Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.26 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu Roheneemesaared 0 258 6184526 6138163 2022-08-28T02:44:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Cabo Verde Vabariik | omastav = Roheneemesaarte | nimi1_keel = portugali | nimi1 = República de Cabo Verde | mis_lipp = | mis_vapp = | vapi_laius = 100px | vapp = Coat of arms of Cape Verde.svg | asendikaart = Cape Verde in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[portugali keel|portugali]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Praia]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[José Maria Neves]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Ulisses Correia e Silva]] | pindala = 4033 | rahvaarv = 531238 | rahvaarv_seis = 2016 | rahvaarv_viide = <ref name="ine.cv">[http://ine.cv/publicacoes/mulheres-homens-cabo-verde-factos-numeros-2017/ Mulheres e Homens em Cabo Verde - Factos e Números 2017. Roheneemesaarte Statistikaamet.]</ref> | iseseisvus = [[5. juuli]]l [[1975]] | valuuta = [[Cabo Verde eskuudo|eskuudo]] (CVE) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] &minus;1 | hümn = [[Cântico da Liberdade]] | usund = | üladomeen = [[.cv]] | telefonikood = 238 | riigikord = [[parlamentaarne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = CPV | märkused = }} '''Roheneemesaared''' (ametlik riiginimetus '''Cabo Verde Vabariik''', lühendatult ''Cabo Verde'', kohalikus kreooli keeles ''Kabu Verdi'') on riik ja saarestik [[Atlandi ookean]]is [[Aafrika]] [[lääs|läänerannikust]] umbes 500 kilomeetri kaugusel läänes.<ref>[http://ine.cv/publicacoes/analise-do-estado-e-estrutura-da-populacao-censo-2010/ Análise do estado e estrutura da população - Censo 2010. Roheneemesaarte Statistikaamet.]</ref> == Nimi == Riigi nimi on tuletatud Aafrika mandri läänepoolseimast punktist, [[Senegal]]is asuvast [[Roheneem]]est ([[portugali keel]]es Cabo Verde 'roheline neem'). == Asend == Roheneemesaared asuvad Aafrika lääneranniku riikidest Senegalist ja [[Mauritaania]]st läänes Atlandi ookeanis [[v]]-tähe kujuliselt paikneva saarterühmana. [[Kanaari saared]] jäävad Roheneemesaartest umbes 1000 kilomeetrit [[kirre|kirdesse]]. Riigi rannajoone kogupikkus on 965 kilomeetrit. Roheneemesaared ulatuvad 332 kilomeetrit [[loe|loodest]] [[kagu]]sse ja 299 kilomeetrit [[ida]]st läände.<ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Afghanistan-to-Comoros/Cape-Verde.html Ülevaade Roheneemesaarte loodusest.]</ref> Riigi suurimal, [[Santiago saar]]el, on pikim vahemaa maismaal linnulennult 75 kilomeetrit. == Loodus == [[Pilt:Lakes_at_Praia_de_Curralinho_and_Praia_de_Santa_Monica_from_air,_2010_12.JPG|pisi|[[Boa Vista saar]]]] Roheneeme saarestik koosneb kahest vulkaanilist päritolu saarterühmast: [[Tuulepealsed saared (Aafrika)|Tuulepealsetest saartest]] ja [[Tuulealused saared (Aafrika)|Tuulealustest saartest]]. Saarestikus on kokku 10 saart ja 5 väikesaart, millest suurimad on Santiago (991&nbsp;km²), [[Santo Antão]] (779&nbsp;km²) ja [[Boa Vista saar]] (620&nbsp;km²). Suuremad saared on valdavalt mägised. Riigi kõrgeim geograafiline koht Pico do Fogo tegevvulkaan küündib 2829 meetrit üle merepinna. Viimane vulkaanipurse toimus riigis [[2015]]. Ülejäänud saartega võrreldes on suhteliselt madalad [[Sali saar|Sali]], Boa Vista ja [[Maio]] saared. Riigi idapoolsed saared on geoloogiliselt vanemad, läänepoolsed nooremad. === Veestik === Riigi mageveekogude veehulk sõltub sademetehulgast, mistõttu aastaringselt püsivaid mageveekogusid riigis ei leidu. Riigi pikim [[jõgi]] on 7 kilomeetri pikkune Ribeira do Rabil. === Taimestik === Riigi pindalast on [[mets]]aga kaetud 21,1%.<ref>[https://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Cape_Verde.htm Ülevaade Roheneemesaarte metsadest]</ref> Looduses on registreeritud 774 liiki kõrgemaid taimi, millest 11% on [[endeem]]sed. Taimed on riiki levinud Lääne-Aafrikast, [[Vahemere maad]]est ja [[Ladina-Ameerika]]st. === Loomastik === [[Pilt:Razo_lark.jpg|pisi| Kapverdi lõoke (''Alauda razae'') on [[endeem]]ne linnuliik]] Roheneemesaartel puuduvad [[kahepaiksed]] ja [[maod]]. Riigis on kirjeldatud 37 liiki [[roomajad|roomajaid]], kellest 22 liiki on endeemsed.<ref>[http://lntreasures.com/cvr.html Ülevaade Roheneemesaarte endeemsetest roomajatest.]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://molevol.cmima.csic.es/carranza/pdf/Vasconcelos%20etal_2013_Oryx_Atlas%20CV_suppMat.pdf |pealkiri=Raquel Vasconcelos, José Carlos Brito, Salvador Carranza, James Harris. Review of the distribution and conservation status ofthe terrestrial reptiles of the Cape Verde Islands. Oryx 47 (1), 2013: 77-87. |vaadatud=2018-04-24 |arhiivimisaeg=2018-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180921232823/http://molevol.cmima.csic.es/carranza/pdf/Vasconcelos%20etal_2013_Oryx_Atlas%20CV_suppMat.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Riigis on kirjeldatud 264 liiki [[linnud|linde]], kellest 6 liiki on endeemsed.<ref>[https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=CV Denis Lepage. "Roheneemesaared." Avibase.]</ref> Enamik maismaaimetajaid on riiki aja jooksul sisse toodud. Ainsad põlised imetajad on [[käsitiivalised]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.capeverde.com/fauna.html |pealkiri=Ülevaade Roheneemesaarte loomastikust. |vaadatud=2018-04-24 |arhiivimisaeg=2018-03-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180328164606/http://www.capeverde.com/fauna.html |url-olek=ei tööta }}</ref> === Looduskaitse === Roheneemesaarte peamised keskkonnakaitseprobleemid on ulatuslik metsaraie ja viljaka maa erodeerumine. Roheneemesaartel asub Fogo rahvuspark. Mitmel väikesaarel on moodustatud [[loodusreservaat|loodusreservaadid]]. Ribeira do Rabili märgala kuulub [[Ramsari konventsioon]]i nimistusse. Tähtsad linnukaitsealad on veel Fogo vulkaaniline piirkond ja Santiago saarel asuvad rannakaljud. Sali ja Maio saarel kaitstakse [[soolak]]uid. [[1986]] rajati Roheneemesaarte [[botaanikaaed]]. === Kliima === Roheneemesaartel valitseb [[kirdepassaat]]idega [[troopiline kliima]]. Aasta keskmine temperatuur jääb vahemikku 22–27 °С. Saarte kliimat mõjutab jahe [[Kanaari hoovus]], mistõttu sademeid on vaid 100–250&nbsp;mm aastas. Riiki kimbutavad pidevalt [[põud|põuad]]. 1970. ja 1980. aastatel tabas riiki 17-aastane põuaperiood. Vihma võib sadada [[juuli]]st [[november|novembrini]]. == Riik == === Riigikord === [[Pilt:Praia-Pal%C3%A1cio_Presidencial_(2).jpg|pisi|Roheneemesaarte presidendi residents]] Roheneemesaared on parlamentaarne vabariik. [[Täidesaatev võim]] kuulub presidendile, kes valitakse rahva poolt absoluutse häälteenamuse alusel ametisse 5 aastaks. President määrab ametisse peaministri. [[Seadusandlik võim]] kuulub 1-kojalisele Rahvusassambleele, kuhu kuulub 72 liiget. Rahvusassamblee liikmed valitakse ametisse 5-aastaseks ametiajaks. [[2016]] valimiste järel on Demokraatlikul Liikumisel 40, Roheneemesaarte Iseseisvuse Aafrika Parteil 29 ning Demokraatlikul ja Sõltumatul Roheneemesaarte Liidul 3 kohta. Riigi põhiseadus jõustus [[25. september|25. septembril]] [[1992]]. Riigi kõrgeim kohus on 7-liikmeline ülemkohus. === Haldusjaotus === [[Fail:Cape Verde, administrative divisions - et - colored (+details).svg|pisi|Roheneemesaarte omavalitsused]] Roheneemesaared jagunevad 22 omavalitsuseks (''concelhos''). Riigis on 24 [[linn]]a, suurim linn on pealinn [[Praia]]. == Rahvastik == Roheneemesaarte viimane [[rahvaloendus]] toimus [[2010]]. 2016 seisuga elas riigis 531 238 elanikku, kellest 264 951 olid naised ja 266 287 mehed. Enim elanikke oli Praias (155 239) ja São Vicente omavalitsuses (81 862), vähim aga Tarrafali omavalitsuses (5233) <ref name="ine.cv"/>. [[1946]]–[[1949]] näljahäda tõttu liikus osa elanikkonnast [[São Tomé ja Príncipe]]le. 2010 elas riigis 491 683 elanikku ja keskmine rahvastikutihedus oli 122 inimest/km², seejuures São Vicente saarel 335 inimest/km², Santiago saarel 276 inimest/km² ja Sali saarel 119 inimest/km². 52% rahvastikust elab Santiago saarel, 16% São Vicente saarel ja 9% Santo Antão saarel. 16% riigi elanikest elab pealinnas Praias. === Keeled === Riigis on ametlike keeltena tunnustatud portugali keel ja [[Roheneemesaarte kreoolkeel]]. === Religioon === Roheneemesaartel asuvad [[katoliiklus|katoliku]] Santiago de Cabo Verde ja Mindelo piiskopkonnad. Riigis on 37 katoliku kogudust. Riigist on pärit [[kardinal]] [[Arlindo Gomes Furtado]]. == Riigikaitse == [[Pilt:Dornier_Do-228-212,_Cabo_Verde_-_Coast_Guard_JP6789427.jpg|pisi|Rannavalve koosseisu kuuluv Dornier Do-228]] Roheneemesaarte relvajõud jagunevad rahvuskaardiks ja rannavalveks.<ref>[https://www.fa.gov.cv/ Roheneemesaarte relvajõudude koduleht.]</ref> Riigi tegevteenistuses teenib 1200 isikut. Rahvuskaart koosneb 3 rügemendist. Rannavalve koosseisus on õhu- ja mereväeeskadrillid. Rannavalvele kuuluvad Dornier Do-228 lennuk, mitu transpordilennukit ja 5 patrull-laeva. Lisaks kuulub riigi relvastusse 5 [[T-55]] [[tank]]i, BRDM-2 [[soomuk]]id, 120-PM-43 [[miinipilduja]]d, RPK [[kergekuulipilduja]]d, AK-47 ja AKM [[automaat|automaadid]] ning ZU-23 [[õhutõrjekahur]]id. == Taristu == Riigi teedevõrgu kogupikkus on 1350 kilomeetrit, millest sillutatud teid on 932 kilomeetrit. Peamised ühistranspordivahendid saartel on väikebussid. Riigis kehtib [[Vasak- ja parempoolne liiklus|parempoolne liiklus]]. Riigis on seitse lennuvälja ja neli rahvusvahelist [[sadam]]at, riigi peamised sadamad on Praia ja [[Mindelo]]. == Ajalugu == [[Pilt:Fort_de_%22Real_de_San_Felipe%22_04.jpg|pisi|püsti|Fort Real de São Filipe kindlus]] Asustamata Roheneemesaared avastasid [[1455]] [[Veneetsia]] päritolu [[Portugal]]i meresõitjad Alvise Cadamosto ja Antoniotto Usodimare. Meresõitja António de Nolist sai Roheneemesaarte esimene kuberner. [[Portugallased]] rajasid [[1462]] Santiago saarele Cidade Velha sadama. Cidade Velha sadamas peatusid [[1497]] meresõitja [[Vasco da Gama]], [[1498]] [[Christoph Kolumbus]] ja [[1522]] [[Fernão de Magalhães]]. Roheneemesaari ründas [[1585]] Inglise meresõitja [[Francis Drake]]. Pärast prantslaste rünnakut [[1772]] viisid portugallased koloonia pealinna üle Praia asundusse. Roheneemesaartest kujunes oluline Portugali [[orjakaubandus]]e keskus. [[18. sajand]]i lõpus tabas saari mitu näljahäda. [[19. sajand]]il asus Roheneemesaarte elanikke [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. Portugal andis Roheneemesaartele [[1951]] meretaguse provintsi staatuse. Roheneemesaarte iseseisvuslased hakkasid aktiivselt suhtlema [[Guinea-Bissau]] iseseisvuslastega. [[Amílcar Cabral]] rajas [[1956]] Roheneemesaarte Iseseisvuse Aafrika Partei, mis [[1961]] alustas vägivaldset vastupanu Portugali koloniaalvõimude vastu. Kui Portugalis toimus [[1974]] kodanlik revolutsioon, kuulutasid Roheneemesaared 5. juulil 1975 välja iseseisvuse. Riigi esimeseks presidendiks sai [[Aristides Pereira]], kes kuulutas välja üheparteisüsteemi ning arendas suhteid [[Hiina]] ja [[Liibüa]]ga. [[1991]] toimunud esimestel demokraatlikel presidendivalimistel sai presidendiks Demokraatliku Liikumise esindaja [[António Mascarenhas Monteiro]]. == Eesti ja Roheneemesaarte suhted == [[Eesti]] ja Roheneemesaared sõlmisid [[diplomaatilised suhted]] [[9. september|9. septembril]] 1991. [[Detsember|Detsembris]] [[1999]] peatus oma ümbermaailmareisil Mindelo sadamas [[purjejaht]] [[Lennuk (purjekas)|Lennuk]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.lennuk.ee/src/marsruut/tabel47e5.html?L1=marsruut&L2=tabel |pealkiri=Purjekas Lennuki marsruut. |vaadatud=2018-04-24 |arhiivimisaeg=2017-09-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170910220453/http://www.lennuk.ee/src/marsruut/tabel47e5.html?L1=marsruut&L2=tabel |url-olek=ei tööta }}</ref> Infotehnoloogia ekspert [[Linnar Viik]] sai [[2008]] Roheneemesaarte valitsuse nõunikuks.<ref>[http://ekspress.delfi.ee/kuum/linnar-viigist-sai-roheneemesaarte-valitsuse-nounik?id=27682899 Linnar Viigist sai Roheneemesaarte valitsuse nõunik. Eesti Ekspress. 6. november 2008]</ref> == Haridus == Roheneemesaarte haridussüsteem on kolmeastmeline: [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja [[kõrgharidus]]. [[Põhikool]] kestab 6 ja [[keskkool]] 5 aastat. [[2006]] rajati Roheneemesaarte ülikool, 2008 Santiago ülikool ja [[2001]] Jean Piaget' nimeline ülikool. == Kultuur == [[Pilt:Praia-H%C3%B4tel_de_ville_(1).jpg|pisi|püsti|Praia raekoda on portugali koloniaalarhitektuuri näide]] Roheneemesaarte kultuuris on põimunud Aafrika ja [[Euroopa]] kultuurielemendid. Cidade Velhas asuv katoliiklik Nossa Senhora do Rosario kirik on maailma vanim säilinud kolooniarhitektuuri kirik. Riigis asub mitmeid Portugali kindlusi, millest tuntuim on Fort Real de São Filipe kindlus. Maa populaarsemad muusikastiilid on ''[[morna (muusika)|morna]]'', ''[[coladeira]]'', ''[[funaná]]'' ja ''[[batuque (muusika)|batuque]]''. Tuntuim Roheneemesaartelt pärit laulja oli [[Cesária Évora]]. Kuulsaim iga-aastane kultuuriüritus on Mindelo karneval. Riigi tuntuimad [[muuseum]]id on etnograafiamuuseum ja Tabanka muuseum. Riigis tegutseb üks riiklik ja 3 välisriigi telekanalit. Elanike populaarseim spordiala on [[jalgpall]]. Roheneemesaarte juurtega on [[Rootsi]] endine jalgpallur [[Henrik Larsson]]. Praias asub [[Hiina]] raha eest rajatud riigi suurim [[staadion]], mis mahutab 15 000 pealtvaatajat. Riigi korvpallikoondis võitis [[2007]] Aafrika meistrivõistlustel pronksmedali. Roheneemesaarte sportlased on osalenud [[olümpiamängud]]el alates [[1996. aasta suveolümpiamängud]]est [[Atlanta]]s. Riigi sportlased pole olümpiamängudelt medaleid võitnud. ==Vaata ka== * [[Roheneemesaarte riigipeade loend]] * [[Roheneemesaarte valitsusjuhtide loend]] * [[morna (muusika)]] * [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{vikisõnastikus}} {{commonskat-tekstina}} * [http://www.parlamento.cv/ Assembleia Nacional de Cabo Verde] Roheneemesaarte parlamendi koduleht * [http://www.governo.cv/ Governo de Cabo Verde], Roheneemesaarte valitsuse koduleht {{Aafrikariigid}} {{koord |NS=15.91666667 |EW=-24.08333333 |type=country |region=CV}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aafrika maad]] [[Kategooria:Atlandi ookeani saarestikud]] [[Kategooria:Roheneemesaared| ]] kq3umomu3rkn2dzibuf44nf8313p525 Konstantin Päts 0 621 6184595 6183328 2022-08-28T07:28:59Z NOSSER 8097 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{NeutraalsusVaidlustatud|kuu=mai|aasta=2019}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} {{Infobox President | nimi=Konstantin Päts | pildi nimi=Konstantin Päts.jpg | amet=1. [[Eesti Vabariigi President]] | ametiajaalgus=24. aprill 1938 | ametiajalõpp=21. juuli 1940 (18. jaanuar 1956) | järgmine=[[Jüri Uluots]] | amet2=[[Riigihoidja]] | ametiajaalgus2=3. september 1937 | ametiajalõpp2=24. aprill 1938 | amet3=2. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus3=25. jaanuar 1921 | ametiajalõpp3=21. november 1922 | eelmine3=[[Ants Piip]] | järgmine3=[[Juhan Kukk]] | amet4=4. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus4=2. august 1923 | ametiajalõpp4=26. märts 1924 | eelmine4=[[Juhan Kukk]] | järgmine4=[[Friedrich Akel]] | amet5=10. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus5=12. veebruar 1931 | ametiajalõpp5=19. veebruar 1932 | eelmine5=[[Otto Strandman]] | järgmine5=[[Jaan Teemant]] | amet6=13. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus6=21. oktoober 1933 | ametiajalõpp6=24. jaanuar 1934 | eelmine6=[[Jaan Tõnisson]] | amet7=1. [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus7=24. veebruar 1918 | ametiajalõpp7=8. mai 1919 | järgmine7=[[Otto Strandman]] | amet8=7. [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus8=24. jaanuar 1934 | ametiajalõpp8=3. september 1937 | eelmine8=[[Ants Piip]] | järgmine8=[[Kaarel Eenpalu]] | sünnikuupäev=[[23. veebruar]] [[1874]] | sünnikoht=[[Tahkuranna vald]] | surmakuupäev=[[18. jaanuar]] [[1956]] (81-aastaselt) | surmakoht=[[Buraševo]] | alma_mater=[[Tartu ülikool]] | partei=[[Maaliit]]<br />[[Põllumeestekogud]] [[File:Konstantin Pats signature.png|thumb|Konstantin Pätsi autogramm]] |}} '''Konstantin Päts''' [[Vabadusrist|VR I/1 ja III/1]] ([[23. veebruar]] [[1874]] [[Tahkuranna vald (Häädemeeste kihelkond)|Tahkuranna vald]], [[Pärnumaa]] – [[18. jaanuar]] [[1956]] [[Buraševo]], [[Tveri oblast|Kalinini oblast]]) oli [[Eesti]] riigitegelane, ajakirjanik, elukutselt jurist. Konstantin Päts oli [[Eesti Vabariik|Eesti riigi]] üks rajajaid – [[Eestimaa Päästekomitee]] esimees, [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] I koosseisu Ministrite Nõukogu esimees ning II ja III koosseisu peaminister, neljakordne [[riigivanem]], [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaminister riigivanema ülesannetes]], [[riigihoidja]] ja [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] esimene [[Eesti Vabariigi president|president]], [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja I−V [[Riigikogu]] liige, [[Vabadusrist]]i kavaler. ==Elulugu== [[Pilt:Konstantin Pätsi pere.jpg|pisi|vasakul|300px|Konstantin Pätsi pere]] Konstantin Päts sündis meetrika andmeil 10. (uue kalendri järgi 22.) veebruaril 1874 [[Pärnumaa]]l [[Tahkuranna vald|Tahkuranna vallas]] maaomanik Jakob Pätsi ([[1848]]–[[1909]]) teise lapsena Pätsi (Põldeotsa) talus Tahku külas Tahkuranna mõisas. Alates 1897. aastast on Pätsi sünnikuupäevana kasutusel 11. veebruar vana kalendri (23. veebruar uue kalendri) järgi ja see kuupäev on avaldatud kõigis teatmeteostes. Ühepäevase erinevuse põhjus pole teada. Tal oli neli venda ja üks õde: Nikolai Päts, Paul Päts (1876–1881), Voldemar Päts, Peeter Päts, Marianna Pung (1882–1947). Tema ema oli Olga Tumanova, kes sündis Viljandis ja kasvas üles [[Valga (Liivimaa)|Valga]] [[Valga Linnavalitsus|linnavalitsus]]e liikme Vassili Razumovski perekonnas.{{lisa viide}} Väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles [[parun]] [[Krüdener]]i peres<ref name="N68ab" />, kuid tegemist on eksitusega, sest Olga oli paruni peres [[Guvernant|guvernant]]. Olga isa oli Hariton Tumanov, kelle päritolu pole täpsemalt teada. Konstantin Päts oli [[õigeusk]]lik, kuulus Tahkuranna kogudusse. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu [[kihelkonnakool]]is, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ja [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminaris]].<ref name="y0Hgr" /> Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid [[Pärnu Meesgümnaasium]]is. [[1894]]–[[1898]] õppis ta [[Tartu ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''cand. jur.'' kraadi (hiljem nimetati 1. järgu diplomiga) ja kubermangusekretäri auastmega, [[Rooma õigus]]e teemal. Sellele järgnes aastane teenistus [[Pihkva]]s [[96. Omski jalaväepolk|96. Omski jalaväepolgus]], lõpetades Peterburis [[lipnik]]e kursused, milline auaste andis õiguse isiklikule, mittepärandatavale aadliseisusele. 1900. aastal asus Päts tööle [[Tallinn]]as advokaat [[Jaan Poska]] abina. 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte [[Teataja]]. 1901. aastal osales ta [[Eesti Spordiselts Kalev|Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev]] asutamises ja temast sai seltsi aseesimees. [[Tallinna linnavolinike loend (1904)|1904. aasta Tallinna Linnavolikogu]] valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel [[baltisakslased|baltisakslaste]] ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna [[linnanõunik]]uks ja 19. aprillil sai Pätsist [[Tallinna linnapea]] abi, sama aasta 2. detsembrist ka [[Tallinna linnapea]] kohusetäitja. Saamaks hääleõigust Vene riigivolikogu valimistel, ostis ta Mäe talu [[Kodila]]s [[Rapla vald (Rapla kihelkond)|Rapla val]]las ja valiti [[Harju kreis|Harjumaa]] valijameheks. ===Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist=== Olgugi et Päts korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud ta [[1905. aasta revolutsioon Eestis|revolutsioonisündmuste]] ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt [[omavalitsus]]te [[reform]]i nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse [[Teataja]]s äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe Teataja [[vastutav toimetaja|vastutava toimetaja]]na vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral [[Vladimir Bezobrazov]]i poolt korraldatav [[Rapla sõjakohus]] mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). 1905. aastal põgenesid Eestist Konstantin ja [[Voldemar Päts]], [[Jaan Teemant]], [[Peeter Speek]], [[Otto Strandman]], [[Karl Ast]], [[Mihkel Martna]] jt. Mõnda aega peatus Päts Weissensteini mõisas [[Bern]]i lähedal [[Šveits]]is, kust [[1906]]. aastal siirdus [[Soome]], kus elas Ivan Mikuri varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes [[Ollila]]s tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ja agraarküsimustes. Pätsi õhutusel asutati 1907–[[1908]] Peterburis kirjastusühing [[Ühiselu]], mis hakkas välja andma [[Peterburi Teataja]]t. 1908. aastal Konstantin Pätsi tõlkes avaldatud [[Francis Lieber]]i raamat [[Rahvavabadus ja omavalitsus]] mõjutas edaspidi määravalt tema poliitilisi vaateid ja tegevust. Lieberi raamatuga tegeldes mõtles Päts tema seisukohad läbi ja võttis omaks. Pätsi hilisemates kõnedes tuleb alatasa ette sõnasõnalisi tsitaate Lieberi teostest.<ref name="J0trq" /> [[1909]]. aastal tekkis Pätsil võimalus Rapla [[Sõjakohus|sõjakohtu]] määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast Eestisse naasmist ilmus ta suvel ise [[Tallinna ringkonnakohus|Tallinna ringkonnakohtu]]uurija ette ja vabastati [[kautsjon]]i vastu. [[1910]]. aasta veebruaris mõisteti Päts [[Peterburi]] kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks [[kindlusvangistus]]se; see otsus muudeti 9-kuuseks [[üksikvangistus]]eks, mille ta kandis ära alates [[7. juuli]]st 1910. aastast [[Krestõ]] vanglas Peterburis. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe [[Tallinna Teataja]] toimetajana ja naasis poliitikasse. [[File:Konstantin Päts, ERM Fk 2625-74.jpg|pisi|]] Päts tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis viimaks Eesti omavalitsuse eelnõuna [[12. aprill]]il [[1917]] [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] poolt kinnitati. Alates veebruarist [[1916]]. aastal teenis Päts ohvitserina Tallinnas [[Peeter Suure Merekindlus]]es, ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimehena [[Eesti rahvusväeosad]]e asutamises, kuulus [[Järva maakond|Järva maakonna]] saadikuna [[Eesti Maapäev]]a liikmete hulka ning valiti [[Eesti Maavalitsus]]e esimeheks. Pärast [[bolševikud|bolševike]] [[Oktoobripööre|riigipööret]] oli Päts kuu aega vangis "riigivaranduste ning asjaajamismaterjalide kõrvaldamise, varjamise ja muude seaduserikkumiste eest" ning liitus siis vastupanuliikumisega. [[19. veebruar]]il [[1918]] sai temast [[Eestimaa Päästmise Komitee]] esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese [[Ajutine Valitsus (Eesti)|Ajutise Valitsuse]] moodustamist, kuhu ta kuulus [[ministrite nõukogu]] esimehe ja [[Eesti siseminister|siseministrina]]. Päts arreteeriti [[11. juuni]]l 1918 selle eest, et [[Lääne Maavalitsus|Lääne maakonnavalitsus]]est leiti tema kiri, milles Päts soovitas omavalitsuse laialisaatmise puhul deklareerida, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioonivõimud]] ei läheks Eesti saatuse otsustamisel mööda [[Eesti Maapäev]]ast.<ref name="CX1Lo" /> 4. juunist kuni 17. novembrini 1918 viibis Päts [[Saksamaa|Saksa]] okupatsioonivõimude juhi [[kindral]] [[Adolf von Seckendorff]]i korraldusel [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede poolt okupeeritud aladel vangilaagreis [[Kuramaa kubermang]]us ja [[Poola]]s [[Minski kubermang|Minski]] ja [[Grodno kubermang]]us. ===Päts Eesti Vabariigi riigiorganites=== Pärast Saksamaa [[Novembrirevolutsioon]]i ja keisrivõimu kokkuvarisemist 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Pätsile omistatakse ka valitsuse otsus mitte pidada [[kommunistid]]ega läbirääkimisi ja alustada [[Eesti Vabadussõda]]. Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni [[8. mai]]ni [[1919]]) oli Päts Eesti Vabariigi [[peaminister|pea]]- ja [[sõjaminister]], pärast [[Asutav Kogu|Asutavas Kogus]] opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ja isegi ettevaatlikku joont. Muuhulgas oli ta näiteks [[Landesveeri sõda|Landesveeri sõja]] alustamise vastane. Konstantin Päts kuulus [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]] [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidust‎]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]], [[IV Riigikogu|IV]], [[V Riigikogu|V]] [[Riigikogu]]sse, 1920. aastal asutatud [[Põllumeeste Kogud]]e erakonnas. Jaanuarist [[1921]] novembrini [[1922]] ([[Konstantin Pätsi esimene valitsus]]), augustist [[1923]] märtsini [[1924]] ([[Konstantin Pätsi teine valitsus]]), veebruarist [[1931]] veebruarini [[1932]] ([[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]]), novembrist 1932 maini [[1933]] ja oktoobrist 1933 jaanuarini [[1934]] oli [[riigivanem]] (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Alates 1925. aastast oli ta asutatavate kutsealaste omavalitsuste [[Kaubandus-Tööstuskoda]] ja [[Põllutöökoda]]) asutaja ja liige. Päts tegutses ka äris. 1920–1921 ja [[1925]]–1931 oli ta [[Tallinna Börsikomitee]] esimees ning tegutses [[Eesti-Vene Kaubandusekoda|Eesti-Vene Kaubandusekojas]] jm. [[Harju Pank|Harju Panga]] [[pankrot]]i järel taotles ta panga likvideerimiskomisjonilt kahjude hüvitamist 700 000 marga suuruses.<ref name="UUdTv" /> Seejärel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud [[Jaak Valge]] ja [[Magnus Ilmjärv]]. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]. Hiljem [[Jaak Valge]] avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks. Aastal [[1927]] osales ta [[Fenno-Ugria]] sihtasutuse rajamisel ja oli selle esimees. 21. oktoobril 1933 valiti ta [[Konstantin Pätsi viies valitsus|üleminekuvalitsuse]] [[riigivanem]]aks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaministriks riigivanema ülesannetes]] ja [[Peaminister|peaministriks]]. Konstantin Pätsi kandidatuur seati üles ka 1934. aastal toimuma pidanud [[Riigivanema valimised|riigivanema valimisteks]], milleks ta kogus 18 501 toetusallkirja<ref name="tFA65" />. Tema kandidatuur seati [[Viljandimaa|Viljandi]]- ja [[Pärnumaa]]l üles ka [[VI Riigikogu]] valimistel<ref name="5sHfO" />. Kartes valimiskaotust kehtestas Päts [[12. märts]]il [[1934]] üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas [[Johan Laidoner]]i [[Kaitseväe ülemjuhataja]]ks. Ta oli peaminister riigivanema ülesannetes, [[riigihoidja]] ja alates [[24. aprill]]ist [[1938]] Vabariigi President.<ref name="E1cNS" /> Seda perioodi nimetavad tema vastased "[[vaikiv ajastu|vaikivaks ajastuks]]". Ta algatas [[riigireform]]i, uue [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|presidentaalse põhiseaduse]] vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. 1934. aastal avas Päts [[Tallinna Kunstihoone]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Pekka Erelt]]|url=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|arhiivimisaeg=2017-07-26}}</ref> [[1935]]. aasta [[14. aprill]]il avas Päts [[Eesti Pank|Eesti Panga]] hoone.<ref name=":0" /> Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses [[1939]] Nõukogude Liiduga sõlmitud [[baaside leping|baaside leppe]] ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt [[17. juuni]]l [[1940]]. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti. "Korraga nähakse kõiges, mis tehti kolmekümnendatel, kas rumalusekiitust või klikisiseseid väärarvestusi. Mingi äraspidise mõnuga kirjeldatakse Pätsi, Laidoneri, Eenpalu, Uluotsa, Selterit, Piipu ''etc'' paadunud sulidena ja poolearuliste riigijuhtidena. Mõni ajaloouurija annab koguni mõista, et Eesti vabatahtlik loovutamine või mahamüümine Venemaale olnud ühe osa poliitikute pikemaajaline kava, mille Stalini-Hitleri pakt võimaldas viimaks ellu viia. Inimesed, kes pole vaevunud ennast põgusaltki kurssi viima tollal Euroopas ja Eestis toimunuga, žongleerivad sõnadega "diktatuur", "demokraatia hävitamine", "reetmine", "häbistav alistumine"."<ref name="xzztn" /> Tänapäeva rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti [[Andrei Ždanov]]i poolt kokku pandud uue valitsuse koosseis, juriidiliselt [[õigustühine|õigustühiseks]]. Sellele käsitlusele põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine.<ref name="Te6vR" /> [[21. juuni]]l 1940 andis Päts allkirja [[Andrei Ždanov]]i poolt kokku pandud [[Johannes Vares-Barbarus]]e valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Muuhulgas andis ta välja ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised. Pärast valimisi ja uue parlamendi esimest istungit [[21. juuli]]l allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Siiski nähtub olemasolevatest andmetest, et ta pidas end Vabariigi Presidendiks kuni surmani, eelmises lõigus toodud põhjusel. ===Konstantin Päts ja Soome saatkond Tallinnas=== 1923. aastal pakkus Konstantin Päts Soome saatkonnale võimaluse üürida ruumid temale kuuluvas hoones aadressil Kohtu 4, mille ta eelmisel aastal oli ostnud [[Uexküll]]idelt.<ref name="Jbvdo" /> Hiljem sai samal aadressil oma ruumid ka Ungari saatkond.<ref name="Fubcc" /> 1926. aastal tegi Päts ettepaneku maja ära osta; tal oli 25 miljonit marka võlgu pankrotistunud [[Harju Pank|Harju Pangale]].<ref name="Fubcc" /> Atašee Ville Niskase sõnul "Ta ütles, et teinud pakkumise raske südamega, aga et on vana Soome sõber, siis tunneb suurt kergendust, kui maja, millele ta on pühendanud nii palju tähelepanu, hoolt ja kannatust ja millest ta oli kujutlenud, et sellest saab tema vanaduspõlve kodu, läheks just Soome riigile."<ref name="p7BeK" /> Maja osteti 30. novembril 1926, Päts jäi sinna üürnikuna elama.<ref name="rMkmT" /> 1938. aastal kolis ta elama Kadrioru lossi, [[Viktor Päts]]i perekond elas Kohtu tänaval mai lõpuni 1940<ref name="PlqeH" />. Maailma ajaloos oli olukord, kus riigipea elab teise riigi saatkonna territooriumil, ainulaadne.<ref name="PlqeH" /> ===Vangistus=== [[File:KPäts Ufa.jpg|thumb|Mälestustahvel Konstantin Pätsile Ufas majal Kommunistitšeskaja tänav 37]] Päts vahistati nädal aega hiljem, [[30. juuli]]l 1940 oma [[Kloostrimetsa talu]]s ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Interneeritud alates 9. augustist 1940 koos perekonnaga ([[Viktor Päts]], [[Helgi Päts]], Olga Tünder, [[Matti Päts]], Henn Päts) [[Ufa]]s selleks eraldatud korteris. Kord nädalas pidi ta käima end registreerimas, ühtlasi toimusid ülekuulamised. Ettekannete järgi kiitsid Pätsid Eesti elu ja laitsid Vene oma, olid nõukogude võimu vastu vaenulikult meelestatud, ilmutasid kontrrevolutsioonilisi natsionalistlikke vaateid, laimasid NSV Liidu rahvus- ja rahupoliitikat, majandus- ja hariduspoliitikat.<ref name="Y3yKl" /> Konstantin Päts koos Viktor Pätsiga arreteeriti pärast Saksa-Nõukogude Liidu sõja algust, 26. juunil 1941. Teda süüdistati sidemetes Saksamaa diplomaatiliste ringkondadega, samuti selles, et ta oli Saksa luure esindaja Eestis ja tegutses NSV Liidu vastu, ka kontrrevolutsioonilisi ütlusi nõukogude võimu aadressil. 9. juulil 1941 esitati talle täpsustatud süüdistus [[§ 58]] 4. ja 10. punkti alusel (rahvusvahelise kodanluse abistamine nõukogude võimu kukutamiseks ja kontrrevolutsiooniline sabotaaž). 19. septembril 1942 saadeti Konstantin ja Viktor Päts Moskvasse, 23. veebruaril 1943 uurimine peatati erikorralduseni. Ta oli Kaasani vangla psühhiaatriahaiglas. Pärast Viktor Pätsi surma 4. märtsil 1952 eraldati Konstantin Pätsi kriminaalasi 5. aprillil Viktor Pätsi omast ja lõpetati 8. aprillil 1952.<ref name="lrmhV" /> 29. aprillil 1952 saadeti ta [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i [[Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. novembril 1954 pärast erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati [[sundravi]]lt. [[18. detsember|18. detsembrist]] kuni [[29. detsember|29. detsembrini]] [[1954]] viibis Päts [[Jämejala vaimuhaigla]]s, kust ta aga liiga suure tähelepanu ning Eesti elanike külastamiste tõttu kiiresti Eesti NSV tervishoiu ministri asetäitja [[Vladimir Pobus]]e korraldusel [[Kalinini oblast]]i Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. Pätsi isiku varjamiseks kasutati meditsiinidokumentides nime "Johannes Augusti poeg Päts". Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas<ref name="eY5vM" /> Buraševos [[1. jaanuar]]ist [[1955]] kuni [[18. jaanuar]]ini [[1956]], mil ta seal suri. == Säilmete otsimisest == Aastal 1988 otsisid [[Eesti NSV RJK]] endised töötajad [[Henn Latt]] ja [[Valdur Timusk]] üles Konstantin Pätsi haua [[Tver|Kalinin]]i (nüüd [[Tveri oblast]]is), see leiti Tverist 15&nbsp;km kaugusel asuvas külas, [[Buraševo]]s, kus asus haigla, mille üks patsient oli olnud Päts. Latil ja Timuskil õnnestus kohtuda Pätsi viimase raviarsti, Ksenija Gus­sevaga, kes kirjeldas Konstantin Pätsi matuseid ning näitas uurijatele presidendi umbkaudse haua asupaiga. Kõik nähtu dokumenteeriti videokaameraga, filmis kohalik Aleksandr Sokolov.<ref name="Videvik_11112010" /> Kui uurijad naasid Eestisse, siis anti presidendi pojapojale Matti Pätsile üle video. Peagi sõitis Matti koos [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i esindajatega [[Buraševo]]sse ja 22. juunil 1990 kaevati üles säilmed ning tehti [[Geneetiline info|geneetiliselt]] kindlaks, et leitud säilmete näol on tegu Konstantin Pätsiga<ref name="Videvik_11112010" /> Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21. oktoobril 1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul.<ref name="Sakala_18012011" />. Aastal 2010 külastas Henn Latt taas Buraševot ja sai teada, et pärast Eesti delegatsiooni lahkumist 1990. aastal koos väljakaevatud säilmetega, vallandati Buraševo asula [[külanõukogu]] esimees Nikolai Pankratjev, kes oli surnuaial tehtud välja­kaevamise eest vastutuse enda peale võtnud<ref name="Videvik_11112010" />. [[Pilt:Konstantin and Helma Päts.jpg|pisi|180px|Konstantin ja Helma Päts]] == Isiklikku == Konstantin Pätsi vennad olid [[Nikolai Päts|Nikolai]], [[Peeter Päts|Peeter]] ja [[Voldemar Päts]] ning õde Marianne Pung – õigusteadlase ja poliitiku, [[Riiginõukogu]] esimehe [[Mihkel Pung]]a abikaasa. 3/16. juunil [[1902]] abiellus Konstantin Päts luteri usku Wilhelma Ida Emilie Pedyga (sündinud Helma Peedi; 19/31. oktoober 1878 – august 1910). Neil oli kaks poega – 1903. aastal sündinud [[Leo Päts|Leo]] ja 1906. aastal sündinud [[Viktor Päts|Viktor]]. Helma Päts suri 1910. aastal Davosis [[tuberkuloos]]i, kui Konstantin Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust [[Krestõ vangla]]s Peterburis (aastatel 1910–1911) [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta revolutsioon]]i sündmustest osavõtu eest Eestis. Lapsed jäid Helma õe Johanna Peedi (1869–1939) hoolde. [[Riigivanem]]ana elas Konstantin Päts Toompeal [[Pikk jalg]] 11 asuvas ametikorteris ja Soome saatkonnas Tallinnas, viimased aastad elas Konstantin Päts aga oma [[Kloostrimetsa talu]]s (krunt nr 90) ja kasutas ka riigivanema suveresidentsi [[Oru loss]]i Ida-Virumaal. [[30. juuli]]l 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostrimetsa talust<ref name="6faES" />. == Konstantin Pätsi valitsused == Konstantin Päts juhtis [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutist Valitsust]] 1918.–1919. aastal ning Eesti Vabariigi valitsusi viiel korral. {{vaata|Eesti Ajutine Valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi esimene valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi teine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi kolmas valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi neljas valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi viies valitsus}} ==Kronoloogia== [[Pilt:Konstantin Pats 1934.jpg|pisi|Konstantin Päts 1934. aastal]] ===Riigijuhina=== * Ministrite nõukogu esimees ::24.02.1918−12.11.1918 * Peaminister ::12.11.1918−08.05.1919 * Riigivanem ::25.01.1921−21.11.1922 ::02.08.1923−26.03.1924 ::12.02.1931−19.02.1932 ::21.10.1933−24.01.1934 * Peaminister riigivanema ülesannetes ::24.01.1934−03.09.1937 * Riigihoidja ::03.09.1937−24.04.1938 * Vabariigi President ::24.04.1938−17.06.1940 ===Muudes ametites=== * 1900–1901 vandeadvokaat [[Jaan Poska]] abi [[Tallinn]]as * 1901–1905 ajalehe Teataja toimetaja * 1904–1905 Tallinna linnanõunik * 1905 Tallinna abilinnapea * 1908–1910 ajalehe Peterburi Teataja tegevtoimetaja * 1911–1916 ajalehe Tallinna Teataja toimetaja * 1917 [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimees * 1917–1918 [[Eesti Maavalitsus]]e esimees * 1918 [[Eesti Päästekomitee]] esimees * 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918–1919 sõjaminister. * 1922–1923 I [[Riigikogu]] esimees * 1917–1919 [[Maanõukogu]] liige * 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige * 1920–1937 I−V Riigikogu liige * 1919–1933 Kindlustusseltsi [[Eesti Lloyd]] esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige) * 1925–1929 [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik * 1925–1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 auesimees * 1927–1937 sihtasutuse [[Fenno-Ugria]] esimees * klubi [[Centum]] esimees asutamisest peale<ref name="sfGEo" /> * [[Harju Pank|Harju Panga]] nõukogu esimees * [[Tallinna Börsikomitee]] esimees * Sihtasutise [[M. Varese Toetusraha]] juhatuse esimees ==Tunnustus== *[[1924]] Püha Piiskop Platoni orden *[[1928]] [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse [[audoktor]] (dr. jur. h. c.) *[[1932]] valitud [[korp! Fraternitas Estica]] auvilistlaseks *[[14. veebruar]] [[1929]] [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi I klass]] *[[1935]] Püha Mauriitsiuse ja Püha Laatsaruse ühendatud Ordu (l´Ordine dei SS. Maurizio e Lazzarro)(Itaalia Kuningriik) suurrist *[[1937]] [[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Valge Roosi Rüütliordu]] Suurrist ketiga *[[1938]] Prantsuse Auleegioni suurpael *[[1938]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i tehnikateaduste audoktor (dr. sc. techn. h. c.) *[[1938]] [[Andhra ülikool]]i (The Andhra Research University, Indias) audoktor<ref name="lypP8" /> *[[1938]] [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige *[[1938]] [[Loodusvarade Instituut|Loodusvarade Instituudi]] auliige *[[1938]] Loodusuurijate Seltsi auliige *[[1938]] [[Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühing]]u auliige *[[1938]] [[Eesti Maleliit|Eesti Maleliidu]] auesimees *22. veebruar 1939 [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] auliige<ref name="PZIjf" /> *[[Piirimaade Selts]]i auliige (31. mai 1934)<ref name="09jc1" /> *[[Tori Hobuste Tõuselts]]i auliige (15. mai 1938)<ref name="fht2X" /> *[[Töötute Haritlaste Ühing]]u auliige<ref name="dRB6V" /> *[[Vabadusrist]]i I liigi 1. järk (23. veebruar 1920): "Eesti sõjalisele organiseerimisele pani aluse K. Päts juba Päästekomitees. Saksa vangist vabanedes astus K. Päts kohe Sõjaministeeriumi etteotsa. Riik oli hädaohus. Vaenlane oli riigi piiridesse sisse tunginud. Sõjaväge ei olnud. Sõjavägede formeerimises ja organiseerimises oli K. Päts'il kui Sõjaministril suurte raskustega võidelda. Sõjaministri energilisel korraldusel saadi takistustest ja raskustest üle. Vaenlase pealetungimine pandi seisma ja meie sõjavägi algas pealetungimist, mis meie võiduga lõppes. Naabritega hoidis K. Päts sõbralist vahekorda alal – Soome vabatahtlised olid meile suureks toeks kriitilisel silmapilgul. K. Päts aitas oma tahtejõuga ja püsivusega seisukorda päästa ka siis, kui vaenlane meil juba Tallinna külje all oli, ja sisemine korralagedus riiki ähvardas. Sõjaministeeriumile ja sõjaväele aitas Konstantin Päts kindla aluse rajada, mille peal võis kasvada meie rahvavägi."<ref name="OJpoz" /> *[[Vabadusrist]]i III liigi 1. järk *[[24. aprill]] [[1938]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi kett]] *[[24. aprill]] [[1938]] [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi teenetemärgi erisuurpael]]<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/7680/konstantin-pats</ref> *[[Looduskaitsemärk|Looduskaitsemärgi]] I järk *[[Roheline Rist|Rohelise Risti]] I järgu kaelaskantav märk<ref name="uyJeJ" /> *Kuldauraha Tallinna põllumajanduslikul näitusel (9. september 1935)<ref name="774f6" /> *Tallinna [[Mustpeade vennaskond|mustpeade vennaskonna]] auvend<ref name="34I0d" /> *Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (19. märts 1939)<ref name="suSmo" /> *[[Tallinna linna aukodanik]] *1939 [[Tartu linna aukodanik|Tartu aukodanik]] *[[Pärnu linna aukodanik]] *[[Narva]] linna aukodanik<ref>{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-09-20 |arhiivimisaeg=2017-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170921000717/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510 |url-olek=ei tööta }}</ref> *[[Tahkuranna vald|Tahkuranna valla]] aukodanik *Iru valla aukodanik *Voka valla aukodanik (31. juuli 1937)<ref name="zX2WH" /> *Aegna Merikindluste Ohvitseride Kogu auliige (vt. Sõjaministri käskkiri nr. 19 – 14. jaanuarist 194) *Kaitseliidu Kadrioru malevkonna auliige *Tema järgi on nimetatud roosisort '[[Staatspräsident Päts]]' *[[25. aprill]]il 1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium *Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler *XI Eesti üldlaulupeo ([[1938]]) patroon *XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu (SELL) üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon (17.-18. september 1938) *[[Eesti Punane Rist|Eesti Punase Risti]] auliige (26. veebruar 1934) *Sakala partisanide ühingu auliige, 26. detsember 1934<ref name="qG0Mr" /> *Tallinna Rotary klubi auliige (17. veebruar 1939) *Eesti loomakaitse suurpatroon (25. veebruar 1939)<ref name="ftQkB" /> *Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühingu auliige (diplom saadud 8. märtsil 1938) *Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (valitud 19. märtsil 1939) *31. mail 1938 lasti [[Pärnu jõgi|Pärnu jõkke]] 9000 Konstantin Pätsi nimelist [[lõhe]]maimu == Mälestuse jäädvustamine == [[File:Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus.jpg|thumb|Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus]] 1939 nimetati [[Kentmanni tänav]] Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks. Tema järgi on nimetatud ka Tallinna retrotramm Konstantin<ref>https://tallinncity.postimees.ee/4271221/fotod-ja-video-esimene-retrotramm-laheb-tana-liinile</ref> 25. juunil 1939 avati tema sünnitalu asukohas Tahkurannas [[Konstantin Pätsi ausammas|Konstantin Pätsi mälestussammas]]. Mälestussammas lõhuti 1940. aastal ning taasavati 1989. aastal. 2009. aastal avati Konstantin Pätsile mälestustahvel Venemaal [[Ufa]]s hoonel, kus ta koos perega elas väljasaadetuna aastatel 1940–1941.<ref name="TNgOG" /> 2015. aasta veebruaris avati mälestuskivi Buraševos Konstantin Pätsi algsel hauakohal.<ref name="IB479" />. Toilas Oru lossi varemete juures avati 23. veebruaril 2020 Konstantin Pätsi monument, mille autor on skulptor [[Aivar Simson]]. Samuti on kavas rajada Tallinna [[Konstantin Pätsi mälestusmärk]]. Alates [[1989]]. aastast meenutatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva mälestustalitusega [[Metsakalmistu]]l ja [[Kloostrimetsa]]s. Konstantin Pätsi on kehastanud filmis "[[Jõulud Vigalas]]" [[Peeter Simm]] ja draamasarjas "[[Tuulepealne maa]]" [[Indrek Taalmaa]]. Eesti Televisiooni sarjas "Poliitilised kired" ja "Sünniaasta" mängis Pätsi Peeter Kard. == Teosed == * "Minu elu: mälestusi ja kilde eluloost" (valimik artikleid ja kirju). Koostanud ja eessõna: [[Hando Runnel]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]] * "Eesti riik" I osa (valimik artikleid). Sari [[Eesti mõttelugu]]. Koostaja: [[Toomas Karjahärm]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]] * "Eesti riik" II osa. Sari [[Eesti mõttelugu]]. Koostajad [[Toomas Karjahärm]] ja [[Hando Runnel]], eessõna: [[Jüri Adams]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2001]] === Tõlked === * [[Aleksandr Butlerov]]. Kuidas mesilasi pidada. Tartu, 1897 * [[Adolf Damaschke]]. Kogukondliku omavalitsuse ülesanded. Tallinn, 1908, 2. trükk Tartu-Tallinn 1938. * [[Franz Lieber]]. [[Rahvavabadus ja omavalitsus]]. Peterburi, 1908. * [[Rudolf Diesel]]. Solidarismus. Tallinn, 1910 ==Vaata ka== *[[Eesti kutsealaste omavalitsuste loend (1940)]] *[[Konstantin Pätsi näopildiga postmargid]] *[[Konstantin Pätsi muuseum]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="N68ab">[http://www.parnupostimees.ee/2111457 Pimeduse katte all leidis teenekas mees viimse puhkepaiga abikaasa kõrval]. Pärnu Postimees, 4. märts 2005</ref> <ref name="y0Hgr">[http://www.petergen.com/bovkalo/duhov/rigadu.html Выпускники Рижского духовного училища 1888–1902, 1906, 1907, 1912, 1914 гг]</ref> <ref name="J0trq">Konstantin Päts. Eesti riik II. Ilmamaa, Tartu 2001, lk 13.</ref> <ref name="CX1Lo">[https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 "Vastsündinud vabariik sakste kanna all"], 2008/2, [[Tarkade Klubi]]</ref> <ref name="UUdTv">Kah Harju panga ohvrid. Rahvaleht, 1. aprill 1926, nr 39, lk 1</ref> <ref name="tFA65">Kandidaatide soovitusallkirjad arhiivi. Postimees, 23. märts 1934, nr. 81, lk. 1.</ref> <ref name="5sHfO">Esmaspäevaks esitati 196 kolmikut. Kaja, 27. veebruar 1934, nr. 49, lk. 3.</ref> <ref name="E1cNS">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.4.257a:3 Vabariigi presidendi pühalik tõotus]</ref> <ref name="xzztn">Enn Soosaar. Esseed ja artiklid. Nuripidine aastasada. Ajast, isast ja teistest. [[Enn Soosaare Sihtasutus]], [[Kirjastus SEJS]], Tallinn 2012, lk 92</ref> <ref name="Te6vR">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ |pealkiri=EV kontinuiteet 1940–1945 Enn Sarv |vaadatud=2004-10-01 |arhiivimisaeg=2004-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20041001101651/http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Jbvdo">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 88</ref> <ref name="Fubcc">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 90</ref> <ref name="p7BeK">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 90–91</ref> <ref name="rMkmT">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 96</ref> <ref name="PlqeH">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 176</ref> <ref name="Y3yKl">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid. Tammerraamat, 2008, lk. 160.</ref> <ref name="Videvik_11112010">[https://web.archive.org/web/20110720130426/http://www.videvik.ee/?id=1939 Kuidas leiti K. Pätsi põrm] – Videvik, nr 40 (979), 11. november 2010.</ref> <ref name="lrmhV">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid. Tammerraamat, 2008, lk. 161.</ref> <ref name="Sakala_18012011">[http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=373818 Esimese presidendi viimne teekond kodumulda algas uskumatult] – Sakala, 18. jaanuar 2011.</ref> <ref name="eY5vM">[[Kuulo Kutsar]], Presidendi elu viimane lehekülg, [[Vikerkaar]], 1990/3 lk 47-44</ref> <ref name="6faES">Robert Nerman, [http://www.tallinnapostimees.ee/18689/president-pats-tundis-oma-kloostrimetsa-talus-iga-puud/ President Päts tundis oma Kloostrimetsa talus iga puud], Tallinna Postimees, 4.07.2008</ref> <ref name="sfGEo">Centum – meie "ülemkoda". Rahvaleht, 26. september 1934, nr. 113, lk. 3.</ref> <ref name="lypP8">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.300:2 Andhra Reseach'i Ülikooli õigusteaduse audoktori diplom]</ref> <ref name="PZIjf">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:3 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="09jc1">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:4 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="fht2X">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:5 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="dRB6V">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:9 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="OJpoz">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.216:46 Valitsuse koosolekute protokollid]</ref> <ref name="uyJeJ">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.276:2 K. Pätsile annetatud Läti "Kolme Tähe", Vabaduse Risti esimese järgu aumärgid ja Rohelise Risti I klassi teenetemärgi diplomid]</ref> <ref name="774f6">Enneolematu rahvatung Tallinna näitusel. Kaja, 9. september 1935, nr. 212, lk. 7</ref> <ref name="34I0d">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.299:2 Tallinna Mustpeade Vennaskonna esimees-vanema pöördumine K. Pätsi poole tema auvennaks astumise puhul]</ref> <ref name="suSmo">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:2 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="zX2WH">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.298:2 Väljavõte Voka vallavolikogu koosoleku protokollist K. Pätsi valla aukodanikuks valimise kohta]</ref> <ref name="qG0Mr">Sakala partisanid minevikku jälgimas. Uus Sõna, 28. detsember 1934, nr. 4, lk. 4.</ref> <ref name="ftQkB">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.305:3 Eesti Loomakaitse Ühingu Liidu teadaanne loomakaitse suurpatrooniks nimetamise kohta]</ref> <ref name="TNgOG">[https://web.archive.org/web/20160829033518/http://mkset.ru/news/nonstop/22613/ mkset.ru: В Уфе дом президента Эстонии Константина Пятса до сих пор стоит разрушенным], 21. oktoober 2014</ref> <ref name="IB479">[https://www.youtube.com/watch?v=ygX0J_uMJBY Henn Latt: Konstantin Pätsi mälestuskivi avamine Burashevos], 28. veebruar 2015</ref> }} ==Kirjandus== * "K. Päts: tema elu ja töö. Kaasaeglaste mälestusi". Koostanud [[Artur Tupits]], [[Tallinn]] [[1934]], 445 lk * Artur Tupits, "Konstantin Päts: Eesti riigi rajaja". Tallinn [[1936]] * [[Friido Toomus]], "K. Päts ja Eesti tulevik". [[Tartu]] [[1937]] * Friido Toomus, "Konstantin Päts ja riigireformi aastad". Tartu–Tallinn [[1938]] * [[Eduard Laaman]], "Konstantin Päts: poliitika- ja riigimees". [[Noor-Eesti]], [[Tartu]] [[1940]]; 2. trükk: [[Vaba Eesti (kirjastus)|Vaba Eesti]], [[Stockholm]] [[1949]] * Märt Raud, "Riigiehitaja Konstantin Päts". Stockholm [[1977]] * [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]], "Kaks suurt: [[Jaan Tõnisson]], Konstantin Päts ja nende ajastu". [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] [[1953]]; 2. trükk [[Olion]], [[Tallinn]] [[1991]] * [[Küllo Arjakas]], "Ausalt & Avameelselt Eesti suurmeestest. Konstantin Päts". [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], [[Tallinn]] 1990 * [[Elmar Tambek]], "Tõus ja mõõn" (I-II). [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] [[1964]]; 2. trükk: [[Olion]], Tallinn [[1992]]–[[1993]] * "President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees", Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud [[Magnus Ilmjärv]], [[Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]], 1993 146lk * "Konstantin Pätsi tegevusest: artiklite kogumik". Koostanud [[Küllo Arjakas]]. [[Konstantin Pätsi Muuseum]], Tallinn [[2002]], 135 lk * [[Martti Turtola]], "President Konstantin Päts: Eesti ja Soome teed". Soome keelest tõlkinud [[Maimu Berg]]. [[Tänapäev]], Tallinn [[2003]] * "Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist". Koostanud [[Anne Velliste]]. Kirjastus Konstantin Pätsi Muuseum, [[2007]], 290 lk * Kuulo Kutsar. Presidendi elu viimane lehekülg. Vikerkaar, märts 1990, nr. 3, lk. 47–57. * Ilmar Soomere. Konstantin Päts Jämejala haiglas. Vikerkaar, detsember 1988, nr. 12, lk. 80–81. * Vabariigi President Konstantin Päts astus pidulikult ametisse. Uus Eesti, 25. aprill 1938, nr. 113, lk. 1. * President K. Päts India ülikooli audoktoriks. [[Uus Eesti]], 31. detsember 1938, nr. 356, lk. 3. * Meie riik on asutamisjärgust välja jõudnud. Uus Eesti, 24. aprill 1939, nr. 111, lk. 3. * Vabariigi Presidendi tööpäev. Uus Eesti, 23. veebruar 1939, nr. 53, lk. 2. * Tallinn sai Konstantin Pätsi nimelise tänava. Uus Eesti, 22. juuni 1939, nr. 167, lk. 19. * Peeter Järvelaid. Presidendi institutsioon Eesti kultuuris. – Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk. 19. * Olev Remsu. Buraševo hullud. Tänapäev, 2019. * [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:378347 "Konstantin Päts : bibliograafia"]. Koostajad: Sirje Madison, Kristiina Kaju, Marge Allandi, Margit Tammur, Kristiina Viks, Gerli Köösel, Eve Toomra, Mare Kurvet. Toimetaja: Kai Ellip. Autor: Konstantin Pätsi Muuseum, Rein R (firma), 2019. * [[Toomas Karjahärm]]. "Konstantin Päts: poliitiline biograafia. I osa, Vabameelne opositsionäär (1874-1916)". (Toimetanud [[Kai Tafenau]], [[Helina Tammann]]), Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. * [[Ago Pajur]]. "Konstantin Päts: poliitiline biograafia. II osa, Riigimees (1917-1956)". (Toimetanud [[Katre Kaju]], [[Helina Tammann]]), Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaat}} {{vikitekstid|Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Konstantin Päts|Eesti Entsüklopeedia artikkel Konstantin Pätsist (1936)}} *[http://filmi.arhiiv.ee/index.php?show=asutusest&lang=est&is_inc=audio&separ_l=1 Eesti Vabariigi riigihoidja K. Päts’i kõne 31.12.1937 (atsetaatalusel heliplaat Eesti Filmiarhiivis)] *[http://filmi.arhiiv.ee/video/1939.mpg Vabariigi President Konstantin Päts kõnelemas Eesti Vabariigi 21. aastapäeva paraadil 24.02.1939 (film)] *[http://filmi.arhiiv.ee/audio/k_p2ts_%2031.12.1937.mp3 Kõne 31. detsembril 1937] * {{ISIK|2863}} *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23611 Ohvitseride andmekogu] * [http://www.postimees.ee/?id=52947 Sudoplatov Pätsi vastu: mida kirjutas Nõukogude spioon presidendi kohta] – Postimees, 29. november 2008. *[https://konstantin-patsi-jalgedes.ee/ Konstantin Pätsi jälgedes] *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.5.1154:1 Konstantin Pätsi teenistuskiri Rahvusarhiivis] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=[[1918]]–[[1919]] | järgnev=[[Otto Strandman]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ants Piip]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1921]]–[[1922]] | järgnev=[[Juhan Kukk]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Riigikogu esimees]] | aeg=[[1922]]–[[1923]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1923]]–[[1924]] | järgnev=[[Friedrich Akel]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Otto Strandman]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1931]]–[[1932]] | järgnev=[[Jaan Teemant]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Karl August Einbund]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1932]]–[[1933]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Tõnisson]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1933]]–[[1934]] | järgnev=Peaminister riigivanema ülesannetes}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Riigivanem | nimi=[[Eesti peaminister]]<br><small>([[Peaminister Riigivanema ülesannetes]])</small> | aeg=[[1934]]–[[1937]] | järgnev=[[Kaarel Eenpalu]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti president]] | aeg=[[1938]]–[[1940]] | järgnev=[[Jüri Uluots]]<br><small>([[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]])</small>}} {{lõpp}} {{Eestipresident}} {{Eestivj}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Päts, Konstantin}} [[Kategooria:Konstantin Päts]] [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Eesti riigivanemad]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmed]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]] [[Kategooria:Eesti Maarahva Liidu poliitikud‎]] [[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Vanematekogu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]] [[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Püha Piiskop Platoni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Pärnu aukodanikud]] [[Kategooria:Tallinna Linnavalitsus]] [[Kategooria:Tallinna aukodanikud]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liikmed]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Tallinna Mustpeade vennaskonna liikmed]] [[Kategooria:Looduskaitsemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule ümbermaetud]] [[Kategooria:Sündinud 1874]] [[Kategooria:Surnud 1956]] [[Kategooria:Narva aukodanikud]] guk1wshemoal31fjgqfcxk3j7vlhcs8 Kirjandusteoste loend 0 706 6184671 6180812 2022-08-28T10:14:22Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[kirjandusteos]]eid. {{tähed}} ==#== *"[[12 tooli]]" ([[Ilf ja Petrov]]) *"[[1Q84]]" ([[Haruki Murakami]]) *"[[20 000 ljööd vee all]]" ([[Jules Verne]]) *"[[451⁰ Fahrenheiti]]" ([[Ray Bradbury]]) *"[[80 päevaga ümber maailma]]" ([[Jules Verne]]) ==A== *"[[Aabitsa kukk]]" ([[Andrus Kivirähk]]) *"[[Aadama mäng]]" *"[[Aarete saar]]" ([[Robert Louis Stevenson]]) *"[[Abbey Grange'i mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[ABC mõrvad]]" ([[Agatha Christie]]) *"[[Absolution Gap]]" ([[Alastair Reynolds]]) *"[[Adam Bede]]" ([[George Eliot]]) *"[[Achilleuse laul]]" ([[Madeline Miller]]) *"[[Aeg antud elada, aeg antud surra]]" ([[Erich Maria Remarque]]) *"[[Aeliita]]" ([[Aleksei Tolstoi]]) *"[[Aeneis]]" ([[Vergilius]]) *"[[Agu Sihvka annab aru]]" ([[Jaan Rannap]]) *"[[Ahasveeruse uni]]" ([[Ene Mihkelson]]) *"[[Ahermaa]]" ([[T. S. Eliot]]) *"[[Ahvikäpp]]" ([[W. W. Jacobs]]) *"[[Ahvide planeet]]" ([[Pierre Boulle]]) *"[[Aken (raamat)|Aken]]" ([[Madis Kõiv]]) *"[[Alasti lõunasöök]]" ([[William Burroughs]]) *"[[Alice Imedemaal]]" ([[Lewis Carroll]]) *"[[All My Sons]]" ([[Arthur Miller]]) *"[[Ameerika psühhopaat]]" ([[Bret Easton Ellis]]) *"[[Amfiibinimene]]" ([[Aleksandr Beljajev]]) *"[[Anarhia (Tõnu Trubetsky luulekogu)]]" ([[Tõnu Trubetsky]]) *"[[Andromeeda udukogu (romaan)|Andromeeda udukogu]]" ([[Ivan Jefremov]]) *"[[Androslanna]]" ([[Terentius]]) *"[[Angela tuhk]]" ([[Frank McCourt]]) *"[[Ankruketi lõpp on laulu algus]]" ([[Ilmar Laaban]]) *"[[Antigone (Sophoklese näidend)|Antigone]]" ([[Sophokles]]) *"[[Antonius ja Kleopatra]] ([[William Shakespeare]]) *"[[Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus]]" ([[Indrek Hargla]]) *"[[Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus]]" ([[Indrek Hargla]]) *"[[Arabella, mereröövli tütar]]" ([[Aino Pervik]]) *[[aranjakad]] *"[[Arbuusisuhkrus]]" ([[Richard Brautigan]]) *"[[Argipäev]]" ([[Oskar Luts]]) *"[[Argonautika]]" ([[Apollonios Rhodoselt]]) *"[[Arkaadia (Stoppard)|Arkaadia]]" ([[Tom Stoppard]]) *"[[Armastuse lugu]]" ([[Erich Segal]]) *"[[Armastus kolme apelsini vastu]]" (muinasjutt) *"[[Armastus kolme apelsini vastu (näidend)|Armastus kolme apelsini vastu]]" ([[Carlo Gozzi]]) *"[[Arst vastu tahtmist]]" ([[Molière]]) *"[[Asum (romaan)|Asum]]" ([[Isaac Asimov]]) *"[[Atharvaveeda]]" *"[[Augud]]" ([[Louis Sachar]]) *"[[August Oja päevaraamat]]" ([[Merle Karusoo]]) *"[[Augustivalgus]]" ([[William Faulkner]]) *"[[Ay, Carmela!]]" ([[José Sanchis Sinisterra]]) ==B== *"[[Bambi]]" ([[Felix Salten]]) *"[[Bard Beedle'i lood]]" ([[J. K. Rowling]]) *"[[Baskerville'ide koer]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Beowulf]]" (anglosaksi eepos) *"[[Berliini paplid]]" ([[Anne B. Ragde]]) *"[[Berülldiadeemi mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *[[Bhagavadgītā]] (osa [[Vyāsa]] eeposest "[[Mahābhārata]]") *"[[Biarmia (poeem)|Biarmia]]" ([[Kallistrat Žakov]]) *"[[Billy Bathgate]]" ([[Edgar Lawrence Doctorow]]) *"[[Blue Remembered Earth]]" ([[Alastair Reynolds]]) *"[[Boscombe'i oru mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *[[braahmanad]] *"[[Bremeni linna moosekandid]]" ([[vennad Grimmid]]) *"[[Brisingr]]" ([[Christopher Paolini]]) *"[[Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus]] ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Bruno's Dream]]" ([[Iris Murdoch]]) *"[[Bullerby lapsed]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Birdy]]" ([[William Wharton]]) ==C== *"[[Canterbury lood]]" ([[Geoffrey Chaucer]]) *"[[Casino Royale]]" ([[Ian Fleming]]) *"[[Changhen ge]]" ([[Bai Juyi]]) *"[[Charles Augustus Milvertoni mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Charlie ja šokolaadivabrik]]" ([[Roald Dahl]]) *"[[Charlotte koob võrku]]" ([[Elwyn Brooks White]]) *"[[Check out]]" ([[Kaur Kender]]) *"[[Colomba]]" ([[Prosper Mérimée]]) ==D== *"[[Da Vinci kood]]" ([[Dan Brown]]) *"[[Danny, maailma parim]]" ([[Roald Dahl]]) *"[[Dekameron]]" ([[Giovanni Boccaccio]]) *"[[Dina raamat]]" ([[Herbjørg Wassmo]]) *"[[Direktor. Ühe turu erastamise lugu]]" ([[Andres Anvelt]]) *"[[Dorian Gray portree]]" ([[Oscar Wilde]]) *"[[Draama Liivimaal]]" ([[Jules Verne]]) *"[[Džuudopoisid]]" ([[Janno Põldma]]) *"[[Dublinlased]]" ([[James Joyce]]) *"[[Dumbo]]" ([[Helen Aberson]] ja [[Harold Perl]]) *"[[Düün]]" ([[Frank Herbert]]) ==E== *"[[Ebahaige]]" ([[Molière]]) *"[[Ebanormaalne]]" ([[Kaur Kender]]) *"[[Edevuse laat]]" ([[William Makepeace Thackeray]]) *"[[Edevuse tuleriit]]" ([[Tom Wolfe]]) *"[[Egeri tähed]]" ([[Géza Gárdonyi]]) *"[[Egilli saaga]]" *"[[Ei lähe kõrvalteed]]" *"[[Ei saa mitte vaiki olla]]" ([[Anna Haava]]) *"[[Eile nägin ma Eestimaad!]]" ([[Juhan Liiv]]) *"[[Eiríkr Punase saaga]]" *"[[Ela ja lase teistel surra]]" ([[Ian Fleming]]) *"[[Elu allikad]]" ([[Mihkel Mutt]]) *"[[Elu ja armastus]]" ([[A. H. Tammsaare]]) *"[[Emajõe kallastelt Jäämereni]]" *"[[Emajõe ääres kasvanud]]" *"[[Eragon]]" ([[Christopher Paolini]]) *"[[Erakordselt vali ja uskumatult lähedal]]" ([[Jonathan Safran Foer]]) *"[[Erakvähid (romaan)|Erakvähid]]" ([[Anne B. Ragde]]) *"[[Etüüd punases]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) ==F== *"[[Fantastiline valgus]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Fantastilised elukad ja kust neid leida]]" *"[[Faust (Goethe)|Faust]]" ([[Johann Wolfgang von Goethe]]) *"[[Felix Ormusson]]" ([[Friedebert Tuglas]]) *"[[Frankenstein]]" ([[Mary Shelley]]) *"[[Fredegunde, Neustria kuninganna]]" ([[Raivo Seppo]]) ==G== *"[[Gei wo laoye mai yugan]]" ([[Gao Xingjian]]) *"[[Georgica]]" ([[Vergilius]]) *"[[Giovanni tuba]]" ([[James Baldwin]]) *"[[Gloria Scott]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Gomorra (Saviano)|Gomorra]]" ([[Roberto Saviano]]) *"[[Goodbye, Mr. Chips]]" ([[James Hilton]]) *"[[Gösta Berlingi saaga]]" ([[Selma Lagerlöf]]) ==H== *"[[Haapsalu detektiiv]]" ([[Juhan Paju]]) *"[[Hamlet]]" ([[William Shakespeare]]) *"[[Harry Potter ja Azkabani vang]]" ([[J. K. Rowling]]) *"[[Harry Potter ja Fööniksi Ordu]]" (J. K. Rowling) *"[[Harry Potter ja saladuste kamber]]" (J. K. Rowling) *"[[Harry Potter ja segavereline prints]]" (J. K. Rowling) *"[[Harry Potter ja surma vägised]]" (J. K. Rowling) *"[[Harry Potter ja tarkade kivi]]" (J. K. Rowling) *"[[Harry Potter ja tulepeeker]]" (J. K. Rowling) *"[[Harti sõda]]" ([[John Katzenbach]]) *"[[Hea meremeeste hoidja]]" ([[Juhan Smuul]]) *"[[Hea sadam]]" ([[August Mälk]]) *"[[Hea uus ilm]]" ([[Aldous Huxley]]) *"[[Heliseb-kõliseb...]]" ([[Teet Kallas]]) *"[[Hernani]]" ([[Victor Hugo]]) *"[[Hiired tuules]]" ([[Mihkel Mutt]]) *"[[Hiirelõks (näidend)|Hiirelõks]]" ([[Agatha Christie]]) *"[[Hiiu lossist – Siberisse]]" ([[Mihkel Aitsam (1877-1953)|Mihkel Aitsam]]) *"[[Hilja novembris]]" ([[Tove Jansson]]) *"[[Hirmu org]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Hingede öö]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Hirvekütt]]" ([[James Fenimore Cooper]]) *"[[Hobune, kes kaotas prillid ära]]" ([[Hannu Mäkelä]]) *"[[Hommikueine Tiffany juures]]" ([[Truman Capote]]) *"[[Hommiku pool Eedenit]]" ([[John Steinbeck]]) *"[[Honors at Dawn]]" ([[Arthur Miller]]) *"[[Hookuspookus]]" ([[Kurt Vonnegut]]) *"[[House of Suns]]" ([[Alastair Reynolds]]) *"[[Hugo Cabret' leiutis]]" ([[Brian Selznick]]) *"[["Hukkunud Alpinisti" hotell]]" ([[Arkadi Strugatski]], [[Boriss Strugatski]]) *"[[Hulkur Rasmus]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Hõbelauk]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Hõbevalge]]" ([[Lennart Meri]]) *"[[Hõbevalgem]]" (Lennart Meri) *"[[Häbbi sellel', kes petta tahhab!]] ([[Peter Andreas Johann Steinsberg]]) *"[[Häda ellujäänuile]] ([[Daniel Woodrell]]) *"[[Hääletu ruum]]" ([[Herbjørg Wassmo]]) *"[[Hüljatud]]" ([[Victor Hugo]]) *"[[Hüvasti, kollane kass]]" ([[Mati Unt]]) ==I== *"[[Idioot (Dostojevski)|Idioot]]" ([[Fjodor Dostojevski]]) *"[[Idioot (Gailit)|Idioot]]" ([[August Gailit]]) *"[[Igitee]]" ([[Antti Tuuri]]) *"[[Ilias]]" ([[Homeros]]) *"[[Ilusast naisest ei saa head muumiat]]" ([[Aarne Ruben]]) *"[[Imede saar]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Inglid Ameerikas]]" ([[Tony Kushner]]) *"[[Inglise patsient]]" ([[Michael Ondaatje]]) *"[[Inimese saatus]]" ([[Mihhail Šolohhov]]) *"[[Inimese teekond]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Inimorjusest]]" ([[William Somerset Maugham]]) *"[[Insener Garini hüperboloid]]" ([[Aleksei Tolstoi]]) *"[[Inseneri pöidla mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Intervjuu vampiiriga (romaan)|Intervjuu vampiiriga]]" ([[Anne Rice]]) *"[[Isad ja pojad]]" ([[Ivan Turgenev]]) *"[[Ivanhoe]]" ([[Walter Scott]]) ==J== *"[[J. Alfred Prufrocki armulaul]]" ([[T. S. Eliot]]) *"[[Ja päike tõuseb]]" ([[Ernest Hemingway]]) *"[[Ja taamal laulavad metsad]]" ([[Trygve Gulbranssen]]) *"[[Jadžurveeda]]" *"[[Janu (Valev Uibopuu romaan)|Janu]]" ([[Valev Uibopuu]]) *"[[Jevgeni Onegin]]" ([[Aleksandr Puškin]]) *"[[Jobu (Vilde)|Jobu]]" ([[Eduard Vilde]]) *"[[Julio Jurenito]]" ([[Ilja Ehrenburg]]) *"[[Jumalaema kirik Pariisis]]" ([[Victor Hugo]]) *"[[Jumalik komöödia]]" ([[Dante Alighieri]]) *"[[Jussikese seitse sõpra]]" ([[Silvi Väljal]]) *"[[Justine]]" ([[markii de Sade]]) *"[[Juudit (näidend)|Juudit]]" ([[A. H. Tammsaare]]) *"[[Jäljed lumel]]" ([[Georgi Brjantsev]]) *"[[Jälle need naksitrallid. Esimene raamat]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Jälle need naksitrallid. Teine raamat]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Järeltulijad]]" ([[Kaui Hart Hemmings]]) *"[[Jänese aasta]]" ([[Arto Paasilinna]]) *"[[Jääauku]]" ([[Helga Nõu]]) *"[[Jää ja tule laul]]" ([[George R. R. Martin]]) *"[[Jäälätted]]" ([[Bernard Kangro]]) ==K== *"[[Kaame sõduri mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kabiri laulud]]" ([[Kabir]]) *"[[Kadunud peigmehe juhtum]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kadri (Rannamaa)|Kadri]]" ([[Silvia Rannamaa]]) *"[[Kadunud paremäär-kaitsja mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kadunud viiuldaja]]" ([[Juhan Paju]]) *"[[Kaelkirjak (Kivirähk)|Kaelkirjak]]" ([[Andrus Kivirähk]]) *"[[Kaelkirjaku kael]]" ([[Judith Schalansky]]) *"[[Kahekordne mäng]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Kahe ookeani saladus]]" ([[Grigori Adamov]]) *"[[Kaitseala (luulekogu)|Kaitseala]]" ([[Kristiina Ehin]]) *"[[Kajakas (Tšehhov)|Kajakas]]" ([[Anton Tšehhov]]) *"[[Kaka ja kevad]]" ([[Andrus Kivirähk]]) *"[[Kaklusklubi]]" ([[Chuck Palahniuk]]) *"[[Kaks kantsi]]" ([[J. R. R. Tolkien]]) *"[[Kaks kaptenit]]" ([[Venjamin Kaverin]]) *"[[Kalevala]]" ([[Elias Lönnrot]]) *"[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]" ([[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]) *"[[Kalle Blomkvist ja Rasmus]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Kallis härra Q]]" ([[Aino Pervik]]) *"[[Kammeljas (Grass)|Kammeljas]]" ([[Günter Grass]]) *"[[Kangelane tiigrinahas]]" ([[Šotha Rusthaveli]]) *"[[Kangelased nagu meie]]" ([[Thomas Brussig]]) *"[[Kapsapea]]" ([[Oskar Luts]]) *"[[Kapten Corelli mandoliin]] ([[Louis de Bernières]]) *"[[Kapten Granti lapsed]]" ([[Jules Verne]]) *"[[Kapten Hatterase seiklused]]" ([[Jules Verne]]) *"[[Karbiküla]]" ehk "Karbitänav" ([[John Steinbeck]]) *"[[Karlsson katuselt hiilib jälle]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Karlsson katuselt lendab jälle]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Karge meri]]" ([[August Gailit]]) *"[[Karmavõlad]]" ([[Inga Raitar]]) *"[[Karu süda]]" ([[Nikolai Baturin]]) *"[[Kas androidid unistavad elektrilammastest?]]" ([[Philip K. Dick]]) *"[[Kass arvab, et...]]" ([[Leida Kibuvits]]) *"[[Kassett '88]]", luulekassett ([[Ringo Ringvee]], [[Karl Martin Sinijärv]], [[Tõnu Trubetsky]], [[Märt Väljataga]]) *"[[Kassimäng]]" ([[István Örkény]]) *"[[Kasuema (Rannamaa)|Kasuema]]" ([[Silvia Rannamaa]]) *"[[Katk (Camus)|Katk]]" ([[Albert Camus]]) *"[[Kauka jumal]]" ([[August Kitzberg]]) *"[[Kaunitar ja koletis]]" *"[[Keisri hull]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Kellavärgiga apelsin]]" ([[Anthony Burgess]]) *"[[Kellel on Venemaal hea elada]]" ([[Nikolai Nekrassov]]) *"[[Kellele lüüakse hingekella]]" ([[Ernest Hemingway]]) *"[[Kesköö raamatukogu]]" ([[Matt Haig]]) *"[[Keskööpäike]]" ([[Stephenie Meyer]]) *"[[Kessu ja Tripp]]" ([[Robert Vaidlo]]) *"[[Kevade]]" ([[Oskar Luts]]) *"[[Kevadkülvi volinik]]" ([[Karl Helemäe]]) *"[[Kihnu-Jõnn ehk Metskapten]]" ([[Juhan Smuul]]) *"[[Kilplased]]" ([[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]) *"[[Kirjad India ookeanilt]]" ([[Georg Kirsberg]]) *"[[Kirjad Sõgedate külast]]" ([[Juhan Smuul]]) *"[[Kirju liblika suvi]]" ([[Leelo Tungal]]) *"[[Kirjutajad]]" ([[Maimu Berg]]) *"[[Klaasist loomaaed]]" ([[Tennessee Williams]]) *"[[Klaasist võti]]" ([[Dashiell Hammett]]) *"[[Klaaspärlimäng]]" ([[Hermann Hesse]]) *"[[Klounid ja faunid]]" ([[August Gailit]]) *"[[Kodanlasest aadlimees]]" ([[Molière]]) *"[[Koduabiline]]" ([[Kathryn Stockett]]) *"[[Kodune patsient]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kogutud novellid I–III]]" ([[August Gailit]]) *"[[Koidukuma]]" ([[Stephenie Meyer]]) *"[[Koit ja Hämarik]]" ([[Friedrich Robert Faehlmann]]) *"[[Kollane nägu]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kolm musketäri]]" ([[Alexandre Dumas vanem]]) *"[[Kolm põrsakest]]" (muinasjutt) *"[[Kolme Garridebi mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kolme katku vahel]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Kolme raamat]]" ([[Lloyd Alexander]]) *"[[Kolme ärkliga maja mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kolme üliõpilase mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kolmekrossiooper]]" ([[Bertolt Brecht]]) *"[[Kool piiril]] ([[Géza Ottlik]]) *"[[Kreeka keele tõlk]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kriipsukujukeste mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kristus peatus Ebolis]]" ([[Carlo Levi]]) *"[[Kroonu onu]]" ([[Juhan Kunder]]) *"[[Kui Anija mehed Tallinnas käisid]]" ([[Eduard Vilde]]) *"[[Kui päike läheb looja]]" ([[August Gailit]]) *"[[Kui tuvid kadusid]]" ([[Sofi Oksanen]]) *"[[Kui tähtis on olla tõsine]]" ([[Oscar Wilde]]) *"[[Kuidas kuningas kuu peale kippus]]" ([[Joachim Knauth]]) *"[[Kujuteldavate olendite raamat]]" ([[Jorge Luis Borges]]) *"[[Kuldmamma]]" ([[Aleksander Heintalu]]) *"[[Kuldne karikas]]" ([[Henry James]]) *"[[Kuldrannake]]" ([[Ado Reinvald]]) *"[[Kuldsete näpitsprillide mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused]]" ([[Aleksei Tolstoi]]) *"[[Kultuuritõkestus]]" ([[Kalle Lasn]]) *"[[Kummardus Katalooniale]]" ([[George Orwell]]) *"[[Kuninga tagasitulek]]" ([[J. R. R. Tolkien]]) *"[[Kuninga uued rõivad]]" ([[Hans Christian Andersen]]) *"[[Kuningal on külm]]" ([[A. H. Tammsaare]]) *"[[Kuningas Lear]]" ([[William Shakespeare]]) *"[[Kuningas Oidipus]]" ([[Sophokles]]) *"[[Kunksmoor]]" ([[Aino Pervik]]) *"[[Kuradijala mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kuristik rukkis]]" ([[Jerome David Salinger]]) *"[[Kuritöö ja karistus]]" ([[Fjodor Dostojevski]]) *"[[Kuu aega maal]]" ([[Ivan Turgenev]]) *"[[Kuue Napoleoni mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kuukivi (Collins)|Kuukivi]]" ([[Wilkie Collins]]) *"[[Kuulsa kliendi mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kuulsuse narrid]]" ([[Eduard Bornhöhe]]) *"[[Kuunar "Kolumbus"]]" ([[Nikolai Trublaini]]) *"[[Kõik see silmale nähtamatu valgus]]" ([[Anthony Doerr]]) *"[[Kõrboja peremees]]" ([[A. H. Tammsaare]]) *"[[Kõrge Kuningas]]" ([[Lloyd Alexander]]) *"[[Kõrgest soost poissmehe mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Kärbes (raamat)|Kärbes]]" (A. H. Tammsaare) *"[[Kärbeste jumal]]" ([[William Golding]]) *[[Käsu Hansu nutulaul]] ([[Käsu Hans]]) *"[[Kääbik, ehk sinna ja tagasi]]" ([[J. R. R. Tolkien]]) *"[[Küla põleb kahest otsast]]" ([[Raimond Kolk]]) *"[[Külm halastus]]" ([[Daniel Woodrell]]) *"[[Külmale maale]]" ([[Eduard Vilde]]) *"[[Kümme väikest neegrit]]" ([[Agatha Christie]]) *"[[Kütt (romaan)|Kütt]]" ([[James Aldridge]]) *"[[Küünlad põlevad lõpuni]]" ([[Sándor Márai]])) ==L== *"[[Laevastikuleping]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Lahtine aken]]" ([[Andrzej Piwowarczyk]]) *"[[L'Astrée]]" ([[Honoré d'Urfé]]) *"[[Lasud kodutänaval]]" ([[Juhan Paju]]) *"[[Laul Haiavatast]]" ([[Henry Wadsworth Longfellow]]) *"[[Laul tulipunasest lillest]]" ([[Johannes Linnankoski]]) *"[[Laulude raamat]]" *"[[Leedi Frances Carfaxi kadumine]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Leedi Windermere'i lehvik]]" ("[[Oscar Wilde]]") *"[[Lembitu (poeem)|Lembitu]]" ([[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]) *"[[Lembitu (romaan)|Lembitu]]" ([[Aristarch Sinkel]]) *"[[Lendluudpall läbi aegade]]" ([[J. K. Rowling]]) *"[[Lepatriinupunane]]" ([[Leida Kibuvits]]) *"[[Lepitus]]" ([[Ian McEwan]]) *"[[Libahunt (Kitzberg)|Libahunt]]" ([[August Kitzberg]]) *"[[Liblikas (Kivirähk)|Liblikas]]" ([[Andrus Kivirähk]]) *"[[Liblikas ja peegel]]" ([[Jaan Kaplinski]]) *"[[Liivakella sanatoorium]]" ([[Bruno Schulz]]) *"[[Limpa ja mereröövlid]]" ([[Andrus Kivirähk]]) *"[[Linnud (Aristophanes)|Linnud]]" ([[Aristophanes]]) *"[[Lipamäe]]" ([[Wimberg]]) *"[[Lissaboni öö]]" ([[Erich Maria Remarque]]) *"[[Llyri loss]]" ([[Lloyd Alexander]]) *"[[Lohe hambad]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Lohejooksja]]" ([[Khaled Hosseini]]) *"[[Lohetätoveeringuga tüdruk]]" ([[Stieg Larsson]]) *"[[Lolita]]" ([[Vladimir Nabokov]]) *"[[Loojangul lahkume Tallinnast]]" ([[Einar Sanden]]) *"[[Looritatud üürniku mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Lugu Igori sõjaretkest]]" *"[[Lugu lendavate taldrikutega]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Luus]]" ([[Peeter Sauter]]) *"[[Lõvi, nõid ja riidekapp]]" ([[C. S. Lewis]]) *"[[Lõvilaka mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Läänerindel muutuseta]]" ([[Erich Maria Remarque]]) ==M== *"[[Ma armastasin sakslast]]" ([[A. H. Tammsaare]]) *"[[Ma armastasin venelast]]" ([[Maimu Berg]]) *"[[Maa ja rahvas]]" ([[Rudolf Sirge]]) *"[[Maag (Fowles)|Maag]]" ([[John Fowles]]) *"[[Maailmavalitseja]]" ([[Aleksandr Beljajev]]) *"[[Maaklerikontori ametnik]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Maamõõtjate ajad]]" ([[Reinis Kaudzīte]] ja [[Matīss Kaudzīte]]) *"[[Mabinogion]]" *"[[Macbeth]]" ([[William Shakespeare]]) *"[[Madlike]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Madlike ja Jaanikingu põnn]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Mahtra sõda (Vilde)|Mahtra sõda]]" ([[Eduard Vilde]]) *"[[Malakas]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Malta pistrik]]" ([[Dashiell Hammett]]) *"[[The Man Who Had All the Luck]]" ([[Arthur Miller]]) *"[[Manas]]" *[[Mandariinid (Beauvoir)|"Mandariinid"]] ([[Simone de Beauvoir]]) *"[[Mandžuuria kandidaat]]" ([[Richard Cordon]]) *"[[Manon Lescaut]]" ([[Antoine François Prévost]]) *"[[Mao tee kalju peal]]" ([[Torgny Lindgren]]) *"[[Marraskil taevas]]" ([[Herbjørg Wassmo]]) *"[[Marsi printsess]]" ([[Edgar Rice Burroughs]]) *"[[Marslane (romaan)|Marslane]]" ([[Andy Weir]]) *"[[Mary Poppins (raamat)|Mary Poppins]]" (raamat; [[P. L. Travers]]) *"[[Mary Poppins (raamatusari)|Mary Poppins]]" (raamatusari; [[P. L. Travers]]) *"[[Mastorava]]" ([[Aleksandr Šaronov]] jt) *"[[Mazarini kalliskivi mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Max ja Moritz]]" ([[Wilhelm Busch]]) *"[[Medeia (näidend)|Medeia]]" ([[Euripides]]) *"[[Meeletu]]" ([[Jaan Tätte]]) *"[[Meelis (Kippel)|Meelis]]" ([[Enn Kippel]]) *"[[Mees, kes jäi ellu]]" ([[Michael Punke]]) *"[[Mees, kes teadis ussisõnu]]" ([[Andrus Kivirähk]]) *"[[Mees lamas surnult]]" ([[Ngaio Marsh]]) *"[[Meeter ja Demeeter]]" ([[Hasso Krull]]) *"[[Meie mees Havannas]]" ([[Graham Greene]]) *"[[Meister ja Margarita]]" ([[Mihhail Bulgakov]]) *"[[Meisterdetektiiv Blomkvist]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Me peame rääkima Kevinist]]" ([[Lionel Shriver]]) *"[[Meluha surematud]]" ([[Amish Tripathi]]) *"[[Merkuuri tütar]]" ([[Aili Paju]]) *"[[Mesilased (romaan)|Mesilased]]" ([[Meelis Friedenthal]]) *"[[Mesmeri ring]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Mida teha emaga]]" ([[Mari Saat]]) *"[[Midnight Express]]" ([[Billy Hayes]] ja [[William Hoffer]]) *"[[Miia-Milla-Manda]]" ([[Joyce Lankester Brisley]]) *"[[Mina, robot]]" ([[Isaac Asimov]]) *"[[Mingem üles mägedele]]" ([[Mihkel Veske]]) *"[[Minu inimesed]]" ([[Chalice]]) *"[[Minu lapsepõlve Paganamaa]]" ([[Julius Ungru]]) *"[[Minu pere ja muud loomad]]" ([[Gerald Durrell]]) *"[[Misantroop]]" ([[Molière]]) *"[[Mitu suve ja kevadet]]" ([[Jaan Kaplinski]]) *"[[Moll Flanders]]" ([[Daniel Defoe]]) *"[[Momo]]" ([[Michael Ende]]) *"[[Morelya Manthony saladused]]" ([[Maiu Laaneoja]]) *"[[Moskva–Petuški]]" ([[Venedikt Jerofejev]]) *"[[Mowgli]]" ([[Rudyard Kipling]]) *"[[Mudasegaja armuke]]" ([[Juhan Paju]]) *"[[Muinasmaa]]" ([[August Gailit]]) *"[[Mu isamaa on minu arm]]" ([[Lydia Koidula]]) *"[[Muhu monoloogid]]" ([[Juhan Smuul]]) *"[[Musgrave'i rituaal]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Must kohv (Christie)|Must kohv]]" ([[Agatha Christie]]) *"[[Must nool]]" ([[Robert Louis Stevenson]]) *"[[Must pada]]" ([[Lloyd Alexander]]) *"[[Must vihm]]" ([[Masuji Ibuse]]) *"[[Musta mantliga mees]]" ([[Eduard Vilde]]) *"[[Musta Peetri mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Musta risti ikke all]]" ([[Aristarch Sinkel]]) *"[[Muumipapa ja meri]]" ([[Tove Jansson]]) *"[[Muumipapa memuaarid]]" ([[Tove Jansson]]) *"[[Mõistus ja tunded]]" ([[Jane Austen]]) *"[[Mõned päevad septembris]]" ([[Raimond Kolk]]) *"[[Mõrsjalinik]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Mõrv golfiväljakul]]" ([[Agatha Christie]]) *"[[Mõrv Idaekspressis]]" ([[Agatha Christie]]) *"[[Mõrvad Mesopotaamias]]" ([[Agatha Christie]]) *"[[Mõõgaga mõõdetud maa]]" ([[Aristarch Sinkel]]) *"[[Mäeküla piimamees]]" ([[Eduard Vilde]]) *"[[Mäng sõiduplaaniga]]" ([[Seichō Matsumoto]]) *"[[Märgutuled Padalaiul]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Müürililleks olemise iseärasused]]" ([[Stephen Chbosky]]) ==N== *"[[Naeruväärsed eputised]]" ([[Molière]]) *"[[Nagu teile meeldib]]" ([[William Shakespeare]]) *"[[Naiste maailm]]" ([[Henn-Kaarel Hellat]]) *"[[Naksitrallid. Esimene raamat]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Naksitrallid. Teine raamat]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Naljakas tüdruk]]" ([[Nick Hornby]]) *"[[Nardid]]" *"[[Neio koolulaul & Suurõq sajaq]]" ([[Anne Vabarna]]) *"[[Neli monoloogi Püha Jüri asjus]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Nelja märk]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Neuromant]]" ([[William Gibson]]) *"[[Nibelungide laul]]" *"[[Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi]]" ([[Selma Lagerlöf]]) *"[[Nimed marmortahvlil]]" ([[Albert Kivikas]]) *"[[No Country for Old Men]]" ([[Cormac McCarthy]]) *"[[Noore Wertheri kannatused]]" ([[Johann Wolfgang von Goethe]]) *"[[Noored hinged]]" (A. H. Tammsaare) *"[[Noorkuu (Meyer)|Noorkuu]]" ([[Stephenie Meyer]]) *"[[Norwoodi ehitusmeistri mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Nukitsamees]]" ([[Oskar Luts]]) *"[[Nullpunkt (romaan)|Nullpunkt]]" ([[Margus Karu]]) *"[[Nõidur]]" ([[Andrzej Sapkowski]]) *"[[Nõiduse õpilane]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Nõmmekingsepad]]" ([[Aleksis Kivi]]) *[["Nähtamatu laps" ja teisi jutte]] ([[Tove Jansson]]) *"[[Nähtamatu mees]]" ([[Herbert George Wells]]) *"[[Näitlikud novellid]]" ([[Miguel de Cervantes]]) *"[[Näkimadalad (romaan)|Näkimadalad]]" ([[Herman Sergo]]) *"[[Näljamängud]]" ([[Suzanne Collins]]) *"[[Näota mõrvarid]]" ([[Henning Mankell]]) *"[[Närvitrükk]]" ([[Joel Sang]], [[Toomas Liiv]], [[Jüri Üdi]], [[Johnny B. Isotamm]]) ==O== *"[[Odüsseia]]" ([[Homeros]]) *"[[Ohtlik jaanipäev]]" ([[Tove Jansson]]) *"[[Ohtlikud suhted]]" ([[Pierre Choderlos de Laclos]]) *"[[Ohvrilaev]]" ([[Gert Helbemäe]]) *"[[Ohvrisuits]]" ([[Gustav Suits]]) *"[[Oikumeeni äärel]]" ([[Ivan Jefremov]]) *"[[Olemise talumatu kergus]]" ([[Milan Kundera]]) *"[[Olen kolmeteistkümne aastane]]" ([[Merle Karusoo]]) *"[[Oliver Twist]]" ([[Charles Dickens]]) *"[[Ooperikummitus]]" ([[Gaston Leroux]]) *"[[Orlando furioso]]" ([[Ludovico Ariosto]]) *"[[Oskar ja asjad]]" ([[Andrus Kivirähk]]) *"[[Ossiani laulud]]" ([[James Macpherson]]) *"[[Ostře sledované vlaky]]" ([[Bohumil Hrabal]]) *"[[Othello]]" ([[William Shakespeare]]") ==P== *"[[Paat (romaan)|Paat]]" ([[Kauksi Ülle]]) *"[[Padjamärkmed]]" ([[Sei Shōnagon]]) *"[[Pahupidikool kukub kokku]]" ([[Louis Sachar]]) *"[[Pahupidikooli isemoodi lood]]" ([[Louis Sachar]]) *"[[Paigallend]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Pajupill (raamat)|Pajupill]]" ([[Juhan Jaik]]) *[[Palestiina laul]] ([[Walther von der Vogelweide]]) *"[[Palgasõdur. Üksik hunt]]" ([[Kalle Klandorf]]) *"[[Pál-tänava poisid]]" ([[Ferenc Molnár]]) *"[[Pantrikuru vangid]]" ([[Vahtang Ananjan]]) *"[[Pappkarbi mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Paradiisi Illu]]" ([[Lembit Kivisaar]]) *"[[Paradiisi pärisperenaine]]" ([[Leida Kibuvits]]) *"[[Parzival]]" ([[Wolfram von Eschenbach]]) *"[[Patrioot (Pratchett)|Patrioot]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Peata ratsanik]]" ([[Thomas Mayne Reid]]) *"[[Peenike punane joon]]" ([[James Jones]]) *"[[Peer Gynt]]" ([[Henrik Ibsen]]) *"[[Peeter Lätlane]]" ([[Georges Simenon]]) *"[[Peko (eepos)|Peko]]" ([[Anne Vabarna]]) *"[[Pelikani memorandum]]" ([[John Grisham]]) *"[[Pensionärist maalermeistri mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Peterburg]]" ([[Andrei Belõi]]) *"[[Pidu katku ajal]] ([[Aleksandr Puškin]]) *"[[Pii elu]]" ([[Yann Martel]]) *"[[Pikad sammud]]" ([[A. H. Tammsaare]]) *"[[Pime raamat]]" ([[Toomas Raudam]]) *"[[Pimeda klaasverandaga maja]]" ([[Herbjørg Wassmo]]) *"[[Pinnaletõus]]" ([[Margaret Atwood]]) *"[[Pinocchio seiklused]]" ([[Carlo Collodi]]) *"[[Pipi Pikksukk (raamat)|Pipi Pikksukk]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Pisuhänd]]" ([[Eduard Vilde]]) *"[[Plekktrumm]]" ([[Günter Grass]]) *"[[Pogo (Tõnu Trubetsky luulekogu)|Pogo]]" ([[Tõnu Trubetsky]]) *"[[Polaarekspress (raamat)|Polaarekspress]]" ([[Chris Van Allsberg]]) *"[[Pommeri aed]]" ([[Mats Traat]]) *"[[Popi ja Huhuu]]" ([[Friedebert Tuglas]]) *"[[Popol Vuh]]" *"[[Postiteenistus]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Prints ja kerjus]]" ([[Mark Twain]]) *"[[Priory kooli mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Professor Lillepooli kroonika]]" ([[Herta Laipaik]]) *"[[Professor Martensi ärasõit]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Prohvet Maltsvet]]" ([[Eduard Vilde]]) *"[[Protsess (Kafka)|Protsess]]" ([[Franz Kafka]]) *"[[Puhastus]]" ([[Sofi Oksanen]]) *"[[Punapeade liit]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Punane elavhõbe (romaan)|Punane elavhõbe]]" ([[Andres Anvelt]]) *"[[Punane sorgo]]" ([[Mo Yan]]) *"[[Punase kambri unenägu]]" ([[Cao Xueqin]]) *"[[Punase ringi mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Punaste pöökide mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Purpurne surm]]" ([[August Gailit]]) *"[[Purpurpunaste pilvede maa]]" ([[Arkadi Strugatski]], [[Boriss Strugatski]]) *"[[Purustatud õhuloss]]" ([[Stieg Larsson]]) *"[[Pushing Ice]]" ([[Alastair Reynolds]]) *"[[Puu on puude kõrgune]]" ([[Heiki Vilep]]) *"[[Puulane ja Tohtlane]]" ([[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]) *"[[Põlev lipp]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]" ([[Anton Hansen Tammsaare]]) *"[[Päevanurme]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Päikesevarjutus (Meyer)|Päikesevarjutus]]" ([[Stephenie Meyer]]) *"[[Pärand (Paolini raamat)|Pärand]]" (raamat, [[Christopher Paolini]]) *"[[Pärand (Paolini sari)|Pärand]]" (sari, [[Christopher Paolini]]) *"[[Päris kriminaalne lugu]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Pöial-Liisi]]" ([[Hans Christian Andersen]]) *"[[Pöörane Villemiine]]" ([[Raivo Seppo]]) *"[[Pöördtoolitund]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Püha ja õudne lõhn]]" ([[Robert Kurvitz]]) *"[[Püüa päeva]]" ([[Saul Bellow]]) ==Q== *"[[¡Que viva la música!]]" ([[Andrés Caicedo]]) *"[[Queen Bees and Wannabes]]" ([[Rosalind Wiseman]]) ==R== *"[[Raevuka oja org]]" ([[Benno Voelkner]]) *"[[Rakvere romaan]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Rapuntsel (muinasjutt)|Rapuntsel]]" ([[Jacob Grimm]] ja [[Wilhelm Grimm]]) *"[[Rasmus, Pontus ja Lontu]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Raudsed käed]]" ([[Eduard Vilde]]) *"[[Rehepapp (Kivirähk)|Rehepapp ehk November]]" ([[Andrus Kivirähk]]) *"[[Reigate'i mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Reigi õpetaja]]" ([[Aino Kallas]]) *"[[Reinuvader Rebane]]" ([[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]) *"[[Reis maakera südamesse]]" ([[Jules Verne]]) *"[[Relvis mehed]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Riders to the Sea]]" ([[John Millington Synge]]) *"[[Rigveeda]]" *"[[Riia koerad]]" ([[Henning Mankell]]) *"[[Rist ja rõõm]]" ([[Leida Kibuvits]]) *"[[Ristideta hauad]]" ([[Arved Viirlaid]]) *"[[Ristikoerad]]" ([[Juhan Sütiste]]) *"[[Ristisõitjad]]" ([[August Gailit]]) *"[[Robinson Crusoe (romaan)|Robinson Crusoe]]" ([[Daniel Defoe]]) *"[[Rob Roy]]" ([[Walter Scott]]) *"[[Roger Ackroydi mõrvamine]]" ([[Agatha Christie]]) *"[[Roheline miil (romaan)|Roheline miil]]" ([[Stephen King]]) *"[[Rohelised aasad]]" ([[Anne B. Ragde]]) *"[[Rohelised maskid]]" ([[Holger Pukk]]) *"[[Roheliste lippude reservaat]]" ([[Tiit Tarlap]]) *"[[Rohtaed]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Rolandi laul]]" *"[[Romeo, Julia ja pimedus]]" ([[Jan Otčenášek]]) *"[[Roniva mehe mõistatus]]" *"[[Rooma päevik]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Roosiromaan]]" *"[[Roostevaba mõõk]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Rops]]" ([[Boris Kabur]]) *"[[Rops aitab kõiki]]" ([[Boris Kabur]]) *"[[Rõõmulaul]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Räestu raamat]]" ([[Lauri Sommer]]) *"[[Rändur Taran]]" ([[Lloyd Alexander]]) *"[[Röövlitütar Ronja]]" ([[Astrid Lindgren]]) ==S== *"[[Saabastega kass]]" ([[Charles Perrault]]) *"[[Saatan ihus]]" ([[Raymond Radiguet]]) *"[[Saatanlikud värsid]]" ([[Salman Rushdie]]) *"[[Saatusetus]]" ([[Imre Kertész]]) *"[[Sabatäht]]" ([[Tove Jansson]]) *"[[Sabrina, teismeline nõid]]" *"[[Sada aastat üksildust]]" ([[Gabriel García Márquez]]) *"[[Salaaed]]" ([[Frances Hodgson Burnett]]) *"[[Saladuslik juhtum Stylesis]]" ([[Agatha Christie]]) *"[[Saladuslik saar]]" ([[Jules Verne]]) *"[[Samarkandi amulett]]" ([[Jonathan Stroud]]) *"[[Sannikovi maa (romaan)|Sannikovi maa]]" ([[Vladimir Obrutšev]]) *"[[Sari õnnetuid lugusid]]" ([[Daniel Handler]]) *"[[Sassuuni Davith]]" *"[[Satyricon]]" (tõenäoliselt [[Petronius]]) *"[[Savijalad]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Seaduse ees]]" ([[Franz Kafka]]) *"[[Seeba kuninganna sõrmus]]" ([[Henry Rider Haggard]]) *"[[Seesama jõgi]]" ([[Jaan Kaplinski]]) *"[[Seisab üksi mäe peal]]" ([[Maimu Berg]]) *"[[Seitse aastat Tiibetis]]" ([[Heinrich Harrer]]) *"[[Seitse Teeba vastu (Aischylos)|Seitse Teeba vastu]]" ([[Aischylos]]) *"[[Seitsmes laps]]" ([[Erik Valeur]]) *"[[Seitsmes rahukevad]]" ([[Viivi Luik]]) *"[[Sellest mustast mungast]]" ([[Gert Helbemäe]]) *"[[Serafima ja Bogdan]]" ([[Vahur Afanasjev]]) *"[[Shāhnāmeh]]" *"[[Sherlock Holmesi memuaarid]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Sherlock Holmesi märkmeraamat]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Sherlock Holmesi seiklused]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Sherlock Holmesi tagasitulek]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Shirley]]" ([[Charlotte Brontë]]) *"[[Shoscombe Old Place'i mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Sigtuna väravad]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Siidrimaja reeglid]]" ([[John Irving]]) *"[[Siil udus]]" ([[Sergei Kozlov]]) *"[[Siin Põhjatähe all]]" ([[Väinö Linna]]) *"[[Siiski on elu ilus]]" ([[Anna Haava]]) *"[[Siit igavikku (romaan)|Siit igavikku]]" ([[James Jones]]) *"[[Sild Terabithiasse]]" ([[Katherine Paterson]]) *"[[Sild üle Kwai jõe]]" ([[Pierre Boulle]]) *"[[Silmitsen taevast ja mõtteid mõlgutan]] ([[Mõhhailo Petrenko]]) *"[[Simunapäev (luulekogu)|Simunapäev]]" ([[Kristiina Ehin]]) *"[[Sinimandria]]" ([[Hugo Raudsepp]]) *"[[Sinise granaatkivi mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Sinine on sinu taevas]]" ([[Mihkel Raud]]) *"[[Sipelgaõli]]" ([[Leida Kibuvits]]) *"[[Sipsik (raamat)|Sipsik]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Skandaal Böömimaal]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Sofie maailm]]" ([[Jostein Gaarder]]) *"[[Sookoll ja sisalik]]" ([[Aino Pervik]]) *"[[Soomustüdruk]]" ([[Leida Kibuvits]]) *"[[Söekaevurid]]" ([[Émile Zola]]) *"[[Spioon, kes pääses külma käest]]" ([[John le Carré]]) *"[[Stalini lehmad]]" ([[Sofi Oksanen]]) *"[[Sug]]" ([[Cecilie Løveid]]) *"[[Sugulased (romaan)|Sugulased]]" ([[Zsigmond Móricz]]) *"[[Sula (jutustus)|Sula]]" ([[Ilja Ehrenburg]]) *"[[Sulajää]]" ([[Raimond Kolk]]) *"[[Sureva detektiivi mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Surm Hundikaril]]" ([[Juhan Paju]]) *"[[Surm Veneetsias]]" ([[Thomas Mann]]) *"[[Surmahagijas]]" ([[Agatha Christie]]) *"[[Surma ratsanikud]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Surmav Eros]]" ([[Aino Kallas]]) *"[[Sussexi vampiiri mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Suur Gatsby]]" ([[Francis Scott Fitzgerald]]) *"[[Suur maalritöö]]" ([[Ellen Niit]]) *"[[Suured lootused]]" ([[Charles Dickens]]) *"[[Suured tissid ja paks tagumik]]" ([[Mo Yan]]) *"[[Sõda ja rahu]]" ([[Lev Tolstoi]]) *"[[Sõja jalus]]" ([[Ülo Tuulik]]) *"[[Sõjakirves on välja kaevatud]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Sõjaratsu]]" ([[Michael Morpurgo]]) *"[[Sõrmuse Vennaskond]]" ([[J. R. R. Tolkien]]) *"[[Sõrmuste Isand]]" ([[J. R. R. Tolkien]]) *"[[Säärane mulk]]" ([[Lydia Koidula]]) *"[[Südamlik tervitus Venemaalt]]" ([[Ian Fleming]]) *"[[Sügav uni]]" ([[Raymond Chandler]]) *"[[Sügis (Luts)|Sügis]]" ([[Oskar Luts]]) *"[[Sügisball]]" ([[Mati Unt]]) *"[[Süütud enesetapud]]" ([[Jeffrey Eugenides]]) ==Z== *"[[Zadig]]" ([[Voltaire]]) ==T== *"[[Tabamata ime]]" ([[Eduard Vilde]]) *"[[Tabamatus]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Taevakivi]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Tagasitee]]" ([[Erich Maria Remarque]]) *"[[Tahkuna (luulekogu)|Tahkuna]]" ([[Julius Oengo]]) *"[[Tahtamaa]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Tants aurukatla ümber]]" ([[Mats Traat]]) *"[[Tapamaja, korpus viis]]" ([[Kurt Vonnegut]]) *"[[Tarantel (raamat)|Tarantel]]" ([[Herman Matvejev]]) *"[[Tarass Bulba]]" ([[Nikolai Gogol]]) *"[[Tarzan of the Apes]]" ([[Edgar Rice Burroughs]]) *"[[Tasuja]]" ([[Eduard Bornhöhe]]) *"[[Teekond maailma lõppu]]" ([[Mehis Heinsaar]]) *"[[Teise laigu mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Telepaatiline lugu]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Teraspoiss]]" ([[Jüri Parijõgi]]) *"[[The Cat and the Canary]]" ([[John Willard]]) *"[[The Tenant of Wildfell Hall]]" ([[Anne Brontë]]) *"[[Thérèse Raquin]]" ([[Émile Zola]]) *"[[Thor Bridge'i probleem]] ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Tiivad varvaste vahel]]" ([[Tuija Lehtinen]]) *"[[Tisza kaldal]]" ([[Aleksandr Avdejenko]]) *"[[Tolmust ja värvidest]]" ([[Jaan Kaplinski]]) *"[[Tondiöömaja]]" ([[Heino Kiik]]) *"[[Toomas Nipernaadi]]" ([[August Gailit]]) *"[[Tootsi pulm]]" ([[Oskar Luts]]) *"[[Torquato Tasso (Goethe)|Torquato Tasso]]" ([[Johann Wolfgang von Goethe]]) *"[[Trainspotting]]" ([[Irvine Welsh]]) *"[[Trangviksposten]]" ([[Jacob Hilditch]]) *"[[Trollitalv]]" ([[Tove Jansson]]) *"[[Tsementaed]]" ([[Ian McEwan]]) *"[[Tšempionide eine|Tšempionide eine ehk Hüvasti, sinine esmaspäev!]]" ([[Kurt Vonnegut]]) *"[[Tubakas (Pratchett)|Tubakas]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Tuhat hiilgavat päikest]]" ([[Khaled Hosseini]]) *"[[Tuhat ja üks ööd]]" *"[[Tuli ja raud]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Tuli pimendatud linnas]]" ([[Eno Raud]]) *"[[Tunnid]]" ([[Michael Cunningham]]) *"[[Tuuled puhuvad Vaimudemäelt]]" ([[Trygve Gulbranssen]]) *"[[Tuulte pöörises]]" ([[August Kitzberg]]) *"[[Tõde ja õigus]]" ([[A. H. Tammsaare]]) **[[Tõde ja õigus (I)|I raamat]] **[[Tõde ja õigus (II)|II raamat]] **[[Tõde ja õigus (III)|III raamat]] **[[Tõde ja õigus (IV)|IV raamat]] **[[Tõde ja õigus (V)|V raamat]] *"[[Tõde on aja tütar]]" ([[Josephine Tey]]) *"[[Tõestus (näidend)|Tõestus]]" ([[David Auburn]]) *"[[Tähnilise lindi mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Tüdruk, kes mängis tulega]]" ([[Stieg Larsson]]) *"[[Tühirand]]" ([[Mati Unt]]) *"[[Tühja maja mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Türann Oidipus]]" ([[Arne Merilai]]) ==U== *"[[Ubik]]" ([[Philip K. Dick]]) *"[[Udu (King)|Udu]]" ([[Stephen King]]) *"[[Uksekell helises]]" ([[Rex Stout]]) *"[[Ukuaru]]" ([[Veera Saar]]) *"[[Ulysses]]" ([[James Joyce]]) *"[[Umbluu (raamat)|Umbluu]]" ([[Aino Pervik]]) *[[upanišadid]] *"[[Uppuva pardi juhtum]]" ([[Erle Stanley Gardner]]) *"[[Ustav Ülo]]" ([[Jaan Bergmann]]) *"[[Uus evangeelium]]" ([[Voldemar Õun]]) *"[[Uute kivide kasvamine]]" ([[Jaan Kaplinski]]) ==V== *"[[Vabana sündinud]]" ([[Joy Adamson]]) *"[[Vaesed inimesed]]" ([[Fjodor Dostojevski]]) *"[[Vaeste-Patuste alev]]" ([[August Jakobson]]) *"[[Vaheliku vapustused]]" ([[Hugo Raudsepp]]) *"[[Vahid! Vahid!]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]" ([[Jaroslav Hašek]]) *"[[Vaikne Don]]" ([[Mihhail Šolohhov]]) *"[[Vaimude maja (romaan)]]" ([[Isabel Allende]]) *"[[Valge joon Võrumaa kohale]]" ([[Jaan Kaplinski]]) *"[[Valge koer]]" ([[Romain Gary]]) *"[[Valgekihv]]" ([[Jack London]]) *"[[Valge kuningas]]" ([[György Dragomán]]) *"[[Valge tee kutse]]" ([[Juhan Saar]]) *"[[Valgus Koordis]]" ([[Hans Leberecht]]) *"[[Vana daami visiit]]" ([[Friedrich Dürrenmatt]]) *"[[Vanamees ja meri]]" ([[Ernest Hemingway]]) *"[[Vanem (Paolini)|Vanem]]" ([[Christopher Paolini]]) *[[Vanem Edda]] *"[[Varastatud oranž jalgratas]]" ([[Mika Keränen]]) *"[[Varjundid]]" ([[A. H. Tammsaare]]) *"[[Varjuteater (romaan)|Varjuteater]]" ([[Viivi Luik]]) *"[[Vastu hommikut]]" ([[August Gailit]]) *[[veedad]] *"[[Veli Oliver]]" ([[Reet Made]]) *"[[Vennad Lõvisüdamed]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Veskimees]]" ([[Hando Runnel]]) *"[[Videvik (romaan)|Videvik]]" ([[Stephenie Meyer]]) *"[[Videvik (romaanisari)]]" ([[Stephenie Meyer]]) *"[[Vigane mees]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Vihurimäe]]" ([[Emily Brontë]]) *"[[Viies elevant]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Viieteistkümneaastane kapten]]" ([[Jules Verne]]) *"[[Viimane kummardus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Viimane kummardus (jutustus)]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Viimne linn]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Viinakatk]]" ([[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]) *"[[Viis apelsiniseemet]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Viiskümmend halli varjundit]]" ([[E. L. James]]) *"[[Vikatimees (Pratchett)|Vikatimees]]" ([[Terry Pratchett]]) *"[[Viltuse suuga mees]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Vips ja Sulli (lastejutt)|Vips ja Sulli]]" ([[Daniel P. Mannix]]) *"[[Virantanaz]]" ([[Nina Zaitseva]]) *"[[Vistaariamaja mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Volta annab kaeblikku vilet]]" ([[Aarne Ruben]]) *"[[Võlg (Unt)|Võlg]]" ([[Mati Unt]]) *"[[Võlukasukas]]" ([[Ferenc Móra]]) *"[[Võlukübar (Jansson)|Võlukübar]]" ([[Tove Jansson]]) *"[[Võlur Oz]]" *"[[Võlurite Gild]]" ([[Trudi Canavan]]) *"[[Võõras]]" *"[[Vähktõvekorpus]]" ([[Aleksandr Solženitsõn]]) *"[[Väike maja preerias]]" ([[Laura Ingalls Wilder]]) *"[[Väike merineitsi]]" ([[Hans Christian Andersen]]) *"[[Väike prints]]" ([[Antoine de Saint-Exupéry]]) *"[[Väike printsess]]" ([[Frances Hodgson Burnett]]) *"[[Väike reekviem suupillile]]" ([[Enn Vetemaa]]) *"[[Väikesed trollid ja suur veeuputus]]" ([[Tove Jansson]]) *"[[Väikevend ja Karlsson katuselt]]" ([[Astrid Lindgren]]) *"[[Väljakaevamised (Kross)|Väljakaevamised]]" ([[Jaan Kross]]) *"[[Väljasõit rohelisse]]" ([[Arkadi Strugatski]] ja [[Boriss Strugatski]]) *"[[Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad]]" ([[Haruki Murakami]]) ==W== *"[[Waverley]]" ([[Walter Scott]]) *"[[Where the Truth Lies]]" ([[Rupert Holmes]]) *"[[Wikmani poisid]]" ([[Jaan Kross]]) ==Õ== *"[[Õige mehe koda]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Õilsad südamed]]" ([[Karl Ristikivi]]) *"[[Õnne poeg]]" ([[Herbjørg Wassmo]]) *"[[Õnneseen]]" ([[Venda Sõelsepp]]) *"[[Õpilane (Bourget)|Õpilane]]" ([[Paul Bourget]]) *"[[Õpilane (Canavan)|Õpilane]]" ([[Trudi Canavan]]) *"[[Ära]]" ([[Maimu Berg]]) ==Ö== *"[[Öös on asju]]" ([[Mati Unt]]) *"[[Öövahtkond (Pratchett)|Öövahtkond]]" ([[Terry Pratchett]]) ==Ü== *"[[Üheksas laine (romaan)|Üheksas laine]]" ([[Ilja Ehrenburg]]) *"[[Ühe skandaali märkmed]]" ([[Zoë Heller]]) *"[[Ühe suve akvarellid]]" ([[Lilli Promet]]) *"[[Üksildase jalgratturi mõistatus]]" ([[Arthur Conan Doyle]]) *"[[Üle piiri]]" ([[A. H. Tammsaare]]) *"[[Üle rahutu vee]]" ([[August Gailit]]) *"[[Ülemlord]]" ([[Trudi Canavan]]) *"[[Ülesküntud uudismaa]]" ([[Mihhail Šolohhov]]) *"[[Ümera jõel]]" ([[Mait Metsanurk]]) *"[[Ürgne kutse]]" ([[Jack London]]) ==Y== *"[[Yuppiejumal]]" ([[Kaur Kender]]) [[Kategooria:Kirjandusteosed| ]] [[Kategooria:Kirjanduse loendid]] bjlrtmxsljwzebbojkahr05ayw2pqt2 Ajaloolaste loend 0 1155 6184510 5918807 2022-08-27T22:36:45Z Morel 26171 /* V */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[ajaloolane|ajaloolasi]], sealhulgas [[arheoloog]]e. Eesti ajaloolased on ka [[Eesti ajaloolaste loend]]is.'' {{tähed}} ==A== *[[Cornelis van der Aa]] *[[Bjarne Aagaard]] *[[Liivi Aarma]] *[[Wilhelm Abel]] *[[Toomas Abiline]] *[[Abraham ibn Daud]] *[[Andres Adamson]] *[[Johannes Adamson]] *[[Arvid August Afzelius]] *[[Sven Aggesen]] *[[Salme Ahelik]] *[[Toomas Alatalu]] *[[Al-Bīrūnī]] *[[Tiit Aleksejev]] *[[Ljudmila Aleksejeva]] *[[Kaur Alttoa]] *[[Andrei Amalrik]] *[[Andres Andresen]] *[[Norbert Angermann]] *[[Anne-Sirje Annist]] *[[Amar Annus]] *[[Jüri Ant]] *[[Zurab Antšabadze]] *[[Anne Applebaum]] *[[Leonid Arbusow noorem]] *[[Leonid Arbusow vanem]] *[[Ari Þorgilsson]] *[[Küllo Arjakas]] *[[Ernst Moritz Arndt]] *[[Johann Gottfried Arndt]] *[[Gottfried Arnold]] *[[Heino Arumäe]] *[[Frédérique Audoin-Rouzeau]] ==B== *[[Marin Barleti]] *[[Cesare Baronio]] *[[Jorge Basadre]] *[[Michael Bentley]] *[[Veiko Berendsen]] *[[Jürgen Beyer]] *[[Friedrich Bienemann noorem]] *[[Friedrich Bienemann vanem]] *[[Ruth Bettina Birn]] *[[Marc Bloch]] *[[Renāte Blumberga]] *[[Evald Blumfeldt]] *[[Harry Bresslau]] *[[Hermann von Bruiningk]] *[[Otto Brunner]] *[[Alexander Brückner]] *[[Karsten Brüggemann]] *[[Anton Budilovitš]] *[[Friedrich Georg von Bunge]] *[[Igor Bunitš]] *[[Peter Burke]] *[[Nicolaus Busch]] ==C== *[[Norman Cantor]] *[[Edward Hallett Carr]] *[[Iris Chang]] *[[Roger Chartier]] *[[Titus Christiani]] *[[Arno Rafael Cederberg]] *[[Christophorus Cellarius]] *[[Jean-François Champollion]] *[[Michael Clemmesen]] *[[Stephen Cohen]] *[[Robert Digges Wimberly Connor]] *[[Ernst Curtius]] *[[Curtius Rufus]] ==D== *[[Aleksandr Danilov]] *[[Norman Davies]] *[[Natalie Zemon Davis]] *[[Simonas Daukantas]] *[[Kaupo Deemant]] *[[Wilhelm Dilthey]] *[[Aleksandr Djukov]] *[[Alfons Dopsch]] *[[Johann Gustav Droysen]] *[[Simon Džanašia]] *[[Georges Duby]] *[[Will Durant]] ==E== *[[Urmas Eelmäe]] *[[Villi Ehatamm]] *[[Alfonsas Eidintas]] *[[Einhard]] *[[Kristján Eldjárn]] *[[Geoffrey Rudolph Elton]] *[[Peter Englund]] *[[Edith Ennen]] *[[Richard J. Evans]] *[[Gustav von Ewers]] ==F== *[[Lucien Febvre]] *[[Guglielmo Ferrero]] *[[Aleksandr Filippov]] *[[Martin Fogel]] *[[Anatoli Fomenko]] *[[Silvia Forgus]] *[[Kurt Forstreuter]] *[[Robin Lane Fox]] *[[Otto Freymuth]] *[[Wilhelm Christian Friebe]] *[[Robert I. Frost]] ==G== *[[Friedrich Konrad Gadebusch]] *[[Johann Friedrich Gauhe]] *[[Gago Coutinho]] *[[Axel von Gernet]] *[[Edward Gibbon]] *[[Carlo Ginzburg]] *[[Viivi Glass]] *[[Adrian Goldsworthy]] *[[Jason Goodwin]] *[[Pierre Goubert]] *[[Mati Graf]] *[[Otto Greiffenhagen]] *[[Herbert Grundmann]] *[[Mõhhailo Gruševskõi]] *[[Edvardas Gudavičius]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Francesco Guicciardini]] *[[François Guizot]] *[[Lev Gumiljov]] *[[Aron Gurevitš]] *[[Heino Gustavson]] *[[Timur Guzairov]] ==H== *[[Enn Haabsaar]] *[[Arvi Haak]] *[[Rebekka Habermas]] *[[Alex Haley]] *[[Heiki Haljasorg]] *[[Marie Boas Hall]] *[[Johannes Haller]] *[[Martin Hallik]] *[[Vaike Hang]] *[[Jean Hardouin]] *[[François Hartog]] *[[Arnold Christian Theodor Hasselblatt]] *[[Richard Gustav Gotthard Hausmann]] *[[Denis Hay]] *[[Alfred von Hedenström]] *[[Victor Hehn]] *[[Ants Hein]] *[[Hekataios]] *[[Vello Helk]] *[[Mehis Helme]] *[[Rein Helme]] *[[Futa Helu]] *[[Herodotos]] *[[John Hiden]] *[[Toomas Hiio]] *[[Rodney Hilton]] *[[Magnus von Hirschheydt]] *[[Adam Hlebowicz]] *[[Eric Hobsbawm]] *[[Miroslav Hroch]] *[[Huang Xianfan]] *[[Ricarda Huch]] *[[Johan Huizinga]] ==I== *[[Otu Ibius]] *[[Ibn Khaldūn]] *[[Noel Ignatiev]] *[[Heribert Illig]] *[[Magnus Ilmjärv]] *[[Halil İnalcık]] *[[Richard Indreko]] *[[Nicolae Iorga]] *[[Ken Ird]] *[[David Irving]] *[[Igor Ivanov]] ==J== *[[Kalev Jaago]] *[[Kaido Jaanson]] *[[Harold James]] *[[Heinrich Georg von Jannau]] *[[Heinrich Johann von Jannau]] *[[Ea Jansen]] *[[Keith Jenkins]] *[[Carsten Selch Jensen]] *[[Johan Månsson]] *[[Paul Johansen]] *[[Jean de Joinville]] *[[Paul Jordan]] *[[Jordanes]] *[[Julián Juderías]] *[[Tony Judt]] *[[Jaan Jung]] *[[Eino Jutikkala]] *[[Ivo Juurvee]] *[[Leonid Juzefovitš]] *[[Bernhart Jähnig]] *[[Väino-Rahuleid Järv]] *[[Indrek Jääts]] *[[Indrek Jürjo]] *[[Merike Jürjo]] ==K== *[[Vello Kaavere]] *[[Alexis Kagame]] *[[Robert Kagan]] *[[Juhan Kahk]] *[[Peter Kaiser]] *[[Kulno Kala]] *[[Tiina Kala]] *[[Linda Kaljundi]] *[[Aldo Kals]] *[[Julia Kantor]] *[[Nikolai Karamzin]] *[[Toomas Karjahärm]] *[[Andres Kasekamp]] *[[Kadi Kass]] *[[Erich Kaup]] *[[Katrin Kello]] *[[Rudolf Kenkmaa]] *[[Birgit Kibal]] *[[Feliks Kinkar]] *[[Mauri Kiudsoo]] *[[Jüri Kivimäe]] *[[Sirje Kivimäe]] *[[Urmas Klaas]] *[[Olaf-Mihkel Klaassen]] *[[Richard Kleis]] *[[Vassili Kljutševski]] *[[Jakob Koit]] *[[Ján Kollár]] *[[Linda Kongo]] *[[Kurmo Konsa]] *[[Marge Konsa]] *[[Arnold Koop]] *[[Igor Kopõtin]] *[[Reinhart Koselleck]] *[[Jevgeni Kožokin]] *[[Kaarel Kotsar]] *[[Andres Kraas]] *[[Juhan Kreem]] *[[Tiina-Mall Kreem]] *[[Aivar Kriiska]] *[[Friedrich Kruse]] *[[Aleksander Kruusberg]] *[[Tarmo Kulmar]] *[[Olaf Kuuli]] *[[Jüri Kuuskemaa]] *[[Lea Kõiv]] *[[Mait Kõiv]] *[[Enn Küng]] *[[Ain Kütt]] *[[Peter Kyhn]] ==L== *[[Heinrich Laakmann (ajaloolane)|Heinrich Laakmann]] *[[Eduard Laaman]] *[[Mart Laar]] *[[Evald Laasi]] *[[Eerik Laid]] *[[Janet Laidla]] *[[Margus Laidre]] *[[Leo Laks]] *[[Imants Lancmanis]] *[[Valter Lang]] *[[Christian Lous Lange]] *[[Charles Victor Langlois]] *[[Mirkka Lappalainen]] *[[Ivan Lappo]] *[[Endel Laul]] *[[Mati Laur]] *[[Jacques Le Goff]] *[[Emmanuel Le Roy Ladurie]] *[[Henry Charles Lea]] *[[Georg Leets]] *[[Ivar Leimus]] *[[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]] *[[Jens Lieblein]] *[[Herbert Ligi]] *[[Priit Ligi]] *[[Tõnis Liibek]] *[[Allan Liim]] *[[Olev Liivik]] *[[Jüri Linnus]] *[[Titus Livius]] *[[Gustav von Lode]] *[[Aleksander Loit]] *[[Leida Loone]] *[[Nigolas Loone]] *[[Aleksander Looring]] *[[Robert Sabatini López]] *[[Chris Lorenz]] *[[Piret Lotman]] *[[Arthur Lovejoy]] *[[Keith Lowe]] *[[Juhan Luiga]] *[[Tõnis Lukas]] *[[Kersti Lust]] *[[Kristjan Luts]] *[[Leho Lõhmus]] *[[Vello Lõugas]] *[[Mart Lätte]] ==M== *[[Viktor Maamägi]] *[[Madis Maasing]] *[[Gabriel Bonnot de Mably]] *[[Trpimir Macan]] *[[Vahur Made]] *[[Aarno Maliniemi]] *[[Vladimir Maljavin]] *[[Janusz Małłek]] *[[Mati Mandel]] *[[Tadeusz Manteuffel]] *[[Rein Marandi]] *[[Meelis Maripuu]] *[[Lemmit Mark]] *[[Friedrich Fromhold Martens]] *[[Ernst Matrov]] *[[Edgar Mattisen]] *[[Karl Peter Wilhelm Maurenbrecher]] *[[Hugh McLeod]] *[[Sean McMeekin]] *[[Grady McWhiney]] *[[Eero Medijainen]] *[[Pjotr Medovikov]] *[[Henrik Meinander]] *[[Martin Meredith]] *[[Lennart Meri]] *[[Olaf Mertelsmann]] *[[Jüri Metssalu]] *[[Constantin Mettig]] *[[Jules Michelet]] *[[Simo Mikkonen]] *[[James Mill]] *[[Voldemar Miller]] *[[Boriss Mironov]] *[[Arthur Moeller van den Bruck]] *[[Hans Mommsen]] *[[Theodor Mommsen]] *[[Indro Montanelli]] *[[Harri Moora]] *[[Hilda Moosberg]] *[[Nikolai Morozov]] *[[Johann Lorenz von Mosheim]] *[[Andrei Muravjov]] *[[Aadu Must]] *[[Ülle Must]] *[[Ain Mäesalu]] *[[Mihkel Mäesalu]] *[[Anu Mänd]] *[[Vello Mäss]] *[[Heinz von zur Mühlen]] == N == *[[Vello Naaber]] *[[Jaak Naber]] *[[Reet Naber]] *[[Carl Eduard Napiersky]] *[[August Neander]] *[[Helmi Neggo]] *[[Robert Nerman]] *[[Gottlieb Peeter Ney]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Vello Niinoja]] *[[Teodor Wilhelm Niitemaa]] *[[Tiit Noormets]] *[[Eugen von Nottbeck]] *[[Kristo Nurmis]] *[[Mart Nutt]] *[[Toe Nõmm]] == O == *[[Viktor Obet]] *[[Lembit Odres]] *[[Valdur Ohmann]] *[[August Oinas]] *[[Tiiu Oja]] *[[Hanno Ojalo]] *[[Elmar Ojaste]] *[[Nikolai Okulitš-Kazarin]] *[[Hans Oldekop]] *[[Jaan Olvet]] *[[Villem Orav]] *[[Paulus Orosius]] *[[İlber Ortaylı]] *[[Kaido Orula]] *[[Friedrich Theodor Paul von der Osten-Sacken]] *[[Richard August Eduard Ottow]] ==P== *[[Indrek Paavle]] *[[Christian Eduard Pabst]] *[[Irina Paert]] *[[Ago Pajur]] *[[Ernst Paklar]] *[[Hillar Palamets]] *[[Heldur Palli]] *[[Aleksander Panksejev]] *[[Bruno Pao]] *[[Ülo-Kaunileid Parbus]] *[[Tiidu Peter Park]] *[[C. Northcote Parkinson]] *[[Tõnu Parming]] *[[Vassili Passetski]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Carl Julius Albert Paucker]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Viljar Peep]] *[[Artur Peetre]] *[[Jüri Peets]] *[[Olavi Pesti]] *[[Üllar Peterson]] *[[Olaus Petri]] *[[Jaak Pihlak]] *[[Maie Pihlamägi]] *[[Milvi Martina Piir]] *[[Eva Piirimäe]] *[[Helmut Piirimäe]] *[[Kaarel Piirimäe]] *[[Krista Piirimäe]] *[[Pärtel Piirimäe]] *[[Peep Pillak]] *[[Voldemar Pinn]] *[[Henri Pirenne]] *[[Priit Pirsko]] *[[Gert von Pistohlkors]] *[[Ellen Plotnik]] *[[Mihhail Pogodin]] *[[Aleksandr Polunov]] *[[Clive Ponting]] *[[Erik Pontoppidan]] *[[Poseidonios]] *[[Eileen Power]] *[[Heinrich Prants]] *[[Michael Psellos]] *[[Samuel Pufendorf]] *[[Raimo Pullat]] *[[Aivar Põldvee]] *[[Inna Põltsam-Jürjo]] *[[Heiki Pärdi]] *[[Georg Friedrich Pöschmann]] ==R== *[[Aili Raendi]] *[[Jaroslav Raid]] *[[Katri Raik]] *[[Mariann Raisma]] *[[Leopold von Ranke]] *[[Ahmet Rasim]] *[[Carl Rathlef]] *[[Kristel Rattus]] *[[Georg von Rauch]] *[[Priit Raudkivi (ajaloolane)|Priit Raudkivi]] *[[Toivo Ülo Raun]] *[[Anu Raudsepp]] *[[Hugo Rebane]] *[[Peep Peeter Rebane]] *[[Hain Rebas]] *[[Vassili Regel]] *[[Johann Renner]] *[[Jacques Revel]] *[[Kädi Riismaa]] *[[Priit Rohtmets]] *[[Paavo Roos]] *[[Lydia Roots]] *[[Tiit Rosenberg]] *[[Reigo Rosenthal]] *[[Oleg Roslavlev]] *[[Steven Runciman]] *[[Pille Runnel]] *[[Carl Russwurm]] *[[Jüri Ruus]] *[[Ants Ruusmann]] *[[Arvi Ränk]] *[[Karl Friedrich Julius Peter Franz Rühl]] *[[Jörn Rüsen]] ==S== *[[Riho Saard]] *[[Joosep Saat]] *[[Gilda Sabbo]] *[[Georg Friedrich von Sabler]] *[[Sæmundr Õpetatu]] *[[Johann Jakob Sahmen]] *[[Matti Antero Sainio]] *[[Edgar V. Saks]] *[[Artur Salf]] *[[Raul Salumäe]] *[[Malle Salupere]] *[[Jaak Sammet]] *[[Henrik Sandblad]] *[[Ott Sandrak]] *[[Gustav Moritz Santo]] *[[Juri Saprõkin]] *[[Donald Sassoon]] *[[Vladimir Sazonov]] *[[Meelis Saueauk]] *[[Saxo Grammaticus]] *[[Theodor Schiemann]] *[[Carl Christian Gerhard Schirren]] *[[Arthur M. Schlesinger juunior]] *[[August Ludwig von Schlözer]] *[[Marta Schmiedehelm]] *[[Toomas Schvak]] *[[Simon Sebag-Montefiore]] *[[Anti Selart]] *[[Jüri Selirand]] *[[Helena Sepp]] *[[Hendrik Sepp]] *[[Marten Seppel]] *[[Ernst Seraphim]] *[[Patrick Sériot]] *[[Robert Service]] *[[Päivi Setälä]] *[[Haakon Shetelig]] *[[Karl Siilivask]] *[[Mart Siiroja]] *[[Vasso Silla]] *[[Sima Qian]] *[[Vladimir Simindei]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Väino Sirk]] *[[Jaan Sitska]] *[[Quentin Skinner]] *[[Timothy Snyder]] *[[Hannu Soikkanen]] *[[Arnold Soom]] *[[Richard William Southern]] *[[Oswald Spengler]] *[[Friedrich Oscar Reinhold von Stackelberg]] *[[Anders Anton von Stiernman]] *[[Lothrop Stoddard]] *[[John Stow]] *[[Strabon]] *[[Leonhard von Stryk]] *[[Lauri Suurmaa]] *[[Viktor Suvorov]] *[[Urmas Sõgel]] *[[Alma Söderhjelm]] ==Š== *[[Bagrat Šinkuba]] *[[Jevgeni Šmurlo]] ==Z== *[[German Zamjatin]] *[[Seppo Zetterberg]] *[[Howard Zinn]] *[[Efraim Zuroff]] *[[Jānis Zutis]] ==Ž== *[[Aleksandr Žirkov]] ==T== *[[Tacitus]] *[[Ülo Taigro]] *[[Jaan Tamm (arheoloog)|Jaan Tamm]] *[[Marek Tamm]] *[[Hiljar Tammela]] *[[Mari-Leen Tammela]] *[[Marko Tamming]] *[[Sirje Tamul]] *[[Hain Tankler]] *[[Tõnu-Andrus Tannberg]] *[[Ülle Tarkiainen]] *[[Jevgeni Tarle]] *[[Enn Tarvel]] *[[Peeter Tarvel]] *[[Arved von Taube]] *[[Michael von Taube]] *[[Erik Tender]] *[[Arvo Tering]] *[[Thukydides]] *[[Matthias Thumser]] *[[Maria Tilk]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Alexis de Tocqueville]] *[[John Willard Toland]] *[[Robert von Toll]] *[[Päiviö Tommila]] *[[Juhan Tork]] *[[Arnold J. Toynbee]] *[[August Traat]] *[[Heinrich von Treitschke]] *[[Andres Tvauri]] *[[Evald Tõnisson]] *[[Märt Tänava]] *[[Christopher Tyerman]] ==U== *[[Heinrich Ephraim Ulmann]] *[[Jüri Uluots]] *[[Evald Uustalu]] *[[Märt Uustalu]] ==V== *[[Aigar Vahemetsa]] *[[Lauri Vahtre]] *[[Sulev Vahtre]] *[[Jaak Valge]] *[[Heiki Valk]] *[[Pille Valk]] *[[Kaarel Vanamölder]] *[[Juhan Vasar]] *[[Artur Vassar]] *[[Aleksander Vassenin]] *[[Aleksandr Vassiljev]] *[[Teet Veispak]] *[[Valdeko Vende]] *[[Lev Veršinin]] *[[Pierre Vidal-Naquet]] *[[Ants Viires]] *[[Artturi Heikki Virkkunen]] *[[Voghjump]] *[[Pavel Voronov]] *[[David Vseviov]] *[[Vitali Vulf]] *[[Aldur Vunk]] *[[Artur Võõbus]] ==W== *[[Ernst Christian Otto Waltz]] *[[Hannes Walter]] *[[Peter Watson]] *[[Nesta Webster]] *[[Bernd Wegner]] *[[Hellmuth Weiss]] *[[Anton Weiss-Wendt]] *[[Hayden White]] *[[Lynn White]] *[[Philipp Willigerod]] *[[August Winkelmann]] *[[Reinhard Wittram]] *[[Georges Wrangell]] ==X== *[[Alexandru Xenopol]] ==Vaata ka== *[[Arheoloogide loend]] *[[Kunstiteadlaste loend]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Ajaloo loendid]] [[Kategooria:Ajaloolased| ]] 76bz71lqrrpjpfxcqa1q6vswlur9s6f Põhja-Osseetia 0 2391 6184504 5579586 2022-08-27T21:47:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Põhja-Osseetia Alaania Vabariik | nimi1_keel = vene | nimi1 = Республика Северная Осетия-Алания | nimi1_latin = (Respublika Severnaja Ossetija-Alanija) | nimi2_keel = osseedi | nimi2 = Республикӕ Цӕгат Ирыстон–Алани | nimi2_latin = (Respublikä Tsägat Irõston–Alani) | lipp = Flag of North Ossetia.svg | lipu_link = [[Põhja-Osseetia lipp]] | vapp = Wapen Ossetien.svg | vapi_link = [[Põhja-Osseetia vapp]] | pindala = 7954 | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Vladikavkaz]] (Dzäudžõkäu) | ametlik_keel = [[vene keel|vene]] ja [[osseedi keel|osseedi]] | asendikaardi_pilt = LocationNorthOssetia-Alania.png }} [[Image:North ossetia alania map.png|thumb|]] '''Põhja-Osseetia Alaania Vabariik''' on [[Venemaa]] [[1. järgu haldusüksus]] ([[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariik]]) [[Põhja-Kaukaasia föderaalringkond|Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas]]. Piirneb [[Inguši Vabariik|Inguššia]], [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeenia]], [[Kabardi-Balkaari Vabariik|Kabardi-Balkaaria]] ja [[Stavropoli krai]]ga ning välisriikidest [[Gruusia]]ga. == Loodus == Suurema osa Põhja-Osseetiast võtavad enda alla [[Kaukasus]]e mäeahelikud ja eelmäestikud. Maa põhjaosa väljub stepialadele. Suurimaks jõeks on Põhja-Osseetiat lõunast põhja läbiv [[Tereki jõgi|Terek]]. Vabariigi põhjaosa stepid on valdavalt põllustatud. Mägedes levivad metsad ning [[alpiniidud]]. == Ajalugu == Põhja-Osseetia ühendati [[Venemaa]]ga aastal [[1774]]. *[[1917]]–[[1919]] - oli [[Mägilaste Vabariik|Mägilaste Vabariigi]] osa *[[20. jaanuar]] [[1921]] - [[Vladikavkazi (Osseedi) ringkond]] (kuulus 1920-1924 [[Mägilaste ANSV]]-sse) *[[7. juuli]] [[1924]] - moodustati [[Põhja-Osseedi autonoomne oblast]] *[[5. detsember]] [[1936]] - moodustati [[Põhja-Osseedi ANSV]] (pealinn Vladikavkaz) *[[1990]] - kuulutati välja [[Põhja-Osseedi NSV]] *[[1991]] - nimetati ümber Põhja-Osseetia Alaania Vabariigiks == Riiklus == Põhja-Osseetial on oma parlament, president ja valitsus. Parlamendi 75 liiget valitakse neljaks aastaks. President valitakse samuti neljaks aastaks. Ta on riigipea ja kõrgeim täitevvõimu kandja. Tal on õigus saata laiali parlamenti ja valitsust, anda välja [[seadlus]]i. Põhja-Osseetia presidendid: *[[1994]]–1998 [[Ahsarbek Galazov]] (vene ''Ахсарбек Галазов'') *[[1998]]–2005 [[Aleksandr Dzassohhov]] (vene ''Александр Дзасохов''; osseedi ''Алыксандр Дзасохты''); valiti tagasi [[2002]], teine ja viimane ametiaeg pidi lõppema [[2006]] *[[2005]]. aastast [[Taimuraz Mamsurov]] (vene ''Таймураз Мамсуров'') Aastal 2005. tehtud põhiseaduse muudatuse kohaselt ei ole Põhja-Osseetia riigipea ametinimetus enam "president", vaid "vabariigi pea" (vene keeles ''глава республики''). Muutust põhjendati väitega, et ühes riigis (st Venemaal) saab olla ainult üks president. Valitsuse nimetab president parlamendi heakskiidul. [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] kodanikud, kes alaliselt elavad Põhja-Osseetias, on Põhja-Osseetia kodanikud. Põhja-Osseetia riigikeelteks on [[osseedi keel]] ja [[vene keel]]. Konstitutsiooni kohaselt on Põhja-Osseetia suhted [[Lõuna-Osseetia]]ga "üles ehitatud etnilise, ajaloolis-territoriaalse ühtsuse ja sotsiaal-majandusliku integratsiooni alusel". == Rahvastik == 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas vabariigis 710 275 inimest, neist 464 875 (65,5%) linnalistes asulates ja 245 400 maa-asulates. Ligi pool rahvastikust elas pealinnas Vladikavkazis. Mehi oli 336 035 (47,3%) ja naisi 374 240 (52,7%). Elanike keskmine vanus oli 33,8 aastat. 445 310 (62,7%) olid [[osseedid]], 164 734 (23,2%) [[venelased]], 21 442 (3,0%) [[ingušid]]. Eestlasi oli 44. [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Põhja-Osseetia elanikest osseete 65,1%, venelasi 20,8%, ingušše 4,0%, [[armeenlased|armeenlasi]] 2,3%, [[kumõkid|kumõkke]] 2,3% ja [[grusiinid|grusiine]] 1,3%.<ref>{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-07-21 |arhiivimisaeg=2018-12-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181226044600/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Võrreldes varasemate loendustega oli osseetide koguarv ja osakaal tõusnud ja venelaste oma aga langenud. 1959. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid osseedid rahvastikust 50 ja venelased pea 40 protsenti. == Haldusjaotus == Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid: *[[Alagiri rajoon]] (''Алагирский район'') *[[Ardoni rajoon]] (''Ардонский район'') *[[Digora rajoon]] (''Дигорский район'') *[[Irafi rajoon]] (''Ирафский район'') *[[Kirovi rajoon (Põhja-Osseetia)|Kirovi rajoon]] (''Кировский район'') *[[Mozdoki rajoon]] (''Моздокский район'') *[[Pravoberežnõi rajoon]] (''Правобережный район'') *[[Prigorodnõi rajoon]] (''Пригородный район'') *pealinn [[Vladikavkaz]] on omaette haldusüksus Põhja-Osseetial on territoriaalseid lahkarvamusi inguššidega Pravoberežnõi rajooni osas. See Terekist itta jääv ala koos Vladikavkazi eeslinnadega kuulus enne inguššide küüditamist Sise-Aasiasse Teise maailmasõja lõpus [[Tšetšeeni-Inguši ANSV]] koosseisu ja oli asustatud inguššidega. Tšetšeeni-Inguši ANSV kaotati [[1944]] ning tema alad jagati muude haldusüksuste vahel ära. Hiljem, pärast inguššide rehabiliteerimist ja Tšetšeeni-Inguši ANSV taastamist [[1957]]. aastal jäi kõnealune rajoon aga edasi Põhja-Osseetia koosseisu. <gallery> Kaukasus1940.png|Põhja-Kaukaasia haldusjaotus aastal 1940. Nüüdsed piirid on näidatud valgete joontega Kaukasus2005.png|Põhja-Kaukaasia aastal 2005 </gallery> == Vaata ka == *[[Lõuna-Osseetia]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{RUS-Põhja-Kaukaasia}} {{koord |NS=43.18333333 |EW=44.23333333 |type=adm1st}} [[Kategooria:Venemaa vabariigid]] [[Kategooria:Põhja-Osseetia| ]] 1v69i20ll3xg4tleaoml1moxhycjmgb Romanovid 0 3040 6184529 5938412 2022-08-28T03:45:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{vikinda}}{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2009}}{{keeletoimeta}} '''Romanovid''' olid [[Vene tsaaririik|Venemaa tsaaririigi]] ja [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] valitsejatedünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]ini. [[Pilt:RomanovsCoatRF.png|pisi|Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia vapp]] Mihhail I Fjodorovitš Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril [[1613]]. 16-aastaselt kogu Venemaa valitsejaks. Tsaariks krooniti Moskva Kremlis Uspenski katedraalis 11. juulil 1613. ==Romanovid== [[Pilt:Michail_I._Romanov.jpg|pisi|Mihhail Romanov]] [[Pilt:Peter de Grote.jpg|pisi|Peeter I]] [[Pilt:Carle Vanloo, Portrait de l’impératrice Élisabeth Petrovna (1760).jpg|pisi|Jelizaveta Petrovna]] *[[Mihhail I]] Fjodorovitš (1613–[[1645]]), Mihhail oli kaks korda abielus. ** Tema esimene abikaasa oli [[Marija Vladimirovna]] [[Dolgorukov|Dolgorukaja]], kes suri [[7. jaanuar]]il [[1626]]. ** Teine abikaasa oli Jevdokija Lukjanovna [[Strešnev]]a (elas [[1608]] – [[18. august]] 1645). Teisest abielust, milles oli 10 last, on pärit kõik tulevased Romanovid. ** Aleksei Mihhailovitš ehk [[Aleksei I]] *[[Aleksei I]] (1645–[[1676]]); oli abielus kahel korral. Esimest korda abiellus Marija [[Miloslavski|Miloslavskajaga]] (1624–1669). Abielust sündisid: **[[Dmitri Aleksejevitš]] (1648–1649) **[[Jevdokija Aleksejevna]] (1650–1712) **[[Marfa Aleksejevna]] (1652–1707) **[[Aleksei Aleksejevitš]] (1654–1670), Vene tsaaritrooni kandidaat ja [[Rzeczpospolita|Poola]] kuningatrooni kandidaat [[Jan II Kazimierz]]i järel, kuid suri enne. **[[Anna Aleksejevna]] (1655–1659) **[[Sofia Aleksejevna]] (1657–1704) **[[Jekaterina Aleksejevna]] (1658–1718) **[[Marija Aleksejevna]] (1660–1723) **[[Fjodor III]] (1661–1682), Vene tsaar aastatel 1676–1682. **Fedosja Aleksejevna (1662–1713) **Simeon (1665–1669) **Ivan Aleksejevitš ehk [[Ivan V]] (1666–1696), Vene tsaar aastatel 1682–1696. Abielust Praskovia [[Saltõkov]]aga sündis *** [[Anna Ivanovna]] ehk [[Anna I]], *** Jekaterina Ivanovna (1691-1733), abielus [[Karl Leopold von Mecklenburg]]iga, abielust sündis **** [[Anna Leopoldovna]], abielus [[Anton Ulrich von Braunschweig-Wolfenbüttel]]iga, abielust sündis ***** [[Ivan VI]] **Jevdokija Aleksejevna (1669–1669) **Teist korda abiellus [[1671]]. aastal Natalja Kirillovna [[Narõškin]]aga (1651–1694). Abielust sündisid: **Pjotr Aleksejevitš ehk [[Peeter I]] (1672–1725) **Natalja Aleksejevna (1673–1716) **Fjodora Aleksejevna (1674–1677) * [[Peeter I]] ([[1682]]–[[1725]]) ** Esimene abikaasa [[Jevdokija Lopuhhina|Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina]] (1669–1731), [[Lopuhhin]]ite suguvõsast. *** poeg [[Aleksei Petrovitš Romanov]] , abiellus [[Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel]]iga, [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstiriik|Braunschweig-Wolfenbütteli vürstiriigi]] printsessiga, kelle õde oli [[Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel]] oli abielus [[Karl VI]]-ga ([[Saksa-Rooma keiser]] ja [[Austria]] [[Habsburgid]]e valduste valitseja) (Charlotte Christine ei läinud üle vene õigeusku ning jäi luteri usku ja kasutas oma sünnijärgset nime). Abielust sündis: **** tütar 1714. aastal **** poeg Pjotr Aleksejevitš ehk [[Peeter II]] (1715–1730) ** Teine naine Marta Elena Skawronska ehk [[Katariina I]] *** tütar Jelizaveta Petrova, hilisem keisrinna [[Jelizaveta Petrovna|Jelizaveta Petrovna Romanova]] *** tütar [[Anna Petrovna Romanova]], kes abiellus [[Holstein-Gottorp]]i [[hertsog]]i [[Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)]]iga. * [[Katariina I]] ([[1725]]–[[1727]]) * [[Peeter II]] ([[1727]]–[[1730]]) * [[Anna I]] ([[1730]]–[[1740]]) * [[Ivan VI]] ([[1740]]–[[1741]]) * [[Jelizaveta Petrovna]] ([[1741]]–[[1762]]) suri lastetuna. ==Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia== [[Pilt:Peter III of Russia by Rokotov (before 1758, Russian museum).jpg|pisi|[[Holstein-Gottorpi hertsog]] Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser [[Peeter III]]]] [[Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia]] valitses Venemaad 1761–1917. Dünastiale pani aluse Holstein-Gottorpi hertsog [[Karl Peter Ulrich]], kes Vene keisrina kandis nime [[Peeter III]]. Ta päris Vene trooni, sest tema ema oli Peeter I tütar [[Anna Petrovna Romanova]]. Dünastiast pärineb ka viimane Venemaa keiser Nikolai II. [[Pilt:Franz Krüger - Portrait of Emperor Nicholas I - WGA12289.jpg|pisi|Nikolai I]] [[Pilt:Kramskoy Alexander III.jpg|pisi|Aleksander III]] [[Pilt:Christian Quarter IMG 9535.JPG|pisi|Nikolai II]] *[[1762]]–[[1796]] [[Katariina II]] (1729–1796), sündinud Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste, kes oli abielus Vene troonipärija, [[Holstein-Gottorp]]i hertsogi [[Peeter III|Karl Peter Ulrichi]]ga (keisrina '''Peeter III''') ** poeg Pavel Petrovitš (keisrina '''[[Paul I]]''') ** tütar Anna Petrovna (1757–1759) *[[1796]]–[[1801]] [[Paul I]], kelle esimene abikaasa (1773–1776) oli [[Natalja Aleksejevna]] (sündinud [[Wilhelmina Luisa von Hessen-Darmstadt]] (1755–1776)), kes suri sünnitamisel; teine abikaasa 1776. aastast oli [[Maria Fjodorovna (1759-1828)|Maria Fjodorovna]] (1759–1828), sündinud Sophia Dorothea Augusta Luisa [[Württemberg]]i printsess. **[[Aleksander I|Aleksandr Pavlovitš]] (1777–1825; keisrina '''Aleksander I''') ** suurvürst [[Konstantin Pavlovitš]] (1779–1831) ** suurvürstinna [[Aleksandra Pavlovna]] (1783–1801), abiellus [[Austria Keisririik|Austria]] [[ertshertsog]]i [[Joseph Anton Johann]]iga ** suurvürstinna [[Jelena Pavlovna]] (1784–1803) ** suurvürstinna [[Jekaterina Pavlovna]] (1788–1819) ** suurvürstinna [[Olga Pavlovna]] (1792–1795) ** suurvürstinna [[Anna Pavlovna]] (1795–1865) ** suurvürst [[Nikolai I|Nikolai Pavlovitš]] (1796–1855; keisrina '''Nikolai I''') ** suurvürst [[Mihhail Pavlovitš]] (1798–1849) *1801–[[1825]] [[Aleksander I]], oli abielus [[Badeni suurhertsogkond|Baden]]i printsessi [[Luise Maria Augusta]]ga ([[1779]]–[[1826]]; õigeusku ristituna Jelizaveta Aleksejevna) *1825–[[1855]] [[Nikolai I]], oli abielus [[Preisi]] printsessi [[Aleksandra Fjodorovna (1798–1860)|Charlottega]] (1798–1860; õigeusku ristituna Aleksandra Fjodorovna) ** [[Aleksander II|Aleksander Nikolajevitš]] (1818–1881; keisrina '''Aleksander II''') ** suurvürst [[Konstantin Nikolajevitš]] (1827–) *** suurvürst [[Konstantin Konstantinovitš]] vanem (1858–1915) **** suurvürst [[Joann Konstantinovitš]], (1886–1918), tapeti bolševike poolt [[18. juuli]]l 1918 [[Alapajevsk]]i linna lähedal kaevandustes; **** suurvürst [[Konstantin Konstantinovitš]] noorem (1890/1891-1918), tapeti bolševike poolt 18. juulil 1918 Alapajevski linna lähedal; **** suurvürst [[Igor Konstantinovitš]] (1894–1918), tapeti bolševike poolt 18. juulil 1918 Alapajevski linna lähedal; *** suurvürst [[Dmitri Konstantinovitš]] (1860–1919), tapeti bolševike poolt [[27. jaanuar]]il [[1919]] Petrogradis [[Peeter-Pauli kindlus]]es ** suurvürst [[Nikolai Nikolajevitš (1831-1891)|Nikolai Nikolajevitš]] *** suurvürst [[Nikolai Nikolajevitš (1856-1929)]], [[Peterburi sõjaväeringkond|Peterburi sõjaväeringkonna]] ülem (1905–1914), [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algusest kuni augustini 1915 sõjavägede ülemjuhataja, märtsist 1919 [[emigratsioon]]is Prantsusmaal ** suurvürst [[Mihhail Nikolajevitš]] (1832–1909), kindralfeldmarssal, asemik Kaukaasias ja Kaukaasia armee juhataja 1862–1881, [[Riiginõukogu (Venemaa Keisririik)|Riiginõukogu]] esimees (1881–1905). *** suurvürst [[Nikolai Mihhailovitš]] (1859–1919), tapeti bolševike poolt 27. jaanuaril 1919 Petrogradis [[Peeter-Pauli kindlus]]es ***suurvürstinna [[Anastassija Mihhailovna]] ([[1860]]–[[1922]]) *** suurvürst [[Mihhail Mihhailovitš]] ([[1861]]–[[1929]]) *** suurvürst [[Georgi Mihhailovitš]] ([[1863]]–1919) *** suurvürst [[Aleksander Mihhailovitš]] ([[1866]]–[[1933]]) *** suurvürst [[Sergei Mihhailovitš]] (1869–1918), tapeti bolševike poolt 18. juulil 1918 Alapajevski linna lähedal kaevandustes; *** suurvürst Aleksei Mihhailovitš ([[1875]]–[[1895]]) *1855–[[1881]] [[Aleksander II]], oli abielus [[Hesseni suurhertsog]]i [[Ludwig II (Hessen-Darmstadt)|Ludwig II]] tütre [[Maximilienne Wilhelmine Marie]]ga, kes laskis end ristida õigeusku ning võttis omale nimeks [[Maria Aleksandrovna (keisrinna)|Maria Aleksandrovna]] nime all. ** suurvürst [[Aleksander III|Aleksander Aleksandrovitš]] (1845–1894; keisrina '''Aleksander III''') ** suurvürst [[Vladimir Aleksandrovitš]] (1847–1909), Peterburi sõjaväeringkonna ülem *** suurvürst [[Kirill Vladimirovitš]] (1876–1938; '''Kirill I''') *** suurvürst [[Boriss Vladimirovitš]] (1877–1943) *** suurvürst [[Andrei Vladimirovitš]] (1879–1956) *** suurvürstinna [[Jelena Vladimirovna]] (1882–1957) ** suurvürst [[Aleksei Aleksandrovitš]] (1850–1909) ** suurvürst [[Sergei Aleksandrovitš]] (1857–1905), Moskva kindralkuberner, ja Moskva Sõjaväeringkonna ülem – tapeti [[esseerid]]e terroristide poolt 1905. aastal, ** suurvürst [[Pavel Aleksandrovitš]] (1860–1919), tapeti bolševike poolt 27. jaanuaril 1919 Petrogradis [[Peeter-Pauli kindlus]]es ***suurvürstinna Maria Pavlovna (1890–1958) ***suurvürst Dmitri Pavlovitš (1891–1942), osales [[Grigori Rasputin]]i tapmises 1916. aastal *1881–[[1894]] [[Aleksander III]] **suurvürst [[Nikolai II|Nikolai Aleksandrovitš]] (1868–1918; keisrina '''Nikolai II''') **suurvürst Aleksandr Aleksandrovitš (1869–1870) **suurvürst [[Georgi Aleksandrovitš]] (1871–1899) **suurvürstinna Ksenja Aleksandrovna (1875–1960) **suurvürst Mihhail Aleksandrovitš ('''[[Mihhail II]]''') (1878–1918), tapeti bolševike poolt [[12. juuni]]l 1918 [[Perm]]is **suurvürstinna Olga Aleksandrovna (1875–1960) (<ref name="XYVpu" />) *1894–[[1917]] [[Nikolai II]] (1868–1918) ja keisrinna [[Aleksandra Fjodorovna (1872–1918)|Aleksandra Fjodorovna]], tapeti bolševike poolt 17. juulil 1918 [[Jekaterinburg]]is **suurvürstinna [[Olga Nikolajevna]] (1895–1918), tapeti bolševike poolt 17. juulil 1918 Jekaterinburgis **suurvürstinna [[Tatjana Nikolajevna]] (1897–1918), tapeti bolševike poolt 17. juulil 1918 Jekaterinburgis **suurvürstinna [[Maria Nikolajevna]] (1899–1918), tapeti bolševike poolt 17. juulil 1918 Jekaterinburgis **suurvürstinna [[Anastassija Nikolajevna]] (1901–1918), tapeti bolševike poolt 17. juulil 1918 Jekaterinburgis **troonipärija [[Aleksei Nikolajevitš]] (1904–1918), tapeti bolševike poolt 17. juulil 1918 Jekaterinburgis *1917 [[Mihhail II]] (1878–1918) == Vene keiserliku perekonna pead alates 1917. aastast == *1917–[[1938]] [[Kirill Vladimirovitš]] ('''Kirill I'''), (1876–1938), abiellus 1905 Sachsen-Coburg-Gotha printsessi Victoria Melitaga (Viktoria Fjodorovna, 1876–1936) *1938–[[1992]] Vladimir Kirillovitš ('''Vladimir III'''), (1917–1992), abiellus 1948 vürstinna Leonida Bagration-Muhranskiga (Leonida Georgijevna, 1914–2010) *1992– [[Maria Vladimirovna]] ('''Maria I'''), (1953–), abiellus 1976 Preisi printsi Franz Wilhelmiga (Mihhail Pavlovitš, 1943–, lahutatud 1986) **troonipärija Georgi Mihhailovitš (sündinud 1981) == Troonipärimise seadus == Troonipärimise seadus Venemaal kehtestati keiser [[Paul I]] poolt [[1791]]. aastal. [[Nikolai I]] ajal, [[1832]]. aastal, lisati see sõnastuses ''Keiserliku perekonna institutsioon'' (''«Учреждение об императорской фамилии»'') ''Venemaa keisririigi seaduste kogumikku'' (''«Свод законов Российской империи»''). Viimased parandused sellesse viidi sisse [[Nikolai II]] poolt [[1911]]. aastal. Keisritrooni pärijale esitatud nõuded: # Kuuluvus Romanovite keiserlikku kotta; # Esmasündimus meesliinis; # Vanemate abielu võrdsus (troonipärija peab abielluma ''valitseva'' koja liikmega); # Sündimine [[õigeusk]]likest vanematest, vaieldamatu truudus õigeusule ja tema kaanonitele; # Põhiseadustele, mille alusel keiser ja tema järglased valitsevad, antud truudusevandest kinnipidamine; # Troonile asumise kõlblikkus usulisest vaatekohast; # Meesliini katkemisel läheb troonipärimisõigus naissoost isikule, kes vastab ülalloetletud nõudmistele<ref name="ETDgx" />. == Vaata ka == *[[Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia]] *[[Venemaa valitsejad]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="XYVpu">{{Netiviide |url=http://www.xxl3.ru/belie/knyaginya.htm |pealkiri=Йен Воррес: Мемуары Великой Княгини Ольги Александровны |vaadatud=2009-03-26 |arhiivimisaeg=2009-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090120130133/http://xxl3.ru/belie/knyaginya.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ETDgx">[http://lib.rus.ec/b/9961/read Александр Бушков. ''Красный монарх.'']</ref> }} == Kirjandus == * [[Staffan Skott]]. Romanovid. Rootsi keelest tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. Tallinn, Eesti Raamat, 1999. == Välislingid == *[http://pages.prodigy.net/ptheroff/gotha/russia.html An Online Gotha: Russia] *[http://www.postimees.ee/?id=101409 Romanovid ootavad riigilt tunnustust], [[Postimees]] [[1. aprill]] [[2009]] *[http://www.elu24.ee/?id=129506 Venemaal rehabiliteeriti Romanovite dünastia liikmeid] – Elu24, 9. juuni 2009. *[http://www.postimees.ee/?id=266735 Suri Romanovite dünastia vanim liige] – Postimees, 24. mai 2010 (artiklis nimetatakse Leonida Georgijevnat ekslikult dünastia liikmeks ja dünastia peaks ning räägib ekslikult dünastia peade vahetusest) [[Kategooria:Dünastiad]] [[Kategooria:Moskva tsaaririik]] [[Kategooria:Venemaa Keisririik]] [[Kategooria:Romanovid| ]] cq92il3ubx1wcw7m2r7s3nzai86qin5 Rwanda 0 4081 6184652 6169626 2022-08-28T09:20:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Rwanda Vabariik | omastav = Rwanda | nimi1_keel = ruanda | nimi1 = Republika y'u Rwanda | nimi2_keel = prantsuse | nimi2 = République du Rwanda | nimi3_keel = inglise | nimi3 = Republic of Rwanda | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Rwanda.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Rwanda in its region.svg | deviis = "Ubumwe, umurimo, gukunda igihugu" ('ühtsus, töö, isamaalisus') | riigikeel = [[ruanda keel|ruanda]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[inglise keel|inglise]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Kigali]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Paul Kagame]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Edouard Ngirente]] | pindala = 26338 | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = [[1. juuli]] [[1962]] | valuuta = [[Rwanda frank|frank]] (RWF) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 | hümn = [[Rwanda Nziza]] | usund = | üladomeen = [[.rw]] | telefonikood = 250 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = RWA | märkused = }} [[Pilt:Rwanda kaart.png|pisi|Kaart]] '''Rwanda''' (ametlikult '''Rwanda Vabariik''', varem ka ''Ruanda'') on [[merepiirita riik]] [[Aafrika]] keskosas [[ekvaator]]ist veidi lõuna pool. Rwanda piirneb läänes [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatliku Vabariigi]], põhjas [[Uganda]], lõunas [[Burundi]] ja idas [[Tansaania]]ga. Rwanda on pindalalt üks Aafrika väiksemaid riike. [[Aafrika manner|Aafrika mandril]] asuvatest riikidest on Rwandast väiksemad ainult [[Gambia]], [[Svaasimaa]] ja [[Djibouti]]. Rwanda on Aafrika kõige [[asustustihedus|tihedamalt asustatud]] riik.<ref name="CIA" /> Riigi ala asub suhteliselt kõrgel, keskmiselt 1585 meetri kõrgusel merepinnast. Rwanda lääneosa on mägine, idaosa tasane ja soine. Rwanda rahvastiku moodustavad [[ruanda keel]]t kõnelevad [[ruandad]], kes jagunevad [[hutud]]eks, [[tutsid]]eks ja [[tvaad]]eks. Inimeste olulisim elatusallikas on [[põllumajandus]]. Rwanda on suhteliselt kiiresti arenev riik, mis taastub jõudsalt 20. sajandi lõpul aset leidnud hutude ja tutside vaenust sündinud [[Rwanda kodusõda|kodusõjast]] ja [[Rwanda genotsiid|genotsiidist]]. ==Nimi== Riigi nimi on [[ruanda keel]]es Repubulika y'u Rwanda, [[prantsuse keel]]es République du Rwanda ja [[inglise keel]]es Republic of Rwanda. Nimi pärineb ruanda keelt kõnelevate rahvaste nimest. [[Eesti keel]]es kasutati varem nimekuju ''Ruanda''. ==Asend, piir ja suurus== Rwanda asub Aafrika keskosas. Territooriumi kõige põhjapoolsem punkt on umbes 116&nbsp;km kaugusel [[ekvaator]]ist. Riik on kujult veidi kirde-edela suunas välja venitatud. Territooriumi ulatus kirde-edela suunas on 248&nbsp;km ja kagu-loode suunas 166&nbsp;km.<ref name="nations" /> Rwanda asub [[India ookean]]ist umbes 1500&nbsp;km kaugusel. ===Piir=== Rwanda [[riigipiir]] langeb praktiliselt kokku [[1910]]. aastal [[Euroopa]] koloniaalriikide tõmmatud piiridega, mis omakorda järgisid võrdlemisi täpselt varasema ruandade asuala piire.<ref name="Britannica" /><ref name="muld" /> Piir on suhteliselt liigestatud. Piiri pikkus on 893&nbsp;km, sellest Burundiga 290&nbsp;km, Kongo Demokraatliku Vabariigiga 217&nbsp;km, Tansaaniaga 217&nbsp;km ja Ugandaga 169&nbsp;km.<ref name="blcrwanda" /> Idas ja lõunas piiravad riigi territooriumi [[jõgi|jõed]]. [[Kagera jõgi]] moodustab piiri Tansaaniaga ja osa piirist Burundiga. Osa piirist Burundiga moodustavad [[Ruhwa jõgi|Ruhwa]] ja [[Akanyaru]] jõgi. Osa piirist Kongo DV-ga kulgeb läbi [[Kivu järv]]e; järvest lõuna pool asuva piiriosa moodustab [[Rusizi jõgi]].<ref name="nationmaster" /> ===Pindala=== Riigi pindala on 26 338&nbsp;km². Rwanda on pindalalt maailma riikide seas 149. kohal.<ref name="rank" /> Maismaa pindala on 25 271&nbsp;km²<ref name="Gazetteer" />. Siseveekogud moodustavad riigi pindalast umbes 4%. ===Äärmuspunktid=== Territooriumi põhjapoolseim punkt (01°03' S) on [[Idaprovints (Rwanda)|Idaprovintsis]] Uganda piiri ääres vahetult [[Kagitumba]] külast loodes, idapoolseim (30°53' E) Idaprovintsis Tansaania piiril Kagera jõel, lõunapoolseim (02°51' S) [[Lõunaprovints (Rwanda)|Lõunaprovintsis]] Burundi piiril ja läänepoolseim (28°52' E) [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]] Kongo DV piiril Ruzizi jõel [[Bukavu]] linnast vahetult lõunas. ==Loodus== [[Pilt:Rwanda Topography.png|pisi|Rwanda pinnamood]] ===Pinnamood=== [[Pilt:Rwanda Gitarama landscape.JPG|pisi|[[Gitarama]] maastik]] Rwanda asub [[Ida-Aafrika kiltmaa]] loodeosas. Suurem osa territooriumist asub 1500–2000 meetri kõrgusel merepinnast (keskmine kõrgus 1585&nbsp;m).<ref name="Pic" /> Rwanda territooriumi kõrgeim koht on [[Karisimbi]] mägi (4519&nbsp;m) ja madalaim koht Rusizi jõgi (950&nbsp;m).<ref name="nations" /> Osa Rwandast paikneb [[Ida-Aafrika riftivöönd]]i [[Alberti rift|Alberti haru]] kohal. Riigi kesk- ja lääneosa on mägised, idaosas on peamiselt [[savann]]id, [[tasandik]]ud ja [[soo]]d. Rwanda lääneosa läbivad mäeahelikud moodustavad [[Niilus]]e ja [[Kongo jõgi|Kongo]] [[jõgikond|jõgikonna]] vahelise [[veelahe|veelahkme]]. Edelaosas on [[Mweri ahelik]], mis jätkub teisel pool piiri Burundis, loodepiiri ääres on vulkaanilised [[Virunga mäed]], kus asub ka Rwanda kõrgeim mägi Karisimbi.<ref name="Pic" /> Teised kõrgemad mäed on [[Muhabura]] (4127&nbsp;m), [[Bisoke]] (3711&nbsp;m), [[Sabyinyo]] (3636 või 3674&nbsp;m) ja [[Gahinga]] (3474&nbsp;m). Sabyinyo asub kohas, kus Rwanda, Uganda ja Kongo DV piir kokku saavad. Kõrgemate mägede tipud ulatuvad [[metsapiir]]ist kõrgemale, madalamaid nõlvu katavad [[vihmamets]]ad. Osa mäetippe on hoolimata ekvaatori lähedusest kaetud [[igilumi|igilumega]].<ref name="Pic" /> Lääneosa mägise ala kõrgus on valdavalt 2500–3000 meetrit. Mäed laskuvad läänes [[Kivu järv]]e ja [[Rusizi]] jõe oru suunas suhteliselt järsult, ida suunas muutuvad mäed järk-järgult madalamaks ja laugjamaks. Idaosa kõrgus merepinnast on 1400–1800 meetrit.<ref name="Pic" /><ref name="EEE" /> Leidub nii järsuseinalisi mägesid kui ka metsaga kaetud lamedamaid massiive. Rwandat on nimetatud ka "Tuhande künka maaks". Eriti riigi keskosas on lugematud künkad põllumaana kasutusele võetud. Praktiliselt kogu viljakas maa on kasutusel põllumaana.<ref name="Pic" /> Kõige madalam koht on äärmises edelanurgas, kus Rwanda, Burundi ja Kongo DV piir kokku saavad. ===Geoloogiline ehitus=== Rwanda sarnaneb geoloogiliselt ehituselt Burundi ja Lõuna-Ugandaga. [[Aluskord|Aluskorra]] moodustavad [[paleoproterosoikum]]i (Rusizi) [[migmatiit|migmatiidid]], [[gneiss|gneisid]] ja [[vilgukildad]]. Neil lasuvad [[mesoproterosoikum]]i [[Kibara vöö]] [[sete]]te [[kurd|kurrutumise]] ja [[Moone (geoloogia)|moonde]] teel tekkinud [[kivimid]], peamiselt [[graniit]]sete [[intrusioon]]idega [[kildad]] ja [[kvartsiit|kvartsiidid]], mis katavad suurema osa Rwanda alast. Loode- ja kaguosas esineb alates [[kainosoikum]]ist moodustunud [[vulkaanilised kivimid|vulkaanilisi kivimeid]].<ref name="Geology" /> Rwanda lääneosas esineb [[maavärin]]aid, mille tugevus [[Richteri skaala]]l on olnud kuni 5,2. ===Loodusvarad=== Rwandas leidub tinamaaki [[kassiteriit]]i, [[volframiit]]i, [[berüll]]i, [[kolumbiit-tantaliit]]i ning vähesel määral [[kuld]]a ja [[safiir]]e. Kivu järve all on [[maagaas]]i leiukohad, mida ei ole veel õieti kasutusele võetud.<ref name="Pic" /> Varude suuruseks hinnatakse 50–55 miljardit m³.<ref name="invest" /> Riigi edelaosas leidub [[turvas]]t.<ref name="invest" /> [[Pilt:DirtRoadRwanda.jpg|pisi|Tee [[Kigali provints]]is]] Rwandas on viljakas [[muld]], [[mets]]avarud ja rohked [[pinnavesi|pinnavee]] varud. Umbes 12,4% territooriumist katab mets<ref name="nationmaster2" />. ===Mullastik=== Rwanda [[muld|mullad]] sarnanevad [[troopilised lateriitmullad|troopiliste lateriitmuldadega]], kuid on kergemad ja viljakamad. Lateriitmullad sisaldavad suhteliselt palju [[metall]]e, peamiselt [[raud]]a ja [[alumiinium]]it. Maa loodeosas on viljakad vulkaanilise päritoluga mullad.<ref name="muld" /> Põllumaa kvaliteeti on vähendanud [[erosioon]], [[leostumine]], ülekarjatamine ja intensiivne põllundus.<ref name="muld" /> ===Jõed=== [[Pilt:KageraRuvubu.jpg|pisi|Kagera ja Ruvubu ühinemiskoht]] Rwandat läbib [[Kongo jõgi|Kongo]] ja [[Niilus]]e [[valgla]] [[veelahe]]. Umbes 80% territooriumist jääb Niiluse valgla alale, ülejäänud alalt voolab vesi [[Rusizi]] kaudu Kongosse.<ref name="nilebasin" /> Rwanda pikim jõgi on Kagera jõe lisajõgi [[Nyabarongo]]. 2008. aastal oli Rwandas 861 jõge, mille pikkus oli kokku 6462&nbsp;km. Suuremad jõed on Niiluse valglas [[Kagera]], [[Akanyaru]], [[Base]], [[Kagitumba jõgi|Kagitumba]], [[Mukungwa]], [[Muvumba]], [[Nyabarongo]] ja [[Ruvubu]] (Ruvuvu) ning Kongo valglas [[Koko]], [[Rubyiro]], [[Ruhwa jõgi|Ruhwa]], [[Rusizi]] ja [[Sebeya]].<ref name="water" /> Kagera jõe org on [[sood|soine]]. Orus kummalgi pool Rwanda ja Tansaania piiri asub hulk järvi ning ainulaadne [[ujuvsavann]].<ref name="EEE" /> ===Järved=== [[Pilt:Lake Kivu shore at Gisenyi.jpg|pisi|püsti|[[Kivu järv]]e kallas [[Gisenyi]]s]] 2008. aastal loendati Rwandas 101 järve, mille pindala oli kokku 149 487 hektarit. Suurim [[järv]] on riigi läänepiiril paiknev [[Kivu järv]], millest suurem osa jääb Kongo DV alale. Teised suuremad järved on [[Burera järv|Burera]] (Bulera), [[Ruhondo järv|Ruhondo]], [[Muhazi järv|Muhazi]], [[Rweru järv|Rweru]], [[Ihema]], [[Cyohoha]], [[Sake järv|Sake]], [[Kilimbi]], [[Mirayi]], [[Rumira]], [[Kidogo]], [[Mugesera]], [[Nasho]], [[Mpanga]], [[Mihindi]], [[Rwampanga]], [[Bisoke järv|Bisoke]].<ref name="water" /> Rwanda poolele jäävad ka mõned väikesed [[saar]]ed Kivu järves. Nende seas on [[Bugarura saar|Bugarura]], [[Iwawa]] ja [[Mushungwe]]. Paljudes järvedes vohab [[vesihüatsint]], mis kasvab kiiresti ja moodustab vee pinnale tiheda vaiba. See soodustab soostumist, takistab liiklust ja [[hüdroenergia]] tootmist, rikub kalade elupaigad ja on soodne pinnas malaariat levitavate [[sääsk]]ede arenguks.<ref name="water" /> ===Sood=== Riigi idaosas on palju soid, mis paiknevad eelkõige jõgede orgudes ja järvede ümber. Kõige soisem on idapiiri ääres. 2008. aastal kaardistati 860 [[soo]]d. Soode pindala oli kokku 278 536 hektarit, mis moodustab 10,6% riigi pindalast.<ref name="water" /> ===Kliima=== Rwandas valitseb [[lähisekvatoriaalne kliima]]<ref name="EEE" />. Et kogu Rwanda ala paikneb kõrgel, on [[õhutemperatuur|temperatuurid]] mõõdukamad kui sama laiuskraadiga madalamatel aladel. Temperatuur on aasta lõikes väga ühtlane. Näiteks riigi keskosas asuvas Kigalis on ööpäeva madalaim temperatuur keskmiselt 12–14&nbsp;°C ja kõrgeim temperatuur keskmiselt 24–27&nbsp;°C. Lääne- ja keskosa mägedes on veidi jahedam kui idaosa savannis. Kõige kuumemad kuud on tavaliselt august ja september.<ref name="climate" /> [[Vihm]]a- ja kuivaperioodid on selgelt eristatavad. Vihmaperioodid kestavad veebruarist või märtsist mai või juunini ja septembrist-oktoobrist detsembrini<ref name="EEE" />. Vihmaperioodil sajab paduvihma peaaegu iga päev. Vahepeal võib küll ka päike välja tulla.<ref name="gov" /> Juunist septembrini on kõige kuivem periood, mil tihti ei saja üldse. Sajab keskmiselt 1000&nbsp;mm aastas, lääneosas ja Virunga mägedes kuni 2000&nbsp;mm.<ref name="EEE" /> Septembrist detsembrini esineb sageli tugevaid [[äike]]setorme, mägedes võib ka [[lumi|lund]] sadada.<ref name="Pic" /> ===Taimed=== Eelajaloolisel ajal kattis kolmandikku tänapäeva Rwanda alast [[pilvemets]]. Praegu laiuvad suuremal osal territooriumist [[terrass]]idena rajatud [[põld|põllud]]. [[Pärismaine elustik|Puutumatu loodus]] on säilinud peamiselt üksnes rahvusparkides. Kõige liigirikkam [[taimestik]] on säilinud riigi edelaosas [[Nyungwe rahvuspark|Nyungwe rahvuspargi]] metsades, kus leidub umbes 200 [[puu]]liigi esindajaid. Nende seas on ''[[Entandrophragma excelsum]]'' ja [[Manni tüvijalg]]. Leidub ka mitmesuguseid [[sõnajalgtaimed|sõnajalgtaimi]], üle saja [[käpalised|käpalise]] ja [[begoonia]]id. Pargi alale jääb nii [[vihmamets]]i, bambusesalusid, rohumaid kui ka [[soo|soid]]. Rahvuspargi alalt on leitud umbes 1100 taimeliiki, neist 137 endeemi.<ref name="nyungwe" /> Rwanda loodeosas [[Vulkaanide rahvuspark|Vulkaanide rahvuspargis]] kasvavad peamiselt [[bambus]]esalud, mis vahelduvad [[nõmm]]ede ja väikeste metsasaludega. Idaosas paikneva [[Akagera rahvuspark|Akagera rahvuspargi]] alal on valdav [[savann]], kus kasvavad peamiselt [[akaatsia]]d. Piirkonnas leidub ka [[endeem]]seid liike. Nüüdseks [[looduses hävinud liigid|looduses hävinud]] maailma väikseim [[vesiroos]] [[pisi-vesiroos]] kasvas endeemsena Rwanda edelaosas [[Mashyuza]]s ühesainsas väikeses veekogus veel kuni [[2008]]. aastani, mil veekogu toitev [[kuumaveeallikas]] ammendus.<ref name="7sOSV" /> ===Loomad=== [[Pilt:Gorilla mother and baby at Volcans National Park.jpg|pisi|[[Mägigorilla]]d [[Vulkaanide rahvuspark|Vulkaanide rahvuspargis]]]] Rwanda alal elab 189 liiki imetajaid. Neist kaks on [[äärmiselt ohustatud liigid|äärmiselt ohustatud]] liigid ([[teravmokk-ninasarvik]] ja [[käsitiivalised|käsitiivaline]] ''[[Rhinolophus hilli]]''), neli [[eriti ohustatud liigid|eriti ohustatud]] ([[elevant]] ''[[Loxodonta cyclotis]]'', [[mägigorilla]], [[šimpans]] ja [[närilised|näriline]] ''[[Delanymys brooksi]]''), 11 [[ohualtid liigid|ohualtid]] ([[aafrika elevant]], [[lõvi]], [[jõehobu]], [[närilised]] ''[[Hybomys lunaris]]'', ''[[Pelomys hopkinsi]]'', ''[[Praomys degraaffi]]'' ja ''[[Thamnomys kempi]]'', ''[[Crocidura lanosa]]'', ''[[Ruwenzorisorex suncoides]]'', [[käsitiivalised|käsitiivaline]] ''[[Rhinolophus ruwenzorii]]'' ja [[kaslased|kaslane]] ''[[Profelis aurata]]'') ja viis [[ohulähedased liigid|ohulähedased]].<ref name="dN9Kd" /> Nyungwe metsades elab vähemalt 86 liiki [[imetajad|imetajaid]], neist 14 on [[Alberti rift]]i endeemid. Nende seas on ka 14 [[primaadid|primaadiliiki]], sealhulgas [[šimpans]]id. Puu otsas elavad ''[[Colobus]]''<nowiki>'</nowiki>ed liiguvad suuremas karjas kui ükski teine Aafrika primaat; nad võivad liikuda kuni 400 kaupa. Nyungwe rahvuspargi alal elab 280 linnuliigi (sealhulgas 26 Alberti rifti endeemi), 31 [[kahepaiksed|kahepaiksete]] (15 endeemi) ja 43 roomajaliigi (8 endeemi) esindajaid. Endeemseid [[liblikad|liblikaliike]] on 21.<ref name="nyungwe" /> Tähelepanuväärne on [[lihasööja]] [[sipelglased|sipelglane]] ''[[Dorylus]]'', kes liigub hiigelkolooniatena. Uurimused on näidanud, et sipelgate summaarne [[biomass]] on suurem samal alal elavate lihasööjate imetajate omast ning nad ka söövad kokku rohkem kui imetajad.<ref name="nyungwe" /> Kõik suur[[imetajad]] on kaitse all. Akagera rahvuspargis elavad tüüpilised savanniloomad, nende seas [[kaelkirjak]]ud, elevandid, [[leopard]]id, [[lõvi]]d, [[hüään]]id, [[sebra]]d, [[kudu]]d, [[kanna]]d, [[pühvel|pühvlid]], tüügassead. Vulkaanide rahvuspargis Virunga mägedes elab umbes kolmandik maailma [[mägigorilla]]dest. Virunga alal elavad ka elevandid, lõvid, šimpansid, [[antiloop|antiloobid]] ja [[tüügassiga|tüügassead]].<ref name="Pic" /> ====Linnud==== Rwanda alal elab umbes 730 liiki linde. Nyungwe metsades on nähtud 280 liigi esindajaid; neist 26 on Alberti rifti endeemid. Nende seas on [[mägiturako]] ja [[ruanda frankoliin]]. Riigi idaosas elab teiste seas savannile tüüpiline [[värvulised|värvuline]] ''[[Laniarius erythrogaster]]'' ning palju soo- ja järvelinde, sealhulgas [[toonekurglased|toonekured]] ja [[kurglased|kured]]. ====Kalad==== [[Kivu järv]]es elavad pärismaisena [[pardkala]]d, [[angersäga]]d ning [[kirevahvenlased]] ''[[Haplochromis]]'' ja ''[[Oreochromis niloticus]]''. [[Võõrliik|Võõrliigina]] lasti [[1959]]. aastal järve [[heeringlased|heeringlane]] ''[[Limnothrissa miodon]]''. Paljudes järvedes elab [[tilaapia]]. ===Looduskaitse=== [[Pärismaine elustik|Pärismaise elustiku]] kaitseks on loodud kolm [[rahvuspark]]i. Riigi idapiiri ääres [[Kagera jõgi|Kagera jõe]] kaldal asub [[Akagera rahvuspark]], loodeosas Virunga mägedes eelkõige mägigorillade kaitseks loodud [[Vulkaanide rahvuspark]] ja edelaosas metsakaitseala [[Nyungwe rahvuspark]]. [[Pilt:Nyungwe Foprest panorama.jpg|600px|keskel|pisi|Nyungwe metsad]] ===Keskkonnaprobleemid=== Kõige suuremaid keskkonnaprobleeme tekitavad Rwandas [[linn]]ade kasvust tingitud [[Veereostus|vee-]] ja [[õhureostus]], [[põud]], metsade hävitamine põletuspuuks ja põllumaa saamiseks, pinnase [[erosioon]] ja [[muld|mulla]] kurnamine ning [[salaküttimine]].<ref name="Pic" /> 1990. aastate kodusõja ja eriti genotsiidi eest varjunud põgenikud seadsid end tihti sisse piiriäärsetes metsades, kust võtsid vajadusel põletuspuid ning kasutasid toiduks kõike, mis vähegi hamba alla kõlbas. Tihti jäi neist maha tühi ja paljas maa. Et põllumaa on äärmiselt napp, raiutakse põllu rajamiseks metsa kõikjal, kus see pole kaitse all. Põlde rajatakse ka kõrgematele nõlvadele, kust paduvihmad mullakihi alla uhuvad. Allakantud pinnaseosakesed settivad veekogudesse. Põldude kastmine ja vee ümbersuunamine kuivatab jõgesid, see omakorda sunnib (eriti riigi idaosas) loomad endale uut elupaika otsima. Salaküttimisega tegelevad nii nälja leevenduseks liha jahtivad põllupidajad kui ka elevante, antiloope ja primaate küttivad ärimehed, kes oma saagi turistidele müüvad.<ref name="Pic" /> ==Riik== Rwanda riik loodi 1. juulil 1962, kui vabaneti [[Belgia]] hooldusõiguse alt ja kuulutati välja iseseisvus. Iseseisvumise päev 1. juuli on [[rahvuspüha]]. ===Riigikord=== Rwanda on [[unitaarne riik|unitaarne]] [[presidentaalne vabariik]]. Praegune [[Rwanda põhiseadus|põhiseadus]] võeti vastu [[2003]]. aastal pärast [[26. mai]]l 2003 peetud rahvahääletust. Sellele eelnenud põhiseadus kehtis alates 1991. aastast.<ref name="WnJPP" /> [[Valimisõigus]] on vähemalt 18-aastastel isikutel. [[Naiste valimisõigus|Naised said valimisõiguse]] [[1961]]. aastal<ref name="RHdez" />. [[Topeltkodakondsus]] on lubatud, kuid topeltkodakondsusega isik ei saa kandideerida presidendiks.<ref name="konst" /> ===President=== [[Pilt:President Paul Kagame of Rwanda by David Shankbone.jpg|pisi|President [[Paul Kagame]]]] {{Vaata|Rwanda president}} {{Vaata|Rwanda riigipeade loend}} Riigipea on [[Rwanda president|president]], kelle valib rahvas [[otsesed valimised|otsestel valimistel]]. Presidendi ametiaeg kestab seitse aastat. Kedagi ei tohi valida presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks.<ref name="konst" /> Presidendiks võib kandideerida vähemalt 35-aastane sünnipärane Rwanda kodanik, kelle vähemalt üks vanematest on Rwanda kodanik.<ref name="konst" /> President nimetab ametisse ja vabastab ametist [[Rwanda peaminister|peaministri]] ja valitsuskabineti, esindab riiki välissuhtluses, annab armu, kuulutab välja sõja, sõlmib ja ratifitseerib välislepinguid (teatud juhtudel parlamendi heakskiidul).<ref name="konst" /> President on Rwanda kaitseväe juhataja.<ref name="konst" /> Presidendil on õigus pärast arupidamist peaministri, kodade esimeeste ja riigikohtu esimehega Esindajatekoda laiali saata. Senatit laiali saata ei saa.<ref name="konst" /> ===Parlament=== [[Pilt:RwandaParliament.jpg|pisi|Parlamendihoone]] [[Pilt:Victoire Ingabire Umuhoza.jpg|pisi|püsti|Opositsiooniliider [[Victoire Ingabire Umuhoza]]]] {{vaata|Rwanda parlament}} Seadusandlik organ on [[kahekojaline parlament]]. Kuni 2003. aastani oli parlament ühekojaline. Ülemkojas ehk [[Senat (Rwanda)|senatis]] (''Umutwe wa Sena'') on 26 liiget. Senati koosseis valitakse kaheksaks aastaks. Kandideerida võivad vähemalt 40-aastased isikud. Vähemalt 30% [[senaator]]itest peavad olema naised. 12 senaatorit valivad kohalikud omavalitsused, 8 määrab president, 4 poliitilised organisatsioonid ja 2 ülikoolid. Endistel riigipeadel on õigus soovi korral senati liikmeks saada.<ref name="konst" /> Alamkoja ehk [[Esindajatekoda (Rwanda)|esindajatekoja]] (''Umutwe w'Abadepite'') liikmed valitakse viieks aastaks. Esindajatekotta kuulub 80 liiget. Neist 53 valib rahvas üldistel otsestel [[proportsionaalsed valimised|proportsionaalsetel valimistel]]. Alamkoja 24 naistele ette nähtud kohale valivad oma saadikud iga provintsi kohalike omavalitsuste ja naisorganisatsioonide esindajad. Kaks esindajat valivad noorteorganisatsioonid ja ühe puuetega inimeste organisatsioonid. Valimiskünnis on viis protsenti.<ref name="konst" /> Esinduskogusse valitud isik ei ole seotud konkreetsete valijate antud mandaadiga. Kui parlamendi liige erakonnast välja astub või välja heidetakse, kaotab ta oma koha parlamendis.<ref name="konst" /> Keegi ei tohi samaaegselt kuuluda parlamenti ja valitsusse.<ref name="konst" /> President ja senati esimees ei tohi kuuluda samasse erakonda.<ref name="konst" /> ===Valitsus=== {{Vaata|Rwanda peaminister}} {{Vaata|Rwanda valitsusjuhtide loend}} Valitsus teostab koos presidendiga riigis täidesaatvat võimu. Valitsuskabineti tööd juhib [[Rwanda peaminister|peaminister]]. Parlamendis enamuses oleva erakonna esindajad ei tohi moodustada rohkem kui 50% valitsusest.<ref name="konst" /> ===Õigussüsteem=== Rwanda õigussüsteem põhineb peamiselt Saksamaa ja Belgia [[kontinentaaleuroopa õigussüsteem|tsiviilõigusel]] ning [[tavaõigus]]el<ref name="gov" />. 2000. aastate reformide käigus on üle võetud ka [[angloameerika õigussüsteem]]i elemente. Kohtuvõim on täidesaatvast võimust lahutatud, kuid poliitikuid on süüdistatud õigusemõistmisse sekkumises<ref name="õigus" />. Kohtusüsteem on mitmeastmeline. Seda on muu hulgas seoses genotsiidijuhtumite menetlemise ja haldusreformiga korduvalt ümber korraldatud ja lihtsustatud. Kõrgeim kohtuorgan on Ülemkohus. Traditsiooniliselt mõistis Rwandas kohut väärikaim mees külas. Külakohut nimetati ''[[gacaca]]''<nowiki>'</nowiki>ks. Aastal [[2001]] otsustas valitsus ''gacaca'' taaselustada, et kiirendada genotsiidijuhtumite menetlemist. Moodustati üheksaliikmelised ''gacaca''<nowiki>'</nowiki>d. 1990. aastate teisel poolel vangistati genotsiidis süüdistatuna üle saja tuhande inimese. Et nii vanglad kui ka kohtud olid üle koormatud, anti massilisi [[amnestia]]id, eelkõige kergemates kuritegudes süüdistatutele. Genotsiidis osalenud said vabaduse tingimusel, et on nõus astuma ''gacaca'' ette.<ref name="õigus" /> ''Gacaca'' määrab tavaliselt karistuseks ühiskondliku töö.<ref name="film" /> [[Surmanuhtlus]] kaotati Rwandas [[2007]]. aastal.<ref name="õigus" /> ===Sümboolika=== Rwanda riiklikud sümbolid on [[Rwanda lipp|lipp]], deviis, [[Rwanda vapp|vapp]] ja [[Rwanda hümn|hümn]].<ref name="konst" /> Rwanda lipp on alates 2001. aastast sinise, kollase ja rohelise laiuga [[trikoloor]]. Lipuvärvides vapp on kasutusel samast aastast. Riigi deviis on "Ubumwe, umurimo, gukunda igihugu" ('ühtsus, töö, isamaalisus'). Rwanda hümn on alates 2001. aasta algusest "[[Rwanda Nziza]]" ('ilus Rwanda'). ===Pealinn=== Rwanda [[pealinn]] [[Kigali]] asub riigi keskel. Kigali on pealinn alates riigi iseseisvumisest 1962. aastal. Pealinn moodustab ühe viiest provintsist. ===Haldusjaotus=== {{vaata|Rwanda haldusjaotus}} [[Pilt:Rwanda, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Rwanda provintsid]] Alates 2006. aastast jaguneb Rwanda territoorium viieks provintsiks (''intara''). Enne seda oli provintse 12. Provintsid jagunevad kokku 30 ringkonnaks (''akarere''), mis omakorda jagunevad kokku 416 sektoriks (''imirenge''). Sektorid jagunevad rakkudeks (''utugari'') ja küladeks (''imidugudu''). ====Provintsid==== * [[Idaprovints (Rwanda)|Idaprovints]] * [[Kigali]] * [[Lõunaprovints (Rwanda)|Lõunaprovints]] * [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovints]] * [[Põhjaprovints (Rwanda)|Põhjaprovints]] ===Parteid=== Rwandas on [[mitmeparteisüsteem]]. Põhiseadus keelab erakondade moodustamise rassilisel, etnilisel, usulisel või soolisel alusel. Registreeritud erakonnad saavad riigilt rahalist toetust.<ref name="konst" /> Kohtunikel, prokuröridel, sõjaväelastel, politseinikel ja julgeolekutöötajatel ei ole lubatud erakondadesse kuuluda.<ref name="konst" /> Valitsev erakond on [[Rwanda Isamaarinne]]. Teised suuremad erakonnad on [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Rwanda)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]], [[Liberaalne Partei (Rwanda)|Liberaalne Partei]] ja [[Kristlik-Demokraatlik Partei]]. ===Rahvusvahelised suhted=== [[Pilt:East African Community heads of state.jpg|pisi|[[Ida-Aafrika Ühendus]]e riigipead aprillis 2009. Vasakult: [[Yoweri Museveni]] (Uganda), [[Mwai Kibaki]] (Keenia), [[Paul Kagame]] (Rwanda), [[Jakaya Kikwete]] (Tansaania) ja [[Pierre Nkurunziza]] (Burundi)]] Rwanda on alates 1962. aastast [[ÜRO]] liige. Aastal [[1963]] sai ta [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] eelkäija [[Aafrika Ühtsuse Organisatsioon]]i liikmeks. Aastal 2007 astus Rwanda [[Ida-Aafrika Ühendus]]e ja [[2009]] [[Rahvaste Ühendus]]e liikmeks. Rwanda kuulub ka prantsuskeelsete riikide ühendusse [[Francophonie]]. [[Eesti]] sõlmis Rwandaga [[diplomaatilised suhted]] [[14. märts]]il [[2006]].<ref name="EEEE" /> Rwanda suursaadik Eestis on alates oktoobrist 2014 [[Holland]]is [[Haag]]is resideeriv [[Jean Pierre Karabaranga]].<ref name="ACmuw" /> Eestil Rwandas diplomaatilist ega konsulaaresindust ei ole. Rwandat võivad 2011. aasta seisuga [[viisavabadus|viisavabalt]] külastada Burundi, [[Hongkong]]i, [[Keenia]], [[Mauritius]]e, [[Rootsi]], [[Saksamaa]], [[Suurbritannia]], [[Tansaania]], [[Uganda]] ja [[USA]] kodanikud; kõigil teistel tuleb taotleda [[viisa]].<ref name="RDBInfopack" /> ====Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse==== Rwanda on järgmiste organisatsioonide liige:<ref name="CIA" /> {{veerud}} *[[Aafrika, Kariibi ja Vaikse Ookeani Riikide Grupp]] *[[Aafrika Arengupank]] *[[Aafrika Liit]] *[[Francophonie]] *[[G-77]] *[[Ida- ja Lõuna-Aafrika Ühisturg]] *[[Ida-Aafrika Ühendus]] *[[Ida-Aafrika Arengupank]] *[[Interpol]] *[[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]] *[[Maailma Kaubandusorganisatsioon]] *[[Maailmapank]] *[[Maailma Terviseorganisatsioon]] *[[Maailma Tolliorganisatsioon]] *[[Maailma Turismiorganisatsioon]] *[[Mitteühinemisliikumine]] {{veerud-piir}} *[[Multilateraalne Investeeringute Tagamise Agentuur]] *[[Parlamentidevaheline Liit]] *[[Rahvaste Ühendus]] *[[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur]] *[[Rahvusvaheline Ametiühinguliit]] *[[Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon]] *[[Rahvusvaheline Agraararengu Fond]] *[[Rahvusvaheline Finantskorporatsioon]] *[[Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon]] *[[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] *[[Rahvusvaheline Punane Rist]] *[[Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Föderatsioon]] *[[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon]] (korrespondent) *[[Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon]] *[[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon]] {{veerud-piir}} *[[Rahvusvaheline Valuutafond]] *[[Rahvusvaheline Telekommunikatsioonisatelliitide Organisatsioon]] *[[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit]] *[[Suurjärvistu Maade Majandusühendus]] *[[UNAMID]] *[[UNESCO]] *[[UNISFA]] *[[UNMISS]] *[[Ülemaailmne Postiliit]] *[[Ülemaailmne Intellektuaalse Omandi Organisatsioon]] *[[Ülemaailmne Meteoroloogiaorganisatsioon]] *[[ÜRO]] *[[ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents]] *[[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]] *[[ÜRO Tööstusliku Arengu Organisatsioon]] {{veerud-lõpp}} ===Riigikaitse=== [[Pilt:Rwandan soldiers singing anti-AIDS song.jpg|pisi|Rwanda kaitseväelased]] [[Rwanda kaitsevägi]] loodi pärast riigi iseseisvumist 1962. aastal. Praegusel kujul eksisteerib ta alates 1994. aastast. Suurem osa armee koosseisust pärineb pärast [[Rwanda genotsiid|genotsiidi]] Rwanda Isamaarindest eraldatud sõjalisest tiivast. Kaitsevägi koosneb maa- ja õhuväest. Sundajateenistust ei ole. Vabatahtlikult võivad teenistusse astuda kõik vähemalt 18-aastased Rwanda kodanikud.<ref name="CIA" /> Kaitsekulutused moodustasid 2006. aastal 2,9% rahvuslikust kogutoodangust.<ref name="CIA" /> ==Rahvastik== [[Pilt:Rwandan children at Volcans National Park.jpg|pisi|Lapsed Virunga mägedes]] [[2002. aasta Rwanda rahvaloendus|2002. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Rwanda rahvaarv 8 162 715.<ref name="grandslacs" /> Aastal [[2011]] elas riigis Rwanda Statistikaameti andmetel 10 718 379 inimest<ref name="statistics" /> ja USA [[Luure Keskagentuur]]i hinnangul 11 689 696 inimest<ref name="CIApopulation" />. World Gazetteeri arvutuste järgi elab 2012. aastal Rwandas 9 320 208 inimest.<ref name="Gazetteer" /> Rwanda on Aafrika kõige [[asustustihedus|tihedama asustusega]] riik. Ühel ruutkilomeetril elab umbes 400 inimest<ref name="rdbglance" />. Aastal 2010 elas 19% elanikest linnades. Linnastumise tempo on 4,4% aastas.<ref name="CIA" /> Umbes 99% Rwanda elanikkonnast moodustavad [[ruanda keel]]t kõnelevad [[hutud]] ja [[tutsid]]. 84% elanikest on hutud ja 15% tutsid. Ühe protsendi rahvastikust moodustavad [[pügmeed]]e hulka kuuluvad [[tvaad]].<ref name="CIA" /> [[Rahvastikukasvu kiirus]] on 2,751% aastas.<ref name="CIA" /> Rwanda naine sünnitab keskmiselt kuus last.<ref name="Armutsbekämpfung" /> Aastal 2006 oli [[keskmine eluiga]] 47 aastat, sealhulgas meestel 46 ja naistel 48 aastat.<ref name="EEE" /> [[Keskmine elueaootus]] sünnihetkel on 55,4–58,8 aastat.<ref name="hdrstats" /><ref name="apps" /> Aastal 2011 moodustasid kuni 14-aastased rahvastikust 42,9%, 15–64-aastased 54,7% ja üle 65-aastased 2,4%.<ref name="CIA" /> Aastal 2001 olid 56,5% elanikest [[katoliiklased]], 26% [[protestandid]], 11,1% [[adventistid]], 4,6% [[muslimid]], 0,1% [[loodususk]]u ja 1,7% ei tunnistanud ühtki [[religioon]]i.<ref name="CIA" /> 70,4% vähemalt 15-aastastest ruandalastest on [[kirjaoskus|kirjaoskajad]]. Meeste seas on kirjaoskajaid 76,3 ja naiste seas 64,7%.<ref name="CIA" /> Lubatud on ainult [[monogaamia|monogaamne]] [[abielu]] mehe ja naise vahel.<ref name="konst" /> 2010. aastal oli Rwandas umbes miljon [[orb]]u.<ref name="bbc" /> ===Asulad=== {{Vaata|Rwanda asulate loend}} [[Pilt:Rwanda - street scene in Kigali.jpg|pisi|[[Kigali]] tänavapilt]] Suuremad linnad on pealinn [[Kigali]] (1 029 384 elanikku aastal 2010), [[Butare]] (89 800, 2005), [[Gitarama]] (87 613, 2005), [[Ruhengeri]] (86 685, 2005) ja [[Gisenyi]] (83 623, 2005). ==Majandus== Rwanda on vaene põllumajanduslik maa. Loodusvarasid on vähe. Majandusele mõjus hävitavalt 1990. aastate alguse [[Rwanda kodusõda|kodusõda]] ja [[Rwanda genotsiid|genotsiid]]. Enamik rahvast elab maal ja hangib elatise peamiselt [[naturaalmajandus]]likust põllupidamisest ja karjakasvatusest. [[Tööstus]] on vähe arenenud. Peamised ekspordikaubad on [[kohv]], [[tee (jook)|tee]] ja mineraalid, ka kasvav [[turism]]. Majandus on sõltuv rahvusvahelisest abist ning kohvi ja tee hindadest maailmaturul. Üle poole rahvast elab allpool vaesuspiiri.<ref name="CIA" /> 1960. ja 1970. aastatel majandus kasvas, 1980. aastate kohvihinna langus tõi kaasa aeglustumise ning 1990. esimese poole kodusõda ja genotsiid järsu languse. Alates [[1995]]. aastast on valitsus püüdnud majandust ümber profileerida, [[erastamine|erastada]] riigiettevõtteid, liberaliseerida ettevõtluskliimat, arendada tööstust ja [[mäendus]]t, meelitada Rwandasse välisinvestoreid. Et suurem osa majapidamistest on enam-vähem naturaalmajanduslikud, on [[siseturg]] väike. Infrastruktuur (energiavarustus, transpordivõrk) on puudulik. Rwanda [[sisemajanduse kogutoodang]] on alates 2003. aastast kasvanud 7–8% aastas ja inflatsioon on olnud alla 10% aastas.<ref name="CIA" /> Rwanda on Ida-Aafrika kiireima majanduskasvuga maa.<ref name="engin" /> [[Maailmapank]] paigutas Rwanda oma 2012. aasta raportis "Doing Business" ärikliima poolest Aafrika riikide seas [[Mauritius]]e ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] järel kolmandale kohale.<ref name="rdbeconomy" /> Rwanda sisemajanduse kogutoodang oli 2011. aastal USA riigidepartemangu hinnangul 6,1 miljardit USA dollarit; SKT reaalkasv oli 8,2%. Kogutoodang inimese kohta ostujõupariteedi järgi oli 1600 USD, keskmine [[inflatsioon]] 7,8%.<ref name="gov" /> [[Põllumajandus]]e osakaal sisemajanduse kodutoodangus oli 2010. aastal 33,6%, [[tööstus]]e osakaal 14,1% ja [[teenused|teenuste]] osakaal 52,3%.<ref name="gov" /> ===Põllumajandus=== [[Pilt:Rwandan farm cooperative goats.jpg|pisi|Kitsed farmis]] Kuni 90% rahvast elatub [[põllumajandus]]est. Põllumajandustoodang moodustab umbes kolmandiku [[sisemajanduse kogutoodang]]ust. Põllumaa moodustas 2005. aastal umbes 45% Rwanda alast.<ref name="gov" /><ref name="EEEE" /> Et rahvastiku kasvades muutub harimiskõlblik maa järjest vähem kättesaadavaks, väheneb ka farmide suurus. See on keskmiselt alla ühe hektari. Rwandas on traditsiooniliselt kasvatatud toitu ainult oma tarbeks. 20. sajandil lisandusid peamiselt eksporditulusid ihaldavate Belgia võimude sunnil [[kohvipuu]]d ja [[teepõõsas|teepõõsad]].<ref name="customs" /> Peamised toidukultuurid on [[banaan (perekond)|banaanid]], [[kaunviljad]], [[bataat]], [[jahumaniokk]], [[mais]], [[hirss]], [[sorgo]], [[maapähkel]], [[kartul]], [[suhkruroog]]. Kasvatatakse ka [[tubakas|tubakat]]. [[Riis]]i viljeldakse vähe, kuid [[Hiina]] ja [[Taiwan]]i riisikasvatajad on saanud valitsuselt loa hakata seda suuremas mahus kasvatama.<ref name="customs" /> Banaani kasvatatakse väikefarmides aasta ringi. Mais annab kaks saaki aastas, seda kasvatatakse vaheldumisi [[oad|ubadega]]. Maniokk on kiire kasvuga ja põuakindel, seda külvatakse vaheldumisi banaani, ubade ja maisiga, eriti [[Gitarama]]s ja [[Gikonko]]s.<ref name="customs" /> Peetakse [[kodukits|kitsi]], [[veis]]eid, [[kana|kanu]], [[lammas|lambaid]], [[siga|sigu]]. Kasvatatakse [[neitsikummel]]it, millest valmistatakse [[herbitsiid]]i [[püreetrum]]i. ===Mäendus=== [[Pilt:Cassiterite-118857.jpg|pisi|püsti|[[Busoro]] [[kassiteriit]]]] Rwanda [[kaevandus]]ed on valdavalt väikesed ja vajavad hädasti kaasajastamist. Neisse investeeritakse vähe, puudus on [[geoloog]]idest ja [[mäeinsener]]idest. Kasutatakse peamiselt [[kirka]]sid, [[labidas|labidaid]], [[haamer|haamreid]] ja teisi käsitööriistu, harvem ka pneumaatilisi tööriistu. Maake riigis ümber ei töödelda.<ref name="Ratio" /> Avastatakse ka järjest uusi leiukohti ja valitsus püüab äratada välisinvestorite huvi kaevanduste rajamise vastu. Riik on andnud 12 ettevõttele kokku 22 vähemalt 30-aastast [[kontsessioon]]i, lisaks tegutseb sadakond väikekaevandust. Mäenduse alal töötab umbes 35 000 inimest.<ref name="Ratio" /> Aastal 2010 teenis Rwanda [[mineraal]]ide ekspordilt 67,8 miljonit [[USA dollar]]it. See moodustas koguekspordist 14,9% ja oli suurim valuutaallikas. [[Kassiteriit]]i toodeti ja eksporditi 3874 tonni 42,2 miljoni dollari eest (2009. aastal 4269 tonni), [[koltan]]i 749 tonni 18,48 miljoni dollari eest (2009. aastal 949 tonni) ja [[volframiit]]i 843 tonni 7,1 miljoni dollari eest (2009. aastal 874 tonni).<ref name="Ratio" /> Rwandas toodetakse umbes 9% maailma tantaalimaagist ja umbes 4% volframiidist.<ref name="Ratio" /> ===Energeetika=== Suurema osa ruandade energiavajadusest katab [[puit]] ja [[puusüsi]]. [[Elektrienergia]] on kättesaadav vaid 11%-le elanikest<ref name="engin" />. USA [[Luure Keskagentuur]]i hinnangul toodeti Rwandas 2008. aastal 160 miljonit [[kWh]] ja tarbiti 236,8 miljonit kWh elektrienergiat<ref name="CIA" />. Umbes 30% elektrienergiast tarbivad ettevõtted<ref name="y6QVl" />. Osa elektrienergiast imporditakse Kongo DV-st. Elektrijaamade koguvõimsus on umbes 100 MW. Elektrienergia on Rwandas üle kahe korra kallim kui naabermaades. Umbes 59% elektrienergiast toodetakse [[hüdroenergia]]st ja ülejäänu [[Fossiilne kütus|fossiilkütustest]], sh umbes 1% Kivu järve [[metaan]]ist.<ref name="thee" /> Suuremad [[hüdroelektrijaam]]ad on [[Mukungwa hüdroelektrijaam]] [[Ruhundo järv]]el (12,5 MW), [[Ntaruka hüdroelektrijaam]] [[Burera järv]]el (11,76 MW), [[Gihira hüdroelektrijaam]] (1,8 MW) ja [[Gisenyi hüdroelektrijaam]] (1,2 MW). Koos Kongo DV ja Burundiga rajatud elektrijaamadest [[Rusizi I]] ja [[Rusizi II]] on Rwanda kasutada vastavalt 3,5 ja 12 MW. Peagi valmivad kaks uut elektrijaama, Nyabarongo (27,5 MW) ja Rukarara (9,5 MW). Riigi kesk- ja lääneosas on palju kohalikke mikroelektrijaamu.<ref name="rura" /> Suuremad [[soojuselektrijaam]]ad on [[Jabana 1]] (7,8 MW), [[Jabana 2]] (20 MW), [[Aggreko 1]] (10 MW) ja [[Aggreko 2]] (5 MW).<ref name="rura" /> Kivu järve ümbritseva [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikate]] vöö geotermilise energia potentsiaalseks rakendatavaks võimsuseks hinnatakse 170–320 MW.<ref name="rura" /> Valitsuse aastateks 2011–2017 koostatud plaan näeb ette suurendada hüdroelektrienergia tootmist 333 megavatini, rajada [[maapõueenergia]]l põhinevad elektrijaamad koguvõimsusega 310 MW ning metaanil töötavad elektrijaamad koguvõimsusega 300 MW.<ref name="thee" /> Kigali lähedal [[Jali]] mäel on [[tuulepark]].<ref name="evwind" /> [[Kirehe ringkond]]a on rajamisel Rwanda, Tansaania ja Burundi ühine 80-megavatine [[Rusumo hüdroelektrijaam]].<ref name="esi" /> ===Tööstus=== Tööstustoodang moodustas 2010. aastal 14,1% sisemajanduse kogutoodangust. Valdavalt tegutsevad väikeettevõtted, kus töödeldakse põllumajandustooteid, toodetakse [[toiduained|toiduaineid]], [[tsement]]i, [[õlu]]t, [[karastusjook]]e, [[seep]]i, [[mööbel|mööblit]], [[jalats]]eid, [[plast]]e, [[tekstiil|tekstiiltooteid]], [[sigaret]]te, [[ravim]]eid, [[tööriist]]u, katusematerjale.<ref name="gov" /> ===Transport=== [[Pilt:Kigali International Airport.jpg|pisi|Kigali lennujaam]] [[Pilt:Taxi moto.jpg|pisi|Mototakso Kigalis]] Umbes 90% vedudest tehakse maanteid mööda. [[Maantee]]de kogupikkus on üle 14 000&nbsp;km, neist umbes 20% on [[kattega tee]]d.<ref name="invest" /> [[Raudtee|Raudteid]] Rwandas ei ole. Kavas on ehitada raudteeliin Kigalist Tansaaniasse [[Isaka]]sse, mis on Rwandat ja Burundit [[Dar es Salaam]]i sadamaga ühendav transpordisõlm. Teine planeeritav liin ühendab tulevikus Rwanda ja Burundi Kongo DV kaudu Aafrika lõunaosa raudteevõrguga.<ref name="invest" /> Rwanda riikliku lennukompanii [[RwandAir]]i lennukid peavad ühendust eelkõige paljude Aafrika suurlinnadega, aga ka [[Mumbai]] ja [[Dubai]]ga. RwandAiri kodulennujaam on Kigali äärelinnas asuv [[Kigali rahvusvaheline lennujaam]]. Kigalist 40&nbsp;km kaugusele [[Bugesera ringkond]]a rajatakse uut [[Bugesera rahvusvaheline lennujaam|rahvusvahelist lennujaama]]<ref name="invest" />. [[Cyangugu]]s asub kohaliku tähtsusega [[Kamembe lennujaam]]. Kivu järve kaldal asuvate asulate vahel toimub laevaliiklus. Olulisemad sadamalinnad Kivu järve kaldal on [[Cyangugu]], [[Gisenyi]] ja [[Kibuye]]. Rwandas on [[parempoolne liiklus]].<ref name="rdbglance" /> ===Kommunikatsioon=== Rwandas on kaks suuremat [[telekommunikatsioon]]iettevõtet, [[MTN Rwanda]] ja [[Tigo]].<ref name="invest" /> Aastal 2011 oli Rwandas umbes 3,6 miljonit [[mobiiltelefon]]i kasutajat.<ref name="invest" /> Aastal 2010 kasutas [[Internet]]ti 13% Rwanda elanikest.<ref name="itu" /> ===Väliskaubandus=== Rwanda ekspordib peamiselt [[tee (jook)|teed]], [[kohv]]i, [[kassiteriit]]i, [[koltan]]i, [[püreetrum]]i, loomanahku. Peamised väljaveomaad on [[Keenia]], [[Kongo Demokraatlik Vabariik]], [[Hiina]] ja [[Pakistan]]. 2011. aasta oodatav ekspordimaht oli 295 miljonit USA dollarit. Rwanda impordib peamiselt [[toiduained|toiduaineid]], [[seadmed|seadmeid]], [[teras]]t, [[nafta]]tooteid, [[tsement]]i ja muid [[ehitusmaterjal]]e. Peamised impordipartnerid on Keenia, [[Uganda]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Tansaania]], Hiina. 2011. aasta oodatav impordimaht oli 1,315 miljardit USA dollarit.<ref name="gov" /> Suurem osa Rwanda sisse- ja väljaveetavast kaubast peab läbima umbes 1500&nbsp;km pikkuse autoreisi mööda viletsavõitu teid Kigali ja [[Mombasa]] või [[Dar es Salaam]]i vahel.<ref name="iss" /> ===Meedia=== Rwandas on üks riiklik telekanal, üks üleriigiline riiklik raadiojaam ja üheksa eraraadiojaama.<ref name="CIA" /> Suuremad [[ajaleht|ajalehed]] on ingliskeelsed ja need on eraomandis. Levinumad ajalehed on [[The New Times]], [[Rwanda Herald]] ja [[Rwanda Newsline]] ning viimase ruandakeelne sõsarväljaanne [[Umuseso]].<ref name="BBCprofile" /> ===Valuuta=== [[Pilt:Rwanda-100Francs.jpg|pisi|Rwanda 100-frangine rahatäht]] [[Rwanda keskpank]] loodi [[1964]]. aastal.<ref name="historyofcurrency" /> Rwanda [[rahaühik]] on [[Rwanda frank]] ([[ISO 4217]]: RWF). Üks frank jaguneb sajaks santiimiks. Frank võeti kasutusele 1964. aastal. Märtsis 2012 on 1 [[euro]] kurss umbes 800 franki.<ref name="bnrfrank" /> [[Rwanda börs]] avati jaanuaris 2011.<ref name="StockExchange" /> ==Haridus== [[Pilt:Rwanda Classroom edited.png|pisi|Füüsika tund Rwanda koolis]] Üheksaklassilise [[põhiharidus]]e omandamine on kohustuslik ja riiklikus koolis tasuta.<ref name="konst" /> President [[Paul Kagame]] lubas 2010. aastal uueks ametiajaks kandideerides, et tasuta haridust pikendatakse veel kolme aasta võrra.<ref name="newtimes_education" /> Esimesel kolmel aastal toimub õppetöö [[ruanda keel]]es, hiljem prantsuse või inglise keeles.<ref name="online_education" /> Aastal 2010 oli Rwandas 2510 põhikooli, kus õppis umbes 2,3 miljonit last. Tüdrukuid ja poisse oli nende seas enam-vähem võrdselt. Keskkoole oli 1399 ja neis õppis umbes 425 000 õpilast.<ref name="haridus" /> Palju on erakoole, osa neist on kirikute juures. Erakoolid õpetavad riikliku õppekava järgi, kuid nõuavad õppemaksu. Tasuta haridusest hoolimata ei käi kõik lapsed koolis. Paljudele peredele käib üle jõu ka rõivaste ja koolitarvete ostmine. Keskustest kaugemal asuvate koolide jaoks on raske leida õpetajaid. Kõrgkoole oli 2010. aastal 30, neist 17 olid riiklikud. Nii riiklikes kui ka erakõrgkoolides õppis umbes 31 000 tudengit. Riiklike kõrgkoolide õpilastest umbes kaks kolmandikku on mehed. Erakõrgkoolide tudengitest moodustavad aga naised umbes 55%.<ref name="haridus" /> Suurim ülikool on 1963. aastal [[Butare]]s asutatud [[Rwanda rahvuslik ülikool]]. Kigalis asub [[Kigali tehnikainstituut]]. ==Tervishoid== [[Pilt:Butaro Hospital.jpg|pisi|[[Butaro]] haigla]] Tervishoiu- ja [[meditsiin]]iteenused ei ole Rwandas alati kättesaadavad. Puudus on nii [[arst]]idest kui ka [[ravim]]itest. 75% arstidest tegutseb Kigalis, kus elab alla 20% inimestest. Riigis on üks haigla iga 190 000 elaniku kohta.<ref name="who" /> Eriti lapsed kannatavad [[alatoitlus]]e all ja surevad tihti [[nakkushaigus]]tesse. 45% alla viieaastastest lastest kannatab alatoitluse all. 2010. aasta andmetel suri umbes 20% lastest alla viie aasta vanusena.<ref name="bbc" /> Rwandas tegutseb üks arst iga 18 000 inimese kohta.<ref name="health" /> Arstiabi on tihti tasuline. [[Imikusuremuskordaja]] on 50.<ref name="health" /> Kõige suurem probleem on nakkushaiguste levik, mida soodustavad viletsad elutingimused, puudulik [[hügieen]] ja puhta vee puudus. Umbes kolm protsenti elanikkonnast põeb [[AIDS]]i või kannab [[HI-viirus]]t.<ref name="health" /> Arvatakse, et umbes veerand prostituutidest kannab HI-viirust. [[Prostitutsioon]] on illegaalne ja selle eest võidakse karistada vangistusega. Sellest hoolimata on prostitutsioon levinud, sest vaesuses elavad naised ei leia tihti raha teenimiseks muud võimalust.<ref name="FDHW9" /> Levinud on ka [[tuberkuloos]] ja eriti [[malaaria]], mis on levinuim surma põhjustaja. Muu hulgas [[teetanus]]e, [[lastehalvatus]]e ja [[leetrid|leetrite]] levikule on suudetud piir panna ning oluliselt on vähendatud malaariasse suremust.<ref name="who" /> Aastal 2008 moodustasid kulutused tervishoiule 9,7% Rwanda riigieelarvest ja järgmistel aastatel plaaniti seda suurendada.<ref name="who" /> ==Ajalugu== {{Vaata|Rwanda ajalugu}} [[Pilt:King's palace in Nyanza.jpg|pisi|Kuninga palee [[Nyanza]]s]] Rwanda ala vanimad asukad olid teadaolevalt [[kütid-korilased|küttidest-korilastest]] [[tvaad]]e esivanemad. Nad asustasid piirkonna millalgi pärast [[Weichseli jäätumine|viimast jääaega]], vahemikus 8000–3000 eKr<ref name="Chret" />. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud hõreda asustuse jälgi [[noorem kiviaeg|nooremast kiviajast]] ja mõnevõrra suurema asustuse jälgi [[rauaaeg|rauaajast]]. Rauaaja asupaikadest on leitud muu hulgas lohukestega kaunistatud [[keraamika]]t ja [[raud|rauast]] [[tööriist]]u.<ref name="Dorsey" /> Praegu 99% rahvastikust moodustavate [[hutud]]e ja [[tutsid]]e päritolu kohta on erinevaid seisukohti. Varem on valitsenud seisukoht, et aastatel 700–1500 asusid piirkonda elama maaharijatest [[bantud|bantu]] hõimud, kelle tegevus hävitas tvaade asupaigaks olnud metsad ja surus tvaad mägedesse. Tulijaid on peetud hutude eellasteks. Alates 15. sajandist järgnesid karjakasvatajatest bantud, kes selle arvamuse kohaselt olid tutside esivanemad.<ref name="Prunier" /> Pole teada, kas maad vallutati ühekorraga või toimus aeglane integratsioon. Kuigi hutusid ja tutsisid on peetud eri rasside esindajateks, arvatakse, et hutud ja tutsid võisid tulla ka koos ning nende eristamine on sündinud pigem eri tegevusaladest tingitud erineva sotsiaalse staatuse põhjal.<ref name="Chret" /><ref name="Shyaka" /> Esialgu olid ruanda rahvad organiseerunud klannidesse (''ubwoko''). Praeguse Rwanda alal oli umbes 20 klanni.<ref name="Chret" /> Alates [[15. sajand]]ist hakkasid kujunema kuningriigid, mille eesotsas oli pooljumalaks peetud valitseja ''bami''. Aastaks [[1700]] eksisteeris umbes kaheksa kuningriiki. [[18. sajand]]i keskpaigaks muutus domineerivaks [[Rwanda kuningriik]], mida valitses tutside [[Nyiginya]] klann. Võimsaim oli tutside riik kuningas [[Kigeri IV Rwabugiri]] valitsemise ajal alates [[19. sajand]]i keskpaigast kuni Saksa kolonisaatorite saabumiseni sajandi lõpus. Kigeri laiendas kuningriiki lääne ja põhja suunas ning juurutas ''[[ubuhake]]'' ja ''[[uburetwa]]''. Need süvendasid hutude ja tutside klassivahet. Alates bantude tulekust on hutud alati enamuses olnud. Valitsejad seevastu olid tutsid, kellele kuulus ka kogu maa. Samas elasid kõik ruanda rahvad külg külje kõrval, neil oli ühine [[keel]] ja [[kultuur]], sealhulgas [[usund]]id, [[muusika]], [[müüt|müüdid]], [[tants]]ud; sõlmiti ka segaabielusid. Karjakasvatus lõi rohkem jõukust ning tänu majanduslikule üleolekule saavutasid tutsid pikkamööda ka poliitilise võimu. Samal ajal polnud klasside piirid jäigalt paigas; hutud, kes jõukuse kasvades kariloomi omandasid, said tutsideks; tutsisid, kes oma karjast ilma jäid, hakati aga pidama hutudeks. ===Koloniaalajastu=== Kui [[Euroopa]] koloniaalriigid [[1884]]. aastal peetud [[Berliini konverents (1884–1885)|Berliini konverents]]il omavahel Aafrikat jagasid, määrati Rwanda koos Burundiga [[Saksa Ida-Aafrika]] osaks. Aastal [[1890]] liideti Rwanda Saksa kolooniatega.<ref name="Made" /> Esimese eurooplasena uuris Rwanda ala põhjalikumalt [[Gustav Adolf von Götzen]], kes läbis maa selle kaguosast kuni [[Kivu järv]]eni ja kohtus teiste seas ka kuningaga. Sakslased märkimisväärselt kohalikku ellu ei sekkunud, vaid toetasid senist valitsemissüsteemi. Nad lõid aluse hutude ja tutside rassilisele eristamisele, pidades hutusid alaväärseks ja tutsisid kõrgema rassi esindajaiks. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus vallutasid maa [[1916]]. aastal [[Belgia]] väed. Aastal [[1923]] andis [[Rahvasteliit]] Belgiale mandaadi Rwanda ja Burundi haldamiseks [[Rwanda-Urundi]] Territooriumi nime all. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] määras [[ÜRO]] selle Belgia hooldusterritooriumiks, et valmistada ette riigi iseseisvumist.<ref name="Made" /> Belgia valitsejad tsentraliseerisid võimu ja lihtsustasid valitsemise struktuuri, arendasid haridust ja põllunduskultuuri. Belglased tõid ka [[katoliiklus|katoliku usu]], prantsuse keele ja [[eugeenika]]. Mõõdeti [[kolju]] läbimõõtu, [[nina]] pikkust ja [[silm]]ade värvi ning tehti tulemuste põhjal järeldusi tutside ja hutude erineva võimekuse kohta. Tutsid olid tulemusega rahul, hutud aga jäeti kõrvale mitte üksnes valitsemisest, vaid ka kooliharidusest, ning pandi sunnitööle.<ref name="film" /> Aastal [[1935]] juurutati isikutunnistused, kuhu pandi kirja igaühe päritolu. See kaotas varem eksisteerinud klassidevahelise liikuvuse.<ref name="film" /> ===Iseseisvumine=== 1950. aastatel süvenesid rahva seas iseseisvumispüüdlused. Tutsid tahtsid olemasoleva võimustruktuuri ja oma privileegide säilitamist, hutud aga võimu ümberjagamist. Aastal [[1959]] asutati hutu [[Rahva Vabadusliikumise Partei]]<ref name="Made" />. Rahutused kulmineerusid samal aastal [[Rwanda revolutsioon|revolutsiooniga]]. Revolutsioon algas novembris 1959 põllumeeste ülestõusuna ning kasvas organiseeritud liikumiseks, mille eesmärk oli [[monarhia]] kaotamine ja võimu üleandmine hutudele. Tapeti tuhandeid tutsisid, üle 100 000 tutsi põgenes naabermaadesse.<ref name="Brithist" /> Hutude juht oli tulevane esimene president [[Grégoire Kayibanda]]. Varem tutsi valitsejaid toetanud Belgia võimud asusid nüüd hutude poolele. Kohalikel valimistel [[1960]] said hutud suure võidu. [[Gitarama]]s tuli Belgia võimude vaikival heakskiidul võimule esialgne hutu valitsus. Jaanuaris 1961 korraldati rahvahääletus, millega kaotati monarhia ja ''mwami'' Kigeri saadeti maalt välja. Tuhanded tutsid põgenesid ja juba 1964. aasta alguses oli neid naabermaades vähemalt 150 000.<ref name="Brithist" /> Juunis 1962 tühistas ÜRO Belgia hooldusõiguse ja otsustas moodustada iseseisvad riigid Rwanda ja Burundi.<ref name="Made" /> Esimeseks Rwanda presidendiks sai Grégoire Kayibanda. ===1960.–1980. aastad=== [[Pilt:Juvénal Habyarimana (1980).jpg|pisi|püsti|President [[Juvénal Habyarimana]]]] 1960. ja 1970. aastatel riigi majandus kasvas, kuid konflikt hutude ja tutside vahel hõõgus tuha all. Ametlik ideoloogia pidas tutsisid vaenlasteks. Aastatel 1965–1989 kasvas Rwanda SKT pidevalt umbes 5% aastas, inflatsioon oli väike ja inimesed muutusid jõukamaks. Tänu sellele vähenes ka vaenulikkus hutude ja tutside vahel. Umbes kaks kolmandikku rahvast teenis raha kohvipuude kasvatamisega. Euroopa riigid toetasid Rwandat heldelt. Aastal 1973 moodustas rahvusvaheline abi SKT-st 5%, 1991. aastal juba 22%. Suuremad rahalised toetajad olid Belgia ja Šveits, prantslased abistasid muu hulgas sõjalise väljaõppega.<ref name="raamat" /> Aastal [[1972]] toimus Burundis hutude ülestõus, tutsi võimud tapsid selle mahasurumise käigus umbes 200 000 hutut ja teist sama palju põgenes Rwandasse.<ref name="raamat" /> Eksiilis elavad tutsid tegid piiriäärsetel aladel korduvalt edutuid rünnakuid. Kayibanda oli pärit [[Gitarama]]st ning teda toetasid eelkõige riigi kesk- ja lõunaosa inimesed. Et ta jagas ka ametikohti ainult oma lähikondlastele, tekkis vastuolu põhja ja lõuna hutude vahel ning peagi kaotas ta põhjaosas igasuguse toetuse. [[5. juuli]]l [[1973]] haarasid võimu põhjaosa ohvitserid tollase hutust kaitseministri kindralmajor [[Juvénal Habyarimana]] juhtimisel. Habyarimana jäi võimule 21 aastaks. Kayibanda suri vanglas nälga.<ref name="raamat" /> Habyarimana oli lubanud tagada tutside turvalisuse ja rünnakud neile mõneks ajaks lakkasid<ref name="raamat" />. Ta keelustas parteid ning asutas [[1975]]. aastal erakonna [[Rahvuslik-Revolutsiooniline Arenguliikumine]]<ref name="Made" />. Aastatel 1975–1991 oli Rahvuslik-Revolutsiooniline Arenguliikumine ainuke legaalne partei, kuhu pidid kuuluma kõik inimesed. Igaüks pidi kandma isikutunnistust, kus oli kirjas tema etniline päritolu ja elukoht. Elukohta ei tohtinud loata vahetada. Tutsid said ametikohti nii riiklikus kui ka erasektoris nende osakaalule vastava kvoodi järgi, segaabielusid piirati. Habyarimana sulges piiri eksiilis elavatele tutsidele. Aastatel 1983 ja 1988 valiti Habyarimana ainsa kandidaadina presidendi ametisse tagasi. Teda toetas peamiselt põhjaosa, kust ta ise pärit oli. 1980. aastate lõpus muutus riigi majanduslik olukord kohvihindade languse ja põua tõttu raskemaks.<ref name="raamat" /> Ugandas elavad tutsid astusid [[Yoweri Museveni]] loodud [[Milton Obote]] režiimi vastu võitlevasse armeesse. Kui Museveni jaanuaris [[1986]] [[Kampala]] vallutas, moodustasid umbes 3000 tutsit juba neljandiku tema armeest. Juulis 1986 teatas Museveni, et vähemalt kümme aastat Ugandas elanud tutsid saavad soovi korral automaatselt Uganda [[kodakondsus]]e.<ref name="raamat" /> Neli aastat hiljem oli ta avaliku pahameele tõttu sunnitud oma lubaduse tühistama<ref name="film" />. Rwanda naabermaades elas selleks ajaks umbes 700 000 tutsit. Eksiilis elavad tutsid nõudsid õigust koju tagasi pöörduda, kuid Habyarimana vastas, et maa on niigi üleasustatud. Aastal [[1987]] asutati Kampalas [[Rwanda Isamaarinne]], mis seadis oma eesmärgiks lisaks tagasipöördumisõigusele demokraatliku reformi Rwandas. 30. septembril [[1990]] deserteerus Uganda armeest umbes 4000 tutsit koos relvadega. Nende juhiks sai Uganda armeest erru saadetud kindral [[Fred Rwigyema]]. Üks Uganda tutside liidritest oli ka [[Paul Kagame]], kes oli 1961. aastal nelja-aastasena koos perega oma kodukohast [[Gitarama]]st lahkunud.<ref name="raamat" /> ===Kodusõda ja genotsiid=== {{vaata|Rwanda kodusõda}} {{vaata|Rwanda genotsiid}} [[Pilt:Rwandan Genocide Murambi bodies.jpg|pisi|Ohvrite säilmed [[Murambi tehnikakool]]is]] Kodumaatud põgenikud otsustasid jõuga Rwandasse tagasi pöörduda. 1. oktoobril 1990 tungisid Isamaarinde väed Rwandasse. Algas [[Rwanda kodusõda|kodusõda]]. Rünnak ei olnud esialgu eriti edukas; vägesid juhtinud Rwigyema sai kohe surma.<ref name="raamat" /> Juunis [[1991]] tegi Habyarimana opositsiooni ja lääne üldsuse survel põhiseaduses muudatused, millega lõpetati ainupartei võim. Aprillis [[1992]] moodustas ta koalitsioonivalitsuse.<ref name="raamat" /> Osalt seetõttu, et Rwanda paiknes prantsuskeelse ja ingliskeelse Aafrika piiril, pidas Prantsusmaa riiki oma huvisfääri kuuluvaks. Habyarimana palus prantslastelt abi, teatades, et tutsid tahavad monarhiat taastada. Lisaks prantslastele sai Habyarimana abivägesid ka Belgialt ja oma liitlaselt [[Mobutu Sese Seko]]lt Sairis. Aastal 1991 koosnes tema armee 28 000 mehest. Prantslased õpetasid sõdureid välja ja tarnisid relvi, muu hulgas vahendades relvalepinguid [[Egiptus]]e ja [[LAV|Lõuna-Aafrika Vabariigiga]]. Relvadele kulutati umbes 100 miljonit USA dollarit, millest suurem osa oli rahvusvaheline majanduse edendamiseks mõeldud abi.<ref name="raamat" /> 1991. aastal sai Isamaarinde juhiks Paul Kagame, kes oli vahepeal USAs väljaõpet saanud. 1992 sõlmiti relvarahu.<ref name="raamat" /> Rwandas hakkas organiseeruma äärmuslaste grupp, mille liikmed ei olnud nõus Habyarimana kokkuleplusega. Asutati liikumine [[Vabariigi Kaitsmise Koalitsioon]]. Organisatsioon oli poolsalajane ja valmistas ette "tutside ohu" kõrvaldamist. Vaenu õhutati muu hulgas meedias, eriti ajalehes [[Kangura]]. Augustis [[1993]] kirjutas Habyarimana lääne survel alla [[Arusha rahulepe|Arusha kokkuleppele]], nõustudes muu hulgas demobilisatsiooniga. Oktoobris 1993 rööviti ja tapeti Burundi esimene hutust president [[Melchior Ndadaye]]; see vallandas massilise verevalamise. Umbes 300 000 hutut põgenes Rwandasse. Burundi sündmused kinnitasid hutu ekstremistide veendumust, et tutsid tahavad kõikjal võimu haarata. Tutsivastast propagandat tõhustati. Armeejuht kolonel Bagosora juhtis ettevalmistusi rünnakuks. Rahvale jagati relvi ja korraldati sõjalist väljaõpet. Jaanuarist 1993 kuni märtsini 1994 importis Rwanda üle poole miljoni [[matšeete]]. Rajati varjatud relvalaod, kuhu koguti [[tulirelv]]i, matšeetesid, [[granaat (lõhkekeha)|granaat]]e ja [[kirves|kirveid]]. Koostati vaenlaste nimekirju.<ref name="raamat" /> [[ÜRO]] saatis Rwandasse oma rahuvalveväed [[UNAMIR]]i, umbes 2500 meest [[Roméo Dallaire]]'i juhtimisel. Vägedel oli puudulik väljaõpe ning puudus nii varustusest kui ka rahast. Dallaire teadis massimõrva ettevalmistustest ja palus abi, kuid lisajõu saatmist ei peetud võimalikuks.<ref name="raamat" /> Üleminekuvalitsus pidi varasemate plaanide järgi ametisse astuma jaanuaris 1994, kuid Habyarimana venitas, osalt ka äärmuslaste survel. [[6. aprill]]il [[1994]] osales Habyarimana [[Dar es Salaam]]is ühepäevasel Aafrika tippkohtumisel. Kuigi ta tavaliselt vältis pimedas lendamist, otsustas ta seekord veel samal hilisõhtul tagasi lennata. Ta pakkus küüti ka Burundi presidendile [[Cyprien Ntaryamira]]le. Tema lennuk Falcon oli kingitus president [[François Mitterrand|Mitterrandilt]] ja selle meeskonna moodustasid kolm prantslast. Lennuki pardal oli ka valitsusliikmeid. Umbes kell 20.15 hakkas lennuk [[Kigali lennujaam|Kigali lennuväljale]] maanduma, kui seda tabas kaks [[rakett]]i. Kõik lennuki pardal olnud inimesed hukkusid.<ref name="raamat" /> Vallandus tapmine. Esimesena tapeti kõrgetel positsioonidel mõõdukad hutud, nende seas peaminister [[Agathe Uwilingiyimana]] ja kümme teda kaitsnud Belgia rahuvalvesõdurit. Üleskutsed raadios andsid teada, et tutside tapmine on iga õige hutu kohustus. Inimesed otsisid varju [[Kirik (pühakoda)|kirikutest]], kuid suured rahvakogunemised tegid tapmise ainult lihtsamaks. Koguneti ka koolidesse ja haiglatesse. Ohvrite ainukesed relvad olid kivid. Palju inimesi tapeti jõe ääres, sest seal oli laipadest kerge lahti saada. [[Kagera]] jõe vool viis [[Victoria järv]]e umbes 40 000 surnukeha. Oma riigi kodanikke evakueerima saabunud Prantsusmaa lennukid viisid Euroopasse varjule ka Habyarimana perekonna ja teised genotsiidi planeerimise liidrid, mõrvatud peaministri viis last seevastu jäeti maha. Rahuvalvejõud olid jõuetud, sest lisaks ressursipuudusele polnud neil ka õigust sekkuda. Belgia otsustas pärast sõdurite tapmist oma väed ära kutsuda. Et belglased moodustasid vägede selgroo, otsustas ÜRO missiooni katkestada, jättes alles vaid paarsada inimest abioperatsioonide koordineerimiseks.<ref name="raamat" /> Genotsiidi käigus tapeti vähemalt 800 000 tutsit ja 50 000 hutut.<ref name="raamat" /> Isamaarinde väed edenesid pikkamööda põhjast lõuna poole. Nad vallutasid esialgu idaosa, kust hutud põgenesid [[Tansaania]]sse. Aprilli lõpus ületas ühe päevaga piiri umbes veerand miljonit hutu pagulast. See äratas ka lääneriikide tähelepanu ja alustati massiivset abioperatsiooni.<ref name="raamat" /> [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s vaieldi samal ajal selle üle, kas ikka on tegemist [[genotsiid]]iga, ja kas abijõudude saatmine on vältimatu. [[8. juuni]]l 1994 otsustati moodustada Unamir 2. Enne ÜRO plaanide jõustumist otsustas aga sekkuda Prantsusmaa, kes tahtis iga hinna eest ära hoida Isamaarinde pääsemise võimule. Prantsusmaa sai ÜRO Julgeolekunõukogult mandaadi ja saatis Rwandasse 2500 meest, kes ületasid Kongo DV piiri [[Bukavu]] juures [[23. juuni]]l 1994. Dallaire oli prantslaste operatsiooni vastu. Hutud tervitasid prantslasi päästjatena.<ref name="raamat" /> [[4. juuli]]l 1994 vallutasid Isamaarinde väed Kigali ja tungisid edasi lääne suunas. Hutud põgenesid massiliselt üle Sairi piiri. Prantsuse vägede kaitse all pääsesid põgenema paljud genotsiidi korraldajad. Lääneriigid nimetasid genotsiidis osalenute kogunemist põgenikelaagritesse ajaloo suurimaks humanitaarkatastroofiks. [[18. juuli]]l 1994 kuulutas Paul Kagame kodusõja lõppenuks. Järgmisel päeval vannutati ametisse rahvusliku ühtsuse valitsus.<ref name="raamat" /> Novembris 1994 asutas [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] [[Rwanda Rahvusvaheline Kriminaaltribunal|Rwanda Rahvusvahelise Kriminaaltribunali]]. Tribunal on siiani süüdi mõistnud mõnikümmend inimest. ===Konflikt Sairiga=== Sairi põgenenud hutu äärmuslased jätkasid rünnakuid üle Rwanda piiri. Aastal [[1996]] sisenesid Rwanda väed [[Sair]]i, et toetada koos Uganda vägedega [[Laurent Kabila]] juhitavaid mässulisi president [[Mobutu Sese Seko]] vastu. Kui hiljem selgus, et ka Kabila toetas hutusid, asus Rwanda toetama mässulisi, kes olid huvitatud Kabila kukutamisest. Rwanda osalus Kongo sõjas äratas rahvusvahelist pahameelt ja riik jäeti ka välisabist ilma. Aastal 2002 sõlmiti rahuleping, millega Rwanda viis oma väed Kongost välja ja hutu mässulistelt võeti relvad.<ref name="Brithist" /> ===2000. aastad=== Aastal 2000 astus tagasi alates 1994. aastast president olnud [[Pasteur Bizimungu]] ja [[Paul Kagame]] sai presidendiks.<ref name="Brithist" /> Aastal 2003 võeti vastu uus [[Rwanda põhiseadus|põhiseadus]] ja peeti esimesed demokraatlikud mitmeparteilised valimised. Kagame valiti presidendi ametisse tagasi. Ta valiti suure häälteenamusega tagasi ka 2010. aastal.<ref name="Brithist" /> Aastal 2006 viidi läbi haldusreform, millega asendati senised 12 provintsi viie provintsiga. Samal aastal kustutasid [[Maailmapank]] ja [[IMF]] osa Rwanda võlgadest. Aastal 2007 sai Rwanda Aafrika Liidu liikmeks.<ref name="Brithist" /> ==Kultuur== Rwandas elavatel rahvastel on ühine kultuuripärand. [[Muusika]]l, [[tants]]ul ja [[käsitöö]]l on traditsiooniliselt oluline roll. Laulu ja tantsu abil on kujutatud nii vaprust võitluses, jahiõnne kui ka humoorikaid vahejuhtumeid. ===Muusika ja tants=== [[Pilt:Intore.jpg|pisi|''[[Intore]]''-tantsijad]] Muusika- ja tantsutraditsioon on omavahel läbi põimunud. Laulude ja tantsude saateks mängitakse [[harf]]iga sarnanevat kaheksa keelega pilli ''[[lulunga]]''<nowiki>'</nowiki>t. Pidulikumate tantsude saateks mängib 7–9 [[trumm]]ist koosnev orkester.<ref name="tour" /> Aastal [[1974]] asutati [[Rwanda rahvusballett]] (Urukerereza), mis hoiab elus ruandade tantsu-, laulu- ja pillimängutraditsiooni. Seda peeti 1980. aastate lõpus maailma parimaks folktrupiks.<ref name="folk" /> Tantsuetteaste koosneb enamasti mitmest osast. Rohust parukatega ja [[oda]]dega mehed esitavad traditsioonilist kangelaste tantsu ''[[intore]]''. Tantsijad kujutavad lahingust saabuvaid võidukaid kangelasi, kes kirjeldavad jõuliste liigutuste ja verdtarretavate karjatuste abil lahingu käiku. Intore on tvaade, hutude ja tutside ühine tants, mis kirjeldab vastupanu ühisele vaenlasele.<ref name="intore" /> Tänaseni on elus sajandeid tagasi loodud tantsutrupp Intore, mis omal ajal esines ainult kuninglikus õukonnas. Praegu korraldab trupi etteasteid Butares asuv Rahvusmuuseum.<ref name="tour" /> ''[[Umushagiriro]]'' on naiste tants, mille sujuv koreograafia kujutab loomade graatsilist liikumist. ''[[Ukurambagiza]]'' on flirtiv peibutustants, milles osalevad mehed ja vallalised naised.<ref name="Ballet" /> ''[[Ikinimba]]'' on muusika ja tants, mis jutustab möödunud aegade kangelastest ja kuningatest. Traditsiooniline [[trumm]] on õõnsast puutüvest ja loomanahast valmistatud ''[[ingoma]]''.<ref name="ingoma" /> Kirikulaul esindab moodsamat laulutraditsiooni.<ref name="tour" /> [[Popmuusika]]t mõjutavad rahvusvahelised trendid, kõige rohkem mõjutusi on saadud Ida-Aafrika, Kongo ja Ameerika muusikast. Levinuim stiil on [[hiphop]]. Rwanda tuntumate lauljate seas on [[Simon Bikindi]] ja [[Jean-Paul Samputu]]. ===Käsitöö ja kujutav kunst=== [[Pilt:Igiseke.jpg|pisi|püsti|Punutud anum]] Eelkõige maal on säilinud traditsioonilised [[käsitöö]]oskused. Tegeldakse [[keraamika]], [[korvipunumine|korvipunumise]], [[puunikerdus]]te ja [[maalikunst]]iga.<ref name="tour" /> Ainulaadne Rwandale omane kunstivorm on ''[[imigongo]]'', [[lehmasõnnik]]ust ja pigmentidest puitplaadile tehtud spiraalsed või geomeetrilised mustrid.<ref name="imigongo" /> Keraamikaga on traditsiooniliselt tegelenud eelkõige tvaad. Nad hankisid [[savi]] peamiselt riigi idaosa rabadest. Rahvusparkide ja kaitsealade loomise käigus aeti tvaad oma ajaloolistelt asualadelt välja. Nende savileiukohad jäid aga valdavalt Akagera rahvuspargi alale ja seetõttu jäid nad oma tooraineallikast ilma. ===Ehituskunst=== Ruandade traditsioonilised eluasemed (''[[nyakatsi]]''<nowiki>'</nowiki>d) olid ringi- või ruudukujulise põhiplaaniga pinnasest ja rohust ehitatud majakesed. Aastal 2008 algatas valitsus ulatusliku uute majade ehitamise kampaania,<ref name="focus" /> mille käigus plaaniti hiljemalt 2011. aasta esimese poole jooksul algelised elamud täielikult uutega asendada. Sügisel 2010 oli alles ligi 71 000 ''nyakatsi''<nowiki>'t</nowiki>. Kampaania raames aidati inimestel ehitusmaterjale hankida ja korralikud majad ehitada.<ref name="minaloc" /> Hiljem pikendati programmi 2011. aasta lõpuni. Kampaania maksis üle 6,5 miljardi frangi.<ref name="nyakatsi" /> Rwandas ei ole ühtki [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvat mälestist. ===Kirjandus=== Ruandade kirja pandud lugude traditsioon on võrdlemisi noor. [[Luuletus]]i ja [[rahvajutt]]e on põlvest põlve suuliselt edasi antud. Häid lugude jutustajaid peetakse suure au sees. Rwanda tuntumaid kirjamehi ja rahvakultuuri uurijaid oli [[Alexis Kagame]]. Tänapäeva kirjanikest on tuntumad [[Benjamin Sehene]], [[Saverio Naigiziki]], [[Gilbert Gatore]], [[Anicet Karege]], [[Yolande Mukagasana]], [[Scholastique Mukasonga]]. Nad kõik on kirjutanud eelkõige prantsuse keeles. Ruandakeelseid teoseid on ilmunud äärmiselt vähe. ===Toidukultuur=== Ruandade põhitoiduainete hulgas on [[banaan]]id, [[kaunviljad]], [[bataat]], [[kartul]], [[jahumaniokk]], [[mais]], [[hirss]], [[riis]], [[sorgo]], [[maapähkel]]. Süüakse ka [[avokaado]]t, [[mango]]t ja [[papaia]]t. Tvaade ja hutude menüü on traditsiooniliselt koosnenud peamiselt taimsetest toiduainetest. Karjapidajatest tutsid tarbisid rohkem piimatooteid. [[Liha]] on alati äärmiselt harva söödud. Ka karjakasvatajad ei söönud liha sageli, sest loomad olid pigem staatusesümbol ja jõukuse märk ning neid ei raatsitud tappa. Järvede lähedal süüakse rohkem [[kala]], eriti [[tilaapia]]t.<ref name="customs" /> Rwanda elanikud on maailma suurimate banaanisööjate hulgas. Banaane kuivatatakse ja võidakse seejärel [[hapendamine|hapendada]]. Neist tehakse ka [[õlu]]t. Maisi keedetakse ja röstitakse või valmistatakse ''[[ugali]]''<nowiki>'</nowiki>t, mis on veega keedetud maisipuder. Manioki tõid ruandade söögilauale belglased 1930. aastatel. Lisaks juurtele süüakse ka manioki lehti. Valminud manioki juured säilivad mullas kaua ja võivad saagikoristust oodata, seetõttu hoitakse neid tihti varuks ootamatu nälja puhuks. Maniokist tehakse muu hulgas [[jahu]], millest küpsetatakse [[leib]]a. Kuivatatud kalaga serveeritakse purustatud maniokilehtedest tehtud ''[[isombe]]''<nowiki>'</nowiki>t. ''[[Ibihaza]]'' on [[kõrvits]]ast ja [[oad|ubadest]] valmistatud roog. Riisi süüakse palju, see sobib ka pidulikumaks eineks.<ref name="customs" /> ''[[Ikinyiga]]'' on pudrutaoline pasta, mida tehakse pähklitest; ''[[umustima w’uburo]]'' on hirsijahust tehtud puder.<ref name="therwandancook" /> Lihavaese dieedi puhul võib tekkida [[Valgud|valgupuudus]]. Asulates süüakse rohkem liha kui maal. Süüakse kitse-, looma-, kana-, lambaliha.<ref name="customs" /> Õlle pruulimine on laialt levinud. Õlu on tähtis jook ka tseremooniate ja rituaalide juures. Muu hulgas banaanide ja sorgo kääritamise teel valmistatakse mitmesuguseid alkohoolseid jooke, sealhulgas ''[[urwagwa]]-''nimelist õlut. ''[[Ubuki]]'' on kääritatud [[mesi|meest]] valmistatud jook.<ref name="Ubuki" /> Naised joovad alkoholi harva.<ref name="customs" /> ===Pühad=== Rahvalike tähtpäevade ja pühadena peetakse nii rahvusvaheliselt tähistatavaid pühi kui mälestatakse ka rahva ajaloos olulisi päevi. Rwandas on 11 riiklikku püha:<ref name="pühad" /> * 1. jaanuar – [[uusaasta]] * 1. veebruar – kangelaste päev * [[suur reede]] * 7. aprill – genotsiidi mälestuspäev * 1. mai – tööpüha * 1. juuli – rahvuspüha, iseseisvuspäev * 4. juuli – vabanemispüha, genotsiidi lõppemise päev * 15. august – [[Maarja uinumispüha]] * [[‘Īd al-Aḑḩā]] * 25. detsember – [[esimene jõulupüha]] * 26. detsember – [[teine jõulupüha]] Genotsiidi mälestuspäevale järgnevat nädalat tähistatakse leinanädalana. [[Ramadaan]]i lõppu tähistavat [[‘Īd al-Fiţr]]it peetakse vastavalt Rwanda muslimiorganisatsiooni seatud kalendrile. ===Keeled=== Rahvuskeel on [[bantu keeled|bantu keelte]] hulka kuuluv [[ruanda keel]]. Ametlikud keeled on ruanda, [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[inglise keel]].<ref name="konst" /> Eelkõige kaubanduses kasutatakse ka [[suahiili keel]]t. ==Sport== [[Pilt:Main stadium Kigali - Flickr - Dave Proffer.jpg|pisi|Kigali staadion]] Rwanda traditsioonilised võistlused olid rammukatsumised pidustuste puhul. Võisteldi muu hulgas [[maadlus|maadlemises]], [[kõrgushüpe|kõrgushüppes]], [[vibulaskmine|vibulaskmises]] ja piigiheitmises läbi liikuva rõnga.<ref name="brit" /> [[Suveolümpiamängud]]el on Rwanda võistkond osalenud seitse korda, kuid medaleid võitnud ei ole. [[Taliolümpiamängud]]el Rwanda osalenud ei ole. Rwanda sportlane [[Jean de Dieu Nkundabera]] võitis [[2004. aasta paraolümpiamängud]]el [[Ateena]]s pronksmedali [[ratastoolisõit|ratastoolisõidus]].<ref name="goliath" /> Populaarseim spordiala on [[jalgpall]]. [[Rwanda jalgpallikoondis]] Aafrika tugevamate hulka ei kuulu. Levinud on ka [[võrkpall]], [[kergejõustik]] ja [[korvpall]].<ref name="brit" /> ==Vaata ka== * [[2018. aasta Rwanda parlamendivalimised]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Britannica">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/514402/Rwanda/ Encyclopædia Britannica]</ref> <ref name="muld">[http://www.africa.upenn.edu/NEH/rwgeography.htm East Africa Living Encyclopedia]</ref> <ref name="blcrwanda">{{Netiviide |url=http://geography.about.com/library/cia/blcrwanda.htm |pealkiri=Geography Rwanda |vaadatud=2012-03-04 |arhiivimisaeg=2012-01-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120117214217/http://geography.about.com/library/cia/blcrwanda.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="nationmaster">[http://www.nationmaster.com/graph/geo_lan_bou_bor_cou-geography-land-boundaries-border-countries Land boundaries], Nationmaster.com</ref> <ref name="rank">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html |pealkiri=Country Comparison, CIA The World Factbook |vaadatud=2012-03-03 |arhiivimisaeg=2014-02-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140209041128/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Gazetteer">{{Netiviide |url=http://world-gazetteer.com/wg.php?x=&men=gpro&lng=en&des=wg&geo=-184&srt=npan&col=abcdefghinoq&msz=1500 |pealkiri=World Gazetteer |vaadatud=2013-06-30 |arhiivimisaeg=2013-06-30 |arhiivimisurl=https://archive.today/20130630163103/http://world-gazetteer.com/wg.php?x=&men=gpro&lng=en&des=wg&geo=-184&srt=npan&col=abcdefghinoq&msz=1500 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Pic">[http://books.google.ee/books?id=Rfjw_5JL0DsC&printsec=frontcover&dq=rwanda+in+pictures&hl=et#v=onepage&q=rwanda%20in%20pictures&f=false Rwanda in Pictures]</ref> <ref name="Geology">{{Netiviide |url=http://www.uoguelph.ca/~geology/rocks_for_crops/43rwanda.PDF |pealkiri=Geology |vaadatud=2012-03-16 |arhiivimisaeg=2012-06-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120616080359/http://www.uoguelph.ca/~geology/rocks_for_crops/43rwanda.PDF |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="nationmaster2">[http://www.nationmaster.com/country/rw-rwanda/geo-geography NationMaster]</ref> <ref name="nilebasin">[https://web.archive.org/web/20150416011844/http://nileis.nilebasin.org/content/rwanda Rwanda]. Nile Information System</ref> <ref name="water">[http://www.rema.gov.rw/soe/chap7.pdf Water and Wetland Resources]</ref> <ref name="climate">[http://www.rdb.rw/about-rwanda/geography.html About Rwanda > Geography]</ref> <ref name="gov">[http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/2861.htm Background Note: Rwanda]</ref> <ref name="õigus">[http://www.hrw.org/sites/default/files/reports/rwanda0708_1.pdf Law and Reality]</ref> <ref name="RDBInfopack">[http://www.rdb.rw/uploads/tx_sbdownloader/RDBInfopack2010_2011Web_01.pdf Infopack]</ref> <ref name="grandslacs">[http://www.grandslacs.net/doc/2816.pdf Census results]</ref> <ref name="statistics">[http://www.statistics.gov.rw/ Statistics]</ref> <ref name="CIApopulation">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2119rank.html?countryName=Rwanda&countryCode=rw&regionCode=af&rank=73#rw |pealkiri=CIA World Factbook |vaadatud=2012-03-03 |arhiivimisaeg=2012-05-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120515065609/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2119rank.html?countryName=Rwanda&countryCode=rw&regionCode=af&rank=73#rw |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="CIA">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rw.html |pealkiri=CIA World Factbook |vaadatud=2012-03-03 |arhiivimisaeg=2020-05-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200516135336/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rw.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Armutsbekämpfung">[http://www.dw.de/dw/article/0,,4471535,00.html Drei-Kind-Politik zur Armutsbekämpfung?]</ref> <ref name="hdrstats">[http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/RWA.html UNDP Country Profile: Human Development Indicators]</ref> <ref name="apps">[http://apps.who.int/ghodata/?vid=61370 Global Health Observatory Data Repository]</ref> <ref name="engin">[http://www.engineeringnews.co.za/article/rwanda-2012-03-16 Rwanda seeks foreign backing for $6bn energy expansion]</ref> <ref name="rdbeconomy">[http://www.rdb.rw/about-rwanda/economy.html RDB]</ref> <ref name="customs">[http://books.google.co.uk/books?id=g0FC40EQujwC&pg=PA81#v=onepage&q&f=false Culture and customs of Rwanda]</ref> <ref name="Ratio">[https://web.archive.org/web/20171219060458/http://www.ratio-magazine.com/201108243993/Rwanda/Rwanda-More-Mining-Investments-After-Introduction-of-Mineral-Certification.html Rwanda: More Mining Investments After Introduction of Mineral Certification?] Ratio-Magazine.com, 24 Aug 2011</ref> <ref name="thee">[http://www.theeastafrican.co.ke/business/Rwanda+seeks+US+dollars+5b+for+energy+projects+/-/2560/1358592/-/chwo08z/-/ Rwanda seeks $5b for energy projects]</ref> <ref name="evwind">[http://www.evwind.es/noticias.php?id_not=5943 Rwanda inaugurates first wind power plant]</ref> <ref name="invest">{{Netiviide |url=http://www.rdb.rw/uploads/tx_sbdownloader/Investment_opportunities_2011.pdf |pealkiri=Investment opportunities |vaadatud=2012-03-04 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305045523/http://www.rdb.rw/uploads/tx_sbdownloader/Investment_opportunities_2011.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="esi">[http://www.esi-africa.com/node/14271 Rusumo power will drop from 90 to 80MW]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="rdbglance">[http://www.rdb.rw/about-rwanda.html Rwanda at a glance]</ref> <ref name="itu">[http://www.itu.int/ITU-D/ict/statistics/index.html ICT Data and Statistics (IDS)]</ref> <ref name="iss">{{Netiviide |url=http://www.issafrica.org/AF/profiles/rwanda/Geog.html |pealkiri=Rwanda Geography |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150403054802/http://www.issafrica.org/AF/profiles/rwanda/Geog.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="BBCprofile">[http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-14093244 Rwanda profile]</ref> <ref name="historyofcurrency">[http://www.bnr.rw/index.php?id=207 History of currency]</ref> <ref name="bnrfrank">[http://www.bnr.rw/ BNR]</ref> <ref name="StockExchange">[http://www.rse.rw/ Rwanda Stock Exchange]</ref> <ref name="newtimes_education">[http://www.newtimes.co.rw/news/index.php?i=14335&a=31832 Kagame promises 12 years of free education]</ref> <ref name="online_education">{{Netiviide |url=http://www.rwanda-online.org/rwanda-education/education-in-rwanda/ |pealkiri=Rwanda Online |vaadatud=2012-03-04 |arhiivimisaeg=2012-02-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120220133745/http://www.rwanda-online.org/rwanda-education/education-in-rwanda/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="haridus">{{Netiviide |url=http://www.mineduc.gov.rw/IMG/pdf/Education_Statistics_Summary.pdf |pealkiri=Ministry of Education |vaadatud=2011-10-12 |arhiivimisaeg=2011-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111012024256/http://www.mineduc.gov.rw/IMG/pdf/Education_Statistics_Summary.pdf |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="who">[http://www.who.int/countryfocus/cooperation_strategy/ccs_rwa_en.pdf WHO Country Cooperation Strategy, 2009–2013 Rwanda]</ref> <ref name="Chret">Chrétien, Jean-Pierre (2003). The Great Lakes of Africa: Two Thousand Years of History. Cambridge, Mass.: MIT Press. ISBN 978-1-890951-34-4.</ref> <ref name="Dorsey">Dorsey, Learthen (1994). Historical Dictionary of Rwanda. Metuchen, N.J.: Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-2820-9.</ref> <ref name="Prunier">Prunier, Gérard (1995). The Rwanda Crisis, 1959–1994: History of a Genocide (2nd ed.). London: C. Hurst & Co. Publishers. ISBN 978-1-85065-243-4.</ref> <ref name="film">Bill Brummel Productions for The History Channel Film "Rwanda: Do Scars Ever Fade?"</ref> <ref name="Shyaka">Shyaka, Anastase. "The Rwandan Conflict: Origin, Development, Exit Strategies". National Unity and Reconciliation Commission, Republic of Rwanda.</ref> <ref name="Brithist">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/514402/Rwanda/ Britannica]</ref> <ref name="raamat">Martin Meredith "The Fate of Africa", ISBN 1586482467, lk 485–523</ref> <ref name="folk">[http://findarticles.com/p/articles/mi_m1083/is_8_78/ai_n6142333/ A dance of hope in Rwanda]</ref> <ref name="intore">{{Netiviide |url=http://www.rwanda-direct.com/rwanda-intore-dancers/ |pealkiri=Intore |vaadatud=2012-03-10 |arhiivimisaeg=2010-04-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100405081946/http://www.rwanda-direct.com/rwanda-intore-dancers/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Ballet">[http://www.rwandagateway.org/spip.php?article211 National Ballet – Urukerereza]</ref> <ref name="ingoma">[http://music.africamuseum.be/instruments/english/burundi/ingoma.html Ingoma]</ref> <ref name="tour">{{Netiviide |url=http://www.rwandatourism.com/culture.htm |pealkiri=Culture. Rwanda Tourism |vaadatud=2011-07-15 |arhiivimisaeg=2011-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110715215752/http://www.rwandatourism.com/culture.htm |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="imigongo">[http://www.access-rwanda-safaris.com/rwanda-info/art-of-imigongo/ Imigongo]</ref> <ref name="focus">[http://focus.rw/wp/2011/05/nyakatsi-eradication-moves-125000-people-into-decent-housing/ Nyakatsi eradication moves 125,000 people into decent housing]</ref> <ref name="minaloc">{{Netiviide |url=http://www.minaloc.gov.rw/fileadmin/documents/Minaloc_Documents/ToRs%20Nyakatsi%20eradication%20signed%20dec%202010.pdf |pealkiri=Terms of reference guiding the campaign |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402113402/http://www.minaloc.gov.rw/fileadmin/documents/Minaloc_Documents/ToRs%20Nyakatsi%20eradication%20signed%20dec%202010.