (2013) ja vaatlejana OSCE erivaatlusmissioonil Lõuna-Ukrainas (2014). Hiljem tegutsenud ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, tõlgi/tõlkija, meedia- ja kommunikatsioonispetsialisti -ja juhina. Alates aprillist 2022 Tapa Vallavalitsuse avalike suhete spetsialist. MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik (VIK) liikmena tegutses lühemat aega sisepoliitikas. Sai valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik nimekirjas Tallinna Linnavolikogu 2013. aasta valimistel 95 häält. Kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[Valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]] (Tallinna [[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] ja [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s) [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] nimekirjas. Ta sai 87 häält ja valituks ei osutunud.<ref>[http://rk2015.vvk.ee/detailed-1.html Riigikogu valimised, VALIMISRINGKOND NR 1, Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa, Andmed seisuga 20.03.2015 10:17:10, Eesti Vabaerakond, 7) 586 KUIDO MERITS 87]. (vaadatud 9.9.2019)</small></ref> Kuulus MTÜ Eesti Vabaerakonna algatusrühma, lahkus erakonnast 02.01.2019. Alustas kirjanduslikku tegevust välisteenistusest lahkumise järel, tema novelle on regulaarselt avaldatud ajakirjas Looming. Lisaks lühiproosale ja (dokumentaal)raamatutele on ta kirjutanud publitsistikat, arvustusi ja kolumnistiveerge. Eesti Kirjanike Liidu liige alates augustist 2018. == Teosed == *Wido Moritz "Mullivabalt. Eesti meesametnike salaelust" (2015); proosakogu ISBN 9789949391110 *Kuido Merits "Võimalik missioon. Märkmeid Ukrainast" (2016); kirjanduslik reportaaž ISBN 9789949974665 *Kuido Merits "Kas saab vaikust!? Minu aasta meesõpetajana" (2018), omaelulooline belletristika ISBN 9789949973484 *Kuido Merits "Tsaari ulaan", ajalooline romaan ISBN 978-9916-704-01-1 ==Valik publikatsioone == *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kuido-merits-anarhiast-riigist-kodanikust?id=65785556 Anarhiast, riigist, kodanikust], [[Eesti Päevaleht]], 7. märts 2013 *[http://www.delfi.ee/archive/kuido-merits-ilma-okupatsioonita-kulgenuks-eesti-areng-roobiti-soomega?id=65895590 Kuido Merits: Ilma okupatsioonita kulgenuks Eesti areng rööbiti Soomega], [[Delfi (portaal)|Delfi]], 29. märts 2013 *[http://www.ohtuleht.ee/519524/kommentaar-oigus-toole-kas-igauhele-voi-loevad-siingi-vaid-tutvused Õigus tööle – kas igaühele või loevad siingi vaid tutvused?] [[Õhtuleht]], 4. mai 2013 *[http://kes-kus.ee/turgi-ja-eesti-astuvad-sama-jalga/ Türgi ja Eesti astuvad sama jalga?], [[KesKus]], mai 2013 *[http://kes-kus.ee/uro-pajatused-poliitilises-piibutoas/ ÜRO – pajatused poliitilises piibutoas], KesKus, juuni 2013 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kuido-merits-jaa-vabaks-loovinimene?id=66374516 Jää vabaks, loovinimene!] Delfi, 1. juuli 2013 *[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/slummidiplomaatide-arvustus-pugemisest-fantaasiast-ja-valisminister-ilvesest?id=66773191 "Slummidiplomaatide" arvustus: pugemisest, fantaasiast ja välisminister Ilvesest], Eesti Päevaleht, 22. september 2013 *[http://eestielu.delfi.ee/archive/kuido-merits-mida-arvavad-valimistest-meie-venelased?id=66906816 Mida arvavad valimistest meie venelased?], Delfi, 15. oktoober 2013 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kuido-merits-diplomaat-sonumitooja-salakuulaja-voi-hoopis-kirjanik?id=66091868 Kuido Merits: Diplomaat – sõnumitooja, salakuulaja või hoopis kirjanik?] Delfi, 8. mai 2013 *[http://eestielu.delfi.ee/archive/kuido-merits-kes-votab-kellelt-haali?id=66826977 Kes võtab kellelt hääli?] Delfi, 2. oktoober 2013 *[http://kes-kus.ee/tukkideks-murtud-euroopa/ Tükkideks murtud Euroopa], KesKus, detsember 2013 *[http://www.harjuelu.ee/2014/01/854/uute-valimiste-ootuses/ Uute valimiste ootuses], [[Harju Elu]], 24. jaanuar 2014 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kuido-merits-euroopa-tegevusetus-ukraina-rindel?id=67705303 Kuido Merits: Euroopa tegevusetus Ukraina rindel], Delfi, 29. jaanuar 2014 *[http://kes-kus.ee/ukraina-kuulsad-pojad/ Ukraina kuulsad pojad], KesKus, veebruar 2014 *[http://kes-kus.ee/krimm-kultuurirahva-meka/ Krimm, kultuurirahva meka], KesKus, aprill 2014 *[http://naistekas.delfi.ee/meestekas/uudised/kuido-merits-mees-teab-mis-mees-teeb?id=68794741 Kuido Merits: mees teab, mis mees teeb?], Delfi, 2. juuni 2014 *[http://www.maailmavaade.ee/nr-24/rahvusvahelisest-kohaolekust-sodivas-ukrainas-osce-naitel Rahvusvahelisest kohaolekust sõdivas Ukrainas OSCE näitel], [[Maailma Vaade]], detsember 2014 *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kuido-merits-tung-euroopasse-puhkis-moldova-kohalt-putini-varju?id=70296301 Tung Euroopasse pühkis Moldova kohalt Putini varju?], Delfi, 4. detsember 2014 *[http://raamatuklubi.imelineajalugu.ee/default.aspx?publicationid=529FDAF0-9F2E-49E7-81E1-D3DD9897565A Arvustus Andrei Kurkovi raamatule „Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest“] *[http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/arvamus/kuido-merits-naiivsed-riigijuhid-teevad-venemaaga-diilitades-ida-ukrainast-jargmise-louna-osseetia?id=70748755 Kuido Merits: Naiivsed riigijuhid teevad Venemaaga diilitades Ida-Ukrainast järgmise Lõuna-Osseetia], Delfi, 9. veebruar 2015 * [http://www.harjuelu.ee/2015/05/4438/ Seisukorrast-riigis] Harju Elu, 15. mai. 2015 * [http://kultuur.err.ee/v/f54deacc-98f9-43a1-8244-a1b10753d406 Võimalik missioon. Herson. Märkmeid Lõuna-Ukrainast], ERR/"Looming", 24. september 2015 *[http://www.ohtuleht.ee/699258/kuido-merits-tagasi-tulevikku-20-aastat-hiljem Tagasi tulevikku: 20 aastat hiljem], Õhtuleht, 16. oktoober 2015 *[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=72808 Idarindel muutuseta], Meie Maa, 8. oktoober 2016 *[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=72955 Kõik senine on ohus?], Meie Maa, 18. oktoober 2016 *[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=74244 Palun kergemat karistust], Meie Maa, 4. jaanuar 2017 *[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/kuido-merits-kuidas-moista-jatkusuutlikkuse-moodet?id=80760081 http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/kuido-merits-kuidas-moista-jatkusuutlikkuse-moodet?i Kuidas mõista jätkusuutlikuse mõõdet?] Maaleht, 12. jaanuar 2018 * [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=80956 Võimalik restart Eestile] Meie Maa, 13. märts 2018 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/08/01/kui-kestlik-on-eesti-areng Kui kestlik on Eesti areng?] Äripäev 1. august 2018 *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kuido-merits-ka-taarausulistel-tasuks-kuulata-mis-paavstil-oelda-on?id=83625509 Kuido Merits: ka taarausulistel tasuks kuulata, mis paavstil öelda on], Delfi, 10. september 2018 *[https://arvamus.postimees.ee/6673942/kuido-merits-krupto-raha-ei-haise-kuid-haihtub (Krüpto) raha ei haise] Postimees, 3.mai 2019 * [https://arvamus.postimees.ee/6749143/endine-diplomaat-kuido-merits-keegi-ei-pommita-eestlasi-kusimustega-ekre-kohta Endine diplomaat Kuido Merits: keegi ei pommita eestlasi küsimustega EKRE kohta] Postimees, 9. august 2019 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * http://ekspress.delfi.ee/areen/voitjate-polvkonna-aeglane-allakaik?id=72776979 * https://vikerraadio.err.ee/805817/loetud-ja-kirjutatud-kuido-merits * https://menu.err.ee/688631/opetajaametit-proovinud-kuido-merits-raske-oelda-kas-see-mulle-meeldis * https://kultuur.err.ee/688176/err-ee-video-kuido-meritsa-raamatu-kas-saab-vaikust-minu-aasta-meesopetajana-esitlus {{JÄRJESTA:Merits, Kuido}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] dvdkfux7ztxvrtiqt0t5hc215g0xcxx 6183562 6183535 2022-08-26T07:26:55Z Kuido Merits 169152 wikitext text/x-wiki [[File:Merits-Helme.IMG 3192.JPG|thumb|Wido Moritz ja [[Peeter Helme]] raamatu "Mullivabalt. Eesti meesametnike salaelust" esitlusel [[Viru keskus]]e [[Rahva Raamat]]us.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 29. oktoober 2015</small>]] [[Pilt:Merits, Kuido.IMG 4588.JPG|pisi|Kuido Merits [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] vestlusringis [[Hiiu pubi|Hiiu pubis]].<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 14. veebruar 2015</small>]] '''Kuido Merits''' ('''Wido Moritz'''; sündinud [[15. juuli]]l [[1962]] Võrus) on eesti kirjanik ja endine diplomaat. Ta lõpetas [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i kaugõppes ajaloo erialal.<ref>[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH13.HTM Merits, Kuido 14.06.1994 Kõ FL Ajalugu, TARTU ÜLIKOOL LÕPETANUTE TÄHESTIKULINE NIMEKIRI, Andmed: TÜ õppeosakond]. (vaadatud 9.9.2019)</ref> Töötanud Välisministeeriumis erinevatel ametikohtadel (1992–2013), sealhulgas poliitikadiplomaadi ja asejuhina Eesti esindustes Riias, New Yorgis ja Kiievis, valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik meedianõunikuna (2013) ja vaatlejana OSCE erivaatlusmissioonil Lõuna-Ukrainas (2014). Hiljem tegutsenud ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, tõlgi ja tõlkija, meedia- ja kommunikatsioonispetsialisti -ja juhina. Alates aprillist 2022 Tapa Vallavalitsuse avalike suhete spetsialist. MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik (VIK) liikmena tegutses lühemat aega sisepoliitikas. Sai valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik nimekirjas Tallinna Linnavolikogu 2013. aasta valimistel 95 häält. Kuulus MTÜ Eesti Vabaerakonna algatusrühma, lahkus erakonnast 02.01.2019. Alustas kirjanduslikku tegevust välisteenistusest lahkumise järel, tema novelle on regulaarselt avaldatud ajakirjas Looming. Lisaks lühiproosale ja (dokumentaal)raamatutele on ta kirjutanud publitsistikat, arvustusi ja kolumnistiveerge. Eesti Kirjanike Liidu liige alates augustist 2018. == Teosed == *Wido Moritz "Mullivabalt. Eesti meesametnike salaelust" (2015); proosakogu ISBN 9789949391110 *Kuido Merits "Võimalik missioon. Märkmeid Ukrainast" (2016); kirjanduslik reportaaž ISBN 9789949974665 *Kuido Merits "Kas saab vaikust!? Minu aasta meesõpetajana" (2018), omaelulooline belletristika ISBN 9789949973484 *Kuido Merits "Tsaari ulaan", ajalooline romaan (2022) ISBN 978-9916-704-01-1 ==Valik publikatsioone == *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kuido-merits-anarhiast-riigist-kodanikust?id=65785556 Anarhiast, riigist, kodanikust], [[Eesti Päevaleht]], 7. märts 2013 *[http://www.delfi.ee/archive/kuido-merits-ilma-okupatsioonita-kulgenuks-eesti-areng-roobiti-soomega?id=65895590 Kuido Merits: Ilma okupatsioonita kulgenuks Eesti areng rööbiti Soomega], [[Delfi (portaal)|Delfi]], 29. märts 2013 *[http://www.ohtuleht.ee/519524/kommentaar-oigus-toole-kas-igauhele-voi-loevad-siingi-vaid-tutvused Õigus tööle – kas igaühele või loevad siingi vaid tutvused?] [[Õhtuleht]], 4. mai 2013 *[http://kes-kus.ee/turgi-ja-eesti-astuvad-sama-jalga/ Türgi ja Eesti astuvad sama jalga?], [[KesKus]], mai 2013 *[http://kes-kus.ee/uro-pajatused-poliitilises-piibutoas/ ÜRO – pajatused poliitilises piibutoas], KesKus, juuni 2013 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kuido-merits-jaa-vabaks-loovinimene?id=66374516 Jää vabaks, loovinimene!] Delfi, 1. juuli 2013 *[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/slummidiplomaatide-arvustus-pugemisest-fantaasiast-ja-valisminister-ilvesest?id=66773191 "Slummidiplomaatide" arvustus: pugemisest, fantaasiast ja välisminister Ilvesest], Eesti Päevaleht, 22. september 2013 *[http://eestielu.delfi.ee/archive/kuido-merits-mida-arvavad-valimistest-meie-venelased?id=66906816 Mida arvavad valimistest meie venelased?], Delfi, 15. oktoober 2013 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kuido-merits-diplomaat-sonumitooja-salakuulaja-voi-hoopis-kirjanik?id=66091868 Kuido Merits: Diplomaat – sõnumitooja, salakuulaja või hoopis kirjanik?] Delfi, 8. mai 2013 *[http://eestielu.delfi.ee/archive/kuido-merits-kes-votab-kellelt-haali?id=66826977 Kes võtab kellelt hääli?] Delfi, 2. oktoober 2013 *[http://kes-kus.ee/tukkideks-murtud-euroopa/ Tükkideks murtud Euroopa], KesKus, detsember 2013 *[http://www.harjuelu.ee/2014/01/854/uute-valimiste-ootuses/ Uute valimiste ootuses], [[Harju Elu]], 24. jaanuar 2014 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kuido-merits-euroopa-tegevusetus-ukraina-rindel?id=67705303 Kuido Merits: Euroopa tegevusetus Ukraina rindel], Delfi, 29. jaanuar 2014 *[http://kes-kus.ee/ukraina-kuulsad-pojad/ Ukraina kuulsad pojad], KesKus, veebruar 2014 *[http://kes-kus.ee/krimm-kultuurirahva-meka/ Krimm, kultuurirahva meka], KesKus, aprill 2014 *[http://naistekas.delfi.ee/meestekas/uudised/kuido-merits-mees-teab-mis-mees-teeb?id=68794741 Kuido Merits: mees teab, mis mees teeb?], Delfi, 2. juuni 2014 *[http://www.maailmavaade.ee/nr-24/rahvusvahelisest-kohaolekust-sodivas-ukrainas-osce-naitel Rahvusvahelisest kohaolekust sõdivas Ukrainas OSCE näitel], [[Maailma Vaade]], detsember 2014 *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kuido-merits-tung-euroopasse-puhkis-moldova-kohalt-putini-varju?id=70296301 Tung Euroopasse pühkis Moldova kohalt Putini varju?], Delfi, 4. detsember 2014 *[http://raamatuklubi.imelineajalugu.ee/default.aspx?publicationid=529FDAF0-9F2E-49E7-81E1-D3DD9897565A Arvustus Andrei Kurkovi raamatule „Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest“] *[http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/arvamus/kuido-merits-naiivsed-riigijuhid-teevad-venemaaga-diilitades-ida-ukrainast-jargmise-louna-osseetia?id=70748755 Kuido Merits: Naiivsed riigijuhid teevad Venemaaga diilitades Ida-Ukrainast järgmise Lõuna-Osseetia], Delfi, 9. veebruar 2015 * [http://www.harjuelu.ee/2015/05/4438/ Seisukorrast-riigis] Harju Elu, 15. mai. 2015 * [http://kultuur.err.ee/v/f54deacc-98f9-43a1-8244-a1b10753d406 Võimalik missioon. Herson. Märkmeid Lõuna-Ukrainast], ERR/"Looming", 24. september 2015 *[http://www.ohtuleht.ee/699258/kuido-merits-tagasi-tulevikku-20-aastat-hiljem Tagasi tulevikku: 20 aastat hiljem], Õhtuleht, 16. oktoober 2015 *[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=72808 Idarindel muutuseta], Meie Maa, 8. oktoober 2016 *[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=72955 Kõik senine on ohus?], Meie Maa, 18. oktoober 2016 *[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=74244 Palun kergemat karistust], Meie Maa, 4. jaanuar 2017 *[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/kuido-merits-kuidas-moista-jatkusuutlikkuse-moodet?id=80760081 http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/kuido-merits-kuidas-moista-jatkusuutlikkuse-moodet?i Kuidas mõista jätkusuutlikuse mõõdet?] Maaleht, 12. jaanuar 2018 * [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=80956 Võimalik restart Eestile] Meie Maa, 13. märts 2018 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/08/01/kui-kestlik-on-eesti-areng Kui kestlik on Eesti areng?] Äripäev 1. august 2018 *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kuido-merits-ka-taarausulistel-tasuks-kuulata-mis-paavstil-oelda-on?id=83625509 Kuido Merits: ka taarausulistel tasuks kuulata, mis paavstil öelda on], Delfi, 10. september 2018 *[https://arvamus.postimees.ee/6673942/kuido-merits-krupto-raha-ei-haise-kuid-haihtub (Krüpto) raha ei haise] Postimees, 3.mai 2019 * [https://arvamus.postimees.ee/6749143/endine-diplomaat-kuido-merits-keegi-ei-pommita-eestlasi-kusimustega-ekre-kohta Endine diplomaat Kuido Merits: keegi ei pommita eestlasi küsimustega EKRE kohta] Postimees, 9. august 2019 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * http://ekspress.delfi.ee/areen/voitjate-polvkonna-aeglane-allakaik?id=72776979 * https://vikerraadio.err.ee/805817/loetud-ja-kirjutatud-kuido-merits * https://menu.err.ee/688631/opetajaametit-proovinud-kuido-merits-raske-oelda-kas-see-mulle-meeldis * https://kultuur.err.ee/688176/err-ee-video-kuido-meritsa-raamatu-kas-saab-vaikust-minu-aasta-meesopetajana-esitlus {{JÄRJESTA:Merits, Kuido}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] 5a90p22xjf35tlqxld2cgptpr8ican3 6183563 6183562 2022-08-26T07:27:14Z Kuido Merits 169152 wikitext text/x-wiki [[File:Merits-Helme.IMG 3192.JPG|thumb|Wido Moritz ja [[Peeter Helme]] raamatu "Mullivabalt. Eesti meesametnike salaelust" esitlusel [[Viru keskus]]e [[Rahva Raamat]]us.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 29. oktoober 2015</small>]] [[Pilt:Merits, Kuido.IMG 4588.JPG|pisi|Kuido Merits [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] vestlusringis [[Hiiu pubi|Hiiu pubis]].<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 14. veebruar 2015</small>]] '''Kuido Merits''' ('''Wido Moritz'''; sündinud [[15. juuli]]l [[1962]] Võrus) on eesti kirjanik ja endine diplomaat. Ta lõpetas [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i kaugõppes ajaloo erialal.<ref>[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH13.HTM Merits, Kuido 14.06.1994 Kõ FL Ajalugu, TARTU ÜLIKOOL LÕPETANUTE TÄHESTIKULINE NIMEKIRI, Andmed: TÜ õppeosakond]. (vaadatud 9.9.2019)</ref> Töötanud Välisministeeriumis erinevatel ametikohtadel (1992–2013), sealhulgas poliitikadiplomaadi ja asejuhina Eesti esindustes Riias, New Yorgis ja Kiievis, valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik meedianõunikuna (2013) ja vaatlejana OSCE erivaatlusmissioonil Lõuna-Ukrainas (2014). Hiljem tegutsenud ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, tõlgi ja tõlkija, meedia- ja kommunikatsioonispetsialisti - ja juhina. Alates aprillist 2022 Tapa Vallavalitsuse avalike suhete spetsialist. MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik (VIK) liikmena tegutses lühemat aega sisepoliitikas. Sai valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik nimekirjas Tallinna Linnavolikogu 2013. aasta valimistel 95 häält. Kuulus MTÜ Eesti Vabaerakonna algatusrühma, lahkus erakonnast 02.01.2019. Alustas kirjanduslikku tegevust välisteenistusest lahkumise järel, tema novelle on regulaarselt avaldatud ajakirjas Looming. Lisaks lühiproosale ja (dokumentaal)raamatutele on ta kirjutanud publitsistikat, arvustusi ja kolumnistiveerge. Eesti Kirjanike Liidu liige alates augustist 2018. == Teosed == *Wido Moritz "Mullivabalt. Eesti meesametnike salaelust" (2015); proosakogu ISBN 9789949391110 *Kuido Merits "Võimalik missioon. Märkmeid Ukrainast" (2016); kirjanduslik reportaaž ISBN 9789949974665 *Kuido Merits "Kas saab vaikust!? Minu aasta meesõpetajana" (2018), omaelulooline belletristika ISBN 9789949973484 *Kuido Merits "Tsaari ulaan", ajalooline romaan (2022) ISBN 978-9916-704-01-1 ==Valik publikatsioone == *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kuido-merits-anarhiast-riigist-kodanikust?id=65785556 Anarhiast, riigist, kodanikust], [[Eesti Päevaleht]], 7. märts 2013 *[http://www.delfi.ee/archive/kuido-merits-ilma-okupatsioonita-kulgenuks-eesti-areng-roobiti-soomega?id=65895590 Kuido Merits: Ilma okupatsioonita kulgenuks Eesti areng rööbiti Soomega], [[Delfi (portaal)|Delfi]], 29. märts 2013 *[http://www.ohtuleht.ee/519524/kommentaar-oigus-toole-kas-igauhele-voi-loevad-siingi-vaid-tutvused Õigus tööle – kas igaühele või loevad siingi vaid tutvused?] [[Õhtuleht]], 4. mai 2013 *[http://kes-kus.ee/turgi-ja-eesti-astuvad-sama-jalga/ Türgi ja Eesti astuvad sama jalga?], [[KesKus]], mai 2013 *[http://kes-kus.ee/uro-pajatused-poliitilises-piibutoas/ ÜRO – pajatused poliitilises piibutoas], KesKus, juuni 2013 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kuido-merits-jaa-vabaks-loovinimene?id=66374516 Jää vabaks, loovinimene!] Delfi, 1. juuli 2013 *[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/slummidiplomaatide-arvustus-pugemisest-fantaasiast-ja-valisminister-ilvesest?id=66773191 "Slummidiplomaatide" arvustus: pugemisest, fantaasiast ja välisminister Ilvesest], Eesti Päevaleht, 22. september 2013 *[http://eestielu.delfi.ee/archive/kuido-merits-mida-arvavad-valimistest-meie-venelased?id=66906816 Mida arvavad valimistest meie venelased?], Delfi, 15. oktoober 2013 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kuido-merits-diplomaat-sonumitooja-salakuulaja-voi-hoopis-kirjanik?id=66091868 Kuido Merits: Diplomaat – sõnumitooja, salakuulaja või hoopis kirjanik?] Delfi, 8. mai 2013 *[http://eestielu.delfi.ee/archive/kuido-merits-kes-votab-kellelt-haali?id=66826977 Kes võtab kellelt hääli?] Delfi, 2. oktoober 2013 *[http://kes-kus.ee/tukkideks-murtud-euroopa/ Tükkideks murtud Euroopa], KesKus, detsember 2013 *[http://www.harjuelu.ee/2014/01/854/uute-valimiste-ootuses/ Uute valimiste ootuses], [[Harju Elu]], 24. jaanuar 2014 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kuido-merits-euroopa-tegevusetus-ukraina-rindel?id=67705303 Kuido Merits: Euroopa tegevusetus Ukraina rindel], Delfi, 29. jaanuar 2014 *[http://kes-kus.ee/ukraina-kuulsad-pojad/ Ukraina kuulsad pojad], KesKus, veebruar 2014 *[http://kes-kus.ee/krimm-kultuurirahva-meka/ Krimm, kultuurirahva meka], KesKus, aprill 2014 *[http://naistekas.delfi.ee/meestekas/uudised/kuido-merits-mees-teab-mis-mees-teeb?id=68794741 Kuido Merits: mees teab, mis mees teeb?], Delfi, 2. juuni 2014 *[http://www.maailmavaade.ee/nr-24/rahvusvahelisest-kohaolekust-sodivas-ukrainas-osce-naitel Rahvusvahelisest kohaolekust sõdivas Ukrainas OSCE näitel], [[Maailma Vaade]], detsember 2014 *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kuido-merits-tung-euroopasse-puhkis-moldova-kohalt-putini-varju?id=70296301 Tung Euroopasse pühkis Moldova kohalt Putini varju?], Delfi, 4. detsember 2014 *[http://raamatuklubi.imelineajalugu.ee/default.aspx?publicationid=529FDAF0-9F2E-49E7-81E1-D3DD9897565A Arvustus Andrei Kurkovi raamatule „Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest“] *[http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/arvamus/kuido-merits-naiivsed-riigijuhid-teevad-venemaaga-diilitades-ida-ukrainast-jargmise-louna-osseetia?id=70748755 Kuido Merits: Naiivsed riigijuhid teevad Venemaaga diilitades Ida-Ukrainast järgmise Lõuna-Osseetia], Delfi, 9. veebruar 2015 * [http://www.harjuelu.ee/2015/05/4438/ Seisukorrast-riigis] Harju Elu, 15. mai. 2015 * [http://kultuur.err.ee/v/f54deacc-98f9-43a1-8244-a1b10753d406 Võimalik missioon. Herson. Märkmeid Lõuna-Ukrainast], ERR/"Looming", 24. september 2015 *[http://www.ohtuleht.ee/699258/kuido-merits-tagasi-tulevikku-20-aastat-hiljem Tagasi tulevikku: 20 aastat hiljem], Õhtuleht, 16. oktoober 2015 *[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=72808 Idarindel muutuseta], Meie Maa, 8. oktoober 2016 *[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=72955 Kõik senine on ohus?], Meie Maa, 18. oktoober 2016 *[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=74244 Palun kergemat karistust], Meie Maa, 4. jaanuar 2017 *[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/kuido-merits-kuidas-moista-jatkusuutlikkuse-moodet?id=80760081 http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/kuido-merits-kuidas-moista-jatkusuutlikkuse-moodet?i Kuidas mõista jätkusuutlikuse mõõdet?] Maaleht, 12. jaanuar 2018 * [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=80956 Võimalik restart Eestile] Meie Maa, 13. märts 2018 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/08/01/kui-kestlik-on-eesti-areng Kui kestlik on Eesti areng?] Äripäev 1. august 2018 *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kuido-merits-ka-taarausulistel-tasuks-kuulata-mis-paavstil-oelda-on?id=83625509 Kuido Merits: ka taarausulistel tasuks kuulata, mis paavstil öelda on], Delfi, 10. september 2018 *[https://arvamus.postimees.ee/6673942/kuido-merits-krupto-raha-ei-haise-kuid-haihtub (Krüpto) raha ei haise] Postimees, 3.mai 2019 * [https://arvamus.postimees.ee/6749143/endine-diplomaat-kuido-merits-keegi-ei-pommita-eestlasi-kusimustega-ekre-kohta Endine diplomaat Kuido Merits: keegi ei pommita eestlasi küsimustega EKRE kohta] Postimees, 9. august 2019 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * http://ekspress.delfi.ee/areen/voitjate-polvkonna-aeglane-allakaik?id=72776979 * https://vikerraadio.err.ee/805817/loetud-ja-kirjutatud-kuido-merits * https://menu.err.ee/688631/opetajaametit-proovinud-kuido-merits-raske-oelda-kas-see-mulle-meeldis * https://kultuur.err.ee/688176/err-ee-video-kuido-meritsa-raamatu-kas-saab-vaikust-minu-aasta-meesopetajana-esitlus {{JÄRJESTA:Merits, Kuido}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] 3xbrtso3soxoo49zqvyt8cr2yu214w5 Pataljon "Azov" 0 391571 6183337 6169932 2022-08-25T17:13:42Z Octagon11 123728 /* Galerii */ wikitext text/x-wiki {{väeüksus | nimi = Eriotstarbeline üksus Azov<br />Окремий загін спеціального призначення «Азов» | pilt = [[pilt:AZOV logo.svg|100px|Pataljon Azovi käiseembleem]] | pildiallkiri = Pataljoni käiseembleem | algusaeg = [[5. mai]] [[2014]] | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Ukraina Rahvuskaart]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = 300–3000<ref>{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-28329329 |title=Ukraine conflict: 'White power' warrior from Sweden |publisher=[[BBC News Online]] |date=16. juuli 2014 |accessdate=16. veebruaril 2015 |first1=Dina |last1=Newman |website= }}</ref><ref>{{Cite web |url=http://www.ilfoglio.it/articoli/v/122234/rubriche/ucraina-elezioni-guardiani-di-kiev.htm |title=I guardiani di Kiev |publisher=Il Foglio |date=26. oktoober 2014 |accessdate=16. veebruaril 2015 |first1=Luigi de |last1=Biase |website= |archive-date=2015-01-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150104183442/http://www.ilfoglio.it/articoli/v/122234/rubriche/ucraina-elezioni-guardiani-di-kiev.htm |url-status=dead }}</ref> | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Mariupoli lahing (2022)]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = kohusetäitja [[major]] Mõkõta Nadtotšii<ref>[https://novynarnia.com/2022/06/19/polk-azov-tymchasovo-ocholyv-major-mykyta-nadtochij-evakujovanyj-iz-mariupolya/ Полк “Азов” тимчасово очолив майор Микита Надточій, евакуйований із Маріуполя] (vaadatud: 24.06.2002)</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[Andri Biletskõi]], [[Denõss Prokopenko]] <!-- Sümboolika --> | märk = [[pilt:Azov logo 01.jpg|100px|Tunnus]] | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = }} '''Eriotstarbeline üksus Azov''' (varem ''pataljon Azov'' ja ''polk Azov'' või lihtsalt ''Azov''; [[ukraina keel]]es Окремий загін спеціального призначення «Азов») on vabatahtlikest koosnev [[väeüksus]] [[Ukraina Rahvuskaart|Ukraina Rahvuskaardi]] koosseisus.<ref>Ukraina siseministeeriumi alluvuses</ref> == Ajalugu == Väeüksus moodustati [[Zaporižžja oblast]]is [[Berdjansk]]is [[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] ajal ning sai nime [[Aasov|Aasovi mere]] järgi. Võitlejate värbamine kuulutati välja [[20. mai]]l [[2014]].<ref>[http://tsn.ua/video/video-novini/batalyon-azov-ogolosiv-nabor-novih-voyak.html ТСН: Батальйон «Азов» оголосив набір нових вояк]</ref> Väeüksus integreeriti [[Ukraina Rahvuskaart|Ukraina rahvuskaardi]] koosseisu Donbassi sõja ajal, 2014. aasta II poolel.<ref>Seadustati Ukraina siseministri 2014. aasta 12. novembri käskkirjaga</ref> Üksus korraldati ümber eriotstarbeliseks [[rügement|rügemendiks]] [[2014]]. aasta [[17. september|17. septembril]].{{lisa viide}} === Osalemine sõjategevuses 2022. aastal === Kaitses 2022. aastal [[Mariupol]]i linna [[Venemaa relvajõud|Vene vägede]] kätte langemise eest.<ref name=BBC:2022-04-13 /><ref name=ERR:2022-04-13 /> Mitmed üksuse võitlejad langesid Vene vägede kätte vangi. 2022. aasta juuli lõpus toimunud vangidevahetuse käigus naasis 43 üksuse sõjaväelast.<ref>[https://censor.net/ua/news/3351060/nayibilshyyi_obmin_polonenymy_z_24_lyutogo_na_batkivschynu_povernulys_144_ukrayinskyh_zahysnyky_zokrema Найбільший обмін полоненими з 24 лютого: На Батьківщину повернулись 144 українських захисники, зокрема 43 "азовці", - ГУР МО Джерело: https://censor.net/ua/n3351060] (vaadatud: 29.06.2022)</ref> == Sümboolika == Azovi pataljon kasutab oma embleemil ja lipul [[Wolfsangel]]it, mis on alates 1616. aastast Saksa ning vähemal määral Prantsuse [[Heraldika|heraldikas]] levinud. Ukraina ajaloos on see sümbol tundmatu ning 20. ja 21. sajandil on see olnud kasutusel [[SS]]-i ja neonatside sümboolikas.<ref>{{Netiviide|url=https://de.wikipedia.org/wiki/Wolfsangel|pealkiri=Wolfsangel}}</ref> == Autasud == === Ukraina kangelane === * 2022 – [[major]] [[Denõss Prokopenko]] == Mälestuse jääduvstamine == * 2022. aasta augustis nimetati [[Kiiev]]is [[Rodion Malinovski|Marssal Malinovski]] tänav ümber Polk Azovi kangelaste tänavaks.<ref>[https://zn.ua/ukr/UKRAINE/malinovskoho-vs-herojiv-polku-azov-u-kijevi-perejmenuvali-95-vulits-i-ploshch-u-mezhakh-derusifikatsiji.html Малиновського vs Героїв полку "Азов": У Києві перейменували 95 вулиць і площ у межах дерусифікації] - Zn.ua, 25.08.2022 (vaadatud: 25.08.2022)</ref> == Galerii == <gallery> Azov in Mariupol 8.jpg|Azov paraadil Mariupolis 2021. aastal Ukrainian soldiers attack a Russian tank in Mariupol (1).jpg|Azovi võitlejad Mariupoli lahingu ajal 2022. aasta märtsis </gallery> == Meediakajastus == Azovi pataljoni mitmed liikmed (kuid mitte kõik<ref>[https://web.archive.org/web/20160808081156/http://maailm.postimees.ee/v2/3320687/ukrainas-voitlev-rootslane-ma-ei-ole-nats Ukrainas võitlev rootslane: ma ei ole nats]. Vaadatud 23.07.2016</ref>) nimetavad end [[valge rass]]i ülemvõimu pooldajateks ja ka [[Antisemitism|antisemiitideks]].<ref>[http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/ukraine/11025137/Ukraine-crisis-the-neo-Nazi-brigade-fighting-pro-Russian-separatists.html Tom Parfitt. Ukraine crisis: the neo-Nazi brigade fighting pro-Russian separatists]. The Telegraph, 11. august 2014</ref><ref>[http://www.theguardian.com/world/2014/sep/10/azov-far-right-fighters-ukraine-neo-nazis Shaun Walker. Azov fighters are Ukraine's greatest weapon and may be its greatest threat]. The Guardian, 10. september 2014</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=BBC:2022-04-13>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/live/world-europe-61075759 |title=LiveLast fighters defend Mariupol as Russia says troops surrender |trans-title= |publisher=BBC News |date=2022-04-13 |access-date=2022-04-13 |website=bbc.com |language=en |author= |quote=But it has since been brought under the oversight of the Ukrainian government as part of the National Guard. It has attracted a mix of nationalists, ultranationalists and other young men united by their loathing of Russia, and many of them are Russian-speaking themselves. }}</ref> <ref name=ERR:2022-04-13>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608563332/soja-49-paev-kiievi-kinnitusel-suutsid-mariupoli-kaitsjad-joud-uhendada |title=Sõja 49. päev: Kiievi kinnitusel suutsid Mariupoli kaitsjad jõud ühendada |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |date=2022-04-13 |access-date=2022-04-14 |website=err.ee |quote=Ukraina presidendi nõuniku Oleksi Arestovõtši sõnul suutsid Mariupoli kaitsjad kolmapäeval jõud ühendada ja merejalaväelased liitusid riskantse manöövri käigus Azovi polguga. Linnalahingud jätkuvad nüüd Azovstali terasetehase piirkonnas. }}</ref> }} ==Vaata ka== * [[Üksik eriotstarbeline polk Azov (2022)]] ==Välislingid== {{Commonskat-tekstina|Azov Battalion}} [[Kategooria:Sõda Donbassis]] [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] h18ki3shsagdcaap6419qk3q68erdl4 Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa) 0 406252 6183264 6183055 2022-08-25T14:09:54Z The Prince of Tartu 901 The Prince of Tartu teisaldas lehekülje [[Bremen (Vestfaali aadlisuguvõsa)]] pealkirja [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)]] alla: Täpsem nimi wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Vestfaalist pärit suguvõsast; teiste samanimeliste suguvõsade kohta vaata artiklit [[Bremen (suguvõsa)]].}} [[File:Wappen Bremen Spießen T47.jpg|thumb|Bremeni suguvõsa aadlivapp]] '''Bremen''' on [[Vestfaal]]ist [[Bremen (Soest)|Bremenist]] (praegu [[Ense]] [[Soest]]i maakonnas) pärit [[aadlisuguvõsa]]. Suguvõsa on nime saanud Saksamaa samanimelisest linnast [[Bremen]]ist<ref name="Damier & Pajus, 2007"> Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, lk 36</ref>. Aastal 1205 on mainitud Bremenis tegutsevat [[Nicolaus de Brema]]'t ja aastal 1211 on teda mainitud [[Liivimaa]]l tegutsevana<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. Bremeneid oli Eesti alal mitu haru, nt 1529. aastal surnud [[Johann von Bremen|Johannist]] pärines [[Lehtse mõis]]a järgi nimetatud haru<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. 1745 kanti suguvõsa [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]]<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. ==Bremeni suguvõsa mõisavaldused== *Eestimaa: **[[Koela mõis|Koela]] (''Koil'', tollal ''Koyvel'') (1515−u 1517), [[Kukruse mõis|Kukruse]] (''Kuckers'') (1521−?, pandivaldus), [[Lehtse mõis|Lehtse]] (''Lechts'') (1469−XVII sajandi keskpaik), [[Nabala mõis|Nabala]] (''Nappel'') (kuni 1532), [[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]] (''Odenkotz'') (XV sajand−1505), [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore]] (''Forell'') (1554−?, pandivaldus) *Saaremaa: **[[Roobaka mõis|Roobaka]] (''Robaka'') (1555−XVII sajand) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] buwpnil1j6y6qf83fkiuy0c4qvjd3u4 6183266 6183264 2022-08-25T14:14:35Z The Prince of Tartu 901 Põhjalikum suguvõsa päritolu kajastus tuleb hiljem. wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eestimaa aadlisuguvõsast; teiste samanimeliste suguvõsade kohta vaata artiklit [[Bremen (suguvõsa)]].}} [[File:Wappen Bremen Spießen T47.jpg|thumb|Bremeni suguvõsa aadlivapp]] '''Bremen''' on täpselt teadmata päritolu Eestimaa [[aadlisuguvõsa]]. ==Bremeni suguvõsa mõisavaldused== *Eestimaa: **[[Koela mõis|Koela]] (''Koil'', tollal ''Koyvel'') (1515−u 1517), [[Kukruse mõis|Kukruse]] (''Kuckers'') (1521−?, pandivaldus), [[Lehtse mõis|Lehtse]] (''Lechts'') (1469−XVII sajandi keskpaik), [[Nabala mõis|Nabala]] (''Nappel'') (kuni 1532), [[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]] (''Odenkotz'') (XV sajand−1505), [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore]] (''Forell'') (1554−?, pandivaldus) *Saaremaa: **[[Roobaka mõis|Roobaka]] (''Robaka'') (1555−XVII sajand) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] fbcf4zoq9zprzzfu2gf2dvwdd05ku3g 6183284 6183266 2022-08-25T14:54:21Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eestimaa aadlisuguvõsast; teiste samanimeliste suguvõsade kohta vaata artiklit [[Bremen (suguvõsa)]].}} [[File:Wappen Bremen Spießen T47.jpg|thumb|Bremeni suguvõsa aadlivapp]] '''Bremen''' on täpselt teadmata päritolu Eestimaa [[aadlisuguvõsa]]. ==Ajalugu== ===Päritolu küsimus=== Bremeni suguvõsa päritolu ei ole üheselt selge. Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 1.</ref> ja mõnes teises käsitluses<ref>Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974, lk 92.</ref> on seisukoht, et suguvõsa esimene esindaja Liivimaal oli [[Nicolaus de Brema]], keda on mainitud [[1205]]. aastal [[Bremen]]is ja seejärel [[1211]]. aastal Vana-Liivimaal. Tema vend Tietwerdus de Brema kohta on ürikulisi teateid [[1218]]. aastast. ==Bremeni suguvõsa mõisavaldused== *Eestimaa: **[[Koela mõis|Koela]] (''Koil'', tollal ''Koyvel'') (1515−u 1517), [[Kukruse mõis|Kukruse]] (''Kuckers'') (1521−?, pandivaldus), [[Lehtse mõis|Lehtse]] (''Lechts'') (1469−XVII sajandi keskpaik), [[Nabala mõis|Nabala]] (''Nappel'') (kuni 1532), [[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]] (''Odenkotz'') (XV sajand−1505), [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore]] (''Forell'') (1554−?, pandivaldus) *Saaremaa: **[[Roobaka mõis|Roobaka]] (''Robaka'') (1555−XVII sajand) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel)''. 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 256. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974. Lk 92. [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] 4fpi9q881m0j13i50fo0xkkix8xuhex 6183456 6183284 2022-08-25T21:28:59Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eestimaa aadlisuguvõsast; teiste samanimeliste suguvõsade kohta vaata artiklit [[Bremen (suguvõsa)]].}} [[File:Wappen Bremen Spießen T47.jpg|thumb|Bremeni suguvõsa aadlivapp]] '''Bremen''' on täpselt teadmata päritolu Eestimaa [[aadlisuguvõsa]]. Tõenäoliselt oli suguvõsa pärit [[Vestfaal]]ist [[Soest]]i lähedalt. ==Ajalugu== ===Päritolu küsimus=== Bremeni suguvõsa päritolu ei ole üheselt selge. Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 1.</ref> ja mõnes teises käsitluses<ref>Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974, lk 92.</ref> on seisukoht, et suguvõsa esimene esindaja Liivimaal oli [[Nicolaus de Brema]], keda on mainitud [[1205]]. aastal [[Bremen]]is ja seejärel [[1211]]. aastal Vana-Liivimaal. Tema vend Tietwerdus de Brema kohta on ürikulisi teateid [[1218]]. aastast. Mitmed baltisaksa ajaloolased ja genealoogid seda seisukohta kummatigi ei toeta. Nikolai von Essen, kes koostas [[1931]]. aastal [[Eestimaa Üldkasulik Ühing|Eestimaa Üldkasuliku Ühing]]u matriklikomisjoni tarbeks Bremeni suguvõsa genealoogia, oma töös neid vendasid hilisema Eestimaa Bremeni suguvõsaga ei seosta.<ref>EAA, f. 1674, n. 2, s. 39. Bremen.</ref> Neid ei mainita ka [[1933]]. aastal ilmunud [[Paul Johansen]]i teoses, kus on sugupuu, mis käsitleb Bremeni aadlisoo esimesi sugupõlvi Eestimaal.<ref>Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933, lk 846−847.</ref> ==Bremeni suguvõsa mõisavaldused== *Eestimaa: **[[Koela mõis|Koela]] (''Koil'', tollal ''Koyvel'') (1515−u 1517), [[Kukruse mõis|Kukruse]] (''Kuckers'') (1521−?, pandivaldus), [[Lehtse mõis|Lehtse]] (''Lechts'') (1469−XVII sajandi keskpaik), [[Nabala mõis|Nabala]] (''Nappel'') (kuni 1532), [[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]] (''Odenkotz'') (XV sajand−1505), [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore]] (''Forell'') (1554−?, pandivaldus) *Saaremaa: **[[Roobaka mõis|Roobaka]] (''Robaka'') (1555−XVII sajand) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel)''. 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 256. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974. Lk 92. *[[Paul Johansen|Johansen, Paul]]. ''Die Estlandliste des Libers Census Daniae''. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933. Lk 846−847. [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] 6587jbi2e90kzqzqzinvrjcksdhrxcx 6183488 6183456 2022-08-26T00:06:00Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eestimaa aadlisuguvõsast; teiste samanimeliste suguvõsade kohta vaata artiklit [[Bremen (suguvõsa)]].}} [[File:Wappen Bremen Spießen T47.jpg|thumb|Bremeni suguvõsa aadlivapp]] '''Bremen''' on täpselt teadmata päritolu Eestimaa [[aadlisuguvõsa]]. Tõenäoliselt oli suguvõsa pärit [[Vestfaal]]ist [[Soest]]i lähedalt. ==Ajalugu== ===Päritolu küsimus=== ====Nicolaus de Brema põlvnemise küsimus==== Bremeni suguvõsa päritolu ei ole üheselt selge. Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 1.</ref> ja mõnes teises käsitluses<ref>Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974, lk 92.</ref> on seisukoht, et suguvõsa esimene esindaja Liivimaal oli [[Nicolaus de Brema]], keda on mainitud [[1205]]. aastal [[Bremen]]is ja seejärel [[1211]]. aastal<ref>LUB I, 23.</ref> juba Vana-Liivimaal. Tema vend Tietwerdus de Brema kohta on ürikulisi teateid [[1218]]. aastast. Mitmed baltisaksa ajaloolased ja genealoogid seda seisukohta kummatigi ei toeta. Nikolai von Essen, kes koostas [[1931]]. aastal [[Eestimaa Üldkasulik Ühing|Eestimaa Üldkasuliku Ühing]]u matriklikomisjoni tarbeks Bremeni suguvõsa genealoogia, vendasid Bremasid oma töös ei nimeta.<ref>EAA, f. 1674, n. 2, s. 39. Bremen.</ref> Viimaseid ei mainita ka [[1933]]. aastal ilmunud [[Paul Johansen]]i [[Taani hindamisraamat|Taani hindmisraamat]]ut analüüsivas teoses, kus on Bremenite sugupuu, mis käsitleb selle aadlisoo esimesi teadaolevaid sugupõlvi Eestimaal.<ref>Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933, lk 846−847.</ref> [[Astaf von Transehe-Roseneck]] on oma [[1960]]. aastal ilmunud teoses seisukohal, et Nicolaus de Brema ja tema vend kuulusid [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni peapiiskopkonnast]] pärit [[Bremen (Bremeni ministeriaalisuguvõsa)|tuntud ministeriaalisuguvõsasse]].<ref>Transehe-Roseneck, Astaf von. Die Ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts. − Marburger Ostforschungen. Im Auftrage des Johann Gottfried Herder-Forschungsrats e. V. Band 12. Würzburg: Holzner-Verlag, 1960, lk 36.</ref> ====Wilhelmus de Brema päritolu==== Omaette küsimusi on tekitanud Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus nimetatud [[Taani kuningas|Taani kuninga]] vasalli Wilhelmus (ka Willekinus) de Brema päritolu. Viimase kohta on Eestimaal ürikulisi teateid aastatel [[1254]]−[[1277]]. Transehe-Roseneck on seisukohal, et tema päritolu ei ole allikate vähesuse tõttu võimalik tuvastada ja seega siduda Eestimaa Bremenitega.<ref>Transehe-Roseneck, Astaf von. Die Ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts. − Marburger Ostforschungen. Im Auftrage des Johann Gottfried Herder-Forschungsrats e. V. Band 12. Würzburg: Holzner-Verlag, 1960, lk 88−89.</ref> Ka Paul Johanseni arvates ei peaks viimase ja Bremenite suguvõsa vahel seoseid otsima. Tema hüpoteesi kohaselt võis Wilhelmus de Brema olla identne Taani hindamisraamatus nimetatud ''dominus'' Willelmus de Kedingiga, kellele kuulus Eestimaal suur 75-adramaaline maavaldus. Tema järeldus põhines arutluskäigul, et Keding oli paik Bremeni peapiiskopkonnas. Johanseni arvates võis ta olla suguluses Virumaal maavaldusi omanud Embeke vasallisuguvõsaga.<ref>Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933, lk 798−799.</ref> ====Vestfaali Bremenid==== Enamasti on Eestimaa Bremenite suguvõsa päritolu seostatud Vestfaaliga.<ref>EAA, f. 1674, n. 2, s. 39. Bremen. L 2.</ref><ref>Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 256</ref><ref>Kneschke, Ernst Heinrich. Neues allgemeines Deutsches Adels-Lexicon. Zweiter Band. [Bozepolski–Ebergassing]. Leipzig: Friedrich Voigt’s Buchhandlung 1860, lk 51.</ref> Ühes [[1250]]. aastast pärit ürikus nimetatakse vendasid Bremeneid, kes müüsid oma Wilboldinchuseni mõisa [[Stade]]s asunud Himmelpforteni kloostrile ja abt Rastede Lambert andis selle kloostrile üle. Wilboldinchuseni naabrusse jäi aga koht nimega Bremen. Arvatavasti sai suguvõsa oma nime selle [[Werl]]i ja [[Neheim]]i vahel asuva paiga (praegu [[Soesti kreis]]i [[Ense vald|Ense valla]] osa) järgi.<ref>Transehe-Roseneck, Astaf von. Die Ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts. − Marburger Ostforschungen. Im Auftrage des Johann Gottfried Herder-Forschungsrats e. V. Band 12. Würzburg: Holzner-Verlag, 1960, lk 88.</ref> ==Bremeni suguvõsa mõisavaldused== *Eestimaa: **[[Koela mõis|Koela]] (''Koil'', tollal ''Koyvel'') (1515−u 1517), [[Kukruse mõis|Kukruse]] (''Kuckers'') (1521−?, pandivaldus), [[Lehtse mõis|Lehtse]] (''Lechts'') (1469−XVII sajandi keskpaik), [[Nabala mõis|Nabala]] (''Nappel'') (kuni 1532), [[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]] (''Odenkotz'') (XV sajand−1505), [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore]] (''Forell'') (1554−?, pandivaldus) *Saaremaa: **[[Roobaka mõis|Roobaka]] (''Robaka'') (1555−XVII sajand) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel)''. 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 256. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974. Lk 92. *[[Paul Johansen|Johansen, Paul]]. ''Die Estlandliste des Libers Census Daniae''. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933. Lk 846−847. [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] ppq2kp69jhc2o18bia9080x2u7awbdl 6183489 6183488 2022-08-26T00:07:25Z The Prince of Tartu 901 /* Vestfaali Bremenid */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eestimaa aadlisuguvõsast; teiste samanimeliste suguvõsade kohta vaata artiklit [[Bremen (suguvõsa)]].}} [[File:Wappen Bremen Spießen T47.jpg|thumb|Bremeni suguvõsa aadlivapp]] '''Bremen''' on täpselt teadmata päritolu Eestimaa [[aadlisuguvõsa]]. Tõenäoliselt oli suguvõsa pärit [[Vestfaal]]ist [[Soest]]i lähedalt. ==Ajalugu== ===Päritolu küsimus=== ====Nicolaus de Brema põlvnemise küsimus==== Bremeni suguvõsa päritolu ei ole üheselt selge. Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 1.</ref> ja mõnes teises käsitluses<ref>Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974, lk 92.</ref> on seisukoht, et suguvõsa esimene esindaja Liivimaal oli [[Nicolaus de Brema]], keda on mainitud [[1205]]. aastal [[Bremen]]is ja seejärel [[1211]]. aastal<ref>LUB I, 23.</ref> juba Vana-Liivimaal. Tema vend Tietwerdus de Brema kohta on ürikulisi teateid [[1218]]. aastast. Mitmed baltisaksa ajaloolased ja genealoogid seda seisukohta kummatigi ei toeta. Nikolai von Essen, kes koostas [[1931]]. aastal [[Eestimaa Üldkasulik Ühing|Eestimaa Üldkasuliku Ühing]]u matriklikomisjoni tarbeks Bremeni suguvõsa genealoogia, vendasid Bremasid oma töös ei nimeta.<ref>EAA, f. 1674, n. 2, s. 39. Bremen.</ref> Viimaseid ei mainita ka [[1933]]. aastal ilmunud [[Paul Johansen]]i [[Taani hindamisraamat|Taani hindmisraamat]]ut analüüsivas teoses, kus on Bremenite sugupuu, mis käsitleb selle aadlisoo esimesi teadaolevaid sugupõlvi Eestimaal.<ref>Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933, lk 846−847.</ref> [[Astaf von Transehe-Roseneck]] on oma [[1960]]. aastal ilmunud teoses seisukohal, et Nicolaus de Brema ja tema vend kuulusid [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni peapiiskopkonnast]] pärit [[Bremen (Bremeni ministeriaalisuguvõsa)|tuntud ministeriaalisuguvõsasse]].<ref>Transehe-Roseneck, Astaf von. Die Ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts. − Marburger Ostforschungen. Im Auftrage des Johann Gottfried Herder-Forschungsrats e. V. Band 12. Würzburg: Holzner-Verlag, 1960, lk 36.</ref> ====Wilhelmus de Brema päritolu==== Omaette küsimusi on tekitanud Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus nimetatud [[Taani kuningas|Taani kuninga]] vasalli Wilhelmus (ka Willekinus) de Brema päritolu. Viimase kohta on Eestimaal ürikulisi teateid aastatel [[1254]]−[[1277]]. Transehe-Roseneck on seisukohal, et tema päritolu ei ole allikate vähesuse tõttu võimalik tuvastada ja seega siduda Eestimaa Bremenitega.<ref>Transehe-Roseneck, Astaf von. Die Ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts. − Marburger Ostforschungen. Im Auftrage des Johann Gottfried Herder-Forschungsrats e. V. Band 12. Würzburg: Holzner-Verlag, 1960, lk 88−89.</ref> Ka Paul Johanseni arvates ei peaks viimase ja Bremenite suguvõsa vahel seoseid otsima. Tema hüpoteesi kohaselt võis Wilhelmus de Brema olla identne Taani hindamisraamatus nimetatud ''dominus'' Willelmus de Kedingiga, kellele kuulus Eestimaal suur 75-adramaaline maavaldus. Tema järeldus põhines arutluskäigul, et Keding oli paik Bremeni peapiiskopkonnas. Johanseni arvates võis ta olla suguluses Virumaal maavaldusi omanud Embeke vasallisuguvõsaga.<ref>Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933, lk 798−799.</ref> ====Vestfaali Bremenid==== Enamasti on Eestimaa Bremenite suguvõsa päritolu seostatud Vestfaaliga.<ref>EAA, f. 1674, n. 2, s. 39. Bremen. L 2.</ref><ref>Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 256</ref><ref>Kneschke, Ernst Heinrich. Neues allgemeines Deutsches Adels-Lexicon. Zweiter Band. [Bozepolski–Ebergassing]. Leipzig: Friedrich Voigt’s Buchhandlung 1860, lk 51.</ref> Ühes [[1250]]. aastast pärit ürikus nimetatakse seal vendasid Bremeneid, kes müüsid oma Wilboldinchuseni mõisa [[Stade]]s asunud Himmelpforteni kloostrile ja abt Rastede Lambert andis selle kloostrile üle. Wilboldinchuseni naabrusse jäi aga koht nimega Bremen. Arvatavasti sai suguvõsa oma nime selle [[Werl]]i ja [[Neheim]]i vahel asuva paiga (praegu [[Soesti kreis]]i [[Ense vald|Ense valla]] osa) järgi.<ref>Transehe-Roseneck, Astaf von. Die Ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts. − Marburger Ostforschungen. Im Auftrage des Johann Gottfried Herder-Forschungsrats e. V. Band 12. Würzburg: Holzner-Verlag, 1960, lk 88.</ref> ==Bremeni suguvõsa mõisavaldused== *Eestimaa: **[[Koela mõis|Koela]] (''Koil'', tollal ''Koyvel'') (1515−u 1517), [[Kukruse mõis|Kukruse]] (''Kuckers'') (1521−?, pandivaldus), [[Lehtse mõis|Lehtse]] (''Lechts'') (1469−XVII sajandi keskpaik), [[Nabala mõis|Nabala]] (''Nappel'') (kuni 1532), [[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]] (''Odenkotz'') (XV sajand−1505), [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore]] (''Forell'') (1554−?, pandivaldus) *Saaremaa: **[[Roobaka mõis|Roobaka]] (''Robaka'') (1555−XVII sajand) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel)''. 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 256. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974. Lk 92. *[[Paul Johansen|Johansen, Paul]]. ''Die Estlandliste des Libers Census Daniae''. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933. Lk 846−847. [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] 6hhxylzmo8p0ibttzxnubsoxjwhz1z5 6183516 6183489 2022-08-26T02:09:03Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eestimaa aadlisuguvõsast; teiste samanimeliste suguvõsade kohta vaata artiklit [[Bremen (suguvõsa)]].}} [[File:Wappen Bremen Spießen T47.jpg|thumb|Bremeni suguvõsa aadlivapp]] '''Bremen''' on täpselt teadmata päritolu Eestimaa [[aadlisuguvõsa]]. ==Ajalugu== ===Päritolu küsimus=== ====Nicolaus de Brema põlvnemise küsimus==== Bremeni suguvõsa päritolu ei ole üheselt selge. Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 1.</ref> ja mõnes teises käsitluses<ref>Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974, lk 92.</ref> on seisukoht, et suguvõsa esimene esindaja Liivimaal oli [[Nicolaus de Brema]], keda on mainitud [[1205]]. aastal [[Bremen]]is ja seejärel [[1211]]. aastal<ref>LUB I, 23.</ref> juba Vana-Liivimaal. Tema vend Tietwerdus de Brema kohta on ürikulisi teateid [[1218]]. aastast. Mitmed baltisaksa ajaloolased ja genealoogid seda seisukohta kummatigi ei toeta. Nikolai von Essen, kes koostas [[1931]]. aastal [[Eestimaa Üldkasulik Ühing|Eestimaa Üldkasuliku Ühing]]u matriklikomisjoni tarbeks Bremeni suguvõsa genealoogia, vendasid Bremasid oma töös ei nimeta.<ref>EAA, f. 1674, n. 2, s. 39. Bremen.</ref> Viimaseid ei mainita ka [[1933]]. aastal ilmunud [[Paul Johansen]]i [[Taani hindamisraamat|Taani hindmisraamat]]ut analüüsivas teoses, kus on Bremenite sugupuu, mis käsitleb selle aadlisoo esimesi teadaolevaid sugupõlvi Eestimaal.<ref>Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933, lk 846−847.</ref> [[Astaf von Transehe-Roseneck]] on oma [[1960]]. aastal ilmunud teoses seisukohal, et Nicolaus de Brema ja tema vend kuulusid [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni peapiiskopkonnast]] pärit [[Bremen (Bremeni ministeriaalisuguvõsa)|tuntud ministeriaalisuguvõsasse]].<ref>Transehe-Roseneck, Astaf von. Die Ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts. − Marburger Ostforschungen. Im Auftrage des Johann Gottfried Herder-Forschungsrats e. V. Band 12. Würzburg: Holzner-Verlag, 1960, lk 36.</ref> ====Wilhelmus de Brema päritolu==== Omaette küsimusi on tekitanud Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus nimetatud [[Taani kuningas|Taani kuninga]] vasalli Wilhelmus (ka Willekinus) de Brema päritolu. Viimase kohta on Eestimaal ürikulisi teateid aastatel [[1254]]−[[1277]]. Transehe-Roseneck on seisukohal, et tema päritolu ei ole allikate vähesuse tõttu võimalik tuvastada ja seega siduda Eestimaa Bremenitega.<ref>Transehe-Roseneck, Astaf von. Die Ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts. − Marburger Ostforschungen. Im Auftrage des Johann Gottfried Herder-Forschungsrats e. V. Band 12. Würzburg: Holzner-Verlag, 1960, lk 88−89.</ref> Ka Paul Johanseni arvates ei peaks viimase ja Bremenite suguvõsa vahel seoseid otsima. Tema hüpoteesi kohaselt võis Wilhelmus de Brema olla identne Taani hindamisraamatus nimetatud ''dominus'' Willelmus de Kedingiga, kellele kuulus Eestimaal suur 75-adramaaline maavaldus. Tema järeldus põhines arutluskäigul, et Keding oli paik Bremeni peapiiskopkonnas. Johanseni arvates võis ta olla suguluses Virumaal maavaldusi omanud Embeke vasallisuguvõsaga.<ref>Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933, lk 798−799.</ref> ====Vestfaali Bremenid==== Enamasti on Eestimaa Bremenite suguvõsa päritolu seostatud Vestfaaliga.<ref>EAA, f. 1674, n. 2, s. 39. Bremen. L 2.</ref><ref>Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 256</ref><ref>Kneschke, Ernst Heinrich. Neues allgemeines Deutsches Adels-Lexicon. Zweiter Band. [Bozepolski–Ebergassing]. Leipzig: Friedrich Voigt’s Buchhandlung 1860, lk 51.</ref> Ühes [[1250]]. aastast pärit ürikus nimetatakse seal vendasid Bremeneid, kes müüsid oma Wilboldinchuseni mõisa [[Stade]]s asunud Himmelpforteni kloostrile ja abt Rastede Lambert andis selle kloostrile üle. Wilboldinchuseni naabrusse jäi aga koht nimega Bremen. Arvatavasti sai suguvõsa oma nime selle [[Werl]]i ja [[Neheim]]i vahel asuva paiga (praegu [[Soesti kreis]]i [[Ense vald|Ense valla]] osa) järgi.<ref>Transehe-Roseneck, Astaf von. Die Ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts. − Marburger Ostforschungen. Im Auftrage des Johann Gottfried Herder-Forschungsrats e. V. Band 12. Würzburg: Holzner-Verlag, 1960, lk 88.</ref> [[File:Lehtse mõisa peahoone varemed september 2014.jpg|pisi|[[Lehtse mõis]] Järvamaal oli Bremenite valdus kuus sugupõlve (1469−XVII sajandi keskpaik)]] ==Bremeni suguvõsa mõisavaldused== *Eestimaa: **[[Koela mõis|Koela]] (''Koil'', tollal ''Koyvel'') (1515−u 1517), [[Kukruse mõis|Kukruse]] (''Kuckers'') (1521−?, pandivaldus), [[Lehtse mõis|Lehtse]] (''Lechts'') (1469−XVII sajandi keskpaik), [[Nabala mõis|Nabala]] (''Nappel'') (kuni 1532), [[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]] (''Odenkotz'') (XV sajand−1505), [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore]] (''Forell'') (1554−?, pandivaldus) *Saaremaa: **[[Roobaka mõis|Roobaka]] (''Robaka'') (1555−XVII sajand) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel)''. 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 256. *''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Neue Folge. Bd III. Hamburg: 2013. *''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 1−12 [https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000600,00018.html?prozent=]. *''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Teil: Oesel. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1935. Lk 654 [https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000345,00654.html?prozent=]. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974. Lk 92. *[[Paul Johansen|Johansen, Paul]]. ''Die Estlandliste des Libers Census Daniae''. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933. Lk 846−847. *Kneschke, Ernst Heinrich. ''Neues allgemeines Deutsches Adels-Lexicon''. Zweiter Band. [Bozepolski–Ebergassing]. Leipzig: Friedrich Voigt’s Buchhandlung 1860. Lk 51 [https://digital.ub.uni-duesseldorf.de/ihd/content/pageview/7719004]. [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] 27jc8olx8zes4d3qaxiyi8m1q2bgdnn 6183517 6183516 2022-08-26T02:12:04Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eestimaa aadlisuguvõsast; teiste samanimeliste suguvõsade kohta vaata artiklit [[Bremen (suguvõsa)]].}} [[File:Wappen Bremen Spießen T47.jpg|thumb|Bremeni suguvõsa aadlivapp]] '''Bremen''' on täpselt teadmata päritolu Eestimaa [[aadlisuguvõsa]]. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed [[Saksamaa]]l ja [[Kanada]]s. ==Ajalugu== ===Päritolu küsimus=== ====Nicolaus de Brema põlvnemise küsimus==== Bremeni suguvõsa päritolu ei ole üheselt selge. Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 1.</ref> ja mõnes teises käsitluses<ref>Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974, lk 92.</ref> on seisukoht, et suguvõsa esimene esindaja Liivimaal oli [[Nicolaus de Brema]], keda on mainitud [[1205]]. aastal [[Bremen]]is ja seejärel [[1211]]. aastal<ref>LUB I, 23.</ref> juba Vana-Liivimaal. Tema vend Tietwerdus de Brema kohta on ürikulisi teateid [[1218]]. aastast. Mitmed baltisaksa ajaloolased ja genealoogid seda seisukohta kummatigi ei toeta. Nikolai von Essen, kes koostas [[1931]]. aastal [[Eestimaa Üldkasulik Ühing|Eestimaa Üldkasuliku Ühing]]u matriklikomisjoni tarbeks Bremeni suguvõsa genealoogia, vendasid Bremasid oma töös ei nimeta.<ref>EAA, f. 1674, n. 2, s. 39. Bremen.</ref> Viimaseid ei mainita ka [[1933]]. aastal ilmunud [[Paul Johansen]]i [[Taani hindamisraamat|Taani hindmisraamat]]ut analüüsivas teoses, kus on Bremenite sugupuu, mis käsitleb selle aadlisoo esimesi teadaolevaid sugupõlvi Eestimaal.<ref>Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933, lk 846−847.</ref> [[Astaf von Transehe-Roseneck]] on oma [[1960]]. aastal ilmunud teoses seisukohal, et Nicolaus de Brema ja tema vend kuulusid [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni peapiiskopkonnast]] pärit [[Bremen (Bremeni ministeriaalisuguvõsa)|tuntud ministeriaalisuguvõsasse]].<ref>Transehe-Roseneck, Astaf von. Die Ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts. − Marburger Ostforschungen. Im Auftrage des Johann Gottfried Herder-Forschungsrats e. V. Band 12. Würzburg: Holzner-Verlag, 1960, lk 36.</ref> ====Wilhelmus de Brema päritolu==== Omaette küsimusi on tekitanud Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus nimetatud [[Taani kuningas|Taani kuninga]] vasalli Wilhelmus (ka Willekinus) de Brema päritolu. Viimase kohta on Eestimaal ürikulisi teateid aastatel [[1254]]−[[1277]]. Transehe-Roseneck on seisukohal, et tema päritolu ei ole allikate vähesuse tõttu võimalik tuvastada ja seega siduda Eestimaa Bremenitega.<ref>Transehe-Roseneck, Astaf von. Die Ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts. − Marburger Ostforschungen. Im Auftrage des Johann Gottfried Herder-Forschungsrats e. V. Band 12. Würzburg: Holzner-Verlag, 1960, lk 88−89.</ref> Ka Paul Johanseni arvates ei peaks viimase ja Bremenite suguvõsa vahel seoseid otsima. Tema hüpoteesi kohaselt võis Wilhelmus de Brema olla identne Taani hindamisraamatus nimetatud ''dominus'' Willelmus de Kedingiga, kellele kuulus Eestimaal suur 75-adramaaline maavaldus. Tema järeldus põhines arutluskäigul, et Keding oli paik Bremeni peapiiskopkonnas. Johanseni arvates võis ta olla suguluses Virumaal maavaldusi omanud Embeke vasallisuguvõsaga.<ref>Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933, lk 798−799.</ref> ====Vestfaali Bremenid==== Enamasti on Eestimaa Bremenite suguvõsa päritolu seostatud Vestfaaliga.<ref>EAA, f. 1674, n. 2, s. 39. Bremen. L 2.</ref><ref>Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 256</ref><ref>Kneschke, Ernst Heinrich. Neues allgemeines Deutsches Adels-Lexicon. Zweiter Band. [Bozepolski–Ebergassing]. Leipzig: Friedrich Voigt’s Buchhandlung 1860, lk 51.</ref> Ühes [[1250]]. aastast pärit ürikus nimetatakse seal vendasid Bremeneid, kes müüsid oma Wilboldinchuseni mõisa [[Stade]]s asunud Himmelpforteni kloostrile ja abt Rastede Lambert andis selle kloostrile üle. Wilboldinchuseni naabrusse jäi aga koht nimega Bremen. Arvatavasti sai suguvõsa oma nime selle [[Werl]]i ja [[Neheim]]i vahel asuva paiga (praegu [[Soesti kreis]]i [[Ense vald|Ense valla]] osa) järgi.<ref>Transehe-Roseneck, Astaf von. Die Ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts. − Marburger Ostforschungen. Im Auftrage des Johann Gottfried Herder-Forschungsrats e. V. Band 12. Würzburg: Holzner-Verlag, 1960, lk 88.</ref> [[File:Lehtse mõisa peahoone varemed september 2014.jpg|pisi|[[Lehtse mõis]] Järvamaal oli Bremenite valdus kuus sugupõlve (1469−XVII sajandi keskpaik)]] ==Bremeni suguvõsa mõisavaldused== *Eestimaa: **[[Koela mõis|Koela]] (''Koil'', tollal ''Koyvel'') (1515−u 1517), [[Kukruse mõis|Kukruse]] (''Kuckers'') (1521−?, pandivaldus), [[Lehtse mõis|Lehtse]] (''Lechts'') (1469−XVII sajandi keskpaik), [[Nabala mõis|Nabala]] (''Nappel'') (kuni 1532), [[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]] (''Odenkotz'') (XV sajand−1505), [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore]] (''Forell'') (1554−?, pandivaldus) *Saaremaa: **[[Roobaka mõis|Roobaka]] (''Robaka'') (1555−XVII sajand) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel)''. 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 256. *''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Neue Folge. Bd III. Hamburg: 2013. *''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 1−12 [https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000600,00018.html?prozent=]. *''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften''. Teil: Oesel. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1935. Lk 654 [https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000345,00654.html?prozent=]. *''Genealogisches Handbuch des Adels''. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974. Lk 92. *[[Paul Johansen|Johansen, Paul]]. ''Die Estlandliste des Libers Census Daniae''. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933. Lk 846−847. *Kneschke, Ernst Heinrich. ''Neues allgemeines Deutsches Adels-Lexicon''. Zweiter Band. [Bozepolski–Ebergassing]. Leipzig: Friedrich Voigt’s Buchhandlung 1860. Lk 51 [https://digital.ub.uni-duesseldorf.de/ihd/content/pageview/7719004]. [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] ifynufc2wnae1f4zx31xc2eddr684e7 Die Estlandliste des Liber Census Daniae 0 408968 6183501 5750743 2022-08-26T00:26:21Z The Prince of Tartu 901 /* Raamatus nimetatud suguvõsasid */ wikitext text/x-wiki '''Die Estlandliste des Liber Census Daniae''' on [[1933]]. aastal ilmunud [[Paul Johansen]]i raamat. Raamat on üks olulisemaid [[Taani hindamisraamat]]ut käsitlevaid uurimusi. Ta sisaldab muuhulgas Eestimaa suure ja väikese nimistu faksiimile, Taani hindamisraamatus mainitud külade nimekirja, nende ajaloo ja vasallide sugupuud. ==Raamatus nimetatud suguvõsasid== *[[Aggmal]] *[[Alwen]] *[[Andes]] *[[Ariselle]] *[[Arkenal]] *[[Asela]] *[[Assen]] *[[Asserien]] *[[Aveggæ]] *[[Aytes]] *[[Bekeshovede]] *[[Billa]] *[[Birkhan]] *[[Bolteman]] *[[Brakel]] *[[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]] *[[Brunswik]] *[[Casewolde]] *[[Cundis]] *[[Geyvi]] *[[Guldene]] *[[Hawenpe]] *[[Kabes]] *[[Kagheren]] *[[Kalleuere]] *[[Koggele]] *Langhedes, vt [[Johannes Langhedes]] *[[Like]] *[[Loyse]] *[[Mynnekorp]] *[[Nighete]] *Nogardia, vt [[Robekinus de Nogardia]] *[[Moltke]], vt [[Nicholaus Molteke]] *Rutto, vt [[Nicolaus Rutto]] *[[Soreuere]] *Stantforde, vt [[Winandus de Stantforde]] *[[Torme]] *[[Wanehusen]] *[[Wargas]] *Westval, vt [[Henricus dictus Westval]] *[[Wopele]] *[[Vorckele]] *[[Yekes]] *Ylmensalo, vt [[Rølo de Ylmensalo]] ==Raamatus nimetatud üksikisikuid== *[[Adam (Regneri poeg)]] *[[Albert (Tatruse)]] *[[Clemens Esto]] *[[Henric Hund]] *[[Thorth Føghæ]] [[Kategooria:Teosed Eesti keskajast]] [[Kategooria:Eesti keskaeg]] dahirkakg3r5dtx5ztxqdgh7sfxk77t Suru mõis 0 410128 6183506 5485868 2022-08-26T01:45:06Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki '''Suru mõis''' ([[saksa keel]]es ''Surro'') oli [[rüütlimõis]] [[Kuusalu kihelkond|Kuusalu kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|harju|suru}} (vaadatud 08.07.2015)</ref>. Nüüdisajal jääb [[mõis]]asüda [[Harju maakond]]a [[Kuusalu vald]]a [[Suru]] külla.<ref>http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU218&user_id=at&bbox=597411.522088353,6585900.72766064,609693.993975904,6592219.60266064&LANG=1</ref> Mõis asutati 1780. aastatel [[Kihlevere mõis]]ast eraldatud osast<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Asutamise ajast alates vahetas ta üle 50 aasta pidevalt omanikku: seda on omanud [[Helwig]]id, [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]]id, [[Stenbock]]id, [[Nieroth]]id, [[Toll (aadlisuguvõsa)|Toll]]id, [[Brevern]]id ja teised<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. 1840 sai mõisa omanikuks [[Adolf von Klugen]]. 1879–1919 kuulus mõis [[Stackelberg]]idele<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|harju|suru}} {{Kuusalu kihelkond}} [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Kuusalu vald]] [[Kategooria:Kuusalu kihelkond]] ilbqazuhbwvdkdg7uo16dtjaspzjc29 Rentei 0 411566 6183408 5711199 2022-08-25T19:05:34Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Rentei''' oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] [[riigikassa]] osakond [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang]us].<ref>[http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=rentei&F=M Eesti keele seletav sõnaraamat]</ref> Renteid loodi [[1863]]. aastal ja nad allusid [[kroonupalat]]itele. Eestis likvideeriti renteid [[1922]]. aastal, nende funktsioonid siirdusid [[Eesti Pank|Eesti Panga]] osakondadele.<ref>Eesti Entsüklopeedia, kd VII. Tartu, 1936, lk 155-156. </ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Liivimaa kubermang]] [[Kategooria:Eesti rahandus]] bjrrbvtcszqaap7gj6v1xva7mttellg 6183409 6183408 2022-08-25T19:05:56Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Rentei''' oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] [[riigikassa]] osakond [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang]]us.<ref>[http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=rentei&F=M Eesti keele seletav sõnaraamat]</ref> Renteid loodi [[1863]]. aastal ja nad allusid [[kroonupalat]]itele. Eestis likvideeriti renteid [[1922]]. aastal, nende funktsioonid siirdusid [[Eesti Pank|Eesti Panga]] osakondadele.<ref>Eesti Entsüklopeedia, kd VII. Tartu, 1936, lk 155-156. </ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Liivimaa kubermang]] [[Kategooria:Eesti rahandus]] pqix78a2rwv8kzb9npm1kcgvle21udl Bremenid 0 420612 6183514 4309875 2022-08-26T01:49:14Z The Prince of Tartu 901 Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Bremen (suguvõsa)]] → [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)]] klzcr4q2mqegoj3ji4317p5xeewqtsl Pilkuse mõis 0 420613 6183515 5690163 2022-08-26T01:49:46Z The Prince of Tartu 901 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki '''Pilkuse mõis''' ([[saksa keel]]es ''Bremenhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Otepää kihelkond|Otepää kihelkonnas]] [[Tartumaa]]l<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend">{{RA fondiloend|3134|Pilkuse ja Restu mõis - 1367}} (vaadatud 15.11.2015)</ref>. ==Ajalugu== Mõisa esimesed omanikud olid [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremenid]] ja nende järgi sai mõis ka oma saksakeelse nime (Bremenhof)<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/>. 1521 müüs [[Otto Döhnhof]] mõisa [[Jürgen Holdschuer]]ile<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/>. Mõisa viimane omanik enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]] oli [[Moritz Karl Hermann von Roth]]<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/>. Mõisa peahoone on hävinud<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/>. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus''. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 323 [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:280193/251963/page/341]. ==Välislingid== *{{RA fondiloend|3134|Pilkuse ja Restu mõis - 1367}} {{Otepää kihelkond}} [[Kategooria:Tartumaa mõisad]] [[Kategooria:Otepää kihelkond]] c8rz2ni5loggh0be0mnbyuj2mivj3u1 Bhikkhu 0 421578 6183279 6170589 2022-08-25T14:47:50Z Lulu 294 /* Ordineerimine */ wikitext text/x-wiki '''Bhikkhu''' on [[Budism|budismis]] almustest elatuv [[munk]]<ref>T.W. Rhys Davids and William Stede (eds.), ''The Pali Text Society’s Pali-English Dictionary'', Electronic Edition, (London: Pali Text Society, 1999), p. 1144.</ref>, täielikult ordineeritud meessoost [[Šākjamuni|Buddha]] õpetuse pühendunud järgija. Kasutatusel on ka [[sanskriti keel|sanskritikeelsest]] nimetusest ''bhikṣu'' tuletatud '''bhikšu'''. Vastav [[nunn]]a nimetus paali keeles on '''''bhikkhunī''''', sanskriti keeles '''''bhikṣuṇī'''''. == Mõiste == Bhikkhu ([[sanskriti keel|sanskriti keeles]] ''bhikṣu''; [[paali keel|paali keeles]] ''bhikkhu''; [[tiibeti keel|tiibeti keeles]] ''dge slong''; [[hiina keel|hiina keeles]] ⽐丘 ''biqiu''; [[jaapani keel|jaapani keeles]] ''biku'') täpne tõlkevaste on ‘kerjus’ (tuletis sanskriti verbijuurest ''bhikṣ'' ‘kerjama’), mis viitab omandi puudumisele ja sellele, et mungad kerjavad toitu.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Kerjusmunk]</ref> [[Šākjamuni|Buddha]] pöördus oma kaaslaste poole alati selle sõnaga (''"Bhikkhud!"''), mis tol ajal ei tähendanud muud kui ''"Kerjused!"''. Tänapäeval tõlgetes kasutatakse tavaliselt sõna ''"Mungad!"'' või jäetakse üldse tõlkimata. Varajases budismis oli kerjusmunga sünonüümiks ka ‘erakrändur’ (sanskriti keeles ''parivrājaka''), ka 'kodutu' või 'hulgus', kuna tal puudus püsiv eluase. Ajapikku aga jäi mungakogudus paikseks ja tänapäeval elab enamik munki [[vihaara|kloostrites]]<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Kerjusmunk]</ref>. == Kombestik == Almuste kogumine on [[theravaada]] budismi maades ([[Tai|Tais]], [[Myanmar|Myanmaris]], [[Sri Lanka|Sri Lankal]] jm) munkade jaoks oluline ka praegu. Hommikusel (või ka lõunasel) [[pindapata]]l, toidu-almuse kogumise ringil, kõnnivad nad paljajalu, silmi maast tõstmata, kelleltki midagi palumata, võttes vastu üksnes seda, mida neile vabatahtlikult, küsimata pakutakse. Nendes maades, kus toetajaid pole piisavalt, võidakse vastu võtta ka rahalisi [[Annetamine|annetusi]] jmt.[[File:Dhammagiri Forest Hermitage, Buddhist Monastery, Brisbane, Australia www.dhammagiri.org.au 02.jpg|pisi|Bhikkhu kerjakausiga. Dhammagiri metsaerakla, [[Brisbane]], [[Austraalia]]]] Bhikkhu pole preester, ta ei ole vahendaja jumala ja inimese vahel. Küll aga võidakse temalt paluda õnnistust või õpetust vmt. Bhikkhu on valinud [[Tsölibaat|tsölibaadi]] ja vaesuse ehk maistest asjadest vaba ja alandliku elu. Algselt ja ideaalselt vajab bhikkhu vaid [[Mungarüü|rüüd]] keha katmiseks ja [[kerjakauss|kaussi]] toidu kerjamiseks ning neid saab ta ka ise endale valmistada. Tal pole tavaeluga seotud kohustusi, kuid ta peab kinni [[pratimokša]] reeglitest. Bhikkhu viibib tavaliselt kloostris ehk [[vihaara]]s, kuid ta võib olla ka mujal või rännata vabalt ringi. Kuna bhikkhu on idee poolest kodutu, siis pole ta ka jäigalt kinnistatud ühe või teise kloostri külge. Üldiselt on bhikkhu teretulnud mistahes riigi ja koolkonna budistlikus kloostris. Üksnes ''[[vassa]]'' ajal (vihmaperioodil) peavad bhikkhud reeglina püsima ühes kindlas kohas. Bhikku staatuse määrab suuresti see, mitmel ''vassal'' ta on olnud. Bhikkhu (või bhikkhunī) väliseks tunnuseks on paljaks aetud pea ja [[mungarüü]] ([[sanskriti keel]]es ''cīvara'' või ''kāṣāya''); muid rõivaid ei kanna bhikkhu kunagi. Mungarüü oli algselt määrdunud kollakat tooni; selliseid kantakse ka tänapäeva [[theravaada]] budismi maades. Nunnad ehk bhikkhunid kannavad valget rüüd. Ehkki bhikkhudel (bhikkhunīdel) on [[sangha]]s ja [[vihaara|kloostris]] erinevad staatused, kannavad nad kõik ühesuguseid rüüsid, ilma mingite täiendavate tunnusmärkideta. Paljudes traditsioonides võib bhikkhu ka loobuda oma staatusest, minnes ilmalikku ellu, ning võib ka jälle uuesti bhikkhuks saada.<ref>Nyanatiloka, ''Buddhist Dictionary: A Manual of Buddhist Terms and Doctrines'', Edited by Venerable Nyanaponika, "Taṇhā", (Chiang Mai: Silkworm Books, 2007), p. 38.</ref> ''[[Upāsaka]]'' (meessoost) või ''upāsikā'' (naissoost) on [[Siddhārtha Gautama|Gautama Buddha]] õpetuse ilmikjärgija, kes ei ole ordineeritud mungaks, nunnaks ega noviitsiks, kuid kes juhindub "[[Viis tõotust|Viiest tõotusest]]". Peamine sisuline erinevus ''[[upāsaka]]'' ja ''bhikkhu'' vahel on see, et lisaks loobumisele pahedest on bhikkhu loobunud ka varast ja kodust. Formaalne erinevus seisneb ordinatsioonis, kuid loomulikult võib igaüks elada sündsalt ja ausalt ka ilma tõotusteta ning selleks ei pea luba küsima ega õnnistust otsima. == Ordineerimine == Mungaks ordineerimisele eelneb mungaõpilase ehk [[šramanera]] periood ning kogu ettevalmistus võib kesta umbes aasta. [[Theravaada]] traditsioonis järgib munk 227 [[pratimokša]] reeglit. Eri traditsioonides ja koolkondades on reeglite hulk ja sisu mõnevõrra erinev, kuid enamasti kuulub nende hulka üks söögikord päevas, loobumine kõrgest ja pehmest magamisasemest, igasugusest meelelahutusest jmt. [[Budism Tais|Tai budism]]is on igale noormehele soovitatav lühiajaline ordinatsioon kestvusega vähemalt kolm kuud. Igaüks võib sellest staatusest ka loobuda ning hiljem see taas omaks võtta. [[Pilt:Monks in Wat Phra Singh - Chiang Mai.jpg|pisi|Buddha mungad [[Tai]]s (theravaada)]] [[Vinayapiṭaka|Vinaya]] reeglite kohaselt saab ordinatsiooni anda vaid inimesele, kes seda ise omal algatusel vabatahtlikult soovib, vastasel juhul on see algusest peale kehtetu. Sõtuvalt ordinatsiooni taotleja vanusest ning teadmistest eristatakse kaht liiki ordinatsiooni liiki: # ''pabbajjā'' - [[šramanera]] (''sāmaṇera'') staatuse vastuvõtmine ja väljakuulutamine. # ''upasampadā'' - täisordinatsiooni ehk bhikkhu seisuse vastuvõtmine ja väljakuulutamine. Esmalt peab sanghaga liituja läbima ''pabbajjā'' (maise hüljanu) ordinatsiooni ja saama [[šramanera]]ks (noormungaks), misjärel on tal võimalik läbida ''upasampadā'' (täisordinatsioon) ja saada täisordineeritud mungaks. Noormunk järgib 10 juhist, täisordinatsiooni saanud munk 227 ja nunn 311 juhist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andrus Kahn (Ṭhitañāṇa bhikkhu)|pealkiri=Ordinatsioon Eesti Theravaada Sanghas|aasta=2021|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Theravaada Sangha|lehekülg=1-5}}</ref> Kui munk on läbinud sanghas 10 või rohkem vihmaperioodi (''vassa''), nimetatakse vanemmungaks (''thera''), kui aga 20 või rohkem ''vassa''<nowiki/>'t, siis kõrgemaks vanemmungaks (''mahā-thera''). “Vanem” (''thera'') ei viita Buddha sõnade kohaselt eale ega hallile peale, vaid targale, kes on mõistnud dhammat ja nelja tõde, on vägivallatu, kõlbeline ja tajusid ohjav, tark ja ebapuhtusest loobunud bhikkhu.<ref>[[Dhammapada]] 260, 261.</ref> [[Tiibeti budism]]is eristatakse kolme munkluse taset: * ''Ubashaka'' on esimene aste. * ''Getsul'' (mongoli ''gecül'', tiibeti ''dge thsul'') on teine aste. Selle juurde käib 36 mungatõotust ja munk on kohustatud elama kloostris. * ''Gelong'' (mongoli ''gelüng'', tiibeti ''dge slong'') on kolmas ja kõrgeim aste. Loetakse, et ''gelongi'' tõotuse andnud munk on saanud kõik vajalikud teadmised, et tegeleda budismi kõigi aspektidega. Inimene, kes annab ''gelongi'' tõotused (neid on 253), on kohustatud kogu oma elu veetma kloostris. == Vaata ka == * [[Munk#Mungad budismis]] * [[Munklus#Budism]] * [[Thera (munk)]] * [[Budism#Sangha]] * [[Sangha]] == Viited == {{Viited}} {{Tipitaka}} {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Budism]] 2kp8zpz552bkg7pcal8c0q08xue5692 6183609 6183279 2022-08-26T09:49:19Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} '''''Bhikkhu''''' on [[Budism|budismis]] almustest elatuv [[munk]]<ref>T.W. Rhys Davids and William Stede (eds.), ''The Pali Text Society’s Pali-English Dictionary'', Electronic Edition, (London: Pali Text Society, 1999), p. 1144.</ref>, täielikult ordineeritud meessoost [[Šākjamuni|Buddha]] õpetuse pühendunud järgija. Kasutatusel on ka [[sanskriti keel|sanskritikeelsest]] nimetusest ''bhikṣu'' tuletatud '''bhikšu'''. Vastav [[nunn]]a nimetus paali keeles on '''''bhikkhunī''''', sanskriti keeles '''''bhikṣuṇī'''''. == Mõiste == ''Bhikkhu'' ([[sanskriti keel|sanskriti keeles]] ''bhikṣu''; [[paali keel|paali keeles]] ''bhikkhu''; [[tiibeti keel|tiibeti keeles]] ''dge slong''; [[hiina keel|hiina keeles]] ⽐丘 ''biqiu''; [[jaapani keel|jaapani keeles]] ''biku'') täpne tõlkevaste on ‘kerjus’ (tuletis sanskriti verbijuurest ''bhikṣ'' ‘kerjama’), mis viitab omandi puudumisele ja sellele, et mungad kerjavad toitu.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Kerjusmunk]</ref> [[Šākjamuni|Buddha]] pöördus oma kaaslaste poole alati selle sõnaga (''Bhikkhu''<nowiki/>'d!), mis tol ajal ei tähendanud muud kui "Kerjused!". Tänapäeval tõlgetes kasutatakse tavaliselt sõna ''"Mungad!"'' või jäetakse üldse tõlkimata. Varajases budismis oli kerjusmunga sünonüümiks ka ‘erakrändur’ (sanskriti keeles ''parivrājaka''), ka 'kodutu' või 'hulgus', kuna tal puudus püsiv eluase. Ajapikku aga jäi mungakogudus paikseks ja tänapäeval elab enamik munki [[vihaara|kloostrites]]<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Kerjusmunk]</ref>. == Kombestik == Almuste kogumine on [[theravaada]] budismi maades ([[Tai|Tais]], [[Myanmar|Myanmaris]], [[Sri Lanka|Sri Lankal]] jm) munkade jaoks oluline ka praegu. Hommikusel (või ka lõunasel) [[pindapata]]l, toidu-almuse kogumise ringil, kõnnivad nad paljajalu, silmi maast tõstmata, kelleltki midagi palumata, võttes vastu üksnes seda, mida neile vabatahtlikult, küsimata pakutakse. Nendes maades, kus toetajaid pole piisavalt, võidakse vastu võtta ka rahalisi [[Annetamine|annetusi]] jmt.[[File:Dhammagiri Forest Hermitage, Buddhist Monastery, Brisbane, Australia www.dhammagiri.org.au 02.jpg|pisi|''Bhikkhu'' kerjakausiga. Dhammagiri metsaerakla, [[Brisbane]], [[Austraalia]]]] ''Bhikkhu'' pole preester, ta ei ole vahendaja jumala ja inimese vahel. Küll aga võidakse temalt paluda õnnistust või õpetust vmt. ''Bhikkhu'' on valinud [[Tsölibaat|tsölibaadi]] ja vaesuse ehk maistest asjadest vaba ja alandliku elu. Algselt ja ideaalselt vajab ''bhikkhu'' vaid [[Mungarüü|rüüd]] keha katmiseks ja [[kerjakauss|kaussi]] toidu kerjamiseks ning neid saab ta ka ise endale valmistada. Tal pole tavaeluga seotud kohustusi, kuid ta peab kinni [[pratimokša]] reeglitest. ''Bhikkhu'' viibib tavaliselt kloostris ehk [[vihaara]]s, kuid ta võib olla ka mujal või rännata vabalt ringi. Kuna ''bhikkhu'' on idee poolest kodutu, siis pole ta ka jäigalt kinnistatud ühe või teise kloostri külge. Üldiselt on ''bhikkhu'' teretulnud mistahes riigi ja koolkonna budistlikus kloostris. Üksnes ''[[vassa]]'' ajal (vihmaperioodil) peavad ''bhikkhu''<nowiki/>'d reeglina püsima ühes kindlas kohas. ''Bhikku'' staatuse määrab suuresti see, mitmel ''vassal'' ta on olnud. ''Bhikkhu'' (või ''bhikkhunī'') väliseks tunnuseks on paljaks aetud pea ja [[mungarüü]] ([[sanskriti keel]]es ''cīvara'' või ''kāṣāya''); muid rõivaid ei kanna ''bhikkhu'' kunagi. Mungarüü oli algselt määrdunud kollakat tooni; selliseid kantakse ka tänapäeva [[theravaada]] budismi maades. Nunnad ehk ''bhikkhuni''<nowiki/>'d kannavad valget rüüd. Ehkki ''bhikkhu''<nowiki/>'del (''bhikkhunī''<nowiki/>'del) on [[sangha]]s ja [[vihaara|kloostris]] erinevad staatused, kannavad nad kõik ühesuguseid rüüsid, ilma mingite täiendavate tunnusmärkideta. Paljudes traditsioonides võib ''bhikkhu'' ka loobuda oma staatusest, minnes ilmalikku ellu, ning võib ka jälle uuesti ''bhikkhu''<nowiki/>'ks saada.<ref>Nyanatiloka, ''Buddhist Dictionary: A Manual of Buddhist Terms and Doctrines'', Edited by Venerable Nyanaponika, "Taṇhā", (Chiang Mai: Silkworm Books, 2007), p. 38.</ref> ''[[Upāsaka]]'' (meessoost) või ''upāsikā'' (naissoost) on [[Siddhārtha Gautama|Gautama Buddha]] õpetuse ilmikjärgija, kes ei ole ordineeritud mungaks, nunnaks ega noviitsiks, kuid kes juhindub "[[Viis tõotust|Viiest tõotusest]]". Peamine sisuline erinevus ''[[upāsaka]]'' ja ''bhikkhu'' vahel on see, et lisaks loobumisele pahedest on ''bhikkhu'' loobunud ka varast ja kodust. Formaalne erinevus seisneb ordinatsioonis, kuid loomulikult võib igaüks elada sündsalt ja ausalt ka ilma tõotusteta ning selleks ei pea luba küsima ega õnnistust otsima. == Ordineerimine == Mungaks ordineerimisele eelneb mungaõpilase ehk [[šramanera]] periood ning kogu ettevalmistus võib kesta umbes aasta. [[Theravaada]] traditsioonis järgib munk 227 [[pratimokša]] reeglit. Eri traditsioonides ja koolkondades on reeglite hulk ja sisu mõnevõrra erinev, kuid enamasti kuulub nende hulka üks söögikord päevas, loobumine kõrgest ja pehmest magamisasemest, igasugusest meelelahutusest jmt. [[Budism Tais|Tai budism]]is on igale noormehele soovitatav lühiajaline ordinatsioon kestvusega vähemalt kolm kuud. Igaüks võib sellest staatusest ka loobuda ning hiljem see taas omaks võtta. [[Pilt:Monks in Wat Phra Singh - Chiang Mai.jpg|pisi|Buddha mungad [[Tai]]s (theravaada)]] [[Vinayapiṭaka|Vinaya]] reeglite kohaselt saab ordinatsiooni anda vaid inimesele, kes seda ise omal algatusel vabatahtlikult soovib, vastasel juhul on see algusest peale kehtetu. Sõtuvalt ordinatsiooni taotleja vanusest ning teadmistest eristatakse kaht liiki ordinatsiooni liiki: # ''pabbajjā'' - [[šramanera]] (''sāmaṇera'') staatuse vastuvõtmine ja väljakuulutamine. # ''upasampadā'' - täisordinatsiooni ehk ''bhikkhu'' seisuse vastuvõtmine ja väljakuulutamine. Esmalt peab sanghaga liituja läbima ''pabbajjā'' (maise hüljanu) ordinatsiooni ja saama [[šramanera]]ks (noormungaks), misjärel on tal võimalik läbida ''upasampadā'' (täisordinatsioon) ja saada täisordineeritud mungaks. Noormunk järgib 10 juhist, täisordinatsiooni saanud munk 227 ja nunn 311 juhist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andrus Kahn (Ṭhitañāṇa bhikkhu)|pealkiri=Ordinatsioon Eesti Theravaada Sanghas|aasta=2021|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Theravaada Sangha|lehekülg=1-5}}</ref> Kui munk on läbinud sanghas 10 või rohkem vihmaperioodi (''vassa''), nimetatakse vanemmungaks (''thera''), kui aga 20 või rohkem ''vassa''<nowiki/>'t, siis kõrgemaks vanemmungaks (''mahā-thera''). “Vanem” (''thera'') ei viita Buddha sõnade kohaselt eale ega hallile peale, vaid targale, kes on mõistnud dhammat ja nelja tõde, on vägivallatu, kõlbeline ja tajusid ohjav, tark ja ebapuhtusest loobunud ''bhikkhu''.<ref>[[Dhammapada]] 260, 261.</ref> [[Tiibeti budism]]is eristatakse kolme munkluse taset: * ''Ubashaka'' on esimene aste. * ''Getsul'' (mongoli ''gecül'', tiibeti ''dge thsul'') on teine aste. Selle juurde käib 36 mungatõotust ja munk on kohustatud elama kloostris. * ''Gelong'' (mongoli ''gelüng'', tiibeti ''dge slong'') on kolmas ja kõrgeim aste. Loetakse, et ''gelongi'' tõotuse andnud munk on saanud kõik vajalikud teadmised, et tegeleda budismi kõigi aspektidega. Inimene, kes annab ''gelongi'' tõotused (neid on 253), on kohustatud kogu oma elu veetma kloostris. == Vaata ka == * [[Munk#Mungad budismis]] * [[Munklus#Budism]] * [[Thera (munk)]] * [[Budism#Sangha]] * [[Sangha]] == Viited == {{Viited}} {{Tipitaka}} {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Budism]] nh4jdvacqyc6wjczqg2y76n0q1bri6g 6183614 6183609 2022-08-26T10:15:02Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} '''''Bhikkhu''''' on [[Budism|budismis]] almustest elatuv [[munk]]<ref>T.W. Rhys Davids and William Stede (eds.), ''The Pali Text Society’s Pali-English Dictionary'', Electronic Edition, (London: Pali Text Society, 1999), p. 1144.</ref>, täielikult ordineeritud meessoost [[Šākjamuni|Buddha]] õpetuse pühendunud järgija. Kasutusel on ka [[sanskriti keel|sanskritikeelsest]] nimetusest ''bhikṣu'' tuletatud '''bhikšu'''. Vastav [[nunn]]a nimetus paali keeles on '''''bhikkhunī''''', sanskriti keeles '''''bhikṣuṇī'''''. == Mõiste == ''Bhikkhu'' ([[sanskriti keel|sanskriti keeles]] ''bhikṣu''; [[paali keel|paali keeles]] ''bhikkhu''; [[tiibeti keel|tiibeti keeles]] ''dge slong''; [[hiina keel|hiina keeles]] ⽐丘 ''biqiu''; [[jaapani keel|jaapani keeles]] ''biku'') täpne tõlkevaste on ‘kerjus’ (tuletis sanskriti verbijuurest ''bhikṣ'' ‘kerjama’), mis viitab omandi puudumisele ja sellele, et mungad kerjavad toitu.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Kerjusmunk]</ref> [[Šākjamuni|Buddha]] pöördus oma kaaslaste poole alati selle sõnaga (''Bhikkhu''<nowiki/>'d!), mis tol ajal ei tähendanud muud kui "Kerjused!". Tänapäeval tõlgetes kasutatakse tavaliselt sõna "Mungad!" või jäetakse üldse tõlkimata. Varajases budismis oli kerjusmunga sünonüümiks ka ‘erakrändur’ (sanskriti keeles ''parivrājaka''), ka 'kodutu' või 'hulgus', kuna tal puudus püsiv eluase. Ajapikku aga jäi mungakogudus paikseks ja tänapäeval elab enamik munki [[vihaara|kloostrites]]<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Kerjusmunk]</ref>. == Kombestik == Almuste kogumine on [[theravaada]] budismi maades ([[Tai|Tais]], [[Myanmar|Myanmaris]], [[Sri Lanka|Sri Lankal]] jm) munkade jaoks oluline ka praegu. Hommikusel (või ka lõunasel) [[pindapata]]l, toidu-almuse kogumise ringil, kõnnivad nad paljajalu, silmi maast tõstmata, kelleltki midagi palumata, võttes vastu üksnes seda, mida neile vabatahtlikult, küsimata pakutakse. Nendes maades, kus toetajaid pole piisavalt, võidakse vastu võtta ka rahalisi [[Annetamine|annetusi]] jmt.[[File:Dhammagiri Forest Hermitage, Buddhist Monastery, Brisbane, Australia www.dhammagiri.org.au 02.jpg|pisi|''Bhikkhu'' kerjakausiga. Dhammagiri metsaerakla, [[Brisbane]], [[Austraalia]]]] ''Bhikkhu'' pole preester, ta ei ole vahendaja jumala ja inimese vahel. Küll aga võidakse temalt paluda õnnistust või õpetust vmt. ''Bhikkhu'' on valinud [[Tsölibaat|tsölibaadi]] ja vaesuse ehk maistest asjadest vaba ja alandliku elu. Algselt ja ideaalselt vajab ''bhikkhu'' vaid [[Mungarüü|rüüd]] keha katmiseks ja [[kerjakauss|kaussi]] toidu kerjamiseks ning neid saab ta ka ise endale valmistada. Tal pole tavaeluga seotud kohustusi, kuid ta peab kinni [[pratimokša]] reeglitest. ''Bhikkhu'' viibib tavaliselt kloostris ehk [[vihaara]]s, kuid ta võib olla ka mujal või rännata vabalt ringi. Kuna ''bhikkhu'' on idee poolest kodutu, siis pole ta ka jäigalt kinnistatud ühe või teise kloostri külge. Üldiselt on ''bhikkhu'' teretulnud mistahes riigi ja koolkonna budistlikus kloostris. Üksnes ''[[vassa]]'' ajal (vihmaperioodil) peavad ''bhikkhu''<nowiki/>'d reeglina püsima ühes kindlas kohas. ''Bhikku'' staatuse määrab suuresti see, mitmel ''vassal'' ta on olnud. ''Bhikkhu'' (või ''bhikkhunī'') väliseks tunnuseks on paljaks aetud pea ja [[mungarüü]] ([[sanskriti keel]]es ''cīvara'' või ''kāṣāya''); muid rõivaid ei kanna ''bhikkhu'' kunagi. Mungarüü oli algselt määrdunud kollakat tooni; selliseid kantakse ka tänapäeva [[theravaada]] budismi maades. Nunnad ehk ''bhikkhuni''<nowiki/>'d kannavad valget rüüd. Ehkki ''bhikkhu''<nowiki/>'del (''bhikkhunī''<nowiki/>'del) on [[sangha]]s ja [[vihaara|kloostris]] erinevad staatused, kannavad nad kõik ühesuguseid rüüsid, ilma mingite täiendavate tunnusmärkideta. Paljudes traditsioonides võib ''bhikkhu'' ka loobuda oma staatusest, minnes ilmalikku ellu, ning võib ka jälle uuesti ''bhikkhu''<nowiki/>'ks saada.<ref>Nyanatiloka, ''Buddhist Dictionary: A Manual of Buddhist Terms and Doctrines'', Edited by Venerable Nyanaponika, "Taṇhā", (Chiang Mai: Silkworm Books, 2007), p. 38.</ref> ''[[Upāsaka]]'' (meessoost) või ''upāsikā'' (naissoost) on [[Siddhārtha Gautama|Gautama Buddha]] õpetuse ilmikjärgija, kes ei ole ordineeritud mungaks, nunnaks ega noviitsiks, kuid kes juhindub "[[Viis tõotust|Viiest tõotusest]]". Peamine sisuline erinevus ''[[upāsaka]]'' ja ''bhikkhu'' vahel on see, et lisaks loobumisele pahedest on ''bhikkhu'' loobunud ka varast ja kodust. Formaalne erinevus seisneb ordinatsioonis, kuid loomulikult võib igaüks elada sündsalt ja ausalt ka ilma tõotusteta ning selleks ei pea luba küsima ega õnnistust otsima. == Ordineerimine == Mungaks ordineerimisele eelneb mungaõpilase ehk [[šramanera]] periood ning kogu ettevalmistus võib kesta umbes aasta. [[Theravaada]] traditsioonis järgib munk 227 [[pratimokša]] reeglit. Eri traditsioonides ja koolkondades on reeglite hulk ja sisu mõnevõrra erinev, kuid enamasti kuulub nende hulka üks söögikord päevas, loobumine kõrgest ja pehmest magamisasemest, igasugusest meelelahutusest jmt. [[Budism Tais|Tai budism]]is on igale noormehele soovitatav lühiajaline ordinatsioon kestusega vähemalt kolm kuud. Igaüks võib sellest staatusest ka loobuda ning hiljem see taas omaks võtta. [[Pilt:Monks in Wat Phra Singh - Chiang Mai.jpg|pisi|Buddha mungad [[Tai]]s (theravaada)]] [[Vinayapiṭaka|Vinaya]] reeglite kohaselt saab ordinatsiooni anda vaid inimesele, kes seda ise omal algatusel vabatahtlikult soovib, vastasel juhul on see algusest peale kehtetu. Sõltuvalt ordinatsiooni taotleja vanusest ning teadmistest eristatakse kaht liiki ordinatsiooni: # ''pabbajjā'' – [[šramanera]] (''sāmaṇera'') staatuse vastuvõtmine ja väljakuulutamine. # ''upasampadā'' – täisordinatsiooni ehk ''bhikkhu'' seisuse vastuvõtmine ja väljakuulutamine. Esmalt peab sanghaga liituja läbima ''pabbajjā'' (maise hüljanu) ordinatsiooni ja saama [[šramanera]]ks (noormungaks), misjärel on tal võimalik läbida ''upasampadā'' (täisordinatsioon) ja saada täisordineeritud mungaks. Noormunk järgib 10 juhist, täisordinatsiooni saanud munk 227 ja nunn 311 juhist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andrus Kahn (Ṭhitañāṇa bhikkhu)|pealkiri=Ordinatsioon Eesti Theravaada Sanghas|aasta=2021|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Theravaada Sangha|lehekülg=1-5}}</ref> Kui munk on läbinud sanghas 10 või rohkem vihmaperioodi (''vassa''), nimetatakse vanemmungaks (''thera''), kui aga 20 või rohkem ''vassa''<nowiki/>'t, siis kõrgemaks vanemmungaks (''mahā-thera''). “Vanem” (''thera'') ei viita Buddha sõnade kohaselt eale ega hallile peale, vaid targale, kes on mõistnud dhammat ja nelja tõde, on vägivallatu, kõlbeline ja tajusid ohjav, tark ja ebapuhtusest loobunud ''bhikkhu''.<ref>[[Dhammapada]] 260, 261.</ref> [[Tiibeti budism]]is eristatakse kolme munkluse taset: * ''Ubashaka'' on esimene aste. * ''Getsul'' (mongoli ''gecül'', tiibeti ''dge thsul'') on teine aste. Selle juurde käib 36 mungatõotust ja munk on kohustatud elama kloostris. * ''Gelong'' (mongoli ''gelüng'', tiibeti ''dge slong'') on kolmas ja kõrgeim aste. Loetakse, et ''gelongi'' tõotuse andnud munk on saanud kõik vajalikud teadmised, et tegeleda budismi kõigi aspektidega. Inimene, kes annab ''gelongi'' tõotused (neid on 253), on kohustatud kogu oma elu veetma kloostris. == Vaata ka == * [[Munk#Mungad budismis]] * [[Munklus#Budism]] * [[Thera (munk)]] * [[Budism#Sangha]] * [[Sangha]] == Viited == {{Viited}} {{Tipitaka}} {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Budism]] 5xrdasroj9uop1h1uoet4ee1aauwhk4 Äntu mõis 0 426332 6183507 6024690 2022-08-26T01:45:33Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki '''Äntu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Engdes'') oli [[rüütlimõis]] [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonnas]] [[Virumaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016)</ref>. Nüüdisajal jääb mõisasüda [[Lääne-Viru maakond]]a [[Väike-Maarja vald]]a [[Äntu]] külla. [[Äntu mõisa park|Mõisa park]] on looduskaitse all. Mõisaomanikud olid teiste seas [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]]id ja [[Rosen]]id, von [[Harpe]]d. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16892&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=%C3%84ntu&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgIVMrpcMteSWlYGkrpUIobQiiLYCqE%252FPSSxPTwbqBRqeWKFnX1gIATCEmlg%253D%253D Äntu mõis (Väike-Maarja khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Väike-Maarja kihelkond}} {{koord | NS = 59/04/51/N | EW = 26/16/02/E | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Valgete Rosenite mõisad]] [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Väike-Maarja kihelkond]] [[Kategooria:Väike-Maarja vald]] 2caqb8bn0dv5g3mu16nuddzcnc32m1d Saaluse mõis 0 427751 6183365 5913551 2022-08-25T17:50:39Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on 16. sajandil asutatud Rõuge kihelkonna mõisast; 19. sajandil asutati Rõuge kihelkonnas [[Vana-Saaluse mõis]]}} '''Saaluse mõis''', ka '''Uue-Saaluse mõis''' ([[saksa keel]]es ''Salishof'') oli [[rüütlimõis]] [[Rõuge kihelkond|Rõuge kihelkonnas]] [[Võrumaa]]l<ref name="Mõisaportaal">{{Mõisaportaal|voru|uuesaaluse}} (vaadatud 25.01.2016)</ref>. Nüüdisajal jääb mõis [[Võru maakond]]a [[Rõuge vald]]a<ref name="Mõisaportaal"/>. Mõis asutati [[1540]], kui sealse maa-ala andis Tartus [[tartu piiskop|piiskop]] [[Johannes VI Bey]] laenuks [[Reinhold Salis]]ele<ref name="Mõisaportaal"/>. Viimase järgi sai mõis ka nime<ref name="Mõisaportaal"/>. Algselt asus Saaluse mõis [[Vana-Saaluse]]l, ent 17. sajandi II poolel viidi mõis üle [[Uue-Saaluse]]sse (siitpeale mõnikord nimetatud ka '''Uue-Saaluse mõisaks'''<ref name="Mõisaportaal"/> (saksa keeles ''Neu-Salishof''{{lisa viide}})). Vana-Saalusele asutati 19. sajandi II poolel uus [[Vana-Saaluse mõis]] (saksa keeles ''Waldhof'').<ref>{{EEveebis|vana-saaluse1}} (vaadatud 25.03.2016)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|2172}} *{{Mõisaportaal|voru|uuesaaluse}} {{Rõuge kihelkond}} {{Coordinate|NS=57.746111|EW=27.105833|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Võrumaa mõisad]] [[Kategooria:Rõuge kihelkond]] [[Kategooria:Maydellide mõisad]] r07bc96s7q2us9vqxjha7idc4apa5la Vana-Saaluse mõis 0 427753 6183366 5621017 2022-08-25T17:51:48Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Vana-Saaluse mõis''' ([[saksa keel]]es ''Waldhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Rõuge kihelkond|Rõuge kihelkonnas]] [[Võrumaa]]l<ref name="Mõisaportaal">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016)</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|2627}} {{Rõuge kihelkond}} {{Coordinate|NS=57.726666|EW=27.221388|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Võrumaa mõisad]] [[Kategooria:Rõuge kihelkond]] [[Kategooria:Maydellide mõisad]] hwbl64qfsgbyc7n4v4t2kgo73wvnr42 6183374 6183366 2022-08-25T18:07:40Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Vana-Saaluse mõis''' ([[saksa keel]]es ''Waldhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Rõuge kihelkond|Rõuge kihelkonnas]] [[Võrumaa]]l<ref name="Mõisaportaal">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016)</ref>. Kuni 1870. aastateni on Vana-Saaluse mõisa nimetusena kasutusel ''Althof'', alates 1870test aga ''Waldhof'', saksakeelne nimi ''Salishof'' oli hiljem kasutusel vaid [[Uue-Saaluse mõis|Uue-Saaluse]] puhul<ref>[https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20eritingimused/2016_065_V_Saaluse_14134_l6plik.pdf Vana-Saaluse mõisa moonakatemaja. Saaluse mõisa AJALOOLINE ÜLEVAADE, lk 4], register.muinas.ee</ref>. Vana-Saaluse mõisast sai [[Maydell]]ide pärusvaldus 1843. aastast ja mõis jäi nende kätte kuni [[1919. aasta maareform|võõrandamiseni Maaseaduse alusel 1919. aastal]]. [[Saaluse mõis]] asutati [[1540]], algselt asus Saaluse mõis [[Vana-Saaluse]]l, ent 17. sajandi II poolel viidi mõis üle [[Uue-Saaluse]]sse (siitpeale mõnikord nimetatud ka Uue-Saaluse mõisaks<ref name="Mõisaportaal"/> (saksa keeles ''Neu-Salishof''{{lisa viide}})). Vana-Saalusele asutati 19. sajandi II poolel uus Vana-Saaluse mõis (saksa keeles ''Waldhof'').<ref>{{EEveebis|vana-saaluse1}} (vaadatud 25.03.2016)</ref> 1894. aastal jagas [[Constantin Friedrich von Maydell]] mõisa oma poegade vahel ja Salishofi ehk [[Uue-Saaluse mõis]]a sai Richard von Maydell, Waldhofi ehk Vana-Saaluse (koos [[Halla mõis|Halla karjamõis]]aga) aga [[Peter Gottlieb Konstantin von Maydell]] (1843–1906). Konstantin von Maydelli surma järel päris Vana-Saaluse 1906. aastal tema poeg Hermann von Maydell, kes on mõisaomanikuks kuni mõisa võõrandamiseni 1920. aastal. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|2627}} *[https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20eritingimused/2016_065_V_Saaluse_14134_l6plik.pdf Vana-Saaluse mõisa moonakatemaja. Saaluse mõisa AJALOOLINE ÜLEVAADE], register.muinas.ee {{Rõuge kihelkond}} {{Coordinate|NS=57.726666|EW=27.221388|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Võrumaa mõisad]] [[Kategooria:Rõuge kihelkond]] [[Kategooria:Maydellide mõisad]] bqgnr21trg98oly2enpx4txkoex6on6 6183380 6183374 2022-08-25T18:11:44Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Vana-Saaluse mõis''' ([[saksa keel]]es ''Waldhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Rõuge kihelkond|Rõuge kihelkonnas]] [[Võrumaa]]l<ref name="Mõisaportaal">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016)</ref>. Kuni 1870. aastateni on Vana-Saaluse mõisa nimetusena kasutusel ''Althof'', alates 1870test aga ''Waldhof'', saksakeelne nimi ''Salishof'' oli hiljem kasutusel vaid [[Uue-Saaluse mõis|Uue-Saaluse]] puhul<ref>[https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20eritingimused/2016_065_V_Saaluse_14134_l6plik.pdf Vana-Saaluse mõisa moonakatemaja. Saaluse mõisa AJALOOLINE ÜLEVAADE, lk 4], register.muinas.ee</ref>. Vana-Saaluse mõisast sai [[Maydell]]ide pärusvaldus 1843. aastast ja mõis jäi nende kätte kuni [[1919. aasta maareform|võõrandamiseni Maaseaduse alusel 1919. aastal]]. [[Saaluse mõis]] asutati [[1540]], algselt asus Saaluse mõis [[Vana-Saaluse]]l, ent 17. sajandi II poolel viidi mõis üle [[Uue-Saaluse]]sse (siitpeale mõnikord nimetatud ka Uue-Saaluse mõisaks<ref name="Mõisaportaal"/> (saksa keeles ''Neu-Salishof''{{lisa viide}})). Vana-Saalusele asutati 19. sajandi II poolel uus Vana-Saaluse mõis (saksa keeles ''Waldhof'').<ref>{{EEveebis|vana-saaluse1}} (vaadatud 25.03.2016)</ref> 1894. aastal jagas [[Constantin Friedrich von Maydell]] mõisa oma poegade vahel ja Salishofi ehk [[Uue-Saaluse mõis]]a sai Richard von Maydell, Waldhofi ehk Vana-Saaluse (koos [[Halla mõis|Halla karjamõis]]aga) aga [[Peter Gottlieb Konstantin von Maydell]] (1843–1906). Konstantin von Maydelli surma järel päris Vana-Saaluse 1906. aastal tema poeg Hermann von Maydell, kes oli mõisaomanikuks kuni mõisa võõrandamiseni 1920. aastal. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|2627}} *[https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20eritingimused/2016_065_V_Saaluse_14134_l6plik.pdf Vana-Saaluse mõisa moonakatemaja. Saaluse mõisa AJALOOLINE ÜLEVAADE], register.muinas.ee {{Rõuge kihelkond}} {{Coordinate|NS=57.726666|EW=27.221388|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Võrumaa mõisad]] [[Kategooria:Rõuge kihelkond]] [[Kategooria:Maydellide mõisad]] eowipgcoqx33t202zg3rvsype5ri40c Fabian von Wrangell 0 435648 6183508 5408636 2022-08-26T01:45:55Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eestimaa kubermangust tegutsenud Wrangellide suguvõsa esindajast; feldmarssali kohta vaata [[Fabian von Wrangell (1651–1737)]]}} '''Fabian von Wrangel(l)''' ([[10. september]] [[1614]] [[Sikeldi mõis]] – [[27. oktoober]] [[1689]]) oli Rootsi sõjaväelane ([[kapten]]), rüütelkonnategelane, [[mõisnik]]. 1663–1667 oli ta [[Eestimaa rüütelkonna peamees]]. Eesti alal omas ta [[Varangu mõis|Varangu]], [[Imastu mõis|Imastu]] ja [[Räsna mõis]]at. Ta maeti 1690. aasta veebruaris [[Tallinna Oleviste kirik]]usse. ==Isiklikku== Ta abiellus 1638. aastal [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla mõis]]ast pärit Dorothea [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]]iga (surnud 1651), kes jättis talle pärandiks [[Mäetaguse mõis]]a. 1653. aastal abiellus ta [[Idavere mõis]]ast pärit [[Anna Dorothea von Lode]]ga (surnud 1661). Esimesest abielust sündisid 5 tütart ja 2 poega, teisest 3 poega ja kaksikutest tütred. Laste seas olid [[Helmich von Wrangell]], [[Otto Fabian von Wrangell]], [[Fabiana Helena Renata von Wrangell]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Wrangell, Fabian von}} [[Kategooria:Rootsi sõjaväelased]] [[Kategooria:Wrangellid]] [[Kategooria:Sündinud 1614]] [[Kategooria:Surnud 1689]] qsqm0cnjkienixxowk1r3jn06vtlqtv Arutelu:Pärnu–Viljandi–Tartu veetee 1 435779 6183531 6182770 2022-08-26T04:16:54Z Melilac 58734 /* Jõelaevad Emajõel */ wikitext text/x-wiki {{hea artikli kandidaat}} Artikli "Veetee" kohta kipuvad negatiivsed argumendid hetkel liialt domineerima - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 10:30 (EEST) :Negatiivsed ehk veetee olemasolu mitte toetavad argumendid? Kuidas esitust paremaks saaks teha? ::Raskeid küsimusi esitad. Mida ma asja kohta tean - kolmkümmend aastat tagasi oli veetee kenasti täies ulatuses paadiga läbitav (mu Viljandist pärit toanaaber oli suur paadimatkaja ja käis alatasa Viljandist siia ning sinnapoole. Praegu on asjad hullemad, aga viidatav on ikkagi vaid see, mis praegu on. Paljud veeteed hõlmasid ka lohistusteid, mille juures olid väiksemad kaubalinnad ja mis põhjendaks Viljandi asukohta (valgevenes oli kolm erinevat varianti Daugavalt Dneprile jõudmiseks, kõigil kolmel veeteel oli ka lohistilõike, veeteel Volgale oli lohistilõik Võšni Volotšeki juures, millest see linn ka oma nime saanud on). Raamatus Peipsi järve mõistatus on kirjeldatud umbes samas seisus olevat veeteed Novgorodist Peipsile. Ja Väike Emajõgi viib Valga (ka vana keskus) kaudu paika, kust võis pääseda Koivale (suurema suurvee ajal on seal paadiga läbitav ühendus olemas). See kõik ei tähenda, et ma usuks veeteesse, pigem näitab vastuargumentide nõrkust. Paraku kipuks see kriitika suuresti originaaluurimuse hõngu omama. Ma pole kindel, et asja sedasi parandada annaks, et tulemus minu jaoks hea artikli mõõtu välja annaks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 23:30 (EEST) :: Võimalik, et asi jätaks parema mulje, kui vastuväited ühes eraldi lõigus ja autorite kaupa esitada -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. mai 2016, kell 21:19 (EEST) :::Veetee negatiivsete argumentide praeguse esitusviisi vastu veel: ka Koiva oli minevikus veeteena kasutusel. Sõber sõitis selle osa kaks või kolm aastat tagasi kanuuga läbi ja kurtis, et väga palju pidi kanuud jõepõhja mööda järel lohistama - jõgi oli liiga madal. Sel suvel (2016) oleks jõgi vabalt ka jõelaevadele avatud olla võinud. Samuti tasub piiluda artiklisse Daugava ja selle alalõiku "Jõe majanduslik tähtsus". Kindlalt laevatatavad on siinkandis olnud ikka vaid Narva, Emajõgi ja Nemunas. Kui nüüd veeteed võtta kui "teed, mida sai vahel väikese laevaga läbi sõita", mida ta (juhul kui see olemas oli) vaid olla võis, siis sellisele kujule vastuväidete esitamine on filosoofilises plaanis üks tänamatu tegevus, millegi puudumist väga tõestada nimelt ei anna. Praegune "argumendile järgneb vastuargument" stiilis lahendus ei saa seetõttu juba olemuslikult hea olla. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. september 2016, kell 17:04 (EEST) :::: Ja veel: praegusel kujul on vastuargumendid alalõigus "argumendid veetee poolt", mis pole ka keeleliselt korrektne. Ilmselt on targem need tõesti lõppu ühte lõiku paigutada - aga see on muidugi vaid minu, rumala inimese arvamus. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. september 2016, kell 17:08 (EEST) Veel: Veetee praegune seis käsitleb põhiliselt Viljandi ümbruskonda, seda, et Pärnu jõel Sindi paisust ülespoole laev linna ja sealse kalevivabriku rajamisest saati ei sõida, pole ka mainitud. Samuti pole juttu Emajõest ülevalpool Tartut, kuigi seal on laevaliikluse jaoks kärestikke süvendatud (Kärevere jurues lasti vist mingi suur kivi jões ka õhku? Ka võiks olla artiklis juttu laevaliiklusest ja selle ajaloost Emajõel ülevalpool Tartut. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. september 2016, kell 17:19 (EEST) :Teemast kirjutamisel tekitab probleeme eri autorite erinev arusaam sellest, mis tingimused peavad olema täidetud, et mingit trassi võiks veeteeks pidada. Ja nad ei esita oma määratlust selgelt, see on vaid aimatav nende esitatud argumentidest. :Veetee praegust seisu annab Pärnu ja Emajõe olukorra kirjeldamisega jah täiendada. Väikese Emajõe kunagisest kasutusest veeteena ja võimalikust ühendusest Koiva või Sedaga (veelahkmel paate lohistades) olen ka ise kusagilt lugenud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. september 2016, kell 12:44 (EEST) :Ma ei ole nõus, et vastuargumentide esitamine on "filosoofilises plaanis tänamatu tegevus", kuna "millegi puudumist väga tõestada ei anna". Tõestamiskohustus on positiivse väite esitajatel ehk antud juhul veetee olemasolu uskujatel. Vastuargumendid ei üritagi tõestada veetee puudumist, vaid kritiseerivad veetee kasuks esitatud argumente. :Pooldavate ja vastuargumentide panemist kahte eraldi peatükki ma alguses kaalusin, aga jõudsin järeldusele, et praeguse artikli ja teema puhul oleks see kehva lahendus. Kui vastuargumendid on lahutatud veeteed pooldavatest argumentidest, on lugejal palju raskem jälgida, millistele pooldavatele argumentidele on vastuargumente esitatud ja millistele mitte. Pealegi on osa vastuargumente lahutamatult seotud pooldavate argumentidega, millele nad oponeerivad. See tähendab, et ka vastuargumentide peatükk peaks igal juhul üle kordama pooldavaid argumente ja nii muutub eraldiseisev pooldavate argumentide peatükk vähemõtekaks. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. september 2016, kell 12:44 (EEST) ::[http://www.eestiloodus.ee/artikkel4784_4760.html siit] võib midagi artiklile leida. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 20. august 2017, kell 23:09 (EEST) :::Lisasin viite kärestikke mainivale kohale. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. august 2017, kell 00:55 (EEST) Minu meelest see Horisondi artiklist võetud lõik ei käi Pärnu-Viljandi-Tartu veetee kohta. Öeldakse üldiselt, et paate veeti ja lohistati, aga me ei saa automaatselt eeldada, et ka nimetatud marsruudil seda tehti. Kiudsoo ise ju isegi ei usu selle veetee olemasolusse. See lõik sobib pigem üldisemasse artiklisse [[veetee]]: :''Samas on Ants Viires osutanud, et ülesvoolu veeti paate niikuinii kaldalt inimjõul, samuti olid lohistuskohad kasutusel kogu Euroopas, sealhulgas ka Hansa Liidu veeteedel. Arheoloog Mauri Kiudsoo rõhutab, et viikingiajal olid kasutusel olevad jõelaevad madala süvisega ja lohistuskõlbulikud.''<ref>[http://www.horisont.ee/arhiiv-2015/Horisont-5-2015.pdf Horisont] 5, 2015 KADRI TÜÜR, EVELYN FRIDOLIN Vetevõrk liikumisteena</ref> ::Otseselt mitte, aga seni, kuni artikkel veetee seda kõike põhjalikult ei kajasta, tasuks lõik sisse jätta, et lugejal oleks võimalik mõista, mida tolle aja veeteed endast kujutasid. Pealegi - artikkel on ikkagi Eestimaiste veeteede kohta, seega kaudselt ka antud teemasse puutuv. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. august 2017, kell 07:28 (EEST) :::Kui me paneme selle lõigu artiklisse [[veetee]], siis selle kaudu ongi lugejal võimalus mõista, mida Eesti veeteed endast kujutasid. Praegusel variandi puhul on esitaks lõik vales kohas, veetee olemasolu toetavate/mittetoetavate argumentide seas, aga väidete autorid ei argumenteeri selle üle. Alternatiiv oleks luua eraldi peatükk taustainfoga, kus tutvustataksegi üldiselt, mida veeteed on endast kujutanud, aga siis oleks see parem esitada juba [[veetee]] artiklis, muidu mõjuks see siiski justkui otsese vihjena, et konkreetne veetee (juhul kui eksisteeris) oli samasugune. Taoline asi oleks ehk põhjendatud üheseltmõistetavatest teemadest rääkides, nt kui artiklis [[raud]] kirjeldada ühtlasi, mis on [[keemiline element]], aga me ei saa eeldada, et kõik käesolevas artiklis veeteest rääkivad inimesed sellest mõistest ühtviisi aru saavad. Õigemini mulle tundub, et justnimelt saadakse erinevalt aru: mõni eeldab kogupikkuses laevatavat trassi, mõni lohistamise abil paadiga läbitavat trassi, mõni trassi rahvusvahelise kaubateena toimimist. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. august 2017, kell 11:25 (EEST) ::Kaudselt käib asja kohta isegi [https://www.britannica.com/science/lake-ice see tekst], kuna seal seletatakse ära, miks Emajõel Tartust ülespoole taliteed olla ei saanud. Ühes loodusajakirjadest ilmus hiljuti artikkel Eesti vana teedevõrgustiku kohta, kus oli näidatud, et Tartust Viljandi poole viiv talitee läks üldiselt mööda praeguse Tartu-Viljandi maantee trassi, aga Puhja kohal suundus umbkaudu praeguse kõrgepingeliini kohal otse Emajõe alguse poole. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 21. august 2017, kell 08:06 (EEST) :::See on muidugi huvitav info, aga kui me kirjutajatena hakkame Pärnu-Viljandi-Tartu veeteega seostama, siis ikkagi originaaluurimus. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. august 2017, kell 11:25 (EEST) ::::Aga seda ma ju varem ütlesingi - autorid, kes teemal kirjutanud on, pole seda piisavalt hästi ja asjatundlikult teinud, et artiklist head artiklit saada:( Olen muidugi nõus, et hetkel läks Eesti veeteede üldine kirjeldus valesse kohta, selles, kas selline asi siin artiklis olema peaks või ei, peaks ilmselt aga keegi kolmas ja neljas isik arvamust avaldama. Minu meelest on just see põhjus, et inimesed seda erinevalt mõistavad, näitamas ära vajadust mingiks üldkehtivaks seletuseks. (P.S Minu isiklik arvamus teest - kui see ka olemas oli, siis kõrvalise trassina, sest Pihkva kaupade väljavedamiseks veeteed mööda oli Narva jõe kindlalt olemas olnud veetee kordades parem, võimaldades sügavamapõhjalistelt lotjadelt Narva all kaupade otse merelaevadele laadimist. Tõenäoliselt eksisteeris veetee ainult kevadise ja sügisese suurvee ajal, mil madalapõhjalised kaubaveolaevad Peipsi järvel tormiohus olid ja Soome laht Liivi lahest avatuma veekoguna laevaliikluseks ebasobivamaks muutus, samas pean äärmiselt ebatõenäoliseks veetee (mitte talitee) täielikku puudumist, kuna väga kindlalt olemas olnud ja rahvusvahelises plaanis ühed tähtsamad veeteed üle Daugava ja Dnepri Mustale merele ja üle Neeva, Volhovi ja Msta Volgale (või siis mööda Sviri ja üle Beloozerski Volgale) ja sealt Pärsiasse ei olnud teps mitte liikluseks soodsamad). :Pärnu kohta (Mägi ja Kiudsoo arvamustest): Johanseni seisukoht oli, et Tallinn oli viikingiaegne ja mereäärne kauplemispaik (kuid mitte asula). Samal seisukohal on ka Klinge, kusjuures Klinge argumentide kohaselt pidanuks selline paik olema ka Pärnu. Kuuskemaa seisukoht on see, et kuigi nende seisukohtade toetamiseks puuduvad andmed, ei saa neid siiski paljude noorte ajaloolaste tavasid järgides tagasi lükata, kuna mainitud kohtades pole sisuliselt uurimisi läbi viidud. Ka oleks veider eeldada, et asustust toetava tagamaata kohta ilmus pärast ristisõdasid järsku kaks linna, kuigi kaubanduskeskus Pärnu kohal ei eelda muidugi Peipsi järvele viivat veeteed. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. august 2017, kell 10:57 (EEST) Üks asi tuleb nüüd küll pähe, mis esitust paremaks teeks. Nimelt tasuks ära mainida, et peamine kaubatee suundus Pihkvast Narva jõele ja Narva sadamasse (ja ehk ka talitee Pihkvast Riiga). See teeks tunduvalt selgemaks selle, millist veeteed EI olnud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. oktoober 2019, kell 02:03 (EET) :Sellest veeteest on nt Kiudsoo kirjutanud, aga ma ei mäleta, kas ta seostab selle Emajõe-Pärnu jõe tee olemasoluga / mitte-olemasoluga. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. november 2019, kell 23:31 (EET) ==Pärnu-Tartu-Pihkva veetee== Kas eraldi artikkel tuleb märksõnale [[Pärnu-Tartu-Pihkva veetee]]. Oli vist veel pikem variant: [[Pärnu-Tartu-Pihkva-Polotski veetee]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. august 2018, kell 11:14 (EEST) :Ma ei poolda veetee kohta eraldi artiklit, vähemalt esialgu mitte. Pigem võiks need variandid praegusesse artiklisse eraldi lõigu alla panna ja teha ümbersuunamislehed. [[Kasutaja:Umbisik|Umbisik]] ([[Kasutaja arutelu:Umbisik|arutelu]]) 12. august 2018, kell 16:15 (EEST) mainin ka, et 1842 avati aerulaevadele mõeldud [[Võrtsjärve-Peipsi veetee]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. august 2018, kell 11:19 (EEST) :Pärnu-Pihkva veeteele vaevalt eraldi artiklit mõtet teha on, sellise spetsiifilise trassi kohta pole ilmselt materjali. Ma arvan, et võib tervikuna siia linkida või ainult esimene osa (Pärnu-Tartu) ja Pihkvale siis linna link. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 11. august 2018, kell 16:35 (EEST) ::Pikemat varianti ma oleks nagu kusagil Valgevene kohta käivates tekstides kohanud, ainult et ei mäleta kus. Aga kuna hetkel selle juurde mujalt kui siit arutelust linke ei vii, siis võime eeldada, et sellist artiklit pole tarvis luua. Reaalselt käis enamus Pihkva kaubavahetusest Narva jõe kaudu ja pigem oli Peipsi järv kolme erineva (vee)tee ristumispaigaks (ka Pihkva ja Polotski vaheline trass on oma probleemidega, mis ei erine väga palju siin artiklis ära toodutest). See viimane veetee on muidugi artikliväääriline ja artikkel vajaks lühemat resümee stiilis lõiku ka siin artiklis. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 12. august 2018, kell 08:20 (EEST) == Jõelaevad Emajõel == "Algselt sõitsid suuremad jõelaevad Tartuni..." Kas siia saaks lisada mingi ajajärgu? Hetkel pole teada, millal oli "algne" seis ja millal see lõppes. Mujal artiklis räägitakse jõe kasutamisest viikingiajast kuni 21. sajandini, seega täpsustamine oleks hea. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 22. august 2022, kell 22:26 (EEST) :Kents kirjutas oma aja seisust. Sisuliselt oli toona liiklusel kaks suuremat tõket - Kärevere kärestikud ja Jänese sild. Tänapäevaks on asi muutunud, aga kas tee ülesvoolu avanes silla purustamine või uus säng ümber kärestike, seda ma ei tea. Võib olla ju ka umbmäärasem ja märkida XX sajandi keskpaik, ent kuhu täpselt? Kents sellest ju enam ei räägi, selle kohta on info Lota artiklis. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 23. august 2022, kell 16:18 (EEST) : "oletatavalt '''kunagi''' liiklemiseks kasutusel olnud veetee" - ka selle osa kohta sama kysimus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. august 2022, kell 16:12 (EEST) ::See puudutab nüüd üht keerukat küsimust ehk siis lõikude paigutust. Hetkel on ajalugu veetee olemasolu küsimuse ees, sest kuidagi veider on hakata lugema millestki, mida võib-olla olemaski pole. Ka jagab see lõik mõningat valgust küsimusele, millest see arutelu siis ikkagi käib. Samas on ajalugu ise lihtsamini mõistetav just järgneva diskussiooni valguses (kunagi tähendab seda, et kui veeteed intensiivselt kasutati, siis pole teada millal, sest kindlad ütelused selle kohta välistaks juba isenesest selle arutelu, ja kui pole teada, mil seda intensiivselt kautati, siis pole ka teada, kas üldse kasutati... Ühesõnaga, kuidagi pidi asju ju esitama, aga pole kindel, et tulemus on optimaalseim.- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 24. august 2022, kell 10:35 (EEST) ---- Jutt selle kohta, millised jõed olid 20. sajandi esimesel poolel laetatavad, ei puutu ju otseselt sellesse veeteesse, ega? Eriti näiteks Laeva jõge puudutav. Hilsemad õgvendustööd, kui neid on tehtud muul eesmärgil, mitte selle veetee (võimaliku) rajamisega seoses, ei tundu ka siin päris asjakohased. See materjal võiks minu meelest olla pigem vastavate jõgede artiklites. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. august 2022, kell 20:02 (EEST) :Ka seal. Ent Piibe maanteest kirjutades tunnen mina küll huvi ka selle lõikude, nende seisukorra ja ajaloo vastu. Tallinn-Tartu maanteed saab kasutada ka Paidest Põltsamaale sõitmiseks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. august 2022, kell 07:16 (EEST) 82thwxfl4zj3rhqewyiqugb1gjr039z Mihhail Saltun 0 441936 6183262 6183180 2022-08-25T14:03:19Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki '''Mihhail Mihhailovitš Saltun''' ([[15. märts]] [[1967]] [[Lüübnitsa]] – [[21. juuni]] [[2016]] [[Narva]]) oli [[Eesti]] [[õigeusk|õigeusu]] vaimulik. Saltun sündis toonases [[Põlva rajoon]]is ohvitser Mihhail Saltuni perekonnas. Vaimuliku hariduse omandas ta [[Moskva]]s [[Moskva vaimulik seminar|vaimulikus seminaris]] ja [[Õigeusu Püha Tihhoni Humanitaarülikool]]is.<ref name=EOC>[https://web.archive.org/web/20160726170000/http://www.orthodox.ee/344rus.html Трагически погиб священник Михаил Салтун] Эстонская Православная Церковь Московского Патриархата, 21.06.2016 (vaadatud 1.08.2016)</ref> [[15. veebruar]]il [[2004]] pühitses Tallinna ja kogu Eesti metropoliit [[Kornelius (Jakobs)|Kornelius]] ta diakoniks. Preestriks pühitseti isa Mihhail [[12. juuni]]l [[2005]],<ref name=EOC/> ta kuulus [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]u vaimulikkonda. Aastatel [[2005]]–[[2013]] teenis ta preestrina [[Nina Jumalaema Kaitsmise kogudus]]t.<ref name=EOC/><ref>[https://www.inforegister.ee/en/80202551-MOSKVA-PATRIARHAADI-EESTI-OIGEUSU-KIRIKU-NINA-JUMALAEMA-KAITSMISE-KOGUDUS-MTU/contacts-addresses-telephones MPEÕK Nina Jumalaema Kaitsmise Kogudus MTÜ] Inforegister.ee (vaadatud 1.08.2016)</ref> Seejärel oli ta 2013. aastast kuni surmani [[Narva-Jõesuu Jumalaema Kaasani Ikooni kogudus]]e esipreester ja teenis ühtlasi ka [[Narva-Jõesuu Püha Vladimiri kirik]]us. Vaimuliku teenistuse kestel pälvis ta mitmeid vaimulikke autasusid – [[puusaehe|puusaehte]], [[kamilavka]] ja rinnaristi.<ref name=EOC/> 21. juuni öösel 2016 tungiti Saltunile tema kodus terariistaga kallale. Raskete kehavigastustega preester toimetati Narva haiglasse, kus ta suri saadud haavadesse. Rünnakus kahtlustatavana peeti kinni tema 20-aastane poeg Daniil Saltun. Vahejuhtum pälvis laialdast meediakajastust nii eesti- kui ka venekeelses ajakirjanduses.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/narvas-tapeti-johkralt-oigeusu-preester?id=74873941 Narvas tapeti jõhkralt õigeusu preester] Delfi, 21.06.2016 (vaadatud 1.08.2016)</ref><ref>[http://rus.err.ee/v/virumaa/e937111a-3192-421b-abea-6a13d5964d96 В Нарве жестоко убит священник Михаил, подозреваемый в убийстве его 20-летний сын задержан] ERR Uudised, 21.06.2016 (vaadatud 1.08.2016)</ref><ref>[http://rus.postimees.ee/3739999/ В Нарве зверски убит православный священник, подозревается сын] Postimees (vene keeles), 21.06.2016 (vaadatud 2.08.2016)</ref><ref>[http://rus.postimees.ee/3740547/ Одаренный мальчик из хорошей семьи убил отца-священника из-за компьютера?] Postimees (vene keeles), 21.06.2016 (vaadatud 2.08.2016)</ref> Daniil suunati hiljem [[Viru Maakohus|Viru Maakohtu]] otsusega psühhiaatrilisele ravile.<ref>[https://rus.err.ee/239386/ubijcu-svjawennika-v-narve-otpravili-na-psihiatricheskoe-lechenie Убийцу священника в Нарве отправили на психиатрическое лечение] rus.err.ee, 19.12.2016.</ref> Mihhail Saltuni matusetalitus toimus [[28. juuni]]l [[2016]] Narva-Jõesuu Jumalaema Kaasani Ikooni kirikus, selle viis läbi [[Narva ja Peipsiveere piiskopkond|Narva ja Peipsiveere piiskop]] [[Lazar (Gurkin)|Laatsarus]]. Tema surnukeha maeti [[Kuremäe klooster|Kuremäe kloostri]] kalmistule.<ref>[https://web.archive.org/web/20160817072617/http://www.gazeta.ee/?p=50507 Отпевание священника Михаила Салтуна] Нарвская Газета, 29.06.2016 (vaadatud 1.08.2016)</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Saltun, Mihhail}} [[Kategooria:Eesti õigeusu vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] [[Kategooria:Surnud 2016]] lmrmva9l7vb02m9g07451zvvlsy7lns Elliot Giles 0 444189 6183472 5589236 2022-08-25T22:33:38Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Elliot Giles | Pilt = Elliot_Giles_2018.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = | Riik = Suurbritannia | Sünniaeg = {{süv|1994|5|26}} | Sünnikoht = | Treener = [[Matthew Yates]] | Spordiklubi = Birchfield Harriers | Medalid = }} '''Elliot Giles''' (sündinud [[26. mai|26. mail]] [[1994]]) on [[Suurbritannia]] [[kergejõustiklane]] ([[800 m jooks]]ja). [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Amsterdam]]is võitis ta 800 meetri jooksus pronksmedali. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s sai ta 800 meetri jooksus oma eeljooksus ajaga 1.47,88 seitsmenda koha ega pääsenud poolfinaali. == Saavutused == === [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] === * [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016]] [[Pilt:Bronze medal europe.svg|15px]] pronksmedal 800 m jooksus ('''1.45,54''') ==Isiklikud rekordid== Välitingimustes: *[[800 m jooks]] – 1.43,63, 4. juuli 2021, [[Stockholm]]. *[[1500 m jooks]] – 3.33,56, 6. august 2022, [[Birmingham]]. Sisetingimustes: *[[800 m jooks]] – 1.44,05 (<span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span>), 17. veebruar 2021, [[Torun]]. *[[1500 m jooks]] – 3.35,93, 3. veebruar 2022, [[Ostrava]]. ==Välislingid== * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Giles, Elliot}} [[Kategooria:Suurbritannia jooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] c87lbb365un8q65ycc0xj2ukt3xb7un Ärilaen 0 444542 6183543 6113253 2022-08-26T06:10:00Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Ärilaen''' on [[laen]], mis on mõeldud [[ettevõte]]tele näiteks investeerimiseks või ajutise rahavajaduse katteks. Ärilaene on väga mitmeid, näiteks investeerimislaen, arvelduslaen, [[pangagarantii]], stardilaen aga ärilaenuks liigitub ka [[liising]].<ref>{{Netiviide|Autor=Heaintress OÜ|URL=http://www.heaintress.ee/et/arilaen|Pealkiri=Ärilaen|Väljaanne=Heaintress.ee|Aeg=13.12.2015|Kasutatud=4.10.2016|Keel=Eesti keel}}</ref> ==Ärilaenude liigid== Ärilaenude liigid on järgmised: *[[Hüpoteeklaen]] ettevõttele – Eeldab [[kinnisvara]] olemasolu mille pandi vastu antakse laenu. Laenuliik, mis võimaldab ettevõtjal suuremaid krediidilimiite ning reeglina soodsamaid intresse, kui ilma tagatiseta laenude puhul. *Investeerimislaen ettevõttele – Investeerimiseks mõeldud ärilaen, mis võimaldab ettevõtjal teha suuremaid [[investeering]]uid nt põhivarasse või käivitada uusi suuremaid äriprojekte, osta või renoveerida hooneid. Investeerimislaen reeglina antakse ettevõttele tagatise vastu. *Arvelduslaen ettevõttele – lühiajalise [[likviidsus]]e tõstmiseks mõeldud ärilaen, et tasandada hooajalisi rahavoogusid või ootamatut ebakorrapärast finantsolukorda, nt klientide makseviivitusest või muudest ettenägematutest olukordadest tulenevate kohustuste katmiseks. *[[Pangagarantii]] ettevõttele – laenufirma või panga poolt antav garantii, et ettevõte täidab kohustuse. Osaliselt on tegemist kindlustuslaadse tootega, kus krediidiasutus garanteerib võlausaldajatele või hankijatele ettevõttepoolse kohustusest kinnipidamise. *Stardilaen ettevõttele – on mõeldud alustavatele ettevõtetele tegevuse alustamiseks või mõne uue äriprojekti teostamiseks. Stardilaen on juhuks kui ettevõtjal on äriidee, kuid puudub algkapital, tagatis või muu võimalus äriidee teostamiseks. Stardilaenu puhul on väga oluline hea äriplaan, milles tõestatakse tulevased rahavood. *Vabamaksega Ärilaen ettevõttele – on laenuliik, mis võimaldab raha kasutada väiksema igakuise kuluga kuna tasuma peab igakuiselt vaid intressi ning põhiosa laenust peab tasuma, kas perioodi lõpus või osadena laenuperioodi vältel. *Krediidiliin ettevõttele – on võimalus kasutada rahalisi vahendeid nii osaliselt kui täismahus ettenähtud ajaperioodi jooksul. Samuti on krediidi tagasimakseid võimalik teha endale sobivamate osadena. Intressi tuleb reeglina tasuda vaid kasutatud osa pealt. *Liising ettevõttele – Laenutüüp on tagatis või pandiga kindlustatud laenu andmine (üldjuhul liisingu tagatiseks on ostetav seade, auto, laev, mootorratas, traktor jms). *[[Faktooring]] ettevõttele – Arvete ennetähtaegne rahastamine. Faktooring on üldiselt kasutatav pikkade maksetähtaegadega arvete puhul. Minimaalne faktooring on reeglina 14 päeva.<ref>{{Netiviide|Autor=Heaintress OÜ|URL=http://www.heaintress.ee/et/arilaen|Pealkiri=Ärilaen|Väljaanne=Heaintress.ee|Aeg=13.12.2015|Kasutatud=4.10.2016|Keel=Eesti keel}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Laen]] gbtf4j9geu9bh2znc2d52mdj2cmrf9o 6183544 6183543 2022-08-26T06:11:03Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Ärilaen''' on [[laen]], mis on mõeldud [[ettevõte]]tele näiteks investeerimiseks või ajutise rahavajaduse katteks. Ärilaene on väga mitmeid, näiteks investeerimislaen, arvelduslaen, [[pangagarantii]], stardilaen aga ärilaenuks liigitub ka [[liising]].<ref>{{Netiviide|Autor=Heaintress OÜ|URL=http://www.heaintress.ee/et/arilaen|Pealkiri=Ärilaen|Väljaanne=Heaintress.ee|Aeg=13.12.2015|Kasutatud=4.10.2016|Keel=Eesti keel}}</ref> ==Ärilaenude liigid== Ärilaenude liigid on järgmised: *[[Hüpoteeklaen]] ettevõttele – Eeldab [[kinnisvara]] olemasolu mille pandi vastu antakse laenu. Laenuliik, mis võimaldab ettevõtjal suuremaid krediidilimiite ning reeglina soodsamaid intresse, kui ilma tagatiseta laenude puhul. *Investeerimislaen ettevõttele – Investeerimiseks mõeldud ärilaen, mis võimaldab ettevõtjal teha suuremaid [[investeering]]uid nt põhivarasse või käivitada uusi suuremaid äriprojekte, osta või renoveerida hooneid. Investeerimislaen reeglina antakse ettevõttele tagatise vastu. *Arvelduslaen ettevõttele – lühiajalise [[likviidsus]]e tõstmiseks mõeldud ärilaen, et tasandada hooajalisi [[rahavoog]]usid või ootamatut ebakorrapärast finantsolukorda, nt klientide makseviivitusest või muudest ettenägematutest olukordadest tulenevate kohustuste katmiseks. *[[Pangagarantii]] ettevõttele – laenufirma või panga poolt antav garantii, et ettevõte täidab kohustuse. Osaliselt on tegemist kindlustuslaadse tootega, kus krediidiasutus garanteerib võlausaldajatele või hankijatele ettevõttepoolse kohustusest kinnipidamise. *Stardilaen ettevõttele – on mõeldud alustavatele ettevõtetele tegevuse alustamiseks või mõne uue äriprojekti teostamiseks. Stardilaen on juhuks kui ettevõtjal on äriidee, kuid puudub algkapital, tagatis või muu võimalus äriidee teostamiseks. Stardilaenu puhul on väga oluline hea äriplaan, milles tõestatakse tulevased rahavood. *Vabamaksega Ärilaen ettevõttele – on laenuliik, mis võimaldab raha kasutada väiksema igakuise kuluga kuna tasuma peab igakuiselt vaid intressi ning põhiosa laenust peab tasuma, kas perioodi lõpus või osadena laenuperioodi vältel. *Krediidiliin ettevõttele – on võimalus kasutada rahalisi vahendeid nii osaliselt kui täismahus ettenähtud ajaperioodi jooksul. Samuti on krediidi tagasimakseid võimalik teha endale sobivamate osadena. Intressi tuleb reeglina tasuda vaid kasutatud osa pealt. *Liising ettevõttele – Laenutüüp on tagatis või pandiga kindlustatud laenu andmine (üldjuhul liisingu tagatiseks on ostetav seade, auto, laev, mootorratas, traktor jms). *[[Faktooring]] ettevõttele – Arvete ennetähtaegne rahastamine. Faktooring on üldiselt kasutatav pikkade maksetähtaegadega arvete puhul. Minimaalne faktooring on reeglina 14 päeva.<ref>{{Netiviide|Autor=Heaintress OÜ|URL=http://www.heaintress.ee/et/arilaen|Pealkiri=Ärilaen|Väljaanne=Heaintress.ee|Aeg=13.12.2015|Kasutatud=4.10.2016|Keel=Eesti keel}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Laen]] 5iylkg3xxw6f7mrmu6ad59x6q4wt6t5 6183545 6183544 2022-08-26T06:11:51Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Ärilaen''' on [[laen]], mis on mõeldud [[ettevõte]]tele näiteks investeerimiseks või ajutise rahavajaduse katteks. Ärilaene on väga mitmeid, näiteks investeerimislaen, arvelduslaen, [[pangagarantii]], stardilaen aga ärilaenuks liigitub ka [[liising]].<ref>{{Netiviide|Autor=Heaintress OÜ|URL=http://www.heaintress.ee/et/arilaen|Pealkiri=Ärilaen|Väljaanne=Heaintress.ee|Aeg=13.12.2015|Kasutatud=4.10.2016|Keel=Eesti keel}}</ref> ==Ärilaenude liigid== Ärilaenude liigid on järgmised: *[[Hüpoteeklaen]] ettevõttele – Eeldab [[kinnisvara]] olemasolu mille pandi vastu antakse laenu. Laenuliik, mis võimaldab ettevõtjal suuremaid krediidilimiite ning reeglina soodsamaid intresse, kui ilma tagatiseta laenude puhul. *Investeerimislaen ettevõttele – Investeerimiseks mõeldud ärilaen, mis võimaldab ettevõtjal teha suuremaid [[investeering]]uid nt põhivarasse või käivitada uusi suuremaid äriprojekte, osta või renoveerida hooneid. Investeerimislaen reeglina antakse ettevõttele tagatise vastu. *Arvelduslaen ettevõttele – lühiajalise [[likviidsus]]e tõstmiseks mõeldud ärilaen, et tasandada hooajalisi [[rahavoog]]usid või ootamatut ebakorrapärast finantsolukorda, nt klientide makseviivitusest või muudest ettenägematutest olukordadest tulenevate kohustuste katmiseks. *[[Pangagarantii]] ettevõttele – laenufirma või panga poolt antav garantii, et ettevõte täidab kohustuse. Osaliselt on tegemist kindlustuslaadse tootega, kus [[krediidiasutus]] garanteerib võlausaldajatele või hankijatele ettevõttepoolse kohustusest kinnipidamise. *Stardilaen ettevõttele – on mõeldud alustavatele ettevõtetele tegevuse alustamiseks või mõne uue äriprojekti teostamiseks. Stardilaen on juhuks kui ettevõtjal on äriidee, kuid puudub algkapital, tagatis või muu võimalus äriidee teostamiseks. Stardilaenu puhul on väga oluline hea äriplaan, milles tõestatakse tulevased rahavood. *Vabamaksega Ärilaen ettevõttele – on laenuliik, mis võimaldab raha kasutada väiksema igakuise kuluga kuna tasuma peab igakuiselt vaid intressi ning põhiosa laenust peab tasuma, kas perioodi lõpus või osadena laenuperioodi vältel. *Krediidiliin ettevõttele – on võimalus kasutada rahalisi vahendeid nii osaliselt kui täismahus ettenähtud ajaperioodi jooksul. Samuti on krediidi tagasimakseid võimalik teha endale sobivamate osadena. Intressi tuleb reeglina tasuda vaid kasutatud osa pealt. *Liising ettevõttele – Laenutüüp on tagatis või pandiga kindlustatud laenu andmine (üldjuhul liisingu tagatiseks on ostetav seade, auto, laev, mootorratas, traktor jms). *[[Faktooring]] ettevõttele – Arvete ennetähtaegne rahastamine. Faktooring on üldiselt kasutatav pikkade maksetähtaegadega arvete puhul. Minimaalne faktooring on reeglina 14 päeva.<ref>{{Netiviide|Autor=Heaintress OÜ|URL=http://www.heaintress.ee/et/arilaen|Pealkiri=Ärilaen|Väljaanne=Heaintress.ee|Aeg=13.12.2015|Kasutatud=4.10.2016|Keel=Eesti keel}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Laen]] 2rdqteygibf7j1uytse3rr7ancrx1tc 6183547 6183545 2022-08-26T06:12:55Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Ärilaen''' on [[laen]], mis on mõeldud [[ettevõte]]tele näiteks investeerimiseks või ajutise rahavajaduse katteks. Ärilaene on väga mitmeid, näiteks investeerimislaen, arvelduslaen, [[pangagarantii]], stardilaen aga ärilaenuks liigitub ka [[liising]].<ref>{{Netiviide|Autor=Heaintress OÜ|URL=http://www.heaintress.ee/et/arilaen|Pealkiri=Ärilaen|Väljaanne=Heaintress.ee|Aeg=13.12.2015|Kasutatud=4.10.2016|Keel=Eesti keel}}</ref> ==Ärilaenude liigid== Ärilaenude liigid on järgmised: *[[Hüpoteeklaen]] ettevõttele – Eeldab [[kinnisvara]] olemasolu mille pandi vastu antakse laenu. Laenuliik, mis võimaldab ettevõtjal suuremaid krediidilimiite ning reeglina soodsamaid [[intress]]e, kui ilma tagatiseta laenude puhul. *Investeerimislaen ettevõttele – Investeerimiseks mõeldud ärilaen, mis võimaldab ettevõtjal teha suuremaid [[investeering]]uid nt põhivarasse või käivitada uusi suuremaid äriprojekte, osta või renoveerida hooneid. Investeerimislaen reeglina antakse ettevõttele tagatise vastu. *Arvelduslaen ettevõttele – lühiajalise [[likviidsus]]e tõstmiseks mõeldud ärilaen, et tasandada hooajalisi [[rahavoog]]usid või ootamatut ebakorrapärast finantsolukorda, nt klientide makseviivitusest või muudest ettenägematutest olukordadest tulenevate kohustuste katmiseks. *[[Pangagarantii]] ettevõttele – laenufirma või panga poolt antav garantii, et ettevõte täidab kohustuse. Osaliselt on tegemist kindlustuslaadse tootega, kus [[krediidiasutus]] garanteerib võlausaldajatele või hankijatele ettevõttepoolse kohustusest kinnipidamise. *Stardilaen ettevõttele – on mõeldud alustavatele ettevõtetele tegevuse alustamiseks või mõne uue äriprojekti teostamiseks. Stardilaen on juhuks kui ettevõtjal on äriidee, kuid puudub algkapital, tagatis või muu võimalus äriidee teostamiseks. Stardilaenu puhul on väga oluline hea äriplaan, milles tõestatakse tulevased rahavood. *Vabamaksega Ärilaen ettevõttele – on laenuliik, mis võimaldab raha kasutada väiksema igakuise kuluga kuna tasuma peab igakuiselt vaid intressi ning põhiosa laenust peab tasuma, kas perioodi lõpus või osadena laenuperioodi vältel. *Krediidiliin ettevõttele – on võimalus kasutada rahalisi vahendeid nii osaliselt kui täismahus ettenähtud ajaperioodi jooksul. Samuti on krediidi tagasimakseid võimalik teha endale sobivamate osadena. Intressi tuleb reeglina tasuda vaid kasutatud osa pealt. *Liising ettevõttele – Laenutüüp on tagatis või pandiga kindlustatud laenu andmine (üldjuhul liisingu tagatiseks on ostetav seade, auto, laev, mootorratas, traktor jms). *[[Faktooring]] ettevõttele – Arvete ennetähtaegne rahastamine. Faktooring on üldiselt kasutatav pikkade maksetähtaegadega arvete puhul. Minimaalne faktooring on reeglina 14 päeva.<ref>{{Netiviide|Autor=Heaintress OÜ|URL=http://www.heaintress.ee/et/arilaen|Pealkiri=Ärilaen|Väljaanne=Heaintress.ee|Aeg=13.12.2015|Kasutatud=4.10.2016|Keel=Eesti keel}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Laen]] l0870ebuz6tntkvn1zqtbhqmqq9lavu 6183552 6183547 2022-08-26T06:35:29Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Ärilaen''' on [[laen]], mis on mõeldud [[ettevõte]]tele näiteks investeerimiseks või ajutise rahavajaduse katteks. Ärilaene on väga mitmeid, näiteks investeerimislaen, arvelduslaen, [[pangagarantii]], stardilaen aga ärilaenuks liigitub ka [[liising]].<ref>{{Netiviide|Autor=Heaintress OÜ|URL=http://www.heaintress.ee/et/arilaen|Pealkiri=Ärilaen|Väljaanne=Heaintress.ee|Aeg=13.12.2015|Kasutatud=4.10.2016|Keel=Eesti keel}}</ref> ==Ärilaenude liigid== Ärilaenude liigid on järgmised: *[[Hüpoteeklaen]] ettevõttele – Eeldab [[kinnisvara]] olemasolu mille pandi vastu antakse laenu. Laenuliik, mis võimaldab ettevõtjal suuremaid krediidilimiite ning reeglina soodsamaid [[intress]]e, kui ilma [[tagatis]]eta laenude puhul. *Investeerimislaen ettevõttele – Investeerimiseks mõeldud ärilaen, mis võimaldab ettevõtjal teha suuremaid [[investeering]]uid nt põhivarasse või käivitada uusi suuremaid äriprojekte, osta või renoveerida hooneid. Investeerimislaen reeglina antakse ettevõttele tagatise vastu. *Arvelduslaen ettevõttele – lühiajalise [[likviidsus]]e tõstmiseks mõeldud ärilaen, et tasandada hooajalisi [[rahavoog]]usid või ootamatut ebakorrapärast finantsolukorda, nt klientide makseviivitusest või muudest ettenägematutest olukordadest tulenevate kohustuste katmiseks. *[[Pangagarantii]] ettevõttele – laenufirma või panga poolt antav garantii, et ettevõte täidab kohustuse. Osaliselt on tegemist kindlustuslaadse tootega, kus [[krediidiasutus]] garanteerib võlausaldajatele või hankijatele ettevõttepoolse kohustusest kinnipidamise. *Stardilaen ettevõttele – on mõeldud alustavatele ettevõtetele tegevuse alustamiseks või mõne uue äriprojekti teostamiseks. Stardilaen on juhuks kui ettevõtjal on äriidee, kuid puudub algkapital, tagatis või muu võimalus äriidee teostamiseks. Stardilaenu puhul on väga oluline hea äriplaan, milles tõestatakse tulevased rahavood. *Vabamaksega Ärilaen ettevõttele – on laenuliik, mis võimaldab raha kasutada väiksema igakuise kuluga kuna tasuma peab igakuiselt vaid intressi ning põhiosa laenust peab tasuma, kas perioodi lõpus või osadena laenuperioodi vältel. *Krediidiliin ettevõttele – on võimalus kasutada rahalisi vahendeid nii osaliselt kui täismahus ettenähtud ajaperioodi jooksul. Samuti on krediidi tagasimakseid võimalik teha endale sobivamate osadena. Intressi tuleb reeglina tasuda vaid kasutatud osa pealt. *Liising ettevõttele – Laenutüüp on tagatis või pandiga kindlustatud laenu andmine (üldjuhul liisingu tagatiseks on ostetav seade, auto, laev, mootorratas, traktor jms). *[[Faktooring]] ettevõttele – Arvete ennetähtaegne rahastamine. Faktooring on üldiselt kasutatav pikkade maksetähtaegadega arvete puhul. Minimaalne faktooring on reeglina 14 päeva.<ref>{{Netiviide|Autor=Heaintress OÜ|URL=http://www.heaintress.ee/et/arilaen|Pealkiri=Ärilaen|Väljaanne=Heaintress.ee|Aeg=13.12.2015|Kasutatud=4.10.2016|Keel=Eesti keel}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Laen]] 2a1jp6i4k7zacv6qbj8dwy44nnwvojz 6183618 6183552 2022-08-26T10:28:02Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Ärilaen''' on [[laen]], mis on mõeldud [[ettevõte]]tele näiteks investeerimiseks või ajutise rahavajaduse katteks. Ärilaene on väga mitmeid, näiteks investeerimislaen, arvelduslaen, [[pangagarantii]], stardilaen aga ärilaenuks liigitub ka [[liising]].<ref>{{Netiviide|Autor=Heaintress OÜ|URL=http://www.heaintress.ee/et/arilaen|Pealkiri=Ärilaen|Väljaanne=Heaintress.ee|Aeg=13.12.2015|Kasutatud=4.10.2016|Keel=Eesti keel}}</ref> ==Ärilaenude liigid== Ärilaenude liigid on järgmised: *[[Hüpoteeklaen]] ettevõttele – Eeldab [[kinnisvara]] olemasolu mille pandi vastu antakse laenu. Laenuliik, mis võimaldab ettevõtjal suuremaid krediidilimiite ning reeglina soodsamaid [[intress]]e, kui ilma [[tagatis]]eta laenude puhul. *Investeerimislaen ettevõttele – Investeerimiseks mõeldud ärilaen, mis võimaldab ettevõtjal teha suuremaid [[investeering]]uid nt põhivarasse või käivitada uusi suuremaid äriprojekte, osta või renoveerida hooneid. Investeerimislaen reeglina antakse ettevõttele tagatise vastu. *Arvelduslaen ettevõttele – lühiajalise [[likviidsus]]e tõstmiseks mõeldud ärilaen, et tasandada hooajalisi [[rahavoog]]usid või ootamatut ebakorrapärast finantsolukorda, nt klientide makseviivitusest või muudest ettenägematutest olukordadest tulenevate kohustuste katmiseks. *[[Pangagarantii]] ettevõttele – laenufirma või panga poolt antav garantii, et ettevõte täidab kohustuse. Osaliselt on tegemist kindlustuslaadse tootega, kus [[krediidiasutus]] garanteerib [[võlausaldaja]]tele või hankijatele ettevõttepoolse kohustusest kinnipidamise. *Stardilaen ettevõttele – on mõeldud alustavatele ettevõtetele tegevuse alustamiseks või mõne uue äriprojekti teostamiseks. Stardilaen on juhuks kui ettevõtjal on äriidee, kuid puudub algkapital, tagatis või muu võimalus äriidee teostamiseks. Stardilaenu puhul on väga oluline hea äriplaan, milles tõestatakse tulevased rahavood. *Vabamaksega Ärilaen ettevõttele – on laenuliik, mis võimaldab raha kasutada väiksema igakuise kuluga kuna tasuma peab igakuiselt vaid intressi ning põhiosa laenust peab tasuma, kas perioodi lõpus või osadena laenuperioodi vältel. *Krediidiliin ettevõttele – on võimalus kasutada rahalisi vahendeid nii osaliselt kui täismahus ettenähtud ajaperioodi jooksul. Samuti on krediidi tagasimakseid võimalik teha endale sobivamate osadena. Intressi tuleb reeglina tasuda vaid kasutatud osa pealt. *Liising ettevõttele – Laenutüüp on tagatis või pandiga kindlustatud laenu andmine (üldjuhul liisingu tagatiseks on ostetav seade, auto, laev, mootorratas, traktor jms). *[[Faktooring]] ettevõttele – Arvete ennetähtaegne rahastamine. Faktooring on üldiselt kasutatav pikkade maksetähtaegadega arvete puhul. Minimaalne faktooring on reeglina 14 päeva.<ref>{{Netiviide|Autor=Heaintress OÜ|URL=http://www.heaintress.ee/et/arilaen|Pealkiri=Ärilaen|Väljaanne=Heaintress.ee|Aeg=13.12.2015|Kasutatud=4.10.2016|Keel=Eesti keel}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Laen]] gvdlzuatwq5cpqezkgm2f0uvxc17aee Mālpilsi lennuväli 0 445361 6183434 5771424 2022-08-25T19:48:52Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Mālpilsi lennuväli | lennujaama_omakeelne_nimi = Mālpils lidlauks | pilt = | pildikirjeldus = | lennujaama_tyyp = avalik | IATA = puudub | ICAO = puudub | omand = | kõrgus_merepinnast = 113 | laiuskoord = 57/02/43 | pikkuskoord = 24/56/46 | asendikaart = Läti | rada1_suund = 18/36 | rada1_pikkus = 400 | rada1_laius = 20 | rada1_kate = asfalt | reisijaid = | reisijaid_aasta = }} '''Mālpilsi lennuväli''' on sertifitseerimata lennuväli Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[Mālpils]]ist neli ja pool kilomeetrit põhja pool [[Bukas]]e külas. Lennuväli rajati nõukogude võimu ajal põllumajandusliku lennuväljana. Erinevalt paljudest teistest Läti lennuväljadest jäi see kasutusele ka pärast riigi taasiseseisvumist.<ref>http://www.forgottenairfields.com/latvia/riga/malpils-s681.html</ref> Aastal 2013 läks lennuväli eravaldusse.<ref>http://www.aprinkis.lv/sabiedriba/pasvaldibas/item/13567-izsole-vienigajam-pretendentam-pardota-malpils-lidlauka-apbuve</ref> Tänapäeval takistavad selle kasutamist maandumisraja lähedusse püstitatud 10–15 meetri kõrgused mastid.<ref>http://myairfields.com/?p=204</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Läti lennuväljad]] [[Kategooria:Sigulda piirkond]] 8p3v9wvw75n8ifsi41xb6h4e10quo7g MyHits 0 446954 6183443 6182489 2022-08-25T20:29:34Z 85.253.16.218 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib raadiojaamast; telekanali kohta vaata artiklit [[MyHits (muusikatelekanal)]]}} {{Infokast raadiojaam | nimi = MyHits | edastatav piirkond = {{PisiLipp|Eesti}} | aktiivne_aastetel = 2016– | sagedused = FM: 89,8 – 104,5 | omanik = [[Duo Media Networks]] | veebilehekülg = [http://www.myhits.ee www.myhits.ee] }} '''MyHits''' on meediakontserni [[Duo Media Networks]]ile kuuluv [[Eesti]] [[raadiojaam]]. Hommikut võtavad eetrisse [[Jüri Pootsmann]], [[Kristina Pärtelpoeg]] ja [[Indrek Vaheoja]] kella 06-10. Raadiojaam loodi raadiojaama [[Raadio Uuno]] asemele, üleminekuperiood uuele raadiojaamale algas 3. oktoobril [[2016]].<ref>[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/raadio-uuno-asemel-kaivituv-uus-raadiojaam-saab-nimeks-myhits-n177781 "Raadio Uuno asemel käivituv uus raadiojaam saab nimeks MyHits"] Pealinn, 11. oktoober 2016</ref> Raadiojaam alustas ametlikult tööd [[17. oktoober|17. oktoobril]] 2016. ==Sagedused== * [[Kesk-Eesti]] ja [[Saaremaa]] 97,4 MHz * [[Lääne-Eesti]] 99,8 MHz * [[Muhumaa]] 104,5 MHz * [[Pärnu]] 91,0 MHz * [[Rakvere]] 89,8 MHz * [[Tallinn]] ja [[Tartu]] 97,2 MHz * [[Võru]] 92,3 MHz * [[Viljandi]] 92,4 MHz == Vaata ka == *[[Eesti raadiojaamade loend]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.myhits.ee Koduleht] * [http://elu24.postimees.ee/v2/3869087/raadio-uuno-asemel-tegevust-alustav-raadiojaam-sai-nimeks-myhits Raadio Uuno asemel tegevust alustav raadiojaam sai nimeks MyHits] [[Postimees]], 11.10.2016 * [http://www.eestimeedia.ee/ettevõtted-ja-brandid/eesti-ettevõtted/as-trio-lsl/myhits Info AS Eesti Meedia kodulehel] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] 0gfa5948qgq5donytzg0au39tvd9f5c Vikipeedia:Kuu vikipedist 4 450091 6183241 6183189 2022-08-25T12:51:24Z Kruusamägi 1530 /* Hääletus */ wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Loode-Boreaallane |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ Wikimedia Eesti paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning ning alates 2022. aastast tõuseb summa 40 euro peale. == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===August 2022=== Kandidaate saab esitada 25.–31. augustini. Hääletus toimub 1.–7. septembrini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 16:10 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Lulu|Lulu]]''' ([[Eri:Kaastöö/Lulu|kaastöö]]) seoses hoogsalt budismi teemade tegelemise eest. -- [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 25. august 2022, kell 13:25 (EEST) :Esitan võrkpallisõbrana taaskord kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Angmar Brekker|Angmar Brekker]]''' ([[Eri:Kaastöö/Angmar Brekker|kaastöö]]) tubli töö eest võrkpalliteemaliste artiklitega tegelemisel. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 25. august 2022, kell 13:27 (EEST) :Esitan Eesti riigistruktuurides toimuva jätkuvalt usina kajastamise eest kasutaja '''[[Kasutaja:Karljohan29|Karljohan29]]''' ([[Eri:Kaastöö/Karljohan29|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. august 2022, kell 15:50 (EEST) ===Juuli 2022=== Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 21:46 (EEST) :Esitan Eesti riigistruktuurides toimuva kajastamise eest kasutaja '''[[Kasutaja:Karljohan29|Karljohan29]]''' ([[Eri:Kaastöö/Karljohan29|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 16:31 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. august 2022, kell 10:48 (EEST) :Esitan haridusasutustega seonduva materjali ulatuslikus mahus täpsustamise ja korrastamise eest kasutaja '''[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]]''' ([[Eri:Kaastöö/Merleke5|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 16:31 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 13:34 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:39 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:52 (EEST) :Esitan töö eest ordudega kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sacerdos79|kaastöö]]). - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. juuli 2022, kell 09:43 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2022, kell 09:59 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 1. august 2022, kell 10:34 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:02 (EEST) *{{poolt}} -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:27 (EEST) *{{poolt}} -[[Kasutaja:Kalle|Kalle]] ([[Kasutaja arutelu:Kalle|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:39 (EEST) *{{poolt}}--[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 4. august 2022, kell 18:31 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud kasutaja [[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]]. Minu õnnesoovid! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 01:15 (EEST) ===Juuni 2022=== Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 22. juuni 2022, kell 11:05 (EEST) :Esitan usina tegevuse eest hulga artiklite kallal kasutaja [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Eri:Kaastöö/Andreas003|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2022, kell 10:54 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 12:22 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 15:18 (EEST) :Esitan saksa kultuuri tutvustamise eest kasutaja [[Kasutaja:Manilaid|Manilaid]] ([[Eri:Kaastöö/Manilaid|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST) *{{Poolt}}--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 17:55 (EEST) :Esitan filmikunsti valdkonna tutvustamise eest kasutaja [[Kasutaja:Saksapoiss|Saksapoiss]] ([[Eri:Kaastöö/Saksapoiss|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST) :Esitan mõistliku arutlemise eest kasutaja [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Eri:Kaastöö/Minnekon|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 1. juuli 2022, kell 14:56 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Kalle|Kalle]] ([[Kasutaja arutelu:Kalle|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 21:32 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 00:16 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud kasutaja [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]]. Palju õnne! [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 00:52 (EEST) :{{Ping|OskarRand1}} meenutan reeglitest rida: "Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena". :Hääletus oli äärmiselt tasavägine ja antud juhul kogusid kaks kasutajat mõlemad kolm häält. Esimesena sai aga hääled kokku [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]]. Minu õnnesoovid! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 01:52 (EEST) Palju õnne võitjale! --[[Kasutaja:Manilaid|Manilaid]] ([[Kasutaja arutelu:Manilaid|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 00:45 (EEST) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] 8pfwkvu6d9w8sh0a6jaywghlrayzshj 6183595 6183241 2022-08-26T09:00:02Z Pietadè 41543 /* August 2022 */ wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Loode-Boreaallane |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ Wikimedia Eesti paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning ning alates 2022. aastast tõuseb summa 40 euro peale. == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===August 2022=== Kandidaate saab esitada 25.–31. augustini. Hääletus toimub 1.–7. septembrini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 16:10 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Lulu|Lulu]]''' ([[Eri:Kaastöö/Lulu|kaastöö]]) seoses hoogsalt budismi teemade tegelemise eest. -- [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 25. august 2022, kell 13:25 (EEST) :Esitan võrkpallisõbrana taaskord kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Angmar Brekker|Angmar Brekker]]''' ([[Eri:Kaastöö/Angmar Brekker|kaastöö]]) tubli töö eest võrkpalliteemaliste artiklitega tegelemisel. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 25. august 2022, kell 13:27 (EEST) :Esitan Eesti riigistruktuurides toimuva jätkuvalt usina kajastamise eest kasutaja '''[[Kasutaja:Karljohan29|Karljohan29]]''' ([[Eri:Kaastöö/Karljohan29|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. august 2022, kell 15:50 (EEST) :Esitan kandidaadiks jätkuvalt kestva kvaliteetse töö äramärkimiseks kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]]''' ([[Eri:Kaastöö/WikedKentaur|kaastöö]])[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 26. august 2022, kell 11:59 (EEST) ===Juuli 2022=== Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 21:46 (EEST) :Esitan Eesti riigistruktuurides toimuva kajastamise eest kasutaja '''[[Kasutaja:Karljohan29|Karljohan29]]''' ([[Eri:Kaastöö/Karljohan29|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 16:31 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. august 2022, kell 10:48 (EEST) :Esitan haridusasutustega seonduva materjali ulatuslikus mahus täpsustamise ja korrastamise eest kasutaja '''[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]]''' ([[Eri:Kaastöö/Merleke5|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 16:31 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 13:34 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:39 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:52 (EEST) :Esitan töö eest ordudega kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sacerdos79|kaastöö]]). - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. juuli 2022, kell 09:43 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2022, kell 09:59 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 1. august 2022, kell 10:34 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:02 (EEST) *{{poolt}} -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:27 (EEST) *{{poolt}} -[[Kasutaja:Kalle|Kalle]] ([[Kasutaja arutelu:Kalle|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:39 (EEST) *{{poolt}}--[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 4. august 2022, kell 18:31 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud kasutaja [[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]]. Minu õnnesoovid! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 01:15 (EEST) ===Juuni 2022=== Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 22. juuni 2022, kell 11:05 (EEST) :Esitan usina tegevuse eest hulga artiklite kallal kasutaja [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Eri:Kaastöö/Andreas003|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2022, kell 10:54 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 12:22 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 15:18 (EEST) :Esitan saksa kultuuri tutvustamise eest kasutaja [[Kasutaja:Manilaid|Manilaid]] ([[Eri:Kaastöö/Manilaid|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST) *{{Poolt}}--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 17:55 (EEST) :Esitan filmikunsti valdkonna tutvustamise eest kasutaja [[Kasutaja:Saksapoiss|Saksapoiss]] ([[Eri:Kaastöö/Saksapoiss|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST) :Esitan mõistliku arutlemise eest kasutaja [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Eri:Kaastöö/Minnekon|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 1. juuli 2022, kell 14:56 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Kalle|Kalle]] ([[Kasutaja arutelu:Kalle|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 21:32 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 00:16 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud kasutaja [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]]. Palju õnne! [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 00:52 (EEST) :{{Ping|OskarRand1}} meenutan reeglitest rida: "Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena". :Hääletus oli äärmiselt tasavägine ja antud juhul kogusid kaks kasutajat mõlemad kolm häält. Esimesena sai aga hääled kokku [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]]. Minu õnnesoovid! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 01:52 (EEST) Palju õnne võitjale! --[[Kasutaja:Manilaid|Manilaid]] ([[Kasutaja arutelu:Manilaid|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 00:45 (EEST) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] b02hrmj1xtkar3u4izahiq5qv99p4y1 Läti haldusjaotus 0 451550 6183385 6044355 2022-08-25T18:17:53Z Pikne 13803 piirkondade tabel olemas artiklis [[Piirkond (Läti)]], vt arutelu wikitext text/x-wiki [[Läti]] on jagatud 36 [[Piirkond (Läti)|piirkonnaks]] ([[läti keel]]es ''novads'') ja seitsmeks [[vabariigilinn]]aks (''republikas pilsētas''). Piirkonnad omakorda jagunevad [[vald (Läti)|valdadeks]]. 2009. aastani jagunes Läti 26 [[rajoon (Läti)|rajooniks]] ja seitsmeks vabariigilinnaks. Aastatel 2011–2021 oli piirkondi 110 ja vabariigilinnu üheksa. == Piirkonnad ja vabariigilinnad == {{vaata|Piirkond (Läti)}} 1. juulil 2021 jõustunud haldusreformiga vähenes vabariigilinnade arv üheksalt seitsmele ja [[piirkond (Läti)|piirkondade]] arv 110-lt 36-le. [[Fail:Latvia, administrative divisions 2021 - et - colored.svg|pisi|350px|Läti piirkonnad ja vabariigilinnad]] Vabariigilinnad on [[Daugavpils]], [[Jelgava]], [[Jūrmala]], [[Liepāja]], [[Rēzekne]], [[Riia]] ja [[Ventspils]]. Piirkonnad: {{veergude loend|laius=15em| # [[Ādaži piirkond]] # [[Aizkraukle piirkond]] # [[Alūksne piirkond]] # [[Augšdaugava piirkond]] # [[Balvi piirkond]] # [[Bauska piirkond]] # [[Cēsise piirkond]] # [[Dobele piirkond]] # [[Gulbene piirkond]] # [[Jēkabpilsi piirkond]] # [[Jelgava piirkond]] # [[Ķekava piirkond]] # [[Krāslava piirkond]] # [[Kuldīga piirkond]] # [[Limbaži piirkond]] # [[Līvāni piirkond]] # [[Ludza piirkond]] # [[Lõuna-Kuramaa piirkond]] # [[Madona piirkond]] # [[Mārupe piirkond]] # [[Ogre piirkond]] # [[Olaine piirkond]] # [[Preiļi piirkond]] # [[Rēzekne piirkond]] # [[Ropaži piirkond]] # [[Salaspilsi piirkond]] # [[Salduse piirkond]] # [[Saulkrasti piirkond]] # [[Sigulda piirkond]] # [[Smiltene piirkond]] # [[Talsi piirkond]] # [[Tukumsi piirkond]] # [[Valka piirkond]] # [[Valmiera piirkond]] # [[Varakļāni piirkond]] # [[Ventspilsi piirkond]] }} == Ajalugu == ===Haldusjaotus kuni 1. juulini 2009=== Läti riigi loomisel säilis üldjoontes maa senine jaotus maakondadeks. Seimi valimisteks jagati riik viieks piirkonnaks. 1949. aasta lõpus asendati [[Läti NSV]]s maakonnad 58 ([[rajoon (Läti)|rajooniga]], eksisteerisid ka vabariigilinnad. Lühiajaliselt jagati Läti ka oblastiteks (1952–1953, nt [[Riia oblast]], [[Liepaja oblast]], [[Daugavpilsi oblast]]).<ref name="qCZd4" /> 1960. aasta lõpuks rajoonide arv vähenes 26 peale ja stabiliseerus. [[Fail:Latvia, administrative divisions - et - colored (until 2009).svg|pisi|350px|Läti rajoonid ja vabariigilinnad (kuni 2009)]] Vabariigilinnu oli 2009. aastani seitse: [[Daugavpils]], [[Jelgava]], [[Jūrmala]], [[Liepāja]], [[Rēzekne]], [[Riia]] ja [[Ventspils]]. 1. juulini 2009 olid Lätis järgmised rajoonid: {{veergude loend|laius=15em| # [[Aizkraukle rajoon]] # [[Alūksne rajoon]] # [[Balvi rajoon]] # [[Bauska rajoon]] # [[Cēsise rajoon]] # [[Daugavpilsi rajoon]] # [[Dobele rajoon]] # [[Gulbene rajoon]] # [[Jēkabpilsi rajoon]] # [[Jelgava rajoon]] # [[Krāslava rajoon]] # [[Kuldīga rajoon]] # [[Liepāja rajoon]] # [[Limbaži rajoon]] # [[Ludza rajoon]] # [[Madona rajoon]] # [[Ogre rajoon]] # [[Preiļi rajoon]] # [[Rēzekne rajoon]] # [[Riia rajoon]] # [[Salduse rajoon]] # [[Talsi rajoon]] # [[Tukumsi rajoon]] # [[Valka rajoon]] # [[Valmiera rajoon]] # [[Ventspilsi rajoon]] }} === 2009. aasta haldusreform === [[Pilt:Latvia, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|350px|Läti piirkonnad ja vabariigilinnad (2011–2021)]] 19. detsembril 2008 võttis Läti valitsus vastu otsuse luua varasema 522 [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e (41 [[piirkond (Läti)|piirkonda]], 424 [[vald (Läti)|valda]], 50 rajoonilinna, 7 vabariigilinna) asemel 118 omavalitsusüksust (109 piirkonda ja 9 vabariigilinna).<ref name="1eORU" /> Varasemale seitsmele vabariigilinnale lisandusid [[Jēkabpils]] ja [[Valmiera]]. Reform jõustus 1. juulil 2009.<ref name="4fTub" /> Uus jaotus loodi järgmistel printsiipidel. Piirkondadeks (''novads'') loeti territoorium, kus elab püsivalt vähemalt 4000 inimest ja piirkonna keskuses vähemalt 2000 inimest. Kaugus piirkonna keskusest teiste linnadeni ei või ületada 50 kilomeetrit. Hulgas piirkondades oli siiski vähem elanikke. Näiteks kõige väiksemates piirkondades [[Baltinava piirkond|Baltinava]] ja [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonnas]] elas 2011. aasta seisuga vastavalt 1177 ja 1470 inimest. 2011. aasta alguses lisandus ka [[Mērsragsi piirkond]], mis sai 110. piirkonnaks. ==Vaata ka== * [[Läti linnade loend]] * [[Läti valdade loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="1eORU">[https://www.varam.gov.lv/lv/pasvaldibas Pašvaldības]. Vides aizsardzības un reģionālās attīstības ministrija, vaadatud 29.11.2021.</ref> <ref name="4fTub">[https://likumi.lv/doc.php?id=185993 Administratīvo teritoriju un apdzīvoto vietu likums]</ref> <ref name="qCZd4">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> }} {{Euroopahaldusjaotus}} [[Kategooria:Läti haldusjaotus| ]] ky2gd2o1ce9a4ose6kys71ugo51zt8r Sorbonne'i Ülikool 0 455909 6183252 5898026 2022-08-25T12:58:20Z 2A01:CB00:B51:3E00:D49A:A4BB:B8C2:587C Université Pierre-et-Marie-Curie wikitext text/x-wiki [[File:Insead - Sorbonne universités.png|pisi]] '''Sorbonne'i Ülikool''' ([[prantsuse keel]]es ''Sorbonne Université'') on [[ülikool]] [[Pariis]]is. Ülikool asutati 1. jaanuaril [[2018]]. aastal endiste [[Pariisi 4. Ülikool|Pariisi 4.]] ja [[Université Pierre-et-Marie-Curie|Pariisi 6. Ülikooli]] baasil, millega liideti veel mitu väiksemat õppeasutust. Ülikooli koosseisu kuulub [[Henri Poincaré Instituut]]. ==Vaata ka== *[[Pariisi Ülikool]] ==Välislingid== *[https://www.sorbonne-universite.fr/en/ Ülikooli koduleht] (ingliskeelne versioon) [[Kategooria:Prantsusmaa teadusasutused]] [[Kategooria:Pariis]] 9yxr8mz3k4lrky23mho4qvchuj6erdu 6183585 6183252 2022-08-26T08:18:24Z 2A01:CB09:8020:C4C0:914D:A064:469C:A9E4 wikitext text/x-wiki [[File:Insead - Sorbonne universités.png|pisi]] '''Sorbonne'i Ülikool''' ([[prantsuse keel]]es ''Sorbonne Université'') on [[ülikool]] [[Pariis]]is. Ülikool asutati 1. jaanuaril [[2018]]. aastal endiste [[Université Paris-Sorbonne|Pariisi 4.]] ja [[Université Pierre-et-Marie-Curie|Pariisi 6. Ülikooli]] baasil, millega liideti veel mitu väiksemat õppeasutust. Ülikooli koosseisu kuulub [[Henri Poincaré Instituut]]. ==Vaata ka== *[[Pariisi Ülikool]] ==Välislingid== *[https://www.sorbonne-universite.fr/en/ Ülikooli koduleht] (ingliskeelne versioon) [[Kategooria:Prantsusmaa teadusasutused]] [[Kategooria:Pariis]] nweh42ozeotx6jkh1apq2mxevyj51r1 Arutelu:Viroloogia 1 456818 6183632 6182761 2022-08-26T11:00:41Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki "Viiruste ravi" ja "viiruste ennetamine" pole minu meelest sobivad väljendid. Kas sisu on ikka teemakohane? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. jaanuar 2017, kell 23:03 (EET) ---------- "1950. aastatel nakatati Austraalias Euroopast pärit küülikupopulatsiooni neile surmava Myxoma viirusega. Algselt tappis viirus üle 99% nakatunud loomadest, kuid loodusliku valiku tulemusel muutus see vähem surmavaks ning jäneste vastupanuvõime haigusele kasvas." – siit tuleb välja nii, et nakatati '''küülikuid''', kuid hoopis '''jäneste''' vastupanuvõime haigusele kasvas. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 17. detsember 2021, kell 18:21 (EET) == praod filtris == ''In 1892, Dmitri Ivanovsky had discovered that the cause of tobacco mosaic disease could pass through Chamberland's porcelain filter. He noted these findings but felt that they could only have resulted from a cracked filter. It was left to Beijerinck, in 1898, to put forward the idea that the pathogen was small enough to pass through the filter routinely used to trap bacteria.'' (Enwikist artiklist [[https://en.wikipedia.org/wiki/Contagium_vivum_fluidum| Contagium vivum fluidum]]). Kas siis vastab tõele, et Ivanovski oletas, et haigustekitaja on suurem, ja pidi läbi filtri pääsema pragude kaudu, nagu enwiki artiklis kirjutatud? Ja Ivanovski pidas/nimetas läbistajat bakteriks? Ning Beijerinck oli esimesena veendunud, et see miski haigustekitaja läbib ikkagi filtri poore ja pole seega bakter? Ja sellepärast loetakse ka teda viroloogia ametlikuks algatajaks? Kes teab, palun täpsustage. Vene artiklid mingit Beijerincki eristust ei tee. Räägitakse Ivanovskist kui avastajast. Vt. artiklist Вирусология. Või on siiski oluline Beijerincki Ivanovskist erinev tõdemus: ''however, he concluded that the agent can replicate and multiply in living plants. He named the new pathogen virus to indicate its non-bacterial nature.'' ([[https://en.wikipedia.org/wiki/Martinus_Beijerinck|Martinus Beijerinck]]). Kuigi Beijerinck ise tunnistab esmaavastajaks ikkagi Ivanovskit. ''Beijerinck subsequently acknowledged Ivanovsky's priority of discovery.'' Nagu selle artikli lõpust lugeda ([[https://en.wikipedia.org/wiki/Dmitri_Ivanovsky]]) võib. Kuigi ega see ju nii tähtis pole, et kes loetakse algatajaks.. aga siiski, kus on tõde? Neid erinevuseid tuleb näha etnotsentrismi kontekstis? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 18:07 (EEST) Või siiski eristub selgelt Beijerincki avastus? ''However, Ivanovsky remained rather convinced, despite repeated failures to produce evidence, that the causal agent was an unculturable bacterium, too small to be retained on the employed Chamberland filters and to be detected in the light microscope. In 1898, Martinus Beijerinck independently replicated Ivanovsky's filtration experiments and then showed that the infectious agent was able to reproduce and multiply in the host cells of the tobacco plant.'' (enwiki artiklist Tobacco mosaic virus). --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 18:22 (EEST) Sellest enwiki artiklist Viroloogia ajalugu (päisest ja osast Pioneerid) leiab ka fakte selle nö ametliku alguse kohta. https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_virology --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 18:43 (EEST) Leidsin kergendusega raamatust "Viroloogia I osa.." (2021) Andres Meritsa määratluse viroloogia alguse kohta. Selgus, et ametliku viroloogia alguse suhtes 19 sajandi lõpul ongi erinevad vaated. Ta kirjutab: Kahe tubaka mosaiiktõve tekitaja uurija avastusi..hinnatakse Peipsi järvest ida- ja läänepool mõnevõrra erinevalt.--[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. august 2022, kell 13:59 (EEST) ew7ici1rwo45ysmzedx0ir7671h9xc0 Litene 0 457617 6183307 6182513 2022-08-25T16:19:13Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Litene | elanikke = 587 (2022)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2241 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Litene''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] 19 km kaugusel [[Gulbene]] linnast, [[Litene vald|Litene valla]] halduskeskus. Külas asub [[Litene mõis]]a süda. Küla läbib [[Pedetsi jõgi]], mille ääres asus paberitehas.<ref>[http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=658135&_xr=5e2d64eb98bf9 "Liitina paberi vabrik 7. VII 1019". Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv, EFA.114.A.256.248]</ref> Mõisa lähedal pidas [[Eesti rahvavägi]] [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal 7. juunil 1919 lahingu [[Landeswehr]]i ratsasalgaga. Mõis natsionaliseeriti 1921. aastal ja alates 1924. aastast tegutseb mõisa peahoones kool.<ref>http://www.litene.lv/?page_id=149</ref> Külas on ka raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Asula sai laiemalt tuntuks 1941. aasta suvel, kui [[Nõukogude okupatsioon Lätis|Nõukogude okupatsiooni]] ajal koondati sinna suur hulk Läti sõdureid. [[Juuniküüditamine|Juuniküüditamise]] ajal [[14. juuni]]l koguti kokku ohvitserid ja viidi õppuste ettekäändel metsa, kus neilt võeti relvad ja nad arreteeriti. Vastuhakanud tapeti. Ülejäänud laaditi rongidele ja viidi Riiga, kust nad suunati edasi [[GULAG]]i vangilaagritesse. Selle tõttu on see paik tuntud kui Läti [[Katõni massimõrv|Katõn]].<ref> Valdis O. Lumans. "Latvia in World War II". Fordham University Press. 2006. 547 lk, ISBN 0-8232-2627-1 ISBN 9780823226276</ref> Nõukogude ajal oli küla kohaliku [[kolhoos]]i keskasula.<ref>Административно-территориальное деление Латвийской ССР 1978 год. Рига: Лиесма, 1978. 137 lk</ref> Pärast iseseisvuse taastamist on Läti arheoloogid leidnud sealt 11 Läti ohvitseri maiseid jäänuseid, kuid tapetute täpne hulk ei ole teada.<ref>[https://latvianhistory.com/2013/02/15/litene-the-latvian-katyn/ Litene – The Latvian Katyn] latvianhistory.com, 15. veebruar 2013</ref> Aastal 2001 avati külas hukkunute mälestuskompleks.<ref>{{Netiviide |url=http://www.mfa.gov.lv/en/component/content/article/822-latvia-marks-60-years-since-communist-regime-deportations |pealkiri=Latvia marks 60 years since Communist regime deportations |vaadatud=2018-02-25 |arhiivimisaeg=2018-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180226152005/http://www.mfa.gov.lv/en/component/content/article/822-latvia-marks-60-years-since-communist-regime-deportations |url-olek=ei tööta }}</ref> Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Läti sõjaväe Litene suvine välilaager, [[Litene mõis]]akompleks (sealhulgas tall) ja kommunistliku massimõrva ohvrite mälestusmärk koos matmispaigaga.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Litenes+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Kohaliku kaitse all on Litene kalmistu kabel, Litene mõisa pesuköök, häärber, kaks teenijate maja, park, magasiait, ait, küün ja apteek.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Litenes+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Looduskaitse all on pärn ümbermõõduga 4,08 meetrit, tamm ümbermõõduga 5,06 meetrit, Ozolciemsi tammed, Litene paberivabriku tamm, Pedetsi jõe tammed, Litene vabaõhulava tamm, Litene mõisa jalakas ja Litene tamm.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Asula juurest läheb läbi Gulbene ja [[Balvi]] vaheline maantee (P35) ja sealt algab P43 maantee, mis suundub [[Alūksne]]sse. Asulas on Aprūpes centrsi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3252 Autotransporta direcija]</ref> ja Litenes centrsi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3254 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2012 oli külas 1140 elanikku, aastal 2017 aga 685 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 587. ==Pildid== <gallery> Litene 01.jpg Litene, Latvia.jpg Litene Manor, 2013, 1.jpg Litene Manor, 2013, 7.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} {{Litene vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] s87xaqnevxvfo8pooe7f7djvmb4nsyz Von Bremenid 0 459055 6183491 4592996 2022-08-26T00:09:50Z The Prince of Tartu 901 Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Bremen (suguvõsa)]] → [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)]] klzcr4q2mqegoj3ji4317p5xeewqtsl Arutelu:Paralleelsed sirged 1 467917 6183369 6040091 2022-08-25T17:53:27Z Nimelik 60716 wikitext text/x-wiki Kuidas nimetatakse kokkusobiva poldi ja mutri keerme paralleelseid jooni? Spiraalsed paralleeljooned? Ja siis trammitee rööbaste jooni - paralleelsed kõverjooned? Kontsentriliste ringide jooned? http://mathworld.wolfram.com/ParallelCurves.html [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] 13. juuni 2017, kell 12:27 :Kui veel poldile ja mutrile mõelda, siis kui see süsteem töötab tervikuna, on ju seal alati tegu ka paljude (lõpmatult?) paralleelsete sirgjoonte ja kahe kattuva/ühtiva (kesktelgjoon) sirgega. Piltlikult kaks silindrit, mille vahel on sobiv/paras tolerants ehk loks mahuvad üksteise sisse. Huvitav, kas saab olla ka kuidagi teistsuguse kujuga (paralleelsus puudub täielikult) polti ja mutri ühendust või ongi see ainus võimalik viis kuidas selline mehaanika põhielement töötada saab. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] 14. juuni 2017, kell 9:16 :Ühilduvat polti ja mutrit seob mõlemi ühilduv [[kruvijoon]]. Leidsin sellise mõiste Ülo Kaasiku Matemaatika leksikonist. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 29. jaanuar 2022, kell 13:20 (EET) h410hh7y6p6e69v44n6xrdjaje4yt2n Budism Sri Lankal 0 469893 6183579 6182578 2022-08-26T08:13:57Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki [[Fail:Sri lanka aukana buddha statue.jpg|pisi|Buddha kuju Sri Lankal|346x346px]] {{Budism}} Kuningas [[Ašoka]] saadetud [[misjonär]]id jõudsid [[Sri Lanka]]le aastal 247. e.m.a. ning tõid endaga kaasa [[theravaada]] budismi. Kuningas [[Devānampijatissa]]st sai budismi pühendunud toetaja, kes olevat rajanud [[Mahāvihāra klooster| Mahāvihāra kloostri]] ja istutanud selle juurde bodhipuu. Budismist sai valitsejate poolt toetatud õpetus, mis omandas Sri Lankal kiiresti ka rahvusliku tähenduse.<ref name="Skilton">Skilton, Andrew "Budismi Lühiajalugu" Tallinn: Koolibri 2012</ref> Kuningas Vaṭṭagāmaṇi rajas [[Abhayagiri vihaara]]. Aastal 17 e.m.a. peeti vajalikuks ''Tipiṭaka'' esimest korda kirja panna, et kindlustada selle säilimine ka traditsiooni kandvate munkade hääbumise korral.<ref name="Skilton" /> [[Mahāvihāra klooster| Mahāvihāra]] ja [[Abhayagiri vihaara]] vahel tekkisid lahkhelid, sest kuningas oli andnud [[Abhayagiri vihaara]] ühe munga omandusse, mis tähendas vinaja omandivastase reegli rikkumist, mistõttu munk Mahāvihārast välja heideti. Selle tulemusena lõpetas ta suhted Mahāvihāraga ning kolis koos oma õpilastega [[Abhayagiri vihaara]]sse. Need kaks kloostrit arenesid edaspidi eri suundades ning võistlesid omavahel kuningliku soosingu pärast.<ref name="Skilton" /> 4. sajandil hakkas kuningas [[Mahāsena]] toetama [[mahajaana]] budismi ning soovis [[Mahāvihāra klooster| Mahāvihāra]] üleminekut mahajaanasse. Kloostriasukad keeldusid, mispeale käskis kuningas kloostri hävitada ning rajas mahajaana pooldajatele [[Jetavana vihaara]]. Mahāvihāra taastati järgmise kuninga valitsusajal. Mitme sajandi vältel võistlesid need kolm kloostrit soosingu pärast, kusjuures Abhayagiri vihaara oli mahajaana ideedele rohkem avatud kui ultra-ortodoksne Mahāvihāra. Iga [[vihaara]]ga kaasnes ka oma [[nikaaja]] ehk pühitsusliin. 12. sajandil keelustas kuningas [[Parakkama Bāhu I]] teiste vihaarate tegevuse ning hakkas propageerima Mahāvihāra õpetust.<ref name="Skilton" /> 5. sajandil rändas Sri Lankale [[India]] munk [[Buddhaghosa]], kes kirjutas kommenteeriva teose ''[[Visuddhimagga]]'' ehk "Puhastumise tee", mis on oluliselt mõjutanud theravaada koolkonna kujunemist. 9. sajandiks olid Sri Lankale jõudnud ka mahajaana tantristlikud tekstid, mis tõi kaasa mantrate kasutamise ning tantristliku theravaada tekke. Sri Lankal levis ka mahajaana, mis peegeldus muuhulgas [[Avalokitešvara]] kultuses. Mahajaana ja tantristlik theravaada hääbusid [[Mahāvihāra klooster| Mahāvihāra]] ülemvõimu saabudes.<ref name="Skilton" /> Alates 6. sajandist tehakse vahet külamunkade ja metsamunkade vahel. Metsamungad elavad vaiksemates metsakloostrites või -eraklates, mis võimaldab neil järgida rangemat mõtlusele ja õpingutele pühendatud elustiili.<ref name="Skilton" /> 10. ja 11. sajandi Cola kuningate vallutusretkede ajastul suri välja nunnade (paali k. ''bhikkhun''ī, sanskriti k.''bhikṣuṇī'') pühitsusliin. Järgnevate sajandite korduvate allakäigu ja taaselustamise lainete kiuste on [[theravaada]] traditsioon Sri Lankal säilinud tänaseni.<ref name="Skilton" /> == Vaata ka == *[[Budismi ajalugu]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Sri Lanka]] [[Kategooria:Theravaada]] [[Kategooria:Budism Sri Lankal| ]] 1dk90pgkx8p66yn8cgat0x545bzwb7a Adolf Friedrichi Rist 0 470035 6183452 5626338 2022-08-25T21:15:35Z 46.131.32.239 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Adolf-Friedrich-Franz-Kreuz_von_Mecklenburg-Strelitz_1917-1918_am_Damenstrick.png|pisi|Adolf Friedrichi rist daamilehviga.]] '''Adolf Friedrichi Rist''' ([[saksa keel]]es ''Adolf-Friedrich-Kreuz'') oli [[Mecklenburg-Strelitz]]i teenetemärk, mille asutas suurhertsog [[Adolf Friedrich VI]] 17. juunil 1917. Risti anti mõlemast soost isikutele, kes olid osutanud teeneid põllu- ja metsamajanduses, sõjaliselt tähtsates organisatsioonides ja ettevõtetes või sotsiaalhoolekandes. [[Kategooria:Saksamaa autasud]] [[Kategooria:Mecklenburg]] dhq990w96x4mprcp0n72r0oebv9dosy Mikk Marran 0 487622 6183271 6181890 2022-08-25T14:34:21Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Kruusamägi|Kruusamägi]] ([[User talk:Kruusamägi|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Neptuunium|Neptuunium]]. wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Mikk Marran | pildi nimi = Mikk Marran with SecDef Ash Carter, 2015 (cropped).jpg | pildi seletus = Mikk Marran (2015) | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Välisluureamet]]i peadirektor | ametiajaalgus2 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp2 = 1. november 2022 | eelmine2 = [[Rainer Saks]] | järgmine2 = | amet3 = [[Kaitseministeerium]]i kantsler | ametiajaalgus3 = 1. jaanuar 2011 | ametiajalõpp3 = 31. detsember 2015 | eelmine3 = [[Riho Terras]] | järgmine3 = [[Jonatan Vseviov]] | sünninimi = | sünnikuupäev = {{Sünniaeg ja vanus|1978|10|2}} | sünnikoht = | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = eestlane | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna Ülikool]] (BA)<br>[[National Defense University]] | elukutse = Riigiametnik | autasud = [[Mikk Marran#Tunnustus|Loetelu]] | allkiri = }} [[Pilt:Mikk Marran with SecDef Ash Carter, 2015 (7).jpg|pisi|Marran [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Ash Carter]]iga, 2015]] '''Mikk Marran''' (sündinud 2. oktoobril [[1978]] <ref name="52G3s" />) on [[Eesti]] riigiametnik, kes on alates 1. jaanuarist 2016 kuni 1. novembrini 2022 [[Välisluureamet]]i peadirektor. 15. augustil 2022 teatas ajakirjandus, et enneaegselt Välisluureametist lahkumise järel asub Marran tööle [[RMK]] juhatuse esimehena. == Haridus == Mikk Marran on lõpetanud [[Tallinna Ülikool]]i sotsiaalteaduskonna haldusjuhtimise eriala bakalaureuseõppe ja Ameerika Ühendriikide [[National Defence University]] rahvusliku ressursi strateegia eriala magistriõppe.<ref name="kamin" /> == Karjäär == === Kaitseministeeriumis === Juba Tallinna Ülikoolis õppimise ajal 1999. aastal asus Mikk Marran tööle [[Kaitseministeerium|Kaitseministeeriumisse]],<ref name="xktZ1" /> kus ta töötas muu hulgas Balti koostöö büroos, rahvusvahelise koostöö osakonna ning NATO ja ESDP osakonna juhatajana. Aastatel 2006-2009 oli ta [[Eesti alaline esindus NATO juures|Eesti alalises esinduse NATO juures]] kaitsetalituse direktor.<ref name="JJGFC" /> Alates 2010. aasta suvest oli Mikk Marran Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler. Alates 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2015 oli ta Kaitseministeeriumi [[kantsler]], vahetades selles ametis välja senise kantsleri [[Riho Terras]]e.<ref name="rRA8V" /> === Välisluureametis === 2015. aasta augustis nimetati senine [[Teabeamet|Teabeameti]] juht [[Rainer Saks]] [[Välisministeerium|Välisministeeriumi]] kantsleriks<ref name="u1w1a" /> ja tollane [[Eesti kaitseminister]] [[Hannes Hanso]] esitas 12. oktoobril 2015 Teabeameti uue peadirektori kandidaadina valitsusele kinnitamiseks Mikk Marrani, kes oli saanud [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]]is ühehäälse heakskiidu.<ref name="kamin" /> Valitsus kinnitas Mikk Marrani ametisse 15. oktoobril 2015 ja tema ametiaeg algas ametlikult 1. jaanuaril 2016.<ref name="bRKpq" /> 2020. aasta juunis kinnitas valitsus [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Jüri Luik|Jüri Luige]] ettepanekul ja riigikogu erikomisjoni heakskiidul Mikk Marrani ametisse ka teiseks ametiajaks.<ref name="CEO1y" /> 15. augustil 2022 teatas [[ERR]], et [[Riigimetsa Majandamise Keskus]] on alustanud Mikk Marraniga läbirääkimisi asutuse juhatuse esimeheks saamise osas. Marran oli üks kolmest ametikohale kandideerimisel viimasesse vooru jõudnust. RMK nõukogu esimehe [[Randel Länts|Randel Läntsi]] sõnul soovis Marran uusi väljakutseid ning on tugev juht. Uudise ilmumise ajal oli Marranil jäänud Välisluureameti peadirektorina töötada veel kolm aastat.<ref name="jHIpI" /> [[Postimees|Postimehe]] teatel heitis [[Kaitseministeerium]] Marranile välisluure juhina ette aeglast reageerimist [[2021–2022. aastate Valgevene-Euroopa liidu piirikriis|2021–2022. aasta Valgevene - Euroopa liidu piirikriis]]i ajal ja vahetult enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta alguses]].<ref name="Tv6V8" /><ref name="PM2" /> Marran eitas selliste väidete tõepärasust ja viitas, et on töötanud viie Eesti kaitseministri ning kahe [[Eesti kaitseväe juhataja|Eesti kaitseväe juhatajaga]] ja saanud nende kõigiga hästi läbi. Samas lisas ta, et soovis juba mõnda aega ametit vahetada.<ref name="Tv6V8" /> Kaitseministeeriumi allikatele viidates nimetas Postimees Välisluureameti uue peadirektori kandidaatidena [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[küberväejuhatus]]e ülemat [[Kaupo Rosin]]at, [[Eesti suursaadik Ukrainas|Eesti suursaadikut Ukrainas]] [[Kaimo Kuusk]]e ning [[Jüri Luik]]e, kes oli Välisluureameti peadirektori kandidaat ka 2015. aastal.<ref name="Tv6V8" /> == Isiklikku == Ta on abielus [[Kaisa Marran]]iga ja neil on kolm last.<ref name="dOiXN" /> == Teosed == * Mikk Marran & Eve Vungo (1999). "Eesti pöördub läände". [[Kohtla-Järve]]. [[Avita]]. ISBN 9789985201305 == Tunnustus == * [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref name="kamin" /> * [[Kaitseministeeriumi teeneterist]] (I ja II klass)<ref name="I5KJD" /> * [[Kaitseväe teeneterist]] (kaks korda)<ref name="kamin" /> == Vaata ka == * [[Arnold Sinisalu]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kamin">{{Netiviide |URL=https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/teabeameti-peadirektori-kandidaadiks-esitatakse-mikk-marran |Pealkiri=Teabeameti peadirektori kandidaadiks esitatakse Mikk Marran |Väljaanne=[[Kaitseministeerium]] |Aeg=12. oktoober 2015 |Kasutatud=30. november 2017}}</ref> <ref name="52G3s">{{Netiviide |URL=https://www.inforegister.ee/EEIMGQB-MIKK-MARRAN |Pealkiri=Mikk Marran |Väljaanne=[[Inforegister]] |Kasutatud=30. november 2017}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="jHIpI">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/1608685186/valisluurejuht-mikk-marranist-saab-ootamatult-rmk-juht |Autor=[[Indrek Kiisler]] |Pealkiri=Välisluurejuht Mikk Marranist saab ootamatult RMK juht |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=15. august 2022 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="xktZ1">{{Netiviide |URL=https://www.aripaev.ee/uudised/2016/03/28/eesti-koige-salajasema-ameti-juht-raakis-juhtimisest |Autor=Andres Kärssin |Pealkiri=Eesti esiluuraja tahab ettevõtjana kätt proovida |Väljaanne=[[Äripäev]] |Aeg=28. märts 2016}}</ref> <ref name="JJGFC">{{Netiviide |URL=https://www.delfi.ee/artikkel/72679627/teabeameti-uueks-juhiks-saab-mikk-marran |Pealkiri=Teabeameti uueks juhiks saab Mikk Marran. |Väljaanne=[[Delfi]] |Aeg=12. oktoober 2015}}</ref> <ref name="rRA8V">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/343764/mikk-marran-saab-kaitseministeeriumi-uueks-kantsleriks |Autor=Merike Tamm |Pealkiri=Mikk Marran saab kaitseministeeriumi uueks kantsleriks. |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=18. oktoober 2010}}</ref> <ref name="dOiXN">{{Netiviide |Autor=Regina Herodes |URL=http://sport.delfi.ee/news/liikumine/soovitused/treenerilt-harrastajale-kaisa-marran-oma-unistust-elades-pole-voimalik-ule-tootada?id=70212799 |Pealkiri=TREENERILT HARRASTAJALE: Kaisa Marran: oma unistust elades pole võimalik üle töötada |Väljaanne=[[Delfi]] |Aeg=24. november 2014 |Kasutatud=30. november 2017}}</ref> <ref name="I5KJD">{{Netiviide |URL=http://www.kmin.ee/et/uudised/mikk-marran-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |Pealkiri=Mikk Marran sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |Väljaanne=[[Kaitseministeerium]] |Aeg=30. detsember 2015 |Kasutatud=30. november 2017}}</ref> <ref name="u1w1a">{{Netiviide |autor=Merike Teder |url=https://www.postimees.ee/3292853/valisministeerium-saab-uue-kantsleri-detsembriks |pealkiri=Välisministeerium saab uue kantsleri detsembriks |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=13. august 2015 |vaadatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="bRKpq">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/547295/mikk-marran-kinnitati-teabeameti-peadirektoriks |Pealkiri=Mikk Marran kinnitati teabeameti peadirektoriks |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=15. oktoober 2015 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="CEO1y">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/6994338/valitsus-kinnitas-marrani-jatkamise-valisluureameti-juhina |pealkiri=Valitsus kinnitas Marrani jätkamise välisluureameti juhina |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=11. juuni 2020 |vaadatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="Tv6V8">{{Netiviide |Autor=[[Ülle Harju]] |URL=https://www.postimees.ee/7585059/mikk-marran-kindlasti-pole-rmk-seadusest-korgemal |Pealkiri=Mikk Marran: kindlasti pole RMK seadusest kõrgemal |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=15. august 2022 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="PM2">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/7589451/kallas-valisluure-ebalusest-soja-eel-ainult-putin-sai-olla-100-protsenti-kindel |Pealkiri=Kallas välisluure ebalusest sõja eel: ainult Putin sai olla 100 protsenti kindel |Autor=Meinhard Pulk |Aeg=22. august 2022 |Kasutatud=22. august 2022}}</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat}} * Rainer Kerge (15. veebruar 2020). "[https://elu.ohtuleht.ee/992355/valisluure-juht-mikk-marran-venemaa-valmistub-pidevalt-sojaks- Välisluure juht Mikk Marran: „Venemaa valmistub pidevalt sõjaks.“]". [[Õhtuleht]] * Erkki Koort (14. märts 2019). "[https://leht.postimees.ee/6544556/luurejuht-mikk-marran-pinge-ja-rahulolematus-meie-piiri-taga-kasvab Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab]". [[Postimees]] * Marian Võsumets (8. veebruar 2018). "[https://www.postimees.ee/4402089/paevaintervjuu-varske-valisluureraport-kasitleb-venemaa-sojandust-ja-nuhkimist-turistide-jarele PÄEVAINTERVJUU Värske välisluureraport käsitleb Venemaa sõjandust ja nuhkimist turistide järele]". [[Postimees]] * Andres Kärssin (28. märts 2016). "[https://www.aripaev.ee/uudised/2016/03/28/eesti-koige-salajasema-ameti-juht-raakis-juhtimisest Eesti esiluuraja tahab ettevõtjana kätt proovida]". [[Äripäev]] {{JÄRJESTA:Marran, Mikk}} [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Eesti julgeolekutöötajad]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] ok9k5c1i60rp58ks4jwn7qvwo4z4gvi 6183272 6183271 2022-08-25T14:34:58Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Neptuunium|Neptuunium]] ([[User talk:Neptuunium|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kruusamägi|Kruusamägi]]. wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Mikk Marran | pildi nimi = Mikk Marran with SecDef Ash Carter, 2015 (cropped).jpg | pildi seletus = Mikk Marran (2015) | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Välisluureamet]]i peadirektor | ametiajaalgus2 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp2 = 1. november 2022 | eelmine2 = [[Rainer Saks]] | järgmine2 = | amet3 = [[Kaitseministeerium]]i kantsler | ametiajaalgus3 = 1. jaanuar 2011 | ametiajalõpp3 = 31. detsember 2015 | eelmine3 = [[Riho Terras]] | järgmine3 = [[Jonatan Vseviov]] | sünninimi = | sünnikuupäev = {{Sünniaeg ja vanus|1978|10|2}} | sünnikoht = | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = eestlane | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna Ülikool]] (BA)<br>[[National Defense University]] | elukutse = Riigiametnik | autasud = [[Mikk Marran#Tunnustus|Loetelu]] | allkiri = }} [[Pilt:Mikk Marran with SecDef Ash Carter, 2015 (7).jpg|pisi|Marran [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Ash Carter]]iga, 2015]] '''Mikk Marran''' (sündinud 2. oktoobril [[1978]] <ref name="52G3s" />) on [[Eesti]] riigiametnik, kes on alates 1. jaanuarist 2016 kuni 1. novembrini 2022 [[Välisluureamet]]i peadirektor. 15. augustil 2022 teatas ajakirjandus, et enneaegselt Välisluureametist lahkumise järel asub Marran tööle [[RMK]] juhatuse esimehena. == Haridus == Mikk Marran on lõpetanud [[Tallinna Ülikool]]i sotsiaalteaduskonna haldusjuhtimise eriala bakalaureuseõppe ja Ameerika Ühendriikide [[National Defence University]] rahvusliku ressursi strateegia eriala magistriõppe.<ref name="kamin" /> == Karjäär == === Kaitseministeeriumis === Juba Tallinna Ülikoolis õppimise ajal 1999. aastal asus Mikk Marran tööle [[Kaitseministeerium|Kaitseministeeriumisse]],<ref name="xktZ1" /> kus ta töötas muu hulgas Balti koostöö büroos, rahvusvahelise koostöö osakonna ning NATO ja ESDP osakonna juhatajana. Aastatel 2006-2009 oli ta [[Eesti alaline esindus NATO juures|Eesti alalises esinduse NATO juures]] kaitsetalituse direktor.<ref name="JJGFC" /> Alates 2010. aasta suvest oli Mikk Marran Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler. Alates 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2015 oli ta Kaitseministeeriumi [[kantsler]], vahetades selles ametis välja senise kantsleri [[Riho Terras]]e.<ref name="rRA8V" /> === Välisluureametis === 2015. aasta augustis nimetati senine [[Teabeamet|Teabeameti]] juht [[Rainer Saks]] [[Välisministeerium|Välisministeeriumi]] kantsleriks<ref name="u1w1a" /> ja tollane [[Eesti kaitseminister]] [[Hannes Hanso]] esitas 12. oktoobril 2015 Teabeameti uue peadirektori kandidaadina valitsusele kinnitamiseks Mikk Marrani, kes oli saanud [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]]is ühehäälse heakskiidu.<ref name="kamin" /> Valitsus kinnitas Mikk Marrani ametisse 15. oktoobril 2015 ja tema ametiaeg algas ametlikult 1. jaanuaril 2016.<ref name="bRKpq" /> 2020. aasta juunis kinnitas valitsus [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Jüri Luik|Jüri Luige]] ettepanekul ja riigikogu erikomisjoni heakskiidul Mikk Marrani ametisse ka teiseks ametiajaks.<ref name="CEO1y" /> 15. augustil 2022 teatas [[ERR]], et [[Riigimetsa Majandamise Keskus]] on alustanud Mikk Marraniga läbirääkimisi asutuse juhatuse esimeheks saamise osas. Marran oli üks kolmest ametikohale kandideerimisel viimasesse vooru jõudnust. RMK nõukogu esimehe [[Randel Länts|Randel Läntsi]] sõnul soovis Marran uusi väljakutseid ning on tugev juht. Uudise ilmumise ajal oli Marranil jäänud Välisluureameti peadirektorina töötada veel kolm aastat.<ref name="jHIpI" /> [[Postimees|Postimehe]] teatel heitis [[Kaitseministeerium]] Marranile välisluure juhina ette aeglast reageerimist [[2021–2022. aastate Valgevene-Euroopa liidu piirikriis|2021–2022. aasta Valgevene - Euroopa liidu piirikriis]]i ajal ja vahetult enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta alguses]].<ref name="Tv6V8" /><ref name="PM2" /> Marran eitas selliste väidete tõepärasust ja viitas, et on töötanud viie Eesti kaitseministri ning kahe [[Eesti kaitseväe juhataja|Eesti kaitseväe juhatajaga]] ja saanud nende kõigiga hästi läbi. Samas lisas ta, et soovis juba mõnda aega ametit vahetada.<ref name="Tv6V8" /> Kaitseministeeriumi allikatele viidates nimetas Postimees Välisluureameti uue peadirektori kandidaatidena [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[küberväejuhatus]]e ülemat [[Kaupo Rosin]]at, [[Eesti suursaadik Ukrainas|Eesti suursaadikut Ukrainas]] [[Kaimo Kuusk]]e ning [[Jüri Luik]]e, kes oli Välisluureameti peadirektori kandidaat ka 2015. aastal.<ref name="Tv6V8" /> == Isiklikku == Ta on abielus [[Kaisa Marran]]iga ja neil on kolm last.<ref name="dOiXN" /> == Teosed == * Mikk Marran & Eve Vungo (1999). "Eesti pöördub läände". [[Kohtla-Järve]]. [[Avita]]. ISBN 9789985201305 == Tunnustus == * [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref name="kamin" /> * [[Kaitseministeeriumi teeneterist]] (I ja II klass)<ref name="I5KJD" /> * [[Kaitseväe teeneterist]] (kaks korda)<ref name="kamin" /> == Vaata ka == * [[Arnold Sinisalu]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kamin">{{Netiviide |URL=https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/teabeameti-peadirektori-kandidaadiks-esitatakse-mikk-marran |Pealkiri=Teabeameti peadirektori kandidaadiks esitatakse Mikk Marran |Väljaanne=[[Kaitseministeerium]] |Aeg=12. oktoober 2015 |Kasutatud=30. november 2017}}</ref> <ref name="52G3s">{{Netiviide |URL=https://www.inforegister.ee/EEIMGQB-MIKK-MARRAN |Pealkiri=Mikk Marran |Väljaanne=[[Inforegister]] |Kasutatud=30. november 2017}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="jHIpI">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/1608685186/valisluurejuht-mikk-marranist-saab-ootamatult-rmk-juht |Autor=[[Indrek Kiisler]] |Pealkiri=Välisluurejuht Mikk Marranist saab ootamatult RMK juht |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=15. august 2022 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="xktZ1">{{Netiviide |URL=https://www.aripaev.ee/uudised/2016/03/28/eesti-koige-salajasema-ameti-juht-raakis-juhtimisest |Autor=Andres Kärssin |Pealkiri=Eesti esiluuraja tahab ettevõtjana kätt proovida |Väljaanne=[[Äripäev]] |Aeg=28. märts 2016}}</ref> <ref name="JJGFC">{{Netiviide |URL=https://www.delfi.ee/artikkel/72679627/teabeameti-uueks-juhiks-saab-mikk-marran |Pealkiri=Teabeameti uueks juhiks saab Mikk Marran. |Väljaanne=[[Delfi]] |Aeg=12. oktoober 2015}}</ref> <ref name="rRA8V">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/343764/mikk-marran-saab-kaitseministeeriumi-uueks-kantsleriks |Autor=Merike Tamm |Pealkiri=Mikk Marran saab kaitseministeeriumi uueks kantsleriks. |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=18. oktoober 2010}}</ref> <ref name="dOiXN">{{Netiviide |Autor=Regina Herodes |URL=http://sport.delfi.ee/news/liikumine/soovitused/treenerilt-harrastajale-kaisa-marran-oma-unistust-elades-pole-voimalik-ule-tootada?id=70212799 |Pealkiri=TREENERILT HARRASTAJALE: Kaisa Marran: oma unistust elades pole võimalik üle töötada |Väljaanne=[[Delfi]] |Aeg=24. november 2014 |Kasutatud=30. november 2017}}</ref> <ref name="I5KJD">{{Netiviide |URL=http://www.kmin.ee/et/uudised/mikk-marran-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |Pealkiri=Mikk Marran sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |Väljaanne=[[Kaitseministeerium]] |Aeg=30. detsember 2015 |Kasutatud=30. november 2017}}</ref> <ref name="u1w1a">{{Netiviide |autor=Merike Teder |url=https://www.postimees.ee/3292853/valisministeerium-saab-uue-kantsleri-detsembriks |pealkiri=Välisministeerium saab uue kantsleri detsembriks |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=13. august 2015 |vaadatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="bRKpq">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/547295/mikk-marran-kinnitati-teabeameti-peadirektoriks |Pealkiri=Mikk Marran kinnitati teabeameti peadirektoriks |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=15. oktoober 2015 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="CEO1y">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/6994338/valitsus-kinnitas-marrani-jatkamise-valisluureameti-juhina |pealkiri=Valitsus kinnitas Marrani jätkamise välisluureameti juhina |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=11. juuni 2020 |vaadatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="Tv6V8">{{Netiviide |Autor=[[Ülle Harju]] |URL=https://www.postimees.ee/7585059/mikk-marran-kindlasti-pole-rmk-seadusest-korgemal |Pealkiri=Mikk Marran: kindlasti pole RMK seadusest kõrgemal |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=15. august 2022 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="PM2">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/7589451/kallas-valisluure-ebalusest-soja-eel-ainult-putin-sai-olla-100-protsenti-kindel |Pealkiri=Kallas välisluure ebalusest sõja eel: ainult Putin sai olla 100 protsenti kindel |Autor=Meinhard Pulk |Aeg=22. august 2022 |Kasutatud=22. august 2022}}</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat}} * Andres Kärssin: [https://www.aripaev.ee/uudised/2016/03/28/eesti-koige-salajasema-ameti-juht-raakis-juhtimisest "Eesti esiluuraja tahab ettevõtjana kätt proovida"] Äripäev, 28. märts 2016 * Marian Võsumets: [https://www.postimees.ee/4402089/paevaintervjuu-valisluure-juht-vene-eriteenistused-valivad-agente-juba-viisataotluse-pohjal "PÄEVAINTERVJUU Värske välisluureraport käsitleb Venemaa sõjandust ja nuhkimist turistide järele"] Postimees, 8. veebruar 2018 * Erkki Koort: [https://leht.postimees.ee/6544556/luurejuht-mikk-marran-pinge-ja-rahulolematus-meie-piiri-taga-kasvab "Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab"] Postimees, 14. märts 2019 * Rainer Kerge: [https://elu.ohtuleht.ee/992355/valisluure-juht-mikk-marran-venemaa-valmistub-pidevalt-sojaks- "Välisluure juht Mikk Marran: „Venemaa valmistub pidevalt sõjaks"] Õhtuleht, 15. veebruar 2020 * [https://www.err.ee/1608691693/meelis-oidsalu-mis-oli-valisluurejuhi-lahkumise-tegelik-pohjus "Meelis Oidsalu: mis oli välisluurejuhi lahkumise tegelik põhjus?"] ERR, 22. august 2022 {{JÄRJESTA:Marran, Mikk}} [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Eesti julgeolekutöötajad]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] kdf8zsda7bnl5x8i2z67zzf2k5z27r8 Jevgeni Roizman 0 492488 6183401 6182580 2022-08-25T18:59:35Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt: Roizman_Eugene.jpg |pisi| Jevgeni Roizman]] [[Pilt: Евгений_Ройзман_на_митинге_12_июня.jpg |pisi|Jevgeni Roizman 12. juunil 2017 korruptsioonivastasel miitingul [[Jekaterinburg]]is]] '''Jevgeni Vadimovitš Roizman''' ([[vene keel]]es Евгений Вадимович Ройзман; sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1962]] [[Jekaterinburg|Sverdlovsk]]is) on [[Venemaa]] [[poliitik]] ja ühiskonnategelane.<ref name="rah2"/> Aastatel 2013–2018 oli ta [[Jekaterinburgi Linnaduuma]] esimees ehk Jekaterinburgi linnaopea. Aastatel 2003–2007 oli ta [[Riigiduuma]] liige. Ta asutas 1999. aastal koos mõttekaaslastega [[fond]]i "Linn ilma narkootikumideta", mis võitleb [[narkodiilerlus]]ega [[Jekaterinburg]]is ja selle ümbruses. 2004. aastal kirjastati [[Moskva]]s tema raamat "Gorod bez narkotikov". 2022. aasta augustis Roizman vahistati Venemaa sõjaväe diskrediteerimise eest ning tema suhtes algatati kriminaalmenetlust.<ref>[https://maailm.postimees.ee/7591140/venemaa-viimane-tuntud-opositsioonipoliitik-vahistati-sojavae-diskrediteerimise-eest "Venemaa viimane tuntud opositsioonipoliitik vahistati sõjaväe diskrediteerimise eest"]. maailm.postimees.ee. 25.8.2022. Vaadatud 25.8.2022</ref> ==Haridus- ja töökäik== Roizman alustas 1985. aastal õpinguid [[Uurali Riiklik Ülikool|Uurali Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna päevases õppes, kuid õppevõlgnevuste tõttu arvati ta 1988. aastal [[ülikool]]ist välja. 1989. aastal jätkas ta õpinguid [[Kaugõpe|kaugõppes]]. 1992. aastal arvati ta taas ülikoolist välja. 2000. aastal jätkas ta õpinguid ja 2003. aastal sai ülikooli diplomi [[Ajaloolane|ajaloolase]]-[[arhivist]]i kutsega. Ta on [[juveelitoode|juveelitoodete]] tootmise ja müügi firma Juvelirnõi Dom kaasomanik. Roizman on avaldanud kaks luuleraamatut, ühe jutukogumiku ja mitu [[Publitsistika|publitsistlikku]] teost. Ta on [[Kirjanike Liit Venemaal|Kirjanike Liidu Venemaal]] liige. ==Tunnustus== *Valiti [[Venemaa Kunstide Akadeemia]] auliikmeks.<ref name="rah"/> ==Isiklikku== Jevgeni Roizman on [[kollektsionäär]]. Ta kogub [[ikoon]]e ja [[maal]]e. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="rah">[http://rah.ru/the_academy_today/the_members_of_the_academie/current_composition_of_the_russian_academy/?b=%D0%A0&SECTION_CODE=current_composition_of_the_russian_academy&PAGEN_1=3 Ройзман, Евгений Вадимович]. rah.ru</ref> <ref name="rah2">[http://rah.ru/the_academy_today/the_members_of_the_academie/member.php?ID=17824 Ройзман Евгений Вадимович]. rah.ru</ref> }} ==Välislingid== {{Commons| Category:Yevgeny Roizman}} *[http://www.ozon.ru/person/22101529/?group=div_book Евгений Вадимович Ройзман]. ozon.ru *[http://www.ural.aif.ru/society/943191 Мэр Ройзман повесил у себя в кабинете портрет поэта Бродского]. ural.aif.ru, 8. oktoober 2013 *[https://www.youtube.com/watch?v=S9y4R11gzPY Juri Dudi intervjuu Jevgeni Roizmaniga]. youtube.com, 23. jaanuar 2018 {{JÄRJESTA:Roizman, Jevgeni}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Raadiojaama Ehho Moskvõ saatejuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] 67ibfvstq9dcy0r3v9968b7y2rflj7p 6183404 6183401 2022-08-25T19:01:00Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt: Roizman_Eugene.jpg |pisi| Jevgeni Roizman]] [[Pilt: Евгений_Ройзман_на_митинге_12_июня.jpg |pisi|Jevgeni Roizman 12. juunil 2017 korruptsioonivastasel miitingul [[Jekaterinburg]]is]] '''Jevgeni Vadimovitš Roizman''' ([[vene keel]]es Евгений Вадимович Ройзман; sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1962]] [[Jekaterinburg|Sverdlovsk]]is) on [[Venemaa]] [[poliitik]] ja ühiskonnategelane.<ref name="rah2"/> Aastatel 2013–2018 oli ta [[Jekaterinburgi Linnaduuma]] esimees ehk Jekaterinburgi linnapea. Aastatel 2003–2007 oli ta [[Riigiduuma]] liige. Ta asutas 1999. aastal koos mõttekaaslastega [[fond]]i "Linn ilma narkootikumideta", mis võitleb [[narkodiilerlus]]ega [[Jekaterinburg]]is ja selle ümbruses. 2004. aastal kirjastati [[Moskva]]s tema raamat "Gorod bez narkotikov". 2022. aasta augustis Roizman vahistati Venemaa sõjaväe diskrediteerimise eest ning tema suhtes algatati kriminaalmenetlust.<ref>[https://maailm.postimees.ee/7591140/venemaa-viimane-tuntud-opositsioonipoliitik-vahistati-sojavae-diskrediteerimise-eest "Venemaa viimane tuntud opositsioonipoliitik vahistati sõjaväe diskrediteerimise eest"]. maailm.postimees.ee. 25.8.2022. Vaadatud 25.8.2022</ref> ==Haridus- ja töökäik== Roizman alustas 1985. aastal õpinguid [[Uurali Riiklik Ülikool|Uurali Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna päevases õppes, kuid õppevõlgnevuste tõttu arvati ta 1988. aastal [[ülikool]]ist välja. 1989. aastal jätkas ta õpinguid [[Kaugõpe|kaugõppes]]. 1992. aastal arvati ta taas ülikoolist välja. 2000. aastal jätkas ta õpinguid ja 2003. aastal sai ülikooli diplomi [[Ajaloolane|ajaloolase]]-[[arhivist]]i kutsega. Ta on [[juveelitoode|juveelitoodete]] tootmise ja müügi firma Juvelirnõi Dom kaasomanik. Roizman on avaldanud kaks luuleraamatut, ühe jutukogumiku ja mitu [[Publitsistika|publitsistlikku]] teost. Ta on [[Kirjanike Liit Venemaal|Kirjanike Liidu Venemaal]] liige. ==Tunnustus== *Valiti [[Venemaa Kunstide Akadeemia]] auliikmeks.<ref name="rah"/> ==Isiklikku== Jevgeni Roizman on [[kollektsionäär]]. Ta kogub [[ikoon]]e ja [[maal]]e. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="rah">[http://rah.ru/the_academy_today/the_members_of_the_academie/current_composition_of_the_russian_academy/?b=%D0%A0&SECTION_CODE=current_composition_of_the_russian_academy&PAGEN_1=3 Ройзман, Евгений Вадимович]. rah.ru</ref> <ref name="rah2">[http://rah.ru/the_academy_today/the_members_of_the_academie/member.php?ID=17824 Ройзман Евгений Вадимович]. rah.ru</ref> }} ==Välislingid== {{Commons| Category:Yevgeny Roizman}} *[http://www.ozon.ru/person/22101529/?group=div_book Евгений Вадимович Ройзман]. ozon.ru *[http://www.ural.aif.ru/society/943191 Мэр Ройзман повесил у себя в кабинете портрет поэта Бродского]. ural.aif.ru, 8. oktoober 2013 *[https://www.youtube.com/watch?v=S9y4R11gzPY Juri Dudi intervjuu Jevgeni Roizmaniga]. youtube.com, 23. jaanuar 2018 {{JÄRJESTA:Roizman, Jevgeni}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Raadiojaama Ehho Moskvõ saatejuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] 6lorzxiwoaozm722tm7rl26r8fvanls Kanepi vald 0 493491 6183518 6055545 2022-08-26T03:42:22Z Sillerkiil 58396 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib praegusest vallast, varasemate valdade kohta vaata artiklitest [[Kanepi vald (1991)]] ja [[Kanepi vald (1939)]]}} {{EestiVald | nimi = Kanepi vald | lipp = Kanepi valla lipp.svg | lipu_link = [[Kanepi valla lipp]] | vapp = Kanepi valla vapp.svg | vapi_link = [[Kanepi valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Kanepi]] | kaart = Eesti Kanepi vald 2017.svg | osm = pind }} [[Fail:Drone video of a maze in a hemp field in Kanepi parish, Estonia (August 2022).webm|pisi|Droonivideo kanepipõllule loodud kanepiteemalisest labürindist Kanepi vallas 2022. aasta augustil]] '''Kanepi vald''' on [[vald]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonna]] lääneosas. Kanepi vald moodustati [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]] tulemusel 2017. aastal [[Valgjärve vald|Valgjärve valla]], [[Kõlleste vald|Kõlleste valla]] ja [[Kanepi vald (1991)|Kanepi valla]] vabatahtlikul ühinemisel. Valla pindala on ligikaudu 525 ruutkilomeetrit ja elanike arv 4780 inimest. See piirneb põhjas [[Kambja vald|Kambja vallaga]], lõunas [[Võru vald|Võru vallaga]], edelas [[Antsla vald|Antsla vallaga]], läänes [[Otepää vald|Otepää vallaga]] ja idas [[Põlva vald|Põlva vallaga]]. Valda läbib riiklik [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee]]. Valla keskus asub [[Kanepi]]s, mis on valla rahvarohkeim asula ning ainus [[alevik]]. Kanepi [[vallavanem]] on [[Mikk Järv]]. == Sümboolika == 2018. aasta jaanuaris valiti rahvahääletusel vallale vapp, lipp ja logo. Võitjaks osutus kavand, mis kujutas hõbedast [[kanep]]ilehte rohelisel taustal. Tollane Kanepi vallavanem [[Andrus Seeme]] kinnitas, et rohkem kui 15 000 hääletanust 12 000 pooldas võitnud kavandit.<ref>Dagne Mihkels [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/polvamaa-vald-esitabki-riigikantseleile-marihuaanasumboliga-vapi?id=81343753 Põlvamaa vald esitabki riigikantseleile marihuaanasümboliga vapi] Delfi, 5. märts 2018</ref> Hääletuses osalenud inimeste arv ületas mitmekordselt valla enda elanike arvu, mis [[Eesti Statistikaamet]]i andmetel oli 4886.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0240&ti=RAHVASTIK+SOO%2C+VANUSE+JA+2017%2E+AASTA+HALDUSREFORMI+J%C4RGSE+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2 RV0240: RAHVASTIK SOO, VANUSE JA 2017. AASTA HALDUSREFORMI JÄRGSE ELUKOHA JÄRGI, 1. JAANUAR] Eesti Statistikaamet, 12. märts 2018</ref> Seega oli valimiste osalusprotsent 307% ning võitnud kavandi toetus 246%. == Asustus == Vallas on üks [[alevik]] ja 48 [[küla]]. Peale valla keskuse toimivad teenuskeskused (rasvases kirjas) ka kõigis endistes vallakeskustes. {{veergude loend|laius=12em| # [[Abissaare|Abissaare küla]] # [[Aiaste|Aiaste küla]] # [[Erastvere|Erastvere küla]] # [[Hauka|Hauka küla]] # [[Heisri|Heisri küla]] # [[Hino (Kanepi)|Hino küla]] # [[Hurmi|Hurmi küla]] # [[Häätaru|Häätaru küla]] # [[Ihamaru|Ihamaru küla]] # [[Jõgehara|Jõgehara küla]] # [[Jõksi (Kanepi)|Jõksi küla]] # [[Kaagna|Kaagna küla]] # [[Kaagvere (Kanepi)|Kaagvere küla]] # [[Kanepi|'''Kanepi alevik''']] # [[Karaski (Kanepi)|Karaski küla]] # [[Karilatsi (Kanepi)|Karilatsi küla]] # [[Karste|Karste küla]] # [[Koigera|Koigera küla]] # [[Kooli|Kooli küla]] # [[Kooraste|Kooraste küla]] # [[Krootuse|'''Krootuse küla''']] # [[Krüüdneri|Krüüdneri küla]] # [[Lauri (Kanepi)|Lauri küla]] # [[Maaritsa|Maaritsa küla]] # [[Magari|Magari küla]] # [[Mügra|Mügra küla]] # [[Närapää|Närapää küla]] # [[Palutaja|Palutaja küla]] # [[Peetrimõisa|Peetrimõisa küla]] # [[Piigandi (Kanepi)|Piigandi küla]] # [[Piigaste|Piigaste küla]] # [[Pikajärve|Pikajärve küla]] # [[Pikareinu|Pikareinu küla]] # [[Prangli küla]] # [[Puugi|Puugi küla]] # [[Põlgaste|Põlgaste küla]] # [[Rebaste (Kanepi)|Rebaste küla]] # [[Saverna|'''Saverna küla''']] # [[Sirvaste|Sirvaste küla]] # [[Sulaoja küla]] # [[Sõreste|Sõreste küla]] # [[Tiido|Tiido küla]] # [[Tuulemäe|Tuulemäe küla]] # [[Tõdu|Tõdu küla]] # [[Valgjärve|Valgjärve küla]] # [[Varbuse|Varbuse küla]] # [[Veski (Kanepi)|Veski küla]] # [[Vissi (Kanepi)|Vissi küla]] # [[Voorepalu|Voorepalu küla]] }} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.kanepi.ee Kanepi valla koduleht] {{Põlvamaa}} [[Kategooria:Põlva maakonna vallad]] [[Kategooria:Kanepi vald| ]] ioh5xavy8bz90si1dwx7yqnte57zll2 Užava alamjooksu looduspark 0 494128 6183415 6032058 2022-08-25T19:24:25Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{infokast kaitseala | nimi = Užava alamjooksu looduspark | omakeelne_nimi = Dabas parka "Užavas lejtece" | pilt = Foggy day in Užavas polder - panoramio.jpg | pildiallkiri = Užava polder | asukoht = | pindala = 14,34 | pindala_viide = | tüüp = looduspark | moodustatud = 2004 | valitseja = | asendikaart = Läti | osm = pind }} '''Užava alamjooksu looduspark''' on kaitseala Lätis [[Kuramaa]]l [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Užava vald|Užava]] ja [[Zirase vald|Zirase vallas]] [[Užava jõgi|Uzava jõe]] kallastel, asudes suuremalt jaolt Užava [[polder|poldril]]. Kaitseala ([[läti keel]]es ''Užavas lejtece'') loodi [[2004]]. aastal, kaitsmaks poldril peatuvaid rändlindusid ja sealset [[rukkirääk]]ude asurkonda. Tegemist on [[Natura 2000]] võrgustiku linnualaga.<ref>http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-223/ct-menu-item-246</ref> Užava poldrit kasutavad ümbruskonna põllumehed, kuid selle infrastruktuurid enam ei toimi. Kaitseala pindala on 1434 ha. 87,2% looduspargist võtab enda alla põllumajanduslik maa. Metsade all on 10,4% looduspargist, veekogusid on 21,6 hektarit. Seakset põllumajanduslikku maad kasutavad valdavalt veisekasvatajad, elanikke looduspargis ei ole. Levinumad taimed looduspargis on [[harilik kerahein]], [[põldtimut]], [[suur kastehein]], [[harilik orashein]], [[mets-harakputk]], [[aas-rebasesaba]], [[aaskaerand]], [[luht-kastevars]], [[ojamõõl]], [[harilik lubikas]] ja [[kuldtulikas]], metsades ka [[harilik paakspuu]], [[harilik angervaks]], [[seaohakas]], [[sookastik]], [[harilik vaarikas]], [[harilik toomingas]], [[õrn lemmmalts]], [[väikeseõiene lemmmalts]], [[harilik vereurmarohi]], [[kõrvenõges]], [[harilik vesikanep]], [[roomav madar]] ning [[harilik humal]], veekogudel [[sale tarn]], [[põistarn]], [[päideroog]], [[pilliroog]], [[laialeheline hundinui]], [[harilik jõgiputk]], [[kollane võhumõõk]], [[tara-seatapp]], [[jäneskastik]], [[kollane vesikupp]], [[suur parthein]], [[harilik kalmus]], [[kraavtarn]], [[väike lemmel]] ja [[ristlemmel]] teede ääres [[punane aruhein]], [[valge madar]], [[aasnurmikas]], [[ohtetu luste]], [[mets-harakputk]] ja [[maapirn]]. Levinumad puud on [[sanglepp]], [[hall lepp]], [[arukask]], [[sookask]], [[raagremmelgas]], [[tuhkur paju]], [[mustjas paju]], [[raudremmelgas]] ja [[vitspaju]]. Haruldasematest taimedest kasvavad seal [[murulauk]], [[väike ristik]], sammaldest [[lamelehik]], [[harilik hännik]] ja [[õrn hännik]]. Kevaditi peatuvad poldril umbkaudu kahe nädala vältel rändlinnud, tegemist on ühe suurema lindude peatuspaigaga Lätis. Sealsed madalad alad on kevaditi sagedasti üle ujutatud. Rändeperioodil peatuvad seal [[laululuik]], [[sinikael-part]], [[kiivitaja]], [[viupart]], [[piilpart]], [[kühmnokk-luik]], [[väikeluik]], [[hallhani]], [[rabahani]], [[valgepõsk-lagle]], [[Kanada lagle]], [[kalakajakas]] ja [[naerukajakas]]. Kaitsealal pesitsevad [[põldlõoke]], [[kiivitaja]], [[talvike]], [[metsvint]], [[salu-lehelind]], [[põldvutt]], [[soo-loorkull]], [[väike-konnakotkas]], [[sookurg]], [[valge-toonekurg]], [[kuldnokk]], [[hallvares]], levinuim pesitseja on seal aga [[kiivitaja]]. Imetajatest elavad kaitsealal [[põder]], [[metskits]], [[punahirv]], [[metssiga]], [[kährik]], [[saarmas]], [[rebane]], [[tuhkur]], [[siil]], [[mutt]], [[valgejänes]], [[kobras]], [[rändrott]], [[orav]] ja [[mügri]]. Kaladest elavad Užava jões [[lõhe]], [[meriforell]], [[haug]], [[särg]], [[turb]], [[lepamaim]], [[rünt]], [[vimb]], [[luukarits]], [[ahven]] ja [[ogalik]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.daba.gov.lv/lv/uzavas-lejtece Kaitsealast Läti looduskaitseameti kodulehel] (''läti keeles'') [[Kategooria:Läti looduspargid]] [[Kategooria:Ventspilsi piirkond]] 6v225199nmav086tdz2ct6ja8la96zj Beļava 0 497338 6183530 6182496 2022-08-26T04:11:56Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib tänapäeva külast; varem sama nime kandnud küla kohta vaata artiklit [[Pilskalns]]}} {{linn | nimi = Beļava | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Beļava | elanikke = 157 (2022)<ref>http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57985</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Beļava''' (vanasti '''Beļava I''') on küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonna]]s, [[Beļava vald|Beļava valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 135 meetri kõrgusel, [[Riia]]st 191 ja piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 11 kilomeetri kaugusel. Seal asuvad rahvamaja, raamatukogu,<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> postkontor ja lasteaed «Zvaniņš». Asulas on Beļava bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3178 Autotransporta direcija]</ref> Beļava tekkis Beļava vallamaja ja kohaliku kooli juurde [[Beļava mõis]]ast 4,5 km kagus (mõisa juurde tekkinud asula kannab tänapäeval nime [[Pilskalns]]). Nõukogude ajal sai külast kohaliku [[kolhoos]]i «Pilskalns» keskasula.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 113. lk. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Viculaikase linnamägi ja Liedskalni muinaskalmed (Kontorimägi ning Kalmemägi) on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Be%C4%BCavas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Aastal 2015 oli külas 172 elanikku, aastal 2017 aga 157 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke samuti 157. ==Viited== {{viited}} {{Beļava vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] nrbqa89lt60zw5h10wuwg1brmfrv5c4 Pilskalns 0 497341 6183522 6177407 2022-08-26T03:56:50Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pilskalns | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Pilskalns | elanikke = 116 (2022) | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Tālumā_Kārtenes_pilskalns.jpg|pisi|left|Beļava linnamägi]] '''Pilskalns''' (vanasti '''Beļava''', '''Beļava II''', '''Kortene''' või '''Kārtene''', kohalikus slängis '''Pilsskola''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonna]]s [[Beļava vald|Beļava vallas]]. Küla asub merepinnast 130 meetri kõrgusel, [[Riia]]st 195, piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 15 ja vallakeskusest [[Beļava]]st 4,5 kilomeetri kaugusel. Külas on põhikool ja vabaõhulava. Asulas on Pilskalnsi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3183 Autotransporta direcija]</ref> Asula on oma nime saanud Kārtene ehk Beļava linnamäe järgi. Tegemist on loodusliku kruusast ja liivast kupliga, mis on ümbruskonna kõrgeimaks punktiks (178 m).<ref>«Beļavas kalns». Latvijas daba. 1. sējums. Rīga : Preses nams. 1994. 137. lk.</ref> Tänapäeval on mägi kaetud metsaga. Sealne kultuurikiht on meetripaksune ja leidude poolest rikkalik, seega oletatakse, et tegemist oli latgalite [[Tālava]] muinasmaakonna ühe tähtsama linnusega. Linnuse mõõtmed on 100x65 m, loodest piirab seda kuni 2 m kõrgune vall.<ref>[http://www.vietas.lv/objekts/belavas_kartenes_pilskalns_178m/ www.vietas.lv]</ref> Linnamägi on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/801 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Küla ise kujunes endise [[Beļava mõis]]a (''Kortenhof'') juurde. Nõukogude ajal oli küla mõnda aega kohaliku [[kolhoos]]i «Pilskalns» keskasula.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 113. lk. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Beļava mõisa hoonetekompleks (park, häärber, kaks häärberi ahju, ahi-kamin, 8 ust, 5 toa interjöörid, seinakapp ja 28 põrandaplaati) on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Be%C4%BCavas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Mõisa juustuhoidla, häärberi trepid ja kuus ust on kohaliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Be%C4%BCavas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Aastal 2017 oli külas 155 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 116.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57341 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Beļava vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] m5gqrnmydw8jensuyltsflt749ekrp6 6183529 6183522 2022-08-26T04:10:57Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pilskalns | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Pilskalns | elanikke = 116 (2022) | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Tālumā_Kārtenes_pilskalns.jpg|pisi|left|Beļava linnamägi]] '''Pilskalns''' (vanasti '''Beļava''', '''Beļava II''', '''Kortene''' või '''Kārtene''', kohalikus slängis '''Pilsskola''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonna]]s [[Beļava vald|Beļava vallas]]. Küla asub merepinnast 130 meetri kõrgusel, [[Riia]]st 195, piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 15 ja vallakeskusest [[Beļava]]st 4,5 kilomeetri kaugusel. Külas on põhikool ja vabaõhulava. Asulas on Beļavas skola<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3184 Autotransporta direcija]</ref> ja Pilskalnsi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3183 Autotransporta direcija]</ref> Asula on oma nime saanud Kārtene ehk Beļava linnamäe järgi. Tegemist on loodusliku kruusast ja liivast kupliga, mis on ümbruskonna kõrgeimaks punktiks (178 m).<ref>«Beļavas kalns». Latvijas daba. 1. sējums. Rīga : Preses nams. 1994. 137. lk.</ref> Tänapäeval on mägi kaetud metsaga. Sealne kultuurikiht on meetripaksune ja leidude poolest rikkalik, seega oletatakse, et tegemist oli latgalite [[Tālava]] muinasmaakonna ühe tähtsama linnusega. Linnuse mõõtmed on 100x65 m, loodest piirab seda kuni 2 m kõrgune vall.<ref>[http://www.vietas.lv/objekts/belavas_kartenes_pilskalns_178m/ www.vietas.lv]</ref> Linnamägi on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/801 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Küla ise kujunes endise [[Beļava mõis]]a (''Kortenhof'') juurde. Nõukogude ajal oli küla mõnda aega kohaliku [[kolhoos]]i «Pilskalns» keskasula.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 113. lk. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Beļava mõisa hoonetekompleks (park, häärber, kaks häärberi ahju, ahi-kamin, 8 ust, 5 toa interjöörid, seinakapp ja 28 põrandaplaati) on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Be%C4%BCavas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Mõisa juustuhoidla, häärberi trepid ja kuus ust on kohaliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Be%C4%BCavas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Aastal 2017 oli külas 155 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 116.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57341 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Beļava vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] 0fzu3cp5f5rusaxke3mbpoet7592tat Ljiljana Petrović 0 497861 6183398 5551340 2022-08-25T18:56:11Z 2001:BB8:2002:18:0:0:0:C733 wikitext text/x-wiki '''Ljiljana Petrović''' (Љиљана Петровић; [[1939]] – [[4. veebruar]] [[2020]]) oli [[Serbia]] laulja. [[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ansambel Jugoslaaviat lauluga "Neke Davne Zvezde", mis kogus 9 punkti ja saavutas 8. koha. 1974 aastal salvestas ta eesti ja vene keeles Valter Ojakääru meistriteose [[Oma laulu ei leia ma üles]]. {{Jugoslaavia esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Petrović, Ljiljana}} [[Kategooria:Serbia lauljad]] [[Kategooria:Bosnia ja Hertsegoviina lauljad]] [[Kategooria:Jugoslaavia lauljad]] [[Kategooria:Jugoslaavia esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2020]] 6xixp82ijzfnrfz5ey0w93cgjhabudl Emanuela Timotin 0 498371 6183583 6110895 2022-08-26T08:17:31Z 2A01:CB09:8020:C4C0:914D:A064:469C:A9E4 Université Paris-Sorbonne wikitext text/x-wiki '''Emanuela Timotin''' on [[rumeenlased|rumeenia]] filoloog, loitsude, apogrüüfide ja rahvausundi uurija. Timotin lõpetas 1999. aastal [[Bukaresti Ülikool]]i, omandas magistrikraadi [[Université Paris-Sorbonne|Université Paris 4 Paris-Sorbonne'is]] 2000. aastal, doktorikraadi Bukaresti Ülikoolis 2007. aastal ja teise doktorikraadi [[Stendhali ülikool]]is [[Grenoble]]'is 2009. aastal. Ta töötab vanemteadurina [[Rumeenia Teaduste Akadeemia]] Iorgu Iordan – Al. Rosetti nimelises Keele Instituudis Bukarestis. Emanuela Timotin on ajakirja [[Incantatio]] toimetuskolleegiumi liige ja üks "Studii și cercetări lingvistice" (Bukarest, Rumeenia) toimetajatest. Ta kuulub mitmesse teadusorganisatsiooni, näiteks on ta ISFNR [[Loitsude, loitsimise ja loitsijate uurimise töörühm]]a juhtkomitee liige, Rumeenia Lingvistika Seltsi liige, Piiblikirjanduse Seltsi liige. ==Uurimissuunad== Ta on koostanud 17.–19. sajandi Rumeenia kirjalike loitsude tekstikriitilise väljaande "Descântecele manuscrise românești: secolele al XVII-lea – al XIX-lea" – Bucharest: Editura Academiei Române, 2010. Teos pälvis Rumeenia Teaduste akadeemia Timotei Cipariu auhinna. E. Timotin on avaldanud kirjutisi loitsudest, erinevatest apogrüüfilistest käsikirjadest (nt taevakirjad), ta on avaldanud artikleid heterodokssete palvete ja samuti loitsude ja palvete seoste teemal paljudes erialastes väljaannetes. ==Valik publikatsioone== ===Raamatud, toimetatud teosed=== *Crestomația limbii române vechi. Vol. I.(1521–1639), ediția a II-a revăzută și adăugită, coordonator Alexandru Mareș, Editura Academiei Române, București, 2016. (kaasautor). *Adam și Eva în literatura română veche (secolele al XVI-lea –al XVIII-lea). Texte canonice, scrieri apocrife și credințe populare, București: Editura Muzeul Literaturii Române, 2016. *Emanuela Timotin, "Paroles protectrices, paroles guérisseuses. La tradition manuscrite des charmes roumains (XVIIe-XIXe siècle)", Paris: Presses de l’université Paris-Sorbonne, col. "Tradition et croyances", 2015, 385 p. * Descântecele manuscrise românești (secolele al XVII-lea – al XIX-lea) [The Romanian Manuscript Charms (17th – 19th centuries)], critical edition, philological and linguistic study. Bucharest: Editura Academiei Române, 2010. *Legenda duminicii (The Letter of Christ Fallen from the Sky), monographic study, edition and glossary, [Cele mai vechi cărți populare în literatura română, X], Bucharest, Fundația Națională pentru Știință și Artă – Academia Română, 2005. ===Valik artikleid=== *La tradition roumaine de la Vie d’Adam et d’Ève", în La Vie d’Adam et Ève et les traditions adamiques, Actes du quatrième colloque international sur les littératures apocryphes juive et chrétienne, Lausanne –Genève, 7–10 janvier 2014, édités par Frédéric Amsler, Albert Frey, Jean-Daniel Kaestli et André-Louis Rey (Publication de l'Institut romand des sciences bibliques 8), Prahins, Editions du Zèbre, 2017, pp.&nbsp;231–242. *Credințe și practici privind protecția familiei în Moldova secolelor al XVIII-lea –al XIX-lea, în Actele Colocviului Cultură și istorie la est de Carpați în perspectivă sud-est europeană (secolele al VII-lea –al XIX-lea, Istros: Brăila, 2017, pp.&nbsp;231–244. *Particularități morfologice (morfosintactice) ale unui text românesc de ceremonial din 1763, în Adina Dragomirescu et alii, Sintaxa ca mod de a fi. Omagiu doamnei profesoare Gabriela Pană Dindelegan, la aniversare, București: Editura Universității București, 2017, p.&nbsp;425–430. *Între Cantacuzini și Habsburgi. Aspecte lexicale ale unui text de ceremonial tradus din germană în română în 1763, în Adriana Costăchescu, Mihaela Cecilia Poescu, Hommages offerts à Maria Iliescu, Craiova: Editura Universitaria, 2017, pp.&nbsp;276–287. *La tradition roumaine manuscrite de La Lamentation d’Adam à l’expulsion du paradis", în Francesca Barone, Caroline Macé, Pablo Ubierna (ed.),Philologie, herméneutique et histoire des textes entre Orient et Occident. Mélanges en hommage à Sever J. Voicu, Turnhout, Brepols, 2017, p.&nbsp;729–754. *L’influence italienne sur le lexique roumain ancien. Le témoignage des traductions de Vlad Boțulescu de Mălăiești", în Éva Buchi, Jean-Paul Chauveau, Jean-Marie Pierrel (ed.), Actes du XXVIIe Congrès international de linguistique et de philologie romane (Nancy, 15–20 juillet 2013), vol. I, Strasbourg, ELiPhi, 2016, p.&nbsp;755–764. *Eastern Christian Prayers against Hailstorms: Aquatic Demons and Divine Powers in Canonical and Apocryphal Contexts, in: Éva Pócs, András Zempléni, Spirit Possession. European Contributions to Comparative Studies, Central European University Press, New York – Budapest, 2016. *‘The năjit between Prayers and Charms. A Study on the Romanian Manuscript Tradition’, In J. Kapalo, É. Pócs, W. F. Ryan (eds.), The Power of Words. Studies on Charms and Charming in Europe, Budapest, CEU Press, 2012, pp.&nbsp;216–230. *‘Le saint et les vers. Syméon Stylite l’Ancien, protecteur des vers à soie dans la tradition roumaine’, in F. Vigneron, K. Watanabe (eds.), Voix des mythes, science des civilisations. Hommage à Philippe Walter, Bern-Berlin, Peter Lang, 2012, pp.&nbsp;373–382. *‘Les apocryphes et leurs moyens de légitimation. Le Rêve de la Vierge dans la tradition roumaine’, New Europe College Yearbook, Bucharest, 2010–2011, pp.&nbsp;211–253. *‘Les incantations roumaines contre la matrice. Formules répétitives et associations symboliques’, in F. Bayard, A. Guillaume (eds) Formes et Difformités médiévales. Mélanges d’histoire, de littérature, de langue et de mythologie médiévales offerts au Professeur Claude Lecouteux, forewords by Régis Boyer and Jacques Le Goff, Paris: Presses de l’Université de Paris-Sorbonne, 2010, pp.&nbsp;279–285; *‘L’invocation à la lune dans les charmes roumains. Tradition manuscrite et tradition orale’, in A. Branda, I. Cuceu (eds.), Romania Occidentalis, Romania Orientalis. Festschrift für Ion Taloș, Cluj: Editura Fundației pentru Studii Europene–Editura Mega, 2010, pp.&nbsp;651–660. *‘Irodia, doamna zânelor. Notes sur les fées roumaines et leur cohorte fantastique’, in K. Ueltschi, M. White-Le Goff (eds.), Les entre-mondes. Les vivants, les morts, Paris: Klincksieck, 2009, pp.&nbsp;179–194. *‘Queen of the Fairies and Biblical Queen. Notes on the Romanian Herodias’, Acta Ethnographica Hungarica. An International Journal of Ethnography, 54 (2009) [= É. Pócs (ed.), Folk Religion and Folk Belief in Central-Eastern Europe], pp.&nbsp;363–376. *‘Un aspect méconnu des fées roumaines. Observations sur un texte magique manuscrit’, Revue des Études Sud-Est Européennes, 45 (2007), pp.&nbsp;433–443; *‘Une version roumaine inconnue de la Lettre du Christ tombée du ciel’, in Byzance, les Balkans, l’Europe. Études en honneur du Prof. Vasilka Tăpkova-Zaimova [Studia Balcanica, 25], Sofia, Institut d’Études Balkaniques, 2006, pp.&nbsp;549–556. *‘Particularități comune versiunilor de tipul ‘Ierusalim’ ale Legendei duminicii și textelor de legi’ (Common features of the Letter of Christ Fallen from the Sky (Jerusalem version) and the juridical texts), Studii și cercetări lingvistice, 54 (2003), pp.&nbsp;203–225. *‘Despre funcția substantivelor formate prin moțiune în descântecele românești’ (On the Function of the Nouns Formed with Suffixes of Genre in the Romanian Charms), Limba română, 52 (2003),pp.&nbsp;561–572. ==Välislingid== * [http://www.folklore.ee/incantatio/ Incantatio] {{JÄRJESTA:Timotin, Emanuela}} [[Kategooria:Rumeenia teadlased]] be17fz6b678ky45bxvofyfqryokdmcb Stāmeriena 0 510304 6183378 6177752 2022-08-25T18:11:17Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Stāmeriena | elanikke = 149 (2022)<ref>http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2262</ref> | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Stāmerienes_stacija_18.JPG|pisi|left|Stāmeriene raudteepeatus]] '''Stāmeriena''' (vanasti '''Vārgaļi''' või '''Stāmeriene''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Läti]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Stāmeriena vald|Stāmeriena vallas]]. Küla asub merepinnast 125 meetri kõrgusel, valla keskusest [[Vecstāmeriena]]st 3,5, piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 16 ja [[Riia]]st 200 kilomeetri kaugusel. Stāmerienat läbib [[Alūksne–Gulbene raudtee]], seal asuvad [[Stāmeriene raudteepeatus]], Stāmeriena bussipeatus,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3207 Autotransporta direcija]</ref> [[põhikool]] ja postkontor. Küla tekkis [[Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudtee]] äärde selle rajamise järel, kui Rūdini veski maad kruntideks tükeldati. Aastal 1925 sai see ametlikult [[küla]] staatuse.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Nõukogude perioodil sai külast Stāmeriena külanõukogu halduskeskus. See oli ka Stāmeriena [[sovhoos]]i keskasula. Külas asus ka Gulbene riiklik kunstseemendamise jaam.<ref>Административно-территориальное деление Латвийской ССР 1978 год. — Рига: Лиесма, 1978. — 137 lk.</ref> Stāmeriena vallamaja ja kaks Stāmerienas asuvat poega elumaja (Brīvības iela 36 ning 32) on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=St%C4%81merienas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 181 (1935) * 186 (1989) * 202 (2015) <td> * 182 (2018) * 149 (2022) </table> ==Viited== {{viited}} {{Stāmeriena vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] a520i6fv4pvcc5fj24g3rsgwaacjk2m Kalniena 0 510312 6183372 6182502 2022-08-25T18:06:08Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kalniena | elanikke = 142 (2022) | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Kalnienas_muižas_pils_2000-04-21.jpg|pisi|left|Kalniena mõisa häärber]] '''Kalniena''' (vanasti '''Kalniene''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Stāmeriena vald|Stāmeriena vallas]]. Küla on tekkinud [[Kalniena mõis]]a juurde. Külast kaks kilomeetrit lõuna pool asub [[Kalniena raudteejaam]], asulas on Kalniena bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3153 Autotransporta direcija]</ref> Külas asub raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Küla on nime saanud mägise ümbruskonna järgi. Kalnienas on 21 nimega mäge, üks suuremaid on küla keskel asuv Dzirnavu kalns, kus asus varem tuuleveski.<ref>Sarmīte Balode. Kalnienas grāmata. Rīga : LU Latviešu valodas institūts, 2008. 21. lk. ISBN 978-9984-742-42-7.</ref> Looduskaitse all on tamm ümbermõõduga 4,36 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Kalniena mõisakompleks (sealhulgas park ja häärber) on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=St%C4%81merienas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Kalniena mõisa pesuköök, aedniku maja ning kutsari maja-tall-tõllakuur on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=St%C4%81merienas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref>. Aastal 2018 oli külas 155 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 142.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=64253 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Stāmeriena vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] sx9j4xdphip41mqyc7c4us295at6wxl 2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus 0 517849 6183276 6183205 2022-08-25T14:42:58Z Sjur 66496 /* 4×100 meetri teatejooks */ wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo =2018 European Athletics Championships Logo.svg|Logosuurus=220px|alt=|Logoallkiri= | Linn = Berliin | Kuupäevad = 6.–12. august | Staadion = [[Berliini olümpiastaadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:Olympicstadium2.jpg|280px]] | Osalevaid sportlasi =1572 |Osalevaid riike = 49+1 | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016]] | Järgmine = }} '''2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid 24. [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[6. august|6]].–[[12. august]]ini [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is. Võistlused peeti [[Berliini olümpiastaadion]]il. See oli esimene kord, kui Euroopa meistrivõistlused toimusid Berliinis, ja kolmas kord, kui need toimusid Saksamaal. Võistlustel osales 1572 sportlast 49 riigist, Venemaa sportlased võistlesid neutraalsete sportlastena. [[Eesti 2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus|Eestit esindas]] 22 sportlast. == Võistluste ajakava == {{2018-KergejõustikuEM-Ajakava}} {{puhasta}} == Tulemused == === Mehed === ==== [[100 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Zharnel Hughes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9,95 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Reece Prescod]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jak Ali Harvey]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 10,01 |- | 4. || [[Chijindu Ujah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,06 |- | 5. || [[Filippo Tortu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,08 |- | 6. || [[Churandy Martina]] || {{PisiLipp|Holland}} || 10,16 |- | 7. || [[Emre Zafer Barnes]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 10,29 |- | || [[Jimmy Vicaut]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || Ei startinud |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|Euroopa meister 2016]]: 10,07 [[Churandy Martina]], [[Holland]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM001101_C73A.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ramil Guliyev]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 19,76 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nethaneel Mitchell-Blake]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,04 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Alex Wilson]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 20,04 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 4. || [[Bruno Hortelano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 20,05 |- | 5. || [[Adam Gemili]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,10 |- | 6. || [[Eseosa Desalu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 20,13 |- | 7. || [[Leon Reid]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,37 |- | 8. || [[Solomon Bockarie]] || {{PisiLipp|Holland}} || 20,39 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[México]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|Euroopa meister 2016]]: 20,45 [[Bruno Hortelano]], [[Hispaania]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM002101_C73A.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 44,78 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,13 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,19 |- | 4. || [[Karol Zalewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 45,34 |- | 5. || [[Luka Janežič]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 45,43 |- | 6. || [[Óscar Husillos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 45,61 |- | 7. || [[Ricardo dos Santos]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 45,78 |- | 8. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 46,68 |- |colspan="7"|... |- | 35. || [[Tony Nõu]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 47,19 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43,03 [[Wayde van Niekerk]], [[LAV]] ([[14. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44,33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44,52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2014]]: 45,29 [[Martyn Rooney]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM004101_C73A.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.44,59 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Andreas Kramer]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1.45,03 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Pierre-Ambroise Bosse]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.45,30 |- | 4. || [[Michał Rozmys]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.45,32 |- | 5. || [[Mateusz Borkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.45,42 |- | 6. || [[Andreas Bube]] || {{PisiLipp|Taani}} || 1.45,92 |- | 7. || [[Álvaro de Arriba]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.46,41 |- | 8. || [[Lukáš Hodbod]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.46,60 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.40,91 [[David Lekuta Rudisha]], [[Keenia]] ([[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2016]]: 1.45,18 [[Adam Kszczot]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[1500 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.38,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.38,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.38,25 |- | 4. || [[Henrik Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.38,50 |- | 5. || [[Charlie Grice]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.38,65 |- | 6. || [[Simas Bertašius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 3.39,04 |- | 7. || [[Timo Benitz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.39,28 |- | 8. || [[Ismael Debjani]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 3.39,48 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,81 [[Mo Farah]], [[Suurbritannia]] ([[19. juuli]] [[2013]] [[Monaco]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2016]]: 3.46,65 [[Filip Ingebrigtsen]], [[Norra]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[5000 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.17,06 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa U20 rekord">'''EU20R'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Henrik Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.18,75 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Morhad Amdouni]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.19,14 |- | 4. || [[Yemaneberhan Crippa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.19,85 |- | 5. || [[Marc Scott]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.23,14 |- | 6. || [[Polat Kemboi Arıkan]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 13.23,42 |- | 7. || [[Rinas Ahmadejev]] || Neutraalne sportlane || 13.24,43 |- | 8. || [[Julien Wanders]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13.24,79 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2016]]: 13.40,85 [[Ilias Fifa]], [[Hispaania]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM050101_C73G.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[10 000 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Morhad Amdouni]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 28.11,22 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 28.11,76 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yemaneberhan Crippa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.12,15 |- | 4. || [[Adel Mechaal]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.13,78 |- | 5. || [[Andrew Vernon]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.16,90 |- | 6. || [[Soufiane Bouchikhi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 28.19,04 |- | 7. || [[Julien Wanders]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.22,02 |- | 8. || [[Florian Carvalho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 28.29,78 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 m|Euroopa meister 2016]]: 28.18,52 [[Polat Kemboi Arikan]], [[Türgi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM100101_C73G.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Pascal Martinot-Lagarde]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sergei Šubenkov]] || Neutraalne sportlane || 13,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Orlando Ortega]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13,34 |- | 4. || [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,38 |- | 5. || [[Gregor Traber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,46 |- | 6. || [[Andrew Pozzi]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,48 |- | 7. || [[Aurel Manga]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,51 |- | 8. || [[Balázs Baji]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,55 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,80 [[Aries Merritt]], [[USA]] ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2016]]: 13,25 [[Dimitri Bascou]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 47,64 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Yasmani Copello]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 47,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Thomas Barr]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 48,31 |- | 4. || [[Ludvy Vaillant]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 48,42 |- | 5. || [[Patryk Dobek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 48,59 |- | 6. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 48,75 |- | 7. || [[Sergio Fernandez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 48,98 |- | 8. || [[Timofey Chalyy]] || Neutraalne sportlane || 49,41 |- |colspan="7"|... |- | 21. || [[Jaak-Heinrich Jagor]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 50,41 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2016]]: 48,98 [[Yasmani Copello]], [[Türgi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM044900_C74A.pdf Eeljooksud] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM044200_C74A.pdf Poolfinaalid] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM044101_C73A.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlased !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mahiedine Mekhissi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.31,66 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Fernando Carro Morillo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.34,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yohanes Chiappinelli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.35,81 |- | 4. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.36,77 |- | 5. || [[Zak Seddon]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.37,28 |- | 6. || [[Daniel Arce]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.38,12 |- | 7. || [[Krystian Zalewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.38,59 |- | 8. || [[Topi Raitanen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 8.40,11 |- | 9. || [[Kaur Kivistik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8.40,32 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.00,09 [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], [[Prantsusmaa]] ([[6. juuli]] [[2013]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 8.07,87 [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], [[Prantsusmaa]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2016]]: 8.25,63 [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM033900_C74A.pdf Eeljooksud] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM033101_C73G.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4×100 meetri teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Chijindu Ujah]], [[Zharnel Hughes]], [[Adam Gemili]], [[Harry Aikines-Aryeetey]] || 37,80 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Türgi}} || [[Emre Zafer Barnes]], [[Jak Ali Harvey]], [[Yiğitcan Hekimoglu]], [[Ramil Guliyev]] || 37,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Holland}} || [[Chris Garia]], [[Churandy Martina]], [[Hensley Paulina]], [[Taymir Burnet]] || 38,03 |- | 4. || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Mickaël-Méba Zeze]], [[Marvin René]], [[Stuart Dutamby]], [[Mouhamadou Fall]] || 38,51 |- | 5. || {{Pisilipp|Ukraina}} || [[Oleksandr Sokolov]], [[Emil Ibrahimov]], [[Volodõmõr Suprun]], [[Serhi Smelõk]] || 38,71 |- | 6. || {{Pisilipp|Soome}} || [[Eetu Rantala]], [[Otto Ahlfors]], [[Oskari Lehtonen]], [[Samuel Purola]] || 38,92 |- | 7. || {{Pisilipp|Portugal}} || [[José Lopes]], [[Diogo Antunes]], [[Frederico Curvelo]], [[Carlos Nascimento]] || 30,07 |- | 8. || {{Pisilipp|Tšehhi}} || [[Zdeněk Stromšík]], [[Jan Veleba]], [[Jan Jirka]], [[Pavel Maslák]] || Ei startinud |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 36,84 [[Jamaica]] ([[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Yohan Blake]], [[Usain Bolt]]; [[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37,47 [[Suurbritannia]] ([[Chijindu Ujah]], [[Adam Gemili]], [[Daniel Talbot]], [[Nethaneel Mitchell-Blake]]; [[12. august]] [[2017]] [[London]]) <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]; [[1. september]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks|Euroopa meister 2016]]: 38,17 [[Suurbritannia]] ([[James Dasaolu]], [[Adam Gemili]], [[James Ellington]], [[Chijindu Ujah]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: Eeljooksud – Finaal {{clear}} ==== [[4×400 meetri teatejooks]] ==== ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Álvaro Martín]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:20.42 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Diego García]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:20.48 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Vasili Mizinov]] || Neutraalne sportlane || 1:20.50 |- | 4. || [[Massimo Stano]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 1:20.51 |- | 5. || [[Nils Brembach]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 1:21.25 |- | 6. || [[Miguel Ángel López]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:21.27 |- | 7. || [[Tom Bosworth]] || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || 1:21.31 |- | 8. || [[Hagen Pohle]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 1:21.35 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:16.36 [[Yusuke Suzuki]], [[Jaapan]] ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.02 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[8. märts]] [[2015]] [[Arles]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Fernándes]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2014]]: 1:19.44 [[Miguel Ángel López]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br> <br>Ametlikud tulemused {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Marjan Sakalnyzkyj]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 3:46.32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Matej Tóth]] || {{Pisilipp|Slovakkia}} || 3:47.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Dsmitrij Dsjubin]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 3:47.59 |- | 4. || [[Håvard Haukenes]] || {{Pisilipp|Norra}} || 3:48.35 |- | 5. || [[Carl Dohmann]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 3:50.27 |- | 6. || [[Rafał Augustyn]] || {{Pisilipp|Poola}} || 3:51.37 |- | 7. || [[Rafał Sikora]] || {{Pisilipp|Poola}} || 3:52.56 |- | 8. || [[Nathaniel Seiler]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 3:54.08 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:32.33 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:32.33 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3:32.33 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|Euroopa meister 2014]]: 3:32.33 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM095101_C73K.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mateusz Przybylko]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.35 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Maksim Nedasekau]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2.33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ilja Ivanjuk]] || Neutraalne sportlane || 2.31 |- | 4. || [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2.28 |- | 5. || [[Alperen Acet]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 2.24 |- | 5. || [[Andri Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.24 |- | 7. || [[Sylwester Bednarek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2.24 |- | 8. || [[Douwe Amels]] || {{PisiLipp|Holland}} || 2.19 |- | 8. || [[Eike Onnen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.19 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]])<br />2.42 [[Bogdan Bondarenko]], [[Ukraina]] ([[14. juuni]] [[2014]] [[New York]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2016]]: 2.32 [[Gianmarco Tamberi]], [[Itaalia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM071900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM071101_C73M.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 6.05 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span>, <span style="color: " class="explain" title="Maailma U20 rekord">'''WU20R'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Timur Morgunov]] || [[Neutraalne sportlane]] || 6.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.95 |- | 4. || [[Piotr Lisek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.90 |- | 5. || [[Pawel Wojciechowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.80 |- | 6. || [[Konstadínos Filippídis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 5.75 |- | 6. || [[Sondre Guttormsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 5.75 NR |- | 8. || [[Axel Chapelle]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.65 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.16 [[Renaud Lavillenie]], [[Prantsusmaa]] ([[15. veebruar]] [[2014]] [[Donetsk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.16 [[Renaud Lavillenie]], [[Prantsusmaa]] ([[15. veebruar]] [[2014]] [[Donetsk]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1984]] [[Helsingi]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2016]]: 5.60 [[Robert Sobera]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM072900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM072101_C73M.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||8.25 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Fabian Heinle]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||8.13 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Serhiy Nykyforov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||8.13 |- | 4. || [[Thobias Nilsson Montler]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||8.10 |- | 5. || [[Tomasz Jaszczuk]] || {{PisiLipp|Poola}} ||8.08 |- | 6. || [[Dan Bramble]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 7.90 |- | 7. || [[Michel Tornéus]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 7.86 |- | 8. || [[Guillaume Victorin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 7.84 |} </div> <br> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[Nõukogude Liit]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsaghkadzor]]) <br>EM rekord: 8.47 [[Christian Reif]], [[Saksamaa]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2016]]: 8.25 [[Greg Rutherford]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM061900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM061101_C73P.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Nelson Évora]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||17.10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Alexis Copello]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} ||16.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Dimitrios Tsiamis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||16.78 |- | 4. || [[Nazim Babayev]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} ||16.76 |- | 5. || [[Pablo Torrijos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||16.74 |- | 6. || [[Nathan Douglas]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||16.71 |- | 7. || [[Jean-Marc Pontvianne]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||16.61 |- | 8. || [[Tomáš Veszelka]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} ||16.48 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2016]]: 17.20 [[Max Hess]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: Kvalifikatsioon – Finaal {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Michał Haratyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.72 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.66 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 21.41 |- | 4. || [[Tomáš Stanek]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 21.16 |- | 5. || [[Aleksandr Lesnoi]] || Neutraalne sportlane || 21.04 |- | 6. || [[Bob Bertemes]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || 21.00 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 7. || [[Stipe Žunic]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.73 |- | 8. || [[Maksim Afonin]] || Neutraalne sportlane || 20.68 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Dimmermann]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2016]]: 21.31 [[David Storl]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM051900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM051101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Andrius Gudžius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 68.46 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 68.23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lukas Weisshaidinger]] || {{PisiLipp|Austria}} || 65.14 |- | 4. || [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 64.55 |- | 5. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 64.34 |- | 6. || [[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 64.33 |- | 7. || [[Alin Alexandru Firfirică]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.73 |- | 8. || [[Apóstolos Paréllis]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 63.62 |- |colspan="7"|... |- | 13. || [[Martin Kupper]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.13 |} </div> <br> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.87 [[Piotr Małachowski]], [[Poola]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2016]]: 67.06 [[Piotr Małachowski]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM052900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM052101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} || 80.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 78.69 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 77.36 |- | 4. || [[Pavel Barejscha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 77.02 |- | 5. || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 76.86 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 6. || [[Ivan Cichan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 75.79 |- | 7. || [[Hlib Piskunov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 74.62 |- | 8. || [[Serghei Marghiev]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 74.47 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2016]]: 80.93 [[Paweł Fajdek]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM054900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM054101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Thomas Röhler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 89.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Andreas Hofmann]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87.60 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Magnus Kirt]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 85.96 |- | 4. || [[Marcin Krukowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 84.55 |- | 5. || [[Johannes Vetter]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 83.27 |- | 6. || [[Antti Ruuskanen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.70 |- | 7. || [[Andrian Mardare]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 81.54 |- | 8. || [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 80.64 |- |colspan="7"|... |- | 15. || [[Tanel Laanmäe]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 77.21 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1986]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1986]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2016]]: 86.66 [[Zigismunds Sirmais]], [[Läti]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM053900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM053101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== [[Pilt:2018 European Athletics Championships Day 3 (26).jpg|pisi|Arthur Abele pärast kümnevõistluse viimast ala]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Arthur Abele]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8431 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Ilja Škurenev]] || Neutraalne sportlane || 8321 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Vitali Žuk (kümnevõistleja)|Vitali Žuk]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8290 |- | 4. || [[Niklas Kaul]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8220 |- | 5. || [[Timothy Duckworth]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8160 |- | 6. || [[Martin Roe]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8131 |- | 7. || [[Pieter Braun]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8105 |- | 8. || [[Jan Doležal]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 8067 |- |colspan="7"|... |- | || [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Katkestas |- | || [[Karl Robert Saluri]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Katkestas |- | || [[Karel Tilga]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Katkestas |} </div> <br> Finaal: [[7. august|7.]]–[[8. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9045 [[Ashton Eaton]], [[USA]] ([[29. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[27. mai]] [[2002]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2016]]: 8218 [[Thomas van der Plaetsen]], [[Belgia]] <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM900000_C73U.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} === Naised === ==== [[100 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,85 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Gina Lückenkemper]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 10,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || 10,99 |- | 4. || [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 11,05 |- | 5. || [[Jamile Samuel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 11,14 |- | 6. || [[Imani Lansiquot]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 11,14 |- | 7. || [[Carolle Zahi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,20 |- | 8. || [[Orlann Ombissa-Dzangue]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,29 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 37 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2016]]: 10,90 [[Dafne Schippers]], [[Holland]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[200 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 21,89 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || 22,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jamile Samuel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 22,37 |- | 4. || [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 22,45 |- | 5. || [[Ivet Lalova-Collio]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 22,82 |- | 6. || [[Bianca Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 22,88 |- | 7. || [[Beth Dobbin]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 22,93 |- | 8. || [[Laura Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 23,08 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,63 [[Dafne Schippers]], [[Holland]] ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]], [[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 22,37 [[Dina Asher-Smith]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[400 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Justyna Święty-Ersetic]] || {{PisiLipp|Poola}} || 50,41 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[María Belibasáki]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 50,45 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lisanne de Witte]] || {{PisiLipp|Holland}} || 50,77 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 4. || [[Laviai Nielsen]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 51,21 |- | 5. || [[Iga Baumgart-Witan]] || {{PisiLipp|Poola}} || 51,24 |- | 6. || [[Agnė Šerkšnienė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 51,42 |- | 7. || [[Floria Gueï]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 51,57 |- | 8. || [[Madiea Ghafoor]] || {{PisiLipp|Holland}} || 51,57 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 47,60 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,60 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>EM rekord: 48,12 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 50,73 [[Libania Grenot]], [[Itaalia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Natalja Prišepa]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.00,38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Rénelle Lamote]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2.00,62 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Olha Lyakhova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.00,79 |- | 4. || [[Adelle Tracey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.00,86 |- | 5. || [[Anna Sabat]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2.01,26 |- | 6. || [[Lynsey Sharp]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.01,83 |- | 7. || [[Selina Büchel]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2.02,05 |- | 8. || [[Shelayna Oskan-Clarke]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.02,26 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.53,28 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.53,28 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>EM rekord: 1.55,41 [[Olga Minejeva]], [[Nõukogude Liit]] ([[8. september]] [[1983]] [[München]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 1.59,70 [[Natalja Prišepa]], [[Ukraina]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaal] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[1500 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.03,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Laura Weightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.03,75 |- | 4. || [[Ciara Mageean]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 4.04,63 |- | 5. || [[Simona Vrzalová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4.06,47 |- | 6. || [[Marta Pen]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 4.06,54 |- | 7. || [[Hanna Hermansson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 4.07,16 |- | 8. || [[Darja Barysevitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 4.07,52 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.50,07 [[Genzebe Dibaba]], [[Etioopia]] ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monaco]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.52,47 [[Tatjana Kazankina]], [[Nõukogude Liit]] ([[13. august]] [[1980]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.56,91 [[Tatjana Tomašova]], [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 4.33,00 [[Angelika Cichocka]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[5000 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 14.46,12 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Eilish McColgan]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 14.53,05 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yasemin Can]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.57,63 |- | 4. || [[Konstanze Klosterhalfen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 15.03,75 |- | 5. || [[Melissa Courtney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 15.04,75 |- | 6. || [[Susan Krumins]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.09,65 |- | 7. || [[Ancuța Bobocel]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 15.16,13 |- | 8. || [[Maureen Koster]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.21,64 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 14.11,15 [[Tirunesh Dibaba]], [[Etioopia]] ([[6. juuni]] [[2008]] [[Oslo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 14.23,75 [[Lilija Šobuhova]], [[Venemaa]] ([[19. juuli]] [[2008]] [[Kaasan]]) <br>EM rekord: 14.52,20 [[Alemitu Bekele]], [[Türgi]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 15.18,15 [[Yasemin Can]], [[Türgi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Finaal] {{clear}} ==== [[10 000 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 31.43,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Susan Krumins]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.52,55 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Meraf Bahta]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 32.19,34 |- | 4. || [[Alina Reh]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.28,48 |- | 5. || [[Yasemin Can]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 32.34,34 |- | 6. || [[Alice Wright]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 32.36,45 |- | 7. || [[Charlotta Fougberg]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 32.43,04 |- | 8. || [[Sviatlana Kudzeliš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 32.46,34 |} </div> <br> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 29.31,78 [[Wang Junxia]], [[Hiina]] ([[8. september]] [[1993]] [[Peking]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 29.56,34 [[Elvan Abeylegesse]], [[Türgi]] ([[15. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>EM rekord: 30.01,09 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 31.12,86 [[Yasemin Can]], [[Türgi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Volha Mazuronak]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2:26.22 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Clémence Calvin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2:26.28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Eva Vrabcová-Nývltová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2:26.31 |- | 4. || [[Maryna Damanzevitsch]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2:27.44 |- | 5. || [[Nastassja Ivanova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2:27:49 |- | 6. || [[Sara Dossena]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:27.53 |- | 7. || [[Martina Strähl]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:28.07 |- | 8. || [[Catherine Bertone]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:30.06 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:15.25 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[13. aprill]] [[2003]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:15.25 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[13. aprill]] [[2003]] [[London]]) <br>EM rekord: 2:25.14 [[Christelle Daunay]], [[Prantsusmaa]] ([[16. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2014]]: 2:25.14 [[Christelle Daunay]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>[ Ametlikud tulemused] <br> <br>Võistkondlikuks arvestuses sai esimese koha Valgevene (7:21.54), teise koha Itaalia (7:32.46) ja kolmanda koha Hispaania (7:44.06). {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Elvira Herman]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 12,67 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Pamela Dutkiewicz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,72 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Cindy Roleder]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,77 |- | 4. || [[Nadine Visser]] || {{PisiLipp|Holland}} || 12,88 |- | 5. || [[Ricarda Lobe]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,00 |- | 6. || [[Karolina Kołeczek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,11 |- | || [[Solène Ndama]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || Diskvalifitseeriti |- | || [[Alina Tałaj]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || Diskvalifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,21 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,21 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>EM rekord: 12,38 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|Euroopa meister 2016]]: 12,62 [[Cindy Roleder]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Léa Sprunger]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 54,33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hanna Ryzhykova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 54,51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Meghan Beesley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,31 |- | 4. || [[Hanne Claes]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 55,75 |- | 5. || [[Yadisleidy Pedroso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 55,80 |- | 6. || [[Vera Rudakova]] || Neutraalne sportlane || 55,89 |- | 7. || [[Viktorija Tkatschuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 56,15 |- | 8. || [[Eilidh Doyle]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 56,23 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 52,34 [[Julija Petšonkina]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2003]] [[Tula]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 52,34 [[Julija Petšonkina]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2003]] [[Tula]] <br>EM rekord: 52,92 [[Natalja Antjuhh]], [[Venemaa]] ([[30. juuli]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2016]]: 55,12 [[Sara Slott Petersen]], [[Taani]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaal] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlased !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Gesa Felicitas Krause]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 9.18,80 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Fabienne Schlumpf]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 9.22,29 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] || {{PisiLipp|Norra}} || 9.24,46 |- | 4. || [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || 9.24,78 |- | 5. || [[Adva Cohen]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 9.29,74 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 6. || [[Elena Burkard]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 9.29,76 |- | 7. || [[Anna Emilie Møller]] || {{PisiLipp|Taani}} || 9.31,66 |- | 8. || [[Irene Sánchez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.31,84 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.58,81 [[Gulnara Samitova]], [[Venemaa]] ([[17. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.58,81 [[Gulnara Samitova]], [[Venemaa]] ([[17. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>EM rekord: 9.17,57 [[Julia Zaripova]], [[Venemaa]] ([[30. juuli]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2014]]: 9.18,85 [[Gesa-Felicitas Krause]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[4×100 meetri teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]], [[Bianca Williams]], [[Imani-Lara Lansiquot]], [[Dina Asher-Smith]] || 41,88 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Holland}} || [[Dafne Schippers]], [[Marije van Hunenstijn]], [[Jamile Samuel]], [[Naomi Sedney]] || 42,15 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Saksamaa}} || [[Lisa-Marie Kwayie]], [[Gina Lückenkemper]], [[Tatjana Pinto]], [[Rebekka Haase]] || 42,23 |- | 4. || {{Pisilipp|Šveits}} || [[Ajla Del Ponte]], [[Sarah Atcho]], [[Mujinga Kambundji]], [[Salomé Kora]] || 42,30 |- | 5. || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Orlann Ombissa-Dzangue]], [[Stella Akakpo]], [[Jennifer Galais]], [[Carolle Zahi]] || 43,10 |- | 6. || {{Pisilipp|Poola}} || [[Kamila Ciba]], [[Anna Kiełbasińska]], [[Martyna Kotwiła]], [[Ewa Swoboda]] || 43,34 |- | 7. || {{Pisilipp|Itaalia}} || [[Johanelis Herrera Abreu]], [[Gloria Hooper]], [[Irene Siragusa]], [[Audrey Alloh]] || 43,42 |- | 8. || {{Pisilipp|Hispaania}} || [[Maria Isabel Pérez]], [[Estela García]], [[Paula Sevilla]], [[Cristina Lara]] || 43,54 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 15 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 40,82 [[USA]] ([[Tianna Madison]], [[Allyson Felix]], [[Bianca Knight]], [[Carmelita Jeter]]; [[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]; [[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>EM rekord: 41,68 [[Saksa DV]] ([[Silke Möller]], [[Katrin Krabbe]], [[Kerstin Behrendt]], [[Sabine Günther]]; [[1. september]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks 2|Euroopa meister 2016]]: 42,04 [[Suurbritannia]] ([[Jamile Samuel]], [[Dafne Schippers]], [[Tessa van Schagen]], [[Naomi Sedney]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW401900_C74A.pdf Eeljooksud] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW401101_C73E.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4×400 meetri teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Poola}} || [[Małgorzata Hołub-Kowalik]], [[Iga Baumgart-Witan]], [[Patrycja Wyciszkiewicz]], [[Justyna Święty-Ersetic]] || 3.26,59 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Elea-Mariama Diarra]], [[Déborah Sananes]], [[Agnès Raharolahy]], [[Floria Gueï]] || 3.27,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Zoey Clark]], [[Anyika Onuora]], [[Amy Allcock]], [[Eilidh Doyle]] || 3.27,40 |- | 4. || {{Pisilipp|Belgia}} || [[Cynthia Bolingo Mbongo]], [[Hanne Claes]], [[Justien Grillet]], [[Camille Laus]] || 3.27,69 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 5. || {{Pisilipp|Itaalia}} || [[Maria Benedicta Chigbolu]], [[Ayomide Folorunso]], [[Raphaela Boaheng Lukudo]], [[Libania Grenot]] || 3.28,62 |- | 6. || {{Pisilipp|Saksamaa}} || [[Nadine Gonska]], [[Laura Müller]], [[Karolina Pahlitzsch]], [[Hannah Mergenthaler]] || 3.30,33 |- | 7. || {{Pisilipp|Rumeenia}} || [[Andrea Miklós]], [[Cristina Daniela Balăn]], [[Sanda Belgyan]], [[Bianca Răzor]] || 3.32,15 |- | 8. || {{Pisilipp|Slovakkia}} || [[Emma Zapletová]], [[Iveta Putalová]], [[Daniela Ledecká]], [[Alexandra Bezeková]] || 3.32,22 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.15,17 [[Nõukogude Liit]] ([[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]; [[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.15,17 [[Nõukogude Liit]] ([[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]; [[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>EM rekord: 3.16,87 [[Saksa DV]] ([[Kirsten Emmelmann]], [[Sabine Busch]], [[Petra Müller]], [[Marita Koch]]; [[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks 2|Euroopa meister 2016]]: 3.25,05 [[Suurbritannia]] ([[Emily Diamond]], [[Anyika Onuora]], [[Eilidh Doyle]], [[Seren Bundy-Davies]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW404900_C74A.pdf Eeljooksud] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW404101_C73E.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[María Pérez]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:26.36 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Anežka Drahotová]] || {{Pisilipp|Tšehhi}} || 1:27.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Antonella Palmisano]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 1:27.30 |- | 4. || [[Brigita Virbalytė-Dimšienė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1:27.59 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 5. || [[Živilė Vaiciukevičiūtė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1:28.07 |- | 6. || [[Laura García-Caro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:28.15 |- | 7. || [[Inna Kaschyna]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1:29.16 |- | 8. || [[Ana Cabecinha]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:29.46 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.25.02 [[Jelena Lašmanova]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:25.02 [[Jelena Lašmanova]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>EM rekord: 1:26.42 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|Euroopa meister 2014]]: 1.27:56 [[Elmira Alembekova]], [[Venemaa]] <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW092101_C73K.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== Naiste 50&nbsp;km käimine oli Euroopa meistrivõistlustel kavas esmakordselt. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Inês Henriques]] || {{Pisilipp|Portugal}} || 4:09.21 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Alina Tsviliy]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 4:12.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Julia Takács]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 4:15.22 |- | 4. || [[Chrystyna Judkina]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 4:20.46 |- | 5. || [[Wasylyna Witowschtschyk]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 4:23.15 |- | 6. || [[Mária Czaková]] || {{Pisilipp|Slovakkia}} || 4:24.59 |- | 7. || [[Ainhoa Pinedo]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 4:27.03 |- | 8. || [[Mar Juárez]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 4:28.58 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 4:04.36 [[Liang Rui]], [[Hiina]] ([[5. mai]] [[2018]] [[Taicang]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 4:05.56 [[Inês Henriques]], [[Portugal]] ([[13. august]] [[2017]] [[London]]) <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW095101_C73K.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Maria Lasitskene]] || Neutraalne sportlane || 2.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mirela Demireva]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 2.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Marie-Laurence Jungfleisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1.96 |- | 4. || [[Airinė Palšytė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1.96 |- | 5. || [[Kateryna Tabaschnyk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.94 |- | 6. || [[Michaela Hrubá]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.91 |- | 7. || [[Morgan Lake]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.91 |- | 8. || [[Alessia Trost]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1.91 |- |colspan="7"|... |- | 25. || [[Eleriin Haas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 1.76 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>2.03 [[Venelina Veneva-Mateeva]], [[Bulgaaria]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>2.03 [[Blanka Vlašić]], [[Horvaatia]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|Euroopa meister 2016]]: 1.98 [[Ruth Beitia]], [[Hispaania]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW071900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW071101_C73M.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ekateríni Stefanídi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 4.85 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 4.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Holly Bradshaw]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.75 |- | 4. || [[Anzhelika Sidorova]] || Neutraalne sportlane || 4.70 |- | 5. || [[Ninon Guillon-Romarin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.65 |- | 6. || [[Angelica Bengtsson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 4.65 |- | 7. || [[Iryna Zhuk]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 4.55 |- | 8. || [[Maryna Kylypko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 4.45 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 4.81 [[Ekateríni Stefanídi]], [[Kreeka]] ([[9. juuli]] [[2016]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|Euroopa meister 2016]]: 4.81 [[Ekateríni Stefanídi]], [[Kreeka]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW072900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW072101_C73M.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6.75 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Maryna Bekh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6.73 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Shara Proctor]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6.70 |- | 4. || [[Jazmin Sawyers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6.67 |- | 5. || [[Nastassia Mironchyk-Ivanova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 6.58 |- | 6. || [[Ksenija Balta]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 6.49 |- | 7. || [[Khaddi Sagnia]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 6.47 |- | 8. || [[Evelise Veiga]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 6.47 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[Nõukogude Liit]] ([[11. juuni]] [[1998]] [[Leningrad]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[Nõukogude Liit]] ([[11. juuni]] [[1998]] [[Leningrad]]) <br>EM rekord: 7.30 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|Euroopa meister 2016]]: 6.94 [[Ivana Španović]], [[Serbia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW061900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW061101_C73P.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Paraskeví Papahrístou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 14.60 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Kristin Gierisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 14.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ana Peleteiro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 14.44 |- | 4. || [[Elena Panțuroiu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 14.38 |- | 5. || [[Hanna Knjasjeva-Minenko]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 14.37 |- | 6. || [[Gabriela Petrova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 14.26 |- | 7. || [[Jeanine Assani-Issouf]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 14.12 |- | 8. || [[Rouguy Diallo]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 14.08 |- |colspan="7"|... |- | 22. || [[Tähti Alver]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.76 |- | 24. || [[Merilyn Uudmäe]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.74 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2008]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|Euroopa meister 2016]]: 14.58 [[Patrícia Mamona]], [[Portugal]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW062900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW062101_C73P.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Paulina Guba]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Christina Schwanitz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Aljona Dubitskaja]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 18.81 |- | 4. || [[Klaudia Kardasz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 18.48 |- | 5. || [[Sara Gambetta]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.13 |- | 6. || [[Radoslava Mavrodieva]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 18.03 |- | 7. || [[Sophie McKinna]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.69 |- | 8. || [[Viktoryia Kolb]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 17.50 |} </div> <br> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>EM rekord: 21.69 [[Vita Pavlõš]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2016]]: 20.17 [[Christina Schwanitz]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://www.europeanchampionships.com/results/resECG2018/pdf/ECG2018/ATH/ECG2018_ATH_C74B_ATHWSHOTPUT-----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] – [https://www.europeanchampionships.com/results/resECG2018/pdf/ECG2018/ATH/ECG2018_ATH_C73S_ATHWSHOTPUT-----------FNL-000100--.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.62 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Shanice Craft]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 62.46 |- | 4. || [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 61.25 |- | 5. || [[Daisy Osakue]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 59.35 |- | 6. || [[Dragana Tomašević]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 58.94 |- | 7. || [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 58.91 |- | 8. || [[Aleksandra Emilianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 58.10 |- |colspan="7"|... |- | 29. || [[Kätlin Tõllasson]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 48.58 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 71.36 [[Diana Sachse]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|Euroopa meister 2014]]: 69.97 [[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW052900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW052101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 78.94 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Alexandra Tavernier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 74.78 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Joanna Fiodorow]] || {{PisiLipp|Poola}} || 74.00 |- | 4. || [[Malwina Kopron]] || {{PisiLipp|Poola}} || 72.20 |- | 5. || [[Hanna Skydan]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 72.10 |- | 6. || [[Zalina Petrivskaya]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 71.80 |- | 7. || [[Kathrin Klaas]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 71.50 |- | 8. || [[Sophie Hitchon]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 70.52 |- |colspan="7"|... |- | 16. || [[Anna Maria Orel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 67.22 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 82.98 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 82.98 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>EM rekord: 78.76 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2016]]: 78.14 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW054900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW054101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christin Hussong]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 67.90 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nikola Ogrodníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 61.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Liveta Jasiūnaitė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 61.59 |- | 4. || [[Martina Ratej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 61.41 |- | 5. || [[Tatsiana Khaladovich]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 60.92 |- | 6. || [[Alexie Alais]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 60.01 |- | 7. || [[Irena Šedivá]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 59.76 |- | 8. || [[Sigrid Borge]] || {{PisiLipp|Norra}} || 59.60 |- |colspan="7"|... |- | || [[Liina Laasma]] || {{PisiLipp|Eesti}} || |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 67.47 [[Miréla Maniáni]], [[Kreeka]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|Euroopa meister 2016]]: 66.34 [[Tatsiana Khaladovich]], [[Valgeene]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW053900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW053101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 6816 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6759 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Carolin Schäfer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6602 |- | 4. || [[Ivona Dadic]] || {{PisiLipp|Austria}} || 6552 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 5. || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6414 |- | 6. || [[Kateřina Cachová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 6400 |- | 7. || [[Xénia Krizsán]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 6367 |- | 8. || [[Verena Preiner]] || {{PisiLipp|Austria}} || 6637 |- |colspan="7"|... |- | 12. || [[Grit Šadeiko]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 6060 |- | || [[Mari Klaup-McColl]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Katkestas |} </div> <br> Finaal: [[9. august|9.]]–[[10. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7291 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7032 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[26. august]] [[2007]] [[Osaka]]) <br>EM rekord: 6823 [[Jessica Ennis]], [[Suurbritannia]] ([[31. juuli]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsemevõistlus|Euroopa meister 2016]]: 6626 [[Anouk Vetter]], [[Holland]] <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW700000_C73U.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Saksamaa)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 7 || 5 || 6 || 18 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 7 || 4 || 1 || 12 |-style="background:#ccccff;" | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6 || 7 || 6 || 19 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3 || 4 || 3 || 10 |- |rowspan=2| 5. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 3 || 2 || 1 || 6 |- |align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 3 || 2 || 1 || 6 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Valgevene}} || 3 || 1 || 3 || 7 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 3 || 1 || 1 || 5 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 2 || 3 || 2 || 7 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 2 || 3 || 5 || 10 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 2 || 0 || 0 || 2 |- | 12. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 1 || 3 || 4 || 8 |- | – ||align=left| Neutraalsed sportlased || 1 || 3 || 2 || 6 |- | 13. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 1 || 2 || 2 || 5 |- |rowspan=2| 14. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- |align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- | 16. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 1 || 1 || 4 || 6 |- | 17. || align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- |rowspan=2| 18. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Iisrael}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 0 || 2 || 1 || 3 |- |rowspan=3| 21. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | 24. ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || 0 || 0 || 2 || 2 |- |rowspan=3|25. || align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku || 50 || 50 || 50 || 150 |} == Välislingid == * [https://www.berlin2018.info/ Ametlik koduleht] * [http://www.european-athletics.org/competitions/european-athletics-championships/2018/events/ Tulemused alade kaupa Euroopa Kergejõustikuliidu kodulehel] * [http://www.european-athletics.org/ Euroopa Kergejõustikuliidu koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2018. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Berliin]] 40xwgfgqzc7ksfwfje0xestrz83ubej 6183277 6183276 2022-08-25T14:44:54Z Sjur 66496 /* 4×100 meetri teatejooks */ wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo =2018 European Athletics Championships Logo.svg|Logosuurus=220px|alt=|Logoallkiri= | Linn = Berliin | Kuupäevad = 6.–12. august | Staadion = [[Berliini olümpiastaadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:Olympicstadium2.jpg|280px]] | Osalevaid sportlasi =1572 |Osalevaid riike = 49+1 | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016]] | Järgmine = }} '''2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid 24. [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[6. august|6]].–[[12. august]]ini [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is. Võistlused peeti [[Berliini olümpiastaadion]]il. See oli esimene kord, kui Euroopa meistrivõistlused toimusid Berliinis, ja kolmas kord, kui need toimusid Saksamaal. Võistlustel osales 1572 sportlast 49 riigist, Venemaa sportlased võistlesid neutraalsete sportlastena. [[Eesti 2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus|Eestit esindas]] 22 sportlast. == Võistluste ajakava == {{2018-KergejõustikuEM-Ajakava}} {{puhasta}} == Tulemused == === Mehed === ==== [[100 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Zharnel Hughes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9,95 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Reece Prescod]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jak Ali Harvey]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 10,01 |- | 4. || [[Chijindu Ujah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,06 |- | 5. || [[Filippo Tortu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,08 |- | 6. || [[Churandy Martina]] || {{PisiLipp|Holland}} || 10,16 |- | 7. || [[Emre Zafer Barnes]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 10,29 |- | || [[Jimmy Vicaut]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || Ei startinud |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|Euroopa meister 2016]]: 10,07 [[Churandy Martina]], [[Holland]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM001101_C73A.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ramil Guliyev]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 19,76 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nethaneel Mitchell-Blake]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,04 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Alex Wilson]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 20,04 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 4. || [[Bruno Hortelano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 20,05 |- | 5. || [[Adam Gemili]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,10 |- | 6. || [[Eseosa Desalu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 20,13 |- | 7. || [[Leon Reid]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,37 |- | 8. || [[Solomon Bockarie]] || {{PisiLipp|Holland}} || 20,39 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[México]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|Euroopa meister 2016]]: 20,45 [[Bruno Hortelano]], [[Hispaania]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM002101_C73A.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 44,78 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,13 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,19 |- | 4. || [[Karol Zalewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 45,34 |- | 5. || [[Luka Janežič]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 45,43 |- | 6. || [[Óscar Husillos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 45,61 |- | 7. || [[Ricardo dos Santos]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 45,78 |- | 8. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 46,68 |- |colspan="7"|... |- | 35. || [[Tony Nõu]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 47,19 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43,03 [[Wayde van Niekerk]], [[LAV]] ([[14. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44,33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44,52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2014]]: 45,29 [[Martyn Rooney]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM004101_C73A.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.44,59 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Andreas Kramer]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1.45,03 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Pierre-Ambroise Bosse]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.45,30 |- | 4. || [[Michał Rozmys]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.45,32 |- | 5. || [[Mateusz Borkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.45,42 |- | 6. || [[Andreas Bube]] || {{PisiLipp|Taani}} || 1.45,92 |- | 7. || [[Álvaro de Arriba]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.46,41 |- | 8. || [[Lukáš Hodbod]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.46,60 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.40,91 [[David Lekuta Rudisha]], [[Keenia]] ([[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2016]]: 1.45,18 [[Adam Kszczot]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[1500 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.38,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.38,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.38,25 |- | 4. || [[Henrik Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.38,50 |- | 5. || [[Charlie Grice]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.38,65 |- | 6. || [[Simas Bertašius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 3.39,04 |- | 7. || [[Timo Benitz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.39,28 |- | 8. || [[Ismael Debjani]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 3.39,48 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,81 [[Mo Farah]], [[Suurbritannia]] ([[19. juuli]] [[2013]] [[Monaco]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2016]]: 3.46,65 [[Filip Ingebrigtsen]], [[Norra]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[5000 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.17,06 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa U20 rekord">'''EU20R'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Henrik Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.18,75 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Morhad Amdouni]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.19,14 |- | 4. || [[Yemaneberhan Crippa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.19,85 |- | 5. || [[Marc Scott]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.23,14 |- | 6. || [[Polat Kemboi Arıkan]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 13.23,42 |- | 7. || [[Rinas Ahmadejev]] || Neutraalne sportlane || 13.24,43 |- | 8. || [[Julien Wanders]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13.24,79 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2016]]: 13.40,85 [[Ilias Fifa]], [[Hispaania]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM050101_C73G.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[10 000 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Morhad Amdouni]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 28.11,22 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 28.11,76 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yemaneberhan Crippa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.12,15 |- | 4. || [[Adel Mechaal]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.13,78 |- | 5. || [[Andrew Vernon]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.16,90 |- | 6. || [[Soufiane Bouchikhi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 28.19,04 |- | 7. || [[Julien Wanders]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.22,02 |- | 8. || [[Florian Carvalho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 28.29,78 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 m|Euroopa meister 2016]]: 28.18,52 [[Polat Kemboi Arikan]], [[Türgi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM100101_C73G.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Pascal Martinot-Lagarde]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sergei Šubenkov]] || Neutraalne sportlane || 13,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Orlando Ortega]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13,34 |- | 4. || [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,38 |- | 5. || [[Gregor Traber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,46 |- | 6. || [[Andrew Pozzi]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,48 |- | 7. || [[Aurel Manga]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,51 |- | 8. || [[Balázs Baji]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,55 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,80 [[Aries Merritt]], [[USA]] ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2016]]: 13,25 [[Dimitri Bascou]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 47,64 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Yasmani Copello]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 47,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Thomas Barr]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 48,31 |- | 4. || [[Ludvy Vaillant]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 48,42 |- | 5. || [[Patryk Dobek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 48,59 |- | 6. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 48,75 |- | 7. || [[Sergio Fernandez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 48,98 |- | 8. || [[Timofey Chalyy]] || Neutraalne sportlane || 49,41 |- |colspan="7"|... |- | 21. || [[Jaak-Heinrich Jagor]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 50,41 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2016]]: 48,98 [[Yasmani Copello]], [[Türgi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM044900_C74A.pdf Eeljooksud] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM044200_C74A.pdf Poolfinaalid] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM044101_C73A.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlased !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mahiedine Mekhissi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.31,66 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Fernando Carro Morillo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.34,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yohanes Chiappinelli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.35,81 |- | 4. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.36,77 |- | 5. || [[Zak Seddon]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.37,28 |- | 6. || [[Daniel Arce]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.38,12 |- | 7. || [[Krystian Zalewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.38,59 |- | 8. || [[Topi Raitanen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 8.40,11 |- | 9. || [[Kaur Kivistik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8.40,32 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.00,09 [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], [[Prantsusmaa]] ([[6. juuli]] [[2013]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 8.07,87 [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], [[Prantsusmaa]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2016]]: 8.25,63 [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM033900_C74A.pdf Eeljooksud] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM033101_C73G.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4×100 meetri teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Chijindu Ujah]], [[Zharnel Hughes]], [[Adam Gemili]], [[Harry Aikines-Aryeetey]] || 37,80 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Türgi}} || [[Emre Zafer Barnes]], [[Jak Ali Harvey]], [[Yiğitcan Hekimoglu]], [[Ramil Guliyev]] || 37,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Holland}} || [[Chris Garia]], [[Churandy Martina]], [[Hensley Paulina]], [[Taymir Burnet]] || 38,03 |- | 4. || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Mickaël-Méba Zeze]], [[Marvin René]], [[Stuart Dutamby]], [[Mouhamadou Fall]] || 38,51 |- | 5. || {{Pisilipp|Ukraina}} || [[Oleksandr Sokolov]], [[Emil Ibrahimov]], [[Volodõmõr Suprun]], [[Serhi Smelõk]] || 38,71 |- | 6. || {{Pisilipp|Soome}} || [[Eetu Rantala]], [[Otto Ahlfors]], [[Oskari Lehtonen]], [[Samuel Purola]] || 38,92 |- | 7. || {{Pisilipp|Portugal}} || [[José Lopes]], [[Diogo Antunes]], [[Frederico Curvelo]], [[Carlos Nascimento]] || 30,07 |- | 8. || {{Pisilipp|Tšehhi}} || [[Zdeněk Stromšík]], [[Jan Veleba]], [[Jan Jirka]], [[Pavel Maslák]] || Ei startinud |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 36,84 [[Jamaica]] ([[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Yohan Blake]], [[Usain Bolt]]; [[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37,47 [[Suurbritannia]] ([[Chijindu Ujah]], [[Adam Gemili]], [[Daniel Talbot]], [[Nethaneel Mitchell-Blake]]; [[12. august]] [[2017]] [[London]]) <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]; [[1. september]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks|Euroopa meister 2016]]: 38,17 [[Suurbritannia]] ([[James Dasaolu]], [[Adam Gemili]], [[James Ellington]], [[Chijindu Ujah]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: Eeljooksud – Finaal {{clear}} ==== [[4×400 meetri teatejooks]] ==== ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Álvaro Martín]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:20.42 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Diego García]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:20.48 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Vasili Mizinov]] || Neutraalne sportlane || 1:20.50 |- | 4. || [[Massimo Stano]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 1:20.51 |- | 5. || [[Nils Brembach]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 1:21.25 |- | 6. || [[Miguel Ángel López]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:21.27 |- | 7. || [[Tom Bosworth]] || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || 1:21.31 |- | 8. || [[Hagen Pohle]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 1:21.35 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:16.36 [[Yusuke Suzuki]], [[Jaapan]] ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.02 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[8. märts]] [[2015]] [[Arles]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Fernándes]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2014]]: 1:19.44 [[Miguel Ángel López]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br> <br>Ametlikud tulemused {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Marjan Sakalnyzkyj]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 3:46.32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Matej Tóth]] || {{Pisilipp|Slovakkia}} || 3:47.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Dsmitrij Dsjubin]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 3:47.59 |- | 4. || [[Håvard Haukenes]] || {{Pisilipp|Norra}} || 3:48.35 |- | 5. || [[Carl Dohmann]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 3:50.27 |- | 6. || [[Rafał Augustyn]] || {{Pisilipp|Poola}} || 3:51.37 |- | 7. || [[Rafał Sikora]] || {{Pisilipp|Poola}} || 3:52.56 |- | 8. || [[Nathaniel Seiler]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 3:54.08 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:32.33 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:32.33 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3:32.33 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|Euroopa meister 2014]]: 3:32.33 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM095101_C73K.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mateusz Przybylko]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.35 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Maksim Nedasekau]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2.33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ilja Ivanjuk]] || Neutraalne sportlane || 2.31 |- | 4. || [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2.28 |- | 5. || [[Alperen Acet]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 2.24 |- | 5. || [[Andri Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.24 |- | 7. || [[Sylwester Bednarek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2.24 |- | 8. || [[Douwe Amels]] || {{PisiLipp|Holland}} || 2.19 |- | 8. || [[Eike Onnen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.19 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]])<br />2.42 [[Bogdan Bondarenko]], [[Ukraina]] ([[14. juuni]] [[2014]] [[New York]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2016]]: 2.32 [[Gianmarco Tamberi]], [[Itaalia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM071900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM071101_C73M.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 6.05 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span>, <span style="color: " class="explain" title="Maailma U20 rekord">'''WU20R'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Timur Morgunov]] || [[Neutraalne sportlane]] || 6.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.95 |- | 4. || [[Piotr Lisek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.90 |- | 5. || [[Pawel Wojciechowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.80 |- | 6. || [[Konstadínos Filippídis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 5.75 |- | 6. || [[Sondre Guttormsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 5.75 NR |- | 8. || [[Axel Chapelle]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.65 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.16 [[Renaud Lavillenie]], [[Prantsusmaa]] ([[15. veebruar]] [[2014]] [[Donetsk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.16 [[Renaud Lavillenie]], [[Prantsusmaa]] ([[15. veebruar]] [[2014]] [[Donetsk]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1984]] [[Helsingi]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2016]]: 5.60 [[Robert Sobera]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM072900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM072101_C73M.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||8.25 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Fabian Heinle]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||8.13 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Serhiy Nykyforov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||8.13 |- | 4. || [[Thobias Nilsson Montler]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||8.10 |- | 5. || [[Tomasz Jaszczuk]] || {{PisiLipp|Poola}} ||8.08 |- | 6. || [[Dan Bramble]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 7.90 |- | 7. || [[Michel Tornéus]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 7.86 |- | 8. || [[Guillaume Victorin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 7.84 |} </div> <br> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[Nõukogude Liit]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsaghkadzor]]) <br>EM rekord: 8.47 [[Christian Reif]], [[Saksamaa]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2016]]: 8.25 [[Greg Rutherford]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM061900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM061101_C73P.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Nelson Évora]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||17.10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Alexis Copello]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} ||16.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Dimitrios Tsiamis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||16.78 |- | 4. || [[Nazim Babayev]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} ||16.76 |- | 5. || [[Pablo Torrijos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||16.74 |- | 6. || [[Nathan Douglas]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||16.71 |- | 7. || [[Jean-Marc Pontvianne]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||16.61 |- | 8. || [[Tomáš Veszelka]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} ||16.48 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2016]]: 17.20 [[Max Hess]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: Kvalifikatsioon – Finaal {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Michał Haratyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.72 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.66 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 21.41 |- | 4. || [[Tomáš Stanek]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 21.16 |- | 5. || [[Aleksandr Lesnoi]] || Neutraalne sportlane || 21.04 |- | 6. || [[Bob Bertemes]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || 21.00 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 7. || [[Stipe Žunic]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.73 |- | 8. || [[Maksim Afonin]] || Neutraalne sportlane || 20.68 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Dimmermann]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2016]]: 21.31 [[David Storl]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM051900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM051101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Andrius Gudžius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 68.46 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 68.23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lukas Weisshaidinger]] || {{PisiLipp|Austria}} || 65.14 |- | 4. || [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 64.55 |- | 5. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 64.34 |- | 6. || [[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 64.33 |- | 7. || [[Alin Alexandru Firfirică]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.73 |- | 8. || [[Apóstolos Paréllis]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 63.62 |- |colspan="7"|... |- | 13. || [[Martin Kupper]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.13 |} </div> <br> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.87 [[Piotr Małachowski]], [[Poola]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2016]]: 67.06 [[Piotr Małachowski]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM052900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM052101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} || 80.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 78.69 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 77.36 |- | 4. || [[Pavel Barejscha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 77.02 |- | 5. || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 76.86 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 6. || [[Ivan Cichan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 75.79 |- | 7. || [[Hlib Piskunov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 74.62 |- | 8. || [[Serghei Marghiev]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 74.47 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2016]]: 80.93 [[Paweł Fajdek]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM054900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM054101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Thomas Röhler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 89.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Andreas Hofmann]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87.60 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Magnus Kirt]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 85.96 |- | 4. || [[Marcin Krukowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 84.55 |- | 5. || [[Johannes Vetter]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 83.27 |- | 6. || [[Antti Ruuskanen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.70 |- | 7. || [[Andrian Mardare]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 81.54 |- | 8. || [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 80.64 |- |colspan="7"|... |- | 15. || [[Tanel Laanmäe]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 77.21 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1986]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1986]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2016]]: 86.66 [[Zigismunds Sirmais]], [[Läti]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM053900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM053101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== [[Pilt:2018 European Athletics Championships Day 3 (26).jpg|pisi|Arthur Abele pärast kümnevõistluse viimast ala]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Arthur Abele]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8431 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Ilja Škurenev]] || Neutraalne sportlane || 8321 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Vitali Žuk (kümnevõistleja)|Vitali Žuk]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8290 |- | 4. || [[Niklas Kaul]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8220 |- | 5. || [[Timothy Duckworth]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8160 |- | 6. || [[Martin Roe]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8131 |- | 7. || [[Pieter Braun]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8105 |- | 8. || [[Jan Doležal]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 8067 |- |colspan="7"|... |- | || [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Katkestas |- | || [[Karl Robert Saluri]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Katkestas |- | || [[Karel Tilga]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Katkestas |} </div> <br> Finaal: [[7. august|7.]]–[[8. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9045 [[Ashton Eaton]], [[USA]] ([[29. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[27. mai]] [[2002]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2016]]: 8218 [[Thomas van der Plaetsen]], [[Belgia]] <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM900000_C73U.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} === Naised === ==== [[100 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,85 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Gina Lückenkemper]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 10,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || 10,99 |- | 4. || [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 11,05 |- | 5. || [[Jamile Samuel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 11,14 |- | 6. || [[Imani Lansiquot]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 11,14 |- | 7. || [[Carolle Zahi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,20 |- | 8. || [[Orlann Ombissa-Dzangue]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,29 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 37 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2016]]: 10,90 [[Dafne Schippers]], [[Holland]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[200 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 21,89 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || 22,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jamile Samuel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 22,37 |- | 4. || [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 22,45 |- | 5. || [[Ivet Lalova-Collio]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 22,82 |- | 6. || [[Bianca Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 22,88 |- | 7. || [[Beth Dobbin]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 22,93 |- | 8. || [[Laura Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 23,08 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,63 [[Dafne Schippers]], [[Holland]] ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]], [[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 22,37 [[Dina Asher-Smith]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[400 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Justyna Święty-Ersetic]] || {{PisiLipp|Poola}} || 50,41 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[María Belibasáki]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 50,45 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lisanne de Witte]] || {{PisiLipp|Holland}} || 50,77 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 4. || [[Laviai Nielsen]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 51,21 |- | 5. || [[Iga Baumgart-Witan]] || {{PisiLipp|Poola}} || 51,24 |- | 6. || [[Agnė Šerkšnienė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 51,42 |- | 7. || [[Floria Gueï]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 51,57 |- | 8. || [[Madiea Ghafoor]] || {{PisiLipp|Holland}} || 51,57 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 47,60 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,60 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>EM rekord: 48,12 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 50,73 [[Libania Grenot]], [[Itaalia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Natalja Prišepa]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.00,38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Rénelle Lamote]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2.00,62 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Olha Lyakhova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.00,79 |- | 4. || [[Adelle Tracey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.00,86 |- | 5. || [[Anna Sabat]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2.01,26 |- | 6. || [[Lynsey Sharp]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.01,83 |- | 7. || [[Selina Büchel]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2.02,05 |- | 8. || [[Shelayna Oskan-Clarke]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.02,26 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.53,28 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.53,28 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>EM rekord: 1.55,41 [[Olga Minejeva]], [[Nõukogude Liit]] ([[8. september]] [[1983]] [[München]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 1.59,70 [[Natalja Prišepa]], [[Ukraina]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaal] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[1500 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.03,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Laura Weightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.03,75 |- | 4. || [[Ciara Mageean]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 4.04,63 |- | 5. || [[Simona Vrzalová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4.06,47 |- | 6. || [[Marta Pen]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 4.06,54 |- | 7. || [[Hanna Hermansson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 4.07,16 |- | 8. || [[Darja Barysevitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 4.07,52 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.50,07 [[Genzebe Dibaba]], [[Etioopia]] ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monaco]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.52,47 [[Tatjana Kazankina]], [[Nõukogude Liit]] ([[13. august]] [[1980]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.56,91 [[Tatjana Tomašova]], [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 4.33,00 [[Angelika Cichocka]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[5000 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 14.46,12 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Eilish McColgan]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 14.53,05 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yasemin Can]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.57,63 |- | 4. || [[Konstanze Klosterhalfen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 15.03,75 |- | 5. || [[Melissa Courtney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 15.04,75 |- | 6. || [[Susan Krumins]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.09,65 |- | 7. || [[Ancuța Bobocel]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 15.16,13 |- | 8. || [[Maureen Koster]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.21,64 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 14.11,15 [[Tirunesh Dibaba]], [[Etioopia]] ([[6. juuni]] [[2008]] [[Oslo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 14.23,75 [[Lilija Šobuhova]], [[Venemaa]] ([[19. juuli]] [[2008]] [[Kaasan]]) <br>EM rekord: 14.52,20 [[Alemitu Bekele]], [[Türgi]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 15.18,15 [[Yasemin Can]], [[Türgi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Finaal] {{clear}} ==== [[10 000 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 31.43,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Susan Krumins]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.52,55 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Meraf Bahta]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 32.19,34 |- | 4. || [[Alina Reh]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.28,48 |- | 5. || [[Yasemin Can]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 32.34,34 |- | 6. || [[Alice Wright]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 32.36,45 |- | 7. || [[Charlotta Fougberg]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 32.43,04 |- | 8. || [[Sviatlana Kudzeliš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 32.46,34 |} </div> <br> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 29.31,78 [[Wang Junxia]], [[Hiina]] ([[8. september]] [[1993]] [[Peking]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 29.56,34 [[Elvan Abeylegesse]], [[Türgi]] ([[15. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>EM rekord: 30.01,09 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 31.12,86 [[Yasemin Can]], [[Türgi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Volha Mazuronak]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2:26.22 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Clémence Calvin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2:26.28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Eva Vrabcová-Nývltová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2:26.31 |- | 4. || [[Maryna Damanzevitsch]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2:27.44 |- | 5. || [[Nastassja Ivanova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2:27:49 |- | 6. || [[Sara Dossena]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:27.53 |- | 7. || [[Martina Strähl]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:28.07 |- | 8. || [[Catherine Bertone]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:30.06 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:15.25 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[13. aprill]] [[2003]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:15.25 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[13. aprill]] [[2003]] [[London]]) <br>EM rekord: 2:25.14 [[Christelle Daunay]], [[Prantsusmaa]] ([[16. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2014]]: 2:25.14 [[Christelle Daunay]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>[ Ametlikud tulemused] <br> <br>Võistkondlikuks arvestuses sai esimese koha Valgevene (7:21.54), teise koha Itaalia (7:32.46) ja kolmanda koha Hispaania (7:44.06). {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Elvira Herman]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 12,67 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Pamela Dutkiewicz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,72 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Cindy Roleder]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,77 |- | 4. || [[Nadine Visser]] || {{PisiLipp|Holland}} || 12,88 |- | 5. || [[Ricarda Lobe]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,00 |- | 6. || [[Karolina Kołeczek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,11 |- | || [[Solène Ndama]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || Diskvalifitseeriti |- | || [[Alina Tałaj]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || Diskvalifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,21 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,21 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>EM rekord: 12,38 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|Euroopa meister 2016]]: 12,62 [[Cindy Roleder]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Léa Sprunger]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 54,33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hanna Ryzhykova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 54,51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Meghan Beesley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,31 |- | 4. || [[Hanne Claes]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 55,75 |- | 5. || [[Yadisleidy Pedroso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 55,80 |- | 6. || [[Vera Rudakova]] || Neutraalne sportlane || 55,89 |- | 7. || [[Viktorija Tkatschuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 56,15 |- | 8. || [[Eilidh Doyle]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 56,23 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 52,34 [[Julija Petšonkina]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2003]] [[Tula]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 52,34 [[Julija Petšonkina]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2003]] [[Tula]] <br>EM rekord: 52,92 [[Natalja Antjuhh]], [[Venemaa]] ([[30. juuli]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2016]]: 55,12 [[Sara Slott Petersen]], [[Taani]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaal] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlased !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Gesa Felicitas Krause]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 9.18,80 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Fabienne Schlumpf]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 9.22,29 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] || {{PisiLipp|Norra}} || 9.24,46 |- | 4. || [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || 9.24,78 |- | 5. || [[Adva Cohen]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 9.29,74 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 6. || [[Elena Burkard]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 9.29,76 |- | 7. || [[Anna Emilie Møller]] || {{PisiLipp|Taani}} || 9.31,66 |- | 8. || [[Irene Sánchez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.31,84 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.58,81 [[Gulnara Samitova]], [[Venemaa]] ([[17. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.58,81 [[Gulnara Samitova]], [[Venemaa]] ([[17. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>EM rekord: 9.17,57 [[Julia Zaripova]], [[Venemaa]] ([[30. juuli]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2014]]: 9.18,85 [[Gesa-Felicitas Krause]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[4×100 meetri teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]], [[Bianca Williams]], [[Imani-Lara Lansiquot]], [[Dina Asher-Smith]] || 41,88 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Holland}} || [[Dafne Schippers]], [[Marije van Hunenstijn]], [[Jamile Samuel]], [[Naomi Sedney]] || 42,15 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Saksamaa}} || [[Lisa-Marie Kwayie]], [[Gina Lückenkemper]], [[Tatjana Pinto]], [[Rebekka Haase]] || 42,23 |- | 4. || {{Pisilipp|Šveits}} || [[Ajla Del Ponte]], [[Sarah Atcho]], [[Mujinga Kambundji]], [[Salomé Kora]] || 42,30 |- | 5. || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Orlann Ombissa-Dzangue]], [[Stella Akakpo]], [[Jennifer Galais]], [[Carolle Zahi]] || 43,10 |- | 6. || {{Pisilipp|Poola}} || [[Kamila Ciba]], [[Anna Kiełbasińska]], [[Martyna Kotwiła]], [[Ewa Swoboda]] || 43,34 |- | 7. || {{Pisilipp|Itaalia}} || [[Johanelis Herrera Abreu]], [[Gloria Hooper]], [[Irene Siragusa]], [[Audrey Alloh]] || 43,42 |- | 8. || {{Pisilipp|Hispaania}} || [[Maria Isabel Pérez]], [[Estela García]], [[Paula Sevilla]], [[Cristina Lara]] || 43,54 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 15 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 40,82 [[USA]] ([[Tianna Madison]], [[Allyson Felix]], [[Bianca Knight]], [[Carmelita Jeter]]; [[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]; [[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>EM rekord: 41,68 [[Saksa DV]] ([[Silke Möller]], [[Katrin Krabbe]], [[Kerstin Behrendt]], [[Sabine Günther]]; [[1. september]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks 2|Euroopa meister 2016]]: 42,04 [[Holland]] ([[Jamile Samuel]], [[Dafne Schippers]], [[Tessa van Schagen]], [[Naomi Sedney]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW401900_C74A.pdf Eeljooksud] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW401101_C73E.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4×400 meetri teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Poola}} || [[Małgorzata Hołub-Kowalik]], [[Iga Baumgart-Witan]], [[Patrycja Wyciszkiewicz]], [[Justyna Święty-Ersetic]] || 3.26,59 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Elea-Mariama Diarra]], [[Déborah Sananes]], [[Agnès Raharolahy]], [[Floria Gueï]] || 3.27,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Zoey Clark]], [[Anyika Onuora]], [[Amy Allcock]], [[Eilidh Doyle]] || 3.27,40 |- | 4. || {{Pisilipp|Belgia}} || [[Cynthia Bolingo Mbongo]], [[Hanne Claes]], [[Justien Grillet]], [[Camille Laus]] || 3.27,69 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 5. || {{Pisilipp|Itaalia}} || [[Maria Benedicta Chigbolu]], [[Ayomide Folorunso]], [[Raphaela Boaheng Lukudo]], [[Libania Grenot]] || 3.28,62 |- | 6. || {{Pisilipp|Saksamaa}} || [[Nadine Gonska]], [[Laura Müller]], [[Karolina Pahlitzsch]], [[Hannah Mergenthaler]] || 3.30,33 |- | 7. || {{Pisilipp|Rumeenia}} || [[Andrea Miklós]], [[Cristina Daniela Balăn]], [[Sanda Belgyan]], [[Bianca Răzor]] || 3.32,15 |- | 8. || {{Pisilipp|Slovakkia}} || [[Emma Zapletová]], [[Iveta Putalová]], [[Daniela Ledecká]], [[Alexandra Bezeková]] || 3.32,22 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.15,17 [[Nõukogude Liit]] ([[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]; [[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.15,17 [[Nõukogude Liit]] ([[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]; [[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>EM rekord: 3.16,87 [[Saksa DV]] ([[Kirsten Emmelmann]], [[Sabine Busch]], [[Petra Müller]], [[Marita Koch]]; [[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks 2|Euroopa meister 2016]]: 3.25,05 [[Suurbritannia]] ([[Emily Diamond]], [[Anyika Onuora]], [[Eilidh Doyle]], [[Seren Bundy-Davies]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW404900_C74A.pdf Eeljooksud] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW404101_C73E.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[María Pérez]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:26.36 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Anežka Drahotová]] || {{Pisilipp|Tšehhi}} || 1:27.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Antonella Palmisano]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 1:27.30 |- | 4. || [[Brigita Virbalytė-Dimšienė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1:27.59 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 5. || [[Živilė Vaiciukevičiūtė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1:28.07 |- | 6. || [[Laura García-Caro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:28.15 |- | 7. || [[Inna Kaschyna]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1:29.16 |- | 8. || [[Ana Cabecinha]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:29.46 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.25.02 [[Jelena Lašmanova]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:25.02 [[Jelena Lašmanova]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>EM rekord: 1:26.42 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|Euroopa meister 2014]]: 1.27:56 [[Elmira Alembekova]], [[Venemaa]] <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW092101_C73K.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== Naiste 50&nbsp;km käimine oli Euroopa meistrivõistlustel kavas esmakordselt. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Inês Henriques]] || {{Pisilipp|Portugal}} || 4:09.21 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Alina Tsviliy]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 4:12.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Julia Takács]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 4:15.22 |- | 4. || [[Chrystyna Judkina]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 4:20.46 |- | 5. || [[Wasylyna Witowschtschyk]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 4:23.15 |- | 6. || [[Mária Czaková]] || {{Pisilipp|Slovakkia}} || 4:24.59 |- | 7. || [[Ainhoa Pinedo]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 4:27.03 |- | 8. || [[Mar Juárez]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 4:28.58 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 4:04.36 [[Liang Rui]], [[Hiina]] ([[5. mai]] [[2018]] [[Taicang]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 4:05.56 [[Inês Henriques]], [[Portugal]] ([[13. august]] [[2017]] [[London]]) <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW095101_C73K.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Maria Lasitskene]] || Neutraalne sportlane || 2.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mirela Demireva]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 2.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Marie-Laurence Jungfleisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1.96 |- | 4. || [[Airinė Palšytė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1.96 |- | 5. || [[Kateryna Tabaschnyk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.94 |- | 6. || [[Michaela Hrubá]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.91 |- | 7. || [[Morgan Lake]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.91 |- | 8. || [[Alessia Trost]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1.91 |- |colspan="7"|... |- | 25. || [[Eleriin Haas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 1.76 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>2.03 [[Venelina Veneva-Mateeva]], [[Bulgaaria]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>2.03 [[Blanka Vlašić]], [[Horvaatia]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|Euroopa meister 2016]]: 1.98 [[Ruth Beitia]], [[Hispaania]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW071900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW071101_C73M.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ekateríni Stefanídi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 4.85 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 4.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Holly Bradshaw]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.75 |- | 4. || [[Anzhelika Sidorova]] || Neutraalne sportlane || 4.70 |- | 5. || [[Ninon Guillon-Romarin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.65 |- | 6. || [[Angelica Bengtsson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 4.65 |- | 7. || [[Iryna Zhuk]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 4.55 |- | 8. || [[Maryna Kylypko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 4.45 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 4.81 [[Ekateríni Stefanídi]], [[Kreeka]] ([[9. juuli]] [[2016]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|Euroopa meister 2016]]: 4.81 [[Ekateríni Stefanídi]], [[Kreeka]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW072900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW072101_C73M.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6.75 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Maryna Bekh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6.73 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Shara Proctor]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6.70 |- | 4. || [[Jazmin Sawyers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6.67 |- | 5. || [[Nastassia Mironchyk-Ivanova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 6.58 |- | 6. || [[Ksenija Balta]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 6.49 |- | 7. || [[Khaddi Sagnia]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 6.47 |- | 8. || [[Evelise Veiga]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 6.47 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[Nõukogude Liit]] ([[11. juuni]] [[1998]] [[Leningrad]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[Nõukogude Liit]] ([[11. juuni]] [[1998]] [[Leningrad]]) <br>EM rekord: 7.30 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|Euroopa meister 2016]]: 6.94 [[Ivana Španović]], [[Serbia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW061900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW061101_C73P.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Paraskeví Papahrístou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 14.60 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Kristin Gierisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 14.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ana Peleteiro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 14.44 |- | 4. || [[Elena Panțuroiu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 14.38 |- | 5. || [[Hanna Knjasjeva-Minenko]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 14.37 |- | 6. || [[Gabriela Petrova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 14.26 |- | 7. || [[Jeanine Assani-Issouf]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 14.12 |- | 8. || [[Rouguy Diallo]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 14.08 |- |colspan="7"|... |- | 22. || [[Tähti Alver]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.76 |- | 24. || [[Merilyn Uudmäe]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.74 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2008]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|Euroopa meister 2016]]: 14.58 [[Patrícia Mamona]], [[Portugal]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW062900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW062101_C73P.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Paulina Guba]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Christina Schwanitz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Aljona Dubitskaja]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 18.81 |- | 4. || [[Klaudia Kardasz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 18.48 |- | 5. || [[Sara Gambetta]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.13 |- | 6. || [[Radoslava Mavrodieva]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 18.03 |- | 7. || [[Sophie McKinna]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.69 |- | 8. || [[Viktoryia Kolb]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 17.50 |} </div> <br> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>EM rekord: 21.69 [[Vita Pavlõš]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2016]]: 20.17 [[Christina Schwanitz]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://www.europeanchampionships.com/results/resECG2018/pdf/ECG2018/ATH/ECG2018_ATH_C74B_ATHWSHOTPUT-----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] – [https://www.europeanchampionships.com/results/resECG2018/pdf/ECG2018/ATH/ECG2018_ATH_C73S_ATHWSHOTPUT-----------FNL-000100--.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.62 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Shanice Craft]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 62.46 |- | 4. || [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 61.25 |- | 5. || [[Daisy Osakue]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 59.35 |- | 6. || [[Dragana Tomašević]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 58.94 |- | 7. || [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 58.91 |- | 8. || [[Aleksandra Emilianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 58.10 |- |colspan="7"|... |- | 29. || [[Kätlin Tõllasson]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 48.58 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 71.36 [[Diana Sachse]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|Euroopa meister 2014]]: 69.97 [[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW052900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW052101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 78.94 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Alexandra Tavernier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 74.78 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Joanna Fiodorow]] || {{PisiLipp|Poola}} || 74.00 |- | 4. || [[Malwina Kopron]] || {{PisiLipp|Poola}} || 72.20 |- | 5. || [[Hanna Skydan]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 72.10 |- | 6. || [[Zalina Petrivskaya]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 71.80 |- | 7. || [[Kathrin Klaas]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 71.50 |- | 8. || [[Sophie Hitchon]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 70.52 |- |colspan="7"|... |- | 16. || [[Anna Maria Orel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 67.22 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 82.98 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 82.98 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>EM rekord: 78.76 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2016]]: 78.14 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW054900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW054101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christin Hussong]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 67.90 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nikola Ogrodníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 61.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Liveta Jasiūnaitė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 61.59 |- | 4. || [[Martina Ratej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 61.41 |- | 5. || [[Tatsiana Khaladovich]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 60.92 |- | 6. || [[Alexie Alais]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 60.01 |- | 7. || [[Irena Šedivá]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 59.76 |- | 8. || [[Sigrid Borge]] || {{PisiLipp|Norra}} || 59.60 |- |colspan="7"|... |- | || [[Liina Laasma]] || {{PisiLipp|Eesti}} || |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 67.47 [[Miréla Maniáni]], [[Kreeka]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|Euroopa meister 2016]]: 66.34 [[Tatsiana Khaladovich]], [[Valgeene]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW053900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW053101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 6816 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6759 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Carolin Schäfer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6602 |- | 4. || [[Ivona Dadic]] || {{PisiLipp|Austria}} || 6552 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 5. || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6414 |- | 6. || [[Kateřina Cachová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 6400 |- | 7. || [[Xénia Krizsán]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 6367 |- | 8. || [[Verena Preiner]] || {{PisiLipp|Austria}} || 6637 |- |colspan="7"|... |- | 12. || [[Grit Šadeiko]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 6060 |- | || [[Mari Klaup-McColl]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Katkestas |} </div> <br> Finaal: [[9. august|9.]]–[[10. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7291 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7032 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[26. august]] [[2007]] [[Osaka]]) <br>EM rekord: 6823 [[Jessica Ennis]], [[Suurbritannia]] ([[31. juuli]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsemevõistlus|Euroopa meister 2016]]: 6626 [[Anouk Vetter]], [[Holland]] <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW700000_C73U.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Saksamaa)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 7 || 5 || 6 || 18 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 7 || 4 || 1 || 12 |-style="background:#ccccff;" | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6 || 7 || 6 || 19 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3 || 4 || 3 || 10 |- |rowspan=2| 5. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 3 || 2 || 1 || 6 |- |align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 3 || 2 || 1 || 6 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Valgevene}} || 3 || 1 || 3 || 7 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 3 || 1 || 1 || 5 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 2 || 3 || 2 || 7 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 2 || 3 || 5 || 10 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 2 || 0 || 0 || 2 |- | 12. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 1 || 3 || 4 || 8 |- | – ||align=left| Neutraalsed sportlased || 1 || 3 || 2 || 6 |- | 13. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 1 || 2 || 2 || 5 |- |rowspan=2| 14. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- |align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- | 16. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 1 || 1 || 4 || 6 |- | 17. || align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- |rowspan=2| 18. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Iisrael}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 0 || 2 || 1 || 3 |- |rowspan=3| 21. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | 24. ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || 0 || 0 || 2 || 2 |- |rowspan=3|25. || align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku || 50 || 50 || 50 || 150 |} == Välislingid == * [https://www.berlin2018.info/ Ametlik koduleht] * [http://www.european-athletics.org/competitions/european-athletics-championships/2018/events/ Tulemused alade kaupa Euroopa Kergejõustikuliidu kodulehel] * [http://www.european-athletics.org/ Euroopa Kergejõustikuliidu koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2018. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Berliin]] 2lyq8u4rhevg0v4i3ynhb86srhi0ink 6183457 6183277 2022-08-25T21:37:11Z Sjur 66496 /* 4×100 meetri teatejooks */ wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo =2018 European Athletics Championships Logo.svg|Logosuurus=220px|alt=|Logoallkiri= | Linn = Berliin | Kuupäevad = 6.–12. august | Staadion = [[Berliini olümpiastaadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:Olympicstadium2.jpg|280px]] | Osalevaid sportlasi =1572 |Osalevaid riike = 49+1 | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016]] | Järgmine = }} '''2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid 24. [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[6. august|6]].–[[12. august]]ini [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is. Võistlused peeti [[Berliini olümpiastaadion]]il. See oli esimene kord, kui Euroopa meistrivõistlused toimusid Berliinis, ja kolmas kord, kui need toimusid Saksamaal. Võistlustel osales 1572 sportlast 49 riigist, Venemaa sportlased võistlesid neutraalsete sportlastena. [[Eesti 2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus|Eestit esindas]] 22 sportlast. == Võistluste ajakava == {{2018-KergejõustikuEM-Ajakava}} {{puhasta}} == Tulemused == === Mehed === ==== [[100 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Zharnel Hughes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9,95 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Reece Prescod]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jak Ali Harvey]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 10,01 |- | 4. || [[Chijindu Ujah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,06 |- | 5. || [[Filippo Tortu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,08 |- | 6. || [[Churandy Martina]] || {{PisiLipp|Holland}} || 10,16 |- | 7. || [[Emre Zafer Barnes]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 10,29 |- | || [[Jimmy Vicaut]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || Ei startinud |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|Euroopa meister 2016]]: 10,07 [[Churandy Martina]], [[Holland]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM001101_C73A.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ramil Guliyev]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 19,76 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nethaneel Mitchell-Blake]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,04 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Alex Wilson]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 20,04 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 4. || [[Bruno Hortelano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 20,05 |- | 5. || [[Adam Gemili]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,10 |- | 6. || [[Eseosa Desalu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 20,13 |- | 7. || [[Leon Reid]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,37 |- | 8. || [[Solomon Bockarie]] || {{PisiLipp|Holland}} || 20,39 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[México]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|Euroopa meister 2016]]: 20,45 [[Bruno Hortelano]], [[Hispaania]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM002101_C73A.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 44,78 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,13 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,19 |- | 4. || [[Karol Zalewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 45,34 |- | 5. || [[Luka Janežič]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 45,43 |- | 6. || [[Óscar Husillos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 45,61 |- | 7. || [[Ricardo dos Santos]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 45,78 |- | 8. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 46,68 |- |colspan="7"|... |- | 35. || [[Tony Nõu]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 47,19 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43,03 [[Wayde van Niekerk]], [[LAV]] ([[14. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44,33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44,52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2014]]: 45,29 [[Martyn Rooney]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM004101_C73A.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.44,59 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Andreas Kramer]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1.45,03 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Pierre-Ambroise Bosse]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.45,30 |- | 4. || [[Michał Rozmys]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.45,32 |- | 5. || [[Mateusz Borkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.45,42 |- | 6. || [[Andreas Bube]] || {{PisiLipp|Taani}} || 1.45,92 |- | 7. || [[Álvaro de Arriba]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.46,41 |- | 8. || [[Lukáš Hodbod]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.46,60 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.40,91 [[David Lekuta Rudisha]], [[Keenia]] ([[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2016]]: 1.45,18 [[Adam Kszczot]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[1500 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.38,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.38,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.38,25 |- | 4. || [[Henrik Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.38,50 |- | 5. || [[Charlie Grice]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.38,65 |- | 6. || [[Simas Bertašius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 3.39,04 |- | 7. || [[Timo Benitz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.39,28 |- | 8. || [[Ismael Debjani]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 3.39,48 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,81 [[Mo Farah]], [[Suurbritannia]] ([[19. juuli]] [[2013]] [[Monaco]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2016]]: 3.46,65 [[Filip Ingebrigtsen]], [[Norra]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[5000 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.17,06 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa U20 rekord">'''EU20R'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Henrik Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.18,75 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Morhad Amdouni]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.19,14 |- | 4. || [[Yemaneberhan Crippa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.19,85 |- | 5. || [[Marc Scott]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.23,14 |- | 6. || [[Polat Kemboi Arıkan]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 13.23,42 |- | 7. || [[Rinas Ahmadejev]] || Neutraalne sportlane || 13.24,43 |- | 8. || [[Julien Wanders]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13.24,79 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2016]]: 13.40,85 [[Ilias Fifa]], [[Hispaania]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM050101_C73G.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[10 000 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Morhad Amdouni]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 28.11,22 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 28.11,76 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yemaneberhan Crippa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.12,15 |- | 4. || [[Adel Mechaal]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.13,78 |- | 5. || [[Andrew Vernon]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.16,90 |- | 6. || [[Soufiane Bouchikhi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 28.19,04 |- | 7. || [[Julien Wanders]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.22,02 |- | 8. || [[Florian Carvalho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 28.29,78 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 m|Euroopa meister 2016]]: 28.18,52 [[Polat Kemboi Arikan]], [[Türgi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM100101_C73G.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Pascal Martinot-Lagarde]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sergei Šubenkov]] || Neutraalne sportlane || 13,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Orlando Ortega]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13,34 |- | 4. || [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,38 |- | 5. || [[Gregor Traber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,46 |- | 6. || [[Andrew Pozzi]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,48 |- | 7. || [[Aurel Manga]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,51 |- | 8. || [[Balázs Baji]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,55 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,80 [[Aries Merritt]], [[USA]] ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2016]]: 13,25 [[Dimitri Bascou]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 47,64 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Yasmani Copello]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 47,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Thomas Barr]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 48,31 |- | 4. || [[Ludvy Vaillant]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 48,42 |- | 5. || [[Patryk Dobek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 48,59 |- | 6. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 48,75 |- | 7. || [[Sergio Fernandez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 48,98 |- | 8. || [[Timofey Chalyy]] || Neutraalne sportlane || 49,41 |- |colspan="7"|... |- | 21. || [[Jaak-Heinrich Jagor]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 50,41 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2016]]: 48,98 [[Yasmani Copello]], [[Türgi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM044900_C74A.pdf Eeljooksud] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM044200_C74A.pdf Poolfinaalid] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM044101_C73A.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlased !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mahiedine Mekhissi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.31,66 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Fernando Carro Morillo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.34,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yohanes Chiappinelli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.35,81 |- | 4. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.36,77 |- | 5. || [[Zak Seddon]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.37,28 |- | 6. || [[Daniel Arce]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.38,12 |- | 7. || [[Krystian Zalewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.38,59 |- | 8. || [[Topi Raitanen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 8.40,11 |- | 9. || [[Kaur Kivistik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8.40,32 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.00,09 [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], [[Prantsusmaa]] ([[6. juuli]] [[2013]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 8.07,87 [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], [[Prantsusmaa]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2016]]: 8.25,63 [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM033900_C74A.pdf Eeljooksud] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM033101_C73G.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4×100 meetri teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Chijindu Ujah]], [[Zharnel Hughes]], [[Adam Gemili]], [[Harry Aikines-Aryeetey]] || 37,80 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Türgi}} || [[Emre Zafer Barnes]], [[Jak Ali Harvey]], [[Yiğitcan Hekimoglu]], [[Ramil Guliyev]] || 37,98 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Holland}} || [[Chris Garia]], [[Churandy Martina]], [[Hensley Paulina]], [[Taymir Burnet]] || 38,03 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 4. || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Mickaël-Méba Zeze]], [[Marvin René]], [[Stuart Dutamby]], [[Mouhamadou Fall]] || 38,51 |- | 5. || {{Pisilipp|Ukraina}} || [[Oleksandr Sokolov]], [[Emil Ibrahimov]], [[Volodõmõr Suprun]], [[Serhi Smelõk]] || 38,71 |- | 6. || {{Pisilipp|Soome}} || [[Eetu Rantala]], [[Otto Ahlfors]], [[Oskari Lehtonen]], [[Samuel Purola]] || 38,92 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 7. || {{Pisilipp|Portugal}} || [[José Lopes]], [[Diogo Antunes]], [[Frederico Curvelo]], [[Carlos Nascimento]] || 30,07 |- | 8. || {{Pisilipp|Tšehhi}} || [[Zdeněk Stromšík]], [[Jan Veleba]], [[Jan Jirka]], [[Pavel Maslák]] || Ei startinud |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 36,84 [[Jamaica]] ([[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Yohan Blake]], [[Usain Bolt]]; [[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37,47 [[Suurbritannia]] ([[Chijindu Ujah]], [[Adam Gemili]], [[Daniel Talbot]], [[Nethaneel Mitchell-Blake]]; [[12. august]] [[2017]] [[London]]) <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]; [[1. september]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks|Euroopa meister 2016]]: 38,17 [[Suurbritannia]] ([[James Dasaolu]], [[Adam Gemili]], [[James Ellington]], [[Chijindu Ujah]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: Eeljooksud – Finaal {{clear}} ==== [[4×400 meetri teatejooks]] ==== ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Álvaro Martín]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:20.42 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Diego García]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:20.48 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Vasili Mizinov]] || Neutraalne sportlane || 1:20.50 |- | 4. || [[Massimo Stano]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 1:20.51 |- | 5. || [[Nils Brembach]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 1:21.25 |- | 6. || [[Miguel Ángel López]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:21.27 |- | 7. || [[Tom Bosworth]] || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || 1:21.31 |- | 8. || [[Hagen Pohle]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 1:21.35 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:16.36 [[Yusuke Suzuki]], [[Jaapan]] ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.02 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[8. märts]] [[2015]] [[Arles]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Fernándes]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2014]]: 1:19.44 [[Miguel Ángel López]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br> <br>Ametlikud tulemused {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Marjan Sakalnyzkyj]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 3:46.32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Matej Tóth]] || {{Pisilipp|Slovakkia}} || 3:47.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Dsmitrij Dsjubin]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 3:47.59 |- | 4. || [[Håvard Haukenes]] || {{Pisilipp|Norra}} || 3:48.35 |- | 5. || [[Carl Dohmann]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 3:50.27 |- | 6. || [[Rafał Augustyn]] || {{Pisilipp|Poola}} || 3:51.37 |- | 7. || [[Rafał Sikora]] || {{Pisilipp|Poola}} || 3:52.56 |- | 8. || [[Nathaniel Seiler]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 3:54.08 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:32.33 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:32.33 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3:32.33 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|Euroopa meister 2014]]: 3:32.33 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM095101_C73K.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mateusz Przybylko]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.35 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Maksim Nedasekau]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2.33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ilja Ivanjuk]] || Neutraalne sportlane || 2.31 |- | 4. || [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2.28 |- | 5. || [[Alperen Acet]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 2.24 |- | 5. || [[Andri Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.24 |- | 7. || [[Sylwester Bednarek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2.24 |- | 8. || [[Douwe Amels]] || {{PisiLipp|Holland}} || 2.19 |- | 8. || [[Eike Onnen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.19 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]])<br />2.42 [[Bogdan Bondarenko]], [[Ukraina]] ([[14. juuni]] [[2014]] [[New York]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2016]]: 2.32 [[Gianmarco Tamberi]], [[Itaalia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM071900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM071101_C73M.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 6.05 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span>, <span style="color: " class="explain" title="Maailma U20 rekord">'''WU20R'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Timur Morgunov]] || [[Neutraalne sportlane]] || 6.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.95 |- | 4. || [[Piotr Lisek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.90 |- | 5. || [[Pawel Wojciechowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.80 |- | 6. || [[Konstadínos Filippídis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 5.75 |- | 6. || [[Sondre Guttormsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 5.75 NR |- | 8. || [[Axel Chapelle]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.65 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.16 [[Renaud Lavillenie]], [[Prantsusmaa]] ([[15. veebruar]] [[2014]] [[Donetsk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.16 [[Renaud Lavillenie]], [[Prantsusmaa]] ([[15. veebruar]] [[2014]] [[Donetsk]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1984]] [[Helsingi]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2016]]: 5.60 [[Robert Sobera]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM072900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM072101_C73M.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||8.25 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Fabian Heinle]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||8.13 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Serhiy Nykyforov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||8.13 |- | 4. || [[Thobias Nilsson Montler]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||8.10 |- | 5. || [[Tomasz Jaszczuk]] || {{PisiLipp|Poola}} ||8.08 |- | 6. || [[Dan Bramble]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 7.90 |- | 7. || [[Michel Tornéus]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 7.86 |- | 8. || [[Guillaume Victorin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 7.84 |} </div> <br> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[Nõukogude Liit]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsaghkadzor]]) <br>EM rekord: 8.47 [[Christian Reif]], [[Saksamaa]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2016]]: 8.25 [[Greg Rutherford]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM061900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM061101_C73P.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Nelson Évora]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||17.10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Alexis Copello]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} ||16.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Dimitrios Tsiamis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||16.78 |- | 4. || [[Nazim Babayev]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} ||16.76 |- | 5. || [[Pablo Torrijos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||16.74 |- | 6. || [[Nathan Douglas]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||16.71 |- | 7. || [[Jean-Marc Pontvianne]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||16.61 |- | 8. || [[Tomáš Veszelka]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} ||16.48 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2016]]: 17.20 [[Max Hess]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: Kvalifikatsioon – Finaal {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Michał Haratyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.72 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.66 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 21.41 |- | 4. || [[Tomáš Stanek]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 21.16 |- | 5. || [[Aleksandr Lesnoi]] || Neutraalne sportlane || 21.04 |- | 6. || [[Bob Bertemes]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || 21.00 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 7. || [[Stipe Žunic]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.73 |- | 8. || [[Maksim Afonin]] || Neutraalne sportlane || 20.68 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Dimmermann]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2016]]: 21.31 [[David Storl]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM051900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM051101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Andrius Gudžius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 68.46 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 68.23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lukas Weisshaidinger]] || {{PisiLipp|Austria}} || 65.14 |- | 4. || [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 64.55 |- | 5. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 64.34 |- | 6. || [[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 64.33 |- | 7. || [[Alin Alexandru Firfirică]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.73 |- | 8. || [[Apóstolos Paréllis]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 63.62 |- |colspan="7"|... |- | 13. || [[Martin Kupper]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.13 |} </div> <br> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.87 [[Piotr Małachowski]], [[Poola]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2016]]: 67.06 [[Piotr Małachowski]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM052900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM052101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} || 80.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 78.69 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 77.36 |- | 4. || [[Pavel Barejscha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 77.02 |- | 5. || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 76.86 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 6. || [[Ivan Cichan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 75.79 |- | 7. || [[Hlib Piskunov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 74.62 |- | 8. || [[Serghei Marghiev]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 74.47 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2016]]: 80.93 [[Paweł Fajdek]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM054900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM054101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Thomas Röhler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 89.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Andreas Hofmann]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87.60 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Magnus Kirt]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 85.96 |- | 4. || [[Marcin Krukowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 84.55 |- | 5. || [[Johannes Vetter]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 83.27 |- | 6. || [[Antti Ruuskanen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.70 |- | 7. || [[Andrian Mardare]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 81.54 |- | 8. || [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 80.64 |- |colspan="7"|... |- | 15. || [[Tanel Laanmäe]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 77.21 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1986]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1986]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2016]]: 86.66 [[Zigismunds Sirmais]], [[Läti]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM053900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM053101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== [[Pilt:2018 European Athletics Championships Day 3 (26).jpg|pisi|Arthur Abele pärast kümnevõistluse viimast ala]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Arthur Abele]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8431 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Ilja Škurenev]] || Neutraalne sportlane || 8321 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Vitali Žuk (kümnevõistleja)|Vitali Žuk]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8290 |- | 4. || [[Niklas Kaul]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8220 |- | 5. || [[Timothy Duckworth]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8160 |- | 6. || [[Martin Roe]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8131 |- | 7. || [[Pieter Braun]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8105 |- | 8. || [[Jan Doležal]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 8067 |- |colspan="7"|... |- | || [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Katkestas |- | || [[Karl Robert Saluri]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Katkestas |- | || [[Karel Tilga]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Katkestas |} </div> <br> Finaal: [[7. august|7.]]–[[8. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9045 [[Ashton Eaton]], [[USA]] ([[29. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[27. mai]] [[2002]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2016]]: 8218 [[Thomas van der Plaetsen]], [[Belgia]] <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM900000_C73U.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} === Naised === ==== [[100 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,85 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Gina Lückenkemper]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 10,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || 10,99 |- | 4. || [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 11,05 |- | 5. || [[Jamile Samuel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 11,14 |- | 6. || [[Imani Lansiquot]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 11,14 |- | 7. || [[Carolle Zahi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,20 |- | 8. || [[Orlann Ombissa-Dzangue]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,29 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 37 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2016]]: 10,90 [[Dafne Schippers]], [[Holland]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[200 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 21,89 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || 22,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jamile Samuel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 22,37 |- | 4. || [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 22,45 |- | 5. || [[Ivet Lalova-Collio]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 22,82 |- | 6. || [[Bianca Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 22,88 |- | 7. || [[Beth Dobbin]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 22,93 |- | 8. || [[Laura Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 23,08 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,63 [[Dafne Schippers]], [[Holland]] ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]], [[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 22,37 [[Dina Asher-Smith]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[400 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Justyna Święty-Ersetic]] || {{PisiLipp|Poola}} || 50,41 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[María Belibasáki]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 50,45 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lisanne de Witte]] || {{PisiLipp|Holland}} || 50,77 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 4. || [[Laviai Nielsen]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 51,21 |- | 5. || [[Iga Baumgart-Witan]] || {{PisiLipp|Poola}} || 51,24 |- | 6. || [[Agnė Šerkšnienė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 51,42 |- | 7. || [[Floria Gueï]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 51,57 |- | 8. || [[Madiea Ghafoor]] || {{PisiLipp|Holland}} || 51,57 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 47,60 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,60 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>EM rekord: 48,12 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 50,73 [[Libania Grenot]], [[Itaalia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Natalja Prišepa]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.00,38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Rénelle Lamote]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2.00,62 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Olha Lyakhova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.00,79 |- | 4. || [[Adelle Tracey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.00,86 |- | 5. || [[Anna Sabat]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2.01,26 |- | 6. || [[Lynsey Sharp]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.01,83 |- | 7. || [[Selina Büchel]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2.02,05 |- | 8. || [[Shelayna Oskan-Clarke]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.02,26 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.53,28 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.53,28 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>EM rekord: 1.55,41 [[Olga Minejeva]], [[Nõukogude Liit]] ([[8. september]] [[1983]] [[München]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 1.59,70 [[Natalja Prišepa]], [[Ukraina]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaal] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[1500 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.03,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Laura Weightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.03,75 |- | 4. || [[Ciara Mageean]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 4.04,63 |- | 5. || [[Simona Vrzalová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4.06,47 |- | 6. || [[Marta Pen]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 4.06,54 |- | 7. || [[Hanna Hermansson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 4.07,16 |- | 8. || [[Darja Barysevitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 4.07,52 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.50,07 [[Genzebe Dibaba]], [[Etioopia]] ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monaco]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.52,47 [[Tatjana Kazankina]], [[Nõukogude Liit]] ([[13. august]] [[1980]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.56,91 [[Tatjana Tomašova]], [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 4.33,00 [[Angelika Cichocka]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[5000 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 14.46,12 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Eilish McColgan]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 14.53,05 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yasemin Can]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.57,63 |- | 4. || [[Konstanze Klosterhalfen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 15.03,75 |- | 5. || [[Melissa Courtney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 15.04,75 |- | 6. || [[Susan Krumins]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.09,65 |- | 7. || [[Ancuța Bobocel]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 15.16,13 |- | 8. || [[Maureen Koster]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.21,64 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 14.11,15 [[Tirunesh Dibaba]], [[Etioopia]] ([[6. juuni]] [[2008]] [[Oslo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 14.23,75 [[Lilija Šobuhova]], [[Venemaa]] ([[19. juuli]] [[2008]] [[Kaasan]]) <br>EM rekord: 14.52,20 [[Alemitu Bekele]], [[Türgi]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 15.18,15 [[Yasemin Can]], [[Türgi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Finaal] {{clear}} ==== [[10 000 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 31.43,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Susan Krumins]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.52,55 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Meraf Bahta]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 32.19,34 |- | 4. || [[Alina Reh]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.28,48 |- | 5. || [[Yasemin Can]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 32.34,34 |- | 6. || [[Alice Wright]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 32.36,45 |- | 7. || [[Charlotta Fougberg]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 32.43,04 |- | 8. || [[Sviatlana Kudzeliš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 32.46,34 |} </div> <br> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 29.31,78 [[Wang Junxia]], [[Hiina]] ([[8. september]] [[1993]] [[Peking]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 29.56,34 [[Elvan Abeylegesse]], [[Türgi]] ([[15. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>EM rekord: 30.01,09 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 31.12,86 [[Yasemin Can]], [[Türgi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Volha Mazuronak]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2:26.22 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Clémence Calvin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2:26.28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Eva Vrabcová-Nývltová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2:26.31 |- | 4. || [[Maryna Damanzevitsch]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2:27.44 |- | 5. || [[Nastassja Ivanova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2:27:49 |- | 6. || [[Sara Dossena]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:27.53 |- | 7. || [[Martina Strähl]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:28.07 |- | 8. || [[Catherine Bertone]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:30.06 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:15.25 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[13. aprill]] [[2003]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:15.25 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[13. aprill]] [[2003]] [[London]]) <br>EM rekord: 2:25.14 [[Christelle Daunay]], [[Prantsusmaa]] ([[16. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2014]]: 2:25.14 [[Christelle Daunay]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>[ Ametlikud tulemused] <br> <br>Võistkondlikuks arvestuses sai esimese koha Valgevene (7:21.54), teise koha Itaalia (7:32.46) ja kolmanda koha Hispaania (7:44.06). {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Elvira Herman]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 12,67 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Pamela Dutkiewicz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,72 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Cindy Roleder]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,77 |- | 4. || [[Nadine Visser]] || {{PisiLipp|Holland}} || 12,88 |- | 5. || [[Ricarda Lobe]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,00 |- | 6. || [[Karolina Kołeczek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,11 |- | || [[Solène Ndama]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || Diskvalifitseeriti |- | || [[Alina Tałaj]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || Diskvalifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,21 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,21 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>EM rekord: 12,38 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|Euroopa meister 2016]]: 12,62 [[Cindy Roleder]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Léa Sprunger]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 54,33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hanna Ryzhykova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 54,51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Meghan Beesley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,31 |- | 4. || [[Hanne Claes]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 55,75 |- | 5. || [[Yadisleidy Pedroso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 55,80 |- | 6. || [[Vera Rudakova]] || Neutraalne sportlane || 55,89 |- | 7. || [[Viktorija Tkatschuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 56,15 |- | 8. || [[Eilidh Doyle]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 56,23 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 52,34 [[Julija Petšonkina]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2003]] [[Tula]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 52,34 [[Julija Petšonkina]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2003]] [[Tula]] <br>EM rekord: 52,92 [[Natalja Antjuhh]], [[Venemaa]] ([[30. juuli]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2016]]: 55,12 [[Sara Slott Petersen]], [[Taani]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaal] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlased !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Gesa Felicitas Krause]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 9.18,80 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Fabienne Schlumpf]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 9.22,29 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] || {{PisiLipp|Norra}} || 9.24,46 |- | 4. || [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || 9.24,78 |- | 5. || [[Adva Cohen]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 9.29,74 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 6. || [[Elena Burkard]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 9.29,76 |- | 7. || [[Anna Emilie Møller]] || {{PisiLipp|Taani}} || 9.31,66 |- | 8. || [[Irene Sánchez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.31,84 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.58,81 [[Gulnara Samitova]], [[Venemaa]] ([[17. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.58,81 [[Gulnara Samitova]], [[Venemaa]] ([[17. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>EM rekord: 9.17,57 [[Julia Zaripova]], [[Venemaa]] ([[30. juuli]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2014]]: 9.18,85 [[Gesa-Felicitas Krause]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[4×100 meetri teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]], [[Bianca Williams]], [[Imani-Lara Lansiquot]], [[Dina Asher-Smith]] || 41,88 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Holland}} || [[Dafne Schippers]], [[Marije van Hunenstijn]], [[Jamile Samuel]], [[Naomi Sedney]] || 42,15 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Saksamaa}} || [[Lisa-Marie Kwayie]], [[Gina Lückenkemper]], [[Tatjana Pinto]], [[Rebekka Haase]] || 42,23 |- | 4. || {{Pisilipp|Šveits}} || [[Ajla Del Ponte]], [[Sarah Atcho]], [[Mujinga Kambundji]], [[Salomé Kora]] || 42,30 |- | 5. || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Orlann Ombissa-Dzangue]], [[Stella Akakpo]], [[Jennifer Galais]], [[Carolle Zahi]] || 43,10 |- | 6. || {{Pisilipp|Poola}} || [[Kamila Ciba]], [[Anna Kiełbasińska]], [[Martyna Kotwiła]], [[Ewa Swoboda]] || 43,34 |- | 7. || {{Pisilipp|Itaalia}} || [[Johanelis Herrera Abreu]], [[Gloria Hooper]], [[Irene Siragusa]], [[Audrey Alloh]] || 43,42 |- | 8. || {{Pisilipp|Hispaania}} || [[Maria Isabel Pérez]], [[Estela García]], [[Paula Sevilla]], [[Cristina Lara]] || 43,54 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 15 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 40,82 [[USA]] ([[Tianna Madison]], [[Allyson Felix]], [[Bianca Knight]], [[Carmelita Jeter]]; [[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]; [[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>EM rekord: 41,68 [[Saksa DV]] ([[Silke Möller]], [[Katrin Krabbe]], [[Kerstin Behrendt]], [[Sabine Günther]]; [[1. september]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks 2|Euroopa meister 2016]]: 42,04 [[Holland]] ([[Jamile Samuel]], [[Dafne Schippers]], [[Tessa van Schagen]], [[Naomi Sedney]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW401900_C74A.pdf Eeljooksud] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW401101_C73E.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4×400 meetri teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Poola}} || [[Małgorzata Hołub-Kowalik]], [[Iga Baumgart-Witan]], [[Patrycja Wyciszkiewicz]], [[Justyna Święty-Ersetic]] || 3.26,59 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Elea-Mariama Diarra]], [[Déborah Sananes]], [[Agnès Raharolahy]], [[Floria Gueï]] || 3.27,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Zoey Clark]], [[Anyika Onuora]], [[Amy Allcock]], [[Eilidh Doyle]] || 3.27,40 |- | 4. || {{Pisilipp|Belgia}} || [[Cynthia Bolingo Mbongo]], [[Hanne Claes]], [[Justien Grillet]], [[Camille Laus]] || 3.27,69 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 5. || {{Pisilipp|Itaalia}} || [[Maria Benedicta Chigbolu]], [[Ayomide Folorunso]], [[Raphaela Boaheng Lukudo]], [[Libania Grenot]] || 3.28,62 |- | 6. || {{Pisilipp|Saksamaa}} || [[Nadine Gonska]], [[Laura Müller]], [[Karolina Pahlitzsch]], [[Hannah Mergenthaler]] || 3.30,33 |- | 7. || {{Pisilipp|Rumeenia}} || [[Andrea Miklós]], [[Cristina Daniela Balăn]], [[Sanda Belgyan]], [[Bianca Răzor]] || 3.32,15 |- | 8. || {{Pisilipp|Slovakkia}} || [[Emma Zapletová]], [[Iveta Putalová]], [[Daniela Ledecká]], [[Alexandra Bezeková]] || 3.32,22 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.15,17 [[Nõukogude Liit]] ([[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]; [[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.15,17 [[Nõukogude Liit]] ([[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]; [[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>EM rekord: 3.16,87 [[Saksa DV]] ([[Kirsten Emmelmann]], [[Sabine Busch]], [[Petra Müller]], [[Marita Koch]]; [[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks 2|Euroopa meister 2016]]: 3.25,05 [[Suurbritannia]] ([[Emily Diamond]], [[Anyika Onuora]], [[Eilidh Doyle]], [[Seren Bundy-Davies]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW404900_C74A.pdf Eeljooksud] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW404101_C73E.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[María Pérez]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:26.36 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Anežka Drahotová]] || {{Pisilipp|Tšehhi}} || 1:27.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Antonella Palmisano]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 1:27.30 |- | 4. || [[Brigita Virbalytė-Dimšienė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1:27.59 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 5. || [[Živilė Vaiciukevičiūtė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1:28.07 |- | 6. || [[Laura García-Caro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:28.15 |- | 7. || [[Inna Kaschyna]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1:29.16 |- | 8. || [[Ana Cabecinha]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:29.46 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.25.02 [[Jelena Lašmanova]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:25.02 [[Jelena Lašmanova]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>EM rekord: 1:26.42 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|Euroopa meister 2014]]: 1.27:56 [[Elmira Alembekova]], [[Venemaa]] <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW092101_C73K.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== Naiste 50&nbsp;km käimine oli Euroopa meistrivõistlustel kavas esmakordselt. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Inês Henriques]] || {{Pisilipp|Portugal}} || 4:09.21 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Alina Tsviliy]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 4:12.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Julia Takács]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 4:15.22 |- | 4. || [[Chrystyna Judkina]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 4:20.46 |- | 5. || [[Wasylyna Witowschtschyk]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 4:23.15 |- | 6. || [[Mária Czaková]] || {{Pisilipp|Slovakkia}} || 4:24.59 |- | 7. || [[Ainhoa Pinedo]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 4:27.03 |- | 8. || [[Mar Juárez]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 4:28.58 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 4:04.36 [[Liang Rui]], [[Hiina]] ([[5. mai]] [[2018]] [[Taicang]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 4:05.56 [[Inês Henriques]], [[Portugal]] ([[13. august]] [[2017]] [[London]]) <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW095101_C73K.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Maria Lasitskene]] || Neutraalne sportlane || 2.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mirela Demireva]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 2.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Marie-Laurence Jungfleisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1.96 |- | 4. || [[Airinė Palšytė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1.96 |- | 5. || [[Kateryna Tabaschnyk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.94 |- | 6. || [[Michaela Hrubá]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.91 |- | 7. || [[Morgan Lake]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.91 |- | 8. || [[Alessia Trost]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1.91 |- |colspan="7"|... |- | 25. || [[Eleriin Haas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 1.76 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>2.03 [[Venelina Veneva-Mateeva]], [[Bulgaaria]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>2.03 [[Blanka Vlašić]], [[Horvaatia]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|Euroopa meister 2016]]: 1.98 [[Ruth Beitia]], [[Hispaania]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW071900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW071101_C73M.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ekateríni Stefanídi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 4.85 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 4.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Holly Bradshaw]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.75 |- | 4. || [[Anzhelika Sidorova]] || Neutraalne sportlane || 4.70 |- | 5. || [[Ninon Guillon-Romarin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.65 |- | 6. || [[Angelica Bengtsson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 4.65 |- | 7. || [[Iryna Zhuk]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 4.55 |- | 8. || [[Maryna Kylypko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 4.45 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 4.81 [[Ekateríni Stefanídi]], [[Kreeka]] ([[9. juuli]] [[2016]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|Euroopa meister 2016]]: 4.81 [[Ekateríni Stefanídi]], [[Kreeka]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW072900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW072101_C73M.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6.75 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Maryna Bekh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6.73 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Shara Proctor]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6.70 |- | 4. || [[Jazmin Sawyers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6.67 |- | 5. || [[Nastassia Mironchyk-Ivanova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 6.58 |- | 6. || [[Ksenija Balta]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 6.49 |- | 7. || [[Khaddi Sagnia]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 6.47 |- | 8. || [[Evelise Veiga]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 6.47 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[Nõukogude Liit]] ([[11. juuni]] [[1998]] [[Leningrad]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[Nõukogude Liit]] ([[11. juuni]] [[1998]] [[Leningrad]]) <br>EM rekord: 7.30 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|Euroopa meister 2016]]: 6.94 [[Ivana Španović]], [[Serbia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW061900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW061101_C73P.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Paraskeví Papahrístou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 14.60 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Kristin Gierisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 14.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ana Peleteiro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 14.44 |- | 4. || [[Elena Panțuroiu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 14.38 |- | 5. || [[Hanna Knjasjeva-Minenko]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 14.37 |- | 6. || [[Gabriela Petrova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 14.26 |- | 7. || [[Jeanine Assani-Issouf]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 14.12 |- | 8. || [[Rouguy Diallo]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 14.08 |- |colspan="7"|... |- | 22. || [[Tähti Alver]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.76 |- | 24. || [[Merilyn Uudmäe]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.74 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2008]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|Euroopa meister 2016]]: 14.58 [[Patrícia Mamona]], [[Portugal]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW062900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW062101_C73P.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Paulina Guba]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Christina Schwanitz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Aljona Dubitskaja]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 18.81 |- | 4. || [[Klaudia Kardasz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 18.48 |- | 5. || [[Sara Gambetta]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.13 |- | 6. || [[Radoslava Mavrodieva]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 18.03 |- | 7. || [[Sophie McKinna]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.69 |- | 8. || [[Viktoryia Kolb]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 17.50 |} </div> <br> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>EM rekord: 21.69 [[Vita Pavlõš]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2016]]: 20.17 [[Christina Schwanitz]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://www.europeanchampionships.com/results/resECG2018/pdf/ECG2018/ATH/ECG2018_ATH_C74B_ATHWSHOTPUT-----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] – [https://www.europeanchampionships.com/results/resECG2018/pdf/ECG2018/ATH/ECG2018_ATH_C73S_ATHWSHOTPUT-----------FNL-000100--.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.62 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Shanice Craft]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 62.46 |- | 4. || [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 61.25 |- | 5. || [[Daisy Osakue]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 59.35 |- | 6. || [[Dragana Tomašević]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 58.94 |- | 7. || [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 58.91 |- | 8. || [[Aleksandra Emilianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 58.10 |- |colspan="7"|... |- | 29. || [[Kätlin Tõllasson]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 48.58 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 71.36 [[Diana Sachse]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|Euroopa meister 2014]]: 69.97 [[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW052900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW052101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 78.94 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Alexandra Tavernier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 74.78 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Joanna Fiodorow]] || {{PisiLipp|Poola}} || 74.00 |- | 4. || [[Malwina Kopron]] || {{PisiLipp|Poola}} || 72.20 |- | 5. || [[Hanna Skydan]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 72.10 |- | 6. || [[Zalina Petrivskaya]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 71.80 |- | 7. || [[Kathrin Klaas]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 71.50 |- | 8. || [[Sophie Hitchon]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 70.52 |- |colspan="7"|... |- | 16. || [[Anna Maria Orel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 67.22 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 82.98 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 82.98 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>EM rekord: 78.76 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2016]]: 78.14 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW054900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW054101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christin Hussong]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 67.90 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nikola Ogrodníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 61.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Liveta Jasiūnaitė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 61.59 |- | 4. || [[Martina Ratej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 61.41 |- | 5. || [[Tatsiana Khaladovich]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 60.92 |- | 6. || [[Alexie Alais]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 60.01 |- | 7. || [[Irena Šedivá]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 59.76 |- | 8. || [[Sigrid Borge]] || {{PisiLipp|Norra}} || 59.60 |- |colspan="7"|... |- | || [[Liina Laasma]] || {{PisiLipp|Eesti}} || |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 67.47 [[Miréla Maniáni]], [[Kreeka]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|Euroopa meister 2016]]: 66.34 [[Tatsiana Khaladovich]], [[Valgeene]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW053900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW053101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 6816 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6759 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Carolin Schäfer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6602 |- | 4. || [[Ivona Dadic]] || {{PisiLipp|Austria}} || 6552 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 5. || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6414 |- | 6. || [[Kateřina Cachová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 6400 |- | 7. || [[Xénia Krizsán]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 6367 |- | 8. || [[Verena Preiner]] || {{PisiLipp|Austria}} || 6637 |- |colspan="7"|... |- | 12. || [[Grit Šadeiko]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 6060 |- | || [[Mari Klaup-McColl]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Katkestas |} </div> <br> Finaal: [[9. august|9.]]–[[10. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7291 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7032 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[26. august]] [[2007]] [[Osaka]]) <br>EM rekord: 6823 [[Jessica Ennis]], [[Suurbritannia]] ([[31. juuli]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsemevõistlus|Euroopa meister 2016]]: 6626 [[Anouk Vetter]], [[Holland]] <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW700000_C73U.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Saksamaa)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 7 || 5 || 6 || 18 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 7 || 4 || 1 || 12 |-style="background:#ccccff;" | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6 || 7 || 6 || 19 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3 || 4 || 3 || 10 |- |rowspan=2| 5. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 3 || 2 || 1 || 6 |- |align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 3 || 2 || 1 || 6 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Valgevene}} || 3 || 1 || 3 || 7 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 3 || 1 || 1 || 5 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 2 || 3 || 2 || 7 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 2 || 3 || 5 || 10 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 2 || 0 || 0 || 2 |- | 12. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 1 || 3 || 4 || 8 |- | – ||align=left| Neutraalsed sportlased || 1 || 3 || 2 || 6 |- | 13. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 1 || 2 || 2 || 5 |- |rowspan=2| 14. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- |align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- | 16. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 1 || 1 || 4 || 6 |- | 17. || align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- |rowspan=2| 18. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Iisrael}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 0 || 2 || 1 || 3 |- |rowspan=3| 21. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | 24. ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || 0 || 0 || 2 || 2 |- |rowspan=3|25. || align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku || 50 || 50 || 50 || 150 |} == Välislingid == * [https://www.berlin2018.info/ Ametlik koduleht] * [http://www.european-athletics.org/competitions/european-athletics-championships/2018/events/ Tulemused alade kaupa Euroopa Kergejõustikuliidu kodulehel] * [http://www.european-athletics.org/ Euroopa Kergejõustikuliidu koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2018. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Berliin]] fqj00k31yrovaa6w3fq6tr75tb1h4ml 6183461 6183457 2022-08-25T21:47:58Z Sjur 66496 /* 4×400 meetri teatejooks */ wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo =2018 European Athletics Championships Logo.svg|Logosuurus=220px|alt=|Logoallkiri= | Linn = Berliin | Kuupäevad = 6.–12. august | Staadion = [[Berliini olümpiastaadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:Olympicstadium2.jpg|280px]] | Osalevaid sportlasi =1572 |Osalevaid riike = 49+1 | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016]] | Järgmine = }} '''2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid 24. [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[6. august|6]].–[[12. august]]ini [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is. Võistlused peeti [[Berliini olümpiastaadion]]il. See oli esimene kord, kui Euroopa meistrivõistlused toimusid Berliinis, ja kolmas kord, kui need toimusid Saksamaal. Võistlustel osales 1572 sportlast 49 riigist, Venemaa sportlased võistlesid neutraalsete sportlastena. [[Eesti 2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus|Eestit esindas]] 22 sportlast. == Võistluste ajakava == {{2018-KergejõustikuEM-Ajakava}} {{puhasta}} == Tulemused == === Mehed === ==== [[100 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Zharnel Hughes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9,95 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Reece Prescod]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jak Ali Harvey]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 10,01 |- | 4. || [[Chijindu Ujah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,06 |- | 5. || [[Filippo Tortu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,08 |- | 6. || [[Churandy Martina]] || {{PisiLipp|Holland}} || 10,16 |- | 7. || [[Emre Zafer Barnes]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 10,29 |- | || [[Jimmy Vicaut]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || Ei startinud |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|Euroopa meister 2016]]: 10,07 [[Churandy Martina]], [[Holland]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM001101_C73A.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ramil Guliyev]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 19,76 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nethaneel Mitchell-Blake]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,04 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Alex Wilson]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 20,04 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 4. || [[Bruno Hortelano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 20,05 |- | 5. || [[Adam Gemili]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,10 |- | 6. || [[Eseosa Desalu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 20,13 |- | 7. || [[Leon Reid]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,37 |- | 8. || [[Solomon Bockarie]] || {{PisiLipp|Holland}} || 20,39 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[México]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|Euroopa meister 2016]]: 20,45 [[Bruno Hortelano]], [[Hispaania]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM002101_C73A.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 44,78 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,13 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,19 |- | 4. || [[Karol Zalewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 45,34 |- | 5. || [[Luka Janežič]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 45,43 |- | 6. || [[Óscar Husillos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 45,61 |- | 7. || [[Ricardo dos Santos]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 45,78 |- | 8. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 46,68 |- |colspan="7"|... |- | 35. || [[Tony Nõu]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 47,19 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43,03 [[Wayde van Niekerk]], [[LAV]] ([[14. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44,33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44,52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2014]]: 45,29 [[Martyn Rooney]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM004101_C73A.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.44,59 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Andreas Kramer]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1.45,03 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Pierre-Ambroise Bosse]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.45,30 |- | 4. || [[Michał Rozmys]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.45,32 |- | 5. || [[Mateusz Borkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.45,42 |- | 6. || [[Andreas Bube]] || {{PisiLipp|Taani}} || 1.45,92 |- | 7. || [[Álvaro de Arriba]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.46,41 |- | 8. || [[Lukáš Hodbod]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.46,60 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.40,91 [[David Lekuta Rudisha]], [[Keenia]] ([[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2016]]: 1.45,18 [[Adam Kszczot]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[1500 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.38,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.38,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.38,25 |- | 4. || [[Henrik Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.38,50 |- | 5. || [[Charlie Grice]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.38,65 |- | 6. || [[Simas Bertašius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 3.39,04 |- | 7. || [[Timo Benitz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.39,28 |- | 8. || [[Ismael Debjani]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 3.39,48 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,81 [[Mo Farah]], [[Suurbritannia]] ([[19. juuli]] [[2013]] [[Monaco]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2016]]: 3.46,65 [[Filip Ingebrigtsen]], [[Norra]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[5000 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.17,06 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa U20 rekord">'''EU20R'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Henrik Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.18,75 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Morhad Amdouni]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.19,14 |- | 4. || [[Yemaneberhan Crippa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.19,85 |- | 5. || [[Marc Scott]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.23,14 |- | 6. || [[Polat Kemboi Arıkan]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 13.23,42 |- | 7. || [[Rinas Ahmadejev]] || Neutraalne sportlane || 13.24,43 |- | 8. || [[Julien Wanders]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13.24,79 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2016]]: 13.40,85 [[Ilias Fifa]], [[Hispaania]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM050101_C73G.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[10 000 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Morhad Amdouni]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 28.11,22 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 28.11,76 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yemaneberhan Crippa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.12,15 |- | 4. || [[Adel Mechaal]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.13,78 |- | 5. || [[Andrew Vernon]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.16,90 |- | 6. || [[Soufiane Bouchikhi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 28.19,04 |- | 7. || [[Julien Wanders]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.22,02 |- | 8. || [[Florian Carvalho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 28.29,78 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 m|Euroopa meister 2016]]: 28.18,52 [[Polat Kemboi Arikan]], [[Türgi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM100101_C73G.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Pascal Martinot-Lagarde]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sergei Šubenkov]] || Neutraalne sportlane || 13,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Orlando Ortega]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13,34 |- | 4. || [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,38 |- | 5. || [[Gregor Traber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,46 |- | 6. || [[Andrew Pozzi]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,48 |- | 7. || [[Aurel Manga]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,51 |- | 8. || [[Balázs Baji]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,55 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,80 [[Aries Merritt]], [[USA]] ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2016]]: 13,25 [[Dimitri Bascou]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 47,64 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Yasmani Copello]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 47,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Thomas Barr]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 48,31 |- | 4. || [[Ludvy Vaillant]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 48,42 |- | 5. || [[Patryk Dobek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 48,59 |- | 6. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 48,75 |- | 7. || [[Sergio Fernandez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 48,98 |- | 8. || [[Timofey Chalyy]] || Neutraalne sportlane || 49,41 |- |colspan="7"|... |- | 21. || [[Jaak-Heinrich Jagor]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 50,41 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2016]]: 48,98 [[Yasmani Copello]], [[Türgi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM044900_C74A.pdf Eeljooksud] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM044200_C74A.pdf Poolfinaalid] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM044101_C73A.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlased !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mahiedine Mekhissi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.31,66 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Fernando Carro Morillo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.34,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yohanes Chiappinelli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.35,81 |- | 4. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.36,77 |- | 5. || [[Zak Seddon]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.37,28 |- | 6. || [[Daniel Arce]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.38,12 |- | 7. || [[Krystian Zalewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.38,59 |- | 8. || [[Topi Raitanen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 8.40,11 |- | 9. || [[Kaur Kivistik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8.40,32 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.00,09 [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], [[Prantsusmaa]] ([[6. juuli]] [[2013]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 8.07,87 [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], [[Prantsusmaa]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2016]]: 8.25,63 [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM033900_C74A.pdf Eeljooksud] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM033101_C73G.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4×100 meetri teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Chijindu Ujah]], [[Zharnel Hughes]], [[Adam Gemili]], [[Harry Aikines-Aryeetey]] || 37,80 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Türgi}} || [[Emre Zafer Barnes]], [[Jak Ali Harvey]], [[Yiğitcan Hekimoglu]], [[Ramil Guliyev]] || 37,98 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Holland}} || [[Chris Garia]], [[Churandy Martina]], [[Hensley Paulina]], [[Taymir Burnet]] || 38,03 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 4. || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Mickaël-Méba Zeze]], [[Marvin René]], [[Stuart Dutamby]], [[Mouhamadou Fall]] || 38,51 |- | 5. || {{Pisilipp|Ukraina}} || [[Oleksandr Sokolov]], [[Emil Ibrahimov]], [[Volodõmõr Suprun]], [[Serhi Smelõk]] || 38,71 |- | 6. || {{Pisilipp|Soome}} || [[Eetu Rantala]], [[Otto Ahlfors]], [[Oskari Lehtonen]], [[Samuel Purola]] || 38,92 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 7. || {{Pisilipp|Portugal}} || [[José Lopes]], [[Diogo Antunes]], [[Frederico Curvelo]], [[Carlos Nascimento]] || 30,07 |- | 8. || {{Pisilipp|Tšehhi}} || [[Zdeněk Stromšík]], [[Jan Veleba]], [[Jan Jirka]], [[Pavel Maslák]] || Ei startinud |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 36,84 [[Jamaica]] ([[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Yohan Blake]], [[Usain Bolt]]; [[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37,47 [[Suurbritannia]] ([[Chijindu Ujah]], [[Adam Gemili]], [[Daniel Talbot]], [[Nethaneel Mitchell-Blake]]; [[12. august]] [[2017]] [[London]]) <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]; [[1. september]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks|Euroopa meister 2016]]: 38,17 [[Suurbritannia]] ([[James Dasaolu]], [[Adam Gemili]], [[James Ellington]], [[Chijindu Ujah]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: Eeljooksud – Finaal {{clear}} ==== [[4×400 meetri teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Belgia}} || [[Dylan Borlée]], [[Jonathan Borlée]], [[Jonathan Sacoor]], [[Kevin Borlée]] || 2.59,47 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Rabah Yousif]], [[Dwayne Cowan]], [[Matthew Hudson-Smith]], [[Martyn Rooney]] || 3.00,36 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Hispaania}} || [[Óscar Husillos]], [[Lucas Búa]], [[Samuel García]], [[Bruno Hortelano]] || 3.00,78 |- | 4. || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Ludvy Vaillant]], [[Mamadou Kassé Hanne]], [[Teddy Atine]], [[Thomas Jordier]] || 3.02,08 |- | 5. || {{Pisilipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]], [[Rafał Omelko]], [[Łukasz Krawczuk]], [[Kajetan Duszyński]] || 3.02,27 |- | 6. || {{Pisilipp|Itaalia}} || [[Edoardo Scotti]], [[Michele Tricca]], [[Davide Re]], [[Matteo Galvan]] || 3.02,34 |- | 7. || {{Pisilipp|Tšehhi}} || [[Jan Tesař]], [[Pavel Maslák]], [[Patrik Šorm]], [[Filip Šnejdr]] || 3.03,00 |- | 8. || {{Pisilipp|Saksamaa}} || [[Patrick Schneider]], [[Torben Junker]], [[Fabian Dammermann]], [[Johannes Trefz]] || 3.04,69 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson]]; [[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson]], [[Roger Black]]; [[3. august]] [[1996]] [[Atlanta]]) <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis]], [[Roger Black]]; [[1. september]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks|Euroopa meister 2016]]: 3.01,10 [[Belgia]] ([[Julien Watrin]], [[Jonathan Borlée]], [[Dylan Borlée]], [[Kevin Borlée]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: Eeljooksud – Finaal {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Álvaro Martín]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:20.42 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Diego García]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:20.48 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Vasili Mizinov]] || Neutraalne sportlane || 1:20.50 |- | 4. || [[Massimo Stano]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 1:20.51 |- | 5. || [[Nils Brembach]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 1:21.25 |- | 6. || [[Miguel Ángel López]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:21.27 |- | 7. || [[Tom Bosworth]] || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || 1:21.31 |- | 8. || [[Hagen Pohle]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 1:21.35 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:16.36 [[Yusuke Suzuki]], [[Jaapan]] ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.02 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[8. märts]] [[2015]] [[Arles]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Fernándes]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2014]]: 1:19.44 [[Miguel Ángel López]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br> <br>Ametlikud tulemused {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Marjan Sakalnyzkyj]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 3:46.32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Matej Tóth]] || {{Pisilipp|Slovakkia}} || 3:47.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Dsmitrij Dsjubin]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 3:47.59 |- | 4. || [[Håvard Haukenes]] || {{Pisilipp|Norra}} || 3:48.35 |- | 5. || [[Carl Dohmann]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 3:50.27 |- | 6. || [[Rafał Augustyn]] || {{Pisilipp|Poola}} || 3:51.37 |- | 7. || [[Rafał Sikora]] || {{Pisilipp|Poola}} || 3:52.56 |- | 8. || [[Nathaniel Seiler]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 3:54.08 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:32.33 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:32.33 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3:32.33 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|Euroopa meister 2014]]: 3:32.33 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM095101_C73K.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mateusz Przybylko]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.35 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Maksim Nedasekau]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2.33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ilja Ivanjuk]] || Neutraalne sportlane || 2.31 |- | 4. || [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2.28 |- | 5. || [[Alperen Acet]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 2.24 |- | 5. || [[Andri Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.24 |- | 7. || [[Sylwester Bednarek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2.24 |- | 8. || [[Douwe Amels]] || {{PisiLipp|Holland}} || 2.19 |- | 8. || [[Eike Onnen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.19 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]])<br />2.42 [[Bogdan Bondarenko]], [[Ukraina]] ([[14. juuni]] [[2014]] [[New York]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2016]]: 2.32 [[Gianmarco Tamberi]], [[Itaalia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM071900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM071101_C73M.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 6.05 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span>, <span style="color: " class="explain" title="Maailma U20 rekord">'''WU20R'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Timur Morgunov]] || [[Neutraalne sportlane]] || 6.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.95 |- | 4. || [[Piotr Lisek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.90 |- | 5. || [[Pawel Wojciechowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.80 |- | 6. || [[Konstadínos Filippídis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 5.75 |- | 6. || [[Sondre Guttormsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 5.75 NR |- | 8. || [[Axel Chapelle]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.65 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.16 [[Renaud Lavillenie]], [[Prantsusmaa]] ([[15. veebruar]] [[2014]] [[Donetsk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.16 [[Renaud Lavillenie]], [[Prantsusmaa]] ([[15. veebruar]] [[2014]] [[Donetsk]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1984]] [[Helsingi]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2016]]: 5.60 [[Robert Sobera]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM072900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM072101_C73M.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||8.25 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Fabian Heinle]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||8.13 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Serhiy Nykyforov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||8.13 |- | 4. || [[Thobias Nilsson Montler]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||8.10 |- | 5. || [[Tomasz Jaszczuk]] || {{PisiLipp|Poola}} ||8.08 |- | 6. || [[Dan Bramble]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 7.90 |- | 7. || [[Michel Tornéus]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 7.86 |- | 8. || [[Guillaume Victorin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 7.84 |} </div> <br> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[Nõukogude Liit]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsaghkadzor]]) <br>EM rekord: 8.47 [[Christian Reif]], [[Saksamaa]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2016]]: 8.25 [[Greg Rutherford]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM061900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM061101_C73P.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Nelson Évora]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||17.10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Alexis Copello]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} ||16.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Dimitrios Tsiamis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||16.78 |- | 4. || [[Nazim Babayev]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} ||16.76 |- | 5. || [[Pablo Torrijos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||16.74 |- | 6. || [[Nathan Douglas]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||16.71 |- | 7. || [[Jean-Marc Pontvianne]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||16.61 |- | 8. || [[Tomáš Veszelka]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} ||16.48 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2016]]: 17.20 [[Max Hess]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: Kvalifikatsioon – Finaal {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Michał Haratyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.72 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.66 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 21.41 |- | 4. || [[Tomáš Stanek]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 21.16 |- | 5. || [[Aleksandr Lesnoi]] || Neutraalne sportlane || 21.04 |- | 6. || [[Bob Bertemes]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || 21.00 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 7. || [[Stipe Žunic]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.73 |- | 8. || [[Maksim Afonin]] || Neutraalne sportlane || 20.68 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Dimmermann]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2016]]: 21.31 [[David Storl]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM051900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM051101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Andrius Gudžius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 68.46 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 68.23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lukas Weisshaidinger]] || {{PisiLipp|Austria}} || 65.14 |- | 4. || [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 64.55 |- | 5. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 64.34 |- | 6. || [[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 64.33 |- | 7. || [[Alin Alexandru Firfirică]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.73 |- | 8. || [[Apóstolos Paréllis]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 63.62 |- |colspan="7"|... |- | 13. || [[Martin Kupper]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.13 |} </div> <br> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.87 [[Piotr Małachowski]], [[Poola]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2016]]: 67.06 [[Piotr Małachowski]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM052900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM052101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} || 80.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 78.69 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 77.36 |- | 4. || [[Pavel Barejscha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 77.02 |- | 5. || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 76.86 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 6. || [[Ivan Cichan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 75.79 |- | 7. || [[Hlib Piskunov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 74.62 |- | 8. || [[Serghei Marghiev]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 74.47 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2016]]: 80.93 [[Paweł Fajdek]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM054900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM054101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Thomas Röhler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 89.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Andreas Hofmann]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87.60 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Magnus Kirt]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 85.96 |- | 4. || [[Marcin Krukowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 84.55 |- | 5. || [[Johannes Vetter]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 83.27 |- | 6. || [[Antti Ruuskanen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.70 |- | 7. || [[Andrian Mardare]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 81.54 |- | 8. || [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 80.64 |- |colspan="7"|... |- | 15. || [[Tanel Laanmäe]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 77.21 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1986]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1986]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2016]]: 86.66 [[Zigismunds Sirmais]], [[Läti]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM053900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM053101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== [[Pilt:2018 European Athletics Championships Day 3 (26).jpg|pisi|Arthur Abele pärast kümnevõistluse viimast ala]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Arthur Abele]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8431 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Ilja Škurenev]] || Neutraalne sportlane || 8321 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Vitali Žuk (kümnevõistleja)|Vitali Žuk]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8290 |- | 4. || [[Niklas Kaul]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8220 |- | 5. || [[Timothy Duckworth]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8160 |- | 6. || [[Martin Roe]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8131 |- | 7. || [[Pieter Braun]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8105 |- | 8. || [[Jan Doležal]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 8067 |- |colspan="7"|... |- | || [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Katkestas |- | || [[Karl Robert Saluri]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Katkestas |- | || [[Karel Tilga]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Katkestas |} </div> <br> Finaal: [[7. august|7.]]–[[8. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9045 [[Ashton Eaton]], [[USA]] ([[29. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[27. mai]] [[2002]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2016]]: 8218 [[Thomas van der Plaetsen]], [[Belgia]] <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM900000_C73U.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} === Naised === ==== [[100 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,85 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Gina Lückenkemper]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 10,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || 10,99 |- | 4. || [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 11,05 |- | 5. || [[Jamile Samuel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 11,14 |- | 6. || [[Imani Lansiquot]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 11,14 |- | 7. || [[Carolle Zahi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,20 |- | 8. || [[Orlann Ombissa-Dzangue]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,29 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 37 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2016]]: 10,90 [[Dafne Schippers]], [[Holland]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[200 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 21,89 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || 22,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jamile Samuel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 22,37 |- | 4. || [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 22,45 |- | 5. || [[Ivet Lalova-Collio]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 22,82 |- | 6. || [[Bianca Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 22,88 |- | 7. || [[Beth Dobbin]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 22,93 |- | 8. || [[Laura Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 23,08 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,63 [[Dafne Schippers]], [[Holland]] ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]], [[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 22,37 [[Dina Asher-Smith]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[400 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Justyna Święty-Ersetic]] || {{PisiLipp|Poola}} || 50,41 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[María Belibasáki]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 50,45 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lisanne de Witte]] || {{PisiLipp|Holland}} || 50,77 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 4. || [[Laviai Nielsen]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 51,21 |- | 5. || [[Iga Baumgart-Witan]] || {{PisiLipp|Poola}} || 51,24 |- | 6. || [[Agnė Šerkšnienė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 51,42 |- | 7. || [[Floria Gueï]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 51,57 |- | 8. || [[Madiea Ghafoor]] || {{PisiLipp|Holland}} || 51,57 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 47,60 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,60 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>EM rekord: 48,12 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 50,73 [[Libania Grenot]], [[Itaalia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Natalja Prišepa]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.00,38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Rénelle Lamote]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2.00,62 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Olha Lyakhova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.00,79 |- | 4. || [[Adelle Tracey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.00,86 |- | 5. || [[Anna Sabat]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2.01,26 |- | 6. || [[Lynsey Sharp]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.01,83 |- | 7. || [[Selina Büchel]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2.02,05 |- | 8. || [[Shelayna Oskan-Clarke]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.02,26 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.53,28 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.53,28 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>EM rekord: 1.55,41 [[Olga Minejeva]], [[Nõukogude Liit]] ([[8. september]] [[1983]] [[München]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 1.59,70 [[Natalja Prišepa]], [[Ukraina]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaal] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[1500 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.03,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Laura Weightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.03,75 |- | 4. || [[Ciara Mageean]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 4.04,63 |- | 5. || [[Simona Vrzalová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4.06,47 |- | 6. || [[Marta Pen]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 4.06,54 |- | 7. || [[Hanna Hermansson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 4.07,16 |- | 8. || [[Darja Barysevitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 4.07,52 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.50,07 [[Genzebe Dibaba]], [[Etioopia]] ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monaco]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.52,47 [[Tatjana Kazankina]], [[Nõukogude Liit]] ([[13. august]] [[1980]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.56,91 [[Tatjana Tomašova]], [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 4.33,00 [[Angelika Cichocka]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[5000 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 14.46,12 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Eilish McColgan]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 14.53,05 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yasemin Can]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.57,63 |- | 4. || [[Konstanze Klosterhalfen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 15.03,75 |- | 5. || [[Melissa Courtney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 15.04,75 |- | 6. || [[Susan Krumins]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.09,65 |- | 7. || [[Ancuța Bobocel]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 15.16,13 |- | 8. || [[Maureen Koster]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.21,64 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 14.11,15 [[Tirunesh Dibaba]], [[Etioopia]] ([[6. juuni]] [[2008]] [[Oslo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 14.23,75 [[Lilija Šobuhova]], [[Venemaa]] ([[19. juuli]] [[2008]] [[Kaasan]]) <br>EM rekord: 14.52,20 [[Alemitu Bekele]], [[Türgi]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 15.18,15 [[Yasemin Can]], [[Türgi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Finaal] {{clear}} ==== [[10 000 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 31.43,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Susan Krumins]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.52,55 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Meraf Bahta]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 32.19,34 |- | 4. || [[Alina Reh]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.28,48 |- | 5. || [[Yasemin Can]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 32.34,34 |- | 6. || [[Alice Wright]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 32.36,45 |- | 7. || [[Charlotta Fougberg]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 32.43,04 |- | 8. || [[Sviatlana Kudzeliš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 32.46,34 |} </div> <br> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 29.31,78 [[Wang Junxia]], [[Hiina]] ([[8. september]] [[1993]] [[Peking]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 29.56,34 [[Elvan Abeylegesse]], [[Türgi]] ([[15. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>EM rekord: 30.01,09 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 31.12,86 [[Yasemin Can]], [[Türgi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Volha Mazuronak]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2:26.22 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Clémence Calvin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2:26.28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Eva Vrabcová-Nývltová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2:26.31 |- | 4. || [[Maryna Damanzevitsch]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2:27.44 |- | 5. || [[Nastassja Ivanova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2:27:49 |- | 6. || [[Sara Dossena]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:27.53 |- | 7. || [[Martina Strähl]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:28.07 |- | 8. || [[Catherine Bertone]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:30.06 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:15.25 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[13. aprill]] [[2003]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:15.25 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[13. aprill]] [[2003]] [[London]]) <br>EM rekord: 2:25.14 [[Christelle Daunay]], [[Prantsusmaa]] ([[16. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2014]]: 2:25.14 [[Christelle Daunay]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>[ Ametlikud tulemused] <br> <br>Võistkondlikuks arvestuses sai esimese koha Valgevene (7:21.54), teise koha Itaalia (7:32.46) ja kolmanda koha Hispaania (7:44.06). {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Elvira Herman]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 12,67 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Pamela Dutkiewicz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,72 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Cindy Roleder]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,77 |- | 4. || [[Nadine Visser]] || {{PisiLipp|Holland}} || 12,88 |- | 5. || [[Ricarda Lobe]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,00 |- | 6. || [[Karolina Kołeczek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,11 |- | || [[Solène Ndama]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || Diskvalifitseeriti |- | || [[Alina Tałaj]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || Diskvalifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,21 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,21 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>EM rekord: 12,38 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|Euroopa meister 2016]]: 12,62 [[Cindy Roleder]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Léa Sprunger]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 54,33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hanna Ryzhykova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 54,51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Meghan Beesley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,31 |- | 4. || [[Hanne Claes]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 55,75 |- | 5. || [[Yadisleidy Pedroso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 55,80 |- | 6. || [[Vera Rudakova]] || Neutraalne sportlane || 55,89 |- | 7. || [[Viktorija Tkatschuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 56,15 |- | 8. || [[Eilidh Doyle]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 56,23 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 52,34 [[Julija Petšonkina]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2003]] [[Tula]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 52,34 [[Julija Petšonkina]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2003]] [[Tula]] <br>EM rekord: 52,92 [[Natalja Antjuhh]], [[Venemaa]] ([[30. juuli]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2016]]: 55,12 [[Sara Slott Petersen]], [[Taani]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaal] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlased !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Gesa Felicitas Krause]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 9.18,80 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Fabienne Schlumpf]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 9.22,29 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] || {{PisiLipp|Norra}} || 9.24,46 |- | 4. || [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || 9.24,78 |- | 5. || [[Adva Cohen]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 9.29,74 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 6. || [[Elena Burkard]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 9.29,76 |- | 7. || [[Anna Emilie Møller]] || {{PisiLipp|Taani}} || 9.31,66 |- | 8. || [[Irene Sánchez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.31,84 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.58,81 [[Gulnara Samitova]], [[Venemaa]] ([[17. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.58,81 [[Gulnara Samitova]], [[Venemaa]] ([[17. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>EM rekord: 9.17,57 [[Julia Zaripova]], [[Venemaa]] ([[30. juuli]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2014]]: 9.18,85 [[Gesa-Felicitas Krause]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[4×100 meetri teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]], [[Bianca Williams]], [[Imani-Lara Lansiquot]], [[Dina Asher-Smith]] || 41,88 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Holland}} || [[Dafne Schippers]], [[Marije van Hunenstijn]], [[Jamile Samuel]], [[Naomi Sedney]] || 42,15 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Saksamaa}} || [[Lisa-Marie Kwayie]], [[Gina Lückenkemper]], [[Tatjana Pinto]], [[Rebekka Haase]] || 42,23 |- | 4. || {{Pisilipp|Šveits}} || [[Ajla Del Ponte]], [[Sarah Atcho]], [[Mujinga Kambundji]], [[Salomé Kora]] || 42,30 |- | 5. || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Orlann Ombissa-Dzangue]], [[Stella Akakpo]], [[Jennifer Galais]], [[Carolle Zahi]] || 43,10 |- | 6. || {{Pisilipp|Poola}} || [[Kamila Ciba]], [[Anna Kiełbasińska]], [[Martyna Kotwiła]], [[Ewa Swoboda]] || 43,34 |- | 7. || {{Pisilipp|Itaalia}} || [[Johanelis Herrera Abreu]], [[Gloria Hooper]], [[Irene Siragusa]], [[Audrey Alloh]] || 43,42 |- | 8. || {{Pisilipp|Hispaania}} || [[Maria Isabel Pérez]], [[Estela García]], [[Paula Sevilla]], [[Cristina Lara]] || 43,54 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 15 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 40,82 [[USA]] ([[Tianna Madison]], [[Allyson Felix]], [[Bianca Knight]], [[Carmelita Jeter]]; [[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]; [[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>EM rekord: 41,68 [[Saksa DV]] ([[Silke Möller]], [[Katrin Krabbe]], [[Kerstin Behrendt]], [[Sabine Günther]]; [[1. september]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks 2|Euroopa meister 2016]]: 42,04 [[Holland]] ([[Jamile Samuel]], [[Dafne Schippers]], [[Tessa van Schagen]], [[Naomi Sedney]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW401900_C74A.pdf Eeljooksud] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW401101_C73E.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4×400 meetri teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Poola}} || [[Małgorzata Hołub-Kowalik]], [[Iga Baumgart-Witan]], [[Patrycja Wyciszkiewicz]], [[Justyna Święty-Ersetic]] || 3.26,59 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Elea-Mariama Diarra]], [[Déborah Sananes]], [[Agnès Raharolahy]], [[Floria Gueï]] || 3.27,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Zoey Clark]], [[Anyika Onuora]], [[Amy Allcock]], [[Eilidh Doyle]] || 3.27,40 |- | 4. || {{Pisilipp|Belgia}} || [[Cynthia Bolingo Mbongo]], [[Hanne Claes]], [[Justien Grillet]], [[Camille Laus]] || 3.27,69 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 5. || {{Pisilipp|Itaalia}} || [[Maria Benedicta Chigbolu]], [[Ayomide Folorunso]], [[Raphaela Boaheng Lukudo]], [[Libania Grenot]] || 3.28,62 |- | 6. || {{Pisilipp|Saksamaa}} || [[Nadine Gonska]], [[Laura Müller]], [[Karolina Pahlitzsch]], [[Hannah Mergenthaler]] || 3.30,33 |- | 7. || {{Pisilipp|Rumeenia}} || [[Andrea Miklós]], [[Cristina Daniela Balăn]], [[Sanda Belgyan]], [[Bianca Răzor]] || 3.32,15 |- | 8. || {{Pisilipp|Slovakkia}} || [[Emma Zapletová]], [[Iveta Putalová]], [[Daniela Ledecká]], [[Alexandra Bezeková]] || 3.32,22 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.15,17 [[Nõukogude Liit]] ([[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]; [[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.15,17 [[Nõukogude Liit]] ([[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]; [[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>EM rekord: 3.16,87 [[Saksa DV]] ([[Kirsten Emmelmann]], [[Sabine Busch]], [[Petra Müller]], [[Marita Koch]]; [[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks 2|Euroopa meister 2016]]: 3.25,05 [[Suurbritannia]] ([[Emily Diamond]], [[Anyika Onuora]], [[Eilidh Doyle]], [[Seren Bundy-Davies]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW404900_C74A.pdf Eeljooksud] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW404101_C73E.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[María Pérez]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:26.36 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Anežka Drahotová]] || {{Pisilipp|Tšehhi}} || 1:27.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Antonella Palmisano]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 1:27.30 |- | 4. || [[Brigita Virbalytė-Dimšienė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1:27.59 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 5. || [[Živilė Vaiciukevičiūtė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1:28.07 |- | 6. || [[Laura García-Caro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:28.15 |- | 7. || [[Inna Kaschyna]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1:29.16 |- | 8. || [[Ana Cabecinha]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:29.46 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.25.02 [[Jelena Lašmanova]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:25.02 [[Jelena Lašmanova]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>EM rekord: 1:26.42 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|Euroopa meister 2014]]: 1.27:56 [[Elmira Alembekova]], [[Venemaa]] <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW092101_C73K.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== Naiste 50&nbsp;km käimine oli Euroopa meistrivõistlustel kavas esmakordselt. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Inês Henriques]] || {{Pisilipp|Portugal}} || 4:09.21 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Alina Tsviliy]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 4:12.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Julia Takács]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 4:15.22 |- | 4. || [[Chrystyna Judkina]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 4:20.46 |- | 5. || [[Wasylyna Witowschtschyk]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 4:23.15 |- | 6. || [[Mária Czaková]] || {{Pisilipp|Slovakkia}} || 4:24.59 |- | 7. || [[Ainhoa Pinedo]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 4:27.03 |- | 8. || [[Mar Juárez]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 4:28.58 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 4:04.36 [[Liang Rui]], [[Hiina]] ([[5. mai]] [[2018]] [[Taicang]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 4:05.56 [[Inês Henriques]], [[Portugal]] ([[13. august]] [[2017]] [[London]]) <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW095101_C73K.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Maria Lasitskene]] || Neutraalne sportlane || 2.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mirela Demireva]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 2.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Marie-Laurence Jungfleisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1.96 |- | 4. || [[Airinė Palšytė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1.96 |- | 5. || [[Kateryna Tabaschnyk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.94 |- | 6. || [[Michaela Hrubá]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.91 |- | 7. || [[Morgan Lake]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.91 |- | 8. || [[Alessia Trost]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1.91 |- |colspan="7"|... |- | 25. || [[Eleriin Haas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 1.76 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>2.03 [[Venelina Veneva-Mateeva]], [[Bulgaaria]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>2.03 [[Blanka Vlašić]], [[Horvaatia]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|Euroopa meister 2016]]: 1.98 [[Ruth Beitia]], [[Hispaania]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW071900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW071101_C73M.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ekateríni Stefanídi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 4.85 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 4.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Holly Bradshaw]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.75 |- | 4. || [[Anzhelika Sidorova]] || Neutraalne sportlane || 4.70 |- | 5. || [[Ninon Guillon-Romarin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.65 |- | 6. || [[Angelica Bengtsson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 4.65 |- | 7. || [[Iryna Zhuk]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 4.55 |- | 8. || [[Maryna Kylypko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 4.45 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 4.81 [[Ekateríni Stefanídi]], [[Kreeka]] ([[9. juuli]] [[2016]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|Euroopa meister 2016]]: 4.81 [[Ekateríni Stefanídi]], [[Kreeka]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW072900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW072101_C73M.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6.75 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Maryna Bekh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6.73 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Shara Proctor]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6.70 |- | 4. || [[Jazmin Sawyers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6.67 |- | 5. || [[Nastassia Mironchyk-Ivanova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 6.58 |- | 6. || [[Ksenija Balta]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 6.49 |- | 7. || [[Khaddi Sagnia]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 6.47 |- | 8. || [[Evelise Veiga]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 6.47 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[Nõukogude Liit]] ([[11. juuni]] [[1998]] [[Leningrad]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[Nõukogude Liit]] ([[11. juuni]] [[1998]] [[Leningrad]]) <br>EM rekord: 7.30 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|Euroopa meister 2016]]: 6.94 [[Ivana Španović]], [[Serbia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW061900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW061101_C73P.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Paraskeví Papahrístou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 14.60 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Kristin Gierisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 14.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ana Peleteiro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 14.44 |- | 4. || [[Elena Panțuroiu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 14.38 |- | 5. || [[Hanna Knjasjeva-Minenko]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 14.37 |- | 6. || [[Gabriela Petrova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 14.26 |- | 7. || [[Jeanine Assani-Issouf]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 14.12 |- | 8. || [[Rouguy Diallo]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 14.08 |- |colspan="7"|... |- | 22. || [[Tähti Alver]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.76 |- | 24. || [[Merilyn Uudmäe]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.74 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2008]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|Euroopa meister 2016]]: 14.58 [[Patrícia Mamona]], [[Portugal]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW062900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW062101_C73P.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Paulina Guba]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Christina Schwanitz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Aljona Dubitskaja]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 18.81 |- | 4. || [[Klaudia Kardasz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 18.48 |- | 5. || [[Sara Gambetta]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.13 |- | 6. || [[Radoslava Mavrodieva]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 18.03 |- | 7. || [[Sophie McKinna]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.69 |- | 8. || [[Viktoryia Kolb]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 17.50 |} </div> <br> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>EM rekord: 21.69 [[Vita Pavlõš]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2016]]: 20.17 [[Christina Schwanitz]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://www.europeanchampionships.com/results/resECG2018/pdf/ECG2018/ATH/ECG2018_ATH_C74B_ATHWSHOTPUT-----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] – [https://www.europeanchampionships.com/results/resECG2018/pdf/ECG2018/ATH/ECG2018_ATH_C73S_ATHWSHOTPUT-----------FNL-000100--.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.62 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Shanice Craft]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 62.46 |- | 4. || [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 61.25 |- | 5. || [[Daisy Osakue]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 59.35 |- | 6. || [[Dragana Tomašević]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 58.94 |- | 7. || [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 58.91 |- | 8. || [[Aleksandra Emilianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 58.10 |- |colspan="7"|... |- | 29. || [[Kätlin Tõllasson]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 48.58 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 71.36 [[Diana Sachse]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|Euroopa meister 2014]]: 69.97 [[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW052900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW052101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 78.94 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Alexandra Tavernier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 74.78 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Joanna Fiodorow]] || {{PisiLipp|Poola}} || 74.00 |- | 4. || [[Malwina Kopron]] || {{PisiLipp|Poola}} || 72.20 |- | 5. || [[Hanna Skydan]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 72.10 |- | 6. || [[Zalina Petrivskaya]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 71.80 |- | 7. || [[Kathrin Klaas]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 71.50 |- | 8. || [[Sophie Hitchon]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 70.52 |- |colspan="7"|... |- | 16. || [[Anna Maria Orel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 67.22 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 82.98 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 82.98 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>EM rekord: 78.76 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2016]]: 78.14 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW054900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW054101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christin Hussong]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 67.90 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nikola Ogrodníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 61.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Liveta Jasiūnaitė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 61.59 |- | 4. || [[Martina Ratej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 61.41 |- | 5. || [[Tatsiana Khaladovich]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 60.92 |- | 6. || [[Alexie Alais]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 60.01 |- | 7. || [[Irena Šedivá]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 59.76 |- | 8. || [[Sigrid Borge]] || {{PisiLipp|Norra}} || 59.60 |- |colspan="7"|... |- | || [[Liina Laasma]] || {{PisiLipp|Eesti}} || |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 67.47 [[Miréla Maniáni]], [[Kreeka]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|Euroopa meister 2016]]: 66.34 [[Tatsiana Khaladovich]], [[Valgeene]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW053900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW053101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 6816 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6759 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Carolin Schäfer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6602 |- | 4. || [[Ivona Dadic]] || {{PisiLipp|Austria}} || 6552 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 5. || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6414 |- | 6. || [[Kateřina Cachová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 6400 |- | 7. || [[Xénia Krizsán]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 6367 |- | 8. || [[Verena Preiner]] || {{PisiLipp|Austria}} || 6637 |- |colspan="7"|... |- | 12. || [[Grit Šadeiko]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 6060 |- | || [[Mari Klaup-McColl]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Katkestas |} </div> <br> Finaal: [[9. august|9.]]–[[10. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7291 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7032 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[26. august]] [[2007]] [[Osaka]]) <br>EM rekord: 6823 [[Jessica Ennis]], [[Suurbritannia]] ([[31. juuli]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsemevõistlus|Euroopa meister 2016]]: 6626 [[Anouk Vetter]], [[Holland]] <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW700000_C73U.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Saksamaa)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 7 || 5 || 6 || 18 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 7 || 4 || 1 || 12 |-style="background:#ccccff;" | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6 || 7 || 6 || 19 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3 || 4 || 3 || 10 |- |rowspan=2| 5. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 3 || 2 || 1 || 6 |- |align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 3 || 2 || 1 || 6 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Valgevene}} || 3 || 1 || 3 || 7 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 3 || 1 || 1 || 5 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 2 || 3 || 2 || 7 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 2 || 3 || 5 || 10 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 2 || 0 || 0 || 2 |- | 12. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 1 || 3 || 4 || 8 |- | – ||align=left| Neutraalsed sportlased || 1 || 3 || 2 || 6 |- | 13. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 1 || 2 || 2 || 5 |- |rowspan=2| 14. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- |align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- | 16. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 1 || 1 || 4 || 6 |- | 17. || align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- |rowspan=2| 18. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Iisrael}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 0 || 2 || 1 || 3 |- |rowspan=3| 21. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | 24. ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || 0 || 0 || 2 || 2 |- |rowspan=3|25. || align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku || 50 || 50 || 50 || 150 |} == Välislingid == * [https://www.berlin2018.info/ Ametlik koduleht] * [http://www.european-athletics.org/competitions/european-athletics-championships/2018/events/ Tulemused alade kaupa Euroopa Kergejõustikuliidu kodulehel] * [http://www.european-athletics.org/ Euroopa Kergejõustikuliidu koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2018. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Berliin]] rludd9a1ibj52b0k02e1vs0nu223tu9 6183468 6183461 2022-08-25T22:12:28Z Sjur 66496 /* Maraton */ wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo =2018 European Athletics Championships Logo.svg|Logosuurus=220px|alt=|Logoallkiri= | Linn = Berliin | Kuupäevad = 6.–12. august | Staadion = [[Berliini olümpiastaadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:Olympicstadium2.jpg|280px]] | Osalevaid sportlasi =1572 |Osalevaid riike = 49+1 | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016]] | Järgmine = }} '''2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' olid 24. [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], mis toimusid [[6. august|6]].–[[12. august]]ini [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is. Võistlused peeti [[Berliini olümpiastaadion]]il. See oli esimene kord, kui Euroopa meistrivõistlused toimusid Berliinis, ja kolmas kord, kui need toimusid Saksamaal. Võistlustel osales 1572 sportlast 49 riigist, Venemaa sportlased võistlesid neutraalsete sportlastena. [[Eesti 2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus|Eestit esindas]] 22 sportlast. == Võistluste ajakava == {{2018-KergejõustikuEM-Ajakava}} {{puhasta}} == Tulemused == === Mehed === ==== [[100 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Zharnel Hughes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9,95 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Reece Prescod]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jak Ali Harvey]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 10,01 |- | 4. || [[Chijindu Ujah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,06 |- | 5. || [[Filippo Tortu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 10,08 |- | 6. || [[Churandy Martina]] || {{PisiLipp|Holland}} || 10,16 |- | 7. || [[Emre Zafer Barnes]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 10,29 |- | || [[Jimmy Vicaut]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || Ei startinud |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9,86 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[22. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>EM rekord: 9,99 [[Francis Obikwelu]], [[Portugal]] ([[8. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m|Euroopa meister 2016]]: 10,07 [[Churandy Martina]], [[Holland]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM001101_C73A.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[200 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ramil Guliyev]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 19,76 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nethaneel Mitchell-Blake]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,04 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Alex Wilson]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 20,04 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 4. || [[Bruno Hortelano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 20,05 |- | 5. || [[Adam Gemili]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,10 |- | 6. || [[Eseosa Desalu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 20,13 |- | 7. || [[Leon Reid]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 20,37 |- | 8. || [[Solomon Bockarie]] || {{PisiLipp|Holland}} || 20,39 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[México]]) <br>EM rekord: 19,85 [[Konstantínos Kentéris]], [[Kreeka]] ([[9. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m|Euroopa meister 2016]]: 20,45 [[Bruno Hortelano]], [[Hispaania]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM002101_C73A.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[400 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 44,78 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Kevin Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,13 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jonathan Borlée]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 45,19 |- | 4. || [[Karol Zalewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 45,34 |- | 5. || [[Luka Janežič]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 45,43 |- | 6. || [[Óscar Husillos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 45,61 |- | 7. || [[Ricardo dos Santos]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 45,78 |- | 8. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 46,68 |- |colspan="7"|... |- | 35. || [[Tony Nõu]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 47,19 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43,03 [[Wayde van Niekerk]], [[LAV]] ([[14. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 44,33 [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 44,52 [[Iwan Thomas]], [[Suurbritannia]] ([[21. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m|Euroopa meister 2014]]: 45,29 [[Martyn Rooney]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM004101_C73A.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.44,59 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Andreas Kramer]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1.45,03 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Pierre-Ambroise Bosse]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.45,30 |- | 4. || [[Michał Rozmys]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.45,32 |- | 5. || [[Mateusz Borkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.45,42 |- | 6. || [[Andreas Bube]] || {{PisiLipp|Taani}} || 1.45,92 |- | 7. || [[Álvaro de Arriba]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.46,41 |- | 8. || [[Lukáš Hodbod]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.46,60 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.40,91 [[David Lekuta Rudisha]], [[Keenia]] ([[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>EM rekord: 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m|Euroopa meister 2016]]: 1.45,18 [[Adam Kszczot]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[1500 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.38,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.38,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.38,25 |- | 4. || [[Henrik Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.38,50 |- | 5. || [[Charlie Grice]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.38,65 |- | 6. || [[Simas Bertašius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 3.39,04 |- | 7. || [[Timo Benitz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.39,28 |- | 8. || [[Ismael Debjani]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 3.39,48 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.28,81 [[Mo Farah]], [[Suurbritannia]] ([[19. juuli]] [[2013]] [[Monaco]]) <br>EM rekord: 3.35,27 [[Fermín Cacho]], [[Hispaania]] ([[9. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|Euroopa meister 2016]]: 3.46,65 [[Filip Ingebrigtsen]], [[Norra]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[5000 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.17,06 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa U20 rekord">'''EU20R'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Henrik Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.18,75 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Morhad Amdouni]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.19,14 |- | 4. || [[Yemaneberhan Crippa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.19,85 |- | 5. || [[Marc Scott]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.23,14 |- | 6. || [[Polat Kemboi Arıkan]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 13.23,42 |- | 7. || [[Rinas Ahmadejev]] || Neutraalne sportlane || 13.24,43 |- | 8. || [[Julien Wanders]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13.24,79 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12.49,71 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[25. august]] [[2000]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2016]]: 13.40,85 [[Ilias Fifa]], [[Hispaania]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM050101_C73G.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[10 000 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Morhad Amdouni]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 28.11,22 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 28.11,76 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yemaneberhan Crippa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.12,15 |- | 4. || [[Adel Mechaal]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28.13,78 |- | 5. || [[Andrew Vernon]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.16,90 |- | 6. || [[Soufiane Bouchikhi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 28.19,04 |- | 7. || [[Julien Wanders]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28.22,02 |- | 8. || [[Florian Carvalho]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 28.29,78 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. august]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 26.52,30 [[Mohammed Mourhit]], [[Belgia]] ([[3. september]] [[1999]] [[Brüssel]]) <br>EM rekord: 27.30,99 [[Martti Vainio]], [[Soome]] ([[29. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 m|Euroopa meister 2016]]: 28.18,52 [[Polat Kemboi Arikan]], [[Türgi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM100101_C73G.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Koen Naert]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 2:09.51 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Tadesse Abraham]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:11.24 |- bgcolor="#FFDAB9 | {{Pronks}} || [[Yassine Rachik]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:12.09 |- | 4. || [[Javier Guerra]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:12.22 |- | 5. || [[Eyob Faniel]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:12:43 |- | 6. || [[Jesús España]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:12.58 |- | 7. || [[Marhu Teferi]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 2:13.00 |- | 8. || [[Lemawork Ketema]] || {{PisiLipp|Austria}} || 2:13.22 |- | 9. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:15.16 |- |colspan="7"|... |- | 17. || [[Roman Fosti]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:17.57 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 72 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:02.57 [[Dennis Kipruto Kimetto]], [[Keenia]] ([[28. september]] [[2014]] [[Berliin]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:05.48 [[Sondre Nordstad Moen]], [[Norra]] ([[3. detsember]] [[2017]] [[Fukuoka]]) <br>EM rekord: 2:10.31 [[Martín Fiz]], [[Hispaania]] ([[14. august]] [[1994]] [[Helsingi]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|Euroopa meister 2014]]: 2:11.08 [[Daniele Meucci]], [[Itaalia]] ([[17. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br> <br>Ametlikud tulemused <br> <br>Võistkondlikuks arvestuses sai esimese koha Itaalia (6:40.48), teise koha Hispaania (6:42.43) ja kolmanda koha Austria (6:49.29). {{clear}} ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Pascal Martinot-Lagarde]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sergei Šubenkov]] || Neutraalne sportlane || 13,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Orlando Ortega]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13,34 |- | 4. || [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,38 |- | 5. || [[Gregor Traber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,46 |- | 6. || [[Andrew Pozzi]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,48 |- | 7. || [[Aurel Manga]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,51 |- | 8. || [[Balázs Baji]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,55 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,80 [[Aries Merritt]], [[USA]] ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 13,02 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2016]]: 13,25 [[Dimitri Bascou]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 47,64 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Yasmani Copello]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 47,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Thomas Barr]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 48,31 |- | 4. || [[Ludvy Vaillant]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 48,42 |- | 5. || [[Patryk Dobek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 48,59 |- | 6. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 48,75 |- | 7. || [[Sergio Fernandez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 48,98 |- | 8. || [[Timofey Chalyy]] || Neutraalne sportlane || 49,41 |- |colspan="7"|... |- | 21. || [[Jaak-Heinrich Jagor]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 50,41 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,37 [[Stéphane Diagana]], [[Prantsusmaa]] ([[5. juuli]] [[1995]] [[Lausanne]]) <br>EM rekord: 47,48 [[Harald Schmid]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2016]]: 48,98 [[Yasmani Copello]], [[Türgi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM044900_C74A.pdf Eeljooksud] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM044200_C74A.pdf Poolfinaalid] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM044101_C73A.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlased !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mahiedine Mekhissi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.31,66 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Fernando Carro Morillo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.34,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yohanes Chiappinelli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.35,81 |- | 4. || [[Yoann Kowal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.36,77 |- | 5. || [[Zak Seddon]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.37,28 |- | 6. || [[Daniel Arce]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.38,12 |- | 7. || [[Krystian Zalewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.38,59 |- | 8. || [[Topi Raitanen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 8.40,11 |- | 9. || [[Kaur Kivistik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8.40,32 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.00,09 [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], [[Prantsusmaa]] ([[6. juuli]] [[2013]] [[Pariis]]) <br>EM rekord: 8.07,87 [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], [[Prantsusmaa]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2016]]: 8.25,63 [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM033900_C74A.pdf Eeljooksud] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM033101_C73G.