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="nyakatsi">{{Netiviide |url=http://focus.rw/wp/2011/10/last-people-to-vacate-nyakatsi-by-december/ |pealkiri=Last people to vacate Nyakatsi by December |vaadatud=2011-10-15 |arhiivimisaeg=2011-10-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111015005313/http://focus.rw/wp/2011/10/last-people-to-vacate-nyakatsi-by-december/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="therwandancook">{{Netiviide |url=http://www.therwandancook.com/rwandan-different-types-of-rwandan-cuisines/ |pealkiri=Different types of Rwandan Cuisines |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402234016/http://www.therwandancook.com/rwandan-different-types-of-rwandan-cuisines/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Ubuki">[http://books.google.co.uk/books?id=lNzPUpBW5UcC&pg=PA19#v=onepage&q&f=false Hutu and Tutsi]</ref> <ref name="pühad">[http://sudan.embassy.gov.rw/content/view/42/97/ Sudan and Rwanda public holidays]</ref> <ref name="brit">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/514402/Rwanda/281199/Sports-and-recreation Encyclopædia Britannica]</ref> <ref name="goliath">[http://www.paralympic.org/ipc_results/results.php?competition=2004PG&gender=m&sport=athletics&discipline=&event=800%20m&eclass=T46 Men's 800&nbsp;m T46]</ref> <ref name="nations">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Morocco-to-Slovakia/Rwanda.html Encyclopedia of the Nations]</ref> <ref name="EEE">EE 15. köide, lk 500</ref> <ref name="nyungwe">{{Netiviide |url=http://www.nyungwe.org/species.cfm |pealkiri=Species Present in Nyungwe Forest |vaadatud=2012-03-08 |arhiivimisaeg=2012-10-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121013161504/http://www.nyungwe.org/species.cfm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="konst">[http://www.rwandahope.com/constitution.pdf Constitution of the Republic of Rwanda]</ref> <ref name="EEEE">EE 15. köide, lk 501</ref> <ref name="rura">[http://www.rura.gov.rw/docs/RURA/%5BRwanda_power_situation%5D.pdf Power supply overview]{{Kõdulink|aeg=august 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="bbc">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/health/8672889.stm Apprentice adviser Nick Hewer's Rwanda mission]</ref> <ref name="health">{{Netiviide |url=http://www.moh.gov.rw/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=27&Itemid=27 |pealkiri=Health Indicators |vaadatud=2012-03-03 |arhiivimisaeg=2012-02-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120210151311/http://www.moh.gov.rw/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=27&Itemid=27 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="7sOSV">[http://www.kew.org/plants-fungi/Nymphaea-thermarum.htm Nymphaea thermarum]</ref> <ref name="Made">Tiit Made "Rahvusvahelised suhted", ISBN 9985681185</ref> <ref name="dN9Kd">IUCN-i Punane nimestik</ref> <ref name="WnJPP">[http://www.mhc.gov.rw/services/the-constitution-of-the-republic-of-rwanda-of-june-2003.html Rwandan Constituion]</ref> <ref name="RHdez">[http://www.ipu.org/wmn-e/suffrage.htm Women's suffrage]</ref> <ref name="ACmuw">{{Netiviide |url=https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10659-eesti-riigipeale-andsid-volikirjad-rwanda-kuveidi-etioopia-ja-jordaania-suursaadikud/index.html |pealkiri=Eesti riigipeale andsid volikirjad Rwanda, Kuveidi, Etioopia ja Jordaania suursaadikud |vaadatud=2015-09-01 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305203557/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/10659-eesti-riigipeale-andsid-volikirjad-rwanda-kuveidi-etioopia-ja-jordaania-suursaadikud/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="y6QVl">[http://www.esi-africa.com/node/14213 Subsidised power for Rwanda]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="FDHW9">[http://www.theeyemw.com/sisters_of_rwanda.php The Eye Magazine]</ref> }} == Välislingid == *[http://www.gov.rw/ Rwanda valitsuse koduleht] *[http://www.rwandaparliament.gov.rw/ Rwanda Parliament] *[http://www.state.gov/p/af/ci/rw/ US State Department – ''Rwanda''] *[http://www.africa.upenn.edu/Country_Specific/Rwanda.html Rwanda] Penn State University {{Rahvaste Ühendus}} {{Aafrikariigid}} {{koord |type=country |region=RW}} {{B-klassi artikkel}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aafrika maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Rwanda| ]] nbukglcmn5ro59siteoznh02fw3pffn 1. september 0 4957 6184452 6056723 2022-08-27T20:14:19Z 46.131.44.209 /* Sündmused */ wikitext text/x-wiki {{Septembrikalender}} '''1. september''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 244. ([[liigaasta]]l 245.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 19. august ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1785]] – [[Balti kubermangud]]es hakkas kehtima [[Venemaa linnaseadus]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * [[1881]] – avati [[Tallinna Peetri Reaalkool]]<ref name="Kronoloogia, 2007:149"/>. *[[1913]] – asutati [[Eesti Kirjanduse Selts]]i kodu-uurimise toimkond<ref name="Kronoloogia, 2007:178"/>. * [[1912]] – [[1912. aasta kergejõustikuvõistlused Eestis|Tartus toimusid kergejõustikuvõistlused]], kus esimest korda Eestis võtsid osa ka naised<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)</ref>. * [[1913]] – maadleja [[Jaan Jaago]] võitis [[Peterburi]]s [[1913. aasta maailmameistrivõistlused maadluses|maailmameistrivõistlused maadluses]]<ref name="ESBL"/>. * [[1937]] – asutati [[Riigi Viljasalv]] * 1939 – minister [[Ants Oidermaa]] esines kell 21:00 õhtul raadios erakorralise sõnavõtuga Saksamaa ja Poola vahel alanud sõja teemal. Ta rääkis, et Eesti on erapooletu, meid esialgu midagi ei ähvarda ja edasisele sündmuste käigule reageerib valitsus adekvaatselt.<ref>Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat : dokumentide kogumik Eesti okupeerimisest 1940. aastal. Tallinn, 2011, lk. 66-67</ref> * [[1944]] – [[Eesti Omavalitsus]]e juhi otsusega suleti teatrid, varieteed, teatrikoolid, muusikakoolid ja kunstikoolid<ref>Teatrid suletakse. Eesti Sõna, 6. september 1944, nr. 207, lk. 3.</ref>. *[[1947]] – tegutsema hakkasid [[Tallinna Õpetajate Instituut]] ja [[Tartu Õpetajate Instituut]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1952]] – Tallinna Õpetajate Instituut korraldati ümber [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogiliseks Instituudiks]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1954]] – peaaegu kõikides koolides (v.a keskkoolide lõpuklassides) hakati poisse ja tüdrukuid koos õpetama<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1956]] – [[õppemaks]] kaotati [[üldhariduskool]]ide 8.-11. klassides, [[keskeriõppeasutus]]tes ja [[kõrgkool]]ides<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1962]] – keskkoolide õppekavasse tuli uus aine: [[ühiskonnaõpetus]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1964]] – maa-asulates elavatele õpilastele maksti nüüdsest kinni sõit kooli ja koolist tagasi<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1964]] – põllumajandusliku suunaga [[tehnikum]]e ja nende [[baasmajand]]eid hakati ühendama [[sovhoostehnikum]]ideks<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1970]] – võimude käsul hakati üle minema üldise [[keskharidus]]e nõudele<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1975]] – loodi [[Viljandi rajooni põllumajanduskoondis]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>.. * [[1988]] – [[Tartu vana kaubamaja|Tartu kaubamajas]] tabati [[Ülo Kiple]] ("Haiguste ravi kontrollitud..."). * [[1993]] – [[Tallinn]]a nelja linnarajooni asemel moodustati kaheksa linnaosa. * [[1998]] – [[Tartu]]s avati purskkaev ja skulptuur "[[Suudlevad tudengid]]". ===Maailmas=== *[[5598 eKr]] – [[Kreeka ilmalik ajaarvamine|Kreeka ilmaliku ajaarvamise]] algus *[[5508 eKr]] – [[Maailma loomine]] [[Bütsants]]i traditsiooni järgi. [[Konstantinoopoli tsiviilajaarvamine|Konstantinoopoli tsiviilajaarvamise]] algus. *{{0}}[[338 eKr]] – [[Chaironeia lahing]], [[Makedoonia kuningriik|Makedoonia]] saavutas kreeka aladel ülemvõimu. *{{tühik}}{{tühik}}[[69]] – [[Jeruusalemm]] purustati (traditsiooniline daatum). *[[717]] – Konstantinoopoli alla jõudis lisaks maaväele ka araablaste laevastik<ref>{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}</ref> *[[1575]] – Kuningas [[Felipe II]] kuulutas välja [[Hispaania]] [[riigipankrot]]i. *[[1804]] – [[Karl Ludwig Harding]] avastas [[asteroid]]i [[Juno (asteroid)|Juno]]. *[[1818]] – [[James Blundell]] tegi [[London]]i St. Guy haiglas esimese [[vereülekanne|vereülekande]] inimesele. Patsient ei jäänud ellu. *[[1870]] – [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] võitis [[Sedani lahing]]us [[Prantsuse teine keisririik|Prantsusmaa]]d. *[[1881]] – [[William Thomson]] (Lord Kelvin) sedastas Maa energiaallikad ja osutas, et [[süsi]] võib otsa saada ning seetõttu on vajalik [[dekadents]]eks kutsutud [[tuuleenergia]]t siiski kasutusse võtma hakata. *[[1898]] – Inglise füüsik [[Ernest Rutherford]] avaldas artikli [[uraan]]i omaduste kohta, milles tõi sisse [[alfaosake|alfa-]] ja [[beetaosake]]ste mõiste, näidates nende tekitatud erinevat mõju [[elektrilaeng]]utele. *[[1914]] – [[Cincinnati loomaaed|Cincinnati loomaaias]] suri viimane [[rändtuvi]]. *[[1923]] – [[Tōkyō]]t ja [[Yokohama]]t laastas maavärin, põhjustades ligi 100 000 ohvrit. *[[1928]] – [[Ahmed Zogu]] kuulutas [[Albaania]] kuningriigiks ja enda kuningaks. *[[1939]] – [[Kolmas Riik|Saksamaa]] kallaletungiga [[Poola]]le algas [[Teine maailmasõda]]. *[[1951]] – [[San Francisco]]s algas [[San Francisco rahu|rahukonverents]] [[Jaapan]]i ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] liitlasriikide vahel. *[[1963]] – [[Singapur]] iseseisvus [[Suurbritannia]]st. *[[1969]] – [[Liibüa]]s toimus [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]] juhtimisel riigipööre. *[[1983]] – [[NSVL õhujõud]]ude lennuk lasi alla [[Kamtšatka]] piirkonnas NSVL õhuruumi sattunud [[Lõuna-Korea]] reisilennuki [[Boeing 747]] ([[Korea Airlinesi lend 007]]). *[[1986]] – [[Vene Õigeusu Kirik]]u Leningradi ja Novgorodi metropoliidina alustas teenistust Tallinna ja Eesti metropoliit [[Aleksius II|Aleksius]] *[[2004]] – [[Beslani pantvangikriis]]. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 1. septembril}} *[[1653]] – [[Johann Pachelbel]], saksa helilooja *[[1854]] – [[Engelbert Humperdinck]], saksa helilooja *[[1875]] – [[Edgar Rice Burroughs]], [[USA]] kirjanik *[[1883]] – [[Julius Aamisepp]], eesti sordiaretaja *[[1886]] – [[Othmar Schoeck]], [[Šveits]]i helilooja *[[1887]] – [[Blaise Cendrars]], [[Prantsusmaa|Prantsuse]] kirjanik *[[1899]] – [[Andrei Platonov]], vene kirjanik *[[1916]] – [[Asta Vender]], eesti raamatuillustraator *[[1921]] – [[Willem Frederik Hermans]], hollandi kirjanik *[[1935]] – [[Seiji Ozawa]], dirigent *[[1937]] – [[Dolores Hoffmann]], eesti vitraažikunstnik *[[1938]] – [[Enda Naaber]], eesti ajakirjanik * 1938 – [[Eevi Ross]], eesti murdeuurija * 1938 – [[Heljo Tassa]], eesti metallikunstnik *[[1945]] – [[Enn Sarap]], eesti majandustegelane *[[1950]] – [[Mihhail Fradkov]], Venemaa riigiametnik ja poliitik *[[1953]] – [[Andres Mustonen]], Eesti vanamuusik * 1953 – [[Ants Erm]], eesti poliitik *[[1957]] – [[Gloria Estefan]], [[Kuuba]] päritolu [[USA]] laulja *[[1962]] – [[Ruud Gullit]], [[Holland]]i [[jalgpall]]ur *[[1976]] – [[Ivano Brugnetti]], [[itaalia]] kergejõustiklane == Surnud == {{vaata|Surnud 1. septembril}} *[[1648]] – [[Marin Mersenne]], prantsuse matemaatik ja filosoof *[[1666]] – [[Frans Hals]], flaami kunstnik *[[1715]] – [[Louis XIV]], [[Prantsusmaa]] kuningas *[[1941]] – [[Karl Parts]], [[Eesti]] sõjaväelane ja [[Vabadussõda|Vabadussõja]] väejuht *[[1943]] – [[W. W. Jacobs]], inglise kirjanik *[[1944]] – [[Liviu Rebreanu]], rumeenia kirjanik *[[1970]] – [[François Mauriac]], [[Prantsusmaa|Prantsuse]] kirjanik *[[1974]] – [[Gerd Neggo]], eesti tantsija, tantsulavastaja ja pedagoog *[[1981]] – [[Albert Speer]], saksa arhitekt ja riigitegelane *[[1982]] – [[Władysław Gomułka]], Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane *[[1985]] – [[Stefan Bellof]], võidusõitja *[[1998]] – [[Mait Agu]], eesti koreograaf ja tantsupedagoog *[[2019]] – [[Ilmar Jaks]], eesti kirjanik == Pühad == *[[teadmistepäev]] * Paljudes [[Euroopa]] ja [[Aasia]] maades on [[Esimene koolipäev]]. * [[Iseseisvuspäev (Usbekistan)|Iseseisvuspäev]] [[Usbekistan]]is == Ilmarekordid == *... == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 106</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007:149">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 149</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007:178">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 178</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|September 01]] dorw3azbzdg7flhbiqnkcplolty5mar 26. september 0 4986 6184324 6175710 2022-08-27T16:51:24Z Velirand 67997 /* Sündinud */ wikitext text/x-wiki {{Septembrikalender}} '''26. september''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 269. ([[liigaasta]]l 270.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 13. september ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1629]] – [[Altmargi vaherahu]]ga loovutas [[Rzeczpospolita]] Liivimaa [[Rootsi]]le *[[1871]] – asutati [[Tallinna Diakonisside Selts]]<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion</ref>. *[[1885]] – ilmus [[Venemaa Ministrite Komitee]] asjadevalitsuse [[ringkiri]], mis sätestas [[Balti kubermangud]]es venekeelse asjaajamise ja kirjavahetuse<ref name="Kronoloogia, 2007:152"/>. * [[1926]] – avati [[Kursi Vabadussõja mälestussammas]]. * [[1933]] – [[Sisekaitseülem]]a [[sundmäärus]]ega keelati [[Kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] piirkonnas üles näidata sihilikku lugupidamatust Eesti Vabariigis maksva demokraatliku riigikorra, [[V Riigikogu|Riigikogu]], [[Jaan Tõnisson|Riigivanema]], [[Jaan Tõnissoni neljas valitsus|Vabariigi Valitsuse]] ja ministrite või nende tegevuse vastu ja teha avaldusi või esitada kujutusi, mis võivad tekitada seltskondlikku ärevust või riivata avalikku jugelolekut või rikkuda riigikaitse huvisid või riigi välissuhteid<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1933/09/26/3</ref>. * [[1935]] – [[Sõjaringkonnakohus|Sõjaringkonnakohtus]] algas [[vaps-terroristid]]e protsess. * [[1938]] – [[Johannes Klesment]] nimetati Vabariigi Valitsuse nõunikuks. * [[1939]] – [[Riigivolikogu]] ja [[Riiginõukogu]] välis- ja riigikaitse komisjoni ühisel koosolekul arutati [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] nõudmisi vastastikuse abistamise lepingu (baaside lepingu) sõlmimiseks. Komisjon nõustus astuma läbirääkimistesse ja võimalusel sõlmima leping.<ref>Molotovi-Ribbentropi paktist baaside lepinguni : dokumente ja materjale. Tallinn, 1989, lk. 137-145</ref> *[[1943]] – käivitus operatsioon "[[Roboter]]"<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1946]] – kehtestati "[[Põllumajanduse palgatööjõu kasutamise eeskirjad]]", milles muu hulgas määrati kindlaks töörežiim ja kirjaliku [[tööleping]]u sõlmimise kohustuse<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1950]] – kaotati [[maakond|maakonnad]] ja [[vald|vallad]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Nende asemele loodi [[Rajoon (NSVL)|rajoonid]] ja nende allüksustena [[külanõukogu]]d<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1952]] – toimusid 28. septembrini kestnud [[Tartu ülikool]]i (taas-)asutamise 150. aastapäeva üritused<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Ülikooli varasemat ajalugu ei tohtinud meenutada<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * [[1987]] – ajalehes [[Edasi]] ilmus [[Siim Kallas]]e, [[Tiit Made]], [[Edgar Savisaar]]e ja [[Mikk Titma]] artikkel ettepanekuga viia [[Eesti]] täielikult territoriaalsele isemajandamisele ([[IME]]).<ref>{{Cite web |url=http://muuseum.eestipank.ee/et/1989-1992-taasasutamisest-rahareformini |title=arhiivikoopia |access-date=23. juuli 2016 |archive-date=20. august 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160820193902/http://muuseum.eestipank.ee/et/1989-1992-taasasutamisest-rahareformini |url-status=dead }}</ref> * [[1994]] – [[VII Riigikogu|Riigikogu]] avaldas umbusaldust peaminister [[Mart Laar]]ile.<ref>{{Cite web |url=https://www.nlib.ee/html/expo/p90/p3/9394.html |title=arhiivikoopia |access-date=18. november 2016 |archive-date=5. jaanuar 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160105193426/https://www.nlib.ee/html/expo/p90/p3/9394.html |url-status=dead }}</ref> * [[1998]] – [[Tallinn]]as [[Mustpeade Maja]]s Vennaste toas toimus [[Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloož]]i asutamiskoosolek. Esimeseks Eesti Suurlooži suurmeistriks valiti [[Arno Köörna]].<ref>Mehed sinistes põlledes : vaade vabamüürlusele seestpoolt. Tallinn, 2006, lk. 170</ref> ===Maailmas=== * [[1629]] – [[Altmargi vaherahu]] lõpetas [[1600]] alanud [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõja]]. * [[1687]] – pommitamise tagajärjel [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] ja [[Osmanite riik|Türgi]] vaenutegevuses hävis osaliselt [[Ateena]] [[Parthenon]]. * [[1810]] – [[Karl XIV Johan|Jean Baptiste Bernadotte]] nimetati [[Rootsi]] troonipärijaks. * [[1815]] – loodi [[Püha Liit]] * [[1944]] – [[Punaarmee]] hõivas [[Cēsis]]e. * [[1957]] – [[Winter Gardeni teater|Winter Gardeni teatris]] [[Broadway (teater)|Broadwayl]] toimus [[Leonard Bernstein]]i muusikali "[[West Side'i lugu]]" esmaettekanne. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 26. septembril}} * [[1791]] – [[Théodore Géricault]], prantsuse maalikunstnik, litograaf ja skulptor * [[1849]] – [[Ivan Pavlov]], vene füsioloog * [[1851]] – [[Friedrich August Saebelmann]], eesti helilooja ja koorijuht * [[1878]] – [[Feodossi Krassovski]], vene geodeet * [[1888]] – [[Thomas Stearns Eliot]], luuletaja * [[1889]] – [[Martin Heidegger]], saksa filosoof * [[1897]] – [[Paulus VI]], paavst * [[1898]] – [[George Gershwin]], ameerika helilooja * [[1891]] – [[Hans Reichenbach]], teadusfilosoof * [[1927]] – [[Lembit Eelmäe]], eesti näitleja * [[1932]] – [[Vladimir Voinovitš]], kirjanik * [[1936]] – [[Winnie Mandela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik * [[1937]] – [[Valentin Pavlov]], Nõukogude Liidu poliitik * [[1943]] – [[Tõnis Erilaid]], eesti ajakirjanik * [[1945]] – [[Reet Neimar]], eesti teatriuurija * [[1946]] – [[Andrea Dworkin]], ameerika feminist * [[1947]] – [[Einar Soone]], eesti vaimulik * [[1948]] – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja näitleja * [[1951]] – [[Väino Laes]], eesti näitleja * [[1953]] – [[Aivars Lembergs]], Läti poliitik * [[1961]] – [[Marianne Mikko]], eesti ajakirjanik ja Euroopa Liidu poliitik * [[1962]] – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik * [[1963]] – [[Mart Saarso]], eesti purjetaja * [[1964]] – [[Jaan Sööt]], eesti muusik * [[1974]] – [[Martin Müürsepp]], eesti korvpallur * [[1979]] – [[Taavi Rõivas]], Eesti peaminister * [[1981]] – [[Serena Williams]], USA tennisist * [[1985]] – [[Lenna Kuurmaa]], eesti muusik == Surnud == {{vaata|Surnud 26. septembril}} * [[1241]] - [[Fujiwara no Teika]], jaapani luuletaja * [[1937]] – [[Aleksei Ustinov]], Nõukogude Liidu diplomaat * [[1947]] – [[Hugh Lofting]], briti kirjanik * [[1972]] – [[Juhan Vasar]], eesti ajaloolane * [[1981]] – [[Roy Cochran]], USA kergejõustiklane * [[1987]] – [[Ethel Catherwood]], Kanada kergejõustiklane * [[1945]] – [[Béla Bartók]], ungari helilooja * [[2003]] – [[Robert Palmer]], briti laulja * [[2008]] – [[Paul Newman]], USA näitleja ja filmilavastaja * [[2019]] – [[Jacques Chirac]], Prantsusmaa poliitik == Pühad ja tähtpäevad== *[[ülemaailmne südamepäev]] *[[Euroopa keeltepäev]] == Ilmarekordid == *... == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007:152">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 152</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|September 26]] febj1yn024xremjsfagorht0fo2hu8e Handi-Mansimaa 0 6188 6184186 6149937 2022-08-27T12:46:39Z Interneedus 74263 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond | nimi1_keel = vene ja mansi | nimi1 = Ханты-Мансийский автономный округ – Югра | nimi1_latin = (Hantõ-Mansiiski avtonomnõi okrug – Jugra) | nimi2_keel = handi | nimi2 = Ханты-Мансийской автономной округ – Югра | nimi2_latin = (Hantõ-Mansiiskoi avtonomnoi okrug – Jugra) | lipp = Flag of Yugra.svg | lipu_link = [[Handi-Mansi Jugra autonoomse ringkonna lipp|Handi-Mansimaa lipp]] | vapp = Coat of arms of Yugra (Khanty-Mansia).png | vapi_link = [[Handi-Mansi Jugra autonoomse ringkonna vapp|Handi-Mansimaa vapp]] | pindala = 534473 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Hantõ-Mansiisk]] | asendikaardi_pilt = Khanty-Mansi in Russia.svg | osm = pind }} '''Handi-Mansimaa''' (täisnimega '''Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond''') on [[Venemaa]] [[föderatsiooni subjekt]], mis asub [[Uurali föderaalringkond|Uurali föderaalringkonnas]] ja on osa [[Tjumeni oblast]]ist. Ringkonna halduskeskus on [[Hantõ-Mansiisk]]. Suuremad linnad on [[Surgut]], [[Nižnevartovsk]], [[Neftejugansk]], Hantõ-Mansiisk, [[Kogalõm]] ja [[Njagan]]. Handi-Mansimaal räägitakse [[Handi keel|handi]] ja [[Mansi keel|mansi]] keelt, kuid ametlikuks keeleks on siiski vene keel. Handi-Mansimaal == Loodus == [[Pilt:Юганский заповедник. р. Негусьях.JPG|thumb|[[Jugani looduskaitseala]], [[Negusjahh]]i jõgi]] Handi-Mansimaa asub keset [[Lääne-Siberi madalik]]ku. Sood hõlmavad selle pindalast 44,3%, metsad 44%, siseveekogud 6,6%, põllumajandusalad 3% ja põõsastikud 2,1%.<ref>{{Cite web |url=http://intrados.ru/region/xantimansiiskii.php |title=Intrados: Handi-Mansimaa |access-date=19. august 2011 |archive-date=30. juuni 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120630023451/http://www.intrados.ru/region/xantimansiiskii.php |url-status=dead }}</ref> === Kliima === Ringkonnas valitseb [[mandriline kliima]] pika külma talve ja lühikese sooja suvega. Kõige külmem kuu on [[jaanuar]], selle [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur|keskmine õhutemperatuur]] on –15 °C ringkonna lõunaosas kuni –22 °C põhjas. Kõige soojem kuu on [[juuli]], selle [[Juuli keskmine õhutemperatuur|keskmine õhutemperatuur]] on 16 °C ringkonna põhjaosas kuni 19 °C lõunas. === Hüdrograafia === Peamised jõed on [[Ob]] ja selle lisajõgi [[Irtõš]]. Obi lisajõgedest on olulisemad parempoolsed [[Vahh]], [[Agan]], [[Tromjogan]], [[Ljamin]], [[Pim]], [[Nazõm]], [[Kazõm]] ja vasakpoolsed [[Suur-Jugan]], [[Suur-Salõm]], [[Põhja-Sosva]]. Irtõši lisajõgedest on olulisemad [[Konda]] ja [[Sogom]]. Ringkonnas on üle 25 000 järve<ref>[http://www.admhmao.ru/obsved/klimat.htm Handi-Mansimaa administratsiooni koduleht]</ref>, suuremad neist on [[Tormomtor]], [[Vandmtor]], [[Piltanlor]], [[Sõrkovoje]], [[Samotlor]]. === Loomastik === Loomadest on levinud [[Part|pardid]], [[rabapüü]], [[teder]], [[laanepüü]], [[orav]], [[ondatra]], [[metsis]], [[valgejänes]], [[soobel]], [[põder]], [[kärp]], [[Rebane|punarebane]], [[naarits]], [[mäger]], [[saarmas]], [[karu]], [[haned]] ja [[siberi kärp]]. Vähemal määral on esindatud [[ahm]], [[põhjapõder]], [[hunt]], [[ilves]] ja [[polaarrebane]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/jivotmir.htm |title=Handi-Mansimaa loomastik |access-date=19. august 2011 |archive-date=9. veebruar 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110209172640/http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/jivotmir.htm |url-status=dead }}</ref> === Taimestik === Levinumad puuliigid on [[lehis]], [[mänd]], [[kuusk]], [[seeder]], [[nulg]], [[kask]] ja [[haab]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/rastit.htm |title=Handi-Mansimaa taimestik |access-date=19. august 2011 |archive-date=6. august 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110806110626/http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/rastit.htm |url-status=dead }}</ref> == Territoorium ja haldusjaotus == Ringkond jaguneb 13 linnaringkonnaks ja 9 munitsipaalrajooniks; 26 linnaasunduseks ja 58 külaasunduseks. Linnaringkondi moodustavad järgmised linnad: [[Hantõ-Mansiisk]], [[Jugorsk]], [[Kogalõm]], [[Langepass]], [[Megion]], [[Neftejugansk]], [[Nižnevartovsk]], [[Njagan]], [[Pokatši]], [[Põt-Jahh]], [[Radužnõi (Handi-Mansimaa)|Radužnõi]], [[Surgut]], [[Urai]]. Munitsipaalrajoonideks on [[Belojarski rajoon|Belojarski]], [[Berjozovo rajoon|Berjozovo]], [[Hantõ-Mansiiski rajoon|Hantõ-Mansiiski]], [[Kondinskoje rajoon|Kondinskoje]], [[Neftejuganski rajoon|Neftejuganski]], [[Nižnevartovski rajoon|Nižnevartovski]], [[Oktjabrskoje rajoon|Oktjabrskoje]], [[Sovetski rajoon (Handi-Mansimaa)|Sovetski]] ja [[Surguti rajoon]]. Linnaasundusi moodustavad alevid ja linnad [[Agiriš]], [[Andra]], [[Barsovo]], [[Belojarski]], [[Belõi Jar]], [[Berjozovo]], [[Fjodorovski]], [[Igrim]], [[Izlutšinsk]], [[Kommunistitšeski]], [[Kondinskoje]], [[Kuminski]], [[Ljantor]], [[Lugovoi]], [[Malinovski]], [[Mežduretšenski]], [[Mortka]], [[Novoagansk]], [[Oktjabrskoje]], [[Pionerski]], [[Poikovski]], [[Priobje]], [[Sovetski]], [[Zelenoborsk]], [[Tajožnõi]], [[Talinka]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/frame_5.htm |title=Ringkonna üldandmed |access-date=3. september 2011 |archive-date=20. september 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100920080800/http://admhmao.ru/obsved/frame_5.htm |url-status=dead }}</ref> == Rahvastik == Seoses nafta- ja gaasimaardlate kasutuselevõtuga on ringkonna elanike arv immigratsiooni tõttu 20. sajandi teisel poolel ja 21. sajandil kiiresti tõusnud. Tabelis on toodud sündimuse, suremuse ja migratsiooni näitajad<ref>{{Cite web |url=http://khmstat.gks.ru/ |title=Handi-Mansimaa Statistikaamet |access-date=7. september 2012 |archive-date=16. mai 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130516143045/http://khmstat.gks.ru/ |url-status=dead }}</ref>: {| class="wikitable" |- ! Aasta !! [[Sündimus|Sündinud]] !! [[Suremus|Surnud]] !! [[Immigratsioon|Saabunud]] !! [[Emigratsioon|Lahkunud]] !! [[Rahvaarv]]u kasv |- | 2006 || 20 366 || 10 077 || 38 513 || 39 621 || 9181 |- | 2007 || 21 887 || 10 093 || 46 522 || 41 650 || 16 666 |- | 2008 || 23 197 || 10 215 || 45 072 || 43 340 || 14 714 |- | 2009 || 23 840 || 10 107 || 40 798 || 35 877 || 18 654 |- | 2010 || 25 089 || 10 447 || 45 333 || 41 588 || 18 387 |- | 2011 || 25 393 || 10 068 || 75 506 || 66 727 || 24 104 |} Suuremad rahvusrühmad on 2010. aasta rahvaloenduse andmeil [[venelased]] (68,1%), [[tatarlased]] (7,6%), [[ukrainlased]] (6,4%), [[baškiirid]] (2,5%) ja [[aserbaidžaanid]] (1,8%). Põlisrahvastest on [[handid|hante]] 1,3%, [[mansid|mansisid]] 0,8%, [[komid|komisid]] 0,2% ja [[neenetsid|neenetseid]] 0,1%<ref>{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |pealkiri=2010. aasta rahvaloendus Venemaal (vene keeles) |vaadatud=2012-01-01 |arhiivimisaeg=2012-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120601173256/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://www.admhmao.ru/ Ringkonna riigivõimuorganite portaal] * [http://www.ugra-tv.ru/ Tele-raadioettevõte Jugra] {{RUS-Uural}} {{koord |NS=62.25 |EW=70.16666667 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa autonoomsed ringkonnad]] [[Kategooria:Handi-Mansimaa| ]] h6rniahv87woprhj71wftb8meyumjj3 6184187 6184186 2022-08-27T12:47:01Z Interneedus 74263 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond | nimi1_keel = vene ja mansi | nimi1 = Ханты-Мансийский автономный округ – Югра | nimi1_latin = (Hantõ-Mansiiski avtonomnõi okrug – Jugra) | nimi2_keel = handi | nimi2 = Ханты-Мансийской автономной округ – Югра | nimi2_latin = (Hantõ-Mansiiskoi avtonomnoi okrug – Jugra) | lipp = Flag of Yugra.svg | lipu_link = [[Handi-Mansi Jugra autonoomse ringkonna lipp|Handi-Mansimaa lipp]] | vapp = Coat of arms of Yugra (Khanty-Mansia).png | vapi_link = [[Handi-Mansi Jugra autonoomse ringkonna vapp|Handi-Mansimaa vapp]] | pindala = 534473 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Hantõ-Mansiisk]] | asendikaardi_pilt = Khanty-Mansi in Russia.svg | osm = pind }} '''Handi-Mansimaa''' (täisnimega '''Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond''') on [[Venemaa]] [[föderatsiooni subjekt]], mis asub [[Uurali föderaalringkond|Uurali föderaalringkonnas]] ja on osa [[Tjumeni oblast]]ist. Ringkonna halduskeskus on [[Hantõ-Mansiisk]]. Suuremad linnad on [[Surgut]], [[Nižnevartovsk]], [[Neftejugansk]], Hantõ-Mansiisk, [[Kogalõm]] ja [[Njagan]]. Handi-Mansimaal räägitakse [[Handi keel|handi]] ja [[Mansi keel|mansi]] keelt, kuid ametlikuks keeleks on siiski vene keel. = Handi-Mansimaal = == Loodus == [[Pilt:Юганский заповедник. р. Негусьях.JPG|thumb|[[Jugani looduskaitseala]], [[Negusjahh]]i jõgi]] Handi-Mansimaa asub keset [[Lääne-Siberi madalik]]ku. Sood hõlmavad selle pindalast 44,3%, metsad 44%, siseveekogud 6,6%, põllumajandusalad 3% ja põõsastikud 2,1%.<ref>{{Cite web |url=http://intrados.ru/region/xantimansiiskii.php |title=Intrados: Handi-Mansimaa |access-date=19. august 2011 |archive-date=30. juuni 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120630023451/http://www.intrados.ru/region/xantimansiiskii.php |url-status=dead }}</ref> === Kliima === Ringkonnas valitseb [[mandriline kliima]] pika külma talve ja lühikese sooja suvega. Kõige külmem kuu on [[jaanuar]], selle [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur|keskmine õhutemperatuur]] on –15 °C ringkonna lõunaosas kuni –22 °C põhjas. Kõige soojem kuu on [[juuli]], selle [[Juuli keskmine õhutemperatuur|keskmine õhutemperatuur]] on 16 °C ringkonna põhjaosas kuni 19 °C lõunas. === Hüdrograafia === Peamised jõed on [[Ob]] ja selle lisajõgi [[Irtõš]]. Obi lisajõgedest on olulisemad parempoolsed [[Vahh]], [[Agan]], [[Tromjogan]], [[Ljamin]], [[Pim]], [[Nazõm]], [[Kazõm]] ja vasakpoolsed [[Suur-Jugan]], [[Suur-Salõm]], [[Põhja-Sosva]]. Irtõši lisajõgedest on olulisemad [[Konda]] ja [[Sogom]]. Ringkonnas on üle 25 000 järve<ref>[http://www.admhmao.ru/obsved/klimat.htm Handi-Mansimaa administratsiooni koduleht]</ref>, suuremad neist on [[Tormomtor]], [[Vandmtor]], [[Piltanlor]], [[Sõrkovoje]], [[Samotlor]]. === Loomastik === Loomadest on levinud [[Part|pardid]], [[rabapüü]], [[teder]], [[laanepüü]], [[orav]], [[ondatra]], [[metsis]], [[valgejänes]], [[soobel]], [[põder]], [[kärp]], [[Rebane|punarebane]], [[naarits]], [[mäger]], [[saarmas]], [[karu]], [[haned]] ja [[siberi kärp]]. Vähemal määral on esindatud [[ahm]], [[põhjapõder]], [[hunt]], [[ilves]] ja [[polaarrebane]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/jivotmir.htm |title=Handi-Mansimaa loomastik |access-date=19. august 2011 |archive-date=9. veebruar 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110209172640/http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/jivotmir.htm |url-status=dead }}</ref> === Taimestik === Levinumad puuliigid on [[lehis]], [[mänd]], [[kuusk]], [[seeder]], [[nulg]], [[kask]] ja [[haab]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/rastit.htm |title=Handi-Mansimaa taimestik |access-date=19. august 2011 |archive-date=6. august 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110806110626/http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/rastit.htm |url-status=dead }}</ref> == Territoorium ja haldusjaotus == Ringkond jaguneb 13 linnaringkonnaks ja 9 munitsipaalrajooniks; 26 linnaasunduseks ja 58 külaasunduseks. Linnaringkondi moodustavad järgmised linnad: [[Hantõ-Mansiisk]], [[Jugorsk]], [[Kogalõm]], [[Langepass]], [[Megion]], [[Neftejugansk]], [[Nižnevartovsk]], [[Njagan]], [[Pokatši]], [[Põt-Jahh]], [[Radužnõi (Handi-Mansimaa)|Radužnõi]], [[Surgut]], [[Urai]]. Munitsipaalrajoonideks on [[Belojarski rajoon|Belojarski]], [[Berjozovo rajoon|Berjozovo]], [[Hantõ-Mansiiski rajoon|Hantõ-Mansiiski]], [[Kondinskoje rajoon|Kondinskoje]], [[Neftejuganski rajoon|Neftejuganski]], [[Nižnevartovski rajoon|Nižnevartovski]], [[Oktjabrskoje rajoon|Oktjabrskoje]], [[Sovetski rajoon (Handi-Mansimaa)|Sovetski]] ja [[Surguti rajoon]]. Linnaasundusi moodustavad alevid ja linnad [[Agiriš]], [[Andra]], [[Barsovo]], [[Belojarski]], [[Belõi Jar]], [[Berjozovo]], [[Fjodorovski]], [[Igrim]], [[Izlutšinsk]], [[Kommunistitšeski]], [[Kondinskoje]], [[Kuminski]], [[Ljantor]], [[Lugovoi]], [[Malinovski]], [[Mežduretšenski]], [[Mortka]], [[Novoagansk]], [[Oktjabrskoje]], [[Pionerski]], [[Poikovski]], [[Priobje]], [[Sovetski]], [[Zelenoborsk]], [[Tajožnõi]], [[Talinka]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/frame_5.htm |title=Ringkonna üldandmed |access-date=3. september 2011 |archive-date=20. september 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100920080800/http://admhmao.ru/obsved/frame_5.htm |url-status=dead }}</ref> == Rahvastik == Seoses nafta- ja gaasimaardlate kasutuselevõtuga on ringkonna elanike arv immigratsiooni tõttu 20. sajandi teisel poolel ja 21. sajandil kiiresti tõusnud. Tabelis on toodud sündimuse, suremuse ja migratsiooni näitajad<ref>{{Cite web |url=http://khmstat.gks.ru/ |title=Handi-Mansimaa Statistikaamet |access-date=7. september 2012 |archive-date=16. mai 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130516143045/http://khmstat.gks.ru/ |url-status=dead }}</ref>: {| class="wikitable" |- ! Aasta !! [[Sündimus|Sündinud]] !! [[Suremus|Surnud]] !! [[Immigratsioon|Saabunud]] !! [[Emigratsioon|Lahkunud]] !! [[Rahvaarv]]u kasv |- | 2006 || 20 366 || 10 077 || 38 513 || 39 621 || 9181 |- | 2007 || 21 887 || 10 093 || 46 522 || 41 650 || 16 666 |- | 2008 || 23 197 || 10 215 || 45 072 || 43 340 || 14 714 |- | 2009 || 23 840 || 10 107 || 40 798 || 35 877 || 18 654 |- | 2010 || 25 089 || 10 447 || 45 333 || 41 588 || 18 387 |- | 2011 || 25 393 || 10 068 || 75 506 || 66 727 || 24 104 |} Suuremad rahvusrühmad on 2010. aasta rahvaloenduse andmeil [[venelased]] (68,1%), [[tatarlased]] (7,6%), [[ukrainlased]] (6,4%), [[baškiirid]] (2,5%) ja [[aserbaidžaanid]] (1,8%). Põlisrahvastest on [[handid|hante]] 1,3%, [[mansid|mansisid]] 0,8%, [[komid|komisid]] 0,2% ja [[neenetsid|neenetseid]] 0,1%<ref>{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |pealkiri=2010. aasta rahvaloendus Venemaal (vene keeles) |vaadatud=2012-01-01 |arhiivimisaeg=2012-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120601173256/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://www.admhmao.ru/ Ringkonna riigivõimuorganite portaal] * [http://www.ugra-tv.ru/ Tele-raadioettevõte Jugra] {{RUS-Uural}} {{koord |NS=62.25 |EW=70.16666667 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa autonoomsed ringkonnad]] [[Kategooria:Handi-Mansimaa| ]] fk5a1x8rq3piuvik27qdu1pbsmzxy6q 6184206 6184187 2022-08-27T14:16:58Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Interneedus|Interneedus]] ([[User talk:Interneedus|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:InternetArchiveBot|InternetArchiveBot]]. wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond | nimi1_keel = vene ja mansi | nimi1 = Ханты-Мансийский автономный округ – Югра | nimi1_latin = (Hantõ-Mansiiski avtonomnõi okrug – Jugra) | nimi2_keel = handi | nimi2 = Ханты-Мансийской автономной округ – Югра | nimi2_latin = (Hantõ-Mansiiskoi avtonomnoi okrug – Jugra) | lipp = Flag of Yugra.svg | lipu_link = [[Handi-Mansi Jugra autonoomse ringkonna lipp|Handi-Mansimaa lipp]] | vapp = Coat of arms of Yugra (Khanty-Mansia).png | vapi_link = [[Handi-Mansi Jugra autonoomse ringkonna vapp|Handi-Mansimaa vapp]] | pindala = 534473 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Hantõ-Mansiisk]] | asendikaardi_pilt = Khanty-Mansi in Russia.svg | osm = pind }} '''Handi-Mansimaa''' (täisnimega '''Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond''') on [[Venemaa]] [[föderatsiooni subjekt]], mis asub [[Uurali föderaalringkond|Uurali föderaalringkonnas]] ja on osa [[Tjumeni oblast]]ist. Ringkonna halduskeskus on [[Hantõ-Mansiisk]]. Suuremad linnad on [[Surgut]], [[Nižnevartovsk]], [[Neftejugansk]], Hantõ-Mansiisk, [[Kogalõm]] ja [[Njagan]]. == Loodus == [[Pilt:Юганский заповедник. р. Негусьях.JPG|thumb|[[Jugani looduskaitseala]], [[Negusjahh]]i jõgi]] Handi-Mansimaa asub keset [[Lääne-Siberi madalik]]ku. Sood hõlmavad selle pindalast 44,3%, metsad 44%, siseveekogud 6,6%, põllumajandusalad 3% ja põõsastikud 2,1%.<ref>{{Cite web |url=http://intrados.ru/region/xantimansiiskii.php |title=Intrados: Handi-Mansimaa |access-date=19. august 2011 |archive-date=30. juuni 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120630023451/http://www.intrados.ru/region/xantimansiiskii.php |url-status=dead }}</ref> === Kliima === Ringkonnas valitseb [[mandriline kliima]] pika külma talve ja lühikese sooja suvega. Kõige külmem kuu on [[jaanuar]], selle [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur|keskmine õhutemperatuur]] on –15 °C ringkonna lõunaosas kuni –22 °C põhjas. Kõige soojem kuu on [[juuli]], selle [[Juuli keskmine õhutemperatuur|keskmine õhutemperatuur]] on 16 °C ringkonna põhjaosas kuni 19 °C lõunas. === Hüdrograafia === Peamised jõed on [[Ob]] ja selle lisajõgi [[Irtõš]]. Obi lisajõgedest on olulisemad parempoolsed [[Vahh]], [[Agan]], [[Tromjogan]], [[Ljamin]], [[Pim]], [[Nazõm]], [[Kazõm]] ja vasakpoolsed [[Suur-Jugan]], [[Suur-Salõm]], [[Põhja-Sosva]]. Irtõši lisajõgedest on olulisemad [[Konda]] ja [[Sogom]]. Ringkonnas on üle 25 000 järve<ref>[http://www.admhmao.ru/obsved/klimat.htm Handi-Mansimaa administratsiooni koduleht]</ref>, suuremad neist on [[Tormomtor]], [[Vandmtor]], [[Piltanlor]], [[Sõrkovoje]], [[Samotlor]]. === Loomastik === Loomadest on levinud [[Part|pardid]], [[rabapüü]], [[teder]], [[laanepüü]], [[orav]], [[ondatra]], [[metsis]], [[valgejänes]], [[soobel]], [[põder]], [[kärp]], [[Rebane|punarebane]], [[naarits]], [[mäger]], [[saarmas]], [[karu]], [[haned]] ja [[siberi kärp]]. Vähemal määral on esindatud [[ahm]], [[põhjapõder]], [[hunt]], [[ilves]] ja [[polaarrebane]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/jivotmir.htm |title=Handi-Mansimaa loomastik |access-date=19. august 2011 |archive-date=9. veebruar 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110209172640/http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/jivotmir.htm |url-status=dead }}</ref> === Taimestik === Levinumad puuliigid on [[lehis]], [[mänd]], [[kuusk]], [[seeder]], [[nulg]], [[kask]] ja [[haab]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/rastit.htm |title=Handi-Mansimaa taimestik |access-date=19. august 2011 |archive-date=6. august 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110806110626/http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/rastit.htm |url-status=dead }}</ref> == Territoorium ja haldusjaotus == Ringkond jaguneb 13 linnaringkonnaks ja 9 munitsipaalrajooniks; 26 linnaasunduseks ja 58 külaasunduseks. Linnaringkondi moodustavad järgmised linnad: [[Hantõ-Mansiisk]], [[Jugorsk]], [[Kogalõm]], [[Langepass]], [[Megion]], [[Neftejugansk]], [[Nižnevartovsk]], [[Njagan]], [[Pokatši]], [[Põt-Jahh]], [[Radužnõi (Handi-Mansimaa)|Radužnõi]], [[Surgut]], [[Urai]]. Munitsipaalrajoonideks on [[Belojarski rajoon|Belojarski]], [[Berjozovo rajoon|Berjozovo]], [[Hantõ-Mansiiski rajoon|Hantõ-Mansiiski]], [[Kondinskoje rajoon|Kondinskoje]], [[Neftejuganski rajoon|Neftejuganski]], [[Nižnevartovski rajoon|Nižnevartovski]], [[Oktjabrskoje rajoon|Oktjabrskoje]], [[Sovetski rajoon (Handi-Mansimaa)|Sovetski]] ja [[Surguti rajoon]]. Linnaasundusi moodustavad alevid ja linnad [[Agiriš]], [[Andra]], [[Barsovo]], [[Belojarski]], [[Belõi Jar]], [[Berjozovo]], [[Fjodorovski]], [[Igrim]], [[Izlutšinsk]], [[Kommunistitšeski]], [[Kondinskoje]], [[Kuminski]], [[Ljantor]], [[Lugovoi]], [[Malinovski]], [[Mežduretšenski]], [[Mortka]], [[Novoagansk]], [[Oktjabrskoje]], [[Pionerski]], [[Poikovski]], [[Priobje]], [[Sovetski]], [[Zelenoborsk]], [[Tajožnõi]], [[Talinka]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/frame_5.htm |title=Ringkonna üldandmed |access-date=3. september 2011 |archive-date=20. september 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100920080800/http://admhmao.ru/obsved/frame_5.htm |url-status=dead }}</ref> == Rahvastik == Seoses nafta- ja gaasimaardlate kasutuselevõtuga on ringkonna elanike arv immigratsiooni tõttu 20. sajandi teisel poolel ja 21. sajandil kiiresti tõusnud. Tabelis on toodud sündimuse, suremuse ja migratsiooni näitajad<ref>{{Cite web |url=http://khmstat.gks.ru/ |title=Handi-Mansimaa Statistikaamet |access-date=7. september 2012 |archive-date=16. mai 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130516143045/http://khmstat.gks.ru/ |url-status=dead }}</ref>: {| class="wikitable" |- ! Aasta !! [[Sündimus|Sündinud]] !! [[Suremus|Surnud]] !! [[Immigratsioon|Saabunud]] !! [[Emigratsioon|Lahkunud]] !! [[Rahvaarv]]u kasv |- | 2006 || 20 366 || 10 077 || 38 513 || 39 621 || 9181 |- | 2007 || 21 887 || 10 093 || 46 522 || 41 650 || 16 666 |- | 2008 || 23 197 || 10 215 || 45 072 || 43 340 || 14 714 |- | 2009 || 23 840 || 10 107 || 40 798 || 35 877 || 18 654 |- | 2010 || 25 089 || 10 447 || 45 333 || 41 588 || 18 387 |- | 2011 || 25 393 || 10 068 || 75 506 || 66 727 || 24 104 |} Suuremad rahvusrühmad on 2010. aasta rahvaloenduse andmeil [[venelased]] (68,1%), [[tatarlased]] (7,6%), [[ukrainlased]] (6,4%), [[baškiirid]] (2,5%) ja [[aserbaidžaanid]] (1,8%). Põlisrahvastest on [[handid|hante]] 1,3%, [[mansid|mansisid]] 0,8%, [[komid|komisid]] 0,2% ja [[neenetsid|neenetseid]] 0,1%<ref>{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |pealkiri=2010. aasta rahvaloendus Venemaal (vene keeles) |vaadatud=2012-01-01 |arhiivimisaeg=2012-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120601173256/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://www.admhmao.ru/ Ringkonna riigivõimuorganite portaal] * [http://www.ugra-tv.ru/ Tele-raadioettevõte Jugra] {{RUS-Uural}} {{koord |NS=62.25 |EW=70.16666667 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa autonoomsed ringkonnad]] [[Kategooria:Handi-Mansimaa| ]] 9sfx5mlbcd5x63508pc394528b44ay8 6184223 6184206 2022-08-27T15:20:27Z Interneedus 74263 Eemaldatud muudatus 6184206, mille tegi [[Special:Contributions/Velirand|Velirand]] ([[User talk:Velirand|arutelu]]) wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond | nimi1_keel = vene ja mansi | nimi1 = Ханты-Мансийский автономный округ – Югра | nimi1_latin = (Hantõ-Mansiiski avtonomnõi okrug – Jugra) | nimi2_keel = handi | nimi2 = Ханты-Мансийской автономной округ – Югра | nimi2_latin = (Hantõ-Mansiiskoi avtonomnoi okrug – Jugra) | lipp = Flag of Yugra.svg | lipu_link = [[Handi-Mansi Jugra autonoomse ringkonna lipp|Handi-Mansimaa lipp]] | vapp = Coat of arms of Yugra (Khanty-Mansia).png | vapi_link = [[Handi-Mansi Jugra autonoomse ringkonna vapp|Handi-Mansimaa vapp]] | pindala = 534473 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Hantõ-Mansiisk]] | asendikaardi_pilt = Khanty-Mansi in Russia.svg | osm = pind }} '''Handi-Mansimaa''' (täisnimega '''Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond''') on [[Venemaa]] [[föderatsiooni subjekt]], mis asub [[Uurali föderaalringkond|Uurali föderaalringkonnas]] ja on osa [[Tjumeni oblast]]ist. Ringkonna halduskeskus on [[Hantõ-Mansiisk]]. Suuremad linnad on [[Surgut]], [[Nižnevartovsk]], [[Neftejugansk]], Hantõ-Mansiisk, [[Kogalõm]] ja [[Njagan]]. Handi-Mansimaal räägitakse [[Handi keel|handi]] ja [[Mansi keel|mansi]] keelt, kuid ametlikuks keeleks on siiski vene keel. == Loodus == [[Pilt:Юганский заповедник. р. Негусьях.JPG|thumb|[[Jugani looduskaitseala]], [[Negusjahh]]i jõgi]] Handi-Mansimaa asub keset [[Lääne-Siberi madalik]]ku. Sood hõlmavad selle pindalast 44,3%, metsad 44%, siseveekogud 6,6%, põllumajandusalad 3% ja põõsastikud 2,1%.<ref>{{Cite web |url=http://intrados.ru/region/xantimansiiskii.php |title=Intrados: Handi-Mansimaa |access-date=19. august 2011 |archive-date=30. juuni 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120630023451/http://www.intrados.ru/region/xantimansiiskii.php |url-status=dead }}</ref> === Kliima === Ringkonnas valitseb [[mandriline kliima]] pika külma talve ja lühikese sooja suvega. Kõige külmem kuu on [[jaanuar]], selle [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur|keskmine õhutemperatuur]] on –15 °C ringkonna lõunaosas kuni –22 °C põhjas. Kõige soojem kuu on [[juuli]], selle [[Juuli keskmine õhutemperatuur|keskmine õhutemperatuur]] on 16 °C ringkonna põhjaosas kuni 19 °C lõunas. === Hüdrograafia === Peamised jõed on [[Ob]] ja selle lisajõgi [[Irtõš]]. Obi lisajõgedest on olulisemad parempoolsed [[Vahh]], [[Agan]], [[Tromjogan]], [[Ljamin]], [[Pim]], [[Nazõm]], [[Kazõm]] ja vasakpoolsed [[Suur-Jugan]], [[Suur-Salõm]], [[Põhja-Sosva]]. Irtõši lisajõgedest on olulisemad [[Konda]] ja [[Sogom]]. Ringkonnas on üle 25 000 järve<ref>[http://www.admhmao.ru/obsved/klimat.htm Handi-Mansimaa administratsiooni koduleht]</ref>, suuremad neist on [[Tormomtor]], [[Vandmtor]], [[Piltanlor]], [[Sõrkovoje]], [[Samotlor]]. === Loomastik === Loomadest on levinud [[Part|pardid]], [[rabapüü]], [[teder]], [[laanepüü]], [[orav]], [[ondatra]], [[metsis]], [[valgejänes]], [[soobel]], [[põder]], [[kärp]], [[Rebane|punarebane]], [[naarits]], [[mäger]], [[saarmas]], [[karu]], [[haned]] ja [[siberi kärp]]. Vähemal määral on esindatud [[ahm]], [[põhjapõder]], [[hunt]], [[ilves]] ja [[polaarrebane]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/jivotmir.htm |title=Handi-Mansimaa loomastik |access-date=19. august 2011 |archive-date=9. veebruar 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110209172640/http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/jivotmir.htm |url-status=dead }}</ref> === Taimestik === Levinumad puuliigid on [[lehis]], [[mänd]], [[kuusk]], [[seeder]], [[nulg]], [[kask]] ja [[haab]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/rastit.htm |title=Handi-Mansimaa taimestik |access-date=19. august 2011 |archive-date=6. august 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110806110626/http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/rastit.htm |url-status=dead }}</ref> == Territoorium ja haldusjaotus == Ringkond jaguneb 13 linnaringkonnaks ja 9 munitsipaalrajooniks; 26 linnaasunduseks ja 58 külaasunduseks. Linnaringkondi moodustavad järgmised linnad: [[Hantõ-Mansiisk]], [[Jugorsk]], [[Kogalõm]], [[Langepass]], [[Megion]], [[Neftejugansk]], [[Nižnevartovsk]], [[Njagan]], [[Pokatši]], [[Põt-Jahh]], [[Radužnõi (Handi-Mansimaa)|Radužnõi]], [[Surgut]], [[Urai]]. Munitsipaalrajoonideks on [[Belojarski rajoon|Belojarski]], [[Berjozovo rajoon|Berjozovo]], [[Hantõ-Mansiiski rajoon|Hantõ-Mansiiski]], [[Kondinskoje rajoon|Kondinskoje]], [[Neftejuganski rajoon|Neftejuganski]], [[Nižnevartovski rajoon|Nižnevartovski]], [[Oktjabrskoje rajoon|Oktjabrskoje]], [[Sovetski rajoon (Handi-Mansimaa)|Sovetski]] ja [[Surguti rajoon]]. Linnaasundusi moodustavad alevid ja linnad [[Agiriš]], [[Andra]], [[Barsovo]], [[Belojarski]], [[Belõi Jar]], [[Berjozovo]], [[Fjodorovski]], [[Igrim]], [[Izlutšinsk]], [[Kommunistitšeski]], [[Kondinskoje]], [[Kuminski]], [[Ljantor]], [[Lugovoi]], [[Malinovski]], [[Mežduretšenski]], [[Mortka]], [[Novoagansk]], [[Oktjabrskoje]], [[Pionerski]], [[Poikovski]], [[Priobje]], [[Sovetski]], [[Zelenoborsk]], [[Tajožnõi]], [[Talinka]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/frame_5.htm |title=Ringkonna üldandmed |access-date=3. september 2011 |archive-date=20. september 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100920080800/http://admhmao.ru/obsved/frame_5.htm |url-status=dead }}</ref> == Rahvastik == Seoses nafta- ja gaasimaardlate kasutuselevõtuga on ringkonna elanike arv immigratsiooni tõttu 20. sajandi teisel poolel ja 21. sajandil kiiresti tõusnud. Tabelis on toodud sündimuse, suremuse ja migratsiooni näitajad<ref>{{Cite web |url=http://khmstat.gks.ru/ |title=Handi-Mansimaa Statistikaamet |access-date=7. september 2012 |archive-date=16. mai 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130516143045/http://khmstat.gks.ru/ |url-status=dead }}</ref>: {| class="wikitable" |- ! Aasta !! [[Sündimus|Sündinud]] !! [[Suremus|Surnud]] !! [[Immigratsioon|Saabunud]] !! [[Emigratsioon|Lahkunud]] !! [[Rahvaarv]]u kasv |- | 2006 || 20 366 || 10 077 || 38 513 || 39 621 || 9181 |- | 2007 || 21 887 || 10 093 || 46 522 || 41 650 || 16 666 |- | 2008 || 23 197 || 10 215 || 45 072 || 43 340 || 14 714 |- | 2009 || 23 840 || 10 107 || 40 798 || 35 877 || 18 654 |- | 2010 || 25 089 || 10 447 || 45 333 || 41 588 || 18 387 |- | 2011 || 25 393 || 10 068 || 75 506 || 66 727 || 24 104 |} Suuremad rahvusrühmad on 2010. aasta rahvaloenduse andmeil [[venelased]] (68,1%), [[tatarlased]] (7,6%), [[ukrainlased]] (6,4%), [[baškiirid]] (2,5%) ja [[aserbaidžaanid]] (1,8%). Põlisrahvastest on [[handid|hante]] 1,3%, [[mansid|mansisid]] 0,8%, [[komid|komisid]] 0,2% ja [[neenetsid|neenetseid]] 0,1%<ref>{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |pealkiri=2010. aasta rahvaloendus Venemaal (vene keeles) |vaadatud=2012-01-01 |arhiivimisaeg=2012-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120601173256/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://www.admhmao.ru/ Ringkonna riigivõimuorganite portaal] * [http://www.ugra-tv.ru/ Tele-raadioettevõte Jugra] {{RUS-Uural}} {{koord |NS=62.25 |EW=70.16666667 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa autonoomsed ringkonnad]] [[Kategooria:Handi-Mansimaa| ]] f9pso8c5dmb6jgn6or6upybmapu351q 6184227 6184223 2022-08-27T15:29:50Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Interneedus|Interneedus]] ([[User talk:Interneedus|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Velirand|Velirand]]. wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond | nimi1_keel = vene ja mansi | nimi1 = Ханты-Мансийский автономный округ – Югра | nimi1_latin = (Hantõ-Mansiiski avtonomnõi okrug – Jugra) | nimi2_keel = handi | nimi2 = Ханты-Мансийской автономной округ – Югра | nimi2_latin = (Hantõ-Mansiiskoi avtonomnoi okrug – Jugra) | lipp = Flag of Yugra.svg | lipu_link = [[Handi-Mansi Jugra autonoomse ringkonna lipp|Handi-Mansimaa lipp]] | vapp = Coat of arms of Yugra (Khanty-Mansia).png | vapi_link = [[Handi-Mansi Jugra autonoomse ringkonna vapp|Handi-Mansimaa vapp]] | pindala = 534473 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Hantõ-Mansiisk]] | asendikaardi_pilt = Khanty-Mansi in Russia.svg | osm = pind }} '''Handi-Mansimaa''' (täisnimega '''Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond''') on [[Venemaa]] [[föderatsiooni subjekt]], mis asub [[Uurali föderaalringkond|Uurali föderaalringkonnas]] ja on osa [[Tjumeni oblast]]ist. Ringkonna halduskeskus on [[Hantõ-Mansiisk]]. Suuremad linnad on [[Surgut]], [[Nižnevartovsk]], [[Neftejugansk]], Hantõ-Mansiisk, [[Kogalõm]] ja [[Njagan]]. == Loodus == [[Pilt:Юганский заповедник. р. Негусьях.JPG|thumb|[[Jugani looduskaitseala]], [[Negusjahh]]i jõgi]] Handi-Mansimaa asub keset [[Lääne-Siberi madalik]]ku. Sood hõlmavad selle pindalast 44,3%, metsad 44%, siseveekogud 6,6%, põllumajandusalad 3% ja põõsastikud 2,1%.<ref>{{Cite web |url=http://intrados.ru/region/xantimansiiskii.php |title=Intrados: Handi-Mansimaa |access-date=19. august 2011 |archive-date=30. juuni 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120630023451/http://www.intrados.ru/region/xantimansiiskii.php |url-status=dead }}</ref> === Kliima === Ringkonnas valitseb [[mandriline kliima]] pika külma talve ja lühikese sooja suvega. Kõige külmem kuu on [[jaanuar]], selle [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur|keskmine õhutemperatuur]] on –15 °C ringkonna lõunaosas kuni –22 °C põhjas. Kõige soojem kuu on [[juuli]], selle [[Juuli keskmine õhutemperatuur|keskmine õhutemperatuur]] on 16 °C ringkonna põhjaosas kuni 19 °C lõunas. === Hüdrograafia === Peamised jõed on [[Ob]] ja selle lisajõgi [[Irtõš]]. Obi lisajõgedest on olulisemad parempoolsed [[Vahh]], [[Agan]], [[Tromjogan]], [[Ljamin]], [[Pim]], [[Nazõm]], [[Kazõm]] ja vasakpoolsed [[Suur-Jugan]], [[Suur-Salõm]], [[Põhja-Sosva]]. Irtõši lisajõgedest on olulisemad [[Konda]] ja [[Sogom]]. Ringkonnas on üle 25 000 järve<ref>[http://www.admhmao.ru/obsved/klimat.htm Handi-Mansimaa administratsiooni koduleht]</ref>, suuremad neist on [[Tormomtor]], [[Vandmtor]], [[Piltanlor]], [[Sõrkovoje]], [[Samotlor]]. === Loomastik === Loomadest on levinud [[Part|pardid]], [[rabapüü]], [[teder]], [[laanepüü]], [[orav]], [[ondatra]], [[metsis]], [[valgejänes]], [[soobel]], [[põder]], [[kärp]], [[Rebane|punarebane]], [[naarits]], [[mäger]], [[saarmas]], [[karu]], [[haned]] ja [[siberi kärp]]. Vähemal määral on esindatud [[ahm]], [[põhjapõder]], [[hunt]], [[ilves]] ja [[polaarrebane]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/jivotmir.htm |title=Handi-Mansimaa loomastik |access-date=19. august 2011 |archive-date=9. veebruar 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110209172640/http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/jivotmir.htm |url-status=dead }}</ref> === Taimestik === Levinumad puuliigid on [[lehis]], [[mänd]], [[kuusk]], [[seeder]], [[nulg]], [[kask]] ja [[haab]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/rastit.htm |title=Handi-Mansimaa taimestik |access-date=19. august 2011 |archive-date=6. august 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110806110626/http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/rastit.htm |url-status=dead }}</ref> == Territoorium ja haldusjaotus == Ringkond jaguneb 13 linnaringkonnaks ja 9 munitsipaalrajooniks; 26 linnaasunduseks ja 58 külaasunduseks. Linnaringkondi moodustavad järgmised linnad: [[Hantõ-Mansiisk]], [[Jugorsk]], [[Kogalõm]], [[Langepass]], [[Megion]], [[Neftejugansk]], [[Nižnevartovsk]], [[Njagan]], [[Pokatši]], [[Põt-Jahh]], [[Radužnõi (Handi-Mansimaa)|Radužnõi]], [[Surgut]], [[Urai]]. Munitsipaalrajoonideks on [[Belojarski rajoon|Belojarski]], [[Berjozovo rajoon|Berjozovo]], [[Hantõ-Mansiiski rajoon|Hantõ-Mansiiski]], [[Kondinskoje rajoon|Kondinskoje]], [[Neftejuganski rajoon|Neftejuganski]], [[Nižnevartovski rajoon|Nižnevartovski]], [[Oktjabrskoje rajoon|Oktjabrskoje]], [[Sovetski rajoon (Handi-Mansimaa)|Sovetski]] ja [[Surguti rajoon]]. Linnaasundusi moodustavad alevid ja linnad [[Agiriš]], [[Andra]], [[Barsovo]], [[Belojarski]], [[Belõi Jar]], [[Berjozovo]], [[Fjodorovski]], [[Igrim]], [[Izlutšinsk]], [[Kommunistitšeski]], [[Kondinskoje]], [[Kuminski]], [[Ljantor]], [[Lugovoi]], [[Malinovski]], [[Mežduretšenski]], [[Mortka]], [[Novoagansk]], [[Oktjabrskoje]], [[Pionerski]], [[Poikovski]], [[Priobje]], [[Sovetski]], [[Zelenoborsk]], [[Tajožnõi]], [[Talinka]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/frame_5.htm |title=Ringkonna üldandmed |access-date=3. september 2011 |archive-date=20. september 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100920080800/http://admhmao.ru/obsved/frame_5.htm |url-status=dead }}</ref> == Rahvastik == Seoses nafta- ja gaasimaardlate kasutuselevõtuga on ringkonna elanike arv immigratsiooni tõttu 20. sajandi teisel poolel ja 21. sajandil kiiresti tõusnud. Tabelis on toodud sündimuse, suremuse ja migratsiooni näitajad<ref>{{Cite web |url=http://khmstat.gks.ru/ |title=Handi-Mansimaa Statistikaamet |access-date=7. september 2012 |archive-date=16. mai 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130516143045/http://khmstat.gks.ru/ |url-status=dead }}</ref>: {| class="wikitable" |- ! Aasta !! [[Sündimus|Sündinud]] !! [[Suremus|Surnud]] !! [[Immigratsioon|Saabunud]] !! [[Emigratsioon|Lahkunud]] !! [[Rahvaarv]]u kasv |- | 2006 || 20 366 || 10 077 || 38 513 || 39 621 || 9181 |- | 2007 || 21 887 || 10 093 || 46 522 || 41 650 || 16 666 |- | 2008 || 23 197 || 10 215 || 45 072 || 43 340 || 14 714 |- | 2009 || 23 840 || 10 107 || 40 798 || 35 877 || 18 654 |- | 2010 || 25 089 || 10 447 || 45 333 || 41 588 || 18 387 |- | 2011 || 25 393 || 10 068 || 75 506 || 66 727 || 24 104 |} Suuremad rahvusrühmad on 2010. aasta rahvaloenduse andmeil [[venelased]] (68,1%), [[tatarlased]] (7,6%), [[ukrainlased]] (6,4%), [[baškiirid]] (2,5%) ja [[aserbaidžaanid]] (1,8%). Põlisrahvastest on [[handid|hante]] 1,3%, [[mansid|mansisid]] 0,8%, [[komid|komisid]] 0,2% ja [[neenetsid|neenetseid]] 0,1%<ref>{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |pealkiri=2010. aasta rahvaloendus Venemaal (vene keeles) |vaadatud=2012-01-01 |arhiivimisaeg=2012-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120601173256/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://www.admhmao.ru/ Ringkonna riigivõimuorganite portaal] * [http://www.ugra-tv.ru/ Tele-raadioettevõte Jugra] {{RUS-Uural}} {{koord |NS=62.25 |EW=70.16666667 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa autonoomsed ringkonnad]] [[Kategooria:Handi-Mansimaa| ]] 9sfx5mlbcd5x63508pc394528b44ay8 6184737 6184227 2022-08-28T11:44:52Z Interneedus 74263 Palun põhjendada enda tagasivõtmist. See on hetkel jabur, et keelte üks vähestest levikualadest ei maini keeli üldse. Eemaldatud muudatus 6184227, mille tegi [[Special:Contributions/Velirand|Velirand]] ([[User talk:Velirand|arutelu]]) wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond | nimi1_keel = vene ja mansi | nimi1 = Ханты-Мансийский автономный округ – Югра | nimi1_latin = (Hantõ-Mansiiski avtonomnõi okrug – Jugra) | nimi2_keel = handi | nimi2 = Ханты-Мансийской автономной округ – Югра | nimi2_latin = (Hantõ-Mansiiskoi avtonomnoi okrug – Jugra) | lipp = Flag of Yugra.svg | lipu_link = [[Handi-Mansi Jugra autonoomse ringkonna lipp|Handi-Mansimaa lipp]] | vapp = Coat of arms of Yugra (Khanty-Mansia).png | vapi_link = [[Handi-Mansi Jugra autonoomse ringkonna vapp|Handi-Mansimaa vapp]] | pindala = 534473 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Hantõ-Mansiisk]] | asendikaardi_pilt = Khanty-Mansi in Russia.svg | osm = pind }} '''Handi-Mansimaa''' (täisnimega '''Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond''') on [[Venemaa]] [[föderatsiooni subjekt]], mis asub [[Uurali föderaalringkond|Uurali föderaalringkonnas]] ja on osa [[Tjumeni oblast]]ist. Ringkonna halduskeskus on [[Hantõ-Mansiisk]]. Suuremad linnad on [[Surgut]], [[Nižnevartovsk]], [[Neftejugansk]], Hantõ-Mansiisk, [[Kogalõm]] ja [[Njagan]]. Handi-Mansimaal räägitakse [[Handi keel|handi]] ja [[Mansi keel|mansi]] keelt, kuid ametlikuks keeleks on siiski vene keel. == Loodus == [[Pilt:Юганский заповедник. р. Негусьях.JPG|thumb|[[Jugani looduskaitseala]], [[Negusjahh]]i jõgi]] Handi-Mansimaa asub keset [[Lääne-Siberi madalik]]ku. Sood hõlmavad selle pindalast 44,3%, metsad 44%, siseveekogud 6,6%, põllumajandusalad 3% ja põõsastikud 2,1%.<ref>{{Cite web |url=http://intrados.ru/region/xantimansiiskii.php |title=Intrados: Handi-Mansimaa |access-date=19. august 2011 |archive-date=30. juuni 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120630023451/http://www.intrados.ru/region/xantimansiiskii.php |url-status=dead }}</ref> === Kliima === Ringkonnas valitseb [[mandriline kliima]] pika külma talve ja lühikese sooja suvega. Kõige külmem kuu on [[jaanuar]], selle [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur|keskmine õhutemperatuur]] on –15 °C ringkonna lõunaosas kuni –22 °C põhjas. Kõige soojem kuu on [[juuli]], selle [[Juuli keskmine õhutemperatuur|keskmine õhutemperatuur]] on 16 °C ringkonna põhjaosas kuni 19 °C lõunas. === Hüdrograafia === Peamised jõed on [[Ob]] ja selle lisajõgi [[Irtõš]]. Obi lisajõgedest on olulisemad parempoolsed [[Vahh]], [[Agan]], [[Tromjogan]], [[Ljamin]], [[Pim]], [[Nazõm]], [[Kazõm]] ja vasakpoolsed [[Suur-Jugan]], [[Suur-Salõm]], [[Põhja-Sosva]]. Irtõši lisajõgedest on olulisemad [[Konda]] ja [[Sogom]]. Ringkonnas on üle 25 000 järve<ref>[http://www.admhmao.ru/obsved/klimat.htm Handi-Mansimaa administratsiooni koduleht]</ref>, suuremad neist on [[Tormomtor]], [[Vandmtor]], [[Piltanlor]], [[Sõrkovoje]], [[Samotlor]]. === Loomastik === Loomadest on levinud [[Part|pardid]], [[rabapüü]], [[teder]], [[laanepüü]], [[orav]], [[ondatra]], [[metsis]], [[valgejänes]], [[soobel]], [[põder]], [[kärp]], [[Rebane|punarebane]], [[naarits]], [[mäger]], [[saarmas]], [[karu]], [[haned]] ja [[siberi kärp]]. Vähemal määral on esindatud [[ahm]], [[põhjapõder]], [[hunt]], [[ilves]] ja [[polaarrebane]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/jivotmir.htm |title=Handi-Mansimaa loomastik |access-date=19. august 2011 |archive-date=9. veebruar 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110209172640/http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/jivotmir.htm |url-status=dead }}</ref> === Taimestik === Levinumad puuliigid on [[lehis]], [[mänd]], [[kuusk]], [[seeder]], [[nulg]], [[kask]] ja [[haab]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/rastit.htm |title=Handi-Mansimaa taimestik |access-date=19. august 2011 |archive-date=6. august 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110806110626/http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/rastit.htm |url-status=dead }}</ref> == Territoorium ja haldusjaotus == Ringkond jaguneb 13 linnaringkonnaks ja 9 munitsipaalrajooniks; 26 linnaasunduseks ja 58 külaasunduseks. Linnaringkondi moodustavad järgmised linnad: [[Hantõ-Mansiisk]], [[Jugorsk]], [[Kogalõm]], [[Langepass]], [[Megion]], [[Neftejugansk]], [[Nižnevartovsk]], [[Njagan]], [[Pokatši]], [[Põt-Jahh]], [[Radužnõi (Handi-Mansimaa)|Radužnõi]], [[Surgut]], [[Urai]]. Munitsipaalrajoonideks on [[Belojarski rajoon|Belojarski]], [[Berjozovo rajoon|Berjozovo]], [[Hantõ-Mansiiski rajoon|Hantõ-Mansiiski]], [[Kondinskoje rajoon|Kondinskoje]], [[Neftejuganski rajoon|Neftejuganski]], [[Nižnevartovski rajoon|Nižnevartovski]], [[Oktjabrskoje rajoon|Oktjabrskoje]], [[Sovetski rajoon (Handi-Mansimaa)|Sovetski]] ja [[Surguti rajoon]]. Linnaasundusi moodustavad alevid ja linnad [[Agiriš]], [[Andra]], [[Barsovo]], [[Belojarski]], [[Belõi Jar]], [[Berjozovo]], [[Fjodorovski]], [[Igrim]], [[Izlutšinsk]], [[Kommunistitšeski]], [[Kondinskoje]], [[Kuminski]], [[Ljantor]], [[Lugovoi]], [[Malinovski]], [[Mežduretšenski]], [[Mortka]], [[Novoagansk]], [[Oktjabrskoje]], [[Pionerski]], [[Poikovski]], [[Priobje]], [[Sovetski]], [[Zelenoborsk]], [[Tajožnõi]], [[Talinka]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/frame_5.htm |title=Ringkonna üldandmed |access-date=3. september 2011 |archive-date=20. september 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100920080800/http://admhmao.ru/obsved/frame_5.htm |url-status=dead }}</ref> == Rahvastik == Seoses nafta- ja gaasimaardlate kasutuselevõtuga on ringkonna elanike arv immigratsiooni tõttu 20. sajandi teisel poolel ja 21. sajandil kiiresti tõusnud. Tabelis on toodud sündimuse, suremuse ja migratsiooni näitajad<ref>{{Cite web |url=http://khmstat.gks.ru/ |title=Handi-Mansimaa Statistikaamet |access-date=7. september 2012 |archive-date=16. mai 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130516143045/http://khmstat.gks.ru/ |url-status=dead }}</ref>: {| class="wikitable" |- ! Aasta !! [[Sündimus|Sündinud]] !! [[Suremus|Surnud]] !! [[Immigratsioon|Saabunud]] !! [[Emigratsioon|Lahkunud]] !! [[Rahvaarv]]u kasv |- | 2006 || 20 366 || 10 077 || 38 513 || 39 621 || 9181 |- | 2007 || 21 887 || 10 093 || 46 522 || 41 650 || 16 666 |- | 2008 || 23 197 || 10 215 || 45 072 || 43 340 || 14 714 |- | 2009 || 23 840 || 10 107 || 40 798 || 35 877 || 18 654 |- | 2010 || 25 089 || 10 447 || 45 333 || 41 588 || 18 387 |- | 2011 || 25 393 || 10 068 || 75 506 || 66 727 || 24 104 |} Suuremad rahvusrühmad on 2010. aasta rahvaloenduse andmeil [[venelased]] (68,1%), [[tatarlased]] (7,6%), [[ukrainlased]] (6,4%), [[baškiirid]] (2,5%) ja [[aserbaidžaanid]] (1,8%). Põlisrahvastest on [[handid|hante]] 1,3%, [[mansid|mansisid]] 0,8%, [[komid|komisid]] 0,2% ja [[neenetsid|neenetseid]] 0,1%<ref>{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |pealkiri=2010. aasta rahvaloendus Venemaal (vene keeles) |vaadatud=2012-01-01 |arhiivimisaeg=2012-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120601173256/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://www.admhmao.ru/ Ringkonna riigivõimuorganite portaal] * [http://www.ugra-tv.ru/ Tele-raadioettevõte Jugra] {{RUS-Uural}} {{koord |NS=62.25 |EW=70.16666667 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa autonoomsed ringkonnad]] [[Kategooria:Handi-Mansimaa| ]] f9pso8c5dmb6jgn6or6upybmapu351q 6184744 6184737 2022-08-28T11:55:50Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Interneedus|Interneedus]] ([[User talk:Interneedus|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Velirand|Velirand]]. wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond | nimi1_keel = vene ja mansi | nimi1 = Ханты-Мансийский автономный округ – Югра | nimi1_latin = (Hantõ-Mansiiski avtonomnõi okrug – Jugra) | nimi2_keel = handi | nimi2 = Ханты-Мансийской автономной округ – Югра | nimi2_latin = (Hantõ-Mansiiskoi avtonomnoi okrug – Jugra) | lipp = Flag of Yugra.svg | lipu_link = [[Handi-Mansi Jugra autonoomse ringkonna lipp|Handi-Mansimaa lipp]] | vapp = Coat of arms of Yugra (Khanty-Mansia).png | vapi_link = [[Handi-Mansi Jugra autonoomse ringkonna vapp|Handi-Mansimaa vapp]] | pindala = 534473 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Hantõ-Mansiisk]] | asendikaardi_pilt = Khanty-Mansi in Russia.svg | osm = pind }} '''Handi-Mansimaa''' (täisnimega '''Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond''') on [[Venemaa]] [[föderatsiooni subjekt]], mis asub [[Uurali föderaalringkond|Uurali föderaalringkonnas]] ja on osa [[Tjumeni oblast]]ist. Ringkonna halduskeskus on [[Hantõ-Mansiisk]]. Suuremad linnad on [[Surgut]], [[Nižnevartovsk]], [[Neftejugansk]], Hantõ-Mansiisk, [[Kogalõm]] ja [[Njagan]]. == Loodus == [[Pilt:Юганский заповедник. р. Негусьях.JPG|thumb|[[Jugani looduskaitseala]], [[Negusjahh]]i jõgi]] Handi-Mansimaa asub keset [[Lääne-Siberi madalik]]ku. Sood hõlmavad selle pindalast 44,3%, metsad 44%, siseveekogud 6,6%, põllumajandusalad 3% ja põõsastikud 2,1%.<ref>{{Cite web |url=http://intrados.ru/region/xantimansiiskii.php |title=Intrados: Handi-Mansimaa |access-date=19. august 2011 |archive-date=30. juuni 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120630023451/http://www.intrados.ru/region/xantimansiiskii.php |url-status=dead }}</ref> === Kliima === Ringkonnas valitseb [[mandriline kliima]] pika külma talve ja lühikese sooja suvega. Kõige külmem kuu on [[jaanuar]], selle [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur|keskmine õhutemperatuur]] on –15 °C ringkonna lõunaosas kuni –22 °C põhjas. Kõige soojem kuu on [[juuli]], selle [[Juuli keskmine õhutemperatuur|keskmine õhutemperatuur]] on 16 °C ringkonna põhjaosas kuni 19 °C lõunas. === Hüdrograafia === Peamised jõed on [[Ob]] ja selle lisajõgi [[Irtõš]]. Obi lisajõgedest on olulisemad parempoolsed [[Vahh]], [[Agan]], [[Tromjogan]], [[Ljamin]], [[Pim]], [[Nazõm]], [[Kazõm]] ja vasakpoolsed [[Suur-Jugan]], [[Suur-Salõm]], [[Põhja-Sosva]]. Irtõši lisajõgedest on olulisemad [[Konda]] ja [[Sogom]]. Ringkonnas on üle 25 000 järve<ref>[http://www.admhmao.ru/obsved/klimat.htm Handi-Mansimaa administratsiooni koduleht]</ref>, suuremad neist on [[Tormomtor]], [[Vandmtor]], [[Piltanlor]], [[Sõrkovoje]], [[Samotlor]]. === Loomastik === Loomadest on levinud [[Part|pardid]], [[rabapüü]], [[teder]], [[laanepüü]], [[orav]], [[ondatra]], [[metsis]], [[valgejänes]], [[soobel]], [[põder]], [[kärp]], [[Rebane|punarebane]], [[naarits]], [[mäger]], [[saarmas]], [[karu]], [[haned]] ja [[siberi kärp]]. Vähemal määral on esindatud [[ahm]], [[põhjapõder]], [[hunt]], [[ilves]] ja [[polaarrebane]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/jivotmir.htm |title=Handi-Mansimaa loomastik |access-date=19. august 2011 |archive-date=9. veebruar 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110209172640/http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/jivotmir.htm |url-status=dead }}</ref> === Taimestik === Levinumad puuliigid on [[lehis]], [[mänd]], [[kuusk]], [[seeder]], [[nulg]], [[kask]] ja [[haab]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/rastit.htm |title=Handi-Mansimaa taimestik |access-date=19. august 2011 |archive-date=6. august 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110806110626/http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/rastit.htm |url-status=dead }}</ref> == Territoorium ja haldusjaotus == Ringkond jaguneb 13 linnaringkonnaks ja 9 munitsipaalrajooniks; 26 linnaasunduseks ja 58 külaasunduseks. Linnaringkondi moodustavad järgmised linnad: [[Hantõ-Mansiisk]], [[Jugorsk]], [[Kogalõm]], [[Langepass]], [[Megion]], [[Neftejugansk]], [[Nižnevartovsk]], [[Njagan]], [[Pokatši]], [[Põt-Jahh]], [[Radužnõi (Handi-Mansimaa)|Radužnõi]], [[Surgut]], [[Urai]]. Munitsipaalrajoonideks on [[Belojarski rajoon|Belojarski]], [[Berjozovo rajoon|Berjozovo]], [[Hantõ-Mansiiski rajoon|Hantõ-Mansiiski]], [[Kondinskoje rajoon|Kondinskoje]], [[Neftejuganski rajoon|Neftejuganski]], [[Nižnevartovski rajoon|Nižnevartovski]], [[Oktjabrskoje rajoon|Oktjabrskoje]], [[Sovetski rajoon (Handi-Mansimaa)|Sovetski]] ja [[Surguti rajoon]]. Linnaasundusi moodustavad alevid ja linnad [[Agiriš]], [[Andra]], [[Barsovo]], [[Belojarski]], [[Belõi Jar]], [[Berjozovo]], [[Fjodorovski]], [[Igrim]], [[Izlutšinsk]], [[Kommunistitšeski]], [[Kondinskoje]], [[Kuminski]], [[Ljantor]], [[Lugovoi]], [[Malinovski]], [[Mežduretšenski]], [[Mortka]], [[Novoagansk]], [[Oktjabrskoje]], [[Pionerski]], [[Poikovski]], [[Priobje]], [[Sovetski]], [[Zelenoborsk]], [[Tajožnõi]], [[Talinka]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/frame_5.htm |title=Ringkonna üldandmed |access-date=3. september 2011 |archive-date=20. september 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100920080800/http://admhmao.ru/obsved/frame_5.htm |url-status=dead }}</ref> == Rahvastik == Seoses nafta- ja gaasimaardlate kasutuselevõtuga on ringkonna elanike arv immigratsiooni tõttu 20. sajandi teisel poolel ja 21. sajandil kiiresti tõusnud. Tabelis on toodud sündimuse, suremuse ja migratsiooni näitajad<ref>{{Cite web |url=http://khmstat.gks.ru/ |title=Handi-Mansimaa Statistikaamet |access-date=7. september 2012 |archive-date=16. mai 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130516143045/http://khmstat.gks.ru/ |url-status=dead }}</ref>: {| class="wikitable" |- ! Aasta !! [[Sündimus|Sündinud]] !! [[Suremus|Surnud]] !! [[Immigratsioon|Saabunud]] !! [[Emigratsioon|Lahkunud]] !! [[Rahvaarv]]u kasv |- | 2006 || 20 366 || 10 077 || 38 513 || 39 621 || 9181 |- | 2007 || 21 887 || 10 093 || 46 522 || 41 650 || 16 666 |- | 2008 || 23 197 || 10 215 || 45 072 || 43 340 || 14 714 |- | 2009 || 23 840 || 10 107 || 40 798 || 35 877 || 18 654 |- | 2010 || 25 089 || 10 447 || 45 333 || 41 588 || 18 387 |- | 2011 || 25 393 || 10 068 || 75 506 || 66 727 || 24 104 |} Suuremad rahvusrühmad on 2010. aasta rahvaloenduse andmeil [[venelased]] (68,1%), [[tatarlased]] (7,6%), [[ukrainlased]] (6,4%), [[baškiirid]] (2,5%) ja [[aserbaidžaanid]] (1,8%). Põlisrahvastest on [[handid|hante]] 1,3%, [[mansid|mansisid]] 0,8%, [[komid|komisid]] 0,2% ja [[neenetsid|neenetseid]] 0,1%<ref>{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |pealkiri=2010. aasta rahvaloendus Venemaal (vene keeles) |vaadatud=2012-01-01 |arhiivimisaeg=2012-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120601173256/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://www.admhmao.ru/ Ringkonna riigivõimuorganite portaal] * [http://www.ugra-tv.ru/ Tele-raadioettevõte Jugra] {{RUS-Uural}} {{koord |NS=62.25 |EW=70.16666667 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa autonoomsed ringkonnad]] [[Kategooria:Handi-Mansimaa| ]] 9sfx5mlbcd5x63508pc394528b44ay8 6184745 6184744 2022-08-28T11:56:20Z Velirand 67997 Kaitsti "[[Handi-Mansimaa]]" ([Redigeerimine=Lubatud vaid usaldatud kasutajatele ja administraatoritele] (aegumistähtaeg 29. august 2022, kell 11:56 (UTC)) [Teisaldamine=Lubatud vaid usaldatud kasutajatele ja administraatoritele] (aegumistähtaeg 29. august 2022, kell 11:56 (UTC))) wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond | nimi1_keel = vene ja mansi | nimi1 = Ханты-Мансийский автономный округ – Югра | nimi1_latin = (Hantõ-Mansiiski avtonomnõi okrug – Jugra) | nimi2_keel = handi | nimi2 = Ханты-Мансийской автономной округ – Югра | nimi2_latin = (Hantõ-Mansiiskoi avtonomnoi okrug – Jugra) | lipp = Flag of Yugra.svg | lipu_link = [[Handi-Mansi Jugra autonoomse ringkonna lipp|Handi-Mansimaa lipp]] | vapp = Coat of arms of Yugra (Khanty-Mansia).png | vapi_link = [[Handi-Mansi Jugra autonoomse ringkonna vapp|Handi-Mansimaa vapp]] | pindala = 534473 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Hantõ-Mansiisk]] | asendikaardi_pilt = Khanty-Mansi in Russia.svg | osm = pind }} '''Handi-Mansimaa''' (täisnimega '''Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond''') on [[Venemaa]] [[föderatsiooni subjekt]], mis asub [[Uurali föderaalringkond|Uurali föderaalringkonnas]] ja on osa [[Tjumeni oblast]]ist. Ringkonna halduskeskus on [[Hantõ-Mansiisk]]. Suuremad linnad on [[Surgut]], [[Nižnevartovsk]], [[Neftejugansk]], Hantõ-Mansiisk, [[Kogalõm]] ja [[Njagan]]. == Loodus == [[Pilt:Юганский заповедник. р. Негусьях.JPG|thumb|[[Jugani looduskaitseala]], [[Negusjahh]]i jõgi]] Handi-Mansimaa asub keset [[Lääne-Siberi madalik]]ku. Sood hõlmavad selle pindalast 44,3%, metsad 44%, siseveekogud 6,6%, põllumajandusalad 3% ja põõsastikud 2,1%.<ref>{{Cite web |url=http://intrados.ru/region/xantimansiiskii.php |title=Intrados: Handi-Mansimaa |access-date=19. august 2011 |archive-date=30. juuni 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120630023451/http://www.intrados.ru/region/xantimansiiskii.php |url-status=dead }}</ref> === Kliima === Ringkonnas valitseb [[mandriline kliima]] pika külma talve ja lühikese sooja suvega. Kõige külmem kuu on [[jaanuar]], selle [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur|keskmine õhutemperatuur]] on –15 °C ringkonna lõunaosas kuni –22 °C põhjas. Kõige soojem kuu on [[juuli]], selle [[Juuli keskmine õhutemperatuur|keskmine õhutemperatuur]] on 16 °C ringkonna põhjaosas kuni 19 °C lõunas. === Hüdrograafia === Peamised jõed on [[Ob]] ja selle lisajõgi [[Irtõš]]. Obi lisajõgedest on olulisemad parempoolsed [[Vahh]], [[Agan]], [[Tromjogan]], [[Ljamin]], [[Pim]], [[Nazõm]], [[Kazõm]] ja vasakpoolsed [[Suur-Jugan]], [[Suur-Salõm]], [[Põhja-Sosva]]. Irtõši lisajõgedest on olulisemad [[Konda]] ja [[Sogom]]. Ringkonnas on üle 25 000 järve<ref>[http://www.admhmao.ru/obsved/klimat.htm Handi-Mansimaa administratsiooni koduleht]</ref>, suuremad neist on [[Tormomtor]], [[Vandmtor]], [[Piltanlor]], [[Sõrkovoje]], [[Samotlor]]. === Loomastik === Loomadest on levinud [[Part|pardid]], [[rabapüü]], [[teder]], [[laanepüü]], [[orav]], [[ondatra]], [[metsis]], [[valgejänes]], [[soobel]], [[põder]], [[kärp]], [[Rebane|punarebane]], [[naarits]], [[mäger]], [[saarmas]], [[karu]], [[haned]] ja [[siberi kärp]]. Vähemal määral on esindatud [[ahm]], [[põhjapõder]], [[hunt]], [[ilves]] ja [[polaarrebane]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/jivotmir.htm |title=Handi-Mansimaa loomastik |access-date=19. august 2011 |archive-date=9. veebruar 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110209172640/http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/jivotmir.htm |url-status=dead }}</ref> === Taimestik === Levinumad puuliigid on [[lehis]], [[mänd]], [[kuusk]], [[seeder]], [[nulg]], [[kask]] ja [[haab]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/rastit.htm |title=Handi-Mansimaa taimestik |access-date=19. august 2011 |archive-date=6. august 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110806110626/http://www.admhmao.ru/obsved/priroda/rastit.htm |url-status=dead }}</ref> == Territoorium ja haldusjaotus == Ringkond jaguneb 13 linnaringkonnaks ja 9 munitsipaalrajooniks; 26 linnaasunduseks ja 58 külaasunduseks. Linnaringkondi moodustavad järgmised linnad: [[Hantõ-Mansiisk]], [[Jugorsk]], [[Kogalõm]], [[Langepass]], [[Megion]], [[Neftejugansk]], [[Nižnevartovsk]], [[Njagan]], [[Pokatši]], [[Põt-Jahh]], [[Radužnõi (Handi-Mansimaa)|Radužnõi]], [[Surgut]], [[Urai]]. Munitsipaalrajoonideks on [[Belojarski rajoon|Belojarski]], [[Berjozovo rajoon|Berjozovo]], [[Hantõ-Mansiiski rajoon|Hantõ-Mansiiski]], [[Kondinskoje rajoon|Kondinskoje]], [[Neftejuganski rajoon|Neftejuganski]], [[Nižnevartovski rajoon|Nižnevartovski]], [[Oktjabrskoje rajoon|Oktjabrskoje]], [[Sovetski rajoon (Handi-Mansimaa)|Sovetski]] ja [[Surguti rajoon]]. Linnaasundusi moodustavad alevid ja linnad [[Agiriš]], [[Andra]], [[Barsovo]], [[Belojarski]], [[Belõi Jar]], [[Berjozovo]], [[Fjodorovski]], [[Igrim]], [[Izlutšinsk]], [[Kommunistitšeski]], [[Kondinskoje]], [[Kuminski]], [[Ljantor]], [[Lugovoi]], [[Malinovski]], [[Mežduretšenski]], [[Mortka]], [[Novoagansk]], [[Oktjabrskoje]], [[Pionerski]], [[Poikovski]], [[Priobje]], [[Sovetski]], [[Zelenoborsk]], [[Tajožnõi]], [[Talinka]].<ref>{{Cite web |url=http://www.admhmao.ru/obsved/frame_5.htm |title=Ringkonna üldandmed |access-date=3. september 2011 |archive-date=20. september 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100920080800/http://admhmao.ru/obsved/frame_5.htm |url-status=dead }}</ref> == Rahvastik == Seoses nafta- ja gaasimaardlate kasutuselevõtuga on ringkonna elanike arv immigratsiooni tõttu 20. sajandi teisel poolel ja 21. sajandil kiiresti tõusnud. Tabelis on toodud sündimuse, suremuse ja migratsiooni näitajad<ref>{{Cite web |url=http://khmstat.gks.ru/ |title=Handi-Mansimaa Statistikaamet |access-date=7. september 2012 |archive-date=16. mai 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130516143045/http://khmstat.gks.ru/ |url-status=dead }}</ref>: {| class="wikitable" |- ! Aasta !! [[Sündimus|Sündinud]] !! [[Suremus|Surnud]] !! [[Immigratsioon|Saabunud]] !! [[Emigratsioon|Lahkunud]] !! [[Rahvaarv]]u kasv |- | 2006 || 20 366 || 10 077 || 38 513 || 39 621 || 9181 |- | 2007 || 21 887 || 10 093 || 46 522 || 41 650 || 16 666 |- | 2008 || 23 197 || 10 215 || 45 072 || 43 340 || 14 714 |- | 2009 || 23 840 || 10 107 || 40 798 || 35 877 || 18 654 |- | 2010 || 25 089 || 10 447 || 45 333 || 41 588 || 18 387 |- | 2011 || 25 393 || 10 068 || 75 506 || 66 727 || 24 104 |} Suuremad rahvusrühmad on 2010. aasta rahvaloenduse andmeil [[venelased]] (68,1%), [[tatarlased]] (7,6%), [[ukrainlased]] (6,4%), [[baškiirid]] (2,5%) ja [[aserbaidžaanid]] (1,8%). Põlisrahvastest on [[handid|hante]] 1,3%, [[mansid|mansisid]] 0,8%, [[komid|komisid]] 0,2% ja [[neenetsid|neenetseid]] 0,1%<ref>{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |pealkiri=2010. aasta rahvaloendus Venemaal (vene keeles) |vaadatud=2012-01-01 |arhiivimisaeg=2012-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120601173256/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [http://www.admhmao.ru/ Ringkonna riigivõimuorganite portaal] * [http://www.ugra-tv.ru/ Tele-raadioettevõte Jugra] {{RUS-Uural}} {{koord |NS=62.25 |EW=70.16666667 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa autonoomsed ringkonnad]] [[Kategooria:Handi-Mansimaa| ]] 9sfx5mlbcd5x63508pc394528b44ay8 Jalgpall 0 6453 6184694 6129683 2022-08-28T10:36:46Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[commons:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Football_iu_1996.jpg|Football_iu_1996.jpg]] pildiga [[Pilt:Football_in_Bloomington,_Indiana,_1996.jpg|Football_in_Bloomington,_Indiana,_1996.jpg]]. Põhjus: [[:c:COM:FR|File ren wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib mängust, mida tuntakse ka "Euroopa jalgpalli" nime all ([[inglise keel]]es ''association football'' või ''soccer''). Teiste jalgpallimängude kohta vaata artikleid [[Ameerika jalgpall]], [[Austraalia jalgpall]], [[Gaeli jalgpall]], [[Kanada jalgpall]], [[Ragbi]]; palli kohta vaata artiklit [[Jalgpall (spordivahend)]]}} [[Pilt:Football in Bloomington, Indiana, 1996.jpg|pisi|Ründaja (nr 10) üritab palli väravasse lüüa, väravavaht ja kaitsjad (valges riietuses) püüavad teda takistada]] '''Jalgpall''' (ka ''Euroopa jalgpall''; [[inglise keel]]es ''Association football'' või ''soccer'') on [[sport]]lik [[pallimäng]], milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada [[Jalgpall (spordivahend)|jalgpall]]iks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega [[Mänguväljak|väljakul]] ([[jalgpalliväljak]]ul) vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud [[Väravavaht (jalgpall)|väravavahile]]. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka [[viik|viigiga]]. Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 2.–3. sajandil [[eKr]] [[Hiina]]s, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel [[Briti saared|Briti saartel]]. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse [[The Football Association|Inglismaa jalgpalliliit]]. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest.<ref name="zDTCC" /> Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit [[FIFA]]. Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toimuvad [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. Eestisse jõudis mäng 20. sajandi esimestel aastatel. == Ajalugu == [[Pilt:Calcio fiorentino 1688.jpg|pisi|''Calcio fiorentino''. Firenze jalgpall 1688. aastal]] Jalgpallilaadset mängu mainivad vanimad kirjalikud allikad on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist eKr.<ref name="quXjh" /> Euroopas on selliseid mänge harrastatud [[Keskaeg|keskajast]]. Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail [[Inglismaa]] koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli [[1863]]. aastal [[The Football Association|Inglismaa jalgpalliliidu]] (''The Football Association'' ehk FA).<ref name="HJDhQ" /> Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades 1871. aastal [[ragbi|Inglismaa ragbiliidu]]. Vaidlustele tegi lõpu 1886. aastal Inglismaa, [[Šotimaa jalgpalliliit|Šotimaa]], [[Walesi jalgpalliliit|Walesi]] ja [[Iirimaa jalgpalliliit|Iirimaa]] jalgpalliliidu asutatud [[Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu]] (IFAB). Jalgpalli esitine areng leidis aset [[Briti saared|Briti saartel]]. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud [[FA Cup|FA karikas]]. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]]. Vanim [[Spordiliiga|liiga]] on 1888. aastal asutatud [[Football League Championship|The Football League]], mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani. Rahvusvahelise jalgpalliliidu [[FIFA]] moodustasid 1904. aastal [[Pariis]]is seitsme riigi esindused.<ref name="IxyyX" /> [[Prantsusmaa jalgpalliliit|Prantsusmaa]] algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]] peeti 1930. aastal. [[Eesti]]sse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused.<ref name="lFUwg" /> Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast [[Vabadussõda]]: 20. oktoobril 1920 pidas [[Eesti jalgpallikoondis|koondis]] esimese maavõistluse ([[Helsingi]]s 0:6 kaotus [[Soome jalgpallikoondis|Soomele]] ning 14. detsembril 1921 asutati [[Eesti Jalgpalli Liit]], mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales [[1924. aasta suveolümpiamängud]]el, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. == Levik == [[Pilt:Football world popularity.png|pisi|Rohelisega on tähistatud riigid, kus jalgpall on populaarseim spordiala. Mida tumedam värvitoon, seda enam on riigis harrastajaid tuhande elaniku kohta]] [[Pilt:La mejor Hinchada de Futbol Argentino.jpg|pisi|Jalgpallis on fännide põhieesmärk oma meeskonna ergutamine mängu ajal]] FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu<ref name="zDTCC" /> kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud. Registreeritud jalgpallureid oli 38 miljonit ehk 2000. aastaga võrreldes 23 protsenti rohkem. Suhteliselt kõige enam on juurde tulnud jalgpalliga tegelevaid naisi (2006. aastal 4,1; 2000. aastal 2,7 miljonit). Elukutselisi (mees)jalgpallureid oli 207 FIFA liikme andmete põhjal koostatud uuringu järgi 110 000 ja klubisid 301 000. Paljudes riikides on jalgpall põimunud [[jalgpallikultuur|argikultuuriga]]. Maailmameistrivõistluste kumulatiivne teleauditoorium on 1998. aastast saadik ulatunud üle 26 miljardi vaataja.<ref name="meIy3" /> Ilmuvad jalgpalliteemalised ajalehed ja ajakirjad. Tippjalgpalluritest on saanud avaliku elu tegelased. Enamikus riikides on parimad jalgpallurid [[elukutseline sportlane|elukutselised sportlased]], kelle aastapalk võib ulatuda üle mitme miljoni euro. == Mängureeglid == Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele.<ref name="ZrBjI" /> Mängureeglid otsustab [[Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu]] (IFAB) ja need avaldab [[FIFA]].<ref name="eLLOB" /> === Mängijad, varustus ja kohtunikud === [[Pilt:Pallo valmiina.jpg|pisi|Jalgpallipall]] Ühes võistkonnas mängib väljakul korraga kuni 11 mängijat, kellest üks peab olema [[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]]. Väravavaht tohib ainsana palli käega puutuda, kuid seda vaid oma [[#Mänguväljak|karistusalal]]. Mängija kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega [[jalgpallisärk]], lühikesed püksid, [[põlvikud]], [[Jalgpallisaapad|jalanõud]], [[säärekaitsed]] ja [[väravavaht (jalgpall)|väravavahil]] kindad. Mängijad peavad kandma sellist riietust, mis eristab neid vastasvõistkonna mängijast ja [[väljakukohtunikust]]. Väravavahid peavad olema selgelt äratuntavad. [[Jalgpall (spordivahend)|Kerakujuline mänguvahend]] on kaetud naha või mõne muu IFAB-i heaks kiidetud materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 68–70&nbsp;cm (27–28 tolli) ja mängu alguses kaaluma 410–450 g (14–16 untsi). Palli rõhk peab jääma vahemiku 0,6–1,1 atmosfääri. Tänapäeva jalgpallid on vettpidava pealispinnaga, mistõttu jääb palli kaal isegi märjal ja porisel väljakul enam-vähem samaks. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal. Mängu juhib [[väljakukohtunik]] ja teda abistavad kaks [[piirikohtunik|abikohtunik]]ku ning neljas kohtunik, kes näitab mängu ajal annab mängijatele, numbritablood kasutades, vahetus(t)est teada. Tal on veel teisigi kohustusi, sealhulgas peakohtuniku asendamine, kui viimane ei suuda mängu lõpuni jätkata. Viienda kohtuniku kohustuseks on abikohtuniku (piirikohtuniku või neljanda kohtuniku) väljavahetamine. Tema reeglina peakohtuniku tööd üle ei võta. Kuuendat ja seitsmendat kohtunikku [[UEFA]]-s seni katsetatakse. Nimelt pannakse need kohtunikud mõlema värava taha, et paremini värava ees toimuvat näha ja kontrollida. Samas äärmisel juhul (nt FIFA MM 2010 Finaalis) on kuues ja isegi seitsmes kohtunik asekohtunik. === Mänguväljak === [[Pilt:Football_field.png|pisi|''Jalgpalliväljak'']] Mänguväljak peab olema muru- või kunstkattega ristkülik, kusjuures väljaku külgjoon peab olema pikem kui väravajoon. Ettenähtud pikkus on 90–120 ja laius 45–90 meetrit<ref name="R3W5h" />, rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100–110 ja 64–75 meetrit.<ref name="Ph8Gz" /> Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse värava- ehk otsajoonteks.<ref name="SA0Iy" /> Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks ning see pannakse uuesti mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab täielikult otsajoone (väljaarvatud väravapostide vahelt), on pall samuti mängust väljas ja mäng jätkub väravaesise [[lahtilöök|lahtilöögiga]] (kui palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija) või [[nurgalöök|nurgalöögiga]] (kui palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna mängija). Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit.<ref name="SA0Iy" /> Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon.<ref name="SA0Iy" /> Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale [[penalti]], mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdselt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. === Mänguaeg ja võitja selgitamine === Mängus on kaks [[poolaeg]]a, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab [[Kohtunik (sport)|kohtunik]]u vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata [[lisaaeg]]. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11 meetri [[karistuslöök|karistuslöögid]] ehk [[penalti]]d. === Muud reeglid === [[Pilt:Rot und Gelb (Fußball)-red and yellow card (Soccer).jpg|pisi|Kollane kaart tähendab hoiatust, punane kaart eemaldamist]] Sihilikult vastasvõistkonna mängijat vigastanud või muul viisil vea teinud mängijat võib kohtunik hoiatada ([[kollane kaart]]) või väljakult eemaldada ([[punane kaart]]) asendamise õiguseta. Kahe [[piirikohtunik]]u peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises. [[Suluseis (jalgpall)|Suluseis]] on selline mängijate asetus, kus ilma pallita mängijast on temale [[sööt (sport)|sööt]]mise ajal eespool (rünnaku suunas) vaid üks mängija. == Organisatsioonid == [[Pilt:World Map FIFA.svg|pisi|Jalgpallimaailm on jaotatud kuueks piirkonnaks]] Rahvusvahelist jalgpalli (sh [[saalijalgpall|saali-]] ja [[rannajalgpall]]i) juhib ''Fédération Internationale de Football Association'' ehk FIFA, mille peakorter asub [[Zürich]]is. 1904. aastal asutatud FIFA-ga on seotud kuus piirkondlikku jalgpalliliitu: * [[Aafrika Jalgpallikonföderatsioon]] (''Confederation of African Football'' ehk CAF), * [[Aasia Jalgpalli Konföderatsioon]] (''Asian Football Confederation'' ehk AFC), * [[UEFA|Euroopa Jalgpalliliit]] (''Union of European Football Associations'' ehk UEFA), * [[CONMEBOL|Lõuna-Ameerika Jalgpallikonföderatsioon]] (''Confederación Sudamericana de Fútbol'' ehk CONMEBOL), * [[Okeaania Jalgpallikonföderatsioon]] (''Oceania Football Confederation'' ehk OFC), * [[CONCACAF|Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi Jalgpalli Konföderatsioon]] (''Confederation of North, Central American and Caribbean Association Football'' ehk CONCACAF). Riiklikud jalgpalliliidud kuuluvad nii FIFA-sse kui ka reeglina oma maailmajao alaliitu. == Koondised ja rahvusvahelised suurvõistlused == [[Pilt:U20-WorldCup2007-Okotie-Onka edit2.jpg|pisi|Väravavaht nurjab ründaja läbimurde]] [[Jalgpallikoondis]]ed on iga riigi esindusvõistkonnad, kus reeglina mängivad selle maa parimad mängijad. Koondistel on võimalus pääseda valikmängude kaudu [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustele]] või oma maailmajao meistrivõistlustele. Esimesed [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]] toimusid [[1930]]. aastal. Finaalturniir peetakse iga nelja aasta tagant. Sinna pääsevad alates 1998. aastast 32 riigi koondised. Igal piirkondlik alaliit saab kindel arv kvalifikatsioonikohti. [[Jalgpalli Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlusi]] peetakse [[1960]]. aastast. Finaalturniir toimub iga nelja aasta tagant. Sinna pääsevad alates 2016. aastast 24 riigi koondised. Meistrivõistlused leiavad aset ka [[Copa América|Lõuna-Ameerikas]], [[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrikas]], [[Aasia karikavõistlused jalgpallis|Aasias]], [[CONCACAF Gold Cup|Kesk-Ameerikas]] ja [[OFC Rahvuste karikavõistlused jalgpallis|Okeaanias]]. [[FIFA]] korraldab samuti [[Naiste jalgpalli maailmameistrivõistlused|naiste]], [[Noorte jalgpalli maailmameistrivõistlused|noorte]] ja [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|juunioride]] maailmameistrivõistlusi. == Klubid, liigad ja karikavõistlused == [[Pilt:Cesc Fàbregas Anderson.jpg|pisi|Võitlus palli pärast]] Jalgpalliklubid saavad osaleda oma maa [[Spordiliiga|liiga-]] ja eri [[jalgpalli karikavõistlused|karikavõistlustel]]. Ühte liigasse kuuluvad võistkonnad kohtuvad reeglina hooaja jooksul üksteisega vähemalt kaks korda. Paremusjärjestus nähtub punktitabelist. Võit annab kolm ja viik ühe punkti. Liigasüsteem on organiseeritud hierarhiliselt: tugevamad pääsevad lõpptabeli selgudes hooaja lõppedes astme võrra kõrgemale ja nõrgimad langevad astme võrra madalamale. Süsteemi tipus asuva kõrgliiga võitja tuleb maa meistriks ning parimad saavad õiguse osaleda rahvusvahelistes sarjades. Peale liigamängude peetakse ka üleriiklikke, piirkondlikke ja liigasiseseid karikavõistlusi, kus igast voorust pääsevad edasi ainult võitjad. Olenevalt riigist võivad karikavõitjad saada õiguse osaleda rahvusvahelistes sarjades. Euroopa viis parimat kõrgliigat on [[Premier League]] (Inglismaa), [[Primera División]] (Hispaania), [[Serie A]] (Itaalia), [[Bundesliga]] (Saksamaa) ja [[Ligue 1]] (Prantsusmaa).<ref name="xvs9X" /><ref name="bNleA" /> Parimad klubid pääsevad rahvusvahelistesse sarjadesse, näiteks [[UEFA Meistrite Liiga]] ja [[UEFA Euroopa Liiga]] Euroopas või [[Copa Libertadores]] Lõuna-Ameerikas. Meistrite Liiga ja Euroopa Liiga meistrid selgitavad omavahel [[Euroopa Superkarikas|Euroopa Superkarika]] võitja. == Vaata ka == * [[Portaal: Jalgpall]] * [[Jalgpall olümpiamängudel]] * [[Eesti jalgpalliklubide loend]] * [[FIFA Ballon d'Or]] * [[FIFA edetabel]] * [[Jalgpall Eestis]] * [[Jalgpalli rahvuskoondiste loend]] * [[Jalgpallisaapad]] * [[Jalgpallistaadion]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Kaitsja (jalgpall)|Kaitsja]] * [[Poolkaitsja]] * [[Ründaja (jalgpall)|Ründaja]] * [[UEFA kõrgliigaklubide loend]] * [[Väravavaht (jalgpall)|Väravavaht]] * [[Major League Soccer]] * [[Jalgpallitreener]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="zDTCC">{{Netiviide |url=http://www.fifa.com/mm/document/fifafacts/bcoffsurv/bigcount.statspackage_7024.pdf |pealkiri=FIFA Big Count 2006. Viimati külastatud 28.12.2008. |vaadatud=28.12.2008 |arhiivimisaeg=17.07.2013 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130717111113/https://www.fifa.com/mm/document/fifafacts/bcoffsurv/bigcount.statspackage_7024.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="quXjh">[https://web.archive.org/web/20070626045900/http://www.fifa.com/classicfootball/history/game/historygame1.html The History of Football.] FIFA (''inglise keeles''). Viimati külastatud 18.11.2008.</ref> <ref name="HJDhQ">[http://www.thefa.com/TheFA/TheOrganisation/Postings/2004/03/HISTORY_OF_THE_FA.htm History of the FA.] Inglismaa jalgpalliliit (''inglise keeles'') Viimati külastatud 19.11.2008.</ref> <ref name="IxyyX">[https://web.archive.org/web/20100615200849/http://www.fifa.com/classicfootball/history/fifa/historyfifa1.html The History of FIFA.] FIFA (''inglise keeles'') Viimati külastatud 20.11.2008.</ref> <ref name="lFUwg">Schwede, Indrek 2001. Väike jalgpallipiibel. Tallinn: K-Kirjastus, lk 8</ref> <ref name="meIy3">[https://web.archive.org/web/20090224112318/http://www.fifa.com/aboutfifa/marketingtv/factsfigures/tvdata.html TV Data.] FIFA (''inglise keeles'') Viimati külastatud 24.11.2008.</ref> <ref name="ZrBjI">[http://jalgpall.ee/docs/reeglid.pdf Reeglid]. Eesti Jalgpalli Liit.</ref> <ref name="eLLOB">[https://web.archive.org/web/20070901044035/http://www.fifa.com/worldfootball/lawsofthegame.html Laws of the Game.] FIFA (''inglise keeles''). Viimati külastatud 18.11.2008.</ref> <ref name="R3W5h">[http://jalgpall.struktuur.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2956/Reeglid.doc {{katkine viide}} Reeglid (1. reegel – jalgpalliväljak)]. Eesti Jalgpalli Liit. Lk 1. Viimati külastatud 17.11.2008.</ref> <ref name="Ph8Gz">[https://web.archive.org/web/20070913142202/http://fifa.com/flash/lotg/football/en/Laws1_01.htm Laws of the Game (Law 1 – The Field of Play)]. FIFA (''inglise keeles''). Viimati külastatud 17.11.2008.</ref> <ref name="SA0Iy">[http://jalgpall.struktuur.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2956/Reeglid.doc {{katkine viide}} Reeglid (1. reegel – jalgpalliväljak)]. Eesti Jalgpalli Liit. Lk 2. Viimati külastatud 17.11.2008.</ref> <ref name="xvs9X">[http://www.uefa.com/uefa/news/kind=16384/newsid=92221.html Coefficient ranking.] UEFA (''inglise keeles''). Viimati külastatud 19.11.2008.</ref> <ref name="bNleA">[http://www.xs4all.nl/~kassiesa/bert/uefa/ UEFA European Cup Football.] Bert Kassies (''inglise keeles''). Viimati külastatud 19.11.2008</ref> }} == Välislingid == {{commons|Category:Soccer|Jalgpall}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.fifa.ch/ FIFA koduleht] *[http://www.uefa.com/ UEFA koduleht] *[https://jalgpall.ee/ejl/kohtunikud/jalgpallireeglid Jalgpallireeglid] Eesti Jalgpalli Liidu kodulehel *[http://www.thefa.com/ Inglismaa jalgpalliliidu koduleht] *[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/17216/Kurve_Anna_Liisa.pdf?sequence=1/ Väike inglise-eesti jalgpallisõnastik, PDF] {{Rahvusvaheline jalgpall}} {{Rahvusvaheline klubijalgpall}} {{Olümpia spordialad}} [[Kategooria:Jalgpall| ]] 1zgtbgj9vdh9z7x9wqch9grzwmxedk3 Tallinna Niguliste kirik 0 6863 6184365 6092186 2022-08-27T18:06:53Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki {{Kirik |nimi = Niguliste kirik |pilt = Tallinna Niguliste kirik 22-03-2013.jpg |pildiallkiri = |pildi laius = 260px |riik = [[Eesti]] |asukoht = [[Tallinn]], [[Harju maakond]] |ehituse algus = |ehituse lõpp = 1230 |laiendatud = |laiuskoord = 59/26/9.32 |pikkuskoord = 24/44/33.92 |kaart = pind }} '''Tallinna Niguliste kirik''' on [[Basiilika|basilikaalne]] [[Gooti kunst|gooti]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Tallinn]]as. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate [[Püha Nikolaus|pühakule Nikolausele]]. Niguliste kirik oli keskajal üks linna uhkemaid ja kaunimaid pühakodasid. 16. sajandi alguses oli siin üle kahekümne kõrvalaltari. Tallinna Hansa-aegade hiilgusest ning siinsete kaupmeeste jõukusest kõnelevad hinnalised kunstiteosed, mis telliti Euroopa suurtest kunstikeskustest. Neist tuntumate hulka kuuluvad Lübecki hiliskeskaegsete meistrite Bernt Notke „Surmatants” ja Hermen Rode töökojas valminud suurejooneline peaaltari retaabel, mida võib praeguseni kirikus näha. Tänaseni saab samuti imetleda 16. sajandi alguses kirikule annetatud ligi nelja meetri kõrgust seitsmeharulist põrandalühtrit, mis kuulub maailmas omataoliste seas suurimate hulka. 1984. aastal avatud [[Eesti Kunstimuuseum]]<nowiki/>i filiaal, [[Niguliste muuseum]] tegutseb sõjajärgsete purustuste järel taastatud Niguliste kirikus. Niguliste muuseumi kogu hõlmab kõige silmapaistvamat ja väärtuslikumat osa Eesti kesk- ja varauusaegsest kirikukunstist. == Ajalugu == [[Pilt:Niguliste church.inside.jpg|pisi|left|Kiriku sisevaade|376x376px]] Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule [[Nikolaus]]<nowiki/>ele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. 13. sajandist pärit ruudukujulise kooriruumi müürid asuvad praeguse kooriosa all. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil ehitati kiriku põhjaküljele mitu kabelit, sealhulgas praeguse põhjaeeskoja asukohas paiknenud Püha Jüri kabel ja Väike kabel, mis ühendati kahe kõrge kaarava abil põhjalööviga. Torni lõunaküljele püstitati Püha Matteuse kabel. [[13. sajand]]i lõpul lisandus kolme[[lööv]]iline nelja [[võlvik]]uga [[pikihoone]]. See oli praeguse pikihoone suurune [[pseudobasiilika]], mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle [[kesklööv]]i katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid [[raidportaal]]id. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti [[15. sajand]]il kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel [[1960. aastad|1960ndatel]] [[Pilt:Tallinna Niguliste kirik 11-06-2013.jpg|pisi|Niguliste kirik]] Niguliste kiriku põhjalik ümberehitus toimus 15. sajandil. 1405.–1420. aastani toimunud ehitustööde käigus said kooriruum ja pikihoone tänaseni säilinud ilme. Vana kooriruumi asemele rajati pikihoonega ühelaiune, polügonaalse lõpmiku ja ümbriskäiguga koor. Kiriku seinu ehitati nii kesk- kui ka külglöövides kõrgemaks ning pikihoone sai basilikaalse ilme. Aastatel 1486–1493 ehitati täielikult ümber Matteuse kabel (alates 17. sajandist nimetatud Antoniuse kabeliks), millest sai avar neljavõlvikuline keskpiilariga ruum. 1520. aastate alguses jõudsid Tallinnasse esimesed evangeelsed jutlustajad. [[Martin Luther]]<nowiki/>i algatatud reformatsiooniliikumine sai varakult siinsete linnavõimude toetuse ning alustati kirikuelu ümber¬korraldamist. Niguliste kirikust sai luterlik kogudusekirik. 16. sajandi keskel sai Niguliste luterliku pildiprogrammiga renessanss-stiilis kogudusepingid, millel kujutati Vana ja Uue Testamendi tegelasi. 17. sajandi keskpaigas telliti kirikule koguduserõdud. 1624. aastal annetatud Kristuse elu kujutavate stseenidega kantsel oli üks uhkemaid Eesti alal. Kirikusse maetud jõukate linnakodanike, aadlike ja pastorite auks püstitati seintele epitaafe ja vappepitaafe. 17.–18. sajandil ehitati kiriku põhjaküljele hauakabelid, nende seas [[Bogislaus von Rosen]]<nowiki/>i (1651), [[Gustav Adolf Clodt]]<nowiki/>i (1673) ja [[Peter August von Holstein-Beck]]<nowiki/>i kabel (1773). Püha Jüri kabel ehitati 1670. aastatel ümber põhjaeeskojaks. Teine maailmasõda sai Niguliste kirikule saatuslikuks. Ettenägelikult alustati juba 1943. aastal kiriku kunstivarade evakueerimist. Sõjapakku jõuti viia vaid osa teostest. [[Märtsipommitamine Tallinnas|1944. aasta märtsipommitamise]] ajal sai kirik pommitabamuse ning põlengu käigus hävisid peaaegu kõik kirikusse jäänud esemed. Nii on kaduviku teed läinud Niguliste kiriku renessanss-pingistik ja koguduserõdud, sõjatules hävisid ka kantsel ning mitmed uhked epitaafid. Niguliste kiriku taastamist alustati 1953. aastal. 1984. aastal, ligi kolmkümmend aastat kestnud restaureerimistööde järel, avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone Eesti Kunstimuuseumi filiaalina. Tallinna vanalinnas asuv Niguliste muuseum on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis paikneb endises sakraalhoones, võimaldades keskaegset ja varauusaegset kirikukunsti esitleda ajaloolises keskkonnas. Muuseumis on hoiul Eesti kõige väärtuslikum ja suurem [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/ kirikukunstikogu].[[Pilt:Tallinna Niguliste kirikutorni muna ja tuulelipp.jpg|pisi|left|Kirikutorni muna, tuulelipp ja rist|385x385px]] [[Pilt:TLA_1465_1_983_Taastamistööd_Harju_Rüütli_tänaval_(vaade_Niguliste_kirikule)_juuni_1948.jpg|pisi|Taastamistööd Harju Rüütli tänaval (1948)]] [[Pilt:TLA_1465_1_5281_Niguliste_kirik_p%C3%A4rast_tulekahju_13_10_1982.jpg|pisi|Niguliste kirik pärast tulekahju (1982)]] == Kiriku altar == {{Vaata|Niguliste kiriku peaaltar}} [[Pilt:Niguliste church.altar.jpg|pisi|Niguliste kiriku altar]] Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel [[1478]]–[[1481]] [[Lübeck]]i meistri [[Hermen Rode]] töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid – laius avatud tiibadega 6,3&nbsp;m, kõrgus 3,5&nbsp;m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis [[Tallinna Suurgild]]i ja [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] tellimusel – mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste [[kaitsepühak]]u [[püha Nikolaus]]e poolt päästetud laeval. == Kabelid kirikus == [[Pilt:Roseni kabeli ehissein.jpg|pisi|Roseni kabeli ehissein]] * [[Niguliste kiriku Antoniuse kabel|Antoniuse kabel]], ehitatud 1493. aastal (algselt Püha Matteuse kabel u 1350); * [[Niguliste kiriku Bogislaus von Roseni hauakabel]], ehitatud 1651. aastal; * [[Niguliste kiriku Püha Jüri kabel]], peaportaali ees 14. sajandist; * maanõunik [[Gustav Adolf von Clodt]]i [[Niguliste kiriku Gustav Adolf von Clodti kabel|hauakabel]], ehitatud 1678. aastal; * [[Peter August Friedrich|Peter August von Holstein-Becki]] [[Peter August von Holstein-Becki kabel|kabel]] kiriku põhjaküljel, ehitatud 1773. aastal. Kiriku kõrval oli ka oma kalmistu (Niguliste kalmistu), mida kasutati 1772. aastani. Pärast seda keelati kiriku kõrvale inimeste matmine ning uus kiriku kalmistu rajati 1773 Koplisse ([[Kopli kalmistu]]). == Tallinna Niguliste kiriku kogudus == {{Vaata|Tallinna Niguliste kogudus}}, ''[[:et:Kategooria:Tallinna Niguliste koguduse vaimulikud|Tallinna Niguliste koguduse vaimulikud]]'' Tallinna Niguliste kiriku [[kogudus]] oli traditsiooniliselt saksakeelne. Pärast [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u (E.E.L.K.) asutamist 1917. aastal rajati mõned aastad hiljem üks rootsi ja üks [[Saksa praostkond]]. Tallinnas kuulusid Saksa praostkonda 1939. aastal teiste hulgas ka [[Tallinna Oleviste kogudus|Oleviste]], [[Tallinna Niguliste kogudus|Niguliste]] ja Toomkogudus. === Niguliste koguduse õpetajaid === * [[Konrad von zur Mühlen]], [[1909]]–[[1939]], Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja 1921–1939 Saksa praostkonna [[praost]], * [[Adolf Oskar Undritz]], [[1896]]–[[1932]], Tallinna Niguliste koguduse II pihtkonna [[pastor]]. == Vaatamisväärsused == * [[Bernt Notke]] "[[Surmatants (Tallinn)|Surmatants]]". 15. sajandi lõpp * [[Kolgata]] grupp. Umbes [[1360]]–[[1380]] * [[Johannes Ballivi]] [[hauaplaat]]. [[1520]] * [[Arent Passer]]. [[Antonius von der Busch]]i perekonna [[epitaaf (kunst)|epitaaf]]. Umbes [[1608]] * [[Dietrich Möller]]i epitaaf. [[1614]] * [[Gotthard Wilhelm von Essen]]i [[vappepitaaf]]. [[1693]]–[[1694]] * [[Wolter von Delwig]]i vappepitaaf. [[1698]] * [[Gustav Berg]]i vappepitaaf. [[1697]] * [[Püha Lucia]] [[legend]]i meister. [[Maarja altar]] (nn [[Mustpead]]e altar). Umbes [[1495]] * [[Christian Lilienring|Christian]] ja [[David Lilienring]]i vappepitaaf. 1697–1698 * [[Tuw von Saltza]] vappepitaaf. [[1702]]–[[1703]] * [[Hermen Rode]] ja [[Johannes Stenrat]]. [[Niguliste kiriku peaaltar]]. 1478–1481 * [[Adriaen Isenbrandt]], [[Michel Sittow]]. Passiooni altar (nn Antoniuse altar). [[1510. aastad]] * [[Alexander Gustav von Essen]]i (surnud 1689) vappepitaaf. 17. sajandi lõpp, 18. sajandi algus * [[Liechtenstein]]i lossi meister. [[Kristus]]e esitamine [[Tempel|templis]]. [[1430. aastad]] * [[Henning van der Heide]]. [[Püha Nikolaus]], neitsi Maarja, [[evangelist Johannes]]. 1510. aastad * Michel Sittow. [[Püha Jüri]] [[lohe]]ga. Umbes 1520 * [[Andreas Bornemann]]. [[Püha Kanut]]. Umbes [[1540]] * [[Clawes van der Sittow]]. [[Püha Anna]] altar. Umbes [[1460]] * [[Püha Dorothea]]. Umbes [[1510]]; Neitsi Maarja, apostlid [[Peetrus]] ja [[Paulus]]. Umbes [[1500]] * Tundmatu [[Brüssel]]i meister. Püha hõimkonna altar. Umbes [[1490]] * [[Tobias Heintze]]. [[Püha Kristoforus]]. [[1624]] * [[Püha Birgitta]] või Püha Anna. Umbes 1500 * [[Friedrich Wartmann]]i vappepitaaf. [[1679]] * [[Gottfried Wilhelm Helffreich]]i vappepitaaf. Umbes [[1771]] * [[Magnus Reinhold von Nasackin]]i vappepitaaf. Umbes [[1775]] * [[Eva Louisa von Schulmann]]i vappepitaaf. Umbes 1775 * [[Christian Ackermann]]. [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]]u ristimiskamber. Umbes [[1680]] * [[Üxküll]]i perekonnaliikme vappepitaaf. Umbes [[1700]] * [[Anton Philipp von Saltza]] vappepitaaf. [[1686]]–[[1687]] * [[Heinrich von Knorring]]i vappepitaaf. 1679 * [[Adolf Eberschildt]]i vappepitaaf. [[1670. aastad|1670. aastate algus]] * Maarja lühter, nn seitsmeharuline põrandalühter. Umbes 1519 * [[Hermann von Nieroth]]i ja tema abikaasa Gertrudi [[hauaplaat]]. Umbes [[1642]] * [[Berend Reinhold von Delwig]]i hauaplaat. [[1677]] * [[Hans von Payküll]]i hauaplaat. 1679 * [[Adam Schrapfer]]i ja tema abikaasa Anna hauaplaat. [[1630. aastad]] * [[Alexander von Essen]]i ja tema abikaasa hauaplaat. [[1653]] * [[Heinrich von Tiesenhausen]]i ja tema abikaasa Anna hauaplaat. [[1654]] * [[Jost Dunte]] hauaplaat. [[1624]] == Pilte == <gallery> Pilt:Niguliste kirik.jpg|Vaade Niguliste kirikule [[Harju tänav]]alt Pilt:Iglesia de San Nicolás, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 07.JPG|Niguliste kiriku vaade. Paremal all paistab [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]]u katus Pilt:Maarja lühter.jpg|Maarja lühter Pilt:Adam Johann Schrapferi hauaplaat.jpg|[[Adam Johann von Schrapfer]]i hauaplaat Pilt:Alexander von Esseni hauaplaat.jpg|[[Alexander von Essen]]i hauaplaat Pilt:Herman Nierothi hauaplaat 2147.jpg|[[Hermann von Nieroth]]i hauaplaat Pilt:Berend_Reinhold_von_Delwigi_hauaplaat.jpg|[[Berend Reinhold von Delwig]]i hauaplaat Pilt:Hans_von_Payk%C3%BClli_hauaplaat.jpg|[[Hans von Payküll]]i hauaplaat Pilt:Johannes_Ballivi_hauaplaat.jpg|[[Johannes Balliv]]i hauaplaat Pilt:Johann Hobbingi epitaaf.jpg|[[Johann Hobbing]]i epitaaf Pilt:Dietrich Mölleri epitaaf.jpg|[[Dietrich Möller]]i epitaaf Pilt:Isaac Hasselblatti epitaaf.jpg|[[Isaac Svenonis Hasselblatt]]i epitaaf Pilt:Antonius von der Buschi epitaaf.jpg|[[Antonius von der Busch]]i epitaaf Pilt:Anton Philipp von Saltza epitaaf.jpg|[[Anton Philipp von Saltza]] vappepitaaf Pilt:Heinrich von Knorringi epitaaf.jpg|[[Heinrich von Knorring]]i vappepitaaf Pilt:Alexander von Esseni epitaaf.jpg|[[Alexander von Essen]]i vappepitaaf Pilt:Adolf_Eberschildti_epitaaf.jpg|[[Adolf Eberschildt]]i epitaaf Pilt:Tuw von Saltza epitaaf.jpg|[[Tuw von Saltza]]i epitaaf Pilt:Magnus Reinhold von Nasackini epitaaf.jpg|[[Magnus Reinhold von Nasackin]]i epitaaf Pilt:Eva Louisa von Schulmanni epitaaf.jpg|Eva Louisa von Schulmanni epitaaf Pilt:Uexkülli epitaaf.jpg|[[Uexküll]]i suguvõsa liikme epitaaf Pilt:Gustav von Bergi epitaaf.jpg|[[Gustav von Berg]]i epitaaf Pilt:Gotthard Wilhelm von Helffreichi epitaaf.jpg|[[Gotthard Wilhelm von Helffreich]]i epitaaf Pilt:Jürgen von Esseni epitaaf.jpg|[[Jürgen von Essen]]i epitaaf Pilt:Gotthard Reinhold von Esseni epitaaf.jpg|[[Gotthard Reinhold von Essen]]i epitaaf Pilt:Friedrich Wartmanni epitaaf.jpg|[[Friedrich von Wartmann]]i epitaaf Pilt:Wolter von Delwigi epitaaf.jpg|[[Wolter von Delwig]]i epitaaf Tallinn Niguliste Church and Museum 02.jpg Niguliste kirik 05.jpg Niguliste kirik 06.jpg Niguliste kirik 15.jpg </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|St. Nicholas' Church, Tallinn}} * {{kultuurimälestis|1215}} * [[Hille Tänavsuu]]. [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=48818 "Vaidlus Niguliste üle võib lõppeda kohtus"] Tallinna Postimees, 14. november 2008 [[Kategooria:Tallinna kirikud]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Gooti kirikud Eestis]] [[Kategooria:13. sajand Tallinnas]] [[Kategooria:Niguliste kirik| ]] jufvow4svsk3jqckg9a6xym789n9jxk 6184366 6184365 2022-08-27T18:12:45Z Merikeku 140986 /* Kiriku altar */ wikitext text/x-wiki {{Kirik |nimi = Niguliste kirik |pilt = Tallinna Niguliste kirik 22-03-2013.jpg |pildiallkiri = |pildi laius = 260px |riik = [[Eesti]] |asukoht = [[Tallinn]], [[Harju maakond]] |ehituse algus = |ehituse lõpp = 1230 |laiendatud = |laiuskoord = 59/26/9.32 |pikkuskoord = 24/44/33.92 |kaart = pind }} '''Tallinna Niguliste kirik''' on [[Basiilika|basilikaalne]] [[Gooti kunst|gooti]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Tallinn]]as. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate [[Püha Nikolaus|pühakule Nikolausele]]. Niguliste kirik oli keskajal üks linna uhkemaid ja kaunimaid pühakodasid. 16. sajandi alguses oli siin üle kahekümne kõrvalaltari. Tallinna Hansa-aegade hiilgusest ning siinsete kaupmeeste jõukusest kõnelevad hinnalised kunstiteosed, mis telliti Euroopa suurtest kunstikeskustest. Neist tuntumate hulka kuuluvad Lübecki hiliskeskaegsete meistrite Bernt Notke „Surmatants” ja Hermen Rode töökojas valminud suurejooneline peaaltari retaabel, mida võib praeguseni kirikus näha. Tänaseni saab samuti imetleda 16. sajandi alguses kirikule annetatud ligi nelja meetri kõrgust seitsmeharulist põrandalühtrit, mis kuulub maailmas omataoliste seas suurimate hulka. 1984. aastal avatud [[Eesti Kunstimuuseum]]<nowiki/>i filiaal, [[Niguliste muuseum]] tegutseb sõjajärgsete purustuste järel taastatud Niguliste kirikus. Niguliste muuseumi kogu hõlmab kõige silmapaistvamat ja väärtuslikumat osa Eesti kesk- ja varauusaegsest kirikukunstist. == Ajalugu == [[Pilt:Niguliste church.inside.jpg|pisi|left|Kiriku sisevaade|376x376px]] Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule [[Nikolaus]]<nowiki/>ele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. 13. sajandist pärit ruudukujulise kooriruumi müürid asuvad praeguse kooriosa all. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil ehitati kiriku põhjaküljele mitu kabelit, sealhulgas praeguse põhjaeeskoja asukohas paiknenud Püha Jüri kabel ja Väike kabel, mis ühendati kahe kõrge kaarava abil põhjalööviga. Torni lõunaküljele püstitati Püha Matteuse kabel. [[13. sajand]]i lõpul lisandus kolme[[lööv]]iline nelja [[võlvik]]uga [[pikihoone]]. See oli praeguse pikihoone suurune [[pseudobasiilika]], mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle [[kesklööv]]i katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid [[raidportaal]]id. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti [[15. sajand]]il kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel [[1960. aastad|1960ndatel]] [[Pilt:Tallinna Niguliste kirik 11-06-2013.jpg|pisi|Niguliste kirik]] Niguliste kiriku põhjalik ümberehitus toimus 15. sajandil. 1405.–1420. aastani toimunud ehitustööde käigus said kooriruum ja pikihoone tänaseni säilinud ilme. Vana kooriruumi asemele rajati pikihoonega ühelaiune, polügonaalse lõpmiku ja ümbriskäiguga koor. Kiriku seinu ehitati nii kesk- kui ka külglöövides kõrgemaks ning pikihoone sai basilikaalse ilme. Aastatel 1486–1493 ehitati täielikult ümber Matteuse kabel (alates 17. sajandist nimetatud Antoniuse kabeliks), millest sai avar neljavõlvikuline keskpiilariga ruum. 1520. aastate alguses jõudsid Tallinnasse esimesed evangeelsed jutlustajad. [[Martin Luther]]<nowiki/>i algatatud reformatsiooniliikumine sai varakult siinsete linnavõimude toetuse ning alustati kirikuelu ümber¬korraldamist. Niguliste kirikust sai luterlik kogudusekirik. 16. sajandi keskel sai Niguliste luterliku pildiprogrammiga renessanss-stiilis kogudusepingid, millel kujutati Vana ja Uue Testamendi tegelasi. 17. sajandi keskpaigas telliti kirikule koguduserõdud. 1624. aastal annetatud Kristuse elu kujutavate stseenidega kantsel oli üks uhkemaid Eesti alal. Kirikusse maetud jõukate linnakodanike, aadlike ja pastorite auks püstitati seintele epitaafe ja vappepitaafe. 17.–18. sajandil ehitati kiriku põhjaküljele hauakabelid, nende seas [[Bogislaus von Rosen]]<nowiki/>i (1651), [[Gustav Adolf Clodt]]<nowiki/>i (1673) ja [[Peter August von Holstein-Beck]]<nowiki/>i kabel (1773). Püha Jüri kabel ehitati 1670. aastatel ümber põhjaeeskojaks. Teine maailmasõda sai Niguliste kirikule saatuslikuks. Ettenägelikult alustati juba 1943. aastal kiriku kunstivarade evakueerimist. Sõjapakku jõuti viia vaid osa teostest. [[Märtsipommitamine Tallinnas|1944. aasta märtsipommitamise]] ajal sai kirik pommitabamuse ning põlengu käigus hävisid peaaegu kõik kirikusse jäänud esemed. Nii on kaduviku teed läinud Niguliste kiriku renessanss-pingistik ja koguduserõdud, sõjatules hävisid ka kantsel ning mitmed uhked epitaafid. Niguliste kiriku taastamist alustati 1953. aastal. 1984. aastal, ligi kolmkümmend aastat kestnud restaureerimistööde järel, avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone Eesti Kunstimuuseumi filiaalina. Tallinna vanalinnas asuv Niguliste muuseum on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis paikneb endises sakraalhoones, võimaldades keskaegset ja varauusaegset kirikukunsti esitleda ajaloolises keskkonnas. Muuseumis on hoiul Eesti kõige väärtuslikum ja suurem [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/ kirikukunstikogu][[Pilt:TLA_1465_1_983_Taastamistööd_Harju_Rüütli_tänaval_(vaade_Niguliste_kirikule)_juuni_1948.jpg|pisi|Taastamistööd Harju Rüütli tänaval (1948)]] [[Pilt:TLA_1465_1_5281_Niguliste_kirik_p%C3%A4rast_tulekahju_13_10_1982.jpg|pisi|Niguliste kirik pärast tulekahju (1982)]] == Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel == {{Vaata|Niguliste kiriku peaaltar}} [[Pilt:Niguliste church.altar.jpg|pisi|Niguliste kiriku altar]] [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel] on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas. [[Tiibaltar|Kappaltar]] telliti Lübecki meistri ja maalija [[Hermen Rode]] töökojast ning see valmis aastatel 1478–1481. See kuulub mõõtmetelt 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka: kõrgus 3,5 meetrit ning laius avatuna üle 6 meetri. Tüübilt on tegemist predellale toetuva kahe tiivapaariga kappaltariga. Avatavaid ja suletavaid tiibu liigutades saab pildiprogrammi varieerida. Altaritiibade asend sõltus nädalapäevadest ja kirikupühadest. Teosel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast. Nende valik näitab, millised pühakud olid hiliskeskaegsete tallinlaste jaoks olulised. Kappaltar läks maksma 1250 Riia marka. Selle raha eest oleks saanud linnas ehitada kaks või kolm kivimaja. Kappaltari põhirahastajateks peetakse Niguliste koguduse kõrval Tallinna [[Suurgild|Suurgildi]] ja [[Mustpeade vennaskond]]<nowiki/>a, sest nende embleeme on kujutatud retaabli suletud ja poolavatud asendis. Samuti on teosel nende ühenduste jaoks tähtsad pühakud. == Kabelid kirikus == [[Pilt:Roseni kabeli ehissein.jpg|pisi|Roseni kabeli ehissein]] * Barbara kabel * Väike kabel * [[Niguliste kiriku Antoniuse kabel|Antoniuse kabel]], ehitatud 1486–1493 (algselt Püha Matteuse kabel u 1350) * [[Niguliste kiriku Bogislaus von Roseni hauakabel]], ehitatud 1651. aastal * [[Niguliste kiriku Püha Jüri kabel]], peaportaali ees 14. sajandist * maanõunik [[Gustav Adolf von Clodt]]i [[Niguliste kiriku Gustav Adolf von Clodti kabel|hauakabel]], ehitatud 1678. aastal * [[Peter August Friedrich|Peter August von Holstein-Becki]] [[Peter August von Holstein-Becki kabel|kabel]] kiriku põhjaküljel, ehitatud 1773. aastal Kiriku kõrval oli ka oma kalmistu (Niguliste kalmistu), mida kasutati 1772. aastani. Pärast seda keelati kiriku kõrvale inimeste matmine ning uus kiriku kalmistu rajati 1773 Koplisse ([[Kopli kalmistu]]). == Tallinna Niguliste kiriku kogudus == {{Vaata|Tallinna Niguliste kogudus}}, ''[[:et:Kategooria:Tallinna Niguliste koguduse vaimulikud|Tallinna Niguliste koguduse vaimulikud]]'' Tallinna Niguliste kiriku [[kogudus]] oli traditsiooniliselt saksakeelne. Pärast [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u (E.E.L.K.) asutamist 1917. aastal rajati mõned aastad hiljem üks rootsi ja üks [[Saksa praostkond]]. Tallinnas kuulusid Saksa praostkonda 1939. aastal teiste hulgas ka [[Tallinna Oleviste kogudus|Oleviste]], [[Tallinna Niguliste kogudus|Niguliste]] ja Toomkogudus. === Niguliste koguduse õpetajaid === * [[Konrad von zur Mühlen]], [[1909]]–[[1939]], Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja 1921–1939 Saksa praostkonna [[praost]], * [[Adolf Oskar Undritz]], [[1896]]–[[1932]], Tallinna Niguliste koguduse II pihtkonna [[pastor]]. == Vaatamisväärsused == * [[Bernt Notke]] "[[Surmatants (Tallinn)|Surmatants]]". 15. sajandi lõpp * [[Kolgata]] grupp. Umbes [[1360]]–[[1380]] * [[Johannes Ballivi]] [[hauaplaat]]. [[1520]] * [[Arent Passer]]. [[Antonius von der Busch]]i perekonna [[epitaaf (kunst)|epitaaf]]. Umbes [[1608]] * [[Dietrich Möller]]i epitaaf. [[1614]] * [[Gotthard Wilhelm von Essen]]i [[vappepitaaf]]. [[1693]]–[[1694]] * [[Wolter von Delwig]]i vappepitaaf. [[1698]] * [[Gustav Berg]]i vappepitaaf. [[1697]] * [[Püha Lucia]] [[legend]]i meister. [[Maarja altar]] (nn [[Mustpead]]e altar). Umbes [[1495]] * [[Christian Lilienring|Christian]] ja [[David Lilienring]]i vappepitaaf. 1697–1698 * [[Tuw von Saltza]] vappepitaaf. [[1702]]–[[1703]] * [[Hermen Rode]] ja [[Johannes Stenrat]]. [[Niguliste kiriku peaaltar]]. 1478–1481 * [[Adriaen Isenbrandt]], [[Michel Sittow]]. Passiooni altar (nn Antoniuse altar). [[1510. aastad]] * [[Alexander Gustav von Essen]]i (surnud 1689) vappepitaaf. 17. sajandi lõpp, 18. sajandi algus * [[Liechtenstein]]i lossi meister. [[Kristus]]e esitamine [[Tempel|templis]]. [[1430. aastad]] * [[Henning van der Heide]]. [[Püha Nikolaus]], neitsi Maarja, [[evangelist Johannes]]. 1510. aastad * Michel Sittow. [[Püha Jüri]] [[lohe]]ga. Umbes 1520 * [[Andreas Bornemann]]. [[Püha Kanut]]. Umbes [[1540]] * [[Clawes van der Sittow]]. [[Püha Anna]] altar. Umbes [[1460]] * [[Püha Dorothea]]. Umbes [[1510]]; Neitsi Maarja, apostlid [[Peetrus]] ja [[Paulus]]. Umbes [[1500]] * Tundmatu [[Brüssel]]i meister. Püha hõimkonna altar. Umbes [[1490]] * [[Tobias Heintze]]. [[Püha Kristoforus]]. [[1624]] * [[Püha Birgitta]] või Püha Anna. Umbes 1500 * [[Friedrich Wartmann]]i vappepitaaf. [[1679]] * [[Gottfried Wilhelm Helffreich]]i vappepitaaf. Umbes [[1771]] * [[Magnus Reinhold von Nasackin]]i vappepitaaf. Umbes [[1775]] * [[Eva Louisa von Schulmann]]i vappepitaaf. Umbes 1775 * [[Christian Ackermann]]. [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]]u ristimiskamber. Umbes [[1680]] * [[Üxküll]]i perekonnaliikme vappepitaaf. Umbes [[1700]] * [[Anton Philipp von Saltza]] vappepitaaf. [[1686]]–[[1687]] * [[Heinrich von Knorring]]i vappepitaaf. 1679 * [[Adolf Eberschildt]]i vappepitaaf. [[1670. aastad|1670. aastate algus]] * Maarja lühter, nn seitsmeharuline põrandalühter. Umbes 1519 * [[Hermann von Nieroth]]i ja tema abikaasa Gertrudi [[hauaplaat]]. Umbes [[1642]] * [[Berend Reinhold von Delwig]]i hauaplaat. [[1677]] * [[Hans von Payküll]]i hauaplaat. 1679 * [[Adam Schrapfer]]i ja tema abikaasa Anna hauaplaat. [[1630. aastad]] * [[Alexander von Essen]]i ja tema abikaasa hauaplaat. [[1653]] * [[Heinrich von Tiesenhausen]]i ja tema abikaasa Anna hauaplaat. [[1654]] * [[Jost Dunte]] hauaplaat. [[1624]] == Pilte == [[Pilt:Tallinna Niguliste kirikutorni muna ja tuulelipp.jpg|pisi|left|Kirikutorni muna, tuulelipp ja rist|385x385px]] <gallery> Pilt:Niguliste kirik.jpg|Vaade Niguliste kirikule [[Harju tänav]]alt Pilt:Iglesia de San Nicolás, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 07.JPG|Niguliste kiriku vaade. Paremal all paistab [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]]u katus Pilt:Maarja lühter.jpg|Maarja lühter Pilt:Adam Johann Schrapferi hauaplaat.jpg|[[Adam Johann von Schrapfer]]i hauaplaat Pilt:Alexander von Esseni hauaplaat.jpg|[[Alexander von Essen]]i hauaplaat Pilt:Herman Nierothi hauaplaat 2147.jpg|[[Hermann von Nieroth]]i hauaplaat Pilt:Berend_Reinhold_von_Delwigi_hauaplaat.jpg|[[Berend Reinhold von Delwig]]i hauaplaat Pilt:Hans_von_Payk%C3%BClli_hauaplaat.jpg|[[Hans von Payküll]]i hauaplaat Pilt:Johannes_Ballivi_hauaplaat.jpg|[[Johannes Balliv]]i hauaplaat Pilt:Johann Hobbingi epitaaf.jpg|[[Johann Hobbing]]i epitaaf Pilt:Dietrich Mölleri epitaaf.jpg|[[Dietrich Möller]]i epitaaf Pilt:Isaac Hasselblatti epitaaf.jpg|[[Isaac Svenonis Hasselblatt]]i epitaaf Pilt:Antonius von der Buschi epitaaf.jpg|[[Antonius von der Busch]]i epitaaf Pilt:Anton Philipp von Saltza epitaaf.jpg|[[Anton Philipp von Saltza]] vappepitaaf Pilt:Heinrich von Knorringi epitaaf.jpg|[[Heinrich von Knorring]]i vappepitaaf Pilt:Alexander von Esseni epitaaf.jpg|[[Alexander von Essen]]i vappepitaaf Pilt:Adolf_Eberschildti_epitaaf.jpg|[[Adolf Eberschildt]]i epitaaf Pilt:Tuw von Saltza epitaaf.jpg|[[Tuw von Saltza]]i epitaaf Pilt:Magnus Reinhold von Nasackini epitaaf.jpg|[[Magnus Reinhold von Nasackin]]i epitaaf Pilt:Eva Louisa von Schulmanni epitaaf.jpg|Eva Louisa von Schulmanni epitaaf Pilt:Uexkülli epitaaf.jpg|[[Uexküll]]i suguvõsa liikme epitaaf Pilt:Gustav von Bergi epitaaf.jpg|[[Gustav von Berg]]i epitaaf Pilt:Gotthard Wilhelm von Helffreichi epitaaf.jpg|[[Gotthard Wilhelm von Helffreich]]i epitaaf Pilt:Jürgen von Esseni epitaaf.jpg|[[Jürgen von Essen]]i epitaaf Pilt:Gotthard Reinhold von Esseni epitaaf.jpg|[[Gotthard Reinhold von Essen]]i epitaaf Pilt:Friedrich Wartmanni epitaaf.jpg|[[Friedrich von Wartmann]]i epitaaf Pilt:Wolter von Delwigi epitaaf.jpg|[[Wolter von Delwig]]i epitaaf Tallinn Niguliste Church and Museum 02.jpg Niguliste kirik 05.jpg Niguliste kirik 06.jpg Niguliste kirik 15.jpg </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|St. Nicholas' Church, Tallinn}} * {{kultuurimälestis|1215}} * [[Hille Tänavsuu]]. [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=48818 "Vaidlus Niguliste üle võib lõppeda kohtus"] Tallinna Postimees, 14. november 2008 [[Kategooria:Tallinna kirikud]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Gooti kirikud Eestis]] [[Kategooria:13. sajand Tallinnas]] [[Kategooria:Niguliste kirik| ]] 1jiyljngqrd31r8c9sjfwxturoakkad 6184394 6184366 2022-08-27T19:14:15Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki {{Kirik |nimi = Niguliste kirik |pilt = Tallinna Niguliste kirik 22-03-2013.jpg |pildiallkiri = |pildi laius = 260px |riik = [[Eesti]] |asukoht = [[Tallinn]], [[Harju maakond]] |ehituse algus = |ehituse lõpp = 1230 |laiendatud = |laiuskoord = 59/26/9.32 |pikkuskoord = 24/44/33.92 |kaart = pind }} '''Tallinna Niguliste kirik''' on [[Basiilika|basilikaalne]] [[Gooti kunst|gooti]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Tallinn]]as. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate [[Püha Nikolaus|pühakule Nikolausele]]. Niguliste kirik oli keskajal üks linna uhkemaid ja kaunimaid pühakodasid. 16. sajandi alguses oli siin üle kahekümne kõrvalaltari. Tallinna Hansa-aegade hiilgusest ning siinsete kaupmeeste jõukusest kõnelevad hinnalised kunstiteosed, mis telliti Euroopa suurtest kunstikeskustest. Neist tuntumate hulka kuuluvad Lübecki hiliskeskaegsete meistrite Bernt Notke „Surmatants” ja Hermen Rode töökojas valminud suurejooneline peaaltari retaabel, mida võib praeguseni kirikus näha. Tänaseni saab samuti imetleda 16. sajandi alguses kirikule annetatud ligi nelja meetri kõrgust seitsmeharulist põrandalühtrit, mis kuulub maailmas omataoliste seas suurimate hulka. 1984. aastal avatud [[Eesti Kunstimuuseum]]<nowiki/>i filiaal, [[Niguliste muuseum]] tegutseb sõjajärgsete purustuste järel taastatud Niguliste kirikus. Niguliste muuseumi kogu hõlmab kõige silmapaistvamat ja väärtuslikumat osa Eesti kesk- ja varauusaegsest kirikukunstist. == Ajalugu == [[Pilt:Niguliste church.inside.jpg|pisi|left|Kiriku sisevaade|376x376px]] Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule [[Nikolaus]]<nowiki/>ele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. 13. sajandist pärit ruudukujulise kooriruumi müürid asuvad praeguse kooriosa all. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil ehitati kiriku põhjaküljele mitu kabelit, sealhulgas praeguse põhjaeeskoja asukohas paiknenud Püha Jüri kabel ja Väike kabel, mis ühendati kahe kõrge kaarava abil põhjalööviga. Torni lõunaküljele püstitati Püha Matteuse kabel. [[13. sajand]]i lõpul lisandus kolme[[lööv]]iline nelja [[võlvik]]uga [[pikihoone]]. See oli praeguse pikihoone suurune [[pseudobasiilika]], mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle [[kesklööv]]i katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid [[raidportaal]]id. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti [[15. sajand]]il kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel [[1960. aastad|1960ndatel]] [[Pilt:Tallinna Niguliste kirik 11-06-2013.jpg|pisi|Niguliste kirik]] Niguliste kiriku põhjalik ümberehitus toimus 15. sajandil. 1405.–1420. aastani toimunud ehitustööde käigus said kooriruum ja pikihoone tänaseni säilinud ilme. Vana kooriruumi asemele rajati pikihoonega ühelaiune, polügonaalse lõpmiku ja ümbriskäiguga koor. Kiriku seinu ehitati nii kesk- kui ka külglöövides kõrgemaks ning pikihoone sai basilikaalse ilme. Aastatel 1486–1493 ehitati täielikult ümber Matteuse kabel (alates 17. sajandist nimetatud Antoniuse kabeliks), millest sai avar neljavõlvikuline keskpiilariga ruum. 1520. aastate alguses jõudsid Tallinnasse esimesed evangeelsed jutlustajad. [[Martin Luther]]<nowiki/>i algatatud reformatsiooniliikumine sai varakult siinsete linnavõimude toetuse ning alustati kirikuelu ümber¬korraldamist. Niguliste kirikust sai luterlik kogudusekirik. 16. sajandi keskel sai Niguliste luterliku pildiprogrammiga renessanss-stiilis kogudusepingid, millel kujutati Vana ja Uue Testamendi tegelasi. 17. sajandi keskpaigas telliti kirikule koguduserõdud. 1624. aastal annetatud Kristuse elu kujutavate stseenidega kantsel oli üks uhkemaid Eesti alal. Kirikusse maetud jõukate linnakodanike, aadlike ja pastorite auks püstitati seintele epitaafe ja vappepitaafe. 17.–18. sajandil ehitati kiriku põhjaküljele hauakabelid, nende seas [[Bogislaus von Rosen]]<nowiki/>i (1651), [[Gustav Adolf Clodt]]<nowiki/>i (1673) ja [[Peter August von Holstein-Beck]]<nowiki/>i kabel (1773). Püha Jüri kabel ehitati 1670. aastatel ümber põhjaeeskojaks. Teine maailmasõda sai Niguliste kirikule saatuslikuks. Ettenägelikult alustati juba 1943. aastal kiriku kunstivarade evakueerimist. Sõjapakku jõuti viia vaid osa teostest. [[Märtsipommitamine Tallinnas|1944. aasta märtsipommitamise]] ajal sai kirik pommitabamuse ning põlengu käigus hävisid peaaegu kõik kirikusse jäänud esemed. Nii on kaduviku teed läinud Niguliste kiriku renessanss-pingistik ja koguduserõdud, sõjatules hävisid ka kantsel ning mitmed uhked epitaafid. Niguliste kiriku taastamist alustati 1953. aastal. 1984. aastal, ligi kolmkümmend aastat kestnud restaureerimistööde järel, avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone Eesti Kunstimuuseumi filiaalina. Tallinna vanalinnas asuv Niguliste muuseum on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis paikneb endises sakraalhoones, võimaldades keskaegset ja varauusaegset kirikukunsti esitleda ajaloolises keskkonnas. Muuseumis on hoiul Eesti kõige väärtuslikum ja suurem [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/ kirikukunstikogu][[Pilt:TLA_1465_1_983_Taastamistööd_Harju_Rüütli_tänaval_(vaade_Niguliste_kirikule)_juuni_1948.jpg|pisi|Taastamistööd Harju Rüütli tänaval (1948)]] [[Pilt:TLA_1465_1_5281_Niguliste_kirik_p%C3%A4rast_tulekahju_13_10_1982.jpg|pisi|Niguliste kirik pärast tulekahju (1982)]] == Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel == {{Vaata|Niguliste kiriku peaaltar}} [[Pilt:Niguliste church.altar.jpg|pisi|Niguliste kiriku altar]] [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel] on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas. [[Tiibaltar|Kappaltar]] telliti Lübecki meistri ja maalija [[Hermen Rode]] töökojast ning see valmis aastatel 1478–1481. See kuulub mõõtmetelt 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka: kõrgus 3,5 meetrit ning laius avatuna üle 6 meetri. Tüübilt on tegemist predellale toetuva kahe tiivapaariga kappaltariga. Avatavaid ja suletavaid tiibu liigutades saab pildiprogrammi varieerida. Altaritiibade asend sõltus nädalapäevadest ja kirikupühadest. Teosel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast. Nende valik näitab, millised pühakud olid hiliskeskaegsete tallinlaste jaoks olulised. Kappaltar läks maksma 1250 Riia marka. Selle raha eest oleks saanud linnas ehitada kaks või kolm kivimaja. Kappaltari põhirahastajateks peetakse Niguliste koguduse kõrval Tallinna [[Suurgild|Suurgildi]] ja [[Mustpeade vennaskond]]<nowiki/>a, sest nende embleeme on kujutatud retaabli suletud ja poolavatud asendis. Samuti on teosel nende ühenduste jaoks tähtsad pühakud. == Kabelid kirikus == [[Pilt:Roseni kabeli ehissein.jpg|pisi|Roseni kabeli ehissein]] * Barbara kabel * Väike kabel * [[Niguliste kiriku Antoniuse kabel|Antoniuse kabel]], ehitatud 1486–1493 (algselt Püha Matteuse kabel u 1350) * [[Niguliste kiriku Bogislaus von Roseni hauakabel]], ehitatud 1651. aastal * [[Niguliste kiriku Püha Jüri kabel]], peaportaali ees 14. sajandist * maanõunik [[Gustav Adolf von Clodt]]i [[Niguliste kiriku Gustav Adolf von Clodti kabel|hauakabel]], ehitatud 1678. aastal * [[Peter August Friedrich|Peter August von Holstein-Becki]] [[Peter August von Holstein-Becki kabel|kabel]] kiriku põhjaküljel, ehitatud 1773. aastal Kiriku kõrval oli ka oma kalmistu (Niguliste kalmistu), mida kasutati 1772. aastani. Pärast seda keelati kiriku kõrvale inimeste matmine ning uus kiriku kalmistu rajati 1773 Koplisse ([[Kopli kalmistu]]). == Tallinna Niguliste kiriku kogudus == {{Vaata|Tallinna Niguliste kogudus}}, ''[[:et:Kategooria:Tallinna Niguliste koguduse vaimulikud|Tallinna Niguliste koguduse vaimulikud]]'' Tallinna Niguliste kiriku [[kogudus]] oli traditsiooniliselt saksakeelne. Pärast [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u (E.E.L.K.) asutamist 1917. aastal rajati mõned aastad hiljem üks rootsi ja üks [[Saksa praostkond]]. Tallinnas kuulusid Saksa praostkonda 1939. aastal teiste hulgas ka [[Tallinna Oleviste kogudus|Oleviste]], [[Tallinna Niguliste kogudus|Niguliste]] ja Toomkogudus. === Niguliste koguduse õpetajaid === * [[Konrad von zur Mühlen]], [[1909]]–[[1939]], Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja 1921–1939 Saksa praostkonna [[praost]], * [[Adolf Oskar Undritz]], [[1896]]–[[1932]], Tallinna Niguliste koguduse II pihtkonna [[pastor]]. == Vaatamisväärsused == * [[Bernt Notke]] "[[Surmatants (Tallinn)|Surmatants]]". 15. sajandi lõpp * [[Hermen Rode]] töökoda. Tallinna [[Niguliste kiriku peaaltar]]<nowiki/>i retaabel. 1478–1481 * [[Püha Lucia]] [[legend]]i meister. [[Maarja altar|Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altar]]<nowiki/>i retaabel. Enne [[1495|149]]3 * [[Adriaen Isenbrandt]]<nowiki/>i töökoda. Välistiibade maalingud [[Michel Sittow|Michel Sittowi töökoda Tallinnas]]. Kannatusaltar. Umbes 1515 / 1520. aastad * [[Liechtenstein]]i lossi meister. [[Kristus]]e esitamine [[Tempel|templis]]. Umbes 1445 * [[Brüssel]]i töökoda. Püha hõimkonna altariretaabel. Umbes 1500 * Pühalepa [[Püha Anna]] altariretaabel. 15. sajandi teine pool * Lääne-Nigula kappaltari skulptuurid [[Püha Nikolaus]], neitsi Maarja ja [[evangelist Johannes]]. 16. sajandi algus * [[Kolgata]] grupp. Umbes [[1360]]–[[1380]] * [[Johannes Ballivi]] [[hauaplaat]]. [[1520]] * Skulptuur [[Püha Jüri]] [[lohe]]ga. Umbes 1520 * [[Püha Kanut]]. 16. sajand * [[Püha Dorothea]]. Umbes [[1510]]; Neitsi Maarja, apostlid [[Peetrus]] ja [[Paulus]]. Umbes [[1500]] * [[Püha Birgitta]] või Püha Anna. Umbes 1500 * Maarja lühter, nn seitsmeharuline põrandalühter. Umbes 1519 * [[Arent Passer]]. [[Antonius von der Busch]]i perekonna [[epitaaf (kunst)|epitaaf]]. Umbes [[1608]] * [[Dietrich Möller]]i epitaaf. [[1614]] * [[Gotthard Wilhelm von Essen]]i [[vappepitaaf]]. [[1693]]–[[1694]] * [[Wolter von Delwig]]i vappepitaaf. [[1698]] * [[Gustav Berg]]i vappepitaaf. [[1697]] * [[Christian Lilienring|Christian]] ja [[David Lilienring]]i vappepitaaf. 1697–1698 * [[Tuw von Saltza]] vappepitaaf. [[1702]]–[[1703]] * [[Alexander Gustav von Essen]]i (surnud 1689) vappepitaaf. 17. sajandi lõpp, 18. sajandi algus * [[Friedrich Wartmann]]i vappepitaaf. [[1679]] * [[Gottfried Wilhelm Helffreich]]i vappepitaaf. Umbes [[1771]] * [[Magnus Reinhold von Nasackin]]i vappepitaaf. Umbes [[1775]] * [[Eva Louisa von Schulmann]]i vappepitaaf. Umbes 1775 * [[Üxküll]]i perekonnaliikme vappepitaaf. Umbes [[1700]] * [[Anton Philipp von Saltza]] vappepitaaf. [[1686]]–[[1687]] * [[Heinrich von Knorring]]i vappepitaaf. 1679 * [[Adolf Eberschildt]]i vappepitaaf. [[1670. aastad|1670. aastate algus]] * [[Tobias Heintze]]. [[Püha Kristoforus]]. [[1624]] * [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]]u ristimiskamber. Umbes [[1680]] * [[Hermann von Nieroth]]i ja tema abikaasa Gertrudi [[hauaplaat]]. Umbes [[1642]] * [[Berend Reinhold von Delwig]]i hauaplaat. [[1677]] * [[Hans von Payküll]]i hauaplaat. 1679 * [[Adam Schrapfer]]i ja tema abikaasa Anna hauaplaat. [[1630. aastad]] * [[Alexander von Essen]]i ja tema abikaasa hauaplaat. [[1653]] * [[Heinrich von Tiesenhausen]]i ja tema abikaasa Anna hauaplaat. [[1654]] * [[Jost Dunte]] hauaplaat. [[1624]] == Pilte == [[Pilt:Tallinna Niguliste kirikutorni muna ja tuulelipp.jpg|pisi|left|Kirikutorni muna, tuulelipp ja rist|385x385px]] <gallery> Pilt:Niguliste kirik.jpg|Vaade Niguliste kirikule [[Harju tänav]]alt Pilt:Iglesia de San Nicolás, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 07.JPG|Niguliste kiriku vaade. Paremal all paistab [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]]u katus Pilt:Maarja lühter.jpg|Maarja lühter Pilt:Adam Johann Schrapferi hauaplaat.jpg|[[Adam Johann von Schrapfer]]i hauaplaat Pilt:Alexander von Esseni hauaplaat.jpg|[[Alexander von Essen]]i hauaplaat Pilt:Herman Nierothi hauaplaat 2147.jpg|[[Hermann von Nieroth]]i hauaplaat Pilt:Berend_Reinhold_von_Delwigi_hauaplaat.jpg|[[Berend Reinhold von Delwig]]i hauaplaat Pilt:Hans_von_Payk%C3%BClli_hauaplaat.jpg|[[Hans von Payküll]]i hauaplaat Pilt:Johannes_Ballivi_hauaplaat.jpg|[[Johannes Balliv]]i hauaplaat Pilt:Johann Hobbingi epitaaf.jpg|[[Johann Hobbing]]i epitaaf Pilt:Dietrich Mölleri epitaaf.jpg|[[Dietrich Möller]]i epitaaf Pilt:Isaac Hasselblatti epitaaf.jpg|[[Isaac Svenonis Hasselblatt]]i epitaaf Pilt:Antonius von der Buschi epitaaf.jpg|[[Antonius von der Busch]]i epitaaf Pilt:Anton Philipp von Saltza epitaaf.jpg|[[Anton Philipp von Saltza]] vappepitaaf Pilt:Heinrich von Knorringi epitaaf.jpg|[[Heinrich von Knorring]]i vappepitaaf Pilt:Alexander von Esseni epitaaf.jpg|[[Alexander von Essen]]i vappepitaaf Pilt:Adolf_Eberschildti_epitaaf.jpg|[[Adolf Eberschildt]]i epitaaf Pilt:Tuw von Saltza epitaaf.jpg|[[Tuw von Saltza]]i epitaaf Pilt:Magnus Reinhold von Nasackini epitaaf.jpg|[[Magnus Reinhold von Nasackin]]i epitaaf Pilt:Eva Louisa von Schulmanni epitaaf.jpg|Eva Louisa von Schulmanni epitaaf Pilt:Uexkülli epitaaf.jpg|[[Uexküll]]i suguvõsa liikme epitaaf Pilt:Gustav von Bergi epitaaf.jpg|[[Gustav von Berg]]i epitaaf Pilt:Gotthard Wilhelm von Helffreichi epitaaf.jpg|[[Gotthard Wilhelm von Helffreich]]i epitaaf Pilt:Jürgen von Esseni epitaaf.jpg|[[Jürgen von Essen]]i epitaaf Pilt:Gotthard Reinhold von Esseni epitaaf.jpg|[[Gotthard Reinhold von Essen]]i epitaaf Pilt:Friedrich Wartmanni epitaaf.jpg|[[Friedrich von Wartmann]]i epitaaf Pilt:Wolter von Delwigi epitaaf.jpg|[[Wolter von Delwig]]i epitaaf Tallinn Niguliste Church and Museum 02.jpg Niguliste kirik 05.jpg Niguliste kirik 06.jpg Niguliste kirik 15.jpg </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|St. Nicholas' Church, Tallinn}} * {{kultuurimälestis|1215}} * [[Hille Tänavsuu]]. [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=48818 "Vaidlus Niguliste üle võib lõppeda kohtus"] Tallinna Postimees, 14. november 2008 [[Kategooria:Tallinna kirikud]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Gooti kirikud Eestis]] [[Kategooria:13. sajand Tallinnas]] [[Kategooria:Niguliste kirik| ]] rrhs1uppjxxm13tpcxxbd5gc2md1wvo 6184398 6184394 2022-08-27T19:16:55Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki {{Kirik |nimi = Niguliste kirik |pilt = Tallinna Niguliste kirik 22-03-2013.jpg |pildiallkiri = |pildi laius = 260px |riik = [[Eesti]] |asukoht = [[Tallinn]], [[Harju maakond]] |ehituse algus = |ehituse lõpp = 1230 |laiendatud = |laiuskoord = 59/26/9.32 |pikkuskoord = 24/44/33.92 |kaart = pind }} '''Tallinna Niguliste kirik''' on [[Basiilika|basilikaalne]] [[Gooti kunst|gooti]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Tallinn]]as. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate [[Püha Nikolaus|pühakule Nikolausele]]. Niguliste kirik oli keskajal üks linna uhkemaid ja kaunimaid pühakodasid. 16. sajandi alguses oli siin üle kahekümne kõrvalaltari. Tallinna Hansa-aegade hiilgusest ning siinsete kaupmeeste jõukusest kõnelevad hinnalised kunstiteosed, mis telliti Euroopa suurtest kunstikeskustest. Neist tuntumate hulka kuuluvad Lübecki hiliskeskaegsete meistrite Bernt Notke „Surmatants” ja Hermen Rode töökojas valminud suurejooneline peaaltari retaabel, mida võib praeguseni kirikus näha. Tänaseni saab samuti imetleda 16. sajandi alguses kirikule annetatud ligi nelja meetri kõrgust seitsmeharulist põrandalühtrit, mis kuulub maailmas omataoliste seas suurimate hulka. 1984. aastal avatud [[Eesti Kunstimuuseum]]<nowiki/>i filiaal, [[Niguliste muuseum]] tegutseb sõjajärgsete purustuste järel taastatud Niguliste kirikus. Niguliste muuseumi kogu hõlmab kõige silmapaistvamat ja väärtuslikumat osa Eesti kesk- ja varauusaegsest kirikukunstist. == Ajalugu == [[Pilt:Niguliste church.inside.jpg|pisi|left|Kiriku sisevaade|376x376px]] Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule [[Nikolaus]]<nowiki/>ele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. 13. sajandist pärit ruudukujulise kooriruumi müürid asuvad praeguse kooriosa all. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil ehitati kiriku põhjaküljele mitu kabelit, sealhulgas praeguse põhjaeeskoja asukohas paiknenud Püha Jüri kabel ja Väike kabel, mis ühendati kahe kõrge kaarava abil põhjalööviga. Torni lõunaküljele püstitati Püha Matteuse kabel. [[13. sajand]]i lõpul lisandus kolme[[lööv]]iline nelja [[võlvik]]uga [[pikihoone]]. See oli praeguse pikihoone suurune [[pseudobasiilika]], mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle [[kesklööv]]i katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid [[raidportaal]]id. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti [[15. sajand]]il kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel [[1960. aastad|1960ndatel]] [[Pilt:Tallinna Niguliste kirik 11-06-2013.jpg|pisi|Niguliste kirik]] Niguliste kiriku põhjalik ümberehitus toimus 15. sajandil. 1405.–1420. aastani toimunud ehitustööde käigus said kooriruum ja pikihoone tänaseni säilinud ilme. Vana kooriruumi asemele rajati pikihoonega ühelaiune, polügonaalse lõpmiku ja ümbriskäiguga koor. Kiriku seinu ehitati nii kesk- kui ka külglöövides kõrgemaks ning pikihoone sai basilikaalse ilme. Aastatel 1486–1493 ehitati täielikult ümber Matteuse kabel (alates 17. sajandist nimetatud Antoniuse kabeliks), millest sai avar neljavõlvikuline keskpiilariga ruum. 1520. aastate alguses jõudsid Tallinnasse esimesed evangeelsed jutlustajad. [[Martin Luther]]<nowiki/>i algatatud reformatsiooniliikumine sai varakult siinsete linnavõimude toetuse ning alustati kirikuelu ümber¬korraldamist. Niguliste kirikust sai luterlik kogudusekirik. 16. sajandi keskel sai Niguliste luterliku pildiprogrammiga renessanss-stiilis kogudusepingid, millel kujutati Vana ja Uue Testamendi tegelasi. 17. sajandi keskpaigas telliti kirikule koguduserõdud. 1624. aastal annetatud Kristuse elu kujutavate stseenidega kantsel oli üks uhkemaid Eesti alal. Kirikusse maetud jõukate linnakodanike, aadlike ja pastorite auks püstitati seintele epitaafe ja vappepitaafe. 17.–18. sajandil ehitati kiriku põhjaküljele hauakabelid, nende seas [[Bogislaus von Rosen]]<nowiki/>i (1651), [[Gustav Adolf Clodt]]<nowiki/>i (1673) ja [[Peter August von Holstein-Beck]]<nowiki/>i kabel (1773). Püha Jüri kabel ehitati 1670. aastatel ümber põhjaeeskojaks. Teine maailmasõda sai Niguliste kirikule saatuslikuks. Ettenägelikult alustati juba 1943. aastal kiriku kunstivarade evakueerimist. Sõjapakku jõuti viia vaid osa teostest. [[Märtsipommitamine Tallinnas|1944. aasta märtsipommitamise]] ajal sai kirik pommitabamuse ning põlengu käigus hävisid peaaegu kõik kirikusse jäänud esemed. Nii on kaduviku teed läinud Niguliste kiriku renessanss-pingistik ja koguduserõdud, sõjatules hävisid ka kantsel ning mitmed uhked epitaafid. Niguliste kiriku taastamist alustati 1953. aastal. 1984. aastal, ligi kolmkümmend aastat kestnud restaureerimistööde järel, avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone Eesti Kunstimuuseumi filiaalina. Tallinna vanalinnas asuv Niguliste muuseum on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis paikneb endises sakraalhoones, võimaldades keskaegset ja varauusaegset kirikukunsti esitleda ajaloolises keskkonnas. Muuseumis on hoiul Eesti kõige väärtuslikum ja suurem [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/ kirikukunstikogu][[Pilt:TLA_1465_1_983_Taastamistööd_Harju_Rüütli_tänaval_(vaade_Niguliste_kirikule)_juuni_1948.jpg|pisi|Taastamistööd Harju Rüütli tänaval (1948)]] [[Pilt:TLA_1465_1_5281_Niguliste_kirik_p%C3%A4rast_tulekahju_13_10_1982.jpg|pisi|Niguliste kirik pärast tulekahju (1982)]] == Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel == {{Vaata|Niguliste kiriku peaaltar}} [[Pilt:Niguliste church.altar.jpg|pisi|Niguliste kiriku altar]] [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel] on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas. [[Tiibaltar|Kappaltar]] telliti Lübecki meistri ja maalija [[Hermen Rode]] töökojast ning see valmis aastatel 1478–1481. See kuulub mõõtmetelt 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka: kõrgus 3,5 meetrit ning laius avatuna üle 6 meetri. Tüübilt on tegemist predellale toetuva kahe tiivapaariga kappaltariga. Avatavaid ja suletavaid tiibu liigutades saab pildiprogrammi varieerida. Altaritiibade asend sõltus nädalapäevadest ja kirikupühadest. Teosel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast. Nende valik näitab, millised pühakud olid hiliskeskaegsete tallinlaste jaoks olulised. Kappaltar läks maksma 1250 Riia marka. Selle raha eest oleks saanud linnas ehitada kaks või kolm kivimaja. Kappaltari põhirahastajateks peetakse Niguliste koguduse kõrval Tallinna [[Suurgild|Suurgildi]] ja [[Mustpeade vennaskond]]<nowiki/>a, sest nende embleeme on kujutatud retaabli suletud ja poolavatud asendis. Samuti on teosel nende ühenduste jaoks tähtsad pühakud. == Kabelid kirikus == [[Pilt:Roseni kabeli ehissein.jpg|pisi|Roseni kabeli ehissein]] * Barbara kabel * Väike kabel * [[Niguliste kiriku Antoniuse kabel|Antoniuse kabel]], ehitatud 1486–1493 (algselt Püha Matteuse kabel u 1350) * [[Niguliste kiriku Bogislaus von Roseni hauakabel]], ehitatud 1651. aastal * [[Niguliste kiriku Püha Jüri kabel]], peaportaali ees 14. sajandist * maanõunik [[Gustav Adolf von Clodt]]i [[Niguliste kiriku Gustav Adolf von Clodti kabel|hauakabel]], ehitatud 1678. aastal * [[Peter August Friedrich|Peter August von Holstein-Becki]] [[Peter August von Holstein-Becki kabel|kabel]] kiriku põhjaküljel, ehitatud 1773. aastal Kiriku kõrval oli ka kalmistu (Niguliste kalmistu), mida kasutati 1772. aastani. Pärast seda keelati kiriku kõrvale inimeste matmine ning uus kiriku kalmistu rajati 1773 Koplisse ([[Kopli kalmistu]]). == Tallinna Niguliste kiriku kogudus == {{Vaata|Tallinna Niguliste kogudus}}, ''[[:et:Kategooria:Tallinna Niguliste koguduse vaimulikud|Tallinna Niguliste koguduse vaimulikud]]'' Tallinna Niguliste kiriku [[kogudus]] oli traditsiooniliselt saksakeelne. Pärast [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u (E.E.L.K.) asutamist 1917. aastal rajati mõned aastad hiljem üks rootsi ja üks [[Saksa praostkond]]. Tallinnas kuulusid Saksa praostkonda 1939. aastal teiste hulgas ka [[Tallinna Oleviste kogudus|Oleviste]], [[Tallinna Niguliste kogudus|Niguliste]] ja Toomkogudus. === Niguliste koguduse õpetajaid === * [[Konrad von zur Mühlen]], [[1909]]–[[1939]], Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja 1921–1939 Saksa praostkonna [[praost]], * [[Adolf Oskar Undritz]], [[1896]]–[[1932]], Tallinna Niguliste koguduse II pihtkonna [[pastor]]. == Vaatamisväärsused == * [[Bernt Notke]] "[[Surmatants (Tallinn)|Surmatants]]". 15. sajandi lõpp * [[Hermen Rode]] töökoda. Tallinna [[Niguliste kiriku peaaltar]]<nowiki/>i retaabel. 1478–1481 * [[Püha Lucia]] [[legend]]i meister. [[Maarja altar|Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altar]]<nowiki/>i retaabel. Enne [[1495|149]]3 * [[Adriaen Isenbrandt]]<nowiki/>i töökoda. Välistiibade maalingud [[Michel Sittow|Michel Sittowi töökoda Tallinnas]]. Kannatusaltar. Umbes 1515 / 1520. aastad * [[Liechtenstein]]i lossi meister. [[Kristus]]e esitamine [[Tempel|templis]]. Umbes 1445 * [[Brüssel]]i töökoda. Püha hõimkonna altariretaabel. Umbes 1500 * Pühalepa [[Püha Anna]] altariretaabel. 15. sajandi teine pool * Lääne-Nigula kappaltari skulptuurid [[Püha Nikolaus]], neitsi Maarja ja [[evangelist Johannes]]. 16. sajandi algus * [[Kolgata]] grupp. Umbes [[1360]]–[[1380]] * [[Johannes Ballivi]] [[hauaplaat]]. [[1520]] * Skulptuur [[Püha Jüri]] [[lohe]]ga. Umbes 1520 * [[Püha Kanut]]. 16. sajand * [[Püha Dorothea]]. Umbes [[1510]]; Neitsi Maarja, apostlid [[Peetrus]] ja [[Paulus]]. Umbes [[1500]] * [[Püha Birgitta]] või Püha Anna. Umbes 1500 * Maarja lühter, nn seitsmeharuline põrandalühter. Umbes 1519 * [[Arent Passer]]. [[Antonius von der Busch]]i perekonna [[epitaaf (kunst)|epitaaf]]. Umbes [[1608]] * [[Dietrich Möller]]i epitaaf. [[1614]] * [[Gotthard Wilhelm von Essen]]i [[vappepitaaf]]. [[1693]]–[[1694]] * [[Wolter von Delwig]]i vappepitaaf. [[1698]] * [[Gustav Berg]]i vappepitaaf. [[1697]] * [[Christian Lilienring|Christian]] ja [[David Lilienring]]i vappepitaaf. 1697–1698 * [[Tuw von Saltza]] vappepitaaf. [[1702]]–[[1703]] * [[Alexander Gustav von Essen]]i (surnud 1689) vappepitaaf. 17. sajandi lõpp, 18. sajandi algus * [[Friedrich Wartmann]]i vappepitaaf. [[1679]] * [[Gottfried Wilhelm Helffreich]]i vappepitaaf. Umbes [[1771]] * [[Magnus Reinhold von Nasackin]]i vappepitaaf. Umbes [[1775]] * [[Eva Louisa von Schulmann]]i vappepitaaf. Umbes 1775 * [[Üxküll]]i perekonnaliikme vappepitaaf. Umbes [[1700]] * [[Anton Philipp von Saltza]] vappepitaaf. [[1686]]–[[1687]] * [[Heinrich von Knorring]]i vappepitaaf. 1679 * [[Adolf Eberschildt]]i vappepitaaf. [[1670. aastad|1670. aastate algus]] * [[Tobias Heintze]]. [[Püha Kristoforus]]. [[1624]] * [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]]u ristimiskamber. Umbes [[1680]] * [[Hermann von Nieroth]]i ja tema abikaasa Gertrudi [[hauaplaat]]. Umbes [[1642]] * [[Berend Reinhold von Delwig]]i hauaplaat. [[1677]] * [[Hans von Payküll]]i hauaplaat. 1679 * [[Adam Schrapfer]]i ja tema abikaasa Anna hauaplaat. [[1630. aastad]] * [[Alexander von Essen]]i ja tema abikaasa hauaplaat. [[1653]] * [[Heinrich von Tiesenhausen]]i ja tema abikaasa Anna hauaplaat. [[1654]] * [[Jost Dunte]] hauaplaat. [[1624]] == Pilte == [[Pilt:Tallinna Niguliste kirikutorni muna ja tuulelipp.jpg|pisi|left|Kirikutorni muna, tuulelipp ja rist|385x385px]] <gallery> Pilt:Niguliste kirik.jpg|Vaade Niguliste kirikule [[Harju tänav]]alt Pilt:Iglesia de San Nicolás, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 07.JPG|Niguliste kiriku vaade. Paremal all paistab [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]]u katus Pilt:Maarja lühter.jpg|Maarja lühter Pilt:Adam Johann Schrapferi hauaplaat.jpg|[[Adam Johann von Schrapfer]]i hauaplaat Pilt:Alexander von Esseni hauaplaat.jpg|[[Alexander von Essen]]i hauaplaat Pilt:Herman Nierothi hauaplaat 2147.jpg|[[Hermann von Nieroth]]i hauaplaat Pilt:Berend_Reinhold_von_Delwigi_hauaplaat.jpg|[[Berend Reinhold von Delwig]]i hauaplaat Pilt:Hans_von_Payk%C3%BClli_hauaplaat.jpg|[[Hans von Payküll]]i hauaplaat Pilt:Johannes_Ballivi_hauaplaat.jpg|[[Johannes Balliv]]i hauaplaat Pilt:Johann Hobbingi epitaaf.jpg|[[Johann Hobbing]]i epitaaf Pilt:Dietrich Mölleri epitaaf.jpg|[[Dietrich Möller]]i epitaaf Pilt:Isaac Hasselblatti epitaaf.jpg|[[Isaac Svenonis Hasselblatt]]i epitaaf Pilt:Antonius von der Buschi epitaaf.jpg|[[Antonius von der Busch]]i epitaaf Pilt:Anton Philipp von Saltza epitaaf.jpg|[[Anton Philipp von Saltza]] vappepitaaf Pilt:Heinrich von Knorringi epitaaf.jpg|[[Heinrich von Knorring]]i vappepitaaf Pilt:Alexander von Esseni epitaaf.jpg|[[Alexander von Essen]]i vappepitaaf Pilt:Adolf_Eberschildti_epitaaf.jpg|[[Adolf Eberschildt]]i epitaaf Pilt:Tuw von Saltza epitaaf.jpg|[[Tuw von Saltza]]i epitaaf Pilt:Magnus Reinhold von Nasackini epitaaf.jpg|[[Magnus Reinhold von Nasackin]]i epitaaf Pilt:Eva Louisa von Schulmanni epitaaf.jpg|Eva Louisa von Schulmanni epitaaf Pilt:Uexkülli epitaaf.jpg|[[Uexküll]]i suguvõsa liikme epitaaf Pilt:Gustav von Bergi epitaaf.jpg|[[Gustav von Berg]]i epitaaf Pilt:Gotthard Wilhelm von Helffreichi epitaaf.jpg|[[Gotthard Wilhelm von Helffreich]]i epitaaf Pilt:Jürgen von Esseni epitaaf.jpg|[[Jürgen von Essen]]i epitaaf Pilt:Gotthard Reinhold von Esseni epitaaf.jpg|[[Gotthard Reinhold von Essen]]i epitaaf Pilt:Friedrich Wartmanni epitaaf.jpg|[[Friedrich von Wartmann]]i epitaaf Pilt:Wolter von Delwigi epitaaf.jpg|[[Wolter von Delwig]]i epitaaf Tallinn Niguliste Church and Museum 02.jpg Niguliste kirik 05.jpg Niguliste kirik 06.jpg Niguliste kirik 15.jpg </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|St. Nicholas' Church, Tallinn}} * {{kultuurimälestis|1215}} * [https://nigulistemuuseum.ekm.ee Niguliste muuseumi] kodulehekülg [[Kategooria:Tallinna kirikud]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Gooti kirikud Eestis]] [[Kategooria:13. sajand Tallinnas]] [[Kategooria:Niguliste kirik| ]] ch7kidvw7qpmerre2wdzmzv2derq1af 6184409 6184398 2022-08-27T19:27:27Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki {{Kirik |nimi = Niguliste kirik |pilt = Tallinna Niguliste kirik 22-03-2013.jpg |pildiallkiri = |pildi laius = 260px |riik = [[Eesti]] |asukoht = [[Tallinn]], [[Harju maakond]] |ehituse algus = |ehituse lõpp = 1230 |laiendatud = |laiuskoord = 59/26/9.32 |pikkuskoord = 24/44/33.92 |kaart = pind }} '''Tallinna Niguliste kirik''' on [[Gooti kunst|gooti]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Tallinn]]as. Pühakoda on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate [[Püha Nikolaus|pühakule Nikolausele]]. Niguliste kirik oli keskajal üks linna uhkemaid ja kaunimaid pühakodasid. 16. sajandi alguses oli siin üle kahekümne kõrvalaltari. Tallinna Hansa-aegade hiilgusest ning siinsete kaupmeeste jõukusest kõnelevad hinnalised kunstiteosed, mis telliti Euroopa suurtest kunstikeskustest. Neist tuntumate hulka kuuluvad Lübecki hiliskeskaegsete meistrite Bernt Notke „Surmatants” ja Hermen Rode töökojas valminud suurejooneline peaaltari retaabel, mida võib praeguseni kirikus näha. Tänaseni saab samuti imetleda 16. sajandi alguses kirikule annetatud ligi nelja meetri kõrgust seitsmeharulist põrandalühtrit, mis kuulub maailmas omataoliste seas suurimate hulka. 1984. aastal avatud [[Eesti Kunstimuuseum]]<nowiki/>i filiaal, [[Niguliste muuseum]] tegutseb sõjajärgsete purustuste järel taastatud Niguliste kirikus. Niguliste muuseumi kogu hõlmab kõige silmapaistvamat ja väärtuslikumat osa Eesti kesk- ja varauusaegsest kirikukunstist. == Ajalugu == [[Pilt:Niguliste church.inside.jpg|pisi|left|Kiriku sisevaade|376x376px]] Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule [[Nikolaus]]<nowiki/>ele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. 13. sajandist pärit ruudukujulise kooriruumi müürid asuvad praeguse kooriosa all. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil ehitati kiriku põhjaküljele mitu kabelit, sealhulgas praeguse põhjaeeskoja asukohas paiknenud Püha Jüri kabel ja Väike kabel, mis ühendati kahe kõrge kaarava abil põhjalööviga. Torni lõunaküljele püstitati Püha Matteuse kabel. [[13. sajand]]i lõpul lisandus kolme[[lööv]]iline nelja [[võlvik]]uga [[pikihoone]]. See oli praeguse pikihoone suurune [[pseudobasiilika]], mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle [[kesklööv]]i katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid [[raidportaal]]id. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti [[15. sajand]]il kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel [[1960. aastad|1960ndatel]] [[Pilt:Tallinna Niguliste kirik 11-06-2013.jpg|pisi|Niguliste kirik]] Niguliste kiriku põhjalik ümberehitus toimus 15. sajandil. 1405.–1420. aastani toimunud ehitustööde käigus said kooriruum ja pikihoone tänaseni säilinud ilme. Vana kooriruumi asemele rajati pikihoonega ühelaiune, polügonaalse lõpmiku ja ümbriskäiguga koor. Kiriku seinu ehitati nii kesk- kui ka külglöövides kõrgemaks ning pikihoone sai basilikaalse ilme. Aastatel 1486–1493 ehitati täielikult ümber Matteuse kabel (alates 17. sajandist nimetatud Antoniuse kabeliks), millest sai avar neljavõlvikuline keskpiilariga ruum. 1520. aastate alguses jõudsid Tallinnasse esimesed evangeelsed jutlustajad. [[Martin Luther]]<nowiki/>i algatatud reformatsiooniliikumine sai varakult siinsete linnavõimude toetuse ning alustati kirikuelu ümber¬korraldamist. Niguliste kirikust sai luterlik kogudusekirik. 16. sajandi keskel sai Niguliste luterliku pildiprogrammiga renessanss-stiilis kogudusepingid, millel kujutati Vana ja Uue Testamendi tegelasi. 17. sajandi keskpaigas telliti kirikule koguduserõdud. 1624. aastal annetatud Kristuse elu kujutavate stseenidega kantsel oli üks uhkemaid Eesti alal. Kirikusse maetud jõukate linnakodanike, aadlike ja pastorite auks püstitati seintele epitaafe ja vappepitaafe. 17.–18. sajandil ehitati kiriku põhjaküljele hauakabelid, nende seas [[Bogislaus von Rosen]]<nowiki/>i (1651), [[Gustav Adolf Clodt]]<nowiki/>i (1673) ja [[Peter August von Holstein-Beck]]<nowiki/>i kabel (1773). Püha Jüri kabel ehitati 1670. aastatel ümber põhjaeeskojaks. Teine maailmasõda sai Niguliste kirikule saatuslikuks. Ettenägelikult alustati juba 1943. aastal kiriku kunstivarade evakueerimist. Sõjapakku jõuti viia vaid osa teostest. [[Märtsipommitamine Tallinnas|1944. aasta märtsipommitamise]] ajal sai kirik pommitabamuse ning põlengu käigus hävisid peaaegu kõik kirikusse jäänud esemed. Nii on kaduviku teed läinud Niguliste kiriku renessanss-pingistik ja koguduserõdud, sõjatules hävisid ka kantsel ning mitmed uhked epitaafid. Niguliste kiriku taastamist alustati 1953. aastal. 1984. aastal, ligi kolmkümmend aastat kestnud restaureerimistööde järel, avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone Eesti Kunstimuuseumi filiaalina. Tallinna vanalinnas asuv Niguliste muuseum on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis paikneb endises sakraalhoones, võimaldades keskaegset ja varauusaegset kirikukunsti esitleda ajaloolises keskkonnas. Muuseumis on hoiul Eesti kõige väärtuslikum ja suurem [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/ kirikukunstikogu][[Pilt:TLA_1465_1_983_Taastamistööd_Harju_Rüütli_tänaval_(vaade_Niguliste_kirikule)_juuni_1948.jpg|pisi|Taastamistööd Harju Rüütli tänaval (1948)]] [[Pilt:TLA_1465_1_5281_Niguliste_kirik_p%C3%A4rast_tulekahju_13_10_1982.jpg|pisi|Niguliste kirik pärast tulekahju (1982)]] == Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel == {{Vaata|Niguliste kiriku peaaltar}} [[Pilt:Niguliste church.altar.jpg|pisi|Niguliste kiriku altar]] [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel] on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas. [[Tiibaltar|Kappaltar]] telliti Lübecki meistri ja maalija [[Hermen Rode]] töökojast ning see valmis aastatel 1478–1481. See kuulub mõõtmetelt 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka: kõrgus 3,5 meetrit ning laius avatuna üle 6 meetri. Tüübilt on tegemist predellale toetuva kahe tiivapaariga kappaltariga. Avatavaid ja suletavaid tiibu liigutades saab pildiprogrammi varieerida. Altaritiibade asend sõltus nädalapäevadest ja kirikupühadest. Teosel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast. Nende valik näitab, millised pühakud olid hiliskeskaegsete tallinlaste jaoks olulised. Kappaltar läks maksma 1250 Riia marka. Selle raha eest oleks saanud linnas ehitada kaks või kolm kivimaja. Kappaltari põhirahastajateks peetakse Niguliste koguduse kõrval Tallinna [[Suurgild|Suurgildi]] ja [[Mustpeade vennaskond]]<nowiki/>a, sest nende embleeme on kujutatud retaabli suletud ja poolavatud asendis. Samuti on teosel nende ühenduste jaoks tähtsad pühakud. == Kabelid kirikus == [[Pilt:Roseni kabeli ehissein.jpg|pisi|Roseni kabeli ehissein]] * Barbara kabel * Väike kabel * [[Niguliste kiriku Antoniuse kabel|Antoniuse kabel]], ehitatud 1486–1493 (algselt Püha Matteuse kabel u 1350) * [[Niguliste kiriku Bogislaus von Roseni hauakabel]], ehitatud 1651. aastal * [[Niguliste kiriku Püha Jüri kabel]], peaportaali ees 14. sajandist * maanõunik [[Gustav Adolf von Clodt]]i [[Niguliste kiriku Gustav Adolf von Clodti kabel|hauakabel]], ehitatud 1678. aastal * [[Peter August Friedrich|Peter August von Holstein-Becki]] [[Peter August von Holstein-Becki kabel|kabel]] kiriku põhjaküljel, ehitatud 1773. aastal Kiriku kõrval oli ka kalmistu (Niguliste kalmistu), mida kasutati 1772. aastani. Pärast seda keelati kiriku kõrvale inimeste matmine ning uus kiriku kalmistu rajati 1773 Koplisse ([[Kopli kalmistu]]). == Tallinna Niguliste kiriku kogudus == {{Vaata|Tallinna Niguliste kogudus}}, ''[[:et:Kategooria:Tallinna Niguliste koguduse vaimulikud|Tallinna Niguliste koguduse vaimulikud]]'' Tallinna Niguliste kiriku [[kogudus]] oli traditsiooniliselt saksakeelne. Pärast [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u (E.E.L.K.) asutamist 1917. aastal rajati mõned aastad hiljem üks rootsi ja üks [[Saksa praostkond]]. Tallinnas kuulusid Saksa praostkonda 1939. aastal teiste hulgas ka [[Tallinna Oleviste kogudus|Oleviste]], [[Tallinna Niguliste kogudus|Niguliste]] ja Toomkogudus. === Niguliste koguduse õpetajaid === * [[Konrad von zur Mühlen]], [[1909]]–[[1939]], Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja 1921–1939 Saksa praostkonna [[praost]], * [[Adolf Oskar Undritz]], [[1896]]–[[1932]], Tallinna Niguliste koguduse II pihtkonna [[pastor]]. == Vaatamisväärsused == * [[Bernt Notke]] "[[Surmatants (Tallinn)|Surmatants]]". 15. sajandi lõpp * [[Hermen Rode]] töökoda. Tallinna [[Niguliste kiriku peaaltar]]<nowiki/>i retaabel. 1478–1481 * [[Püha Lucia]] [[legend]]i meister. [[Maarja altar|Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altar]]<nowiki/>i retaabel. Enne [[1495|149]]3 * [[Adriaen Isenbrandt]]<nowiki/>i töökoda. Välistiibade maalingud [[Michel Sittow|Michel Sittowi töökoda Tallinnas]]. Kannatusaltar. Umbes 1515 / 1520. aastad * [[Liechtenstein]]i lossi meister. [[Kristus]]e esitamine [[Tempel|templis]]. Umbes 1445 * [[Brüssel]]i töökoda. Püha hõimkonna altariretaabel. Umbes 1500 * Pühalepa [[Püha Anna]] altariretaabel. 15. sajandi teine pool * Lääne-Nigula kappaltari skulptuurid [[Püha Nikolaus]], neitsi Maarja ja [[evangelist Johannes]]. 16. sajandi algus * [[Kolgata]] grupp. Umbes [[1360]]–[[1380]] * [[Johannes Ballivi]] [[hauaplaat]]. [[1520]] * Skulptuur [[Püha Jüri]] [[lohe]]ga. Umbes 1520 * [[Püha Kanut]]. 16. sajand * [[Püha Dorothea]]. Umbes [[1510]]; Neitsi Maarja, apostlid [[Peetrus]] ja [[Paulus]]. Umbes [[1500]] * [[Püha Birgitta]] või Püha Anna. Umbes 1500 * Maarja lühter, nn seitsmeharuline põrandalühter. Umbes 1519 * [[Arent Passer]]. [[Antonius von der Busch]]i perekonna [[epitaaf (kunst)|epitaaf]]. Umbes [[1608]] * [[Dietrich Möller]]i epitaaf. [[1614]] * [[Gotthard Wilhelm von Essen]]i [[vappepitaaf]]. [[1693]]–[[1694]] * [[Wolter von Delwig]]i vappepitaaf. [[1698]] * [[Gustav Berg]]i vappepitaaf. [[1697]] * [[Christian Lilienring|Christian]] ja [[David Lilienring]]i vappepitaaf. 1697–1698 * [[Tuw von Saltza]] vappepitaaf. [[1702]]–[[1703]] * [[Alexander Gustav von Essen]]i (surnud 1689) vappepitaaf. 17. sajandi lõpp, 18. sajandi algus * [[Friedrich Wartmann]]i vappepitaaf. [[1679]] * [[Gottfried Wilhelm Helffreich]]i vappepitaaf. Umbes [[1771]] * [[Magnus Reinhold von Nasackin]]i vappepitaaf. Umbes [[1775]] * [[Eva Louisa von Schulmann]]i vappepitaaf. Umbes 1775 * [[Üxküll]]i perekonnaliikme vappepitaaf. Umbes [[1700]] * [[Anton Philipp von Saltza]] vappepitaaf. [[1686]]–[[1687]] * [[Heinrich von Knorring]]i vappepitaaf. 1679 * [[Adolf Eberschildt]]i vappepitaaf. [[1670. aastad|1670. aastate algus]] * [[Tobias Heintze]]. [[Püha Kristoforus]]. [[1624]] * [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]]u ristimiskamber. Umbes [[1680]] * [[Hermann von Nieroth]]i ja tema abikaasa Gertrudi [[hauaplaat]]. Umbes [[1642]] * [[Berend Reinhold von Delwig]]i hauaplaat. [[1677]] * [[Hans von Payküll]]i hauaplaat. 1679 * [[Adam Schrapfer]]i ja tema abikaasa Anna hauaplaat. [[1630. aastad]] * [[Alexander von Essen]]i ja tema abikaasa hauaplaat. [[1653]] * [[Heinrich von Tiesenhausen]]i ja tema abikaasa Anna hauaplaat. [[1654]] * [[Jost Dunte]] hauaplaat. [[1624]] == Pilte == [[Pilt:Tallinna Niguliste kirikutorni muna ja tuulelipp.jpg|pisi|left|Kirikutorni muna, tuulelipp ja rist|385x385px]] <gallery> Pilt:Niguliste kirik.jpg|Vaade Niguliste kirikule [[Harju tänav]]alt Pilt:Iglesia de San Nicolás, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 07.JPG|Niguliste kiriku vaade. Paremal all paistab [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]]u katus Pilt:Maarja lühter.jpg|Maarja lühter Pilt:Adam Johann Schrapferi hauaplaat.jpg|[[Adam Johann von Schrapfer]]i hauaplaat Pilt:Alexander von Esseni hauaplaat.jpg|[[Alexander von Essen]]i hauaplaat Pilt:Herman Nierothi hauaplaat 2147.jpg|[[Hermann von Nieroth]]i hauaplaat Pilt:Berend_Reinhold_von_Delwigi_hauaplaat.jpg|[[Berend Reinhold von Delwig]]i hauaplaat Pilt:Hans_von_Payk%C3%BClli_hauaplaat.jpg|[[Hans von Payküll]]i hauaplaat Pilt:Johannes_Ballivi_hauaplaat.jpg|[[Johannes Balliv]]i hauaplaat Pilt:Johann Hobbingi epitaaf.jpg|[[Johann Hobbing]]i epitaaf Pilt:Dietrich Mölleri epitaaf.jpg|[[Dietrich Möller]]i epitaaf Pilt:Isaac Hasselblatti epitaaf.jpg|[[Isaac Svenonis Hasselblatt]]i epitaaf Pilt:Antonius von der Buschi epitaaf.jpg|[[Antonius von der Busch]]i epitaaf Pilt:Anton Philipp von Saltza epitaaf.jpg|[[Anton Philipp von Saltza]] vappepitaaf Pilt:Heinrich von Knorringi epitaaf.jpg|[[Heinrich von Knorring]]i vappepitaaf Pilt:Alexander von Esseni epitaaf.jpg|[[Alexander von Essen]]i vappepitaaf Pilt:Adolf_Eberschildti_epitaaf.jpg|[[Adolf Eberschildt]]i epitaaf Pilt:Tuw von Saltza epitaaf.jpg|[[Tuw von Saltza]]i epitaaf Pilt:Magnus Reinhold von Nasackini epitaaf.jpg|[[Magnus Reinhold von Nasackin]]i epitaaf Pilt:Eva Louisa von Schulmanni epitaaf.jpg|Eva Louisa von Schulmanni epitaaf Pilt:Uexkülli epitaaf.jpg|[[Uexküll]]i suguvõsa liikme epitaaf Pilt:Gustav von Bergi epitaaf.jpg|[[Gustav von Berg]]i epitaaf Pilt:Gotthard Wilhelm von Helffreichi epitaaf.jpg|[[Gotthard Wilhelm von Helffreich]]i epitaaf Pilt:Jürgen von Esseni epitaaf.jpg|[[Jürgen von Essen]]i epitaaf Pilt:Gotthard Reinhold von Esseni epitaaf.jpg|[[Gotthard Reinhold von Essen]]i epitaaf Pilt:Friedrich Wartmanni epitaaf.jpg|[[Friedrich von Wartmann]]i epitaaf Pilt:Wolter von Delwigi epitaaf.jpg|[[Wolter von Delwig]]i epitaaf Tallinn Niguliste Church and Museum 02.jpg Niguliste kirik 05.jpg Niguliste kirik 06.jpg Niguliste kirik 15.jpg </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|St. Nicholas' Church, Tallinn}} * {{kultuurimälestis|1215}} * [https://nigulistemuuseum.ekm.ee Niguliste muuseumi] kodulehekülg [[Kategooria:Tallinna kirikud]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Gooti kirikud Eestis]] [[Kategooria:13. sajand Tallinnas]] [[Kategooria:Niguliste kirik| ]] 26hvzdksetgfzy1r2fzpamylztqnawy 6184701 6184409 2022-08-28T10:46:55Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Kirik |nimi = Niguliste kirik |pilt = Tallinna Niguliste kirik 22-03-2013.jpg |pildiallkiri = |pildi laius = 260px |riik = [[Eesti]] |asukoht = [[Tallinn]], [[Harju maakond]] |ehituse algus = |ehituse lõpp = 1230 |laiendatud = |laiuskoord = 59/26/9.32 |pikkuskoord = 24/44/33.92 |kaart = pind }} '''Tallinna Niguliste kirik''' on [[Gooti kunst|gooti]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Tallinn]]as. See on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate [[Püha Nikolaus|pühakule Nikolausele]]. Niguliste kirik oli keskajal üks linna uhkemaid ja kaunimaid pühakodasid. 16. sajandi alguses oli siin üle kahekümne kõrvalaltari. Tallinna Hansa-aegade hiilgusest ning siinsete kaupmeeste jõukusest kõnelevad hinnalised kunstiteosed, mis telliti Euroopa suurtest kunstikeskustest. Neist tuntumate hulka kuuluvad Lübecki hiliskeskaegsete meistrite Bernt Notke „Surmatants” ja Hermen Rode töökojas valminud suurejooneline peaaltari retaabel, mida võib praeguseni kirikus näha. Tänaseni saab samuti imetleda 16. sajandi alguses kirikule annetatud ligi nelja meetri kõrgust seitsmeharulist põrandalühtrit, mis kuulub maailmas omataoliste seas suurimate hulka. 1984. aastal avatud [[Eesti Kunstimuuseum]]<nowiki/>i filiaal, [[Niguliste muuseum]] tegutseb sõjajärgsete purustuste järel taastatud Niguliste kirikus. Niguliste muuseumi kogu hõlmab kõige silmapaistvamat ja väärtuslikumat osa Eesti kesk- ja varauusaegsest kirikukunstist. == Ajalugu == [[Pilt:Niguliste church.inside.jpg|pisi|left|Kiriku sisevaade|376x376px]] Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule [[Nikolaus]]<nowiki/>ele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. 13. sajandist pärit ruudukujulise kooriruumi müürid asuvad praeguse kooriosa all. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil ehitati kiriku põhjaküljele mitu kabelit, sealhulgas praeguse põhjaeeskoja asukohas paiknenud Püha Jüri kabel ja Väike kabel, mis ühendati kahe kõrge kaarava abil põhjalööviga. Torni lõunaküljele püstitati Püha Matteuse kabel. [[13. sajand]]i lõpul lisandus kolme[[lööv]]iline nelja [[võlvik]]uga [[pikihoone]]. See oli praeguse pikihoone suurune [[pseudobasiilika]], mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle [[kesklööv]]i katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid [[raidportaal]]id. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti [[15. sajand]]il kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel [[1960. aastad|1960ndatel]] [[Pilt:Tallinna Niguliste kirik 11-06-2013.jpg|pisi|Niguliste kirik]] Niguliste kiriku põhjalik ümberehitus toimus 15. sajandil. 1405.–1420. aastani toimunud ehitustööde käigus said kooriruum ja pikihoone tänaseni säilinud ilme. Vana kooriruumi asemele rajati pikihoonega ühelaiune, polügonaalse lõpmiku ja ümbriskäiguga koor. Kiriku seinu ehitati nii kesk- kui ka külglöövides kõrgemaks ning pikihoone sai basilikaalse ilme. Aastatel 1486–1493 ehitati täielikult ümber Matteuse kabel (alates 17. sajandist nimetatud Antoniuse kabeliks), millest sai avar neljavõlvikuline keskpiilariga ruum. 1520. aastate alguses jõudsid Tallinnasse esimesed evangeelsed jutlustajad. [[Martin Luther]]<nowiki/>i algatatud reformatsiooniliikumine sai varakult siinsete linnavõimude toetuse ning alustati kirikuelu ümber¬korraldamist. Niguliste kirikust sai luterlik kogudusekirik. 16. sajandi keskel sai Niguliste luterliku pildiprogrammiga renessanss-stiilis kogudusepingid, millel kujutati Vana ja Uue Testamendi tegelasi. 17. sajandi keskpaigas telliti kirikule koguduserõdud. 1624. aastal annetatud Kristuse elu kujutavate stseenidega kantsel oli üks uhkemaid Eesti alal. Kirikusse maetud jõukate linnakodanike, aadlike ja pastorite auks püstitati seintele epitaafe ja vappepitaafe. 17.–18. sajandil ehitati kiriku põhjaküljele hauakabelid, nende seas [[Bogislaus von Rosen]]<nowiki/>i (1651), [[Gustav Adolf Clodt]]<nowiki/>i (1673) ja [[Peter August von Holstein-Beck]]<nowiki/>i kabel (1773). Püha Jüri kabel ehitati 1670. aastatel ümber põhjaeeskojaks. Teine maailmasõda sai Niguliste kirikule saatuslikuks. Ettenägelikult alustati juba 1943. aastal kiriku kunstivarade evakueerimist. Sõjapakku jõuti viia vaid osa teostest. [[Märtsipommitamine Tallinnas|1944. aasta märtsipommitamise]] ajal sai kirik pommitabamuse ning põlengu käigus hävisid peaaegu kõik kirikusse jäänud esemed. Nii on kaduviku teed läinud Niguliste kiriku renessanss-pingistik ja koguduserõdud, sõjatules hävisid ka kantsel ning mitmed uhked epitaafid. Niguliste kiriku taastamist alustati 1953. aastal. 1984. aastal, ligi kolmkümmend aastat kestnud restaureerimistööde järel, avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone Eesti Kunstimuuseumi filiaalina. Tallinna vanalinnas asuv Niguliste muuseum on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis paikneb endises sakraalhoones, võimaldades keskaegset ja varauusaegset kirikukunsti esitleda ajaloolises keskkonnas. Muuseumis on hoiul Eesti kõige väärtuslikum ja suurem [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/ kirikukunstikogu][[Pilt:TLA_1465_1_983_Taastamistööd_Harju_Rüütli_tänaval_(vaade_Niguliste_kirikule)_juuni_1948.jpg|pisi|Taastamistööd Harju Rüütli tänaval (1948)]] [[Pilt:TLA_1465_1_5281_Niguliste_kirik_p%C3%A4rast_tulekahju_13_10_1982.jpg|pisi|Niguliste kirik pärast tulekahju (1982)]] == Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel == {{Vaata|Niguliste kiriku peaaltar}} [[Pilt:Niguliste church.altar.jpg|pisi|Niguliste kiriku altar]] [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel] on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas. [[Tiibaltar|Kappaltar]] telliti Lübecki meistri ja maalija [[Hermen Rode]] töökojast ning see valmis aastatel 1478–1481. See kuulub mõõtmetelt 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka: kõrgus 3,5 meetrit ning laius avatuna üle 6 meetri. Tüübilt on tegemist predellale toetuva kahe tiivapaariga kappaltariga. Avatavaid ja suletavaid tiibu liigutades saab pildiprogrammi varieerida. Altaritiibade asend sõltus nädalapäevadest ja kirikupühadest. Teosel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast. Nende valik näitab, millised pühakud olid hiliskeskaegsete tallinlaste jaoks olulised. Kappaltar läks maksma 1250 Riia marka. Selle raha eest oleks saanud linnas ehitada kaks või kolm kivimaja. Kappaltari põhirahastajateks peetakse Niguliste koguduse kõrval Tallinna [[Suurgild|Suurgildi]] ja [[Mustpeade vennaskond]]<nowiki/>a, sest nende embleeme on kujutatud retaabli suletud ja poolavatud asendis. Samuti on teosel nende ühenduste jaoks tähtsad pühakud. == Kabelid kirikus == [[Pilt:Roseni kabeli ehissein.jpg|pisi|Roseni kabeli ehissein]] * Barbara kabel * Väike kabel * [[Niguliste kiriku Antoniuse kabel|Antoniuse kabel]], ehitatud 1486–1493 (algselt Püha Matteuse kabel u 1350) * [[Niguliste kiriku Bogislaus von Roseni hauakabel]], ehitatud 1651. aastal * [[Niguliste kiriku Püha Jüri kabel]], peaportaali ees 14. sajandist * maanõunik [[Gustav Adolf von Clodt]]i [[Niguliste kiriku Gustav Adolf von Clodti kabel|hauakabel]], ehitatud 1678. aastal * [[Peter August Friedrich|Peter August von Holstein-Becki]] [[Peter August von Holstein-Becki kabel|kabel]] kiriku põhjaküljel, ehitatud 1773. aastal Kiriku kõrval oli koguduse kalmistu (Niguliste kalmistu), mida kasutati 1772. aastani. Pärast seda keelati kiriku kõrvale inimeste matmine ning uus kiriku kalmistu rajati 1773 Koplisse ([[Kopli kalmistu]]). == Tallinna Niguliste kiriku kogudus == {{Vaata|Tallinna Niguliste kogudus}}, ''[[:et:Kategooria:Tallinna Niguliste koguduse vaimulikud|Tallinna Niguliste koguduse vaimulikud]]'' Tallinna Niguliste kiriku [[kogudus]] oli traditsiooniliselt saksakeelne. Pärast [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u (E.E.L.K.) asutamist 1917. aastal rajati mõned aastad hiljem üks rootsi ja üks [[Saksa praostkond]]. Tallinnas kuulusid Saksa praostkonda 1939. aastal teiste hulgas ka [[Tallinna Oleviste kogudus|Oleviste]], [[Tallinna Niguliste kogudus|Niguliste]] ja Toomkogudus. === Niguliste koguduse õpetajaid === * [[Konrad von zur Mühlen]], [[1909]]–[[1939]], Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja 1921–1939 Saksa praostkonna [[praost]], * [[Adolf Oskar Undritz]], [[1896]]–[[1932]], Tallinna Niguliste koguduse II pihtkonna [[pastor]]. == Vaatamisväärsused == * [[Bernt Notke]] "[[Surmatants (Tallinn)|Surmatants]]". 15. sajandi lõpp * [[Hermen Rode]] töökoda. Tallinna [[Niguliste kiriku peaaltar]]i retaabel. 1478–1481 * [[Püha Lucia]] [[legend]]i meister. [[Maarja altar|Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altar]]i retaabel. Enne [[1495]] * [[Adriaen Isenbrandt]]i töökoda. Välistiibade maalingud [[Michel Sittow|Michel Sittowi töökoda Tallinnas]]. Kannatusaltar. Umbes 1515/1520. aastad * [[Liechtenstein]]i lossi meister. [[Kristus]]e esitamine [[Tempel|templis]]. Umbes 1445 * [[Brüssel]]i töökoda. Püha hõimkonna altariretaabel. Umbes 1500 * Pühalepa [[Püha Anna]] altariretaabel. 15. sajandi teine pool * Lääne-Nigula kappaltari skulptuurid [[Püha Nikolaus]], [[neitsi Maarja]] ja [[evangelist Johannes]]. 16. sajandi algus * [[Kolgata]] grupp. Umbes [[1360]]–[[1380]] * [[Johannes Ballivi]] [[hauaplaat]]. [[1520]] * Skulptuur [[püha Jüri]] [[lohe]]ga. Umbes 1520 * [[Püha Kanut]]. 16. sajand * [[Püha Dorothea]]. Umbes [[1510]]; neitsi Maarja, apostlid [[Peetrus]] ja [[Paulus]]. Umbes [[1500]] * [[Püha Birgitta]] või püha Anna. Umbes 1500 * Maarja lühter, nn seitsmeharuline põrandalühter. Umbes 1519 * [[Arent Passer]]. [[Antonius von der Busch]]i perekonna [[epitaaf (kunst)|epitaaf]]. Umbes [[1608]] * [[Dietrich Möller]]i epitaaf. [[1614]] * [[Gotthard Wilhelm von Essen]]i [[vappepitaaf]]. [[1693]]–[[1694]] * [[Wolter von Delwig]]i vappepitaaf. [[1698]] * [[Gustav Berg]]i vappepitaaf. [[1697]] * [[Christian Lilienring|Christian]] ja [[David Lilienring]]i vappepitaaf. 1697–1698 * [[Tuw von Saltza]] vappepitaaf. [[1702]]–[[1703]] * [[Alexander Gustav von Essen]]i (surnud 1689) vappepitaaf. 17. sajandi lõpp, 18. sajandi algus * [[Friedrich Wartmann]]i vappepitaaf. [[1679]] * [[Gottfried Wilhelm Helffreich]]i vappepitaaf. Umbes [[1771]] * [[Magnus Reinhold von Nasackin]]i vappepitaaf. Umbes [[1775]] * [[Eva Louisa von Schulmann]]i vappepitaaf. Umbes 1775 * [[Üxküll]]i perekonnaliikme vappepitaaf. Umbes [[1700]] * [[Anton Philipp von Saltza]] vappepitaaf. [[1686]]–[[1687]] * [[Heinrich von Knorring]]i vappepitaaf. 1679 * [[Adolf Eberschildt]]i vappepitaaf. [[1670. aastad|1670. aastate algus]] * [[Tobias Heintze]]. [[Püha Kristoforus]]. [[1624]] * [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]]u ristimiskamber. Umbes [[1680]] * [[Hermann von Nieroth]]i ja tema abikaasa Gertrudi [[hauaplaat]]. Umbes [[1642]] * [[Berend Reinhold von Delwig]]i hauaplaat. [[1677]] * [[Hans von Payküll]]i hauaplaat. 1679 * [[Adam Schrapfer]]i ja tema abikaasa Anna hauaplaat. [[1630. aastad]] * [[Alexander von Essen]]i ja tema abikaasa hauaplaat. [[1653]] * [[Heinrich von Tiesenhausen]]i ja tema abikaasa Anna hauaplaat. [[1654]] * [[Jost Dunte]] hauaplaat. [[1624]] == Pilte == [[Pilt:Tallinna Niguliste kirikutorni muna ja tuulelipp.jpg|pisi|left|Kirikutorni muna, tuulelipp ja rist|385x385px]] <gallery> Pilt:Niguliste kirik.jpg|Vaade Niguliste kirikule [[Harju tänav]]alt Pilt:Iglesia de San Nicolás, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 07.JPG|Niguliste kiriku vaade. Paremal all paistab [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]]u katus Pilt:Maarja lühter.jpg|Maarja lühter Pilt:Adam Johann Schrapferi hauaplaat.jpg|[[Adam Johann von Schrapfer]]i hauaplaat Pilt:Alexander von Esseni hauaplaat.jpg|[[Alexander von Essen]]i hauaplaat Pilt:Herman Nierothi hauaplaat 2147.jpg|[[Hermann von Nieroth]]i hauaplaat Pilt:Berend_Reinhold_von_Delwigi_hauaplaat.jpg|[[Berend Reinhold von Delwig]]i hauaplaat Pilt:Hans_von_Payk%C3%BClli_hauaplaat.jpg|[[Hans von Payküll]]i hauaplaat Pilt:Johannes_Ballivi_hauaplaat.jpg|[[Johannes Balliv]]i hauaplaat Pilt:Johann Hobbingi epitaaf.jpg|[[Johann Hobbing]]i epitaaf Pilt:Dietrich Mölleri epitaaf.jpg|[[Dietrich Möller]]i epitaaf Pilt:Isaac Hasselblatti epitaaf.jpg|[[Isaac Svenonis Hasselblatt]]i epitaaf Pilt:Antonius von der Buschi epitaaf.jpg|[[Antonius von der Busch]]i epitaaf Pilt:Anton Philipp von Saltza epitaaf.jpg|[[Anton Philipp von Saltza]] vappepitaaf Pilt:Heinrich von Knorringi epitaaf.jpg|[[Heinrich von Knorring]]i vappepitaaf Pilt:Alexander von Esseni epitaaf.jpg|[[Alexander von Essen]]i vappepitaaf Pilt:Adolf_Eberschildti_epitaaf.jpg|[[Adolf Eberschildt]]i epitaaf Pilt:Tuw von Saltza epitaaf.jpg|[[Tuw von Saltza]]i epitaaf Pilt:Magnus Reinhold von Nasackini epitaaf.jpg|[[Magnus Reinhold von Nasackin]]i epitaaf Pilt:Eva Louisa von Schulmanni epitaaf.jpg|Eva Louisa von Schulmanni epitaaf Pilt:Uexkülli epitaaf.jpg|[[Uexküll]]i suguvõsa liikme epitaaf Pilt:Gustav von Bergi epitaaf.jpg|[[Gustav von Berg]]i epitaaf Pilt:Gotthard Wilhelm von Helffreichi epitaaf.jpg|[[Gotthard Wilhelm von Helffreich]]i epitaaf Pilt:Jürgen von Esseni epitaaf.jpg|[[Jürgen von Essen]]i epitaaf Pilt:Gotthard Reinhold von Esseni epitaaf.jpg|[[Gotthard Reinhold von Essen]]i epitaaf Pilt:Friedrich Wartmanni epitaaf.jpg|[[Friedrich von Wartmann]]i epitaaf Pilt:Wolter von Delwigi epitaaf.jpg|[[Wolter von Delwig]]i epitaaf Tallinn Niguliste Church and Museum 02.jpg Niguliste kirik 05.jpg Niguliste kirik 06.jpg Niguliste kirik 15.jpg </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|St. Nicholas' Church, Tallinn}} * {{kultuurimälestis|1215}} * [https://nigulistemuuseum.ekm.ee Niguliste muuseumi] koduleht [[Kategooria:Tallinna kirikud]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Gooti kirikud Eestis]] [[Kategooria:13. sajand Tallinnas]] [[Kategooria:Niguliste kirik| ]] ees8dsnhx7eu93s69kv99fb40kaz4mc 6184702 6184701 2022-08-28T10:51:10Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Kirik |nimi = Niguliste kirik |pilt = Tallinna Niguliste kirik 22-03-2013.jpg |pildiallkiri = |pildi laius = 260px |riik = [[Eesti]] |asukoht = [[Tallinn]], [[Harju maakond]] |ehituse algus = |ehituse lõpp = 1230 |laiendatud = |laiuskoord = 59/26/9.32 |pikkuskoord = 24/44/33.92 |kaart = pind }} '''Tallinna Niguliste kirik''' on [[Gooti kunst|gooti]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Tallinn]]as. See on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate [[Püha Nikolaus|pühakule Nikolausele]]. Niguliste kirik oli keskajal üks linna uhkemaid ja kaunimaid pühakodasid. 16. sajandi alguses oli siin üle kahekümne kõrvalaltari. Tallinna Hansa-aegade hiilgusest ning siinsete kaupmeeste jõukusest kõnelevad hinnalised kunstiteosed, mis telliti Euroopa suurtest kunstikeskustest. Neist tuntumate hulka kuuluvad Lübecki hiliskeskaegsete meistrite Bernt Notke „Surmatants” ja Hermen Rode töökojas valminud suurejooneline peaaltari retaabel, mida võib praeguseni kirikus näha. Tänaseni saab samuti imetleda 16. sajandi alguses kirikule annetatud ligi nelja meetri kõrgust seitsmeharulist põrandalühtrit, mis kuulub maailmas omataoliste seas suurimate hulka. 1984. aastal avatud [[Eesti Kunstimuuseum]]i filiaal, [[Niguliste muuseum]] tegutseb sõjajärgsete purustuste järel taastatud Niguliste kirikus. Niguliste muuseumi kogu hõlmab kõige silmapaistvamat ja väärtuslikumat osa Eesti kesk- ja varauusaegsest kirikukunstist. == Ajalugu == [[Pilt:Niguliste church.inside.jpg|pisi|left|Kiriku sisevaade|376x376px]] Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule [[Nikolaus]]ele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. 13. sajandist pärit ruudukujulise kooriruumi müürid asuvad praeguse kooriosa all. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil ehitati kiriku põhjaküljele mitu kabelit, sealhulgas praeguse põhjaeeskoja asukohas paiknenud Püha Jüri kabel ja Väike kabel, mis ühendati kahe kõrge kaarava abil põhjalööviga. Torni lõunaküljele püstitati Püha Matteuse kabel. [[13. sajand]]i lõpul lisandus kolme[[lööv]]iline nelja [[võlvik]]uga [[pikihoone]]. See oli praeguse pikihoone suurune [[pseudobasiilika]], mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle [[kesklööv]]i katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid [[raidportaal]]id. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti [[15. sajand]]il kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel [[1960. aastad|1960ndatel]] [[Pilt:Tallinna Niguliste kirik 11-06-2013.jpg|pisi|Niguliste kirik]] Niguliste kiriku põhjalik ümberehitus toimus 15. sajandil. 1405.–1420. aastani toimunud ehitustööde käigus said kooriruum ja pikihoone tänaseni säilinud ilme. Vana kooriruumi asemele rajati pikihoonega ühelaiune, polügonaalse lõpmiku ja ümbriskäiguga koor. Kiriku seinu ehitati nii kesk- kui ka külglöövides kõrgemaks ning pikihoone sai basilikaalse ilme. Aastatel 1486–1493 ehitati täielikult ümber Matteuse kabel (alates 17. sajandist nimetatud Antoniuse kabeliks), millest sai avar neljavõlvikuline keskpiilariga ruum. 1520. aastate alguses jõudsid Tallinnasse esimesed evangeelsed jutlustajad. [[Martin Luther]]i algatatud reformatsiooniliikumine sai varakult siinsete linnavõimude toetuse ning alustati kirikuelu ümber¬korraldamist. Niguliste kirikust sai luterlik kogudusekirik. 16. sajandi keskel sai Niguliste luterliku pildiprogrammiga renessanss-stiilis kogudusepingid, millel kujutati Vana ja Uue Testamendi tegelasi. 17. sajandi keskpaigas telliti kirikule koguduserõdud. 1624. aastal annetatud Kristuse elu kujutavate stseenidega kantsel oli üks uhkemaid Eesti alal. Kirikusse maetud jõukate linnakodanike, aadlike ja pastorite auks püstitati seintele epitaafe ja vappepitaafe. 17.–18. sajandil ehitati kiriku põhjaküljele hauakabelid, nende seas [[Bogislaus von Rosen]]i (1651), [[Gustav Adolf Clodt]]i (1673) ja [[Peter August von Holstein-Beck]]i kabel (1773). Püha Jüri kabel ehitati 1670. aastatel ümber põhjaeeskojaks. Teine maailmasõda sai Niguliste kirikule saatuslikuks. Ettenägelikult alustati juba 1943. aastal kiriku kunstivarade evakueerimist. Sõjapakku jõuti viia vaid osa teostest. [[Märtsipommitamine Tallinnas|1944. aasta märtsipommitamise]] ajal sai kirik pommitabamuse ning põlengu käigus hävisid peaaegu kõik kirikusse jäänud esemed. Nii on kaduviku teed läinud Niguliste kiriku renessanss-pingistik ja koguduserõdud, sõjatules hävisid ka kantsel ning mitmed uhked epitaafid. Niguliste kiriku taastamist alustati 1953. aastal. 1984. aastal, ligi kolmkümmend aastat kestnud restaureerimistööde järel, avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone Eesti Kunstimuuseumi filiaalina. Tallinna vanalinnas asuv Niguliste muuseum on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis paikneb endises sakraalhoones, võimaldades keskaegset ja varauusaegset kirikukunsti esitleda ajaloolises keskkonnas. Muuseumis on hoiul Eesti kõige väärtuslikum ja suurem [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/ kirikukunstikogu][[Pilt:TLA_1465_1_983_Taastamistööd_Harju_Rüütli_tänaval_(vaade_Niguliste_kirikule)_juuni_1948.jpg|pisi|Taastamistööd Harju Rüütli tänaval (1948)]] [[Pilt:TLA_1465_1_5281_Niguliste_kirik_p%C3%A4rast_tulekahju_13_10_1982.jpg|pisi|Niguliste kirik pärast tulekahju (1982)]] == Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel == {{Vaata|Niguliste kiriku peaaltar}} [[Pilt:Niguliste church.altar.jpg|pisi|Niguliste kiriku altar]] [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel] on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas. [[Tiibaltar|Kappaltar]] telliti Lübecki meistri ja maalija [[Hermen Rode]] töökojast ning see valmis aastatel 1478–1481. See kuulub mõõtmetelt 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka: kõrgus 3,5 meetrit ning laius avatuna üle 6 meetri. Tüübilt on tegemist predellale toetuva kahe tiivapaariga kappaltariga. Avatavaid ja suletavaid tiibu liigutades saab pildiprogrammi varieerida. Altaritiibade asend sõltus nädalapäevadest ja kirikupühadest. Teosel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast. Nende valik näitab, millised pühakud olid hiliskeskaegsete tallinlaste jaoks olulised. Kappaltar läks maksma 1250 Riia marka. Selle raha eest oleks saanud linnas ehitada kaks või kolm kivimaja. Kappaltari põhirahastajateks peetakse Niguliste koguduse kõrval Tallinna [[Suurgild|Suurgildi]] ja [[Mustpeade vennaskond]]a, sest nende embleeme on kujutatud retaabli suletud ja poolavatud asendis. Samuti on teosel nende ühenduste jaoks tähtsad pühakud. == Kabelid kirikus == [[Pilt:Roseni kabeli ehissein.jpg|pisi|Roseni kabeli ehissein]] * Barbara kabel * Väike kabel * [[Niguliste kiriku Antoniuse kabel|Antoniuse kabel]], ehitatud 1486–1493 (algselt Püha Matteuse kabel u 1350) * [[Niguliste kiriku Bogislaus von Roseni hauakabel]], ehitatud 1651. aastal * [[Niguliste kiriku Püha Jüri kabel]], peaportaali ees 14. sajandist * maanõunik [[Gustav Adolf von Clodt]]i [[Niguliste kiriku Gustav Adolf von Clodti kabel|hauakabel]], ehitatud 1678. aastal * [[Peter August Friedrich|Peter August von Holstein-Becki]] [[Peter August von Holstein-Becki kabel|kabel]] kiriku põhjaküljel, ehitatud 1773. aastal Kiriku kõrval oli koguduse kalmistu (Niguliste kalmistu), mida kasutati 1772. aastani. Pärast seda keelati kiriku kõrvale inimeste matmine ning uus kiriku kalmistu rajati 1773 Koplisse ([[Kopli kalmistu]]). == Tallinna Niguliste kiriku kogudus == {{Vaata|Tallinna Niguliste kogudus}}, ''[[:et:Kategooria:Tallinna Niguliste koguduse vaimulikud|Tallinna Niguliste koguduse vaimulikud]]'' Tallinna Niguliste kiriku [[kogudus]] oli traditsiooniliselt saksakeelne. Pärast [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u (E.E.L.K.) asutamist 1917. aastal rajati mõned aastad hiljem üks rootsi ja üks [[Saksa praostkond]]. Tallinnas kuulusid Saksa praostkonda 1939. aastal teiste hulgas ka [[Tallinna Oleviste kogudus|Oleviste]], [[Tallinna Niguliste kogudus|Niguliste]] ja Toomkogudus. === Niguliste koguduse õpetajaid === * [[Konrad von zur Mühlen]], [[1909]]–[[1939]], Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja 1921–1939 Saksa praostkonna [[praost]], * [[Adolf Oskar Undritz]], [[1896]]–[[1932]], Tallinna Niguliste koguduse II pihtkonna [[pastor]]. == Vaatamisväärsused == * [[Bernt Notke]] "[[Surmatants (Tallinn)|Surmatants]]". 15. sajandi lõpp * [[Hermen Rode]] töökoda. Tallinna [[Niguliste kiriku peaaltar]]i retaabel. 1478–1481 * [[Püha Lucia]] [[legend]]i meister. [[Maarja altar|Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altar]]i retaabel. Enne [[1495]] * [[Adriaen Isenbrandt]]i töökoda. Välistiibade maalingud [[Michel Sittow|Michel Sittowi töökoda Tallinnas]]. Kannatusaltar. Umbes 1515/1520. aastad * [[Liechtenstein]]i lossi meister. [[Kristus]]e esitamine [[Tempel|templis]]. Umbes 1445 * [[Brüssel]]i töökoda. Püha hõimkonna altariretaabel. Umbes 1500 * Pühalepa [[Püha Anna]] altariretaabel. 15. sajandi teine pool * Lääne-Nigula kappaltari skulptuurid [[Püha Nikolaus]], [[neitsi Maarja]] ja [[evangelist Johannes]]. 16. sajandi algus * [[Kolgata]] grupp. Umbes [[1360]]–[[1380]] * [[Johannes Ballivi]] [[hauaplaat]]. [[1520]] * Skulptuur [[püha Jüri]] [[lohe]]ga. Umbes 1520 * [[Püha Kanut]]. 16. sajand * [[Püha Dorothea]]. Umbes [[1510]]; neitsi Maarja, apostlid [[Peetrus]] ja [[Paulus]]. Umbes [[1500]] * [[Püha Birgitta]] või püha Anna. Umbes 1500 * Maarja lühter, nn seitsmeharuline põrandalühter. Umbes 1519 * [[Arent Passer]]. [[Antonius von der Busch]]i perekonna [[epitaaf (kunst)|epitaaf]]. Umbes [[1608]] * [[Dietrich Möller]]i epitaaf. [[1614]] * [[Gotthard Wilhelm von Essen]]i [[vappepitaaf]]. [[1693]]–[[1694]] * [[Wolter von Delwig]]i vappepitaaf. [[1698]] * [[Gustav Berg]]i vappepitaaf. [[1697]] * [[Christian Lilienring|Christian]] ja [[David Lilienring]]i vappepitaaf. 1697–1698 * [[Tuw von Saltza]] vappepitaaf. [[1702]]–[[1703]] * [[Alexander Gustav von Essen]]i (surnud 1689) vappepitaaf. 17. sajandi lõpp, 18. sajandi algus * [[Friedrich Wartmann]]i vappepitaaf. [[1679]] * [[Gottfried Wilhelm Helffreich]]i vappepitaaf. Umbes [[1771]] * [[Magnus Reinhold von Nasackin]]i vappepitaaf. Umbes [[1775]] * [[Eva Louisa von Schulmann]]i vappepitaaf. Umbes 1775 * [[Üxküll]]i perekonnaliikme vappepitaaf. Umbes [[1700]] * [[Anton Philipp von Saltza]] vappepitaaf. [[1686]]–[[1687]] * [[Heinrich von Knorring]]i vappepitaaf. 1679 * [[Adolf Eberschildt]]i vappepitaaf. [[1670. aastad|1670. aastate algus]] * [[Tobias Heintze]]. [[Püha Kristoforus]]. [[1624]] * [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]]u ristimiskamber. Umbes [[1680]] * [[Hermann von Nieroth]]i ja tema abikaasa Gertrudi [[hauaplaat]]. Umbes [[1642]] * [[Berend Reinhold von Delwig]]i hauaplaat. [[1677]] * [[Hans von Payküll]]i hauaplaat. 1679 * [[Adam Schrapfer]]i ja tema abikaasa Anna hauaplaat. [[1630. aastad]] * [[Alexander von Essen]]i ja tema abikaasa hauaplaat. [[1653]] * [[Heinrich von Tiesenhausen]]i ja tema abikaasa Anna hauaplaat. [[1654]] * [[Jost Dunte]] hauaplaat. [[1624]] == Pilte == [[Pilt:Tallinna Niguliste kirikutorni muna ja tuulelipp.jpg|pisi|left|Kirikutorni muna, tuulelipp ja rist|385x385px]] <gallery> Pilt:Niguliste kirik.jpg|Vaade Niguliste kirikule [[Harju tänav]]alt Pilt:Iglesia de San Nicolás, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 07.JPG|Niguliste kiriku vaade. Paremal all paistab [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]]u katus Pilt:Maarja lühter.jpg|Maarja lühter Pilt:Adam Johann Schrapferi hauaplaat.jpg|[[Adam Johann von Schrapfer]]i hauaplaat Pilt:Alexander von Esseni hauaplaat.jpg|[[Alexander von Essen]]i hauaplaat Pilt:Herman Nierothi hauaplaat 2147.jpg|[[Hermann von Nieroth]]i hauaplaat Pilt:Berend_Reinhold_von_Delwigi_hauaplaat.jpg|[[Berend Reinhold von Delwig]]i hauaplaat Pilt:Hans_von_Payk%C3%BClli_hauaplaat.jpg|[[Hans von Payküll]]i hauaplaat Pilt:Johannes_Ballivi_hauaplaat.jpg|[[Johannes Balliv]]i hauaplaat Pilt:Johann Hobbingi epitaaf.jpg|[[Johann Hobbing]]i epitaaf Pilt:Dietrich Mölleri epitaaf.jpg|[[Dietrich Möller]]i epitaaf Pilt:Isaac Hasselblatti epitaaf.jpg|[[Isaac Svenonis Hasselblatt]]i epitaaf Pilt:Antonius von der Buschi epitaaf.jpg|[[Antonius von der Busch]]i epitaaf Pilt:Anton Philipp von Saltza epitaaf.jpg|[[Anton Philipp von Saltza]] vappepitaaf Pilt:Heinrich von Knorringi epitaaf.jpg|[[Heinrich von Knorring]]i vappepitaaf Pilt:Alexander von Esseni epitaaf.jpg|[[Alexander von Essen]]i vappepitaaf Pilt:Adolf_Eberschildti_epitaaf.jpg|[[Adolf Eberschildt]]i epitaaf Pilt:Tuw von Saltza epitaaf.jpg|[[Tuw von Saltza]]i epitaaf Pilt:Magnus Reinhold von Nasackini epitaaf.jpg|[[Magnus Reinhold von Nasackin]]i epitaaf Pilt:Eva Louisa von Schulmanni epitaaf.jpg|Eva Louisa von Schulmanni epitaaf Pilt:Uexkülli epitaaf.jpg|[[Uexküll]]i suguvõsa liikme epitaaf Pilt:Gustav von Bergi epitaaf.jpg|[[Gustav von Berg]]i epitaaf Pilt:Gotthard Wilhelm von Helffreichi epitaaf.jpg|[[Gotthard Wilhelm von Helffreich]]i epitaaf Pilt:Jürgen von Esseni epitaaf.jpg|[[Jürgen von Essen]]i epitaaf Pilt:Gotthard Reinhold von Esseni epitaaf.jpg|[[Gotthard Reinhold von Essen]]i epitaaf Pilt:Friedrich Wartmanni epitaaf.jpg|[[Friedrich von Wartmann]]i epitaaf Pilt:Wolter von Delwigi epitaaf.jpg|[[Wolter von Delwig]]i epitaaf Tallinn Niguliste Church and Museum 02.jpg Niguliste kirik 05.jpg Niguliste kirik 06.jpg Niguliste kirik 15.jpg </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|St. Nicholas' Church, Tallinn}} * {{kultuurimälestis|1215}} * [https://nigulistemuuseum.ekm.ee Niguliste muuseumi] koduleht [[Kategooria:Tallinna kirikud]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Gooti kirikud Eestis]] [[Kategooria:13. sajand Tallinnas]] [[Kategooria:Niguliste kirik| ]] ali6x0sf42mcmreh089codnak9l7aq9 Reede 0 7175 6184482 6157679 2022-08-27T21:01:28Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on nädalapäevast; raamatu "Robinson Crusoe" tegelase kohta vaata artiklit [[Reede (raamatutegelane)]]; samanimelise kultuuriajalehe kohta vaata artiklit [[Sirp (ajaleht)]]; Eesti filmistuudio kohta vaata artiklit [[Reede (filmistuudio)]]}} '''Reede''' on [[nädal]]a[[päev]], millele eelneb [[neljapäev]] ja järgneb [[laupäev]]. [[Eesti]]s on reede nädala viies päev. Paljudes maades ja [[kirikunädal]]as on reede nädala kuues päev. [[Astroloogia]]s on reede [[planeet]] [[Veenus]]e päev. Reede on eestikeelse nimetuse saanud [[skandinaavia mütoloogia]]st pärit [[jumalanna]] [[Freya]] järgi. Otselaen tuleb nähtavasti [[skandinaavia ühiskeel]]est, kus sõnakuju oli ilmselt ''fredag'' (nagu ka praeguses [[norra keel|norra]] ''[[bokmål]]''<nowiki>'is</nowiki>). [[Vanapõhja keel]]es oli selle päeva nimetus tõenäoliselt ''Freyadag''. [[Kristlus]]es peetakse reedet nädalapäevaks, mil [[Jeesus Kristus]] [[ristilöömine|risti löödi]]. [[Õigeusklikud|Õigeusklikel]] ja [[katoliiklased|katoliiklastel]] on tavaks selle mälestuseks reedeti [[paast]]uda. Reedet, mis satub 13. kuupäevale, peavad ebausklikud õnnetuks päevaks. == Eesti olud == Reedet peeti kõige halvaendelisemaks, isegi õnnetuks nädalapäevaks. Töid siis ei alustatud. Eriti oli keelatud [[karjalaskmine]], ei tohtinud [[kangas]]t alustada ega lõpetada. Lubatud ei olnud ka [[külv]], [[tara|aiategemine]], [[kalavõrk]]ude seadmine, [[lammas|lamba]] niitmine, [[seatapp|seatapmine]], [[õu]]e pühkimine. Lisaks oli keelatud kolimine ja [[reisimine|reisileminek]]. Reedel võis aga [[putukad|putukatõrjet]] teha ning [[küüs]]i lõigata<ref name="4reede"> Eesti rahvakultuuri leksikon. [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 245 </ref>. Arvati, et niisugune nagu on ilm reedel on see ka [[pühapäev]]al või kogu järgmisel nädalal. [[Eesti saared|Saartel]] ja rannikul oli uskumus, et kui [[Kuu]] loomise aeg on reedel ja kuus on viis reedet, püsib halb ilm järgmise Kuu loomiseni. Sellist kuud peeti õnnetuks<ref name="Etnograafiasõnaraamat, 1996">[[Arvi Ränk]]. [[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], 1996. Lk 175</ref>. Nendes uskumustes kajastub [[ristiusk|ristiusu]] mõju – [[paast]]upäev, [[suur reede]] jms. Tuntav on ka [[Skandinaavia]] uskumuste mõju<ref name="4reede"/>. == Vaata ka == * [[reede 13]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikisõnaraamatus|reede}} {{Vikitsitaadid}} {{nädal}} [[Kategooria:Nädalapäevad]] sdqsyl4a4f62e4199kmyz2tf9g0hduz Vikipeedia:Soovitud artiklid 4 7303 6184684 6179511 2022-08-28T10:25:49Z 2001:1530:1008:426A:900B:A58:DE82:374C /* F */Lisasin sisu wikitext text/x-wiki '''Soovitud artiklid''' on [[Vikipeedia:Artikkel|Vikipeedia artiklid]], mida soovivad näha Vikipeedia kasutajad. Tegemist ei ole [[Vikipeedia:Oodatud leheküljed|kõige oodatumate artiklitega]], millele on lihtsalt kõige rohkem linke teistelt lehekülgedelt, ega [[Vikipeedia:Oluliste artiklite loend|oluliste artiklitega]], mis peaksid igas entsüklopeedias olema. See nimekiri on selleks, et igaüks saaks lisada siia soovitud artiklite pealkirju, mille järele ta tunneb vajadust või mis peaksid tema arvates eestikeelses Vikipeedias kindlasti olema. Võiks ainult arvestada, et eestikeelse Vikipeedia tegemine on üsna algusjärgus, väga palju vajalikke artikleid on nii või teisiti puudu. Siia lisatud soovitud artiklite loomiseks ei ole määratud spetsiaalset kirjutajate meeskonda, neid loovad, nagu kõiki ülejäänud artikleid, vabatahtlikud vastavalt oma huvidele ja võimalustele. Seetõttu võib olla kiirem ja tulemuslikum artiklit ise alustada kui see siia kirja panna :). == Soovitud artiklite loend == {{TähestikTOC |align=center |alajaotus1=Valdkonniti |algusesse= |viited=}} === 0–9 === === A === *[[abikandevõnkumine]] *[[abikõlblikkus]] *[[Abja Rajooni TSN Täitevkomitee Kinofikatsiooni osakond]] (ümbersuunamine siia [[Abja Rajooni TSN Täitevkomitee]]) *[[abloy-lukustussüsteem|''abloy''-lukustussüsteem]] *[[Achirimbi II]] *[[Aleksandra Adler]] (Naisratsur lunastajana. Vaba Maa, 1. veebruar 1936, nr. 26, lk. 6). *[[Aegna Saare Komandantuuri Ohvitseridekogu]] (ümbersuunamine siia? [[Aegna Saare Komandantuur]]) *[[Aglianico del Vulture]] - itaalia vein ([[:en:Aglianico del Vulture|en]], [[:fr:Aglianico del Vulture|fr]], [[:it:Aglianico del Vulture|it]]) *[[ahendi]] *[[Akrobaatiline võimlemine]] *[[akrüül]] *[[Aldrini trajektoor]] *[[Allveesport]] *[[Almohaadid]] *[[Alta jõe lahing]] *[[Cedric Allingham]] *[[Aloisia Weber Lange]] *[[Amala ja Kamala]] *[[Ammulaskmine]] *[[ampitsilliin]] *[[Heinrich Ansip]] (1909–1942), NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadik *[[Apollo madalik]] (Hiiumaa lähedal) *[[Apple TV]] *[[Aram]] *[[Arboretum Vrahovice]] ([[:de:Arboretum Vrahovice|de]], [[:en:Arboretum Vrahovice|en]], *[[Arrheniuse seadus]] *[[Artist]] *[[Aserbaidžaani köök]] ([[:en:Azerbaijani cuisine|en]], [[:lt:Azerbaidžanietiška virtuvė|lt]], [[:ru:Азербайджанская кухня|ru]]) *[[Asger Jorn]] ([[:de:Asger Jorn|de]], [[:en:Asger Jorn|en]], [[:es:Asger Jorn|es]], [[:fr:Asger Jorn|fr]], [[:da:Asger Jorn|da]]) *[[ATP finaalid]] ([[:en:ATP Finals|en]]) *[[aurumistegur]] *[[aurutustegur]] *[[aurustussoojus]] *[[autasu]] *[[Autokross]] *[[Automudelisport]] *[[Avalon]] *[[Aya Suzaki]] ([[:en:Aya Suzaki|en]]) === B === *[[Pippa Bacca]] *[[Barnabas]] *[[Barnabase kiri]] *[[beetaisane]] *[[Truman Bethurum]] *[[blister]], [[blisterpakend]] *[[Brauning]] *[[Ior Bock]] *[[Robert Borden]] (8. Kanada peaminister) ([[:en:Robert Borden|en]]) *[[Henri de Boulainvilliers]] *[[Martial Bourdin]] *[[Mackenzie Bowell]] (5. Kanada peaminister) ([[:en:Mackenzie Bowell|en]]) *[[Bret Michaels]] (Laulja Beatles) [[:en:Bret Michaels|en]]) *[[Herbert Bysa]] === C === *[[C/2002 T7 (LINEAR)]] (komeet) *[[C10K probleem]], ([[IKT]]) *[[Campi Flegrei]] *[[Carol]] *[[Jean de Carrouges]] *''[[Carta Pisana]]'' ([[:en:Carta Pisana|en]]), Pisast leitud [[portolaan]] *[[Casting]] *[[Cecilia]] *[[Cell]] *[[Cheiro]] *[[Chinatown]] *[[Jean Chrétien]] (20. Kanada peaminister) *[[Joe Clark]] (16. Kanada peaminister) *[[Theodore Cockerell]] *[[Charles Connell]] *[[Craco]], kummituslinn Itaalias ([[:en:Craco|en]]; [[:fr:Craco|fr]]; [[:it:Craco|it]]) *[[Crichton-Vulcan]] ([[:en:Crichton-Vulcan|en]]; [[:fi:Crichton-Vulcan|fi]]) *[[Carmine Crocco]], Itaalia röövel ([[:en:Carmine Crocco|en]]; [[:fr:Carmine Crocco|fr]]; [[:it:Carmine Crocco|it]]) *[[Pleasant Crump]] *[[Vaso Čubrilović]] === D === *[[Damnatio memoriae]] *[[Anton von Delwig]] [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=106] [[Pagari mõis|Pagari]] ja [[Jõetaguse mõis (Jõhvi)|Jõetaguse]] mõisniku järeltulija, [[Aleksandr Puškin|Puškin]]i sõber ([[:de:Anton Antonowitsch Delwig|de]]) *[[Rhoda Derry]] *[[Diatessaron]] *[[John Diefenbaker]] (13. Kanada peaminister) ([[:en:John Diefenbaker|en]]) *[[Harald Dikman]] *[[Diskoteka Avarija]] (Venemaa ansambel, mis esineb Eestis 24. märtsil 2012. Artikkel olemas näiteks vene, inglise ja soome vikis) *[[Domina]] *[[Domus]] *[[Doric]] *[[Downtown no Gaki no Tsukai ya Arahende!!]] ([[:en:Downtown no Gaki no Tsukai ya Arahende!!|en]]) *[[Draakonaerutamine]] *[[Dreadnought]] *[[Aaron Dugmore]] *[[duhhoboorid]] *[[düüsikael]] === E === *[[e-rahvaloendus]] *[[Harry Raymond Eastlack]] *[[Edge (wrestler)]] ([[:en:Edge (wrestler)|en]]) *[[Eesti Demokraatlik Vabariik]] (lühikest aega kasutatud fraas, mis esineb [[Tartu rahuleping]]us) *[[Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus]] *[[Eesti Kindlustusvalitsus]] (ehk [[Kindlustuse Valitsus]] ehk [[Eesti NSV Riiklik Kindlustuse Valitsus]]) *[[Eesti Kutsekogude Keskliit]] (II ms, Saksamaa okupatsiooni ajal) *[[Eesti Linnaomavalitsuste Liit]] (EW aeg) *[[Tööstus-Kaubandus aktsiaselts "Eesti Metalltorutehased"]] ([[Eesti Metalltorutehased]], ehk? [[Tallinna Metalltorutehas]]) *[[Eesti Metapsüühiline Selts]] (ehk? [[Eesti Metafüüsiline Selts]], EW aeg, aga ka 2000. aastatel?, tähelepanuväärsus?) *[[Eesti Noorsoo Karskusliit]] *[[Eesti Rahva Vaali Vabariik]] ([[Vaali Vabariik]], [[Vaali vabariik]]) *[[Eesti Rahvuslike ja Kodumaiste Teaduste Instituut]] ([[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] juures) *[[Eesti vabastatud maa-alade partisanide üldjuht]] (II ms, Saksamaa okupatsiooni ajal, lingi adekvaatsus, seotud [[Friedrich Kurg|Friedrich Kurega]]) *[[Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu Tuletõrjekool]] ([[Tuletõrjekool]]; [[Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liit]]) *[[Eesti Vastastikuse Abistamise Selts Prantsusmaal]] (1940. ja 1950. aastad?; selle häälekandja [[Eesti Leht Prantsusmaal]]) *[[Eesti Üleriiklik Venemaal Kahjukannatajate Liit]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19340708.2.46 Eesti varandused Venes. Esmaspäev, 8. juuli 1934, nr. 28, lk. 5</ref> (muid mainimisi veebis pole, tähelepanuväärsus?) *[[Eestlaste Keskkomitee Saksa Liiduvabariigis]] *[[eksegees]] *[[Elatisvahendite seadus]] *[[Elm Streeti luupainaja]] *[[Emand]] *[[Emilie Autumn]] *[[Enduro]] *[[Enron]] ([[:en:Enron|en]]) *[[ENSV SOL]] ([[ENSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liit]]) *[[entsüklopedist]] *[[epistolograafia]] *[[Erakorraline kohus]] *[[Ernst Hermann Schlichting]] *[[Euroopa noorte olümpiafestival]] ([[:en:European Youth Olympic Festival|en]]) *[[Esimese Eesti Kesk-Aasia ja Ookeani Saarte Uurimise Ekspeditsiooni Korraldamise Selts]] (1930. aastad) *[[Ešelon]] === F === *[[Faro (Portugal)]] ([[:en:Faro, Portugal|en]]) *[[Favoriit]] *[[Fond]] *[[Alix de Foresta]] *[[Framework]] *[[Johann Anastasius Freylinghausen]] – saksa teoloog ([[:de:Johann Anastasius Freylinghausen|de]]) *[[Funktsionaalsus]] *[[fänn]] *[[fuego(laul)]] === G === *[[Galliera hertsog]] *[[Gastroösofageaalne refluks]] *[[Gentleman's Emporium]] [http://www.gentlemansemporium.com] *[[Geodeetide Koda]] (1937) *[[Georgi lipp]] *[[Gloria Gaynor]], diskoajastu, nt "I Will Survive", "I Am What I Am", "I Love You Baby" jne *[[Greg Giraldo]] *[[Gizmondo]] *[[Arthur Gleye]] *[[Leonid Gordejev]] ([http://www.ekspress.ee/2008/11/13/eesti-uudised/5340-kuidas-elab-91aastane-eesti-riigiametnik]) === H === *[[Ludwig Christian Haeusser]] *[[Anthony William Hall]] *[[Victor Norris Hamilton]] *[[Václav Hanka]] *[[Haritlaste üleproduktsioon]] *[[Harju Panga Kahjukannatajate Päästeühing]] (1920. aastad) *[[Bret Hart]] ([[:en:Bret Hart|en]]) *[[Owen Hart]] ([[:en:Owen Hart|en]]) *[[Barcelona harta]] – 2001–2003 – EUROPEAN CHARTER FOR THE CONSERVATION AND RESTORATION OF TRADITIONAL SHIPS IN OPERATION – [http://www.european-maritime-heritage.org/EMHsite/Cultural%20Council/barcelona%20charter.htm] *[[Caspar Hauser]] *[[Jon Hellevig]] ([[:en:Jon Hellevig|en]]) *[[Hendrick Motorsports]] ([[:en:Hendrick Motorsports|en]]) *[[Hiawatha]] ([[:en:Hiawatha]]) *[[Hiidgalaktika]] *[[Hinterkaifecki mõrv]] *[[Itō Hirobumi]] (1., 5., 7. ja 10. Jaapani peaminister) ([[:en:Itō Hirobumi|en]]) *[[Hollywood Undead]] *[[Homintern]] *[[Huumoriajakirjandus]] *[[Hümnitaoliste rahva ühis- ja pidulaulude võistlus]] (1935-1936) *[[Haruka Yoshimura]] ([[:en:Haruka Yoshimura|en]]) === I === *[[illegaalne algarv]] ([[:en:Illegal prime]]) *[[Intertekst]] *[[IPad 4]] *[[IROC]] === J === *[[Jahipraktiline laskmine]] *[[Jakriborg]] *[[Jaoskonnakohus]] *[[Jason Kreis]] (Ameerika jalgpallur) [[:en:Jason Kreis|en]] *[[Florence Foster Jenkins]] *[[Jekylli-Hyde'i reaktsioon]] ([[:en:Fast fission|en]]) *[[Reet Jurvetson]] ([[:en:Murder of Reet Jurvetson]]) === K === *[[Kadaververwertungsanstalt]] *[[Kaeluskobra]] *[[Kaelusmadu]] *[[kaitseväe välihaigla]] *[[kanamuna]] *[[Kanasööjamadu]] *[[Kapsel]] *[[Kapriis]] *[[Karakter]] *[[kainus]] *[[Tõnu Kalam]] *[[Antoni Kalamees]] (Päikesekummardajad Karksis. Vaba Maa, 23. jaanuar 1935, nr. 20, lk. 5.) *[[Üldine Ühis-Vabamüürseppade Ordu "Le Droit Humain" Eesti Loosch "Kalevipoeg"]] (emaorganisatsioon [[Le Droit Humain]], [[Kalevipoeg (vabamüürlus)]]) *[[Nikolai Kalinovski]] *[[Kargussamm]] (ilmselt suunata siia [[tantsusammud]]) *[[Kariibi Madalmaad]] ([[:en:Dutch Caribbean|en]]) *[[Karistusteadete Toimkond]] ([[Kohtuministeerium]]i üksus) *"[[Kartulisõda]]" ehk [[Baieri pärilussõda]] ([[:de:Bayerischer Erbfolgekrieg]]) *[[Kastellaanimaja]] (Tallinnas, kultuurimälestis, vt [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1213] *[[Kautla massimõrv]] (II ms, selle mälestuseks [[Kautla memoriaal]], seotud [[Kautla lahing]] *[[Kilroy kohalolek]] ([[:en:Kilroy was here|en]]), ka [[Foo kohalolek]] ([[:en:Foo was here|en]]) ning [[Chad]] ehk [[Mr. Chad]] *[[Karel Kryl]] ([[:en:Karel Kryl|en]]) *[[Keds]] *[[Keeristorm]] *[[Kerakujuline maa]] *[[Kestvuskross]] *[[Kiiker]] *[[Kiiljahipurjetamine]] *[[Kiiruskatse]] *[[William Lyon Mackenzie King]] (10. Kanada peaminister) ([[:en:William Lyon Mackenzie King|en]]) *[[Klass (informaatika)]] *[[Klemensi kiri]] või [[Klemensi kirjad]] *[[Gilbert Klingel]] *[[Robert Knauss]] – kas samane kirjanikupseudonüüm major von Heldersiga? *[[Kodukaunistamise hoogtöö]] (sama mis [[Kodukaunistamine]]) *[[Kohttakistustegur]] *[[Andrei Kolkutin]] [[:en:Andrei Kolkoutine|(en)]],[[:de:Andrei Kolkoutine|(de)]],[[:da:Andrej Kolkutin|(da)]],[[:es:Andréi Kolkoutin|(es)]] *[[Kolumn]] *[[Kombitsmadu]] *[[Kondensaat]] *[[Konjektuur]] *[[Konkordants]] *[[kontrast]] *[[kontseptsioon]] *[[Koogipõhi]] *[[Koolasõjad]] *[[Kopp]] *[[kott]] *[[Furvin Krjakutnoi]] *[[Krosskart]] (bagi tüüpi sõiduk) *[[KTM]] ([[:en:KTM|en]]) *[[kuju]] *[[kumariin]] *[[Kummiboa]] *[[Kurnimäng]] *[[Kuum]] *[[Kuulmisvaegus]] *[[Kuupjuur]] *[[Kvadrant]] *[[kõhn klient]] *[[Kõrgus]] *[[Kõõm]] *[[Käik]] *[[Leonid Körber]] baltisaksa päritolu vene lennukikonstruktor ([[:ru:Кербер, Леонид Львович|ru]]) *[[Ludwig Körber]] Tartus sündnud Vene viitseadmiral ([[:ru:Кербер, Людвиг Бернгардович|ru]]) *[[Kyle Martino]] (Ameerika jalgpallur) [[:en:Kyle Martino|en]] *[[KT Tunstall]] === L === *[[La Force'i hertsog]] *[[Lauapall]] *[[Lage]] *[[Lagesoo (sootüüp)]] *[[lainelauasõit]] *[[Laineteooria]] *[[Lambada]] *[[Langevarjusport]] *[[Wilfrid Laurier]] (7. Kanada peaminister) ([[:en:Wilfrid Laurier|en]]) *[[Jacques Lebaudy]] *[[Lego mindstorms NXT]] *[[Lendkala]] *[[Lendleht]] *[[Lennuketta sport]] *[[Lennusport]] *[[Jane Lewson]] *[[liberaalne turumajandus]] *[[libliksamm]] (ilmselt suunata siia [[tantsusammud]]) *[[Liepa piiblikonverents]] (toimus aastal 1686) *[[lighttpd]], ([[IKT]]) *[[lihapirukas]] *[[Liivimaa ordinaarius]] (lingi adekvaatsus?, ja tegelt ju ka [[ordinaarius]] ([[:en:Ordinary]])) *[[Life after people]] *[[Limiit]] *[[Vladimir Lint]] (Kristoman, Kristuman, Kristumann), Eesti tennisist, Kalevi auliige, ESBL-is artikkel puudub *[[literaat]] *[[Literaturgia]] ([[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] üritus, tähelepanuväärsus?) *[[Little Italy]] *[[Ernst Lissauer]] *[[Loend]] *[[Lohelauasõit]] *[[Loomade Heaolu Uurimiskeskus]] [http://lhu.emu.ee/?LOOMADE_HEAOLU_UURIMISKESKUS] (EMÜ VLi juures) *[[Lucha libre]] ([[:en:Lucha libre]]) *[[Kristjan Luha]] [http://majandus24.postimees.ee/4200559/eestlane-asub-toole-nike-peakontorisse] *[[Luigelaul]] ([[Ruja]] laul) *[[Benjamin Henry Boneval La Trobe]] [[:en:Benjamin Latrobe|en]] [[Kapitoolium (Washington)|Kapitoolium]]i arhitekt [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000559/images/index.html?seite=159] *[[luisksamm]] (ilmselt suunata siia [[tantsusammud]]) *[[Joel de Luna]] *[[Luu morfogeneetilised valgud]] *[[lõbulane]] (20. sajandi algul kasutatud sõna [[amatöör]]ide, [[amatöörsportlane|amatöörsportlaste]] kohta) === M === *[[Maapurjetamine]] *[[Madrats]] *[[Ephraim Magagula]] *[[Mahātmā]] *[[mai 1968]] ([[:fr:Mai 68|fr]], [[:en:May 1968 in France|en]], [[:de:Mai 1968|de]]) *[[Mail]] *[[Maria Barbara Bach]] *[[Matemaatiline tõestus]] *[[Matkasport]] *[[Robert Maudsley]] *[[William McGonagall]] *[[Meeleelundkond]] *[[Friedrich Megert-Ulrich]] *[[Arthur Meighen]] (9. Kanada peaminister) ([[:en:Arthur Meighen|en]]) *[[Jüri Meriste]] *[[Metikal]] *[[Mikrokosmos]] *[[Milda]] *[[mimoosa]] (nii kokteili kui ka salati nimetus) *[[Minnehaha]] ([[:en:Minnehaha]]) * [[Minu väike poni: Sõprus on imeline]] ([[:en:My Little Pony: Friendship Is Magic]]) * [[My Little Pony: Minu väike poni. Film]] ([[:en:My Little Pony: The Movie (2017 film)]], [http://www.acmefilm.ee/filmid/my-little-pony], in Estonian theatres 2017-10-06) *[[Iria Miraino]] (eesti päritolu brasiilia filminäitlejanna [https://sobranna.postimees.ee/4029367/eestlanna-elvire-vendeli-peadpooritav-tous-brasiilia-filmistaariks]) *[[The Miz]] ([[:en:The Miz|en]]) *[[Modular Audio Recognition Framework]] / [[MARF]] ([[:en:Modular Audio Recognition Framework|en]],[[:simple:Modular Audio Recognition Framework|simple]],[[:ru:Modular Audio Recognition Framework|ru]],[[:uk:Modular Audio Recognition Framework|uk]]) *[[Stompie Moeketsi]] *[[Mootorkelgusport]] *[[Mototrial]] *[[Movement for Compassionate Living]] *[[Mudellend]] *[[Brian Mulroney]] (18. Kanada peaminister) *[[Musketär]] *[[Must tulp]] *[[Mustamäe Keskus]] *[[mutism]] *[[Muulased]] *[[Mõju]] *[[Mõte]] *[[Mõõt]] *[[mõõtsuhe]] *[[Mäkketõus]] === N === *[[Naistemaadlus]] *[[Ned Kelly raudrüü]] *[[nefrektoomia]] (nagu neeru eemaldamine vms?) *[[Negatiiv]] *[[Network Address Translation]] *[[Melchior Neumann]] *[[Neue Deutsche Welle]] (muusikastiil) *[[Nominent]] *[[Noolemäng]] *[[NSVL TA Majandusmatemaatika Keskinstituudi Eesti filiaal]] === O === *[[Oera Linda kroonika]] ([[:en:Oera Linda|en]]) *[[Ogam]], Iirimaa vana tähestik *[[optimaat]] *[[Randy Orton]] ([[:en:Randy Orton|en]]) *[[Oxfordi kogelemine]] *[[Operation Sovereign Borders]] ([[:en:Operation Sovereign Borders|en]]) ([[:de:Operation Sovereign Borders|de]]) === P === *[[Aladár Paasonen]] *[[paks klient]] *[[Palliatiivne ravi]] *[[pandipakend]] *[[pansion]] või [[pansionaat]] *[[Paparazzi]] *[[pardinoka-sündroom]] *[[parkimismaja]] *[[Valentin Partõka]] *[[Patrioot]] *[[Paus]] *[[Penaltiseeria]] ([[:en:Penalty shoot-out (association football)|en]]) *[[Périgueux]] ([[:en:Périgueux|en]]) ([[:fr:Périgueux|fr]]) *[[Perno laevatehas]] ([[:fi:Pernon telakka|fi]]) *[[Juan Perón]] *[[Pham Van Dong]] *[[Pihkva vabariik]] *[[Pilistvere piiblikonverents]] (toimus aastal 1687) *[[pindluu]] *[[Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk]] *[[pluus]] *[[polaarne molekul]] *[[Polüester]] *[[Polüestervaik]] *[[Pomm]] *[[Poola põllutöölised Eestis]] (1930. aastad) *[[Pjotr Popov]] *[[Pornofilm]] *[[Rein Porst]] 20 aastat roimarite hirmuks. Esmaspäev, 18. detsember 1933, nr. 51, lk. 5. *[[portolaan]] ([[:en:Portolan chart|en]]) *[[profiilteras]] *[[Proselüüt]] *[[Max Pruss]] *[[The Prussian Cur]] *[[prügikeeris]] (inglise ''garbage vortex'', pole enwikis?) *[[punane poolkuu]] *[[pubi]] *[[Purjelauasport]] *[[Puss]] *[[Puupall]] *[[Põhimäärus]] *[[Oskar Põldemaa]] ([http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=12696&sec=13] ja [http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=12810&sec=13]) *[[Jakob Põldots]] *[[Päikesekiir]] *[[Päikesetorm]] *[[Pärnumaa Põllumeeste Ühispank]] (asutatud 1926) *[[pürst]] (murdesõna tähenduses '[[hari]]') === Q === *[[Johann Christian Quandt noorem|Johann Christian Quandt]] ([[:de:Johann Christian Quandt der Jüngere|de]]) (Eestis sündinud hernhuutlik kirjamees) *[[QGIS]] === R === *[[Raadiosport]] *[[Rahva Juurdekasvu ja Heaolu Komisjon]] (välismaa oma?, ''Board of Population Increase and Welfare''?, pole enwiki? Oli Eestis, asutati 6. veebruaril 1935) *[[Rahvaluulekogumine Eestis]] *[[Rahvaste Sõpruse medal]] ([[noorkotkad|noorkotkaste]] oma) *[[Rahvatööndusettevõte Kodu]] *[[Rahhiit]] *[[Rakendisport]] *[[Rakvere triibulised majad]] *[[Rattatrial]] *[[Scipione Rebiba]] *[[Eike von Repgow]] *[[resultant]] *[[retsiprookne altruism]] *[[Riia linnaõigused]] ([[Riia linnaõigus]]) *[[riie]] *[[Ringe]] *[[Ringrajasõit]] *[[ristjungvõte]] (tantsus) *[[ristumine (bioloogia)]] *[[Rodeo]] *[[Rock Band]] ([[:en:Rock Band|en]]) (videomängu seeria) *[[Dani Rodrik]] ([[:en:Dani Rodrik|en]]) *[[rohekilpkonn]] ehk [[supikilpkonn]] *[[Ronimissport]] *[[Rotermanni keskus]] *[[Rulasport]] *[[Maris Rõngelep]] *[[rühmvõimlemine]] === S === *[[Saalijalgpall]] *[[Saaremaa Aadli Seisusest Suurmaapidajate Abiandmise Selts]] (asutatud 1895, tähelepanuväärsus?) *Saaremaa Maakonna Valitsuse lühikeseajalised 5% võlakohustused (??, [[Saaremaa Maakonna Valitsus]]) *[[Jarno Saarinen]] ([[:en:Jarno Saarinen|en]]), ([[:fi:Jarno Saarinen|fi]]) *[[Georg Sabinus]], [[Königsbergi ülikool]]i esimene rektor *[[Sacco ja Vanzetti]] ([[:en:Sacco and Vanzetti|en]]) *[[Saksa Kohus]] (link ??) *[[Salamise lahing]] (Vana-Kreeka) *[[Sammasait]] *[[sarikvõte]] (tantsus) *[[Nicolas Savin]] *[[Schwenteni vabariik]] *[[Sean Stephenson]] *[[Seenealused]] (eesti mütoloogia?, veebis vähe kasutatud, tähelepanuväärsus?) *[[Sensation]] (Maailmakuulus muusikaüritus) *[[Sten Sepper]] (uus mereväe ülem) *[[Patrick Sharp]] ([[:en:Patrick Sharp|en]]), ([[:de:Patrick Sharp|de]]), ([[:fr:Patrick Sharp|fr]]), ([[:simple:Patrick Sharp|simple]]), ([[:fi:Patrick Sharp|fi]]), ([[:sv:Patrick Sharp|sv]]) *[[Siemensi täidis]] *[[Sigaretimark]] (olemas on [[sigaretimarkide loend]]) *[[Sigimiselundkond]] *[[siirdemuhv]] *[[Silplühend]] *[[Silt]] *[[sisulooja]] *[[siugtoru]] *[[Skandaal]] *[[Boriss Skossõrev]] ([[:en:Boris Skossyreff|en]]) *[[Aleksandr Skotšinski]] ([[:ru:Скочинский, Александр Александрович|ru]]) *[[Aleksandr Skotšinski nimelise Mäendusinstituudi Eesti filiaal]] *[[skraber]] *[[slapstick]] *[[soojenemisperiood]] *[[soojenemistegur]] *[[soojusbilanss]] *[[soojuserikoormus]] *[[Sootsium]] *[[spasm]] ehk [[kramp]] *[[SpellForce]] - arvutimäng *[[spiruliina]] *[[Spordihall]] *[[Spordiklubi]] *[[Spordikool]] *[[Spordiselts]] *[[Louis St. Laurent]] (12. Kanada peaminister) ([[:en:Louis St. Laurent|en]]) *[[Stebby]] *[[Stiilipidu]] (stiilipidudest) *[[Carl Heinrich Stratz]] *[[Studebaker Dictator]] *[[Sugu (bioloogia)]] *[[sulbaktaam]] *[[Sultamitsilliin]] *[[Superbad]] ([[:en:Superbad (film)|en]]) *[[Supermoto]] *[[Surnuks peksmine]] *[[Svertpaadipurjetamine]] *[[Sõjaväeametnik]] (sõjaväeasutuses töötav tsiviilisik) *[[Sõjaväe viievõistlus]] *[[Sõltuvus (psühholoogia)]] *[[Sõnalühend]] *[[sõnar]] ([https://www.ut.ee/et/974879]) *[[Söerajasõit]] *[[Sümmeetria (matemaatika)]] === Š === *[[šahtahi]] *[[šahtkuivati]] *[[šeik]] *[[Šokolaadimäed]] (mäed USAs Californias, [[:en:Chocolate Mountains|:en]]) ===Ž=== === T === *[[tahkekütus]] *[[Tallinna Arvekoja maksutähed]] (1919; [[Tallinna Arvekoda]]) *[[Tantsusport]] *[[Tapa Põllumeeste Ühispank]] *[[Tartu garnison]] *[[tava]] *[[teadusnõukoda]] *[[tees]] *[[Telk]] *[[Teoloogia mõistete loend]] (pole vajadust, on [[religiooni mõisteid]]) *[[Anton Tepp]], "Kirna rabavürst", asutas Kirna vallas iseseisva vabariigi (Kirna "rabavürsti" jandid. Rahvaleht, 4. jaanuar 1935, nr. 2, lk. 4). *[[Simeon Teppich]] ("Päästja tuleb Jõgevalt". Vaba Maa, 11. veebruar 1934, nr. 35, lk. 4) *[[Terrafolk]] (Sloveenia ansambel, [[:en:Terrafolk|:en]]) *[[test]] * ''[[textus receptus]]'' *[[Theodor Beza]] *[[Theseuse laev]] ([[:en:Ship_of_Theseus|en]]) *[[John Sparrow David Thompson]] (4. Kanada peaminister) ([[:en:John Sparrow David Thompson|en]]) *[[Jean Thurel]] *[[tingkujutis]] *[[toitevesi]] *[[Tondiloss]] *[[Topless]] ([[:en:Toplessness|en]]) *[[toruliitmik]] *[[transiitkaubandus]] *[[Tribüün]] *[[Trident]], [[Tridenti kirikukogu]] *[[Triumf]] *[[Pierre Trudeau]] (15. Kanada peaminister) ([[:en:Pierre Trudeau|en]]) *[[Tšernobõlski valem]] *[[Tuletõrjesport]] *[[Charles Tupper]] (6. Kanada peaminister) ([[:en:Charles Tupper|en]]) *[[John Turner]] (17. Kanada peaminister) ([[:en:John Turner|en]]) *[[Turvapuur]] (näiteks ralliautodel) *[[Tuulisuilased]] *[[tõukerattasõit]] *[[tütarisotoop]] === U === *[[ujuk]] *[[Salme Ulg]], öömisjonär<ref>Öömisjonär päästab hingi. Rahvaleht, 11. veebruar 1932, nr. 18,<small>Väike tekst</small> lk. 4.</ref>. * Pole aimugi kuidas eesti keeles oleks [[:en:Uniform distribution (continuous)|Uniform distribution (continuous)]] ja [[:en:Probability density function|Probability density function]] kontekstis [[:en:Random number generation|Random number generation]] === V === *[[Vabadussõja Invaliidide Koonduste Liit]] (ka [[Vabadussõja Invaliidide Koondiste Liit]]) *[[Valents]] *[[Valge raamat (Euroopa Komisjon)]] *[[Valged sukkpüksid]] ([[:en:White_Tights|en]]) *[[Valitseja]] *[[vallasvõte]] (tantsus) *[[Vanadus]] *[[Vandenbergi õhujõudude baas]] *[[vastastikuse abistamise pakt]] *[[Vaudeville]] *[[veelauasport]] *[[veesuusasport]] *[[veinikork]] *[[Vene Akadeemilise Grupi Polütehniline Erainstituut]] *[[Vene Õigeusu Pagulaskirik]] ([[:ru:Русская православная церковь заграницей|ru]], [[:en:Russian Orthodox Church Outside Russia|en]], [[:fi:Karlovcin synodi|fi]], [[:de:Russische Orthodoxe Kirche im Ausland|de]]) *[[Venturi düüs]] *[[Vetus Latina]] *[[George Sylvester Viereck]], saksa-ameerika kirjanik ([[:en:George Sylvester Viereck|en]]) *[[Vietnami hiirhirv]] ([[:en:Vietnam_mouse-deer|en]]) *[[vihmavarjurevolutsioon Lätis]] *[[Vondračeki valem]] *[[Vulgata tekst]] === W === *[[Albert Woolson]] *[[World Wrestling Entertainment]] (WWE) ([[:en:World Wrestling Entertainment|en]]) *[[WTA finaalid]] ([[:en:WTA Finals|en]]) === Z === *[[Zemfira]], Eestis esinenud tatarlasest Venemaa rokkstaar ([[:ru:Земфира]]) *[[Dolph Ziggler]] ([[:en:Dolph Ziggler|en]]) *[[Hilja Zoege von Manteuffel]]<ref>http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/roim-minevikust-aadlipreili-hirmus-surm-aegviidu-metsas?id=78890568</ref><ref>http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&no=&seite=650</ref> === Õ === *[[õlg]] *[[õng]] === Ä === === Ü === *[[Üdruma lahing]] (1918, enne Vabadussõda?, 0 linki?!) *[[Ühing]] *[[Ühisjõud (Kohtla-Järve rajooni kolhoos)]] (kolhoos Lüganuse kandis) *[[Ühiskondlik kokkulepe]] *[[Üleloomulik olend]] *[[Üleriiklik Traktoriomanikkude ja -jaamapidajate Ühing]] ([[ÜTRÜ]]) === X === === Y === *[[Thomas Youngson]] ==Valdkonniti== Eraldi loendid valdkondade ja [[Vikipeedia:Portaalid|portaalide]] kaupa. <div style="-moz-column-width:25em;-webkit-column-width:25em;column-width:25em;-moz-column-gap:1em;-webkit-column-gap:1em;column-gap:1em;text-align:left;"> *[[Portaal:Ajalugu/Soovitud|Ajalugu]] *[[Portaal:Arhitektuur/Puuduvad|Arhitektuur]] *[[Portaal:Astronoomia/Oodatud|Astronoomia]] *[[Portaal:Bioloogia/Soovitud|Bioloogia]] *[[Vikipeedia:Vikiprojekt Eesti/Kirjutamata|Eesti]] *[[Portaal:Film/Kirjutamata|Film]] *[[Portaal:Filosoofia/Oodatud|Filosoofia]] *[[Portaal:Füüsika/Oodatud|Füüsika]] *[[Portaal:Geograafia/Soovitud|Geograafia]] *[[Portaal:Informaatika ja infotehnoloogia/Oodatud|Informaatika ja infotehnoloogia]] *[[Portaal:Kaunid kunstid/Kirjutamata|Kaunid kunstid]] *[[Portaal:Keel/Oodatud|Keel]] *[[Portaal:Keemia/Oodatud|Keemia]] *[[Vikipeedia:Soovitud artiklid/Keskkond|Keskkond]] *[[Vikipeedia:Keskkonnateadlikkus/Puuduvad mõisted|Keskkonnateadlikkus]] (Maateadus, Metsandus, Mullateadus, Meteoroloogia, Keskkond jm) *[[Portaal:Kirjandus/Soovitud|Kirjandus]] *[[Portaal:Lennundus/Oodatud|Lennundus]] *[[Vikipeedia:Vikiprojekt Maateadus/MAPL|Maateadus]] ([[Vikipeedia:Maateaduste-teemaliste artiklite talgud/Soovitud artiklid|lisanimekiri]] ja [[Vikipeedia:Vikiprojekt Maateadus/Soovitud artiklid|lisanimekiri2]]) *[[Portaal:Majandus/Soovitud|Majandus]] *[[Portaal:Matemaatika/Soovitud|Matemaatika]] *[[Portaal:Meditsiin/Soovitud|Meditsiin]] *[[Vikipeedia:Soovitud artiklid/Muusika|Muusika]] *[[Portaal:Poliitika/Oodatud|Poliitika]] *[[Portaal:Psühholoogia/Soovitud|Psühholoogia]] *[[Portaal:Religioon/Puuduvad|Religioon]] *[[Portaal:Sport/Kirjutamata|Sport]] **[[Portaal:Jalgpall/Kirjutamata|Jalgpall]] *[[Portaal:Tallinn/Soovitud|Tallinn]] *[[Portaal:Tartupeedia/Puuduvad artiklid|Tartu]] *[[Portaal:Teater/Soovitud|Teater]] *[[Portaal:Tehnika/Oodatud|Tehnika]] *[[Portaal:Toit/Soovitud|Toit]] *[[Portaal:Õigusteadus/Soovitud|Õigusteadus]] </div> {{vaata ka|Kategooria:Puuduvate artiklite loendid}} ==Vaata ka== *[[Eri:Oodatud leheküljed]] *[[:Kategooria:Mõistete loendid]] *[[Vikipeedia:Andmepäringud/Eesti kodakondsed, kellest pole artiklit]] == Viited == <references/> [[Kategooria:Tähelepanu ootavad leheküljed|{{PAGENAME}}]] rp6nfv2eejazx37e9h10odj7oi3zat0 6184704 6184684 2022-08-28T10:55:16Z 2001:1530:1008:426A:900B:A58:DE82:374C /* Soovitud artiklite loend */Lisasin sisu wikitext text/x-wiki '''Soovitud artiklid''' on [[Vikipeedia:Artikkel|Vikipeedia artiklid]], mida soovivad näha Vikipeedia kasutajad. Tegemist ei ole [[Vikipeedia:Oodatud leheküljed|kõige oodatumate artiklitega]], millele on lihtsalt kõige rohkem linke teistelt lehekülgedelt, ega [[Vikipeedia:Oluliste artiklite loend|oluliste artiklitega]], mis peaksid igas entsüklopeedias olema. See nimekiri on selleks, et igaüks saaks lisada siia soovitud artiklite pealkirju, mille järele ta tunneb vajadust või mis peaksid tema arvates eestikeelses Vikipeedias kindlasti olema. Võiks ainult arvestada, et eestikeelse Vikipeedia tegemine on üsna algusjärgus, väga palju vajalikke artikleid on nii või teisiti puudu. Siia lisatud soovitud artiklite loomiseks ei ole määratud spetsiaalset kirjutajate meeskonda, neid loovad, nagu kõiki ülejäänud artikleid, vabatahtlikud vastavalt oma huvidele ja võimalustele. Seetõttu võib olla kiirem ja tulemuslikum artiklit ise alustada kui see siia kirja panna :). == Soovitud artiklite loend == {{TähestikTOC |align=center |alajaotus1=Valdkonniti |algusesse= |viited=}} === 0–9 === === A === *[[abikandevõnkumine]] *[[abikõlblikkus]] *[[Abja Rajooni TSN Täitevkomitee Kinofikatsiooni osakond]] (ümbersuunamine siia [[Abja Rajooni TSN Täitevkomitee]]) *[[abloy-lukustussüsteem|''abloy''-lukustussüsteem]] *[[Achirimbi II]] *[[Aleksandra Adler]] (Naisratsur lunastajana. Vaba Maa, 1. veebruar 1936, nr. 26, lk. 6). *[[Aegna Saare Komandantuuri Ohvitseridekogu]] (ümbersuunamine siia? [[Aegna Saare Komandantuur]]) *[[Aglianico del Vulture]] - itaalia vein ([[:en:Aglianico del Vulture|en]], [[:fr:Aglianico del Vulture|fr]], [[:it:Aglianico del Vulture|it]]) *[[ahendi]] *[[Akrobaatiline võimlemine]] *[[akrüül]] *[[Aldrini trajektoor]] *[[Allveesport]] *[[Almohaadid]] *[[Alta jõe lahing]] *[[Cedric Allingham]] *[[Aloisia Weber Lange]] *[[Amala ja Kamala]] *[[Ammulaskmine]] *[[ampitsilliin]] *[[Heinrich Ansip]] (1909–1942), NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadik *[[Apollo madalik]] (Hiiumaa lähedal) *[[Apple TV]] *[[Aram]] *[[Arboretum Vrahovice]] ([[:de:Arboretum Vrahovice|de]], [[:en:Arboretum Vrahovice|en]], *[[Arrheniuse seadus]] *[[Artist]] *[[Aserbaidžaani köök]] ([[:en:Azerbaijani cuisine|en]], [[:lt:Azerbaidžanietiška virtuvė|lt]], [[:ru:Азербайджанская кухня|ru]]) *[[Asger Jorn]] ([[:de:Asger Jorn|de]], [[:en:Asger Jorn|en]], [[:es:Asger Jorn|es]], [[:fr:Asger Jorn|fr]], [[:da:Asger Jorn|da]]) *[[ATP finaalid]] ([[:en:ATP Finals|en]]) *[[aurumistegur]] *[[aurutustegur]] *[[aurustussoojus]] *[[autasu]] *[[Autokross]] *[[Automudelisport]] *[[Avalon]] *[[Aya Suzaki]] ([[:en:Aya Suzaki|en]]) === B === *[[Pippa Bacca]] *[[Barnabas]] *[[Barnabase kiri]] *[[beetaisane]] *[[Truman Bethurum]] *[[blister]], [[blisterpakend]] *[[Brauning]] *[[Ior Bock]] *[[Robert Borden]] (8. Kanada peaminister) ([[:en:Robert Borden|en]]) *[[Henri de Boulainvilliers]] *[[Martial Bourdin]] *[[Mackenzie Bowell]] (5. Kanada peaminister) ([[:en:Mackenzie Bowell|en]]) *[[Bret Michaels]] (Laulja Beatles) [[:en:Bret Michaels|en]]) *[[Herbert Bysa]] === C === *[[C/2002 T7 (LINEAR)]] (komeet) *[[C10K probleem]], ([[IKT]]) *[[Campi Flegrei]] *[[Carol]] *[[Jean de Carrouges]] *''[[Carta Pisana]]'' ([[:en:Carta Pisana|en]]), Pisast leitud [[portolaan]] *[[Casting]] *[[Cecilia]] *[[Cell]] *[[Cheiro]] *[[Chinatown]] *[[Jean Chrétien]] (20. Kanada peaminister) *[[Joe Clark]] (16. Kanada peaminister) *[[Theodore Cockerell]] *[[Charles Connell]] *[[Craco]], kummituslinn Itaalias ([[:en:Craco|en]]; [[:fr:Craco|fr]]; [[:it:Craco|it]]) *[[Crichton-Vulcan]] ([[:en:Crichton-Vulcan|en]]; [[:fi:Crichton-Vulcan|fi]]) *[[Carmine Crocco]], Itaalia röövel ([[:en:Carmine Crocco|en]]; [[:fr:Carmine Crocco|fr]]; [[:it:Carmine Crocco|it]]) *[[Pleasant Crump]] *[[Vaso Čubrilović]] === D === *[[Damnatio memoriae]] *[[Anton von Delwig]] [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=106] [[Pagari mõis|Pagari]] ja [[Jõetaguse mõis (Jõhvi)|Jõetaguse]] mõisniku järeltulija, [[Aleksandr Puškin|Puškin]]i sõber ([[:de:Anton Antonowitsch Delwig|de]]) *[[Rhoda Derry]] *[[Diatessaron]] *[[John Diefenbaker]] (13. Kanada peaminister) ([[:en:John Diefenbaker|en]]) *[[Harald Dikman]] *[[Diskoteka Avarija]] (Venemaa ansambel, mis esineb Eestis 24. märtsil 2012. Artikkel olemas näiteks vene, inglise ja soome vikis) *[[Domina]] *[[Domus]] *[[Doric]] *[[Downtown no Gaki no Tsukai ya Arahende!!]] ([[:en:Downtown no Gaki no Tsukai ya Arahende!!|en]]) *[[Draakonaerutamine]] *[[Dreadnought]] *[[Aaron Dugmore]] *[[duhhoboorid]] *[[düüsikael]] === E === *[[e-rahvaloendus]] *[[Harry Raymond Eastlack]] *[[Edge (wrestler)]] ([[:en:Edge (wrestler)|en]]) *[[Eesti Demokraatlik Vabariik]] (lühikest aega kasutatud fraas, mis esineb [[Tartu rahuleping]]us) *[[Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus]] *[[Eesti Kindlustusvalitsus]] (ehk [[Kindlustuse Valitsus]] ehk [[Eesti NSV Riiklik Kindlustuse Valitsus]]) *[[Eesti Kutsekogude Keskliit]] (II ms, Saksamaa okupatsiooni ajal) *[[Eesti Linnaomavalitsuste Liit]] (EW aeg) *[[Tööstus-Kaubandus aktsiaselts "Eesti Metalltorutehased"]] ([[Eesti Metalltorutehased]], ehk? [[Tallinna Metalltorutehas]]) *[[Eesti Metapsüühiline Selts]] (ehk? [[Eesti Metafüüsiline Selts]], EW aeg, aga ka 2000. aastatel?, tähelepanuväärsus?) *[[Eesti Noorsoo Karskusliit]] *[[Eesti Rahva Vaali Vabariik]] ([[Vaali Vabariik]], [[Vaali vabariik]]) *[[Eesti Rahvuslike ja Kodumaiste Teaduste Instituut]] ([[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] juures) *[[Eesti vabastatud maa-alade partisanide üldjuht]] (II ms, Saksamaa okupatsiooni ajal, lingi adekvaatsus, seotud [[Friedrich Kurg|Friedrich Kurega]]) *[[Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu Tuletõrjekool]] ([[Tuletõrjekool]]; [[Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liit]]) *[[Eesti Vastastikuse Abistamise Selts Prantsusmaal]] (1940. ja 1950. aastad?; selle häälekandja [[Eesti Leht Prantsusmaal]]) *[[Eesti Üleriiklik Venemaal Kahjukannatajate Liit]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19340708.2.46 Eesti varandused Venes. Esmaspäev, 8. juuli 1934, nr. 28, lk. 5</ref> (muid mainimisi veebis pole, tähelepanuväärsus?) *[[Eestlaste Keskkomitee Saksa Liiduvabariigis]] *[[eksegees]] *[[Elatisvahendite seadus]] *[[Elm Streeti luupainaja]] *[[Emand]] *[[Emilie Autumn]] *[[Enduro]] *[[Enron]] ([[:en:Enron|en]]) *[[ENSV SOL]] ([[ENSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liit]]) *[[entsüklopedist]] *[[epistolograafia]] *[[Erakorraline kohus]] *[[Ernst Hermann Schlichting]] *[[Euroopa noorte olümpiafestival]] ([[:en:European Youth Olympic Festival|en]]) *[[Esimese Eesti Kesk-Aasia ja Ookeani Saarte Uurimise Ekspeditsiooni Korraldamise Selts]] (1930. aastad) *[[Ešelon]] === F === *[[Faro (Portugal)]] ([[:en:Faro, Portugal|en]]) *[[Favoriit]] *[[Fond]] *[[Alix de Foresta]] *[[Framework]] *[[Johann Anastasius Freylinghausen]] – saksa teoloog ([[:de:Johann Anastasius Freylinghausen|de]]) *[[Funktsionaalsus]] *[[fänn]] *[[fuego(laul)]] === G === *[[Galliera hertsog]] *[[Gastroösofageaalne refluks]] *[[Gentleman's Emporium]] [http://www.gentlemansemporium.com] *[[Geodeetide Koda]] (1937) *[[Georgi lipp]] *[[Gloria Gaynor]], diskoajastu, nt "I Will Survive", "I Am What I Am", "I Love You Baby" jne *[[Greg Giraldo]] *[[Gizmondo]] *[[Arthur Gleye]] *[[Leonid Gordejev]] ([http://www.ekspress.ee/2008/11/13/eesti-uudised/5340-kuidas-elab-91aastane-eesti-riigiametnik]) === H === *[[Ludwig Christian Haeusser]] *[[Anthony William Hall]] *[[Victor Norris Hamilton]] *[[Václav Hanka]] *[[Haritlaste üleproduktsioon]] *[[Harju Panga Kahjukannatajate Päästeühing]] (1920. aastad) *[[Bret Hart]] ([[:en:Bret Hart|en]]) *[[Owen Hart]] ([[:en:Owen Hart|en]]) *[[Barcelona harta]] – 2001–2003 – EUROPEAN CHARTER FOR THE CONSERVATION AND RESTORATION OF TRADITIONAL SHIPS IN OPERATION – [http://www.european-maritime-heritage.org/EMHsite/Cultural%20Council/barcelona%20charter.htm] *[[Caspar Hauser]] *[[Jon Hellevig]] ([[:en:Jon Hellevig|en]]) *[[Hendrick Motorsports]] ([[:en:Hendrick Motorsports|en]]) *[[Hiawatha]] ([[:en:Hiawatha]]) *[[Hiidgalaktika]] *[[Hinterkaifecki mõrv]] *[[Itō Hirobumi]] (1., 5., 7. ja 10. Jaapani peaminister) ([[:en:Itō Hirobumi|en]]) *[[Hollywood Undead]] *[[Homintern]] *[[Huumoriajakirjandus]] *[[Hümnitaoliste rahva ühis- ja pidulaulude võistlus]] (1935-1936) *[[Haruka Yoshimura]] ([[:en:Haruka Yoshimura|en]]) === I === *[[illegaalne algarv]] ([[:en:Illegal prime]]) *[[Intertekst]] *[[IPad 4]] *[[IROC]] === J === *[[Jahipraktiline laskmine]] *[[Jakriborg]] *[[Jaoskonnakohus]] *[[Jason Kreis]] (Ameerika jalgpallur) [[:en:Jason Kreis|en]] *[[Florence Foster Jenkins]] *[[Jekylli-Hyde'i reaktsioon]] ([[:en:Fast fission|en]]) *[[Reet Jurvetson]] ([[:en:Murder of Reet Jurvetson]]) === K === *[[Kadaververwertungsanstalt]] *[[Kaeluskobra]] *[[Kaelusmadu]] *[[kaitseväe välihaigla]] *[[kanamuna]] *[[Kanasööjamadu]] *[[Kapsel]] *[[Kapriis]] *[[Karakter]] *[[kainus]] *[[Tõnu Kalam]] *[[Antoni Kalamees]] (Päikesekummardajad Karksis. Vaba Maa, 23. jaanuar 1935, nr. 20, lk. 5.) *[[Üldine Ühis-Vabamüürseppade Ordu "Le Droit Humain" Eesti Loosch "Kalevipoeg"]] (emaorganisatsioon [[Le Droit Humain]], [[Kalevipoeg (vabamüürlus)]]) *[[Nikolai Kalinovski]] *[[Kargussamm]] (ilmselt suunata siia [[tantsusammud]]) *[[Kariibi Madalmaad]] ([[:en:Dutch Caribbean|en]]) *[[Karistusteadete Toimkond]] ([[Kohtuministeerium]]i üksus) *"[[Kartulisõda]]" ehk [[Baieri pärilussõda]] ([[:de:Bayerischer Erbfolgekrieg]]) *[[Kastellaanimaja]] (Tallinnas, kultuurimälestis, vt [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1213] *[[Kautla massimõrv]] (II ms, selle mälestuseks [[Kautla memoriaal]], seotud [[Kautla lahing]] *[[Kilroy kohalolek]] ([[:en:Kilroy was here|en]]), ka [[Foo kohalolek]] ([[:en:Foo was here|en]]) ning [[Chad]] ehk [[Mr. Chad]] *[[Karel Kryl]] ([[:en:Karel Kryl|en]]) *[[Keds]] *[[Keeristorm]] *[[Kerakujuline maa]] *[[Kestvuskross]] *[[Kiiker]] *[[Kiiljahipurjetamine]] *[[Kiiruskatse]] *[[William Lyon Mackenzie King]] (10. Kanada peaminister) ([[:en:William Lyon Mackenzie King|en]]) *[[Klass (informaatika)]] *[[Klemensi kiri]] või [[Klemensi kirjad]] *[[Gilbert Klingel]] *[[Robert Knauss]] – kas samane kirjanikupseudonüüm major von Heldersiga? *[[Kodukaunistamise hoogtöö]] (sama mis [[Kodukaunistamine]]) *[[Kohttakistustegur]] *[[Andrei Kolkutin]] [[:en:Andrei Kolkoutine|(en)]],[[:de:Andrei Kolkoutine|(de)]],[[:da:Andrej Kolkutin|(da)]],[[:es:Andréi Kolkoutin|(es)]] *[[Kolumn]] *[[Kombitsmadu]] *[[Kondensaat]] *[[Konjektuur]] *[[Konkordants]] *[[kontrast]] *[[kontseptsioon]] *[[Koogipõhi]] *[[Koolasõjad]] *[[Kopp]] *[[kott]] *[[Furvin Krjakutnoi]] *[[Krosskart]] (bagi tüüpi sõiduk) *[[KTM]] ([[:en:KTM|en]]) *[[kuju]] *[[kumariin]] *[[Kummiboa]] *[[Kurnimäng]] *[[Kuum]] *[[Kuulmisvaegus]] *[[Kuupjuur]] *[[Kvadrant]] *[[kõhn klient]] *[[Kõrgus]] *[[Kõõm]] *[[Käik]] *[[Leonid Körber]] baltisaksa päritolu vene lennukikonstruktor ([[:ru:Кербер, Леонид Львович|ru]]) *[[Ludwig Körber]] Tartus sündnud Vene viitseadmiral ([[:ru:Кербер, Людвиг Бернгардович|ru]]) *[[Kyle Martino]] (Ameerika jalgpallur) [[:en:Kyle Martino|en]] *[[KT Tunstall]] === L === *[[La Force'i hertsog]] *[[Lauapall]] *[[Lage]] *[[Lagesoo (sootüüp)]] *[[lainelauasõit]] *[[Laineteooria]] *[[Lambada]] *[[Langevarjusport]] *[[Wilfrid Laurier]] (7. Kanada peaminister) ([[:en:Wilfrid Laurier|en]]) *[[Jacques Lebaudy]] *[[Lego mindstorms NXT]] *[[Lendkala]] *[[Lendleht]] *[[Lennuketta sport]] *[[Lennusport]] *[[Jane Lewson]] *[[liberaalne turumajandus]] *[[libliksamm]] (ilmselt suunata siia [[tantsusammud]]) *[[Liepa piiblikonverents]] (toimus aastal 1686) *[[lighttpd]], ([[IKT]]) *[[lihapirukas]] *[[Liivimaa ordinaarius]] (lingi adekvaatsus?, ja tegelt ju ka [[ordinaarius]] ([[:en:Ordinary]])) *[[Life after people]] *[[Limiit]] *[[Vladimir Lint]] (Kristoman, Kristuman, Kristumann), Eesti tennisist, Kalevi auliige, ESBL-is artikkel puudub *[[literaat]] *[[Literaturgia]] ([[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] üritus, tähelepanuväärsus?) *[[Little Italy]] *[[Ernst Lissauer]] *[[Loend]] *[[Lohelauasõit]] *[[Johnny Logan]] *[[Loomade Heaolu Uurimiskeskus]] [http://lhu.emu.ee/?LOOMADE_HEAOLU_UURIMISKESKUS] (EMÜ VLi juures) *[[Lucha libre]] ([[:en:Lucha libre]]) *[[Kristjan Luha]] [http://majandus24.postimees.ee/4200559/eestlane-asub-toole-nike-peakontorisse] *[[Luigelaul]] ([[Ruja]] laul) *[[Benjamin Henry Boneval La Trobe]] [[:en:Benjamin Latrobe|en]] [[Kapitoolium (Washington)|Kapitoolium]]i arhitekt [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000559/images/index.html?seite=159] *[[luisksamm]] (ilmselt suunata siia [[tantsusammud]]) *[[Joel de Luna]] *[[Luu morfogeneetilised valgud]] *[[lõbulane]] (20. sajandi algul kasutatud sõna [[amatöör]]ide, [[amatöörsportlane|amatöörsportlaste]] kohta) === M === *[[Maapurjetamine]] *[[Madrats]] *[[Ephraim Magagula]] *[[Mahātmā]] *[[mai 1968]] ([[:fr:Mai 68|fr]], [[:en:May 1968 in France|en]], [[:de:Mai 1968|de]]) *[[Mail]] *[[Maria Barbara Bach]] *[[Matemaatiline tõestus]] *[[Matkasport]] *[[Robert Maudsley]] *[[William McGonagall]] *[[Meeleelundkond]] *[[Friedrich Megert-Ulrich]] *[[Arthur Meighen]] (9. Kanada peaminister) ([[:en:Arthur Meighen|en]]) *[[Jüri Meriste]] *[[Metikal]] *[[Mikrokosmos]] *[[Milda]] *[[mimoosa]] (nii kokteili kui ka salati nimetus) *[[Minnehaha]] ([[:en:Minnehaha]]) * [[Minu väike poni: Sõprus on imeline]] ([[:en:My Little Pony: Friendship Is Magic]]) * [[My Little Pony: Minu väike poni. Film]] ([[:en:My Little Pony: The Movie (2017 film)]], [http://www.acmefilm.ee/filmid/my-little-pony], in Estonian theatres 2017-10-06) *[[Iria Miraino]] (eesti päritolu brasiilia filminäitlejanna [https://sobranna.postimees.ee/4029367/eestlanna-elvire-vendeli-peadpooritav-tous-brasiilia-filmistaariks]) *[[The Miz]] ([[:en:The Miz|en]]) *[[Modular Audio Recognition Framework]] / [[MARF]] ([[:en:Modular Audio Recognition Framework|en]],[[:simple:Modular Audio Recognition Framework|simple]],[[:ru:Modular Audio Recognition Framework|ru]],[[:uk:Modular Audio Recognition Framework|uk]]) *[[Stompie Moeketsi]] *[[Mootorkelgusport]] *[[Mototrial]] *[[Movement for Compassionate Living]] *[[Mudellend]] *[[Brian Mulroney]] (18. Kanada peaminister) *[[Musketär]] *[[Must tulp]] *[[Mustamäe Keskus]] *[[mutism]] *[[Muulased]] *[[Mõju]] *[[Mõte]] *[[Mõõt]] *[[mõõtsuhe]] *[[Mäkketõus]] === N === *[[Naistemaadlus]] *[[Ned Kelly raudrüü]] *[[nefrektoomia]] (nagu neeru eemaldamine vms?) *[[Negatiiv]] *[[Network Address Translation]] *[[Melchior Neumann]] *[[Neue Deutsche Welle]] (muusikastiil) *[[Nominent]] *[[Noolemäng]] *[[NSVL TA Majandusmatemaatika Keskinstituudi Eesti filiaal]] === O === *[[Oera Linda kroonika]] ([[:en:Oera Linda|en]]) *[[Ogam]], Iirimaa vana tähestik *[[optimaat]] *[[Randy Orton]] ([[:en:Randy Orton|en]]) *[[Oxfordi kogelemine]] *[[Operation Sovereign Borders]] ([[:en:Operation Sovereign Borders|en]]) ([[:de:Operation Sovereign Borders|de]]) === P === *[[Aladár Paasonen]] *[[paks klient]] *[[Palliatiivne ravi]] *[[pandipakend]] *[[pansion]] või [[pansionaat]] *[[Paparazzi]] *[[pardinoka-sündroom]] *[[parkimismaja]] *[[Valentin Partõka]] *[[Patrioot]] *[[Paus]] *[[Penaltiseeria]] ([[:en:Penalty shoot-out (association football)|en]]) *[[Périgueux]] ([[:en:Périgueux|en]]) ([[:fr:Périgueux|fr]]) *[[Perno laevatehas]] ([[:fi:Pernon telakka|fi]]) *[[Juan Perón]] *[[Pham Van Dong]] *[[Pihkva vabariik]] *[[Pilistvere piiblikonverents]] (toimus aastal 1687) *[[pindluu]] *[[Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk]] *[[pluus]] *[[polaarne molekul]] *[[Polüester]] *[[Polüestervaik]] *[[Pomm]] *[[Poola põllutöölised Eestis]] (1930. aastad) *[[Pjotr Popov]] *[[Pornofilm]] *[[Rein Porst]] 20 aastat roimarite hirmuks. Esmaspäev, 18. detsember 1933, nr. 51, lk. 5. *[[portolaan]] ([[:en:Portolan chart|en]]) *[[profiilteras]] *[[Proselüüt]] *[[Max Pruss]] *[[The Prussian Cur]] *[[prügikeeris]] (inglise ''garbage vortex'', pole enwikis?) *[[punane poolkuu]] *[[pubi]] *[[Purjelauasport]] *[[Puss]] *[[Puupall]] *[[Põhimäärus]] *[[Oskar Põldemaa]] ([http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=12696&sec=13] ja [http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=12810&sec=13]) *[[Jakob Põldots]] *[[Päikesekiir]] *[[Päikesetorm]] *[[Pärnumaa Põllumeeste Ühispank]] (asutatud 1926) *[[pürst]] (murdesõna tähenduses '[[hari]]') === Q === *[[Johann Christian Quandt noorem|Johann Christian Quandt]] ([[:de:Johann Christian Quandt der Jüngere|de]]) (Eestis sündinud hernhuutlik kirjamees) *[[QGIS]] === R === *[[Raadiosport]] *[[Rahva Juurdekasvu ja Heaolu Komisjon]] (välismaa oma?, ''Board of Population Increase and Welfare''?, pole enwiki? Oli Eestis, asutati 6. veebruaril 1935) *[[Rahvaluulekogumine Eestis]] *[[Rahvaste Sõpruse medal]] ([[noorkotkad|noorkotkaste]] oma) *[[Rahvatööndusettevõte Kodu]] *[[Rahhiit]] *[[Rakendisport]] *[[Rakvere triibulised majad]] *[[Rattatrial]] *[[Scipione Rebiba]] *[[Eike von Repgow]] *[[resultant]] *[[retsiprookne altruism]] *[[Riia linnaõigused]] ([[Riia linnaõigus]]) *[[riie]] *[[Ringe]] *[[Ringrajasõit]] *[[ristjungvõte]] (tantsus) *[[ristumine (bioloogia)]] *[[Rodeo]] *[[Rock Band]] ([[:en:Rock Band|en]]) (videomängu seeria) *[[Dani Rodrik]] ([[:en:Dani Rodrik|en]]) *[[rohekilpkonn]] ehk [[supikilpkonn]] *[[Ronimissport]] *[[Rotermanni keskus]] *[[Rulasport]] *[[Maris Rõngelep]] *[[rühmvõimlemine]] === S === *[[Saalijalgpall]] *[[Saaremaa Aadli Seisusest Suurmaapidajate Abiandmise Selts]] (asutatud 1895, tähelepanuväärsus?) *Saaremaa Maakonna Valitsuse lühikeseajalised 5% võlakohustused (??, [[Saaremaa Maakonna Valitsus]]) *[[Jarno Saarinen]] ([[:en:Jarno Saarinen|en]]), ([[:fi:Jarno Saarinen|fi]]) *[[Georg Sabinus]], [[Königsbergi ülikool]]i esimene rektor *[[Sacco ja Vanzetti]] ([[:en:Sacco and Vanzetti|en]]) *[[Saksa Kohus]] (link ??) *[[Salamise lahing]] (Vana-Kreeka) *[[Sammasait]] *[[sarikvõte]] (tantsus) *[[Nicolas Savin]] *[[Schwenteni vabariik]] *[[Sean Stephenson]] *[[Seenealused]] (eesti mütoloogia?, veebis vähe kasutatud, tähelepanuväärsus?) *[[Sensation]] (Maailmakuulus muusikaüritus) *[[Sten Sepper]] (uus mereväe ülem) *[[Patrick Sharp]] ([[:en:Patrick Sharp|en]]), ([[:de:Patrick Sharp|de]]), ([[:fr:Patrick Sharp|fr]]), ([[:simple:Patrick Sharp|simple]]), ([[:fi:Patrick Sharp|fi]]), ([[:sv:Patrick Sharp|sv]]) *[[Siemensi täidis]] *[[Sigaretimark]] (olemas on [[sigaretimarkide loend]]) *[[Sigimiselundkond]] *[[siirdemuhv]] *[[Silplühend]] *[[Silt]] *[[sisulooja]] *[[siugtoru]] *[[Skandaal]] *[[Boriss Skossõrev]] ([[:en:Boris Skossyreff|en]]) *[[Aleksandr Skotšinski]] ([[:ru:Скочинский, Александр Александрович|ru]]) *[[Aleksandr Skotšinski nimelise Mäendusinstituudi Eesti filiaal]] *[[skraber]] *[[slapstick]] *[[soojenemisperiood]] *[[soojenemistegur]] *[[soojusbilanss]] *[[soojuserikoormus]] *[[Sootsium]] *[[spasm]] ehk [[kramp]] *[[SpellForce]] - arvutimäng *[[spiruliina]] *[[Spordihall]] *[[Spordiklubi]] *[[Spordikool]] *[[Spordiselts]] *[[Louis St. Laurent]] (12. Kanada peaminister) ([[:en:Louis St. Laurent|en]]) *[[Stebby]] *[[Stiilipidu]] (stiilipidudest) *[[Carl Heinrich Stratz]] *[[Studebaker Dictator]] *[[Sugu (bioloogia)]] *[[sulbaktaam]] *[[Sultamitsilliin]] *[[Superbad]] ([[:en:Superbad (film)|en]]) *[[Supermoto]] *[[Surnuks peksmine]] *[[Svertpaadipurjetamine]] *[[Sõjaväeametnik]] (sõjaväeasutuses töötav tsiviilisik) *[[Sõjaväe viievõistlus]] *[[Sõltuvus (psühholoogia)]] *[[Sõnalühend]] *[[sõnar]] ([https://www.ut.ee/et/974879]) *[[Söerajasõit]] *[[Sümmeetria (matemaatika)]] === Š === *[[šahtahi]] *[[šahtkuivati]] *[[šeik]] *[[Šokolaadimäed]] (mäed USAs Californias, [[:en:Chocolate Mountains|:en]]) ===Ž=== === T === *[[tahkekütus]] *[[Tallinna Arvekoja maksutähed]] (1919; [[Tallinna Arvekoda]]) *[[Tantsusport]] *[[Tapa Põllumeeste Ühispank]] *[[Tartu garnison]] *[[tava]] *[[teadusnõukoda]] *[[tees]] *[[Telk]] *[[Teoloogia mõistete loend]] (pole vajadust, on [[religiooni mõisteid]]) *[[Anton Tepp]], "Kirna rabavürst", asutas Kirna vallas iseseisva vabariigi (Kirna "rabavürsti" jandid. Rahvaleht, 4. jaanuar 1935, nr. 2, lk. 4). *[[Simeon Teppich]] ("Päästja tuleb Jõgevalt". Vaba Maa, 11. veebruar 1934, nr. 35, lk. 4) *[[Terrafolk]] (Sloveenia ansambel, [[:en:Terrafolk|:en]]) *[[test]] * ''[[textus receptus]]'' *[[Theodor Beza]] *[[Theseuse laev]] ([[:en:Ship_of_Theseus|en]]) *[[John Sparrow David Thompson]] (4. Kanada peaminister) ([[:en:John Sparrow David Thompson|en]]) *[[Jean Thurel]] *[[tingkujutis]] *[[toitevesi]] *[[Tondiloss]] *[[Topless]] ([[:en:Toplessness|en]]) *[[toruliitmik]] *[[transiitkaubandus]] *[[Tribüün]] *[[Trident]], [[Tridenti kirikukogu]] *[[Triumf]] *[[Pierre Trudeau]] (15. Kanada peaminister) ([[:en:Pierre Trudeau|en]]) *[[Tšernobõlski valem]] *[[Tuletõrjesport]] *[[Charles Tupper]] (6. Kanada peaminister) ([[:en:Charles Tupper|en]]) *[[John Turner]] (17. Kanada peaminister) ([[:en:John Turner|en]]) *[[Turvapuur]] (näiteks ralliautodel) *[[Tuulisuilased]] *[[tõukerattasõit]] *[[tütarisotoop]] === U === *[[ujuk]] *[[Salme Ulg]], öömisjonär<ref>Öömisjonär päästab hingi. Rahvaleht, 11. veebruar 1932, nr. 18,<small>Väike tekst</small> lk. 4.</ref>. * Pole aimugi kuidas eesti keeles oleks [[:en:Uniform distribution (continuous)|Uniform distribution (continuous)]] ja [[:en:Probability density function|Probability density function]] kontekstis [[:en:Random number generation|Random number generation]] === V === *[[Vabadussõja Invaliidide Koonduste Liit]] (ka [[Vabadussõja Invaliidide Koondiste Liit]]) *[[Valents]] *[[Valge raamat (Euroopa Komisjon)]] *[[Valged sukkpüksid]] ([[:en:White_Tights|en]]) *[[Valitseja]] *[[vallasvõte]] (tantsus) *[[Vanadus]] *[[Vandenbergi õhujõudude baas]] *[[vastastikuse abistamise pakt]] *[[Vaudeville]] *[[veelauasport]] *[[veesuusasport]] *[[veinikork]] *[[Vene Akadeemilise Grupi Polütehniline Erainstituut]] *[[Vene Õigeusu Pagulaskirik]] ([[:ru:Русская православная церковь заграницей|ru]], [[:en:Russian Orthodox Church Outside Russia|en]], [[:fi:Karlovcin synodi|fi]], [[:de:Russische Orthodoxe Kirche im Ausland|de]]) *[[Venturi düüs]] *[[Vetus Latina]] *[[George Sylvester Viereck]], saksa-ameerika kirjanik ([[:en:George Sylvester Viereck|en]]) *[[Vietnami hiirhirv]] ([[:en:Vietnam_mouse-deer|en]]) *[[vihmavarjurevolutsioon Lätis]] *[[Vondračeki valem]] *[[Vulgata tekst]] === W === *[[Albert Woolson]] *[[World Wrestling Entertainment]] (WWE) ([[:en:World Wrestling Entertainment|en]]) *[[WTA finaalid]] ([[:en:WTA Finals|en]]) === Z === *[[Zemfira]], Eestis esinenud tatarlasest Venemaa rokkstaar ([[:ru:Земфира]]) *[[Dolph Ziggler]] ([[:en:Dolph Ziggler|en]]) *[[Hilja Zoege von Manteuffel]]<ref>http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/roim-minevikust-aadlipreili-hirmus-surm-aegviidu-metsas?id=78890568</ref><ref>http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&no=&seite=650</ref> === Õ === *[[õlg]] *[[õng]] === Ä === === Ü === *[[Üdruma lahing]] (1918, enne Vabadussõda?, 0 linki?!) *[[Ühing]] *[[Ühisjõud (Kohtla-Järve rajooni kolhoos)]] (kolhoos Lüganuse kandis) *[[Ühiskondlik kokkulepe]] *[[Üleloomulik olend]] *[[Üleriiklik Traktoriomanikkude ja -jaamapidajate Ühing]] ([[ÜTRÜ]]) === X === === Y === *[[Thomas Youngson]] ==Valdkonniti== Eraldi loendid valdkondade ja [[Vikipeedia:Portaalid|portaalide]] kaupa. <div style="-moz-column-width:25em;-webkit-column-width:25em;column-width:25em;-moz-column-gap:1em;-webkit-column-gap:1em;column-gap:1em;text-align:left;"> *[[Portaal:Ajalugu/Soovitud|Ajalugu]] *[[Portaal:Arhitektuur/Puuduvad|Arhitektuur]] *[[Portaal:Astronoomia/Oodatud|Astronoomia]] *[[Portaal:Bioloogia/Soovitud|Bioloogia]] *[[Vikipeedia:Vikiprojekt Eesti/Kirjutamata|Eesti]] *[[Portaal:Film/Kirjutamata|Film]] *[[Portaal:Filosoofia/Oodatud|Filosoofia]] *[[Portaal:Füüsika/Oodatud|Füüsika]] *[[Portaal:Geograafia/Soovitud|Geograafia]] *[[Portaal:Informaatika ja infotehnoloogia/Oodatud|Informaatika ja infotehnoloogia]] *[[Portaal:Kaunid kunstid/Kirjutamata|Kaunid kunstid]] *[[Portaal:Keel/Oodatud|Keel]] *[[Portaal:Keemia/Oodatud|Keemia]] *[[Vikipeedia:Soovitud artiklid/Keskkond|Keskkond]] *[[Vikipeedia:Keskkonnateadlikkus/Puuduvad mõisted|Keskkonnateadlikkus]] (Maateadus, Metsandus, Mullateadus, Meteoroloogia, Keskkond jm) *[[Portaal:Kirjandus/Soovitud|Kirjandus]] *[[Portaal:Lennundus/Oodatud|Lennundus]] *[[Vikipeedia:Vikiprojekt Maateadus/MAPL|Maateadus]] ([[Vikipeedia:Maateaduste-teemaliste artiklite talgud/Soovitud artiklid|lisanimekiri]] ja [[Vikipeedia:Vikiprojekt Maateadus/Soovitud artiklid|lisanimekiri2]]) *[[Portaal:Majandus/Soovitud|Majandus]] *[[Portaal:Matemaatika/Soovitud|Matemaatika]] *[[Portaal:Meditsiin/Soovitud|Meditsiin]] *[[Vikipeedia:Soovitud artiklid/Muusika|Muusika]] *[[Portaal:Poliitika/Oodatud|Poliitika]] *[[Portaal:Psühholoogia/Soovitud|Psühholoogia]] *[[Portaal:Religioon/Puuduvad|Religioon]] *[[Portaal:Sport/Kirjutamata|Sport]] **[[Portaal:Jalgpall/Kirjutamata|Jalgpall]] *[[Portaal:Tallinn/Soovitud|Tallinn]] *[[Portaal:Tartupeedia/Puuduvad artiklid|Tartu]] *[[Portaal:Teater/Soovitud|Teater]] *[[Portaal:Tehnika/Oodatud|Tehnika]] *[[Portaal:Toit/Soovitud|Toit]] *[[Portaal:Õigusteadus/Soovitud|Õigusteadus]] </div> {{vaata ka|Kategooria:Puuduvate artiklite loendid}} ==Vaata ka== *[[Eri:Oodatud leheküljed]] *[[:Kategooria:Mõistete loendid]] *[[Vikipeedia:Andmepäringud/Eesti kodakondsed, kellest pole artiklit]] == Viited == <references/> [[Kategooria:Tähelepanu ootavad leheküljed|{{PAGENAME}}]] akkm721axhgyaoaz4xz6nfq4mgzoaqu Sportlaste loend 0 7827 6184554 6184109 2022-08-28T06:04:47Z Velirand 67997 /* C */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== * [[A Lamusi]], mongoli päritolu Hiina judoka, Hiina koondislane * [[Terje Aa]], norra bridžimängija, Euroopa meister * [[Kristo Aab]], eesti korvpallur, Eesti meister, Eesti karika võitja * [[Meelis Aab]], eesti saalihokimängija, Eesti meister * [[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija * [[Hans Aabech]], taani jalgpallur, Taani koondislane * [[Kim Aabech]], taani jalgpallur * [[Villu Aabne]], eesti korvpallur * [[Erko Aabrams]], eesti veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister * [[Harald Aabrekk]], norra jalgpallur * [[Edgar Aabye]], taani köievedaja, olümpiavõitja * [[Mare Aade]], eesti motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Gitte Aaen]], taani käsipallur, Euroopa klubide karika võitja, Taani koondislane, mitmekordne Taani meister, mitmekordne Taani karika võitja * [[Gerard Aafjes]], hollandi jalgpallur, Hollandi meister * [[Christine Aaftink]], hollandi kiiruisutaja, mitmekordne Hollandi meister * [[Jacob Aagaard]], taani päritolu Šotimaa maletaja, suurmeister, Suurbritannia meister, Šotimaa meister * [[Mikkel Aagaard]], taani käsipallur, Taani koondislane, Euroopa meister * [[Kjetil André Aamodt]], norra mäesuusataja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne maailma karika võitja * [[Patrick van Aanholt]], hollandi jalgpallur * [[Signy Aarna]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane * [[Lembit Aaslav-Kaasik]], eesti veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja * [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]], eesti veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Euroopa meister, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordipüstitaja * [[Moonika Aava]], eesti odaviskaja, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Uno Aava]], eesti autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Urmo Aava]], eesti autorallisõitja * [[Arvi Aavik]], eesti maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Peep Aaviksoo]], eesti korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister * [[Uno Aavola]] * [[Igor Abakoumov]], Ukraina päritolu Belgia jalgrattur * [[Marija Abakumova]], vene odaviskaja, maailmameister, Venemaa meister, Venemaa rekordi püstitaja * [[Jevgeni Abalakov]], vene alpinist * [[Vitali Abalakov]], vene alpinist * [[Luc Abalo]], Prantsusmaa käsipallur * [[Emanuele Abate]], itaalia tõkkejooksja, mitmekordne Itaalia meister, Itaalia rekordi püstitaja * [[Ignazio Abate]], itaalia jalgpallur, Itaalia koondislane * [[Kareem Abdul-Jabbar]], USA korvpallur, mitmekordne NBA meister * [[Olesya Abdullina]], baškiiri kabetaja * [[Nodirbek Abdusattorov]], usbeki maletaja * [[Andrei Abduvalijev]], Tadžikistani päritolu vasaraheitja, olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, Aasia meister, maailmarekordi püstitaja * [[Erna Abel]], eesti suusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Herbert Abel]], eesti suusataja ning vettehüppaja, Eesti meister * [[Arthur Abele]], saksa kümnevõistleja * [[Rašid Abeljanov]], krimmitatari päritolu korvpallur * [[Aleksander Aberg]], eesti maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister * [[Todd Abernethy]], USA päritolu korvpallur * [[Éric Abidal]], Prantsusmaa jalgpallur, mitmekordne Prantsusmaa meister, mitmekordne Hispaania meister, Prantsusmaa koondislane * [[Vincent Aboubakar]] * [[Ara Abrahamian]], Armeenia ja Rootsi Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne maailmameister * [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]], Nõukogude Liidu jalgpallur, Nõukogude Liidu meister, Nõukogude Liidu koondislane * [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]], Venemaa jalgpallur * [[Ivana Abramović]], Horvaatia tennisist * [[Ivar Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Siim Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister * [[Tammy Abraham]] * [[Luis Abram]], Peruu jalgpallur * [[Svetlana Abrossimova]], Venemaa korvpallur, Tšehhi meister, Venemaa meister, Venemaa koondislane * [[Francesco Acerbi]] * [[Abdel Hak Achik]], Maroko poksija, olümpiavõitja * [[Mohamed Achik]], Maroko poksija * [[Ronny Ackermann]], Saksamaa kahevõistleja, mitmekordne maailmameister, maailma karika võitja * [[Rosemarie Ackermann]], Saksa DV kaugushüppaja, olümpiavõitja, Euroopa meister, mitmekordne maailmarekordiomanik * [[Marcos Acuña]] * [[Monique Adamczak]], Austraalia tennisist * [[Viktors Adamovičs]], Läti kabetaja * [[Ché Adams]], inglise jalgpallur * [[Ljukman Adams]], Venemaa kolmikhüppaja * [[Tyler Adams]] * [[Valerie Adams]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister * [[Jerzy Adamski]], Poola poksija, mitmekordne Poola meister * [[David Addy]] * [[Emmanuel Adebayor]], Togo koondislane, Aafrika aasta jalgpallur, Hispaania karika võitja * [[Elmar Adelmann]], eesti poksija, Eesti meister * [[Margus Ader]], eesti laskesuusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Bismark Adjei-Boateng]], Ghana jalgpallur * [[Charles Adkins]], USA poksija, olümpiavõitja * [[Rebecca Adlington]] * [[Nathan Adrian]], USA ujuja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister * [[Luis Advíncula]] * [[Dick Advocaat]], hollandi jalgpallur * [[Andri Aedma]], eesti ujuja * [[Ibrahim Afellay]], Maroko päritolu jalgpallur, Hollandi koondislane * [[Benik Afobe]] * [[Ali Afshar]], USA elukutseline võidusõitja * [[Vladimir Agafonov]], Venemaa kabetaja, viiekordne maailmameister kirikabes, rahvusvaheline suurmeister * [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur, Eesti koondislane * [[Andre Agassi]], USA tennisist, Wimbledoni võitja, mitmekordne USA lahtiste tennisemeistrivõistluste võitja, mitmekordne Australian Openi võitja, olümpiavõitja * [[Gabriel Agbonlahor]], Inglismaa jalgpallur, Inglismaa koondislane * [[Daniel Agger]], taani jalgpallur, Taani koondislane * [[Kenny Agostino]] * [[Erik Ågren]], rootsi poksija, mitmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Natasha Aguilar]], Costa Rica ujuja, Costa Rica koondislane * [[Érick Aguirre]] * [[Ramón Aguirre Suárez]], Argentina jalgpallur, kahekordne Kontinentidevahelise karika võitja * [[Matthias Agur]], eesti veemootorisportlane, Euroopa juunioride meister * [[Sergio Agüero]], Argentina jalgpallur, Euroopa superkarika võitja, mitmekordne Inglismaa meister, olümpiavõitja, kahekordne U20 maailmameister * [[Jarmo Ahjupera]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane * [[Bruno Ahlberg]], Soome poksija, kahekordne Soome meister, Soome koondislane * [[Thure Ahlqvist]], rootsi poksija, Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Matti Aho]], soome poksija, viiekordne Soome meister, Soome koondislane * [[Sebastian Aho]] * [[Viljo Aho]], soome poksija, Soome meister, Soome koondislane * [[Janne Ahonen]], soome suusahüppaja, kahekordne maailmameister, kahekordne meeskondlik olümpiavõitja, kolmekordne meeskondlik maailmameister, Soome aasta sportlane * [[Murielle Ahouré]], Elevandiluuranniku sprinter, sisemaailmameister, kahekordne Aafrika meister * [[Jerry Ahrlin]], rootsi murdmaasuusataja * [[Thörner Åhsman]], rootsi poksija, kolmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Johannes Ahun]], eesti purjetaja, Eesti koondislane * [[Kassim Aidara]], Prantsusmaa jalgpallur * [[Artti Aigro]] * [[Ola Aina]] * [[Mihkel Ainsalu]] * [[Madis Ainso]], eesti vasaraheitja, 7-kordne Eesti NSV rekordi püstitaja, 11-kordne Eesti NSV meister * [[Ants Ainsoo]], eesti poksija, kahekordne Eesti NSV meister, Eesti NSV koondislane * [[Kristoffer Ajer]] * [[Manuel Akanji]] * [[Nathan Aké]] * [[Igor Akinfejev]] * [[Jeroen van den Akker]] * [[Mihkel Aksalu]] * [[Siim Ala]] * [[David Alaba]] * [[Erkki Alak]] * [[Olavi Alakulppi]] * [[Andreas Alamommo]] * [[Richard Aland]] * [[Kalervo Alanenpää]] * [[Santeri Alatalo]] * [[Toimi Alatalo]] * [[Vladimir Alatortsev]] * [[Jordi Alba]] * [[Marco Albarello]] * [[Maria Albert]] * [[Marko Albert]] * [[Christijan Albers]] * [[Flórián Albert]] * [[Islam-Beka Albijev]] * [[Eik Albri]] * [[Marc Albrighton]] * [[Omar Alderete]] * [[Joey Alders]] * [[Aleksandr Alehhin]] * [[Sergei Aleinikov]] * [[Mykolas Alekna]] * [[Virgilijus Alekna]] * [[Kirill Aleksejenko]] * [[Marko Aleksejev]] * [[Marius Aleksejev]] * [[Markku Alén]] * [[Jean Alesi]] * [[Mall Alev]] * [[Jaime Alguersuari]] * [[Nia Ali]] * [[Berit Aljand]] * [[Martti Aljand]] * [[Triin Aljand]] * [[Émile Allais]] * [[Teet Allas]] * [[Olavi Allase]] * [[Marcus Allbäck]] * [[Ray Allen]] * [[Rasmus Alles]] * [[Karli Allik]], eesti võrkpallur * [[Martin Allik]] * [[Karmo Allikas]] * [[Mihkel Allikmäe]] * [[Rauno Alliku]] * [[Martin Allikvee]] * [[Vallo Allingu]] * [[Andres Allsalu]] * [[André Almeida]] * [[Miguel Almirón]] * [[Adam Almqvist]] * [[Franziska van Almsick]] * [[Manuel Almunia]] * [[Airi Alnek]] * [[Folke Alnevik]] - [[Viktor Alonen]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Tobias Angerer]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]] - [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Ants Antson]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Anton Aristov]] - [[Emili Arm]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Aksel Artus]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Asashōryū]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Berit Aunli]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Charlie Austin]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Inga Babakova]] - [[Alonzo Babers]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Javier Báez]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Bruno Banani]] - [[Éver Banega]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Marta Bassino]] - [[Marco van Basten]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Jean Beausejour]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Jan Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Wade Belak]] - [[Younès Belhanda]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Besart Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Nicholas Bett]] - [[Paolo Bettini]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[George Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Yohan Blake]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Frank de Boer]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Alberto Botía]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Michael Bradley]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[T. J. Brodie]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Jack Broughton]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Sergio Busquets]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Carlos Calado]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Christopher Chataway]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Alex Chiasson]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Aryan Chopra]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Kim Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Alberto Contador]] - [[Samuel Contesti]] - [[Myrtle Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Patson Daka]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Diogo Dalot]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Sergi Darder]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Jean Delarge]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Merih Demiral]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Jean Despeaux]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Eva Dimas]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Novak Đoković]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Ion Dosca]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Goran Dragić]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Henri Drell]] - [[Chris Driedger]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Muktar Edris]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Eugen Einman]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Stefan Elliott]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Mahir Emreli]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Arianna Errigo]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Kiko Femenía]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Landon Ferraro]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Darren Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Diego Forlán]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Gustav Forsling]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Roman Fosti]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Alleyne Francique]] - [[Borka Frančišković]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Andre Frolov]] - [[Christopher Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Mircea Fulger]] - [[Dominik Furch]] - [[Darnell Furlong]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Tyson Fury]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Raúl García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Pau Gasol]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Lisa Gelius]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Konstantin Gern]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Alberto Gilardino]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Heurelho Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Mario Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Mikael Granlund]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Boris Griidin]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Vicente Guaita]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Saida Gunba]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Peet Gustel]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Juha Hakola]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Marek Hamšík]] - [[Samir Handanović]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Otis Harris]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Thorleif Haug]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Sara Hector]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jordan Henderson]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Mario Hermoso]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Denise Herrmann]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[John Higgins]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Marcel Hirscher]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Nina Hoekman]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Peter Holland]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Evander Holyfield]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Julius Honka]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Werner Hug]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Mauro Icardi]] - [[Yūji Ide]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Andre Iguodala]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Joel Indermitte]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Hugh Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Jakub Janda]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Raymond Joval]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Gojko Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Syed Kadir]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Kaká]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Janek Kalda]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Arno Kamminga]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Albert Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Michális Kapsís]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Nouman Karim]] - [[Roman Kariste]] - [[Nigul Karits]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Börje Karvonen]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Leonhard Kass]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Devon Kershaw]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Phil Kessel]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Billie Jean King]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Tevfik Kış]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[László Kleinheisler]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Christian Klien]] - [[Romuald Klim]] - [[Sebastian Klinga]] - [[John Klingberg]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Vincent Kompany]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Rene Krhin]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Robbie Kruse]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Igor Kurve]] - [[Rudolf Kus]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Enn Käiss]] - [[Uno Källe]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Katrin Käärt]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Sam Lafferty]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Ernst Larsen]] - [[Adam Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Indrek Lauri]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Vallo Leet]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Thomas Lemar]] - [[Mati Lember]] - [[Eric Lemming]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Ervin Liebert]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Andres Liinat]] - [[Marten Liiv]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Risto Lillemets]] - [[Marcel Limage]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Joel Lindpere]] - [[Joakim Lindström]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Jaak Lipso]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Ryan Lochte]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Valeri Loginov]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Éverton Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Richard Mabuza]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Jaak Mae]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Marek Marksoo]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Henry Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Tina Maze]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Terje Matsik]] - [[Mario Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Kévin Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Brayden McNabb]] - [[John McNally]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Mirjana Medić]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Andy Miele]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Kieffer Moore]] - [[Emre Mor]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Ayumi Morita]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Eva Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Steve Mounié]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Selma Multer]] - [[Iker Muniain]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Josh Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Adrian Mutu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Ants Mängel]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Rafael Nadal]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Katie Nageotte]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Artur Nevinski]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Brian Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Piret Niglas]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Tapani Niku]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Eric Nkansah]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Artur Noga]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Mati Nuude]] - [[Maie Nuust]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Norbert Növényi]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Christina Obergföll]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jake Oettinger]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Regina Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Annely Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Arved Oksaar]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Hendrik Olde]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Linus Omark]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Aiko Orgla]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Erik Paartalu]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Bob Paisley]] - [[Ave Pajo]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Uno Palu]] - [[Goran Pandev]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Christian Panucci]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Egon Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Taavi Peetre]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Jukka Peltola]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Jeff Petry]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Martin Plaser]] - [[Michel Platini]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Paul Pogba]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Anna Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Mart Poom]] - [[Raimo Poomann]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[David Popovici]] - [[Denis Popović]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[William Pottker]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Carey Price]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alena Procházková]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Helmut Puur]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Liina Põldots]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == *[[Rustam Qosimjonov]], usbeki maletaja, FIDE maailmameister, rahvusvaheline suurmeister *[[Simona Quadarella]] *[[Robin Quaison]] *[[Ricardo Quaresma]], Portugali jalgpallur *[[Don Quarrie]], Jamaica kergejõustiklane *[[Henk Quentemeijer]], Hollandi poksija *[[Jason Quigley]], Iirimaa poksija *[[Jonathan Quick]] *[[Pierre Quinon]], Prantsusmaa kergejõustiklane (teivashüpe), olümpiavõitja *[[Damiano Quintieri]], Itaalia jalgpallur == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Indrek Rannama]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Ryan Reaves]] - [[Kirti Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Peter Regin]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Riido Reiman]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Loïc Rémy]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Micah Richards]] - [[Brad Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Boris Riisik]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Kristo Ringas]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Liisi Rist]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Erika Roger]] - [[Jacques Rogge]] - [[Laura Rogule]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Esteban Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Riivo Roose]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[Nicolas Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Arvo Saal]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Salem Saleh]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Jere Sallinen]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Emma Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Igor Savvov]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Mario Seidl]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Thulani Serero]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Salva Sevilla]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ats Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[René Simões]] - [[Vijender Singh]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Henning Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Henri Sool]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Melanie South]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Eric Staal]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Steven Stamkos]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Mark Stone]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Marek Suchý]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Gustav Sule]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Sun Yang]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Elina Zvierava]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == *[[Leonid Žabotõnskõi]], ukraina tõstja *[[Margarita Žernosekova]], Eesti jalgpallur *[[Nikola Žigić]], Serbia jalgpallur *[[Juri Žirkov]], Venemaa jalgpallur *[[Vassili Žirov]], NSV Liidu ja Kasahstani poksija *[[Boris Živković]], Horvaatia jalgpallur *[[Slobodan Živojinović]], serbia tennisist *[[Jan Železný]], Tšehhi kergejõustiklane (odaviskaja), kolmekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister *[[Vitali Žuk]], Valgevene maadleja *[[Igor Žurakovski]], Ukraina jalgpallur == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Valdo Tali]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Kalver Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Ramón Tapia]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Júlio Tavares]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Liis Teemusk]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Kees Thijssen]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Guus Til]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Evald Tipner]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[James Troisi]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Jarno Trulli]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Luule Tull]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Indrek Turi]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Egle Uljas]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Marco Ureña]] - [[Jere Uronen]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Urmet Uusorg]] == V == [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Vágner Love]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Raphaël Varane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Miloš Veljković]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Rivo Vesik]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Arnold Viiding]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Marje Viirmann]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Ain Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heldur Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Lembit Virkus]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Eevi Virula]] - [[Bruno Visintin]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Eduard Voitra]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Michel Vorm]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Voldemar Väli]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Chris Webber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Yannick Weber]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Allan Wells]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Jack Wilshere]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Alexander Wurz]] - [[Åke Wärnström]] - [[Barbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] == Õ == * [[Janek Õiglane]] * [[Tõnu Õim]] * [[Pille Õnnepalu]] * [[Janar Õunap]] * [[Toivo Õunap]] * [[Madis Õunapuu]] * [[Kethy Õunpuu]] == Ä == * [[Ardo Ärmpalu]] * [[Eevald Äärma]] == Ö == * [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja * [[Emelie Öhrstig]], rootsi murdmaasuusataja * [[Alpay Özalan]] * [[Mesut Özil]], türgi päritolu Saksamaa jalgpallikoondise keskmängija * [[Kübra Öztürk]], türgi maletaja, naiste suurmeister == Ü == * [[Enes Ünal]] * [[Gökhan Ünal]] * [[Cengiz Ünder]] * [[Jasmiin Üpraus]] * [[Oskar Üpraus]] * [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == *[[Níki Xánthou]], kreeka kaugushüppaja, Euroopa sisemeister *[[Granit Xhaka]], Šveitsi jalgpallur, Šveitsi meister, Šveitsi koondislane *[[Jeffery Xiong]], USA maletaja, rahvusvaheline suurmeister == Y == * [[Vikas Yadav]], India poksija * [[Steeve Yago]] * [[Atagün Yalçınkaya]], türgi poksija * [[Satoru Yamagishi]] * [[Sakon Yamamoto]], jaapani Vormel 1 sõitja * [[Yang Xu]], hiina jalgpallur, Hiina koondislane * [[Yao Ming]], hiina korvpallur * [[Yann Michael Yao]], Elevandiluuranniku jalgpallur * [[Yusuf Yazıcı]] * [[Ye Jiangchuan]], hiina maletaja * [[Alfred Kirwa Yego]], Keenia keskmaajooksja, maailmameister * [[Julius Yego]], Keenia odaviskaja * [[Hamza Yerlikaya]], türgi maadleja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne Euroopa meister * [[Alex Yermolinsky]], vene päritolu Ameerika Ühendriikide maletaja * [[Yi Siling]], hiina laskesportlane, olümpiavõitja * [[Miruts Yifter]], Etioopia pikamaajooksja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailma karika võitja * [[Burak Yılmaz]] * [[Brandon Yip]], Kanada jäähokimängija * [[Marko Yli-Hannuksela]], soome maadleja, maailmameister * [[Okay Yokuşlu]] * [[Alex Yoong]], Malaisia Vormel 1 sõitja * [[Svetla Yordanova]], bulgaaria maletaja * [[Dwight Yorke]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur, Trinidadi ja Tobago koondislane * [[Yoshimar Yotún]], Peruu jalgpallur * [[Amos Youga]] * [[Kevin Young]], USA tõkkejooksja, olümpiavõitja, maailmameister, maailmarekordi püstitaja * [[Yu Yangyi]], hiina maletaja * [[Jouni Yrjölä]], soome maletaja == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] e9gor51vyc2yz2c0quoomui4r9u5cbk Bütsantsi keisrite loend 0 7913 6184362 6152085 2022-08-27T17:58:35Z TTimmi 148145 wikitext text/x-wiki '''Bütsantsi keisrite loend''' esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks [[Bütsants]]i nime all, valitsejate nimestiku alates [[Rooma riik|Rooma riigi]] pealinna viimisest [[Konstantinoopol]]isse [[330]]. aastal. Seetõttu ei olnud olemas ka Bütsantsi keisreid, vaid [[Bütsantsi ajalugu|läbi selle riigi ajaloo]], riigi valitsejad käsitlesid ennast [[Vana-Rooma keiser|Rooma keisritena]]. Riiginimed Bütsants ja Ida-Rooma keisririik võeti kasutusele alles pärast riigi eksisteerimise lõppu. Bütsantsi enda ja tema naabermaade elanike jaoks oli riigi nimi Rooma keisririik või Romania, mis kasvas otseselt välja [[Rooma riik|Rooma riigist]] ja kus säilisid selle traditsioonid. Bütsantsi eristatakse tänapäeval Rooma riigist eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks [[usund]]iks oli [[ristiusk]] erinevalt Rooma [[polüteism]]ist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel. Lõplikult jagunes Rooma riik kaheks [[395]]. aastal, pärast imperaator [[Theodosius I]] (valitses [[379]]–[[395]]) surma. Lääne-Rooma riik pealinnaga [[Rooma]]s hävitati [[476]]. aastal. Ida-Rooma riik ehk Bütsants püsis kuni Konstantinoopoli vallutamiseni [[Osmanite riik|Osmanite]] poolt [[29. mai]]l [[1453]]. Seadusliku keisriga samal ajal võimule pürginud vastukeisrid on tabelis tähistatud roosa taustavärviga. Kõiki [[usurpaator]]eid ei ole tabelis ära toodud, vaid siin on esitatud ainult need, kes hoidsid reaalselt mingit osa impeeriumist enda kontrolli all ja lasid ennast keisriks kroonida. Keisrite nimed on antud kuni Justinianuste dünastia lõpuni ladinapäraselt, võttes arvesse, et riigikeelena oli umbes selle ajani kasutusel veel [[ladina keel]]. Alates keiser [[Herakleios I]] on valitsejate nimed esitatud kreekapäraselt, kasutades nimede esitamisel vanakreeka transkriptsiooni. {|class="wikitable" bgcolor=#E6E6AA ! scope="col" width="175" | Nimi ! scope="col" width="150" | Dünastia ! scope="col" width="125" | Eluaastad ! scope="col" width="150" | Valitsusaja algus ! scope="col" width="150" | Valitsusaja lõpp |- | [[Constantinus Suur|Constantinus I Suur]] || [[Constantinused]] || ([[272]]–[[337]]) || [[330]] || [[337]], [[22. mai]] |- | [[Constantius II]] || Constantinused || ([[317]]–[[361]]) || [[337]], [[22. mai]] || [[361]], [[3. november]] |- | [[Julianus Apostata]] || Constantinused || ([[332]]–[[363]]) || [[361]], [[3. november]] || [[363]], [[26. juuni]] |- | [[Jovianus]] || || ([[331]]–[[364]]) || [[363]], [[27. juuni]] || [[364]], [[17. veebruar]] |- | [[Valens]] || [[Valentinianused]] || ([[328]]–[[378]]) || [[364]], [[28. märts]] || [[378]], [[9. august]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Procopius]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|(u [[326]] – [[366]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[365]], [[28. september]] || bgcolor="#FFDDDD"| [[366]], [[27. mai]] |- | [[Gratianus]] || Valentinianused || ([[359]]–[[383]]) || [[378]], [[9. august]] || [[379]], [[19. jaanuar]] |- | [[Theodosius I]] || [[Theodosiused]] || ([[347]]–[[395]]) || [[379]], [[19. jaanuar]] || [[395]], [[17. jaanuar]] |- | [[Arcadius]] || Theodosiused || ([[377]]–[[408]]) || [[395]], [[17. jaanuar]] || [[408]], [[1. mai]] |- | [[Theodosius II]] || Theodosiused || ([[401]]–[[450]]) || [[408]], [[1. mai]] || [[450]], [[28. juuli]] |- | [[Marcianus]] || Theodosiused || ([[392]]–[[457]]) || [[450]], [[25. august]] || [[457]], [[27. jaanuar]] |- | [[Leo I (keiser)|Leo I]] || [[Traakia dünastia]] || ([[401]]–[[474]]) || [[457]], [[7. veebruar]] || [[474]], [[18. jaanuar]] |- | [[Leo II (keiser)|Leo II]] || Traakia dünastia || ([[467]]–[[474]]) || [[474]], [[18. jaanuar]] || [[474]], [[17. november]] |- | [[Zeno]] || Traakia dünastia || (u [[425]] – [[491]]) || [[474]], [[9. veebruar]] || [[475]], [[9. jaanuar]] |- | [[Basiliscus]] || || (surnud [[476]]) || [[475]], [[9. jaanuar]] || [[476]], [[august]] |- | [[Zeno]] || Traakia dünastia || (u [[425]] – [[491]]) || [[476]], [[august]] || [[491]], [[9. aprill]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Marcianus (vastukeiser)|Marcianus]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|(surnud > [[484]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[479]] || bgcolor="#FFDDDD"| [[480]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Marcianus (vastukeiser)|Marcianus]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|(surnud > [[484]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[484]] || bgcolor="#FFDDDD"| [[484]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Leontius (vastukeiser)|Leontius]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|(surnud [[488]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[484]] || bgcolor="#FFDDDD"| [[488]] |- | [[Anastasius I (keiser)|Anastasius I]] || Traakia dünastia || (u [[430]] – [[518]]) || [[491]], [[11. aprill]] || [[518]], [[9. juuli]] |- | [[Justinus I]] || [[Justinianused]] || (u [[450]] – [[527]]) || [[518]] || [[527]], [[1. august]] |- | [[Justinianus I]] || Justinianused || (u [[482]] – [[565]]) || [[527]], [[1. august]] || [[565]], [[14. november]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Hypatius]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|(surnud [[532]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[532]], [[jaanuar]] || bgcolor="#FFDDDD"| [[532]], [[19. jaanuar]] |- | [[Justinus II]] || Justinianused || ([[520]]–[[578]]) || [[565]], [[15. november]] || [[578]], [[5. oktoober]] |- | [[Tiberius II]] || Justinianused || (surnud [[582]]) || [[578]], [[26. september]] || [[582]], [[14. august]] |- | [[Mauricius (keiser)|Mauricius]] || Justinianused || ([[539]]–[[602]]) || [[582]], [[14. august]] || [[602]], [[27. november]] |- | [[Phokas]]|| || (u [[547]] – [[610]]) || [[602]] || [[610]], [[5. oktoober]] |- | [[Herakleios I]] || [[Herakleiose dünastia]] || (u [[575]] – [[641]]) || [[610]], [[5. oktoober]] || [[641]], [[11. veebruar]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Eleutherios]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|(surnud [[620]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[619]] || bgcolor="#FFDDDD"| [[620]] |- | [[Konstantinos III]] || Herakleiose dünastia || ([[612]]–[[641]]) || [[641]], [[11. veebruar]] || [[641]], [[24. mai]] |- | [[Herakleios II]]|| Herakleiose dünastia || ([[626]]–[[641]]) || [[641]], [[11. veebruar]] || [[641]], [[september]] |- | [[Constans II|Konstas II]]|| Herakleiose dünastia || ([[630]]–[[668]]) || [[641]], [[september]] || [[668]], [[15. september]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Gregorios Kartaagost|Gregorios]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|(surnud [[647]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[646]] || bgcolor="#FFDDDD"| [[647]] |- | [[Konstantinos IV]] || Herakleiose dünastia || (u [[650]] – [[685]]) || [[668]], [[september]] || [[685]], [[september]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Mizizios]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|(surnud [[669]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[668]] || bgcolor="#FFDDDD"| [[669]] |- | [[Justinianus II|Iustinianos II]] || Herakleiose dünastia || ([[668]]–[[711]]) || [[685]], [[september]] || [[695]] |- | [[Leontios]] || [[Kakskümmend Aastat Anarhiat]]|| (surnud [[706]]) || [[695]] || [[698]] |- | [[Tiberios III]] || Kakskümmend Aastat Anarhiat|| (surnud [[706]]) || [[698]] || [[705]], [[21. august]] |- | [[Justinianus II|Iustinianos II]] || Herakleiose dünastia || ([[668]]–[[711]]) || [[705]], [[21. august]] || [[711]], [[11. detsember]] |- | [[Philippikos]] ||Kakskümmend Aastat Anarhiat | (surnud [[713]]) || [[711]], [[11. detsember]] || [[713]], [[3. juuni]] |- | [[Anastasios II]] ||Kakskümmend Aastat Anarhiat | (surnud [[719]]) || [[713]], [[3. juuni]] || [[715]], [[november]] |- | [[Theodosios III]] ||Kakskümmend Aastat Anarhiat | || [[715]], [[mai]] || [[717]], [[25. märts]] |- | [[Leon III]] || [[Süüria dünastia]] || (u [[680]] – [[741]]) || [[717]], [[25. märts]] || [[741]], [[18. juuni]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Basileios Onomagoulos|Basileios]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|[[717]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[717]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Petasios]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|[[730]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[730]] |- | [[Konstantinos V]] || Süüria dünastia || ([[718]]–[[775]]) || [[741]], [[19. juuni]] || [[775]], [[14. september]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Artabasdos]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|(surnud [[743]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[741]], [[juuni]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[743]], [[november]] |- | [[Leo IV (keiser)|Leon IV]] || Süüria dünastia || ([[750]]–[[780]]) || [[775]], [[25. märts]] || [[780]], [[8. september]] |- | [[Konstantinos VI]] || Süüria dünastia || ([[771]]–[[797]]) || [[780]], [[9. september]] || [[797]], [[15. august]] |- | [[Irene (Bütsantsi keisrinna)|Irene]] || Süüria dünastia || (u [[752]] – [[803]]) || [[797]], [[15. august]] || [[802]], [[31. oktoober]] |- | [[Nikephoros I]] || [[Nikephorose dünastia]] || (u [[760]] – [[811]]) || [[802]], [[31. oktoober]] || [[811]], [[26. juuli]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Bardanes]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|[[803]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[803]] |- | [[Staurakios]] || Nikephorose dünastia || (surnud [[812]]) || [[811]], [[26. juuli]] || [[811]], [[2. oktoober]] |- | [[Michael I]] || Nikephorose dünastia || (u [[770]] – [[844]]) || [[811]], [[2. oktoober]] || [[813]] |- | [[Leo V (keiser)|Leon V]]|| || (u [[775]] – [[820]]) || [[813]] || [[820]], [[25. detsember]] |- | [[Michael II]] || [[Amori dünastia]] || ([[770]]–[[829]]) || [[820]], [[25. detsember]] || [[829]], [[2. oktoober]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Thomas Slaavlane|Thomas]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|(surnud [[823]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[821]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[823]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Euphemios]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|[[826]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[827]] |- | [[Theophilos]] || [[Amori dünastia]]|| (u [[813]] – [[842]]) || [[829]], [[2. oktoober]] || [[842]], [[20. jaanuar]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Theophobos]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|[[838]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[839]] |- |[[Theodora (Bütsantsi keisrinna)|Theodora]] |[[Amori dünastia]] |u 815 – u 867 |[[842]], [[20. jaanuar]] |[[856]], [[15. märts]] |- | [[Michael III]] || [[Amori dünastia]]|| ([[839]]–[[867]]) || [[842]], [[20. jaanuar]] || [[867]], [[23. september]] |- | [[Basileios I]] || [[Makedoonia dünastia]] || (u [[812]] – [[886]]) || [[867]], [[23. september]] || [[886]], [[29. august]] |- | [[Leo VI (keiser)|Leon VI]]|| [[Makedoonia dünastia]]|| ([[866]]–[[912]]) || [[886]], [[29. august]] || [[912]], [[11. mai]] |- | [[Alexandros (Bütsantsi keiser)|Alexandros]] || [[Makedoonia dünastia]]|| ([[870]]–[[913]]) || [[912]], [[mai]] || [[913]], [[6. juuni]] |- | [[Konstantinos VII]] || [[Makedoonia dünastia]]|| ([[905]]–[[959]]) || [[913]], [[7. juuni]] || [[959]], [[9. november]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Konstantinos Dukas|Konstantinos]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|[[913]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[913]] |- |[[Zoe Karbonopsina]] |[[Makedoonia dünastia]] |surnud peale [[919]] |[[914]] |[[919]] |- | [[Romanos I]] || [[Makedoonia dünastia]]|| (u [[870]] – [[948]]) || [[920]], [[17. detsember]] || [[944]], [[16. detsember]] |- | [[Romanos II]] || [[Makedoonia dünastia]]|| ([[938]]–[[963]]) || [[959]], [[november]] || [[963]], [[15. märts]] |- | [[Basileios II]] || [[Makedoonia dünastia]]|| ([[958]]–[[1025]]) || [[963]], [[15. märts]] || [[1025]], [[15. detsember]] |- | [[Nikephoros II Phokas|Nikephoros II]]|| [[Makedoonia dünastia]]|| ([[912]]–[[969]]) || [[963]], [[16. august]] || [[969]], [[11. detsember]] |- | [[Johannes I Tzimiskes|Ioannes I]]|| [[Makedoonia dünastia]]|| (u [[924]] – [[976]]) || [[969]], [[11. detsember]] || [[976]], [[10. jaanuar]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Bardas Phokas]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| (surnud [[989]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[970]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[971]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Bardas Skleros]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| (surnud [[991]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[976]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[979]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Bardas Phokas]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| (surnud [[989]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[987]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[989]], [[13. aprill]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Nikephoros Phokas]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|[[1022]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[1022]] |- | [[Konstantinos VIII]] || [[Makedoonia dünastia]]|| ([[960]]–[[1028]]) || [[1025]], [[15. detsember]] || [[1028]], [[15. november]] |- | [[Romanos III]] || [[Makedoonia dünastia]]|| ([[968]]–[[1034]]) || [[1028]], [[15. november]] || [[1034]], [[11. aprill]] |- | [[Michael IV]] || [[Makedoonia dünastia]]|| ([[1010]]–[[1041]]) || [[1034]], [[11. aprill]] || [[1041]], [[10. detsember]] |- | bgcolor="#FFDDDD"|[[Petr Deljan|Petros]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|(surnud [[1041]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[1040]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[1041]] |- | [[Michael V]] || [[Makedoonia dünastia]]|| ([[1015]]–[[1042]]) || [[1041]], [[10. detsember]] || [[1042]], [[20. aprill]] |- | [[Zoe Porphyrogennete|Zoe]]|| [[Makedoonia dünastia]]|| ([[978]]–[[1050]]) || [[1042]], [[21. aprill]]|| [[1050]], [[juuni]] |- | [[Theodora]] || [[Makedoonia dünastia]]|| ([[980]]–[[1056]]) || [[1042]], [[21. aprill]] || [[1056]], [[31. august]] |- | [[Konstantinos IX Monomachos]]|| [[Makedoonia dünastia]]|| (u [[1000]] – [[1055]]) || [[1042]], [[12. juuni]] || [[1055]], [[11. jaanuar]] |- |bgcolor="#FFDDDD"|[[Georgios Maniakes|Georgios]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|(surnud [[1043]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[1042]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[1043]] |- | [[Michael VI]] || || (surnud [[1059]]) || [[1056]], [[september]] || [[1057]], [[31. august]] |- | [[Isaak I Komnenos]]|| [[Komnenos|Komnenosed]]|| (u [[1007]] – [[1061]]) || [[1057]], [[5. juuni]] || [[1059]], [[22. november]] |- | [[Konstantinos X Dukas]]|| [[Doukased]] || ([[1006]]–[[1067]]) || [[1059]], [[22. november]] || [[1067]], [[22. mai]] |- |[[Eudokia Makrembolitissa]] |Dukased |(u [[1030]] - u [[1096]]) |[[1067]], [[23. mai]] |[[1071]], november |- | [[Michael VII Dukas]]|| Doukased || ([[1050]]–[[1090]]) || [[1067]], [[22. mai]] || [[1078]], [[24. märts]] |- | [[Romanos IV Diogenes]]|| Doukased || (u [[1030]] – [[1072]]) || [[1068]], [[1. jaanuar]] || [[1071]], [[24. oktoober]] |- |bgcolor="#FFDDDD"|[[Konstantin Bodin|Konstantinos]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|(surnud [[1106]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[1072]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[1072]] |- | [[Nikephoros III Botaneiates]]|| Doukased || (u [[1002]] – [[1081]]) || [[1078]], [[31. märts]] || [[1081]], [[4. aprill]] |- | [[Alexios I Komnenos]]|| [[Komnenos|Komnenosed]]|| ([[1048]]–[[1118]]) || [[1081]], [[4. aprill]] || [[1118]], [[15. august]] |- |bgcolor="#FFDDDD"|[[Leon Diogenes]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|[[1116]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[1116]] |- | [[Johannes II Komnenos]] || [[Komnenos|Komnenosed]]|| ([[1087]]–[[1143]]) || [[1118]], [[15. august]] || [[1143]], [[8. aprill]] |- |bgcolor="#FFDDDD"|[[Konstantinos Gavras (vastukeiser)|Konstantinos]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|[[1124]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[1140]] |- | [[Manuel I|Manuel I Komnenos]] || [[Komnenos|Komnenosed]]|| ([[1118]]–[[1180]]) || [[1143]], [[8. aprill]] || [[1180]], [[24. september]] |- | [[Alexios II|Alexios II Komnenos]] || [[Komnenos|Komnenosed]]|| ([[1169]]–[[1183]]) || [[1180]], [[24. september]] || [[1183]], [[oktoober]] |- | [[Andronikos I]] || [[Komnenos|Komnenosed]]|| (u [[1118]] – [[1185]]) || [[1183]], [[oktoober]] || [[1185]], [[12. september]] |- |bgcolor="#FFDDDD"|[[Ioannes Batatzes|Ioannes]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|[[1183]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[1184]] |- | [[Isaak II Angelos]]|| [[Angelosed]] || ([[1156]]–[[1204]]) || [[1185]], [[12. september]] || [[1195]] |- |bgcolor="#FFDDDD"|[[Theodoros Mankaphas|Theodoros]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|[[1188]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[1195]] |- | [[Alexios III Angelos]]|| Angelosed || ([[1153]]–[[1211]]) || [[1195]] || [[1203]], [[18. juuli]] |- |bgcolor="#FFDDDD"|[[Michael Kantakouzenos|Michael]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|[[1199]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[1199]] |- |bgcolor="#FFDDDD"|[[Ioannes Komnenos|Ioannes]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[Komnenos|Komnenosed]]|| bgcolor="#FFDDDD" | || bgcolor="#FFDDDD"|[[1200]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[1200]] |- | [[Isaak II Angelos|Isaakios II]] (teist korda) || Angelosed || ([[1156]]–[[1204]]) || [[1203]], [[18. juuli]] || [[1204]], [[28. jaanuar]] |- | [[Alexios IV|Alexios IV Angelos]] || Angelosed || ([[1182]]–[[1204]]) || [[1203]], [[1. august]] || [[1204]], [[28. jaanuar]] |- |bgcolor="#FFDDDD"|[[Nikolaos Kanabos|Nikolaos]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| (surnud [[1204]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[1204]], [[25. jaanuar]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[1204]], [[8. veebruar]] |- | [[Alexios V Dukas Murzuphlos]] || Doukased || ([[1140]]–[[1205]]) || [[1204]], [[28. jaanuar]] || [[1204]], [[13. aprill]] |- |bgcolor="#FFDDDD"|[[Theodoros Mankaphas|Theodoros]] (teist korda) || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|[[1204]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[1205]] |- |bgcolor="#FFDDDD"|[[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[Laskarised]] || bgcolor="#FFDDDD"|(u [[1170]] – [[1205]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[1204]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[1205]], [[19. märts]] |- |bgcolor="#FFDDDD"|[[Alexios I (Trebizond)|Alexios]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[Komnenos|Komnenosed]]|| bgcolor="#FFDDDD" |([[1182]] – [[1222]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[1204]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[1222]], [[1. veebruar]] |- | [[Theodoros I Laskaris]]|| Laskarised || (u [[1174]] – [[1222]]) || [[1205]] || [[1222]], [[detsember]] |- |bgcolor="#FFDDDD"|[[Alexios Aspietes|Alexios]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|[[1205]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[1205]] |- | [[Johannes III Dukas Vatatzes]]|| Laskarised || (u [[1192]] – [[1254]]) || [[1222]], [[detsember]] || [[1254]], [[3. november]] |- |bgcolor="#FFDDDD"|[[Theodoros Angelos|Theodoros]] || bgcolor="#FFDDDD"| Angelosed || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|[[1224]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[1230]] |- | [[Theodoros II Laskaris|Theodoros II Laskarius]] || Laskarised || (u [[1222]] – [[1258]]) || [[1254]], [[3. november]] || [[1258]], [[18. august]] |- | [[Johannes IV Laskarius]]|| Laskarised || ([[1250]]–[[1305]]) || [[1258]], [[18. august]] || [[1261]], [[25. detsember]] |- | [[Michael VIII Palaiologos]]|| [[Palaiologosed]] || ([[1223]]–[[1282]]) || [[1259]], [[1. jaanuar]] || [[1282]], [[11. detsember]] |- | [[Andronikos II Palaiologos]]|| [[Palaiologosed]]|| ([[1259]]–[[1332]]) || [[1282]], [[11. detsember]] || [[1328]], [[24. mai]] |- |bgcolor="#FFDDDD"|[[Alexios Philantrophenos|Alexios]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|[[1295]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[1296]] |- | [[Andronikos III Palaiologos]] || [[Palaiologosed]]|| ([[1297]]–[[1341]]) || [[1328]], [[24. mai]] || [[1341]], [[15. juuni]] |- | [[Johannes V Palaiologos]]|| [[Palaiologosed]]|| ([[1332]]–[[1391]]) || [[1341]], [[15. juuni]] || [[1376]], [[12. august]] |- | [[Johannes VI Kantakuzenus]]|| [[Palaiologosed]]|| (u [[1292]] – [[1383]]) || [[1347]], [[8. veebruar]] || [[1354]], [[4. detsember]] |- |bgcolor="#FFDDDD"|[[Matthaios Kantakouzenos|Matthaios]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| (u [[1325]] – [[1391]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[1353]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[1357]] |- |bgcolor="#FFDDDD"|[[Simeon Uroš|Simeon]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| (surnud [[1371]]) || bgcolor="#FFDDDD"|[[1356]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[1371]] |- | [[Andronikos IV Palaiologos]]|| [[Palaiologosed]]|| ([[1348]]–[[1385]]) || [[1376]], [[12. august]] || [[1379]], [[1. juuli]] |- | [[Johannes V Palaiologos]] (teist korda) || [[Palaiologosed]]|| ([[1332]]–[[1391]]) || [[1379]], [[1. juuli]] || [[1390]], [[14. aprill]] |- | [[Johannes VII Palaiologos]]|| [[Palaiologosed]]|| ([[1370]]–[[1408]]) || [[1390]], [[14. aprill]] || [[1390]], [[17. september]] |- | [[Johannes V Palaiologos]] (kolmandat korda) || [[Palaiologosed]]|| ([[1332]]–[[1391]]) || [[1390]], [[17. september]] || [[1391]], [[16. veebruar]] |- | [[Manuel II Palaiologos]]|| [[Palaiologosed]]|| ([[1350]]–[[1425]]) || [[1391]], [[16. veebruar]] || [[1425]], [[21. juuli]] |- | [[Johannes VII Palaiologos]] (teist korda) || [[Palaiologosed]]|| ([[1370]]–[[1408]]) || [[1399]] || [[1402]] |- |bgcolor="#FFDDDD"|[[Theodosios Kyprios|Theodosios]] || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"| || bgcolor="#FFDDDD"|[[1402]] || bgcolor="#FFDDDD"|[[1402]] |- | [[Johannes VIII Palaiologos]]|| [[Palaiologosed]]|| ([[1392]]–[[1448]]) || [[1425]], [[21. juuli]] || [[1448]], [[31. oktoober]] |- | [[Konstantinos XI|Konstantinos XI Palaiologos]] || [[Palaiologosed]]|| ([[1405]]–[[1453]]) || [[1448]], [[31. oktoober]] || [[1453]], [[29. mai]] |} ==Vaata ka== *[[Bütsantsi ajalugu]] *[[Vana-Rooma keisrite loend kuni riigi lahknemiseni]] *[[Lääne-Rooma keisrite loend]] *[[Türgi riigipeade loend]] [[Kategooria:Bütsantsi keisrid| ]] [[Kategooria:Ajalooliste riikide riigipeade loendid]] 2p2uqkmtsdu6epav0mbg9gk8145agwc Vikipeedia:Administraatorikandidaadid 4 8343 6184615 6183106 2022-08-28T07:56:36Z Metzziga 148707 /* Sillerkiil */ wikitext text/x-wiki {{arhiiv|laius=150px|otsi=ei|lingid= [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid/Arhiiv|Hääletuste arhiiv]] }} Sellele leheküljele tehke palun ettepanekuid, kes võiks olla [[Vikipeedia:Administraatorid|administraator]], ning kirjutage oma kommentaarid kandidaatide kohta. Täpsemalt saab lugeda leheküljelt [[Vikipeedia:Administraatorid]]. Märgi oma hääl kandidaadi järele malli abiga {{poolt}} <code><nowiki>{{poolt}}</nowiki></code> – {{vastu}} <code><nowiki>{{vastu}}</nowiki></code> – {{erapooletu}} <code><nowiki>{{erapooletu}}</nowiki></code> ning lisa ka oma allkiri/nimi. Hääletada võivad kõik sisse loginud kasutajad. Hääletus kestab 14 päeva. ==[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] (allkirjaga Ivo)== Teen ettepaneku administraatoriõigused ära võtta sobimatu käitumise tõttu. Mind ajendas tema sõnavõtt lehel [[Arutelu:Eesti keel]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 03:12 (EEST) :Ma leidsin reglemendist niisuguse punkti: "Administraatoristaatuse äravõtmise hääletusele ehk usaldushääletusele eelneb arutelu administraatori võimaliku probleemse tegevuse üle. Arutelust tuleb eraldi teatada administraatorile, kelle üle arutelu toimub. Kui arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja, siis on hääleõiguslikul Vikipeedia kasutajal õigus algatada hääletus." Ma ei ole seda järginud. Kas hääletus tuleks peatada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:27 (EEST) :: Minu meelest on selle sõnastuse mõte selles, et tagada, et usaldushääletust ei algatataks lihtsalt ühe kasutaja hetkeemotsiooni pealt, vaid ainult siis, kui hääletusel on laiem kandepind. On näha, et usaldushääletusel on laiem kandepind. Probleem selle hääletusega on pigem see, et küsimus on siin sõnastatud tavapärasega võrreldes vastupidi. Peaks olema samapidi, et need, kes toetavad Ivo jätkamist administraatorina, annavad poolt hääle, kes ei toeta, on vastu. Tegemist on administraatorihääletuse kordushääletusega. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:42 (EEST) ::: Jah, poolt- ja vastuhääled on vastupidi, muidu samad reeglid. Poolthääl läheb nelja eest. Aga segamini vist kellelgi ei lähe. ::: Kui keegi nõuab hääletamise peatamist, siis ma teen seda. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 15:05 (EEST) :::: Hääletus on peatatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST) :Olen seda ammu mõelnud, et käitumine on... nojah, sõnu pole. olen nõus Sinu ettepanekuga. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 13:17 (EEST) :Vastu. Ivo reaktsioon seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele on küll ärritunud, kuid väljenduslaad on viisakam kui nt Avjoskal mõnelgi juhul olnud on (ja noil juhtudel pole Andres kuidagi reageerinud - quod licet Iovi?). See kõik aga on kõige tavalisemat sorti arutelu, millel ei ole Ivo kui administraatori tegevusega mingit pistmist. Siin lööb nüüd jälle välja see kujutlus, justkui oleks administraatoristaatus mingi auraha viisakatele ja tublidele rinda riputamiseks ja paradeerimiseks. Tegelikult täidab administraator vajalikke tehnilisi funktsioone ning administraatori valimisel on peamine mitte see, kui ilus, sõbralik või pikk ta on, vaid see, kuidas ta suudab administraatoritele antavaid töövahendeid kasutada. Praegu ma ei näe, et Ivo oleks administraatorina midagi valesti teinud, kedagi blokeerinud, midagi kustutanud või peitnud. Kompetentse administraatori kõrvaldamine halvendab üksnes eestikeelse Vikipeedia toimimist, kuid ei muuda inimese iseloomu ega takista teda aruteludes omatahtsi osalemast. Seega, mis mõte sel on, peale isikliku vaenu väljaelamise? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:14 (EEST) :::Palun lahendusettepanekuid, mida ette võtta, et kaastööline (administraator või mitte, mõne inimese jaoks on tähendusega see, kui temaga suhtleb administraator, isegi, ja võib-olla just eriti siis, kui tal ei ole head ettekujutust, mis administraator on) ei nimetaks teisi kaastöölisi avalikult naeruväärseks, debiilikuks, nõrgamõistuslikuks, madalalaubaliseks jne, halvustades neid ja/või nende kaastööd, ei ähvardaks neid blokeerida, ei jätkaks demotiveerimist ja solvangute abil töötlemist eravestlustes. Sest see ei ole lubatav. Vastus "ära siis käitu nagu debiilik" ei ole vastuvõetav. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:42 (EEST) :::: Ivo soovitaks läbisõimamist, ja kui see ei aita, siis blokeerimist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:55 (EEST) :::: Mina soovitaksin kõigepealt ütlemist, et niisugune käitumine ei ole vastuvõetav ega sallitav. Aga edasi ma ei tea. Meil on mõnikord kasutatud blokeerimist, juhul kui kedagi on rängalt solvatud ja solvatu ei anna andeks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:59 (EEST) :::::Tehniline kommentaar, et administraator saab endalt ise bloki maha võtta (kunagi ammu katsetasime läbi), seega see on vist veidi nagu saadikupuutumatus, et juhul kui on vaja päriselt adminni blokeerida, siis tuleb administraatoristaatus maha võtta. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 18:02 (EEST) ::Mul ei ole isiklikku vaenu, kuigi mul mõnikord tekib halbu tundeid. Aga Vikipeedia administraator on muu hulgas ka Vikipeedia esindaja. Ja ma ei tahaks, et Vikipeedial oleks niisugune esindusnägu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:23 (EEST) :: Ma ei ütleks, et "seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele" oleks õige. Inimesel on küll teatud vaated ja ta on Vikipeedia suhtes umbusklik, aga tema jutt on täiesti arusaadav, kui vähegi süveneda. Ta ütles ka midagi väga õiget: kui me igas asjas tõendamisega näpuga järge ajame, siis laguneb vikipeedia üldse koost. Me kipume faktitäpsust taga ajama neil juhtudel, kus meie ideoloogia või intuitsioon on öeldavaga vastuolus. Aga kui me midagi niikuinii usume, siis me ei pea tõendamist eriti vajalikuks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:33 (EEST) :: Kui Sa näed, et Avjoska teeb midagi, mida ei tohiks teha, eks siis reageeri. Mina ei näegi kõike, räägin ainult sellest, mida ma näen. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:35 (EEST) ::: Ei kiida heaks ei Ivo ega kasutaja Piret-Tartu kohatist sõnakasutust, kuid administraatoriõiguste ära võtmisele olen vastu. Ta teeb administraatorina head tööd, ehkki nii kord aastas kaotab kannatuse mõne kasutajaga, lahendada tuleks juhtumipõhiselt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:36 (EEST) :::: Missugust lahendust Sa pakud? Võib-olla ta kaotab kannatuse, aga praegu on teine kord lühikese aja jooksul, ja ta teeb seda vähemalt osalt meelega, sest ta peab seda vajalikuks meetodiks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:45 (EEST) ::::: Osutada üle piiri läinud sõnakasutusele ja paluda jääda kõrvale konkreetse isikuga peetavast mõttevahetusest. Meil võiks olla mingi mehhanism selleks, nt kui kolm administraatorit siin lehel patustajat hoiatavad ja konkreetsel teemal enese taandamist nõuavad. Vmt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:54 (EEST) :: Vastu. Võimekate inimeste väljasöömine on nigel strateegia, niimoodi peab viimane varsti lülitit otsima hakkama. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 20:37 (EEST) : Vastu, sest Ivo on Vikipeediale oluline kaastööline. Olen siiski nõus, et selline väljenduslaad ei ole nii tavakasutaja kui eriti administraatori puhul aktsepteeritav. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. juuni 2022, kell 21:49 (EEST) ::Selleks et kaastööd teha, ei pea olema administraator :) --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 09:01 (EEST) :::Ma arvan, et mõeldi kaastöö seda osa, mida ainult administraatorid teha saavad. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST) : Ivo käitumine on Vikipeediale häbiks ja asi pole suhtluslaadis või üksikutes eksimustes, vaid sügavalt juurdunud lugupidamatuses ning kollegiaalse hoiaku puudumises. Administraator pole aunimetus, mida antakse kaastöö mahu eest või lootuses motiveerida mahtu veelgi tõstma, vaid selles rollis eeldatakse võimekust kõigi kogukonnaliikmetega adekvaatselt suhelda ja eetikapõhimõtete järgimist, mis on praeguseks saanud kirja [[wmf:Universal_Code_of_Conduct/et#2_–_Soovitud_käitumine|üldisse käitumisjuhisesse]]. Kes on vähegi Ivoga kokku puutunud, sellele piisab nende suuniste põgusast lugemisest veendumaks, et Ivo hälbib seal kirjeldatud standardist oluliselt. Mind on Ivo mäletatavasti ähvardanud [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_56#MTÜ_Wikimedia_Eesti_liikmelisusest_(taas_kord)|"jäädavalt kõigi vikiprojektide juurest igaveseks bännida"]] -- pelgalt selliste ähvarduste esitamine on lubamatu ning loob pärssiva õhkkonna kõigi kaastööliste ja kogukonnaliikmete jaoks. Administraatorile sobimatute hoiakute järjepideva väljendumise ees silma kinni pigistada on pikas plaanis äärmiselt kahjulik, vikiprojektid saavad vajadusel suurepäraselt hakkama ka Ivota. Ilmselt eriti väikestes kogukondades on visa kaduma kalduvus hoida end nende häirivate kasutajate pantvangis, kes toodavad väidetavalt head sisu -- kui kasutada [https://www.youtube.com/watch?v=zi6IlA7piFU&t=1628s probleemi kirjeldust Jimmy Walesi Wikimania 2019 lõpukõnest]. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 11:04 (EEST) : Ma arvan, et lahendus võiks olla see, et kuigi Ivo võib isiklikult arvata, et ka solvangud ja ähvardused on Vikipeedias ja Vikipeediaga seotud eravestlustes teatud juhtudel õigustatud, siis ta möönab, et elementaarse lugupidamise ja viisakuse säilitamine on Vikipeedia projekti üks alustalasid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Five_pillars|Wikipedia:Five pillars], [[Vikipeedia:Põhimõtted]]) ning oodatud käitumine eriti administraatori poolt (nagu teised vikipediastid seda siin on väljendanud ja mis on ka kirja saanud: [[Vikipeedia:Administraatorid]]) ja et ta seetõttu jätab mõne reljeefsema arvamuse edaspidi enda teada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST) : Poolt, et Ivolt administraatoriõigused ära võtta. Tema vihapursked on minus juba varemgi kummastust tekitanud. Selline verbaalne agressiivsus ja sildistamine ei sobi kindlasti Vikipeedia administraatorile. Ei sobi kellelegi, kuid ootused administraatorile on suuremad kui tavakasutajale. Vikipeedias pole ebaharilik, et vaidluses löövad emotsioonid üle pea kokku ja ütled asju, mida hiljem kahetsed. Kahetsemine ja vabandamine asjaosaliste ees oleks märk sellest, et inimene saab aru, et ta toimis valesti ja ta püüab oma käitumist parandada. Hetkel ma ei näe seda. Lihtsalt lootma jääda, et äkki Ivo parandab ennast edaspidi -- ma ei näe sellel peaaegu mingit perspektiivi. Kui ta on juba aastaid nii käitunud ja tagajärgi pole olnud, siis jätkab ta ka edaspidi sama moodi. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 13:49 (EEST) Olen vastu Ivolt andministraatoriõiguste äravõtmisele. Leian, et see pole kuidagi õigustatud ega õiglane. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 16:14 (EEST) :Ma ei hakanud enne sõna võtma, kuna leidsin, et see võiks takistada inimestel oma arvamuse avaldamist. :Hääletusena on see üsna põhjalikult läbi kukkunud. Samas võib seda kasutada inspiratsiooniallikana selliste protseduuride reeglite paikapanekuks. Eelnema peaks mingi aruteluperiood (eelkõige impulssotsuste vältimiseks); reeglid peaks olema eelnevalt selgelt kirjas ja teada (mitte poole pealt lisatud); teavitus peaks oleks paigas ja asjaolud lahti kirjutatud (sealhulgas mõlema osapoole vaade); 1:4 suhe ei ole kuidagi kohane (sellega saaks kõige rohkem kolme inimesega juba pooled siinsed administraatorid maha võtta... kui hääletajaid vähe ja esineb erapooletuid, siis võib piisata ka ühest häälest); võib ka küsida, et kes saavad hääletada (nt administraator kustutab midagi ja pahane kasutaja reageerib). Kellegi valimine administraatoriks ja tema mahavõtmine on tegelikult ka üsna erinevad. :Praktikas on siin kogu aeg olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Ehk eriprotseduure pole vaja nuputama hakata. :Seal konkreetses arutelus ootasin ma päris pikalt enne kui sekkusin ja ka siis oli minu esimene kommentaar, et: "Piret-Tartu, sinu suhtusstiil on täiesti vastuvõetamatu". Asjaolu, et vastav isik sedagi tähelepanujuhtimist ignoreeris, mind küll ei üllatanud. Kui aga Andres teda kaitsma asus, siis keesin tõesti üle ja läksin oma väljendustes üle piiri. Siin pole minu arust kahtlust ja seda oleks ma pidanud vältima. :Mis puudutab konkreetselt administratoorseid tegevusi, siis asjad nagu nt viimaste muudatuste patrullimine mulle ülearu ei meeldigi. Lihtsalt meil pole piisavalt inimesi, et seda järjepidevalt korralikult katta ja seepärast ma seda teen. Täpsemalt küll inimesi on, aga suur osa administraatorid eriti neid töövahendeid ei rakenda (nt viimase aasta aja jooksul olen ma teinud selliseid tavakasutajatele mittevõimaldatud toiminguid üle 20x enam, kui Avjoska). Siin võib ka küsida, et millisel administraatoril on rohkem võimalusi konflikti sattuda: sel, kes harva midagi teeb, või sel, kes pidevalt pildis ja julgeb ka keerukamaid teemasid puudutada. :Käesoleva aastanumbri sees olen teinud siin keeleversioonis nii umbes nelituhat toimingut, mille sisse jääb päris suur hulk igat masti kommentaare (rääkimata suurest hulgast interaktsioonidest väljapool seda). Selles osas võiks vajada vähe täpsustamist, et kus need probleemid täpselt esinevad, sest nii suurest valimist leiab vast nii mõndagi. :Mulle valmistas siin muidugi eriti suurt pettumist Andrese tegevus, kes käitus äärmiselt impulsiivselt ja läbimõtlematult. Eriti veidrad on need kommentaarid, et tehku ma kaastööd, aga ärgu olgu administraator, sest need ei adresseeri ju grammigi probleemi ennast ning lisaks ignoreerivad asjaolu, et seal arutelus polnud midagi seotud administratoorsete tegevustega. Kuidas suhtuda sellistesse ja teistesse viimase aja läbimõtlemata arvamusavaldustesse? Aga eks me vaikselt suhtleme sel teemal ja harjutame seda teineteisemõistmist ning küllap on meil mõlemal siit midagi õppida. :Märt on tõestatult valetanud ja laimanud ning rünnanud vikipediste ehk siin polegi midagi arutada. Tema jäädav blokeerimine kõigist Wikimedia projektidest oleks mitte ainult kooskõlas Vikipeedia üldiste käitumisreeglitega, vaid ka elementaarne teguviis. MTÜ ridadest ta juba välja heideti (sh kinnitas väljaheitmise üldkoosolek ülevoolava häälteenamusega ja selle saavutamiseks peab ikka väga paljudel inimestel jalgade peal trampima). :Sina Kaniivel oled propageerinud nt Pikselt administraatoriõiguste äravõtmist ja kiusanud kasutajat Merleke5 ja siis räägid, et mina käitun juba aastaid sobimatult, aga sa pole kogu selle aja jooksul selle kohta kunagi sõna võtnud? See tekitab mul hulga küsimusi. Eriti olukorras, kus sa pole varem ennast tagasi hoidnud, et enda rahulolematust demonstreerida. :Üldiselt oleks soovitatav inimestega rääkida, kui on muresid. Ei tasu oodata, et keegi kuidagi oma käitumist muudaks, kui teemat isegi tõstatatud pole. Ei ole ma veel kohanud inimest, kes mõtteid lugeda mõistaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 00:29 (EEST) ::Tänud selgitamat. 2 küsimust. Kuidas sa järgmisel korral sarnases olukorras näed end käituvat? Kuidas Kaniivel on kiusanud kasutajat Merleke5? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 21:54 (EEST) :: Ivo oleks võinud oma arusaama, et usaldushääletuse 1:4 suhe pole kohane, varem väljendada. Näiteks siis, kui ta ähvardas Adeliinele ja Monale usaldushääletuse algatada ([[Eri:Erin/5872564]]). Muidu jääb mulje, et reeglid vajavad muutmist just siis, kui need endale ebameeldivad tagajärjed kaasa tõotavad tuua. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST) :::Polnud mul siis halli aimugi, et selles osas mingit jaburat 1:4 jaotust rakendatakse (kui palju meil neid hääletusi üldse toimub; isegi uusi administraatoreid valitakse haruharva). Mis puutub aga minu seisukohade väljendamist, siis olen vahetanud Andresega nii u 50 kirja ja tõin selle juba algul välja. See siin oli aga selline farss, et sellesse otseselt sekkumiseks ma tõesti vajadust ei näinud. :::Küll oli mul juba meelest läinud, et kuidas Adeliine siis nende mallide lisamisega käitus. Pean seda äärmiselt kohatuks mistahes vikipedistile, olgu ta siis administraator või mitte. Ja kui inimene ennast selle peale õigustab ja sellist tegevust jätkab, siis ongi vaja meetmed rakendusele võtta. Bioneerilt võeti vähema eest administraatoristaatus ära. Lühikese aja jooksul risustada üle tuhande artikli ja jätkata tegevust hoolimata eri kasutajate pöördumistest... See konkreetne vastus, nagu isegi näha võid, oli aga muidugi Adeliine kommentaarile, kus ta selgitas, et Mona ju ka teeb nii. Siis polegi muuda vastata, et sel juhul võib ka mõlemad Vikipeediat kahjustava tegevuse eest vastutusele võtta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST) Teen ettepaneku [[:Wikimedia Eesti]]le pakkuda kiirreageerimis[[:süütel|süütliga]] (s.t lühikese [[:süütenöör]]i- ja eriti tundliku [[:kapseldetonaator]]iga) adminnidele, enne [[:Läbipõlemissündroom|läbiõlemist]] koos [[:plahvatus]]ega, mõnd [[:rehabilitatsioon]]ipaketti koos [[:rekreatsioon]]iga jne, siis kestavad inimesed kauem ja teos nimega wiki saab ka parem. Lisaks soovitus, mitte ajada inimesi kokku nn videokoolitustele kui sisuks on ainult paar tundi jahumist. Kui adminni tööd käsitletakse ainult tehnilise tööna, siis puuduks selles ju suhtlemine teiste inimestega jne. [[Kasutaja:suwa|suwa]] 16. juuni 2022, kell 01:26 (EEST) Ma tahaksin, et meil oleks siin hea olla. Ma usun, et Ivo ka tahaks seda. Kuidas seda saavutada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 10:19 (EEST) :Rahuneme maha. Kõik ongi hästi. [[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 14:08 (EEST) :{{poolt}} ehk administraatoriõiguste äravõtmise poolt. :Nõus osaliselt või täielikult Andrese, Adeliine, Märt Põderi ja Kaniiveli erinevate argumentide ja pikema kogemusega Ivoga suhtlemisel. :Administraator on Wikipedia nägu ja esindaja. Redigeerijatel ja teistel kaastöölistel peab olema tunne, et administraatoritega on turvaline suhelda, ning et ühe või teise administraatoriga läbi käies nii Wikipedias kui ka väljaspool Wikipediat ei peaks käima nagu kikivarvul. :Administraatori-poolsed isiklikud (vastu)rünnakud ja ähvardamised ei ole aktsepteeritav käitumisviis, ning tõenäoliselt ei vasta selline käitumisviis ka Wikimedia ''Code of Conduct'' juhendile. (tunnistan, et pole seda lugenud) :Mis puutub siinjuures artikli [[Arutelu:Eesti keel|Eesti keel arutelusse]], siis seal on võimalik Ivo kodanikupositsiooniga [[Kasutaja:Piret-Tartu]] kirjutatu suhtes nõus olla, ning leida Pireti kirjutatule ka põhjendatud vastuväiteid. :Sellegipoolest lasub administraatoril vastutus olla igas olukorras diplomaatiline, sealhulgas ägedate vaidluste puhul. :Piret-Tartu väidetega võibki üldse mitte nõustuda, kuid on võimalik, et seejuures ebameeldiv administraatori-poolne käitumine pealtnäha või päriselt keeruliste kasutajate suhtes võib suhteliselt märkamatult kanduda mingil hetkel üle teistele Wikipedia kaastöötajatele. — Näiteks võivad neil kaastöötajail olla administraatoriga lihtsalt sügavad eriarvamused, tema omast erinevad maailmavaade, ellusuhtumine, elulaad jms., ning oma argumentide pealesurumiseks ja/või muidu temaatiliselt viisaka vaidluse forsseeritud lõpetamiseks kasutab administraator oma jõupositsiooni ära. Kordan igaks juhuks üle, et see on lihtsalt hüpoteetiline näide. :Suur kaastöö maht ja muud vägagi tänuväärsed saavutused ei tohi olla argumendiks, mis takistaks administraatoriõiguste äravõtmist. Selline käik ei takista edaspidist Vikipeedias toimetamist ja sisu parandamist, lisamist ja täiendamist. :Liiatigi on võimalik leida uusi administraatoreid, kelle käitumine paksu verd ei tekita. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 16. juuni 2022, kell 17:35 (EEST) Seitse päeva möödas ja hääled pooleks, elik konsensus puudub. Andres, kas loed hääletamise lõpetatuks? Kordan siinkohal veel oma ettepanekut kokku leppida mingi hea tava suhtes, et konfliktolukorrad juba eos lahendada. Ebaviisakuste puhul nt kestahes administraatori hoiatus, hoiatuse eiramise korral patustajale nõue jääda (mõneks ajaks) eemale konflikti põhjustanud arutelust või artiklist. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 22:47 (EEST) ::: Hääletuse tähtaeg on 14 päeva. Reglemendi järgi on tegu usaldushääletusega, mis järgib samu reegleid nagu administraatoriks valimine. See tähendab, et administraatoriks olemise vastu antud hääl on tunduvalt kaalukam kui poolthääl. ::: Hea tava kokkuleppimise vastu mul midagi pole. Leian, et sellisel juhul peavad olema kokku lepitud ka tõhusad jõustamise vahendid. {{allkirjata|Andres}} ::::Reglementi pole niikuinii jälgitud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 02:41 (EEST) ::::: Kui Sa sellele apelleerid, tuleb hääletus peatada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:04 (EEST) ::::::On ilmne, et 1) reeglite jälgimisega pole toime tuldud ning 2) reeglid tuleks põhjalikult ümber teha ja need vajaks olulist täiendamist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:10 (EEST) :Minnekoni küsimustest esimesele vastamisel sobiks vast alustada sellest, et eks ma muidugi oskan seda tagasisidet arvesse võtta. Samas olen nende 16 aasta jooksul säärastesse olukordadesse sattunud ikka üsna vähe ja nii võiks juba vaikimisi eeldada, et ega sellist asja pole vast naljalt uuesti oodata. :Kaniivel tühistas massiliselt kasutaja Merleke5 muudatusi (sh igati korrektseid lingiparandusi), eemaldas ta usaldatud kasutajate rühmast ning ma ei klassifitseeriks ka tema kõneviisi kuidagi just abivalmiks ega selgitavaks. Oleks veel antud kasutaja kuidagi vandaalitsenud, aga väga ilmne oli, et Merleke püüdis Vikipeediat parandada ning samuti oli ta varasemalt pälvinud tunnustust oma hea töö eest. Siis aga lendas Kaniivel peale ja hakkas läbi suruma enda arusaama sellest, kuidas tuleb linke teha ning ei vaevunud seda korralikult põhjendama. Asi nägi väga selgelt klassikalise kiusu moodi välja ja ma tõstatasin selle teema ka siis. :Huvitavaid kommentaare leiab siit küll veel. Marduse ainuke kogemus minuga suhtlemisel on see, kui MTÜ soetas talle [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 53#Vikipeedia jõulutunnel|jõulutunneli]] projekti raames sülearvuti (kus ta miskipärast mainis kirjavahetuses Märti), ning peagi pärast seda kaitses ta üldises arutelus Märti teemal, millest ta mitte vähimatki ei teadnud. Järjestikku sellistesse aruteludesse sattumine näib juba "natuke" kahtlase kokkusattumusena. Eriti, kui kirjutada, et "Ivo kodanikupositsiooniga" võib nõustuda, aga lisab juurde hüpoteetiline näide, mille pole antud olukorraga mingit pistmist, ning seejuures väljendab selget arvamust teemal, millega endal justkui kokkupuudet pole. Tekib palju küsimusi. :Või kui vaadata algset artikli arutelu, siis pean Andrese reageeringut ja kommentaare täiesti sobimatuteks, kahepalgelisteks ja sellist impulsiivset käitumist administraatorile ülimalt sobimatuks. Mis me siis sellega teeme? :Kui hakata administraatoreid selle järgi hindama, et kuidas keegi kuskil aruteludes osaleb, siis saaks igasugu huvitavaid tulemusi. Nt on meil suur hulk administraatoreid, kes on üsna väheaktiivsed ja/või satuvad arutelulehekülgedele harva. On nad siis üldse tegelikult administraatorid? Meil on ka administraatoreid, kes teevad väga asjalikke kommentaare, aga kui paljud saaks panna käe südamele ja tunnistada, et nemad pole kunagi eksinud? Kui hakata ikka sellist nõiajahti pidama, siis saaks 2/3 pikema jututa maha võtta. Või kui hakata konkreetseid kommentaare taga otsima, siis nt Avjoska kaastööd vaadates jäi esimesena silma [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu:Oop&diff=prev&oldid=3716216 see]. Kui eesmärgiks on aga hea õhkkonna loomine, siis pole see nagu päris see. :Nagu varem mainida jõudsin, siis kogu aeg on olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Samas võiks mõelda ka sellele, et moodustada nö sõbraliku tagasiside töörühm, kes tegeleks uute kasutajate vastuvõtmise, erinevate tüliküsimuste rahustamise ja mistahes üldiste pöördumistega Vikipeedia poole. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 01:33 (EEST) :::Kaniiveli-Merleke5 asjast jääb mulle teistsugune, pigem vastupidine mulje, aga see selleks. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:04 (EEST) :::: Ümbersuunamislehele linkimise osas põhjendasin ma kasutajale Merleke5 enda seisukohti, muuhulgas ka viitega ingliskeelse viki juhenditele. Merleke5-lt ei tulnud vastuargumente, ainult see, et tal on oma süsteem ja talle meeldib nii rohkem. See pole ka minu personaalne arusaam siin vikis, sama seisukohta väljendasid mh Adeliine, VillaK, Andres. Seisukohta, et lingid ümbersuunamislehtedele tuleks asendada otselinkidega, pole tegelikult keegi peale Merleke5 kaitsnud. Nii et mida siis teha, kui Merleke5 jätkab sama moodi? Muidugi tegin tühistamised ärritunud meeleolus ja ründavalt, ja ka mõned mu kommentaarid peegeldasid seda meeleolu. Iseenesest on artikli olukorda halvemaks tegeva muudatuse tühistamine õige, aga inimesed võivad seda tajuda kui rünnakut endale. Ilmselt tegin vea, kui hakkasin kohe tühistama, oleksin võinud eelnevalt rohkem selgitada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST) :::::Arvestades kui vähe oli selgitamist, kui lakoonilised olid kommentaarid ja kui järsk reageering, siis ma ei näe mingit mõistlikku viisi, kus Merleke5 poleks saanud seda ründavalt tõlgendada. Ja kui ikka keegi nii järsult sisse sõidab, siis on keeruline ka mingite argumentidega hiilata või üldse aru saada, et mis ja miks toimub. Kuidas sa käituks ja arutleks, kui ma tühistaks sinu 20 viimast muudatust ja ütleks, et sellised muudatused ei sobi? Sest reaalsuses nii sa käitusid. Jätsid lühida kommentaari, et "ära nii tee" + loe inglise vikist ja tühistasid järjest tema muudatusi. Seejuures oli sinu tühistatud muudatuste seas ka reaalselt vajalikke lingiparandusi, ehk vähemalt mulle näis, et sa olid äärmiselt pealiskaudne ega süvenenud tehtud muudatustesse. Mis mulje see administraatoritest jätab? Minu hinnangul on see käitumine oluliselt hullem, kui mistahes asi, mida ma suudaks mõnele arutelulehele möllama tulnud tegelasele öelda. :::::Kui sa oled selle vastu, et mina administraator olen, siis ok. Aga sel juhul olen ma 100% veendunud, et ka sina ei tohiks kah administraator olla, sest sinu tegevus seal oli minu hinnangul oluliselt hullem, kui minu tegevus tolle artikli arutelus. Topeltstandardeid ma aga ei salli. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST) ::Sülearvuti eest olen ma MTÜ-le südamest tänulik. ::Kirjavahetuses mainisin ma Märti esimest korda seetõttu, et ma nõstun [[Arutelu:Multimeedium||tema hinnanguga eelistada sõna "multimeedia" sõna "multimeedium" asemel]]. Seda, et Ivole Märt ei meeldi, sain ma alles kirjavahetuses teada. ::Üldse oli kogu lugu selline: ::Kirjavahetus Ivo algas 23. detsembril 2020, kui esitasin taotluse Wikimedia Eesti "Jõulutunneli"-projekti raames uue arvuti saamiseks. Minu senised masinad olid kõik Windows XP-ga ja vanad. ::Wikimedia Eesti "Jõulutunneli" kingituste jagamisel osales kingijagajana Ivo, kes 28.12.2020 teatas, et minu taotlus sülearvuti saamiseks sai MTÜ poolt rahuldatud. Kas kingituste jagamisel osales veel keegi teine, seda ei tea. Samuti ei ole kuskil avaldatud (või ma ei mäleta, et oleks avaldatud), kas kingituste saajaid oli veel ja kes nad olid. ::Vahepealne kirjavahetus puudutas arvuti kättesaamise logistikat. ::29. detsembril 2020 teatas Ivo, et oli tellimuse sisse andnud. Samas kirjas küsis ta "P.S." real, kas ma ei tahaks hakata MTÜ liikmeks (veel enne, kui olin arvuti kätte saanud). Päeva jooksul arutasime e-mailitsi, et mida see MTÜ liikmesus kätkeb. Sama päeva õhtul sain arvuti Euronicsi laost kätte ja avaldasin Ivole tänu. ::20. jaanuaril 2021 küsis Ivo üle, et mis plaan mul selle MTÜ liikmesuse osas on, et kas liituda või mitte. ::Mina kirjutasin vastu, et rahaline seis liitumist ei võimalda, kuigi viitasin, et võiksin kunagi hiljem liituda, kui rahaline seis paraneb. ::22. jaanuaril mainisin kirjavahetuses Ivole esimest korda Märti, sest ma nõustun Märdi käsitlusega sõnast "multimeedia". Kuna ma vaatasin järele, et Märt Põder on MTÜ liige, siis tekkis põhimõtteline nõusolek MTÜ-ga liitumiseks, kui rahaline seis paraneb. ::Samal päeval (22.01.2021) kirjutas Ivo vastu, et Märdi liikmesus on küsimärgi all, ning et Märt olevat suutnud MTÜ liikmetega üsna tugevasti tülli minna, ning Ivo nimetas Märti keeruliseks isiksuseks. ::Kui ma küsisin, mis on tüli põhjuseks, siis kirjutas Ivo, et Märt on keeruline isiksus, ning et väidetavalt olla tal ka teistes organisatsioonides samu probleeme olnud. ::E-posti kaudu Ivo oma positsiooni Märdi kohta ei põhjendanud. ::Kuna küsimused jäid vastuseta, hakkasin vaatama, et mis üldises arutelus üldse toimub, et saada asjades selgust, et miks keegi Eesti Vikipeedias (kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti MTÜ liige?) sooviks MTÜ mistahes liikmest lahti saada. Märdi vastu suunatud väiteid ei pidanud ma piisavalt põhjendatuks. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST) :::Küsimus, kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti liige, on köömes (palun faktivea kohta vabandust), sest siis, kui toimus Wikimedia Eesti 2020. aasta "Jõulutunnel", oli Ivo väga tõenäliselt juba Wikimedia Eesti MTÜ liige. Küsimus oli ajendatud sellest, kas Ivo lahkhelid Märdiga olid üleval veel enne seda kui Ivo oli saanud Wikimedia Eesti MTÜ liikmeks. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. juuni 2022, kell 11:15 (EEST) ::::MTÜ asutajana olen olnud selle liige algusest peale. Märt liitus oluliselt hiljem ja ta on ka ainuke inimene, kes on kunagi MTÜst välja heidetud ning selleks oli vaja ikka parajate jälkustega hakkama saada (tolle arutelu ajal oli ta välja heidetud juhatusest, aga MTÜ liikmeskonnast väljaheitmine tuli hiljem). Kui võrrelda minu tegevust siin ja Märdi tegevust MTÜs, siis on see nagu võrrelda jalutuskäiku pargis vene sõduri külaskäiguga Butšasse. Küsimus pole siin minu isiklikus arvamuses, sest MTÜ liikmeid on väga palju rohkem ning kõigil on üldkoosolekul üks hääl. Liikmesuse küsimused on iga MTÜ enda teha ning nende otsuste vaidlustamine ei käi Vikipeedias. ::::Sulle sai tõesti mainitud, et äkki tahad MTÜ liikmeks astuda, sest see on asi, mida meenutame rutiinselt kõigile vikipedistidele. Mõistetavatel põhjustel on huvi, et piisav kogus vikipediste oleks vastavas infoväljas (seda eesmärki täis ka see meeldetuletus üldises arutelus). Kirjavahetuses kõlanud mainimise peale tundsid huvi, et mis sellega kaasneb ja nii ma seda selgitasin. Kuna mingit ei/jah vastust ei tulnud, siis pärisin hiljem üle, et kas asi siis pakub huvi või mitte. Vastasid, et "Kuna Märt Põder on ka MTÜ liige, siis põhimõtteline nõusolek liitumiseks on nüüd olemas", aga täpsustasid, et rahaline seis seda hetkel ei võimalda (märkus: MTÜ liikmetel on viieeurone aastamaks). Seda ei hakanud ma uurima, et kuidas on viie euro leidmine aastas keeruline ja rohkem seda teemat ei tõstatanud. Küll ei pidanud ma vajalikuks ka lahkama hakata Märdi isikuküsimust, mis on üsna elementaarne, sest sa polnud MTÜ liige. Selle ja üldise arutelu episoodi vahele jäi aga mitu kuud. Samamoodi on keeruline sattuda järsku siia arutellu, kui olla üsna harv viki külastaja. Ehk selline lähedane suhe isikuga, kes on kuskilt mõjuvatel põhjustel välja heidetud, tekitab küsimusi sinu motiivides. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST) :::::Märt pole kunagi kedagi tapnud ega vägistanud, nii et sinu kirjeldus tema tegevusest MTÜ-s on ääretult ebaviisakas ja solvav ja ma mõistan sinu kirjelduse hukka. :::::Küsida kingi andmise ajal ja selle järel, kas ma tahan MTÜ liikmeks astuda, on imelik, sest jäi mulje, nagu oleksid sa oodanud kingituse eest mingit vastuteenet vms. :::::Mainin lisaks, et mul pole Märdiga lähedast suhet. Tal on oma eraelu ja sõbrad. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 18. juuni 2022, kell 07:20 (EEST) ::::Seda väitsid praegu sina. Üldse oled sa teinud palju huvitavaid väiteid olukorras, kus sa kõnealustest teemadest mitte midagi ei tea, aga julgel toonil seisukohti võtad. ::::Ja millal ma oleks pidanud seda küsima, kui mitte oma viimases kirjas? Sealt kirjavahetusest ei ole mitte kuidagi võimalik välja lugeda mingit vastuteene ootust ning kohe kindlasti poleks sinu liitumine MTÜga olnud mingi teene. Ei ole meil ka liikmetest puudust ja ei hakkaks me kunagi mingeid liikmeid ostma. Näib, et sul pole halli aimugi, kuidas MTÜd tegutsevad. Seal sai lähtutud eeldusest, et oled uut arvutit vajav vikipedist ja sulle see arvuti hangitud. Takkajärgi tarkus küll räägib selle eelduse kahjuks, sest peale Märti toetavate kommentaaride pole selle konto alt pärast seda eriti muudatusi tulnud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 07:58 (EEST) ::::::Küsida oleksid võinud ka mõnel muul ajal, vähemalt nii, et kingituse saamise ja MTÜ-ga liitumisega küsimise vahele oleks jäänud arvestatav ajaline nihe. ::::::Arvuti eest olen ma tänulik ja seda ma ei väsi kordamast. Vikipeedia toimetamisega tegelen ma vajadusel ikkagi edasi ja siiani suhteliselt uue arvutiga on mul seda ka mugavam teha. ::::::Kuid Vikipeedia toimetamisele ja üldse kogu Eesti Vikipeedia õhustikule ei mõju hästi sinu sõnavõtud teiste Vikipeedia projektiga seotud inimeste suhtes, olenemata sellest, kas nad on olnud Vikipeediaga seotud varem või praegu. See, et sina võrdlesid Märdi tegevust MTÜ-s Butša kuritegudega, on vägivaldne, ning väärib ülimat hukkamõistu. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 18. juuni 2022, kell 08:39 (EEST) ::::Ja kuidas oleks kuu hiljem saadetud päring saanud teistmoodi mõjuda? Siis oleks see olnud veel juhuslikum ja seda küsitavam, et miks järsku nüüd sinu poole pöördutakse. Või kuidas? ::::Mittetulundusühingud on isikute vabatahtlikud ühendused, mis koondavad inimesi, kes soovib arendada vastavate MTÜ-de eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. Wikimedia Eesti eesmärgiks on toetada vikiprojektide arengut Eestis ning peaasjalikult koondab see seega ilmselgetel põhjustel vikipediste, sest kellele ikka vikiprojektide hea käekäik kõige rohkem korda läheb. Küll ei ole kaugeltki kõik Eesti vikipedistid selle MTÜ liikmed ehk aeg-ajalt on vajalik inimestele meelde tuletada, et selline MTÜ on jätkuvalt olemas ja inimesed, kes sooviks selle põhikirjalistesse eesmärkidesse panustada, on oodatud liituma. ::::Iga MTÜ puhul on risk, et liituda võib ka mõni mitte nii heade kavatsustega inimene. Meie puhul realiseerus see risk Märdi isikus. Seepärast heideti ta ka MTÜ kahjustamise pärast sellest välja. Seega on sulle teadaolevate faktide kohaselt Märt kuskilt organisatsioonist vastuvõetamatu käitumise pärast välja heidetud, aga sa ignoreerid seda pisikest asjaolu, kaitsed Märti ning süüdistad inimest, keda sa absoluutselt ei tunne. Mida peaks selle peale arvama? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 08:54 (EEST) ::::::Üks kuu hiljem on liiga vara. Arvestatav ajaline nihe on selliste asjade puhul mitu-mitu korda pikem. ::::::See, justkui Märdi kavatsused poleks 'nii head' olnud, on sinu väide. Praegugi ei ole sa põhjendanud, milles see sinu väidetav Märdi "vastuvõetamatu käitumine" seisnes, ning miks ta olevat sinu meelest "probleemne isiksus". Samuti sinu väide, et Märdil olevat olnud teisteski organisatsioonides samu probleeme, on igasuguse faktitõestuseta kuulujutt. Ma tõesti ei tunne sind, Ivo, aga Märdi kohta kasutasid ''sina'' kohatuid väljendeid, siinsamas, ning sinu süüdistused Märdi suhtes ei ole siiani piisavalt põhjendatud. -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 18. juuni 2022, kell 09:18 (EEST) ::::Lihtsalt kuulujutu põhjal ei viska ükski organisatsioon kunagi enda liikmeid välja. Seega ei tasu oletada, et etteheited pole põhjendatud. Küll ei lahka aga organisatsioonid enda liikmesuse küsimusi Vikipeedias. Asjaolu, et Märt on MTÜ-d kahjustava tegevuse pärast sealt välja heidetud, on avalik teave. See on fakt ja seda ei muuda kuidagi see, mida sina selle põhjendatusest arvad. Kui sulle ei piisa aga asjaolust, et paljud selle organisatsiooni liikmed on pidanud tema käitumist vastuvõetamatuks ja soovinud tema väljaarvamist, siis poleks aga pealegi niikuinii vahet, et mida mina selle kohta räägin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 09:54 (EEST) Hääletus on peatatud, sest reglementi pole jälgitud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST) :Millega on põhjendatud see, et reglementi pole justkui järgitud? -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST) ::Mina saan nii aru, et Andres algatas reglemendis mainitud arutelu ja teised oleks pidanud mitte hääletama administraatoriõiguste äravõtmise poolt või vastu, vaid jõudma selgusele, kas teha usaldushääletus või mitte. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:07 (EEST) :::Kas sellisel juhul tuleks Andresel küsimus uuesti tõstatada, esiteks et ''kas'' alustada umbusaldushääleetust ja siis alles hääletada? -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 17. juuni 2022, kell 11:13 (EEST) ::::Mulle tundub, et 1) mõningane arutelu on toimunud, päris mitme kaastöölise osavõtul, 2) rangelt võttes ei ole siit aru saada, kes pooldab usaldushääletuse algatamist ja kes mitte, sest sellisel kujul küsimust ei ole otseselt tõstatatud/teadvustatud, 3) selle asemel on tajutud hääletust õigust äravõtmise kohta ja hääletatud seda. Kas saab siit arutelust järeldada, et "arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja" või peaks seda spetsiaalselt väljendama? Juhul, kui see toetus selgub, võib keegi hääletuse välja kuulutada. Või peaks enne vaatama, kas keegi peale Ivo soovib veel protseduuri ja reglemendi ülevaatamist? Mis põhjendusega? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:21 (EEST) Reglemendi rikkumise võib igaüks vaidlustada, ja seda hääletut ei saa legitiimseks pidada. Mina seda protseduuri uuesti ei alusta, aga kui keegi tahab seda teha, siis palun tehku reglementi täpselt järgides. Ma arvan küll, et tuleb teha täpselt reglemendi järgi, siinne arutelu ei asenda eelarutelu. Ivo ei ole reglemendiga rahul. Igaüks võib teha ettepaneku reglemendi muutmiseks, muidugi koos põhjendusega. Siis tuleb seda arutada ja hääletada. Põhjendus võiks olla see, et administraatoril on suurem võimalus endale vaenlasi koguda, seetõttu tuleks administraatoristaatuse äravõtmise poolt antud hääle kaalu (praegu neljakordne) vähendada. Praeguse hääletuse jõudude vahekorda see ei muudaks, kui just poolt- ja vastuhäälte vahekorda ei võrdsustata. Võib-olla võiks ka administraatorihääletusel vastuhääle kaalu vähendada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 12:17 (EEST) Minu arust saab küll juba praegu järeldada, et mitu kasutajat toetavad usaldushääletuse tegemist, aga võib ka eraldi seda küsida. Samas mulle tundub, et hääletust ei tohi veel alustada, sest arutelu teema (ja reglemendi?) üle pole lõppenud. Hääletada saab pärast seda, kui osapooled on saanud oma väited ja vastuväited esitada (mõistliku aja jooksul). Muidu juhtub nii nagu meil siin hääletustega kipub olema, et hääl antakse ära esmamulje põhjal ja arutelu (kui üldse) tuleb hiljem ja seda ei märgata või ignoreeritakse. Ma tahaks näha, et adminnistaatuse äravõtmise toetajad ütlevad, kas ja mida Ivo saaks praegu ja edaspidi (minevikku muuta ei saa) teha, et usaldust (taas)saavutada. Siis Ivo saaks vastata, et kas ta teeb seda. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 13:57 (EEST) :Arutelu võib jätkata kas siin või mujal, hääletada võib ka, aga hääled ei lähe arvesse. :Minu meelest ei saa mitteusaldajalt nõuda, et ta ütleks, mis tingimusel ta hakkaks jälle usaldama. Aga minu loogika järgi peaks mul tekkima sisemine veendumus, et sellist häirivat käitumist enam oodata ei ole. Ma ei oska öelda, kui pikka aega on tarvis ja mida täpselt peaks Ivo tegema. Tarvilik tingimus oleks see, et Ivo hakkaks teistmoodi käituma. :Aga ma ei leia enam, et administraatoristaatuse äravõtmine oleks parim viis asja lahendada ja ma ei kavatse enam selle poolt hääletada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:46 (EEST) Kogemus näitab, et administraatoristaatus võimaldab ühiselt kokkulepitud tingimusi eirata, varem oli see levinum, praegu on kontroll omaloomingu osas tõhusam. Nt. admin (ja mu kauge sugulane) Taivo eiras aastaid pikkades artiklites korduvate siselinkide nõuet, vaatamata mitmele meeldetuletusele [[Kasutaja:Taivo/Arhiiv1#Siselinkidest]]. Ma arvan, et vikipedistid võiks panustada eelkõige sisuloomele, mitte isiklikele suhetele ja tegelikult tuleks igal administraatoril Kruusamäe juhtumist ka enda osas vastavad järeldused teha. Vikipeedias kipuvad isiklikud suhted kujunema Gustav Naani seisukohtade järgi: "Üldtuntud spetsiifilne intelligentlik joon on '''individualism'''... madal valulävi soodustab seda, et intelligents kaldub üsna tihti nägema katastroofi seal, kus on lähenemas ainult avarii, ja nõuab seepärast rooli järsku pööramist, mis ise võib põhjustada avarii. Tõeline intelligent on seepärast väga halb valitseja... osalt on intelligentsi spetsiifilised jooned seotud professionaalsete teadmistega, osalt kriitilise analüüsi oskuste ja kalduvustega, osalt '''psühhofüsioloogiliste organisatsioonidega''' (sügavad elamused, hingepiinad)." Vikipeedia aruteludes kipuvad subjektiivsed emotsioonid objektiivseid teadmisi varjutama. --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 18. juuni 2022, kell 11:30 (EEST) ==[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]]== Teeb suurepärast kaastööd ning kahel korral ka kuu vikipedistiks valitud, võiks administraator olla. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 13. august 2022, kell 00:30 (EEST) :Üldiselt nõus kandideerima, kuigi nõue "taipab, kuidas Vikipeedia töötab (saab aru selle toimimispõhimõtetest ja käitub vastavalt)" tekitab pisukest kõhklust, sest 100% viki toimimist vast ei hooma. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 13. august 2022, kell 08:00 (EEST) ::100% ei hooma vast keegi. Mulle tundub, et üldjoontes on sul Vikipeedia toimimispõhimõtted hästi teada ja kvalifikatsioon administraatorirolliks olemas. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. august 2022, kell 10:14 (EEST) Hääletus sai vist eile läbi ja kui ma ei eksi, lõppes [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiili]] jaoks edukalt - 12 poolt, 1 erapooletu, 0 vastu :) [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 28. august 2022, kell 10:56 (EEST) === Hääletus (27. augustini)=== ---- {{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. august 2022, kell 11:02 (EEST) {{poolt}} - Siiani on jätnud mõistliku ja asjaliku vikipedisti mulje, kui tahab, miks mitte? [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 13. august 2022, kell 11:34 (EEST) {{poolt}}. Taipab väga hästi, kuidas Vikipeedia töötab, pisiasju õpime kõik iga päev juurde. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 13. august 2022, kell 19:24 (EEST) {{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 14. august 2022, kell 15:39 (EEST) {{poolt}} - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. august 2022, kell 15:55 (EEST) {{poolt}} - [[Kasutaja:Karljohan29|Karljohan29]] ([[Kasutaja arutelu:Karljohan29|arutelu]]) 14. august 2022, kell 17:11 (EEST) {{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Pietadè:Kruusamägi|arutelu]]) 14. august 2022, kell 22:16 (EEST) {{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 14. august 2022, kell 23:50 (EEST) {{erapooletu}} Ma ei ole Sillerkiili kaastööga hästi tuttav. Igatahes mul on kõhklusi, sest ta ei tea näiteks, kuidas biograafiates sünniaega märgitakse. Kogemus on ühekülgne. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2022, kell 13:54 (EEST) {{poolt}} --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 19. august 2022, kell 23:36 (EEST) {{poolt}} --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 20. august 2022, kell 10:49 (EEST) {{poolt}} [[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]])</sup> 20. august 2022, kell 12:28 (EEST) {{poolt}} - [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. august 2022, kell 10:18 (EEST) 1f3uimjycxbaefc8pzd35vruxo1upy1 Räästapääsuke 0 8732 6184698 5930482 2022-08-28T10:39:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Räästapääsuke (perekond)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Räästapääsuke | seisund= LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisund_ref = <ref>[https://web.archive.org/web/20110805051154/http://www.birdlife.org/datazone/speciesfactsheet.php?id=7150 Northern House-martin - BirdLife Species Factsheet] BirdLife International. Vaadatud 15. novembril 2007</ref> | pilt= Delichon urbica.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus= | värv = #{{taksoboksi värvus|[[linnud]]}} | riik= [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond= [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass= [[Linnud]] ''Aves'' | selts= [[Värvulised]] ''Passeriformes'' | sugukond= [[Pääsulased]] ''Hirundinidae'' | perekond= [[Räästapääsuke (perekond)|Räästapääsuke]] ''Delichon'' | liik= '''Räästapääsuke''' | binaarne= ''Delichon urbica'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758 | levikukaart = Delichon urbicum.png | levikukaardi_laius = 250px | levikukaardi_seletus= Kollane – pesitsusala<br>Sinine – talvitusala | sünonüümid = ''Hirundo urbica'' (Linnaeus, 1758), ''Delichon urbicum'' }} [[File:Huiszwaluw zittend op schapenhek-4961660.webm|thumb |Delichon urbicum]] '''Räästapääsuke''' (''Delichon urbica'', sünonüüm ''Delichon urbicum'') on [[pääsulased|pääsulaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[räästapääsuke (perekond)|räästapääsukese]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[lind]]. Esimesena kirjeldas räästapääsukest teaduslikult [[Linnaeus]] [[1758]] nime all ''Hirundo urbica'', arvates ta [[suitsupääsuke]]sega samasse perekonda. Esimestena eraldasid räästapääsukesed omaette perekonda [[Thomas Horsfield]] ja [[Frederic Moore]] [[1854]]. Nad mõtlesid neile välja ka ladinakeelse nime ''Delichon''. See on [[anagramm]] [[kreeka keel|kreeka]] sõnast χελιδών, mis tähendab pääsukest. Sõna ''urbica'' tähendab [[ladina keel]]es 'linna-, linnaline'. Tükk aega kandis räästapääsuke grammatiliselt vigast liiginime ''urbicum'', aga alles [[2004]] otsustati see viga parandada.{{lisa viide}} == Välimus == Räästapääsuke on pisut väiksem kui suitsupääsuke<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd., lk. 349</ref>, olles enamasti umbes 13 cm pikk ja kaaludes 16–25 grammi. Sihvaka kehaehitusega räästapääsukese [[kukal]], [[selg]], väga pikad kitsad [[tiib|tiivad]] ja harkjas [[saba]] on sinakasmustad ning lai [[rind]], alakeha ja [[päranipuala]] valged. [[Nokk]] on lühike ja eriti tüvikuosas lai; [[nokalahk]] on suur. Kollakad valgete [[karv]]alaadsete [[sulg]]edega kaetud [[jalg|jalad]] on lühikesed ja nõrgad ning nendega on raske maapinnal liikuda<ref name="Loomade elu"/>. Sulekestega on kaetud kogu jalad, sealhulgas [[jookse]] ja [[varvas|varbad]]<ref name="Loomade elu"/>. Saba on lühem ja vähem harkis kui suitsupääsukesel<ref name="Loomade elu"/>. [[Sulestik]] on tihe ja metalliläikene ning nii noortel kui ka vanadel pääsukestel sarnane. [[Suguline dimorfism|Sugulist dimorfismi]] ei esine. Räästapääsuke on ülihea lendaja. Ta isegi joob lennul. Selleks sööstab ta ülespoole hoitud tiibadega ja allapoole sirutatud kaelaga veepinnale ja ammutab alanokaga vett. Maapinnale laskub ta vastumeelselt, kuigi pesamaterjali hankimiseks tuleb sedagi teha. Parema meelega istub ta oksal, katusel või traadil.<ref name=lk348>"Loomade elu", 6. kd., lk. 348</ref> Räästapääsukese laul on tasane meeldiv sädistamine.<ref name=lk348/> Pikeerides toob ta kuuldavale valje kriiskeid. == Levila == Räästapääsuke pesitseb [[Euroopa]]s ja selle saartel, [[Aasia]]s (välja arvatud [[Kaug-Põhi]], [[Araabia poolsaar]], [[Kamtšatka]], [[Hindustan]] ja [[Indohiina poolsaar|Indohiina]]), [[Jaapan]]is, [[Kuriili saared|Kuriili saartel]], [[Sahhalin]]il ja [[Põhja-Aafrika]]s.<ref name="Loomade elu"/>. Räästapääsuke talvitub [[Kesk-Aafrika|Kesk]]- ja [[Lõuna-Aafrika]]s, [[Hindustan]]is, Indohiinas ja [[Malai saarestik]]us.<ref name="Loomade elu"/> [[Eesti]]s võib kohata räästapääsukese alamliiki ''Delichon urbica urbica''. See alamliik elab Euroopast ida poole kuni Kesk-[[Mongoolia]]ni ja [[Jenissei]] jõeni ning lendab talvituma Aafrikasse. Räästapääsukesel on teinegi alamliik ''D. urbica lagopodum'', kes elab Ida-Aasias ja lendab talvituma [[Kagu-Aasia]]sse. Eestis leidub räästapääsukest asulates ja põhjaranniku pankade varjus<ref name="Loomade elu"/>. Räästapääsukeste arvukust Eestis hinnatakse 80 000 – 150 000 paarile <ref name="hirundo" />. Räästapääsuke lahkub pesitsuspaikadest ja rändab lõunamaale juba ammu enne külmade ilmade saabumist.<ref name="Loomade elu"/> == Pesitsemine == Looduses elab räästapääsuke mägijõgede [[org]]ude kivi[[koobas]]tes ja kaljulõhedes, harva ka savikallaste õnarates. Tänapäeval on enamus räästapääsukesi kohastunud elama [[linn]]ades ja suurtes asulates, kus nad pesitsevad hoonete seinte ja karniiside küljes räästaste ja rõdude all. Räästapääsuke eelistab kiviehitisi puithoonetele. Sellepärast leidub teda ka rohkem suurtes asulates ja linnades kui väiksemais.<ref name="Loomade elu"/> [[Pilt:Delichon urbica2.jpg|pisi|Räästapääsukeste koloonia [[Sõru]]l [[Hiiumaa]]l]] Räästapääsukesed elutsevad enamasti mitmekümnepaarilistes [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]] ja ehitavad oma [[pesa]]d tihedalt üksteise kõrvale. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud, kasutades selleks [[savi]] või [[sülg|süljega]] kokkukleebitud märga [[muld]]a ja [[muda]]. Pesa asub tavaliselt kohas, kus hoone või kalju sein ja katus või lagi ühinevad. Pesa sissepääsuava asub otse lae all, pesa ülaosas. Seest vooderdab ta pesa väiksemate sulgede, udusulgede ja pehmete [[taim]]e[[kiud]]udega.<ref name="Loomade elu"/> Vahel on lihtne leida kohta, kust pääsukesed pesa ehitamiseks savi võtavad. Pesaehitamist raskendab see, kui saviauk kuiva ilmaga kõvaks paakub. Kui soovitakse pääsukesi pesa ehitamisel aidata, võib saviauku kuiva ilmaga kasta. == Toitumine == Räästapääsuke toitub ainult lendavatest [[putukad|putukatest]], kelleks on enamasti [[sääsk|sääsed]], [[kärbes|kärbsed]], [[sarnastiivalised]] ja väiksed [[mardikas|mardikad]]. Harvem püüab ta [[liblikas|liblikaid]], [[ritsikas|ritsikalisi]] ja [[ämblik]]ke, kelle tuul on "härmalõngaga" lendu tõstnud.<ref name="Loomade elu"/> Toitu püüavad [[pääsulased]] lennult. Enamasti lendavad nad putukatest kõrgemal ning ründavad sobivat saaklooma nähes. Kuna kõik need putukad tõusevad soojade [[õhuvool]]ude tõttu selge päikesepaistelise ilma korral kõrgele, näeb sel ajal ka pääsulasi kõrgel lendamas. [[Vihm]]a ja [[äike]]se eel, kui [[õhk]] on [[veeaur]]ust küllastunud ja niiskunud putukad lendavad maapinna lähedal, kütivad pääsulased veekogude veepinna lähedal [[kiililised|kiililisi]], [[ühepäevikulised|ühepäevikulisi]] ja [[ehmestiivalised|ehmestiivalisi]] ja teisi putukaid, kes ka vihma ajal lendavad.<ref name="lk348"/> == Paljunemine == [[Pilt:Delichon urbicum MHNT.jpg|pisi|Räästapääsukese munad]] Leviala põhjaosas jõuab räästapääsuke sigida ja järglased üles kasvatada vaid üks kord suve jooksul, mujal kaks korda. [[Kurn]]as on tavaliselt 4–6 valget [[muna]]. Poegade haudumine kestab 12-13 päevast sooja ilma korral 18–22 päevani jaheda ilma korral. Poegi hauvad ja hiljem toidavad mõlemad vanalinnud. Pesas viibivad pojad kolm nädalat. Pärast seda toidavad vanemad neid veel mõned päevad.<ref name="Loomade elu"/> Räästapääsukesel ei ole õieti looduslikke vaenlasi. Teda jälitab küll [[lõopistrik]], aga kiire ja osava lendajana suudab räästapääsuke teda peaaegu alati vältida. [[Pilt:Räästapääsuke Delichon urbica.jpg|pisi|Räästapääsukese pojad]] == Kaitse == Räästapääsuke ei ole Eestis [[looduskaitse]] all. Räästapääsukesed toovad suurt kasu sellega, et hävitavad suurel hulgal putukaid, kellest peaaegu kõik on kahjulikud. Paljud rahvad maailmas kaitsevad pääsukesi ja usuvad, et maja räästa all pesitsev pääsuke toob õnne.<ref name=lk348/> ==Viited == {{viited|allikad <ref name="hirundo">{{netiviide | URL = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| Pealkiri = "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"| Autor = | Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = [[Hirundo]]| Aeg = 1/2009| Koht = | Väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Delichon urbica}} * {{Elurikkus}} * [http://www.ilmajaam.ee/1291478/pildid-vorumaal-nahti-uliharuldast-valget-raastapaasukest Võrumaal nähti üliharuldast valget räästapääsukest] [[Kategooria:Pääsulased]] [[Kategooria:Eesti värvulised]] ofjk9thdh5lf558ksp7ih66ivqkrhq7 Vladimir Putin 0 10251 6184341 6182243 2022-08-27T17:13:08Z 87.119.179.113 putin wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2009}} putin on '''halb''' {{JÄRJESTA:Putin, Vladimir}} [[Kategooria:Venemaa presidendid]] [[Kategooria:Venemaa peaministrid]] [[Kategooria:Vladimir Putin| ]] [[Kategooria:KGB ohvitserid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sportlased]] [[Kategooria:Judokad]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] ktaff8xdm3o94w60ye7aq0h8abk354o 6184345 6184341 2022-08-27T17:22:44Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/87.119.179.113|87.119.179.113]] ([[User talk:87.119.179.113|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Pikne|Pikne]]. wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2009}} {{Infokast ametiisik | nimi = Vladimir Putin | pildi nimi = Владимир Путин (18-06-2022).jpg | amet = [[Venemaa president]] | ametiajaalgus = [[7. mai]] [[2012]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Dmitri Medvedev]] | järgmine = | amet2 = [[Venemaa president]] | ametiaja_algus2 = [[31. detsember]] [[1999]] | ametiaja_lõpp2 = [[7. mai]] [[2008]] | eelmine2 = [[Boriss Jeltsin]] | järgmine2 = [[Dmitri Medvedev]] | amet3 = [[Venemaa peaminister]] | ametiaja_algus3 = [[8. mai]] [[2008]] | ametiaja_lõpp3 = [[7. mai]] [[2012]] | eelmine3 = [[Viktor Zubkov]] | järgmine3 = [[Dmitri Medvedev]] | amet4 = [[Venemaa peaminister]] | ametiaja_algus4 = [[9. august]] [[1999]] | ametiaja_lõpp4 = [[7. mai]] [[2000]] | eelmine4 = [[Sergei Stepašin]] | järgmine4 = [[Mihhail Kasjanov]] | amet5 = [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] esimees | ametiaja_algus5 = [[1. jaanuar]] [[2008]] | ametiaja_lõpp5 = [[30. mai]] [[2012]] | eelmine5 = [[Boriss Grõzlov]] | järgmine5 = [[Dmitri Medvedev]] | amet6 = [[FSB]] [[FSB juhtide loend|juht]] | ametiaja_algus6 = [[25. juuli]] [[1998]] | ametiaja_lõpp6 = [[29. märts]] [[1999]] | eelmine6 = [[Nikolai Kovaljov]] | järgmine6 = [[Nikolai Patrušev]] | amet7 = | ametiaja_algus7 = | ametiaja_lõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiaja_algus8 = | ametiaja_lõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünnikuupäev = {{süv|1952|10|07|df=y}} | sünnikoht = [[Leningrad]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmakuupäev = | surmakoht = | allkiri = Putin signature.svg | alma_mater = [[Leningradi Riiklik Ülikool]] | partei = [[NLKP]] 1975–1991 <br>[[Meie Kodu on Venemaa]] (1995–1999) <br>[[Ühtne Venemaa]] (2008–)| }} '''Vladimir Vladimirovitš Putin''' [vlad'iimir vlad'iimirovitš p'uutin] (''Владимир Владимирович Путин''; sündinud [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1952]] [[Leningrad]]is (nüüd [[Peterburi]]) on Venemaa [[poliitik]]. Putin on [[Venemaa president]] neljandat ametiaega (president aastatel 2000–2008, 2012–). 1. juulil 2020 toimunud üldrahvaliku referendumi esialgsete tulemuste põhjal saab Vladimir Putin jääda presidendiks kuni aastani 2036.<ref name="o2036" /><ref name="o2036_2" /> == Elust == [[KGB]] sõjakoolis oli tema hüüdnimi "okurok" (eesti keeles 'koni').<ref name=":0">Швец, Юрий Борисович.‘The perfect target': Russia cultivated Trump as asset for 40 years – ex-KGB spy (англ.). ''The Guardian''. Guardian Media Group (29 January 2021)</ref> Putin on endine [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Esimese peavalitsuse]] välisluure ohvitser ([[alampolkovnik]]). Ta teenis 1980. aastatel [[Dresden]]is [[Saksa DV]]-s, olles Saksa DV luure [[Stasi]] juures KGB sideohvitser (arhivaar) ja ei tegelenud mingi luuretegevusega.<ref>Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну? У него от страха ботокс потечет (рус.). ''Gordon'' (28 April 2015)</ref> Ta valdab [[saksa keel]]t.<ref>https://www.sueddeutsche.de/medien/joerg-schoenenborns-interview-mit-wladimir-putin-wie-heissen-sie-uebrigens-1.1642250</ref> <!---Saksa keelt valdab tema eksabikaasa kuid mitte Putin ise. V.V.Putin oskab saksa keeles vaid mõnda lihtsat lauset.<ref name=":1" /> Viidatud väide ei ole kontrollitav.---> <ref name=":1">Dmitri ''Gordoni'' intervjuu ''Sergei Pugatšoviga. (2021)''</ref>1997. aastast on ta [[Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik]]. Vladimir Putin oli [[8. mai]]st [[2008]] kuni 7. maini 2012 [[Venemaa peaminister]]. [[2012]]. aasta [[4. märts]]i presidendivalimised võitis Putin I voorus ning [[7. märts]]il [[2012]] kuulutas VF Keskvalimiskomisjon Putini valituks Venemaa Föderatsiooni presidendi ametikohale, seekord kuueks aastaks. Ta astus ametisse sama aasta 7. mail. [[7. mai]]st [[2000]] kuni 7. maini [[2008]] oli Vladimir Putin kaks ametiaega [[Venemaa Föderatsiooni president|Venemaa president]]. Tema teine ametiaeg algas [[2004]]. Ta oli ühtlasi [[Venemaa sõjavägi|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja]] ja [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] esimees. [[2007. aasta Riigiduuma valimised|2007. aasta Riigiduuma valimistel]] juhtis Putin [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] nimekirja (olemata partei liige) ning oli partei föderaalnimekirjas ainukesena. Partei 8. kongressil nõustus ta olema partei valimisnimekirja eesotsas ning teatas, et on pärast presidendivolituste lõppemist nõus saama Venemaa valitsusjuhiks. [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|2008. aasta presidendivalimistel]] toetas ta [[Dmitri Medvedev]]i kandidatuuri. Alates [[8. august]]ist [[1999]] kuni [[7. mai]]ni [[2000]] oli ta [[Venemaa peaminister]] ning pärast president [[Boriss Jeltsin]]i tagasiastumist [[31. detsember|31. detsembrist]] [[1999]] kuni 7. maini 2000 oli ta presidendi kohusetäitja. Leningradi Riiklikus Ülikoolis õppides astus ta [[NLKP]]-sse ning jäi selle liikmeks kuni partei keelustamiseni augustis [[1991]]. Formaalselt ta parteist välja ei astunud. Kuigi ta oli üks partei [[Ühtne Venemaa]] algatajatest ning 2007. aasta sügisel pakuti talle selle juhi kohta, ei soovinud ta sinna astuda, põhjendades seda sooviga jääda parteituks nagu enamik venemaalasi.<ref name="zv5VJ" /> Ühtse Venemaa 9. kongressil võttis ta [[15. aprill]]il [[2008]] siiski vastu ettepaneku asuda pärast presidendivolituste lõppemist partei etteotsa. Seekord viitas ta presidendi ametikoha ja parteisse kuulumise kokkusobimatusele. Ta on olnud [[KGB]] teenistuses [[Saksa DV]]-s, hiljem ([[Anatoli Sobtšak]]i ajal) [[Peterburi]] aselinnapea 1990ndate alguses FSB sideohvitserina. [[FSB|Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] juht 1998–1999. Septembris 1999 määras president [[Boriss Jeltsin|Jeltsin]] ta peaministriks. Oli Nõukogude Liidu pärandina saadud välismaal asuvate kinnisvarade tehingutega seotud Jeltsini tütre Tatjanaga, mistõttu ta edutati.<ref>{{Netiviide|autor=Lauri Laugen|url=https://www.delfi.ee/artikkel/94821993/vene-miljardar-pugatsov-putinil-pole-uldse-sopru-ta-ei-usalda-kedagi|pealkiri=Vene miljardär Pugatšov: Putinil pole üldse sõpru, ta ei usalda kedagi|väljaanne=delfi.ee|aeg=11.10.2021|vaadatud=29.10.2021}}</ref> [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] tõttu sai ta populaarseks ning võitis [[2000. aasta Venemaa presidendivalimised|2000. aasta presidendivalimised]] 52-protsendilise toetusega. 2008. aastal oli ta Venemaa kõige populaarsem poliitik. Putini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng pärast [[rublakriis|1998. aasta rahanduskriisi]]. [[Sisemajanduse kogutoodang]], tööstus- ja põllumajandustoodang, [[tarbimislaen]]ude maht jt majandusnäitajad kasvasid. Viidi ellu hulk suuri reforme [[pension]]ide, [[pangandus]]e, [[maksud]]e ja muudes valdkondades. Vladimir Putini valitsemise ajal on täheldatud probleeme [[demokraatia]], [[ajakirjandusvabadus]]e, [[inimõigused|inimõiguste]] ja [[korruptsioon]]iga. Mitmed Jeltsini-aegsed [[oligarhid]], sealhulgas [[Boriss Berezovski]] ja [[Mihhail Hodorkovski]], on antud [[korruptsioon]]isüüdistusega kohtu alla ning kas eksiili läinud või vangistatud, samuti osa nende omanduses olnud meediast on läinud riigi kontrolli alla, kuna nad ei olnud nõus teenima uue režiimi eesmärke. Kõik Venemaa oligarhid oma varandustega on riigi teenistuses nagu Hiinaski.<ref name=":0" /> Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud [[Ühtne Venemaa]] on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil [[Riigiduuma]]t kontrollida. Putini välispoliitika on olnud jäigem kui Jeltsini oma. Ta toetas 2001. aasta [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõda]], kuid oli väga kriitiline 2003. aasta [[Iraagi sõda|Iraagi sõja]] suhtes ning [[USA]] plaani suhtes paigutada tuumarakette Ida-Euroopasse. Putin on püüdnud suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule. Koos endise Saksamaa kantsleri [[Gerhard Schröder]]iga on ta häälekalt toetanud [[Põhja-Euroopa gaasijuhe|Põhja-Euroopa gaasijuhtme]] projekti. == Vanemad ja vanavanemad == === Isa === [[Pilt:Vladimir Spiridonovich Putin.jpg|thumb|Vladimir Spiridonovitš Putin – Vladimir Putini isa]] Putini isa Vladimir Spiridonovitš Putin ([[1911]] [[Peterburi]] – [[2. august]] [[1999]]) töötas metroovaguneid tootvas Jegorovi-nimelises Leningradi vaguniehitustehases sõjaväelises valves, hiljem meistrina, ning oli tsehhi [[ÜK(b)P|parteibüroo]] sekretär. Esimese maailmasõja ajal kolis ta nälja eest põgenedes vanematega ema kodukohta [[Tveri oblast]]i [[Pominovo]] külla. Vladimir Spiridonovitš oli küla [[komsomol]]iaktivist. 1930ndate alguses teenis ta ajateenijana [[allveelaev]]al. [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] puhkedes läks ta vabatahtlikuna rindele ning oli [[NKVD]] [[hävituspataljon]]is, mille ülesandeks olid [[diversioon]]iaktid ( ka "põletatud maa" taktika) vaenlase tagalas. Isa osales ühes niisuguses operatsioonis 28-liikmelise grupi koosseisus. Grupp paisati [[Kingissepp|Kingissepa]] ( Leningradi oblastis endine Jamburg) lähedale. Nad varjusid metsa ning lasksid õhku laskemoonarongi. Kui toidumoon otsa lõppes, said nad eestlastelt süüa ning seejärel andsid eestlased nad sakslastele välja. Osal grupist, nende hulgas Putini isal, õnnestus piiramisrõngast välja murda. Teel rindejoone poole kaotati mõned mehed, seejärel hargneti. Putini isa peitis end soolaukasse ja hingas pillirootoru kaudu. Koertega jälitajad jooksid temast mööda. Omade juurde välja jõudis neli meest, sealhulgas Putini isa{{lisa viide}}. Jõudmata abikaasaga kohtuda, läks ta jälle 86. laskurdiviisi 330. laskurpolgu koosseisus rindele, seekord "[[Neeva kannas]]ele" [[Neeva]] vasakkaldal, mis oli ainus sakslaste poolt vallutamata jäänud maalapp piirkonnas. Vaatamata massiivsele pommitamisele hoidis Punaarmee seda enda käes blokaadi lõpuni. Isale ja ühele teisele sõdurile tehti ülesandeks võtta ''[[keel (sõjandus)|keel]]''. Nad läksid Saksa [[blindaaž]]i juurde, kus ootamatult ilmus nähtavale sakslane, kes viskas nende pihta [[Käsigranaat|granaadi]]{{lisa viide}}. Isa sai raskelt haavata, tema jalg oli granaadikilde täis, nii et ta jäi lonkama. Mõne tunni pärast viisid omad ta ära.<ref name="KLtwu" /> Endine majanaaber tassis ta tule all mööda Neeva jääd tagalasse haiglasse. Isa oli haiglas mõne kuu. Ema käis teda seal iga päev vaatamas. Et ema oli näljast nõrkemas, laskis isa medõel oma toidu salaja emale anda. Et isa hakkas näljast teadvust kaotama, tuli see välja ning ema mõnda aega haiglasse ei lastud{{lisa viide}}. Kuigi isa tugevasti lonkas, ei antud talle kaua aega invaliidsusgruppi. Isa tegi sageli süüa, muu hulgas keetis [[sült]]i. Putini klassijuhataja sõnul oli Putini isa karmi, tõsise ja vihase olekuga, kuigi hiljem selgus, et ta on hea südamega.<ref name="kremlin" /> Ta oli veendunud [[kommunis]]t. Ta suri vähki. === Vanaisa === Vanaisa Spiridon Ivanovitš Putin töötas kogu elu kokana{{lisa viide}}. Ta töötas ka [[Leniskije Gorki|Gorkis]], kus elas [[Vladimir Lenin|Lenini]] ja kogu Uljanovite perekond. Kui Lenin suri, viidi ta üle ühte [[Jossif Stalin|Stalini]] suvilatest. Pensionil olles oli ta kokaks [[ÜK(b)P Moskva linnakomitee]] puhkekodus [[Iljinskoje]]s. Ta suri [[1979]]. Tema abikaasa, Putini vanaema Olga Ivanovna suri 1979. Mõlemad on maetud [[Moskva oblast]]i [[Krasnogorski rajoon]]i Iljinski kalmistule. Spiridonil oli palju poegi, kes läksid kõik rindele. Mõned neist hukkusid. === Ema === Putini ema Marija Ivanovna Šelomova (17. oktoober [[1911]] [[Zaretšje]] küla [[Tveri oblast]]is Pominovo küla naabruses – 6. juuli [[1998]]) töötas enne sõda tehases, pärast sõda muu hulgas sanitarina, kojamehena, kauba vastuvõtjana leivapoes ja koristajana laboratooriumis. Ta oli vähese haridusega. Ta elas üle [[Leningradi blokaad]]i. Ema on iseloomustatud väga pehme, heasüdamliku inimesena. Ta oli [[õigeusk|õigeusuline]]. Ta suri vähki. === Vanemate elu enne Putini sündi === Vladimiri vanemad tutvusid Pominovos ja abiellusid [[1928]]. Aastal [[1932]] kolisid nad maalt [[Peterhof]]i. Neil oli seal pool maja, millega nad olid väga rahul. Peaaegu kohe võeti isa sõjaväkke, ema läks tehasesse tööle. Sõja puhkedes ei tahtnud ema Peterhofist lahkuda. [[Leningradi blokaad|Blokaadi]] alguses viis ema vend, mereväeohvitser Ivan Ivanovitš Šelomov (suri 1973), kes teenis [[Smolnõi]]s mereväe staabis, Putini ema ja venna tule ja pommide all Peterhofist Leningradi. Ivan aitas ema oma pajuki arvelt. Kord kaotas ema Ivani äraolekul teadvuse ning teda peeti surnuks ja paigutati surnute juurde. Pärast sõda sai isa tehase kaudu kohe toa vannitoata [[kommunaalkorter]]is kesklinnas Baskovõi põiktänaval (''Баско́в переу́лок'') viiendal korrusel sooja vee ja liftita majas. Alguses oli köögi asemel kitsas koridoris gaasipliit ja kraanikauss. Trepikojas elasid rotid. == Lapsepõlv ja noorpõlv == [[Pilt:Vladimir Putin with his mother.jpg|thumb|Vladimir Putin emaga]] [[Pilt:Vladimir Putin as a child.jpg|thumb|Vladimir Putin lapsena]] [[Pilt:Vladimir Putin with parents in 1985.jpg|thumb|Putin koos vanematega 1985. aastal]] Putin sündis [[Peterburi|Leningradis]]. Vladimir oli perekonnas kolmas laps. Kaks vanemat venda, kes sündisid 1930-ndatel aastase vahega, surid lapsena. Esimene poeg suri mõne kuu vanusena, teine poeg suri blokaadi ajal Leningradi lastekodus, kus püüti lapsi elus hoida, [[difteeria]]sse. Putinite perekond elas Leningradis 20&nbsp;m² suuruses toas [[kommunaalkorter]]is. (Hiljem sai Putini isa sõjainvaliidina 27-ruutmeetrise korteri uusehitises [[Avtovo]]s.) Ema ja naabrinaine ristisid poisi isa teadmata. Isa kasvatus oli range, ema oli leebe. Ta õppis [[1960]]–[[1968]] Leningradi 193. 8-klassilises koolis [[Gribojedovi kanal]]i ääres koduga samal tänaval. Kuni kuuenda klassini õppis ta halvasti, kuid käis [[saksa keel]]e ringis, mida juhendas klassijuhataja. Isa soovil käis Putin algklassides vastu tahtmist [[bajaan]]i õppimas. Poiss veetis suure osa ajast õues ja kakles eakaaslastega, mistõttu teda kolmandas klassis veel [[Pioneeriliikumine|pioneeriks]] ei võetud. Ta oli enda sõnul esialgu mitteformaalne liider, kellel oli kohtuniku taoline staatus. Kui ta hakkas seda seisundit kaotama, selgus, et kaklemisoskustest ei piisa, ning ta hakkas 11- või 12-aastaselt spordiga tegelema. Ta tegeles algul [[poks]]iga, kuid jättis selle varsti maha, sest tal löödi nina lõhki. Seejärel hakkas ta treener Anatoli Semjonovitš Rahlini juures [[sambo]]ga tegelema. Putini sõnul mängis treener tema elus otsustavat rolli.<ref name="kremlin" /> Treeneri otsusel mindi sambolt üle [[judo]]le. Putin tuli lõpuks linna meistriks judos. Kui selgus, et spordist ei piisa, hakkas ta hästi (neljade-viitega) õppima. Alles siis võeti ta pioneeriks ja temast sai rühmanõukogu esimees.<ref name="kremlin" /> Pärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis Sovetski põiktänaval ning lõpetas selle [[1970]]. See oli keemiakallakuga kool tehnoloogiainstituudi baasil. Putin tahtis saada meremeheks, lenduriks või luurajaks. Lapsena innustus ta Nõukogude filmidest [[luuraja]]test (talle meeldisid [[Vjatšeslav Tihhonov]]i ja [[Georgi Žžonov]]) ning unistas tööst [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] organites. Enda väitel pakkus ta ennast juba üheksanda klassi alguses [[KGB]] Leningradi valitsuse peakorteris, ent sai sealt soovituse kõigepealt õigusteaduskond lõpetada. Aastatel [[1970]]–[[1975]] õppis Putin [[Leningradi ülikool]]i õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse osakonnas. Ta astus sinna hoolimata treeneri ja isa vastuseisust. Treener kartis, et poiss hakkab miilitsana inimesi püüdma, isa aga kartis, et poeg ei saa sisse ja läheb sõjaväkke, ning soovitas selle asemel astuda Tsiviillennunduse Akadeemiasse. Ülikoolis oli keskkoolilõpetajatele konkurss umbes 40 kandidaati kohale. Putin sai kirjandi eest nelja ning teistel eksamitel viied ning sai sisse. Sissesaamise nimel oli Putin viimases keskkooliklassis jätnud unarusse kõik õppeained, milles sisseastumiseksamit ei olnud. Putin õppis ülikoolis hästi, ühiskondliku tööga ei tegelnud, komsomoliaktivist ei olnud. Sport jäi õppimise kõrval teisejärguliseks, ometi ta treenis ja võistles palju ning tuli 1976 judos Leningradi meistriks. Ta täitis meistersportlase normi sambos ja sai meistersportlaseks judos. Putini ema võitis loteriil sõiduauto [[Zaporožets]] ja kinkis selle pojale. Õpingute ajal astus ta [[NLKP]]-sse. Üks tema õppejõududest oli [[Anatoli Sobtšak]], kes õpetas majandusõigust. Putini väitel ei olnud nende vahel mingeid erilisi suhteid. Putini diplomitöö teema oli "''Принцип наиболее благоприятствуемой нации''" (juhendaja L. N. Galenskaja). NB! == Teenistus KGB-s == [[Pilt:Vladimir Putin in KGB uniform.jpg|pisi|left|Vladimir Putin KGB vormis]] Kuna nõukogude aegne Riikliku Julgeoleku Komitee ja töötajate tegevus oli salastatud, siis on Putini ning teiste sellel ajal RJK töötanud isikute tegevuse kohta erinevaid andmeid – ametlik versioon ning mitteametlikud andmed.<ref name="QB70X" /> Pärast ülikooli lõpetamist suunati ta [[1975]]. aastal Leningradi [[KGB]] piirkondlikku valitsusse, kohustusliku kaheaastase suunamisjärgse töötamiskohustusega, olemata veel RJK [[kaadriohvitser]]. Ta vormistati tööle algul [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi ja Leningradi oblasti valitsus|RJK Leningradi ja Leningradi oblasti valitsuse]] sekretariaati, see järel töötas umbes viis kuud (kaadriosakonnas) ja Teise osakonna süsteemis, Putini sõnul [[vastuluure]] allosakonnas..<ref name="bookchapter4" /> [[1976]]. aastal õppis ta veebruarist juulini Leningradis [[Ohta]]s lühiajalistel operatiivkaadri ümberkoolituste kursustel ("401. kool"), kus valmistati ette (ametliku versiooni kohaselt) välisvaatlusega tegelevaid julgeolekutöötajaid. 2001. aastal aga avaldas ajaleht [[La Repubblica]] koos Putiniga kursustel viibinud endise julgeolekutöötaja andmed, mille kohaselt valmistati nende 25-liikmelist gruppi ette tööks "ideoloogiliste diversioonidega võitlemiseks" [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|RJK 5. osakonnas]] – NSV liidu [[Salapolitsei|poliitilises politseis]].<ref name="sMFrG" /> Pärast seda töötas Putin ametliku versiooni kohaselt, mis loob talle venelaste jaoks positiivse luuraja [[imago]] [[1977]]. aasta alguseni RJK Leningradi valitsuses enda sõnul [[vastuluure]] alal, tegeldes välismaalastega, endiste kolleegide sõnul aga "[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|viiendas teenistuses]]", mis võitles ideoloogiliste diversioonidega. Ta tutvus seal [[Sergei Ivanov]]iga, kes töötas samas allosakonnas. [[Pilt:Lyudmila Putin favourite photo.jpg|thumb|1983. aastal abiellus Putin [[Ljudmila Putina|Ljudmila Aleksandrovna Škrebnjovaga]]]] Putin viidi üle Esimese Peavalitsuse (välisluure) süsteemi. [[1979]]. aastal lõpetas ta aastased ümberkoolituskursused [[Moskva]]s [[Dzeržinski-nimeline NSV Liidu KGB Kõrgkool|Dzeržinski-nimelises KGB Kõrgkoolis]] [[Varsonofjevski põiktänav]]al ning tegeles [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva Olümpiamängude]] turvamisega. Pärast seda töötas ta neli ja pool aastat (1979–1983) [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi ja Leningradi oblasti valitsus]]e 1. ([[välisluure]]) osakonnas (luure oma territooriumilt). Aastal [[1984]] sai ta [[major]]i auastme. Juulist [[1984]] juulini [[1985]] õppis ta varjunime "Platov" all [[NSV Liidu RJK Punalipuline Instituut|Punalipulise Instituudi]] (''Краснознаменный имени Ю.В. Андропова институт КГБ СССР'') (KGB kõrgema kooli number 1 ehk "101. kooli", praegu [[Välisluureakadeemia]]) üheaastases teaduskonnas. See asus [[Moskva oblast]]i [[Zvenigorodi rajoon]]is ("objekt "Jūrmala""). Seal spetsialiseerus ta saksakeelsetele maadele ([[Šveits]], [[Austria]], [[SVL|Lääne-Saksamaa]], [[SDV|Ida-Saksamaa]]; [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|RJK Esimese Peavalitsuse]] 4. osakond). Ta oli oma õppegrupi vanem. {{Vaata|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus#Esimese peavalitsuse struktuur 1989. aastal}} Sellest koolist saadud iseloomustus määras, kas lõpetaja saadeti välismaale tööle. Tema õppejõud [[Mihhail Frolov]] sõnul märgiti tema joontena iseloomustuses muuhulgas kinnisust ja akadeemilisust (viimane oli negatiivne joon)<ref name="bookchapter4" /> Putini sõnul kirjutati tema iseloomustusse ühes luurekoolis negatiivse joonena "alanenud ohutunne"..<ref name="ogGKw" /> Putini sõnul oli tal {{kas|valida}}, kas sõita kohe Ida-Saksamaale või teenida mõne aja [[KGB|NSV Liidu KGB]] keskaparaadis Moskvas, vastava suuna (Saksamaa) keskaparaadi osakonnas ning seejärel sõita Lääne-Saksamaale, ning ta otsustas kohe sõita. Ta teenis aastail [[1985]]–[[1990]] [[Saksa DV]]-s [[Dresden]]is. Saksamaal oli Putin osakonna ülema vanemabi ja parteilises liinis [[Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s|Riikliku Julgeoleku Komitee SDV esinduse]] Dresdeni grupi parteiorganisatsiooni sekretär, ametlikult oli tema ametinimetus ([[kattealune töökoht]]) [[NSVL–SDV Sõpruse Maja]] direktor. Putini ''enda sõnul'' tegeles ta informatsiooni kogumisega [[Lääne-Saksamaa]] poliitikategelaste kohta ja potentsiaalse vaenlase ([[NATO]]) plaanide kohta. Putin: {{Tsitaat|"Tavaline luuretegevus: teabeallikate [[värbamine]], teabe saamine, selle töötlus ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|keskusse]] saatmine. Jutt oli teabest parteide kohta, tendentsidest nende parteide sees, liidritest – nii tänastest kui ka võimalikest homsetest, inimeste edutamisest teatud ametikohtadele nii parteides kui ka riigiaparaadis. Tähtis oli teada, kes, kuidas ja mida teeb, mis toimub meid huvitava riigi [[Saksa LV Välisministeerium|välisministeeriumis]], kuidas see riik ehitab üles oma poliitikat erinevates küsimustes erinevates maailmajagudes. Või missuguseks kujuneb meie partnerite positsioon [[desarmeerimisläbirääkimised|desarmeerimisläbirääkimistel]]." Suurem osa tööst tehti Ida-Saksamaa kodanike kaudu. Putini väitel dubleeris KGB tegevust [[Stasi]] oma ning [[BND|Lääne-Saksamaa vastuluurele]] oli kõik teada. "Ma ei töötanud Saksamaa huvide vastu."|<ref name="bookchapter4" />|}} Putin otsis idasakslasi, kellel professorite, ajakirjanike, teadlaste või tehnikutena oli usutav põhjus näiteks ärireisile või konverentsile Lääne-Saksamaale sõita, et nad võtaksid [[sideagent]]idena ühendust nõukogude luureagentidega Lääne-Saksamaal. Selliste ülesannetega – välisluure [[illegaalne residentuurid|illegaalsete residentuuride]] agentide töö materiaal-tehnilise kindlustamisega tegelesid [[S valitsus]]e 3. osakonna töötajad. Saksamaa luurespetsialistide väitel oli eesmärgiks [[tööstusspionaaž|varastada Lääne tehnoloogiat]] või [[NATO]] saladusi. Teda võis huvitada NATO sõjaväeelektroonika. On teada, et ta püüdis värvata agente, kes tunnevad "traadita side"-t. Arvatakse, et Putin värbas eriti [[Saksa DV]] elektroonikafirma [[Robotron]]i töötajaid ning Robotroni külastavaid [[Siemens]]i ja [[IBM]]-i töötajaid..<ref name="xgEhm" /> Putin on vihjanud, et luure poolt hangitud saladusi polnud Nõukogude Liidus tehnilise mahajäämuse tõttu võimalik kasutada. Luurespetsialistid ja [[politoloog]]id on öelnud, et Putinil võis olla poliitiline ülesanne kontakteeruda Ida-Saksamaa režiimi langemise puhuks [[Mihhail Gorbatšov]]ile sümpaatsete idasakslastega, näiteks Dresdeni parteijuhi [[Hans Modrow]]iga{{lisa viide}}. Putini väitel ei osalenud ta töös Ida-Saksamaa juhtkonnaga ([[Operatsioon Lutš]]). Samuti eitab ta kohaliku parteijuhi [[Hans Modrow]]i jälgimist, mida talle on omistatud: "Ma kohtusin temaga paar korda ametlikel vastuvõttudel. Ta suhtles teise tasandi inimestega – armee komandöriga, meie vanema sideohvitseriga. Ja üldse me ei töötanud parteifunktsionääridega. Sealhulgas muide ka meie omadega. Oli keelatud." Samuti eitab ta hävitaja [[Eurofighter Typhoon|Eurofighter]] kohta dokumentide hankimist.<ref name="bookchapter4" /> Saksamaale sõitis Putin vanem[[operatiivvolinik]]una. Seal edutati ta osakonnaülema abiks ning seejärel osakonnaülema vanemabiks. Samuti sai ta KGB Saksamaa esinduse [[parteikomitee]] liikmeks. Perekond elas [[Stasi]] majas. Hea elu, sealhulgas istuva eluviisi, kehalise aktiivsuse puudumise ja massiivse õllejoomise tõttu võttis Putin 12 kg juurde ning tema kehakaal kasvas 85 kg-ni. Töökoht [[Dresden]]is, asus villas künkal Angelikastrasse 4<ref name="nzimC" /> [[Elbe]] jõe ääres linna Stasi peakorteri vastas, elukoha vahetus läheduses. Saksamaal teenitud raha eest ostsid Putinid kodumaal [[Volga (auto)|Volga]]. Ta kutsuti tagasi, kui Saksa DV Saksamaa Liitvabariigiga ühines. Kõik kontaktid ja operatiivvõrgud hävitati. Jaanuaris 1990 naasis Putin kodumaale. Putin väidab, et talle pakuti tööd KGB keskaparaadis, kuid ta keeldus, sest nägi, et Nõukogude Liidul ei ole tulevikku. Ta oli pettunud asjatu töö pärast, sest nende informatsiooni ei kasutatud ja nõuandeid ei arvestatud.<ref name="XN41b" /> Teine seletus Moskvasse minekust keeldumise kohta on tahtmatus perekonda Moskvasse viia. Ametlikult lahkus Putin KGB tegevteenistusest [[1992]]. aasta algul [[alampolkovnik]]u auastmes.<ref name="xgEhm" /> Kuni selle ajani sai ta KGB-st ka töötasu, mis ületas tema töötasu Leningradi nõukogus. KGB-st lahkus ta enda sõnul sellepärast, et üks Leningradi nõukogu saadik, kes teadis, et ta töötab KGB-s, hakkas teda šantažeerima saavutamaks temalt teenet. Putin pidas otsust lahkuda KGB-st, kus tal oli stabiilne positsioon, [[Anatoli Sobtšak]]i ebakindla poliitilise tuleviku tõttu riskantseks. "Mul tuli teha küllap kõige keerulisem otsus oma elus.".<ref name="BRjPW" />- Selle kohta väidab Jeltsini lähikondlane ja Putini naaber Rubljovkal 1990-tel (oligarh S. Pugatšov) , et Putin pole KGB-st kunagi lahkunud ning oli KGB sidemees Sobtšaki juures.<ref name=":1" /> == Töö Peterburi (Leningradi) ülikoolis ja võimuorganites == === Ülikoolis === Putin sai [[1990]] Leningradi Ülikooli rektori [[Stanislav Merkurjev]]i abiks välissuhete alal. See ametikoht kuulus traditsiooniliselt [[KGB|NSV Liidu riikliku julgeolekuametkonna]] esindajale, kus töötasid [[Riikliku Julgeoleku Komitee aktiivreserv]]i kuuluvad julgeolekuohvitserid, kes kontrollisid ülikooli välissidemeid ja ülikooli poliitilist tegevust, endise RJK kindralmajori [[Oleg Kalugin]]i hinnangul oli Putin RJK [[resident]] (agentuurvõrgu juht) Leningradi ülikoolis.<ref name="db2F6" /> Ülikooli rektor oli sellest teadlik. Putin tahtis ühtlasi ülikoolis rahvusvahelise eraõiguse alal [[Valeri Mussin]]i juhendamisel väitekirja kirjutada.<ref name="vFxW3" /> === Linnanõukogu esimehe aparaadis === Mais 1990, varsti pärast [[Anatoli Sobtšak]]i valimist Leningradi linnanõukogu esimeheks asus Putin tööle tema nõunikuna. Sisuliselt oli ta ka abi, referent, sekretär ja usaldusisik. On oletatud, et see üleminek toimus tema ülemuse soovitusel.<ref name="u7c9x" /> Putin ise väidab, et ta teatas sellest oma vahetule ülemusele KGB-s, kui kokkulepe tema määramise kohta oli juba olemas, ning sai temalt loa. Putini sõnul ei teinud KGB kordagi katset teda operatiiveesmärkidel kasutada. "Arvan, et saadi aru, et see on mõttetu. Peale selle, tol hetkel oli kõik, sealhulgas õiguskaitseorganid, lagunemise seisundis." Kord taheti Putinilt siiski Sobtšaki allkirja ühele dokumendile, kuid ta lükkas ettepaneku tagasi, viidates Sobtšaki usaldusele (Sobtšak oli ära sõites jätnud talle kolm tühja paberit oma allkirjaga). Sobtšak lõi Putini tunnistuse peale, et ta töötab KGB-s, pärast järelemõtlemist käega: "Noh, ... sellega!"). Putini sõnul läks ta Sobtšaki juurde tööle ühe sõbra soovitusel, kelle meelest Sobtšakki ümbritsesid sulid. Sobtšak olevat Putinile öelnud: "Mul on tarvis abilist. Kui ausalt öelda, siis ma kardan vastuvõtutuppa minna. Ma ei tea, mis inimesed seal on." Putin kommenteeris seda nii: "Poisid, kes Sobtšaki juures vastuvõtutoas istusid ning sel hetkel just nagu tema lähima ümbruse, käitusid jäigalt, jämedalt, komsomoli-, nõukogude koolkonna parimates traditsioonides. See tekitas saadikutekorpuses muidugi tugevat ärritust ja viis väga kiiresti konfliktini Sobtšaki ja Leningradi nõukogu vahel."<ref name="z7Fkx" /> Juba siis ületas Putini reaalne mõju Sobtšakile formaalse mõju (mida ei eita ka Putin ise). [[Dmitri Lenkov]], kes oli linnanõukogus fraktsiooni "Demokraatlik Venemaa" koordinaator, meenutab, et Putini suhetel saadikutega oli "täiesti positiivne iseloom". Sobtšak saatis sageli Putini rahulolematute linnanõukogu liikmetega asju klaarima. Just Putin algatas läbirääkimised "Demokraatliku Venemaa" fraktsiooni ja Sobtšaki vahel 1991. aasta alguses, kui nende suhted olid väga teravad.<ref name="Vsp06" /> === Linnapea aparaadis === Kui Anatoli Sobtšak juunis [[1991]] Leningradi linnapeaks valiti, sai Putinist 12. juunil või 28. juunil 1991 linnavalitsuse välissidemete komitee esimees. See komitee arendas suhteid välismaa firmadega. Putin riputas oma [[Smolnõi]] kabineti seinale [[Peeter I]] hilisperioodi portree. Komitee alustas sellest, et Peterburis avati Nõukogude Liidu esimesed lääne pankade esindused. Püüti ligi tõmmata lääne investeeringuid. Selleks loodi "investeerimistsoonid". Samuti hakati moderniseerima Peterburi infrastruktuuri. Viidi lõpule Peterburi ja Kopenhaageni vahelise valguskaabli rajamine. See tagas kvaliteetse telefonside välismaaga. Välissuhete spetsialistide väljaõpetamiseks loodi Putini algatusel ja Sobtšaki toetusel Leningradi ülikoolis rahvusvaheliste suhete teaduskond, mis alustas tööd 1994. Et võtta hasartmängud kontrolli alla, loodi munitsipaalettevõte, mis kontrollis 51% linna hasartmänguasutustes aktsiatest. Seal olid [[FSB]], maksupolitsei ja maksuinspektsiooni esindajad. Asutused aga näitasid ainult kahjumeid. (1996. aasta valimiste ajal heideti linnavalitsusele ette osalust hasartmänguäris.) [[Augustiputš]]i ajal oli Putin puhkusel. Ta jõudis Leningradi 20. augustil. Kui Sobtšak [[augustiputš]]i ajal Moskvast Leningradi sõitis, oli Putin tal KGB-st saadud ihukaitsjate meeskonnaga vastas. Koos Sobtšaki ja teistega sõitis ta mööda linna ettevõtteid ja esines töölistele. [[20. jaanuar]]il esitas ta teist korda raporti KGB-st lahkumiseks. Sobtšak helistas Putini sõnul 20. augustil [[Vladimir Krjutškov]]ile ning Peterburi KGB juhile [[Viktor Tšerkessov]]ile ning sai järgmisel päeval teada, et tema raportile on alla kirjutatud.<ref name="z7Fkx" /> 1992. aasta alguses arvati Putin KGB reserv[[alampolkovnik]]una [[Riikliku Julgeoleku Komitee tegevreserv|tegevreservi]]. Ta kirjutas juba enne [[augustiputš]]i ise raporti sooviga KGB-st lahkuda, sest üks linnaduuma saadik hakkas teda šantažeerima, püüdes saavutada temalt üht teenet. Ta andis [[Igor Šadhan]]ile teleintervjuu, kus ta "''jutustas üksikasjalikult oma tööst KGB-s''". Pärast seda ei olnud teda enam võimalik šantažeerida. Linnas ei olnud toiduaineid, ja neid vahetati välismaalt metallide vastu. [[Peterburi Linnaduuma]] toidukomitee liige [[Marina Salje]] pani tähele, et lepingutes oli metallide hind liiga kõrge ja toidu hind liiga madal. Lõpuks ei jõudnudki toit kohale. Salje kahtlustab välissidemete komitee esimeest Putinit osaluses [[manipulatsioon]]ides.<ref name="vFxW3" /> Aastal [[1992]] esitas Leningradi nõukogu saadikute töörühm eesotsas [[Marina Salje]] ja [[Juri Gladkov]]iga (nn [[Salje komisjon]]) Putini kui välismajandussidemete komitee esimehe vastu süüdistuse mahhinatsioonides seoses Peterburi toiduainetega varustamisega tooraine vastu. Töörühma järelduse kohaselt<ref name="0pG3x" /> müüdi toorainet turuhinnast palju madalamate hindadega (haruldast metalli [[skandium]]i tuhat korda odavamalt, toiduaineid aga osteti kallimalt; tehinguid tehti kahtlaste ühepäevafirmadega ning firmadega, mille eesotsas olid kriminaalsed tegelased, lepingud sõlmiti reeglite jämedate rikkumistega ning soovi korral sai neid hõlpsasti kehtetuks tunnistada. Peterburi nõukogu kiitis [[8. mai]]l [[1992]] töörühma ettekande heaks ning soovitas Anatoli Sobtšakil Putin erru saata ning anda materjalid üle prokuratuurile. Putin kommenteeris asja nii: "Tõepoolest, 1992. aastal, kui riigis oli faktiliselt toitluskriis, olid Leningradil suured probleemid. Ja siis panid meie ärimehed ette järgmise skeemi: neil lubatakse müüa välismaale kaupu, peamiselt toorainegrupist, ja nemad kohustuvad selle eest tarnima toiduaineid. Teisi variante meil ei olnud. Sellepärast nõustus Välissidemete Komitee, mida ma juhtisin, selle ettepanekuga. Saadi valitsuse esimehe luba, vormistati vastav ülesanne. Skeem hakkas toimima. Firmad vedasid toorainet välja. S.o toll ei lasknud midagi välja ilma vastavate saatedokumentideta, mida selleks tavaliselt nõutakse. Siis räägiti palju, et olevat välja veetud mingeid haruldasi muldmetalli. Ühtki grammi mitte mingit metalli välja ei veetud. Seda, mis vajas eriluba, toll läbi ei lasknud. Kahjuks jätsid mõned firmad täitmata lepingu peamise tingimuse – ei toonud välismaalt sisse toiduaineid või ei toonud täies mahus. Nad rikkusid kohustusi linna ees. ... Ja seal ei olnud faktiliselt mingit uurimist. Ega saanudki olla. Kriminaalkorras jälitada ei olnud mitte millegi eest ja mitte kedagi. ... Arvan, et seda skandaali püüdis osa saadikuid kasutada Sobtšaki mõjutamiseks, et ta mind vallandaks. ... Selle eest, et ma olen endine KGB-lane. Kuigi arvan, et selle taga olid ka teised motiivid. Mõned saadikud töötasid otseselt nende firmadega, mis tahtsid nendelt tehingutelt teenida, aga nendele midagi osaks ei langenud, nii nad leidsidki kurja KGB-lase, kes segas, ja teda tuli ära ajada. Ja sellele ametikohale tahti panna oma inimene. Leian, et linn muidugi ei teinud kõike, mida oleks võinud. Oleks tulnud tegema tihedamat koostööd õiguskaitseorganitega ning nendest firmadest lubatu kepiga välja peksta. Kuid kohtusse anda oli neid mõttetu – nad lahustusid kohe. Õigupoolest polnudki neid millegi eest kohtu alla anda. Tuletage seda aega meelde – siis tekkisid alatasa mingid kontorid, finantspüramiidid, [[MMM]]... Me lihtsalt ei oodanud seda. Saage aru, meie ju ei tegelnud kaubandusega. Välissidemete komitee ise ei kaubelnud millegagi, ei ostnud midagi, ei müünud midagi. See ei ole ju väliskaubandusorganisatsioon. ... Litsentsi ei olnud meil õigust anda. Selles asi ju ongi. Litsentse andsid [[Välismajandussidemete Ministeerium]]i allosakonnad. See on föderaalstruktuur, millel ei olnud linna administratsiooniga mingit pistmist."<ref name="z7Fkx" /> [[Pilt:George_Bush_and_Vladimir_Putin_2008-04-05.jpg|pisi|[[George W. Bush]] ja Vladimir Putin [[Sotši]]s [[Must meri|Musta mere]] kail päikeseloojangut vaatamas, 5. aprill 2008]]Ajakirjanduses on ka juttu olnud Putini sidemetest aastatel 1992–1999 Vene-Saksa firmaga [[SPAG]] (''Санкт-Петербургское общество недвижимости и долевого участия''), mida välismaa luureteenistused on kahtlustanud [[rahapesu]]s ja sidemetes [[Colombia narkomaffia]]ga. Putin oli selle firma konsultatiivnõukogu või vaatlusnõukogu liige ja esimehe asetäitja ning tal on tihedad sidemed [[Vladimir Smirnov]]iga, kes mõnda aega juhtis firma tegevust Venemaal. Need sidemed tekkisid neil ühise sõidu ajal [[Frankfurt]]i 1991 ning nende najal sai Smirnov SPAG-i peamiseks Venemaa-poolseks kaasasutajaks ning SPAG-i Peterburi operatsioonide täitevdirektoriks. Smirnov ja Putin said sõpradeks ning ostsid endale Peterburi lähedal kõrvuti suvilad. 2000. aastal kutsus Putin Smirnovi tööle Venemaa presidendi asjadevalitsusse kinnisvara eest vastutajaks. Putini ja veel kolme ametniku osalus firma konsultatiivnõukogus oli vajalik, et investorid võtaksid kompaniid tõsisemalt. Firma presidendi [[Markus Rese]] sõnul oli Putin "üks kontaktidest" ning tema tasustamata tööd konsultatiivnõukogus märtsini 2000 võib pidada põhiliselt "auametiks". Aastal 2000 eitas Putini suhtekorraldaja, et Putin oleks selle firma heaks kunagi nõunikuna töötanud või et talle oleks selle eest makstud. Ent [[Newsweek]]i andmetel on alust arvata, et Putinil olid vähemalt regulaarsed (ja mõnikord väga tihedad) kontaktid SPAG-i mõningate Venemaa ja välismaa direktoritega ning et ta kirjutas isegi Venemaa linnavalitsuse nimel selle firma tähtsatele dokumentidele alla. Detsembris 1994 kirjutas Putin [[Peterburi linnavalitsus]]e nimel alla volitusele, millega Smirnovile usaldati käsutada 200 SPAG-i aktsiat, mis kuulusid linnale. Augustis 1996 allkirjastas Putin linnavalitsuse nimel korralduse, millega anti Smirnovile kuuluvale [[Peterburi kütusekompanii]]le PTK praktiliselt [[monopol|monopoolne]] õigus[[ bensiin]]i jaemüügile linnas, sealhulgas lepingud bensiini tarnimiseks kiirabi- ja miilitsaautodele ning bussidele ja taksodele. Newsweeki järgi on Putini ülikooliaegsel sõbral jurist Viktor Hmarinil suur pakk kütusekompanii aktsiaid. Kompanii asepresidendiks sai väidetav [[Tambovi organiseeritud kuritegelik grupeering|Tambovi organiseeritud kuritegeliku grupeeringe]] juht [[Vladimir Barsukov]] (hilisema nimevahetuse tulemusena [[Vladimir Kumarin]]). On avaldatud arvamust, et Putini toetus USA-le pärast 2001. aasta [[9/11|11. septembri sündmusi]] on seotud [[George W. Bush]]i lubadusega mitte avaldada Putinit kompromiteerivaid luureandmeid seotuse kohta kuritegelike rühmitustega.<ref name="Tag5Q" /><ref name="wQz4F" /><ref name="Fu6kv" /><ref name="4xL2B" /><ref name="n5eSo" /> Paljud neist, kes koos Putini kui välissidemete komitee esimehega tegelesid arvukate firmade asutamisega ja nende tegevuse juhtimisega, [[Aleksei Kudrin]], [[German Gref]], [[Mihhal Lessin]] jt), asusid 2000. aastatel Venemaa valitsuses vastutavatele ametikohtadele. Märtsist [[1994]] oli Putin ühtlasi linnavalitsuse esimehe (1995. aastast [[Peterburi linnapeade loend|Peterburi linnapea]]) esimene asetäitja. Aselinnapeana hoidus Putin avalikkuse eest varjule. Putin tegeles diplomaatiliste esindustega, hotellidega, hasartmänguäriga ja ühiskondlike ühendustega ning kureeris kõiki jõustruktuure. Aastal [[1995]] korraldas Putin kohapeal partei "Meie Kodu On Venemaa" Riigiduuma valimiste kampaaniat. Aastatel 1995–[[1997]] oli ta liikumise "[[Meie Kodu On Venemaa]]" Peterburi osakonna nõukogu esimees. Mitte keegi Sobtšaki 1991. aasta kaastöölistest peale Putini ja [[Vitali Mutko]] ei jäänud Sobtšaki lähikonda 1996. aastani välja, mil Sobtšak kaotas [[3. juuli]]l linnapeavalimised [[Vladimir Jakovlev (1944)|Vladimir Jakovlevile]]. Putin astus ametitest linnavalitsuses tagasi. Ta aitas presidendivalimistel [[Boriss Jeltsin]]i kohalikku valimisstaapi. Augustis [[1999]] süüdistasid ajakirjanikud [[Oleg Lurje]] ja [[Inga Saveljeva]] Putinit [[korruptsioon]]is erastamise käigus, eelarvevahendite riisumises, sidemetes kuritegeliku maailmaga jne. Need süüdistusid kattusid paljus anonüümsete kompromiteerivate materjalidega Putini kohta, mida levitati Moskvas. Mingit ametlikku reaktsiooni neile süüdistustele ei järgnenud. == Töö Moskvas presidendi aparaadis == [[Pilt:Russia.VladimirPutin.02.jpg|pisi|Putin, 2003]] Kui Anatoli Sobtšak [[1996]] valimistel lüüa sai, asus Putin augustis tööle Venemaa Presidendi administratsiooni varustusosakonna juhataja [[Pavel Borodin]]i asetäitjana. Märtsist [[1997]] oli ta presidendi administratsiooni juhi asetäitja ja büroo revisjonikomisjoni esimees. Mais [[1998]] sai ta [[Presidendi administratsioon]]i juhi esimeseks asetäitjaks. [[27. juuni]]l [[1997]] kaitses Putin [[Peterburi Mäeinstituut|Peterburi Mäeinstituudis]] 218-leheküljelise kandidaaditöö "Стратегическое планирование воспроизводства минерально-сырьевой базы региона в условиях формирования рыночных отношений. Санкт-Петербург и Ленинградская область)" ("Regiooni mineraalsete toorainete baasi taastootmise strateegiline planeerimine turusuhete kujunemise tingimustes. Peterburi ja Leningradi oblast"). Väitekiri tegeles suures osas Peterburisse sadama ja teede ehitamise tõhususega. Retsensentide seas olid [[Valeri Serdjukov]], [[Sergei Glazjev]] ja [[Mihhail Mednikov]]. [[25. märts]]il [[2006]] teatasid [[Washington]]i mõttekoja [[Brookings Institution]] uurijad, et väitekirjas oli 16 lehekülge peaaegu sõna-sõnalt maha kirjutatud [[1978]] ilmunud USA professorite [[William King]]i ja [[David Cleland]]i artikli "Strategic Planning and Policy" venekeelsest tõlkest, mille üks KGB-ga seotud instituut oli teinud 1982. Kuus diagrammi ja graafikut on peaaegu täpselt üle võetud. Plagiaadi avastajate [[Clifford Gaddy]] ja [[Igor Dantšenko]] arvates on Putin nende tööd hoolega lugenud ning rakendab seda Venemaa juhtimisel.<ref name="zXBFX" /><ref name="WvBrn" /> == Tegevus [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] juhina == [[Boriss Jeltsin]]i valitsusajal juhtis Putin esimese tsiviilisikuna [[FSB]]-d juulist [[1998]] märtsini [[1999]]. Ta sai ka [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] esimeheks. Ajal, mil Putin juhtis FSB-d, toimusid Venemaal septembris 1999. terroriaktid – [[Buinaksk]]is, [[Moskva]]s ja [[Volgodonsk]]is ([[1999. aasta Venemaa korteripommitamised]]), mille organiseerimises süüdistas endine Venemaa [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekuministeerium|JM]]-[[Venemaa Föderatsiooni Vastuluureteenistus|FSK]]-[[FSB]] töötaja [[Aleksandr Litvinenko]] FSB-d. == Tegevus peaministrina ja presidendi kohusetäitjana == {{Vaata|Vladimir Putini esimene valitsus}} Augustis 1999 nimetas Jeltsin ta [[Venemaa peaminister|Venemaa peaministriks]]. [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] käigus Venemaa õhujõudude poolt tsiviilobjektide pommitamist kommenteerides teatas Putin Venemaa peaministrina Venemaa televisioonikanali esinemises, kriminaal[[kurjategija]]te [[žargoon]]i kasutades, et Venemaa relvajõud hävitavad tšetšeene/terroriste igal pool valimata aega ja kohta: {{Tsitaat|Venemaa lennukid teostasid ja teostavad ka edaspidi rünnakuid Tšetšeenias ainult terroristide baaside suhtes, ja see jätkub kus ka terroristid ei asuks. …Me jälitame terroriste kõikjal. Kui lennujaamas – siis lennujaamas. Tähendab, Te vabandage mind aga kui tabame tualetis, siis lööme nad peldikus kasti '''''сортире их замочим''''', lõppude-lõpuks. Kõik, küsimus on suletud, lõplikult.|[[:ru:Мочить в сортире]]|}} Tšetšeenia sõja eduka lõpuleviimisega võitis Putin Venemaa elanikkonna poolehoiu ning [[valimistehnoloogi]]aid kasutades saavutas, et kui [[31. detsember|31. detsembril]] 1999 astus Jeltsin tagasi, nimetas ta Putini presidendi kohusetäitjaks. == Tegevus presidendina == [[Pilt:Vladimir Putin-6.jpg|thumb|Vladimir Putin]] [[26. märts]]il [[2000]] valiti Vladimir Putin Venemaa presidendiks. [[7. mai]]l astus ta ametisse. [[14. märts]]il [[2004]] valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. See ametiaeg algas 7. mail 2004. Venemaa presidendina alustas Vladimir Putin NSV Liidu idealiseerimist ning nimetas NSV Liidu lagunemist, millega üks kahest maailma üliriigist varises ootamatult kokku ja jõudude vahekord maailmas muutus radikaalselt, [[20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof|20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks]]<ref name="a13cn" /> ja Vene inimeste jaoks tõeliseks tragöödiaks, mille tagajärjel "kümned miljonid meie kaasmaalased ja kaaskodanikud leidsid end elavat Venemaast väljaspool." == 2008. aasta presidendivalimised == [[2. märts]]il [[2008]] toimunud [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|presidendivalimistel]] Vladimir Putin ei kandideerinud, sest Venemaa põhiseadus piirab presidendi järjestikust võimulolekut kahe ametiajaga ja vaatamata erinevatele spekulatsioonidele teatas Putin juba aegsasti, et ta ei kavatse võimulejäämiseks seadusemuudatust algatada. Presidendivalimised võitis tema soosik, asepeaminister [[Dmitri Medvedev]] (teiseks Putini kandidaadiks oli [[FSB]]-lane [[Sergei Ivanov]]), kes võttis Putinilt võimu üle [[7. mai]]l [[2008]] ja nimetas Putini peaministriks. == Tegevus peaministrina alates 2008. aastast == {{Vaata|Vladimir Putini teine valitsus}} [[Pilt:Dmitry Medvedev 12 November 2008-1.jpg|thumb|Medvedev ja Putin 12. novembril 2008]] Putin kinnitati peaministriks [[8. mai]]l 2008. 24.–25. juulil 2008 süüdistas ta kaevandusfirmat [[Mechel]] oma toodangu müümises Venemaale kallima hinnaga kui teistele riikidele ja maksudest kõrvale hiilimises. Selle tagajärjeks oli Mecheli aktsiahinna järsk langus, mis aitas kaasa Venemaa 2008. aasta finantskriisile.<ref name="fafWw" /> Detsembris 2008 protesteerisid [[Kaug-Ida]] elanikud välismaalt imporditud autodele uute maksude kehtestamise vastu ja nõudsid Putini tagasiastumist. Peaministri ja presidendina on Putin pooldanud ja teostanud Venemaal [[juhitav demokraatia|juhitava demokraatia]] põhimõtteid,<ref name="G0f2p" /> kasutades selleks valitseva partei "[[Ühtne Venemaa]]" ja riigiaparaadi [[administratiivressurss]]i. === Suhtekorraldus === Peaministrina on ta läbi viinud Venemaa jaoks enneolematuid [[Suhtekorraldus|PR]] aktsioone, avalikult ja demonstratiivselt rõhutanud oma [[macho]]mehelikku külge – lennanud hävituslennukiga, sõitnud miniallveelaevaga [[Mir-1]] [[Baikali järv]]es, teinud laialt kajastatud kalapüügiretki paljastatud [[torso]]ga; külastas looduskaitseala, kus ta "päästis" televisiooni võttegrupi, tehes juhuslikult käepärast olnud uinutirelvaga kahjutuks neid ähvardava [[ussuuri tiiger|ussuuri tiigri]]; külastades Kaug-Ida piirkondi [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ääres osales ta vaaladele [[satelliit]]jälgimisanduri kinnitamisel, mis võimaldab läbi viia teaduslike uuringuid vaalade liikumisteede kohta; andis välja oma [[DVD]] [[judo]] õpetusega koos Olümpia- ja maailmameistri [[Yasuhiro Yamashita]]ga; laste vastu suunatud hoolitsusega ([[Nikita Konkin]]i nimelise viieaastase poisi paljastatu kõhu suudlemine [[Moskva Kreml]]i lähedal), Siberi külastamisel [[John Wayne]] stiilis poseerimine hobuse seljas,<ref name="i8MGR" /> [[vaal]]apüük [[Kamtšatka]]l,<ref name="nZxjW" /> [[lumeleopard]]ide elu uuriv ekspeditsioon [[Tõva]] autonoomses piirkonnas,<ref name="BQt1u" /> 2010. aasta augustis toimunud [[metsapõleng]]ute ajal istus ta lenduriväljaõpet mitteomavana lennuki [[Be-200]], [[lennukitüür]]i taha ning teostas kustutamiseks vajaliku vee võttu lennuki kustutussüsteemi ja põlengupaigale heitmise jne. == Esinemine 2012. Lužniki staadioni rahvapeol == 23. veebruaril 2012 toimus Moskvas Lužniki staadionil relvajõudude pidupäeva puhul korraldatud rahvapidu, mis oli ametlikult mõeldud poliitilise kogunemise ja meeleavaldusena. Moscow New`s poliitilise osakonna vanemreporteri Anna Arutunyani silmade läbi sellel toimunud Putini esinemisest: ''""Me mäletame oma ''lapsepõlvest neid sõnu, mäletame sõdalasi, kes vandusid ustavust oma isamaale ning kes igatsesid selle eest surra!" … ''"Meiegi sureme ''Moskva eest'' ''Nagu kõik, kes ''surid sel lahinguteel!'' ''Võitlus ja surm, ''hüüdsime taas!'' ''Ja sel üleni ''verisel maal'' ''täitsime vande ''surra kodumaa raal!" '' ''Ühelt poolt ''ähvarduse ja teisalt lubadusega pikitud kõne kulmineerus morni hoiatusega:'' ''"Võitlus Venemaa eest jätkub. Võit jääb meile!" … Ta kutsus meid surema iseenda kui Venemaa kehastaja nimel … , manipuleerides ürgse igatsusega jagada oma pühade esiisade saatust.'' ''Seisin seal ''tardunult, …, sest ma tajusin toimuva salakavalat loogikat. Kuuldu oli otsekui ''kahvatu minevikupeegeldus ajast, kui inimesed igatsesid surra Stalini eest. Kurnatud, ületöötanud koduperenaisele, kes heitles igapäevaelu labaste pisiasjadega: nõelumata sokkidega, tilkuvate kraanidega, läbipõlenud elektrikorkidega ja kõige muuga, ning kes kulutas veelgi rohkem energiat selleks, et külmal ajal sooja saada, ning niisuguses maailmas laste kasvatamisega lausa Heraklese vägitegusid korda saatis, võis tunduda kuulsusrikas surm lausa ahvatlev. Praegu ei tunnistaks ta seda iialgi, isegi iseendalegi mitte, rääkimata juba valjusti väljaütlemisest, kuid just niisugust paganlikku tungi, Jumal teab mis eesmärgil, kasutaski ära Putin."'' <ref name="xQHMt" />'' == Isiklikku == [[Pilt:Putin (cropped).jpg|thumb|Putin, 2007]] === Keelteoskus === Lisaks [[vene keel]]ele oskab Putin soravalt ka [[saksa keel]]t.<ref>Vt nt Putini kõne Bundestagis: https://www.youtube.com/watch?v=9jyLQmyg9hs</ref> Saksamaal elades oli perekonna kodune keel saksa keel{{lisa viide}}. 2000. aastal presidendiks saades hakkas ta võtma [[inglise keel]]e tunde. Eraviisilistes vestlustes kasutab president inglise keelt, ametlikes olukordades ent jätkuvalt tõlgi abi. Esimene ametlik ingliskeelne sõnavõtt koosnes mõnest kaastundeavalduseks öeldud fraasist 2003. aastal [[Buckinghami palee]]s. Esimese täismahus, soravas inglise keeles kõne pidas Putin 119. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK-i]] istungjärgul [[4. juuli]]l [[2007]] [[Guatemala (linn)|Guatemalas]] [[Sotši]]le [[2014. aasta taliolümpiamängud|taliolümpia]] korraldamisõiguse kinnitamise puhul. Eesti keeles oskab ta öelda "tere-tere vana kere".<ref name="VgcYZ" /> === Varanduslik seis === 2007. aastal avaldatud majanduslike huvide deklaratsioonis teatas Putin oma varanduseks 3,7 miljonit rubla pangakontodel, 77,4-ruutmeetrise korteri Peterburis ja 260 panga [[Saint Petersburg Bank]] [[aktsia]]t turuhinnaga 5,36 [[USA dollar]]it aktsia kohta ja kaks 1960ndate autot [[Volga M21]], mis ta oma isalt päris. Tema [[2006]]. aasta sissetulek oli umbes 2 miljonit rubla. Väidetavalt hinnati [[Luure Keskagentuur|CIA]] [[2007]]. aasta salajases aruandes Putini varanduslikku seisu umbes 40 [[miljard]]ile [[USA dollar|dollarile]].<ref name="wU1LS" /><ref name="lF8f8" /> Arvatakse, et Putini tegelik varandus on palju suurem ning ta on üks Euroopa või maailma rikkamaid inimesi.<ref name="Ig4oT" /> Endise [[Riigiduuma]] esimehe [[Ivan Rõbkin]]i ja politoloog [[Stanislav Belkovski]] väitel kontrollib Putin ''[[offshore]]''-firmade kaudu 4,5% osalust (umbes 13 miljardit USD) [[Gazprom]]is, 37% (umbes 20 miljardit USD) [[Surgutneftegaz]]is ja 50% naftafirmas [[Gunvor]]. Neid väiteid ei ole siiski tõestatud ja Putin ise on seda eitanud.<ref name="uyV7I" /> 19.jaanuaril 2021. aastal avaldas Navalnõi Youtubes uurimuse "Putini loss. Kõige suurema altkäemaksu lugu"- seda hakati ehitama 2004. aastal. Asub Musta mere kaldal, Gelenziki lahest mööda randa 19 km lõuna suunas. 44°25'13"N 38°12'35"E === Perekond === [[28. juuli]]l [[1983]] abiellus ta [[Ljudmila Putina|Ljudmila Aleksandrovna Škrebnjovaga]]. Nad tutvusid Leningradis [[Arkadi Raikin]]i etendusel ja abiellusid kolme ja poole aasta pärast. 6. juunil 2013 teatasid nad ühisintervjuus telekanalile [[Rossija-24]] oma abielu lõppemisest. 1. aprillil 2014 teatas Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]], et abielu on ametlikult lahutatud.<ref name="e7yQp" /> Ljudmila Aleksandrovna on saksa keele õpetaja, varem töötas Kaliningradi lennurühmas stjuardessina. Ta on avalikkuse ette ilmunud harva. [[Anatoli Voropajev]] on Putini ja tema abikaasa elu ainetel teinud mängufilmi "Potselui ne dlja pressõ", mis ilmus [[DVD]]-na [[14. veebruar]]il [[2008]]. Kinodes seda näidatud ei ole.<ref name="lrEXj" /> Neil on kaks tütart: Marija (sündinud 1985, kui Putin õppis Moskvas) ja [[Katerina Tihhonova|Jekaterina]]<ref name="wqgOH" /> (sündinud [[1986]] [[Dresden]]is). Tütred käisid Moskva saksa koolis ning õppisid Peterburi ülikoolis. Nendest on avaldatud vähe fotosid.<ref name="1b0R8" /> Seoses [[Malaysia Airlinesi lend 17|Malaisia reisilennuki allatulistamisega Ida-Ukrainas]] [[17. juuli]]l [[2014]] ütles [[Holland]]i [[Hilversum]]i linnapea Pieter Broertjes sama aasta 23. juuli hommikul raadiojaamale antud intervjuus, et [[Voorschoten]]is oma hollandlasest poiss-sõbraga elav Vladimir Putini 29-aastane tütar Marija Putin tuleks riigist välja saata.<ref name="NPkwM" /> Hiljem vabandas Broertjes [[Twitter]]i kaudu, öeldes et tema märkus polnud tark.<ref name="MEGJn" /><ref name="mSweM" /><ref name="Pp6hW" /> Ajaleht [[Moskovski Korrespondent]] on teatanud, et Putin on 2008. aasta alguses Ljudmilast lahutatud ning [[15. juuni]]l [[2008]] oli tal plaanis abielluda [[Alina Kabajeva]]ga. Viimane on seda eitanud.<ref name="maomn" /> 18. aprillil lükkas ka Putin pressikonverentsil Itaalias selle kuulujutu ümber ning ka ajalehe omanik vabandas kontrollimata andmete avaldamise pärast.<ref name="XUBdR" /><ref name="WcPg3" /> === Koduloomad === Tal on olnud hulk koduloomi, kellest enamik on talle kingitud: kolm koera (must [[labradori retriiver]] [[Konni]]<ref name="PLAcS" /> ja kaks [[puudel|puudlit]]), [[kodukits]] tallega, [[poni]], [[hobune|hobused]], [[küülik]]ud, [[kalkun]]id, [[kukk|kuked]], [[kana]]d ja [[part|pardid]]. === Sport === [[Pilt:Vladimir Putin in Japan 3-5 September 2000-23.jpg|thumb|Vladimir Putin Jaapanis judo näidismatšil]] Ta innustus lapsena [[võitluskunstid]]est ning tuli lõpuks linna meistriks [[judo]]s, milles tal on [[must vöö]]. Ka Kremlis treenib ta ''[[dōjō]]''<nowiki>'s</nowiki>. Putin valdab ka [[poks]]i ja [[sambo]]t. Ta on meistersportlane [[sambo]]s ([[1973]]) ja [[judo]]s (1975). Samuti meeldib talle suusatada. Ta on tegutsenud [[treener]]ina. Osalemise eest kahekordse [[Maailmameister|maailmameistri]] [[Tagir Abdulajev]]i ettevalmistamises pälvis ta 1998. aastal [[Venemaa teeneline treener|Venemaa teenelise treeneri]] aunimetuse sambos.<ref name="tvc"/> === Religioon === Putin rõhutab oma õigeusu juuri (tema ema oli õigeusklik). Ema ja naabrinaine ristisid poisi isa eest salaja. Ta on presidendina avalikult osalenud õigeusu jumalateenistustes, tehes ristimärki ja küünlaid süüdates. Näiteks on televisioonis näidatud, kuidas ta [[2006]] osales jõulujumalateenistusel [[Istra]]s [[Uus-Jeruusalemma klooster|Uus-Jeruusalemma kloostris]]. Ei ole teada, et ta oleks armulaual käinud. Alates eluohtlikust tulekahjust suvilas 1990ndate alguses on Putin [[Vene Õigeusu Kirik]]u liige. Aastal [[1993]] sõitis Putin ametliku delegatsiooniga Iisraeli. Ema andis pojale kaasa tema ristimisristi, et poeg laseks selle Issanda Hauakirikus pühitseda. Putin tegi seda ning kannab sellest ajast seda risti.<ref name="3t9Nh" /> === Muud === On olemas ka Vladimir Putini nimeline tomatisort.<ref name="378Z6" /> 1999. aastal kaalus Putin 75 kg. Ta on eri andmeil 165–170 sentimeetrit pikk. Endine abikaasa pidas Putinit heaks anekdoodivestjaks.<!--vestab praegugi, youtube'is mitmeid klippe--> 5. oktoobril 2008 nimetati [[Groznõi]] linnas [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigis]] paiknev Võidu prospekt Vladimir Putini auks ümber V. V. Putini nimeliseks prospektiks.<ref name="yw3vp" /> 2011. aastal nimetati [[Kõrgõzstan]]is [[Tjan-Šan]]is asuv 4446 m kõrgune mäetipp Vladimir Putini tipuks. Väidetavalt pole 15 aastat absoluutset võimu teda mitte üksnes moraalselt, vaid ka intellektuaalselt laostanud. Väidetavalt pole Putin siiani õppinud internetti kasutama (eelistab eritoimikuid, mille asetavad tema lauale eriväljaõppe saanud inimesed).<ref name="B6Xkg" /> == Oletused == === Mitteametlik versioon Putini päritolu kohta === On väidetud, et Putin sündis tegelikult 1950, tema tegelik ema on Vera Nikolajevna Putina (sündinud 1926 [[Permi oblast]]i [[Terehhino]] külas (praegu [[Otšorõ]] linna koosseisus)) ja tema tegelik isa oli Platon Privalov. 1960. aasta paiku anti laps algul ema vanematele Mihhail Illarionovitš Putinile ja Anna Iljinitšna Putinile ning hiljem olevat ta antud nende kaugele sugulasele Vladimir Spiridonovitš Putinile, kelle perekond olevat lapse sünnitunnistust muuta lasknud. Putini väidetav ema (praeguse perekonnanimega Osepašvili) elab Gruusias [[Metehhi]] külas (kus ka Putin ise olevat 3–9-aastasena elanud) ning tal on veel kaks tütart ja poeg. Putin on väidetava emaga väliselt sarnane ning Vera Nikolajevna poega tundnud inimesed, sealhulgas ema ise, arvavad teda hilisemas presidendis ära tundvat. Seda versiooni on levitanud teiste seas [[Vladimir Pribõlovski]] ja [[Juri Felštinski]].<ref name="cCtaB" /> Selle oletuse vastu räägib asjaolu, et [[Otšorõ]] lastekodus säilinud dokumentide järgi oli kasvandik Vladimir Spiridonovitš Putin sealses lastekodus 1968. aastani. 15. jaanuaril 1968 asus ta elama [[Tšernuška]] linna 62. ametikooli ühiselamusse. Pärast kooli lõpetamist asus ta tööle luurepuurimiskontori nr 7 puurija abina. Tal oli pere kahe lapsega. 1991. aasta paiku lahkus ta töö lõppemise tõttu linnast.<ref name="LWiEO" /> == Tunnustus == * Orden [[Austuse märk]] (1988){{lisa viide}} * [[Austuse orden]] (1996){{lisa viide}} * [[Venemaa teeneline treener]] (1998, sambos)<ref name="tvc"/> * [[Hồ Chí Minhi orden]] (Vietnam, 2001) * [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] (2004) * [[Vabastaja orden]] (Venezuela, 2010) * [[Konfutsiuse rahupreemia]] (Hiina RV, 2011)<ref name="khGlw" /> * [[Taekwondo]] ausuurmeister (2013) == Vaata ka == * [[President (film)|"President"]] – ametlik dokumentaalfilm Putinist * [[Putin – huilo]] * [[Putinism]] * "[[Sõjalise erioperatsiooni läbiviimisest]]" == Viited == {{viited|allikad= <ref name="o2036">{{cite web|url=https://edition.cnn.com/2020/07/01/europe/russia-referendum-putin-power-2036-intl/index.html |title=Russian voters overwhelmingly back a ploy by President Vladimir Putin to rule until 2036 |trans-title= |publisher=CNN |date=2. juuli 2020, 08:34 |accessdate=2.07.2020 |website= |language=en |authors=Nathan Hodge ja Mary Ilyushina |quote=The vote paves the way for Putin, who has ruled for two decades, to remain president until 2036. }}</ref> <ref name="o2036_2">{{cite web|url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-referendum-putin-07-01-20-intl/h_c2e80dc02c19770fccb3adbce2430ff4 |title=Putin's ploy to extend rule backed by Russians: live updates |trans-title= |publisher=CNN |date=1. juuli 2020, 04:29 |accessdate=2.07.2020 |language=en |authors=Nathan Hodge ja Mary Ilyushina}}</ref> <ref name="kremlin">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter2.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="bookchapter4">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter4.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="zv5VJ">[https://web.archive.org/web/20071223131058/http://www.gzt.ru/politics/2007/10/01/180923.html Путин отказался стать членом партии "Единая Россия"], gazeta.ru, 1. oktoober 2007</ref> <ref name="KLtwu">[https://web.archive.org/web/20140303161537/http://moshlisselburg.ru/newz/661-2011-01-21-15-47-39 В одном полку с Путиным], moshlisselburg.ru, 21.01.2011</ref> <ref name="QB70X">{{Netiviide |url=http://members.fortunecity.com/lubianka/xyu3vvp/vvp_kgb_cv.htm |pealkiri=ПОПЫТКА РЕКОНСТРУКЦИИ ИСТИННОГО ПОСЛУЖНОГО СПИСКА ОФИЦЕРА "РАЗВЕДКИ" ПУТИНА |vaadatud=2009-12-13 |arhiivimisaeg=2009-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091213044623/http://members.fortunecity.com/lubianka/xyu3vvp/vvp_kgb_cv.htm |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="sMFrG">[http://ricerca.repubblica.it/repubblica/archivio/repubblica/2001/07/11/putin-le-bugie-sul-kgb.html Putin, le bugie sul Kgb. Repubblica — 11 luglio 2001]</ref> <ref name="ogGKw">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter3.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="xgEhm">[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/russiagov/putin.htm Putin's Career Rooted in Russia's KGB] Washington Post, 30. juuni 2000</ref> <ref name="nzimC">[http://www.compromat.ru/page_9360.htm Путин в разведке: "завклубом" или "суперагент"?]</ref> <ref name="XN41b">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter5.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="BRjPW">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter6.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="db2F6">Юрий Фельштинский, Владимир Прибыловский, [https://web.archive.org/web/20110725200206/http://www.corporation-kgb.org/?page=3 КОРПОРАЦИЯ. РОССИЯ И КГБ ВО ВРЕМЕНА ПРЕЗИДЕНТА ПУТИНА]</ref> <ref name="vFxW3">[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/russiagov/putin.htm Putin's Career Rooted in Russia's KGB]</ref> <ref name="u7c9x">[[Boriss Višnevski]]: [https://web.archive.org/web/20080118111356/http://www2.spb.yabloko.ru/News/articles/vish_putin.htm О биографии В.Путина], Izvestija, 12. august 1999</ref> <ref name="z7Fkx">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter6.shtml Ot pervogo Litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="Vsp06">[https://web.archive.org/web/20080118111356/http://www2.spb.yabloko.ru/News/articles/vish_putin.htm О биографии В.Путина] Izvestija, 12. august 1999</ref> <ref name="0pG3x">[http://compromat.ru/main/putin/saliedokl.htm Komisjoni aruanne ja Peterburi linnanõukogu otsus]</ref> <ref name="Tag5Q">[https://web.archive.org/web/20021124114709/http://www.inosmi.ru/print/141222.html Пятно на репутации Незапятнанного], inosmi.ru ajalehe Newsweek artikli järgi 27. augustist 2001</ref> <ref name="wQz4F">[http://2005.novayagazeta.ru/nomer/2005/18n/n18n-s00.shtml ЕСТЬ ВОПРОСЫ К СВИДЕТЕЛЮ: ПРЕЗИДЕНТУ РОССИИ: Они возникают после прочтения документов прокуратуры Лихтенштейна], Novaja Gazeta, 14. märts 2005</ref> <ref name="Fu6kv">[http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=149013 Имя г-на Путина всплывает в деле об отмывании денег в Лихтенштейне], Kommersant, 27. mai 2000; ajalehest Le Monde</ref> <ref name="4xL2B">[http://www.sovsekretno.ru/magazines/article/514 Неразборчивые связи северной столицы], Soveršenno Sekretno, august 2000</ref> <ref name="n5eSo">[https://web.archive.org/web/20070814204327/http://www.anticompromat.ru/putin/spag2007.html Katkend Vladimir Pribõlovski ja Juri Felštinski raamatust Операция "Наследник"], anticompromat.ru</ref> <ref name="zXBFX">[http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/article695235.ece Putin accused of plagiarising his PhD thesis], Sunday Times, 26. märts 2006</ref> <ref name="WvBrn">[http://www.pittsburghlive.com/x/pittsburghtrib/s_437473.html Putin plagiarized from Pitt professors], Pittsburgh Tribune Review, 28. märts 2006</ref> <ref name="a13cn">[http://www.epl.ee/news/valismaa/putin-nimetas-noukogude-liidu-kokkuvarisemist-sajandi-katastroofiks.d?id=51009098 Putin nimetas Nõukogude Liidu kokkuvarisemist sajandi katastroofiks], Eesti Päevaleht, 26. aprill 2005</ref> <ref name="fafWw">[http://www.postimees.ee/?id=22921 "Putini rünnak maksis aktsiaturule kümneid miljardeid"] Postimees, 26. juuli 2008</ref> <ref name="G0f2p">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putin-lubaks-rahval-kubernere-valida-presidendi-kinnitatud-kandidaatide-hulgast.d?id=63348684 Putin lubaks rahval kubernere valida presidendi kinnitatud kandidaatide hulgast], Delfi.ee, 15. detsember 2011</ref> <ref name="i8MGR">[http://www.elu24.ee/?id=233946 Vladimir Putinist sai John Wayne?], [[elu24.ee]], 8.03.2010</ref> <ref name="nZxjW">[http://www.guardian.co.uk/world/2010/aug/25/vladimir-putin-whale-dart-russia Vladimir Putin finally gets his whale in macho stunt], www.guardian.co.uk, 25 August 2010</ref> <ref name="BQt1u">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-machomees-vladimir-putin-tegutseb-jalle.d?id=34443273 Machomees Vladimir Putin tegutseb jälle!], www.Publik.ee, 31. oktoober 2010</ref> <ref name="xQHMt">Anna Arutunyan ''Müstiline Putin'' Ajakirjade Kirjastus 2012 lk 273–274</ref> <ref name="VgcYZ">http://www.postimees.ee/2637178/putin-raakis-pressikonverentsil-eesti-keelt</ref> <ref name="wU1LS">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-35385445 |title='Putin is corrupt' says US Treasury |publisher=[[BBC News Online]] |date=25. jaanuar 2016 |accessdate=25. jaanuar 2016 |language=inglise}}</ref> <ref name="lF8f8">{{Cite web|url=http://mediarnbo.org/2016/01/27/bbc-one-velikobritaniya-sekretnyie-bogatstva-putina-video/?lang=ru |title=BBC One (Великобритания): Секретные богатства Путина (ВИДЕО) |publisher=BBC One / URJKN |date=27. jaanuar 2016 |accessdate=28. jaanuaril 2016 |language=vene}}</ref> <ref name="Ig4oT">{{Cite web|url=http://www.nytimes.com/2012/08/28/world/europe/for-russia-president-vladimir-putin-report-says-perks-are-piling-up.html?