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4×100 meetri teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Chijindu Ujah]], [[Zharnel Hughes]], [[Adam Gemili]], [[Harry Aikines-Aryeetey]] || 37,80 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Türgi}} || [[Emre Zafer Barnes]], [[Jak Ali Harvey]], [[Yiğitcan Hekimoglu]], [[Ramil Guliyev]] || 37,98 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Holland}} || [[Chris Garia]], [[Churandy Martina]], [[Hensley Paulina]], [[Taymir Burnet]] || 38,03 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 4. || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Mickaël-Méba Zeze]], [[Marvin René]], [[Stuart Dutamby]], [[Mouhamadou Fall]] || 38,51 |- | 5. || {{Pisilipp|Ukraina}} || [[Oleksandr Sokolov]], [[Emil Ibrahimov]], [[Volodõmõr Suprun]], [[Serhi Smelõk]] || 38,71 |- | 6. || {{Pisilipp|Soome}} || [[Eetu Rantala]], [[Otto Ahlfors]], [[Oskari Lehtonen]], [[Samuel Purola]] || 38,92 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 7. || {{Pisilipp|Portugal}} || [[José Lopes]], [[Diogo Antunes]], [[Frederico Curvelo]], [[Carlos Nascimento]] || 30,07 |- | 8. || {{Pisilipp|Tšehhi}} || [[Zdeněk Stromšík]], [[Jan Veleba]], [[Jan Jirka]], [[Pavel Maslák]] || Ei startinud |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 36,84 [[Jamaica]] ([[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Yohan Blake]], [[Usain Bolt]]; [[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 37,47 [[Suurbritannia]] ([[Chijindu Ujah]], [[Adam Gemili]], [[Daniel Talbot]], [[Nethaneel Mitchell-Blake]]; [[12. august]] [[2017]] [[London]]) <br>EM rekord: 37,79 [[Prantsusmaa]] ([[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]; [[1. september]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks|Euroopa meister 2016]]: 38,17 [[Suurbritannia]] ([[James Dasaolu]], [[Adam Gemili]], [[James Ellington]], [[Chijindu Ujah]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: Eeljooksud – Finaal {{clear}} ==== [[4×400 meetri teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Belgia}} || [[Dylan Borlée]], [[Jonathan Borlée]], [[Jonathan Sacoor]], [[Kevin Borlée]] || 2.59,47 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Rabah Yousif]], [[Dwayne Cowan]], [[Matthew Hudson-Smith]], [[Martyn Rooney]] || 3.00,36 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Hispaania}} || [[Óscar Husillos]], [[Lucas Búa]], [[Samuel García]], [[Bruno Hortelano]] || 3.00,78 |- | 4. || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Ludvy Vaillant]], [[Mamadou Kassé Hanne]], [[Teddy Atine]], [[Thomas Jordier]] || 3.02,08 |- | 5. || {{Pisilipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]], [[Rafał Omelko]], [[Łukasz Krawczuk]], [[Kajetan Duszyński]] || 3.02,27 |- | 6. || {{Pisilipp|Itaalia}} || [[Edoardo Scotti]], [[Michele Tricca]], [[Davide Re]], [[Matteo Galvan]] || 3.02,34 |- | 7. || {{Pisilipp|Tšehhi}} || [[Jan Tesař]], [[Pavel Maslák]], [[Patrik Šorm]], [[Filip Šnejdr]] || 3.03,00 |- | 8. || {{Pisilipp|Saksamaa}} || [[Patrick Schneider]], [[Torben Junker]], [[Fabian Dammermann]], [[Johannes Trefz]] || 3.04,69 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 [[USA]] ([[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson]]; [[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.56,60 [[Suurbritannia]] ([[Iwan Thomas]], [[Jamie Baulch]], [[Mark Richardson]], [[Roger Black]]; [[3. august]] [[1996]] [[Atlanta]]) <br>EM rekord: 2.58,22 [[Suurbritannia]] ([[Paul Sanders]], [[Kriss Akabusi]], [[John Regis]], [[Roger Black]]; [[1. september]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks|Euroopa meister 2016]]: 3.01,10 [[Belgia]] ([[Julien Watrin]], [[Jonathan Borlée]], [[Dylan Borlée]], [[Kevin Borlée]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: Eeljooksud – Finaal {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Álvaro Martín]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:20.42 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Diego García]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:20.48 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Vasili Mizinov]] || Neutraalne sportlane || 1:20.50 |- | 4. || [[Massimo Stano]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 1:20.51 |- | 5. || [[Nils Brembach]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 1:21.25 |- | 6. || [[Miguel Ángel López]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:21.27 |- | 7. || [[Tom Bosworth]] || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || 1:21.31 |- | 8. || [[Hagen Pohle]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 1:21.35 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:16.36 [[Yusuke Suzuki]], [[Jaapan]] ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:17.02 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[8. märts]] [[2015]] [[Arles]]) <br>EM rekord: 1:18.37 [[Francisco Fernándes]], [[Hispaania]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine|Euroopa meister 2014]]: 1:19.44 [[Miguel Ángel López]], [[Hispaania]] ([[13. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br> <br>Ametlikud tulemused {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Marjan Sakalnyzkyj]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 3:46.32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Matej Tóth]] || {{Pisilipp|Slovakkia}} || 3:47.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Dsmitrij Dsjubin]] || {{Pisilipp|Valgevene}} || 3:47.59 |- | 4. || [[Håvard Haukenes]] || {{Pisilipp|Norra}} || 3:48.35 |- | 5. || [[Carl Dohmann]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 3:50.27 |- | 6. || [[Rafał Augustyn]] || {{Pisilipp|Poola}} || 3:51.37 |- | 7. || [[Rafał Sikora]] || {{Pisilipp|Poola}} || 3:52.56 |- | 8. || [[Nathaniel Seiler]] || {{Pisilipp|Saksamaa}} || 3:54.08 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:32.33 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3:32.33 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3:32.33 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#50 km käimine|Euroopa meister 2014]]: 3:32.33 [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM095101_C73K.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mateusz Przybylko]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.35 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Maksim Nedasekau]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2.33 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ilja Ivanjuk]] || Neutraalne sportlane || 2.31 |- | 4. || [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2.28 |- | 5. || [[Alperen Acet]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 2.24 |- | 5. || [[Andri Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.24 |- | 7. || [[Sylwester Bednarek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2.24 |- | 8. || [[Douwe Amels]] || {{PisiLipp|Holland}} || 2.19 |- | 8. || [[Eike Onnen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.19 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]])<br />2.42 [[Bogdan Bondarenko]], [[Ukraina]] ([[14. juuni]] [[2014]] [[New York]]) <br>EM rekord: 2.36 [[Andrei Silnov]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2016]]: 2.32 [[Gianmarco Tamberi]], [[Itaalia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM071900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM071101_C73M.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 6.05 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span>, <span style="color: " class="explain" title="Maailma U20 rekord">'''WU20R'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Timur Morgunov]] || [[Neutraalne sportlane]] || 6.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.95 |- | 4. || [[Piotr Lisek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.90 |- | 5. || [[Pawel Wojciechowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.80 |- | 6. || [[Konstadínos Filippídis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 5.75 |- | 6. || [[Sondre Guttormsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 5.75 NR |- | 8. || [[Axel Chapelle]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.65 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.16 [[Renaud Lavillenie]], [[Prantsusmaa]] ([[15. veebruar]] [[2014]] [[Donetsk]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 6.16 [[Renaud Lavillenie]], [[Prantsusmaa]] ([[15. veebruar]] [[2014]] [[Donetsk]]) <br>EM rekord: 6.00 [[Rodion Gataullin]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[1984]] [[Helsingi]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2016]]: 5.60 [[Robert Sobera]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM072900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM072101_C73M.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||8.25 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Fabian Heinle]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||8.13 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Serhiy Nykyforov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||8.13 |- | 4. || [[Thobias Nilsson Montler]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||8.10 |- | 5. || [[Tomasz Jaszczuk]] || {{PisiLipp|Poola}} ||8.08 |- | 6. || [[Dan Bramble]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 7.90 |- | 7. || [[Michel Tornéus]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 7.86 |- | 8. || [[Guillaume Victorin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 7.84 |} </div> <br> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.86 [[Robert Emmijan]], [[Nõukogude Liit]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsaghkadzor]]) <br>EM rekord: 8.47 [[Christian Reif]], [[Saksamaa]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2016]]: 8.25 [[Greg Rutherford]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM061900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM061101_C73P.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Nelson Évora]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||17.10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Alexis Copello]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} ||16.93 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Dimitrios Tsiamis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||16.78 |- | 4. || [[Nazim Babayev]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} ||16.76 |- | 5. || [[Pablo Torrijos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||16.74 |- | 6. || [[Nathan Douglas]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||16.71 |- | 7. || [[Jean-Marc Pontvianne]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||16.61 |- | 8. || [[Tomáš Veszelka]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} ||16.48 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 17.99 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2016]]: 17.20 [[Max Hess]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: Kvalifikatsioon – Finaal {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Michał Haratyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.72 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.66 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[David Storl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 21.41 |- | 4. || [[Tomáš Stanek]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 21.16 |- | 5. || [[Aleksandr Lesnoi]] || Neutraalne sportlane || 21.04 |- | 6. || [[Bob Bertemes]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || 21.00 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 7. || [[Stipe Žunic]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 20.73 |- | 8. || [[Maksim Afonin]] || Neutraalne sportlane || 20.68 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 23.06 [[Ulf Dimmermann]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>EM rekord: 22.22 [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2016]]: 21.31 [[David Storl]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM051900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM051101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Andrius Gudžius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 68.46 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 68.23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lukas Weisshaidinger]] || {{PisiLipp|Austria}} || 65.14 |- | 4. || [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 64.55 |- | 5. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 64.34 |- | 6. || [[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 64.33 |- | 7. || [[Alin Alexandru Firfirică]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.73 |- | 8. || [[Apóstolos Paréllis]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 63.62 |- |colspan="7"|... |- | 13. || [[Martin Kupper]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.13 |} </div> <br> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 68.87 [[Piotr Małachowski]], [[Poola]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2016]]: 67.06 [[Piotr Małachowski]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM052900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM052101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} || 80.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 78.69 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 77.36 |- | 4. || [[Pavel Barejscha]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 77.02 |- | 5. || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 76.86 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 6. || [[Ivan Cichan]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 75.79 |- | 7. || [[Hlib Piskunov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 74.62 |- | 8. || [[Serghei Marghiev]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 74.47 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2016]]: 80.93 [[Paweł Fajdek]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM054900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM054101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Thomas Röhler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 89.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Andreas Hofmann]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87.60 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Magnus Kirt]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 85.96 |- | 4. || [[Marcin Krukowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 84.55 |- | 5. || [[Johannes Vetter]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 83.27 |- | 6. || [[Antti Ruuskanen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 81.70 |- | 7. || [[Andrian Mardare]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 81.54 |- | 8. || [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 80.64 |- |colspan="7"|... |- | 15. || [[Tanel Laanmäe]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 77.21 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1986]] [[Jena]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1986]] [[Jena]]) <br>EM rekord: 89.72 [[Steve Backley]], [[Suurbritannia]] ([[23. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2016]]: 86.66 [[Zigismunds Sirmais]], [[Läti]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM053900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM053101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== [[Pilt:2018 European Athletics Championships Day 3 (26).jpg|pisi|Arthur Abele pärast kümnevõistluse viimast ala]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Arthur Abele]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8431 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Ilja Škurenev]] || Neutraalne sportlane || 8321 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Vitali Žuk (kümnevõistleja)|Vitali Žuk]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 8290 |- | 4. || [[Niklas Kaul]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8220 |- | 5. || [[Timothy Duckworth]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8160 |- | 6. || [[Martin Roe]] || {{PisiLipp|Norra}} || 8131 |- | 7. || [[Pieter Braun]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8105 |- | 8. || [[Jan Doležal]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 8067 |- |colspan="7"|... |- | || [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Katkestas |- | || [[Karl Robert Saluri]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Katkestas |- | || [[Karel Tilga]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Katkestas |} </div> <br> Finaal: [[7. august|7.]]–[[8. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9045 [[Ashton Eaton]], [[USA]] ([[29. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ([[27. mai]] [[2002]] [[Götzis]]) <br>EM rekord: 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2016]]: 8218 [[Thomas van der Plaetsen]], [[Belgia]] <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM900000_C73U.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} === Naised === ==== [[100 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,85 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Gina Lückenkemper]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 10,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || 10,99 |- | 4. || [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 11,05 |- | 5. || [[Jamile Samuel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 11,14 |- | 6. || [[Imani Lansiquot]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 11,14 |- | 7. || [[Carolle Zahi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,20 |- | 8. || [[Orlann Ombissa-Dzangue]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,29 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 37 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>EM rekord: 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2016]]: 10,90 [[Dafne Schippers]], [[Holland]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[200 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 21,89 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || 22,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jamile Samuel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 22,37 |- | 4. || [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 22,45 |- | 5. || [[Ivet Lalova-Collio]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 22,82 |- | 6. || [[Bianca Williams]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 22,88 |- | 7. || [[Beth Dobbin]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 22,93 |- | 8. || [[Laura Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 23,08 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 21,63 [[Dafne Schippers]], [[Holland]] ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]], [[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 22,37 [[Dina Asher-Smith]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[400 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Justyna Święty-Ersetic]] || {{PisiLipp|Poola}} || 50,41 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[María Belibasáki]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 50,45 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lisanne de Witte]] || {{PisiLipp|Holland}} || 50,77 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 4. || [[Laviai Nielsen]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 51,21 |- | 5. || [[Iga Baumgart-Witan]] || {{PisiLipp|Poola}} || 51,24 |- | 6. || [[Agnė Šerkšnienė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 51,42 |- | 7. || [[Floria Gueï]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 51,57 |- | 8. || [[Madiea Ghafoor]] || {{PisiLipp|Holland}} || 51,57 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 47,60 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 47,60 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>EM rekord: 48,12 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 50,73 [[Libania Grenot]], [[Itaalia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Natalja Prišepa]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.00,38 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Rénelle Lamote]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2.00,62 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Olha Lyakhova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.00,79 |- | 4. || [[Adelle Tracey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.00,86 |- | 5. || [[Anna Sabat]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2.01,26 |- | 6. || [[Lynsey Sharp]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.01,83 |- | 7. || [[Selina Büchel]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2.02,05 |- | 8. || [[Shelayna Oskan-Clarke]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.02,26 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.53,28 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1.53,28 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>EM rekord: 1.55,41 [[Olga Minejeva]], [[Nõukogude Liit]] ([[8. september]] [[1983]] [[München]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 1.59,70 [[Natalja Prišepa]], [[Ukraina]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaal] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[1500 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.03,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Laura Weightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.03,75 |- | 4. || [[Ciara Mageean]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 4.04,63 |- | 5. || [[Simona Vrzalová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4.06,47 |- | 6. || [[Marta Pen]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 4.06,54 |- | 7. || [[Hanna Hermansson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 4.07,16 |- | 8. || [[Darja Barysevitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 4.07,52 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.50,07 [[Genzebe Dibaba]], [[Etioopia]] ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monaco]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.52,47 [[Tatjana Kazankina]], [[Nõukogude Liit]] ([[13. august]] [[1980]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 3.56,91 [[Tatjana Tomašova]], [[Venemaa]] ([[13. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 4.33,00 [[Angelika Cichocka]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[5000 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 14.46,12 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Eilish McColgan]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 14.53,05 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yasemin Can]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 14.57,63 |- | 4. || [[Konstanze Klosterhalfen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 15.03,75 |- | 5. || [[Melissa Courtney]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 15.04,75 |- | 6. || [[Susan Krumins]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.09,65 |- | 7. || [[Ancuța Bobocel]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 15.16,13 |- | 8. || [[Maureen Koster]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.21,64 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 14.11,15 [[Tirunesh Dibaba]], [[Etioopia]] ([[6. juuni]] [[2008]] [[Oslo]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 14.23,75 [[Lilija Šobuhova]], [[Venemaa]] ([[19. juuli]] [[2008]] [[Kaasan]]) <br>EM rekord: 14.52,20 [[Alemitu Bekele]], [[Türgi]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 15.18,15 [[Yasemin Can]], [[Türgi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Finaal] {{clear}} ==== [[10 000 meetri jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 31.43,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Susan Krumins]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.52,55 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Meraf Bahta]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 32.19,34 |- | 4. || [[Alina Reh]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 32.28,48 |- | 5. || [[Yasemin Can]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 32.34,34 |- | 6. || [[Alice Wright]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 32.36,45 |- | 7. || [[Charlotta Fougberg]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 32.43,04 |- | 8. || [[Sviatlana Kudzeliš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 32.46,34 |} </div> <br> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 29.31,78 [[Wang Junxia]], [[Hiina]] ([[8. september]] [[1993]] [[Peking]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 29.56,34 [[Elvan Abeylegesse]], [[Türgi]] ([[15. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>EM rekord: 30.01,09 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 m jooks 2|Euroopa meister 2016]]: 31.12,86 [[Yasemin Can]], [[Türgi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Finaal] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Volha Mazuronak]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2:26.22 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Clémence Calvin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2:26.28 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Eva Vrabcová-Nývltová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 2:26.31 |- | 4. || [[Maryna Damanzevitsch]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2:27.44 |- | 5. || [[Nastassja Ivanova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2:27:49 |- | 6. || [[Sara Dossena]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:27.53 |- | 7. || [[Martina Strähl]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 2:28.07 |- | 8. || [[Catherine Bertone]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:30.06 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:15.25 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[13. aprill]] [[2003]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2:15.25 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[13. aprill]] [[2003]] [[London]]) <br>EM rekord: 2:25.14 [[Christelle Daunay]], [[Prantsusmaa]] ([[16. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2014]]: 2:25.14 [[Christelle Daunay]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>[ Ametlikud tulemused] <br> <br>Võistkondlikuks arvestuses sai esimese koha Valgevene (7:21.54), teise koha Itaalia (7:32.46) ja kolmanda koha Hispaania (7:44.06). {{clear}} ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Elvira Herman]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 12,67 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Pamela Dutkiewicz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,72 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Cindy Roleder]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,77 |- | 4. || [[Nadine Visser]] || {{PisiLipp|Holland}} || 12,88 |- | 5. || [[Ricarda Lobe]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,00 |- | 6. || [[Karolina Kołeczek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,11 |- | || [[Solène Ndama]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || Diskvalifitseeriti |- | || [[Alina Tałaj]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || Diskvalifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,21 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 12,21 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>EM rekord: 12,38 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|Euroopa meister 2016]]: 12,62 [[Cindy Roleder]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaalid] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Léa Sprunger]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 54,33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hanna Ryzhykova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 54,51 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Meghan Beesley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,31 |- | 4. || [[Hanne Claes]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 55,75 |- | 5. || [[Yadisleidy Pedroso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 55,80 |- | 6. || [[Vera Rudakova]] || Neutraalne sportlane || 55,89 |- | 7. || [[Viktorija Tkatschuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 56,15 |- | 8. || [[Eilidh Doyle]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 56,23 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 52,34 [[Julija Petšonkina]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2003]] [[Tula]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 52,34 [[Julija Petšonkina]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2003]] [[Tula]] <br>EM rekord: 52,92 [[Natalja Antjuhh]], [[Venemaa]] ([[30. juuli]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2016]]: 55,12 [[Sara Slott Petersen]], [[Taani]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Poolfinaal] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlased !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Gesa Felicitas Krause]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 9.18,80 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Fabienne Schlumpf]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 9.22,29 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] || {{PisiLipp|Norra}} || 9.24,46 |- | 4. || [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || 9.24,78 |- | 5. || [[Adva Cohen]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 9.29,74 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 6. || [[Elena Burkard]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 9.29,76 |- | 7. || [[Anna Emilie Møller]] || {{PisiLipp|Taani}} || 9.31,66 |- | 8. || [[Irene Sánchez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 9.31,84 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.58,81 [[Gulnara Samitova]], [[Venemaa]] ([[17. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 8.58,81 [[Gulnara Samitova]], [[Venemaa]] ([[17. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>EM rekord: 9.17,57 [[Julia Zaripova]], [[Venemaa]] ([[30. juuli]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2014]]: 9.18,85 [[Gesa-Felicitas Krause]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [ Eeljooksud] – [ Finaal] {{clear}} ==== [[4×100 meetri teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]], [[Bianca Williams]], [[Imani-Lara Lansiquot]], [[Dina Asher-Smith]] || 41,88 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Holland}} || [[Dafne Schippers]], [[Marije van Hunenstijn]], [[Jamile Samuel]], [[Naomi Sedney]] || 42,15 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Saksamaa}} || [[Lisa-Marie Kwayie]], [[Gina Lückenkemper]], [[Tatjana Pinto]], [[Rebekka Haase]] || 42,23 |- | 4. || {{Pisilipp|Šveits}} || [[Ajla Del Ponte]], [[Sarah Atcho]], [[Mujinga Kambundji]], [[Salomé Kora]] || 42,30 |- | 5. || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Orlann Ombissa-Dzangue]], [[Stella Akakpo]], [[Jennifer Galais]], [[Carolle Zahi]] || 43,10 |- | 6. || {{Pisilipp|Poola}} || [[Kamila Ciba]], [[Anna Kiełbasińska]], [[Martyna Kotwiła]], [[Ewa Swoboda]] || 43,34 |- | 7. || {{Pisilipp|Itaalia}} || [[Johanelis Herrera Abreu]], [[Gloria Hooper]], [[Irene Siragusa]], [[Audrey Alloh]] || 43,42 |- | 8. || {{Pisilipp|Hispaania}} || [[Maria Isabel Pérez]], [[Estela García]], [[Paula Sevilla]], [[Cristina Lara]] || 43,54 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 15 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 40,82 [[USA]] ([[Tianna Madison]], [[Allyson Felix]], [[Bianca Knight]], [[Carmelita Jeter]]; [[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[Silke Gladisch]], [[Sabine Rieger]], [[Ingrid Auerswald]], [[Marlies Göhr]]; [[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>EM rekord: 41,68 [[Saksa DV]] ([[Silke Möller]], [[Katrin Krabbe]], [[Kerstin Behrendt]], [[Sabine Günther]]; [[1. september]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks 2|Euroopa meister 2016]]: 42,04 [[Holland]] ([[Jamile Samuel]], [[Dafne Schippers]], [[Tessa van Schagen]], [[Naomi Sedney]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW401900_C74A.pdf Eeljooksud] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW401101_C73E.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[4×400 meetri teatejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{Pisilipp|Poola}} || [[Małgorzata Hołub-Kowalik]], [[Iga Baumgart-Witan]], [[Patrycja Wyciszkiewicz]], [[Justyna Święty-Ersetic]] || 3.26,59 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{Pisilipp|Prantsusmaa}} || [[Elea-Mariama Diarra]], [[Déborah Sananes]], [[Agnès Raharolahy]], [[Floria Gueï]] || 3.27,17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{Pisilipp|Suurbritannia}} || [[Zoey Clark]], [[Anyika Onuora]], [[Amy Allcock]], [[Eilidh Doyle]] || 3.27,40 |- | 4. || {{Pisilipp|Belgia}} || [[Cynthia Bolingo Mbongo]], [[Hanne Claes]], [[Justien Grillet]], [[Camille Laus]] || 3.27,69 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 5. || {{Pisilipp|Itaalia}} || [[Maria Benedicta Chigbolu]], [[Ayomide Folorunso]], [[Raphaela Boaheng Lukudo]], [[Libania Grenot]] || 3.28,62 |- | 6. || {{Pisilipp|Saksamaa}} || [[Nadine Gonska]], [[Laura Müller]], [[Karolina Pahlitzsch]], [[Hannah Mergenthaler]] || 3.30,33 |- | 7. || {{Pisilipp|Rumeenia}} || [[Andrea Miklós]], [[Cristina Daniela Balăn]], [[Sanda Belgyan]], [[Bianca Răzor]] || 3.32,15 |- | 8. || {{Pisilipp|Slovakkia}} || [[Emma Zapletová]], [[Iveta Putalová]], [[Daniela Ledecká]], [[Alexandra Bezeková]] || 3.32,22 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.15,17 [[Nõukogude Liit]] ([[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]; [[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 3.15,17 [[Nõukogude Liit]] ([[Tatjana Ledovskaja]], [[Olga Nazarova]], [[Marija Pinigina]], [[Olga Brõzgina]]; [[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>EM rekord: 3.16,87 [[Saksa DV]] ([[Kirsten Emmelmann]], [[Sabine Busch]], [[Petra Müller]], [[Marita Koch]]; [[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 meetri teatejooks 2|Euroopa meister 2016]]: 3.25,05 [[Suurbritannia]] ([[Emily Diamond]], [[Anyika Onuora]], [[Eilidh Doyle]], [[Seren Bundy-Davies]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW404900_C74A.pdf Eeljooksud] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW404101_C73E.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[María Pérez]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 1:26.36 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Anežka Drahotová]] || {{Pisilipp|Tšehhi}} || 1:27.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Antonella Palmisano]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || 1:27.30 |- | 4. || [[Brigita Virbalytė-Dimšienė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1:27.59 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 5. || [[Živilė Vaiciukevičiūtė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1:28.07 |- | 6. || [[Laura García-Caro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:28.15 |- | 7. || [[Inna Kaschyna]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1:29.16 |- | 8. || [[Ana Cabecinha]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:29.46 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.25.02 [[Jelena Lašmanova]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 1:25.02 [[Jelena Lašmanova]], [[Venemaa]] ([[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>EM rekord: 1:26.42 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#20 km käimine 2|Euroopa meister 2014]]: 1.27:56 [[Elmira Alembekova]], [[Venemaa]] <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW092101_C73K.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== Naiste 50&nbsp;km käimine oli Euroopa meistrivõistlustel kavas esmakordselt. <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Inês Henriques]] || {{Pisilipp|Portugal}} || 4:09.21 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Alina Tsviliy]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 4:12.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Julia Takács]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 4:15.22 |- | 4. || [[Chrystyna Judkina]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 4:20.46 |- | 5. || [[Wasylyna Witowschtschyk]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || 4:23.15 |- | 6. || [[Mária Czaková]] || {{Pisilipp|Slovakkia}} || 4:24.59 |- | 7. || [[Ainhoa Pinedo]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 4:27.03 |- | 8. || [[Mar Juárez]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || 4:28.58 |} </div> <br> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 4:04.36 [[Liang Rui]], [[Hiina]] ([[5. mai]] [[2018]] [[Taicang]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 4:05.56 [[Inês Henriques]], [[Portugal]] ([[13. august]] [[2017]] [[London]]) <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW095101_C73K.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Maria Lasitskene]] || Neutraalne sportlane || 2.00 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mirela Demireva]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 2.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Marie-Laurence Jungfleisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1.96 |- | 4. || [[Airinė Palšytė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1.96 |- | 5. || [[Kateryna Tabaschnyk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.94 |- | 6. || [[Michaela Hrubá]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.91 |- | 7. || [[Morgan Lake]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.91 |- | 8. || [[Alessia Trost]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1.91 |- |colspan="7"|... |- | 25. || [[Eleriin Haas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 1.76 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>EM rekord: 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>2.03 [[Venelina Veneva-Mateeva]], [[Bulgaaria]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>2.03 [[Blanka Vlašić]], [[Horvaatia]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|Euroopa meister 2016]]: 1.98 [[Ruth Beitia]], [[Hispaania]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW071900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW071101_C73M.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ekateríni Stefanídi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 4.85 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 4.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Holly Bradshaw]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.75 |- | 4. || [[Anzhelika Sidorova]] || Neutraalne sportlane || 4.70 |- | 5. || [[Ninon Guillon-Romarin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.65 |- | 6. || [[Angelica Bengtsson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 4.65 |- | 7. || [[Iryna Zhuk]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 4.55 |- | 8. || [[Maryna Kylypko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 4.45 |} </div> <br> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 5.06 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>EM rekord: 4.81 [[Ekateríni Stefanídi]], [[Kreeka]] ([[9. juuli]] [[2016]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe 2|Euroopa meister 2016]]: 4.81 [[Ekateríni Stefanídi]], [[Kreeka]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW072900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW072101_C73M.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6.75 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Maryna Bekh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 6.73 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Shara Proctor]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6.70 |- | 4. || [[Jazmin Sawyers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6.67 |- | 5. || [[Nastassia Mironchyk-Ivanova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 6.58 |- | 6. || [[Ksenija Balta]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 6.49 |- | 7. || [[Khaddi Sagnia]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 6.47 |- | 8. || [[Evelise Veiga]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 6.47 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[Nõukogude Liit]] ([[11. juuni]] [[1998]] [[Leningrad]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[Nõukogude Liit]] ([[11. juuni]] [[1998]] [[Leningrad]]) <br>EM rekord: 7.30 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1990]] [[Split]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe 2|Euroopa meister 2016]]: 6.94 [[Ivana Španović]], [[Serbia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW061900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW061101_C73P.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Paraskeví Papahrístou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 14.60 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Kristin Gierisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 14.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ana Peleteiro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 14.44 |- | 4. || [[Elena Panțuroiu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 14.38 |- | 5. || [[Hanna Knjasjeva-Minenko]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 14.37 |- | 6. || [[Gabriela Petrova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 14.26 |- | 7. || [[Jeanine Assani-Issouf]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 14.12 |- | 8. || [[Rouguy Diallo]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 14.08 |- |colspan="7"|... |- | 22. || [[Tähti Alver]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.76 |- | 24. || [[Merilyn Uudmäe]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 13.74 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 15.50 [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>EM rekord: 15.15 [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[9. august]] [[2008]] [[Göteborg]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe 2|Euroopa meister 2016]]: 14.58 [[Patrícia Mamona]], [[Portugal]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW062900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW062101_C73P.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Paulina Guba]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Christina Schwanitz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Aljona Dubitskaja]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 18.81 |- | 4. || [[Klaudia Kardasz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 18.48 |- | 5. || [[Sara Gambetta]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.13 |- | 6. || [[Radoslava Mavrodieva]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 18.03 |- | 7. || [[Sophie McKinna]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.69 |- | 8. || [[Viktoryia Kolb]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 17.50 |} </div> <br> Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>EM rekord: 21.69 [[Vita Pavlõš]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2016]]: 20.17 [[Christina Schwanitz]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://www.europeanchampionships.com/results/resECG2018/pdf/ECG2018/ATH/ECG2018_ATH_C74B_ATHWSHOTPUT-----------QUAL--------.pdf Kvalifikatsioon] – [https://www.europeanchampionships.com/results/resECG2018/pdf/ECG2018/ATH/ECG2018_ATH_C73S_ATHWSHOTPUT-----------FNL-000100--.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.62 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Shanice Craft]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 62.46 |- | 4. || [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 61.25 |- | 5. || [[Daisy Osakue]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 59.35 |- | 6. || [[Dragana Tomašević]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 58.94 |- | 7. || [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 58.91 |- | 8. || [[Aleksandra Emilianov]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 58.10 |- |colspan="7"|... |- | 29. || [[Kätlin Tõllasson]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 48.58 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>EM rekord: 71.36 [[Diana Sachse]], [[Saksa DV]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide 2|Euroopa meister 2014]]: 69.97 [[Sandra Perković]], [[Horvaatia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW052900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW052101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 78.94 EMR |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Alexandra Tavernier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 74.78 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Joanna Fiodorow]] || {{PisiLipp|Poola}} || 74.00 |- | 4. || [[Malwina Kopron]] || {{PisiLipp|Poola}} || 72.20 |- | 5. || [[Hanna Skydan]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 72.10 |- | 6. || [[Zalina Petrivskaya]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 71.80 |- | 7. || [[Kathrin Klaas]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 71.50 |- | 8. || [[Sophie Hitchon]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 70.52 |- |colspan="7"|... |- | 16. || [[Anna Maria Orel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 67.22 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 82.98 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 82.98 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>EM rekord: 78.76 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[15. august]] [[2014]] [[Zürich]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2016]]: 78.14 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW054900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW054101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christin Hussong]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 67.90 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nikola Ogrodníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 61.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Liveta Jasiūnaitė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 61.59 |- | 4. || [[Martina Ratej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 61.41 |- | 5. || [[Tatsiana Khaladovich]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 60.92 |- | 6. || [[Alexie Alais]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 60.01 |- | 7. || [[Irena Šedivá]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 59.76 |- | 8. || [[Sigrid Borge]] || {{PisiLipp|Norra}} || 59.60 |- |colspan="7"|... |- | || [[Liina Laasma]] || {{PisiLipp|Eesti}} || |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>EM rekord: 67.47 [[Miréla Maniáni]], [[Kreeka]] ([[8. august]] [[2002]] [[München]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise 2|Euroopa meister 2016]]: 66.34 [[Tatsiana Khaladovich]], [[Valgeene]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW053900_C74B.pdf Kvalifikatsioon] – [http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW053101_C73S.pdf Finaal] {{clear}} ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 6816 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6759 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Carolin Schäfer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6602 |- | 4. || [[Ivona Dadic]] || {{PisiLipp|Austria}} || 6552 <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> |- | 5. || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6414 |- | 6. || [[Kateřina Cachová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 6400 |- | 7. || [[Xénia Krizsán]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 6367 |- | 8. || [[Verena Preiner]] || {{PisiLipp|Austria}} || 6637 |- |colspan="7"|... |- | 12. || [[Grit Šadeiko]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 6060 |- | || [[Mari Klaup-McColl]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Katkestas |} </div> <br> Finaal: [[9. august|9.]]–[[10. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7291 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 7032 [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[26. august]] [[2007]] [[Osaka]]) <br>EM rekord: 6823 [[Jessica Ennis]], [[Suurbritannia]] ([[31. juuli]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsemevõistlus|Euroopa meister 2016]]: 6626 [[Anouk Vetter]], [[Holland]] <br> <br>[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATW700000_C73U.pdf Ametlikud tulemused] {{clear}} == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Saksamaa)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 7 || 5 || 6 || 18 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 7 || 4 || 1 || 12 |-style="background:#ccccff;" | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6 || 7 || 6 || 19 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3 || 4 || 3 || 10 |- |rowspan=2| 5. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 3 || 2 || 1 || 6 |- |align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 3 || 2 || 1 || 6 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Valgevene}} || 3 || 1 || 3 || 7 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 3 || 1 || 1 || 5 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 2 || 3 || 2 || 7 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 2 || 3 || 5 || 10 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 2 || 0 || 0 || 2 |- | 12. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 1 || 3 || 4 || 8 |- | – ||align=left| Neutraalsed sportlased || 1 || 3 || 2 || 6 |- | 13. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 1 || 2 || 2 || 5 |- |rowspan=2| 14. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- |align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- | 16. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 1 || 1 || 4 || 6 |- | 17. || align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- |rowspan=2| 18. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Iisrael}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 0 || 2 || 1 || 3 |- |rowspan=3| 21. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | 24. ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || 0 || 0 || 2 || 2 |- |rowspan=3|25. || align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- |align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku || 50 || 50 || 50 || 150 |} == Välislingid == * [https://www.berlin2018.info/ Ametlik koduleht] * [http://www.european-athletics.org/competitions/european-athletics-championships/2018/events/ Tulemused alade kaupa Euroopa Kergejõustikuliidu kodulehel] * [http://www.european-athletics.org/ Euroopa Kergejõustikuliidu koduleht] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2018. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Berliin]] 0anj9yvq22gn1ntuy65ka9201gbgtkh Eestimaa immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend 0 520590 6183512 6104518 2022-08-26T01:48:12Z The Prince of Tartu 901 /* B */ wikitext text/x-wiki Selles nimekirjas on loetletud Eestimaa rüütelkonna matriklisse immatrikuleeritud aadlisuguvõsad. __NOTOC__{{tähed}} ==A== [[Aderkas]] | [[Adlerberg]] | [[Albedyll]] | [[Anrep]] | [[Antropoff]] | [[Apraksin]] | [[Araktšejev]] | [[Arnold (aadlisuguvõsa)|Arnold]] | [[Arps von Arpshofen|Arpshofen]] ==B== [[Baer (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Baer Edle von Huthorn]] | [[Baggehufwudt]] | [[Balašov (aadlisuguvõsa)|Balašov]] | [[Balugjanski]] | [[Baranoff]] | [[Barclay de Tolly]] | [[Barlöwen]] | [[Bars]] | [[Bassewitz]] | [[Baumgarten]] | [[Behr]] | [[Bellingshausen (aadlisuguvõsa)|Bellingshausen]] | [[Below]] | [[Benckendorff]] | [[Berends]] | [[Berg (Kandla)]] | [[Berg (Päri)]] | [[Bibikov]] | [[Bielsky]] | [[Biron]] | [[Bistram]] | [[Bludov]] | [[Bock (Bukas)]] | [[Bock (Lahmuse)]] | [[Bodisco]] | [[Brandt (Pühajõe)]] | [[Brasch]] | [[Bredahl]] | [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]] | [[Brevern]] | [[Browne-Camus]] | [[Bruemmer]] | [[Brömssen|Brömsen]] | [[Brückendahl]] | [[Budberg-Bönninghausen]] | [[Bunge (suguvõsa)|Bunge]] | [[Buxhoeveden]] | [[Bühl|Bühl (Biel)]] ==C== [[Cahdeus]] | [[Cancrin]] | [[Clapier de Colongue]] | [[Clodt von Jürgensburg]] ==D== [[Dehn]] | [[Dellingshausen]] | [[Delwig]] | [[Demidov]] | [[Derfelden]] | [[Diebitsch]] | [[Dietz]] | [[Ditmar]] | [[Dolgoruki]] | [[Douglas]] | [[Drenteln]] | [[Drewnick]] | [[Dücker]] ==E== [[Emme|Edle von Emme]] | [[Ekesparre]] | [[Engelhardt]] | [[Erdtmann]] | [[Ermes]] | [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] ==F== [[Fersen]] | [[Fick]] | [[Fischbach]] | [[Fock]] | [[Friederici]] | [[Friesell]] ==G== [[Gernet]] | [[Gersdorff]] | [[Girard de Soucanton]] | [[Glasenapp]] | [[Golitsõn]] | [[Golubtsov]] | [[Gortšakov]] | [[Grabbe]] | [[Grahmann]] | [[Graß]] | [[Grotenhielm]] | [[Grünewaldt]] | [[Gurjev]] | [[Güldenstubbe]] ==H== [[Hagemeister]] | [[Hagmann]] | [[Hahn]] | [[Hahn (Laekvere)]] | [[Handtwig]] | [[Harpe]] | [[Hastfer]] | [[Hedemann]] | [[Helffreich]] | [[Heller (aadlisuguvõsa)|Heller]] | [[Helmersen]] | [[Helwig]] | [[Heyden]] | [[Hildebrandt]] | [[Holstein-Beck]] | [[Howen]] | [[Hoyningen|Hoyningen gen. Huene]] | [[Hunnius]] ==I== [[Igelström]] ==K== [[Kallmann]] | [[Kaulbars]] | [[Keller]] | [[Keyserling]] | [[Kirchner]] | [[Kleinmichel]] | [[Klick]] | [[Klingstaedt]] | [[Klopmann]] | [[Klugen]] | [[Klüpffel]] | [[Knorring]] | [[Kochius]] | [[Koltovskoi]] | [[Korff]] | [[Koskull]] | [[Kozodavlev]] | [[Kotzebue]] | [[Krause]] | [[Krusenstiern]] | [[Krüdener]] | [[Kurakin]] | [[Kursell]] ==L== [[Lantingshausen]] | [[La Trobe]] | [[Le Fort]] | [[Levašov]] | [[Lilienfeld]] | [[Linden]] | [[Lode]] | [[Lohmann (aadlisuguvõsa)|Lohmann]] | [[Ludewig]] | [[Lueder]] | [[Löschern von Herzfeld]] | [[Löwen]] | [[Löwendahl]] | [[Löwenstern]] | [[Löwis of Menar]] | [[Lütke]] ==M== [[Manderstierna]] | [[Maslov]] | [[Maydell]] | [[Meiners]] | [[Mellin]] | [[Menšikov]] | [[Meyendorff]] | [[Michelsohnen]] | [[Middendorf]] | [[Moeller]] | [[Mohrenschildt]] | [[Moltšanov]] | [[Mordvinov]] | [[Muravjov]] | [[Mühlen]] | [[Mühlendahl]] | [[Müller (Kunda)]] | [[Münnich]] ==N== [[Nasackin]] | [[Neff]] | [[Nieroth]] | [[Nolcken]] | [[Nottbeck]] | [[Novosiltsov (põlisaadlisuguvõsa)|Novosiltsov]] | [[Novosiltsov (Orjol)]] ==O== [[Oettingen]] | [[Olitz]] | [[Olsufjev]] | [[Orlov]] | [[Osten]] | [[Osten-Sacken]] | [[Ostermann]] ==P== [[Pahlen]] | [[Panin]] | [[Passek]] | [[Patkul]] | [[Paulucci delle Roncole]] | [[Paykull]] | [[Peetz]] | [[Pfeilitzer]] gen. Franck | [[Pilar von Pilchau]] | [[Pistohlkors]] | [[Pohlmann]] | [[Poll]] | [[Pröbsting]] ==R== [[Ramm (aadlisuguvõsa)|Ramm]] | [[Raß]] | [[Berens von Rautenfeld|Rautenfeld]] | [[Rehbinder]] | [[Rehren]] | [[Rennenkampff]] | [[Renteln]] | [[Reutern]] | [[Ribeaupierre]] | [[Richter]] | [[Riesenkampff]] gen. Rehekampff | [[Rittern]] | [[Rosen (punane)]] | [[Rosen (valge)]] | [[Rosenbach (aadlisuguvõsa)|Rosenbach]] | [[Wetter-Rosenthal|Rosentahl]] | [[Rossillon (suguvõsa)]] | [[Ruckteschell]] | [[Ruden]] | [[Rönne]] | [[Rüdinger]] ==S== [[Samson-Himmelstjerna]] | [[Sayn-Wittgenstein|Sayn-Wittgenstein-Berleburg-Ludwigsburg]] | [[Saltza]] | [[Scharenberg]] | [[Scheurmann]] | [[Schilling]] | [[Schlippenbach]] | [[Schonert]] | [[Schoultz von Ascheraden]] | [[Schubert (aadlisuguvõsa)|Schubert]] | [[Schulmann]] | Schultz | [[Schwebs]] | [[Schwengelm]] | [[Seidlitz (Sõtke)]] | [[Seidlitz (Väätsa)]] | [[Sievers (aadlisuguvõsa)|Sievers]] | [[Sivers (Õisu)|Sivers]] | [[Silberarm]] | [[Silfverharnisk]] | [[Simolin]] | [[Smitten]] | [[Speranski]] | [[Spiridov]] | [[Staal]] | [[Stackelberg]] | [[Stael von Holstein]] | [[Steinheil]] | [[Stenbock]] | [[Stiernhielm]] | [[Straelborn]] | [[Strandmann (aadlisuguvõsa)|Strandmann]] | [[Stroganov]] | [[Stromberg]] | [[Stryk]] ==Š== [[Šahhovskoi|Šahhovskoi-Glebov-Strešnev]] | [[Šuvalov]] ==Z== [[Zimmermann (Lehtse)]] | [[Zubov]] | [[Zoege von Manteuffel]] ==Ž== [[Žerebtsov]] ==T== [[Taube]] | [[Tideböhl]] | [[Tiesenhausen]] | [[Toll (aadlisuguvõsa)|Toll]] | [[Totleben]] | [[Traubenberg]] | [[Tritthof]] | [[Troštšinski]] | [[Tšitšerin]] ==U== [[Uexküll]] | [[Uexküll-Güldenband]] | [[Ulrich|Ulrich (Pilkuse)]] | [[Ulrich (Vahenurme)]] | [[Ungern-Sternberg]] ==V== [[Valujev]] | [[Vassiltšikov]] | [[Vietinghoff]] | [[Vjazmitinov]] | [[Vogdt]] | [[Volkonski]] ==W== [[Wachten]] | [[Wachtmeister|Wachtmeister af Johannishus]] | [[Wahl]] | [[Wangersheim]] | [[Wartmann]] | [[Wassmann]] | [[Weiss (Uhtna)]] | [[Wendrich]] | [[Weymarn]] | [[Wilcken (Vaimõisa)|Wilcken]] | [[Wistinghausen]] | [[Wolff]] | [[Wolffeldt]] | [[Wrangell]] | [[Wrede]] | [[Wulfsdorff]] ==Vaata ka== *[[Eestimaa rüütelkond]] *[[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] ==Kirjandus== *Mühlendahl, Ernst von. Hoyningen-Huene, Baron Heiner von. ''Die Baltischen Ritterschaften''. – Aus dem Deutschen Adelsarchiv. Band 4 der Schriftenreihe. Limburg/Lahn: C. A. Starke Verlag, 1973. [[Kategooria:Eestimaa rüütelkond]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rüütelkonnad]] p2jbsr7z2gj3qy9kbvbvjyga5ayi29i Aloja kirik 0 520868 6183418 5385139 2022-08-25T19:31:25Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{Kirik |nimi = Aloja kirik |pilt = Alojas luterāņu baznīca 4.jpg |pildiallkiri = Aloja luteri kirik |riik = [[Läti]] |asukoht = [[Aloja]] |ehituse algus = [[1768]] |ehituse lõpp = [[1786]] |esmamainimine = [[1695]] |kuuluvus = |laiuskoord = 57/46/02 |pikkuskoord = 24/53/00 }} '''Aloja kirik''' on [[luterlus|luteri]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] Lätis [[Aloja]] linnas. See on [[Aloja kihelkond|Aloja]] kihelkonnakirik. Hoone asub aadressil Baznīcas ielā 2.<ref>[http://www.lelb.lv/lv/?ct=draudzes_lv&ie=&sr=&bu=A LELB]</ref> Kirik on riikliku kaitse all olev arhitektuurimälestis.<ref>http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/8942/</ref> Ehkki sealset kihelkonda on mainitud juba aastal 1555, rajati esimene puidust kirik sinna alles aastal 1695. Sellel oli maakividest vundament ja tellistest sõrestik. See kirik ei kuulunud aga mitte kihelkonnale, vaid kohalikele mõisnikele. Kirikuga oli probleeme: aastal 1706 ei kannatanud kellatorni kandetalad kella raskust välja, aastal 1768 põles kirik aga maha. Selle asemele hakati rajama kivist kirikut, mis valmis aastal 1786.<ref>http://www.zudusilatvija.lv/objects/object/22584/</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Lutheran church in Aloja}} *[http://www.alojasbaznica.lv/ Kiriku koduleht] (''läti keeles'') {{Aloja kihelkond}} [[Kategooria:Läti kirikud]] [[Kategooria:Aloja kihelkond]] [[Kategooria:Limbaži piirkond]] cogd021b3vpj3fj5cvh1j0mptgg094k Staicele kirik 0 520899 6183421 5363558 2022-08-25T19:33:17Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{Kirik |nimi = Staicele kirik |pilt = Staiceles baznīca. 2000-04-29.jpg |pildiallkiri = Staicele kirik |riik = [[Läti]] |asukoht = [[Staicele]] |ehituse algus = [[1930]] |ehituse lõpp = [[1932]] |esmamainimine = [[1927]] |kuuluvus = |laiuskoord = 57/49/57 |pikkuskoord = 24/44/50 }} '''Staicele kirik''' (ka ''Rozēni-Staicele kirik'') on [[luterlus|luteri]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] Lätis [[Staicele]]s. See on asub endise [[Aloja kihelkond|Aloja kihelkonna]] aladel. Hoone asub aadressil Kalēju iela 3 ja seda kasutab Rozēni-Staicele kogudus.<ref>[http://www.lelb.lv/lv/?ct=draudzes_lv&ie=&sr=&bu=R LELB]</ref> Kuni 1927. aastani pidasid Aloja kirikuõpetajad jumalateenistusi Rozēni valla vallamajas. Aastal 1928 hakati sinna oma kirikut kavandama, kaks aastat hiljem algas ehitus ja see valmis lõplikult aastal 1932. Hoone projekteeris Eduards Daugulis, maalid tegi kohalik kunstnik Kārļis Keres. Kuni aastani 1933 teenindas sealset kogudust Aloja kirikuõpetaja Edgars Vītoliņš, seejärel sai kogudus oma pastori.<ref>http://www.staicelesnovads.lv/2007_2012/reportazas/1012/101210_staiceles_baznica.php</ref> Aastal 1934 valati [[Limbaži]]s kirikukell, mis riputati üles aastal 1935.<ref>Limbažu Vēstnesī, 1935.a 26.juuli „</ref> Nõukogude perioodil kasutati kirikut laohoonena. Aastal 1963 veeti minema kiriku orel. Sealset kogudust siiski ei suletud ja nii hankisid selle liikmed aastal 1973 uue oreli. Kirik avati taas [[1990. aastad|1990. aastatel]].<ref>[http://www.vietas.lv/objekts/staiceles_luteranu_baznica/ www.vietas.lv]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Lutheran church in Staicele}} *[https://www.draugiem.lv/latvijasbaznicas/gallery/?aid=63842217 Fotod portaalis draugiem.lv] [[Kategooria:Läti kirikud]] [[Kategooria:Limbaži piirkond]] 1kaeidews53dym1rxnfni9mon0vqutg 6183566 6183421 2022-08-26T07:47:10Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Kirik |nimi = Staicele kirik |pilt = Staiceles baznīca. 2000-04-29.jpg |pildiallkiri = Staicele kirik |riik = [[Läti]] |asukoht = [[Staicele]] |ehituse algus = [[1930]] |ehituse lõpp = [[1932]] |esmamainimine = [[1927]] |kuuluvus = |laiuskoord = 57/49/57 |pikkuskoord = 24/44/50 }} '''Staicele kirik''' (ka ''Rozēni-Staicele kirik'') on [[luterlus|luteri]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] Lätis [[Staicele]]s. See on endise [[Aloja kihelkond|Aloja kihelkonna]] aladel. Hoone asub aadressil Kalēju iela 3 ja seda kasutab Rozēni-Staicele kogudus.<ref>[http://www.lelb.lv/lv/?ct=draudzes_lv&ie=&sr=&bu=R LELB]</ref> Kuni 1927. aastani pidasid Aloja kirikuõpetajad jumalateenistusi Rozēni valla vallamajas. Aastal 1928 hakati sinna oma kirikut kavandama, kaks aastat hiljem algas ehitus ja see valmis lõplikult aastal 1932. Hoone projekteeris Eduards Daugulis, maalid tegi kohalik kunstnik Kārļis Keres. Kuni aastani 1933 teenindas sealset kogudust Aloja kirikuõpetaja Edgars Vītoliņš, seejärel sai kogudus oma pastori.<ref>http://www.staicelesnovads.lv/2007_2012/reportazas/1012/101210_staiceles_baznica.php</ref> Aastal 1934 valati [[Limbaži]]s kirikukell, mis riputati üles aastal 1935.<ref>Limbažu Vēstnesī, 1935.a 26.juuli „</ref> Nõukogude perioodil kasutati kirikut laohoonena. Aastal 1963 veeti minema kiriku orel. Sealset kogudust siiski ei suletud ja nii hankisid selle liikmed aastal 1973 uue oreli. Kirik avati taas [[1990. aastad|1990. aastatel]].<ref>[http://www.vietas.lv/objekts/staiceles_luteranu_baznica/ www.vietas.lv]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Lutheran church in Staicele}} *[https://www.draugiem.lv/latvijasbaznicas/gallery/?aid=63842217 Fotod portaalis draugiem.lv] [[Kategooria:Läti kirikud]] [[Kategooria:Limbaži piirkond]] 2b0aceng3qk33udps2ggglc49lh7ar3 Erich Tarkpea 0 532207 6183630 6159869 2022-08-26T10:58:28Z Andreas003 7485 wikitext text/x-wiki [[Fail:Erich-Tarkpea.jpg|pisi|Erich Tarkpea (1941)]] '''Erich Tarkpea''' ([[6. november]] [[1904]] [[Audru vald]], [[Pärnumaa]] – [[17. mai]] [[1978]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] kommunist ja [[Eesti NSV]] poliitik ning kultuuritegelane. == Elulugu == Erich Tarkpea sündis 1904 . aasta 6. novembril Pärnumaal [[Audru]] [[Köster|köstri]] Karl Tarkpea perekonda.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/voitleja/1978/05/01/4|pealkiri=Surmad Eestis|väljaanne=Võitleja: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja|aeg=01.05.1978|täpsustus=}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1921/05/08/35|pealkiri=Teated maakondadest: Karl Tarkpea|väljaanne=Tallinna Teataja|aeg=08.05.1921}}</ref> 1916. aastal astus Tarkpea [[Pärnu Ühisgümnaasium|Pärnu Ühisgümnaasiumi]], kus puutus kokku revolutsioonilisse noorsooliikumisega ja asus 1917. aastast ka ise [[Marksism|marksistliku]] ideoloogia eest võitlema. Paralleelselt õppetööga sai Tarkpeast üks [[Üle-eestimaaline Noorproletaarlaste Ühing|Üle-eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu]] Pärnu osakonna asutajaid. Pärast ühingu sulgemist [[Eesti vabariik|Eesti Vabariigi]] võimude poolt korraldas Tarkpea illegaalse [[Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingut]] tegevust [[Pärnu|Pärnus]]. Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu I kongressist võttis ta osa [[Läänemaa]] kommunistlike noorte telegaadina. 1922. aastal astus Tarkpea ametlikult [[NLKP]] liikmeks.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1978/05/26/15|pealkiri=Erich Tarkpea|väljaanne=Sirp ja vasar|aeg=26.05.1978}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/tartukommunist/1941/01/07/3|pealkiri=Valime NSVL Ülemnõukogu saadikuteks karastatud bolševikke!|väljaanne=Tartu Kommunist: Eestimaa Kommunistliku (bolševikkude) Partei Tartumaa Komitee häälekandja|aeg=07.01.1941}}</ref> Enamliku tegevuse pärast heideti Tarkpea gümnaasiumist välja ja ta asus tööle [[Sindi]] saeveskis. Sinna ei jäänud ta küll kauaks ning juba sama aasta sügisel asus Tarkpea õppima [[Läänemaa Õpetajate Seminar|Läänemaa õpetajate seminaris]], töötades samal ajal raamatuköitjana. Revolutsioonilise tegevuse tõttu sattus Tarkpea pahandustesse ka seminaris, kuid ta suutis siiski 1924. aastal kooli lõpetada. Sama aasta juulis asus Tarkpea tööle [[Voltveti algkool|Voltveti algkooli]], kuid liikus sealt edasi õpetama [[Maidla (Lüganuse)|Maidlasse]] [[Virumaa|Virumaale]].<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/parnumaateataja/1924/07/30/4|pealkiri=Lühikesed teated|väljaanne=Pärnumaa Teataja|aeg=30.07.1924}}</ref><ref name=":1" /> Uus töö ei muutnud Tarkpea sihte. Juba 1924. aasta suvest valmistas Tarkpea ette [[1. detsembri riigipöördekatse|detsembrimässu]] [[Pärnu|Pärnus]]. Pärast riigipöörde ebaõnnestumist vahistati 1925. aasta jaanuaris Tarkpea ja mõisteti kaheksaks aastaks vangi (kuigi vangistust lühendati Tarkpea nooruse tõttu viiele aastale).<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/postimeesparnuva/1925/07/21/1|pealkiri=Pärnu kommunistide süüteo asi|väljaanne=Postimees: Pärnu väljaanne|aeg=21.07.1925}}</ref> Siiski otsustas kohus Tarkpea vangistust pikendada 1928. aastal ning Tarkpea istus [[Vangla|vanglas]] 1931. aasta sügiseni.<ref name=":1" /> Pärast vabanemist tegi Tarkpea Pärnus juhutöid, kuni 1933. aastal sai tööd lossijana [[Pärnu sadam|Pärnu sadamas]]. Samal ajal korraldas ta uusi töölisstreike ning meeleavaldusi, kuni 1934. aastal arreteeriti Tarkpea uuesti ning mõisteti pooleteiseks aastaks vanglasse.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/kaja/1935/05/04/1/102|pealkiri=Rkl. M. Unt süüpingil|väljaanne=Kaja|aeg=04.05.1935}}</ref> Ta vabanes vanglast 1936. aasta sügisel ning asust tööle [[Tallinn|Tallinnasse]] ehitustöödele, kuni riigivõimud keelasid tal Tallinnas olemise. Siis asus Tarkpea [[Türi|Türile]], kus jätkas ehitajana töötamist. 1939. aastal läbis Tarkpea telegrafistide kursuse, misjärel siirdus mullatööle Pärnusse. 1940. aasta aprillis abiellus Tarkpea [[Lätlased|lätlasega]] Dveira Rōssins.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/30/69.8|pealkiri=Perekonnaseisu teateid|väljaanne=Postimees|aeg=30.04.1940}}</ref> Sama aasta juunis suunati Tarkpea ametiühingutööle ja juba juulis 1940 valiti ta [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] kandidaadina [[Riigivolikogu 22. valimisringkond|Türi valimisringkonnas]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]] kuuleka [[Riigivolikogu]] [[II Riigivolikogu|teise koosseisu]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1940/07/12/102|pealkiri=Türi ringkonnas kandideerib ainult E. Tarkpea|väljaanne=Järva Teataja|aeg=12.07.1940}}</ref> === Eesti NSV-s === 1940. aasta juulis valiti Tarkpea [[Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu Keskkomitee]] esimeseks sekretäriks. Kuni [[Suvesõda|suvesõjani]] oli Tarkpea üks [[Eesti NSV]] juhtivatest isikutest. Ta oli nii [[Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee]] Büroo liige, Riigivolikogust ümber korraldatud [[ENSV Ajutine Ülemnõukogu|ENSV Ajutise Ülemnõukogu]] saadik ning lisaks veel [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi]] liige. Lisaks valiti Tarkpea 1941. aasta jaanuaris [[NSVL Ülemnõukogu]] valimistel ülemkambrisse [[Rahvuste Nõukogu|Rahvuste Nõukogusse]].<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/tartukommunist/1940/12/10/9|pealkiri=Üksmeelselt anname kõik oma hääled sms Erich Tarkpeale|väljaanne=Tartu Kommunist : Eestimaa Kommunistliku (bolševikkude) Partei Tartumaa Komitee häälekandja|aeg=10.12.1940}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/tartukommunist/1941/01/17/5.2|pealkiri=Teadaanne NSVL Ülemnõukogu valimiste tulemustest|väljaanne=Tartu Kommunist: Eestimaa Kommunistliku (bolševikkude) Partei Tartumaa Komitee häälekandja|aeg=17.01.1941}}</ref> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aastatel tegutses Tarkpea poliittöötajana [[Nõukogude armee]] [[8. Eesti Laskurkorpus|Eesti rahvusväeosades]], esindades Eesti väeosi. Sõja lõpuks oli Tarkpeale omistatud [[Major|majori]] [[auaste]].<ref name=":0" /> Sõjajärgsetel aastatel töötas Tarkpea mitmetel vastutavatel kohtadel: 1952. aastast töötas ta aasta [[Pärnu oblast|Pärnu oblasti]] täitevkomitee sekretärina, siis [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu|Eesti NSV Ministrite Nõukogus]], [[Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing|Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühingus]] ning [[Eesti NSV Kultuuriministeerium|Eesti NSV Kultuuriministeeriumis]] osakonna ülemana.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/harjueluensv/1952/06/19/5|pealkiri=Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumis|väljaanne=Harju Elu: Harjumaa ajaleht|aeg=19.06.1952}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1960/07/29/4|pealkiri=Aukirjadega autasustatud|väljaanne=Sirp ja Vasar|aeg=29.07.1960}}</ref> Elu viimased aastad oli Erich Tarkpea nimetatud liidulise tähtsusega personaalpensionäriks. Ta suri 74. eluaastal [[17. mai]]l [[1978]] [[Tallinn]]as ja ta maeti [[23. mai]]l [[1978]] [[Metsakalmistu]]le. Postuumselt ilmus ka tema [[autobiograafia]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=25&filter_hauaplats_hauaplats=wJLNJBB9YNPK|pealkiri=NSVL ÜN RN Kultuurilooline haud Tallinna Metsakalmistu, V, Kuulsuste küngas, 30, kirstuplats|väljaanne=Haudi|vaadatud=15.07.2022}}</ref><ref name=":0" /> == Autasud == Erich Tarkpea sai oma elu ajal autasustatud [[Punalipu orden|Punalipu ordeniga]], kahe ordeniga [[Austuse märk|«Austuse märk»]], mitmete medalitega ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjadega.<ref name=":0" /> == Kirjandus == * Erich Tarkpea, (1983), "Mälestused", Eesti Raamat, Tallinn == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Tarkpea, Erich}} [[Kategooria:ELKNÜ Keskkomitee liikmed‎]] [[Kategooria:Eesti NSV I Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1978]] bthz68p70iy0o8393d7blk94926lzbk 6183645 6183630 2022-08-26T11:43:12Z Velirand 67997 /* Elulugu */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Erich-Tarkpea.jpg|pisi|Erich Tarkpea (1941)]] '''Erich Tarkpea''' ([[6. november]] [[1904]] [[Audru vald]], [[Pärnumaa]] – [[17. mai]] [[1978]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] kommunist ja [[Eesti NSV]] poliitik ning kultuuritegelane. == Elulugu == Erich Tarkpea sündis 1904 . aasta 6. novembril Pärnumaal [[Audru]] [[Köster|köstri]] Karl Tarkpea perekonda.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/voitleja/1978/05/01/4|pealkiri=Surmad Eestis|väljaanne=Võitleja: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja|aeg=01.05.1978|täpsustus=}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1921/05/08/35|pealkiri=Teated maakondadest: Karl Tarkpea|väljaanne=Tallinna Teataja|aeg=08.05.1921}}</ref> 1916. aastal astus Tarkpea [[Pärnu Ühisgümnaasium|Pärnu Ühisgümnaasiumi]], kus puutus kokku revolutsioonilisse noorsooliikumisega ja asus 1917. aastast ka ise [[Marksism|marksistliku]] ideoloogia eest võitlema. Paralleelselt õppetööga sai Tarkpeast üks [[Üle-eestimaaline Noorproletaarlaste Ühing|Üle-eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu]] Pärnu osakonna asutajaid. Pärast ühingu sulgemist [[Eesti vabariik|Eesti Vabariigi]] võimude poolt korraldas Tarkpea illegaalse [[Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingut]] tegevust [[Pärnu|Pärnus]]. Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu I kongressist võttis ta osa [[Läänemaa]] kommunistlike noorte delegaadina. 1922. aastal astus Tarkpea ametlikult [[NLKP]] liikmeks.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1978/05/26/15|pealkiri=Erich Tarkpea|väljaanne=Sirp ja vasar|aeg=26.05.1978}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/tartukommunist/1941/01/07/3|pealkiri=Valime NSVL Ülemnõukogu saadikuteks karastatud bolševikke!|väljaanne=Tartu Kommunist: Eestimaa Kommunistliku (bolševikkude) Partei Tartumaa Komitee häälekandja|aeg=07.01.1941}}</ref> Enamliku tegevuse pärast heideti Tarkpea gümnaasiumist välja ja ta asus tööle [[Sindi]] saeveskis. Sinna ei jäänud ta küll kauaks ning juba sama aasta sügisel asus Tarkpea õppima [[Läänemaa Õpetajate Seminar|Läänemaa õpetajate seminaris]], töötades samal ajal raamatuköitjana. Revolutsioonilise tegevuse tõttu sattus Tarkpea pahandustesse ka seminaris, kuid ta suutis siiski 1924. aastal kooli lõpetada. Sama aasta juulis asus Tarkpea tööle [[Voltveti algkool|Voltveti algkooli]], kuid liikus sealt edasi õpetama [[Maidla (Lüganuse)|Maidlasse]] [[Virumaa|Virumaale]].<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/parnumaateataja/1924/07/30/4|pealkiri=Lühikesed teated|väljaanne=Pärnumaa Teataja|aeg=30.07.1924}}</ref><ref name=":1" /> Uus töö ei muutnud Tarkpea sihte. Juba 1924. aasta suvest valmistas Tarkpea ette [[1. detsembri riigipöördekatse|detsembrimässu]] [[Pärnu|Pärnus]]. Pärast riigipöörde ebaõnnestumist vahistati 1925. aasta jaanuaris Tarkpea ja mõisteti kaheksaks aastaks vangi (kuigi vangistust lühendati Tarkpea nooruse tõttu viiele aastale).<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/postimeesparnuva/1925/07/21/1|pealkiri=Pärnu kommunistide süüteo asi|väljaanne=Postimees: Pärnu väljaanne|aeg=21.07.1925}}</ref> Siiski otsustas kohus Tarkpea vangistust pikendada 1928. aastal ning Tarkpea istus [[Vangla|vanglas]] 1931. aasta sügiseni.<ref name=":1" /> Pärast vabanemist tegi Tarkpea Pärnus juhutöid, kuni 1933. aastal sai tööd lossijana [[Pärnu sadam|Pärnu sadamas]]. Samal ajal korraldas ta uusi töölisstreike ning meeleavaldusi, kuni 1934. aastal arreteeriti Tarkpea uuesti ning mõisteti pooleteiseks aastaks vanglasse.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/kaja/1935/05/04/1/102|pealkiri=Rkl. M. Unt süüpingil|väljaanne=Kaja|aeg=04.05.1935}}</ref> Ta vabanes vanglast 1936. aasta sügisel ning asust tööle [[Tallinn|Tallinnasse]] ehitustöödele, kuni riigivõimud keelasid tal Tallinnas olemise. Siis asus Tarkpea [[Türi|Türile]], kus jätkas ehitajana töötamist. 1939. aastal läbis Tarkpea telegrafistide kursuse, misjärel siirdus mullatööle Pärnusse. 1940. aasta aprillis abiellus Tarkpea [[Lätlased|lätlasega]] Dveira Rōssins.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/04/30/69.8|pealkiri=Perekonnaseisu teateid|väljaanne=Postimees|aeg=30.04.1940}}</ref> Sama aasta juunis suunati Tarkpea ametiühingutööle ja juba juulis 1940 valiti ta [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] kandidaadina [[Riigivolikogu 22. valimisringkond|Türi valimisringkonnas]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]] kuuleka [[Riigivolikogu]] [[II Riigivolikogu|teise koosseisu]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1940/07/12/102|pealkiri=Türi ringkonnas kandideerib ainult E. Tarkpea|väljaanne=Järva Teataja|aeg=12.07.1940}}</ref> === Eesti NSV-s === 1940. aasta juulis valiti Tarkpea [[Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu Keskkomitee]] esimeseks sekretäriks. Kuni [[Suvesõda|suvesõjani]] oli Tarkpea üks [[Eesti NSV]] juhtivatest isikutest. Ta oli nii [[Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee]] Büroo liige, Riigivolikogust ümber korraldatud [[ENSV Ajutine Ülemnõukogu|ENSV Ajutise Ülemnõukogu]] saadik ning lisaks veel [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi]] liige. Lisaks valiti Tarkpea 1941. aasta jaanuaris [[NSVL Ülemnõukogu]] valimistel ülemkambrisse [[Rahvuste Nõukogu|Rahvuste Nõukogusse]].<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/tartukommunist/1940/12/10/9|pealkiri=Üksmeelselt anname kõik oma hääled sms Erich Tarkpeale|väljaanne=Tartu Kommunist : Eestimaa Kommunistliku (bolševikkude) Partei Tartumaa Komitee häälekandja|aeg=10.12.1940}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/tartukommunist/1941/01/17/5.2|pealkiri=Teadaanne NSVL Ülemnõukogu valimiste tulemustest|väljaanne=Tartu Kommunist: Eestimaa Kommunistliku (bolševikkude) Partei Tartumaa Komitee häälekandja|aeg=17.01.1941}}</ref> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aastatel tegutses Tarkpea poliittöötajana [[Nõukogude armee]] [[8. Eesti Laskurkorpus|Eesti rahvusväeosades]], esindades Eesti väeosi. Sõja lõpuks oli Tarkpeale omistatud [[Major|majori]] [[auaste]].<ref name=":0" /> Sõjajärgsetel aastatel töötas Tarkpea mitmetel vastutavatel kohtadel: 1952. aastast töötas ta aasta [[Pärnu oblast|Pärnu oblasti]] täitevkomitee sekretärina, siis [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu|Eesti NSV Ministrite Nõukogus]], [[Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing|Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühingus]] ning [[Eesti NSV Kultuuriministeerium|Eesti NSV Kultuuriministeeriumis]] osakonna ülemana.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/harjueluensv/1952/06/19/5|pealkiri=Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumis|väljaanne=Harju Elu: Harjumaa ajaleht|aeg=19.06.1952}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1960/07/29/4|pealkiri=Aukirjadega autasustatud|väljaanne=Sirp ja Vasar|aeg=29.07.1960}}</ref> Elu viimased aastad oli Erich Tarkpea nimetatud liidulise tähtsusega personaalpensionäriks. Ta suri 74. eluaastal [[17. mai]]l [[1978]] [[Tallinn]]as ja ta maeti [[23. mai]]l [[1978]] [[Metsakalmistu]]le. Postuumselt ilmus ka tema [[autobiograafia]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=25&filter_hauaplats_hauaplats=wJLNJBB9YNPK|pealkiri=NSVL ÜN RN Kultuurilooline haud Tallinna Metsakalmistu, V, Kuulsuste küngas, 30, kirstuplats|väljaanne=Haudi|vaadatud=15.07.2022}}</ref><ref name=":0" /> == Autasud == Erich Tarkpea sai oma elu ajal autasustatud [[Punalipu orden|Punalipu ordeniga]], kahe ordeniga [[Austuse märk|«Austuse märk»]], mitmete medalitega ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjadega.<ref name=":0" /> == Kirjandus == * Erich Tarkpea, (1983), "Mälestused", Eesti Raamat, Tallinn == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Tarkpea, Erich}} [[Kategooria:ELKNÜ Keskkomitee liikmed‎]] [[Kategooria:Eesti NSV I Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1978]] tlddk882ifnlond8zfleocmw0dwafez Pinot Grigio 0 543141 6183624 5722717 2022-08-26T10:42:34Z Shanewilliams01 169176 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Ursus scribens|aasta=2019|kuu=august}}{{Toimeta|lisaja=Ursus scribens|aasta=2019|kuu=august}}{{vikinda}} „Pinot Grigio” on itaalias kasutatav itaaliapärane nimi. Grigio itaaliakeelne tähendus on hall. Viinamarjade näol on tegemist tumedate, kuid mitte mustadega. Seda tuntakse ka teiste nimede all. Sama sorti nimetatakse Prantsusmaal prantsuse vormi järgi „Pinot Gris” sageli ka Tokay nime all ning Ukrainas Szürkebarat. Saksamaal kutsutakse Grauburgunderiks. <ref>A. Jefford (2009). Veinikursus. Kirjastus Varrak.</ref> Tegemist on vürtsika viinamarjasordiga, mis toodi Prantsusmaale ja ka mujale Euroopasse 14. sajandil Balatoni järve äärest. <ref>K. Keskküla (2004). Veinijuht. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS.</ref> == Ajalugu == Pinot Grigio on pärit Prantsusmaalt. Tavaliselt on valged viinamarjad rohelised, kuid Pinot Gris<ref>{{Netiviide|url=https://bottlebarn.com/collections/pinot-gris-grigio|pealkiri=pinot gris}}</ref> on pigem hallikas-sinakas, millest on ta saanud ka endale nime. Vein on sündinud Burgundias, kuid leidis oma tee Šveitsi aastatel 1300, kus seda peeti keisri lemmikuks. Sealt edasi jõudisid viinamarjad Põhja-Itaaliasse, kust sündis tõeline Pinot Grigio lugu. Itaalias sai Pinot Gris'ist Pinot Grigio, kus see sai tuntuks just Kirde-Itaalia piirkondades: Lombardia, Veneto, Friuli, Trentino ja Alto Adige. Veinist sai kuulsaim valge vein maailmas, mida hakati eksportima ka Ameerikasse. <ref>[https://vinepair.com/wine-101/learn-pinot-grigio-white-wine/ Vind d'Alsace website, read on April 4, 2019.]</ref> == Regioon ja sellele omased tunnused == {| class="wikitable" |- ! Riik / regioon !! Leviala |- | Itaalia || ca 10 200ha |- | USA || ca 6500ha |- | Saksamaa || ca 5100ha |- | Prantsusmaa || ca 2500ha |- | Austraalia || ca 3000ha |- | Uus-Meremaa || ca 1500ha |- | Austria || ca 250ha |} === Alsace === Alsace on peetud üheks maailma kauneimaks veinipiirkonnaks. Paljude eestlaste poolt armastatud ongi just Alsace’ist pärit veinid.Pikk põhjast lõunasse ulatuv veiniala, mis on tuntud ka kui Alsace’i veiniteena. Kuulub nüüdsest Prantsusmaale (alates aastast 1945), kuid on kuulunud vahel ka Saksamaale, selle tõttu on sealsed kohanimed pigem saksapärased. <ref>K. Keskküla (2004). Veinijuht. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS.</ref> === Austraalia === Kokku on Austraalias Pinot Grigio taimi 3731 hektarit <ref>[https://www.australianwine.com/en-AU/our-wines/pinot-grigio-gri Australian Wine, read on April 4 2019.]</ref> ning neli piirkonda: Victoria, Lõuna-Austraalia, Uus Lõuna-Wales, Tasmania. Epitsenteriks on Victoria piirkond. Sealne King Valley küla jahe kliima ja Itaalia kogukond toodab väga head Pinot Grigio veini. Ka teised piirkonnad on ideaalsed oma kliima poolest, et toota maitsavat Pinot Grigio veini. <ref>[https://www.wineselectors.com.au/wine-selectors/wine-varieties/pinot-gris-pinot-grigio Wine Selector, read on April 4 2019]</ref> === Saksamaa === Saksamaa on aastasadu olnud Eestile oluline veinimaa. Saksamaa toodangut iseloomustab nõtkus, kergus, maitseküllased valged veinid. Baden on Saksamaal kõige lõunapoolsema veinipiirkond. Ülekaalus on Baden'is Pinot'de perekond (Balnc, Gris ja Noir) - kokku umbes 40% kasvupinnast. Saksamaal kutsutakse Pinot Grigio't Ruländer'iks ja Grauburguner'iks, kuna tegemist on suitsuse ja vürtsika veiniga. <ref>K. Keskküla (2004). Veinijuht. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS.</ref> === Itaalia === Kirde-Itaalia jääb Pinot Grigio tootmise maailma esinumbriks. Piirkond ekspordib igal aastal suurel hulgal veini, peamiselt Ühendkuningriiki ja USAsse. Tuleb siiski märkida, et seal on ka rohkelt näiteid selles piirkonnas asuvatest premium veinidest, mille kaal ja tekstuur on võrreldavad mis tahes Pinot Gris'i villimisega. Mõnedes Itaalia osades kasutatakse sorti vahuveinide valmistamiseks. <ref>[https://www.wine-searcher.com/grape-381-pinot-grigio Wine-searcher, read on April 4 2019.]</ref> == Veini omadused == Mida heledam on vein, seda happelisem on tema maitse. Veini maitse sõltub sellest, kus viinamarju kasvatatakse. Pinot Grigio'l ei ole silmatorkavalt ainulaadset maitset, mida Moscato või Riesling teeb, kuid see pakub värskendavat hapendust ja kaalukat tunnet oma keelele. Veini kirjeldus: poolkuiva, täidlase ja jõulise vürtsiga. <ref>K. Keskküla (2004). Veinijuht. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS.</ref> Puuvilja maitsed, mida tunneb veini juues: laim, roheline õun, sidrun, pirn, valge nektariin ja valge virsik. Veel võib tunda maitseid: mandel, mesilase mesi, nelk, ingver, vürts. <ref>[https://winefolly.com/review/whats-the-difference-between-pinot-gris-and-pinot-grigio/ Wine Folly, read on April 4 2019.]</ref> == Viited == {{viited}} p6c9pym986lih7bmx851lrg7zkcleq2 Ukraina armeekindral 0 551421 6183448 6167272 2022-08-25T20:48:55Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Ukraina armeekindral | omakeelne_nimetus = 'Генерал армії України'' | embleem = UA shoulder mark 22.svg | embleemiallkiri = | lipp = | lipuallkiri = | pilt = | pildilaius = | ametis = | ametisalates = | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = | residents = | asukoht = | esitaja = | nimetaja = | ametiaeg = | dokument = | moodustatud = | esimene = | viimane = | kaotatud = | asetäitja = | palk = | veebileht = }} '''Ukraina armeekindral''' ([[ukraina keel]]es ''Генерал армії України'') oli [[Ukraina Relvajõud]]ude kõrgeim [[sõjaväeline auaste]] aastatel [[1992]]−[[2020]]. == Kirjeldus == See oli kõrgem [[kindralpolkovnik]]ust. Sellele vastas [[Ukraina siseteenistuse kindral]] ja [[tsiviilkaitseteenistuse kindral]] (a-ni 2012 Ukraina tsiviilkaitseteenistuse kindral), mereväes vaste puudus. Auaste kaotati 30. juunil 2020 ja kõrgeimaks auastmeks sai [[kindral]]. ==Ukraina armeekindralid 1993−2020== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Aasta ! Kuupäev ! Pilt ! Nimi ! Märkus |- | <center>1</center> | <center>[[1993]]</center> | [[30. november]] | | [[Võtalõ Radetskõi|Võtali Grõgorovõtš Radetskõi]] (sündinud 1944){{lisa viide}} |- | <center>2</center> | <center>[[1994]]</center> | [[25. jaanuar]] | | [[Valeri Gubenko|Valeri Oleksandrovõtš Gubenko]] (1939−2000){{lisa viide}} |- | <center>3</center> | <center>1994</center> | [[23. märts]] | [[File:Yevhen Marchuk (cropped).jpg|85px]] | [[Jevgen Martšuk|Evgen Kõrõlovõtš Martšuk]] (1941-2021)<ref> У К А З ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ. Про присвоєння Є. Марчуку військового звання. Tekst: ''Присвоїти військове звання генерала армії України генерал-полковнику МАРЧУКУ Євгену Кириловичу - Голові Служби безпеки України''. 23 березня 1994 року, N 111/94</ref> |- | <center>4</center> | <center>[[1998]]</center> | [[23. august]] | [[File:Oleksandr Kuzmuk (cropped).jpg|85px]] | [[Oleksandr Kuzmuk|Oleksandr Ivanovõtš Kuzmuk]] (sündinud 1954)<ref>У К А З ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ Про присвоєння О. Кузьмуку військового звання. Присвоїти військове звання генерала армії генерал-полковнику КУЗЬМУКУ Олександру Івановичу - Міністру оборони України. Президент України Л.КУЧМА м. Київ, 23 серпня 1998 року N 922/98.</ref> |- | <center>5</center> | <center>[[2000]]</center> | 23. august | | [[Leonid Derkatš|Leonid Vassõljovõtš Derkatš]] (1939-2022)<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/na-83-m-hodu-zhizni-umer-eks-hlava-sbu-leonid-derkach.html На 83-м году жизни умер экс-глава СБУ Леонид Деркач] - Zn.ua, 14.01.2022 (vaadatud: 15.01.2022)</ref> |- | <center>6</center> | <center>[[2001]]</center> | 23. august | [[File:Volodymyr Shkidchenko.jpg|85px]] | [[Volodõmõr Škõdtšenko|Volodõmõr Petrovõtš Škõdtšenko]] (sündinud 1948){{lisa viide}} |- |- | <center>7</center> | <center>2001</center> | | | [[Volodõmõr Radtšenko|Volodõmõr Ivanovõtš Radtšenko]] (sündinud 1948){{lisa viide}} |- | <center>8</center> | <center>[[2006]]</center> | 30. november | | [[Ihor Drižtšanõ|Ihor Vassõljovõtš Drižtšanõ]] (sündinud 1961){{lisa viide}} |- | <center>9</center> | <center>[[2007]]</center> | [[21. august]] | | [[Sergi Kõrõtšenko|Sergi Oleksandrovõtš Kõrõtšenko]] (sündinud 1952){{lisa viide}} |- | <center>10</center> | <center>[[2008]]</center> | [[20. august]] | | [[Mõkola Lõtvõn|Mõkola Mõhhailovõtš Lõtvõn]] (sündinud 1961){{lisa viide}} |- | <center>11</center> | <center>2008</center> | 20. august | [[File:Кіхтенко Олександр Тимофійович.jpg|85px]] | [[Oleksandr Kihtenko|Oleksandr Tõmofiovõtš Kihtenko]] (sündinud 1956){{lisa viide}} |- | <center>12</center> | <center>2008</center> | [[28. november]] | [[File:Mykola Malomuzh.jpg|85px]] | [[Mõkola Malomuž|Mõkola Grõgorovõtš Malomuž]] (sündinud 1955){{lisa viide}} |- | <center>13</center> | <center>[[2010]]</center> | [[25. veebruar]] | [[File:Commander Ground Force of Ukraine visit Lithuania.jpg|85px]] | [[Ivan Svõda|Ivan Juriovõtš Svõda]] (sündinud 1950){{lisa viide}} | Ivan Svõda fotol paremal |- | <center>14</center> | <center>[[2011]]</center> | [[12. august]] | [[File:Valeriy Khoroshkovskyi.jpg|85px]] | [[Valeri Horoškovskõi|Valeri Ivanovõtš Horoškovskõi]] (sündinud 1950)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ N 815/2011 Про присвоєння військових та спеціальних звань. 1. Присвоїти в порядку переатестування військове звання генерал армії України дійсному державному раднику митної служби України ХОРОШКОВСЬКОМУ Валерію Івановичу - Голові Служби безпеки України, 12.08.2011</ref> |- | <center>15</center> | <center>[[2015]]</center> | [[14. oktoober]] | [[File:Muzhenko.jpg|85px]] | [[Viktor Muženko|Viktor Mõkolajovõtš Muženko]] (sündinud 1961)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №581/2015 Про присвоєння військових звань, 14.10.2015. 1. Присвоїти військове звання генерала армії України: генерал-полковнику МУЖЕНКУ Віктору Миколайовичу - начальнику Генерального штабу - Головнокомандувачу Збройних Сил України.</ref> |- | <center>16</center> | <center>[[2015]]</center> | 14. oktoober | [[File:Stepan Poltorak portrait.jpg|85px]] | [[Stepan Poltorak|Stepan Tõmofiovõtš Poltorak]] (sündinud 1965)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №581/2015 Про присвоєння військових звань, 14.10.2015. 1. Присвоїти військове звання генерала армії України: генерал-полковнику ПОЛТОРАКУ Степану Тимофійовичу - Міністру оборони України.</ref> |- | <center>17</center> | <center>[[2016]]</center> | [[25. märts]] | [[File:Grytsak in SSU building (cropped).jpg|85px]] | [[Vassõl Grõtšak|Vassõl Sergiovõtš Grõtšak]] (sündinud 1967)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №111/2016. Про присвоєння військових звань, 25.03.2016. 1. Присвоїти військове звання генерала армії України генерал-полковнику ГРИЦАКУ Василю Сергійовичу — Голові Служби безпеки України.</ref> |- | <center>18</center> | <center>[[2017]]</center> | [[25. juuli]] | [[File:Assistant Secretary of State Victoria Nuland at a Ukrainian State Border Guard Service (SBGS) Base in Kyiv, Oct. 8, 2014 05.jpg|85px]] | [[Viktor Nazarenko|Viktor Oleksandrovõtš Nazarenko]] (sündinud 1956)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №191/2017 Про присвоєння військового звання, 25.06.2017. ''1. Присвоїти військове звання генерала армії України генерал-полковнику НАЗАРЕНКУ Віктору Олександровичу – Голові Державної прикордонної служби України.''</ref> |- | <center>19</center> | <center>[[2019]]</center> | [[2. mai]] | | [[Petro Tsõgõkal|Petro Oleksandrovõtš Tsõgõkal]] (sündinud 1966){{lisa viide}} |} ==Vaata ka== *[[Armeekindral]] *[[Tsiviilkaitseteenistuse kindral]] *[[Ukraina siseteenistuse kindral]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://lb.ua/news/2019/05/30/428256_rada_prinyala_pervom_chtenii.html Рада приняла в первом чтении законопроект об отмене звания прапорщика] - Lb.ua, 30.05.2019 [[Kategooria:Sõjaväelised auastmed]] [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 7ogxc3448kenbqy1fnmxqrukzvd5c4l 6183465 6183448 2022-08-25T22:05:49Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Ukraina armeekindral | omakeelne_nimetus = 'Генерал армії України'' | embleem = UA shoulder mark 22.svg | embleemiallkiri = | lipp = | lipuallkiri = | pilt = | pildilaius = | ametis = | ametisalates = | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = | residents = | asukoht = | esitaja = | nimetaja = | ametiaeg = | dokument = | moodustatud = | esimene = | viimane = | kaotatud = | asetäitja = | palk = | veebileht = }} '''Ukraina armeekindral''' ([[ukraina keel]]es ''Генерал армії України'') oli [[Ukraina Relvajõud]]ude kõrgeim [[sõjaväeline auaste]] aastatel [[1992]]–[[2020]]. == Kirjeldus == See oli kõrgem [[kindralpolkovnik]]ust. Sellele vastas [[Ukraina siseteenistuse kindral]] ja [[tsiviilkaitseteenistuse kindral]] (a-ni 2012 Ukraina tsiviilkaitseteenistuse kindral), mereväes vaste puudus. Auaste kaotati 30. juunil 2020 ja kõrgeimaks auastmeks sai [[kindral]]. ==Ukraina armeekindralid 1993–2020== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Aasta ! Kuupäev ! Pilt ! Nimi |- | <center>1</center> | <center>[[1993]]</center> | [[30. november]] | | [[Võtalõ Radetskõi|Võtali Grõgorovõtš Radetskõi]] (sündinud 1944){{lisa viide}} |- | <center>2</center> | <center>[[1994]]</center> | [[25. jaanuar]] | | [[Valeri Gubenko|Valeri Oleksandrovõtš Gubenko]] (1939–2000){{lisa viide}} |- | <center>3</center> | <center>1994</center> | [[23. märts]] | [[File:Yevhen Marchuk (cropped).jpg|85px]] | [[Jevgen Martšuk|Evgen Kõrõlovõtš Martšuk]] (1941–2021)<ref> У К А З ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ. Про присвоєння Є. Марчуку військового звання. Tekst: ''Присвоїти військове звання генерала армії України генерал-полковнику МАРЧУКУ Євгену Кириловичу – Голові Служби безпеки України''. 23 березня 1994 року, N 111/94</ref> |- | <center>4</center> | <center>[[1998]]</center> | [[23. august]] | [[File:Oleksandr Kuzmuk (cropped).jpg|85px]] | [[Oleksandr Kuzmuk|Oleksandr Ivanovõtš Kuzmuk]] (sündinud 1954)<ref>У К А З ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ Про присвоєння О. Кузьмуку військового звання. Присвоїти військове звання генерала армії генерал-полковнику КУЗЬМУКУ Олександру Івановичу – Міністру оборони України. Президент України Л.КУЧМА м. Київ, 23 серпня 1998 року N 922/98.</ref> |- | <center>5</center> | <center>[[2000]]</center> | 23. august | | [[Leonid Derkatš|Leonid Vassõljovõtš Derkatš]] (1939–2022)<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/na-83-m-hodu-zhizni-umer-eks-hlava-sbu-leonid-derkach.html На 83-м году жизни умер экс-глава СБУ Леонид Деркач] – Zn.ua, 14.01.2022 (vaadatud: 15.01.2022)</ref> |- | <center>6</center> | <center>[[2001]]</center> | 23. august | [[File:Volodymyr Shkidchenko.jpg|85px]] | [[Volodõmõr Škõdtšenko|Volodõmõr Petrovõtš Škõdtšenko]] (sündinud 1948){{lisa viide}} |- |- | <center>7</center> | <center>2001</center> | | | [[Volodõmõr Radtšenko|Volodõmõr Ivanovõtš Radtšenko]] (sündinud 1948){{lisa viide}} |- | <center>8</center> | <center>[[2006]]</center> | 30. november | | [[Ihor Drižtšanõ|Ihor Vassõljovõtš Drižtšanõ]] (sündinud 1961){{lisa viide}} |- | <center>9</center> | <center>[[2007]]</center> | [[21. august]] | | [[Sergi Kõrõtšenko|Sergi Oleksandrovõtš Kõrõtšenko]] (sündinud 1952){{lisa viide}} |- | <center>10</center> | <center>[[2008]]</center> | [[20. august]] | | [[Mõkola Lõtvõn|Mõkola Mõhhailovõtš Lõtvõn]] (sündinud 1961){{lisa viide}} |- | <center>11</center> | <center>2008</center> | 20. august | [[File:Кіхтенко Олександр Тимофійович.jpg|85px]] | [[Oleksandr Kihtenko|Oleksandr Tõmofiovõtš Kihtenko]] (sündinud 1956){{lisa viide}} |- | <center>12</center> | <center>2008</center> | [[28. november]] | [[File:Mykola Malomuzh.jpg|85px]] | [[Mõkola Malomuž|Mõkola Grõgorovõtš Malomuž]] (sündinud 1955){{lisa viide}} |- | <center>13</center> | <center>[[2010]]</center> | [[25. veebruar]] | [[File:Ivan Svyda.jpg|85px]] | [[Ivan Svõda|Ivan Juriovõtš Svõda]] (sündinud 1950){{lisa viide}} |- | <center>14</center> | <center>[[2011]]</center> | [[12. august]] | [[File:Valeriy Khoroshkovskyi.jpg|85px]] | [[Valeri Horoškovskõi|Valeri Ivanovõtš Horoškovskõi]] (sündinud 1950)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ N 815/2011 Про присвоєння військових та спеціальних звань. 1. Присвоїти в порядку переатестування військове звання генерал армії України дійсному державному раднику митної служби України ХОРОШКОВСЬКОМУ Валерію Івановичу – Голові Служби безпеки України, 12.08.2011</ref> |- | <center>15</center> | <center>[[2015]]</center> | [[14. oktoober]] | [[File:Muzhenko.jpg|85px]] | [[Viktor Muženko|Viktor Mõkolajovõtš Muženko]] (sündinud 1961)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №581/2015 Про присвоєння військових звань, 14.10.2015. 1. Присвоїти військове звання генерала армії України: генерал-полковнику МУЖЕНКУ Віктору Миколайовичу – начальнику Генерального штабу – Головнокомандувачу Збройних Сил України.</ref> |- | <center>16</center> | <center>[[2015]]</center> | 14. oktoober | [[File:Stepan Poltorak portrait.jpg|85px]] | [[Stepan Poltorak|Stepan Tõmofiovõtš Poltorak]] (sündinud 1965)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №581/2015 Про присвоєння військових звань, 14.10.2015. 1. Присвоїти військове звання генерала армії України: генерал-полковнику ПОЛТОРАКУ Степану Тимофійовичу – Міністру оборони України.</ref> |- | <center>17</center> | <center>[[2016]]</center> | [[25. märts]] | [[File:Grytsak in SSU building (cropped).jpg|85px]] | [[Vassõl Grõtšak|Vassõl Sergiovõtš Grõtšak]] (sündinud 1967)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №111/2016. Про присвоєння військових звань, 25.03.2016. 1. Присвоїти військове звання генерала армії України генерал-полковнику ГРИЦАКУ Василю Сергійовичу — Голові Служби безпеки України.</ref> |- | <center>18</center> | <center>[[2017]]</center> | [[25. juuli]] | [[File:Assistant Secretary of State Victoria Nuland at a Ukrainian State Border Guard Service (SBGS) Base in Kyiv, Oct. 8, 2014 05.jpg|85px]] | [[Viktor Nazarenko|Viktor Oleksandrovõtš Nazarenko]] (sündinud 1956)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №191/2017 Про присвоєння військового звання, 25.06.2017. ''1. Присвоїти військове звання генерала армії України генерал-полковнику НАЗАРЕНКУ Віктору Олександровичу – Голові Державної прикордонної служби України.''</ref> |- | <center>19</center> | <center>[[2019]]</center> | [[2. mai]] | | [[Petro Tsõgõkal|Petro Oleksandrovõtš Tsõgõkal]] (sündinud 1966){{lisa viide}} |} ==Vaata ka== *[[Armeekindral]] *[[Tsiviilkaitseteenistuse kindral]] *[[Ukraina siseteenistuse kindral]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://lb.ua/news/2019/05/30/428256_rada_prinyala_pervom_chtenii.html Рада приняла в первом чтении законопроект об отмене звания прапорщика] – Lb.ua, 30.05.2019 [[Kategooria:Sõjaväelised auastmed]] [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] bmfkcpmngyj3np5iqhb32kenypce2yu 6183466 6183465 2022-08-25T22:06:35Z Kruusamägi 1530 miks siia seda tühja infokasti vaja on? wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Ukraina armeekindral | omakeelne_nimetus = Генерал армії України | embleem = UA shoulder mark 22.svg | embleemiallkiri = | lipp = | lipuallkiri = | pilt = | pildilaius = | ametis = | ametisalates = | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = | residents = | asukoht = | esitaja = | nimetaja = | ametiaeg = | dokument = | moodustatud = | esimene = | viimane = | kaotatud = | asetäitja = | palk = | veebileht = }} '''Ukraina armeekindral''' ([[ukraina keel]]es ''Генерал армії України'') oli [[Ukraina Relvajõud]]ude kõrgeim [[sõjaväeline auaste]] aastatel [[1992]]–[[2020]]. == Kirjeldus == See oli kõrgem [[kindralpolkovnik]]ust. Sellele vastas [[Ukraina siseteenistuse kindral]] ja [[tsiviilkaitseteenistuse kindral]] (a-ni 2012 Ukraina tsiviilkaitseteenistuse kindral), mereväes vaste puudus. Auaste kaotati 30. juunil 2020 ja kõrgeimaks auastmeks sai [[kindral]]. ==Ukraina armeekindralid 1993–2020== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Aasta ! Kuupäev ! Pilt ! Nimi |- | <center>1</center> | <center>[[1993]]</center> | [[30. november]] | | [[Võtalõ Radetskõi|Võtali Grõgorovõtš Radetskõi]] (sündinud 1944){{lisa viide}} |- | <center>2</center> | <center>[[1994]]</center> | [[25. jaanuar]] | | [[Valeri Gubenko|Valeri Oleksandrovõtš Gubenko]] (1939–2000){{lisa viide}} |- | <center>3</center> | <center>1994</center> | [[23. märts]] | [[File:Yevhen Marchuk (cropped).jpg|85px]] | [[Jevgen Martšuk|Evgen Kõrõlovõtš Martšuk]] (1941–2021)<ref> У К А З ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ. Про присвоєння Є. Марчуку військового звання. Tekst: ''Присвоїти військове звання генерала армії України генерал-полковнику МАРЧУКУ Євгену Кириловичу – Голові Служби безпеки України''. 23 березня 1994 року, N 111/94</ref> |- | <center>4</center> | <center>[[1998]]</center> | [[23. august]] | [[File:Oleksandr Kuzmuk (cropped).jpg|85px]] | [[Oleksandr Kuzmuk|Oleksandr Ivanovõtš Kuzmuk]] (sündinud 1954)<ref>У К А З ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ Про присвоєння О. Кузьмуку військового звання. Присвоїти військове звання генерала армії генерал-полковнику КУЗЬМУКУ Олександру Івановичу – Міністру оборони України. Президент України Л.КУЧМА м. Київ, 23 серпня 1998 року N 922/98.</ref> |- | <center>5</center> | <center>[[2000]]</center> | 23. august | | [[Leonid Derkatš|Leonid Vassõljovõtš Derkatš]] (1939–2022)<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/na-83-m-hodu-zhizni-umer-eks-hlava-sbu-leonid-derkach.html На 83-м году жизни умер экс-глава СБУ Леонид Деркач] – Zn.ua, 14.01.2022 (vaadatud: 15.01.2022)</ref> |- | <center>6</center> | <center>[[2001]]</center> | 23. august | [[File:Volodymyr Shkidchenko.jpg|85px]] | [[Volodõmõr Škõdtšenko|Volodõmõr Petrovõtš Škõdtšenko]] (sündinud 1948){{lisa viide}} |- |- | <center>7</center> | <center>2001</center> | | | [[Volodõmõr Radtšenko|Volodõmõr Ivanovõtš Radtšenko]] (sündinud 1948){{lisa viide}} |- | <center>8</center> | <center>[[2006]]</center> | 30. november | | [[Ihor Drižtšanõ|Ihor Vassõljovõtš Drižtšanõ]] (sündinud 1961){{lisa viide}} |- | <center>9</center> | <center>[[2007]]</center> | [[21. august]] | | [[Sergi Kõrõtšenko|Sergi Oleksandrovõtš Kõrõtšenko]] (sündinud 1952){{lisa viide}} |- | <center>10</center> | <center>[[2008]]</center> | [[20. august]] | | [[Mõkola Lõtvõn|Mõkola Mõhhailovõtš Lõtvõn]] (sündinud 1961){{lisa viide}} |- | <center>11</center> | <center>2008</center> | 20. august | [[File:Кіхтенко Олександр Тимофійович.jpg|85px]] | [[Oleksandr Kihtenko|Oleksandr Tõmofiovõtš Kihtenko]] (sündinud 1956){{lisa viide}} |- | <center>12</center> | <center>2008</center> | [[28. november]] | [[File:Mykola Malomuzh.jpg|85px]] | [[Mõkola Malomuž|Mõkola Grõgorovõtš Malomuž]] (sündinud 1955){{lisa viide}} |- | <center>13</center> | <center>[[2010]]</center> | [[25. veebruar]] | [[File:Ivan Svyda.jpg|85px]] | [[Ivan Svõda|Ivan Juriovõtš Svõda]] (sündinud 1950){{lisa viide}} |- | <center>14</center> | <center>[[2011]]</center> | [[12. august]] | [[File:Valeriy Khoroshkovskyi.jpg|85px]] | [[Valeri Horoškovskõi|Valeri Ivanovõtš Horoškovskõi]] (sündinud 1950)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ N 815/2011 Про присвоєння військових та спеціальних звань. 1. Присвоїти в порядку переатестування військове звання генерал армії України дійсному державному раднику митної служби України ХОРОШКОВСЬКОМУ Валерію Івановичу – Голові Служби безпеки України, 12.08.2011</ref> |- | <center>15</center> | <center>[[2015]]</center> | [[14. oktoober]] | [[File:Muzhenko.jpg|85px]] | [[Viktor Muženko|Viktor Mõkolajovõtš Muženko]] (sündinud 1961)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №581/2015 Про присвоєння військових звань, 14.10.2015. 1. Присвоїти військове звання генерала армії України: генерал-полковнику МУЖЕНКУ Віктору Миколайовичу – начальнику Генерального штабу – Головнокомандувачу Збройних Сил України.</ref> |- | <center>16</center> | <center>[[2015]]</center> | 14. oktoober | [[File:Stepan Poltorak portrait.jpg|85px]] | [[Stepan Poltorak|Stepan Tõmofiovõtš Poltorak]] (sündinud 1965)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №581/2015 Про присвоєння військових звань, 14.10.2015. 1. Присвоїти військове звання генерала армії України: генерал-полковнику ПОЛТОРАКУ Степану Тимофійовичу – Міністру оборони України.</ref> |- | <center>17</center> | <center>[[2016]]</center> | [[25. märts]] | [[File:Grytsak in SSU building (cropped).jpg|85px]] | [[Vassõl Grõtšak|Vassõl Sergiovõtš Grõtšak]] (sündinud 1967)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №111/2016. Про присвоєння військових звань, 25.03.2016. 1. Присвоїти військове звання генерала армії України генерал-полковнику ГРИЦАКУ Василю Сергійовичу — Голові Служби безпеки України.</ref> |- | <center>18</center> | <center>[[2017]]</center> | [[25. juuli]] | [[File:Assistant Secretary of State Victoria Nuland at a Ukrainian State Border Guard Service (SBGS) Base in Kyiv, Oct. 8, 2014 05.jpg|85px]] | [[Viktor Nazarenko|Viktor Oleksandrovõtš Nazarenko]] (sündinud 1956)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №191/2017 Про присвоєння військового звання, 25.06.2017. ''1. Присвоїти військове звання генерала армії України генерал-полковнику НАЗАРЕНКУ Віктору Олександровичу – Голові Державної прикордонної служби України.''</ref> |- | <center>19</center> | <center>[[2019]]</center> | [[2. mai]] | | [[Petro Tsõgõkal|Petro Oleksandrovõtš Tsõgõkal]] (sündinud 1966){{lisa viide}} |} ==Vaata ka== *[[Armeekindral]] *[[Tsiviilkaitseteenistuse kindral]] *[[Ukraina siseteenistuse kindral]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://lb.ua/news/2019/05/30/428256_rada_prinyala_pervom_chtenii.html Рада приняла в первом чтении законопроект об отмене звания прапорщика] – Lb.ua, 30.05.2019 [[Kategooria:Sõjaväelised auastmed]] [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 2y2d3n6iehnrgjyj2ibsbx62kcbdc3e Ukraina Siseväed 0 554480 6183444 5360351 2022-08-25T20:30:01Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina Siseministeeriumi Siseväed | pilt = Емблема внутрішніх військ МВС України.svg | pildiallkiri = | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina Siseministeeriumi Siseväed''' ([[ukraina keel]]es ''Внутрішні війська Міністерства внутрішніх справ України'') oli [[Ukraina]] sõjaväeline korrakaitseüksus 1991-2014. [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] okyc9uhpyoc5x5r8ohrye7ojyde6dxp 6183446 6183444 2022-08-25T20:36:09Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina Siseministeeriumi Siseväed | pilt = Емблема внутрішніх військ МВС України.svg | pildiallkiri = | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[Oleksandr Kihtenko]] <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina Siseministeeriumi Siseväed''' ([[ukraina keel]]es ''Внутрішні війська Міністерства внутрішніх справ України'') oli [[Ukraina]] sõjaväeline korrakaitseüksus 1991-2014. [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 6ium9adw8xv95erd9qpo8jgfjhavtt9 6183451 6183446 2022-08-25T21:13:28Z Neptuunium 58653 artiklile baassisu (edaspidi loodetavasti kirjutab selle autor ise) wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina Siseministeeriumi Siseväed | pilt = Емблема внутрішніх військ МВС України.svg | pildiallkiri = | algusaeg = 20. detsember 1991 | lõpuaeg = 13. märts 2014 | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = | haru = | liik = [[sandarmeeria]] | ülesanne = avaliku ja riikliku julgeoleku tagamine | suurus = | alluv = [[Pilt:Геральдичний знак - емблема МВС України.svg|23px]] [[Ukraina siseministeerium]] | garnison = [[Kiiev]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = kindralleitnant [[Stepan Poltorak]] | praegune_ülem_silt = Viimane ülem | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[Oleksandr Kihtenko]] <!-- Sümboolika --> | märk = Прапор внутрішніх військ МВС України.png | märk_silt = Sisevägede lipp | märk_2 = Внутрішні війська МВС України.jpg | märk_2_silt = Sisevägede õlamärk | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina Siseministeeriumi Siseväed''' ([[ukraina keel]]es ''Внутрішні війська Міністерства внутрішніх справ України'') oli aastail 1991–2014 eksisteerinud [[Ukraina]] [[Sandarmeeria|sõjaväeline korrakaitseüksus]]. Siseväed allusid [[Ukraina siseministeerium]]ile. 13. märtsil 2014 liideti [[Ukraina Rahvuskaart|Ukraina Rahvuskaardiga]].<ref>https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/877-18</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] stoeh1jgvjfv1owe84t0xir2vmmafmq 6183455 6183451 2022-08-25T21:20:09Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina Siseministeeriumi Siseväed | pilt = Емблема внутрішніх військ МВС України.svg | pildiallkiri = | algusaeg = 20. detsember 1991 | lõpuaeg = 13. märts 2014 | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = | haru = | liik = [[sandarmeeria]] | ülesanne = avaliku ja riikliku julgeoleku tagamine | suurus = | alluv = [[Pilt:Геральдичний знак - емблема МВС України.svg|23px]] [[Ukraina siseministeerium]] | garnison = [[Kiiev]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = kindralleitnant [[Stepan Poltorak]] | praegune_ülem_silt = Viimane ülem | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[Oleksandr Kihtenko]] <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Прапор внутрішніх військ МВС України.png|125px]] | märk_silt = Sisevägede lipp | märk_2 = [[Pilt:Внутрішні війська МВС України.jpg|125px]] | märk_2_silt = Sisevägede õlamärk | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina Siseministeeriumi Siseväed''' ([[ukraina keel]]es ''Внутрішні війська Міністерства внутрішніх справ України'') oli aastail 1991–2014 eksisteerinud [[Ukraina]] [[Sandarmeeria|sõjaväeline korrakaitseüksus]]. Siseväed allusid [[Ukraina siseministeerium]]ile. 13. märtsil 2014 liideti [[Ukraina Rahvuskaart|Ukraina Rahvuskaardiga]].<ref>https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/877-18</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] ghkengz1az081pdhyeyrkhwbefriz7h Mungarüü 0 555951 6183588 5955747 2022-08-26T08:22:17Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''Mungarüü''' on [[munk]]ade ja [[nunn]]ade rüü, riietus ja tunnusmärk kuuluvusest [[religioon|religioossesse]] [[kongregatsioon]]i või [[ordu]]sse. ==Budism== [[File:Thailand 2015 (20222291503).jpg|thumb|left|Mungarüüd kuivamas. Tai, 2015.|343x343px]] '''''Kāṣāya''''' ([[sanskriti keel]]es 'kollane', [[paali keel]]es ''kasāva'', [[hiina keel]]es 袈裟, [[jaapani keel]]es けさ ''kesa'', [[korea keel]]es 가사 ''gasa'', [[vietnami keel]]es ''cà-sa'' või [[sanskriti keel|sanskriti]] ja [[paali keel]]es ''cīvara''; [[tiibeti keel]]es ''chos gos'') on [[budism|budistliku]] [[bhikkhu|munga]] rüü, mis oli algselt määrdunud kollakat tooni (sellest ka sanskritikeelne nimetus, ''kāṣāya''). See koosneb traditsiooniliselt kolmest osast: eraldi alusriided alakeha ja ülakeha tarvis ning pealisrüü, mis algselt olid lihtsalt kolm nelinurkset riidetükki. Varases [[sangha|kogudus]]es oli mungarüü valmistatud teiste poolt minemavisatud rõivastest ning et see ei süvendaks soove, vaid sümboliseeriks kasinust ja lihtsust, pidi riie olema kas kantud, määrdunud, rebenenud või muul viisil ilmalikele kasutuskõlbmatu. Rüü ei tohtinud olla ka ühest suurest kangast, vaid tükkidest kokku õmmeldud, et veelgi rõhutada selle tagasihoidlikkust. Määrdunud kollast värvi rüü ja kerjakauss olidki ainsad asjad, mida [[bhikkhu]] oma elus vajas ning needki võis ta endale ise valmistada. Tänapäeval valmistatakse neid siiski vabrikutes; budistlikes maades saavad inimesed neid osta ja templites või [[vihaara|kloostrites]] munkadele [[Annetamine|annetada]]. [[Theravaada]] maades on rüü värvus kollane kuni tumepunane, sõltuvalt kloostrist ja õpetusliinist. Mujal on levinud eri värvi mungarüüd, Tiibetis tumepunane, Hiinas hall või pruun, Jaapanis hall või must jne. {{täienda}} ==Viited== {{viited}} {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Budism]] r0ij4nitdge7oz6d9eigm0v2vcgv8rc 6183589 6183588 2022-08-26T08:22:49Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''Mungarüü''' on [[munk]]ade ja [[nunn]]ade rüü, riietus ja tunnusmärk kuuluvusest [[religioon|religioossesse]] [[kongregatsioon]]i või [[ordu]]sse. ==Budism== [[File:Thailand 2015 (20222291503).jpg|thumb|left|Mungarüüd kuivamas. Tai, 2015.|343x343px]] '''''Kāṣāya''''' ([[sanskriti keel]]es 'kollane', [[paali keel]]es ''kasāva'', [[hiina keel]]es 袈裟, [[jaapani keel]]es けさ ''kesa'', [[korea keel]]es 가사 ''gasa'', [[vietnami keel]]es ''cà-sa'' või [[sanskriti keel|sanskriti]] ja [[paali keel]]es ''cīvara''; [[tiibeti keel]]es ''chos gos'') on [[budism|budistliku]] [[bhikkhu|munga]] rüü, mis oli algselt määrdunud kollakat tooni (sellest ka sanskritikeelne nimetus, ''kāṣāya''). See koosneb traditsiooniliselt kolmest osast: eraldi alusriided alakeha ja ülakeha tarvis ning pealisrüü, mis algselt olid lihtsalt kolm nelinurkset riidetükki. Varases [[sangha|kogudus]]es oli mungarüü valmistatud teiste poolt minemavisatud rõivastest ning et see ei süvendaks soove, vaid sümboliseeriks kasinust ja lihtsust, pidi riie olema kas kantud, määrdunud, rebenenud või muul viisil ilmalikele kasutuskõlbmatu. Rüü ei tohtinud olla ka ühest suurest kangast, vaid tükkidest kokku õmmeldud, et veelgi rõhutada selle tagasihoidlikkust. Määrdunud kollast värvi rüü ja kerjakauss olidki ainsad asjad, mida [[bhikkhu]] oma elus vajas ning needki võis ta endale ise valmistada. Tänapäeval valmistatakse neid siiski vabrikutes; budistlikes maades saavad inimesed neid osta ja templites või [[vihaara|kloostrites]] munkadele [[Annetamine|annetada]]. [[Theravaada]] maades on rüü värvus kollane kuni tumepunane, sõltuvalt kloostrist ja õpetusliinist. Mujal on levinud eri värvi mungarüüd, Tiibetis tumepunane, Hiinas hall või pruun, Jaapanis hall või must jne. {{täienda}} {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Budism]] nhtzlcsj16vhvyq9zft4aw996269ghi 6183597 6183589 2022-08-26T09:08:55Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki '''Mungarüü''' on [[munk]]ade ja [[nunn]]ade rüü, riietus ja tunnusmärk kuuluvusest [[religioon|religioossesse]] [[kongregatsioon]]i või [[ordu]]sse. ==Budism== [[File:Thailand 2015 (20222291503).jpg|thumb|left|Mungarüüd kuivamas. Tai, 2015.|343x343px]] '''''Kāṣāya''''' ([[sanskriti keel]]es 'kollane', [[paali keel]]es ''kasāva'', [[hiina keel]]es 袈裟, [[jaapani keel]]es けさ ''kesa'', [[korea keel]]es 가사 ''gasa'', [[vietnami keel]]es ''cà-sa'' või [[sanskriti keel|sanskriti]] ja [[paali keel]]es ''cīvara''; [[tiibeti keel]]es ''chos gos'') on [[budism|budistliku]] [[bhikkhu|munga]] rüü, mis oli algselt määrdunud kollakat tooni (sellest ka sanskritikeelne nimetus ''kāṣāya''). See koosneb traditsiooniliselt kolmest osast: eraldi alusriided alakeha ja ülakeha tarvis ning pealisrüü, mis algselt olid lihtsalt kolm nelinurkset riidetükki. Varases [[sangha|kogudus]]es oli mungarüü valmistatud teiste poolt minemavisatud rõivastest ning et see ei süvendaks soove, vaid sümboliseeriks kasinust ja lihtsust, pidi riie olema kas kantud, määrdunud, rebenenud või muul viisil ilmalikele kasutuskõlbmatu. Rüü ei tohtinud olla ka ühest suurest kangast, vaid tükkidest kokku õmmeldud, et veelgi rõhutada selle tagasihoidlikkust. Määrdunud kollast värvi rüü ja kerjakauss olidki ainsad asjad, mida ''[[bhikkhu]]'' oma elus vajas ning needki võis ta endale ise valmistada. Tänapäeval valmistatakse neid siiski vabrikutes; budistlikes maades saavad inimesed neid osta ja templites või [[vihaara|kloostrites]] munkadele [[Annetamine|annetada]]. [[Theravaada]] maades on rüü värvus kollane kuni tumepunane, sõltuvalt kloostrist ja õpetusliinist. Mujal on levinud eri värvi mungarüüd, Tiibetis tumepunane, Hiinas hall või pruun, Jaapanis hall või must jne. {{täienda}} {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Budism]] 1sx95i2asra32k4with6i6dvbrhrx1r Koreakeelne Vikipeedia 0 557036 6183539 6122113 2022-08-26T06:07:23Z Velirand 67997 /* Artiklite arvu statistika */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Wikipedia-logo-v2-ko.svg|pisi|Logo]] '''Koreakeelne Vikipeedia''' ([[korea keel]]es 한국어 위키백과, ''Han-gugeo Wikibaekgwa'') on [[Vikipeedia]] koreakeelne versioon. Koreakeelne Vikipeedia sai alguse [[2002]]. aasta oktoobris. Koreakeelse Vikipeedia artiklite arv ületas 500 000 piiri [[15. juuni]]l [[2020]]. Seal on {{NUMBEROF|ARTICLES|ko}} artiklit, millega see on artiklite arvult {{Vikipeedia koht suurusjärjestuses|ko}}. keeleversioon, ja {{NUMBEROF|PAGES|ko}} lehekülge. Seal on {{NUMBEROF|USERS|ko}} registreeritud kasutajat (kellest aktiivseid on {{NUMBEROF|ACTIVEUSERS|ko}}) ja {{NUMBEROF|ADMINS|ko}} administraatorit.<ref>[https://meta.wikimedia.org/wiki/List_of_Wikipedias#All_Wikipedias_ordered_by_number_of_articles All Wikipedias ordered by number of articles]</ref> [[Pilt:Kowp300000 04.jpg|pisi|tühi|Korea vikipedistid tähistamas [[Soul]]is [[13. veebruar]]il [[2015]] koreakeelse Vikipeedia 300 000 artikli piiri ületamist]] ==Artiklite arvu statistika== <div style="float: right;"> {{Diagramm|width=280|height=200|type=line|x=2002,2003,2004,2005,2006,2007,2008,2009,2010,2011,2012,2013,2014,2015,2016,2017,2018,2019,2020,2021,2022 |y=0, 20, 800, 5700, 18000, 32000, 52000, 86000, 122000, 155000, 187000, 229000, 260000, 298000, 337000, 370000, 408000, 441000, 482000, 532000, 574000|yAxisTitle=Artiklite arv}} </div> *10 000 artiklit täitus 5. juunil 2005 *100 000 artiklit täitus 4. juunil 2009 *200 000 artiklit täitus 19. mail 2012 *300 000 artiklit täitus 5. jaanuaril 2015 *400 000 artiklit täitus 21. oktoobril 2017 *500 000 artiklit täitus 15. juunil 2020 *600 000 artiklit täitus 16. august 2022 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://ko.wikipedia.org Koreakeelne Vikipeedia] [[Kategooria:Vikipeedia keeleversioonid]] [[Kategooria:Korea]] fx8fmsnj3o3juooxkpy0wl0qucc6u4q 6183540 6183539 2022-08-26T06:07:34Z Velirand 67997 /* Artiklite arvu statistika */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Wikipedia-logo-v2-ko.svg|pisi|Logo]] '''Koreakeelne Vikipeedia''' ([[korea keel]]es 한국어 위키백과, ''Han-gugeo Wikibaekgwa'') on [[Vikipeedia]] koreakeelne versioon. Koreakeelne Vikipeedia sai alguse [[2002]]. aasta oktoobris. Koreakeelse Vikipeedia artiklite arv ületas 500 000 piiri [[15. juuni]]l [[2020]]. Seal on {{NUMBEROF|ARTICLES|ko}} artiklit, millega see on artiklite arvult {{Vikipeedia koht suurusjärjestuses|ko}}. keeleversioon, ja {{NUMBEROF|PAGES|ko}} lehekülge. Seal on {{NUMBEROF|USERS|ko}} registreeritud kasutajat (kellest aktiivseid on {{NUMBEROF|ACTIVEUSERS|ko}}) ja {{NUMBEROF|ADMINS|ko}} administraatorit.<ref>[https://meta.wikimedia.org/wiki/List_of_Wikipedias#All_Wikipedias_ordered_by_number_of_articles All Wikipedias ordered by number of articles]</ref> [[Pilt:Kowp300000 04.jpg|pisi|tühi|Korea vikipedistid tähistamas [[Soul]]is [[13. veebruar]]il [[2015]] koreakeelse Vikipeedia 300 000 artikli piiri ületamist]] ==Artiklite arvu statistika== <div style="float: right;"> {{Diagramm|width=280|height=200|type=line|x=2002,2003,2004,2005,2006,2007,2008,2009,2010,2011,2012,2013,2014,2015,2016,2017,2018,2019,2020,2021,2022 |y=0, 20, 800, 5700, 18000, 32000, 52000, 86000, 122000, 155000, 187000, 229000, 260000, 298000, 337000, 370000, 408000, 441000, 482000, 532000, 574000|yAxisTitle=Artiklite arv}} </div> *10 000 artiklit täitus 5. juunil 2005 *100 000 artiklit täitus 4. juunil 2009 *200 000 artiklit täitus 19. mail 2012 *300 000 artiklit täitus 5. jaanuaril 2015 *400 000 artiklit täitus 21. oktoobril 2017 *500 000 artiklit täitus 15. juunil 2020 *600 000 artiklit täitus 16. augustil 2022 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://ko.wikipedia.org Koreakeelne Vikipeedia] [[Kategooria:Vikipeedia keeleversioonid]] [[Kategooria:Korea]] jj8adk2jovqg5g5ao5pn0qtcvm6ih2c Salatsi oru looduspark 0 560332 6183414 6032054 2022-08-25T19:19:15Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{infokast kaitseala | nimi = Salatsi oru looduspark | omakeelne_nimi = Dabas parka "Salacas ieleja" | pilt = Skanaiskalns.JPG | pildiallkiri = | asukoht = | pindala = 62,597 | pindala_viide = | tüüp = looduspark | moodustatud = 1977 | valitseja = | asendikaart = | osm = pind }} '''Salatsi oru looduspark''' on kaitseala Lätis [[Vidzeme]]s Limbaži piirkonnas [[Salatsi]] ja [[Staicele]] linna, [[Salatsi vald|Salatsi]], [[Heinaste vald|Heinaste]] ja [[Staicele vald|Staicele valla]] territooriumil ning Valmiera piirkonnas [[Mazsalaca]] linna, [[Mazsalaca vald|Mazsalaca]], [[Skaņkalne vald|Skaņkalne]] ja [[Ramata vald|Ramata valla]] territooriumil. Kaitseala ([[läti keel]]es ''Salacas ieleja'') loodi [[1977]]. aastal, kaitsmaks [[Salatsi jõgi|Salatsi jõe]] orgu, sealseid elupaikasid, liivakivipaljandeid ja muid loodusväärtusi. Tänapäeval jääb looduspark [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]le. Kaitsealal asub arvukalt geoloogilisi väärtusi, nende seas ka [[Mērnieki punased kaljud]] ja Läti ning kogu Baltikumi pikimad [[Dauģēni koopad]].<ref>[http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Alas/Daugenu.htm Latvijas dabas pieminekļi]</ref> Suurema osa jõe orust moodustab tegelikult jääaja eelne mattunud org ehk [[ürgorg]]. Piirkonna kaitse sai alguse aastal 1962, mil jõele loodi lõhekaitseala. Aastal 1977 rajati selle baasil looduspark pindalaga 4868&nbsp;ha, aastal 1983 laiendati kaitseala, nii et selle pindala oli 5323&nbsp;ha. Aastal 1977 võeti esimese geoloogilise üksikobjektina kaitse alla ka Mērnieki punased kaljud. Aastast 1997 allub looduspark Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealale. Tänapäevastes piirides on looduspark aastast 1999.<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 17.</ref> == Salatsi ümbruskond == Salatsi oru looduspark jaguneb kaitsekorralduslikult neljaks erinevaks piirkonnaks. Ühe osa moodustab Salatsi linna ja Salatsi valla aladele jääv osa (ligi viiendik looduspargi koguterritooriumist). Seal on peamine suunitlus jõe ja selles elavate [[lõhe]]de kaitse.<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 5.</ref> [[Pilt:Vecsalacas muižas saimniecības ēka 2002-05-01.jpg|pisi|vasakul|Üks Vana-Salatsi mõisa majandushoonetest]] Piirkonda jäävad mitmed kultuuriväärtuslikud paigad, nende seas [[Vana-Salatsi mõis]]aansambel, Korģe jõel asuv Steliņi veski, [[Salatsi piiskopilinnus]]e ase ja Salatsi linnas asuv aastal 1911 valminud sild, mis on esimene Baltimaadesse rajatud raudbetoonsild.<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 18.</ref> Piirkonnas lõikuvad oruga Balti jääpaisjärve rannaluited (suurim absoluutne kõrgus 33&nbsp;m). Teise luideteaheliku moodustavad merest 5 meetri kõrgusel asuvad [[Litoriinameri|Litoriinamere]] rannaluited.<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 19–20.</ref> Kaitstavatest taimeliikidest kasvavad selles piirkonnas [[karulauk]], [[karvane maarjalepp]], [[mets-kuukress]], [[kattekold]], [[karukold]], [[kahelehine käokeel]], [[kuradi-sõrmkäpp]] ja [[kahkjaspunane sõrmkäpp]]. Varem on sealt leitud ka [[raudtarn]]a, [[Vahelmine lõokannus|vahelmist lõokannust]] ja [[hammasjuur]]t, ent kaitsekorralduse kava koostamise ajal neid kaitselalt ei leitud.<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 25–26.</ref> Kaitstavatest lindudest elavad seal [[jäälind]], [[laanepüü]], [[jääkoskel]], [[valge-toonekurg]], [[rukkirääk]], [[tamme-kirjurähn]], [[musträhn]], [[laanerähn]], [[väike-kärbsenäpp]], [[nõmmelõoke]] ja [[punaselg-õgija]]. Mõnel aastal pesitseb seal ka [[kaldapääsuke]], kuigi see liik eelistab pesitseda jõe keskjooksul.<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 27–28.</ref> Imetajaist elavad seal [[metsnugis]], [[saarmas]], [[ilves]], [[valgejänes]] ja [[tuhkur]],<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 29.</ref> kahepaiksetest [[rohukonn]], [[rabakonn]], [[veekonn]] ja [[tiigikonn]].<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 30.</ref> Selgrootutest elavad seal [[rulltigu]], [[jõe-napptigu]], [[harilik kedertigu]], ''Litoglyphus naticoides'', ''Musculium lacustere'', [[paks jõekarp]], [[vesiking]], [[jõevähk]], [[suur-rabakiil]], [[rohe-vesihobu]], [[muskussikk]], [[nahkjooksik]], [[karus-lühitiib]], [[täkkeline villimardikas]], [[vaablassikk]], [[hiidkoor]], [[ninasarvikpõrnikas]], [[täpik-haavasikk]], [[lõuna-näpitspõrnikas]], [[ahas-kiitsaksikk]], ''Pedicia rivosa'', [[harilik piksepeni]] ja [[kevadpaabusilm]].<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 31.</ref> Kaitstavatest kaladest elavad seal [[meriforell]], [[lõhe]], [[mõrukas]] ''Rhodeus sericeus'', [[harilik hink]], [[võldas]], [[vingerjas]], [[jõesilm]], [[ojasilm]] ja [[merisutt]].<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 33.</ref> Kaitstavatest elupaigatüüpidest esineb seal loodusdirektiivi elupaigatüüpi 3260 (tasandikel ja mäestikujalameil voolavad jõed ''Ranunulion fluitantis''- ja ''Callitricho-Batrachion''-kooslustega), 6210 (''Festuco-Brometalia''-kooslustega kuivad poollooduslikud rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal), 6510 (Aas-rebasesaba (''Alopecurus pratensis'') ja ürt-punanupuga (''Sanguisorba officinalis'') madalikuniidud), 6430 (niiskuslembesed serva-kõrgrohustud tasanikel ja mägedes alpiinse vööndini), 6450 (põhjamaised lamminiidud), 7160 (Fennoskandia mineraaliderikkad allikad ja allikasood), 8220 (silikaatsed paljandid koos nende lõhedes kasvava taimestikuga), 8310 (avalikkusele suletud koopad), 9010 (läänetaiga), 9180 (''Tilio-Aceron''-kooslustega nõlvade, rusukallete ja jäärakute metsad), 91D0 (siirdesoo- ja rabametsad) ja 91E0 (Sanglepa (''Alnus glutinsa'') ja hariliku saarega (''Fraxinus excelsior'') lammimetsad).<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Salacgrīva" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 42–43.</ref> == Rozēni ja Mērnieki ümbruskond== [[Pilt:Pietraga Sarkanas klintis.JPG|pisi|Liivakivikaljud Salatsi jõe kaldal]] Salatsi oru looduspargi teise osa moodustab [[Rozēni]] ja [[Mērnieki]] ümbruskond, mis jääb valdavalt Heinaste valda (ligi viiendik looduspargi koguterritooriumist). Seal on peamine suunitlus looduse ja maastiku ning kultuuriväärtuste kaitse.<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Rozēni-Mērnieki dabas aizsardzības plāns, RĪga 2004, lk 7.</ref> Piirkonda jäävad mitmed kultuuriväärtuslikud paigad, nende seas Rozēni kärestikud, turistide peatuspaik Vecvietas, traditsiooniline heinamaa Kanīši saarel, Mērnieki kool ja kaks selle juures asuvat tammiaset, vana asulakoht Mērnieki männikus, Mērnieki kärestikud, Ezernieki kaljud, Mērnieki punased kaljud, vana vabaõhupidude paik Špīlbergi laht, Mērnieki veski ja sealne kalakasvatus, Punčuri-Tikmači koolmekoht, [[Ainaži–Valmiera–Smiltene raudtee]] sild ja Norēni veski.<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Rozēni-Mērnieki dabas aizsardzības plāns, RĪga 2004, lk 19–20.</ref> Kaitstavatest taimeliikidest kasvavad selles piirkonnas [[võsu-liivsibul]], [[karvane maarjalepp]], [[harilik ungrukold]], [[kattekold]], [[karukold]], [[rohekas käokeel]], [[kahelehine käokeel]], [[kuradi-sõrmkäpp]] ja [[kahkjaspunane sõrmkäpp]]. Varem on sealt leitud ka [[karulauk]]u, [[Vahelmine lõokannus|vahelmist lõokannust]], [[hall käpp|halli käppa]], [[jumalakäpp]]a, [[balti sõrmkäpp]]a, [[pruun raunjalg|pruuni raunjalga]], [[müür-raunjalg]]a, [[paas-kolmissõnajalg]]a ja [[hammasjuur]]t, ent kaitsekorralduse kava koostamise ajal neid kaitselalt ei leitud.<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Rozēni-Mērnieki dabas aizsardzības plāns, RĪga 2004, lk 27–28.</ref> Kaitstavatest lindudest elavad seal [[jäälind]], [[jääkoskel]], [[valge-toonekurg]], [[öösorr]], [[värbkakk]], [[musträhn]], [[nõmmelõoke]] ja [[vööt-põõsalind]].<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Rozēni-Mērnieki dabas aizsardzības plāns, RĪga 2004, lk 29.</ref> Imetajaist elavad seal [[tiigilendlane]], [[veelendlane]], [[kääbus-nahkhiir]], [[pargi-nahkhiir]], [[hõbe-nahkhiir]], [[põhja-nahkhiir]], [[suurvidevlane]], [[metsnugis]], [[saarmas]], [[valgejänes]] ja [[tuhkur]].<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Rozēni-Mērnieki dabas aizsardzības plāns, RĪga 2004, lk 30–31.</ref> Selgrootutest elavad seal [[rulltigu]], [[liudtigu]], [[jõe-napptigu]], [[harilik kedertigu]], [[viinamäetigu]], ''Clausilia pumilia'', ''Lithoglyphus naticoides'', [[paks jõekarp]], [[sammastigu]], [[vesiking]], [[suur käävtigu]], [[harilik käävtigu]], [[jõevähk]], [[käristaja]], [[rohe-vesihobu]], [[muskussikk]], [[hariveslane]], [[nahkjooksik]], [[karus-lühitiib]], [[täkkeline villimardikas]], [[vaablassikk]], [[hiidkoor]], [[ninasarvikpõrnikas]], [[lõuna-näpitspõrnikas]] ja ''Pedicia rivosa''.<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Rozēni-Mērnieki dabas aizsardzības plāns, RĪga 2004, lk 32.</ref> Kaitstavatest kaladest elavad seal [[meriforell]], [[lõhe]], [[mõrukas]] ''Rhodeus sericeus'', [[harilik hink]], [[võldas]], [[vingerjas]], [[jõesilm]] ja [[ojasilm]].<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Rozēni-Mērnieki dabas aizsardzības plāns, RĪga 2004, lk 34.</ref> Kaitstavatest elupaigatüüpidest esineb seal loodusdirektiivi elupaigatüüpi 3260 (tasandikel ja mäestikujalameil voolavad jõed ''Ranunulion fluitantis''- ja ''Callitricho-Batrachion''-kooslustega), 6210 (''Festuco-Brometalia''-kooslustega kuivad poollooduslikud rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal), 6230 ( Jussheinaga (''Nardus'') liigirikkad mäestikurohumaad silikaatsel mullal), 6270 (Fennoskandia madalike liigirikkad rohumaad), 6510 (Aas-rebasesaba (''Alopecurus pratensis'') ja ürt-punanupuga (''Sanguisorba officinalis'') madalikuniidud), 6430 (niiskuslembesed serva-kõrgrohustud tasanikel ja mägedes alpiinse vööndini), 6450 (põhjamaised lamminiidud), 7160 (Fennoskandia mineraaliderikkad allikad ja allikasood), 8220 (silikaatsed paljandid koos nende lõhedes kasvava taimestikuga), 8310 (avalikkusele suletud koopad), 9010 (läänetaiga), 9180 (''Tilio-Aceron''-kooslustega nõlvade, rusukallete ja jäärakute metsad), 91D0 (siirdesoo- ja rabametsad), 91F0 (hariliku tamme (''Quercus robur''), künnapuu (''Ulmus lavis'') ja põldjalaka (''U. minor''), hariliku saare (''Fraxinus excelsior'') või ahtalehise saarega (''Fraxinus angustiflia'') lammi-segametsad suurte jõgede kaldavallidel) ja 91E0 (Sanglepa (''Alnus glutinsa'') ja hariliku saarega (''Fraxinus excelsior'') lammimetsad).<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Rozēni-Mērnieki dabas aizsardzības plāns, RĪga 2004, lk 42–44.</ref> == Staicele ja Rozēni ümbruskond == [[Pilt:Rozēni manor house.jpg|pisi|Rozēni mõisa häärber]] Salatsi oru looduspargi kolmanda osa moodustab [[Rozēni]] ja [[Staicele]] ümbruskond, mis jääb valdavalt Staicele valda (ligi kuuendik looduspargi koguterritooriumist). Seal on peamine suunitlus looduse ja maastiku ning kultuuriväärtuste ja traditsioonilise talumajanduse kaitse.<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Staicele-Rozēni dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 5.</ref> Piirkonda jäävad mitmed kultuuriväärtuslikud paigad, nende seas [[Rozēni mõis]], Puršēni karjamõis ja Ceplenieki telliselööv.<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Staicele-Rozēni dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 18.</ref> Kaitstavatest taimeliikidest kasvavad selles piirkonnas [[paljas hammassammal]], [[vööthuul-sõrmkäpp]], [[karvane maarjalepp]], [[harilik ungrukold]], [[kattekold]], [[karukold]], [[pääsusilm]], [[kahelehine käokeel]], [[kuradi-sõrmkäpp]] ja [[kahkjaspunane sõrmkäpp]].<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Staicele-Rozēni dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 25–26.</ref> Kaitstavatest lindudest elavad seal [[jäälind]], [[jääkoskel]], [[valge-toonekurg]], [[tamme-kirjurähn]], [[kalakotkas]] ja [[händkakk]].<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Staicele-Rozēni dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 27.</ref> Imetajaist elavad seal [[tiigilendlane]], [[veelendlane]], [[kääbus-nahkhiir]], [[pargi-nahkhiir]], [[hõbe-nahkhiir]], [[põhja-nahkhiir]], [[suurvidevlane]], [[metsnugis]], [[saarmas]] ja [[tuhkur]].<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Staicele-Rozēni dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 28–29.</ref> Selgrootutest elavad seal [[jõe-napptigu]], ''Clausilia pumilia'', [[paks jõekarp]], [[mägi-sulgsuu]], [[vesiking]], [[jõevähk]], [[suur-rabakiil]], [[rohe-vesihobu]], [[muskussikk]], [[hariveslane]], [[nahkjooksik]], [[metallpõrnikas]], [[vaablassikk]] ja [[ninasarvikpõrnikas]].<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Staicele-Rozēni dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 29–30.</ref> Kaitstavatest kaladest elavad seal [[meriforell]], [[lõhe]], [[mõrukas]] ''Rhodeus sericeus'', [[harilik hink]], [[võldas]], [[vingerjas]], [[jõesilm]] ja [[ojasilm]].<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Staicele-Rozēni dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 31.</ref> Kaitstavatest elupaigatüüpidest esineb seal loodusdirektiivi elupaigatüüpi 3260 (tasandikel ja mäestikujalameil voolavad jõed ''Ranunulion fluitantis''- ja ''Callitricho-Batrachion''-kooslustega), 6230 ( Jussheinaga (''Nardus'') liigirikkad mäestikurohumaad silikaatsel mullal), 6270 (Fennoskandia madalike liigirikkad rohumaad), 6510 (Aas-rebasesaba (''Alopecurus pratensis'') ja ürt-punanupuga (''Sanguisorba officinalis'') madalikuniidud), 6430 (niiskuslembesed serva-kõrgrohustud tasanikel ja mägedes alpiinse vööndini), 6450 (põhjamaised lamminiidud), 7160 (Fennoskandia mineraaliderikkad allikad ja allikasood), 7220 (nõrglubjalasundit moodustavad allikad), 8220 (silikaatsed paljandid koos nende lõhedes kasvava taimestikuga), 8310 (avalikkusele suletud koopad), 9010 (läänetaiga), 9180 (''Tilio-Aceron''-kooslustega nõlvade, rusukallete ja jäärakute metsad), 91D0 (siirdesoo- ja rabametsad) ja 91E0 (Sanglepa (''Alnus glutinsa'') ja hariliku saarega (''Fraxinus excelsior'') lammimetsad).<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma Rozēni-Mērnieki dabas aizsardzības plāns, RĪga 2004, lk 40–42.</ref> == Mazsalaca ja Staicele vaheline lõik== [[Pilt:Dauģēnu klintis pie Salacas 2003-11-08.jpg|pisi|Dauģēni liivakivikaljud]] Salatsi oru looduspargi neljanda osa moodustab [[Mazsalaca]] ja [[Staicele]] ümbruskond, mis asub Aloja piirkonna idaosas ja Mazsalaca piirkonnas (ligi kaks viiendikku looduspargi koguterritooriumist). Seal on peamine suunitlus loodusobjektide kaitse. Tegemist on looduspargi inimtegevusest kõige vähem mõjutatud osaga.<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Mazsalaca-Staicele" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 5.</ref> Piirkonda jäävad mitmed kultuuriväärtuslikud paigad, nende seas Skaņkalne linnamägi, Līciemsi keskaegne kalmistu, Kukurbaļļi muinaskalme, Vecdauģēni keskaegne kalmistu, Vīkšēni linnamägi ja Vīkšēni kalmemägi. 19. sajandil kujunesid seal välja kaks suuremat kohalikku tööstuskeskust. Staicelesse rajati paberivabrik, Mazsalacas hakati aga töötlema villa ja lina. Ka kujunesid sinna uued põllumajandusliku tegevuse keskused, ehitati välja [[Valtenbergi mõis]] ja [[Vīķi mõis]]. Skaņkalne linnamägi kujundati pargiks. Sellest ajast on pärit ka Jaunsilmači talu, veidi hiljem rajati ka Līči koolimaja.<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Mazsalaca-Staicele" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 17–18.</ref> Sellel jõelõigul on palju kaitstavaid geoloogilisi objekte, paljandeid ja koopaid. See on tingitud suhteliselt õhukesest [[Kvaternaar]]i setete kihist (0–30&nbsp;m), mille all asuvas ürgorus Salatsi jõgi voolab.<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Mazsalaca-Staicele" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 19.</ref> Kaitstavatest taimeliikidest kasvavad selles piirkonnas [[paas-kolmissõnajalg]], [[pääsusilm]], [[karvane maarjalepp]], [[nõmmnelk]], [[harilik ungrukold]], [[kattekold]], [[karukold]], [[väike käopõll]], [[rohekas käokeel]], [[kahelehine käokeel]], [[kuradi-sõrmkäpp]], [[balti sõrmkäpp]] ja [[vööthuul sõrmkäpp]]. Varem on sealt leitud ka [[karulauk]]u, [[Vahelmine lõokannus|vahelmist lõokannust]], [[kaunis kuldking|kaunist kuldkinga]], [[Harilik kuldkann|harilikku kuldkanni]], [[kuninga-kuuskjalg]]a, [[harilik sookold|harilikku sookolda]], [[müür-raunjalg]]aja [[hammasjuur]]t, ent kaitsekorralduse kava koostamise ajal neid kaitselalt ei leitud.<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Mazsalaca-Staicele" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 25–26.</ref> Kaitstavatest lindudest elavad seal [[jäälind]], [[jääkoskel]], [[valge-toonekurg]], [[must toonekurg]], [[rukkirääk]], [[väike-kärbsenäpp]], [[tamme-kirjurähn]], [[laanerähn]], [[hallpea-rähn]], [[metsis]], [[nõmmelõoke]] ja [[punaselg-õgija]].<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Mazsalaca-Staicele" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 27.</ref> Imetajaist elavad seal [[tiigilendlane]], [[veelendlane]], [[tõmmulendlane]], [[Nattereri lendlane]], [[kääbus-nahkhiir]], [[pargi-nahkhiir]], [[suur-nahkhiir]], [[põhja-nahkhiir]], [[suurvidevlane]], [[puun-suurkõrv]], [[metsnugis]], [[ilves]], [[pruunkaru]], [[saarmas]], [[valgejänes]] ja [[tuhkur]],<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Mazsalaca-Staicele" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 29.</ref> kahepaiksetest [[rohukonn]], [[veekonn]] ja [[tiigikonn]].<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Mazsalaca-Staicele" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 30.</ref> Selgrootutest elavad seal [[rulltigu]], [[liudtigu]], [[harilik kedertigu]], [[mägi-sulgsuu]], [[must seatigu]], [[viinamäetigu]], ''Lithoglyphus naticoides'', ''Musculium lacustre'', [[paks jõekarp]], [[liistaktigu]], [[vesiking]], [[jõevähk]], [[suur-rabakiil]], [[rohe-vesihobu]], [[muskussikk]], [[hariveslane]], [[nahkjooksik]], [[karus-lühitiib]], [[täkkeline villimardikas]], [[metallpõrnikas]], [[eremiitpõrnikas]], [[vaablassikk]], [[hiidkoor]], ''Mycetophagus quadripustulatus'', [[ninasarvikpõrnikas]], [[pihlaka-salehundlane]], [[täpik-haavasikk]], [[ahas-kiitsaksikk]], [[lõuna-näpitspõrnikas]], ''Habronyx heros'', [[piksepeni]], [[päevapaabusilm]] ja ''Pedicia rivosa''.<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Mazsalaca-Staicele" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 31–31.</ref> Kaitstavatest kaladest elavad seal [[meriforell]], [[lõhe]], [[vinträim]], [[merisiig]], [[nugakala]], [[mõrukas]] ''Rhodeus sericeus'', [[harilik hink]], [[võldas]], [[vingerjas]], [[jõesilm]] ja [[ojasilm]].<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Mazsalaca-Staicele" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 34.</ref> Kaitstavatest elupaigatüüpidest esineb seal loodusdirektiivi elupaigatüüpi 3260 (tasandikel ja mäestikujalameil voolavad jõed ''Ranunulion fluitantis''- ja ''Callitricho-Batrachion''-kooslustega), 6230 (Jussheinaga (''Nardus'') liigirikkad mäestikurohumaad silikaatsel mullal), 6270 (Fennoskandia madalike liigirikkad rohumaad), 6510 (Aas-rebasesaba (''Alopecurus pratensis'') ja ürt-punanupuga (''Sanguisorba officinalis'') madalikuniidud), 6450 (põhjamaised lamminiidud), 7160 (Fennoskandia mineraaliderikkad allikad ja allikasood), 7110 (looduslikus seisundis rabad), 8220 (silikaatsed paljandid koos nende lõhedes kasvava taimestikuga), 8310 (avalikkusele suletud koopad), 9010 (läänetaiga), 9180 (''Tilio-Aceron''-kooslustega nõlvade, rusukallete ja jäärakute metsad) ja 91E0 (Sanglepa (''Alnus glutinsa'') ja hariliku saarega (''Fraxinus excelsior'') lammimetsad).<ref>Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāra dabas parka "Salacas ieleja" posma "Mazsalaca-Staicele" dabas aizsardzības plāns, RĪga 2005, lk 43–45.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.daba.gov.lv/lv/salacas-ieleja Kaitsealast Läti looduskaitseameti kodulehel] (''läti keeles'') [[Kategooria:Läti looduspargid]] [[Kategooria:Limbaži piirkond]] [[Kategooria:Valmiera piirkond]] 4inl8l4halefouthyv1502525rsfwwo 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 563023 6183469 6174674 2022-08-25T22:18:17Z Sjur 66496 /* Kaugushüpe */ wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|300px|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] [[Pilt:HaywardFieldPano.jpg|thumb|300px|Hayward Field 2007. aastal, enne 2018.–2020. aastal toimunud renoveerimist]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimusid [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimusid [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peeti kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustile [[2021]]. 8. aprillil [[2020]] teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[koroonapandeemia]] ja sellest tuleneva [[2020. aasta suveolümpiamängud]]e edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi. <ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis MM-i korraldajaks saada juba [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid tookord osutus valituks [[Doha]]. 11. märtsil 2022 teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas. <ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud, alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud, alates 27. detsembrist 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmistel sportlastel: *valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *edetabeli liider (kvalifitseerumistähtaja seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on täitnud osavõtunormi või loetakse, et nad on täitnud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m jooks ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} == Eestlaste osalemine == 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindab Eestit viis sportlast: * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 meetri tõkkejooksus]] [[Rasmus Mägi]]; * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|kõrgushüppes]] [[Karmen Bruus]]; * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|kümnevõistluses]] [[Maicel Uibo]], [[Janek Õiglane]] ja [[Johannes Erm]]. ==Auhinnaraha== World Athletics on loonud maailmarekordi motivatsiooniprogrammi, mis võimaldab maksta 100 000 USA dollarit iga uue ametliku maailmarekordi eest (ei rakendata juhul, kui senist maailmarekordit vaid korratakse). World Athletics on välja pannud 2022. aasta MM-i finalistidele kokku 8 498 000 USA dollarit, millest 2 miljonit USA dollarit on eraldatud Venemaa Kergejõustikuliidu (dopingureeglite rikkumiste eest) makstud trahvidest.<ref>{{cite press release|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/tdk-world-athletics-world-record-programme-oregon|title=TDK and World Athletics to support world record programme in Oregon|date=July 14, 2022|publisher=World Athletics|accessdate=July 21, 2022}}</ref> Auhinnaraha jagatakse järgmiselt: ;Individuaalvõistlustel *Kuldmedal: 70 000 USA dollarit *Hõbemedal: 35 000 USA dollarit * Pronksmedal: 22 000 USA dollarit *Neljas koht: 16 000 USA dollarit *Viies koht: 11 000 USA dollarit *Kuues koht: 7000 USA dollarit *Seitsmes koht: 6000 USA dollarit *Kaheksas koht: 5000 USA dollarit ;Teatevõistlustel (iga võistkonna kohta) *Kuldmedal: 80 000 USA dollarit *Hõbemedal: 40 000 USA dollarit * Pronksmedal: 20 000 USA dollarit *Neljas koht: 16 000 USA dollarit *Viies koht: 12 000 USD * Kuues koht: 8000 USA dollarit *Seitsmes koht: 6000 USA dollarit *Kaheksas koht: 4000 USA dollarit ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kenny Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Erriyon Knighton]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,80 |- | align=center|4.|| [[Joseph Fahnbulleh]] || {{PisiLipp|Libeeria}} || align=center|19,84 |- | align=center|5.|| [[Alexander Ogando]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|19,93 |- | align=center|6.|| [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align=center|20,08 |- | align=center|7.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|20,18 |- | align=center|8.|| [[Luxolo Adams]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center|20,47 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>Riike: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''19,83''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,49''' [[Erriyon Knighton]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Baton Rouge]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Michael Norman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|44,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kirani James]] || {{PisiLipp|Grenada}} || align=center|44,48 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|44,66 |- | align=center|4.|| [[Champion Allison]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|44,77 |- | align=center|5.|| [[Wayde van Niekerk]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center|44,97 |- | align=center|6.|| [[Bayapo Ndor]] || {{PisiLipp|Botswana}} || align=center|45,29 |- | align=center|7.|| [[Christopher Taylor]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|45,30 |- | align=center|8.|| [[Jonathan Jones]] || {{PisiLipp|Barbados}} || align=center|46,13 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''43,03''' [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ([[13. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''43.18''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''43,48''' [[Steven Gardiner]], {{PisiLipp|Bahama}} <br>'''2022. aasta 400 m jooksu edetabeli juht''': '''43.56''' [[Michael Norman]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[800 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Emmanuel Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1:43.71 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Djamel Sedjati]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1.44,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Marco Arop]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.44,28 |- | align=center|4.|| [[Emmanuel Wanyonyi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.44,54 |- | align=center|5.|| [[Slimane Moula]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1.44,85 |- | align=center|6.|| [[Gabriel Tual]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.45,49 |- | align=center|7.|| [[Peter Bol]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.45,51 |- | align=center|8.|| [[Wycliffe Kinyamal]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.47,07 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1.40,91''' [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[9. august]] [[2012]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1.42,34''' [[Donavan Brazier]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''1.42,34''' [[Donavan Brazier]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''20122. aasta 800 m jooksu edetabeli juht''': '''1.43,52''' [[Max Burgin]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. juuni]] [[Turu]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.09,24 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jacob Krop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.09,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Oscar Chelimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 13.10,20 |- | align=center|4.|| [[Luis Grijalva]] || {{PisiLipp|Guatemala}} || 13.10,44 |- | align=center|5.|| [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 13.10,46 |- | align=center|6.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.11,65 |- | align=center|7.|| [[Nicholas Kimeli]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.11,97 |- | align=center|8.|| [[Yomif Kejelcha]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.12.09 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12.35,36''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[14. august]] [[2020]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12.52,79''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[31. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jookst|Maailmameister 2019]]''': '''12.58,85''' [[Muktar Edris]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta 5000 m jooksu edetabeli juht''': '''12.46,33''' [[Nicholas Kipkorir Kimeli]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[9. juuni]] [[Rooma]]) <br><br>'''Ametliku tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Aaron Brown]],<br>[[Jerome Blake]],<br>[[Brendon Rodney]],<br>[[Andre De Grasse]] || align=center|37,48 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Christian Coleman]],<br>[[Noah Lyles]],<br>[[Elijah Hall]],<br>[[Marvin Bracy]] || align=center|37,55 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Jona Efoloko]],<br>[[Zharnel Hughes]],<br>[[Nethaneel Mitchell-Blake]],<br>[[Reece Prescod]] || align=center|37,83 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Ackeem Blake]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Oblique Seville]],<br>[[Jelani Walker]] || align=center|38,06 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Ghana}} || [[Sean Safo-Antwi]],<br>[[Benjamin Azamati]],<br>[[Joseph Oduro Manu]],<br>[[Joseph Amoah]] || align=center|38.07 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || [[Emile Erasmus]],<br>[[Gift Leotlela]],<br>[[Clarence Munya]],<br>[[Akani Simbine]] || align=center|38.10 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Brasiilia}} || [[Rodrigo do Nascimento]],<br>[[Felipe Bardi]],<br>[[Derick Silva]],<br>[[Erik Cardoso]] || align=center|38.25 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Méba-Mickaël Zeze]],<br>[[Pablo Matéo]],<br>[[Ryan Zeze]],<br>[[Jimmy Vicaut]] || align=center|diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''36,84''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[11. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]],<br> [[Usain Bolt]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''37,04''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[4. september]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]], <br>[[Usain Bolt]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''37,10''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Christian Coleman]], <br>[[Justin Gatlin]], <br>[[Michael Rodgers]], <br>[[Noah Lyles]] <br>'''2022. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''37,99''' {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[3. juuni]] [[Regensburg]])<br>[[Kevin Kranz]], <br>[[Joshua Hartmann]], <br>[[Owen Ansah]],<br> [[Lucas Ansah-Peprah]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×400 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Elija Godwin]],<br>[[Michael Norman]],<br>[[Bryce Deadmon]],<br>[[Champion Allison]] || 2.56,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Akeem Bloomfield]],<br>[[Nathon Allen]],<br>[[Jevaughn Powell]],<br>[[Christopher Taylor]] || 2.58,58 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Dylan Borlée]],<br>[[Julien Watrin]],<br>[[Alexander Doom]],<br>[[Kevin Borlée]] || 2.58,72 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Fuga Sato]],<br>[[Kaito Kawabata]],<br>[[Julian Walsh]],<br>[[Yuki Joseph Nakajima]] || 2.59,51 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Dwight St. Hillaire]],<br>[[Jereem Richards]],<br>[[Shakeem Mc Kay]],<br>[[Asa Guevara]] || 3.00,03 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Botswana}} || [[Zibane Ngozi]],<br>[[Leungo Scotch]],<br>[[Isaac Makwala]],<br>[[Bayapo Ndori]] || 3.00,14 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Thomas Jordier]],<br>[[Loïc Prévot]],<br>[[Simon Boypa]],<br>[[Téo Andant]] || 3.01,35 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[Matěj Krsek]],<br>[[Pavel Maslák]],<br>[[Michal Desenský]],<br>[[Patrik Šorm]] || 3.01,63 |- | align=center|9. || {{PisiLipp|Poola}} || [[Maksymilian Klepacki]],<br>[[Karol Zalewski]],<br>[[Mateusz Rzeźniczak]],<br>[[Kajetan Duszyński]] || 3.02,51 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''2.56,69''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Fred Kerley]], <br>[[Michael Cherry]], <br>[[Wil London]], <br>[[Rai Benjamin]] <br>'''2022. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''2.57,72''' [[Adidas]] ([[16. aprill]] [[Gainesville]])<br>[[Steven Gardiner]],<br>[[Quincy Hall]],<br>[[Erriyon Knighton]],<br>[[Grant Holloway]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Massimo Stand]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:23.14 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Masatora Kawano]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2:23.15 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:23.44 |- | align=center|4.|| [[Brian Daniel Pintado]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 2:24.37 |- | align=center|5.|| [[Xianghong He]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:24.45 |- | align=center|6.|| [[Evan Dunfee]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2:25.02 |- | align=center|7.|| [[Caio Bonfim]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 2:25.14 |- | align=center|8.|| [[Eider Arévalo]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 2:25.21 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 52 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': maailmarekordeid tunnustatakse pärast 1. jaanuari 2023 <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': uus ala <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2019]]''' (50 km): '''4:04.20''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 35 km käimise edetabeli juht''': '''2:26.40''' [[Masatora Kawano]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[17. aprill]] [[Wajima]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-35KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tentóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4 ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Pedro Pichardo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || '''17.95'''||17.92||17.57|| align=center|- ||align=center|X||17.51||align=center|17.95 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Hugues Fabrice Zango]] || {{PisiLipp|Burkina Faso}} || '''17.55'''||16.95||17.38||17.14||align=center|X||17.49 ||align=center|17.55 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Zhu Yaming]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 17.00||'''17.31'''||align=center|X||16.98||align=center|X||16.85 ||align=center|17.31 |- | align=center|4.|| [[Andrea Dallavalle]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''17.25'''||17.16||align=center|- ||17.12 ||align=center|X||align=center|X||align=center|17.25 |- | align=center|5.|| [[Emmanuel Ihemeje]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||align=center|X||17.03||16.69 ||16.81 ||16.71 ||'''17.17'''||align=center|17.17 |- | align=center|6.|| [[Donald Scott]] || {{PisiLipp|USA}} || '''17.14'''||align=center|X||16.79 ||16.98||17.04 ||16.94||align=center|17.14 |- | align=center|7.|| [[Almir dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||align=center|X||16.69||'''16.87'''||align=center|X||16.38||13.26||align=center|16.87 |- | align=center|8.|| [[Jean-Marc Pontvianne]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|X||align=center|X||'''16.86'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|16.86 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''18.29''' [[Jonathan Edwards]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''18.29''' Jonathan Edwards, {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''17.92''' [[Christian Taylor]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''17.87''' [[Jordan Díaz]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[26. juuni]] [[Nerja]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 '''[[Ilja Ivanjuk]], [[neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || '''6.21 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Chris Nilsen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|5.94 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Ernest John Obiena]] || {{PisiLipp|Filipiinid}} || align=center|5.94 |- | align=center|4.|| [[Thiago Braz]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|5.87 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Oleg Zernikel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|5.87 |- | [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|5.87 |- | align=center|7.|| [[Bo Kanda Lita Baehre]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|5.87 |- | align=center|8.|| [[Ersu Şaşm]] || {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|5.80 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''6.20''' (hallis) [[Armand Duplantis]], {{PisiLipp|Rootsi}} ( [[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''6.05''' [[Dmitri Markov]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[9. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2019]]''': '''5.97''' [[Sam Kendricks]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''6.16''' [[Armand Duplantis]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== Maailmameistriks tulnud [[Kristjan Čeh]] on noorim kettaheitja, kes on tulnud maailmameistriks. Esmakordselt heitis maailmameistrivõistlustel viis meest 67 meetrit või enam<ref>[https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/report/wch-oregon22-report-men-discus "Ceh breaks championship record to win discus title in Oregon"]. worldathletics.org. Vaadatud 23.7.2022</ref>. {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Firfirică]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Anderson Peters]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 90.21||90.46 ||87.21||88.11||85.83 ||'''90.54'''||align=center|90.54 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Neeraj Chopra]] || {{PisiLipp|India}} ||align=center|X||82.39||86.37||'''88.13'''||align=center|X||align=center|X||align=center|88.13 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 85.52 ||87.23 ||'''88.09'''||83.48||81.31||82.88||align=center|88.09 |- | align=center|4.|| [[Julian Weber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || '''86.86'''||71.88||73.00||align=center|X||81.76||83.53||align=center|86.86 |- | align=center|5.|| [[Arshad Nadeem]] || {{PisiLipp|Pakistan}} ||align=center|X||75.13||82.05||'''86.16'''||83.63||align=center|X||align=center| 86.16 |- | align=center|6.|| [[Lassi Etelätalo]] || {{PisiLipp|Soome}} || 78.27||'''82.70'''||align=center|X|| align=center|–||80.71||80.99||align=center| 82.70 |- | align=center|7.|| [[Andrian Mardare]] || {{PisiLipp|Moldova}} ||79.55 ||align=center|X||'''82.26'''||79.42||81.07 ||align=center|X||align=center| 82.26 |- | align=center|8.|| [[Oliver Helander]] || {{PisiLipp|Soome}} ||align=center|X||align=center|X||'''82.24'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|82.24 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''98.48''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''92.80''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[12. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2019]]''': '''86.89''' [[Anderson Peters]], {{PisiLipp|Grenada}} <br>'''2022. aasta odaviske edetabeli juht''': '''93.07''' [[Anderson Peters]], {{PisiLipp|Grenada}} ([[13. mai]] [[Doha]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-JT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-JT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kevin Mayer]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,62-7.54-14.98,2.05-49,40-13,92-49.44-5.40-70.31-4.41,44 || align=center|8816 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pierce LePage]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 10,39-7.54-14.83-1.99-46,84-13,78-53.26-5.00-57.52-4.42,77 || align=center|8701 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Zachery Ziemek]] || {{PisiLipp|USA}} || 10,57-7.70-15.37-2.08-49,56-14,47-48.40-5.40-62.18-4.44,97 || align=center|8676 |- | align=center|4.|| [[Ayden Owens-Delerme]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || 10,52-7.64-14.97-2.02-45,07-13,88-42.36-4.50-50.98-4.13,02 || align=center|8532 |- | align=center|5.|| [[Lindon Victor]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 10,78-7.26-16.29-2.02-49,27-14,76-53.92-4.80-66.20-4.47,22 || align=center|8474 |- | align=center|6.|| [[Niklas Kaul]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11,22-7.09-14.52-2.05-48,39-14,27-44.62-4.80-69.74-4.13,81 || align=center|8434 |- | align=center|7.|| [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 11,14-7.32-15.17-2.11-50,38-14,49-46.52-5.30-63.54-4.37,58 || align=center|8425 |- | align=center|8.|| [[Cedric Dubler]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 10,93-7.56-12.87-2.08-47,71-14,28-42.88-5.10-54.76-4.37,26 || align=center|8246 |- | align=center|9.|| [[Johannes Erm]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 10,94-7.37-15.01-1.93-47,02-14,38-44.18-4.70-56.87-4.25,08 || align=center|8227 |- |colspan="5"|... |- | || [[Janek Õiglane]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 11,12-7.26-14.83-2.05-49,16-14.69-30.49 || katkestas |} <br>Finaal: [[23. juuli|23.]]