_r=2&smid=tw-nytimes&seid=auto& |title=For Putin, Report Says, State Perks Pile High |publisher=[[The New York Times]] |date=27. august 2012 |accessdate=16. juuli 2014 |first1=Andrew E. |last1=Kramer |website=www.nytimes.com |language=inglise}}</ref> <ref name="uyV7I">14. veebruari 2008 pressikonverentsil esitatud küsimusele, kas ta on Euroopa rikkaim inimene (40 mld USD), [http://en.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Putin#Personal_wealth vastas Vladimir Putin eitavalt].</ref> <ref name="e7yQp">[http://tass.ru/politika/1090615 В Кремле подтвердили, что Путин официально развелся], tass.ru. 1. aprill 2014</ref> <ref name="lrEXj">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/7230404.stm Film 'reveals' Putin's love life], BBC News, 6. veebruar 2008</ref> <ref name="wqgOH">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putini-noorim-tutar-abiellub-korealasega.d?id=34391383 Putini noorim tütar abiellub korealasega], www.DELFI.ee, 29. oktoober 2010</ref> <ref name="1b0R8">{{Cite web|url=http://www.businessinsider.com/the-mysterious-daughters-of-vladimir-putin-2012-8 |title=Here's All We Know About The Mysterious Daughters Of Vladimir Putin |publisher=Business Insider |date=28. august 2012 |accessdate=16. juuli 2014 |first1=Julie |last1=Zeveloff |website=www.businessinsider.com |language=inglise}}</ref> <ref name="NPkwM">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/world/2014/jul/23/mh17-dutch-mayor-vladimir-putin-daughter-deport |title=MH17: Dutch mayor wants Vladimir Putin's daughter Maria deported |publisher=[[The Guardian]] |date=23. juuli 2014, 13:46 |accessdate=23. juulil 2014 |first1=Philip |last1= Oltermann |first2= Shaun |last2=Walker |website=www.theguardian.com |language=inglise}}</ref> <ref name="MEGJn">[https://twitter.com/pieterbroertjes/status/491872935519727616 Pieter Broertjes], Twitter, 23. juuli 2014</ref> <ref name="mSweM">{{Cite web |url=http://www.news.com.au/world/maria-putin-living-in-holland-causes-outrage-after-mh17-disaster/story-fndir2ev-1227000267513 |title=Maria Putin living in Holland causes outrage after MH17 disaster |publisher=news.com.au |date=25. juuli 2014 |accessdate=25. juuli 2014 |language=inglise |archive-date=2014-07-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140725172023/http://www.news.com.au/world/maria-putin-living-in-holland-causes-outrage-after-mh17-disaster/story-fndir2ev-1227000267513 |url-status=dead }}</ref> <ref name="Pp6hW">{{Cite web|url=http://www.mirror.co.uk/news/world-news/flight-mh17-vladimir-putins-daughter-3909500 |title=Flight MH17: Vladimir Putin's daughter flees £2million Dutch penthouse flat as fury grows over jet tragedy |publisher=[[Daily Mirror]] |date=25. juuli 2014 |accessdate=25. juuli 2014 |first1= |last1= |language=inglise}}</ref> <ref name="maomn">[[Aadu Hiietamm]]: [https://www.ohtuleht.ee/275807 Vene ajaleht: Putin võtab 15. juunil uue noore naise], Õhtuleht, 17. aprill 2008</ref> <ref name="XUBdR">{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/180408/esileht/valisuudised/324852.php |pealkiri=Putin tõrjus kuulujutte väidetavast abiellumisest Kabajevaga |vaadatud=2008-04-18 |arhiivimisaeg=2008-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080421211959/http://www.postimees.ee/180408/esileht/valisuudised/324852.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="WcPg3">[http://www.epl.ee/artikkel/426167 Putini lahutusest kirjutanud leht raputas endale tuhka pähe]</ref> <ref name="PLAcS">[https://www.ohtuleht.ee/399324 Saksa ajaleht: Putin kasutas Merkeli mõjutamiseks koera], Õhtuleht, 21.10.2010</ref> <ref name="3t9Nh">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter1.shtml Ot pervogo litsa: Razgovorõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="378Z6">Kaivo Kopli: [http://www.epl.ee/artikkel/216877 "Putini juubel kujunes kasvava isikukultuse kulminat­siooniks"] Ärileht (Eesti Päevaleht), 8. oktoober 2002</ref> <ref name="yw3vp">{{netiviide | url =http://www.newsru.com/russia/05oct2008/put.html | pealkiri = Главный проспект Грозного назван именем В.В. Путина| keel = vene}}</ref> <ref name="B6Xkg">[http://arvamus.postimees.ee/2976833/viktor-senderovits-soda-kui-emake-armas Viktor Šenderovitš. ''Sõda kui emake armas''. PM 03.11.2014]</ref> <ref name="cCtaB">[https://web.archive.org/web/20071012120541/http://subbota.com/2004/03/04/li030.html Who is Mr. Putin], Subbota, 4. märts 2004</ref> <ref name="LWiEO">[http://www.polit.ru/bbs/2006/06/13/gp.html "МК": одноклассники дразнили Путина], polit.ru, 13. juuni 2006</ref> <ref name="khGlw">[http://www.ohtuleht.ee/452312 Vladimir Putin sai sõdade alustamise eest rahupreemia]</ref> <ref name="tvc">[http://www.tvc.ru/news/show/id/72823 Спортивные увлечения Владимира Путина]. tvc.ru</ref> }} == Kirjandus == * [[Sergei Kovaljov]], "Putini sõda". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[2000]], nr. 2/3, lk. 152–168 * [[Natalya Givorkyan]], [[Andre Kolisnikov]], [[Natalya Timakova]], "Kes te olete, härra president?" (vestlusi Vladimir Putiniga). Vene keelest tõlkinud [[Tanja Mänd]]. [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], [[Tallinn]] [[2001]] * [[Alexander Rahr]], "Vladimir Putin. "Sakslane" Kremlis". Saksa keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]]. [[Olion]], Tallinn [[2002]] * [[Anna Politkovskaja]], "Putini Venemaa". Kirjastus Eesti Päevaleht, Tallinn [[2006]] ISBN 9985-9747-2-7 * [[Ben Judah]], "Vladimir Putini päev" / tõlkinud [[Marek Laane]]. – [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], november 2014, nr 11 (135), lk 5–7. *[[Gulnaz Sharafutdinova]]. Alexei Navalny vs. Vladimir Putin: When Politics Enter the Epic Realm. – ''Russian Review'', 2022, kd 81, nr 3, lk 561–565. *[[Dan Dungaciu]]. Religie, politică și "corectitudine politică" în Europa. De ce lasă Bruxelles-ul liber spațiul valorilor tradiționale pentru Vladimir Putin? – ''Revista de Știinţe Politice şi Relaţii Internaţionale'', 2002, kd XIX, nr 1, lk 8–19. *[[Ian Hill]]. Putin's tragic miscalculation. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 2–5. *[[Dmitry Shlapentokh]]. Putin and Ukraine: power and the construction of history. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 6–9. *[[Rouben Azizian]] The path to war. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 10–12. *[[Corina Filipescu]]. Synthetic personalization and the legitimization of the Crimean annexation: A discourse analysis of Vladimir Putin's March 2014 presidential address. – ''Discourse & Society'', 2022. *[[Natasha Lewis]]. On Ukraine. – ''Dissent'', 2022, kd 9, nr 2, lk 4–5. *[[Hillel Schenker]]. Russia-Ukraine, Israel-Palestine? – ''Palestine-Israel Journal of Politics, Economics & Culture'', 2022, kd 27, nr 1/2, lk 106–112. *[[Thomas Sherlock]]. ''Post-Soviet Affairs'', 2022, kd 38, lk 175–205. *[[Taras Lesiv]]. Putin's Descent: Iconography of the Last Judgment and Politics in Contemporary Ukraine. – ''Material Religion'', 2022, kd 18, nr 2, lk 182–202. *Russia versus the West: Facing the long‐term challenge. – ''Economic Affairs'', 2022, kd 42, nr 2, lk 385–394. == Välislingid == {{commonskat|Vladimir Putin}} {{vikitsitaat}} * [http://президент.рф/ Venemaa presidendi koduleht] * [http://ru.rodovid.org/wk/%D0%A1%D0%BB%D1%83%D0%B6%D0%B5%D0%B1%D0%BD%D0%B0%D1%8F:Tree/22637 Sugupuu saidil rodovod.org] * [http://www.kremlin.ru/articles/bookintro1.shtml Ot pervogo litsa: Razgovorõ s Vladimirom Putinõm], eluloolised intervjuud Putiniga * [http://www.putin-itogi.ru/ Putin ja korruptsioon] * [http://www.postimees.ee/180207/esileht/ak/245431.php Vladimir Putin: ühe peremehega maailm on hukatuslik] Postimees, 17. veebruar 2007 * [[Jaanus Piirsalu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/436885 "Putin tõendas, et tema sõna maksab endiselt"] EPL, 30. juuni 2008 * [[Aadu Hiietamm]]. [https://www.ohtuleht.ee/304367 "Putin: "Ma poon ta munepidi üles!""] Õhtuleht, 15. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=51526 "Putin: raketikilp on Venemaa vastu"] Postimees, 24. november 2008 * Jaanus Piirsalu. [http://www.epl.ee/artikkel/450081 "Putin ehitaks Euroopa julgeoleku kolmele eitusele"] EPL, 27. november 2008 * [[Heiki Suurkask]]. [http://www.epl.ee/artikkel/451092 "Medvedevi tooli hõivanud Putin näitas end Kremli õige valitsejana"] EPL, 5. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=60935 "Venemaalased valisid Vladimir Putini aasta inimeseks"] Postimees, 20. detsember 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/453656 "Putini rikkus sulab majanduskriisis"] EPL, 30. detsember 2008 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=20844181&l=fplead "Putin tõi Balti riike eeskujuks"] Delfi, 9. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=69369 "Putin tegi heategevuslikuks oksjoniks maali"] Postimees, 14. jaanuar 2009 * [http://uudised.err.ee/index.php?06151460 "Putini loodud maali hinnaks kujunes 37 miljonit rubla"] ERR, 18. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=72976 "Putini reiting vajus Medvedeviga ligilähedasele tasemele"] Postimees, 23. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=75346 "Putin: rahvusvaheline majanduskriis on täiuslik torm"] Postimees, 28. jaanuar 2009 * [[Kalev Kask]]. [http://www.epl.ee/artikkel/457971 "Putin: Euroopa Liit rikub Vene vähemuse õigusi"] EPL, 6. veebruar 2009 * [[Aleksander Etkind]]. [http://www.epl.ee/artikkel/478078 "Putini ajalootunnid"] EPL, 17. september 2009 * [[Inga Höglund]]. [http://www.postimees.ee/?id=364435 Putin sattus korruptsiooniskandaali], 30. detsember 2010, postimees.ee * [http://www.elu24.ee/620694/ Saksa luuredokumendid: Putin oli naisepeksja ja võrgutaja], elu24.ee, 3. november 2011 * [http://arvamus.postimees.ee/2642278/veljo-kuusk-putini-aasta Veljo Kuusk. Putini aasta], postimees.ee, 25. detsember 2013 * [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raamat-paljastab-president-putini-salajase-elu-internetti-kardab-eelistab-lihtsat-toitu-paeva-alustab-tabloididega.d?id=69420985 Raamat paljastab president Putini salajase elu: internetti kardab, eelistab lihtsat toitu, päeva alustab tabloididega], delfi.ee, 25. juuli 2014 * [http://www.telegraph.co.uk/news/picturegalleries/worldnews/10353374/In-pictures-Vladimir-Putin-man-of-action.html In pictures: Vladimir Putin – man of action]. ''[[The Daily Telegraph|The Telegraph]]''. [[30. september]] [[2014]]. * Steve Rosenberg. [http://www.bbc.com/news/world-europe-29513589 In pictures: The 12 Labours of... Putin] [Pildid&nbsp;– Putini 12 [[Heraklese vägitööd|vägitööd]]<nowiki>]</nowiki>. ''[[BBC News Online]]''. [[7. oktoober]] [[2014]]. * Chris Bowlby. [http://www.bbc.com/news/magazine-32066222 Vladimir Putin's formative German years], ''[[BBC News Online]]'', [[27. märts]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * Noah Rayman. [http://time.com/3820529/vladimir-putin-youth-pictures/ See Pictures of a Young Vladimir Putin], ''[[Time]]'', [[16. aprill]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * [https://www.bbc.com/news/world-europe-50729110 Vladimir Putin: 20 years in 20 photos], BBC News, 14. detsember 2019 * [https://www.bbc.co.uk/programmes/m0015nfd/episodes/player Putin] (u 30 min kestusega helisalvestused). BBC Radio, 15. märts 2022 * Luke Harding, 21. detsember 2007, [http://www.guardian.co.uk/world/2007/dec/21/russia.topstories3/print Putin, the Kremlin power struggle and the $40bn fortune], The Guardian, guardian.co.uk * 2 Dec 2010, Andy Bloxham, [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/wikileaks/8175406/WikiLeaks-Putins-secret-billions.html WikiLeaks: Putin's 'secret billions'], Telegraph, telegraph.co.uk * 24. juuni 2010, [http://www.dw.de/%D0%B7%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%8C-%D0%B6%D0%B8%D0%BB-%D0%B8-%D1%80%D0%B0%D0%B1%D0%BE%D1%82%D0%B0%D0%BB-%D0%BF%D0%BE%D0%B4%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B8%D0%BA-%D0%BF%D1%83%D1%82%D0%B8%D0%BD-%D1%8D%D0%BA%D1%81%D0%BA%D1%83%D1%80%D1%81%D0%B8%D1%8F-%D0%BF%D0%BE-%D0%B4%D1%80%D0%B5%D0%B7%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%83/a-5690923-1 Deutsche Welle: Здесь жил и работал подполковник Путин: экскурсия по Дрездену], dw.de * 16. detsember 2013, By Christian Neef and Matthias Schepp, [http://www.spiegel.de/international/europe/how-vladimir-putin-ruthlessly-maintains-russia-s-grip-on-the-east-a-939286-druck.html Maintaining Russian Power: How Putin Outfoxed the West], spiegel.de * 19. detsember 2013, [http://www.zeit.de/2013/52/wladimir-putin-kgb-agent-ddr Wladimir Putin: "Honecker wäre stolz auf ihn"], zeit.de * 29. juuli 2014, [http://edition.cnn.com/video/data/2.0/video/world/2014/07/29/id-vladimir-putin-private-life-judah.cnn-ap.html Ben Judah. Fragile Empire: How Russia Fell In and Out of Love with Vladimir Putin], intervjuu autoriga, [[CNN]], 5:29 * [[6. veebruar]] [[2015]], [[Thomas Gomart]], [http://www.lefigaro.fr/vox/monde/2015/02/06/31002-20150206ARTFIG00236-vladimir-poutine-se-reve-en-nicolas-ier.php Vladimir Poutine se rêve en Nicolas Ier], [[Le Figaro]] <small>(''prantsuse keeles'')</small> * [[13. märts]], [http://www.blick.ch/news/schweiz/tessin/heisses-geruecht-um-alina-kabajewa-bringt-sie-putins-kind-im-tessin-zur-welt-id3563547.html Bringt sie Putins Kind im Tessin zur Welt?] <small>(''saksa keeles'')</small> * [[13. märts]] [[2015]], Roland Oliphant, [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/vladimir-putin/11471579/Vladimir-Putins-girlfriend-has-given-birth.html Vladimir Putin's 'girlfriend has given birth'], ''[[The Daily Telegraph|The Telegraph]]'' <small>(''inglise keeles'')</small> * [[28. aprill]] 2015, Natalia Dvali, [http://gordonua.com/publications/Sokursnik-Putina-eks-razvedchik-KGB-Vy-serezno-dumaete-chto-Putin-delayushchiy-podtyazhku-lica-razvyazhet-yadernuyu-voynu-U-nego-ot-straha-botoks-potechet-77899.html Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну? У него от страха ботокс потечет], http://gordonua.com ** 28. aprill 2015, [http://www.szona.org/sokursnik-putina-eks-razvedchik-kgb-vy-serezno-dumaete-chto-putin-delayushhij-podtyazhku-litsa-razvyazhet-yadernuyu-vojnu/ Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну?], szona.org * 30. juuli 2015, David Crawford, Marcus Bensmann, [https://correctiv.org/en/investigations/system-putin/article/2015/07/30/putins-early-years/ Putin's early years], correctiv.org ** 7. august 2015, [http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=72164697 Delfi: Putin proovis spioonipäevadel üht teadlast pornoga šantažeerida ja juhtis kurikuulsat neonatsi], delfi.ee (vt ka https://correctiv.org/recherchen/system-putin/artikel/2015/07/30/putins-fruehe-jahre/ Putins frühe Jahre) * Marc Bennetts, 11. märts 2020, [https://www.thetimes.co.uk/edition/world/president-putin-grabs-power-in-russia-for-a-further-16-years-g53spds28 President Putin grabs power in Russia for a further 16 years], [[The Times]] * KN - [[Kieler Nachrichten]], kn-online.de ** 18:04 07.02.2022, [https://www.kn-online.de/Nachrichten/Schleswig-Holstein/Nord-Ostsee-Kanal-Putins-Luxusjacht-Graceful-auf-dem-Weg-nach-Russland Nord-Ostsee-Kanal: Putins Luxusjacht auf dem Weg nach Russland] ** 18:07 07.02.2022, [https://www.kn-online.de/Nachrichten/Schleswig-Holstein/Hamburger-Hafen-Putins-Luxusjacht-Bug-an-Bug-mit-der-Korvette-Emden Deutsche Korvette Bug an Bug mit der Privatjacht von Wladimir Putin] * [https://www.youtube.com/watch?v=tsEDBHT3hn4 Кто убил Собчака, контролировал Ельцина и настоящая мать путина. Юрий Фельштинский], [[Nataša Vlaštšenko]] intervjuu [[Juri Felštinski]]ga, 4. juuli 2020 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Nikolai Dmitrijevitš Kovaljov]] | nimi=[[FSB]] direktor | aeg=[[1998]]–[[1999]] | järgnev=[[Nikolai Patrušev]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Sergei Stepašin]] | nimi=[[Venemaa peaminister]] | aeg=[[1999]]–[[2000]] | järgnev=[[Mihhail Kasjanov]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Boriss Jeltsin]] | nimi=[[Venemaa president]] | aeg=[[1999]]–[[2008]] | järgnev=[[Dmitri Medvedev]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Viktor Zubkov]] | nimi=[[Venemaa peaminister]] | aeg=[[2008]]–[[2012]] | järgnev=[[Viktor Zubkov]] (kohusetäitja)}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Dmitri Medvedev]] | nimi=[[Venemaa president]] | aeg=[[2012]]– | järgnev=}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Putin, Vladimir}} [[Kategooria:Venemaa presidendid]] [[Kategooria:Venemaa peaministrid]] [[Kategooria:Vladimir Putin| ]] [[Kategooria:KGB ohvitserid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sportlased]] [[Kategooria:Judokad]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] qns723ikja8b2r56q57p1gbvdl6gr8z 6184346 6184345 2022-08-27T17:23:28Z Velirand 67997 Kaitsti "[[Vladimir Putin]]" ([Redigeerimine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 28. august 2022, kell 17:23 (UTC)) [Teisaldamine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 28. august 2022, kell 17:23 (UTC))) wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2009}} {{Infokast ametiisik | nimi = Vladimir Putin | pildi nimi = Владимир Путин (18-06-2022).jpg | amet = [[Venemaa president]] | ametiajaalgus = [[7. mai]] [[2012]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Dmitri Medvedev]] | järgmine = | amet2 = [[Venemaa president]] | ametiaja_algus2 = [[31. detsember]] [[1999]] | ametiaja_lõpp2 = [[7. mai]] [[2008]] | eelmine2 = [[Boriss Jeltsin]] | järgmine2 = [[Dmitri Medvedev]] | amet3 = [[Venemaa peaminister]] | ametiaja_algus3 = [[8. mai]] [[2008]] | ametiaja_lõpp3 = [[7. mai]] [[2012]] | eelmine3 = [[Viktor Zubkov]] | järgmine3 = [[Dmitri Medvedev]] | amet4 = [[Venemaa peaminister]] | ametiaja_algus4 = [[9. august]] [[1999]] | ametiaja_lõpp4 = [[7. mai]] [[2000]] | eelmine4 = [[Sergei Stepašin]] | järgmine4 = [[Mihhail Kasjanov]] | amet5 = [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] esimees | ametiaja_algus5 = [[1. jaanuar]] [[2008]] | ametiaja_lõpp5 = [[30. mai]] [[2012]] | eelmine5 = [[Boriss Grõzlov]] | järgmine5 = [[Dmitri Medvedev]] | amet6 = [[FSB]] [[FSB juhtide loend|juht]] | ametiaja_algus6 = [[25. juuli]] [[1998]] | ametiaja_lõpp6 = [[29. märts]] [[1999]] | eelmine6 = [[Nikolai Kovaljov]] | järgmine6 = [[Nikolai Patrušev]] | amet7 = | ametiaja_algus7 = | ametiaja_lõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiaja_algus8 = | ametiaja_lõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünnikuupäev = {{süv|1952|10|07|df=y}} | sünnikoht = [[Leningrad]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmakuupäev = | surmakoht = | allkiri = Putin signature.svg | alma_mater = [[Leningradi Riiklik Ülikool]] | partei = [[NLKP]] 1975–1991 <br>[[Meie Kodu on Venemaa]] (1995–1999) <br>[[Ühtne Venemaa]] (2008–)| }} '''Vladimir Vladimirovitš Putin''' [vlad'iimir vlad'iimirovitš p'uutin] (''Владимир Владимирович Путин''; sündinud [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1952]] [[Leningrad]]is (nüüd [[Peterburi]]) on Venemaa [[poliitik]]. Putin on [[Venemaa president]] neljandat ametiaega (president aastatel 2000–2008, 2012–). 1. juulil 2020 toimunud üldrahvaliku referendumi esialgsete tulemuste põhjal saab Vladimir Putin jääda presidendiks kuni aastani 2036.<ref name="o2036" /><ref name="o2036_2" /> == Elust == [[KGB]] sõjakoolis oli tema hüüdnimi "okurok" (eesti keeles 'koni').<ref name=":0">Швец, Юрий Борисович.‘The perfect target': Russia cultivated Trump as asset for 40 years – ex-KGB spy (англ.). ''The Guardian''. Guardian Media Group (29 January 2021)</ref> Putin on endine [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Esimese peavalitsuse]] välisluure ohvitser ([[alampolkovnik]]). Ta teenis 1980. aastatel [[Dresden]]is [[Saksa DV]]-s, olles Saksa DV luure [[Stasi]] juures KGB sideohvitser (arhivaar) ja ei tegelenud mingi luuretegevusega.<ref>Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну? У него от страха ботокс потечет (рус.). ''Gordon'' (28 April 2015)</ref> Ta valdab [[saksa keel]]t.<ref>https://www.sueddeutsche.de/medien/joerg-schoenenborns-interview-mit-wladimir-putin-wie-heissen-sie-uebrigens-1.1642250</ref> <!---Saksa keelt valdab tema eksabikaasa kuid mitte Putin ise. V.V.Putin oskab saksa keeles vaid mõnda lihtsat lauset.<ref name=":1" /> Viidatud väide ei ole kontrollitav.---> <ref name=":1">Dmitri ''Gordoni'' intervjuu ''Sergei Pugatšoviga. (2021)''</ref>1997. aastast on ta [[Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik]]. Vladimir Putin oli [[8. mai]]st [[2008]] kuni 7. maini 2012 [[Venemaa peaminister]]. [[2012]]. aasta [[4. märts]]i presidendivalimised võitis Putin I voorus ning [[7. märts]]il [[2012]] kuulutas VF Keskvalimiskomisjon Putini valituks Venemaa Föderatsiooni presidendi ametikohale, seekord kuueks aastaks. Ta astus ametisse sama aasta 7. mail. [[7. mai]]st [[2000]] kuni 7. maini [[2008]] oli Vladimir Putin kaks ametiaega [[Venemaa Föderatsiooni president|Venemaa president]]. Tema teine ametiaeg algas [[2004]]. Ta oli ühtlasi [[Venemaa sõjavägi|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja]] ja [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] esimees. [[2007. aasta Riigiduuma valimised|2007. aasta Riigiduuma valimistel]] juhtis Putin [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] nimekirja (olemata partei liige) ning oli partei föderaalnimekirjas ainukesena. Partei 8. kongressil nõustus ta olema partei valimisnimekirja eesotsas ning teatas, et on pärast presidendivolituste lõppemist nõus saama Venemaa valitsusjuhiks. [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|2008. aasta presidendivalimistel]] toetas ta [[Dmitri Medvedev]]i kandidatuuri. Alates [[8. august]]ist [[1999]] kuni [[7. mai]]ni [[2000]] oli ta [[Venemaa peaminister]] ning pärast president [[Boriss Jeltsin]]i tagasiastumist [[31. detsember|31. detsembrist]] [[1999]] kuni 7. maini 2000 oli ta presidendi kohusetäitja. Leningradi Riiklikus Ülikoolis õppides astus ta [[NLKP]]-sse ning jäi selle liikmeks kuni partei keelustamiseni augustis [[1991]]. Formaalselt ta parteist välja ei astunud. Kuigi ta oli üks partei [[Ühtne Venemaa]] algatajatest ning 2007. aasta sügisel pakuti talle selle juhi kohta, ei soovinud ta sinna astuda, põhjendades seda sooviga jääda parteituks nagu enamik venemaalasi.<ref name="zv5VJ" /> Ühtse Venemaa 9. kongressil võttis ta [[15. aprill]]il [[2008]] siiski vastu ettepaneku asuda pärast presidendivolituste lõppemist partei etteotsa. Seekord viitas ta presidendi ametikoha ja parteisse kuulumise kokkusobimatusele. Ta on olnud [[KGB]] teenistuses [[Saksa DV]]-s, hiljem ([[Anatoli Sobtšak]]i ajal) [[Peterburi]] aselinnapea 1990ndate alguses FSB sideohvitserina. [[FSB|Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] juht 1998–1999. Septembris 1999 määras president [[Boriss Jeltsin|Jeltsin]] ta peaministriks. Oli Nõukogude Liidu pärandina saadud välismaal asuvate kinnisvarade tehingutega seotud Jeltsini tütre Tatjanaga, mistõttu ta edutati.<ref>{{Netiviide|autor=Lauri Laugen|url=https://www.delfi.ee/artikkel/94821993/vene-miljardar-pugatsov-putinil-pole-uldse-sopru-ta-ei-usalda-kedagi|pealkiri=Vene miljardär Pugatšov: Putinil pole üldse sõpru, ta ei usalda kedagi|väljaanne=delfi.ee|aeg=11.10.2021|vaadatud=29.10.2021}}</ref> [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] tõttu sai ta populaarseks ning võitis [[2000. aasta Venemaa presidendivalimised|2000. aasta presidendivalimised]] 52-protsendilise toetusega. 2008. aastal oli ta Venemaa kõige populaarsem poliitik. Putini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng pärast [[rublakriis|1998. aasta rahanduskriisi]]. [[Sisemajanduse kogutoodang]], tööstus- ja põllumajandustoodang, [[tarbimislaen]]ude maht jt majandusnäitajad kasvasid. Viidi ellu hulk suuri reforme [[pension]]ide, [[pangandus]]e, [[maksud]]e ja muudes valdkondades. Vladimir Putini valitsemise ajal on täheldatud probleeme [[demokraatia]], [[ajakirjandusvabadus]]e, [[inimõigused|inimõiguste]] ja [[korruptsioon]]iga. Mitmed Jeltsini-aegsed [[oligarhid]], sealhulgas [[Boriss Berezovski]] ja [[Mihhail Hodorkovski]], on antud [[korruptsioon]]isüüdistusega kohtu alla ning kas eksiili läinud või vangistatud, samuti osa nende omanduses olnud meediast on läinud riigi kontrolli alla, kuna nad ei olnud nõus teenima uue režiimi eesmärke. Kõik Venemaa oligarhid oma varandustega on riigi teenistuses nagu Hiinaski.<ref name=":0" /> Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud [[Ühtne Venemaa]] on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil [[Riigiduuma]]t kontrollida. Putini välispoliitika on olnud jäigem kui Jeltsini oma. Ta toetas 2001. aasta [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõda]], kuid oli väga kriitiline 2003. aasta [[Iraagi sõda|Iraagi sõja]] suhtes ning [[USA]] plaani suhtes paigutada tuumarakette Ida-Euroopasse. Putin on püüdnud suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule. Koos endise Saksamaa kantsleri [[Gerhard Schröder]]iga on ta häälekalt toetanud [[Põhja-Euroopa gaasijuhe|Põhja-Euroopa gaasijuhtme]] projekti. == Vanemad ja vanavanemad == === Isa === [[Pilt:Vladimir Spiridonovich Putin.jpg|thumb|Vladimir Spiridonovitš Putin – Vladimir Putini isa]] Putini isa Vladimir Spiridonovitš Putin ([[1911]] [[Peterburi]] – [[2. august]] [[1999]]) töötas metroovaguneid tootvas Jegorovi-nimelises Leningradi vaguniehitustehases sõjaväelises valves, hiljem meistrina, ning oli tsehhi [[ÜK(b)P|parteibüroo]] sekretär. Esimese maailmasõja ajal kolis ta nälja eest põgenedes vanematega ema kodukohta [[Tveri oblast]]i [[Pominovo]] külla. Vladimir Spiridonovitš oli küla [[komsomol]]iaktivist. 1930ndate alguses teenis ta ajateenijana [[allveelaev]]al. [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] puhkedes läks ta vabatahtlikuna rindele ning oli [[NKVD]] [[hävituspataljon]]is, mille ülesandeks olid [[diversioon]]iaktid ( ka "põletatud maa" taktika) vaenlase tagalas. Isa osales ühes niisuguses operatsioonis 28-liikmelise grupi koosseisus. Grupp paisati [[Kingissepp|Kingissepa]] ( Leningradi oblastis endine Jamburg) lähedale. Nad varjusid metsa ning lasksid õhku laskemoonarongi. Kui toidumoon otsa lõppes, said nad eestlastelt süüa ning seejärel andsid eestlased nad sakslastele välja. Osal grupist, nende hulgas Putini isal, õnnestus piiramisrõngast välja murda. Teel rindejoone poole kaotati mõned mehed, seejärel hargneti. Putini isa peitis end soolaukasse ja hingas pillirootoru kaudu. Koertega jälitajad jooksid temast mööda. Omade juurde välja jõudis neli meest, sealhulgas Putini isa{{lisa viide}}. Jõudmata abikaasaga kohtuda, läks ta jälle 86. laskurdiviisi 330. laskurpolgu koosseisus rindele, seekord "[[Neeva kannas]]ele" [[Neeva]] vasakkaldal, mis oli ainus sakslaste poolt vallutamata jäänud maalapp piirkonnas. Vaatamata massiivsele pommitamisele hoidis Punaarmee seda enda käes blokaadi lõpuni. Isale ja ühele teisele sõdurile tehti ülesandeks võtta ''[[keel (sõjandus)|keel]]''. Nad läksid Saksa [[blindaaž]]i juurde, kus ootamatult ilmus nähtavale sakslane, kes viskas nende pihta [[Käsigranaat|granaadi]]{{lisa viide}}. Isa sai raskelt haavata, tema jalg oli granaadikilde täis, nii et ta jäi lonkama. Mõne tunni pärast viisid omad ta ära.<ref name="KLtwu" /> Endine majanaaber tassis ta tule all mööda Neeva jääd tagalasse haiglasse. Isa oli haiglas mõne kuu. Ema käis teda seal iga päev vaatamas. Et ema oli näljast nõrkemas, laskis isa medõel oma toidu salaja emale anda. Et isa hakkas näljast teadvust kaotama, tuli see välja ning ema mõnda aega haiglasse ei lastud{{lisa viide}}. Kuigi isa tugevasti lonkas, ei antud talle kaua aega invaliidsusgruppi. Isa tegi sageli süüa, muu hulgas keetis [[sült]]i. Putini klassijuhataja sõnul oli Putini isa karmi, tõsise ja vihase olekuga, kuigi hiljem selgus, et ta on hea südamega.<ref name="kremlin" /> Ta oli veendunud [[kommunis]]t. Ta suri vähki. === Vanaisa === Vanaisa Spiridon Ivanovitš Putin töötas kogu elu kokana{{lisa viide}}. Ta töötas ka [[Leniskije Gorki|Gorkis]], kus elas [[Vladimir Lenin|Lenini]] ja kogu Uljanovite perekond. Kui Lenin suri, viidi ta üle ühte [[Jossif Stalin|Stalini]] suvilatest. Pensionil olles oli ta kokaks [[ÜK(b)P Moskva linnakomitee]] puhkekodus [[Iljinskoje]]s. Ta suri [[1979]]. Tema abikaasa, Putini vanaema Olga Ivanovna suri 1979. Mõlemad on maetud [[Moskva oblast]]i [[Krasnogorski rajoon]]i Iljinski kalmistule. Spiridonil oli palju poegi, kes läksid kõik rindele. Mõned neist hukkusid. === Ema === Putini ema Marija Ivanovna Šelomova (17. oktoober [[1911]] [[Zaretšje]] küla [[Tveri oblast]]is Pominovo küla naabruses – 6. juuli [[1998]]) töötas enne sõda tehases, pärast sõda muu hulgas sanitarina, kojamehena, kauba vastuvõtjana leivapoes ja koristajana laboratooriumis. Ta oli vähese haridusega. Ta elas üle [[Leningradi blokaad]]i. Ema on iseloomustatud väga pehme, heasüdamliku inimesena. Ta oli [[õigeusk|õigeusuline]]. Ta suri vähki. === Vanemate elu enne Putini sündi === Vladimiri vanemad tutvusid Pominovos ja abiellusid [[1928]]. Aastal [[1932]] kolisid nad maalt [[Peterhof]]i. Neil oli seal pool maja, millega nad olid väga rahul. Peaaegu kohe võeti isa sõjaväkke, ema läks tehasesse tööle. Sõja puhkedes ei tahtnud ema Peterhofist lahkuda. [[Leningradi blokaad|Blokaadi]] alguses viis ema vend, mereväeohvitser Ivan Ivanovitš Šelomov (suri 1973), kes teenis [[Smolnõi]]s mereväe staabis, Putini ema ja venna tule ja pommide all Peterhofist Leningradi. Ivan aitas ema oma pajuki arvelt. Kord kaotas ema Ivani äraolekul teadvuse ning teda peeti surnuks ja paigutati surnute juurde. Pärast sõda sai isa tehase kaudu kohe toa vannitoata [[kommunaalkorter]]is kesklinnas Baskovõi põiktänaval (''Баско́в переу́лок'') viiendal korrusel sooja vee ja liftita majas. Alguses oli köögi asemel kitsas koridoris gaasipliit ja kraanikauss. Trepikojas elasid rotid. == Lapsepõlv ja noorpõlv == [[Pilt:Vladimir Putin with his mother.jpg|thumb|Vladimir Putin emaga]] [[Pilt:Vladimir Putin as a child.jpg|thumb|Vladimir Putin lapsena]] [[Pilt:Vladimir Putin with parents in 1985.jpg|thumb|Putin koos vanematega 1985. aastal]] Putin sündis [[Peterburi|Leningradis]]. Vladimir oli perekonnas kolmas laps. Kaks vanemat venda, kes sündisid 1930-ndatel aastase vahega, surid lapsena. Esimene poeg suri mõne kuu vanusena, teine poeg suri blokaadi ajal Leningradi lastekodus, kus püüti lapsi elus hoida, [[difteeria]]sse. Putinite perekond elas Leningradis 20&nbsp;m² suuruses toas [[kommunaalkorter]]is. (Hiljem sai Putini isa sõjainvaliidina 27-ruutmeetrise korteri uusehitises [[Avtovo]]s.) Ema ja naabrinaine ristisid poisi isa teadmata. Isa kasvatus oli range, ema oli leebe. Ta õppis [[1960]]–[[1968]] Leningradi 193. 8-klassilises koolis [[Gribojedovi kanal]]i ääres koduga samal tänaval. Kuni kuuenda klassini õppis ta halvasti, kuid käis [[saksa keel]]e ringis, mida juhendas klassijuhataja. Isa soovil käis Putin algklassides vastu tahtmist [[bajaan]]i õppimas. Poiss veetis suure osa ajast õues ja kakles eakaaslastega, mistõttu teda kolmandas klassis veel [[Pioneeriliikumine|pioneeriks]] ei võetud. Ta oli enda sõnul esialgu mitteformaalne liider, kellel oli kohtuniku taoline staatus. Kui ta hakkas seda seisundit kaotama, selgus, et kaklemisoskustest ei piisa, ning ta hakkas 11- või 12-aastaselt spordiga tegelema. Ta tegeles algul [[poks]]iga, kuid jättis selle varsti maha, sest tal löödi nina lõhki. Seejärel hakkas ta treener Anatoli Semjonovitš Rahlini juures [[sambo]]ga tegelema. Putini sõnul mängis treener tema elus otsustavat rolli.<ref name="kremlin" /> Treeneri otsusel mindi sambolt üle [[judo]]le. Putin tuli lõpuks linna meistriks judos. Kui selgus, et spordist ei piisa, hakkas ta hästi (neljade-viitega) õppima. Alles siis võeti ta pioneeriks ja temast sai rühmanõukogu esimees.<ref name="kremlin" /> Pärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis Sovetski põiktänaval ning lõpetas selle [[1970]]. See oli keemiakallakuga kool tehnoloogiainstituudi baasil. Putin tahtis saada meremeheks, lenduriks või luurajaks. Lapsena innustus ta Nõukogude filmidest [[luuraja]]test (talle meeldisid [[Vjatšeslav Tihhonov]]i ja [[Georgi Žžonov]]) ning unistas tööst [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] organites. Enda väitel pakkus ta ennast juba üheksanda klassi alguses [[KGB]] Leningradi valitsuse peakorteris, ent sai sealt soovituse kõigepealt õigusteaduskond lõpetada. Aastatel [[1970]]–[[1975]] õppis Putin [[Leningradi ülikool]]i õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse osakonnas. Ta astus sinna hoolimata treeneri ja isa vastuseisust. Treener kartis, et poiss hakkab miilitsana inimesi püüdma, isa aga kartis, et poeg ei saa sisse ja läheb sõjaväkke, ning soovitas selle asemel astuda Tsiviillennunduse Akadeemiasse. Ülikoolis oli keskkoolilõpetajatele konkurss umbes 40 kandidaati kohale. Putin sai kirjandi eest nelja ning teistel eksamitel viied ning sai sisse. Sissesaamise nimel oli Putin viimases keskkooliklassis jätnud unarusse kõik õppeained, milles sisseastumiseksamit ei olnud. Putin õppis ülikoolis hästi, ühiskondliku tööga ei tegelnud, komsomoliaktivist ei olnud. Sport jäi õppimise kõrval teisejärguliseks, ometi ta treenis ja võistles palju ning tuli 1976 judos Leningradi meistriks. Ta täitis meistersportlase normi sambos ja sai meistersportlaseks judos. Putini ema võitis loteriil sõiduauto [[Zaporožets]] ja kinkis selle pojale. Õpingute ajal astus ta [[NLKP]]-sse. Üks tema õppejõududest oli [[Anatoli Sobtšak]], kes õpetas majandusõigust. Putini väitel ei olnud nende vahel mingeid erilisi suhteid. Putini diplomitöö teema oli "''Принцип наиболее благоприятствуемой нации''" (juhendaja L. N. Galenskaja). NB! == Teenistus KGB-s == [[Pilt:Vladimir Putin in KGB uniform.jpg|pisi|left|Vladimir Putin KGB vormis]] Kuna nõukogude aegne Riikliku Julgeoleku Komitee ja töötajate tegevus oli salastatud, siis on Putini ning teiste sellel ajal RJK töötanud isikute tegevuse kohta erinevaid andmeid – ametlik versioon ning mitteametlikud andmed.<ref name="QB70X" /> Pärast ülikooli lõpetamist suunati ta [[1975]]. aastal Leningradi [[KGB]] piirkondlikku valitsusse, kohustusliku kaheaastase suunamisjärgse töötamiskohustusega, olemata veel RJK [[kaadriohvitser]]. Ta vormistati tööle algul [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi ja Leningradi oblasti valitsus|RJK Leningradi ja Leningradi oblasti valitsuse]] sekretariaati, see järel töötas umbes viis kuud (kaadriosakonnas) ja Teise osakonna süsteemis, Putini sõnul [[vastuluure]] allosakonnas..<ref name="bookchapter4" /> [[1976]]. aastal õppis ta veebruarist juulini Leningradis [[Ohta]]s lühiajalistel operatiivkaadri ümberkoolituste kursustel ("401. kool"), kus valmistati ette (ametliku versiooni kohaselt) välisvaatlusega tegelevaid julgeolekutöötajaid. 2001. aastal aga avaldas ajaleht [[La Repubblica]] koos Putiniga kursustel viibinud endise julgeolekutöötaja andmed, mille kohaselt valmistati nende 25-liikmelist gruppi ette tööks "ideoloogiliste diversioonidega võitlemiseks" [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|RJK 5. osakonnas]] – NSV liidu [[Salapolitsei|poliitilises politseis]].<ref name="sMFrG" /> Pärast seda töötas Putin ametliku versiooni kohaselt, mis loob talle venelaste jaoks positiivse luuraja [[imago]] [[1977]]. aasta alguseni RJK Leningradi valitsuses enda sõnul [[vastuluure]] alal, tegeldes välismaalastega, endiste kolleegide sõnul aga "[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|viiendas teenistuses]]", mis võitles ideoloogiliste diversioonidega. Ta tutvus seal [[Sergei Ivanov]]iga, kes töötas samas allosakonnas. [[Pilt:Lyudmila Putin favourite photo.jpg|thumb|1983. aastal abiellus Putin [[Ljudmila Putina|Ljudmila Aleksandrovna Škrebnjovaga]]]] Putin viidi üle Esimese Peavalitsuse (välisluure) süsteemi. [[1979]]. aastal lõpetas ta aastased ümberkoolituskursused [[Moskva]]s [[Dzeržinski-nimeline NSV Liidu KGB Kõrgkool|Dzeržinski-nimelises KGB Kõrgkoolis]] [[Varsonofjevski põiktänav]]al ning tegeles [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva Olümpiamängude]] turvamisega. Pärast seda töötas ta neli ja pool aastat (1979–1983) [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi ja Leningradi oblasti valitsus]]e 1. ([[välisluure]]) osakonnas (luure oma territooriumilt). Aastal [[1984]] sai ta [[major]]i auastme. Juulist [[1984]] juulini [[1985]] õppis ta varjunime "Platov" all [[NSV Liidu RJK Punalipuline Instituut|Punalipulise Instituudi]] (''Краснознаменный имени Ю.В. Андропова институт КГБ СССР'') (KGB kõrgema kooli number 1 ehk "101. kooli", praegu [[Välisluureakadeemia]]) üheaastases teaduskonnas. See asus [[Moskva oblast]]i [[Zvenigorodi rajoon]]is ("objekt "Jūrmala""). Seal spetsialiseerus ta saksakeelsetele maadele ([[Šveits]], [[Austria]], [[SVL|Lääne-Saksamaa]], [[SDV|Ida-Saksamaa]]; [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|RJK Esimese Peavalitsuse]] 4. osakond). Ta oli oma õppegrupi vanem. {{Vaata|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus#Esimese peavalitsuse struktuur 1989. aastal}} Sellest koolist saadud iseloomustus määras, kas lõpetaja saadeti välismaale tööle. Tema õppejõud [[Mihhail Frolov]] sõnul märgiti tema joontena iseloomustuses muuhulgas kinnisust ja akadeemilisust (viimane oli negatiivne joon)<ref name="bookchapter4" /> Putini sõnul kirjutati tema iseloomustusse ühes luurekoolis negatiivse joonena "alanenud ohutunne"..<ref name="ogGKw" /> Putini sõnul oli tal {{kas|valida}}, kas sõita kohe Ida-Saksamaale või teenida mõne aja [[KGB|NSV Liidu KGB]] keskaparaadis Moskvas, vastava suuna (Saksamaa) keskaparaadi osakonnas ning seejärel sõita Lääne-Saksamaale, ning ta otsustas kohe sõita. Ta teenis aastail [[1985]]–[[1990]] [[Saksa DV]]-s [[Dresden]]is. Saksamaal oli Putin osakonna ülema vanemabi ja parteilises liinis [[Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s|Riikliku Julgeoleku Komitee SDV esinduse]] Dresdeni grupi parteiorganisatsiooni sekretär, ametlikult oli tema ametinimetus ([[kattealune töökoht]]) [[NSVL–SDV Sõpruse Maja]] direktor. Putini ''enda sõnul'' tegeles ta informatsiooni kogumisega [[Lääne-Saksamaa]] poliitikategelaste kohta ja potentsiaalse vaenlase ([[NATO]]) plaanide kohta. Putin: {{Tsitaat|"Tavaline luuretegevus: teabeallikate [[värbamine]], teabe saamine, selle töötlus ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|keskusse]] saatmine. Jutt oli teabest parteide kohta, tendentsidest nende parteide sees, liidritest – nii tänastest kui ka võimalikest homsetest, inimeste edutamisest teatud ametikohtadele nii parteides kui ka riigiaparaadis. Tähtis oli teada, kes, kuidas ja mida teeb, mis toimub meid huvitava riigi [[Saksa LV Välisministeerium|välisministeeriumis]], kuidas see riik ehitab üles oma poliitikat erinevates küsimustes erinevates maailmajagudes. Või missuguseks kujuneb meie partnerite positsioon [[desarmeerimisläbirääkimised|desarmeerimisläbirääkimistel]]." Suurem osa tööst tehti Ida-Saksamaa kodanike kaudu. Putini väitel dubleeris KGB tegevust [[Stasi]] oma ning [[BND|Lääne-Saksamaa vastuluurele]] oli kõik teada. "Ma ei töötanud Saksamaa huvide vastu."|<ref name="bookchapter4" />|}} Putin otsis idasakslasi, kellel professorite, ajakirjanike, teadlaste või tehnikutena oli usutav põhjus näiteks ärireisile või konverentsile Lääne-Saksamaale sõita, et nad võtaksid [[sideagent]]idena ühendust nõukogude luureagentidega Lääne-Saksamaal. Selliste ülesannetega – välisluure [[illegaalne residentuurid|illegaalsete residentuuride]] agentide töö materiaal-tehnilise kindlustamisega tegelesid [[S valitsus]]e 3. osakonna töötajad. Saksamaa luurespetsialistide väitel oli eesmärgiks [[tööstusspionaaž|varastada Lääne tehnoloogiat]] või [[NATO]] saladusi. Teda võis huvitada NATO sõjaväeelektroonika. On teada, et ta püüdis värvata agente, kes tunnevad "traadita side"-t. Arvatakse, et Putin värbas eriti [[Saksa DV]] elektroonikafirma [[Robotron]]i töötajaid ning Robotroni külastavaid [[Siemens]]i ja [[IBM]]-i töötajaid..<ref name="xgEhm" /> Putin on vihjanud, et luure poolt hangitud saladusi polnud Nõukogude Liidus tehnilise mahajäämuse tõttu võimalik kasutada. Luurespetsialistid ja [[politoloog]]id on öelnud, et Putinil võis olla poliitiline ülesanne kontakteeruda Ida-Saksamaa režiimi langemise puhuks [[Mihhail Gorbatšov]]ile sümpaatsete idasakslastega, näiteks Dresdeni parteijuhi [[Hans Modrow]]iga{{lisa viide}}. Putini väitel ei osalenud ta töös Ida-Saksamaa juhtkonnaga ([[Operatsioon Lutš]]). Samuti eitab ta kohaliku parteijuhi [[Hans Modrow]]i jälgimist, mida talle on omistatud: "Ma kohtusin temaga paar korda ametlikel vastuvõttudel. Ta suhtles teise tasandi inimestega – armee komandöriga, meie vanema sideohvitseriga. Ja üldse me ei töötanud parteifunktsionääridega. Sealhulgas muide ka meie omadega. Oli keelatud." Samuti eitab ta hävitaja [[Eurofighter Typhoon|Eurofighter]] kohta dokumentide hankimist.<ref name="bookchapter4" /> Saksamaale sõitis Putin vanem[[operatiivvolinik]]una. Seal edutati ta osakonnaülema abiks ning seejärel osakonnaülema vanemabiks. Samuti sai ta KGB Saksamaa esinduse [[parteikomitee]] liikmeks. Perekond elas [[Stasi]] majas. Hea elu, sealhulgas istuva eluviisi, kehalise aktiivsuse puudumise ja massiivse õllejoomise tõttu võttis Putin 12 kg juurde ning tema kehakaal kasvas 85 kg-ni. Töökoht [[Dresden]]is, asus villas künkal Angelikastrasse 4<ref name="nzimC" /> [[Elbe]] jõe ääres linna Stasi peakorteri vastas, elukoha vahetus läheduses. Saksamaal teenitud raha eest ostsid Putinid kodumaal [[Volga (auto)|Volga]]. Ta kutsuti tagasi, kui Saksa DV Saksamaa Liitvabariigiga ühines. Kõik kontaktid ja operatiivvõrgud hävitati. Jaanuaris 1990 naasis Putin kodumaale. Putin väidab, et talle pakuti tööd KGB keskaparaadis, kuid ta keeldus, sest nägi, et Nõukogude Liidul ei ole tulevikku. Ta oli pettunud asjatu töö pärast, sest nende informatsiooni ei kasutatud ja nõuandeid ei arvestatud.<ref name="XN41b" /> Teine seletus Moskvasse minekust keeldumise kohta on tahtmatus perekonda Moskvasse viia. Ametlikult lahkus Putin KGB tegevteenistusest [[1992]]. aasta algul [[alampolkovnik]]u auastmes.<ref name="xgEhm" /> Kuni selle ajani sai ta KGB-st ka töötasu, mis ületas tema töötasu Leningradi nõukogus. KGB-st lahkus ta enda sõnul sellepärast, et üks Leningradi nõukogu saadik, kes teadis, et ta töötab KGB-s, hakkas teda šantažeerima saavutamaks temalt teenet. Putin pidas otsust lahkuda KGB-st, kus tal oli stabiilne positsioon, [[Anatoli Sobtšak]]i ebakindla poliitilise tuleviku tõttu riskantseks. "Mul tuli teha küllap kõige keerulisem otsus oma elus.".<ref name="BRjPW" />- Selle kohta väidab Jeltsini lähikondlane ja Putini naaber Rubljovkal 1990-tel (oligarh S. Pugatšov) , et Putin pole KGB-st kunagi lahkunud ning oli KGB sidemees Sobtšaki juures.<ref name=":1" /> == Töö Peterburi (Leningradi) ülikoolis ja võimuorganites == === Ülikoolis === Putin sai [[1990]] Leningradi Ülikooli rektori [[Stanislav Merkurjev]]i abiks välissuhete alal. See ametikoht kuulus traditsiooniliselt [[KGB|NSV Liidu riikliku julgeolekuametkonna]] esindajale, kus töötasid [[Riikliku Julgeoleku Komitee aktiivreserv]]i kuuluvad julgeolekuohvitserid, kes kontrollisid ülikooli välissidemeid ja ülikooli poliitilist tegevust, endise RJK kindralmajori [[Oleg Kalugin]]i hinnangul oli Putin RJK [[resident]] (agentuurvõrgu juht) Leningradi ülikoolis.<ref name="db2F6" /> Ülikooli rektor oli sellest teadlik. Putin tahtis ühtlasi ülikoolis rahvusvahelise eraõiguse alal [[Valeri Mussin]]i juhendamisel väitekirja kirjutada.<ref name="vFxW3" /> === Linnanõukogu esimehe aparaadis === Mais 1990, varsti pärast [[Anatoli Sobtšak]]i valimist Leningradi linnanõukogu esimeheks asus Putin tööle tema nõunikuna. Sisuliselt oli ta ka abi, referent, sekretär ja usaldusisik. On oletatud, et see üleminek toimus tema ülemuse soovitusel.<ref name="u7c9x" /> Putin ise väidab, et ta teatas sellest oma vahetule ülemusele KGB-s, kui kokkulepe tema määramise kohta oli juba olemas, ning sai temalt loa. Putini sõnul ei teinud KGB kordagi katset teda operatiiveesmärkidel kasutada. "Arvan, et saadi aru, et see on mõttetu. Peale selle, tol hetkel oli kõik, sealhulgas õiguskaitseorganid, lagunemise seisundis." Kord taheti Putinilt siiski Sobtšaki allkirja ühele dokumendile, kuid ta lükkas ettepaneku tagasi, viidates Sobtšaki usaldusele (Sobtšak oli ära sõites jätnud talle kolm tühja paberit oma allkirjaga). Sobtšak lõi Putini tunnistuse peale, et ta töötab KGB-s, pärast järelemõtlemist käega: "Noh, ... sellega!"). Putini sõnul läks ta Sobtšaki juurde tööle ühe sõbra soovitusel, kelle meelest Sobtšakki ümbritsesid sulid. Sobtšak olevat Putinile öelnud: "Mul on tarvis abilist. Kui ausalt öelda, siis ma kardan vastuvõtutuppa minna. Ma ei tea, mis inimesed seal on." Putin kommenteeris seda nii: "Poisid, kes Sobtšaki juures vastuvõtutoas istusid ning sel hetkel just nagu tema lähima ümbruse, käitusid jäigalt, jämedalt, komsomoli-, nõukogude koolkonna parimates traditsioonides. See tekitas saadikutekorpuses muidugi tugevat ärritust ja viis väga kiiresti konfliktini Sobtšaki ja Leningradi nõukogu vahel."<ref name="z7Fkx" /> Juba siis ületas Putini reaalne mõju Sobtšakile formaalse mõju (mida ei eita ka Putin ise). [[Dmitri Lenkov]], kes oli linnanõukogus fraktsiooni "Demokraatlik Venemaa" koordinaator, meenutab, et Putini suhetel saadikutega oli "täiesti positiivne iseloom". Sobtšak saatis sageli Putini rahulolematute linnanõukogu liikmetega asju klaarima. Just Putin algatas läbirääkimised "Demokraatliku Venemaa" fraktsiooni ja Sobtšaki vahel 1991. aasta alguses, kui nende suhted olid väga teravad.<ref name="Vsp06" /> === Linnapea aparaadis === Kui Anatoli Sobtšak juunis [[1991]] Leningradi linnapeaks valiti, sai Putinist 12. juunil või 28. juunil 1991 linnavalitsuse välissidemete komitee esimees. See komitee arendas suhteid välismaa firmadega. Putin riputas oma [[Smolnõi]] kabineti seinale [[Peeter I]] hilisperioodi portree. Komitee alustas sellest, et Peterburis avati Nõukogude Liidu esimesed lääne pankade esindused. Püüti ligi tõmmata lääne investeeringuid. Selleks loodi "investeerimistsoonid". Samuti hakati moderniseerima Peterburi infrastruktuuri. Viidi lõpule Peterburi ja Kopenhaageni vahelise valguskaabli rajamine. See tagas kvaliteetse telefonside välismaaga. Välissuhete spetsialistide väljaõpetamiseks loodi Putini algatusel ja Sobtšaki toetusel Leningradi ülikoolis rahvusvaheliste suhete teaduskond, mis alustas tööd 1994. Et võtta hasartmängud kontrolli alla, loodi munitsipaalettevõte, mis kontrollis 51% linna hasartmänguasutustes aktsiatest. Seal olid [[FSB]], maksupolitsei ja maksuinspektsiooni esindajad. Asutused aga näitasid ainult kahjumeid. (1996. aasta valimiste ajal heideti linnavalitsusele ette osalust hasartmänguäris.) [[Augustiputš]]i ajal oli Putin puhkusel. Ta jõudis Leningradi 20. augustil. Kui Sobtšak [[augustiputš]]i ajal Moskvast Leningradi sõitis, oli Putin tal KGB-st saadud ihukaitsjate meeskonnaga vastas. Koos Sobtšaki ja teistega sõitis ta mööda linna ettevõtteid ja esines töölistele. [[20. jaanuar]]il esitas ta teist korda raporti KGB-st lahkumiseks. Sobtšak helistas Putini sõnul 20. augustil [[Vladimir Krjutškov]]ile ning Peterburi KGB juhile [[Viktor Tšerkessov]]ile ning sai järgmisel päeval teada, et tema raportile on alla kirjutatud.<ref name="z7Fkx" /> 1992. aasta alguses arvati Putin KGB reserv[[alampolkovnik]]una [[Riikliku Julgeoleku Komitee tegevreserv|tegevreservi]]. Ta kirjutas juba enne [[augustiputš]]i ise raporti sooviga KGB-st lahkuda, sest üks linnaduuma saadik hakkas teda šantažeerima, püüdes saavutada temalt üht teenet. Ta andis [[Igor Šadhan]]ile teleintervjuu, kus ta "''jutustas üksikasjalikult oma tööst KGB-s''". Pärast seda ei olnud teda enam võimalik šantažeerida. Linnas ei olnud toiduaineid, ja neid vahetati välismaalt metallide vastu. [[Peterburi Linnaduuma]] toidukomitee liige [[Marina Salje]] pani tähele, et lepingutes oli metallide hind liiga kõrge ja toidu hind liiga madal. Lõpuks ei jõudnudki toit kohale. Salje kahtlustab välissidemete komitee esimeest Putinit osaluses [[manipulatsioon]]ides.<ref name="vFxW3" /> Aastal [[1992]] esitas Leningradi nõukogu saadikute töörühm eesotsas [[Marina Salje]] ja [[Juri Gladkov]]iga (nn [[Salje komisjon]]) Putini kui välismajandussidemete komitee esimehe vastu süüdistuse mahhinatsioonides seoses Peterburi toiduainetega varustamisega tooraine vastu. Töörühma järelduse kohaselt<ref name="0pG3x" /> müüdi toorainet turuhinnast palju madalamate hindadega (haruldast metalli [[skandium]]i tuhat korda odavamalt, toiduaineid aga osteti kallimalt; tehinguid tehti kahtlaste ühepäevafirmadega ning firmadega, mille eesotsas olid kriminaalsed tegelased, lepingud sõlmiti reeglite jämedate rikkumistega ning soovi korral sai neid hõlpsasti kehtetuks tunnistada. Peterburi nõukogu kiitis [[8. mai]]l [[1992]] töörühma ettekande heaks ning soovitas Anatoli Sobtšakil Putin erru saata ning anda materjalid üle prokuratuurile. Putin kommenteeris asja nii: "Tõepoolest, 1992. aastal, kui riigis oli faktiliselt toitluskriis, olid Leningradil suured probleemid. Ja siis panid meie ärimehed ette järgmise skeemi: neil lubatakse müüa välismaale kaupu, peamiselt toorainegrupist, ja nemad kohustuvad selle eest tarnima toiduaineid. Teisi variante meil ei olnud. Sellepärast nõustus Välissidemete Komitee, mida ma juhtisin, selle ettepanekuga. Saadi valitsuse esimehe luba, vormistati vastav ülesanne. Skeem hakkas toimima. Firmad vedasid toorainet välja. S.o toll ei lasknud midagi välja ilma vastavate saatedokumentideta, mida selleks tavaliselt nõutakse. Siis räägiti palju, et olevat välja veetud mingeid haruldasi muldmetalli. Ühtki grammi mitte mingit metalli välja ei veetud. Seda, mis vajas eriluba, toll läbi ei lasknud. Kahjuks jätsid mõned firmad täitmata lepingu peamise tingimuse – ei toonud välismaalt sisse toiduaineid või ei toonud täies mahus. Nad rikkusid kohustusi linna ees. ... Ja seal ei olnud faktiliselt mingit uurimist. Ega saanudki olla. Kriminaalkorras jälitada ei olnud mitte millegi eest ja mitte kedagi. ... Arvan, et seda skandaali püüdis osa saadikuid kasutada Sobtšaki mõjutamiseks, et ta mind vallandaks. ... Selle eest, et ma olen endine KGB-lane. Kuigi arvan, et selle taga olid ka teised motiivid. Mõned saadikud töötasid otseselt nende firmadega, mis tahtsid nendelt tehingutelt teenida, aga nendele midagi osaks ei langenud, nii nad leidsidki kurja KGB-lase, kes segas, ja teda tuli ära ajada. Ja sellele ametikohale tahti panna oma inimene. Leian, et linn muidugi ei teinud kõike, mida oleks võinud. Oleks tulnud tegema tihedamat koostööd õiguskaitseorganitega ning nendest firmadest lubatu kepiga välja peksta. Kuid kohtusse anda oli neid mõttetu – nad lahustusid kohe. Õigupoolest polnudki neid millegi eest kohtu alla anda. Tuletage seda aega meelde – siis tekkisid alatasa mingid kontorid, finantspüramiidid, [[MMM]]... Me lihtsalt ei oodanud seda. Saage aru, meie ju ei tegelnud kaubandusega. Välissidemete komitee ise ei kaubelnud millegagi, ei ostnud midagi, ei müünud midagi. See ei ole ju väliskaubandusorganisatsioon. ... Litsentsi ei olnud meil õigust anda. Selles asi ju ongi. Litsentse andsid [[Välismajandussidemete Ministeerium]]i allosakonnad. See on föderaalstruktuur, millel ei olnud linna administratsiooniga mingit pistmist."<ref name="z7Fkx" /> [[Pilt:George_Bush_and_Vladimir_Putin_2008-04-05.jpg|pisi|[[George W. Bush]] ja Vladimir Putin [[Sotši]]s [[Must meri|Musta mere]] kail päikeseloojangut vaatamas, 5. aprill 2008]]Ajakirjanduses on ka juttu olnud Putini sidemetest aastatel 1992–1999 Vene-Saksa firmaga [[SPAG]] (''Санкт-Петербургское общество недвижимости и долевого участия''), mida välismaa luureteenistused on kahtlustanud [[rahapesu]]s ja sidemetes [[Colombia narkomaffia]]ga. Putin oli selle firma konsultatiivnõukogu või vaatlusnõukogu liige ja esimehe asetäitja ning tal on tihedad sidemed [[Vladimir Smirnov]]iga, kes mõnda aega juhtis firma tegevust Venemaal. Need sidemed tekkisid neil ühise sõidu ajal [[Frankfurt]]i 1991 ning nende najal sai Smirnov SPAG-i peamiseks Venemaa-poolseks kaasasutajaks ning SPAG-i Peterburi operatsioonide täitevdirektoriks. Smirnov ja Putin said sõpradeks ning ostsid endale Peterburi lähedal kõrvuti suvilad. 2000. aastal kutsus Putin Smirnovi tööle Venemaa presidendi asjadevalitsusse kinnisvara eest vastutajaks. Putini ja veel kolme ametniku osalus firma konsultatiivnõukogus oli vajalik, et investorid võtaksid kompaniid tõsisemalt. Firma presidendi [[Markus Rese]] sõnul oli Putin "üks kontaktidest" ning tema tasustamata tööd konsultatiivnõukogus märtsini 2000 võib pidada põhiliselt "auametiks". Aastal 2000 eitas Putini suhtekorraldaja, et Putin oleks selle firma heaks kunagi nõunikuna töötanud või et talle oleks selle eest makstud. Ent [[Newsweek]]i andmetel on alust arvata, et Putinil olid vähemalt regulaarsed (ja mõnikord väga tihedad) kontaktid SPAG-i mõningate Venemaa ja välismaa direktoritega ning et ta kirjutas isegi Venemaa linnavalitsuse nimel selle firma tähtsatele dokumentidele alla. Detsembris 1994 kirjutas Putin [[Peterburi linnavalitsus]]e nimel alla volitusele, millega Smirnovile usaldati käsutada 200 SPAG-i aktsiat, mis kuulusid linnale. Augustis 1996 allkirjastas Putin linnavalitsuse nimel korralduse, millega anti Smirnovile kuuluvale [[Peterburi kütusekompanii]]le PTK praktiliselt [[monopol|monopoolne]] õigus[[ bensiin]]i jaemüügile linnas, sealhulgas lepingud bensiini tarnimiseks kiirabi- ja miilitsaautodele ning bussidele ja taksodele. Newsweeki järgi on Putini ülikooliaegsel sõbral jurist Viktor Hmarinil suur pakk kütusekompanii aktsiaid. Kompanii asepresidendiks sai väidetav [[Tambovi organiseeritud kuritegelik grupeering|Tambovi organiseeritud kuritegeliku grupeeringe]] juht [[Vladimir Barsukov]] (hilisema nimevahetuse tulemusena [[Vladimir Kumarin]]). On avaldatud arvamust, et Putini toetus USA-le pärast 2001. aasta [[9/11|11. septembri sündmusi]] on seotud [[George W. Bush]]i lubadusega mitte avaldada Putinit kompromiteerivaid luureandmeid seotuse kohta kuritegelike rühmitustega.<ref name="Tag5Q" /><ref name="wQz4F" /><ref name="Fu6kv" /><ref name="4xL2B" /><ref name="n5eSo" /> Paljud neist, kes koos Putini kui välissidemete komitee esimehega tegelesid arvukate firmade asutamisega ja nende tegevuse juhtimisega, [[Aleksei Kudrin]], [[German Gref]], [[Mihhal Lessin]] jt), asusid 2000. aastatel Venemaa valitsuses vastutavatele ametikohtadele. Märtsist [[1994]] oli Putin ühtlasi linnavalitsuse esimehe (1995. aastast [[Peterburi linnapeade loend|Peterburi linnapea]]) esimene asetäitja. Aselinnapeana hoidus Putin avalikkuse eest varjule. Putin tegeles diplomaatiliste esindustega, hotellidega, hasartmänguäriga ja ühiskondlike ühendustega ning kureeris kõiki jõustruktuure. Aastal [[1995]] korraldas Putin kohapeal partei "Meie Kodu On Venemaa" Riigiduuma valimiste kampaaniat. Aastatel 1995–[[1997]] oli ta liikumise "[[Meie Kodu On Venemaa]]" Peterburi osakonna nõukogu esimees. Mitte keegi Sobtšaki 1991. aasta kaastöölistest peale Putini ja [[Vitali Mutko]] ei jäänud Sobtšaki lähikonda 1996. aastani välja, mil Sobtšak kaotas [[3. juuli]]l linnapeavalimised [[Vladimir Jakovlev (1944)|Vladimir Jakovlevile]]. Putin astus ametitest linnavalitsuses tagasi. Ta aitas presidendivalimistel [[Boriss Jeltsin]]i kohalikku valimisstaapi. Augustis [[1999]] süüdistasid ajakirjanikud [[Oleg Lurje]] ja [[Inga Saveljeva]] Putinit [[korruptsioon]]is erastamise käigus, eelarvevahendite riisumises, sidemetes kuritegeliku maailmaga jne. Need süüdistusid kattusid paljus anonüümsete kompromiteerivate materjalidega Putini kohta, mida levitati Moskvas. Mingit ametlikku reaktsiooni neile süüdistustele ei järgnenud. == Töö Moskvas presidendi aparaadis == [[Pilt:Russia.VladimirPutin.02.jpg|pisi|Putin, 2003]] Kui Anatoli Sobtšak [[1996]] valimistel lüüa sai, asus Putin augustis tööle Venemaa Presidendi administratsiooni varustusosakonna juhataja [[Pavel Borodin]]i asetäitjana. Märtsist [[1997]] oli ta presidendi administratsiooni juhi asetäitja ja büroo revisjonikomisjoni esimees. Mais [[1998]] sai ta [[Presidendi administratsioon]]i juhi esimeseks asetäitjaks. [[27. juuni]]l [[1997]] kaitses Putin [[Peterburi Mäeinstituut|Peterburi Mäeinstituudis]] 218-leheküljelise kandidaaditöö "Стратегическое планирование воспроизводства минерально-сырьевой базы региона в условиях формирования рыночных отношений. Санкт-Петербург и Ленинградская область)" ("Regiooni mineraalsete toorainete baasi taastootmise strateegiline planeerimine turusuhete kujunemise tingimustes. Peterburi ja Leningradi oblast"). Väitekiri tegeles suures osas Peterburisse sadama ja teede ehitamise tõhususega. Retsensentide seas olid [[Valeri Serdjukov]], [[Sergei Glazjev]] ja [[Mihhail Mednikov]]. [[25. märts]]il [[2006]] teatasid [[Washington]]i mõttekoja [[Brookings Institution]] uurijad, et väitekirjas oli 16 lehekülge peaaegu sõna-sõnalt maha kirjutatud [[1978]] ilmunud USA professorite [[William King]]i ja [[David Cleland]]i artikli "Strategic Planning and Policy" venekeelsest tõlkest, mille üks KGB-ga seotud instituut oli teinud 1982. Kuus diagrammi ja graafikut on peaaegu täpselt üle võetud. Plagiaadi avastajate [[Clifford Gaddy]] ja [[Igor Dantšenko]] arvates on Putin nende tööd hoolega lugenud ning rakendab seda Venemaa juhtimisel.<ref name="zXBFX" /><ref name="WvBrn" /> == Tegevus [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] juhina == [[Boriss Jeltsin]]i valitsusajal juhtis Putin esimese tsiviilisikuna [[FSB]]-d juulist [[1998]] märtsini [[1999]]. Ta sai ka [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] esimeheks. Ajal, mil Putin juhtis FSB-d, toimusid Venemaal septembris 1999. terroriaktid – [[Buinaksk]]is, [[Moskva]]s ja [[Volgodonsk]]is ([[1999. aasta Venemaa korteripommitamised]]), mille organiseerimises süüdistas endine Venemaa [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekuministeerium|JM]]-[[Venemaa Föderatsiooni Vastuluureteenistus|FSK]]-[[FSB]] töötaja [[Aleksandr Litvinenko]] FSB-d. == Tegevus peaministrina ja presidendi kohusetäitjana == {{Vaata|Vladimir Putini esimene valitsus}} Augustis 1999 nimetas Jeltsin ta [[Venemaa peaminister|Venemaa peaministriks]]. [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] käigus Venemaa õhujõudude poolt tsiviilobjektide pommitamist kommenteerides teatas Putin Venemaa peaministrina Venemaa televisioonikanali esinemises, kriminaal[[kurjategija]]te [[žargoon]]i kasutades, et Venemaa relvajõud hävitavad tšetšeene/terroriste igal pool valimata aega ja kohta: {{Tsitaat|Venemaa lennukid teostasid ja teostavad ka edaspidi rünnakuid Tšetšeenias ainult terroristide baaside suhtes, ja see jätkub kus ka terroristid ei asuks. …Me jälitame terroriste kõikjal. Kui lennujaamas – siis lennujaamas. Tähendab, Te vabandage mind aga kui tabame tualetis, siis lööme nad peldikus kasti '''''сортире их замочим''''', lõppude-lõpuks. Kõik, küsimus on suletud, lõplikult.|[[:ru:Мочить в сортире]]|}} Tšetšeenia sõja eduka lõpuleviimisega võitis Putin Venemaa elanikkonna poolehoiu ning [[valimistehnoloogi]]aid kasutades saavutas, et kui [[31. detsember|31. detsembril]] 1999 astus Jeltsin tagasi, nimetas ta Putini presidendi kohusetäitjaks. == Tegevus presidendina == [[Pilt:Vladimir Putin-6.jpg|thumb|Vladimir Putin]] [[26. märts]]il [[2000]] valiti Vladimir Putin Venemaa presidendiks. [[7. mai]]l astus ta ametisse. [[14. märts]]il [[2004]] valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. See ametiaeg algas 7. mail 2004. Venemaa presidendina alustas Vladimir Putin NSV Liidu idealiseerimist ning nimetas NSV Liidu lagunemist, millega üks kahest maailma üliriigist varises ootamatult kokku ja jõudude vahekord maailmas muutus radikaalselt, [[20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof|20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks]]<ref name="a13cn" /> ja Vene inimeste jaoks tõeliseks tragöödiaks, mille tagajärjel "kümned miljonid meie kaasmaalased ja kaaskodanikud leidsid end elavat Venemaast väljaspool." == 2008. aasta presidendivalimised == [[2. märts]]il [[2008]] toimunud [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|presidendivalimistel]] Vladimir Putin ei kandideerinud, sest Venemaa põhiseadus piirab presidendi järjestikust võimulolekut kahe ametiajaga ja vaatamata erinevatele spekulatsioonidele teatas Putin juba aegsasti, et ta ei kavatse võimulejäämiseks seadusemuudatust algatada. Presidendivalimised võitis tema soosik, asepeaminister [[Dmitri Medvedev]] (teiseks Putini kandidaadiks oli [[FSB]]-lane [[Sergei Ivanov]]), kes võttis Putinilt võimu üle [[7. mai]]l [[2008]] ja nimetas Putini peaministriks. == Tegevus peaministrina alates 2008. aastast == {{Vaata|Vladimir Putini teine valitsus}} [[Pilt:Dmitry Medvedev 12 November 2008-1.jpg|thumb|Medvedev ja Putin 12. novembril 2008]] Putin kinnitati peaministriks [[8. mai]]l 2008. 24.–25. juulil 2008 süüdistas ta kaevandusfirmat [[Mechel]] oma toodangu müümises Venemaale kallima hinnaga kui teistele riikidele ja maksudest kõrvale hiilimises. Selle tagajärjeks oli Mecheli aktsiahinna järsk langus, mis aitas kaasa Venemaa 2008. aasta finantskriisile.<ref name="fafWw" /> Detsembris 2008 protesteerisid [[Kaug-Ida]] elanikud välismaalt imporditud autodele uute maksude kehtestamise vastu ja nõudsid Putini tagasiastumist. Peaministri ja presidendina on Putin pooldanud ja teostanud Venemaal [[juhitav demokraatia|juhitava demokraatia]] põhimõtteid,<ref name="G0f2p" /> kasutades selleks valitseva partei "[[Ühtne Venemaa]]" ja riigiaparaadi [[administratiivressurss]]i. === Suhtekorraldus === Peaministrina on ta läbi viinud Venemaa jaoks enneolematuid [[Suhtekorraldus|PR]] aktsioone, avalikult ja demonstratiivselt rõhutanud oma [[macho]]mehelikku külge – lennanud hävituslennukiga, sõitnud miniallveelaevaga [[Mir-1]] [[Baikali järv]]es, teinud laialt kajastatud kalapüügiretki paljastatud [[torso]]ga; külastas looduskaitseala, kus ta "päästis" televisiooni võttegrupi, tehes juhuslikult käepärast olnud uinutirelvaga kahjutuks neid ähvardava [[ussuuri tiiger|ussuuri tiigri]]; külastades Kaug-Ida piirkondi [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ääres osales ta vaaladele [[satelliit]]jälgimisanduri kinnitamisel, mis võimaldab läbi viia teaduslike uuringuid vaalade liikumisteede kohta; andis välja oma [[DVD]] [[judo]] õpetusega koos Olümpia- ja maailmameistri [[Yasuhiro Yamashita]]ga; laste vastu suunatud hoolitsusega ([[Nikita Konkin]]i nimelise viieaastase poisi paljastatu kõhu suudlemine [[Moskva Kreml]]i lähedal), Siberi külastamisel [[John Wayne]] stiilis poseerimine hobuse seljas,<ref name="i8MGR" /> [[vaal]]apüük [[Kamtšatka]]l,<ref name="nZxjW" /> [[lumeleopard]]ide elu uuriv ekspeditsioon [[Tõva]] autonoomses piirkonnas,<ref name="BQt1u" /> 2010. aasta augustis toimunud [[metsapõleng]]ute ajal istus ta lenduriväljaõpet mitteomavana lennuki [[Be-200]], [[lennukitüür]]i taha ning teostas kustutamiseks vajaliku vee võttu lennuki kustutussüsteemi ja põlengupaigale heitmise jne. == Esinemine 2012. Lužniki staadioni rahvapeol == 23. veebruaril 2012 toimus Moskvas Lužniki staadionil relvajõudude pidupäeva puhul korraldatud rahvapidu, mis oli ametlikult mõeldud poliitilise kogunemise ja meeleavaldusena. Moscow New`s poliitilise osakonna vanemreporteri Anna Arutunyani silmade läbi sellel toimunud Putini esinemisest: ''""Me mäletame oma ''lapsepõlvest neid sõnu, mäletame sõdalasi, kes vandusid ustavust oma isamaale ning kes igatsesid selle eest surra!" … ''"Meiegi sureme ''Moskva eest'' ''Nagu kõik, kes ''surid sel lahinguteel!'' ''Võitlus ja surm, ''hüüdsime taas!'' ''Ja sel üleni ''verisel maal'' ''täitsime vande ''surra kodumaa raal!" '' ''Ühelt poolt ''ähvarduse ja teisalt lubadusega pikitud kõne kulmineerus morni hoiatusega:'' ''"Võitlus Venemaa eest jätkub. Võit jääb meile!" … Ta kutsus meid surema iseenda kui Venemaa kehastaja nimel … , manipuleerides ürgse igatsusega jagada oma pühade esiisade saatust.'' ''Seisin seal ''tardunult, …, sest ma tajusin toimuva salakavalat loogikat. Kuuldu oli otsekui ''kahvatu minevikupeegeldus ajast, kui inimesed igatsesid surra Stalini eest. Kurnatud, ületöötanud koduperenaisele, kes heitles igapäevaelu labaste pisiasjadega: nõelumata sokkidega, tilkuvate kraanidega, läbipõlenud elektrikorkidega ja kõige muuga, ning kes kulutas veelgi rohkem energiat selleks, et külmal ajal sooja saada, ning niisuguses maailmas laste kasvatamisega lausa Heraklese vägitegusid korda saatis, võis tunduda kuulsusrikas surm lausa ahvatlev. Praegu ei tunnistaks ta seda iialgi, isegi iseendalegi mitte, rääkimata juba valjusti väljaütlemisest, kuid just niisugust paganlikku tungi, Jumal teab mis eesmärgil, kasutaski ära Putin."'' <ref name="xQHMt" />'' == Isiklikku == [[Pilt:Putin (cropped).jpg|thumb|Putin, 2007]] === Keelteoskus === Lisaks [[vene keel]]ele oskab Putin soravalt ka [[saksa keel]]t.<ref>Vt nt Putini kõne Bundestagis: https://www.youtube.com/watch?v=9jyLQmyg9hs</ref> Saksamaal elades oli perekonna kodune keel saksa keel{{lisa viide}}. 2000. aastal presidendiks saades hakkas ta võtma [[inglise keel]]e tunde. Eraviisilistes vestlustes kasutab president inglise keelt, ametlikes olukordades ent jätkuvalt tõlgi abi. Esimene ametlik ingliskeelne sõnavõtt koosnes mõnest kaastundeavalduseks öeldud fraasist 2003. aastal [[Buckinghami palee]]s. Esimese täismahus, soravas inglise keeles kõne pidas Putin 119. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK-i]] istungjärgul [[4. juuli]]l [[2007]] [[Guatemala (linn)|Guatemalas]] [[Sotši]]le [[2014. aasta taliolümpiamängud|taliolümpia]] korraldamisõiguse kinnitamise puhul. Eesti keeles oskab ta öelda "tere-tere vana kere".<ref name="VgcYZ" /> === Varanduslik seis === 2007. aastal avaldatud majanduslike huvide deklaratsioonis teatas Putin oma varanduseks 3,7 miljonit rubla pangakontodel, 77,4-ruutmeetrise korteri Peterburis ja 260 panga [[Saint Petersburg Bank]] [[aktsia]]t turuhinnaga 5,36 [[USA dollar]]it aktsia kohta ja kaks 1960ndate autot [[Volga M21]], mis ta oma isalt päris. Tema [[2006]]. aasta sissetulek oli umbes 2 miljonit rubla. Väidetavalt hinnati [[Luure Keskagentuur|CIA]] [[2007]]. aasta salajases aruandes Putini varanduslikku seisu umbes 40 [[miljard]]ile [[USA dollar|dollarile]].<ref name="wU1LS" /><ref name="lF8f8" /> Arvatakse, et Putini tegelik varandus on palju suurem ning ta on üks Euroopa või maailma rikkamaid inimesi.<ref name="Ig4oT" /> Endise [[Riigiduuma]] esimehe [[Ivan Rõbkin]]i ja politoloog [[Stanislav Belkovski]] väitel kontrollib Putin ''[[offshore]]''-firmade kaudu 4,5% osalust (umbes 13 miljardit USD) [[Gazprom]]is, 37% (umbes 20 miljardit USD) [[Surgutneftegaz]]is ja 50% naftafirmas [[Gunvor]]. Neid väiteid ei ole siiski tõestatud ja Putin ise on seda eitanud.<ref name="uyV7I" /> 19.jaanuaril 2021. aastal avaldas Navalnõi Youtubes uurimuse "Putini loss. Kõige suurema altkäemaksu lugu"- seda hakati ehitama 2004. aastal. Asub Musta mere kaldal, Gelenziki lahest mööda randa 19 km lõuna suunas. 44°25'13"N 38°12'35"E === Perekond === [[28. juuli]]l [[1983]] abiellus ta [[Ljudmila Putina|Ljudmila Aleksandrovna Škrebnjovaga]]. Nad tutvusid Leningradis [[Arkadi Raikin]]i etendusel ja abiellusid kolme ja poole aasta pärast. 6. juunil 2013 teatasid nad ühisintervjuus telekanalile [[Rossija-24]] oma abielu lõppemisest. 1. aprillil 2014 teatas Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]], et abielu on ametlikult lahutatud.<ref name="e7yQp" /> Ljudmila Aleksandrovna on saksa keele õpetaja, varem töötas Kaliningradi lennurühmas stjuardessina. Ta on avalikkuse ette ilmunud harva. [[Anatoli Voropajev]] on Putini ja tema abikaasa elu ainetel teinud mängufilmi "Potselui ne dlja pressõ", mis ilmus [[DVD]]-na [[14. veebruar]]il [[2008]]. Kinodes seda näidatud ei ole.<ref name="lrEXj" /> Neil on kaks tütart: Marija (sündinud 1985, kui Putin õppis Moskvas) ja [[Katerina Tihhonova|Jekaterina]]<ref name="wqgOH" /> (sündinud [[1986]] [[Dresden]]is). Tütred käisid Moskva saksa koolis ning õppisid Peterburi ülikoolis. Nendest on avaldatud vähe fotosid.<ref name="1b0R8" /> Seoses [[Malaysia Airlinesi lend 17|Malaisia reisilennuki allatulistamisega Ida-Ukrainas]] [[17. juuli]]l [[2014]] ütles [[Holland]]i [[Hilversum]]i linnapea Pieter Broertjes sama aasta 23. juuli hommikul raadiojaamale antud intervjuus, et [[Voorschoten]]is oma hollandlasest poiss-sõbraga elav Vladimir Putini 29-aastane tütar Marija Putin tuleks riigist välja saata.<ref name="NPkwM" /> Hiljem vabandas Broertjes [[Twitter]]i kaudu, öeldes et tema märkus polnud tark.<ref name="MEGJn" /><ref name="mSweM" /><ref name="Pp6hW" /> Ajaleht [[Moskovski Korrespondent]] on teatanud, et Putin on 2008. aasta alguses Ljudmilast lahutatud ning [[15. juuni]]l [[2008]] oli tal plaanis abielluda [[Alina Kabajeva]]ga. Viimane on seda eitanud.<ref name="maomn" /> 18. aprillil lükkas ka Putin pressikonverentsil Itaalias selle kuulujutu ümber ning ka ajalehe omanik vabandas kontrollimata andmete avaldamise pärast.<ref name="XUBdR" /><ref name="WcPg3" /> === Koduloomad === Tal on olnud hulk koduloomi, kellest enamik on talle kingitud: kolm koera (must [[labradori retriiver]] [[Konni]]<ref name="PLAcS" /> ja kaks [[puudel|puudlit]]), [[kodukits]] tallega, [[poni]], [[hobune|hobused]], [[küülik]]ud, [[kalkun]]id, [[kukk|kuked]], [[kana]]d ja [[part|pardid]]. === Sport === [[Pilt:Vladimir Putin in Japan 3-5 September 2000-23.jpg|thumb|Vladimir Putin Jaapanis judo näidismatšil]] Ta innustus lapsena [[võitluskunstid]]est ning tuli lõpuks linna meistriks [[judo]]s, milles tal on [[must vöö]]. Ka Kremlis treenib ta ''[[dōjō]]''<nowiki>'s</nowiki>. Putin valdab ka [[poks]]i ja [[sambo]]t. Ta on meistersportlane [[sambo]]s ([[1973]]) ja [[judo]]s (1975). Samuti meeldib talle suusatada. Ta on tegutsenud [[treener]]ina. Osalemise eest kahekordse [[Maailmameister|maailmameistri]] [[Tagir Abdulajev]]i ettevalmistamises pälvis ta 1998. aastal [[Venemaa teeneline treener|Venemaa teenelise treeneri]] aunimetuse sambos.<ref name="tvc"/> === Religioon === Putin rõhutab oma õigeusu juuri (tema ema oli õigeusklik). Ema ja naabrinaine ristisid poisi isa eest salaja. Ta on presidendina avalikult osalenud õigeusu jumalateenistustes, tehes ristimärki ja küünlaid süüdates. Näiteks on televisioonis näidatud, kuidas ta [[2006]] osales jõulujumalateenistusel [[Istra]]s [[Uus-Jeruusalemma klooster|Uus-Jeruusalemma kloostris]]. Ei ole teada, et ta oleks armulaual käinud. Alates eluohtlikust tulekahjust suvilas 1990ndate alguses on Putin [[Vene Õigeusu Kirik]]u liige. Aastal [[1993]] sõitis Putin ametliku delegatsiooniga Iisraeli. Ema andis pojale kaasa tema ristimisristi, et poeg laseks selle Issanda Hauakirikus pühitseda. Putin tegi seda ning kannab sellest ajast seda risti.<ref name="3t9Nh" /> === Muud === On olemas ka Vladimir Putini nimeline tomatisort.<ref name="378Z6" /> 1999. aastal kaalus Putin 75 kg. Ta on eri andmeil 165–170 sentimeetrit pikk. Endine abikaasa pidas Putinit heaks anekdoodivestjaks.<!--vestab praegugi, youtube'is mitmeid klippe--> 5. oktoobril 2008 nimetati [[Groznõi]] linnas [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigis]] paiknev Võidu prospekt Vladimir Putini auks ümber V. V. Putini nimeliseks prospektiks.<ref name="yw3vp" /> 2011. aastal nimetati [[Kõrgõzstan]]is [[Tjan-Šan]]is asuv 4446 m kõrgune mäetipp Vladimir Putini tipuks. Väidetavalt pole 15 aastat absoluutset võimu teda mitte üksnes moraalselt, vaid ka intellektuaalselt laostanud. Väidetavalt pole Putin siiani õppinud internetti kasutama (eelistab eritoimikuid, mille asetavad tema lauale eriväljaõppe saanud inimesed).<ref name="B6Xkg" /> == Oletused == === Mitteametlik versioon Putini päritolu kohta === On väidetud, et Putin sündis tegelikult 1950, tema tegelik ema on Vera Nikolajevna Putina (sündinud 1926 [[Permi oblast]]i [[Terehhino]] külas (praegu [[Otšorõ]] linna koosseisus)) ja tema tegelik isa oli Platon Privalov. 1960. aasta paiku anti laps algul ema vanematele Mihhail Illarionovitš Putinile ja Anna Iljinitšna Putinile ning hiljem olevat ta antud nende kaugele sugulasele Vladimir Spiridonovitš Putinile, kelle perekond olevat lapse sünnitunnistust muuta lasknud. Putini väidetav ema (praeguse perekonnanimega Osepašvili) elab Gruusias [[Metehhi]] külas (kus ka Putin ise olevat 3–9-aastasena elanud) ning tal on veel kaks tütart ja poeg. Putin on väidetava emaga väliselt sarnane ning Vera Nikolajevna poega tundnud inimesed, sealhulgas ema ise, arvavad teda hilisemas presidendis ära tundvat. Seda versiooni on levitanud teiste seas [[Vladimir Pribõlovski]] ja [[Juri Felštinski]].<ref name="cCtaB" /> Selle oletuse vastu räägib asjaolu, et [[Otšorõ]] lastekodus säilinud dokumentide järgi oli kasvandik Vladimir Spiridonovitš Putin sealses lastekodus 1968. aastani. 15. jaanuaril 1968 asus ta elama [[Tšernuška]] linna 62. ametikooli ühiselamusse. Pärast kooli lõpetamist asus ta tööle luurepuurimiskontori nr 7 puurija abina. Tal oli pere kahe lapsega. 1991. aasta paiku lahkus ta töö lõppemise tõttu linnast.<ref name="LWiEO" /> == Tunnustus == * Orden [[Austuse märk]] (1988){{lisa viide}} * [[Austuse orden]] (1996){{lisa viide}} * [[Venemaa teeneline treener]] (1998, sambos)<ref name="tvc"/> * [[Hồ Chí Minhi orden]] (Vietnam, 2001) * [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] (2004) * [[Vabastaja orden]] (Venezuela, 2010) * [[Konfutsiuse rahupreemia]] (Hiina RV, 2011)<ref name="khGlw" /> * [[Taekwondo]] ausuurmeister (2013) == Vaata ka == * [[President (film)|"President"]] – ametlik dokumentaalfilm Putinist * [[Putin – huilo]] * [[Putinism]] * "[[Sõjalise erioperatsiooni läbiviimisest]]" == Viited == {{viited|allikad= <ref name="o2036">{{cite web|url=https://edition.cnn.com/2020/07/01/europe/russia-referendum-putin-power-2036-intl/index.html |title=Russian voters overwhelmingly back a ploy by President Vladimir Putin to rule until 2036 |trans-title= |publisher=CNN |date=2. juuli 2020, 08:34 |accessdate=2.07.2020 |website= |language=en |authors=Nathan Hodge ja Mary Ilyushina |quote=The vote paves the way for Putin, who has ruled for two decades, to remain president until 2036. }}</ref> <ref name="o2036_2">{{cite web|url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-referendum-putin-07-01-20-intl/h_c2e80dc02c19770fccb3adbce2430ff4 |title=Putin's ploy to extend rule backed by Russians: live updates |trans-title= |publisher=CNN |date=1. juuli 2020, 04:29 |accessdate=2.07.2020 |language=en |authors=Nathan Hodge ja Mary Ilyushina}}</ref> <ref name="kremlin">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter2.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="bookchapter4">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter4.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="zv5VJ">[https://web.archive.org/web/20071223131058/http://www.gzt.ru/politics/2007/10/01/180923.html Путин отказался стать членом партии "Единая Россия"], gazeta.ru, 1. oktoober 2007</ref> <ref name="KLtwu">[https://web.archive.org/web/20140303161537/http://moshlisselburg.ru/newz/661-2011-01-21-15-47-39 В одном полку с Путиным], moshlisselburg.ru, 21.01.2011</ref> <ref name="QB70X">{{Netiviide |url=http://members.fortunecity.com/lubianka/xyu3vvp/vvp_kgb_cv.htm |pealkiri=ПОПЫТКА РЕКОНСТРУКЦИИ ИСТИННОГО ПОСЛУЖНОГО СПИСКА ОФИЦЕРА "РАЗВЕДКИ" ПУТИНА |vaadatud=2009-12-13 |arhiivimisaeg=2009-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091213044623/http://members.fortunecity.com/lubianka/xyu3vvp/vvp_kgb_cv.htm |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="sMFrG">[http://ricerca.repubblica.it/repubblica/archivio/repubblica/2001/07/11/putin-le-bugie-sul-kgb.html Putin, le bugie sul Kgb. Repubblica — 11 luglio 2001]</ref> <ref name="ogGKw">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter3.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="xgEhm">[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/russiagov/putin.htm Putin's Career Rooted in Russia's KGB] Washington Post, 30. juuni 2000</ref> <ref name="nzimC">[http://www.compromat.ru/page_9360.htm Путин в разведке: "завклубом" или "суперагент"?]</ref> <ref name="XN41b">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter5.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="BRjPW">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter6.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="db2F6">Юрий Фельштинский, Владимир Прибыловский, [https://web.archive.org/web/20110725200206/http://www.corporation-kgb.org/?page=3 КОРПОРАЦИЯ. РОССИЯ И КГБ ВО ВРЕМЕНА ПРЕЗИДЕНТА ПУТИНА]</ref> <ref name="vFxW3">[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/russiagov/putin.htm Putin's Career Rooted in Russia's KGB]</ref> <ref name="u7c9x">[[Boriss Višnevski]]: [https://web.archive.org/web/20080118111356/http://www2.spb.yabloko.ru/News/articles/vish_putin.htm О биографии В.Путина], Izvestija, 12. august 1999</ref> <ref name="z7Fkx">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter6.shtml Ot pervogo Litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="Vsp06">[https://web.archive.org/web/20080118111356/http://www2.spb.yabloko.ru/News/articles/vish_putin.htm О биографии В.Путина] Izvestija, 12. august 1999</ref> <ref name="0pG3x">[http://compromat.ru/main/putin/saliedokl.htm Komisjoni aruanne ja Peterburi linnanõukogu otsus]</ref> <ref name="Tag5Q">[https://web.archive.org/web/20021124114709/http://www.inosmi.ru/print/141222.html Пятно на репутации Незапятнанного], inosmi.ru ajalehe Newsweek artikli järgi 27. augustist 2001</ref> <ref name="wQz4F">[http://2005.novayagazeta.ru/nomer/2005/18n/n18n-s00.shtml ЕСТЬ ВОПРОСЫ К СВИДЕТЕЛЮ: ПРЕЗИДЕНТУ РОССИИ: Они возникают после прочтения документов прокуратуры Лихтенштейна], Novaja Gazeta, 14. märts 2005</ref> <ref name="Fu6kv">[http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=149013 Имя г-на Путина всплывает в деле об отмывании денег в Лихтенштейне], Kommersant, 27. mai 2000; ajalehest Le Monde</ref> <ref name="4xL2B">[http://www.sovsekretno.ru/magazines/article/514 Неразборчивые связи северной столицы], Soveršenno Sekretno, august 2000</ref> <ref name="n5eSo">[https://web.archive.org/web/20070814204327/http://www.anticompromat.ru/putin/spag2007.html Katkend Vladimir Pribõlovski ja Juri Felštinski raamatust Операция "Наследник"], anticompromat.ru</ref> <ref name="zXBFX">[http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/article695235.ece Putin accused of plagiarising his PhD thesis], Sunday Times, 26. märts 2006</ref> <ref name="WvBrn">[http://www.pittsburghlive.com/x/pittsburghtrib/s_437473.html Putin plagiarized from Pitt professors], Pittsburgh Tribune Review, 28. märts 2006</ref> <ref name="a13cn">[http://www.epl.ee/news/valismaa/putin-nimetas-noukogude-liidu-kokkuvarisemist-sajandi-katastroofiks.d?id=51009098 Putin nimetas Nõukogude Liidu kokkuvarisemist sajandi katastroofiks], Eesti Päevaleht, 26. aprill 2005</ref> <ref name="fafWw">[http://www.postimees.ee/?id=22921 "Putini rünnak maksis aktsiaturule kümneid miljardeid"] Postimees, 26. juuli 2008</ref> <ref name="G0f2p">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putin-lubaks-rahval-kubernere-valida-presidendi-kinnitatud-kandidaatide-hulgast.d?id=63348684 Putin lubaks rahval kubernere valida presidendi kinnitatud kandidaatide hulgast], Delfi.ee, 15. detsember 2011</ref> <ref name="i8MGR">[http://www.elu24.ee/?id=233946 Vladimir Putinist sai John Wayne?], [[elu24.ee]], 8.03.2010</ref> <ref name="nZxjW">[http://www.guardian.co.uk/world/2010/aug/25/vladimir-putin-whale-dart-russia Vladimir Putin finally gets his whale in macho stunt], www.guardian.co.uk, 25 August 2010</ref> <ref name="BQt1u">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-machomees-vladimir-putin-tegutseb-jalle.d?id=34443273 Machomees Vladimir Putin tegutseb jälle!], www.Publik.ee, 31. oktoober 2010</ref> <ref name="xQHMt">Anna Arutunyan ''Müstiline Putin'' Ajakirjade Kirjastus 2012 lk 273–274</ref> <ref name="VgcYZ">http://www.postimees.ee/2637178/putin-raakis-pressikonverentsil-eesti-keelt</ref> <ref name="wU1LS">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-35385445 |title='Putin is corrupt' says US Treasury |publisher=[[BBC News Online]] |date=25. jaanuar 2016 |accessdate=25. jaanuar 2016 |language=inglise}}</ref> <ref name="lF8f8">{{Cite web|url=http://mediarnbo.org/2016/01/27/bbc-one-velikobritaniya-sekretnyie-bogatstva-putina-video/?lang=ru |title=BBC One (Великобритания): Секретные богатства Путина (ВИДЕО) |publisher=BBC One / URJKN |date=27. jaanuar 2016 |accessdate=28. jaanuaril 2016 |language=vene}}</ref> <ref name="Ig4oT">{{Cite web|url=http://www.nytimes.com/2012/08/28/world/europe/for-russia-president-vladimir-putin-report-says-perks-are-piling-up.html?_r=2&smid=tw-nytimes&seid=auto& |title=For Putin, Report Says, State Perks Pile High |publisher=[[The New York Times]] |date=27. august 2012 |accessdate=16. juuli 2014 |first1=Andrew E. |last1=Kramer |website=www.nytimes.com |language=inglise}}</ref> <ref name="uyV7I">14. veebruari 2008 pressikonverentsil esitatud küsimusele, kas ta on Euroopa rikkaim inimene (40 mld USD), [http://en.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Putin#Personal_wealth vastas Vladimir Putin eitavalt].</ref> <ref name="e7yQp">[http://tass.ru/politika/1090615 В Кремле подтвердили, что Путин официально развелся], tass.ru. 1. aprill 2014</ref> <ref name="lrEXj">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/7230404.stm Film 'reveals' Putin's love life], BBC News, 6. veebruar 2008</ref> <ref name="wqgOH">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putini-noorim-tutar-abiellub-korealasega.d?id=34391383 Putini noorim tütar abiellub korealasega], www.DELFI.ee, 29. oktoober 2010</ref> <ref name="1b0R8">{{Cite web|url=http://www.businessinsider.com/the-mysterious-daughters-of-vladimir-putin-2012-8 |title=Here's All We Know About The Mysterious Daughters Of Vladimir Putin |publisher=Business Insider |date=28. august 2012 |accessdate=16. juuli 2014 |first1=Julie |last1=Zeveloff |website=www.businessinsider.com |language=inglise}}</ref> <ref name="NPkwM">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/world/2014/jul/23/mh17-dutch-mayor-vladimir-putin-daughter-deport |title=MH17: Dutch mayor wants Vladimir Putin's daughter Maria deported |publisher=[[The Guardian]] |date=23. juuli 2014, 13:46 |accessdate=23. juulil 2014 |first1=Philip |last1= Oltermann |first2= Shaun |last2=Walker |website=www.theguardian.com |language=inglise}}</ref> <ref name="MEGJn">[https://twitter.com/pieterbroertjes/status/491872935519727616 Pieter Broertjes], Twitter, 23. juuli 2014</ref> <ref name="mSweM">{{Cite web |url=http://www.news.com.au/world/maria-putin-living-in-holland-causes-outrage-after-mh17-disaster/story-fndir2ev-1227000267513 |title=Maria Putin living in Holland causes outrage after MH17 disaster |publisher=news.com.au |date=25. juuli 2014 |accessdate=25. juuli 2014 |language=inglise |archive-date=2014-07-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140725172023/http://www.news.com.au/world/maria-putin-living-in-holland-causes-outrage-after-mh17-disaster/story-fndir2ev-1227000267513 |url-status=dead }}</ref> <ref name="Pp6hW">{{Cite web|url=http://www.mirror.co.uk/news/world-news/flight-mh17-vladimir-putins-daughter-3909500 |title=Flight MH17: Vladimir Putin's daughter flees £2million Dutch penthouse flat as fury grows over jet tragedy |publisher=[[Daily Mirror]] |date=25. juuli 2014 |accessdate=25. juuli 2014 |first1= |last1= |language=inglise}}</ref> <ref name="maomn">[[Aadu Hiietamm]]: [https://www.ohtuleht.ee/275807 Vene ajaleht: Putin võtab 15. juunil uue noore naise], Õhtuleht, 17. aprill 2008</ref> <ref name="XUBdR">{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/180408/esileht/valisuudised/324852.php |pealkiri=Putin tõrjus kuulujutte väidetavast abiellumisest Kabajevaga |vaadatud=2008-04-18 |arhiivimisaeg=2008-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080421211959/http://www.postimees.ee/180408/esileht/valisuudised/324852.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="WcPg3">[http://www.epl.ee/artikkel/426167 Putini lahutusest kirjutanud leht raputas endale tuhka pähe]</ref> <ref name="PLAcS">[https://www.ohtuleht.ee/399324 Saksa ajaleht: Putin kasutas Merkeli mõjutamiseks koera], Õhtuleht, 21.10.2010</ref> <ref name="3t9Nh">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter1.shtml Ot pervogo litsa: Razgovorõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="378Z6">Kaivo Kopli: [http://www.epl.ee/artikkel/216877 "Putini juubel kujunes kasvava isikukultuse kulminat­siooniks"] Ärileht (Eesti Päevaleht), 8. oktoober 2002</ref> <ref name="yw3vp">{{netiviide | url =http://www.newsru.com/russia/05oct2008/put.html | pealkiri = Главный проспект Грозного назван именем В.В. Путина| keel = vene}}</ref> <ref name="B6Xkg">[http://arvamus.postimees.ee/2976833/viktor-senderovits-soda-kui-emake-armas Viktor Šenderovitš. ''Sõda kui emake armas''. PM 03.11.2014]</ref> <ref name="cCtaB">[https://web.archive.org/web/20071012120541/http://subbota.com/2004/03/04/li030.html Who is Mr. Putin], Subbota, 4. märts 2004</ref> <ref name="LWiEO">[http://www.polit.ru/bbs/2006/06/13/gp.html "МК": одноклассники дразнили Путина], polit.ru, 13. juuni 2006</ref> <ref name="khGlw">[http://www.ohtuleht.ee/452312 Vladimir Putin sai sõdade alustamise eest rahupreemia]</ref> <ref name="tvc">[http://www.tvc.ru/news/show/id/72823 Спортивные увлечения Владимира Путина]. tvc.ru</ref> }} == Kirjandus == * [[Sergei Kovaljov]], "Putini sõda". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[2000]], nr. 2/3, lk. 152–168 * [[Natalya Givorkyan]], [[Andre Kolisnikov]], [[Natalya Timakova]], "Kes te olete, härra president?" (vestlusi Vladimir Putiniga). Vene keelest tõlkinud [[Tanja Mänd]]. [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], [[Tallinn]] [[2001]] * [[Alexander Rahr]], "Vladimir Putin. "Sakslane" Kremlis". Saksa keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]]. [[Olion]], Tallinn [[2002]] * [[Anna Politkovskaja]], "Putini Venemaa". Kirjastus Eesti Päevaleht, Tallinn [[2006]] ISBN 9985-9747-2-7 * [[Ben Judah]], "Vladimir Putini päev" / tõlkinud [[Marek Laane]]. – [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], november 2014, nr 11 (135), lk 5–7. *[[Gulnaz Sharafutdinova]]. Alexei Navalny vs. Vladimir Putin: When Politics Enter the Epic Realm. – ''Russian Review'', 2022, kd 81, nr 3, lk 561–565. *[[Dan Dungaciu]]. Religie, politică și "corectitudine politică" în Europa. De ce lasă Bruxelles-ul liber spațiul valorilor tradiționale pentru Vladimir Putin? – ''Revista de Știinţe Politice şi Relaţii Internaţionale'', 2002, kd XIX, nr 1, lk 8–19. *[[Ian Hill]]. Putin's tragic miscalculation. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 2–5. *[[Dmitry Shlapentokh]]. Putin and Ukraine: power and the construction of history. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 6–9. *[[Rouben Azizian]] The path to war. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 10–12. *[[Corina Filipescu]]. Synthetic personalization and the legitimization of the Crimean annexation: A discourse analysis of Vladimir Putin's March 2014 presidential address. – ''Discourse & Society'', 2022. *[[Natasha Lewis]]. On Ukraine. – ''Dissent'', 2022, kd 9, nr 2, lk 4–5. *[[Hillel Schenker]]. Russia-Ukraine, Israel-Palestine? – ''Palestine-Israel Journal of Politics, Economics & Culture'', 2022, kd 27, nr 1/2, lk 106–112. *[[Thomas Sherlock]]. ''Post-Soviet Affairs'', 2022, kd 38, lk 175–205. *[[Taras Lesiv]]. Putin's Descent: Iconography of the Last Judgment and Politics in Contemporary Ukraine. – ''Material Religion'', 2022, kd 18, nr 2, lk 182–202. *Russia versus the West: Facing the long‐term challenge. – ''Economic Affairs'', 2022, kd 42, nr 2, lk 385–394. == Välislingid == {{commonskat|Vladimir Putin}} {{vikitsitaat}} * [http://президент.рф/ Venemaa presidendi koduleht] * [http://ru.rodovid.org/wk/%D0%A1%D0%BB%D1%83%D0%B6%D0%B5%D0%B1%D0%BD%D0%B0%D1%8F:Tree/22637 Sugupuu saidil rodovod.org] * [http://www.kremlin.ru/articles/bookintro1.shtml Ot pervogo litsa: Razgovorõ s Vladimirom Putinõm], eluloolised intervjuud Putiniga * [http://www.putin-itogi.ru/ Putin ja korruptsioon] * [http://www.postimees.ee/180207/esileht/ak/245431.php Vladimir Putin: ühe peremehega maailm on hukatuslik] Postimees, 17. veebruar 2007 * [[Jaanus Piirsalu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/436885 "Putin tõendas, et tema sõna maksab endiselt"] EPL, 30. juuni 2008 * [[Aadu Hiietamm]]. [https://www.ohtuleht.ee/304367 "Putin: "Ma poon ta munepidi üles!""] Õhtuleht, 15. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=51526 "Putin: raketikilp on Venemaa vastu"] Postimees, 24. november 2008 * Jaanus Piirsalu. [http://www.epl.ee/artikkel/450081 "Putin ehitaks Euroopa julgeoleku kolmele eitusele"] EPL, 27. november 2008 * [[Heiki Suurkask]]. [http://www.epl.ee/artikkel/451092 "Medvedevi tooli hõivanud Putin näitas end Kremli õige valitsejana"] EPL, 5. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=60935 "Venemaalased valisid Vladimir Putini aasta inimeseks"] Postimees, 20. detsember 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/453656 "Putini rikkus sulab majanduskriisis"] EPL, 30. detsember 2008 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=20844181&l=fplead "Putin tõi Balti riike eeskujuks"] Delfi, 9. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=69369 "Putin tegi heategevuslikuks oksjoniks maali"] Postimees, 14. jaanuar 2009 * [http://uudised.err.ee/index.php?06151460 "Putini loodud maali hinnaks kujunes 37 miljonit rubla"] ERR, 18. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=72976 "Putini reiting vajus Medvedeviga ligilähedasele tasemele"] Postimees, 23. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=75346 "Putin: rahvusvaheline majanduskriis on täiuslik torm"] Postimees, 28. jaanuar 2009 * [[Kalev Kask]]. [http://www.epl.ee/artikkel/457971 "Putin: Euroopa Liit rikub Vene vähemuse õigusi"] EPL, 6. veebruar 2009 * [[Aleksander Etkind]]. [http://www.epl.ee/artikkel/478078 "Putini ajalootunnid"] EPL, 17. september 2009 * [[Inga Höglund]]. [http://www.postimees.ee/?id=364435 Putin sattus korruptsiooniskandaali], 30. detsember 2010, postimees.ee * [http://www.elu24.ee/620694/ Saksa luuredokumendid: Putin oli naisepeksja ja võrgutaja], elu24.ee, 3. november 2011 * [http://arvamus.postimees.ee/2642278/veljo-kuusk-putini-aasta Veljo Kuusk. Putini aasta], postimees.ee, 25. detsember 2013 * [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raamat-paljastab-president-putini-salajase-elu-internetti-kardab-eelistab-lihtsat-toitu-paeva-alustab-tabloididega.d?id=69420985 Raamat paljastab president Putini salajase elu: internetti kardab, eelistab lihtsat toitu, päeva alustab tabloididega], delfi.ee, 25. juuli 2014 * [http://www.telegraph.co.uk/news/picturegalleries/worldnews/10353374/In-pictures-Vladimir-Putin-man-of-action.html In pictures: Vladimir Putin – man of action]. ''[[The Daily Telegraph|The Telegraph]]''. [[30. september]] [[2014]]. * Steve Rosenberg. [http://www.bbc.com/news/world-europe-29513589 In pictures: The 12 Labours of... Putin] [Pildid&nbsp;– Putini 12 [[Heraklese vägitööd|vägitööd]]<nowiki>]</nowiki>. ''[[BBC News Online]]''. [[7. oktoober]] [[2014]]. * Chris Bowlby. [http://www.bbc.com/news/magazine-32066222 Vladimir Putin's formative German years], ''[[BBC News Online]]'', [[27. märts]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * Noah Rayman. [http://time.com/3820529/vladimir-putin-youth-pictures/ See Pictures of a Young Vladimir Putin], ''[[Time]]'', [[16. aprill]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * [https://www.bbc.com/news/world-europe-50729110 Vladimir Putin: 20 years in 20 photos], BBC News, 14. detsember 2019 * [https://www.bbc.co.uk/programmes/m0015nfd/episodes/player Putin] (u 30 min kestusega helisalvestused). BBC Radio, 15. märts 2022 * Luke Harding, 21. detsember 2007, [http://www.guardian.co.uk/world/2007/dec/21/russia.topstories3/print Putin, the Kremlin power struggle and the $40bn fortune], The Guardian, guardian.co.uk * 2 Dec 2010, Andy Bloxham, [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/wikileaks/8175406/WikiLeaks-Putins-secret-billions.html WikiLeaks: Putin's 'secret billions'], Telegraph, telegraph.co.uk * 24. juuni 2010, [http://www.dw.de/%D0%B7%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%8C-%D0%B6%D0%B8%D0%BB-%D0%B8-%D1%80%D0%B0%D0%B1%D0%BE%D1%82%D0%B0%D0%BB-%D0%BF%D0%BE%D0%B4%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B8%D0%BA-%D0%BF%D1%83%D1%82%D0%B8%D0%BD-%D1%8D%D0%BA%D1%81%D0%BA%D1%83%D1%80%D1%81%D0%B8%D1%8F-%D0%BF%D0%BE-%D0%B4%D1%80%D0%B5%D0%B7%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%83/a-5690923-1 Deutsche Welle: Здесь жил и работал подполковник Путин: экскурсия по Дрездену], dw.de * 16. detsember 2013, By Christian Neef and Matthias Schepp, [http://www.spiegel.de/international/europe/how-vladimir-putin-ruthlessly-maintains-russia-s-grip-on-the-east-a-939286-druck.html Maintaining Russian Power: How Putin Outfoxed the West], spiegel.de * 19. detsember 2013, [http://www.zeit.de/2013/52/wladimir-putin-kgb-agent-ddr Wladimir Putin: "Honecker wäre stolz auf ihn"], zeit.de * 29. juuli 2014, [http://edition.cnn.com/video/data/2.0/video/world/2014/07/29/id-vladimir-putin-private-life-judah.cnn-ap.html Ben Judah. Fragile Empire: How Russia Fell In and Out of Love with Vladimir Putin], intervjuu autoriga, [[CNN]], 5:29 * [[6. veebruar]] [[2015]], [[Thomas Gomart]], [http://www.lefigaro.fr/vox/monde/2015/02/06/31002-20150206ARTFIG00236-vladimir-poutine-se-reve-en-nicolas-ier.php Vladimir Poutine se rêve en Nicolas Ier], [[Le Figaro]] <small>(''prantsuse keeles'')</small> * [[13. märts]], [http://www.blick.ch/news/schweiz/tessin/heisses-geruecht-um-alina-kabajewa-bringt-sie-putins-kind-im-tessin-zur-welt-id3563547.html Bringt sie Putins Kind im Tessin zur Welt?] <small>(''saksa keeles'')</small> * [[13. märts]] [[2015]], Roland Oliphant, [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/vladimir-putin/11471579/Vladimir-Putins-girlfriend-has-given-birth.html Vladimir Putin's 'girlfriend has given birth'], ''[[The Daily Telegraph|The Telegraph]]'' <small>(''inglise keeles'')</small> * [[28. aprill]] 2015, Natalia Dvali, [http://gordonua.com/publications/Sokursnik-Putina-eks-razvedchik-KGB-Vy-serezno-dumaete-chto-Putin-delayushchiy-podtyazhku-lica-razvyazhet-yadernuyu-voynu-U-nego-ot-straha-botoks-potechet-77899.html Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну? У него от страха ботокс потечет], http://gordonua.com ** 28. aprill 2015, [http://www.szona.org/sokursnik-putina-eks-razvedchik-kgb-vy-serezno-dumaete-chto-putin-delayushhij-podtyazhku-litsa-razvyazhet-yadernuyu-vojnu/ Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну?], szona.org * 30. juuli 2015, David Crawford, Marcus Bensmann, [https://correctiv.org/en/investigations/system-putin/article/2015/07/30/putins-early-years/ Putin's early years], correctiv.org ** 7. august 2015, [http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=72164697 Delfi: Putin proovis spioonipäevadel üht teadlast pornoga šantažeerida ja juhtis kurikuulsat neonatsi], delfi.ee (vt ka https://correctiv.org/recherchen/system-putin/artikel/2015/07/30/putins-fruehe-jahre/ Putins frühe Jahre) * Marc Bennetts, 11. märts 2020, [https://www.thetimes.co.uk/edition/world/president-putin-grabs-power-in-russia-for-a-further-16-years-g53spds28 President Putin grabs power in Russia for a further 16 years], [[The Times]] * KN - [[Kieler Nachrichten]], kn-online.de ** 18:04 07.02.2022, [https://www.kn-online.de/Nachrichten/Schleswig-Holstein/Nord-Ostsee-Kanal-Putins-Luxusjacht-Graceful-auf-dem-Weg-nach-Russland Nord-Ostsee-Kanal: Putins Luxusjacht auf dem Weg nach Russland] ** 18:07 07.02.2022, [https://www.kn-online.de/Nachrichten/Schleswig-Holstein/Hamburger-Hafen-Putins-Luxusjacht-Bug-an-Bug-mit-der-Korvette-Emden Deutsche Korvette Bug an Bug mit der Privatjacht von Wladimir Putin] * [https://www.youtube.com/watch?v=tsEDBHT3hn4 Кто убил Собчака, контролировал Ельцина и настоящая мать путина. Юрий Фельштинский], [[Nataša Vlaštšenko]] intervjuu [[Juri Felštinski]]ga, 4. juuli 2020 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Nikolai Dmitrijevitš Kovaljov]] | nimi=[[FSB]] direktor | aeg=[[1998]]–[[1999]] | järgnev=[[Nikolai Patrušev]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Sergei Stepašin]] | nimi=[[Venemaa peaminister]] | aeg=[[1999]]–[[2000]] | järgnev=[[Mihhail Kasjanov]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Boriss Jeltsin]] | nimi=[[Venemaa president]] | aeg=[[1999]]–[[2008]] | järgnev=[[Dmitri Medvedev]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Viktor Zubkov]] | nimi=[[Venemaa peaminister]] | aeg=[[2008]]–[[2012]] | järgnev=[[Viktor Zubkov]] (kohusetäitja)}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Dmitri Medvedev]] | nimi=[[Venemaa president]] | aeg=[[2012]]– | järgnev=}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Putin, Vladimir}} [[Kategooria:Venemaa presidendid]] [[Kategooria:Venemaa peaministrid]] [[Kategooria:Vladimir Putin| ]] [[Kategooria:KGB ohvitserid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sportlased]] [[Kategooria:Judokad]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] qns723ikja8b2r56q57p1gbvdl6gr8z Võru keel 0 16058 6184516 6142906 2022-08-27T22:51:59Z Võrok 274 /* Käändsõna vormid */ wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=võru keel|originaalnimi=võro kiil, maakiil |keelkonnavärv=uurali |riigid={{PisiLipp|Eesti}} |piirkond=Põhja-Euroopa |rääkijad=74 499 (31.12.2011)<ref name="N6m7G" /> |keelkond=[[uurali keeled]]<br> &nbsp;[[soomeugri keeled]]<br> &nbsp;&nbsp;[[soome-saami keeled]]<br> &nbsp;&nbsp;&nbsp;[[läänemeresoome keeled]]<br> &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;[[lõunaeesti keel|lõunaeesti]]<br> &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''võru keel''' |riik=ametliku staatuseta |kood 1= |kood 2= |kood 3= vro}} [[Pilt:South Estonian today.PNG|pisi|Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega]] [[Pilt:Võro valdo kaupa.jpg|pisi|Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel]] [[Pilt:Speakers-of-South-Estonian-2012.png|pisi|2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad]] '''Võru keel''' (võru keeles ''võro kiil'') on ühe käsitluse järgi [[Eesti]] põline piirkondlik keel ehk [[regionaalkeel]], mis kuulub [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] hulka<ref name="qbN6m" />; teiste käsitluste järgi on [[võrokesed|võrokeste]] keel lõunaeesti keele või [[eesti keel]]e [[lõunaeesti murderühm]]a '''Võru murre'''.<ref name="pFLhL" /> Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni]] (ISO) poolt (keelekood ''vro'').<ref name="ldIQS" /> Kuna [[setu keel]]t peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust ''võru-setu keel''. == Kõnelejate arv ja piirkond == Võru keelt kõneldakse põhiliselt [[Kagu-Eesti]]s ajaloolise [[Võrumaa]] alal, mis hõlmab praegust [[Võru maakond|Võru]] ja [[Põlva maakond|Põlva]], osalt ka [[Tartu maakond|Tartu]] ja [[Valga maakond]]a ([[Karula kihelkond|Karula]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Räpina kihelkond|Räpina]] ja [[Vastseliina kihelkond]]). Võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka [[Tartu]]s, [[Tallinn]]as ja mujal Eestis. 74 499<ref name="N6m7G" /> kõnelejaga on võru keel suurima kõnelejate arvuga [[Lõunaeesti keeled|lõunaeesti keel]]. Võru keelt on ajalooliselt kõneldud ka tänapäeva [[Läti]] territooriumil [[Lutsi maarahvas|Lutsi keelesaarel]]. Varem on võru keele jätkuks Põhja-Lätis peetud ka [[Leivud|Leivu keelesaart]], ent [[Petri Kallio]] uuemate uurimuste järgi oli [[leivu keel]] eraldiseisev lõunaeesti keel<ref>{{Raamatuviide|autor=Karl Pajusalu, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg|pealkiri=Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk|aasta=2018|koht=Tartu|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts|lehekülg=198}}</ref>. ==Ajalugu== [[File:Lõunaeesti keelepuu.pdf|thumb|Lõunaeesti keelekujude sugulust näitav [[keelepuu]] ([[Petri Kallio]] järgi)]]Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud [[lõunaeesti hõimukeel]]e järeltulija. Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on [[mulgi keel|mulgi]], [[tartu keel|tartu]] ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna [[setud]]el on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti [[dialektoloogia]] traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel [[murrak]] või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma [[murre|murded]]. [[Tartlased|Tartlastega]] ühendas [[võrukesed|võrukesi]] mitusada aastat ühine [[lõunaeesti kirjakeel]], mille üks vanemaid ja tähtsamaid kirjalikke mälestusmärke on [[1686]]. aastal ilmunud [[Wastne Testament]]. Aastast [[1885]] pärineb esimene põhjalik võrukeelne [[aabits]], [[Johann Hurt|Johann Hurda]] [[Wastne Wõro keeli ABD raamat|"Wastne Wõro keeli ABD raamat]]". Varemalt oli välja antud ka "Eesti laste sõber" (1873) ja "Laste edimäne luggemise ramat".<ref name="3uAs6" /> Seni viimane võrukeelne aabits on 1995. aastal välja antud [[ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ|"ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ"]] (kordustrükk 1999). [[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]il hakati kirjutama juba teadlikult võru keeles. [[1990. aastad|1990. aastatest]] on tarvitusel [[võru kirjakeel]]. Võru ja setu keel on teistest lõunaeesti keeltest vanapärasemad ja [[põhjaeesti keel]]est vähem mõjutatud. Varem on neid räägitud ka kaugemal idas ja lõunas, praegustel [[Läti]] ja [[Venemaa]] aladel. ==Praegune olukord== [[Pilt:voromkaart.jpg|pisi|Võru keeleala – Võrumaa oma ajaloolistes piirides Tartu- ja Setumaa ning Venemaa ja Läti vahel]] [[Pilt:Abckiraoppus.jpg|pisi|1998. aasta võrukeelne aabits "ABC kiräoppus", autorid Jüvä Sullõv, [[Kauksi Ülle]] jt]] [[1995]]. aastast töötab Võru linnas riiklik teadus- ja arendusasutus [[Võru Instituut]], mis tegeleb võru keele ja kultuuri uurimise ja arendamisega, ning korraldab selle õpetamist. Võru keelt õpetatakse praegu kord nädalas 26 koolis, kuid ühtegi läbinisti võru [[õppekeel]]ega või võru-eesti kakskeelset kooli ega klassi Eestis ei ole. Siiani pole ka ühtki võrukeelset lasteaeda ega lasteaiarühma. Kõrgkooli tasemel saab võru keelt õppida [[Tartu Ülikool]]is. Ainus läbinisti võrukeelne ajaleht [[Uma Leht]] ilmub kaks korda kuus. Samuti annab kaks korda kuus [[Vikerraadio]] eetrisse võrukeelse uudistesaate. Võru keele ametliku tunnustamise protsess pole praeguseks lõpule jõudnud. [[2004]]. aastal loodi küll selleks valitsuskomisjon, kuid see pole siiani võru keele õigusliku määratlemise küsimust lahendanud. Võru keele staatuse üle on eesti meedias ajuti peetud emotsionaalseid diskussioone. Kuigi võru keele kaitseks on algatatud mitmeid projekte ja asutatud Võru Instituut, on võru keel jätkuvalt eesti keele poolt tõsiselt ohustatud. Aastal [[1998]] korraldatud [[arvamusküsitlus]]e andmetel kõneleb võru keelt küll rohkemal või vähemal määral 90%, sealhulgas pidevalt 45% võru keeleala elanikest, kuid väga vähe on lapsi, kellele võru keel on [[esimene keel]] ja selliseid lapsevanemaid, kes oma lastega pidevalt võru keelt räägivad. Tänapäeval on võru keel tuntud peamiselt [[kirjandus]]e, [[teater|teatri]], [[folkmuusika|folk-]] ja [[popmuusika]] keelena. 2004. aastal esindas Eestit [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[İstanbul]]is ansambel [[Neiokõsõ]] võrukeelse lauluga "Tii" ('Tee'). Kokku on pandud võru [[keelekorpus]]<ref name="2cGRM" /> ja arendamisel on võro keele [[masintõlge]]<ref name="qnEKi" />. == Foneetika == === Vokalism === Võru keeles esineb 9–11 [[Täishäälik|vokaali]]: /i/, /y/, /u/, /e/, /ø/, /ɤ/, /o/, /æ/ ja /ɑ/. Mõnikord peetakse eraldi vokaalideks ka kõrget ''õ-d'', mida on võru kirjakeeles märgitud ka ''y''-ga ning tagapoolset ''e''-d, mis esineb tagavokaalsete sõnade järgsilpides ja mida märgitakse peamiselt ''õ''-ga, nt ''tar'''õ'''.'' {| class="wikitable" ! ! colspan="2" |Eesvokaalid ! colspan="2" |Tagavokaalid |- ! !Ümardamata !Ümardatud !Ümardamata !Ümardatud |- !Kõrged |i |ü |(y) |u |- !Keskkõrged |e |ö |õ |o |- !Madalad |ä | |a | |} Võru keeles esineb [[vokaalharmoonia]], mis on omane paljudele [[Uurali keeled|uurali keeltele]], kuid mis on kadunud eesti keelest. Selle järgi ei esine omasõnades korraga ees- ja tagavokaale. Siiski on erandlikke sufikseid, mis vokaalharmooniale ei allu: -''ga(q)'', nt ''imäga'' 'emaga'; ''-gu(q)''/''-ku(q),'' nt ''elägu'' 'elagu', -''he'', nt ''madalahe'' 'madalalt', ''-o'', nt ''käro'' 'käru'.<ref>{{Netiviide|url=https://umakiil.eu/grammatika/20-heluoppuss|pealkiri=Helüoppus|väljaanne=Vana Võromaa Võrogväreht|vaadatud=06.05.2022}}</ref> === Konsonantism === {| class="wikitable" ! !Huul- !Huul- hammas- !Somp- !Kõva- suulae !Pehme- suulae- !Kurgu- |- !Sulg- |p p' | |t t' | |k k' |q |- !Ahtus- | | |ts ts' | | | |- !Nina- |m m' | |n n' | |(ŋ ŋ') | |- !Hõõrd- | |f f', v v' |s s' |j | |h h' |- !Külg- | | |l lʲ | | | |- !Väri- | | |r r' | | | |} ''q'' märgib võru keeles [[Kõrisulghäälik|larüngaalklusiili]] ja sel on nii leksikaalseid kui ka grammatilisi funktsioone, nt mitmuse tähistamine (''kala'' vs. ''kalaq'' 'kalad'). Kõik võru keele konsonandid (peale ''j'' ja ''q'') võivad olla palataliseeritud. Palatalisatsioon võib kanda grammatilist tähendust, nt ''and'' 'annab' ''vs and''' 'andis'. Võru keeles pole helilisi konsonante nagu näiteks [[Vene keel|vene]] või [[Soome keel|soome keeles]] (vene ''baba'', soome ''padan''), klusiilide nõrgad vasted on leenisklusilid, mida märgitakse tähtedega ''b'', ''d'', ''g'' nagu eesti keeles.<ref>{{Netiviide|url=https://umakiil.eu/grammatika/14-heluoppus-2|pealkiri=Helüoppus 2|väljaanne=Vana Võromaa Võrgoväreht|vaadatud=06.05.2022}}</ref> == Grammatika == === Käändsõna vormid === Võru keeles on 13 produktiivset ja 2–3 ebaproduktiivset käänet. Ebaproduktiivseteks kääneteks võru keeles peetakse essiivi, mis on vormiliselt langenud kokku inessiiviga, ning instruktiivi, mida ei saa moodustada kõikidest sõnatüüpidest. Võru keele käänded näitesõnaga ''elläi'' 'loom'. Vaid instruktiivi puhul on näiteid toodud muudest sõnadest. {| class="wikitable" ! colspan="5" |Võro keele käänded ja nende lõpud |- !Kääne !Ainsus !Lõpp !Mitmus !Lõpp |- |[[Nimetav kääne|nominatiiv]] |''elläi'' |– |''eläjä''+''q'' | -''q'' |- |[[Omastav kääne|genitiiv]] |''eläjä'' |– |''eläj''+''i''+''de'' |''-i,'' -''o, -E, -tE'', -''dE'', -''idE'', -''ije'', -''isi'', ''-idsi'' |- |[[Osastav kääne|partitiiv]] |''eläjä+t'' |''-t'', -''d'', -''tt'', -''dA'' |''eläj+''i''+''t | -''it'', -''(i)id'', -''sit'', -''i'', -''o'', -''E'', -''A'', -''isi'', -''idsi'', -''iE'' |- |[[Sisseütlev kääne|illatiiv]] |''eläjä''+''he'' | -''he'', ''-tE'', -''dE, -htE, -hE'', ''-hA'', ''-hU'', -''ho'' |''eläj''+''i''+''he'' | -''he'', ''-tE'', -''dE, -htE, -hE'', ''-hA'', ''-hU'', -''ho'' |- |[[Seesütlev kääne|inesiiv]] |''eläjä''+''n'' | -''n,'' -''h,'' -''hn'' |''eläj''+''i''+''n'' | -''n'', ''-h'', -''hn'' |- |[[Seestütlev kääne|elatiiv]] |''eläjä''+''st'' | -''st'' |''eläj''+''i''+''st'' | -''st'' |- |[[Alaleütlev kääne|allatiiv]] |''eläjä+le'' | -''lE'', ''-llE'' |''eläj''+''i''+''le'' | -''lE'', ''-llE'' |- |[[Alalütlev kääne|adessiiv]] |''eläjä+l'' | -''l'' |''eläj''+''i''+''l'' | -''l'' |- |[[Alaltütlev kääne|ablatiiv]] |''eläjä''+''lt'' | -''lt'' |''ejäj''+''i''+''lt'' | -''lt'' |- |[[Saav kääne|translatiiv]] |''eläjä''+''s'' | -''s'', ''-st'' |''eläj''+''i''+''s'' | -''s,'' -''st'' |- |[[Rajav kääne|terminatiiv]] |''eläjä''+''niq'' | -''niq'' |''eläj''+''i''+''niq'' | -''niq'' |- |[[Ilmaütlev kääne|abessiiv]] |''eläjä''+''ldäq'' | -''ldAq'', ''-ttAq, -dAq'' |''eläj''+''i''+''ldäq'' | -''ldAq'', ''-ttAq, -dAq'' |- |[[Kaasaütlev kääne|komitatiiv]] |''eläjä''+''gaq'' | -''gaq'' |''eläj+i''+''de''+''gaq'' | -''gaq'' |- ! colspan="5" |Ebaproduktiivsed käänded |- |[[Olev kääne|essiiv]] |''eläjä''+''n'' |''-n'', -''h'', -''hn,'' (-''nA'') |''eläj''+''i''+''n'' |''-n'', -''h'', -''hn,'' (-''nA'') |- |[[Viisiütlev kääne|instruktiiv]] |– |– |(''eläji'') ''ütsi'', ''käsi'', ''jalo'' |– |} [[Sulev Iva]] on oma väitekirjas ebaproduktiivsete käänete alla arvanud ka [[Kauduütlev kääne|prolatiivi]]<ref>{{Raamatuviide|autor=Sulev Iva|pealkiri=Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem|aasta=2007|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=57–59}}</ref>, mida eesti keeles loetakse adverbide alla (nt ''maildõ'' 'maitsi'). Uuemas võru keeles esineb ka ''nA''-kujuline essiiv, nt ''kellenä'' 'kellena', mis on tekkinud väga tugeva eesti keele mõju tulemusena<ref>Sulev Iva (2007). ''Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk&nbsp;56.</ref>. Harilikult kasutatakse essiivi asemel nominatiivi, translatiivi või ''ku''-konstruktsiooni: ''tä om sääl oppaja ~ oppajas ~ timä ku oppaja'' 'ta on seal õpetaja ~ õpetajaks ~ tema kui õpetaja'<ref>Sulev Iva (2007). ''Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk&nbsp;58.</ref>. Kohakäänete asemel, eriti mitmuses, kasutatakse võru keeles sagedasti postpositsiooni: ''eläjide seen'' 'loomade sees' ''~ eläjin'' 'loomades'; ''maasikidõ seest'' 'maasikate seest' ~ ''maasikist'' 'maasikatest'; ''riiolidõ pääle'' 'riiulite peale' ~ ''riioliilõ'' 'riiulitele' jne.<ref>Sulev Iva (2007). ''Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk&nbsp;52–54.</ref> === Kesk- ja ülivõrre === Võru keeles esineb [[keskvõrre]] ja analüütiline [[ülivõrre]], mis moodustatakse [[Abisõna|abisõnast]] ''kõgõ'' 'kõige' ja keskvõrde vormist. Kõige harilikum keskvõrde tunnus võru keeles on ''-mb'', mis liitub omadus- või määrsõna omastava kääne vormile. Murdeti võib keskvõrde tunnuseks olla ka -''mp'' või -''p'', nt ''vanõp miis'' 'vanem mees'. Võru kirjakeele normiks on valitud siiski ''-mb''. {| class="wikitable" |+Ainsus näitesõnaga ''lämmi'' 'soe' ! !Algvõrre !Keskvõrre !Ülivõrre |- !'''nominatiiv''' |lämmi |lämmämb |kõgõ lämmämb |- !genitiiv |lämmä |lämmämbä |kõgõ lämmämbä |- !partitiiv |lämmind |lämmämpä ~ lämmämbät |kõgõ lämmämpä ~ lämmämbät |} {| class="wikitable" |+Mitmus näitesõnaga ''lämmi'' 'soe' ! !Algvõrrõq !Keskvõrrõq !Ülivõrre |- !nominatiiv |lämmiq |lämmämbäq |kõgõ lämmämbäq |- !genitiiv |lämmide |lämmämbide |kõgõ lämmämbide |- !partitiiv |lämmit |lämmämpi ~ kõgõ lämmämbit |kõgõ lämmämpi ~ lämmämbit |} ==== Rektsioon ==== Keskvõrdega ühilduv sihitis võib võru keeles olla partitiivis või elatiivis. * ''Saq olõt '''must''' pikemb.'' 'sa oled minust pikem' * ''Saq olõt pikemb '''minno'''.'' 'sa oled minust pikem' {| class="wikitable" |} === Arvsõnad === {| class="wikitable" |- ! 1 ! 2 ! 3 ! 4 ! 5 ! 6 ! 7 ! 8 ! 9 ! 10 ! 11 ! 20 ! 100 ! 1000 |- | ütś | katś | kolm | nelli | viiś | kuuś | säidse | katõssa | ütessä | kümme | ütśtõist | katśkümmend | sada | tuhat |- |} === Isikulised asesõnad === {| class="wikitable" ! !! Ainsus !! Mitmus |- | '''1.''' || mina ~ ma(q) || mi(iq) |- | '''2.''' || sina ~ sa(q) || ti(iq) |- | '''3.''' || timä ~ tä(ä) || nimäq ~ nä(äq) |}[[Pilt:Wastne Võro keeli A B D raamat.jpg|pisi|vasakul|1885. aasta võrukeelne aabits "Wastne Wõro keeli ABD raamat", autor [[Johann Hurt]]]] === Küsisõnad === '''Miä''' "mis", '''kiä''' "kes", '''kuis''' "kuidas", '''ku pall'o''' "kui palju", '''kon''' "kus", '''kohe''' "kuhu", '''kuna''' "millal", '''määne''' "milline", '''mis''' "missugune", '''mille''' "miks", '''minktarbis''' "milleks". ==Vaata ka== *[[võru kirjaviis]] *[[Võru-eesti sõnaraamat]] *[[võru kirjandus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="N6m7G">Võru murde (v.a setu murraku) oskajate arv 2011. aasta rahvaloenduse andmetel. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE07&lang=2 Statistika andmebaas: eesti emakeelega püsielanikud murdekeele oskuse ja soo järgi]. Statistikaamet, vaadatud 11.02.2019.</ref> <ref name="qbN6m">{{cite web|url=http://www.helsinki.fi/~tasalmin/chris.html |title=Endangered languages in Europe and North Asia |publisher=Helsinki.fi |date=13.09.1980 |accessdate=23.08.2014}}</ref> <ref name="pFLhL">[[Karl Pajusalu]], [[Tiit Hennoste]], [[Ellen Niit]], [[Peeter Päll]], [[Jüri Viikberg]] 2002. Eesti murded ja kohanimed. Tallinn, lk 57.</ref> <ref name="ldIQS">[http://www.sil.org/iso639-3/documentation.asp?id=vro Documentation for ISO 639 identifier: vro]</ref> <ref name="3uAs6">Tõnu Tender: [http://kultuur.postimees.ee/2562397/miks-ma-ei-osta-endale-vorukeelset-aabitsat "Miks ma ei osta endale võrukeelset aabitsat"] Postimees, 13. jaanuar 1999</ref> <ref name="2cGRM">[https://www.keeletehnoloogia.ee/et/ekt-projektid/voru-ja-seto-integreeritud-keeleressursid VÕRU JA SETO INTEGREERITUD KEELERESSURSID] keeletehnoloogia.ee</ref> <ref name="qnEKi">{{Netiviide |url=https://soome-ugri.neurotolge.ee/ |pealkiri=Võro keele masintõlge |vaadatud=2022-07-01 |arhiivimisaeg=2022-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220325111420/https://soome-ugri.neurotolge.ee/ |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Kirjandus== * [[Kalle Eller]] (1999): Võro-Seto language. Võro Instituut'. Võro. * [[Sulev Iva]] (2002). Võro-eesti synaraamat. Võro Instituudi Toimõndusõq 12. Võro Instituut'. Võro *[[Hella Keem]]. ''Võru keel''. Eesti teaduste akadeemia Emakeele selts 1997. Tallinn *Hella Keem, [[Inge Käsi]]. ''Võru murde tekstid.'' Tallinn, Eesti Keele Instituut 2002 (Eesti murded VI) *''Kuiss vanal Võromaal eleti.'' Toimetanud Helju Kaal, Mari Must, Eevi Ross. Tallinn, Emakeele Selts 2005 (Valimik korrespondentide murdetekste VI) * [[Aune Valk]] (2000). Võrokeste identiteedist. Kadri Koreinik, Jan Rahman (toim.) A kiilt rahvas kynõlõs.. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist (lk 39–56). Võro Instituut'. Võro ==Välislingid== {{vikipeedia/keel|fiu-vro|Võrukeelne}} {{commonscat}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.umakiil.eu/ Üts rahvas, kats kiilt (koht, kus saab võru keelt õppida ning leida palju võru keelega seotud linke ja lugemissoovitusi)] *[https://estblul-ervl.weebly.com/votilderu.html Võru keel: ülevaade Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liidu kodulehel] *[https://rahvakultuur.ee/2020/03/29/voro-keel/ Võru keel] Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu * [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=lg&lang=et&kohanimi=98002344&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb Eesti Keele Instituudi teedüskogo Linguae: Maailma keeled, kirjad ja rahvad] *[http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr2/muina.htm Helinäide võru keelest, muinasjutt] *[https://www.youtube.com/watch?v=Ex0SVHRSEe4 Video võru keelt rääkivast tüdrukust] *[https://www.youtube.com/watch?v=oZ_I2Lo1BGk Video võrukeelsete arvsõnade, väljendite ja näitetekstiga] *[http://math.ut.ee/~vlaan/vtk/vtk.html Võrukeelsete arvutiprogrammide kodulehekülg] *[http://math.ut.ee/~vlaan/ivps/ivps.html Inglise-võru arvutiterminite sõnastik] *[http://en.wiktionary.org/wiki/Appendix:Swadesh_list_for_Baltic-Finnic_languages Läänemeresoome keelte sõnavaraerinevusi näitav Swadeshi loend] *[http://wi.werro.ee/lastekas/ Võrukeelsed joonisfilmid lasteportaalist ''Lastekas''] *[http://uudised.err.ee/index.php?06174830 "Võrulased ja setud taotlevad keeleseadusesse muudatust"] ERR uudised, 22. august 2009 *Sulev Iva, [[Helen Plado]]: [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/467724cf-3ed8-4a24-9a87-da2a27da1ab4/kas-voro-kiil-vai-voro-murroq-vai-hoobis-lounoeesti-kiil "Kas võro kiil vai Võro murrõq? Vai hoobis lõunõeesti kiil?"] ERR Novaator, 10. november 2016 {{Uurali keeled}} [[Kategooria:Võru keel| ]] [[Kategooria:Võrukesed]] 2nswx4julg7f0crsozckh7d5ow6mvw3 6184517 6184516 2022-08-27T22:54:00Z Võrok 274 /* Kesk- ja ülivõrre */ wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=võru keel|originaalnimi=võro kiil, maakiil |keelkonnavärv=uurali |riigid={{PisiLipp|Eesti}} |piirkond=Põhja-Euroopa |rääkijad=74 499 (31.12.2011)<ref name="N6m7G" /> |keelkond=[[uurali keeled]]<br> &nbsp;[[soomeugri keeled]]<br> &nbsp;&nbsp;[[soome-saami keeled]]<br> &nbsp;&nbsp;&nbsp;[[läänemeresoome keeled]]<br> &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;[[lõunaeesti keel|lõunaeesti]]<br> &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''võru keel''' |riik=ametliku staatuseta |kood 1= |kood 2= |kood 3= vro}} [[Pilt:South Estonian today.PNG|pisi|Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega]] [[Pilt:Võro valdo kaupa.jpg|pisi|Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel]] [[Pilt:Speakers-of-South-Estonian-2012.png|pisi|2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad]] '''Võru keel''' (võru keeles ''võro kiil'') on ühe käsitluse järgi [[Eesti]] põline piirkondlik keel ehk [[regionaalkeel]], mis kuulub [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] hulka<ref name="qbN6m" />; teiste käsitluste järgi on [[võrokesed|võrokeste]] keel lõunaeesti keele või [[eesti keel]]e [[lõunaeesti murderühm]]a '''Võru murre'''.<ref name="pFLhL" /> Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni]] (ISO) poolt (keelekood ''vro'').<ref name="ldIQS" /> Kuna [[setu keel]]t peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust ''võru-setu keel''. == Kõnelejate arv ja piirkond == Võru keelt kõneldakse põhiliselt [[Kagu-Eesti]]s ajaloolise [[Võrumaa]] alal, mis hõlmab praegust [[Võru maakond|Võru]] ja [[Põlva maakond|Põlva]], osalt ka [[Tartu maakond|Tartu]] ja [[Valga maakond]]a ([[Karula kihelkond|Karula]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Räpina kihelkond|Räpina]] ja [[Vastseliina kihelkond]]). Võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka [[Tartu]]s, [[Tallinn]]as ja mujal Eestis. 74 499<ref name="N6m7G" /> kõnelejaga on võru keel suurima kõnelejate arvuga [[Lõunaeesti keeled|lõunaeesti keel]]. Võru keelt on ajalooliselt kõneldud ka tänapäeva [[Läti]] territooriumil [[Lutsi maarahvas|Lutsi keelesaarel]]. Varem on võru keele jätkuks Põhja-Lätis peetud ka [[Leivud|Leivu keelesaart]], ent [[Petri Kallio]] uuemate uurimuste järgi oli [[leivu keel]] eraldiseisev lõunaeesti keel<ref>{{Raamatuviide|autor=Karl Pajusalu, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg|pealkiri=Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk|aasta=2018|koht=Tartu|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts|lehekülg=198}}</ref>. ==Ajalugu== [[File:Lõunaeesti keelepuu.pdf|thumb|Lõunaeesti keelekujude sugulust näitav [[keelepuu]] ([[Petri Kallio]] järgi)]]Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud [[lõunaeesti hõimukeel]]e järeltulija. Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on [[mulgi keel|mulgi]], [[tartu keel|tartu]] ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna [[setud]]el on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti [[dialektoloogia]] traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel [[murrak]] või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma [[murre|murded]]. [[Tartlased|Tartlastega]] ühendas [[võrukesed|võrukesi]] mitusada aastat ühine [[lõunaeesti kirjakeel]], mille üks vanemaid ja tähtsamaid kirjalikke mälestusmärke on [[1686]]. aastal ilmunud [[Wastne Testament]]. Aastast [[1885]] pärineb esimene põhjalik võrukeelne [[aabits]], [[Johann Hurt|Johann Hurda]] [[Wastne Wõro keeli ABD raamat|"Wastne Wõro keeli ABD raamat]]". Varemalt oli välja antud ka "Eesti laste sõber" (1873) ja "Laste edimäne luggemise ramat".<ref name="3uAs6" /> Seni viimane võrukeelne aabits on 1995. aastal välja antud [[ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ|"ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ"]] (kordustrükk 1999). [[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]il hakati kirjutama juba teadlikult võru keeles. [[1990. aastad|1990. aastatest]] on tarvitusel [[võru kirjakeel]]. Võru ja setu keel on teistest lõunaeesti keeltest vanapärasemad ja [[põhjaeesti keel]]est vähem mõjutatud. Varem on neid räägitud ka kaugemal idas ja lõunas, praegustel [[Läti]] ja [[Venemaa]] aladel. ==Praegune olukord== [[Pilt:voromkaart.jpg|pisi|Võru keeleala – Võrumaa oma ajaloolistes piirides Tartu- ja Setumaa ning Venemaa ja Läti vahel]] [[Pilt:Abckiraoppus.jpg|pisi|1998. aasta võrukeelne aabits "ABC kiräoppus", autorid Jüvä Sullõv, [[Kauksi Ülle]] jt]] [[1995]]. aastast töötab Võru linnas riiklik teadus- ja arendusasutus [[Võru Instituut]], mis tegeleb võru keele ja kultuuri uurimise ja arendamisega, ning korraldab selle õpetamist. Võru keelt õpetatakse praegu kord nädalas 26 koolis, kuid ühtegi läbinisti võru [[õppekeel]]ega või võru-eesti kakskeelset kooli ega klassi Eestis ei ole. Siiani pole ka ühtki võrukeelset lasteaeda ega lasteaiarühma. Kõrgkooli tasemel saab võru keelt õppida [[Tartu Ülikool]]is. Ainus läbinisti võrukeelne ajaleht [[Uma Leht]] ilmub kaks korda kuus. Samuti annab kaks korda kuus [[Vikerraadio]] eetrisse võrukeelse uudistesaate. Võru keele ametliku tunnustamise protsess pole praeguseks lõpule jõudnud. [[2004]]. aastal loodi küll selleks valitsuskomisjon, kuid see pole siiani võru keele õigusliku määratlemise küsimust lahendanud. Võru keele staatuse üle on eesti meedias ajuti peetud emotsionaalseid diskussioone. Kuigi võru keele kaitseks on algatatud mitmeid projekte ja asutatud Võru Instituut, on võru keel jätkuvalt eesti keele poolt tõsiselt ohustatud. Aastal [[1998]] korraldatud [[arvamusküsitlus]]e andmetel kõneleb võru keelt küll rohkemal või vähemal määral 90%, sealhulgas pidevalt 45% võru keeleala elanikest, kuid väga vähe on lapsi, kellele võru keel on [[esimene keel]] ja selliseid lapsevanemaid, kes oma lastega pidevalt võru keelt räägivad. Tänapäeval on võru keel tuntud peamiselt [[kirjandus]]e, [[teater|teatri]], [[folkmuusika|folk-]] ja [[popmuusika]] keelena. 2004. aastal esindas Eestit [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[İstanbul]]is ansambel [[Neiokõsõ]] võrukeelse lauluga "Tii" ('Tee'). Kokku on pandud võru [[keelekorpus]]<ref name="2cGRM" /> ja arendamisel on võro keele [[masintõlge]]<ref name="qnEKi" />. == Foneetika == === Vokalism === Võru keeles esineb 9–11 [[Täishäälik|vokaali]]: /i/, /y/, /u/, /e/, /ø/, /ɤ/, /o/, /æ/ ja /ɑ/. Mõnikord peetakse eraldi vokaalideks ka kõrget ''õ-d'', mida on võru kirjakeeles märgitud ka ''y''-ga ning tagapoolset ''e''-d, mis esineb tagavokaalsete sõnade järgsilpides ja mida märgitakse peamiselt ''õ''-ga, nt ''tar'''õ'''.'' {| class="wikitable" ! ! colspan="2" |Eesvokaalid ! colspan="2" |Tagavokaalid |- ! !Ümardamata !Ümardatud !Ümardamata !Ümardatud |- !Kõrged |i |ü |(y) |u |- !Keskkõrged |e |ö |õ |o |- !Madalad |ä | |a | |} Võru keeles esineb [[vokaalharmoonia]], mis on omane paljudele [[Uurali keeled|uurali keeltele]], kuid mis on kadunud eesti keelest. Selle järgi ei esine omasõnades korraga ees- ja tagavokaale. Siiski on erandlikke sufikseid, mis vokaalharmooniale ei allu: -''ga(q)'', nt ''imäga'' 'emaga'; ''-gu(q)''/''-ku(q),'' nt ''elägu'' 'elagu', -''he'', nt ''madalahe'' 'madalalt', ''-o'', nt ''käro'' 'käru'.<ref>{{Netiviide|url=https://umakiil.eu/grammatika/20-heluoppuss|pealkiri=Helüoppus|väljaanne=Vana Võromaa Võrogväreht|vaadatud=06.05.2022}}</ref> === Konsonantism === {| class="wikitable" ! !Huul- !Huul- hammas- !Somp- !Kõva- suulae !Pehme- suulae- !Kurgu- |- !Sulg- |p p' | |t t' | |k k' |q |- !Ahtus- | | |ts ts' | | | |- !Nina- |m m' | |n n' | |(ŋ ŋ') | |- !Hõõrd- | |f f', v v' |s s' |j | |h h' |- !Külg- | | |l lʲ | | | |- !Väri- | | |r r' | | | |} ''q'' märgib võru keeles [[Kõrisulghäälik|larüngaalklusiili]] ja sel on nii leksikaalseid kui ka grammatilisi funktsioone, nt mitmuse tähistamine (''kala'' vs. ''kalaq'' 'kalad'). Kõik võru keele konsonandid (peale ''j'' ja ''q'') võivad olla palataliseeritud. Palatalisatsioon võib kanda grammatilist tähendust, nt ''and'' 'annab' ''vs and''' 'andis'. Võru keeles pole helilisi konsonante nagu näiteks [[Vene keel|vene]] või [[Soome keel|soome keeles]] (vene ''baba'', soome ''padan''), klusiilide nõrgad vasted on leenisklusilid, mida märgitakse tähtedega ''b'', ''d'', ''g'' nagu eesti keeles.<ref>{{Netiviide|url=https://umakiil.eu/grammatika/14-heluoppus-2|pealkiri=Helüoppus 2|väljaanne=Vana Võromaa Võrgoväreht|vaadatud=06.05.2022}}</ref> == Grammatika == === Käändsõna vormid === Võru keeles on 13 produktiivset ja 2–3 ebaproduktiivset käänet. Ebaproduktiivseteks kääneteks võru keeles peetakse essiivi, mis on vormiliselt langenud kokku inessiiviga, ning instruktiivi, mida ei saa moodustada kõikidest sõnatüüpidest. Võru keele käänded näitesõnaga ''elläi'' 'loom'. Vaid instruktiivi puhul on näiteid toodud muudest sõnadest. {| class="wikitable" ! colspan="5" |Võro keele käänded ja nende lõpud |- !Kääne !Ainsus !Lõpp !Mitmus !Lõpp |- |[[Nimetav kääne|nominatiiv]] |''elläi'' |– |''eläjä''+''q'' | -''q'' |- |[[Omastav kääne|genitiiv]] |''eläjä'' |– |''eläj''+''i''+''de'' |''-i,'' -''o, -E, -tE'', -''dE'', -''idE'', -''ije'', -''isi'', ''-idsi'' |- |[[Osastav kääne|partitiiv]] |''eläjä+t'' |''-t'', -''d'', -''tt'', -''dA'' |''eläj+''i''+''t | -''it'', -''(i)id'', -''sit'', -''i'', -''o'', -''E'', -''A'', -''isi'', -''idsi'', -''iE'' |- |[[Sisseütlev kääne|illatiiv]] |''eläjä''+''he'' | -''he'', ''-tE'', -''dE, -htE, -hE'', ''-hA'', ''-hU'', -''ho'' |''eläj''+''i''+''he'' | -''he'', ''-tE'', -''dE, -htE, -hE'', ''-hA'', ''-hU'', -''ho'' |- |[[Seesütlev kääne|inesiiv]] |''eläjä''+''n'' | -''n,'' -''h,'' -''hn'' |''eläj''+''i''+''n'' | -''n'', ''-h'', -''hn'' |- |[[Seestütlev kääne|elatiiv]] |''eläjä''+''st'' | -''st'' |''eläj''+''i''+''st'' | -''st'' |- |[[Alaleütlev kääne|allatiiv]] |''eläjä+le'' | -''lE'', ''-llE'' |''eläj''+''i''+''le'' | -''lE'', ''-llE'' |- |[[Alalütlev kääne|adessiiv]] |''eläjä+l'' | -''l'' |''eläj''+''i''+''l'' | -''l'' |- |[[Alaltütlev kääne|ablatiiv]] |''eläjä''+''lt'' | -''lt'' |''ejäj''+''i''+''lt'' | -''lt'' |- |[[Saav kääne|translatiiv]] |''eläjä''+''s'' | -''s'', ''-st'' |''eläj''+''i''+''s'' | -''s,'' -''st'' |- |[[Rajav kääne|terminatiiv]] |''eläjä''+''niq'' | -''niq'' |''eläj''+''i''+''niq'' | -''niq'' |- |[[Ilmaütlev kääne|abessiiv]] |''eläjä''+''ldäq'' | -''ldAq'', ''-ttAq, -dAq'' |''eläj''+''i''+''ldäq'' | -''ldAq'', ''-ttAq, -dAq'' |- |[[Kaasaütlev kääne|komitatiiv]] |''eläjä''+''gaq'' | -''gaq'' |''eläj+i''+''de''+''gaq'' | -''gaq'' |- ! colspan="5" |Ebaproduktiivsed käänded |- |[[Olev kääne|essiiv]] |''eläjä''+''n'' |''-n'', -''h'', -''hn,'' (-''nA'') |''eläj''+''i''+''n'' |''-n'', -''h'', -''hn,'' (-''nA'') |- |[[Viisiütlev kääne|instruktiiv]] |– |– |(''eläji'') ''ütsi'', ''käsi'', ''jalo'' |– |} [[Sulev Iva]] on oma väitekirjas ebaproduktiivsete käänete alla arvanud ka [[Kauduütlev kääne|prolatiivi]]<ref>{{Raamatuviide|autor=Sulev Iva|pealkiri=Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem|aasta=2007|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=57–59}}</ref>, mida eesti keeles loetakse adverbide alla (nt ''maildõ'' 'maitsi'). Uuemas võru keeles esineb ka ''nA''-kujuline essiiv, nt ''kellenä'' 'kellena', mis on tekkinud väga tugeva eesti keele mõju tulemusena<ref>Sulev Iva (2007). ''Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk&nbsp;56.</ref>. Harilikult kasutatakse essiivi asemel nominatiivi, translatiivi või ''ku''-konstruktsiooni: ''tä om sääl oppaja ~ oppajas ~ timä ku oppaja'' 'ta on seal õpetaja ~ õpetajaks ~ tema kui õpetaja'<ref>Sulev Iva (2007). ''Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk&nbsp;58.</ref>. Kohakäänete asemel, eriti mitmuses, kasutatakse võru keeles sagedasti postpositsiooni: ''eläjide seen'' 'loomade sees' ''~ eläjin'' 'loomades'; ''maasikidõ seest'' 'maasikate seest' ~ ''maasikist'' 'maasikatest'; ''riiolidõ pääle'' 'riiulite peale' ~ ''riioliilõ'' 'riiulitele' jne.<ref>Sulev Iva (2007). ''Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk&nbsp;52–54.</ref> === Kesk- ja ülivõrre === Võru keeles esineb [[keskvõrre]] ja analüütiline [[ülivõrre]], mis moodustatakse [[Abisõna|abisõnast]] ''kõgõ'' 'kõige' ja keskvõrde vormist. Kõige harilikum keskvõrde tunnus võru keeles on ''-mb'', mis liitub omadus- või määrsõna omastava kääne vormile. Murdeti võib keskvõrde tunnuseks olla ka -''mp'' või -''p'', nt ''vanõp miis'' 'vanem mees'. Võru kirjakeele normiks on valitud siiski ''-mb''. {| class="wikitable" |+Ainsus näitesõnaga ''lämmi'' 'soe' ! !Algvõrre !Keskvõrre !Ülivõrre |- !'''nominatiiv''' |lämmi |lämmämb |kõgõ lämmämb |- !genitiiv |lämmä |lämmämbä |kõgõ lämmämbä |- !partitiiv |lämmind |lämmämpä ~ lämmämbät |kõgõ lämmämpä ~ lämmämbät |} {| class="wikitable" |+Mitmus näitesõnaga ''lämmi'' 'soe' ! !Algvõrrõq !Keskvõrrõq !Ülivõrre |- !nominatiiv |lämmiq |lämmämbäq |kõgõ lämmämbäq |- !genitiiv |lämmide |lämmämbide |kõgõ lämmämbide |- !partitiiv |lämmit |lämmämpi ~ lämmämbit |kõgõ lämmämpi ~ kõgõ lämmämbit |} ==== Rektsioon ==== Keskvõrdega ühilduv sihitis võib võru keeles olla partitiivis või elatiivis. * ''Saq olõt '''must''' pikemb.'' 'sa oled minust pikem' * ''Saq olõt pikemb '''minno'''.'' 'sa oled minust pikem' {| class="wikitable" |} === Arvsõnad === {| class="wikitable" |- ! 1 ! 2 ! 3 ! 4 ! 5 ! 6 ! 7 ! 8 ! 9 ! 10 ! 11 ! 20 ! 100 ! 1000 |- | ütś | katś | kolm | nelli | viiś | kuuś | säidse | katõssa | ütessä | kümme | ütśtõist | katśkümmend | sada | tuhat |- |} === Isikulised asesõnad === {| class="wikitable" ! !! Ainsus !! Mitmus |- | '''1.''' || mina ~ ma(q) || mi(iq) |- | '''2.''' || sina ~ sa(q) || ti(iq) |- | '''3.''' || timä ~ tä(ä) || nimäq ~ nä(äq) |}[[Pilt:Wastne Võro keeli A B D raamat.jpg|pisi|vasakul|1885. aasta võrukeelne aabits "Wastne Wõro keeli ABD raamat", autor [[Johann Hurt]]]] === Küsisõnad === '''Miä''' "mis", '''kiä''' "kes", '''kuis''' "kuidas", '''ku pall'o''' "kui palju", '''kon''' "kus", '''kohe''' "kuhu", '''kuna''' "millal", '''määne''' "milline", '''mis''' "missugune", '''mille''' "miks", '''minktarbis''' "milleks". ==Vaata ka== *[[võru kirjaviis]] *[[Võru-eesti sõnaraamat]] *[[võru kirjandus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="N6m7G">Võru murde (v.a setu murraku) oskajate arv 2011. aasta rahvaloenduse andmetel. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE07&lang=2 Statistika andmebaas: eesti emakeelega püsielanikud murdekeele oskuse ja soo järgi]. Statistikaamet, vaadatud 11.02.2019.</ref> <ref name="qbN6m">{{cite web|url=http://www.helsinki.fi/~tasalmin/chris.html |title=Endangered languages in Europe and North Asia |publisher=Helsinki.fi |date=13.09.1980 |accessdate=23.08.2014}}</ref> <ref name="pFLhL">[[Karl Pajusalu]], [[Tiit Hennoste]], [[Ellen Niit]], [[Peeter Päll]], [[Jüri Viikberg]] 2002. Eesti murded ja kohanimed. Tallinn, lk 57.</ref> <ref name="ldIQS">[http://www.sil.org/iso639-3/documentation.asp?id=vro Documentation for ISO 639 identifier: vro]</ref> <ref name="3uAs6">Tõnu Tender: [http://kultuur.postimees.ee/2562397/miks-ma-ei-osta-endale-vorukeelset-aabitsat "Miks ma ei osta endale võrukeelset aabitsat"] Postimees, 13. jaanuar 1999</ref> <ref name="2cGRM">[https://www.keeletehnoloogia.ee/et/ekt-projektid/voru-ja-seto-integreeritud-keeleressursid VÕRU JA SETO INTEGREERITUD KEELERESSURSID] keeletehnoloogia.ee</ref> <ref name="qnEKi">{{Netiviide |url=https://soome-ugri.neurotolge.ee/ |pealkiri=Võro keele masintõlge |vaadatud=2022-07-01 |arhiivimisaeg=2022-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220325111420/https://soome-ugri.neurotolge.ee/ |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Kirjandus== * [[Kalle Eller]] (1999): Võro-Seto language. Võro Instituut'. Võro. * [[Sulev Iva]] (2002). Võro-eesti synaraamat. Võro Instituudi Toimõndusõq 12. Võro Instituut'. Võro *[[Hella Keem]]. ''Võru keel''. Eesti teaduste akadeemia Emakeele selts 1997. Tallinn *Hella Keem, [[Inge Käsi]]. ''Võru murde tekstid.'' Tallinn, Eesti Keele Instituut 2002 (Eesti murded VI) *''Kuiss vanal Võromaal eleti.'' Toimetanud Helju Kaal, Mari Must, Eevi Ross. Tallinn, Emakeele Selts 2005 (Valimik korrespondentide murdetekste VI) * [[Aune Valk]] (2000). Võrokeste identiteedist. Kadri Koreinik, Jan Rahman (toim.) A kiilt rahvas kynõlõs.. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist (lk 39–56). Võro Instituut'. Võro ==Välislingid== {{vikipeedia/keel|fiu-vro|Võrukeelne}} {{commonscat}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.umakiil.eu/ Üts rahvas, kats kiilt (koht, kus saab võru keelt õppida ning leida palju võru keelega seotud linke ja lugemissoovitusi)] *[https://estblul-ervl.weebly.com/votilderu.html Võru keel: ülevaade Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liidu kodulehel] *[https://rahvakultuur.ee/2020/03/29/voro-keel/ Võru keel] Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu * [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=lg&lang=et&kohanimi=98002344&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb Eesti Keele Instituudi teedüskogo Linguae: Maailma keeled, kirjad ja rahvad] *[http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr2/muina.htm Helinäide võru keelest, muinasjutt] *[https://www.youtube.com/watch?v=Ex0SVHRSEe4 Video võru keelt rääkivast tüdrukust] *[https://www.youtube.com/watch?v=oZ_I2Lo1BGk Video võrukeelsete arvsõnade, väljendite ja näitetekstiga] *[http://math.ut.ee/~vlaan/vtk/vtk.html Võrukeelsete arvutiprogrammide kodulehekülg] *[http://math.ut.ee/~vlaan/ivps/ivps.html Inglise-võru arvutiterminite sõnastik] *[http://en.wiktionary.org/wiki/Appendix:Swadesh_list_for_Baltic-Finnic_languages Läänemeresoome keelte sõnavaraerinevusi näitav Swadeshi loend] *[http://wi.werro.ee/lastekas/ Võrukeelsed joonisfilmid lasteportaalist ''Lastekas''] *[http://uudised.err.ee/index.php?06174830 "Võrulased ja setud taotlevad keeleseadusesse muudatust"] ERR uudised, 22. august 2009 *Sulev Iva, [[Helen Plado]]: [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/467724cf-3ed8-4a24-9a87-da2a27da1ab4/kas-voro-kiil-vai-voro-murroq-vai-hoobis-lounoeesti-kiil "Kas võro kiil vai Võro murrõq? Vai hoobis lõunõeesti kiil?"] ERR Novaator, 10. november 2016 {{Uurali keeled}} [[Kategooria:Võru keel| ]] [[Kategooria:Võrukesed]] 8jphfofh48nti85vq6mhouf7fhwi12w Biograafiad (C) 0 16311 6184309 6183954 2022-08-27T16:40:12Z Velirand 67997 /* Cr */ wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (C)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab C-tähega. ==Ca== ''Vaata [[Biograafiad (Ca)]]'' ==Ce== *[[Elena Ceaușescu]], Nicolae Ceaușescu abikaasa (1916–1989) *[[Nicolae Ceaușescu]], Rumeenia poliitik (1918–1989) *[[Nicu Ceaușescu]], Rumeenia poliitik (1951–1996) *[[Zoia Ceauşescu]], rumeenia matemaatik (1949–2006) *[[Valentin Ceaușescu]], rumeenia füüsik (1948–) *[[Emilio Cecchi]], itaalia kirjanik ja kirjanduskriitik (1884–1966) *[[Eduard Čech]], tšehhi matemaatik (1893–1960) *[[Petr Čech]], Tšehhi jalgpallur (1972–) *[[Svatopluk Čech]], tšehhi kirjanik (1846–1908) *[[William Cecil]], Inglismaa poliitik (1521–1598) *[[Arno Rafael Cederberg]], soome ajaloolane (1885–1948) *[[Stig Cederberg]], Rootsi poksija (1913–1980) *[[Gustaf Cederström]], rootsi kunstnik (1845–1933) *[[Cedric the Entertainer]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Yankuba Ceesay]], Gambia jalgpallur (1984–) *[[Aleksander Čeferin]], Sloveenia jurist ja jalgpalliametnik (1967–) *[[Kristjan Čeh]], sloveenia kettaheitja (1999–) *[[Özlem Sara Cekic]], kurdi päritolu Taani poliitik (1976–) *[[Petrit Çeku]], Kosovo-Albaania klassikalise muusika kitarrist (1985–) *[[Aleksandrs Čekulajevs]], Läti jalgpallur (1985–) *[[Camilo José Cela]], hispaania kirjanik (1916–2002) *[[Vaçe Zela]], albaania laulja ja laulukirjutaja (1939–2014) *[[František Ladislav Čelakovský]], tšehhi luuletaja (1799–1852) *[[Paul Celan]], Austria luuletaja (1920–1970) *[[Evliya Çelebi]], osmani rännumees ja kirjanik (1611 – umbes 1684) *[[Adriano Celentano]], itaalia laulja, koomik, näitleja, filmirežissöör ja saatejuht (1938–) *[[Faruk Çelik]], Türgi poliitik (1976–) *[[Ömer Çelik]], Türgi poliitik (1968–) *[[Louis-Ferdinand Céline]], prantsuse kirjanik (1894–1961) *[[Andreas Cellarius]], saksa päritolu Hollandi kosmograaf (1596–1665) *[[Alexander Cellarius]], Saksamaa sõjaväelane (sündis 1898) *[[Christophorus Cellarius]] (Christoph Keller), Saksa ajaloolane (1638–1707) *[[Benvenuto Cellini]], Itaalia kullassepp, skulptor, maalikunstnik, sõdur ja muusik (1500–1571) *[[Hugo Celmiņš]], Läti poliitik (1877–1941) *[[Ledina Çelo]], albaania laulja (1977–) *[[Anders Celsius]], Rootsi astronoom ja füüsik (1701–1744) *[[Celsus]], vanarooma teadlane (1. sajand) *[[Ondřej Čelůstka]], tšehhi jalgpallur (1989–) *[[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (1939–) *[[Blaise Cendrars]], prantsuse kirjanik (1887–1961) *[[Rogério Ceni]], Brasiilia jalgpallur (1973–) *[[Mário Centeno]], Portugali majandusteadlane ja poliitik (1966–) *[[Noah Centineo]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1996–) *[[Albinas Čepas]], Leedu ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1963) *[[Alexej Čepička]], Tšehhoslovakkia kommunistlik riigitegelane ja sõjaväelane (1910–1990) *[[Jonas Čepulis]], Nõukogude Liidu ja Leedu endine poksija (1939–2015) *[[C. W. Ceram]], saksa ajakirjanik (1915–1972) *[[Vincenzo Cerami]], itaalia filmistsenarist (1940–2013) *[[Miro Cerar]], Sloveenia jurist ja poliitik (1963–) *[[Miroslav Cerar]], sloveeni võimleja (1939–) *[[Gustavo Cerati]], Argentina laulja (1959–2014) *[[Javier Cercas]], hispaania kirjanik ja tõlkija (1962–) *[[Marcel Cerdan]], Prantsusmaa poksija (1916–1949) *[[Vinton Cerf]], USA arvutiteadlane (1943–) *[[Erik Černák]], slovaki jäähokimängija (1997–) *[[Eugene Cernan]], USA astronaut (1934–2017) *[[Oldřich Černík]], Tšehhoslovakkia riigitegelane (1921–1994) *[[Jonas Černius]], Leedu sõjaväelane ja poliitik (1898–1977) *[[Jana Černochová]], Tšehhi poliitik (1973–) *[[David Černý]], tšehhi skulptor (1967–) *[[Jan Černý]], Tšehhi poliitik (1959–) *[[Miguel de Cervantes Saavedra]], Hispaania kirjanik (1547–1616) *[[Roman Červenka]], tšehhi jäähokimängija (1985–) *[[Vǎlko Červenkov]], Bulgaaria poliitik (1900–1980) *[[Aimé Césaire]], Martinique'i kirjanik (1913–2008) *[[Giuliano Cesarini]], kardinal (1398–1444) *[[Andrea de Cesaris]], itaalia vormelisõitja (1959–2014) *[[Catherine Césarsky]], prantsuse astronoom (1943–) *[[Paul Cézanne]], prantsuse maalikunstnik (1839–1906) *[[Duran Çetin]], Türgi romaanikirjanik (1964–) ==Ch== *[[Jacques Chaban-Delmas]], prantsuse riigitegelane (1915–2000) *[[Michael Chabon]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1963–) *[[Thomas Chabot]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Emmanuel Chabrier]], prantsuse helilooja (1841–1894) *[[Jean Pierre Chabrol]], prantsuse kirjanik (1925–2001) *[[Carme Chacón]], Hispaania poliitik (1971–2017) *[[José María Chacón]], Hispaania sõjaväelane (1747–1833) *[[Nacer Chadli]], Belgia jalgpallur (1989–) *[[James Chadwick]], Briti füüsik (1891–1974) *[[John Chadwick]], Briti keeleteadlane ja klassikaline filoloog (1920–1998) *[[Wallace Chafe]], ameerika keeleteadlane (1927–2019) *[[Lewis Sperry Chafer]], USA teoloog (1871–1952) *[[Roger B. Chaffee]], USA astronaut (1935–1967) *[[Marc Chagall]], juudi kunstnik (1887–1985) *[[Ernst Boris Chain]], inglise biokeemik (1906–1979) *[[Timothée Chalamet]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1995–) *[[Jean François Chalgrin]], prantsuse arhitekt (1739–1811) *[[Chalice]], eesti laulja (1983–) *[[Faní Chalkiá]], Kreeka tõkkejooksja (1979–) *[[Kóstas Chalkías]], kreeka jalgpallur (1974–) *[[Alan Chalmers]], inglise päritolu Austraalia filosoof (1939–) *[[David Chalmers]], Austraalia päritolu USA filosoof ja kognitiivteadlane (1966–) *[[Mario Chalmers]], USA korvpallur (1986–) *[[Nathaniel Chalobah]], Sierra Leone päritolu Inglismaa jalgpallur (1994–) *[[Trevoh Chalobah]], Sierra Leone päritolu Inglismaa jalgpallur (1999–) *[[René Chaloult]], Kanada poliitik (1901–1978) *[[Marouane Chamakh]], Prantsusmaal sündinud Maroko jalgpallur (1984–) *[[Roja Chamankar]], pärsia poeet (1981–) *[[Neville Chamberlain]], Suurbritannia poliitik (1869–1940) *[[Austen Chamberlain]], Suurbritannia riigimees (1863–1937) *[[Houston Stewart Chamberlain]], saksa filosoof (1855–1927) *[[Owen Chamberlain]], USA füüsik (1920–2006) *[[William Charles Chamberlain]], Briti sõjaväelane (1818–1878) *[[Wilt Chamberlain]], USA korvpallur (1936–1999) *[[Calum Chambers]], inglise jalgpallur (1995–) *[[Emma Chambers]], Suurbritannia filminäitleja (1964–2018) *[[Ephraim Chambers]], inglise kirjanik ja entsüklopedist (suri 1740) *[[Whittaker Chambers]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja toimetaja (1901–1961) *[[Georges de Chambray]], prantsuse sõjaväelane ja literaat (1783–1848) *[[Nicolas Sébastien Roch Chamfort]], prantsuse kirjanik (1741–1794) *[[Chamillionaire]], USA räppar (1979–) *[[Cécile Chaminade]], prantsuse helilooja (1857–1944) *[[Adelbert von Chamisso]], saksa kirjanik ja bioloog (1781–1838) *[[Diego Manuel Chamorro]], Nicaragua poliitik ja president (1861–1923) *[[Fruto Chamorro]], Nicaragua poliitik ja president (1804–1855) *[[Pedro Joaquín Chamorro]], Nicaragua poliitik, sõjaväelane ja president (1818–1890) *[[Rosendo Chamorro]], Nicaragua jurist ja president *[[Benoît Chamoux]], prantsuse alpinist (1961–1995) *[[Jean Baptiste Nompère de Champagny]], Prantsuse diplomaat (1756–1834) *[[Philippe de Champaigne]], flaami päritolu prantsuse kunstnik (1602–1674) *[[Will Champion]], Briti muusik (1978–) *[[Samuel de Champlain]], prantsuse maadeavastaja (suri 1635) *[[Jean-François Champollion]], prantsuse egüptoloog (1790–1832) *[[André Chamson]], prantsuse kirjanik ja arheoloog (1900–1983) *[[Jackie Chan]], hiina näitleja, koreograaf, filmilavastaja, produtsent, võitluskunstnik, stsenarist, laulja ja kaskadöör (1954–) *[[Margaret Chan]], hiina päritolu terviseekspert, WHO peadirektor (1947–) *[[Karun Chandhok]], India vormelisõitja (1984–) *[[Raymond Chandler]], ameerika kirjanik ja stsenarist (1888–1959) *[[Tyson Chandler]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1982–) *[[Subrahmanyan Chandrasekhar]], India päritolu astronoom (1910–1995) *[[Coco Chanel]], prantsuse moelooja (1883–1971) *[[Lon Chaney]], USA tummfilminäitleja (1883–1930) *[[Iris Chang]], USA ajaloolane ja ajakirjanik (1968–2014) *[[José Antonio Chang]], Peruu poliitik (1958–) *[[Michael Chang]], USA tennisist (1972–) *[[Chang Myon]], Lõuna-Korea poliitik (1899–1966) *[[Sarah Chang]], korea päritolu USA viiuldaja (sündinud 1980) *[[Nicolas Changarnier]], Prantsuse sõjaväelane ja poliitik (1793–1877) *[[Carol Channing]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1921–2019) *[[William Ellery Channing vanem]], USA ühiskonnategelane (1780–1842) *[[William Ellery Channing noorem]], USA kirjanik (1818–1901) *[[Antoine Eugène Alfred Chanzy]], Prantsuse sõjaväelane ja diplomaat (1823–1883) *[[Gerli A. Chantelle]], eesti ettevõtja, moelooja ja disainer (1989–) *[[Pierre Daniel Chantepie de la Saussaye]], hollandi usundiloolane (1848–1920) *[[Pierre Chantraine]], prantsuse keeleteadlane ja klassikaline filoloog (1899–1974) *[[Vladimer Ch'ant'uria]], Gruusia endine poksija (1978–) *[[Chaovarat Chanweerakul]], Tai poliitik (1936–) *[[Elaine Chao]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide poliitik (1953–) *[[Yuen Ren Chao]], hiina päritolu USA keeleteadlane (1892–1982) *[[Jean Chapelain]], prantsuse luuletaja (1595–1674) *[[Charlie Chaplin]], filmirežissöör ja filminäitleja (1889–1977) *[[George Chapman]], inglise luuletaja (1559–1634) *[[Fredrik Henrik af Chapman]], Rootsi laevaehitaja ja sõjalaevastikujuht (1721–1808) *[[Carrie Chapman Catt]], USA naisõiguslane (1859–1947) *[[Charles Champaud]], võimleja ja võimlemisõpetaja *[[Anna Chapman]], Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuse endine salaagent, kes tegutses Ameerika Ühendriikides (1982–) *[[Tracy Chapman]], laulja (1964–) *[[Jean Antoine Claude Chaptal]], prantsuse keemik ja poliitik (1756–1832) *[[Yimmi Chará]], Colombia jalgpallur (1991–) *[[Stéphane Charbonnier]], prantsuse karikaturist ja ajakirjanik (1967–2015) *[[Jean Baptiste Charcot]], prantsuse polaaruurija (1867–1936) *[[Jean Martin Charcot]], prantsuse arstiteadlane (1825–1893) *[[Jean Baptiste Siméon Chardin]], prantsuse kunstnik (1699–1779) *[[Libor Charfreitag]], Slovakkia vasaraheitja (1977–) *[[Ángelos Charistéas]], kreeka jalgpallur (1980–) *[[Chariton]], vanakreeka kirjanik (1. või 2. sajand) *[[Charlekas]], eesti mustkunstnik *[[Diane Charlemagne]], Suurbritannia laulja (1964–2015) *[[Charles, Walesi prints]] (1948–) *[[Charles I]], Inglismaa kuningas (1600–1649) *[[Charles II (Inglismaa)|Charles II]], Inglismaa kuningas (1630–1685) *[[Charles II Paljaspea]], Lääne-Frangi riigi kuningas, ja Frangi keiser (823–877) *[[Charles III]] Kohtlane, Lääne-Frangi riigi kuningas (879–929) *[[Charles IV]] Ilus, Prantsusmaa kuningas (1294–1328) *[[Charles V]] Tark, Prantsusmaa kuningas (1337–1380) *[[Charles VI]] Nõdrameelne, Prantsusmaa kuningas (1368–1422) *[[Charles VII]], Prantsusmaa kuningas (1403–1461) *[[Charles VIII]], Prantsusmaa kuningas (1470–1498) *[[Charles IX]], Prantsusmaa kuningas (1550–1574) *[[Charles X]], Prantsusmaa kuningas (1757–1836) *[[Edmonde Charles-Roux]], prantsuse kirjanik (1920–2016) *[[Charles Südi]], Burgundia hertsog (1433–1477) *[[Jacques Charles]], prantsuse aeronaut (1746–1823) *[[Ray Charles]], USA pianist ja laulja (1930–2004) *[[Nicolas Toussaint Charlet]], prantsuse kunstnik (1792–1845) *[[Carl Vilhelm Ludvig Charlier]], rootsi astronoom (1862–1934) *[[Charlotta (Mehhiko)]], Mehhiko keisrinna (1840–1927) *[[Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel]], saksa printsess, keiser [[Peeter II]] ema (1694–1715) *[[Charmides]], Ateena poliitik (5. sajand eKr) *[[Mai Charoenpura]], tai laulja ja näitleja (1969–) *[[Charondas]], vanakreeka seadusandja (6. sajand eKr) *[[Georges Charpak]], poola päritolu Prantsusmaa füüsik (1924–2010) *[[Johann Friedrich Charpentier]], saksa mineraloog (1738–1805) *[[Gustave Charpentier]], prantsuse helilooja (1860–1956) *[[Isabelle de Charrière]], Hollandi ja Šveitsi kirjanik (1740–1805) *[[Pierre Charron]], prantsuse filosoof (1541–1603) *[[Alain Chartier]], prantsuse luuletaja (umbes 1385 – umbes 1450) *[[Roger Chartier]], prantsuse ajaloolane (1945–) *[[Franciszek Charwat]], Poola diplomaat (1881–1943) *[[James Hadley Chase]], Briti kirjanik (1906–1985) *[[Sokrátis Chásikos]], Küprose poliitik (1956–) *[[Michel Chasles]], prantsuse matemaatik (1793–1880) *[[Théodore Chassériau]], prantsuse kunstnik (1819–1856) *[[Olivier Chastel]], Belgia poliitik (1964–) *[[Christopher Chataway]], Suurbritannia kergejõustiklane ja poliitik (1931–2014) *[[François René de Chateaubriand]], prantsuse kirjanik (1768–1848) *[[Georges-Olivier Châteaureynaud]], prantsuse kirjanik (1947–) *[[Émilie du Châtelet]], prantsuse loodusfilosoof, matemaatik ja füüsik (1706–1749) *[[Joseph Chatoyer]], pealik Saint Vincentil (suri 1795) *[[Mános Chatzidákis]], kreeka helilooja (1925–1994) *[[Thomas Chatterton]], inglise luuletaja (1752–1770) *[[Arthur Chatto]], Briti kuningliku perekonna sugulane (1999–) *[[Samuel Chatto]], Briti kuningliku perekonna sugulane (1996–) *[[Sarah Chatto]], maalikunstnik (1964–) *[[Bankim Chandra Chattopadhyay]], India bengalikeelne kirjanik (1838–1894) *[[Geoffrey Chaucer]], inglise kirjanik (suri 1400) *[[Pierre Gaspard Chaumette]], prantsuse revolutsionäär (1763–1794) *[[Chantal Chaudé de Silans]], prantsuse maletaja (1919–2001) *[[Ernest Chausson]], prantsuse helilooja (1855–1899) *[[Camille Chautemps]], Prantsusmaa poliitik ja riigitegelane *[[Yves Chauvin]], prantsuse keemik (1930–2015) *[[Carlos Chávez]], Mehhiko helilooja (1899–1978) *[[Christian Chávez]], Mehhiko näitleja ja laulja (1983–) *[[Edvaldo Oliveira Chaves]], Brasiilia endine jalgpallur (1958–) *[[Hugo Chávez]], Venezuela sõjaväelane ja poliitik (1954–2013) *[[Ignacio Chávez]], Nicaragua poliitik ja sõjaväelane *[[Susana Chávez]], Mehhiko luuletaja ja inimõiguste aktivist (1974–2011) *[[Chubby Checker]], USA laulja ja tantsija (1941–) *[[Cheek]], soome räppar (1981–) *[[John Cheever]], USA kirjanik (1912–1982) *[[Robert Chef d’Hôtel]], prantsuse kergejõustiklane (1922–) *[[Said Mohamed Cheikh]] *[[Petr Chelčický]], tšehhi teoloog ja filosoof (14.–15. sajand) *[[Lars Chemnitz]], Gröönimaa poliitik (1925–2006) *[[Johannes Chemnitzer]], endine Saksa DV partei- ja riigitegelane (1929–) *[[Chen Danqing]], hiina maalikunstnik (1953–) *[[Sean Chen]], Hiina Vabariigi poliitik (1949–) *[[Chen Qi]], hiina lauatennisist (1984–) *[[Chen Shui-bian]], Taiwani poliitik *[[Grahame Cheney]], Austraalia poksija (1969–) *[[Richard Cheney]], USA poliitik *[[André Chénier]], prantsuse luuletaja (1762–1794) *[[Cheops]], Vana-Egiptuse kuningas (27. sajand eKr) *[[Chephren]], Vana-Egiptuse kuningas (26. sajand eKr) *[[Joshua Cheptegei]], Uganda pikamaajooksja (1946–) *[[Cher]], USA laulja, filminäitleja ja filmirežissöör (1996–) *[[Oskar Cher]], eesti kommunist (1913–1942) *[[Oleg Chernyak]], kabetaja (1981–2009) *[[Luigi Cherubini]], itaalia helilooja (1760–1842) *[[Timothy Cheruiyot]], Keenia jooksja (1995–) *[[Vivian Cheruiyot]], Keenia jooksja (1983–) *[[Alain Chervet]], Šveitsi poksija (1990–) *[[Fritz Chervet]], Šveitsi poksija (1942–2020) *[[Walter Chervet]], Šveitsi poksija (1945–) *[[Marion Chesney]], šoti kirjanik (1936–2019) *[[Gilbert Keith Chesterton]], inglise kirjanik (1874–1936) *[[Marcel Chevalier]], viimane Pariisi timukas (1921–2008) *[[Maurice Chevalier]], prantsuse varieteelaulja ja filminäitleja (1888–1972) *[[Eugène Chevreul]], prantsuse keemik (1786–1889) *[[Gabriello Chiabrera]], itaalia luuletaja (1552–1638) *[[Chiang Kai-shek]] *[[Alex Chiasson]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Pierluigi Chicca]], itaalia vehkleja (1937–2017) *[[Ion Chicu]], Moldova poliitik (1972–) *[[Giorgio Chiellini]], itaalia jalgpallur (1983–) *[[Shu Chien]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide biomeditsiinitehnikateadlane ja -insener (1931–) *[[Giulietto Chiesa]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (1940–2020) *[[Monzaemon Chikamatsu]], jaapani näitekirjanik (1653–1724) *[[Catherine Chikwakwa]], Malawi jooksja (1985–) *[[Vere Gordon Childe]], inglise arheoloog (1892–1957) *[[Brevard Childs]], USA teoloog (1923–2007) *[[Childerich I]], saali frankide kuningas (suri 481) *[[Eduardo Chillida]], baski päritolu Hispaania skulptor (1924–2002) *[[Chilperich I]], Neustria kuningas (539–548) *[[Max Chilton]], Briti vormelisõitja (1991–) *[[Frederick Chiluba]], Sambia poliitik (1943–2011) *[[Ben Chilwell]], inglise jalgpallur (1996–) *[[Laura Chinchilla]], Costa Rica poliitik (1959–) *[[Kama Chinen]], jaapani ülipikaealine (1895–2010) *[[Chingy]], USA räppar (1980–) *[[Meenakshi Chintapalli]], USA pediaater *[[Thomas Chippendale]], inglise mööblikunstnik (1718–1779) *[[Abner Chipu]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pikamaajooksja (1972–) *[[Jacques Chirac]], Prantsusmaa poliitik (1932–2019) *[[Giorgio de Chirico]], itaalia kunstnik (1888–1978) *[[Melanie Chisholm]], inglise laulja (1974–) *[[Shirley Chisholm]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja haridustegelane (1924–2005) *[[Joaquim Chissano]], Mosambiigi poliitik (1939–) *[[Ernst Chladni]], saksa füüsik (1756–1827) *[[Chlodowech I]], Frangi riigi kuningas (466–511) *[[Tomasz Chłoń]], Poola diplomaat *[[Józef Grzegorz Chłopicki]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1771–1854) *[[Henryk Chmielewski]], poola poksija (1914–1998) *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]], leedu maletaja (1983–) *[[Bohuslav Chňoupek]], Tšehhoslovakkia riigitegelane, ajakirjanik ja publitsist (1925–2004) *[[Cho Kyuhyun]], Lõuna-Korea muusik *[[Isamu Chō]], Jaapani kindral (1895–1945) *[[Margaret Cho]], USA moedisainer, näitleja ja kirjanik (1968–) *[[Marian Chodacki]], Poola diplomaat ja sõjaväelane (1898–1975) *[[Jan Karol Chodkiewicz]], Poola-Leedu väejuht (suri 1621) *[[Daniel Chodowiecki]], poola päritolu Saksamaa kunstnik (1726–1801) *[[Choe Ryong-hae]], Põhja-Korea poliitik ja sõjaväelane (1950–) *[[Choe Son-hui]], Põhja-Korea diplomaat ja poliitik (1964–) *[[Chōjiro Raku]], jaapani keraamik (1516–1592) *[[Noam Chomsky]], USA keeleteadlane (1928–) *[[Frédéric Chopin]], poola helilooja ja pianist (1810–1849) *[[Aryan Chopra]], India maletaja (2001–) *[[Priyanka Chopra]], India näitlejanna (1982–) *[[Choummaly Sayasone]], [[Laos]]e poliitik ja sõjaväelane (1936–) *[[Chrétien de Troyes]], prantsuse truväär (12. sajand) *[[Kevin Chris]], eesti mustkunstnik *[[Johnny Christ]], USA muusik (1981–) *[[Andreas Christensen]], Taani jalgpallur (1996–) *[[Halfdan Christensen]], norra näitleja ja teatridirektor (1873–1950) *[[Inger Christensen]], taani luuletaja, kirjanik ja esseist (1935–2009) *[[Lars Saabye Christensen]], norra kirjanik (1953–) *[[Niels Christensen]], taani päritolu leiutaja (1865–1952) *[[Niels Egmont Christensen]], taani filosoof (1927–1980) *[[Peter Christensen]], Taani poliitik (1975–) *[[Svend Aage Christensen]], Taani endine poksija (1917–?) *[[Christian Preisimaalt]], esimene preislaste ehk Preisimaa piiskop (surnud 13. sajandil) *[[Christian I]], Taani-Norra ja Rootsi kuningas (1426–1481) *[[Christian II]], Taani-Norra ja Rootsi kuningas (1481–1559) *[[Christian III]], Taani-Norra kuningas (1503–1559) *[[Christian IV]], Taani-Norra kuningas (1577–1648) *[[Christian VI]], Taani ja Norra kuningas (1699–1746) *[[Christian IX]], Taani kuningas (1863–1906) *[[Christian X]], Taani ja Islandi kuningas (1870–1947) *[[Christian (Taani prints)|Christian]], Taani prints (2005–) *[[Christian (Braunschweig-Lüneburg)|Christian]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst(1566–1633) *[[Christian Ludwig (Braunschweig-Lüneburg)|Christian Ludwig]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst (1622–1665) *prints [[Christian Victor]], Briti kuningliku perekonna liige (1867–1900) *[[Peter M. Christian]], Mikroneesia Liiduriikide poliitik (1947–) *[[Arnold Friedrich Christiani]], Eesti vaimulik (1807–1886) *[[Rudolf Christiani]], Taani ehitusinsener ja poliitik (1877–1960) *[[Titus Christiani]], baltisakslasest Eesti ajaloolane ja arhivaar (1853–1919) *[[Wilhelm Gotthilf Robert Adelbert Christiani]], Eesti vaimulik (1831–1895) *[[Christian-Jaque]], prantsuse filmirežissöör (1904–1994) *[[Agatha Christie]], inglise kirjanik (1890–1976) *[[Christian Christie]], norra arhitekt (1832–1906) *[[Linford Christie]], Suurbritannia jooksja (1960–) *[[Perry Christie]], Bahama poliitik (1943–) *[[Ryan Christie]], Šotimaa jalgpallur (1995–) *[[Christina]], kristlik märter (suri 3., 4. või 5. sajandil) *[[Christina (Lotringi hertsoginna)|Christina]], Taani printsess, Milano hertsoginna, Lotringi hertsoginna (1521–1590) *[[printsess Christina, proua Magnuson]], Rootsi printsess (1943–) *[[Níkos Christodoulídis]], Küprose poliitik (1973–) *[[Christoffer I]], Taani kuningas (1219–1259) *[[Dimítris Christófias]], Küprose president (1946–2019) *[[Louis Christopf]], Eestimaa arhitekt ja ehitusinsener (1853–1906) *[[Christoph II (Baden-Rodemachern)|Christoph II]]], Baden-Rodemacherni markkrahv (1537–1575) *[[Christoph von Mecklenburg]], Riia koadjuutor (1537–1592) *[[Warren Christopher]], Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik (1925–2011) *[[Bronisław Chromy]], poola skulptor (1925–2017) *[[Judy Chu]], USA poliitik (1953–) *[[Steven Chu]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1948–) *[[Tanja Chub]], kabetaja (1970–) *[[Destiny Chukunyere]], Malta lauljatar (2002–) *[[Chulalongkorn]], Tai kuningas (1853–1910) *[[Surayud Chulanont]], Tai sõjaväelane ja poliitik (1943–) *[[Chung Sye-kyun]], Lõuna-Korea poliitik (1950–) *[[Chung Un-chan]], Lõuna-Korea poliitik (1946–) *[[Jamie Chung]], korea päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1983–) *[[Fanny Churberg]], soome maastikumaalija (1845–1892) *[[Ellen Church]], esimene stjuardess maailmas, ameeriklanna (1904–1965) *[[Frederic Edwin Church]], USA maalikunstnik (1826–1900) *[[Frank Churchill]], USA filmihelilooja (1901–1942) *[[Jennie Churchill]], Ameerikas sündinud Briti seltskonnadaam (1854–1921) *[[Randolph Churchill]], Briti poliitik (1849–1895) *[[Winston Churchill]], Suurbritannia poliitik (1874–1965) *[[José Churriguera]], hispaania arhitekt ja skulptor (suri 1723) *[[Ivan Chrucki]], valgevene maalikunstnik (1810–1885) *[[František Chvalkovský]], Tšehhoslovakkia diplomaat ja poliitik (1885–1945) *[[Věra Chytilová]], Tšehhi filmilavastaja (1929–2014) ==Ci== *[[Matteo Ciacci]], San Marino poliitik (1990–) *[[Robert Cialdini]], USA psühholoog (1945–) *[[Carlo Azeglio Ciampi]], Itaalia poliitik (1920–2016) *[[Galeazzo Ciano]], Itaalia poliitik (1903–1944) *[[Ciara]], USA laulja (1985–) *[[Valeria Ciavatta]], San Marino poliitik (1959–) *[[Dominika Cibulková]], Slovakkia tennisist (1989–) *[[Cicero]], Vana-Rooma oraator (106–43 eKr) *[[Milan Čič]], Slovakkia poliitik (1932–) *[[Ivan Cichan]], valgevene kergejõustiklane (1976–) *[[Siarhiej Cichanoŭski]], Valgevene opositsioonipoliitik ja ettevõtja (1978–) *[[Cid]], Hispaania rahvuskangelane (suri 1099) *[[José Cid]], portugali laulja (1942–) *[[Fēlikss Cielēns]], Läti poliitik, diplomaat ja ühiskonnategelane (1888–1964) *[[Camilo Cienfuegos]], Kuuba revolutsionäär (1932–1959) *[[Leon Cienkowski]], poola mikrobioloog (1922–1987) *[[Waldemar Cierpinski]], (Ida)-Saksamaa kergejõustiklane (1950–) *[[Cesar Cielo Filho]], Brasiilia ujuja (1987–) *[[Ján Cikker]], slovaki helilooja (1911–1989) *[[Michel du Cille]], Jamaica päritolu USA pressifotograaf (1956–2014) *[[Tansu Çiller]], Türgi akadeemik, majandusteadlane ja poliitik (1946–) *[[Jasper Cillessen]], hollandi jalgpallur (1989–) *[[Giovanni Cimabue]], itaalia kunstnik (13.–14. sajand) *[[Domenico Cimarosa]], itaalia helilooja (1749–1801) *[[Włodzimierz Cimoszewicz]], Poola poliitik (1950–) *[[Joseph Cimpaye]], Burundu poliitik ja kirjanik (1931–1972) *[[Sorin Cîmpeanu]], Rumeenia poliitik ja põllumajandusteadlane (1968–) *[[Jānis Cimze]], läti haridustegelane (1814–1881) *[[Cinna]], Vana-Rooma riigimees (suri 84 eKr) *[[Gigliola Cinquetti]], itaalia laulja, telesaatejuht ja ajakirjanik (1947–) *[[Nelly Ciobanu]], Moldova laulja (1974–) *[[Aureliu Ciocoi]], Moldova diplomaat ja poliitik (1968–) *[[Dacian Cioloș]], Rumeenia poliitik (1969–) *[[Emil Cioran]], rumeenia filosoof ja kirjanik (1911–1995) *[[Victor Ciorbea]], Rumeenia poliitik (1954–) *[[Stanisław Ciosek]], Poola poliitik ja diplomaat (1939–) *[[Greg Cipes]], Ameerika Ühendriikide seriaali- ja filminäitleja, ''reggae''- ja hiphopmuusik ning elukutseline surfar (1980–) *[[Anthony Cirelli]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Gabriel de Císcar y Císcar]], Hispaania poliitik (1760–1829) *[[Aliou Cissé]], Senegali jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1976–) *[[Boubou Cissé]], Mali poliitik (1974–) *[[Kalifa Cissé]], Mali jalgpallur (1984–) *[[Papiss Cissé]], Senegali jalgpallur (1985–) *[[Diango Cissoko]], Mali poliitik (1948–2022) *[[Guillaume Cizeron]], prantsuse iluuisutaja (1994–) *[[Isaak Citroën]], eesti majandustegelane (sündis 1878) *[[Florin Cîțu]], Rumeenia poliitik (1972–) *[[Ion Ciubuc]], Moldova poliitik (1943–2018) *[[Nicolae Ciucă]], Rumeenia sõjaväelane ja poliitik (1967–) *[[Jože Ciuha]], sloveeni kunstnik (1924–2015) *[[Dagne Ciuksyte]], Briti maletaja (1977–) *[[Mikalojus Konstantinas Čiurlionis]], leedu maalikunstnik ja helilooja (1875–1911) *[[Cixi]], Hiina keisrinna (1835–1908) ==Cl== *[[Léon Cladel]], prantsuse kirjanik (1835–1892) *[[Stig Claesson]], rootsi kirjanik ja kunstnik (1928–2008) *[[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[René Clair]], prantsuse filmirežissöör ja stsenarist (1898–1981) *[[Alexis Claude Clairaut]], prantsuse matemaatik (1713–1765) *[[Clairo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1998–) *[[Clairon]], prantsuse näitlejatar (1723–1803) *[[Joseph Philippe de Clairville]], prantsuse päritolu Šveitsi botaanik ja entomoloog (1742–1830) *[[Ludwig von Claisen]], saksa keemik (1851–1930) *[[Sylvestre Clancier]], prantsuse luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik (1946–) *[[Tom Clancy]], USA kirjanik (1947–2013) *[[Édouard Claparède]], Šveitsi psühholoog (1873–1940) *[[Benoît Pierre Émile Clapeyron]], prantsuse insener ja füüsik (1799–1864) *[[Arthur Roy Clapham]], inglise botaanik (1904–1990) *[[Eric Clapton]], Briti laulja (1945–) *[[Roland Clara]], Itaalia suusataja (1982–) *[[Teresa Claramunt]], katalaani päritolu Hispaania anarhosündikalist (1862–1932) *[[Cassandra Clare]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1973–) *[[Emmanuelle Claret]], prantsuse laskesuusataja (1968–2013) *[[Adam Clark]], šoti ehitusinsener (1811–1866) *[[Blake Clark]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1946–) *[[Dan Clark]], inglise näitleja (1976–) *[[David P. Clark]], USA geneetik (1952–) *[[Helen Clark]], Uus-Meremaa poliitik (1950–) *[[Jim Clark]], Briti vormelisõitja (1936–1968) *[[John Bates Clark]], USA majandusteadlane (1847–1938) *[[Laurel Clark]], Ameerika Ühendriikide arst, mereväelane ja NASA astronaut (1961–2003) *[[Steve Clark]], Briti muusik (1960–1991) *[[Wesley Clark]], USA sõjaväelane ja poliitik (1944–) *[[William Tierney Clark]], inglise insener (1783–1852) *[[Arthur C. Clarke]], Briti ulmekirjanik (1917–2008) *[[Cam Clarke]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja näitleja (1957–) *[[Eddie Clarke]], Briti kitarrist (1950–) *[[Emilia Clarke]], inglise näitleja *[[Margaret Clarke]], iiri kunstnik (1888–1961) *[[Steve Clarke]], Šotimaa jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1963–) *[[Thompson Clarke]], USA filosoof (1928–2012) *[[Vince Clarke]], Briti muusik (1960–) *[[Jeremy Clarkson]], inglise autoajakirjanik ja saatejuht (1960–) *[[Kelly Clarkson]], USA laulja (1982–) *[[Kevin Clash]], Ameerika Ühendriikide nukunäitleja (1960–) *[[Carl Joachim Classen]], saksa klassikaline filoloog (1928–2013) *[[Mark Clattenburg]], Inglismaa jalgpallikohtunik (1975–) *[[Paul Claudel]], prantsuse kirjanik ja diplomaat (1868–1955) *[[Philippe Claudel]], prantsuse kirjanik ja filmilavastaja (1962–) *[[Claudius]], Vana-Rooma keiser *[[Claudius II Gothicus]] *[[Appius Claudius]], Vana-Rooma riigitegelane (5. sajand eKr) *[[Appius Claudius Caecus]], Vana-Rooma riigitegelane (4. sajand eKr) *[[Eduard Claudius]], saksa kirjanik (1911–1976) *[[Claus von Amsberg]] (1926–2002), Madalmaade prints *[[Carl Claus]], baltisaksa keemik, botaanik ja rohuteadlane (1796–1864) *[[Carl Philipp Gottlieb von Clausewitz]], preisi sõjaväelane ja silmapaistev sõjateaduse teoreetik (1780–1831) *[[Rudolf Clausius]], saksa füüsik (1822–1888) *[[Adolf von Clauson-Kaas]], taani haridustegelane (1826–1906) *[[Rosemarie Claussen]], Adolf Hitleri ristitütar (1934–) *[[André Claveau]], prantsuse laulja ja filminäitleja (1911–2003) *[[Bryan Clay]], USA kümnevõistleja (1980–) *[[Henry Clay]], USA poliitik (1777–1852) *[[Richard Clayderman]], prantsuse pianist (1953–) *[[Will Claye]], USA kaugus- ja kolmikhüppaja (1991–) *[[Adam Clayton]], Briti muusik (1960–) *[[Patrick Cleburne]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni sõjaväelane (1828–1864) *[[Ann Cleeves]], inglise kriminaalromaanikirjanik (1954–) *[[Brian Clegg]], Briti teaduskirjanik (1955–) *[[Nick Clegg]], Briti poliitik (1967–) *[[Georges Clemenceau]], prantsuse riigimees (1841–1929) *[[Clemens I]], paavst *[[Clemens II]], paavst (suri 1047) *[[Clemens III]], paavst (suri 1191) *[[Clemens III (vastupaavst)|Clemens III]], vastupaavst *[[Clemens IV]], paavst (suri 1268) *[[Clemens V]], paavst (1264–1314) *[[Clemens VI]], paavst (1291–1352) *[[Clemens VII]], paavst (1478–1534) *[[Clemens VIII]], paavst (1536–1605) *[[Clemens IX]], paavst *[[Clemens X]], paavst *[[Clemens XI]], paavst (1649–1721) *[[Clemens XII]], paavst (1652–1740) *[[Clemens XIII]], paavst (1693–1769) *[[Clemens XIV]], paavst (1705–1774) *[[Carl Friedrich Clemens]], Tallinna kullassepp (1738–1793) *[[Hermann Clemenz]], baltisaksa maletaja ja spordiajakirjanik (1846–1908) *[[Fridtjov Clement]], Norra ajakirjanik ja poliitik (1932–) *[[Jemaine Clement]], USA näitleja (1974–) *[[Kerron Clement]], USA kergejõustiklane (1985–) *[[Louis Clément]], Šveitsi poksija (1896–1966) *[[René Clément]], prantsuse filmirežissöör (1913–1996) *[[Luís Fabiano Clemente]], Brasiilia jalgpallur (1980–) *[[Marco Clemente]], Itaalia diplomaat (1959–) *[[Muzio Clementi]], itaalia helilooja (1752–1832) *[[Frederic Clements]], USA taimeökoloog (1874–1945) *[[Michael Clemmesen]], Taani sõjaväelane ja ajaloolane (1944–) *[[Louis-Nicolas Clérambault]], prantsuse organist, klavessinist ja helilooja (1676–1749) *[[Rob Clerc]], hollandi kabetaja (1955–) *[[Claude Clerselier]], Descartesi teoste tõlkija ja toimetaja (1614–1684) *[[Per Teodor Cleve]], rootsi keemik ja geoloog (1840–1905) *[[Grover Cleveland]], USA poliitik (1837–1908) *[[Tom Cleverley]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[James Cleverly]], Suurbritannia poliitik (1969–) *[[Van Cliburn]], USA pianist ja dirigent (1934–) *[[Gaël Clichy]], prantsuse jalgpallur (1985–) *[[Michael Clifford]], Austraalia laulja (1995–) *[[Peter Clift]], briti meregeoloog ja geofüüsik (1966–) *[[Kim Clijsters]], Belgia tennisist (1983–) *[[Ernest Cline]], USA kirjanik (1972–) *[[Bill Clinton]], USA poliitik (1946–) *[[George Clinton]], USA poliitik, New Yorgi kuberner ja asepresident (1739–1812) *[[Hillary Clinton]], USA poliitik (1947–) *[[Colin Clive]], näitleja (1900–1937) *[[Robert Clive]], Suurbritannia sõjaväelane (1725–1774) *[[Clodius Albinus]] *[[Johann Clodt]], Järva foogt (suri 1529) *[[Peter Clodt von Jürgensburg]], skulptor (1805–1867) *[[Hestrie Cloete]] *[[Stuart Cloete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1897–1976) *[[George Clooney]], USA näitleja ja režissöör (1961–) *[[Anacharsis Cloots]], Prantsusmaa revolutsionäär (1755–1794) *[[Glenn Close]], USA filminäitlejatar (1947–) *[[Jean Clouet]], prantsuse kunstnik (15.–16. sajand) *[[François Clouet]], prantsuse kunstnik (suri 1572) *[[Henri Georges Clouzot]], prantsuse filmirežissöör (1907–1977) *[[Richard Clune]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Martin Clunes]], inglise koomik ja näitleja (1961–) ==Co== {{vaata|Biograafiad (Co)}} ==Cr== *[[Stephen Crabb]], Suurbritannia poliitik (1973–) *[[Adam Cracknell]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Christopher Cradock]], Briti mereväelane (1862–1914) *[[Alessio Cragno]], itaalia jalgpallur (1994–) *[[Shawn Crahan]], USA muusik (1969–) *[[Daniel Craig]], Briti filminäitleja (1968–) *[[William Lane Craig]], ameerika filosoof ja teoloog (1949–) *[[Tim Crane]], Briti filosoof (1962–) *[[Toller Cranston]], Kanada iluuisutaja (1949–2015) *[[Christl Cranz]], Saksamaa mäesuusataja (1914–2004) *[[Steve Cram]], Briti kergejõustiklane (1960–) *[[Rudolf Cramer von Clausbruch]], saksa lendur (1900–1979) *[[Pia Cramling]], rootsi maletaja (1963–) *[[Thomas Cranmer]], inglise teoloog ja vaimulik, Canterbury peapiiskop (1489–1556) *[[Bryan Cranston]], USA näitleja, stsenarist ja režissöör (1956–) *[[Heinrich Johann Nepomuk von Crantz]], austria botaanik ja arstiteadlane (1722–1797) *[[Thomas Crapper]], inglise torulukksepp (1836–1910) *[[Crassus]], Vana-Rooma väejuht ja poliitik (115–53 eKr) *[[Francisco Craveiro Lopes]], Portugali president (1894–1964) *[[Margaret Craven]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1901–1980) *[[João Gomes Cravinho]], Portugali poliitik ja diplomaat (1964–) *[[Chandra Crawford]], Kanada suusataja (1983–) *[[Cindy Crawford]], Ameerika Ühendriikide modell, näitleja ja ettevõtja (1966–) *[[Corey Crawford]], Kanada jäähokimängija (1984–) *[[Hasely Crawford]], Trinidadi ja Tobago jooksja (1950–) *[[Jak Crawford]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (2005–) *[[Jamal Crawford]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1980–) *[[Riley Crawford]], sissisõdalane Ameerika kodusõjas (1848–1864) *[[Shawn Crawford]], USA kergejõustiklane (1978–) *[[Michelle Creber]], Kanada näitleja ja laulja (1999–) *[[Lorenzo di Credi]], itaalia kunstnik (umbes 1459 – 1537) *[[George Creel]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja poliitik (1876–1953) *[[Lol Crème]], Briti muusik (1947–) *[[William Randal Cremer]], inglise poliitik ja patsifist (1828–1908) *[[Richard Crenna]], USA näitleja (1926–2003) *[[Hernán Crespo]], Argentina jalgpallur (1975–) *[[Édith Cresson]], Prantsusmaa poliitik (1934–) *[[Aaron Cresswell]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Gheorghe Crețu]], Rumeenia võrkpallitreener (1968–) *[[Sandra Cretu]], saksa laulja (1962–) *[[Nicolae Crețulescu]], Rumeenia poliitik (1812–1900) *[[Terry Crews]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1968–) *[[Francis Crick]], Briti molekulaarbioloog ja füüsik (1916–2004) *[[Miron Cristea]], Rumeenia poliitik (1868–1939) *[[Robert L. Crippen]], USA merejalaväelane ja astronaut (1937–) *[[Crixus]], Rooma orjade ülestõusu juht (suri 72 eKr) *[[Igor Crnadak]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1972–) *[[Benedetto Croce]], Itaalia filosoof ja poliitik (1866–1952) *[[Edward S. Crocker]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (1895–1968) *[[Douglas Crockford]], USA programmeerija *[[Freeman Wills Crofts]], inglise kirjanik (1879–1957) *[[Henry Cromwell]], Iiri poliitikategelane (1628–1674) *[[Oliver Cromwell]], Inglismaa riigimees ja sõjaväelane (1599–1658) *[[Thomas Cromwell]], inglise riigimees (1485–1540) *[[Walter von Cronberg]], Saksa ordu kõrgmeistri kohusetäitja (suri 1543) *[[Archibald Cronin]], šoti kirjanik ja arst (1896–1981) *[[James Cronin]], USA füüsik (1931–2016) *[[Edward Crook]], USA poksija (1929–2005) *[[Bing Crosby]], USA laulja ja näitleja (1903–1977) *[[Sidney Crosby]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[David Cross]], Ameerika Ühendriikide näitleja, stsenarist ja koomik (1964–) *[[Henri Edmond Cross]], prantsuse kunstnik (1856–1910) *[[Marcia Cross]], USA filminäitleja (1962–) *[[Ryan Crouser]], USA kergejõustiklane (1992–) *[[Kornelius Crøys]], norra päritolu Venemaa sõjaväelane (1655–1727) *[[Sheryl Crow]], USA laulja-laulukirjutaja ja näitleja (1962–) *[[Russell Crowe]], Austraalia filminäitleja (1964–) *[[Aleister Crowley]] (1875–1947) *[[Peter Crouch]], inglise jalgpallur (1981–) *[[Charles Eugène de Croy]], Austria ja Vene väejuht (1651–1702) *[[Arthur Crudup]], USA muusik (1905–1974) *[[Johan Cruijff]], hollandi jalgpallur (1947–2016) *[[Tom Cruise]], USA filminäitleja (1962–) *[[Bernhard Crusell]], rootsi-soome klarnetist, helilooja ja tõlkija (1775–1838) *[[Penélope Cruz]], hispaania filminäitleja (1974–) *[[Paul Crutzen]], hollandi keemik (1933–2021) *[[Cornelius Cruys]], norra ja seejärel hollandi päritolu Venemaa keiserliku mereväe admiral ja Balti laevastiku esimene komandör (1655–1727) *[[Branko Crvenkovski]], Makedoonia poliitik (1962–) *[[Jon Cryer]], Ameerika Ühendriikide näitleja, stsenarist, filmilavastaja ja -produtsent (1965–) *[[Billy Crystal]], USA näitleja (1948–) ==Cs== *[[Ibolya Csák]], ungari kõrgushüppaja (1915–2006) *[[József Csatári]], ungari maadleja (1943–2021) *[[Géza Csáth]], ungari kirjanik (1887–1919) *[[László Cseh]], Ungari ujuja (1985–) *[[Csézy]], ungari laulja (1979–) *[[Tibor Csík]], Ungari poksija (1927–1976) *[[Mihály Csíkszentmihályi]], USA psühholoog (1934–2021) *[[István Csurka]], Ungari ajakirjanik, kirjanik ja poliitik (1934–2012) ==Cz== *[[Jacek Czaputowicz]], Poola poliitik ja riigitegelane (1956–) *[[Paweł Czarnota]], poola maletaja (1988–) *[[Christian Czernekow]], Tallinna piiskop (surnud 1514) *[[Jan Czerski]], valgevene-poola paleontoloog, geoloog ja geograaf (1845–1892) *[[Anna Czerwińska]], poola alpinist (1949–) *[[Teresa Czerwińska]], Poola majandusteadlane ja poliitik (1974–) *[[Lajos Czinege]], Ungari sõjaväelane ja kommunistlik riigitegelane (1924–1998) *[[Antoni Czortek]], Poola poksija (1915–2004) *[[Edward Czuruk]], Poola sõjaväelane (1897–1981) ==Ct== *[[Václav Čtvrtek]], tšehhi kirjanik (1911–1976) ==Cu== *[[Juan Cuadrado]], Colombia jalgpallur (1988–) *[[Alfonso Cuarón]], Mehhiko filmirežissöör (1961–) *[[Mark Cuban]], USA ärimees (1958–) *[[Raúl Cubas Grau]], Paraguay ärimees ja poliitik (1943–) *[[Julius von Cube]], baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane (1815–1888) *[[Teófilo Cubillas]], Peruu jalgpallur (1949–) *[[Didier Cuche]], Šveitsi mäesuusataja (1974–) *[[Roger Cuche]], Šveitsi poksija (1928–) *[[Ljubomir Cuculovski]], makedoonia filosoof (1948–) *[[Inma Cuesta]], hispaania filminäitleja (1980–) *[[Víctor Cuesta]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Christian Cueva]], Peruu valgpallur (1991–) *[[Nelson Cuevas]], Paraguay jalgpallur (1980–) *[[Mickaël Cuisance]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) *[[Herberts Cukurs]], läti lendur (1900–1965) *[[Claudine de Culam]], prantsuse zoofiil (1585–1601) *[[Macaulay Culkin]], USA filminäitleja (1980–) *[[Culle]], Saaremaa maavanem *[[Josh Cullen]], Inglismaal sündinud Iirimaa jalgpallur (1996) *[[Benedict Cumberbatch]], inglise näitleja (1976–) *[[Anthony Cumia]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1961–) *[[Constance Cummings]], Briti näitlejanna (1910–2005) *[[Jim Cummings]], USA näitleja (1952–) *[[Robert Cummings]], USA filminäitleja (1908–1990) *[[Cunedagius]], brittide kuningas *[[Eduardo Cunha]], Brasiilia poliitik ja raadiojutlustaja (1958–) *[[Matheus Cunha]], Brasiilia jalgpallur (1999–) *[[Lluïsa Cunillé]], katalaani näitekirjanik (1961–) *[[Michael Cunningham]], ameerika kirjanik (1952–) *[[Ward Cunningham]], USA programmeerija (1949–) *[[Wilhelm Cuno]], Saksa ettevõtja ja poliitik (1876–1933) *[[Kaley Cuoco]], USA näitleja (1985–) *[[Emil Čuprenski]], Bulgaaria poksija (1960–) *[[José Cura]], argentina laulja ja dirigent (1962–) *[[Marie Curie]], poola päritolu prantsuse füüsik ja keemik *[[Pierre Curie]], prantsuse füüsik (1859–1906) *[[Sigurd Curman]], rootsi arhitektuuriajaloolane (1879–1966) *[[Gregory Currie]], inglise filosoof (1950–) *[[Adrianne Curry]], USA modell (1982–) *[[Stephen Curry]], USA korvpallur (1988–) *[[Fritz Curschmann]], saksa ajaloolane ja geograaf (1874–1946) *[[George Nathaniel Curzon]], Suurbritannia poliitik (1859–1925) *[[Betty Curtis]], itaalia laulja (1936–2006) *[[Charles Curtis]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1860–1936) *[[Ian Curtis]], inglise muusik (1956—1980) *[[Thomas Curtis]], USA tõkkejooksja (1870–1944) *[[Tony Curtis]], USA filminäitleja (1925–2010) *[[Michael Curtiz]], filmirežissöör (1886–1962) *[[Curtius Rufus]], Vana-Rooma ajaloolane ja senaator (suri 53) *[[Joan Cusack]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1962–) *[[John Cusack]], ameerika filminäitleja (1966–) *[[Denis Cuspert]], saksa-ghana päritolu räppar (1975–2018) *[[Brian Cusworth]], USA korvpallur (1984–) *[[Elisha Cuthbert]], Kanada näitleja ja modell *[[Toto Cutugno]], itaalia laulja (1943–) *[[Umihana Čuvidina]], bosnia luuletaja (1794–1870) *[[Georges Cuvier]], prantsuse loodusteadlane ja zooloog (1769–1832) ==Cv== *[[Mirko Cvetković]], Serbia poliitik (1950–) *[[Željka Cvijanović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1967–) *[[Petras Cvirka]], leedu kirjanik (1909–1947) ==Cö== *[[Eray Cömert]], Šveitsi jalgpallur (1998–) ==Cy== *[[Zbigniew Cybulski]], poola näitleja (1927–1967) *[[Karina Cyfka]], poola maletaja (1987–) *[[John Cygan]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1954–2017) *[[Cyprianus]], Kartaago piiskop (surnud 258) *[[Louis Cyr]], Kanada jõumees (1863–1912) *[[Czesław Cyraniak]], Poola poksija (1914–1939) *[[Józef Cyrankiewicz]], Poola sotsialistlik ja kommunistlik poliitik ning riigitegelane (1911–1989) *[[Billy Ray Cyrus]], USA kantrilaulja (1961–) *[[Miley Cyrus]], USA näitleja ja laulja (1992–) *[[Noah Cyrus]], USA näitleja (2000–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|C, Biograafiad]] myls6nai25zxo22rmm1ym4gs7hhf2e7 Biograafiad (D) 0 18599 6184335 6184056 2022-08-27T17:02:59Z Velirand 67997 /* Du */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (D)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab D-tähega. ==Da== ''Vaata [[Biograafiad (Da)]]'' ==De== *[[Victoria De Angelis]], itaalia basskitarrist ja laulja (2000–) *[[Tony DeAngelo]], USA jäähokimängija (1995–) *[[Edmondo De Amicis]], itaalia kirjanik (1846–1908) *[[Jeremy De Chavez]], Filipiinide kirjandusteadlane ja filosoof *[[Alexander De Croo]], Belgia poliitik *[[Maria Teresa de Filippis]], itaalia autovõidusõitja (1926–2016) *[[Kevin De Bruyne]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Gerard De Geer]], rootsi geoloog (1858–1943) *[[Louis Gerhard De Geer]], Rootsi poliitik (1818–1896) *[[Olivia de Havilland]], Briti-Ameerika näitleja (1916–2020) *[[Frederik Willem de Klerk]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1936–2021) *[[Axel Julius De la Gardie]], Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane (1637–1710) *[[Ebba Margaretha De la Gardie]], Eestimaa aadlinaine (1704–1776) *[[Jacob Casimir De la Gardie]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1629–1658) *[[Jakob De la Gardie]], Rootsi riigitegelane ja väejuht (1583–1652) *[[Johan De la Gardie]], Rootsi riigitegelane (1582–1642) *[[Magnus Gabriel De la Gardie]] , Rootsi riigitegelane (1622–1686) *[[Pontus De la Gardie]], Rootsi väejuht ja riigitegelane (1520–1585) *[[Pontus Fredrik De la Gardie]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1630–1692) *[[Pedro De la Rosa]], Hispaania Vormel 1 sõitja (1971–) *[[Ritchie De Laet]], Belgia jalgpallur (1988–) *[[Leonardo De Lorenzo]], itaalia flötist (1875–1962) *[[Augusto De Luca]], itaalia fotograaf (1955–) *[[Robert De Niro]], USA filminäitleja (1943–) *[[Rodrigo De Paul]], Argentina jalgpallur (1994–) *[[Francesco De Piccoli]], itaalia endine poksija (1937–) *[[Daniele De Rossi]], Itaalia jalgpallur (1983–) *[[Morgan De Sanctis]], Itaalia jalgpallur (1977–) *[[Vittorio De Sica]], itaalia filmilavastaja ja -näitleja (1901–1974) *[[Maurilio De Zolt]], itaalia murdmaasuusataja (1950–) *[[Ciprian Deac]], rumeenia jalgpallur (1986–) *[[John Deacon]], inglise muusik (1951–) *[[Terrence Deacon]], USA antropoloog, neurobioloog ja biosemiootik *[[Deadmau5]], Kanada muusikaprodutsent (1981–) *[[Mihály Deák Bárdos]], Ungari maadleja (1975–) *[[Nathan Deakes]], Austraalia kergejõustiklane (1977–) *[[James Dean]], USA filminäitleja (1931–1955) *[[Millvina Dean]], Titanicu hukust pääsenu (1912–2009) *[[Édouard Debat-Ponsan]], prantsuse maalikunstnik (1847–1913) *[[Ferekalsi Debessay]], Eritrea jalgrattur (1983–) *[[Edmond Debeaumarché]], Teise maailmasõja aegse Prantsuse vastupanuliikumise üks juhtidest (1906–1959) *[[Rajmond Debevec]], Sloveenia laskur (1963–) *[[Deboora]], Iisraeli naisprohvet ja kohtumõistja (12. sajand eKr) *[[Guy Debord]], Prantsuse marksistlik filosoof, kirjanik ja režissöör (1931–1994) *[[Jake DeBrusk]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Eugene Debs]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (1855–1926) *[[Charles Deburau]], prantsuse näitleja ja miim (1829–1873) *[[Jean-Gaspard Deburau]], prantsuse näitleja ja miim (1796–1846) *[[Claude Debussy]], prantsuse helilooja (1862–1918) *[[Idriss Déby]], Tšaadi poliitik (1952–2021) *[[Nathalie Dechy]], prantsuse tennisist (1979–) *[[Decius]] *[[Deco]], portugali jalgpallur (1977–) *[[Bobby Decordova-Reid]], Jamaica jalgpallur (1993–) *[[Étienne Decroux]], prantsuse näitleja ja miim (1898–1991) *[[Mikk Dede]], eesti laulja (1987–) *[[Mirjam Dede]], eesti laulja (1986–) *[[Beril Dedeoğlu]], Türgi ühiskonnateadlane ja poliitik (1961–2019) *[[Aleksandr Dedjuško]], vene näitleja (1962–2007) *[[Sandra Dee]], USA filminäitleja (1942–2005) *[[André Deed]], prantsuse näitleja (1884–1940) *[[John Deely]], USA filosoof ja semiootik (1942–2017) *[[Kaupo Deemant]], eesti ajaloolane (1936–2010) *[[Troy Deeney]], Inglismaa jalgpallur (1988–) *[[Eddie Deezen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–) *[[Didier Défago]], Šveitsi mäesuusataja (1977–) *[[Meseret Defar]], Etioopia kergejõustiklane (1983–) *[[Daniel Defoe]], inglise kirjanik (1660–1731) *[[Jermain Defoe]], Inglismaa jalgpallur (1982–) *[[Steven Defour]], Belgia jalgpallur (1988–) *[[Buddy DeFranco]], USA muusik (1923–2014) *[[Philip DeFranco]], USA videoblogija (1985–) *[[Vincent Defrasne]], prantsuse laskesuusataja (1977–) *[[Franz Defregger]], austria maalikunstnik (1835–1921) *[[Edgar Degas]], prantsuse kunstnik (1834–1917) *[[Ellen DeGeneres]], USA koomik, saatejuht ja näitleja (1958–) *[[Léon Degrelle]], Belgia poliitik ja Saksa sõjaväelane (1906–1994) *[[Riina Degtjarenko]], eesti kunstnik (1976–) *[[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja (1993–) *[[Vassili Degtjarov]], nõukogude relvakonstruktor (1880–1949) *[[Irena Degutienė]], Leedu arst ja poliitik (1949–) *[[Gottfried Dehio]], Tallinna kullassepp *[[Johann Gottfried Dehio]], Tallinna kullassepp *[[Karl Gottfried Constantin Dehio]], baltisaksa arstiteadlane (1851–1927) *[[Thomas Adolph von Dehn]], Eesti vaimulik (1796/1797 – 1825) *[[David Deida]], USA vaimne õpetaja (1958–) *[[Johan Rudolph Deiman]], Saksa päritolu Hollandi arst ja loodusteadlane (1743–1808) *[[Deinarchos]], vanakreeka logograaf (4.–3. sajand eKr) *[[Aleksandr Deineka]], Nõukogude maalikunstnik, illustraator, graafik ja skulptor (1899–1969) *[[Joseph Deiss]], Šveitsi poliitik (1946–) *[[Gavril Dejeu]], Rumeenia poliitik (1932–) *[[Vladimir Dejev]], NSV Liidu sõjaväelane (1925–1944) *[[Vladimir Dekanozov]], NKVD kaastöötaja ja diplomaat (1898–1953) *[[Laura Dekker]], hollandi purjetaja (1995–) *[[Jorge Del Castillo]], Peruu jurist ja poliitik (1950–) *[[Grégoire Delacourt]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (1960–) *[[Eugène Delacroix]], prantsuse maalikunstnik ja graafik (1798–1863) *[[Jone Delai]], Fidži sprinter (1967–) *[[Neil Delaney]], USA filosoof *[[Thomas Delaney]], taani jalgpallur (1991–) *[[Ilse DeLange]], hollandi laulja (1977–) *[[Dana Delany]], USA näitleja (1956–) *[[Philip Delaporte]], misjonär Naurul (1868–1928) *[[Jean Delarge]], Belgia poksija, rahvuselt valloon (1906–1977) *[[Paul Delaroche]], prantsuse maalikunstnik (1797–1856) *[[Robert Delaunay]], prantsuse kunstnik (1885–1941) *[[Wilhelm van Delden]], Peeter I teenistuses olnud sõjaväelane (1662–1735) *[[Ronald Frederick Delderfield]], inglise kirjanik (1912–1972) *[[Gérard Deledalle]], prantsuse filosoof ja semiootik (1921–2003) *[[Grazia Deledda]], itaalia kirjanik (1871–1936) *[[Louis Delétraz]], Šveitsi võidusõitja (1997–) *[[Gilles Deleuze]], prantsuse filosoof (1925–1995) *[[Cara Delevingne]], Briti näitleja ja modell (1992–) *[[Agustín Delgado]], Ecuadori jalgpallur (1974–) *[[Dolores Delgado]], Hispaania jurist ja poliitik (1962–) *[[Guillermo Delgado]], Peruu jalgpallur (1931−2014) *[[Ricardo Delgado]], Mehhiko endine poksija (1947–) *[[Andor Deli]], Vojvodinast pärit Ungari poliitik ja jurist (1977–) *[[Simon Deli]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1991–) *[[Xenia Deli]], Moldova modell (1989–) *[[Léo Delibes]], prantsuse helilooja (1836–1891) *[[Saḩar Delījānī]], Iraani päritolu ingliskeelne kirjanik (1983–) *[[Don DeLillo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1936–) *[[Adam Delimhanov]], Venemaa poliitik (1969) *[[Francesco Maria I della Rovere]], Itaalia kondotjeer ja väejuht (1490–1538) *[[Traïanós Déllas]], kreeka jalgpallur (1976–) *[[Casey Dellacqua]], austraalia tennisist (1985–) *[[Alessandro Del Piero]], Itaalia jalgpallur (1974–) *[[Carla Del Ponte]], Šveitsi jurist (1947–) *[[Michael Dell]], USA ettevõtja (1965–) *[[Salome Dell]], Paapua Uus-Guinea jooksja (1983–) *[[Eduard von Dellingshausen]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1863–1939) *[[Kerli Dello]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1977–) *[[Wennemar von Dellwig]], Viljandi komtuur (suri 1510) *[[Alain Delon]], prantsuse teatri- ja filminäitleja, filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (1935–) *[[Nathalie Delon]], prantsuse filminäitleja ja modell (1941–2021) *[[Jacques Delors]], Prantsusmaa ja Euroopa Liidu poliitik (1925–) *[[Andy Delort]], Alžeeria jalgpallur (1991–) *[[Michel Delpech]], prantsuse laulja (1946–2016) *[[Fabian Delph]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Brad Delson]], Ameerika Ühendriikide muusik (1977–) *[[Tom DeLonge]], USA muusik (1975–) *[[Kat DeLuna]], USA laulja (1987–) *[[Eric Arturo Delvalle]], Panama poliitik (1937–2015) *[[Paul Delvaux]], Belgia maalikunstnik (1897–1994) *[[Jean Delville]], Belgia kunstnik (1867–1953) *[[Ewa Demarczyk]], poola laulja, helilooja ja laulutekstide autor (1941–2020) *[[Ousmane Dembélé]], Prantsusmaa jalgpallur (1997–) *[[Yelena Dembo]], Kreeka maletaja (1983–) *[[Jevgeni Dementjev]], vene murdmaasuusataja (1983–) *[[Jelena Dementjeva]], vene tennisist *[[Jason Demers]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Demetrios Poliorketes]], Makedoonia väepealik ja kuningas (337–283 eKr) *[[Lucia Demetrius]], rumeenia kirjanik ja tõlkija (1910–1992) *[[Nikolai Demidov]], Venemaa sõjaväelane, tööstur ja diplomaat (1773–1828) *[[Jan Demidovitš]], Eesti päritolu jalgpallur (1988–) *[[Nikolai Demin]], Paldiski linnapea (1842–1903) *[[William Edwards Deming]], Ameerika Ühendriikide statistik, insener ja juhtimiskonsultant (1900–1993) *[[Merih Demiral]], türgi jalgpallur (1998–) *[[Süleyman Demirel]], Türgi poliitik (1924–2015) *[[Volkan Demirel]], türgi jalgpallur (1981–) *[[Selahattin Demirtaş]], Türgi poliitik (1973–) *[[Aleksandr Demjanenko]], vene näitleja (1937–1999) *[[Ivan Demkin]], vene õigusteadlane ja jurist (1869–1943) *[[Thatcher Demko]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1995–) *[[Gunter Demnig]], saksa kunstnik (1947–) *[[Demokritos]], vanakreeka filosoof (5.–4. sajand eKr) *[[Bill Demong]], USA kahevõistleja (1980–) *[[Patrick Dempsey]], USA filminäitleja (1966–) *[[Vassili Demut-Malinovski]], vene skulptor ja õppejõud (1778–1846) *[[Jason Denayer]], Belgia jalgpallur (1995–) *[[Judi Dench]], Briti filminäitleja (1934–) *[[Níkos Déndias]], Kreeka jurist ja poliitik (1959–) *[[Leander Dendoncker]], Belgia jalgpallur (1995–) *[[Antoine Dénériaz]], prantsuse mäesuusataja (1976–) *[[Catherine Deneuve]], prantsuse näitleja (1943–) *[[Rene Denfeld]], USA feminist *[[Luol Deng]], Lõuna-Sudaani päritolu Suurbritannia korvpallur (1985–) *[[Deng Xiaoping]], Hiina riigitegelane (1904–1997) *[[Heino Dengo]], eesti ajakirjanik *[[Catherine Denguiadé]], Kesk-Aafrika keisrinna (1949–) *[[Clemens Denhardt]], saksa maadeuurija (1852–1929) *[[Anton Denikin]], Vene sõjaväelane (kindralleitnant) (1872–1947) *[[Denílson Pereira Neves]], Brasiilia jalgpallur (1988–) *[[Igor Denissov]], Venemaa jalgpallur (1984–) *[[Rodion Denissov]], Eesti ühiskonnategelane, publitsist, raadio- ja telesaatejuht (1976–) *[[Vitali Denissov]], vene murdmaasuusataja (1976–) *[[Rauf Denktaş]], Küprose poliitik (1924–2012) *[[Daniel Dennett]], USA filosoof (1942–) *[[Pierre Paul Denniée]], prantsuse intendanditeenistuse sõjaväelane (1781–1848) *[[Emmanuel Dennis]], Nigeeria jalgpallur (1997–) *[[Wayne Dennis]], USA psühholoog (1905–1976) *[[James Denton]], USA filminäitleja (1963–) *[[Peter Denton]], Briti muusik *[[John Denver]], USA muusik (1943–1997) *[[Ivan Denõssenko]], ukraina muusik, kunstnik ja kultuuritegelane (1983–2017) *[[Gérard Depardieu]], prantsuse filminäitleja (1948–) *[[Memphis Depay]], Hollandi jalgpallur (1994–) *[[Jaan Depman]], eesti matemaatik (1885–1970) *[[Johnny Depp]], USA filminäitleja (1963–) *[[André Derain]], prantsuse maalikunstnik, skulptor ja fovismi esindaja (1880–1954) *[[Mihhail Derbnev]], (1969–) *[[Eren Derdiyok]], Šveitsi jalgpallur (1988–) *[[Pavel Derevjanko]], vene näitleja (1976–) *[[Christoph von Derfelden]], Eestimaa mõisnik ja rüütelkonnategelane (1681–1750) *[[Johann von Derfelden (1849–1913)|Johann von Derfelden]], Venemaa sõjaväelane (1849–1913) *[[Johann von Derfelden vanem]], Rootsi sõjaväelane (1561–1633) *[[Oleg Deripaska]], vene ärimees (1968–) *[[Boudewijn Derkx]], Hollandi kabetaja (1986) *[[Jacques Derrida]], Prantsuse filosoof (1930–2004) *[[Aleksander Derrik]], Eesti sõjaväelane (1898–1981) *[[Gavrila Deržavin]], vene luuletaja (1743–1816) *[[Natalja Deržavina]], vene nukunäitleja (1942–2002) *[[Georg Dertinger]], Saksa ajakirjanik ja poliitik ning Saksa DV riigitegelane (1902–1968) *[[Andri Derõzemlja]], Ukraina laskesuusataja (1977–) *[[Hailemariam Desalegn]], Etioopia poliitik (1965–) *[[Gérard Desargues]], prantsuse matemaatik ja insener (1591–1661) *[[René Descartes]], prantsuse filosoof ja matemaatik *[[Didier Deschamps]], Prantsusmaa jalgpallur ja treener (1968–) *[[Emily Deschanel]], Ameerika näitleja, filmi- ja teleprodutsent (1976–) *[[Zooey Deschanel]], USA näitlejanna ja muusik (1980–) *[[Nikolai Desewè]], eesti arst (1903–1944) *[[David Desharnais]], Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Desiderius]], Langobardide kuningas (8. sajand) *[[Harlem Désir]], Prantsusmaa poliitik (1959–) *[[printsess Désirée]], Rootsi printsess (1938–) *[[Désirée (Hohenzollerni printsess)|Désirée]], Hohenzollerni printsess (1963–) *[[Marcel Deslauriers]], Kanada kabetaja (1905–1988) *[[Nicolas Deslauriers]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Nicolas Desmarest]], prantsuse geoloog (1725–1815) *[[Jean Despeaux]], prantsuse poksija (1915–1989) *[[Alexandre Desplat]], prantsuse filmihelilooja (1961–) *[[Ranko Despotović]], Serbia endine jalgpallur (1983–) *[[David Desrosiers]], Kanada muusik (1980–) *[[Sergiño Dest]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (2000–) *[[Simon Desthieux]], prantsuse laskesuusataja (1991–) *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]], Tšaadi ärijuht ja poliitik *[[Gerard Deulofeu]], hispaania jalgpallur (1994–) *[[Christian Friedrich von Deutsch]], Eesti arst, arstiteaduse professor ja aastatel 1809–1810 Tartu Ülikooli rektor (1768–1843) *[[Govinda Chandra Dev]], bengali filosoof (1907–1971) *[[Gail Devers]], USA sportlane *[[Chrysopigí Devetzí]], Kreeka kolmikhüppaja (1976–) *[[Ajay Devgn]], India filminäitleja (1969–) *[[Richard Devid]], Eesti ärimees (1893–1942) *[[Cristian Deville]], itaalia mäesuusataja (1981–) *[[Mihhail Devjatjarov]], vene murdmaasuusataja (1959–) *[[Vadim Devjatovski]], valgevene kergejõustiklane (1977–) *[[Danny DeVito]], USA filminäitleja (1944–) *[[John Devitt]], Austraalia ujuja (1937–) *[[Keith Devlin]], Briti matemaatik ja teaduse populariseerija (1947–) *[[Donald Dewar]], esimene Šotimaa peaminister (1937–2000) *[[John Dewey]], Ameerika Ühendriikide filosoof, psühholoog ja haridustegelane (1859–1952) *[[Helen DeWitt]], USA kirjanik (1957–) ==Dh== *[[Ashay Dharwadker]], india matemaatik (1967–) *[[Tanmanjeet Singh Dhesi]], Suurbritannia poliitik (1978–) *[[Ikililou Dhoinine]], Komooride poliitik (1962–) ==Di== *[[Giorgio Di Centa]], itaalia suusataja (1972–) *[[Manuela Di Centa]], itaalia suusataja (1963–) *[[Lucas Di Grassi]], Brasiilia vormelisõitja (1984–) *[[Emanuele Di Gregorio]], itaalia jooksja (1980–) *[[Giovanni Di Lorenzo]], itaalia jalgpallur (1993–) *[[Luigi Di Maio]], Itaalia poliitik (1986–) *[[Karyne Di Marco]], Austraalia naiskergejõustiklane (1978–) *[[Ángel Di María]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Antonietta Di Martino]], Itaalia kergejõustiklane (1978–) *[[Roberto Di Matteo]], itaalia jalgpallur ja treener (1970–) *[[Arturo Di Modica]], Itaalias sündinud ameerika skulptor (1941–2021) *[[Elio Di Rupo]], Belgia poliitik (1951–) *[[Alfredo Di Stéfano]], Argentina jalgpallur ja treener *[[Mamadou Dia]], Senegali poliitik (1910–2009) *[[Abdoulay Diaby]], Mali jalgpallur (1991–) *[[Abou Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur (1986–) *[[Moussa Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) *[[Diadumenianus]] *[[Mouctar Diakhaby]], Prantsusmaa jalgpallur (1996–) *[[Habib Diallo]], Senegali jalgpallur (1995–) *[[André Diamant]], Brasiilia maletaja (1990–) *[[Alessandro Diamanti]], itaalia jalgpallur (1983–) *[[Chris Diamantopoulos]], Kanada näitleja ja koomik (1975–) *[[Amy Diamond]], rootsi laulja (1992–) *[[Dustin Diamond]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1977–2021) *[[Peter Diamond]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1940–) *[[Cheick Modibo Diarra]], Mali astrofüüsik ja ärimees (1952–) *[[Lassana Diarra]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Bartolomeu Dias]], portugali meresõitja ja maadeavastaja *[[Miguel Dias]], Hollandi endine poksija (1968–) *[[Rúben Dias]], portugali jalgpallur (1997–) *[[Adolfo Díaz]], Nicaragua poliitik (1875–1964) *[[Cameron Diaz]], USA filminäitleja ja modell (1972–) *[[Félix Díaz]], Dominikaani Vabariigi poksija (1983–) *[[José Eduvigis Díaz]], Paraguay sõjaväelane (1833–1867) *[[Paulo Díaz]], Tšiili jalgpallur (1994–) *[[Sergio Díaz]], Paraguay jalgpallur (1998–) *[[Miguel Díaz-Canel]], Kuuba riigitegelane (1960–) *[[Rodrigo Díaz de Vivar]], hispaania rahvuskangelane *[[Tirunesh Dibaba]], Etioopia jooksja (1985–) *[[Genzebe Dibaba]], Etioopia jooksja (1991–) *[[Carmine DiBartholomeo]], USA poksija (1912–1985) *[[Leonardo DiCaprio]], USA filminäitleja (1974–) *[[Délfor Dicásolo]], Argentina näitleja (1920–2013) *[[Philip K. Dick]], USA kirjanik (1928–1982) *[[Friedrich Dickel]], Saksa DV riigitegelane ja sõjaväelane (1913–1993) *[[Charles Dickens]], inglise kirjanik (1812–1870) *[[George Dickie]], USA kunstifilosoof ja esteetik (1926–2020) *[[Simon Dickie]], Uus-Meremaa sõudja (1951–2017) *[[Bruce Dickinson]], inglise laulja, piloot ja raadiosaatejuht (1958–) *[[Emily Dickinson]], ameerika luuletaja (1830–1886) *[[Janice Dickinson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja ettevõtja (1955–) *[[Peter Dickinson]], Suurbritannia kirjanik (1927–2015) *[[Runar Dickman]], Soome poksija *[[Dida]], Brasiilia jalgpallur (1973–) *[[Joan Didion]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1934–2021) *[[Didius Julianus]] *[[Andres Dido]] (1855–1921) *[[Hans Karl Friedrich Anton von Diebitsch]]-Zabaikalski, Venemaa sõjaväelane (1785–1831) *[[Johannes Dieckmann]], Saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1893–1969) *[[Karl Wilhelm Diefenbach]], saksa kunstnik, nudist ja taimetoitlane (1851–1913) *[[Hermann Diels]], saksa klassikaline filoloog, filosoofia- ja usundiloolane (1848–1922) *[[Kurt Diemberger]], austria alpinist (1924–1957) *[[Doudou Diène]], ÜRO diplomaat Senegalist (1941–) *[[Jiří Dienstbier]], Tšehhi poliitik ja ajakirjanik (1937–2011) *[[Matthias Diependaele]], Belgia poliitik (1979–) *[[Eberhard Diepgen]], Saksamaa poliitik (1941–) *[[Eric Dier]], Inglismaa jalgpallur (1994–) *[[Alexander Dierks]], Saksamaa poliitik (1987–) *[[Rudolf Diesel]], saksa insener (1858–1913) *[[Vin Diesel]], USA näitleja (1967–) *[[Peter-Michael Diestel]], saksa jurist ja endine Saksa poliitik (1952–) *[[Eduard Dietl]], Saksamaa sõjaväelane (1890–1944) *[[Adolf Dietrich]], šveitsi kunstnik (1877–1957) *[[Dietrich Damerow]], Tartu piiskop *[[Sepp Dietrich]], Saksamaa sõjaväelane (1892–1966) *[[Wilfried Dietrich]], Saksamaa maadleja (1933–1992) *[[Marlene Dietrich]], saksa näitleja ja laulja (1901–1992) *[[Heinrich Dietzel]], saksa majandusteadlane (1857–1935) *[[Julia Dietze]], saksa näitleja (1981–) *[[Erich Differt]], Eesti nudist (1883–1959) *[[Nelli Differt]], eesti epeevehkleja (1990–) *[[Kenelm Digby]], inglise loodusfilosoof (1603–1665) *[[Frank DiGennara]], USA poksija (1901–1966) *[[Thomas Digges]], inglise matemaatik ja astronoom (1546–1595) *[[Jessica Diggins]], USA murdmaasuusataja (1991–) *[[Lucas Digne]], Prantsusmaa jalgpallur (1993–) *[[Geert van Dijk]], Hollandi kabetaja (1924–2012) *[[Teun van Dijk]], hollandi keeleteadlane (1943–) *[[Klaas Dijkhoff]], Hollandi poliitik ja jurist (1981–) *[[Edsger Wybe Dijkstra]], Hollandist pärit matemaatik ja informaatik (1930–2002) *[[Marjan Dikaučič]], Sloveenia jurist ja poliitik (1981–) *[[Viivi Dikson]], eesti näitleja (1942–2010) *[[Elmer Diktonius]], soomerootsi kirjanik ja helilooja (1896–1961) *[[Dileita Mohamed Dileita]], Djibouti poliitik (1958–) *[[Nathalia Dill]], Brasiilia näitleja (1986–) *[[J Dilla]], USA muusikaprodutsent ja räppar (1974–2006) *[[Annie Dillard]], USA kirjanik (1945–) *[[Harrison Dillard]], USA endine kergejõustiklane (1923–2019) *[[Phyllis Diller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1917–2012) *[[John Dillinger]], USA pangaröövel (1903–1934) *[[Kevin Dillon]], USA filminäitleja (1965–) *[[Thomas DiLorenzo]], ameerika majandusteadlane (1954–) *[[Wilhelm Dilthey]], saksa ajaloolane, psühholoog, sotsioloog ja hermeneutik (1833–1911) *[[Eva Dimas]], El Salvadori tõstja ja kettaheitja (1973–) *[[Sven Dimberg]], Rootsi ja Eesti füüsik ja jurist (1661–1731) *[[Richard Dimbleby]], Suurbritannia ajakirjanik (1913–1965) *[[Emil Dimitriev]], Makedoonia sotsioloog ja poliitik (1979–) *[[Emil Dimitrov]], bulgaaria laulja (1940–2005) *[[Filip Dimitrov]], Bulgaaria poliitik (1955–) *[[Georgi Dimitrov]], Bulgaaria poliitik (1882–1949) *[[Grigor Dimitrov]], bulgaaria tennisist (1991–) *[[Nikola Dimitrov]], Makedoonia diplomaat ja poliitik (1972–) *[[Lidija Dimkovska]], Makedoonia luuletaja ja tõlkija (1971–) *[[Kiki Dimoula]], kreeka luuletaja (1931–2020) *[[Dimitǎr Dimov]], bulgaaria kirjanik (1909–1966) *[[Dina]], portugali laulja (1956–2019) *[[Heinrich von Dincklage]], Liivi ordu maameister *[[Mark Dindal]], Ameerika Ühendriikide eriefektide animaator, filmilavastaja ja stsenarist (1960–) *[[Zoran Đinđić]], Serbia poliitik (1952–2003) *[[Jim Dine]], USA maalikunstnik (1935–) *[[Ding Ling]], hiina kirjanik (1904–1986) *[[Ding Liren]], hiina maletaja (1992–) *[[Christian Adolf Ludwig Dingelstädt]], Eesti ja Läti vaimulik (1741–1790/1791) *[[Christian Friedrich Dingelstädt]], Eesti vaimulik (1772–1808) *[[Merindah Dingjan]], Austraalia ujuja (1991–) *[[Dinis, Porto hertsog|Dinis]], Portugali kuningliku perekonna liige (1999–) *[[Pankratius von Dinkel]], saksa vaimulik (1811–1894) *[[Ulf Dinkelspiel]], Rootsi poliitik (1939–2017) *[[Peter Dinklage]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1969–) *[[Xhemil Dino]], Albaania poliitik *[[Ernests Dinsbergs]], läti pedagoog, luuletaja ja publitsist (1816–1902) *[[Ronnie James Dio]], USA muusik (1942–2010) *[[Diocletianus]], Vana-Rooma keiser *[[Diodoros]], vanakreeka ajaloolane ja mütograaf (1. sajand eKr) *[[Diodoros Kronos]], vanakreeka filosoof (4.–3. sajand eKr) *[[Diogenes]] Sinopest, vanakreeka filosoof (5.–4. sajand eKr) *[[Diogenes Apolloniast]], vanakreeka filosoof ja arst (5. sajand eKr) *[[Diogenes Laertios]], vanakreeka doksograaf *[[Luisa Diogo]], Mosambiigi poliitik (1958–) *[[Diomid (Dzjuban)]], Vene Õigeusu Kiriku vaimulik (1961–) *[[Aléxandros Diomídis]], Kreeka poliitik *[[Albert de Dion]] *[[Céline Dion]], Kanada laulja (1968–) *[[Mohamed Dionne]], Senegali poliitik (1959–) *[[Dionysios Aleksandriast]], Aleksandria piiskop (suri 265) *[[Dionysios Chalkedonist]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr) *[[Dionysios Traakiast]], vanakreeka grammatik (170 eKr – 90 eKr) *[[Dionysius (paavst)|Dionysius]], paavst (3. sajand) *[[Abdoulaye Diop]], Mali diplomaat ja poliitik (1965–) *[[Diophantos]], vanakreeka matemaatik (3. sajand) *[[Mame Biram Diouf]], Senegali jalgpallur (1987–) *[[Vedran Đipalo]], Horvaatia poksija (1977–) *[[Dipendra]], Nepali kuningas (1971–2001) *[[Diphilos]], vanakreeka komöödiakirjanik (4.–3. saj eKr) *[[Paul Dirac]], Briti füüsik (1902–1984) *[[Waris Dirie]], Somaalia modell ja kirjanik (1965–) *[[Bernhards Dīriķis]], Läti ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1831–1892) *[[Sokrat Dirin]], Venemaa riigitegelane (1849–1924) *[[Udo Dirkschneider]], saksa laulja (1952–) *[[Mike Dirnt]], USA muusik (1972–) *[[Dieudonné Disi]], Rwanda jooksja (1980–) *[[Uschi Disl]], saksa laskesuusataja (1970–) *[[John Disley]], Suurbritannia jooksja (1928–2016) *[[Walt Disney]], USA filmirežissöör, -produtsent ja multifilmide looja (1901–1966) *[[Friedrich Adolph von Ditmar]], baltisaksa mõisnik (1724–1788) *[[Friedrich Ferdinand Gustav von Ditmar]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (1809–1879) *[[Napoleon von Ditmar]], Kuressaare linnapea (1834–1919) *[[Viktor Ditmar]], Eesti riigikohtunik ja diplomaat (1866–1935) *[[Woldemar Adolph von Ditmar]], baltisaksa päritolu vene sõjaväelane (1770–1837) *[[Jevgeni Ditrihh]], Venemaa poliitik (1973–) *[[Beth Ditto]], USA laulja (1981–) *[[Blaženka Divjak]], Horvaatia matemaatik ja poliitik (1967–) *[[Otto Dix]], saksa maalikunstnik (1891–1969) *[[Ḩassān Diyāb]], Liibanoni insener ja poliitik (1959–) ==Dj== *[[DJ Antoine]], Šveitsi DJ, (1975–) *[[DJ Critikal]], eesti diskor *[[DJ Falk]], norra diskor ja laulja (1967–) *[[Baciro Djá]], Guinea-Bissau poliitik (1973–) *[[Hadhari Djaffar]], Komooride sprinter (1978–) *[[Hamida Djandoubi]], giljotineeritud kurjategija Prantsusmaal (suri 1977) *[[Abdelaziz Djerad]], Alžeeria poliitik (1954–) *[[Alexander Djiku]], Ghana jalgpallur (1994–) *[[Berat Djimsiti]], albaania jalgpallur (1993–) *[[Christian Djoos]], rootsi jäähokimängija (1994–) *[[Zoran Djordjević]], Serbia poliitik (1970–) *[[Youri Djorkaeff]], endine Prantsusmaa jalgpallur (1968–) *[[Adda Djørup]], taani luuletaja ja proosakirjanik (1972–) *[[Johan Djourou]], Šveitsi jalgpallur (1987–) *[[Aleksandr Djukov]], Venemaa ajaloolane ja ajakirjanik (sündinud 1978) *[[Aleksei Djumin]], Venemaa poliitik (1972–) ==Dl== *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]], Svaasimaa poliitik (1942–2018) *[[Senele Dlamini]], Svaasimaa ujuja (1992–) *[[Sikhanyiso Dlamini]], Svaasimaa printsess (1987–) *[[Themba Dlamini]], Svaasimaa poliitik (1950–) *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1949–) *[[Norman Dlomo]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pikamaajooksja (1975–) *[[Jan Długosz]], poola vaimulik, kroonik ja diplomaat (1415–1480) ==Dm== *[[Vale-Dmitri I]], Vene tsaar (1580–1606) *[[Oksana Dmitrieva]], Ukraina nukuteatri juht (1977–) *[[Aleksandr Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (1982–) *[[Aleksandr Dmitrijev (dirigent)|Aleksandr Dmitrijev]], Venemaa dirigent (1935–) *[[Artjom Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (1988–) *[[Dmitri Dmitrijev]], Eesti poliitik (1982–) *[[Dmitri Dmitrijev (balletitantsija)|Dmitri Dmitrijev]], jakuudi balletitantsija ja pedagoog (1971–) *[[Igor Dmitrijev (näitleja)|Igor Dmitrijev]], vene teatri- ja filminäitleja (1927–2008) *[[Ivan Dmitrijev]], vene luuletaja ja riigitegelane (1760–1837) *[[Roman Dmitrijev]], jakuudi maadleja (1949–2010) *[[Darija Dmitrijeva]], jakuudi balletitantsija ja pedagoog (1976–) *[[Ivan Dmitrjukov]], Vene aadlik, suurmaaomanik ja poliitik (1872–?) *[[Marko Dmitrović]], serbia jalgpallur (1992–) *[[Riina Dmohovski]], eesti kirjanik (1931–2009) *[[DMX]], Ameerika Ühendriikide räppar (1970–2021) ==Do== *[[Ritsu Doan]], jaapani jalgpallur (1998–) *[[Lou Dobbs]], USA ajakirjanik (1945–) *[[Hiob von Dobeneck]], Pomesaania piiskop (suri 1521) *[[Dimitǎr Dobrev]], Bulgaaria maadleja ja treener (1931–2019) *[[Nina Dobrev]], Kanada filminäitleja (1989–) *[[David Dobrik]], Slovakkiast pärit juutuuber (1996–) *[[Alexander Dobrindt]], Saksamaa poliitik (1970–) *[[Roman Dobrohotov]], vene ajakirjanik ja poliitaktivist (1983–) *[[Nikolai Dobronravov]], vene luuletaja ja laulukirjutaja (1928–) *[[Evelina Dobrovolska]], Leedu jurist ja poliitik (1988–) *[[Wacław Tadeusz Dobrzyński]], Poola jurist ja diplomaat (1886–1962) *[[Bevan Docherty]], Uus-Meremaa triatleet (1977–) *[[Cory Doctorow]], Kanada ajakirjanik ja kirjanik (1971–) *[[Edgar Lawrence Doctorow]], USA kirjanik (1931–2015) *[[Zbigniew Doda]], poola maletaja (1931–2013) *[[Eric Robertson Dodds]], Iiri klassikaline filoloog (1893–1979) *[[Milorad Dodik]], Bosnia-Hertsegoviina Serblaste Vabariigi poliitik (1959–) *[[Lev Dodin]], Venemaa teatrilavastaja (1944–) *[[Igor Dodon]], Moldova poliitik (1975–) *[[Antoine Dodson]], USA muusik (1986–) *[[Dōgen]], jaapani budistlik filosoof (1200–1253) *[[Snoop Dogg]], USA räppar (1971–) *[[Shannen Doherty]], USA filminäitleja (1971–) *[[Horst Dohlus]], Saksa DV riigitegelane (1926–2007) *[[Anton Dohrn]], saksa bioloog (1840–1909) *[[Alekhsandre Dohturišvili]], gruusia rahvusest Usbekistani maadleja (1980–) *[[Hiroaki Doi]], jaapani vasaraheitja (1978–) *[[Aleksander Doilov]], Eesti arst (1877–1947) *[[Dragan Đokanović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (sündinud 1958) *[[Novak Đoković]], serbia tennisist (1987–) *[[Vassili Dokutšajev]], vene mullateadlane (1846–1903) *[[Kasper Dolberg]], taani jalgpallur (1997–) *[[Engelbert von Dolen]], Tartu piiskop ja Riia peapiiskop (suri 1347) *[[Vincent Dole]], USA arst (1913–2006) *[[Andrej Doležal]], Slovakkia poliitik ja insener (1981–) *[[Martin Dolfing]], hollandi kabetaja (1977–) *[[Rita Dolgihh]], Eesti baleriin (1962–) *[[Jakov Dolgorukov]], Vene bojaar, vürst, õukondlane, sõjaväelane ja riigitegelane (1659–1720) *[[Vladimir Petrovitš Dolgorukov]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1696—1761) *[[Juri Vladimirovitš Dolgorukov]], Venemaa sõjaväelane (1740–1830) *[[Dolguntša]], eveeni põhjapõdrakasvataja, kütt ja jahilaskur (1935–2002) *[[Veronika Dolina]], vene laulja ja luuletaja (1956–) *[[Engelbert Dollfuß]], Austria poliitik ja riigitegelane (1892–1934) *[[Gerhard Domagk]], saksa patoloog ja bakterioloog (1895–1964) *[[Roža Domašcõna]], sorbi luuletaja (1952–) *[[Jānis Dombrava]], Läti poliitik (1988–) *[[Günther Domenig]], Austria arhitekt (1934–2012) *[[Valdis Dombrovskis]], Läti poliitik (1971–) *[[Lutz Dombrowski]], Saksa DV kaugushüppaja (1959–) *[[Domenichino]], itaalia maalikunstnik (1581–1641) *[[Plácido Domingo]], hispaania laulja ja dirigent (1941–) *[[Cecilio Domínguez]], Paraguay jalgpallur (1994–) *[[José Domínguez Bécquer]], hispaania maalikunstnik (1805–1841) *[[Leinier Domínguez]], USA maletaja (1983–) *[[Fats Domino]], USA laulja (1928–2017) *[[Domitianus]], Vana-Rooma keiser (51–96) *[[Oksana Domnina]], vene iluuisutaja (1984–) *[[Wilfried Domoraud]], Prantsusmaa jalgpallur (1988–) *[[Alexandr Domowoy]], Eesti näitleja (1988–) *[[Darja Domračava]], Valgevene laskesuusataja (1986–) *[[Daniel Domscheit-Berg]], saksa informaatik (1978–) *[[David Don]], šoti botaanik (1799–1841) *[[Marco Donadel]], itaalia jalgpallur (1983–) *[[Juliana Donald]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Chris Donaldson]], Uus-Meremaa sprinter (1975–) *[[Donatello]], itaalia kunstnik (suri 1466) *[[Alexander Donchenko]], Saksamaa maletaja (1998–) *[[Anatoly Donchenko]], Saksamaa maletaja (1940–) *[[Luka Dončić]], sloveeni korvpallur (1999–) *[[Henri-Marie Dondra]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1966–) *[[Kristijonas Donelaitis]], leedu luuletaja (1714–1780) *[[Stanley Donen]], USA filmilavastaja (1924–2019) *[[Đồng Khánh]], Annami kuningas (1864–1889) *[[Jean Marie Dongou]], Kameruni jalgpallur (1995–) *[[Gaetano Donizetti]], itaalia helilooja (1791–1848) *[[Jordanka Donkova]], Bulgaaria tõkkejooksja (1961–) *[[John Donne]], inglise luuletaja, jurist ja vaimulik (1572–1631) *[[Keith Donnellan]], USA filosoof (1931–2015) *[[Jörn Donner]], Soome kirjanik, filmilavastaja, poliitik ja diplomaat (1933–2020) *[[Kai Donner]], Soome keeleteadlane, antropoloog ja poliitik (1888–1935) *[[Paschal Donohoe]], Iirimaa poliitik (1974–) *[[Jason Donovan]], Austraalia laulja ja näitleja (1968–) *[[Ruslan Dontsov]], Eesti majandustegelane (1941–) *[[Darja Dontsova]], vene kirjanik (1952–) *[[Donus]], paavst (suri 678) *[[Jack Doohan]], Austraalia võidusõitja (2003–) *[[Hilda Doolittle]], USA kirjanik (1886–1961) *[[Robert Doornbos]], Hollandi autovõidusõitja (1981–) *[[Fritz Dopfer]], mäesuusataja (1987–) *[[Alfons Dopsch]], Austria ajaloolane (1868–1953) *[[Allan Dorbek]], eesti jalgpallur ja korvpallitreener (1944–2018) *[[Gert Dorbek]], Eesti elukutseline korvpallur (1985–) *[[Gustave Doré]], prantsuse kunstnik (1832–1883) *[[Sergei Dorenko]], vene ajakirjanik, sotsioloog, tele- ja raadiosaatejuht, kommentaator ja produtsent (1959–2019) *[[Michaela Dorfmeister]], Austria mäesuusataja (1973–) *[[Pierre Dørge]], taani muusik (1946–) *[[Natalie Dormer]], inglise näitleja (1982–) *[[Marek Doronin]], Eesti korvpallur (1983–) *[[Witold Doroszewski]], poola keeleteadlane (1899–1976) *[[Svetlana Dorošenko]], Eesti näitleja (1954–2016) *[[Brandenburgi Dorothea]], Taani kuninganna (suri 1495) *[[abba Dorotheos]], õigeusu pühak (6.–7. sajand) *[[Mihhail Dorovatovski]], Eesti filmioperaator (1925–1995) *[[Draginja Dorpat]], saksa kirjanik (1931–) *[[Julius Dorpmüller]], Saksa poliitik (1869–1945) *[[Graham Dorrans]], šoti jalgpallur (1987–) *[[Johann Andreas Dorsche]], Eesti vaimulik (1660 – ?) *[[George Amos Dorsey]], Ameerika Ühendriikide etnograaf (1868–1931) *[[James Owen Dorsey]], Ameerika Ühendriikide antropoloog ja keeleteadlane (1848–1895) *[[Agvan Doržijev]], burjaadi buda munk *[[Osvaldo Dorticós Torrado]], Kuuba poliitik (1919–1983) *[[John Dos Passos]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1896–1970) *[[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik (1942–) *[[Ion Dosca]], Moldova kabetaja (1955–) *[[Dositheos Gazast]], õigeusu pühak (6.–7. sajand) *[[Hans Peter Doskozil]], Austria poliitik (1970–) *[[Dosso Dossi]], itaalia maalikunstnik (suri 1542) *[[Andrei Dostojevski]], vene arhitekt ja memuarist (1825—1897) *[[Fjodor Dostojevski]], vene kirjanik (1821–1881) *[[Dote]], latgali ülik (suri 1211) *[[Karen Dotrice]], inglise näitlejatar (1955–) *[[Serhi Dotsenko]], Ukraina endine poksija (1979–) *[[Ken Doubleday]], Austraalia kergejõustiklane (1926–) *[[Abdoulaye Doucouré]], Prantsusmaa jalgpallur (1993–) *[[Ladji Doucouré]], prantsuse kergejõustiklane (1983–) *[[Susan Dougan]], Saint Vincenti ja Grenadiinide riigitegelane (1955–) *[[David Douglas]], šoti botaanik (1799–1834) *[[Denzil Douglas]], Saint Kittsi ja Nevise poliitik (1953–) *[[Donna Douglas]], USA näitleja ja laulja (1932–2015) *[[Kirk Douglas]] (Issur Demski), USA näitleja (1916–2020) *[[Michael Douglas]], USA näitleja (1944–) *[[Otto Gustav Douglas]], Vene kindral (1687–1771) *[[Ottomar Douglas]], Eesti sõjaväelane (1893–1984) *[[Robert Douglas]], šoti päritolu Rootsi sõjaväelane ja poliitik (1611–1662) *[[Seydou Doumbia]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1987–) *[[Paul Doumer]], Prantsusmaa president (1857–1932) *[[Rodrigo Dourado]], Brasiilia jalgpallur (1994–) *[[Brad Dourif]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1950–) *[[Konstantínos Dóvas]], Kreeka sõjaväelane ja poliitik (1898–1973) *[[Maija Doveika]], läti näitleja (1980–) *[[Kenneth Dover]], briti klassikaline filoloog (1920–2010) *[[Sergei Dovlatov]], vene kirjanik (1941–1990) *[[Pranas Dovydaitis]], Leedu jurist, filosoof, entsüklopedist ja poliitik (1886–1942) *[[Charles Dow]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (1851–1902) *[[Nic Dowd]], USA jäähokimängija (1990–) *[[John Dowland]], inglise helilooja (1563–1626) *[[Robert Downey juunior]], USA filminäitleja (1965–) *[[K. K. Downing]], Briti muusik (1951–) *[[Lila Downs]], Mehhiko laulja ja muusikaprodutsent (1968–) *[[Arthur Conan Doyle]], Briti kirjanik (1859–1930) *[[Patrick Doyle]], šoti muusik ja filmimuusikale spetsialiseeerunud helilooja (1953–) ==Dr== *[[Dr. Dre]], USA räppar (1965–) *[[Andrzej Dragan]], poola fotograaf ja füüsik (1978–) *[[Johann Georg Dragendorff]], saksa rohuteadlane (1836–1898) *[[Goran Dragić]], Sloveenia korvpallur (1986–) *[[György Dragomán]], Ungari kirjanik (1973–) *[[Domenico Dragonetti]], Itaalia kontrabassimängija (1763–1846) *[[Maija Dragūne]], läti kunstnik (1945–) *[[Aleksandr Dragunkin]], vene keeleteadlane ja keeleõpetaja (1947–) *[[Viktor Dragunski]], Vene lastekirjanik (1913–1972) *[[Ion Draica]], Rumeenia maadleja (1958–) *[[Leon Draisaitl]], saksa jäähokimängija (1995–) *[[Francis Drake]], meresõitja (1540–1596) *[[Vladimir Drake]], Venemaa sõjaväelane (1874–1935) *[[Karen Drambjan]], Eesti jurist, kes hukkus tulevahetuses politseiga (1954–2011) *[[Ivan Dratšov]], Eesti võrkpallur ja võrkpallitreener (1921–1989) *[[Vladimir Dratšov]], vene laskesuusataja (1966–) *[[Milena Dravić]], serbia näitleja (1940–2018) *[[William Dray]], Kanada ajaloofilosoof (1921–) *[[Jan Drda]], tšehhi kirjanik (1915–1970) *[[Heike Drechsler]], saksa kõrgushüppaja (1964–) *[[Wolfgang Drechsler]], Eesti sotsiaalteadlane (1963–) *[[Willem Drees]], Hollandi poliitik (1886–1988) *[[Franz Dreier]], Tallinna kullassepp *[[Matthias Dreier]], Tallinna kullassepp *[[Wolter Dreier]], Haapsalu kullassepp *[[Ruth Dreifuss]], Šveitsi poliitik (1940–) *[[Adolf Fredrik Dreijer]], Soome ja Eesti vaimulik (1817–1892) *[[Burchard von Dreileben]], Liivi Ordu meister (14. sajand) *[[Lelde Dreimane]], läti näitleja ja modell (1989–) *[[Jüri Dreimann]], eesti raamatukaupmees ja kirjastaja (1861–1916) *[[Theodore Dreiser]], USA kirjanik (1871–1945) *[[Aleksei Drejev]], vene maletaja (1969–) *[[Henri Drell]], eesti korvpallur (2000–) *[[Nelly Drell]], eesti kunstnik (1979–) *[[Rebeka Dremelj]], Sloveenia laulja (1980–) *[[Alexander von Drenteln (1820–1888)|Alexander von Drenteln]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1820–1888) *[[Alexander von Drenteln (1868–1925)|Alexander von Drenteln]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1862–1925) *[[Heinrich Johann von Drenteln]], Rootsi sõjaväelane (1659–1704) *[[Thomas Drenteln]], Tallinna raehärra ja bürgermeister (maetud 1657) *[[Fran Drescher]], USA filminäitleja (1957–) *[[Helmi Dresen]], eesti tõlkija ja esperantist (1892–1941) *[[Hilda Dresen]], eesti esperantist ja tõlkija (1896–1981) *[[Urmas Dresen]], meremuuseumi direktor (1958–) *[[Caeleb Dressel]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1996–) *[[Aleksei Dressen]], endine Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist (1968–) *[[Karl von Dressler]], Kuressaare linnaarst (1788–1854) *[[Wolfgang U. Dressler]], austria keeleteadlane (1939–) *[[Dennis Drew]], USA muusik (1957–) *[[Jane Drew]], Inglise arhitekt ja linnaplaneerija (1911–1996) *[[Anton Drexler]] *[[Clyde Drexler]], endine USA korvpallur, kaitsemängija (1962–) *[[Carl Theodor Dreyer]], taani filmilavastaja (1889–1968) *[[Alfred Dreyfus]], Prantsuse sõjaväelane (1859–1935) *[[Hans Driesch]], saksa bioloog ja filosoof (1867–1941) *[[Victor Drija]], Venezuela näitleja, laulja ja tantsija (1985–) *[[Minnie Driver]], briti näitleja (1970–) *[[Drivinalde]], Tālava latgal (12.–13. sajand) *[[Ljilja Drljević]], serbia maletaja (1984–) *[[Janez Drnovšek]], Sloveenia poliitik (1950–2008) *[[Václav Drobný]], tšehhi jalgpallur (1980–2012) *[[Viktor Drobõš]], vene muusik (1966–) *[[Drochia]], linn [[Moldova]]s, [[Drochia rajoon]]i keskus *[[Didier Drogba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1978–) *[[Leszek Drogosz]], Poola poksija ja filminäitleja (1933–2012) *[[Harika Dronavalli]], india maletaja (1991–) *[[Oscar Dronjak]], rootsi muusik (1972–) *[[Aleksandr Dronov]], vene maletaja (1946–) *[[Frank Drost]], hollandi kabetaja (1953–) *[[Christian Drosten]], saksa viroloog (1972–) *[[Thomas Drozda]], Austria poliitik (1965–) *[[Juri Drozdov]], vene luurejuht (1925–2017) *[[Derek Drouin]], Kanada kõrgushüppaja (1990–) *[[Jonathan Drouin]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Dimítris Droútsas]], Kreeka poliitik (1968–) *[[Johann Gustav Droysen]], saksa ajaloolane (1808–1884) *[[Lauri Drubinš]], Eesti munitsipaalametnik (1987–) *[[Peter Ferdinand Drucker]], Austria päritolu ameerika juhtimisteadlane (1909–2005) *[[Felipe Drugovich]], Brasiilia autovõidusõitja (2000–) *[[Ben Drui]], Eesti lavastaja ja näitleja (1924–1975) *[[Vasil Drumev]], Bulgaaria vaimulik, kirjanik ja poliitik (1841–1901) *[[Alexei Drummond]], Uus-Meremaa bioinformaatik *[[Maurice Druon]], prantsuse kirjanik (1918–2009) *[[Boris Družinin]], NSV Liidu ja Leedu kabetaja ja treener (1938–) *[[Guy Drut]] *[[Ernst Wilhelm Drümpelmann]], baltisaksa arst ja looduseuurija (1760–1830) *[[Hugh Dryden]], Ameerika Ühendriikide aeronautikateadlane ja riigiteenistuja (1898–1965) ==Dz== *[[Nana Dzagnidze]], gruusia maletaja (1987–) *[[Alan Dzagojev]], Venemaa jalgpallur (1990–) *[[Dzanabadzar]], bogdogeegen (1635–1723) *[[Prince Octopus Dzanie]], Ghana amatöörpoksija (1985–) *[[Kristaps Dzelme]], läti jalgpallur (1990–) *[[Feliks Dzeržinski]], kommunistlik revolutsionäär ja Nõukogude riigiametnik (1871–1926) *[[Aleksandra Dzik]], poola alpinist (1982–) *[[Stanisław Dziwisz]], Poola kardinal ja Krakówi peapiiskop (1939–) *[[Artjom Dzjuba]], vene jalgpallur (1988–) *[[Balázs Dzsudzsák]], Ungari jalgpallur (1986–) *[[Martin Dzúr]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1919–1985) ==Dž== *[[Dža-laama]], buda munk (1862–1922) *[[Šefik Džaferović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1957–) *[[Džajadeva]], India sanskritikeelne luuletaja (12. sajand) *[[Simon Džanašia]], gruusia ajaloolane (1900–1947) *[[Sadõr Džaparov]], Kõrgõzstani poliitik (1968–) *[[Medea Džapharidze]], gruusia näitleja (1923–1994) *[[Lela Džavahhišvili]], gruusia maletaja (1984–) *[[Sooronbaj Džeenbekov]], Kõrgõzstani poliitik (1958–) *[[Blerim Džemaili]], Šveitsi jalgpallur (1986–) *[[Mustafa Džemiljev]], Ukraina poliitik (1943–) *[[Džedefra]], Vana-Egiptuse kuningas (26. sajand eKr) *[[Mihheil Džanelidze]], Gruusia poliitik *[[Mindia Džanelidze]], Gruusia riigiametnik ja poliitik (1978–) *[[Edin Džeko]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1986–) *[[Geidar Džemal]], Venemaa isalmiliikumise tegelane (1947–2016) *[[Orhan Džemal]], Venemaa ajakirjanik (1966–2018) *[[Armen Džigarhanjan]], Armeenia, Nõukogude Liidu ja Venemaa näitleja (1935–2020) *[[Veronika Džiojeva]], vene ooperilaulja (1979–) *[[Baadur Džobava]], gruusia maletaja (1983–) *[[Anri Džohhadze]], gruusia laulja (1980–) *[[Džoser]], Vana-Egiptuse kuningas (28. või 27. sajand eKr) *[[Julija Džugašvili]], baleriin, [[Jakov Džugašvili]] abikaasa *[[Arsen Džulfalakjan]], Armeenia maadleja (1987–) *[[Levon Džulfalakjan]], Nõukogude Liidu maadleja (1964–) *[[Vladimir Džunkovski]], Venemaa sõjaväelane (1865–1938) ==Du== *[[Joseph Du Hamel]], prantsuse päritolu Venemaa riigitegelane (1758–1840) *[[Jacqueline du Pré]], inglise tšellist (1945–1987) *[[Du Wei]], Hiina jalgpallur (1982–) *[[Duan Qirui]], Hiina Vabariigi poliitik (1865–1936) *[[Duarte]], Portugali kuningas (1391–1438) *[[Duarte Nuno, Bragança hertsog|Duarte Nuno]], Portugali kuningliku perekonna pea (1907–1976) *[[Duarte Pio, Bragança hertsog|Duarte Pio]], Portugali kuningliku perekonna pea (1945–) *[[Nicanor Duarte Frutos]], Paraguay poliitik (1956–) *[[Rui Duarte de Barros]], Guinea-Bissau poliitik *[[Alexander Dubček]], Tšehhoslovakkia poliitik (1921–1992) *[[Glody Dube]], Botswana keskmaajooksja (1978–) *[[August Duberg]], Linnamäe vallavanem (1889–?) *[[Léo Dubois]], prantsuse jalgpallur (1994–) *[[René Dubos]], prantsuse päritolu USA mikrobioloog (1901–1982) *[[Henri-Charles Dubourguier]], prantsuse mikrobioloog (1948–2010) *[[Daniil Dubov]], vene maletaja (1996–) *[[Eduard Dubov]], vene malekohtunik (1938–2019) *[[Nadežda Dubovitskaja]], Kasahstani kõrgushüppaja (1998–) *[[Kaspars Dubra]], läti jalgpallur (1990–) *[[Martin Dúbravka]], slovaki jalgpallur (1989–) *[[Uładzimir Dubroŭščyk]], valgevene kettaheitja (1972–) *[[Jean Dubuffet]], prantsuse maalikunstnik ja skulptor (1901–1985) *[[Georges Duby]], prantsuse ajaloolane (1919–1996) *[[Ion Duca]], Rumeenia poliitik (1879–1933) *[[Caroline Ducey]], prantsuse filminäitleja (1976–) *[[Jaume Duch]], hispaania suhtekorraldaja (1962–) *[[Marcel Duchamp]], kunstnik (1878–1968) *[[David Duchovny]], USA näitleja (1960–) *[[Tammy Duckworth]], USA poliitik (1968–) *[[Anthony Duclair]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Jean Yves Duclos]], Kanada poliitik ja majandusteadlane (1965–) *[[Élie Ducommun]], Šveitsi ajakirjanik (1833–1906) *[[Marc Ducret]], prantsuse muusik (1975–) *[[Pauline Ducruet]], Monaco vürstliku perekonna liige (1994–) *[[Andrzej Duda]], Poola poliitik (1972–) *[[Jan-Krzysztof Duda]], poola maletaja (1998–) *[[Ondrej Duda]], Slovakkia jalgpallur (1994–) *[[Džohhar Dudajev]], Tšetšeenia sõjaväelane ja riigitegelane (1944–1996) *[[Gustavo Dudamel]], Venezuela dirigent ja viiuldaja (1981–) *[[Igor Dudarev]], Eesti jalgpallur (1993–) *[[Veronika Dudarova]], osseedi päritolu Venemaa dirigent (1916–2009) *[[Bob Dudley]], USA ärijuht (1955–) *[[Christopher Duenas]], Guami ujuja (1991–) *[[María Dueñas]], hispaania kirjanik (1964–) *[[Johannes Duesborg]], Tartu piiskop 1513–1514 *[[Guillaume Dufay]], flaami helilooja ja muusikateoreetik (1397–1474) *[[Alexander Duff, esimene Fife'i hertsog]] (1849–1912) *[[Damien Duff]], Iirimaa jalgpallur (1979–) *[[Haylie Duff]], USA näitleja ja laulja (1985–) *[[Hilary Duff]], USA näitleja ja laulja (1987–) *[[Lucy, Lady Duff-Gordon]], Briti moelooja (1863–1935) *[[Shane Duffy]], iiri jalgpallur (1992–) *[[Gilbert Dufour]], prantsuse sõjaväelane ja poliitik (1769–1842) *[[Pauli Dufva]], Soome poksija *[[Raoul Dufy]], prantsuse fovistlik maalikunstnik (1877–1953) *[[Richard Louis Dugdale]], ameerika sotsioloog (1841–1883) *[[Bora Dugić]], serbia laulja (1949–) *[[Aleksandr Dugin]], vene filosoof ja ühiskonnategelane (1962–) *[[Islam Dugutšijev]], aseri maadleja (1966–) *[[Eduardo Duhalde]] *[[Josh Duhamel]], USA näitleja (1972–) *[[Meagan Duhamel]], Kanada iluuisutaja (1985–) *[[Jean Dujardin]], prantsuse filminäitleja ja koomik (1972–) *[[Ralf Dujmovits]], saksa alpinist (1961–) *[[Nicolás Dujovne]], Argentina poliitik (1967–) *[[Vera Dujunova]], vene võrkpallur (1945–2012) *[[Milo Đukanović]], Montenegro poliitik (1962–) *[[Charles Duke]], Ameerika Ühendriikide endine astronaut, õhuväelane ja katselendur (1935–) *[[Patty Duke]], Ameerika Ühendriikide teatri-, filmi- ja seriaalinäitleja (1946–2016) *[[Jānis Dūklavs]], Läti poliitik (1952–) *[[Lishan Dula]], Bahreini pikamaajooksja (1987–) *[[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (1941–) *[[Arūnas Dulkys]], Leedu majandusteadlane ja poliitik (1972–) *[[Gulnara Dulova]], jakuudi balletitantsija ja pedagoog (1965–) *[[Alexandre Dumas vanem]], prantsuse kirjanik (1802–1870) *[[Charles Dumas]], USA kõrgushüppaja (1937–2004) *[[Marlon Dumas]], Hondurase päritolu Eesti arvutiteadlane (1975) *[[Roland Dumas]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (1922–) *[[Matt Dumba]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Nodar Dumbadze]], gruusia kirjanik (1928–1984) *[[Georges Dumézil]], prantsuse võrdlev keeleteadlane ja usundiloolane (1898–1986) *[[Petru Dumitriu]], rumeenia kirjanik (1924–2002) *[[Michael Dummett]], Briti filosoof, Briti Akadeemia liige (1925–2011) *[[Paul Dummett]], Walesi jalgpallur (1991–) *[[Daniel Dumonstier]], prantsuse kunstnik (1574–1646) *[[Jules Dumont d'Urville]], prantsuse maadeavastaja (1790–1842) *[[Uldis Dumpis]], läti näitleja (1943–) *[[Franz von Dumstorp]], Bremeni komtuur (surnud 1583) *[[Issaak Dunajevski]], juudi rahvusest Vene helilooja (1900–1955) *[[Charles Dunan]], prantsuse filosoof (1849–1931) *[[Jean Henri Dunant]], Šveitsi ärimees ja sotsiaalaktivist (1828–1910) *[[Faye Dunaway]], USA näitlejatar ja produtsent (1941–) *[[Robin Dunbar]], Briti antropoloog (1947–) *[[Alfred Duncan]], Ghana jalgpallur (1993–) *[[Daniel Kablan Duncan]], Elevandiluuranniku poliitik (1943–) *[[Isadora Duncan]], Ameerika Ühendriikide tantsija, kes pani aluse moderntantsule (1877 või 1878 –1927) *[[Michael Clarke Duncan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–2012) *[[Tim Duncan]], USA korvpallur (1976–) *[[Jean-Benoît Dunckel]], prantsuse muusik (1969–) *[[Alan Dundes]], Ameerika Ühendriikide rahvaluuleteadlane ja antropoloog (1934–2005) *[[Claude Duneton]], prantsuse kirjanik, publitsist, tõlkija ja näitleja (1935–2012) *[[Dunga]], Brasiilia jalgpallur (1963–) *[[Lewis Dunk]], inglise jalgpallur (1991–) *[[Gottfried Dunkel]], eesti arst (1895–1942) *[[Joey Dunlop]], iiri mootorrattur (1952–2000) *[[Anita Dunn]], USA riigiametnik *[[Clive Dunn]], inglise näitleja (1920–2012) *[[Donald Dunn]], USA muusik (1941–2012) *[[Richard Dunne]], Iirimaa jalgpallur (1979–) *[[Johannes Duns Scotus]], teoloog, filosoof ja loogik (suri 1308) *[[Kirsten Dunst]], ameerika näitleja *[[John Dunstable]], inglise helilooja (suri 1453) *[[Jost Dunte]] *[[Ludwig Dunte]], Eesti vaimulik (1597–1639) *[[Dunvallo Molmutius]], brittide kuningas *[[Alo Dupikov]], Eesti jalgpallur (ründaja) (sündinud 1985) *[[Armand Duplantis]], rootsi teivashüppaja (1999–) *[[Iván Duque Márquez]], Colombia poliitik (1976–) *[[Fritz Joubert Duquesne]], Lõuna-Aafrika päritolu luuraja (1877–1956) *[[Asher Brown Durand]], Ameerika maalikunstnik, graafik ja illustraator (1796–1886) *[[Kevin Durant]], USA korvpallur (1988–) *[[Will Durant]], USA ajaloolane (1885–1981) *[[William C. Durant]], Ameerika Ühendriikide autotööstur (1861–1947) *[[Andrew Durante]], Uus-Meremaa jalgpallur (1982–) *[[Jimmy Durante]], USA laulja, pianist, koomik ja näitleja *[[Oldřich Duras]], tšehhi maletaja (1882–1957) *[[Dick Durbin]], USA poliitik (1944–) *[[Josef Durdík]], tšehhi filosoof, psühholoog, esteetik, tõlkija, kirjanduskriitik ja Tšehhi Maapäeva liige (1837–1902) *[[Pjotr Durnovo]], Venemaa poliitik (1845–1915) *[[Juri Durov]], vene tsirkuseartist (loomataltsutaja ja kloun) (1910–1971) *[[Juri Jurjevitš Durov]], vene tsirkuseartist (loomataltsutaja) (1954–) *[[Pavel Durov]], vene päritolu ettevõtja ja programmeerija (1984–) *[[Vladimir Durov]], vene tsirkuseartist (loomataltsutaja) (1863–1934) *[[Vladimir Grigorjevitš Durov]], vene tsirkuseartist (loomataltsutaja) (1909–1972) *[[Nadežda Durova]], [[Venemaa]] esimene naisohvitser (1783–1844) *[[Natalija Durova]], vene tsirkuseartist (loomataltsutaja) (1934–2007) *[[Tereza Durova]], vene tsirkuseartist ja teatrilavastaja (1953–) *[[Gerald Durrell]], inglise kirjanik ja loodusteadlane *[[Per Durst-Andersen]], taani keeleteadlane (1954–) *[[Eleonora Duse]], itaalia näitleja (1858–1924) *[[Rodrigo Duterte]], Filipiinide poliitik (1945–) *[[Rudi Dutschke]], saksa sotsioloog, üliõpilasliikumise tegelane ja poliitiline aktivist (1940–1979) *[[Salme Dutt]], Eestis sündinud Briti kommunistlik poliitik (1888–1964) *[[John Duttine]], Briti näitleja (1949–) *[[Peter Dutton]], Austraalia poliitik (1970–) *[[Olav Duun]], uusnorra kirjanik (1876–1939) *[[François Duval]] *[[François Duvalier]] *[[Jean-Claude Duvalier]], Haiti diktaator (1951–2014) *[[Shelley Duvall]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja seriaalinäitleja (1949–) *[[Christian de Duve]], belgia tsütoloog ja biokeemik (1917–2013) ==Dv== *[[Giorgi Dvali]], grusiini füüsik (1964–) *[[Andres Dvinjaninov]], eesti näitleja ja teatrijuht (1963–) *[[Markus Dvinjaninov]], eesti näitleja (1991–) *[[Antonín Dvořák]], tšehhi helilooja (1841–1904) *[[Christian Dvorak]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1996–) *[[Tomáš Dvořák]], tšehhi kümnevõistleja (1972–) *[[Mark Dvoretski]], Venemaa maletaja ja maletreener (1947–2016) *[[Arkadi Dvorkovitš]], Venemaa riigi- ja maletegelane (1972–) *[[Vladimir Dvorkovitš]], vene malekohtunik (1937–2005) *[[Vladislav Dvoržetski]], vene filminäitleja (1939–1978) ==Dw== *[[Andrea Dworkin]], USA feminist (1946–2005) *[[Ronald Dworkin]], USA õigusfilosoof (1931–2013) ==Dõ== *[[Aleksandr Dõbman]], kabetaja *[[Maksim Dõldin]], Venemaa kergejõustiklane (1987–) *[[Pavel Dõmov]], Eesti jalgpallur (1993–) *[[Natalja Dõmtšenko]], Eesti näitleja (1980–) *[[Ivan Dõtško]], Kasahstani poksija (1990–) ==Dä== *[[Herta Däubler-Gmelin]], Saksamaa jurist, õigusteadlane ja poliitik (1943–) *[[Häziä Däülätšina]], Baškortostani luuletaja, proosa- ja näitekirjanik (1905–1954) ==Dö== *[[Alfred Döblin]], Saksa kirjanik (1878–1957) *[[Johann Christoph Döll]], saksa botaanik (1808–1885) *[[Ignaz Döllinger]], saksa arst, anatoom ja füsioloog (1770–1841) *[[Karl Dönitz]], Saksamaa sõjaväelane ja president (1891–1980) *[[Fatih Dönmez]], Türgi insener ja poliitik (1965–) *[[Evald-Reinhold Döring]], Eesti sõjaväelane (1899–1977) ==Dü== *[[Carl Gustaf Dücker]], baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1671–1732) *[[Eugen Gustav Dücker]], baltisaksa kunstnik (1841–1916) *[[Can Dündar]], türgi ajakirjanik, publitsist ja dokumentalist *[[Albrecht Dürer]], saksa kunstnik ja matemaatik (1471–1528) *[[Friedrich Dürrenmatt]], šveitsi kirjanik (1921–1990) ==Dy== *[[Paulo Dybala]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Anthonis van Dyck]], flaami maalikunstnik (1599–1641) *[[Frank Dycus]], USA laulukirjutaja (1939–2012) *[[Jeff Dye]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1983–) *[[Stanisław Dygat]], poola kirjanik (1914–1978) *[[Viktor Dyk]], tšehhi kirjanik ja Tšehhoslovakkia poliitik (1877–1931) *[[Bob Dylan]], USA muusik (1941–) *[[Niklas Dyrhaug]], Norra suusataja (1987–) *[[Freeman Dyson]], Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja matemaatik (1923–2020) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|D, Biograafiad]] com1ajk0kc131h5yevj5yoelelwdwq4 6184338 6184335 2022-08-27T17:09:01Z Velirand 67997 /* De */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (D)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab D-tähega. ==Da== ''Vaata [[Biograafiad (Da)]]'' ==De== *[[Victoria De Angelis]], itaalia basskitarrist ja laulja (2000–) *[[Tony DeAngelo]], USA jäähokimängija (1995–) *[[Edmondo De Amicis]], itaalia kirjanik (1846–1908) *[[Jeremy De Chavez]], Filipiinide kirjandusteadlane ja filosoof *[[Alexander De Croo]], Belgia poliitik *[[Maria Teresa de Filippis]], itaalia autovõidusõitja (1926–2016) *[[Kevin De Bruyne]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Gerard De Geer]], rootsi geoloog (1858–1943) *[[Louis Gerhard De Geer]], Rootsi poliitik (1818–1896) *[[Olivia de Havilland]], Briti-Ameerika näitleja (1916–2020) *[[Frederik Willem de Klerk]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1936–2021) *[[Axel Julius De la Gardie]], Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane (1637–1710) *[[Ebba Margaretha De la Gardie]], Eestimaa aadlinaine (1704–1776) *[[Jacob Casimir De la Gardie]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1629–1658) *[[Jakob De la Gardie]], Rootsi riigitegelane ja väejuht (1583–1652) *[[Johan De la Gardie]], Rootsi riigitegelane (1582–1642) *[[Magnus Gabriel De la Gardie]] , Rootsi riigitegelane (1622–1686) *[[Pontus De la Gardie]], Rootsi väejuht ja riigitegelane (1520–1585) *[[Pontus Fredrik De la Gardie]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1630–1692) *[[Pedro De la Rosa]], Hispaania Vormel 1 sõitja (1971–) *[[Ritchie De Laet]], Belgia jalgpallur (1988–) *[[Leonardo De Lorenzo]], itaalia flötist (1875–1962) *[[Augusto De Luca]], itaalia fotograaf (1955–) *[[Robert De Niro]], USA filminäitleja (1943–) *[[Rodrigo De Paul]], Argentina jalgpallur (1994–) *[[Francesco De Piccoli]], itaalia endine poksija (1937–) *[[Daniele De Rossi]], Itaalia jalgpallur (1983–) *[[Morgan De Sanctis]], Itaalia jalgpallur (1977–) *[[Vittorio De Sica]], itaalia filmilavastaja ja -näitleja (1901–1974) *[[Maurilio De Zolt]], itaalia murdmaasuusataja (1950–) *[[Ciprian Deac]], rumeenia jalgpallur (1986–) *[[John Deacon]], inglise muusik (1951–) *[[Terrence Deacon]], USA antropoloog, neurobioloog ja biosemiootik *[[Deadmau5]], Kanada muusikaprodutsent (1981–) *[[Mihály Deák Bárdos]], Ungari maadleja (1975–) *[[Nathan Deakes]], Austraalia kergejõustiklane (1977–) *[[James Dean]], USA filminäitleja (1931–1955) *[[Millvina Dean]], Titanicu hukust pääsenu (1912–2009) *[[Édouard Debat-Ponsan]], prantsuse maalikunstnik (1847–1913) *[[Ferekalsi Debessay]], Eritrea jalgrattur (1983–) *[[Edmond Debeaumarché]], Teise maailmasõja aegse Prantsuse vastupanuliikumise üks juhtidest (1906–1959) *[[Rajmond Debevec]], Sloveenia laskur (1963–) *[[Deboora]], Iisraeli naisprohvet ja kohtumõistja (12. sajand eKr) *[[Guy Debord]], Prantsuse marksistlik filosoof, kirjanik ja režissöör (1931–1994) *[[Jake DeBrusk]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Eugene Debs]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (1855–1926) *[[Charles Deburau]], prantsuse näitleja ja miim (1829–1873) *[[Jean-Gaspard Deburau]], prantsuse näitleja ja miim (1796–1846) *[[Claude Debussy]], prantsuse helilooja (1862–1918) *[[Idriss Déby]], Tšaadi poliitik (1952–2021) *[[Nathalie Dechy]], prantsuse tennisist (1979–) *[[Decius]] *[[Deco]], portugali jalgpallur (1977–) *[[Bobby Decordova-Reid]], Jamaica jalgpallur (1993–) *[[Étienne Decroux]], prantsuse näitleja ja miim (1898–1991) *[[Mikk Dede]], eesti laulja (1987–) *[[Mirjam Dede]], eesti laulja (1986–) *[[Beril Dedeoğlu]], Türgi ühiskonnateadlane ja poliitik (1961–2019) *[[Aleksandr Dedjuško]], vene näitleja (1962–2007) *[[Sandra Dee]], USA filminäitleja (1942–2005) *[[André Deed]], prantsuse näitleja (1884–1940) *[[John Deely]], USA filosoof ja semiootik (1942–2017) *[[Kaupo Deemant]], eesti ajaloolane (1936–2010) *[[Troy Deeney]], Inglismaa jalgpallur (1988–) *[[Eddie Deezen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–) *[[Didier Défago]], Šveitsi mäesuusataja (1977–) *[[Meseret Defar]], Etioopia kergejõustiklane (1983–) *[[Daniel Defoe]], inglise kirjanik (1660–1731) *[[Jermain Defoe]], Inglismaa jalgpallur (1982–) *[[Steven Defour]], Belgia jalgpallur (1988–) *[[Buddy DeFranco]], USA muusik (1923–2014) *[[Philip DeFranco]], USA videoblogija (1985–) *[[Vincent Defrasne]], prantsuse laskesuusataja (1977–) *[[Franz Defregger]], austria maalikunstnik (1835–1921) *[[Edgar Degas]], prantsuse kunstnik (1834–1917) *[[Ellen DeGeneres]], USA koomik, saatejuht ja näitleja (1958–) *[[Léon Degrelle]], Belgia poliitik ja Saksa sõjaväelane (1906–1994) *[[Riina Degtjarenko]], eesti kunstnik (1976–) *[[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja (1993–) *[[Vassili Degtjarov]], nõukogude relvakonstruktor (1880–1949) *[[Irena Degutienė]], Leedu arst ja poliitik (1949–) *[[Gottfried Dehio]], Tallinna kullassepp *[[Johann Gottfried Dehio]], Tallinna kullassepp *[[Karl Gottfried Constantin Dehio]], baltisaksa arstiteadlane (1851–1927) *[[Thomas Adolph von Dehn]], Eesti vaimulik (1796/1797 – 1825) *[[David Deida]], USA vaimne õpetaja (1958–) *[[Johan Rudolph Deiman]], Saksa päritolu Hollandi arst ja loodusteadlane (1743–1808) *[[Deinarchos]], vanakreeka logograaf (4.–3. sajand eKr) *[[Aleksandr Deineka]], Nõukogude maalikunstnik, illustraator, graafik ja skulptor (1899–1969) *[[Joseph Deiss]], Šveitsi poliitik (1946–) *[[Gavril Dejeu]], Rumeenia poliitik (1932–) *[[Vladimir Dejev]], NSV Liidu sõjaväelane (1925–1944) *[[Vladimir Dekanozov]], NKVD kaastöötaja ja diplomaat (1898–1953) *[[Laura Dekker]], hollandi purjetaja (1995–) *[[Jorge Del Castillo]], Peruu jurist ja poliitik (1950–) *[[Grégoire Delacourt]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (1960–) *[[Eugène Delacroix]], prantsuse maalikunstnik ja graafik (1798–1863) *[[Jone Delai]], Fidži sprinter (1967–) *[[Neil Delaney]], USA filosoof *[[Thomas Delaney]], taani jalgpallur (1991–) *[[Ilse DeLange]], hollandi laulja (1977–) *[[Dana Delany]], USA näitleja (1956–) *[[Philip Delaporte]], misjonär Naurul (1868–1928) *[[Jean Delarge]], Belgia poksija, rahvuselt valloon (1906–1977) *[[Paul Delaroche]], prantsuse maalikunstnik (1797–1856) *[[Robert Delaunay]], prantsuse kunstnik (1885–1941) *[[Wilhelm van Delden]], Peeter I teenistuses olnud sõjaväelane (1662–1735) *[[Ronald Frederick Delderfield]], inglise kirjanik (1912–1972) *[[Gérard Deledalle]], prantsuse filosoof ja semiootik (1921–2003) *[[Grazia Deledda]], itaalia kirjanik (1871–1936) *[[Louis Delétraz]], Šveitsi võidusõitja (1997–) *[[Gilles Deleuze]], prantsuse filosoof (1925–1995) *[[Cara Delevingne]], Briti näitleja ja modell (1992–) *[[Agustín Delgado]], Ecuadori jalgpallur (1974–) *[[Dolores Delgado]], Hispaania jurist ja poliitik (1962–) *[[Guillermo Delgado]], Peruu jalgpallur (1931−2014) *[[Ricardo Delgado]], Mehhiko endine poksija (1947–) *[[Andor Deli]], Vojvodinast pärit Ungari poliitik ja jurist (1977–) *[[Simon Deli]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1991–) *[[Xenia Deli]], Moldova modell (1989–) *[[Léo Delibes]], prantsuse helilooja (1836–1891) *[[Saḩar Delījānī]], Iraani päritolu ingliskeelne kirjanik (1983–) *[[Don DeLillo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1936–) *[[Adam Delimhanov]], Venemaa poliitik (1969) *[[Francesco Maria I della Rovere]], Itaalia kondotjeer ja väejuht (1490–1538) *[[Traïanós Déllas]], kreeka jalgpallur (1976–) *[[Casey Dellacqua]], austraalia tennisist (1985–) *[[Alessandro Del Piero]], Itaalia jalgpallur (1974–) *[[Carla Del Ponte]], Šveitsi jurist (1947–) *[[Michael Dell]], USA ettevõtja (1965–) *[[Salome Dell]], Paapua Uus-Guinea jooksja (1983–) *[[Eduard von Dellingshausen]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1863–1939) *[[Kerli Dello]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1977–) *[[Wennemar von Dellwig]], Viljandi komtuur (suri 1510) *[[Alain Delon]], prantsuse teatri- ja filminäitleja, filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (1935–) *[[Nathalie Delon]], prantsuse filminäitleja ja modell (1941–2021) *[[Jacques Delors]], Prantsusmaa ja Euroopa Liidu poliitik (1925–) *[[Andy Delort]], Alžeeria jalgpallur (1991–) *[[Michel Delpech]], prantsuse laulja (1946–2016) *[[Fabian Delph]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Brad Delson]], Ameerika Ühendriikide muusik (1977–) *[[Tom DeLonge]], USA muusik (1975–) *[[Kat DeLuna]], USA laulja (1987–) *[[Eric Arturo Delvalle]], Panama poliitik (1937–2015) *[[Paul Delvaux]], Belgia maalikunstnik (1897–1994) *[[Jean Delville]], Belgia kunstnik (1867–1953) *[[Ewa Demarczyk]], poola laulja, helilooja ja laulutekstide autor (1941–2020) *[[Ousmane Dembélé]], Prantsusmaa jalgpallur (1997–) *[[Yelena Dembo]], Kreeka maletaja (1983–) *[[Jevgeni Dementjev]], vene murdmaasuusataja (1983–) *[[Jelena Dementjeva]], vene tennisist *[[Jason Demers]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Demetrios Poliorketes]], Makedoonia väepealik ja kuningas (337–283 eKr) *[[Lucia Demetrius]], rumeenia kirjanik ja tõlkija (1910–1992) *[[Nikolai Demidov]], Venemaa sõjaväelane, tööstur ja diplomaat (1773–1828) *[[Jan Demidovitš]], Eesti päritolu jalgpallur (1988–) *[[Nikolai Demin]], Paldiski linnapea (1842–1903) *[[William Edwards Deming]], Ameerika Ühendriikide statistik, insener ja juhtimiskonsultant (1900–1993) *[[Merih Demiral]], türgi jalgpallur (1998–) *[[Süleyman Demirel]], Türgi poliitik (1924–2015) *[[Volkan Demirel]], türgi jalgpallur (1981–) *[[Selahattin Demirtaş]], Türgi poliitik (1973–) *[[Aleksandr Demjanenko]], vene näitleja (1937–1999) *[[Ivan Demkin]], vene õigusteadlane ja jurist (1869–1943) *[[Thatcher Demko]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1995–) *[[Gunter Demnig]], saksa kunstnik (1947–) *[[Demokritos]], vanakreeka filosoof (5.–4. sajand eKr) *[[Bill Demong]], USA kahevõistleja (1980–) *[[Patrick Dempsey]], USA filminäitleja (1966–) *[[Vassili Demut-Malinovski]], vene skulptor ja õppejõud (1778–1846) *[[Jason Denayer]], Belgia jalgpallur (1995–) *[[Judi Dench]], Briti filminäitleja (1934–) *[[Níkos Déndias]], Kreeka jurist ja poliitik (1959–) *[[Leander Dendoncker]], Belgia jalgpallur (1995–) *[[Antoine Dénériaz]], prantsuse mäesuusataja (1976–) *[[Catherine Deneuve]], prantsuse näitleja (1943–) *[[Rene Denfeld]], USA feminist *[[Luol Deng]], Lõuna-Sudaani päritolu Suurbritannia korvpallur (1985–) *[[Deng Xiaoping]], Hiina riigitegelane (1904–1997) *[[Heino Dengo]], eesti ajakirjanik *[[Catherine Denguiadé]], Kesk-Aafrika keisrinna (1949–) *[[Clemens Denhardt]], saksa maadeuurija (1852–1929) *[[Anton Denikin]], Vene sõjaväelane (kindralleitnant) (1872–1947) *[[Denílson Pereira Neves]], Brasiilia jalgpallur (1988–) *[[Maurice Denis]], prantsuse maalikunstnik ja kunstiteoreetik (1870–1943) *[[Igor Denissov]], Venemaa jalgpallur (1984–) *[[Rodion Denissov]], Eesti ühiskonnategelane, publitsist, raadio- ja telesaatejuht (1976–) *[[Vitali Denissov]], vene murdmaasuusataja (1976–) *[[Rauf Denktaş]], Küprose poliitik (1924–2012) *[[Daniel Dennett]], USA filosoof (1942–) *[[Pierre Paul Denniée]], prantsuse intendanditeenistuse sõjaväelane (1781–1848) *[[Emmanuel Dennis]], Nigeeria jalgpallur (1997–) *[[Wayne Dennis]], USA psühholoog (1905–1976) *[[James Denton]], USA filminäitleja (1963–) *[[Peter Denton]], Briti muusik *[[John Denver]], USA muusik (1943–1997) *[[Ivan Denõssenko]], ukraina muusik, kunstnik ja kultuuritegelane (1983–2017) *[[Gérard Depardieu]], prantsuse filminäitleja (1948–) *[[Memphis Depay]], Hollandi jalgpallur (1994–) *[[Jaan Depman]], eesti matemaatik (1885–1970) *[[Johnny Depp]], USA filminäitleja (1963–) *[[André Derain]], prantsuse maalikunstnik, skulptor ja fovismi esindaja (1880–1954) *[[Mihhail Derbnev]], (1969–) *[[Eren Derdiyok]], Šveitsi jalgpallur (1988–) *[[Pavel Derevjanko]], vene näitleja (1976–) *[[Christoph von Derfelden]], Eestimaa mõisnik ja rüütelkonnategelane (1681–1750) *[[Johann von Derfelden (1849–1913)|Johann von Derfelden]], Venemaa sõjaväelane (1849–1913) *[[Johann von Derfelden vanem]], Rootsi sõjaväelane (1561–1633) *[[Oleg Deripaska]], vene ärimees (1968–) *[[Boudewijn Derkx]], Hollandi kabetaja (1986) *[[Jacques Derrida]], Prantsuse filosoof (1930–2004) *[[Aleksander Derrik]], Eesti sõjaväelane (1898–1981) *[[Gavrila Deržavin]], vene luuletaja (1743–1816) *[[Natalja Deržavina]], vene nukunäitleja (1942–2002) *[[Georg Dertinger]], Saksa ajakirjanik ja poliitik ning Saksa DV riigitegelane (1902–1968) *[[Andri Derõzemlja]], Ukraina laskesuusataja (1977–) *[[Hailemariam Desalegn]], Etioopia poliitik (1965–) *[[Gérard Desargues]], prantsuse matemaatik ja insener (1591–1661) *[[René Descartes]], prantsuse filosoof ja matemaatik *[[Didier Deschamps]], Prantsusmaa jalgpallur ja treener (1968–) *[[Emily Deschanel]], Ameerika näitleja, filmi- ja teleprodutsent (1976–) *[[Zooey Deschanel]], USA näitlejanna ja muusik (1980–) *[[Nikolai Desewè]], eesti arst (1903–1944) *[[David Desharnais]], Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Desiderius]], Langobardide kuningas (8. sajand) *[[Harlem Désir]], Prantsusmaa poliitik (1959–) *[[printsess Désirée]], Rootsi printsess (1938–) *[[Désirée (Hohenzollerni printsess)|Désirée]], Hohenzollerni printsess (1963–) *[[Marcel Deslauriers]], Kanada kabetaja (1905–1988) *[[Nicolas Deslauriers]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Nicolas Desmarest]], prantsuse geoloog (1725–1815) *[[Jean Despeaux]], prantsuse poksija (1915–1989) *[[Alexandre Desplat]], prantsuse filmihelilooja (1961–) *[[Ranko Despotović]], Serbia endine jalgpallur (1983–) *[[David Desrosiers]], Kanada muusik (1980–) *[[Sergiño Dest]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (2000–) *[[Simon Desthieux]], prantsuse laskesuusataja (1991–) *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]], Tšaadi ärijuht ja poliitik *[[Gerard Deulofeu]], hispaania jalgpallur (1994–) *[[Christian Friedrich von Deutsch]], Eesti arst, arstiteaduse professor ja aastatel 1809–1810 Tartu Ülikooli rektor (1768–1843) *[[Govinda Chandra Dev]], bengali filosoof (1907–1971) *[[Gail Devers]], USA sportlane *[[Chrysopigí Devetzí]], Kreeka kolmikhüppaja (1976–) *[[Ajay Devgn]], India filminäitleja (1969–) *[[Richard Devid]], Eesti ärimees (1893–1942) *[[Cristian Deville]], itaalia mäesuusataja (1981–) *[[Mihhail Devjatjarov]], vene murdmaasuusataja (1959–) *[[Vadim Devjatovski]], valgevene kergejõustiklane (1977–) *[[Danny DeVito]], USA filminäitleja (1944–) *[[John Devitt]], Austraalia ujuja (1937–) *[[Keith Devlin]], Briti matemaatik ja teaduse populariseerija (1947–) *[[Donald Dewar]], esimene Šotimaa peaminister (1937–2000) *[[John Dewey]], Ameerika Ühendriikide filosoof, psühholoog ja haridustegelane (1859–1952) *[[Helen DeWitt]], USA kirjanik (1957–) ==Dh== *[[Ashay Dharwadker]], india matemaatik (1967–) *[[Tanmanjeet Singh Dhesi]], Suurbritannia poliitik (1978–) *[[Ikililou Dhoinine]], Komooride poliitik (1962–) ==Di== *[[Giorgio Di Centa]], itaalia suusataja (1972–) *[[Manuela Di Centa]], itaalia suusataja (1963–) *[[Lucas Di Grassi]], Brasiilia vormelisõitja (1984–) *[[Emanuele Di Gregorio]], itaalia jooksja (1980–) *[[Giovanni Di Lorenzo]], itaalia jalgpallur (1993–) *[[Luigi Di Maio]], Itaalia poliitik (1986–) *[[Karyne Di Marco]], Austraalia naiskergejõustiklane (1978–) *[[Ángel Di María]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Antonietta Di Martino]], Itaalia kergejõustiklane (1978–) *[[Roberto Di Matteo]], itaalia jalgpallur ja treener (1970–) *[[Arturo Di Modica]], Itaalias sündinud ameerika skulptor (1941–2021) *[[Elio Di Rupo]], Belgia poliitik (1951–) *[[Alfredo Di Stéfano]], Argentina jalgpallur ja treener *[[Mamadou Dia]], Senegali poliitik (1910–2009) *[[Abdoulay Diaby]], Mali jalgpallur (1991–) *[[Abou Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur (1986–) *[[Moussa Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) *[[Diadumenianus]] *[[Mouctar Diakhaby]], Prantsusmaa jalgpallur (1996–) *[[Habib Diallo]], Senegali jalgpallur (1995–) *[[André Diamant]], Brasiilia maletaja (1990–) *[[Alessandro Diamanti]], itaalia jalgpallur (1983–) *[[Chris Diamantopoulos]], Kanada näitleja ja koomik (1975–) *[[Amy Diamond]], rootsi laulja (1992–) *[[Dustin Diamond]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1977–2021) *[[Peter Diamond]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1940–) *[[Cheick Modibo Diarra]], Mali astrofüüsik ja ärimees (1952–) *[[Lassana Diarra]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Bartolomeu Dias]], portugali meresõitja ja maadeavastaja *[[Miguel Dias]], Hollandi endine poksija (1968–) *[[Rúben Dias]], portugali jalgpallur (1997–) *[[Adolfo Díaz]], Nicaragua poliitik (1875–1964) *[[Cameron Diaz]], USA filminäitleja ja modell (1972–) *[[Félix Díaz]], Dominikaani Vabariigi poksija (1983–) *[[José Eduvigis Díaz]], Paraguay sõjaväelane (1833–1867) *[[Paulo Díaz]], Tšiili jalgpallur (1994–) *[[Sergio Díaz]], Paraguay jalgpallur (1998–) *[[Miguel Díaz-Canel]], Kuuba riigitegelane (1960–) *[[Rodrigo Díaz de Vivar]], hispaania rahvuskangelane *[[Tirunesh Dibaba]], Etioopia jooksja (1985–) *[[Genzebe Dibaba]], Etioopia jooksja (1991–) *[[Carmine DiBartholomeo]], USA poksija (1912–1985) *[[Leonardo DiCaprio]], USA filminäitleja (1974–) *[[Délfor Dicásolo]], Argentina näitleja (1920–2013) *[[Philip K. Dick]], USA kirjanik (1928–1982) *[[Friedrich Dickel]], Saksa DV riigitegelane ja sõjaväelane (1913–1993) *[[Charles Dickens]], inglise kirjanik (1812–1870) *[[George Dickie]], USA kunstifilosoof ja esteetik (1926–2020) *[[Simon Dickie]], Uus-Meremaa sõudja (1951–2017) *[[Bruce Dickinson]], inglise laulja, piloot ja raadiosaatejuht (1958–) *[[Emily Dickinson]], ameerika luuletaja (1830–1886) *[[Janice Dickinson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja ettevõtja (1955–) *[[Peter Dickinson]], Suurbritannia kirjanik (1927–2015) *[[Runar Dickman]], Soome poksija *[[Dida]], Brasiilia jalgpallur (1973–) *[[Joan Didion]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1934–2021) *[[Didius Julianus]] *[[Andres Dido]] (1855–1921) *[[Hans Karl Friedrich Anton von Diebitsch]]-Zabaikalski, Venemaa sõjaväelane (1785–1831) *[[Johannes Dieckmann]], Saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1893–1969) *[[Karl Wilhelm Diefenbach]], saksa kunstnik, nudist ja taimetoitlane (1851–1913) *[[Hermann Diels]], saksa klassikaline filoloog, filosoofia- ja usundiloolane (1848–1922) *[[Kurt Diemberger]], austria alpinist (1924–1957) *[[Doudou Diène]], ÜRO diplomaat Senegalist (1941–) *[[Jiří Dienstbier]], Tšehhi poliitik ja ajakirjanik (1937–2011) *[[Matthias Diependaele]], Belgia poliitik (1979–) *[[Eberhard Diepgen]], Saksamaa poliitik (1941–) *[[Eric Dier]], Inglismaa jalgpallur (1994–) *[[Alexander Dierks]], Saksamaa poliitik (1987–) *[[Rudolf Diesel]], saksa insener (1858–1913) *[[Vin Diesel]], USA näitleja (1967–) *[[Peter-Michael Diestel]], saksa jurist ja endine Saksa poliitik (1952–) *[[Eduard Dietl]], Saksamaa sõjaväelane (1890–1944) *[[Adolf Dietrich]], šveitsi kunstnik (1877–1957) *[[Dietrich Damerow]], Tartu piiskop *[[Sepp Dietrich]], Saksamaa sõjaväelane (1892–1966) *[[Wilfried Dietrich]], Saksamaa maadleja (1933–1992) *[[Marlene Dietrich]], saksa näitleja ja laulja (1901–1992) *[[Heinrich Dietzel]], saksa majandusteadlane (1857–1935) *[[Julia Dietze]], saksa näitleja (1981–) *[[Erich Differt]], Eesti nudist (1883–1959) *[[Nelli Differt]], eesti epeevehkleja (1990–) *[[Kenelm Digby]], inglise loodusfilosoof (1603–1665) *[[Frank DiGennara]], USA poksija (1901–1966) *[[Thomas Digges]], inglise matemaatik ja astronoom (1546–1595) *[[Jessica Diggins]], USA murdmaasuusataja (1991–) *[[Lucas Digne]], Prantsusmaa jalgpallur (1993–) *[[Geert van Dijk]], Hollandi kabetaja (1924–2012) *[[Teun van Dijk]], hollandi keeleteadlane (1943–) *[[Klaas Dijkhoff]], Hollandi poliitik ja jurist (1981–) *[[Edsger Wybe Dijkstra]], Hollandist pärit matemaatik ja informaatik (1930–2002) *[[Marjan Dikaučič]], Sloveenia jurist ja poliitik (1981–) *[[Viivi Dikson]], eesti näitleja (1942–2010) *[[Elmer Diktonius]], soomerootsi kirjanik ja helilooja (1896–1961) *[[Dileita Mohamed Dileita]], Djibouti poliitik (1958–) *[[Nathalia Dill]], Brasiilia näitleja (1986–) *[[J Dilla]], USA muusikaprodutsent ja räppar (1974–2006) *[[Annie Dillard]], USA kirjanik (1945–) *[[Harrison Dillard]], USA endine kergejõustiklane (1923–2019) *[[Phyllis Diller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1917–2012) *[[John Dillinger]], USA pangaröövel (1903–1934) *[[Kevin Dillon]], USA filminäitleja (1965–) *[[Thomas DiLorenzo]], ameerika majandusteadlane (1954–) *[[Wilhelm Dilthey]], saksa ajaloolane, psühholoog, sotsioloog ja hermeneutik (1833–1911) *[[Eva Dimas]], El Salvadori tõstja ja kettaheitja (1973–) *[[Sven Dimberg]], Rootsi ja Eesti füüsik ja jurist (1661–1731) *[[Richard Dimbleby]], Suurbritannia ajakirjanik (1913–1965) *[[Emil Dimitriev]], Makedoonia sotsioloog ja poliitik (1979–) *[[Emil Dimitrov]], bulgaaria laulja (1940–2005) *[[Filip Dimitrov]], Bulgaaria poliitik (1955–) *[[Georgi Dimitrov]], Bulgaaria poliitik (1882–1949) *[[Grigor Dimitrov]], bulgaaria tennisist (1991–) *[[Nikola Dimitrov]], Makedoonia diplomaat ja poliitik (1972–) *[[Lidija Dimkovska]], Makedoonia luuletaja ja tõlkija (1971–) *[[Kiki Dimoula]], kreeka luuletaja (1931–2020) *[[Dimitǎr Dimov]], bulgaaria kirjanik (1909–1966) *[[Dina]], portugali laulja (1956–2019) *[[Heinrich von Dincklage]], Liivi ordu maameister *[[Mark Dindal]], Ameerika Ühendriikide eriefektide animaator, filmilavastaja ja stsenarist (1960–) *[[Zoran Đinđić]], Serbia poliitik (1952–2003) *[[Jim Dine]], USA maalikunstnik (1935–) *[[Ding Ling]], hiina kirjanik (1904–1986) *[[Ding Liren]], hiina maletaja (1992–) *[[Christian Adolf Ludwig Dingelstädt]], Eesti ja Läti vaimulik (1741–1790/1791) *[[Christian Friedrich Dingelstädt]], Eesti vaimulik (1772–1808) *[[Merindah Dingjan]], Austraalia ujuja (1991–) *[[Dinis, Porto hertsog|Dinis]], Portugali kuningliku perekonna liige (1999–) *[[Pankratius von Dinkel]], saksa vaimulik (1811–1894) *[[Ulf Dinkelspiel]], Rootsi poliitik (1939–2017) *[[Peter Dinklage]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1969–) *[[Xhemil Dino]], Albaania poliitik *[[Ernests Dinsbergs]], läti pedagoog, luuletaja ja publitsist (1816–1902) *[[Ronnie James Dio]], USA muusik (1942–2010) *[[Diocletianus]], Vana-Rooma keiser *[[Diodoros]], vanakreeka ajaloolane ja mütograaf (1. sajand eKr) *[[Diodoros Kronos]], vanakreeka filosoof (4.–3. sajand eKr) *[[Diogenes]] Sinopest, vanakreeka filosoof (5.–4. sajand eKr) *[[Diogenes Apolloniast]], vanakreeka filosoof ja arst (5. sajand eKr) *[[Diogenes Laertios]], vanakreeka doksograaf *[[Luisa Diogo]], Mosambiigi poliitik (1958–) *[[Diomid (Dzjuban)]], Vene Õigeusu Kiriku vaimulik (1961–) *[[Aléxandros Diomídis]], Kreeka poliitik *[[Albert de Dion]] *[[Céline Dion]], Kanada laulja (1968–) *[[Mohamed Dionne]], Senegali poliitik (1959–) *[[Dionysios Aleksandriast]], Aleksandria piiskop (suri 265) *[[Dionysios Chalkedonist]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr) *[[Dionysios Traakiast]], vanakreeka grammatik (170 eKr – 90 eKr) *[[Dionysius (paavst)|Dionysius]], paavst (3. sajand) *[[Abdoulaye Diop]], Mali diplomaat ja poliitik (1965–) *[[Diophantos]], vanakreeka matemaatik (3. sajand) *[[Mame Biram Diouf]], Senegali jalgpallur (1987–) *[[Vedran Đipalo]], Horvaatia poksija (1977–) *[[Dipendra]], Nepali kuningas (1971–2001) *[[Diphilos]], vanakreeka komöödiakirjanik (4.–3. saj eKr) *[[Paul Dirac]], Briti füüsik (1902–1984) *[[Waris Dirie]], Somaalia modell ja kirjanik (1965–) *[[Bernhards Dīriķis]], Läti ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1831–1892) *[[Sokrat Dirin]], Venemaa riigitegelane (1849–1924) *[[Udo Dirkschneider]], saksa laulja (1952–) *[[Mike Dirnt]], USA muusik (1972–) *[[Dieudonné Disi]], Rwanda jooksja (1980–) *[[Uschi Disl]], saksa laskesuusataja (1970–) *[[John Disley]], Suurbritannia jooksja (1928–2016) *[[Walt Disney]], USA filmirežissöör, -produtsent ja multifilmide looja (1901–1966) *[[Friedrich Adolph von Ditmar]], baltisaksa mõisnik (1724–1788) *[[Friedrich Ferdinand Gustav von Ditmar]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (1809–1879) *[[Napoleon von Ditmar]], Kuressaare linnapea (1834–1919) *[[Viktor Ditmar]], Eesti riigikohtunik ja diplomaat (1866–1935) *[[Woldemar Adolph von Ditmar]], baltisaksa päritolu vene sõjaväelane (1770–1837) *[[Jevgeni Ditrihh]], Venemaa poliitik (1973–) *[[Beth Ditto]], USA laulja (1981–) *[[Blaženka Divjak]], Horvaatia matemaatik ja poliitik (1967–) *[[Otto Dix]], saksa maalikunstnik (1891–1969) *[[Ḩassān Diyāb]], Liibanoni insener ja poliitik (1959–) ==Dj== *[[DJ Antoine]], Šveitsi DJ, (1975–) *[[DJ Critikal]], eesti diskor *[[DJ Falk]], norra diskor ja laulja (1967–) *[[Baciro Djá]], Guinea-Bissau poliitik (1973–) *[[Hadhari Djaffar]], Komooride sprinter (1978–) *[[Hamida Djandoubi]], giljotineeritud kurjategija Prantsusmaal (suri 1977) *[[Abdelaziz Djerad]], Alžeeria poliitik (1954–) *[[Alexander Djiku]], Ghana jalgpallur (1994–) *[[Berat Djimsiti]], albaania jalgpallur (1993–) *[[Christian Djoos]], rootsi jäähokimängija (1994–) *[[Zoran Djordjević]], Serbia poliitik (1970–) *[[Youri Djorkaeff]], endine Prantsusmaa jalgpallur (1968–) *[[Adda Djørup]], taani luuletaja ja proosakirjanik (1972–) *[[Johan Djourou]], Šveitsi jalgpallur (1987–) *[[Aleksandr Djukov]], Venemaa ajaloolane ja ajakirjanik (sündinud 1978) *[[Aleksei Djumin]], Venemaa poliitik (1972–) ==Dl== *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]], Svaasimaa poliitik (1942–2018) *[[Senele Dlamini]], Svaasimaa ujuja (1992–) *[[Sikhanyiso Dlamini]], Svaasimaa printsess (1987–) *[[Themba Dlamini]], Svaasimaa poliitik (1950–) *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1949–) *[[Norman Dlomo]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pikamaajooksja (1975–) *[[Jan Długosz]], poola vaimulik, kroonik ja diplomaat (1415–1480) ==Dm== *[[Vale-Dmitri I]], Vene tsaar (1580–1606) *[[Oksana Dmitrieva]], Ukraina nukuteatri juht (1977–) *[[Aleksandr Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (1982–) *[[Aleksandr Dmitrijev (dirigent)|Aleksandr Dmitrijev]], Venemaa dirigent (1935–) *[[Artjom Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (1988–) *[[Dmitri Dmitrijev]], Eesti poliitik (1982–) *[[Dmitri Dmitrijev (balletitantsija)|Dmitri Dmitrijev]], jakuudi balletitantsija ja pedagoog (1971–) *[[Igor Dmitrijev (näitleja)|Igor Dmitrijev]], vene teatri- ja filminäitleja (1927–2008) *[[Ivan Dmitrijev]], vene luuletaja ja riigitegelane (1760–1837) *[[Roman Dmitrijev]], jakuudi maadleja (1949–2010) *[[Darija Dmitrijeva]], jakuudi balletitantsija ja pedagoog (1976–) *[[Ivan Dmitrjukov]], Vene aadlik, suurmaaomanik ja poliitik (1872–?) *[[Marko Dmitrović]], serbia jalgpallur (1992–) *[[Riina Dmohovski]], eesti kirjanik (1931–2009) *[[DMX]], Ameerika Ühendriikide räppar (1970–2021) ==Do== *[[Ritsu Doan]], jaapani jalgpallur (1998–) *[[Lou Dobbs]], USA ajakirjanik (1945–) *[[Hiob von Dobeneck]], Pomesaania piiskop (suri 1521) *[[Dimitǎr Dobrev]], Bulgaaria maadleja ja treener (1931–2019) *[[Nina Dobrev]], Kanada filminäitleja (1989–) *[[David Dobrik]], Slovakkiast pärit juutuuber (1996–) *[[Alexander Dobrindt]], Saksamaa poliitik (1970–) *[[Roman Dobrohotov]], vene ajakirjanik ja poliitaktivist (1983–) *[[Nikolai Dobronravov]], vene luuletaja ja laulukirjutaja (1928–) *[[Evelina Dobrovolska]], Leedu jurist ja poliitik (1988–) *[[Wacław Tadeusz Dobrzyński]], Poola jurist ja diplomaat (1886–1962) *[[Bevan Docherty]], Uus-Meremaa triatleet (1977–) *[[Cory Doctorow]], Kanada ajakirjanik ja kirjanik (1971–) *[[Edgar Lawrence Doctorow]], USA kirjanik (1931–2015) *[[Zbigniew Doda]], poola maletaja (1931–2013) *[[Eric Robertson Dodds]], Iiri klassikaline filoloog (1893–1979) *[[Milorad Dodik]], Bosnia-Hertsegoviina Serblaste Vabariigi poliitik (1959–) *[[Lev Dodin]], Venemaa teatrilavastaja (1944–) *[[Igor Dodon]], Moldova poliitik (1975–) *[[Antoine Dodson]], USA muusik (1986–) *[[Dōgen]], jaapani budistlik filosoof (1200–1253) *[[Snoop Dogg]], USA räppar (1971–) *[[Shannen Doherty]], USA filminäitleja (1971–) *[[Horst Dohlus]], Saksa DV riigitegelane (1926–2007) *[[Anton Dohrn]], saksa bioloog (1840–1909) *[[Alekhsandre Dohturišvili]], gruusia rahvusest Usbekistani maadleja (1980–) *[[Hiroaki Doi]], jaapani vasaraheitja (1978–) *[[Aleksander Doilov]], Eesti arst (1877–1947) *[[Dragan Đokanović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (sündinud 1958) *[[Novak Đoković]], serbia tennisist (1987–) *[[Vassili Dokutšajev]], vene mullateadlane (1846–1903) *[[Kasper Dolberg]], taani jalgpallur (1997–) *[[Engelbert von Dolen]], Tartu piiskop ja Riia peapiiskop (suri 1347) *[[Vincent Dole]], USA arst (1913–2006) *[[Andrej Doležal]], Slovakkia poliitik ja insener (1981–) *[[Martin Dolfing]], hollandi kabetaja (1977–) *[[Rita Dolgihh]], Eesti baleriin (1962–) *[[Jakov Dolgorukov]], Vene bojaar, vürst, õukondlane, sõjaväelane ja riigitegelane (1659–1720) *[[Vladimir Petrovitš Dolgorukov]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1696—1761) *[[Juri Vladimirovitš Dolgorukov]], Venemaa sõjaväelane (1740–1830) *[[Dolguntša]], eveeni põhjapõdrakasvataja, kütt ja jahilaskur (1935–2002) *[[Veronika Dolina]], vene laulja ja luuletaja (1956–) *[[Engelbert Dollfuß]], Austria poliitik ja riigitegelane (1892–1934) *[[Gerhard Domagk]], saksa patoloog ja bakterioloog (1895–1964) *[[Roža Domašcõna]], sorbi luuletaja (1952–) *[[Jānis Dombrava]], Läti poliitik (1988–) *[[Günther Domenig]], Austria arhitekt (1934–2012) *[[Valdis Dombrovskis]], Läti poliitik (1971–) *[[Lutz Dombrowski]], Saksa DV kaugushüppaja (1959–) *[[Domenichino]], itaalia maalikunstnik (1581–1641) *[[Plácido Domingo]], hispaania laulja ja dirigent (1941–) *[[Cecilio Domínguez]], Paraguay jalgpallur (1994–) *[[José Domínguez Bécquer]], hispaania maalikunstnik (1805–1841) *[[Leinier Domínguez]], USA maletaja (1983–) *[[Fats Domino]], USA laulja (1928–2017) *[[Domitianus]], Vana-Rooma keiser (51–96) *[[Oksana Domnina]], vene iluuisutaja (1984–) *[[Wilfried Domoraud]], Prantsusmaa jalgpallur (1988–) *[[Alexandr Domowoy]], Eesti näitleja (1988–) *[[Darja Domračava]], Valgevene laskesuusataja (1986–) *[[Daniel Domscheit-Berg]], saksa informaatik (1978–) *[[David Don]], šoti botaanik (1799–1841) *[[Marco Donadel]], itaalia jalgpallur (1983–) *[[Juliana Donald]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Chris Donaldson]], Uus-Meremaa sprinter (1975–) *[[Donatello]], itaalia kunstnik (suri 1466) *[[Alexander Donchenko]], Saksamaa maletaja (1998–) *[[Anatoly Donchenko]], Saksamaa maletaja (1940–) *[[Luka Dončić]], sloveeni korvpallur (1999–) *[[Henri-Marie Dondra]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1966–) *[[Kristijonas Donelaitis]], leedu luuletaja (1714–1780) *[[Stanley Donen]], USA filmilavastaja (1924–2019) *[[Đồng Khánh]], Annami kuningas (1864–1889) *[[Jean Marie Dongou]], Kameruni jalgpallur (1995–) *[[Gaetano Donizetti]], itaalia helilooja (1791–1848) *[[Jordanka Donkova]], Bulgaaria tõkkejooksja (1961–) *[[John Donne]], inglise luuletaja, jurist ja vaimulik (1572–1631) *[[Keith Donnellan]], USA filosoof (1931–2015) *[[Jörn Donner]], Soome kirjanik, filmilavastaja, poliitik ja diplomaat (1933–2020) *[[Kai Donner]], Soome keeleteadlane, antropoloog ja poliitik (1888–1935) *[[Paschal Donohoe]], Iirimaa poliitik (1974–) *[[Jason Donovan]], Austraalia laulja ja näitleja (1968–) *[[Ruslan Dontsov]], Eesti majandustegelane (1941–) *[[Darja Dontsova]], vene kirjanik (1952–) *[[Donus]], paavst (suri 678) *[[Jack Doohan]], Austraalia võidusõitja (2003–) *[[Hilda Doolittle]], USA kirjanik (1886–1961) *[[Robert Doornbos]], Hollandi autovõidusõitja (1981–) *[[Fritz Dopfer]], mäesuusataja (1987–) *[[Alfons Dopsch]], Austria ajaloolane (1868–1953) *[[Allan Dorbek]], eesti jalgpallur ja korvpallitreener (1944–2018) *[[Gert Dorbek]], Eesti elukutseline korvpallur (1985–) *[[Gustave Doré]], prantsuse kunstnik (1832–1883) *[[Sergei Dorenko]], vene ajakirjanik, sotsioloog, tele- ja raadiosaatejuht, kommentaator ja produtsent (1959–2019) *[[Michaela Dorfmeister]], Austria mäesuusataja (1973–) *[[Pierre Dørge]], taani muusik (1946–) *[[Natalie Dormer]], inglise näitleja (1982–) *[[Marek Doronin]], Eesti korvpallur (1983–) *[[Witold Doroszewski]], poola keeleteadlane (1899–1976) *[[Svetlana Dorošenko]], Eesti näitleja (1954–2016) *[[Brandenburgi Dorothea]], Taani kuninganna (suri 1495) *[[abba Dorotheos]], õigeusu pühak (6.–7. sajand) *[[Mihhail Dorovatovski]], Eesti filmioperaator (1925–1995) *[[Draginja Dorpat]], saksa kirjanik (1931–) *[[Julius Dorpmüller]], Saksa poliitik (1869–1945) *[[Graham Dorrans]], šoti jalgpallur (1987–) *[[Johann Andreas Dorsche]], Eesti vaimulik (1660 – ?) *[[George Amos Dorsey]], Ameerika Ühendriikide etnograaf (1868–1931) *[[James Owen Dorsey]], Ameerika Ühendriikide antropoloog ja keeleteadlane (1848–1895) *[[Agvan Doržijev]], burjaadi buda munk *[[Osvaldo Dorticós Torrado]], Kuuba poliitik (1919–1983) *[[John Dos Passos]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1896–1970) *[[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik (1942–) *[[Ion Dosca]], Moldova kabetaja (1955–) *[[Dositheos Gazast]], õigeusu pühak (6.–7. sajand) *[[Hans Peter Doskozil]], Austria poliitik (1970–) *[[Dosso Dossi]], itaalia maalikunstnik (suri 1542) *[[Andrei Dostojevski]], vene arhitekt ja memuarist (1825—1897) *[[Fjodor Dostojevski]], vene kirjanik (1821–1881) *[[Dote]], latgali ülik (suri 1211) *[[Karen Dotrice]], inglise näitlejatar (1955–) *[[Serhi Dotsenko]], Ukraina endine poksija (1979–) *[[Ken Doubleday]], Austraalia kergejõustiklane (1926–) *[[Abdoulaye Doucouré]], Prantsusmaa jalgpallur (1993–) *[[Ladji Doucouré]], prantsuse kergejõustiklane (1983–) *[[Susan Dougan]], Saint Vincenti ja Grenadiinide riigitegelane (1955–) *[[David Douglas]], šoti botaanik (1799–1834) *[[Denzil Douglas]], Saint Kittsi ja Nevise poliitik (1953–) *[[Donna Douglas]], USA näitleja ja laulja (1932–2015) *[[Kirk Douglas]] (Issur Demski), USA näitleja (1916–2020) *[[Michael Douglas]], USA näitleja (1944–) *[[Otto Gustav Douglas]], Vene kindral (1687–1771) *[[Ottomar Douglas]], Eesti sõjaväelane (1893–1984) *[[Robert Douglas]], šoti päritolu Rootsi sõjaväelane ja poliitik (1611–1662) *[[Seydou Doumbia]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1987–) *[[Paul Doumer]], Prantsusmaa president (1857–1932) *[[Rodrigo Dourado]], Brasiilia jalgpallur (1994–) *[[Brad Dourif]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1950–) *[[Konstantínos Dóvas]], Kreeka sõjaväelane ja poliitik (1898–1973) *[[Maija Doveika]], läti näitleja (1980–) *[[Kenneth Dover]], briti klassikaline filoloog (1920–2010) *[[Sergei Dovlatov]], vene kirjanik (1941–1990) *[[Pranas Dovydaitis]], Leedu jurist, filosoof, entsüklopedist ja poliitik (1886–1942) *[[Charles Dow]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (1851–1902) *[[Nic Dowd]], USA jäähokimängija (1990–) *[[John Dowland]], inglise helilooja (1563–1626) *[[Robert Downey juunior]], USA filminäitleja (1965–) *[[K. K. Downing]], Briti muusik (1951–) *[[Lila Downs]], Mehhiko laulja ja muusikaprodutsent (1968–) *[[Arthur Conan Doyle]], Briti kirjanik (1859–1930) *[[Patrick Doyle]], šoti muusik ja filmimuusikale spetsialiseeerunud helilooja (1953–) ==Dr== *[[Dr. Dre]], USA räppar (1965–) *[[Andrzej Dragan]], poola fotograaf ja füüsik (1978–) *[[Johann Georg Dragendorff]], saksa rohuteadlane (1836–1898) *[[Goran Dragić]], Sloveenia korvpallur (1986–) *[[György Dragomán]], Ungari kirjanik (1973–) *[[Domenico Dragonetti]], Itaalia kontrabassimängija (1763–1846) *[[Maija Dragūne]], läti kunstnik (1945–) *[[Aleksandr Dragunkin]], vene keeleteadlane ja keeleõpetaja (1947–) *[[Viktor Dragunski]], Vene lastekirjanik (1913–1972) *[[Ion Draica]], Rumeenia maadleja (1958–) *[[Leon Draisaitl]], saksa jäähokimängija (1995–) *[[Francis Drake]], meresõitja (1540–1596) *[[Vladimir Drake]], Venemaa sõjaväelane (1874–1935) *[[Karen Drambjan]], Eesti jurist, kes hukkus tulevahetuses politseiga (1954–2011) *[[Ivan Dratšov]], Eesti võrkpallur ja võrkpallitreener (1921–1989) *[[Vladimir Dratšov]], vene laskesuusataja (1966–) *[[Milena Dravić]], serbia näitleja (1940–2018) *[[William Dray]], Kanada ajaloofilosoof (1921–) *[[Jan Drda]], tšehhi kirjanik (1915–1970) *[[Heike Drechsler]], saksa kõrgushüppaja (1964–) *[[Wolfgang Drechsler]], Eesti sotsiaalteadlane (1963–) *[[Willem Drees]], Hollandi poliitik (1886–1988) *[[Franz Dreier]], Tallinna kullassepp *[[Matthias Dreier]], Tallinna kullassepp *[[Wolter Dreier]], Haapsalu kullassepp *[[Ruth Dreifuss]], Šveitsi poliitik (1940–) *[[Adolf Fredrik Dreijer]], Soome ja Eesti vaimulik (1817–1892) *[[Burchard von Dreileben]], Liivi Ordu meister (14. sajand) *[[Lelde Dreimane]], läti näitleja ja modell (1989–) *[[Jüri Dreimann]], eesti raamatukaupmees ja kirjastaja (1861–1916) *[[Theodore Dreiser]], USA kirjanik (1871–1945) *[[Aleksei Drejev]], vene maletaja (1969–) *[[Henri Drell]], eesti korvpallur (2000–) *[[Nelly Drell]], eesti kunstnik (1979–) *[[Rebeka Dremelj]], Sloveenia laulja (1980–) *[[Alexander von Drenteln (1820–1888)|Alexander von Drenteln]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1820–1888) *[[Alexander von Drenteln (1868–1925)|Alexander von Drenteln]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1862–1925) *[[Heinrich Johann von Drenteln]], Rootsi sõjaväelane (1659–1704) *[[Thomas Drenteln]], Tallinna raehärra ja bürgermeister (maetud 1657) *[[Fran Drescher]], USA filminäitleja (1957–) *[[Helmi Dresen]], eesti tõlkija ja esperantist (1892–1941) *[[Hilda Dresen]], eesti esperantist ja tõlkija (1896–1981) *[[Urmas Dresen]], meremuuseumi direktor (1958–) *[[Caeleb Dressel]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1996–) *[[Aleksei Dressen]], endine Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist (1968–) *[[Karl von Dressler]], Kuressaare linnaarst (1788–1854) *[[Wolfgang U. Dressler]], austria keeleteadlane (1939–) *[[Dennis Drew]], USA muusik (1957–) *[[Jane Drew]], Inglise arhitekt ja linnaplaneerija (1911–1996) *[[Anton Drexler]] *[[Clyde Drexler]], endine USA korvpallur, kaitsemängija (1962–) *[[Carl Theodor Dreyer]], taani filmilavastaja (1889–1968) *[[Alfred Dreyfus]], Prantsuse sõjaväelane (1859–1935) *[[Hans Driesch]], saksa bioloog ja filosoof (1867–1941) *[[Victor Drija]], Venezuela näitleja, laulja ja tantsija (1985–) *[[Minnie Driver]], briti näitleja (1970–) *[[Drivinalde]], Tālava latgal (12.–13. sajand) *[[Ljilja Drljević]], serbia maletaja (1984–) *[[Janez Drnovšek]], Sloveenia poliitik (1950–2008) *[[Václav Drobný]], tšehhi jalgpallur (1980–2012) *[[Viktor Drobõš]], vene muusik (1966–) *[[Drochia]], linn [[Moldova]]s, [[Drochia rajoon]]i keskus *[[Didier Drogba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1978–) *[[Leszek Drogosz]], Poola poksija ja filminäitleja (1933–2012) *[[Harika Dronavalli]], india maletaja (1991–) *[[Oscar Dronjak]], rootsi muusik (1972–) *[[Aleksandr Dronov]], vene maletaja (1946–) *[[Frank Drost]], hollandi kabetaja (1953–) *[[Christian Drosten]], saksa viroloog (1972–) *[[Thomas Drozda]], Austria poliitik (1965–) *[[Juri Drozdov]], vene luurejuht (1925–2017) *[[Derek Drouin]], Kanada kõrgushüppaja (1990–) *[[Jonathan Drouin]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Dimítris Droútsas]], Kreeka poliitik (1968–) *[[Johann Gustav Droysen]], saksa ajaloolane (1808–1884) *[[Lauri Drubinš]], Eesti munitsipaalametnik (1987–) *[[Peter Ferdinand Drucker]], Austria päritolu ameerika juhtimisteadlane (1909–2005) *[[Felipe Drugovich]], Brasiilia autovõidusõitja (2000–) *[[Ben Drui]], Eesti lavastaja ja näitleja (1924–1975) *[[Vasil Drumev]], Bulgaaria vaimulik, kirjanik ja poliitik (1841–1901) *[[Alexei Drummond]], Uus-Meremaa bioinformaatik *[[Maurice Druon]], prantsuse kirjanik (1918–2009) *[[Boris Družinin]], NSV Liidu ja Leedu kabetaja ja treener (1938–) *[[Guy Drut]] *[[Ernst Wilhelm Drümpelmann]], baltisaksa arst ja looduseuurija (1760–1830) *[[Hugh Dryden]], Ameerika Ühendriikide aeronautikateadlane ja riigiteenistuja (1898–1965) ==Dz== *[[Nana Dzagnidze]], gruusia maletaja (1987–) *[[Alan Dzagojev]], Venemaa jalgpallur (1990–) *[[Dzanabadzar]], bogdogeegen (1635–1723) *[[Prince Octopus Dzanie]], Ghana amatöörpoksija (1985–) *[[Kristaps Dzelme]], läti jalgpallur (1990–) *[[Feliks Dzeržinski]], kommunistlik revolutsionäär ja Nõukogude riigiametnik (1871–1926) *[[Aleksandra Dzik]], poola alpinist (1982–) *[[Stanisław Dziwisz]], Poola kardinal ja Krakówi peapiiskop (1939–) *[[Artjom Dzjuba]], vene jalgpallur (1988–) *[[Balázs Dzsudzsák]], Ungari jalgpallur (1986–) *[[Martin Dzúr]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1919–1985) ==Dž== *[[Dža-laama]], buda munk (1862–1922) *[[Šefik Džaferović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1957–) *[[Džajadeva]], India sanskritikeelne luuletaja (12. sajand) *[[Simon Džanašia]], gruusia ajaloolane (1900–1947) *[[Sadõr Džaparov]], Kõrgõzstani poliitik (1968–) *[[Medea Džapharidze]], gruusia näitleja (1923–1994) *[[Lela Džavahhišvili]], gruusia maletaja (1984–) *[[Sooronbaj Džeenbekov]], Kõrgõzstani poliitik (1958–) *[[Blerim Džemaili]], Šveitsi jalgpallur (1986–) *[[Mustafa Džemiljev]], Ukraina poliitik (1943–) *[[Džedefra]], Vana-Egiptuse kuningas (26. sajand eKr) *[[Mihheil Džanelidze]], Gruusia poliitik *[[Mindia Džanelidze]], Gruusia riigiametnik ja poliitik (1978–) *[[Edin Džeko]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1986–) *[[Geidar Džemal]], Venemaa isalmiliikumise tegelane (1947–2016) *[[Orhan Džemal]], Venemaa ajakirjanik (1966–2018) *[[Armen Džigarhanjan]], Armeenia, Nõukogude Liidu ja Venemaa näitleja (1935–2020) *[[Veronika Džiojeva]], vene ooperilaulja (1979–) *[[Baadur Džobava]], gruusia maletaja (1983–) *[[Anri Džohhadze]], gruusia laulja (1980–) *[[Džoser]], Vana-Egiptuse kuningas (28. või 27. sajand eKr) *[[Julija Džugašvili]], baleriin, [[Jakov Džugašvili]] abikaasa *[[Arsen Džulfalakjan]], Armeenia maadleja (1987–) *[[Levon Džulfalakjan]], Nõukogude Liidu maadleja (1964–) *[[Vladimir Džunkovski]], Venemaa sõjaväelane (1865–1938) ==Du== *[[Joseph Du Hamel]], prantsuse päritolu Venemaa riigitegelane (1758–1840) *[[Jacqueline du Pré]], inglise tšellist (1945–1987) *[[Du Wei]], Hiina jalgpallur (1982–) *[[Duan Qirui]], Hiina Vabariigi poliitik (1865–1936) *[[Duarte]], Portugali kuningas (1391–1438) *[[Duarte Nuno, Bragança hertsog|Duarte Nuno]], Portugali kuningliku perekonna pea (1907–1976) *[[Duarte Pio, Bragança hertsog|Duarte Pio]], Portugali kuningliku perekonna pea (1945–) *[[Nicanor Duarte Frutos]], Paraguay poliitik (1956–) *[[Rui Duarte de Barros]], Guinea-Bissau poliitik *[[Alexander Dubček]], Tšehhoslovakkia poliitik (1921–1992) *[[Glody Dube]], Botswana keskmaajooksja (1978–) *[[August Duberg]], Linnamäe vallavanem (1889–?) *[[Léo Dubois]], prantsuse jalgpallur (1994–) *[[René Dubos]], prantsuse päritolu USA mikrobioloog (1901–1982) *[[Henri-Charles Dubourguier]], prantsuse mikrobioloog (1948–2010) *[[Daniil Dubov]], vene maletaja (1996–) *[[Eduard Dubov]], vene malekohtunik (1938–2019) *[[Nadežda Dubovitskaja]], Kasahstani kõrgushüppaja (1998–) *[[Kaspars Dubra]], läti jalgpallur (1990–) *[[Martin Dúbravka]], slovaki jalgpallur (1989–) *[[Uładzimir Dubroŭščyk]], valgevene kettaheitja (1972–) *[[Jean Dubuffet]], prantsuse maalikunstnik ja skulptor (1901–1985) *[[Georges Duby]], prantsuse ajaloolane (1919–1996) *[[Ion Duca]], Rumeenia poliitik (1879–1933) *[[Caroline Ducey]], prantsuse filminäitleja (1976–) *[[Jaume Duch]], hispaania suhtekorraldaja (1962–) *[[Marcel Duchamp]], kunstnik (1878–1968) *[[David Duchovny]], USA näitleja (1960–) *[[Tammy Duckworth]], USA poliitik (1968–) *[[Anthony Duclair]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Jean Yves Duclos]], Kanada poliitik ja majandusteadlane (1965–) *[[Élie Ducommun]], Šveitsi ajakirjanik (1833–1906) *[[Marc Ducret]], prantsuse muusik (1975–) *[[Pauline Ducruet]], Monaco vürstliku perekonna liige (1994–) *[[Andrzej Duda]], Poola poliitik (1972–) *[[Jan-Krzysztof Duda]], poola maletaja (1998–) *[[Ondrej Duda]], Slovakkia jalgpallur (1994–) *[[Džohhar Dudajev]], Tšetšeenia sõjaväelane ja riigitegelane (1944–1996) *[[Gustavo Dudamel]], Venezuela dirigent ja viiuldaja (1981–) *[[Igor Dudarev]], Eesti jalgpallur (1993–) *[[Veronika Dudarova]], osseedi päritolu Venemaa dirigent (1916–2009) *[[Bob Dudley]], USA ärijuht (1955–) *[[Christopher Duenas]], Guami ujuja (1991–) *[[María Dueñas]], hispaania kirjanik (1964–) *[[Johannes Duesborg]], Tartu piiskop 1513–1514 *[[Guillaume Dufay]], flaami helilooja ja muusikateoreetik (1397–1474) *[[Alexander Duff, esimene Fife'i hertsog]] (1849–1912) *[[Damien Duff]], Iirimaa jalgpallur (1979–) *[[Haylie Duff]], USA näitleja ja laulja (1985–) *[[Hilary Duff]], USA näitleja ja laulja (1987–) *[[Lucy, Lady Duff-Gordon]], Briti moelooja (1863–1935) *[[Shane Duffy]], iiri jalgpallur (1992–) *[[Gilbert Dufour]], prantsuse sõjaväelane ja poliitik (1769–1842) *[[Pauli Dufva]], Soome poksija *[[Raoul Dufy]], prantsuse fovistlik maalikunstnik (1877–1953) *[[Richard Louis Dugdale]], ameerika sotsioloog (1841–1883) *[[Bora Dugić]], serbia laulja (1949–) *[[Aleksandr Dugin]], vene filosoof ja ühiskonnategelane (1962–) *[[Islam Dugutšijev]], aseri maadleja (1966–) *[[Eduardo Duhalde]] *[[Josh Duhamel]], USA näitleja (1972–) *[[Meagan Duhamel]], Kanada iluuisutaja (1985–) *[[Jean Dujardin]], prantsuse filminäitleja ja koomik (1972–) *[[Ralf Dujmovits]], saksa alpinist (1961–) *[[Nicolás Dujovne]], Argentina poliitik (1967–) *[[Vera Dujunova]], vene võrkpallur (1945–2012) *[[Milo Đukanović]], Montenegro poliitik (1962–) *[[Charles Duke]], Ameerika Ühendriikide endine astronaut, õhuväelane ja katselendur (1935–) *[[Patty Duke]], Ameerika Ühendriikide teatri-, filmi- ja seriaalinäitleja (1946–2016) *[[Jānis Dūklavs]], Läti poliitik (1952–) *[[Lishan Dula]], Bahreini pikamaajooksja (1987–) *[[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (1941–) *[[Arūnas Dulkys]], Leedu majandusteadlane ja poliitik (1972–) *[[Gulnara Dulova]], jakuudi balletitantsija ja pedagoog (1965–) *[[Alexandre Dumas vanem]], prantsuse kirjanik (1802–1870) *[[Charles Dumas]], USA kõrgushüppaja (1937–2004) *[[Marlon Dumas]], Hondurase päritolu Eesti arvutiteadlane (1975) *[[Roland Dumas]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (1922–) *[[Matt Dumba]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Nodar Dumbadze]], gruusia kirjanik (1928–1984) *[[Georges Dumézil]], prantsuse võrdlev keeleteadlane ja usundiloolane (1898–1986) *[[Petru Dumitriu]], rumeenia kirjanik (1924–2002) *[[Michael Dummett]], Briti filosoof, Briti Akadeemia liige (1925–2011) *[[Paul Dummett]], Walesi jalgpallur (1991–) *[[Daniel Dumonstier]], prantsuse kunstnik (1574–1646) *[[Jules Dumont d'Urville]], prantsuse maadeavastaja (1790–1842) *[[Uldis Dumpis]], läti näitleja (1943–) *[[Franz von Dumstorp]], Bremeni komtuur (surnud 1583) *[[Issaak Dunajevski]], juudi rahvusest Vene helilooja (1900–1955) *[[Charles Dunan]], prantsuse filosoof (1849–1931) *[[Jean Henri Dunant]], Šveitsi ärimees ja sotsiaalaktivist (1828–1910) *[[Faye Dunaway]], USA näitlejatar ja produtsent (1941–) *[[Robin Dunbar]], Briti antropoloog (1947–) *[[Alfred Duncan]], Ghana jalgpallur (1993–) *[[Daniel Kablan Duncan]], Elevandiluuranniku poliitik (1943–) *[[Isadora Duncan]], Ameerika Ühendriikide tantsija, kes pani aluse moderntantsule (1877 või 1878 –1927) *[[Michael Clarke Duncan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–2012) *[[Tim Duncan]], USA korvpallur (1976–) *[[Jean-Benoît Dunckel]], prantsuse muusik (1969–) *[[Alan Dundes]], Ameerika Ühendriikide rahvaluuleteadlane ja antropoloog (1934–2005) *[[Claude Duneton]], prantsuse kirjanik, publitsist, tõlkija ja näitleja (1935–2012) *[[Dunga]], Brasiilia jalgpallur (1963–) *[[Lewis Dunk]], inglise jalgpallur (1991–) *[[Gottfried Dunkel]], eesti arst (1895–1942) *[[Joey Dunlop]], iiri mootorrattur (1952–2000) *[[Anita Dunn]], USA riigiametnik *[[Clive Dunn]], inglise näitleja (1920–2012) *[[Donald Dunn]], USA muusik (1941–2012) *[[Richard Dunne]], Iirimaa jalgpallur (1979–) *[[Johannes Duns Scotus]], teoloog, filosoof ja loogik (suri 1308) *[[Kirsten Dunst]], ameerika näitleja *[[John Dunstable]], inglise helilooja (suri 1453) *[[Jost Dunte]] *[[Ludwig Dunte]], Eesti vaimulik (1597–1639) *[[Dunvallo Molmutius]], brittide kuningas *[[Alo Dupikov]], Eesti jalgpallur (ründaja) (sündinud 1985) *[[Armand Duplantis]], rootsi teivashüppaja (1999–) *[[Iván Duque Márquez]], Colombia poliitik (1976–) *[[Fritz Joubert Duquesne]], Lõuna-Aafrika päritolu luuraja (1877–1956) *[[Asher Brown Durand]], Ameerika maalikunstnik, graafik ja illustraator (1796–1886) *[[Kevin Durant]], USA korvpallur (1988–) *[[Will Durant]], USA ajaloolane (1885–1981) *[[William C. Durant]], Ameerika Ühendriikide autotööstur (1861–1947) *[[Andrew Durante]], Uus-Meremaa jalgpallur (1982–) *[[Jimmy Durante]], USA laulja, pianist, koomik ja näitleja *[[Oldřich Duras]], tšehhi maletaja (1882–1957) *[[Dick Durbin]], USA poliitik (1944–) *[[Josef Durdík]], tšehhi filosoof, psühholoog, esteetik, tõlkija, kirjanduskriitik ja Tšehhi Maapäeva liige (1837–1902) *[[Pjotr Durnovo]], Venemaa poliitik (1845–1915) *[[Juri Durov]], vene tsirkuseartist (loomataltsutaja ja kloun) (1910–1971) *[[Juri Jurjevitš Durov]], vene tsirkuseartist (loomataltsutaja) (1954–) *[[Pavel Durov]], vene päritolu ettevõtja ja programmeerija (1984–) *[[Vladimir Durov]], vene tsirkuseartist (loomataltsutaja) (1863–1934) *[[Vladimir Grigorjevitš Durov]], vene tsirkuseartist (loomataltsutaja) (1909–1972) *[[Nadežda Durova]], [[Venemaa]] esimene naisohvitser (1783–1844) *[[Natalija Durova]], vene tsirkuseartist (loomataltsutaja) (1934–2007) *[[Tereza Durova]], vene tsirkuseartist ja teatrilavastaja (1953–) *[[Gerald Durrell]], inglise kirjanik ja loodusteadlane *[[Per Durst-Andersen]], taani keeleteadlane (1954–) *[[Eleonora Duse]], itaalia näitleja (1858–1924) *[[Rodrigo Duterte]], Filipiinide poliitik (1945–) *[[Rudi Dutschke]], saksa sotsioloog, üliõpilasliikumise tegelane ja poliitiline aktivist (1940–1979) *[[Salme Dutt]], Eestis sündinud Briti kommunistlik poliitik (1888–1964) *[[John Duttine]], Briti näitleja (1949–) *[[Peter Dutton]], Austraalia poliitik (1970–) *[[Olav Duun]], uusnorra kirjanik (1876–1939) *[[François Duval]] *[[François Duvalier]] *[[Jean-Claude Duvalier]], Haiti diktaator (1951–2014) *[[Shelley Duvall]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja seriaalinäitleja (1949–) *[[Christian de Duve]], belgia tsütoloog ja biokeemik (1917–2013) ==Dv== *[[Giorgi Dvali]], grusiini füüsik (1964–) *[[Andres Dvinjaninov]], eesti näitleja ja teatrijuht (1963–) *[[Markus Dvinjaninov]], eesti näitleja (1991–) *[[Antonín Dvořák]], tšehhi helilooja (1841–1904) *[[Christian Dvorak]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1996–) *[[Tomáš Dvořák]], tšehhi kümnevõistleja (1972–) *[[Mark Dvoretski]], Venemaa maletaja ja maletreener (1947–2016) *[[Arkadi Dvorkovitš]], Venemaa riigi- ja maletegelane (1972–) *[[Vladimir Dvorkovitš]], vene malekohtunik (1937–2005) *[[Vladislav Dvoržetski]], vene filminäitleja (1939–1978) ==Dw== *[[Andrea Dworkin]], USA feminist (1946–2005) *[[Ronald Dworkin]], USA õigusfilosoof (1931–2013) ==Dõ== *[[Aleksandr Dõbman]], kabetaja *[[Maksim Dõldin]], Venemaa kergejõustiklane (1987–) *[[Pavel Dõmov]], Eesti jalgpallur (1993–) *[[Natalja Dõmtšenko]], Eesti näitleja (1980–) *[[Ivan Dõtško]], Kasahstani poksija (1990–) ==Dä== *[[Herta Däubler-Gmelin]], Saksamaa jurist, õigusteadlane ja poliitik (1943–) *[[Häziä Däülätšina]], Baškortostani luuletaja, proosa- ja näitekirjanik (1905–1954) ==Dö== *[[Alfred Döblin]], Saksa kirjanik (1878–1957) *[[Johann Christoph Döll]], saksa botaanik (1808–1885) *[[Ignaz Döllinger]], saksa arst, anatoom ja füsioloog (1770–1841) *[[Karl Dönitz]], Saksamaa sõjaväelane ja president (1891–1980) *[[Fatih Dönmez]], Türgi insener ja poliitik (1965–) *[[Evald-Reinhold Döring]], Eesti sõjaväelane (1899–1977) ==Dü== *[[Carl Gustaf Dücker]], baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1671–1732) *[[Eugen Gustav Dücker]], baltisaksa kunstnik (1841–1916) *[[Can Dündar]], türgi ajakirjanik, publitsist ja dokumentalist *[[Albrecht Dürer]], saksa kunstnik ja matemaatik (1471–1528) *[[Friedrich Dürrenmatt]], šveitsi kirjanik (1921–1990) ==Dy== *[[Paulo Dybala]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Anthonis van Dyck]], flaami maalikunstnik (1599–1641) *[[Frank Dycus]], USA laulukirjutaja (1939–2012) *[[Jeff Dye]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1983–) *[[Stanisław Dygat]], poola kirjanik (1914–1978) *[[Viktor Dyk]], tšehhi kirjanik ja Tšehhoslovakkia poliitik (1877–1931) *[[Bob Dylan]], USA muusik (1941–) *[[Niklas Dyrhaug]], Norra suusataja (1987–) *[[Freeman Dyson]], Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja matemaatik (1923–2020) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|D, Biograafiad]] 6q6g91r92t6k3w433a6549sn7yejuwx 6184612 6184338 2022-08-28T07:54:29Z Velirand 67997 /* De */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (D)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab D-tähega. ==Da== ''Vaata [[Biograafiad (Da)]]'' ==De== *[[Victoria De Angelis]], itaalia basskitarrist ja laulja (2000–) *[[Tony DeAngelo]], USA jäähokimängija (1995–) *[[Edmondo De Amicis]], itaalia kirjanik (1846–1908) *[[Jeremy De Chavez]], Filipiinide kirjandusteadlane ja filosoof *[[Alexander De Croo]], Belgia poliitik *[[Maria Teresa de Filippis]], itaalia autovõidusõitja (1926–2016) *[[Kevin De Bruyne]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Gerard De Geer]], rootsi geoloog (1858–1943) *[[Louis Gerhard De Geer]], Rootsi poliitik (1818–1896) *[[Olivia de Havilland]], Briti-Ameerika näitleja (1916–2020) *[[Frederik Willem de Klerk]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1936–2021) *[[Axel Julius De la Gardie]], Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane (1637–1710) *[[Ebba Margaretha De la Gardie]], Eestimaa aadlinaine (1704–1776) *[[Jacob Casimir De la Gardie]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1629–1658) *[[Jakob De la Gardie]], Rootsi riigitegelane ja väejuht (1583–1652) *[[Johan De la Gardie]], Rootsi riigitegelane (1582–1642) *[[Magnus Gabriel De la Gardie]] , Rootsi riigitegelane (1622–1686) *[[Pontus De la Gardie]], Rootsi väejuht ja riigitegelane (1520–1585) *[[Pontus Fredrik De la Gardie]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1630–1692) *[[Pedro De la Rosa]], Hispaania Vormel 1 sõitja (1971–) *[[Ritchie De Laet]], Belgia jalgpallur (1988–) *[[Leonardo De Lorenzo]], itaalia flötist (1875–1962) *[[Augusto De Luca]], itaalia fotograaf (1955–) *[[Robert De Niro]], USA filminäitleja (1943–) *[[Rodrigo De Paul]], Argentina jalgpallur (1994–) *[[Francesco De Piccoli]], itaalia endine poksija (1937–) *[[Daniele De Rossi]], Itaalia jalgpallur (1983–) *[[Morgan De Sanctis]], Itaalia jalgpallur (1977–) *[[Vittorio De Sica]], itaalia filmilavastaja ja -näitleja (1901–1974) *[[Maurilio De Zolt]], itaalia murdmaasuusataja (1950–) *[[Ciprian Deac]], rumeenia jalgpallur (1986–) *[[John Deacon]], inglise muusik (1951–) *[[Terrence Deacon]], USA antropoloog, neurobioloog ja biosemiootik *[[Deadmau5]], Kanada muusikaprodutsent (1981–) *[[Mihály Deák Bárdos]], Ungari maadleja (1975–) *[[Nathan Deakes]], Austraalia kergejõustiklane (1977–) *[[James Dean]], USA filminäitleja (1931–1955) *[[Millvina Dean]], Titanicu hukust pääsenu (1912–2009) *[[Édouard Debat-Ponsan]], prantsuse maalikunstnik (1847–1913) *[[Ferekalsi Debessay]], Eritrea jalgrattur (1983–) *[[Edmond Debeaumarché]], Teise maailmasõja aegse Prantsuse vastupanuliikumise üks juhtidest (1906–1959) *[[Rajmond Debevec]], Sloveenia laskur (1963–) *[[Deboora]], Iisraeli naisprohvet ja kohtumõistja (12. sajand eKr) *[[Guy Debord]], Prantsuse marksistlik filosoof, kirjanik ja režissöör (1931–1994) *[[Jake DeBrusk]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Eugene Debs]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (1855–1926) *[[Charles Deburau]], prantsuse näitleja ja miim (1829–1873) *[[Jean-Gaspard Deburau]], prantsuse näitleja ja miim (1796–1846) *[[Claude Debussy]], prantsuse helilooja (1862–1918) *[[Idriss Déby]], Tšaadi poliitik (1952–2021) *[[Nathalie Dechy]], prantsuse tennisist (1979–) *[[Decius]] *[[Deco]], portugali jalgpallur (1977–) *[[Bobby Decordova-Reid]], Jamaica jalgpallur (1993–) *[[Étienne Decroux]], prantsuse näitleja ja miim (1898–1991) *[[Mikk Dede]], eesti laulja (1987–) *[[Mirjam Dede]], eesti laulja (1986–) *[[Beril Dedeoğlu]], Türgi ühiskonnateadlane ja poliitik (1961–2019) *[[Aleksandr Dedjuško]], vene näitleja (1962–2007) *[[Sandra Dee]], USA filminäitleja (1942–2005) *[[André Deed]], prantsuse näitleja (1884–1940) *[[John Deely]], USA filosoof ja semiootik (1942–2017) *[[Kaupo Deemant]], eesti ajaloolane (1936–2010) *[[Troy Deeney]], Inglismaa jalgpallur (1988–) *[[Eddie Deezen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–) *[[Didier Défago]], Šveitsi mäesuusataja (1977–) *[[Meseret Defar]], Etioopia kergejõustiklane (1983–) *[[Daniel Defoe]], inglise kirjanik (1660–1731) *[[Jermain Defoe]], Inglismaa jalgpallur (1982–) *[[Steven Defour]], Belgia jalgpallur (1988–) *[[Buddy DeFranco]], USA muusik (1923–2014) *[[Philip DeFranco]], USA videoblogija (1985–) *[[Vincent Defrasne]], prantsuse laskesuusataja (1977–) *[[Franz Defregger]], austria maalikunstnik (1835–1921) *[[Edgar Degas]], prantsuse kunstnik (1834–1917) *[[Ellen DeGeneres]], USA koomik, saatejuht ja näitleja (1958–) *[[Léon Degrelle]], Belgia poliitik ja Saksa sõjaväelane (1906–1994) *[[Riina Degtjarenko]], eesti kunstnik (1976–) *[[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja (1993–) *[[Vassili Degtjarov]], nõukogude relvakonstruktor (1880–1949) *[[Irena Degutienė]], Leedu arst ja poliitik (1949–) *[[Gottfried Dehio]], Tallinna kullassepp *[[Johann Gottfried Dehio]], Tallinna kullassepp *[[Karl Gottfried Constantin Dehio]], baltisaksa arstiteadlane (1851–1927) *[[Thomas Adolph von Dehn]], Eesti vaimulik (1796/1797 – 1825) *[[David Deida]], USA vaimne õpetaja (1958–) *[[Johan Rudolph Deiman]], Saksa päritolu Hollandi arst ja loodusteadlane (1743–1808) *[[Deinarchos]], vanakreeka logograaf (4.–3. sajand eKr) *[[Aleksandr Deineka]], Nõukogude maalikunstnik, illustraator, graafik ja skulptor (1899–1969) *[[Joseph Deiss]], Šveitsi poliitik (1946–) *[[Gavril Dejeu]], Rumeenia poliitik (1932–) *[[Vladimir Dejev]], NSV Liidu sõjaväelane (1925–1944) *[[Vladimir Dekanozov]], NKVD kaastöötaja ja diplomaat (1898–1953) *[[Laura Dekker]], hollandi purjetaja (1995–) *[[Jorge Del Castillo]], Peruu jurist ja poliitik (1950–) *[[Paula Delacherie]], eesti rahvusest Prantsuse arhitekt (1903–2003) *[[Grégoire Delacourt]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (1960–) *[[Eugène Delacroix]], prantsuse maalikunstnik ja graafik (1798–1863) *[[Jone Delai]], Fidži sprinter (1967–) *[[Neil Delaney]], USA filosoof *[[Thomas Delaney]], taani jalgpallur (1991–) *[[Ilse DeLange]], hollandi laulja (1977–) *[[Dana Delany]], USA näitleja (1956–) *[[Philip Delaporte]], misjonär Naurul (1868–1928) *[[Jean Delarge]], Belgia poksija, rahvuselt valloon (1906–1977) *[[Paul Delaroche]], prantsuse maalikunstnik (1797–1856) *[[Robert Delaunay]], prantsuse kunstnik (1885–1941) *[[Wilhelm van Delden]], Peeter I teenistuses olnud sõjaväelane (1662–1735) *[[Ronald Frederick Delderfield]], inglise kirjanik (1912–1972) *[[Gérard Deledalle]], prantsuse filosoof ja semiootik (1921–2003) *[[Grazia Deledda]], itaalia kirjanik (1871–1936) *[[Louis Delétraz]], Šveitsi võidusõitja (1997–) *[[Gilles Deleuze]], prantsuse filosoof (1925–1995) *[[Cara Delevingne]], Briti näitleja ja modell (1992–) *[[Agustín Delgado]], Ecuadori jalgpallur (1974–) *[[Dolores Delgado]], Hispaania jurist ja poliitik (1962–) *[[Guillermo Delgado]], Peruu jalgpallur (1931−2014) *[[Ricardo Delgado]], Mehhiko endine poksija (1947–) *[[Andor Deli]], Vojvodinast pärit Ungari poliitik ja jurist (1977–) *[[Simon Deli]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1991–) *[[Xenia Deli]], Moldova modell (1989–) *[[Léo Delibes]], prantsuse helilooja (1836–1891) *[[Saḩar Delījānī]], Iraani päritolu ingliskeelne kirjanik (1983–) *[[Don DeLillo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1936–) *[[Adam Delimhanov]], Venemaa poliitik (1969) *[[Francesco Maria I della Rovere]], Itaalia kondotjeer ja väejuht (1490–1538) *[[Traïanós Déllas]], kreeka jalgpallur (1976–) *[[Casey Dellacqua]], austraalia tennisist (1985–) *[[Alessandro Del Piero]], Itaalia jalgpallur (1974–) *[[Carla Del Ponte]], Šveitsi jurist (1947–) *[[Michael Dell]], USA ettevõtja (1965–) *[[Salome Dell]], Paapua Uus-Guinea jooksja (1983–) *[[Eduard von Dellingshausen]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1863–1939) *[[Kerli Dello]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1977–) *[[Wennemar von Dellwig]], Viljandi komtuur (suri 1510) *[[Alain Delon]], prantsuse teatri- ja filminäitleja, filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (1935–) *[[Nathalie Delon]], prantsuse filminäitleja ja modell (1941–2021) *[[Jacques Delors]], Prantsusmaa ja Euroopa Liidu poliitik (1925–) *[[Andy Delort]], Alžeeria jalgpallur (1991–) *[[Michel Delpech]], prantsuse laulja (1946–2016) *[[Fabian Delph]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Brad Delson]], Ameerika Ühendriikide muusik (1977–) *[[Tom DeLonge]], USA muusik (1975–) *[[Kat DeLuna]], USA laulja (1987–) *[[Eric Arturo Delvalle]], Panama poliitik (1937–2015) *[[Paul Delvaux]], Belgia maalikunstnik (1897–1994) *[[Jean Delville]], Belgia kunstnik (1867–1953) *[[Ewa Demarczyk]], poola laulja, helilooja ja laulutekstide autor (1941–2020) *[[Ousmane Dembélé]], Prantsusmaa jalgpallur (1997–) *[[Yelena Dembo]], Kreeka maletaja (1983–) *[[Jevgeni Dementjev]], vene murdmaasuusataja (1983–) *[[Jelena Dementjeva]], vene tennisist *[[Jason Demers]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Demetrios Poliorketes]], Makedoonia väepealik ja kuningas (337–283 eKr) *[[Lucia Demetrius]], rumeenia kirjanik ja tõlkija (1910–1992) *[[Nikolai Demidov]], Venemaa sõjaväelane, tööstur ja diplomaat (1773–1828) *[[Jan Demidovitš]], Eesti päritolu jalgpallur (1988–) *[[Nikolai Demin]], Paldiski linnapea (1842–1903) *[[William Edwards Deming]], Ameerika Ühendriikide statistik, insener ja juhtimiskonsultant (1900–1993) *[[Merih Demiral]], türgi jalgpallur (1998–) *[[Süleyman Demirel]], Türgi poliitik (1924–2015) *[[Volkan Demirel]], türgi jalgpallur (1981–) *[[Selahattin Demirtaş]], Türgi poliitik (1973–) *[[Aleksandr Demjanenko]], vene näitleja (1937–1999) *[[Ivan Demkin]], vene õigusteadlane ja jurist (1869–1943) *[[Thatcher Demko]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1995–) *[[Gunter Demnig]], saksa kunstnik (1947–) *[[Demokritos]], vanakreeka filosoof (5.–4. sajand eKr) *[[Bill Demong]], USA kahevõistleja (1980–) *[[Patrick Dempsey]], USA filminäitleja (1966–) *[[Vassili Demut-Malinovski]], vene skulptor ja õppejõud (1778–1846) *[[Jason Denayer]], Belgia jalgpallur (1995–) *[[Judi Dench]], Briti filminäitleja (1934–) *[[Níkos Déndias]], Kreeka jurist ja poliitik (1959–) *[[Leander Dendoncker]], Belgia jalgpallur (1995–) *[[Antoine Dénériaz]], prantsuse mäesuusataja (1976–) *[[Catherine Deneuve]], prantsuse näitleja (1943–) *[[Rene Denfeld]], USA feminist *[[Luol Deng]], Lõuna-Sudaani päritolu Suurbritannia korvpallur (1985–) *[[Deng Xiaoping]], Hiina riigitegelane (1904–1997) *[[Heino Dengo]], eesti ajakirjanik *[[Catherine Denguiadé]], Kesk-Aafrika keisrinna (1949–) *[[Clemens Denhardt]], saksa maadeuurija (1852–1929) *[[Anton Denikin]], Vene sõjaväelane (kindralleitnant) (1872–1947) *[[Denílson Pereira Neves]], Brasiilia jalgpallur (1988–) *[[Maurice Denis]], prantsuse maalikunstnik ja kunstiteoreetik (1870–1943) *[[Igor Denissov]], Venemaa jalgpallur (1984–) *[[Rodion Denissov]], Eesti ühiskonnategelane, publitsist, raadio- ja telesaatejuht (1976–) *[[Vitali Denissov]], vene murdmaasuusataja (1976–) *[[Rauf Denktaş]], Küprose poliitik (1924–2012) *[[Daniel Dennett]], USA filosoof (1942–) *[[Pierre Paul Denniée]], prantsuse intendanditeenistuse sõjaväelane (1781–1848) *[[Emmanuel Dennis]], Nigeeria jalgpallur (1997–) *[[Wayne Dennis]], USA psühholoog (1905–1976) *[[James Denton]], USA filminäitleja (1963–) *[[Peter Denton]], Briti muusik *[[John Denver]], USA muusik (1943–1997) *[[Ivan Denõssenko]], ukraina muusik, kunstnik ja kultuuritegelane (1983–2017) *[[Gérard Depardieu]], prantsuse filminäitleja (1948–) *[[Memphis Depay]], Hollandi jalgpallur (1994–) *[[Jaan Depman]], eesti matemaatik (1885–1970) *[[Johnny Depp]], USA filminäitleja (1963–) *[[André Derain]], prantsuse maalikunstnik, skulptor ja fovismi esindaja (1880–1954) *[[Mihhail Derbnev]], (1969–) *[[Eren Derdiyok]], Šveitsi jalgpallur (1988–) *[[Pavel Derevjanko]], vene näitleja (1976–) *[[Christoph von Derfelden]], Eestimaa mõisnik ja rüütelkonnategelane (1681–1750) *[[Johann von Derfelden (1849–1913)|Johann von Derfelden]], Venemaa sõjaväelane (1849–1913) *[[Johann von Derfelden vanem]], Rootsi sõjaväelane (1561–1633) *[[Oleg Deripaska]], vene ärimees (1968–) *[[Boudewijn Derkx]], Hollandi kabetaja (1986) *[[Jacques Derrida]], Prantsuse filosoof (1930–2004) *[[Aleksander Derrik]], Eesti sõjaväelane (1898–1981) *[[Gavrila Deržavin]], vene luuletaja (1743–1816) *[[Natalja Deržavina]], vene nukunäitleja (1942–2002) *[[Georg Dertinger]], Saksa ajakirjanik ja poliitik ning Saksa DV riigitegelane (1902–1968) *[[Andri Derõzemlja]], Ukraina laskesuusataja (1977–) *[[Hailemariam Desalegn]], Etioopia poliitik (1965–) *[[Gérard Desargues]], prantsuse matemaatik ja insener (1591–1661) *[[René Descartes]], prantsuse filosoof ja matemaatik *[[Didier Deschamps]], Prantsusmaa jalgpallur ja treener (1968–) *[[Emily Deschanel]], Ameerika näitleja, filmi- ja teleprodutsent (1976–) *[[Zooey Deschanel]], USA näitlejanna ja muusik (1980–) *[[Nikolai Desewè]], eesti arst (1903–1944) *[[David Desharnais]], Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Desiderius]], Langobardide kuningas (8. sajand) *[[Harlem Désir]], Prantsusmaa poliitik (1959–) *[[printsess Désirée]], Rootsi printsess (1938–) *[[Désirée (Hohenzollerni printsess)|Désirée]], Hohenzollerni printsess (1963–) *[[Marcel Deslauriers]], Kanada kabetaja (1905–1988) *[[Nicolas Deslauriers]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Nicolas Desmarest]], prantsuse geoloog (1725–1815) *[[Jean Despeaux]], prantsuse poksija (1915–1989) *[[Alexandre Desplat]], prantsuse filmihelilooja (1961–) *[[Ranko Despotović]], Serbia endine jalgpallur (1983–) *[[David Desrosiers]], Kanada muusik (1980–) *[[Sergiño Dest]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (2000–) *[[Simon Desthieux]], prantsuse laskesuusataja (1991–) *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]], Tšaadi ärijuht ja poliitik *[[Gerard Deulofeu]], hispaania jalgpallur (1994–) *[[Christian Friedrich von Deutsch]], Eesti arst, arstiteaduse professor ja aastatel 1809–1810 Tartu Ülikooli rektor (1768–1843) *[[Govinda Chandra Dev]], bengali filosoof (1907–1971) *[[Gail Devers]], USA sportlane *[[Chrysopigí Devetzí]], Kreeka kolmikhüppaja (1976–) *[[Ajay Devgn]], India filminäitleja (1969–) *[[Richard Devid]], Eesti ärimees (1893–1942) *[[Cristian Deville]], itaalia mäesuusataja (1981–) *[[Mihhail Devjatjarov]], vene murdmaasuusataja (1959–) *[[Vadim Devjatovski]], valgevene kergejõustiklane (1977–) *[[Danny DeVito]], USA filminäitleja (1944–) *[[John Devitt]], Austraalia ujuja (1937–) *[[Keith Devlin]], Briti matemaatik ja teaduse populariseerija (1947–) *[[Donald Dewar]], esimene Šotimaa peaminister (1937–2000) *[[John Dewey]], Ameerika Ühendriikide filosoof, psühholoog ja haridustegelane (1859–1952) *[[Helen DeWitt]], USA kirjanik (1957–) ==Dh== *[[Ashay Dharwadker]], india matemaatik (1967–) *[[Tanmanjeet Singh Dhesi]], Suurbritannia poliitik (1978–) *[[Ikililou Dhoinine]], Komooride poliitik (1962–) ==Di== *[[Giorgio Di Centa]], itaalia suusataja (1972–) *[[Manuela Di Centa]], itaalia suusataja (1963–) *[[Lucas Di Grassi]], Brasiilia vormelisõitja (1984–) *[[Emanuele Di Gregorio]], itaalia jooksja (1980–) *[[Giovanni Di Lorenzo]], itaalia jalgpallur (1993–) *[[Luigi Di Maio]], Itaalia poliitik (1986–) *[[Karyne Di Marco]], Austraalia naiskergejõustiklane (1978–) *[[Ángel Di María]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Antonietta Di Martino]], Itaalia kergejõustiklane (1978–) *[[Roberto Di Matteo]], itaalia jalgpallur ja treener (1970–) *[[Arturo Di Modica]], Itaalias sündinud ameerika skulptor (1941–2021) *[[Elio Di Rupo]], Belgia poliitik (1951–) *[[Alfredo Di Stéfano]], Argentina jalgpallur ja treener *[[Mamadou Dia]], Senegali poliitik (1910–2009) *[[Abdoulay Diaby]], Mali jalgpallur (1991–) *[[Abou Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur (1986–) *[[Moussa Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) *[[Diadumenianus]] *[[Mouctar Diakhaby]], Prantsusmaa jalgpallur (1996–) *[[Habib Diallo]], Senegali jalgpallur (1995–) *[[André Diamant]], Brasiilia maletaja (1990–) *[[Alessandro Diamanti]], itaalia jalgpallur (1983–) *[[Chris Diamantopoulos]], Kanada näitleja ja koomik (1975–) *[[Amy Diamond]], rootsi laulja (1992–) *[[Dustin Diamond]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1977–2021) *[[Peter Diamond]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1940–) *[[Cheick Modibo Diarra]], Mali astrofüüsik ja ärimees (1952–) *[[Lassana Diarra]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Bartolomeu Dias]], portugali meresõitja ja maadeavastaja *[[Miguel Dias]], Hollandi endine poksija (1968–) *[[Rúben Dias]], portugali jalgpallur (1997–) *[[Adolfo Díaz]], Nicaragua poliitik (1875–1964) *[[Cameron Diaz]], USA filminäitleja ja modell (1972–) *[[Félix Díaz]], Dominikaani Vabariigi poksija (1983–) *[[José Eduvigis Díaz]], Paraguay sõjaväelane (1833–1867) *[[Paulo Díaz]], Tšiili jalgpallur (1994–) *[[Sergio Díaz]], Paraguay jalgpallur (1998–) *[[Miguel Díaz-Canel]], Kuuba riigitegelane (1960–) *[[Rodrigo Díaz de Vivar]], hispaania rahvuskangelane *[[Tirunesh Dibaba]], Etioopia jooksja (1985–) *[[Genzebe Dibaba]], Etioopia jooksja (1991–) *[[Carmine DiBartholomeo]], USA poksija (1912–1985) *[[Leonardo DiCaprio]], USA filminäitleja (1974–) *[[Délfor Dicásolo]], Argentina näitleja (1920–2013) *[[Philip K. Dick]], USA kirjanik (1928–1982) *[[Friedrich Dickel]], Saksa DV riigitegelane ja sõjaväelane (1913–1993) *[[Charles Dickens]], inglise kirjanik (1812–1870) *[[George Dickie]], USA kunstifilosoof ja esteetik (1926–2020) *[[Simon Dickie]], Uus-Meremaa sõudja (1951–2017) *[[Bruce Dickinson]], inglise laulja, piloot ja raadiosaatejuht (1958–) *[[Emily Dickinson]], ameerika luuletaja (1830–1886) *[[Janice Dickinson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja ettevõtja (1955–) *[[Peter Dickinson]], Suurbritannia kirjanik (1927–2015) *[[Runar Dickman]], Soome poksija *[[Dida]], Brasiilia jalgpallur (1973–) *[[Joan Didion]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1934–2021) *[[Didius Julianus]] *[[Andres Dido]] (1855–1921) *[[Hans Karl Friedrich Anton von Diebitsch]]-Zabaikalski, Venemaa sõjaväelane (1785–1831) *[[Johannes Dieckmann]], Saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1893–1969) *[[Karl Wilhelm Diefenbach]], saksa kunstnik, nudist ja taimetoitlane (1851–1913) *[[Hermann Diels]], saksa klassikaline filoloog, filosoofia- ja usundiloolane (1848–1922) *[[Kurt Diemberger]], austria alpinist (1924–1957) *[[Doudou Diène]], ÜRO diplomaat Senegalist (1941–) *[[Jiří Dienstbier]], Tšehhi poliitik ja ajakirjanik (1937–2011) *[[Matthias Diependaele]], Belgia poliitik (1979–) *[[Eberhard Diepgen]], Saksamaa poliitik (1941–) *[[Eric Dier]], Inglismaa jalgpallur (1994–) *[[Alexander Dierks]], Saksamaa poliitik (1987–) *[[Rudolf Diesel]], saksa insener (1858–1913) *[[Vin Diesel]], USA näitleja (1967–) *[[Peter-Michael Diestel]], saksa jurist ja endine Saksa poliitik (1952–) *[[Eduard Dietl]], Saksamaa sõjaväelane (1890–1944) *[[Adolf Dietrich]], šveitsi kunstnik (1877–1957) *[[Dietrich Damerow]], Tartu piiskop *[[Sepp Dietrich]], Saksamaa sõjaväelane (1892–1966) *[[Wilfried Dietrich]], Saksamaa maadleja (1933–1992) *[[Marlene Dietrich]], saksa näitleja ja laulja (1901–1992) *[[Heinrich Dietzel]], saksa majandusteadlane (1857–1935) *[[Julia Dietze]], saksa näitleja (1981–) *[[Erich Differt]], Eesti nudist (1883–1959) *[[Nelli Differt]], eesti epeevehkleja (1990–) *[[Kenelm Digby]], inglise loodusfilosoof (1603–1665) *[[Frank DiGennara]], USA poksija (1901–1966) *[[Thomas Digges]], inglise matemaatik ja astronoom (1546–1595) *[[Jessica Diggins]], USA murdmaasuusataja (1991–) *[[Lucas Digne]], Prantsusmaa jalgpallur (1993–) *[[Geert van Dijk]], Hollandi kabetaja (1924–2012) *[[Teun van Dijk]], hollandi keeleteadlane (1943–) *[[Klaas Dijkhoff]], Hollandi poliitik ja jurist (1981–) *[[Edsger Wybe Dijkstra]], Hollandist pärit matemaatik ja informaatik (1930–2002) *[[Marjan Dikaučič]], Sloveenia jurist ja poliitik (1981–) *[[Viivi Dikson]], eesti näitleja (1942–2010) *[[Elmer Diktonius]], soomerootsi kirjanik ja helilooja (1896–1961) *[[Dileita Mohamed Dileita]], Djibouti poliitik (1958–) *[[Nathalia Dill]], Brasiilia näitleja (1986–) *[[J Dilla]], USA muusikaprodutsent ja räppar (1974–2006) *[[Annie Dillard]], USA kirjanik (1945–) *[[Harrison Dillard]], USA endine kergejõustiklane (1923–2019) *[[Phyllis Diller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1917–2012) *[[John Dillinger]], USA pangaröövel (1903–1934) *[[Kevin Dillon]], USA filminäitleja (1965–) *[[Thomas DiLorenzo]], ameerika majandusteadlane (1954–) *[[Wilhelm Dilthey]], saksa ajaloolane, psühholoog, sotsioloog ja hermeneutik (1833–1911) *[[Eva Dimas]], El Salvadori tõstja ja kettaheitja (1973–) *[[Sven Dimberg]], Rootsi ja Eesti füüsik ja jurist (1661–1731) *[[Richard Dimbleby]], Suurbritannia ajakirjanik (1913–1965) *[[Emil Dimitriev]], Makedoonia sotsioloog ja poliitik (1979–) *[[Emil Dimitrov]], bulgaaria laulja (1940–2005) *[[Filip Dimitrov]], Bulgaaria poliitik (1955–) *[[Georgi Dimitrov]], Bulgaaria poliitik (1882–1949) *[[Grigor Dimitrov]], bulgaaria tennisist (1991–) *[[Nikola Dimitrov]], Makedoonia diplomaat ja poliitik (1972–) *[[Lidija Dimkovska]], Makedoonia luuletaja ja tõlkija (1971–) *[[Kiki Dimoula]], kreeka luuletaja (1931–2020) *[[Dimitǎr Dimov]], bulgaaria kirjanik (1909–1966) *[[Dina]], portugali laulja (1956–2019) *[[Heinrich von Dincklage]], Liivi ordu maameister *[[Mark Dindal]], Ameerika Ühendriikide eriefektide animaator, filmilavastaja ja stsenarist (1960–) *[[Zoran Đinđić]], Serbia poliitik (1952–2003) *[[Jim Dine]], USA maalikunstnik (1935–) *[[Ding Ling]], hiina kirjanik (1904–1986) *[[Ding Liren]], hiina maletaja (1992–) *[[Christian Adolf Ludwig Dingelstädt]], Eesti ja Läti vaimulik (1741–1790/1791) *[[Christian Friedrich Dingelstädt]], Eesti vaimulik (1772–1808) *[[Merindah Dingjan]], Austraalia ujuja (1991–) *[[Dinis, Porto hertsog|Dinis]], Portugali kuningliku perekonna liige (1999–) *[[Pankratius von Dinkel]], saksa vaimulik (1811–1894) *[[Ulf Dinkelspiel]], Rootsi poliitik (1939–2017) *[[Peter Dinklage]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1969–) *[[Xhemil Dino]], Albaania poliitik *[[Ernests Dinsbergs]], läti pedagoog, luuletaja ja publitsist (1816–1902) *[[Ronnie James Dio]], USA muusik (1942–2010) *[[Diocletianus]], Vana-Rooma keiser *[[Diodoros]], vanakreeka ajaloolane ja mütograaf (1. sajand eKr) *[[Diodoros Kronos]], vanakreeka filosoof (4.–3. sajand eKr) *[[Diogenes]] Sinopest, vanakreeka filosoof (5.–4. sajand eKr) *[[Diogenes Apolloniast]], vanakreeka filosoof ja arst (5. sajand eKr) *[[Diogenes Laertios]], vanakreeka doksograaf *[[Luisa Diogo]], Mosambiigi poliitik (1958–) *[[Diomid (Dzjuban)]], Vene Õigeusu Kiriku vaimulik (1961–) *[[Aléxandros Diomídis]], Kreeka poliitik *[[Albert de Dion]] *[[Céline Dion]], Kanada laulja (1968–) *[[Mohamed Dionne]], Senegali poliitik (1959–) *[[Dionysios Aleksandriast]], Aleksandria piiskop (suri 265) *[[Dionysios Chalkedonist]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr) *[[Dionysios Traakiast]], vanakreeka grammatik (170 eKr – 90 eKr) *[[Dionysius (paavst)|Dionysius]], paavst (3. sajand) *[[Abdoulaye Diop]], Mali diplomaat ja poliitik (1965–) *[[Diophantos]], vanakreeka matemaatik (3. sajand) *[[Mame Biram Diouf]], Senegali jalgpallur (1987–) *[[Vedran Đipalo]], Horvaatia poksija (1977–) *[[Dipendra]], Nepali kuningas (1971–2001) *[[Diphilos]], vanakreeka komöödiakirjanik (4.–3. saj eKr) *[[Paul Dirac]], Briti füüsik (1902–1984) *[[Waris Dirie]], Somaalia modell ja kirjanik (1965–) *[[Bernhards Dīriķis]], Läti ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1831–1892) *[[Sokrat Dirin]], Venemaa riigitegelane (1849–1924) *[[Udo Dirkschneider]], saksa laulja (1952–) *[[Mike Dirnt]], USA muusik (1972–) *[[Dieudonné Disi]], Rwanda jooksja (1980–) *[[Uschi Disl]], saksa laskesuusataja (1970–) *[[John Disley]], Suurbritannia jooksja (1928–2016) *[[Walt Disney]], USA filmirežissöör, -produtsent ja multifilmide looja (1901–1966) *[[Friedrich Adolph von Ditmar]], baltisaksa mõisnik (1724–1788) *[[Friedrich Ferdinand Gustav von Ditmar]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (1809–1879) *[[Napoleon von Ditmar]], Kuressaare linnapea (1834–1919) *[[Viktor Ditmar]], Eesti riigikohtunik ja diplomaat (1866–1935) *[[Woldemar Adolph von Ditmar]], baltisaksa päritolu vene sõjaväelane (1770–1837) *[[Jevgeni Ditrihh]], Venemaa poliitik (1973–) *[[Beth Ditto]], USA laulja (1981–) *[[Blaženka Divjak]], Horvaatia matemaatik ja poliitik (1967–) *[[Otto Dix]], saksa maalikunstnik (1891–1969) *[[Ḩassān Diyāb]], Liibanoni insener ja poliitik (1959–) ==Dj== *[[DJ Antoine]], Šveitsi DJ, (1975–) *[[DJ Critikal]], eesti diskor *[[DJ Falk]], norra diskor ja laulja (1967–) *[[Baciro Djá]], Guinea-Bissau poliitik (1973–) *[[Hadhari Djaffar]], Komooride sprinter (1978–) *[[Hamida Djandoubi]], giljotineeritud kurjategija Prantsusmaal (suri 1977) *[[Abdelaziz Djerad]], Alžeeria poliitik (1954–) *[[Alexander Djiku]], Ghana jalgpallur (1994–) *[[Berat Djimsiti]], albaania jalgpallur (1993–) *[[Christian Djoos]], rootsi jäähokimängija (1994–) *[[Zoran Djordjević]], Serbia poliitik (1970–) *[[Youri Djorkaeff]], endine Prantsusmaa jalgpallur (1968–) *[[Adda Djørup]], taani luuletaja ja proosakirjanik (1972–) *[[Johan Djourou]], Šveitsi jalgpallur (1987–) *[[Aleksandr Djukov]], Venemaa ajaloolane ja ajakirjanik (sündinud 1978) *[[Aleksei Djumin]], Venemaa poliitik (1972–) ==Dl== *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]], Svaasimaa poliitik (1942–2018) *[[Senele Dlamini]], Svaasimaa ujuja (1992–) *[[Sikhanyiso Dlamini]], Svaasimaa printsess (1987–) *[[Themba Dlamini]], Svaasimaa poliitik (1950–) *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1949–) *[[Norman Dlomo]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pikamaajooksja (1975–) *[[Jan Długosz]], poola vaimulik, kroonik ja diplomaat (1415–1480) ==Dm== *[[Vale-Dmitri I]], Vene tsaar (1580–1606) *[[Oksana Dmitrieva]], Ukraina nukuteatri juht (1977–) *[[Aleksandr Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (1982–) *[[Aleksandr Dmitrijev (dirigent)|Aleksandr Dmitrijev]], Venemaa dirigent (1935–) *[[Artjom Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (1988–) *[[Dmitri Dmitrijev]], Eesti poliitik (1982–) *[[Dmitri Dmitrijev (balletitantsija)|Dmitri Dmitrijev]], jakuudi balletitantsija ja pedagoog (1971–) *[[Igor Dmitrijev (näitleja)|Igor Dmitrijev]], vene teatri- ja filminäitleja (1927–2008) *[[Ivan Dmitrijev]], vene luuletaja ja riigitegelane (1760–1837) *[[Roman Dmitrijev]], jakuudi maadleja (1949–2010) *[[Darija Dmitrijeva]], jakuudi balletitantsija ja pedagoog (1976–) *[[Ivan Dmitrjukov]], Vene aadlik, suurmaaomanik ja poliitik (1872–?) *[[Marko Dmitrović]], serbia jalgpallur (1992–) *[[Riina Dmohovski]], eesti kirjanik (1931–2009) *[[DMX]], Ameerika Ühendriikide räppar (1970–2021) ==Do== *[[Ritsu Doan]], jaapani jalgpallur (1998–) *[[Lou Dobbs]], USA ajakirjanik (1945–) *[[Hiob von Dobeneck]], Pomesaania piiskop (suri 1521) *[[Dimitǎr Dobrev]], Bulgaaria maadleja ja treener (1931–2019) *[[Nina Dobrev]], Kanada filminäitleja (1989–) *[[David Dobrik]], Slovakkiast pärit juutuuber (1996–) *[[Alexander Dobrindt]], Saksamaa poliitik (1970–) *[[Roman Dobrohotov]], vene ajakirjanik ja poliitaktivist (1983–) *[[Nikolai Dobronravov]], vene luuletaja ja laulukirjutaja (1928–) *[[Evelina Dobrovolska]], Leedu jurist ja poliitik (1988–) *[[Wacław Tadeusz Dobrzyński]], Poola jurist ja diplomaat (1886–1962) *[[Bevan Docherty]], Uus-Meremaa triatleet (1977–) *[[Cory Doctorow]], Kanada ajakirjanik ja kirjanik (1971–) *[[Edgar Lawrence Doctorow]], USA kirjanik (1931–2015) *[[Zbigniew Doda]], poola maletaja (1931–2013) *[[Eric Robertson Dodds]], Iiri klassikaline filoloog (1893–1979) *[[Milorad Dodik]], Bosnia-Hertsegoviina Serblaste Vabariigi poliitik (1959–) *[[Lev Dodin]], Venemaa teatrilavastaja (1944–) *[[Igor Dodon]], Moldova poliitik (1975–) *[[Antoine Dodson]], USA muusik (1986–) *[[Dōgen]], jaapani budistlik filosoof (1200–1253) *[[Snoop Dogg]], USA räppar (1971–) *[[Shannen Doherty]], USA filminäitleja (1971–) *[[Horst Dohlus]], Saksa DV riigitegelane (1926–2007) *[[Anton Dohrn]], saksa bioloog (1840–1909) *[[Alekhsandre Dohturišvili]], gruusia rahvusest Usbekistani maadleja (1980–) *[[Hiroaki Doi]], jaapani vasaraheitja (1978–) *[[Aleksander Doilov]], Eesti arst (1877–1947) *[[Dragan Đokanović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (sündinud 1958) *[[Novak Đoković]], serbia tennisist (1987–) *[[Vassili Dokutšajev]], vene mullateadlane (1846–1903) *[[Kasper Dolberg]], taani jalgpallur (1997–) *[[Engelbert von Dolen]], Tartu piiskop ja Riia peapiiskop (suri 1347) *[[Vincent Dole]], USA arst (1913–2006) *[[Andrej Doležal]], Slovakkia poliitik ja insener (1981–) *[[Martin Dolfing]], hollandi kabetaja (1977–) *[[Rita Dolgihh]], Eesti baleriin (1962–) *[[Jakov Dolgorukov]], Vene bojaar, vürst, õukondlane, sõjaväelane ja riigitegelane (1659–1720) *[[Vladimir Petrovitš Dolgorukov]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1696—1761) *[[Juri Vladimirovitš Dolgorukov]], Venemaa sõjaväelane (1740–1830) *[[Dolguntša]], eveeni põhjapõdrakasvataja, kütt ja jahilaskur (1935–2002) *[[Veronika Dolina]], vene laulja ja luuletaja (1956–) *[[Engelbert Dollfuß]], Austria poliitik ja riigitegelane (1892–1934) *[[Gerhard Domagk]], saksa patoloog ja bakterioloog (1895–1964) *[[Roža Domašcõna]], sorbi luuletaja (1952–) *[[Jānis Dombrava]], Läti poliitik (1988–) *[[Günther Domenig]], Austria arhitekt (1934–2012) *[[Valdis Dombrovskis]], Läti poliitik (1971–) *[[Lutz Dombrowski]], Saksa DV kaugushüppaja (1959–) *[[Domenichino]], itaalia maalikunstnik (1581–1641) *[[Plácido Domingo]], hispaania laulja ja dirigent (1941–) *[[Cecilio Domínguez]], Paraguay jalgpallur (1994–) *[[José Domínguez Bécquer]], hispaania maalikunstnik (1805–1841) *[[Leinier Domínguez]], USA maletaja (1983–) *[[Fats Domino]], USA laulja (1928–2017) *[[Domitianus]], Vana-Rooma keiser (51–96) *[[Oksana Domnina]], vene iluuisutaja (1984–) *[[Wilfried Domoraud]], Prantsusmaa jalgpallur (1988–) *[[Alexandr Domowoy]], Eesti näitleja (1988–) *[[Darja Domračava]], Valgevene laskesuusataja (1986–) *[[Daniel Domscheit-Berg]], saksa informaatik (1978–) *[[David Don]], šoti botaanik (1799–1841) *[[Marco Donadel]], itaalia jalgpallur (1983–) *[[Juliana Donald]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Chris Donaldson]], Uus-Meremaa sprinter (1975–) *[[Donatello]], itaalia kunstnik (suri 1466) *[[Alexander Donchenko]], Saksamaa maletaja (1998–) *[[Anatoly Donchenko]], Saksamaa maletaja (1940–) *[[Luka Dončić]], sloveeni korvpallur (1999–) *[[Henri-Marie Dondra]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1966–) *[[Kristijonas Donelaitis]], leedu luuletaja (1714–1780) *[[Stanley Donen]], USA filmilavastaja (1924–2019) *[[Đồng Khánh]], Annami kuningas (1864–1889) *[[Jean Marie Dongou]], Kameruni jalgpallur (1995–) *[[Gaetano Donizetti]], itaalia helilooja (1791–1848) *[[Jordanka Donkova]], Bulgaaria tõkkejooksja (1961–) *[[John Donne]], inglise luuletaja, jurist ja vaimulik (1572–1631) *[[Keith Donnellan]], USA filosoof (1931–2015) *[[Jörn Donner]], Soome kirjanik, filmilavastaja, poliitik ja diplomaat (1933–2020) *[[Kai Donner]], Soome keeleteadlane, antropoloog ja poliitik (1888–1935) *[[Paschal Donohoe]], Iirimaa poliitik (1974–) *[[Jason Donovan]], Austraalia laulja ja näitleja (1968–) *[[Ruslan Dontsov]], Eesti majandustegelane (1941–) *[[Darja Dontsova]], vene kirjanik (1952–) *[[Donus]], paavst (suri 678) *[[Jack Doohan]], Austraalia võidusõitja (2003–) *[[Hilda Doolittle]], USA kirjanik (1886–1961) *[[Robert Doornbos]], Hollandi autovõidusõitja (1981–) *[[Fritz Dopfer]], mäesuusataja (1987–) *[[Alfons Dopsch]], Austria ajaloolane (1868–1953) *[[Allan Dorbek]], eesti jalgpallur ja korvpallitreener (1944–2018) *[[Gert Dorbek]], Eesti elukutseline korvpallur (1985–) *[[Gustave Doré]], prantsuse kunstnik (1832–1883) *[[Sergei Dorenko]], vene ajakirjanik, sotsioloog, tele- ja raadiosaatejuht, kommentaator ja produtsent (1959–2019) *[[Michaela Dorfmeister]], Austria mäesuusataja (1973–) *[[Pierre Dørge]], taani muusik (1946–) *[[Natalie Dormer]], inglise näitleja (1982–) *[[Marek Doronin]], Eesti korvpallur (1983–) *[[Witold Doroszewski]], poola keeleteadlane (1899–1976) *[[Svetlana Dorošenko]], Eesti näitleja (1954–2016) *[[Brandenburgi Dorothea]], Taani kuninganna (suri 1495) *[[abba Dorotheos]], õigeusu pühak (6.–7. sajand) *[[Mihhail Dorovatovski]], Eesti filmioperaator (1925–1995) *[[Draginja Dorpat]], saksa kirjanik (1931–) *[[Julius Dorpmüller]], Saksa poliitik (1869–1945) *[[Graham Dorrans]], šoti jalgpallur (1987–) *[[Johann Andreas Dorsche]], Eesti vaimulik (1660 – ?) *[[George Amos Dorsey]], Ameerika Ühendriikide etnograaf (1868–1931) *[[James Owen Dorsey]], Ameerika Ühendriikide antropoloog ja keeleteadlane (1848–1895) *[[Agvan Doržijev]], burjaadi buda munk *[[Osvaldo Dorticós Torrado]], Kuuba poliitik (1919–1983) *[[John Dos Passos]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1896–1970) *[[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik (1942–) *[[Ion Dosca]], Moldova kabetaja (1955–) *[[Dositheos Gazast]], õigeusu pühak (6.–7. sajand) *[[Hans Peter Doskozil]], Austria poliitik (1970–) *[[Dosso Dossi]], itaalia maalikunstnik (suri 1542) *[[Andrei Dostojevski]], vene arhitekt ja memuarist (1825—1897) *[[Fjodor Dostojevski]], vene kirjanik (1821–1881) *[[Dote]], latgali ülik (suri 1211) *[[Karen Dotrice]], inglise näitlejatar (1955–) *[[Serhi Dotsenko]], Ukraina endine poksija (1979–) *[[Ken Doubleday]], Austraalia kergejõustiklane (1926–) *[[Abdoulaye Doucouré]], Prantsusmaa jalgpallur (1993–) *[[Ladji Doucouré]], prantsuse kergejõustiklane (1983–) *[[Susan Dougan]], Saint Vincenti ja Grenadiinide riigitegelane (1955–) *[[David Douglas]], šoti botaanik (1799–1834) *[[Denzil Douglas]], Saint Kittsi ja Nevise poliitik (1953–) *[[Donna Douglas]], USA näitleja ja laulja (1932–2015) *[[Kirk Douglas]] (Issur Demski), USA näitleja (1916–2020) *[[Michael Douglas]], USA näitleja (1944–) *[[Otto Gustav Douglas]], Vene kindral (1687–1771) *[[Ottomar Douglas]], Eesti sõjaväelane (1893–1984) *[[Robert Douglas]], šoti päritolu Rootsi sõjaväelane ja poliitik (1611–1662) *[[Seydou Doumbia]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1987–) *[[Paul Doumer]], Prantsusmaa president (1857–1932) *[[Rodrigo Dourado]], Brasiilia jalgpallur (1994–) *[[Brad Dourif]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1950–) *[[Konstantínos Dóvas]], Kreeka sõjaväelane ja poliitik (1898–1973) *[[Maija Doveika]], läti näitleja (1980–) *[[Kenneth Dover]], briti klassikaline filoloog (1920–2010) *[[Sergei Dovlatov]], vene kirjanik (1941–1990) *[[Pranas Dovydaitis]], Leedu jurist, filosoof, entsüklopedist ja poliitik (1886–1942) *[[Charles Dow]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (1851–1902) *[[Nic Dowd]], USA jäähokimängija (1990–) *[[John Dowland]], inglise helilooja (1563–1626) *[[Robert Downey juunior]], USA filminäitleja (1965–) *[[K. K. Downing]], Briti muusik (1951–) *[[Lila Downs]], Mehhiko laulja ja muusikaprodutsent (1968–) *[[Arthur Conan Doyle]], Briti kirjanik (1859–1930) *[[Patrick Doyle]], šoti muusik ja filmimuusikale spetsialiseeerunud helilooja (1953–) ==Dr== *[[Dr. Dre]], USA räppar (1965–) *[[Andrzej Dragan]], poola fotograaf ja füüsik (1978–) *[[Johann Georg Dragendorff]], saksa rohuteadlane (1836–1898) *[[Goran Dragić]], Sloveenia korvpallur (1986–) *[[György Dragomán]], Ungari kirjanik (1973–) *[[Domenico Dragonetti]], Itaalia kontrabassimängija (1763–1846) *[[Maija Dragūne]], läti kunstnik (1945–) *[[Aleksandr Dragunkin]], vene keeleteadlane ja keeleõpetaja (1947–) *[[Viktor Dragunski]], Vene lastekirjanik (1913–1972) *[[Ion Draica]], Rumeenia maadleja (1958–) *[[Leon Draisaitl]], saksa jäähokimängija (1995–) *[[Francis Drake]], meresõitja (1540–1596) *[[Vladimir Drake]], Venemaa sõjaväelane (1874–1935) *[[Karen Drambjan]], Eesti jurist, kes hukkus tulevahetuses politseiga (1954–2011) *[[Ivan Dratšov]], Eesti võrkpallur ja võrkpallitreener (1921–1989) *[[Vladimir Dratšov]], vene laskesuusataja (1966–) *[[Milena Dravić]], serbia näitleja (1940–2018) *[[William Dray]], Kanada ajaloofilosoof (1921–) *[[Jan Drda]], tšehhi kirjanik (1915–1970) *[[Heike Drechsler]], saksa kõrgushüppaja (1964–) *[[Wolfgang Drechsler]], Eesti sotsiaalteadlane (1963–) *[[Willem Drees]], Hollandi poliitik (1886–1988) *[[Franz Dreier]], Tallinna kullassepp *[[Matthias Dreier]], Tallinna kullassepp *[[Wolter Dreier]], Haapsalu kullassepp *[[Ruth Dreifuss]], Šveitsi poliitik (1940–) *[[Adolf Fredrik Dreijer]], Soome ja Eesti vaimulik (1817–1892) *[[Burchard von Dreileben]], Liivi Ordu meister (14. sajand) *[[Lelde Dreimane]], läti näitleja ja modell (1989–) *[[Jüri Dreimann]], eesti raamatukaupmees ja kirjastaja (1861–1916) *[[Theodore Dreiser]], USA kirjanik (1871–1945) *[[Aleksei Drejev]], vene maletaja (1969–) *[[Henri Drell]], eesti korvpallur (2000–) *[[Nelly Drell]], eesti kunstnik (1979–) *[[Rebeka Dremelj]], Sloveenia laulja (1980–) *[[Alexander von Drenteln (1820–1888)|Alexander von Drenteln]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1820–1888) *[[Alexander von Drenteln (1868–1925)|Alexander von Drenteln]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1862–1925) *[[Heinrich Johann von Drenteln]], Rootsi sõjaväelane (1659–1704) *[[Thomas Drenteln]], Tallinna raehärra ja bürgermeister (maetud 1657) *[[Fran Drescher]], USA filminäitleja (1957–) *[[Helmi Dresen]], eesti tõlkija ja esperantist (1892–1941) *[[Hilda Dresen]], eesti esperantist ja tõlkija (1896–1981) *[[Urmas Dresen]], meremuuseumi direktor (1958–) *[[Caeleb Dressel]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1996–) *[[Aleksei Dressen]], endine Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist (1968–) *[[Karl von Dressler]], Kuressaare linnaarst (1788–1854) *[[Wolfgang U. Dressler]], austria keeleteadlane (1939–) *[[Dennis Drew]], USA muusik (1957–) *[[Jane Drew]], Inglise arhitekt ja linnaplaneerija (1911–1996) *[[Anton Drexler]] *[[Clyde Drexler]], endine USA korvpallur, kaitsemängija (1962–) *[[Carl Theodor Dreyer]], taani filmilavastaja (1889–1968) *[[Alfred Dreyfus]], Prantsuse sõjaväelane (1859–1935) *[[Hans Driesch]], saksa bioloog ja filosoof (1867–1941) *[[Victor Drija]], Venezuela näitleja, laulja ja tantsija (1985–) *[[Minnie Driver]], briti näitleja (1970–) *[[Drivinalde]], Tālava latgal (12.–13. sajand) *[[Ljilja Drljević]], serbia maletaja (1984–) *[[Janez Drnovšek]], Sloveenia poliitik (1950–2008) *[[Václav Drobný]], tšehhi jalgpallur (1980–2012) *[[Viktor Drobõš]], vene muusik (1966–) *[[Drochia]], linn [[Moldova]]s, [[Drochia rajoon]]i keskus *[[Didier Drogba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1978–) *[[Leszek Drogosz]], Poola poksija ja filminäitleja (1933–2012) *[[Harika Dronavalli]], india maletaja (1991–) *[[Oscar Dronjak]], rootsi muusik (1972–) *[[Aleksandr Dronov]], vene maletaja (1946–) *[[Frank Drost]], hollandi kabetaja (1953–) *[[Christian Drosten]], saksa viroloog (1972–) *[[Thomas Drozda]], Austria poliitik (1965–) *[[Juri Drozdov]], vene luurejuht (1925–2017) *[[Derek Drouin]], Kanada kõrgushüppaja (1990–) *[[Jonathan Drouin]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Dimítris Droútsas]], Kreeka poliitik (1968–) *[[Johann Gustav Droysen]], saksa ajaloolane (1808–1884) *[[Lauri Drubinš]], Eesti munitsipaalametnik (1987–) *[[Peter Ferdinand Drucker]], Austria päritolu ameerika juhtimisteadlane (1909–2005) *[[Felipe Drugovich]], Brasiilia autovõidusõitja (2000–) *[[Ben Drui]], Eesti lavastaja ja näitleja (1924–1975) *[[Vasil Drumev]], Bulgaaria vaimulik, kirjanik ja poliitik (1841–1901) *[[Alexei Drummond]], Uus-Meremaa bioinformaatik *[[Maurice Druon]], prantsuse kirjanik (1918–2009) *[[Boris Družinin]], NSV Liidu ja Leedu kabetaja ja treener (1938–) *[[Guy Drut]] *[[Ernst Wilhelm Drümpelmann]], baltisaksa arst ja looduseuurija (1760–1830) *[[Hugh Dryden]], Ameerika Ühendriikide aeronautikateadlane ja riigiteenistuja (1898–1965) ==Dz== *[[Nana Dzagnidze]], gruusia maletaja (1987–) *[[Alan Dzagojev]], Venemaa jalgpallur (1990–) *[[Dzanabadzar]], bogdogeegen (1635–1723) *[[Prince Octopus Dzanie]], Ghana amatöörpoksija (1985–) *[[Kristaps Dzelme]], läti jalgpallur (1990–) *[[Feliks Dzeržinski]], kommunistlik revolutsionäär ja Nõukogude riigiametnik (1871–1926) *[[Aleksandra Dzik]], poola alpinist (1982–) *[[Stanisław Dziwisz]], Poola kardinal ja Krakówi peapiiskop (1939–) *[[Artjom Dzjuba]], vene jalgpallur (1988–) *[[Balázs Dzsudzsák]], Ungari jalgpallur (1986–) *[[Martin Dzúr]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1919–1985) ==Dž== *[[Dža-laama]], buda munk (1862–1922) *[[Šefik Džaferović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1957–) *[[Džajadeva]], India sanskritikeelne luuletaja (12. sajand) *[[Simon Džanašia]], gruusia ajaloolane (1900–1947) *[[Sadõr Džaparov]], Kõrgõzstani poliitik (1968–) *[[Medea Džapharidze]], gruusia näitleja (1923–1994) *[[Lela Džavahhišvili]], gruusia maletaja (1984–) *[[Sooronbaj Džeenbekov]], Kõrgõzstani poliitik (1958–) *[[Blerim Džemaili]], Šveitsi jalgpallur (1986–) *[[Mustafa Džemiljev]], Ukraina poliitik (1943–) *[[Džedefra]], Vana-Egiptuse kuningas (26. sajand eKr) *[[Mihheil Džanelidze]], Gruusia poliitik *[[Mindia Džanelidze]], Gruusia riigiametnik ja poliitik (1978–) *[[Edin Džeko]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1986–) *[[Geidar Džemal]], Venemaa isalmiliikumise tegelane (1947–2016) *[[Orhan Džemal]], Venemaa ajakirjanik (1966–2018) *[[Armen Džigarhanjan]], Armeenia, Nõukogude Liidu ja Venemaa näitleja (1935–2020) *[[Veronika Džiojeva]], vene ooperilaulja (1979–) *[[Baadur Džobava]], gruusia maletaja (1983–) *[[Anri Džohhadze]], gruusia laulja (1980–) *[[Džoser]], Vana-Egiptuse kuningas (28. või 27. sajand eKr) *[[Julija Džugašvili]], baleriin, [[Jakov Džugašvili]] abikaasa *[[Arsen Džulfalakjan]], Armeenia maadleja (1987–) *[[Levon Džulfalakjan]], Nõukogude Liidu maadleja (1964–) *[[Vladimir Džunkovski]], Venemaa sõjaväelane (1865–1938) ==Du== *[[Joseph Du Hamel]], prantsuse päritolu Venemaa riigitegelane (1758–1840) *[[Jacqueline du Pré]], inglise tšellist (1945–1987) *[[Du Wei]], Hiina jalgpallur (1982–) *[[Duan Qirui]], Hiina Vabariigi poliitik (1865–1936) *[[Duarte]], Portugali kuningas (1391–1438) *[[Duarte Nuno, Bragança hertsog|Duarte Nuno]], Portugali kuningliku perekonna pea (1907–1976) *[[Duarte Pio, Bragança hertsog|Duarte Pio]], Portugali kuningliku perekonna pea (1945–) *[[Nicanor Duarte Frutos]], Paraguay poliitik (1956–) *[[Rui Duarte de Barros]], Guinea-Bissau poliitik *[[Alexander Dubček]], Tšehhoslovakkia poliitik (1921–1992) *[[Glody Dube]], Botswana keskmaajooksja (1978–) *[[August Duberg]], Linnamäe vallavanem (1889–?) *[[Léo Dubois]], prantsuse jalgpallur (1994–) *[[René Dubos]], prantsuse päritolu USA mikrobioloog (1901–1982) *[[Henri-Charles Dubourguier]], prantsuse mikrobioloog (1948–2010) *[[Daniil Dubov]], vene maletaja (1996–) *[[Eduard Dubov]], vene malekohtunik (1938–2019) *[[Nadežda Dubovitskaja]], Kasahstani kõrgushüppaja (1998–) *[[Kaspars Dubra]], läti jalgpallur (1990–) *[[Martin Dúbravka]], slovaki jalgpallur (1989–) *[[Uładzimir Dubroŭščyk]], valgevene kettaheitja (1972–) *[[Jean Dubuffet]], prantsuse maalikunstnik ja skulptor (1901–1985) *[[Georges Duby]], prantsuse ajaloolane (1919–1996) *[[Ion Duca]], Rumeenia poliitik (1879–1933) *[[Caroline Ducey]], prantsuse filminäitleja (1976–) *[[Jaume Duch]], hispaania suhtekorraldaja (1962–) *[[Marcel Duchamp]], kunstnik (1878–1968) *[[David Duchovny]], USA näitleja (1960–) *[[Tammy Duckworth]], USA poliitik (1968–) *[[Anthony Duclair]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Jean Yves Duclos]], Kanada poliitik ja majandusteadlane (1965–) *[[Élie Ducommun]], Šveitsi ajakirjanik (1833–1906) *[[Marc Ducret]], prantsuse muusik (1975–) *[[Pauline Ducruet]], Monaco vürstliku perekonna liige (1994–) *[[Andrzej Duda]], Poola poliitik (1972–) *[[Jan-Krzysztof Duda]], poola maletaja (1998–) *[[Ondrej Duda]], Slovakkia jalgpallur (1994–) *[[Džohhar Dudajev]], Tšetšeenia sõjaväelane ja riigitegelane (1944–1996) *[[Gustavo Dudamel]], Venezuela dirigent ja viiuldaja (1981–) *[[Igor Dudarev]], Eesti jalgpallur (1993–) *[[Veronika Dudarova]], osseedi päritolu Venemaa dirigent (1916–2009) *[[Bob Dudley]], USA ärijuht (1955–) *[[Christopher Duenas]], Guami ujuja (1991–) *[[María Dueñas]], hispaania kirjanik (1964–) *[[Johannes Duesborg]], Tartu piiskop 1513–1514 *[[Guillaume Dufay]], flaami helilooja ja muusikateoreetik (1397–1474) *[[Alexander Duff, esimene Fife'i hertsog]] (1849–1912) *[[Damien Duff]], Iirimaa jalgpallur (1979–) *[[Haylie Duff]], USA näitleja ja laulja (1985–) *[[Hilary Duff]], USA näitleja ja laulja (1987–) *[[Lucy, Lady Duff-Gordon]], Briti moelooja (1863–1935) *[[Shane Duffy]], iiri jalgpallur (1992–) *[[Gilbert Dufour]], prantsuse sõjaväelane ja poliitik (1769–1842) *[[Pauli Dufva]], Soome poksija *[[Raoul Dufy]], prantsuse fovistlik maalikunstnik (1877–1953) *[[Richard Louis Dugdale]], ameerika sotsioloog (1841–1883) *[[Bora Dugić]], serbia laulja (1949–) *[[Aleksandr Dugin]], vene filosoof ja ühiskonnategelane (1962–) *[[Islam Dugutšijev]], aseri maadleja (1966–) *[[Eduardo Duhalde]] *[[Josh Duhamel]], USA näitleja (1972–) *[[Meagan Duhamel]], Kanada iluuisutaja (1985–) *[[Jean Dujardin]], prantsuse filminäitleja ja koomik (1972–) *[[Ralf Dujmovits]], saksa alpinist (1961–) *[[Nicolás Dujovne]], Argentina poliitik (1967–) *[[Vera Dujunova]], vene võrkpallur (1945–2012) *[[Milo Đukanović]], Montenegro poliitik (1962–) *[[Charles Duke]], Ameerika Ühendriikide endine astronaut, õhuväelane ja katselendur (1935–) *[[Patty Duke]], Ameerika Ühendriikide teatri-, filmi- ja seriaalinäitleja (1946–2016) *[[Jānis Dūklavs]], Läti poliitik (1952–) *[[Lishan Dula]], Bahreini pikamaajooksja (1987–) *[[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (1941–) *[[Arūnas Dulkys]], Leedu majandusteadlane ja poliitik (1972–) *[[Gulnara Dulova]], jakuudi balletitantsija ja pedagoog (1965–) *[[Alexandre Dumas vanem]], prantsuse kirjanik (1802–1870) *[[Charles Dumas]], USA kõrgushüppaja (1937–2004) *[[Marlon Dumas]], Hondurase päritolu Eesti arvutiteadlane (1975) *[[Roland Dumas]], Prantsusmaa poliitik ja jurist (1922–) *[[Matt Dumba]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Nodar Dumbadze]], gruusia kirjanik (1928–1984) *[[Georges Dumézil]], prantsuse võrdlev keeleteadlane ja usundiloolane (1898–1986) *[[Petru Dumitriu]], rumeenia kirjanik (1924–2002) *[[Michael Dummett]], Briti filosoof, Briti Akadeemia liige (1925–2011) *[[Paul Dummett]], Walesi jalgpallur (1991–) *[[Daniel Dumonstier]], prantsuse kunstnik (1574–1646) *[[Jules Dumont d'Urville]], prantsuse maadeavastaja (1790–1842) *[[Uldis Dumpis]], läti näitleja (1943–) *[[Franz von Dumstorp]], Bremeni komtuur (surnud 1583) *[[Issaak Dunajevski]], juudi rahvusest Vene helilooja (1900–1955) *[[Charles Dunan]], prantsuse filosoof (1849–1931) *[[Jean Henri Dunant]], Šveitsi ärimees ja sotsiaalaktivist (1828–1910) *[[Faye Dunaway]], USA näitlejatar ja produtsent (1941–) *[[Robin Dunbar]], Briti antropoloog (1947–) *[[Alfred Duncan]], Ghana jalgpallur (1993–) *[[Daniel Kablan Duncan]], Elevandiluuranniku poliitik (1943–) *[[Isadora Duncan]], Ameerika Ühendriikide tantsija, kes pani aluse moderntantsule (1877 või 1878 –1927) *[[Michael Clarke Duncan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–2012) *[[Tim Duncan]], USA korvpallur (1976–) *[[Jean-Benoît Dunckel]], prantsuse muusik (1969–) *[[Alan Dundes]], Ameerika Ühendriikide rahvaluuleteadlane ja antropoloog (1934–2005) *[[Claude Duneton]], prantsuse kirjanik, publitsist, tõlkija ja näitleja (1935–2012) *[[Dunga]], Brasiilia jalgpallur (1963–) *[[Lewis Dunk]], inglise jalgpallur (1991–) *[[Gottfried Dunkel]], eesti arst (1895–1942) *[[Joey Dunlop]], iiri mootorrattur (1952–2000) *[[Anita Dunn]], USA riigiametnik *[[Clive Dunn]], inglise näitleja (1920–2012) *[[Donald Dunn]], USA muusik (1941–2012) *[[Richard Dunne]], Iirimaa jalgpallur (1979–) *[[Johannes Duns Scotus]], teoloog, filosoof ja loogik (suri 1308) *[[Kirsten Dunst]], ameerika näitleja *[[John Dunstable]], inglise helilooja (suri 1453) *[[Jost Dunte]] *[[Ludwig Dunte]], Eesti vaimulik (1597–1639) *[[Dunvallo Molmutius]], brittide kuningas *[[Alo Dupikov]], Eesti jalgpallur (ründaja) (sündinud 1985) *[[Armand Duplantis]], rootsi teivashüppaja (1999–) *[[Iván Duque Márquez]], Colombia poliitik (1976–) *[[Fritz Joubert Duquesne]], Lõuna-Aafrika päritolu luuraja (1877–1956) *[[Asher Brown Durand]], Ameerika maalikunstnik, graafik ja illustraator (1796–1886) *[[Kevin Durant]], USA korvpallur (1988–) *[[Will Durant]], USA ajaloolane (1885–1981) *[[William C. Durant]], Ameerika Ühendriikide autotööstur (1861–1947) *[[Andrew Durante]], Uus-Meremaa jalgpallur (1982–) *[[Jimmy Durante]], USA laulja, pianist, koomik ja näitleja *[[Oldřich Duras]], tšehhi maletaja (1882–1957) *[[Dick Durbin]], USA poliitik (1944–) *[[Josef Durdík]], tšehhi filosoof, psühholoog, esteetik, tõlkija, kirjanduskriitik ja Tšehhi Maapäeva liige (1837–1902) *[[Pjotr Durnovo]], Venemaa poliitik (1845–1915) *[[Juri Durov]], vene tsirkuseartist (loomataltsutaja ja kloun) (1910–1971) *[[Juri Jurjevitš Durov]], vene tsirkuseartist (loomataltsutaja) (1954–) *[[Pavel Durov]], vene päritolu ettevõtja ja programmeerija (1984–) *[[Vladimir Durov]], vene tsirkuseartist (loomataltsutaja) (1863–1934) *[[Vladimir Grigorjevitš Durov]], vene tsirkuseartist (loomataltsutaja) (1909–1972) *[[Nadežda Durova]], [[Venemaa]] esimene naisohvitser (1783–1844) *[[Natalija Durova]], vene tsirkuseartist (loomataltsutaja) (1934–2007) *[[Tereza Durova]], vene tsirkuseartist ja teatrilavastaja (1953–) *[[Gerald Durrell]], inglise kirjanik ja loodusteadlane *[[Per Durst-Andersen]], taani keeleteadlane (1954–) *[[Eleonora Duse]], itaalia näitleja (1858–1924) *[[Rodrigo Duterte]], Filipiinide poliitik (1945–) *[[Rudi Dutschke]], saksa sotsioloog, üliõpilasliikumise tegelane ja poliitiline aktivist (1940–1979) *[[Salme Dutt]], Eestis sündinud Briti kommunistlik poliitik (1888–1964) *[[John Duttine]], Briti näitleja (1949–) *[[Peter Dutton]], Austraalia poliitik (1970–) *[[Olav Duun]], uusnorra kirjanik (1876–1939) *[[François Duval]] *[[François Duvalier]] *[[Jean-Claude Duvalier]], Haiti diktaator (1951–2014) *[[Shelley Duvall]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja seriaalinäitleja (1949–) *[[Christian de Duve]], belgia tsütoloog ja biokeemik (1917–2013) ==Dv== *[[Giorgi Dvali]], grusiini füüsik (1964–) *[[Andres Dvinjaninov]], eesti näitleja ja teatrijuht (1963–) *[[Markus Dvinjaninov]], eesti näitleja (1991–) *[[Antonín Dvořák]], tšehhi helilooja (1841–1904) *[[Christian Dvorak]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1996–) *[[Tomáš Dvořák]], tšehhi kümnevõistleja (1972–) *[[Mark Dvoretski]], Venemaa maletaja ja maletreener (1947–2016) *[[Arkadi Dvorkovitš]], Venemaa riigi- ja maletegelane (1972–) *[[Vladimir Dvorkovitš]], vene malekohtunik (1937–2005) *[[Vladislav Dvoržetski]], vene filminäitleja (1939–1978) ==Dw== *[[Andrea Dworkin]], USA feminist (1946–2005) *[[Ronald Dworkin]], USA õigusfilosoof (1931–2013) ==Dõ== *[[Aleksandr Dõbman]], kabetaja *[[Maksim Dõldin]], Venemaa kergejõustiklane (1987–) *[[Pavel Dõmov]], Eesti jalgpallur (1993–) *[[Natalja Dõmtšenko]], Eesti näitleja (1980–) *[[Ivan Dõtško]], Kasahstani poksija (1990–) ==Dä== *[[Herta Däubler-Gmelin]], Saksamaa jurist, õigusteadlane ja poliitik (1943–) *[[Häziä Däülätšina]], Baškortostani luuletaja, proosa- ja näitekirjanik (1905–1954) ==Dö== *[[Alfred Döblin]], Saksa kirjanik (1878–1957) *[[Johann Christoph Döll]], saksa botaanik (1808–1885) *[[Ignaz Döllinger]], saksa arst, anatoom ja füsioloog (1770–1841) *[[Karl Dönitz]], Saksamaa sõjaväelane ja president (1891–1980) *[[Fatih Dönmez]], Türgi insener ja poliitik (1965–) *[[Evald-Reinhold Döring]], Eesti sõjaväelane (1899–1977) ==Dü== *[[Carl Gustaf Dücker]], baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1671–1732) *[[Eugen Gustav Dücker]], baltisaksa kunstnik (1841–1916) *[[Can Dündar]], türgi ajakirjanik, publitsist ja dokumentalist *[[Albrecht Dürer]], saksa kunstnik ja matemaatik (1471–1528) *[[Friedrich Dürrenmatt]], šveitsi kirjanik (1921–1990) ==Dy== *[[Paulo Dybala]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Anthonis van Dyck]], flaami maalikunstnik (1599–1641) *[[Frank Dycus]], USA laulukirjutaja (1939–2012) *[[Jeff Dye]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1983–) *[[Stanisław Dygat]], poola kirjanik (1914–1978) *[[Viktor Dyk]], tšehhi kirjanik ja Tšehhoslovakkia poliitik (1877–1931) *[[Bob Dylan]], USA muusik (1941–) *[[Niklas Dyrhaug]], Norra suusataja (1987–) *[[Freeman Dyson]], Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja matemaatik (1923–2020) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|D, Biograafiad]] rix9ykgy7dvl3z5nyq85o7p0mr062ho Adolf Pilar von Pilchau 0 24153 6184412 6039102 2022-08-27T19:33:59Z NOSSER 8097 /* Elulugu */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pilar-fon-Pilkhau Adolf Adolfovich.jpg|pisi|Adolf Pilar von Pilchau]] [[Parun]] '''Adolf Konstantin Jakob [[Pilar von Pilchau]]''' ([[23. mai]] [[1851]] [[Audru]] – [[17. juuni]] [[1925]] [[Pärnu]]) oli [[Audru mõis]]nik ja [[Liivimaa maamarssal]]. == Elulugu == Adolf Pilar von Pilchau oli pärast isa, Fredrik Adolf Woldemar Pilar von Pilchau (1814–1870) surma [[1870]] Pärnumaal asuva Audru mõisnik. [[1881]] võttis ta rendile ka [[Sauga mõis]]a, mille [[kartul]]itoodanguga varustas oma viinavabrikut Audrus. Administratiivset ja poliitilist karjääri alustas ta [[1876]] Pärnu I piirkonna kihelkonnakohtuniku ametikohalt. [[1878]]. aastal valiti ta [[Pärnu kreis]]i järelevalvekohtunikuks ning [[1879]] Pärnu linnanõunikuks, kelle kompetentsi kuulus arvukate linnamõisade haldamine. === Liivimaa rüütelkond === [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] liige Adolf Pilar von Pilchau valiti [[1882]] rüütelkonna kassadeputaadiks, kelle ülesandeks oli andamite vastuvõtmine ja [[Aadlikonvent|aadlikonvendi]] istungitel osalemine. [[1884]] valis rüütelkonna konservatiivne tiib Pilar von Pilchau kreisisaadikuks. [[1899]] sai temast [[Liivimaa maanõunik]], Pärnu-Viljandi [[Kiriku ülemeestseisja|kiriku ülemeestseisja]] ja [[Viljandi aadlipreilide varjupaik|Viljandi aadlipreilide]] [[stift]]i [[kuraator]]. [[1902]] sai temast ühtlasi [[Liivimaa ökonoomiline sotsieteet|Liivimaa ökonoomilise sotsieteedi]] president. [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta rahvarahutuste]] ajal volitas rüütelkond Adolf Pilar von Pilchau sõitma [[Peterburi]] keisrilt abi paluma. [[14. detsember|14. detsembril]] 1905 juhtis ta ise koos oma poja Friedrichiga [[Audru mõis]]a kaitsmist Tallinnast saabunud tööliste salkade vastu. [[1906]] sai Pilar von Pilchaust [[Liivimaa maanõunik|Liivimaa resideeriv maanõunik]] ning ta kolis [[Riia|Riiga]]. Ühtlasi sai temast rüütelkonna projektide [[referent]] provintsiaalnõukogus, kus ta pidi seisma rüütelkonna reformikavade eest. [[1908]]–[[1918]] oli ta Liivimaa rüütelkonna [[Liivimaa maamarssal|maamarssal]]. Sellel ametikohal üritas ta läbi viia majandus- ja haldusreforme, kuid kohtas nii tugevat vastuseisu, et ähvardas isegi tagasi astuda. [[1909]] autasustati teda [[Vladimiri orden]]i IV klassiga. [[1912]] valiti ta [[Läänemere kubermangud]]e esindajana [[Venemaa Riiginõukogu]] liikmeks, mis tähendas vajadust jagada edaspidi elu Riia ja Peterburi vahel. 1915. aastal rüüstasid Vene sõjaväelased [[Pavel Rodzjanko]] juhtimisel tema maja Pärnus, purustasid portselanikogu ja hävitasid mööbli. Telegramm suurest võidust sakslaste üle loeti tormiliste kiiduavalduste saatel duumas ette. Hiljem näitas Rodzjanko teemantidega ehitud mõõka, mille keiser talle Pärnu võidu eest olevat saatnud<ref>Marie Kleinmichel. Pilte ühest kadunud maailmast. Tallinn 1992, lk. 112</ref>. Kui [[1916]] viidi [[Liivimaa maanõunike kolleegium]] sõjaolukorra tõttu üle [[Tartu]]sse, siis kolis Riiast Tartusse ka Pilar von Pilchau. Aprillis [[1917]] täitis ta viimast korda ametikohustusi Peterburis. Pärast Riia langemist sakslaste kätte [[3. september|3. septembril]] 1917 osales ta läbirääkimistel [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimudega rüütelkonna võimu taastamiseks, mis ebaõnnestusid. Juulis [[1918]] astus ta [[maamarssal]]i ametist tagasi. === Balti Hertsogiriik === Adolf Pilar von Pilchau osales maamarssalina [[Balti Hertsogiriik|Balti Hertsogiriigi]] loomise ettevalmistamisel ja kirjutas [[12. aprill]]il 1918 alla [[Saksa keiser|Saksa keisrile]] [[Wilhelm II]]-le saadetud [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]], [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa]] ning [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa]] rüütelkondade ühisele palvekirjale hertsogiriigi loomiseks. [[22. september|22. septembril]] tunnustas keiser Balti Hertsogiriigi iseseisvust ja [[5. november|5. novembril]] moodustati hertsogiriigi regentnõukogu eesotsas Adolf Pilar von Pilchauga. [[9. november|9. novembril]] [[1918]] kukutati Wilhelm II Saksamaal [[novembrirevolutsioon]]iga ja sai selgeks, et hertsogiriiki luua ei õnnestu. Kuna regentnõukogu ametlikult laiali ei saadetud, ei olegi võimalik täpselt öelda, mis ajani Pilar von Pilchau volitused selle juhina kestsid. Kuupäevadest tuuakse sagedamini välja [[17. november]], [[19. november]], [[22. november]] ja [[28. november]]. === Viimased eluaastad === [[3. jaanuar]]il [[1919]] lahkus Adolf Pilar von Pilchau kaubalaeval Riiast ja suundus [[Szczecin|Stettinisse]]. Pärast seda elas ta Saksamaal, peamiselt [[Berliin]]is. [[1920]]. aasta lõpus sõitis sinna ka tema abikaasa Julie. [[1921]]–[[1923]] tegutses Adolf Pilar von Pilchau valitsejana oma väimehe krahv von Rewentlow' mõisas Saksamaal [[Emkendorff]]is. 1923 pöördusid abikaasad tagasi Eestisse, kuid Adolf Pilar von Pilchau sai sissesõiduloa vaid kolmeks kuuks. Lõpuks õnnestus tema abikaasal veenda Eesti võime siiski andma Adolfile alaline elamisluba. Tallinna asemel saadeti nad Pärnusse, Audru mõis oli selleks ajaks juba riigistatud. Riigikohtu administratiiv-osakonna otsusel 23. oktoobrist/7. novembrist 1923 oli Adolf Pilar von Pilchau kodakondsuseta isik: Kaebaja ei ole ennast Eesti Vabariigi kodanikuks tunnistanud ega vabariigi asutuste ees sammusid astunud vastava isikutunnistuse saamiseks, ei ole ka Eesti riikkondsusest lahkumise sooviavaldanud, vaid on detsembrikuul 1918. a. Vabariigi piiridest lahkunud ja peale seda välismaal elanud kui endise Vene riigi kodanik passi järele, mis temale välja antud, nagu ülal tähendatud, endise Vene riigi kindralkonsuli poolt Stockholmis 17. märtsil 1919. a. Kaebajal oli täieline võimalus selle asemel, et pöörata passi saamiseks Vene konsuli poole Stockholmis, pöörata meie välisesituste poole Rootsis või pärastpoole Saksamaal, kus ta elas, Eesti passi saamiseks, milleks tal oli täieline õigus, aga ta ei ole seda teinud, vaid on paremaks arvanud jääda endise Vene riigi alamaks; sest ei ole näha, et ta oleks astunud Vene nõukogude-riigi alamlusse. Et aga endist Vene riiki ja tema valitsust enam pole olemas, on kaebaja jäänud isikuks, kes ei seisa ühegi olemasoleva riigi alamluses. ... Kaebaja ei ole Eesti vabariigi kodanik, vaid välismaalane või riikkondsuseta isik, kes Siseministeeriumi poolt luba sai ajutiselt Eestisse tulla ja keda siseministril õigus on, nagu iga välismaalast hea käekäigu seaduse § 365. põhjal Vabariigi piiridest välja saata. Adolf Pilar von Pilchau suri [[17. juuni]]l [[1925]] Pärnus ja maeti perekonnakalmistule Audrus. == Perekond == [[11. detsember|11. detsembril]] [[1884]] abiellus Adolf Pilar von Pilchau Peterburi Püha Anna kirikus [[Pihkva kuberner]]i [[Konstantin Magnus von der Pahlen]]i tütre Julie Olga Eugenie von der Pahleniga. Abielupaar elas algul [[Sauga mõis]]as, kus sündisid nende neli last : *[[Adolf Konstantin Theodor Pilar von Pilchau]] ([[1885]]–[[1958]]) *Olga Pilar von Pilchau *Friedrich Pilar von Pilchau ([[1888]]– 7. august [[1914]], langes Esimese maailmasõja lahingus) *Andreas Pilar von Pilchau [[1891]] kolisid nad üle ruumikamasse Audru mõisa, mis selleks puhuks ümber ehitati. [[1906]] asusid nad Adolfi uue ametikoha tõttu elama Riiga. Hiljem elas perekond Tartus, Berliinis, Emkendorffis, Tallinnas ja Pärnus. Oma mehe rännakute ajal 1919. aasta jaanuarist 1920. aasta detsembrini elas Julie Audru mõisas. ===Sugupuu=== {{Sugupuu3 |pealkiri=Adolf Pilar von Pilchau esivanemad |nimi=Parun<br>Adolf Pilar von Pilchau<br>(1851–1925) |isa= [[Adolf Pilar von Pilchau (1814–1870)|Adolf Pilar von Pilchau]]<br>(1814–1870) |isaisa= [[Jakob Pilar von Pilchau]]<br>(1774–1814) |isaisaisa=[[Magnus Wilhelm Pilar von Pilchau]] (1734–1801) |isaisaisaisa= [[Georg Johann Pilar von Pilchau]] |isaisaisaema= Anna Sophia von Berg |isaisaema=Katharina Helena von Tausas (1735–1791) |isaisaemaisa= [[Karl Johann von Tausas]] |isaisaemaema= Johanna Elisabeth von Oettingen |isaema= Juliane Suckni<br>(suri 1838) |isaemaisa= [[Daniel Gottleib Suckni]] (suri 1822) |isaemaisaisa= ... |isaemaisaema= ... |isaemaema= Dorothea Folckern |isaemaemaisa= [[Lorenz Johann Folckern]] |isaemaemaema= Anna Sophia Dunckel |ema= Vabapreili Bertha von Ungern-Sternberg<br>(1826–1903) |emaisa= Vabahärra [[Konstantin von Ungern-Sternberg]]<br>(1779–1836) |emaisaisa= Vabahärra [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] (1744–1811) |emaisaisaisa= Vabahärra [[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]] |emaisaisaema= Christina Sophie von Rosen |emaisaema= Vabapreili Magdalene Charlotte von der Pahlen (1749–1824) |emaisaemaisa= Vabahärra [[Arend Dietrich von der Pahlen]] (1707–1753) |emaisaemaema= Magdalena Elisabeth von Derfelden (1710–1793) |emaema= Charlotte von Below <br>(1796–1850) |emaemaisa= [[Andreas von Below]] (suri 1820) |emaemaisaisa= [[Andreas von Below]] |emaemaisaema= Katharina Dorothea von Baranoff |emaemaema= Anna von Helffreich |emaemaemaisa= [[Johann Heinrich von Helffreich]] |emaemaemaema= Anna Elisabeth von Stackelberg }} ==Töökohad== *[[1876]]–1878 Pärnu I piirkonna kihelkonnakohtunik *[[1878]]–1879 Pärnu kreisi järelevalvekohtunik *[[1879]]–1882 Pärnu linnanõunik *[[1882]]–1884 Liivimaa rüütelkonna kassadeputaat *[[1884]]–1899 Liivimaa rüütelkonna kreisisaadik *[[1899]]–1906 Liivimaa maanõunik *[[1906]]–1908 Liivimaa resideeriv maanõunik *[[1908]]–1918 Liivimaa rüütelkonna maamarssal *[[1912]]–[[1917]] Venemaa Riiginõukogu liige *[[1918]] Balti Hertsogiriigi regentnõukogu esimees *[[1921]]–[[1923]] Emkendorffi mõisa valitseja == Vaata ka == *[[Pilar von Pilchau]] *[[Eesti valitsejad]] *[[Balti Hertsogiriik]] ==Viited== <references/> == Kasutatud kirjandus == *Lutsar, Maia. ''Viimane Liivimaa maamarssal''. // [[Pärnu Postimees]], 1995, 21. juuni – 1. juuli. == Välislingid == *[http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000600,00929.html Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=puudus | nimi=[[Balti Hertsogiriigi regentnõukogu]] esimees | aeg=[[1918]] | järgnev=puudus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Friedrich von Meyendorff]] | nimi=[[Liivimaa rüütelkonna maamarssal]] | aeg=[[1908]]–[[1918]] | järgnev=[[Heinrich von Stryk]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Pilar von Pilchau, Adolf}} [[Kategooria:Pilar von Pilchaud]] [[Kategooria:Liivimaa maamarssalid]] [[Kategooria:Liivimaa maanõunikud]] [[Kategooria:Sündinud 1851]] [[Kategooria:Surnud 1925]] b4588j5m9ntfiwyz69avg2ftnl1f3yx Rock'n'roll 0 24289 6184502 5976090 2022-08-27T21:45:56Z 85.89.33.62 /* Eestis */ wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{See artikkel| on muusikastiilist; tantsu kohta vaata artiklit [[Rock'n'roll (tants)]], Tom Stoppardi näidendi kohta vaata [[Rock'n'Roll]].}} '''''Rock'n'roll''''' on [[muusikastiil]], mis arenes välja [[gospel]]ist ja ''[[rhythm and blues]]''<nowiki>'ist</nowiki> [[1940. aastad|1940. aastatel]] [[USA]]-s ning muutus populaarseks [[1950. aastad|1950. aastatel]]. ''Rock'n'roll''<nowiki>'i</nowiki> peetakse esimeseks rokkmuusika [[muusikažanr|žanriks]] ja [[Bill Haley]]t esimeseks ''rock'n'roll''<nowiki>'i</nowiki> lauljaks. ==Nimetus ''rock'n'roll''== [[Alan Freed]], kes oli ühe [[Cleveland]]i raadiojaama töötaja ja kelle toimetada oli õhtune [[klassikaline muusika|klassikalise muusika]] programm, uuris ühe heliplaadikaupluse omaniku palvel valge noorsoo muusikalist maitset ning avastas, et noorukeid erutas just ''[[rhytm and blues]]'', mida üldiselt peeti valgete kultuurile täiesti võõraks. Freed palus ülemustelt luba panna oma programmi lõppu erisaade ''rhytm and blues''<nowiki>'ist</nowiki>. Saade sai pealkirja "[[Moondog's Rock and Roll Party]]" ja Freed edendas selles segu [[bluus]]ist, [[kantrimuusika]]st ja ''[[rhythm and blues]]''<nowiki>'</nowiki>ist. Sellega oli Alan Freedist – anarhistist, kes kasutas varjunime ''Moondog'' ('Kuukoer') – saanud uue žanri, ''rock'n'roll''<nowiki></nowiki>'i ristiisa. [[David Nœbel]] on öelnud: "''Rock'n'roll'' on anarhistide vandenõu ameerika elulaadi hävitamiseks." ==''Rock'n'roll''<nowiki>'i</nowiki> artiste== ===Eestis=== *[[Boogie Company]] *[[Lucky Jeans]] *[[Jolly Roger]] *[[Nine Lives]] *[[The Rockin' Guys]] *[[Terminaator_(ansambel)|Terminaator]] *[[Rock'n'Roll Band]] *[[The Tramps]] *[[Wild Cats]] ===Inglismaal=== *[[Billy Fury]] *[[Cliff Richard]] *[[The Shadows]] *[[Tommy Steele]] *[[Marty Wilde]] ===Prantsusmaal=== *[[Rock’n’Roll Gang]] ===Soomes=== *[[Hurriganes]] *[[Teddy & The Tigers]] ===USA-s=== *[[Chuck Berry]] *[[Chubby Checker]] *[[Eddie Cochran]] *[[Alan Dale]] *[[Bo Diddley]] *[[Fats Domino]] *[[Bill Haley & His Comets]] *[[Buddy Holly]] & [[The Crickets]] *[[Wanda Jackson]] *[[Jerry Lee Lewis]] *[[Elvis Presley]] *[[Little Richard]] *[[Gene Vincent]] & [[The Blue Caps]] ==Vaata ka== *[[Rokkmuusika]] *''[[Rockabilly]]'' *[[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]] *[[Rockerid]] *[[Teddyboyd]] ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.history-of-rock.com The History of Rock'n'Roll 1954–1963] *[http://arhiiv.err.ee/vaata/aja-jalg-kivis-rock-n-rolli-kuulsuste-hall Aja jälg kivis. Rock'n'rolli Kuulsuste Hall] Saate autorid Helgi Erilaid ja Jarmo Seljamaa. ERR, 2011. <!-- *[http://www.rock.redhot.ee/history.php The Rockin' Guys] *[http://www.mp3.ee/?CatID=52&action=artist&AID=185 Mp3/ee: The Rockin' Guys] *[http://bandbuzzer.com/category/Rock Top Rock Bands] Surnud lingid! (6.06.2013)--> [[Kategooria:Rock]] 8q44o2rw0mw18tikng9tnu0svs7pg90 Elektrolüüt 0 24859 6184251 6184148 2022-08-27T16:17:24Z Heakeel 122460 wikitext text/x-wiki '''Elektrolüüt''' on aine, mis sisaldab [[Ioon|ioone]] ning on seetõttu hea elektrijuht. Elektrolüüdi [[elektrijuhtivus]] põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on '''ioonne lahus''', kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. Ioonsed elektrolüüdid on [[Alus (keemia)|aluste]], [[hape]]te või [[soolad]]e lahused. Ka osa gaase võib käituda kõrgel temperatuuril või madalal rõhul elektrolüütidena. Elektrolüüdi lahuse võib saada ka bioloogiliste molekulide (nt [[DNA]], [[polüpeptiid]]id) või sünteetiliste [[polümeer]]ide (nt [[polüstüreensulfonaat]]) lahustamisel lahustis. Kahte viimast nimetatakse polüelektrolüütideks, mille elektrijuhtivuse tagavad laetud [[funktsionaalrühm]]ad. Elektrolüüdi lahus saadakse enamasti soola lahustamisel [[lahusti]]s (nt vees). Lahusti ja soola termodünaamilise koostoime tõttu soola osakesed [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieeruvad]] (lagunevad) positiivsete ja negatiivsete laengutega osakesteks. Seda protsessi nimetatakse lahustumiseks. Näiteks [[söögisooda]] ehk naatriumvesinikkarbonaadi viimisel vette dissotsieerub molekul väiksemateks ioonideks. Seda kirjeldab alljärgnev dissotsiatsioonireaktsioon: NaHCO<sub>3(s)</sub> → Na<sup>+</sup><sub>(aq)</sub> + HCO<sub>3</sub><sup>−</sup><sub>(aq)</sub> Aine ja vee reaktsiooni saadus võib samuti olla võimeline dissotsieeruma ioonideks. Näiteks [[süsihappegaas]]i reageerimisel veega: CO<sub>2</sub> + H<sub>2</sub>O → H<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> tekib molekul, mis vesilahuses dissotsieerub ioonideks: H<sub>2</sub>CO<sub>3(s)</sub> → H<sup>+</sup><sub>(aq)</sub> + HCO<sub>3</sub><sup>−</sup><sub>(aq)</sub> HCO<sub>3</sub><sup>−</sup><sub>(aq)</sub> → H<sup>+</sup> + CO<sub>3</sub><sup>2−</sup><sub>(aq)</sub> Ka vedelas olekus soolad võivad olla elektrolüüdid. Näiteks, kui [[naatriumkloriid]] kõrgel temperatuuril ära sulatada, siis saadud vedelal soolal on samuti elektrijuhtivus. ==Elektrolüütide tugevus== Kontsentreeritud lahuses on palju elektrolüüdi ioone. Lahust, milles elektrolüüdi ioone on vähe, nimetatakse lahjendatud lahuseks. Selle järgi, kui suur osa lahustatava aine [[molekul]]idest lahustis dissotsieerub, saab kirjeldada elektrolüütide tugevust ehk võimet rohkem [[elektrivool]]u juhtida. Kui lahustis dissotsieerub suur osa lahustunud molekule ioonideks, on tegu tugeva elektrolüüdiga. Kui dissotsieerub ainult väga väike osa molekulidest, on tegu nõrga elektrolüüdiga. Elektrolüütide omadusi võib kasutada [[elektrolüüs]]il, et eraldada aine koostises olevaid [[Keemiline element|elemente]] või ühendeid, mis on lahustunud. ===Tugev elektrolüüt=== Tugev elektrolüüt on aine, mis dissotsieerub vesilahuses täielikult või peaaegu täielikult ioonideks. Kuna tekkivad ioonid on head elektrijuhid, siis algselt nimetatigi elektrolüüdiks ainet vesilahuses, mis juhib hästi elektrivoolu. Kui lahuses olevatest ioonidest ja nende käitumisest rohkem teada saadi, siis sai tugev elektrolüüt ka oma tänapäevase definitsiooni. Tugevateks elektrolüütideks on tugevad happed, tugevad alused ning soolad, mis on hästi lahustuvad. Näiteks [[soolhape]] (HCl) [[väävelhape]] (H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>) [[lämmastikhape]] (HNO<sub>3</sub>) [[kaaliumhüdroksiid]] (KOH) [[kaaliumkloriid]] (KCl) [[naatriumkloriid]] (NaCl) ===Nõrk elektrolüüt=== Nõrgad elektrolüüdid on ained, mis vesilahuses dissotsieeruvad ioonideks vähesel määral. Seega on nõrga elektrolüüdi lahuses lisaks dissotsieerunud ioonidele ka lihtsalt lahustunud aine molekule, millel pole [[laeng]]ut ning mis ei kanna edasi elektrivoolu. Nõrgad elektrolüüdid suudavad [[lahus]]es edasi kanda ainult nõrka elektrivoolu. Nõrkadeks elektrolüütideks on nõrgad happed ja nõrgad alused. Näiteks [[äädikhape]] (CH<sub>3</sub>COOH) [[süsihape]] (H<sub>2</sub>CO<sub>3</sub>) [[fosforhape]] (H<sub>3</sub>PO<sub>4</sub>) [[ammoniaak]] (NH<sub>3</sub>) [[püridiin]] (C<sub>5</sub>H<sub>5</sub>N) ==Füsioloogiline tähtsus== [[Füsioloogia]]s on primaarseteks elektrolüüdi ioonideks [[naatrium]] (Na<sup>+</sup>), [[kaalium]] (K<sup>+</sup>), [[kaltsium]] (Ca<sup>2+</sup>), [[magneesium]] (Mg<sup>2+</sup>), [[kloriid]] (Cl<sup>-</sup>), [[vesinikfosfaat]] (H<sub>2</sub>PO<sub>4</sub><sup>-</sup>) ja [[vesinikkarbonaat]] (HCO<sub>3</sub><sup>-</sup>). [[Elektrilaeng]]u sümbolid pluss (<sup>+</sup>) ja miinus (<sup>-</sup>) näitavad, et antud aine on looduses ioonne ning tema [[elektron]]ide arv on suurem või väiksem kui [[prooton]]ite arv. Antud nähtus on [[keemiline dissotsiatsioon|keemilise dissotsiatsioon]]i tulemus. Kõik teadaolevad eluvormid vajavad peenet ja keerulist tasakaalu rakusisese ja rakuvälise keskkonna vahel. Eriti tähtis on täpse elektrolüütide osmootsete gradient-ioonide tasakaalu säilitamine. Sellised gradient-ioonid mõjutavad ja reguleerivad keha [[hüdratsioon]]i ning samuti ka [[vere pH]]-d, samuti on nad elutähtsad [[lihas]]te ja [[närv]]ide töötamiseks. Elusorganismides on elektrolüütide kindla kontsentratsiooni hoidmiseks erinevad mehhanismid. [[Lihaskude]] ja [[neuron]]eid loetakse mõlemaid keha elektrilisteks kudedeks. Lihaskoe või neuroni paneb tööle elektrolüüdi aktiivsus [[rakuvälise]] või [[koevedelik]]u ja rakusisese vedeliku vahel. Elektrolüüdid võivad [[rakumembraan]]i siseneda või väljuda läbi spetsiaalsete valgustruktuuride rakumembraanis, mida kutsutakse [[ioonkanal]]iteks. Näiteks lihaste kokkutõmbumine oleneb [[kaltsium]]i (Ca<sup>2+</sup>), [[naatrium]]i (Na<sup>+</sup>) ja [[kaalium]]i (K<sup>+</sup>) ioonide olemasolust. Nimetatud elektrolüütide ebapiisava [[kontsentratsioon]]i korral võib tunda lihastes nõrkust või krampide tekkimist. Elektrolüütide tasakaalu säilitatakse suu kaudu või hädaolukorras süstides kehasse elektrolüüdi lahust sisaldavaid aineid. Elektrolüütide tasakaalu kehas säilitavad [[hormoon]]id ning [[neerud]] eemaldavad kehast üleliigsed elektrolüüdid. Inimese kehas elektrolüütide [[homöostaas]]i reguleerivad näiteks [[antidiureetiline hormoon]] ja [[aldosteroon]]. Tõsised elektrolüütide tasakaalu häired kehas (nt [[veetustamine]]) võivad põhjustada neuroloogilisi ja südameprobleeme, kui inimesele ei võimaldata kohest arstiabi. ===Kontsentratsiooni mõõtmine=== Elektrolüütide [[kontsentratsioon]]i mõõtmine on üldjuhul diagnostiline protseduur, tavaliselt määratakse ioonselektiivsete [[elektrood]]idega elektrolüüdi kontsentratsioon vereproovis või uriiniproovis. Saadud tulemuste tõlgendamiseks ja võrdlemiseks on tarvis ka inimese [[haiguslugu]] ning samuti on vajalik paralleelne [[neerufunktsioon]]ide mõõtmine. Tavaliselt on määratavateks ioonideks [[kaalium]] ja [[naatrium]], kloriidioonide kontsentratsiooni määratakse harva, ainult arteriaalsete [[veregaas]]ide mõõtmisel, kuna see on olemuselt seotud naatriumi sisaldusega. Uriiniproovi uurimisel on tähtsal kohal [[erikaal]]u määramine, sest see on seotud ioonide kontsentratsioonide tasakaalule mittevastavuse tuvastamisega. ==Elektrokeemia== ''Peamine artikkel [[elektrolüüs]]'' Kui elektrolüüdi lahusesse viia [[elektrood]]id, mille vahele rakendatakse [[elektrivool]], siis antud lahus on võimeline elektroodide vahel elektrivoolu juhtima. Tavaolukorras ei saa üksikud [[elektron]]id iseseisvalt liikuda lahuses ühelt elektroodilt teisele, selle asemel toimub [[keemiline reaktsioon]] [[katood]]il, mille käigus tarbitakse [[anood]]ilt pärit elektrone. Anoodil toimub teine reaktsioon, millest pärinevad elektronid kantakse üle katoodile. Protsessi tulemusena koguneb katoodi ümber negatiivne laeng ning anoodi ümber positiivne laeng. Lahuses olevad laengutega ioonid neutraliseerivad katoodi ja anoodi ümber olevad laengud, mis võimaldab elektronide ülekande jätkumist ning reaktsioonide toimumist. Näiteks [[kaaliumkloriid]]i (KCl) vesilahuse elektrolüüsil toimub katoodil järgmine reaktsioon: 2H<sub>2</sub>O + 2e<sup>−</sup> → 2OH<sup>−</sup> + H<sub>2</sub> Reaktsiooni käigus eraldub vesinik gaasina (H<sub>2</sub>), anoodil toimub reaktsioon: 2KCl → 2 K<sup>+</sup> + Cl<sub>2</sub> + 2e<sup>−</sup> Anoodil eraldub gaasina [[kloor]] (Cl<sub>2</sub>). Reaktsiooni käigus tekkivad positiivsed kaaliumi ioonid (K<sup>+</sup>) liiguvad lahuses katoodi poole ning neutraliseerivad sinna tekkinud negatiivsed [[hüdroksiid]]ioonid (OH<sup>−</sup>). Vastavalt hüdroksiidioonid liiguvad lahuses anoodi poole, et neutraliseerida sealne kaaliumi ioonide poolt tekitatud positiivne laeng. Ilma lahuses liikuvate ioonideta katoodi ja anoodi ümber tekkivad laengud pidurdaksid elektronide liikumist läbi lahuse. Kui poleks elektrolüüdi ioone lahuses, siis reaktsioon ja elektronide ülekanne aeglustuks, sest vee [[dissotsiatsioon]]il tekkivad [[prooton]] (H<sup>+</sup>) ja [[hüdroksiidioon]] (OH<sup>−</sup>) difundeeruvad läbi lahuse palju kordi aeglasemini, kui elektrolüüdist pärinevad K<sup>+</sup> ja Cl<sup>−</sup> ioonid. Elektrolüüdid dissotsieeruvad vees, sest vee molekulid on [[dipool]]id, mis solvateeruvad energeetiliselt soodsasse asendisse elektrolüüdi ioonidega. Teistes reaktsioonides võivad ka [[metall]]ist elektroodid sarnaselt elektrolüütidega reaktsioonidest osa võtta. Elektrolüüte sisaldavaid [[elektrijuht]]e kasutatakse elektriseadmetes, kus liides, millel [[keemiline reaktsioon]] elektrolüüdil või metallil toimub, toob kaasa kasuliku elektrilise efekti: *[[Patarei]]d – nendes on kaks erineva elektron [[Keemiline afiinsus|afiinsusega]] metalli elektroodidena kasutusel. Elektronid liiguvad ühelt elektroodilt teisele väljaspool patareid, samas patarei sees on vooluring suletud elektrolüüdi ioonide poolt. Antud süsteemis muundavad [[elektroodireaktsioon]]id keemilise energia elektrienergiaks. *Mõningates [[Kütuseelement|kütuseelementides]] ühendab tahke elektrolüüt või [[prootonikandja]] plaate elektriliselt, samal ajal hoides kütusegaase ([[vesinik]] ja [[hapnik]]) eraldatult. *[[Galvaniseerimisel]] kannab elektrolüüt üheaegselt metalli galvaniseeritavale objektile ja ka elektriliselt ühendab antud objekti vooluringi. *Elektrolüüt[[kondensaator]]ites kasutatakse keemilist efekti, et valmistada äärmiselt peenike [[dielektrik]]u või [[isolaator]]i kiht. Elektrolüüdi kiht ise käitub ühe kondensaatori plaadina. *Mõningates hügromeetrites kasutatakse kuiva elektrolüüti, mille elektrivoolu juhtivuse järgi määratakse suhtelist [[õhuniiskus]]t (vt [[hügromeeter]]). *Kuum ja pehme [[klaas]] on ka elektrit juhtiv elektrolüüt ning mõned klaasitootjad hoiavad klaasi vedelas olekus viisil, et juhivad klaasimassist pidevalt läbi suurt [[elektrivool]]u. == Kuiv elektrolüüt == Kuivad elektrolüüdid on sisuliselt geelid, mis on painduval võrel.<ref name="dry" /> == Vaata ka == * [[Elektrokeemia]] * [[Elektrolüüs]] * [[Nõrk elektrolüüt]] * [[Tugev elektrolüüt]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="dry">{{cite web |url=http://www.evworld.com/article.cfm?storyid=933 |title=The Roll-to-Roll Battery Revolution |publisher=Ev World |date= |accessdate=20.08.2010 |archive-date=10.07.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110710210351/http://www.evworld.com/article.cfm?storyid=933 |url-status=dead }}</ref> }} {{Keemilised vooluallikad}} [[Kategooria:Elektromagnetism]] [[Kategooria:Elektrokeemia]] b236ngailxhmqvfwyek5q4uvq0u39rx 6184364 6184251 2022-08-27T18:00:34Z Heakeel 122460 /* Elektrolüütide tugevus */ wikitext text/x-wiki '''Elektrolüüt''' on aine, mis sisaldab [[Ioon|ioone]] ning on seetõttu hea elektrijuht. Elektrolüüdi [[elektrijuhtivus]] põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on '''ioonne lahus''', kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. Ioonsed elektrolüüdid on [[Alus (keemia)|aluste]], [[hape]]te või [[soolad]]e lahused. Ka osa gaase võib käituda kõrgel temperatuuril või madalal rõhul elektrolüütidena. Elektrolüüdi lahuse võib saada ka bioloogiliste molekulide (nt [[DNA]], [[polüpeptiid]]id) või sünteetiliste [[polümeer]]ide (nt [[polüstüreensulfonaat]]) lahustamisel lahustis. Kahte viimast nimetatakse polüelektrolüütideks, mille elektrijuhtivuse tagavad laetud [[funktsionaalrühm]]ad. Elektrolüüdi lahus saadakse enamasti soola lahustamisel [[lahusti]]s (nt vees). Lahusti ja soola termodünaamilise koostoime tõttu soola osakesed [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieeruvad]] (lagunevad) positiivsete ja negatiivsete laengutega osakesteks. Seda protsessi nimetatakse lahustumiseks. Näiteks [[söögisooda]] ehk naatriumvesinikkarbonaadi viimisel vette dissotsieerub molekul väiksemateks ioonideks. Seda kirjeldab alljärgnev dissotsiatsioonireaktsioon: NaHCO<sub>3(s)</sub> → Na<sup>+</sup><sub>(aq)</sub> + HCO<sub>3</sub><sup>−</sup><sub>(aq)</sub> Aine ja vee reaktsiooni saadus võib samuti olla võimeline dissotsieeruma ioonideks. Näiteks [[süsihappegaas]]i reageerimisel veega: CO<sub>2</sub> + H<sub>2</sub>O → H<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> tekib molekul, mis vesilahuses dissotsieerub ioonideks: H<sub>2</sub>CO<sub>3(s)</sub> → H<sup>+</sup><sub>(aq)</sub> + HCO<sub>3</sub><sup>−</sup><sub>(aq)</sub> HCO<sub>3</sub><sup>−</sup><sub>(aq)</sub> → H<sup>+</sup> + CO<sub>3</sub><sup>2−</sup><sub>(aq)</sub> Ka vedelas olekus soolad võivad olla elektrolüüdid. Näiteks, kui [[naatriumkloriid]] kõrgel temperatuuril ära sulatada, siis saadud vedelal soolal on samuti elektrijuhtivus. ==Elektrolüütide tugevus== Kontsentreeritud lahuses on palju elektrolüüdi ioone; lahjendatud lahuses on neid vähe. Selle järgi, kui suur osa lahustatava aine [[molekul]]idest lahustis dissotsieerub, saab kirjeldada elektrolüütide tugevust ehk võimet rohkem [[elektrivool]]u juhtida. Tugeva elektrolüüdi puhul dissotsieerub lahustis suur osa lahustunud molekule ioonideks. Nõrga elektrolüüdi puhul dissotsieerub väga väike osa molekulidest ioonideks. Elektrolüütide omadusi võib kasutada [[elektrolüüs]]il, et eraldada aine koostises olevaid [[Keemiline element|elemente]] või ühendeid, mis on lahustunud. ===Tugev elektrolüüt=== Tugev elektrolüüt on aine, mis dissotsieerub vesilahuses täielikult või peaaegu täielikult ioonideks. Kuna tekkivad ioonid on head elektrijuhid, siis algselt nimetatigi elektrolüüdiks ainet vesilahuses, mis juhib hästi elektrivoolu. Kui lahuses olevatest ioonidest ja nende käitumisest rohkem teada saadi, siis sai tugev elektrolüüt ka oma tänapäevase definitsiooni. Tugevateks elektrolüütideks on tugevad happed, tugevad alused ning soolad, mis on hästi lahustuvad. Näiteks [[soolhape]] (HCl) [[väävelhape]] (H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>) [[lämmastikhape]] (HNO<sub>3</sub>) [[kaaliumhüdroksiid]] (KOH) [[kaaliumkloriid]] (KCl) [[naatriumkloriid]] (NaCl) ===Nõrk elektrolüüt=== Nõrgad elektrolüüdid on ained, mis vesilahuses dissotsieeruvad ioonideks vähesel määral. Seega on nõrga elektrolüüdi lahuses lisaks dissotsieerunud ioonidele ka lihtsalt lahustunud aine molekule, millel pole [[laeng]]ut ning mis ei kanna edasi elektrivoolu. Nõrgad elektrolüüdid suudavad [[lahus]]es edasi kanda ainult nõrka elektrivoolu. Nõrkadeks elektrolüütideks on nõrgad happed ja nõrgad alused. Näiteks [[äädikhape]] (CH<sub>3</sub>COOH) [[süsihape]] (H<sub>2</sub>CO<sub>3</sub>) [[fosforhape]] (H<sub>3</sub>PO<sub>4</sub>) [[ammoniaak]] (NH<sub>3</sub>) [[püridiin]] (C<sub>5</sub>H<sub>5</sub>N) ==Füsioloogiline tähtsus== [[Füsioloogia]]s on primaarseteks elektrolüüdi ioonideks [[naatrium]] (Na<sup>+</sup>), [[kaalium]] (K<sup>+</sup>), [[kaltsium]] (Ca<sup>2+</sup>), [[magneesium]] (Mg<sup>2+</sup>), [[kloriid]] (Cl<sup>-</sup>), [[vesinikfosfaat]] (H<sub>2</sub>PO<sub>4</sub><sup>-</sup>) ja [[vesinikkarbonaat]] (HCO<sub>3</sub><sup>-</sup>). [[Elektrilaeng]]u sümbolid pluss (<sup>+</sup>) ja miinus (<sup>-</sup>) näitavad, et antud aine on looduses ioonne ning tema [[elektron]]ide arv on suurem või väiksem kui [[prooton]]ite arv. Antud nähtus on [[keemiline dissotsiatsioon|keemilise dissotsiatsioon]]i tulemus. Kõik teadaolevad eluvormid vajavad peenet ja keerulist tasakaalu rakusisese ja rakuvälise keskkonna vahel. Eriti tähtis on täpse elektrolüütide osmootsete gradient-ioonide tasakaalu säilitamine. Sellised gradient-ioonid mõjutavad ja reguleerivad keha [[hüdratsioon]]i ning samuti ka [[vere pH]]-d, samuti on nad elutähtsad [[lihas]]te ja [[närv]]ide töötamiseks. Elusorganismides on elektrolüütide kindla kontsentratsiooni hoidmiseks erinevad mehhanismid. [[Lihaskude]] ja [[neuron]]eid loetakse mõlemaid keha elektrilisteks kudedeks. Lihaskoe või neuroni paneb tööle elektrolüüdi aktiivsus [[rakuvälise]] või [[koevedelik]]u ja rakusisese vedeliku vahel. Elektrolüüdid võivad [[rakumembraan]]i siseneda või väljuda läbi spetsiaalsete valgustruktuuride rakumembraanis, mida kutsutakse [[ioonkanal]]iteks. Näiteks lihaste kokkutõmbumine oleneb [[kaltsium]]i (Ca<sup>2+</sup>), [[naatrium]]i (Na<sup>+</sup>) ja [[kaalium]]i (K<sup>+</sup>) ioonide olemasolust. Nimetatud elektrolüütide ebapiisava [[kontsentratsioon]]i korral võib tunda lihastes nõrkust või krampide tekkimist. Elektrolüütide tasakaalu säilitatakse suu kaudu või hädaolukorras süstides kehasse elektrolüüdi lahust sisaldavaid aineid. Elektrolüütide tasakaalu kehas säilitavad [[hormoon]]id ning [[neerud]] eemaldavad kehast üleliigsed elektrolüüdid. Inimese kehas elektrolüütide [[homöostaas]]i reguleerivad näiteks [[antidiureetiline hormoon]] ja [[aldosteroon]]. Tõsised elektrolüütide tasakaalu häired kehas (nt [[veetustamine]]) võivad põhjustada neuroloogilisi ja südameprobleeme, kui inimesele ei võimaldata kohest arstiabi. ===Kontsentratsiooni mõõtmine=== Elektrolüütide [[kontsentratsioon]]i mõõtmine on üldjuhul diagnostiline protseduur, tavaliselt määratakse ioonselektiivsete [[elektrood]]idega elektrolüüdi kontsentratsioon vereproovis või uriiniproovis. Saadud tulemuste tõlgendamiseks ja võrdlemiseks on tarvis ka inimese [[haiguslugu]] ning samuti on vajalik paralleelne [[neerufunktsioon]]ide mõõtmine. Tavaliselt on määratavateks ioonideks [[kaalium]] ja [[naatrium]], kloriidioonide kontsentratsiooni määratakse harva, ainult arteriaalsete [[veregaas]]ide mõõtmisel, kuna see on olemuselt seotud naatriumi sisaldusega. Uriiniproovi uurimisel on tähtsal kohal [[erikaal]]u määramine, sest see on seotud ioonide kontsentratsioonide tasakaalule mittevastavuse tuvastamisega. ==Elektrokeemia== ''Peamine artikkel [[elektrolüüs]]'' Kui elektrolüüdi lahusesse viia [[elektrood]]id, mille vahele rakendatakse [[elektrivool]], siis antud lahus on võimeline elektroodide vahel elektrivoolu juhtima. Tavaolukorras ei saa üksikud [[elektron]]id iseseisvalt liikuda lahuses ühelt elektroodilt teisele, selle asemel toimub [[keemiline reaktsioon]] [[katood]]il, mille käigus tarbitakse [[anood]]ilt pärit elektrone. Anoodil toimub teine reaktsioon, millest pärinevad elektronid kantakse üle katoodile. Protsessi tulemusena koguneb katoodi ümber negatiivne laeng ning anoodi ümber positiivne laeng. Lahuses olevad laengutega ioonid neutraliseerivad katoodi ja anoodi ümber olevad laengud, mis võimaldab elektronide ülekande jätkumist ning reaktsioonide toimumist. Näiteks [[kaaliumkloriid]]i (KCl) vesilahuse elektrolüüsil toimub katoodil järgmine reaktsioon: 2H<sub>2</sub>O + 2e<sup>−</sup> → 2OH<sup>−</sup> + H<sub>2</sub> Reaktsiooni käigus eraldub vesinik gaasina (H<sub>2</sub>), anoodil toimub reaktsioon: 2KCl → 2 K<sup>+</sup> + Cl<sub>2</sub> + 2e<sup>−</sup> Anoodil eraldub gaasina [[kloor]] (Cl<sub>2</sub>). Reaktsiooni käigus tekkivad positiivsed kaaliumi ioonid (K<sup>+</sup>) liiguvad lahuses katoodi poole ning neutraliseerivad sinna tekkinud negatiivsed [[hüdroksiid]]ioonid (OH<sup>−</sup>). Vastavalt hüdroksiidioonid liiguvad lahuses anoodi poole, et neutraliseerida sealne kaaliumi ioonide poolt tekitatud positiivne laeng. Ilma lahuses liikuvate ioonideta katoodi ja anoodi ümber tekkivad laengud pidurdaksid elektronide liikumist läbi lahuse. Kui poleks elektrolüüdi ioone lahuses, siis reaktsioon ja elektronide ülekanne aeglustuks, sest vee [[dissotsiatsioon]]il tekkivad [[prooton]] (H<sup>+</sup>) ja [[hüdroksiidioon]] (OH<sup>−</sup>) difundeeruvad läbi lahuse palju kordi aeglasemini, kui elektrolüüdist pärinevad K<sup>+</sup> ja Cl<sup>−</sup> ioonid. Elektrolüüdid dissotsieeruvad vees, sest vee molekulid on [[dipool]]id, mis solvateeruvad energeetiliselt soodsasse asendisse elektrolüüdi ioonidega. Teistes reaktsioonides võivad ka [[metall]]ist elektroodid sarnaselt elektrolüütidega reaktsioonidest osa võtta. Elektrolüüte sisaldavaid [[elektrijuht]]e kasutatakse elektriseadmetes, kus liides, millel [[keemiline reaktsioon]] elektrolüüdil või metallil toimub, toob kaasa kasuliku elektrilise efekti: *[[Patarei]]d – nendes on kaks erineva elektron [[Keemiline afiinsus|afiinsusega]] metalli elektroodidena kasutusel. Elektronid liiguvad ühelt elektroodilt teisele väljaspool patareid, samas patarei sees on vooluring suletud elektrolüüdi ioonide poolt. Antud süsteemis muundavad [[elektroodireaktsioon]]id keemilise energia elektrienergiaks. *Mõningates [[Kütuseelement|kütuseelementides]] ühendab tahke elektrolüüt või [[prootonikandja]] plaate elektriliselt, samal ajal hoides kütusegaase ([[vesinik]] ja [[hapnik]]) eraldatult. *[[Galvaniseerimisel]] kannab elektrolüüt üheaegselt metalli galvaniseeritavale objektile ja ka elektriliselt ühendab antud objekti vooluringi. *Elektrolüüt[[kondensaator]]ites kasutatakse keemilist efekti, et valmistada äärmiselt peenike [[dielektrik]]u või [[isolaator]]i kiht. Elektrolüüdi kiht ise käitub ühe kondensaatori plaadina. *Mõningates hügromeetrites kasutatakse kuiva elektrolüüti, mille elektrivoolu juhtivuse järgi määratakse suhtelist [[õhuniiskus]]t (vt [[hügromeeter]]). *Kuum ja pehme [[klaas]] on ka elektrit juhtiv elektrolüüt ning mõned klaasitootjad hoiavad klaasi vedelas olekus viisil, et juhivad klaasimassist pidevalt läbi suurt [[elektrivool]]u. == Kuiv elektrolüüt == Kuivad elektrolüüdid on sisuliselt geelid, mis on painduval võrel.<ref name="dry" /> == Vaata ka == * [[Elektrokeemia]] * [[Elektrolüüs]] * [[Nõrk elektrolüüt]] * [[Tugev elektrolüüt]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="dry">{{cite web |url=http://www.evworld.com/article.cfm?storyid=933 |title=The Roll-to-Roll Battery Revolution |publisher=Ev World |date= |accessdate=20.08.2010 |archive-date=10.07.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110710210351/http://www.evworld.com/article.cfm?storyid=933 |url-status=dead }}</ref> }} {{Keemilised vooluallikad}} [[Kategooria:Elektromagnetism]] [[Kategooria:Elektrokeemia]] sym1b03rwoxt1sa4pp0pj76d29nzrvz 6184743 6184364 2022-08-28T11:53:38Z Heakeel 122460 /* Tugev elektrolüüt */ wikitext text/x-wiki '''Elektrolüüt''' on aine, mis sisaldab [[Ioon|ioone]] ning on seetõttu hea elektrijuht. Elektrolüüdi [[elektrijuhtivus]] põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on '''ioonne lahus''', kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. Ioonsed elektrolüüdid on [[Alus (keemia)|aluste]], [[hape]]te või [[soolad]]e lahused. Ka osa gaase võib käituda kõrgel temperatuuril või madalal rõhul elektrolüütidena. Elektrolüüdi lahuse võib saada ka bioloogiliste molekulide (nt [[DNA]], [[polüpeptiid]]id) või sünteetiliste [[polümeer]]ide (nt [[polüstüreensulfonaat]]) lahustamisel lahustis. Kahte viimast nimetatakse polüelektrolüütideks, mille elektrijuhtivuse tagavad laetud [[funktsionaalrühm]]ad. Elektrolüüdi lahus saadakse enamasti soola lahustamisel [[lahusti]]s (nt vees). Lahusti ja soola termodünaamilise koostoime tõttu soola osakesed [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieeruvad]] (lagunevad) positiivsete ja negatiivsete laengutega osakesteks. Seda protsessi nimetatakse lahustumiseks. Näiteks [[söögisooda]] ehk naatriumvesinikkarbonaadi viimisel vette dissotsieerub molekul väiksemateks ioonideks. Seda kirjeldab alljärgnev dissotsiatsioonireaktsioon: NaHCO<sub>3(s)</sub> → Na<sup>+</sup><sub>(aq)</sub> + HCO<sub>3</sub><sup>−</sup><sub>(aq)</sub> Aine ja vee reaktsiooni saadus võib samuti olla võimeline dissotsieeruma ioonideks. Näiteks [[süsihappegaas]]i reageerimisel veega: CO<sub>2</sub> + H<sub>2</sub>O → H<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> tekib molekul, mis vesilahuses dissotsieerub ioonideks: H<sub>2</sub>CO<sub>3(s)</sub> → H<sup>+</sup><sub>(aq)</sub> + HCO<sub>3</sub><sup>−</sup><sub>(aq)</sub> HCO<sub>3</sub><sup>−</sup><sub>(aq)</sub> → H<sup>+</sup> + CO<sub>3</sub><sup>2−</sup><sub>(aq)</sub> Ka vedelas olekus soolad võivad olla elektrolüüdid. Näiteks, kui [[naatriumkloriid]] kõrgel temperatuuril ära sulatada, siis saadud vedelal soolal on samuti elektrijuhtivus. ==Elektrolüütide tugevus== Kontsentreeritud lahuses on palju elektrolüüdi ioone; lahjendatud lahuses on neid vähe. Selle järgi, kui suur osa lahustatava aine [[molekul]]idest lahustis dissotsieerub, saab kirjeldada elektrolüütide tugevust ehk võimet rohkem [[elektrivool]]u juhtida. Tugeva elektrolüüdi puhul dissotsieerub lahustis suur osa lahustunud molekule ioonideks. Nõrga elektrolüüdi puhul dissotsieerub väga väike osa molekulidest ioonideks. Elektrolüütide omadusi võib kasutada [[elektrolüüs]]il, et eraldada aine koostises olevaid [[Keemiline element|elemente]] või ühendeid, mis on lahustunud. ===Tugev elektrolüüt=== Tugev elektrolüüt on aine, mis dissotsieerub vesilahuses täielikult või peaaegu täielikult ioonideks. Kuna tekkivad ioonid on head elektrijuhid, siis esialgu nimetatigi elektrolüüdiks ainet vesilahuses, mis juhib hästi elektrivoolu. Kui lahuses olevatest ioonidest ja nende käitumisest rohkem teada saadi, siis sai tugev elektrolüüt ka oma tänapäevase definitsiooni. Tugevateks elektrolüütideks on tugevad happed, tugevad alused ning soolad, mis on hästi lahustuvad. Näiteks [[soolhape]] (HCl) [[väävelhape]] (H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>) [[lämmastikhape]] (HNO<sub>3</sub>) [[kaaliumhüdroksiid]] (KOH) [[kaaliumkloriid]] (KCl) [[naatriumkloriid]] (NaCl) ===Nõrk elektrolüüt=== Nõrgad elektrolüüdid on ained, mis vesilahuses dissotsieeruvad ioonideks vähesel määral. Seega on nõrga elektrolüüdi lahuses lisaks dissotsieerunud ioonidele ka lihtsalt lahustunud aine molekule, millel pole [[laeng]]ut ning mis ei kanna edasi elektrivoolu. Nõrgad elektrolüüdid suudavad [[lahus]]es edasi kanda ainult nõrka elektrivoolu. Nõrkadeks elektrolüütideks on nõrgad happed ja nõrgad alused. Näiteks [[äädikhape]] (CH<sub>3</sub>COOH) [[süsihape]] (H<sub>2</sub>CO<sub>3</sub>) [[fosforhape]] (H<sub>3</sub>PO<sub>4</sub>) [[ammoniaak]] (NH<sub>3</sub>) [[püridiin]] (C<sub>5</sub>H<sub>5</sub>N) ==Füsioloogiline tähtsus== [[Füsioloogia]]s on primaarseteks elektrolüüdi ioonideks [[naatrium]] (Na<sup>+</sup>), [[kaalium]] (K<sup>+</sup>), [[kaltsium]] (Ca<sup>2+</sup>), [[magneesium]] (Mg<sup>2+</sup>), [[kloriid]] (Cl<sup>-</sup>), [[vesinikfosfaat]] (H<sub>2</sub>PO<sub>4</sub><sup>-</sup>) ja [[vesinikkarbonaat]] (HCO<sub>3</sub><sup>-</sup>). [[Elektrilaeng]]u sümbolid pluss (<sup>+</sup>) ja miinus (<sup>-</sup>) näitavad, et antud aine on looduses ioonne ning tema [[elektron]]ide arv on suurem või väiksem kui [[prooton]]ite arv. Antud nähtus on [[keemiline dissotsiatsioon|keemilise dissotsiatsioon]]i tulemus. Kõik teadaolevad eluvormid vajavad peenet ja keerulist tasakaalu rakusisese ja rakuvälise keskkonna vahel. Eriti tähtis on täpse elektrolüütide osmootsete gradient-ioonide tasakaalu säilitamine. Sellised gradient-ioonid mõjutavad ja reguleerivad keha [[hüdratsioon]]i ning samuti ka [[vere pH]]-d, samuti on nad elutähtsad [[lihas]]te ja [[närv]]ide töötamiseks. Elusorganismides on elektrolüütide kindla kontsentratsiooni hoidmiseks erinevad mehhanismid. [[Lihaskude]] ja [[neuron]]eid loetakse mõlemaid keha elektrilisteks kudedeks. Lihaskoe või neuroni paneb tööle elektrolüüdi aktiivsus [[rakuvälise]] või [[koevedelik]]u ja rakusisese vedeliku vahel. Elektrolüüdid võivad [[rakumembraan]]i siseneda või väljuda läbi spetsiaalsete valgustruktuuride rakumembraanis, mida kutsutakse [[ioonkanal]]iteks. Näiteks lihaste kokkutõmbumine oleneb [[kaltsium]]i (Ca<sup>2+</sup>), [[naatrium]]i (Na<sup>+</sup>) ja [[kaalium]]i (K<sup>+</sup>) ioonide olemasolust. Nimetatud elektrolüütide ebapiisava [[kontsentratsioon]]i korral võib tunda lihastes nõrkust või krampide tekkimist. Elektrolüütide tasakaalu säilitatakse suu kaudu või hädaolukorras süstides kehasse elektrolüüdi lahust sisaldavaid aineid. Elektrolüütide tasakaalu kehas säilitavad [[hormoon]]id ning [[neerud]] eemaldavad kehast üleliigsed elektrolüüdid. Inimese kehas elektrolüütide [[homöostaas]]i reguleerivad näiteks [[antidiureetiline hormoon]] ja [[aldosteroon]]. Tõsised elektrolüütide tasakaalu häired kehas (nt [[veetustamine]]) võivad põhjustada neuroloogilisi ja südameprobleeme, kui inimesele ei võimaldata kohest arstiabi. ===Kontsentratsiooni mõõtmine=== Elektrolüütide [[kontsentratsioon]]i mõõtmine on üldjuhul diagnostiline protseduur, tavaliselt määratakse ioonselektiivsete [[elektrood]]idega elektrolüüdi kontsentratsioon vereproovis või uriiniproovis. Saadud tulemuste tõlgendamiseks ja võrdlemiseks on tarvis ka inimese [[haiguslugu]] ning samuti on vajalik paralleelne [[neerufunktsioon]]ide mõõtmine. Tavaliselt on määratavateks ioonideks [[kaalium]] ja [[naatrium]], kloriidioonide kontsentratsiooni määratakse harva, ainult arteriaalsete [[veregaas]]ide mõõtmisel, kuna see on olemuselt seotud naatriumi sisaldusega. Uriiniproovi uurimisel on tähtsal kohal [[erikaal]]u määramine, sest see on seotud ioonide kontsentratsioonide tasakaalule mittevastavuse tuvastamisega. ==Elektrokeemia== ''Peamine artikkel [[elektrolüüs]]'' Kui elektrolüüdi lahusesse viia [[elektrood]]id, mille vahele rakendatakse [[elektrivool]], siis antud lahus on võimeline elektroodide vahel elektrivoolu juhtima. Tavaolukorras ei saa üksikud [[elektron]]id iseseisvalt liikuda lahuses ühelt elektroodilt teisele, selle asemel toimub [[keemiline reaktsioon]] [[katood]]il, mille käigus tarbitakse [[anood]]ilt pärit elektrone. Anoodil toimub teine reaktsioon, millest pärinevad elektronid kantakse üle katoodile. Protsessi tulemusena koguneb katoodi ümber negatiivne laeng ning anoodi ümber positiivne laeng. Lahuses olevad laengutega ioonid neutraliseerivad katoodi ja anoodi ümber olevad laengud, mis võimaldab elektronide ülekande jätkumist ning reaktsioonide toimumist. Näiteks [[kaaliumkloriid]]i (KCl) vesilahuse elektrolüüsil toimub katoodil järgmine reaktsioon: 2H<sub>2</sub>O + 2e<sup>−</sup> → 2OH<sup>−</sup> + H<sub>2</sub> Reaktsiooni käigus eraldub vesinik gaasina (H<sub>2</sub>), anoodil toimub reaktsioon: 2KCl → 2 K<sup>+</sup> + Cl<sub>2</sub> + 2e<sup>−</sup> Anoodil eraldub gaasina [[kloor]] (Cl<sub>2</sub>). Reaktsiooni käigus tekkivad positiivsed kaaliumi ioonid (K<sup>+</sup>) liiguvad lahuses katoodi poole ning neutraliseerivad sinna tekkinud negatiivsed [[hüdroksiid]]ioonid (OH<sup>−</sup>). Vastavalt hüdroksiidioonid liiguvad lahuses anoodi poole, et neutraliseerida sealne kaaliumi ioonide poolt tekitatud positiivne laeng. Ilma lahuses liikuvate ioonideta katoodi ja anoodi ümber tekkivad laengud pidurdaksid elektronide liikumist läbi lahuse. Kui poleks elektrolüüdi ioone lahuses, siis reaktsioon ja elektronide ülekanne aeglustuks, sest vee [[dissotsiatsioon]]il tekkivad [[prooton]] (H<sup>+</sup>) ja [[hüdroksiidioon]] (OH<sup>−</sup>) difundeeruvad läbi lahuse palju kordi aeglasemini, kui elektrolüüdist pärinevad K<sup>+</sup> ja Cl<sup>−</sup> ioonid. Elektrolüüdid dissotsieeruvad vees, sest vee molekulid on [[dipool]]id, mis solvateeruvad energeetiliselt soodsasse asendisse elektrolüüdi ioonidega. Teistes reaktsioonides võivad ka [[metall]]ist elektroodid sarnaselt elektrolüütidega reaktsioonidest osa võtta. Elektrolüüte sisaldavaid [[elektrijuht]]e kasutatakse elektriseadmetes, kus liides, millel [[keemiline reaktsioon]] elektrolüüdil või metallil toimub, toob kaasa kasuliku elektrilise efekti: *[[Patarei]]d – nendes on kaks erineva elektron [[Keemiline afiinsus|afiinsusega]] metalli elektroodidena kasutusel. Elektronid liiguvad ühelt elektroodilt teisele väljaspool patareid, samas patarei sees on vooluring suletud elektrolüüdi ioonide poolt. Antud süsteemis muundavad [[elektroodireaktsioon]]id keemilise energia elektrienergiaks. *Mõningates [[Kütuseelement|kütuseelementides]] ühendab tahke elektrolüüt või [[prootonikandja]] plaate elektriliselt, samal ajal hoides kütusegaase ([[vesinik]] ja [[hapnik]]) eraldatult. *[[Galvaniseerimisel]] kannab elektrolüüt üheaegselt metalli galvaniseeritavale objektile ja ka elektriliselt ühendab antud objekti vooluringi. *Elektrolüüt[[kondensaator]]ites kasutatakse keemilist efekti, et valmistada äärmiselt peenike [[dielektrik]]u või [[isolaator]]i kiht. Elektrolüüdi kiht ise käitub ühe kondensaatori plaadina. *Mõningates hügromeetrites kasutatakse kuiva elektrolüüti, mille elektrivoolu juhtivuse järgi määratakse suhtelist [[õhuniiskus]]t (vt [[hügromeeter]]). *Kuum ja pehme [[klaas]] on ka elektrit juhtiv elektrolüüt ning mõned klaasitootjad hoiavad klaasi vedelas olekus viisil, et juhivad klaasimassist pidevalt läbi suurt [[elektrivool]]u. == Kuiv elektrolüüt == Kuivad elektrolüüdid on sisuliselt geelid, mis on painduval võrel.<ref name="dry" /> == Vaata ka == * [[Elektrokeemia]] * [[Elektrolüüs]] * [[Nõrk elektrolüüt]] * [[Tugev elektrolüüt]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="dry">{{cite web |url=http://www.evworld.com/article.cfm?storyid=933 |title=The Roll-to-Roll Battery Revolution |publisher=Ev World |date= |accessdate=20.08.2010 |archive-date=10.07.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110710210351/http://www.evworld.com/article.cfm?storyid=933 |url-status=dead }}</ref> }} {{Keemilised vooluallikad}} [[Kategooria:Elektromagnetism]] [[Kategooria:Elektrokeemia]] lh4it4xwq1jiybfvp2mm7l5iyurnk0p Biograafiad (G) 0 24926 6184315 6174817 2022-08-27T16:45:18Z Velirand 67997 /* Ge */ wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (G)''' ''See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab G-tähega. ==G== *[[Gina G]], Austraalia laulja *[[Tony G]], leedu päritolu Austraalia pokkerimängija (1973–) ==Ga== ''Vt [[Biograafiad (Ga)]]'' ==Gb== *[[Laurent Gbagbo]], Elevandiluuranniku poliitik (1945–) *[[Leymah Gbowee]], Aafrika rahuaktivist (1972–) ==Gd== *[[Jacek Gdański]], poola maletaja (1970–) *[[Przemysław Gdański]], poola pankur ja maletegelane (1967–) ==Ge== *[[Nikolai Ge]], vene maalikunstnik (1831–1894) *[[Ge Hong]], hiina taoistlik alkeemik (3.–4. sajand) *[[David de Gea]], Hispaania jalgpallur (1990–) *[[Eduard Karl Franz von Gebhardt]], Eesti maalikunstnik (1838–1925) *[[Carl Bernhard Gebhardt]], Eesti vaimulik (1792–1855) *[[Ferdinand Theodor von Gebhardt]], Eesti vaimulik (1803–1869) *[[Johann Bernhard von Gebhardt]], Eesti vaimulik (1764–1845) *[[Peter Bernhard Ferdinand von Gebhardt]], Eesti vaimulik (1832–1902) *[[Theodor Gebre Selassie]], Tšehhi jalgpallur (1986–) *[[Haile Gebrselassie]], Etioopia jooksja (1973–) *[[Robert L. Geddes]], USA arhitekt (1923–) *[[Elene Gedevanišvili]], Gruusia iluuisutaja (1990–) *[[Gediminas]], Leedu suurvürst (surnud 1341) *[[György Gedó]], Ungari endine poksija (1949–) *[[Cali Maxamed Geeddi]], Somaalia poliitik (1952–) *[[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[Koen Geens]], Belgia poliitik (1958–) *[[Molly Geertsema]], Hollandi poliitik (1918–1991) *[[Clifford Geertz]], ameerika antropoloog (1926–2006) *[[Elco van der Geest]], Hollandis sündinud Belgia judoka (1979–) *[[Artašes Geghamjan]], Armeenia poliitik (1949–) *[[Carl Heinrich Constantin Gehewe]], Eesti vaimulik, [[Õpetatud Eesti Selts]]i esimene esimees ja kooliraamatute autor (1796–1856) *[[Jan Gehl]], taani arhitekt ja urbanist (1936–) *[[Reinhard Gehlen]], Saksamaa sõjaväelane ja Saksamaa Liitvabariigi riigiametnik (1902–1979) *[[Anu Gehlert]], eesti barokiviiuldaja (1961–2011) *[[Frank Gehry]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (1929–) *[[Vinzenz Geiger]], saksa kahevõistleja (1997–) *[[Karl Geiler]], Saksa õigusteadlane ja poliitik (1878–1953) *[[Andrei Geim]], Venemaa päritolu Hollandi füüsik (1958–) *[[Hage Geingob]], Namiibia poliitik (1941–) *[[Georg Friedrich Geist]], Tartu ehitusmeister ja arhitekt (1782–1846) *[[Berendt Geistmann]], Eesti puunikerdaja (suri 1628) *[[Gelasius I]], paavst (suri 496) *[[Gelasius II]], paavst (suri 1119) *[[Andrei Gelassimov]], vene kirjanik (1965–) *[[Thamaz Gelašvili]], gruusia maletaja (1978–) *[[Bob Geldof]], Iiri laulja, laulukirjutaja ja ühiskondlik aktivist (1951–) *[[Boris Gelfand]], Iisraeli maletaja (1968–) *[[Valeri Geletei]], Ukraina sõjaväelane (1967–) *[[Izrail Gelfand]], NSV Liidu ja USA matemaatik (1913–2009) *[[Mihhail Gelfand]], Venemaa bioinformaatik (1963–) *[[Vladimir Gelfand]], USA ja Nõukogude Liidu tsütoloog (1948–) *[[Lisa Gelius]], saksa kergejõustiklane (1909–2006) *[[Sarah Michelle Gellar]], USA filminäitleja (1977–) *[[Christian Fürchtegott Gellert]], saksa luuletaja ja moraalifilosoof (1715–1769) *[[Jefim Geller]], Venemaa maletaja (1925–1998) *[[Murray Gell-Mann]], USA füüsik (1929–2019) *[[Margaret Geller]], ameerika astrofüüsik (1947–) *[[Uri Geller]], Iisraeli mustkunstnik, literaat ja müstifikaator (1946–) *[[Ernest Gellner]], juudi filosoof, sotsioloog ja sotsiaalantropoloog (1925–1995) *[[Sopho Gelovani]], gruusia laulja (1984–) *[[Francesco Geminiani]], itaalia viiuldaja ja helilooja (1687–1762) *[[Teodora Genčovska]], Bulgaaria poliitik (1971–) *[[Ivan Generalić]], horvaadi kunstnik (1914–1994) *[[Gérard Genette]], prantsuse kirjandusteadlane (1930–2018) *[[Cyril Genik]], Ukraina-Kanada immigratsiooniametnik (1857–1925) *[[Alexander Genis]], vene kirjanik (1953–) *[[Gennobaudes (3. sajand)|Gennobaudes]], frangi väejuht (3. sajand) *[[Gennobaudes (4. sajand)|Gennobaudes]], frangi väejuht (4. sajand) *[[Poli Genova]], bulgaaria lauljatar (1987–) *[[Charles Genoway]], Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Eduard Gens]], eesti arst (1883–1969) *[[Leo Gens]], Eesti kunstiteadlane *[[Claude Gensac]], prantsuse näitlejanna (1927–2016) *[[Hans-Dietrich Genscher]], Saksamaa poliitik (1927–2016) *[[Lev Gens]], Eesti kunstiteadlane (1922–2001) *[[Julius Genss]], Eesti kunstiteadlane (1887–1957) *[[Julius Gentalen]], eesti kunstnik (1903–1966) *[[Alberico Gentili]], õigusteadlane (1552–1608) *[[Paolo Gentiloni]], Itaalia poliitik (1954–) *[[Bobbie Gentry]], endine USA laulja ja laulukirjutaja (1942–) *[[Troy Gentry]], USA kantrilaulja (1967–2017) *[[Simonas Gentvilas]], Leedu poliitik (1984–) *[[Geoffroy V]], Anjou krahv ja Normandia hertsog (1113–1151) *[[Georg III (Anhalt-Dessau)|Georg III]], Anhalt-Dessau ja Anhalt-Plötzkau vürst (1507–1553) *[[Étienne de Geoffroy Saint-Hilaire]], prantsuse loodusteadlane ja -filosoof (1772–1844) *[[Georg (Brandenburg-Ansbach)|Georg]], Brandenburg-Ansbachi markkrahv (1484–1543) *[[Georg (Braunschweig-Calenberg)|Georg]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst (1582–1641) *[[Georg I (Anhalt-Dessau)|Georg I]], Anhalt-Dessau vürst (suri 1474) *[[Georg Donatus]], Hessen-Darmstadti suurhertsogliku perekonna pea (1906–1937) *[[Georg Friedrich]], Preisi kuningliku perekonna pea (1976–) *[[Fjodor Georg]], Venemaa keisririigi ja Loodearmee sõjaväelane (1871–?) *[[Luana Georg]], eesti baleriin (1975–) *[[Nikolai Georg]], Eesti sõjaväelane (1901–1956) *[[Mihhail Georgadze]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1912–1982) *[[Konstantínos Georgakópoulos]], Kreeka poliitik (1890–1978) *[[Georg (Sigulda komtuur)|Georg]], Sigulda komtuur ja Liivi ordumeistri kohusetäitja (suri 1262) *[[Georg Wilhelm (Braunschweig-Lüneburg)|Georg Wilhelm]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst ning Lüneburgi vürst (1624–1705) *[[George I]], Suurbritannia kuningas ja Hannoveri kuurvürst (1660–1727) *[[George II]], Suurbritannia kuningas ja Hannoveri kuurvürst (1683–1760) *[[George III]], Suurbritannia ja Hannoveri kuningas (1738–1820) *[[George IV]], Suurbritannia ja Hannoveri kuningas (1762–1830) *[[George V]], Suurbritannia kuningas (1865–1936) *[[George VI]], Suurbritannia kuningas (1895–1952) *prints [[George, Kenti hertsog]], Briti kuningliku perekonna liige (1902–1942) *[[George, Cambridge'i prints|George]], Suurbritannia prints (2013–) *[[George Tupou I]], Tonga pealik ja kuningas (1797–1893) *[[George Tupou II]], Tonga kuningas (1874–1918) *[[George Tupou V]], Tonga kuningas (1948–2012) *[[Brian George]], juudi päritolu Briti näitleja (1952–) *[[Heinrich George]], saksa näitleja (1893–1946) *[[Johannes George]], eesti advokaat (1895–1964) *[[Stefan George]], saksa luuletaja ja tõlkija (1868–1933) *[[Georgi Aleksandrovitš]], Venemaa suurvürst (1871–1899) *[[Susanne Georgi]], taani päritolu Andorra laulja (1976–) *[[Adonis Georgiadis]], Kreeka poliitik (1972–) *[[Cháris Georgiádis]], Küprose majandusteadlane ja poliitik (1972–) *[[Giorgios Georgiadis]], kreeka jalgpallur (1972–) *[[Kimon Georgiev]], Bulgaaria poliitik (1882–1969) *[[Kristalina Georgieva]], Bulgaaria majandusteadlane ja Euroopa Liidu poliitik (1953–) *[[Viktoria Georgieva]], bulgaaria laulja ja laulukirjutaja (1997–) *[[Geórgios I]] (Georg I), hellenite kuningas (1845–1913) *[[Geórgios II]], Kreeka kuningas *[[Güzel Georgijeva]], Venemaa kabetaja (1976–) *[[Marguerite Gérard]], prantsuse maalikunstnik ja graveerija (1761–1837) *[[Gerardo dei Tintori]], itaalia pühak (1134–1207) *[[Olga Gerassimenko]], Eesti arvutilingvist (1979–) *[[Mihhail Gerassimov]], vene arheoloog, antropoloog ja skulptor (1907–1970) *[[Valeri Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane (1955–) *[[Vassili Gerassimov]], töölisliikumise aktivist (1852‒1892) *[[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane (sündis 1977) *[[Kaia Gerber]], Ameerika Ühendriikide modell (2001–) *[[Lena Gercke]], saksa modell ja saatejuht (1988–) *[[Richard Gere]], ameerika näitleja (1949–) *[[Bronisław Geremek]], Poola ajaloolane ja poliitik (1932–2008) *[[Gerennus]], brittide kuningas *[[Ágnes Gergely]], Ungari kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1933–) *[[Valeri Gergijev]], osseedi päritolu Vene dirigent (1953–) *[[Roberto Gerhard]], hispaania helilooja (1896–1970) *[[Kaspars Gerhards]], läti ökonomist ja poliitik (1969–) *[[Einar Gerhardsen]], Norra poliitik (1897–1987) *[[Pille Gerhold]], eesti bioloog *[[Théodore Géricault]], prantsuse maalikunstnik ja litograaf (1791–1824) *[[Gottfried Gerlach]], Eesti vaimulik (suri 1758) *[[Manfred Gerlach]], Saksa DV riigitegelane (1928–2011) *[[Vladimir German]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja sporditegelane (1906–1988) *[[Agnija Ģērmane]], läti maalikunstnik ja kunstipedagoog (1964–) *[[Germanicus]], Vana-Rooma väejuht (15 eKr – 19 pKr) *[[German (Moralin)]], Vene Õigeusu Kiriku vaimulik (metropoliit) (1956–) *[[Gottfried Albert Germann]], botaanik (1773–1809) *[[Greg Germann]], ameerika filminäitleja (1962–) *[[Theodor Germann]], Eesti maletaja (1879–1935) *[[Pietro Germi]], itaalia filmilavastaja, - näitleja, -produtsent ja -stsenarist (1914–1974) *[[Germogen]], Moskva ja kogu Venemaa patriarh (suri 1612) *[[Konstantin Gern]], eesti kergejõustiklane, poksija ja sporditegelane (1893–1954) *[[Ottomar Gern]], Venemaa insener ja sõjaväelane (1827–1882) *[[Kostel Gerndorf]], Eesti majandusteadlane (1945–2019) *[[Axel von Gernet]], Eestimaa ajaloolane (1865–1920) *[[Johann Friedrich Gernet]], Eesti vaimulik (1692–1771) *[[Armin Gernhardt]], eesti arstiteadlane (1889–1933) *[[Robert Gernhardt (advokaat)|Robert Gernhardt]], Eesti advokaat (sündis 1895) *[[Gennadi Gerodnik]], Eesti kirjanik ja õpetaja (1911–2000) *[[Jean-Léon Gérôme]], prantsuse maalikunstnik ja skulptor (1824–1904) *[[Pedro Geromel]], Brasiilia jalgpallur (1985–) *[[Lisa Gerrard]], Austraalia muusik (1961–) *[[Steven Gerrard]], Inglismaa jalgpallur (1980–) *[[Jüri Gerretz]], eesti viiuldaja, pedagoog ja dirigent (1941–) *[[Konrad Gerretz]] (Jüri Koger) (1907–1969) *[[Ralf Gerretz]], baltisaksa päritolu Eesti sõjaväelane ja sõjakurjategija (1905–1961) *[[Riina Gerretz]], eesti pianist (1939–) *[[Verner Gerretz]], eesti laulja (bass) (1919–1994) *[[Elbridge Gerry]], USA 5. asepresident (1744–1814) *[[Janick Gers]], kitarrist ja laulukirjutaja (1957–) *[[George Gershwin]], USA helilooja (1898–1937) *[[Jean Gerson]], prantsuse teoloog (1363–1429) *[[Alexander Gerst]], saksa geofüüsik ja astronaut (1976–) *[[Kurt Gerstenberg]], saksa kunstiteadlane (1886–1968) *[[Grigori Geršuni]], vene revolutsionäär (1870–1908) *[[Isaac Gustav Gerth]], Eesti vaimulik (1730–1780) *[[Johann Heinrich Gerth]], saksa teoloog ja Rootsi aegne Eestimaa piiskop (suri 1696) *[[Johann Heinrich Gerth (1686–1734)|Johann Heinrich Gerth]], Eesti vaimulik (1686–1734) *[[Gertrud Nivelles'ist]], frangi nunn ja katoliku pühak (ca 626-659) *[[Mihhail Gerts]], Eesti dirigent (1984–) *[[Donika Gërvalla-Schwarz]], Kosovo poliitik (1971–) *[[Gervinho]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1987–) *[[Ernő Gerő]], juudi rahvusest Ungari kommunistlik partei- ja riigitegelane (1898–1980) *[[Erwin Geschonneck]], saksa näitleja (1906–2008) *[[Silvio Gesell]], saksa majandusteadlane (1862–1930) *[[Herman Gesellius]], soome arhitekt (1874–1916) *[[Konrad Gesner]], Šveitsi loodusteadlane, arst ja bibliograaf (1516–1565) *[[Rudy Gestede]], Benini jalgpallur (1988–) *[[Carlo Gesualdo]], itaalia lautomängija ja helilooja (1566–1613) *[[Ivan Geško]], ukraina kergejõustiklane (1979–) *[[Géza]], Ungari suurvürst *[[Johannes Gezelius vanem]], rootsi luterlik teoloog ja vaimulik (1615–1690) *[[Müjdat Gezen]], türgi näitleja ja kirjanik (1943–) *[[Geta]] *[[Aleksandr Getmanski]], vene kabetaja (1977–) *[[Stan Getz]], USA muusik (1927–1991) *[[Edmund Gettier]], USA filosoof (1927–2021) *[[Estelle Getty]], USA näitleja (1923–2008) *[[Gevehard]], piiskop Alberti köögiülem (suri 1206) *[[Klara Geywitz]], Saksamaa poliitik (1976–) ==Gh== *[[Ehsan Ghaem-Maghami]], iraani maletaja (1982–) *[[Matt Ghaffari]], Ameerika Ühendriikide maadleja (1961–) *[[Ashraf Ghanī]], Afganistani poliitik (1949–) *[[Masud Gharahkhani]], Iraani päritolu Norra poliitik (1982–) *[[Jaouad Gharib]], Maroko kergejõustiklane (1972–) *[[Abū Hāmid al-Ghazālī]], pärsia päritolu teoloog, filosoof, jurist ja müstik (1058–1111) *[[Mohamed Ould Ghazouani]], Mauritaania poliitik (1956–) *[[Ghirmay Ghebreslassie]], Eritrea pikamaajooksja (1995–) *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]], Rumeenia poliitik *[[Pierre Ghestem]] *[[Dori Ghezzi]], itaalia laulja (1946–) *[[Dimitrie Ghica]], Rumeenia poliitik (1816–1897) *[[Ion Ghica]], Rumeenia poliitik (1816–1897) *[[Mihai Ghimpu]], Moldova poliitik (1951–) *[[Luca Ghiotto]], itaalia võidusõitja (1995–) *[[Aryan Gholami]], iraani maletaja (2001–) *[[Rituparno Ghosh]], India filmirežissöör (1963–2013) *[[Ghostface Killah]], ameerika räppar (1970–) *[[Faouzi Ghoulam]], Alžeeria jalgpallur (1991–) ==Gi== *[[Gia Long]], Annami keiser (1762–1820) *[[Riccardo Giacconi]], itaalia päritolu USA astrofüüsik (1931–2018) *[[Bruno Giacometti]], Šveitsi arhitekt (1907–2012) *[[Pablo Giacopelli]], tennisetreener (1972–) *[[Ivar Giaever]], norra füüsik (1929–) *[[Paul Giamatti]], USA filminäitleja (1967–) *[[Alejandro Giammattei]], Guatemala poliitik (1956–) *[[Stylianós Giannakópoulos]], kreeka jalgpallur (1974–) *[[Alessandro Giardelli]], itaalia piloot (2002–) *[[Erast Giatsintov]], Tallinna linnapea (1859–1910) *[[Robin Gibb]], Briti laulja (1949–2012) *[[Edward Gibbon]], inglise ajaloolane (1737–1794) *[[Orlando Gibbons]], inglise organist ja helilooja *[[Kieran Gibbs]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Giuseppe Gibilisco]], itaalia teivashüppaja (1979–) *[[Edgar Gibson]], Gloucesteri piiskop (1848–1924) *[[Khalil Gibran]], Liibanoni päritolu araabia- ja ingliskeelne ameerika kirjanik (1883–1931) *[[Ben Gibson]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Devin Gibson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1989–) *[[Eleanor J. Gibson]], Ameerika psühholoog (1910–2002) *[[Mel Gibson]], USA filminäitleja ja -režissöör (1956–) *[[Anthony Giddens]], Briti sotsioloog (1938–) *[[André Gide]], prantsuse kirjanik (1869–1951) *[[Gideon]], usumees *[[Jerzy Giedroyc]], poola kirjastaja, publitsist ja poliitiline aktivist (1906–2000) *[[Kurt Gielov]], Eesti vaimulik Austraalias (1895–1957) *[[Kristin Gierisch]], saksa kolmikhüppaja (1990–) *[[Alexei Giers]], rootsi päritolu Venemaa riigitegelane (1871—1958) *[[Ferdinand Giese]], Eesti keemik (1781–1821) *[[Tiedemann Giese]], Chełmno ja Ermlandi piiskop (1480–1550) *[[Stefanie Giesinger]], saksa modell (1996–) *[[Gabrielle Giffords]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja relvakontrolli aktivist (1970–) *[[Hansruedi Giger]], Šveitsi kunstnik (1940–2014) *[[Ryan Giggs]], Walesi jalgpallur (1973–) *[[Beniamino Gigli]], itaalia tenor (1890–1957) *[[André-Pierre Gignac]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Ion Gigurtu]], Rumeenia poliitik (1886–1959) *[[Geurt Gijssen]], hollandi malekohtunik (1934–) *[[Julián Gil]], Argentina näitleja ja modell (1970–) *[[Alberto Gilardino]], Itaalia jalgpallur (1982–) *[[Nika Gilauri]], Gruusia poliitik (1975–) *[[Cass Gilbert]], USA arhitekt (1859–1934) *[[Daniel Gilbert]], USA sotsiaalpsühholoog (1957–) *[[Elizabeth Gilbert]], USA kirjanik (1969–) *[[Grove Karl Gilbert]], ameerika geoloog (1843–1918) *[[Jean Gilbert]], Saksa helilooja ja dirigent (1879–1942) *[[Margaret Gilbert]], USA filosoof (1942–) *[[Scott Gilbert]], USA arengubioloog (1949–) *[[Astrud Gilberto]], Brasiilia lauljanna (1940–) *[[Mati Gilden]], eesti jalgpallur (1942–2014) *[[Emil Gilels]], Nõukogude Liidu pianist ja muusikapedagoog (1916–1985) *[[Alain Giletti]], Prantsusmaa iluuisutaja (1939–) *[[Gilgameš]], sumeri linna Uruki valitseja ja eeposekangelane (27. sajand eKr) *[[Vladimir Giljarovski]], vene kirjanik, ajakirjanik ja koduloolane (1855–1935) *[[Ian Gillan]], inglise laulja ja laulukirjutaja (1945–) *[[Yousaf Raza Gillani]], Pakistani poliitik (1952–) *[[Julia Gillard]], Austraalia poliitik (1961–) *[[Dizzy Gillespie]] *[[Hans Gillhaus]], Hollandi jalgpallur (1963–) *[[Elizabeth Gillies]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1993–) *[[Kirsten Gillibrand]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1966–) *[[Carol Gilligan]], ameerika psühholoog (1936–) *[[King Camp Gillette]] *[[Lyman Gilmore‎]] *[[Peter Gilmore]], Briti filminäitleja (1931–2013) *[[David Gilmour]], Briti muusik (1946–) *[[John Gilmour]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Gotthard Gilsen]], Saaremaa stiftifoogt 1530–1534 *[[Johann Werner Gilzebach]], Eesti vaimulik ja Saaremaa superintendent (1757–1814) *[[Samuel Christoph Gottlieb Gilzebach]], Eesti vaimulik (1788–1839) *[[Alberto Ginastera]], Argentina helilooja (1916–1983) *[[Newt Gingrich]], USA poliitik (1943–) *[[Greg Ginn]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide muusik ja laulja (1954–) *[[Jaap van Ginneken]], hollandi psühholoog ja meediauurija (1943–) *[[Allen Ginsberg]], USA luuletaja (1926–1997) *[[Ruth Bader Ginsburg]], Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu kohtunik, naisõiguslane ja inimõigusaktivist (1933–2020) *[[Carlo Ginzburg]], juudi päritolu Itaalia ajaloolane (1939–) *[[Vitali Ginzburg]], Vene juudi füüsik (1916–2009) *[[Carri Ginter]], eesti jurist ja õigusteadlane (1978–) *[[Jaan Ginter]], eesti õigusteadlane (1956–) *[[Jüri Ginter]], eesti sotsioloog (1954–) *[[Matthias Ginter]], saksa jalgpallur (1994–) *[[Giovanni Giolitti]], itaalia riigitegelane, korduvalt peaminister (1842–1928) *[[Paolo Giordano]], itaalia kirjanik (1982–) *[[Giorgi Giorgadze]], gruusia maletegelane ja maletaja (1964–) *[[Roberto Giorgetti]], San Marino poliitik (1962–) *[[Giorgione]], itaalia kunstnik (1477–1510) *[[Loúkas Giórkas]], kreeka laulja (1986–) *[[Giotto di Bondone]], itaalia maalikunstnik ja arhitekt (1267–1337) *[[Antonio Giovinazzi]], itaalia vormelisõitja (1993–) *[[Jost Gippert]], saksa keeleteadlane *[[Aivars Ģipslis]], läti maletaja, ajakirjanik ja maletreener (1937–2000) *[[Carla Giraldo]], Colombia näitleja, laulja ja modell (1986–) *[[Arthur Girard de Soucanton]], ettevõtja (1813–1884) *[[Johann Karl Girard de Soucanton]], ettevõtja (1785–1868) *[[John Karl Girard de Soucanton]], ettevõtja ja mõisnik (1826–1896) *[[William Girard]], Tallinna kaupmees (1874–1919) *[[Marc Girardelli]], Luksemburgi mäesuusataja (1963–) *[[Herbert Girardet]], saksa publitsist ja keskkonnakaitsja (1943–) *[[Annie Girardot]], prantsuse näitleja (1931–2011) *[[Hubert Giraud]], prantsuse helilooja ja laulusõnade autor (1920–2016) *[[Bernard Giraudeau]], prantsuse filminäitleja ja lavastaja (1947–2010) *[[Jean Giraudoux]], prantsuse kirjanik ja diplomaat (1882–1944) *[[Sandis Ģirģens]], Läti jurist ja poliitik (1980–) *[[Erich Girgensohn]], Eesti arst (1878–1940) *[[Julius Leo Immanuel Girgensohn]], Eesti vaimulik (1836–1911) *[[Karl Girgensohn]], Eesti teoloog (1875–1925) *[[Otto Christoph Heinrich Girgensohn]], Läti ja Eesti vaimulik (1796–1869) *[[Reinhold Ernst Leonhard Girgensohn]], Eesti vaimulik (1827–1886) *[[Wilhelm Reinhold Heinrich Girgensohn]], Eesti vaimulik (1835–1902) *[[Anish Giri]], Venemaa/Hollandi maletaja (1994–) *[[Igor Girkin]], Venemaa sõjaväeluure agent (1970–) *[[Julie Girling]], Suurbritannia poliitik (1956–) *[[Girma Yohannis Iyasu]], Etioopia trooninõudleja (1961–) *[[Olivier Giroud]], Prantsusmaa jalgpallur (1986–) *[[Valéry Giscard d'Estaing]], prantsuse poliitik, 1974–1981 Prantsusmaa president (1926–2020) *[[Gisela (Franz Joseph I tütar)|Gisela]], Austria ertshertsoginna (1856–1932) *[[Gisela (laulja)|Gisela]], katalaani laulja (1979–) *[[Lillian Gish]], Ameerika teatri- ja filminäitleja, lavastaja ning kirjanik (1893–1993) *[[Lisa Gisler]], Šveitsi jääkeeglimängija (1994–) *[[Gísli Guðjónsson]], islandi psühholoog (1947–) *[[Antoine Gizenga]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (1925–2019) *[[Ivri Gitlis]], Iisraeli viiuldaja (1922–2020) *[[Giorgetto Giugiaro]], itaalia autodisainer (1938–) *[[Rudy Giuliani]], USA jurist, ärimees ja poliitik (1944–) *[[Giuseppe (Parma)|Giuseppe]], nominaalne Parma hertsog (1875–1950) *[[Vincenzo Giustiniani]], dominiiklaste ordumeister, kardinal (1516–1582) *[[Shay Given]], Iirimaa jalgpallur (1976–) *[[Hubert de Givenchy]], prantsuse moelooja (1927–2018) ==Gj== *[[Anne Cathrine Gjærde]], norra tehnikateadlane *[[Nikolaj Gjaurov]], bulgaaria ooperilaulja (1929–2004) *[[Karl Gjellerup]], taani kirjanik (1857–1919) *[[Anne Helene Gjelstad]], norra fotograaf (1956–) *[[Tord Asle Gjerdalen]], norra murdmaasuusataja (1983–) *[[Skënder Gjinushi]], Albaania poliitik (1949–) *[[Ella Gjømle]], norra suusataja (1979–) *[[Etilda Gjonaj]], Albaania poliitik ja jurist (1981–) *[[Lina Gjortšeska]], Makedoonia tennisist (1994–) ==Gk== *[[Theofánis Gkékas]], kreeka jalgpallur (1980–) *[[Faídon Gkizíkis]], Kreeka poliitik (1917–1999) *[[Giánnis Gkoúmas]], kreeka jalgpallur (1975–) ==Gl== *[[Kazimierz Glabisz]], Poola sõjaväelane ja sporditegelane (1893–1981) *[[Romāns Gladiļins]], läti jalgpallur (1982–) *[[Fjodor Gladkov]], nõukogude vene kirjanik (1883–1958) *[[William Ewart Gladstone]], Suurbritannia poliitik (1809–1898) *[[Malcolm Gladwell]], ajakirjanik (1963–) *[[Martina Glagow]], saksa laskesuusataja (1979–) *[[Christian Jacob Glanström]], Eesti vaimulik (1752–1825) *[[David Gottlieb Glanström]], Eesti vaimulik (1744–1824) *[[Jonas Glanström]], Eesti vaimulik (1704–1762) *[[Johann Friedrich Glanström]], Eesti vaimulik (1742–1820) *[[Paul August Ferdinand Glanström]], Eesti vaimulik (1788–1829) *[[Theodor Friedrich Glanström]], Eesti vaimulik (1784–1850) *[[Ranulph Glanville]], inglise arhitekt (1946–2014) *[[Peter Wladimir Wassily von Glasenapp]], vene sõjaväelane (1882–1951) *[[Donald Glaser]], USA füüsik ja neurobioloog (1926–2013) *[[Philip Glass]], USA helilooja (1937–) *[[Viivi Glass]], eesti ajaloolane (1944–) *[[Florizel Glasspole]] *[[Aleksandr Glazunov]] (1865–1936), vene helilooja, muusikapedagoog ja dirigent *[[Roy Glauber]], Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik (1925–2018) *[[Hans Glaubitz]], Hollandi diplomaat *[[Glaukon]], Sokratese lähikondlane (5.