-[[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9126''' [[Kevin Mayer]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ( [[16. september]] [[2018]] [[Talence]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9045''' [[Ashton Eaton]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''8691''' [[Niklas Kaul]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''2022. aasta kümnevõistluse edetabeli juht''': '''8867''' [[Garrett Scantling]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. mai]] [[Fayetteville]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''21,45 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|21,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,02 |- | align=center|4.|| [[Aminatou Seyni]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|22,12 |- | align=center|5.|| [[Abby Steiner]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,26 |- | align=center|6.|| [[Tamara Clark]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,32 |- | align=center|7.|| [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|22,39 |- | align=center|8.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''21,88''' [[Dina Asher-Smith]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,55''' [[Shericka Jackson]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[26. juuni]] [[Kingston]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shaunae Miller-Uibo]] || {{PisiLipp|Bahama}} || align=center|49,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marileidy Paulino]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|49,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Sada Williams]] || {{PisiLipp|Barbados}} || align=center|49,75 |- | align=center|4.|| [[Lieke Klaver]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|50,33 |- | align=center|5.|| [[Stephenie Ann McPherson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|50,36 |- | align=center|6.|| [[Fiordaliza Cofil]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|50,57 |- | align=center|7.|| [[Candice McLeod]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|50,78 |- | align=center|8.|| [[Anna Kiełbasińska]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|50,81 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''47,60''' [[Marita Koch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,99''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[10. august]] [[1983]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''48,14''' [[Salwa Eid Naser]], {{PisiLipp|Bahrein}} <br>'''2022. aasta 400 m edetabeli juht''': '''49,49''' [[Marileidy Paulino]], {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ([[21. mai]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[800 m jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Athing Mu]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.56,30 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Keely Hodgkinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.56,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mary Moraa]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.56,71 |- | align=center|4. || [[Diribe Welteji]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 1.57,02 |- | align=center|5. || [[Natoya Goule]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 1.57,90 |- | align=center|6. || [[Raevyn Rogers]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,26 |- | align=center|7. || [[Anita Horvat]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1.59,83 |- | align=center|8. || [[Ajee Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.00,19 |} </div> <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.53,28''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]:''' '''1.54,68''' [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} ([[9. august]] [[1983]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|Maailmameister 2019]]:''' '''1.55,16''' [[Caster Semenya]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2022. aasta 800 m jooksu edetabeli juht''': '''1.57,01''' [[Athing Mu]], {{PisiLipp|USA}} ([[9. juuni]] [[Rooma]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]--[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both" /> ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Beatrice Chebet]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.46.75 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dawit Seyaum]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.47,36 |- | align=center|4.|| [[Margaret Chelimo Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.47,71 |- | align=center|5.|| [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.47,98 |- | align=center|6.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 14.48,12 |- | align=center|7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 14.54,80 |- | align=center|8.|| [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] || {{PisiLipp|Norra}} || 14.57,62 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''14.06,62''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''14.26,72''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''14.26,72''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 5000 m edetabeli juht''': '''14.12,98''' [[Ejgayehu Taye]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[27. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-5000-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== Nigeeria sprinter Tobi Amusan püstitas poolfinaalis uue 100 m tõkkejooksu maailmarekordi ajaga 12,12. Tuule kiirus finaalis + 2,5 m/s oli maailmarekordi jaoks lubatust + 2 m/s suurem, mille tulemusel seda aega maailmarekordina ei registreerita. {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tobi Amusan]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|12,06 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Britany Anderson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|12,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jasmine Camacho-Quinn]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || align=center|12,23 |- | align=center|4.|| [[Alia Armstrong]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|12,31 |- | align=center|5.|| [[Cindy Sember]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|12,38 |- | align=center|6.|| [[Danielle Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|12,44 |- | align=center|7.|| [[Devynne Charlton]] || {{PisiLipp|Bahama}} || align=center|12,53 |- | || [[Kendra Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} ||diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,20''' [[Kendra Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. juuli]] [[2016]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,28''' [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[3. september]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''12,34''' [[Nia Ali]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,34''' [[Kendra Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100H-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Sydney McLaughlin]] || {{PisiLipp|USA}} || '''50,68 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Femke Bol]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|52,27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dalilah Muhammad]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|53,13 |- | align=center|4.|| [[Shamier Little]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|53,76 |- | align=center|5.|| [[Britton Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|54,02 |- | align=center|6.|| [[Rushell Clayton]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|54,36 |- | align=center|7.|| [[Gianna Woodruff]] || {{PisiLipp|Panama}} || align=center|54,75 |- | align=center|8.|| [[Anna Rõžõkova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|54,93 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''51,41''' [[Sydney McLaughlin]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[2022]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekordd]]''': '''52,16''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. oktoober]] [[2009]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''52,16''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu? edetabeli juht''': '''51,41''' [[Sydney McLaughlin]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Norah Jeruto]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || '''8.53,02 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Werkuha Getachew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.54,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mekides Abebe]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.56,08 |- | align=center|4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|9.01,31 |- | align=center|5.|| [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || align=center|9.10,04 |- | align=center|6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.10,59 |- | align=center|7.|| [[Aimee Pratt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.15,64 |- | align=center|8.|| [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.16,49 |} <br>Finaal: [[20. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[20. juuli]] [[2018]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''8.57,84''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.56,55''' [[Winfred Mutile Yavi]], {{PisiLipp|Bahrein}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Eeljooksud]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Melissa Jefferson]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Jenna Prandini]],<br>[[Twanisha Terry]] || align=center|41,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Kemba Nelson]],<br>[[Elaine Thompson-Herah]],<br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br>[[Shericka Jackson]] || align=center|41,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tatjana Pinto]],<br>[[Alexandra Burghardt]],<br>[[Gina Lückenkemper]],<br>[[Rebekka Haase]] || align=center|42,03 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Joy Chinenye Udo-Gabriel]],<br>[[Favour Ofili]],<br>[[Rosemary Chukwuma]],<br>[[Nzubechi Grace Nwokocha]] || align=center|42,22 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Sonia Molina-Prados]],<br>[[Jaël Bestué]],<br>[[Paula Sevilla]],<br>[[Maria Isabel Pérez]] || align=center|42,58 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]],<br>[[Imani Lansiquot]],<br>[[Dina Asher-Smith]],<br>[[Daryll Neita]] || align=center|42,75 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Šveits}} || [[Géraldine Frey]],<br>[[Mujinga Kambundji]],<br>[[Salomé Kora]],<br>[[Ajla del Ponte]] || align=center|42,81 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Zaynab Dosso]],<br>[[Dalia Kaddari]],<br>[[Anna Bongiorni]],<br>[[Vittoria Fontana]] || align=center|42,92 |} <br>Finaal: [[23. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''40,82''' {{PisiLipp|USA}} ([[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>[[Tianna Madison]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Bianca Knight]], <br>[[Carmelita Jeter]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''41,07''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[29. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>[[Veronica Campbell-Brown]], <br>[[Natasha Morrison]], <br>[[Elaine Thompson]], <br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks 2 |Maailmameister 2019]]''': '''41,44''' {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Natalliah Whyte]], <br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], <br>[[Jonielle Smith]], <br>[[Shericka Jackson]] <br>'''2022. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''42,13''' {{PisiLipp|Šveits}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]])<br>[[Géraldine Frey]], <br>[[Mujinga Kambundji]], <br>[[Salomé Kora]], <br>[[Ajla del Ponte]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X1-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×400 m teatejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}}|| [[Talitha Diggs]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Britton Wilson]],<br>[[Sydney McLaughlin]] || 3.17,79 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}}|| [[Candice McLeod]],<br>[[Janieve Russell]],<br>[[Stephenie Ann McPherson]],<br>[[Charokee Young]] || 3.20,74 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| [[Victoria Ohuruogu]],<br>[[Nicole Yeargin]],<br>[[Jessie Knight]],<br>[[Laviai Nielsen]] || 3.22,64 |- | align=center|4. || {{PisiLipp|Kanada}}|| [[Natassha McDonald]],<br>[[Aiyanna Stiverne]],<br>[[Zoe Sherar]],<br>[[Kyra Constantine]] || 3.25,18 |- | align=center|5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| [[Sokhna Lacoste]],<br>[[Shana Grebo]],<br>[[Sounkamba Sylla]],<br>[[Amandine Brossier]] || 3.25,81 |- | align=center|6. || {{PisiLipp|Belgia}}|| [[Helena Ponette]],<br>[[Imke Vervaet]],<br>[[Paulien Couckuyt]],<br>[[Camille Laus]] || 3.26,29 |- | align=center|7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Anna Polinari]],<br>[[Ayomide Folorunso]],<br>[[Virginia Troiani]],<br>[[Alice Mangione]] || 3.26,45 |- | align=center|8. || {{PisiLipp|Šveits}}|| [[Silke Lemmens]],<br>[[Julia Niederberger]],<br>[[Annina Fahr]],<br>[[Yasmin Giger]] || 3.27,81 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.15,17''' {{PisiLipp|NSVL}} ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Kulšunova]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.16,71''' ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Gwen Torrence]],<br>[[Maicel Malone-Wallace]],<br>[[Natasha Kaiser-Brown]],<br>[[Jearl Miles Clark]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''3.18,92''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Phyllis Francis]], <br>[[Sydney McLaughlin]], <br>[[Dalilah Muhammad]], <br>[[Wadeline Jonathas]] <br>'''2022. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''3.21,93''' [[Kentucky]] ([[14. mai]] [[Oxford]]) <br>[[Karimah Davis]],<br>[[Dajour Miles]],<br>[[Abby Steiner]],<br>[[Alexis Holmes]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 2:39.16 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2:40.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:40.37 |- | align=center|4.|| [[Antigoni Drisbioti]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2:41.58 |- | align=center|5.|| [[Raquel González]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.27 |- | align=center|6.|| [[Laura García-Caro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.45 |- | align=center|7.|| [[Li Maocuo]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:44.28 |- | align=center|8.|| [[Viviane Lyra]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 2:45.02 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': maailmarekordeid tunnustatakse pärast 1. jaanuari 2023. aastal <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': uus ala <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2015]] (50 km käimine)''': '''4:23.26''' [[Liang Rui]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 35 km käimise edetabeli juht''': '''2:38.49''' [[Margarita Nikiforova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[21. mai]] [[Tšeboksarõ]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||align=center|X||align=center|X||6.98||7.09||align=center|X||'''7.12'''|| align=center|7.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ese Brume]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} ||6.61||6.88||'''7.02'''||6.86||align=center|X||6.91 || align=center|7.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Leticia Oro Melo]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||'''6.89'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center| 6.89 |- | align=center|4.|| [[Quanesha Burks]] || {{PisiLipp|USA}} ||6.46||'''6.88'''||6.50||6.46||6.48||6.45 || align=center|6.88 |- | align=center|5.|| [[Brooke Buschkuehl]] || {{PisiLipp|Austraalia}} ||6.57||'''6.87'''||align=center|X||align=center|X||6.77||align=center|X|| align=center|6.87 |- | align=center|6.|| [[Khaddi Sagnia]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||align=center|X||6.69||4.56||6.66 ||'''6.87'''||align=center|X|| align=center|6.87 |- | align=center|7.|| [[Ivana Vuleta]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||align=center|X||6.67 ||align=center|X||'''6.84'''||6.84||6.75|| align=center|6.84 |- | align=center|8.|| [[Marõna Behh-Romantšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||6.79||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''6.82''' ||align=center|6.82 |} <br>Finaal: [[24. juuli]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.52''' [[Galina Tšistjakova]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7.36''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''7.30''' [[Malaika Mihambo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''7.13''' [[Brooke Buschkuehl]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[9. juuli]] [[Chula Vista]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''69.12'''||align=center|X||66.89||65.88||65.60||64.62||align=center|69.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.74||'''68.45'''||align=center|X||67.74||66.59||65.57||align=center|68.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} || 67.62||66.47 ||'''68.30'''||68.05 ||align=center|X||51.41 ||align=center|68.30 |- | align=center|4.|| [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||align=center|X||62.41 ||64.00 ||60.68 ||'''64.97'''||align=center|X||align=center|64.97 |- | align=center|5.|| [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 59.87 ||'''64.24'''||62.09||align=center|X||62.60 ||61.86 ||align=center|64.24 |- | align=center|6.|| [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 53.24||63.64 ||align=center|X||'''63.99'''||61.99||align=center|X||align=center|63.99 |- || | align=center|7.|| [[Yaimé Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|X||62.36||61.32||'''63.07'''||62.94||62.36||align=center|63.07 |- | align=center|8.|| [[Marija Tolj]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|X||'''63.07'''||62.35||61.70 ||60.61 ||61.82 ||align=center|63.07 |} <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''69.17''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.46''' [[Valarie Allman]], {{PisiLipp|USA}} ([[8. aprill]] [[San Diego]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kelsey-Lee Barber]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 62.67||62.92 ||'''66.91'''||61.20||align=center|–||align=center|–||align=center|66.91 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kara Winger]] || {{PisiLipp|USA}} || 56.93 ||61.96 ||61.00||58.78||62.17 ||'''64.05'''|| align=center|64.05 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Haruka Kitaguchi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 62.07||x||55.78 ||61.27 ||align=center|X||'''63.27'''|| align=center|63.27 |- | align=center|4.|| [[Liu Shiying]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 61.67||align=center|X||60.22||'''63.25'''||61.75||align=center|X ||align=center|63.25 |- | align=center|5.|| [[Mackenzie Little]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || '''63.22'''||49.78||59.10||58.50 ||54.99||align=center|X||align=center|63.22 |- | align=center|6.|| [[Līna Mūze]] || {{PisiLipp|Läti}} || 59.83||align=center|X||align=center|X||'''61.26'''||align=center|X||align=center|X||align=center|61.26 |- | align=center|7.|| [[Annu Rani]] || {{PisiLipp|India}} || 56.18||'''61.12'''||59.27||58.14 ||59.98 ||58.70||align=center|61.12 |- | align=center|8.|| [[Nikola Ogrodníková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54.11||56.04||59.98||59.48 ||58.79 ||'''60.18'''||align=center|60.18 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''72.28''' [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.70''' [[Osleidys Menéndez]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameister 2019]]''': '''66.56''' [[Kelsey-Lee Barber]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''2022. aasta odaviske edetabeli juht''': '''65.73''' [[Maggie Malone]], {{PisiLipp|USA}} ([[14. juuni]] [[Burnaby]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Kvalifikatsioon]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Võistkonna karikas== 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste võistkondliku maailmameistrivõistluste karika eest jagati igal alal sportlaste võidetud punktide alusel kõige rohkem punkte kogunud võistkondadele. Võistkondliku maailmameistrivõistluste karika pälvisid võõrustajad Ameerika Ühendriigid, kes kogusid kokku 328 punkti ja krooniti "maailmakoondise meistriteks".<ref>{{Cite web|url=https://www.teamusa.org/News/2022/July/25/Team-USA-Concludes-Most-Successful-World-Athletics-Championships-Ever#:~:text=Team%20United%20States%20celebrates%20winning,Games%20Tokyo%202020%20last%20year.|title=TEAM USA CONCLUDES MOST SUCCESSFUL WORLD ATHLETICS CHAMPIONSHIPS EVER|publisher=Team USA|first=Chrös|last=McDougall|date=25 July 2022|accessdate=25 July 2022}}</ref> Karikad said ka Jamaica (teine ​​meeskond 110 punktiga) ja Etioopia (kolmas 106 punktiga). 11. märtsil 2022 teatas World Athletics, et esimest korda autasustatakse meistrivõistluse punktitabeli kolme paremat võistkonda meeskondlike karikatega.<ref name="Team Trophy">{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title=WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships|publisher=[[World Athletics]]|date=10 March 2022|accessdate=20 July 2022}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.insidethegames.biz/articles/1120366/world-athletics-oregon22-team-trophies|title=Oregon World Athletics Championships to introduce team trophies|publisher=Inside The Games|first=Mike|last=Rowbottom|date=10 July 2022|accessdate=25 July 2022}}</ref> Üldine punktitabel on kergejõustikualadel tavaliselt kasutatav võistkondlik paremusjärjestussüsteem, mis seisneb punktide määramises igale sportlasele (tavaliselt kaheksa paremat lõpetajat) nende üldise lõpliku asetuse alusel, seejärel liidab kõigi võistkonna sportlaste punktid. et tagada meeskonna lõplik positsioon. Sellel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel kogusid iga ala kaheksa parimat finalisti oma riigi eest punkte, kusjuures kuldmedaliomanikud said 8 punkti ühe punktiga iga 8. koha saavutanu eest. Mittefinišeerinud ja diskvalifitseeritud sportlased said null punkti. {| class="wikitable sortable" style="text-align:center;" |- !width="50"|Koht!!Riik!!width="30"|{{Kuld}}!!width="30"|{{Hõbe}}!!width="30"|{{Pronks}}!!width="30"|4.!!width="30"|5.!!width="30"|6.!!width="30"|7.!!width="30"|8.!!width="50"|Punktid |- |1.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||13||9||11||5||6||12||1||8||328 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Jamaica}}||2||7||1||2||3||3||4||0||110 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Etioopia}}||4||4||2||3||2||2||1||3||106 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Keenia}}||2||5||3||3||2||2||2||2||104 |- |5.||align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||1||1||5||1||3||1||1||1||68 |- |rowspan=2|6.||align=left|{{PisiLipp|Kanada}}||1||2||1||3||2||3||1||1||63 |- |align=left|{{PisiLipp|Hiina}}||2||1||3||1||2||2||1||1||68 |- |8||align=left|{{PisiLipp|Poola}}||1||3||0||3||1||0||0||1||49 |- |rowspan=2|9.||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}}||2||0||1||1||3||1||2||1||47 |- |align=left|{{PisiLipp|Holland}}||0||3||1||3||0||1||1||0||47 |- |colspan="5"|... |- |- |54.-59||align=left|{{PisiLipp|Eesti}}||0||0||0||0||0||0||2||1||5 |} *'''Allikas:''' [https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/placingtable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste kohatabel] ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||13||9||11||33 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||4||4||2||10 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||2||7||1||10 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||2||5||3||10 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||2||1||3||6 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||2||0||1||3 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||2||0||0||2 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||3||0||4 |- |rowspan=2|9.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||2||1||4 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||1||2||1||4 |- |11.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||1||5||7 |- |12.||align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||1||1||1||3 |- |rowspan=3|13.||align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||1||0||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Grenada}} ||1||1||0||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Nigeeria}} ||1||1||0||2 |- |rowspan=3|16.||align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||2||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||1||0||2||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||2||3 |- |rowspan=3|19.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=8|22.||align=left |{{PisiLipp|Bahama}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kasahstan}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Portugal}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |30.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||3||1||4 |- |rowspan=2|31.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=6|33.||align=left |{{PisiLipp|Alžeeria}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Burkina Faso}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|India}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |39.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=6|40.||align=left |{{PisiLipp|Barbados}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Filipiinid}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Puerto Rico}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Tšehhi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 45 riiki || '''49''' || '''49''' || '''49''' || '''147''' |} '''Allikas:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/medaltable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste ametlik medalitabel] == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] 1cw84c54w60bvk1qf7gxph7h7bau4ki Barbara Juliane von Krüdener 0 572221 6183393 6146000 2022-08-25T18:43:27Z Ehitaja 63547 wikitext text/x-wiki [[Pilt:KauffmannKruedener.jpg|pisi|Barbara von Krüdener poeg Pauliga (1786), autor [[Angelika Kauffmann]]]] '''Barbara Juliane von Krüdener''' (22. november 1764 [[Riia]] – 25. detsember 1824 [[Bilogirsk]]) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] [[kirjanik]], suurilmadaam, [[Viitina mõis]]aproua, "tantsiv pühak". ==Lapsepõlv== Barbara von Krüdener sündis kahe väärika suguvõsa järeltulijana. Tema ema oli Anne Ulrike von Münnich (1741–1811), diplomaat krahv [[Ernst Johann von Münnich]]i (1707–1788) tütar ning feldmarssal krahv [[Burchard Christoph von Münnich]]i pojatütar. Tema isa oli [[Otto Hermann von Vietinghoff-Scheel]] (1722–1792), Venemaa salanõunik ja senaator, kolme mõisa omanik, arvatavasti Liivimaa rikkaim mees, kes oli varanduse kogunud viinapõletamisega. Lapsepõlve veetis Barbara Riias ja suviti isa mõisates Liivimaal – Marienburgis (praeguses [[Aluksne]]s) või harvem [[Kossi mõis]]as, mis hiljem hakkas Vietinhoffide järgi kandma [[Viitina]] nime. Hariduse sai Barbara kodus, kus teda õpetasid väga head koduõpetajad. Ta õppis keeli, näiteks luges [[Vergilius]]t ja teisi klassikuid originaalis. Samuti õpetati aadlidaamile vajalikke oskusi: häid kombeid, tantsimist ja muud. Silmaringi avardasid ka reisid. Esimene reis välismaale toimus 1777, kui reisiti Hamburgi, kuhu viidi kurtide kooli tema kurttumm vanem õde. Edasi mindi Pariisi, kus Vietinghoffil oli oma residents Faubourg St. Honorés. Siis populaarsesse suvituspaika [[Spa]]sse, kus tutvuti ühe inglise perekonnaga. Juba 1778. aastal reisis 13-aastane hakkaja preili ilma vanemateta Inglismaale. Barbara taheti 16-aastaselt mehele panna naabermõisnikule, aga kuna ta põdes pikalt punetisi, jäi abiellumine ära. <ref name="Sachris">Sachris, N.B. 2004. Literatuuri troonipärija: lisandusi teadmistele Juliane B. Von Krüdenerist. Akadeemia, nr. 11, lk 2358–2384</ref> ==Abielu== 1782. aasta suvel abiellus preili Vietinghoff 17-aastaselt Vene riigi teenistuses töötava diplomaadist vabahärra [[Burchard Alexius Konstantin von Krüdener]]iga, kes oli temast 20 aastat vanem ning kaks korda abielus olnud ja lahutatud. Barbarast sai von Krüdeneri esimesest abielust sündinud tütre Sophie võõrasema. Kaasavaraks sai Barbara Kosse ehk [[Viitina mõis]]a. Esimesed abieluaastad veedeti Miitavis ([[Jelgava]]s), kus parun oli Venemaa keisririigi saadik [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa]]l. 1784. aastal sündis poeg [[Paul Alexander von Krüdener|Paul]] (1784–1858), kes sai nime ristiisa, troonipärija [[Paul I|Pauli]] (1754–1801) järgi. Samal aastal nimetati parun von Krüdener Venemaa keisririigi saadikuks [[Veneetsia|Veneetsias]]. Noor proua armus lõunamaasse, Veneetsia ellu maskiballide, lõunamaa ööde, inimeste ja loodusega. Veneetsias armus Barbarasse paruni erasekretär, aadliperekonnast pärit Aleksander von Stakijev. Tegemist oli platoonilise suhtega, mis on aluseks romaanile "Valérie". Ringreisil Itaalias peatuti pikemalt Roomas, Angelika Kauffmann maalis seal portree noorest emast ja tema pojast, see ripub Louvre'is. 1787. aastal määrati von Krüdener Venemaa keisririigi saadikuks Kopenhaagenisse. Samal aastal sündis tütar Julie (1787–1865). Põhjamaine elu ei meeldinud saadikuprouale ja nii suundus ta Prantsusmaale närvihaigust ravima. Raviga ta ilmselt ei tegelenud, küll aga nautis elu Pariisis. Barbara von Krüdener tutvus Barthélemy Bernardin de Saint-Pierre’iga. Luksuslikust elust Pariisis annab märku see, et lahkudes jäi ta [[Marie-Antoinette]]’i õmblejannale võlgu hiiglasliku summa – 20 000 franki. 1790–1791 peatus Barbara [[Montpellier]]’s ja Barèges' kuurordis, kus võlus seltskonda muuhulgas [[sallitants]]uga ja tutvus tragunileitnant Frégeville’iga. Neil oli kirglik armuromaan, mistõttu Barbara soovis oma mehelt lahutust. Barbara alustas reisi Kopenhaagenisse. Ta jõudis Rödbysse, kus haigestus ilmselt kopsupõletikku. Seal külastas teda abikaasa, kes keeldus lahutusest ja andis talle korralduse sõita Riiga. 1792–1793 viibiski Barbara von Krüdener Riias, käis 1792. aasta kevadel Peterburis, kus haigestus tema isa, kes suri tema käte vahel. Neil aastatel käis Barbara von Krüdener ka Viitinas, kus edendas haridust ja lasi lastele teha [[Rõuged|rõuge]]tevastased kaitsepookimised. 1793 määrati Burckhard A. von Krüdener saadikuks Berliini. Barbara von Krüdener järgnes talle, kuid mitte kauaks. Ta reisis Leipzigisse, Riiga, külastas Viitinat. Ta viibis ka Šveitsis, kus tema reiside ajal olid ta lapsed proua Armandi hoole all. Šveitsis elavat Prantsusmaa emigrantide seltskonda võlus tema paindlik vaim, säravad silmad, blondid lokid ja kuulus [[sallitants|sallitants.]] Ta tutvus seal Madame de Staëli, Chateaubriandi ja teiste kuulsate kirjanikega. Samuti tutvus ta Šveitsis pastor Kellneriga, kes jäi tema kauaaegseks kaaslaseks. Veel kord naasis ta mehe juurde, kuid läks taas Šveitsi. 1802. aastal Burckhard A. von Krüdener suri Berliinis, kuid Barbara von Krüdeneri matustel ei olnud.<ref name="Sachris" /> =="Valérie" ja muu kirjanduslik tegevus== [[Pilt:Alexander Stakhiev by D.Levitsky (1818, priv.coll).jpg|pisi|Dmitri Levitski (1735–1822) portreel hoiab Aleksandr von Stakijev käes "Valérie" köidet (1818)]] "Valérie" ilmus 1804. aastal Pariisis. See on tinglikult autobiograafiline [[kiriromaan]], mille aluseks on Aleksander von Stakijevi armumine Barbara von Krüdeneri. Romaanis armub noor erasekretär Gustave de Linar oma ülemuse noorde abikaasasse Valériesse. Samuti nagu Barbara elus, käsitlevad ka romaani teemad lõunamaad, rasedust, platoonilist armastust. Enamik kirju on kirjutanud de Linar Itaaliast oma põhjamaal elavale sõbrale Ernestile. Mõned kirjad on ka tema sõbra vastused.<ref name="Krüdener">Krüdener, Barbara Juliane von. 1804. Valerie ehk Gustav de Linari kirjad Ernest de G...le. Eesti Raamat, Tallinn 2003</ref> Väga jõuline oli romaani [[turundus]]kampaania: Barbara ise ja tema toaneitsid käisid mööda kauplusi ja nõudsid Valérie käekotte, Valérie kleite, Valérie salle. Nõudlus tekitati juba enne romaani ilmumist. Romaanist sai [[bestseller]], kogu Euroopa luges seda, seda tõlgiti mitmesse keelde. Eesti keeles ilmus see aastal 2003. [[Aleksandr Puškin]] on oma „[[Jevgeni Onegin]]is“ pannud Tatjana lugema just "Valéried", noore de Linari sõnu. [[Adam Mickiewicz]]i draamapoeemis "Dziady" loeb kangelanna samuti seda romaani.<ref name="Sachris" /> Lisaks "Valériele" on Krüdener kirjutanud ka teosed 'Mõtted ja maksiimid' (1802), 'Aleksei ehk Vene soldati lugu' (1797), autobiograafilise jutustuse 'Algithe', kolmeks jalutuskäiguks jagatud 'Schönhoffi lossiaia kirjelduse' (1799) ja 'La Cabane des Latarniers'. Neid ei ole eesti keelde tõlgitud. <ref name="Põder">Põder, Rein. 2003. Viitina paruness ja tema romaan. Valerie. Eesti Raamat, Tallinn, lk 243–261</ref> ==Usku pöördumine== [[Pilt:Juliane von Krüdener.jpg|pisi]] Romaani triumfi järel sõitis Barbara Riiga, kus temast sai üleöö [[pietism|pietist]], prohvet, [[hernhuutlus|hernhuutlane]], vaeste eest hoolitseja. See juhtus, kui ta juhuslikult läbi akna nägi ühe perekonnatuttava äkksurma ja langes sügavasse [[depressioon]]i. Samuti kohtus ta ühe vaga hernhuutlasest kingsepaga, mille tagajärjel uskus, et usk jumalasse on see, mis sisendab elujulgust, rõõmu ja rahu.<ref name="Kõivupuu">Kõivupuu, M. 1996. Madam Krüdenerist, sealhulgas ka rahvapärimuses. Vikerkaar, nr 11/12, lk 61–67</ref> Aastail 1804–1815 oli Barbara pidevalt reisil. Ta kohtus paljude mõjukate aadlikega, aga ka teistsugusesse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimestega. Tema algatatud näljahädaliste abistamist ei kiidetud heaks, kardeti, et see kõigutab ühiskonda, teda sunniti korduvalt nii mõnestki kohast lahkuma. Teel Pariisist Riiga 1817. aastal lasi Barbara endast [[Caroline Bardua]]l maalida kaks portreed. <ref name="Untera">Untera, Anne. 2010. Viitina mõisaproua Barbara Juliane von Krüdeneri portree lugu. https://ktu.artun.ee/articles/2012_1_2/ktu_21_1_247–260_untera.pdf{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Püha Liit ja Aleksander I== [[1814]]. aastal kohtus Barbara [[Heilbronn|Heilbronnis]] [[Aleksander I]]-ga. Tema kinnisidee oli, et Aleksander I on [[kristlik|kristli]]ku maailma päästja. Nad kohtusid veel mitmel korral. Arvatakse, et just Barbara oli nõuandja ja veenis kolme valitsejat – [[Ortodoksia|ortodoksse]] Vene tsaari [[Aleksander I]], [[Katoliiklus|katoliiklasest]] Austria keisri [[Franz II]] ja [[Luterlus|luterlasest]] Preisimaa kuninga [[Friedrich Wilhelm III]] – 1815. aastal Pariisis sõlmitud liidule andma ülevat nimetust [[Püha Liit]]. Pärast liidu sõlmimist Barbara ja Aleksander I suhted jahenesid järk-järgult. Oma osa selles oli teda ümbritseval suurel ja kummalisel usklike ja [[šarlatan]]ide seltskonnal.<ref name="Sachris" /> ==Viitina mõisaproua== 1818. aastal jõudis Barbara von Krüdener [[Viitina]]sse. Juba 1792. aastal Viitinas viibimise ajal oli ta asutanud kooli ja alustanud laste vaktsineerimist. 1818. aastal naastes suhtles Barbara palju [[Rõuge]] pastori [[George Gottfried Marpurg]]iga, kes pidas temast väga lugu jumalakartlikkuse ja [[vagadus]]e tõttu. 1820. aastaks leidis Marpur, et Barbara von Krüdener on liiga katoliiklik, sest palvetab liiga sagedasti [[neitsi Maarja]] poole. Viitina mõisas peeti pühapäeviti palvetunde. Need toimusid pärast kiriklikku jumalateenistust ja enne palvetundi anti rahvale korralikult süüa. Barbara von Krüdener manitses talupoegi nii palvetele kui ka tööle, virkusele ja puhtusele, viletsalt riietatutele anti paremaid riideid. Proua korraldas ka vaimulike raamatute tõlkimist ja väljaandmist. Kui 1820. aastaks oli Rõuge kandi talupoegade innukus langenud, siis palvetas ja laulis Barbara lätlastest vennastekoguduse naistega. 1821.aastal käis Barbara Peterburis. Sealt naastes elas ta tagasitõmbunult ja askeetlikult külmas kütmata mõisakambris, mille tagajärjel haigestus. 1823. aastal lahkus Barbara Viitinast, et sõita Krimmi tervist parandama. 25. detsembril 1824 suri Barbara Karasu Bazaaris (Belogorskis) ja maeti kohalikku armeenia kirikusse. Barbara von Krüdeneri kohta on kogutud rahvapärimust. Viitina rahva mällu on Barbara talletunud hea prouana, kes ei sundinud talupoegi laupäeviti tööle, jagas pühapäeviti nii raha kui ka leiba, karistas neid, kes ei pidanud lugu pühakirjast. Rahva mälus on säilinud lugu Tagamõtsa Jaanist, kes olla lorilaulu ridade lõppu lisanud sõna [[Aamen|"aamen"]]. Selle jumalasõna teotuse eest olla talle vitsu antud. Proua olla [[Meegomäe]]l palvetamas käinud ja kuulnud seal taevaseid hääli. Teenijatüdrukud uskusid, et proua pisarad teevad õnnelikuks, kui neid juua. Mõisaproua sundis naisi aluspükse kandma, ta olla ise naistel seelikusaba üles tõmmanud, et kontrollida, kas püksid on jalas. Ta olla ka naistele õpetanud, kuidas neid valmistada.<ref name="Kõivupuu" /> ==Barbara von Krüdener teatrilaval== 3. augustil 1996 lavastas [[Ain Mäeots]] Viitina mõisahoones [[Kauksi Ülle]] ja [[Sven Kivisildnik]]u näidendi "Tandsja pühalik" ("Tantsiv pühak"), kus Barbara von Krüdeneri mängis [[Merle Jääger]]. Näidendi tekst on ilmunud Vikerkaares 1996, nr 11–12.<ref name="Kauksi">Kauksi, Ülle. Kivisildnik, Sven. 1996. Tandsja pühalik. Vikerkaar, nr 11/12, lk 41–60</ref> ==Esivanemad== {{Sugupuu3 |pealkiri= Barbara Juliane von Krüdeneri esivanemad |nimi=Barbara Juliane von Krüdener<br>(1764–1824) |isa= [[Otto Hermann von Vietinghoff]]<br>(1722–1792) |isaisa= [[Hermann Friedrich von Vietinghoff]]<br>(1670–1746) |isaisaisa=[[Otto Friedrich von Vietinghoff]]<br>(1640–1709) |isaisaisaisa=[[Leonhard von Vietinghoff]]<br>(1675–1710) |isaisaisaema=Elisabeth von Patkul |isaisaema=Anna Dorothea von Grotthuss<br>(suri 1704) |isaisaemaisa=[[Georg von Grotthuss]] |isaisaemaema=Agnesa von Vietinghoff |isaema= Elisabeth Helene von Helmersen<br>(1684–1745) |isaemaisa= [[Johann von Helmersen]]<br>(1644–1708) |isaemaisaisa= [[Paul Helmes]]<br>(1603–1657) |isaemaisaema= Anna Koyen |isaemaema= Anna Margaretha von Koskull |isaemaemaisa= ... |isaemaemaema= ... |ema= Anna Ulrika von Münnich<br>(1741–1811) |emaisa= Krahv<br>[[Ernst Johann von Münnich]]<br>(1707–1788) |emaisaisa= Krahv<br>[[Burchard Christoph von Münnich]]<br>(1683–1767) |emaisaisaisa= [[Anton Günther von Münnich]]<br>(1645–1721) |emaisaisaema= Sophia Katharina von Oetken<br>(1659–1710) |emaisaema= Christine Lucretia von Witzleben<br>(1685–1727) |emaisaemaisa=[[Hans Heinrich von Witzleben]] |emaisaemaema= Anna Deborah von Seebach |emaema= Vabapreili<br>Anna Dorothea von Mengden |emaemaisa=Vabahärra<br>[[Magnus Gustav von Mengden]]<br>(suri 1781) |emaemaisaisa= Vabahärra<br>[[Gustav von Mengden]]<br>(1625–1679) |emaemaisaema= Barbara Finck von Finckenstein |emaemaema= Dorothea Sophia von Rosen<br>(1690–1773) |emaemaemaisa=[[Otto Johann von Rosen]] |emaemaemaema=Anna Margaretha von Rothausen }} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Krüdener, Barbara von}} [[Kategooria:Liivimaa aadlikud]] [[Kategooria:Sündinud 1764]] [[Kategooria:Surnud 1824]] [[Kategooria:Krüdenerid]] [[Kategooria:Vietinghoffid]] b9vmbr87kq2qzydxhuvxvbc6rj5n6mh 6183406 6183393 2022-08-25T19:02:39Z 46.131.32.239 /* Viited */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:KauffmannKruedener.jpg|pisi|Barbara von Krüdener poeg Pauliga (1786), autor [[Angelika Kauffmann]]]] '''Barbara Juliane von Krüdener''' (22. november 1764 [[Riia]] – 25. detsember 1824 [[Bilogirsk]]) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] [[kirjanik]], suurilmadaam, [[Viitina mõis]]aproua, "tantsiv pühak". ==Lapsepõlv== Barbara von Krüdener sündis kahe väärika suguvõsa järeltulijana. Tema ema oli Anne Ulrike von Münnich (1741–1811), diplomaat krahv [[Ernst Johann von Münnich]]i (1707–1788) tütar ning feldmarssal krahv [[Burchard Christoph von Münnich]]i pojatütar. Tema isa oli [[Otto Hermann von Vietinghoff-Scheel]] (1722–1792), Venemaa salanõunik ja senaator, kolme mõisa omanik, arvatavasti Liivimaa rikkaim mees, kes oli varanduse kogunud viinapõletamisega. Lapsepõlve veetis Barbara Riias ja suviti isa mõisates Liivimaal – Marienburgis (praeguses [[Aluksne]]s) või harvem [[Kossi mõis]]as, mis hiljem hakkas Vietinhoffide järgi kandma [[Viitina]] nime. Hariduse sai Barbara kodus, kus teda õpetasid väga head koduõpetajad. Ta õppis keeli, näiteks luges [[Vergilius]]t ja teisi klassikuid originaalis. Samuti õpetati aadlidaamile vajalikke oskusi: häid kombeid, tantsimist ja muud. Silmaringi avardasid ka reisid. Esimene reis välismaale toimus 1777, kui reisiti Hamburgi, kuhu viidi kurtide kooli tema kurttumm vanem õde. Edasi mindi Pariisi, kus Vietinghoffil oli oma residents Faubourg St. Honorés. Siis populaarsesse suvituspaika [[Spa]]sse, kus tutvuti ühe inglise perekonnaga. Juba 1778. aastal reisis 13-aastane hakkaja preili ilma vanemateta Inglismaale. Barbara taheti 16-aastaselt mehele panna naabermõisnikule, aga kuna ta põdes pikalt punetisi, jäi abiellumine ära. <ref name="Sachris">Sachris, N.B. 2004. Literatuuri troonipärija: lisandusi teadmistele Juliane B. Von Krüdenerist. Akadeemia, nr. 11, lk 2358–2384</ref> ==Abielu== 1782. aasta suvel abiellus preili Vietinghoff 17-aastaselt Vene riigi teenistuses töötava diplomaadist vabahärra [[Burchard Alexius Konstantin von Krüdener]]iga, kes oli temast 20 aastat vanem ning kaks korda abielus olnud ja lahutatud. Barbarast sai von Krüdeneri esimesest abielust sündinud tütre Sophie võõrasema. Kaasavaraks sai Barbara Kosse ehk [[Viitina mõis]]a. Esimesed abieluaastad veedeti Miitavis ([[Jelgava]]s), kus parun oli Venemaa keisririigi saadik [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa]]l. 1784. aastal sündis poeg [[Paul Alexander von Krüdener|Paul]] (1784–1858), kes sai nime ristiisa, troonipärija [[Paul I|Pauli]] (1754–1801) järgi. Samal aastal nimetati parun von Krüdener Venemaa keisririigi saadikuks [[Veneetsia|Veneetsias]]. Noor proua armus lõunamaasse, Veneetsia ellu maskiballide, lõunamaa ööde, inimeste ja loodusega. Veneetsias armus Barbarasse paruni erasekretär, aadliperekonnast pärit Aleksander von Stakijev. Tegemist oli platoonilise suhtega, mis on aluseks romaanile "Valérie". Ringreisil Itaalias peatuti pikemalt Roomas, Angelika Kauffmann maalis seal portree noorest emast ja tema pojast, see ripub Louvre'is. 1787. aastal määrati von Krüdener Venemaa keisririigi saadikuks Kopenhaagenisse. Samal aastal sündis tütar Julie (1787–1865). Põhjamaine elu ei meeldinud saadikuprouale ja nii suundus ta Prantsusmaale närvihaigust ravima. Raviga ta ilmselt ei tegelenud, küll aga nautis elu Pariisis. Barbara von Krüdener tutvus Barthélemy Bernardin de Saint-Pierre’iga. Luksuslikust elust Pariisis annab märku see, et lahkudes jäi ta [[Marie-Antoinette]]’i õmblejannale võlgu hiiglasliku summa – 20 000 franki. 1790–1791 peatus Barbara [[Montpellier]]’s ja Barèges' kuurordis, kus võlus seltskonda muuhulgas [[sallitants]]uga ja tutvus tragunileitnant Frégeville’iga. Neil oli kirglik armuromaan, mistõttu Barbara soovis oma mehelt lahutust. Barbara alustas reisi Kopenhaagenisse. Ta jõudis Rödbysse, kus haigestus ilmselt kopsupõletikku. Seal külastas teda abikaasa, kes keeldus lahutusest ja andis talle korralduse sõita Riiga. 1792–1793 viibiski Barbara von Krüdener Riias, käis 1792. aasta kevadel Peterburis, kus haigestus tema isa, kes suri tema käte vahel. Neil aastatel käis Barbara von Krüdener ka Viitinas, kus edendas haridust ja lasi lastele teha [[Rõuged|rõuge]]tevastased kaitsepookimised. 1793 määrati Burckhard A. von Krüdener saadikuks Berliini. Barbara von Krüdener järgnes talle, kuid mitte kauaks. Ta reisis Leipzigisse, Riiga, külastas Viitinat. Ta viibis ka Šveitsis, kus tema reiside ajal olid ta lapsed proua Armandi hoole all. Šveitsis elavat Prantsusmaa emigrantide seltskonda võlus tema paindlik vaim, säravad silmad, blondid lokid ja kuulus [[sallitants|sallitants.]] Ta tutvus seal Madame de Staëli, Chateaubriandi ja teiste kuulsate kirjanikega. Samuti tutvus ta Šveitsis pastor Kellneriga, kes jäi tema kauaaegseks kaaslaseks. Veel kord naasis ta mehe juurde, kuid läks taas Šveitsi. 1802. aastal Burckhard A. von Krüdener suri Berliinis, kuid Barbara von Krüdeneri matustel ei olnud.<ref name="Sachris" /> =="Valérie" ja muu kirjanduslik tegevus== [[Pilt:Alexander Stakhiev by D.Levitsky (1818, priv.coll).jpg|pisi|Dmitri Levitski (1735–1822) portreel hoiab Aleksandr von Stakijev käes "Valérie" köidet (1818)]] "Valérie" ilmus 1804. aastal Pariisis. See on tinglikult autobiograafiline [[kiriromaan]], mille aluseks on Aleksander von Stakijevi armumine Barbara von Krüdeneri. Romaanis armub noor erasekretär Gustave de Linar oma ülemuse noorde abikaasasse Valériesse. Samuti nagu Barbara elus, käsitlevad ka romaani teemad lõunamaad, rasedust, platoonilist armastust. Enamik kirju on kirjutanud de Linar Itaaliast oma põhjamaal elavale sõbrale Ernestile. Mõned kirjad on ka tema sõbra vastused.<ref name="Krüdener">Krüdener, Barbara Juliane von. 1804. Valerie ehk Gustav de Linari kirjad Ernest de G...le. Eesti Raamat, Tallinn 2003</ref> Väga jõuline oli romaani [[turundus]]kampaania: Barbara ise ja tema toaneitsid käisid mööda kauplusi ja nõudsid Valérie käekotte, Valérie kleite, Valérie salle. Nõudlus tekitati juba enne romaani ilmumist. Romaanist sai [[bestseller]], kogu Euroopa luges seda, seda tõlgiti mitmesse keelde. Eesti keeles ilmus see aastal 2003. [[Aleksandr Puškin]] on oma „[[Jevgeni Onegin]]is“ pannud Tatjana lugema just "Valéried", noore de Linari sõnu. [[Adam Mickiewicz]]i draamapoeemis "Dziady" loeb kangelanna samuti seda romaani.<ref name="Sachris" /> Lisaks "Valériele" on Krüdener kirjutanud ka teosed 'Mõtted ja maksiimid' (1802), 'Aleksei ehk Vene soldati lugu' (1797), autobiograafilise jutustuse 'Algithe', kolmeks jalutuskäiguks jagatud 'Schönhoffi lossiaia kirjelduse' (1799) ja 'La Cabane des Latarniers'. Neid ei ole eesti keelde tõlgitud. <ref name="Põder">Põder, Rein. 2003. Viitina paruness ja tema romaan. Valerie. Eesti Raamat, Tallinn, lk 243–261</ref> ==Usku pöördumine== [[Pilt:Juliane von Krüdener.jpg|pisi]] Romaani triumfi järel sõitis Barbara Riiga, kus temast sai üleöö [[pietism|pietist]], prohvet, [[hernhuutlus|hernhuutlane]], vaeste eest hoolitseja. See juhtus, kui ta juhuslikult läbi akna nägi ühe perekonnatuttava äkksurma ja langes sügavasse [[depressioon]]i. Samuti kohtus ta ühe vaga hernhuutlasest kingsepaga, mille tagajärjel uskus, et usk jumalasse on see, mis sisendab elujulgust, rõõmu ja rahu.<ref name="Kõivupuu">Kõivupuu, M. 1996. Madam Krüdenerist, sealhulgas ka rahvapärimuses. Vikerkaar, nr 11/12, lk 61–67</ref> Aastail 1804–1815 oli Barbara pidevalt reisil. Ta kohtus paljude mõjukate aadlikega, aga ka teistsugusesse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimestega. Tema algatatud näljahädaliste abistamist ei kiidetud heaks, kardeti, et see kõigutab ühiskonda, teda sunniti korduvalt nii mõnestki kohast lahkuma. Teel Pariisist Riiga 1817. aastal lasi Barbara endast [[Caroline Bardua]]l maalida kaks portreed. <ref name="Untera">Untera, Anne. 2010. Viitina mõisaproua Barbara Juliane von Krüdeneri portree lugu. https://ktu.artun.ee/articles/2012_1_2/ktu_21_1_247–260_untera.pdf{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Püha Liit ja Aleksander I== [[1814]]. aastal kohtus Barbara [[Heilbronn|Heilbronnis]] [[Aleksander I]]-ga. Tema kinnisidee oli, et Aleksander I on [[kristlik|kristli]]ku maailma päästja. Nad kohtusid veel mitmel korral. Arvatakse, et just Barbara oli nõuandja ja veenis kolme valitsejat – [[Ortodoksia|ortodoksse]] Vene tsaari [[Aleksander I]], [[Katoliiklus|katoliiklasest]] Austria keisri [[Franz II]] ja [[Luterlus|luterlasest]] Preisimaa kuninga [[Friedrich Wilhelm III]] – 1815. aastal Pariisis sõlmitud liidule andma ülevat nimetust [[Püha Liit]]. Pärast liidu sõlmimist Barbara ja Aleksander I suhted jahenesid järk-järgult. Oma osa selles oli teda ümbritseval suurel ja kummalisel usklike ja [[šarlatan]]ide seltskonnal.<ref name="Sachris" /> ==Viitina mõisaproua== 1818. aastal jõudis Barbara von Krüdener [[Viitina]]sse. Juba 1792. aastal Viitinas viibimise ajal oli ta asutanud kooli ja alustanud laste vaktsineerimist. 1818. aastal naastes suhtles Barbara palju [[Rõuge]] pastori [[George Gottfried Marpurg]]iga, kes pidas temast väga lugu jumalakartlikkuse ja [[vagadus]]e tõttu. 1820. aastaks leidis Marpur, et Barbara von Krüdener on liiga katoliiklik, sest palvetab liiga sagedasti [[neitsi Maarja]] poole. Viitina mõisas peeti pühapäeviti palvetunde. Need toimusid pärast kiriklikku jumalateenistust ja enne palvetundi anti rahvale korralikult süüa. Barbara von Krüdener manitses talupoegi nii palvetele kui ka tööle, virkusele ja puhtusele, viletsalt riietatutele anti paremaid riideid. Proua korraldas ka vaimulike raamatute tõlkimist ja väljaandmist. Kui 1820. aastaks oli Rõuge kandi talupoegade innukus langenud, siis palvetas ja laulis Barbara lätlastest vennastekoguduse naistega. 1821.aastal käis Barbara Peterburis. Sealt naastes elas ta tagasitõmbunult ja askeetlikult külmas kütmata mõisakambris, mille tagajärjel haigestus. 1823. aastal lahkus Barbara Viitinast, et sõita Krimmi tervist parandama. 25. detsembril 1824 suri Barbara Karasu Bazaaris (Belogorskis) ja maeti kohalikku armeenia kirikusse. Barbara von Krüdeneri kohta on kogutud rahvapärimust. Viitina rahva mällu on Barbara talletunud hea prouana, kes ei sundinud talupoegi laupäeviti tööle, jagas pühapäeviti nii raha kui ka leiba, karistas neid, kes ei pidanud lugu pühakirjast. Rahva mälus on säilinud lugu Tagamõtsa Jaanist, kes olla lorilaulu ridade lõppu lisanud sõna [[Aamen|"aamen"]]. Selle jumalasõna teotuse eest olla talle vitsu antud. Proua olla [[Meegomäe]]l palvetamas käinud ja kuulnud seal taevaseid hääli. Teenijatüdrukud uskusid, et proua pisarad teevad õnnelikuks, kui neid juua. Mõisaproua sundis naisi aluspükse kandma, ta olla ise naistel seelikusaba üles tõmmanud, et kontrollida, kas püksid on jalas. Ta olla ka naistele õpetanud, kuidas neid valmistada.<ref name="Kõivupuu" /> ==Barbara von Krüdener teatrilaval== 3. augustil 1996 lavastas [[Ain Mäeots]] Viitina mõisahoones [[Kauksi Ülle]] ja [[Sven Kivisildnik]]u näidendi "Tandsja pühalik" ("Tantsiv pühak"), kus Barbara von Krüdeneri mängis [[Merle Jääger]]. Näidendi tekst on ilmunud Vikerkaares 1996, nr 11–12.<ref name="Kauksi">Kauksi, Ülle. Kivisildnik, Sven. 1996. Tandsja pühalik. Vikerkaar, nr 11/12, lk 41–60</ref> ==Esivanemad== {{Sugupuu3 |pealkiri= Barbara Juliane von Krüdeneri esivanemad |nimi=Barbara Juliane von Krüdener<br>(1764–1824) |isa= [[Otto Hermann von Vietinghoff]]<br>(1722–1792) |isaisa= [[Hermann Friedrich von Vietinghoff]]<br>(1670–1746) |isaisaisa=[[Otto Friedrich von Vietinghoff]]<br>(1640–1709) |isaisaisaisa=[[Leonhard von Vietinghoff]]<br>(1675–1710) |isaisaisaema=Elisabeth von Patkul |isaisaema=Anna Dorothea von Grotthuss<br>(suri 1704) |isaisaemaisa=[[Georg von Grotthuss]] |isaisaemaema=Agnesa von Vietinghoff |isaema= Elisabeth Helene von Helmersen<br>(1684–1745) |isaemaisa= [[Johann von Helmersen]]<br>(1644–1708) |isaemaisaisa= [[Paul Helmes]]<br>(1603–1657) |isaemaisaema= Anna Koyen |isaemaema= Anna Margaretha von Koskull |isaemaemaisa= ... |isaemaemaema= ... |ema= Anna Ulrika von Münnich<br>(1741–1811) |emaisa= Krahv<br>[[Ernst Johann von Münnich]]<br>(1707–1788) |emaisaisa= Krahv<br>[[Burchard Christoph von Münnich]]<br>(1683–1767) |emaisaisaisa= [[Anton Günther von Münnich]]<br>(1645–1721) |emaisaisaema= Sophia Katharina von Oetken<br>(1659–1710) |emaisaema= Christine Lucretia von Witzleben<br>(1685–1727) |emaisaemaisa=[[Hans Heinrich von Witzleben]] |emaisaemaema= Anna Deborah von Seebach |emaema= Vabapreili<br>Anna Dorothea von Mengden |emaemaisa=Vabahärra<br>[[Magnus Gustav von Mengden]]<br>(suri 1781) |emaemaisaisa= Vabahärra<br>[[Gustav von Mengden]]<br>(1625–1679) |emaemaisaema= Barbara Finck von Finckenstein |emaemaema= Dorothea Sophia von Rosen<br>(1690–1773) |emaemaemaisa=[[Otto Johann von Rosen]] |emaemaemaema=Anna Margaretha von Rothausen }} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Krüdener, Barbara von}} [[Kategooria:Liivimaa aadlikud]] [[Kategooria:Sündinud 1764]] [[Kategooria:Vietinghoffid]] 5u0s831y883fle373wzmsh8kd99u4td 6183417 6183406 2022-08-25T19:31:17Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[Pilt:KauffmannKruedener.jpg|pisi|Barbara von Krüdener poeg Pauliga (1786), autor [[Angelika Kauffmann]]]] '''Beate Barbara Juliane von Krüdener''' (neiupõlvenimega '''Vietinghoff-Scheel'''; 22. november 1764 [[Riia]] – 25. detsember 1824 [[Bilogirsk]]) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] aadlikust [[kirjanik]] ja [[pietist]], [[Viitina mõis]]aproua. ==Lapsepõlv== Barbara von Krüdener sündis kahe väärika suguvõsa järeltulijana. Tema ema oli Anne Ulrike von Münnich (1741–1811), diplomaat krahv [[Ernst Johann von Münnich]]i (1707–1788) tütar ning feldmarssal krahv [[Burchard Christoph von Münnich]]i pojatütar. Tema isa oli [[Otto Hermann von Vietinghoff-Scheel]] (1722–1792), Venemaa salanõunik ja senaator, kolme mõisa omanik, arvatavasti Liivimaa rikkaim mees, kes oli varanduse kogunud viinapõletamisega. Lapsepõlve veetis Barbara Riias ja suviti isa mõisates Liivimaal – Marienburgis (praeguses [[Aluksne]]s) või harvem [[Kossi mõis]]as, mis hiljem hakkas Vietinhoffide järgi kandma [[Viitina]] nime. Hariduse sai Barbara kodus, kus teda õpetasid väga head koduõpetajad. Ta õppis keeli, näiteks luges [[Vergilius]]t ja teisi klassikuid originaalis. Samuti õpetati aadlidaamile vajalikke oskusi: häid kombeid, tantsimist ja muud. Silmaringi avardasid ka reisid. Esimene reis välismaale toimus 1777, kui reisiti Hamburgi, kuhu viidi kurtide kooli tema kurttumm vanem õde. Edasi mindi Pariisi, kus Vietinghoffil oli oma residents Faubourg St. Honorés. Siis populaarsesse suvituspaika [[Spa]]sse, kus tutvuti ühe inglise perekonnaga. Juba 1778. aastal reisis 13-aastane hakkaja preili ilma vanemateta Inglismaale. Barbara taheti 16-aastaselt mehele panna naabermõisnikule, aga kuna ta põdes pikalt punetisi, jäi abiellumine ära. <ref name="Sachris">Sachris, N.B. 2004. Literatuuri troonipärija: lisandusi teadmistele Juliane B. Von Krüdenerist. Akadeemia, nr. 11, lk 2358–2384</ref> ==Abielu== 1782. aasta suvel abiellus preili Vietinghoff 17-aastaselt Vene riigi teenistuses töötava diplomaadist vabahärra [[Burchard Alexius Konstantin von Krüdener]]iga, kes oli temast 20 aastat vanem ning kaks korda abielus olnud ja lahutatud. Barbarast sai von Krüdeneri esimesest abielust sündinud tütre Sophie võõrasema. Kaasavaraks sai Barbara Kosse ehk [[Viitina mõis]]a. Esimesed abieluaastad veedeti Miitavis ([[Jelgava]]s), kus parun oli Venemaa keisririigi saadik [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa]]l. 1784. aastal sündis poeg [[Paul Alexander von Krüdener|Paul]] (1784–1858), kes sai nime ristiisa, troonipärija [[Paul I|Pauli]] (1754–1801) järgi. Samal aastal nimetati parun von Krüdener Venemaa keisririigi saadikuks [[Veneetsia|Veneetsias]]. Noor proua armus lõunamaasse, Veneetsia ellu maskiballide, lõunamaa ööde, inimeste ja loodusega. Veneetsias armus Barbarasse paruni erasekretär, aadliperekonnast pärit Aleksander von Stakijev. Tegemist oli platoonilise suhtega, mis on aluseks romaanile "Valérie". Ringreisil Itaalias peatuti pikemalt Roomas, Angelika Kauffmann maalis seal portree noorest emast ja tema pojast, see ripub Louvre'is. 1787. aastal määrati von Krüdener Venemaa keisririigi saadikuks Kopenhaagenisse. Samal aastal sündis tütar Julie (1787–1865). Põhjamaine elu ei meeldinud saadikuprouale ja nii suundus ta Prantsusmaale närvihaigust ravima. Raviga ta ilmselt ei tegelenud, küll aga nautis elu Pariisis. Barbara von Krüdener tutvus Barthélemy Bernardin de Saint-Pierre’iga. Luksuslikust elust Pariisis annab märku see, et lahkudes jäi ta [[Marie-Antoinette]]’i õmblejannale võlgu hiiglasliku summa – 20 000 franki. 1790–1791 peatus Barbara [[Montpellier]]’s ja Barèges' kuurordis, kus võlus seltskonda muuhulgas [[sallitants]]uga ja tutvus tragunileitnant Frégeville’iga. Neil oli kirglik armuromaan, mistõttu Barbara soovis oma mehelt lahutust. Barbara alustas reisi Kopenhaagenisse. Ta jõudis Rödbysse, kus haigestus ilmselt kopsupõletikku. Seal külastas teda abikaasa, kes keeldus lahutusest ja andis talle korralduse sõita Riiga. 1792–1793 viibiski Barbara von Krüdener Riias, käis 1792. aasta kevadel Peterburis, kus haigestus tema isa, kes suri tema käte vahel. Neil aastatel käis Barbara von Krüdener ka Viitinas, kus edendas haridust ja lasi lastele teha [[Rõuged|rõuge]]tevastased kaitsepookimised. 1793 määrati Burckhard A. von Krüdener saadikuks Berliini. Barbara von Krüdener järgnes talle, kuid mitte kauaks. Ta reisis Leipzigisse, Riiga, külastas Viitinat. Ta viibis ka Šveitsis, kus tema reiside ajal olid ta lapsed proua Armandi hoole all. Šveitsis elavat Prantsusmaa emigrantide seltskonda võlus tema paindlik vaim, säravad silmad, blondid lokid ja kuulus [[sallitants|sallitants.]] Ta tutvus seal Madame de Staëli, Chateaubriandi ja teiste kuulsate kirjanikega. Samuti tutvus ta Šveitsis pastor Kellneriga, kes jäi tema kauaaegseks kaaslaseks. Veel kord naasis ta mehe juurde, kuid läks taas Šveitsi. 1802. aastal Burckhard A. von Krüdener suri Berliinis, kuid Barbara von Krüdeneri matustel ei olnud.<ref name="Sachris" /> =="Valérie" ja muu kirjanduslik tegevus== [[Pilt:Alexander Stakhiev by D.Levitsky (1818, priv.coll).jpg|pisi|Dmitri Levitski (1735–1822) portreel hoiab Aleksandr von Stakijev käes "Valérie" köidet (1818)]] "Valérie" ilmus 1804. aastal Pariisis. See on tinglikult autobiograafiline [[kiriromaan]], mille aluseks on Aleksander von Stakijevi armumine Barbara von Krüdeneri. Romaanis armub noor erasekretär Gustave de Linar oma ülemuse noorde abikaasasse Valériesse. Samuti nagu Barbara elus, käsitlevad ka romaani teemad lõunamaad, rasedust, platoonilist armastust. Enamik kirju on kirjutanud de Linar Itaaliast oma põhjamaal elavale sõbrale Ernestile. Mõned kirjad on ka tema sõbra vastused.<ref name="Krüdener">Krüdener, Barbara Juliane von. 1804. Valerie ehk Gustav de Linari kirjad Ernest de G...le. Eesti Raamat, Tallinn 2003</ref> Väga jõuline oli romaani [[turundus]]kampaania: Barbara ise ja tema toaneitsid käisid mööda kauplusi ja nõudsid Valérie käekotte, Valérie kleite, Valérie salle. Nõudlus tekitati juba enne romaani ilmumist. Romaanist sai [[bestseller]], kogu Euroopa luges seda, seda tõlgiti mitmesse keelde. Eesti keeles ilmus see aastal 2003. [[Aleksandr Puškin]] on oma „[[Jevgeni Onegin]]is“ pannud Tatjana lugema just "Valéried", noore de Linari sõnu. [[Adam Mickiewicz]]i draamapoeemis "Dziady" loeb kangelanna samuti seda romaani.<ref name="Sachris" /> Lisaks "Valériele" on Krüdener kirjutanud ka teosed 'Mõtted ja maksiimid' (1802), 'Aleksei ehk Vene soldati lugu' (1797), autobiograafilise jutustuse 'Algithe', kolmeks jalutuskäiguks jagatud 'Schönhoffi lossiaia kirjelduse' (1799) ja 'La Cabane des Latarniers'. Neid ei ole eesti keelde tõlgitud. <ref name="Põder">Põder, Rein. 2003. Viitina paruness ja tema romaan. Valerie. Eesti Raamat, Tallinn, lk 243–261</ref> ==Usku pöördumine== [[Pilt:Juliane von Krüdener.jpg|pisi]] Romaani triumfi järel sõitis Barbara Riiga, kus temast sai üleöö [[pietism|pietist]], prohvet, [[hernhuutlus|hernhuutlane]], vaeste eest hoolitseja. See juhtus, kui ta juhuslikult läbi akna nägi ühe perekonnatuttava äkksurma ja langes sügavasse [[depressioon]]i. Samuti kohtus ta ühe vaga hernhuutlasest kingsepaga, mille tagajärjel uskus, et usk jumalasse on see, mis sisendab elujulgust, rõõmu ja rahu.<ref name="Kõivupuu">Kõivupuu, M. 1996. Madam Krüdenerist, sealhulgas ka rahvapärimuses. Vikerkaar, nr 11/12, lk 61–67</ref> Aastail 1804–1815 oli Barbara pidevalt reisil. Ta kohtus paljude mõjukate aadlikega, aga ka teistsugusesse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimestega. Tema algatatud näljahädaliste abistamist ei kiidetud heaks, kardeti, et see kõigutab ühiskonda, teda sunniti korduvalt nii mõnestki kohast lahkuma. Teel Pariisist Riiga 1817. aastal lasi Barbara endast [[Caroline Bardua]]l maalida kaks portreed. <ref name="Untera">Untera, Anne. 2010. Viitina mõisaproua Barbara Juliane von Krüdeneri portree lugu. https://ktu.artun.ee/articles/2012_1_2/ktu_21_1_247–260_untera.pdf{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Püha Liit ja Aleksander I== [[1814]]. aastal kohtus Barbara [[Heilbronn|Heilbronnis]] [[Aleksander I]]-ga. Tema kinnisidee oli, et Aleksander I on [[kristlik|kristli]]ku maailma päästja. Nad kohtusid veel mitmel korral. Arvatakse, et just Barbara oli nõuandja ja veenis kolme valitsejat – [[Ortodoksia|ortodoksse]] Vene tsaari [[Aleksander I]], [[Katoliiklus|katoliiklasest]] Austria keisri [[Franz II]] ja [[Luterlus|luterlasest]] Preisimaa kuninga [[Friedrich Wilhelm III]] – 1815. aastal Pariisis sõlmitud liidule andma ülevat nimetust [[Püha Liit]]. Pärast liidu sõlmimist Barbara ja Aleksander I suhted jahenesid järk-järgult. Oma osa selles oli teda ümbritseval suurel ja kummalisel usklike ja [[šarlatan]]ide seltskonnal.<ref name="Sachris" /> ==Viitina mõisaproua== 1818. aastal jõudis Barbara von Krüdener [[Viitina]]sse. Juba 1792. aastal Viitinas viibimise ajal oli ta asutanud kooli ja alustanud laste vaktsineerimist. 1818. aastal naastes suhtles Barbara palju [[Rõuge]] pastori [[George Gottfried Marpurg]]iga, kes pidas temast väga lugu jumalakartlikkuse ja [[vagadus]]e tõttu. 1820. aastaks leidis Marpur, et Barbara von Krüdener on liiga katoliiklik, sest palvetab liiga sagedasti [[neitsi Maarja]] poole. Viitina mõisas peeti pühapäeviti palvetunde. Need toimusid pärast kiriklikku jumalateenistust ja enne palvetundi anti rahvale korralikult süüa. Barbara von Krüdener manitses talupoegi nii palvetele kui ka tööle, virkusele ja puhtusele, viletsalt riietatutele anti paremaid riideid. Proua korraldas ka vaimulike raamatute tõlkimist ja väljaandmist. Kui 1820. aastaks oli Rõuge kandi talupoegade innukus langenud, siis palvetas ja laulis Barbara lätlastest vennastekoguduse naistega. 1821.aastal käis Barbara Peterburis. Sealt naastes elas ta tagasitõmbunult ja askeetlikult külmas kütmata mõisakambris, mille tagajärjel haigestus. 1823. aastal lahkus Barbara Viitinast, et sõita Krimmi tervist parandama. 25. detsembril 1824 suri Barbara Karasu Bazaaris (Belogorskis) ja maeti kohalikku armeenia kirikusse. Barbara von Krüdeneri kohta on kogutud rahvapärimust. Viitina rahva mällu on Barbara talletunud hea prouana, kes ei sundinud talupoegi laupäeviti tööle, jagas pühapäeviti nii raha kui ka leiba, karistas neid, kes ei pidanud lugu pühakirjast. Rahva mälus on säilinud lugu Tagamõtsa Jaanist, kes olla lorilaulu ridade lõppu lisanud sõna [[Aamen|"aamen"]]. Selle jumalasõna teotuse eest olla talle vitsu antud. Proua olla [[Meegomäe]]l palvetamas käinud ja kuulnud seal taevaseid hääli. Teenijatüdrukud uskusid, et proua pisarad teevad õnnelikuks, kui neid juua. Mõisaproua sundis naisi aluspükse kandma, ta olla ise naistel seelikusaba üles tõmmanud, et kontrollida, kas püksid on jalas. Ta olla ka naistele õpetanud, kuidas neid valmistada.<ref name="Kõivupuu" /> ==Barbara von Krüdener teatrilaval== 3. augustil 1996 lavastas [[Ain Mäeots]] Viitina mõisahoones [[Kauksi Ülle]] ja [[Sven Kivisildnik]]u näidendi "Tandsja pühalik" ("Tantsiv pühak"), kus Barbara von Krüdeneri mängis [[Merle Jääger]]. Näidendi tekst on ilmunud Vikerkaares 1996, nr 11–12.<ref name="Kauksi">Kauksi, Ülle. Kivisildnik, Sven. 1996. Tandsja pühalik. Vikerkaar, nr 11/12, lk 41–60</ref> ==Esivanemad== {{Sugupuu3 |pealkiri= Barbara Juliane von Krüdeneri esivanemad |nimi=Barbara Juliane von Krüdener<br>(1764–1824) |isa= [[Otto Hermann von Vietinghoff]]<br>(1722–1792) |isaisa= [[Hermann Friedrich von Vietinghoff]]<br>(1670–1746) |isaisaisa=[[Otto Friedrich von Vietinghoff]]<br>(1640–1709) |isaisaisaisa=[[Leonhard von Vietinghoff]]<br>(1675–1710) |isaisaisaema=Elisabeth von Patkul |isaisaema=Anna Dorothea von Grotthuss<br>(suri 1704) |isaisaemaisa=[[Georg von Grotthuss]] |isaisaemaema=Agnesa von Vietinghoff |isaema= Elisabeth Helene von Helmersen<br>(1684–1745) |isaemaisa= [[Johann von Helmersen]]<br>(1644–1708) |isaemaisaisa= [[Paul Helmes]]<br>(1603–1657) |isaemaisaema= Anna Koyen |isaemaema= Anna Margaretha von Koskull |isaemaemaisa= ... |isaemaemaema= ... |ema= Anna Ulrika von Münnich<br>(1741–1811) |emaisa= Krahv<br>[[Ernst Johann von Münnich]]<br>(1707–1788) |emaisaisa= Krahv<br>[[Burchard Christoph von Münnich]]<br>(1683–1767) |emaisaisaisa= [[Anton Günther von Münnich]]<br>(1645–1721) |emaisaisaema= Sophia Katharina von Oetken<br>(1659–1710) |emaisaema= Christine Lucretia von Witzleben<br>(1685–1727) |emaisaemaisa=[[Hans Heinrich von Witzleben]] |emaisaemaema= Anna Deborah von Seebach |emaema= Vabapreili<br>Anna Dorothea von Mengden |emaemaisa=Vabahärra<br>[[Magnus Gustav von Mengden]]<br>(suri 1781) |emaemaisaisa= Vabahärra<br>[[Gustav von Mengden]]<br>(1625–1679) |emaemaisaema= Barbara Finck von Finckenstein |emaemaema= Dorothea Sophia von Rosen<br>(1690–1773) |emaemaemaisa=[[Otto Johann von Rosen]] |emaemaemaema=Anna Margaretha von Rothausen }} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Krüdener, Barbara von}} [[Kategooria:Liivimaa aadlikud]] [[Kategooria:Sündinud 1764]] [[Kategooria:Vietinghoffid]] mt7e4v4mpez2lkhn8r2afjbyjad9skq 6183440 6183417 2022-08-25T20:13:29Z 46.131.32.239 surma-aasta on uue kalendri järgi, kahtlesin selles enne; vt https://personen.digitale-sammlungen.de//baltlex/Blatt_bsb00000558,00000.html wikitext text/x-wiki [[Pilt:KauffmannKruedener.jpg|pisi|Barbara von Krüdener poeg Pauliga (1786), autor [[Angelika Kauffmann]]]] '''Beate Barbara Juliane von Krüdener''' (neiupõlvenimega '''Vietinghoff-Scheel'''; 22. november 1764 [[Riia]] – 25. detsember 1824 [[Bilogirsk]]) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] aadlikust [[kirjanik]] ja [[pietist]], [[Viitina mõis]]aproua. ==Lapsepõlv== Barbara von Krüdener sündis kahe väärika suguvõsa järeltulijana. Tema ema oli Anne Ulrike von Münnich (1741–1811), diplomaat krahv [[Ernst Johann von Münnich]]i (1707–1788) tütar ning feldmarssal krahv [[Burchard Christoph von Münnich]]i pojatütar. Tema isa oli [[Otto Hermann von Vietinghoff-Scheel]] (1722–1792), Venemaa salanõunik ja senaator, kolme mõisa omanik, arvatavasti Liivimaa rikkaim mees, kes oli varanduse kogunud viinapõletamisega. Lapsepõlve veetis Barbara Riias ja suviti isa mõisates Liivimaal – Marienburgis (praeguses [[Aluksne]]s) või harvem [[Kossi mõis]]as, mis hiljem hakkas Vietinhoffide järgi kandma [[Viitina]] nime. Hariduse sai Barbara kodus, kus teda õpetasid väga head koduõpetajad. Ta õppis keeli, näiteks luges [[Vergilius]]t ja teisi klassikuid originaalis. Samuti õpetati aadlidaamile vajalikke oskusi: häid kombeid, tantsimist ja muud. Silmaringi avardasid ka reisid. Esimene reis välismaale toimus 1777, kui reisiti Hamburgi, kuhu viidi kurtide kooli tema kurttumm vanem õde. Edasi mindi Pariisi, kus Vietinghoffil oli oma residents Faubourg St. Honorés. Siis populaarsesse suvituspaika [[Spa]]sse, kus tutvuti ühe inglise perekonnaga. Juba 1778. aastal reisis 13-aastane hakkaja preili ilma vanemateta Inglismaale. Barbara taheti 16-aastaselt mehele panna naabermõisnikule, aga kuna ta põdes pikalt punetisi, jäi abiellumine ära. <ref name="Sachris">Sachris, N.B. 2004. Literatuuri troonipärija: lisandusi teadmistele Juliane B. Von Krüdenerist. Akadeemia, nr. 11, lk 2358–2384</ref> ==Abielu== 1782. aasta suvel abiellus preili Vietinghoff 17-aastaselt Vene riigi teenistuses töötava diplomaadist vabahärra [[Burchard Alexius Konstantin von Krüdener]]iga, kes oli temast 20 aastat vanem ning kaks korda abielus olnud ja lahutatud. Barbarast sai von Krüdeneri esimesest abielust sündinud tütre Sophie võõrasema. Kaasavaraks sai Barbara Kosse ehk [[Viitina mõis]]a. Esimesed abieluaastad veedeti Miitavis ([[Jelgava]]s), kus parun oli Venemaa keisririigi saadik [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa]]l. 1784. aastal sündis poeg [[Paul Alexander von Krüdener|Paul]] (1784–1858), kes sai nime ristiisa, troonipärija [[Paul I|Pauli]] (1754–1801) järgi. Samal aastal nimetati parun von Krüdener Venemaa keisririigi saadikuks [[Veneetsia|Veneetsias]]. Noor proua armus lõunamaasse, Veneetsia ellu maskiballide, lõunamaa ööde, inimeste ja loodusega. Veneetsias armus Barbarasse paruni erasekretär, aadliperekonnast pärit Aleksander von Stakijev. Tegemist oli platoonilise suhtega, mis on aluseks romaanile "Valérie". Ringreisil Itaalias peatuti pikemalt Roomas, Angelika Kauffmann maalis seal portree noorest emast ja tema pojast, see ripub Louvre'is. 1787. aastal määrati von Krüdener Venemaa keisririigi saadikuks Kopenhaagenisse. Samal aastal sündis tütar Julie (1787–1865). Põhjamaine elu ei meeldinud saadikuprouale ja nii suundus ta Prantsusmaale närvihaigust ravima. Raviga ta ilmselt ei tegelenud, küll aga nautis elu Pariisis. Barbara von Krüdener tutvus Barthélemy Bernardin de Saint-Pierre’iga. Luksuslikust elust Pariisis annab märku see, et lahkudes jäi ta [[Marie-Antoinette]]’i õmblejannale võlgu hiiglasliku summa – 20 000 franki. 1790–1791 peatus Barbara [[Montpellier]]’s ja Barèges' kuurordis, kus võlus seltskonda muuhulgas [[sallitants]]uga ja tutvus tragunileitnant Frégeville’iga. Neil oli kirglik armuromaan, mistõttu Barbara soovis oma mehelt lahutust. Barbara alustas reisi Kopenhaagenisse. Ta jõudis Rödbysse, kus haigestus ilmselt kopsupõletikku. Seal külastas teda abikaasa, kes keeldus lahutusest ja andis talle korralduse sõita Riiga. 1792–1793 viibiski Barbara von Krüdener Riias, käis 1792. aasta kevadel Peterburis, kus haigestus tema isa, kes suri tema käte vahel. Neil aastatel käis Barbara von Krüdener ka Viitinas, kus edendas haridust ja lasi lastele teha [[Rõuged|rõuge]]tevastased kaitsepookimised. 1793 määrati Burckhard A. von Krüdener saadikuks Berliini. Barbara von Krüdener järgnes talle, kuid mitte kauaks. Ta reisis Leipzigisse, Riiga, külastas Viitinat. Ta viibis ka Šveitsis, kus tema reiside ajal olid ta lapsed proua Armandi hoole all. Šveitsis elavat Prantsusmaa emigrantide seltskonda võlus tema paindlik vaim, säravad silmad, blondid lokid ja kuulus [[sallitants|sallitants.]] Ta tutvus seal Madame de Staëli, Chateaubriandi ja teiste kuulsate kirjanikega. Samuti tutvus ta Šveitsis pastor Kellneriga, kes jäi tema kauaaegseks kaaslaseks. Veel kord naasis ta mehe juurde, kuid läks taas Šveitsi. 1802. aastal Burckhard A. von Krüdener suri Berliinis, kuid Barbara von Krüdeneri matustel ei olnud.<ref name="Sachris" /> =="Valérie" ja muu kirjanduslik tegevus== [[Pilt:Alexander Stakhiev by D.Levitsky (1818, priv.coll).jpg|pisi|Dmitri Levitski (1735–1822) portreel hoiab Aleksandr von Stakijev käes "Valérie" köidet (1818)]] "Valérie" ilmus 1804. aastal Pariisis. See on tinglikult autobiograafiline [[kiriromaan]], mille aluseks on Aleksander von Stakijevi armumine Barbara von Krüdeneri. Romaanis armub noor erasekretär Gustave de Linar oma ülemuse noorde abikaasasse Valériesse. Samuti nagu Barbara elus, käsitlevad ka romaani teemad lõunamaad, rasedust, platoonilist armastust. Enamik kirju on kirjutanud de Linar Itaaliast oma põhjamaal elavale sõbrale Ernestile. Mõned kirjad on ka tema sõbra vastused.<ref name="Krüdener">Krüdener, Barbara Juliane von. 1804. Valerie ehk Gustav de Linari kirjad Ernest de G...le. Eesti Raamat, Tallinn 2003</ref> Väga jõuline oli romaani [[turundus]]kampaania: Barbara ise ja tema toaneitsid käisid mööda kauplusi ja nõudsid Valérie käekotte, Valérie kleite, Valérie salle. Nõudlus tekitati juba enne romaani ilmumist. Romaanist sai [[bestseller]], kogu Euroopa luges seda, seda tõlgiti mitmesse keelde. Eesti keeles ilmus see aastal 2003. [[Aleksandr Puškin]] on oma „[[Jevgeni Onegin]]is“ pannud Tatjana lugema just "Valéried", noore de Linari sõnu. [[Adam Mickiewicz]]i draamapoeemis "Dziady" loeb kangelanna samuti seda romaani.<ref name="Sachris" /> Lisaks "Valériele" on Krüdener kirjutanud ka teosed 'Mõtted ja maksiimid' (1802), 'Aleksei ehk Vene soldati lugu' (1797), autobiograafilise jutustuse 'Algithe', kolmeks jalutuskäiguks jagatud 'Schönhoffi lossiaia kirjelduse' (1799) ja 'La Cabane des Latarniers'. Neid ei ole eesti keelde tõlgitud. <ref name="Põder">Põder, Rein. 2003. Viitina paruness ja tema romaan. Valerie. Eesti Raamat, Tallinn, lk 243–261</ref> ==Usku pöördumine== [[Pilt:Juliane von Krüdener.jpg|pisi]] Romaani triumfi järel sõitis Barbara Riiga, kus temast sai üleöö [[pietism|pietist]], prohvet, [[hernhuutlus|hernhuutlane]], vaeste eest hoolitseja. See juhtus, kui ta juhuslikult läbi akna nägi ühe perekonnatuttava äkksurma ja langes sügavasse [[depressioon]]i. Samuti kohtus ta ühe vaga hernhuutlasest kingsepaga, mille tagajärjel uskus, et usk jumalasse on see, mis sisendab elujulgust, rõõmu ja rahu.<ref name="Kõivupuu">Kõivupuu, M. 1996. Madam Krüdenerist, sealhulgas ka rahvapärimuses. Vikerkaar, nr 11/12, lk 61–67</ref> Aastail 1804–1815 oli Barbara pidevalt reisil. Ta kohtus paljude mõjukate aadlikega, aga ka teistsugusesse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimestega. Tema algatatud näljahädaliste abistamist ei kiidetud heaks, kardeti, et see kõigutab ühiskonda, teda sunniti korduvalt nii mõnestki kohast lahkuma. Teel Pariisist Riiga 1817. aastal lasi Barbara endast [[Caroline Bardua]]l maalida kaks portreed. <ref name="Untera">Untera, Anne. 2010. Viitina mõisaproua Barbara Juliane von Krüdeneri portree lugu. https://ktu.artun.ee/articles/2012_1_2/ktu_21_1_247–260_untera.pdf{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Püha Liit ja Aleksander I== [[1814]]. aastal kohtus Barbara [[Heilbronn|Heilbronnis]] [[Aleksander I]]-ga. Tema kinnisidee oli, et Aleksander I on [[kristlik|kristli]]ku maailma päästja. Nad kohtusid veel mitmel korral. Arvatakse, et just Barbara oli nõuandja ja veenis kolme valitsejat – [[Ortodoksia|ortodoksse]] Vene tsaari [[Aleksander I]], [[Katoliiklus|katoliiklasest]] Austria keisri [[Franz II]] ja [[Luterlus|luterlasest]] Preisimaa kuninga [[Friedrich Wilhelm III]] – 1815. aastal Pariisis sõlmitud liidule andma ülevat nimetust [[Püha Liit]]. Pärast liidu sõlmimist Barbara ja Aleksander I suhted jahenesid järk-järgult. Oma osa selles oli teda ümbritseval suurel ja kummalisel usklike ja [[šarlatan]]ide seltskonnal.<ref name="Sachris" /> ==Viitina mõisaproua== 1818. aastal jõudis Barbara von Krüdener [[Viitina]]sse. Juba 1792. aastal Viitinas viibimise ajal oli ta asutanud kooli ja alustanud laste vaktsineerimist. 1818. aastal naastes suhtles Barbara palju [[Rõuge]] pastori [[George Gottfried Marpurg]]iga, kes pidas temast väga lugu jumalakartlikkuse ja [[vagadus]]e tõttu. 1820. aastaks leidis Marpur, et Barbara von Krüdener on liiga katoliiklik, sest palvetab liiga sagedasti [[neitsi Maarja]] poole. Viitina mõisas peeti pühapäeviti palvetunde. Need toimusid pärast kiriklikku jumalateenistust ja enne palvetundi anti rahvale korralikult süüa. Barbara von Krüdener manitses talupoegi nii palvetele kui ka tööle, virkusele ja puhtusele, viletsalt riietatutele anti paremaid riideid. Proua korraldas ka vaimulike raamatute tõlkimist ja väljaandmist. Kui 1820. aastaks oli Rõuge kandi talupoegade innukus langenud, siis palvetas ja laulis Barbara lätlastest vennastekoguduse naistega. 1821.aastal käis Barbara Peterburis. Sealt naastes elas ta tagasitõmbunult ja askeetlikult külmas kütmata mõisakambris, mille tagajärjel haigestus. 1823. aastal lahkus Barbara Viitinast, et sõita Krimmi tervist parandama. 25. detsembril 1824 suri Barbara Karasu Bazaaris (Belogorskis) ja maeti kohalikku armeenia kirikusse. Barbara von Krüdeneri kohta on kogutud rahvapärimust. Viitina rahva mällu on Barbara talletunud hea prouana, kes ei sundinud talupoegi laupäeviti tööle, jagas pühapäeviti nii raha kui ka leiba, karistas neid, kes ei pidanud lugu pühakirjast. Rahva mälus on säilinud lugu Tagamõtsa Jaanist, kes olla lorilaulu ridade lõppu lisanud sõna [[Aamen|"aamen"]]. Selle jumalasõna teotuse eest olla talle vitsu antud. Proua olla [[Meegomäe]]l palvetamas käinud ja kuulnud seal taevaseid hääli. Teenijatüdrukud uskusid, et proua pisarad teevad õnnelikuks, kui neid juua. Mõisaproua sundis naisi aluspükse kandma, ta olla ise naistel seelikusaba üles tõmmanud, et kontrollida, kas püksid on jalas. Ta olla ka naistele õpetanud, kuidas neid valmistada.<ref name="Kõivupuu" /> ==Barbara von Krüdener teatrilaval== 3. augustil 1996 lavastas [[Ain Mäeots]] Viitina mõisahoones [[Kauksi Ülle]] ja [[Sven Kivisildnik]]u näidendi "Tandsja pühalik" ("Tantsiv pühak"), kus Barbara von Krüdeneri mängis [[Merle Jääger]]. Näidendi tekst on ilmunud Vikerkaares 1996, nr 11–12.<ref name="Kauksi">Kauksi, Ülle. Kivisildnik, Sven. 1996. Tandsja pühalik. Vikerkaar, nr 11/12, lk 41–60</ref> ==Esivanemad== {{Sugupuu3 |pealkiri= Barbara Juliane von Krüdeneri esivanemad |nimi=Barbara Juliane von Krüdener<br>(1764–1824) |isa= [[Otto Hermann von Vietinghoff]]<br>(1722–1792) |isaisa= [[Hermann Friedrich von Vietinghoff]]<br>(1670–1746) |isaisaisa=[[Otto Friedrich von Vietinghoff]]<br>(1640–1709) |isaisaisaisa=[[Leonhard von Vietinghoff]]<br>(1675–1710) |isaisaisaema=Elisabeth von Patkul |isaisaema=Anna Dorothea von Grotthuss<br>(suri 1704) |isaisaemaisa=[[Georg von Grotthuss]] |isaisaemaema=Agnesa von Vietinghoff |isaema= Elisabeth Helene von Helmersen<br>(1684–1745) |isaemaisa= [[Johann von Helmersen]]<br>(1644–1708) |isaemaisaisa= [[Paul Helmes]]<br>(1603–1657) |isaemaisaema= Anna Koyen |isaemaema= Anna Margaretha von Koskull |isaemaemaisa= ... |isaemaemaema= ... |ema= Anna Ulrika von Münnich<br>(1741–1811) |emaisa= Krahv<br>[[Ernst Johann von Münnich]]<br>(1707–1788) |emaisaisa= Krahv<br>[[Burchard Christoph von Münnich]]<br>(1683–1767) |emaisaisaisa= [[Anton Günther von Münnich]]<br>(1645–1721) |emaisaisaema= Sophia Katharina von Oetken<br>(1659–1710) |emaisaema= Christine Lucretia von Witzleben<br>(1685–1727) |emaisaemaisa=[[Hans Heinrich von Witzleben]] |emaisaemaema= Anna Deborah von Seebach |emaema= Vabapreili<br>Anna Dorothea von Mengden |emaemaisa=Vabahärra<br>[[Magnus Gustav von Mengden]]<br>(suri 1781) |emaemaisaisa= Vabahärra<br>[[Gustav von Mengden]]<br>(1625–1679) |emaemaisaema= Barbara Finck von Finckenstein |emaemaema= Dorothea Sophia von Rosen<br>(1690–1773) |emaemaemaisa=[[Otto Johann von Rosen]] |emaemaemaema=Anna Margaretha von Rothausen }} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Krüdener, Barbara von}} [[Kategooria:Liivimaa aadlikud]] [[Kategooria:Vietinghoffid]] [[Kategooria:Sündinud 1764]] [[Kategooria:Surnud 1824]] rqv5rmttx8wifsxoc51udu2zmhlbym5 Agnès Buzyn 0 577515 6183251 5600728 2022-08-25T12:57:59Z 2A01:CB00:B51:3E00:D49A:A4BB:B8C2:587C Université Pierre-et-Marie-Curie wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}} [[Pilt:Agnès Buzyn 2018-04-06 lancement stratégie autisme 2018-2022 (cropped).jpg|pisi|Agnès Buzyn (2018)]] '''Agnès Buzyn''' (sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1962]] [[Pariis]]is) on [[juudid|juudi]] rahvusest [[Prantsusmaa]] arst (hematoloog), arstiteadlane ja poliitik. Ta oli [[17. mai]]st [[2017]] kuni [[16. veebruar]]ini [[2020]] Prantsusmaa tervishoiuminister. Ta sündis [[1962]]. aastal [[Pariis]]is [[juudid|juudi]] peres. Tema isa Élie Buzyn, kes on pärit [[Poola]]st [[Łódź]]ist, kes ületas [[Buchenwaldi koonduslaager|Buchenwaldi]] surmamarsi 16-aastaselt ja lahkus pärast [[Teine maailmasõda|Buchenwaldi koonduslaagrit]] Suurbritannia Palestiinasse. Temast sai [[Pariis]]is ortopeediakirurg ja ta abiellus prantsuse juudi naise Ettyga, kelle pere varjas sõja ajal Prantsusmaal. Ta on lõpetanud Pariisi Descartesi Ülikooli (''Université Paris 5 René Descartes''). Ta on arst, hematoloog ja ülikooli professor. Aastatel 2008–2013 juhtis ta Prantsusmaa tuumaohutuse ja radiatsiooni eest kaitsmise agentuuri (IRSN) - ametit, mille eesmärk oli avalikkuse rahustamine pärast [[Jaapan]]i [[Fukushima I AEJ tuumaõnnetus]]t 2011. aastal. Ta on olnud Prantsuse Riikliku Vähiinstituudi ja teiste rahvatervise valdkonna juhatuste juht. Mitu aastat oli ta Pariisi Neckeri lastehaigla vanemarst ja teadur, õpetades Pariisi VI ülikoolis (''[[Université Pierre-et-Marie-Curie|Université Paris 6 Pierre-et-Marie-Curie]]'') hematoloogiat ja siirdamist. 2017. aasta [[17. mai]]l nimetas president [[Emmanuel Macron]] Buzyni tervishoiuministriks. 2020. aasta [[16. veebruar]]il astus ta tagasi ministri ametist, selleks et kandideerida Pariisi linnapea valimistel. {{Pooleli|kuu=veebruar|aasta=2020}} {{JÄRJESTA:Buzyn, Agnes}} [[Kategooria:Prantsusmaa poliitikud]] [[Kategooria:Tervishoiuministrid]] [[Kategooria:Arstiteadlased]] [[Kategooria:Arstid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] acmy45zat9vtnjlfyv8gn5flv6t3jr3 Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Ameerika Ühendriikides 10 584332 6183548 6173995 2022-08-26T06:31:01Z Pietadè 41543 andmevärskendus wikitext text/x-wiki <noinclude> {{main|Koroonapandeemia Ameerika Ühendriikides}} </noinclude> {{#invoke:Medical cases chart|chart |numwidth= xxxx |barwidth={{{barwidth|auto}}} |float=left |disease=COVID-19 |location=Ameerika Ühendriikides |outbreak=COVID-19 pandeemia |togglesbar= |changetype1= a <!-- p = percent & a = absolute --> |changetype2= a |right2=Surmade arv |collapsible=y |data= 2020-01-21;;;1 ;;;1 2020-01-24;;;2 2020-01-25;;;3 2020-01-26;;;5 ;;;5 2020-01-30;;;6 2020-01-31;;;7 2020-02-01;;;8 2020-02-02;;;11 ;;;11 2020-02-05;;;12 ;;;12 2020-02-17;;;12 ;;;12 2020-02-20;;;14 ;;;14 2020-02-26;;;15 ;;;15 2020-02-28;;;19 2020-02-29;1;;24 2020-03-01;2;;42 2020-03-02;6;;57 2020-03-03;9;;85 2020-03-04;11;;111 2020-03-05;11;;175 2020-03-06;14;;252 2020-03-07;19;;353 2020-03-08;21;;497 2020-03-09;26;;645 2020-03-10;31;;936 2020-03-11;37;;1205 2020-03-12;41;;1598 2020-03-13;49;;2163 2020-03-14;56;;2825 2020-03-15;62;;3501 2020-03-16;76;;4373 2020-03-17;97;;5664 2020-03-18;123;;8074 2020-03-19;175;;12022 2020-03-20;230;;17439 2020-03-21;298;;23710 2020-03-22;408;;32341 2020-03-23;519;;42751 2020-03-24;681;;52690 2020-03-25;906;;64916 2020-03-26;1159;;81966 2020-03-27;1592;;101012 2020-03-28;2039;;121105 2020-03-29;2431;;140223 2020-03-30;2985;;160686 2020-03-31;3806;;185991 2020-04-01;4746;;212747 2020-04-02;5821;;241626 2020-04-03;7006;;274151 2020-04-04;8359;;307876 2020-04-05;9534;;333593 2020-04-06;10746;;362952 2020-04-07;12674;;393464 2020-04-08;14610;;425746 2020-04-09;16466;;459989 2020-04-10;18544;;493567 2020-04-11;20443;;525436 2020-04-12;21936;;553493 2020-04-13;23398;;578178 2020-04-14;25776;;604165 2020-04-15;28214;;633630 2020-04-16;30355;;665706 2020-04-17;32435;;696621 2020-04-18;34178;;724705 2020-04-19;35812;;750718 2020-04-20;37455;;775850 2020-04-21;40079;;801028 2020-04-22;42198;;830274 2020-04-23;44038;;861551 2020-04-24;46091;;897481 2020-04-25;47916;;932263 2020-04-26;49077;;959121 2020-04-27;50314;;981163 2020-04-28;52518;;1005522 2020-04-29;55054;;1031391 2020-04-30;57137;;1061028 2020-05-01;58931;;1093992 2020-05-02;60599;;1124523 2020-05-03;61716;;1149905 2020-05-04;62593;;1171183 2020-05-05;65028;;1193409 2020-05-06;67729;;1218214 2020-05-07;69700;;1245728 2020-05-08;71395;;1272823 2020-05-09;72950;;1300244 2020-05-10;73895;;1320941 2020-05-11;74735;;1338720 2020-05-12;76326;;1360206 2020-05-13;78041;;1380755 2020-05-14;79899;;1407517 2020-05-15;81423;;1432899 2020-05-16;82654;;1457426 2020-05-17;83439;;1477157 2020-05-18;84231;;1498266 2020-05-19;85656;;1517928 2020-05-20;87184;;1540296 2020-05-21;88470;;1565324 2020-05-22;89732;;1587530 2020-05-23;90821;;1610247 2020-05-24;91467;;1630500 2020-05-25;91971;;1649054 2020-05-26;92605;;1665736 2020-05-27;93984;;1684372 2020-05-28;95200;;1707388 2020-05-29;96375;;1730963 2020-05-30;97354;;1752348 2020-05-31;97959;;1774034 2020-06-01;98437;;1790074 2020-06-02;99476;;1810113 2020-06-03;100480;;1832275 2020-06-04;101389;;1853279 2020-06-05;102238;;1876571 2020-06-06;102963;;1897436 2020-06-07;103411;;1915971 2020-06-08;103902;;1932272 2020-06-09;104828;;1949452 2020-06-10;105675;;1969696 2020-06-11;106501;;1987545 2020-06-12;107259;;2011966 2020-06-13;107913;;2037857 2020-06-14;108258;;2059048 2020-06-15;108642;;2077355 2020-06-16;109381;;2100402 2020-06-17;110123;;2124026 2020-06-18;110817;;2151108 2020-06-19;111499;;2182035 2020-06-20;112049;;2213998 2020-06-21;112332;;2242093 2020-06-22;112624;;2268651 2020-06-23;113390;;2301966 2020-06-24;114078;;2339911 2020-06-25;114722;;2378764 2020-06-26;115321;;2423490 2020-06-27;115827;;2467071 2020-06-28;116077;;2507762 2020-06-29;116415;;2544152 2020-06-30;117028;;2588017 2020-07-01;117698;;2640626 2020-07-02;118369;;2695495 2020-07-03;118979;;2752704 2020-07-04;119252;;2803149 2020-07-05;119464;;2846152 2020-07-06;119708;;2892883 2020-07-07;120610;;2943823 2020-07-08;121420;;3006248 2020-07-09;122294;;3063685 2020-07-10;123133;;3130471 2020-07-11;123862;;3193124 2020-07-12;124344;;3254162 2020-07-13;124626;;3312422 2020-07-14;125413;;3374256 2020-07-15;126286;;3439626 2020-07-16;127210;;3509880 2020-07-17;128146;;3585701 2020-07-18;129025;;3651090 2020-07-19;129537;;3714681 2020-07-20;129927;;3770577 2020-07-21;130966;;3834073 2020-07-22;132069;;3902450 2020-07-23;133151;;3973169 2020-07-24;134301;;4047529 2020-07-25;135286;;4113473 2020-07-26;135838;;4172104 2020-07-27;136917;;4226910 2020-07-28;138061;;4285450 2020-07-29;139510;;4348705 2020-07-30;140741;;4417248 2020-07-31;142064;;4483612 2020-08-01;143271;;4544429 2020-08-02;143733;;4597990 2020-08-03;144238;;4639953 2020-08-04;145503;;4691138 2020-08-05;146831;;4743022 2020-08-06;148079;;4796327 2020-08-07;149366;;4856511 2020-08-08;150475;;4912203 2020-08-09;151029;;4960972 2020-08-10;151461;;5001143 2020-08-11;152795;;5055586 2020-08-12;154281;;5110756 2020-08-13;155430;;5162091 2020-08-14;156664;;5217148 2020-08-15;157854;;5272496 2020-08-16;158470;;5314677 2020-08-17;158870;;5351917 2020-08-18;160075;;5391711 2020-08-19;161444;;5435509 2020-08-20;162566;;5478536 2020-08-21;163679;;5528279 2020-08-22;164692;;5574462 2020-08-23;165246;;5610884 2020-08-24;165594;;5644502 2020-08-25;166730;;5680549 2020-08-26;167990;;5722904 2020-08-27;169108;;5766718 2020-08-28;170117;;5812165 2020-08-29;171124;;5856434 2020-08-30;171588;;5893373 2020-08-31;171957;;5925031 2020-09-01;172978;;5966566 2020-09-02;173994;;6004196 2020-09-03;175060;;6047169 2020-09-04;176039;;6097352 2020-09-05;176942;;6141077 2020-09-06;177384;;6174251 2020-09-07;177608;;6201101 2020-09-08;177962;;6223393 2020-09-09;179006;;6253404 2020-09-10;180140;;6289484 2020-09-11;181144;;6333295 2020-09-12;181952;;6374829 2020-09-13;182335;;6408335 2020-09-14;182732;;6441587 2020-09-15;183759;;6475951 2020-09-16;184766;;6515046 2020-09-17;185618;;6557638 2020-09-18;186520;;6604774 2020-09-19;187236;;6648402 2020-09-20;187547;;6682988 2020-09-21;187856;;6722115 2020-09-22;188682;;6770321 2020-09-23;189822;;6807987 2020-09-24;190731;;6850904 2020-09-25;191614;;6899471 2020-09-26;192460;;6945223 2020-09-27;192761;;6980115 2020-09-28;193018;;7013825 2020-09-29;193763;;7050672 2020-09-30;194780;;7093786 2020-10-01;195641;;7137767 2020-10-02;196461;;7186019 2020-10-03;197206;;7234219 2020-10-04;197569;;7271064 2020-10-05;197910;;7308801 2020-10-06;198536;;7347553 2020-10-07;199435;;7394030 2020-10-08;200385;;7448073 2020-10-09;201304;;7503830 2020-10-10;201947;;7558714 2020-10-11;202411;;7604207 2020-10-12;202694;;7646035 2020-10-13;203425;;7692885 2020-10-14;204273;;7747423 2020-10-15;205161;;7808448 2020-10-16;206025;;7874935 2020-10-17;206800;;7931791 2020-10-18;207204;;7981941 2020-10-19;207640;;8036253 2020-10-20;208467;;8092187 2020-10-21;209598;;8152149 2020-10-22;210564;;8221451 2020-10-23;211472;;8298508 2020-10-24;212337;;8377398 2020-10-25;212703;;8439683 2020-10-26;213138;;8502621 2020-10-27;214044;;8572273 2020-10-28;215052;;8647878 2020-10-29;216086;;8734776 2020-10-30;217000;;8823999 2020-10-31;217905;;8914806 2020-11-01;218319;;8987032 2020-11-02;218779;;9068682 2020-11-03;219869;;9154043 2020-11-04;220944;;9254499 2020-11-05;222076;;9367997 2020-11-06;223236;;9499081 2020-11-07;224281;;9627627 2020-11-08;224752;;9730071 2020-11-09;225352;;9849896 2020-11-10;226718;;9978668 2020-11-11;228180;;10117899 2020-11-12;229295;;10267371 2020-11-13;230522;;10434221 2020-11-14;231803;;10593946 2020-11-15;232464;;10732177 2020-11-16;233120;;10881124 2020-11-17;234630;;11035624 2020-11-18;236386;;11192629 2020-11-19;238342;;11370789 2020-11-20;240151;;11558389 2020-11-21;241557;;11729370 2020-11-22;242440;;11873233 2020-11-23;243355;;12030751 2020-11-24;245358;;12189073 2020-11-25;247539;;12367098 2020-11-26;248796;;12485385 2020-11-27;250112;;12679702 2020-11-28;251268;;12827533 2020-11-29;252085;;12957430 2020-11-30;253192;;13105870 2020-12-01;255580;;13275189 2020-12-02;258242;;13465599 2020-12-03;260889;;13667204 2020-12-04;263325;;13883161 2020-12-05;265600;;14087287 2020-12-06;266680;;14258133 2020-12-07;268011;;14444132 2020-12-08;270628;;14637073 2020-12-09;273671;;14837236 2020-12-10;276458;;15044041 2020-12-11;279264;;15265430 2020-12-12;281590;;15475909 2020-12-13;283000;;15653191 2020-12-14;284408;;15843983 2020-12-15;287232;;16022297 2020-12-16;290563;;16239318 2020-12-17;293867;;16454803 2020-12-18;296548;;16681000 2020-12-19;299192;;16873923 2020-12-20;300700;;17053640 2020-12-21;302186;;17231336 2020-12-22;305233;;17405556 2020-12-23;308474;;17612152 2020-12-24;311264;;17803137 2020-12-25;312656;;17929040 2020-12-26;314017;;18105229 2020-12-27;315347;;18248748 2020-12-28;316856;;18409996 2020-12-29;320124;;18588184 2020-12-30;323696;;18794360 2020-12-31;326867;;19005793 2021-01-01;329311;;19179864 2021-01-02;331563;;19438731 2021-01-03;332933;;19646037 2021-01-04;334540;;19811975 2021-01-05;337965;;20014163 2021-01-06;341635;;20239211 2021-01-07;345551;;20489605 2021-01-08;349106;;20764232 2021-01-09;352543;;21011772 2021-01-10;354491;;21222619 2021-01-11;356253;;21417051 2021-01-12;360266;;21613916 2021-01-13;364090;;21817763 2021-01-14;367780;;22021271 2021-01-15;371311;;22247192 2021-01-16;374825;;22445517 2021-01-17;376782;;22624579 2021-01-18;378127;;22762757 2021-01-19;380222;;22901822 2021-01-20;384359;;23070169 2021-01-21;388224;;23238647 2021-01-22;392011;;23413994 2021-01-23;395332;;23573722 2021-01-24;397242;;23704607 2021-01-25;398854;;23834749 2021-01-26;402390;;23964926 2021-01-27;406308;;24099073 2021-01-28;410067;;24239657 2021-01-29;413371;;24384737 2021-01-30;416194;;24519551 2021-01-31;418143;;24627047 2021-02-01;419692;;24742440 2021-02-02;422967;;24844728 2021-02-03;426444;;24941885 2021-02-04;431399;;25049259 2021-02-05;434798;;25165152 2021-02-06;437615;;25265367 2021-02-07;439011;;25352112 2021-02-08;440294;;25429724 2021-02-09;443060;;25509231 2021-02-10;446211;;25592250 2021-02-11;449947;;25682721 2021-02-12;455316;;25771621 2021-02-13;458612;;25851656 2021-02-14;459894;;25915947 2021-02-15;460967;;25967816 2021-02-16;462265;;26020161 2021-02-17;464521;;26077147 2021-02-18;467051;;26135054 2021-02-19;469384;;26201141 2021-02-20;471352;;26263753 2021-02-21;472592;;26314472 2021-02-22;473870;;26364915 2021-02-23;475035;;26421414 2021-02-24;478356;;26484395 2021-02-25;481383;;26551052 2021-02-26;483407;;26616435 2021-02-27;485151;;26678255 2021-02-28;486224;;26726671 2021-03-01;487432;;26773167 2021-03-02;489094;;26818816 2021-03-03;491365;;26876650 2021-03-04;493045;;26933477 2021-03-05;495134;;26994076 2021-03-06;496687;;27047327 2021-03-07;497433;;27084953 2021-03-08;497998;;27123538 2021-03-09;499621;;27169628 2021-03-10;501006;;27222758 2021-03-11;502476;;27275886 2021-03-12;504109;;27335322 2021-03-13;504855;;27381732 2021-03-14;505364;;27416572 2021-03-15;506013;;27460847 2021-03-16;507053;;27505466 2021-03-17;508142;;27558486 2021-03-18;509636;;27613524 2021-03-19;511010;;27670630 2021-03-20;511745;;27720566 2021-03-21;512183;;27756698 2021-03-22;513046;;27803645 2021-03-23;513846;;27851309 2021-03-24;515127;;27907551 2021-03-25;516363;;27965417 2021-03-26;517614;;28030005 2021-03-27;518413;;28085132 2021-03-28;518944;;28128242 2021-03-29;519455;;28186848 2021-03-30;520298;;28240471 2021-03-31;521388;;28300487 2021-04-01;522265;;28367754 2021-04-02;523188;;28429641 2021-04-03;523956;;28489857 2021-04-04;524250;;28526045 2021-04-05;524633;;28588072 2021-04-06;525432;;28641474 2021-04-07;527942;;28707761 2021-04-08;528885;;28778117 2021-04-09;529759;;28850498 2021-04-10;530526;;28912570 2021-04-11;530818;;28957018 2021-04-12;531211;;29014928 2021-04-13;532076;;29081165 2021-04-14;532841;;29145401 2021-04-15;533740;;29210015 2021-04-16;534598;;29280927 2021-04-17;535293;;29339342 2021-04-18;535638;;29380283 2021-04-19;536071;;29437657 2021-04-20;536856;;29487546 2021-04-21;537674;;29543436 2021-04-22;538503;;29602233 2021-04-23;539316;;29658847 2021-04-24;540009;;29706611 2021-04-25;540305;;29736939 2021-04-26;540720;;29776748 2021-04-27;541328;;29819830 2021-04-28;542214;;29868067 2021-04-29;542993;;29919023 2021-04-30;543808;;29970052 2021-05-01;544502;;30009367 2021-05-02;544889;;30040851 2021-05-03;545276;;30081822 2021-05-04;546077;;30118699 2021-05-05;546836;;30156926 2021-05-06;547570;;30196465 2021-05-07;548386;;30239030 2021-05-08;549066;;30270928 2021-05-09;549332;;30292061 2021-05-10;549652;;30322542 2021-05-11;550297;;30352119 2021-05-12;551031;;30382382 2021-05-13;551697;;30415989 2021-05-14;552402;;30450659 2021-05-15;552891;;30477058 2021-05-16;553204;;30493068 2021-05-17;553552;;30517056 2021-05-18;554365;;30540698 2021-05-19;554949;;30565676 2021-05-20;555582;;30591572 2021-05-21;556266;;30616807 2021-05-22;556744;;30635031 2021-05-23;556938;;30648623 2021-05-24;557273;;30666928 2021-05-25;557935;;30688662 2021-05-26;558862;;30709427 2021-05-27;560008;;30729607 2021-05-28;560724;;30752365 2021-05-29;561006;;30763725 2021-05-30;561135;;30771202 2021-05-31;561265;;30776156 2021-06-01;561818;;30795353 2021-06-02;562378;;30809244 2021-06-03;562926;;30824608 2021-06-04;563480;;30842644 2021-06-05;563878;;30853004 2021-06-06;564221;;30859013 2021-06-07;564484;;30871491 2021-06-08;564852;;30883665 2021-06-09;565276;;30898027 2021-06-10;565659;;30905544 2021-06-11;566397;;30929206 2021-06-12;566570;;30937193 2021-06-13;566663;;30941757 2021-06-14;566781;;30951630 2021-06-15;567102;;30960625 2021-06-16;567452;;30970488 2021-06-17;567702;;30979534 2021-06-18;568351;;30999222 2021-06-19;568510;;31006885 2021-06-20;568606;;31011059 2021-06-21;568843;;31021116 2021-06-22;569183;;31030001 2021-06-23;569522;;31040380 2021-06-24;569861;;31051530 2021-06-25;570444;;31074810 2021-06-26;570615;;31081936 2021-06-27;570717;;31087384 2021-06-28;570860;;31099957 2021-06-29;571188;;31109752 2021-06-30;571431;;31116576 2021-07-01;571681;;31129286 2021-07-02;572169;;31158208 2021-07-03;572259;;31161838 2021-07-04;572290;;31164928 2021-07-05;572326;;31168878 2021-07-06;572672;;31188512 2021-07-07;572964;;31208956 2021-07-08;573202;;31226103 2021-07-09;573705;;31271357 2021-07-10;573780;;31277552 2021-07-11;573810;;31281850 2021-07-12;574090;;31314646 2021-07-13;574443;;31335585 2021-07-14;574730;;31361841 2021-07-15;574983;;31387673 2021-07-16;575523;;31463100 2021-07-17;575592;;31471580 2021-07-18;575614;;31478185 2021-07-19;575837;;31533784 2021-07-20;576094;;31564536 2021-07-21;576418;;31604431 2021-07-22;576692;;31647357 2021-07-23;577306;;31768160 2021-07-24;577388;;31781323 2021-07-25;577425;;31790305 2021-07-26;577723;;31881696 2021-07-27;578005;;31932785 2021-07-28;578470;;31997869 2021-07-29;578767;;32055651 2021-07-30;579650;;32244815 2021-07-31;579757;;32266899 2021-08-01;579807;;32280304 2021-08-02;580303;;32418597 2021-08-03;580836;;32496120 2021-08-04;581378;;32589816 2021-08-05;581824;;32672537 2021-08-06;582998;;32908000 2021-08-07;583144;;32940568 2021-08-08;583215;;32958709 2021-08-09;583759;;33141330 2021-08-10;584492;;33226710 2021-08-11;584814;;33340414 2021-08-12;585395;;33440174 2021-08-13;587325;;33711583 2021-08-14;587626;;33755895 2021-08-15;587773;;33811934 2021-08-16;588369;;33983145 2021-08-17;589256;;34086455 2021-08-18;590426;;34217125 2021-08-19;591308;;34333441 2021-08-20;593906;;34614519 2021-08-21;594399;;34688313 2021-08-22;594632;;34728406 2021-08-23;595418;;34923552 2021-08-24;596684;;35031576 2021-08-25;598049;;35158162 2021-08-26;599285;;35301451 2021-08-27;602376;;35598892 2021-08-28;603011;;35662971 2021-08-29;603343;;35702847 2021-08-30;604304;;35919637 2021-08-31;605648;;36046606 2021-09-01;607477;;36210053 2021-09-02;608896;;36341291 2021-09-03;612913;;36620900 2021-09-04;613500;;36681178 2021-09-05;613916;;36727745 2021-09-06;614284;;36780880 2021-09-07;615845;;37022540 2021-09-08;617833;;37155966 2021-09-09;619726;;37281041 2021-09-10;624035;;37524090 2021-09-11;624891;;37589227 2021-09-12;625202;;37627894 2021-09-13;626638;;37849295 2021-09-14;628678;;37969801 2021-09-15;631060;;38110172 2021-09-16;632874;;38233523 2021-09-17;637479;;38443734 2021-09-18;638368;;38502621 2021-09-19;638701;;38538826 2021-09-20;640164;;38713438 2021-09-21;642313;;38808930 2021-09-22;644957;;38927960 2021-09-23;646900;;39031871 2021-09-24;651443;;39199103 2021-09-25;652098;;39243999 2021-09-26;652359;;39271387 2021-09-27;654076;;39440538 2021-09-28;656075;;39528457 2021-09-29;658834;;39633657 2021-09-30;660730;;39729145 2021-10-01;664528;;39872295 2021-10-02;665193;;39907442 2021-10-03;665437;;39932746 2021-10-04;667021;;40081637 2021-10-05;668905;;40161281 2021-10-06;671281;;40256725 2021-10-07;672825;;40340268 2021-10-08;676365;;40462087 2021-10-09;676897;;40490359 2021-10-10;677411;;40514448 2021-10-11;678413;;40622434 2021-10-12;680254;;40718795 2021-10-13;682369;;40805572 2021-10-14;683924;;40879852 2021-10-15;687091;;40983459 2021-10-16;687506;;41012881 2021-10-17;687653;;41028489 2021-10-18;689123;;41135757 2021-10-19;691093;;41207528 2021-10-20;693998;;41278899 2021-10-21;695393;;41345856 2021-10-22;698187;;41437034 2021-10-23;698641;;41463619 2021-10-24;698793;;41478785 2021-10-25;699805;;41566634 2021-10-26;701627;;41646679 2021-10-27;703526;;41728118 2021-10-28;704766;;41794595 2021-10-29;707414;;41883187 2021-10-30;707755;;41909810 2021-10-31;707913;;41926087 2021-11-01;708799;;42037629 2021-11-02;710193;;42101654 2021-11-03;711989;;42171751 2021-11-04;713144;;42241514 2021-11-05;715387;;42332165 2021-11-06;715775;;42358938 2021-11-07;715895;;42378668 2021-11-08;716942;;42492111 2021-11-09;718475;;42561745 2021-11-10;720107;;42642718 2021-11-11;720774;;42688773 2021-11-12;722974;;42817681 2021-11-13;723500;;42874065 2021-11-14;723633;;42895252 2021-11-15;724593;;43027037 2021-11-16;725930;;43101304 2021-11-17;727548;;43197691 2021-11-18;728604;;43291054 2021-11-19;730621;;43407775 2021-11-20;730936;;43444359 2021-11-21;731031;;43469370 2021-11-22;732184;;43614627 2021-11-23;733484;;43694167 2021-11-24;735125;;43791487 2021-11-25;735501;;43821538 2021-11-26;735970;;43863619 2021-11-27;736143;;43885409 2021-11-28;736227;;43904246 2021-11-29;737727;;44105021 2021-11-30;739554;;44205811 2021-12-01;741479;;44321503 2021-12-02;742753;;44437688 2021-12-03;744509;;44582379 2021-12-04;744985;;44629635 2021-12-05;745152;;44662500 2021-12-06;746391;;44837981 2021-12-07;748055;;44933471 2021-12-08;749839;;45058058 2021-12-09;750920;;45162885 2021-12-10;753218;;45326248 2021-12-11;753618;;45373431 2021-12-12;753804;;45409975 2021-12-13;755039;;45592491 2021-12-14;756642;;45689119 2021-12-15;758661;;45807252 2021-12-16;759648;;45924882 2021-12-17;761939;;46101353 2021-12-18;762389;;46163019 2021-12-19;762532;;46225880 2021-12-20;763775;;46485254 2021-12-21;765773;;46646903 2021-12-22;767877;;46841863 2021-12-23;771151;;47055928 2021-12-24;772348;;47332961 2021-12-25;772447;;47377334 2021-12-26;772522;;47533703 2021-12-27;774019;;47956394 2021-12-28;776366;;48290364 2021-12-29;778289;;48673253 2021-12-30;779615;;49110187 2021-12-31;780992;;49750809 2022-01-01;781273;;49902741 2022-01-02;781494;;50103882 2022-01-03;782997;;50987541 2022-01-04;785197;;51712384 2022-01-05;787141;;52273058 2022-01-06;788945;;52893443 2022-01-07;791548;;53973713 2022-01-08;792263;;54309317 2022-01-09;792634;;54554462 2022-01-10;794094;;55786232 2022-01-11;796432;;56429779 2022-01-12;799097;;57197701 2022-01-13;800932;;57879796 2022-01-14;804013;;59096991 2022-01-15;804906;;59372760 2022-01-16;805360;;59636053 2022-01-17;806135;;60353590 2022-01-18;808255;;61327534 2022-01-19;811879;;62144470 2022-01-20;814464;;62697999 2022-01-21;818428;;63663669 2022-01-22;819269;;63891325 2022-01-23;819707;;64049035 2022-01-24;821626;;65189998 2022-01-25;824180;;65558026 2022-01-26;828045;;66219073 2022-01-27;830567;;66619074 2022-01-28;835030;;67282463 2022-01-29;835970;;67421660 2022-01-30;836332;;67499740 2022-01-31;839152;;68124296 2022-02-01;842251;;68348736 2022-02-02;845865;;68697359 2022-02-03;848057;;68931358 2022-02-04;852745;;69316100 2022-02-05;853535;;69379601 2022-02-06;853779;;69420519 2022-02-07;856441;;69724417 2022-02-08;859282;;69867006 2022-02-09;863002;;70109354 2022-02-10;865306;;70243888 2022-02-11;869054;;70500772 2022-02-12;869735;;70542149 2022-02-13;870095;;70567389 2022-02-14;872385;;70741215 2022-02-15;874755;;70828575 2022-02-16;878289;;70971781 2022-02-17;880328;;71050716 2022-02-18;883741;;71180629 2022-02-19;884368;;71207823 2022-02-20;884619;;71220709 2022-02-21;885237;;71262880 2022-02-22;888036;;71372578 2022-02-23;891405;;71461606 2022-02-24;893514;;71512874 2022-02-25;896477;;71602022 2022-02-26;896914;;71618021 2022-02-27;897008;;71624034 2022-02-28;898938;;71701306 2022-03-01;900506;;71735729 2022-03-02;902786;;71794005 2022-03-03;904037;;71850206 2022-03-04;906768;;71904966 2022-03-05;907013;;71914897 2022-03-06;907183;;71919586 2022-03-07;908642;;71977131 2022-03-08;909924;;71998724 2022-03-09;911965;;72044592 2022-03-10;913468;;72072508 2022-03-11;915611;;72116779 2022-03-12;915871;;72123874 2022-03-13;915976;;72128367 2022-03-14;916181;;72175097 2022-03-15;916645;;72193878 2022-03-16;918793;;72237062 2022-03-17;919887;;72262906 2022-03-18;920714;;72290363 2022-03-19;920852;;72296854 2022-03-20;920939;;72302061 2022-03-21;922903;;72351221 2022-03-22;921094;;72370844 2022-03-23;922581;;72415587 2022-03-24;923544;;72442275 2022-03-25;925416;;72485042 2022-03-26;925556;;72495037 2022-03-27;925594;;72499648 2022-03-28;926047;;72536516 2022-03-29;927060;;72555691 2022-03-30;928314;;72605362 2022-03-31;929065;;72636298 2022-04-01;929505;;72662673 2022-04-02;929602;;72671814 2022-04-03;929633;;72676561 2022-04-04;930024;;72706333 2022-04-05;930425;;72733478 2022-04-06;931444;;72777194 2022-04-07;932019;;72803360 2022-04-08;933170;;72860904 2022-04-09;933424;;72874837 2022-04-10;933446;;72884138 2022-04-11;933806;;72917623 2022-04-12;934242;;72938737 2022-04-13;935760;;73002163 2022-04-14;936220;;73035358 2022-04-15;936627;;73072574 2022-04-16;936747;;73085568 2022-04-17;936755;;73093381 2022-04-18;937004;;73135404 2022-04-19;937450;;73178693 2022-04-20;938170;;73237081 2022-04-21;938595;;73275510 2022-04-22;939333;;73368150 2022-04-23;939443;;73385850 2022-04-24;939476;;73397277 2022-04-25;939733;;73449944 2022-04-26;940126;;73499091 2022-04-27;940662;;73574391 2022-04-28;941035;;73623500 2022-04-29;941473;;73688300 2022-04-30;941589;;73710427 2022-05-01;941611;;73723912 2022-05-02;941876;;73789749 2022-05-03;942283;;73853437 2022-05-04;944063;;73942700 2022-05-05;944344;;73999058 2022-05-06;944965;;74135458 2022-05-07;945037;;74157655 2022-05-08;945063;;74172619 2022-05-09;945357;;74256806 2022-05-10;945621;;74333938 2022-05-11;946177;;74473339 2022-05-12;946487;;74555964 2022-05-13;946848;;74647884 2022-05-14;946928;;74673831 2022-05-15;946959;;74690082 2022-05-16;947183;;74789428 2022-05-17;947526;;74895446 2022-05-18;948106;;75055651 2022-05-19;948415;;75132281 2022-05-20;949199;;75341674 2022-05-21;949212;;75370367 2022-05-22;949245;;75387266 2022-05-23;949433;;75475425 2022-05-24;949727;;75584406 2022-05-25;950632;;75756923 2022-05-26;950936;;75843978 2022-05-27;951405;;75952031 2022-05-28;951438;;75958574 2022-05-29;951445;;75959894 2022-05-30;951458;;75977949 2022-05-31;951775;;76095745 2022-06-01;952537;;76332257 2022-06-02;952829;;76398806 2022-06-03;953440;;76639121 2022-06-04;953536;;76663837 2022-06-05;953562;;76679749 2022-06-06;953758;;76775699 2022-06-07;954115;;76900061 2022-06-08;955207;;77068288 2022-06-09;955417;;77150177 2022-06-10;955701;;77251598 2022-06-11;955775;;77280187 2022-06-12;955791;;77293028 2022-06-13;955933;;77373598 2022-06-14;956246;;77488676 2022-06-15;956751;;77634027 2022-06-16;957068;;77715984 2022-06-17;957868;;77945866 2022-06-18;957887;;77955001 2022-06-19;957934;;77972862 2022-06-20;958018;;78010532 2022-06-21;958226;;78167680 2022-06-22;958985;;78325273 2022-06-23;959352;;78409112 2022-06-24;959676;;78517318 2022-06-25;959727;;78547939 2022-06-26;959736;;78560715 2022-06-27;959869;;78651937 2022-06-28;959995;;78768572 2022-06-29;960739;;78937957 2022-06-30;960980;;79019018 2022-07-01;962152;;79282955 2022-07-02;962184;;79293938 2022-07-03;962190;;79301197 2022-07-04;962207;;79324710 2022-07-05;962587;;79437677 2022-07-06;963412;;79687968 2022-07-07;963951;;79781549 2022-07-08;964341;;79893810 2022-07-09;964380;;79917679 2022-07-10;964392;;79938359 2022-07-11;964624;;80041311 2022-07-12;965089;;80203650 2022-07-13;965954;;80368523 2022-07-14;966275;;80472999 2022-07-15;967394;;80742212 2022-07-16;967442;;80764096 2022-07-17;967462;;80784072 2022-07-18;967723;;80890106 2022-07-19;968053;;81038792 2022-07-20;968844;;81217902 2022-07-21;969167;;81333450 2022-07-22;969620;;81450969 2022-07-23;969680;;81471820 2022-07-24;969695;;81490701 2022-07-25;970161;;81603564 2022-07-26;970666;;81752497 2022-07-27;971469;;81957979 2022-07-28;971833;;82070472 2022-07-29;973152;;82328877 2022-07-30;973173;;82340586 2022-07-31;973175;;82349598 2022-08-01;973347;;82463091 2022-08-02;974017;;82509270 2022-08-03;975022;;82758782 2022-08-04;975569;;82885269 2022-08-05;976073;;82986388 2022-08-06;976101;;82996624 2022-08-07;976112;;83005889 2022-08-08;976436;;83103701 2022-08-09;976993;;83220875 2022-08-10;977818;;83380322 2022-08-11;978251;;83490183 2022-08-12;979743;;83691438 2022-08-13;979767;;83700757 2022-08-14;979771;;83707920 2022-08-15;980111;;83800979 2022-08-16;980596;;83906924 2022-08-17;981585;;84048083 2022-08-18;982094;;84147920 2022-08-19;982565;;84225532 2022-08-20;982591;;84228962 2022-08-21;982599;;84240489 2022-08-22;982918;;84323326 2022-08-23;983442;;84420859 2022-08-24;984261;;84559918 2022-08-25;984787;;84657207 <!--kuup;surmi;tervenenuid;nakkusjuhte kokku--> |caption= '''Märkus''': kuna kõik osariigid ei pea arvet / esita andmeid tervenenute kohta, siis ei ole taastunute (tervenenute) arv (tabeli teise veeru sinine osa) täielik }}<br style="clear:left;" /> <noinclude>[[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Ameerika Ühendriigid]]</noinclude> 1lqsm8bvq0afs6nraqs4nzka89e4aye Kreis 0 585350 6183340 5646306 2022-08-25T17:17:19Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Saksamaa haldusüksuse tüübist; Ungari haldusüksuse tüübi kohta vaata artiklit [[Kreis (Ungari)]]}} '''Kreis''' (''Kreis'') on [[Saksamaa]] [[Kommunaalõigus|kommunaalõigus]]e järgi valdade ühendus ja territooriumide koondis ([[Nordrhein-Westfalen]]i ja [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal, ''Landkreis'' teistel [[liidumaa]]del). See haldab oma territooriumi valdade omavalitsuste printsiibil. Haldusüksuse nimetust kreis on kasutatud ajalooliselt ka [[Saksa õigusruum|Saksa õigus]]- ja [[Saksa kultuur|kultuuriruum]]i kuulunud aladel. [[Kategooria:Haldusüksused]] [[Kategooria:Saksamaa geograafia]] 712s7lczg2wcwpfifomc020werve5ka Spriņģi 0 588567 6183520 6177494 2022-08-26T03:53:02Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Beļava valla külast; Jaunpilsi valla küla kohta vaata artiklit [[Josti]]}} {{linn | nimi = Spriņģi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Spriņģi | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Spriņģi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Beļava vald|Beļava vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2207 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla keskosas. Asulas on Spriņģi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11444 Autotransporta direcija]</ref> Seal asuvad Kubulnieki muinaskalmed ehk Männiküngas on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/804 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> == Viited == {{viited}} {{Beļava vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] swa1xatb4cttirltzq83fu0scls67gy Žorik 0 592518 6183296 6161749 2022-08-25T15:52:41Z Alfredest01 169158 wikitext text/x-wiki [[Fail:Zorik pilt.jpg|vasakul|pisi]] Hulkurkoer '''Žorik''' (surnud [[17. jaanuar]]il [[2022]]<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://lemmik.postimees.ee/7432191/suri-legendaarne-kalamaja-koer-zorik|pealkiri=HÜVASTI! ⟩ Suri legendaarne Kalamaja koer Žorik|väljaanne=Postimees|aeg=17. jaanuar 2022|vaadatud=}}</ref>) oli tänavakoer [[Kalamaja]]s, kes suutis vältida [[varjupaik]]a sattumist üle kümne aasta. Tema eest hoolitsesid kohalikud elanikud. Koera vanus pole täpselt teda, aga erinevate versioonide kohaselt jääb see 13–20 aasta vahele. Ühe versiooni kohaselt sündis Žorik 2007. aastal Kalamajas, [[Suur-Patarei tänav]]a kandis, aasta hiljem liikus ta aga koos vennaga [[Paljassaare]] sadamasse ning pärast viimase surma valis koer elukohaks [[Tööstuse tänav]]a [[Arsenali keskus|Arsenali keskuse]] ümbruse.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/kalamaja-legendaarne-tanavakoer-saab-malestusmargi-n256424|pealkiri=Kalamaja legendaarne tänavakoer saab mälestusmärgi|väljaanne=Pealinn|aeg=4. august 2020|vaadatud=}}</ref> == Vanaduspõlv == Žoriku tabasid [[Tallinna loomade varjupaiga]] töötajad 2020. aasta juulis üksnes koera halvenenud tervise tõttu. [[Loomapäästegrupp]] MTÜ võttis koera oma eestkoste alla ning lubas tasuda temaga seotud kulud kuni elupäevade lõpuni.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://lemmikloom.delfi.ee/koer/toeline-voitleja-randurkoer-zorik-murdis-end-koomast-valja?id=90967003|pealkiri=Tõeline võitleja: rändurkoer Žorik murdis end koomast välja|väljaanne=Delfi|aeg=7. september 2010|vaadatud=}}</ref> Kehva tervise ja kõrge vanuse tõttu Žorikule enam tänavaelu ei võimaldatud ning ta elas edaspidi inimeste hoole all ühes [[Maardu]] lähistel asuvas talus.<ref name=":0" /> == Skulptuur == 4. oktoobril 2020, ülemaailmsel [[Loomade päev|loomade päeval]], püstitati Žorikule ja kõikidele teistele tänavaloomadele pühendatud [[Mälestusmärk|monument]] Arsenali keskuse esisele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://lemmikloom.delfi.ee/koer/fotod-hulkurkoer-zoriku-tana-avatud-monument-puhitseb-koigi-kodutute-loomade-elusid?id=91252457|pealkiri=Hulkurkoer Žoriku täna avatud monument pühitseb kõigi kodutute loomade elusid|väljaanne=Delfi|aeg=4. oktoober 2020|vaadatud=}}</ref> Skulptuuri valmistamise ja paigalduse algatas ajakirjanik ja loomakaitseaktivist [[Heiki Valner]]. Aukülaliste seas olid Žoriku eest hoolitsemisega enim vaeva näinud Irina Mintšenkova, Aleksandr Gribov ja toonase hoiukodu perenaine Viktoria Ger. Mälestusmärgi valmistas Skulptuurikoda OÜ kujur [[Kain Rezev]] ja 61 inimest toetas selle valmimist 1105 euroga. Puuduva osa heategevusliku projekti maksumusest katsid Loomapäästegrupp MTÜ, Arsenali keskus ja idee autor Heiki Valner võrdsetes osades.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://uudised.tv3.ee/meelelahutus/uudis/2020/10/01/kalamaja-hulkurkoerast-zorikust-valmis-uhke-skulptuurr|pealkiri=Kalamaja hulkurkoerast Žorikust valmis uhke skulptuur|väljaanne=TV3 Duubel|aeg=1. oktoober 2020|vaadatud=}}</ref> Sündmus leidis laialdast kajastamist ka välismeedias.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.independent.co.uk/news/estonians-erect-statue-and-give-home-to-beloved-stray-dog-dog-statue-artist-type-home-b1775398.html|pealkiri=Estonians erect statue and give home to beloved stray dog|väljaanne=AP|aeg=17.12.2020|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.independent.co.uk/news/estonians-erect-statue-and-give-home-to-beloved-stray-dog-dog-statue-artist-type-home-b1775398.html|pealkiri=Estonians erect statue and give home to beloved stray dog|väljaanne=Independent|aeg=17.12.2020|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/world/europe/estonians-erect-statue-and-give-home-to-beloved-stray-dog/2020/12/17/0a2ff5d6-403b-11eb-b58b-1623f6267960_story.html|pealkiri=Estonians erect statue and give home to beloved stray dog|väljaanne=Washington Post|aeg=17.12.2020|vaadatud=}}</ref> Varem on Eestis loomadele püstitatud betoonist [[Koer Riku bareljeef|bareljeef Supilinna koerale Rikule]]<ref>[https://tartu.postimees.ee/422726/riku-saab-supilinna-malestusmargi "Riku saab Supilinna mälestusmärgi"] Tartu Postimees, 21. aprill 2011</ref> ja mälestuskivi [[Rutja]] piirivalvekoerale Dembele<ref>[https://epl.delfi.ee/meelelahutus/legendaarne-piirivalvekoer-dembel-puhkab-kivist-ausamba-all?id=50925531 "Legendaarne piirivalvekoer Dembel puhkab kivist ausamba all"] Eesti Päevaleht, 4. juuni 2002</ref>. 1930. aastatel oli koera skulptuur ka [[Viljandi]] linnas.<ref>[https://sobranna.elu24.ee/7079140/esimene-eestlasest-naisskulptor-hilda-orgusaar-voolis-koerakuju-aastakumneid-enne-zorikut "Esimene eestlasest naisskulptor Hilda Orgusaar voolis koerakuju aastakümneid enne Žorikut"] elu24.ee, 6. oktoober 2020</ref> == Vaata ka == * [[koer Riku bareljeef]] * [[Kalamaja]] * [[loomakaitse]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tuntud koerad]] [[Kategooria:Mälestusmärgid]] [[Kategooria:Kalamaja]] 0kym8c9dd2a84ksgkxza8nuf92iozle 6183297 6183296 2022-08-25T15:58:41Z Alfredest01 169158 Skulptuur wikitext text/x-wiki [[Fail:Zorik pilt.jpg|vasakul|pisi]] Hulkurkoer '''Žorik''' (surnud [[17. jaanuar]]il [[2022]]<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://lemmik.postimees.ee/7432191/suri-legendaarne-kalamaja-koer-zorik|pealkiri=HÜVASTI! ⟩ Suri legendaarne Kalamaja koer Žorik|väljaanne=Postimees|aeg=17. jaanuar 2022|vaadatud=}}</ref>) oli tänavakoer [[Kalamaja]]s, kes suutis vältida [[varjupaik]]a sattumist üle kümne aasta. Tema eest hoolitsesid kohalikud elanikud. Koera vanus pole täpselt teda, aga erinevate versioonide kohaselt jääb see 13–20 aasta vahele. Ühe versiooni kohaselt sündis Žorik 2007. aastal Kalamajas, [[Suur-Patarei tänav]]a kandis, aasta hiljem liikus ta aga koos vennaga [[Paljassaare]] sadamasse ning pärast viimase surma valis koer elukohaks [[Tööstuse tänav]]a [[Arsenali keskus|Arsenali keskuse]] ümbruse.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/kalamaja-legendaarne-tanavakoer-saab-malestusmargi-n256424|pealkiri=Kalamaja legendaarne tänavakoer saab mälestusmärgi|väljaanne=Pealinn|aeg=4. august 2020|vaadatud=}}</ref> == Vanaduspõlv == Žoriku tabasid [[Tallinna loomade varjupaiga]] töötajad 2020. aasta juulis üksnes koera halvenenud tervise tõttu. [[Loomapäästegrupp]] MTÜ võttis koera oma eestkoste alla ning lubas tasuda temaga seotud kulud kuni elupäevade lõpuni.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://lemmikloom.delfi.ee/koer/toeline-voitleja-randurkoer-zorik-murdis-end-koomast-valja?id=90967003|pealkiri=Tõeline võitleja: rändurkoer Žorik murdis end koomast välja|väljaanne=Delfi|aeg=7. september 2010|vaadatud=}}</ref> Kehva tervise ja kõrge vanuse tõttu Žorikule enam tänavaelu ei võimaldatud ning ta elas edaspidi inimeste hoole all ühes [[Maardu]] lähistel asuvas talus.<ref name=":0" /> == Skulptuur == [[Fail:Žorik ausammas.jpg|vasakul|pisi]] 4. oktoobril 2020, ülemaailmsel [[Loomade päev|loomade päeval]], püstitati Žorikule ja kõikidele teistele tänavaloomadele pühendatud [[Mälestusmärk|monument]] Arsenali keskuse esisele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://lemmikloom.delfi.ee/koer/fotod-hulkurkoer-zoriku-tana-avatud-monument-puhitseb-koigi-kodutute-loomade-elusid?id=91252457|pealkiri=Hulkurkoer Žoriku täna avatud monument pühitseb kõigi kodutute loomade elusid|väljaanne=Delfi|aeg=4. oktoober 2020|vaadatud=}}</ref> Skulptuuri valmistamise ja paigalduse algatas ajakirjanik ja loomakaitseaktivist [[Heiki Valner]]. Aukülaliste seas olid Žoriku eest hoolitsemisega enim vaeva näinud Irina Mintšenkova, Aleksandr Gribov ja toonase hoiukodu perenaine Viktoria Ger. Mälestusmärgi valmistas Skulptuurikoda OÜ kujur [[Kain Rezev]] ja 61 inimest toetas selle valmimist 1105 euroga. Puuduva osa heategevusliku projekti maksumusest katsid Loomapäästegrupp MTÜ, Arsenali keskus ja idee autor Heiki Valner võrdsetes osades.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://uudised.tv3.ee/meelelahutus/uudis/2020/10/01/kalamaja-hulkurkoerast-zorikust-valmis-uhke-skulptuurr|pealkiri=Kalamaja hulkurkoerast Žorikust valmis uhke skulptuur|väljaanne=TV3 Duubel|aeg=1. oktoober 2020|vaadatud=}}</ref> Sündmus leidis laialdast kajastamist ka välismeedias.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.independent.co.uk/news/estonians-erect-statue-and-give-home-to-beloved-stray-dog-dog-statue-artist-type-home-b1775398.html|pealkiri=Estonians erect statue and give home to beloved stray dog|väljaanne=AP|aeg=17.12.2020|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.independent.co.uk/news/estonians-erect-statue-and-give-home-to-beloved-stray-dog-dog-statue-artist-type-home-b1775398.html|pealkiri=Estonians erect statue and give home to beloved stray dog|väljaanne=Independent|aeg=17.12.2020|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/world/europe/estonians-erect-statue-and-give-home-to-beloved-stray-dog/2020/12/17/0a2ff5d6-403b-11eb-b58b-1623f6267960_story.html|pealkiri=Estonians erect statue and give home to beloved stray dog|väljaanne=Washington Post|aeg=17.12.2020|vaadatud=}}</ref> Varem on Eestis loomadele püstitatud betoonist [[Koer Riku bareljeef|bareljeef Supilinna koerale Rikule]]<ref>[https://tartu.postimees.ee/422726/riku-saab-supilinna-malestusmargi "Riku saab Supilinna mälestusmärgi"] Tartu Postimees, 21. aprill 2011</ref> ja mälestuskivi [[Rutja]] piirivalvekoerale Dembele<ref>[https://epl.delfi.ee/meelelahutus/legendaarne-piirivalvekoer-dembel-puhkab-kivist-ausamba-all?id=50925531 "Legendaarne piirivalvekoer Dembel puhkab kivist ausamba all"] Eesti Päevaleht, 4. juuni 2002</ref>. 1930. aastatel oli koera skulptuur ka [[Viljandi]] linnas.<ref>[https://sobranna.elu24.ee/7079140/esimene-eestlasest-naisskulptor-hilda-orgusaar-voolis-koerakuju-aastakumneid-enne-zorikut "Esimene eestlasest naisskulptor Hilda Orgusaar voolis koerakuju aastakümneid enne Žorikut"] elu24.ee, 6. oktoober 2020</ref> == Vaata ka == * [[koer Riku bareljeef]] * [[Kalamaja]] * [[loomakaitse]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tuntud koerad]] [[Kategooria:Mälestusmärgid]] [[Kategooria:Kalamaja]] h4kxxv6q0mide2micqvpvnkig5830z0 6183298 6183297 2022-08-25T16:04:14Z Alfredest01 169158 Vanaduspõlv wikitext text/x-wiki [[Fail:Zorik pilt.jpg|vasakul|pisi]] Hulkurkoer '''Žorik''' (surnud [[17. jaanuar]]il [[2022]]<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://lemmik.postimees.ee/7432191/suri-legendaarne-kalamaja-koer-zorik|pealkiri=HÜVASTI! ⟩ Suri legendaarne Kalamaja koer Žorik|väljaanne=Postimees|aeg=17. jaanuar 2022|vaadatud=}}</ref>) oli tänavakoer [[Kalamaja]]s, kes suutis vältida [[varjupaik]]a sattumist üle kümne aasta. Tema eest hoolitsesid kohalikud elanikud. Koera vanus pole täpselt teda, aga erinevate versioonide kohaselt jääb see 13–20 aasta vahele. Ühe versiooni kohaselt sündis Žorik 2007. aastal Kalamajas, [[Suur-Patarei tänav]]a kandis, aasta hiljem liikus ta aga koos vennaga [[Paljassaare]] sadamasse ning pärast viimase surma valis koer elukohaks [[Tööstuse tänav]]a [[Arsenali keskus|Arsenali keskuse]] ümbruse.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/kalamaja-legendaarne-tanavakoer-saab-malestusmargi-n256424|pealkiri=Kalamaja legendaarne tänavakoer saab mälestusmärgi|väljaanne=Pealinn|aeg=4. august 2020|vaadatud=}}</ref> == Vanaduspõlv == [[Fail:Žoriku kodu.jpg|vasakul|pisi]] Žoriku tabasid [[Tallinna loomade varjupaiga]] töötajad 2020. aasta juulis üksnes koera halvenenud tervise tõttu. [[Loomapäästegrupp]] MTÜ võttis koera oma eestkoste alla ning lubas tasuda temaga seotud kulud kuni elupäevade lõpuni.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://lemmikloom.delfi.ee/koer/toeline-voitleja-randurkoer-zorik-murdis-end-koomast-valja?id=90967003|pealkiri=Tõeline võitleja: rändurkoer Žorik murdis end koomast välja|väljaanne=Delfi|aeg=7. september 2010|vaadatud=}}</ref> Kehva tervise ja kõrge vanuse tõttu Žorikule enam tänavaelu ei võimaldatud ning ta elas edaspidi inimeste hoole all ühes [[Maardu]] lähistel asuvas talus.<ref name=":0" /> == Skulptuur == [[Fail:Žorik ausammas.jpg|vasakul|pisi]] 4. oktoobril 2020, ülemaailmsel [[Loomade päev|loomade päeval]], püstitati Žorikule ja kõikidele teistele tänavaloomadele pühendatud [[Mälestusmärk|monument]] Arsenali keskuse esisele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://lemmikloom.delfi.ee/koer/fotod-hulkurkoer-zoriku-tana-avatud-monument-puhitseb-koigi-kodutute-loomade-elusid?id=91252457|pealkiri=Hulkurkoer Žoriku täna avatud monument pühitseb kõigi kodutute loomade elusid|väljaanne=Delfi|aeg=4. oktoober 2020|vaadatud=}}</ref> Skulptuuri valmistamise ja paigalduse algatas ajakirjanik ja loomakaitseaktivist [[Heiki Valner]]. Aukülaliste seas olid Žoriku eest hoolitsemisega enim vaeva näinud Irina Mintšenkova, Aleksandr Gribov ja toonase hoiukodu perenaine Viktoria Ger. Mälestusmärgi valmistas Skulptuurikoda OÜ kujur [[Kain Rezev]] ja 61 inimest toetas selle valmimist 1105 euroga. Puuduva osa heategevusliku projekti maksumusest katsid Loomapäästegrupp MTÜ, Arsenali keskus ja idee autor Heiki Valner võrdsetes osades.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://uudised.tv3.ee/meelelahutus/uudis/2020/10/01/kalamaja-hulkurkoerast-zorikust-valmis-uhke-skulptuurr|pealkiri=Kalamaja hulkurkoerast Žorikust valmis uhke skulptuur|väljaanne=TV3 Duubel|aeg=1. oktoober 2020|vaadatud=}}</ref> Sündmus leidis laialdast kajastamist ka välismeedias.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.independent.co.uk/news/estonians-erect-statue-and-give-home-to-beloved-stray-dog-dog-statue-artist-type-home-b1775398.html|pealkiri=Estonians erect statue and give home to beloved stray dog|väljaanne=AP|aeg=17.12.2020|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.independent.co.uk/news/estonians-erect-statue-and-give-home-to-beloved-stray-dog-dog-statue-artist-type-home-b1775398.html|pealkiri=Estonians erect statue and give home to beloved stray dog|väljaanne=Independent|aeg=17.12.2020|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/world/europe/estonians-erect-statue-and-give-home-to-beloved-stray-dog/2020/12/17/0a2ff5d6-403b-11eb-b58b-1623f6267960_story.html|pealkiri=Estonians erect statue and give home to beloved stray dog|väljaanne=Washington Post|aeg=17.12.2020|vaadatud=}}</ref> Varem on Eestis loomadele püstitatud betoonist [[Koer Riku bareljeef|bareljeef Supilinna koerale Rikule]]<ref>[https://tartu.postimees.ee/422726/riku-saab-supilinna-malestusmargi "Riku saab Supilinna mälestusmärgi"] Tartu Postimees, 21. aprill 2011</ref> ja mälestuskivi [[Rutja]] piirivalvekoerale Dembele<ref>[https://epl.delfi.ee/meelelahutus/legendaarne-piirivalvekoer-dembel-puhkab-kivist-ausamba-all?id=50925531 "Legendaarne piirivalvekoer Dembel puhkab kivist ausamba all"] Eesti Päevaleht, 4. juuni 2002</ref>. 1930. aastatel oli koera skulptuur ka [[Viljandi]] linnas.<ref>[https://sobranna.elu24.ee/7079140/esimene-eestlasest-naisskulptor-hilda-orgusaar-voolis-koerakuju-aastakumneid-enne-zorikut "Esimene eestlasest naisskulptor Hilda Orgusaar voolis koerakuju aastakümneid enne Žorikut"] elu24.ee, 6. oktoober 2020</ref> == Vaata ka == * [[koer Riku bareljeef]] * [[Kalamaja]] * [[loomakaitse]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tuntud koerad]] [[Kategooria:Mälestusmärgid]] [[Kategooria:Kalamaja]] ku83mc8coly6ectswdwusxoq5hrd8uo 6183556 6183298 2022-08-26T07:01:46Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki [[Fail:Zorik pilt.jpg|vasakul|pisi]] Hulkurkoer '''Žorik''' (surnud [[17. jaanuar]]il [[2022]]<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://lemmik.postimees.ee/7432191/suri-legendaarne-kalamaja-koer-zorik|pealkiri=HÜVASTI! ⟩ Suri legendaarne Kalamaja koer Žorik|väljaanne=Postimees|aeg=17. jaanuar 2022|vaadatud=}}</ref>) oli tänavakoer [[Kalamaja]]s, kes suutis vältida [[varjupaik]]a sattumist üle kümne aasta. Tema eest hoolitsesid kohalikud elanikud. Koera vanus pole täpselt teda, aga erinevate versioonide kohaselt jäi see 13–20 aasta vahele. Ühe versiooni kohaselt sündis Žorik 2007. aastal Kalamajas, [[Suur-Patarei tänav]]a kandis, aasta hiljem liikus ta aga koos vennaga [[Paljassaare]] sadamasse ning pärast viimase surma valis ta oma elukohaks [[Tööstuse tänav]]a [[Arsenali keskus|Arsenali keskuse]] ümbruse.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/kalamaja-legendaarne-tanavakoer-saab-malestusmargi-n256424|pealkiri=Kalamaja legendaarne tänavakoer saab mälestusmärgi|väljaanne=Pealinn|aeg=4. august 2020|vaadatud=}}</ref> == Vanaduspõlv == [[Fail:Žoriku kodu.jpg|vasakul|pisi]] Žoriku tabasid [[Tallinna loomade varjupaiga]] töötajad 2020. aasta juulis üksnes koera halvenenud tervise tõttu. [[Loomapäästegrupp]] MTÜ võttis koera oma eestkoste alla ning lubas tasuda temaga seotud kulud kuni elupäevade lõpuni.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://lemmikloom.delfi.ee/koer/toeline-voitleja-randurkoer-zorik-murdis-end-koomast-valja?id=90967003|pealkiri=Tõeline võitleja: rändurkoer Žorik murdis end koomast välja|väljaanne=Delfi|aeg=7. september 2010|vaadatud=}}</ref> Kehva tervise ja kõrge vanuse tõttu Žorikule enam tänavaelu ei võimaldatud ning ta elas edaspidi inimeste hoole all ühes [[Maardu]] lähistel asuvas talus.<ref name=":0" /> == Skulptuur == [[Fail:Žorik ausammas.jpg|vasakul|pisi]] 4. oktoobril 2020, ülemaailmsel [[Loomade päev|loomade päeval]], püstitati Žorikule ja kõikidele teistele tänavaloomadele pühendatud [[Mälestusmärk|monument]] Arsenali keskuse esisele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://lemmikloom.delfi.ee/koer/fotod-hulkurkoer-zoriku-tana-avatud-monument-puhitseb-koigi-kodutute-loomade-elusid?id=91252457|pealkiri=Hulkurkoer Žoriku täna avatud monument pühitseb kõigi kodutute loomade elusid|väljaanne=Delfi|aeg=4. oktoober 2020|vaadatud=}}</ref> Skulptuuri valmistamise ja paigalduse algatas ajakirjanik ja loomakaitseaktivist [[Heiki Valner]]. Aukülaliste seas olid Žoriku eest hoolitsemisega enim vaeva näinud Irina Mintšenkova, Aleksandr Gribov ja toonase hoiukodu perenaine Viktoria Ger. Mälestusmärgi valmistas Skulptuurikoda OÜ kujur [[Kain Rezev]] ja 61 inimest toetas selle valmimist 1105 euroga. Puuduva osa heategevusliku projekti maksumusest katsid Loomapäästegrupp MTÜ, Arsenali keskus ja idee autor Heiki Valner võrdsetes osades.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://uudised.tv3.ee/meelelahutus/uudis/2020/10/01/kalamaja-hulkurkoerast-zorikust-valmis-uhke-skulptuurr|pealkiri=Kalamaja hulkurkoerast Žorikust valmis uhke skulptuur|väljaanne=TV3 Duubel|aeg=1. oktoober 2020|vaadatud=}}</ref> Sündmus leidis laialdast kajastamist ka välismeedias.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.independent.co.uk/news/estonians-erect-statue-and-give-home-to-beloved-stray-dog-dog-statue-artist-type-home-b1775398.html|pealkiri=Estonians erect statue and give home to beloved stray dog|väljaanne=AP|aeg=17.12.2020|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.independent.co.uk/news/estonians-erect-statue-and-give-home-to-beloved-stray-dog-dog-statue-artist-type-home-b1775398.html|pealkiri=Estonians erect statue and give home to beloved stray dog|väljaanne=Independent|aeg=17.12.2020|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.washingtonpost.com/world/europe/estonians-erect-statue-and-give-home-to-beloved-stray-dog/2020/12/17/0a2ff5d6-403b-11eb-b58b-1623f6267960_story.html|pealkiri=Estonians erect statue and give home to beloved stray dog|väljaanne=Washington Post|aeg=17.12.2020|vaadatud=}}</ref> Varem on Eestis loomadele püstitatud betoonist [[Koer Riku bareljeef|bareljeef Supilinna koerale Rikule]]<ref>[https://tartu.postimees.ee/422726/riku-saab-supilinna-malestusmargi "Riku saab Supilinna mälestusmärgi"] Tartu Postimees, 21. aprill 2011</ref> ja mälestuskivi [[Rutja]] piirivalvekoerale Dembele<ref>[https://epl.delfi.ee/meelelahutus/legendaarne-piirivalvekoer-dembel-puhkab-kivist-ausamba-all?id=50925531 "Legendaarne piirivalvekoer Dembel puhkab kivist ausamba all"] Eesti Päevaleht, 4. juuni 2002</ref>. 1930. aastatel oli koera skulptuur ka [[Viljandi]] linnas.<ref>[https://sobranna.elu24.ee/7079140/esimene-eestlasest-naisskulptor-hilda-orgusaar-voolis-koerakuju-aastakumneid-enne-zorikut "Esimene eestlasest naisskulptor Hilda Orgusaar voolis koerakuju aastakümneid enne Žorikut"] elu24.ee, 6. oktoober 2020</ref> == Vaata ka == * [[koer Riku bareljeef]] * [[Kalamaja]] * [[loomakaitse]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tuntud koerad]] [[Kategooria:Mälestusmärgid]] [[Kategooria:Kalamaja]] 37m4keeynd5tj5ffya6v9hk7c4pn926 Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Maltas 10 593856 6183256 6182019 2022-08-25T13:24:32Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki <noinclude> {{main|Koroonapandeemia Maltas}} </noinclude> {{#invoke:Medical cases chart|chart <!-- see [[:en:Template:Medical cases chart]] for explanations --> |numwidth=wdmm |float=left |disease=COVID-19 |location=Maltas |outbreak=COVID-19 pandeemia |changetype1= a <!-- p = percent & a = absolute --> |right2=Surmade arv |changetype2= a |collapsible=y |data= 2020-03-07;;;3 2020-03-08;;;3 2020-03-09;;;5 2020-03-10;;;5 2020-03-11;;;7 2020-03-12;;;9 2020-03-13;;1;13 2020-03-14;;1;18 2020-03-15;;2;21 2020-03-16;;2;30 2020-03-17;;2;38 2020-03-18;;2;48 2020-03-19;;2;53 2020-03-20;;2;64 2020-03-21;;2;73 2020-03-22;;2;90 2020-03-23;;2;107 2020-03-24;;2;110 2020-03-25;;2;129 2020-03-26;;2;134 2020-03-27;;2;139 2020-03-28;;2;149 2020-03-29;;2;151 2020-03-30;;2;156 2020-03-31;;2;169 2020-04-01;;2;188 2020-04-02;;2;195 2020-04-03;;2;202 2020-04-04;;2;213 2020-04-05;;5;227 2020-04-06;;5;241 2020-04-07;;5;293 2020-04-08;1;5;299 2020-04-09;2;16;337 2020-04-10;2;16;350 2020-04-11;3;16;370 2020-04-12;3;44;378 2020-04-13;3;44;384 2020-04-14;3;44;393 2020-04-15;3;44;399 2020-04-16;3;82;412 2020-04-17;3;91;422 2020-04-18;3;99;426 2020-04-19;3;118;427 2020-04-20;3;126;431 2020-04-21;3;150;443 2020-04-22;3;165;444 2020-04-23;3;204;445 2020-04-24;3;223;447 2020-04-25;4;249;448 2020-04-26;4;282;448 2020-04-27;4;286;450 2020-04-28;4;303;458 2020-04-29;4;339;463 2020-04-30;4;351;465 2020-05-01;4;367;467 2020-05-02;4;379;468 2020-05-03;4;392;477 2020-05-04;4;399;480 2020-05-05;5;403;482 2020-05-06;5;407;484 2020-05-07;5;413;486 2020-05-08;5;419;489 2020-05-09;5;427;490 2020-05-10;5;433;496 2020-05-11;5;434;503 2020-05-12;5;434;506 2020-05-13;6;436;508 2020-05-14;6;443;522 2020-05-15;6;448;532 2020-05-16;6;450;546 2020-05-17;6;454;553 2020-05-18;6;456;558 2020-05-19;6;460;569 2020-05-20;6;465;584 2020-05-21;6;468;599 2020-05-22;6;469;600 2020-05-23;6;473;609 2020-05-24;6;476;610 2020-05-25;6;485;611 2020-05-26;6;485;611 2020-05-27;7;491;612 2020-05-28;7;501;616 2020-05-29;9;514;616 2020-05-30;9;525;618 2020-05-31;9;534;618 2020-06-01;9;537;619 2020-06-02;9;554;620 2020-06-03;9;562;622 2020-06-04;9;576;622 2020-06-05;9;583;625 2020-06-06;9;596;627 2020-06-07;9;596;629 2020-06-08;9;596;630 2020-06-09;9;597;632 2020-06-10;9;597;635 2020-06-11;9;600;640 2020-06-12;9;600;645 2020-06-13;9;601;646 2020-06-14;9;603;649 2020-06-15;9;603;650 2020-06-16;9;608;656 2020-06-17;9;610;662 2020-06-18;9;610;663 2020-06-19;9;613;663 2020-06-20;9;616;664 2020-06-21;9;616;665 2020-06-22;9;617;665 2020-06-23;9;618;665 2020-06-24;9;624;665 2020-06-25;9;627;668 2020-06-26;9;632;670 2020-06-27;9;635;670 2020-06-28;9;636;670 2020-06-29;9;639;670 2020-06-30;9;640;670 2020-07-01;9;647;671 2020-07-02;9;649;671 2020-07-03;9;650;672 2020-07-04;9;650;672 2020-07-05;9;651;672 2020-07-06;9;652;672 2020-07-07;9;652;672 2020-07-08;9;653;673 2020-07-08;9;654;673 2020-07-09;9;656;674 2020-07-10;9;658;674 2020-07-11;9;658;674 2020-07-12;9;660;674 2020-07-13;9;660;674 2020-07-14;9;660;674 2020-07-15;9;661;674 2020-07-16;9;661;674 2020-07-17;9;662;674 2020-07-18;9;662;675 2020-07-19;9;662;676 2020-07-20;9;664;677 2020-07-21;9;664;677 2020-07-22;9;665;679 2020-07-23;9;665;680 2020-07-24;9;665;686 2020-07-25;9;665;686 2020-07-26;9;665;700 2020-07-27;9;665;701 2020-07-28;9;665;708 2020-07-29;9;665;786; 2020-07-30;9;665;814; 2020-07-31;9;665;824; 2020-08-01;9;665;845; 2020-08-02;9;666;860; 2020-08-03;9;666;874; 2020-08-04;9;666;890; 2020-08-05;9;668;926; 2020-08-06;9;670;946; 2020-08-07;9;675;995; 2020-08-08;9;675;1035; 2020-08-09;9;684;1089; 2020-08-10;9;688;1112; 2020-08-11;9;692;1141; 2020-08-12;9;695;1190; 2020-08-13;9;708;1245; 2020-08-14;9;762;1276; 2020-08-15;9;782;1348; 2020-08-16;9;749;1306; 2020-08-17;9;759;1375; 2020-08-18;9;766;1423; 2020-08-19;9;784;1470; 2020-08-20;9;802;1510; 2020-08-21;10;854;1546; 2020-08-22;10;901;1577; 2020-08-23;10;934;1612; 2020-08-24;10;977;1667; 2020-08-25;10;1029;1705; 2020-08-26;10;1077;1751; 2020-08-27;10;1121;1788; 2020-08-28;10;1186;1820; 2020-08-29;11;1244;1847; 2020-08-30;12;1313;1862; 2020-08-31;12;1400;1883; 2020-09-01;13;1453;1909; 2020-09-02;13;1490;1931; 2020-09-03;13;1528;1965; 2020-09-04;13;1565;1984; 2020-09-05;14;1601;2014; 2020-09-06;14;1627;2039; 2020-09-07;14;1690;2076; 2020-09-08;14;1729;2099; 2020-09-09;14;1760;2162; 2020-09-10;15;1803;2204; 2020-09-11;15;1833;2247; 2020-09-12;15;1850;2274; 2020-09-13;15;1872;2352; 2020-09-14;16;1890;2405; 2020-09-15;16;1931;2454; 2020-09-16;16;1953;2560; 2020-09-17;16;1978;2595; 2020-09-18;17;1996;2634; 2020-09-19;20;2017;2699; 2020-09-20;21;2047;2731; 2020-09-21;23;2079;2776; 2020-09-22;24;2113;2814; 2020-09-23;25;2173;2856; 2020-09-24;27;2191;2898; 2020-09-25;29;2261;2929; 2020-09-26;31;2304;2958; 2020-09-27;31;2358;2979; 2020-09-28;33;2399;3006; 2020-09-29;34;2484;3035; 2020-09-30;35;2562;3058; 2020-10-01;35;2605;3095; 2020-10-02;38;2668;3139; 2020-10-03;39;2711;3204; 2020-10-04;39;2758;3270; 2020-10-05;39;2770;3327; 2020-10-06;40;2812;3374; 2020-10-07;41;2865;3442; 2020-10-08;41;2884;3506; 2020-10-09;41;2915;3581; 2020-10-10;41;2937;3681; 2020-10-11;42;2967;3776; 2020-10-12;43;2981;3844; 2020-10-13;44;3012;3937; 2020-10-14;45;3064;4048; 2020-10-15;45;3106;4160; 2020-10-16;45;3142;4282; 2020-10-17;45;3184;4486; 2020-10-18;45;3236;4628; 2020-10-19;45;3242;4737; 2020-10-20;46;3282;4871; 2020-10-21;47;3331;5026; 2020-10-22;49;3384;5137; 2020-10-23;49;3439;5258; 2020-10-24;50;3478;5373; 2020-10-25;52;3567;5498; 2020-10-26;53;3630;5578; 2020-10-27;55;3715;5685; 2020-10-28;57;3789;5760; 2020-10-29;60;3880;5866; 2020-10-30;61;3990;5942; 2020-10-31;62;4155;6042; 2020-11-01;64;4286;6182; 2020-11-02;64;4397;6400; 2020-11-03;65;4505;6506; 2020-11-04;69;4672;6590; 2020-11-05;71;4765;6764; 2020-11-06;74;4832;6893; 2020-11-07;75;5000;7039; 2020-11-08;78;5103;7141; 2020-11-09;81;5185;7243; 2020-11-10;85;5274;7396; 2020-11-11;88;5371;7537; 2020-11-12;90;5479;7646; 2020-11-13;95;5580;7796; 2020-11-14;97;5702;7917; 2020-11-15;98;5765;8034; 2020-11-16;101;5888;8137; 2020-11-17;103;6049;8247; 2020-11-18;104;6184;8420; 2020-11-19;106;6301;8560; 2020-11-20;108;6406;8681; 2020-11-21;111;6565;8822; 2020-11-22;113;6654;8924; 2020-11-23;117;6831;9004; 2020-11-24;122;6938;9137; 2020-11-25;125;7062;9253; 2020-11-26;128;7165;9405; 2020-11-27;132;7297;9501; 2020-11-28;133;7418;9609; 2020-11-29;133;7557;9752; 2020-11-30;137;7665;9873; 2020-12-01;141;7748;9975; 2020-12-02;146;7887;10101; 2020-12-03;148;8015;10197; 2020-12-04;149;8120;10320; 2020-12-05;151;8289;10423; 2020-12-06;153;8396;10520; 2020-12-07;155;8497;10659; 2020-12-08;157;8641;10699; 2020-12-09;160;8720;10778; 2020-12-10;164;8848;10884; 2020-12-11;166;8935;10980; 2020-12-12;166;9079;11101; 2020-12-13;169;9169;11153; 2020-12-14;174;9319;11254; 2020-12-15;177;9420;11303; 2020-12-16;180;9516;11415; 2020-12-17;182;9670;11475; 2020-12-18;183;9780;11569; 2020-12-19;187;9881;11621; 2020-12-20;190;9978;11714; 2020-12-21;194;10115;11802; 2020-12-22;196;10161;11910; 2020-12-23;201;10293;11992; 2020-12-24;203;10423;12062; 2020-12-25;203;10547;12112; 2020-12-26;206;10550;12241; 2020-12-27;210;10668;12325; 2020-12-28;215;10791;12426; 2020-12-29;215;10919;12541; 2020-12-30;216;11057;12665; 2020-12-31;219;11121;12774; 2021-01-01;219;11178;12909; 2021-01-02;220;11211;12997; 2021-01-03;220;11275;13082; 2021-01-04;222;11386;13230; 2021-01-05;226;11460;13388; 2021-01-06;227;11540;13612; 2021-01-07;228;11613;13776; 2021-01-08;230;11690;13967; 2021-01-09;232;11759;14212; 2021-01-10;233;11841;14396; 2021-01-11;233;11936;14529; 2021-01-12;234;12016;14769; 2021-01-13;234;12123;14958; 2021-01-14;235;12250;15079; 2021-01-15;236;12393;15272; 2021-01-16;238;12460;15447; 2021-01-17;239;12596;15588; 2021-01-18;241;12717;15742; 2021-01-19;242;12865;15942; 2021-01-20;244;13054;16129; 2021-01-21;245;13234;16280; 2021-01-22;248;13435;16423; 2021-01-23;250;13646;16542; 2021-01-24;251;13801;16658; 2021-01-25;253;13976;16861; 2021-01-26;255;14104;16999; 2021-01-27;258;14252;17192; 2021-01-28;261;14452;17400; 2021-01-29;264;14626;17585; 2021-01-30;265;14775;17721; 2021-01-31;267;14960;17903; 2021-02-01;269;15101;18027; 2021-02-02;270;15233;18168; 2021-02-03;273;15423;18306; 2021-02-04;273;15567;18385; 2021-02-05;277;15701;18442; 2021-02-06;279;15896;18576; 2021-02-07;282;16053;18676; 2021-02-08;282;16179;18813; 2021-02-09;284;16325;19015; 2021-02-10;286;16490;19182; 2021-02-11;286;16646;19333; 2021-02-12;288;16811;19497; 2021-02-13;290;17017;19651; 2021-02-14;293;17126;19789; 2021-02-15;295;17310;19945; 2021-02-16;297;17434;20047; 2021-02-17;298;17523;20246; 2021-02-18;301;17679;20409; 2021-02-19;301;17827;20563; 2021-02-20;303;17933;20762; 2021-02-21;304;18067;20892; 2021-02-22;305;18309;21085; 2021-02-23;306;18500;21306; 2021-02-24;308;18720;21532; 2021-02-25;311;18905;21724; 2021-02-26;313;19087;21982; 2021-02-27;313;19255;22219; 2021-02-28;315;19447;22482; 2021-03-01;316;19663;22657; 2021-03-02;319;19743;22993; 2021-03-03;321;19905;23226; 2021-03-04;325;20135;23588; 2021-03-05;328;20291;23871; 2021-03-06;329;20484;24216; 2021-03-07;334;20742;24398; 2021-03-08;334;21087;24599; 2021-03-09;335;21477;24847; 2021-03-10;337;21838;25357; 2021-03-11;341;22176;25640; 2021-03-12;346;22435;25969; 2021-03-13;350;22773;26267; 2021-03-14;351;23060;26535; 2021-03-15;354;23376;26748; 2021-03-16;357;23591;27061; 2021-03-17;361;23784;27272; 2021-03-18;363;24118;27515; 2021-03-19;364;24432;27694; 2021-03-20;369;24662;27904; 2021-03-21;372;25020;28128; 2021-03-22;373;25343;28319; 2021-03-23;375;25555;28409; 2021-03-24;377;25857;28510; 2021-03-25;378;26148;28612; 2021-03-26;382;26480;28715; 2021-03-27;385;26763;28808; 2021-03-28;387;27086;28875; 2021-03-29;388;27418;28938; 2021-03-30;390;27704;28993; 2021-03-31;392;27812;29033; 2021-04-01;394;27951;29085; 2021-04-02;395;28045;29127; 2021-04-03;397;28159;29189; 2021-04-04;398;28276;29223; 2021-04-05;399;28349;29279; 2021-04-06;399;28416;29343; 2021-04-07;400;28463;29408; 2021-04-08;401;28508;29463; 2021-04-09;401;28561;29511; 2021-04-10;402;28610;29548; 2021-04-11;402;28654;29614; 2021-04-12;402;28706;29661; 2021-04-13;403;28756;29720; 2021-04-14;403;28797;29778; 2021-04-15;403;28842;29833; 2021-04-16;405;28872;29860; 2021-04-17;409;28910;29927; 2021-04-18;409;28962;29966; 2021-04-19;409;29003;30026; 2021-04-20;411;29065;30039; 2021-04-21;411;29130;30063; 2021-04-22;411;29166;30096; 2021-04-23;412;29204;30129; 2021-04-24;412;29261;30149; 2021-04-25;413;29296;30174; 2021-04-26;413;29354;30189; 2021-04-27;413;29421;30234; 2021-04-28;413;29462;30249; 2021-04-29;413;29493;30276; 2021-04-30;413;29548;30292; 2021-05-01;415;29622;30307; 2021-05-02;416;29642;30319; 2021-05-03;416;29658;30354; 2021-05-04;416;29677;30381; 2021-05-05;416;29715;30411; 2021-05-06;416;29744;30420; 2021-05-07;417;29763;30432; 2021-05-08;417;29774;30438; 2021-05-09;417;29805;30447; 2021-05-10;417;29828;30458; 2021-05-11;417;29843;30464; 2021-05-12;417;29860;30469; 2021-05-13;417;29867;30473; 2021-05-14;417;29877;30474; 2021-05-15;417;29884;30478; 2021-05-16;417;29905;30480; 2021-05-17;417;29920;30484; 2021-05-18;417;29941;30486; 2021-05-19;417;29952;30489; 2021-05-20;417;29974;30491; 2021-05-21;417;29984;30497; 2021-05-22;417;29998;30499; 2021-05-23;417;30006;30504; 2021-05-24;417;30017;30506; 2021-05-25;418;30022;30509; 2021-05-26;419;30028;30516; 2021-05-27;419;30036;30520; 2021-05-28;419;30041;30526; 2021-05-29;419;30043;30529; 2021-05-30;419;30046;30533; 2021-05-31;419;30050;30535; 2021-06-01;419;30054;30543; 2021-06-02;419;30058;30553; 2021-06-03;419;30062;30557; 2021-06-04;419;30066;30559; 2021-06-05;419;30073;30568; 2021-06-06;419;30078;30571; 2021-06-07;419;30080;30571; 2021-06-08;419;30083;30572; 2021-06-09;419;30086;30573; 2021-06-10;419;30091;30577; 2021-06-11;419;30096;30579; 2021-06-12;419;30100;30581; 2021-06-13;419;30103;30581; 2021-06-14;419;30109;30582; 2021-06-15;419;30112;30582; 2021-06-16;419;30121;30585; 2021-06-17;420;30132;30585; 2021-06-18;420;30136;30588; 2021-06-19;420;30139;30588; 2021-06-20;420;30142;30589; 2021-06-21;420;30147;30590; 2021-06-22;420;30148;30595; 2021-06-23;420;30149;30595; 2021-06-24;420;30151;30598; 2021-06-25;420;30154;30603; 2021-06-26;420;30156;30606; 2021-06-27;420;30158;30606; 2021-06-28;420;30158;30612; 2021-06-29;420;30158;30618; 2021-06-30;420;30158;30623; 2021-07-01;420;30161;30627; 2021-07-02;420;30161;30633; 2021-07-03;420;30164;30640; 2021-07-04;420;30164;30652; 2021-07-05;420;30165;30664; 2021-07-06;420;30165;30675; 2021-07-07;420;30170;30700; 2021-07-08;420;30176;30755; 2021-07-09;420;30179;30851; 2021-07-10;420;30181;30960; 2021-07-11;420;30184;31061; 2021-07-12;420;30186;31240; 2021-07-13;420;30192;31394; 2021-07-14;420;30192;31612; 2021-07-15;420;30202;31834; 2021-07-16;420;30208;32069; 2021-07-17;420;30213;32275; 2021-07-18;420;30218;32470; 2021-07-19;420;30233;32616; 2021-07-20;420;30236;32833; 2021-07-21;420;30266;33032; 2021-07-22;420;30291;33198; 2021-07-23;420;30356;33370; 2021-07-24;421;30448;33541; 2021-07-25;421;30557;33668; 2021-07-26;421;30683;33762; 2021-07-27;421;30857;33904; 2021-07-28;423;30982;33995; 2021-07-29;423;31211;34090; 2021-07-30;423;31410;34201; 2021-07-31;423;31629;34295; 2021-08-01;423;31843;34375; 2021-08-02;423;32011;34439; 2021-08-03;423;32145;34508; 2021-08-04;423;32438;34590; 2021-08-05;424;32642;34668; 2021-08-06;424;32762;34716; 2021-08-07;424;32909;34787; 2021-08-08;426;33079;34846; 2021-08-09;428;33200;34902; 2021-08-10;428;33270;34953; 2021-08-11;429;33407;35050; 2021-08-12;429;33525;35091; 2021-08-13;429;33644;35192; 2021-08-14;430;33764;35268; 2021-08-15;430;33864;35337; 2021-08-16;431;33944;35380; 2021-08-17;433;34001;35434; 2021-08-18;433;34072;35516; 2021-08-19;435;34128;35602; 2021-08-20;435;34181;35653; 2021-08-21;436;34225;35721; 2021-08-22;436;34275;35774; 2021-08-23;436;34312;35831; 2021-08-24;437;34352;35866; 2021-08-25;437;34388;35908; 2021-08-26;438;34447;35950; 2021-08-27;439;34513;35990; 2021-08-28;440;34567;36039; 2021-08-29;440;34618;36089; 2021-08-30;440;34653;36123; 2021-08-31;441;34678;36171; 2021-09-01;441;34727;36247; 2021-09-02;441;34781;36322; 2021-09-03;441;34836;36364; 2021-09-04;442;34869;36426; 2021-09-05;444;34912;36475; 2021-09-06;445;34961;36512; 2021-09-07;445;34990;36553; 2021-09-08;446;35021;36606; 2021-09-09;446;35049;36636; 2021-09-10;446;35092;36674; 2021-09-11;447;35142;36708; 2021-09-12;449;35182;36758; 2021-09-13;449;35225;36793; 2021-09-14;449;35251;36843; 2021-09-15;450;35311;36875; 2021-09-16;452;35356;36900; 2021-09-17;453;35435;36927; 2021-09-18;453;35486;36952; 2021-09-19;453;35537;36972; 2021-09-20;455;35569;36994; 2021-09-21;456;35612;37018; 2021-09-22;456;35661;37036; 2021-09-23;456;35708;37048; 2021-09-24;457;35737;37061; 2021-09-25;457;35781;37077; 2021-09-26;457;35816;37090; 2021-09-27;457;35859;37103; 2021-09-28;457;35912;37119; 2021-09-29;457;35957;37127; 2021-09-30;457;35984;37149; 2021-10-01;458;36014;37163; 2021-10-02;459;36035;37187; 2021-10-03;459;36065;37197; 2021-10-04;459;36088;37221; 2021-10-05;459;36115;37246; 2021-10-06;459;36158;37264; 2021-10-07;459;36173;37283; 2021-10-08;459;36186;37307; 2021-10-09;459;36221;37323; 2021-10-10;459;36227;37347; 2021-10-11;459;36249;37358; 2021-10-12;459;36256;37375; 2021-10-13;459;36269;37393; 2021-10-14;459;36284;37412; 2021-10-15;459;36308;37437; 2021-10-16;459;36327;37445; 2021-10-17;459;36345;37455; 2021-10-18;459;36356;37466; 2021-10-19;459;36377;37488; 2021-10-20;459;36407;37508; 2021-10-21;459;36421;37525; 2021-10-22;460;36444;37535; 2021-10-23;460;36465;37541; 2021-10-24;460;36486;37553; 2021-10-25;460;36507;37566; 2021-10-26;460;36520;37582; 2021-10-27;460;36539;37597; 2021-10-28;460;36552;37612; 2021-10-29;461;36575;37620; 2021-10-30;461;36590;37639; 2021-10-31;461;36599;37655; 2021-11-01;461;36608;37675; 2021-11-02;462;36624;37704; 2021-11-03;462;36645;37738; 2021-11-04;462;36662;37775; 2021-11-05;462;36675;37815; 2021-11-06;462;36683;37856; 2021-11-07;462;36695;37906; 2021-11-08;462;36710;37933; 2021-11-09;462;36720;37968; 2021-11-10;462;36729;38006; 2021-11-11;462;36754;38069; 2021-11-12;462;36764;38119; 2021-11-13;462;36776;38170; 2021-11-14;462;36795;38202; 2021-11-15;462;36812;38257; 2021-11-16;462;36843;38321; 2021-11-17;462;36873;38385; 2021-11-18;462;36905;38451; 2021-11-19;462;36935;38530; 2021-11-20;463;36980;38589; 2021-11-21;463;37021;38711; 2021-11-22;464;37063;38773; 2021-11-23;464;37093;38844; 2021-11-24;464;37132;38930; 2021-11-25;466;37160;39013; 2021-11-26;468;37216;39071; 2021-11-27;468;37263;39166; 2021-11-28;468;37306;39238; 2021-11-29;468;37345;39333; 2021-11-30;468;37399;39439; 2021-12-01;468;37469;39534; 2021-12-02;468;37530;39672; 2021-12-03;468;37705;39805; 2021-12-04;468;37765;39864; 2021-12-05;468;37888;39933; 2021-12-06;468;37949;40014; 2021-12-07;468;38035;40076; 2021-12-08;468;38096;40163; 2021-12-09;469;38203;40244; 2021-12-10;470;38262;40332; 2021-12-11;470;38329;40443; 2021-12-12;471;38423;40521; 2021-12-13;471;38496;40599; 2021-12-14;471;38586;40699; 2021-12-15;471;38696;40867; 2021-12-16;471;38795;41034; 2021-12-17;471;38948;41255; 2021-12-18;471;39048;41546; 2021-12-19;471;39103;41828; 2021-12-20;471;39183;42080; 2021-12-21;471;39254;42466; 2021-12-22;473;39348;43048; 2021-12-23;473;39440;43781; 2021-12-24;473;39558;44776; 2021-12-25;474;39654;45693; 2021-12-26;475;39748;46265; 2021-12-27;476;39826;47097; 2021-12-28;476;39908;48395; 2021-12-29;476;40024;49732; 2021-12-30;476;40196;51085; 2021-12-31;477;40294;52488; 2022-01-01;477;40543;53518; 2022-01-02;479;40822;54265; 2022-01-03;479;41062;55077; 2022-01-04;480;41347;56224; 2022-01-05;482;41756;57146; 2022-01-06;484;42465;58290; 2022-01-07;485;43353;59076; 2022-01-08;487;44460;59838; 2022-01-09;488;45478;60401; 2022-01-10;489;46020;60838; 2022-01-11;492;46888;61270; 2022-01-12;496;48067;61943; 2022-01-13;500;49328;62405; 2022-01-14;501;50583;62921; 2022-01-15;504;51890;63424; 2022-01-16;506;53023;63725; 2022-01-17;506;53722;64013; 2022-01-18;509;54426;64392; 2022-01-19;514;54974;64734; 2022-01-20;520;55526;65020; 2022-01-21;521;56588;65326; 2022-01-22;525;57884;65611; 2022-01-23;532;59315;65884; 2022-01-24;534;60568;66086; 2022-01-25;536;61110;66409; 2022-01-26;538;61600;66723; 2022-01-27;541;62190;66953; 2022-01-28;544;62765;67182; 2022-01-29;545;63206;67372; 2022-01-30;547;63607;67563; 2022-01-31;550;63934;67732; 2022-02-01;551;64200;67981; 2022-02-02;556;64553;68208; 2022-02-03;559;64871;68448; 2022-02-04;560;65151;68662; 2022-02-05;565;65461;68857; 2022-02-06;569;65777;69015; 2022-02-07;570;66013;69190; 2022-02-08;571;66299;69376; 2022-02-09;572;66603;69548; 2022-02-10;576;66873;69666; 2022-02-11;579;67082;69809; 2022-02-12;585;67280;69916; 2022-02-13;589;67487;70032; 2022-02-14;592;67608;70104; 2022-02-15;593;67792;70226; 2022-02-16;594;68093;70343; 2022-02-17;594;68385;70452; 2022-02-18;594;68673;70531; 2022-02-19;594;68835;70603; 2022-02-20;596;68992;70680; 2022-02-21;598;69115;70754; 2022-02-22;599;69206;70844; 2022-02-23;601;69302;70923; 2022-02-24;601;69408;71018; 2022-02-25;601;69496;71098; 2022-02-26;602;69591;71194; 2022-02-27;604;69656;71250; 2022-02-28;605;69717;71290; 2022-03-01;605;69781;71376; 2022-03-02;606;69851;71470; 2022-03-03;607;69939;71596; 2022-03-04;607;70011;71694; 2022-03-05;608;70086;71815; 2022-03-06;608;70160;71914; 2022-03-07;609;70240;71986; 2022-03-08;610;70309;72145; 2022-03-09;612;70393;72283; 2022-03-10;613;70469;72436; 2022-03-11;613;70575;72537; 2022-03-12;614;70661;72664; 2022-03-13;614;70712;72835; 2022-03-14;615;70750;72978; 2022-03-15;617;70828;73172; 2022-03-16;618;70910;73401; 2022-03-17;619;71025;73705; 2022-03-18;621;71112;74006; 2022-03-19;621;71227;74292; 2022-03-20;622;71317;74495; 2022-03-21;624;71383;74746; 2022-03-22;624;71532;75079; 2022-03-23;626;71659;75454; 2022-03-24;626;71790;75869; 2022-03-25;627;71917;76334; 2022-03-26;630;72032;76726; 2022-03-27;631;72195;77079; 2022-03-28;634;72237;77439; 2022-03-29;635;72346;78042; 2022-03-30;638;72562;78759; 2022-03-31;638;72865;79519; 2022-04-01;638;73194;80178; 2022-04-02;639;73459;80969; 2022-04-03;641;73649;81576; 2022-04-04;644;73898;82126; 2022-04-05;649;74227;82845; 2022-04-06;650;74592;83667; 2022-04-07;652;74993;84398; 2022-04-08;656;75413;85057; 2022-04-09;659;75744;85620; 2022-04-10;662;76061;86162; 2022-04-11;664;76401;86595; 2022-04-12;667;76991;87033; 2022-04-13;669;77693;87441; 2022-04-14;671;78393;87872; 2022-04-15;672;79013;88244; 2022-04-16;673;79743;88558; 2022-04-17;675;79960;88829; 2022-04-18;677;80802;89028; 2022-04-19;677;81503;89310; 2022-04-20;679;82288;89607; 2022-04-21;684;82972;89919; 2022-04-22;684;83521;90168; 2022-04-23;687;83911;90399; 2022-04-24;688;84521;90595; 2022-04-25;692;85151;90773; 2022-04-26;693;85523;91032; 2022-04-27;696;85976;91221; 2022-04-28;698;86356;91427; 2022-04-29;698;86759;91605; 2022-04-30;698;87119;91741; 2022-05-01;698;87343;91861; 2022-05-02;700;87528;91975; 2022-05-03;702;87724;92150; 2022-05-04;703;87926;92308; 2022-05-05;708;88213;92475; 2022-05-06;708;88498;92597; 2022-05-07;708;88728;92729; 2022-05-08;709;88918;92848; 2022-05-09;711;89106;92918; 2022-05-10;713;89273;93041; 2022-05-11;713;89464;93149; 2022-05-12;713;89625;93249; 2022-05-13;713;89807;93360; 2022-05-14;713;89952;93446; 2022-05-15;713;90076;93508; 2022-05-16;713;90182;93572; 2022-05-17;714;90338;93682; 2022-05-18;716;90498;93758; 2022-05-19;716;90649;93843; 2022-05-20;716;90785;93912; 2022-05-21;717;90952;93985; 2022-05-22;717;91098;94046; 2022-05-23;718;91240;94113; 2022-05-24;719;91398;94205; 2022-05-25;719;91540;94264; 2022-05-26;719;91683;94354; 2022-05-27;719;91824;94440; 2022-05-28;719;91946;94513; 2022-05-29;721;92043;94579; 2022-05-30;721;92106;94643; 2022-05-31;721;92215;94742; 2022-06-01;721;92310;94857; 2022-06-02;722;92408;94950; 2022-06-03;722;92512;95068; 2022-06-04;722;92603;95144; 2022-06-05;723;92699;95210; 2022-06-06;723;92759;95272; 2022-06-07;723;92857;95365; 2022-06-08;723;92961;95467; 2022-06-09;723;93060;95642; 2022-06-10;723;93162;95829; 2022-06-11;724;93260;95995; 2022-06-12;726;93339;96148; 2022-06-13;727;93412;96290; 2022-06-14;728;93513;96490; 2022-06-15;728;93627;96763; 2022-06-16;728;93730;97018; 2022-06-17;728;93838;97278; 2022-06-18;730;93964;97557; 2022-06-19;730;94026;97872; 2022-06-20;730;94068;98105; 2022-06-21;735;94167;98563; 2022-06-22;736;94265;99116; 2022-06-23;738;94444;99659; 2022-06-24;740;94624;100138; 2022-06-25;740;94792;100594; 2022-06-26;740;94948;101036; 2022-06-27;740;95110;101453; 2022-06-28;740;95265;102023; 2022-06-29;740;95499;102593; 2022-06-30;741;95764;103132; 2022-07-01;744;96030;103836; 2022-07-02;747;96309;104419; 2022-07-03;748;96614;104919; 2022-07-04;748;96889;105407; 2022-07-05;751;97140;106068; 2022-07-06;752;97689;106682; 2022-07-07;753;98216;107306; 2022-07-08;754;98723;107892; 2022-07-09;756;99241;108283; 2022-07-10;759;99671;108688; 2022-07-11;762;100121;109043; 2022-07-12;763;100587;109493; 2022-07-13;766;101188;109911; 2022-07-14;768;101772;110191; 2022-07-15;768;102409;110501; 2022-07-16;772;102990;110743; 2022-07-17;772;103488;110967; 2022-07-18;773;103974;111149; 2022-07-19;777;104578;111410; 2022-07-20;778;105277;111629; 2022-07-21;780;105872;111833; 2022-07-22;783;106409;111983; 2022-07-23;785;106878;112089; 2022-07-24;785;107323;112217; 2022-07-25;786;107765;112295; 2022-07-26;787;108171;112436; 2022-07-27;789;108677;112533; 2022-07-28;792;109046;112631; 2022-07-29;792;109363;112719; 2022-07-30;793;109641;112770; 2022-07-31;794;109863;112828; 2022-08-01;794;110064;112879; 2022-08-02;794;110279;112973; 2022-08-03;795;110522;113056; 2022-08-04;795;110728;113120; 2022-08-05;795;110900;113170; 2022-08-06;795;111004;113220; 2022-08-07;795;111118;113246; 2022-08-08;795;111240;113288; 2022-08-09;796;111344;113335; 2022-08-10;797;111489;113378; 2022-08-11;797;111609;113427; 2022-08-12;797;111708;113471; 2022-08-12;797;111784;113501; 2022-08-13;797;111784;113501; 2022-08-14;797;111834;113534; 2022-08-15;797;111888;113558; 2022-08-16;797;111950;113585; 2022-08-17;798;112053;113627; 2022-08-18;798;112130;113693; 2022-08-19;799;112215;113721; 2022-08-20;799;112303;113777; 2022-08-21;799;112347;113800; 2022-08-22;799;112386;113833; 2022-08-23;799;112428;113870; 2022-08-24;799;112524;113916; <!--kuup;surmi;tervenenuid;nakkusjuhte kokku--> |caption= '''Allikad'''<br /> * [https://www.um.edu.mt/newspoint/covid19 COVID-19 UPDATES] * [https://deputyprimeminister.gov.mt/en/health-promotion/covid-19/Pages/covid-19-infographics.aspx Malta tervishoiuministeerium] }}<br style="clear:left;" /> <noinclude>[[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Malta]]</noinclude> lmg7g6t5s5f2genvkzqf8decpcqmr3j Mall:Mālpilsi piirkond 10 595600 6183435 5806793 2022-08-25T19:53:15Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{Navmall |nimi = Mālpilsi piirkond |päis = [[Mālpilsi vald|Mālpilsi valla]] asulad |loend1 = [[Bukas]]{{·}} '''[[Mālpils]]'''{{·}} [[Sidgunda]]{{·}} [[Upmalas]]{{·}} [[Vite]] }}<noinclude> [[Kategooria:Läti haldusüksuste navigeerimismallid]] </noinclude> iipyvg7ulqibs52zm8cmo91xx8cwu0q Triinu Kärbla 0 598242 6183299 6161735 2022-08-25T16:04:20Z 46.131.38.242 Lisasin koera wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2021}} '''Triinu Kärbla''' (neiuna '''Triinu Soosaar'''; sündinud [[9. juuni]] [[1979]]) on eesti haridusteadlane ja pedagoog. Tema teadustöö põhisuund on õpilaste teksti mõistmise oskus ja selle seos õpetajate õpetamismeetoditega.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Triinu_Kärbla/est|pealkiri=CV: Triinu Kärbla|väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem|aeg=30.08.2020|vaadatud=}}</ref> == Hariduskäik == Triinu Kärbla õppis aastatel 1986–1997 [[Parksepa Keskkool]]is ja 1999–2003 [[Võrumaa Kutsehariduskeskus]]es ärijuhtimise erialal. Aastatel 2009–2014 õppis [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] sotsiaal- ja haridusteaduskonnas klassiõpetaja eriala, 2014. aastal sai magistrikraadi. 2013. aastal pälvis ta SA Archimedes õpetajakoolituse stipendiumi. 2020. aastast sotsiaalteaduste valdkonna haridusteaduse õppekava doktor.<ref name=":0" /> Kärbla doktoritöö kandis pealkirja "Assessment of text comprehension and teaching comprehension strategies in Estonian basic school" (Tekstimõistmise hindamine ja tekstimõistmist toetavate strateegiate õpetamine Eesti põhikoolis). Juhendajad Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi professor [[Krista Uibu]] ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadur [[Mairi Männamaa]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/6a898780-6049-49f7-b4ff-67c78db1852f|pealkiri=Assessment of text comprehension and teaching comprehension strategies in Estonian basic school|väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Töökäik == Enne pedagoogilisele tööle asumist töötas Kärbla Wermo mööblitööstuses ostujuhina. Pedagoogina töötab ta [[Võru Kesklinna Kool]]is ühiskonnaõpetuse, majandusõpetuse ning inglise keele õpetajana.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/25594-voru-kooliopetaja-triinu-kaerbla-kasvatab-opilastes-ettevotlikkust|pealkiri=Võru kooliõpetaja Triinu Kärbla kasvatab õpilastes ettevõtlikkust|väljaanne=|aeg=29. august 2020|vaadatud=}}</ref> Lisaks on ta Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna, haridusteaduste instituudi algõpetuse teadur.<ref name=":0" /> Teeme Ära Sihtasutuse juures on Triinu Kärbla olnud lektor Võrumaa koolides projekti „Noortele suunatud teavitustegevus jäätmetekke ennetamisest ja keskkonnasõbralikust jäätmekäitlusest” raames ning teinud Võrumaa põhikoolides ennetustööd sõltuvusainete kohta.<ref name=":0" /> ==Tunnustus== * 2019 – Võru Kesklinna Kooli aasta õpetaja<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vkk.edu.ee/et/2019/05/aasta-opetaja-2019-triinu-karbla/|pealkiri=Aasta õpetaja 2019 - Triinu Kärbla|väljaanne=|aeg=31. mai 2019|vaadatud=}}</ref> *2021 - haridusteaduslike tööde riiklikul konkursil publitseeritud ja/või kaitsmisele lubatud doktoritööde ning monograafiate kategoorias töö “Tekstimõistmise hindamine ja tekstimõistmist toetavate strateegiate õpetamine Eesti põhikoolis” eest I preemia<ref>{{Netiviide|autor=Imbi Henno|url=https://opleht.ee/2021/05/konkursitood-katsid-kogu-haridusmaastiku/|pealkiri=Konkursitööd katsid kogu haridusmaastiku|väljaanne=Õpetajate Leht|aeg=14.05.2021}}</ref> == Isiklikku == Triinu Kärbla on sündinud Võrumaal Kanariku külas, kus elab tänaseni. Kärbla on abielus ja tal on 3 tütart, kass ja koer. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kärbla, Triinu}} [[Kategooria:Eesti pedagoogikateadlased]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] b6r6vani5e8wu2i9ki7u9c0goyxqe4e 6183300 6183299 2022-08-25T16:04:44Z 46.131.38.242 Lisasin koera nime wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2021}} '''Triinu Kärbla''' (neiuna '''Triinu Soosaar'''; sündinud [[9. juuni]] [[1979]]) on eesti haridusteadlane ja pedagoog. Tema teadustöö põhisuund on õpilaste teksti mõistmise oskus ja selle seos õpetajate õpetamismeetoditega.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Triinu_Kärbla/est|pealkiri=CV: Triinu Kärbla|väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem|aeg=30.08.2020|vaadatud=}}</ref> == Hariduskäik == Triinu Kärbla õppis aastatel 1986–1997 [[Parksepa Keskkool]]is ja 1999–2003 [[Võrumaa Kutsehariduskeskus]]es ärijuhtimise erialal. Aastatel 2009–2014 õppis [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] sotsiaal- ja haridusteaduskonnas klassiõpetaja eriala, 2014. aastal sai magistrikraadi. 2013. aastal pälvis ta SA Archimedes õpetajakoolituse stipendiumi. 2020. aastast sotsiaalteaduste valdkonna haridusteaduse õppekava doktor.<ref name=":0" /> Kärbla doktoritöö kandis pealkirja "Assessment of text comprehension and teaching comprehension strategies in Estonian basic school" (Tekstimõistmise hindamine ja tekstimõistmist toetavate strateegiate õpetamine Eesti põhikoolis). Juhendajad Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi professor [[Krista Uibu]] ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadur [[Mairi Männamaa]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/6a898780-6049-49f7-b4ff-67c78db1852f|pealkiri=Assessment of text comprehension and teaching comprehension strategies in Estonian basic school|väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Töökäik == Enne pedagoogilisele tööle asumist töötas Kärbla Wermo mööblitööstuses ostujuhina. Pedagoogina töötab ta [[Võru Kesklinna Kool]]is ühiskonnaõpetuse, majandusõpetuse ning inglise keele õpetajana.