–4. sajand eKr) *[[Ruxanda Glavan]], Moldova poliitik (1980–) *[[Thomas Glavinic]], Austria kirjanik (1972–) *[[Carlyle Glean]], Grenada poliitik ja pedagoog (1932–2021) *[[Henry Gleason]], ameerika botaanik ja ökoloog (1882–1975) *[[Ilja Glebov]], Eesti iluuisutaja (1987–) *[[Elena Glebova]], Eesti iluuisutaja (1989–) *[[Alexander von Glehn]], Eesti mõisnik (1804–1839) *[[Nikolai von Glehn]], Eesti mõisnik *[[Peter von Glehn]], baltisaksa päritolu vene botaanik (1835–1876) *[[James Gleick]], ameerika teaduskirjanik ja teadusajaloolane (1954–) *[[Georgie Glen]], Briti näitleja *[[John Glenn]], USA astronaut ja poliitik (1921–2016) *[[Evelyn Glennie]], šoti löökpillimängija (1965–) *[[Hilda Gleser]], eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog (1893–1932) *[[Lev Glezer]], NSV Liidu kabetaja (1905–1998) *[[Manólis Glézos]], Kreeka poliitik ja ajakirjanik (1922–2020) *[[Charles Gleyre]], Šveitsi kunstnik (1806–1874) *[[Svetozar Gligorić]], Serbia maletaja (1923–2012) *[[Kiro Gligorov]], Makedoonia poliitik (1917–2012) *[[Abram Glikman]], Eesti arst (1897–1994) *[[Aleksander Glikman]], Eesti advokaat (1929–) *[[Leon Glikman]], Eesti advokaat *[[Rosa Glikman]], eesti arst (1896–1994) *[[Dmitri Glinka]], Venemaa riigitegelane (1749–1808) *[[Mihhail Glinka]], vene helilooja (1804–1857) *[[Piotr Gliński]], Poola poliitik ja ühiskonnateadlane (1954–) *[[Timo Glock]], saksa Vormel 1 sõitja (1982–) *[[Constantin Wilhelm Lambert Gloger]], saksa zooloog ja ornitoloog (1803–1863) *[[Crispin Glover]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Danny Glover]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1946–) *[[Victor Glover]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut (1976–) *[[Christoph Willibald Gluck]], saksa helilooja (1714–1787) *[[André Glucksmann]], juudi päritolu Prantsuse filosoof, politoloog ja esseist (1937–2015) *[[Jakob Vang Glud]], taani maletaja (1988–) *[[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (1935–) *[[Galina Gluhhova]], udmurdi folklorist (1965–) *[[Dmitri Gluhhovski]], vene kirjanik ja ajakirjanik (1979–) *[[Ljudmilla Gluškovskaja]], Eesti ajakirjanik (1937–) *[[Karl Fromhold Glöckner]], Eesti vaimulik (1768–1822) *[[Samuel Benjamin Glöckner]], Eesti vaimulik (1730–1773) *[[Anders Gløersen]], Norra murdmaasuusataja (1986–) *[[Curt Albert Glück]], Eesti vaimulik (1911–1961) *[[Ernst Glück]], baltisaksa haritlane ja Piibli läti keelde tõlkija (1654–1705) *[[Louise Glück]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (1943–) ==Gn== *[[Jaan Gnadenteich]], eesti vaimulik (1904–1968) *[[Oskar Gnadenteich]], eesti vaimulik (1911–2007) *[[Uwe Gnadenteich]], eesti ajakirjanik *[[Faure Gnassingbé]], Togo poliitik (1966–) *[[Dmõtro Gnatjuk]], ukraina laulja ja teatrilavastaja *[[Boriss Gnedenko]], ukraina päritolu matemaatik (1912–1995) *[[Kazimieras Gnedojus]], leedu jalgpallur (1986–) ==Go== ''Vt [[Biograafiad (Go)]]'' ==Gr== ''Vt [[Biograafiad (Gr)]]'' ==Gs== *[[Gerhard Gschlößl]], saksa džässmuusik (1967–) *[[Gerlinde Gschwendtner]], Austria kunstnik (1940–) *[[Karl Gschwind]], Šveitsi poksija (1943–) *[[Sieglinde Gstöhl]], Liechtensteini publitsist (1964–) ==Gu== *[[Gu Chaohao]], hiina matemaatik (1926–2012) *[[Gu Fusheng]], Taiwani kunstnik (1935–2017) *[[Gu Zhutong]], Hiina Vabariigi väejuht ja poliitik (1893–1987) *[[Juan Guaidó]], Venezuela poliitik (1983–) *[[Vicente Guaita]], hispaania jalgpallur (1987–) *[[Roberto Gualtieri]], Itaalia ajaloolane ja poliitik (1966–) *[[Guanqiu Jian]], Wei riigi kõrge ohvitser (suri 255) *[[Pep Guardiola]], Hispaania jalgpallitreener (1971–) *[[Fredy Guarín]], Colombia jalgpallur (1986–) *[[Félix Guattari]], prantsuse filosoof (1930–1992) *[[Giovannino Guareschi]], Itaalia kirjanik, ajakirjanik ja karikaturist (1908–1968) *[[Erik Guay]], Kanada mäesuusataja (1981–) *[[Sofija Gubaidulina]], tatari helilooja (1931–) *[[Anastassija Gubanova]], vene iluuisutaja (2000–) *[[Pavel Gubarev]], Donetski Rahvavabariigi poliitik (1983–) *[[Felix Gubelmann]], Liechtensteini poliitik (1880–1929) *[[Andrei Gubin]], vene laulja (1974–) *[[Matthew Gray Gubler]], USA näitleja (1980–) *[[Thengiz Gudava]], gruusia ajakirjanik (1953–2009) *[[Edvardas Gudavičius]], Leedu ajaloolane (1929–2020) *[[Bernhard von Gudden]], saksa psühhiaater (1824–1886) *[[Nemanja Gudelj]], serbia jalgpallur (1991–) *[[Heinz Guderian]], Saksa sõjaväelane (1888–1954) *[[Dmitri Gudkov]], Venemaa poliitik (1980–) *[[Gennadi Gudkov]], Venemaa poliitik ja ettevõtja (1956–) *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]], Islandi poliitik (1967–) *[[Gabriel Gudmundsson]], (sündinud 29. aprillil 1999 Malmös) on *[[Guðmundur Finnbogason]], islandi filosoof ja psühholoog (1873–1944) *[[Guðmundur Kjartansson]], islandi maletaja (1988–) *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]], Islandi ajaloolane ja poliitik, riigi president alates 2016 (1968–) *[[Andrius Gudžius]], Leedu kergejõustiklane, kettaheitja (1991–) *[[Armando Guebuza]], Mosambiigi poliitik (1943–) *[[Gonçalo Guedes]], portugali jalgpallur (1996–) *[[Luís Vaz Pereira Pinto Guedes]], Portugali sõjaväelane (1770–1841) *[[Lidia Gueiler Tejada]], Boliivia poliitik ja diplomaat (1921–2011) *[[Ismail Omar Guelleh]], Djibouti poliitik (1947–) *[[René Guénon]] (1886–1951) *[[Steeve Guénot]], Prantsusmaa maadleja (1985–) *[[María Cecilia Sarmiento Guérin]], Peruu päritolu Eesti teadlane (1969–) *[[Robert Guérin]], prantsuse ajakirjanik ja FIFA esimene president (1876–1952) *[[Veronica Guerin]], Iirimaa ajakirjanik *[[Lorenzo Guerini]], Itaalia poliitik (1966–) *[[Vida Guerra]], Kuuba päritolu USA fotomodell (1980–) *[[Martin Guerre]], baski päritolu Prantsuse talupoeg (16. sajand) *[[Sanxi Guerre]], baski talupoeg (16. sajand) *[[Eduardo Guerrero]], Argentina sõudja (1928–2015) *[[José Paolo Guerrero]], Peruu jalgpallur (1984–) *[[José María Guerrero]], Nicaragua ülemdirektor (1799–1853) *[[David Guetta]], prantsuse DJ ja produtsent (1967–) *[[Che Guevara]] *[[Pape Gueye]], Senegali jalgpallur (1999–) *[[Carl Gugasian]], Ameerika Ühendriikide kurjategija (1947–) *[[José Patricio Guggiari]], Paraguay poliitik (1884–1957) *[[Guglielmo da Venezia]], itaalia kunstnik (suri 1382) *[[Vittorio Gui]], itaalia dirigent ja helilooja (1885–1975) *[[Hervé Guibert]], prantsuse kirjanik ja fotograaf (1955–1991) *[[Francesco Guicciardini]], renessansiaegse Itaalia kirjanik, ajaloolane ja poliitik (1483–1540) *[[Guido Arezzost]], noodikirja leiutaja *[[Guido Spoletost]], Frangi keiser (suri 894) *[[Joy Paul Guilford]], USA psühholoog (1897–1987) *[[Guilhem I]], Montpellier' isand *[[Édouard Guillaud]], endine Prantsusmaa mereväelane, admiral (1953–) *[[Guillaume IX]], Akvitaania hertsog *[[Charles Édouard Guillaume]], Šveitsi füüsik (1861–1938) *[[Didier Guillaume]], Prantsusmaa poliitik (1959–) *[[Frédéric François Guillaume de Vaudoncourt]], Prantsusmaa kindral ja sõjaajaloolane (1772–1845) *[[François Guillemot de Villebois]], Venemaa mereväelane, Liivimaa mõisnik *[[John Guillermin]], Briti filmilavastaja (1925–2015) *[[Sienna Guillory]], inglise näitleja ja modell (1975–) *[[René Guillot]], prantsuse lastekirjanik (1900–1969) *[[Jan Guillou]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (1944–) *[[Alexandre Guilmant]], prantsuse organist ja helilooja (1837–1911) *[[Everton Luiz Guimarães Bilher]], Brasiilia jalgpallur *[[Daphne Guinness]], inglise seltskonnategelane ja moekunstnik (1967–) *[[Maria Guinot]], portugali laulja (1945–2018) *[[François Guizot]], Prantsusmaa ajaloolane ja riigitegelane (1787–1874) *[[Guithelin]], brittide kuningas *[[Jean Guitton]], prantsuse katoliiklik filosoof ja teoloog (1901–1999) *[[Péter Gulácsi]], ungari jalgpallur (1990–) *[[Ernests Gulbis]], Läti tennisist (1988–) *[[Trygve Gulbranssen]], norra kirjanik (1894–1962) *[[Christine Guldbrandsen]], norra laulja (1985–) *[[Reinhold Guleke]], Eestis tegutsenud baltisaksa arhitekt (1834–1927) *[[Nikolai Guli]], Eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1936–2008) *[[Regina Guli]], eesti tekstiilikunstnik (1936–2018) *[[Walter Gulick]], ameerika filosoof (1938–) *[[Albert Gulk]], Eesti kunstnik (1969–) *[[Lazar Gulkowitsch]], judaist (1899–1941) *[[Ferreira Gullar]], Brasiilia kirjanik (1930–2016) *[[Ruud Gullit]], Hollandi jalgpallitreener (1962–) *[[Allvar Gullstrand]], rootsi arst ja arstiteadlane (1862–1930) *[[Leonid Gulov]] Eesti sõudja (1981–) *[[Venjamin Gulst]], Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1900–1972) *[[Lev Gumiljov]], vene ajaloolane ja etnoloog (1912–1992) *[[Nikolai Gumiljov]], vene luuletaja (1886–1921) *[[Margitta Gummel]], saksa kuulitõukaja (1941–2021) *[[Saida Gunba]], gruusia odaviskaja (1959–2018) *[[Hugo Gunckel Lüer]], Tšiili botaanik (1901–1997) *[[Gunderic]], vandaalide kuningas (379–428) *[[Valentina Gunina]], vene maletaja (1989–) *[[Gunnar Björnsson]], islandi maletegelane (1967–) *[[Gunnar Thoroddsen]], Islandi poliitik (1910–1983) *[[Carl Gunnarsson]], rootsi jäähokimängija (1986–) *[[Guntram Rikas]], Švaabimaa aadlik (suri 990) *[[Guo Qi]], hiina maletaja (1995–) *[[Mordekhay Gur]], Iisraeli sõjaväelane ja poliitik (1930–1995) *[[John Gurche]], USA paleokunstnik *[[Georgi Gurdžijev]], müstik (suri 1949) *[[Mikhail Gurevich]], Belgia maletaja ja maletreener (1959–) *[[Aron Gurevitš]], juudi päritolu ajaloolane (1924–2006) *[[Lado Gurgenidze]], Gruusia poliitik (1970–) *[[Gurguit Barbtruc]], brittide kuningas *[[Gurgustius]], brittide kuningas *[[Eugenia Gurin-Loov]], Eesti juudi kultuuritegelane (1922–2001) *[[Rostislav Gurjev]], eesti laulja (1945) *[[Viktor Gurjev]], eesti laulja ja laulupedagoog (1914–1985) *[[Viktor Gurjev (noorem)|Viktor Gurjev]], Eesti klaveripedagoog (1949–) *[[Oliver Gurney]], inglise assürioloog *[[Vadim Gurnik]], Eesti jalgpallur (1993–) *[[José Ángel Gurría]], Mehhiko majandusteadlane ja diplomaat (1950–) *[[Diana Gurtskaja]], laulja (1969–) *[[Ljudmila Gurtšenko]], vene laulja ja näitleja (1935–2011) *[[Guru Josh]], inglise DJ (1964–) *[[Alfred Gusenbauer]], Austria poliitik (1960–) *[[Xanana Gusmão]] *[[Nikita Gussev]], vene jäähokimängija (1992–) *[[Vitali Gussev]], Eesti jalgpallur (sündinud 1983) *[[Jeanette Gustafsdotter]], Rootsi poliitik (1965–) *[[Steve Gustafson]], USA muusik (1957–) *[[Erik Gustafsson]], rootsi jäähokimängija (1988–) *[[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]], rootsi jäähokimängija (1992–) *[[Kaj-Erik Gustafsson]], soome organist ja helilooja (1942–) *[[Toini Gustafsson]], Rootsi suusataja (1938–) *[[Veikka Gustafsson]], soome alpinist (1968–) *[[Giedrius Gustas]], leedu korvpallur (1980–) *[[Gustav I Vasa]], Rootsi kuningas *[[Gustav II Adolf]], Rootsi kuningas (1594–1632) *[[Gustav III]], Rootsi kuningas (1746–1792) *[[Gustav IV Adolf]], Rootsi kuningas (1778–1837) *[[Gustav V]], Rootsi kuningas (1858–1950) *[[Gustav VI Adolf]], Rootsi kuningas (1882–1973) *[[Gustav (Vasa prints)|Gustav]], Rootsi prints (1799–1877) *[[Gustav Sayn-Wittgenstein-Berleburg]], Sayn-Wittgenstein-Berleburgi prints (1969–) *[[Tord Gustavsen]] (1970–) *[[Arnold Gustavson]], Kuressaare kullassepp *[[Heino Gustavson]], eesti ajaloolane (1923–2005) *[[Heinrich Johann Gustavson]], Narva ja Vaivara kullassepp *[[Hilda Gustavson]], eesti õpetaja (1898–1983) *[[Oskar Gustavson]], Eesti poliitik (1889–1945) *[[Peet Gustel]], Eesti motosportlane ja treener (1935–2016) *[[Timur Guzairov]], slaavi filoloog (1977–) *[[Maria Guzenina-Richardson]], Soome poliitik (1969–) *[[Fernando Guzmán]], Nicaragua sõjaväelane ja poliitik (1812–1891) *[[Martín Guzmán]], Argentina majandusteadlane ja poliitik (1982–) *[[Victor Guzun]], Moldova poliitik ja diplomaat (1975–) *[[Timofei Guženko]], NSV Liidu riigitegelane (1918–2008) *[[Karel Gut]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija ja -treener (1927–2014) *[[Lara Gut]], Šveitsi mäesuusataja (1991–) *[[Johannes Gutenberg]], saksa trükkal (suri 1468) *[[Eddi Gutenkauf]], Luksemburgi vehkleja (1928–) *[[António Guterres]], Portugali poliitik (1949–) *[[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik (1954–) *[[Reinhold Gutglück]], Eesti vaimulik (1796–1867) *[[Esteban Gutiérrez]], Mehhiko vormelisõitja (1991–) *[[Jonás Gutiérrez]], Argentina jalgpallur (1983–) *[[Heinrich Gutkin]], juudi rahvusest Eesti ettevõtja ja Rahvuskogu liige (1879–1941) *[[Hans Gutman]], eesti poksija (1915–1983) *[[Kerli Gutman]] (1982–) *[[Robert Gutman]], eesti näitleja (1942–2009) *[[Ernests Gūtmanis]], Läti poksija *[[Karl Gutmann]], eesti kohtunik (1884–1938) *[[Valfried Gutmann]], Eesti sõjaväelane (1900–1992) *[[Veigo Gutmann]], Eesti poliitik (1968–) *[[Mihhail Gutserijev]], Venemaa ettevõtja (1958–) *[[Johann Gutslaff]], baltisaksa pastor ja kirjamees (suri 1657) *[[Eberhard Gutsleff]], Eesti vaimulik (1700–1749) *[[Aleksandr Gutškov]], Venemaa poliitik ja majandustegelane (1862–1936) *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]], Saksa poliitik (1971–) *[[Steve Guttenberg]], USA näitleja (1958–) *[[Renato Guttuso]], itaalia maalikunstnik ja kultuuritegelane (1911–1987) *[[William L. Guy]], USA poliitik (1919–2013) *[[Oswaldo Guayasamín]], Ecuadori kunstnik (1919–1999) ==Gv== *[[Joško Gvardiol]], horvaadi jalgpallur (2002–) *[[Sulhan Gvelesiani]], gruusia ooperilaulja (1970–) *[[Viktor Gvozd]], Ukraina sõjaväelane (1959–2021) *[[Kuzma Gvozdev]], Vene revolutsionäär ja poliitik (1882–1956) ==Gw== *[[Gwendolen]], brittide kuninganna *[[Sim Gwon-Ho]], Korea Kreeka-Rooma maadleja (1972–) *[[Horace Gwynne]], Kanada poksija (1912–2001) ==Gä== *[[Georg Gärtner]], Saksamaa sõjaväelane (1920–2013) ==Gö== *[[Carl Christoph Göbel]], baltisaksa keemik ja farmatseut (1794–1851) *[[Kurt Gödel]], Austria päritolu loogik, matemaatik ja filosoof (1906–1978) *[[Sabiha Gökçen]], türgi naislendur (1913–2001) *[[Árpád Göncz]], Ungari poliitik ja kirjanik (1922–2015) *[[Kinga Göncz]], Ungari poliitik (1947–) *[[Maria Göppert-Mayer]], Saksamaa-USA füüsik (1906–1972) *[[Sverker Göranson]], Rootsi sõjaväelane (1954–) *[[Patrik Göransson]], Eestis tegutsev rootsi vaimulik (1967–) *[[Elisabeth Görgl]], Austria mäesuusataja (1981–) *[[Hermann Göring]], Saksamaa poliitik ja sõjaväelane (1893–1946) *[[Bettina Göschl]], saksa lastekirjanik (1967–) *[[Heinrich Göseken]], saksa päritolu Eestimaa vaimulik ning kirja- ja keelemees (1612–1681) *[[Miriam Gössner]], Saksamaa laske- ja murdmaasuusataja (1990–) *[[Renate Götschl]], Austria mäesuusataja (1975–) *[[Mario Götze]], Saksamaa jalgpallur (1992–) *[[Maximilian von Götzen-Itúrbide]], Mehhiko keiserliku perekonna pea (1944–) *[[Gerald Götting]], Saksa DV riigitegelane (1923–2015) ==Gü== *[[Daniel Güiza]], Hispaania jalgpallur (1980–) *[[Abdulhamit Gül]], Türgi poliitik (1977–) *[[Abdullah Gül]], Türgi poliitik (1950–) *[[İlkay Gündoğan]], türgi jalgpallur (1990–) *[[Emre Güngör]], türgi jalgpallur (1984–) *[[Jacob Günterhack]], Eesti vaimulik (suri 1723) *[[Christian Günther]], Rootsi poliitik ja diplomaat (1886–1966) *[[Egon Günther]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (1927–2017) *[[Werner Günthör]], Šveitsi kergejõustiklane (1961–) *[[Asım Güzelbey]], Türgi poliitik (1951–) ==Gy== *[[Asamoah Gyan]], Ghana jalgpallur (1985–) *[[Yaa Gyasi]], Ghana ja Ameerika Ühendriikide kirjanik (1989–) *[[Tenzin Gyatso]], XIV [[dalai-laama]] *[[Gyda Eiriksdatter]] (sündis 9. sajandil), üks Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] abikaasadest *[[Nils Gyldenstolpe]], Rootsi diplomaat (1642–1709) *[[Karl von Gyldenstubbe]], Eesti kohtunik ja advokaat (1862–1944) *[[Gylfi Sigurðsson]], islandi jalgpallur (1989–) *[[Jake Gyllenhaal]], USA filminäitleja *[[Maggie Gyllenhaal]], USA filminäitleja (1977–) *[[Carl Carlsson Gyllenhielm]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1574–1650) *[[Sofia Gyllenhielm]], Johan III vallastütar, Pontus De la Gardie abikaasa (1559–1583) *[[Erik Karlsson Gyllenstierna]], Rootsi riigitegelane (1602–1657) *[[Richard Gynge]], rootsi jäähokimängija (1987–) *[[Gregor Gysi]], Saksa jurist ja poliitik (1948–) *[[Klaus Gysi]], Saksa DV riigitegelane (1912–1999) *[[Ferenc Gyurcsány]], Ungari poliitik (1961–) *[[Dániel Gyurta]], ungari ujuja (1989–) *[[Norbert Gyömbér]], Slovakkia jalgpallur (1992–) *[[Paul György]], ungari päritolu USA toitumisteadlane (1893–1976) *[[Enikő Győri]], Ungari majandusteadlane, diplomaat ja poliitik (1968–) *[[Vesna Györkös Žnidar]], Sloveenia jurist ja poliitik (1977–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|G, Biograafiad]] 94pz8a35juv4wqvuahlbtcmjon1xt1b Biograafiad (Y) 0 26412 6184212 6074649 2022-08-27T14:34:18Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Y)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab Y-tähega. ==Y== *[[Inci Y.]], Saksamaa türklanna (1970–) ==Ya== * [[Ya Boy]], USA räppar (1984–) *[[Ya Ding]], hiina kirjanik (1956–) *[[Ya Hanzhang]], hiina tibetoloog (1916–) *[[Ya Kid K]], Kongo naisräppar (1973–) * [[Yaa Asantewaa]], Edweso kuningannaema (1863–1923) *[[Gad Yaacobi]] *[[Nathan Yaacov]], Iisraeli geoloog (1931–) *[[Ehud Ya'ari]], Iisraeli ajakirjanik (1945–) *[[Meir Ya'ari]], Iisraeli poliitik (1897–1987) *[[Menahem E. Yaari]], Iisraeli majandusteadlane (1935–) *[[Yedidya Ya'ari]], Iisraeli sõjaväelane (1947–) *[[Yâba]], Assüüria kuninganna *[[Yoshiaki Yabe]] (1943–) *[[Yutaka Yabe]] *[[Steven M. Yabek]] *[[Leopoldo Y. Yabes]] *[[Maximo Yabes]], USA sõdur (1932–1967) *[[Stephen Yablo]], USA filosoof (1957–) *[[Al Yablon]] *[[Andrew D. Yablon]] *[[Charles M. Yablon]] *[[Hanna Yablonka]] *[[Eli Yablonovitch]], USA füüsik (1946–) *[[Brian Yablonski]] *[[Jeremy Yablonski]], USA jäähokimängija (1980–) *[[Judy Yablonski]] *[[Buster Yablonsky]] *[[David Yablonsky]] *[[Lewis Yablonsky]], USA sotsioloog, kriminoloog ja psühhoterapeut (1924–) *[[Linda Yablonsky]] *[[Serge Yablonsky]] *[[Yabo Yablonsky]] *[[Ronn Yablun]] *[[Reinhold Yabo]], saksa jalgpallur (1992–) *[[William Yabroff]] *[[Alexander A. Yabrov]] *[[Charmaine Yabsley]] *[[Hiroyuki Yabu]] *[[Yabu Kentsū]], jaapani karatemeister (1863–1937) *[[Narelle Yabuka]] *[[Go Yabuki]] *[[Kentarō Yabuki]], jaapani mangakunstnik (1980–) *[[Megumi Yabushita]], jaapani naisvõistluskunstnik (1972–) *[[Susumu Yabuki]] *[[Satoshi Yabushita]] *[[Shin Yabushita]] *[[Kiyoshi Yabuuchi]], jaapani teadusajaloolane (1906–2000) *[[Masayuki Yabuuchi]] *[[Dan Yaccarino]] *[[Michael-Orlando Yaccarino]] *[[Jean-Luc Yacine]] *[[Kassab Mohamed Yacine]] *[[Kateb Yacine]] *[[Olena Yacinska]] *[[Bernard Yack]] (1952–) *[[Larry W. Yackle]] *[[Christine Yackx]] *[[Halimah Yacob]], Singapuri poliitik (1954–) *[[Linda A. Yacone]] *[[Xavier Yacono]] *[[Alain Yacou]] *[[Alaine Yacou]] *[[Gabriel Yacoub]] *[[Joseph Yacoub]] *[[Magdi Yacoub]] *[[Mohamed Yacoub]] *[[Rami Yacoub]] *[[Rachida Yacoubi]] *[[Hajine Yadate]] *[[Laloo Prasad Yadav]], India poliitik *[[Rāmvaraṇ Yādav]], Nepali arst ja poliitik (1948–) *[[Vikas Yadav]], India poksija (1992–) *[[Yigael Yadin]], Iisraeli arheoloog, sõjaväelane ja poliitik (1917–1984) *[[Carl H. Yaeger]] *[[Patricia Yaeger]] *[[Gabriel Yaerd]], helilooja (1949–) *[[Yishay Yafeh]] *[[James Yaffe]] *[[Maurice Yaffe]] *[[Isabelle Yafil]] *[[Rachel Yagamata]] *[[Hiroki Yagami]] *[[Murat Yagan]] *[[Yagawa]] *[[Nadia Yagchi]] *[[Fafrettin Yagci]] *[[Jan Yager]] (1948–) *[[Ronald R. Yager]] (1941–) *[[Thomas Yager]] *[[Yaghi]] *[[Karim Yaghmour]] *[[Waiel Yaghnam]] *[[Alfred Yaghobzadeh]] *[[Amiko Yagi]] *[[Amina Yagi]] *[[Kiichiro Yagi]] *[[Koji Yagi]] *[[Kunio Yagi]], jaapani biokeemik *[[Norihiro Yagi]] *[[Tomomi Yagi]] *[[Viviane Yagi]] *[[Limor Yagil]] *[[Limore Yagil]] *[[Steeve Yago]], Burkina Faso jalgpallur (1992–) *[[Didier Yaguel]] *[[Marina Yaguello]] *[[Hiromichi Yahara]], Jaapani sõjaväelane (1902–1981) *[[Elie Yahchouchy]] *[[Salem Yahi]] *[[Améziane Yahia]] *[[Belaskri Yahia]] *[[Mona Yahia]] *[[Saïd Yahia-Chérif]] *[[Gérard Yahiaoui]] *[[Rabah Yahiaoui]] *[[Beth Yahp]] *[[Harun Yahya]], türgi kirjanik (1956–) *[[Agha Muhammad Yahya Khan]] *[[Abdessalem Yahyaoui]] *[[Jean-Louis Yaïch]] *[[Yaiche]] *[[Alain Yaïche]] *[[Francis Yaiche]] *[[Yaigre]] *[[Jean Yaigre]] *[[Amnon Yaish]] *[[Véronique Yak]] *[[Ōtomo no Yakamochi]], jaapani luuletaja (718–785) *[[Diana Yakeley]] *[[Romain Yakemtchouk]] *[[Joseph Yakete]] *[[Hakan Yakin]], Šveitsi jalgpallur (1977–) *[[Murat Yakin]], Šveitsi jalgpallur (1974–) *[[Elhanan Yakira]] *[[Melaz Yakouben]] *[[Yakup Kadri Karaosmanoglu]] *[[Teoman Yakupoğlu]], türgi laulja (1967–) *[[Amina Yala]] *[[Atagün Yalçınkaya]], türgi poksija (1986–) *[[Yalde]], Saaremaa maavanem *[[Elihu Yale]], USA filantroop (1649–1721) *[[Frankie Yale]], USA kurjategija (1893–1928) *[[Linus Yale]], USA insener ja tööstur (1821–1868) *[[Pat Yale]] *[[David A. Yallop]] *[[Rachel Yallop]] *[[Irwin Yalom]], psühholoog *[[Irvin D. Yalom]] *[[Rosalyn Sussman Yalow]], USA füüsik (1921–) *[[Yamabe no Akihito]], jaapani kirjanik *[[Yamada]] *[[Akihiro Yamada]] *[[Eimi Yamada]] *[[Kosaku Yamada]], jaapani helilooja ja dirigent *[[Norie Yamada]] *[[Taichi Yamada]] *[[Tomoko Yamada]] *[[Aritomo Yamagata]], Jaapani sõjaväelane ja poliitik (1838–1922) *[[Hirō Yamagata]], jaapani kirjanik (1964–) *[[Kaoru Yamaguchi]], jaapani maalikunstnik *[[Tsutomu Yamaguchi]] *[[Yoji Yamaguchi]] *[[Ebine Yamaji]] *[[Hisaye Yamamoto]], jaapani kirjanik *[[Isoroku Yamamoto]], Jaapani admiral (1884–1943) *[[Katsuji Yamamoto]] *[[Satsuo Yamamoto]], jaapani filmirežissöör *[[Tsunetomo Yamamoto]], samurai (1659–1719) *[[Jocho Yamamoto]] *[[Katsuji Yamamoto]] *[[Kenji Yamamoto]] *[[Masashi Yamamoto]], jaapani filmirežissöör (sündinud 1956) *[[Sakon Yamamoto]], jaapani vormelisõitja (1982–) *[[Shizuko Yamamoto]] *[[Tadayoshi Yamamoto]] *[[Toyoko Yamamoto]] *[[Yohji Yamamoto]], moekunstnik (1943–) *[[Misa Yamamura]] *[[Yamanaka]] *[[Keiko Yamanaka]] *[[Shinya Yamanaka]], jaapani bioloog (1962–) *[[Yuriko Yamanaka]] *[[Akira Yamaoka]], jaapani helilooja (1968–) *[[Minoru Yamasaki]], USA arhitekt (1912–1986) *[[Haruo Yamashita]] *[[Michael Yamashita]] *[[Tokuo Yamashita]], Jaapani poliitik (1919–2014) *[[Tomoyuki Yamashita]], Jaapani sõjaväelane (1885–1946) *[[Yasuhiro Yamashita]] *[[Ikue Yamazaki]] *[[Naoko Yamazaki]], Jaapani insener ja astronaut *[[Tetsu Yamazaki]] *[[Yoko Yamazaki]] *[[Kikou Yamata]] *[[Hiroshi Yamauchi]], jaapani ärimees (1927–2013) *[[Yuriko Yamawaki]] *[[Abdulla Yameen]], Maldiivide poliitik (1959–) *[[Yameogo]] *[[Maurice Yaméogo]], Ülem-Volta poliitik (1921–1993) *[[Kofi Yamgnane]] *[[Hervé Yamguen]] *[[Saïd Yami]] *[[Mariana Yampolsky]] *[[Yan Fu]] *[[Yan Hui]] *[[Yan Jiagan]], Hiina Vabariigi poliitik (1905–1993) *[[Yan Jici]] *[[Yan Jidao]] *[[Yan Li]] *[[Yan Liben]] *[[Yan Pei-Ming]], hiina maalikunstnik (1960–) *[[Yan Shu]] *[[Yan Shuei-Lung]], Taiwani maalikunstnik (1903–1998) *[[Yan Wudanxia]] *[[Yan Zhenqing]] *[[Yan Xin]] *[[Yan Xishan]] *[[Yan Yangchu]] *[[Yan Yuan]] *[[Hanya Yanagihara]], hawaii ja korea päritolu Ameerika Ühendriikide (nais)kirjanik (1974–) *[[Kunio Yanagita]], jaapani etnograaf ja rahvaluuleteadlane (1875–1962) *[[Kaya Yanar]], Saksa koomik (1973–) *[[Jimmy Yancey]], USA pianist (−1951) *[[Philip Yancey]] *[[Augustín Yáñez]], kirjanik *[[Stefan Yanev]], Bulgaaria sõjaväelane ja riigitegelane (1960–) *[[Dulamsüren Yanjindulam]], mongoolia maletaja (1988–) *[[Yang Baibing]] *[[Belle Yang]] *[[Shing Tung Yau]], Hongkongi ja USA matemaatik (1949–) *[[Yang Bin]] *[[Yang Changji]] *[[Chen Ning Yang]], USA füüsik (1922–) *[[Yang Chengfu]] (1883–1936) *[[Yang Chengwu]] *[[Yang Chun]], Hiina poliitik (1917–2005) *[[Yang Dechang]] *[[Yang Dezhi]] *[[Yang Du]] *[[Yang Ensheng]] *[[Yang Fang (杨坊)]] *[[Yang Fang (杨芳)]] *[[Yang Guang]], Hiina keiser *[[Yang Guangxian]] *[[Yang Guifei]], keiser Xuanzongi liignaine (719–756) *[[Yang Guishan]] *[[Yang Guozhong]] *[[Yang Hao]] *[[Yang Huanyi]] (−2004) *[[Yang Hucheng]] *[[Yang Hui]] *[[Jerry Yang]], USA insener (1968–) *[[Yang Jian (杨简)]] *[[Yang Jian (杨坚)]] *[[Yang Jiang]] *[[Yang Jingyu]] *[[Yang Jiong]] *[[Yang Jisheng]] *[[Yang Kaihui]] *[[Yang Lian]] *[[Yang Lianzhenjia]] *[[Yang Liwei]], Hiina taikonaut *[[Yang Mingxuan]] *[[Philémon Yang]], Kameruni poliitik ja diplomaat (1947–) *[[Yang Pu]] *[[Yang Qianhua]] *[[Yang Qifanghui]] *[[Yang Quan]] *[[Yang Quyun]] *[[Yang Rong]] *[[Yang Rui]] *[[Yang Ruilong]] *[[Yang Sen]] *[[Yang Shangkun]] *[[Yang Shen]] *[[Yang Shenxiu]] *[[Yang Shi]] *[[Yang Shiqi]] *[[Yang Shoujing]] *[[Yang Shuda]] *[[Yang Shukan]] *[[Yang Sze]], hiina näitleja (1938–) *[[Yang Su]] *[[Yang Zai]] *[[Yang Zhenning]] *[[Yang Zhiyuan]] *[[Yang Zhu]], hiina filosoof (−334 eKr) *[[Yang Zi]] *[[Timothy Yang]], Hiina Vabariigi välisminister (1942–) *[[Yang Tingbao]] *[[Yang Tinghe]] *[[Yang Wanli]] *[[Yang Weizhen]] *[[Yang Wencong]] *[[Yang Wenhui]] *[[Yang Xian]] *[[Yang Xiangfa]] *[[Yang Xianyi]] *[[Yang Xianzhen]] *[[Yang Xianzhi (杨衔之)]] *[[Yang Xianzhi (杨显之)]] *[[Yang Xingmi]] *[[Yang Xiong]] *[[Yang Xiufeng]] *[[Yang Xiuqing]] *[[Yang Xu]], hiina jalgpallur (1987–) *[[Yang Xuangan]] *[[Yang Yan]] *[[Yang Ye]] *[[Yang Yi]] *[[Yang Yingfeng]] *[[Yang Yiqing]] *[[Yang Yisun]] *[[Yang Yizeng]] *[[Yang Yong]] *[[Yang Yongtai]] *[[Yang Yuchun]] *[[Yang Yu-Fang]] (1909–1969) *[[Yang Yuting]] *[[Yang Shilei]] *[[Weird Al Yankovic]], USA muusikaparodist (1959–) *[[Bosa Yankovich]] *[[Manolis Yannadakis]] (1954–) *[[Jean Yanne]], prantsuse näitleja (1933–2003) *[[Daniel Yanofsky]], Kanada jurist ja maletaja (1925–2005) *[[Scott Yanow]] *[[Zal Yanovsky]], USA muusik (1945–2002) *[[Yao Chang]] *[[Yao Chong]] *[[Yao Guangxiao]] *[[Yao Hong]] *[[Yao Jiheng]] *[[Yao Ming]], hiina korvpallur (1980–) *[[Yao Nai]] *[[Yao Pengzi]] *[[Andrew Chi-Chih Yao]] *[[Yao Shu]] *[[Yao Silian]] *[[Yao Sui]] *[[Yao Wenyuan]], hiina propagandist (1931–) *[[Yao Xing]] *[[Yann Michael Yao]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1997–) *[[Karin Yapalater]] *[[Michael D. Yapko]] *[[Nick Yapp]] *[[Ara Yaralyan]], armeenia kontrabassist Eestis (1973–) *[[Umaru Yar'Adua]], Nigeeria poliitik (1951–2010) *[[Ralph Yarborough]], USA poliitik (1903–1996) *[[Chelsea Quinn Yarbro]], USA õuduskirjanik (1942–) *[[Glenn Yarbrough]], USA muusik (1930–) *[[Gabriel Yared]], Liibanoni helilooja (1949–) *[[Randy J. Yarger]] *[[Kevin J. Yaroch]] *[[Mike Yarwood]], Briti koomik (1941–) *[[Yaşar Kemal]], kurdi päritolu türgikeelne kirjanik (1923–2015) *[[Yoshiyoki Yashinuma]] *[[Yashpal]], kirjanik *[[Ahmad Yāsīn]], palestiina terroristide juht (1936–2004) *[[Aleksander Yaska]], eesti kunstnik (1967–) *[[Yasmyn]], eesti laulja (1999–) *[[Muhyiddin Yassin]], Malaisia poliitik (1947–) *[[Tassadit Yassin]] *[[Carl Yastrzemski]], USA pesapallur (1939–) *[[Takeshi Yasuda]], jaapani keraamik (1922–1986) *[[Mitsuda Yasunori]], jaapani helilooja (1972–) *[[Ai Yazawa]], jaapani ajaloolane *[[Yusuf Yazıcı]], türgi jalgpallur (1997–) *[[Ali Yata]] *[[Martin John Yate]] *[[Abraham Yates]], USA poliitik (1724–1796) *[[Andrea Yates]], USA lastetapja (1964–) *[[Brock Yates]] *[[Dornford Yates]], briti kirjanik (1885–1960) *[[Frances A. Yates]] *[[Frank Yates]], inglise statistik (1902–1994) *[[Frederick Dewhurst Yates]], inglise maletaja (1884–1932) *[[Joseph C. Yates]], USA poliitik (1768–1837) *[[Paula Yates]] *[[Peter Yates]], Briti filmirežissöör (1929–2011) *[[Peter W. Yates]], USA poliitik (1747–1826) *[[Richard Yates seenior]], USA poliitik (1818–1873) *[[Richard Yates juunior]], USA poliitik (1860–1936) *[[Richard Yates (kirjanik)|Richard Yates]], USA kirjanik (1926–1992) *[[Simon Yates]], inglise alpinist (1963–) *[[Pin Yathay]] *[[John Yau]], luuletaja *[[Shing-Tung Yau]], hiina matemaatik (1949–) *[[Zvi Yavetz]] *[[Ghāzī al-Yāwar]], Iraagi poliitik (1958–) ==Yb== *[[Miklós Ybl]], ungari arhitekt (1814–1891) ==Yc== *[[Martynas Yčas]], leedu bioloog (1917–2014) ==Ye== *[[Ye Jiangchuan]], hiina maletegelane ja maletaja (1960–) *[[Ye Mang]] *[[Bunny Yeager]] *[[Chuck Yeager]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja katselendur (1923–2020) *[[William Butler Yeats]], kirjanik (1865–1939) *[[Alfred Kirwa Yego]], Keenia kergejõustiklane (1986–) *[[Julius Yego]], Keenia odaviskaja (1989–) *[[Abraham B. Yehoshua]], kirjanik (1936–) *[[Yelawolf]], USA räppar (1979–) *[[Janet Yellen]], USA majandusteadlane ja pangandustegelane (1946–) *[[Adeline Yen Mah]] *[[Philip Yenawine]] *[[Hande Yener]], türgi laulja (1973–) *[[Bill Yenne]] *[[Beop-Ryong Yeo]] *[[John Yeoman]] *[[Jack Yeovil]] *[[Laurence Yep]] *[[Frank Yerby]] *[[Daniel Yergin]] *[[Jacek Yerka]], poola kunstnik (1952–) *[[Robert Yerkes]], Ameerika Ühendriikide psühholoog, etoloog ja primatoloog (1876–1956) *[[Hamza Yerlikaya]], türgi maadleja (1976–) *[[Nicholas Yermakov]] *[[Alex Yermolinsky]], USA maletaja (1958–) *[[Thubten Yeshe]] *[[Selvarajan Yesudian]] ==Yg== *[[Anders Ygeman]], Rootsi poliitik (1970–) *[[Helen Yglesias]] *[[Rafael Yglesias]], kirjanik ==Yi== *[[Munyol Yi]] *[[Yi Siling]], hiina laskesportlane (1988–) *[[Miruts Yifter]], Etioopia pikamaajooksja (1938–) *[[Binali Yıldırım]], Türgi poliitik (1955–) *[[Betül Cemre Yıldız]], türgi maletaja (1989–) *[[Burak Yılmaz]], türgi jalgpallur (1985–) *[[Cevdet Yılmaz]], Türgi poliitik (1967–) *[[İsmet Yılmaz]], Türgi poliitik (1961–) *[[Mesut Yılmaz]], Türgi poliitik (1947–2020) *[[Yan Yin-Intemann]] *[[Ying Chen]] *[[Brandon Yip]], Kanada jäähokimängija (1985–) ==Yk== *[[Ykemele]], Liivi ordu rüütelvend (13. sajand) ==Yl== *[[Axel Gabriel Ylander]], Soome ja Eesti vaimulik (1829–1882) *[[Marko Yli-Hannuksela]], soome maadleja (1973–) *[[Heikki Ylikangas]], soome ajaloolane (1937–) *[[Ylle]], Saaremaa maavanem (13. sajand) *[[Adolf Yllö]], ingerisoome päritolu Eesti arst (1920–1992) *[[Leo Yllö]], eesti-soome agronoom (1915–1978) *[[Ylo]], ristitud liivlane (12. sajand) *[[Arvo Ylppö]], soome lastearst ja arstiteadlane (1887–1992) *[[Lauri Ylönen]], soome laulja (1979–) *[[Reino Ylönen]], soome ja Eesti vaimulik (1910–1981) ==Ym== *[[Ymaut]], piiskop Bertoldi tapja (12. sajandi lõpp) ==Yo== *[[Pascal Yoadimnadji]], Tšaadi poliitik (1950–2007) *[[Francis Parker Yockey]], ameerika filosoof (1917–1960) *[[Paramahansa Yogananda]] *[[Shomei Yoh]] *[[Michiko Yokote]], jaapani stsenarist *[[Okay Yokuşlu]], türgi jalgpallur (1994–) *[[Jane Yolen]], kirjanik (1939–) *[[Alex Yoong]], Malaisia autovõidusõitja (1976–) *[[Marion Yorck von Wartenburg]] *[[Svetla Yordanova]], bulgaaria maletaja (1976–) *[[Vladimir K. Yorga]] *[[Akira Yoshizawa]], jaapani origamimeister (1911–2005) *[[Andrew York]] *[[Susannah York]], Briti teatri- ja filminäitleja (1939–2011) *[[Suzan York]] *[[Ute York]] *[[Andrew Yorke]] *[[Dwight Yorke]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur (1971–) *[[Malcolm Yorke]] *[[Margaret Yorke]] *[[Thom Yorke]], inglise muusik (1967–) *[[Akimi Yoshida]] *[[Reiko Yoshida]] *[[Eiji Yoshikawa]] *[[Mako Yoshikawa]] *[[Banana Yoshimoto]] *[[Akira Yoshimura]] *[[Shoko Yoshinaka]] *[[Hiroshi Yoshino]], jaapani luuletaja (1926–2014) *[[Wataru Yoshizumi]] *[[Yoshimar Yotún]], Peruu jalgpallur (1990–) *[[Amos Youga]], Kesk-Aafrika Vabariigi jalgpallur (1992–) *[[Vincent Youmans]], Ameerika Ühendriikide helilooja (1898–1946) *[[Adam Young]], USA muusik (1986–) *[[Angus Young]], muusik (1955–) *[[Ashley Young]], Inglismaa jalgpallur (1985–) *[[Carter Davis Young]] *[[Colville Young]], Belize'i poliitik, helilooja ja kirjanik (1932–) *[[Cy Young]], USA odaviskaja (1928–2017) *[[Cy Young (pesapallur)|Cy Young]], USA pesapallur (1867–1955) *[[David Young]] *[[Desmond Young]], kirjanik *[[Elizabeth Young]] *[[Helen Young]], kirjanik *[[John Young]], USA astronaut (1930–2018) *[[Kevin Young]], USA kergejõustiklane (1966–) *[[Louisa Young]] *[[Michael J. Young]] *[[Neil Young]] *[[Nick Young]] *[[Patrick Young]] *[[Sandra Young]] *[[Rudy Youngblood]], USA filminäitleja (1981–) *[[Thomas Youngblood]], USA muusik *[[Polly Young-Eisendrath]] *[[Adoum Younousmi]], Tšaadi poliitik *[[Marguerite Yourcenar]], prantsuse kirjanik (1903) *[[Edward Yourdon]] ==Yp== *[[Xhafer Ypi]], Albaania poliitik *[[Herbert Ypma]] ==Yr== *[[Hipólito Yrigoyen]], Argentina poliitik (1852–1933) *[[Aarno Yrjö-Koskinen]], Soome diplomaat ja poliitik (1885–1951) *[[Jouni Yrjölä]], soome maletaja (1959–) *[[Yrsa Sigurðardóttir]], islandi kirjanik (1963–) ==Yu== *[[Yu Hua]] *[[Yu Kil-chun]], Korea poliitik (1856–1914) *[[Yu Xiaoyu]], Hiina iluuisutaja *[[Hong Li Yuan]] *[[Yuanling Yuan]], Kanada maletaja (1994–) *[[Yu-Cheung-Lieh]] *[[Toshiki Yui]] *[[Hideki Yukawa]], jaapani füüsikateoreetik (1907–1981) *[[Kaori Yuki]] *[[Andrew Yule]] *[[Kazumi Yumoto]] *[[Yun Chi-ho]], Korea poliitik ja riigiametnik (1864–1945) *[[Aude Yung-de Prevaux]] *[[Nina Yunkers]] *[[Muhammad Yunus]], Bangladeshi pankur (1940–) *[[Barbara Yurtdas]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]], Indoneesia poliitik (1949–) *[[Malālah Yūsafzay]], Pakistani aktivist (1997–) *[[Yu Yangyi]], hiina maletaja (1994–) ==Yv== *[[Adolphe Yvon]], prantsuse maalikunstnik (1817–1893) ==Yü== *[[Deniz Yücel]], saksa-türgi ajakirjanik ja publitsist (1973–) *[[Figen Yüksekdağ]], Türgi poliitik (1971–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Y, Biograafiad]] hlwcoo7xss0781st31te1rqqq1za5uj Pulli asula 0 27098 6184463 6003381 2022-08-27T20:27:45Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Parnumaa_Pulli_kyla.png|pisi|Pulli küla asukoht Pärnumaal]] [[Pilt:Pulli kiviaja asulakoht.jpg|pisi|Pulli asula (2010)]] '''Pulli asula''' oli [[Kunda kultuur]]i asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula. Asulakoht asub [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] paremal kaldal, [[Sindi]] linnast 2&nbsp;km ülesvoolu [[Pulli]] küla lähedal. Eesti alale saabusid vanimad asukad taganeva jääserva kannul tõenäoliselt niipea, kui tekkisid tingimused elamiseks (taimestik, loomastik). Algul asuti Eestisse ilmselt vaid hooajati, kuid äärmiselt õhukese kultuurikihiga ajutisi laagriplatse seni leitud ei ole. Seetõttu on vanimaks [[mesoliitikum]]i inimasustuse jäljeks siiani jäänud Pulli asula, kus rändavad kütid ja [[Korilus|korilased]] peatusid mitmesaja aasta vältel. Asula kasutusaeg on [[Radiosüsinikumeetod|radiosüsinikdateeringu]] alusel umbes aastatel 9000–8550 eKr. Juba sellel ajal oli paik pidevas üleujutusohus ja jäeti lõpuks sel põhjusel ka maha. Hiljem jäi asulakoht jõe ja siis järve vee ning [[Setteliiv|setteliiv]]a alla.<ref name=KriiskaTvauri>[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]] (2002). Eesti muinasaeg. [[Tallinn]]: [[Avita]]. Lk 23–26</ref> Teistest, hilisematest [[Kunda kultuur]]i leiukohtadest esineb Pulli asulas mustjas [[tulekivi]], mille kõige lähemad leiukohad asuvad [[Lõuna-Leedu]]s ja Põhja-[[Valgevene]]s. Seetõttu on arvatud, et Pulli asulas elanud inimesed pärinesid sealt.<ref name=eestiloodus>[http://www.eestiloodus.ee/artikkel2442_2438.html Pulli asula avastamislugu]. [[Eesti Loodus]], 2008/7</ref> Võis olla nii, et [[jääaeg]]se jääkilbi taandumisel põhja poole saabusid inimesed piki Daugava jõge ja sealt piki [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikut [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] suudmeni; tol ajal oligi merekallas ja jõesuu umbes Sindi juures, tuhat – paar tuhat aastat hiljem aga juba Reiu kandis – seal ongi teine, [[Sindi-Lodja asulakoht]], mis on umbes 1500 aastat noorem kui Pulli.<ref>[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/kaameraga/kaameraga-maal-sajandi-arheoloogialeid-kuidas-avastati-eesti-vanim-muinasasula?id=75247069 "KAAMERAGA MAAL: Sajandi arheoloogialeid – kuidas avastati Eesti vanim muinasasula"] Maaleht, 4. august 2016</ref> Esimene juhuleid – suur mustast tulekivist laastude löömisest ülejäänud [[nukleus]] – leiti Pullilt juba [[1930]]. aasta paiku. Asulajäänused avastati [[1967]]. aastal jõekalda paljandis liiva kaevandamisel, ligi 3&nbsp;m paksuse liiva- ja savikihi alt. Asulat on kaevatud aastatel [[1968]]–[[1973]] ja [[1975]]–[[1976]] [[Lembit Jaanits]]a juhatusel.<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=11810 11810 Kiviaja asulakoht]. [[Kultuurimälestiste riiklik register]]</ref> Kaevamistel on umbes 1000 ruutmeetri suuruselt alalt kogutud 1175 leidu, mille hulgas on enim mustast tulekivist väikeesemeid: [[otsakõõvits]]ad ja luust torke- ja lõikeriistade tulekivist pistikterad. Tulekivikilde, mis viitaksid kohapealsele tulekivi töötlemisele, on vähe. Võrdlemisi sagedaseks leiuks on ka peenelt retušitud tulekivist nooleotsad. Luuesemetest on enamasti säilinud katked. Samuti on leitud mitmesuguseid [[luutalv]]asid ja loomahammastest ripatseid. Pulli asulast leitud koerahammas on vanim tõend kodustatud [[koer]]a esinemise kohta Eestis.<ref name=eestiloodus /> == Vaata ka == * [[Sindi-Lodja asulakohad]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== <!-- muuseumi veebis on leht maha võetud: 404 Not Found asendan niikaua võrguarhiivi URL-iga, kuni muuseumi veebi ilmub uus leht või taastatakse vana *[http://www.pernau.ee/lkd/esemed/pulli.php Pärnu muuseum, Pulli asula] --> *[http://web.archive.org/web/20070930070648/http://www.pernau.ee/lkd/esemed/pulli.php Pärnu muuseumi püsinäituselt Pulli kiviaja asulakoht], archive.org *[http://www.parnupostimees.ee/?id=127009 Pulli muinasasula koht sai tähistuse] Pärnu Postimees, 3. juuni 2009 * {{Kultuurimälestis|11810|Kiviaja asulakoht}} * Arvi Liiva: [http://www.eestiloodus.ee/artikkel2442_2438.html Pulli asula avastamislugu] Eesti Loodus, 2008/7 * [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/kaameraga/kaameraga-maal-sajandi-arheoloogialeid-kuidas-avastati-eesti-vanim-muinasasula?id=75247069 "KAAMERAGA MAAL: Sajandi arheoloogialeid – kuidas avastati Eesti vanim muinasasula"] Maaleht, 4. august 2016 {{koord}} [[Kategooria:Eesti asulakohad]] [[Kategooria:Pärnu maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Eesti kiviaeg]] ibrvcyrzkmz1rvplq6f6o098jq5rnst Ruapehu 0 34749 6184562 6138285 2022-08-28T06:31:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Mägi | Nimi = Ruapehu | Pilt = Mount Ruapehu January2005.jpg | Pildiallkiri = | Kõrgus = 2797 m | Asukoht = [[Põhjasaar]] | Mäeahelik = | Suhteline kõrgus = | Esmavallutamine = [[1879]] ([[George Beetham|Beetham]], [[Joseph Prime Maxwell|Maxwell]]) | Laiuskoordinaat = 39/17/22/S | Pikkuskoordinaat = 175/33/45/E | Tüüp = kihtvulkaan | Vanus = | Purskas viimati = [[25. september|25. septembril]] [[2007]] | Asendikaart = Uus-Meremaa }} '''Ruapehu''' on 2797 meetri kõrgune [[tegevvulkaan]] [[Uus-Meremaa]] [[Põhjasaar]]el. Seal asub Põhjasaare kõrgeim punkt. Teadaolevalt on vulkaan pursanud aastatel [[1861]], [[1895]], [[1903]], [[1945]], [[1969]], [[1971]], [[1975]], [[1988]], [[1995]], [[1996]] ja [[1997]]. Viimati purskas vulkaan [[25. september|25. septembril]] [[2007]].<ref>[https://tartu.postimees.ee/270907/esileht/valisuudised/285406.php{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} {{katkine viide}} "Sõrmuste isandast" tuntud vulkaan purskas]{{Kõdulink|aeg=august 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Postimees, 26. september 2007.</ref> Vulkaani idanõlvalt saab alguse Uus-Meremaa pikim jõgi [[Waikato jõgi|Waikato]]. Vulkaani ümbritseb [[Tongariro rahvuspark]]. == Pilte == <gallery> Pilt:Ruapehu from Rangataua.jpg|Vaade mäele [[Rangataua]]st Pilt:Ruapehu Dawn n.jpg Pilt:MountRuapehu.jpg </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Mount Ruapehu}} *[http://www.volcano.si.edu/world/volcano.cfm?vnum=0401-10= Ruapehu] andmebaasis Global Volcanism Program [[Kategooria:Tegevvulkaanid]] [[Kategooria:Uus-Meremaa vulkaanid]] [[Kategooria:Uus-Meremaa mäed]] pxy0551zpdpl5qxq1cfrqki6rmb0ykj Räim 0 36022 6184668 6169969 2022-08-28T10:09:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Räim | värvus = loomad | pilt = Räim.JPG | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii'' | selts = [[Heeringalised]] ''Clupeiformes'' | sugukond = [[Heeringlased]] ''Clupeidae'' | perekond = [[Heeringas (perekond)|Heeringas]] ''Clupea'' | liik = [[Atlandi heeringas]] | alamliik = '''Räim''' | trinaarne = ''Clupea harengus membras'' }}{{Toimeta}} '''Räim''' ehk '''läänemere heeringas''' (''Clupea harengus membras'') on [[atlandi heeringas|atlandi heeringa]] [[alamliik]], kes elab [[Läänemeri|Läänemeres]]. Tavaline räim toitub [[plankton]]ist. Hiidräim on [[röövkala]] ja sööb sageli [[ogalik]]ke.<ref name="Loomade elu" /> Räim koeb kõval, kivisel või [[kruus]]asel põhjal 2–20 m sügavusel.<ref name="Loomade elu" /> [[22. veebruar]]il [[2007]] kuulutati räim [[Eesti rahvuskala]]ks.<ref name="kalateebhead"/> == Välimus == Räime keha on üsna lame, värvilt hõbedane ning tihti sinakasroheliste toonidega. Selja keskosas asub ainus seljauim. Soomused tulevad kergesti ära. Silmad on mõnevõrra suuremad kui atlandi heeringal.<ref name=":0">Heli Shpilev. [http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,50,1233 Rahvuskala räim]. Kalastaja.</ref> Tavaliselt on räim teistest heeringatest väiksem, enamasti alla 20 cm pikkune. Suguküpseks saab räim 2–3 aasta vanuselt, kui on 13–14 cm pikk. Esineb ka kiire kasvuga hiidräimi, kelle pikkus on 33–37,5 cm.<ref name=":0" /> Tavaliselt kaaluvad räimed veidi üle 20 g.<ref>[https://web.archive.org/web/20150417003023/http://agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/KALAMAJANDUS/UURINGUD/PM-R_ime_ja_kilu_positsioneerimine.pdf Räime ja kilu positsioneerimine võrreldes teiste kalaliikidega]. (Juuli 2009) Toidu- ja Fermantsioonitehnoloogia Arenduskeskus.</ref> Peale suuruse eristab räime teistest atlandi heeringatest väiksem [[selgroolüli]]de arv. Räimel on neid 54–57.<ref name="Loomade elu" /> == Elupaigad == Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räime[[asurkond]]a: [[Liivi laht|Liivi lahe]] räime, Läänemere kirdeosa avamereräime ja [[Soome laht|Soome lahe]] räime. <ref name="Euroopa" /> Kuna mõni asurkond [[kudemine|koeb]] varasuvel (mais-juunis) ja mõni sügisel, siis on eristatud ka [[kevadräim]]e ja [[sügisräim]]e, kelle kategoriseerimises ja tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel. Räim on kohastunud eluks [[riimvesi|riimvees]] ja suudab kohati elada isegi [[magevesi|magevees]], näiteks mõnes [[Rootsi]] [[järv]]es.<ref name="Loomade elu" /> == Räimed tööstuses == Räim on Läänemere peamine töönduskala, andes poole sealsest kalasaagist. Räime püütakse tavaliselt ranna lähedalt [[seisevvõrk]]ude ja [[seisevnoot]]adega.<ref name="Loomade elu" /> Rohkem kui pool saagist läheb [[konserv]]ide valmistamiseks ([[sprotid]] õlis ja räim tomatis). Erilise küpsetusmeetodi abil saadakse poolsuitsuräim. Väiksem osa saagist realiseeritakse jahutatult või külmutatult. Räime [[marineerimine|marineeritakse]], [[suitsutamine|suitsutatakse]], [[praadimine|praetakse]] või [[küpsetamine|küpsetatakse]] [[hapukoor]]e ja [[till]]iga. == Räimed Araali meres == [[1954]]–[[1956]] prooviti räime aklimatiseerida [[Araali meri|Araali merre]]. Kolm aastat peale marja toomist Araali hakkasid räimed seal juba kudema. Esimestel aastatel kasvas räim Araalis väga hästi, tunduvalt paremini kui Liivi või Visla lahes, kust ta pärineb. Räim sõi vähikesi (''[[Diaptomus]]'' ja ''[[Dikerogammarus]])'', kuid siiski hakkas räimede arvukus tunduvalt vähenema. Toidupuuduse, vaenlaste ja toidukonkurentide rohkuse tõttu ei tekkinudki Araali meres töönduslikku räimevaru.<ref name="Loomade elu" /> Väikesearvuline räimepopulatsioon elab [[Väike-Araal]]is ka praegu.<ref name="Jiaguo" /> == Räim nimena == Tallinnas [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] asumis on [[Räime tänav]]. Tänav ulatub [[Kakumäe tee]]lt [[Tiskre oja]]ni ja sealt edasi mööda ojakallast [[Kakumäe laht|Kakumäe lahe]] äärde. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Euroopa">P. J. Miller, M. J. Loates. "Euroopa kalad". Tõlkinud [[Tiit Raid]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 2006, lk. 82</ref><ref name="kalateebhead">[https://web.archive.org/web/20120206020110/http://www.kalateebhead.ee/?id=34&SID=778a9b2f4a0018d09efe53d6c0190cd0 Eesti rahvuskala on räim.] Kala Teeb Head</ref> <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 4. kd., lk. 99</ref> <ref name="Jiaguo">Qi, Jiaguo; Evered, Kyle T. (Eds.) "Environmental Problems of Central Asia and their Economic, Social and Security Impacts". Springer, 2008. ISBN 978-1-4020-8958-9.</ref> }} == Välislingid == * {{Elurikkus}} * Tiit Raid: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2440 "Mõnda räimest, meie rahvuskalast"] [[Eesti Loodus]], juuli 2008 * [http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr13/kala.htm Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis] * [http://www.fishbase.org/Summary/FamilySummary.cfm?ID=43 FishBase info for Clupeidae] * [http://www.fmnh.helsinki.fi/users/haaramo/Metazoa/Deuterostoma/Chordata/Actinopterygii/Clupeiformes/Clupeidae.htm Miko's Phylogeny Archive] * [http://www.ekspress.ee/viewdoc/2C634B269F39C3DAC225728F0065399D Räim] Eesti Ekspress, 1. märts 2007. * [http://www.epl.ee/artikkel/453534 R nagu Räim suure tähega] EPL, 31. detsember 2008 * [http://kala.elfond.ee/ KALA!], ühismäng 2 milj tonnise räimevaru kasutamisest Läänemerel * [https://novaator.err.ee/1608670285/uuring-laanemerest-saab-raimepuugi-raportite-kiuste-kilumeri "Uuring: Läänemerest saab räimepüügi raportite kiuste kilumeri"] ERR Novaator, 29. juuli 2022 [[Kategooria:Heeringlased]] [[Kategooria:Eesti kalad]] [[Kategooria:Eesti sümboolika]] 89q4h5oaezqpp4fyb1kw49nbxd15ma8 Aul 0 37888 6184183 5398211 2022-08-27T12:38:39Z Meriniit 81832 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Aul (perekond)]]; perekonnanime kohta vaata [[Aul (perekonnanimi)]].}} {{Taksonitabel | nimi = Aul | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = | pilt = Long-tailed-duck.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | ülemselts = ''[[Galloanserae]]'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = [[Aul (perekond)|Aul]] | liik = '''Aul''' | binaarne = ''Clangula hyemalis'' | binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], [[1758]]) | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} [[File:Clangula hyemalis MHNT.ZOO.2010.11.19.4.jpg|thumb|Auli munad]] '''Aul''' (''Clangula hyemalis'') on [[partlased|partlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]a kuuluv [[linnud|linnu]][[liik (bioloogia)|liik]]. ==Taksonoomia ja süstemaatika== Aul on [[aul (perekond)|aul]]i perekonna ainus liik. Liigi esmakirjeldaja oli [[Karl von Linné]] ([[1758]]). ==Levik== Aul pesitseb tundravöötmes, Põhja-Jäämere ning suurte järvede kaldal Põhja-[[Euroopa]]s, Põhja-[[Aasia]]s, [[Alaska]]l ja [[Kanada]]s. Talvituma lendab lõuna poole – Põhja-Ameerika ida- ja läänerannikule, [[Suur järvistu|Suure järvistu]] äärde ning Euroopa ja Aasia rannaaladele. Tähtsaim talvitusala on [[Läänemeri|Läänemere]] rannik (umbes 4,5 miljonit lindu), Euroopas on neid palju talvitumas ka [[Briti saared|Briti saartel]]. Talvitumise ajal moodustavad aulid suuri parvi. [[Eesti]]s on aul Lääne-Eesti rannikul ja saartel talvituv lind. ===Arvukus=== Aulide koguarvu hinnatakse 7,2–7,8 miljonile. Aulide talvist arvukust Eestis hinnatakse 100 000–500 000 isendile <ref name="hirundo" />. Auli arvukus on vähenenud seoses naftareostusega. 2006. aasta jaanuaris toimunud Lääne-Eesti naftareostuse ohvriks langesid põhiliselt aulid. ===Ränne=== Eestis langeb aulide kevadränne põhiliselt [[mai]]kuu keskele. ==Välimus== Aul on väiksemat sorti [[sukelpart]]. [[Sulestik]]u värvus sõltub linnu soost ([[sooline dimorfism]]) ja aastaajast. Täiskasvanud auli kõhualune on valge. Emane lind on pruunika sulestikuga. Talvel on emaslinnu pea ja kael valged, peas on tume kroon; suvel on pea tume. Isasel on talvel musta-valgekirju sulestik pikkade kitsaste sabasulgedega. Pea on enamasti valge, põsel on tume laik, rind on tume, keha suuremalt jaolt valge. Suvel on isaslinnu pea, kael ja selg tumedad ning põsel on valge laik. Isaslinnul on pikk terav saba, emaslinnul suhteliselt lühike terav saba. Nokk on suhteliselt lühike. Isaslinnu nokk on tume, otsast heledam. Aul on 38–60 cm pikk ja kaalub 500...1100 g (tavaliselt 600...700 g). [[Tiibade siruulatus]] on 75 cm. Isaslinnud on suuremad. ==Toitumine== Toitumiseks aulid sukelduvad ja ujuvad vee all. Tavaliselt toituvad nad pinna lähedal, kuid võivad sukelduda kuni 60 m sügavusele. Nad söövad peamiselt limuseid, vähilaadseid ja mõningaid väikesi kalu. ==Häälitsus== Isaslinnud on häälekad. Nende kutsehüüd meenutab joodeldamist ning kostab nagu "au, au, aul, au". ==Pesitsemine== Aul ehitab pesa kaldale varjatud kohta. Pesamaterjalina kasutab ta taimset materjali, vooderdusena udusulgi. [[Kurn]]as on 5...12 (tavaliselt 6...10) muna. Munad on rohekad või kreemikad. Muna mõõtmed on 54×38 mm, mass umbes 43 g. Haub ainult emaslind. Haudeaeg on 23–24, teistel andmetel 24...29 päeva. Pojad on pärast koorumist kohe suutelised ise liikuma ja toituma. Aulil on aastas üks kurn. ==Elupaik== Aulid elavad veekogude kaldal. Lõuna pool eelistavad nad mägijärvi ja -jõgesid. ==Ohustatus ja looduskaitse== Aul on väheohustatud. Mõnes riigis, näiteks Bulgaarias, on aul looduskaitse all. ==Viited== {{viited|allikad <ref name="hirundo">{{netiviide | URL = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| Pealkiri = "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"| Autor = | Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = [[Hirundo]]| Aeg = 1/2009| Koht = | Väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing }}</ref> }} == Välislingid == * {{Elurikkus}} *[https://www.youtube.com/watch?v=C5QJFQGotws Aul YouTube'is] *[http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm Sissekanne saidil Eesti selgroogsed] {{commons|Clangula hyemalis}} [[Kategooria:Partlased]] [[Kategooria:Eesti hanelised]] 9noojy7fy5vkjrwydk6qfq1vop31ns8 Olti maakond 0 39605 6184655 6180470 2022-08-28T09:24:36Z Velirand 67997 /* Linnad */ wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Olti maakond | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Județul Olt | lipp = | lipu_link = | vapp = Olt county coat of arms.jpg | vapi_link = [[Olti maakonna vapp]] | pindala = 5498 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Slatina]] | asendikaardi_pilt = Olt in Romania.svg }} '''Olti maakond''' on [[Rumeenia]] [[1. järgu haldusüksus]]. Piirneb lõunas [[Bulgaaria]]ga. Maakond asub valdavalt tasandikul. Suuremad jõed on lõunapiiriks olev [[Doonau]] ja selle lisajõgi [[Olti jõgi|Olt]], mis on ka maakonnale nime andnud. == Linnad == * [[Balș]] * [[Caracal (Rumeenia)|Caracal]] * [[Corabia]] * [[Drăgănești-Olt]] * [[Piatra-Olt]] * [[Potcoava]] * [[Scornicești]] * [[Slatina]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.cjolt.ro/ Olti maakonna koduleht] {{ROM}} [[Kategooria:Rumeenia maakonnad]] [[Kategooria:Olteenia]] [[Kategooria:Olti maakond| ]] 9e42ra01ydw67kgslogmsrpjj4skh5f Eestimaa rüütelkond 0 40962 6184455 6147978 2022-08-27T20:15:32Z NOSSER 8097 /* Organisatsioon ja juhtorganid */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast organisatsioon |nimi = Eestimaa rüütelkond |omakeelne_nimi = Estländische Ritterschaft |embleem = File:Coat_of_arms_of_Swedish_Estonia_correct_colours.svg |embleemiallkiri = [[Eestimaa rüütelkonna vapp]] |pilt = Eestimaa Rüütelkonna hoone.jpg |pildiallkiri = [[Eestimaa rüütelkonna hoone]] |lühend = |moto = |asutatud = [[1252]] |lõpp = [[1920]] |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = [[Kiriku plats]] 1, [[Tallinn]] |piirkond = [[Eestimaa]] |liikmed = |keeled = [[saksa keel]] |juht_nimi = [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Rüütelkonna peamees]] |peaorgan = [[Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium|Maanõunike kolleegium]] |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = }} '''Eestimaa rüütelkond''' ([[saksa keel]]es ''Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland'', [[vene keel]]es ''Эстляндское дворянство'') oli [[Eestimaa]] [[Eesti keskaeg|kesk-]], [[Eesti varauusaeg|varauusaja]] ja [[Eesti uusaeg|uusaja]] [[seisulik ühiskond|seisuliku ühiskonna]] [[territoriaalseisus]]lik omavalitsus aastatel [[1252]]–[[1920]]. [[Eestimaa hertsogiriik|Eestimaa hertsogiriigi]] Eestimaa rüütelkonna eelkäijaks võib pidada [[Taani]]-aegset Harju ja Viru vasallide ühendust (''Universitas vasallorum in Estonia constituta''), mille kohta on säilinud dokumendid aastast [[1252]]. == Eestimaa rüütelkond Rootsi võimu all== [[1561]]. aasta [[4. juuni]] – [[6. juuni]] andsid [[Harjumaa|Harju]]- ja [[Virumaa]] [[vasall]]idest [[13. sajand]]il moodustatud [[Harju-Viru rüütelkond]] (vasalkond) ja [[Järvamaa]] aadelkond, koos [[Tallinna linn]]aga ustavusvande [[Rootsi kuningas]] [[Erik XIV]]-le, millega [[Põhja-Eesti]] läks [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] ajal [[Rootsi]] võimu alla. Pärast Rootsi kuninga [[Johan III]] poolt teostatud Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa liitmist ühtseks territooriumiks – [[Eestimaa hertsogiriik|Eestimaa hertsogiriigi]] oli see ustavusvandeleping, koos sellest tulenevate õiguste ja privileegidega aluseks [[Pontus de la Gardie]] initsiatiivil [[20. märts]]il [[1584]] Rootsi Eestimaal oma rüütelkonna ''Estländische Ritterschaft'' moodustamiseks. Samal (1584) aastal võeti Eestimaa rüütelkonda vastu [[Läänemaa]] aadelkond, ning neile laienesid samad privileegid. Eestimaa rüütelkond oma esindusorgani otsusega sõlmis võõrvalitsejatega [[Kapitulatsioon]]ilepingu ja tunnistas uut võõrvõimu, taotles ja sai kinnituse iga uue riigivalitseja troonileasumise puhul oma seniste õiguste, privileegide ja tavade kinnitamist. Taani, Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi keskvõim ei sekkunud rüütelkonna poolt [[Eestimaa]] siseelu juhtimisse ja selle korraldamine oli jäetud siinse rüütelkonna hoolde. Rüütelkonna õigusi piiras alles [[Venemaa keiser]] [[Aleksander III]], kes erinevalt senistest valitsejatest ei kinnitanud Eestimaa ja teiste Balti rüütelkondade privileege. 1880. aastate II poolest algas [[Balti erikord|Balti erikorra]] otsustav piiramine: saksa keel asendati siinses kohtu-, haldus- ja haridussüsteemis vene keelega, 1888.–1889. aastate reformidega kaotati aadli politsei- ja kohtuvõim, rüütelkond jäi alles kui seisuslik omavalitsusorganisatsioon. == Organisatsioon ja juhtorganid == === Eestimaa Maapäev === Eestimaa Rüütelkonna kõrgemaks võimuorganiks oli iga kolme aasta tagant toimuv Eestimaa rüütel- ja maiskonna [[Eestimaa Maapäev]] (''Landtag''), millel osalesid kõik täiskasvanud Eestimaa rüütel- ja [[maiskond|maiskonna]] liikmed. Rüütelkonda kuulusid ainult [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|aadlimatriklisse]] kantud isikud ning isikuid võidi kanda matriklisse ainult maapäeval hääletamisel kohalviibinud [[kvoorum]]ist 3/4 hääli saanud isikuid. Rüütelkonda mittekuulunud isikutele (''[[landsassen]]id'') kuulus Eestimaal 7,7% maavaldustest. === Eestimaa Rüütlipäev === Kitsamaks [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel]]isse kantud mõisaomanike esindusorganiks oli [[Eestimaa Rüütlipäev]] (''Rittertag''). Korralised Maapäeva istungid toimusid iga 3 aasta järel Tallinnas ja kestsid 3–4 nädalat ning nendel osalemine oli kohustuslik. Erakorralisi Maapäeva istungeid kutsuti kokku vajaduse järgi, rüütelkond teostas läbi rüütelkonna Maapäeva otsuste kaudu kohalikku võimu, kuni [[1917]]. aastani. Maapäeva kompetentsi kuulus: kõigi temast sõltuvate ametnike valimine, kohalike maksude määramine, rüütelkonna maaomavalitsuse eelarve vastuvõtmine, kiriku- ja kooliolude korraldamine, mitmesuguste riigivõimu ettepanekute arutamine, aadli huvide kaitsmine riigivõimu ees. === Rüütelkonna Komitee === Tähtsamate asjade otsustamiseks nii maapäevade istungite ajal kui ka vaheaegadel kutsuti kokku [[Rüütelkonna Komitee]] (''Ritterschaftsausschuss''), kuhu kuulusid: rüütelkonna peamees, maanõunikud (12) ja 12 [[Kreisisaadik|kreisisaadik]]ut (4 maakonnast), kes valiti maakondade (kreiside) [[Kreisipäev]]adel. Rüütelkonna Komitee otsuseid pidi kinnitama Maapäev. Maapäeval valiti rüütelkonna peamees, kes valiti 3 aastaks, ja kes juhatas aadelkonna omavalitsust, jooksvat asjaajamist, komisjonide tööd ja esindas rüütelkonda, oli vahelüliks riigi ja aadli vahel ning oli ka Maapäeva eestseisja. [[Pilt:Eduard von Dellingshausen.jpg|pisi|Rüütelkonna peamees (1902–1918) [[Eduard von Dellingshausen]]]] [[Pilt:Otto von Lilienfeld.jpg|pisi|Viimane rüütelkonna peamees [[Otto von Lilienfeld]]]] === Maanõunike kolleegium === Maapäeval valiti ka 12st eluajaks ametisse valitud maanõunikku, kellest koosnev [[Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium]] ajas Eestimaa omavalitsuse jooksvaid asju. Maanõuniku amet oli eluaegne, kolleegiumi vabanenud kohti täideti [[koopteerimine|koopteerimise]] teel. Lisaks rüütelkonna elu juhtimisele oli maanõunike kolleegiumil veel kaks olulist ülesannet. Maanõunike Kolleegium moodustas ta nõuandva organi kubernerile, kes ei langetanud ühtki olulist otsust ilma maanõunikega nõu pidamata. Kolleegiumi töös osales ka sageli [[Eestimaa rüütelkonna rittmeister]] (sõjaline juht). [[Eestimaa kubermang]]u kuberneri eesistumisel moodustas Maanõunike Kolleegium Eestimaa kõrgeima kohtuinstantsi – [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakohtu]]. {{Vaata|Eestimaa rüütelkonna maanõunik}} ''ja [[:Kategooria:Eestimaa maanõunikud|Eestimaa maanõunikud]]'' 1914. aastal kuulusid maanõunike kolleegiumi: parun [[Georg Moritz Magnus von Engelhardt|Georg von Engelhardt]], [[Walter Johann Georg Konstantin von Grünewaldt]], parun [[Georg Otto Adolf Rausch von Traubenberg]], parun [[Georg Friedrich Wilhelm Alfred von Rosen]], [[Hermann Oskar von Löwis of Menar]], parun [[Theodor Gustav Otto Peter Pilar von Pilchau]], parun Georg von Stackelberg, [[Julius von Hagemeister]], parun [[Oskar Anselm Hermann Hoyningen-Huene]], [[Hermann Alfred von Mohrenschildt]], [[Eduard von Stackelberg]], parun [[Alfred Schilling]]. [[Eestimaa aadlilipkond]] oli [[Saksa ordu]] [[Saksa ordu kõrgmeister|kõrgmeister]] [[Heinrich Dusemer]]i korraldusel [[23. mai]]l [[1350]] moodustatud regulaarsõjaväeüksus, mis eksisteeris [[1712]]. aastani. Aadlililpkonna ülalpidamiskohustus oli aadliseisusest ülikutel, ka ohvitserid olid aadliseisusest, reakoosseisu moodustasid aga eesti talumehed. Tegevorganiks igapäevaküsimuste lahendamisel oli Rüütelkonna kantselei, mis asus Tallinnas [[Eestimaa rüütelkonna hoone]]s [[Toompea]]l ja selle 1. ja 2. sekretär (linna[[raad]]ides oli sellise isiku ameti nimetus [[sündik]]) ning rüütelkonna juures tegutsevate erinevate komisjonide sekretärid. ;Rüütelkonna kantselei, [[Kiriku plats]] 1 Tallinnas: {{veergude loend|laius=20em| Rüütelkonna kantselei 1. sekretär *[[1902]]–1911, parun [[Eduard von Stackelberg]] *[[1911]]–1914, parun [[Benjamin von Schilling]] *[[1914]]–1918, [[Berend von Wetter-Rosenthal]] *1918. aasta märtsist alates [[Otto von Schulmann]] Rüütelkonna kantselei 2. sekretär *1902–1910, Arved von [[Grünewaldt]] *1911–1914, parun [[Nathanael von Stackelberg]] *1914–1915, Otto von Schulmann (kohusetäitja) *1915–1918, [[Valerio von Grünewaldt]] (kohusetäitja) Majandussekretär *1902–1918, [[Erich von Samson-Himmelstierna]] **asetäitja 1915–1917, Rurik von Wetter-Rosenthal Maksukomisjoni sekretär *1902–1918, [[Eduard von Bodisco]] Provintsi vaestekohtu sekretär *1902–1908, [[Gottwalt von zur Mühlen]] *1908–1915, [[Ernst von Samson-Himmelstierna]] *1915–1918, [[Gustav von Sivers]] Provintsi teedekomisjoni sekretär *1901–1918, [[Jakob von Mühlendahl]] Arhivaar *1902–1909, parun [[Harald von Toll]] *1909–1918, parun [[Friedrich Theodor Paul von der Osten-Sacken|Paul von der Osten-Sacken]] *1911–1918, [[justiitsarhivaar]] parun [[Paul von Ungern-Sternberg]] Provintsi tervishoiukomisjoni sekretär *1905–1918, Dr. [[Reinhold von Wistinghausen]] **abi [[Georg von Sivers]] Provintsi telefonikeskjaama sekretär *1912–1918, Valerio von Grünewaldt Matriklikomisjoni sekretär *1902–1909, parun H von Toll *1909–1910, [[Arved von Grünewaldt]] *1911–1914, parun Nathanael von Stackelberg *1914–1918, parun [[Georg von Wrangell]]<ref>[[Eduard von Dellingshausen]], Kodumaa teenistuses, Kirjastus Olion, Tallinn, 1994, ISBN 5-460-00226-5, lk 219–220</ref> }} [[Pilt:Eestimaa Rüütelkonna hoone.jpg|pisi|[[Eestimaa rüütelkonna hoone]], [[Tallinn]]as [[Toompea]]l, aadressil [[Kiriku plats]] 1]] Rüütelkonna juures tegutses rida ajutisi või alalisi komisjone ja komiteesid: {{veergude loend|laius=20em| *Matriklikomisjon, *Agraarkomisjon, *Reguleerimiskomisjon (''Regulierungskommission''), *Eestimaa Rüütelkonna Teedekomisjon (''Estländische Landeswegekommission''), *[[Melioratsioon]]ikomisjon, *Eestimaa Maamaksu Komisjon, *Maal Asuvate Tööstusettevõtete Hindamise Komisjon, *Laenukomisjon, *Fideikomisside Komisjon, *Küttepuude ja Õlgede Varumise Komisjon, *Tallinna Küttepuudega Varustamise Komisjon, *Stipendiumikomisjon, *Eestimaa Tervishoiu Komisjon, *Veterinaaralane Komisjon, *Viinatootjate Komitee, *Telefonikomitee. }} *[[Eestimaa Aadli Krediitkassa]]/[[Eestimaa Aadlike Krediitselts]] *[[Tallinna Piiritusetehaste Valdajate Ühing Rosen & Co]] *[[Aktsiaklubi]] (''Aktienklub''), Tallinnas [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 1; *[[Tallinna Börsikomitee]], [[Suurgildi hoone]]s, [[Pikk tänav]] 17 *[[Aadlilipkond]] *[[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]], [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 6 == Seadusandlik tegevus == Eestimaa rüütelkonna tegevuses olid väga olulised aadlike ajaloolised privileegid ja omandiõigusdokumendid, mida väga hoolsalt säilitati. *[[1546]]. aastal otsustati koondada kõik Eestimaa vasallide ja läänimeeste õigusi tõendavad ürikud ja aktid ühtsesse kogusse, selle nimeks sai [[Rüütelkonna Punane Raamat]], ametliku nimega: „[[Üldine Harju-Viru vaba rüütli- ja maaõigus]]” (saksa ''Das gemeine freie Ritter- und Landrecht der Lande Harrien und Wierland''). *[[1597]]. aastal koondas aga [[Moritz Brandis]] õigusi kinntavad dokumendid „[[Eestimaa vürstkonna rüütliõigused|Eestimaa vürstkonna rüütliõigustesse]]” (''Ritterrechte der Fürstenthums Ehsten''). *[[1650]]. aastal koostasid [[Tallinna linnusekohus|Tallinna linnusekohtu]] [[assessor]] [[Philipp Crusius]] ja [[Kaspar Maier]] 6-köitelise „[[Eestimaa hertsogkonna maa- ja rüütliõigus]]e” (''Рыцарское и земское право эстляндского крестьянства'', ''Des Herzogthums Ehsten Ritter- und Landrechte''), mille kehtivust st. rüütelkonna õigusi [[27. jaanuar]]il [[1699]] kinnitas [[Rootsi kuningas]] [[Karl XII]]. *[[1780]]. aastal võeti Maapäeval vastu otsus hüpoteegisüsteemi korrastamiseks ja hüpoteegiraamatute sisseseadmiseks ning abinõude rakendamisest tarbetute kulutuste, pillamise ja toreduse vastu võitlemiseks<ref>[[Julius Põldmäe]], [http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/1999/02/luksus.html Uhkus ajab upakile (Simuna)], Horisont, 1999/1</ref> *[[1796]]. aastal võeti vastu "aumehelik kokkulepe", et talupoegade koormisi võetakse vastavalt [[vakuraamat]]utele ja korralikud talupojad võivad omada vallasvara, kuid see ei omanud seaduse jõudu *[[1802]]. aastal võttis Maapäev vastu talurahvaregulatiivi, mis jõustus pärast keiser [[Aleksander I]] poolset kinnitamist ja mis on tuntuks saanud nime "[[Iggaüks]]" all, millega fikseeriti senised [[mõisakoormis]]ed, talupoegadele anti õigus omada [[vallasvara]] ning [[pärandamine|pärandada]] nende kasutuses olevat maad, piirati talupoegade müüki ning asutati [[vallakohus|valla-]] ja [[kihelkonnakohus|kihelkonnakohtud]], loodi spetsiaalne komisjoni, mis ühtlustas üle kubermangu koormisi ja koostas uued vakuraamatud. *[[1804]]. aastal võttis Maapäev vastu kaks dokumenti: "Eestimaa Tallorahwa Seädus", mis fikseeris peamiselt talupoegade koormisi ehk [[teoorjus]]t, ja "Eestimaa Tallorahwa Kohto-Seadus ehk Walla-Kohto Kässo-ramat", mis kajastas talupoegade isiklikke õigusi ja vallakohtute tegevust. [[Eestimaa talurahvaseadused]] talupoegadele olid [[Liivimaa talurahvaseadused|Liivimaa talurahvaseadustest]] ebasoodsamad. *[[1845]]. aastal kinnitati kodifitseeritud [[Balti provintsiaalseadustik]]u I ja II osa Venemaa keisririigi keiser [[Nikolai I]] poolt. *[[1864]]. aastal kinnitati [[Friedrich Georg von Bunge]] poolt kodifitseeritud Balti provintsiaalseadustiku [[Balti Eraseadus|III osa]]. ==Eestimaa rüütel- ja maiskond == Eestimaa rüütelkonna moodustasid Eestimaa maakondade (Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa ja Virumaa) [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|aadlimatriklisse]] kantud aadliperekonnad. Eestimaa rüütel- ja maiskonna maapäeval olid aga esindatud ka mitteimmatrikuleeritud aadlisuguvõsad ning kodanikest mõisaomanikud. Rootsi võimu ajal olid Eestimaal veel Rootsi [[teenistusaadlik]]ud, kes siin maid saanud, keda aga rüütelkonna liikmeiks ei võetud, sest Rootsi aadlisse kuulumine ei taganud iseenesest immatrikuleerimist Eestimaal. Selle eelduseks, et omada õigust osaleda maapäeval pidi omama [[mõis]]a Eestimaal, [[rüütlimõis]]a võisid omada Eestimaal, Saaremaal ja Kuramaal ainult aadlimatriklisse immatrikuleeritud, Liivimaal aga kõik pärilikud aadlikud. Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse mittekantud mõisnikel oli hääleõigus vaid kohalike maksude ja andamite küsimuses. ==Tegevus Rootsi kuningriigi Eestimaa kubermangus== Rootsiaegses Eestis oli rüütelkonna omavalitsusorgan moodustatud kohalikest aadelkonna esindajatest ning autonoomia (sõltumatus) oli võrdlemisi täielik, kuna Rootsi riigivõim püüdis tulla vastu kohaliku aadli soovidele, kes oli ainus maapiirkondades reaalne kohalikku võimu teostav seisus. Hiljem (1680. aastast) seoses [[mõisate reduktsioon]]iga kaotati autonoomia peaaegu täielikult. Keskvõimuks on Rootsi kuningas ning Eestis tegutses kuninga esindajana "asevalitseja" (hiljem nim. [[Eestimaa kuberner]]iks). Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt. Eestimaa rüütelkond koondas kohalikud aadlikud ja kaitses nende õigusi Rootsi riigivõimu eest [[Karl XI]] absolutistlikus valitsusreformis ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi ning nende maharahustamiseks lubati, et endised omanikud võivad oma mõisatesse rentnikeks edasi jääda. == Balti Hertsogiriigi asutamine == Eestimaa rüütelkond kuulutas 13. detsembril 1917 [[deklaratsioon]]iga Eestimaa hertsogiriigi [[Nõukogude Venemaa]]st sõltumatuks ja 12. aprillil 1918, [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioon]]ivägede kaitse all, kuulutas Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Riia Maanõukogu Riias välja [[Balti Hertsogiriik|Balti Hertsogiriigi]]. == Rüütelkonna likvideerimine == Eestimaa Rüütelkond likvideeriti [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] poolt [[9. juuni]]l [[1920]] vastu võetud "[[Seisuste kaotamise seadus]]e" alusel. Rüütelkonna järglasorganisatsioonina tegutses Eesti Vabariigis [[Eestimaa Üldkasulik Ühing]]. ==Rüütelkonna esindajad emigratsioonis == Pärast Teist maailmasõda moodustasid nelja [[Läänemereprovintsid]]e rüütelkondade esindajad [[Balti Rüütelkondade Liit|Balti Rüütelkondade Liidu]] (''Verband der Baltischen Ritterschaften''), mis jaguneb kaheksaks territoriaalorganisatsiooniks Saksamaal ja lisaks veel üks Kanadas ja üks Rootsis. Liidu liikmeskond ulatub kuni 2200 liikmeni<ref>[https://web.archive.org/web/20131022181452/http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2003/1/2003-1-Varia_lk151-157.pdf Eestimaa rüütelkond 750], Tuna, 2003-1</ref>. ==Vaata ka== *[[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend]] *[[Eestimaa rüütelkonna maanõunike loend]] *[[Eestimaa rüütelkonna hoone]] *[[Eestimaa rüütelkonna arhiiv]] *[[Saaremaa rüütelkond]] *[[Liivimaa rüütelkond]] *[[Kuramaa rüütelkond]] *[[Eestimaa Üldkasulik Ühing]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandust== *[[August Wilhelm Hupel]]: ''Materialen zu einer estländischen Adelsgeschichte'' ("[[Nordische Miscellaneen]]" St. 18–19, [http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&eid=37626&tid=2578 lk. 12–546].), Riga: [[1789]] *{{Cite book|title=Ritter- und Landrechte des Estländischen Ritterschaft|last=Ewers |first=G. von |authorlink=Gustav von Ewers| year=1822 |publisher= |location= |isbn= |pages= |url= }}([[saksa keel]]es) *{{Cite book|title=Wappen-buch sämmtlicher zur ehstländischen Adelsmatrikel gehöriger Familien|last=Damier |first=Paul Eduard |authorlink=Paul Eduard Damier|year=1837 |publisher=P. E. Damier's Kupferstich|location=Reval |isbn= |pages= |url=http://www.archive.org/details/wappenbuchsmmt00dami }}(saksa keeles) [http://www.ester.ee/record=b1145924*est E-kataloog ESTER] *[[Carl Arvid von Klingspor]]: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882 [http://www.heraldikasrbija.com/galerija/main.php?g2_itemId=5905 Baltisches Wappenbuch, 1882] {{BSB|00000445,00001}} *{{Cite book|title=Die estländische Ritterschaft vornehmlich zwischen 1710 und 1783: das erste Jahrhundert russischer Herrschaft|last=Wedel |first=Hasso von |authorlink=Hasso von Wedel| year=1935 |publisher= |location=Berlin |isbn= |pages= |url= }}(saksa keeles) * [[Walther Freiherr von Ungern-Sternberg]] ([[1960]]). ''Geschichte der Baltischen Ritterschaften'', Limburg: Lahn (''saksa keeles'') * [[Georg von Krusenstjern]]; parun [[Wilhelm von Wrangell]] ([[1967]]). ''Die Estländische Ritterschaft, ihre Ritterschaftshauptmänner und Landräte'', Limburg: Lahn (''saksa keeles'') * [[Heide W. Whelan]] ([[1999]]). ''Adapting to Modernity. Family, caste and Capitalism among the Baltic German Nobility'', [[Köln Weimar Wien]]: Böhlau Verlag (''inglise keeles'') *Rüütelkond kinkis endale. Päevaleht, 13. veebruar 1927, nr. 43, lk. 3. * [[Tiit Saare]] ([[2006]]). ''Eesti mõisnike vapid'', [[Tallinn]]: Argo. * Protokolle der Estländischen Ritterschaft. Halbband 1: Protokolle der Estländischen Ritterschaft 1914–1920. Halbband 2: Berichte an den ordentlichen Landtag der Estländischen Ritterschaft 1914. Anträge und Entwürfte. Protokolle des Estländischen Landratskollegiums 1914–1918. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv 2011. ==Välislingid== {{commonskat|Estonian Knighthood}} *http://www.baltische-ritterschaften.de/ *[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=265 Eestimaa rüütelkonna kohta Eesti Ajaloo Arhiivis] *[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/ Eestimaa rüütelkonna genealoogiline käsiraamat, 1 ja 2 köide: Görlitz 1930] *[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/ Eestimaa rüütelkonna genealoogiline käsiraamat, 3 köide: Görlitz 1930] *[http://home.foni.net/~adelsforschung1/bib51.htm Kirjanduse nimekiri] *{{RA fondiloend|1641}} *[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:353507/312035/page/115 Eestimaa rüütelkond Adolf Richteri Eestimaa adressraamatus [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Eestimaa rüütelkond| ]] [[Kategooria:Rüütelkonnad]] ixww85oro3fhgh6009m2exxb6a52jp0 Rüütlimõis 0 41428 6184730 6127194 2022-08-28T11:35:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki '''Rüütlimõis''' oli algselt [[Rüütel|rüütlile]] kuulunud [[läänimõis]]. ==Rüütlimõis Vene Keisririigis== 3. mail 1783 muutis Venemaa keisrinna [[Katariina]] II kõik [[läänimõis]]atest rüütlimõisad täieõiguslikuks eraomandiks ehk pärusomandiks ning [[1783]]. aastast oli rüütlimõis [[eramõis]] ([[saksa keel]]es ''Privatgut''), mida tohtis omada ainult kohalikku [[rüütelkond]]a immatrikuleeritud aadliseisuses isik (mitteaadlik sai õiguse rüütlimõisa osta [[Kuramaa]]l ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] [[1866]]. aastal, [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]] [[1869]]). Rüütlimõisate omanikud olid kuni [[1917]]. aastani [[Baltimaad]]es seisusliku omavalitsuskorralduse aluseks. Rüütlimõisa (''Rittergut'') suuruse alammääraks kehtestati [[Balti eraseadus|Balti eraseadusega]] [[Eestimaa]]l 450 [[tiin]]u, sellest 150 tiinu [[põllumaa]]d ning lisaks [[Heinamaa|heina-]] ja [[karjamaa]], [[Liivimaa]]l 300 tiinu ja 100 tiinu põllumaad, [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]]l 162 tiinu ja 54 tiinu põllumaad. Rüütlimõisa staatuse säilitasid ka kõik väiksemad mõisad juhul kui nad olid rüütlimõisana maaraamatusse kantud enne Balti eraseaduse jõustumist. Rüütlimõisal võisid olla majanduslikult iseseisvad ja rüütlimõisa nõuetele vastavad allüksused, nõndanimetatud [[kõrvalmõis]]ad (''Beigut'') ja [[karjamõis]]ad (''Hoflage'') kui kaugemad eraldiasuvad majapidamised. Hoidmaks mõisa suguvõsa käes, moodustasid suuremate mõisate omanikud [[18. sajand]]i keskpaiku nõndanimetatud perekonnavaldusi ehk [[fideikomiss]]e (''Adliges Güterfamilienfideicomiβ''), mille koosseisu või kuuluda üks või enam rüütlimõisa. Neid mõisaid ei tohtinud koormata ega tükeldada ning võõrandada sai neid üksnes pärandamise teel. Tihti pärandati niisuguseid valdusi suguvõsa meesliini pidi esmasünni (''Primogenitur'') põhimõtte kohaselt. Niisugusel juhul nimetati fideikomissi [[majoraat|majoraadiks]]. Eesti aladel kuulus [[1913]]. aastal sugukonnavalduste koosseisu umbes 109 rüütlimõisa. Kehtiva tükeldamis- ja võõrandamiskeelu tõttu oli võimatu nende mõisate talumaade päriseks ostmine. Lahendusena likvideeriti ajutiselt [[fideikomiss]], eraldati sealt müügiks määratud maa ning sageli asutati allesjäänud mõisamaa baasil fideikomiss uuesti. Rüütlimõisa omanikul ([[mõisavanem]]al) oli oma mõisa territooriumil: *[[Mõisakohus|kohtu-]] ja politseivõim ([[mõisapolitsei]]) ja maksuvabadus, *ainuõigus pidada [[veski]]t (kuni [[1871]]) ja *pidada [[kõrts]]i, põletada [[Viin (jook)|viina]] (kuni [[1900]]), [[õlu]]t pruulida ja *jahti pidada (kuni [[1916]]). Rüütlimõisad olid kuni [[1881]]. aastani vabastatud [[maamaks]]ust, muudest otsestest maksudest ja [[majutuskohustus]]est: nad maksid ainult kohalikke ja kirikumakse. Samas oli [[mõisavanem]] kohustatud osa võtma [[Maapäev (rüütelkond)|maapäevast]] ja täitma valitud või määratud omavalitsusameteid. Samuti oli mõisaomanikul rida naturaalmajanduslikke koormisi, nagu: *teede- ja *sillaehituskohustus jms. Mõisaomaniku politseivõim kitsenes pärast [[Vallakohus|vallakohtute]] moodustamist vastavalt [[1802]].–[[1804]]. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused|talurahvaseadusele]]. [[1865]]. aastal kadus mõisnikel [[kodukariõigus]]. 1866. aasta [[kogukonnaseadus]] piiras mõisnike politseivõimu veelgi ja [[1888]]. aasta [[politseireformi seadus]] kaotas selle täielikult. Rüütlimõisad kui eriõiguslikud maaüksused kaotati Venemaal [[Maadekreet|maadekreediga]] [[9. november|9. novembril]] [[1917]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal [[1918]]. aasta alguses ennistasid Saksa okupatsioonivõimud Baltimaades mõisnike õigused. [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1919]] võttis sotsialistidest enamusega [[Asutav Kogu]] vastu Eesti maata maaelanike maanälja kustutamiseks [[maaseadus]]e, mille alusel toimunud [[1919. aasta maareform|maareform]]i käigus võõrandati sümboolse hüvitise eest 874 rüütlimõisa.<ref>{{Netiviide |url=http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/ajalugu_syndmused_1919.html |pealkiri=Harjumaa muuseum: Eesti maareformi seadus |vaadatud=2009-07-30 |arhiivimisaeg=2010-02-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100207205154/http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/ajalugu_syndmused_1919.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Lisaks sellele veel poolmõisad, mis kuulusid rüütlimõisate omanikele. [[Läti]]s toimus [[maareform]] [[1920]]. aastal. ==Rüütlimõis Saksamaal== Saksamaal eksisteerisid rüütlimõisad [[1945]]. aastani. ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] *[[Karjamõis]] *[[Kirikumõis]] *[[Kloostrimõis]] *[[Linnamõis]] *[[Mõis]] *[[Poolmõis]] *[[Kõrvalmõis]] *[[Riigimõis]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Balti Eraseaduse mõisted]] [[Kategooria:Mõisad]] [[Kategooria:Rüütelkonnad]] h2k1smkeaq1mzzzdu4iy1vihys13u38 Tiit Madisson 0 43229 6184204 6184165 2022-08-27T14:06:31Z Eva Menin 169210 wikitext text/x-wiki {{NPOV}}{{allikad}} [[Pilt:tiit_madisson.jpg|pisi|Tiit Madisson]] '''Tiit Madisson''' (sündinud [[4. juuni]]l<ref>[http://www.vvk.ee/varasemad/k99/kandidaadid/10267.html Kohalike omavalitsuste valimised]</ref> [[1950]] – 21. juuni 2021<ref>{{Netiviide|autor=Objektiiv|url=https://objektiiv.ee/lahkus-vabadusvoitleja-tiit-madisson/|pealkiri=Lahkus vabadusvõitleja Tiit Madisson|aeg=21.06.2021}}</ref>) oli [[Eesti]] vabadusvõitleja, kirjanik ja poliitik. Ajakirjanduses (eriti [[Rootsi]]s elades) kasutas ta ka [[pseudonüüm]]i '''Silver Ronk'''. Ta oli maailmavaatelt, nagu ta teatas 2009. aastal [[ERSP]] kodulehel, [[rahvussotsialism|rahvussotsialist]].<ref>Tiit Madisson. [http://www.ersp.ee/failid/file/Kuidas%20minust%20sai%20rahvussotsialist.doc Miks minust sai rahvussotsialist]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ERSP koduleht</ref><ref>http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/tiit-madisson-kolhoose-poleks-pidanud-laiali-saatma.d?id=68178875</ref> Ta oli tuntud ka [[Iisrael]]i kritiseerijana; tema raamatud "Maailma Uus Kord", "Holokaust" ja "Lihula õppetund" esindavad [[Holokaustirevisionism|holokaustirevisionistide]] vaateid. Ta oli 1970. aastate keskpaigas [[hipid]]e liikumise üks organisaatoreid [[Eesti NSV]]-s.<ref>Tiit Madisson. Vastasseis. 1996. lk 9</ref> Madisson oli aastatel [[1980]]–[[1986]] [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[poliitvang]], viibis neli aastat [[Perm]]i [[oblast]]is poliitilise vangina [[koonduslaager|vangilaagrites]] VS-389/37 ja VS-389/36 ning seejärel asumisel [[Jakuutia|Ida-Jakuutias]] ([[Kolõma]]l). Pärast vabanemist asutas ta [[15. august]]il [[1987]] rühmituse [[MRP-AEG]]. [[Hirvepargi miiting]]u järel, mille üks eestvedajaid ta oli, saadeti ta [[1987]]. aasta septembris NSV Liidust välja. Madisson elas aastatel 1987–1990 [[Rootsi]]s, tegi kaastööd [[Raadio Vaba Euroopa]]le ja osales [[Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus]]e tegevuses. [[1990]]. aastal naasis ta [[Eesti NSV|Eestisse]], kus osales poliitilises tegevuses ning oli [[Eesti Kongress]]i ja [[Eesti Komitee]] esimese koosseisu liige. Aastal [[1995]] määrati EMEX-is töötanud Tiit Madissonile ametiseisundi kuritarvitamise eest karistus üks aasta tingimisi vabadusekaotust kaheaastase katseajaga ja firmale tekitatud rahalise kahju (210 280 krooni) hüvitamine. Järgmine kohtuaste tühistas kahjunõude, kuid jättis muus osas algse kohtuotsuse jõusse.<ref>[https://www.postimees.ee/2469133/tiit-madissoni-ja-emexi-kohtuasi-on-loppenud-naise-tukeldanud-morvar-leiti-vingu-surnuna-haiglates-on-vajaharitud-koristajaid Tiit Madissoni ja EMEXi kohtuasi on lõppenud, Naise tükeldanud mõrvar leiti vingu surnuna, Haiglates on vaja haritud koristajaid]. [[Postimees]], 2. veebruar 1996</ref> [[1996]]. aastal mõistis kohus Madissoni "süüdi selles, et ta 1996. a. maikuus, olles rahulolematu kujunenud olukorraga Eestis, hakkas Kaitseliidu liikmena ette valmistama sõjaväelist riigipööret ning asus selleks looma vastavaid tingimusi" ja "otsis kaasosalisi oma plaanide ja ideede elluviimiseks".<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/80159 3-1-1-5-97 Tiit Madissoni süüdistusasjas KrK § 15 lg. 1 ja § 62 järgi] Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus, 14. jaanuar 1997</ref><ref>[https://www.postimees.ee/2478351/kaitsepolitsei-suudistab-tiit-madissoni-riigireetmises-madisson-pakkus-johannes-kerdile-6-miljonit-krooni-sojavaelise-riigipoorde-korraldamise-eest-vene-valisministeerium-kiidab-siim-kallast Kaitsepolitsei süüdistab Tiit Madissoni riigireetmises, Madisson pakkus Johannes Kerdile 6 miljonit krooni sõjaväelise riigipöörde korraldamise eest, Vene välisministeerium kiidab Siim Kallast]. Postimees, 3. juuni 1996</ref> Madissoni karistati 2-aastase vabadusekaotusega, millele liideti veel kaks kuud, kuna uus kuritegu oli toime pandud varasema tingimisi karistuse katseajal. [[Riigikogu]] vabastas Madissoni 13. novembril [[1997]] vastu võetud [[amnestia]]seaduse alusel ennetähtaegselt.<ref>[https://www.postimees.ee/2526671/tiit-madissoni-karistuse-umber-jatkuvalt-juriidiline-segadus Tiit Madissoni karistuse ümber jätkuvalt juriidiline segadus]. Postimees, 17. november 1997</ref><ref>[http://www.ohtuleht.ee/12692/tiit-madisson-paases-vanglast Tiit Madisson pääses vanglast]. Õhtuleht, 15. november 1997</ref> Aastatel [[2002]]–[[2005]] oli ta [[Lihula vald|Lihula]] vallavanem. Tema algatusel püstitati Lihulas [[20. august]]il [[2004]] monument "60 aastat Eesti kaitselahingutest", mis teisaldati [[2. september|2. septembril]] [[Juhan Parts]]i juhitud [[Eesti valitsus]]e korraldusel. [[2010]]. aasta septembris asus Madisson koos abikaasaga elama [[Hispaania]]sse.<ref>[http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=63827710 "Eestisse tagasi? Jumala pärast mitte!"]. Eesti Ekspress, 26. jaanuar 2012</ref> 2016. aasta augustis naasis ta Eestisse.<ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/7a05feae-6ebe-4605-a0b6-689b2e648f49/tiit-madisson-naasis-eestisse</ref> ==Erakondlik tegevus== 1990. aastal Rootsist tagasi Eestisse pöördudes osales ta [[Eesti Kongress]]i, [[Eesti Komitee]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP) tegevuses. [[12. märts]]il [[1994]] peeti [[Estonia kontserdisaal]]is Madissoni juhtimisel [[Rahvuslaste Keskliit|Rahvuslaste Keskliidu]] asutamiskongress, loosungiks "Kord riigis majja!".<ref>[[Madis Jürgen]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/C38FEEAA3E5498D7C2256F09002E43B0 "Tiit Madisson-igavene dissident"]. Eesti Ekspress, 9. september 2004</ref> Aastatel 2001–2002 oli Tiit Madisson [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige,<ref>Tiit Madisson. [https://web.archive.org/web/20141211133834/http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=1166 Avaldus]. Kesknädal, 27. veebruar 2002</ref> kuid astus sealt välja, kui Keskerakond astus valitsusse [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonnaga]]. 2006. aastal astus ta [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvuslikku Liikumisse]] ja [[Eesti Iseseisvuspartei]]sse. 10. augustil 2009 teatas ta koos [[Roman Ubakivi]] ja [[Robert Vill]]iga ERSP Taasasutava Kogu loomisest.<ref>[[Vello Helk]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestisona20091001.1.2 "Vastuoluline Tiit Madisson"]. Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word nr 38, 1. oktoober 2009. Lk 2</ref> ==Teoseid== *"Vastasseis" (1996) *"Riigipööraja märkmik" (1999) *"Maailma uus kord" (2004) *"Lihula õppetund" (2005) *"Holokaust. XX sajandi masendavaim sionistlik vale" (2006) *"Aprillimässu lugu" (2007) *"Riiki tappev kuumalaine", [[romaan]] (2009) *"Minu võitlus" (2014) *"Vapsid. Vabadussõjalaste tõus ja häving 1929–1938" (2016) ==Mälestuse jäädvustamine== Reedel, 2. septembri õhtupoolikul, avatakse Lihulas mälestusmärk Tiit Madissonile.<ref name="2022_08_23_PÄRNU_POSTIMEES">23. august 2022, 18:10, [[Silvia Paluoja]], [https://parnu.postimees.ee/7590032/ Lihula kesklinnas avatakse mälestusmärk Tiit Madissonile]</ref> ==Isiklikku== Ta oli kaks korda abielus ja tal on kolm last. Alates [[1983]]. aastast oli ta [[katoliiklus|katoliiklane]]<ref>Tiit Madisson. "Vastasseis". 1996. Lk 133</ref> ja Madisson maeti [[2. september|2. septembril]] 2021 [[Lihula kalmistu]]l katoliku matuseteenistusel.<ref>[https://online.le.ee/2021/09/03/galerii-tiit-madisson-maeti-lihula-kalmistule/?fbclid=IwAR1bKz2XtZSsXWDnNqA05TzlfEvaqBL8-M5IhCOYxcWqkvw3kIVP4ZDaDq0] Kaie Ilves, Urmas Lauri: "Galerii: Tiit Madisson maeti Lihula kalmistule." Lääne Elu 3. september 2021</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Jaak Valge]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/madisson-tiit-madisson/ "Madisson. Tiit Madisson"]. Sirp, 6. märts 2014 *[[Andres Kraas]]. [https://arvamus.postimees.ee/7287322/andres-kraas-revolutsioon-soob-oma-lapsed "Andres Kraas: revolutsioon sööb oma lapsed"]. Postimees, 7. juuli 2021 ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://vapsid.weebly.com/vabadusvotildeitleja-tiit-madisson.html Vabadusvõitleja Tiit Madisson (ülevaade elust, pildid ja videod)] {{DEFAULTSORT:Madisson, Tiit}} [[Kategooria:Eesti dissidendid]] [[Kategooria:Eesti vabadusvõitlejad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Iseseisvuspartei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Rahvuslaste Keskliidu poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Vandenõuteoreetikud]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eestlased Hispaanias]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2021]] ptuynlqq2wlldw8snte7wx9hi1dqzb3 Smilers 0 48619 6184708 6154283 2022-08-28T10:57:18Z 82.131.63.5 /* Endised liikmed */ wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Smilers | Pilt = | Pildi_kirjeldus = | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = grupp_või_bänd | Alias = | Päritolu = [[Eesti]]/[[Soome]] | Stiil = ''[[pop rock]]'' | Aktiivne = [[1993]]. aastast tänaseni | Plaadifirma = [[Bulldozer (plaadifirma)|Bulldozer]] | Seotud_artistid = [[Supernova]] | URL = http://www.smilers.ee | Koosseis = [[Hendrik Sal-Saller]] (vokaal, kitarr)<br>[[Urmas Jaarman]] (basskitarr, taustavokaal)<br>[[Erko Laurimaa]] (soolokitarr)<br>[[Raido Kurri]] (trummid)<br>[[Mikko Saira]] (klahvpillid) | Endised_liikmed = }} '''Smilers''' on [[eesti]] [[popmuusika|pop-]] ja [[rokkmuusika|rokk]][[Ansambel (muusika)|ansambel]], mille [[laulja]] ja [[kitarrist]] on [[Hendrik Sal-Saller]]. Ansambel asutati [[1993]] [[Helsingi]]s, kuid grupp saavutas kommertsedu ennekõike 1990. aastate teisel poolel Eestis, kus Smilers on avaldanud kokku 15 [[stuudioalbum]]it mitmekümne raadiohitiga ning esinenud kõikides [[maakond]]ades ja olulisemates popkontserdipaikades. ==Ajalugu== ===1990. aastad=== Smilers kui bänd sai alguse [[1990. aastad|1990. aastate]] alguses Soomes. Eesti laulja, laulukirjutaja ning kitarrist Hendrik Sal-Saller oli kümnendi alguseks Soome emigreerunud, kuid polnud loobunud muusikategemisest. Bändi esialgne nimi oli Lezer Brozers, kuid 1994. aastaks kandis kollektiiv nime Smilers ning avaldas samanimelise ingliskeelse debüütalbumi "Smilers (album)", millele kaks aastat hiljem järgnes [[Extended play|EP]] "[[Take Five]]". EP ilmumise ajaks andis Smilers aastas kuni paarsada kontserti ning oli teinud endale nime, mängides Helsingi klubides. Smilersi kommertsedu Eestis algas 1997. aastal ilmunud albumiga "[[Olen kuul]]". Album, mis teenis ühest küljest eetriaega raadiotes, pakkus teisalt uusi ideid eestikeelsele poprokile. 1998. aastal avaldatud album "[[Mõistus on kadunud]]" kasvatas Smilersi populaarsust. Albumi olulisim lööklaul oli "[[Tantsin sinuga taevas]]", mis on tänapäevani tuntumaid laule bändi repertuaaris. 1999. aastal avaldas kollektiiv kaks albumit, ingliskeelset Soome-perioodi koondava "[[Smilers 1994–1996]]" ning uue eestikeelse materjaliga "[[Suure surmaga läbi elu]]". Aastatuhandevahetuse künnisel oli Smilersist saanud tuntumaid ja mängitumaid eesti levimuusikagruppe. Smilers andis nii klubikontserte kui ka osales Eesti linnu läbivatel suvistel kontserditurneedel. ===2000. aastad=== Ansambli kommertsedu jätkus ka [[2000. aastad|uuel kümnendil]]: 2001. aastal avaldatud album "[[Jalgpall on parem kui sex]]" sai kurikuulsaks, sest albumi kümnest laulust üheksa avaldati raadiosinglitena. Albumi nimilugu ilmus ka soome- ja ingliskeelsena, sellest on saanud üks eesti jalgpallifännide tunnuslaule ning palale on viidatud eesti popkultuuris. Smilersi 10. tegutsemisaastat tähistas 8. väljalase, album "[[Ainult unustamiseks]]". 2004. aastal avaldati kollektiivi armastuslaule koondav "[[Ainult armastusest]]". Samal aastal andis Smilers kokku umbes 150 kontserti. Aktiivne kontserditegevus talletati aastal 2005 kahel [[kontsertalbum]]il. "[[Live unplugged]]" sisaldab CD- ja DVD-plaatidel salvestist ansambli akustilisest kontserdist. "[[Esimene Eesti tuur]]" on aga salvestis Tallinnas Pirita kloostri varemetes toimunud kontserdist, kus Smilers jagab lava külalisesinejatega (sh [[Ewert Sundja]], [[Ines]], [[Cool D]], [[Tanel Padar]], [[Mihkel Raud]]). Lisaks nendele albumitele ilmus bändi juhtfiguuril Hendrik Sal-Salleril album "[[Hendrik Sal-Saller & Estonian Dream Big Band]]", kus artist esitab tuntud Smilersi laule uuendatud kujul koos [[bigbänd]]iga. 2007. aastal ilmus album "[[Õhus on Smilers]]". Aastal 2011 ilmus 15. stuudioalbum pealkirjaga "[[Viimane]]". ==Kontserditegevus== Lisaks kontsertidele ja turneedele Eestis ja Soomes on Smilers osalenud heategevusüritustel ning esinenud Lõuna-Prantsuse Alpides ja [[Sharm el Sheikh]]is [[Egiptus]]es. ==Muusika== Lisaks bändiliikmete endi kirjutatud ''pop rock''<nowiki>'</nowiki>i stiilis originaallugudele on Smilers eestistanud, avaldanud ja esitanud [[Rod Stewart]]i hittlaulu "Da Ya Think I'm Sexy" (eesti keeles "Kui sa tahad sexy", avaldatud albumil "Olen kuul" 1997). ==Koosseis== ===Praegused liikmed=== Alates Smilersi asutamisest on bändi juhtfiguuriks laulja, laulukirjutaja ja kitarrist Hendrik Sal-Saller, kes on lisaks Smilersile kirjutanud muusikat ka teistele eesti artistidele nagu Shanon, Ines, [[Supernova]] ja [[Gerli Padar]]. Ansambli ülejäänud koosseis on alates asutamisest oluliselt muutunud, peamine tendents on olnud Soome päritolu muusikute osakaalu vähenemine. ===Endised liikmed=== Ansamblis on kaasa löönud palju muusikuid, sealjuures 1990. aastate esimesel poolel, kui Smilers oli veel rohkem soome kui eesti bänd, hulk sealseid instrumentaliste. Ebatäielik nimekiri endistest liikmetest: [[Petteri Hasa]] (trummid), [[Jarmo Haapanen]] (trummid), [[Marko Kainulainen]] (trummid), Peevo (kitarr), [[Lauri Murtomaa]] (kitarr), Joni (basskitarr), [[Anssi Saarnilehto]] (basskitarr), Eba (kitarr), Merzi (trummid), The Lid (trummid), Lare (kitarr), Veljo Vingissar (taustalaul). ==Diskograafia== ====Albumid==== * [[1994]] – "[[Smilers (album)|Smilers]]" ([[Hitivabrik]]) * [[1996]] – [[Extended play|EP]] "[[Take Five]]" * [[1997]] – "[[Olen kuul]]" (Hitivabrik) * [[1998]] – "[[Mõistus on kadunud]]" (Hendrik Sal-Saller / Elwood-Muusik / Hitivabrik) * [[1999]] – "[[Suure surmaga läbi elu]]" (Hendrik Sal-Saller / Elwood-Muusik / Hitivabrik) * [[1999]] – "[[1994–1996]]" (HyperElwood; kogumikalbum) * [[2001]] – "[[Jalgpall on parem kui sex]]" (Hitivabrik) * [[2002]] – "[[Remixed (Smilersi album)|Remixed]]" (Hitivabrik) * [[2003]] – "[[Ainult unustamiseks]]" (Hendrik Sal-Saller / Bulldozer) * [[2004]] – "[[Ainult armastusest]]" ([[Bulldozer (plaadifirma)|Bulldozer]]; kogumikalbum) * [[2005]] – "[[Live Unplugged]]" (Hendrik Sal-Saller / [[Elwood Muusik]]; kontsertalbum, CD+DVD) * [[2005]] – "[[Esimene Eesti tuur]]" (Bulldozer; kontsertalbum) * [[2007]] – "[[Õhus on Smilers]]" (Bulldozer) * [[2008]] – "[[Smilers ETV Live]]" (DVD/CD) * [[2009]] – "[[2009 (Smilers)|2009]]" (Popcorn Production) * [[2011]] – "[[Viimane]]" (Popcorn Production) * [[2013]] – "[[SMILERSXX: 20 aastat meteoriitide sajus]]" (Popcorn Production; kogumikalbum) ====Singlid==== * [[2006]] – "[[Pimedam pool]]" ==Tuntumad palad== * "[[Lähme sõidame (minu auto)]]" * "[[Tantsin sinuga taevas]]" * "[[Mina, Pets, Margus & Priit]]" * "[[Käime katuseid mööda]]" * "[[Jalgpall on parem kui sex]]" * "[[Aega parajaks teen]]" * "[[Mõistus on kadunud]]" * "[[Ära viska mind ära]]" * "[[Asi on maitses]]" * "[[Mojito (laul)|Mojito]]" ==Auhinnad== ===[[Raadio 2 Aastahitt]]=== * [[1998]] – I koht eesti lugude arvestuses "Tantsin sinuga taevas" (1216 häält, [http://r2.err.ee/aastahitt/03_edetabel.php?aasta=1998]) * [[1999]] – II koht eesti lugude arvestuses "Läbi elu" (1063 häält, [http://r2.err.ee/aastahitt/03_edetabel.php?aasta=1999]) * [[2001]] – II koht eesti lugude arvestuses "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480 häält, [http://r2.err.ee/aastahitt/03_edetabel.php?aasta=2001]) * [[2003]] – III koht eesti lugude arvestuses "Käime katuseid mööda" (1425 häält; samas arvestuses esikümnes kokku 3 Smilersi lugu, [http://r2.err.ee/aastahitt/03_edetabel.php?aasta=2003]) * [[2013]] – I koht eesti lugude arvestuses "Mojito" (796 häält) ===[[Eesti Muusikaauhinnad]]=== * [[1998]] – aasta hittlugu "Tantsin sinuga taevas" * [[2004]] – aasta artist * [[2005]] – aasta artist ====[[Kuldne plaat]]==== * [[1998]] – Aasta Raadiohitt 1998 "Tantsin sinuga taevas" <ref name="x167S" /> * [[2004]] – Aasta Raadiohitt 2004 "Ainult unustamiseks" <ref name="fm6bE" /> * [[2005]] – Aasta Raadiohitt 2005 "Käime katuseid mööda"<ref name="J0nIA" /> * [[2007]] – Aasta Raadiohitt 2007 "Üle tumeda vee" <ref name="I379J" /> * [[2008]] – Aasta Ansambel 2008<ref name="1SDVa" /> ==Mõjud popkultuurile== 2018. aastal nimetati Tallinnas üks tramm bändi auks "Smilers"-iks.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/news/paevapilt/fotod-tallinnas-vuras-teele-smilersi-tramm-sal-saller-paljudel-valismaa-staaridel-on-oma-lennuk-aga-mitmel-on-oma-tramm?id=84613917 Tallinnas vuras teele Smilersi tramm], Kroonika, 30. november 2018</ref> ===Reklaamid=== Smilersi laule on kasutatud paljudes reklaamikampaaniates. Näiteks: * Kütusefirma [[Neste]] kasutas palasid "Lähme sõidame (minu auto)" ja "Kvaliteetaeg" telereklaamides * Laulu "Käime katuseid mööda" on rakendatud nii sporditarvete poeketi [[Sportland]] kui mobiiltelefoni kõnekaardi Simpel telereklaamides * Soome telekomiettevõte [[Elisa Oyj]] kasutas Smilersi palasid "Rikutud süda", "Sina oled õige" ja "Nii sind ootan", tutvustamaks oma teenuseid Eestis * Palal "[[Asi on maitses]]" oli kandev roll õlletootja [[A. Le Coq]]<nowiki/>i reklaamikampaanias ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="x167S">{{netiviide |pealkiri= Eesti Popmuusika Aastaauhinnad 1998|url= http://www.ss.ee/kuldne/main.php?aasta=1998&lang=est|vaadatud=22. detsember 2008}}</ref> <ref name="fm6bE">{{netiviide |pealkiri= Eesti Popmuusika Aastaauhinnad 2004|url= http://www.ss.ee/kuldne/main.php?aasta=2004&lang=est|vaadatud=22. detsember 2008}}</ref> <ref name="J0nIA">{{netiviide |pealkiri= Eesti Popmuusika Aastaauhinnad 2005|url= http://www.ss.ee/kuldne/main.php?aasta=2005&lang=est|vaadatud=22. detsember 2008}}</ref> <ref name="I379J">{{netiviide |pealkiri= Eesti Popmuusika Aastaauhinnad 2007|url= http://www.ss.ee/kuldne/main.php?aasta=2007&lang=est|vaadatud=22. detsember 2008}}</ref> <ref name="1SDVa">{{netiviide |pealkiri= Eesti Popmuusika Aastaauhinnad 2008|url= http://www.ss.ee/kuldne/main.php?aasta=2008&lang=est|vaadatud=22. detsember 2008}}</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.smilers.ee Koduleht] * {{MusicBrainz nimi|id=72f745b2-8545-4329-a0da-3f1772b5eb65|nimi=Smilers}} *[http://www.smilersfamily.planet.ee/ The Smilers Family – fänniklubi] *[http://php.allstarz.ee/index.php?tegevus=vaata_artiste&id=24 Smilersi ajalugu muusikalehel Allstarz.ee] * {{veebi viide |pealkiri= Smilers tegi DVD/CD|url= http://www.elu24.ee/?id=61041|väljaanne=Elu24.ee |aeg=12. detsember 2008}} * [http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=89502 Täna õhtul Smilers] ETV saadete arhiiv [[Kategooria:Eesti ansamblid]] [[Kategooria:Smilers| ]] 5d6xo2r0oo31f4a89fdj6h7g5mgapdn Sălaji maakond 0 51018 6184583 6110813 2022-08-28T07:07:32Z Velirand 67997 /* Linnad */ Eemaldasin linnade loendist Sarmasag'i, kuna see ei ole mitte linn, vaid vald wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Sălaji maakond | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Județul Sălaj | nimi2_keel = ungari | nimi2 = Szilágy megye | lipu_pilt = ''siia lipu pilt'' | lipu_link = [[Sălaji maakonna lipp]] | vapp = RO Județul Sălaj COA.svg | vapi_link = [[Sălaji maakonna vapp]] | pindala = 3864 | elanikke = 224 400 (2011) | keskuse_nimi = [[Zalău]] | asendikaart = Rumeenia }} '''Sălaji maakond''' on [[Rumeenia]] [[1. järgu haldusüksus]]. Idapoolne osa maakonda asub [[Transilvaania]]s. Elanikest on 23% [[ungarlased]]. ==Linnad== *[[Zalău]] *[[Cehu Silvaniei]] *[[Jibou]] *[[Șimleu Silvaniei]] == Välislingid == *[http://www.cjsj.ro/ Sălaji maakonna koduleht] {{ROM}} [[Kategooria:Krisaania]] [[Kategooria:Rumeenia maakonnad]] [[Kategooria:Sălaji maakond| ]] s3ujv1bqtlks8vlglh18qbl42wkdgdg Asulad (A) 0 54519 6184691 6183996 2022-08-28T10:33:54Z Velirand 67997 /* Am */ wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} ''Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid [[asula]]test, mille nimi algab A-tähega. {{Sisukord paremale}} ==A== *[[Å (Rootsi)|Å]], [[küla]] [[Rootsi]]s [[Östergötlandi lään]]is [[Norrköpingi vald|Norrköpingi vallas]] *[[Å (Moskenes)|Å]], küla [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas [[Moskenesi vald|Moskenesi vallas]] *[[Å (Tranøy)|Å]], [[küla]] [[Norra]]s [[Troms]]i maakonnas [[Tranøy vald|Tranøy vallas]] *[[A Coruña]], linn ja kohaliku omavalitsuse üksus [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] *[[A Peneda]], asula ja kihelkond [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[A Coruña]]s ==Aa== *[[Aa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] *[[Aa asundus]], endine asula [[Eesti]]s [[Kohtla-Järve rajoon]]is [[Lüganuse külanõukogu]]s *[[Aabel-Keramim]], endine asula [[Palestiina (ajalooline)|ajaloolises Palestiinas]] *[[Aabla]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Aabra]], [[küla]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] [[Rõuge kihelkond|Rõuge kihelkonnas]] *[[Aach]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Konstanzi kreis]]is *[[Aachen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Aadami]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Aadma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Aadumäe]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Aakaru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] *[[Aakre]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Puka vald|Puka vallas]] *[[Aalen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Aalst]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Ida-Flandria]] provintsis *[[Aamse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Aandu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]] *[[Aapua]], [[küla]] [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is [[Övertorneå vald|Övertorneå vallas]] *[[Aarau]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Aargau kanton]]i [[halduskeskus]] *[[Aardla]], [[küla]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kastre vald|Kastre vallas]] *[[Aardlapalu]], [[küla]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kastre vald|Kastre vallas]] *[[Aareavaara]], [[küla]] [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is [[Pajala vald|Pajala vallas]] *[[Aarla]] endine küla [[Eesti]]s praeguses [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]], [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Aarna]], küla [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Aarschot]], linn [[Belgia]]s [[Flaami Brabant|Flaami Brabandi]] provintsis, [[Aarschoti vald|Aarschoti valla]] keskus *[[Aasa (Oru)|Aasa]], endine küla Eestis Lääne maakonna [[Oru vald|Oru valla]] territooriumil *[[Aasiaat]], linn [[Gröönimaa]]l [[Qaasuitsupi vald|Qaasuitsupi vallas]] *[[Aasiku]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon]]is *[[Aaspere]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Haljala vald|Haljala vallas]]. *[[Aavidu]] ehk Avido, endine küla [[Eesti]]s praeguse [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]] [[Haljala vald|Haljala valla]] territooriumil *[[Aaviku (Saaremaa)|Aaviku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Ab== *[[Aba (Kongo)|Aba]], linn [[Kongo DV]] [[Idaprovints (Kongo DV)|Idaprovintsis]] *[[Aba (Nigeeria)|Aba]], [[linn]] [[Nigeeria]]s [[Abia osariik|Abia osariigis]] *[[Aba (Okayama)|Aba]], [[küla]] [[Jaapan]]is [[Okayama prefektuur]]is [[Tomata maakond|Tomata maakonnas]] [[Tsuyama]] linna territooriumil *[[Aba (Ungari)|Aba]], asula [[Ungari]]s [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadis]] *[[Abaclia]], [[küla]] ja [[vald]] [[Moldova]]s [[Basarabeasca rajoon]]is *[[Ābādān]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Khūzestān]]i provintsis *[[Abadan]], linn [[Türkmenistan]]is [[Ahali vilajett|Ahali vilajetis]] *[[Ābādeh]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Fārsi provints]]is, [[Ābādeh' maakond|Ābādeh' maakonna]] keskus *[[Abadiño]], asula ja vald [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] [[Biskaia]] provintsis *[[Abadla]], asula [[Alžeeria]]s [[Bechari provints]]is, [[Abadla ringkond|Abadla ringkonna]] keskus *[[Abaí]], asula [[Paraguay]]s [[Caazapá departemang]]us, [[Abaí ringkond|Abaí ringkonna]] halduskeskus *[[Abaj (linn)|Abaj]], linn [[Kasahstan]]is [[Karagandõ oblast]]is *[[Abaja (Koeru)|Abaja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Abaja (Kihelkonna)|Abaja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Abakai]] *[[Abakaliki]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Ebonyi osariik|Ebonyi osariigi]] pealinn *[[Abakan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Hakassia]] [[pealinn]] *[[Abaku]] *[[Abalak]], küla Venemaal [[Tjumeni oblast]]is [[Tobolski rajoon]]is *[[Aban]], [[alevik]] Venemaal [[Krasnojarski krai]]s, [[Abani rajoon]]i halduskeskus *[[Abancay]], linn [[Peruu]]s, [[Apurímaci departemang]]u, [[Abancay provints]]i ja [[Abancay ringkond|Abancay ringkonna]] keskus *[[Abashiri]], linn [[Jaapan]]is [[Hokkaidō prefektuur]]is [[Abashiri allprefektuur]]is *[[Abasthumani]], alev [[Gruusia]]s *[[Abaša]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] piirkonnas, [[Abaša rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Abaševo]], küla [[Venemaa]]l [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ rajoon]]is, [[Abaševo külaasundus]]e keskus *[[Abaza]], linn Venemaal Hakassias *[[Abatskoje]], küla Venemaal Tjumeni oblastis, [[Abatskoje rajoon]]i halduskeskus *[[Abau]], asula [[Paapua Uus-Guinea]]s [[Keskprovints (Paapua Uus-Guinea)|Keskprovintsis]], [[Abau ringkond|Abau ringkonna]] keskus *[[Abaújvár]], küla [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zemplén]]i komitaadis *[[Abavmala]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]] *[[Abavnieki]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Jaunsāti vald|Jaunsāti valla]] halduskeskus *[[Abbateggio]], küla [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Pescara provints]]is, [[Abbateggio vald|Abbateggio valla]] keskus *[[Abbeville]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Hauts-de-France]]'i piirkonnas *[[Abbotsdale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Abbotspoort]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] [[Lephalale vald|Lephalale vallas]] *[[Abbott (Texas)|Abbott]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis [[Hilli maakond (Texas)|Hilli maakonna]]s *[[Abbottabad]], [[linn]] [[Pakistan]]i [[Loodepiiriprovints]]is, [[Abbottabadi ringkond|Abbottabadi ringkonna]] keskus *[[Abdera]], vanaaja linn [[Traakia]]s *[[Abdera (Hispaania)|Abdera]], vanaaja linn Hispaanias *[[Abdess-Urdess]], küla Venemaal [[Udmurtia]]s [[Malaja Purga rajoon]]is *[[Abdi]], küla Venemaal Tatarstanis [[Tjuljatši rajoon]]is *[[Abdrezjakovo]], küla [[Venemaa]]l [[Baškiiria]]s [[Kigi rajoon]]is *[[Abdulino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is *[[Abéché]], linn [[Tšaad]]is, [[Ouaddaï]] piirkonna halduskeskus *[[Ābele]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Pelči vald|Pelči vallas]] *[[Ābeļi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Ābelīte]], küla Lätis Sēja piirkonnas *[[Abelsborg]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Unjárga vald|Unjárga vallas]] *[[Abengourou]], linn [[Elevandiluurannik]]ul, [[Kesk-Comoé ringkond|Kesk-Comoé ringkonna]] ja [[Abengourou vald|Abengourou valla]] keskus *[[Åbenrå]] *[[Abeokuta]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Oguni osariik|Oguni osariigi]] pealinn *[[Aberaeron]], linn [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is, [[Ceredigion]]i halduskeskus *[[Aberdaugleddau]], linn [[Wales]]is *[[Aberdeen]], [[linn]] [[Šotimaa]]l *[[Aberdeen (LAV)|Aberdeen]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Aberdeen (Lõuna-Dakota)|Aberdeen]], [[linn]] [[USA]]-s [[Lõuna-Dakota]] osariigis *[[Aberdeen (Hongkong)|Aberdeen]], asula [[Hiina]]s [[Hongkong]]is [[Lõunaringkond (Hongkong)|Lõunaringkonnas]] *[[Aberdeen (Washington)|Aberdeen]], [[linn]] [[USA]]-s [[Washingtoni osariik|Washingtoni]] osariigis *[[Aberhonddu]], linn [[Wales]]is *[[Abertamy]], linn [[Tšehhi]] [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]] *[[Aberteifi]], linn [[Wales]]is *[[Abergele]], linn [[Wales]]is [[Conwy tervikomavalitsus]]es *[[Aberystwyth]], linn [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is [[Ceredigion]]i tervikomavalitsuses *[[Abez]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]] [[Inta linnaringkond|Inta linnaringkonnas]] *[[Abhā]], linn [[Saudi Araabia]]s, [[‘Asīr]]i provintsi halduskeskus *[[Abidjan]], [[linn]] [[Elevandiluurannik]]ul *[[Abiko]], linn [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is *[[Abikülä]] ehk Abiküla ehk Abi, endine küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Abilene]], [[linn]] [[USA]]-s [[Taylori maakond (Texas)|Taylori]] ja [[Jonesi maakond (Texas)|Jonesi maakonnas]], Taylori maakonna keskus *[[Abinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Abinski rajoon]]i keskus *[[Abja-Paluoja]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Abohar]], linn [[India]]s [[Pandžab (India)|Pandžabi]] osariigis [[Fīrozpuri ringkond|Fīrozpuri ringkonnas]] *[[Aboisso]], [[linn]] [[Elevandiluurannik]]ul [[Lõuna-Comoé]] piirkonnas, [[Aboisso departemang]]u keskus *[[Abomey]], [[linn]] [[Benin]]is, [[Zou departemang]]u keskus *[[Abonentnogo Jaštšika 001]], alev [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Odintsovo rajoon]]is [[Odintsovo linnaasundus]]es *[[Abong-Mbang]], [[linn]] [[Kamerun]]i [[Idapiirkond (Kamerun)|Idapiirkond]]is, [[Haut-Nyongi departemang]]u keskus *[[Abony]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Abora]], endine linn Rooma provintsis [[Africa proconsularis]] *[[Aboso]], asula [[Ghana]]s [[Läänepiirkond (Ghana)|Läänepiirkonnas]], [[Wassa West]]i ringkonna keskus *[[Abovjan]], linn [[Armeenia]]s [[Kotajkhi maakond|Kotajkhi maakonnas]] *[[Abragciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]] *[[Abramtsevo]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Sergijev Possadi rajoon]]is [[Hotkovo linnaasundus]]es *[[Abrantes]], [[linn]] [[Portugal]]is [[Santarémi ringkond|Santarémi ringkonnas]], [[Abrantesi vald|Abrantesi valla]] keskus *[[Abrau-Djurso]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i haldusalas *[[‘Abrī]], asula [[Sudaan]]is *[[Abromiškės]], küla [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es [[Elektrėnai vald|Elektrėnai vallas]] *[[Abrud]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Abruka küla|Abruka]], küla [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Ābsard]], linn [[Iraan]]is [[Teherani provints]]is Damāvandi maakonnas *[[Abzanovo (Arhangelskoje rajoon)|Abzanovo]], küla [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]is [[Arhangelskoje rajoon]]is *[[Abzanovo (Ziantšurinski rajoon)|Abzanovo]], küla [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]is [[Ziantšurinski rajoon]]is *[[Abu (Canogo)|Abu]], asula [[Guinea-Bissau]]s [[Bolama piirkond|Bolama piirkonnas]] [[Canogo]] saarel *[[Abu (Formosa)|Abu]], asula [[Guinea-Bissau]]s [[Bolama piirkond|Bolama piirkonnas]] [[Formosa (Guinea-Bissau)|Formosa]] saarel *[[Abū al-Khaşīb]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]] *[[Abu Dhabi]], [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] ja [[Abu Dhabi emiraat|Abu Dhabi emiraadi]] [[pealinn]] *[[Abū Ghurayb]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Anbār|Al-Anbāri kubernerkonnas]] *[[Abū Sunbul]], linn [[Egiptus]]es [[Aswāni kubernerkond|Aswāni kubernerkonnas]] *[[Abuja]], [[Nigeeria]] [[pealinn]] *[[Aburi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Abõi]], küla [[Venemaa]] [[Sahha]] Vabariigis [[Abõi uluss]]is, [[Abõi nasleg]]i keskus *[[Åbybro]], asula [[Taani]]s [[Põhja-Jüütimaa ringkond|Põhja-Jüütimaa ringkonnas]], [[Jammerbrugti vald|Jammerbrugti valla]] keskus ==Ac== *[[Acajutla]], [[linn]] [[El Salvador]]is [[Sonsonate departemang]]us, [[Acajutla vald|Acajutla valla]] keskus *[[Acámbaro]], linn [[Mehhiko]]s [[Guanajuato osariik|Guanajuato osariigis]] [[Lerma jõgi|Lerma jõe]] ääres, [[Acámbaro vald|Acámbaro valla]] keskus *[[Acapulco]] *[[Accra]], [[Ghana]] [[pealinn]] *[[Acheng]] *[[Achim]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Verdeni kreis]]is *[[Acme (Alberta)|Acme]], [[küla]] [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis [[Kneehilli maakond|Kneehilli maakonnas]] *[[Acornhoek]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[A Coruña]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Galicia]] autonoomses piirkonnas, [[A Coruña provints]]i [[halduskeskus]] ==Ad== *[[Ada (Vojvodina)|Ada]], [[linn]] [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Põhja-Banaat|Põhja-Banaadi]] ringkonnas, [[Ada vald|Ada valla]] keskus *[[Ada (Ghana)|Ada]], linn [[Ghana]]s [[Suur-Accra]] piirkonnas *[[Adamivka (Bari rajoon)|Adamivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Adamivka (Gaissõni rajoon)|Adamivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaissõni rajoon]]is *[[Adamivka (Kalõnivka rajoon)|Adamivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *[[Adamivka (Pogrebõštše rajoon)|Adamivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Adamova]], asula [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]] [[Vērēmi vald|Vērēmi vallas]] *[[Adamova (Alūksne piirkond)|Adamova]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Ādams]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]]. *[[Adamsfjord]], küla [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Lebesby vald|Lebesby vallas]] *[[Adamstown]], [[Pitcairn]]i halduskeskus *[[Adamswiller]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Alsace]]'i piirkonnas [[Bas-Rhini departemang]]us *[[Adana]], linn [[Türgi]]s, [[Adana provints]]i keskus *[[Adapazarı]], linn [[Türgi]]s [[Marmara piirkond|Marmara piirkonnas]], [[Sakarya provints]]i keskus *[[Ādaži]], küla [[Läti]]s [[Riia rajoon]]is *[[Adavere]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Addis Abeba]], [[Etioopia]] pealinn *[[Adelaide]], linn [[Austraalia]]s, [[Lõuna-Austraalia]] osariigi pealinn *[[Adelaide (LAV)|Adelaide]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Adelboden]], küla ja vald [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Frutingeni ringkond|Frutingeni ringkonnas]] *[[Aden]], linn [[Jeemen]]is *[[Adendorp]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Dr Beyers Naudé vald|Dr Beyers Naudé vallas]] *[[Ādilābād]], linn [[India]]s [[Andhra Pradesh]]i osariigis, [[Ādilābādi ringkond|Ādilābādi ringkonna]] halduskeskus *[[Adiste]], [[küla]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Adjud]], linn [[Rumeenia]]s [[Vrancea maakond|Vrancea maakonnas]] *[[Ado Ekiti]], [[linn]] [[Nigeeria]]s [[Ekiti osariik|Ekiti osariigis]] *[[Adrakaši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Adrar]], linn [[Alžeeria]]s, [[Adrari provints (Alžeeria)|Adrari provints]]i halduskeskus *[[Adrasmon]], alev [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajeti]] [[Ašti rajoon]]is *[[Adria]], linn [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas [[Rovigo provints]]is *[[Adzes]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]] *[[Adutiškis]], alev [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Adutiškise vald|Adutiškise valla]] halduskeskus. *[[Adõgeisk]], linn [[Venemaa]]l [[Adõgee|Adõgee Vabariigis]] ==Ae== *[[Aegviidu]], [[alevvald]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] ==Af== *[[Afyonkarahisar]], linn [[Türgi]]s, [[Afyonkarahisari provints]]i keskus ==Ag== *[[Agadez]], linn [[Niger]]is, [[Agadezi departemang]]u keskus *[[Agadir]], [[linn]] [[Maroko]]s *[[Agarak]], linn [[Armeenia]]s [[Sjunikhi maakond|Sjunikhi maakonnas]] *[[Agartala]], linn [[India]]s, [[Tripura]] osariigi pealinn *[[Ağcabədi]], linn [[Aserbaidžaan]]is, [[Ağcabədi rajoon]]i keskus *[[Ağdam]], linn [[Aserbaidžaan]]is, [[Armeenia]] poolt okupeeritud territooriumil *[[Agde]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Hérault' departemang]]us, [[Agde'i vald|Agde'i valla keskus]] *[[Ağdərə]], linn Aserbaidžaanis [[Mägi-Karabahh]]is *[[Agejevo]], alev [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Suvorovi rajoon]]is *[[Agen]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Akvitaania]] piirkonnas, [[Lot-et-Garonne'i departemang]]u keskus *[[Aggeneys]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Agidel]], vabariikliku alluvusega linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]is *[[Aginskoje]], alev [[Venemaa]]l, [[Aga Burjaadi autonoomne ringkond|Aga-Burjaadi autonoomse ringkonna]] keskus *[[Ágios Kírykos]], linn [[Kreeka]]s *[[Aglona]], küla [[Läti]]s, [[Aglona piirkond|Aglona piirkonna]] keskus *[[Agluonėnai]], küla [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is, [[Agluonėnai vald|Agluonėnai valla]] halduskeskus *[[Agnita]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] *[[Agoitz]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Navarra]] autonoomses piirkonnas *[[Agordat]], [[linn]] [[Eritrea]]s [[Gash Barka]] provintsis *[[Āgra]], linn Indias [[Uttar Pradesh]]i osariigis *[[Agronomitšne (Vinnõtsja rajoon)|Agronomitšne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is *[[Agrõz]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Agrõzi rajoon]]i keskus *[[Aguascalientes]], linn [[Mehhiko]]s, [[Aguascalientese osariik|Aguascalientese osariigi]] keskus *[[Aguel'hoc]], asula [[Mali]]s [[Kidali piirkond|Kidali piirkonnas]] ==Ah== *[[Ahaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Ahhalkhalakhi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonnas, [[Ahhalkhalakhi rajoon]]i keskus *[[Ahhaltsihhe]], [[linn]] [[Gruusia]]s, [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonna keskus *[[Ahlen]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Ahmedabad]], linn [[India]]s [[Gujarat]]is *[[Ahmeta]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Ahmeta rajoon]]i keskus *[[Aho-dong]], asula [[Põhja-Korea]]s [[Lõuna-Hwanghae provints]]is [[Paekch'ŏni maakond|Paekch'ŏni maakonnas]] *[[Ahrensburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal [[Stormarn]]i kreisis *[[Ahthala]], linn [[Armeenia]]s [[Lori maakond|Lori maakonnas]] *[[Ahtopol]], [[linn]] [[Bulgaaria]]s [[Burgasi piirkond|Burgasi piirkonna]]s [[Carevo vald|Carevo vallas]] *[[Ahtubinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Astrahani oblast]]is, [[Ahtubinski rajoon]]i keskus *[[Ahtõ]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Ahtõ rajoon]]i keskus *[[Ahvāz]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Khūzestāni provints]]i ja [[Ahvāzi maakond|Ahvāzi maakonna]] keskus ==Ai== *[[Aiamaa küla|Aiamaa]], küla Eestis Tartu maakonnas Nõo vallas *[[Aiaste]], küla Eestis Põlva maakonnas Valgjärve vallas *[[Aidu (Maidla)|Aidu]], küla Eestis Maidla vallas *[[Aidu (Viljandi)|Aidu]], küla Eestis Viljandi vallas *[[Aidu (Pajusi)|Aidu]], küla Eestis Pajusi vallas *[[Aigueperse (Puy-de-Dôme)|Aigueperse]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Auvergne]]'i piirkonnas [[Puy-de-Dôme]]'i departemangus, [[Aigueperse'i kanton]]i [[halduskeskus]] *[[Aigun]], endine linn [[Mandžuuria]]s, praeguses [[Hiina]] [[Heilongjiang]]i provintsi [[Heihe Shi]] [[Aihui linnarajoon]]is *[[Aihhal]], alev [[Venemaa]]l [[Sahha]]s [[Mirnõi uluss]]is *[[Aim]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s [[Ajani-Maja rajoon]]is *[[Ain (Joosua raamat)|Ain]], ajalooline linn vanaaja [[Palestiina (ajalooline)|Palestiina]]s *[[Ainaro]], [[linn]] [[Ida-Timor]]is, [[Ainaro ringkond|Ainaro ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Ainava]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Ainja]], küla [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Aioi]], linn [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Airai]], asula [[Belau]]s, [[Airai osariik|Airai osariigi]] pealinn *[[Aire-sur-la-Lys]], linn ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Pas-de-Calais' departemang]]us *[[Airth]], küla [[Šotimaa]]l [[Falkirki regioon]]is *[[Aisai]], linn [[Jaapan]]is [[Aichi prefektuur]]is [[Honshū]] saarel *[[Aistere]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Tadaiķi vald|Tadaiķi vallas]] *[[Aisteres muiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Tadaiķi vald|Tadaiķi vallas]] *[[Aizas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]] *[[Aizawl]], linn [[India]]s, [[Mizoram]]i pealinn *[[Aizgārša]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Aizkalnieši]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Aizklāņi]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Aizkraukle]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Aizkraukle küla|Aizkraukle]], asula [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] *[[Aizpores]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kalvene vald|Kalvene vallas]] *[[Aizpure]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Aizpurieši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallas]] *[[Aizpurve]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Aizpute]], [[linn]] [[Läti]]s [[Liepāja rajoon]]is *[[Aizupe]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Aizupes]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Aizupītes]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Aitsra]], küla Eestis [[Valgamaa]]l [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] *[[Aiud]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Aix-en-Provence]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]i piirkonnas ==Aj== *[[Ajaccio]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Korsika]] pealinn, [[Corse du Sud]]i departemangu keskus *[[Ajka]], linn [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]] *[[‘Ajmān]], [[linn]] [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]], [[‘Ajmāni emiraat|‘Ajmāni emiraadi]] pealinn *[[Ajmer]], linn [[India]]s [[Rajasthan]]is, [[Ajmeri ringkond|Ajmeri ringkonna]] keskus ==Ak== *[[Akaa]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Akademija]], alev [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is *[[Akademija (Kėdainiai)|Akademija]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Dotnuva vald|Dotnuva vallas]] *[[Akashi]], linn [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Akasia]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Akciabrski]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Akciabrski rajoon]]i ja [[Akciabrski külanõukogu]] halduskeskus *[[Akdepe]], alev [[Türkmenistan]]is [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajetis]] *[[Akenstaka]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[More vald|More vallas]] *[[Akhisar]], linn [[Türgi]]s *[[Åkirkeby]], asula [[Taani]]s [[Bornholmi piirkonnavald|Bornholmi piirkonnavallas]] *[[Akiruno]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Akishima]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Akita]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Akita prefektuur]]i [[halduskeskus]] *[[Akjoujt]], linn [[Mauritaania]]s, [[Inchiri]] provintsi keskus *[[Akko]], linn [[Iisrael]]is *[[Aklaisciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Akmeņdziras]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Akmene]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Cīrava vald|Cīrava vallas]] *[[Akmenė]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Akmenė rajoon]]is *[[Akmenė II]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]] *[[Akmenynai]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Akmenynai vald|Akmenynai valla]] halduskeskus *[[Akmenynė]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Akmenynė vald|Akmenynė valla]] halduskeskus *[[Aknīste]], [[linn]] [[Läti]]s [[Jēkabpilsi rajoon]]is, [[Aknīste piirkond|Aknīste piirkonna]] keskus *[[Aknystos]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is [[Debeikiai vald|Debeikiai vallas]] *[[Akō]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Akranes]], [[linn]] [[Island]]il [[Vesturland]]is *[[Akremi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Akron]], linn Ameerika Ühendriikides [[Ohio]]s, [[Summiti maakond (Ohio)|Summiti maakonna]] halduskeskus *[[Aksai (Rostovi oblast)|Aksai]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Aksai rajoon]]i keskus *[[Aksum]], linn [[Etioopia]]s *[[Aktaš]], küla [[Kõrgõzstan]]is, [[Oši oblast]]is *[[Aktau]], linn [[Kasahstan]]is *[[Aktöbe]], linn [[Kasahstan]]is *[[Akunnaaq]], küla [[Gröönimaa]]l [[Qaasuitsupi vald|Qaasuitsupi vallas]] *[[Akureyri]], [[linn]] [[Island]]il ==Al== *[[Ål]], asula [[Norra]]s [[Buskerud]]i maakonnas, [[Åli vald|Åli valla]] keskus *[[Ala (Hiiumaa)|Ala]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Ala (Helme)|Ala]], küla Eestis [[Valgamaa]]l [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] *[[Alagir]], linn [[Venemaa]]l [[Põhja-Osseetia]]s, [[Alagiri rajoon]]i keskus *[[Alajõe]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Alutaguse vald|Alutaguse valla]] keskus *[[Alajärvi kirikuküla]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas [[Alajärvi linn]]as *[[Alajärvi linn]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Alakste]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Alakurtti]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Alaküla (Märjamaa)|Alaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Al-‘Alamayn]], linn [[Egiptus]]es *[[Alam-Linda]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s *[[Aland]], [[linn]] [[India]]s [[Karnataka]] osariigis [[Gulbarga ringkond|Gulbarga ringkonnas]] *[[Ālande]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Alanta]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Alanta vald|Alanta valla]] halduskeskus *[[Alanya]], [[linn]] [[Türgi]]s [[Antalya provints]]is *[[Alaotsa]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is [[Petseri linna-asundus]]es *[[Al-‘Aqabah]], [[linn]] [[Jordaania]]s *[[Alapajevsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Alapajevski linnaringkond|Alapajevski linnaringkonna]] keskus *[[Alappuzha]], linn [[India]]s [[Kerala]] osariigis, [[Alappuzha ringkond|Alappuzha ringkonna]] keskus *[[Al-‘Azīzīyah]], linn [[Liibüa]]s, [[Al-Jifārah' omavalitsus]]e halduskeskus *[[Alasora]], küla [[Madagaskar]]il [[Antananarivo provints]]is *[[Alatri]], linn [[Itaalia]]s [[Lazio]] maakonnas [[Frosinone provints]]is *[[Alatõr]], linn Venemaal [[Tšuvaššia]]s *[[Alaverdi]], linn [[Armeenia]]s [[Lori maakond|Lori maakonnas]] *[[Alavere (Anija)|Alavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] *[[Alavere (Jõgeva)|Alavere]], [[küla]] [[Eesti]]s Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas *[[Alavere (Vinni)|Alavere]], [[küla]] [[Eesti]]s Vinni vallas *[[Alavieska]], asula [[Soome]]s [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas, [[Alavieska vald|Alavieska valla]] [[kirikuküla]] *[[Alavuotto]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ylikiiminki]] vallas *[[Alavus]], linn [[Soome]]s Lääne-Soome läänis Lõuna-Pohjanmaa maakonnas *[[Alba (Itaalia)|Alba]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas [[Cuneo provints]]is *[[Alba Iulia]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s, [[Alba maakond|Alba maakonna]] keskus *[[Albany]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Albany maakond|Albany maakonnas]], New Yorgi osariigi [[pealinn]] *[[Albany (Austraalia)|Albany]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Albazino]], küla [[Venemaa]]l [[Amuuri oblast]]is [[Skovorodino rajoon]]is *[[Al-Bayḑā’]], [[linn]] [[Liibüa]]s, [[Al-Jabal al-Akhḑar]]i omavalitsuse halduskeskus *[[Albert Falls]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMgungundlovu ringkond|uMgungundlovu ringkonnas]] [[uMshwathi vald|uMshwathi vallas]] *[[Albertinia]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Alberton]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Albertville]], linn Prantsusmaal *[[Ålborg]], [[linn]] [[Taani]]s *[[Albuquerque]], linn Ameerika Ühendriikides [[New Mexico]]s *[[Alcácer do Sal]], linn [[Portugal]]is *[[Alcalá de Henares]], linn [[Hispaania]]s [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomses piirkonnas]] *[[Alcamo]], asula [[Itaalia]]s [[Sitsiilia maakond|Sitsiilia maakonnas]] [[Trapani provints]]is, [[Alcamo vald|Alcamo valla]] keskus *[[Alcobendas]], linn Hispaanias Madridi autonoomses piirkonnas *[[Aldan]], linn Venemaal *[[Alderi]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Aldersyde]], [[asula]] [[Lääne-Austraalia]]s *[[Alejas]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kurmāle vald|Kurmāle vallas]] *[[Aleknonys]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is [[Simnase vald|Simnase vallas]] *[[Aleksandria]], [[linn]] [[Egiptus]]es *[[Aleksandrija (Leedu)|Aleksandrija]], küla [[Skuodase rajoon]]is *[[Aleksandropole]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Aleksandrovskaja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalal [[Puškini linnarajoon]]is *[[Aleksandrovsk-Sahhalinski]], linn [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is *[[Aleksandrów Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Aleksandrów Kujawski maakond|Aleksandrów Kujawski maakonna]] halduskeskus *[[Aleksandrów Łódzki]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]] *[[Aleksandryja]], [[agrolinnake]] [[Mahiloŭ oblast]]is [[Škłoŭ rajoon]]is *[[Aleksejevka]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Aleksejevka rajoon (Belgorodi oblast)|Aleksejevka rajooni]] halduskeskus *[[Aleksin]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Aleksini rajoon]]i keskus *[[Alekvere]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Alençon]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Alam-Normandia]] piirkonnas, [[Orne'i departemang]]u keskus *[[Aleppo]], linn [[Süüria]]s, [[Aleppo provints]]i [[halduskeskus]] *[[Alert]], asula [[Kanada]]s [[Nunavut]]is *[[Aleșd]], linn [[Rumeenia]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]] *[[Alessandria]], linn [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas, [[Alessandria provints]]i keskus *[[Ålesund]], linn [[Norra]]s *[[Alexander Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Alexandroúpoli]], linn [[Kreeka]]s *[[Al-Fallūjah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Anbār|Al-Anbāri kubernerkonnas]] *[[Al-Fashn]], [[linn]] [[Egiptus]]es [[Banī Suwayfi kubernerkond|Banī Suwayfi kubernerkonnas]] *[[Al-Fāw]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]] *[[Al-Fayyūm]], linn [[Egiptus]]es, [[Al-Fayyūmi kubernerkond|Al-Fayyūmi kubernerkonna]] keskus *[[Algar]], asula [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[Algeciras]], linn Hispaanias Andaluusias *[[Al-Hārithah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]] *[[Al-Ḩayy]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Wāsiţ|Wāsiţi kubernerkonnas]] *[[Al-Ḩillah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Bābil|Bābili kubernerkonnas]] *[[Al-Hufūf]], [[linn]] [[Saudi Araabia]]s [[Ash-Sharqīyah]]' provintsis *[[Ali Sabieh]], [[linn]] [[Djibouti]]s, [[Ali Sabiehi piirkond|Ali Sabiehi piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Alicante]], [[linn]] [[Hispaania]]s *[[Alice (LAV)|Alice]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Alicedale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Alihe]], asula [[Hiina]]s [[Sise-Mongoolia]]s [[Hulunbeir Shi]]'s, [[Orotšooni autonoomne hošuun|Orotšooni autonoomse hošuuni]] ja [[Alihe suurvald|Alihe suurvalla]] keskus *[[Alieši]], küla Põhja-Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]] *[[Alionys I]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]i territooriumil, [[Alionysi vald|Alionysi valla]] halduskeskus *[[Al-Ismā’īlīyah]], linn [[Egiptus]]es, [[Al-Ismā’īlīyah' kubernerkond|Al-Ismā’īlīyah' kubernerkonna]] keskus *[[Alizava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is *[[Alitēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Aliwal North]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] *[[Alkmaar]], [[linn]] [[Holland]]is [[Põhja-Holland]]i provintsis *[[Alksnāji]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Mērsragsi piirkond|Mērsragsi piirkonnas]] *[[Alksniai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Juodupė vald|Juodupė vallas]] *[[Al-Kūfah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[An-Najafi kubernerkond|An-Najafi kubernerkonnas]] *[[Al-Kuwayt]], [[Kuveit|Kuveidi]] [[pealinn]], [[Al-‘Āşimah]]' kubernerkonna halduskeskus *[[Allahābād]], linn [[India]]s [[Uttar Pradesh]]is *[[Allaži]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Allaži vald|Allaži valla]] keskus *[[Allažmuiža]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Allaži vald|Allaži vallas]] *[[Allen]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis *[[Aļļi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Allinge-Sandvig]], asula [[Taani]]s [[Bornholmi piirkonnavald|Bornholmi piirkonnavallas]] *[[Alma (Colorado)|Alma]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Parki maakond (Colorado)|Parki maakonnas]] *[[Alma (LAV)|Alma]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Alma (Québec)|Alma]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis *[[Alma (Nebraska)|Alma]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nebraska]] osariigis, [[Harlani maakond (Nebraska)|Harlani maakonna]] halduskeskus *[[Al-Maḩallah al-Kubrá]], linn [[Egiptus]]es *[[Almāle]], küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s *[[Al-Manşūrah]], linn [[Egiptus]]es [[Ad-Daqahlīyah' kubernerkond|Ad-Daqahlīyah' kubernerkonnas]] *[[Almazán]], asula [[Hispaania]]s [[Castilla-León]]i piirkonnas [[Soria]] provintsis [[Almazáni vald|Almazáni vallas]] *[[Almatõ]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Almatõ oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Al-Mawāsī]], asula [[Palestiina]]s [[Gaza tsoon]]is [[Rafaḩi kubernerkond|Rafaḩi kubernerkonnas]] *[[Almere]], [[linn]] [[Holland]]is *[[Almería]], linn [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s *[[Almetjevsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tatarstani Vabariik|Tatarstani Vabariigis]] *[[Aļmi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Alnarp]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is [[Lomma vald|Lomma vallas]] *[[Aļņi]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Alodzene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]] *[[Alofi]], [[Niue]] [[pealinn]] *[[Aloja]], [[linn]] [[Läti]]s [[Limbaži rajoon]]is, [[Aloja piirkond|Aloja piirkonna]] keskus *[[Alovė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Alovė vald|Alovė valla]] halduskeskus. *[[Al-Qaḑārif]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Al-Qaḑārifi provints]]i keskus *[[Alsėdžiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is *[[Alsunga]], asula [[Läti]]s, [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]] keskus *[[Alsviķi]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Alsviķi vald|Alsviķi valla]] halduskeskus *[[Alšany]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is *[[Alzamai]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is [[Nižneudinski rajoon]]is *[[Alžiir]], [[Alžeeria]] pealinn, [[Alžiiri provints]]i [[halduskeskus]] *[[Alta]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas, [[Alta|Alta valla]] halduskeskus *[[Alta vald]], linnaks nimetatav vald [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas *[[Altamira (Brasiilia)]], [[linn]] [[Brasiilia]]s [[Ceará osariik|Ceará osariigis]], [[Altamira vald|Altamira valla]] [[halduskeskus]] *[[Altdorf]], linn [[Šveits]]is *[[Altena]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Märkischer Kreis]]is *[[Altinum]], ajalooline linn Rooma riigis *[[Altmittweida]], [[vald]] ja küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Mittweida kreis]]is *[[Altona]], endine [[linn]] [[Saksamaa]]l (praegu [[Hamburg]]i koosseisus) *[[Altševsk]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]] *[[Alturpe]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]] *[[Alu]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Al-Ubayyiḑ]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Põhja-Kordofan]]i provintsi keskus *[[Alu-Metsküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Alūksne]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Alūksne rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Alupka]], [[linn]] [[Ukraina]]s *[[Aluste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Alušta]], [[linn]] [[Ukraina]]s *[[Alvitas]], küla [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is [[Šeimena vald|Šeimena vallas]] *[[Alwernia]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]] *[[Alytus]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Alytuse maakond|Alytuse maakonna]] [[halduskeskus]] ==Am== *[[Amagasaki]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Åmål]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Västra Götalandi lään]]is *[[Amanzimtoti]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Amara]], linn [[Rumeenia]]s [[Ialomița maakond|Ialomița maakonnas]] *[[Amarillo]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texase osariik|Texase osariigis]] *[[Amata küla|Amata]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Amatas skola]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Amatnieki]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Ambanizana]], asula [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Ambassa]], [[linn]] [[India]]s [[Tripura]] osariigis, [[Dhalai ringkond|Dhalai ringkonna]] halduskeskus *[[Ambatoharana (Masoala)|Ambatoharana]], asula [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Ambatoharana (Vohibinany)|Ambatoharana]], asula [[Madagaskar]]il [[Toamasina provints]]is [[Vohibinany maakond|Vohibinany maakonnas]] *[[Ambatonjanahary]], küla [[Madagaskar]]il *[[Ambavazakana]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Amberg]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Ambodifotatra]], asula [[Madagaskar]]i [[Toamasina provints]]is [[Analanjirofo piirkond|Analanjirofo piirkonnas]], [[Sainte-Marie maakond|Sainte-Marie maakonna]] ja [[Sainte-Marie vald|Sainte-Marie valla]] keskus *[[Ambodikily]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Ambodimanga (Masoala)|Ambodimanga]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Ambodivoaranto]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Ambrakas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Ambrolauri]], [[linn]] [[Gruusia]]s, [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonna [[halduskeskus]] *[[Amderma]], alevik [[Venemaa]]l [[Neenetsimaa]]l *[[Amele]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Puze vald|Puze vallas]] *[[American Corner]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Amersfoort]], [[linn]] [[Holland]]is [[Utrechti provints]]is *[[Amersfoort (LAV)|Amersfoort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Amherst]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Massachusetts]]i osariigis [[Hampshirei maakond|Hampshire'i maakonnas]] *[[Amherst (Colorado)|Amherst]], asula [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Grandi maakond (Colorado)|Grandi maakonnas]] *[[Amiens]], linn [[Prantsusmaa]]l *[[Amjūdze]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Usma vald|Usma vallas]] *[[‘Ammān]], [[Jordaania]] [[pealinn]] *[[Amritsar]], linn [[India]]s [[Pandžab]]is *[[Amsterdam]], [[Holland]]i [[pealinn]] *[[Amsterdam (LAV)|Amsterdam]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Amstetten]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Amši]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Amursk]], linn [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s, [[Amurski rajoon]]i keskus *[[Amvrossijivka]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Amvrossijivka rajoon]]i halduskeskus ==An== *[[Anabari küla|Anabar]], endine [[küla]] [[Nauru]]l [[Anabari ringkond|Anabari ringkonnas]] *[[Anadõr]], küla [[Venemaa]]l, [[Tšuktši autonoomne ringkond|Tšuktši autonoomse ringkonna]] halduskeskus *[[Anakasiá]], linn [[Kreeka]]s [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonnas]] [[Magneesia maakond|Magneesia maakonnas]] [[Vólose vald|Vólose vallas]] *[[Anaklia]], alev [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] maakonnas [[Zugdidi rajoon]]is *[[Ananjiv]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Ananjivi rajoon]]i keskus *[[Anapa]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Anapa rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Anchorage]], linn Ameerika Ühendriikides [[Alaska]]s *[[Ance]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Ance vald|Ance valla]] halduskeskus *[[Ancona]], linn [[Itaalia]]s *[[Andersontown]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Andijon]], [[linn]] [[Usbekistan]]is, [[Andijoni vilajett|Andijoni vilajeti]] [[halduskeskus]] *[[Andkhvoy]] *[[Andohanizengitra]], küla [[Madagaskar]]il *[[Andong]] *[[Andorra la Vella]], [[Andorra]] [[pealinn]] *[[Andradina]], [[linn]] [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[Andranovondronina]], asula [[Madagaskar]]il [[Diana piirkond|Diana piirkonnas]] [[Antsiranana II ringkond|Antsiranana II ringkonnas]] *[[Andreapol]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Andreapoli rajoon]]i halduskeskus *[[Andrēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Andrespol]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łódźi maakond|Łódźi maakonnas]], [[Andrespoli vald|Andrespoli valla]] halduskeskus *[[Andria]], linn [[Itaalia]]s [[Apuulia]] maakonnas [[Barletta-Andria-Trani provints]]is *[[Andrijevica]], linn [[Montenegro]]s, [[Andrijevica vald|Andrijevica valla]] keskus *[[Andriņi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Andrioniškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Andrioniškise vald|Andrioniškise valla]] halduskeskus *[[Andromer]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Pljussa rajoon]]is [[Zapljusje linnaasundus]]es *[[Ándros]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Lõuna-Egeus]]e piirkonnas, [[Ándrose piirkonnaüksus]]e ja [[Ándrose vald|Ándrose valla]] keskus *[[Andrušivka]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Andrušivka rajoon]]i halduskeskus *[[Andruves]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Andrychów]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] *[[Anduļēni]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Ērgļi vald|Ērgļi vallas]] *[[Andumi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Anenii Noi]], linn Moldovas, Anenii Noi rajooni keskus *[[Anganchi]], küla [[Ekvatoriaal-Guinea]]s [[Annobóni provints]]is *[[Angarsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is *[[Angers]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Pays de la Loire]]'i piirkonnas, [[Maine-et-Loire'i departemang]]u halduskeskus *[[Ângkôr]], endine linn [[Kambodža]]s *[[Angla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Angren]], linn [[Usbekistan]]is *[[Āņi]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Anijala]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Anina]], linn [[Rumeenia]]s [[Caraș-Severini maakond|Caraș-Severini maakonnas]] *[[Aninoasa]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Anjalankoski]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso]] maakonnas [[Kouvola linn]]as *[[Anjamahara]], asula [[Madagaskar]]il [[Toamasina provints]]is [[Sainte-Marie vald|Sainte-Marie vallas]] *[[Anjō]], linn [[Jaapan]]is [[Aichi prefektuur]]is *[[Ankara]], [[Türgi]] [[pealinn]] *[[Ankinirambe]], küla [[Madagaskar]]il *[[Ankoalabe]], linn [[Madagaskar]]il [[Toamasina provints]]is [[Sainte-Marie vald|Sainte-Marie vallas]] *[[Ann Arbor]], linn Ameerika Ühendriikides [[Michigan]]i osariigis *[[Anna (Läti)|Anna]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Anna vald (Läti)|Anna valla]] halduskeskus *[[Annaba]], linn [[Alžeeria]]s *[[An-Nabaţīyah at-Taḩtā]], linn [[Liibanon]]is, [[An-Nabaţīyah' kubernerkond|An-Nabaţīyah' kubernerkonna]] keskus *[[Annaberg-Buchholz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal, [[Annabergi kreis]]i halduskeskus *[[An-Naḩwah]], küla [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] [[Al-Fujayrah' emiraat|Al-Fujayrah' emiraadis]] *[[An-Najaf]] *[[Annamõisa]], endine küla [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnas]] [[Piirsalu vald (Kullamaa kihelkond)|Piirsalu vallas]] *[[Annapolis]], linn Ameerika Ühendriikides, [[Maryland]]i pealinn *[[Annas]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]] *[[Annasciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Strazde vald|Strazde vallas]] *[[An-Nāşirīyah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Dhī Qār|Dhī Qāri kubernerkonna]] keskus *[[Annecy]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Haute-Savoie' departemang]]u keskus *[[Annikoru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]] *[[Anning]], [[maakonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Yunnani provints]]is *[[Annonay]], linn ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Ardèche'i departemang]]us, [[Annonay-Nord]]i ja [[Annonay-Sud]]i kantoni keskus *[[Annopol]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Kraśniki maakond|Kraśniki maakonnas]] *[[Ansan]] *[[Ansbach]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Anseküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] *[[Ansfelden]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal *[[Anstrupe]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Anžero-Sudžensk]], linn [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is *[[Antakya]], linn Türgis *[[Antalieptė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Antalieptė vald|Antalieptė valla]] halduskeskus *[[Antalya]], linn Türgis *[[Antananarivo]], [[Madagaskar]]i [[pealinn]] *[[Antanavas]], küla [[Leedu]]s [[Kazlų Rūda omavalitsus]]es, [[Antanavase vald|Antanavase valla]] halduskeskus *[[Antašava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Kupiškise vald|Kupiškise valla]]s *[[Antazavė]], küla [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Antazavė vald|Antazavė valla]] halduskeskus *[[Antibes]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Alpes-Maritimes]] departemangus *[[Antiņciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi vallas]] *[[Antofagasta]], linn [[Tšiili]]s *[[Antoņiški]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Antonivka (Bari rajoon)|Antonivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Antonivka (Litõni rajoon)|Antonivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Antonivka (Tomašpili rajoon)|Antonivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Antonivka (Teplõki rajoon)|Antonivka]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis [[Teplõki rajoon]]is *[[Antonopil (Kalõnivka rajoon)|Antonopil]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis *[[Antopal]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Drahičyni rajoon]]is [[Antopali külanõukogu]]s *[[Antratsõt]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]] *[[Antsiran̈ana]], [[linn]] [[Madagaskar]]il, [[Antsiran̈ana provints]]i [[halduskeskus]] *[[Antsla]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]] *[[Antsõpolivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is *[[Antwerpen]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Flandria]]s, [[Antwerpeni provints]]i [[halduskeskus]] *[[Anuradhapura]], linn [[Sri Lanka]]l, [[Põhjakeskprovints]]i halduskeskus *[[Anuži]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lube vald|Lube valla]] halduskeskus *[[Anykščiai]], linn [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]] ==Ao== *[[Aomori]], linn [[Jaapan]]is, [[Aomori prefektuur]]i keskus *[[Aosilla]], endine küla [[Jõgevamaa]]l [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Aosta]], linn [[Itaalia]]s, [[Valle d'Aosta]] pealinn ==Ap== *[[Aparnieki]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Apatin]], linn [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Lääne-Bačka]] ringkonnas, [[Apatini vald|Apatini valla]] keskus *[[Apatitõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Apekalns]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Apia]], [[Samoa]] pealinn *[[Apiesdoring]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] [[Suur-Tubatse vald|Suur-Tubatse vallas]] *[[Appenzell]], linn [[Šveits]]is *[[Apriķi]], [[küla]] Lätis [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonnas]], [[Laža vald|Laža valla]] halduskeskus *[[Apšeronsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Apšeronski rajoon]]i keskus *[[Apši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]] *[[Apšuciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]] *[[Apuzes]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Īvande vald|Īvande vallas]] *[[Apytalaukis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Vilainiai vald|Vilainiai vallas]] ==Aq== *[[Āqchah]] ==Ar== *[[Aracaju]], linn [[Brasiilia]]s, [[Sergipe osariik|Sergipe osariigi]] pealinn *[[Āraiši]], asula [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Arakste]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Lode vald|Lode vallas]] *[[Aral]], linn [[Hiina]]s [[Xinjiang]]i Uiguuri autonoomses piirkonnas *[[Aral (Kasahstan)|Aral]], linn [[Kasahstan]]is [[Kõzõlorda oblast]]is, [[Arali rajoon]]i keskus *[[Aramil]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Aramili linnaringkond|Aramili linnaringkonna]] keskus *[[Arancón]], asula [[Hispaania]]s [[Soria provints]]is [[Arancóni vald|Arancóni vallas]] *[[Arančycy]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pružany rajoon]]is [[Linova külanõukogu]]s *[[Arandi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kärla vald|Kärla vallas]] *[[Araouane]], [[küla]] [[Mali]]s *[[‘Ar‘ar]], [[linn]] [[Saudi Araabia]]s, [[Al-Ḩudūd ash-Shamālīyah]]' provintsi halduskeskus *[[Ararat (linn)|Ararat]], linn [[Armeenia]]s [[Ararati maakond|Ararati maakonnas]] *[[Aravere]], [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Arawa]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Bougainville'i provints]]is *[[Arbanasi]], küla [[Bulgaaria]]s [[Veliko Tărnovo piirkond|Veliko Tărnovo piirkonna]]s *[[Arbīl]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Iraagi Kurdistan]]is, [[Arbīli kubernerkond|Arbīli kubernerkonna]] keskus *[[Arboga]], linn [[Rootsi]]s [[Västmanlandi lään]]is [[Arboga vald|Arboga]] vallas *[[Ardabīl]], [[linn]] [[Iraan]]is, [[Ardabīli provints]]i ja [[Ardabīli maakond|Ardabīli maakonna]] keskus *[[Ardath]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Ardatov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Mordva Vabariik|Mordva Vabariigis]], [[Ardatovi rajoon]]i halduskeskus *[[Ardea]], linn [[Itaalia]]s [[Lazio]] maakonnas [[Rooma provints]]is *[[Ardino]], linn [[Bulgaaria]]s [[Kǎrdžali piirkond|Kǎrdžali piirkonnas]], [[Ardino vald|Ardino valla]] keskus *[[Ardla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Ardon]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Põhja-Osseetia]]s, [[Ardoni rajoon]]i halduskeskus *[[Ardud]], linn [[Rumeenia]]s, [[Satu Mare maakond|Satu Mare maakonnas]] *[[Are]], [[alevik]] [[Eesti]]s, [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Are küla|Are]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Arechaŭsk]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is *[[Āres (Saulkrasti piirkond)|Āres]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Āres (Grobiņa piirkond)|Āres]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Aresi]], küla Eestis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Rakvere vald|Rakvere vallas]] *[[Arendal]], linn [[Norra]]s, [[Aust-Agder]]i maakonna keskus *[[Arendole]], asula [[Läti]]s [[Vārkava piirkond|Vārkava piirkonnas]] [[Rožkalni vald|Rožkalni valla]]s *[[Arenys de Mar]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s [[Barcelona provints]]is *[[Areópoli]], asula [[Kreeka]]s [[Peloponnesose piirkond|Peloponnesose piirkonna]]s [[Lakoonia]] maakonnas *[[Arequipa]], [[linn]] [[Peruu]]s, [[Arequipa piirkond|Arequipa piirkonna]] ja [[Arequipa provints]]i [[halduskeskus]] *[[Arezzo]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Arezzo provints]]i [[halduskeskus]] *[[Argenteuil]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Val-d'Oise]]'i departemangus *[[Argostóli]], [[linn]] [[Kreeka]] lääneosas [[Kefalloniá]] saarel, [[Kefalloniá piirkonnaüksus]]e ja [[Kefalloniá vald|Kefalloniá valla]] halduskeskus *[[Arhangelsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Arhangelski oblast]]i ja [[Primorski rajoon (Arhangelski oblast)|Primorski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Arhangelskoje (Moskva oblast)]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is *[[Arhangelskoje (Baškortostan)]], linn Venemaal [[Baškortostan]]is *[[Århus]], [[linn]], [[Taani]]s [[Kesk-Jüütimaa]]l, endine [[Århusi maakond|Århusi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Arica]], linn [[Tšiili]]s *[[Arild]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is [[Höganäsi vald|Höganäsi vallas]] *[[Ariogala]], linn [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is *[[Aripo]], küla [[Trinidad ja Tobago|Trinidadis ja Tobagos]] *[[Ariste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Arkadak]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is, [[Arkadaki rajoon]]i keskus *[[Arkliņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Arklinieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Ārlava]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Arles]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]i piirkonnas [[Bouches-du-Rhône]]'i departemangus *[[Arlington]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis [[Tarranti maakond|Tarranti maakonnas]] *[[Arlington (LAV)|Arlington]] on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Arlon]], linn [[Belgia]]s, [[Luxembourgi provints]]i keskus *[[Arlöv]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Burlövi vald|Burlövi valla]] [[halduskeskus]] *[[Armagh]], [[linn]] [[Põhja-Iirimaa]]l *[[Armavir (Armeenia)|Armavir]], linn [[Armeenia]]s, [[Armaviri maakond|Armaviri maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Armavir (Venemaa)|Armavir]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s *[[Armjansk]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is *[[Armonys]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Juodupė vald|Juodupė vallas]] *[[Armuškas]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Arnhem]], linn [[Holland]]is *[[Arnis]], linn Saksamaal [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal, [[Schleswig-Flensburgi kreis]]is *[[Arniston]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Arnsberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Arnsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kamenzi kreis]]is [[Arnsdorfi vald|Arnsdorfi vallas]] *[[Arnstadt]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal [[Ilmi maakond|Ilmi maakonnas]] *[[Arona]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas [[Novara provints]]is *[[Ar-Ramādī]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Al-Anbār|Al-Anbāri kubernerkonna]] keskus *[[Ar-Raqqah]], linn [[Süüria]]s, [[Ar-Raqqah' provints]]i keskus *[[Arras]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Nord-Pas-de-Calais]] piirkonnas [[Arrasi jõgi|Arrasi jõe]] ääres, [[Pas-de-Calais' departemang]]u, [[Arrasi alldepartemang]]u, [[Arras-Nordi kanton]]i, [[Arras-Ouesti kanton]]i, [[Arras-Sudi kanton]]i ja [[Arrasi linnakogukond|Arrasi linnakogukonna]] keskus *[[Arrasate]], linn [[Hispaania]]s [[Baskimaa]]l [[Gipuzkoa]] provintsis *[[Ar-Riyāḑ]], [[Saudi Araabia]] [[pealinn]] *[[Arsenjev]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s *[[Arsk]], linn Venemaa Tatarstani Vabariigis, Arski rajooni keskus *[[Arzamass]], linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is *[[Arta]], [[linn]] [[Djibouti]]s, [[Arta piirkond|Arta piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Árta]], linn [[Kreeka]]s, [[Árta piirkonnaüksus]]e ja Árta valla halduskeskus *[[Artašat]], linn [[Armeenia]]s, [[Ararati maakond|Ararati maakonna]] keskus *[[Arthik]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Širaki maakond|Širaki maakonnas]] *[[Artjom]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s *[[Artlenburg]], alevi (''Flecken'') staatuses vald [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal [[Lüneburgi kreis]]is *[[Artsvašen]], küla [[Armeenia]]s [[Gegharkhunikhi maakond|Gegharkhunikhi maakonnas]] *[[Aru (Saaremaa)|Aru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Aruküla]], [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Raasiku vald|Raasiku valla]] [[halduskeskus]] *[[Aruküla (Koeru)|Aruküla]], [[küla]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald]] *[[Aruküla (Lihula)|Aruküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Aruküla (Hiiumaa)|Aruküla]], [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Arusha]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Arusha piirkond|Arusha piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Aruste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Arvajheer]], linn [[Mongoolia]]s, [[Övörhangaj aimakk|Övörhangaj aimaki]] keskus ==As== *[[As‘adābād]] *[[Asago]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Asahikawa]], linn [[Jaapan]]is [[Hokkaidō prefektuur]]is [[Kamikawa allprefektuur]]is *[[Asan]], [[linn]] [[Lõuna-Korea]]s *[[Asare]], asula [[Läti]]s [[Aknīste piirkond|Aknīste piirkonnas]] *[[Asbest (linn)|Asbest]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is *[[Aschaffenburg]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Aşgabat]], [[Türkmenistan]]i pealinn *[[Ash-Shaţrah]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Dhī Qār|Dhī Qāri kubernerkonnas]] *[[Ashcroft]], endine kaevanduslinn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Pitkini maakond|Pitkini maakonnas]] *[[Ashdod]], [[linn]] [[Iisrael]]is *[[Ashiya]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Ashqelon]], linn Iisraelis *[[Ashton (LAV)|Ashton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Asintorf]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Dubroŭna rajoon]]is, [[Asintorfi külanõukogu]] keskus *[[Asipovičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Asipovičy rajoon]]i halduskeskus *[[Asker]], asula [[Norra]]s [[Akershus]]i maakonnas, [[Askeri vald|Askeri valla]] keskus *[[Askim]], [[linn]] [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Askimi vald|Askimi valla]] keskus *[[Askola]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa maakond|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Askola vald|Askola valla]] [[kirikuküla]] *[[Asmara]], [[Eritrea]] [[pealinn]] *[[Aso]], linn [[Jaapan]]is [[Kumamoto prefektuur]]is *[[Aspen]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis, [[Pitkini maakond|Pitkini maakonna]] halduskeskus *[[Aspindza]], alev [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonnas, Aspindza rajooni keskus *[[As-Samāwah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Al-Muthanná|Al-Muthanná kubernerkonna]] keskus *[[As-Sulaymānīyah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Iraagi Kurdistan]]is, [[As-Sulaymānīyah' kubernerkond|As-Sulaymānīyah' kubernerkonna keskus]] *[[Assaku]], [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Assanovski sovhoz-tehnikum]], küla [[Venemaa]]l [[Udmurtia]]s [[Alnaši rajoon]]is, [[Tehnikumovskoje]] külaasunduse keskus *[[Assen]], linn Hollandis *[[Assisi]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Umbria]] maakonnas [[Perugia provints]]is *[[Assiut]], linn Egiptuses *[[Assuan]], [[linn]] [[Egiptus]]es *[[Assur]], linn Iraagis *[[Aszód]], [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]], [[Aszódi kreis]]i keskus *[[Astana]], [[Kasahstan]]i [[pealinn]] *[[Astara]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is, [[Astara rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Aste alevik|Aste]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Aste küla|Aste]] ,[[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Asti]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas, [[Asti provints]]i [[halduskeskus]] *[[Aston Bay]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Astor]], asula [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]]s [[Lake'i maakond (Florida)|Lake'i maakonnas]] *[[Astra (küla)|Āstra]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Astrahan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Astrahani oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Astraviec]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is *[[Astryna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Ščučyni rajoon]]is, [[Astryna külanõukogu]] keskus *[[Asuka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Asunción]], [[Paraguay]] [[pealinn]] *[[Asva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Asvieja]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Vierchniadźvinski rajoon]]is, [[Asvieja külanõukogu]] keskus ==Aš== *[[Aš]], [[linn]] [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]] *[[Aša]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Ašmiany]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Ašmiany rajoon]]i keskus *[[Ašminta]], küla [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Ašminta vald|Ašminta valla]] keskus *[[Aštarak]], linn [[Armeenia]]s, [[Aragatsotni maakond|Aragatsotni maakonna]] keskus *[[Aštrioji Kirsna]], küla [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Būdvietise vald|Būdvietise valla]] halduskeskus ==Az== *[[Azaryčy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Kalinkavičy rajoon]]is, [[Azaryčy külanõukogu]] halduskeskus *[[Azierščyna]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Rečyca rajoon]]is, [[Azierščyna külanõukogu]] halduskeskus *[[Aznakajevo]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Aznakajevo rajoon]]i keskus *[[Azor]], [[linn]] [[Iisrael]]is [[Tel Avivi ringkond|Tel Avivi ringkonnas]] *[[Azov]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Azovi rajoon]]i keskus *[[Az-Zaqāzīq]], [[linn]] [[Egiptus]]es, [[Ash-Sharqīyah' kubernerkond|Ash-Sharqīyah' kubernerkonna]] keskus *[[Az-Zubayr]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]] *[[Aztec]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Mexico]] osariigis, [[San Juani maakond (New Mexico)|San Juani maakonna]] halduskeskus *[[Azuga]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] ==Až== *[[Āži]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] ==At== *[[Atakpamé]], [[linn]] [[Togo]]s, [[Mägipiirkond|Mägipiirkonna]] halduskeskus *[[Atami]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Atamyrat]], linn [[Türkmenistan]]is [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajetis]] *[[Atari küla|Atari]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[‘Aţbarah]], linn [[Sudaan]]is [[Niiluse provints]]is *[[Ateena]], [[Kreeka]] [[pealinn]] *[[Athi]], asula [[Keenia]]s [[Idaprovints (Kenya)|Idaprovints]]is *[[Atkarsk]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is, [[Atkarski rajoon]]i keskus *[[Atlanta]], linn Ameerika Ühendriikides, [[Georgia]] osariigi pealinn *[[Atlantic City]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Jersey]] osariigis [[Atlanticu maakond|Atlanticu maakonnas]] *[[Atri (Itaalia)|Atri]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Teramo provints]]is *[[Atšinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s *[[Atteridgeville]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Attert]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is, [[Atterti vald|Atterti valla]] keskus *[[Attock]], linn [[Pakistan]]is [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsis]], [[Attocki ringkond|Attocki ringkonna]] keskus *[[Aţ-Ţūr]], linn [[Egiptus]]es [[Siinai poolsaar]]el, [[Lõuna-Siinai kubernerkond|Lõuna-Siinai kubernerkonna]] keskus *[[Atõrau]], linn [[Kasahstan]]is, [[Atõrau oblast]]i keskus ==Au== *[[Auce]], [[linn]] [[Läti]]s [[Dobele rajoon]]is *[[Auckland]], [[linn]] [[Uus-Meremaa]]l *[[Audevälja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Audla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Audru]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Audru vald|Audru valla]] [[halduskeskus]] *[[Aue]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal, [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]i halduskeskus *[[Augsburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Augstkalne]], asula [[Läti]]s [[Tērvete piirkond|Tērvete piirkonnas]] *[[Augstlīči]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Augštūja]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Augšlīgatne]], [[küla]] [[Läti]]s, [[Līgatne piirkond|Līgatne piirkonna]] [[Līgatne vald|Līgatne valla]] halduskeskus *[[Auguļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Augusta (Austraalia)|Augusta]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Augusta (Georgia)|Augusta]], [[linn]] [[USA]]-s [[Georgia]] osariigis [[Augusta-Richmondi maakond|Augusta-Richmondi maakonnas]] *[[Augusta (Maine)|Augusta]], [[USA]] [[Maine]]'i osariigi pealinn *[[Augustów]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Augustówi maakond|Augustówi maakonna]] halduskeskus *[[Augustusburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is *[[Aukštadvaris]], alev [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Aukštadvarise vald|Aukštadvarise valla]] halduskeskus *[[Aukštelkai]], küla [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is, [[Aukštelkai vald|Aukštelkai valla]] halduskeskus *[[Aulakowszczyzna]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Korycini vald|Korycini vallas]] *[[Auleliai]], küla [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is [[Svėdasai vald|Svėdasai vallas]] *[[Auļi küla|Auļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]]s [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]] *[[Auļukalns]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Drusti vald|Drusti vallas]] *[[Aumeisteri]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Aunus]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Aunuse rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Aurora (Colorado)|Aurora]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Arapahoe maakond|Arapahoe]] ja [[Douglase maakond (Colorado)|Douglase maakonnas]] *[[Aurora (LAV)|Aurora]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Augrabies]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Ausland]], [[küla]] [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas [[Gjerstadi vald|Gjerstadi vallas]] *[[Austin]], linn Ameerika Ühendriikides, [[Texas]]e osariigi pealinn *[[Australind]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Auzdarciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ance vald|Ance vallas]] *[[Autun]], asula [[Prantsusmaa]]l [[Saône-et-Loire]]'i departemangus *[[Auvere]], [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]]. ==Av== *[[Avarua]], asula [[Cooki saared|Cooki saartel]] *[[Avdijivka]], oblastilise alluvusega linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Avesta (Rootsi)|Avesta]], linn [[Rootsi]]s [[Dalarna lään]]is, [[Avesta vald|Avesta valla]] keskus *[[Avignon]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Vaucluse'i departemang]]u [[halduskeskus]] *[[Ávila]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Ávila provints]]i [[halduskeskus]] *[[Avinurme]], [[alevik]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva]] maakonnas [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Avispea]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Avižieniai]], küla [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Šlavantai vald|Šlavantai valla]] halduskeskus *[[Avontuur]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Avotkalns]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Avrig]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] ==Aw== *[[Awa]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tokushima prefektuur]]is *[[Awaji]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is ==Ay== *[[Ayacucho]], linn [[Peruu]]s, [[Ayacucho piirkond|Ayacucho piirkonna]] keskus *[[Aybak]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Samangāni provints]]is *[[Ayerbe]] *[[Aylesbury]], linn Inglismaal, [[Buckinghamshire]]'i krahvkonnalinn *[[Ayutthaya]], linn [[Tai]]s, [[Ayutthaya provints]]i keskus [[Kategooria:Asulate loendid]] dqq6itzb3as3afexkuhactmf4fdweym 6184729 6184691 2022-08-28T11:34:10Z Raamaturott 56450 /* Am */ wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} ''Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid [[asula]]test, mille nimi algab A-tähega. {{Sisukord paremale}} ==A== *[[Å (Rootsi)|Å]], [[küla]] [[Rootsi]]s [[Östergötlandi lään]]is [[Norrköpingi vald|Norrköpingi vallas]] *[[Å (Moskenes)|Å]], küla [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas [[Moskenesi vald|Moskenesi vallas]] *[[Å (Tranøy)|Å]], [[küla]] [[Norra]]s [[Troms]]i maakonnas [[Tranøy vald|Tranøy vallas]] *[[A Coruña]], linn ja kohaliku omavalitsuse üksus [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] *[[A Peneda]], asula ja kihelkond [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[A Coruña]]s ==Aa== *[[Aa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] *[[Aa asundus]], endine asula [[Eesti]]s [[Kohtla-Järve rajoon]]is [[Lüganuse külanõukogu]]s *[[Aabel-Keramim]], endine asula [[Palestiina (ajalooline)|ajaloolises Palestiinas]] *[[Aabla]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Aabra]], [[küla]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] [[Rõuge kihelkond|Rõuge kihelkonnas]] *[[Aach]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Konstanzi kreis]]is *[[Aachen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Aadami]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Aadma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Aadumäe]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Aakaru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] *[[Aakre]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Puka vald|Puka vallas]] *[[Aalen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Aalst]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Ida-Flandria]] provintsis *[[Aamse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Aandu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]] *[[Aapua]], [[küla]] [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is [[Övertorneå vald|Övertorneå vallas]] *[[Aarau]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Aargau kanton]]i [[halduskeskus]] *[[Aardla]], [[küla]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kastre vald|Kastre vallas]] *[[Aardlapalu]], [[küla]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kastre vald|Kastre vallas]] *[[Aareavaara]], [[küla]] [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is [[Pajala vald|Pajala vallas]] *[[Aarla]] endine küla [[Eesti]]s praeguses [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]], [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Aarna]], küla [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Aarschot]], linn [[Belgia]]s [[Flaami Brabant|Flaami Brabandi]] provintsis, [[Aarschoti vald|Aarschoti valla]] keskus *[[Aasa (Oru)|Aasa]], endine küla Eestis Lääne maakonna [[Oru vald|Oru valla]] territooriumil *[[Aasiaat]], linn [[Gröönimaa]]l [[Qaasuitsupi vald|Qaasuitsupi vallas]] *[[Aasiku]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon]]is *[[Aaspere]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Haljala vald|Haljala vallas]]. *[[Aavidu]] ehk Avido, endine küla [[Eesti]]s praeguse [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]] [[Haljala vald|Haljala valla]] territooriumil *[[Aaviku (Saaremaa)|Aaviku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Ab== *[[Aba (Kongo)|Aba]], linn [[Kongo DV]] [[Idaprovints (Kongo DV)|Idaprovintsis]] *[[Aba (Nigeeria)|Aba]], [[linn]] [[Nigeeria]]s [[Abia osariik|Abia osariigis]] *[[Aba (Okayama)|Aba]], [[küla]] [[Jaapan]]is [[Okayama prefektuur]]is [[Tomata maakond|Tomata maakonnas]] [[Tsuyama]] linna territooriumil *[[Aba (Ungari)|Aba]], asula [[Ungari]]s [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadis]] *[[Abaclia]], [[küla]] ja [[vald]] [[Moldova]]s [[Basarabeasca rajoon]]is *[[Ābādān]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Khūzestān]]i provintsis *[[Abadan]], linn [[Türkmenistan]]is [[Ahali vilajett|Ahali vilajetis]] *[[Ābādeh]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Fārsi provints]]is, [[Ābādeh' maakond|Ābādeh' maakonna]] keskus *[[Abadiño]], asula ja vald [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] [[Biskaia]] provintsis *[[Abadla]], asula [[Alžeeria]]s [[Bechari provints]]is, [[Abadla ringkond|Abadla ringkonna]] keskus *[[Abaí]], asula [[Paraguay]]s [[Caazapá departemang]]us, [[Abaí ringkond|Abaí ringkonna]] halduskeskus *[[Abaj (linn)|Abaj]], linn [[Kasahstan]]is [[Karagandõ oblast]]is *[[Abaja (Koeru)|Abaja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Abaja (Kihelkonna)|Abaja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Abakai]] *[[Abakaliki]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Ebonyi osariik|Ebonyi osariigi]] pealinn *[[Abakan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Hakassia]] [[pealinn]] *[[Abaku]] *[[Abalak]], küla Venemaal [[Tjumeni oblast]]is [[Tobolski rajoon]]is *[[Aban]], [[alevik]] Venemaal [[Krasnojarski krai]]s, [[Abani rajoon]]i halduskeskus *[[Abancay]], linn [[Peruu]]s, [[Apurímaci departemang]]u, [[Abancay provints]]i ja [[Abancay ringkond|Abancay ringkonna]] keskus *[[Abashiri]], linn [[Jaapan]]is [[Hokkaidō prefektuur]]is [[Abashiri allprefektuur]]is *[[Abasthumani]], alev [[Gruusia]]s *[[Abaša]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] piirkonnas, [[Abaša rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Abaševo]], küla [[Venemaa]]l [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ rajoon]]is, [[Abaševo külaasundus]]e keskus *[[Abaza]], linn Venemaal Hakassias *[[Abatskoje]], küla Venemaal Tjumeni oblastis, [[Abatskoje rajoon]]i halduskeskus *[[Abau]], asula [[Paapua Uus-Guinea]]s [[Keskprovints (Paapua Uus-Guinea)|Keskprovintsis]], [[Abau ringkond|Abau ringkonna]] keskus *[[Abaújvár]], küla [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zemplén]]i komitaadis *[[Abavmala]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]] *[[Abavnieki]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Jaunsāti vald|Jaunsāti valla]] halduskeskus *[[Abbateggio]], küla [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Pescara provints]]is, [[Abbateggio vald|Abbateggio valla]] keskus *[[Abbeville]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Hauts-de-France]]'i piirkonnas *[[Abbotsdale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Abbotspoort]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] [[Lephalale vald|Lephalale vallas]] *[[Abbott (Texas)|Abbott]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis [[Hilli maakond (Texas)|Hilli maakonna]]s *[[Abbottabad]], [[linn]] [[Pakistan]]i [[Loodepiiriprovints]]is, [[Abbottabadi ringkond|Abbottabadi ringkonna]] keskus *[[Abdera]], vanaaja linn [[Traakia]]s *[[Abdera (Hispaania)|Abdera]], vanaaja linn Hispaanias *[[Abdess-Urdess]], küla Venemaal [[Udmurtia]]s [[Malaja Purga rajoon]]is *[[Abdi]], küla Venemaal Tatarstanis [[Tjuljatši rajoon]]is *[[Abdrezjakovo]], küla [[Venemaa]]l [[Baškiiria]]s [[Kigi rajoon]]is *[[Abdulino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is *[[Abéché]], linn [[Tšaad]]is, [[Ouaddaï]] piirkonna halduskeskus *[[Ābele]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Pelči vald|Pelči vallas]] *[[Ābeļi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Ābelīte]], küla Lätis Sēja piirkonnas *[[Abelsborg]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Unjárga vald|Unjárga vallas]] *[[Abengourou]], linn [[Elevandiluurannik]]ul, [[Kesk-Comoé ringkond|Kesk-Comoé ringkonna]] ja [[Abengourou vald|Abengourou valla]] keskus *[[Åbenrå]] *[[Abeokuta]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Oguni osariik|Oguni osariigi]] pealinn *[[Aberaeron]], linn [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is, [[Ceredigion]]i halduskeskus *[[Aberdaugleddau]], linn [[Wales]]is *[[Aberdeen]], [[linn]] [[Šotimaa]]l *[[Aberdeen (LAV)|Aberdeen]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Aberdeen (Lõuna-Dakota)|Aberdeen]], [[linn]] [[USA]]-s [[Lõuna-Dakota]] osariigis *[[Aberdeen (Hongkong)|Aberdeen]], asula [[Hiina]]s [[Hongkong]]is [[Lõunaringkond (Hongkong)|Lõunaringkonnas]] *[[Aberdeen (Washington)|Aberdeen]], [[linn]] [[USA]]-s [[Washingtoni osariik|Washingtoni]] osariigis *[[Aberhonddu]], linn [[Wales]]is *[[Abertamy]], linn [[Tšehhi]] [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]] *[[Aberteifi]], linn [[Wales]]is *[[Abergele]], linn [[Wales]]is [[Conwy tervikomavalitsus]]es *[[Aberystwyth]], linn [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is [[Ceredigion]]i tervikomavalitsuses *[[Abez]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]] [[Inta linnaringkond|Inta linnaringkonnas]] *[[Abhā]], linn [[Saudi Araabia]]s, [[‘Asīr]]i provintsi halduskeskus *[[Abidjan]], [[linn]] [[Elevandiluurannik]]ul *[[Abiko]], linn [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is *[[Abikülä]] ehk Abiküla ehk Abi, endine küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Abilene]], [[linn]] [[USA]]-s [[Taylori maakond (Texas)|Taylori]] ja [[Jonesi maakond (Texas)|Jonesi maakonnas]], Taylori maakonna keskus *[[Abinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Abinski rajoon]]i keskus *[[Abja-Paluoja]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Abohar]], linn [[India]]s [[Pandžab (India)|Pandžabi]] osariigis [[Fīrozpuri ringkond|Fīrozpuri ringkonnas]] *[[Aboisso]], [[linn]] [[Elevandiluurannik]]ul [[Lõuna-Comoé]] piirkonnas, [[Aboisso departemang]]u keskus *[[Abomey]], [[linn]] [[Benin]]is, [[Zou departemang]]u keskus *[[Abonentnogo Jaštšika 001]], alev [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Odintsovo rajoon]]is [[Odintsovo linnaasundus]]es *[[Abong-Mbang]], [[linn]] [[Kamerun]]i [[Idapiirkond (Kamerun)|Idapiirkond]]is, [[Haut-Nyongi departemang]]u keskus *[[Abony]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Abora]], endine linn Rooma provintsis [[Africa proconsularis]] *[[Aboso]], asula [[Ghana]]s [[Läänepiirkond (Ghana)|Läänepiirkonnas]], [[Wassa West]]i ringkonna keskus *[[Abovjan]], linn [[Armeenia]]s [[Kotajkhi maakond|Kotajkhi maakonnas]] *[[Abragciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]] *[[Abramtsevo]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Sergijev Possadi rajoon]]is [[Hotkovo linnaasundus]]es *[[Abrantes]], [[linn]] [[Portugal]]is [[Santarémi ringkond|Santarémi ringkonnas]], [[Abrantesi vald|Abrantesi valla]] keskus *[[Abrau-Djurso]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i haldusalas *[[‘Abrī]], asula [[Sudaan]]is *[[Abromiškės]], küla [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es [[Elektrėnai vald|Elektrėnai vallas]] *[[Abrud]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Abruka küla|Abruka]], küla [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Ābsard]], linn [[Iraan]]is [[Teherani provints]]is Damāvandi maakonnas *[[Abzanovo (Arhangelskoje rajoon)|Abzanovo]], küla [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]is [[Arhangelskoje rajoon]]is *[[Abzanovo (Ziantšurinski rajoon)|Abzanovo]], küla [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]is [[Ziantšurinski rajoon]]is *[[Abu (Canogo)|Abu]], asula [[Guinea-Bissau]]s [[Bolama piirkond|Bolama piirkonnas]] [[Canogo]] saarel *[[Abu (Formosa)|Abu]], asula [[Guinea-Bissau]]s [[Bolama piirkond|Bolama piirkonnas]] [[Formosa (Guinea-Bissau)|Formosa]] saarel *[[Abū al-Khaşīb]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]] *[[Abu Dhabi]], [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] ja [[Abu Dhabi emiraat|Abu Dhabi emiraadi]] [[pealinn]] *[[Abū Ghurayb]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Anbār|Al-Anbāri kubernerkonnas]] *[[Abū Sunbul]], linn [[Egiptus]]es [[Aswāni kubernerkond|Aswāni kubernerkonnas]] *[[Abuja]], [[Nigeeria]] [[pealinn]] *[[Aburi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Abõi]], küla [[Venemaa]] [[Sahha]] Vabariigis [[Abõi uluss]]is, [[Abõi nasleg]]i keskus *[[Åbybro]], asula [[Taani]]s [[Põhja-Jüütimaa ringkond|Põhja-Jüütimaa ringkonnas]], [[Jammerbrugti vald|Jammerbrugti valla]] keskus ==Ac== *[[Acajutla]], [[linn]] [[El Salvador]]is [[Sonsonate departemang]]us, [[Acajutla vald|Acajutla valla]] keskus *[[Acámbaro]], linn [[Mehhiko]]s [[Guanajuato osariik|Guanajuato osariigis]] [[Lerma jõgi|Lerma jõe]] ääres, [[Acámbaro vald|Acámbaro valla]] keskus *[[Acapulco]] *[[Accra]], [[Ghana]] [[pealinn]] *[[Acheng]] *[[Achim]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Verdeni kreis]]is *[[Acme (Alberta)|Acme]], [[küla]] [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis [[Kneehilli maakond|Kneehilli maakonnas]] *[[Acornhoek]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[A Coruña]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Galicia]] autonoomses piirkonnas, [[A Coruña provints]]i [[halduskeskus]] ==Ad== *[[Ada (Vojvodina)|Ada]], [[linn]] [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Põhja-Banaat|Põhja-Banaadi]] ringkonnas, [[Ada vald|Ada valla]] keskus *[[Ada (Ghana)|Ada]], linn [[Ghana]]s [[Suur-Accra]] piirkonnas *[[Adamivka (Bari rajoon)|Adamivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Adamivka (Gaissõni rajoon)|Adamivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaissõni rajoon]]is *[[Adamivka (Kalõnivka rajoon)|Adamivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *[[Adamivka (Pogrebõštše rajoon)|Adamivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Adamova]], asula [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]] [[Vērēmi vald|Vērēmi vallas]] *[[Adamova (Alūksne piirkond)|Adamova]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Ādams]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]]. *[[Adamsfjord]], küla [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Lebesby vald|Lebesby vallas]] *[[Adamstown]], [[Pitcairn]]i halduskeskus *[[Adamswiller]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Alsace]]'i piirkonnas [[Bas-Rhini departemang]]us *[[Adana]], linn [[Türgi]]s, [[Adana provints]]i keskus *[[Adapazarı]], linn [[Türgi]]s [[Marmara piirkond|Marmara piirkonnas]], [[Sakarya provints]]i keskus *[[Ādaži]], küla [[Läti]]s [[Riia rajoon]]is *[[Adavere]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Addis Abeba]], [[Etioopia]] pealinn *[[Adelaide]], linn [[Austraalia]]s, [[Lõuna-Austraalia]] osariigi pealinn *[[Adelaide (LAV)|Adelaide]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Adelboden]], küla ja vald [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Frutingeni ringkond|Frutingeni ringkonnas]] *[[Aden]], linn [[Jeemen]]is *[[Adendorp]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Dr Beyers Naudé vald|Dr Beyers Naudé vallas]] *[[Ādilābād]], linn [[India]]s [[Andhra Pradesh]]i osariigis, [[Ādilābādi ringkond|Ādilābādi ringkonna]] halduskeskus *[[Adiste]], [[küla]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Adjud]], linn [[Rumeenia]]s [[Vrancea maakond|Vrancea maakonnas]] *[[Ado Ekiti]], [[linn]] [[Nigeeria]]s [[Ekiti osariik|Ekiti osariigis]] *[[Adrakaši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Adrar]], linn [[Alžeeria]]s, [[Adrari provints (Alžeeria)|Adrari provints]]i halduskeskus *[[Adrasmon]], alev [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajeti]] [[Ašti rajoon]]is *[[Adria]], linn [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas [[Rovigo provints]]is *[[Adzes]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]] *[[Adutiškis]], alev [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Adutiškise vald|Adutiškise valla]] halduskeskus. *[[Adõgeisk]], linn [[Venemaa]]l [[Adõgee|Adõgee Vabariigis]] ==Ae== *[[Aegviidu]], [[alevvald]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] ==Af== *[[Afyonkarahisar]], linn [[Türgi]]s, [[Afyonkarahisari provints]]i keskus ==Ag== *[[Agadez]], linn [[Niger]]is, [[Agadezi departemang]]u keskus *[[Agadir]], [[linn]] [[Maroko]]s *[[Agarak]], linn [[Armeenia]]s [[Sjunikhi maakond|Sjunikhi maakonnas]] *[[Agartala]], linn [[India]]s, [[Tripura]] osariigi pealinn *[[Ağcabədi]], linn [[Aserbaidžaan]]is, [[Ağcabədi rajoon]]i keskus *[[Ağdam]], linn [[Aserbaidžaan]]is, [[Armeenia]] poolt okupeeritud territooriumil *[[Agde]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Hérault' departemang]]us, [[Agde'i vald|Agde'i valla keskus]] *[[Ağdərə]], linn Aserbaidžaanis [[Mägi-Karabahh]]is *[[Agejevo]], alev [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Suvorovi rajoon]]is *[[Agen]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Akvitaania]] piirkonnas, [[Lot-et-Garonne'i departemang]]u keskus *[[Aggeneys]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Agidel]], vabariikliku alluvusega linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]is *[[Aginskoje]], alev [[Venemaa]]l, [[Aga Burjaadi autonoomne ringkond|Aga-Burjaadi autonoomse ringkonna]] keskus *[[Ágios Kírykos]], linn [[Kreeka]]s *[[Aglona]], küla [[Läti]]s, [[Aglona piirkond|Aglona piirkonna]] keskus *[[Agluonėnai]], küla [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is, [[Agluonėnai vald|Agluonėnai valla]] halduskeskus *[[Agnita]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] *[[Agoitz]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Navarra]] autonoomses piirkonnas *[[Agordat]], [[linn]] [[Eritrea]]s [[Gash Barka]] provintsis *[[Āgra]], linn Indias [[Uttar Pradesh]]i osariigis *[[Agronomitšne (Vinnõtsja rajoon)|Agronomitšne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is *[[Agrõz]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Agrõzi rajoon]]i keskus *[[Aguascalientes]], linn [[Mehhiko]]s, [[Aguascalientese osariik|Aguascalientese osariigi]] keskus *[[Aguel'hoc]], asula [[Mali]]s [[Kidali piirkond|Kidali piirkonnas]] ==Ah== *[[Ahaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Ahhalkhalakhi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonnas, [[Ahhalkhalakhi rajoon]]i keskus *[[Ahhaltsihhe]], [[linn]] [[Gruusia]]s, [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonna keskus *[[Ahlen]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Ahmedabad]], linn [[India]]s [[Gujarat]]is *[[Ahmeta]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Ahmeta rajoon]]i keskus *[[Aho-dong]], asula [[Põhja-Korea]]s [[Lõuna-Hwanghae provints]]is [[Paekch'ŏni maakond|Paekch'ŏni maakonnas]] *[[Ahrensburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal [[Stormarn]]i kreisis *[[Ahthala]], linn [[Armeenia]]s [[Lori maakond|Lori maakonnas]] *[[Ahtopol]], [[linn]] [[Bulgaaria]]s [[Burgasi piirkond|Burgasi piirkonna]]s [[Carevo vald|Carevo vallas]] *[[Ahtubinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Astrahani oblast]]is, [[Ahtubinski rajoon]]i keskus *[[Ahtõ]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Ahtõ rajoon]]i keskus *[[Ahvāz]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Khūzestāni provints]]i ja [[Ahvāzi maakond|Ahvāzi maakonna]] keskus ==Ai== *[[Aiamaa küla|Aiamaa]], küla Eestis Tartu maakonnas Nõo vallas *[[Aiaste]], küla Eestis Põlva maakonnas Valgjärve vallas *[[Aidu (Maidla)|Aidu]], küla Eestis Maidla vallas *[[Aidu (Viljandi)|Aidu]], küla Eestis Viljandi vallas *[[Aidu (Pajusi)|Aidu]], küla Eestis Pajusi vallas *[[Aigueperse (Puy-de-Dôme)|Aigueperse]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Auvergne]]'i piirkonnas [[Puy-de-Dôme]]'i departemangus, [[Aigueperse'i kanton]]i [[halduskeskus]] *[[Aigun]], endine linn [[Mandžuuria]]s, praeguses [[Hiina]] [[Heilongjiang]]i provintsi [[Heihe Shi]] [[Aihui linnarajoon]]is *[[Aihhal]], alev [[Venemaa]]l [[Sahha]]s [[Mirnõi uluss]]is *[[Aim]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s [[Ajani-Maja rajoon]]is *[[Ain (Joosua raamat)|Ain]], ajalooline linn vanaaja [[Palestiina (ajalooline)|Palestiina]]s *[[Ainaro]], [[linn]] [[Ida-Timor]]is, [[Ainaro ringkond|Ainaro ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Ainava]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Ainja]], küla [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Aioi]], linn [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Airai]], asula [[Belau]]s, [[Airai osariik|Airai osariigi]] pealinn *[[Aire-sur-la-Lys]], linn ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Pas-de-Calais' departemang]]us *[[Airth]], küla [[Šotimaa]]l [[Falkirki regioon]]is *[[Aisai]], linn [[Jaapan]]is [[Aichi prefektuur]]is [[Honshū]] saarel *[[Aistere]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Tadaiķi vald|Tadaiķi vallas]] *[[Aisteres muiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Tadaiķi vald|Tadaiķi vallas]] *[[Aizas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]] *[[Aizawl]], linn [[India]]s, [[Mizoram]]i pealinn *[[Aizgārša]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Aizkalnieši]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Aizklāņi]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Aizkraukle]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Aizkraukle küla|Aizkraukle]], asula [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] *[[Aizpores]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kalvene vald|Kalvene vallas]] *[[Aizpure]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Aizpurieši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallas]] *[[Aizpurve]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Aizpute]], [[linn]] [[Läti]]s [[Liepāja rajoon]]is *[[Aizupe]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Aizupes]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Aizupītes]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Aitsra]], küla Eestis [[Valgamaa]]l [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] *[[Aiud]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Aix-en-Provence]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]i piirkonnas ==Aj== *[[Ajaccio]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Korsika]] pealinn, [[Corse du Sud]]i departemangu keskus *[[Ajka]], linn [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]] *[[‘Ajmān]], [[linn]] [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]], [[‘Ajmāni emiraat|‘Ajmāni emiraadi]] pealinn *[[Ajmer]], linn [[India]]s [[Rajasthan]]is, [[Ajmeri ringkond|Ajmeri ringkonna]] keskus ==Ak== *[[Akaa]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Akademija]], alev [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is *[[Akademija (Kėdainiai)|Akademija]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Dotnuva vald|Dotnuva vallas]] *[[Akashi]], linn [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Akasia]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Akciabrski]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Akciabrski rajoon]]i ja [[Akciabrski külanõukogu]] halduskeskus *[[Akdepe]], alev [[Türkmenistan]]is [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajetis]] *[[Akenstaka]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[More vald|More vallas]] *[[Akhisar]], linn [[Türgi]]s *[[Åkirkeby]], asula [[Taani]]s [[Bornholmi piirkonnavald|Bornholmi piirkonnavallas]] *[[Akiruno]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Akishima]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Akita]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Akita prefektuur]]i [[halduskeskus]] *[[Akjoujt]], linn [[Mauritaania]]s, [[Inchiri]] provintsi keskus *[[Akko]], linn [[Iisrael]]is *[[Aklaisciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Akmeņdziras]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Akmene]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Cīrava vald|Cīrava vallas]] *[[Akmenė]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Akmenė rajoon]]is *[[Akmenė II]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]] *[[Akmenynai]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Akmenynai vald|Akmenynai valla]] halduskeskus *[[Akmenynė]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Akmenynė vald|Akmenynė valla]] halduskeskus *[[Aknīste]], [[linn]] [[Läti]]s [[Jēkabpilsi rajoon]]is, [[Aknīste piirkond|Aknīste piirkonna]] keskus *[[Aknystos]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is [[Debeikiai vald|Debeikiai vallas]] *[[Akō]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Akranes]], [[linn]] [[Island]]il [[Vesturland]]is *[[Akremi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Akron]], linn Ameerika Ühendriikides [[Ohio]]s, [[Summiti maakond (Ohio)|Summiti maakonna]] halduskeskus *[[Aksai (Rostovi oblast)|Aksai]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Aksai rajoon]]i keskus *[[Aksum]], linn [[Etioopia]]s *[[Aktaš]], küla [[Kõrgõzstan]]is, [[Oši oblast]]is *[[Aktau]], linn [[Kasahstan]]is *[[Aktöbe]], linn [[Kasahstan]]is *[[Akunnaaq]], küla [[Gröönimaa]]l [[Qaasuitsupi vald|Qaasuitsupi vallas]] *[[Akureyri]], [[linn]] [[Island]]il ==Al== *[[Ål]], asula [[Norra]]s [[Buskerud]]i maakonnas, [[Åli vald|Åli valla]] keskus *[[Ala (Hiiumaa)|Ala]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Ala (Helme)|Ala]], küla Eestis [[Valgamaa]]l [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] *[[Alagir]], linn [[Venemaa]]l [[Põhja-Osseetia]]s, [[Alagiri rajoon]]i keskus *[[Alajõe]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Alutaguse vald|Alutaguse valla]] keskus *[[Alajärvi kirikuküla]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas [[Alajärvi linn]]as *[[Alajärvi linn]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Alakste]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Alakurtti]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Alaküla (Märjamaa)|Alaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Al-‘Alamayn]], linn [[Egiptus]]es *[[Alam-Linda]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s *[[Aland]], [[linn]] [[India]]s [[Karnataka]] osariigis [[Gulbarga ringkond|Gulbarga ringkonnas]] *[[Ālande]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Alanta]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Alanta vald|Alanta valla]] halduskeskus *[[Alanya]], [[linn]] [[Türgi]]s [[Antalya provints]]is *[[Alaotsa]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is [[Petseri linna-asundus]]es *[[Al-‘Aqabah]], [[linn]] [[Jordaania]]s *[[Alapajevsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Alapajevski linnaringkond|Alapajevski linnaringkonna]] keskus *[[Alappuzha]], linn [[India]]s [[Kerala]] osariigis, [[Alappuzha ringkond|Alappuzha ringkonna]] keskus *[[Al-‘Azīzīyah]], linn [[Liibüa]]s, [[Al-Jifārah' omavalitsus]]e halduskeskus *[[Alasora]], küla [[Madagaskar]]il [[Antananarivo provints]]is *[[Alatri]], linn [[Itaalia]]s [[Lazio]] maakonnas [[Frosinone provints]]is *[[Alatõr]], linn Venemaal [[Tšuvaššia]]s *[[Alaverdi]], linn [[Armeenia]]s [[Lori maakond|Lori maakonnas]] *[[Alavere (Anija)|Alavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] *[[Alavere (Jõgeva)|Alavere]], [[küla]] [[Eesti]]s Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas *[[Alavere (Vinni)|Alavere]], [[küla]] [[Eesti]]s Vinni vallas *[[Alavieska]], asula [[Soome]]s [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas, [[Alavieska vald|Alavieska valla]] [[kirikuküla]] *[[Alavuotto]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ylikiiminki]] vallas *[[Alavus]], linn [[Soome]]s Lääne-Soome läänis Lõuna-Pohjanmaa maakonnas *[[Alba (Itaalia)|Alba]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas [[Cuneo provints]]is *[[Alba Iulia]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s, [[Alba maakond|Alba maakonna]] keskus *[[Albany]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Albany maakond|Albany maakonnas]], New Yorgi osariigi [[pealinn]] *[[Albany (Austraalia)|Albany]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Albazino]], küla [[Venemaa]]l [[Amuuri oblast]]is [[Skovorodino rajoon]]is *[[Al-Bayḑā’]], [[linn]] [[Liibüa]]s, [[Al-Jabal al-Akhḑar]]i omavalitsuse halduskeskus *[[Albert Falls]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMgungundlovu ringkond|uMgungundlovu ringkonnas]] [[uMshwathi vald|uMshwathi vallas]] *[[Albertinia]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Alberton]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Albertville]], linn Prantsusmaal *[[Ålborg]], [[linn]] [[Taani]]s *[[Albuquerque]], linn Ameerika Ühendriikides [[New Mexico]]s *[[Alcácer do Sal]], linn [[Portugal]]is *[[Alcalá de Henares]], linn [[Hispaania]]s [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomses piirkonnas]] *[[Alcamo]], asula [[Itaalia]]s [[Sitsiilia maakond|Sitsiilia maakonnas]] [[Trapani provints]]is, [[Alcamo vald|Alcamo valla]] keskus *[[Alcobendas]], linn Hispaanias Madridi autonoomses piirkonnas *[[Aldan]], linn Venemaal *[[Alderi]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Aldersyde]], [[asula]] [[Lääne-Austraalia]]s *[[Alejas]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kurmāle vald|Kurmāle vallas]] *[[Aleknonys]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is [[Simnase vald|Simnase vallas]] *[[Aleksandria]], [[linn]] [[Egiptus]]es *[[Aleksandrija (Leedu)|Aleksandrija]], küla [[Skuodase rajoon]]is *[[Aleksandropole]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Aleksandrovskaja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalal [[Puškini linnarajoon]]is *[[Aleksandrovsk-Sahhalinski]], linn [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is *[[Aleksandrów Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Aleksandrów Kujawski maakond|Aleksandrów Kujawski maakonna]] halduskeskus *[[Aleksandrów Łódzki]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]] *[[Aleksandryja]], [[agrolinnake]] [[Mahiloŭ oblast]]is [[Škłoŭ rajoon]]is *[[Aleksejevka]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Aleksejevka rajoon (Belgorodi oblast)|Aleksejevka rajooni]] halduskeskus *[[Aleksin]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Aleksini rajoon]]i keskus *[[Alekvere]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Alençon]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Alam-Normandia]] piirkonnas, [[Orne'i departemang]]u keskus *[[Aleppo]], linn [[Süüria]]s, [[Aleppo provints]]i [[halduskeskus]] *[[Alert]], asula [[Kanada]]s [[Nunavut]]is *[[Aleșd]], linn [[Rumeenia]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]] *[[Alessandria]], linn [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas, [[Alessandria provints]]i keskus *[[Ålesund]], linn [[Norra]]s *[[Alexander Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Alexandroúpoli]], linn [[Kreeka]]s *[[Al-Fallūjah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Anbār|Al-Anbāri kubernerkonnas]] *[[Al-Fashn]], [[linn]] [[Egiptus]]es [[Banī Suwayfi kubernerkond|Banī Suwayfi kubernerkonnas]] *[[Al-Fāw]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]] *[[Al-Fayyūm]], linn [[Egiptus]]es, [[Al-Fayyūmi kubernerkond|Al-Fayyūmi kubernerkonna]] keskus *[[Algar]], asula [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[Algeciras]], linn Hispaanias Andaluusias *[[Al-Hārithah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]] *[[Al-Ḩayy]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Wāsiţ|Wāsiţi kubernerkonnas]] *[[Al-Ḩillah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Bābil|Bābili kubernerkonnas]] *[[Al-Hufūf]], [[linn]] [[Saudi Araabia]]s [[Ash-Sharqīyah]]' provintsis *[[Ali Sabieh]], [[linn]] [[Djibouti]]s, [[Ali Sabiehi piirkond|Ali Sabiehi piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Alicante]], [[linn]] [[Hispaania]]s *[[Alice (LAV)|Alice]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Alicedale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Alihe]], asula [[Hiina]]s [[Sise-Mongoolia]]s [[Hulunbeir Shi]]'s, [[Orotšooni autonoomne hošuun|Orotšooni autonoomse hošuuni]] ja [[Alihe suurvald|Alihe suurvalla]] keskus *[[Alieši]], küla Põhja-Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]] *[[Alionys I]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]i territooriumil, [[Alionysi vald|Alionysi valla]] halduskeskus *[[Al-Ismā’īlīyah]], linn [[Egiptus]]es, [[Al-Ismā’īlīyah' kubernerkond|Al-Ismā’īlīyah' kubernerkonna]] keskus *[[Alizava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is *[[Alitēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Aliwal North]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] *[[Alkmaar]], [[linn]] [[Holland]]is [[Põhja-Holland]]i provintsis *[[Alksnāji]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Mērsragsi piirkond|Mērsragsi piirkonnas]] *[[Alksniai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Juodupė vald|Juodupė vallas]] *[[Al-Kūfah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[An-Najafi kubernerkond|An-Najafi kubernerkonnas]] *[[Al-Kuwayt]], [[Kuveit|Kuveidi]] [[pealinn]], [[Al-‘Āşimah]]' kubernerkonna halduskeskus *[[Allahābād]], linn [[India]]s [[Uttar Pradesh]]is *[[Allaži]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Allaži vald|Allaži valla]] keskus *[[Allažmuiža]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Allaži vald|Allaži vallas]] *[[Allen]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis *[[Aļļi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Allinge-Sandvig]], asula [[Taani]]s [[Bornholmi piirkonnavald|Bornholmi piirkonnavallas]] *[[Alma (Colorado)|Alma]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Parki maakond (Colorado)|Parki maakonnas]] *[[Alma (LAV)|Alma]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Alma (Québec)|Alma]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis *[[Alma (Nebraska)|Alma]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nebraska]] osariigis, [[Harlani maakond (Nebraska)|Harlani maakonna]] halduskeskus *[[Al-Maḩallah al-Kubrá]], linn [[Egiptus]]es *[[Almāle]], küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s *[[Al-Manşūrah]], linn [[Egiptus]]es [[Ad-Daqahlīyah' kubernerkond|Ad-Daqahlīyah' kubernerkonnas]] *[[Almazán]], asula [[Hispaania]]s [[Castilla-León]]i piirkonnas [[Soria]] provintsis [[Almazáni vald|Almazáni vallas]] *[[Almatõ]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Almatõ oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Al-Mawāsī]], asula [[Palestiina]]s [[Gaza tsoon]]is [[Rafaḩi kubernerkond|Rafaḩi kubernerkonnas]] *[[Almere]], [[linn]] [[Holland]]is *[[Almería]], linn [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s *[[Almetjevsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tatarstani Vabariik|Tatarstani Vabariigis]] *[[Aļmi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Alnarp]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is [[Lomma vald|Lomma vallas]] *[[Aļņi]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Alodzene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]] *[[Alofi]], [[Niue]] [[pealinn]] *[[Aloja]], [[linn]] [[Läti]]s [[Limbaži rajoon]]is, [[Aloja piirkond|Aloja piirkonna]] keskus *[[Alovė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Alovė vald|Alovė valla]] halduskeskus. *[[Al-Qaḑārif]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Al-Qaḑārifi provints]]i keskus *[[Alsėdžiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is *[[Alsunga]], asula [[Läti]]s, [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]] keskus *[[Alsviķi]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Alsviķi vald|Alsviķi valla]] halduskeskus *[[Alšany]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is *[[Alzamai]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is [[Nižneudinski rajoon]]is *[[Alžiir]], [[Alžeeria]] pealinn, [[Alžiiri provints]]i [[halduskeskus]] *[[Alta]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas, [[Alta|Alta valla]] halduskeskus *[[Alta vald]], linnaks nimetatav vald [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas *[[Altamira (Brasiilia)]], [[linn]] [[Brasiilia]]s [[Ceará osariik|Ceará osariigis]], [[Altamira vald|Altamira valla]] [[halduskeskus]] *[[Altdorf]], linn [[Šveits]]is *[[Altena]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Märkischer Kreis]]is *[[Altinum]], ajalooline linn Rooma riigis *[[Altmittweida]], [[vald]] ja küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Mittweida kreis]]is *[[Altona]], endine [[linn]] [[Saksamaa]]l (praegu [[Hamburg]]i koosseisus) *[[Altševsk]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]] *[[Alturpe]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]] *[[Alu]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Al-Ubayyiḑ]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Põhja-Kordofan]]i provintsi keskus *[[Alu-Metsküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Alūksne]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Alūksne rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Alupka]], [[linn]] [[Ukraina]]s *[[Aluste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Alušta]], [[linn]] [[Ukraina]]s *[[Alvitas]], küla [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is [[Šeimena vald|Šeimena vallas]] *[[Alwernia]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]] *[[Alytus]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Alytuse maakond|Alytuse maakonna]] [[halduskeskus]] ==Am== *[[Amagasaki]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Åmål]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Västra Götalandi lään]]is *[[Amanzimtoti]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Amara (Rumeenia)|Amara]], linn [[Rumeenia]]s [[Ialomița maakond|Ialomița maakonnas]] *[[Amarillo]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texase osariik|Texase osariigis]] *[[Amata küla|Amata]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Amatas skola]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Amatnieki]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Ambanizana]], asula [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Ambassa]], [[linn]] [[India]]s [[Tripura]] osariigis, [[Dhalai ringkond|Dhalai ringkonna]] halduskeskus *[[Ambatoharana (Masoala)|Ambatoharana]], asula [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Ambatoharana (Vohibinany)|Ambatoharana]], asula [[Madagaskar]]il [[Toamasina provints]]is [[Vohibinany maakond|Vohibinany maakonnas]] *[[Ambatonjanahary]], küla [[Madagaskar]]il *[[Ambavazakana]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Amberg]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Ambodifotatra]], asula [[Madagaskar]]i [[Toamasina provints]]is [[Analanjirofo piirkond|Analanjirofo piirkonnas]], [[Sainte-Marie maakond|Sainte-Marie maakonna]] ja [[Sainte-Marie vald|Sainte-Marie valla]] keskus *[[Ambodikily]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Ambodimanga (Masoala)|Ambodimanga]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Ambodivoaranto]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Ambrakas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Ambrolauri]], [[linn]] [[Gruusia]]s, [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonna [[halduskeskus]] *[[Amderma]], alevik [[Venemaa]]l [[Neenetsimaa]]l *[[Amele]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Puze vald|Puze vallas]] *[[American Corner]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Amersfoort]], [[linn]] [[Holland]]is [[Utrechti provints]]is *[[Amersfoort (LAV)|Amersfoort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Amherst]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Massachusetts]]i osariigis [[Hampshirei maakond|Hampshire'i maakonnas]] *[[Amherst (Colorado)|Amherst]], asula [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Grandi maakond (Colorado)|Grandi maakonnas]] *[[Amiens]], linn [[Prantsusmaa]]l *[[Amjūdze]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Usma vald|Usma vallas]] *[[‘Ammān]], [[Jordaania]] [[pealinn]] *[[Amritsar]], linn [[India]]s [[Pandžab]]is *[[Amsterdam]], [[Holland]]i [[pealinn]] *[[Amsterdam (LAV)|Amsterdam]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Amstetten]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Amši]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Amursk]], linn [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s, [[Amurski rajoon]]i keskus *[[Amvrossijivka]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Amvrossijivka rajoon]]i halduskeskus ==An== *[[Anabari küla|Anabar]], endine [[küla]] [[Nauru]]l [[Anabari ringkond|Anabari ringkonnas]] *[[Anadõr]], küla [[Venemaa]]l, [[Tšuktši autonoomne ringkond|Tšuktši autonoomse ringkonna]] halduskeskus *[[Anakasiá]], linn [[Kreeka]]s [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonnas]] [[Magneesia maakond|Magneesia maakonnas]] [[Vólose vald|Vólose vallas]] *[[Anaklia]], alev [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] maakonnas [[Zugdidi rajoon]]is *[[Ananjiv]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Ananjivi rajoon]]i keskus *[[Anapa]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Anapa rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Anchorage]], linn Ameerika Ühendriikides [[Alaska]]s *[[Ance]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Ance vald|Ance valla]] halduskeskus *[[Ancona]], linn [[Itaalia]]s *[[Andersontown]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Andijon]], [[linn]] [[Usbekistan]]is, [[Andijoni vilajett|Andijoni vilajeti]] [[halduskeskus]] *[[Andkhvoy]] *[[Andohanizengitra]], küla [[Madagaskar]]il *[[Andong]] *[[Andorra la Vella]], [[Andorra]] [[pealinn]] *[[Andradina]], [[linn]] [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[Andranovondronina]], asula [[Madagaskar]]il [[Diana piirkond|Diana piirkonnas]] [[Antsiranana II ringkond|Antsiranana II ringkonnas]] *[[Andreapol]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Andreapoli rajoon]]i halduskeskus *[[Andrēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Andrespol]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łódźi maakond|Łódźi maakonnas]], [[Andrespoli vald|Andrespoli valla]] halduskeskus *[[Andria]], linn [[Itaalia]]s [[Apuulia]] maakonnas [[Barletta-Andria-Trani provints]]is *[[Andrijevica]], linn [[Montenegro]]s, [[Andrijevica vald|Andrijevica valla]] keskus *[[Andriņi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Andrioniškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Andrioniškise vald|Andrioniškise valla]] halduskeskus *[[Andromer]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Pljussa rajoon]]is [[Zapljusje linnaasundus]]es *[[Ándros]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Lõuna-Egeus]]e piirkonnas, [[Ándrose piirkonnaüksus]]e ja [[Ándrose vald|Ándrose valla]] keskus *[[Andrušivka]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Andrušivka rajoon]]i halduskeskus *[[Andruves]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Andrychów]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] *[[Anduļēni]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Ērgļi vald|Ērgļi vallas]] *[[Andumi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Anenii Noi]], linn Moldovas, Anenii Noi rajooni keskus *[[Anganchi]], küla [[Ekvatoriaal-Guinea]]s [[Annobóni provints]]is *[[Angarsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is *[[Angers]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Pays de la Loire]]'i piirkonnas, [[Maine-et-Loire'i departemang]]u halduskeskus *[[Ângkôr]], endine linn [[Kambodža]]s *[[Angla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Angren]], linn [[Usbekistan]]is *[[Āņi]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Anijala]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Anina]], linn [[Rumeenia]]s [[Caraș-Severini maakond|Caraș-Severini maakonnas]] *[[Aninoasa]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Anjalankoski]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso]] maakonnas [[Kouvola linn]]as *[[Anjamahara]], asula [[Madagaskar]]il [[Toamasina provints]]is [[Sainte-Marie vald|Sainte-Marie vallas]] *[[Anjō]], linn [[Jaapan]]is [[Aichi prefektuur]]is *[[Ankara]], [[Türgi]] [[pealinn]] *[[Ankinirambe]], küla [[Madagaskar]]il *[[Ankoalabe]], linn [[Madagaskar]]il [[Toamasina provints]]is [[Sainte-Marie vald|Sainte-Marie vallas]] *[[Ann Arbor]], linn Ameerika Ühendriikides [[Michigan]]i osariigis *[[Anna (Läti)|Anna]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Anna vald (Läti)|Anna valla]] halduskeskus *[[Annaba]], linn [[Alžeeria]]s *[[An-Nabaţīyah at-Taḩtā]], linn [[Liibanon]]is, [[An-Nabaţīyah' kubernerkond|An-Nabaţīyah' kubernerkonna]] keskus *[[Annaberg-Buchholz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal, [[Annabergi kreis]]i halduskeskus *[[An-Naḩwah]], küla [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] [[Al-Fujayrah' emiraat|Al-Fujayrah' emiraadis]] *[[An-Najaf]] *[[Annamõisa]], endine küla [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnas]] [[Piirsalu vald (Kullamaa kihelkond)|Piirsalu vallas]] *[[Annapolis]], linn Ameerika Ühendriikides, [[Maryland]]i pealinn *[[Annas]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]] *[[Annasciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Strazde vald|Strazde vallas]] *[[An-Nāşirīyah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Dhī Qār|Dhī Qāri kubernerkonna]] keskus *[[Annecy]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Haute-Savoie' departemang]]u keskus *[[Annikoru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]] *[[Anning]], [[maakonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Yunnani provints]]is *[[Annonay]], linn ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Ardèche'i departemang]]us, [[Annonay-Nord]]i ja [[Annonay-Sud]]i kantoni keskus *[[Annopol]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Kraśniki maakond|Kraśniki maakonnas]] *[[Ansan]] *[[Ansbach]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Anseküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] *[[Ansfelden]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal *[[Anstrupe]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Anžero-Sudžensk]], linn [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is *[[Antakya]], linn Türgis *[[Antalieptė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Antalieptė vald|Antalieptė valla]] halduskeskus *[[Antalya]], linn Türgis *[[Antananarivo]], [[Madagaskar]]i [[pealinn]] *[[Antanavas]], küla [[Leedu]]s [[Kazlų Rūda omavalitsus]]es, [[Antanavase vald|Antanavase valla]] halduskeskus *[[Antašava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Kupiškise vald|Kupiškise valla]]s *[[Antazavė]], küla [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Antazavė vald|Antazavė valla]] halduskeskus *[[Antibes]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Alpes-Maritimes]] departemangus *[[Antiņciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi vallas]] *[[Antofagasta]], linn [[Tšiili]]s *[[Antoņiški]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Antonivka (Bari rajoon)|Antonivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Antonivka (Litõni rajoon)|Antonivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Antonivka (Tomašpili rajoon)|Antonivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Antonivka (Teplõki rajoon)|Antonivka]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis [[Teplõki rajoon]]is *[[Antonopil (Kalõnivka rajoon)|Antonopil]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis *[[Antopal]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Drahičyni rajoon]]is [[Antopali külanõukogu]]s *[[Antratsõt]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]] *[[Antsiran̈ana]], [[linn]] [[Madagaskar]]il, [[Antsiran̈ana provints]]i [[halduskeskus]] *[[Antsla]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]] *[[Antsõpolivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is *[[Antwerpen]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Flandria]]s, [[Antwerpeni provints]]i [[halduskeskus]] *[[Anuradhapura]], linn [[Sri Lanka]]l, [[Põhjakeskprovints]]i halduskeskus *[[Anuži]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lube vald|Lube valla]] halduskeskus *[[Anykščiai]], linn [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]] ==Ao== *[[Aomori]], linn [[Jaapan]]is, [[Aomori prefektuur]]i keskus *[[Aosilla]], endine küla [[Jõgevamaa]]l [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Aosta]], linn [[Itaalia]]s, [[Valle d'Aosta]] pealinn ==Ap== *[[Aparnieki]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Apatin]], linn [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Lääne-Bačka]] ringkonnas, [[Apatini vald|Apatini valla]] keskus *[[Apatitõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Apekalns]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Apia]], [[Samoa]] pealinn *[[Apiesdoring]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] [[Suur-Tubatse vald|Suur-Tubatse vallas]] *[[Appenzell]], linn [[Šveits]]is *[[Apriķi]], [[küla]] Lätis [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonnas]], [[Laža vald|Laža valla]] halduskeskus *[[Apšeronsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Apšeronski rajoon]]i keskus *[[Apši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]] *[[Apšuciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]] *[[Apuzes]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Īvande vald|Īvande vallas]] *[[Apytalaukis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Vilainiai vald|Vilainiai vallas]] ==Aq== *[[Āqchah]] ==Ar== *[[Aracaju]], linn [[Brasiilia]]s, [[Sergipe osariik|Sergipe osariigi]] pealinn *[[Āraiši]], asula [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Arakste]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Lode vald|Lode vallas]] *[[Aral]], linn [[Hiina]]s [[Xinjiang]]i Uiguuri autonoomses piirkonnas *[[Aral (Kasahstan)|Aral]], linn [[Kasahstan]]is [[Kõzõlorda oblast]]is, [[Arali rajoon]]i keskus *[[Aramil]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Aramili linnaringkond|Aramili linnaringkonna]] keskus *[[Arancón]], asula [[Hispaania]]s [[Soria provints]]is [[Arancóni vald|Arancóni vallas]] *[[Arančycy]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pružany rajoon]]is [[Linova külanõukogu]]s *[[Arandi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kärla vald|Kärla vallas]] *[[Araouane]], [[küla]] [[Mali]]s *[[‘Ar‘ar]], [[linn]] [[Saudi Araabia]]s, [[Al-Ḩudūd ash-Shamālīyah]]' provintsi halduskeskus *[[Ararat (linn)|Ararat]], linn [[Armeenia]]s [[Ararati maakond|Ararati maakonnas]] *[[Aravere]], [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Arawa]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Bougainville'i provints]]is *[[Arbanasi]], küla [[Bulgaaria]]s [[Veliko Tărnovo piirkond|Veliko Tărnovo piirkonna]]s *[[Arbīl]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Iraagi Kurdistan]]is, [[Arbīli kubernerkond|Arbīli kubernerkonna]] keskus *[[Arboga]], linn [[Rootsi]]s [[Västmanlandi lään]]is [[Arboga vald|Arboga]] vallas *[[Ardabīl]], [[linn]] [[Iraan]]is, [[Ardabīli provints]]i ja [[Ardabīli maakond|Ardabīli maakonna]] keskus *[[Ardath]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Ardatov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Mordva Vabariik|Mordva Vabariigis]], [[Ardatovi rajoon]]i halduskeskus *[[Ardea]], linn [[Itaalia]]s [[Lazio]] maakonnas [[Rooma provints]]is *[[Ardino]], linn [[Bulgaaria]]s [[Kǎrdžali piirkond|Kǎrdžali piirkonnas]], [[Ardino vald|Ardino valla]] keskus *[[Ardla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Ardon]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Põhja-Osseetia]]s, [[Ardoni rajoon]]i halduskeskus *[[Ardud]], linn [[Rumeenia]]s, [[Satu Mare maakond|Satu Mare maakonnas]] *[[Are]], [[alevik]] [[Eesti]]s, [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Are küla|Are]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Arechaŭsk]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is *[[Āres (Saulkrasti piirkond)|Āres]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Āres (Grobiņa piirkond)|Āres]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Aresi]], küla Eestis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Rakvere vald|Rakvere vallas]] *[[Arendal]], linn [[Norra]]s, [[Aust-Agder]]i maakonna keskus *[[Arendole]], asula [[Läti]]s [[Vārkava piirkond|Vārkava piirkonnas]] [[Rožkalni vald|Rožkalni valla]]s *[[Arenys de Mar]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s [[Barcelona provints]]is *[[Areópoli]], asula [[Kreeka]]s [[Peloponnesose piirkond|Peloponnesose piirkonna]]s [[Lakoonia]] maakonnas *[[Arequipa]], [[linn]] [[Peruu]]s, [[Arequipa piirkond|Arequipa piirkonna]] ja [[Arequipa provints]]i [[halduskeskus]] *[[Arezzo]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Arezzo provints]]i [[halduskeskus]] *[[Argenteuil]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Val-d'Oise]]'i departemangus *[[Argostóli]], [[linn]] [[Kreeka]] lääneosas [[Kefalloniá]] saarel, [[Kefalloniá piirkonnaüksus]]e ja [[Kefalloniá vald|Kefalloniá valla]] halduskeskus *[[Arhangelsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Arhangelski oblast]]i ja [[Primorski rajoon (Arhangelski oblast)|Primorski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Arhangelskoje (Moskva oblast)]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is *[[Arhangelskoje (Baškortostan)]], linn Venemaal [[Baškortostan]]is *[[Århus]], [[linn]], [[Taani]]s [[Kesk-Jüütimaa]]l, endine [[Århusi maakond|Århusi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Arica]], linn [[Tšiili]]s *[[Arild]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is [[Höganäsi vald|Höganäsi vallas]] *[[Ariogala]], linn [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is *[[Aripo]], küla [[Trinidad ja Tobago|Trinidadis ja Tobagos]] *[[Ariste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Arkadak]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is, [[Arkadaki rajoon]]i keskus *[[Arkliņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Arklinieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Ārlava]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Arles]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]i piirkonnas [[Bouches-du-Rhône]]'i departemangus *[[Arlington]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis [[Tarranti maakond|Tarranti maakonnas]] *[[Arlington (LAV)|Arlington]] on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Arlon]], linn [[Belgia]]s, [[Luxembourgi provints]]i keskus *[[Arlöv]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Burlövi vald|Burlövi