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/25594-voru-kooliopetaja-triinu-kaerbla-kasvatab-opilastes-ettevotlikkust|pealkiri=Võru kooliõpetaja Triinu Kärbla kasvatab õpilastes ettevõtlikkust|väljaanne=|aeg=29. august 2020|vaadatud=}}</ref> Lisaks on ta Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna, haridusteaduste instituudi algõpetuse teadur.<ref name=":0" /> Teeme Ära Sihtasutuse juures on Triinu Kärbla olnud lektor Võrumaa koolides projekti „Noortele suunatud teavitustegevus jäätmetekke ennetamisest ja keskkonnasõbralikust jäätmekäitlusest” raames ning teinud Võrumaa põhikoolides ennetustööd sõltuvusainete kohta.<ref name=":0" /> ==Tunnustus== * 2019 – Võru Kesklinna Kooli aasta õpetaja<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vkk.edu.ee/et/2019/05/aasta-opetaja-2019-triinu-karbla/|pealkiri=Aasta õpetaja 2019 - Triinu Kärbla|väljaanne=|aeg=31. mai 2019|vaadatud=}}</ref> *2021 - haridusteaduslike tööde riiklikul konkursil publitseeritud ja/või kaitsmisele lubatud doktoritööde ning monograafiate kategoorias töö “Tekstimõistmise hindamine ja tekstimõistmist toetavate strateegiate õpetamine Eesti põhikoolis” eest I preemia<ref>{{Netiviide|autor=Imbi Henno|url=https://opleht.ee/2021/05/konkursitood-katsid-kogu-haridusmaastiku/|pealkiri=Konkursitööd katsid kogu haridusmaastiku|väljaanne=Õpetajate Leht|aeg=14.05.2021}}</ref> == Isiklikku == Triinu Kärbla on sündinud Võrumaal Kanariku külas, kus elab tänaseni. Kärbla on abielus ja tal on 3 tütart, kass ja koer Otto Schnitzel. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kärbla, Triinu}} [[Kategooria:Eesti pedagoogikateadlased]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] ckocrrza2i4333hmenczplav4bre8zw 6183306 6183300 2022-08-25T16:18:38Z Metzziga 148707 Sodimine või vähemasti vikipeediliselt ebaoluline info wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2021}} '''Triinu Kärbla''' (neiuna '''Triinu Soosaar'''; sündinud [[9. juuni]] [[1979]]) on eesti haridusteadlane ja pedagoog. Tema teadustöö põhisuund on õpilaste teksti mõistmise oskus ja selle seos õpetajate õpetamismeetoditega.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Triinu_Kärbla/est|pealkiri=CV: Triinu Kärbla|väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem|aeg=30.08.2020|vaadatud=}}</ref> == Hariduskäik == Triinu Kärbla õppis aastatel 1986–1997 [[Parksepa Keskkool]]is ja 1999–2003 [[Võrumaa Kutsehariduskeskus]]es ärijuhtimise erialal. Aastatel 2009–2014 õppis [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] sotsiaal- ja haridusteaduskonnas klassiõpetaja eriala, 2014. aastal sai magistrikraadi. 2013. aastal pälvis ta SA Archimedes õpetajakoolituse stipendiumi. 2020. aastast sotsiaalteaduste valdkonna haridusteaduse õppekava doktor.<ref name=":0" /> Kärbla doktoritöö kandis pealkirja "Assessment of text comprehension and teaching comprehension strategies in Estonian basic school" (Tekstimõistmise hindamine ja tekstimõistmist toetavate strateegiate õpetamine Eesti põhikoolis). Juhendajad Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi professor [[Krista Uibu]] ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadur [[Mairi Männamaa]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/6a898780-6049-49f7-b4ff-67c78db1852f|pealkiri=Assessment of text comprehension and teaching comprehension strategies in Estonian basic school|väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Töökäik == Enne pedagoogilisele tööle asumist töötas Kärbla Wermo mööblitööstuses ostujuhina. Pedagoogina töötab ta [[Võru Kesklinna Kool]]is ühiskonnaõpetuse, majandusõpetuse ning inglise keele õpetajana.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/25594-voru-kooliopetaja-triinu-kaerbla-kasvatab-opilastes-ettevotlikkust|pealkiri=Võru kooliõpetaja Triinu Kärbla kasvatab õpilastes ettevõtlikkust|väljaanne=|aeg=29. august 2020|vaadatud=}}</ref> Lisaks on ta Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna, haridusteaduste instituudi algõpetuse teadur.<ref name=":0" /> Teeme Ära Sihtasutuse juures on Triinu Kärbla olnud lektor Võrumaa koolides projekti „Noortele suunatud teavitustegevus jäätmetekke ennetamisest ja keskkonnasõbralikust jäätmekäitlusest” raames ning teinud Võrumaa põhikoolides ennetustööd sõltuvusainete kohta.<ref name=":0" /> ==Tunnustus== * 2019 – Võru Kesklinna Kooli aasta õpetaja<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vkk.edu.ee/et/2019/05/aasta-opetaja-2019-triinu-karbla/|pealkiri=Aasta õpetaja 2019 - Triinu Kärbla|väljaanne=|aeg=31. mai 2019|vaadatud=}}</ref> *2021 - haridusteaduslike tööde riiklikul konkursil publitseeritud ja/või kaitsmisele lubatud doktoritööde ning monograafiate kategoorias töö “Tekstimõistmise hindamine ja tekstimõistmist toetavate strateegiate õpetamine Eesti põhikoolis” eest I preemia<ref>{{Netiviide|autor=Imbi Henno|url=https://opleht.ee/2021/05/konkursitood-katsid-kogu-haridusmaastiku/|pealkiri=Konkursitööd katsid kogu haridusmaastiku|väljaanne=Õpetajate Leht|aeg=14.05.2021}}</ref> == Isiklikku == Triinu Kärbla on sündinud Võrumaal Kanariku külas, kus elab tänaseni. Kärbla on abielus ja tal on 3 tütart ning kass. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kärbla, Triinu}} [[Kategooria:Eesti pedagoogikateadlased]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] 06fe6ys9ijsy0fv1lh7d18zfvu5fwaz 6183308 6183306 2022-08-25T16:20:13Z Metzziga 148707 Kassipidamine ei ole ka vikipeedilise väärtusega. wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2021}} '''Triinu Kärbla''' (neiuna '''Triinu Soosaar'''; sündinud [[9. juuni]] [[1979]]) on eesti haridusteadlane ja pedagoog. Tema teadustöö põhisuund on õpilaste teksti mõistmise oskus ja selle seos õpetajate õpetamismeetoditega.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Triinu_Kärbla/est|pealkiri=CV: Triinu Kärbla|väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem|aeg=30.08.2020|vaadatud=}}</ref> == Hariduskäik == Triinu Kärbla õppis aastatel 1986–1997 [[Parksepa Keskkool]]is ja 1999–2003 [[Võrumaa Kutsehariduskeskus]]es ärijuhtimise erialal. Aastatel 2009–2014 õppis [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] sotsiaal- ja haridusteaduskonnas klassiõpetaja eriala, 2014. aastal sai magistrikraadi. 2013. aastal pälvis ta SA Archimedes õpetajakoolituse stipendiumi. 2020. aastast sotsiaalteaduste valdkonna haridusteaduse õppekava doktor.<ref name=":0" /> Kärbla doktoritöö kandis pealkirja "Assessment of text comprehension and teaching comprehension strategies in Estonian basic school" (Tekstimõistmise hindamine ja tekstimõistmist toetavate strateegiate õpetamine Eesti põhikoolis). Juhendajad Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi professor [[Krista Uibu]] ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadur [[Mairi Männamaa]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/6a898780-6049-49f7-b4ff-67c78db1852f|pealkiri=Assessment of text comprehension and teaching comprehension strategies in Estonian basic school|väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Töökäik == Enne pedagoogilisele tööle asumist töötas Kärbla Wermo mööblitööstuses ostujuhina. Pedagoogina töötab ta [[Võru Kesklinna Kool]]is ühiskonnaõpetuse, majandusõpetuse ning inglise keele õpetajana.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/25594-voru-kooliopetaja-triinu-kaerbla-kasvatab-opilastes-ettevotlikkust|pealkiri=Võru kooliõpetaja Triinu Kärbla kasvatab õpilastes ettevõtlikkust|väljaanne=|aeg=29. august 2020|vaadatud=}}</ref> Lisaks on ta Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna, haridusteaduste instituudi algõpetuse teadur.<ref name=":0" /> Teeme Ära Sihtasutuse juures on Triinu Kärbla olnud lektor Võrumaa koolides projekti „Noortele suunatud teavitustegevus jäätmetekke ennetamisest ja keskkonnasõbralikust jäätmekäitlusest” raames ning teinud Võrumaa põhikoolides ennetustööd sõltuvusainete kohta.<ref name=":0" /> ==Tunnustus== * 2019 – Võru Kesklinna Kooli aasta õpetaja<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vkk.edu.ee/et/2019/05/aasta-opetaja-2019-triinu-karbla/|pealkiri=Aasta õpetaja 2019 - Triinu Kärbla|väljaanne=|aeg=31. mai 2019|vaadatud=}}</ref> *2021 - haridusteaduslike tööde riiklikul konkursil publitseeritud ja/või kaitsmisele lubatud doktoritööde ning monograafiate kategoorias töö “Tekstimõistmise hindamine ja tekstimõistmist toetavate strateegiate õpetamine Eesti põhikoolis” eest I preemia<ref>{{Netiviide|autor=Imbi Henno|url=https://opleht.ee/2021/05/konkursitood-katsid-kogu-haridusmaastiku/|pealkiri=Konkursitööd katsid kogu haridusmaastiku|väljaanne=Õpetajate Leht|aeg=14.05.2021}}</ref> == Isiklikku == Triinu Kärbla on sündinud Võrumaal Kanariku külas, kus elab tänaseni. Kärbla on abielus ning tal on 3 tütart. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kärbla, Triinu}} [[Kategooria:Eesti pedagoogikateadlased]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] 4l3p9dzh4x6f4f4zow3e7de1w6tcjeq Al Ahly SC 0 601009 6183471 6128216 2022-08-25T22:20:57Z Makenzis 95198 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Al Ahly SC | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Al Ahly Sporting Club | hüüdnimi = | lühend = ASC | asutatud = 24. aprillil 1907 | lõpp = | väljak = [[Kairo rahvusvaheline staadion]]<br>[[Al Salami staadion]] | mahutavus = 75 000<br>30 000 | ametinimetus1 = Esimees | esimees = [[Mahmoud El Khatib]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Pitso Mosimane]] | liiga = [[Egiptuse jalgpalliliiga|Egiptuse kõrgliiga]] | hooaeg = 2021–22 | positsioon = 3. koht |muster_la1=_alahly2122h |muster_b1=_alahly2122h |muster_ra1=_alahly2122h |muster_so1=_whitestripe |muster_sh1=_alahly2122h |vasakkäsi1=F20000 |kere1=F20000 |paremkäsi1=F20000 |püksid1=FFFFFF |sokid1=F20000 |muster_la2=_alahly2122a |muster_b2=_alahly2122a |muster_ra2=_alahly2122a |muster_so2=_alahly2122a |muster_sh2=_alahly2122a |vasakkäsi2=000000 |kere2=000000 |paremkäsi2=000000 |püksid2=000000 |sokid2=000000 | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = | veeb = https://www.alahlyegypt.com/en }} [[Pilt:Al Ahly 2011.jpg|pisi|Al Ahly meeskond 2011. aastal]] [[Pilt:Al ahly fans in uae 2.JPG|pisi|Al Ahly toetajad staadionil]] '''Al Ahly Sporting Club''' on [[Egiptus]]e spordiklubi, mis tegutseb riigi pealinnas [[Kairo]]s. See on eelkõige tuntud tänu oma jalgpallimeeskonnale, mis mängib riigi [[Egiptuse jalgpalliliiga|kõrgliigas]]. Klubi on asutatud 24. aprillil 1907. == Jalgpallimeeskond == Al Ahly on enim meistritiitleid võitnud jalgpalliklubi maailmas. Egiptuse meistriks on see tulnud 42 korda ehk võitnud umbes kaks kolmandikku kõigist Egiptuse meistritiitlitest. Egiptuse karikas on võidetud 37 korda ja Egiptuse superkarikas 11 korda. [[CAF-i Meistrite Liiga]] on võidetud üheksa korda, millega on see kõige edukam klubi Aafrikas. Lisaks on kuus korda võidetud [[CAF-i Meistrite Liiga]]. Korduvalt on osaletud [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused|klubide maailmameistrivõistlustel]], parimaks tulemuseks on kolmas koht 2006. ja 2020. aastal. === Pragune koosseis === {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=EGY|nimi=[[Mohamed El Shenawy]]|pos=VV|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=EGY|nimi=[[Mahmoud Wahid]]|pos=KA|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=EGY|nimi=[[Ahmed Ramadan|Ahmed Ramdan Beckham]]|pos=KA|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=EGY|nimi=[[Mahmoud Metwalli]]|pos=KA|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=5 |rah=EGY|nimi=[[Ramy Rabia]]|pos=KA|märkus=[[kapten (jalgpall)|4. kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=6 |rah=EGY|nimi=[[Yasser Ibrahim]]|pos=KA|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=EGY|nimi=[[Kahraba|Mahmoud Kahraba]]|pos=RÜ|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=8 |rah=EGY|nimi=[[Hamdy Fathy]]|pos=PK|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=9 |rah=EGY|nimi=[[Marwan Mohsen]]|pos=RÜ|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=EGY|nimi=[[Mohamed Sherif]]|pos=RÜ|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=EGY|nimi=[[Walid Soliman|Walid Soliman]]|pos=PK|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=EGY|nimi=[[Ayman Ashraf]]|pos=KA|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=MAR|nimi=[[Badr Benoun]]|pos=KA|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=EGY|nimi=[[Hussein El Shahat]]|pos=PK|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=MLI|nimi=[[Aliou Dieng]]|pos=PK|märkus=}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=EGY|nimi=[[Ali Lotfi|Ali Lotfi]]|pos=VV|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=EGY|nimi=[[Amr El Solia]]|pos=PK|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=EGY|nimi=[[Salah Mohsen]]|pos=RÜ|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=EGY|nimi=[[Mohamed Magdy]]|pos=PK|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=EGY|nimi=[[Saad Samir]]|pos=KA|märkus=[[kapten (jalgpall)|3. kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=TUN|nimi=[[Ali Maâloul]]|pos=KA|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=EGY|nimi=[[Nasser Maher]]|pos=PK|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=EGY|nimi=[[Karim Nedved]]|pos=PK|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=EGY|nimi=[[Akram Tawfik]]|pos=PK|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=COD|nimi=[[Walter Bwalya]]|pos=RÜ|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=EGY|nimi=[[Taher Mohamed]]|pos=RÜ|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=NGA|nimi=[[Junior Ajayi]]|pos=RÜ|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=EGY|nimi=[[Mohamed Hany]]|pos=KA|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=EGY|nimi=[[Mostafa Shobeir]]|pos=VV|märkus=}} {{JK koosseis lõpp}} === Saavutused === * [[Egiptuse jalgpalliliiga|Egiptuse kõrgliiga]] (42): 1948–49, 1949–50, 1950–51, 1952–53, 1953–54, 1955–56, 1956–57, 1957–58, 1958–59, 1960–61, 1961–62, 1974–75, 1975–76, 1976–77, 1978–79, 1979–80, 1980–81, 1981–82, 1984–85, 1985–86, 1986–87, 1988–89, 1993–94, 1994–95, 1995–96, 1996–97, 1997–98, 1998–99, 1999–2000, 2004–05, 2005–06, 2006–07, 2007–08, 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2013–14, 2015–16, 2016–17, 2017–18, 2018–19, 2019–20 * [[Egiptuse karikavõistlused jalgpallis|Egiptuse karikas]] (37): 1923–24, 1924–25, 1926–27, 1927–28, 1929–30, 1930–31, 1936–37, 1939–40, 1941–42, 1942–43, 1944–45, 1945–46, 1946–47, 1948–49, 1949–50, 1950–51, 1952–53, 1955–56, 1957–58, 1960–61, 1965–66, 1977–78, 1980–81, 1982–83, 1983–84, 1984–85, 1988–89, 1990–91, 1991–92, 1992–93, 1995–96, 2000–01, 2002–03, 2005–06, 2006–07, 2016–17, 2019–20 * [[Egiptuse superkarikas jalgpallis|Egiptuse superkarikas]] (11): 2003, 2005, 2006, 2007, 2008, 2010, 2011, 2014, 2015, 2017, 2018 * [[CAF-i Meistrite Liiga]] (9): 1982, 1987, 2001, 2005, 2006, 2008, 2012, 2013, 2020 * [[CAF-i Karikavõitjate Karikas]] (4): 1984, 1985, 1986, 1993 * [[CAF-i Konföderatsiooni Karikas]] (1): 2014 * [[CAF-i Superkarikas]] (6): 2002, 2006, 2007, 2009, 2013, 2014 * [[Araabia Superkarikas]] (2): 1997, 1998 == Välislingid == * [https://www.alahlyegypt.com/en Ametlik koduleht] (''inglise keeles'') [[Kategooria:Egiptuse sport]] [[Kategooria:Spordiklubid]] ch3fgo5qku0xmqqeb6jz573hy2xixtk Biograafiad (Bo) 0 601334 6183648 6175438 2022-08-26T11:52:27Z Velirand 67997 /* Bol */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Bo)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Bo". ==Bo== *[[Lars Bo]], taani kunstnik ja kirjanik (1924–1999) *[[Lisa del Bo]], Belgia laulja (1961–) *[[B.o.B]], USA räppar (1988–) ==Boa== *[[Franz Boas]], Saksamaa juudi päritolu ameerika antropoloog (1858–1942) *[[Jérôme Boateng]], Saksamaa jalgpallur (1988–) *[[Kevin-Prince Boateng]], Ghana jalgpallur (1987–) ==Bob== *[[Raúl Bobadilla]], Paraguay jalgpallur (1987–) *[[Fredi Bobič]], Saksamaa jalgpallur (1971–) *[[Julius Bobinger]], Saksamaa diplomaat (1944–) *[[Igor Bobkov]], vene jäähokimängija (1991–) *[[Valeri Bobkov]], Eesti päritolu jäähokimängija (1989–) *[[Aleksander Bobkovski]], Eesti õigeusu preester (1854–1912) *[[Nikolai Bobrikov]], Venemaa kindral ja Soome kindralkuberner (1839–1904) *[[Aleksei Bobrinski (1762−1813)|Aleksei Bobrinski]], Venemaa sõjaväelane (1762–1813) *[[Aleksei Bobrinski (1826)]], Venemaa riigimees ja suhkrutööstur (1826–1894) *[[Vladimir Bobrinski]], Venemaa riigimees (1824–1898) *[[Jevgeni Bobrov]], vene filosoof (1867–1933) ==Boc== *[[Emil Boc]], Rumeenia poliitik (1966–) *[[Giovanni Boccaccio]], itaalia kirjanik (1313–1375) *[[Simone Boccanegra]], Genova doodž (suri 1363) *[[Luigi Boccherini]], itaalia helilooja ja tšellist (1743–1805) *[[Francesco Boccia]], Itaalia poliitik (1968–) *[[Umberto Boccioni]], itaalia kunstnik (1882–1916) *[[Benedicta Boccoli]], Itaalia teatri- ja filminäitleja (1966–) *[[Andrea Bocelli]], itaalia laulja (1958–) *[[Brandon Bochenski]], Kasahstani-USA jäähokimängija (1982–) *[[Gregor von Bochmann]], kunstnik (1850–1930) *[[Heinrich Bochmann]], Eesti vaimulik (1776–1835) *[[Nicolas Bochsa]], tšehhi päritolu prantsuse harfimängija ja helilooja (1789–1856) *[[Alexander Friedrich von Bock]], baltisaksa kujur (1829–1895) *[[Berend Johann von Bock (1701–1769)|Berend Johann von Bock]], Liivimaa poliitik (1701–1769) *[[Dietrich Bock]], Tallinna komtuur (suri 1532) *[[Ewa Catharina von Bock]], Timotheus Eberhard von Bocki abikaasa *[[Georg von Bock]], baltisaksa päritolu Vene mereväelane, viitseadmiral (1818–1876) *[[Lydia Bock]], eesti näitleja ja lavastaja (1904–1980) *[[Max Bock]], Eesti advokaat (1885–1948) *[[Timotheus Eberhard von Bock]], Venemaa sõjaväelane ja dissident (1787–1836) *[[Waldemar Bock]], Eesti advokaat (1884–1947) *[[Woldemar von Bock]], baltisaksa päritolu Eesti jurist, ajaloolane, publitsist, poliitik, helilooja (1816–1903) *[[Wolmar Johann von Bock]], Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Loodi mõisnik (1673–1710) *[[Jakob Bockmann]], Eesti fotograaf (1889–1983) *[[Andrea Bocskor]], ungari poliitik (1979–) ==Bod== *[[David Bodanis]], ameerika päritolu Briti teaduskirjanik (?–) *[[Johann Elert Bode]], saksa astronoom (1747–1826) *[[Bodhidharma]], zen-budismi rajaja (5.–6. sajand) *[[Jean Bodin]], prantsuse filosoof ja õigusteadlane (1530–1596) *[[Klaus Bodinger]], saksa ujuja (1932–1994) *[[Alexander von Bodisco (1861–1923)|Alexander von Bodisco]], Eesti advokaat (1861–1923) *[[Theophile von Bodisco]], baltisaksa kirjanik (1873–1944) *[[Saskia Boddeke]], Hollandi multimeediakunstnik, teatri-, ooperi- ja filmilavastaja (1962–) *[[Cecil Bødker]], taani kirjanik (1927–2020) *[[Lennart Bodström]], Rootsi poliitik, ametiühingutegelane ja diplomaat (1928–2015) *[[Katy Bødtger]], taani laulja (1932–2017) ==Boe== *[[Hector Boece]], šoti filosoof (1465–1536) *[[Rudolf Boehm]], saksa farmakoloog ja apteeker (1844–1926) *[[Frank de Boer]], hollandi jalgpallur (1970–) *[[Liv Boeree]], Inglise pokkerimängija (1984–) *[[Gustav Boesberg]], eesti raskejõustiklane (1867–1922) *[[Brock Boeser]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1997–) *[[Boëthius]], filosoof ja loogik (480 – 524 või 525) ==Bog== *[[Xander Bogaerts]], Aruba pesapallur (1992–) *[[Alena Boganeva]], valgevene folklorist (1967–) *[[Humphrey Bogart]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1899–1957) *[[Georg Bogatkin]], Eesti keraamik (1954–) *[[Vladimir Bogatkin]], vene kunstnik (1922–1971) *[[Ivan Bogdan]], Nõukogude Liidu maadleja (1928–2020) *[[Dan Bogdanov]], Eesti analüütik (1983–) *[[Olga Bogdanova]], Eesti iluvõimleja (1994–) *[[Tatjana Bogdanova]], Eesti jurist *[[Viktoria Bogdanova]], Eesti iluvõimleja (1994–) *[[Bojan Bogdanović]], horvaatia korvpallur (1989–) *[[Rade Bogdanović]], Serbia endine jalgpallur (1970–) *[[Modest Bogdanovitš]], Venemaa sõjaväelane ja sõjaajaloolane (1805–1882) *[[Nikolai Bogdanovitš]], Venemaa riigitegelane (1856–1903) *[[Sergei Bogdantšikov]], Vene ärijuht (1957–) *[[Boggie]], ungari laulja (1986–) *[[Gennadi Bogoljubov]], Eesti maadleja *[[Efim Bogoljubow]], vene päritolu Saksamaa maletaja (1908–1962) *[[Sergei Bogomolov]], vene alpinist (1951–) *[[Larissa Bogoraz]], Vene inimõiguslane (1929–2004) *[[Vladimir Bogoraz]], vene antropoloog (1865–1936) *[[Pavel Bogovski]], Eesti arstiteadlane (1919–) ==Boh== *[[Vivian Bohl]], Eesti filosoof ja tõlkija (1981–) *[[Sinikka Bohlin]], Rootsi poliitik (1947–) *[[Lennart Bohman]], rootsi poksija (1909–1979) *[[Herman Jensen Bohn]], Venemaa sõjaväelane (1672—1743) *[[Aage Bohr]], taani füüsik (1922–2009) *[[Niels Bohr]], Taani füüsik (1885–1962) ==Boi== *[[Göran Boije]], Rootsi väepealik (suri 1615) *[[Dmitri Boiko]], Ukraina jalgpallur (1981–) *[[Juri Boiko]], Ukraina majandustegelane ja poliitik (1958–) *[[Svetlana Boiko]], Venemaa vehkleja (1972–) *[[Nicolas Boileau]], prantsuse luuletaja ja kriitik (1636–1711) *[[Mari Boine]], saami laulja (1956–) *[[Pierre Boisguillebert]] *[[Arrigo Boito]], itaalia helilooja, kirjanik ja ajakirjanik (1842–1918) ==Boj== *[[Bojan]], vene laulik (11. sajand) *[[Aivars Bojārs]], läti alpinist (1959–1993) *[[Jānis Bojārs]], läti kuulitõukaja (1956–2018) *[[Klavdija Bojarskihh]], vene suusataja (1939–2009) *[[Nikollë Bojaxhiu]], albaania ehitusettevõtja, annetaja ja poliitikategelane (umbes 1874–1919) ==Bok== *[[Olta Boka]], albaania laulja (1991–) *[[Jevgeni Bokarjov]], vene keeleteadlane (1904–1971) *[[Jean-Bédel Bokassa]], Kesk-Aafrika Vabariigi sõjaväelane ja poliitik (1921–1996) *[[Jean-Bédel Bokassa (Kesk-Aafrika kroonprints)|Jean-Bédel Bokassa]], Kesk-Aafrika kroonprints (1973–) *[[Giga Bokeria]], Gruusia poliitik (1972–) *[[Johan Christoffer Boklund]], rootsi kunstnik (1817–1880) *[[Irina Bokova]], Bulgaaria diplomaat ja poliitik (1952–) *[[Thinathin Bokutšava]], Gruusia poliitik (1983–) ==Bol== *[[Femke Bol]], hollandi kergejõustiklane, tõkkejooksja (2000–) *[[Omoseye Bolaji]], Nigeeria kirjanik (1968–) *[[John Boland]], iiri tennisist (1870–1958) *[[Roberto Bolaño Ávalos]], Tšiili kirjanik (1953–2003) *[[Enrique Bolaños]], Nicaragua poliitik (1928–2021) *[[Petro Bolbotšan]], Ukraina Rahvavabariigi sõjaväelane (1883–1919) *[[Charles Bolden]], USA astronaut (1946–) *[[János Boldóczki]], Ungari diplomaat ja kommunistlik riigitegelane (1912–1988) *[[Ato Boldon]], Trinidadi ja Tobago jooksja (1973–) *[[Issaak Boleslavski]], Nõukogude Liidu maletaja ja maletreener (1919–1977) *[[Bolesław I Chrobry]] *[[Anne Boleyn]], Inglismaa kuninganna (u 1501–1536) *[[George Boleyn]], inglise aadlik, kuninganna Anne Boleyni vend (u 1503–1536) *[[Mary Boleyn]], inglise aadlik, kuninganna Anne Boleyni õde (1499/1500–1543) *[[Marcelino Bolívar]], Venezuela poksija (1964–) *[[Simón Bolívar]] *[[Florinda Bolkan]], Brasiilia näitlejanna (1941–) *[[Hassanal Bolkiah]], Brunei sultan (1946–) *[[Uwe Boll]], saksa filmirežissöör, filmiprodutsent ja stsenarist (1965–) *[[Amédée Bollée]], saksa kellavalaja ja leidur (1844–1917) *[[Aureliano Bolognesi]], itaalia poksija (1930–2018) *[[Jakov Bologovski]], Venemaa riigitegelane (1863–1913) *[[Pjotr Bolotnikov]], vene jooksja (1930–2013) *[[Aleksei Bolotov]], vene alpinist (1963–2013) *[[Jair Bolsonaro]], Brasiilia sõjaväelane ja poliitik, alates 2019. aastast riigi president (1955–) *[[Anna Bolšova]], vene näitleja (1976–) *[[Aleksandr Bolšunov]], vene murdmaasuusataja (1996–) *[[Lothar Bolz]], Saksa Demokraatliku Vabariigi poliitik (1903–1986) *[[Usain Bolt]], Jamaica kergejõustiklane (1986–) *[[Andy Bolton]], Briti jõutõstja (1970–) *[[John R. Bolton]], USA diplomaat (1948–) *[[Erik Boltowski]], eesti ajakirjanik (1956–) *[[Ludwig Boltzmann]], austria füüsik (1844–1906) *[[Per Bolund]], Rootsi poliitik ja bioloog (1971–) *[[Willy Boly]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[János Bolyai]], ungari matemaatik ja insener (1802–1860) ==Bom== *[[Jorge Bom Jesus]], São Tomé ja Príncipe keeleteadlane ja poliitik (1962–) *[[Alain Bombard]], prantsuse arstiteadlane ja bioloog (1924—2005) *[[Matt Bomer]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmitegija ja laulja (1977–) *[[Antonius Bomhower]], Liivimaa katoliiklik vaimulik 16. sajandil, järgmise vend *[[Christian Bomhower]], Tartu piiskop (suri 1518) *[[Mark van Bommel]], hollandi jalgpallur *[[Tudor Bompa]], treener ==Bon== *[[Jon Bon Jovi]], Ameerika Ühendriikide laulja, laululooja ja näitleja (1962–) *[[Salvatore Bonanno]], USA mafiooso (1932–2008) *[[Caroline Bonaparte]], Napoleoni õde (1782–1839) *[[Charles Joseph Bonaparte]], prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide riigitegelane (1851–1921) *[[Louis Bonaparte]], Hollandi kuningas, keiser Napoleon I vend (1778–1846) *[[Louis Bonaparte (1864–1932)|Louis Bonaparte]], Venemaa keisririigi kindral (1864–1932) *[[Luigi Bonazzi]], Itaalia päritolu katoliku vaimulik (1948–) *[[Bonaventura]], teoloog ja filosoof (1221–1274) *[[Gerard Bond]], USA geoloog (1940–2005) *[[Samantha Bond]], briti näitleja (1961–) *[[Bogdan Bondarenko]], Ukraina kergejõustiklane (1989–) *[[Valeri Bondarenko]], Eesti jalgpallur ja treener (1953–) *[[Igor Bondarevski]], Nõukogude Liidu maletaja (1913–1979) *[[Natalja Bondartšuk]], vene filmilavastaja, -näitleja ja stsenarist (1950–) *[[Johann Bondberg]], Põltsamaa kullassepp *[[Kjell Magne Bondevik]], Norra poliitik (1947–) *[[Roly Bonevacia]], Hollandi jalgpallur (1991–) *[[Hermann Daniel Bonge]], Eesti vaimulik (1706–1774) *[[Ali Bongo Ondimba]], Gaboni poliitik (1959–) *[[Omar Bongo]], Gaboni president (1935–2009) *[[John Bonham]], inglise muusik (1948–1980) *[[Rosa Bonheur]], prantsuse kunstnik (1822–1899) *[[Yayi Boni]], Benini poliitik (1952–) *[[Bonifatius I]], paavst *[[Bonifatius II]], paavst (suri 532) *[[Bonifatius III]], paavst (suri 607) *[[Bonifatius IV]], paavst (suri 615) *[[Bonifatius V]], paavst (suri 625) *[[Bonifatius VI]], paavst (suri 896) *[[Bonifatius VIII]], paavst *[[Bonifatius IX]], paavst *[[Nick Bonino]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Giampiero Boniperti]], Itaalia jalgpallur (1928–2021) *[[Marcel Bonnard]], Prantsusmaa kabetaja (1886–1958) *[[Pierre Bonnard]], prantsuse kunstnik (1867–1947) *[[Jan Bonnema]], hollandi paleontoloog (1864–1941) *[[Jelena Bonner]], vene dissident ja publitsist (1923–2011) *[[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (1937–) *[[Stede Bonnet]], piraat *[[Maria Bonnevie]], norra näitleja (1973–) *[[Bono]], iiri laulja (1960–) *[[Edward de Bono]], konsultant (1933–) *[[Bonzo]], eesti laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (sündinud 1973) *[[Jan de Bont]] *[[Leonardo Bonucci]], Itaalia jalgpallur (1987–) *[[Wilfried Bony]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1988–) ==Boo== *[[Geert Booij]], Hollandi keeleteadlane (1947–) *[[Cory Booker]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1969–) *[[George Boole]], inglise matemaatik ja loogik (1815–1864) *[[Claire van der Boom]], Austraalia näitleja (1983–) *[[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja (1993–) *[[Claire Booth]], Ulsteri krahvinna *[[John Wilkes Booth]], USA näitleja, kes tappis Abraham Lincolni (1838–1865) ==Bop== *[[Franz Bopp]], saksa keeleteadlane (1791–1867) ==Boq== *[[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija (1998–) ==Bor== *[[Tadeusz Bór-Komorowski]], Poola sõjaväelane (1895–1966) *[[Katharina von Bora]], Martin Lutheri abikaasa (1499–1552) *[[Bernhard von der Borch]], Liivi ordumeister (suri 1488) *[[Eberhard von der Borch]], Liivi ordu rüütelvend 15. sajandil *[[Friedrich von der Borch]], Pärnu komtuur 1481. aastal (suri 1484) *[[Johann von der Borch]], Middelburgi komtuur 1455. aastal *[[Otto Borch]], Taani diplomaat (1921–2013) *[[Simon von der Borch]], Tallinna piiskop 1477–1492 *[[Charles Borchardt]] (1834–1892), Eesti fotograaf *[[Juan María Bordaberry]], Uruguay poliitik (1928–2011) *[[Jānis Bordāns]], Läti jurist ja poliitik (1967–) *[[Jules Bordet]], Belgia immunoloog ja mikrobioloog (1870–1961) *[[David Paul Boreanaz]], USA filminäitleja (1969–) *[[Giovanni Alfonso Borelli]], renessansiaegne Itaalia füsioloog, füüsik ja matemaatik (1608–1679) *[[Johannes Victorius Boretius]], Eesti vaimulik (1645–1706) *[[Anders Borg]], Rootsi poliitik (1968–) *[[Björn Borg]], rootsi tennisist (1956–) *[[Christabelle Borg]], Malta laulja (1992–) *[[Hugo von der Borg]], Kuressaare bürgermeister ja linnapea (1826–1885) *[[Richard Gustav Borgelin]], Taani ja Eesti sõjaväelane (1887–1966) *[[Humberlito Borges]], Brasiilia jalgpallur (1980–) *[[Pauline Borghese]], Napoléon Bonaparte'i lemmikõde (1780–1825) *[[Cesare Borgia]], Itaalia kondotjeer ja väejuht (1475–1507) *[[Johan Borgen]], norra kirjanik ja ajakirjanik (1902–1979) *[[Jorge Luis Borges]], Argentina kirjanik (1899–1986) *[[Mario Borghezio]], Itaalia poliitik (1947–) *[[Ernest Borgnine]], USA näitleja (1917–2012) *[[Edwin Boring]], USA psühholoog (1886–1968) *[[Boris III]], Bulgaaria tsaar (1894–1943) *[[Boriss Vladimirovitš]], Venemaa suurvürst (1877–1943) *[[Bojko Borisov]], Bulgaaria poliitik (1959–) *[[Borislava Borisova]], bulgaaria päritolu Rootsi maletaja (1951–) *[[Georgi Borissenko]], vene maletaja (1922–2012) *[[Valentina Borissenko]], vene maletaja (1920–1993) *[[Andrei Borissov]], endine jalgpallur ja praegune jalgpallitreener (1969–) *[[Andrei Borissov (lavastaja)]], Sahha riigitegelane ja teatrilavastaja (1951–) *[[Jegor Borissov]], Sahha riigitegelane (1954–) *[[Semjon Borissov]], Jakuudi ANSV partei- ja riigitegelane (1911–1999) *[[Stepanida Borissova]], jakuudi näitleja ja laulja (1950–) *[[Cristian Borja]], Colombia jalgpallur (1993–) *[[Miguel Borja]], Colombia jalgpallur (1993–) *[[Rodrigo Borja Cevallos]], Ecuadori poliitik, riigi president 1988–1992 (1935–) *[[Paul Borkmann]], Eesti sõjaväelane (1891–1936) *[[Albert Borkvell]], eesti matemaatik (1890–1963) *[[Norman Borlaug]], USA agronoom, Nobeli rahuauhinna laureaat (1914–2009) *[[Frank Borman]], USA astronaut (1928–) *[[Martin Bormann]], Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei tegelane (1900–1945) *[[Susanne Bormann]], saksa näitleja (1979–) *[[Magda Bormeister]], eesti kunstnik (1918–1995) *[[Marju Bormeister]], eesti kunstnik (1945–) *[[Märt Bormeister]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1916–1991) *[[Märt Bormeister noorem]], eesti maalikunstnik ja fotograaf (sündinud 1951) *[[Elina Born]], eesti laulja (1994–) *[[Max Born]], juudi päritolu saksa füüsik (1882–1970) *[[Mehis Born]], Eesti sõjaväelane (1967–) *[[Élisabeth Borne]], Prantsusmaa poliitik (1961–) *[[François Borne]], prantsuse helilooja (1840–1920) *[[Anton Friedrich Bornwasser]], Eesti vaimulik (1743–1798) *[[Heinrich Wilhelm Bornwasser]], Eesti vaimulik (1782–1861) *[[Peter Friedrich Bornwasser]], Eesti vaimulik (1710–1777) *[[Peter Friedrich Bornwasser noorem]], Eesti vaimulik (1770–1823) *[[Aleksandr Borodin]], vene helilooja (1833–1887) *[[Deniss Boroditš]], Eesti poliitik (1979–) *[[Dimitri Borovik]], Eesti laskesuusataja (1974–) *[[Maksim Borovikov]], Eesti jäähokimängija (1992–) *[[Maria Borovikova]], Eesti kirjandusteadlane (1974–) *[[Vladimir Borovikovski]], ukraina päritolu Vene kunstnik (1757–1825) *[[Marek Borowski]], Poola poliitik (1946–) *[[Josep Borrell]], Hispaania poliitik (1947–) *[[Marco Borriello]], Itaalia jalgpallur (1982–) *[[Carlo Borromeo]], itaalia katoliku pühak (1538–1584) *[[Elisabet Borsiin Bonnier]], Rootsi diplomaat *[[Dieter Borst]], saksa maalikunstnik (1950–) *[[Cost van Borstal]], Tallinna bürgermeister ja kaupmees (?–1463) *[[Alex Borstein]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1973–) *[[Angela Borsuk]], Iisraeli maletaja (1967–) *[[Juri Borzakovski]], Venemaa kergejõustiklane (1981–) *[[Biljana Borzan]], Horvaatia poliitik (1971–) *[[Mona Borzouee]], Iraani poeet ja laulukirjutaja (1984–) *[[Valeri Borzov]], Ukraina spordijuht ja endine kergejõustiklane (1949–) *[[Kamil Bortniczuk]], Poola poliitik (1983–) *[[Aleksandr Bortnikov]], Venemaa riigitegelane (1951–) *[[Dmitri Bortnjanski]], ukraina helilooja ja koorijuht Venemaal (1751–1825) *[[Valeri Bortšin]], Venemaa kergejõustiklane (1986–) *[[Artur Boruc]], Poola jalgpallur (1980–) *[[Merike Borunova]], Eesti advokaat (1943–) *[[Bogdan Borusewicz]], Poola ajaloolane ja poliitik (1949–) ==Bos== *[[Bartosz Bosacki]], Poola jalgpallur (1975–) *[[Franjo Bosanac]], Itaalia helilooja *[[Carl Bosch]], saksa keemik (1874–1940) *[[Hieronymus Bosch]], Madalmaade kunstnik (umbes 1450 – 1516) *[[Satyendranath Bose]], India füüsik (1894–1974) *[[Horst Bosetzky]], saksa sotsioloog ja kirjanik (1938–2018) *[[Chris Bosh]], USA korvpallur (1984–) *[[José Bosingwa]], Portugali jalgpallur (1982–) *[[Vicente del Bosque]], Hispaania jalgpallitreener, endine jalgpallur (1950–) *[[Pierre-Ambroise Bosse]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1992–) *[[Carmelo Bossi]], itaalia poksija (1939–2014) *[[Peter Bossman]], Ghana päritolu Sloveenia arst ja poliitik (1955–) *[[Alfred Bossom]], Suurbritannia poliitik ja USA arhitekt (1881–1965) *[[Lea Boston]], eesti arstiteadlane ja pediaater (1929–2017) *[[Barry Bostwick]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja telenäitleja (1945–) *[[Paul Bosvelt]], hollandi jalgpallur (1970–) ==Boš== *[[Predrag Bošković]], Montenegro poliitik (1972–) *[[Marko Bošnjak]], Sloveenia jurist (1974–) ==Boz== *[[Tyler Bozak]], Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Bekir Bozdağ]], Türgi teoloog, jurist ja poliitik (1965–) *[[François Bozizé]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1946–) *[[Volkan Bozkır]], Türgi diplomaat ja poliitik (1950–) ==Bož== *[[Dobri Božilov]], Bulgaaria poliitik (1884–1945) *[[Davor Božinović]], Horvaatia poliitik ja diplomaat (1961–) *[[Nevena Božović]], serbia laulja ja laulukirjutaja (1994–) ==Bot== *[[Fernando Botero]], Colombia maalikunstnik ja skulptor (1932–) *[[Guillermo Botero]], Colombia jurist ja poliitik (1948–) *[[Hristo Botev]], bulgaaria luuletaja ja vabadusvõitleja (1848–1876) *[[Kuno-Hans von Both]], Saksamaa sõjaväelane (1884–1955) *[[Pieter Willem Botha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1916–2006) *[[Pik Botha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja diplomaat (1932–2018) *[[Walther Bothe]], saksa tuumafüüsik (1891–1957) *[[Jay Bothroyd]], Inglismaa jalgpallur (1982–) *[[Alberto Botía]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Sergei Botkin]], vene arst (1832–1889) *[[Olga Botner]], Taani ja Rootsi füüsik (1953–) *[[Vladimir Botškarjov]], Nõukogude Liidu diplomaat (1909–1941) *[[Valtteri Bottas]], soome vormelisõitja (1989–) *[[Sandro Botticelli]], itaalia kunstnik (1445–1510) *[[Philipp von dem Bottlenberg]], Rēzekne foogt 16. sajandil *[[Wilhelm von Bottelnberg]], Liivi ordu rüütelvend (suri 1560) *[[Mihhail Botvinnik]], juudi päritolu Nõukogude Liidu maletaja (1911–1995) *[[Mihhail Botvinov]], Austria murdmaasuusataja (1967–) ==Bou== *[[François Boucher]], prantsuse kunstnik (1703–1770) *[[Hamid Bouchnak]], Maroko raï laulja (1969–) *[[Boudicca]], ikeenide kuninganna *[[Jacques-Olivier Boudon]], prantsuse ajaloolane (1962–) *[[Sofiane Boufal]], Maroko jalgpallur (1993–) *[[Bryan Bouffier]], Prantsusmaa rallisõitja (1978–) *[[Louis Antoine de Bougainville]], prantsuse admiral ja meresõitja (1729–1811) *[[Paul Bouissac]], Kanada semiootik (1934–) *[[Benjamin Boukpeti]], Togo aerutaja (1981–) *[[Khalid Boulahrouz]], Hollandi jalgpallur (1981–) *[[Brahim Boulami]], Maroko kergejõustiklane (1972–) *[[Georges Boulanger|Georges Ernest Jean Marie Boulanger]], prantsuse kindral ja poliitik (1837–1891) *[[Nadia Boulanger]], prantsuse organist, pedagoog ja helilooja (1887–1979) *[[Sákis Boulás]], kreeka laulja ja näitleja (1954–2014) *[[George Albert Boulenger]], Briti bioloog (1858–1937) *[[Pierre Boulez]], prantsuse helilooja ja dirigent (1925–2016) *[[Pierre Boulle]], prantsuse kirjanik (1912–1994) *[[Éric Boullier]], prantsuse motosprditegelane (1973–) *[[Wilfred Bouma]], hollandi jalgpallur (1978) *[[Katie Bouman]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1989–) *[[Yassine Bounou]], Maroko jalgpallur (1991–) *[[Bouasone Bouphavanh]], [[Laos]]e poliitik (1954–) *[[Carole Bouquet]], prantsuse näitleja (1957–) *[[Charles de Bourbon (Naundorff)|Charles de Bourbon]], Prantsusmaa trooninõudleja (1929–2008) *[[Jacques Bourboulon]], prantsuse fotograaf (1946–) *[[Anthony Bourdain]], USA tippkokk, telesaatejuht ja kirjanik (1956–2018) *[[Sébastien Bourdais]], prantsuse Vormel 1 sõitja *[[Pierre Bourdieu]], prantsuse sotsioloog (1930–2002) *[[Benjamin Bourdon]], prantsuse psühholoog (1860–1943) *[[Rob Bourdon]], Ameerika Ühendriikide muusik (1979–) *[[Jean Bourgain]], Belgia matemaatik (1954–) *[[Léon Bourgeois]], Prantsusmaa riigimees (1851–1925) *[[Louise Bourgeois]], prantsuse päritolu USA maalikunstnik ja skulptor (1911–2010) *[[Paul Bourget]], prantsuse kirjanik ja kriitik (1852–1935) *[[Habib Bourguiba]], Tuneesia president (1903–2000) *[[Clifford Bourland]], USA kergejõustiklane (1921–2018) *[[James Bourne]], Briti laulja ja kitarrist (sündinud 1983) *[[August Bournonville]], Taani ballettmeister ja koreograaf (1805–1879) *[[Chris Bourque]], USA jäähokimängija (1986–) *[[Ernst Boustedt]], Eestimaa arhitekt ja insener (1887–1931) *[[Charles du Bouzet]] *[[Abdelaziz Bouteflika]], Alžeeria poliitik, riigi president aastatel 1999–2019 (1937–2021) *[[Safy Boutella]], Alžeeria džässmuusik (1950–) *[[Dési Bouterse]], Suriname poliitik ja sõjaväelane (1945–) *[[Boutros Boutros-Ghali]], Egiptuse diplomaat (1922–2016) *[[Pierre Bouvier]], Kanada laulja (1979–) ==Bov== *[[Emmanuel Bove]], prantsuse kirjanik (1898–1945) *[[Andrew Bovell]], Austraalia näitekirjanik, dramaturg ja stsenarist (1962–) *[[Dietrich Boven]], Toolse foogt 16. sajandil *[[Daniel Bovet]], Šveitsi päritolu Itaalia farmakoloog (1907–1992) *[[François de Bovet]], prantsuse piiskop (1745–1838) *[[Aleksander Bovin]], vene ajakirjanik (1930–2004) ==Bow== *[[Andrea Bowen]], USA näitleja (1990–) *[[Alan Bowen]], teadusloolane *[[Jarrod Bowen]], inglise jalgpallur (1996–) *[[Norman Levi Bowen]], Kanada geoloog (1887–1956) *[[Elizabeth Bowes-Lyon]], kuningas [[George VI]] abikaasa (1900–2002) *[[David Bowie]], inglise laulja (1947–2016) *[[Tori Bowie]], USA jooksja (1990–) *[[John Bowlby]], Briti psühholoog, psühhiaater ja psühhoanalüütik (1907–1990) ==Box== *[[Bruce Boxleitner]], USA filminäitleja (1950–) ==Boy== *[[Lombardo Boyar]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja räppar (1973–) *[[William Boyce]], inglise organist ja helilooja (1711–1779) *[[Dustin Boyd]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija (1986–) *[[James Boyd]], USA poksija (1930–1997) *[[John Boyd Orr]], šoti õpetaja, arst, bioloog ja poliitik (1880–1971) *[[Richard Boyd]], ameerika filosoof (1942–2021) *[[William Boyd]], Suurbritannia kirjanik ja stsenarist (1952–) *[[Karin Boye]], rootsi kirjanik (1900–1941) *[[Lucas Boyé]], Argentina jalgpallur (1996–) *[[Mame Madior Boye]], Senegali poliitik (1940–) *[[Earl Boykins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1976–) *[[Brian Boyle]], USA jäähokimängija (1984–) *[[Danny Boyle]], inglise lavastaja (1956–) *[[Robert Boyle]], iiri keemik ja füüsik (1627–1691) *[[Susan Boyle]], Briti laulja (1961–) *[[Willard Boyle]], Kanada füüsik (1924–2011) *[[John Boyne]], iiri romaanikirjanik (1971–) *[[John Boyne (kunstnik)|John Boyne]], akvarellist (umbes 1750 – 1810) *[[Audun Boysen]], norra jooksja (1929–2000) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Bo, Biograafiad]] men18uu2j4owtm4im9xq0htt0fhot07 Biograafiad (Kr) 0 602022 6183558 6171781 2022-08-26T07:10:30Z Velirand 67997 /* Kra */ wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Kr)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Kr". ==Kra== *[[Dietrich Kra]], Liivi ordu maamarssal 15. sajandil *[[Wilfried Kraack]], Eesti vaimulik (1894–1961) *[[Enn Kraam]], eesti näitleja (1943–2001) *[[Evi Kraan]], eesti logopeed ja koolidirektor (1947–) *[[Karl Kraan]], eesti elektromehaanik (1899–1967) *[[Alma Kraas]], eesti pikaealine (1900–?) *[[Andreas Kraas]], eesti orienteeruja (1978–) *[[Andres Kraas]] (1956–) *[[Hugo Kraas]], Saksa sõjaväelane (1911–1980) *[[Inger Kraav]], eesti kasvatusteadlane (1941–) *[[Jaan Kraav]], eesti pikaealine (1898–2000) *[[Vaido Kraav]], Eesti mereuurija ja riigiametnik (1938–) *[[Janek Kraavi]], eesti kultuuriteoreetik ja raadioajakirjanik *[[Kati Kraaving]], eesti sulgpallur ja squash'i-mängija (1980–) *[[Robert Krabbendam]], hollandi korvpallur (1986–) *[[Kersti Kracht]], eesti ettevõtja ja majandustegelane (1955–) *[[Erhard Krack]], Saksa DV riigitegelane (1931–2000) *[[Alvin Kraenzlein]], USA kergejõustiklane (1876–1928) *[[Emil Kraepelin]], saksa psühhiaater (1856–1926) *[[Katia Krafft]], prantsuse vulkanoloog (1942–1991) *[[Maurice Krafft]], prantsuse vulkanoloog (1946–1991) *[[Johann Daniel Kraft]], saksa alkeemik ja kaupmees (17. sajand) *[[Jüri Kraft]], Eesti NSV riigitegelane (1935–) *[[Vahur Kraft]], eesti pankur (1961–) *[[Emil Krafth]], rootsi jalgpallur (1994–) *[[Jens Otto Krag]], Taani poliitik (1914–1978) *[[Edgar Krahn]], eesti matemaatik (1894–1961) *[[Rudolf Kraj]], tšehhi poksija (1977–) *[[Marie Kraja]], albaania ooperilaulja (1911–1999) *[[Krzysztof Adam Krajewski]], Poola diplomaat ja riigiametnik (1963–) *[[Magdalena Krajnakova]], slovaki haridustegelane (1968–) *[[Māris Krakops]], läti maletaja (1978–) *[[Jane Krakowski]], ameerika filminäitleja (1968–) *[[Alex Král]], tšehhi jalgpallur (1998–) *[[Nina Kraljić]], Horvaatia laulja (1992–) *[[Diana Krall]], Kanada džässipianist ja laulja (1964–) *[[Eino Krall]], eesti bioloog (fütonematoloog) (1931–2009) *[[Heljo Krall]], eesti botaanik (1929–2022) *[[Tarvo Krall]], eesti näitleja (1969–) *[[Saveli Kramarov]], Nõukogude Liidu ja USA filminäitleja (1934–1995) *[[Christoph Kramer]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Henning Christoph Kramer]], saksa kirikujurist ja saksa-balti koostöösuhete edendaja (1940–) *[[Larry Kramer]], USA kirjanik ja aktivist (1935–2020) *[[Sven Kramer]], Hollandi kiiruisutaja (1986–) *[[Ernst Kramm]], Eesti sõjaväelane (1895–1959) *[[Vladimir Kramnik]], vene maletaja (1975–) *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]], Saksamaa poliitik (1962–) *[[Martin Krampen]], saksa semiootik (1928–2015) *[[Ivan Kramskoi]], vene maalikunstnik ja kunstikriitik (1837–1887) *[[Valter Kraner]], eesti loomaarst (1907–1997) *[[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (1961–) *[[Dimítris P. Kraniótis]], kreeka luuletaja (1966–) *[[Niko Kranjčar]], horvaadi jalgpallur (1984–) *[[Otto Kranzbühler]], saksa jurist (1907–2004) *[[Joel Simon Krapifsky]], juudi päritolu Soome sõjaväelane (sündis 1894) *[[Jane Krasilnikova]], Eesti haridustegelane (1970–) *[[John Krasinski]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja, filmirežissöör, stsenarist ja produtsent (1979–) *[[Zygmunt Krasiński]], poola kirjanik (1812–1859) *[[Lee Krasner]], USA kunstnik (1908–1984) *[[Luan Krasniqi]], Saksamaa endine poksija (1971–) *[[Andrei Krasnoglazov]] (1964–) *[[Olesja Krasnomovets]], vene kergejõustiklane (1979–) *[[Vadim Krasnoselski]], Transnistria poliitik (1970–) *[[Anastassija Krasnosilska]], Ukraina ühiskonnategelane ja poliitik (1984–) *[[Pjotr Krasnov]], vene sõjaväelane (1869–1947) *[[Evi Krass]], eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog (1925–) *[[Liisu Krass]], eesti näitleja (1988–) *[[Tristan Krass]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Leonid Krassin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu poliitik, revolutsionäär ja diplomaat (1870–1926) *[[Mihhail Krassman]], Nõukogude Liidu riigiametnik (1909–) *[[Svetlana Krassman]], Eesti lavastaja (1947–) *[[Józef Ignacy Kraszewski]], poola kirjanik, publitsist ja kirjastaja (1812–1887) *[[László Krasznahorkai]], ungari kirjanik (1954–) *[[Guntars Krasts]], Läti poliitik, endine Läti peaminister (1957–) *[[Jarmila Kratochvílová]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1951–) *[[Peeter Kraus]], Eesti sõjaväelane (1905–1979) *[[Bernie Krause]], ameerika bioakustik, ökoloog ja muusik (1938–) *[[Hermann Krause]], Tallinna arst (1800–1834) *[[Johann Wilhelm Krause]], Eesti arhitekt (1757–1828) *[[Wolfram von Krause]], baltisaksa vaimulik ja teoloog (1914–1989) *[[Alexander Gerd Krauß]], Saksamaa poliitik (1979–) *[[Nicole Krauss]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1974–) *[[Ants Kraut]], eesti arheoloog (1955–) *[[Richard Kraut]], USA filosoof (1944–) *[[Kristīne Kravcova]], läti alpinist *[[Inessa Kravets]], Ukraina kergejõustiklane (1966–) *[[Lenny Kravitz]], USA muusik (1964–) *[[Mai Kravtsov]], eesti rahvalaulik (1845–1933) *[[Sergei Kravtsov]], Venemaa riigitegelane ja poliitik (1974–) *[[Igor Kravtšenko]], Eesti poliitik (1973–) *[[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik (1934–2022) *[[Gérard Krawczyk]], prantsuse filmilavastaja (1953–) ==Kre== *[[Edwin Krebs]], USA biokeemik (1918–2009) *[[Hans Krebs (kindral)|Hans Krebs]], Saksamaa sõjaväelane (1898–1945) *[[Hans Adolf Krebs]], juudi päritolu Briti biokeemik (1900–1981) *[[Evald Kree]], eesti tennisist ja jäähokimängija ning treener ja sporditegelane (1918–1995) *[[Mihkel Kree]], eesti füüsik (1984–) *[[Kairi Kreegipuu]], eesti psühholoog (1973–) *[[Maie Kreegipuu]], eesti kliiniline psühholoog (1950–) *[[Aleksander Kreek]], eesti kergejõustiklane (1914–1977) *[[Ardo Kreek]], eesti võrkpallur (1986–) *[[Cyrillus Kreek]], eesti helilooja (1889–1962) *[[Anni Kreem]], eesti näitleja ja muuseumiteadur (1942–) *[[Enn Kreem]], eesti ajakirjanik ja merendustegelane, Antarktika-uurija (1939–) *[[Jaagup Kreem]], eesti muusik (1973–) *[[Juhan Kreem]], eesti ajaloolane (1971–) *[[Robert Kreem]], eesti sotsiaaltöö eriteadlane ja ühiskonnategelane (1923–2006) *[[Tiina-Mall Kreem]], eesti kunstiajaloolane (1971–) *[[Ivi Kreen]], eesti endine telediktor (1935–) *[[Toomas Kreen]], eesti näitleja (1959–2018) *[[Uno Kreen]], eesti laulja (1928–1996) *[[Jānis Kreicbergs]], Läti jurist, ühiskonnategelane ja publitsist (1864–1948) *[[Chris Kreider]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) *[[Amalie Kreisberg]], eesti töölisliikumise tegelane (1879–1906) *[[Erna Kreischmann]], baltisaksa kunstnik (1929–) *[[Bruno Kreisky]], Austria poliitik (1911–1990) *[[Fritz Kreisler]], Austria päritolu USA viiuldaja ja helilooja (1875–1962) *[[Kaja Kreisman]], Eesti poliitik (1969–) *[[Kersti Kreismann]], eesti näitleja (1947–) *[[Randel Kreitsberg]], eesti ökotoksikoloog, teadusajakirjanik ja teaduse populariseerija (1983–) *[[Peeter Kreitzberg]], Eesti pedagoogikateadlane ja poliitik (1948–2011) *[[Dainius Kreivys]], Leedu poliitik (1970–) *[[Jaroslav Krejčí (poliitik)|Jaroslav Krejčí]], Tšehhoslovakkia jurist ja poliitik (1892–1956) *[[Jaroslav Krejčí (politoloog)|Jaroslav Krejčí]], tšehhi õigusteadlane ja politoloog (1916–2014) *[[Jakub Krejčík]], tšehhi jäähokimängija (1991–) *[[Kaljo Krell]], eesti ajakirjanik ja parteitöötaja (1928–2006) *[[Gidon Kremer]], Läti viiuldaja ja dirigent (1947–) *[[Ingrid Kremling]], saksa ooperilaulja (1948–) *[[Ludwig Krengel]], Rakvere foogt (suri 1502) *[[Ernst Krenkel]], Nõukogude Liidu polaaruurija (1903–1971) *[[Egon Krenz]], Saksa DV poliitik (1937–) *[[Endel Krepp]], eesti majandusgeograaf (1908–1983) *[[Katarina Kresal]], Sloveenia poliitik ja jurist (1973–) *[[Kristiina Kresmer]], eesti murdmaasuusataja (1996–) *[[Allan Kress]], eesti näitleja ja lavastaja (1972–) *[[Arnold Kress]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane, sporditegelane (1897–1974) *[[Gerhard Kress]], Eesti poliitik ja advokaat (1894–1936) *[[Gunther Kress]], inglise semiootik (1940–) *[[Wilhelm Kress‎]], austria leidur ja lennunduspioneer (1836–1913) *[[Kaarel Kressa]], eesti luuletaja ja filmikriitik (1983–) *[[Külli Kressa]], eesti tõlkija, koreograaf, vanamuusika- ja vanatantsuentusiast (1976–) *[[Andres Krestinov]], eesti motokrossisõitja (1963–) *[[Gert Krestinov]], eesti motokrossisõitja (1990–) *[[Nikolai Krestinski]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1883–1938) *[[Dario Krešić]], Horvaatia jalgpallur (1984–) *[[Janusz Krężelok]], poola murdmaasuusataja (1974–) *[[Kurt Kreuger (poksija)|Kurt Kreuger]], Rootsi poksija (1913–2005) *[[Kurt Kreuger (näitleja)|Kurt Kreuger]], näitleja (1916–2006) *[[Kristin Kreuk]], Kanada filminäitleja (1982–) *[[Georg Kreuks]], eesti poliitik (1896–1924) *[[Jaan Kreuks]], eesti poliitik (1891–1923) *[[Erwin Kreuzer]], saksa vaimulik (1878–1953) *[[Alexis Kreutzwald]], Eesti raudteelane (1845–1910) *[[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], eesti kirjanik ja arst *[[Peter Carl Aloys Kreutzwald]], Kölni generaalvikaar (1850–1918) *[[Kristjan Krevald]], eesti arhitekt (1966–) ==Krh== *[[Rene Krhin]], sloveeni jalgpallur (1990–) ==Kri== *[[Johann von Krieckenbeck]], Liivi ordu maamarssal (suri 1470/1471) *[[Erich Krieger]], eesti laulja (1961–) *[[Fred Krieger]], eesti muusik (1978–) *[[Jamie-Lee Kriewitz]], saksa laulja *[[Mall Krigul]], eesti arhitekt (1930–2013) *[[Paul Krigul]], eesti muusikapedagoog, koorijuht ja organist (1910–1980) *[[Teodor Krigul]], eesti metsateadlane (1907–1983) *[[Ülo Krigul]], eesti helilooja (1978–) *[[Gunnar Kriik]], eesti muusik (1952–2001) *[[Kari Kriikku]], Soome klassikalise klarneti mängija (1960–) *[[Eva-Liisa Kriis]], eesti tekstiilikunstnik ja disainer (1976–) *[[Aksel Kriisa]], eesti vaimulik (1904–1949) *[[August Kriisa]], eesti loomaarstiteadlane (1908–1975) *[[Eduard Kriisa]], eesti orelimeister (1902–1968) *[[Jaan Kriisa]], Eesti advokaat ja poliitik (1882–1942) *[[Kerr Kriisa]], eesti korvpallur (2001–) *[[Sindra Kriisa]], eesti iluuisutaja (1996–) *[[Sirje Kriisa]], eesti köitekunstnik (1950–) *[[Tannil Kriisa]], eesti orelimeister (1866–1940) *[[Tiia Kriisa]], eesti näitleja (1941–) *[[Tõnis Kriisa]], eesti skulptor ja keraamik (1968–) *[[Valmo Kriisa]], eesti korvpallur (1974–) *[[Jaanus Kriisk]], eesti kergejõustikutreener, ettevõtja ja publitsist (1964–) *[[Karl Kriisk]], Eesti sõjaväelane (1901–1943) *[[Aivar Kriiska]], eesti ajaloolane (1965–) *[[Kalle Kriit]], eesti jalgrattur (1983–) *[[Keiu Kriit]], eesti lavakoomik *[[Kristina Kriit]], eesti viiuldaja (1977–) *[[Piret Kriivan]], eesti raadioajakirjanik (1961–) *[[Sergei Krikaljov]], endine Nõukogude ja Venemaa kosmonaut ja raketiteadlane (1958–) *[[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (1946–) *[[Arvo Krikmann]], eesti folklorist, akadeemik (1939–2017) *[[Anatoli Krikun]], Eesti korvpallur (1948–) *[[Velga Krile]], läti luuletaja (1945–1991) *[[Eron Krillo]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Juri Krimarenko]], ukraina kergejõustiklane (1983–) *[[Kaarel Krimm]], eesti kirjanik (1863–1894) *[[Valter Krimm]], Eesti notar ja poliitik (1902–1944) *[[Virve Krimm]], eesti tõlkija (1938–2017) *[[Voldemar Krimm]], eesti poksija (1946–) *[[Maimu Krinal]], eesti laulja ja näitleja (1926–2007) *[[Valner Krinal]], eesti majandusteadlane (1929–2014) *[[Günter Krings]], Saksamaa poliitik (1969–) *[[Jevgeni Krinov]], vene meteoriitikateadlane (1906–1984) *[[Saul Kripke]], USA filosoof ja loogik (1940–) *[[Roy Krishna]], Fidži jalgpallur (1987–) *[[Jiddu Krishnamurti]], India päritolu filosoof ja vaimne õpetaja (1895–1986) *[[August Kristal]], Eesti viiulimeister (1866–1925) *[[Heinrich Kristal]], Eesti maadleja (1906–?) *[[Marko Kristal]], eesti jalgpallur (1973–) *[[Maija Kristalinskaja]], vene estraadilaulja (1932–1985) *[[Meeta Kristel]], eesti õpetaja (1930–2019) *[[Sylvia Kristel]], hollandi filminäitleja (1952–2012) *[[Jakob Kristelstein]], eesti notar (1889–1968) *[[Emil Kristensen]], taani jäähokimängija (1992–) *[[Rasmus Kristensen]], Taani jalgpallur (1997–) *[[Ulf Kristersson]], Rootsi poliitik (1963–) *[[Julia Kristeva]], Bulgaaria päritolu Prantsuse filosoof ja kirjanduskriitik (1941–) *[[Aksel Kristian]], Eesti sõjaväelane (1900–1985) *[[Terje Kristiansen]], norra filmirežissöör ja -produtsent (1944–) *[[Kristiina]], Rootsi kuninganna (1626–1689) *[[Jaan Kristin]], Eesti fotograaf (1863–1919) *[[Kristina (Holstein-Gottorpi printsess)]], Holstein-Gottorpi printsess ja Rootsi kuninganna (1573–1625) *[[Henrik Dam Kristensen]], Taani poliitik (1957–) *[[Grizelda Kristiņ]], viimane emakeelne liivlane (1910–2013) *[[Kristján Þór Júlíusson]], Islandi poliitik (1957–) *[[Georg Kristjanson]], eesti maadleja ja maadlustreener (1897–1975) *[[Arnold Kristjuhan]], eesti rakubioloog (1969–) *[[Richard Kristjuhan]], eesti arst (1909–1959) *[[Ágota Kristóf]], ungari päritolu Šveitsi kirjanik (1935–2011) *[[Henrik Kristoffersen]], norra mäesuusataja (1994–) *[[Marthe Kristoffersen]], Norra murdmaasuusataja (1989–) *[[Kris Kristofferson]], USA muusik ja filminäitleja (1936–) *[[Bill Kristol]], Ameerika Ühendriikide poliitikaanalüütik ja -kommentaator (1952–) *[[Ljuba Kristol]], Iisraeli maletaja (1944–) *[[Ģirts Valdis Kristovskis]], Läti poliitik (1962–) *[[Vilis Krištopans]], läti poliitik, endine Läti peaminister (1954–) *[[Kritias]], vanakreeka poliitik, kõnemees ja kirjanik (suri 403 eKr) *[[Kriton Alopekest]], Sokratese sõber (5.–4. sajand eKr) *[[Osvald Krivain]], Eesti sõjaväelane ja luuraja (1922–1942) *[[Ralf Krivain]], eesti sõjaväelane ja luuraja (1918–1941) *[[Zdravko Krivokapić]], Montenegro masinaehituse professor ja poliitik (1958–) *[[Andrei Krivošapkin]], eveeni kirjanik ja ühiskonnategelane (1940–) *[[Ilja Krivošein]], Eesti jalgpallur *[[Semjon Krivošein]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1899–1978) ==Krj== *[[Irõna Krjuko]], Valgevene kahevõistleja (1991–) *[[Jüri Krjukov]], eesti näitleja (1954–1997) *[[Nikita Krjukov]], Venemaa murdmaasuusataja (1985–) *[[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]], vene näitleja (1915–1993) *[[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]], Venemaa riistvõimleja (1978–) *[[Pavel Krjukov]], Nõukogude Liidu parteitegelane (sündis 1904) *[[Vladimir Krjutškov]], Nõukogude Liidu poliitik (1924–2007) ==Krk== *[[Bojan Krkić]], serbia päritolu Hispaania jalgpallur (1990–) ==Kro== *[[Neelie Kroes]], hollandi poliitik ja ettevõtja (1941–) *[[Kamil Krofta]], tšehhi ajaloolane ning Tšehhoslovakkia diplomaat ja poliitik (1876–1945) *[[August Krogh]], taani füsioloog (1874–1949) *[[August Krogius]], psühholoog (1871–1933) *[[Nikolai Krogius]], Venemaa maletegelane (1930–2022) *[[Christian Krohg]], norra kunstnik, kirjanik ja ajakirjanik (1852–1925) *[[Finn Hågen Krogh]], norra murdmaasuusataja (1990–) *[[Oda Krohg]], norra kunstnik (1860–1935) *[[Kaarle Krohn]], soome folklorist (1863–1933) *[[Leena Krohn]], Soome kirjanik (1947–) *[[Kroisos]], Lüüdia kuningas (6. sajand eKr) *[[Werner Krolikowski]], endine Saksa DV riigitegelane (1928–) *[[Endel Kroll]], eesti arst (1912–1970) *[[Gustav Kroll]], eesti arst (1886–1968) *[[Nick Kroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1978–) *[[Monta Kroma]], läti luuletaja (1919–1994) *[[Grigori Kromanov]], eesti filmirežissöör (1926–1984) *[[Gustav Kromel]], Eesti kohtunik ja sõjaväelane (1887–1942) *[[Reet Kromel]], eesti laulja (1961–) *[[Ranomi Kromowidjojo]], Hollandi ujuja (1990–) *[[Janika Kronberg]], eesti kirjandusteadlane (1963–) *[[Juris Kronbergs]], Rootsis elanud läti luuletaja (1946–2020) *[[Ain Krondel]], Eesti sõjaväelane *[[Atis Kronvalds]], läti publitsist, keelemees ja pedagoog (1837–1875) *[[Staffan Kronwall]], rootsi jäähokimängija (1982–) *[[Kalle Kroon]], eesti ajaloolane (1966–) *[[Nils Kroon]], eesti mäesuusatreener (1975–) *[[Toivo Kroon]], Eesti munitsipaalpoliitik (1957–) *[[Tooni Kroon]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1909–1994) *[[Augustin Krooni]], eesti advokaat (1893–1949) *[[Eugen Krooni]], Eesti arst ja sõjaväelane (1895–1975) *[[Felix Kroos]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Toni Kroos]], saksa jalgpallur (1990–) *[[Nikolai Kropotkin]], Venemaa riigitegelane (1872–1937) *[[Pjotr Kropotkin]], vene filosoof *[[Carl Ernst Kropp]], Kuressaare kullassepp *[[Claus Kropp]], Tartu raehärra (surnud 1708) *[[Marko Kropõvnõtskõi]], ukraina kultuuritegelane (1840–1910) *[[Peeter Krosmann]], eesti kunstnik (1971–) *[[Eerik-Niiles Kross]], Eesti riigiametnik ja kolumnist (1967–) *[[Enno Kross]], eesti arst, karskusliikumise tegelane ja terviseedendaja (1935–) *[[Helga Kross]], eesti tõlkija (1917–1998) *[[Jaan Kross]], eesti kirjanik (1920–2007) *[[Kärt Kross]], eesti näitleja (1968–) *[[Märten Kross]], eesti filmiprodutsent ja fotograaf (1970–) *[[Peder Severin Krøyer]], taani kunstnik (1851–1909) ==Krs== *[[Nenad Krstić]], Serbia korvpallur (1983–) *[[Damir Krstičević]], Horvaatia sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik (1969–) ==Krz== *[[Ewa Krzyżewska]], poola näitleja (1939–2003) *[[Marcin Krzywański]], poola jooksja (1975–) ==Kru== *[[Galina Kruberg]], Kanada keeleteadlane (1923–2013) *[[Georg Krug]], Eesti graafik ja maalikunstnik (1908–1969) *[[Diane Kruger]], saksa päritolu näitleja *[[Frantz Kruger]], Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Soome kergejõustiklane (1975–) *[[Garald Kruger]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1929–2015) *[[Dmitri Kruglov]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Nikolai Kruglov]], vene laskesuusataja (1981–) *[[Nikolai Kruglov seenior]], vene laskesuusataja (1950–) *[[Sergei Kruglov]], NSV Liidu riigitegelane (1907–1977) *[[Paul Krugman]], USA majandusteadlane (1953–) *[[Tim Krul]], Hollandi jalgpallur (1988–) *[[Diana Krull]], eesti helilooja ja keeleteadlane (1930–2013) *[[Edgar Krull]], eesti pedagoogikateadlane (1948–) *[[Franz Krull]], Eesti tööstur (1835–1901) *[[Hasso Krull]], eesti luuletaja, tõlkija ja kirjandusteoreetik (1964–) *[[Lembit Krull]], eesti basskitarrist *[[Leonhard Krull]], Eesti sõjaväelane ja poliitikategelane (1890–1942) *[[Suzanne Krull]], USA filminäitleja (1966–2013) *[[David Krumholtz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1978–) *[[Hendrik Krumm]], eesti ooperilaulja (1934–1989) *[[Lembit Krumm]], eesti tehnikateadlane (1928–2016) *[[Piret Krumm]], eesti näitleja (1989–) *[[Malle Krunks]], eesti vehkleja ja keemik (1949–) *[[Juri Krupenski]], eesti maletaja (1982–) *[[Günther Krupkat]], saksa ulmekirjanik (1905–1990) *[[Mark Krupnick]], USA kirjandusteadlane ja kultuuriloolane (1939–2003) *[[Rudolf Krupp]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1900–1941) *[[Nadežda Krupskaja]], vene revolutsionäär (1869–1939) *[[Elert Kruse]], Tartu stiftifoogt (suri 1587) *[[Robbie Kruse]], Austraalia jalgpallur (1988–) *[[Adam Johann von Krusenstern]], Venemaa maadeavastaja (1770–1846) *[[Otto Wilhelm von Krusenstern]], Venemaa sõjaväelane (1740–1820) *[[Paul Theodor von Krusenstern]], viitseadmiral ja maadeuurija (1809–1881) *[[Philipp von Krusenstiern]], Rootsi riigiametnik (suri 1676) *[[Irina Krush]], ameerika maletaja (1983–) *[[Richard Kruspe]], saksa muusik (1967–) *[[Ranno Krusta]], eesti laskmistreener (1944–2017) *[[Erni Krusten]], eesti kirjanik (1900–1984) *[[Otto Krusten]], eesti karikaturist (1888–1937) *[[Pedro Krusten]], eesti kirjanik (1897–1987) *[[Reet Krusten]], eesti kirjandusteadlane (1934–2021) *[[Õie Krusten]], eesti nahakunstnik (1923–2001) *[[Andrejs Krustiņš]], Läti sõjaväelane (1884–1941) *[[Pavel Kružajev]], eesti jalgpallur (1980–) *[[Vaclovas Krutinis]], leedu skulptor (1948–2013) *[[Tiina Krutob]], endine eesti allveeujuja ja praegune saalihokimängija (1965–) *[[Tiit Krutob]], eesti allveeujuja (1963–) *[[Vassõl Krutov]], Ukraina sõjaväelane (1949–) *[[Vladimir Krutov]], vene jäähokimängija (1960–2012) *[[Nikolai Krutšina]], Nõukogude Liidu parteitegelane (1928–1991) *[[Valeri Krutšinkin]], Eesti NSV julgeolekutöötaja (1954–) *[[Karl Kruuda]], eesti autorallisõitja (1992–) *[[Oliver Kruuda]], eesti ettevõtja (1967–) *[[Parri Kruuda]], eesti võrkpallur (1963–) *[[Aleksander Kruus]], eesti vaimulik (1892–1946) *[[Dmitri Kruus]], eesti tantsija, koreograaf, tantsuõpetaja (1975–) *[[Eve Kruus]], eesti vaimulik, teoloog ja jurist (1964–) *[[Hans Kruus]], eesti ajaloolane ja poliitik (1891–1976) *[[Heikki Kruus]], eesti näitleja *[[Heino Kruus]], eesti korvpallur (1926–2012) *[[Hermann Kruus]], Eesti politseinik (sündis 1895) *[[Jaan Kruus]], eesti sõjaväelane (1884–1942) *[[Jaan Kruus (kirjamees)|Jaan Kruus]], eesti aabitsakirjanik ja tõlkija (1851–1897) *[[Jesper Kruus]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (suri 1622) *[[Krista Kruus]], eesti purjetaja (1971–) *[[Oskar Kruus]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1929–2007) *[[Priit Kruus]], eesti kirjanik (1981–2018) *[[Rein Kruus]], eesti kirjandusteadlane (1957–1992) *[[Ülle Kruus]], eesti kunstiajaloolane (1958–) *[[Kalju Kruusa]], eesti luuletaja ja tõlkija (1973–) *[[Valev Kruusalu]], eesti vabadusvõitleja (1938–2008) *[[Ilmar Kruusamäe]], eesti maalikunstnik (1957–) *[[Aleksander Kruusberg]], eesti pangaametnik ja ajaloolane (1879–1937) *[[Kea Kruuse]], eesti ühiskonnaaktivist ja jurist (1995–) *[[Nikolai Kruuse]], eesti advokaat (1892–1942) *[[Urmas Kruuse]], Eesti poliitik (1965–) *[[Arvo Kruusement]], eesti filmirežissöör (1928–) *[[Otto Kruusement]], eesti kaupmees (1886–1940) *[[Herman Kruusenberg]], eesti maadleja (1898–1970) *[[Ivar Kruusenberg]], eesti teadlane (1984–) *[[Martin Kruusimaa]], eesti poliitik (1883–?) *[[Aare Kruusimäe]], eesti helilooja (1972–) *[[Tarmo Kruusimäe]], eesti muusik ja poliitik (1967–) *[[Juta Kruusimägi]], eesti arhitekt ja arhitektuuriloolane (1930–2019) *[[Agur Kruusing]], eesti kunstnik (1964–) *[[Alisson Kruusmaa]], eesti helilooja (1992–) *[[Maarja Kruusmaa]], eesti arvutiteadlane (1970–) *[[Johan Kruusmann]], Eesti piirivalvur (1900–1924) *[[Liisa Kruusmägi]], eesti maalikunstnik (1988–) *[[Piret Kruuspere]], eesti kirjandusteadlane (1961–) *[[Valdek Kruuspere]], eesti tõlkija (1921–1986) *[[Jaan Kruusvall]], eesti kirjanik (1940–2012) *[[Jüri Kruusvall]], eesti sotsioloog *[[Kaupo Kruusvee]], eesti jurist (1979–) *[[Johannes Kruut]], Eesti sõjaväelane (1903–1946) *[[August Kruuv]], eesti laevaomanik ja -ehitaja (1899–1968) *[[Hando Kruuv]] (1937–) *[[Krista Kruuv]], eesti purjetaja (1971–) ==Krõ== *[[Vladõslav Krõkli]], Ukraina riigiametnik (1986–) *[[Jevgeni Krõlatov]], vene helilooja ja pianist (1934–2019) *[[Ivan Krõlov]], vene kirjanik (1769–1844) *[[Nikolai Krõlov]], NSV Liidu sõjaväelane (1903–1972) *[[Porfiri Krõlov]], vene botaanik (1850–1931) *[[Toomas Krõm]], Eesti jalgpallur (1971–) *[[Maksim Krõtšanov]], Venemaa jalgpallur (1988–) ==Krä== *[[Anton von Kräfting]], Kaunispe mõisnik (1750–1815) ==Krö== *[[Klaus Kröll]], Austria mäesuusataja (1980–) ==Krü== *[[Eduard Alexis von Krüdener]], Venemaa riigitegelane (1829–1878) *[[Georg Krüdener]], Riia peapiiskopkonna ametnik 16. sajandil *[[Liborius Gustav Wilhelm Krüger]], Eesti vaimulik (1825–1892) *[[Marcus Krüger]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[August Kründel]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1897–1967) *[[Jaan Krüner]], eesti apteeker (1889–1965) *[[James Krüss]], saksa kirjanik (1926–1997) *[[Teo Krüüner]], Eesti sõjaväelane (1943–) ==Kry== *[[Grzegorz Krychowiak]], poola jalgpallur (1990–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Kr, Biograafiad]] e1y2n7dws4zvsk2yp978iihq2bgyug3 Arutelu:Metsasõda 1 616661 6183304 6167394 2022-08-25T16:16:24Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki Siin vajaks täpsustamist, kas mõlemad konflikti osapooled kasutavad sõna "metsasõda" konflikti iseloomustamiseks, või vaid üks pool. Või kas keegi kolmas osapool ka seda kasutab/kasutanud on. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. oktoober 2021, kell 00:54 (EEST) Kui nimetust "metsasõda" kasutab vaid üks osapool, või peamiselt üks osapool, siis tuleb ilmselt artikli pealkirja muuta. Vastasel juhul on juba pealkiri ebaneutraalne. Näen ka seda, et praegu on ainsad artikli allikad (ja välislink) ühte poolt esindavad arvamusartiklid. Arvamusartikkel on allikana Vikipeedia jaoks kõige madalama väärtusega, see ei sobi peaaegu millekski muuks kui kellegi arvamusele/hinnangule viitamiseks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. oktoober 2021, kell 10:14 (EEST) :Artiklil tehti alles ots lahti, sisu alles tuleb. :PS "kas mõlemad konflikti osapooled kasutavad sõna "metsasõda" konflikti iseloomustamiseks" - Jah. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 14. oktoober 2021, kell 20:13 (EEST) ::Praegusel juhul näeb see küll sedamoodi välja, et Vikipeediat tahetakse kasutada propaganda tegemiseks. Ja kui sa Surra veel tühistamisega mängid, siis mängin mina "blokeeri" nupuga. Kas on midagi arusaamatut mõiste "neutraalsus" juures? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. oktoober 2021, kell 20:50 (EEST) :::Ja olgu see veel eraldi rõhutatud, et sektsioonil "Vaata ka" on väga konkreetne eesmärk ning nõndasamuti kehtivad reeglid kategooriate puhul. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. oktoober 2021, kell 20:54 (EEST) :::Väga hea näide demokraatiast. Palju õnne meile kõigile! [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 16. detsember 2021, kell 19:21 (EET) ::::Millisel põhjusel sa teemaga seotud lingikogu eemaldasid? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 16. detsember 2021, kell 19:23 (EET) : Surra, palun pane siia siis mõned allikad, kus vastapool sõna "metsasõda" kasutanud on. Või veel parem, kasuta artiklis allikana. Kui tahta, et sellest artiklist üldse asja saaks, peaks leidma ja kasutama neutraalseid ülevaatlikke allikaid. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. oktoober 2021, kell 17:55 (EEST) == Sõna vs termin == Vikipeedia artiklid peaks olema mõistete või terminite ja mitte sõnade kohta. Looduskaitsjad on rääkinud metsasõdadest aastakümneid ja need tunduvad käivat lainetena. Ma ei kahtle üldse metsasõja kui nähtuse olemasolus Eesti looduskaitse ajaloos ja olevikus, kuid see mõiste tuleks siin entsüklopeediliselt sisustada, kajastades metsasõdade päritolu, termini kasutuselevõttu ja seda, kelle vahel, mis vahendeid kasutades ja mille nimel see sõda käib, missugune on olnud rindejoon ja sõja kulg. Kui sellel nähtusel on mõni täpsem nimetus, siis võiks loomulikult kasutada seda, aga mina esimesel vaatlusel konkureerivat terminit ei suutnud tuvastada. Mõned temaatilised lingid (osad on juba toodud välislinkidena, aga minu meelest need ei sobi sinna sel kujul, sest pole piisavalt ülevaatlikud, ja tuleks vormistada vajadusel tekstisiseste allikaviidetena): * https://tehas.vikerkaar.ee/soda-metsa-parast/ * https://www.err.ee/995974/mart-erik-susinikupomm-metsasojas-tekitab-segadust * https://arvamus.postimees.ee/7219540/mis-saab-eesti-metsast * https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/metsapoleemika-neljas-aasta-aeg-raakida-riigist/ * https://lounapostimees.postimees.ee/6690638/ettevotja-andres-olesk-metsasoda-on-toonud-kaasa-vaid-segaduse * https://www.err.ee/887727/valdur-mikita-eesti-rahvas-on-pidanud-50-aastaga-kolm-vaga-omaparast-soda * https://alkeemia.delfi.ee/artikkel/80464892/kuidas-algas-metsasoda? * https://arvamus.postimees.ee/4341117/rainer-kuuba-mis-soda-metsas-kaib * https://www.err.ee/1608299988/faristamo-eller-metsasoda-on-voi-ei-ole * https://www.metsamajandusuudised.ee/arvamused/2020/04/03/aimar-ventsel-kuidas-lopetada-soda-metsasoda Siin leiab termini kasutamist nii looduskaitsjate, ettevõtjate, ajakirjanike kui vastutavate ministrite poolt, käesolevat aega ja käimasolevat metsasõja lainet silmas pidades, aga ka ajaloolistele metsasõdadele osutades. Artikkel võiks pakkuda alustuseks tervikliku sissejuhatuse nähtusse, et siis saaks hinnata, missuguses proportsioonis võiks olla artikli osad. Ornitoloog Aarne Ots [http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9905/el9905.html kirjutas 1999. aastal]: <blockquote> Minu vaatlusalal hävitati 10 ha üle 80-aastast metsa kahe kuuga. Lisaks harvendus poole suuremal pinnal. Kurb oli vaadata emast suur-kirjurähni 6 ha suuruse langi keskel oleval lepal kisendamas – langi kahes küljes lage põld, kolmandas võsa, neljandas saagide undamine. Eestimaal on peetud soode- ja fosforiidisõda. Arvan, et viimane aeg on välja kuulutada '''metsasõda'''. See on minu arvamus ja seda ma ei muuda. Et rähnid on riikliku kaitse all, peaks ju Eesti riik seda ka praktikas näitama (teostama). Õnneks ei ulatu rahast sõltuv Eesti metsapoliitika minu koduaeda. Pea iga päev trummeldavad siin kaks suur-kirjurähni ja akna taga toksib pekki emane hallrähn. </blockquote> Juba siis [https://epl.delfi.ee/artikkel/50799661/puhkemas-metsasoda arutati avalikkuses metsasõja puhkemist] ja argumendid pole minu meelest väga erinevad praegustest. Igatahes vajab selle nähtuse ajalugu ja olemus täpsustamist. Jõudu tööle! --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 20. detsember 2021, kell 14:57 (EET) : Artikkel on endiselt puudulik, kuigi [https://arvamus.postimees.ee/7504916/rein-kuresoo-millal-lopeb-metsasoda termini käibelolemises pole jätkuvalt kahtlust]. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 22. aprill 2022, kell 14:14 (EEST) Termin on olemas, kuid kõik allikad, mis arutelulehel või artiklis on toodud, on looduskaitsjate omad. Kas vastaspool seda terminit üldse kasutab, on ebaselge. Võib olla, et juba sõna "metsasõda" kasutamine ise näitab poole valikut. Siis peaks seda ka artiklis nii esitama. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 10. mai 2022, kell 22:54 (EEST) : Sõna "metsasõda" on olemas, aga kas sellel on ühtlasi mingi valdkonna terminina konkreetne tähendus, see tundub küsitavam. Eespool on hulk viiteid, aga enamikust neist ei tule välja, mida "metsasõja" all täpsemalt silmas peetakse. Tegu võib olla kujundliku keelekasutusega (vrd "sõnasõda") metsandusega seotud mis tahes lahkheli kohta. Mõnes eespool viidatud allikas peetakse silmas ka mingit konkreetsemat konfliki, millel on ligikaudne algusaeg. Kui siin peaks teemaks olema konkreetne konflikt, siis selle pealkirja all ei tarvitse olla neutraalne sellest rääkida. Alustuseks võiks siis kirjas olla, milles konflikt täpsemalt seisneb. Kui see puudutab näiteks [[metsaseadus]]e muutmist või [[Tartu tselluloositehas]]t, siis alustuseks võikski sellest konflikist kirjutada neis artiklites kriitika või vastuolude all. : Üldise või ebamäärasema tähendusega sõnana võiks "metsasõda" olla Vikisõnastikus. Siin pole seda artiklit sellisel kujul (teemat täpsustamata) minu meelest mõtet säilitada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. mai 2022, kell 21:01 (EEST) :: Termin on leidnud äramärkimist ja pikemalt lahtiseletamist ka rahvusvahelises meedias [https://www.theguardian.com/world/2021/jan/14/carbon-neutrality-is-a-fairy-tale-how-the-race-for-renewables-is-burning-europes-forests ajalehes The Guardian]: <blockquote> In a country where the overwhelming majority of people say they regard nature as sacred, logging has led to protests or what the Estonian media calls the “forest war”. </blockquote> :: Isegi kui tegu on eelkõige looduskaitselise termininga, mis pole oma väärtuspagasilt neutraalne, on kahtlemata tegu terminiga, millega osutatakse tegelikult olemasolevale ja objektiivselt, st sõltumatult mõne huvirühma siseringi ettekujutustest kirjeldatavale nähtusele. Neutraalsel kirjeldamisel on peamine väljakutse minu meelest hoopis see, et tegu on [[Mall:Muutuv_sündmus|käimasoleva sündmusega]], aga kuna sündmus on väidetavalt kestnud aastakümneid, siis see pole hea põhjus kirjutamise vältimiseks. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 02:57 (EEST) [https://erametsaliit.ee/2022/05/19/metsasoja-lopetaks-aastaringne-raierahu/ Siin] räägib vastaspool metsasõjast. Asi ise on kahtlemata olemas ja oluline. Ma arvan, et kuni teist sõna ei ole, võib sellest ka selle pealkirja all rääkida. Aga lähtuma peaks ikkagi asjast, mitte sõnast. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2022, kell 12:53 (EEST) : See kirjuts erametsaliidu kodulehel ju lihtsalt põgusalt ironiseerib nimetuse "metsasõda" üle. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. august 2022, kell 19:16 (EEST) Nüüd on vormiliselt artikli moodi, aga sisu on tõenäoliselt originaaluurimuslik ja lähtub ainult raievastastest hinnangutest. Midagi säilitamisväärset siin lehel minu meelest jätkuvalt pole. Minu meelest on jätkuvalt ka ebaselge, mis on selle artikli teema. Praegu on kirjas, et tegu on aastakümneid kestnud konfliktiga või siis 1999. aastal välja kuulutatud konfliktiga. Eespool samas on viidatud veel mitmele allikale, mille järgi sai konflikt alguse millalgi 2010. aastate keskpaiku. Oleks tarvis allikat, kus püütakse erapooletult kokku võtta, milles konflikt ikkagi seisneb, nii et see ei oleks seejuures lihtsalt kompott kõigist teemadest, mida on puudutatud vähemalt ühes ajalehekolumnis, kus esineb sõna "metsasõda". Ilma on üsna võimatu otsustada, millised täiendused oleksid siin asjakohased. Võib-olla võiks olla sellise pealkirjaga artikkel, aga kuni pole õnnestunud teemat piisavalt selgelt piiritletud ja kuni siin midagi mõistlikku kirjas pole, on minu meelest ikkagi parem Vikipeedia vahendusel segadust juurde mitte tekitada ja artikkel vähemalt esialgu kustutada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. august 2022, kell 19:16 (EEST) albffy3j16q457abf1tglzuue6ibxbb Mall:Koroonapandeemia riigiti/andmed 10 616734 6183261 6182698 2022-08-25T14:00:38Z TolBot 157432 [[m:User:TolBot/Task 5|Ülesanne 5]]: värskendada COVID-19 pandeemia andmeid json application/json { "AD": { "cases": 46027, "deaths": 154, "deaths_per_million": 1948.528, "fully_vaccinated": 53456, "name": "Andorra", "percent_fully_vaccinated": 69.11, "percent_vaccinated": 74.83, "population": 79034, "total_vaccinated": 57886, "vaccine_doses": 153383 }, "AE": { "cases": 1011613, "deaths": 2341, "deaths_per_million": 249.969, "fully_vaccinated": 9792266, "name": "Araabia Ühendemiraadid", "percent_fully_vaccinated": 98.01, "percent_vaccinated": 100, "population": 9365144, "total_vaccinated": 9991089, "vaccine_doses": 24922054 }, "AF": { "cases": 191585, "deaths": 7769, "deaths_per_million": 193.743, "fully_vaccinated": 9613976, "name": "Afganistan", "percent_fully_vaccinated": 23.98, "percent_vaccinated": 26.07, "population": 40099462, "total_vaccinated": 10454698, "vaccine_doses": 11216694 }, "AG": { "cases": 8949, "deaths": 145, "deaths_per_million": 1555.46, "fully_vaccinated": 62031, "name": "Antigua ja Barbuda", "percent_fully_vaccinated": 62.83, "percent_vaccinated": 68.75, "population": 93220, "total_vaccinated": 64091, "vaccine_doses": 128267 }, "AI": { "cases": 3805, "deaths": 10, "deaths_per_million": 634.8, "fully_vaccinated": 10314, "name": "Anguilla", "percent_fully_vaccinated": 65.47, "percent_vaccinated": 68.85, "population": 15753, "total_vaccinated": 10846, "vaccine_doses": 24102 }, "AL": { "cases": 327232, "deaths": 3578, "deaths_per_million": 1253.367, "fully_vaccinated": 1253962, "name": "Albaania", "percent_fully_vaccinated": 43.93, "percent_vaccinated": 46.61, "population": 2854710, "total_vaccinated": 1330520, "vaccine_doses": 2934116 }, "AM": { "cases": 432274, "deaths": 8648, "deaths_per_million": 3098.56, "fully_vaccinated": 980101, "name": "Armeenia", "percent_fully_vaccinated": 33.02, "percent_vaccinated": 38.01, "population": 2790974, "total_vaccinated": 1128072, "vaccine_doses": 2141957 }, "AO": { "cases": 102636, "deaths": 1917, "deaths_per_million": 55.559, "fully_vaccinated": 7713554, "name": "Angola", "percent_fully_vaccinated": 22.36, "percent_vaccinated": 40.68, "population": 34503774, "total_vaccinated": 14037784, "vaccine_doses": 21991698 }, "AQ": { "name": "Antarktis" }, "AR": { "cases": 9658391, "deaths": 129646, "deaths_per_million": 2863.41, "fully_vaccinated": 37728384, "name": "Argentina", "percent_fully_vaccinated": 83.33, "percent_vaccinated": 91.09, "population": 45276780, "total_vaccinated": 41244036, "vaccine_doses": 108709809 }, "AS": { "name": "Ameerika Samoa" }, "AT": { "cases": 4923446, "deaths": 20593, "deaths_per_million": 2308.094, "fully_vaccinated": 6625237, "name": "Austria", "percent_fully_vaccinated": 74.26, "percent_vaccinated": 77.14, "population": 8922082, "total_vaccinated": 6882491, "vaccine_doses": 19012085 }, "AU": { "cases": 9960539, "deaths": 13534, "deaths_per_million": 522.123, "fully_vaccinated": 21756975, "name": "Austraalia", "percent_fully_vaccinated": 83.94, "percent_vaccinated": 86.49, "population": 25921089, "total_vaccinated": 22420067, "vaccine_doses": 58368514 }, "AW": { "cases": 42750, "deaths": 227, "deaths_per_million": 2130.735, "fully_vaccinated": 83392, "name": "Aruba", "percent_fully_vaccinated": 78.28, "percent_vaccinated": 84.15, "population": 106536, "total_vaccinated": 89649, "vaccine_doses": 173041 }, "AX": { "name": "Ahvenamaa maakond" }, "AZ": { "cases": 809988, "deaths": 9795, "deaths_per_million": 949.773, "fully_vaccinated": 4861480, "name": "Aserbaidžaan", "percent_fully_vaccinated": 47.14, "percent_vaccinated": 52.09, "population": 10312992, "total_vaccinated": 5372002, "vaccine_doses": 13850299 }, "BA": { "cases": 394563, "deaths": 16012, "deaths_per_million": 4895.224, "fully_vaccinated": 846080, "name": "Bosnia ja Hertsegoviina", "percent_fully_vaccinated": 25.93, "percent_vaccinated": 28.91, "population": 3270943, "total_vaccinated": 943394, "vaccine_doses": 1924950 }, "BB": { "cases": 100191, "deaths": 537, "deaths_per_million": 1909.673, "fully_vaccinated": 154321, "name": "Barbados", "percent_fully_vaccinated": 54.88, "percent_vaccinated": 58.02, "population": 281200, "total_vaccinated": 163149, "vaccine_doses": 317470 }, "BD": { "cases": 2010490, "deaths": 29319, "deaths_per_million": 173.12, "fully_vaccinated": 120985170, "name": "Bangladesh", "percent_fully_vaccinated": 71.44, "percent_vaccinated": 76.89, "population": 169356251, "total_vaccinated": 130216849, "vaccine_doses": 293246060 }, "BE": { "cases": 4471620, "deaths": 32463, "deaths_per_million": 2795.782, "fully_vaccinated": 9156728, "name": "Belgia", "percent_fully_vaccinated": 78.86, "percent_vaccinated": 79.69, "population": 11611420, "total_vaccinated": 9253608, "vaccine_doses": 25764173 }, "BF": { "cases": 21128, "deaths": 387, "deaths_per_million": 17.511, "fully_vaccinated": 1640349, "name": "Burkina Faso", "percent_fully_vaccinated": 7.42, "percent_vaccinated": 11.55, "population": 22100683, "total_vaccinated": 2551596, "vaccine_doses": 3134621 }, "BG": { "cases": 1237628, "deaths": 37570, "deaths_per_million": 5456.102, "fully_vaccinated": 2068437, "name": "Bulgaaria", "percent_fully_vaccinated": 30.04, "percent_vaccinated": 30.46, "population": 6885868, "total_vaccinated": 2097728, "vaccine_doses": 4516378 }, "BH": { "cases": 670420, "deaths": 1513, "deaths_per_million": 1033.989, "fully_vaccinated": 1225100, "name": "Bahrein", "percent_fully_vaccinated": 83.72, "percent_vaccinated": 84.75, "population": 1463265, "total_vaccinated": 1240048, "vaccine_doses": 3466227 }, "BI": { "cases": 49063, "deaths": 38, "deaths_per_million": 3.028, "fully_vaccinated": 17154, "name": "Burundi", "percent_fully_vaccinated": 0.14, "percent_vaccinated": 0.14, "population": 12551213, "total_vaccinated": 17740, "vaccine_doses": 19612 }, "BJ": { "cases": 27316, "deaths": 163, "deaths_per_million": 12.541, "fully_vaccinated": 2684742, "name": "Benin", "percent_fully_vaccinated": 20.66, "percent_vaccinated": 24.63, "population": 12996895, "total_vaccinated": 3201065, "vaccine_doses": 3685113 }, "BL": { "name": "Saint-Barthélemy" }, "BM": { "cases": 17785, "deaths": 148, "deaths_per_million": 2305.835, "fully_vaccinated": 47657, "name": "Bermuda", "percent_fully_vaccinated": 74.25, "percent_vaccinated": 75.65, "population": 64185, "total_vaccinated": 48554, "vaccine_doses": 132042 }, "BN": { "cases": 220245, "deaths": 225, "deaths_per_million": 505.195, "fully_vaccinated": 426764, "name": "Brunei", "percent_fully_vaccinated": 96.66, "percent_vaccinated": 100.63, "population": 445373, "total_vaccinated": 444293, "vaccine_doses": 1173118 }, "BO": { "cases": 1095623, "deaths": 22177, "deaths_per_million": 1835.925, "fully_vaccinated": 6080564, "name": "Boliivia", "percent_fully_vaccinated": 50.34, "percent_vaccinated": 60.43, "population": 12079472, "total_vaccinated": 7299112, "vaccine_doses": 14332894 }, "BQ": { "cases": 11173, "deaths": 38, "deaths_per_million": 1422.901, "fully_vaccinated": 16736, "name": "Caribbean Netherlands", "percent_fully_vaccinated": 63.29, "percent_vaccinated": 72.26, "population": 26706, "total_vaccinated": 19109, "vaccine_doses": 35845 }, "BR": { "cases": 34329600, "deaths": 683076, "deaths_per_million": 3187.086, "fully_vaccinated": 171401015, "name": "Brasiilia", "percent_fully_vaccinated": 79.97, "percent_vaccinated": 86.95, "population": 214326223, "total_vaccinated": 186358100, "vaccine_doses": 468684685 }, "BS": { "cases": 36996, "deaths": 823, "deaths_per_million": 2017.622, "fully_vaccinated": 162729, "name": "Bahama", "percent_fully_vaccinated": 39.89, "percent_vaccinated": 42.02, "population": 407906, "total_vaccinated": 171391, "vaccine_doses": 355958 }, "BT": { "cases": 60898, "deaths": 21, "deaths_per_million": 27.01, "fully_vaccinated": 674055, "name": "Bhutan", "percent_fully_vaccinated": 86.7, "percent_vaccinated": 89.39, "population": 777486, "total_vaccinated": 695033, "vaccine_doses": 1922660 }, "BW": { "cases": 325850, "deaths": 2777, "deaths_per_million": 1072.854, "fully_vaccinated": 1512567, "name": "Botswana", "percent_fully_vaccinated": 58.44, "percent_vaccinated": 65.54, "population": 2588423, "total_vaccinated": 1696430, "vaccine_doses": 2871301 }, "BY": { "cases": 994037, "deaths": 7118, "deaths_per_million": 743.148, "fully_vaccinated": 6332753, "name": "Valgevene", "percent_fully_vaccinated": 66.12, "percent_vaccinated": 67.21, "population": 9578168, "total_vaccinated": 6437839, "vaccine_doses": 13394906 }, "BZ": { "cases": 68111, "deaths": 680, "deaths_per_million": 1699.868, "fully_vaccinated": 219138, "name": "Belize", "percent_fully_vaccinated": 54.78, "percent_vaccinated": 62.49, "population": 400031, "total_vaccinated": 249985, "vaccine_doses": 497703 }, "CA": { "cases": 4175729, "deaths": 43859, "deaths_per_million": 1149.495, "fully_vaccinated": 31530892, "name": "Kanada", "percent_fully_vaccinated": 82.64, "percent_vaccinated": 86.24, "population": 38155012, "total_vaccinated": 32903120, "vaccine_doses": 88139991 }, "CC": { "name": "Kookossaared" }, "CD": { "cases": 92588, "deaths": 1396, "deaths_per_million": 14.558, "fully_vaccinated": 2527158, "name": "Kongo Demokraatlik Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 2.64, "percent_vaccinated": 4.03, "population": 95894118, "total_vaccinated": 3865896, "vaccine_doses": 4235012 }, "CF": { "cases": 14862, "deaths": 113, "deaths_per_million": 20.707, "fully_vaccinated": 1246196, "name": "Kesk-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 22.84, "percent_vaccinated": 23.87, "population": 5457154, "total_vaccinated": 1302580, "vaccine_doses": 1395131 }, "CG": { "cases": 24837, "deaths": 386, "deaths_per_million": 66.143, "fully_vaccinated": 654119, "name": "Kongo Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 11.21, "percent_vaccinated": 11.92, "population": 5835806, "total_vaccinated": 695760, "vaccine_doses": 833210 }, "CH": { "cases": 4029657, "deaths": 13966, "deaths_per_million": 1606.875, "fully_vaccinated": 6008703, "name": "Šveits", "percent_fully_vaccinated": 69.13, "percent_vaccinated": 70.11, "population": 8691406, "total_vaccinated": 6093347, "vaccine_doses": 15956438 }, "CI": { "cases": 86542, "deaths": 817, "deaths_per_million": 29.733, "fully_vaccinated": 8369532, "name": "Elevandiluurannik", "percent_fully_vaccinated": 30.46, "percent_vaccinated": 38.1, "population": 27478249, "total_vaccinated": 10469471, "vaccine_doses": 17411265 }, "CK": { "cases": 6265, "deaths": 1, "deaths_per_million": 58.813, "fully_vaccinated": 14685, "name": "Cooki saared", "percent_fully_vaccinated": 83.57, "percent_vaccinated": 85.55, "population": 17003, "total_vaccinated": 15033, "vaccine_doses": 39780 }, "CL": { "cases": 4461869, "deaths": 60254, "deaths_per_million": 3091.029, "fully_vaccinated": 17652848, "name": "Tšiili", "percent_fully_vaccinated": 90.56, "percent_vaccinated": 92.61, "population": 19493184, "total_vaccinated": 18052405, "vaccine_doses": 61767415 }, "CM": { "cases": 120967, "deaths": 1933, "deaths_per_million": 71.07, "fully_vaccinated": 1226658, "name": "Kamerun", "percent_fully_vaccinated": 4.51, "percent_vaccinated": 5.77, "population": 27198628, "total_vaccinated": 1569870, "vaccine_doses": 1854436 }, "CN": { "cases": 945372, "deaths": 5226, "deaths_per_million": 3.665, "fully_vaccinated": 1268285000, "name": "Hiina", "note": "Ei hõlma [[erihalduspiirkond]]i ([[Hongkong]] ja [[Macau]]) ja [[Taiwan]].", "percent_fully_vaccinated": 88.95, "percent_vaccinated": 91.27, "population": 1425893464, "total_vaccinated": 1301392000, "vaccine_doses": 3430949000 }, "CO": { "cases": 6293130, "deaths": 141406, "deaths_per_million": 2744.865, "fully_vaccinated": 36397439, "name": "Colombia", "percent_fully_vaccinated": 70.65, "percent_vaccinated": 82.64, "population": 51516562, "total_vaccinated": 42573293, "vaccine_doses": 87079477 }, "CR": { "cases": 1079825, "deaths": 8828, "deaths_per_million": 1712.859, "fully_vaccinated": 4189079, "name": "Costa Rica", "percent_fully_vaccinated": 81.28, "percent_vaccinated": 86.58, "population": 5153957, "total_vaccinated": 4462107, "vaccine_doses": 11649270 }, "CU": { "cases": 1110159, "deaths": 8530, "deaths_per_million": 757.793, "fully_vaccinated": 9984663, "name": "Kuuba", "percent_fully_vaccinated": 88.7, "percent_vaccinated": 95, "population": 11256372, "total_vaccinated": 10693622, "vaccine_doses": 40779079 }, "CV": { "cases": 62297, "deaths": 410, "deaths_per_million": 697.368, "fully_vaccinated": 308044, "name": "Roheneemesaared", "percent_fully_vaccinated": 52.4, "percent_vaccinated": 60.54, "population": 587925, "total_vaccinated": 355957, "vaccine_doses": 839348 }, "CW": { "cases": 45277, "deaths": 286, "deaths_per_million": 1502.59, "fully_vaccinated": 99777, "name": "Curaçao", "percent_fully_vaccinated": 52.42, "percent_vaccinated": 56.97, "population": 190338, "total_vaccinated": 108430, "vaccine_doses": 255244 }, "CX": { "name": "Jõulusaar" }, "CY": { "cases": 574124, "deaths": 1152, "deaths_per_million": 1285.704, "fully_vaccinated": 645496, "name": "Küpros", "percent_fully_vaccinated": 72.04, "percent_vaccinated": 74.69, "population": 896007, "total_vaccinated": 669258, "vaccine_doses": 1792456 }, "CZ": { "cases": 4031703, "deaths": 40758, "deaths_per_million": 3877.744, "fully_vaccinated": 6886179, "name": "Tšehhi", "percent_fully_vaccinated": 65.52, "percent_vaccinated": 66.33, "population": 10510750, "total_vaccinated": 6971702, "vaccine_doses": 17874620 }, "DE": { "cases": 31921578, "deaths": 146797, "deaths_per_million": 1759.975, "fully_vaccinated": 63426951, "name": "Saksamaa", "percent_fully_vaccinated": 76.04, "percent_vaccinated": 77.64, "population": 83408554, "total_vaccinated": 64759048, "vaccine_doses": 184543180 }, "DJ": { "cases": 15690, "deaths": 189, "deaths_per_million": 170.955, "fully_vaccinated": 198325, "name": "Djibouti", "percent_fully_vaccinated": 17.94, "percent_vaccinated": 19.78, "population": 1105557, "total_vaccinated": 218702, "vaccine_doses": 239315 }, "DK": { "cases": 3267278, "deaths": 6884, "deaths_per_million": 1175.9, "fully_vaccinated": 4784967, "name": "Taani", "percent_fully_vaccinated": 81.74, "percent_vaccinated": 82.34, "population": 5854240, "total_vaccinated": 4820498, "vaccine_doses": 13210903 }, "DM": { "cases": 14852, "deaths": 68, "deaths_per_million": 939.071, "fully_vaccinated": 30566, "name": "Dominica", "percent_fully_vaccinated": 42.21, "percent_vaccinated": 45.4, "population": 72412, "total_vaccinated": 32872, "vaccine_doses": 67431 }, "DO": { "cases": 636416, "deaths": 4384, "deaths_per_million": 394.32, "fully_vaccinated": 6029044, "name": "Dominikaani Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 54.23, "percent_vaccinated": 65.36, "population": 11117874, "total_vaccinated": 7266586, "vaccine_doses": 15945342 }, "DZ": { "cases": 270043, "deaths": 6878, "deaths_per_million": 155.688, "fully_vaccinated": 6851660, "name": "Alžeeria", "percent_fully_vaccinated": 15.36, "percent_vaccinated": 18.4, "population": 44177969, "total_vaccinated": 8210605, "vaccine_doses": 15205854 }, "EC": { "cases": 992838, "deaths": 35824, "deaths_per_million": 2012.84, "fully_vaccinated": 14088206, "name": "Ecuador", "percent_fully_vaccinated": 79.16, "percent_vaccinated": 85.61, "population": 17797737, "total_vaccinated": 15237333, "vaccine_doses": 37260948 }, "EE": { "cases": 596763, "deaths": 2647, "deaths_per_million": 1992.171, "fully_vaccinated": 844938, "name": "Eesti", "percent_fully_vaccinated": 63.59, "percent_vaccinated": 65.15, "population": 1328701, "total_vaccinated": 865646, "vaccine_doses": 2020205 }, "EG": { "cases": 515645, "deaths": 24791, "deaths_per_million": 226.895, "fully_vaccinated": 38984460, "name": "Egiptus", "percent_fully_vaccinated": 35.68, "percent_vaccinated": 47.79, "population": 109262178, "total_vaccinated": 52214452, "vaccine_doses": 96535551 }, "EH": { "name": "Lääne-Sahara", "population": 611872 }, "ER": { "cases": 10149, "deaths": 103, "deaths_per_million": 28.451, "fully_vaccinated": null, "name": "Eritrea", "percent_vaccinated": null, "population": 3620312, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "ES": { "cases": 13323784, "deaths": 112246, "deaths_per_million": 2363.724, "fully_vaccinated": 40623919, "name": "Hispaania", "percent_fully_vaccinated": 85.55, "percent_vaccinated": 86.94, "population": 47486935, "total_vaccinated": 41286450, "vaccine_doses": 95612718 }, "ET": { "cases": 493076, "deaths": 7571, "deaths_per_million": 62.943, "fully_vaccinated": 36707357, "name": "Etioopia", "percent_fully_vaccinated": 30.52, "percent_vaccinated": 37.16, "population": 120283026, "total_vaccinated": 44695420, "vaccine_doses": 52509414 }, "EU": { "cases": 163309205, "deaths": 1134199, "deaths_per_million": 2533.993, "fully_vaccinated": 328011634, "name": "Euroopa Liit", "note": "[[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] on ühtlasi eraldi üles loetletud. Maailma koondnumbrite juures on Euroopa Liidu riikide näitajaid arvestatud siiski ainult üks kord.", "percent_fully_vaccinated": 73.28, "percent_vaccinated": 75.5, "population": 447593544, "total_vaccinated": 337915960, "vaccine_doses": 897190735 }, "FI": { "cases": 1250557, "deaths": 5467, "deaths_per_million": 987.538, "fully_vaccinated": 4340217, "name": "Soome", "percent_fully_vaccinated": 78.4, "percent_vaccinated": 81.66, "population": 5535992, "total_vaccinated": 4520541, "vaccine_doses": 12591177 }, "FJ": { "cases": 68083, "deaths": 877, "deaths_per_million": 948.508, "fully_vaccinated": 637199, "name": "Fidži", "percent_fully_vaccinated": 68.92, "percent_vaccinated": 76.66, "population": 924610, "total_vaccinated": 708798, "vaccine_doses": 1531333 }, "FK": { "cases": 1886, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1775, "name": "Falklandi saared", "percent_vaccinated": 75.57, "population": 3764, "total_vaccinated": 2632, "vaccine_doses": 4407 }, "FM": { "cases": 7202, "deaths": 22, "deaths_per_million": 194.465, "fully_vaccinated": null, "name": "Mikroneesia Liiduriigid", "percent_vaccinated": null, "population": 113131, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "FO": { "cases": 34658, "deaths": 28, "deaths_per_million": 529.421, "fully_vaccinated": 40895, "name": "Fääri saared", "percent_fully_vaccinated": 83.37, "percent_vaccinated": 85.04, "population": 52888, "total_vaccinated": 41715, "vaccine_doses": 103894 }, "FR": { "cases": 34470941, "deaths": 153831, "deaths_per_million": 2281.614, "fully_vaccinated": 53026345, "name": "Prantsusmaa", "percent_fully_vaccinated": 78.65, "percent_vaccinated": 80.9, "population": 67422000, "total_vaccinated": 54541147, "vaccine_doses": 149198252 }, "GA": { "cases": 48635, "deaths": 306, "deaths_per_million": 130.703, "fully_vaccinated": 257122, "name": "Gabon", "percent_fully_vaccinated": 10.98, "percent_vaccinated": 13.25, "population": 2341179, "total_vaccinated": 310170, "vaccine_doses": 569829 }, "GB": { "cases": 23492875, "deaths": 187761, "deaths_per_million": 2790.697, "fully_vaccinated": 50646995, "name": "Suurbritannia", "percent_fully_vaccinated": 75.28, "percent_vaccinated": 79.92, "population": 67281040, "total_vaccinated": 53769032, "vaccine_doses": 151011469 }, "GD": { "cases": 19208, "deaths": 236, "deaths_per_million": 1893.909, "fully_vaccinated": 38754, "name": "Grenada", "percent_fully_vaccinated": 31.1, "percent_vaccinated": 35.28, "population": 124610, "total_vaccinated": 43959, "vaccine_doses": 89848 }, "GE": { "cases": 1723087, "deaths": 16883, "deaths_per_million": 4492.573, "fully_vaccinated": 1276173, "name": "Gruusia", "percent_fully_vaccinated": 33.96, "percent_vaccinated": 43.79, "population": 3757980, "total_vaccinated": 1645776, "vaccine_doses": 2921949 }, "GF": { "name": "Prantsuse Guajaana" }, "GG": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 51351, "name": "Guernsey", "percent_fully_vaccinated": 81.01, "percent_vaccinated": 85.42, "population": 63065, "total_vaccinated": 54146, "vaccine_doses": 157708 }, "GH": { "cases": 168457, "deaths": 1459, "deaths_per_million": 44.437, "fully_vaccinated": 8010792, "name": "Ghana", "percent_fully_vaccinated": 24.4, "percent_vaccinated": 33.97, "population": 32833031, "total_vaccinated": 11153112, "vaccine_doses": 19883528 }, "GI": { "cases": 20049, "deaths": 107, "deaths_per_million": 3275.176, "fully_vaccinated": 41421, "name": "Gibraltar", "percent_fully_vaccinated": 122.94, "percent_vaccinated": 124.88, "population": 32670, "total_vaccinated": 42074, "vaccine_doses": 119855 }, "GL": { "cases": 11971, "deaths": 21, "deaths_per_million": 373.38, "fully_vaccinated": 38502, "name": "Gröönimaa", "percent_fully_vaccinated": 67.7, "percent_vaccinated": 72.52, "population": 56243, "total_vaccinated": 41243, "vaccine_doses": 79745 }, "GM": { "cases": 12311, "deaths": 371, "deaths_per_million": 140.535, "fully_vaccinated": 357390, "name": "Gambia", "percent_fully_vaccinated": 13.54, "percent_vaccinated": 17.14, "population": 2639916, "total_vaccinated": 452514, "vaccine_doses": 815861 }, "GN": { "cases": 37470, "deaths": 447, "deaths_per_million": 33.033, "fully_vaccinated": 2568109, "name": "Guinea", "percent_fully_vaccinated": 18.98, "percent_vaccinated": 33.73, "population": 13531906, "total_vaccinated": 4564101, "vaccine_doses": 6512492 }, "GP": { "name": "Guadeloupe" }, "GQ": { "cases": 16938, "deaths": 183, "deaths_per_million": 111.963, "fully_vaccinated": 214032, "name": "Ekvatoriaal-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 13.09, "percent_vaccinated": 16.53, "population": 1634466, "total_vaccinated": 270109, "vaccine_doses": 488738 }, "GR": { "cases": 4712025, "deaths": 32335, "deaths_per_million": 3095.631, "fully_vaccinated": 7635095, "name": "Kreeka", "percent_fully_vaccinated": 73.1, "percent_vaccinated": 75.87, "population": 10445365, "total_vaccinated": 7925177, "vaccine_doses": 21316575 }, "GS": { "name": "Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared" }, "GT": { "cases": 1090506, "deaths": 19387, "deaths_per_million": 1101.003, "fully_vaccinated": 6764376, "name": "Guatemala", "percent_fully_vaccinated": 38.42, "percent_vaccinated": 49.03, "population": 17608483, "total_vaccinated": 8633484, "vaccine_doses": 19185401 }, "GU": { "name": "Guam", "population": 170184 }, "GW": { "cases": 8482, "deaths": 174, "deaths_per_million": 84.436, "fully_vaccinated": 361261, "name": "Guinea-Bissau", "percent_fully_vaccinated": 17.53, "percent_vaccinated": 26.38, "population": 2060721, "total_vaccinated": 543568, "vaccine_doses": 592514 }, "GY": { "cases": 70841, "deaths": 1278, "deaths_per_million": 1588.432, "fully_vaccinated": 461605, "name": "Guyana", "percent_fully_vaccinated": 57.37, "percent_vaccinated": 60.39, "population": 804567, "total_vaccinated": 485891, "vaccine_doses": 1017969 }, "HK": { "cases": 1479393, "deaths": 9634, "deaths_per_million": 1285.463, "fully_vaccinated": 6558241, "name": "Hongkong", "percent_fully_vaccinated": 87.51, "percent_vaccinated": 90.69, "population": 7494578, "total_vaccinated": 6796715, "vaccine_doses": 18433425 }, "HN": { "cases": 451595, "deaths": 10965, "deaths_per_million": 1066.806, "fully_vaccinated": 5528501, "name": "Honduras", "percent_fully_vaccinated": 53.79, "percent_vaccinated": 61.18, "population": 10278346, "total_vaccinated": 6288709, "vaccine_doses": 15020339 }, "HR": { "cases": 1208529, "deaths": 16612, "deaths_per_million": 4091.49, "fully_vaccinated": 2247185, "name": "Horvaatia", "percent_fully_vaccinated": 55.35, "percent_vaccinated": 57.07, "population": 4060135, "total_vaccinated": 2317092, "vaccine_doses": 5268457 }, "HT": { "cases": 32994, "deaths": 840, "deaths_per_million": 73.378, "fully_vaccinated": 166010, "name": "Haiti", "percent_fully_vaccinated": 1.45, "percent_vaccinated": 2.22, "population": 11447569, "total_vaccinated": 253573, "vaccine_doses": 360163 }, "HU": { "cases": 2036390, "deaths": 47191, "deaths_per_million": 4860.148, "fully_vaccinated": 6201969, "name": "Ungari", "percent_fully_vaccinated": 63.87, "percent_vaccinated": 66.08, "population": 9709786, "total_vaccinated": 6415779, "vaccine_doses": 16530488 }, "ID": { "cases": 6329143, "deaths": 157438, "deaths_per_million": 575.109, "fully_vaccinated": 170558244, "name": "Indoneesia", "percent_fully_vaccinated": 62.3, "percent_vaccinated": 74.17, "population": 273753191, "total_vaccinated": 203037880, "vaccine_doses": 432525181 }, "IE": { "cases": 1655338, "deaths": 7820, "deaths_per_million": 1568.226, "fully_vaccinated": 4048895, "name": "Iirimaa", "percent_fully_vaccinated": 81.2, "percent_vaccinated": 82.12, "population": 4986526, "total_vaccinated": 4095032, "vaccine_doses": 11025270 }, "IL": { "cases": 4627109, "deaths": 11583, "deaths_per_million": 1246.69, "fully_vaccinated": 6151434, "name": "Iisrael", "percent_fully_vaccinated": 66.21, "percent_vaccinated": 72.29, "population": 9291000, "total_vaccinated": 6716571, "vaccine_doses": 18219283 }, "IM": { "cases": 38008, "deaths": 116, "deaths_per_million": 1376.642, "fully_vaccinated": 67106, "name": "Man", "percent_fully_vaccinated": 78.57, "percent_vaccinated": 81.44, "population": 84263, "total_vaccinated": 69560, "vaccine_doses": 189994 }, "IN": { "cases": 44378920, "deaths": 527488, "deaths_per_million": 374.752, "fully_vaccinated": 940425429, "name": "India", "percent_fully_vaccinated": 66.81, "percent_vaccinated": 72.74, "population": 1407563842, "total_vaccinated": 1023869342, "vaccine_doses": 2106237544 }, "IO": { "name": "Briti India ookeani ala" }, "IQ": { "cases": 2456555, "deaths": 25343, "deaths_per_million": 582.148, "fully_vaccinated": 7748631, "name": "Iraak", "percent_fully_vaccinated": 17.8, "percent_vaccinated": 25.32, "population": 43533592, "total_vaccinated": 11023788, "vaccine_doses": 19000211 }, "IR": { "cases": 7516596, "deaths": 143550, "deaths_per_million": 1632.671, "fully_vaccinated": 58058144, "name": "Iraan", "percent_fully_vaccinated": 66.03, "percent_vaccinated": 73.58, "population": 87923432, "total_vaccinated": 64698435, "vaccine_doses": 150984487 }, "IS": { "cases": 204268, "deaths": 179, "deaths_per_million": 483.346, "fully_vaccinated": 290193, "name": "Island", "percent_fully_vaccinated": 78.69, "percent_vaccinated": 84, "population": 370335, "total_vaccinated": 309770, "vaccine_doses": 805469 }, "IT": { "cases": 21721630, "deaths": 175043, "deaths_per_million": 2954.794, "fully_vaccinated": 47960710, "name": "Itaalia", "percent_fully_vaccinated": 80.96, "percent_vaccinated": 85.8, "population": 59240330, "total_vaccinated": 50826598, "vaccine_doses": 140236807 }, "JE": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 81220, "name": "New Jersey osariik", "percent_fully_vaccinated": 74.09, "percent_vaccinated": 76.52, "population": 109618, "total_vaccinated": 83875, "vaccine_doses": 238162 }, "JM": { "cases": 149092, "deaths": 3239, "deaths_per_million": 1145.456, "fully_vaccinated": 724096, "name": "Jamaica", "percent_fully_vaccinated": 25.61, "percent_vaccinated": 29.2, "population": 2827694, "total_vaccinated": 825716, "vaccine_doses": 1478924 }, "JO": { "cases": 1731549, "deaths": 14105, "deaths_per_million": 1265.218, "fully_vaccinated": 4554791, "name": "Jordaania", "percent_fully_vaccinated": 40.86, "percent_vaccinated": 43.21, "population": 11148278, "total_vaccinated": 4816724, "vaccine_doses": 10040301 }, "JP": { "cases": 17781018, "deaths": 37948, "deaths_per_million": 304.528, "fully_vaccinated": 102649968, "name": "Jaapan", "percent_fully_vaccinated": 82.38, "percent_vaccinated": 83.51, "population": 124612530, "total_vaccinated": 104060582, "vaccine_doses": 311403133 }, "KE": { "cases": 338088, "deaths": 5673, "deaths_per_million": 107.026, "fully_vaccinated": 9326814, "name": "Keenia", "percent_fully_vaccinated": 16.96, "percent_vaccinated": 22.99, "population": 53005614, "total_vaccinated": 12641679, "vaccine_doses": 18535975 }, "KG": { "cases": 205537, "deaths": 2991, "deaths_per_million": 458.198, "fully_vaccinated": 1328666, "name": "Kõrgõzstan", "percent_fully_vaccinated": 20.35, "percent_vaccinated": 24.25, "population": 6527743, "total_vaccinated": 1583118, "vaccine_doses": 3196268 }, "KH": { "cases": 137482, "deaths": 3056, "deaths_per_million": 184.218, "fully_vaccinated": 14462799, "name": "Kambodža", "percent_fully_vaccinated": 87.18, "percent_vaccinated": 91.26, "population": 16589023, "total_vaccinated": 15139463, "vaccine_doses": 42893177 }, "KI": { "cases": 3430, "deaths": 13, "deaths_per_million": 100.874, "fully_vaccinated": 61975, "name": "Kiribati", "percent_fully_vaccinated": 48.09, "percent_vaccinated": 63.28, "population": 128874, "total_vaccinated": 81548, "vaccine_doses": 156812 }, "KM": { "cases": 8425, "deaths": 161, "deaths_per_million": 195.953, "fully_vaccinated": 382032, "name": "Komoorid", "percent_fully_vaccinated": 46.5, "percent_vaccinated": 51.51, "population": 821626, "total_vaccinated": 423255, "vaccine_doses": 804403 }, "KN": { "cases": 6501, "deaths": 46, "deaths_per_million": 966.265, "fully_vaccinated": 26944, "name": "Saint Kitts ja Nevis", "percent_fully_vaccinated": 56.6, "percent_vaccinated": 70.99, "population": 47606, "total_vaccinated": 33794, "vaccine_doses": 64225 }, "KP": { "cases": 1, "deaths": 6, "deaths_per_million": 0.231, "name": "Põhja-Korea", "population": 25971909 }, "KR": { "cases": 22701921, "deaths": 26332, "deaths_per_million": 508.044, "fully_vaccinated": 44664114, "name": "Lõuna-Korea", "percent_fully_vaccinated": 86.17, "percent_vaccinated": 87.02, "population": 51830139, "total_vaccinated": 45101931, "vaccine_doses": 128788734 }, "KW": { "cases": 657042, "deaths": 2563, "deaths_per_million": 603.043, "fully_vaccinated": 3331844, "name": "Kuveit", "percent_fully_vaccinated": 78.39, "percent_vaccinated": 80.97, "population": 4250114, "total_vaccinated": 3441269, "vaccine_doses": 8188392 }, "KY": { "cases": 30057, "deaths": 29, "deaths_per_million": 425.619, "fully_vaccinated": 60057, "name": "Kaimanisaared", "percent_fully_vaccinated": 88.14, "percent_vaccinated": 90.42, "population": 68136, "total_vaccinated": 61607, "vaccine_doses": 147774 }, "KZ": { "cases": 1474876, "deaths": 19039, "deaths_per_million": 991.797, "fully_vaccinated": 10554032, "name": "Kasahstan", "percent_fully_vaccinated": 54.98, "percent_vaccinated": 56.35, "population": 19196465, "total_vaccinated": 10816870, "vaccine_doses": 20918681 }, "LA": { "cases": 213502, "deaths": 757, "deaths_per_million": 101.952, "fully_vaccinated": 5222417, "name": "Laos", "percent_fully_vaccinated": 70.34, "percent_vaccinated": 79.31, "population": 7425058, "total_vaccinated": 5888649, "vaccine_doses": 11111066 }, "LB": { "cases": 1206052, "deaths": 10612, "deaths_per_million": 1897.497, "fully_vaccinated": 2390125, "name": "Liibanon", "percent_fully_vaccinated": 42.74, "percent_vaccinated": 48.54, "population": 5592631, "total_vaccinated": 2714899, "vaccine_doses": 5733532 }, "LC": { "cases": 28621, "deaths": 389, "deaths_per_million": 2165.297, "fully_vaccinated": 54750, "name": "Saint Lucia", "percent_fully_vaccinated": 30.48, "percent_vaccinated": 33.35, "population": 179652, "total_vaccinated": 59922, "vaccine_doses": 122447 }, "LI": { "cases": 19047, "deaths": 86, "deaths_per_million": 2202.925, "fully_vaccinated": 26439, "name": "Liechtenstein", "percent_fully_vaccinated": 67.72, "percent_vaccinated": 68.53, "population": 39039, "total_vaccinated": 26754, "vaccine_doses": 71386 }, "LK": { "cases": 669467, "deaths": 16669, "deaths_per_million": 765.566, "fully_vaccinated": 14562183, "name": "Sri Lanka", "percent_fully_vaccinated": 66.88, "percent_vaccinated": 78.57, "population": 21773441, "total_vaccinated": 17107568, "vaccine_doses": 39735513 }, "LR": { "cases": 7732, "deaths": 294, "deaths_per_million": 56.61, "fully_vaccinated": 2328125, "name": "Libeeria", "percent_fully_vaccinated": 44.83, "percent_vaccinated": 50.95, "population": 5193416, "total_vaccinated": 2645947, "vaccine_doses": 2921554 }, "LS": { "cases": 34206, "deaths": 704, "deaths_per_million": 308.575, "fully_vaccinated": 872661, "name": "Lesotho", "percent_fully_vaccinated": 38.25, "percent_vaccinated": 40.51, "population": 2281454, "total_vaccinated": 924248, "vaccine_doses": 1077116 }, "LT": { "cases": 1212309, "deaths": 9267, "deaths_per_million": 3325.497, "fully_vaccinated": 1877930, "name": "Leedu", "percent_fully_vaccinated": 67.39, "percent_vaccinated": 70.13, "population": 2786651, "total_vaccinated": 1954270, "vaccine_doses": 4496857 }, "LU": { "cases": 286045, "deaths": 1121, "deaths_per_million": 1753.423, "fully_vaccinated": 462843, "name": "Luksemburg", "percent_fully_vaccinated": 72.4, "percent_vaccinated": 75.33, "population": 639321, "total_vaccinated": 481593, "vaccine_doses": 1339825 }, "LV": { "cases": 893613, "deaths": 5934, "deaths_per_million": 3166.626, "fully_vaccinated": 1305976, "name": "Läti", "percent_fully_vaccinated": 69.69, "percent_vaccinated": 71.84, "population": 1873919, "total_vaccinated": 1346184, "vaccine_doses": 2895716 }, "LY": { "cases": 506689, "deaths": 6436, "deaths_per_million": 955.566, "fully_vaccinated": 1223738, "name": "Liibüa", "percent_fully_vaccinated": 18.17, "percent_vaccinated": 34.15, "population": 6735277, "total_vaccinated": 2300374, "vaccine_doses": 3693986 }, "MA": { "cases": 1264130, "deaths": 16270, "deaths_per_million": 438.821, "fully_vaccinated": 23473206, "name": "Maroko", "percent_fully_vaccinated": 63.31, "percent_vaccinated": 67.38, "population": 37076584, "total_vaccinated": 24981810, "vaccine_doses": 55109242 }, "MC": { "cases": 14341, "deaths": 61, "deaths_per_million": 1662.76, "fully_vaccinated": 23308, "name": "Monaco", "percent_fully_vaccinated": 58.98, "percent_vaccinated": 67.49, "population": 36686, "total_vaccinated": 26672, "vaccine_doses": 49980 }, "MD": { "cases": 569088, "deaths": 11725, "deaths_per_million": 3829.814, "fully_vaccinated": 1063425, "name": "Moldova", "percent_fully_vaccinated": 26.43, "percent_vaccinated": 26.87, "population": 3061506, "total_vaccinated": 1081073, "vaccine_doses": 2165600 }, "ME": { "cases": 273893, "deaths": 2769, "deaths_per_million": 4410.226, "fully_vaccinated": 284747, "name": "Montenegro", "percent_fully_vaccinated": 45.35, "percent_vaccinated": 46.61, "population": 627859, "total_vaccinated": 292661, "vaccine_doses": 678798 }, "MF": { "name": "Püha Martin" }, "MG": { "cases": 66615, "deaths": 1410, "deaths_per_million": 48.763, "fully_vaccinated": 1387190, "name": "Madagaskar", "percent_fully_vaccinated": 4.8, "percent_vaccinated": 4.98, "population": 28915653, "total_vaccinated": 1441319, "vaccine_doses": 1702913 }, "MH": { "cases": 13932, "deaths": 14, "deaths_per_million": 332.937, "fully_vaccinated": null, "name": "Marshalli Saared", "percent_vaccinated": null, "population": 42050, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "MK": { "cases": 338929, "deaths": 9461, "deaths_per_million": 4498.105, "fully_vaccinated": 837577, "name": "Põhja-Makedoonia", "percent_fully_vaccinated": 39.82, "percent_vaccinated": 40.61, "population": 2103330, "total_vaccinated": 854061, "vaccine_doses": 1856093 }, "ML": { "cases": 31275, "deaths": 739, "deaths_per_million": 33.737, "fully_vaccinated": 1498260, "name": "Mali", "percent_fully_vaccinated": 6.84, "percent_vaccinated": 9.41, "population": 21904983, "total_vaccinated": 2060837, "vaccine_doses": 2797589 }, "MM": { "cases": 614573, "deaths": 19437, "deaths_per_million": 361.295, "fully_vaccinated": 27027467, "name": "Myanmar", "percent_fully_vaccinated": 49.31, "percent_vaccinated": 60.22, "population": 53798084, "total_vaccinated": 33004742, "vaccine_doses": 62259560 }, "MN": { "cases": 976751, "deaths": 2125, "deaths_per_million": 634.749, "fully_vaccinated": 2175617, "name": "Mongoolia", "percent_fully_vaccinated": 65.35, "percent_vaccinated": 68.27, "population": 3347782, "total_vaccinated": 2272965, "vaccine_doses": 5492919 }, "MO": { "cases": 793, "deaths": 6, "deaths_per_million": 8.739, "fully_vaccinated": 594906, "name": "Macau", "percent_fully_vaccinated": 86.64, "percent_vaccinated": 90.6, "population": 686607, "total_vaccinated": 622096, "vaccine_doses": 1483200 }, "MP": { "name": "Põhja-Mariaanid" }, "MQ": { "name": "Martinique" }, "MR": { "cases": 62744, "deaths": 992, "deaths_per_million": 214.952, "fully_vaccinated": 1410195, "name": "Mauritaania", "percent_fully_vaccinated": 30.56, "percent_vaccinated": 43.17, "population": 4614974, "total_vaccinated": 1992317, "vaccine_doses": 3052866 }, "MS": { "cases": 1120, "deaths": 8, "deaths_per_million": 1811.184, "fully_vaccinated": 1923, "name": "Montserrat", "percent_fully_vaccinated": 43.54, "percent_vaccinated": 47.05, "population": 4417, "total_vaccinated": 2078, "vaccine_doses": 4511 }, "MT": { "cases": 113892, "deaths": 799, "deaths_per_million": 1516.854, "fully_vaccinated": 470523, "name": "Malta", "percent_fully_vaccinated": 89.33, "percent_vaccinated": 90.67, "population": 526748, "total_vaccinated": 477625, "vaccine_doses": 1333901 }, "MU": { "cases": 254400, "deaths": 1020, "deaths_per_million": 785.271, "fully_vaccinated": 977728, "name": "Mauritius", "percent_fully_vaccinated": 75.27, "percent_vaccinated": 78.68, "population": 1298915, "total_vaccinated": 1021934, "vaccine_doses": 2571682 }, "MV": { "cases": 184788, "deaths": 307, "deaths_per_million": 588.734, "fully_vaccinated": 384827, "name": "Maldiivid", "percent_fully_vaccinated": 73.8, "percent_vaccinated": 76.53, "population": 521458, "total_vaccinated": 399050, "vaccine_doses": 950159 }, "MW": { "cases": 87793, "deaths": 2676, "deaths_per_million": 134.542, "fully_vaccinated": 1932524, "name": "Malawi", "percent_fully_vaccinated": 9.72, "percent_vaccinated": 12.42, "population": 19889742, "total_vaccinated": 2469812, "vaccine_doses": 3810791 }, "MX": { "cases": 6994309, "deaths": 329225, "deaths_per_million": 2598.356, "fully_vaccinated": 79947470, "name": "Mehhiko", "percent_fully_vaccinated": 63.1, "percent_vaccinated": 74.77, "population": 126705138, "total_vaccinated": 94736020, "vaccine_doses": 209673612 }, "MY": { "cases": 4765188, "deaths": 36177, "deaths_per_million": 1077.534, "fully_vaccinated": 27488309, "name": "Malaisia", "percent_fully_vaccinated": 81.87, "percent_vaccinated": 83.66, "population": 33573874, "total_vaccinated": 28088915, "vaccine_doses": 72022708 }, "MZ": { "cases": 230009, "deaths": 2219, "deaths_per_million": 69.177, "fully_vaccinated": 12805276, "name": "Mosambiik", "percent_fully_vaccinated": 39.92, "percent_vaccinated": 41.84, "population": 32077072, "total_vaccinated": 13421088, "vaccine_doses": 24069038 }, "NA": { "cases": 169253, "deaths": 4074, "deaths_per_million": 1610.181, "fully_vaccinated": 489674, "name": "Namiibia", "percent_fully_vaccinated": 19.35, "percent_vaccinated": 22.3, "population": 2530151, "total_vaccinated": 564138, "vaccine_doses": 915321 }, "NC": { "cases": 73633, "deaths": 314, "deaths_per_million": 1091.035, "fully_vaccinated": 180518, "name": "Uus-Kaledoonia", "percent_fully_vaccinated": 62.72, "percent_vaccinated": 65.52, "population": 287800, "total_vaccinated": 188554, "vaccine_doses": 462522 }, "NE": { "cases": 9250, "deaths": 312, "deaths_per_million": 12.355, "fully_vaccinated": 2986249, "name": "Niger", "percent_fully_vaccinated": 11.83, "percent_vaccinated": 14.85, "population": 25252722, "total_vaccinated": 3750520, "vaccine_doses": 4532244 }, "NF": { "name": "Norfolki saare ala" }, "NG": { "cases": 263090, "deaths": 3148, "deaths_per_million": 14.752, "fully_vaccinated": 28163471, "name": "Nigeeria", "percent_fully_vaccinated": 13.2, "percent_vaccinated": 18.75, "population": 213401323, "total_vaccinated": 40021449, "vaccine_doses": 61569219 }, "NI": { "cases": 14931, "deaths": 244, "deaths_per_million": 35.618, "fully_vaccinated": 5671949, "name": "Nicaragua", "percent_fully_vaccinated": 82.8, "percent_vaccinated": 88.1, "population": 6850540, "total_vaccinated": 6035513, "vaccine_doses": 11707462 }, "NL": { "cases": 8389363, "deaths": 22677, "deaths_per_million": 1295.703, "fully_vaccinated": 11968730, "name": "Holland", "percent_fully_vaccinated": 68.39, "percent_vaccinated": 73.07, "population": 17501696, "total_vaccinated": 12787640, "vaccine_doses": 36056544 }, "NO": { "cases": 1459426, "deaths": 3908, "deaths_per_million": 723.299, "fully_vaccinated": 4051162, "name": "Norra", "percent_fully_vaccinated": 74.98, "percent_vaccinated": 80.4, "population": 5403021, "total_vaccinated": 4344175, "vaccine_doses": 11646222 }, "NP": { "cases": 996231, "deaths": 11995, "deaths_per_million": 399.368, "fully_vaccinated": 20876075, "name": "Nepal", "percent_fully_vaccinated": 69.51, "percent_vaccinated": 84.63, "population": 30034989, "total_vaccinated": 25419295, "vaccine_doses": 53747378 }, "NR": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 8585, "name": "Nauru", "percent_fully_vaccinated": 68.61, "percent_vaccinated": 83.86, "population": 12512, "total_vaccinated": 10493, "vaccine_doses": 24005 }, "NU": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1417, "name": "Niue", "percent_fully_vaccinated": 87.79, "percent_vaccinated": 102.23, "population": 1614, "total_vaccinated": 1650, "vaccine_doses": 4161 }, "NZ": { "cases": 1728018, "deaths": 1845, "deaths_per_million": 359.668, "fully_vaccinated": 4130447, "name": "Uus-Meremaa", "percent_fully_vaccinated": 80.52, "percent_vaccinated": 83.75, "population": 5129728, "total_vaccinated": 4296376, "vaccine_doses": 11650867 }, "OM": { "cases": 397846, "deaths": 4628, "deaths_per_million": 1023.787, "fully_vaccinated": 3044761, "name": "Omaan", "percent_fully_vaccinated": 67.35, "percent_vaccinated": 72.37, "population": 4520471, "total_vaccinated": 3271243, "vaccine_doses": 7089974 }, "PA": { "cases": 972800, "deaths": 8456, "deaths_per_million": 1943.342, "fully_vaccinated": 3137646, "name": "Panama", "percent_fully_vaccinated": 72.11, "percent_vaccinated": 80.32, "population": 4351267, "total_vaccinated": 3494917, "vaccine_doses": 8538113 }, "PE": { "cases": 4086627, "deaths": 215486, "deaths_per_million": 6391.309, "fully_vaccinated": 28043800, "name": "Peruu", "percent_fully_vaccinated": 83.18, "percent_vaccinated": 88.29, "population": 33715472, "total_vaccinated": 29767490, "vaccine_doses": 82366473 }, "PF": { "cases": 76359, "deaths": 649, "deaths_per_million": 2134.644, "fully_vaccinated": 184491, "name": "Prantsuse Polüneesia", "percent_fully_vaccinated": 60.68, "percent_vaccinated": 61.95, "population": 304032, "total_vaccinated": 188352, "vaccine_doses": 465418 }, "PG": { "cases": 44866, "deaths": 664, "deaths_per_million": 66.737, "fully_vaccinated": 282810, "name": "Paapua Uus-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 2.84, "percent_vaccinated": 3.44, "population": 9949437, "total_vaccinated": 342244, "vaccine_doses": 647736 }, "PH": { "cases": 3864034, "deaths": 61476, "deaths_per_million": 539.83, "fully_vaccinated": 72226419, "name": "Filipiinid", "percent_fully_vaccinated": 63.42, "percent_vaccinated": 67.48, "population": 113880328, "total_vaccinated": 76848338, "vaccine_doses": 158195420 }, "PK": { "cases": 1567147, "deaths": 30559, "deaths_per_million": 132.06, "fully_vaccinated": 130914206, "name": "Pakistan", "percent_fully_vaccinated": 56.57, "percent_vaccinated": 60.07, "population": 231402116, "total_vaccinated": 139008069, "vaccine_doses": 291581697 }, "PL": { "cases": 6154969, "deaths": 116936, "deaths_per_million": 3052.543, "fully_vaccinated": 22540535, "name": "Poola", "percent_fully_vaccinated": 58.84, "percent_vaccinated": 59.42, "population": 38307726, "total_vaccinated": 22764155, "vaccine_doses": 55951308 }, "PM": { "cases": 3131, "deaths": 1, "deaths_per_million": 169.981, "name": "Saint-Pierre ja Miquelon", "population": 5883 }, "PN": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 47, "name": "Pitcairn", "percent_fully_vaccinated": 100, "percent_vaccinated": 100, "total_vaccinated": 47, "vaccine_doses": 94 }, "PR": { "population": 2828246 }, "PS": { "cases": 698384, "deaths": 5694, "deaths_per_million": 1109.208, "fully_vaccinated": 1774298, "name": "Palestiina Riik", "percent_fully_vaccinated": 34.56, "percent_vaccinated": 39.16, "population": 5133392, "total_vaccinated": 2010433, "vaccine_doses": 3741181 }, "PT": { "cases": 5399857, "deaths": 24797, "deaths_per_million": 2409.791, "fully_vaccinated": 8904917, "name": "Portugal", "percent_fully_vaccinated": 86.54, "percent_vaccinated": 94.7, "population": 10290103, "total_vaccinated": 9744544, "vaccine_doses": 24840221 }, "PW": { "cases": 5308, "deaths": 6, "deaths_per_million": 332.889, "name": "Belau", "population": 18024 }, "PY": { "cases": 714340, "deaths": 19448, "deaths_per_million": 2901.042, "fully_vaccinated": 3505098, "name": "Paraguay", "percent_fully_vaccinated": 52.29, "percent_vaccinated": 59.35, "population": 6703799, "total_vaccinated": 3978373, "vaccine_doses": 9313856 }, "QA": { "cases": 425582, "deaths": 681, "deaths_per_million": 253.326, "fully_vaccinated": 2755141, "name": "Katar", "percent_fully_vaccinated": 102.49, "percent_vaccinated": 102.49, "population": 2688235, "total_vaccinated": 2755141, "vaccine_doses": 7353987 }, "RE": { "name": "Réunion" }, "RO": { "cases": 3199216, "deaths": 66576, "deaths_per_million": 3444.437, "fully_vaccinated": 8114769, "name": "Rumeenia", "percent_fully_vaccinated": 42.42, "percent_vaccinated": 42.32, "population": 19328560, "total_vaccinated": 8179174, "vaccine_doses": 16827486 }, "RS": { "cases": 2257659, "deaths": 16574, "deaths_per_million": 2411.975, "fully_vaccinated": 3278198, "name": "Serbia", "percent_fully_vaccinated": 47.71, "percent_vaccinated": 48.81, "population": 6871547, "total_vaccinated": 3354075, "vaccine_doses": 8534688 }, "RU": { "cases": 18941817, "deaths": 375983, "deaths_per_million": 2591.15, "fully_vaccinated": 75671734, "name": "Venemaa", "percent_fully_vaccinated": 52.15, "percent_vaccinated": 57.35, "population": 145102755, "total_vaccinated": 83214591, "vaccine_doses": 173249265 }, "RW": { "cases": 132401, "deaths": 1466, "deaths_per_million": 108.9, "fully_vaccinated": 10488764, "name": "Rwanda", "percent_fully_vaccinated": 77.91, "percent_vaccinated": 81.27, "population": 13461888, "total_vaccinated": 10940142, "vaccine_doses": 26054302 }, "SA": { "cases": 812903, "deaths": 9282, "deaths_per_million": 258.189, "fully_vaccinated": 25082132, "name": "Saudi Araabia", "percent_fully_vaccinated": 70.97, "percent_vaccinated": 75.59, "population": 35950396, "total_vaccinated": 26713922, "vaccine_doses": 66700629 }, "SB": { "cases": 21544, "deaths": 153, "deaths_per_million": 216.147, "fully_vaccinated": 196097, "name": "Saalomoni Saared", "percent_fully_vaccinated": 27.7, "percent_vaccinated": 42.33, "population": 707851, "total_vaccinated": 299608, "vaccine_doses": 513692 }, "SC": { "cases": 45852, "deaths": 168, "deaths_per_million": 1577.909, "fully_vaccinated": 81133, "name": "Seišellid", "percent_fully_vaccinated": 76.2, "percent_vaccinated": 80.14, "population": 106470, "total_vaccinated": 85329, "vaccine_doses": 212980 }, "SD": { "cases": 63173, "deaths": 4961, "deaths_per_million": 108.658, "fully_vaccinated": 4536964, "name": "Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 10.1, "percent_vaccinated": 14.81, "population": 45657202, "total_vaccinated": 6651268, "vaccine_doses": 8179010 }, "SE": { "cases": 2558943, "deaths": 19682, "deaths_per_million": 1880.369, "fully_vaccinated": 7661144, "name": "Rootsi", "percent_fully_vaccinated": 73.19, "percent_vaccinated": 74.94, "population": 10467097, "total_vaccinated": 7844259, "vaccine_doses": 22863668 }, "SG": { "cases": 1824832, "deaths": 1586, "deaths_per_million": 290.817, "fully_vaccinated": 5002239, "name": "Singapur", "percent_fully_vaccinated": 91.72, "percent_vaccinated": 92.12, "population": 5453600, "total_vaccinated": 5023722, "vaccine_doses": 14304654 }, "SH": { "cases": 7, "deaths": null, "fully_vaccinated": 3531, "name": "Saint Helena (meretagune ala)", "percent_vaccinated": 71.83, "population": 5404, "total_vaccinated": 4361, "vaccine_doses": 7892 }, "SI": { "cases": 1116916, "deaths": 6765, "deaths_per_million": 3191.926, "fully_vaccinated": 1222225, "name": "Sloveenia", "percent_fully_vaccinated": 57.67, "percent_vaccinated": 59.72, "population": 2119410, "total_vaccinated": 1265802, "vaccine_doses": 2996643 }, "SJ": { "name": "Svalbard ja Jan Mayen" }, "SK": { "cases": 2580748, "deaths": 20236, "deaths_per_million": 3714.648, "fully_vaccinated": 2763765, "name": "Slovakkia", "percent_fully_vaccinated": 50.73, "percent_vaccinated": 51.82, "population": 5447622, "total_vaccinated": 2822919, "vaccine_doses": 7074803 }, "SL": { "cases": 7744, "deaths": 126, "deaths_per_million": 14.963, "fully_vaccinated": 2170329, "name": "Sierra Leone", "percent_fully_vaccinated": 25.77, "percent_vaccinated": 34.24, "population": 8420641, "total_vaccinated": 2882812, "vaccine_doses": 3526495 }, "SM": { "cases": 20292, "deaths": 118, "deaths_per_million": 3496.711, "fully_vaccinated": 23633, "name": "San Marino", "percent_fully_vaccinated": 69.49, "percent_vaccinated": 77.5, "population": 33746, "total_vaccinated": 26357, "vaccine_doses": 69338 }, "SN": { "cases": 87987, "deaths": 1968, "deaths_per_million": 116.61, "fully_vaccinated": 1079255, "name": "Senegal", "percent_fully_vaccinated": 6.39, "percent_vaccinated": 8.66, "population": 16876720, "total_vaccinated": 1460773, "vaccine_doses": 2469499 }, "SO": { "cases": 27020, "deaths": 1361, "deaths_per_million": 79.751, "fully_vaccinated": 2117645, "name": "Somaalia", "percent_fully_vaccinated": 12.41, "percent_vaccinated": 17.7, "population": 17065581, "total_vaccinated": 3020218, "vaccine_doses": 3939144 }, "SR": { "cases": 81022, "deaths": 1383, "deaths_per_million": 2256.176, "fully_vaccinated": 237879, "name": "Suriname", "percent_fully_vaccinated": 40.2, "percent_vaccinated": 45.26, "population": 612984, "total_vaccinated": 267820, "vaccine_doses": 505699 }, "SS": { "cases": 17823, "deaths": 138, "deaths_per_million": 12.839, "fully_vaccinated": 1531295, "name": "Lõuna-Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 14.25, "percent_vaccinated": 14.64, "population": 10748272, "total_vaccinated": 1573206, "vaccine_doses": 1623564 }, "ST": { "cases": 6136, "deaths": 76, "deaths_per_million": 340.644, "fully_vaccinated": 101669, "name": "São Tomé ja Príncipe", "percent_fully_vaccinated": 45.57, "percent_vaccinated": 56.76, "population": 223107, "total_vaccinated": 126645, "vaccine_doses": 223558 }, "SV": { "cases": 190818, "deaths": 4220, "deaths_per_million": 668.338, "fully_vaccinated": 4330643, "name": "El Salvador", "percent_fully_vaccinated": 68.59, "percent_vaccinated": 73.33, "population": 6314167, "total_vaccinated": 4630037, "vaccine_doses": 11127982 }, "SX": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 26515, "name": "Sint Maarten", "percent_fully_vaccinated": 60.2, "percent_vaccinated": 64.72, "population": 44042, "total_vaccinated": 28502, "vaccine_doses": 64027 }, "SY": { "cases": 56924, "deaths": 3162, "deaths_per_million": 148.281, "fully_vaccinated": 1975069, "name": "Süüria", "percent_fully_vaccinated": 9.26, "percent_vaccinated": 13.56, "population": 21324367, "total_vaccinated": 2892516, "vaccine_doses": 4494350 }, "SZ": { "cases": 73345, "deaths": 1421, "deaths_per_million": 1191.843, "fully_vaccinated": 342088, "name": "Svaasimaa", "percent_fully_vaccinated": 28.69, "percent_vaccinated": 34.43, "population": 1192271, "total_vaccinated": 410506, "vaccine_doses": 746363 }, "TC": { "cases": 6359, "deaths": 36, "deaths_per_million": 797.978, "fully_vaccinated": 30288, "name": "Turks ja Caicos", "percent_fully_vaccinated": 67.14, "percent_vaccinated": 71.68, "population": 45114, "total_vaccinated": 32338, "vaccine_doses": 72837 }, "TD": { "cases": 7491, "deaths": 193, "deaths_per_million": 11.234, "fully_vaccinated": 3608914, "name": "Tšaad", "percent_fully_vaccinated": 21.01, "percent_vaccinated": 21.75, "population": 17179740, "total_vaccinated": 3736379, "vaccine_doses": 3873794 }, "TF": { "name": "Prantsuse Lõunaalad" }, "TG": { "cases": 38394, "deaths": 282, "deaths_per_million": 32.621, "fully_vaccinated": 1557538, "name": "Togo", "percent_fully_vaccinated": 18.02, "percent_vaccinated": 24.9, "population": 8644829, "total_vaccinated": 2152846, "vaccine_doses": 3290821 }, "TH": { "cases": 4641263, "deaths": 32138, "deaths_per_million": 448.848, "fully_vaccinated": 53339327, "name": "Tai", "percent_fully_vaccinated": 74.5, "percent_vaccinated": 79.5, "population": 71601103, "total_vaccinated": 56921800, "vaccine_doses": 141793878 }, "TJ": { "cases": 17786, "deaths": 125, "deaths_per_million": 12.82, "fully_vaccinated": 4976770, "name": "Tadžikistan", "percent_fully_vaccinated": 51.05, "percent_vaccinated": 53.23, "population": 9750064, "total_vaccinated": 5189877, "vaccine_doses": 12504152 }, "TK": { "fully_vaccinated": 1125, "name": "Tokelau", "percent_fully_vaccinated": 60.84, "percent_vaccinated": 72.42, "population": 1849, "total_vaccinated": 1339, "vaccine_doses": 3326 }, "TL": { "cases": 23140, "deaths": 135, "deaths_per_million": 102.2, "fully_vaccinated": 737788, "name": "Ida-Timor", "percent_fully_vaccinated": 55.85, "percent_vaccinated": 64.14, "population": 1320942, "total_vaccinated": 847289, "vaccine_doses": 1772992 }, "TM": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 9753, "name": "Türkmenistan", "percent_vaccinated": 0.53, "total_vaccinated": 32240, "vaccine_doses": 41993 }, "TN": { "cases": 1142527, "deaths": 29221, "deaths_per_million": 2382.869, "fully_vaccinated": 6379629, "name": "Tuneesia", "percent_fully_vaccinated": 52.02, "percent_vaccinated": 72.52, "population": 12262946, "total_vaccinated": 8893511, "vaccine_doses": 14916574 }, "TO": { "cases": 14135, "deaths": 12, "deaths_per_million": 113.189, "fully_vaccinated": 76562, "name": "Tonga", "percent_fully_vaccinated": 72.22, "percent_vaccinated": 85.54, "population": 106017, "total_vaccinated": 90683, "vaccine_doses": 204860 }, "TR": { "cases": 16671848, "deaths": 100400, "deaths_per_million": 1184.306, "fully_vaccinated": 53141233, "name": "Türgi", "percent_fully_vaccinated": 62.68, "percent_vaccinated": 68.31, "population": 84775404, "total_vaccinated": 57910228, "vaccine_doses": 151899198 }, "TT": { "cases": 177583, "deaths": 4113, "deaths_per_million": 2695.877, "fully_vaccinated": 716230, "name": "Trinidad ja Tobago", "percent_fully_vaccinated": 46.95, "percent_vaccinated": 49.35, "population": 1525663, "total_vaccinated": 752849, "vaccine_doses": 1579175 }, "TV": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 6160, "name": "Tuvalu", "percent_fully_vaccinated": 51.66, "percent_vaccinated": 53.4, "population": 11925, "total_vaccinated": 6368, "vaccine_doses": 12528 }, "TW": { "cases": 5115052, "deaths": 9691, "deaths_per_million": 406.162, "fully_vaccinated": 20055391, "name": "Taiwan", "percent_fully_vaccinated": 84.05, "percent_vaccinated": 89.84, "population": 23859912, "total_vaccinated": 21436852, "vaccine_doses": 60453202 }, "TZ": { "cases": 38712, "deaths": 841, "deaths_per_million": 13.226, "fully_vaccinated": 14775183, "name": "Tansaania", "percent_fully_vaccinated": 23.24, "percent_vaccinated": 25.66, "population": 63588334, "total_vaccinated": 16315065, "vaccine_doses": 19927742 }, "UA": { "cases": 5315613, "deaths": 116555, "deaths_per_million": 2677.491, "fully_vaccinated": 15221792, "name": "Ukraina", "percent_fully_vaccinated": 35.02, "percent_vaccinated": 36.19, "population": 43531422, "total_vaccinated": 15729617, "vaccine_doses": 31683310 }, "UG": { "cases": 169396, "deaths": 3628, "deaths_per_million": 79.121, "fully_vaccinated": 12434786, "name": "Uganda", "percent_fully_vaccinated": 27.12, "percent_vaccinated": 39.7, "population": 45853778, "total_vaccinated": 18203390, "vaccine_doses": 24859885 }, "US": { "cases": 93903884, "deaths": 1042398, "deaths_per_million": 3093.191, "fully_vaccinated": 223684995, "name": "Ameerika Ühendriigid", "percent_fully_vaccinated": 67.37, "percent_vaccinated": 79.01, "population": 336997624, "total_vaccinated": 262323836, "vaccine_doses": 607588352 }, "UY": { "cases": 977305, "deaths": 7438, "deaths_per_million": 2170.88, "fully_vaccinated": 2891637, "name": "Uruguay", "percent_fully_vaccinated": 84.4, "percent_vaccinated": 87.56, "population": 3426260, "total_vaccinated": 3000127, "vaccine_doses": 8726087 }, "UZ": { "cases": 243710, "deaths": 1637, "deaths_per_million": 48.032, "fully_vaccinated": 15794134, "name": "Usbekistan", "percent_fully_vaccinated": 46.34, "percent_vaccinated": 58.36, "population": 34081449, "total_vaccinated": 19890447, "vaccine_doses": 58191020 }, "VA": { "cases": 29, "deaths": 0, "fully_vaccinated": null, "name": "Vatikan", "percent_vaccinated": null, "population": 511, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "VC": { "cases": 9415, "deaths": 115, "deaths_per_million": 1102.251, "fully_vaccinated": 31168, "name": "Saint Vincent ja Grenadiinid", "percent_fully_vaccinated": 29.87, "percent_vaccinated": 35.51, "population": 104332, "total_vaccinated": 37052, "vaccine_doses": 72280 }, "VE": { "cases": 541708, "deaths": 5790, "deaths_per_million": 205.32, "fully_vaccinated": 14287370, "name": "Venezuela", "percent_fully_vaccinated": 49.77, "percent_vaccinated": 77.19, "population": 28199866, "total_vaccinated": 22157232, "vaccine_doses": 37860994 }, "VG": { "cases": 7131, "deaths": 63, "deaths_per_million": 2024.291, "fully_vaccinated": 18187, "name": "Briti Neitsisaared", "percent_fully_vaccinated": 58.44, "percent_vaccinated": 62.44, "population": 31122, "total_vaccinated": 19433, "vaccine_doses": 41346 }, "VI": { "population": 104218 }, "VN": { "cases": 11392859, "deaths": 43108, "deaths_per_million": 442.278, "fully_vaccinated": 80185029, "name": "Vietnam", "percent_fully_vaccinated": 82.27, "percent_vaccinated": 89.04, "population": 97468028, "total_vaccinated": 86785069, "vaccine_doses": 234856999 }, "VU": { "cases": 11777, "deaths": 14, "deaths_per_million": 43.868, "fully_vaccinated": 130607, "name": "Vanuatu", "percent_fully_vaccinated": 40.93, "percent_vaccinated": 44.91, "population": 319136, "total_vaccinated": 143339, "vaccine_doses": 289912 }, "WF": { "cases": 761, "deaths": 7, "deaths_per_million": 602.047, "fully_vaccinated": 6457, "name": "Wallis ja Futuna", "percent_fully_vaccinated": 58.2, "percent_vaccinated": 58.44, "population": 11627, "total_vaccinated": 6483, "vaccine_doses": 16426 }, "WS": { "cases": 15767, "deaths": 29, "deaths_per_million": 132.563, "fully_vaccinated": 198896, "name": "Samoa", "percent_fully_vaccinated": 90.92, "percent_vaccinated": 104.81, "population": 218764, "total_vaccinated": 229291, "vaccine_doses": 503009 }, "XC": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 275988, "name": "Põhja-Küprose Türgi Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 72.2, "percent_vaccinated": 74.39, "total_vaccinated": 284357, "vaccine_doses": 617389 }, "XK": { "cases": 270506, "deaths": 3191, "deaths_per_million": 1790.569, "fully_vaccinated": 824468, "name": "Kosovo", "percent_fully_vaccinated": 46.26, "percent_vaccinated": 50.84, "population": 1782115, "total_vaccinated": 905992, "vaccine_doses": 1835416 }, "XW": { "cases": 598444889, "deaths": 6461455, "deaths_per_million": 816.944, "fully_vaccinated": 4908369526, "name": "Maa", "note": "Maailma koondnumbrites ei ole arvesse võetud näitajaid riikidest, kust ei ole tulemusi raporteeritud.", "percent_fully_vaccinated": 62.06, "percent_vaccinated": 67.5, "population": 7909295152, "total_vaccinated": 5339059240, "vaccine_doses": 12514731624 }, "YE": { "cases": 11919, "deaths": 2155, "deaths_per_million": 65.339, "fully_vaccinated": 452843, "name": "Jeemen", "percent_fully_vaccinated": 1.37, "percent_vaccinated": 2.16, "population": 32981641, "total_vaccinated": 712781, "vaccine_doses": 880609 }, "YT": { "name": "Mayotte" }, "ZA": { "cases": 4010453, "deaths": 102084, "deaths_per_million": 1718.81, "fully_vaccinated": 19298607, "name": "Lõuna-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 32.49, "percent_vaccinated": 37.44, "population": 59392255, "total_vaccinated": 22238722, "vaccine_doses": 37405743 }, "ZM": { "cases": 332648, "deaths": 4016, "deaths_per_million": 206.233, "fully_vaccinated": 5642960, "name": "Sambia", "percent_fully_vaccinated": 28.98, "percent_vaccinated": 38.72, "population": 19473125, "total_vaccinated": 7540676, "vaccine_doses": 8830640 }, "ZW": { "cases": 256628, "deaths": 5592, "deaths_per_million": 349.642, "fully_vaccinated": 4692440, "name": "Zimbabwe", "percent_fully_vaccinated": 29.34, "percent_vaccinated": 39.87, "population": 15993524, "total_vaccinated": 6376117, "vaccine_doses": 12182698 } } mzob5ze8xi6g0vbzllb5oganjj3zlq3 Alar Karise presidendivisiidid 0 616843 6183555 6126204 2022-08-26T06:52:45Z 81.90.124.250 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2022}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=juuni}} Allpool on ülevaade Eesti presidendi [[Alar Karis]]e ametialastest välisvisiitidest. {| class="wikitable sortable" !Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 14. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s Läti parlamendi esimehe [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tutvus tulevase [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonega. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga ja külastas värskelt renoveeritud [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonna]] hoonet. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 27. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja külastas [[Eesti suursaatkond Vilniuses|Eesti suursaatkonna]] hoonet. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit ||28.–29. oktoober 2021 | Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga ja külastas [[Eesti suursaatkond Varssavis|Eesti suursaatkonna]] hoonet. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11.–13. november 2021 || Alar Karis kohtus Pariisi rahufoorumil [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]i, [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[Kamala Harris]]e, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Justin Trudeau]]', [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i ja [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni valitud presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga. Lisaks esines ta kõnega UNESCO 75. aastapäeva tähistamisel. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 15. november 2021 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga. Arutati [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Valgevene]] piiril toimuvat hübriidrünnakut (videosilla teel osales [[Poola president]] [[Andrzej Duda]]) ning tehti [[deklaratsioon|ühisavaldus]]. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2.–3. detsember 2021 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni valitud presidendi]] Ursula von der Leyeniga. Arutati hübriidkriisi ja julgeolekut Euroopas ning küberteemasid ja kliimaküsimusi. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 7.–10. detsember 2021 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]is [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]i,[[ÜRO peaassamblee president| peaassamblee presidendi]] [[Abdulla Shahid]]i ja [[Nigeri president|Nigeri presidendi]] [[Mohamed Bazoum]]iga. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12.–13. jaanuar 2022 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Belglaste kuningas|Belgia kuninga]] [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]]-ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 20. jaanuar 2022 || Alar Karis kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Carl XVI Gustaf]]i ja [[Riksdag|Rootsi Riksdagi]] spiikri [[Andreas Norlén]]iga ning külastas [[Stockholmi Eesti Kool]]i. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 4. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Oslo]]s [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoni]], [[Norra peaminister|peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga ja [[Norra parlamendi spiiker|Norra parlamendi spiikri]] [[Masud Gharahkhan]]iga, kus arutas Euroopa ja regiooni julgeolekuolukorda, Ukraina piiridel toimuvat, julgeolekualast koostööd nii NATOs kui ÜROs, samuti regionaalset koostööd puudutavaid küsimusi ning Arktika Nõukoguga seotud küsimusi. Ta avas [[Eesti Suursaatkond Oslos|Eesti suursaatkonna]] uue hoone Oslos. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 22. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga, lisaks osales Donetski ja Luhanski piirkonna Ukraina kriisi ühisavalduses. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 25. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]], [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]i, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]], [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[János Áder|János Ádere]], [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]e ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga. Toimus [[Bukaresti 9|B9]]-formaadis riigipeade kohtumine seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa laiaulatusliku sõjalise rünnakuga Ukraina vastu]]. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 17. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Chișinău]]s Moldova presidendi Maia Sandu ja [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Natalia Gavrilița]]ga. Vesteldi Moldova Euroopa integratsioonist, arutati võimalusi kahepoolse koostöö tihendamiseks idapartnerluses ja rahvusvaheliselt laiemalt. Alar Karis külastas Chișinău kesklinnast paari kilomeetri kaugusel asuvat Moldova suurimat Ukraina [[sõjapõgenik]]e vastuvõtukeskust. |- | {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 17. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Bukarest]]is Rumeenia presidendi Klaus Iohannisega. Arutati Eesti ja Rumeenia koostööd ning Euroopa Liidu ja NATO tegevust eesmärgiga lõpetada sõda Euroopas. |- | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 18.–20. märts 2022 || Alar Karis külastas [[Abu Dhabi]]s [[Eesti suursaatkond Abu Dhabis|Eesti suursaatkonna]] hoonet ja osales [[Dubai]]s [[Maailmanäitus|EXPO 2022]]-l, kus käis Eesti ja Ukraina paviljonides. Ta käis ka Abu Dhabis Louvre'i kunstimuuseumis. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]]s NATO peasekretäri [[Jens Stoltenberg]]i, Poola presidendi Andrzej Duda, Leedu presidendi Gitanas Nausėda ja Läti presidendi Egils Levitsiga. Räägiti Ukraina igakülgsest toetamisest ja Euroopa julgeoleku kindlustamisest [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] vastu. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 12. aprill 2022 || Alar Karis kohtus [[Rzeszów]]is Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga. Arutleti [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] laiaulatusliku sõjalise rünnaku üle Ukraina vastu. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13.–14. aprill 2022 || Alar Karis koos Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, et väljendada ühisavalduses toetust Ukraina rahvale, kes kaitseb oma riiki [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] agressiooni eest. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 20.–21. aprill 2022 || Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega [[Veneetsia]]s [[59. Veneetsia biennaal|59. Veneetsia kunstibiennaalil]] Eesti rahvuspaviljoni avamisel. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 11. mai 2022 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s Soome presidendi Sauli Niinistöga, kellega vahetas mõtteid regionaalse julgeoleku ning [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Ukraina]] ja [[NATO]]ga seotud teemadel. Samuti avati koos [[Tuglase Selts]]i 40. aastapäevale pühendatud pidulik seminar. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 23.–26. mai 2022 || Alar Karis kohtus [[Genf]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Khachaturyani]]ga, [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Natalia Gavrilița]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Garibašvili]]ga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Dritan Abazović]]iga ja [[Austria peaminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga, mil arutlus Euroopa Liidu naabruspoliitika tulevik, arvestades [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] agressiooni Ukrainas. |- | {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 10. juuni 2022 || Alar Karis kohtus [[Bukarest]]is [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga [[Bukarest 9|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, mil arutatakse [[NATO]] idadiiva heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamise võimalusi ja [[Soome]] ja [[Rootsi]] alliansiga liitumisest. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 14.–15. juuni 2022 || Alar Karis kohtus [[Kopenhaagen]]is [[Taani kuninglik perekond|Taani kuninganna]] [[Margrethe II]]'ga, [[Taani kuninglik perekond|Taani kroonprints]] [[Frederik (Taani kroonprints)|Frederik]]ega ja [[Taani parlament|Taani parlamendi esimehe]] [[Henrik Dam Kristensen]]iga, mil arutlusel Ukraina jätkuv igakülgne toetamine, Läänemere regiooni julgeolek ja eelolev [[NATO]] Madridi tippkohtumine ning Taani eestlaskonnaga. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 20. juuni 2022 || Alar Karis osales [[Riia]]s [[Kolme Mere Algatus]]e tippkohtumisel, kus olid kohal [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni asepresident]] [[Valdis Dombrovskis]], [[Läti president]] [[Egils Levits]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Poola president]] [[Andrzej Duda]], [[Tšehhi parlamendi president]] [[Miloš Vystrčil]], [[Austria president|Austria Liitvabariigi president]] [[Alexander Van der Bellen]], [[Slovakkia peaminister]] [[Eduard Heger]], [[Ungari president]] [[Katalin Novák]], [[Sloveenia president]] [[Borut Pahor]], [[Horvaatia president]] [[Zoran Milanović]], [[Rumeenia president]] [[Klaus Iohannis]] ja [[Bulgaaria president]] [[Rumen Radev]]. Kutsutud külalised olid kohal [[Ameerika Ühendriikide Rahvusvaheline Arengu Finantskorporatsioon|Ameerika Ühendriikide Rahvusvaheline Arengu Finantskorporatsiooni tegevjuht]] [[Scott A. Nathan]] ja [[Ukraina Ülemraada|Ukraina Ülemraada aseesimees]] [[Olena Kondratjuk]]. Ühtlasi kohtus Alar Karis ärifoorumil [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga. Arutluse eesmärk oli rajada Euroopa idapoolsel põhi-lõuna teljel transpordi-, energia- ja digiühendusi, kaasates lisaks riiklikele investeeringutele ka erainvesteeringuid. |- | {{riigi ikoon|Island}} || töövisiit || 26.-27. august 2022 || Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga koos [[Eesti peaminister|Eesti välisministri]] [[Urmas Reinsalu]]ga osalesid [[Reykjavik]]is [[Höfði Maja]]s [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i 31 aasta möödumist kolme Balti riigi iseseisvuse taastamise kutsel ametlikul, kus olid kohal [[Läti president]] [[Egils Levits]] koos abikaasa [[Andra Levite|Andra]]ga, [[Läti peaminister]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]] koos abikaasa [[Diana Nausėdienė|Diana]]ga ja , [[Leedu peaminister]] [[Gabrielius Landsbergis]]. Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]] kohtusid [[Islandi parlamendi spiiker|Islandi parlamendi spiikri]] [[Birgir Ármannsson]]iga [[Alþingi|Islandi parlamendis]]. Alar Karis koos Baltimaade presidendidega kohtusid [[Viðey saar|Viðey saarel]] [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Katrín Jakobsdóttir]]iga. Alar Karis koos Baltimaade presidendidega külastasid [[Hellisheiði elektrijaam]]as, [[Þingvelliri rahvuspark|Þingvelliri rahvuspargis]] ja elavate eestlastega. |} [[Kategooria:Eesti presidendid]] 3xbl7hqs753vu1mtyzu5bczp873xb73 6183561 6183555 2022-08-26T07:20:32Z 81.90.124.250 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2022}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=juuni}} Allpool on ülevaade Eesti presidendi [[Alar Karis]]e ametialastest välisvisiitidest. {| class="wikitable sortable" !Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 14. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s Läti parlamendi esimehe [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tutvus tulevase [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonega. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga ja külastas värskelt renoveeritud [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonna]] hoonet. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 27. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja külastas [[Eesti suursaatkond Vilniuses|Eesti suursaatkonna]] hoonet. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit ||28.–29. oktoober 2021 | Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga ja külastas [[Eesti suursaatkond Varssavis|Eesti suursaatkonna]] hoonet. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11.–13. november 2021 || Alar Karis kohtus Pariisi rahufoorumil [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]i, [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[Kamala Harris]]e, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Justin Trudeau]]', [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i ja [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni valitud presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga. Lisaks esines ta kõnega UNESCO 75. aastapäeva tähistamisel. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 15. november 2021 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga. Arutati [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Valgevene]] piiril toimuvat hübriidrünnakut (videosilla teel osales [[Poola president]] [[Andrzej Duda]]) ning tehti [[deklaratsioon|ühisavaldus]]. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2.–3. detsember 2021 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni valitud presidendi]] Ursula von der Leyeniga. Arutati hübriidkriisi ja julgeolekut Euroopas ning küberteemasid ja kliimaküsimusi. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 7.–10. detsember 2021 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]is [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]i,[[ÜRO peaassamblee president| peaassamblee presidendi]] [[Abdulla Shahid]]i ja [[Nigeri president|Nigeri presidendi]] [[Mohamed Bazoum]]iga. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12.–13. jaanuar 2022 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Belglaste kuningas|Belgia kuninga]] [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]]-ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 20. jaanuar 2022 || Alar Karis kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Carl XVI Gustaf]]i ja [[Riksdag|Rootsi Riksdagi]] spiikri [[Andreas Norlén]]iga ning külastas [[Stockholmi Eesti Kool]]i. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 4. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Oslo]]s [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoni]], [[Norra peaminister|peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga ja [[Norra parlamendi spiiker|Norra parlamendi spiikri]] [[Masud Gharahkhan]]iga, kus arutas Euroopa ja regiooni julgeolekuolukorda, Ukraina piiridel toimuvat, julgeolekualast koostööd nii NATOs kui ÜROs, samuti regionaalset koostööd puudutavaid küsimusi ning Arktika Nõukoguga seotud küsimusi. Ta avas [[Eesti Suursaatkond Oslos|Eesti suursaatkonna]] uue hoone Oslos. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 22. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga, lisaks osales Donetski ja Luhanski piirkonna Ukraina kriisi ühisavalduses. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 25. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]], [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]i, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]], [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[János Áder|János Ádere]], [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]e ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga. Toimus [[Bukaresti 9|B9]]-formaadis riigipeade kohtumine seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa laiaulatusliku sõjalise rünnakuga Ukraina vastu]]. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 17. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Chișinău]]s Moldova presidendi Maia Sandu ja [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Natalia Gavrilița]]ga. Vesteldi Moldova Euroopa integratsioonist, arutati võimalusi kahepoolse koostöö tihendamiseks idapartnerluses ja rahvusvaheliselt laiemalt. Alar Karis külastas Chișinău kesklinnast paari kilomeetri kaugusel asuvat Moldova suurimat Ukraina [[sõjapõgenik]]e vastuvõtukeskust. |- | {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 17. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Bukarest]]is Rumeenia presidendi Klaus Iohannisega. Arutati Eesti ja Rumeenia koostööd ning Euroopa Liidu ja NATO tegevust eesmärgiga lõpetada sõda Euroopas. |- | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 18.–20. märts 2022 || Alar Karis külastas [[Abu Dhabi]]s [[Eesti suursaatkond Abu Dhabis|Eesti suursaatkonna]] hoonet ja osales [[Dubai]]s [[Maailmanäitus|EXPO 2022]]-l, kus käis Eesti ja Ukraina paviljonides. Ta käis ka Abu Dhabis Louvre'i kunstimuuseumis. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]]s NATO peasekretäri [[Jens Stoltenberg]]i, Poola presidendi Andrzej Duda, Leedu presidendi Gitanas Nausėda ja Läti presidendi Egils Levitsiga. Räägiti Ukraina igakülgsest toetamisest ja Euroopa julgeoleku kindlustamisest [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] vastu. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 12. aprill 2022 || Alar Karis kohtus [[Rzeszów]]is Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga. Arutleti [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] laiaulatusliku sõjalise rünnaku üle Ukraina vastu. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13.–14. aprill 2022 || Alar Karis koos Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, et väljendada ühisavalduses toetust Ukraina rahvale, kes kaitseb oma riiki [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] agressiooni eest. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 20.–21. aprill 2022 || Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega [[Veneetsia]]s [[59. Veneetsia biennaal|59. Veneetsia kunstibiennaalil]] Eesti rahvuspaviljoni avamisel. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 11. mai 2022 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s Soome presidendi Sauli Niinistöga, kellega vahetas mõtteid regionaalse julgeoleku ning [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Ukraina]] ja [[NATO]]ga seotud teemadel. Samuti avati koos [[Tuglase Selts]]i 40. aastapäevale pühendatud pidulik seminar. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 23.–26. mai 2022 || Alar Karis kohtus [[Genf]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Khachaturyani]]ga, [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Natalia Gavrilița]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Garibašvili]]ga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Dritan Abazović]]iga ja [[Austria peaminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga, mil arutlus Euroopa Liidu naabruspoliitika tulevik, arvestades [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] agressiooni Ukrainas. |- | {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 10. juuni 2022 || Alar Karis kohtus [[Bukarest]]is [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga [[Bukarest 9|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, mil arutatakse [[NATO]] idadiiva heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamise võimalusi ja [[Soome]] ja [[Rootsi]] alliansiga liitumisest. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 14.–15. juuni 2022 || Alar Karis kohtus [[Kopenhaagen]]is [[Taani kuninglik perekond|Taani kuninganna]] [[Margrethe II]]'ga, [[Taani kuninglik perekond|Taani kroonprints]] [[Frederik (Taani kroonprints)|Frederik]]ega ja [[Taani parlament|Taani parlamendi esimehe]] [[Henrik Dam Kristensen]]iga, mil arutlusel Ukraina jätkuv igakülgne toetamine, Läänemere regiooni julgeolek ja eelolev [[NATO]] Madridi tippkohtumine ning Taani eestlaskonnaga. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 20. juuni 2022 || Alar Karis osales [[Riia]]s [[Kolme Mere Algatus]]e tippkohtumisel, kus olid kohal [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni asepresident]] [[Valdis Dombrovskis]], [[Läti president]] [[Egils Levits]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Poola president]] [[Andrzej Duda]], [[Tšehhi parlamendi president]] [[Miloš Vystrčil]], [[Austria president|Austria Liitvabariigi president]] [[Alexander Van der Bellen]], [[Slovakkia peaminister]] [[Eduard Heger]], [[Ungari president]] [[Katalin Novák]], [[Sloveenia president]] [[Borut Pahor]], [[Horvaatia president]] [[Zoran Milanović]], [[Rumeenia president]] [[Klaus Iohannis]] ja [[Bulgaaria president]] [[Rumen Radev]]. Kutsutud külalised olid kohal [[Ameerika Ühendriikide Rahvusvaheline Arengu Finantskorporatsioon|Ameerika Ühendriikide Rahvusvaheline Arengu Finantskorporatsiooni tegevjuht]] [[Scott A. Nathan]] ja [[Ukraina Ülemraada|Ukraina Ülemraada aseesimees]] [[Olena Kondratjuk]]. Ühtlasi kohtus Alar Karis ärifoorumil [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga. Arutluse eesmärk oli rajada Euroopa idapoolsel põhi-lõuna teljel transpordi-, energia- ja digiühendusi, kaasates lisaks riiklikele investeeringutele ka erainvesteeringuid. |- | {{riigi ikoon|Island}} || töövisiit || 26.-27. august 2022 || Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga koos [[Eesti peaminister|Eesti välisministri]] [[Urmas Reinsalu]]ga osalesid [[Reykjavik]]is [[Höfði Maja]]s [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i koos abikaasaga [[Eliza Jean Reid]]ega 31 aasta möödumist kolme Balti riigi iseseisvuse taastamise kutsel ametlikul, kus olid kohal [[Läti president]] [[Egils Levits]] koos abikaasa [[Andra Levite|Andra]]ga, [[Läti peaminister]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]] koos abikaasa [[Diana Nausėdienė|Diana]]ga ja , [[Leedu peaminister]] [[Gabrielius Landsbergis]]. Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]] kohtusid [[Islandi parlamendi spiiker|Islandi parlamendi spiikri]] [[Birgir Ármannsson]]iga [[Alþingi|Islandi parlamendis]]. Alar Karis koos Baltimaade presidendidega kohtusid [[Viðey saar|Viðey saarel]] [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Katrín Jakobsdóttir]]iga. Alar Karis koos Baltimaade presidendidega külastasid [[Hellisheiði elektrijaam]]as, [[Þingvelliri rahvuspark|Þingvelliri rahvuspargis]] ja elavate eestlastega. |} [[Kategooria:Eesti presidendid]] iilrvc1ebcy2nlyvu25arc0ye1ixsm1 In memoriam 2022 0 620930 6183217 6183164 2022-08-25T12:10:06Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *2. juuni – [[Markus Hess]], eesti rahvusest Kanada mehaanikainsener (68) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Külli Bärenson]], eesti arst (65) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91) *9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Enn Loigu]], eesti geograaf-hüdroloog, TTÜ professor (76) *9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *9. august – [[Taiki Yanagida]], jaapani ratsasportlane (28) *[[10. august]] – [[Yi-Fu Tuan]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide inimgeograaf (91) *10. august – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91) *10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) *10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *10. august – [[Sven Raudsepp]], eesti telereporter (40) *[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89) *11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81) *11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68) *11. august – [[Richard Nool]], eesti punkmuusik (60) *11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19) *[[12. august]] – [[Wolfgang Petersen]], saksa filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *12. august – [[Claudio Garella]], itaalia jalgpallur (67) *12. august – [[Anne Heche]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *12. august – [[Adèle Milloz]], prantsuse suusamägironija (26) *[[13. august]] – [[Rossana Di Lorenzo]], itaalia näitleja (84) *[[14. august]] – [[Kristaq Dhamo]], albaania filmilavastaja (89) *14. august – [[Svika Pick]], Poolas sündinud Iisraeli laulja ja laulukirjutaja (72) *14. august – [[Marshall Napier]], Uus-Meremaa näitleja (70) *14. august – [[Denise Dowse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (64) *14. august – [[Dmitri Vrubel]], vene ja saksa kunstnik (62) *[[15. august]] – [[Frederick Buechner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja teoloog (96) *15. august – [[Kalle Mesila]], eesti luterlik vaimulik (82) *15. august – [[Rajmund Zieliński]], poola jalgrattur (81) *[[16. august]] – [[Matti Lehtinen]], soome laulja (100) *16. august – [[Hans Peterson]], rootsi kirjanik (99) *16. august – [[Viktor Zozulin]], vene näitleja (77) *[[17. august]] – [[Ingvar Gíslason]], Islandi poliitik (96) *[[18. august]] – [[Josephine Tewson]], inglise näitleja (91) *18. august – [[Sombat Metanee]], tai näitleja ja filmilavastaja (85) *18. august – [[Mari Montegriffo]], Gibraltari poliitik (72) *[[19. august]] – [[Tekla Juniewicz]], poola ülipikaealine (116) *[[20. august]] – [[Bram Peper]], Hollandi poliitik (82) *20. august – [[Leon Vitali]], inglise näitleja (74) *20. august – [[Cláudia Jimenez]], Brasiilia näitleja (63) *20. august – [[Darja Dugina]], vene ajakirjanik ja poliitaktivist (29) *[[21. august]] – [[Nikolai Lebedev]], vene näitleja (100) *21. august – [[Anabel Gutiérrez]], Mehhiko näitleja (90) *21. august – [[Alexei Panshin]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja kriitik (82) *21. august – [[Robert Williams]], Kreeka laulja (72) *[[22. august]] – [[Vincent Gil]], Austraalia näitleja (83) *[[23. august]] – [[Božidar Delić]], Serbia poliitik ja sõjaväelane (66) *23. august – [[Üllar Nõlv]], eesti luterlik vaimulik (60) *[[25. august]] – [[Enzo Garinei]], itaalia näitleja (96) *25. august – [[Herman Van Springel]], Belgia jalgrattur (79) [[Kategooria:2022]] 1wve4bhga8wc2l6igzw8ik9zwdzidkq 6183285 6183217 2022-08-25T14:55:44Z Juhan121 25066 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *2. juuni – [[Markus Hess]], eesti rahvusest Kanada mehaanikainsener (68) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Külli Bärenson]], eesti arst (65) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91) *9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Enn Loigu]], eesti geograaf-hüdroloog, TTÜ professor (76) *9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *9. august – [[Taiki Yanagida]], jaapani ratsasportlane (28) *[[10. august]] – [[Yi-Fu Tuan]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide inimgeograaf (91) *10. august – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91) *10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) *10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *10. august – [[Sven Raudsepp]], eesti telereporter (40) *[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89) *11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81) *11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68) *11. august – [[Richard Nool]], eesti punkmuusik (60) *11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19) *[[12. august]] – [[Wolfgang Petersen]], saksa filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *12. august – [[Claudio Garella]], itaalia jalgpallur (67) *12. august – [[Anne Heche]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *12. august – [[Adèle Milloz]], prantsuse suusamägironija (26) *[[13. august]] – [[Rossana Di Lorenzo]], itaalia näitleja (84) *[[14. august]] – [[Kristaq Dhamo]], albaania filmilavastaja (89) *14. august – [[Svika Pick]], Poolas sündinud Iisraeli laulja ja laulukirjutaja (72) *14. august – [[Marshall Napier]], Uus-Meremaa näitleja (70) *14. august – [[Denise Dowse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (64) *14. august – [[Dmitri Vrubel]], vene ja saksa kunstnik (62) *[[15. august]] – [[Frederick Buechner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja teoloog (96) *15. august – [[Kalle Mesila]], eesti luterlik vaimulik (82) *15. august – [[Rajmund Zieliński]], poola jalgrattur (81) *[[16. august]] – [[Matti Lehtinen]], soome laulja (100) *16. august – [[Hans Peterson]], rootsi kirjanik (99) *16. august – [[Viktor Zozulin]], vene näitleja (77) *[[17. august]] – [[Ingvar Gíslason]], Islandi poliitik (96) *[[18. august]] – [[Josephine Tewson]], inglise näitleja (91) *18. august – [[Sombat Metanee]], tai näitleja ja filmilavastaja (85) *18. august – [[Mari Montegriffo]], Gibraltari poliitik (72) *[[19. august]] – [[Tekla Juniewicz]], poola ülipikaealine (116) *[[20. august]] – [[Bram Peper]], Hollandi poliitik (82) *20. august – [[Leon Vitali]], inglise näitleja (74) *20. august – [[Cláudia Jimenez]], Brasiilia näitleja (63) *20. august – [[Darja Dugina]], vene ajakirjanik ja poliitaktivist (29) *[[21. august]] – [[Nikolai Lebedev]], vene näitleja (100) *21. august – [[Anabel Gutiérrez]], Mehhiko näitleja (90) *21. august – [[Alexei Panshin]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja kriitik (82) *21. august – [[Robert Williams]], Kreeka laulja (72) *[[22. august]] – [[Vincent Gil]], Austraalia näitleja (83) *[[23. august]] – [[Božidar Delić]], Serbia poliitik ja sõjaväelane (66) *23. august – [[Üllar Nõlv]], eesti luterlik vaimulik (60) *[[24. august]] – [[Tim Page]], inglise fotograaf (78) *[[25. august]] – [[Enzo Garinei]], itaalia näitleja (96) *25. august – [[Herman Van Springel]], Belgia jalgrattur (79) [[Kategooria:2022]] 9p61yyxj9a7x5z8pj42hnbpbk4e3cso 6183554 6183285 2022-08-26T06:51:00Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *2. juuni – [[Markus Hess]], eesti rahvusest Kanada mehaanikainsener (68) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Külli Bärenson]], eesti arst (65) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91) *9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Enn Loigu]], eesti geograaf-hüdroloog, TTÜ professor (76) *9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *9. august – [[Taiki Yanagida]], jaapani ratsasportlane (28) *[[10. august]] – [[Yi-Fu Tuan]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide inimgeograaf (91) *10. august – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91) *10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) *10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *10. august – [[Sven Raudsepp]], eesti telereporter (40) *[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89) *11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81) *11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68) *11. august – [[Richard Nool]], eesti punkmuusik (60) *11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19) *[[12. august]] – [[Wolfgang Petersen]], saksa filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *12. august – [[Claudio Garella]], itaalia jalgpallur (67) *12. august – [[Anne Heche]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *12. august – [[Adèle Milloz]], prantsuse suusamägironija (26) *[[13. august]] – [[Rossana Di Lorenzo]], itaalia näitleja (84) *[[14. august]] – [[Kristaq Dhamo]], albaania filmilavastaja (89) *14. august – [[Svika Pick]], Poolas sündinud Iisraeli laulja ja laulukirjutaja (72) *14. august – [[Marshall Napier]], Uus-Meremaa näitleja (70) *14. august – [[Denise Dowse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (64) *14. august – [[Dmitri Vrubel]], vene ja saksa kunstnik (62) *[[15. august]] – [[Frederick Buechner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja teoloog (96) *15. august – [[Kalle Mesila]], eesti luterlik vaimulik (82) *15. august – [[Rajmund Zieliński]], poola jalgrattur (81) *[[16. august]] – [[Matti Lehtinen]], soome laulja (100) *16. august – [[Hans Peterson]], rootsi kirjanik (99) *16. august – [[Viktor Zozulin]], vene näitleja (77) *[[17. august]] – [[Ingvar Gíslason]], Islandi poliitik (96) *[[18. august]] – [[Josephine Tewson]], inglise näitleja (91) *18. august – [[Sombat Metanee]], tai näitleja ja filmilavastaja (85) *18. august – [[Mari Montegriffo]], Gibraltari poliitik (72) *[[19. august]] – [[Tekla Juniewicz]], poola ülipikaealine (116) *[[20. august]] – [[Bram Peper]], Hollandi poliitik (82) *20. august – [[Leon Vitali]], inglise näitleja (74) *20. august – [[Cláudia Jimenez]], Brasiilia näitleja (63) *20. august – [[Darja Dugina]], vene ajakirjanik ja poliitaktivist (29) *[[21. august]] – [[Nikolai Lebedev]], vene näitleja (100) *21. august – [[Anabel Gutiérrez]], Mehhiko näitleja (90) *21. august – [[Alexei Panshin]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja kriitik (82) *21. august – [[Robert Williams]], Kreeka laulja (72) *[[22. august]] – [[Vincent Gil]], Austraalia näitleja (83) *[[23. august]] – [[Božidar Delić]], Serbia poliitik ja sõjaväelane (66) *23. august – [[Üllar Nõlv]], eesti luterlik vaimulik (60) *[[24. august]] – [[Joe E. Tata]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *24. august – [[Tim Page]], inglise fotograaf (78) *[[25. august]] – [[Enzo Garinei]], itaalia näitleja (96) *25. august – [[Herman Van Springel]], Belgia jalgrattur (79) [[Kategooria:2022]] qbn8m8lkcsibw8c6wo7o734qyiwos8n Elgin Baylor 0 621007 6183642 6022179 2022-08-26T11:27:34Z Sebastian Wallroth 32337 Elgin Baylor Night program-(cropped).jpg wikitext text/x-wiki [[File:Elgin Baylor Night program-(cropped).jpg|pisi|Elgin Baylor 1969. aastal [[Los Angeles Lakers]]i särgis]] '''Elgin Gay Baylor''' ([[16. september]] [[1934]] [[Washington]] – [[22. märts]] [[2021]] [[Los Angeles]], [[California]]) oli [[USA]] [[korvpallur]] ja korvpallitreener. Tema mängupositsiooniks oli [[väike ääremängija]]. Aastatel 1954–1955 mängis ta [[College of Idaho]] ja 1956–1958 [[Seattle'i Ülikool]]i korvpallimeeskonnas. 1958. aastal valiti Baylor [[NCAA]] korvpalli meistrivõistluste kõige silmapaistvamaks mängijaks. 1958. aastal valis [[Minneapolis Lakers]] Baylori [[NBA draft|NBA ''draft'']]'is esimesena. Minneapolis Lakersis (hiljem Los Angeles Lakers) mängis Baylor kogu oma [[NBA]] karjääri vältel, aastatel 1958–1971 kokku neliteist hooaega. Lakersiga jõudis ta NBA finaalmängudele kaheksal hooajal, kuid ühelgi korral neist NBA meistritiitlit ei võidetud. [[NBA tähtede mäng]]ule valiti Baylor 11 korda (aastatel 1959–1965, 1967–1970) ja NBA hooaja sümboolsesse esiviisikusse (''All-NBA Team'') kümme korda. 1959. aastal valiti ta [[NBA aasta uustulnukas|NBA aasta uustulnukaks]] ja samal aastal ka [[NBA tähtede mängu väärtuslikum mängija|tähtede mängu väärtuslikumaks mängijaks]]. NBA karjääri jooksul kogus Baylor keskmiselt mängus 27,4 punkti (sellega asub Baylor NBA kõigi aegade edetabelis kolmandal kohal<ref>https://www.basketball-reference.com/leaders/pts_per_g_career.html (vaadatud 31.12.2021)</ref>, 13,5 lauapalli ja 4,3 resultatiivset söötu. Individuaalselt võib tema parimaks hooajaks võib pidada [[NBA hooaeg 1961–1962|1961–62]], kus ta näitajad mängu kohta olid 38,3 punkti, 18,6 lauapalli ja 4,6 söötu.<ref>[https://sport.postimees.ee/7207810/suri-nba-ajaloo-uks-legendaarsemaid-mangijaid "Suri NBA ajaloo üks legendaarsemaid mängijaid"]. sport.postimees.ee. 23.3.2021. Vaadatud 31.12.2021</ref> Aastatel 1974–1976 oli Baylor [[New Orleans Jazz]]i abitreener ja 1976–1979 peatreener. Aastatel 1986–2008 oli ta [[Los Angeles Clippers]]i mänedžer. 1977. aastal võeti ta [[Naismith Memorial Basketball Hall of Fame]]'i liikmeks. 1996. aastal valiti Baylor NBA ajaloo 50 parima mängija sekka (''[[50 Greatest Players in NBA History]]''). Lakers on igavikustanud tema särginumbri 22. == Vaata ka == * [[NBA drafti esimeste valikute loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nba.com/stats/player/76127/ Elgin Baylor NBA.com lehel] * [https://www.basketball-reference.com/players/b/bayloel01.html Elgin Baylor basketball-reference.com lehel] {{JÄRJESTA:Baylor, Elgin}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide korvpallurid]] [[Kategooria:Los Angeles Lakersi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 2021]] 9rbrnxytv1ygujf0y8uoq2tb2w5ekch Tallinna Linna Politseivalitsus 0 622924 6183384 6145892 2022-08-25T18:17:36Z NOSSER 8097 /* Tallinna politseimeistrid */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Tallinna Linna Politseivalitsus | omakeelne_nimi = ''Ревельская Управа Благочиния'' <small>vene keeles</small>, ''Revalsche Polizeiverwaltung'' <small>saksa keeles</small> | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = [[1882]]<ref>[http://history.nsc.ru/kapital/project/psz/1882.html РЕЕСТР ХРОНОЛОГИЧЕСКИЙ ПОЛНАГО СОБРАНИЯ ЗАКОНОВ РОССИЙСКОЙ ИМПЕРИИ ТОМ III]</ref> | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = [[1917]] | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = | piirkond = Tallinna linn | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Eestimaa kubermanguvalitsus]] | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Tallinna Linna Politseivalitsus''' oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Eestimaa kubermang]]u Tallinna korrakaitse ja haldusasutus. Politseivalitsuse koosseisu kuulusid [[politseimeister]], [[kvartaliülevaataja|kvartali-]] ehk [[rajooniülevaataja]]d ja nende abid ([[linnavaht]] ehk [[kardavoi]]), sekretärid, aktuaarius ja kantseleiametnikud. Politseimeistri nimetas ametisse [[Eestimaa kuberner]]. Korravalitsuse ülalpidamiskulud kandis linn, kus politseivalitsus tegutses, kuid nende käsutusse anti patrullteenistuse läbiviimiseks keisririigi kulul ülalpeetav sõjaväestatud [[kasakas|kasaka]]komando. :Kubermanguvalitsuse eeskirjaga politseile järgmised kohustused: *ehitiste järelevalve ja kruntide kättenäitamine ehituste otstarbeks; *järelevalve toiduainete hindade üle; hoolekanne; *kontroll tsiviil- ja kriminaalkohtute otsuste täitmise üle; *tuleohutuse järelevalve; sildade ja teede korrashoiu järelevalve; *läbimarssivate sõjaväelaste majutamine; *väiksemate kriminaal- ja tsiviilkohtuasjade arutamine (nõude hind ei tohtinud ületada 20 rubla); *kurjategijate vahistamine<ref>[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=43&lid=195 1.2.3.1. Politseivalitsused]</ref>. ==Tallinna politseimeistrid== *major Joachim von Hueck (1764−1810), Tallinna politseimeister * Kindral-major Wilhelm von Wolff<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnasober/1880/08/22/1 Tallinna Sõber, nr. 34, 22 august 1880]</ref> (1802–1890), politseimeister *Nieländer, -1890-1902, politseimeister * [[Grigori Norbekov]]<ref>Toomas Karjahärm, [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/Karjaharm_Toomas_Sotsialistid_ja_terroristid_II_2015_3.pdf Sotsialistid ja terroristid 1905. aasta revolutsioonis II], lk 10</ref>, politseimeister *[[Lev Tsitserošin|Lev Grigorjevitš Tsitserošin]]<ref>Станислав Смирнов: [https://web.archive.org/web/20100127055758/http://www.pravda-nn.ru/blogs/blog:6/note:545/ Последний полицмейстер], Nizegorodskaja Pravda №144 (2010), 29. detsember 2010</ref> (Leo Tsitserošin (1870–1920<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1920/08/24/17 Tallinna sõnumid. Endine Tallinna politseimeister Tsitjeroschin tänavu kevadel Odessas plekilisse soojatõppe ära surnud.], Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 188, 24 august 1920</ref>), -1908-1912<ref>[https://dea.digar.ee/page/perekonnale/1912/09/01/1 Perekonnaleht : Päevalehe, Aja ja Koidu hinnata kaasanne, 1 september 1912]</ref>-, politseimeister ** politseimeistri abi: Ivan Petrovitš Gensior -1908<ref>[https://dea.digar.ee/page/koitepl/1908/06/06/1 Tallinna elu. Keisripäevad Tallinnas], Koit : [Päevalehe lühendatud väljaanne], 6 juuni 1908, nr 43, lk 3</ref>- *[[Anton Õunapuu]], 1917<ref>[http://www.skaut.ee/?jutt=10156 Anton Õunapuu lühike elulugu], www.skaut.ee</ref> Tänapäeva Eestimaa ([[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]) aladel loodi kolm korravalitsust – [[Tallinn]]as ([[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1803]]), [[Tartu]]s ([[13. juuni]]l [[1805]]) ja [[Viljandi]]s ([[10. juuli]]l 1805). [[1803]]. aasta 24. oktoobri Venemaa keisririigi Senati ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse eritingimuste kohaselt kuulus kolmandasse, segasadamate ([[Tallinna sõjasadam|sõja-]] ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgemaks tsiviilvõimu esindajaks Tallinnas oli [[Eestimaa sõjakuberneride loend#Tallinna sõjakuberner|Tallinna sõjakuberner]], kelle alluvuses oli linna [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsus]] ja selle ülem – politseimeister. [[1862]]. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|-kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega]] aga kehtestati Venemaa keisririigi [[Läänemereprovintsid]]es alles [[1888]]. aastal. [[File:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|pisi|Tallinna linna kaart, 1910]] [[18. mai]]l [[1882]] muudeti Korravalitsuse nimetus Tallinna Linna Politseivalitsuseks (''Городское полицейское управление''). Politseireformi ja [[1878]]. aastal [[Toompea allasum|Toompea]] ühendamisega [[Tallinna all-linn]]aga, ühise [[Tallinna linnavalitsus]]e alla, tulemusel jaotati linn senise 7 linnaosa asemel politseijaoskondade järgi 6 linnaosaks<ref>[[Raimo Pullat]]. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 17-18</ref>: *[[Tallinna I politseijaoskond|I jsk]] [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] äärne [[Kopli]] ja [[Vanasadam]]a piirkond, *[[Tallinna II politseijaoskond|II jsk]] [[Kadriorg]], *[[Tallinna III politseijaoskond|III jsk]] [[Suur-Tartu maantee]] ümbrus, *[[Tallinna IV politseijaoskond|IV jsk]] [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], *[[Tallinna V politseijaoskond|V jsk]] [[Toompea]] ja [[Kassisaba]], *[[Tallinna VI politseijaoskond|VI jsk]] [[Vanalinna asum|Vanalinn]]. 1. jaanuaril 1916 kinnitas [[Eestimaa kuberner]] politseijaoskondade ja sellega ka linnaosade haldusterritooriumite ümberkorraldused. I jsk piires asunud [[Pelgulinn]] viidi üle V jsk territooriumiks. [[Lasnamägi|Lasnamäe]], mis oli seni jaotatud II ja III jsk vahel, allutati III jsk-le. [[Toompea]] piirkond, mis oli V jsk piires, viidi VI jsk territooriumiks. Samuti anti senistele numbrilistele linnajagudele nimetused: *I – ([[Balti jaam]]a tagune) [[Kalamaja]]); *II – Narva (Narva (); *III – Tartu (Tartu (3.) linnajagu); *IV – Pärnu (Pärnu (4.) linnajagu); *V – Paldiski (Baltiski (5.) linnajagu); *VI – Kesklinn<ref>Raimo Pullat. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 18</ref> (Südalinn (6.) linnajagu<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/11/28/9.2 Wabatahtliste kutsumine rahwawäkke], Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918</ref>). 1916. aastal olid Tallinnas, Tallinna Linna Politseivalitsuses järgmised politseiasutused: *1. jaoskond **Kopli abijaoskond, **[[Balti Puuvillavabrik]]u abijaoskond, *2. jaoskond, *3. jaoskond **Lasnamäe abijaoskond, **[[Dvigateli vabrik|Dvigateli]] abijaoskond, **[[Tallinna tselluloosivabrik|Tselluloosivabrik]] *4. jaoskond *5. jaoskond *6. jaoskond *Sadama jaoskond (jõepolitsei) *Politsei arestimaja == Vaata ka == *[[Tallinna-Harju prefektuur]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tallinna ajalugu]] 53c1fkrcgmyf0pkxqdh6gqne1tzf1ec Alexandria (Virginia) 0 624321 6183636 6051958 2022-08-26T11:06:42Z Xeror 101958 use SVG flag wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Alexandria | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = Alexandria & GW Masonic Memorial Fall 2015.jpg | pildiallkiri = [[George Washington Masonic National Memorial]], taamal [[Arlingtoni maakond|Arlington]] ja [[Washington]] | lipp = Flag of Alexandria, Virginia.svg | lipu_link = Lipp | vapp = Seal of Alexandria, Virginia.svg | vapi_link = Pitsat | pindala = | elanikke = 159 467 (2020) | asendikaardi_pilt = Map of Virginia highlighting Alexandria City.svg }} '''Alexandria''' on maakonnaväline (maakondade koosseisu mittekuuluv) linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Virginia osariik|Virginia osariigis]]. See asub [[Potomaci jõgi|Potomaci jõe]] läänekaldal [[Washington]]i [[Downtown (Washington)|kesklinnast]] umbes 11 km lõunas. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://www.alexandriava.gov/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Virginia linnad]] ia5lfyp0097mvullaj3ju4xi4e1ygjb 247. kaardiväe õhudessantpolk 0 628837 6183480 6128389 2022-08-25T23:00:17Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 47. kaardiväe õhudessantpolk | pilt = Sleeve patch of the 247th Guards Air Assault Regiment.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa õhudessantväed]] | haru = [[7. ründedessantdiviis]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = [[Stavropol]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Mõkolajivi lahing]]<ref>[https://korabelov.info/2022/03/238944/v-korabelnom-raojne-nikolaeva-unichtozhen-otryad-kazachego-polka-vdv-rossiyan/ В Корабельном районе Николаева уничтожен отряд казачьего полка ВДВ россиян] (vaadatud: 25.06.2022)</ref> | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''247. kaardiväe õhudessantpolk''' ([[vene keel]]es ''247-й гвардейский десантно-штурмовой Кавказский казачий полк'') on [[Venemaa õhudessantväed|Venemaa õhudessantvägede]] väeüksus. == Ajalugu == üksus võttsi osa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungist Ukrainasse]], mis algas 24. veebruaril 2022.<ref>[https://www.svoboda.org/a/v-ukraine-pogibli-ne-menee-55-desantnikov-iz-odnogo-polka/31792427.html В Украине погибли не менее 55 десантников из одного полка] (vaadatud: 26.08.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Venemaa õhudessantväed]] jxpa27teb6c0h6dmyqtznfwmrc7157v 6183481 6183480 2022-08-25T23:00:38Z Octagon11 123728 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 47. kaardiväe õhudessantpolk | pilt = Sleeve patch of the 247th Guards Air Assault Regiment.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa õhudessantväed]] | haru = [[7. ründedessantdiviis]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = [[Stavropol]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Mõkolajivi lahing]]<ref>[https://korabelov.info/2022/03/238944/v-korabelnom-raojne-nikolaeva-unichtozhen-otryad-kazachego-polka-vdv-rossiyan/ В Корабельном районе Николаева уничтожен отряд казачьего полка ВДВ россиян] (vaadatud: 25.06.2022)</ref> | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''247. kaardiväe õhudessantpolk''' ([[vene keel]]es ''247-й гвардейский десантно-штурмовой Кавказский казачий полк'') on [[Venemaa õhudessantväed|Venemaa õhudessantvägede]] väeüksus. == Ajalugu == Üksus võttsi osa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungist Ukrainasse]], mis algas 24. veebruaril 2022.<ref>[https://www.svoboda.org/a/v-ukraine-pogibli-ne-menee-55-desantnikov-iz-odnogo-polka/31792427.html В Украине погибли не менее 55 десантников из одного полка] (vaadatud: 26.08.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Venemaa õhudessantväed]] qjbrcevy5p2orpfjt11r3otledhgnqg Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu 0 630465 6183593 6109885 2022-08-26T08:44:01Z Andreas003 7485 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu | pilt = Будівля по вулиці Грушевського, 5.jpg | pildiallkiri = Ukraina NSV Ülemnõukogu hoone | omakeelne_nimi = <div style="font-size:90%;">[[ukraina keel|ukraina keeles]]: Верховна Рада Української РСР, <br>[[vene keel|vene keeles]]: Верховный Совет Украинской ССР | asutatud = 1937 | lõpp = 1991 | tüüp = [[NSVL|Nõukogude]] [[Liiduvabariik|liiduvabariigi]] parlament | asukoht = Gruševskõi 5, [[Kiiev]] | liikmed = 450 (1990) | juht_nimetus = Viimased valimised | juht_nimi = 1990 }} '''Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu''' ([[Ukraina keel|ukraina keeles]]: ''Верховна Рада Української РСР'', [[Vene keel|vene keeles]]: ''Верховный Совет Украинской ССР'') oli aastatel 1937-1991 [[Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] kõrgeim seadusandlik valitsusorgan ja Ukraina NSV [[parlament]]. Ülemnõukogu rajati 1937. aastal vastavalt uuele Ukraina NSV põhiseadusele [[NSV Liidu Ülemnõukogu|Nõukogude Liidu Ülemnõukogu]] eeskujul ning see asendas varasema [[Üleukrainaline Nõukogude Kongress|Üleukrainalise Nõukogude Kongressi]], mis oli eelnevalt Ukraina NSV parlament olnud. Kuni 1990. aasta valimisteni omas [[Ukraina Kommunistlik (bolševike) Partei|Ukraina Kommunistlik Partei]] täielikku kontrolli Ülemnõukogu üle. Pärast [[Nõukogude Liidu lagunemine|nõukogude võimu kokkuvarisemist]] 1991. aastal korraldati Ülemnõukogu ümber [[Ukraina Ülemraada|Ukraina Ülemraadaks]].<ref name=":0" /> == Ukraina NSV Ülemnõukogu ülesanded ja koosseis == Ülemnõukogu oli seaduste järgi ainune institutsioon liiduvabariigis, millel oli pädevus muuta [[Ukraina NSV põhiseadus|Ukraina NSV põhiseadust]], teostada [[Seadusandlus|seadusandlust]], kinnitada riigi majandusliku ja poliitilise arengu riiklikud plaanid (sh liiduvabariigi [[eelarve]]) või muuta vabariigi halduspiire. Ülemnõukogu valis [[Ukraina NSV Ministrite Nõukogu]], võttis vastu Ministrite Nõukogu aruanded ning määras [[Ukraina NSV Ülemkohtu|Ukraina NSV Ülemkohtusse]] kohtunikke.<ref name=":0" /> Ülemnõukogus oli parlamendi rajamisel saadikute arv 304, kuid kohtade arv hakkas kiirest tõusma.<ref>{{Netiviide|url=https://books.google.ee/books?id=QLY3AQAAIAAJ&q=%D0%92%D0%B5%D1%80%D1%85%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D0%B9+%D0%A1%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%82+%D0%A3%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B8%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9+%D0%A1%D0%A1%D0%A0+%D0%B2%D1%8B%D0%B1%D0%BE%D1%80%D1%8B+1938&pg=RA3-PA7&redir_esc=y#v=snippet&q=%D0%92%D0%B5%D1%80%D1%85%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D0%B9%20%D0%A1%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%82%20%D0%A3%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B8%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9%20%D0%A1%D0%A1%D0%A0%20%D0%B2%D1%8B%D0%B1%D0%BE%D1%80%D1%8B%201938&f=false|pealkiri=Voennyĭ vestnik, 18. köide|väljaanne="Krasnai︠a︡ zvezda"|aeg=1938}}</ref> 1955. aastal jõudis saadikute arv 435 kohani ning maksimumi saavutas kohtade arv 1977. aastal 650 kohaga, millele järgnes kohtade arvu vähenemine 450 kohani 1990. aastal. Esimestel aastatel kogunes Ülemnõukogu vaid paar nädalat aastas ja valis Ülemnõukogust istungjärkude vahelisel ajal enda asemel tegutsema [[Ukraina NSV Ülemnõukogu Presiidium|Ukraina NSV Ülemnõukogu Presiidiumi]], millele delegeeris peaaegu kõik oma volitused. kuigi mõned otsused pidi hiljem ratifitseerima kogu nõukogu. Presiidium koosnes esimehest, 3 aseesimeest, sekretärist ja umbes 20 liikmest. [[Ukraina NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees|Presiidiumi (ja Ülemnõukogu) esimees]] oli juriidiliselt Ukraina NSV [[riigipea]]. Hoolimata suurtest volitustest pidi Ülemnõukogu hiljem ratifitseerima mitmed Presiidiumi otsused.<ref name=":0" /> Saadikuid valisid parlamenti valimisõiguse alusel kõik üle 18-aastased (varem 21-aastased) Ukraina NSV kodanikud otsesel salajasel hääletusel. Saadikud valiti umbes 110 000 elanikuga valimisringkondadest. Valimistel võisid saadikuid esitada vaid Ukraina Kommunistlik Partei või selle kontrolli all olevad organisatsioonid.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu loodi vastavalt Ukraina NSV 1937. aasta põhiseadusele [[NSV Liidu Ülemnõukogu|NSVL Ülemnõukogu]] eeskujul [[Üleukrainaline Nõukogude Kongress|Üleukrainalise Nõukogude Kongressi]] asemele.<ref name=":0" /> [[Mihhail Gorbatšov|Mihhail Gorbatšovi]] algatatud reformidest ajendatuna võttis Ukraina Ülemnõukogu 1989. aasta novembris vastu uue valimisseaduse, mis lubas piiratult ka kandidaatide esitamise väljaspoolt parteid ja lubati valimistel kandideerida mitmel kandidaadil. Hoolimata paljude eeskirjade eiramisest ning riigipoolsest sekkumisest valiti siiski lõpuks 1990. aasta märtsis Ülemnõukogusse üle 120 [[Ukraina Demokraatliku Blokk|Demokraatliku Bloki]] toetaja, mis oli esmakordne juhus, mil Ülemnõukogu koosseis ei sisaldanud vaid kommunistle. 1991. aastaks oli ülemnõukogu kujunenud kõige olulisemaks foorumiks võitluses demokraatlike muutuste eest Ukrainas. Ukraina iseseisvudes säilitati küll Ülemnõukogu koosseis, aga Ülemnõukogu ise nimetati ümber [[Ukraina Ülemraada|Ukraina Ülemraadaks]] ning parlament korraldati ümber [[Ukraina]] uuele demokraatlikule riigisüsteemile vastavaks.<ref name=":0">{{Netiviide|url=http://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CS%5CU%5CSupremeSovietoftheUkrainianSSR.htm|pealkiri=Supreme Soviet of the Ukrainian SSR|väljaanne=Encyclopedia of Ukraine|aeg=1993|vaadatud=29.05.2022}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Ukraina NSV]] mj44d22x17xuypldouas471wky0dt37 6183620 6183593 2022-08-26T10:34:21Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu | pilt = Будівля по вулиці Грушевського, 5.jpg | pildiallkiri = Ukraina NSV Ülemnõukogu hoone | omakeelne_nimi = <div style="font-size:90%;">[[ukraina keel|ukraina keeles]]: Верховна Рада Української РСР, <br>[[vene keel|vene keeles]]: Верховный Совет Украинской ССР | asutatud = 1937 | lõpp = 1991 | tüüp = [[NSVL|Nõukogude]] [[Liiduvabariik|liiduvabariigi]] parlament | asukoht = Gruševskõi 5, [[Kiiev]] | liikmed = 450 (1990) | juht_nimetus = Viimased valimised | juht_nimi = 1990 }} '''Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu''' ([[ukraina keel]]es ''Верховна Рада Української РСР'', [[vene keel]]es ''Верховный Совет Украинской ССР'') oli aastatel 1937-1991 [[Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] kõrgeim seadusandlik valitsusorgan ja Ukraina NSV [[parlament]]. Ülemnõukogu asutati 1937. aastal vastavalt uuele Ukraina NSV põhiseadusele [[NSV Liidu Ülemnõukogu|Nõukogude Liidu Ülemnõukogu]] eeskujul ning see asendas varasema [[Üleukrainaline Nõukogude Kongress|Üleukrainalise Nõukogude Kongressi]], mis oli eelnevalt Ukraina NSV parlament olnud. Kuni 1990. aasta valimisteni omas [[Ukraina Kommunistlik (bolševike) Partei|Ukraina Kommunistlik Partei]] täielikku kontrolli Ülemnõukogu üle. Pärast [[Nõukogude Liidu lagunemine|nõukogude võimu kokkuvarisemist]] 1991. aastal korraldati Ülemnõukogu ümber [[Ukraina Ülemraada|Ukraina Ülemraadaks]].<ref name=":0" /> == Ukraina NSV Ülemnõukogu ülesanded ja koosseis == Ülemnõukogu oli seaduste järgi ainune institutsioon liiduvabariigis, millel oli pädevus muuta [[Ukraina NSV põhiseadus|Ukraina NSV põhiseadust]], teostada [[Seadusandlus|seadusandlust]], kinnitada riigi majandusliku ja poliitilise arengu riiklikud plaanid (sh liiduvabariigi [[eelarve]]) või muuta vabariigi halduspiire. Ülemnõukogu valis [[Ukraina NSV Ministrite Nõukogu]], võttis vastu Ministrite Nõukogu aruanded ning määras [[Ukraina NSV Ülemkohtu|Ukraina NSV Ülemkohtusse]] kohtunikke.<ref name=":0" /> Ülemnõukogus oli parlamendi asutamisel saadikute arv 304, kuid kohtade arv hakkas kiirest kasvama.<ref>{{Netiviide|url=https://books.google.ee/books?id=QLY3AQAAIAAJ&q=%D0%92%D0%B5%D1%80%D1%85%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D0%B9+%D0%A1%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%82+%D0%A3%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B8%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9+%D0%A1%D0%A1%D0%A0+%D0%B2%D1%8B%D0%B1%D0%BE%D1%80%D1%8B+1938&pg=RA3-PA7&redir_esc=y#v=snippet&q=%D0%92%D0%B5%D1%80%D1%85%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D0%B9%20%D0%A1%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%82%20%D0%A3%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B8%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9%20%D0%A1%D0%A1%D0%A0%20%D0%B2%D1%8B%D0%B1%D0%BE%D1%80%D1%8B%201938&f=false|pealkiri=Voennyĭ vestnik, 18. köide|väljaanne="Krasnai︠a︡ zvezda"|aeg=1938}}</ref> 1955. aastal jõudis saadikute arv 435 kohani ning maksimumi saavutas kohtade arv 1977. aastal 650 kohaga, millele järgnes kohtade arvu vähenemine 450 kohani 1990. aastal. Esimestel aastatel kogunes Ülemnõukogu vaid paar nädalat aastas ja valis Ülemnõukogust istungjärkude vahelisel ajal enda asemel tegutsema [[Ukraina NSV Ülemnõukogu Presiidium|Ukraina NSV Ülemnõukogu Presiidiumi]], millele delegeeris peaaegu kõik oma volitused, kuigi mõned otsused pidi hiljem ratifitseerima kogu nõukogu. Presiidium koosnes esimehest, kolmest aseesimehest, sekretärist ja umbes 20 liikmest. [[Ukraina NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees|Presiidiumi (ja Ülemnõukogu) esimees]] oli juriidiliselt Ukraina NSV [[riigipea]]. Hoolimata suurtest volitustest pidi Ülemnõukogu hiljem ratifitseerima mitmed Presiidiumi otsused.<ref name=":0" /> Saadikuid valisid parlamenti valimisõiguse alusel kõik üle 18-aastased (varem 21-aastased) Ukraina NSV kodanikud otsesel salajasel hääletusel. Saadikud valiti umbes 110 000 elanikuga valimisringkondadest. Valimistel võisid saadikuid esitada vaid Ukraina Kommunistlik Partei või selle kontrolli all olevad organisatsioonid.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu loodi vastavalt Ukraina NSV 1937. aasta põhiseadusele [[NSV Liidu Ülemnõukogu|NSVL Ülemnõukogu]] eeskujul [[Üleukrainaline Nõukogude Kongress|Üleukrainalise Nõukogude Kongressi]] asemele.<ref name=":0" /> [[Mihhail Gorbatšov|Mihhail Gorbatšovi]] algatatud reformidest ajendatuna võttis Ukraina Ülemnõukogu 1989. aasta novembris vastu uue valimisseaduse, mis lubas piiratult ka kandidaatide esitamise väljaspoolt parteid ja lubati valimistel kandideerida mitmel kandidaadil. Hoolimata paljude eeskirjade eiramisest ning riigipoolsest sekkumisest valiti siiski lõpuks 1990. aasta märtsis Ülemnõukogusse üle 120 [[Ukraina Demokraatliku Blokk|Demokraatliku Bloki]] toetaja, mis oli esmakordne juhus, mil Ülemnõukogu koosseis ei sisaldanud vaid kommunistle. 1991. aastaks oli ülemnõukogu kujunenud kõige olulisemaks foorumiks võitluses demokraatlike muutuste eest Ukrainas. Ukraina iseseisvudes säilitati küll Ülemnõukogu koosseis, aga Ülemnõukogu ise nimetati ümber [[Ukraina Ülemraada|Ukraina Ülemraadaks]] ning parlament korraldati ümber [[Ukraina]] uuele demokraatlikule riigisüsteemile vastavaks.<ref name=":0">{{Netiviide|url=http://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CS%5CU%5CSupremeSovietoftheUkrainianSSR.htm|pealkiri=Supreme Soviet of the Ukrainian SSR|väljaanne=Encyclopedia of Ukraine|aeg=1993|vaadatud=29.05.2022}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Ukraina NSV]] jenwjigcgyoqp9ugosqvm8sih31hhwh 6183621 6183620 2022-08-26T10:39:35Z Ursus scribens 115317 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu | pilt = Будівля по вулиці Грушевського, 5.jpg | pildiallkiri = Ukraina NSV Ülemnõukogu hoone | omakeelne_nimi = <div style="font-size:90%;">[[ukraina keel|ukraina keeles]]: Верховна Рада Української РСР, <br>[[vene keel|vene keeles]]: Верховный Совет Украинской ССР | asutatud = 1937 | lõpp = 1991 | tüüp = [[NSVL|Nõukogude]] [[Liiduvabariik|liiduvabariigi]] parlament | asukoht = Gruševskõi 5, [[Kiiev]] | liikmed = 450 (1990) | juht_nimetus = Viimased valimised | juht_nimi = 1990 }} '''Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu''' ([[ukraina keel]]es ''Верховна Рада Української РСР'', [[vene keel]]es ''Верховный Совет Украинской ССР'') oli aastatel 1937-1991 [[Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] kõrgeim seadusandlik valitsusorgan ja Ukraina NSV [[parlament]]. Ülemnõukogu asutati 1937. aastal vastavalt uuele Ukraina NSV põhiseadusele [[NSV Liidu Ülemnõukogu|Nõukogude Liidu Ülemnõukogu]] eeskujul ning see asendas varasema [[Üleukrainaline Nõukogude Kongress|Üleukrainalise Nõukogude Kongressi]], mis oli eelnevalt Ukraina NSV parlament olnud. Kuni 1990. aasta valimisteni omas [[Ukraina Kommunistlik (bolševike) Partei|Ukraina Kommunistlik Partei]] täielikku kontrolli Ülemnõukogu üle. Pärast [[Nõukogude Liidu lagunemine|nõukogude võimu kokkuvarisemist]] 1991. aastal korraldati Ülemnõukogu ümber [[Ukraina Ülemraada|Ukraina Ülemraadaks]].<ref name=":0" /> == Ukraina NSV Ülemnõukogu ülesanded ja koosseis == Ülemnõukogu oli seaduste järgi ainune institutsioon liiduvabariigis, millel oli pädevus muuta [[Ukraina NSV põhiseadus|Ukraina NSV põhiseadust]], teostada [[Seadusandlus|seadusandlust]], kinnitada riigi majandusliku ja poliitilise arengu riiklikud plaanid (sh liiduvabariigi [[eelarve]]) või muuta vabariigi halduspiire. Ülemnõukogu valis [[Ukraina NSV Ministrite Nõukogu]], võttis vastu Ministrite Nõukogu aruanded ning määras [[Ukraina NSV Ülemkohtu|Ukraina NSV Ülemkohtusse]] kohtunikke.<ref name=":0" /> Ülemnõukogus oli parlamendi asutamisel saadikute arv 304, kuid kohtade arv hakkas kiirest kasvama.<ref>{{Netiviide|url=https://books.google.ee/books?id=QLY3AQAAIAAJ&q=%D0%92%D0%B5%D1%80%D1%85%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D0%B9+%D0%A1%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%82+%D0%A3%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B8%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9+%D0%A1%D0%A1%D0%A0+%D0%B2%D1%8B%D0%B1%D0%BE%D1%80%D1%8B+1938&pg=RA3-PA7&redir_esc=y#v=snippet&q=%D0%92%D0%B5%D1%80%D1%85%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D0%B9%20%D0%A1%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%82%20%D0%A3%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B8%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9%20%D0%A1%D0%A1%D0%A0%20%D0%B2%D1%8B%D0%B1%D0%BE%D1%80%D1%8B%201938&f=false|pealkiri=Voennyĭ vestnik, 18. köide|väljaanne="Krasnai︠a︡ zvezda"|aeg=1938}}</ref> 1955. aastal jõudis saadikute arv 435 kohani ning maksimumi saavutas kohtade arv 1977. aastal 650 kohaga, millele järgnes kohtade arvu vähenemine 450 kohani 1990. aastal. Esimestel aastatel kogunes Ülemnõukogu vaid paar nädalat aastas ja valis Ülemnõukogust istungjärkude vahelisel ajal enda asemel tegutsema [[Ukraina NSV Ülemnõukogu Presiidium|Ukraina NSV Ülemnõukogu Presiidiumi]], millele delegeeris peaaegu kõik oma volitused, kuigi mõned otsused pidi hiljem ratifitseerima kogu nõukogu. Presiidium koosnes esimehest, kolmest aseesimehest, sekretärist ja umbes 20 liikmest. [[Ukraina NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees|Presiidiumi (ja Ülemnõukogu) esimees]] oli juriidiliselt Ukraina NSV [[riigipea]]. Hoolimata suurtest volitustest pidi Ülemnõukogu hiljem ratifitseerima mitmed Presiidiumi otsused.<ref name=":0" /> Saadikuid valisid parlamenti valimisõiguse alusel kõik üle 18-aastased (varem 21-aastased) Ukraina NSV kodanikud otsesel salajasel hääletusel. Saadikud valiti umbes 110 000 elanikuga valimisringkondadest. Valimistel võisid saadikuid esitada vaid Ukraina Kommunistlik Partei või selle kontrolli all olevad organisatsioonid.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu loodi vastavalt Ukraina NSV 1937. aasta põhiseadusele [[NSV Liidu Ülemnõukogu|NSVL Ülemnõukogu]] eeskujul [[Üleukrainaline Nõukogude Kongress|Üleukrainalise Nõukogude Kongressi]] asemele.<ref name=":0" /> [[Mihhail Gorbatšov|Mihhail Gorbatšovi]] algatatud reformidest ajendatuna võttis Ukraina Ülemnõukogu 1989. aasta novembris vastu uue valimisseaduse, mis lubas piiratult ka kandidaatide esitamise väljaspoolt parteid ja lubati valimistel kandideerida mitmel kandidaadil. Hoolimata paljude eeskirjade eiramisest ning riigipoolsest sekkumisest valiti siiski lõpuks 1990. aasta märtsis Ülemnõukogusse üle 120 [[Ukraina Demokraatliku Blokk|Demokraatliku Bloki]] toetaja, mis oli esmakordne juhtum, mil Ülemnõukogu koosseis ei sisaldanud vaid kommuniste. 1991. aastaks oli Ülemnõukogu kujunenud kõige olulisemaks foorumiks võitluses demokraatlike muutuste eest Ukrainas. Ukraina iseseisvudes säilitati küll Ülemnõukogu koosseis, aga Ülemnõukogu ise nimetati ümber [[Ukraina Ülemraada|Ukraina Ülemraadaks]] ning parlament korraldati ümber [[Ukraina]] uuele demokraatlikule riigisüsteemile vastavaks.<ref name=":0">{{Netiviide|url=http://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CS%5CU%5CSupremeSovietoftheUkrainianSSR.htm|pealkiri=Supreme Soviet of the Ukrainian SSR|väljaanne=Encyclopedia of Ukraine|aeg=1993|vaadatud=29.05.2022}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Ukraina NSV]] 0lp15xmzevr4y3ki55i9fo6lo8cxv15 6183623 6183621 2022-08-26T10:42:24Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu | pilt = Будівля по вулиці Грушевського, 5.jpg | pildiallkiri = Ukraina NSV Ülemnõukogu hoone | omakeelne_nimi = <div style="font-size:90%;">[[ukraina keel|ukraina keeles]]: Верховна Рада Української РСР, <br>[[vene keel|vene keeles]]: Верховный Совет Украинской ССР | asutatud = 1937 | lõpp = 1991 | tüüp = [[NSVL|Nõukogude]] [[Liiduvabariik|liiduvabariigi]] parlament | asukoht = Gruševskõi 5, [[Kiiev]] | liikmed = 450 (1990) | juht_nimetus = Viimased valimised | juht_nimi = 1990 }} '''Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu''' ([[ukraina keel]]es ''Верховна Рада Української РСР'', [[vene keel]]es ''Верховный Совет Украинской ССР'') oli aastatel 1937-1991 [[Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] kõrgeim seadusandlik valitsusorgan ja Ukraina NSV [[parlament]]. Ülemnõukogu asutati 1937. aastal vastavalt uuele Ukraina NSV põhiseadusele [[NSV Liidu Ülemnõukogu|Nõukogude Liidu Ülemnõukogu]] eeskujul ning see asendas varasema [[Üleukrainaline Nõukogude Kongress|Üleukrainalise Nõukogude Kongressi]], mis oli olnud eelnevalt Ukraina NSV parlament. Kuni 1990. aasta valimisteni omas [[Ukraina Kommunistlik (bolševike) Partei|Ukraina Kommunistlik Partei]] täielikku kontrolli Ülemnõukogu üle. Pärast [[Nõukogude Liidu lagunemine|nõukogude võimu kokkuvarisemist]] 1991. aastal korraldati Ülemnõukogu ümber [[Ukraina Ülemraada|Ukraina Ülemraadaks]].<ref name=":0" /> == Ukraina NSV Ülemnõukogu ülesanded ja koosseis == Ülemnõukogu oli seaduste järgi ainune institutsioon liiduvabariigis, millel oli pädevus muuta [[Ukraina NSV põhiseadus|Ukraina NSV põhiseadust]], teostada [[Seadusandlus|seadusandlust]], kinnitada riigi majandusliku ja poliitilise arengu riiklikud plaanid (sh liiduvabariigi [[eelarve]]) või muuta vabariigi halduspiire. Ülemnõukogu valis [[Ukraina NSV Ministrite Nõukogu]], võttis vastu Ministrite Nõukogu aruanded ning määras [[Ukraina NSV Ülemkohtu|Ukraina NSV Ülemkohtusse]] kohtunikke.<ref name=":0" /> Ülemnõukogus oli parlamendi asutamisel saadikute arv 304, kuid kohtade arv hakkas kiirest kasvama.<ref>{{Netiviide|url=https://books.google.ee/books?id=QLY3AQAAIAAJ&q=%D0%92%D0%B5%D1%80%D1%85%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D0%B9+%D0%A1%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%82+%D0%A3%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B8%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9+%D0%A1%D0%A1%D0%A0+%D0%B2%D1%8B%D0%B1%D0%BE%D1%80%D1%8B+1938&pg=RA3-PA7&redir_esc=y#v=snippet&q=%D0%92%D0%B5%D1%80%D1%85%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D0%B9%20%D0%A1%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%82%20%D0%A3%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B8%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9%20%D0%A1%D0%A1%D0%A0%20%D0%B2%D1%8B%D0%B1%D0%BE%D1%80%D1%8B%201938&f=false|pealkiri=Voennyĭ vestnik, 18. köide|väljaanne="Krasnai︠a︡ zvezda"|aeg=1938}}</ref> 1955. aastal jõudis saadikute arv 435 kohani ning maksimumi saavutas kohtade arv 1977. aastal 650 kohaga, millele järgnes kohtade arvu vähenemine 450 kohani 1990. aastal. Esimestel aastatel kogunes Ülemnõukogu vaid paar nädalat aastas ja valis Ülemnõukogust istungjärkude vahelisel ajal enda asemel tegutsema [[Ukraina NSV Ülemnõukogu Presiidium|Ukraina NSV Ülemnõukogu Presiidiumi]], millele delegeeris peaaegu kõik oma volitused, kuigi mõned otsused pidi hiljem ratifitseerima kogu nõukogu. Presiidium koosnes esimehest, kolmest aseesimehest, sekretärist ja umbes 20 liikmest. [[Ukraina NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees|Presiidiumi (ja Ülemnõukogu) esimees]] oli juriidiliselt Ukraina NSV [[riigipea]]. Hoolimata suurtest volitustest pidi Ülemnõukogu hiljem ratifitseerima mitmed Presiidiumi otsused.<ref name=":0" /> Saadikuid valisid parlamenti valimisõiguse alusel kõik üle 18-aastased (varem 21-aastased) Ukraina NSV kodanikud otsesel salajasel hääletusel. Saadikud valiti umbes 110 000 elanikuga valimisringkondadest. Valimistel võisid saadikuid esitada vaid Ukraina Kommunistlik Partei või selle kontrolli all olevad organisatsioonid.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu loodi vastavalt Ukraina NSV 1937. aasta põhiseadusele [[NSV Liidu Ülemnõukogu|NSVL Ülemnõukogu]] eeskujul [[Üleukrainaline Nõukogude Kongress|Üleukrainalise Nõukogude Kongressi]] asemele.<ref name=":0" /> [[Mihhail Gorbatšov|Mihhail Gorbatšovi]] algatatud reformidest ajendatuna võttis Ukraina Ülemnõukogu 1989. aasta novembris vastu uue valimisseaduse, mis lubas piiratult ka kandidaatide esitamise väljaspoolt parteid ja lubati valimistel kandideerida mitmel kandidaadil. Hoolimata paljude eeskirjade eiramisest ning riigipoolsest sekkumisest valiti siiski lõpuks 1990. aasta märtsis Ülemnõukogusse üle 120 [[Ukraina Demokraatliku Blokk|Demokraatliku Bloki]] toetaja, mis oli esmakordne juhtum, mil Ülemnõukogu koosseis ei sisaldanud vaid kommuniste. 1991. aastaks oli Ülemnõukogu kujunenud kõige olulisemaks foorumiks võitluses demokraatlike muutuste eest Ukrainas. Ukraina iseseisvudes säilitati küll Ülemnõukogu koosseis, aga Ülemnõukogu ise nimetati ümber [[Ukraina Ülemraada|Ukraina Ülemraadaks]] ning parlament korraldati ümber [[Ukraina]] uuele demokraatlikule riigisüsteemile vastavaks.<ref name=":0">{{Netiviide|url=http://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CS%5CU%5CSupremeSovietoftheUkrainianSSR.htm|pealkiri=Supreme Soviet of the Ukrainian SSR|väljaanne=Encyclopedia of Ukraine|aeg=1993|vaadatud=29.05.2022}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Ukraina NSV]] ph3qedx95zs9rywlmdm6pxwhozd76ov 503. üksik merejalaväe pataljon (Ukraina) 0 633471 6183442 6159248 2022-08-25T20:25:58Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 503. üksik merejalaväe pataljon | pilt = 503 OBMP.png | pildiallkiri = | algusaeg = 2017<ref>[https://armyinform.com.ua/2020/11/01/pryvitannya-komanduvacha-morskoyi-pihoty-vms-zs-ukrayiny-z-nagody-3-yi-richnyczi-z-dnya-stvorennya-503-go-okremogo-bataljonu-morskoyi-pihoty/ Привітання Командувача морської піхоти ВМС ЗС України з нагоди 3-ї річниці з дня створення 503-го окремого батальйону морської піхоти] (14.07.2022)</ref> | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Navy.svg|25px]] [[Ukraina merevägi]] | haru = [[Pilt:БЗ МП.svg|25px]] [[Ukraina merejalavägi]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = ''Барсуки''<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/07/01/barsuky-roblyat-svoyu-spravu/ «Барсуки» роблять свою справу] (14.07.2022)</ref> | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = [[Julguse ja Vapruse Eest]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №386/2022 Про відзначення почесною відзнакою "За мужність та відвагу". 1. Відзначити почесною відзнакою "За мужність та відвагу" 503 окремий батальйон морської піхоти Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 03.06.2022</ref> | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = * [[Pavlo Sbõtov]] * [[Vadõm Suhharevskõi]]<ref>[https://armyinform.com.ua/2020/09/10/zayava-komandyra-503-go-okremogo-bataljonu-morskoyi-pihoty-do-brativ-po-zbroyi-ta-ukrayinskoyi-gromady/ Заява командира 503-го окремого батальйону морської піхоти до братів по зброї та української громади] (vaadatud: 25.08.2022)</ref> <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''503. üksik merejalaväe pataljon''' ([[ukraina keel]]es ''503-й окремий батальйон морської піхоти'') on [[Ukraina merejalavägi|Ukraina merejalaväe]] väeüksus. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 7sk4jzcbong98vtj7l2xbyhdispe2h3 Uuno Plus 0 634131 6183641 6167823 2022-08-26T11:17:32Z 85.253.16.218 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''Uuno Plus''' oli venekeelne raadio [[Eesti]]s. Uuno Plus oli kuuldav [[Tallinn]]as [[2000]]-[[2001]] sagedusel 90,2 MHz 2001 muudeti Katjuša Radio. ==Vaata ka== *[[Eesti raadiojaamade loend]] ==Välislingid== *[http://www.dfm.ee/ Koduleht] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] rjohigwptk8yu0wwtgivr031wlkqdak Narva tank 0 634162 6183613 6182071 2022-08-26T10:08:42Z Pietadè 41543 /* Välislingid */ pilt --- Estonia begins removing Soviet-era war monuments]. BBC News, 16. august 2022 wikitext text/x-wiki [[File:Memorial to the victims of World War Two.jpg|thumb|Narva tank (2007)]] [[Fail:A monument - panoramio.jpg|pisi|Narva tank 2012. aastal]] '''Narva tank''' oli [[Narva]] linna vallutamisele [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Punaarmee]] poolt 1944. aastal pühendatud [[mälestusmärk]]. Monument asus Narvas [[Jõesuu tänav]]al kohas, kus 25.–26. juulil 1944 ületasid Leningradi rinde väed [[Narva pealetung]]il kindral [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel [[Narva jõgi|Narva jõe]]. Monumendi geograafilised koordinaadid olid {{koord| tekst=/ | nimi=Narva tankimonument}}. Monument koosnes postamendile asetatud tankist [[T-34/85]]. Tank oli paigutatud jõe teljega risti, suunaga [[edel]]asse. Postamendil oli kakskeelne kiri: "25.–26. juulil 1944. a. forsseerisid Leningradi rinde väed selles rajoonis Narva jõe, murdsid fašistliku-Saksamaa vägede kaitse ja vabastasid Narva linna. В этом районе воиска Ленинградского фронта 25–26 июля 1944 года форсировали реку, прорвали оборону немецко–фашистских войск и освободили город Нарву."<ref>[https://www.err.ee/1608685876/algas-narva-tank-monumendi-teisaldamine#lg=1&slide=8 "Algas Narva tank-monumendi teisaldamine"], ERR, 16.08.2022, fotogalerii slaid 8, foto: [[Anton Aleksejev]]. (vaadatud 16.08.2022)</ref> Monument avati [[9. mai]]l [[1970]].<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120048528/ootamatu-ajalooline-fakt-narva-tank-on-kuulsusetu-taustaga-reservmasin-mil-pole-eestiga-mingit-seost "Ootamatu ajalooline fakt: Narva tank on kuulsusetu taustaga reservmasin, mil pole Eestiga mingit seost"] Delfi Forte, 9. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> Tank tõusis huviorbiiti [[2022]]. aastal seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa kallaletungiga Ukrainale]], mille järel kerkis päevakorda punamonumentide eemaldamine Eestist. Augustis lepiti kokku, et tankimonument teisaldatakse.<ref>[https://www.err.ee/1608679309/raik-tankimonumendi-teisaldamise-otsus-sundis-vaga-raskelt "Raik: tankimonumendi teisaldamise otsus sündis väga raskelt"] ERR, 8. august 2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> Kavakohaselt pidanuks Narva linnavolikogu 15. augustil otsustama tanki teisaldamise Narva piires, kuid enne istungit teatas volikogu opositsioon, et tank peaks jääma senisesse asukohta, mispeale koalitsioon võttis eelnõu tagasi ja otsust ei tehtud. Monumendi tank teisaldati 16. augustil 2022 ja viidi Viimsis asuvasse [[Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum|Eesti Sõjamuuseumi]]. Ühtlasi lammutati ka tanki senine postament ning teisaldati Narvast ja Narva-Jõesuust veel kuus monumenti.<ref>[https://www.err.ee/1608685876/valitsus-teisaldas-narva-tank-monumendi "Valitsus teisaldas Narva tank-monumendi"] ERR, 16.08.2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref><ref>[https://www.err.ee/1608685966/kallas-eemaldame-narvast-kokku-seitse-punamonumenti "Kallas: eemaldame Narvast kokku seitse punamonumenti"] ERR, 16.08.2022 (vaadatud 16.08.2022)</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120048528/ootamatu-ajalooline-fakt-narva-tank-on-kuulsusetu-taustaga-reservmasin-mil-pole-eestiga-mingit-seost "Ootamatu ajalooline fakt: Narva tank on kuulsusetu taustaga reservmasin, mil pole Eestiga mingit seost"] Delfi Forte, 9. august 2022 * [https://www.err.ee/1608686389/ilmar-raag-suvatank-eesti-hinges-glubinnoi-tank-v-estonskoi-duse "Ilmar Raag: süvatank eesti hinges. Glubinnõi tank v estonskoi duše"] ERR, 16. august 2022 * [https://www.levila.ee/tekstid/tanki-jant "Tanki jant"] Levila, august 2022 * [https://www.bbc.com/news/world-europe-62562909 Estonia begins removing Soviet-era war monuments]. BBC News, 16. august 2022 [[Kategooria:Narva mälestusmärgid]] [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid]] 0k5wzdzhrh7zc27p36ajojxh3jpasdh Auguliena 0 635097 6183528 6182464 2022-08-26T04:09:40Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Auguliena | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Auguliena | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Auguliena''' (ka '''Auguliene''', vanasti '''Augulene''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Beļava vald|Beļava vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57321 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lääneosas [[Auguliena järv]]e kaldal. Asulas on Auguliena bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3201 Autotransporta direcija]</ref> Küla on kujunenud endise [[Auguliena mõis]]a keskuse juurde. Nõukogude perioodil kuulus see [[kolhoos]]i Pilskalns. Kolhoosi likvideerimisel jäid mõisa hooned tühjaks ja mõisakompleks rüüstati. Erastamisel omandas mõisa hooned aastal 1999 SIA "Augulienas muiža", mis kavandas mõisa häärberisse võõrastemaja rajamist. Auguliena mõisakompleks on arhitektuurimälestistena kohaliku kaitse all (ait, häärberi varemed).<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Be%C4%BCavas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Looduskaitse all on Auguliena tamm ja Auguliena järve tamm.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> [[Pilt:Augulienas muiža - Guntars Mednis - Panoramio.jpg|pisi|tühi|Auguliena mõisakompleks]] == Viited == {{viited}} {{Beļava vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] 3awd790piyuiecd1ph7ko8cdqcmwo2z Letes 0 635104 6183524 6182539 2022-08-26T04:01:44Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Letes | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Letes | elanikke = 73 (2022) | asendikaardi_pilt = }} '''Letes''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonna]]s [[Beļava vald|Beļava vallas]]. Küla asub valla kirdeosas merepinnast 140 meetri kõrgusel Letese järve lõunakaldal. Letes jääb [[Riia]]st 196, piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 21 ja vallakeskusest [[Beļava]]st 11 kilomeetri kaugusel. Asulas on Letese bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9437 Autotransporta direcija]</ref> Külas on postkontor. Seal tegutseb loomakasvatusettevõte SIA «Gulbenes zvērsaimniecība». Asula rajati aastal 1953 vastloodud rebasekasvatuse juurde.<ref> Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 113. lk. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Seal asub mälestusmärk teises maailmasõjas hukkunud Läti partisanidele.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Aastal 2015 oli külas 111 elanikku. Aastal 2017 oli elanikke 99, aastal 2022 aga 73.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2202 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Beļava vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] oaodyhu96lcv332ihpfivhkc0og6y43 Mili 0 635107 6183532 6177388 2022-08-26T04:43:51Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mili | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mili | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mili''' (ka '''Andzēni''', vanasti '''Andzani''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Beļava vald|Beļava vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57983 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lõunaosas Asarupe jõe kaldal. Asulas on Pienakalnsi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3169 Autotransporta direcija]</ref> Seal asuvad Andzēni muinaskalmed ehk Sõjakalmud on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/797 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> == Viited == {{viited}} {{Beļava vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] og0v32mxl3fql8x1rajezs1ayr0g9mq Svelberģis 0 635111 6183538 6182468 2022-08-26T05:29:50Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Svelberģis | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Svelberģis | elanikke = 73 (2022) | asendikaardi_pilt = }} '''Svelberģis''' (nõukogude perioodil ka '''Mežotnes''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonna]]s [[Beļava vald|Beļava vallas]]. Küla asub valla lõunaosas merepinnast 135 meetri kõrgusel [[Gulbene]] loodepiiril. Svelberģis jääb [[Riia]]st 186 ja vallakeskusest [[Beļava]]st 8,5 kilomeetri kaugusel. Svelberģis on kujunenud Gulbene linna industriaaltsooniks.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 113. lk. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Seal asub tuletõrjedepoo, külas on võõrastemaja. Aastal 2016 avati seal SIA “Baltic Agro” teeninduskeskus, lisaks tegutsevad seal mitmed muud ettevõtted. Asulas on Svelberģise bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11428 Autotransporta direcija]</ref><ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11443 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2017 oli külas 53 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 55.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57943 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Pilt:Svelberģis, Beļavas pagasts, Latvia - panoramio.jpg|pisi|tühi|Svelberģis asub Gulbene piiril]] ==Viited== {{viited}} {{Beļava vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] fuprmsf6gegvvsuk2kdcci9cr8msgew Ozolkalns 0 635114 6183525 6182680 2022-08-26T04:04:03Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ozolkalns | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ozolkalns | elanikke = 220 (2022) | asendikaardi_pilt = }} '''Ozolkalns''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonna]]s [[Beļava vald|Beļava vallas]]. Küla asub merepinnast 140 meetri kõrgusel, [[Riia]]st 182, piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 5 ja vallakeskusest [[Beļava]]st 12 kilomeetri kaugusel. Külas on kultuuri- ja spordikeskus «Zīļuks». Varem asus seal ka postkontor. Külas on Kļaviņi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/2763 Autotransporta direcija]</ref> ja Blome bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/2761 Autotransporta direcija]</ref> Asula on tekkinud [[Blome mõis (Gulbene kihelkond)|Blome mõisa]] (''Blumenhof'') keskuse juurde. Aastani 1979 oli see Ozolkalnsi külanõukogu halduskeskuseks. Nõukogude perioodil oli küla Gulbene [[kolhoos]]i keskasulaks.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 113. lpp. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Blome mõisa hooned (ait, häärber) on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Be%C4%BCavas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Pärlimäe muinaskalmed ja Lazdi mäe linnamägi ning muinaskalmed ehk Kruusamägi on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Be%C4%BCavas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Aastal 2017 oli külas 202 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 220.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2203 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Beļava vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] bg8fpx4wqztv26ldooqu28ya8bpeqwz Mall:Arutelu kirje 10 635119 6183313 6177476 2022-08-25T16:27:11Z Pietadè 41543 laen lõunanaabritelt wikitext text/x-wiki <span <!-- -->{{#if: {{{title|}}} | title="{{{title}}}"}}<!-- --> {{#if: {{{i|}}} | class="inline-quote-talk2" style="font-style: italic; | class="inline-quote-talk" style="font-family: Georgia, 'DejaVu Serif', serif;}} color: #008560;"<!-- -->>{{{1|Teksts}}}</span><noinclude> {{Documentation}} [[Kategooria:Mallid]] </noinclude> 7j342vmsre5d7acfcmxcof88idtemcf 6183321 6183313 2022-08-25T16:35:30Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki <span <!-- -->{{#if: {{{title|}}} | title="{{{title}}}"}}<!-- --> {{#if: {{{i|}}} | class="inline-quote-talk2" style="font-style: italic; | class="inline-quote-talk" style="font-family: Georgia, 'DejaVu Serif', serif;}} color: #008560;"<!-- -->>{{{1|Tekst}}}</span><noinclude> {{Documentation}} [[Kategooria:Mallid]] </noinclude> anf1jyznqk2jolzua0is8xmscy2mf8i Mall:Arutelu kirje/doc 10 635124 6183312 6177473 2022-08-25T16:26:44Z Pietadè 41543 Lehekülg asendatud tekstiga '{{dokumentatsiooni alamleht}} {{tõlkida}} '''NB!''' Mall on mõeldud kasutamiseks üksnes arutelu lehtedel (enwi-s seisuga 13. august 2022, kell 17:26 (EEST) kasutusel u 94 000 lehel) == Kasutamine == Mall {{tlx|Arutelu kirje}} (''aka'' {{tlc|arutelu kirje}} või otsetee {{tlc|tq}}) on kasutusel arutelu lehtedel' wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} {{tõlkida}} '''NB!''' Mall on mõeldud kasutamiseks üksnes arutelu lehtedel (enwi-s seisuga 13. august 2022, kell 17:26 (EEST) kasutusel u 94 000 lehel) == Kasutamine == Mall {{tlx|Arutelu kirje}} (''aka'' {{tlc|arutelu kirje}} või otsetee {{tlc|tq}}) on kasutusel arutelu lehtedel 7d6ofeaav8ef3iff5xcw5d7xpynp9tf 6183315 6183312 2022-08-25T16:27:41Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} '''NB!''' Mall on mõeldud kasutamiseks üksnes arutelu lehtedel (enwi-s seisuga 13. august 2022, kell 17:26 (EEST) kasutusel u 94 000 lehel) == Kasutamine == Mall {{tlx|Arutelu kirje}} (''aka'' {{tlc|arutelu kirje}} või otsetee {{tlc|tq}}) on kasutusel arutelu lehtedel q2thj55sshiacdrrfda2zpozm2uppr2 6183319 6183315 2022-08-25T16:34:34Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} '''NB!''' Mall on mõeldud kasutamiseks üksnes arutelu lehtedel (enwi-s seisuga 13. august 2022, kell 17:26 (EEST) kasutusel u 94&#160;000 lehel; täna (25. august 2022, kell 19:34 (EEST)) u 95&#160;000 lehel) == Kasutamine == Mall {{tlx|Arutelu kirje}} (''aka'' {{tlc|arutelu kirje}} või otsetee {{tlc|tq}}) on kasutusel arutelu lehtedel 6e5ruff56q0xbpi7hirz7slpf6rc3v9 Silamala 0 635137 6183521 6177524 2022-08-26T03:54:12Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Silamala | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Silamala | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Silamala''' (nõukogude perioodil '''Silmala''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Beļava vald|Beļava vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2204 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lääneosas. Silamala lähistelt algab Mudaža jõgi. Asulas on Silamala bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3196 Autotransporta direcija]</ref> == Viited == {{viited}} {{Beļava vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] 416f8tvsmv5czvxjl68169x8o2vuhaf Butāni 0 635138 6183527 6177534 2022-08-26T04:07:24Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Butāni | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Butāni | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Butāni''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Beļava vald|Beļava vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57968 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla keskosas. Butāni lähistelt algab Mellupe jõgi. Asulas on Butāni bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3176 Autotransporta direcija]</ref> == Viited == {{viited}} {{Beļava vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] gjwj4avav8x6zouwg2zhfqe8r9bckfi Naglene 0 635146 6183523 6177570 2022-08-26T03:59:53Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Naglene | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Naglene | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Naglene''' (ka '''Nagliena''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Beļava vald|Beļava vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2206 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla idaosas. Asulas on Naglene bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3164 Autotransporta direcija]</ref> Naglene on tekkinud [[Nagliena mõis]]a keskuse juurde. Nagliena mõisa hooned (kõrts, ait, häärber) on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Be%C4%BCavas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> == Viited == {{viited}} {{Beļava vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] 5c2wqt8wwrb7at98svaugupt5axk7ab Gulbītis (Beļava vald) 0 635150 6183526 6177578 2022-08-26T04:05:27Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Gulbītis | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Gulbītis | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Gulbītis''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Beļava vald|Beļava vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57948 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla kaguosas. Asulas on Gulbītise bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/2299 Autotransporta direcija]</ref> Seal kasvavad [[Birze raudteepeatus|Birze jaama]] tee tamm ja Apšāni tammed on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> == Viited == {{viited}} {{Beļava vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] hn0pky7nm3ayix3znb71rwi2jpvcp99 Skolas 0 635167 6183377 6177653 2022-08-25T18:09:33Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Skolas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Skolas | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 6 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Skolas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Stāmeriena vald|Stāmeriena vallas]]. Küla asub valla keskosas paigas, kus Ludzupīte ([[Pogupe]]) jõgi [[Ludzi järv]]est välja voolab. Asulas on Skolase bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3157 Autotransporta direcija]</ref> Looduskaitse all on pärn ümbermõõduga 4,11 meetrit ja tamm ümbermõõduga 4,51 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Seal asuvad Skolase muinaskalmed on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/862 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Aastal 2007 oli külas 6 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2266 Vietvārdu datubāze]</ref> == Viited == {{viited}} {{Stāmeriena vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] bwhkwt58mua0l2j3m8dlw4oogc1vl0i Namsadi 0 635168 6183375 6177654 2022-08-25T18:08:33Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Namsadi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Namsadi | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 30 (2000) | asendikaardi_pilt = }} '''Namsadi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Stāmeriena vald|Stāmeriena vallas]]. Küla asub valla lääneosas paigas, kus Ludzupīte ([[Pogupe]]) jõgi [[Ludzi järv]]est välja voolab. Asulas on Punakrogsi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3159 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2000 oli külas 30 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2265 Vietvārdu datubāze]</ref> == Viited == {{viited}} {{Stāmeriena vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] idgz3mtgvfy6ovihw1icknozub8cboo Stancmuiža 0 635172 6183381 6177668 2022-08-25T18:13:29Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Stancmuiža | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Stancmuiža | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 10 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Stancmuiža''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Stāmeriena vald|Stāmeriena vallas]]. Küla asub valla lääneosas [[Stāmeriena järv]]e kaldal. Asulas on Stancmuiža bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/14177 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2000 oli külas 10 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57964 Vietvārdu datubāze]</ref> == Viited == {{viited}} {{Stāmeriena vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] to3hpbr3srch8nd8v3ouer97n92h2al Zāģernieki 0 635186 6183295 6177761 2022-08-25T15:51:01Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Zāģernieki | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Zāģernieki | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Zāģernieki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Litene vald|Litene vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=61709 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla põhjaosas. Asulas on Zāģernieki bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3137 Autotransporta direcija]</ref> == Viited == {{viited}} {{Litene vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] 5uwrdn95ccwo1tkz0ibfp0glzeos2gb Ceļmalas 0 635224 6183275 6178003 2022-08-25T14:42:31Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ceļmalas | elanikke = 86 (2022) | asendikaardi_pilt = }} '''Ceļmalas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Stradi vald|Stradi vallas]]. Küla asub valla kirdeosas, [[Riia]]st 188 km kaugusel [[Gulbene]] linna piiril. Küla lahutab linnast [[Asarupe]] jõgi. Asulas on bussipeatus Ceļu pārvalde 26.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/2618 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2017 oli külas 105 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 86.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2270 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Stradi vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] 9191op41z6m1hapt270wgxdbv5to895 Stradi 0 635228 6183282 6182509 2022-08-25T14:49:52Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Stradi | elanikke = 169 (2022) | asendikaardi_pilt = }} '''Stradi''' (vanasti ka '''Pāmeri''', '''Pomeri''' või '''Paliena''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Stradi vald|Stradi vallas]]. Küla asub valla keskosas, [[Riia]]st 188 ja valla ning piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 4,7 km kaugusel. Küla jääb merepinnast 112 meetri kõrgusele [[Krustalīce]] jõe kaldale. Stradi on vana küla, mis on nime andnud ka vallale. Kasvama hakkas asula nõukogude perioodil, mil sellest sai Kirovi-nimelise [[kolhoos]]i keskasula ja tehnopark. Asulas on raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Sinna jääb Paliena bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/2948 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2015 oli külas 194 elanikku, aastal 2017 aga 185 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 169.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2270 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Stradi vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] loxm4kuc39w6fruwpx6dx7gxbhke6ak Zeltaleja 0 635239 6183270 6178078 2022-08-25T14:34:03Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Zeltaleja | elanikke = 35 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Zeltaleja''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Stradi vald|Stradi vallas]]. Küla asub valla põhjaosas Mellupe jõe ääres. Asulas on Zeltaleja bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/2630 Autotransporta direcija]</ref> Looduskaitse all on külas kasvav Zeltaleja tamm.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 35 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57955 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Stradi vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] ljtplylg1eidp4dnbl9v9c8qn1dsyu9 Lejasstradi 0 635245 6183278 6178096 2022-08-25T14:46:17Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lejasstradi | elanikke = ~35 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Lejasstradi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Stradi vald|Stradi vallas]]. Küla asub valla keskosas [[Krustalīce]] jõe ääres. Asulas on Lejasstradi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/2944 Autotransporta direcija]</ref> Looduskaitse all on külas kasvav Krustalīce Lejasstradi tamm ja tamm ümbermõõduga 5,5 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas ligikaudu 35 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57953 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Stradi vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] 5xs3kuev0oqo73yjbe8sn6cjsc2z09h Nātiņi 0 635251 6183280 6178120 2022-08-25T14:48:11Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nātiņi | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Nātiņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Stradi vald|Stradi vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57981 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla loodeosas Krustalīce jõe ääres. Nātiņi jääb [[Gulbene]] linna piirile. Asulas on Tiltakalnsi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3550 Autotransporta direcija]</ref> Looduskaitse all on külas kasvav Vainagi tamm ümbermõõduga 4 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Stradi vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] lvwxiu4sz9lnm7m6c519cpfcxg4chy8 Mācītājmāja 0 635253 6183273 6178135 2022-08-25T14:37:48Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mācītājmāja | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mācītājmāja''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Stradi vald|Stradi vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57972 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla loodeosas. Mācītājmāja jääb [[Gulbene]] linna piirile. Asulas on Tiltakalnsi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3550 Autotransporta direcija]</ref> Looduskaitse all on külas kasvav paju ümbermõõduga 4,78 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Stradi vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] aeo6mexv3vncuhryoto3ok5vyappgk2 6183281 6183273 2022-08-25T14:48:49Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mācītājmāja | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mācītājmāja''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Stradi vald|Stradi vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57972 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla loodeosas. Mācītājmāja jääb [[Gulbene]] linna piirile. Asulas on Mācītājmāja bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3551 Autotransporta direcija]</ref> Looduskaitse all on külas kasvav paju ümbermõõduga 4,78 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Stradi vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] 3yixdomg5sty0a2ptp8vst7gap81xes Stāķi 0 635255 6183283 6182519 2022-08-25T14:53:50Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Stāķi | elanikke = 463 (2022) | asendikaardi_pilt = }} '''Stāķi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Stradi vald|Stradi vallas]]. Küla asub valla kirdeosas merepinnast 130 meetri kõrgusel, [[Riia]]st 188 ja valla ning piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 4 km kaugusel. Küla rajati [[XX sajand]]i seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel kui maaparandajate asula. Külas on raamatukogu,<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> põhikool ja kultuurimaja. Seal asuvad Stāķi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3558 Autotransporta direcija]</ref> ja Stāķu centrsi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12908 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2015 oli külas 523 elanikku, aastal 2017 aga 504 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 463.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2268 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Stradi vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] 96b4y3nhcma60fa3uuzjdql8ahts5rr Šķieneri 0 635256 6183274 6182474 2022-08-25T14:39:15Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Stāķi | elanikke = 360 (2022) | asendikaardi_pilt = }} '''Šķieneri''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Stradi vald|Stradi vallas]]. Küla asub valla kirdeosas merepinnast 130 meetri kõrgusel, [[Riia]]st 187 ja valla ning piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 4,1 km kaugusel. Küla rajati [[XX sajand]]il kui riikliku ettevõtte Lauktehnika tööliste asula. Šķieneris on [[Stāķi]] postkontor, seal on Šķieneri bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3556 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2015 oli külas 425 elanikku, aastal 2017 aga 398 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 360.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2269 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Pilt:Šķieneri_no_augšas_-_panoramio.jpg|pisi|tühi|Šķieneri]] ==Viited== {{viited}} {{Stradi vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] ahb6ovf9nsnxyqhkdcz4ng57q7rv78g Star FM Eesti 0 635273 6183573 6178392 2022-08-26T08:08:44Z 85.253.16.218 wikitext text/x-wiki '''Star FM Eesti''' on [[Eesti]] [[raadiojaam]]. Star FM Eesti on kuuldav [[Haapsalu]]s ja [[Lääne maakond|Läänemaal]] 103,8 MHz, [[Võru]]s [[Võru maakond|Võrumaal]] 94,8 MHz, [[Rakvere]]s ja [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] 88,5 MHz, [[Jõgeva]]l ja [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]] 95,8 MHz == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] t30ngshi56r2b98ef897tktvkdw37x7 6183574 6183573 2022-08-26T08:08:53Z 85.253.16.218 wikitext text/x-wiki '''Star FM Eesti''' on [[Eesti]] [[raadiojaam]]. Star FM Eesti on kuuldav [[Haapsalu]]s ja [[Lääne maakond|Läänemaal]] 103,8 MHz, [[Võru]]s ja [[Võru maakond|Võrumaal]] 94,8 MHz, [[Rakvere]]s ja [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] 88,5 MHz, [[Jõgeva]]l ja [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]] 95,8 MHz == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] jwbvmhk5esea8ugsttg8akgvqjqdams Theodoros I Laskaris 0 635437 6183253 6182584 2022-08-25T13:02:20Z TTimmi 148145 Jätkasin keiser Theodoros I Laskarise elulookirjeldamist wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Theodoros I Laskaris Θεόδωρος Λάσκαρις | pildi nimi = 148 - Theodore I Laskaris (Mutinensis - color).png | pildi seletus = Theodorose portree (15. sajandi koodeksist, mis sisaldab koopiat Joannes Zonarase teosest "Väljavõted ajaloost") | amet = [[Nikaia keisririik|Nikaia]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] nõue Bütsantsi keisri positsioonile eksiilis | ametiajaalgus = [[1205]] | ametiajalõpp = [[1221]] (kroonimine [[6. aprill]] [[1208]]) | eelmine = [[Alexios V Dukas Murzuphlos]] ([[Konstantinos Laskaris]]) | järgmine = [[Johannes III Dukas Vatatzes]] | sünninimi = Theodoros Komnenos Laskaris | sünniaeg = u. [[1175]] | surmaaeg = november [[1221]] (46) | abikaasa = Anna Komnena Angelina Armeenia Philippa Marie de Courtenay | vanemad = Nikolaos (?) Laskaris | lapsed = * Irene Laskarina * Maria Laskarina * Eudokia Laskarina * Nikolaos Laskaris * Johannes Laskaris }} '''Theodoros I Laskaris''', ladinapäraselt Lascaris (kreeka keeles Θεόδωρος Κομνηνὸς Λάσκαρις (''Theodōros Komnēnos Laskaris)''; u<abbr>.</abbr> [[1175]] – november [[1221]]) oli esimene Nikaia keiser 1205. aastast kuni surmani. Nikaia keisrid pidasid end Bütsantsi ehk Rooma keisriteks ning riik oli üks Bütsantsi järglasriikidest. Kuigi Theodoros sündis mitte eriti tuntud aadliperekonda, oli tema ema seotud keiserliku [[Komnenos|Komnenoste]] perekonnaga. [[1200]]. aastal abiellus Theodoros keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] noorima tütre Annaga. Enne [[1203]]. aastat sai ta [[Despoot|despoodi]] tiitli, mis tõestas tema meelest õigust oma äia troonile. [[1203]]. aastal põgenes Theodoros [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] ning hakkas organiseerima vastupanu ladinlastele. Theodors kuulutati keisriks [[1205]]. aastal (mõnedel andmetel kuulutati [[1204]]. aastal hagia Sophias keisriks mitte [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]], vaid Theodoros). Theodoros organiseeris Väike-Aasias vastupanu ladinlastele ning paljud kreeklased suundusid tema juhitud riiki. Lisaks Ladina keisririigile sõdis ta ka [[Trapezundi keisririik|Trapezundi keisririigiga]], mis pidas end samuti Rooma riigiks. Theodoros krooniti keisriks alles [[1208]]. aastal, mil Theodorose riigi pealinnas [[İznik|Nikaias]] valiti uus [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarh]]. Theodorose kohale õigeusklike kaitsjana konkureeisid ka Epeirose valitsejad. Nikaia keisriigil tuli vastu seista ka seldžukkidele ning [[Alexios III Angelos|Alexios III]], kes ei loobunud oma pretsensioonist troonile. Kuigi ladinlased ei tunnustanud kunagi ametlikult Theodorose võimu, tegid nad seda mitteametlikult, kui sõlmisid Nikaia keisririigiga rahulepingu. Theodoros I Laskaris rajas Konstantinoopoli naabrusesse võimsa riigi, mis võimaldas tema järeltulijatel [[1261]]. aastal pealinna ladinlastelt tagasi vallutada ja taastada Bütsantsi impeerium. == Varasem elu == === Päritolu === Theodors Komnenos Laskaris sündis umbes [[1175]]. aastal mitte eriti tuntud Bütsantsi aadliprekonda. Tema vanemate nimed on teadmata, ent isa võis kanda nime Nikolaos.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Angelov, Dimiter|pealkiri=The Byzantine Hellene: The Life of Emperor Theodore Laskaris and Byzantium in the Thirteenth Century|aasta=2019|kirjastus=Cambridge University Press|keel=inglise|isbn=978-1-108-48071-0}}</ref> Theodorose ema põlvnes keiserliku [[Komnenos|Komnenoste]] perekonna tundmatust harust, kuid Theodoros võttis endale ka Komnenoste nime.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Volkoff, Angelina Anne|pealkiri=Komnenian Double Surnames on Lead Seals: Problems of Methodology and Understanding|aasta=2015|kirjastus=Dumbarton Oaks Papers|lehekülg=197–208|keel=inglise}}</ref> Theodorosel oli kuus venda: [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]], Georgios, Alexios, Isaak, Manuel ja Michael. Kahel viimasel pidi olema teine ema, sest mõlemad võtsid endale lisaperekonnanime Tzamantouros, mitte Komnenos. Oma tädi abielu kaudu oli Theodors seotud ka Phokase perekonnaga.<ref name=":0" /> Laskariste perekonnale kuulusid valdused Anatoolia lääneosas<ref name=":0" />. Nii Theodorosel kui ka Konstantinosel oli [[Püha Jüri|Püha Georgi]] kujutav pitsat, millel oli kiri Diasorites.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Angold, Michael|pealkiri=Identities and Allegiances in the Eastern Mediterranean after 1204|aasta=2011|koht=Farnham|kirjastus=Ashgate Publishing Limited|lehekülg=47-68|keel=inglise|artikkel=The Latin Empire of Constantinople, 1204–1261: Marriage Strategies}}</ref> See näitas nende seost Püha Georgi Disoratese kloostriga, mis asus Pyrgionis, Kaistrose jõe arus.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Varajane karjäär === Theodorose kaasaegne ajaloolane [[Niketas Choniates]] kirjeldas teda oma kroonikas kui "julget ja ägedat sõdalast"<ref name=":0" />. Veidi hilisem ajaloolane [[Georgios Akropolites]] kirjutas, et Theodoros oli "kehalt väike, kuid mitte ülemäära, üsna tume ja tema otsast hargnev habe"<ref>{{Raamatuviide|autor=Head, Constance|pealkiri=Byzantion. 50 (1)|aasta=1980|lehekülg=226–240|artikkel=Physical Descriptions of the Emperors in Byzantine Historical Writing}}</ref>. Theodoros tõusis esile oma perekondlike sidemete tõttu [[Komnenos|Komnenoste]] perekonnaga. Tema esimene säilinud pitsat mainib tema ''sebastose'' ja ''protovestiaritese'' tiitleid. Esimene oli õukonnatiitel, mis oli algselt mõeldud keisrite sugulastele, kuid keiser [[Alexios III Angelos]] (v. [[1195]]–[[1203]]) hakkas seda müüma jõukatele kaupmeestele. ''Protovestiarites''<nowiki/>'ena oli ta keiserliku palee valvurite üksuse ülem.<ref name=":0" /> Keiser Alexios III, kellel polnud poegi, soovis pärimisküsimust lahedada oma kahe vanema tütre abieludega. [[1200]]. aasta lõpus andis keiser vanima tütre Irene Alexios Palaiologosele ning teise tütre Anna Theodorosele. Palaiologos tõusis [[Despoot|despootiks]]. Ta suri [[1203]]. aastal ning tema tiitli sai endale Theodoros. Selle abieluga pidi Theodorosest saama Alexios III järglane.<ref name=":0" /> == Vastupanu ristisõdijatele == === Konstantinoopoli langemine === [[1195]]. aastal viis [[Alexios III Angelos]] läbi riigipöörde ning kukutas oma venna [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] (v. [[1185]]–[[1195]]) ja lasi ta pimedaks torgata. Isaaki poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios]] põgenes pealinnast ning palus katoliiklastelt abi oma isa positsiooni taastamiseks, vastutasuks lubas ta neile suuri summasid ning kirikute liitu. [[1203]]. aasta juuli alguseks olid ristisõdijad [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] all. Kuigi Theodoros Laskaris asus sissetungijatele rünnakuid korraldama, suutsid ladinlased pealinna siiski sisse piirata. Konstantinoopoli müürid olid haavatavad, mistõttu põgenes Alexios III [[17. juuli]] öösel koos riigikassaga [[Traakia|Traakiasse]].<ref name=":0" /><ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Treadgold, Warren|pealkiri=A History of the Byzantine State and Society|aasta=1997|koht=Stanford, California|kirjastus=Stanford University Press|isbn=0-8047-2630-2|keel=inglise}}</ref> [[Fail:ConquestOfConstantinopleByTheCrusadersIn1204.jpg|pisi|Ristisõdijad Konstantinoopolit piiramas 1204. aastal]] Pärast seda vabastati [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ning tema kõrval asus valitsema ka poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]<ref name=":0" />. Theodors vangistati, sest riigipööraja [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oli tema äi. [[1203]]. aasta septembris õnnestus Theodorosel põgeneda. Selle sündmuse täpsed asjaolud on teadmata, ent ajaloolane Choniates kirjutas, et Laskarisel õnnestus põgeneda oma "praktilise tarkuse ja vapra hinge tõttu".<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Mõnda aega varjas Theodoros end ühes Püha Michaelile pühendatud kirikus. Theodoros ise väitis, et jumal vabastas ta imekombel vanglast ja juhatas ta üle [[Bosporus|Bosporuse]] Väike-Aasiasse. Laskarisega põgenesid ka tema naine ja tütar. Nad jõudsid [[İznik|Nikaiasse]], kuid linna lubati siseneda vaid naisel ja tütrel, sest kardeti Alexios IV kättemaksu. Theodoros on ise meenutanud, et tal tuli liikuda ühest piirkonnast teise, et vältida vaenlaste lõkse.<ref name=":0" /> Alexios IV ei suutnud ristisõdijatele maksta, mistõttu keeldusid nad Konstantinoopoli alt lahkumast ja asusid ümberkaudseid küasid rüüstama. Bütsantslased hakkasid süüdistama oma keisrit. [[1204]]. aasta [[28. jaanuar|28. jaanuaril]] tuli riigipöörde tagajärjel keisriks [[Alexios V Dukas Murzuphlos]].<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Isaak II suri peagi ning Alexios IV mõrvati. See oli ladinlastele ettekäändeks, et alustada pealinna piiramist. [[12. aprill|12. aprillil]], mil ristisõdijad linna tungisid, põgenes keiser Alexios V Konstantinoopolit.<ref name=":0" /> Grupp bütsantsasi kogunes [[Hagia Sophia]] katedraali. Pole täpselt teada, kas seal kuulutati keisriks Theodoros või tema vend [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]].<ref name=":0" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Queller, Donald E.|pealkiri=The Fourth Crusade: The Conquest of Constantinople 1201–1204|aasta=1977|kirjastus=University of Pennsylvania Press|keel=inglise}}</ref> Samal päeval tuli neil mõlemal aga linnast, mis jäi täielikult ladinlaste meelevalda, põgeneda<ref name=":3" />. Kuigi Konstantinoopol oli langenud, ei loobunud ei [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ega [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios V]] oma õigusest troonile. Peagi lisandus neile kolmas trooninõudleja: keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I Komnenose]] (v.[[1183]]–[[1185]]) lapselaps [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios]], kes võttis võimu [[Trapezundi keisririik|Trapezundis]]. Ristisõdijad valisid endale aga uue keisri Baldwin I.<ref name=":3" /> === Vastupanu Anatoolias === [[Fail:Empire of Nicaea.png|pisi|Theodorose valitsetav riik (sinisega) 1205. aastal]] Väike-Aasia oli olnud kümnenedeid keiserliku võimu vastaste ülestõusude keskus<ref name=":0" />. Paljud aadlikud ja suurmaaomanikud kontrollisid erinevaid kesririigi alasid: Theodoros Mankaphas hoidis Philadelphia linna, Sabbas Asidinos valitses Sampsoni linna üle ja Nikephoros Kontostephanos kontrollis maid Maenderi jõe ülemjooksul<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Korobeinikov, D. A.|pealkiri=The Cambridge History of the Byzantine Empire, c. 500–1492|aasta=2017|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=692–727|keel=inglise|isbn=978-0-521-83231-1|toimetaja=Shepard, Jonathan|artikkel=Raiders and neighbours: the Turks (1040–1304)}}</ref>. Theodoros esines oma äia, [[Alexios III Angelos|Alexios III]] esindajana ning tagas sellega [[Bitüünia]] linnade lojaalsuse Alexios III nimel [[1204]]. aastani<ref name=":2" /><ref name=":4" /><ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Van Tricht, Filip|pealkiri=The Latin Renovatio of Byzantium: The Empire of Constantinople (1204–1228)|aasta=2011|koht=Leiden|kirjastus=Brill|isbn=978-90-04-20323-5|keel=inglise|url=https://books.google.ee/books?id=JlnPm2riK1UC&redir_esc=y}}</ref>. Kohalikud kreeklased tunnustasid teda kui Bitüünia ''[[strategos]]''-st (väejuht)<ref name=":2" />. Theodoros seadis end sisse [[Bursa|Prusas]]<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Fine, John Van Antwerp|pealkiri=The Late Medieval Balkans: A Critical Survey from the Late Twelfth Century to the Ottoman Conquest|aasta=1994|koht=Michigan|kirjastus=University of Michigan Press|toimetaja=Ann Arbor|isbn=0-472-08260-4|keel=inglise}}</ref>, ent tegi sagdasi väljasõite, et osaleda kohtumistel ja õhtusöökidel, julgustades kohalike võitlema ladilaste vastu. Theodoros saavutas kontrolli ka riigi tulude üle. Nii sai ta pakkuda raha [[Seldžukkide riik|Seldžukki]] sultan [[Rukn al-Din Suleiman II]]-le, soovides vastutasuks abi ristisõdijate vastu.<ref name=":0" /> Suleiman II suri ning tema alaealine poeg [[Izz al-Din Kilij Arslan III]] võttis [[1204]]. aasta juunis valitsemise üle.<ref name=":4" /> [[1204]]. aasta septembris asutasid ristisõdijad komisjoni, et jagada Bütsantsi territooriumid<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Nicol, Donald M.|pealkiri=Byzantium and Venice: A Study in Diplomatic and Cultural Relations|aasta=1988|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|isbn=0-521-34157-4|keel=inglise}}</ref>. Väike-Aasia "Nikaia hertsogiriik" pidi minema [[Blois krahv]] Louis I-le ning "Philadelphia hertsogiriik" pidi minema prantsuse aadlikule ja ristisõdijale Stephen du Perche'ile, kuigi need alad olid veel bütsantslaste kontrolli all. Veneetslased vallutasid Hellensponti (tänapäeva [[Dardanellid]]) väina Aasia poolse Lampsacuse sadama ning prantsuse rüütlid vallutasid lähdela asuva Pegai (tänapäeva Biga).<ref name=":0" /> [[Trapezundi keisririik|Trapezundi kesiririigi]] keisri [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios I]] vend ja kaaskeiser [[David Megas Komnenos|David Komnenos]] alustas sõjalist kapaaniat [[Paflagoonia|Paflagooniasse]] ning okupeeris Musta mere äärsed linnad<ref name=":3" />. See aga hõlbustas prantsuse rüütlite vallutusi. Nad purustasid [[6. detsember|6. detsembril]] Theodorose väed Poemanenumi all, mis võimaldas prantslastel hõivata [[Bitüünia]] kindlused.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> [[1204]]. aasta detsembris hukati [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] avalikult varem tabatud [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios V]]. Ladinlased arreteerisid [[1205]]. aasta alguses ka [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ning sundisid teda loovutama keiserlikke võimusümboleid. Keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I Komnenose]] (v<abbr>.</abbr> [[1143]]–[[1180]]) lapselaps [[Manuel Komnenos Maurozomes|Manuel Maurozomes]] ning tema väimees, kukutatud [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultan]] [[Kaykhusraw I|Ghiyāth al-Dīn Kaykhusraw I]] saabusid [[İznik|Nikaiasse]], kus Theodoros nad kinni pidas<ref name=":0" />, kuid peagi jõuti kokkuleppele. Laskaris andis kukutatud sultanile raha, et ta saaks oma trooni tagasi võtta ning vastutasuks soovis sõjalist toetust.<ref name=":4" /> [[Kaykhusraw I|Kaykhusraw]] ja Maurozomes kiirustasid tagasi [[Konya|Konyasse]], Rumi sultanaadi pealinna. Nad kukutasid alaealise Kilij Arslan [[1205]]. aasta märtsis.<ref name=":0" /><ref name=":4" /> [[1204]]. aasta lõpuks olid ladinlased vallutanud [[Traakia]], [[Tessaalia]] ning Põhja-Kreeka. Keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] nõbu [[Michael I Komnenos Dukas|Michael Dukas]], kes oli organiseerinud kreeklaste vastupanu [[Epeiros|Epeiroses]], oli sunnitud oma turvalisuse nimel vanduma truudust paavst [[Innocentius III]]-le. Ladina keiser [[Balduin I]] saatis [[1205]]. aasta alguses oma venna [[Henri I (Ladina keiser)|Henri]] Väike-Aasiat vallutama.<ref name=":3" /> Henri purustas Theodoros Mankaphase ja [[19. märts|19. märtsi]] Adramyttioni lahingus [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos Laskarise]]<ref name=":0" />. Ladinlased aga ei saanud oma võite edasi arendada, sest tsaar [[Kalojan]] õhutas [[Traakia|Traakias]] mässu ning tungis provintsi<ref name=":5" /><ref name=":6" />. Keiser Balduin oli sunnitud oma väed Anatooliast välja tõmbama<ref name=":0" /><ref name=":5" />. [[1205]]. aasta [[14. aprill|14. aprillil]] said ladinlased bulgaarlastelt hävitavalt lüüa [[Edirne|Adrianopoli]] lahingus. Lahinguväljal hukkusid ka Louis du Blois ja Stephen du Perche.<ref name=":0" /> Keiser [[Balduin I|Balduin]] võeti vangi ning ta suri Bulgaarias<ref name=":2" /><ref name=":5" />. Theodorosest sai [[Kalojan|Kalojani]] võitude peamine kasusaaja<ref name=":3" /><ref name=":6" />. Ladinlaste lüüasaamine näitas nende haprust<ref name=":8">{{Raamatuviide|autor=Angold, Michael|pealkiri=The Cambridge History of the Byzantine Empire, c. 500–1492|aasta=2017|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=731–758|toimetaja=Shepard, Jonathan|keel=inglise|isbn=9781409410980|artikkel=After the Fourth Crusade: the Greek rump states and the recovery of Byzantium}}</ref> ning kindlustas Theodorose positsiooni. Laskaris kasutas olukorda ära ning ajas enamuse ladinlaste garnisonidest Anatoolia kindlustest minema<ref name=":5" /> ning viis oma pealinna Prusast [[İznik|Nikaiasse]]<ref name=":6" />. Kreeklaste põgenikevood saabusid endistest Bütsantsi Euroopa osadest Theodorse riiki<ref name=":5" />. Mankaphas loovutas Philadelpia Theodorosele ning ka Asidenose maad liideti Theodorse aladega<ref name=":0" /><ref name=":3" />. Kohalikud aadlikud toetasid Laskarist tema võitluses mässuliste aadlike vastu ning vastutasuks said nad õukonnatiitleid<ref name=":2" />. Theodoros nõudis lojaalsusvannet Epeirose valitseja [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I]] vennalt, Theodoros Komnenos Dukaselt enne, kui lubas tal Epeirosesse suunduda.<ref name=":5" /> == Valitsemine == [[Fail:Iznik Wall at Istanbul Gate 8288.jpg|pisi|Nikaia müüride varemed]] === Kroonimine === David Komnenenos saatis [[Bitüünia|Bitüüniasse]] oma armee, ent Theodoros purustas sissetungijad ja nende ladinlastest liitlased [[Nikomeedia]] all. Peagi andis sultan Kaykhusraw I väed oma äia Maurozomese käsutusse, kelle juhtimisel tungiti [[1205]]. aasta kevadel Maenderi jõe orgu. Peagi said seldžukkid aga lüüa ning sõlmiti rahu. Theodoros lubas Maurozomesel valitseda sultani väejuhina kahe kindluse üle.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Theodoros kuulutati keisriks [[1205]]. aasta alguses, kas peale võitu Nikomeedias või pärast seldžukkidega rahu sõlmimist<ref name=":0" /><ref name=":3" /><ref name=":5" />. Uue tiitliga sai Theodorosest ametlik konkurent [[Ladina keisririik|Ladina keisrile]], mistõttu hakkasid ladinlased Laskarist ametlikult kutsuma anastajaks, kes kontrollis osasid Ladina keisriiigile kuuluvaid alasid<ref name=":7" />. Ka paljud kreeklased keeldusid teda keisrina tunnistamast, sest [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarh]] polnud teda krooninud, mistõttu polnud ta ka legaalne valitseja. Theodoros kutsus [[Traakia|Traakiasse]] põgenenud patriarh [[Johannes X Kamateros|Johannes X Kamaterost]] [[İznik|Nikaiasse]], ent kirikupea keeldus.<ref name=":5" /> [[Traakia|Traakias]], [[Tessaalia|Tessaalias]] ja [[Peloponnesos|Peloponnesoses]] valdusi omanud aristokraaid suundusid Nikaiasse pärast seda, kui nende alad ladinlaste kätte läksid. Uus kroonimata keiser kutsus enda pealinna endisi Bütsantsi kõrgeid ametnikke, kuid väikse eelarve tõttu sai ta luua vaid lihtsustatud riigihaldussüsteemi.<ref name=":0" /> Uue haldussüsteemi loomisel aitas keisrit tema naise onu, pime Basileios Dukas Kamateros, endine ''logothetes tou dromou'' (välisminister)<ref name=":0" /><ref name=":2" />. Keiser palkas oma marmara mere laevastiku juhtimiseks [[Calabria|Kalaabriast]] pärit piraadi Johannes Steirionese. Riigijuhtimisest said osa ka keisri vennad, keda Theodoros väga usaldas. Neist said kõrged sõjaväejuhid ja neile anti õukonnatiitleid.<ref name=":0" /> [[1206]]. aasta juunis suri patriarh [[Johannes X Kamateros|Johannes X]]. Konstantinoopoli õigeuskliku vaimulikud palusid paavst [[Innocentius III]] luba, et valida uus patriarh, ent Ladina võimud ei andnud selleks volitusi.<ref name=":8" /> Uus Ladina keiser, [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]] sõlmis liidu David Komnenosega Theodorose vastu. Laskaris otsustas [[Trapezundi keisririik|Trapezundilt]] vallutada Pontoherakleia (antiikajal Heraclea Pontica) linna. Kui Nikaia armee linna suunas marssis, ründasid ladinlased neid selja tagant. Ladinlaste tõrjumiseks pidi Theodoros loobuma linna vallutamisest. Ristisõdijad aga tungisid jõudsalt Väike-Aasiasse ja [[1206]].–[[1207]]. aasta talvel vallutati [[Nikomeedia]] ja Cyzicuse. Theodoros liitus [[Bulgaaria riigipeade loend|Bulgaaria tsaari]] [[Kalojan|Kalojaniga]], kes tungis Traakiasse. See sundis keiser Henri I-st oma vägesid Anatooliast välja tõmbama.<ref name=":3" /> Peale seda, kui Theodoros ja tema vennad olid alustanud Nikomeedia piiramist, nõustus Henri I sõlmima kaheaastase rahulepingu, mis lubas Theodorosel lammutada Nikomeedia ja Cyzicuse kindlustused.<ref name=":0" /><ref name=":7" /> Õigeusklike läbirääkimiste pingutused [[Püha Tool|Püha Tooliga]] uue patriarhi valimiseks ei olnud edukad<ref name=":7" /><ref name=":8" />. Ka Theodoros saatis paavstile kirja, milles palus anda õigeusklike vaimulikele volitused. Samuti palus ta, et Innocentius tunnustaks teda kui õigeusklike kogukonna kõrgeimat juhti, ent mõlemat palvet eirati.<ref name=":8" /> Kui ladinlased [[1208]]. aasta alguses vaherahu rikkusid, palus Theodoros taas paavstilt abi rahu sõlmimiseks ning pakkus välja [[Ladina keisririik|Ladina]] ja [[Nikaia keisririik|Nikaia]] vaheliseks alaliseks piiriks [[Marmara|Marmara mere]].<ref name=":0" /> Seejärel kustusid õigeusklikud vaimulikud Theodorost üles korraldama uue patriarhi valimised<ref name=":7" />. Keiser kutsus [[1208]]. aasta [[Vaikne nädal|Vaiksel nädalal]] Nikaias kokku kirikukogu<ref name=":5" />. Uueks patriarhiks valiti [[20. märts|20. märtsil]] kõrge vaimulik [[Michael IV Autoreianos|Michael Autoreianos]]<ref name=":0" /><ref name=":8" />, kes oli seotud keisri lähedase nõuniku Kamaterosega<ref name=":2" />. Esimese teona kroonis uus patriarh Theodorose "roomlaste keisriks ja autokraadiks"<ref name=":0" /><ref name=":7" />. Tseremoonia toimus [[Ülestõusmispühad|Ülestõusmispühal]], [[6. aprill|6. aprillil]]<ref name=":8" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Dragon, Gilbert|pealkiri=Emperor and Priest: The Imperial Office in Byzantium|aasta=2003|koht=Cambridge University Press|keel=inglise|isbn=9780521801232|url=https://books.google.ee/books?id=yCnN4yAojagC&pg=PA275&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false}}</ref>. Ametlik kroonimine kinnitstas Theodoros I Laskarise [[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keisrite]] nimekirja. Siiski sai tema legitiimsuses osas vaielda, sest vaid seaduslik keiser sai valida uue patriarhi ning vaid seaduslik patriarh sai kroonida uue keisri. Samuti väitsid keisri vastased, et patriarhi valimisel olid kohal suvaliselt valitud vaimulikud, mitte korralikult kokku kutsutud [[Sinod|sinoid]]. Keisri pooldajad aga põhjendasid olukorda sellega, et peale Konstantinoopoli langemist nõudis situatsioon paindlikku seaduse tõlgendamist.<ref name=":5" /> == Vaata ka == * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios V Dukas Murzuphlos]] või [[Konstantinos Laskaris]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1205]]–[[1221]]|järgnev= [[Johannes III Dukas Vatatzes]] }} {{lõpp}} jlioqgupluy2oi8r9z0otzas8pnwdtz 6183654 6183253 2022-08-26T11:55:55Z TTimmi 148145 Jätkasin keiser Theodoros I Laskarise elulookirjeldamist wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Theodoros I Laskaris Θεόδωρος Λάσκαρις | pildi nimi = 148 - Theodore I Laskaris (Mutinensis - color).png | pildi seletus = Theodorose portree (15. sajandi koodeksist, mis sisaldab koopiat Joannes Zonarase teosest "Väljavõted ajaloost") | amet = [[Nikaia keisririik|Nikaia]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] nõue Bütsantsi keisri positsioonile eksiilis | ametiajaalgus = [[1205]] | ametiajalõpp = [[1221]] (kroonimine [[6. aprill]] [[1208]]) | eelmine = [[Alexios V Dukas Murzuphlos]] ([[Konstantinos Laskaris]]) | järgmine = [[Johannes III Dukas Vatatzes]] | sünninimi = Theodoros Komnenos Laskaris | sünniaeg = u. [[1175]] | surmaaeg = november [[1221]] (46) | abikaasa = Anna Komnena Angelina Armeenia Philippa Marie de Courtenay | vanemad = Nikolaos (?) Laskaris | lapsed = * Irene Laskarina * Maria Laskarina * Eudokia Laskarina * Nikolaos Laskaris * Johannes Laskaris }} '''Theodoros I Laskaris''', ladinapäraselt Lascaris (kreeka keeles Θεόδωρος Κομνηνὸς Λάσκαρις (''Theodōros Komnēnos Laskaris)''; u<abbr>.</abbr> [[1175]] – november [[1221]]) oli esimene Nikaia keiser 1205. aastast kuni surmani. Nikaia keisrid pidasid end Bütsantsi ehk Rooma keisriteks ning riik oli üks Bütsantsi järglasriikidest. Kuigi Theodoros sündis mitte eriti tuntud aadliperekonda, oli tema ema seotud keiserliku [[Komnenos|Komnenoste]] perekonnaga. [[1200]]. aastal abiellus Theodoros keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] noorima tütre Annaga. Enne [[1203]]. aastat sai ta [[Despoot|despoodi]] tiitli, mis tõestas tema meelest õigust oma äia troonile. [[1203]]. aastal põgenes Theodoros [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] ning hakkas organiseerima vastupanu ladinlastele. Theodors kuulutati keisriks [[1205]]. aastal (mõnedel andmetel kuulutati [[1204]]. aastal hagia Sophias keisriks mitte [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]], vaid Theodoros). Theodoros organiseeris Väike-Aasias vastupanu ladinlastele ning paljud kreeklased suundusid tema juhitud riiki. Lisaks Ladina keisririigile sõdis ta ka [[Trapezundi keisririik|Trapezundi keisririigiga]], mis pidas end samuti Rooma riigiks. Theodoros krooniti keisriks alles [[1208]]. aastal, mil Theodorose riigi pealinnas [[İznik|Nikaias]] valiti uus [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarh]]. Theodorose kohale õigeusklike kaitsjana konkureeisid ka Epeirose valitsejad. Nikaia keisriigil tuli vastu seista ka seldžukkidele ning [[Alexios III Angelos|Alexios III]], kes ei loobunud oma pretsensioonist troonile. Kuigi ladinlased ei tunnustanud kunagi ametlikult Theodorose võimu, tegid nad seda mitteametlikult, kui sõlmisid Nikaia keisririigiga rahulepingu. Theodoros I Laskaris rajas Konstantinoopoli naabrusesse võimsa riigi, mis võimaldas tema järeltulijatel [[1261]]. aastal pealinna ladinlastelt tagasi vallutada ja taastada Bütsantsi impeerium. == Varasem elu == === Päritolu === Theodors Komnenos Laskaris sündis umbes [[1175]]. aastal mitte eriti tuntud Bütsantsi aadliprekonda. Tema vanemate nimed on teadmata, ent isa võis kanda nime Nikolaos.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Angelov, Dimiter|pealkiri=The Byzantine Hellene: The Life of Emperor Theodore Laskaris and Byzantium in the Thirteenth Century|aasta=2019|kirjastus=Cambridge University Press|keel=inglise|isbn=978-1-108-48071-0}}</ref> Theodorose ema põlvnes keiserliku [[Komnenos|Komnenoste]] perekonna tundmatust harust, kuid Theodoros võttis endale ka Komnenoste nime.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Volkoff, Angelina Anne|pealkiri=Komnenian Double Surnames on Lead Seals: Problems of Methodology and Understanding|aasta=2015|kirjastus=Dumbarton Oaks Papers|lehekülg=197–208|keel=inglise}}</ref> Theodorosel oli kuus venda: [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]], Georgios, Alexios, Isaak, Manuel ja Michael. Kahel viimasel pidi olema teine ema, sest mõlemad võtsid endale lisaperekonnanime Tzamantouros, mitte Komnenos. Oma tädi abielu kaudu oli Theodors seotud ka Phokase perekonnaga.<ref name=":0" /> Laskariste perekonnale kuulusid valdused Anatoolia lääneosas<ref name=":0" />. Nii Theodorosel kui ka Konstantinosel oli [[Püha Jüri|Püha Georgi]] kujutav pitsat, millel oli kiri Diasorites.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Angold, Michael|pealkiri=Identities and Allegiances in the Eastern Mediterranean after 1204|aasta=2011|koht=Farnham|kirjastus=Ashgate Publishing Limited|lehekülg=47-68|keel=inglise|artikkel=The Latin Empire of Constantinople, 1204–1261: Marriage Strategies}}</ref> See näitas nende seost Püha Georgi Disoratese kloostriga, mis asus Pyrgionis, Kaistrose jõe arus.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Varajane karjäär === Theodorose kaasaegne ajaloolane [[Niketas Choniates]] kirjeldas teda oma kroonikas kui "julget ja ägedat sõdalast"<ref name=":0" />. Veidi hilisem ajaloolane [[Georgios Akropolites]] kirjutas, et Theodoros oli "kehalt väike, kuid mitte ülemäära, üsna tume ja tema otsast hargnev habe"<ref>{{Raamatuviide|autor=Head, Constance|pealkiri=Byzantion. 50 (1)|aasta=1980|lehekülg=226–240|artikkel=Physical Descriptions of the Emperors in Byzantine Historical Writing}}</ref>. Theodoros tõusis esile oma perekondlike sidemete tõttu [[Komnenos|Komnenoste]] perekonnaga. Tema esimene säilinud pitsat mainib tema ''sebastose'' ja ''protovestiaritese'' tiitleid. Esimene oli õukonnatiitel, mis oli algselt mõeldud keisrite sugulastele, kuid keiser [[Alexios III Angelos]] (v. [[1195]]–[[1203]]) hakkas seda müüma jõukatele kaupmeestele. ''Protovestiarites''<nowiki/>'ena oli ta keiserliku palee valvurite üksuse ülem.<ref name=":0" /> Keiser Alexios III, kellel polnud poegi, soovis pärimisküsimust lahedada oma kahe vanema tütre abieludega. [[1200]]. aasta lõpus andis keiser vanima tütre Irene Alexios Palaiologosele ning teise tütre Anna Theodorosele. Palaiologos tõusis [[Despoot|despootiks]]. Ta suri [[1203]]. aastal ning tema tiitli sai endale Theodoros. Selle abieluga pidi Theodorosest saama Alexios III järglane.<ref name=":0" /> == Vastupanu ristisõdijatele == === Konstantinoopoli langemine === [[1195]]. aastal viis [[Alexios III Angelos]] läbi riigipöörde ning kukutas oma venna [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] (v. [[1185]]–[[1195]]) ja lasi ta pimedaks torgata. Isaaki poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios]] põgenes pealinnast ning palus katoliiklastelt abi oma isa positsiooni taastamiseks, vastutasuks lubas ta neile suuri summasid ning kirikute liitu. [[1203]]. aasta juuli alguseks olid ristisõdijad [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] all. Kuigi Theodoros Laskaris asus sissetungijatele rünnakuid korraldama, suutsid ladinlased pealinna siiski sisse piirata. Konstantinoopoli müürid olid haavatavad, mistõttu põgenes Alexios III [[17. juuli]] öösel koos riigikassaga [[Traakia|Traakiasse]].<ref name=":0" /><ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Treadgold, Warren|pealkiri=A History of the Byzantine State and Society|aasta=1997|koht=Stanford, California|kirjastus=Stanford University Press|isbn=0-8047-2630-2|keel=inglise}}</ref> [[Fail:ConquestOfConstantinopleByTheCrusadersIn1204.jpg|pisi|Ristisõdijad Konstantinoopolit piiramas 1204. aastal]] Pärast seda vabastati [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ning tema kõrval asus valitsema ka poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]<ref name=":0" />. Theodors vangistati, sest riigipööraja [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oli tema äi. [[1203]]. aasta septembris õnnestus Theodorosel põgeneda. Selle sündmuse täpsed asjaolud on teadmata, ent ajaloolane Choniates kirjutas, et Laskarisel õnnestus põgeneda oma "praktilise tarkuse ja vapra hinge tõttu".<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Mõnda aega varjas Theodoros end ühes Püha Michaelile pühendatud kirikus. Theodoros ise väitis, et jumal vabastas ta imekombel vanglast ja juhatas ta üle [[Bosporus|Bosporuse]] Väike-Aasiasse. Laskarisega põgenesid ka tema naine ja tütar. Nad jõudsid [[İznik|Nikaiasse]], kuid linna lubati siseneda vaid naisel ja tütrel, sest kardeti Alexios IV kättemaksu. Theodoros on ise meenutanud, et tal tuli liikuda ühest piirkonnast teise, et vältida vaenlaste lõkse.<ref name=":0" /> Alexios IV ei suutnud ristisõdijatele maksta, mistõttu keeldusid nad Konstantinoopoli alt lahkumast ja asusid ümberkaudseid küasid rüüstama. Bütsantslased hakkasid süüdistama oma keisrit. [[1204]]. aasta [[28. jaanuar|28. jaanuaril]] tuli riigipöörde tagajärjel keisriks [[Alexios V Dukas Murzuphlos]].<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Isaak II suri peagi ning Alexios IV mõrvati. See oli ladinlastele ettekäändeks, et alustada pealinna piiramist. [[12. aprill|12. aprillil]], mil ristisõdijad linna tungisid, põgenes keiser Alexios V Konstantinoopolit.<ref name=":0" /> Grupp bütsantsasi kogunes [[Hagia Sophia]] katedraali. Pole täpselt teada, kas seal kuulutati keisriks Theodoros või tema vend [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]].<ref name=":0" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Queller, Donald E.|pealkiri=The Fourth Crusade: The Conquest of Constantinople 1201–1204|aasta=1977|kirjastus=University of Pennsylvania Press|keel=inglise}}</ref> Samal päeval tuli neil mõlemal aga linnast, mis jäi täielikult ladinlaste meelevalda, põgeneda<ref name=":3" />. Kuigi Konstantinoopol oli langenud, ei loobunud ei [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ega [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios V]] oma õigusest troonile. Peagi lisandus neile kolmas trooninõudleja: keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I Komnenose]] (v.[[1183]]–[[1185]]) lapselaps [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios]], kes võttis võimu [[Trapezundi keisririik|Trapezundis]]. Ristisõdijad valisid endale aga uue keisri Baldwin I.<ref name=":3" /> === Vastupanu Anatoolias === [[Fail:Empire of Nicaea.png|pisi|Theodorose valitsetav riik (sinisega) 1205. aastal]] Väike-Aasia oli olnud kümnenedeid keiserliku võimu vastaste ülestõusude keskus<ref name=":0" />. Paljud aadlikud ja suurmaaomanikud kontrollisid erinevaid kesririigi alasid: Theodoros Mankaphas hoidis Philadelphia linna, Sabbas Asidinos valitses Sampsoni linna üle ja Nikephoros Kontostephanos kontrollis maid Maenderi jõe ülemjooksul<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Korobeinikov, D. A.|pealkiri=The Cambridge History of the Byzantine Empire, c. 500–1492|aasta=2017|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=692–727|keel=inglise|isbn=978-0-521-83231-1|toimetaja=Shepard, Jonathan|artikkel=Raiders and neighbours: the Turks (1040–1304)}}</ref>. Theodoros esines oma äia, [[Alexios III Angelos|Alexios III]] esindajana ning tagas sellega [[Bitüünia]] linnade lojaalsuse Alexios III nimel [[1204]]. aastani<ref name=":2" /><ref name=":4" /><ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Van Tricht, Filip|pealkiri=The Latin Renovatio of Byzantium: The Empire of Constantinople (1204–1228)|aasta=2011|koht=Leiden|kirjastus=Brill|isbn=978-90-04-20323-5|keel=inglise|url=https://books.google.ee/books?id=JlnPm2riK1UC&redir_esc=y}}</ref>. Kohalikud kreeklased tunnustasid teda kui Bitüünia ''[[strategos]]''-st (väejuht)<ref name=":2" />. Theodoros seadis end sisse [[Bursa|Prusas]]<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Fine, John Van Antwerp|pealkiri=The Late Medieval Balkans: A Critical Survey from the Late Twelfth Century to the Ottoman Conquest|aasta=1994|koht=Michigan|kirjastus=University of Michigan Press|toimetaja=Ann Arbor|isbn=0-472-08260-4|keel=inglise}}</ref>, ent tegi sagdasi väljasõite, et osaleda kohtumistel ja õhtusöökidel, julgustades kohalike võitlema ladilaste vastu. Theodoros saavutas kontrolli ka riigi tulude üle. Nii sai ta pakkuda raha [[Seldžukkide riik|Seldžukki]] sultan [[Rukn al-Din Suleiman II]]-le, soovides vastutasuks abi ristisõdijate vastu.<ref name=":0" /> Suleiman II suri ning tema alaealine poeg [[Izz al-Din Kilij Arslan III]] võttis [[1204]]. aasta juunis valitsemise üle.<ref name=":4" /> [[1204]]. aasta septembris asutasid ristisõdijad komisjoni, et jagada Bütsantsi territooriumid<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Nicol, Donald M.|pealkiri=Byzantium and Venice: A Study in Diplomatic and Cultural Relations|aasta=1988|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|isbn=0-521-34157-4|keel=inglise}}</ref>. Väike-Aasia "Nikaia hertsogiriik" pidi minema [[Blois krahv]] Louis I-le ning "Philadelphia hertsogiriik" pidi minema prantsuse aadlikule ja ristisõdijale Stephen du Perche'ile, kuigi need alad olid veel bütsantslaste kontrolli all. Veneetslased vallutasid Hellensponti (tänapäeva [[Dardanellid]]) väina Aasia poolse Lampsacuse sadama ning prantsuse rüütlid vallutasid lähdela asuva Pegai (tänapäeva Biga).<ref name=":0" /> [[Trapezundi keisririik|Trapezundi kesiririigi]] keisri [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios I]] vend ja kaaskeiser [[David Megas Komnenos|David Komnenos]] alustas sõjalist kapaaniat [[Paflagoonia|Paflagooniasse]] ning okupeeris Musta mere äärsed linnad<ref name=":3" />. See aga hõlbustas prantsuse rüütlite vallutusi. Nad purustasid [[6. detsember|6. detsembril]] Theodorose väed Poemanenumi all, mis võimaldas prantslastel hõivata [[Bitüünia]] kindlused.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> [[1204]]. aasta detsembris hukati [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] avalikult varem tabatud [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios V]]. Ladinlased arreteerisid [[1205]]. aasta alguses ka [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ning sundisid teda loovutama keiserlikke võimusümboleid. Keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I Komnenose]] (v<abbr>.</abbr> [[1143]]–[[1180]]) lapselaps [[Manuel Komnenos Maurozomes|Manuel Maurozomes]] ning tema väimees, kukutatud [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultan]] [[Kaykhusraw I|Ghiyāth al-Dīn Kaykhusraw I]] saabusid [[İznik|Nikaiasse]], kus Theodoros nad kinni pidas<ref name=":0" />, kuid peagi jõuti kokkuleppele. Laskaris andis kukutatud sultanile raha, et ta saaks oma trooni tagasi võtta ning vastutasuks soovis sõjalist toetust.<ref name=":4" /> [[Kaykhusraw I|Kaykhusraw]] ja Maurozomes kiirustasid tagasi [[Konya|Konyasse]], Rumi sultanaadi pealinna. Nad kukutasid alaealise Kilij Arslan [[1205]]. aasta märtsis.<ref name=":0" /><ref name=":4" /> [[1204]]. aasta lõpuks olid ladinlased vallutanud [[Traakia]], [[Tessaalia]] ning Põhja-Kreeka. Keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] nõbu [[Michael I Komnenos Dukas|Michael Dukas]], kes oli organiseerinud kreeklaste vastupanu [[Epeiros|Epeiroses]], oli sunnitud oma turvalisuse nimel vanduma truudust paavst [[Innocentius III]]-le. Ladina keiser [[Balduin I]] saatis [[1205]]. aasta alguses oma venna [[Henri I (Ladina keiser)|Henri]] Väike-Aasiat vallutama.<ref name=":3" /> Henri purustas Theodoros Mankaphase ja [[19. märts|19. märtsi]] Adramyttioni lahingus [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos Laskarise]]<ref name=":0" />. Ladinlased aga ei saanud oma võite edasi arendada, sest tsaar [[Kalojan]] õhutas [[Traakia|Traakias]] mässu ning tungis provintsi<ref name=":5" /><ref name=":6" />. Keiser Balduin oli sunnitud oma väed Anatooliast välja tõmbama<ref name=":0" /><ref name=":5" />. [[1205]]. aasta [[14. aprill|14. aprillil]] said ladinlased bulgaarlastelt hävitavalt lüüa [[Edirne|Adrianopoli]] lahingus. Lahinguväljal hukkusid ka Louis du Blois ja Stephen du Perche.<ref name=":0" /> Keiser [[Balduin I|Balduin]] võeti vangi ning ta suri Bulgaarias<ref name=":2" /><ref name=":5" />. Theodorosest sai [[Kalojan|Kalojani]] võitude peamine kasusaaja<ref name=":3" /><ref name=":6" />. Ladinlaste lüüasaamine näitas nende haprust<ref name=":8">{{Raamatuviide|autor=Angold, Michael|pealkiri=The Cambridge History of the Byzantine Empire, c. 500–1492|aasta=2017|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=731–758|toimetaja=Shepard, Jonathan|keel=inglise|isbn=9781409410980|artikkel=After the Fourth Crusade: the Greek rump states and the recovery of Byzantium}}</ref> ning kindlustas Theodorose positsiooni. Laskaris kasutas olukorda ära ning ajas enamuse ladinlaste garnisonidest Anatoolia kindlustest minema<ref name=":5" /> ning viis oma pealinna Prusast [[İznik|Nikaiasse]]<ref name=":6" />. Kreeklaste põgenikevood saabusid endistest Bütsantsi Euroopa osadest Theodorse riiki<ref name=":5" />. Mankaphas loovutas Philadelpia Theodorosele ning ka Asidenose maad liideti Theodorse aladega<ref name=":0" /><ref name=":3" />. Kohalikud aadlikud toetasid Laskarist tema võitluses mässuliste aadlike vastu ning vastutasuks said nad õukonnatiitleid<ref name=":2" />. Theodoros nõudis lojaalsusvannet Epeirose valitseja [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I]] vennalt, Theodoros Komnenos Dukaselt enne, kui lubas tal Epeirosesse suunduda.<ref name=":5" /> == Valitsemine == [[Fail:Iznik Wall at Istanbul Gate 8288.jpg|pisi|Nikaia müüride varemed]] === Kroonimine === David Komnenenos saatis [[Bitüünia|Bitüüniasse]] oma armee, ent Theodoros purustas sissetungijad ja nende ladinlastest liitlased [[Nikomeedia]] all. Peagi andis sultan Kaykhusraw I väed oma äia Maurozomese käsutusse, kelle juhtimisel tungiti [[1205]]. aasta kevadel Maenderi jõe orgu. Peagi said seldžukkid aga lüüa ning sõlmiti rahu. Theodoros lubas Maurozomesel valitseda sultani väejuhina kahe kindluse üle.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Theodoros kuulutati keisriks [[1205]]. aasta alguses, kas peale võitu Nikomeedias või pärast seldžukkidega rahu sõlmimist<ref name=":0" /><ref name=":3" /><ref name=":5" />. Uue tiitliga sai Theodorosest ametlik konkurent [[Ladina keisririik|Ladina keisrile]], mistõttu hakkasid ladinlased Laskarist ametlikult kutsuma anastajaks, kes kontrollis osasid Ladina keisriiigile kuuluvaid alasid<ref name=":7" />. Ka paljud kreeklased keeldusid teda keisrina tunnistamast, sest [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarh]] polnud teda krooninud, mistõttu polnud ta ka legaalne valitseja. Theodoros kutsus [[Traakia|Traakiasse]] põgenenud patriarh [[Johannes X Kamateros|Johannes X Kamaterost]] [[İznik|Nikaiasse]], ent kirikupea keeldus.<ref name=":5" /> [[Traakia|Traakias]], [[Tessaalia|Tessaalias]] ja [[Peloponnesos|Peloponnesoses]] valdusi omanud aristokraaid suundusid Nikaiasse pärast seda, kui nende alad ladinlaste kätte läksid. Uus kroonimata keiser kutsus enda pealinna endisi Bütsantsi kõrgeid ametnikke, kuid väikse eelarve tõttu sai ta luua vaid lihtsustatud riigihaldussüsteemi.<ref name=":0" /> Uue haldussüsteemi loomisel aitas keisrit tema naise onu, pime Basileios Dukas Kamateros, endine ''logothetes tou dromou'' (välisminister)<ref name=":0" /><ref name=":2" />. Keiser palkas oma marmara mere laevastiku juhtimiseks [[Calabria|Kalaabriast]] pärit piraadi Johannes Steirionese. Riigijuhtimisest said osa ka keisri vennad, keda Theodoros väga usaldas. Neist said kõrged sõjaväejuhid ja neile anti õukonnatiitleid.<ref name=":0" /> [[1206]]. aasta juunis suri patriarh [[Johannes X Kamateros|Johannes X]]. Konstantinoopoli õigeuskliku vaimulikud palusid paavst [[Innocentius III]] luba, et valida uus patriarh, ent Ladina võimud ei andnud selleks volitusi.<ref name=":8" /> Uus Ladina keiser, [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]] sõlmis liidu David Komnenosega Theodorose vastu. Laskaris otsustas [[Trapezundi keisririik|Trapezundilt]] vallutada Pontoherakleia (antiikajal Heraclea Pontica) linna. Kui Nikaia armee linna suunas marssis, ründasid ladinlased neid selja tagant. Ladinlaste tõrjumiseks pidi Theodoros loobuma linna vallutamisest. Ristisõdijad aga tungisid jõudsalt Väike-Aasiasse ja [[1206]].–[[1207]]. aasta talvel vallutati [[Nikomeedia]] ja Cyzicuse. Theodoros liitus [[Bulgaaria riigipeade loend|Bulgaaria tsaari]] [[Kalojan|Kalojaniga]], kes tungis Traakiasse. See sundis keiser Henri I-st oma vägesid Anatooliast välja tõmbama.<ref name=":3" /> Peale seda, kui Theodoros ja tema vennad olid alustanud Nikomeedia piiramist, nõustus Henri I sõlmima kaheaastase rahulepingu, mis lubas Theodorosel lammutada Nikomeedia ja Cyzicuse kindlustused.<ref name=":0" /><ref name=":7" /> Õigeusklike läbirääkimiste pingutused [[Püha Tool|Püha Tooliga]] uue patriarhi valimiseks ei olnud edukad<ref name=":7" /><ref name=":8" />. Ka Theodoros saatis paavstile kirja, milles palus anda õigeusklike vaimulikele volitused. Samuti palus ta, et Innocentius tunnustaks teda kui õigeusklike kogukonna kõrgeimat juhti, ent mõlemat palvet eirati.<ref name=":8" /> Kui ladinlased [[1208]]. aasta alguses vaherahu rikkusid, palus Theodoros taas paavstilt abi rahu sõlmimiseks ning pakkus välja [[Ladina keisririik|Ladina]] ja [[Nikaia keisririik|Nikaia]] vaheliseks alaliseks piiriks [[Marmara|Marmara mere]].<ref name=":0" /> Seejärel kustusid õigeusklikud vaimulikud Theodorost üles korraldama uue patriarhi valimised<ref name=":7" />. Keiser kutsus [[1208]]. aasta [[Vaikne nädal|Vaiksel nädalal]] Nikaias kokku kirikukogu<ref name=":5" />. Uueks patriarhiks valiti [[20. märts|20. märtsil]] kõrge vaimulik [[Michael IV Autoreianos|Michael Autoreianos]]<ref name=":0" /><ref name=":8" />, kes oli seotud keisri lähedase nõuniku Kamaterosega<ref name=":2" />. Esimese teona kroonis uus patriarh Theodorose "roomlaste keisriks ja autokraadiks"<ref name=":0" /><ref name=":7" />. Tseremoonia toimus [[Ülestõusmispühad|Ülestõusmispühal]], [[6. aprill|6. aprillil]]<ref name=":8" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Dragon, Gilbert|pealkiri=Emperor and Priest: The Imperial Office in Byzantium|aasta=2003|koht=Cambridge University Press|keel=inglise|isbn=9780521801232|url=https://books.google.ee/books?id=yCnN4yAojagC&pg=PA275&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false}}</ref>. Ametlik kroonimine kinnitstas Theodoros I Laskarise [[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keisrite]] nimekirja. Siiski sai tema legitiimsuses osas vaielda, sest vaid seaduslik keiser sai valida uue patriarhi ning vaid seaduslik patriarh sai kroonida uue keisri. Samuti väitsid keisri vastased, et patriarhi valimisel olid kohal suvaliselt valitud vaimulikud, mitte korralikult kokku kutsutud [[Sinod|sinoid]]. Keisri pooldajad aga põhjendasid olukorda sellega, et peale Konstantinoopoli langemist nõudis situatsioon paindlikku seaduse tõlgendamist.<ref name=":5" /> === Sõjad === [[Fail:Byzantium1204-en.svg|pisi|320x320px|[[Ladina keisririik]] ja Bütsantsi järglasriigid [[Nikaia keisririik|Nikaia]], [[Trapezundi keisririik|Trapezund]] ning [[Epeirose despootkond|Epeiros]] (piirid pole täpselt teada)]] Bütsantsi keisriirigi varemetest kujunes [[1209]]. aastaks välja neli riiki. [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios I]] ja [[David Megas Komnenos|David Komnenos]] kindlustasid oma [[Trapezundi keisririik|Trapezundi keisriigi]] Anatoolia põhjaosas; [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]] ühendas enda riigi keskuse, [[Konstantinoopol|Konstantinoopoliga]] [[Traakia]] ja peaaegu kogu [[Kreeka ajalugu|Kreeka]]; [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I Dukas]] kindlustas oma võimu [[Epeirose despootkond|Epeirose despootkonnas]] ja Theodoros I Laskarisest sai Anatoolia lääneosa valitseja. Siiski ei tekkinud jõudude vahel tasakaalu, sest neli valitsejat jäid rivaalideks ning olid alati valmis sõlmima liite üksteise vastu. [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]] sõlmis liidu sultan [[Kaykhusraw I]]-ga Nikaia vastu, samal aja sõlmis Theodoros liidu Bulgaaria valitseja [[Boril (Bulgaaria tsaar)|Boriliga]].<ref name=":3" /> [[1209]]. või [[1210]]. aastal maksis [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I]], kes oli ühtlasi Ladina keisri vasall, ära [[Alexios III Angelos|Alexios III]] lunaraha<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Alexios ei suundunud aga oma väimehe, Theodoros I juurde. Selle asemel otsis ta varjupaika Kaykhusraw I õukonnas [[Konya|Konyas]].<ref name=":3" /> [[Fail:Carte Troade.png|pisi|Troada piirkond]] Nii tsaar [[Boril (Bulgraaria tsaar)|Boril]] kui ka despoot [[Michael I Komnenos Dukas|Michael]] soovisid ladinlasi [[Thessaloníki|Tessaloonikist]] välja ajada. See sundis [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]]-st tegema linna sagedasi visiite.<ref name=":5" /> Theodoros kasutas Henri eemalolekut ära ning saatis oma laevastiku [[1211]]. aasta kevadel [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] poole<ref name=":3" /><ref name=":5" />. Boril aga tungis Traakiasse, ent ta ei suutnud takistada Henri naasmist pealinna<ref name=":5" />. [[Kaykhusraw I]] ja [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ründasid samal ajal Nikaiat. Theodorose väed pididi lõpetama piiramise ning Väike-Aasiasse tagasi kiirustama.<ref name=":3" /><ref name=":5" /> Kaks armeed kohtusid [[Antiookia Meandril]] linna all, kas hiliskevadel või juuni keskel<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Seldžukkide vägi oli lähedal lahingu võitmisele, kuid Theodoros otsis lahingus üles Kaykhusrawi ning tappis ta duellis<ref name=":4" /><ref name=":8" />. Alexios III vangistati lahingu jooksul<ref name=":8" />. Theodoros sõlmis rahulepingu Kaykhushrwai poja ja järglase [[Kaykaus I]]-ga.<ref name=":4" /> [[Fail:Asia Minor in the Greco-Roman period - general map - regions and main settlements.jpg|vasakul|pisi|Bitüünia]] Theodoros saatis kirju Ladina keisririigi kreeklastele, milles teavitas neid oma võidust ning kutsus kreeklasi üles mässama "ladina koerte" vastu<ref name=":0" />. Tegu oli siiski [[Pyrrhose võit|Pyrrhose võiduga]], sest Theodoros kaotas lahingus oma parimad ladina palgasõdurid<ref name=":8" />. Henri I juhtis oma väed üle Bosporuse ning lõi Nikaia armeed [[1211]]. aasta [[15. oktoober|15. oktoobril]] Rhyndakose jõel (tänapäeva Mustafakemalpaşa jõgi). Ladinlased vallutasid Nymphanioni ja [[Pergamon (linn)|Pergamoni]]. [[1212]]. aasta alguses Euroopa monarhidele saadetud ringkirjas kiitles Henri, et on alistanud kreeklased [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultanaadi]] piirini, välja arvatud mõned kindlused.<ref name=":0" /> Siiski pidid ladinlased oma kampaania lõpetama, sest neil ei jätkunud vägesid kindluste mehitamiseks<ref name=":3" />. Kaks keisrit sõlmisid ajavahemikus [[1212]]-[[1214]] rahu<ref name=":0" /><ref name=":3" />. Lepingu järgi said ladinlased [[Troada piirkond|Troada piirkonna]] (Loode-Anatoolias). Samuti läks neile strateegiliselt tähtsad [[Bitüünia]] kindlused, millega kontrolliti Nikaia keisririigi põhja ja lõuna vahelisi teid. Theodoros algatas aga laiaulatusliku kindlustamise programmi. Rajati uusi kindluseid ja parandati vanade kindluste müüre. Kohalikke elanikke kutsuti üles asuma elama kindluste lähedale ning eile jagati haritavat maad.<ref name=":0" /> Theodoros taastus kiiresti kaotusest<ref name=":3" />. Keiser kasutas ära Ladina keisririigi ja [[Serbia suurvürstkond|Serbia]] vahelist konflikti<ref name=":7" /> ning ründas [[1214]]. aastal koos sultan Kaykaus I-ga Trapezundi keisririiki<ref name=":4" />. David Komnenos oli sunnitud Pontoherakleia loovutama Theodorosele<ref name=":3" />. Pole teada, kas ta vallutas Ida-Paflagoonia selle kampaania ajal või aasta hiljem<ref name=":7" />. Nikaia sai kitsa juurdepääsu Mustale merele<ref name=":0" /> ning eemaldas sellega Trapezundi otsesest konkurentsist Konstantinoopolile<ref name=":8" />. == Vaata ka == * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios V Dukas Murzuphlos]] või [[Konstantinos Laskaris]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1205]]–[[1221]]|järgnev= [[Johannes III Dukas Vatatzes]] }} {{lõpp}} swmgdflci2b623tfpjh57kvqttwws2t Aleksei Žuravljov 0 635445 6183370 6179800 2022-08-25T17:53:48Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki [[pilt:Журавлёв_А.А.jpg|pisi|]] '''Aleksei Aleksandrovitš Žuravljov''' ([[vene keel]]es Алексе́й Алекса́ндрович Журавлёв; sündinud [[30. juuni]]l [[1962]] [[Voronež]]is) on Venemaa poliitik. Alates 21. detsembrist 2011 on ta [[Riigiduuma]] liige. Alates 29. septembrist 2012 on ta erakonna [[Rodina]] esimees. Ta on lubanud televisiooni otse-eetris tappa 2 miljonit ukrainlast ("kahte miljonit ukrainlast ei tule denatsifitseerida, vaid hävitada")<ref>https://censor.net/ru/video_news/3339879/dva_milliona_ukraintsev_doljny_byt_denatsifitsirovany_to_est_unichtojeny_deputat_gosdumy_rf_juravlev</ref> ja lubanud isiklikult tappa Saksa ajakirja [[Bild]] Ukraina korrespondendi Björn Stritzeli.<ref>https://meduza.io/news/2022/08/07/deputat-ot-ldpr-aleksey-zhuravlev-v-efire-rossii-1-prigrozil-zhurnalistu-bild-v-ukraine-my-pridem-i-vseh-vas-ubiem</ref> == Elukäik ja tegevus == 1984. aastal lõpetas [[Voroneži Polütehniline Instituut|Voroneži Polütehnilise Instituudi]] metallifüüsika erialal ja saadeti [[komsomol]]i rajoonikomitee poolt keemiaautomaatika projekteerimisbüroosse meistriks. 1984–1990 oli ta keemiaautomaatika projekteerimisbüroos töödejuhataja, protsessiinsener, komsomolikomitee sekretär. 1991. aastal oli ta komsomoli Voroneži linnakomitee teine ​​sekretär, komsomoli Voroneži oblastikomitee majandusosakonna juhataja. 1995–1996 Voroneži linnavalitsuse teabe- ja analüüsiosakonna spetsialist, 1996–1999 piirkondadevahelise ühiskondliku organisatsiooni "Vene kogukond" esimees. 1991–2001 ülevenemaalise sotsiaalpoliitilise organisatsiooni "Vene kogukondade kongress" aseesimees. Aastal 2001–2004 oli ta Voroneži kuberneri [[Vladimir Kulakov]]i täievoliline esindaja Voroneži oblastiduumas, [[Voroneži oblast]]i valitsuse avaliku teenistuse peaosakonna juhataja. 2003–2004 erakonna [[Ühtne Venemaa]] Voroneži filiaali täitevkomitee ja valimisstaabi juht ning paralleelselt juhendas erakonna Rodina peakorteri tööd. 2004 lõpetas Venemaa Föderatsiooni Presidendi juures asuva [[Venemaa Riigiteenistuse Akadeemia]]. 2004–2006 pärast erakondade Rodina, Pensionäride ja Elupartei ühinemist "Õiglaseks Venemaaks" riigiduuma erakonna Rodina fraktsiooni personalijuhi asetäitja. 2006–2007 erakonna "Õiglane Venemaa" kesktäitevbüroo piirkondliku parteiehituse osakonna juhataja. 2009–2011 Voroneži oblasti kuberneri [[Aleksei Gordejev]]i nõunik. 2011. aasta septembris valiti ülevenemaalise ühiskondliku organisatsiooni Rodina - Vene kogukondade kongress esimeheks. Alates 2011. aastast Venemaa Riigiduuma liige. 29. septembril 2012 valiti erakonna Rodina taasasutamiskongressil selle esimeheks, säilitades kuulumise Riigiduuma Ühtse Venemaa fraktsiooni. Rodina taastati ülevenemaalise ühiskondlik-poliitilise organisatsiooni "Rodina-Vene kogukondade kongress" baasil, mille alusel loodi ka "Eriotstarbeline Vabatahtlike Liikumine" (DON), mille juhatuse esimees ja sekretär ta on. 11. oktoobril 2021 liitus ta [[Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei|Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei]] fraktsiooniga. Alates 2021. aasta oktoobrist riigiduuma kaitsekomisjoni esimene aseesimees, riigiduuma riigikaitse, riigi julgeoleku ja õiguskaitse tagamisele suunatud föderaaleelarve kulutuste kaalumise komisjoni liige. == Poliitiline tegevus == 2013. aasta septembris esitas riigiduumale seaduseelnõu homoseksuaalidelt vanemlike õiguste äravõtmise kohta.<ref>https://ria.ru/20131019/971258338.html</ref> 2013. aasta septembri lõpus tegi ettepaneku võtta sisserändajate lastelt, kes ei suuda tõestada, et nad maksavad makse, õigus tasuta eelkooli- ja keskharidusele.<ref>https://www.kommersant.ru/doc/2415664</ref> 3. detsembril 2013 oli tal riigiduuma hoones füüsiline konflikt teise Ühtse Venemaa saadiku tšetšeen [[Adam Delimhanov]]iga.<ref>https://www.newsru.com/russia/03dec2013/drakadraka.html</ref> 22. juunil 2015 tegi ettepaneku märgistada Saksamaa ja Itaalia fašistlike režiimidega koostööd teinud ettevõtete kaubad. Teatas ise trotslikult, et keeldub oma isikliku sõiduauto [[Mercedes Benz]] kasutamisest, minnes üle ametiautole, mille marki ei täpsustatud.<ref>http://lenta.ru/news/2015/06/22/mercedes/</ref> 2015. aastal algatas seaduseelnõu, mis keelustas "samast soost isikute abielu (määratud sünnihetkel), sealhulgas juhul, kui üks abiellujatest on soo muutnud".<ref>https://www.gayru.info/news/rainbow/2016/11/03-34855.htm</ref> 2014. aastal algatas seaduseelnõu, mis nägi ette sõjaväest kõrvalehoidjate karistamise. „Teeme muudatusettepanekuid, et kui ta on sõjaväest kõrvalehoidja ja ei soovinud lugupidamatutel põhjustel kuni 27-aastaseks saamiseni ajateenistusse minna, siis loomulikult tuleks tema õigusi riivata. Ta ei tohiks pääseda munitsipaal- ega riigiteenistusse, ühelegi ametikohale, on kohustatud tasuma sõjaväe pealt teatud eluaegset maksu, isegi kui see on väike maks, aga eluks ajaks. Ja inimene saab aru, et tal on elu lõpuni hälve ja maksab selle eest."<ref>https://www.bfm.ru/news/212970</ref> Samal ajal ei teeninud Žuravlev ise Nõukogude armees. 2020. aastal algatas seaduseelnõu, millega tühistatakse [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i hukkamõistev otsus 1989. aastast. 15. detsembril 2021 kutsus ta telesaate "60 minutit" otse-eetris üles röövima ja vangistama [[USA Kongress]]i liiget [[Ruben Gallego]]t, kes oma Ukraina visiidi ajal oli kutsunud lääneriike üles aktiivsemalt Ukrainat abistama.<ref>https://www.thedailybeast.com/russian-politician-aleksei-zhuravlyov-calls-for-kidnapping-of-us-congressman-ruben-gallego-on-live-tv</ref> 22. veebruaril 2022 teatas ta internetti üles pandud videos, et "kogu Ukraina saab Venemaa omaks".<ref>https://www.mk.ru/politics/2022/02/22/deputat-gosdumy-zhuravlev-zayavil-chto-vsya-ukraina-budet-rossiyskoy.html</ref> 28. aprillil 2022 lubas ta telesaates "60 minutit" hävitada tuumalöökidega Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia.<ref>https://twitter.com/JuliaDavisNews/status/1519763655608479746</ref> Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse kutsus ta telesaate "60 minutit" otse-eetris üles kahe miljoni Ukraina kodaniku füüsilisele hävitamisele<ref>https://censor.net/ru/video_news/3339879/dva_milliona_ukraintsev_doljny_byt_denatsifitsirovany_to_est_unichtojeny_deputat_gosdumy_rf_juravlev</ref> ja ähvardas tappa Saksa väljaande Bild sõjakorrespondendi Ukrainas Björn Stritzeli.<ref>https://www.svoboda.org/a/v-ldpr-nazvali-chastnym-mneniem-obeschanie-zhuravlyova-ubitj-zhurnalista-/31977619.html</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Žuravljov, Aleksei}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] bw23e8b5qi64cg7yqptomoes4lz8vvr Igor Ossipov 0 635451 6183373 6182630 2022-08-25T18:07:26Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Igor_Osipov,_2016.jpg|pisi|Igor Ossipov (2016)]] '''Igor Vladimirovitš Ossipov''' (''Игорь Владимирович Осипов''; sündinud [[6. märts]]il [[1973]] [[Novošumnoje]]s [[Kustanai oblast]]is [[Kasahhi NSV]]-s) on Venemaa sõjaväelane, kuni 17. augustini 2022 [[Venemaa]] [[Musta mere laevastik]]u ülemjuhataja ([[admiral]], 2021). == Elukäik ja tegevus == Ta lõpetas 1995. aastal Peterburi Kõrgema Allveelaevnike Kooli ja alustas teenistust Venemaa Vaikse ookeani laevastikus, tõustes Primorski flotilli pealveelaevade brigaadi allveelaevavastaste laevade divisjoni komandöriks. 2004. aastal lõpetas [[Nikolai Kuznetsovi nimeline mereväeakadeemia|Admiral Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia]], misjärel jätkas teenistust Primorski flotilli staabiülemana ja seejärel pealveelaevade brigaadi ülemana. 2012. aastal lõpetas [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia]] ja määrati [[Balti laevastik]]u [[Baltiisk]]i mereväebaasi ülema esimeseks asetäitjaks ja seejärel Baltiiski mereväebaasi ülemaks. 2015. aasta mais määrati ta Kaspia laevastiku ülemaks. Septembrist augustini 2018 oli ta Vaikse ookeani laevastiku ülema esimene asetäitja. Augustist 2018 kuni maini 2019 Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kindralstaabi ülema asetäitja. 2019. aasta mais määrati Musta mere laevastiku ülemaks. Alates 2021 admiral.<ref>https://structure.mil.ru/management/details.htm?id=12229945@SD_Employee</ref> 23. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit talle viisa- ja majandussanktsioonid.<ref>https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2022/265/oj/eng</ref> Pärast Venemaa Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva põhjaminekut 13. aprillil 2022 väitsid Suurbritannia allikad, et selles leiti süüdlane Ossipovi näol, kes on tagandatud ja vahi all.<ref>https://www.unn.com.ua/ru/news/1973486-komanduvach-chornomorskogo-flotu-rf-admiral-igor-osipov-zaareshtovaniy-zmi</ref><ref>https://www.nytimes.com/live/2022/05/19/world/russia-ukraine-war?smid=url-share#russian-commanders-are-relieved-of-duties-over-failures-in-ukraine-a-report-says</ref><ref>https://defence-ua.com/news/flot_bez_flagmana_i_komanduvacha_u_rf_letjat_golovi_za_krejser_moskva-7036.html</ref><ref>https://www.unian.net/war/komanduyushchego-chernomorskim-flotom-arestovali-posle-unichtozheniya-moskvy-smi-novosti-vtorzheniya-rossii-na-ukrainu-11795907.html</ref> See siiski osutus valeinfoks.<ref>https://t.me/mod_russia/16958</ref> 17. augustil 2022 teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur [[RIA Novosti]], et Ossipov on Musta mere laevastiku ülemana asendatud admiral [[Viktor Sokolov (sõjaväelane)|Viktor Sokolov]]iga.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russian-black-sea-fleet-installs-new-commander-state-news-agency-2022-08-17/</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Ossipov, Igor}} [[Kategooria:Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Admiralid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] lgto8l763qtfev8oz91eos41rumo28o Viktor Sokolov (sõjaväelane) 0 635456 6183371 6179922 2022-08-25T18:05:35Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Viktor Nikolajevitš Sokolov''' (Виктор Николаевич Соколов; sündinud [[4. aprill]]il [[1962]]) on [[Venemaa]] sõjaväelane ([[viitseadmiral]], 2014), alates 17. augustist 2022 Venemaa [[Musta mere laevastik]]u ülemjuhataja. == Elukäik ja tegevus == 1985 lõpetas M. Frunze nimelise Kõrgema Mereväekooli Leningradis (õppis 1980-1985), 1992 Venemaa Sõjalaevastiku kõrgemad ohvitseride kursused (1991-1992), 1998 Kuznetsovi-nimelise Mereväeakadeemia (1995-1998), 2006 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabiakadeemia (2004-2006). 1985-1995 teenis Vaikse ookeani laevastikus: 1985-1987 patrull-laeva "SKR-61" miinitorpeedo lahingosakonna ülem, 1987-1989 miinitraaler "Jakor", 1989-1990 miinitraaleri "BT-51" miinitorpeedo lahingosakonna ülem; 1990-1991 miinitraaleri "Jakor" komandöri abi; 1992-1993 miinitraaler "Zarjad" komandör; 1993-1994 187. miinitraalerite divisjoni staabiülem, 1994-1995 81. miinitraalerite divisjoni komandör. 1998-2000 Vaikse ookeani laevastikustaabi operatiivvalitsuse osakonna ülem. 2000-2002 Vaikse ookeani laevastiku 165. pealveelaevade brigaadi staabiülem, 2002-2004 komandör. 2006-2010 Vaikse ookeani laevastiku Primorski flotilli staabiülem, 2010-2012 flotilli komandör. 2012-2013 Põhjalaevastiku Koola flotilli komandör. 2013-2019 Põhjalaevastiku ülemjuhataja asetäitja. 2016. aastal juhtis kaks kuud Vene mereväe ekspeditsiooniüksust, mis osales sõjategevuses Süüria rannikul.<ref>https://function.mil.ru/news_page/country/more.htm?id=12107843@egNews</ref><ref>https://www.interfax.ru/world/544272</ref> 17. jaanuaril 2020 nimetati Kuznetsovi nimelise Mereväeakadeemia ülemaks.<ref>https://vma.mil.ru/O_VUZe/Rukovodstvo/item/242483/</ref> 17. augustil 2022 teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti, et Sokolov on nimetatud [[Igor Ossipov]]<nowiki/>i asemel Musta mere laevastiku ülemjuhatajaks.<ref>https://www.reuters.com/world/europe/russian-black-sea-fleet-installs-new-commander-state-news-agency-2022-08-17/</ref> Viitseadmiral (2014). == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Sokolov, Viktor}} [[Kategooria:Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] 4j1bwyclh2gvjkif0ccx5xum6eozx2g Malli arutelu:Arutelu kirje 11 635513 6183318 6181254 2022-08-25T16:32:16Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki Halb pealkiri. Sellest ei tule välja, et mall on mõeldud tsiteerimiseks. Ingliskeelsed parameetrid tuleks tõlkida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. august 2022, kell 21:50 (EEST) :Nõus, paku siis parem välja! Teisaldada "Mall:Arutelu osunduskirje" või lihtsalt ‘Mall:Arutelu [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/osundus/1 osundus]’; [[Mall:Siseosundus]]...?<br />Vt nt ka [[:en:Category:Inline talk templates|Category:Inline talk templates]]...<br />Tõlkimine on kavas, oleneb vaba aja olemasolust...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Yx&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 19. august 2022, kell 22:56 (EEST) :: Võib-olla "Arutelutsitaat". Iseasi, miks üldse sellist malli kasutada. Tsitaadi vormistamiseks on eesti keeles selgem kasutada rohelise värvi asemel jutumärke. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. august 2022, kell 12:53 (EEST) ::: [[Mall:Aruteluosundus]] (lühemalt [[Mall:ao]]) — nõus, [[Mall:Arutelutsitaat]] — pooleldi nõus; enwi-s on see kasutusel ligi 100 tuhat korda, jutumärkide kasutamist ei meenu viimasel aja olevat silma hakanud, pigem kasutusel millegi esiletõstmiseks.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 21. august 2022, kell 13:09 (EEST) ::: Esimese juhuvalikuna jäi silma malli kasutus [[:en:Talk:Agatha Christie|Agatha Christie arutelus]]; üks kindel kujundus tõstab esile nt erinevate kasutajate nimede erinevast vormingust.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Yx&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 21. august 2022, kell 17:50 (EEST) ---- Praegune versioon {{tq|(<span...)}} on "otselaen" lõunanaabritelt.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Yx&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 25. august 2022, kell 19:32 (EEST) dfgxl3wi46xr5o9mdhod4dusvimn0x6 Kristian Teiter 0 635542 6183557 6180485 2022-08-26T07:08:23Z Tulepaak 57498 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} [[Fail:2TemaMajesteetKristianI.jpg|pisi|Tema Majesteet Torgu kuningas Kristian I oma ametisse vannutamisel Sõrve Sääre tipus, 12.08.2022]] '''Kristian Teiter''' infotehnoloogia juht. Ta on 2000 aastal kaitsnud magistrikraadi Tartu ülikoolis geoinformaatika alal<ref>{{Netiviide|url=https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/98962003-8e96-4ad1-9620-c3846b73f0aa|pealkiri=ETIS|vaadatud=20.08.2022}}</ref> ja 2014 aastal Tallinna Ülikoolis infosüsteemide juhtimise alal<ref>{{Netiviide|url=https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/4bfcbbcb-c2c1-429b-aa10-5ae57f4d9eec|pealkiri=ETIS}}</ref>. Töötanud Eesti [[Maa-amet|Maa-ametis]] geo-info osakonna juhatajana. Alates 2015 tööl rahvusvahelise tootmisettevõtete grupi HANZA infoturbe juhina. Saaremaal, Sõrves, Taga-[[Sõrulased|sörulaste]] hulgas läbiviidud referendumi tulemuste alusel vannutati Kristian Teiter 12. augustil, 2022 aastal Sõrve Sääre tipus toimunud pidulikul tseremoonial [[Torgu Kuningriik|Torgu Kuningriigi]] kuningaks, ametinimega '''Kristian I'''. Ta on Torgu Kuningriigi esimese kuninga [[Kirill I]] vanem poeg. == Viited == <references /> == Välislingid == {{Commonscat}} * [https://hanza.com/about-us/ Hanza Group] b2e27tbloui1gi8cydg1ih1ov7rc8na Tai metsatraditsioon 0 635729 6183269 6183213 2022-08-25T14:27:22Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''Tai metsatraditsioon''' ([[paali keel]]es ''kammaṭṭhāna'' 'töötamise koht') on [[20. sajand]]i alguses välja kujunenud [[Tai budism]]i õpetusliinid, mis lähtuvad [[Ajahn Mun]] Bhuridatto ([[1870]] – [[1949]]) õpetustest. Tai metsatraditsioonis peetakse oluliseks praktikat, [[meditatsioon]]i ja ''[[Vinayapiṭaka|vinaya]]'' reegleid; vähem pööratakse tähelepanu rituaalidele, kujudele ja piltidele. Tai metsatraditsiooni tuntumad esindajad on Ajahn Lee, Ajahn Maha Bua, [[Ajahn Chah]], [[Ajahn Sumedho]], [[Buddhādasa|Buddhadasa]] jmt. Tuntumad metsatraditsiooni kloostrid Tais on [[Wat Pah Pong]], [[Wat Pah Nanachat]], [[Suan Mokkh]] jmt. Tai metsatraditsioon on levinud ka [[läänemaailm]]as, sealhulgas [[Suurbritannia]]s, [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]], [[Kanada]]s, [[Austraalia]]s, [[Uus-Meremaa]]l, [[Brasiilia]]s, [[Šveits]]is, [[Saksamaa]]l, [[Itaalia]]s, [[Norra]]s, [[Portugal]]is, [[Sloveenia]]s jm. [[Kategooria:Theravaada]] [[Kategooria:Budism Tais]] [[Kategooria:Budism läänes]] cvhg1orq15l9k1ftbe435moyzh5yp7l Arutelu:Mikk Marran 1 635735 6183286 6182386 2022-08-25T15:06:52Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki Ei ole ilmselge, et uus välislinkide vormistus vanast parem on. Seda enam, et varasem vormistus vastas ka samalaadsete viidete vormistusele. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. august 2022, kell 02:00 (EEST) :Nn uus vormistus on tavapärane välislinkide vormistamise viis eestikeelses Vikipeedias. Vana vorm oli miski erandlik lähenemine, mille kasutamist peaks väga hoolikalt põhjendama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. august 2022, kell 04:11 (EEST) ::Minu arvates on väga loogiline, et kuupäev on kõige lõpus. Aga milleks autorinime järel koolon ja artikli pealkiri jutumärkides? Selliselt vormistatakse otsekõnet, mitte allikaviiteid. Õgem oleks nt nii: ::* Erkki Koort. [https://leht.postimees.ee/6544556/luurejuht-mikk-marran-pinge-ja-rahulolematus-meie-piiri-taga-kasvab Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab], Postimees, 14. märts 2019 ::[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 23. august 2022, kell 23:07 (EEST) :: Minul ei ole küll niisugust muljet, nagu see uus vormistus oleks tavapärane, igatahes tundub see mulle imelik. Mina olen vormistanud samamoodi, nagu Merleke5 ette näitas, ainult ma olen veebiväljaandele viidates kasutanud veebiaadressi, näiteks postimees.ee, sest pole kindel, et paberlehes ilmus samal kuupäeval, ja punkti lõppu pannud. :: Teiseks, viited ajalehtedele sobiksid ka kirjanduse alla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. august 2022, kell 09:08 (EEST) :See [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&type=revision&diff=6183271&oldid=6181890 vana vormistus] on igal juhul ebastandartne ja praktikas eestikeelses Vikipeedis mittekasutatav (kuigi mallides on igasugu variante proovitud). Mis puutub seda, et kuidas välislinke vormistama peaks, siis minu mäletamist pidi meil selles osas mingit konkreetset kokkulepet pole, kuigi selle üle on korduvalt vaieldud. Mina olen läbivalt kasutanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&diff=prev&oldid=6181890 seda], sest midagi peab ju kasutama, ja tänaseks on see kaugelt kõige levinum lahendus. Praktikas on muidugi variante mitmeid (nr 2 peaks olema populaarselt vast variant, kus autori nime järgi on punkt, aga muu on sama). Alati võib ka kokku leppida, et kuidas on hea välislinke vormistada. :Mis puutub veebiväljande märkimist, siis sel teemal olen ka varasemalt mitmel korral välja toonud, et me lingimegi alati veebiväljaandele (eriti Välislinkide sektioonis; viidete all võib teoorias esineda erandeid) ja mitte paberverioonile (kuigi saab lisada ka lingi DIGARile). Seepärast ei pea ma aadressile rõhumist sugugi sobilikuks ning ei loea seda argumenti kehtivaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. august 2022, kell 18:06 (EEST) iw4pfgvjopne4dja45k2uv4z39zn0ag Arutelu:Darja Dugina 1 635741 6183316 6181993 2022-08-25T16:29:35Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{tq|Dugina hukkus 2022. aasta 20. augusti õhtul autopommi plahvatuses Moskva oblastis Bolšije Vjazjomõ asula lähistel Možaiski maanteel, umbes kümne kilomeetri kaugusel Aleksei Navalnõi sünnikodust Butõnis kirdes. Uurijate arvates võis sihtmärgiks olla ka Darja isa.}} ja Navalnõi sünnikodu on siin mainitud, sellepärast et ... [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 23. august 2022, kell 14:00 (EEST) : See oli kusagil artiklis mainitud, nüüd siis ka siinses arutelus...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Yx&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 25. august 2022, kell 19:29 (EEST) ---- "Uurijate arvates võis sihtmärgiks olla ka Darja isa." Tõenäoliselt oligi Aleksandr Dugin tegelik sihtmärk. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 23. august 2022, kell 14:40 (EEST) : Vt nt ka [[:en:Talk:Darya Dugina#Questions_regarding_death|enwi arutelu]],<!--Kudos to the FSB? How stupid do the Russian trolls believe we are in the West? This had been clearly a false flag operation, just like the Russian apartment bombings. The FSB claim, that they watched the "suspect" for weeks, still could not prevent the assassination, and let her flee the country. Her face was captured on video in close up, she conveniently lost her pass port nearby, and it's been established, that Darya Dugina on her own was the target, not her father. Everything in the statement of FSB was clearly a fabricated lie, so while there is no evidence for what was going on, the most likely model is, that the FSB did it themselves.2001:4BB8:1D0:B81D:AD35:8964:6FE5:29D0 (talk) 11:30, 23 August 2022 (UTC)--> <nowiki>{{muutuv sündmus}}</nowiki> ehk.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Yx&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 23. august 2022, kell 14:50 (EEST) 50o5st9luhw6rdpty77vl5fullx6cd1 Ajahn Sumedho 0 635797 6183344 6182651 2022-08-25T17:21:53Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki [[File:Sumedho bhikkhu.jpg|thumb|Ajahn Sumedho]] '''Luang Por Sumedho''' ehk '''Ajahn Sumedho''' ([[tai keel]]es อาจารย์สุเมโธ, kodanikunimega '''Robert Karr Jackman'''; sündinud [[27. juuli]]l [[1934]]) on üks vanemaid ja auväärsemaid [[Tai metsatraditsioon]]i esindajaid [[läänemaailm]]as. Ta sündis [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]] [[Seattle]]'is. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] [[bhikkhu|mungaks]] [[1967]]. aastal [[Tai]]s [[Wat Pah Pong]]i [[vihaara|kloostris]] ning aastatel 1967–[[1977]] õppis ta sealsamas [[Ajahn Chah]] juures. [[1975]]. aastal aitas ta Ajahn Chah'l rajada Tai metsatraditsiooni järgivat [[Wat Pah Nanachat]] kloostrit välismaalastele, olles ka selle esimeseks kloostriülemaks. Aastal [[1977]], külastades koos Ajahn Chah'ga [[Suurbritannia]]t ja nähes seal inimeste suurt huvi budismi vastu, julgustas Ajahn Chah teda sinna jäämagi harukloostri rajamiseks. Aastatel [[1984]]–[[2010]] oli Ajahn Sumedho kloostriülem [[Suurbritannia]]s [[theravaada]] [[budism]]i kloostris ''Amaravati Buddhist Monastery''. Ajahn Sumedho õpetused paistavad silma oma lihtsuse ja praktilise maaläheduse poolest. Ta rõhutab vahetu intuitiivse taipamise tähtsust ja selle seostamist igapäevase eluga. Nagu enamus Tai metsatraditsiooni õpetajaid, hoidub ta intellektuaalsetest abstraktsioonidest ja keskendub eeskätt [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] õpetuse praktilistele rakendustele, olles sealjuures tuntud oma kaasahaarava ja vaimuka stiili poolest. == Vaata ka == * [[Ajahn Chah]] * [[Tai metsatraditsioon]] == Kirjandus == *''[https://amaravati.org/dhamma-books/cittavivaka/ Cittaviveka]'' *''[https://amaravati.org/dhamma-books/intuitive-awareness/ Intuitive Awareness]'' *''[https://amaravati.org/dhamma-books/mindfulness-the-path-to-the-deathless/ Mindfulness – The Path to the Deathless]'' *''[https://amaravati.org/dhamma-books/now-is-the-knowing/ Now is the Knowing]'' *''[https://www.bps.lk/library-search-select.php?id=bl103 Sila and Religious Convention; Patience (BL103)]'' *''[https://amaravati.org/dhamma-books/the-four-noble-truths/ The Four Noble Truths (Illustrated Edition)]'' *''[https://amaravati.org/dhamma-books/the-way-it-is/ The Way it is]'' == Välislingid == *[http://www.buddhanet.net/masters/sumedho.htm BuddhaNet entry on Ajahn Sumedho] *[https://web.archive.org/web/20130425062614/http://www.amaravati.org/about_us/article/32 Biography of Ajahn Sumedho] at Amaravati Buddhist monastery. *[http://www.amaravati.org/teachings/audio_compilation/1955 Compilation of 108 mp3 talks] or reflections given by Luang Por Sumedho from 1978 until 2010. *[http://www.amaravati.org/speakers/ajahn-sumedho/ Collection of 1,298 mp3 talks] or the entire collection of Dhamma talks given by Luang Por Sumedho until 2014. *[https://forestsangha.org/teachings/books/authors/ajahn-sumedho?language=English Books by Ajahn Sumedho] (online, in epub, mobi or pdf format) *[http://www.dharmaseed.org/teacher/10/ Mp3 talks by Ajahn Sumedho at dharmaseed.org] *[http://www.dhammatalks.net/index.htm#Sumedho Ajahn Sumedho's eBooks] in English and other Languages. *[http://www.dhammatalks.net/Books3/Ajahn_Sumedho_Interviewed.htm Ajahn Sumedho Interviewed] {{DEFAULTSORT:Sumedho, Ajahn}} [[Kategooria:Budism läänes]] [[Kategooria:Vaimsed õpetajad]] [[Kategooria:Buda mungad]] [[Kategooria:Budism Tais]] 60g865lmoqns39jtwpacgrg4gu8kga8 6183345 6183344 2022-08-25T17:22:08Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki [[File:Sumedho bhikkhu.jpg|thumb|Ajahn Sumedho]] '''Luang Por Sumedho''' ehk '''Ajahn Sumedho''' ([[tai keel]]es อาจารย์สุเมโธ, kodanikunimega '''Robert Karr Jackman'''; sündinud [[27. juuli]]l [[1934]]) on üks vanemaid ja auväärsemaid [[Tai metsatraditsioon]]i esindajaid [[läänemaailm]]as. Ta sündis [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]] [[Seattle]]'is. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] [[bhikkhu|mungaks]] [[1967]]. aastal [[Tai]]s [[Wat Pah Pong]]i [[vihaara|kloostris]] ning aastatel 1967–[[1977]] õppis ta sealsamas [[Ajahn Chah]] juures. [[1975]]. aastal aitas ta Ajahn Chah'l rajada Tai metsatraditsiooni järgivat [[Wat Pah Nanachat]] kloostrit välismaalastele, olles ka selle esimeseks kloostriülemaks. Aastal [[1977]], külastades koos Ajahn Chah'ga [[Suurbritannia]]t ja nähes seal inimeste suurt huvi budismi vastu, julgustas Ajahn Chah teda sinna jäämagi harukloostri rajamiseks. Aastatel [[1984]]–[[2010]] oli Ajahn Sumedho kloostriülem [[Suurbritannia]]s [[theravaada]] [[budism]]i kloostris ''Amaravati Buddhist Monastery''. Ajahn Sumedho õpetused paistavad silma oma lihtsuse ja praktilise maaläheduse poolest. Ta rõhutab vahetu intuitiivse taipamise tähtsust ja selle seostamist igapäevase eluga. Nagu enamus Tai metsatraditsiooni õpetajaid, hoidub ta intellektuaalsetest abstraktsioonidest ja keskendub eeskätt [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] õpetuse praktilistele rakendustele, olles sealjuures tuntud oma kaasahaarava ja vaimuka stiili poolest. == Vaata ka == * [[Ajahn Chah]] * [[Tai metsatraditsioon]] == Kirjandus == *''[https://amaravati.org/dhamma-books/cittavivaka/ Cittaviveka]'' *''[https://amaravati.org/dhamma-books/intuitive-awareness/ Intuitive Awareness]'' *''[https://amaravati.org/dhamma-books/mindfulness-the-path-to-the-deathless/ Mindfulness – The Path to the Deathless]'' *''[https://amaravati.org/dhamma-books/now-is-the-knowing/ Now is the Knowing]'' *''[https://www.bps.lk/library-search-select.php?id=bl103 Sila and Religious Convention; Patience (BL103)]'' *''[https://amaravati.org/dhamma-books/the-four-noble-truths/ The Four Noble Truths (Illustrated Edition)]'' *''[https://amaravati.org/dhamma-books/the-way-it-is/ The Way it is]'' == Välislingid == *[http://www.buddhanet.net/masters/sumedho.htm BuddhaNet entry on Ajahn Sumedho] *[https://web.archive.org/web/20130425062614/http://www.amaravati.org/about_us/article/32 Biography of Ajahn Sumedho] at Amaravati Buddhist monastery. *[http://www.amaravati.org/teachings/audio_compilation/1955 Compilation of 108 mp3 talks] or reflections given by Luang Por Sumedho from 1978 until 2010. *[http://www.amaravati.org/speakers/ajahn-sumedho/ Collection of 1,298 mp3 talks] or the entire collection of Dhamma talks given by Luang Por Sumedho until 2014. *[https://forestsangha.org/teachings/books/authors/ajahn-sumedho?language=English Books by Ajahn Sumedho] (online, in epub, mobi or pdf format) *[http://www.dharmaseed.org/teacher/10/ Mp3 talks by Ajahn Sumedho at dharmaseed.org] *[http://www.dhammatalks.net/index.htm#Sumedho Ajahn Sumedho's eBooks] in English and other Languages. *[http://www.dhammatalks.net/Books3/Ajahn_Sumedho_Interviewed.htm Ajahn Sumedho Interviewed] {{DEFAULTSORT:Sumedho, Ajahn}} [[Kategooria:Budism läänes]] [[Kategooria:Vaimsed õpetajad]] [[Kategooria:Buda mungad]] [[Kategooria:Budism Tais]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] kvjg90zrvn055mhqi8xq6wi7ja8ylpl Vikipeedia:20 4 635819 6183387 6183082 2022-08-25T18:24:25Z Sillerkiil 58396 /* Meie fotograafid */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Estonian Wikipedia summer days 2021 group photo.jpg|pisi|Vikipedistid Vikipeedia suvepäevadel 2021. aastal]] [[Eestikeelne Vikipeedia]] sai 2022. aasta 24. augustil 20. aastaseks. Siinne lehekülg on kokku pandud selle tähistamiseks ja kohalike [[vikipedist]]ide tutvustamiseks. Ei ole sellist [[entsüklopeedia]]t, mis ennast ise kirjutaks. Alati on selle taga pühendunud inimesed, kes on näinud hulgaliselt vaeva. Kes on aga eestikeelse Vikipeedia taga? == Kõige kauem Vikipeedias == Eestikeelse Vikipeedia esimesed 20 aastat mahub 7305 päeva sisse. Olgu see päev või öö, keegi on ikka kohal ja valvab Vikipeedia üle. Keegi lisab uusi artikleid ja muudab olemasolevaid. Usinad vikipedistid on sageli olnud projekti juures tähelepanuväärselt pika aja. Järgev tabel loetleb need 20 kaastöölist, kes on teinud eestikeelses Vikipeedias muudatusi kõige rohkematel päevadel. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Päevi Vikipeedias ! # ! Kasutaja ! Päevi Vikipeedias |- | 1 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 6182 || 11 || [[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]] || 3245 |- | 2 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 5077 || 12 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 3187 |- | 3 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 4984 || 13 || [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] || 3105 |- | 4 || [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] || 4403 || 14 || [[Kasutaja:Mona|Mona]] || 2961 |- | 5 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 4329 || 15 || [[Kasutaja:Castellum|Castellum]] || 2914 |- | 6 || [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] || 3875 || 16 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 2911 |- | 7 || [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] || 3857 || 17 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 2786 |- | 8–9 || [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] || 3497 || 18 || [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] || 2748 |- | 8–9 || [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] || 3497 || 19 || [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] || 2572 |- | 10 || [[Kasutaja:Suwa|Suwa]] || 3469 || 20 || [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] || 2474 |} == Lisatud lehekülgi == Eestikeelses Vikipeedias oli 24. augustil 2022 ligi 230&nbsp;000 artiklit, aga see oli ainult osa siinsest sisust. Osadel artiklitel on ka aruteluleheküljed ja ümbersuunamised. Leidub Vikipeedia abilehekülgi ning hulgaliselt kategooriaid. Lisaks veel hulk muud tüüpi sisu. Kokku ligi 543&nbsp;000 lehekülge. Ühe artikli alustamine on alles esimene samm pikal entsüklopeedia loomise teekonnal. Nii võiks kasutajaid järjestada küll alustatud artiklite arvu järgi, kuid artikli alustamine on midagi sootuks erinevat selle valmiskirjutamisest ning samuti leiab Vikipeediast palju enamat kui vaid kogumi artikleid. Järgnev tabel loetleb 20 enim lehekülgi loonud kasutajat. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Lisatud lehekülgi ! # ! Kasutaja ! Lisatud lehekülgi |- | 1 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 70391 || 11 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 6673 |- | 2 || [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] || 67822 || 12 || [[Kasutaja:Mariina|Mariina]] || 6643 |- | 3 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 19663 || 13 || [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] || 6539 |- | 4 || [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 15231 || 14 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 6344 |- | 5 || [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] || 14070 || 15 || [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] || 6130 |- | 6 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 12504 || 16 || [[Kasutaja:Mona|Mona]] || 5591 |- | 7 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 12298 || 17 || [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] || 5326 |- | 8 || [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] || 11839 || 18 || [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] || 4718 |- | 9 || [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] || 11674 || 19 || [[Kasutaja:Kk|Kk]] || 4706 |- | 10 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 10175 || 20 || [[Kasutaja:Oop|Oop]] || 4653 |} == Muudatusi artiklites == Varasemalt sai vaadatud lisatud lehekülgede arvu, aga keskmist lugejat huvitab enim artiklites toimuv. Kui kokku on tehtud eestikeelses Vikipeedias 6,17 miljonit redigeerimist, siis ainult osa neist on tehtud artiklites (u 80%) ning ainult osa langeb inimeste arvele (sest u 30% on botimuudatused). Nii on inimesed teinud eestikeelsetes artiklites vast u 3,5 miljonit muudatust. Kes on aga need kõige usinamalt artikleid muunud kasutajad ja mitu muudatust on nad teinud? {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Muudatusi artiklites ! # ! Kasutaja ! Muudatusi artiklites |- | 1 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 245&nbsp;092 || 11 || [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] || 52&nbsp;184 |- | 2 || [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] || 134&nbsp;104 || 12 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 46&nbsp;201 |- | 3 || [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] || 121&nbsp;223 || 13 || [[Kasutaja:Mona|Mona]] || 45&nbsp;658 |- | 4 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 109&nbsp;392 || 14 || [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] || 42&nbsp;637 |- | 5 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 99&nbsp;769 || 15 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 41&nbsp;781 |- | 6 || [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] || 91&nbsp;224 || 16 || [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] || 38&nbsp;371 |- | 7 || [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 79&nbsp;219 || 17 || [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] || 37&nbsp;838 |- | 8 || [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] || 72&nbsp;003 || 18 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 34&nbsp;708 |- | 9 || [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] || 68&nbsp;594 || 19 || [[Kasutaja:Suwa|Suwa]] || 29&nbsp;110 |- | 10 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 68&nbsp;300 || 20 || [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] || 26&nbsp;939 |} == Lisatud mahtu == Trükiversioon eestikeelsest Vikipeediast täidaks õige mitmed raamaturiiulid. Ainuüksi kõigilt sisulehekülgedelt leiab üle 53 miljoni sõna. Ajas on seda mahtu hulgaliselt lisatud ja eemaldatud ja taas lisatud. Millised kasutajad on aga artiklitesse kõige rohkem tähemärke lisanud? Praktikas on see kõik muidugi keeruline. Näiteks võib tund aega ühte muudatust ette valmistada ning kustutuda ja lisada selle käigus tuhandeid sõnu, kuid lõpptulemuseks on tekstimahu muutumine 0 baiti. Samuti on võimalik kustutada artiklist mõni ebavajalik osa ja seepärast saaksime hoopis erinevad tabelid, kui järjestaksime kasutajad kas muudetud või lisatud tekstimahu järgi. Vahet saab ka teha artiklite ja teiste lehekülgede mahu muutumisel. Nii või teisiti on see aga lõpuks ikkagi statistika, mille põhjal ei ole võimalik hinnata isegi muudatuste kvaliteeti, vaid ainult mahtu. Sedapuhku esitame järgnevas tabelis kasutajad selle järgi, kes on lisanud artiklitesse enim mahtu. Siin on maha arvestatud tekstimaht, mida nad on artiklitest eemaldanud ehk kõik kasutajad on praktikas töötanud veel oluliselt suurema tekstimahuga. Mis see suurem maht aga oleks, seda pole paraku võimalik täpselt tuvastada, sest jälgitav on vaid artiklite mahu muutumine. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Lisatu mahtu artiklites ! # ! Kasutaja ! Lisatud mahtu artiklites |- | 1 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 32 M || 11 || [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 11 M |- | 2 || [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] || 24 M || 12 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 11 M |- | 3 || [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] || 23 M || 13 || [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] || 9,9 M |- | 4 || [[Kasutaja:Kalle|Kalle]] || 20 M || 14 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 8,3 M |- | 5 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 17 M || 15 || [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] || 7,7 M |- | 6 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 15 M || 16 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 7,7 M |- | 7 || [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] || 14 M || 17 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 7,5 M |- | 8 || [[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]] || 12 M || 18 || [[Kasutaja:Oop|Oop]] || 6,7 M |- | 9 || [[Kasutaja:Mariina|Mariina]] || 12 M || 19 || [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]] || 6,1 M |- | 10 || [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] || 11 M || 20 || [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] || 5,9 M |} == Kõige aktiivsemad administraatorid == Vikipeedia sisu saavad täiendada ja parandada kõik huvilised. Ühtlasi saavad kõik soovijad osaleda vandalismi likvideerimises. Eriti agaralt tegelevad selliste tegevustega aga [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]], kellel on võimalus lehekülgi kustutada ning pahalasi blokeerida. Administraatoreid valitakse kogukonna hääletusel ning neil on võtmeroll korra tagamisel. Kes on olnud aga kõige agaramad administraatorid ja kasutanud enim neile usaldatud võimalusi? Administraatoritoimingute alla lähevad lehekülgede kustutamised ja taastamised, kasutajate blokeerimised ja blokeeringute lõpetamised ning lehekülgede kaitsmised ning kaitse alt eemaldamised. Kaugelt kõige populaarsemad on muidugi nimetatutest esimesed. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Administraatoritoiminguid ! # ! Kasutaja ! Administraatoritoiminguid |- | 1 || [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] || 18&nbsp;644 || 11 || [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] || 3223 |- | 2 || [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] || 11&nbsp;283 || 12 || [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] || 2834 |- | 3 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 7911 || 13 || [[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] || 2633 |- | 4 || [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] || 5233 || 14 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 2409 |- | 5 || [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 4931 || 15 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 2048 |- | 6 || [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] || 4217 || 16 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 1675 |- | 7 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 4050 || 17 || [[Kasutaja:Mona|Mona]] || 1606 |- | 8 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 3968 || 18 || [[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]] || 1508 |- | 9 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 3905 || 19 || [[Kasutaja:Kyng|Kyng]] || 1246 |- | 10 || [[Kasutaja:RobertRSMN|RobertRSMN]] || 3759 || 20 || [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] || 1119 |} == Meie fotograafid == Vikipeedia ilma pildimaterjalita oleks poolik. Iseäranis oluline on meile Eesti kohta käiv fotomaterjal ning selle senisest usinamaks kogumiseks on toimunud arvukalt võistlusi ja kampaaniaid. Kes on aga need inimesed, kes on oma fotodega selle valdkonna arengusse 20 aasta jooksul enim panustanud? Siin võib vaadata mitmeid parameetreid nagu näiteks lisatud piltide arv või pildikasutuste arv. Esimese puhul jääks aga kõrvale see, kas neid pilte tegelikult kuskil artiklites näidata sobiks, ning teisel juhul piisaks esilekerkimiseks mõnest populaarsest ikoonist, mida kasutaks mõned tuhanded artiklid mõne malli koosseisus. Seepärast on järgnevad kohalikku päritolu kasutajad järjestatud vastavalt sellele, mitu ''erinevat'' pilti on neilt kasutuses Vikipeedia põhinimeruumis. Nii saab ühteaegu arvesse võtta nii kvaliteeti kui ka kvantiteeti. Meie kvaliteetfotograafe on loetletud [[Vikipeedia:Meie fotograafid|siin lehel]]. Alates 2017. aastast on valitud ka [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Vikipeedia aasta fotograafi]]. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Pilte kasutuses ! # ! Kasutaja ! Pilte kasutuses |- | 1 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 5597 || 11 || [[Kasutaja:Liilia Moroz|Liilia Moroz]] || 979 |- | 2 || [[Kasutaja:Quibik|Quibik]] || 3336 || 12 || [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] || 951 |- | 3 || [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] || 2470 || 13 || [[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] || 850 |- | 4 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 1882 || 14 || [[Kasutaja:Loodushuviline|Loodushuviline]] || 828 |- | 5 || [[Kasutaja:Flying Saucer|Flying Saucer]] || 1606 || 15 || [[Kasutaja:Tibukonn|Tibukonn]] || 665 |- | 6 || [[Kasutaja:Dmitry G|Dmitry G]] || 1538 || 16 || [[Kasutaja:HendrixEesti|HendrixEesti]] || 425 |- | 7 || [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] || 1368 || 17 || [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 403 |- | 8 || [[Kasutaja:Kynnap|Kynnap]] || 1165 || 18 || [[Kasutaja:Marko.Eesti|Marko.Eesti]] || 368 |- | 9 || [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] || 1038 || 19 || [[Kasutaja:Marrx|Marrx]] || 351 |- | 10 || [[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] || 1027 || 20 || [[Kasutaja:Maasaak|Maasaak]] || 338 |} == Tänuväärsed isikud == Vikipeediast leiab funktsiooni "täna", millega avaldada tunnustust isikule mõne tema muudatuse eest. Seesugune positiivse tagasiside andmise mehhanism jõudis Wikimedia projektidesse 2013. aastal. Vahel kohtab ikka seda, et mõni tehtud muudatus on probleemne või lausa pahatahtlik. Sellised muudatused tühistatakse. Valdav enamus muudatusi on seevastu aga selgelt kasulikud ning "täna" pakub võimalust lihtsalt ja kiirelt muudatuse tegijale tänu avaldada. Keda on aga nende aastate jooksul enim tänatud? {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Saadud tänud ! # ! Kasutaja ! Saadud tänud |- | 1 || [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] || 1792 || 11–12 || [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] || 230 |- | 2 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 561 || 11–12 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 230 |- | 3 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 515 || 13 || [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] || 225 |- | 4 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 427 || 14 || [[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] || 205 |- | 5 || [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] || 350 || 15 || [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] || 203 |- | 6 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 294 || 16 || [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] || 161 |- | 7 || [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] || 288 || 17 || [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] || 152 |- | 8 || [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] || 249 || 18 || [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] || 149 |- | 9 || [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] || 236 || 19 || [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] || 131 |- | 10 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 232 || 20 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 128 |} [[Kategooria:Vikipeedia statistika]] 5n1tehh6uhzs42ui75rov0esuhj2jyb 6183463 6183387 2022-08-25T21:50:18Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[Fail:Estonian Wikipedia summer days 2021 group photo.jpg|pisi|Vikipedistid Vikipeedia suvepäevadel 2021. aastal]] [[Eestikeelne Vikipeedia]] sai 2022. aasta 24. augustil 20. aastaseks. Siinne lehekülg on kokku pandud selle tähistamiseks ja kohalike [[vikipedist]]ide tutvustamiseks. Ei ole sellist [[entsüklopeedia]]t, mis ennast ise kirjutaks. Alati on selle taga pühendunud inimesed, kes on näinud hulgaliselt vaeva. Kes on aga eestikeelse Vikipeedia taga ja mida on nad ära teinud? Tabelist-tabelisse korduvate nimede põhjal on hästi näha, et kohalikke vikipediste on võimalik üles lugeda kõigest mõne käe sõrmedel. Kaks nime on esindatud kõigis seitsmes tabelis, kuus nime kuues, kolm viies ja kuus neljas tabelis. Samas on see väike hulk kaastöölisi üles ehitanud kõige suurema eestikeelse entsüklopeedia ning näidanud, et iga inimese panus võib olla oluline ja väljapaistav. Ka sina võid olla üks Vikipeedia kaastöölistest. Piisab kui otsida mõne endale huvipakkuva artikli juurest üles link [muuda] ja asuda selle abil lehekülge täiendama. Just nagu kõik saavad Vikipeediat lugeda on kõigile avatud ka võimalus osaleda selle täiendamises. Mida rohkem on aga kaastöölisi, seda kiiremini eestikeelne Vikipeedia areneb. == Kõige kauem Vikipeedias == Eestikeelse Vikipeedia esimesed 20 aastat mahub 7305 päeva sisse. Olgu see päev või öö, keegi on ikka kohal ja valvab Vikipeedia üle. Keegi lisab uusi artikleid ja muudab olemasolevaid. Usinad vikipedistid on sageli olnud projekti juures tähelepanuväärselt pika aja. Järgev tabel loetleb need 20 kaastöölist, kes on teinud eestikeelses Vikipeedias muudatusi kõige rohkematel päevadel. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Päevi Vikipeedias ! # ! Kasutaja ! Päevi Vikipeedias |- | 1 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 6182 || 11 || [[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]] || 3245 |- | 2 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 5077 || 12 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 3187 |- | 3 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 4984 || 13 || [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] || 3105 |- | 4 || [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] || 4403 || 14 || [[Kasutaja:Mona|Mona]] || 2961 |- | 5 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 4329 || 15 || [[Kasutaja:Castellum|Castellum]] || 2914 |- | 6 || [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] || 3875 || 16 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 2911 |- | 7 || [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] || 3857 || 17 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 2786 |- | 8–9 || [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] || 3497 || 18 || [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] || 2748 |- | 8–9 || [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] || 3497 || 19 || [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] || 2572 |- | 10 || [[Kasutaja:Suwa|Suwa]] || 3469 || 20 || [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] || 2474 |} == Lisatud lehekülgi == Eestikeelses Vikipeedias oli 24. augustil 2022 ligi 230&nbsp;000 artiklit, aga see oli ainult osa siinsest sisust. Osadel artiklitel on ka aruteluleheküljed ja ümbersuunamised. Leidub Vikipeedia abilehekülgi ning hulgaliselt kategooriaid. Lisaks veel hulk muud tüüpi sisu. Kokku ligi 543&nbsp;000 lehekülge. Ühe artikli alustamine on alles esimene samm pikal entsüklopeedia loomise teekonnal. Nii võiks kasutajaid järjestada küll alustatud artiklite arvu järgi, kuid artikli alustamine on midagi sootuks erinevat selle valmiskirjutamisest ning samuti leiab Vikipeediast palju enamat kui vaid kogumi artikleid. Järgnev tabel loetleb 20 enim lehekülgi loonud kasutajat. Kokku on need kõige usinamad kaastöölised alustanud üle 55,8% kõigist eestikeelse Vikipeedia lehekülgedest. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Lisatud lehekülgi ! # ! Kasutaja ! Lisatud lehekülgi |- | 1 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 70391 || 11 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 6673 |- | 2 || [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] || 67822 || 12 || [[Kasutaja:Mariina|Mariina]] || 6643 |- | 3 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 19663 || 13 || [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] || 6539 |- | 4 || [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 15231 || 14 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 6344 |- | 5 || [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] || 14070 || 15 || [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] || 6130 |- | 6 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 12504 || 16 || [[Kasutaja:Mona|Mona]] || 5591 |- | 7 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 12298 || 17 || [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] || 5326 |- | 8 || [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] || 11839 || 18 || [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] || 4718 |- | 9 || [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] || 11674 || 19 || [[Kasutaja:Kk|Kk]] || 4706 |- | 10 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 10175 || 20 || [[Kasutaja:Oop|Oop]] || 4653 |} == Muudatusi artiklites == Varasemalt sai vaadatud lisatud lehekülgede arvu, aga keskmist lugejat huvitab enim artiklites toimuv. Kui kokku on tehtud eestikeelses Vikipeedias 6,17 miljonit redigeerimist, siis ainult osa neist muudatustest on tehtud artiklites (u 80%) ning ainult osa langeb inimeste arvele (sest u 30% on botimuudatused ja u 70% langeb inimeste õlule). Nii on inimesed teinud eestikeelsetes artiklites vast u 3,5 miljonit muudatust. Kes on aga need kõige usinamalt artikleid muunud kasutajad ja mitu muudatust on nad teinud? 20 aktiivsema kasutaja arvele langeb seejuures ligi 1,5 miljonit muudatust eestikeelsetes artikites. Lisaks on nad teinud arvukalt muudatusi teistes nimeruumides (näiteks arutlenud artiklite üle arutelulehekülgedel) ning paljud neist on usinalt toimetanud ka teistes keeleversioonides. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Muudatusi artiklites ! # ! Kasutaja ! Muudatusi artiklites |- | 1 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 245&nbsp;092 || 11 || [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] || 52&nbsp;184 |- | 2 || [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] || 134&nbsp;104 || 12 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 46&nbsp;201 |- | 3 || [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] || 121&nbsp;223 || 13 || [[Kasutaja:Mona|Mona]] || 45&nbsp;658 |- | 4 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 109&nbsp;392 || 14 || [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] || 42&nbsp;637 |- | 5 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 99&nbsp;769 || 15 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 41&nbsp;781 |- | 6 || [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] || 91&nbsp;224 || 16 || [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] || 38&nbsp;371 |- | 7 || [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 79&nbsp;219 || 17 || [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] || 37&nbsp;838 |- | 8 || [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] || 72&nbsp;003 || 18 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 34&nbsp;708 |- | 9 || [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] || 68&nbsp;594 || 19 || [[Kasutaja:Suwa|Suwa]] || 29&nbsp;110 |- | 10 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 68&nbsp;300 || 20 || [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] || 26&nbsp;939 |} == Lisatud mahtu == Trükiversioon eestikeelsest Vikipeediast täidaks õige mitmed raamaturiiulid. Ainuüksi kõigilt sisulehekülgedelt leiab üle 53 miljoni sõna. Ajas on seda mahtu hulgaliselt lisatud ja eemaldatud ja taas lisatud. Millised kasutajad on aga artiklitesse kõige rohkem tähemärke lisanud? Praktikas on see kõik muidugi keeruline. Näiteks võib tund aega ühte muudatust ette valmistada ning kustutuda ja lisada selle käigus tuhandeid sõnu, kuid lõpptulemuseks on tekstimahu muutumine 0 baiti. Samuti on võimalik kustutada artiklist mõni ebavajalik osa ja seepärast saaksime hoopis erinevad tabelid, kui järjestaksime kasutajad kas muudetud või lisatud tekstimahu järgi. Vahet saab ka teha artiklite ja teiste lehekülgede mahu muutumisel. Nii või teisiti on see aga lõpuks ikkagi statistika, mille põhjal ei ole võimalik hinnata isegi muudatuste kvaliteeti, vaid ainult mahtu. Sedapuhku esitame järgnevas tabelis kasutajad selle järgi, kes on lisanud artiklitesse enim mahtu. Siin on maha arvestatud tekstimaht, mida nad on artiklitest eemaldanud ehk kõik kasutajad on praktikas töötanud veel oluliselt suurema tekstimahuga. Mis see suurem maht aga oleks, seda pole paraku võimalik täpselt tuvastada, sest jälgitav on vaid artiklite mahu muutumine. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Lisatu mahtu artiklites ! # ! Kasutaja ! Lisatud mahtu artiklites |- | 1 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 32 M || 11 || [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 11 M |- | 2 || [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] || 24 M || 12 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 11 M |- | 3 || [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] || 23 M || 13 || [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] || 9,9 M |- | 4 || [[Kasutaja:Kalle|Kalle]] || 20 M || 14 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 8,3 M |- | 5 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 17 M || 15 || [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] || 7,7 M |- | 6 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 15 M || 16 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 7,7 M |- | 7 || [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] || 14 M || 17 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 7,5 M |- | 8 || [[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]] || 12 M || 18 || [[Kasutaja:Oop|Oop]] || 6,7 M |- | 9 || [[Kasutaja:Mariina|Mariina]] || 12 M || 19 || [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]] || 6,1 M |- | 10 || [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] || 11 M || 20 || [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] || 5,9 M |} == Kõige aktiivsemad administraatorid == Vikipeedia sisu saavad täiendada ja parandada kõik huvilised. Ühtlasi saavad kõik soovijad osaleda vandalismi likvideerimises. Eriti agaralt tegelevad selliste tegevustega aga [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]], kellel on võimalus lehekülgi kustutada ning pahalasi blokeerida. Administraatoreid valitakse kogukonna hääletusel ning neil on võtmeroll korra tagamisel. Kes on olnud aga kõige agaramad administraatorid ja kasutanud enim neile usaldatud võimalusi? Administraatoritoimingute alla lähevad lehekülgede kustutamised ja taastamised, kasutajate blokeerimised ja blokeeringute lõpetamised ning lehekülgede kaitsmised ning kaitse alt eemaldamised. Kaugelt kõige populaarsemad on muidugi nimetatutest esimesed. Järgneva 20 kasutajat on seejuures summaarselt teinud 88&nbsp;202 vaid administraatoritele võimaldatud toimingut. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Administraatoritoiminguid ! # ! Kasutaja ! Administraatoritoiminguid |- | 1 || [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] || 18&nbsp;644 || 11 || [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] || 3223 |- | 2 || [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] || 11&nbsp;283 || 12 || [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] || 2834 |- | 3 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 7911 || 13 || [[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] || 2633 |- | 4 || [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] || 5233 || 14 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 2409 |- | 5 || [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 4931 || 15 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 2048 |- | 6 || [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] || 4217 || 16 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 1675 |- | 7 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 4050 || 17 || [[Kasutaja:Mona|Mona]] || 1606 |- | 8 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 3968 || 18 || [[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]] || 1508 |- | 9 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 3905 || 19 || [[Kasutaja:Kyng|Kyng]] || 1246 |- | 10 || [[Kasutaja:RobertRSMN|RobertRSMN]] || 3759 || 20 || [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] || 1119 |} == Meie fotograafid == Vikipeedia ilma pildimaterjalita oleks poolik. Iseäranis oluline on meile Eesti kohta käiv fotomaterjal ning selle senisest usinamaks kogumiseks on toimunud arvukalt võistlusi ja kampaaniaid. Kes on aga need inimesed, kes on oma fotodega selle valdkonna arengusse 20 aasta jooksul enim panustanud? Siin võib vaadata mitmeid parameetreid nagu näiteks lisatud piltide arv või pildikasutuste arv. Esimese puhul jääks aga kõrvale see, kas neid pilte tegelikult kuskil artiklites näidata sobiks, ning teisel juhul piisaks esilekerkimiseks mõnest populaarsest ikoonist, mida kasutaks mõned tuhanded artiklid mõne malli koosseisus. Seepärast on järgnevad kohalikku päritolu kasutajad järjestatud vastavalt sellele, mitu ''erinevat'' pilti on neilt kasutuses Vikipeedia põhinimeruumis. Nii saab ühteaegu arvesse võtta nii kvaliteeti kui ka kvantiteeti. Meie kvaliteetfotograafe on loetletud [[Vikipeedia:Meie fotograafid|siin lehel]]. Alates 2017. aastast on valitud ka [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Vikipeedia aasta fotograafi]]. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Pilte kasutuses ! # ! Kasutaja ! Pilte kasutuses |- | 1 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 5597 || 11 || [[Kasutaja:Liilia Moroz|Liilia Moroz]] || 979 |- | 2 || [[Kasutaja:Quibik|Quibik]] || 3336 || 12 || [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] || 951 |- | 3 || [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] || 2470 || 13 || [[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] || 850 |- | 4 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 1882 || 14 || [[Kasutaja:Loodushuviline|Loodushuviline]] || 828 |- | 5 || [[Kasutaja:Flying Saucer|Flying Saucer]] || 1606 || 15 || [[Kasutaja:Tibukonn|Tibukonn]] || 665 |- | 6 || [[Kasutaja:Dmitry G|Dmitry G]] || 1538 || 16 || [[Kasutaja:HendrixEesti|HendrixEesti]] || 425 |- | 7 || [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] || 1368 || 17 || [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 403 |- | 8 || [[Kasutaja:Kynnap|Kynnap]] || 1165 || 18 || [[Kasutaja:Marko.Eesti|Marko.Eesti]] || 368 |- | 9 || [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] || 1038 || 19 || [[Kasutaja:Marrx|Marrx]] || 351 |- | 10 || [[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] || 1027 || 20 || [[Kasutaja:Maasaak|Maasaak]] || 338 |} == Tänuväärsed isikud == Vikipeediast leiab funktsiooni "täna", millega avaldada tunnustust isikule mõne tema muudatuse eest. Seesugune positiivse tagasiside andmise mehhanism jõudis Wikimedia projektidesse 2013. aastal. Vahel kohtab ikka seda, et mõni tehtud muudatus on probleemne või lausa pahatahtlik. Sellised muudatused tühistatakse. Valdav enamus muudatusi on seevastu aga selgelt kasulikud ning "täna" pakub võimalust lihtsalt ja kiirelt muudatuse tegijale tänu avaldada. Keda on aga nende aastate jooksul enim tänatud? {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Saadud tänud ! # ! Kasutaja ! Saadud tänud |- | 1 || [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] || 1792 || 11–12 || [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] || 230 |- | 2 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 561 || 11–12 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 230 |- | 3 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 515 || 13 || [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] || 225 |- | 4 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 427 || 14 || [[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] || 205 |- | 5 || [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] || 350 || 15 || [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] || 203 |- | 6 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 294 || 16 || [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] || 161 |- | 7 || [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] || 288 || 17 || [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] || 152 |- | 8 || [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] || 249 || 18 || [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] || 149 |- | 9 || [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] || 236 || 19 || [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] || 131 |- | 10 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 232 || 20 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 128 |} [[Kategooria:Vikipeedia statistika]] equnoe9acvwy2jhv9wky7dnhi64r8p5 6183464 6183463 2022-08-25T21:59:42Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[Fail:Estonian Wikipedia summer days 2021 group photo.jpg|pisi|Vikipedistid Vikipeedia suvepäevadel 2021. aastal]] [[Eestikeelne Vikipeedia]] sai 2022. aasta 24. augustil 20. aastaseks. Siinne lehekülg on kokku pandud selle tähistamiseks ja kohalike [[vikipedist]]ide tutvustamiseks. Ei ole sellist [[entsüklopeedia]]t, mis ennast ise kirjutaks. Alati on selle taga pühendunud inimesed, kes on näinud hulgaliselt vaeva. Kes on aga eestikeelse Vikipeedia taga ja mida on nad ära teinud? Tabelist-tabelisse korduvate nimede põhjal on hästi näha, et kohalikke vikipediste on võimalik üles lugeda kõigest mõne käe sõrmedel. Kaks nime on esindatud kõigis seitsmes tabelis, kuus nime kuues, kolm viies ja kuus neljas tabelis. Samas on see väike hulk kaastöölisi üles ehitanud kõige suurema eestikeelse entsüklopeedia ning näidanud, et iga inimese panus võib olla oluline ja väljapaistav. Ka sina võid olla üks Vikipeedia kaastöölistest. Piisab kui otsida mõne endale huvipakkuva artikli juurest üles link [muuda] ja asuda selle abil lehekülge täiendama. Just nagu kõik saavad Vikipeediat lugeda on kõigile avatud ka võimalus osaleda selle täiendamises. Mida rohkem on aga kaastöölisi, seda kiiremini eestikeelne Vikipeedia areneb. == Kõige kauem Vikipeedias == Eestikeelse Vikipeedia esimesed 20 aastat mahub 7305 päeva sisse. Olgu see päev või öö, keegi on ikka kohal ja valvab Vikipeedia üle. Keegi lisab uusi artikleid ja muudab olemasolevaid. Usinad vikipedistid on sageli olnud projekti juures tähelepanuväärselt pika aja. Järgev tabel loetleb need 20 kaastöölist, kes on teinud eestikeelses Vikipeedias muudatusi kõige rohkematel päevadel. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Päevi Vikipeedias ! # ! Kasutaja ! Päevi Vikipeedias |- | 1 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 6182 || 11 || [[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]] || 3245 |- | 2 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 5077 || 12 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 3187 |- | 3 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 4984 || 13 || [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] || 3105 |- | 4 || [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] || 4403 || 14 || [[Kasutaja:Mona|Mona]] || 2961 |- | 5 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 4329 || 15 || [[Kasutaja:Castellum|Castellum]] || 2914 |- | 6 || [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] || 3875 || 16 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 2911 |- | 7 || [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] || 3857 || 17 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 2786 |- | 8–9 || [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] || 3497 || 18 || [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] || 2748 |- | 8–9 || [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] || 3497 || 19 || [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] || 2572 |- | 10 || [[Kasutaja:Suwa|Suwa]] || 3469 || 20 || [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] || 2474 |} == Lisatud lehekülgi == Eestikeelses Vikipeedias oli 24. augustil 2022 ligi 230&nbsp;000 artiklit, aga see oli ainult osa siinsest sisust. Osadel artiklitel on ka aruteluleheküljed ja ümbersuunamised. Leidub Vikipeedia abilehekülgi ning hulgaliselt kategooriaid. Lisaks veel hulk muud tüüpi sisu. Kokku ligi 543&nbsp;000 lehekülge. Ühe artikli alustamine on alles esimene samm pikal entsüklopeedia loomise teekonnal. Nii võiks kasutajaid järjestada küll alustatud artiklite arvu järgi, kuid artikli alustamine on midagi sootuks erinevat selle valmiskirjutamisest ning samuti leiab Vikipeediast palju enamat kui vaid kogumi artikleid. Järgnev tabel loetleb 20 enim lehekülgi loonud kasutajat. Kokku on need kõige usinamad kaastöölised alustanud üle 55,8% kõigist eestikeelse Vikipeedia lehekülgedest. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Lisatud lehekülgi ! # ! Kasutaja ! Lisatud lehekülgi |- | 1 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 70391 || 11 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 6673 |- | 2 || [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] || 67822 || 12 || [[Kasutaja:Mariina|Mariina]] || 6643 |- | 3 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 19663 || 13 || [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] || 6539 |- | 4 || [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 15231 || 14 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 6344 |- | 5 || [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] || 14070 || 15 || [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] || 6130 |- | 6 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 12504 || 16 || [[Kasutaja:Mona|Mona]] || 5591 |- | 7 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 12298 || 17 || [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] || 5326 |- | 8 || [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] || 11839 || 18 || [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] || 4718 |- | 9 || [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] || 11674 || 19 || [[Kasutaja:Kk|Kk]] || 4706 |- | 10 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 10175 || 20 || [[Kasutaja:Oop|Oop]] || 4653 |} == Muudatusi artiklites == Varasemalt sai vaadatud lisatud lehekülgede arvu, aga keskmist lugejat huvitab enim artiklites toimuv. Kui kokku on tehtud eestikeelses Vikipeedias 6,17 miljonit redigeerimist, siis ainult osa neist muudatustest on tehtud artiklites (u 80%) ning ainult osa langeb inimeste arvele (sest u 30% on botimuudatused ja u 70% langeb inimeste õlule). Nii on inimesed teinud eestikeelsetes artiklites vast u 3,5 miljonit muudatust. Kes on aga need kõige usinamalt artikleid muunud kasutajad ja mitu muudatust on nad teinud? 20 aktiivsema kasutaja arvele langeb seejuures ligi 1,5 miljonit muudatust eestikeelsetes artikites. Lisaks on nad teinud arvukalt muudatusi teistes nimeruumides (näiteks arutlenud artiklite üle arutelulehekülgedel) ning paljud neist on usinalt toimetanud ka teistes keeleversioonides. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Muudatusi artiklites ! # ! Kasutaja ! Muudatusi artiklites |- | 1 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 245&nbsp;092 || 11 || [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] || 52&nbsp;184 |- | 2 || [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] || 134&nbsp;104 || 12 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 46&nbsp;201 |- | 3 || [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] || 121&nbsp;223 || 13 || [[Kasutaja:Mona|Mona]] || 45&nbsp;658 |- | 4 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 109&nbsp;392 || 14 || [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] || 42&nbsp;637 |- | 5 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 99&nbsp;769 || 15 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 41&nbsp;781 |- | 6 || [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] || 91&nbsp;224 || 16 || [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] || 38&nbsp;371 |- | 7 || [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 79&nbsp;219 || 17 || [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] || 37&nbsp;838 |- | 8 || [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] || 72&nbsp;003 || 18 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 34&nbsp;708 |- | 9 || [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] || 68&nbsp;594 || 19 || [[Kasutaja:Suwa|Suwa]] || 29&nbsp;110 |- | 10 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 68&nbsp;300 || 20 || [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] || 26&nbsp;939 |} == Lisatud mahtu == Trükiversioon eestikeelsest Vikipeediast täidaks õige mitmed raamaturiiulid. Ainuüksi kõigilt sisulehekülgedelt leiab üle 53 miljoni sõna. Ajas on seda mahtu hulgaliselt lisatud ja eemaldatud ja taas lisatud. Millised kasutajad on aga artiklitesse kõige rohkem tähemärke lisanud? Praktikas on see kõik muidugi keeruline. Näiteks võib tund aega ühte muudatust ette valmistada ning kustutuda ja lisada selle käigus tuhandeid sõnu, kuid lõpptulemuseks on tekstimahu muutumine 0 baiti. Samuti on võimalik kustutada artiklist mõni ebavajalik osa ja seepärast saaksime hoopis erinevad tabelid, kui järjestaksime kasutajad kas muudetud või lisatud tekstimahu järgi. Vahet saab ka teha artiklite ja teiste lehekülgede mahu muutumisel. Nii või teisiti on see aga lõpuks ikkagi statistika, mille põhjal ei ole võimalik hinnata isegi muudatuste kvaliteeti, vaid ainult mahtu. Sedapuhku esitame järgnevas tabelis kasutajad selle järgi, kes on lisanud artiklitesse enim mahtu. Siin on maha arvestatud tekstimaht, mida nad on artiklitest eemaldanud ehk kõik kasutajad on praktikas töötanud veel oluliselt suurema tekstimahuga. Mis see suurem maht aga oleks, seda pole paraku võimalik täpselt tuvastada, sest jälgitav on vaid artiklite mahu muutumine. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Lisatu mahtu artiklites ! # ! Kasutaja ! Lisatud mahtu artiklites |- | 1 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 32 M || 11 || [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 11 M |- | 2 || [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] || 24 M || 12 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 11 M |- | 3 || [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] || 23 M || 13 || [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] || 9,9 M |- | 4 || [[Kasutaja:Kalle|Kalle]] || 20 M || 14 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 8,3 M |- | 5 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 17 M || 15 || [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] || 7,7 M |- | 6 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 15 M || 16 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 7,7 M |- | 7 || [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] || 14 M || 17 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 7,5 M |- | 8 || [[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]] || 12 M || 18 || [[Kasutaja:Oop|Oop]] || 6,7 M |- | 9 || [[Kasutaja:Mariina|Mariina]] || 12 M || 19 || [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]] || 6,1 M |- | 10 || [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] || 11 M || 20 || [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] || 5,9 M |} == Kõige aktiivsemad administraatorid == Vikipeedia sisu saavad täiendada ja parandada kõik huvilised. Ühtlasi saavad kõik soovijad osaleda vandalismi likvideerimises. Eriti agaralt tegelevad selliste tegevustega aga [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]], kellel on võimalus lehekülgi kustutada ning pahalasi blokeerida. Administraatoreid valitakse kogukonna hääletusel ning neil on võtmeroll korra tagamisel. Kes on olnud aga kõige agaramad administraatorid ja kasutanud enim neile usaldatud võimalusi? Administraatoritoimingute alla lähevad lehekülgede kustutamised ja taastamised, kasutajate blokeerimised ja blokeeringute lõpetamised ning lehekülgede kaitsmised ning kaitse alt eemaldamised. Kaugelt kõige populaarsemad on muidugi nimetatutest esimesed. Järgneva 20 kasutajat on seejuures summaarselt teinud 88&nbsp;202 vaid administraatoritele võimaldatud toimingut. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Administraatoritoiminguid ! # ! Kasutaja ! Administraatoritoiminguid |- | 1 || [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] || 18&nbsp;644 || 11 || [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] || 3223 |- | 2 || [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] || 11&nbsp;283 || 12 || [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] || 2834 |- | 3 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 7911 || 13 || [[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] || 2633 |- | 4 || [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] || 5233 || 14 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 2409 |- | 5 || [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 4931 || 15 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 2048 |- | 6 || [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] || 4217 || 16 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 1675 |- | 7 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 4050 || 17 || [[Kasutaja:Mona|Mona]] || 1606 |- | 8 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 3968 || 18 || [[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]] || 1508 |- | 9 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 3905 || 19 || [[Kasutaja:Kyng|Kyng]] || 1246 |- | 10 || [[Kasutaja:RobertRSMN|RobertRSMN]] || 3759 || 20 || [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] || 1119 |} == Meie fotograafid == Vikipeedia ilma pildimaterjalita oleks poolik. Iseäranis oluline on meile Eesti kohta käiv fotomaterjal ning selle senisest usinamaks kogumiseks on toimunud arvukalt võistlusi ja kampaaniaid. Kes on aga need inimesed, kes on lisatud pildimaterjaliga selle valdkonna arengusse 20 aasta jooksul enim panustanud? Siin võib vaadata mitmeid parameetreid nagu näiteks lisatud piltide arv või pildikasutuste arv. Esimese puhul jääks aga kõrvale see, kas neid pilte tegelikult kuskil artiklites näidata sobiks, ning teisel juhul piisaks esilekerkimiseks mõnest populaarsest ikoonist, mida kasutaks mõned tuhanded artiklid mõne malli koosseisus. Seepärast on järgnevad kohalikku päritolu kasutajad järjestatud vastavalt sellele, mitu ''erinevat'' pilti on neilt kasutuses Vikipeedia põhinimeruumis. Nii saab ühteaegu arvesse võtta nii kvaliteeti kui ka kvantiteeti. Olgu lisaks märgitud, et piltide koondarvu sisse lähevad kõikvõimalikud meediafailid (ka vektorgraafika, videod, jne). Artiklite juurde on vaja ka jooniseid, kaarte, jm. Meie kvaliteetfotograafe on loetletud [[Vikipeedia:Meie fotograafid|siin lehel]]. Alates 2017. aastast on valitud ka [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Vikipeedia aasta fotograafi]]. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Pilte kasutuses ! # ! Kasutaja ! Pilte kasutuses |- | 1 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 5597 || 11 || [[Kasutaja:Liilia Moroz|Liilia Moroz]] || 979 |- | 2 || [[Kasutaja:Quibik|Quibik]] || 3336 || 12 || [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] || 951 |- | 3 || [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] || 2470 || 13 || [[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] || 850 |- | 4 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 1882 || 14 || [[Kasutaja:Loodushuviline|Loodushuviline]] || 828 |- | 5 || [[Kasutaja:Flying Saucer|Flying Saucer]] || 1606 || 15 || [[Kasutaja:Tibukonn|Tibukonn]] || 665 |- | 6 || [[Kasutaja:Dmitry G|Dmitry G]] || 1538 || 16 || [[Kasutaja:HendrixEesti|HendrixEesti]] || 425 |- | 7 || [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] || 1368 || 17 || [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 403 |- | 8 || [[Kasutaja:Kynnap|Kynnap]] || 1165 || 18 || [[Kasutaja:Marko.Eesti|Marko.Eesti]] || 368 |- | 9 || [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] || 1038 || 19 || [[Kasutaja:Marrx|Marrx]] || 351 |- | 10 || [[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] || 1027 || 20 || [[Kasutaja:Maasaak|Maasaak]] || 338 |} == Tänuväärsed isikud == Vikipeediast leiab funktsiooni "täna", millega avaldada tunnustust isikule mõne tema muudatuse eest. Seesugune positiivse tagasiside andmise mehhanism jõudis Wikimedia projektidesse 2013. aastal. Vahel kohtab ikka seda, et mõni tehtud muudatus on probleemne või lausa pahatahtlik. Sellised muudatused tühistatakse. Valdav enamus muudatusi on seevastu aga selgelt kasulikud ning "täna" pakub võimalust lihtsalt ja kiirelt muudatuse tegijale tänu avaldada. Keda on aga nende aastate jooksul enim tänatud? Tabelisse kantud isikuid on kokku tänatud 6758 korda. Seejuures on kõige rohkem seda tänamise võimalust kasutanud Hirvelaid, Kruusamägi ja Neptuunium (kolme peale kokku 3835 korda). {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Saadud tänud ! # ! Kasutaja ! Saadud tänud |- | 1 || [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] || 1792 || 11–12 || [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] || 230 |- | 2 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 561 || 11–12 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 230 |- | 3 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 515 || 13 || [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] || 225 |- | 4 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 427 || 14 || [[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] || 205 |- | 5 || [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] || 350 || 15 || [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] || 203 |- | 6 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 294 || 16 || [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] || 161 |- | 7 || [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] || 288 || 17 || [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] || 152 |- | 8 || [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] || 249 || 18 || [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] || 149 |- | 9 || [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] || 236 || 19 || [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] || 131 |- | 10 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 232 || 20 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 128 |} [[Kategooria:Vikipeedia statistika]] eg3g9ps7u0d8srvrdzapravxkd2k8nl 6183537 6183464 2022-08-26T05:21:24Z Annn 52513 Korrektuur wikitext text/x-wiki [[Fail:Estonian Wikipedia summer days 2021 group photo.jpg|pisi|Vikipedistid Vikipeedia suvepäevadel 2021. aastal]] [[Eestikeelne Vikipeedia]] sai 2022. aasta 24. augustil 20-aastaseks. Siinne lehekülg on kokku pandud selle tähistamiseks ja kohalike [[vikipedist]]ide tutvustamiseks. Ei ole sellist [[entsüklopeedia]]t, mis ennast ise kirjutaks. Alati on selle taga pühendunud inimesed, kes on näinud hulgaliselt vaeva. Kes on aga eestikeelse Vikipeedia taga ja mida on nad ära teinud? Tabelist tabelisse korduvate nimede põhjal on hästi näha, et kohalikke vikipediste on võimalik üles lugeda kõigest mõne käe sõrmedel. Kaks nime on esindatud kõigis seitsmes tabelis, kuus nime kuues, kolm viies ja kuus neljas tabelis. Samas on see väike hulk kaastöölisi üles ehitanud kõige suurema eestikeelse entsüklopeedia ning näidanud, et iga inimese panus võib olla oluline ja väljapaistev. Ka sina võid olla üks Vikipeedia kaastöölistest. Piisab, kui otsida mõne endale huvipakkuva artikli juurest üles link [muuda] ja asuda selle abil lehekülge täiendama. Just nagu kõik saavad Vikipeediat lugeda, on kõigile avatud ka võimalus osaleda selle täiendamises. Mida rohkem on aga kaastöölisi, seda kiiremini eestikeelne Vikipeedia areneb. == Kõige kauem Vikipeedias == Eestikeelse Vikipeedia esimesed 20 aastat mahub 7305 päeva sisse. Olgu see päev või öö, keegi on ikka kohal ja valvab Vikipeedia üle. Keegi lisab uusi artikleid ja muudab olemasolevaid. Usinad vikipedistid on sageli olnud projekti juures tähelepanuväärselt pika aja. Järgev tabel loetleb need 20 kaastöölist, kes on teinud eestikeelses Vikipeedias muudatusi kõige rohkematel päevadel. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Päevi Vikipeedias ! # ! Kasutaja ! Päevi Vikipeedias |- | 1 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 6182 || 11 || [[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]] || 3245 |- | 2 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 5077 || 12 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 3187 |- | 3 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 4984 || 13 || [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] || 3105 |- | 4 || [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] || 4403 || 14 || [[Kasutaja:Mona|Mona]] || 2961 |- | 5 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 4329 || 15 || [[Kasutaja:Castellum|Castellum]] || 2914 |- | 6 || [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] || 3875 || 16 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 2911 |- | 7 || [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] || 3857 || 17 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 2786 |- | 8–9 || [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] || 3497 || 18 || [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] || 2748 |- | 8–9 || [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] || 3497 || 19 || [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] || 2572 |- | 10 || [[Kasutaja:Suwa|Suwa]] || 3469 || 20 || [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] || 2474 |} == Lisatud lehekülgi == Eestikeelses Vikipeedias oli 24. augustil 2022 ligi 230&nbsp;000 artiklit, aga see oli ainult osa siinsest sisust. Osal artiklitel on ka aruteluleheküljed ja ümbersuunamised. Leidub Vikipeedia abilehekülgi ja hulgaliselt kategooriaid. Lisaks veel hulk muud tüüpi sisu. Kokku ligi 543&nbsp;000 lehekülge. Ühe artikli alustamine on alles esimene samm pikal entsüklopeedia loomise teekonnal. Nii võiks kasutajaid järjestada küll alustatud artiklite arvu järgi, kuid artikli alustamine on midagi sootuks erinevat selle valmiskirjutamisest ning samuti leiab Vikipeediast palju enamat kui vaid kogumi artikleid. Järgnev tabel loetleb 20 enim lehekülgi loonud kasutajat. Kokku on need kõige usinamad kaastöölised alustanud üle 55,8% kõigist eestikeelse Vikipeedia lehekülgedest. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Lisatud lehekülgi ! # ! Kasutaja ! Lisatud lehekülgi |- | 1 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 70391 || 11 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 6673 |- | 2 || [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] || 67822 || 12 || [[Kasutaja:Mariina|Mariina]] || 6643 |- | 3 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 19663 || 13 || [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] || 6539 |- | 4 || [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 15231 || 14 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 6344 |- | 5 || [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] || 14070 || 15 || [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] || 6130 |- | 6 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 12504 || 16 || [[Kasutaja:Mona|Mona]] || 5591 |- | 7 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 12298 || 17 || [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] || 5326 |- | 8 || [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] || 11839 || 18 || [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] || 4718 |- | 9 || [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] || 11674 || 19 || [[Kasutaja:Kk|Kk]] || 4706 |- | 10 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 10175 || 20 || [[Kasutaja:Oop|Oop]] || 4653 |} == Muudatusi artiklites == Varem sai vaadatud lisatud lehekülgede arvu, aga keskmist lugejat huvitab enim artiklites toimuv. Kui kokku on tehtud eestikeelses Vikipeedias 6,17 miljonit redigeerimist, siis ainult osa neist muudatustest on tehtud artiklites (u 80%) ning ainult osa langeb inimeste arvele (sest u 30% on botimuudatused ja u 70% langeb inimeste õlule). Nii on inimesed teinud eestikeelsetes artiklites arvatavasti u 3,5 miljonit muudatust. Kes on aga need kõige usinamalt artikleid muutnud kasutajad ja mitu muudatust on nad teinud? 20 aktiivsema kasutaja arvele langeb seejuures ligi 1,5 miljonit muudatust eestikeelsetes artikites. Lisaks on nad teinud arvukalt muudatusi teistes nimeruumides (näiteks arutlenud artiklite üle arutelulehekülgedel) ning paljud neist on usinalt toimetanud ka teistes keeleversioonides. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Muudatusi artiklites ! # ! Kasutaja ! Muudatusi artiklites |- | 1 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 245&nbsp;092 || 11 || [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] || 52&nbsp;184 |- | 2 || [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] || 134&nbsp;104 || 12 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 46&nbsp;201 |- | 3 || [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] || 121&nbsp;223 || 13 || [[Kasutaja:Mona|Mona]] || 45&nbsp;658 |- | 4 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 109&nbsp;392 || 14 || [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] || 42&nbsp;637 |- | 5 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 99&nbsp;769 || 15 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 41&nbsp;781 |- | 6 || [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] || 91&nbsp;224 || 16 || [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] || 38&nbsp;371 |- | 7 || [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 79&nbsp;219 || 17 || [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] || 37&nbsp;838 |- | 8 || [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] || 72&nbsp;003 || 18 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 34&nbsp;708 |- | 9 || [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] || 68&nbsp;594 || 19 || [[Kasutaja:Suwa|Suwa]] || 29&nbsp;110 |- | 10 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 68&nbsp;300 || 20 || [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] || 26&nbsp;939 |} == Lisatud mahtu == Trükiversioon eestikeelsest Vikipeediast täidaks õige mitmed raamaturiiulid. Ainuüksi kõigilt sisulehekülgedelt leiab üle 53 miljoni sõna. Ajas on seda mahtu hulgaliselt lisatud ja eemaldatud ja taas lisatud. Millised kasutajad on aga artiklitesse kõige rohkem tähemärke lisanud? Praktikas on see kõik muidugi keeruline. Näiteks võib tund aega ühte muudatust ette valmistada ning kustutuda ja lisada selle käigus tuhandeid sõnu, kuid lõpptulemuseks on tekstimahu muutumine 0 baiti. Samuti on võimalik kustutada artiklist mõni ebavajalik osa ja seepärast saaksime hoopis erinevad tabelid, kui järjestaksime kasutajad kas muudetud või lisatud tekstimahu järgi. Vahet saab ka teha artiklite ja teiste lehekülgede mahu muutumisel. Nii või teisiti on see aga lõpuks ikkagi statistika, mille põhjal ei ole võimalik hinnata isegi muudatuste kvaliteeti, vaid ainult mahtu. Sedapuhku esitame järgnevas tabelis kasutajad selle järgi, kes on lisanud artiklitesse enim mahtu. Siin on maha arvestatud tekstimaht, mida nad on artiklitest eemaldanud ehk kõik kasutajad on praktikas töötanud veel oluliselt suurema tekstimahuga. Mis see suurem maht aga oleks, seda pole paraku võimalik täpselt tuvastada, sest jälgitav on vaid artiklite mahu muutumine. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Lisatu mahtu artiklites ! # ! Kasutaja ! Lisatud mahtu artiklites |- | 1 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 32 M || 11 || [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 11 M |- | 2 || [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] || 24 M || 12 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 11 M |- | 3 || [[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] || 23 M || 13 || [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] || 9,9 M |- | 4 || [[Kasutaja:Kalle|Kalle]] || 20 M || 14 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 8,3 M |- | 5 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 17 M || 15 || [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] || 7,7 M |- | 6 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 15 M || 16 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 7,7 M |- | 7 || [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] || 14 M || 17 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 7,5 M |- | 8 || [[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]] || 12 M || 18 || [[Kasutaja:Oop|Oop]] || 6,7 M |- | 9 || [[Kasutaja:Mariina|Mariina]] || 12 M || 19 || [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]] || 6,1 M |- | 10 || [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] || 11 M || 20 || [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] || 5,9 M |} == Kõige aktiivsemad administraatorid == Vikipeedia sisu saavad täiendada ja parandada kõik huvilised. Ühtlasi saavad kõik soovijad vandalismi likvideerida. Eriti agaralt tegelevad sellega aga [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]], kellel on võimalus lehekülgi kustutada ning pahalasi blokeerida. Administraatoreid valitakse kogukonna hääletusel ning neil on võtmeroll korra tagamisel. Kes on olnud aga kõige agaramad administraatorid ja kasutanud enim neile usaldatud võimalusi? Administraatoritoimingute alla lähevad lehekülgede kustutamised ja taastamised, kasutajate blokeerimised ja blokeeringute lõpetamised ning lehekülgede kaitsmised ja kaitse alt eemaldamised. Kaugelt kõige populaarsemad on muidugi nimetatutest esimesed. Järgneva 20 kasutajat on seejuures summaarselt teinud 88&nbsp;202 vaid administraatoritele võimaldatud toimingut. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Administraatoritoiminguid ! # ! Kasutaja ! Administraatoritoiminguid |- | 1 || [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] || 18&nbsp;644 || 11 || [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] || 3223 |- | 2 || [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] || 11&nbsp;283 || 12 || [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] || 2834 |- | 3 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 7911 || 13 || [[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] || 2633 |- | 4 || [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] || 5233 || 14 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 2409 |- | 5 || [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 4931 || 15 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 2048 |- | 6 || [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] || 4217 || 16 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 1675 |- | 7 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 4050 || 17 || [[Kasutaja:Mona|Mona]] || 1606 |- | 8 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 3968 || 18 || [[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]] || 1508 |- | 9 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 3905 || 19 || [[Kasutaja:Kyng|Kyng]] || 1246 |- | 10 || [[Kasutaja:RobertRSMN|RobertRSMN]] || 3759 || 20 || [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] || 1119 |} == Meie fotograafid == Vikipeedia ilma pildimaterjalita oleks poolik. Iseäranis oluline on meile Eesti kohta käiv fotomaterjal ning selle senisest usinamaks kogumiseks on toimunud arvukalt võistlusi ja kampaaniaid. Kes on aga need inimesed, kes on lisatud pildimaterjaliga selle valdkonna arengusse 20 aasta jooksul enim panustanud? Siin võib vaadata mitmeid parameetreid nagu näiteks lisatud piltide arv või pildikasutuste arv. Esimese puhul jääks aga kõrvale see, kas neid pilte tegelikult kuskil artiklites näidata sobiks, ning teisel juhul piisaks esilekerkimiseks mõnest populaarsest ikoonist, mida kasutaks mõned tuhanded artiklid mõne malli koosseisus. Seepärast on järgnevad kohalikku päritolu kasutajad järjestatud vastavalt sellele, mitu ''erinevat'' pilti on neilt kasutuses Vikipeedia põhinimeruumis. Nii saab ühteaegu arvesse võtta nii kvaliteeti kui ka kvantiteeti. Olgu lisaks märgitud, et piltide koondarvu sisse lähevad kõikvõimalikud meediafailid (ka vektorgraafika, videod, jne). Artiklite juurde on vaja ka jooniseid, kaarte jm-d. Meie kvaliteetfotograafe on loetletud [[Vikipeedia:Meie fotograafid|siin lehel]]. Alates 2017. aastast on valitud ka [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Vikipeedia aasta fotograafi]]. {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Pilte kasutuses ! # ! Kasutaja ! Pilte kasutuses |- | 1 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 5597 || 11 || [[Kasutaja:Liilia Moroz|Liilia Moroz]] || 979 |- | 2 || [[Kasutaja:Quibik|Quibik]] || 3336 || 12 || [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] || 951 |- | 3 || [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] || 2470 || 13 || [[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] || 850 |- | 4 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 1882 || 14 || [[Kasutaja:Loodushuviline|Loodushuviline]] || 828 |- | 5 || [[Kasutaja:Flying Saucer|Flying Saucer]] || 1606 || 15 || [[Kasutaja:Tibukonn|Tibukonn]] || 665 |- | 6 || [[Kasutaja:Dmitry G|Dmitry G]] || 1538 || 16 || [[Kasutaja:HendrixEesti|HendrixEesti]] || 425 |- | 7 || [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] || 1368 || 17 || [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 403 |- | 8 || [[Kasutaja:Kynnap|Kynnap]] || 1165 || 18 || [[Kasutaja:Marko.Eesti|Marko.Eesti]] || 368 |- | 9 || [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] || 1038 || 19 || [[Kasutaja:Marrx|Marrx]] || 351 |- | 10 || [[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] || 1027 || 20 || [[Kasutaja:Maasaak|Maasaak]] || 338 |} == Tänuväärsed isikud == Vikipeediast leiab funktsiooni "täna", millega avaldada tunnustust isikule mõne tema muudatuse eest. Seesugune positiivse tagasiside andmise mehhanism jõudis Wikimedia projektidesse 2013. aastal. Vahel kohtab ikka seda, et mõni tehtud muudatus on probleemne või lausa pahatahtlik. Sellised muudatused tühistatakse. Valdav enamus muudatusi on seevastu aga kasulikud ning "täna" pakub võimalust lihtsalt ja kiirelt muudatuse tegijale tänu avaldada. Keda on aga nende aastate jooksul enim tänatud? Tabelisse kantud isikuid on kokku tänatud 6758 korda. Seejuures on kõige rohkem tänamise võimalust kasutanud Hirvelaid, Kruusamägi ja Neptuunium (kolme peale kokku 3835 korda). {| class='wikitable' style='text-align:center;' ! # ! Kasutaja ! Saadud tänud ! # ! Kasutaja ! Saadud tänud |- | 1 || [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] || 1792 || 11–12 || [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] || 230 |- | 2 || [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] || 561 || 11–12 || [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] || 230 |- | 3 || [[Kasutaja:Andres|Andres]] || 515 || 13 || [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] || 225 |- | 4 || [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] || 427 || 14 || [[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] || 205 |- | 5 || [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] || 350 || 15 || [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] || 203 |- | 6 || [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || 294 || 16 || [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] || 161 |- | 7 || [[Kasutaja:Pietadè|Pietadè]] || 288 || 17 || [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] || 152 |- | 8 || [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] || 249 || 18 || [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] || 149 |- | 9 || [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] || 236 || 19 || [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] || 131 |- | 10 || [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] || 232 || 20 || [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] || 128 |} [[Kategooria:Vikipeedia statistika]] eub3r2lodbdgpmeqlklku99uoa6kp5y Bremen (suguvõsa) 0 635822 6183449 6183058 2022-08-25T20:50:56Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki '''Bremen''' on mitme suguvõsa nimi: *[[Bremen (Bremeni ministeriaalisuguvõsa)]], Bremeni peapiiskopkonnast pärit suguvõsa *[[Bremen (Mecklenburgi aadlisuguvõsa)]], Mecklenburgist pärit aadlisuguvõsa *[[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)]], täpselt teadmata päritolu Eestimaa aadlisuguvõsa [[Kategooria:Suguvõsad]] qbgz3m8p39gw4yw8jin0i6cp0zwkjw6 6183490 6183449 2022-08-26T00:09:02Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki '''Bremen''' on mitme suguvõsa nimi: *[[Bremen (Bremeni ministeriaalisuguvõsa)]], Bremeni peapiiskopkonnast pärit suguvõsa *[[Bremen (Mecklenburgi aadlisuguvõsa)]], Mecklenburgist pärit aadlisuguvõsa *[[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)]], ilmselt Vestfaalist pärit Eestimaa aadlisuguvõsa [[Kategooria:Suguvõsad]] nkgv5psxh3wl017u5uowpnm63l6mimk 6183500 6183490 2022-08-26T00:25:36Z The Prince of Tartu 901 wikitext text/x-wiki '''Bremen''' on mitme suguvõsa nimi: *[[Bremen (Bremeni ministeriaalisuguvõsa)]], Bremeni peapiiskopkonnast pärit suguvõsa *[[Bremen (Mecklenburgi aadlisuguvõsa)]], Mecklenburgist pärit aadlisuguvõsa *[[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)]], täpselt teadmata päritolu Eestimaa aadlisuguvõsa [[Kategooria:Suguvõsad]] qbgz3m8p39gw4yw8jin0i6cp0zwkjw6 Arutelu:Bremen (suguvõsa) 1 635823 6183322 6183072 2022-08-25T16:42:49Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki == Lingid siia == Oi, aga siia tuleb palju linke. Siis juba on lihtsam Vestfaali suguvõsale reserveerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. august 2022, kell 07:49 (EEST) : Kui "suguvõsa" pole täpsustusena eristav, siis pole hea sellist pealkirja jätta. See siin tuleks vormistada ümber täpsustusleheks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. august 2022, kell 19:42 (EEST) p752ft26dny6npggzwkhl7dyzxyd9ry Süstjas võtmehein 0 635826 6183353 6183139 2022-08-25T17:34:25Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Süstjas võtmehein | värvus = taimed | pilt = Lance-Leaf_Moonwort_(3816257528).jpg | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta'' | klass = [[Keerdlehikud]] ''Filicopsida'' | selts = [[Maokeelelaadsed]] ''Ophioglossales'' | sugukond = [[Maokeelelised]] ''Ophioglossaceae'' | perekond = [[Võtmehein]] ''Botrychium'' | liik = '''Süstjas võtmehein'' | binaarne = ''Botrychium lanceolatum'' | binaarse_autor = ([[Samuel Gottlieb Gmelin|S.G. Gmel.]]) [[Johan Ångström|Angstr.]] }} '''Süstjas võtmehein''' (''Botrychium lanceolatum'') on [[Maokeelelised|maokeeleliste]] sugukonda [[võtmehein]]a perekonda kuuluv [[sõnajalgtaimed|sõnajalgtaime]] liik. Eestis väga haruldane, peeti pikka aega meil [[Väljasuremine|väljasurnuks]]. 2022. aastal leiti vähemalt sajaisendiline kasvukoht [[Alutaguse rahvuspark|Alutaguse rahvuspargis]], [[Muraka raba]] serva põlismetsast. [[Kategooria:Eesti sõnajalgtaimed]] [[Kategooria:Maokeelelised]] h2hu6hh1ij45up5579bzlofo3x7eoci 6183354 6183353 2022-08-25T17:34:39Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Süstjas võtmehein | värvus = taimed | pilt = Lance-Leaf_Moonwort_(3816257528).jpg | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta'' | klass = [[Keerdlehikud]] ''Filicopsida'' | selts = [[Maokeelelaadsed]] ''Ophioglossales'' | sugukond = [[Maokeelelised]] ''Ophioglossaceae'' | perekond = [[Võtmehein]] ''Botrychium'' | liik = '''Süstjas võtmehein''' | binaarne = ''Botrychium lanceolatum'' | binaarse_autor = ([[Samuel Gottlieb Gmelin|S.G. Gmel.]]) [[Johan Ångström|Angstr.]] }} '''Süstjas võtmehein''' (''Botrychium lanceolatum'') on [[Maokeelelised|maokeeleliste]] sugukonda [[võtmehein]]a perekonda kuuluv [[sõnajalgtaimed|sõnajalgtaime]] liik. Eestis väga haruldane, peeti pikka aega meil [[Väljasuremine|väljasurnuks]]. 2022. aastal leiti vähemalt sajaisendiline kasvukoht [[Alutaguse rahvuspark|Alutaguse rahvuspargis]], [[Muraka raba]] serva põlismetsast. [[Kategooria:Eesti sõnajalgtaimed]] [[Kategooria:Maokeelelised]] 9fyti9s06u30uprzcirsvj1u3yo50wo Bukovel-AD 0 635828 6183334 6183176 2022-08-25T17:10:27Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = Bukovel-AD | pilt = Proximus Bukovel-AD, Kyiv 2021, 01.jpg | pildi_suurus = 200px | alt_tekst = | pildi_allkiri = Bukovel-AD kiievis 2021. aastal | päritoluriik = {{Pisilipp|Ukraina}} | tüüp = <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = | on_rakett = <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = | kasutajad = {{Pisilipp|Ukraina}} | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = Proximus | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = | pikkus = | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = | kiirus = | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} '''Bukovel-AD''' ([[ukraina keel]]es ''Буковель-AD'') on [[Ukraina]]s välja töötatud elektroonilise sõjapidamise süsteem. == Kasutajad == * {{Pisilipp|Ukraina}} - Bukovel-AD R4<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/zasikti_rosijskij_orlan_za_100_km_kompleks_reb_z_bpla_bukovel_ad_r4_vid_tov_proximus_na_zbroja_ta_bezpeka_2021-4002.html Засікти російський "Орлан" за 100 км: комплекс РЕБ з БПЛА "Буковель-AD R4" від ТОВ "Proximus" на "Зброя та Безпека-2021"] (vaadatud: 25.08.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] jsfgr491d2hrmsj9fgv7h4je2sdwvtp Pontius Pilaatuse naine 0 635830 6183224 2022-08-25T12:29:35Z Metzziga 148707 Metzziga teisaldas lehekülje [[Pontius Pilaatuse naine]] ümbersuunamise [[Pontius Pilatuse naine]] asemele: Eesti keeles kasutatakse kahe a-ga nimekuju vaid piiblis. Ajaloolise isikuna on Pontius Pilatus 1 a-ga. wikitext text/x-wiki #suuna [[Pontius Pilatuse naine]] kn61i52f87px8uc0jork9t35e8xdwrt Arutelu:Pontius Pilaatuse naine 1 635831 6183226 2022-08-25T12:29:35Z Metzziga 148707 Metzziga teisaldas lehekülje [[Arutelu:Pontius Pilaatuse naine]] ümbersuunamise [[Arutelu:Pontius Pilatuse naine]] asemele: Eesti keeles kasutatakse kahe a-ga nimekuju vaid piiblis. Ajaloolise isikuna on Pontius Pilatus 1 a-ga. wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Pontius Pilatuse naine]] 38dp8wlbxeyaop3m64jjj49a52tvfn0 Budism Tais 0 635832 6183240 2022-08-25T12:51:03Z Lulu 294 Uus lehekülg: ''''Tai budism''' on valdavalt [[theravaada]] [[budism]], mida järgib u 95% [[Tai]] elanikkonnast ehk u 64 miljonit inimest, olles budistide arvu poolest [[Hiina]] järel teisel kohal maailmas. Tai budismis sisaldub ka tai rahvausundi ning hiina usundite elemente.<ref>'Lamphun's Little-Known Animal Shrines' in: Forbes, Andrew, and Henley, David, ''Ancient Chiang Mai'' Volume 1. Chiang Mai, Cognoscenti Books, 2012.</ref> Tai budismil on palju ühisjooni Budism Sri Lankal...' wikitext text/x-wiki '''Tai budism''' on valdavalt [[theravaada]] [[budism]], mida järgib u 95% [[Tai]] elanikkonnast ehk u 64 miljonit inimest, olles budistide arvu poolest [[Hiina]] järel teisel kohal maailmas. Tai budismis sisaldub ka tai rahvausundi ning hiina usundite elemente.<ref>'Lamphun's Little-Known Animal Shrines' in: Forbes, Andrew, and Henley, David, ''Ancient Chiang Mai'' Volume 1. Chiang Mai, Cognoscenti Books, 2012.</ref> Tai budismil on palju ühisjooni [[Budism Sri Lankal|Sri Lanka budismiga]] ning theravaada budismi järgivad enamuses ka [[Myanmar]]i, [[Laos]]e ja [[Kambodža]] rahvad. Budism jõudis sellesse piirkonda kuningas [[Ašoka]] valitsemisajal, u [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]], ning sellest ajast saadik on Tai kultuuris ja ühiskonnas olnud budism väga oluline. [[Monarhia]] ja budism on olnud tihedalt seotud ning Tai kuningad on alati olnud budismi toetajad. Tai budismi eripäraks on igale mehele soovitatav lühiajaline [[ordinatsioon|ordineerimine]] [[bhikkhu|mungaks]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tai budism| ]] j679kas6mgy5ugbvacvx4z3vqsxip2f 6183243 6183240 2022-08-25T12:53:08Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Tai budism]] wikitext text/x-wiki '''Tai budism''' on valdavalt [[theravaada]] [[budism]], mida järgib u 95% [[Tai]] elanikkonnast ehk u 64 miljonit inimest, olles budistide arvu poolest [[Hiina]] järel teisel kohal maailmas. Tai budismis sisaldub ka tai rahvausundi ning hiina usundite elemente.<ref>'Lamphun's Little-Known Animal Shrines' in: Forbes, Andrew, and Henley, David, ''Ancient Chiang Mai'' Volume 1. Chiang Mai, Cognoscenti Books, 2012.</ref> Tai budismil on palju ühisjooni [[Budism Sri Lankal|Sri Lanka budismiga]] ning theravaada budismi järgivad enamuses ka [[Myanmar]]i, [[Laos]]e ja [[Kambodža]] rahvad. Budism jõudis sellesse piirkonda kuningas [[Ašoka]] valitsemisajal, u [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]], ning sellest ajast saadik on Tai kultuuris ja ühiskonnas olnud budism väga oluline. [[Monarhia]] ja budism on olnud tihedalt seotud ning Tai kuningad on alati olnud budismi toetajad. Tai budismi eripäraks on igale mehele soovitatav lühiajaline [[ordinatsioon|ordineerimine]] [[bhikkhu|mungaks]]. == Viited == {{viited}} 3f6s3lhz5858yy5gigjr5140xxiqzxg 6183244 6183243 2022-08-25T12:53:23Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Budism Tais]] wikitext text/x-wiki '''Tai budism''' on valdavalt [[theravaada]] [[budism]], mida järgib u 95% [[Tai]] elanikkonnast ehk u 64 miljonit inimest, olles budistide arvu poolest [[Hiina]] järel teisel kohal maailmas. Tai budismis sisaldub ka tai rahvausundi ning hiina usundite elemente.<ref>'Lamphun's Little-Known Animal Shrines' in: Forbes, Andrew, and Henley, David, ''Ancient Chiang Mai'' Volume 1. Chiang Mai, Cognoscenti Books, 2012.</ref> Tai budismil on palju ühisjooni [[Budism Sri Lankal|Sri Lanka budismiga]] ning theravaada budismi järgivad enamuses ka [[Myanmar]]i, [[Laos]]e ja [[Kambodža]] rahvad. Budism jõudis sellesse piirkonda kuningas [[Ašoka]] valitsemisajal, u [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]], ning sellest ajast saadik on Tai kultuuris ja ühiskonnas olnud budism väga oluline. [[Monarhia]] ja budism on olnud tihedalt seotud ning Tai kuningad on alati olnud budismi toetajad. Tai budismi eripäraks on igale mehele soovitatav lühiajaline [[ordinatsioon|ordineerimine]] [[bhikkhu|mungaks]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism Tais]] 5sc6dxotb0lfblqtvwyzi2vzxtd29i0 6183245 6183244 2022-08-25T12:54:12Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''Tai budism''' on valdavalt [[theravaada]] [[budism]], mida järgib u 95% [[Tai]] elanikkonnast ehk u 64 miljonit inimest, olles budistide arvu poolest [[Hiina]] järel teisel kohal maailmas. Tai budismis sisaldub ka tai rahvausundi ning hiina usundite elemente.<ref>'Lamphun's Little-Known Animal Shrines' in: Forbes, Andrew, and Henley, David, ''Ancient Chiang Mai'' Volume 1. Chiang Mai, Cognoscenti Books, 2012.</ref> Tai budismil on palju ühisjooni [[Budism Sri Lankal|Sri Lanka budismiga]] ning theravaada budismi järgivad enamuses ka [[Myanmar]]i, [[Laos]]e ja [[Kambodža]] rahvad. Budism jõudis sellesse piirkonda kuningas [[Ašoka]] valitsemisajal, u [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]], ning sellest ajast saadik on Tai kultuuris ja ühiskonnas olnud budism väga oluline. [[Monarhia]] ja budism on olnud tihedalt seotud ning Tai kuningad on alati olnud budismi toetajad. Tai budismi eripäraks on igale mehele soovitatav lühiajaline [[ordinatsioon|ordineerimine]] [[bhikkhu|mungaks]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism Tais| ]] l2tv2bwqz0fje8zu2rpfm4ijg9dk52b 6183247 6183245 2022-08-25T12:55:40Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''Budism Tais''' on valdavalt [[theravaada]] [[budism]], mida järgib u 95% [[Tai]] elanikkonnast ehk u 64 miljonit inimest, olles budistide arvu poolest [[Hiina]] järel teisel kohal maailmas. Tai budismis sisaldub ka tai rahvausundi ning hiina usundite elemente.<ref>'Lamphun's Little-Known Animal Shrines' in: Forbes, Andrew, and Henley, David, ''Ancient Chiang Mai'' Volume 1. Chiang Mai, Cognoscenti Books, 2012.</ref> Tai budismil on palju ühisjooni [[Budism Sri Lankal|Sri Lanka budismiga]] ning theravaada budismi järgivad enamuses ka [[Myanmar]]i, [[Laos]]e ja [[Kambodža]] rahvad. Budism jõudis sellesse piirkonda kuningas [[Ašoka]] valitsemisajal, u [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]], ning sellest ajast saadik on Tai kultuuris ja ühiskonnas olnud budism väga oluline. [[Monarhia]] ja budism on olnud tihedalt seotud ning Tai kuningad on alati olnud budismi toetajad. Tai budismi eripäraks on igale mehele soovitatav lühiajaline [[ordinatsioon|ordineerimine]] [[bhikkhu|mungaks]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism Tais| ]] 51icdpehphpnv03p2mljdlup5b1z3jp 6183248 6183247 2022-08-25T12:56:22Z Lulu 294 Lulu teisaldas lehekülje [[Tai budism]] pealkirja [[Budism Tais]] alla: ühtlustamine wikitext text/x-wiki '''Budism Tais''' on valdavalt [[theravaada]] [[budism]], mida järgib u 95% [[Tai]] elanikkonnast ehk u 64 miljonit inimest, olles budistide arvu poolest [[Hiina]] järel teisel kohal maailmas. Tai budismis sisaldub ka tai rahvausundi ning hiina usundite elemente.<ref>'Lamphun's Little-Known Animal Shrines' in: Forbes, Andrew, and Henley, David, ''Ancient Chiang Mai'' Volume 1. Chiang Mai, Cognoscenti Books, 2012.</ref> Tai budismil on palju ühisjooni [[Budism Sri Lankal|Sri Lanka budismiga]] ning theravaada budismi järgivad enamuses ka [[Myanmar]]i, [[Laos]]e ja [[Kambodža]] rahvad. Budism jõudis sellesse piirkonda kuningas [[Ašoka]] valitsemisajal, u [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]], ning sellest ajast saadik on Tai kultuuris ja ühiskonnas olnud budism väga oluline. [[Monarhia]] ja budism on olnud tihedalt seotud ning Tai kuningad on alati olnud budismi toetajad. Tai budismi eripäraks on igale mehele soovitatav lühiajaline [[ordinatsioon|ordineerimine]] [[bhikkhu|mungaks]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism Tais| ]] 51icdpehphpnv03p2mljdlup5b1z3jp 6183268 6183248 2022-08-25T14:23:11Z Lulu 294 Vaata ka wikitext text/x-wiki '''Budism Tais''' on valdavalt [[theravaada]] [[budism]], mida järgib u 95% [[Tai]] elanikkonnast ehk u 64 miljonit inimest, olles budistide arvu poolest [[Hiina]] järel teisel kohal maailmas. Tai budismis sisaldub ka tai rahvausundi ning hiina usundite elemente.<ref>'Lamphun's Little-Known Animal Shrines' in: Forbes, Andrew, and Henley, David, ''Ancient Chiang Mai'' Volume 1. Chiang Mai, Cognoscenti Books, 2012.</ref> Tai budismil on palju ühisjooni [[Budism Sri Lankal|Sri Lanka budismiga]] ning theravaada budismi järgivad enamuses ka [[Myanmar]]i, [[Laos]]e ja [[Kambodža]] rahvad. Budism jõudis sellesse piirkonda kuningas [[Ašoka]] valitsemisajal, u [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]], ning sellest ajast saadik on Tai kultuuris ja ühiskonnas olnud budism väga oluline. [[Monarhia]] ja budism on olnud tihedalt seotud ning Tai kuningad on alati olnud budismi toetajad. Tai budismi eripäraks on igale mehele soovitatav lühiajaline [[ordinatsioon|ordineerimine]] [[bhikkhu|mungaks]]. == Vaata ka == * [[Tai metsatraditsioon]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism Tais| ]] rgnq2gar7ow223gwv24stqbvgzaz488 6183594 6183268 2022-08-26T08:47:22Z Lulu 294 Täiend. wikitext text/x-wiki '''Budism Tais''' on valdavalt [[theravaada]] [[budism]], mida järgib u 95% [[Tai]] elanikkonnast ehk u 64 miljonit inimest, olles budistide arvu poolest [[Hiina]] järel teisel kohal maailmas. Tai budismis sisaldub ka tai rahvausundi ning hiina usundite elemente.<ref>'Lamphun's Little-Known Animal Shrines' in: Forbes, Andrew, and Henley, David, ''Ancient Chiang Mai'' Volume 1. Chiang Mai, Cognoscenti Books, 2012.</ref> Tai budismil on palju ühisjooni [[Budism Sri Lankal|Sri Lanka budismiga]] ning theravaada budismi järgivad enamuses ka [[Myanmar]]i, [[Laos]]e ja [[Kambodža]] rahvad. Budism jõudis sellesse piirkonda kuningas [[Ašoka]] valitsemisajal, u [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]], ning sellest ajast saadik on Tai kultuuris ja ühiskonnas olnud budism väga oluline. [[Monarhia]] ja budism on olnud tihedalt seotud ning Tai kuningad on alati olnud budismi toetajad. Tai budismi eripäraks on igale mehele soovitatav ajutine [[ordinatsioon|ordineerimine]] [[bhikkhu|mungaks]]. Peamised mungaordud Tais on ''Mahā Nikāya'', kuhu kuulub valdav enamik [[bhikkhu|munkadest]], ning valitsuse ja kuninga poolt toetatud ''Dhammayuttika Nikāya'', kuhu kuulub vähem kui 10% [[bhikkhu|munkadest]]. == Vaata ka == * [[Tai metsatraditsioon]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism Tais| ]] 7d4hbuewk0554j1bzt3whe29c4lzh3k 6183604 6183594 2022-08-26T09:28:42Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''Budism Tais''' on valdavalt [[theravaada]] [[budism]], mida järgib u 95% [[Tai]] elanikkonnast ehk u 64 miljonit inimest, olles budistide arvu poolest [[Hiina]] järel teisel kohal maailmas. Tai budismis sisaldub ka tai rahvausundi ning hiina usundite elemente.<ref>'Lamphun's Little-Known Animal Shrines' in: Forbes, Andrew, and Henley, David, ''Ancient Chiang Mai'' Volume 1. Chiang Mai, Cognoscenti Books, 2012.</ref> Tai budismil on palju ühisjooni [[Budism Sri Lankal|Sri Lanka budismiga]] ning theravaada budismi järgivad enamuses ka [[Myanmar]]i, [[Laos]]e ja [[Kambodža]] rahvad. Budism jõudis sellesse piirkonda kuningas [[Ašoka]] valitsemisajal, u [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]], ning sellest ajast saadik on Tai kultuuris ja ühiskonnas olnud budism väga oluline. [[Monarhia]] ja budism on olnud tihedalt seotud ning Tai kuningad on alati olnud budismi toetajad. Tai budismi eripäraks on igale mehele soovitatav ajutine [[ordinatsioon|ordineerimine]] [[bhikkhu|mungaks]]. Kaks peamist [[kongregatsioon]]i ehk [[nikaaja]]t on ''Mahā Nikāya'', mis hõlmab valdava enamiku Tai templitest, [[vihaara|kloostritest]] ja [[bhikkhu|munkadest]], ning valitsuse ja monarhia poolt soositud ''Dhammayuttika Nikāya'', mis hõlmab küll vähem kui kümnendiku tai budismist, kuid on tunnustatud [[Myanmar]]is, [[Laos]]es kui ka [[läänemaailm]]as. == Vaata ka == * [[Tai metsatraditsioon]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism Tais| ]] loudazam4u8zvr94cryn1nosgykt4du Tai budism 0 635834 6183249 2022-08-25T12:56:22Z Lulu 294 Lulu teisaldas lehekülje [[Tai budism]] pealkirja [[Budism Tais]] alla: ühtlustamine wikitext text/x-wiki #suuna [[Budism Tais]] 46w651xzcn6e60pplyga2oiml0srqn8 Université Pierre-et-Marie-Curie 0 635835 6183250 2022-08-25T12:57:38Z 2A01:CB00:B51:3E00:D49A:A4BB:B8C2:587C Uus lehekülg: ''''Université Pierre-et-Marie-Curie''' oli Prantsuse ülikool, mis loodi 1. jaanuaril 1971. See kadus 1. jaanuaril 2018 [[Sorbonne'i Ülikool]] kasuks pärast uue ülikooli loomise määruse avaldamist 21. aprill 2017 Euroopa Liidu Teatajas.<ref>[https://www.legifrance.gouv.fr/loda/id/JORFTEXT000034455357/ Décret n° 2017-596 du 21 avril 2017 portant création de l'université Sorbonne Université]</ref> == Kuulsad õpetajad == * [[Agnès Buzyn]], Prantsusmaa arst (hemat...' wikitext text/x-wiki '''Université Pierre-et-Marie-Curie''' oli Prantsuse ülikool, mis loodi 1. jaanuaril 1971. See kadus 1. jaanuaril 2018 [[Sorbonne'i Ülikool]] kasuks pärast uue ülikooli loomise määruse avaldamist 21. aprill 2017 Euroopa Liidu Teatajas.<ref>[https://www.legifrance.gouv.fr/loda/id/JORFTEXT000034455357/ Décret n° 2017-596 du 21 avril 2017 portant création de l'université Sorbonne Université]</ref> == Kuulsad õpetajad == * [[Agnès Buzyn]], Prantsusmaa arst (hematoloog), arstiteadlane ja poliitik == Kuulsad lõpetajad == * [[Emmanuelle Charpentier]], Prantsuse professor, mikrobioloogia-, geneetika- ja biokeemiateadlane ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Université Pierre-et-Marie-Curie}} * [https://www.sorbonne-universite.fr Koduleht] [[Kategooria:Prantsusmaa ülikoolid]] [[Kategooria:Essonne'i departemang]] [[fr:Université Pierre-et-Marie-Curie]] 31awbqflbfmztdzh8u8b70gaoedvwtd 6183502 6183250 2022-08-26T00:43:21Z EmausBot 25097 Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus [[d:Q1144549|Wikidata]] wikitext text/x-wiki '''Université Pierre-et-Marie-Curie''' oli Prantsuse ülikool, mis loodi 1. jaanuaril 1971. See kadus 1. jaanuaril 2018 [[Sorbonne'i Ülikool]] kasuks pärast uue ülikooli loomise määruse avaldamist 21. aprill 2017 Euroopa Liidu Teatajas.<ref>[https://www.legifrance.gouv.fr/loda/id/JORFTEXT000034455357/ Décret n° 2017-596 du 21 avril 2017 portant création de l'université Sorbonne Université]</ref> == Kuulsad õpetajad == * [[Agnès Buzyn]], Prantsusmaa arst (hematoloog), arstiteadlane ja poliitik == Kuulsad lõpetajad == * [[Emmanuelle Charpentier]], Prantsuse professor, mikrobioloogia-, geneetika- ja biokeemiateadlane ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Université Pierre-et-Marie-Curie}} * [https://www.sorbonne-universite.fr Koduleht] [[Kategooria:Prantsusmaa ülikoolid]] [[Kategooria:Essonne'i departemang]] 3h9bo4fj9fwgvz1lbciyhtp8jnuskli Bremen (Vestfaali aadlisuguvõsa) 0 635836 6183265 2022-08-25T14:09:54Z The Prince of Tartu 901 The Prince of Tartu teisaldas lehekülje [[Bremen (Vestfaali aadlisuguvõsa)]] pealkirja [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)]] alla: Täpsem nimi wikitext text/x-wiki #suuna [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)]] klzcr4q2mqegoj3ji4317p5xeewqtsl Bad Schwanberg 0 635837 6183303 2022-08-25T16:14:25Z 2001:7D0:8400:5580:7D3B:E57C:849:B026 Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}}{{asenda:Viitamata}} {{linn | nimi = Bad Schwanberg | vapp = AUT Bad Schwanberg COA.jpg | asendikaardi_pilt = Bad Schwanberg im Bezirk DL.png | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Deutschlandsbergi ringkonnas | asendikaart = Austria }} [[Pilt:Schwanberg_von_der_Josefikirche,_Hauptplatz.jpg|thumb|Bad Schwanberg vaadatuna Saint Josephi kirikust]] '''Bad Schwanberg''' on 2015. aastast turulinn ''(Marktgemeinde)'' [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l Deut...' wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=august}} {{linn | nimi = Bad Schwanberg | vapp = AUT Bad Schwanberg COA.jpg | asendikaardi_pilt = Bad Schwanberg im Bezirk DL.png | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Deutschlandsbergi ringkonnas | asendikaart = Austria }} [[Pilt:Schwanberg_von_der_Josefikirche,_Hauptplatz.jpg|thumb|Bad Schwanberg vaadatuna Saint Josephi kirikust]] '''Bad Schwanberg''' on 2015. aastast turulinn ''(Marktgemeinde)'' [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l [[Deutschlandsbergi ringkond|Deutschlandsbergi ringkonnas]]. See asub [[Koralpe]] mäeaheliku idanõlvadel Schwarze Sulmi jõe ääres, mis on suur [[Sulm (Mur)|Sulmi]] jõe lisajõgi. Schwanbergi laiendati Steiermargi vallareformi käigus 2014. aasta lõpul, kui sellega ühendati endised vallad [[Hollenegg]], [[Gressenberg]] ja [[Garanas]], kuid jätkas nimega "Schwanberg". == Inimesi Bad Schwanbergist == * [[Wilhelm Gericke]] (1845-1925), dirigent == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Steiermargi liidumaa vallad]] s3d1wmfosqr5ztiwdmku5r6bf0q6v26 6183320 6183303 2022-08-25T16:34:34Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=august}} {{linn | nimi = Bad Schwanberg | vapp = AUT Bad Schwanberg COA.jpg | asendikaardi_pilt = Bad Schwanberg im Bezirk DL.png | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Deutschlandsbergi ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Bad Schwanberg''' turulinn (''Marktgemeinde'') Austrias [[Steiermargi liidumaa]]l [[Deutschlandsbergi ringkond|Deutschlandsbergi ringkonnas]]. See asub [[Koralpe]] mäeaheliku idanõlvadel Schwarze Sulmi jõe ääres, mis on suur [[Sulm (Mur)|Sulmi]] jõe lisajõgi. Valda laiendati Steiermargi vallareformi käigus 2014. aasta lõpul, kui sellega ühendati endised vallad [[Hollenegg]], [[Gressenberg]] ja [[Garanas]]. 2019. aastani kandis vald nime "Schwanberg". [[Pilt:Schwanberg_von_der_Josefikirche,_Hauptplatz.jpg|pisi|tühi|Bad Schwanberg vaadatuna Saint Josephi kirikust]] == Inimesi Bad Schwanbergist == * [[Wilhelm Gericke]] (1845–1925), dirigent == Viited == {{viited}} {{Deutschlandsbergi ringkonna vallad}} [[Kategooria:Steiermargi liidumaa vallad]] 1qtb1slg5qe7zz2slzjpyk8wcfl4lwc Mall:Deutschlandsbergi ringkonna vallad 10 635838 6183311 2022-08-25T16:26:22Z Pikne 13803 ... wikitext text/x-wiki {{navigeerimismall | päis = [[Deutschlandsbergi ringkond|Deutschlandsbergi ringkonna]] vallad | sisu = {{rõhtloend| * [[Bad Schwanberg]] * [[Deutschlandsberg]] * [[Eibiswald]] * [[Frauental an der Laßnitz]] * [[Groß Sankt Florian]] * [[Lannach]] * [[Pölfing-Brunn]] * [[Preding]] * [[Sankt Josef]] * [[Sankt Martin im Sulmtal]] * [[Sankt Peter im Sulmtal]] * [[Sankt Stefan ob Stainz]] * [[Stainz]] * [[Wettmannstätten]] * [[Wies]] }} }}<noinclude> * [[Kategooria:Austria haldusüksuste navigeerimismallid]] </noinclude> mclu0r3owtj5ooeoggqcqy1tz5p9xqi Robert Karr Jackman 0 635839 6183346 2022-08-25T17:22:37Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Ajahn Sumedho]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Ajahn Sumedho]] 2zwg2iy3c65h4mlzqqv3cbm2cd52xtv Liigessõlm 0 635840 6183349 2022-08-25T17:29:00Z Kk 6201 Uus lehekülg: ''''Liigessõlm''' (liigespaksend, liigespadjand, ''pulvinus'') on [[taimeleht]]ede alusel olev kude, mille funktsioon on liigutada lehte pärast kasvu lõppemist. Liigessõlm võimaldab selle rakkude turgori muutumise kaudu liigutada (tõsta, langetada ja pöörata) lehelaba, seega reguleerida taimelehe asendit.<ref>Koller, Dov 2000. Plants in search of sunlight. ''Advances in Botanical Research'' 33: 35–131.</ref><ref>Koller, Dov; Sigalit Ritter 1994. Phototropic Respon...' wikitext text/x-wiki '''Liigessõlm''' (liigespaksend, liigespadjand, ''pulvinus'') on [[taimeleht]]ede alusel olev kude, mille funktsioon on liigutada lehte pärast kasvu lõppemist. Liigessõlm võimaldab selle rakkude turgori muutumise kaudu liigutada (tõsta, langetada ja pöörata) lehelaba, seega reguleerida taimelehe asendit.<ref>Koller, Dov 2000. Plants in search of sunlight. ''Advances in Botanical Research'' 33: 35–131.</ref><ref>Koller, Dov; Sigalit Ritter 1994. Phototropic Responses of the Pulvinules and Associated Laminar Reorientation in the Trifoliate Leaf of Bean ''Phaseolus vulgaris'' (''Fabaceae''). ''Journal of Plant Physiology'' 143(1): 52–63.</ref> Liigessõlme rakud on väiksemad kui selle kõrval olevad rakud. Liigessõlme uurimise üks algatajaid olid [[Charles Darwin]] ja tema poeg Francis Darwin, kes sellest tööst kirjutasid raamatus "The Power of Movement in Plants" (1880). ==Vaata ka== *[[leheroots]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Leht]] b9tjqwv34d941g10pb0d0l4f3svql0p 6183358 6183349 2022-08-25T17:41:40Z Kk 6201 wikitext text/x-wiki '''Liigessõlm''' (liigespaksend, liigespadjand, ''pulvinus'') on [[taimeleht]]ede alusel olev kude, mille funktsioon on liigutada lehte pärast kasvu lõppemist. Liigessõlm võimaldab selle rakkude turgori muutumise kaudu liigutada (tõsta, langetada ja pöörata) lehelaba, seega reguleerida taimelehe asendit.<ref>Koller, Dov 2000. Plants in search of sunlight. ''Advances in Botanical Research'' 33: 35–131.</ref><ref>Koller, Dov; Sigalit Ritter 1994. Phototropic Responses of the Pulvinules and Associated Laminar Reorientation in the Trifoliate Leaf of Bean ''Phaseolus vulgaris'' (''Fabaceae''). ''Journal of Plant Physiology'' 143(1): 52–63.</ref> Liigessõlm integreerib mõjud, mis tulevad lehele [[valgus]]est, [[raskusjõud|raskusjõust]], [[Taktiilsus|puudutusest]], veevarustusest ja [[õhuniiskus]]est, kuivõrd lehel on [[tundlikkus]] nende faktorite suhtes. Liigessõlme rakud on väiksemad kui selle kõrval olevad rakud. Liigessõlme uurimise üks algatajaid olid [[Charles Darwin]] ja tema poeg Francis Darwin, kes sellest tööst kirjutasid raamatus "The Power of Movement in Plants" (1880). ==Vaata ka== *[[leheroots]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Leht]] sswhxykwzveh75vk92o80zthyc58do3 6183361 6183358 2022-08-25T17:46:21Z Kk 6201 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fig63Movement of Plants.png|pisi|200px|jänesekapsa ''[[Oxalis rosea]]'' liigessõlme joonis Charles ja Francis Darwini raamatus ''The Power of Movement in Plants'' (1880).]] '''Liigessõlm''' (liigespaksend, liigespadjand, ''pulvinus'') on [[taimeleht]]ede alusel olev kude, mille funktsioon on liigutada lehte pärast kasvu lõppemist. Liigessõlm võimaldab selle rakkude turgori muutumise kaudu liigutada (tõsta, langetada ja pöörata) lehelaba, seega reguleerida taimelehe asendit.<ref>Koller, Dov 2000. Plants in search of sunlight. ''Advances in Botanical Research'' 33: 35–131.</ref><ref>Koller, Dov; Sigalit Ritter 1994. Phototropic Responses of the Pulvinules and Associated Laminar Reorientation in the Trifoliate Leaf of Bean ''Phaseolus vulgaris'' (''Fabaceae''). ''Journal of Plant Physiology'' 143(1): 52–63.</ref> Liigessõlm integreerib mõjud, mis tulevad lehele [[valgus]]est, [[raskusjõud|raskusjõust]], [[Taktiilsus|puudutusest]], veevarustusest ja [[õhuniiskus]]est, kuivõrd lehel on [[tundlikkus]] nende faktorite suhtes. Liigessõlme rakud on väiksemad kui selle kõrval olevad rakud. Liigessõlme uurimise üks algatajaid olid [[Charles Darwin]] ja tema poeg Francis Darwin, kes sellest tööst kirjutasid raamatus "The Power of Movement in Plants" (1880). ==Vaata ka== *[[leheroots]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Leht]] hdjuz9pkrhhkkn0dmt0oeqovyqlwem9 6183362 6183361 2022-08-25T17:49:35Z Kk 6201 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fig63Movement of Plants.png|pisi|200px|[[Roosa jänesekapsas|Roosa jänesekapsa]] ''[[Oxalis articulata]]'' liigessõlme joonis Charles ja Francis Darwini raamatus ''The Power of Movement in Plants'' (1880).]] '''Liigessõlm''' (liigespaksend, liigespadjand, ''pulvinus'') on [[taimeleht]]ede alusel olev kude, mille funktsioon on liigutada lehte pärast kasvu lõppemist. Liigessõlm võimaldab selle rakkude turgori muutumise kaudu liigutada (tõsta, langetada ja pöörata) lehelaba, seega reguleerida taimelehe asendit.<ref>Koller, Dov 2000. Plants in search of sunlight. ''Advances in Botanical Research'' 33: 35–131.</ref><ref>Koller, Dov; Sigalit Ritter 1994. Phototropic Responses of the Pulvinules and Associated Laminar Reorientation in the Trifoliate Leaf of Bean ''Phaseolus vulgaris'' (''Fabaceae''). ''Journal of Plant Physiology'' 143(1): 52–63.</ref> Liigessõlm integreerib mõjud, mis tulevad lehele [[valgus]]est, [[raskusjõud|raskusjõust]], [[Taktiilsus|puudutusest]], veevarustusest ja [[õhuniiskus]]est, kuivõrd lehel on [[tundlikkus]] nende faktorite suhtes. Liigessõlme rakud on väiksemad kui selle kõrval olevad rakud. Liigessõlme uurimise üks algatajaid olid [[Charles Darwin]] ja tema poeg Francis Darwin, kes sellest tööst kirjutasid raamatus "The Power of Movement in Plants" (1880). ==Vaata ka== *[[leheroots]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Leht]] 7ggjvu4uzd65kue09qv3j6n2sr777n8 6183363 6183362 2022-08-25T17:50:03Z Kk 6201 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fig63Movement of Plants.png|pisi|200px|[[Roosa jänesekapsas|Roosa jänesekapsa]] ''Oxalis articulata'' liigessõlme joonis Charles ja Francis Darwini raamatus ''The Power of Movement in Plants'' (1880).]] '''Liigessõlm''' (liigespaksend, liigespadjand, ''pulvinus'') on [[taimeleht]]ede alusel olev kude, mille funktsioon on liigutada lehte pärast kasvu lõppemist. Liigessõlm võimaldab selle rakkude turgori muutumise kaudu liigutada (tõsta, langetada ja pöörata) lehelaba, seega reguleerida taimelehe asendit.<ref>Koller, Dov 2000. Plants in search of sunlight. ''Advances in Botanical Research'' 33: 35–131.</ref><ref>Koller, Dov; Sigalit Ritter 1994. Phototropic Responses of the Pulvinules and Associated Laminar Reorientation in the Trifoliate Leaf of Bean ''Phaseolus vulgaris'' (''Fabaceae''). ''Journal of Plant Physiology'' 143(1): 52–63.</ref> Liigessõlm integreerib mõjud, mis tulevad lehele [[valgus]]est, [[raskusjõud|raskusjõust]], [[Taktiilsus|puudutusest]], veevarustusest ja [[õhuniiskus]]est, kuivõrd lehel on [[tundlikkus]] nende faktorite suhtes. Liigessõlme rakud on väiksemad kui selle kõrval olevad rakud. Liigessõlme uurimise üks algatajaid olid [[Charles Darwin]] ja tema poeg Francis Darwin, kes sellest tööst kirjutasid raamatus "The Power of Movement in Plants" (1880). ==Vaata ka== *[[leheroots]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Leht]] o5n3e9p8ysuciu27uzdq1hy00nz3ej0 6183367 6183363 2022-08-25T17:51:56Z Kk 6201 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fig63Movement of Plants.png|pisi|200px|[[Roosa jänesekapsas|Roosa jänesekapsa]] (''Oxalis articulata'') liigessõlme joonis Charles ja Francis Darwini raamatus ''The Power of Movement in Plants'' (1880).]] '''Liigessõlm''' (liigespaksend, liigespadjand, ''pulvinus'') on [[taimeleht]]ede alusel olev kude, mille funktsioon on liigutada lehte pärast kasvu lõppemist. Liigessõlm võimaldab selle rakkude turgori muutumise kaudu liigutada (tõsta, langetada ja pöörata) lehelaba, seega reguleerida taimelehe asendit.<ref>Koller, Dov 2000. Plants in search of sunlight. ''Advances in Botanical Research'' 33: 35–131.</ref><ref>Koller, Dov; Sigalit Ritter 1994. Phototropic Responses of the Pulvinules and Associated Laminar Reorientation in the Trifoliate Leaf of Bean ''Phaseolus vulgaris'' (''Fabaceae''). ''Journal of Plant Physiology'' 143(1): 52–63.</ref> Liigessõlm integreerib mõjud, mis tulevad lehele [[valgus]]est, [[raskusjõud|raskusjõust]], [[Taktiilsus|puudutusest]], veevarustusest ja [[õhuniiskus]]est, kuivõrd lehel on [[tundlikkus]] nende faktorite suhtes. Liigessõlme rakud on väiksemad kui selle kõrval olevad rakud. Liigessõlme uurimise üks algatajaid olid [[Charles Darwin]] ja tema poeg Francis Darwin, kes sellest tööst kirjutasid raamatus "The Power of Movement in Plants" (1880). ==Vaata ka== *[[leheroots]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Leht]] iu85nf7yjq6dfnemd83tkqghdlmruwz Pulvinus 0 635841 6183350 2022-08-25T17:29:47Z Kk 6201 Ümbersuunamine lehele [[Liigessõlm]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Liigessõlm]] 8rjrkxw3wr1g7xebamusfmao22hye79 Liigespaksend 0 635842 6183351 2022-08-25T17:30:12Z Kk 6201 Ümbersuunamine lehele [[Liigessõlm]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Liigessõlm]] 8rjrkxw3wr1g7xebamusfmao22hye79 Liigespadjand 0 635843 6183352 2022-08-25T17:30:31Z Kk 6201 Ümbersuunamine lehele [[Liigessõlm]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Liigessõlm]] 8rjrkxw3wr1g7xebamusfmao22hye79 Beate Barbara Juliane von Krüdener 0 635844 6183419 2022-08-25T19:32:01Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Barbara Juliane von Krüdener]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Barbara Juliane von Krüdener]] gd8lv7nk1mu5zyh2ms20ifqnqj7p2z4 Juliane von Krüdener 0 635845 6183420 2022-08-25T19:32:15Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Barbara Juliane von Krüdener]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Barbara Juliane von Krüdener]] gd8lv7nk1mu5zyh2ms20ifqnqj7p2z4 Pedagoog 0 635846 6183424 2022-08-25T19:35:28Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Pedagoog]] pealkirja [[Kasvatusteadlane]] alla: vt Kasvatusteadus (mitte pedagoogika) wikitext text/x-wiki #suuna [[Kasvatusteadlane]] l6hclsy0i1o40i83e2uh11cfhyfr80t Arutelu:Pedagoog 1 635847 6183426 2022-08-25T19:35:28Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Arutelu:Pedagoog]] pealkirja [[Arutelu:Kasvatusteadlane]] alla: vt Kasvatusteadus (mitte pedagoogika) wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Kasvatusteadlane]] f4fapiapkdsx13w26j213l5g12zyapu Arutelu:Kuido Merits 1 635848 6183436 2022-08-25T19:56:08Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: 'Artiklist eemaldati: : Ta kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[Valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]] (Tallinna [[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] ja [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s). Ta sai 87 häält ja valituks ei osutunud.<ref>[http://rk2015.vvk.ee/detailed-1.html Riigikogu valimised, VALIMISRINGKOND NR 1, Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa, Andmed seisuga 20.03.201...' wikitext text/x-wiki Artiklist eemaldati: : Ta kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[Valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]] (Tallinna [[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] ja [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s). Ta sai 87 häält ja valituks ei osutunud.<ref>[http://rk2015.vvk.ee/detailed-1.html Riigikogu valimised, VALIMISRINGKOND NR 1, Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa, Andmed seisuga 20.03.2015 10:17:10, Eesti Vabaerakond, 7) 586 KUIDO MERITS 87]. (vaadatud 9.9.2019)</small></ref> :{{Viited}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. august 2022, kell 22:55 (EEST) tandni41a2fe0nta6xur7p0u8rrvcdd 6183533 6183436 2022-08-26T04:46:59Z Metzziga 148707 wikitext text/x-wiki Artiklist eemaldati: : Ta kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[Valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]] (Tallinna [[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] ja [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s). Ta sai 87 häält ja valituks ei osutunud.<ref>[http://rk2015.vvk.ee/detailed-1.html Riigikogu valimised, VALIMISRINGKOND NR 1, Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa, Andmed seisuga 20.03.2015 10:17:10, Eesti Vabaerakond, 7) 586 KUIDO MERITS 87]. (vaadatud 9.9.2019)</small></ref> :{{Viited}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. august 2022, kell 22:55 (EEST) :Panen igal juhul tagasi. Muu poliitiline tegevus on ju sees ja eemaldatud info on viidatud, ehk tõene.[[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 26. august 2022, kell 07:46 (EEST) 1a4vtr61k5sd7795a9q12vdvlk1a3dq Serval (perekond) 0 635849 6183462 2022-08-25T21:48:51Z Pungats 151190 Ümbersuunamine lehele [[Serval]] wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Serval]] pjhqavl12scke5kc2sohvoezmh33fr7 7. ründedessantdiviis 0 635850 6183475 2022-08-25T22:42:00Z Octagon11 123728 Uus lehekülg: '{{Infokast väeüksus | nimi = 7. ründedessantdiviis | pilt = Great emblem of the 7th Guards Mountain Air Assault Division.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 1943 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = | haru = | liik = | ülesanne...' wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 7. ründedessantdiviis | pilt = Great emblem of the 7th Guards Mountain Air Assault Division.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 1943 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''7. kaardiväe ründedessantdiviis''' ([[vene keel]]es 7-я гвардейская десантно-штурмовая дивизия) on [[Venemaa õhudessantväed|Venemaa õhudessantvägede]] väeüksus. == Koosseis == * [[Pilt:Great emblem of the 56th Guards Air Assault Brigade.svg|25px]] [[56. kaardiväe ründedessantpolk]] * [[Pilt:Sleeve patch of the 247th Guards Air Assault Regiment.svg|25px]] [[247. kaardiväe õhudessantpolk]] [[Kategooria:Venemaa õhudessantväed]] ivdfs7pjxzyia87hswjbuvutl82ljx2 6183476 6183475 2022-08-25T22:44:09Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 7. ründedessantdiviis | pilt = Great emblem of the 7th Guards Mountain Air Assault Division.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 1943 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa relvajõud]] | haru = [[Venemaa õhudessantväed]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''7. kaardiväe ründedessantdiviis''' ([[vene keel]]es 7-я гвардейская десантно-штурмовая дивизия) on [[Venemaa õhudessantväed|Venemaa õhudessantvägede]] väeüksus. == Koosseis == * [[Pilt:Great emblem of the 56th Guards Air Assault Brigade.svg|25px]] [[56. kaardiväe ründedessantpolk]] * [[Pilt:Sleeve patch of the 247th Guards Air Assault Regiment.svg|25px]] [[247. kaardiväe õhudessantpolk]] [[Kategooria:Venemaa õhudessantväed]] tjlhqj98l17y7cuy5sohyznfutcx6yc 56. kaardiväe ründedessantpolk 0 635851 6183477 2022-08-25T22:52:17Z Octagon11 123728 Uus lehekülg: '{{Infokast väeüksus | nimi = 56. kaardiväe ründedessantpolk | pilt = Great emblem of the 56th Guards Air Assault Brigade.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa relvajõud]] | haru = [[Venemaa õhudessantväed]] | liik...' wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 56. kaardiväe ründedessantpolk | pilt = Great emblem of the 56th Guards Air Assault Brigade.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa relvajõud]] | haru = [[Venemaa õhudessantväed]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''56. kaardiväe ründedessantpolk''' ([[vene keel]]es ''56-й гвардейский десантно-штурмовой полк'') on [[Venemaa õhudessantväed|Venemaa õhudessantväegede]] väeüksus. == Ajalugu == Üksus paigutati 2021. aastal Krimmi poolsaarele.<ref>[https://crimea.suspilne.media/ru/news/6239 Россия перекидывает в оккупированный Крым 56-й десантно-штурмовой полк] (vaadatud: 26.08.2022)</ref> == Viited == {{viited}} g9qamuk514xh66g329ncgyzip9qcdrm 6183483 6183477 2022-08-25T23:13:48Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 56. kaardiväe ründedessantpolk | pilt = Great emblem of the 56th Guards Air Assault Brigade.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa õhudessantväed]] | haru = [[7. ründedessantdiviis]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = [[Feodossia]]<ref>[https://rochan-consulting.com/imint-analysis-56th-air-assault-regiment-feodosia-crimea/ IMINT Analysis – 56th Air Assault Regiment, Feodosia, Crimea] (vaadatud: 26.08.2022)</ref> | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''56. kaardiväe ründedessantpolk''' ([[vene keel]]es ''56-й гвардейский десантно-штурмовой полк'') on [[Venemaa õhudessantväed|Venemaa õhudessantväegede]] väeüksus. == Ajalugu == Üksus paigutati 2021. aastal Krimmi poolsaarele.<ref>[https://crimea.suspilne.media/ru/news/6239 Россия перекидывает в оккупированный Крым 56-й десантно-штурмовой полк] (vaadatud: 26.08.2022)</ref> == Viited == {{viited}} npsaeknyuh80jo3ushhza58xh90zl77 6183605 6183483 2022-08-26T09:30:00Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 56. kaardiväe ründedessantpolk | pilt = Great emblem of the 56th Guards Air Assault Brigade.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa õhudessantväed]] | haru = [[7. ründedessantdiviis]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = [[Feodossia]]<ref>[https://rochan-consulting.com/imint-analysis-56th-air-assault-regiment-feodosia-crimea/ IMINT Analysis – 56th Air Assault Regiment, Feodosia, Crimea] (vaadatud: 26.08.2022)</ref> | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''56. kaardiväe ründedessantpolk''' ([[vene keel]]es ''56-й гвардейский десантно-штурмовой полк'') on [[Venemaa õhudessantväed|Venemaa õhudessantväegede]] väeüksus. == Ajalugu == Üksus paigutati 2021. aastal Krimmi poolsaarele.<ref>[https://crimea.suspilne.media/ru/news/6239 Россия перекидывает в оккупированный Крым 56-й десантно-штурмовой полк] (vaadatud: 26.08.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Venemaa õhudessantväed]] a486lc5pkuu51w8h3nz033n8429fzkj Hans Christian Friedrich Schmidt 0 635852 6183541 2022-08-26T06:09:17Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Christian Schmidt]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Christian Schmidt]] rmv0ce2sths98n3oj6orzwoz56mddm5 Arutelu:Johannes Paulsen 1 635853 6183567 2022-08-26T07:50:43Z Velirand 67997 /* Kas oli baltisakslane? */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Kas oli baltisakslane? == Kas Johannes Paulsen oli baltisakslane? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. august 2022, kell 10:50 (EEST) q9ii8kloi255k359wwstrmhbb4mrd16 Eesti NSV Ajutine Ülemnõukogu 0 635854 6183569 2022-08-26T07:58:53Z Andreas003 7485 Ümbersuunamine lehele [[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis]] mb96s48oeboj6ewfw5sq2xz95tja67g Nikāya 0 635855 6183571 2022-08-26T08:08:23Z Lulu 294 Uus lehekülg: ''''Nikāya''' ([[Sanskriti keel|sanskrit]]i ja [[paali keel]]es ''nikāya'' ‘kogumik’) on [[Buddha]] jutluste ehk [[suutra]]te kogumikud, täpsemalt [[paali kaanon]]i ''[[Sutta Piṭaka]]'' viis kogumikku. [[Theravaada]] [[budism]]is [[Budism Sri Lankal|Sri Lankal]], [[Budism Tais|Tais]] jm [[Kagu-Aasia]]s võib '''nikāya''' tähendada ka koolkonda, õpetusliini, vennaskonda, mungaordut vm ühendust.' wikitext text/x-wiki '''Nikāya''' ([[Sanskriti keel|sanskrit]]i ja [[paali keel]]es ''nikāya'' ‘kogumik’) on [[Buddha]] jutluste ehk [[suutra]]te kogumikud, täpsemalt [[paali kaanon]]i ''[[Sutta Piṭaka]]'' viis kogumikku. [[Theravaada]] [[budism]]is [[Budism Sri Lankal|Sri Lankal]], [[Budism Tais|Tais]] jm [[Kagu-Aasia]]s võib '''nikāya''' tähendada ka koolkonda, õpetusliini, vennaskonda, mungaordut vm ühendust. s861ao7v4abxybvs4sl5nliw15khkek 6183572 6183571 2022-08-26T08:08:41Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tipitaka]] wikitext text/x-wiki '''Nikāya''' ([[Sanskriti keel|sanskrit]]i ja [[paali keel]]es ''nikāya'' ‘kogumik’) on [[Buddha]] jutluste ehk [[suutra]]te kogumikud, täpsemalt [[paali kaanon]]i ''[[Sutta Piṭaka]]'' viis kogumikku. [[Theravaada]] [[budism]]is [[Budism Sri Lankal|Sri Lankal]], [[Budism Tais|Tais]] jm [[Kagu-Aasia]]s võib '''nikāya''' tähendada ka koolkonda, õpetusliini, vennaskonda, mungaordut vm ühendust. [[Kategooria:Tipitaka]] 4jl9pqakl6y7hqe51bss7m61iiarp1d 6183575 6183572 2022-08-26T08:09:08Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Theravaada]] wikitext text/x-wiki '''Nikāya''' ([[Sanskriti keel|sanskrit]]i ja [[paali keel]]es ''nikāya'' ‘kogumik’) on [[Buddha]] jutluste ehk [[suutra]]te kogumikud, täpsemalt [[paali kaanon]]i ''[[Sutta Piṭaka]]'' viis kogumikku. [[Theravaada]] [[budism]]is [[Budism Sri Lankal|Sri Lankal]], [[Budism Tais|Tais]] jm [[Kagu-Aasia]]s võib '''nikāya''' tähendada ka koolkonda, õpetusliini, vennaskonda, mungaordut vm ühendust. [[Kategooria:Tipitaka]] [[Kategooria:Theravaada]] 807xwbw1pxyavz1czrpmolbesv1gd3e 6183576 6183575 2022-08-26T08:09:51Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''Nikāya''' ([[Sanskriti keel|sanskrit]]i ja [[paali keel]]es ''nikāya'' ‘kogumik’) on [[Buddha]] jutluste ehk [[suutra]]te kogumikud, täpsemalt [[paali kaanon]]i ''[[Sutta Piṭaka]]'' viis kogumikku. [[Theravaada]] [[budism]]is [[Budism Sri Lankal|Sri Lankal]], [[Budism Tais|Tais]] jm [[Kagu-Aasia]]s võib '''nikāya''' tähendada ka koolkonda, õpetusliini, vennaskonda, mungaordut vm ühendust. {{Tipitaka}} [[Kategooria:Tipitaka]] [[Kategooria:Theravaada]] 5zd01lvmjynyhzo1c68loqv5lbpxtzr 6183631 6183576 2022-08-26T10:59:35Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''Nikāya''' ([[Sanskriti keel|sanskrit]]i ja [[paali keel]]es ''nikāya'' ‘kogumik’) on [[Buddha]] jutluste ehk [[suutra]]te kogumikud, täpsemalt [[paali kaanon]]i ''[[Sutta Piṭaka]]'' viis kogumikku. [[Theravaada]] [[budism]]is [[Budism Sri Lankal|Sri Lankal]], [[Budism Tais|Tais]] jm [[Kagu-Aasia]]s võib '''nikāya''' tähendada ka [[kongregatsioon]]i, koolkonda, õpetusliini, vennaskonda, mungaordut vm ühendust. {{Tipitaka}} [[Kategooria:Tipitaka]] [[Kategooria:Theravaada]] dc1h0ii0evd05wd1ua8drmdxcf3i7vi Nikaaja 0 635856 6183578 2022-08-26T08:12:10Z Lulu 294 Ümbersuunamine lehele [[Nikāya]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Nikāya]] 3l576rzu5pvdccxo1g2mkxhcrx3guvh Université Paris-Sorbonne 0 635857 6183582 2022-08-26T08:17:10Z 2A01:CB09:8020:C4C0:914D:A064:469C:A9E4 Uus lehekülg: ''''Université Paris-Sorbonne''' oli Prantsuse ülikool, mis loodi 1. jaanuaril 1971. See kadus 1. jaanuaril 2018 [[Sorbonne'i Ülikool]] kasuks pärast uue ülikooli loomise määruse avaldamist 21. aprill 2017 Euroopa Liidu Teatajas.<ref>[https://www.legifrance.gouv.fr/loda/id/JORFTEXT000034455357/ Décret n° 2017-596 du 21 avril 2017 portant création de l'université Sorbonne Université]</ref> == Kuulsad lõpetajad == * [[Emanuela Timotin]], rumeenia filoloog, loitsu...' wikitext text/x-wiki '''Université Paris-Sorbonne''' oli Prantsuse ülikool, mis loodi 1. jaanuaril 1971. See kadus 1. jaanuaril 2018 [[Sorbonne'i Ülikool]] kasuks pärast uue ülikooli loomise määruse avaldamist 21. aprill 2017 Euroopa Liidu Teatajas.<ref>[https://www.legifrance.gouv.fr/loda/id/JORFTEXT000034455357/ Décret n° 2017-596 du 21 avril 2017 portant création de l'université Sorbonne Université]</ref> == Kuulsad lõpetajad == * [[Emanuela Timotin]], rumeenia filoloog, loitsude, apogrüüfide ja rahvausundi uurija ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Université Paris-Sorbonne}} * [https://www.sorbonne-universite.fr Koduleht] [[Kategooria:Prantsusmaa ülikoolid]] [[Kategooria:Essonne'i departemang]] [[fr:Université Paris-Sorbonne]] 8fzie0nnyeysvrjdbiewbma5u8c6p5w Raadio 100 FM 0 635858 6183586 2022-08-26T08:18:35Z 85.253.16.218 Ümbersuunamine lehele [[Narodnoje Radio]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Narodnoje Radio]] fk5acwyx2ov0a9jnz2divq145pcokop Viru Raadio 0 635859 6183587 2022-08-26T08:20:27Z 85.253.16.218 Ümbersuunamine lehele [[Raadio Viru]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Raadio Viru]] nq9czr4lpr6jqnd7og3b2xx3z5y42t0 Mall:F1R1959/doc 10 635860 6183599 2022-08-26T09:12:58Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '{{dokumentatsiooni alamleht}} Andmed on õiged kuni [[{{F1R1959|KUNI}}]]'ni. {| |style="vertical-align:top"| === Sõitjate koodid === {| | style="vertical-align:top| {|class="wikitable" ! Kolmekohaline kood ! Sõitja |- | AHE | [[Al Herman]] |- | ALL | [[Cliff Allison]] |- | AMI | [[Red Amick]] |- | ARN | [[Chuck Arnold]] |- | ASH | [[Peter Ashdown]] |- | BAY | [[Asdrúbal Fontes Bayardo]] |- | BEA | [[Carel Godin de Beaufort]] |- | BEH | [[Jean Behra]] |- | BET | Tony...' wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} Andmed on õiged kuni [[{{F1R1959|KUNI}}]]'ni. {| |style="vertical-align:top"| === Sõitjate koodid === {| | style="vertical-align:top| {|class="wikitable" ! Kolmekohaline kood ! Sõitja |- | AHE | [[Al Herman]] |- | ALL | [[Cliff Allison]] |- | AMI | [[Red Amick]] |- | ARN | [[Chuck Arnold]] |- | ASH | [[Peter Ashdown]] |- | BAY | [[Asdrúbal Fontes Bayardo]] |- | BEA | [[Carel Godin de Beaufort]] |- | BEH | [[Jean Behra]] |- | BET | [[Tony Bettenhausen]] |- | BIA | [[Lucien Bianchi]] |- | BLA | [[Harry Blanchard]] |- | BMO | [[Bill Moss]] |- | BON | [[Jo Bonnier]] |- | BOY | [[Johnny Boyd]] |- | BRA | [[Jack Brabham]] |- | BRI | [[Chris Bristow]] |- | BRN | [[Don Branson]] |- | BRO | [[Tony Brooks]] |- | BRY | [[Jimmy Bryan]] |- | BUE | [[Ivor Bueb]] |- | BUR | [[Ian Burgess]] |- | CAD | [[Phil Cade]] |- | CAR | [[Duane Carter]] |- | CBI | [[Giulio Cabianca]] |- | CBR | [[Mario de Araujo Cabral]] |- | CHA | [[Alain de Changy]] |- | CHE | [[Bill Cheesbourg]] |- | CHR | [[Bob Christie]] |- | CON | [[George Constantine]] |- | CRA | [[Ray Crawford]] |- | DAV | [[Colin Davis (võidusõitja)|Colin Davis]] |- | DAY | [[Jimmy Daywalt]] |- | DOR | [[Fritz d'Orey]] |- | DRA | [[Dick Rathmann]] |- | DTA | [[Dennis Taylor (motosportlane)|Dennis Taylor]] |- | FAI | [[Jack Fairman]] |- | FIL | [[Maria Teresa de Filippis]] |- | FLA | [[Pat Flaherty]] |- | FLO | [[Ron Flockhart]] |- | FOY | [[A. J. Foyt]] |- | FRE | [[Don Freeland]] |- | GEN | [[Olivier Gendebien]] |- | GHI | [[Graham Hill]] |- | GOL | [[Paul Goldsmith]] |- |} | style="vertical-align:top| {|class="wikitable" ! Kolmekohaline kood ! Sõitja |- | GRG | [[Masten Gregory]] |- | GRE | [[Keith Greene]] |- | GRI | [[Bobby Grim]] |- | GUR | [[Dan Gurney]] |- | HAL | [[Bruce Halford]] |- | HAR | [[Gene Hartley]] |- | HHE | [[Hans Herrmann]] |- | HTA | [[Henry Taylor]] |- | IRE | [[Innes Ireland]] |- | JOH | [[Eddie Johnson]] |- | JRA | [[Jim Rathmann]] |- | KEL | [[Al Keller]] |- | LAR | [[Jud Larson]] |- | LOV | [[Pete Lovely]] |- | LUC | [[Jean Lucienbonnet]] |- | MAG | [[Mike Magill]] |- | MCL | [[Bruce McLaren]] |- | MCW | [[Jim McWithey]] |- | MTA | [[Mike Taylor]] |- | NAY | [[Brian Naylor]] |- | PAR | [[Tim Parnell]] |- | PHI | [[Phil Hill]] |- | PIP | [[David Piper]] |- | PRK | [[Mike Parkes]] |- | RUS | [[Paul Russo]] |- | SAC | [[Eddie Sachs]] |- | SAI | [[Bob Said]] |- | SAL | [[Roy Salvadori]] |- | SCA | [[Giorgio Scarlatti]] |- | SCH | [[Harry Schell]] |- | SHE | [[Carroll Shelby]] |- | SMO | [[Stirling Moss]] |- | STA | [[Alan Stacey]] |- | SUT | [[Len Sutton]] |- | TES | [[André Testut]] |- | THO | [[Johnny Thomson]] |- | TOM | [[Alejandro de Tomaso]] |- | TRI | [[Maurice Trintignant]] |- | TTA | [[Trevor Taylor]] |- | TUR | [[Jack Turner]] |- | VEI | [[Bob Veith]] |- | VON | [[Wolfgang von Trips]] |- | WAR | [[Rodger Ward]] |- | WEY | [[Chuck Weyant]] |- |} |} |style="vertical-align:top"| === Grand Prix koodid === {|class="wikitable" ! Kolmekohaline kood ! Sõit |- | MON | [[1959. aasta Monaco Grand Prix]] |- | 500 | [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit]] |- | NED | [[1959. aasta Hollandi Grand Prix]] |- | FRA | [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix]] |- | GBR | [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix]] |- | GER | [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix]] |- | POR | [[1959. aasta Portugali Grand Prix]] |- | ITA | [[1959. aasta Itaalia Grand Prix]] |- | USA | [[1959. aasta USA Grand Prix]] |} === Kasutus === <code><nowiki>{{</nowiki>F1R1959|''kolmekohaline sõitja kood''|''kolmekohaline Grand Prix kood''}}</code><br> <code><nowiki>{{</nowiki>F1R1959|''kolmekohaline sõitja kood''|''kolmekohaline Grand Prix kood2''}}</code><br> <code><nowiki>{{</nowiki>F1R1959|''kolmekohaline sõitja kood''|''punktid''}}</code><br> <code><nowiki>{{</nowiki>F1R1959|''kolmekohaline sõitja kood''|''koht''}}</code><br> <code><nowiki>{{</nowiki>F1R1959|''kolmekohaline sõitja kood''|''punktid2''}}</code> ;Näited <code><nowiki>{{</nowiki>F1R1959|MCL|USA}}</code> tagastab Bruce McLareni 1959. aasta USA Grand Prix tulemuse <code><nowiki>{{</nowiki>F1R1959|GUR|GER}}</code> tagastab Dan Gurney 1959. aasta Saksamaa Grand Prix tulemuse koos lingiga artiklile <code><nowiki>{{</nowiki>F1R1959|BRA|punktid}}</code> tagastab Jack Brabhami 1959. aasta hooaja punktid <code><nowiki>{{</nowiki>F1R1959|SMO|koht}}</code> tagastab Stirling Mossi 1959. aasta hooaja koha <code><nowiki>{{</nowiki>F1R1959|SMO|punktid2}}</code> tagastab Stirling Mossi 1959. aasta hooaja punktid taustavärviga 88uqwsl1ezltxj8pho3z6hs5cm8bl8r Mall:F1R1959 10 635861 6183600 2022-08-26T09:13:46Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '{{safesubst:<noinclude />#switch: {{{1|}}} | KUNI = 1959. aasta USA Grand Prix <!--Mall on uuendatud kuni selle Grand Prix'ni--> | ALL = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} <!--Parameeter number kaheta uuendab andmeid üldarvestuste, konstruktorite, šassiide ja jõuallika tarnijate tabelites. Parameeter number kahega uuendab andmeid sõitjate artiklites.--> | MON = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | MON2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br...' wikitext text/x-wiki {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{1|}}} | KUNI = 1959. aasta USA Grand Prix <!--Mall on uuendatud kuni selle Grand Prix'ni--> | ALL = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} <!--Parameeter number kaheta uuendab andmeid üldarvestuste, konstruktorite, šassiide ja jõuallika tarnijate tabelites. Parameeter number kahega uuendab andmeid sõitjate artiklites.--> | MON = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | MON2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|Ret}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 9 | NED2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|9}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | GER2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|Ret}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5 | ITA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|5}} | USA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | USA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|Ret}} | punktid = 2 | koht = {{Coltit||x=}} 17. | punktid2 = {{Coltit||x=}} 2 }} | AMI = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | 5002 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|Ret}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | ARN = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15 | 5002 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|15}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | ASH = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12 | GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|12}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | BAY = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit|FFF|x=}} DNS | FRA2 = {{Coltit|FFF|x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|DNS}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | BEH = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | MON2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|Ret}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5 | NED2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|5}} | FRA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | FRA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|Ret}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit|FFF|x=}} DNS | GER2 = {{Coltit|FFF|x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|DNS}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 2 | koht = {{Coltit||x=}} 18. | punktid2 = {{Coltit||x=}} 2 }} | BET = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4 | 5002 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|4}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 3 | koht = {{Coltit||x=}} 16. | punktid2 = {{Coltit||x=}} 3 }} | BIA = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|FFCFCF|x=}} DNQ | MON2 = {{Coltit|FFCFCF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|DNQ}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | BLA = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 7 | USA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|7}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | BON = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | MON2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|Ret}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 race position|1|p}} | NED2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''[[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]'''<br>{{small|1}} | FRA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | FRA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|Ret}} | GBR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | GBR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|Ret}} | GER = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5 | GER2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|5}} | POR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | POR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|Ret}} | ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 8 | ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|8}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 10 | koht = {{Coltit||x=}} 8. | punktid2 = {{Coltit||x=}} 10 }} | BOY = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 6 | 5002 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|6}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | BRA = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 race position|1|f}} | MON2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} ''[[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]''<br>{{small|1}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2 | NED2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|2}} | FRA = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3 | FRA2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|3}} | GBR = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 race position|1|p}} | GBR2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''[[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]'''<br>{{small|}} | GER = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | GER2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|Ret}} | POR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | POR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|Ret}} | ITA = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3 | ITA2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|3}} | USA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4 | USA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|4}} | punktid = 34 | koht = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 1. | punktid2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 34 }} | BRN = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | 5002 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|Ret}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | BRI = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 10 | GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|10}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | BRO = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2 | MON2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|2}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | NED2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|Ret}} | FRA = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 race position|1|p}} | FRA2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''[[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]'''<br>{{small|1}} | GBR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | GBR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|Ret}} | GER = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 race position|1|p|f}} | GER2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''''[[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]'''''<br>{{small|1}} | POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 9 | POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|9}} | ITA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | ITA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|Ret}} | USA = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3 | USA2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|3}} | punktid = 27 | koht = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2. | punktid2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 27 }} | BRY = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | 5002 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|Ret}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | BUE = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|FFCFCF|x=}} DNQ | MON2 = {{Coltit|FFCFCF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|DNQ}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13 | GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|13}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | BUR = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | FRA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|Ret}} | GBR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | GBR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|Ret}} | GER = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 6 | GER2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|6}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14 | ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|14}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | CBR = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 10 | POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|10}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | CBI = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 15 | ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|15}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | CAD = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit|FFF|x=}} DNS | USA2 = {{Coltit|FFF|x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|DNS}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | CAR = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 7 | 5002 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|7}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | CHA = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|FFCFCF|x=}} DNQ | MON2 = {{Coltit|FFCFCF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|DNQ}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | CHE = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | 5002 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|Ret}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | CHR = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | 5002 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|Ret}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | CON = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | USA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|Ret}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | CRA = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | 5002 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|Ret}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | DOR = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 10 | FRA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|10}} | GBR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | GBR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|Ret}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | USA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|Ret}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | DAV = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | FRA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|Ret}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11 | ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|11}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | DAY = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 14 | 5002 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|14}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | BEA = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 10 | NED2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|10}} | FRA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 9 | FRA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|9}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | FAI = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | GBR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|Ret}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | ITA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|Ret}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | FIL = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|FFCFCF|x=}} DNQ | MON2 = {{Coltit|FFCFCF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|DNQ}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | FLA = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | 5002 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|Ret}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | FLO = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | MON2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|Ret}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 6 | FRA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|6}} | GBR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | GBR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|Ret}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 7 | POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|7}} | ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13 | ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|13}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | FOY = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 10 | 5002 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|10}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | FRE = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | 5002 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|Ret}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | GEN = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4 | FRA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|4}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 6 | ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|6}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 3 | koht = {{Coltit||x=}} 15. | punktid2 = {{Coltit||x=}} 3 }} | GOL = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5 | 5002 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|5}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 2 | koht = {{Coltit||x=}} 19. | punktid2 = {{Coltit||x=}} 2 }} | GRG = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | MON2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|Ret}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3 | NED2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|3}} | FRA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | FRA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|Ret}} | GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 7 | GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|7}} | GER = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | GER2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|Ret}} | POR = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2 | POR2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|2}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 10 | koht = {{Coltit||x=}} 9. | punktid2 = {{Coltit||x=}} 10 }} | GRE = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit|FFCFCF|x=}} DNQ | GBR2 = {{Coltit|FFCFCF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|DNQ}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | GRI = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | 5002 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|Ret}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | GUR = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | FRA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|Ret}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2 | GER2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|2}} | POR = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3 | POR2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|3}} | ITA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4 | ITA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|4}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 13 | koht = {{Coltit||x=}} 7. | punktid2 = {{Coltit||x=}} 13 }} | HAL = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | MON2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|Ret}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | HAR = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11 | 5002 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|11}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | AHE = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|13}} | NED = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 13 | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | HHE = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | GBR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|Ret}} | GER = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | GER2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|Ret}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | PHI = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4 | MON2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|4}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 6 | NED2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|6}} | FRA = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2 | FRA2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|2}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3 | GER2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|3}} | POR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | POR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|Ret}} | ITA = {{Coltit|DFDFDF|x=}} {{F1 race position|2|f}} | ITA2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} ''[[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]''<br>{{small|2}} | USA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | USA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|Ret}} | punktid = 20 | koht = {{Coltit||x=}} 4. | punktid2 = {{Coltit||x=}} 20 }} | GHI = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | MON2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|Ret}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 7 | NED2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|7}} | FRA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | FRA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|Ret}} | GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 9 | GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|9}} | GER = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | GER2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|Ret}} | POR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | POR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|Ret}} | ITA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | ITA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|Ret}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | IRE = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4 | NED2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|4}} | FRA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | FRA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|Ret}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | GER2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|Ret}} | POR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | POR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|Ret}} | ITA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | ITA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|Ret}} | USA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5 | USA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|5}} | punktid = 5 | koht = {{Coltit||x=}} 14. | punktid2 = {{Coltit||x=}} 5 }} | JOH = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 8 | 5002 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|8}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | KEL = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | 5002 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|Ret}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | LAR = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | 5002 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|Ret}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | LOV = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|FFCFCF|x=}} DNQ | MON2 = {{Coltit|FFCFCF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|DNQ}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | LUC = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|FFCFCF|x=}} DNQ | MON2 = {{Coltit|FFCFCF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|DNQ}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | MAG = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | 5002 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|Ret}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | MCL = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5 | MON2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|5}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5 | FRA2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|5}} | GBR = {{Coltit|FFDF9F|x=}} {{F1 race position|3|f}} | GBR2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} ''[[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]''<br>{{small|3}} | GER = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | GER2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|Ret}} | POR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | POR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|Ret}} | ITA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | ITA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|Ret}} | USA = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 1 | USA2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|1}} | punktid = 16,5 | koht = {{Coltit||x=}} 6. | punktid2 = {{Coltit||x=}} 16,5 }} | MCW = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 16 | 5002 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|16}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | SMO = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|EFCFFF|x=}} {{F1 race position|Ret|p}} | MON2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} '''[[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]'''<br>{{small|Ret}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit|EFCFFF|x=}} {{F1 race position|Ret|f}} | NED2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} ''[[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]''<br>{{small|Ret}} | FRA = {{Coltit|000|FFF|x=}} {{F1 race position|DSQ|f}} | FRA2 = {{Coltit|000|FFF|x=}} ''[[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]''<br>{{small|DSQ}} | GBR = {{Coltit|DFDFDF|x=}} {{F1 race position|2|f}} | GBR2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} ''[[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]''<br>{{small|2}} | GER = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | GER2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|Ret}} | POR = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 race position|1|p|f}} | POR2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''''[[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]'''''<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit|FFFFBF|x=}} {{F1 race position|1|p}} | ITA2 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} '''[[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]'''<br>{{small|1}} | USA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} {{F1 race position|Ret|p}} | USA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} '''[[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]'''<br>{{small|Ret}} | punktid = 25,5 | koht = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3. | punktid2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 25,5 }} | BMO = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit|FFCFCF|x=}} DNQ | GBR2 = {{Coltit|FFCFCF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|DNQ}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | NAY = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | GBR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|Ret}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | PRK = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit|FFCFCF|x=}} DNQ | GBR2 = {{Coltit|FFCFCF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|DNQ}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | PAR = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit|FFCFCF|x=}} DNQ | GBR2 = {{Coltit|FFCFCF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|DNQ}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | PIP = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | GBR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|Ret}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | JRA = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} 2 | 5002 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|2}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 6 | koht = {{Coltit||x=}} 11. | punktid2 = {{Coltit||x=}} 6 }} | DRA = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | 5002 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|Ret}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | RUS = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 9 | 5002 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|9}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | SAC = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | 5002 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|Ret}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | SAI = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | USA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|Ret}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | SAL = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 6 | MON2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|6}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | NED2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|Ret}} | FRA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | FRA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|Ret}} | GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 6 | GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|6}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 6 | POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|6}} | ITA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | ITA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|Ret}} | USA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | USA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|Ret}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | SCA = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|FFCFCF|x=}} DNQ | MON2 = {{Coltit|FFCFCF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|DNQ}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 8 | FRA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|8}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12 | ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|12}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | SCH = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | MON2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|Ret}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | NED2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|Ret}} | FRA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 7 | FRA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|7}} | GBR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4 | GBR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|4}} | GER = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 7 | GER2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|7}} | POR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5 | POR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|5}} | ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 7 | ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|7}} | USA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | USA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|Ret}} | punktid = 5 | koht = {{Coltit||x=}} 13. | punktid2 = {{Coltit||x=}} 5 }} | SHE = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | NED2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|Ret}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | GBR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|Ret}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 8 | POR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|8}} | ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 10 | ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|10}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | STA = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 8 | GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|8}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | USA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|Ret}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | SUT = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | 5002 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|Ret}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | HTA = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11 | GBR2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|11}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | MTA = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | GBR2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|Ret}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | TTA = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit|FFCFCF|x=}} DNQ | GBR2 = {{Coltit|FFCFCF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|DNQ}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | DTA = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit|FFCFCF|x=}} DNQ | GBR2 = {{Coltit|FFCFCF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|DNQ}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | TES = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|FFCFCF|x=}} DNQ | MON2 = {{Coltit|FFCFCF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|DNQ}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | THO = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} {{F1 race position|3|p|f}} | 5002 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} '''''[[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]'''''<br>{{small|3}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 5 | koht = {{Coltit||x=}} 12. | punktid2 = {{Coltit||x=}} 5 }} | TOM = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | USA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|Ret}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | TRI = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|FFDF9F|x=}} 3 | MON2 = {{Coltit|FFDF9F|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|3}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 8 | NED2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|8}} | FRA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 11 | FRA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|11}} | GBR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 5 | GBR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|5}} | GER = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4 | GER2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|4}} | POR = {{Coltit|DFFFDF|x=}} 4 | POR2 = {{Coltit|DFFFDF|x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|4}} | ITA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 9 | ITA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|9}} | USA = {{Coltit|DFDFDF|x=}} {{F1 race position|2|f}} | USA2 = {{Coltit|DFDFDF|x=}} ''[[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]''<br>{{small|2}} | punktid = 19 | koht = {{Coltit||x=}} 5. | punktid2 = {{Coltit||x=}} 19 }} | VON = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | MON2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|Ret}} | 500 = {{Coltit||x=}} | 5002 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit|FFF|x=}} DNS | GER2 = {{Coltit|FFF|x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|DNS}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 6 | USA2 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|6}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | TUR = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | 5002 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|Ret}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | VEI = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} 12 | 5002 = {{Coltit|CFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|12}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} | WAR = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} 1 | 5002 = {{Coltit|FFFFBF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|1}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | USA2 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|Ret}} | punktid = 8 | koht = {{Coltit||x=}} 10. | punktid2 = {{Coltit||x=}} 8 }} | WEY = {{safesubst:<noinclude />#switch: {{{2|}}} | MON = {{Coltit||x=}} | MON2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{small|}} | 500 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} Ret | 5002 = {{Coltit|EFCFFF|x=}} [[1959. aasta Indianaapolise 500 miili sõit|500]]<br>{{small|Ret}} | NED = {{Coltit||x=}} | NED2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{small|}} | FRA = {{Coltit||x=}} | FRA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{small|}} | GBR = {{Coltit||x=}} | GBR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{small|}} | GER = {{Coltit||x=}} | GER2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br>{{small|}} | POR = {{Coltit||x=}} | POR2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Portugali Grand Prix|POR]]<br>{{small|}} | ITA = {{Coltit||x=}} | ITA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{small|}} | USA = {{Coltit||x=}} | USA2 = {{Coltit||x=}} [[1959. aasta USA Grand Prix|USA]]<br>{{small|}} | punktid = 0 | koht = {{Coltit||x=}} NC | punktid2 = {{Coltit||x=}} 0 }} }}<noinclude> {{Dokumentatsioon}} </noinclude> rvtlijqtj7wc0jobiabq0z5ejpx39o6 Mall:Avon 10 635862 6183602 2022-08-26T09:24:17Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: ''''[[Avon Tyres|<span style="padding:1px 4px; color:#FFFFFF; background-color:#000000;">A</span>]]'''<noinclude> [[Kategooria:Rehvitootjate mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude>' wikitext text/x-wiki '''[[Avon Tyres|<span style="padding:1px 4px; color:#FFFFFF; background-color:#000000;">A</span>]]'''<noinclude> [[Kategooria:Rehvitootjate mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> 1eyoxtl81hw4x06glj19vb19jhtbm7g Mall:Dunlop 10 635863 6183603 2022-08-26T09:25:09Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: ''''[[Dunlop Tyres|<span style="padding:1px 4px; color:#000000; background-color:#FFEE00;">D</span>]]'''<noinclude> [[Kategooria:Rehvitootjate mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude>' wikitext text/x-wiki '''[[Dunlop Tyres|<span style="padding:1px 4px; color:#000000; background-color:#FFEE00;">D</span>]]'''<noinclude> [[Kategooria:Rehvitootjate mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> s8ez66rzowmxrxlcw93re2yj7ya2nia Easy FM 0 635864 6183606 2022-08-26T09:36:47Z 85.253.16.218 Ümbersuunamine lehele [[Star FM]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Star FM]] j92p1jrnxka9oshtci6ztyy1jwxojgj Inglewood 0 635865 6183615 2022-08-26T10:21:21Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = | hääldus = | pilt = Randy's Donuts LA California LC-HS503-532.jpg | pildiallkiri = Randy's Donuts, Inglewoodi tuntud maamärk | pildilaius = | vapp = | vapi_link = | lipp = | lipu_link = | deviis = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Los_Angeles_County_California_Incorporated_and_Unincorporated_areas_Inglewood_Highlighted_0636546.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht Los Angelese maakonnas ja California osariigis | osm =...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = | hääldus = | pilt = Randy's Donuts LA California LC-HS503-532.jpg | pildiallkiri = Randy's Donuts, Inglewoodi tuntud maamärk | pildilaius = | vapp = | vapi_link = | lipp = | lipu_link = | deviis = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Los_Angeles_County_California_Incorporated_and_Unincorporated_areas_Inglewood_Highlighted_0636546.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht Los Angelese maakonnas ja California osariigis | osm = pind }} '''Inglewood''' on linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]. Inglewood piirneb lõunas [[Hawthorne]]'i linnaga, ülejäänud linna ümbritseb [[Los Angeles]]e linn. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 107 762. Aastal 2010 oli elanikke 109 673. Inglewood on asutatud 1880. aastatel. See sai linnaõigused 7. veebruaril [[1908]]. Inglewood oli tuntud [[Ku Klux Klan]]i ühe kõige aktiivsema tulipunktina California osariigis. [[1922]]. aastal vahistati Inglewoodis 36 Ku Klux Klani liiget. Selle tulemusena keelustati osariigis Ku Klux Klani tegevus. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt moodustasid elanikest 50,6% ladinaameeriklased, 43,9% afroameeriklased, 2,9% mitteladinaameeriklastest valged ja 1,5% aasialased. Inglewoodis asub [[Rooma foorum]]i meenutav mitmeotstarbeline sisehall [[The Forum]], kus on esinenud paljud artistid ja korraldatud spordivõistlusi. Aastatel [[1967]]–[[1999]] asusid seal [[NBA]] klubi [[Los Angeles Lakers]]i ja [[NHL]]-i klubi [[Los Angeles Kings]]i koduväljak. [[1984. aasta suveolümpiamängud]]e ajal toimus seal korvpalliturniir. Alates [[2020]]. aastast on Inglewoodis asuv [[SoFi Stadium]] [[NFL]]-i klubide [[Los Angeles Rams]]i ja [[Los Angeles Chargers]]i kodustaadion. Aastatel [[1938]]–[[2013]] asus SoFi Stadiumi kohal Hollywood Parki [[hipodroom]]. Inglewoodis asub kalmistu [[Inglewood Park Cemetery]], kuhu on maetud mitmeid tuntuid inimesi. Inglewoodis on sündinud muusikud [[Brian Wilson]] ja [[Dennis Wilson]], kergejõustiklane ja olümpiavõitja [[Brittney Reese]] ning avaliku elu tegelane ja modell [[Tyra Banks]]. Inglewoodi sõpruslinnad on [[Bo]] Sierra Leones, [[Pedavena]] Itaalias, [[Port Antonio]] Jamaical ja [[Tijuana]] Mehhikos. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://www.cityofinglewood.org/ Koduleht] {{Los Angelese maakond}} [[Kategooria:California linnad]] f41f98rdrcc8dsooqs2rcij6bolzejx Femke Bol 0 635866 6183637 2022-08-26T11:12:34Z Estlander 72702 Uus lehekülg: '{{Sportlane|Nimi=Femke Bol|Pilt=Femke_Bol_Oregon_2022.jpg|Pildisuurus=|Pildinimi=Femke Bol (2022)|Riik={{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]]|Sünniaeg={{süv|2000|2|23}}|Sünnikoht=[[Amersfoort]]|Pikkus=184 cm|Kaal=65 kg <ref>https://www.eurosport.com/athletics/femke-bol_prs546460/person.shtml</ref>|Spordiklubi=|Treener=Laurent Meuwly (2019–)<br />Bram Peters (2016–2019)|Medalid=}} '''Femke Bol''' (sündinud [[23. veebruar|23. veebruaril]] [[2000]] Amersfoort|Amersfoort...' wikitext text/x-wiki {{Sportlane|Nimi=Femke Bol|Pilt=Femke_Bol_Oregon_2022.jpg|Pildisuurus=|Pildinimi=Femke Bol (2022)|Riik={{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]]|Sünniaeg={{süv|2000|2|23}}|Sünnikoht=[[Amersfoort]]|Pikkus=184 cm|Kaal=65 kg <ref>https://www.eurosport.com/athletics/femke-bol_prs546460/person.shtml</ref>|Spordiklubi=|Treener=Laurent Meuwly (2019–)<br />Bram Peters (2016–2019)|Medalid=}} '''Femke Bol''' (sündinud [[23. veebruar|23. veebruaril]] [[2000]] [[Amersfoort|Amersfoortis]], [[Utrechti provints|Utrechti provintsis]]) on [[Holland|Hollandi]] [[kergejõustiklane]], [[Tõkkejooks|tõkkejooksja]]. == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/netherlands/femke-bol-14707010 Femke Bol] Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu kodulehel == Viited == {{DEFAULTSORT:Bol, Femke}} [[Kategooria:Hollandi kergejõustiklased]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] <references /> 5kkzsoxob9vxoni4flnisxtyv1gj6op 6183640 6183637 2022-08-26T11:16:17Z Estlander 72702 wikitext text/x-wiki {{Sportlane |Nimi= Femke Bol |Pilt= Femke_Bol_Oregon_2022.jpg |Pildisuurus= |Pildinimi= Femke Bol (2022) |Riik= {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]] |Sünniaeg= {{süv|2000|2|23}} |Sünnikoht= [[Amersfoort]] |Pikkus= 184 cm |Kaal= 65 kg <ref>https://www.eurosport.com/athletics/femke-bol_prs546460/person.shtml</ref> |Spordiklubi= |Treener= Laurent Meuwly (2019–)<br />Bram Peters (2016–2019) |Medalid= }} '''Femke Bol''' (sündinud [[23. veebruar|23. veebruaril]] [[2000]] [[Amersfoort|Amersfoortis]], [[Utrechti provints|Utrechti provintsis]]) on [[Holland|Hollandi]] [[kergejõustiklane]], [[Tõkkejooks|tõkkejooksja]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/netherlands/femke-bol-14707010 Femke Bol] Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu kodulehel {{commonscat}} {{DEFAULTSORT:Bol, Femke}} [[Kategooria:Hollandi kergejõustiklased]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] ptb853r7pxj41ekt9mf098dydsodvbd Türi Aiandusmajandusgümnaasium 0 635867 6183644 2022-08-26T11:40:15Z Andreas003 7485 Ümbersuunamine lehele [[Türi Gümnaasium]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Türi Gümnaasium]] g1xgehsu103oei95c9tad352b577trw Arutelu:Erich Tarkpea 1 635868 6183646 2022-08-26T11:44:39Z Velirand 67997 /* NLKP/EKP liikmelisus */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == NLKP/EKP liikmelisus == "1922. aastal astus Tarkpea ametlikult NLKP liikmeks" Peaks vist ikka olema EKP liikmeks. EKP ei olnud sel ajal NLKP osa. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. august 2022, kell 14:44 (EEST) daq47sunmnxo341vcnlcs1870m9q62j