valla]] [[halduskeskus]] *[[Armagh]], [[linn]] [[Põhja-Iirimaa]]l *[[Armavir (Armeenia)|Armavir]], linn [[Armeenia]]s, [[Armaviri maakond|Armaviri maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Armavir (Venemaa)|Armavir]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s *[[Armjansk]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is *[[Armonys]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Juodupė vald|Juodupė vallas]] *[[Armuškas]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Arnhem]], linn [[Holland]]is *[[Arnis]], linn Saksamaal [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal, [[Schleswig-Flensburgi kreis]]is *[[Arniston]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Arnsberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Arnsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kamenzi kreis]]is [[Arnsdorfi vald|Arnsdorfi vallas]] *[[Arnstadt]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal [[Ilmi maakond|Ilmi maakonnas]] *[[Arona]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas [[Novara provints]]is *[[Ar-Ramādī]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Al-Anbār|Al-Anbāri kubernerkonna]] keskus *[[Ar-Raqqah]], linn [[Süüria]]s, [[Ar-Raqqah' provints]]i keskus *[[Arras]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Nord-Pas-de-Calais]] piirkonnas [[Arrasi jõgi|Arrasi jõe]] ääres, [[Pas-de-Calais' departemang]]u, [[Arrasi alldepartemang]]u, [[Arras-Nordi kanton]]i, [[Arras-Ouesti kanton]]i, [[Arras-Sudi kanton]]i ja [[Arrasi linnakogukond|Arrasi linnakogukonna]] keskus *[[Arrasate]], linn [[Hispaania]]s [[Baskimaa]]l [[Gipuzkoa]] provintsis *[[Ar-Riyāḑ]], [[Saudi Araabia]] [[pealinn]] *[[Arsenjev]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s *[[Arsk]], linn Venemaa Tatarstani Vabariigis, Arski rajooni keskus *[[Arzamass]], linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is *[[Arta]], [[linn]] [[Djibouti]]s, [[Arta piirkond|Arta piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Árta]], linn [[Kreeka]]s, [[Árta piirkonnaüksus]]e ja Árta valla halduskeskus *[[Artašat]], linn [[Armeenia]]s, [[Ararati maakond|Ararati maakonna]] keskus *[[Arthik]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Širaki maakond|Širaki maakonnas]] *[[Artjom]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s *[[Artlenburg]], alevi (''Flecken'') staatuses vald [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal [[Lüneburgi kreis]]is *[[Artsvašen]], küla [[Armeenia]]s [[Gegharkhunikhi maakond|Gegharkhunikhi maakonnas]] *[[Aru (Saaremaa)|Aru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Aruküla]], [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Raasiku vald|Raasiku valla]] [[halduskeskus]] *[[Aruküla (Koeru)|Aruküla]], [[küla]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald]] *[[Aruküla (Lihula)|Aruküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Aruküla (Hiiumaa)|Aruküla]], [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Arusha]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Arusha piirkond|Arusha piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Aruste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Arvajheer]], linn [[Mongoolia]]s, [[Övörhangaj aimakk|Övörhangaj aimaki]] keskus ==As== *[[As‘adābād]] *[[Asago]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Asahikawa]], linn [[Jaapan]]is [[Hokkaidō prefektuur]]is [[Kamikawa allprefektuur]]is *[[Asan]], [[linn]] [[Lõuna-Korea]]s *[[Asare]], asula [[Läti]]s [[Aknīste piirkond|Aknīste piirkonnas]] *[[Asbest (linn)|Asbest]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is *[[Aschaffenburg]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Aşgabat]], [[Türkmenistan]]i pealinn *[[Ash-Shaţrah]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Dhī Qār|Dhī Qāri kubernerkonnas]] *[[Ashcroft]], endine kaevanduslinn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Pitkini maakond|Pitkini maakonnas]] *[[Ashdod]], [[linn]] [[Iisrael]]is *[[Ashiya]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Ashqelon]], linn Iisraelis *[[Ashton (LAV)|Ashton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Asintorf]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Dubroŭna rajoon]]is, [[Asintorfi külanõukogu]] keskus *[[Asipovičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Asipovičy rajoon]]i halduskeskus *[[Asker]], asula [[Norra]]s [[Akershus]]i maakonnas, [[Askeri vald|Askeri valla]] keskus *[[Askim]], [[linn]] [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Askimi vald|Askimi valla]] keskus *[[Askola]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa maakond|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Askola vald|Askola valla]] [[kirikuküla]] *[[Asmara]], [[Eritrea]] [[pealinn]] *[[Aso]], linn [[Jaapan]]is [[Kumamoto prefektuur]]is *[[Aspen]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis, [[Pitkini maakond|Pitkini maakonna]] halduskeskus *[[Aspindza]], alev [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonnas, Aspindza rajooni keskus *[[As-Samāwah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Al-Muthanná|Al-Muthanná kubernerkonna]] keskus *[[As-Sulaymānīyah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Iraagi Kurdistan]]is, [[As-Sulaymānīyah' kubernerkond|As-Sulaymānīyah' kubernerkonna keskus]] *[[Assaku]], [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Assanovski sovhoz-tehnikum]], küla [[Venemaa]]l [[Udmurtia]]s [[Alnaši rajoon]]is, [[Tehnikumovskoje]] külaasunduse keskus *[[Assen]], linn Hollandis *[[Assisi]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Umbria]] maakonnas [[Perugia provints]]is *[[Assiut]], linn Egiptuses *[[Assuan]], [[linn]] [[Egiptus]]es *[[Assur]], linn Iraagis *[[Aszód]], [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]], [[Aszódi kreis]]i keskus *[[Astana]], [[Kasahstan]]i [[pealinn]] *[[Astara]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is, [[Astara rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Aste alevik|Aste]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Aste küla|Aste]] ,[[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Asti]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas, [[Asti provints]]i [[halduskeskus]] *[[Aston Bay]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Astor]], asula [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]]s [[Lake'i maakond (Florida)|Lake'i maakonnas]] *[[Astra (küla)|Āstra]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Astrahan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Astrahani oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Astraviec]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is *[[Astryna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Ščučyni rajoon]]is, [[Astryna külanõukogu]] keskus *[[Asuka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Asunción]], [[Paraguay]] [[pealinn]] *[[Asva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Asvieja]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Vierchniadźvinski rajoon]]is, [[Asvieja külanõukogu]] keskus ==Aš== *[[Aš]], [[linn]] [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]] *[[Aša]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Ašmiany]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Ašmiany rajoon]]i keskus *[[Ašminta]], küla [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Ašminta vald|Ašminta valla]] keskus *[[Aštarak]], linn [[Armeenia]]s, [[Aragatsotni maakond|Aragatsotni maakonna]] keskus *[[Aštrioji Kirsna]], küla [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Būdvietise vald|Būdvietise valla]] halduskeskus ==Az== *[[Azaryčy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Kalinkavičy rajoon]]is, [[Azaryčy külanõukogu]] halduskeskus *[[Azierščyna]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Rečyca rajoon]]is, [[Azierščyna külanõukogu]] halduskeskus *[[Aznakajevo]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Aznakajevo rajoon]]i keskus *[[Azor]], [[linn]] [[Iisrael]]is [[Tel Avivi ringkond|Tel Avivi ringkonnas]] *[[Azov]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Azovi rajoon]]i keskus *[[Az-Zaqāzīq]], [[linn]] [[Egiptus]]es, [[Ash-Sharqīyah' kubernerkond|Ash-Sharqīyah' kubernerkonna]] keskus *[[Az-Zubayr]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]] *[[Aztec]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Mexico]] osariigis, [[San Juani maakond (New Mexico)|San Juani maakonna]] halduskeskus *[[Azuga]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] ==Až== *[[Āži]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] ==At== *[[Atakpamé]], [[linn]] [[Togo]]s, [[Mägipiirkond|Mägipiirkonna]] halduskeskus *[[Atami]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Atamyrat]], linn [[Türkmenistan]]is [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajetis]] *[[Atari küla|Atari]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[‘Aţbarah]], linn [[Sudaan]]is [[Niiluse provints]]is *[[Ateena]], [[Kreeka]] [[pealinn]] *[[Athi]], asula [[Keenia]]s [[Idaprovints (Kenya)|Idaprovints]]is *[[Atkarsk]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is, [[Atkarski rajoon]]i keskus *[[Atlanta]], linn Ameerika Ühendriikides, [[Georgia]] osariigi pealinn *[[Atlantic City]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Jersey]] osariigis [[Atlanticu maakond|Atlanticu maakonnas]] *[[Atri (Itaalia)|Atri]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Teramo provints]]is *[[Atšinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s *[[Atteridgeville]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Attert]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is, [[Atterti vald|Atterti valla]] keskus *[[Attock]], linn [[Pakistan]]is [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsis]], [[Attocki ringkond|Attocki ringkonna]] keskus *[[Aţ-Ţūr]], linn [[Egiptus]]es [[Siinai poolsaar]]el, [[Lõuna-Siinai kubernerkond|Lõuna-Siinai kubernerkonna]] keskus *[[Atõrau]], linn [[Kasahstan]]is, [[Atõrau oblast]]i keskus ==Au== *[[Auce]], [[linn]] [[Läti]]s [[Dobele rajoon]]is *[[Auckland]], [[linn]] [[Uus-Meremaa]]l *[[Audevälja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Audla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Audru]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Audru vald|Audru valla]] [[halduskeskus]] *[[Aue]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal, [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]i halduskeskus *[[Augsburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Augstkalne]], asula [[Läti]]s [[Tērvete piirkond|Tērvete piirkonnas]] *[[Augstlīči]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Augštūja]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Augšlīgatne]], [[küla]] [[Läti]]s, [[Līgatne piirkond|Līgatne piirkonna]] [[Līgatne vald|Līgatne valla]] halduskeskus *[[Auguļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Augusta (Austraalia)|Augusta]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Augusta (Georgia)|Augusta]], [[linn]] [[USA]]-s [[Georgia]] osariigis [[Augusta-Richmondi maakond|Augusta-Richmondi maakonnas]] *[[Augusta (Maine)|Augusta]], [[USA]] [[Maine]]'i osariigi pealinn *[[Augustów]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Augustówi maakond|Augustówi maakonna]] halduskeskus *[[Augustusburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is *[[Aukštadvaris]], alev [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Aukštadvarise vald|Aukštadvarise valla]] halduskeskus *[[Aukštelkai]], küla [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is, [[Aukštelkai vald|Aukštelkai valla]] halduskeskus *[[Aulakowszczyzna]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Korycini vald|Korycini vallas]] *[[Auleliai]], küla [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is [[Svėdasai vald|Svėdasai vallas]] *[[Auļi küla|Auļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]]s [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]] *[[Auļukalns]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Drusti vald|Drusti vallas]] *[[Aumeisteri]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Aunus]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Aunuse rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Aurora (Colorado)|Aurora]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Arapahoe maakond|Arapahoe]] ja [[Douglase maakond (Colorado)|Douglase maakonnas]] *[[Aurora (LAV)|Aurora]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Augrabies]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Ausland]], [[küla]] [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas [[Gjerstadi vald|Gjerstadi vallas]] *[[Austin]], linn Ameerika Ühendriikides, [[Texas]]e osariigi pealinn *[[Australind]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Auzdarciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ance vald|Ance vallas]] *[[Autun]], asula [[Prantsusmaa]]l [[Saône-et-Loire]]'i departemangus *[[Auvere]], [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]]. ==Av== *[[Avarua]], asula [[Cooki saared|Cooki saartel]] *[[Avdijivka]], oblastilise alluvusega linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Avesta (Rootsi)|Avesta]], linn [[Rootsi]]s [[Dalarna lään]]is, [[Avesta vald|Avesta valla]] keskus *[[Avignon]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Vaucluse'i departemang]]u [[halduskeskus]] *[[Ávila]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Ávila provints]]i [[halduskeskus]] *[[Avinurme]], [[alevik]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva]] maakonnas [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Avispea]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Avižieniai]], küla [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Šlavantai vald|Šlavantai valla]] halduskeskus *[[Avontuur]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Avotkalns]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Avrig]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] ==Aw== *[[Awa]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tokushima prefektuur]]is *[[Awaji]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is ==Ay== *[[Ayacucho]], linn [[Peruu]]s, [[Ayacucho piirkond|Ayacucho piirkonna]] keskus *[[Aybak]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Samangāni provints]]is *[[Ayerbe]] *[[Aylesbury]], linn Inglismaal, [[Buckinghamshire]]'i krahvkonnalinn *[[Ayutthaya]], linn [[Tai]]s, [[Ayutthaya provints]]i keskus [[Kategooria:Asulate loendid]] 2sg69qkv1mrvc7our5bcmd5rwm7da5g Asulad (B) 0 54520 6184597 6180559 2022-08-28T07:30:18Z Velirand 67997 /* Ba */ wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} ''Siin loetletakse Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mille nimi algab B-tähega. {{Sisukord paremale}} ==Ba== *[[Ba (Fidži)|Ba]], linn [[Fidži]]l, [[Ba provints]]i halduskeskus *[[Baandee]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Baar (Šveits)|Baar]], asula ja vald [[Šveits]]is [[Zugi kanton]]is *[[Baardskeerdersbos]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Babadag]], linn [[Rumeenia]]s [[Tulcea maakond|Tulcea maakonnas]] *[[Babajevo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, [[Babajevo rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Babajurt]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Babajurti rajoon]]i keskus *[[Babakin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Băbeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]] *[[Babimost]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Zielona Góra maakond|Zielona Góra maakonnas]] *[[Babīte]], küla [[Läti]]s [[Babīte piirkond|Babīte piirkonnas]] [[Babīte vald|Babīte vallas]] *[[Baborów]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Głubczyce maakond|Głubczyce maakonnas]] *[[Babrujsk]], linn [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is *[[Babrungas]], küla [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is, [[Babrungase vald|Babrungase valla]] halduskeskus *[[Babsk]], [[küla]] Kesk-[[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Rawa Mazowiecka maakond|Rawa Mazowiecka maakonnas]] [[Biała Rawska vald|Biała Rawska vallas]] *[[Babtai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Babtai vald|Babtai valla]] halduskeskus *[[Babtšõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Babõn (Illintsi rajoon)|Babõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is *[[Babõna Dolõna]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis *[[Bacău]], linn [[Rumeenia]]s, [[Bacău maakond|Bacău maakonna]] keskus *[[Bāci]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]] *[[Bačka Palanka]], linn [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Lõuna-Bačka]] ringkonnas, Bačka Palanka valla keskus *[[Bad Doberan]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal, [[Bad Doberani kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Bad Düben]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Delitzschi kreis]]is *[[Bad Ems]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal, [[Rhein-Lahn-Kreis]]i keskus *[[Bad Endorf]], [[alev]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal [[Ülem-Baieri]] ringkonnas [[Rosenheimi kreis]]is, [[Bad Endorfi vald|Bad Endorfi valla]] keskus *[[Bad Homburg vor der Höhe]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Hessen]]i liidumaal [[Hochtaunuskreis]]is *[[Bad Ischl]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal [[Gmundeni ringkond|Gmundeni ringkonnas]] *[[Bad Lausick]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Muldentali kreis]]is *[[Bad Mergentheim]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Stuttgardi ringkond|Stuttgardi ringkonnas]] [[Heilbronn-Frankeni piirkond|Heilbronn-Frankeni piirkonnas]] [[Main-Tauberi kreis]]is *[[Bad Salzuflen]], linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Detmoldi ringkonnas Lippe kreisis *[[Badajoz]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Extremadura]] autonoomses piirkonnas, [[Badajozi provints]]i [[halduskeskus]] *[[Baden (Austria)|Baden]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Baden-Baden]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Badgingarra]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] liidumaal *[[Badulla]], linn [[Sri Lanka]]s, [[Uva provints]]i halduskeskus *[[Bafoulabé]], [[linn]] [[Mali]]s *[[Baga]], linn [[Nigeeria]]s [[Borno]] osariigis [[Kukawa vald|Kukawa vallas]] *[[Bagan]], linn [[Birma]]s [[Mandalay piirkond|Mandalay piirkonnas]] *[[Bagaslaviškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]i territooriumil [[Gelvonai vald|Gelvonai vallas]] *[[Bagdad]], [[Iraak|Iraagi]] [[pealinn]] *[[Bagdathi]], linn [[Gruusia]]s [[Imerethi]]s, [[Bagdathi rajoon]]i keskus *[[Baghlān]], linn [[Afganistan]]is *[[Bago]], linn [[Birma]]s *[[Bagrationovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Bagrationovski rajoon]]i keskus *[[Bagrõnivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Bahmatš]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Bahmatši rajoon]]i keskus *[[Bahmut]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Bahmuti rajoon]]i keskus *[[Bahmutivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is *[[Bahtšisarai]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Bahtšisarai rajoon]]i halduskeskus *[[Bahušeŭsk]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Sianno rajoon]]is *[[Baia de Aramă]], linn [[Rumeenia]]s [[Mehedinți maakond|Mehedinți maakonnas]] *[[Baia de Arieș]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Baia Mare]], linn [[Rumeenia]]s, [[Maramureși maakond|Maramureși maakonna]] halduskeskus *[[Băicoi]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] *[[Baikit]], küla [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s [[Evengi autonoomne ringkond|Evengi rajoonis]] *[[Băile Govora]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]] *[[Băile Olănești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]] *[[Băile Tușnad]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Harghita maakond|Harghita maakonnas]] *[[Băilești]], linn [[Rumeenia]]s [[Dolji maakond|Dolji maakonnas]] *[[Bailup]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Baimak]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigis]], [[Baimaki rajoon]]i halduskeskus *[[Baisogala]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is, [[Baisogala vald|Baisogala valla]] halduskeskus *[[Baja]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] *[[Bajanhongor]], linn [[Mongoolia]]s, [[Bajanhongori aimakk|Bajanhongori aimaki]] halduskeskus *[[Bajāriņciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Bajkongõr (Karagandõ)|Bajkongõr]], [[asula]] [[Kasahstan]]is [[Karagandõ oblast]]is *[[Bajkongõr]], [[linn]] [[Kasahstan]]is [[Kõzõlorda oblast]]is *[[Bajorai]], endine alev [[Leedu]]s, praegu [[Kretinga]] linna osa *[[Bajramalõ]], linn [[Türkmenistan]]is *[[Bajs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Bakałarzewo]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Suwałki maakond|Suwałki maakonnas]], [[Bakałarzewo vald|Bakałarzewo valla]] halduskeskus *[[Bakers Hill]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Bakersfield]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[California]] osariigis *[[Bakerville (LAV)|Bakerville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Bakov nad Jizerou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]] *[[Bakuriani]], [[alev]] [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonna [[Bordžomi rajoon]]is *[[Bakuu]], [[Aserbaidžaan]]i [[pealinn]] *[[Ba‘labakk]], linn [[Liibanon]]is [[Bekaa kubernerkond|Bekaa kubernerkonna]]s *[[Balabanovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is *[[Balakovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is *[[Balande]], küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s *[[Balanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Beršadi rajoon]]is *[[Balaruc-les-Bains]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Languedoc-Roussillon]]i piirkonnas [[Hérault' departemang]]us *[[Balassagyarmat]], linn [[Ungari]]s [[Nógrádi komitaat|Nógrádi komitaadis]] *[[Balašihha]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Balašihha rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Balašov]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is, [[Balašovi rajoon]]i halduskeskus *[[Bałażówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Limanowa vald|Limanowa vallas]] *[[Balatonalmádi]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]] *[[Balatonföldvár]], linn [[Ungari]]s [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadis]] [[ Siófoki kreis]]is *[[Balbieriškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Balbieriškise vald|Balbieriškise valla]] halduskeskus *[[Bălcești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]]. *[[Baldiešēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Baldieši]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Baldone]], [[linn]] [[Läti]]s [[Riia rajoon]]is *[[Bałdrzychów]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Poddębice vald|Poddębice vallas]] *[[Balezino]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Udmurtia]]s, [[Balezino rajoon]]i keskus *[[Balfour (Ida-Kapimaa)|Balfour]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Balfour (Mpumalanga)|Balfour]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Balgale]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Balgale vald|Balgale vallas]] *[[Balgo]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Balho]], [[linn]] [[Djibouti]]s [[Tadjoura piirkond|Tadjoura piirkonnas]] *[[Baligród]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lesko maakond|Lesko maakonnas]], [[Baligródi vald|Baligródi valla]] halduskeskus *[[Balingup]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Balkanabat]], [[linn]] [[Türkmenistan]]is, [[Balkani vilajett|Balkani vilajeti]] [[halduskeskus]] *[[Balkh]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Balkhi provints]]is *[[Balkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is *[[Ballangen]], [[asula]] [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas, [[Ballangeni vald|Ballangeni valla]] keskus *[[Ballito]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Balmazújváros]], linn [[Ungari]]s [[Hajdú-Bihari komitaat|Hajdú-Bihari komitaadis]], [[Balmazújvárosi kreis]]i keskus *[[Balninkai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Balninkai vald|Balninkai valla]] halduskeskus *[[Baloži]] *[[Baloži (Rencēni vald)|Baloži]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]] *[[Balș]], linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]] *[[Balta (linn)|Balta]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Balta rajoon]]i keskus *[[Baltaci]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Baltezers]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Baltezers (Garkalne piirkond)|Baltezers]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Bălți]], linn [[Moldova]]s *[[Baltiisk]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]is *[[Baltimore]], linn Ameerika Ühendriikides [[Maryland]]i osariigis *[[Baltimore Corner]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Baltinava]], asula [[Läti]]s, [[Baltinava piirkond|Baltinava piirkonna]] keskus *[[Baltmuiža]], asula [[Läti]]s [[Ilūkste piirkond|Ilūkste piirkonnas]] [[Prode vald|Prode vallas]] *[[Baltoji Vokė]], linn [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Baltoji Vokė vald|Baltoji Vokė valla]] halduskeskus *[[Balvi]], linn [[Läti]]s *[[Balvu stacija]], asula [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]] [[Kubuli vald|Kubuli vallas]] *[[Balõktšõ]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Õsõk-Köli oblast]]is *[[Bamako]], [[Mali]] [[pealinn]] *[[Bamba]], [[linn]] [[Mali]]s [[Gao piirkond|Gao piirkonnas]], [[Bouremi cercle|Bouremi ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] ja [[Bamba vald|Bamba valla]] halduskeskus *[[Bambari]], [[linn]] [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]] *[[Bamberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Bāmīān]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Bāmīāni provints]]i keskus *[[Banamba]], [[linn]] [[Mali]]s [[Koulikoro piirkond|Koulikoro piirkonnas]], [[Banamba cercle|Banamba ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Banani]], [[küla]] [[Mali]]s *[[Banda Aceh]], [[linn]] [[Indoneesia]]s, [[Aceh]]i eripiirkonna [[halduskeskus]] *[[Bandar Seri Begawan]], [[Brunei]] [[pealinn]] *[[Bandundu]], linn [[Kongo DV]]-s, [[Bandundu provints]]i halduskeskus *[[Bandung]], linn [[Indoneesia]]s, [[Lääne-Jaava provints]]i halduskeskus *[[Bandõšivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Banfora]], [[linn]] [[Burkina Faso]]s *[[Banga]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Bangalore]], linn Indias, [[Karnataka]] pealinn *[[Bangkok]], [[Tai]] [[pealinn]] *[[Bangui]], [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Baniocha]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Góra Kalwaria vald|Góra Kalwaria vallas]] *[[Banja Luka]], [[linn]] [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]], [[Serblaste Vabariik|Serblaste Vabariigi]] pealinn ja [[Banja Luka vald|Banja Luka valla]] keskus *[[Banjul]], [[Gambia]] [[pealinn]] *[[Bankass]], [[linn]] [[Mali]]s [[Mopti piirkond|Mopti piirkonnas]], [[Mopti cercle|Mopti ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Banku ciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Bannack]], endine linn Ameerika Ühendriikides Montanas Beaverheadi maakonnas *[[Bánov]], [[küla]] [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Uherské Hradiště ringkond|Uherské Hradiště ringkonnas]] *[[Banská Bystrica]], [[linn]] [[Slovakkia]]s, [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Bańska Niżna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Szaflary vald|Szaflary vallas]] *[[Banská Štiavnica]], [[linn]] [[Slovakkia]]s *[[Bańska Wyżna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Szaflary vald|Szaflary vallas]] *[[Bānūži]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Ba‘qūbah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Diyālá|Diyālá kubernerkonna]] keskus *[[Baoshan Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s *[[Bar (Montenegro)|Bar]], linn [[Montenegro]]s, [[Bari vald|Bari valla]] keskus *[[Bar (Vinnõtsja oblast)|Bar]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Bari rajoon]]i keskus *[[Baraawe]], [[linn]] [[Somaalia]]s [[Shabeellaha Hoose]] piirkonnas *[[Barakaldo]], linn [[Hispaania]]s, [[Baskimaa]]l [[Biskaia provints]]is *[[Barań]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Orša rajoon]]is *[[Baranavičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Baranavičy rajoon]]i keskus *[[Baranivka]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Baranivka rajoon]]i halduskeskus *[[Baranów Sandomierski]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Tarnobrzegi maakond|Tarnobrzegi maakonnas]] *[[Baraolt]], linn [[Rumeenia]]s [[Covasna maakond|Covasna maakonnas]] *[[Baravucha]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is *[[Bārbaļi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Barbaroŭ]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Mazyri rajoon]]is, [[Barbaroŭ külanõukogu]] halduskeskus *[[Barberton]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Ohio]] osariigis [[Summiti maakond (Ohio)|Summiti maakonnas]] *[[Barberton (LAV)|Barberton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Barcelona]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] [[halduskeskus]] *[[Barcelona (Venezuela)|Barcelona]], [[linn]] [[Venezuela]]s, [[Anzoátegui osariik|Anzoátegui osariigi]] [[pealinn]] *[[Barcin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]] *[[Barczewo]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]] *[[Bārdaskrogs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]] *[[Bardejov]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] *[[Bardo (Poola)|Bardo]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Ząbkowice Śląskie maakond|Ząbkowice Śląskie maakonnas]] *[[Bardzice]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] [[Kowala vald|Kowala vallas]] *[[Barendrecht]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Holland]]i provintsis *[[Barentsburg]], asula [[Svalbard]]il *[[Bari]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Apuulia]] maakonna ja [[Bari provints]]i [[halduskeskus]] *[[Barinas]], linn [[Venezuela]]s, [[Barinase osariik|Barinase osariigi]] pealinn *[[Barisova]], [[küla]] Lätis [[Viļaka piirkond|Viļaka piirkonnas]], [[Vecumi vald|Vecumi valla]] keskus *[[Bariūnai]], küla [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Saugėlaukise vald|Saugėlaukise valla]] halduskeskus *[[Barkava]], [[küla]] Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Barkava vald|Barkava valla]] keskus *[[Barklieside]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMzinyathi ringkond|uMzinyathi ringkonnas]] *[[Barkly East]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is, [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonna]] halduskeskus *[[Barkly West]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]] *[[Bârlad]], linn [[Rumeenia]]s [[Vaslui maakond|Vaslui maakonnas]] *[[Barlinek]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Myślibórzi maakond|Myślibórzi maakonnas]] *[[Barnaul]], linn Venemaal *[[Barnsley]], linn [[Inglismaa]]l [[South Yorkshire]]'i linnkrahvkonna [[Barnsley ringkond|Barnsley ringkonnas]] *[[Barouéli]], [[linn]] [[Mali]]s [[Ségou piirkond|Ségou piirkonnas]], [[Barouéli cercle|Barouéli ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Barquisimeto]], linn [[Venezuela]]s *[[Barranquilla]], linn [[Colombia]]s *[[Barrydale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Barsebäck]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is [[Kävlinge vald|Kävlinge vallas]] *[[Barsinghausen]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]]l [[Hannoveri regioon]]is *[[Barstyčiai]], alev [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Barstyčiai vald|Barstyčiai valla]] keskus *[[Barzdai]], alev [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Barzdai vald|Barzdai vallas]] *[[Bārta küla|Bārta]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonnas]], [[Bārta vald|Bārta valla]] halduskeskus *[[Bartąg]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]] [[Stawiguda vald|Stawiguda vallas]] *[[Barth]], linn [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal *[[Bartne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]] *[[Bartninkai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Bartninkai vald|Bartninkai valla]] halduskeskus *[[Bartoszyce]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Bartoszyce maakond|Bartoszyce maakonna]] halduskeskus *[[Bartošivka (Orativi rajoon)|Bartošivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Baruckas]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Baruny]], agrolinnake (endine alev) [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is *[[Baruun-Urt]], linn [[Mongoolia]]s, [[Sühbaatari aimakk|Sühbaatari aimaki]] halduskeskus. *[[Barvinkove]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Barvinkove rajoon]]i halduskeskus *[[Barwałd Górny]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]] *[[Barwałd Średni]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]] *[[Barwice]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonnas]] *[[Barõš]], linn [[Venemaa]]l [[Uljanovski oblast]]is, Barõši rajooni keskus *[[Barysaŭ]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblasti]]s, [[Barysaŭ rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Barysaŭščyna]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Chojniki rajoon]]is, [[Barysaŭščyna külanõukogu]] halduskeskus *[[Basarabeasca]], linn [[Moldova]]s, [[Basarabeasca rajoon]]i keskus *[[Basel]], linn [[Šveits]]is *[[Basi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]] *[[Basi (Birži)|Basi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]] *[[Bassalõtšivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaissõni rajoon]]is *[[Basseterre]], [[Saint Kitts ja Nevis|Saint Kittsi ja Nevise]] [[pealinn]] *[[Basse-Terre]], [[Prantsusmaa]] meretaguse piirkonna [[Guadeloupe]]'i [[halduskeskus]] *[[Bastia]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Korsika]]l *[[Baštanka]], linn [[Ukraina]]s [[Mõkolajivi oblast]]is, [[Baštanka rajoon]]i halduskeskus *[[Bazāni]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zentene vald|Zentene vallas]] *[[Bażanowice]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] [[Goleszówi vald|Goleszówi vallas]] *[[Bazarkorgon]], asula [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is *[[Bazilionai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is [[Bubiai vald|Bubiai vallas]] *[[Bat Yam]], [[linn]] [[Iisrael]]is [[Keskringkond (Iisrael)|Keskringkonnas]] *[[Bataisk]], linn [[Venemaa]]l [[Rostovi oblast]]is *[[Batakiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is *[[Bātciems]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Bătdâmbâng]], linn [[Kambodža]]s, [[Bătdâmbângi provints]]i keskus *[[Batemans Bay]], linn [[Austraalia]]s Uus-Lõuna-Walesis Eurobodalla Shire'i omavalitsuses *[[Bāterava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]] *[[Bathumi]], [[Adžaaria]] [[pealinn]] *[[Bathurst]], [[linn]] [[Austraalia]]s [[Uus-Lõuna-Wales]]i osariigis *[[Batié (Burkina Faso)|Batié]], linn [[Burkina Faso]]s, [[Noumbieli provints]]i keskus *[[Batken]], linn [[Kõrgõzstan]]is, [[Batkeni oblast]]i keskus *[[Batman (Türgi)|Batman]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Batmani provints]]i [[halduskeskus]] *[[Batié (Burkina Faso)|Batié]], asula [[Burkina Faso]]s, [[Noumbieli provints]]i [[halduskeskus]] *[[Batna]], linn [[Alžeeria]]s, [[Batna provints]]i keskus *[[Baton Rouge]], [[linn]] [[USA]]s, [[Louisiana]] osariigi pealinn *[[Battipaglia]], linn ja vald [[Itaalia]]s [[Campania]] maakonnas [[Salerno provints]]is *[[Batuje]], küla [[Sloveenia]]s [[Ajdovščina vald|Ajdovščina vallas]] *[[Baturõn]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Bahmatši rajoon]]is *[[Baŭbasaŭ]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Orša rajoon]]is *[[Bauņi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Matīši vald| Matīši vallas]] *[[Bauska]], linn [[Läti]]s *[[Baužmala]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Bautzen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal *[[Baveno]], linn [[Itaalia]]s [[Piemonte maakond|Piemonte maakonnas]] [[Verbano-Cusio-Ossola provints]]is *[[Bavlõ]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Tatarstan]]i Vabariigis, [[Bavlõ rajoon]]i keskus *[[Bavorov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonnas]] *[[Baydhabo]], [[linn]] [[Somaalia]]s, [[Bay ringkond|Bay ringkonna]] keskus *[[Bayjī]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Şalāḩ ad-Dīni kubernerkond|Şalāḩ ad-Dīni kubernerkonnas]] *[[Bayonne]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pyrénées-Atlantiques]]'i departemangus *[[Bayreuth]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Baýramaly]], [[linn]] [[Türkmenistan]]is kaguosas [[Mary vilajett|Mary vilajetis]], [[Baýramaly rajoon]]i [[halduskeskus]] ==Bd== *[[Bdžilna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is ==Be== *[[Beacon]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Beade]], asula ja kihelkond [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[Ourense provints]]is [[Ribeiro maakond|Ribeiro maakonnas]], [[Beade vald|Beade valla]] keskus *[[Beade (Abegondo)|Beade]], asula [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[Abegondo vald|Abegondo vallas]] [[Abegondo kihelkond|Abegondo kihelkonnas]] *[[Beagle Bay]], aborigeenide asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Beaufort West]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is, [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonna]] halduskeskus *[[Beaver]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Utah]]' osariigis, [[Beaveri maakond (Utah)|Beaveri maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Beaver City]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nebraska]] osariigis, [[Furnasi maakond|Furnasi maakonna]] halduskeskus *[[Bebe]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Vērgale vald|Vērgale vallas]] *[[Bebrene]], asula [[Läti]]s [[Ilūkste piirkond|Ilūkste piirkonnas]], [[Bebrene vald|Bebrene valla]] keskus *[[Bechet]], linn [[Rumeenia]]s [[Dolji maakond|Dolji maakonnas]] *[[Bechyně]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Tábori ringkond|Tábori ringkonnas]] *[[Beclean]], linn [[Rumeenia]]s [[Bistrița-Năsăudi maakond|Bistrița-Năsăudi maakonnas]] *[[Bečov nad Teplou]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]] *[[Bedfordview]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Będzin]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Będzini maakond|Będzini maakonna]] halduskeskus *[[Be'ér-Sheva‘]], linn [[Iisrael]]is, [[Lõunaringkond (Iisrael)|Lõunaringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Begna]], küla [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas [[Sør-Aurdali vald|Sør-Aurdali vallas]] *[[Begunitsõ]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Volossovo rajoon]]is, [[Begunitsõ külaasundus]]e keskus *[[Behhõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Korosteni rajoon]]is *[[Beijing Shi]], [[keskalluvusega linn]], [[Hiina]] pealinnaks nimetatav haldusüksus *[[Beira (Mosambiik)|Beira]], [[linn]] [[Mosambiik|Mosambiigis]], [[Sofala provints]]i halduskeskus *[[Beirut]], [[Liibanon]]i [[pealinn]] *[[Beižionys]], küla [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es, [[Beižionysi vald|Beižionysi valla]] halduskeskus *[[Beitēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Beites]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Beitbridge]], linn [[Zimbabwe]]s, [[Lõuna-Matabeleland]]i provintsis *[[Beitostølen]], küla [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas [[Øystre Slidre]] vallas *[[Beiuș]], linn [[Rumeenia]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]] *[[Beja]], [[linn]] [[Portugal]]is, [[Beja ringkond|Beja ringkonna]] halduskeskus *[[Bejaïa]], sadamalinn [[Alžeeria]]s *[[Bēķciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Beķermuiža]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Békés]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]] *[[Békéscsaba]], [[komitaadi õigustes linn]] [[Ungari]]s, [[Békési komitaat|Békési komitaadi]] [[halduskeskus]] *[[Bekkersdal]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Bela-Bela]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Bělá nad Radbuzou]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Domažlice ringkond|Domažlice ringkonnas]] *[[Bělá pod Bezdězem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]] *[[Belaja Gora]], alev [[Venemaa]]l [[Sahha]] Vabariigis, [[Abõi uluss]]i keskus *[[Belaja Holunitsa]], linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is, [[Belaja Holunitsa rajoon]]i keskus *[[Belaja Kalitva]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Belaja Kalitva rajoon]]i keskus *[[Beļava]], küla Lätis Gulbene piirkonnas, Beļava valla halduskeskus *[[Bełchatów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Bełchatówi maakond|Bełchatówi maakonna]] halduskeskus *[[Bělčice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonnas]] *[[Belebei]], linn [[Baškortostan]]is, [[Belebei rajoon]]i halduskeskus. *[[Belek]], [[linn]] [[Türgi]]s *[[Belém]], linn [[Brasiilia]]s, [[Pará osariik|Pará osariigi]] pealinn *[[Belfast]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Põhja-Iirimaa]]l *[[Belfast (LAV)|Belfast]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] [[Emakhazeni vald|Emakhazeni vallas]] *[[Belgorod]], linn [[Venemaa]]l, [[Belgorodi oblast]]i keskus *[[Belgrad]], [[Serbia]] pealinn *[[Beli]], asula [[Horvaatia]]s [[Primorje-Gora maakond|Primorje-Gora maakonnas]] [[Cresi linn]]as *[[Belize (linn)|Belize]], [[Belize|Belize'i]] pealinn *[[Beljov]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Beljovi rajoon]]i halduskeskus *[[Belley]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Aini departemang]]us *[[Bellinzona]], linn [[Šveits]]is [[Ticino kanton]]is *[[Belluno]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas, [[Belluno provints]]i [[halduskeskus]] *[[Belmont-sur-Yverdon]] *[[Belmopan]], [[Belize|Belize'i]] [[pealinn]] *[[Belogorsk]], linn Venemaal [[Amuuri oblast]]is, [[Belogorski rajoon]]i halduskeskus *[[Belojarski]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Belomorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Belomorski rajoon]]i keskus *[[Beloostrov]], endine [[alev]], praegu [[munitsipaalringkond]] Venemaal [[Peterburi]] haldusalas *[[Beloozjorski]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Voskressenski linnaringkond|Voskressenski linnaringkonnas]] *[[Beloretšensk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Beloretšenski rajoon]]i keskus *[[Belozersk]], linn [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, [[Belozerski rajoon]]i keskus *[[Belz]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Bełżec]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]], [[Bełżeci vald|Bełżeci valla]] halduskeskus *[[Bełżyce]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] *[[Belvederis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is *[[Belõi]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Belõi rajoon]]i keskus *[[Bemberi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Bencubbin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Bender]], linn [[Moldova]]s [[Transnistria]]s *[[Bendigo]], linn [[Austraalia]]s [[Victoria (Austraalia)|Victoria osariigis]] *[[Bēne]], asula [[Läti]]s [[Auce piirkond|Auce piirkonnas]] *[[Benešov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Benešovi ringkond|Benešovi ringkonna]] halduskeskus *[[Benešov nad Ploučnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Benetice (Světlá nad Sázavou)|Benetice]], asula [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonna]]s *[[Benghazi]], linn [[Liibüa]]s *[[Benislova]], [[küla]] Lätis [[Rugāji piirkond|Rugāji piirkonnas]], [[Lazdukalnsi vald|Lazdukalnsi valla]] halduskeskus *[[Benoni]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Beppu]] *[[Beran Selo]], asula [[Montenegro]]s [[Berane vald|Berane vallas]] *[[Berane]], linn [[Montenegro]]s, [[Berane vald|Berane valla]] keskus *[[Berat]] *[[Berbești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]] *[[Berdjansk]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is *[[Berdsk]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is *[[Berdõtšiv]], linn Ukrainas [[Žõtomõri oblast]]is *[[Beregove]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is, [[Beregove rajoon]]i halduskeskus *[[Bereket]], linn [[Türkmenistan]]is [[Balkani vilajett|Balkani vilajetis]] *[[Berest]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Krynica-Zdrój vald|Krynica-Zdrój vallas]] *[[Berestetško]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is [[Gorohhivi rajoon]]is *[[Berești]], on linn [[Rumeenia]]s [[Galați maakond|Galați maakonnas]] *[[Berestivka (Lõpovetsi rajoon)|Berestivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Berezan]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is *[[Berezna (Hmilnõki rajoon)|Berezna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Berezne]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Berezne rajoon]]i halduskeskus *[[Berezniki]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s *[[Berezove (Marjinka rajoon)|Berezove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Berežanõ]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Berežanõ rajoon]]i halduskeskus *[[Berežanõ (Kalõnivka rajoon)|Berežanõ]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *[[Berettyóújfalu]], linn [[Ungari]]s [[Hajdú-Bihari komitaat|Hajdú-Bihari komitaadis]] *[[Bergamo]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Bergamo provints]]i halduskeskus *[[Bergen]] *[[Bergheim]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Kölni ringkond|Kölni ringkonnas]], [[Rhein-Erfti kreis]]i keskus *[[Berģi (Garkalne piirkond)|Berģi]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Bergisch Gladbach]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Bergkamen]], linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Arnsbergi ringkonnas Unna kreisis *[[Bergnäsudden]], küla [[Arjeplogi vald|Arjeplogi vallas]] [[Rootsi]]s *[[Bergville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uThukela ringkond|uThukela ringkonnas]] *[[Berizkõ-Tšetšelnõtski]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tšetšelnõki rajoon]]is *[[Berkeley (California)|Berkeley]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Alameda maakond|Alameda maakonnas]] *[[Berliin]], [[Saksamaa]] [[pealinn]], liidumaa *[[Bern]], [[Šveits]]i [[pealinn]] *[[Bernašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Bernkastel-Kues]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal [[Bernkastel-Wittlichi kreis]]is *[[Bernsbach]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Bernsbachi vald|Bernsbachi vallas]] *[[Bernsdorf]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is *[[Bernsdorf (Zwickau)|Bernsdorf]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Zwickau kreis]]is [[Bernsdorfi vald|Bernsdorfi vallas]] *[[Bernstadt auf dem Eigen]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is *[[Beroun]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Berouni ringkond|Berouni ringkonna]] halduskeskus *[[Berry-au-Bac]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Picardie]] piirkonnas [[Aisne'i departemang]]us *[[Beršad]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Beršadi rajoon]]i halduskeskus *[[Bērzaine (Kocēni piirkond)|Bērzaine]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]], [[Bērzaine vald|Bērzaine valla]] halduskeskus *[[Bērzāji]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Bērzciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]] *[[Bērzgale]], asula [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]] *[[Bērzezers]], küla Põhja-Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]] *[[Bērziņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Bērzkalne]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Bērzkalne vald|Bērzkalne valla]] halduskeskus *[[Bērzkalni]], küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s *[[Bērzkrogs]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s [[Veselava vald|Veselava valla]]s *[[Berżniki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] [[Sejny vald|Sejny vallas]] *[[Bērzpils]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Bērzpilsi vald|Bērzpilsi valla]] halduskeskus *[[Bērzs]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]] *[[Bērzukalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Bērzupe]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Beržėnai]], küla [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is [[Užventise vald|Užventise vallas]] *[[Berthelsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Berthelsdorfi vald|Berthelsdorfi vallas]] *[[Bērvircava]], asula [[Läti]]s [[Jelgava piirkond|Jelgava piirkonnas]] [[Sesava vald|Sesava valla]]s *[[Berwick-upon-Tweed]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Northumberland]]i krahvkonnas *[[Besançon]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Franche-Comté]] piirkonna ja [[Doubs' departemang]]u keskus *[[Besko]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]], [[Besko vald|Besko valla]] halduskeskus *[[Beslan]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Põhja-Osseetia]]s *[[Bezdružice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonnas]] *[[Bezimenne (Kozjatõni rajoon)|Bezimenne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kozjatõni rajoon]]is *[[Bezimenne (Novoazovski rajoon)|Bezimenne]], küla Ukrainas [[Donetski oblast]]is [[Novoazovski rajoon]]is *[[Bežanitsõ]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Bežanitsõ rajoon]]i keskus *[[Bežetsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Bežetski rajoon]]i keskus *[[Bežta]], küla [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is [[Tsunta rajoon]]is *[[Bethal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Bethel]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] *[[Bethelsdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Nelson Mandela Bay linnaringkond|Nelson Mandela Bay linnaringkonnas]] *[[Bethlehem (LAV)|Bethlehem]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Bethulie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Bettysbaai]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Betygala]], alev [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is *[[Beverley]], linn [[Inglismaa]]l [[East Riding of Yorkshire]]'is *[[Beverley (Lääne-Austraalia)|Beverley]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Beverly Hills]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] ==Bh== *[[Bhekindoda]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMkhanyakude ringkond|uMkhanyakude ringkonnas]] *[[Bhisho]], linn [[Lõuna-AAfrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Ida-Kapimaa provints]]i halduskeskus ==Bi== *[[Biahoml]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Dokšycy rajoon]]is *[[Biała]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Prudniki maakond|Prudniki maakonnas]] *[[Biała Piska]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Piszi maakond|Piszi maakonnas]] *[[Biała Podlaska]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonna]] keskus *[[Biała Rawska]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Rawa Mazowiecka maakond|Rawa Mazowiecka maakonnas]] *[[Białaczów]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Opoczno maakond|Opoczno maakonnas]], [[Białaczówi vald|Białaczówi valla]] halduskeskus *[[Białka Tatrzańska]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Bukowina Tatrzańska vald|Bukowina Tatrzańska vallas]] *[[Białobrzegi]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Białobrzegi maakond|Białobrzegi maakonna]] halduskeskus *[[Białogard]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Białogardi maakond|Białogardi maakonna]] halduskeskus *[[Białowierśnie]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] [[Giby vald|Giby vallas]] *[[Białowieża]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Hajnówka maakond|Hajnówka maakonnas]] [[Białowieża vald|Białowieża vallas]] *[[Białowody]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Uchanie vald|Uchanie vallas]] *[[Biały Bór]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonnas]] *[[Białyničy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Białyničy rajoon]]i halduskeskus *[[Białystok]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonna]] keskus *[[Biaroza]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Biaroza rajoon]]i keskus *[[Biarozaŭka]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Lida rajoon]]is *[[Biarritz]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Akvitaania]]s [[Pyrénées-Atlantiques]]'i departemangus *[[Biaudos]], asula [[Prantsusmaa]]l [[Akvitaania]]s [[Landesi departemang]]us *[[Bibice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Zielonki vald|Zielonki vallas]] *[[Bibrka]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Bieči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Biecz]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] *[[Biełaaziorsk]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Biaroza rajoon]]is *[[Bielawa]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Dzierżoniówi maakond|Dzierżoniówi maakonnas]] *[[Bielefeld]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Bielick]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Rahačoŭ rajoon]]i [[Stoŭpnia külanõukogu]]s *[[Biella]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas, [[Biella provints]]i [[halduskeskus]] *[[Bielsk Podlaski]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Bielski maakond|Bielski maakonna]] halduskeskus *[[Bielsko-Biała]], maakonna õigustes linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Bieniakoni]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Voranava rajoon]]is, [[Bieniakoni külanõukogu]] keskus *[[Bieranti]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Bieruń]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonna]] halduskeskus *[[Bierutów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonnas]] *[[Biesiesvlei]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] [[Ditsobotla vald|Ditsobotla vallas]] *[[Biešankovičy]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Biešankovičy rajoon]]i keskus *[[Bieżuń]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]] *[[Bigauņciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi vallas]] *[[Biisk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Altai krai]]s, [[Biiski rajoon]]i halduskeskus *[[Bijelo Polje]], [[linn]] [[Montenegro]]s, [[Bijelo Polje vald|Bijelo Polje valla]] keskus *[[Bijotai]], küla [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Bijotai vald|Bijotai valla]] halduskeskus *[[Bikin]], linn [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s, [[Bikini rajoon]]i keskus *[[Bikówek]], küla [[Poola]]a [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] [[Grójeci vald|Grójeci vallas]] *[[Biksēja]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Blome vald|Blome vallas]] *[[Bila Tserkva]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is *[[Bilbao]], linn [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]], [[Biskaia provints]]i keskus *[[Bilczyce]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]] *[[Biłgoraj]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] *[[Bilgorod-Dnistrovskõi]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is *[[Bilibino]], linn [[Venemaa]]l [[Tšuktšimaa]]l, [[Bilibino rajoon]]i halduskeskus *[[Bílina]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]] *[[Bilionys]], küla [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Bilionysi vald|Bilionysi valla]] halduskeskus *[[Biljajivka]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is *[[Billancourt]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Picardie]]' piirkonnas [[Somme'i departemang]]us *[[Bille]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Billings]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Montana]] osariigis, [[Yellowstone'i maakond|Yellowstone'i maakonna]] halduskeskus *[[Bilogirsk]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is, [[Bilogirski rajoon]]i halduskeskus *[[Bilopillja]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is, [[Bilopillja rajoon]]i halduskeskus *[[Bilozerske]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Bilozerivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Bílovec]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Nový Jičíni ringkond|Nový Jičíni ringkonnas]] *[[Bilska]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Bilska vald|Bilska valla]] halduskeskus *[[Bilõi Rukav]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Bilõkivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Bilõtšõn]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Binarowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Bieczi vald|Bieczi vallas]] *[[Bindes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Bindi küla|Bindi]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]] *[[Bingöl]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Bingöli provints]]i keskus *[[Binningup]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Bir Lehlú]], asula [[Lääne-Sahara]]s, [[Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik|Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi]] ajutine halduskeskus *[[Bircza]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]], [[Bircza vald|Bircza valla]] halduskeskus *[[Birjukove]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Sverdlovski rajoonis]] *[[Birjutš]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Krasnogvardeiski rajoon]]i halduskeskus *[[Birkirkara]], linn [[Malta]]l [[Keskregioon (Malta)|Keskregioonis]] *[[Birkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Birmingham]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s *[[Birmingham (Alabama)|Birmingham]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Alabama|Alabama osariigis]], [[Jeffersoni maakond (Alabama)|Jeffersoni maakonna]] keskus *[[Birobidžan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Juudi autonoomne oblast|Juudi autonoomse oblasti]] [[halduskeskus]] *[[Birsk]], linn Venemaal [[Baškortostan]]i Vabariigis, [[Birski rajoon]]i keskus *[[Birštonas]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Birštonase omavalitsus]]es *[[Birštonas (huutor)|Birštonas]], [[huutor]] [[Leedu]]s [[Birštonase omavalitsus]]es, [[Birštonase vald|Birštonase valla]] halduskeskus *[[Birziņciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Birzmaļi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Birznieki]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Birztala]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]] *[[Biržai]], linn [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]], [[Biržai rajoon]]i keskus *[[Biržuvėnai]], küla [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is [[Luokė vald|Luokė vallas]] *[[Bischofshofen]], [[linn]] [[Austria]]s [[Salzburgi liidumaa]]l *[[Bischofswerda]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is *[[Biskupiec]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]] *[[Bismarck]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Põhja-Dakota]] osariigi pealinn *[[Bissau]], [[Guinea-Bissau]] [[pealinn]] *[[Bisztynek]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Bartoszyce maakond|Bartoszyce maakonnas]] *[[Bistrița]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s, [[Bistrița-Năsăudi maakond|Bistrița-Năsăudi maakonna]] keskus *[[Biškek]], [[Kõrgõzstan]]i [[pealinn]] *[[Bizana]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Alfred Nzo ringkond|Alfred Nzo ringkonnas]] *[[Bitėnai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es [[Lumpėnai vald|Lumpėnai vallas]] *[[Bitēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Bitola]], linn [[Põhja-Makedoonia]]s, [[Bitola omavalitsus]]e keskus *[[Bitterfontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] ==Bj== *[[Bjala]], linn [[Bulgaaria]]s [[Ruse piirkond|Ruse piirkonnas]] *[[Bjurakan]], asula [[Armeenia]]s [[Aragatsotni maakond|Aragatsotni maakonnas]] *[[Bjärka-Säby]], asula [[Rootsi]]s [[Linköpingi vald|Linköpingi vallas]] ==Bl== *[[Bla]], [[linn]] [[Mali]]s [[Ségou piirkond|Ségou piirkonnas]] *[[Blachownia]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]] *[[Blackburn]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'i [[Krahvkond|krahvkonnas]] *[[Blackpool]], [[linn]] ja [[tervikomavalitsus]] [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'i krahvkonnas *[[Blagoevgrad]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Blagoevgradi piirkond|Blagoevgradi piirkonna]] keskus *[[Blagoveštšensk]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Amuuri oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Blagoveštšensk (Baškortostan)|Blagoveštšensk]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigis]], [[Blagoveštšenski rajoon]]i halduskeskus *[[Blagovištšenske]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is [[Golovanivski rajoon]]is *[[Blaj]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Blankenfelde (Läti)|Blankenfelde]], [[asula]] [[Läti]]s [[Jelgava rajoon]]is [[Vilce vald|Vilce vallas]] *[[Blāķi]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]] *[[Blanka (Läti)|Blanka]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]] *[[Blansko]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]], [[Blansko ringkond|Blansko ringkonna]] halduskeskus *[[Blantyre (Malawi)|Blantyre]], [[linn]] [[Malawi]]s, [[Lõunapiirkond (Malawi)|Lõunapiirkonna]] ja [[Blantyre'i ringkond|Blantyre'i ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Błaszki]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Sieradzi maakond|Sieradzi maakonnas]] *[[Blāzma]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Puze vald|Puze valla]] halduskeskus *[[Blāzma (Lestene vald)|Blāzma]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Lestene vald|Lestene vallas]] *[[Błażowa]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Rzeszówi maakond|Rzeszówi maakonnas]] *[[Blažijivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kozjatõni rajoon]]is *[[Blatná]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonnas]] *[[Blechnarka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Bleckede]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maal [[Lüneburgi kreis]]is *[[Bled]], [[linn]] [[Sloveenia]]s [[Kranjska]]s [[Bledi vald|Bledi vallas]] *[[Bledzew]], küla [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Międzyrzeczi maakond|Międzyrzeczi maakonnas]], [[Bledzewi vald|Bledzewi valla]] halduskeskus *[[Blekteskalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Blender]], asula [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Verdeni kreis]]is, [[Blenderi vald|Blenderi valla]] keskus *[[Blendiena]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]] *[[Blīdene]], küla [[Läti]]s [[Brocēni piirkond|Brocēni piirkonnas]], [[Blīdene vald|Blīdene valla]] halduskeskus *[[Blinkwater]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]] *[[Blizne]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Brzozówi maakond|Brzozówi maakonnas]], [[Jasienica Rosielna vald|Jasienica Rosielna vallas]] *[[Bloemfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Free State]]'i provintsi ja [[Mangaungi vald|Mangaungi valla]] halduskeskus *[[Bloemhof]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] *[[Blome]] asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Blome vald|Blome valla]] halduskeskus. *[[Blonay]], küla ja vald [[Vevey ringkond|Vevey]] ringkonnas [[Vaud' kanton]]is [[Šveits]]is *[[Błonie]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]] *[[Blonti]], küla [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]] [[Blonti vald|Blonti vallas]], Cibla piirkonna keskus *[[Bloomington (Indiana)|Bloomington]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Indiana]] osariigis, [[Monroe maakond (Indiana)|Monroe maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Blšany]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Louny ringkond|Louny ringkonnas]] *[[Bludenz]], linn Austrias Vorarlbergi liidumaal, Bludenzi ringkonna keskus *[[Blūmji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Blūmreiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Blūzmi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] ==Bo== *[[Bø]], asula [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas [[Bø vald (Nordland)|Bø vallas]] *[[Bobo-Dioulasso]], linn [[Burkina Faso]]s *[[Bobolice]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Koszalini maakond|Koszalini maakonnas]] *[[Bobowa]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] *[[Bobrov]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Bobrovi rajoon]]i keskus *[[Bobrovõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Bobrovõtsja rajoon]]i halduskeskus *[[Bobrõnets]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is, [[Bobrõnetsi rajoon]]i keskus *[[Bochnia]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Bochnia maakond|Bochnia maakonna]] halduskeskus *[[Bocholt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Bochotnica]], [[küla]] Edela-[[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] *[[Bochov]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]] *[[Bochum]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Bockau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is *[[Bockelwitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liiduosas [[Döbelni kreis]]is [[Bockelwitzi vald|Bockelwitzi vallas]] *[[Boćki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Bielski maakond|Bielski maakonnas]], [[Boćki vald|Boćki valla]] halduskeskus *[[Bocșa]], linn [[Rumeenia]]s [[Caraș-Severini maakond|Caraș-Severini maakonnas]] *[[Bodafors]], asula [[Rootsi]]s [[Jönköpingi lään]]is [[Nässjö vald|Nässjö vallas]] *[[Bodaibo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is *[[Bodallin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Boddington]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Boden (Guttannen)|Boden]], [[küla]] [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Oberhasli ringkond|Oberhasli ringkonnas]] [[Guttannen]]i vallas *[[Bodie]], [[kummituslinn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s [[Mono maakond|Mono maakonnas]] *[[Bodie (Washington)|Bodie]], [[kummituslinn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washington]]i osariigis [[Okanogani maakond|Okanogani maakonnas]] *[[Bodrum]], linn [[Türgi]]s [[Muğla provints]]is *[[Bodzentyn]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] *[[Boduszyn]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] [[Niemce vald|Niemce vallas]] *[[Bodø]], linn [[Norra]]s [[Nordland|Nordlandi maakonnas]], [[Bodø vald|Bodø valla]] keskus *[[Bogatynia]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zgorzeleci maakond|Zgorzeleci maakonnas]] *[[Boggomsbaai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] [[Mossel Bay vald|Mossel Bay vallas]] *[[Bogoduhhiv]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Bogoduhhivi rajoon]]i halduskeskus *[[Bogoroditsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Bogoroditski rajoon]]i halduskeskus *[[Boguchwała]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Rzeszówi maakond|Rzeszówi maakonnas]] *[[Boguslav]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Boguslavi rajoon]]i halduskeskus *[[Boguszów-Gorce]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wałbrzychi maakond|Wałbrzychi maakonnas]] *[[Bogutšar]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Bogutšari rajoon]]i halduskeskus *[[Bohhonõkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is *[[Bohumín]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Karviná ringkond|Karviná ringkonnas]] *[[Bohušovice nad Ohří]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]] *[[Boignée]], küla [[Belgia]]s [[Flandria]] piirkonnas [[Namuri provints]]is [[Sombreffe]]'i vallas *[[Boipatong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]] *[[Boise]], linn [[USA]]s, [[Idaho]] osariigi pealinn ja [[Ada maakond|Ada maakonna]] halduskeskus *[[Boizenburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal [[Ludwigslust-Parchimi kreis]]is *[[Boitumelong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] *[[Bojanowo]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Rawiczi maakond|Rawiczi maakonnas]] *[[Bojarka]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Kiievi-Svjatošõni rajoon]]is *[[Bojas]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]] *[[Bojkovice]], [[linn]] [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] *[[Bojnice]], [[linn]] [[Slovakkia]]s [[Trenčíni maakond|Trenčíni maakonnas]] *[[Bojszowy]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]], [[Bojszowy vald|Bojszowy valla]] halduskeskus *[[Boknesstrand]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Ndlambe vald|Ndlambe vallas]] *[[Bokoni]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Bokoni (Sokolki vald)|Bokoni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Boksburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Boksitogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Boksitogorski rajoon]]i keskus *[[Boldești-Scăeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] *[[Boldumsaz]], asula [[Türkmenistan]]is [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajetis]] *[[Bolehhiv]], linn [[Poola]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is *[[Boles]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Bolesławiec]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Bolesławieci maakond|Bolesławieci maakonna]] halduskeskus *[[Bolgan]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Bolgar]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]i Vabariigis, [[Spasski rajoon]]i keskus *[[Bolhov]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Bolhovi rajoon]]i keskus *[[Bolimów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Skierniewice maakond|Skierniewice maakonnas]], [[Bolimówi vald|Bolimówi valla]] halduskeskus *[[Bolków]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jawori maakond|Jawori maakonnas]] *[[Bolnisi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Khvemo Kharthli]] piirkonnas, [[Bolnisi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Bologna]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Emilia Romagna]] maakonna ja [[Bologna provints]]i [[halduskeskus]] *[[Bologoje]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is *[[Bolohhovo]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Kirejevski rajoon]]is *[[Bolotwa]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Bolšaja Ižora]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is *[[Bolšoi Kamen]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Bolšoi Kameni linnaringkond|Bolšoi Kameni linnaringkonna]] keskus *[[Bolšoje Ignatovo]], küla Venemaal [[Mordva vabariik|Mordva Vabariigis]], Bolšoje Ignatovo rajooni halduskeskus *[[Bolšoje Kuzjomkino]], küla [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is, [[Kuzjomkino vald|Kuzjomkino valla]] keskus *[[Bolzano]], linn Itaalias *[[Bolintin-Vale]], linn [[Rumeenia]]s [[Giurgiu maakond|Giurgiu maakonnas]] *[[Bolton]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l [[Suur-Manchesteri linnkrahvkond|Suur-Manchesteri linnkrahvkonnas]] *[[Bolugur]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Sahha Vabariik|Sahha Vabariigi]] [[Amga uluss]]is *[[Boma]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s [[Alam-Kongo]] provintsis *[[Bomal]], [[küla]] [[Belgia]]s *[[Bondurivka (Nemõrivi rajoon)|Bondurivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is *[[Bondurivka (Tšetšelnõki rajoon)|Bondurivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tšetšelnõki rajoon]]is *[[Bongoville]], asula [[Gabon]]is [[Ülem-Ogooué provints]]is *[[Bonn]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Bonnert]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]] [[Luxembourg'i provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Bonneville (Belgia)|Bonneville]], [[küla]] [[Namuri provints]]is Flandria piirkonnas [[Belgia]]s *[[Bonnievale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is *[[Bophelong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]] *[[Bor]], linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is *[[Borås]], linn [[Rootsi]]s [[Västra Götaland]]i läänis, [[Boråsi vald|Boråsi valla]] keskus *[[Bordeaux]] *[[Bordžomi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonnas, [[Bordžomi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Borek Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonnas]] *[[Borgarnes]], [[linn]] [[Island]]il, [[Vesturlandi piirkond|Vesturlandi piirkonna]] ja [[Borgarbyggð]]i valla [[halduskeskus]] *[[Borissoglebsk]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is *[[Borlänge]], asula [[Rootsi]]s [[Dalarna lään]]is, [[Borlänge vald|Borlänge valla]] keskus *[[Bormio]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Sondrio provints]]is *[[Borna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Saksimaa]] [[Leipzigi kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Borne Sulinowo]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonnas]] *[[Borodino]] *[[Borohrádek]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]] *[[Borovany]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]] *[[Borovitši]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Borovitši rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Borreiros de Abaixo]], asula [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[Abegondo vald|Abegondo vallas]] [[Abegondo kihelkond|Abegondo kihelkonnas]] *[[Borșa]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]] *[[Borsec]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Harghita maakond|Harghita maakonnas]] *[[Børselv]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Porsangeri vald|Porsangeri vallas]] *[[Borštši (Bari rajoon)|Borštši]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Borštšiv]], linn [[Ternopili oblast]]is, [[Borštšivi rajoon]]i halduskeskus *[[Borštšivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Borzęta]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Myślenice maakond|Myślenice maakonnas]] [[Myślenice vald|Myślenice vallas]] *[[Borzna]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Borzna rajoon]]i halduskeskus *[[Borõslav]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Borõspil]], linn Ukrainas [[Kiievi oblast]]is *[[Borõssivka (Illintsi rajoon)|Borõssivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is *[[Boryeong]], linn [[Lõuna-Korea]]s [[Lõuna-Chungcheongi provints]]is *[[Boschfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Boshof]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Boskovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]] *[[Bosoord]], asula Lõuna-Aafrika Vabariigis [[Mpumalanga provints]]is Ehlanzeni ringkonnas *[[Boston]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Massachusetts]]i osariigi pealinn *[[Boží Dar]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]] *[[Bothaville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is *[[Botlihh]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Botlihhi rajoon]]i keskus *[[Botoșani]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Botoșani maakond|Botoșani maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Botshabelo]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Mangaungi linnaringkond|Mangaungi linnaringkonnas]] *[[Bottrop]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i [[liidumaa]]l *[[Bougouni]], linn [[Mali]]s [[Sikasso piirkond|Sikasso piirkonnas]], [[Bougouni cercle|Bougoni ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Bouillon]], linn [[Belgia]]s [[Valloonia]]s, [[Bouilloni vald (Belgia)|Bouilloni valla]] keskus *[[Boujdour]], linn [[Lääne-Sahara]]s *[[Boulder City]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Clarki maakond (Nevada)|Clarki maakonnas]] *[[Boulogne-sur-Mer]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Pas-de-Calais]] departemangus *[[Bourem]], [[linn]] [[Mali]]s [[Gao piirkond|Gao piirkonnas]], [[Bouremi cercle|Bouremi ''cercle'']]<nowiki>'i</nowiki> ja [[Bouremi vald|Bouremi valla]] [[halduskeskus]] *[[Bourges]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Cher'i departemang]]u halduskeskus *[[Bourne (Oregon)|Bourne]], asula [[USA]]-s [[Oregon]]i osariigis [[Bakeri maakond (Oregon)|Bakeri maakonnas]] *[[Bournemouth]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Dorset]]i [[krahvkond|krahvkonnas]] *[[Boxberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Boxholm]], asula [[Rootsi]]s [[Östergötlandi lään]]is, [[Boxholmi vald|Boxholmi valla]] keskus *[[Boyanup]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Boyup Brook]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis ==Br== *[[Bradford]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[West Yorkshire]]'i linnkrahvkonnas *[[Braga]], [[linn]] [[Portugal]]is *[[Bragadiru]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]] *[[Brăila]], linn [[Rumeenia]]s, [[Brăila maakond|Brăila maakonna]] keskus *[[Braine-le-Comte]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Hainaut' provints]]is, [[Braine-le-Comte'i vald|Braine-le-Comte'i valla]] [[halduskeskus]] *[[Brakfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uThukela ringkond|uThukela ringkonnas]] [[Alfred Duma vald|Alfred Duma vallas]] *[[Brakpan]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Brand-Erbisdorf]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Freibergi kreis]]is *[[Brandavas]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]] *[[Brandeļi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Brandenburg (linn)|Brandenburg]], kreisivaba linn [[Saksamaa]]l [[Brandenburg]]i liidumaal *[[Branford]], [[linn]] [[USA]]-s [[Connecticuti osariik|Connecticuti osariigis]] [[New Haveni maakond|New Haveni maakonnas]] *[[Brandfort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Brandis]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Muldentali kreis]]is *[[Brandvlei]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Brandýs nad Orlicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[Brangova]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Braniewo]], linn [[Poola]] kirdeosas [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Braniewo maakond|Braniewo maakonna]] halduskeskus *[[Brańsk]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Bielski maakond|Bielski maakonnas]] *[[Brantford]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Ontario provints]]is *[[Branti]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Branti vald|Branti vallas]] *[[Brasília]], [[Brasiilia]] [[pealinn]] ja [[Liiduringkond|Liiduringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Brasłaŭ]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Brasłaŭ rajoon]]i keskus *[[Braslava]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Braslava vald|Braslava vallas]] *[[Brașov]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Brașovi maakond|Brașovi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Brazzaville]], [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Bratislava]], [[Slovakkia]] [[pealinn]] *[[Bratoszewice]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]] [[Strykówi vald|Strykówi vallas]] *[[Bratsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is *[[Bratslav]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is *[[Braunau Inni ääres]], [[linn]] [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal *[[Braunschweig]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal *[[Brčko]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Brčko ringkond|Brčko ringkonnas]] *[[Brdów]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]] [[Babiaki vald|Babiaki vallas]] *[[Breaza]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] *[[Breckenridge]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Summiti maakond (Colorado)|Summiti maakonna]] halduskeskus *[[Břeclav]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]], [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonna]] halduskeskus *[[Bredasdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is *[[Bregenz]], linn [[Austria]]s, [[Vorarlberg]]i liidumaa pealinn *[[Bregži]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Breidbach]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]] *[[Breil-sur-Roya]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]'i piirkonnas [[Alpes-Maritimes]]'i departemangus *[[Breitenbrunn (Saksimaa)|Breitenbrunn]], [[asula]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Breitenbrunni vald (Saksimaa)|Breitenbrunni vallas]] *[[Brekti]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Brēmeles]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Bremen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Bremeni liidumaa]]l *[[Bremer Bay]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Bremerhaven]], linn Saksamaal *[[Brenci]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Maliena vald|Maliena valla]] halduskeskus *[[Brenguļi]], asula [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonnas]], [[Brenguļi vald|Brenguļi valla]] halduskeskus *[[Brescia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Brescia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Brest (Prantsusmaa)|Brest]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Bretagne]]'i piirkonnas, [[Finistère]]'i departemangu keskus *[[Brest (Valgevene)|Brest]], [[linn]] [[Valgevene]]s, [[Bresti oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Březnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]] *[[Brezoi]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]] *[[Březová nad Svitavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]]. *[[Brežģis]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Bretten]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Karlsruhe kreis]]is *[[Breyten]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Briceni]], linn [[Moldova]]s, [[Briceni rajoon]]i keskus *[[Brici]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]] *[[Bridgend]], [[linn]] [[Wales]]is, [[Bridgend (tervikomavalitsus)|Bridgendi tervikomavalitsuse]] [[halduskeskus]] *[[Bridgeport (California)|Bridgeport]], asula [[USA]]-s [[California]] osariigis, [[Mono maakond|Mono maakonna]] halduskeskus *[[Bridgeport]], linn [[USA]]s [[Connecticut]]i osariigis, [[Fairfieldi maakond (Connecticut)|Fairfieldi maakonna]] keskus *[[Bridgetown]], [[Barbados]]e pealinn *[[Bridgetown (Austraalia)|Bridgetown]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Břidličná]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]] *[[Briedes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Briedupes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Briedinieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]] *[[Brienz]], asula [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is *[[Brieži]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Briežuciems]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Briežuciemsi vald|Briežuciemsi valla]] halduskeskus *[[Briežudārzs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Brigi]], asula [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Briģi vald|Briģi valla]] halduskeskus *[[Brikama]], [[linn]] [[Gambia]]s, [[Läänepiirkond (Gambia)|Läänepiirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Brikuļi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Briņģi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Briņķi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Brīnumi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Brisbane]], [[linn]] [[Austraalia]]s, [[Queensland]]i osariigi [[pealinn]] *[[Bristol]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l *[[Brizule]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]] *[[Brits]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] *[[Britstown]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is *[[Briuci]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Brive-la-Gaillarde]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Corrèze'i departemang]]us *[[Brjanka]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Brjansk]], linn Venemaal *[[Brno]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Brobergen]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Stade kreis]]is [[Kranenburgi vald|Kranenburgi vallas]] *[[Brocēni]], [[linn]] [[Läti]]s [[Salduse rajoon]]is *[[Brodnica]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Brodnica maakond|Brodnica maakonna]] halduskeskus *[[Brodõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Brohvõtši]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is *[[Brok]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Ostrów Mazowiecka maakond|Ostrów Mazowiecka maakonnas]] *[[Broki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Broki (Varakļāni vald)|Broki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Bromley]], paikkond Londonis, [[Bromley linnaosa]] keskus *[[Bronkhorstspruit]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Bronnitsõ]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Bronnõtsja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Brooklyn Park]], linn [[USA]]s [[Minnesota|Minnesota osariigis]] [[Hennepini maakond|Hennepini maakonnas]] *[[Brookton]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Broome]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Broomehill]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Broșteni]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Broumov]] linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]] *[[Brovarõ]], on linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Brovarõ rajoon]]i halduskeskus *[[Brown Deer]], küla [[USA]]-s [[Wisconsin]]i osariigis [[Milwaukee maakond|Milwaukee maakonnas]] *[[Brzeg]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Brzegi maakond|Brzeg maakonna]] halduskeskus *[[Brzeg Dolny]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wołówi maakond|Wołówi maakonnas]] *[[Brześć Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]] *[[Brzesko]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Brzesko maakond|Brzesko maakonna]] halduskeskus *[[Brzeszcze]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Oświęcimi maakond|Oświęcimi maakonnas]] *[[Brzeziny]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Brzeziny maakond|Brzeziny maakonna]] halduskeskus *[[Brzostek]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Dębica maakond|Dębica maakonnas]] *[[Brzozów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Brzozówi maakond|Brzozówi maakonnas]] *[[Brtnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Jihlava ringkond|Jihlava ringkonnas]] *[[Bruce Rock]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Bruck an der Mur]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l *[[Brudzów]], küla [[Poola]] [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]] *[[Brugg]], [[linn]] [[Šveits]]is [[Aargau]] kantonis *[[Brugge]], [[linn]] [[Belgia]]s, [[Lääne-Flandria provints]]i [[halduskeskus]] *[[Brukna]], asula [[Läti]]s [[Bauska piirkond|Bauska piirkonnas]] [[Dāviņi vald|Dāviņi vallas]] *[[Brûly]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Namuri provints]]is [[Couvini vald|Couvini vallas]] *[[Brumov-Bylnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]] *[[Brunary]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Brūnas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Brunate]], asula ja vald [[Itaalia]]s [[Como provints]]is *[[Bruņene]], asula [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] [[Skrudaliena vald|Skrudaliena valla]]s *[[Bruņiševa]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Brunssum]], linn [[Holland]]is *[[Bruntál]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]] *[[Brunswick Junction]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Bruslõniv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Bruslõnivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Brusy]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Chojnice maakond|Chojnice maakonnas]] *[[Brušperk]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Frýdek-Místeki ringkond|Frýdek-Místeki ringkonnas]] *[[Brūzis]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Virbi vald|Virbi vallas]] *[[Bruži]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]] *[[Brutuļi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Brwinów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Pruszkówi maakond|Pruszkówi maakonnas]] *[[Brändö]], küla [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l, [[Brändö vald|Brändö valla]] [[kirikuküla]] *[[Brüssel]], [[Belgia]] [[pealinn]] *[[Brynmawr]], asula [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is [[Blaenau Gwent]]is ==Bz== *[[Bzenec]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]] ==Bu== *[[Bubiai]], küla [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Bubiai vald|Bubiai valla]] halduskeskus *[[Bubiai (Batniava)|Bubiai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Batniava vald|Batniava valla]] halduskeskus *[[Bucaramanga]], linn [[Colombia]]s, [[Santanderi departemang]]u keskus *[[Bucecea]], linn [[Rumeenia]]s [[Botoșani maakond|Botoșani maakonnas]] *[[Bucheon]], [[linn]] [[Lõuna-Korea]]s *[[Bučiūnai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Obeliai vald|Obeliai vallas]] *[[Būcmaņciems]], on küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s *[[Bučovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Vyškovi ringkond|Vyškovi ringkonnas]] *[[Buda-Kašalova]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Buda-Kašalova rajoon]]i halduskeskus *[[Budapest]], [[Ungari]] [[pealinn]] *[[Budaörs]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Budenbroka]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Dikļi vald|Dikļi vallas]] *[[Budești]], linn [[Rumeenia]]s [[Călărași maakond|Călărași maakonnas]] *[[Budimlja]], asula [[Montenegro]]s [[Berane vald|Berane vallas]] *[[Budišov nad Budišovkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Opava ringkond|Opava ringkonnas]] *[[Budjonnovsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s *[[Budkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Budkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Budogoštš]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kiriši rajoon]]is, [[Budogoštši vald|Budogoštši valla]] keskus *[[Budsłaŭ]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Miadziełi rajoon]]is, [[Budsłaŭ külanõukogu]] keskus *[[Budzyń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Chodzieżi maakond|Chodzieżi maakonnas]], [[Budzyńi vald|Budzyńi valla]] halduskeskus *[[Budzynek]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Dalikówi vald|Dalikówi vallas]] *[[Budva]], [[linn]] [[Montenegro]]s *[[Budõ (Trostjanetsi rajoon)|Budõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Trostjanetsi rajoon]]is *[[Budyně nad Ohří]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]] *[[Buea]], [[linn]] [[Kamerun]]is, [[Edelapiirkond (Kamerun)|Edelpiirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Buenos Aires]], [[Argentina]] [[pealinn]] *[[Buffalo]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]], [[Erie maakond (New York)|Erie maakonna]] halduskeskus *[[Buffelsbaai]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] [[Knysna vald|Knysna vallas]] *[[Buffelshoek]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Buftea]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]] *[[Buganda (Burundi)|Buganda]], asula [[Burundi]]s [[Cibitoke provints]]is, [[Buganda vald|Buganda valla]] keskus *[[Bugarama]], asula [[Rwanda]]s [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]] [[Rusizi ringkond|Rusizi ringkonnas]] *[[Bugass]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Volnovahha rajoon]]is *[[Bugesera]], asula [[Rwanda]]s [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]] *[[Bugøynes]], [[küla]] [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Sør-Varanger]]i vallas *[[Bugrõ]], alevik [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is *[[Bugulma]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Bugulma rajoon]]i keskus *[[Buguruslan]], linn [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is, [[Buguruslani rajoon]]i keskus *[[Buhhaara]], linn [[Usbekistan]]is, [[Buhhaara vilajett|Buhhaara vilajeti]] keskus *[[Buhnõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Buhuși]], linn [[Rumeenia]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]] *[[Bui]], linn Venemaal [[Kostroma oblast]]is, [[Bui rajoon]]i halduskeskus *[[Buinaksk]], linn Venemaal [[Dagestan]]is, [[Buinakski rajoon]]i halduskeskus *[[Buinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]i Vabariigis, [[Buinski rajoon]]i keskus *[[Buiva]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Brīvzemnieki vald|Brīvzemnieki vallas]] *[[Buje]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]] *[[Bujničy]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Mahiloŭ rajoon]]is, [[Bujničy külanõukogu]] halduskeskus *[[Bujumbura]], [[Burundi]] pealinn *[[Buk]], [[linn]] [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] *[[Buka (Rencēni vald)|Buka]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]] *[[Būkān]], linn [[Iraan]]is [[Lääne-Aserbaidžaan]]is *[[Bukarest]], [[Rumeenia]] [[pealinn]] *[[Bukas]], küla [[Läti]]s [[Mālpilsi piirkond|Mālpilsi piirkonnas]] *[[Bukatõnka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Bukavu]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s, [[Lõuna-Kivu]] provintsi halduskeskus *[[Bukinanyana]], asula [[Burundi]]s [[Cibitoke provints]]is, [[Bukinanyana vald|Bukinanyana valla]] keskus *[[Bukonys]], küla [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is, [[Bukonysi vald|Bukonysi valla]] halduskeskus *[[Bukowina Tatrzańska]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]], [[Bukowina Tatrzańska vald|Bukowina Tatrzańska valla]] halduskeskus *[[Bukowno]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] *[[Bukowsko]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]], [[Bukowsko vald|Bukowsko valla]] halduskeskus *[[Bukulti (Garkalne piirkond)|Bukulti]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Bulawayo]], [[linn]] [[Zimbabwe]]s *[[Bulgan]], linn [[Mongoolia]]s, [[Bulgani aimakk|Bulgani aimaki]] halduskeskus *[[Buliņi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Bullabulling]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Bultfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Bulusan]], asula [[Filipiinid]]el [[Bicoli piirkond|Bicoli piirkonnas]] [[Sorsogoni provint]]sis [[Bulusani vald|Bulusani vallas]] *[[Bumbi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Bunbury]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Bundaberg]], linn [[Austraalia]]s [[Queensland]]i osariigis *[[Bundzene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Bungciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Bungeni]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] *[[Bungo-ōno]], linn [[Jaapan]]is [[Ōita prefektuur]]is *[[Buntine]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Buntingville]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] [[Nyandeni vald|Nyandeni vallas]] *[[Buqayq]], linn [[Saudi Araabia]]s [[Ash-Sharqīyah]]' provintsis *[[Būr Safājah]], [[linn]] [[Egiptus]]es *[[Burakin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Buraševo]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is [[Kalinini rajoon]]is, [[Buraševo vald|Buraševo valla]] (külaasunduse) halduskeskus *[[Buraydah]], linn [[Saudi Araabia]]s, [[Al-Qaşīmi provints]]i keskus *[[Burbank]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis *[[Burbiškis]] küla [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is [[Pakalniškiai vald|Pakalniškiai vallas]] *[[Burgas]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Burgasi piirkond|Burgasi piirkonna]] ja [[Burgasi vald|Burgasi valla]] keskus *[[Burgerregt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Burgersdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is *[[Burgersfort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is *[[Burgos]], linn [[Hispaania]]s [[Castilla-León]]i autonoomses piirkonnas *[[Burgstädt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is *[[Burgutši]], asula [[Türkmenistan]]is [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajetis]] *[[Burjanõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Burkau]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Burkau vald|Burkau vallas]] *[[Burrel (Albaania)]] *[[Bursa]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Bursa provints]]i [[halduskeskus]] *[[Burštõn]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is *[[Burzenin]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Sieradzi maakond|Sieradzi maakonnas]], [[Burzenini vald|Burzenini valla]] halduskeskus *[[Burtaiši]], asula [[Montenegro]]s [[Bari vald|Bari vallas]] *[[Burtnieki]], asula [[Läti]]s, [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonna]] ja [[Burtnieki vald|Burtnieki valla]] keskus *[[Burtnieki (Lestene vald)|Burtnieki]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Lestene vald|Lestene vallas]] *[[Burtnieki (Tārgale vald)|Burtnieki]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Burõn]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is *[[Busan]], linn [[Lõuna-Korea]]s *[[Bushbuckridge]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]], [[Bushbuckridge'i vald|Bushbuckridge'i vallas]] *[[Bushman's River Mouth]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Busk]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Busko-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Busko-Zdrój maakond|Busko-Zdrój maakonna]] halduskeskus *[[Busówno]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] [[Wierzbica vald|Wierzbica vallas]] *[[Busselton]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Busseto]], linn [[Itaalia]]s [[Parma provints]]is [[Emilia-Romagna|Emilia-Romagna maakonnas]], [[Busseto vald|Busseto valla]] keskus *[[Bușteni]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] *[[Busto Arsizio]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Varese provints]]is *[[Bustryk]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Poronini vald|Poronini vallas]] *[[Būšnieki]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Buštěhrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]] *[[Buzău]], linn [[Rumeenia]]s, [[Buzău maakond|Buzău maakonna]] keskus *[[Buzet]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]] *[[Buziaș]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]] *[[Buzuluk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is *[[Butare]], [[linn]] [[Rwanda]]s [[Lõunaprovints (Rwanda)|Lõunaprovintsis]] [[Huye ringkond|Huye ringkonnas]] *[[Būtingė]], asula [[Leedu]]s [[Palanga]] haldusalal *[[Butlēri]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Butrimonys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Butrimonysi vald|Butrimonysi valla]] halduskeskus *[[Butrimonys (Šalčininkai rajoon)|Butrimonys]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Butrimonysi vald (Šalčininkai rajoon)|Butrimonysi valla]] halduskeskus *[[Butša]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is *[[Butšatš]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Butšatši rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Butka]], küla [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is [[Talitsa rajoon]]is *[[Buturlinovka]], linn Venemaal [[Voroneži oblast]]is, [[Buturlinovka rajoon]]i keskus *[[Buulo Mareer]], linn [[Somaalia]]s [[Alam-Shabeelle]] ringkonnas *[[Buysdorp]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] *[[Buysscheure]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Nordi departemang|Nordi departemangus]] [[Nord–Pas-de-Calais|Nord-Pas-de-Calais]]' piirkonnas ==Bä== *[[Bäckaskog]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is [[Kristianstadi vald|Kristianstadi vallas]] *[[Bäherden]], asula [[Türkmenistan]]is [[Ahali vilajett|Ahali vilajetis]] ==Bö== *[[Böhlen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Leipzigi kreis]]is ==Bü== *[[Bückeburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Schaumburg]]i kreisis *[[Bützow]], linn [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal [[Rostocki kreis]]is ==By== *[[Bychaŭ]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Bychaŭ rajoon]]i halduskeskus *[[Bychawa]], on linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] *[[Byczyna]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Kluczborki maakond|Kluczborki maakonnas]] *[[Bydgoszcz]], [[linn]] [[Poola]]s *[[Bydlin]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] [[Klucze vald|Klucze vallas]] *[[Byszyce]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]] *[[Bystřice nad Pernštejnem]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Žďár nad Sázavou ringkond|Žďár nad Sázavou ringkonnas]] *[[Bystřice pod Hostýnem]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Kroměříži ringkond|Kroměříži ringkonnas]] *[[Bystrzyca Kłodzka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]], [[Bystrzyca Kłodzka vald|Bystrzyca Kłodzka valla]] halduskeskus *[[Bytom]], linn Poolas [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Bytom Odrzański]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Nowa Sóli maakond|Nowa Sóli maakonnas]] *[[Bytów]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Bytówi maakond|Bytówi maakonna]] ja [[Bytówi vald|Bytówi valla]] halduskeskus *[[Byumba]], [[linn]] [[Rwanda]]s, [[Põhjaprovints (Rwanda)|Põhjaprovintsi]] ja [[Gicumbi ringkond|Gicumbi ringkonna]] halduskeskus [[Kategooria:Asulate loendid]] t2ifs2812eeqox9c7lysf5i4pj08lk4 Asulad (C) 0 54521 6184656 6184120 2022-08-28T09:26:46Z Velirand 67997 /* Ca */ wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} {{sisukord paremale}} '''Asulad (C)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad C-tähega. ==Ca== *[[Cà Mau]], [[linn]] [[Vietnam]]is *[[Cabinda]], linn [[Angola]]s *[[Čačersk]], linn [[Valgevene]]s, [[Čačerski rajoon]]i halduskeskus *[[Čadca]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] *[[Cadiz (Ohio)|Cadiz]], asula [[USA]]-s [[Ohio]] osariigis, [[Harrisoni maakond (Ohio)|Harrisoni maakonna]] halduskeskus *[[Cádiz]], linn [[Hispaania]]s [[Andaluusia]] autonoomses piirkonnas, [[Cádizi provints]]i ja [[Bahía de Cádizi maakond|Bahía de Cádizi maakonna]] keskus *[[Cadoux]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Caen]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Alam-Normandia]] piirkonna ja [[Calvadosi departemang]]u keskus *[[Caerphilly]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is [[Caerphilly (tervikomavalitsus)|Caerphilly tervikomavalitsuses]] *[[Cagliari]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Sardiinia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Cahul]], linn [[Moldova]]s, [[Cahuli rajoon]]i keskus *[[Caiguna]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Cairns]], [[linn]] [[Austraalia]]s [[Queensland]]i osariigis *[[Cajvana]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Cakuli]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Calafat]], linn [[Rumeenia]]s [[Dolji maakond|Dolji maakonnas]] *[[Calais]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pas-de-Calais]]' departemangus *[[Călan]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Călărași]], linn [[Rumeenia]], [[Călărași maakond|Călărași maakonna]] halduskeskus *[[Caledon]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Calexico]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Imperiali maakond|Imperiali maakonnas]] *[[Calgary]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis *[[Cali]], [[linn]] [[Colombia]]s, [[Valle del Cauca]] departemangu halduskeskus *[[Călimănești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]] *[[Calingiri]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Calitzdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Callao]], linn [[Peruu]]s *[[Callenberg]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi kreis]]is [[Callenbergi vald|Callenbergi vallas]] *[[Calvinia]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Calw]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Calwi kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Camballin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Cambrai]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Nordi departemang]]us *[[Cambridge]], linn [[Inglismaa]]l, [[Cambridgeshire]]'i krahvkonna keskus *[[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]], linn [[USA]]-s [[Massachusetts]]i osariigis, üks [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonna]] kahest halduskeskusest *[[Camembert]], [[küla]] [[Prantsusmaa]]l [[Normandia]]s [[Orne'i departemang]]us *[[Camenca]], linn [[Moldova]]s [[Transnistria]]s, [[Camenca rajoon]]i keskus *[[Camp Bird]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Campbell (LAV)|Campbell]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Câmpeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Câmpia Turzii]], [[Rumeenia]]s [[Cluji maakond|Cluji maakonnas]] *[[Câmpina]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] *[[Campinas]], linn ja vald [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[Campione d'Italia]], asula ja vald [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Como provints]]is *[[Campo Grande]], [[linn]] [[Brasiilia]]s, [[Mato Grosso do Suli osariik|Mato Grosso do Suli osariigi]] pealinn *[[Câmpulung]], linn [[Rumeenia]]s [[Argeși maakond|Argeși maakonnas]] *[[Câmpulung Moldovenesc]], on linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Canberra]], [[Austraalia]] pealinn *[[Cannes]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]is [[Alpes-Maritimes]]i departemangus *[[Cannon Rocks]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Ndlambe vald|Ndlambe vallas]] *[[Canoas]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis *[[Cañon City]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis, [[Fremonti maakond (Colorado)|Fremonti maakonna]] halduskeskus *[[Canzibe]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] [[Nyandeni vald|Nyandeni vallas]] *[[Cap-Haïtien]], [[linn]] [[Haiti]]l, [[Põhjadepartemang]]u [[halduskeskus]] *[[Cape Dorset]], asula [[Kanada]]s [[Nunavut]]is *[[Cape St. Francis]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Capel (Austraalia)|Capel]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Capitol City]], [[kummituslinn]] [[Colorado]]s [[Hinsdale'i maakond|Hinsdale'i maakonnas]] *[[Čapljina]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is *[[Caracal (Rumeenia)|Caracal]], linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]] *[[Caracas]], [[Venezuela]] [[pealinn]] *[[Caransebeș]], linn [[Rumeenia]]s [[Caraș-Severini maakond|Caraș-Severini maakonnas]] *[[Caravaca de la Cruz]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Murcia autonoomne piirkond|Murcia autonoomses piirkonnas]] *[[Carcassonne]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Languedoc-Roussillon]]i piirkonnas, [[Aude'i departemang]]u [[halduskeskus]] *[[Carcoola]], [[asula]] [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Cardiff]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s, [[Wales]]i [[pealinn]] *[[Carei]], linn [[Rumeenia]]s [[Satu Mare maakond|Satu Mare maakonnas]] *[[Carievale]], küla [[Kanada]]s [[Saskatchewani provints|Saskatchewanis]] *[[Carletonville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Carlow]], [[linn]] [[Iirimaa]]l, [[Carlow' krahvkond|Carlow' krahvkonna]] halduskeskus *[[Carmel-by-the-Sea]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s [[Monterey maakond|Monterey maakonnas]] *[[Carnamah]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Carnarvon]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Carnarvon (LAV)|Carnarvon]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Čarnaŭčycy]], küla [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is *[[Carnikava]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]] *[[Carrabin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Carrara]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas [[Massa-Carrara provints]]is *[[Carson]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Carson City]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Nevada]] osariigi [[pealinn]] *[[Cartagena (Colombia)|Cartagena]], [[linn]] [[Colombia]]s *[[Cartago]], [[linn]] [[Costa Rica]]s, [[Cartago provints]]i [[halduskeskus]] *[[Cartago (California)|Cartago]], [[asula]] [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Inyo maakond|Inyo maakonnas]] *[[Caruaru]], linn [[Brasiilia]]s [[Pernambuco osariik|Pernambuco osariigis]] *[[Casablanca]], [[linn]] [[Maroko]]s *[[Čáslav]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kutná Hora ringkond|Kutná Hora ringkonnas]] *[[Casper]], [[linn]] [[USA]]-s [[Wyoming]]i osariigis [[Natrona maakond|Natrona maakonnas]] *[[Castiglioncello]], asula [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas [[Livorno provints]]is [[Türreeni meri|Türreeni mere]] kaldal *[[Castle Valley]], linn USAs [[Utah]]' osariigis [[Grandi maakond (Utah)|Grandi maakonnas]] *[[Castries]], [[Saint Lucia]] [[pealinn]] *[[Castrop-Rauxel]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Čašniki]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Čašniki rajoon]]i keskus *[[Căzănești]], on linn [[Rumeenia]]s [[Ialomița maakonnas]] *[[Čazma]], [[linn]] ja omavalitsus [[Bjelovari-Bilo gora maakond|Bjelovari-Bilo gora maakonnas]] [[Horvaatia]]s *[[Cataby]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Catalão]], asula [[Brasiilia]]s [[Goiási osariik|Goiási osariigis]], [[Catalão vald|Catalão valla]] keskus *[[Catanzaro]], linn [[Itaalia]]s, [[Calabria]] maakonna ja [[Catanzaro provints]]i keskus *[[Catania]], linn [[Itaalia]]s [[Sitsiilia]] saarel *[[Cauči]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Čaukciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi vallas]] *[[Caunes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Caunes (Murmastiene vald)|Caunes]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Căușeni]], linn [[Moldova]]s, [[Căușeni rajoon]]i keskus *[[Cavnic]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]] *[[Caxias do Sul]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis *[[Cayenne]] ==Ce== *[[Ceadîr-Lunga]], linn [[Moldova]]s [[Gagauusia]]s *[[Cedar Rapids]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Iowa]] osariigis, [[Linni maakond (Iowa)|Linni maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Čedasai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Rokiškise maavald|Rokiškise maavalla]]s *[[Cedynia]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfino maakond|Gryfino maakonnas]] *[[Cegléd]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Ceikiniai]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Ceikiniai vald|Ceikiniai valla]] halduskeskus *[[Ceipinieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Čekiškė]], alev [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is *[[Cekule]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] *[[Čelákovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-východi ringkond|Praha-východi ringkonnas]] *[[Celenski]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Céligny]], [[küla]] [[Šveits]]is [[Genfi kanton]]is *[[Celje]], linn [[Sloveenia]]s *[[Celle]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal, [[Celle kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Celmi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Cempi]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonnas]] *[[Cempmuiža]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonnas]] *[[Centurion]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Cepļi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]] *[[Cepļi (Vecpiebalga vald)|Cepļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Ceres (LAV)|Ceres]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Cergowa]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Dukla vald|Dukla vallas]] *[[Cerkazi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Cērkste]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Černošice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-západi ringkond|Praha-západi ringkonnas]] *[[Černošín]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonnas]] *[[Červená Řečice]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]] *[[Červený Kostelec]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]] *[[Červień]], linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Červonka]], küla [[Läti]]s, [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]], [[Vecsaliena vald|Vecsaliena valla]] keskus *[[Čerykaŭ]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Čerykaŭ rajoon]]i halduskeskus *[[Cēsis]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Česká Kamenice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Česká Lípa]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]], [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonna]] halduskeskus *[[Česká Skalice]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]] *[[Česká Třebová]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[České Budějovice]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonna]] keskus *[[Český Brod]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kolíni ringkond|Kolíni ringkonnas]] *[[Český Dub]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Libereci ringkond|Libereci ringkonnas]] *[[Český Krumlov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]], [[Český Krumlovi ringkond|Český Krumlovi ringkonna]] halduskeskus *[[Český Těšín]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Karviná ringkond|Karviná ringkonnas]] *[[Cesvaine]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Cesvaine piirkond|Cesvaine piirkonnas]] *[[Cetinje]], [[linn]] [[Montenegro]]s *[[Ceuta]], [[autonoomne linn]] [[Hispaania]]s *[[Čeveri]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Ceyhan]], [[linn]] [[Türgi]]s [[Adana provints]]is ==Ch== *[[Chabařovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Ústí nad Labemi ringkond|Ústí nad Labemi ringkonnas]] *[[Chabówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Rabka-Zdrój vald|Rabka-Zdrój vallas]] *[[Chaghcharān]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Ghowri provints]]i [[halduskeskus]] *[[Chalč]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Vietka rajoon]]is, [[Chalči külanõukogu]] halduskeskus *[[Chalkída]], linn [[Kreeka]]s *[[Chamchamal]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[As-Sulaymānīyah' kubernerkond|As-Sulaymānīyah' kubernerkonnas]] *[[Chańḍīgaṙh]], [[linn]] [[India]]s, [[liiduala]], [[Pandžab]]i ja [[Haryana]] osariigi [[pealinn]] *[[Chang'an]], endine linn [[Hiina]]s, kauaaegne pealinn *[[Changge]], linn [[Hiina]]s [[Henan]]i provintsis [[Xuchang]]i [[ringkonna õigustega linn]]as *[[Chaniá]], linn [[Kreeka]]s [[Kreeta piirkond|Kreeta piirkonnas]] *[[Chārīkār]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Parvāni provints]]i keskus *[[Charleroi]], linn [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Hainaut]]' provintsis *[[Charleston (Lõuna-Carolina)|Charleston]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Lõuna-Carolina]] osariigis *[[Charlotte (Põhja-Carolina)|Charlotte]], linn Ameerika Ühendriikides [[Põhja-Carolina]] osariigis, [[Mecklenburgi maakond|Mecklenburgi maakonna]] halduskeskus *[[Chattanooga]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Tennessee]] osariigis, [[Hamiltoni maakond (Tennessee)|Hamiltoni maakonna]] halduskeskus *[[Chęciny]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] *[[Checotah]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Oklahoma]] osariigis[[McIntoshi maakond (Oklahoma)| McIntoshi maakonnas]] *[[Cheju]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Lõuna-Korea]]s, [[Cheju provints]]i [[halduskeskus]] *[[Chełm]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Chełmi maakond|Chełmi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Chełmek]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Oświęcimi maakond|Oświęcimi maakonnas]] *[[Chełmno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Chełmno maakond|Chełmno maakonna]] keskus *[[Chełmno nad Nerem]], [[küla]] [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]] *[[Chełmsko Śląskie]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonnas]] [[Lubawka vald|Lubawka vallas]] *[[Chełmża]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Toruńi maakond|Toruńi maakonnas]] *[[Chemnitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal *[[Chemult]], asula [[USA]]-s [[Oregon]]i osariigis [[Klamathi maakond (Oregon)|Klamathi maakonna]]s *[[Chennai]], [[linn]] [[India]]s, [[Tamil Nadu]] osariigi pealinn *[[Cheonan]], linn [[Lõuna-Korea]]s [[Lõuna-Chungcheongi provints]]is *[[Chepelare]], linn [[Bulgaaria]]s [[Smoljani piirkond|Smoljani piirkonnas]] *[[Cherbourg]], endine linn, praegune [[asum]] [[Prantsusmaa]]l [[Alam-Normandia]] piirkonnas, osa Cherbourg-Octeville'ist *[[Cherbourg-Octeville]], linn Prantsusmaal Alam-Normandias [[Manche]]'i departemangus *[[Chesaw]], on [[kummituslinn]] [[USA]]-s [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]] [[Okanogani maakond|Okanogani maakonnas]] *[[Chester]], linn [[Inglismaa]]l [[Cheshire]]'i krahvkonnas *[[Chetumal]], linn [[Mehhiko]]s, [[Quintana Roo|Quintana Roo osariigi]] pealinn ja [[Othón P. Blanco vald|Othón P. Blanco valla]] halduskeskus *[[Cheviot]], asula [[Uus-Meremaa]]l [[Canterbury ringkond|Canterbury ringkonna]] põhjaosas *[[Cheyenne]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Wyoming]]i osariigi [[pealinn]] *[[Chhukha]], linn [[Bhutan]]is, [[Chhukha ringkond|Chhukha ringkonna]] keskus *[[Chiang Mai]], linn [[Tai]]s, [[Chiang Mai provints]]i keskus *[[Chiba]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Chiba prefektuur]]i [[halduskeskus]] *[[Chicago]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Illinois]]i osariigis, [[Cooki maakond (Illinois)|Cooki maakonna]] keskus *[[Chiclana de la Frontera]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[Chieti]], linn ja vald [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas, [[Chieti provints]]i keskus *[[Chiguayante]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Chillán]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Chillicothe]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis [[Hardemani maakond (Texas)|Hardemani maakonnas]] *[[Chinca]], asula [[Ecuador]]is [[Esmeraldase provints]]is *[[Chinsali]], [[linn]] [[Sambia]]s, [[Muchinga provints]]i ja [[Chinsali ringkond|Chinsali ringkonna]] halduskeskus *[[Chintsa]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Chipiona]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[Chirundu]], [[linn]] [[Sambia]]s [[Lõunaprovints (Sambia)|Lõunaprovintsis]] *[[Chişinău]], [[Moldova|Moldova Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Chișineu-Criș]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]] *[[Chitila]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]] *[[Chittagong]], [[linn]] [[Bangladesh]]is, [[Chittagongi jaotis]]e ja [[Chittagongi ringkond|Chittagongi ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Chlumec nad Cidlinou]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Hradec Králové ringkond|Hradec Králové ringkonnas]] *[[Choceň]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[Chocianów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Polkowice maakond|Polkowice maakonnas]] *[[Chocimsk]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Chocimski rajoon]]i halduskeskus *[[Chociwel]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Stargard Szczeciński maakond|Stargard Szczeciński maakonnas]] *[[Chocz]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Pleszewi maakond|Pleszewi maakonnas]] *[[Chodel]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Opole Lubelskie maakond|Opole Lubelskie maakonnas]], [[Chodeli vald|Chodeli valla]] halduskeskus *[[Chodecz]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]] *[[Chodzież]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Chodzieżi maakond|Chodzieżi maakonna]] halduskeskus *[[Chōfu]], linn [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Chojna]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfino maakond|Gryfino maakonnas]] *[[Chojnice]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Chojnice maakond|Chojnice maakonna]] halduskeskus *[[Chojniki]], linn [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Chojniki rajoon]]i halduskeskus *[[Chojnów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Legnica maakond|Legnica maakonnas]] *[[Chomęcice]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] [[Komorniki vald|Komorniki vallas]] *[[Chomentów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Jędrzejówi maakond| Jędrzejówi maakonnas]] [[Sobkówi vald|Sobkówi vallas]] *[[Chomsk]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Drahičyni rajoon]]is [[Chomski külanõukogu]]s *[[Chomutov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonna]] keskus *[[Ch'ŏngjin]], linn [[Põhja-Korea]]s [[Põhja-Hamgyŏngi maakond|Põhja-Hamgyŏng]]i maakonnas *[[Chongqing]], linn [[Hiina]]s, [[Chongqing Shi]] halduskeskus *[[Chongqing Shi]], linnaks nimetatav 1. järgu haldusüksus [[Hiina]]s *[[Choptank]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Chorągwica]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]]. *[[Choroszcz]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] *[[Chorowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Mogilany vald|Mogilany vallas]] *[[Chorzele]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Przasnyszi maakond|Przasnyszi maakonnas]] *[[Chorzelów]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Mieleci maakond|Mieleci maakonnas]] [[Mieleci vald|Mieleci vallas]]. *[[Chorzów]], linn Lõuna-[[Poola]]s *[[Choszczno]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Choszczno maakond|Choszczno maakonna]] halduskeskus *[[Chotěboř]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]] *[[Chowchilla]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Madera maakond|Madera maakonnas]] *[[Chrastava]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Libereci ringkond|Libereci ringkonnas]] *[[Chřibská]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Chrissiesmeer]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] [[Msukaligwa vald|Msukaligwa vallas]] *[[Christchurch]], [[linn]] [[Uus-Meremaa]]l, [[Canterbury ringkond|Canterbury ringkonna]] keskus *[[Chropyně]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Kroměříži ringkond|Kroměříži ringkonnas]] *[[Chrzanów]], [[linn]] [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonna]] halduskeskus *[[Chrudim]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]], [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonna]] halduskeskus *[[Ch'unch'ŏn]], linn [[Lõuna-Korea]]s, [[Gangwoni provints]]i [[halduskeskus]] *[[Chuniespoort]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Chur]], linn [[Šveits]]is, [[Graubündeni kanton]]i ja [[Plessuri ringkond|Plessuri ringkonna]] keskus *[[Chýnov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Tábori ringkond|Tábori ringkonnas]] *[[Chyrowa]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Dukla vald|Dukla vallas]] *[[Chyše]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]] ==Ci== *[[Ciacova]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]] *[[Ciążeń]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Słupca maakond|Słupca maakonnas]] [[Lądeki vald|Lądeki vallas]] *[[Cibitoke]], linn [[Burundi]]s, [[Cibitoke provints]]i keskus *[[Cibla]], küla [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Cibla vald|Cibla valla]] keskus *[[Ciecere]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Skrunda vald|Skrunda vallas]] *[[Ciechanów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Ciechanówi maakond|Ciechanówi maakonna]] halduskeskus *[[Ciechanowiec]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Wysokie Mazowieckie maakond|Wysokie Mazowieckie maakonnas]] *[[Ciechocinek]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Aleksandrów Kujawski maakond|Aleksandrów Kujawski maakonnas]] *[[Cielavas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Ciematnieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Čierna nad Tisou]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]] *[[Ciesengure]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ugāle vald|Ugāle vallas]] *[[Cieszanów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]] *[[Cieszków]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Milicze maakond|Milicze maakonnas]] *[[Cieszyn]] linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonna]] keskus *[[Ciężkowice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]] *[[Čikstiņciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Cildi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]] *[[Cimdenieki]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Cimișlia]], linn [[Moldova]]s, [[Cimișlia rajoon]]i keskus *[[Cimpēni]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Cimza]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Cincinnati]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Ohio]]s, [[Hamiltoni maakond (Ohio)|Hamiltoni maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Čiobiškis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]is, [[Čiobiškise vald|Čiobiškise valla]] halduskeskus *[[Cirakalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Cīrava]], asula [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonnas]] *[[Cirebon]], linn [[Indoneesia]]s [[Lääne-Jaava provints]]is *[[Cirgaļi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]] *[[Cirkale]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ugāle vald|Ugāle vallas]] *[[Cirkliškis]], küla [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Cirkliškise vald|Cirkliškise valla]] halduskeskus *[[Cirpstene]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Vārve vald|Vārve vallas]] *[[Cirstes]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Cirsti]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Cīruļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Jēkabpilsi rajoon]]is, [[Rite vald|Rite valla]] [[halduskeskus]] *[[Cīruļi (Valdgale vald)|Cīruļi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Valdgale vald|Valdgale vallas]] *[[Cisnădie]], linn [[Rumeenia]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] *[[Cisownica]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] [[Goleszówi vald|Goleszów vallas]] *[[Čistigi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Citrus Heights]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Sacramento maakond|Sacramento maakonnas]] *[[Citrusdal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] ==Cl== *[[Clanwilliam]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Claremont]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]. *[[Clarkebury]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Engcobo vald|Engcobo vallas]] *[[Claußnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is [[Claußnitzi vald|Claußnitzi vallas]] *[[Clermont-Ferrand]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Auvergne]]'i piirkonna ja [[Puy-de-Dôme'i departemang]]u keskus *[[Cleveland]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Ohio]]s, [[Cuhayoga maakond|Cuhayoga maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Clocolan]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Cloneen]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Amajuba ringkond|Amajuba ringkonnas]] [[Dannhauseri vald|Dannhauseri vallas]] *[[Cluj-Napoca]], [[linn]] [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s, [[Cluji maakond|Cluji maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Cluny]], omavalitsusega [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Burgundia]]s [[Saône-et-Loire]]'i departemangus ==Cm== *[[Ćmielów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Ostrowiec Świętokrzyski maakond|Ostrowiec Świętokrzyski maakonnas]] *[[Ćmiłów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] [[Głuski vald|Głuski vallas]] *[[Cmolas]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Kolbuszowa maakond|Kolbuszowa maakonnas]], [[Cmolase vald|Cmolase valla]] halduskeskus. ==Co== *[[Coachella]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Riverside'i maakond|Riverside'i maakonnas]] *[[Coaldale (Kanada)|Coaldale]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]]s *[[Coalgate]], [[linn]] [[USA]]-s [[Oklahoma osariik|Oklahoma osariigis]] [[Coali maakond|Coali maakonnas]] *[[Cobh]], [[linn]] [[Iirimaa]]l [[Cobhi krahvkond|Cobhi krahvkonnas]] *[[Coburg]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Cochabamba]], [[linn]] [[Boliivia]]s, [[Cochabamba departemang]]u [[halduskeskus]] *[[Cocklebiddy]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Codlea]], linn [[Rumeenia]]s [[Brașovi maakond|Brașovi maakonnas]] *[[Coffee Bay]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] *[[Cofimvaba]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Coghlan]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Engcobo vald|Engcobo vallas]] *[[Coimbatore]], linn [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis, [[Coimbatore ringkond|Coimbatore ringkonna]] keskus *[[Coimbra]], linn [[Portugal]]is *[[Colditz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal *[[Čolēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Colenso]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uThukela ringkond|uThukela ringkonnas]] *[[Colesberg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Coligny]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Colima]], linn [[Mehhiko]]s, [[Colima osariik|Colima osariigi]] pealinn *[[Collie]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Colombo]], [[linn]] [[Sri Lanka]]s *[[Colona]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Colonarie]], asula [[Saint Vincent ja Grenadiinid|Saint Vincentil ja Grenadiinidel]] [[Saint Vincent]]i saarel *[[Colorado Springs]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[El Paso maakond (Colorado)|El Paso maakonna]] keskus *[[Columbus (Ohio)|Columbus]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Ohio]] osariigi pealinn, [[Franklini maakond (Ohio)|Franklini maakonna]] keskus *[[Columbus (Georgia)|Columbus]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Georgia]] osariigis, [[Muscogee maakond|Muscogee maakonna]] keskus *[[Columbus (Mississippi)|Columbus]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] Mississippi osariigis *[[Comănești]], linn [[Rumeenia]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]] *[[Comarnic]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] *[[Comayagua]], [[linn]] [[Honduras]]es, [[Comayagua departemang]]u keskus *[[Comet (Montana)|Comet]], [[linn]] [[USA]]-s [[Montana]] osariigis [[Jeffersoni maakond (Montana)|Jeffersoni maakonnas]] *[[Como]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Como provints]]i [[halduskeskus]] *[[Compton]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonna]]s *[[Comrat]], [[linn]] [[Moldova]]s, [[Gagauusia]] [[halduskeskus]] *[[Conakry]], [[Guinea]] [[pealinn]] *[[Concepción]], linn [[Tšiili]]s, [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonna]] ja [[Concepcióni provints]]i keskus *[[Concord]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[New Hampshire]] osariigi pealinn ja [[Merrimacki maakond|Merrimacki maakonna]] halduskeskus *[[Concordia (LAV)|Concordia]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Conil de la Frontera]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[Čonkas]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ilzene vald|Ilzene vallas]] *[[Constanța]], linn [[Rumeenia]]s, [[Constanța maakond|Constanța maakonna]] keskus *[[Constantine]], linn [[Alžeeria]]s, [[Constantine'i provints]]i keskus *[[Conwy]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is, [[Conwy (tervikomavalitsus)|Conwy tervikomavalitsuse]] halduskeskus *[[Coober Pedy]], linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis *[[Cookhouse]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Cooma]], linn [[Austraalia]]s [[Uus-Lõuna-Wales]]i osariigis *[[Copșa Mică]], linn [[Rumeenia]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] *[[Corabia]] on linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]] *[[Coral Gables]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Miami-Dade'i maakond|Miami-Dade'i maakonnas]] *[[Córdoba (Argentina)|Córdoba]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Córdoba provints (Argentina)|Córdoba provintsi]] keskus *[[Córdoba (Hispaania)|Córdoba]], linn [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s, [[Córdoba provints]]i keskus *[[Cork]], [[linn]] [[Iirimaa]]l *[[Corleone]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Sitsiilia]]s [[Palermo provints]]is *[[Cornelia (LAV)|Cornelia]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Corpus Christi]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis *[[Correggio]], linn [[Itaalia]]s [[Reggio Emilia provints]]is *[[Cortina d'Ampezzo]], asula [[Itaalia]]s *[[Cortland]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]], [[Cortlandi maakond|Cortlandi maakonna]] halduskeskus *[[Cortona]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas [[Arezzo provints]]is *[[Cosenza]], linn [[Itaalia]]s [[Calabria]] maakonnas, [[Cosenza provints]]i keskus *[[Costești]], linn [[Rumeenia]]s [[Argeși maakond|Argeși maakonnas]] *[[Coswig (Saksimaa)|Coswig]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is *[[Cotia]], linn [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[Cotonou]], [[linn]] [[Benin]]is, [[Littorali departemang]]u [[halduskeskus]] *[[Cottbus]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Brandenburg]]i liidumaal *[[Covasna]], linn [[Rumeenia]]s [[Covasna maakond|Covasna maakonnas]] *[[Coventry]], linn [[Inglismaa]]l [[West Midlands|West Midlandsi]] linnkrahvkonnas. ==Cr== *[[Cradock]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Craiova]], linn [[Rumeenia]]s, [[Dolji maakond|Dolji maakonna]] keskus *[[Cranzahl]], asula [[Annabergi kreis]]is [[Saksimaa]]l, [[Sehmatali vald|Sehmatali valla]] keskus *[[Cremona]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Cremona provints]]i [[halduskeskus]] *[[Cres]], [[linn]] [[Horvaatia]]s *[[Cristuru Secuiesc]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Harghita maakond|Harghita maakonnas]] *[[Criuleni]], linn [[Moldova]]s, [[Criuleni rajoon]]i keskus *[[Crockett Mills]], asula [[USA]]-s [[Tennessee]] osariigis Crocketti maakonnas *[[Crostau]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Crostau vald|Crostau vallas]] *[[Crostwitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kamenzi kreis]]is [[Crostwitzi vald|Crostwitzi vallas]] *[[Crottendorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Annabergi kreis]]is, [[Crottendorfi vald|Crottendorfi valla]] keskus ==Cs== *[[Csongrád]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Csongrádi komitaat|Csongrádi komitaadis]], [[Csongrádi ringkond|Csongrádi ringkonna]] keskus *[[Czosnów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Nowy Dwór Mazowiecki maakond|Nowy Dwór Mazowiecki maakonnas]], [[Czosnówi vald|Czosnówi valla]] halduskeskus ==Cz== *[[Czajowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Wielka Wieśi vald|Wielka Wieśi vallas]] *[[Czaplinek]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Drawsko Pomorskie maakond|Drawsko Pomorskie maakonnas]] *[[Czarna Białostocka]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] *[[Czarna Woda]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Starogard Gdański maakond|Starogard Gdański maakonnas]] *[[Czarne]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Człuchówi maakond|Człuchówi maakonnas]]. *[[Czarnków]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Czarnkówi maakond|Czarnkówi maakonna]] halduskeskus *[[Czarny Dunajec]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]], [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci valla]] halduskeskus *[[Czchów]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] *[[Czechów (Lubuszi vojevoodkond)|Czechów]], küla [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Gorzów Wielkopolski maakond|Gorzów Wielkopolski maakonnas]] *[[Czechowice-Dziedzice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bielsko-Biała maakond|Bielsko-Biała maakonnas]] *[[Czeladź]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Będzini maakond|Będzini maakonnas]] *[[Czemierniki]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Radzyń Podlaski maakond|Radzyń Podlaski maakonnas]], [[Czemierniki vald|Czemierniki valla]] halduskeskus *[[Czempiń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kościani maakond|Kościani maakonnas]] *[[Czerniejewo]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] *[[Czersk]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Chojnice maakond|Chojnice maakonnas]] *[[Czerwienne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci vallas]] *[[Czerwieńsk]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Zielona Góra maakond|Zielona Góra maakonnas]] *[[Czerwińsk nad Wisłą]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Płoński maakond|Płoński maakonnas]] *[[Czerwionka-Leszczyny]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Rybniki maakond|Rybniki maakonnas]] *[[Czerwonak]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]], [[Czerwonaki vald|Czerwonaki valla]] halduskeskus *[[Częstochowa]], [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Człopa]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wałczi maakond|Wałczi maakonnas]] *[[Czudec]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Strzyżówi maakond|Strzyżówi maakonnas]], [[Czudeci vald|Czudeci valla]] halduskeskus *[[Czułczyce]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] [[Sawini vald|Sawini vallas]] *[[Czulice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Kocmyrzów-Luborzyca vald|Kocmyrzów-Luborzyca vallas]] *[[Czyrna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Krynica-Zdrój vald|Krynica-Zdrój vallas]] *[[Czyżew]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Wysokie Mazowieckie maakond|Wysokie Mazowieckie maakonnas]] ==Cu== *[[Cuenca]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Castilla–La Mancha]] autonoomse piirkonnas, [[Cuenca provints]]i ja [[Serranía Media-Campichuelo y Serranía Baja]] maakonna halduskeskus *[[Cugir]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Cuiabá]], linn [[Brasiilia]]s, [[Mato Grosso osariik|Mato Grosso]] osariigi pealinn *[[Čuksti]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Cullinan]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Cunces]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Cuneo]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas, [[Cuneo provints]]i [[halduskeskus]] *[[Cunewalde]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Cunewalde vald|Cunewalde vallas]] *[[Cunningmoor]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Cupcini]], linn [[Moldova]]s [[Edineți rajoon]]is *[[Curitiba]], [[linn]] [[Brasiilia]]s, [[Paraná osariik|Paraná]] osariigi pealinn *[[Curtici]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]] *[[Cuxhaven]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal ==Cv== *[[Cvikov]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]] ==Cy== *[[Cybinka]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Słubice maakond|Słubice maakonnas]] *[[Cyców]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łęczna maakond|Łęczna maakonnas]], [[Cycówi vald|Cycówi valla]] halduskeskus *[[Čyrvonaja Słabada]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Salihorski rajoon]]is [[Kategooria:Asulate loendid]] moskcb2c8n4jl7wygyvuv6wyo52uwgy Asulad (G) 0 54526 6184350 6181620 2022-08-27T17:35:05Z Velirand 67997 /* Ga */ wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} {{sisukord paremale}} '''Asulad (G)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad G-tähega. ==Ga== *[[Ga-Rankuwa]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Gąbin]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Płocki maakond|Płocki maakonnas]] *[[Gaborone]], [[linn]] [[Botswana]]s (pealinn) *[[Gabrovo]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Gabrovo piirkond|Gabrovo piirkonna]] ja [[Gabrovo vald|Gabrovo valla]] keskus *[[Gadmen]], [[asula]] [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Oberhasli ringkond|Oberhasli ringkonnas]], [[Gadmeni vald|Gadmeni valla]] keskus *[[Gadūnavas]], alev [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is, [[Gadūnavase vald|Gadūnavase valla]] keskus *[[Găești]], linn [[Rumeenia]]s [[Dâmbovița maakond|Dâmbovița maakonnas]] *[[Gafurov]], [[linn]] [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajetis]] *[[Gagarin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Smolenski oblast]]is *[[Gagra]], linn [[Abhaasia]]s *[[Gai]], linn [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is, [[Gai rajoon]]i keskus *[[Gaidė]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is [[Rimšė vald|Rimšė vallas]] *[[Gaigalava]], asula [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]] *[[Gaiļi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Gailīšciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Gainesville]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis, [[Alachua maakond|Alachua maakonna]] keskus *[[Gaisma]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Gaissõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Gaissõni rajoon]]i keskus *[[Gaižaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Gaižaičiai vald|Gaižaičiai valla]] halduskeskus *[[Gaivoron]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is, [[Gaivoroni rajoon]]i halduskeskus *[[Galamuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile vallas]] *[[Galanta]], [[linn]] [[Slovakkia]]s *[[Galați]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Galați maakond|Galați maakonna]] keskus *[[Galciems]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Galeras]], asula [[Colombia]]s [[Sucre departemang]]us *[[Gali]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s, [[Gali rajoon]]i keskus *[[Galitš]], linn [[Venemaa]]l [[Kostroma oblast]]is *[[Galgauska]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Galgauska vald|Galgauska valla]] halduskeskus *[[Galtene]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Balgale vald|Balgale vallas]] *[[Galveston]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis [[Galvestoni maakond|Galvestoni maakonnas]] *[[Galway]], linn [[Iirimaa]]l *[[Galõtš]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Galõtši rajoon]]i halduskeskus *[[Gambija]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Valdgale vald|Valdgale vallas]] *[[Gamvik]], [[küla]] [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Gamviki vald|Gamviki vallas]] *[[Ganalaagte]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] [[Tswaingi vald|Tswaingi vallas]] *[[Ganardžis Muhhuri]], küla [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi|Samegrelo–Zemo Svanethi piirkonnas]] [[Zugdidi rajoon]]is *[[Ganghwa-gun]] *[[Gannan]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis, [[Gannani maakond|Gannani maakonna]] keskus *[[Gannaput]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigid]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[!Kheisi vald|!Kheisi vallas]] *[[Gannivka (Lõpovetsi rajoon)|Gannivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Gansbaai]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Ganspan]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]] *[[Ganyesa]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] *[[Gao]], [[linn]] [[Mali]]s [[Nigeri jõgi|Nigeri jõe]] kaldal, [[Gao piirkond|Gao piirkonna]] ja [[Gao cercle|Gao ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Garanči]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Garasimi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Garassõmivka]], küla Ukrainas [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]] *[[Garasõmivka (Kalõnivka rajoon)|Garassõmivka]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *[[Garauši]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Degole vald|Degole vallas]] *[[Garciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]] *[[Gardabani]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Khvemo Kharthli]] piirkonnas, [[Gardabani rajoon]]i keskus *[[Garðabær]], linn [[Island]]il [[Höfuðborgarsvæði]] piirkonnas *[[Gardamas]], alev [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Gardamase vald|Gardamase valla]] keskus *[[Gardeja]], küla [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kwidzyni maakond|Kwidzyni maakonnas]], [[Gardeja vald|Gardeja valla]] halduskeskus *[[Gardēz]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Paktīā provints]]i keskus *[[Gárdony]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadis]] *[[Gargando]], [[linn]] [[Mali]]s [[Tombouctou piirkond|Tombouctou piirkonnas]] *[[Gargždai]], linn [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is *[[Garies]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Garjuri]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Garjuša]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Garkalne (Garkalne piirkond)|Garkalne]], asula [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Garkalne (Ādaži piirkond)|Garkalne]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Garlene]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Garliava]], linn [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is *[[Garliczka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Zielonki vald|Zielonki vallas]] *[[Garmisch-Partenkirchen]], [[alev]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal, [[Garmisch-Partenkircheni kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Garoži]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Gārsene]], asula [[Läti]]s [[Aknīste piirkond|Aknīste piirkonnas]] *[[Gārša]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Gāršas]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Gāršmuiža]], küla [[Läti]]s [[Sēja piirkond|Sēja piirkonnas]] *[[Gārzde]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Piltene vald|Piltene vallas]] *[[Garub]], endine asula [[Namiibia]]s [[Karasi ringkond|Karasi ringkonnas]] *[[Garupe]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]] *[[Garvacainīki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Garwolin]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Garwolini maakond|Garwolini maakonna]] halduskeskus *[[Gary]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Indiana]] osariigis [[Lake'i maakond (Indiana)|Lake'i maakonnas]] *[[Gasa]], asula [[Bhutan]]is, [[Gasa ringkond|Gasa ringkonna]] keskus *[[Gąsawa]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]], [[Gąsawa vald|Gąsawa valla]] halduskeskus *[[Gazojak]], asula [[Türkmenistan]]is [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajetis]] *[[Gătaia]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]] *[[Gatarta]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Drusti vald|Drusti vallas]] *[[Gataučiai]] küla Leedus [[Joniškise rajoon]]is, [[Gataučiai vald|Gataučiai valla]] halduskeskus *[[Gateshead]], linn [[Suurbritannia]]s *[[Gatineau]], linn [[Kanada]]s [[Québeci provints]]is *[[Gatsgalciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Gattšina]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Gauja (Carnikava)|Gauja]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]] *[[Gauja (Inčukalnsi piirkond)|Gauja]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]] *[[Gauja (Kauguri vald)|Gauja]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Gaujaslāči]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]] *[[Gaujasrēveļi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]] *[[Gaujmala]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Gaurė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is *[[Gavar]], linn [[Armeenia]]s, [[Gegharkhunikhi maakond|Gegharkhunikhi maakonna]] keskus *[[Gavieze]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonnas]], [[Gavieze vald|Gavieze valla]] halduskeskus *[[Gaviezes stacija]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Gavieze vald|Gavieze vallas]] *[[Gaviļnieki]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Gavrilov Possad]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is, [[Gavrilov Possadi rajoon]]i keskus *[[Gavrilov-Jam]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Gavrilov-Jami rajoon]]i keskus *[[Gavrõšivka (Bari rajoon)|Gavrõšivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Gavrõšivka (Vinnõtsja rajoon)|Gavrõšivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is *[[Gavsene]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] ==Gb== *[[Gbadolite]], linn [[Kongo DV]]-s [[Ekvaatoriprovints]]is, [[Põhja-Ubangi ringkond|Põhja-Ubangi ringkonna]] keskus *[[Gbarnga]], [[linn]] [[Libeeria]]s, [[Bongi maakond|Bongi maakonna]] [[halduskeskus]] ==Gd== *[[Gdańsk]], linn [[Poola]]s *[[Gdów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]], [[Gdówi vald|Gdówi valla]] halduskeskus *[[Gdynia]], linn [[Poola]]s ==Ge== *[[Geidžiūnai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Širvėna vald|Širvėna vallas]] *[[Geiranger]] *[[Geislingen an der Steige]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]is *[[Ģeistauti]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Geithain]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is *[[Geldrop]], linna [[Holland]]is [[Põhja-Brabant]]i provintsis *[[Gelenau]], [[asula]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Annabergi kreis]]is *[[Gelendžik]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s *[[Gelephu]], linn Bhutanis *[[Geležiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is [[Karsakiškise vald|Karsakiškise vallas]] *[[Gelgaudiškis]], linn [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is. *[[Gelnhausen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Hessen]]i liidumaal *[[Gelsenkirchen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Geluksburg]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uThukela ringkond|uThukela ringkonnas]] *[[Gelvonai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]is, [[Gelvonai vald|Gelvonai valla]] halduskeskus *[[Genadendal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Geneva]], [[linn]] [[USA]]-s [[Illinois]]i osariigis, [[Kane'i maakond|Kane'i maakonna]] keskus *[[Genf]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Genfi kanton]]i [[halduskeskus]] *[[Genitšesk]], linn [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is, [[Genitšeski rajoon]]i halduskeskus *[[Genova]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Liguuria]] maakonnas, [[Genova provints]]i [[halduskeskus]] *[[Gent]], [[linn]] [[Belgia]]s, [[Ida-Flandria|Ida-Flandria provintsi]] [[halduskeskus]] *[[Geoagiu]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[George (LAV)|George]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Georgetown]], [[Guyana]] pealinn *[[Georgetown (Colorado)|Georgetown]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Clear Creeki maakond|Clear Creeki maakonna]] halduskeskus *[[Gera]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal *[[Geraldton]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Geringswalde]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is *[[Ģērķēni]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Skujene vald|Skujene vallas]] *[[Germiston]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Gerolzhofen]], linn Saksamaal [[Baieri]] liidumaal *[[Gersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi kreis]]is *[[Gertsa]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is, [[Gertsa rajoon]]i halduskeskus *[[Gerviškės]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Gerviškėse vald|Gerviškėse valla]] halduskeskus *[[Getafe]], linn [[Hispaania]]s [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomses piirkonnas]] *[[Geyer]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Annabergi kreis]]is *[[Geysdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] ==Gh== *[[Ghaznī]], linn [[Afganistan]]is, [[Ghaznī provints]]i keskus *[[Gheorgheni]], linn [[Rumeenia]]s [[Harghita maakond|Harghita maakonnas]] *[[Ghimbav]], linn [[Rumeenia]]s [[Brașovi maakond|Brașovi maakonnas]] *[[Ghōryān]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Herāti provints]]is ==Gi== *[[Giardini-Naxos]], asula [[Itaalia]]s [[Messina provints]]is *[[Ģibzde]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Valdgale vald|Valdgale vallas]] *[[Ģibuļi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Ģibuļi (Vecpiebalga vald)|Ģibuļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Giedlarowa]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Leżajski maakond|Leżajski maakonnas]] [[Leżajski vald|Leżajski vallas]] *[[Giedraičiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Giedraičiai vald|Giedraičiai valla]] halduskeskus *[[Gielniów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Przysucha maakond|Przysucha maakonnas]], [[Gielniówi vald|Gielniówi valla]] halduskeskus *[[Giermanavičy]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Šarkaŭščyna rajoon]]is, [[Giermanavičy külanõukogu]] keskus *[[Gifhorn]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maal, [[Gifhorni kreis]]i keskus *[[Gifu]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Gifu prefektuur]]i keskus *[[Ģigas]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Gijón]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Astuuria|Astuuria autonoomses piirkonnas]] *[[Gijzelbrechtegem]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Lääne-Flandria provints]]is *[[Ģikši]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]], [[Amata vald|Amata valla]] halduskeskus *[[Gilpin Point]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Gilroy]], linn [[Ameerika Ühendriigid]] [[California]] osariigis [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]] *[[Gilučiai]], küla [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es, [[Gilučiai vald|Gilučiai valla]] halduskeskus *[[Gindviliai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Obeliai vald|Obeliai vallas]] *[[Gingindlovu]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[King Cetshwayo ringkond|King Cetshwayo ringkonnas]] *[[Ginkūnai]],küla [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Ginkūnai vald|Ginkūnai valla]] halduskeskus *[[Ģipka]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Girdžiai]], küla [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is, [[Girdžiai vald|Girdžiai valla]] halduskeskus *[[Gireišiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Panemunėlise vald|Panemunėlise vallas]] *[[Girishk]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Helmandi provints]]is *[[Girkalnis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is *[[Girona]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s, [[Girona provints]]i [[halduskeskus]] *[[Gisenyi]], [[linn]] [[Rwanda]] [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]] [[Rubavu ringkond|Rubavu ringkonnas]] *[[Giza]], [[linn]] [[Egiptus]]es *[[Giżycko]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Giżycko maakond|Giżycko maakonna]] halduskeskus *[[Gižai]] küla [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Gižai vald|Gižai valla]] halduskeskus *[[Gitarama]], [[linn]] [[Rwanda]] [[Lõunaprovints (Rwanda)|Lõunaprovintsis]], [[Muhanga ringkond|Muhanga ringkonna]] halduskeskus *[[Gitega]], [[linn]] [[Burundi]]s, [[Gitega provints]]i [[halduskeskus]] *[[Giulino]], küla [[Itaalia]]s [[Como provints]]is [[Mezzegra vald|Mezzegra vallas]] *[[Giurgiu]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Giurgiu maakond|Giurgiu maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Giurtelecu Șimleului]], asula [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Sălaji maakond|Sălaji maakonnas]] *[[Giyani]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is, [[Mopani ringkond|Mopani ringkonna]] halduskeskus ==Gj== *[[Gjakovë]], linn [[Kosovo]]s *[[Gjerstad]], asula [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas, [[Gjerstadi vald|Gjerstadi valla]] keskus *[[Gjirokastër]] *[[Gjumri]], [[linn]] [[Armeenia]]s, [[Širaki maakond|Širaki maakonna]] [[halduskeskus]] ==Gl== *[[Gladbeck]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Recklinghauseni kreis]]is *[[Gładyszów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Glástra]], küla [[Kreeka]]s *[[Glauchau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]i halduskeskus *[[Glaudina]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] *[[Glazov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] *[[Glentana]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Glenwood Springs]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado osariik|Colorado osariigis]] *[[Glewiec]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Proszowice maakond|Proszowice maakonnas]] [[Koniusza vald|Koniusza vallas]] *[[Glinojeck]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]][[Ciechanówi maakond| Ciechanówi maakonnas]] *[[Gliwice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Globõne]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Globõne rajoon]]i halduskeskus *[[Glodeni]], linn [[Moldova]]s, [[Glodeni rajoon]]i keskus *[[Gloggnitz]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal [[Neunkircheni ringkond|Neunkircheni ringkonnas]] *[[Głogów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Głogówi maakond|Głogówi maakonna]] ja [[Głogówi vald|Głogówi valla]] halduskeskus *[[Głogów Małopolski]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Rzeszówi maakond|Rzeszówi maakonnas]] *[[Głogówek]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Prudniki maakond|Prudniki maakonnas]] *[[Gloucester]], linn [[Inglismaa]]l, [[Gloucestershire]]'i halduskeskus *[[Głowaczów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Kozienice maakond|Kozienice maakonnas]], [[Głowaczówi vald|Głowaczówi valla]] halduskeskus *[[Głowno]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]] *[[Głuchołazy]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Nysa maakond|Nysa maakonnas]] *[[Gluhhiv]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is, [[Gluhhivi rajoon]]i halduskeskus *[[Głuszyca]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wałbrzychi maakond|Wałbrzychi maakonnas]] *[[Glõnjanets]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is *[[Glõnjanõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Zolotšivi rajoon]]is *[[Glõnsk (Kalõnivka rajoon)|Glõnsk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *[[Glõnske (Nemõrivi rajoon)|Glõnske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is ==Gn== *[[Gniezno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Gniezno maakond|Gniezno maakonna]] halduskeskus *[[Gniew]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Tczewi maakond|Tczewi maakonnas]] *[[Gniewkowo]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Inowrocławi maakond|Inowrocławi maakonnas]] *[[Gnivan]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is *[[Gnutove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is ==Go== *[[Goathland]], [[küla]] ja vald [[Suurbritannia]]s [[North Yorkshire]]'i [[krahvkond|krahvkonnas]] [[Scarborough' ringkond|Scarborough' ringkonnas]] *[[Gobabis]], linn [[Namiibia]]s, [[Omaheke ringkond|Omaheke ringkonna]] halduskeskus *[[Gobas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Godby]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l [[Finströmi vald|Finströmi vallas]] *[[Goedehoop]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Goedverwacht]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Gogolin]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Krapkowice maakond|Krapkowice maakonnas]]. *[[Goiânia]], linn [[Brasiilia]]s, [[Goiási osariik|Goiási osariigi]] pealinn *[[Gola Prõstan]], linn [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is, [[Gola Prõstani rajoon]]i halduskeskus *[[Gołańcz]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Wągrowieci maakond|Wągrowieci maakonnas]] *[[Golasowice]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Pszczyna maakond|Pszczyna maakonnas]] [[Pawłowice vald|Pawłowice vallas]] *[[Golczewo]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kamień Pomorski maakond|Kamień Pomorski maakonnas]] *[[Golčův Jeníkov]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]] *[[Gold Coast]], linn [[Austraalia]]s [[Queensland]]i osariigis *[[Gołdap]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Gołdapi maakond|Gołdapi maakonna]] halduskeskus *[[Goldašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Beršadi rajoon]]is *[[Golden (Colorado)|Golden]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Jeffersoni maakond (Colorado)|Jeffersoni maakonna]] halduskeskus *[[Goldfield]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis, [[Esmeralda maakond|Esmeralda maakonna]] halduskeskus *[[Goleniów]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Goleniówi maakond|Goleniówi maakonna]] halduskeskus *[[Golina]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]] *[[Goliševa]], küla [[Läti]]s [[Kārsava piirkond|Kārsava piirkonnas]], [[Goliševa vald|Goliševa valla]] halduskeskus *[[Golitsõno]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Odintsovo rajoon]]is *[[Gołków]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Piaseczno vald|Piaseczno vallas]] *[[Golovkina]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Golub-Dobrzyń]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Golub-Dobrzyńi maakond|Golub-Dobrzyńi maakonna]] halduskeskus *[[Golubetše]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is *[[Golõntšõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Goma]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s, [[Põhja-Kivu provints]]i [[halduskeskus]] *[[Goniądz]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Mońki maakond|Mońki maakonnas]] *[[Gonubie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]] *[[Goodhome]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Goodhouse]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] [[Nama Khoi vald|Nama Khoi vallas]] *[[Góra]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Góra maakond|Góra maakonna]] halduskeskus *[[Góra Kalwaria]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] *[[Goraj]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biłgoraj maakond|Biłgoraj maakonnas]], [[Goraj vald|Goraj valla]] halduskeskus *[[Gordašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is [[Talne rajoon]]is *[[Gordijivka (Lõpovetsi rajoon)|Gordijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Gordijivka (Trostjanetsi rajoon)|Gordijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Trostjanetsi rajoon]]is *[[Gorgān]], linn [[Iraan]]is, [[Golestān]]i provintsi keskus *[[Gorgonzola]], asula ja vald [[Itaalia]]s [[Milano provints]]is *[[Gori]], [[linn]] [[Gruusia]]s, [[Šida Kharthli]] piirkonna [[halduskeskus]] *[[Goris]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Sjunikhi maakond|Sjunikhi maakonnas]] *[[Gorišni Šerivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is [[Zastavna rajoon]]is *[[Gorjatši Kljutš]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s *[[Gorlice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Gorlice maakond|Gorlice maakonna]] halduskeskus *[[Gorlivka]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Gorlivka rajoon]]i halduskeskus *[[Gornasti]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Gorni Bogrov]] *[[Gornji Štoj]], küla [[Montenegro]]s [[Ulcinji vald|Ulcinji vallas]] *[[Gorno-Altaisk]], linn [[Venemaa]]l, [[Altai Vabariik|Altai Vabariigi]] pealinn *[[Gorodnja]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Gorodnja rajoon]]i halduskeskus *[[Gorodovikovsk]], linn Venemaal [[Kalmõkkia]]s, [[Gorodovikovski rajoon]]i keskus *[[Gorodkivka (Krõžopili rajoon)|Gorodkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is *[[Gorodok (Lvivi oblast)|Gorodok]], linn Ukrainas [[Lvivi oblast]]is *[[Gorodok (Hmelnõtskõi oblast)|Gorodok]], linn Ukrainas [[Hmelnõtskõi oblast]]is *[[Gorohhiv]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Gorohhivi rajoon]]i halduskeskus *[[Gorohhovets]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is, [[Gorohhovetsi rajoon]]i keskus *[[Górowo Iławeckie]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Bartoszyce maakond|Bartoszyce maakonnas]] *[[Gorzędziej]], küla [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Tczewi maakond|Tczewi maakonnas]] [[Subkowy vald|Subkowy vallas]] *[[Górzno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Brodnica maakond|Brodnica maakonnas]] *[[Gorzów Śląski]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Olesno maakond|Olesno maakonnas]] *[[Gorzów Wielkopolski]], [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] *[[Gorõškivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Gościeńczyce]], küla [[Poola]]a [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] [[Grójeci vald|Grójeci vallas]] *[[Gościno]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kołobrzegi maakond|Kołobrzegi maakonnas]] *[[Goshogawara]], linn [[Jaapan]]is [[Aomori prefektuur]]is *[[Goslar]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]]l, [[Goslari kreis]]i halduskeskus *[[Gosport]], linn [[Inglismaa]]l [[Hampshire]]'is *[[Gosprzydowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Gnojniki vald|Gnojniki vallas]] *[[Gossi]], [[linn]] [[Mali]]s *[[Goszcz]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonnas]] [[Twardogóra vald|Twardogóra vallas]] *[[Gostivar]], [[linn]] [[Põhja-Makedoonia]]s, [[Gostivari omavalitsus]]e keskus *[[Gostyń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonna]] halduskeskus *[[Gostynin]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Gostynini maakond|Gostynini maakonna]] halduskeskus *[[Gozdnica]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żagańi maakond|Żagańi maakonnas]] *[[Gotemba]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Gotha]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal *[[Gotlupi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]] *[[Gowarczów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Końskie maakond|Końskie maakonnas]], [[Gowarczówi vald|Gowarczówi valla]] halduskeskus *[[Gowurdak]], linn [[Türkmenistan]]is [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajetis]] ==Gr== *[[Graaff-Reinet]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Graafwater]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]] [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Grabarivka (Mogõliv-Podilskõi rajoon)|Grabarivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Grabarivka (Pištšanka rajoon)|Grabarivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is *[[Grabouw]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Grabove]], küla [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Šahtarski rajoon]]is *[[Grabów nad Prosną]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Ostrzeszówi maakond|Ostrzeszówi maakonnas]] *[[Grahamstown]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Graivoron]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Graivoroni rajoon]]i halduskeskus *[[Grajewo]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Grajewo maakond|Grajewo maakonna]] halduskeskus *[[Grajów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]] *[[Granada]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s, [[Granada provints]]i halduskeskus *[[Granbury]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis, [[Hoodi maakond|Hoodi maakonna]] halduskeskus *[[Grand Junction]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Mesa maakond|Mesa maakonna]] halduskeskus *[[Grand Rapids]], linn Ameerika Ühendriikides [[Michigan]]i osariigis *[[Granitne (Volnovahha rajoon)|Granitne]], küla [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Grantiņi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava vallas]] *[[Grāpste]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Cīrava vald|Cīrava vallas]] *[[Graskop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Graz]], [[linn]] [[Austria]]s *[[Gražiškiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Gražiškiai vald|Gražiškiai valla]] halduskeskus *[[Grauži]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lizumsi vald|Lizumsi vallas]] *[[Gravas]], asula [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]], [[Vidriži vald|Vidriži valla]] halduskeskus *[[Gravas (Strazde vald)|Gravas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Strazde vald|Strazde vallas]] *[[Gravelines]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Nordi departemang]]us *[[Grāvi]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Koivaliina vald|Koivaliina vallas]] *[[Great Falls]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Montana]] osariigis, [[Cascade'i maakond|Cascade'i maakonna halduskeskus]] *[[Greater Sudbury]], linn [[Kanada]]s [[Ontario]] provintsis *[[Grebinka]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Grebinka rajoon]]i halduskeskus *[[Greeley]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Weldi maakond|Weldi maakonna]] halduskeskus *[[Green Bay]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Wisconsin]]i osariigis, [[Browni maakond (Wisconsin)|Browni maakonna]] halduskeskus *[[Greenock]], linn [[Suurbritannia]]s [[Šotimaa]]l [[Inverclyde]] regioonis *[[Greifswald]], linn [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal *[[Greiz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal, [[Greizi kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Greiveri]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Grendavė]], alev [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Grendavė vald|Grendavė valla]] halduskeskus *[[Grenoble]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Isère'i departemang]]u [[halduskeskus]] *[[Grense Jakobselv]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmargi]] maakonnas [[Sør-Varangeri vald|Sør-Varangeri vallas]] *[[Grēveles]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Greylingstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Greyton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Gribažas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]] *[[Griekwastad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Grigiškės]], linn [[Leedu]]s [[Vilniuse maakond|Vilniuse maakonnas]] *[[Griguļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Griķi]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]] *[[Grimma]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Muldentali kreis]]is *[[Grimnauži]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lizumsi vald|Lizumsi vallas]] *[[Grinēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Griniai]], küla [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Pakražantise vald|Pakražantise valla]] halduskeskus *[[Grinkiškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is, [[Grinkiškise vald|Grinkiškise valla]] halduskeskus *[[Grīšļi]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Griškabūdis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Griškabūdise vald|Griškabūdise vallas]] *[[Griužinīki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Grjazovets]], linn [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, [[Grjazovetsi rajoon]]i keskus *[[Grobiņa]], [[linn]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonnas]] *[[Grobiņa (Grobiņa vald)|Grobiņa]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Groblersdal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is, [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonna]] halduskeskus *[[Groblershoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]], [[!Kheisi vald|!Kheisi valla]] keskus *[[Grodków]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Brzegi maakond|Brzegi maakonnas]] *[[Grodnieki]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Grodzisk Mazowiecki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Grodzisk Mazowiecki maakond|Grodzisk Mazowiecki maakonna]] halduskeskus *[[Grodzisk Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Grodzisk Wielkopolski maakond|Grodzisk Wielkopolski maakonna]] halduskeskus *[[Grodzisko Dolne]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Leżajski maakond|Leżajski maakonnas]], [[Grodzisko Dolne vald|Grodzisko Dolne valla]] halduskeskus *[[Groitzsch]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Leipzigi kreis]]is *[[Grójec]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Grójeci maakond|Grójeci maakonna]] halduskeskus *[[Groningen]], [[linn]] [[Holland]]is, [[Groningeni provints]]i [[halduskeskus]] *[[Gronków]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] *[[Groot-Jongensfontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Groot Marico]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Grootdrink]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[!Kheisi vald|!Kheisi vallas]] *[[Grootvlei]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] [[Dipalesengi vald|Dipalesengi vallas]] *[[Gropiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Großdubrau]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Großdubrau vald|Großdubrau vallas]] *[[Großenhain]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Riesa-Großenhaini kreis]]is *[[Großharthau]], [[asula]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Großharthau vald|Großharthau vallas]] *[[Großhartmannsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Großhartmannsdorfi vald|Großhartmannsdorfi vallas]] *[[Großhennersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Großhennersdorfi vald|Großhennersdorfi vallas]] *[[Großnaundorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Großnaundorfi vald|Großnaundorfi vallas]] *[[Großpostwitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Großpostwitzi vald|Großpostwitzi vallas]] *[[Großpösna]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Leipzigi kreis]]is [[Großpösna vald|Großpösna vallas]] *[[Großröhrsdorf]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is *[[Großschirma]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Freibergi kreis]]is *[[Großschönau (Saksimaa)|Großschönau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Großschönau vald (Saksimaa)|Großschönau vallas]] *[[Großschweidnitz]], asula ja vald [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is *[[Großweitzschen]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]is [[Großweitzscheni vald|Großweitzscheni vallas]] *[[Grošļi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Grozas]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Groznõi]], [[Venemaa]] [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Grotto Bay]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Grotūzis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Groutville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Grzegorzew]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]], [[Grzegorzewi vald|Grzegorzewi valla]] halduskeskus *[[Grzymiszew]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Tureki maakond|Tureki maakonnas]] [[Tuliszkówi vald|Tuliszkówi vallas]] *[[Grūbe]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Grudna Kępska]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Bieczi vald|Bieczi vallas]] *[[Grudziądz]], [[linn]] [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] *[[Grumbliai]], küla [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is, [[Paukštakiai vald|Paukštakiai valla]] halduskeskus *[[Grundarfjörður]], asula [[Island]]il [[Vesturland]]is *[[Grundas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Mālupe vald|Mālupe vallas]] *[[Grundzāle]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Grundzāle vald|Grundzāle valla]] halduskeskus *[[Grundzāles muiža]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Grūšļi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lizumsi vald|Lizumsi vallas]] *[[Grūžas]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Gruzdžiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Gruzdžiai vald|Gruzdžiai valla]] halduskeskus *[[Grõnenkõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is *[[Gröditz]], linn [[Saksamaa]]l [[Riesa-Großenhaini kreis]]is *[[Gröningen]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksi-Anhalt]]i liidumaal [[Bördekreis]]is *[[Grünhain-Beierfeld]], [[linn]] [[Saksimaa]]l [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is *[[Grybėnai]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is [[Kazitiškise vald|Kazitiškise vallas]] *[[Grybów]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] *[[Gryfice]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Gryfice maakond|Gryfice maakonna]] halduskeskus *[[Gryfino]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Gryfino maakond|Gryfino maakonna]] halduskeskus *[[Gryfów Śląski]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]] *[[Gryllefjord]], asula [[Norra]]s [[Troms]]i maakonnas, [[Torskeni vald|Torskeni valla]] keskus *[[Grytinggrend]], asula [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas [[Gjerstadi vald|Gjerstadi vallas]] *[[Grytviken]], [[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared|Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte]] keskus ja ainus asula ==Gu== *[[Guanajuato]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Guanajuato osariik|Guanajuato osariigi]] [[pealinn]] *[[Guangzhou]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Guangdong]]i provintsi ja [[Guangzhou Shi]] allprovintsilinna keskus *[[Guangzhou Shi]], [[allprovintsilinn]] [[Hiina]]s, [[Guangdong]]i provintsi keskus *[[Guatemala (linn)|Guatemala]], [[Guatemala]] [[pealinn]] *[[Guayaquil]], [[linn]] [[Ecuador]]i keskosas, [[Guaya provints]]i [[halduskeskus]] *[[Gubadag]], alev [[Türkmenistan]]is [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajetis]] *[[Gubbio]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Umbria]] maakonnas [[Perugia provints]]is *[[Gubin]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Krosno Odrzańskie maakond|Krosno Odrzańskie maakonnas]] *[[Gubkin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Gubkini rajoon]]i halduskeskus *[[Gudauta]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s, [[Gudauta rajoon]]i keskus *[[Gudeliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Gudeliai vald|Gudeliai valla]] halduskeskus. *[[Gudenieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Gudenieki vald|Gudenieki valla]] halduskeskus *[[Gudenieku muiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]] *[[Gudermess]], [[linn]] [[Tšetšeenia]]s, [[Gudermessi rajoon]]i halduskeskus *[[Gudžiūnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Gudžiūnai vald|Gudžiūnai valla]] halduskeskus *[[Guelph]], linn [[Kanada]]s [[Ontario]] provintsis *[[Guimarães]], [[linn]] [[Portugal]]is [[Braga ringkond|Braga ringkonnas]], [[Guimarãesi vald|Guimarãesi valla]] keskus *[[Guirsch]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints|Luxembourgi provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Gukovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rostovi oblast]]is *[[Gulbene]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Gulbene rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Gulbinai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pabiržė vald|Pabiržė vallas]] *[[Gulbinėnai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is [[Krinčinase vald|Krinčinase vallas]] *[[Gulbītis]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[jaungulbene vald|Jaungulbene valla]] halduskeskus *[[Gulbji]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Guljaipole]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is, [[Guljaipole rajoon]]i halduskeskus *[[Gulkevitši]], linn Venemaal [[Krasnodari krai]]s, [[Gulkevitši rajoon]]i keskus *[[Gul'ma]], [[küla]] [[Kõrgõzstan]]is, [[Džalalabati oblast]]is *[[Gulripš]], linn [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s, [[Gulripši rajoon]]i keskus *[[Gumdag]], linn [[Türkmenistan]]is Balkani vilajetis *[[Gummersbach]], linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas Oberbergi kreisis *[[Gunib]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Gunibi rajoon]]i keskus *[[Guostagalis]], küla [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is, [[Guostagalise vald|Guostagalise valla]] halduskeskus *[[Guovdageaidnu]], asula Põhja-[[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas, [[Guovdageaidnu vald|Guovdageaidnu valla]] keskus *[[Gura Humorului]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Gurdžaani]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Gurdžaani rajoon]]i keskus *[[Gurjevsk]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]is, [[Gurjevski rajoon]]i keskus *[[Gusau]], linn [[Nigeeria]]s, [[Zamfara osariik|Zamfara osariigi]] pealinn ja Gusau valla keskus *[[Guss-Hrustalnõi]] *[[Gussev]], linn [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Gussevi rajoon]]i keskus *[[Gussinoozjorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Burjaatia]]s, [[Selenga rajoon]]i keskus *[[Gūžas]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Gūžīlas]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lizumsi vald|Lizumsi vallas]] *[[Guta-Movtšanska]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Guttannen]], [[küla]] [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Oberhasli ringkond|Oberhasli ringkonnas]], [[Guttanneni vald|Guttanneni valla]] keskus *[[Guttau]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Guttau vald|Guttau vallas]] *[[Gutõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is ==Gv== *[[Gvardeisk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Gvardeiski rajoon]]i keskus ==Gw== *[[Gwangju]], [[provintsi õigustega linn]] [[Lõuna-Korea]]s, [[Lõuna-Jeolla provints]]i [[halduskeskus]] ==Gõ== *[[Gõbalivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Gõda]], asula [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomne ringkonna]] [[Tazovski rajoon]]is ==Gä== *[[Gəncə]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is *[[Gällivare]], asula [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is, [[Gällivare vald|Gällivare valla]] keskus *[[Gävle]], linn [[Rootsi]]s [[Gästrikland]]is, [[Gävleborgi lään]]i ja [[Gävleborgi vald|Gävleborgi valla]] keskus ==Gö== *[[Göd]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Göda]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Göda vald|Göda vallas]] *[[Gödöllő]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Gökdepe]], asula [[Türkmenistan]]is [[Ahali vilajett|Ahali vilajetis]] *[[Gömörszőlős]], küla Ungaris Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis Putnoki kreisis *[[Göppingen]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Göppingeni kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Görlitz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal, [[Görlitzi kreis]]i keskus *[[Göteborg]] *[[Götzis]], [[alev]] [[Austria]]s [[Vorarlberg]]i liidumaal [[Feldkirchi ringkond|Feldkirchi ringkonnas]] *[[Göttingen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal ==Gü== *[[Gültšö]], asula [[Kõrgõzstan]]is [[Oši oblast]]is *[[Güstrow]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal *[[Gütersloh]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal, [[Gütersloh' kreis]]i [[halduskeskus]] ==Gy== *[[Gyál]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]], samanimelise väikepiirkonna keskus *[[Gyula]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]] *[[Gyöngyös]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Hevesi komitaat|Hevesi komitaadis]] *[[Győr]] [[Kategooria:Asulate loendid]] eke5mxex2boojkpbb34f7vt6u7zx64q Asulad (J) 0 54529 6184472 6179765 2022-08-27T20:51:18Z Velirand 67997 /* Ja */ wikitext text/x-wiki {{Mall:AsuladIndeks}} '''Asulad (J)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad J-tähega. {{sisukord paremale}} ==Ja== *[[Jaagupi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Jaakna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Risti vald|Risti vallas]] *[[Jaala kirikuküla|Jaala]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso|Kymenlaakso maakonnas]], [[Jaala vald|Jaala valla]] [[kirikuküla]] *[[Jaama (Alutaguse)|Jaama]], küla Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] *[[Jaama (Saare)|Jaama]], küla Eestis [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Mustvee vald]] *[[Jaamaküla]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Saarde vald|Saarde vallas]] *[[Jaani]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Jaanika]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Jaanikese]], küla Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Jaanikeste]], küla Eestis [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Räpina vald|Räpina vallas]] *[[Jaanilinn]] *[[Jaanimäe (Haanja)|Jaanimäe]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Jaanimäe (Meremäe)|Jaanimäe]], küla Eestis Võru maakonnas [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Jaanimõisa]], küla Eestis [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Jaanipeebu]], küla Eestis Võru maakonnas [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Jaaniveski]], küla Eestis [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Jabara]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] *[[Jablonec nad Jizerou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]] *[[Jablonné nad Orlicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[Jablonné v Podještědí]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Libereci ringkond|Libereci ringkonnas]] *[[Jabłonowo Pomorskie]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Brodnica maakond|Brodnica maakonnas]] *[[Jablunkov]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Frýdek-Místeki ringkond|Frýdek-Místeki ringkonnas]] *[[Jablunovõtsja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Jaboatão dos Guararapes]], linn [[Brasiilia]]s [[Pernambuco|Pernambuco osariigis]] *[[Jáchymov]], linn [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]] *[[Jackson (Mississippi)|Jackson]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Mississippi]] osariigi pealinn ja üks kahest [[Hindsi maakond|Hindsi maakonna]] halduskeskuses *[[Jacksonville]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis, osariigi suurim linn, [[Duvali maakond|Duvali maakonna]] keskus *[[Jaćmierz]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]] [[Zarszyni vald|Zarszyni vallas]] *[[Jacobsbaai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Saldanha Bay vald|Saldanha Bay vallas]] *[[Jacobsdal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Jacumba]], asula [[USA]]s [[California]]s [[San Diego maakond|San Diego maakonnas]] *[[Jadów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Wołomini maakond|Wołomini maakonnas]], [[Jadówi vald|Jadówi valla]] halduskeskus *[[Jadowniki]], [[küla]] [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Brzesko vald|Brzesko vallas]] *[[Jadrin]], linn [[Venemaa]] [[Tšuvaši Vabariik|Tšuvaši Vabariigis]], [[Jadrini rajoon]]i keskus *[[Jaffna]], linn [[Sri Lanka]]l, [[Põhjaprovints (Sri Lanka)|Põhjaprovintsi]] halduskeskus *[[Jagdaqi]], asula [[Hiina]]s [[Sise-Mongoolia]] [[Orotšooni autonoomne hošuun|Orotšooni autonoomse hošuuni]] alal [[Heilongjiang]]i provintsi [[Da Hinggan Lingi ringkond|Da Hinggan Lingi ringkonna]] halduse all, [[Jagdaqi allringkond|Jagdaqi allringkonna]] ja [[Jagdaqi suurvald|Jagdaqi suurvalla]] keskus *[[Jagersfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Jahotõn]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Jahotõni rajoon]]i halduskeskus *[[Jahrom]], linn [[Iraan]]is [[Fārsi provints]]is *[[Jahroma]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Dmitrovi rajoon]]is *[[Jaipur]], [[linn]] [[India]]s, [[Rājasthān]]i osariigi pealinn ja [[Jaipuri ringkond|Jaipuri ringkonna]] keskus *[[Jakarta]], [[Indoneesia]] [[pealinn]] *[[Jakkalsfontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Swartlandi vald|Swartlandi vallas]]. *[[Jakobimõisa]], küla Eestis [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Jakobstad]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pohjanmaa]] maakonnas *[[Jakšiai]], küla [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Pernarava vald|Pernarava vallas]] *[[Jakubowice Murowane]], küla [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]], [[Wólka vald|Wólka valla]] halduskeskus *[[Jakuški]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Jakušõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is *[[Jakutsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Sahha (Jakuutia) Vabariik|Sahha (Jakuutia) Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Jakõmivka (Orativi rajoon)|Jakõmivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Jalālābād]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Nangarhāri provints]]i keskus *[[Jalalõpe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Jalametsa]], küla Eestis Järva maakonnas [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Jalizava]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Asipovičy rajoon]]is *[[Jalase]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Jałova]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pružany rajoon]]is [[Vialikaje Siało külanõukogu]]s *[[Jałowe]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]] [[Ustrzyki Dolne vald|Ustrzyki Dolne vallas]] *[[Jalta]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Krimmi Autonoomne Vabariik|Krimmi Autonoomses Vabariigis]] *[[Jambol]], linn [[Bulgaaria]]s [[Jamboli piirkond|Jamboli piirkonnas]] *[[Jamburg (Jamal)|Jamburg]], [[asula]] [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] [[Nadõmi rajoon]]is *[[Jamestown (Saint Helena)|Jamestown]], [[Saint Helena]] [[halduskeskus]] *[[Jamestown (Ida-Kapimaa)|Jamestown]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] *[[Jamestown (Lääne-Kapimaa)|Jamestown]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Jamestown (New York)|Jamestown]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Chautauqua maakond|Chautauqua maakonnas]] *[[Jamm]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is, [[Polna vald|Polna valla]] keskus *[[Jampil]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Jampili rajoon]]i keskus *[[Jampil (Donetski oblast)|Jampil]], [[asula]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]] [[Krasnõi Lõmani rajoon]]is *[[Jan Kempdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]] *[[Janapolė]], alev [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is [[Varniai vald|Varniai valla]]s *[[Janaul]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]is, [[Janauli rajoon]]i halduskeskus *[[Jane Furse]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] *[[Janikowo]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Inowrocławi maakond|Inowrocławi maakonnas]] *[[Jankai]], küla [[Leedu]]s [[Kazlų Rūda omavalitsus]]es, [[Jankai vald|Jankai valla]] halduskeskus *[[Jāņmuiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]] [[Priekuļi vald|Priekuļi vallas]] *[[Jāņmuiža (Smiltene piirkond)|Jāņmuiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Blome vald|Blome vallas]] *[[Janovice nad Úhlavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]] *[[Janów Lubelski]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Janów Lubelski maakond|Janów Lubelski maakonna]] keskus *[[Janowiec Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]] *[[Janowszczyzna]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Sokółka vald|Sokółka vallas]] *[[Jansenville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is *[[Janské Lázně]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]] *[[Jānuži]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Jaola]], endine küla [[Eesti]]s [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonnas]] *[[Jaraczewo]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Jarocini maakond|Jarocini maakonnas]] *[[Jaransk]], linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is, [[Jaranski rajoon]]i halduskeskus *[[Jarczów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]], [[Jarczówi vald|Jarczówi valla]] halduskeskus *[[Jaremtše]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is *[[Jarke Pole (Kirovske rajoon)|Jarke Pole]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Krimm]]is [[Kirovske rajoon]]is *[[Jarocin]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Jarocini maakond|Jarocini maakonna]] halduskeskus *[[Jaroměř]], linn [[Tšehhi|Tšehhi Vabariigis]] [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové piirkonnas]] *[[Jaroměřice nad Rokytnou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Třebíči ringkond|Třebíči ringkonnas]] *[[Jaroslavl]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Jaroslavli oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Jarosław]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Jarosławi maakond|Jarosławi maakonna]] halduskeskus *[[Jaroszowiec]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] [[Klucze vald|Klucze vallas]] *[[Jarove (Šargorodi rajoon)|Jarove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Jartsevo]], linn Venemaal [[Smolenski oblast]]is *[[Jaseņeci]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Jasień]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]] *[[Jasienica Rosielna]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Brzozówi maakond|Brzozówi maakonnas]], [[Jasienica Rosielna vald|Jasienica Rosielna valla]] halduskeskus *[[Jaskametsa]], endine küla [[Eesti]]s [[Torma kihelkond|Torma kihelkonnas]] *[[Jaśliska]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]], [[Jaśliska vald|Jaśliska valla]] halduskeskus *[[Jasło]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Jasło maakond|Jasło maakonna]] keskus *[[Jasnogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Jasnogorski rajoon]]i halduskeskus *[[Jassenkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Jassõnets]], küla [[Ukraina]]s *[[Jassõnuvata]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Jassõnuvata rajoon]]i keskus *[[Jászberény]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat|Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis]] *[[Jastarnia]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Pucki maakond|Pucki maakonnas]] *[[Jastrowie]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Złotówi maakond|Złotówi maakonnas]] *[[Jastrzębie-Zdrój]], maakonna õigustega linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Jašiūnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Jašiūnai vald|Jašiūnai valla]] halduskeskus *[[Jātele]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kurmāle vald|Kurmāle vallas]] *[[Jatuni]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lapimaa lään]]is [[Lapi maakond|Lapi maakonnas]] [[Enontekiö vald|Enontekiö vallas]] *[[Jaunā muiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]] *[[Jaunā muiža (Kabile vald)|Jaunā muiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile vallas]] *[[Jaunāmuiža]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]] *[[Jaunāmuiža (Hopa vald)|Jaunāmuiža]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Jaunāmuiža (Kauguri vald)|Jaunāmuiža]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Jaunāmuiža (Vilpulka vald)|Jaunāmuiža]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Vilpulka vald|Vilpulka vallas]] *[[Jaunanna]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Jaunanna vald|Jaunanna valla]] halduskeskus *[[Jaunate]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Skaņkalne vald|Skaņkalne vallas]] *[[Jaunbilska]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Jaunburtnieku skola]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Bērzaine vald|Bērzaine vallas]] *[[Jaunciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s *[[Jaunciems (Ārlava vald)|Jaunciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Jaundziras]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zante vald|Zante vallas]] *[[Jaundubeņi]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Jaundundaga]] küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Jaungulbene]], asula [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] *[[Jauni]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Jauniūnai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]is, [[Jauniūnai vald|Jauniūnai valla]] halduskeskus *[[Jaunjelgava]], linn [[Läti]]s *[[Jaunkalsnava]], [[küla]] Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Kalsnava vald|Kalsnava valla]] keskus *[[Jaunklidzis]], asula [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]] [[Plāņi vald|Plāņi vallas]] *[[Jaunkrimulda]], küla [[Läti]]s [[Sēja piirkond|Sēja piirkonnas]] *[[Jaunlaicene]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene valla]] halduskeskus *[[Jaunmeži]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Renda vald|Renda vallas]] *[[Jaunmuiža]] küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Jaunmuiža (Pope vald)|Jaunmuiža]] küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]] [[Pope vald|Pope vallas]] *[[Jaunmurāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Jaunokte]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Jaunpagasts]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Virbi vald|Virbi valla]] halduskeskus *[[Jaunpiebalga]], asula [[Läti]]s, [[Jaunpiebalga piirkond|Jaunpiebalga piirkonna]] ja [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga valla]] keskus *[[Jaunpils]], asula [[Läti]]s, [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]] ja [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi valla]] keskus *[[Jaunpļavas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ķūļciemsi vald|Ķūļciemsi vallas]] *[[Jaunsaimnieki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Jaunsaimnieki 2]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Jaunsāti]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]] *[[Jaunsēži]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]] *[[Jaunsieksāte]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rudbārži vald|Rudbārži vallas]] *[[Jaunzemes]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Jaunzemi]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Ilzene vald|Ilzene valla]] halduskeskus *[[Jaunzemi (Smiltene piirkond)|Jaunzemi]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Jaunzemi (Mārkalne vald)|Jaunzemi]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Jaunziemeļi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava vallas]] *[[Jaunzosuļi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Nītaure vald|Nītaure vallas]] *[[Jaunupe]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Jaunvāle]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]] *[[Jaunviļāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Jausa]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]] *[[Javoriv]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Javorivi rajoon]]i halduskeskus *[[Jawidz]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łęczna maakond|Łęczna maakonnas]] [[Spiczyni vald|Spiczyni vallas]] *[[Jawiszowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Oświęcimi maakond|Oświęcimi maakonnas]] [[Brzeszcze vald|Brzeszcze vallas]] *[[Jawor]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Jawori maakond|Jawori maakonna]] halduskeskus *[[Jawornik Polski]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przeworski maakond|Przeworski maakonnas]], [[Jawornik Polski vald|Jawornik Polski valla]] halduskeskus *[[Jaworzno]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Jaworzyna Śląska]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Świdnica maakond|Świdnica maakonnas]] *[[Jayapura]], [[linn]] [[Indoneesia]]s, [[Paapua provints]]i [[halduskeskus]] ==Je== *[[Jeberi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Blome vald|Blome vallas]] *[[Jecheon]], linn [[Lõuna-Korea]]s [[Põhja-Chungcheongi provints]]is *[[Ječi]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Jedlicze]], on linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] *[[Jedlina-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wałbrzychi maakond|Wałbrzychi maakonnas]] *[[Jedlińsk]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]], [[Jedliński vald|Jedliński valla]] halduskeskus *[[Jedlnia-Letnisko]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]], [[Jedlnia-Letnisko vald|Jedlnia-Letnisko valla]] halduskeskus *[[Jędrzejów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Jędrzejówi maakond|Jędrzejówi maakonna]] halduskeskus *[[Jedwabne]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Łomża maakond|Łomża maakonnas]] *[[Jeedasküla]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Jefferson City]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Missouri osariik|Missouri osariigi]] pealinn ja [[Cole'i maakond|Cole'i maakonna]] halduskeskus *[[Jeffreys Bay]] (Jeffreysbaai), linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Jefremov]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Jefremovi rajoon]]i keskus *[[Jeghegnadzor]], linn [[Armeenia]]s, [[Vajotsh Dzori maakond|Vajotsh Dzori maakonna]] keskus *[[Jegorjevsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Jegorjevski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Jeisk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Jeiski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Jēkabpils]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Jekaterinburg]] *[[Jekibastuz]], [[linn]] [[Kasahstan]]is [[Pavlodari oblast]]is *[[Jēkuļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Jelabuga]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Tatarstan]]is, [[Jelabuga rajoon]]i keskus *[[Jelcz-Laskowice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Oława maakond|Oława maakonnas]] *[[Jeleniewo]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Suwałki maakond|Suwałki maakonnas]], [[Jeleniewo vald|Jeleniewo valla]] halduskeskus *[[Jelets]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Jeletsi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Jelgava]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Jelgavkrasti]], [[küla]] [[Läti]]s [[Salacgrīva piirkond|Salacgrīva piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Jelnica]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]] [[Międzyrzec Podlaski vald|Międzyrzec Podlaski vallas]] *[[Jelnja]], linn Venemaal [[Smolenski oblast]]is, [[Jelnja rajoon]]i keskus *[[Jelsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s, [[Jelski rajoon]]i halduskeskus *[[Jembi]], [[linn]] [[Kasahstan]]is [[Aktöbe oblast]]is *[[Jemnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Třebíči ringkond|Třebíči ringkonnas]] *[[Jemva]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]], [[Knjažpogosti rajoon]]i keskus *[[Jena]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal *[[Jenakijeve]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Jenisseisk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s [[Jenisseiski rajoon]]is *[[Jeppes Reef]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Jerantut]], linn [[Malaisia]]s [[Pahangi osariik|Pahangi osariigis]], [[Jerantuti ringkond|Jerantuti ringkonna]] keskus *[[Jērcēni]], asula [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]], [[Jērcēni vald|Jērcēni valla]] halduskeskus *[[Jerez de la Frontera]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[Jerevan]], [[Armeenia]] [[pealinn]] *[[Jeri]], küla [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Jeri vald|Jeri vallas]] *[[Jeri (Valmiera vald)|Jeri]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Jerlani]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]] *[[Jermolino]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is [[Borovski rajoon]]is *[[Jeroniki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]] *[[Jersika]], asula [[Läti]]s [[Līvāni piirkond|Līvāni piirkonnas]] [[Jersika vald|Jersika vallas]] *[[Jertis]], asula [[Kasahstan]]is [[Pavlodari oblast]]is, [[Jertisi rajoon]]i keskus *[[Jērūži]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Jeruusalemm]], [[linn]] [[Iisrael]]is *[[Jesenice]], linn [[Sloveenia]]s *[[Jeseník]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]], [[Jeseníki ringkond|Jeseníki ringkonna]] halduskeskus *[[Jesewitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Jesewitzi vald|Jesewitzi vallas]] *[[Jesil]], [[linn]] [[Kasahstan]]is [[Akmola oblast]]is, [[Jesili rajoon]]i halduskeskus *[[Jesolo]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas, [[Veneetsia provints]]i halduskeskus *[[Jessentuki]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s *[[Jesús María]], linn [[Argentina]]s [[Córdoba provints (Argentina)|Córdoba provintsis]] *[[Jeziaryšča]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Haradoki rajoon]]is *[[Jeziorany]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]] *[[Jeti]], küla [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] *[[Jevíčko]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]] *[[Jevišovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Znojmo ringkond|Znojmo ringkonnas]] *[[Jevpatorija]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is ==Ji== *[[Jičín]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]], [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonna]] halduskeskus *[[Jiddah]] *[[Jieznas]], linn [[Leedu]]s [[Kaunase maakond|Kaunase maakonnas]] [[Prienai rajoon]]is *[[Jihlava]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Vysočina maakond|Vysočina maakonna]] keskus *[[Jilemnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]] *[[Jílové]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Jílové u Prahy]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-západi ringkond|Praha-západi ringkonnas]] *[[Jimbolia]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]] *[[Jinan]], linn [[Hiina]]s, [[Shandong]]i provintsis ja allprovintsilinna [[Jinan Shi]] keskus *[[Jinan Shi]], [[allprovintsilinn]] [[Hiina]]s, [[Shandong]]i provintsi pealinn *[[Jindřichův Hradec]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]], [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonna]] halduskeskus *[[Jiříkov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Jirkov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]] *[[Jistebnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Tábori ringkond|Tábori ringkonnas]] *[[Jīzān]], [[linn]] [[Saudi-Araabia|Saudi Araabia]]s, [[Jīzāni provints]]i halduskeskus *[[Jizzax]], linn [[Usbekistan]]is, [[Jizzaxi vilajett|Jizzaxi vilajeti]] keskus ==Jo== *[[Joandu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Joaveski]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Jočionys]], küla [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]i [[Onuškise vald|Onuškise vallas]] *[[Jodłowa]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Dębica maakond|Dębica maakonnas]], [[Jodłowa vald|Jodłowa valla]] halduskeskus *[[Joensuu]], [[linn]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is, [[Põhja-Karjala]] maakonna halduskeskus *[[Joensuu linn]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas *[[Johannesburg]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Gautengi provints]]i [[halduskeskus]] *[[Johanngeorgenstadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is *[[Johor Bahru]], [[linn]] [[Malaisia]]s, [[Johori osariik|Johori osariigi]] [[pealinn]] *[[Jokela]], asula [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas [[Tuusula vald|Tuusula vallas]] *[[Jokioinen]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]] [[Jokioineni vald|Jokioineni vallas]] *[[Jonalaukis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is [[Rukla vald|Rukla vallas]] *[[Jonava]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Jonava rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Jonesboro]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Arkansas]]es *[[Joniškėlis]], linn [[Leedu]]s [[Pasvalysi rajoon]]is *[[Joniškis]], linn [[Leedu]]s, [[Joniškise rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Joniškis (Molėtai)|Joniškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Joniškise vald (Molėtai)|Joniškise valla]] halduskeskus *[[Jonzac]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Charente-Maritime]]'i departemangus *[[Joondalup]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Joonuse]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Joosu]], küla Eestis [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Jootme]], küla Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Jootme (Tapa)|Jootme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]] *[[Joplin]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Missouri osariik|Missouri osariigis]] [[Jasperi maakond (Missouri)|Jasperi]] ja [[Newtoni maakond (Missouri)|Newtoni maakonnas]] *[[Jordanów]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]] *[[Jorniņi]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]] *[[Joroinen]], asula [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Lõuna-Savo|Lõuna-Savo maakonnas]], [[Joroineni vald|Joroineni valla]] [[kirikuküla]] *[[Josti]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]] *[[Josvainiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Josvainiai vald|Josvainiai valla]] halduskeskus *[[Joškar-Ola]], linn [[Venemaa]]l, [[Marimaa]] pealinn *[[Joškas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallas]] *[[Józefosław]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Piaseczno vald|Piaseczno vallas]] *[[Józefów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Otwocki maakond|Otwocki maakonnas]] *[[Józefów (Biłgoraj maakond)|Józefów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biłgoraj maakond|Biłgoraj maakonnas]] *[[Józefów nad Wisłą]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Opole Lubelskie maakond|Opole Lubelskie maakonnas]] *[[Jozini]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMkhanyakude ringkond|uMkhanyakude ringkonnas]], [[Jozini vald|Jozini valla]] halduskeskus *[[Joubertina]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is *[[Joutsa]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kesk-Soome|Kesk-Soome maakonnas]] [[Joutsa vald|Joutsa vallas]] *[[Joutseno]], [[asula]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas [[Lappeenranta linn]]as *[[Joutseno linn]], endine linnaks nimetatud kohaliku omavalitsuse üksus [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas *[[Jowhar]], [[linn]] [[Somaalia]]s, [[Kesk-Shabeelle]] piirkonna keskus ==Ju== *[[Juankoski linn]], linnaks nimetatav haldusüksus [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Savo]] maakonnas *[[Juba (Lõuna-Sudaan)|Juba]], [[Lõuna-Sudaan]]i pealinn, Kesk-Ekvatoriaalosariigi pealinn *[[Jubileja]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Juchnowiec Kościelny]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]], [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny valla]] halduskeskus *[[Jūči]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Jūdaži]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]] *[[Judenburg]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l *[[Judrėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is *[[Jugermani]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Jugorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Juhhõmivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Juhnov]], linn Venemaal [[Kaluga oblast]]is, [[Juhnovi rajoon]]i keskus *[[Jukagir]], küla [[Venemaa]] [[Sahha|Sahha Vabariigi]] [[Ust-Janski uluss]]is, [[Jukagiri nasleg]]i halduskeskus *[[Juknaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Juknaičiai vald|Juknaičiai valla]] halduskeskus *[[Julijampil]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Jumpravmuiža]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]] *[[Jumptown]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Jumurda]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s, [[Jumurda vald|Jumurda valla]] halduskeskus *[[Junaškõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Juneau]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Alaska]] osariigi pealinn *[[Junokomunarivsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Jenakijeve]] haldusalas *[[Juodaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is, [[Juodaičiai vald|Juodaičiai valla]] halduskeskus *[[Juodupė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is, [[Juodupė vald|Juodupė valla]] halduskeskus *[[Juraciški]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Iŭje rajoon]]is, [[Juraciški külanõukogu]] keskus *[[Jurašinkas]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Juravičy]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Kalinkavičy rajoon]]is, [[Juravičy külanõukogu]] halduskeskus *[[Jurbarkai]], küla [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is, [[Jurbarkai vald|Jurbarkai valla]] halduskeskus *[[Jurbarkas]], linn [[Leedu]]s, [[Jurbarkase rajoon]]i keskus *[[Jūrė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kazlų Rūda omavalitsus]]es [[Kazlų Rūda vald|Kazlų Rūda vallas]] *[[Jureczkowa]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]] [[Ustrzyki Dolne vald|Ustrzyki Dolne vallas]]. *[[Jurenski]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Jurga]], linn [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is, [[Jurga rajoon]]i keskus *[[Jurģi]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]] *[[Jurgów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Bukowina Tatrzańska vald|Bukowina Tatrzańska vallas]] *[[Jurjevets]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is, [[Jurjevetsi rajoon]]i keskus *[[Jurjev-Polski]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Jurjev-Polski rajoon]]i keskus *[[Jūrkalne]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Jūrkalne vald|Jūrkalne valla]] halduskeskus *[[Jūrmala]], keskalluvusega linn [[Läti]]s *[[Jursi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Justi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Jūški]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Juža]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is, [[Juža rajoon]]i keskus *[[Jūžintai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is, [[Jūžintai vald|Jūžintai valla]] halduskeskus *[[Južne]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is *[[Južno-Sahhalinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is *[[Južno-Suhhokumsk]], linn [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is *[[Južnoukrajinsk]], linn [[Ukraina]]s [[Mõkolajivi oblast]]is *[[Jutrosin]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Rawiczi maakond|Rawiczi maakonnas]] *[[Juuka]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Juuka vald|Juuka valla]] [[kirikuküla]] *[[Juvileine]], alev [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is ==Jõ== *[[Jõe (Laimjala)|Jõe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Jõelepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Jõemetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Jõesuu (Jõelähtme)|Jõesuu]], [[küla]] Eestis [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] *[[Jõesuu (Hiiu)|Jõesuu]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Jõesuu (Tori)|Jõesuu]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Jõeääre (Lihula)|Jõeääre]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Jõgeva]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Jõhvi]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Jõhvi vald|Jõhvi vallas]] *[[Jõiste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Jõksi (Kanepi)|Jõksi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Kanepi vald|Kanepi vallas]] *[[Jõksi (Meremäe)|Jõksi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Jõõdre]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] ==Jä== *[[Jämsä]], linn [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Soome|Kesk-Soome maakonnas]] *[[Jämsänkoski]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Soome]] maakonnas *[[Järise (Saaremaa)|Järise]], küla [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Järise (Lihula)|Järise]], küla [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Järni]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere vald|Rakvere vallas]] *[[Järve (Saaremaa)|Järve]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Järveküla (Orissaare)|Järveküla]], küla [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Järveküla (Rae)|Järveküla]], küla [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Järveküla (Elva)|Järveküla]], küla [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]] *[[Järveküla (Tarvastu)|Järveküla]], küla [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Järvenpää]], linn Soomes [[Uusimaa]] maakonnas *[[Järvere]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] ==Jö== *[[Jöhstadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Annabergi kreis]]is *[[Jönköping]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Jönköpingi lään]]i ja [[Jönköpingi vald|Jönköpingi valla]] [[halduskeskus]] *[[Jööri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Jü== *[[Jüri]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Rae vald|Rae valla]] keskus ==Jy== *[[Jyväskylä]], [[linn]] [[Lääne-Soome lään]]is, [[Kesk-Soome maakond|Kesk-Soome maakonna]] keskus [[Kategooria:Asulate loendid]] qo6r4fhodmtor4497459hg8wlk3w3nr Asulad (O) 0 54534 6184383 6177940 2022-08-27T19:04:23Z Velirand 67997 /* Ol */ wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} {{sisukord paremale}} '''Asulad (O)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad O-tähega. ==O== *[[O Adro (Abegondo)|O Adro]], asula [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[Abegondo vald|Abegondo vallas]] [[Abegondo kihelkond|Abegondo kihelkonnas]] ==Oa== *[[Oak Creek]], [[linn]] [[USA]]-s [[Wisconsin]]is [[Milwaukee]] maakonnas *[[Oak Creek (Colorado)|Oak Creek]], linn USA-s [[Colorado]] osariigis *[[Oakland]], linn USA-s [[California]] osariigis, [[Alameda maakond|Alameda maakonna]] keskus *[[Ōamishirasato]], linn [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is *[[Oandu (Maidla)|Oandu]], [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Maidla vald|Maidla vallas]] *[[Oandu (Haljala)|Oandu]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] ==Ob== *[[Ob (linn)|Ob]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is *[[Obal]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Šumilina rajoon]]is *[[Obama]], linn [[Jaapan]]is [[Fukui prefektuur]]is *[[Obarzym]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Brzozówi maakond|Brzozówi maakonnas]], [[Dydnia vald|Dydnia vallas]] *[[Obeliai]], linn [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]] [[Rokiškise rajoon]]is *[[Obeliškas]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Obercunnersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Görlitzi kreis]]is [[Obercunnersdorfi vald|Obercunnersdorfi vallas]] *[[Obergurig]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Obergurigi vald|Obergurigi vallas]] *[[Oberhausen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Oberhof]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal [[Schmalkalden-Meiningeni kreis]]is *[[Oberholzer]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Oberlichtenau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Oberlichtenau vald|Oberlichtenau vallas]] *[[Oberlungwitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi maakreis]]is *[[Oberschöna]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Oberschöna vald|Oberschöna vallas]] *[[Oberstdorf]], linn [[Saksamaa]]l [[Baieri]] [[liidumaa]]l *[[Oberwart]], linn [[Austria]]s *[[Oberwiera]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is [[Oberwiera vald|Oberwiera vallas]] *[[Oberwiesenthal]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Annebergi kreis]]is *[[Obice]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]] *[[Obłazy Ryterskie]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond |Nowy Sączi maakonnas]] [[Rytro vald|Rytro vallas]] *[[Obninsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is *[[Obo]], linn [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]], [[Ülem-Mbomou]] prefektuuri halduskeskus *[[Obock]], [[linn]] [[Djibouti]]s, [[Obocki piirkond|Obocki piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Obodivka (Trostjanetsi rajoon)|Obodivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Trostjanetsi rajoon]]is *[[Obojan]], linn Venemaal [[Kurski oblast]]is, [[Obojani rajoon]]i keskus *[[Oborniki]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Oborniki maakond|Oborniki maakonna]] halduskeskus *[[Oborniki Śląskie]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Trzebnica maakond|Trzebnica maakonnas]]. *[[Obornjača]], küla [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Põhja-Banaat|Põhja-Banaadi]] ringkonnas [[Ada vald|Ada vallas]] *[[Obrocz]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Zamośći maakond|Zamośći maakonnas]] [[Zwierzynieci vald|Zwierzynieci vallas]] *[[Obrzycko]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Szamotuły maakond|Szamotuły maakonnas]] *[[Obrõv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Novoazovski rajoonis]] *[[Obsza]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biłgoraj maakond|Biłgoraj maakonnas]], [[Obsza vald|Obsza valla]] halduskeskus *[[Obuhhiv]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Obuhhivi rajoon]]i halduskeskus *[[Obuhhiv (küla)|Obuhhiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is *[[Obuhhovõtši]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Ivankivi rajoon]]is ==Oc== *[[Ochamps]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is [[Libini vald|Libini vallas]] *[[Ochojno]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Świątniki Górne vald|Świątniki Górne vallas]] *[[Ocna Sibiului]], linn [[Rumeenia]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] *[[Ocnele Mari]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Olteenia]] piirkonnas *[[Ocnița]], linn [[Moldova]]s, [[Ocnița rajoon]]i keskus ==Od== *[[Odaji (Tultšõni rajoon)|Odaji]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is *[[Odalätsi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Ōdate]], linn [[Jaapan]]is [[Akita prefektuur]]is *[[Odawara]], linn Jaapanis [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Odendaalsrus]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Odense]], [[linn]] [[Taani]]s, [[Fyni maakond|Fyni maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Odessa]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Odessa oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Odintsovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Odintsovo rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Odobești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vrancea maakond|Vrancea maakonnas]] *[[Odolanów]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Ostrów Wielkopolski maakond|Ostrów Wielkopolski maakonnas]] *[[Odolena Voda]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-východi ringkond|Praha-východi ringkonnas]] *[[Odorheiu Secuiesc]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Harghita maakond|Harghita maakonnas]] *[[Odre]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Odry]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Nový Jičíni ringkond|Nový Jičíni ringkonnas]] ==Oe== *[[Oederan]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Freibergi kreis]]is *[[Oessaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Of== *[[Offenbach]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Hessen]]i liidumaal *[[Offenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Ortenau kreis]]is *[[Ōfunato]], linn [[Jaapan]]is [[Iwate prefektuur]]is ==Og== *[[Ogbomosho]], linn [[Nigeeria]]s *[[Ogies]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] [[Emalahleni vald|Emalahleni vallas]] *[[Ogre]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Ogresgals]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Ogresgalsi vald|Ogresgalsi valla]] keskus *[[Ogrodzieniec]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]] *[[Ogsils]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] ==Oh== *[[Ohessaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Ohha]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is *[[Ohhotsk]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s, [[Ohhotski rajoon]]i halduskeskus *[[Ohrid]], [[linn]] [[Põhja-Makedoonia]]s *[[Ohrigstad]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] *[[Ohtja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Ohtõrka]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is, [[Ohtõrka rajoon]]i halduskeskus ==Oi== *[[Oimjakon]], küla [[Venemaa]] [[Sahha|Sahha Vabariigi]] [[Oimjakoni uluss]]is, [[Borogonski 1. nasleg]]i halduskeskus *[[Oissaare]], küla [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Saarde vald|Saarde vallas]] *[[Ōita]], linn [[Jaapan]]is, [[Ōita prefektuur]]i keskus ==Ok== *[[Okani]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]] *[[Okayama]], linn [[Jaapan]]is, [[Okayama prefektuur]]i keskus *[[Okene]], linn [[Nigeeria]]s [[Kogi osariik|Kogi osariigis]] *[[Okiep]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Okkerneutboom]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] [[Bushbuckridge'i vald|Bushbuckridge'i vallas]] *[[Oklahoma City]], linn [[USA]]-s, [[Oklahoma]] osariigi pealinn, [[Oklahoma maakond|Oklahoma maakonna]] keskus *[[Okonek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Złotówi maakond|Złotówi maakonnas]] *[[Okrzeja]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łukówi maakond|Łukówi maakonnas]] [[Krzywda vald|Krzywda vallas]] *[[Okte]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Oktes pienotava]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Oktjabrski]], linn [[Venemaa]]l, [[Baškortostan]]i Vabariigis *[[Okulovka]], linn [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Okulovka rajoon]]i keskus *[[Ōkuma]], linn [[Jaapan]]is [[Fukushima prefektuur]]is [[Futaba maakond|Futaba maakonnas]] *[[Okuniew]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]] [[Halinówi vald|Halinówi vallas]] ==Ol== *[[Olaine]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Oława]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Oława maakond|Oława maakonna]] ja [[Oława vald|Oława valla]] halduskeskus *[[Olbernhau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]is *[[Olchawa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Nowy Wiśniczi vald|Nowy Wiśniczi vallas]]. *[[Oldenburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal *[[Oldermaņi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Olecko]], [[linn]] [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Olecko maakond|Olecko maakonna]] ja [[Olecko vald|Olecko valla]] [[halduskeskus]] *[[Oleksandrija]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is *[[Oleksandrivka (Lõpovetsi rajoon)|Oleksandrivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Olenegorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Oleri]],asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Jeri vald|Jeri vallas]] *[[Oleśnica]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonna]] halduskeskus *[[Oleśnica (Święty Krzyżi vojevoodkond)|Oleśnica]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Staszówi maakond|Staszówi maakonnas]], [[Oleśnica vald|Oleśnica valla]] halduskeskus *[[Olesno]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Olesno maakond|Olesno maakonna]] halduskeskus *[[Oleszyce]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]] *[[Oleškõ]], linn [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is, [[Oleškõ rajoon]]i halduskeskus *[[Olevsk]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Olevski rajoon]]i halduskeskus *[[Olgopil (Tšetšelnõki rajoon)|Olgopil]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Olifantshoek]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[John Taolo Gaetsewe ringkond|John Taolo Gaetsewe ringkonnas]] *[[Oliņas]], küla [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]] [[Plāņi vald|Plāņi vallas]] *[[Oliva]], asula ja vald [[Hispaania]]s [[Valencia provints]]is [[Safori maakond|Safori maakonnas]] *[[Olivenza]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Badajozi provints]]is *[[Olkusz]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonna]] halduskeskus *[[Olomouc]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Olomouci maakond|Olomouci maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Oloví]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Olszanki]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]] [[Kodeńi vald|Kodeńi vallas]] *[[Olsztyn]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] *[[Olsztynek]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]] *[[Olszyn]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]] [[Rokitno vald|Rokitno vallas]] *[[Olszyna]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]] *[[Olympia]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]] [[Thurstoni maakond|Thurstoni maakonnas]], Washingtoni osariigi pealinn ==Om== *[[Omaezaki]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Omaha]], [[linn]] [[USA]]s [[Nebraska]] osariigis, [[Douglase maakond (Nebraska)|Douglase maakonna]] halduskeskus *[[Omarišara]], küla [[Gruusia]]s [[Abhaasia]] [[Khvemo Ažara rajoon]]is *[[Omolon (Tšuktšimaa)|Omolon]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Tšuktši autonoomne ringkond|Tšuktši autonoomses ringkonnas]] [[Bilibino rajoon]]is *[[Omsk]] *[[Omuthiya]], linn [[Namiibia]]s, [[Oshikoto ringkond|Oshikoto ringkonna]] halduskeskus ==On== *[[Onega]], linn [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is, [[Onega rajoon]]i keskus *[[Oneşti]], linn [[Rumeenia]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]] *[[Oni]], linn [[Gruusia]]s [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi|Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi piirkonnas]], [[Oni rajoon]]i keskus *[[Onitsha]], linn [[Nigeeria]]s [[Anambra]] osariigis *[[Onrusrivier]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]. Onrusrivier asub [[Atlandi ookean]]i rannikul *[[Onseepkans]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Ontario (California)|Ontario]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[San Bernardino maakond|San Bernardino maakonnas]] *[[Onuškis]], alev [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Onuškise vald|Onuškise valla]] halduskeskus ==Oo== *[[Oonurme (Jõgeva)|Oonurme]], endine küla [[Tartumaa]]l [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Vaimastvere vald|Vaimastvere vallas]] *[[Oostende]], linn [[Belgia]]s [[Lääne-Flandria]]s ==Op== *[[Op-die-Berg]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Opalenica]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]] *[[Opatów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Opatówi maakond|Opatówi maakonna]] halduskeskus *[[Opatówek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|Kaliszi maakonnas]] *[[Opatowiec]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kazimierza Wielka maakond|Kazimierza Wielka maakonnas]] *[[Opava]], linn [[Tšehhi]]s *[[Opawica]], küla [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Głubczyce maakond|Głubczyce maakonnas]] [[Głubczyce vald|Głubczyce vallas]] *[[Opočno]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]] *[[Opoczno]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Opoczno maakond|Opoczno maakonna]] halduskeskus *[[Opole]], [[linn]] [[Poola]]s *[[Opole Lubelskie]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Opole Lubelskie maakond|Opole Lubelskie maakonna]] halduskeskus *[[Opotška]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Opotška rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Oppach]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Oppachi vald|Oppachi vallas]] *[[Oppagne]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourg'i provints]]is [[Durbuy vald|Durbuy' vallas]] *[[Opsa]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Brasłaŭ rajoon]]is, [[Opsa külanõukogu]] keskus *[[Opuwo]], linn [[Namiibia]]s, [[Kunene ringkond|Kunene ringkonna]] halduskeskus ==Or== *[[Oradea]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Bihori maakond|Bihori maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Oral]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Lääne-Kasahstani oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Oran]], linn [[Alžeeria]]s, [[Orani provints]]i halduskeskus *[[Orane]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Ivankivi rajoon]]is *[[Orange Farm]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]] *[[Orania]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Oranienburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Brandenburg]]i liidumaal, [[Oberhaveli kreis]]i keskus *[[Oranjestad (Aruba)]] *[[Oranjeville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Orăștie]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Oravița]], linn [[Rumeenia]]s [[Caraș-Severini maakond|Caraș-Severini maakonnas]] *[[Orchowo]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Słupca maakond|Słupca maakonnas]], [[Orchowo vald|Orchowo valla]] halduskeskus *[[Ordubad]], linn [[Aserbaidžaan]]is [[Nahhitševan|Nahhitševani Autonoomses Vabariigis]], [[Ordubadi rajoon]]i keskus *[[Oredež]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Luga rajoon]]is *[[Orehhovaja Gorka]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is [[Jaanilinna linnaasundus]]es *[[Orehhovo-Zujevo]], linn [[Venemaa]]l, [[Moskva oblast]]is *[[Orenburg]], [[linn]] Venemaal, [[Orenburgi oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Orhei]], [[linn]] [[Moldova]]s, [[Orhei maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Orihhiv]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is, [[Orihhivi rajoon]]i halduskeskus *[[Orimattila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Päijät-Häme]] maakonnas *[[Orinõmme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Orivesi]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Ørje]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Markeri vald|Markeri valla]] keskus *[[Orjol]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Orjoli oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Orléans]], linn [[Prantsusmaa]]l *[[Orlivka (Teplõki rajoon)|Orlivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is *[[Orlīši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Orlová]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Karviná ringkond|Karviná ringkonnas]] *[[Orménio]], asula [[Kreeka]]s [[Ida-Makedoonia ja Traakia]] piirkonnas *[[Orneicāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Orneta]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonnas]] *[[Orosháza]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]] *[[Orsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is *[[Orša]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Orša rajoon]]i keskus *[[Orzesze]], on linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Mikołówi maakond|Mikołówi maakonnas]] *[[Orzysz]], on linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Piszi maakond|Piszi maakonnas]] *[[Ortoire]], küla [[Trinidad]]i saarel [[Mayaro maakond|Mayaro maakonnas]] *[[Oru (Kose)|Oru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Oru (Viru-Nigula)|Oru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Oru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Oru vald|Oru vallas]] *[[Orvieto]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Umbria]] maakonnas [[Terni provints]]is ==Os== *[[Ōsaka]] *[[Osasco]], linn [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[Osečná]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Libereci ringkond|Libereci ringkonnas]] *[[Osek]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]] *[[Oshakati]], linn [[Namiibia]]s, [[Oshana ringkond|Oshana ringkonna]] halduskeskus *[[Oshogbo]], linn [[Nigeeria]]s *[[Ōshū]], linn [[Jaapan]]is [[Iwate prefektuur]]is *[[Osięciny]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Radziejówi maakond|Radziejówi maakonnas]] *[[Osieck]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Otwocki maakond|Otwocki maakonnas]], [[Osiecki vald|Osiecki valla]] halduskeskus *[[Osieczna]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Leszno maakond|Leszno maakonnas]], [[Osieczna vald|Osieczna valla]] halduskeskus *[[Osiek]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Staszówi maakond|Staszówi maakonnas]] *[[Osiek Jasielski]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jasło maakond|Jasło maakonnas]], [[Osiek Jasielski vald|Osiek Jasielski valla]] halduskeskus *[[Osijek]], linn [[Horvaatia]]s *[[Osjaków]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieluńi maakond|Wieluńi maakonnas]], [[Osjakówi vald|Osjakówi valla]] halduskeskus *[[Oslo]], [[Norra]] [[pealinn]] *[[Osmaniye]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Osmaniye provints]]i [[halduskeskus]] *[[Osmino]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Luga rajoon]]is *[[Osmussaare]], küla [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Osnabrück]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal *[[Ośno Lubuskie]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Słubice maakond|Słubice maakonnas]] *[[Oss (Holland)|Oss]], linn [[Holland]]is [[Põhja-Brabandi provints]]is, [[Ossi vald|Ossi valla]] keskus *[[Ossinniki]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is *[[Ossitšok]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Oßling]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Oßlingi vald|Oßlingi vallas]] *[[Osõtšna (Orativi rajoon)|Ossõtšna]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Ostaškov]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Ostaškovi rajoon]]i keskus *[[Ostbaha]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Saka vald (Läti)|Saka vallas]] *[[Oste]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Oster]], linn Ukrainas [[Tšernigivi oblast]]is [[Kozeletsi rajoon]]is *[[Osterode am Harz]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maal, [[Osterode kreis]]i keskus *[[Ostrau (Kesk-Saksimaa)|Ostrau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kesk-Saksimaa kreis]]is [[Ostrau vald (Saksimaa)|Ostrau vallas]] *[[Ostrava]], linn [[Tšehhi]]s *[[Ostrężnica]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Krzeszowice vald|Krzeszowice vallas]] *[[Ostritz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Görlitzi kreis]]is *[[Ostróda]], [[linn]] [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] *[[Ostrog]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Ostrogi rajoon]]i halduskeskus *[[Ostrogožsk]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Ostrogožski rajoon]]i keskus *[[Ostrołęka]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Ostrołęka maakond|Ostrołęka maakonna]] halduskeskus *[[Ostroróg]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Szamotuły maakond|Szamotuły maakonnas]] *[[Ostrov]], linn [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Ostrovi rajoon]]i keskus *[[Ostrova]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Ostrów Lubelski]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonnas]] *[[Ostrów Mazowiecka]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Ostrów Mazowiecka maakond|Ostrów Mazowiecka maakonnas]] halduskeskus *[[Ostrów Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Ostrów Wielkopolski maakond|Ostrów Wielkopolski maakonna]] halduskeskus *[[Ostrowiec Świętokrzyski]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Ostrowiec Świętokrzyski maakond|Ostrowiec Świętokrzyski maakonna]] halduskeskus *[[Ostrzeszów]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Ostrzeszówi maakond|Ostrzeszówi maakonna]] halduskeskus *[[Osula]], küla Eestis Võru maakonnas [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Oświęcim]], linn [[Poola]]s ==Oš== *[[Oš]] *[[Ošvalki]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallas]] ==Oz== *[[Ożarów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Opatówi maakond|Opatówi maakonnas]] *[[Ożarów Mazowiecki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonna]] halduskeskus *[[Ózd]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zemplén]]i komitaadis *[[Ozimek]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Opole maakond|Opole maakonnas]] *[[Ozjorsk (Kaliningradi oblast)|Ozjorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Ozjorski rajoon]]i keskus *[[Ozjorsk]], [[kinnine linn]] [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Ozjorõ]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is *[[Ozolaine]], asula [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]] *[[Ozoli]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Brīvzemnieki vald|Brīvzemnieki vallas]] *[[Ozoli (Renda vald)|Ozoli]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]] [[Renda vald|Renda valla]]s *[[Ozoli (Kalēti vald)|Ozoli]], küla [[Läti]]s [[Priekule piirkond|Priekule piirkonna]] [[Kalēti vald|Kalēti valla]]s *[[Ozoliņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Ozoliņi (Vecpiebalga vald)|Ozoliņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]]s [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Ozolnieki]], asula [[Läti]]s, [[Ozolnieki piirkond|Ozolnieki piirkonna]] keskus *[[Ozolmuiža]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Brīvzemnieki vald|Brīvzemnieki vallas]] *[[Ozolmuiža (Īve vald)|Ozolmuiža]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Ozolpils]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Ozorków]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]] *[[Ozrinići]], asula [[Montenegro]]s [[Nikšići vald|Nikšići vallas]] *[[Ozurgethi]], [[linn]] [[Gruusia]]s, [[Guria]] piirkonna [[halduskeskus]] ==Ož== *[[Ožinīki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Ožtakiai]], küla [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is [[Varniai vald|Varniai vallas]] ==Ot== *[[Ōta]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Gunma prefektuur]]is *[[Otava (Mikkeli)|Otava]], asula [[Soome]]s [[Mikkeli linn]]as *[[Otepää]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valga maakonnas]], [[Otepää vald|Otepää valla]] [[halduskeskus]] *[[Oti (Karksi)|Oti]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Oti (Pöide)|Oti]], küla Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Oti (Jõgeva)|Oti]], küla Eestis [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Otiku]], küla Eestis [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linnas]] *[[Otiküla]], küla Eestis Viljandi maakonnas, [[Viljandi vald]] *[[Otłowiec]], küla [[Poola]] [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kwidzyni maakond|Kwidzyni maakonnas]] [[Gardeja vald|Gardeja vallas]] *[[Otmuchów]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Nysa maakond|Nysa maakonnas]] *[[Otok]], küla [[Poola]] kirdeosas *[[Otopeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]] *[[Otradnoje]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi rajoon]]is [[Kirovski rajoon]]is *[[Otrie Dubeņi]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Otrokovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]] *[[Otsa]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Otslava]], küla Eestis Tartu maakonnas [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Otste]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]] *[[Ōtsu]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Shiga prefektuur]]i halduskeskus *[[Otšamtšira]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s, [[Otšamtšira rajoon]]i keskus *[[Otšõtkiv]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Ottawa]], [[Kanada]] [[pealinn]] *[[Otte]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Ottendorf-Okrilla]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Ottendorf-Okrilla vald|Ottendorf-Okrilla vallas]] *[[Ottoshoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Otwock]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Otwocki maakond|Otwocki maakonna]] halduskeskus *[[Otyń]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Nowa Sóli maakond|Nowa Sóli maakonnas]] ==Ou== *[[Ouagadougou]], [[Burkina Faso]] [[pealinn]] *[[Oudenaarde]], linn [[Belgia]]s, [[Ida-Flandria]] provintsi keskus *[[Oudova]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Oudova rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Oudtshoorn]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Oued Amlil]], linn [[Marokos]] [[Fès-Meknès]]i piirkonnas [[Taza provints]]is *[[Oujda]], linn [[Maroko]]s *[[Oulainen]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Oulu lään]]is [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Oulu]], linn [[Soome]]s, [[Oulu lään]]i halduskeskus *[[Ouray]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Ouray maakond|Ouary maakonna]] halduskeskus *[[Ourense]], linn [[Hispaania]]s *[[Outokumpu]], [[linn]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas ==Ov== *[[Ovidiu]], linn [[Rumeenia]]s [[Constanța maakond|Constanța maakonnas]] *[[Oviedo]], linn [[Hispaania]]s, [[Astuuria]] pealinn *[[Oviston]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] *[[Oviši]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Ovrutš]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Ovrutši rajoon]]i halduskeskus ==Ow== *[[Owanka]], asula [[USA]]-s [[Lõuna-Dakota]] osariigis [[Penningtoni maakond (Lõuna-Dakota)|Penningtoni maakonnas]] ==Ox== *[[Oxelösund]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Södermanlandi lään]]is, [[Oxelösundi vald|Oxelösundi valla]] keskus *[[Oxford]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Oxfordshire]]'i krahvkonnalinn *[[Oxford (Nebraska)|Oxford]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nebraska]] osariigis [[Harlani maakond (Nebraska)|Harlani]] ja [[Furnasi maakond|Furnasi maakonnas]] *[[Oxford (Ohio)|Oxford]], linn USAs [[Ohio osariik|Ohio osariigis]] [[Butleri maakond (Ohio)|Butleri maakonnas]] ==Oy== *[[Oybin]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Görlitzi kreis]]is [[Oybini vald|Oybini vallas]] *[[Oyem]], [[linn]] [[Gabon]]is, [[Woleu-Ntemi provints]]i halduskeskus [[Kategooria:Asulate loendid]] f8szumfoiamdcauqcmcsakd9yojf6bt 6184439 6184383 2022-08-27T20:00:47Z Velirand 67997 /* Oc */ wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} {{sisukord paremale}} '''Asulad (O)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad O-tähega. ==O== *[[O Adro (Abegondo)|O Adro]], asula [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[Abegondo vald|Abegondo vallas]] [[Abegondo kihelkond|Abegondo kihelkonnas]] ==Oa== *[[Oak Creek]], [[linn]] [[USA]]-s [[Wisconsin]]is [[Milwaukee]] maakonnas *[[Oak Creek (Colorado)|Oak Creek]], linn USA-s [[Colorado]] osariigis *[[Oakland]], linn USA-s [[California]] osariigis, [[Alameda maakond|Alameda maakonna]] keskus *[[Ōamishirasato]], linn [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is *[[Oandu (Maidla)|Oandu]], [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Maidla vald|Maidla vallas]] *[[Oandu (Haljala)|Oandu]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] ==Ob== *[[Ob (linn)|Ob]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is *[[Obal]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Šumilina rajoon]]is *[[Obama]], linn [[Jaapan]]is [[Fukui prefektuur]]is *[[Obarzym]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Brzozówi maakond|Brzozówi maakonnas]], [[Dydnia vald|Dydnia vallas]] *[[Obeliai]], linn [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]] [[Rokiškise rajoon]]is *[[Obeliškas]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Obercunnersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Görlitzi kreis]]is [[Obercunnersdorfi vald|Obercunnersdorfi vallas]] *[[Obergurig]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Obergurigi vald|Obergurigi vallas]] *[[Oberhausen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Oberhof]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal [[Schmalkalden-Meiningeni kreis]]is *[[Oberholzer]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Oberlichtenau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Oberlichtenau vald|Oberlichtenau vallas]] *[[Oberlungwitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi maakreis]]is *[[Oberschöna]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Oberschöna vald|Oberschöna vallas]] *[[Oberstdorf]], linn [[Saksamaa]]l [[Baieri]] [[liidumaa]]l *[[Oberwart]], linn [[Austria]]s *[[Oberwiera]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is [[Oberwiera vald|Oberwiera vallas]] *[[Oberwiesenthal]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Annebergi kreis]]is *[[Obice]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]] *[[Obłazy Ryterskie]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond |Nowy Sączi maakonnas]] [[Rytro vald|Rytro vallas]] *[[Obninsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is *[[Obo]], linn [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]], [[Ülem-Mbomou]] prefektuuri halduskeskus *[[Obock]], [[linn]] [[Djibouti]]s, [[Obocki piirkond|Obocki piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Obodivka (Trostjanetsi rajoon)|Obodivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Trostjanetsi rajoon]]is *[[Obojan]], linn Venemaal [[Kurski oblast]]is, [[Obojani rajoon]]i keskus *[[Oborniki]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Oborniki maakond|Oborniki maakonna]] halduskeskus *[[Oborniki Śląskie]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Trzebnica maakond|Trzebnica maakonnas]]. *[[Obornjača]], küla [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Põhja-Banaat|Põhja-Banaadi]] ringkonnas [[Ada vald|Ada vallas]] *[[Obrocz]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Zamośći maakond|Zamośći maakonnas]] [[Zwierzynieci vald|Zwierzynieci vallas]] *[[Obrzycko]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Szamotuły maakond|Szamotuły maakonnas]] *[[Obrõv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Novoazovski rajoonis]] *[[Obsza]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biłgoraj maakond|Biłgoraj maakonnas]], [[Obsza vald|Obsza valla]] halduskeskus *[[Obuhhiv]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Obuhhivi rajoon]]i halduskeskus *[[Obuhhiv (küla)|Obuhhiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is *[[Obuhhovõtši]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Ivankivi rajoon]]is ==Oc== *[[Ochamps]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is [[Libini vald|Libini vallas]] *[[Ochojno]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Świątniki Górne vald|Świątniki Górne vallas]] *[[Ocna Mureș]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Ocna Sibiului]], linn [[Rumeenia]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] *[[Ocnele Mari]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Olteenia]] piirkonnas *[[Ocnița]], linn [[Moldova]]s, [[Ocnița rajoon]]i keskus ==Od== *[[Odaji (Tultšõni rajoon)|Odaji]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is *[[Odalätsi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Ōdate]], linn [[Jaapan]]is [[Akita prefektuur]]is *[[Odawara]], linn Jaapanis [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Odendaalsrus]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Odense]], [[linn]] [[Taani]]s, [[Fyni maakond|Fyni maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Odessa]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Odessa oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Odintsovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Odintsovo rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Odobești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vrancea maakond|Vrancea maakonnas]] *[[Odolanów]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Ostrów Wielkopolski maakond|Ostrów Wielkopolski maakonnas]] *[[Odolena Voda]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-východi ringkond|Praha-východi ringkonnas]] *[[Odorheiu Secuiesc]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Harghita maakond|Harghita maakonnas]] *[[Odre]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Odry]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Nový Jičíni ringkond|Nový Jičíni ringkonnas]] ==Oe== *[[Oederan]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Freibergi kreis]]is *[[Oessaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Of== *[[Offenbach]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Hessen]]i liidumaal *[[Offenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Ortenau kreis]]is *[[Ōfunato]], linn [[Jaapan]]is [[Iwate prefektuur]]is ==Og== *[[Ogbomosho]], linn [[Nigeeria]]s *[[Ogies]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] [[Emalahleni vald|Emalahleni vallas]] *[[Ogre]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Ogresgals]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Ogresgalsi vald|Ogresgalsi valla]] keskus *[[Ogrodzieniec]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]] *[[Ogsils]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] ==Oh== *[[Ohessaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Ohha]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is *[[Ohhotsk]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s, [[Ohhotski rajoon]]i halduskeskus *[[Ohrid]], [[linn]] [[Põhja-Makedoonia]]s *[[Ohrigstad]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] *[[Ohtja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Ohtõrka]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is, [[Ohtõrka rajoon]]i halduskeskus ==Oi== *[[Oimjakon]], küla [[Venemaa]] [[Sahha|Sahha Vabariigi]] [[Oimjakoni uluss]]is, [[Borogonski 1. nasleg]]i halduskeskus *[[Oissaare]], küla [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Saarde vald|Saarde vallas]] *[[Ōita]], linn [[Jaapan]]is, [[Ōita prefektuur]]i keskus ==Ok== *[[Okani]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]] *[[Okayama]], linn [[Jaapan]]is, [[Okayama prefektuur]]i keskus *[[Okene]], linn [[Nigeeria]]s [[Kogi osariik|Kogi osariigis]] *[[Okiep]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Okkerneutboom]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] [[Bushbuckridge'i vald|Bushbuckridge'i vallas]] *[[Oklahoma City]], linn [[USA]]-s, [[Oklahoma]] osariigi pealinn, [[Oklahoma maakond|Oklahoma maakonna]] keskus *[[Okonek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Złotówi maakond|Złotówi maakonnas]] *[[Okrzeja]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łukówi maakond|Łukówi maakonnas]] [[Krzywda vald|Krzywda vallas]] *[[Okte]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Oktes pienotava]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Oktjabrski]], linn [[Venemaa]]l, [[Baškortostan]]i Vabariigis *[[Okulovka]], linn [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Okulovka rajoon]]i keskus *[[Ōkuma]], linn [[Jaapan]]is [[Fukushima prefektuur]]is [[Futaba maakond|Futaba maakonnas]] *[[Okuniew]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]] [[Halinówi vald|Halinówi vallas]] ==Ol== *[[Olaine]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Oława]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Oława maakond|Oława maakonna]] ja [[Oława vald|Oława valla]] halduskeskus *[[Olbernhau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]is *[[Olchawa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Nowy Wiśniczi vald|Nowy Wiśniczi vallas]]. *[[Oldenburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal *[[Oldermaņi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Olecko]], [[linn]] [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Olecko maakond|Olecko maakonna]] ja [[Olecko vald|Olecko valla]] [[halduskeskus]] *[[Oleksandrija]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is *[[Oleksandrivka (Lõpovetsi rajoon)|Oleksandrivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Olenegorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Oleri]],asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Jeri vald|Jeri vallas]] *[[Oleśnica]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonna]] halduskeskus *[[Oleśnica (Święty Krzyżi vojevoodkond)|Oleśnica]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Staszówi maakond|Staszówi maakonnas]], [[Oleśnica vald|Oleśnica valla]] halduskeskus *[[Olesno]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Olesno maakond|Olesno maakonna]] halduskeskus *[[Oleszyce]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]] *[[Oleškõ]], linn [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is, [[Oleškõ rajoon]]i halduskeskus *[[Olevsk]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Olevski rajoon]]i halduskeskus *[[Olgopil (Tšetšelnõki rajoon)|Olgopil]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Olifantshoek]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[John Taolo Gaetsewe ringkond|John Taolo Gaetsewe ringkonnas]] *[[Oliņas]], küla [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]] [[Plāņi vald|Plāņi vallas]] *[[Oliva]], asula ja vald [[Hispaania]]s [[Valencia provints]]is [[Safori maakond|Safori maakonnas]] *[[Olivenza]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Badajozi provints]]is *[[Olkusz]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonna]] halduskeskus *[[Olomouc]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Olomouci maakond|Olomouci maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Oloví]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Olszanki]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]] [[Kodeńi vald|Kodeńi vallas]] *[[Olsztyn]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] *[[Olsztynek]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]] *[[Olszyn]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]] [[Rokitno vald|Rokitno vallas]] *[[Olszyna]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]] *[[Olympia]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]] [[Thurstoni maakond|Thurstoni maakonnas]], Washingtoni osariigi pealinn ==Om== *[[Omaezaki]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Omaha]], [[linn]] [[USA]]s [[Nebraska]] osariigis, [[Douglase maakond (Nebraska)|Douglase maakonna]] halduskeskus *[[Omarišara]], küla [[Gruusia]]s [[Abhaasia]] [[Khvemo Ažara rajoon]]is *[[Omolon (Tšuktšimaa)|Omolon]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Tšuktši autonoomne ringkond|Tšuktši autonoomses ringkonnas]] [[Bilibino rajoon]]is *[[Omsk]] *[[Omuthiya]], linn [[Namiibia]]s, [[Oshikoto ringkond|Oshikoto ringkonna]] halduskeskus ==On== *[[Onega]], linn [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is, [[Onega rajoon]]i keskus *[[Oneşti]], linn [[Rumeenia]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]] *[[Oni]], linn [[Gruusia]]s [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi|Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi piirkonnas]], [[Oni rajoon]]i keskus *[[Onitsha]], linn [[Nigeeria]]s [[Anambra]] osariigis *[[Onrusrivier]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]. Onrusrivier asub [[Atlandi ookean]]i rannikul *[[Onseepkans]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Ontario (California)|Ontario]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[San Bernardino maakond|San Bernardino maakonnas]] *[[Onuškis]], alev [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Onuškise vald|Onuškise valla]] halduskeskus ==Oo== *[[Oonurme (Jõgeva)|Oonurme]], endine küla [[Tartumaa]]l [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Vaimastvere vald|Vaimastvere vallas]] *[[Oostende]], linn [[Belgia]]s [[Lääne-Flandria]]s ==Op== *[[Op-die-Berg]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Opalenica]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]] *[[Opatów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Opatówi maakond|Opatówi maakonna]] halduskeskus *[[Opatówek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|Kaliszi maakonnas]] *[[Opatowiec]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kazimierza Wielka maakond|Kazimierza Wielka maakonnas]] *[[Opava]], linn [[Tšehhi]]s *[[Opawica]], küla [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Głubczyce maakond|Głubczyce maakonnas]] [[Głubczyce vald|Głubczyce vallas]] *[[Opočno]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]] *[[Opoczno]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Opoczno maakond|Opoczno maakonna]] halduskeskus *[[Opole]], [[linn]] [[Poola]]s *[[Opole Lubelskie]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Opole Lubelskie maakond|Opole Lubelskie maakonna]] halduskeskus *[[Opotška]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Opotška rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Oppach]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Oppachi vald|Oppachi vallas]] *[[Oppagne]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourg'i provints]]is [[Durbuy vald|Durbuy' vallas]] *[[Opsa]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Brasłaŭ rajoon]]is, [[Opsa külanõukogu]] keskus *[[Opuwo]], linn [[Namiibia]]s, [[Kunene ringkond|Kunene ringkonna]] halduskeskus ==Or== *[[Oradea]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Bihori maakond|Bihori maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Oral]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Lääne-Kasahstani oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Oran]], linn [[Alžeeria]]s, [[Orani provints]]i halduskeskus *[[Orane]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Ivankivi rajoon]]is *[[Orange Farm]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]] *[[Orania]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Oranienburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Brandenburg]]i liidumaal, [[Oberhaveli kreis]]i keskus *[[Oranjestad (Aruba)]] *[[Oranjeville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Orăștie]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Oravița]], linn [[Rumeenia]]s [[Caraș-Severini maakond|Caraș-Severini maakonnas]] *[[Orchowo]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Słupca maakond|Słupca maakonnas]], [[Orchowo vald|Orchowo valla]] halduskeskus *[[Ordubad]], linn [[Aserbaidžaan]]is [[Nahhitševan|Nahhitševani Autonoomses Vabariigis]], [[Ordubadi rajoon]]i keskus *[[Oredež]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Luga rajoon]]is *[[Orehhovaja Gorka]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is [[Jaanilinna linnaasundus]]es *[[Orehhovo-Zujevo]], linn [[Venemaa]]l, [[Moskva oblast]]is *[[Orenburg]], [[linn]] Venemaal, [[Orenburgi oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Orhei]], [[linn]] [[Moldova]]s, [[Orhei maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Orihhiv]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is, [[Orihhivi rajoon]]i halduskeskus *[[Orimattila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Päijät-Häme]] maakonnas *[[Orinõmme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Orivesi]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Ørje]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Markeri vald|Markeri valla]] keskus *[[Orjol]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Orjoli oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Orléans]], linn [[Prantsusmaa]]l *[[Orlivka (Teplõki rajoon)|Orlivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is *[[Orlīši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Orlová]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Karviná ringkond|Karviná ringkonnas]] *[[Orménio]], asula [[Kreeka]]s [[Ida-Makedoonia ja Traakia]] piirkonnas *[[Orneicāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Orneta]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonnas]] *[[Orosháza]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]] *[[Orsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is *[[Orša]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Orša rajoon]]i keskus *[[Orzesze]], on linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Mikołówi maakond|Mikołówi maakonnas]] *[[Orzysz]], on linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Piszi maakond|Piszi maakonnas]] *[[Ortoire]], küla [[Trinidad]]i saarel [[Mayaro maakond|Mayaro maakonnas]] *[[Oru (Kose)|Oru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Oru (Viru-Nigula)|Oru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Oru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Oru vald|Oru vallas]] *[[Orvieto]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Umbria]] maakonnas [[Terni provints]]is ==Os== *[[Ōsaka]] *[[Osasco]], linn [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[Osečná]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Libereci ringkond|Libereci ringkonnas]] *[[Osek]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]] *[[Oshakati]], linn [[Namiibia]]s, [[Oshana ringkond|Oshana ringkonna]] halduskeskus *[[Oshogbo]], linn [[Nigeeria]]s *[[Ōshū]], linn [[Jaapan]]is [[Iwate prefektuur]]is *[[Osięciny]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Radziejówi maakond|Radziejówi maakonnas]] *[[Osieck]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Otwocki maakond|Otwocki maakonnas]], [[Osiecki vald|Osiecki valla]] halduskeskus *[[Osieczna]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Leszno maakond|Leszno maakonnas]], [[Osieczna vald|Osieczna valla]] halduskeskus *[[Osiek]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Staszówi maakond|Staszówi maakonnas]] *[[Osiek Jasielski]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jasło maakond|Jasło maakonnas]], [[Osiek Jasielski vald|Osiek Jasielski valla]] halduskeskus *[[Osijek]], linn [[Horvaatia]]s *[[Osjaków]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieluńi maakond|Wieluńi maakonnas]], [[Osjakówi vald|Osjakówi valla]] halduskeskus *[[Oslo]], [[Norra]] [[pealinn]] *[[Osmaniye]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Osmaniye provints]]i [[halduskeskus]] *[[Osmino]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Luga rajoon]]is *[[Osmussaare]], küla [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Osnabrück]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal *[[Ośno Lubuskie]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Słubice maakond|Słubice maakonnas]] *[[Oss (Holland)|Oss]], linn [[Holland]]is [[Põhja-Brabandi provints]]is, [[Ossi vald|Ossi valla]] keskus *[[Ossinniki]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is *[[Ossitšok]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Oßling]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Oßlingi vald|Oßlingi vallas]] *[[Osõtšna (Orativi rajoon)|Ossõtšna]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Ostaškov]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Ostaškovi rajoon]]i keskus *[[Ostbaha]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Saka vald (Läti)|Saka vallas]] *[[Oste]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Oster]], linn Ukrainas [[Tšernigivi oblast]]is [[Kozeletsi rajoon]]is *[[Osterode am Harz]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maal, [[Osterode kreis]]i keskus *[[Ostrau (Kesk-Saksimaa)|Ostrau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kesk-Saksimaa kreis]]is [[Ostrau vald (Saksimaa)|Ostrau vallas]] *[[Ostrava]], linn [[Tšehhi]]s *[[Ostrężnica]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Krzeszowice vald|Krzeszowice vallas]] *[[Ostritz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Görlitzi kreis]]is *[[Ostróda]], [[linn]] [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] *[[Ostrog]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Ostrogi rajoon]]i halduskeskus *[[Ostrogožsk]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Ostrogožski rajoon]]i keskus *[[Ostrołęka]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Ostrołęka maakond|Ostrołęka maakonna]] halduskeskus *[[Ostroróg]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Szamotuły maakond|Szamotuły maakonnas]] *[[Ostrov]], linn [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Ostrovi rajoon]]i keskus *[[Ostrova]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Ostrów Lubelski]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonnas]] *[[Ostrów Mazowiecka]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Ostrów Mazowiecka maakond|Ostrów Mazowiecka maakonnas]] halduskeskus *[[Ostrów Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Ostrów Wielkopolski maakond|Ostrów Wielkopolski maakonna]] halduskeskus *[[Ostrowiec Świętokrzyski]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Ostrowiec Świętokrzyski maakond|Ostrowiec Świętokrzyski maakonna]] halduskeskus *[[Ostrzeszów]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Ostrzeszówi maakond|Ostrzeszówi maakonna]] halduskeskus *[[Osula]], küla Eestis Võru maakonnas [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Oświęcim]], linn [[Poola]]s ==Oš== *[[Oš]] *[[Ošvalki]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallas]] ==Oz== *[[Ożarów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Opatówi maakond|Opatówi maakonnas]] *[[Ożarów Mazowiecki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonna]] halduskeskus *[[Ózd]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zemplén]]i komitaadis *[[Ozimek]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Opole maakond|Opole maakonnas]] *[[Ozjorsk (Kaliningradi oblast)|Ozjorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Ozjorski rajoon]]i keskus *[[Ozjorsk]], [[kinnine linn]] [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Ozjorõ]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is *[[Ozolaine]], asula [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]] *[[Ozoli]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Brīvzemnieki vald|Brīvzemnieki vallas]] *[[Ozoli (Renda vald)|Ozoli]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]] [[Renda vald|Renda valla]]s *[[Ozoli (Kalēti vald)|Ozoli]], küla [[Läti]]s [[Priekule piirkond|Priekule piirkonna]] [[Kalēti vald|Kalēti valla]]s *[[Ozoliņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Ozoliņi (Vecpiebalga vald)|Ozoliņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]]s [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Ozolnieki]], asula [[Läti]]s, [[Ozolnieki piirkond|Ozolnieki piirkonna]] keskus *[[Ozolmuiža]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Brīvzemnieki vald|Brīvzemnieki vallas]] *[[Ozolmuiža (Īve vald)|Ozolmuiža]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Ozolpils]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Ozorków]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]] *[[Ozrinići]], asula [[Montenegro]]s [[Nikšići vald|Nikšići vallas]] *[[Ozurgethi]], [[linn]] [[Gruusia]]s, [[Guria]] piirkonna [[halduskeskus]] ==Ož== *[[Ožinīki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Ožtakiai]], küla [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is [[Varniai vald|Varniai vallas]] ==Ot== *[[Ōta]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Gunma prefektuur]]is *[[Otava (Mikkeli)|Otava]], asula [[Soome]]s [[Mikkeli linn]]as *[[Otepää]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valga maakonnas]], [[Otepää vald|Otepää valla]] [[halduskeskus]] *[[Oti (Karksi)|Oti]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Oti (Pöide)|Oti]], küla Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Oti (Jõgeva)|Oti]], küla Eestis [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Otiku]], küla Eestis [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linnas]] *[[Otiküla]], küla Eestis Viljandi maakonnas, [[Viljandi vald]] *[[Otłowiec]], küla [[Poola]] [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kwidzyni maakond|Kwidzyni maakonnas]] [[Gardeja vald|Gardeja vallas]] *[[Otmuchów]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Nysa maakond|Nysa maakonnas]] *[[Otok]], küla [[Poola]] kirdeosas *[[Otopeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]] *[[Otradnoje]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi rajoon]]is [[Kirovski rajoon]]is *[[Otrie Dubeņi]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Otrokovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]] *[[Otsa]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Otslava]], küla Eestis Tartu maakonnas [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Otste]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]] *[[Ōtsu]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Shiga prefektuur]]i halduskeskus *[[Otšamtšira]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s, [[Otšamtšira rajoon]]i keskus *[[Otšõtkiv]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Ottawa]], [[Kanada]] [[pealinn]] *[[Otte]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Ottendorf-Okrilla]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Ottendorf-Okrilla vald|Ottendorf-Okrilla vallas]] *[[Ottoshoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Otwock]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Otwocki maakond|Otwocki maakonna]] halduskeskus *[[Otyń]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Nowa Sóli maakond|Nowa Sóli maakonnas]] ==Ou== *[[Ouagadougou]], [[Burkina Faso]] [[pealinn]] *[[Oudenaarde]], linn [[Belgia]]s, [[Ida-Flandria]] provintsi keskus *[[Oudova]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Oudova rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Oudtshoorn]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Oued Amlil]], linn [[Marokos]] [[Fès-Meknès]]i piirkonnas [[Taza provints]]is *[[Oujda]], linn [[Maroko]]s *[[Oulainen]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Oulu lään]]is [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Oulu]], linn [[Soome]]s, [[Oulu lään]]i halduskeskus *[[Ouray]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Ouray maakond|Ouary maakonna]] halduskeskus *[[Ourense]], linn [[Hispaania]]s *[[Outokumpu]], [[linn]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas ==Ov== *[[Ovidiu]], linn [[Rumeenia]]s [[Constanța maakond|Constanța maakonnas]] *[[Oviedo]], linn [[Hispaania]]s, [[Astuuria]] pealinn *[[Oviston]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] *[[Oviši]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Ovrutš]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Ovrutši rajoon]]i halduskeskus ==Ow== *[[Owanka]], asula [[USA]]-s [[Lõuna-Dakota]] osariigis [[Penningtoni maakond (Lõuna-Dakota)|Penningtoni maakonnas]] ==Ox== *[[Oxelösund]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Södermanlandi lään]]is, [[Oxelösundi vald|Oxelösundi valla]] keskus *[[Oxford]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Oxfordshire]]'i krahvkonnalinn *[[Oxford (Nebraska)|Oxford]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nebraska]] osariigis [[Harlani maakond (Nebraska)|Harlani]] ja [[Furnasi maakond|Furnasi maakonnas]] *[[Oxford (Ohio)|Oxford]], linn USAs [[Ohio osariik|Ohio osariigis]] [[Butleri maakond (Ohio)|Butleri maakonnas]] ==Oy== *[[Oybin]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Görlitzi kreis]]is [[Oybini vald|Oybini vallas]] *[[Oyem]], [[linn]] [[Gabon]]is, [[Woleu-Ntemi provints]]i halduskeskus [[Kategooria:Asulate loendid]] gdel1dw8biv2wwm9msnier294ssqz79 Asulad (R) 0 54538 6184665 6181613 2022-08-28T10:02:16Z Velirand 67997 /* Ro */ wikitext text/x-wiki {{Mall:AsuladIndeks}} {{sisukord paremale}} '''Asulad (R)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad R-tähega. ==Ra== *[[Raadna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Raahe]], [[linn]] [[Soome]]s [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Rabat]], [[Maroko]] [[pealinn]] *[[Rabaul]], asula [[Paapua Uus-Guinea]]s [[Ida-Uus-Britannia]] [[provints]]is *[[Rabí]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]]. *[[Rabivere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] [[Kohila vald|Kohila vallas]] *[[Rabka-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] *[[Rabkor]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Akciabrski rajoon]]is [[Akciabrski külanõukogu]]s *[[Răcari]], linn [[Rumeenia]]s [[Dâmbovița maakond|Dâmbovița maakonnas]] *[[Rāceņi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Rachanie]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]], [[Rachanie vald|Rachanie valla]] halduskeskus *[[Raciąż]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Płoński maakond|Płoński maakonnas]] *[[Raciążek]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Aleksandrów Kujawski maakond|Aleksandrów Kujawski maakonnas]], [[Raciążeki vald|Raciążeki valla]] halduskeskus *[[Raciborsko]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]] *[[Racibórz]], [[linn]] [[Poola]] edelaosas [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Racibórzi maakond|Racibórzi maakonna]] keskus *[[Raciechowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Myślenice maakond|Myślenice maakonnas]], [[Raciechowice vald|Raciechowice valla]] halduskeskus *[[Rackwitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Rackwitzi vald|Rackwitzi vallas]] *[[Raczki Elbląskie]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Elblągi maakond|Elblągi maakonnas]] [[Elblągi vald|Elblągi vallas]] *[[Rączna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Liszki vald|Liszki vallas]] *[[Radaškovičy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Maładziečna rajoon]]is *[[Rădăuți]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Radeberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is *[[Radebeul]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is *[[Radeburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is *[[Radehhiv]], on linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Radehhivi rajoon]]i halduskeskus *[[Radibor]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Radibori vald|Radibori vallas]] *[[Radivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *[[Radków]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]] *[[Radlin]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wodzisław Śląski maakond|Wodzisław Śląski maakonnas]] *[[Radłów]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]] *[[Radnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Rokycany ringkond|Rokycany ringkonnas]] *[[Radocyna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]] *[[Radolfzell]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Konstanzi kreis]]is *[[Radom]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] *[[Radomsko]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Radomsko maakond|Radomsko maakonna]] halduskeskus *[[Radomõšl]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Radomõšli rajoon]]i keskus *[[Radomyśl nad Sanem]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Stalowa Wola maakond|Stalowa Wola maakonnas]], [[Radomyśl nad Sanemi vald|Radomyśl nad Sanemi valla]] halduskeskus *[[Radomyśl Wielki]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Mieleci maakond|Mieleci maakonnas]] *[[Radopole]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Radoszyce]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Końskie maakond|Końskie maakonnas]] *[[Radruż]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]] [[Horyniec-Zdrój vald|Horyniec-Zdrój vallas]] *[[Radziejów]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Radziejówi maakond|Radziejówi maakonna]] halduskeskus *[[Radziemice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Proszowice maakond|Proszowice maakonnas]], [[Radziemice vald|Radziemice valla]] halduskeskus *[[Radziłów]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Grajewo maakond|Grajewo maakonnas]], [[Radziłówi vald|Radziłówi valla]] halduskeskus *[[Radziņciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Radzionków]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Tarnowskie Góry maakond|Tarnowskie Góry maakonnas]] *[[Radziszów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Skawina vald|Skawina vallas]] *[[Radzymin]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Wołomini maakond|Wołomini maakonnas]] *[[Radzyń Chełmiński]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Grudziądzi maakond|Grudziądzi maakonnas]] *[[Radzyń Podlaski]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Radzyń Podlaski maakond|Radzyń Podlaski maakonna]] halduskeskus *[[Raduha]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Vietka rajoon]]is, [[Raduha külanõukogu]] halduskeskus *[[Raduń]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Voranava rajoon]]is, [[Raduńi külanõukogu]] keskus *[[Radužnõi]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Radužnõi (Vladimiri oblast)|Radužnõi]], [[kinnine linn]] [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is *[[Radviliškis]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Radviliškise rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Radwanowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Zabierzówi vald|Zabierzówi vallas]] *[[Radõvõliv]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Radõvõlivi rajoon]]i halduskeskus *[[Radymno]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jarosławi maakond|Jarosławi maakonnas]] *[[Rafaḩ]], [[linn]] [[Gaza tsoon]]is ja [[Egiptus]]es, [[Rafaḩi kubernerkond|Rafaḩi kubernerkonna]] keskus *[[Rafaḩi põgenikelaager]], [[põgenikelaager]] [[Gaza tsoon]]is [[Rafaḩi kubernerkond|Rafaḩi kubernerkonnas]] *[[Rafaila]], küla [[Rumeenia]] idaosas [[Vaslui maakond|Vaslui maakonnas]] [[Rafaila vald|Rafaila vallas]] *[[Rafainovo]], küla [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is [[Berehove rajoon]]is *[[Ragaciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi vallas]] *[[Ragaiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Ragan]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nebraska]] osariigis [[Harlani maakond (Nebraska)|Harlani maakonnas]] *[[Ragana]], asula [[Läti]]s, [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonna]] ja [[Krimulda vald|Krimulda valla]] keskus *[[Rāgažas]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Ragbrūžciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Usma vald|Usma vallas]] *[[Rageliai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Jūžintai vald|Jūžintai vallas]] *[[Raguva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Raguva vald|Raguva valla]] halduskeskus *[[Raguvėlė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is [[Troškūnai vald|Troškūnai vallas]] *[[Raguviškiai]], küla [[Leedu]]s [[Kretinga rajoon]]is, [[Žalgirise vald|Žalgirise valla]] halduskeskus *[[Rahačoŭ]], [[Linn]] [[Valgevene]]s, [[Rahačoŭ rajoon]]i halduskeskus. *[[Rahhiv]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is, [[Rahhivi rajoon]]i halduskeskus *[[Rahja]], alev [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is *[[Rahniku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Rahnõ-Lissovi]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Rahtla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Rahu küla|Rahu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Raibkrogs]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Raidstacija]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Pelči vald|Pelči vallas]] *[[Raisio]], [[linn]] [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Raitšihhinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Amuuri oblast]]is *[[Rajbrot]], on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Lipnica Murowana vald|Lipnica Murowana vallas]] *[[Rajca]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Kareličy rajoon]]is, [[Rajca külanõukogu]] keskus *[[Rájec-Jestřebí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]] *[[Rajgród]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Grajewo maakond|Grajewo maakonnas]] *[[Rajhrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Brno-venkov]]i ringkonnas *[[Rakaŭ]], [[agrolinnake]] (endine [[alev]] ja [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is, [[Rakaŭ külanõukogu]] keskus *[[Rakkestad]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Rakkestadi vald|Rakkestadi valla]] keskus *[[Rakoniewice]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Grodzisk Wielkopolski maakond|Grodzisk Wielkopolski maakonnas]] *[[Rakovník]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Rakovníki ringkond|Rakovníki ringkonna]] halduskeskus *[[Rakvere]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Raleigh]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Põhja-Carolina]] osariigi pealinn ja [[Wake'i maakond|Wake'i maakonna]] halduskeskus *[[Ralsko]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]] *[[Rām Allāh]], [[Palestiina]] [[halduskeskus]] *[[Ramat-Gan]], [[linn]] [[Iisrael]]is [[Keskringkond (Iisrael)|Keskringkonnas]] *[[Ramata]], asula [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]], [[Ramata vald|Ramata valla]] halduskeskus *[[Rāmava]], asula [[Läti]]s *[[Ramenskoje]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Ramenskoje rajoon]]i keskus *[[Rāmeswaram]], linn [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis *[[Ramdoti]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Ramļēni]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]] *[[Rammu]], [[küla]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]] *[[Râmnicu Sărat]], linn [[Rumeenia]]s [[Buzău maakond|Buzău maakonnas]] *[[Râmnicu Vâlcea]], linn [[Rumeenia]]s, [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]] *[[Ramokokastad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Rampāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Ramučiai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is [[Karmėlava vald|Karmėlava vallas]] *[[Rāmuļi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Vaive vald|Vaive vallas]] *[[Ramygala]], linn [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is *[[Rānchi]], linn [[India]]s, [[Jharkhand]]i osariigi pealinn ja [[Rānchi ringkond|Rānchi ringkonna]] keskus *[[Rancho Mirage]], linn [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s [[Riverside'i maakond|Riverside'i maakonnas]] *[[Randati]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]] *[[Randburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]] *[[Randers]], [[linn]] [[Taani]]s *[[Randfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is, [[West Randi ringkond|West Randi ringkonna]] halduskeskus *[[Randküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Randvaal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]] *[[Randvere (Saaremaa)|Randvere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Rangely]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Rio Blanco maakond|Rio Blanco maakonnas]] *[[Raniżów]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Kolbuszowa maakond|Kolbuszowa maakonnas]], [[Raniżówi vald|Raniżówi valla]] halduskeskus *[[Ranka]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Ranka vald|Ranka valla]] halduskeskus *[[Raņķi]], asula [[Läti]]s [[Skrunda piirkond|Skrunda piirkonnas]], [[Raņķi vald|Raņķi valla]] halduskeskus *[[Rannaküla (Laimjala)|Rannaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Laimjala vald|Laimjala vallas]] (endine) *[[Rannaküla (Saaremaa)|Rannaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Rannu (Lihula)|Rannu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Rāpati]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ugāle vald|Ugāle vallas]] *[[Rapid City]], linn [[USA]]-s [[Lõuna-Dakota]] osariigis *[[Rapla]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Raschau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is *[[Raseborg]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Uusimaa|Uusimaa maakonnas]] *[[Raseiniai]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Raseiniai rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Rashīd]], linn [[Egiptus]]es [[Al-Buḩayrāti kubernerkond|Al-Buḩayrāti kubernerkonnas]] *[[Raskumi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Rasna]], [[agrolinnake]] (endine [[linn]] ja [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Drybini rajoon]]is, [[Rasna külanõukogu]] halduskeskus *[[Râșnov]], linn [[Rumeenia]]s [[Brașovi maakond|Brașovi maakonnas]] *[[Raspenava]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Libereci ringkond|Libereci ringkonnas]] *[[Rasskazovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tambovi oblast]]is *[[Raszków]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Ostrów Wielkopolski maakond|Ostrów Wielkopolski maakonnas]] *[[Ratanda]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]] *[[Ratenieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Ratingen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Mettmanni kreis]]is *[[Ratla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Ratułów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci vallas]]. *[[Ratuš]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Jampili rajoon]]is *[[Raubonys]], küla [[Leedu]]s [[Pasvalysi rajoon]]is [[Saločiai vald|Saločiai vallas]] *[[Rauda]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Raudėnai]] küla [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Raudėnai vald|Raudėnai valla]] halduskeskus *[[Raudondvaris]] küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Raudondvarise vald|Raudondvarise valla]] keskus *[[Raudonė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is, [[Raudonė vald|Raudonė valla]] halduskeskus *[[Raudziņi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Balgale vald|Balgale vallas]] *[[Raugu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Rauna]], asula [[Läti]]s, [[Rauna piirkond|Rauna piirkonna]] keskus *[[Raunas]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Rauši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Rauza]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]] *[[Rava-Ruska]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Žovkva rajoon]]is *[[Rāvas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Ravenna]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Emilia Romagna]] maakonnas, [[Ravenna provints]]i [[halduskeskus]] *[[Ravensburg]], linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Tübingeni ringkonnas, Ravensburgi kreisi keskus *[[Rāvi]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Viesatase vald|Viesatase vallas]] *[[Rawa Mazowiecka]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Rawa Mazowiecka maakond|Rawa Mazowiecka maakonna]] halduskeskus *[[Rāwalpindi]], linn [[Pakistan]]is [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsis]], [[Rāwalpindi ringkond|Rāwalpindi ringkonna]] keskus *[[Rawicz]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Rawiczi maakond|Rawiczi maakonna]] halduskeskus *[[Rawsonville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Rayton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] ==Rd== *[[Rdzawa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Trzciana vald|Trzciana vallas]] *[[Rdzawka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Rabka-Zdrój vald|Rabka-Zdrój vallas]] ==Re== *[[Reading]], [[linn]] [[Inglismaa]]l, [[Berkshire]]'i krahvkonnas *[[Recaș]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]] *[[Recife]], linn [[Brasiilia]]s, [[Pernambuco osariik|Pernambuco osariigi]] pealinn *[[Rečiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Recklinghausen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]is, [[Recklinghauseni kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Recz]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Choszczno maakond|Choszczno maakonnas]] *[[Rečyca]], linn Valgevenes [[Homieli oblast]]is, [[Rečyca rajoon]]i keskus *[[Rečyca (Bresti oblast)|Rečyca]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is *[[Red Deer]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis *[[Reda]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wejherowo maakond|Wejherowo maakonnas]] *[[Reddersburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Redelinghuys]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Redkino]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is [[Konakovo rajoon]]is *[[Rēdznieku ciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Reeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Refilwe]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Regensburg]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal, [[Oberpfalz]]i [[halduskeskus]] *[[Reghin]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Reģi]], küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s *[[Regietów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Regina]], [[linn]] [[Kanada]]s, [[Saskatchewani provints]]i [[pealinn]] *[[Regis-Breitingen]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is *[[Reichenbach (Oberlausitz)|Reichenbach]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Alam-Sileesia Oberlausitzi kreis]]is *[[Reiger Park]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Reims]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Champagne-Ardenne]]'i piirkonna ja [[Marne'i departemang]]u keskus *[[Reina]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] *[[Reinas]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Reinkaļvi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Reinsberg (Saksimaa)|Reinsberg]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Reinsbergi vald (Saksimaa)|Reinsbergi vallas]] *[[Reit im Winkl]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal [[Traunsteini ringkond|Traunsteini ringkonnas]] *[[Reitz]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is *[[Reivilo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] *[[Rejowiec]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] *[[Rejowiec Fabryczny]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] *[[Rejštejn]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]] *[[Rekova]], [[küla]] Lätis [[Viļaka piirkond|Viļaka piirkonnas]], [[Šķilbēni vald|Šķilbēni valla]] keskus *[[Rembieszyce]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Jędrzejówi maakond|Jędrzejówi maakonnas]] [[Małogoszczi vald|Małogoszczi vallas]] *[[Remeicēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Remniku]], küla Eestis Ida-Viru maakonnas [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] *[[Remscheid]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Remse]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is [[Remse vald|Remse vallas]] *[[Remte]], küla [[Läti]]s [[Brocēni piirkond|Brocēni piirkonna]]s, [[Remte vald|Remte valla]] halduskeskus *[[Rena]], asula [[Norra]]s [[Hedmark]]i maakonnas, [[Åmoti vald|Åmoti valla]] keskus *[[Renavas]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Seda vald|Seda vallas]] *[[Rencēni]], asula [[Läti]]s, Burtnieki piirkonnas *[[Rencēni (Amata vald)|Rencēni]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Rencēnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]] *[[Renda]], asula Lätis [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] *[[Rendsburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal *[[Reni]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Reni rajoon]]i keskus *[[Renko]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]] [[Hämeenlinna linn]]as *[[Rennes]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Bretagne]]'i piirkonna ning [[Ille-et-Vilaine'i departemang]]u [[halduskeskus]] *[[Reno]], [[linn]] [[USA]]s [[Nevada]] osariigis, [[Washoe maakond|Washoe maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Reo]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Repino]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] [[Kurortnõi rajoon]]is *[[Repši]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Republican City]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nebraska]] osariigis [[Harlani maakond (Nebraska)|Harlani maakonnas]] *[[Reșița]], linn [[Rumeenia]]s, [[Caraș-Severini maakond|Caraș-Severini maakonna]] halduskeskus *[[Resko]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Łobezi maakond|Łobezi maakonnas]] *[[Reszel]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Kętrzyni maakond|Kętrzyni maakonnas]] *[[Rešetõlivka]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Rešetõlivka rajoon]]i halduskeskus *[[Rezaka]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Rēzekne]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Rež]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is *[[Režas]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Retsepi]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]] *[[Reus]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s [[Tarragona provints]]is *[[Reutlingen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Reutlingeni kreis]]i halduskeskus *[[Reutov]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Revda]], [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Revda linnaringkond|Revda linnaringkonna]] keskus *[[Rēveļi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]] *[[Revelstoke]], linn [[Kanada]]s [[Briti Columbia]] provintsis *[[Révfülöp]], linn [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]] *[[Řevnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-západi ringkond|Praha-západi ringkonnas]] *[[Reykjavík]], [[Island]]i [[pealinn]] ==Rh== *[[Rheenendal]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Rheine]], linn [[Saksamaa]] lääneosas [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Steinfurti kreis]]is *[[Rhinelander]], linn [[USA]]-s [[Wisconsin]]i osariigis *[[Rhodes (LAV)|Rhodes]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] *[[Rhodos (linn)|Rhodos]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Rhodose saar]]e kirdetipus, [[Rhodose vald|Rhodose valla]], [[Rhodose vallaüksus]]e ja [[Rhodose kogukond|Rhodose kogukonna]] keskus *[[Rhosllannerchrugog]], [[küla]] [[Wales]]is [[Wrexham (tervikomavalitsus)|Wrexhami tervikomavalitsuses]] ==Ri== *[[Ribe]], linn [[Taani]]s, [[Ribe maakond|Ribe maakonna]] keskus *[[Říčany]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-východi ringkond|Praha-východi ringkonnas]] *[[Richards Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is, [[King Cetshwayo ringkond|King Cetshwayo ringkonna]] halduskeskus *[[Richmond (Virginia)|Richmond]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Virginia]] osariigi [[pealinn]] *[[Richmond (KwaZulu-Natal)|Richmond]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMgungundlovu ringkond|uMgungundlovu ringkonnas]] *[[Richmond (Põhja-Kapimaa)|Richmond]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Ridala (Laimjala)|Ridala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Laimjala vald|Laimjala vallas]] *[[Ridder]], linn [[Kasahstan]]is [[Ida-Kasahstani oblast]]is *[[Ridgway (Colorado)]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Rīdzene]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Vaive vald|Vaive vallas]] *[[Riebeek East]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Riebeek-Kasteel]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Riebeek West]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Riebiņi]], asula [[Läti]]s, [[Riebiņi piirkond|Riebiņi piirkonna]] keskus *[[Riemvasmaak]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Riesa]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Riesa-Großenhaini kreis]]is *[[Rietavas]], linn [[Leedu]]s [[Rietavase omavalitsus]]es *[[Rietbron]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Rietfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Rietkol]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] [[Victor Khanye vald|Victor Khanye vallas]] *[[Rietpoort]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Rietvallei]], on linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Rieviņas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Riia]], [[Läti]] [[pealinn]] *[[Riihimäki]], [[linn]] [[Soome]]s [[Kanta-Häme maakond|Kanta-Häme maakonnas]] *[[Rijeka]], [[linn]] [[Horvaatia]]s *[[Rikolatva]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is [[Kovdori rajoon]]is *[[Rikuzentakata]], linn [[Jaapan]]is [[Iwate prefektuur]]is *[[Rimeikas]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Vecate vald|Vecate vallas]] *[[Rimini]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Emilia Romagna]] maakonnas, [[Rimini provints]]i [[halduskeskus]] *[[Rimšė]], alev [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Rimšė vald|Rimšė valla]] halduskeskus *[[Rimši]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Rimzātciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Pelči vald|Pelči vallas]] *[[Rinda]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]] *[[Rindzele]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zentene vald|Zentene vallas]] *[[Ringaudai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is [[Ringaudai vald|Ringaudai vallas]] *[[Ringebu]], asula [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas, [[Ringebu vald|Ringebu valla]] keskus *[[Rinkule]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Rio Branco]], [[Brasiilia]] [[Acre osariik|Acre osariigi]] pealinn *[[Río Branco]], linn [[Uruguay]]s [[Cerro Largo departemang]]us *[[Rio de Janeiro]], [[linn]] [[Brasiilia]]s *[[Rio Grande (Rio Grande do Sul)|Rio Grande]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis *[[Ripuka]], endine küla [[Tartumaa]]l [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Vaimastvere vald|Vaimastvere vallas]] *[[Rīsava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Risiville]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]] [[Midvaali vald|Midvaali vallas]] *[[Risti]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]], [[Risti vald|Risti valla]] [[halduskeskus]] *[[Ristijärvi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kainuu maakond|Kainuu maakonnas]] [[Ristijärvi vald|Ristijärvi vallas]] *[[Rizokárpaso]], linn Küprosel *[[Ritchie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]] *[[Rīva]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Saka vald (Läti)|Saka vallas]] *[[River Rouge]], linn [[USA]]-s [[Michigan]]i osariigis [[Wayne'i maakond (Michigan)|Wayne'i maakonnas]] *[[Riverside]], linn Ameerika Ühendriikides California osariigis *[[Riviersonderend]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Rivne]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s, [[Rivne oblast]]i ja [[Rivne rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Rivne (Murovani Kurõlivtsi rajoon)|Rivne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is ==Rj== *[[Rjasne (Gorlivka)|Rjasne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Gorlivka]] haldusalas *[[Rjazan]], linn [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]i keskus *[[Rjažsk]], linn [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Rjažski rajoon]]i keskus *[[Rjukan]], [[linn]] [[Norra]]s [[Telemark|Telemarg]]i maakonnas, [[Tinni vald|Tinni valla]] halduskeskus ==Ro== *[[Roa]], asum [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas, [[Roa/Lunner]]i asula osa, [[Lunneri vald|Lunneri valla]] halduskeskus *[[Roa/Lunner]], asula [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas [[Lunneri vald|Lunneri vallas]] *[[Roanoke]], linn [[USA]]-s [[Virginia]] osariigis *[[Robertsfors]], [[asula]] [[Rootsi]]s [[Västerbotteni lään]]is, [[Robertsforsi vald|Robertsforsi valla]] keskus *[[Robertson]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Robežnieki]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Robežveipi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Roceži]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]] *[[Rochlitz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is *[[Rockvale]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Fremonti maakond (Colorado)|Fremonti maakonnas]] *[[Rodaki]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] [[Klucze vald|Klucze vallas]] *[[Rodniki]], linn Venemaal Ivanovo oblastis, Rodniki rajooni halduskeskus *[[Rodzupi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lizumsi vald|Lizumsi vallas]] *[[Rodõnske]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Roela]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Roeselare]], linn [[Belgia]]s [[Lääne-Flandria]] provintsis, [[Roeselare vald|Roeselare valla]] keskus *[[Rogizka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Rogoźno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Oborniki maakond|Oborniki maakonnas]] *[[Rogoviki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Rogatõn]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Rogatõni rajoon]]i halduskeskus *[[Rohrau]], [[alev]] [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Rohuküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Roja]], asula [[Läti]]s [[Kurzeme]]s, [[Roja piirkond|Roja piirkonna]] keskus *[[Rokai küla|Rokai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Rokai vald|Rokai valla]] halduskeskus *[[Rokaiži]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]] *[[Rokasbirze]], [[küla]] Lätis [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonnas]], [[Aizpute vald|Aizpute valla]] halduskeskus *[[Rokiškis]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]], [[Rokiškise rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Rokuli]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Rokycany]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]], [[Rokycany ringkond|Rokycany ringkonna]] halduskeskus *[[Rokytnice nad Jizerou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]] *[[Rokytnice v Orlických horách]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]] *[[Rolava]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Roman (Rumeenia)|Roman]], [[linn]] [[Rumeenia]]s [[Neamți maakond|Neamți maakonnas]] *[[Romeškalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]] *[[Romnõ]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is *[[Rømskog]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Rømskogi vald|Rømskogi valla]] keskus *[[Roņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Rønne]], linn [[Taani]]s *[[Ronov nad Doubravou]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]] *[[Roobaka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Roodepoort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]] *[[Roodva]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is Laura vallas *[[Rooi-Els]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Rooma]], [[Itaalia]] [[pealinn]], [[Lazio]] maakonna ja [[Rooma provints]]i halduskeskus *[[Roossenekal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] *[[Rootsi (Hiiu)|Rootsi]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Rootsi (Kohila)|Rootsi]], küla Eestis [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]] *[[Rootsi (Lihula)|Rootsi]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Ropaži]], küla [[Läti]]s [[Riia rajoon]]is, Ropaži valla keskus *[[Ropczyce]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Ropczyce-Sędziszówi maakond|Ropczyce-Sędziszówi maakonna]] halduskeskus *[[Ropianka]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Dukla vald|Dukla vallas]] *[[Ropica Górna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]] *[[Ropienka]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]] [[Ustrzyki Dolne vald|Ustrzyki Dolne vallas]] *[[Ropki]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Røros]], [[linn]] [[Norra]]s [[Sør-Trøndelag]]i maakonnas, [[Rørosi vald|Rørosi valla]] keskus *[[Roseau]], [[Dominica]] [[pealinn]] *[[Rosenheim]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Rosersberg]], asula [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is [[Sigtuna vald|Sigtuna vallas]] *[[Rosice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Brno-venkov]]i ringkonnas. *[[Roșiorii de Vede]], linn [[Rumeenia]]s [[Teleormani maakond|Teleormani maakonnas]] *[[Roskilde]], linn [[Taani]]s *[[Roslavl]], linn [[Venemaa]]l [[Smolenski oblast]]is, [[Roslavli rajoon]]i keskus *[[Rossoš]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Rossoši rajoon]]i halduskeskus *[[Roßwein]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]i kaguosas *[[Rostarzewo]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Grodzisk Wielkopolski maakond|Grodzisk Wielkopolski maakonnas]] [[Rakoniewice vald|Rakoniewice vallas]] *[[Rostock]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[liidumaa]]l *[[Rostov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Rostovi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Rostov Doni ääres]] *[[Roswell]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Mexico]] osariigis, [[Chavesi maakond|Chavesi maakonna]] halduskeskus *[[Roswinkel]] *[[Rošal]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Šatura linnaringkond|Šatura linnaringkonnas]] *[[Roštšino (Leningradi oblast)|Roštšino]], alev Venemaal [[Leningradi oblast]]is [[Viiburi rajoon]]is *[[Rozalimas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakurojise rajoon]]is, [[Rozalimase vald|Rozalimase valla]] halduskeskus *[[Różan]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Maków Mazowiecki maakond|Maków Mazowiecki maakonnas]] *[[Rozdilna]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Rozdilna rajoon]]i halduskeskus *[[Roze]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Rozēni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]Ineši *[[Roznēni]], asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]Ineši *[[Roznov]], linn [[Rumeenia]]s [[Neamți maakond|Neamți maakonnas]] *[[Roztoky]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-západi ringkond|Praha-západi ringkonnas]] *[[Rožaje]], linn [[Montenegro]]s, [[Rožaje vald|Rožaje valla]] keskus *[[Rožďalovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]] *[[Rožmberk nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Český Krumlovi ringkond|Český Krumlovi ringkonnas]] *[[Rožmitál pod Třemšínem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]] *[[Rožnov pod Radhoštěm]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Vsetíni ringkond|Vsetíni ringkonnas]] *[[Rožõštše]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Rožõštše rajoon]]i halduskeskus *[[Rota]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[Rotava]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Rothenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Rothenburg (Oberlausitz)|Rothenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Alam-Sileesia Oberlausitzi kreis]]is *[[Rotterdam]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Hollandi provints]]is *[[Rottweil]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Rottweili kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Roudnice nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]] *[[Rouen]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Ülem-Normandia]] halduskeskus *[[Rousínov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Vyškovi ringkond|Vyškovi ringkonnas]] *[[Rouxville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Rovaniemi]], [[linn]] [[Soome]]s, [[Lapimaa lään]]i [[halduskeskus]] *[[Rovenki]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is *[[Rovenkõ]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Rovensko pod Troskami]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]] *[[Rovereto]], linn [[Itaalia]]s [[Trento provints]]is *[[Rovigo]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas, [[Rovigo provints]]i [[halduskeskus]] *[[Rovinari]], linn [[Rumeenia]]s [[Gorji maakond|Gorji maakonnas]] *[[Rovinj]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]] ==Rz== *[[Rzepedź]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]], [[Komańcza vald|Komańcza vallas]] *[[Rzepiennik Marciszewski]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]] [[Gromniki vald|Gromniki vallas]] *[[Rzepiennik Strzyżewski]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]], [[Rzepiennik Strzyżewski vald|Rzepiennik Strzyżewski valla]] halduskeskus *[[Rzepin]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Słubice maakond|Słubice maakonnas]] *[[Rzeszów]], [[linn]] [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] *[[Rzgów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łódźi maakond|Łódźi maakonnas]] ==Rž== *[[Ržev]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Rževi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Ržõštšiv]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is ==Rt== *[[Rtištševo]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is, [[Rtištševo rajoon]]i keskus *[[Rtyně v Podkrkonoší]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]] ==Ru== *[[Ruba]], asula [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] *[[Rubene]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Rūbežnīki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Rubižne]], oblastilise alluvusega linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Rubtsovsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Altai krai]]s *[[Rucava]], asula [[Läti]]s, [[Rucava piirkond|Rucava piirkonna]] keskus *[[Rucavas muiža]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Rūci]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Ruciane-Nida]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Piszi maakond|Piszi maakonnas]] *[[Ruda-Huta]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]], [[Ruda-Huta vald|Ruda-Huta valla]] halduskeskus *[[Ruda Śląska]], maakonna õigustega linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Rudaci]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Rudamina]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is [[Lazdijai vald|Lazdijai vallas]] *[[Rudanske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Rudawa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Zabierzówi vald|Zabierzówi vallas]] *[[Rudbārži]], asula [[Läti]]s [[Skrunda piirkond|Skrunda piirkonnas]] *[[Rudbārži (Smiltene piirkond)|Rudbārži]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Rudbāržu stacija]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kalvene vald|Kalvene vallas]] *[[Rude]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Rude (Otaņķi vald)|Rude]], küla [[Läti]]s [[Nīca piirkond|Nīca piirkonnas]], [[Otaņķi vald|Otaņķi valla]] halduskeskus *[[Rude (Laidi vald)|Rude]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Laidi vald|Laidi vallas]] *[[Rūdēkas]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Vecate vald|Vecate vallas]] *[[Rudiškiai]], küla [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Rudiškiai vald|Rudiškiai valla]] halduskeskus *[[Rūdiškės]], linn [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Rūdiškėse vald|Rūdiškėse valla]] halduskeskus *[[Rudkõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Sambiri rajoon]]is *[[Rudnik nad Sanem]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Nisko maakond|Nisko maakonnas]] *[[Rudnja]], linn Venemaal [[Smolenski oblast]]is, [[Rudnja rajoon]]i keskus *[[Rudno]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krzeszowice vald|Krzeszowice vallas]] *[[Rudnõi]], linn [[Kasahstan]]is [[Kostanaj oblast]]is *[[Rudolfov]], linn [[Tšehhi]] [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]] *[[Rudziensk]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Puchavičy rajoon]]is *[[Rudy-Rysie]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Szczurowa vald|Szczurowa vallas]]. *[[Rugāji]], asula [[Läti]]s, [[Rugāji piirkond|Rugāji piirkonna]] keskus *[[Ruģēni]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Ērgļi vald|Ērgļi vallas]] *[[Rugombo]], asula [[Burundi]]s [[Cibitoke provints]]is [[Rugombo vald|Rugombo vallas]] *[[Ruhengeri]], linn [[Rwanda]]s [[Põhjaprovints (Rwanda)|Põhjaprovintsis]], [[Musanze ringkond|Musanze ringkonna]] keskus *[[Ruhja]], [[linn]] [[Läti]]s [[Valmiera rajoon]]is *[[Ruhve]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Laimjala vald|Laimjala vallas]] *[[Ruķeļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Rukla]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is, [[Rukla vald|Rukla valla]] halduskeskus *[[Rulles]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]] *[[Rumbciems]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Rumbenieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Rumba vald|Rumba vallas]] *[[Rumbula küla|Rumbula]], asula [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] *[[Rumburk]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Rūmciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Rumejki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]] *[[Rūmene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]] *[[Rumia]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wejherowo maakond|Wejherowo maakonnas]] *[[Rumpāni]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Rumšiškės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Rumšiškėse vald|Rumšiškėse valla]] halduskeskus *[[Rundāni]], küla [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Rundēni vald|Rundēni valla]] halduskeskus *[[Ruņķi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Runtes]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Rupea]], linn [[Rumeenia]]s [[Brașovi maakond|Brașovi maakonnas]] *[[Rūpnieki]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]] *[[Rūpnieki (Burtnieki piirkond)|Rūpnieki]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Ruse (Bulgaaria)|Ruse]], linn [[Bulgaaria]]s *[[Rusnė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Rusnė vald|Rusnė valla]] keskus *[[Ruszczany]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]] *[[Rustenburg]] on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]], [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonna]] halduskeskus *[[Rusthavi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Khvemo Kharthli|Khvemo Kharthli piirkonnas]] *[[Rusumo]], asula [[Rwanda]] [[Idaprovints (Rwanda)|Idaprovintsis]], [[Kirehe ringkond|Kirehe ringkonna]] halduskeskus *[[Rušķi]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Ruza]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Ruza linnaringkond|Ruza linnaringkonna]] keskus *[[Ruzajevka]], linn Venemaal [[Mordva|Mordva Vabariigis]] *[[Ružany]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is *[[Ružomberok]], [[linn]] [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] *[[Rutki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Rutki-Kossaki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Zambrówi maakond|Zambrówi maakonnas]], [[Rutki vald|Rutki valla]] halduskeskus *[[Rutsiro]], asula [[Rwanda]] [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]], [[Rutsiro ringkond|Rutsiro ringkonna]] keskus ==Rw== *[[Rwamagana]], [[linn]] [[Rwanda]]s, [[Idaprovints (Rwanda)|Idaprovintsi]] ja [[Rwamagana ringkond|Rwamagana ringkonna]] halduskeskus ==Rõ== *[[Rõbatši]], küla [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is [[Zelenogradski rajoon]]is [[Zelenogradski linnakreis]]is *[[Rõbinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Rõbinski rajoon]]i keskus *[[Rõbnoje]], linn Venemaal [[Rjazani oblast]]is, [[Rõbnoje rajoon]]i keskus *[[Rõlsk]], linn Venemaal [[Kurski oblast]]is *[[Rõuma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Risti vald|Risti vallas]] ==Rä== *[[Räckelwitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kamenzi kreis]]is [[Räckelwitzi vald|Räckelwitzi vallas]] *[[Räimaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Räpina]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Räpina vald|Räpina vallas]] *[[Räsna]], küla [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Räägi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Rääkkylä]], [[küla]] [[Soome]]s [[Põhja-Karjala]] maakonnas [[Ida-Soome lään]]is, [[Rääkkylä vald|Rääkkylä valla]] [[kirikuküla]] ==Rö== *[[Rötha]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is. *[[Röösa]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Röykkä]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Uusimaa]] maakonnas [[Nurmijärvi vald|Nurmijärvi vallas]] ==Rü== *[[Rüsselsheim]], [[linn]] [[Saksamaa]] lääneosas [[Hessen]]i liidumaal [[Groß-Gerau kreis]]is ==Ry== *[[Rybnik]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Rybotycze]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]] [[Fredropoli vald|Fredropoli vallas]] *[[Ryčany]], küla [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Brasłaŭ rajoon]]is [[Miažany külanõukogu]]s *[[Rychnov nad Kněžnou]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]], [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonna]] halduskeskus *[[Rychnov u Jablonce nad Nisou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]] *[[Rychtal]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kępno maakond|Kępno maakonnas]], [[Rychtali vald|Rychtali valla]] halduskeskus *[[Rychvald]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Karviná ringkond|Karviná ringkonnas]] *[[Rychwał]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]] *[[Ryczówek]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] [[Klucze vald| Klucze vallas]] *[[Rydzyna]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Leszno maakond|Leszno maakonnas]] *[[Rydułtowy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wodzisław Śląski maakond|Wodzisław Śląski maakonnas]] *[[Rygge]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Rygge vald|Rygge valla]] keskus *[[Ryglice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]] *[[Ryki]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Ryki maakond|Ryki maakonna]] keskus *[[Rylowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Szczurowa vald|Szczurowa vallas]] *[[Rymanów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] *[[Rýmařov]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]] *[[Ryn]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Giżycko maakond|Giżycko maakonnas]] *[[Rypin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Rypini maakond|Rypini maakonna]] halduskeskus *[[Ryškėnai]], küla [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is, [[Ryškėnai vald|Ryškėnai valla]] halduskeskus *[[Rytro]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]], [[Rytro vald|Rytro valla]] halduskeskus [[Kategooria:Asulate loendid]] 11y5zo3y7jd23rzgmb9ld8yiywbqkyi Asulad (U) 0 54544 6184386 6181189 2022-08-27T19:05:39Z Velirand 67997 /* Um */ wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} '''Asulad (U)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad U-tähega. {{sisukord paremale}} ==Ub== *[[Ubakalu]], endine küla Eestis [[Järva maakond|Järva maakonna]] [[Järva vald|Järva valla]] alal *[[Ube]], linn [[Jaapan]]is [[Yamaguchi prefektuur]]is *[[Ubiškė]], alev [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is [[Tryškiai vald|Tryškiai vallas]] *[[Ubrique]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is ==Uc== *[[Uchanie]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]], [[Uchanie vald|Uchanie valla]] halduskeskus *[[Uchquduq]], linn [[Usbekistan]]is [[Navoiy vilajett|Navoiy vilajetis]] ==Ud== *[[Uda (Jaapan)|Uda]], linn [[Jaapan]]is [[Nara prefektuur]]is *[[Udange]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Uddevalla]], linn [[Rootsi]]s [[Västra Götalandi lään]]is *[[Udine]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Friuli-Venezia Giulia|Friuli-Venezia Giulia maakonnas]], [[Udine provints]]i [[halduskeskus]] *[[Udomlja]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Udomlja rajoon]]i keskus *[[Udora (Ontario)|Udora]], küla [[Kanada]]s [[Ontario]] provintsis *[[Ūdrande]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]] *[[Ūdrēni]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Udria]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] *[[Ūdriņas]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Trikāta vald|Trikāta vallas]] *[[Ūdrupe]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Uduküla]], endine küla [[Viljandimaa]]l [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonnas]] ==Ue== *[[Uelen]], asula [[Venemaa]]l [[Tšuktšimaa]] [[Tšukotka rajoon]]is *[[Uelzen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]]l, [[Uelzeni kreis]]i keskus *[[Uetersen]], linn [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal [[Pinnebergi kreis]]is ==Uf== *[[Ufa]] ==Ug== *[[Ugāle]], küla Lätis [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ugāle vald|Ugāle vallas]] *[[Ugarove]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Uglegorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is, [[Uglegorski rajoon]]i keskus *[[Uglitš]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Uglitši rajoon]]i keskus *[[Uglja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is [[Tjatšivi rajoon]]is *[[Uglovka]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is [[Okulovka rajoon]]is *[[Ugniv]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Žovkva rajoon]]is *[[Ugolnõje Kopi]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Tšuktšimaa]]l, [[Keskrajoon (Tšuktšimaa)|Keskrajoon]]i keskus *[[Ūgrinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Uguņciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] ==Uh== *[[Uherské Hradiště]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]], [[Uherské Hradiště ringkond|Uherské Hradiště ringkonna]] halduskeskus *[[Uherský Brod]], [[linn]] [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Uherské Hradiště ringkond|Uherské Hradiště ringkonnas]] *[[Uherský Ostroh]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Uherské Hradiště ringkond|Uherské Hradiště ringkonnas]] *[[Uhlířské Janovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kutná Hora ringkond|Kutná Hora ringkonnas]] *[[Uhta]], linn Venemaal [[Komi]] Vabariigis ==Ui== *[[Uia]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Uibujärve]], küla Eestis [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Uikala]], küla Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] *[[Uimaharju]], küla [[Soome]]s [[Põhja-Karjala]] maakonnas *[[Uitenhage]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Nelson Mandela Bay linnaringkond|Nelson Mandela Bay linnaringkonnas]] *[[Uitkoms]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] [[Mohokare vald|Mohokare vallas]] ==Uj== *[[Ujar]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s, [[Ujari rajoon]]i keskus *[[Ujarõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is *[[Ujazd]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]] *[[Újfehértó]], linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]] [[Nyíregyháza kreis]]is *[[Ujjain]], [[linn]] [[India]]s [[Madhya Pradesh]]i osariigis *[[Ujście]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Piła maakond|Piła maakonnas]] *[[Ujsoły]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]], [[Ujsoły vald|Ujsoły valla]] halduskeskus ==Uk== *[[Ukmergė]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Vilniuse maakond|Vilniuse maakonnas]], [[Ukmergė rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Ukrajinka]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Obuhhivi rajoon]]is *[[Ukrajinsk]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Pokrovski rajoon]]is ==Ul== *[[Ula (Saaremaa)|Ula]], [[küla]] [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] *[[Uła]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Biešankovičy rajoon]]is, [[Uła külanõukogu]] keskus *[[Ulaanbaatar]], [[Mongoolia]] [[pealinn]] *[[Ulaangom]], linn [[Mongoolia]]s, [[Uvsi aimakk|Uvsi aimaki]] keskus *[[Uladivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Ulan-Majorat]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Radzyń Podlaski maakond|Radzyń Podlaski maakonnas]], [[Ulan-Majorati vald|Ulan-Majorati vallas]] *[[Ulan-Ude]], linn [[Venemaa]]l, [[Burjaatia Vabariik|Burjaatia Vabariigi]] pealinn *[[Ulaniv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Ulanivka]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is *[[Ulanów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Nisko maakond|Nisko maakonnas]] *[[Ulaskova]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Ulbroka]], küla [[Läti]]s *[[Ulcinj]], linn [[Montenegro]]s, [[Ulcinji vald|Ulcinji valla]] keskus *[[Ulefoss]], küla [[Norra]]s [[Telemark|Telemarg]]i maakonnas [[Nome vald|Nome vallas]] *[[Uleniec]], küla [[Poola]]a [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] [[Grójeci vald|Grójeci vallas]] *[[Ulhówek]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]], [[Ulhóweki vald|Ulhóweki valla]] halduskeskus *[[Ulitina]], küla Eestis [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Ulja]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]] *[[Uljanivka (Lõpovetsi rajoon)|Uljanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Uljanovka]], [[alev]] [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]is [[Tosno rajoon]]is *[[Uljanovsk]] *[[Uljaste (Rägavere)|Uljaste]], küla Eestis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Uljaste (Lüganuse)|Uljaste]], küla Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Sonda vallas]] *[[Ulje]], küla Eestis Saare maakonnas [[Kärla vald|Kärla vallas]] *[[Ullaste]], küla Eestis [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Ulm]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Ulmale]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Saka vald (Läti)|Saka vallas]] *[[Ulmeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]] *[[Ulsan]], linn [[Lõuna-Korea]]s *[[Ulundi]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is, [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonna]] halduskeskus *[[Uluste]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Ulvi (Mustvee)|Ulvi]], küla Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Ulvi (Rägavere)|Ulvi]], küla Eestis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Ulvila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Satakunta]] maakonnas ==Um== *[[Umag]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]] *[[Uman]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is *[[Umari]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Umba]], alev [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, [[Teri rajoon]]i keskus *[[Umbogintwini]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[eThekwini linnaringkond|eThekwini linnaringkonnas]] *[[Umbumbulu]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[eThekwini linnaringkond|eThekwini linnaringkonnas]] *[[Umdloti]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[eThekwini linnaringkond|eThekwini linnaringkonnas]] *[[Umeå]], linn [[Rootsi]]s, [[Västerbotteni lään]]i ja [[Umeå vald|Umeå valla]] keskus *[[Umhlanga]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Umkomaas]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Umlazi]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[eThekwini linnaringkond|eThekwini linnaringkonnas]] *[[Umm Durmān]], [[linn]] [[Sudaan]]is *[[Umm Qaşr]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]] *[[Umzimkhulu]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Harry Gwala ringkond|Harry Gwala ringkonnas]], [[Umzimkhulu vald|Umzimkhulu valla]] halduskeskus *[[Umzinto]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] *[[Umzumbe]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] *[[Umtentweni]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] [[Ray Nkonyeni vald|Ray Nkonyeni vallas]] *[[Umuahia]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Abia osariik|Abia osariigi]] [[pealinn]] *[[Umurga]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]], [[Umurga vald|Umurga valla]] halduskeskus ==Un== *[[Underberg (LAV)|Underberg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Harry Gwala ringkond|Harry Gwala ringkonnas]] *[[Undimäe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Undva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Unetša]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is *[[Unģeni]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Unguma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] *[[Unguri]], asula [[Läti]]s [[Pārgauja piirkond|Pārgauja piirkonnas]] *[[Unguri (Mazsalaca piirkond)|Unguri]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]] *[[Unguriņi]] küla [[Läti]]s [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonnas]] [[Kööna vald|Kööna vallas]] *[[Unhošť]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]] *[[Uničov]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]] *[[Uniejów]], [[linn]] [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] *[[Uniküla (Õru)|Uniküla]], [[küla]] [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Uniondale (LAV)|Uniondale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Uniszowice]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] [[Konopnica vald (Lublini vojevoodkond)|Konopnica vallas]] *[[Unna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Unna kreis]]is *[[Untšo]] ehk Šorunža, küla [[Venemaa]]l [[Mari Eli Vabariik|Mari Eli vabariigis]] [[Morki rajoon]]is ==Up== *[[Upa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Upenieki]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Upenieki (Ķūļciemsi vald)|Upenieki]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ķūļciemsi vald|Ķūļciemsi vallas]] *[[Upesciems]], asula [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Upesciems (Zlēkase vald)|Upesciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]] *[[Upesgrīva]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Mērsragsi piirkond|Mērsragsi piirkonnas]] *[[Upesgrīva (Vandzene vald)|Upesgrīva]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Upeslejas]], asula [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] *[[Úpice]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]] *[[Upington]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is, [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonna]] halduskeskus *[[Upīškalns]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Kurmāle vald|Kurmāle vallas]] *[[Upītes]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Īvande vald|Īvande vallas]] *[[Upītes (Kocēni vald)|Upītes]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Upmalas]], küla [[Läti]]s [[Mālpilsi piirkond|Mālpilsi piirkonnas]] *[[Upmaļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Upninkai]], küla [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is, [[Upninkai vald|Upninkai valla]] halduskeskus *[[Upper Montclair]], asula [[USA]]s [[New Jersey]]s [[Essexi maakond (New Jersey)|Essexi maakonnas]] [[Montclair (New Jersey)|Montclair]]is *[[Upplands Väsby]], asula [[Rootsi]]s [[Upplandi maakond|Upplandi maakonna]] [[Stockholmi lään]]is, [[Upplands Väsby vald|Upplands Väsby valla keskus]] *[[Uppsala]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Uppsala lään]]is *[[Upsēde]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Saka vald (Läti)|Saka vallas]] *[[Upyna]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Upyna vald|Upyna valla]] keskus *[[Upyna (Telšiai)|Upyna]], küla [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is, [[Upyna vald (Telšiai)|Upyna valla]] halduskeskus *[[Upytė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Upytė vald|Upytė valla]] halduskeskus ==Ur== *[[Urai]], linn Venemaal [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Uranaži]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]] *[[Urbino]], linn [[Itaalia]]s [[Marche]] maakonnas *[[Urdoma]], alev [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is [[Lena rajoon]]is *[[Urečča]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Lubańi rajoon]]is, [[Urečča külanõukogu]] halduskeskus *[[Urengoi]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] [[Purovski rajoon]]is *[[Urga küla|Urga]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Braslava vald|Braslava vallas]] *[[Urganch]], linn [[Usbekistan]]is, [[Horezmi vilajett|Horezmi vilajeti]] keskus *[[Uricani]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Urjupinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Volgogradi oblast]]is *[[Urk]], linn [[Holland]]is [[Flevoland]]i provintsis *[[Urlați]], linn Rumeenias Prahova maakonnas. *[[Urmarõ]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Tšuvaššia]]s, [[Urmarõ rajoon]]i keskus *[[Urzędów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Kraśniki maakond|Kraśniki maakonnas]] *[[Urziceni]], linn [[Rumeenia]]s [[Ialomița maakond|Ialomița maakonnas]] *[[Uržum]], linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is, [[Uržumi rajoon]]i keskus *[[Uruguaiana]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis *[[Urõtš]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Skole rajoon]]is ==Us== *[[Usa (Jaapan)|Usa]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Ōita prefektuur]]is *[[Uście Gorlickie]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]], [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie valla]] halduskeskus. *[[Uście Solne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Szczurowa vald|Szczurowa vallas]] *[[Usėnai]], küla [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Usėnai vald|Usėnai valla]] halduskeskus *[[Ushuaia]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Tulemaa provints (Argentina)|Tulemaa provints]]i [[halduskeskus]] *[[Usielub]], [[agrolinnake]] (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Navahrudaki rajoon]]is, [[Usielubi külanõukogu]] keskus *[[Uskani]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Usma]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Usma vald|Usma valla]] halduskeskus *[[Usman]], linn [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Usmani rajoon]]i keskus *[[Usmas stacija]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Usma vald|Usma vallas]] *[[Úsov]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]] *[[Uspenka (Amvrossijivka rajoon)|Uspenka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Amvrossijivka rajoon]]is *[[Ussinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Komi]] Vabariigis *[[Ussolje]], linn [[Venemaa]]l *[[Ussolje-Sibirskoje]], linn Venemaal [[Irkutski oblast]]is, [[Ussolje rajoon]]i keskus *[[Ussuriisk]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Ussuriiski rajoon]]i keskus *[[Uszew]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Gnojniki vald|Gnojniki vallas]] *[[Ust-Džeguta]], linn [[Venemaa]]l [[Karatšai-Tšerkessi Vabariik|Karatšai-Tšerkessi Vabariigis]], [[Ust-Džeguta rajoon]]i keskus *[[Ust-Ilimsk]], linn Venemaal [[Irkutski oblast]]is, [[Ust-Ilimski rajoon]]i keskus *[[Ust-Ižora]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Kolpino linnarajoon]]is *[[Ust-Jansk]], maa-asula [[Venemaa]]l [[Sahha]]s [[Ust-Janski uluss]]is, Ust-Janski rahvusliku naslegi keskus *[[Ust-Kamtšatsk]], alev Venemaal, [[Kamtšatka krai]] [[Ust-Kamtšatski rajoon]]i halduskeskus *[[Ust-Labinsk]], linn Venemaal [[Krasnodari krai]]s, [[Ust-Labinski rajoon]]i keskus *[[Ust-Luga]], asula [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoonis]], [[Ust-Luga külanõukogu]] keskus *[[Ústí nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s, [[Ústí maakond|Ústí maakonna]] keskus *[[Ústí nad Orlicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]], [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonna]] keskus *[[Ustjužna]], linn [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, Ustjužna rajooni keskus *[[Ustka]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Słupski maakond|Słupski maakonnas]] *[[Ustroń]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] *[[Ustroņi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Ustrzyki Dolne]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonna]] halduskeskus *[[Ustõlug]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is [[Volodõmõr-Volõnskõi rajoon]]is *[[Usvjatõ]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Usvjatõ rajoon]]i keskus ==Uš== *[[Ušačy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is *[[Uškovo]], alev [[Peterburi]]s [[Kurortnõi rajoon]]is *[[Úštěk]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]] ==Uz== *[[Uzda]], linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Uzda rajoon]]i keskus *[[Uzlovaja]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Uzlovaja rajoon]]i keskus *[[Uzõn]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Bila Tserkva rajoon]]is ==Už== *[[Užava]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Užava vald|Užava valla]] halduskeskus *[[Užgorod]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Taga-Karpaatia oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Užliedžiai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Užliedžiai vald|Užliedžiai valla]] halduskeskus *[[Užpaliai]], on alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Užpaliai vald|Užpaliai valla]] halduskeskus *[[Užusaliai]], küla [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is, [[Užusaliai vald|Užusaliai valla]] halduskeskus *[[Užventis]], linn [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is ==Ut== *[[Utena]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Utena maakond|Utena maakonna]] keskus *[[Utqiaġvik]], linn [[USA]]-s [[Alaska osariik|Alaska osariigis]], North Slope'i maakonna keskus *[[Utrecht]], [[linn]] [[Holland]]is, [[Utrechti provints]]i [[halduskeskus]] *[[Utrecht (LAV)|Utrecht]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Amajuba ringkond|Amajuba ringkonnas]] *[[Utsira]], [[küla]] [[Norra]]s [[Rogaland]]i maakonnas [[Utsira saar]]el, [[Utsira vald|Utsira valla]] keskus *[[Utsunomiya]], linn [[Jaapan]]is, [[Tochigi prefektuur]]i halduskeskus *[[Utšalõ]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]i Vabariigis, [[Utšalõ rajoon]]i halduskeskus *[[Utšar]], küla [[Kõrgõzstan]]is, [[Oši oblast]]is ==Uu== *[[Uuemõisa]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Uuemõisa (Pöide)|Uuemõisa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] *[[Uuesalu]], [[küla]] Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Uusikaupunki]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Uus-Amsterdam]], endine asula praeguse [[New York|New Yorgi]] linna kohal, [[Uus-Madalmaad]]e halduskeskus *[[Uus-Irboska]], küla [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]i [[Petseri rajoon]]is, [[Uue-Irboska külanõukogu]] keskus ==Uv== *[[Uva]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Udmurtia]]s, [[Uva rajoon]]i keskus *[[Úvaly]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-východi ringkond|Praha-východi ringkonnas]] *[[Uvaravičy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Buda-Kašalova rajoon]]is, [[Uvaravičy külanõukogu]] halduskeskus *[[Uvarovo]], linn [[Venemaa]]l [[Tambovi oblast]]is, [[Uvarovo rajoon]]i keskus *[[Uvongo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] [[Kategooria:Asulate loendid]] 2kbnmr0soc68f49fk7uw77xlolnfufe Asulad (V) 0 54545 6184475 6183759 2022-08-27T20:55:27Z Velirand 67997 /* Vi */ wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} '''Asulad (V)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad V-tähega. {{sisukord paremale}} ==Va== *[[Vaalbank]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] *[[Vaalwater]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Vaasa]], linn [[Soome]]s *[[Vabalninkas]], linn [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]] [[Biržai rajoon]]is *[[Vác]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Vacumi]], [[küla]] Lätis [[Viļaka piirkond|Viļaka piirkonnas]] [[Vecumi vald|Vecumi vallas]] *[[Vadaktai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is [[Sidabravase vald|Sidabravase vallas]] *[[Vadokliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Vadokliai vald|Vadokliai valla]] halduskeskus *[[Vadsø]], linn [[Norra]]s, [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonna ja [[Vadsø vald|Vadsø valla]] keskus *[[Vadstena]], linn [[Rootsi]]s [[Östergötlandi lään]]is [[Vadstena vald|Vadstena vallas]] *[[Vadžgirys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is *[[Vadži]], asula [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]] [[Plāņi vald|Plāņi vallas]] *[[Vaduz]], [[Liechtenstein]]i [[pealinn]] *[[Vagargals]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Vagharšapat]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Armaviri maakond|Armaviri maakonnas]] *[[Vāģkalns]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]] *[[Vahamulla]], endine küla [[Järvamaa]]l [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]] [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vallas]] *[[Vahdat]], linn [[Tadžikistan]]is, [[Tadžikistani vabariikliku alluvusega rajoonid|vabariikliku alluvusega]] [[Vahdati rajoon]]i keskus *[[Vaheküla]], endine küla [[Jõgevamaa]]l [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Vahruševe]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Krasnõi Lutš]]i haldusalas *[[Vahš]], linn [[Tadžikistan]]is *[[Vaidava]], asula [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Vaidava (Alūksne piirkond)|Vaidava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Vaidavas muiža]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Vaide|Vaid(e)]], küla [[Läti]]s *[[Vaidlėnai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Rokiškise maavald|Rokiškise maavallas]] *[[Vaiguva]], küla [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Vaiguva vald|Vaiguva valla]] halduskeskus *[[Vaineikiai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Kamajai vald|Kamajai vallas]] *[[Vaiņode]], asula [[Läti]]s, [[Vaiņode piirkond|Vaiņode piirkonna]] keskus *[[Vainutas]], alev [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Vainutase vald|Vainutase valla]] keskus *[[Vaitkuškis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is [[Pabaiskase vald|Pabaiskase vallas]] *[[Vaivari (Kocēni vald)|Vaivari]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Vaivariņi]], küla [[Läti]]s [[Sēja piirkond|Sēja piirkonnas]] *[[Vaive]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s, [[Vaive vald|Vaive valla]] halduskeskus *[[Vaivere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Vaišvydava küla|Vaišvydava]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is [[Samylai vald|Samylai vallas]] *[[Vākšēni]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Bērzaine vald|Bērzaine vallas]] *[[Valašské Klobouky]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]] *[[Valašské Meziříčí]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Vsetíni ringkond|Vsetíni ringkonnas]] *[[Valāti]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Turlava vald|Turlava vallas]] *[[Valdai]], linn [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Valdai rajoon]]i keskus *[[Valdemārpils]], [[linn]] [[Läti]]s [[Talsi rajoon]]is *[[Valdezia]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]] *[[Valdgale]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]] *[[Val-d'Isère]], küla [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Savoia departemang]]us, [[Val-d'Isère'i vald|Val-d'Isère'i valla]] keskus *[[Vale (Gruusia)|Vale]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonna [[Ahhaltsihhe rajoon]]is *[[Valea lui Mihai]], linn [[Rumeenia]]s [[Krisaania]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]] *[[Valga]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Valga maakond|Valga maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Valga (Liivimaa)|Valga]], linn [[Liivimaa]]l enne jagamist [[Eesti]] [[Valga]]ks ja [[Läti]] [[Valka]]ks *[[Valgalciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Valgalciems (Vandzene vald)|Valgalciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Valjala]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Valka]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Valka rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Valkeakoski]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Valkeala]] küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso|Kymenlaakso maakonnas]], [[Valkeala vald|Valkeala valla]] kirikuküla *[[Valkininkai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i territooriumil, [[Valkininkai vald|Valkininkai valla]] halduskeskus *[[Valkõ]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Valkõ rajoon]]i halduskeskus *[[Valladolid]], linn [[Hispaania]]s, [[Castilla-León|Castilla-Leóni autonoomse piirkonna]] ja [[Valladolidi provints]]i keskus *[[Valletta]], [[Malta]] [[pealinn]] *[[Valmaotsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Valmiera]] *[[Valmiermuiža]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Vālodzes]], asula [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] *[[Vałožyn]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Vałožyni rajoon]]i keskus *[[Valparaíso]], [[linn]] [[Tšiili]]s, [[Valparaíso piirkond|Valparaíso piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Valpene]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Valtaiķi (Laidi vald)|Valtaiķi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Laidi vald|Laidi vallas]] *[[Valtice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]] *[[Valuiki]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Valuiki rajoon]]i halduskeskus *[[Vāļukalns]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Vamberk]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]] *[[Vammala linn]], endine linnaks nimetatud omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Van Dyksbaai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] [[Overstrandi vald|Overstrandi vallas]] *[[Van Reenen]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uThukela ringkond|uThukela ringkonnas]] *[[Van Stadensrus]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] [[Naledi vald|Naledi vallas]] *[[Van Zylsrus]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[John Taolo Gaetsewe ringkond|John Taolo Gaetsewe ringkonnas]] *[[Van Wyksvlei]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Vanadzor]], [[linn]] [[Armeenia]]s, [[Lori maakond|Lori maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Vanagi]], asula [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]], [[Valmiera vald|Valmiera valla]] halduskeskus *[[Vana-Koiola]], küla Eestis [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Vanakubja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Vanamõisa (Lääneranna)|Vanamõisa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Vanamõisa (Saaremaa)|Vanamõisa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Vanavara küla|Vanavara]], küla Venemaal Krasnojarski krais *[[Vana-Lahetaguse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Lümanda vald|Lümanda vallas]] *[[Vancouver]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Briti Columbia]] provintsis *[[Vanderbijlpark]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]] *[[Vanderkloof]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Vandzene]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Vandzene vald|Vandzene valla]] halduskeskus *[[Vandzenes skola]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Vandžiogala]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Vandžiogala vald|Vandžiogala valla]] halduskeskus *[[Vandyksdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] *[[Vanga (Laidi vald)|Vanga]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Laidi vald|Laidi vallas]] *[[Vangaži]], [[linn]] [[Läti]]s [[Riia rajoon]]is *[[Vani]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Imerethi]] piirkonnas, [[Vani rajoon]]i keskus *[[Vanimo]], on linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Lääne-Sepiki provints]]i halduskeskus *[[Vânju Mare]], linn [[Rumeenia]]s [[Mehedinți maakond|Mehedinți maakonnas]] *[[Vannes]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Bretagne]]'is, [[Morbihan]]i departemangu [[halduskeskus]] *[[Vanrhynsdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Vanwyksdorp]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] [[Kannalandi vald|Kannalandi vallas]] *[[Vao (Koeru)|Vao]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonna]] [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Vapnjarkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Varakļāni]], linn [[Läti]]s [[Latgale]]s, [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonna]] keskus *[[Varangu (Väike-Maarja)|Varangu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Varapajeva]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Pastavy rajoon]]is *[[Vardenis]], linn [[Armeenia]]s [[Gegharkhunikhi maakond|Gegharkhunikhi maakonnas]] *[[Vardø]], linn [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas, [[Vardø vald|Vardø valla]] keskus *[[Vårdö]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l [[Vårdö vald|Vårdö vallas]] *[[Varėna]], [[linn]] [[Leedu]] lõunaosas [[Alytuse maakond|Alytuse maakonnas]], [[Varėna rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Varese]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Varese provints]]i [[halduskeskus]] *[[Varicēni]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Variņi]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Variņi vald|Variņi valla]] halduskeskus *[[Varkalės]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Nemaitonysi vald|Nemaitonysi valla]] halduskeskus *[[Varkaliai]], küla [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is, [[Nausodise vald|Nausodise valla]] halduskeskus *[[Varkaus]], [[linn]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Savo]] maakonnas *[[Vārme]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Vārme vald|Vārme valla]] halduskeskus *[[Varna]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Varna piirkond|Varna piirkonna]] halduskeskus *[[Varnæs]], küla [[Taani]]s [[Lõuna-Taani piirkond|Lõuna-Taani piirkonnas]] [[Åbenrå vald|Åbenrå vallas]] *[[Vārnava]], asula [[Läti]]s, [[Viesīte piirkond|Viesīte piirkonna]]s [[Viesīte vald|Viesīte valla]]s *[[Varniai]], linn [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is *[[Varniany]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Astravieci rajoon]]is, Varniany külanõukogu keskus *[[Vārnkalni]], küla [[Läti]]s [[Pārgauja piirkond|Pārgauja piirkonnas]] [[Straupe vald|Straupe vallas]]. *[[Varnsdorf]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Varpaisjärvi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Põhja-Savo]] maakonnas [[Lapinlahti vald|Lapinlahti vallas]] *[[Várpalota]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]] *[[Varpe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Lümanda vald|Lümanda vallas]] *[[Varssavi]], [[Poola]] [[pealinn]] *[[Vārtāja]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Gavieze vald|Gavieze vallas]] *[[Vārve]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Vārve vald|Vārve vallas]] *[[Vārve (Tadaiķi vald)|Vārve]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Tadaiķi vald|Tadaiķi vallas]] *[[Vașcău]], linn [[Rumeenia]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]] *[[Vasilevičy]], linn [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Rečyca rajoon]]is *[[Vaski]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Irlava vald|Irlava vallas]] *[[Vaslui]], linn [[Rumeenia]]s, [[Vaslui maakond|Vaslui maakonna]] halduskeskus *[[Vasknarva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] *[[Vassõlivka]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is, [[Vassõlivka rajoon]]i keskus *[[Vassõlivka (Illintsi rajoon)|Vassõlivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is *[[Vassõlivka (Tõvrivi rajoon)|Vassõlivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is *[[Vassõlkiv]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Vassõlkivi rajoon]]i halduskeskus *[[Vastemõisa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Vaškai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is, [[Vaškai vald|Vaškai valla]] halduskeskus *[[Vatra Dornei]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Vatutine]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is *[[Vaughan]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Ontario provints]]is *[[Vaŭkavysk]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Vaŭkavyski rajoon]]i keskus *[[Vavany]], küla [[Madagaskar]]il [[Antsarinana provints]]is [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Vāverciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]] *[[Vaxholm]], linn [[Rootsi]]s [[Upplandi maakond|Upplandi maakonnas]] [[Stockholmi lään]]is, [[Vaxholmi vald|Vaxholmi valla]] keskus ==Ve== *[[Veadla]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Vecā muiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Kabile vald|Kabile vallas]] *[[Vecāmuiža]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]] *[[Vecanna]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Vecate]], asula [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]], [[Vecate vald|Vecate valla]] halduskeskus *[[Vecdreimaņi]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Aloja vald|Aloja vallas]] *[[Vēciņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Veckārķi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Kārķi vald|Kārķi vallas]] *[[Veclauki]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]] *[[Vecmokas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Vecmuižciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]] *[[Vecmurāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Vecpiebalga]], asula [[Läti]]s, [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]] ja [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga valla]] keskus *[[Vecpils]], küla [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonnas]], [[Vecpilsi vald|Vecpilsi valla]] halduskeskus *[[Vecpūņas]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]] *[[Vecputrene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Vecsalaca]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Vecsés]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Vecsieksāte]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rudbārži vald|Rudbārži vallas]] *[[Vecskujene]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonna]]s [[Skujene vald|Skujene vallas]] *[[Vecslabada]], asula [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]] *[[Vecstāmeriena]], asula [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] *[[Vectilža]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Vectilža vald|Vectilža valla]] halduskeskus *[[Vecumnieki]], asula [[Läti]]s, [[Vecumnieki piirkond|Vecumnieki piirkonna]] keskus *[[Vecumnieki (Murmastiene vald)|Vecumnieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Vecumvirsa]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Veere (Saaremaa)|Veere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] *[[Veeremäe]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Veeriku küla|Veeriku]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[VEF-Biķernieki]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[VEF-Pabaži]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Veģi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Veipi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Veisiejai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Veisiejai vald|Veisiejai valla]] halduskeskus *[[Veiveriai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Veiveriai vald|Veiveriai valla]] halduskeskus *[[Veiviržėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is *[[Vējava]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Jumurda vald|Jumurda vallas]] *[[Vējiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Vejle]], [[linn]] [[Taani]]s *[[Vejprty]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]] *[[Vējupīte]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]] *[[Vela Luka]], linn [[Horvaatia]]s [[Dubrovniki-Neretva maakond|Dubrovniki-Neretva maakonnas]] *[[Velbert]], [[linn]] [[Saksamaa]] lääneosas [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Mettmanni kreis]]is *[[Velddrif]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Veldze]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Rumba vald|Rumba vallas]] *[[Velēnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lizumsi vald|Lizumsi vallas]] *[[Velešín]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Český Krumlovi ringkond|Český Krumlovi ringkonnas]] *[[Velika Gorica]], linn [[Horvaatia]]s [[Zagrebi maakond|Zagrebi maakonnas]] *[[Veliki Novgorod]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Novgorodi oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Veliki Ustjug]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is *[[Velikije Luki]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is *[[Veliko Tărnovo]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Veliko Tărnovo piirkond|Veliko Tărnovo piirkonna]] keskus *[[Veliž]], linn [[Venemaa]]l [[Smolenski oblast]]is, [[Veliži rajoon]]i keskus *[[Veliuona]], alevik [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is *[[Velká Bíteš]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Žďár nad Sázavou ringkond|Žďár nad Sázavou ringkonnas]] *[[Velká Bystřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]] *[[Velké Bílovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]] *[[Velké Hamry]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]] *[[Velké Meziříčí]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Žďár nad Sázavou ringkond|Žďár nad Sázavou ringkonnas]] *[[Velké Opatovice]], on linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]] *[[Velké Pavlovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]] *[[Veļķumuiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Velký Šenov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Velmeri]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonna]]s [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Velsk]], linn Venemaal [[Arhangelski oblast]]is, [[Velski rajoon]]i keskus *[[Veltrusy]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]] *[[Velvary]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]] *[[Velõka Kisnõtsja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Jampili rajoon]]is *[[Velõka Kõrijivka]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Velõka Motšulka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is *[[Velõka Rostivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Velõka Rusava]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Velõka Sevastjanivka]], küla [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is [[Hrõstõnivka rajoon]]is *[[Velõka Stratijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Velõki Mostõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Sokali rajoon]]is *[[Velõkõi Hodak]], küla Ukrainas [[Ivano-Frankivski oblast]]is [[Verhovõna rajoon]]is *[[Velõkõi Kobõlõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Ovrutši rajoon]]is *[[Velõkõi Krupil]], küla Ukrainas [[Kiievi oblast]]is [[Zgurivka rajoon]]is *[[Velõkõi Mõtnõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Velõkõi Ostrožok]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Venči]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonna]]s [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Veneetsia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas, [[Veneetsia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Vengerski]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Venjov]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Venjovi rajoon]]i halduskeskus *[[Venta]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Akmenė rajoon]]is *[[Ventava küla|Ventava]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Vārve vald|Vārve valla]] halduskeskus *[[Ventersburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Ventersdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]] *[[Venterspos]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Venterstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] *[[Ventimiglia]], linn [[Itaalia]]s [[Liguuria]] maakonnas [[Imperia provints]]is, [[Ventimiglia vald|Ventimiglia valla]] keskus *[[Ventspils]] *[[Vepriai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Vepriai vald|Vepriai valla]] halduskeskus *[[Veracruz]], linn [[Mehhiko]]s [[Veracruzi osariik|Veracruzi osariigis]] *[[Verbania]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas, [[Verbano-Cusio-Ossola provints]]i [[halduskeskus]] *[[Verbivka (Lõpovetsi rajoon)|Verbivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Verbka (Tšetšelnõki rajoon)|Verbka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tšetšelnõki rajoon]]is *[[Verbolozõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kozjatõni rajoon]]is *[[Vercelli]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte|Piemonte maakonnas]], [[Vercelli provints]]i [[halduskeskus]] *[[Vereeniging]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gauteng]]i provintsis, [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonna]] halduskeskus *[[Vereja]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Naro-Fominski linnaringkond|Naro-Fominski linnaringkonnas]] *[[Vērgale]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s, [[Vērgale vald|Vērgale valla]] halduskeskus *[[Verhivtseve]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Kamjanske rajoon]]is *[[Verhnije Mandrogi]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Podporožje rajoon]]is *[[Verhnja Slobidka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is *[[Verhnja Vilhova]], küla Ukrainas [[Luhanski oblast]]is [[Stanõtsja Luhanska rajoon]]is *[[Verhnjaja Põšma]], linn Venemaal Sverdlovski oblastis *[[Verhnjodniprovsk]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is, [[Verhnjodniprovski rajoon]]i halduskeskus *[[Verhnjokamjanske]], küla [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Bahmuti rajoon]]is *[[Verhnotoretske]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Jassõnuvata rajoon]]is *[[Verhojansk]], linn Venemaal Sahha Vabariigis *[[Verkeerdevlei]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Vermont (LAV)|Vermont]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] [[Overstrandi vald|Overstrandi vallas]] *[[Verneřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Vernjanka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Vernõgorodok]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis *[[Véroia]], linn [[Kreeka]]s, [[Imathía piirkonnaüksus]]e ja [[Véroia vald|Véroia valla]] halduskeskus *[[Verona]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas, [[Verona provints]]i [[halduskeskus]] *[[Versailles]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Yvelines]]'i departemangu keskus *[[Vērsis]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Ramata vald|Ramata vallas]] *[[Vērsīši]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]] *[[Vēršmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Skrunda vald|Skrunda vallas]] *[[Vesanto]], [[küla]] [[Soome]]s [[Põhja-Savo]] maakonnas, [[Vesanto vald|Vesanto valla]] [[kirikuküla]] *[[Veselava]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s, [[Veselava vald|Veselava valla]] halduskeskus *[[Veselí nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Tábori ringkond|Tábori ringkonnas]] *[[Veselí nad Moravou]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]] *[[Veselība]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Vesjegonsk]], linn [[Venemaa]] [[Tveri oblast]]is, [[Vesjegonski rajoon]]i keskus *[[Veske]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Vēsma]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Vesoul]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Franche-Comté]] piirkonnas, [[Haute-Saône'i departemang]]u keskus *[[Vessela Dolõna (Tarutõne rajoon)|Vessela Dolõna]], küla [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is [[Tarutõne rajoon]]is *[[Vessela Tarassivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Lutugõne rajoon]]is *[[Veszprém]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadi]] [[halduskeskus]] *[[Vestiena]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Vestiena vald|Vestiena valla]] keskus *[[Vestmannaeyar]], linn [[Island]]il *[[Vēzes]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]] *[[Vėžaičiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is *[[Vēžciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Vēži]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Vetka]], linn [[Valgevene]]s [[Gomeli oblast]]is, Vetka rajooni halduskeskus *[[Vetla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Vetluga]], linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Vetluga rajoon]]i keskus *[[Větřní]], linn [[Tšehhi]]es [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Český Krumlovi ringkond|Český Krumlovi ringkonnas]] *[[Vēveri]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Kārķi vald|Kārķi vallas]] *[[Vēveri (Hopa vald)|Vēveri]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Vēveri (Vecpiebalga vald)|Vēveri]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Vēverkalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] ==Vi== *[[Vialacičy]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is Barysaŭ rajoonis *[[Vialikaja Bierastavica]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Bierastavica rajoon]]i keskus *[[Viareggio]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas [[Lucca provints]]is *[[Viazynka]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Maładziečna rajoon]]is [[Radaškovičy külanõukogu]]s *[[Vībiņi]],asula [[Läti]]s [[Vaiņode piirkond|Vaiņode piirkonnas]], [[Embūte vald|Embūte valla]] halduskeskus *[[Viborg (Taani)|Viborg]], [[linn]] [[Taani]]s *[[Vicenza]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas, [[Vicenza provints]]i [[halduskeskus]] *[[Vichte]], asula [[Belgia]]s [[Lääne-Flandria]] provintsis *[[Viciebsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s, [[Viciebski oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Vicovu de Sus]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Victoria (Seišellid)|Victoria]], [[Seišellid]]e [[pealinn]] *[[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]], linn [[Kanada]]s, [[Briti Columbia]] provintsi keskus *[[Victoria West]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Vidaga]], küla [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]] *[[Vīdale]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Videle]], linn [[Rumeenia]]s [[Teleormani maakond|Teleormani maakonnas]] *[[Videnieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Skrunda vald|Skrunda vallas]] *[[Videniškiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Videniškiai vald|Videniškiai valla]] halduskeskus *[[Vidin]], [[linn]] [[Bulgaaria]]s, [[Vidini oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Vidiškės]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Vidiškėse vald|Vidiškėse valla]] halduskeskus *[[Vidiškiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Vidiškiai vald|Vidiškiai valla]] halduskeskus *[[Vidjajevo]], asula [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Vidnava]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Jeseníki ringkond|Jeseníki ringkonnas]] *[[Vidnoje]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Lenini rajoon]]is *[[Vidsmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rudbārži vald|Rudbārži vallas]] *[[Vidsola]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Vidzeme küla|Vidzeme]], asula Lätis [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Branti vald|Branti valla]] halduskeskus. *[[Vidzy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Brasłaŭ rajoon]]is *[[Viduklė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is *[[Vidusciems]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Vidusmuiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Cīrava vald|Cīrava vallas]] *[[Viecītes]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Viečiūnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Druskininkai omavalitsus]]e territooriumil, [[Viečiūnai vald|Viečiūnai valla]] halduskeskus *[[Vieki]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas [[Lieksa]] linnas *[[Vieķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Viekšniai]], linn [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is *[[Vienība]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Degole vald|Degole valla]] halduskeskus *[[Vientiane]], [[Laos]]e [[pealinn]] *[[Vierchniadźvinsk]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Vierchniadźvinski rajoon]]i keskus *[[Vierfontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Viersazepi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Viersen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal, [[Vierseni kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Viesalgciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Snēpele vald|Snēpele valla]]s *[[Viesatas]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s, [[Viesatase vald|Viesatase valla]] halduskeskus *[[Viesīte]], [[linn]] [[Läti]]s [[Jēkabpilsi rajoon]]is *[[Viestura laukums]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Viešintos]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Viešintose vald|Viešintose valla]] halduskeskus *[[Viešvėnai I]], küla [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is, [[Viešvėnai vald|Viešvėnai valla]] halduskeskus *[[Viešvilė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is *[[Vietalva]], asula [[Läti]]s [[Pļaviņase piirkond|Pļaviņase piirkonnas]], [[Vietalva vald|Vietalva valla]] halduskeskus *[[Vietryna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is *[[Vievis]], linn [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es *[[Vīģebi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Vigevano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Pavia provints]]is *[[Vigo]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[Pontevedra provints]]is *[[Vīgrieze]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]] *[[Viģubi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Viiburi]], linn Venemaal [[Leningradi oblast]]is *[[Viidu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Lümanda vald|Lümanda vallas]] *[[Viin]], [[Austria]] [[pealinn]], [[liidumaa]] *[[Viira (Saaremaa)|Viira]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Viitasaari]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Soome]] maakonnas *[[Viitna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Kadrina vald|Kadrina vallas]] *[[Vijayawāda]], [[linn]] [[India]]s [[Andhra Pradesh]]i osariigis [[Krishna ringkond|Krishna ringkonnas]] *[[Vijoliai]], küla [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Šiauliai maavald|Šiauliai maavalla]] halduskeskus *[[Vikentijivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Viķerava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Vikersund]], asula [[Norra]]s [[Buskerud]]i maakonnas [[Modumi vald|Modumi vallas]] *[[Viki küla|Viki]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Vīķi]], küla Lätis [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]] *[[Vīksna]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Vīksna vald|Vīksna valla]] halduskeskus *[[Port Vila|Vila]], [[Vanuatu]] [[pealinn]] *[[Vila Real]], linn [[Portugal]]is *[[Vilainiai]], küla [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Vilainiai vald|Vilainiai valla]] halduskeskus *[[Viļaka]], [[linn]] [[Läti]]s [[Balvi rajoon]]is *[[Viļāni]], [[linn]] [[Läti]]s [[Rēzekne rajoon]]is *[[Viļānu muiža]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Vilanova i la Geltrú]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s [[Barcelona provints]]is, [[Garrafi maakond|Garrafi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Vildene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Vilejka]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Vilejka rajoon]]i keskus *[[Vilgāle]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Kurmāle vald|Kurmāle valla]] halduskeskus *[[Viljandi]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Viljoensdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] [[Metsimaholo vald|Metsimaholo vallas]] *[[Viljoenskroon]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Vilkāja]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Vilkastciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Vilkaviškis]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Vilkaviškise rajoon]]i halduskeskus *[[Viļķene]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]], [[Viļķene vald|Viļķene valla]] halduskeskus *[[Vilki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallas]] *[[Vilkija]], linn [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is *[[Vilksala]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]] *[[Vilkyškiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Tauragė maakond|Tauragė maakonnas]] [[Pagėgiai omavalitsus]]es *[[Villa Alemana]], linn [[Tšiili]]s [[Valparaíso piirkond|Valparaíso piirkonnas]] *[[Villa Nora]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Villach]], linn [[Austria]]s [[Kärnten]]i liidumaal *[[Villarrobledo]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Castilla–La Mancha]] autonoomses piirkonnas [[Albacete provints]]is *[[Villefranche-de-Rouergue]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Aveyroni departemang]]us *[[Villeneuve d'Ascq]] *[[Villeurbanne]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]'i piirkonnas [[Rhône'i departemang]]us *[[Villiersdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Villingen-Schwenningen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Schwarzwald-Baari kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Vilnius]], [[Leedu]] [[pealinn]] *[[Vilnjansk]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is, [[Vilnjanski rajoon]]i halduskeskus *[[Vilnogirsk]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is *[[Vilpulka]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]], [[Vilpulka vald|Vilpulka valla]] halduskeskus *[[Vilšanka (Murovani Kurõlivtsi rajoon)|Vilšanka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is *[[Vilzēni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]], [[Braslava vald|Braslava valla]] halduskeskus *[[Viltina]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Vilučiai]], küla [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is [[Užpaliai vald|Užpaliai vallas]] *[[Viļums]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonna]]s [[Nītaure vald|Nītaure vallas]] *[[Vilusi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Vimperk]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Prachatice ringkond|Prachatice ringkonnas]] *[[Viña del Mar]], linn [[Tšiili]]s [[Valparaíso piirkond|Valparaíso piirkonnas]] *[[Vinanivao]], asula [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]], [[Vinanivao vald|Vinanivao valla]] keskus *[[Vincennes]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Suur-Pariis]]is *[[Vinci]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas [[Firenze provints]]is *[[Vinh]], linn [[Vietnam]]is, [[Nghệ Ani provints]]i [[halduskeskus]] *[[Viņķeles]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lizumsi vald|Lizumsi vallas]] *[[Vinkt]], [[küla]] ja [[osavald]] [[Belgia]]s [[Deinze vald|Deinze vallas]] *[[Vinni]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Vinnõkivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Vinnõtsja]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Vinnõtsja oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Vinogradnoje]], küla Venemaal [[Kalmõkkia]]s [[Gorodovikovski rajoon]]is *[[Vintri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Vioolsdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Virbalis]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is *[[Virdzes]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Jumurda vald|Jumurda vallas]] *[[Vireši]], küla [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]], [[Vireši vald|Vireši valla]] halduskeskus *[[Virginia Beach]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Virginia]] osariigis *[[Virginia City]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis *[[Virginia Water]], asula [[Inglismaa]]l [[Surrey]] krahvkonnas *[[Virķēni]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Vilpulka vald|Vilpulka valla]]s *[[Virolahti]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso|Kymenlaakso maakonnas]], [[Virolahti vald|Virolahti valla]] [[kirikuküla]] *[[Virpazar]], asula [[Montenegro]]s [[Bari vald|Bari vallas]] *[[Virpe]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ance vald|Ance vallas]] *[[Virrat]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Virtsu]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonna]]s [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Visaginas]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]] *[[Visby]], [[linn]] [[Rootsi]]s *[[Visegrád]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Visikums]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Viski küla|Viski]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is [[Uue-Irboska vald|Uue-Irboska vallas]] *[[Visoko]], [[linn]] [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] *[[Višķi]], asula [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] *[[Višķi (Plāņi vald)|Višķi]], asula [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]] [[Plāņi vald|Plāņi vallas]] *[[Višļi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Kabile vald|Kabile vallas]] *[[Višņevski]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Višnieva]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is *[[Vištytis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Vištytise vald|Vištytise valla]] halduskeskus *[[Vizla]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Vizovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]] *[[Vite]], küla [[Läti]]s [[Mālpilsi piirkond|Mālpilsi piirkonnas]] *[[Viterbo]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lazio maakond|Lazio maakonnas]], [[Viterbo provints]]i [[halduskeskus]] *[[Vitoria-Gasteiz]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] [[Araba provints]]is *[[Vītiņi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Vítkov]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Opava ringkond|Opava ringkonnas]] *[[Vitrupe]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Vitšuga]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is, [[Vitšuga rajoon]]i keskus *[[Vitt]], küla [[Saksamaa]]l [[Rügen]]i saarel *[[Vittjärv]], asula [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is [[Bodeni vald|Bodeni vallas]] *[[Viville]], küla ja vald [[Prantsusmaa]] edelaosas [[Poitou-Charentes]]i piirkonnas [[Charente'i departemang]]us *[[Viville (Belgia)|Viville]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Vivsjanõkõ (Kozjatõni rajoon)|Vivsjanõkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kozjatõni rajoon]]is ==Vj== *[[Vjazma]], linn [[Venemaa]]l [[Smolenski oblast]]is, [[Vjazma rajoon]]i keskus *[[Vjazniki]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is, [[Vjazniki rajoon]]i keskus *[[Vjatskije Poljanõ]], linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is, [[Vjatskije Poljanõ rajoon]]i keskus ==Vl== *[[Vlachovo Březí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Prachatice ringkond|Prachatice ringkonnas]] *[[Vladikavkaz]], linn [[Venemaa]]l, [[Põhja-Osseetia]] pealinn *[[Vladimirovo (Kaliningradi oblast)|Vladimirovo]], asula [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is *[[Vladivostok]], linn [[Venemaa]]l, [[Primorje krai]] [[halduskeskus]] *[[Vlăhița]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Harghita maakond|Harghita maakonnas]] *[[Vlakbult]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Vlassihha]], kinnine asula (töölisalev) [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Odintsovo rajoon]]is *[[Vlašim]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Benešovi ringkond|Benešovi ringkonnas]] *[[Vleesbaai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Vlorë]], linn [[Albaania]]s, [[Vlorë maakond|Vlorë maakonna]] ja [[Vlorë prefektuur]]i keskus *[[Vlotho]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal, [[Herfordi kreis]]is ==Vo== *[[Vodňany]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonnas]] *[[Vodnjan]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]] *[[Voghera]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Pavia provints]]is *[[Vohemar]], [[linn]] [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Vohemari ringkond|Vohemari ringkonnas]] *[[Volendam]], asula [[Holland]]is [[Põhja-Holland]]i provintsis [[Edam-Volendam]]i vallas *[[Volgodonsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rostovi oblast]]is *[[Volgograd]], linn [[Venemaa]]l, [[Volgogradi oblast]]i halduskeskus *[[Volgoretšensk]], linn Venemaal [[Kostroma oblast]]is *[[Volhov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Volhovi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Volkova (Läti)|Volkova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Volksrust]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]], [[Pixley ka Seme vald|Pixley ka Seme valla]] halduskeskus *[[Volmoed]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Volnovahha]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Volnovahha rajoon]]i halduskeskus *[[Volodõmõr-Volõnskõi]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Volodõmõr-Volõnskõi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Vologda]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Volokolamsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Volokolamski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Vólos]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonnas]] *[[Volossovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Volossovo rajoon]]i keskus *[[Volotšõsk]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Volotšõski rajoon]]i halduskeskus *[[Volsk]], linn Venemaal [[Saratovi oblast]]is, [[Volski rajoon]]i halduskeskus *[[Volžsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Mari Eli Vabariik|Mari Eli Vabariigis]] *[[Volžski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Volgogradi oblast]]is *[[Volterra]], linn [[Itaalia]]s [[Pisa provints]]is [[Toscana]] maakonnas *[[Voluntari]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]] *[[Volyně]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonnas]] *[[Voore (Saare)|Voore]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Voore (Vinni)|Voore]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Voorepera]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] *[[Voranava]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Voranava rajoon]]i keskus *[[Vorgašor]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Komi|Komi Vabariigis]] [[Vorkuta linnaringkond|Vorkuta linnaringkonnas]] *[[Vorkuta]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]] *[[Vormsāte]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]] *[[Voronež]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Voronivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Vorožba]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is [[Bilopillja rajoon]]is *[[Vosburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Voskressensk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Voskressenski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Vosloorus]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Voznivtsi]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Votkinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]], [[Votkinski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Voŭčyn]], küla [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Kamianieci rajoon]]is, [[Voŭčyni külanõukogu]] keskus *[[Voulpaix]], küla ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Picardie]] piirkonnas [[Aisne'i departemang]]us *[[Vovtšansk]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is *[[Vovtšõnets (Kozjatõni rajoon)|Vovtšõnets]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is ==Vr== *[[Vracov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]] *[[Vrahovice]], asula [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] *[[Vranov nad Dyjí]], [[alev]] [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] *[[Vratimov]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Ostrava ringkond|Ostrava ringkonnas]] *[[Vrbno pod Pradědem]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]] *[[Vrchlabí]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]] *[[Vrede]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Vredefort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] [[Ngwathe vald|Ngwathe vallas]] *[[Vredenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Vredendal]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Vroutek]], linn [[Tšehhi]] [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Louny ringkond|Louny ringkonnas]] *[[Vryburg]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]], [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonna]] halduskeskus *[[Vryheid]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]] ==Vs== *[[Vsetín]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]], [[Vsetíni ringkond|Vsetíni ringkonna]] halduskeskus *[[Vsevoložsk]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Vsevoložski rajoon]]i [[halduskeskus]] ==Vu== *[[Vugledar]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Vuglegirsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Vuglõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Vuķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Vukovar]], [[linn]] [[Horvaatia]]s, [[Vukovari-Srijemi maakond|Vukovari-Srijemi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Vuktõl]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Komi|Komi Vabariigis]] *[[Vulcănești]], linn [[Moldova]]s [[Gagauusia]]s *[[Vũng Tàu]], linn [[Vietnam]]is *[[Vuspjurt-Tšuratšiki]], küla [[Venemaa]]l [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ rajoon]]is [[Išlei külaasundus]]es *[[Vutnāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Vuwani]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]] ==Vw== *[[Vwawa]], linn [[Tansaania]]s, [[Songwe piirkond|Songwe piirkonna]] halduskeskus ==Võ== *[[Võbutõ]], kirikuküla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Pihkva rajoon]]is *[[Võduvere (Jõgeva)|Võduvere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Võduvere (Kadrina)|Võduvere]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Kadrina vald|Kadrina vallas]] *[[Võhiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Korosteni rajoon]]is *[[Võhma]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] *[[Võhma (Mustjala)|Võhma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Võhmassaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Võigaste]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Võla (Tomašpili rajoon)|Võla]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Võlkove]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is [[Kilija rajoon]]is *[[Võnnõkõ]], linn Ukrainas [[Lvivi oblast]]is [[Lvivi rajoon]]is *[[Võnohradiv]], linn Ukrainas [[Taga-Karpaatia]] oblastis *[[Võpolsova]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Võritsa]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Gattšina rajoon]]is, [[Võritsa vald|Võritsa valla]] keskus *[[Võru]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Võru maakond|Võru maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Võskod]], küla Venemaal [[Pihkva oblast]]is [[Dno rajoon]]is, Võskodi valla keskus *[[Võssokovsk]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is [[Klini rajoon]]is *[[Võssotsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Viiburi rajoon]]is *[[Võssunsk]], küla [[Ukraina]]s [[Mõkolajivi oblast]]is [[Berezneguvate rajoon]]is *[[Võšgorod]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Võšgorodi rajoon]]i keskus *[[Võšneve]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Kiievi-Svjatošõni rajoon]]is *[[Võšni Volotšok]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Võšni Volotšoki rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Võštšeoltšedajiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Võžnõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is, [[Võžnõtsja rajoon]]i halduskeskus *[[Võtegra]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, [[Võtegra rajoon]]i keskus ==Vä== *[[Väike-Maarja]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]], [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja valla]] [[halduskeskus]] *[[Väike-Rootsi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Väkra]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Väljaküla (Valjala)|Väljaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Välta]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s *[[Vändra]], [[alev]] [[Vändra]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] *[[Västerås]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Västmanlandi lään]]i ja [[Västeråsi vald|Västeråsi valla]] [[halduskeskus]] *[[Västergeta]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l, [[Geta vald|Geta valla]] [[halduskeskus]] *[[Vääna-Jõesuu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Harku vald|Harku vallas]] *[[Väänikvere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Växjö]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Kronobergi lään]]i ja [[Växjö vald|Växjö valla]] [[halduskeskus]] ==Vy== *[[Vydeniai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i territooriumil, [[Vydeniai vald|Vydeniai valla]] halduskeskus *[[Výsluní]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]] *[[Vysokaje]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Kamianieci rajoon]]is *[[Vysoké Mýto]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[Vysoké nad Jizerou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]] *[[Vysoké Tatry]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Slovakkia]] [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] [[Popradi ringkond|Popradi ringkonnas]] *[[Vysoké Veselí]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]] *[[Vyškov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]], [[Vyškovi ringkond|Vyškovi ringkonna]] halduskeskus *[[Vyšší Brod]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Český Krumlovi ringkond|Český Krumlovi ringkonnas]] *[[Vyžuonos]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Vyžuonose vald|Vyžuonose valla]] halduskeskus [[Kategooria:Asulate loendid]] piq5ldn0b63yiuluoe12fw9uxawqlnh 6184563 6184475 2022-08-28T06:32:25Z Velirand 67997 /* Vi */ wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} '''Asulad (V)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad V-tähega. {{sisukord paremale}} ==Va== *[[Vaalbank]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] *[[Vaalwater]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Vaasa]], linn [[Soome]]s *[[Vabalninkas]], linn [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]] [[Biržai rajoon]]is *[[Vác]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Vacumi]], [[küla]] Lätis [[Viļaka piirkond|Viļaka piirkonnas]] [[Vecumi vald|Vecumi vallas]] *[[Vadaktai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is [[Sidabravase vald|Sidabravase vallas]] *[[Vadokliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Vadokliai vald|Vadokliai valla]] halduskeskus *[[Vadsø]], linn [[Norra]]s, [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonna ja [[Vadsø vald|Vadsø valla]] keskus *[[Vadstena]], linn [[Rootsi]]s [[Östergötlandi lään]]is [[Vadstena vald|Vadstena vallas]] *[[Vadžgirys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is *[[Vadži]], asula [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]] [[Plāņi vald|Plāņi vallas]] *[[Vaduz]], [[Liechtenstein]]i [[pealinn]] *[[Vagargals]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Vagharšapat]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Armaviri maakond|Armaviri maakonnas]] *[[Vāģkalns]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]] *[[Vahamulla]], endine küla [[Järvamaa]]l [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]] [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vallas]] *[[Vahdat]], linn [[Tadžikistan]]is, [[Tadžikistani vabariikliku alluvusega rajoonid|vabariikliku alluvusega]] [[Vahdati rajoon]]i keskus *[[Vaheküla]], endine küla [[Jõgevamaa]]l [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Vahruševe]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Krasnõi Lutš]]i haldusalas *[[Vahš]], linn [[Tadžikistan]]is *[[Vaidava]], asula [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Vaidava (Alūksne piirkond)|Vaidava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Vaidavas muiža]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Vaide|Vaid(e)]], küla [[Läti]]s *[[Vaidlėnai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Rokiškise maavald|Rokiškise maavallas]] *[[Vaiguva]], küla [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Vaiguva vald|Vaiguva valla]] halduskeskus *[[Vaineikiai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Kamajai vald|Kamajai vallas]] *[[Vaiņode]], asula [[Läti]]s, [[Vaiņode piirkond|Vaiņode piirkonna]] keskus *[[Vainutas]], alev [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Vainutase vald|Vainutase valla]] keskus *[[Vaitkuškis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is [[Pabaiskase vald|Pabaiskase vallas]] *[[Vaivari (Kocēni vald)|Vaivari]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Vaivariņi]], küla [[Läti]]s [[Sēja piirkond|Sēja piirkonnas]] *[[Vaive]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s, [[Vaive vald|Vaive valla]] halduskeskus *[[Vaivere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Vaišvydava küla|Vaišvydava]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is [[Samylai vald|Samylai vallas]] *[[Vākšēni]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Bērzaine vald|Bērzaine vallas]] *[[Valašské Klobouky]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]] *[[Valašské Meziříčí]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Vsetíni ringkond|Vsetíni ringkonnas]] *[[Valāti]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Turlava vald|Turlava vallas]] *[[Valdai]], linn [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Valdai rajoon]]i keskus *[[Valdemārpils]], [[linn]] [[Läti]]s [[Talsi rajoon]]is *[[Valdezia]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]] *[[Valdgale]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]] *[[Val-d'Isère]], küla [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Savoia departemang]]us, [[Val-d'Isère'i vald|Val-d'Isère'i valla]] keskus *[[Vale (Gruusia)|Vale]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonna [[Ahhaltsihhe rajoon]]is *[[Valea lui Mihai]], linn [[Rumeenia]]s [[Krisaania]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]] *[[Valga]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Valga maakond|Valga maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Valga (Liivimaa)|Valga]], linn [[Liivimaa]]l enne jagamist [[Eesti]] [[Valga]]ks ja [[Läti]] [[Valka]]ks *[[Valgalciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Valgalciems (Vandzene vald)|Valgalciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Valjala]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Valka]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Valka rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Valkeakoski]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Valkeala]] küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso|Kymenlaakso maakonnas]], [[Valkeala vald|Valkeala valla]] kirikuküla *[[Valkininkai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i territooriumil, [[Valkininkai vald|Valkininkai valla]] halduskeskus *[[Valkõ]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Valkõ rajoon]]i halduskeskus *[[Valladolid]], linn [[Hispaania]]s, [[Castilla-León|Castilla-Leóni autonoomse piirkonna]] ja [[Valladolidi provints]]i keskus *[[Valletta]], [[Malta]] [[pealinn]] *[[Valmaotsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Valmiera]] *[[Valmiermuiža]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Vālodzes]], asula [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] *[[Vałožyn]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Vałožyni rajoon]]i keskus *[[Valparaíso]], [[linn]] [[Tšiili]]s, [[Valparaíso piirkond|Valparaíso piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Valpene]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Valtaiķi (Laidi vald)|Valtaiķi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Laidi vald|Laidi vallas]] *[[Valtice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]] *[[Valuiki]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Valuiki rajoon]]i halduskeskus *[[Vāļukalns]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Vamberk]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]] *[[Vammala linn]], endine linnaks nimetatud omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Van Dyksbaai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] [[Overstrandi vald|Overstrandi vallas]] *[[Van Reenen]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uThukela ringkond|uThukela ringkonnas]] *[[Van Stadensrus]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] [[Naledi vald|Naledi vallas]] *[[Van Zylsrus]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[John Taolo Gaetsewe ringkond|John Taolo Gaetsewe ringkonnas]] *[[Van Wyksvlei]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Vanadzor]], [[linn]] [[Armeenia]]s, [[Lori maakond|Lori maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Vanagi]], asula [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]], [[Valmiera vald|Valmiera valla]] halduskeskus *[[Vana-Koiola]], küla Eestis [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Vanakubja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Vanamõisa (Lääneranna)|Vanamõisa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Vanamõisa (Saaremaa)|Vanamõisa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Vanavara küla|Vanavara]], küla Venemaal Krasnojarski krais *[[Vana-Lahetaguse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Lümanda vald|Lümanda vallas]] *[[Vancouver]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Briti Columbia]] provintsis *[[Vanderbijlpark]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]] *[[Vanderkloof]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Vandzene]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Vandzene vald|Vandzene valla]] halduskeskus *[[Vandzenes skola]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Vandžiogala]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Vandžiogala vald|Vandžiogala valla]] halduskeskus *[[Vandyksdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] *[[Vanga (Laidi vald)|Vanga]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Laidi vald|Laidi vallas]] *[[Vangaži]], [[linn]] [[Läti]]s [[Riia rajoon]]is *[[Vani]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Imerethi]] piirkonnas, [[Vani rajoon]]i keskus *[[Vanimo]], on linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Lääne-Sepiki provints]]i halduskeskus *[[Vânju Mare]], linn [[Rumeenia]]s [[Mehedinți maakond|Mehedinți maakonnas]] *[[Vannes]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Bretagne]]'is, [[Morbihan]]i departemangu [[halduskeskus]] *[[Vanrhynsdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Vanwyksdorp]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] [[Kannalandi vald|Kannalandi vallas]] *[[Vao (Koeru)|Vao]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonna]] [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Vapnjarkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Varakļāni]], linn [[Läti]]s [[Latgale]]s, [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonna]] keskus *[[Varangu (Väike-Maarja)|Varangu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Varapajeva]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Pastavy rajoon]]is *[[Vardenis]], linn [[Armeenia]]s [[Gegharkhunikhi maakond|Gegharkhunikhi maakonnas]] *[[Vardø]], linn [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas, [[Vardø vald|Vardø valla]] keskus *[[Vårdö]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l [[Vårdö vald|Vårdö vallas]] *[[Varėna]], [[linn]] [[Leedu]] lõunaosas [[Alytuse maakond|Alytuse maakonnas]], [[Varėna rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Varese]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Varese provints]]i [[halduskeskus]] *[[Varicēni]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Variņi]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Variņi vald|Variņi valla]] halduskeskus *[[Varkalės]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Nemaitonysi vald|Nemaitonysi valla]] halduskeskus *[[Varkaliai]], küla [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is, [[Nausodise vald|Nausodise valla]] halduskeskus *[[Varkaus]], [[linn]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Savo]] maakonnas *[[Vārme]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Vārme vald|Vārme valla]] halduskeskus *[[Varna]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Varna piirkond|Varna piirkonna]] halduskeskus *[[Varnæs]], küla [[Taani]]s [[Lõuna-Taani piirkond|Lõuna-Taani piirkonnas]] [[Åbenrå vald|Åbenrå vallas]] *[[Vārnava]], asula [[Läti]]s, [[Viesīte piirkond|Viesīte piirkonna]]s [[Viesīte vald|Viesīte valla]]s *[[Varniai]], linn [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is *[[Varniany]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Astravieci rajoon]]is, Varniany külanõukogu keskus *[[Vārnkalni]], küla [[Läti]]s [[Pārgauja piirkond|Pārgauja piirkonnas]] [[Straupe vald|Straupe vallas]]. *[[Varnsdorf]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Varpaisjärvi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Põhja-Savo]] maakonnas [[Lapinlahti vald|Lapinlahti vallas]] *[[Várpalota]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]] *[[Varpe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Lümanda vald|Lümanda vallas]] *[[Varssavi]], [[Poola]] [[pealinn]] *[[Vārtāja]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Gavieze vald|Gavieze vallas]] *[[Vārve]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Vārve vald|Vārve vallas]] *[[Vārve (Tadaiķi vald)|Vārve]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Tadaiķi vald|Tadaiķi vallas]] *[[Vașcău]], linn [[Rumeenia]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]] *[[Vasilevičy]], linn [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Rečyca rajoon]]is *[[Vaski]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Irlava vald|Irlava vallas]] *[[Vaslui]], linn [[Rumeenia]]s, [[Vaslui maakond|Vaslui maakonna]] halduskeskus *[[Vasknarva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] *[[Vassõlivka]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is, [[Vassõlivka rajoon]]i keskus *[[Vassõlivka (Illintsi rajoon)|Vassõlivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is *[[Vassõlivka (Tõvrivi rajoon)|Vassõlivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is *[[Vassõlkiv]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Vassõlkivi rajoon]]i halduskeskus *[[Vastemõisa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Vaškai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is, [[Vaškai vald|Vaškai valla]] halduskeskus *[[Vatra Dornei]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Vatutine]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is *[[Vaughan]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Ontario provints]]is *[[Vaŭkavysk]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Vaŭkavyski rajoon]]i keskus *[[Vavany]], küla [[Madagaskar]]il [[Antsarinana provints]]is [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Vāverciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]] *[[Vaxholm]], linn [[Rootsi]]s [[Upplandi maakond|Upplandi maakonnas]] [[Stockholmi lään]]is, [[Vaxholmi vald|Vaxholmi valla]] keskus ==Ve== *[[Veadla]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Vecā muiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Kabile vald|Kabile vallas]] *[[Vecāmuiža]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]] *[[Vecanna]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Vecate]], asula [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]], [[Vecate vald|Vecate valla]] halduskeskus *[[Vecdreimaņi]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Aloja vald|Aloja vallas]] *[[Vēciņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Veckārķi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Kārķi vald|Kārķi vallas]] *[[Veclauki]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]] *[[Vecmokas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Vecmuižciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]] *[[Vecmurāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Vecpiebalga]], asula [[Läti]]s, [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]] ja [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga valla]] keskus *[[Vecpils]], küla [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonnas]], [[Vecpilsi vald|Vecpilsi valla]] halduskeskus *[[Vecpūņas]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]] *[[Vecputrene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Vecsalaca]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Vecsés]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Vecsieksāte]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rudbārži vald|Rudbārži vallas]] *[[Vecskujene]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonna]]s [[Skujene vald|Skujene vallas]] *[[Vecslabada]], asula [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]] *[[Vecstāmeriena]], asula [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] *[[Vectilža]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Vectilža vald|Vectilža valla]] halduskeskus *[[Vecumnieki]], asula [[Läti]]s, [[Vecumnieki piirkond|Vecumnieki piirkonna]] keskus *[[Vecumnieki (Murmastiene vald)|Vecumnieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Vecumvirsa]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Veere (Saaremaa)|Veere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] *[[Veeremäe]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Veeriku küla|Veeriku]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[VEF-Biķernieki]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[VEF-Pabaži]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Veģi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Veipi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Veisiejai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Veisiejai vald|Veisiejai valla]] halduskeskus *[[Veiveriai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Veiveriai vald|Veiveriai valla]] halduskeskus *[[Veiviržėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is *[[Vējava]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Jumurda vald|Jumurda vallas]] *[[Vējiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Vejle]], [[linn]] [[Taani]]s *[[Vejprty]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]] *[[Vējupīte]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]] *[[Vela Luka]], linn [[Horvaatia]]s [[Dubrovniki-Neretva maakond|Dubrovniki-Neretva maakonnas]] *[[Velbert]], [[linn]] [[Saksamaa]] lääneosas [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Mettmanni kreis]]is *[[Velddrif]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Veldze]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Rumba vald|Rumba vallas]] *[[Velēnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lizumsi vald|Lizumsi vallas]] *[[Velešín]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Český Krumlovi ringkond|Český Krumlovi ringkonnas]] *[[Velika Gorica]], linn [[Horvaatia]]s [[Zagrebi maakond|Zagrebi maakonnas]] *[[Veliki Novgorod]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Novgorodi oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Veliki Ustjug]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is *[[Velikije Luki]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is *[[Veliko Tărnovo]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Veliko Tărnovo piirkond|Veliko Tărnovo piirkonna]] keskus *[[Veliž]], linn [[Venemaa]]l [[Smolenski oblast]]is, [[Veliži rajoon]]i keskus *[[Veliuona]], alevik [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is *[[Velká Bíteš]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Žďár nad Sázavou ringkond|Žďár nad Sázavou ringkonnas]] *[[Velká Bystřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]] *[[Velké Bílovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]] *[[Velké Hamry]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]] *[[Velké Meziříčí]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Žďár nad Sázavou ringkond|Žďár nad Sázavou ringkonnas]] *[[Velké Opatovice]], on linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]] *[[Velké Pavlovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]] *[[Veļķumuiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Velký Šenov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Velmeri]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonna]]s [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Velsk]], linn Venemaal [[Arhangelski oblast]]is, [[Velski rajoon]]i keskus *[[Veltrusy]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]] *[[Velvary]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]] *[[Velõka Kisnõtsja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Jampili rajoon]]is *[[Velõka Kõrijivka]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Velõka Motšulka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is *[[Velõka Rostivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Velõka Rusava]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Velõka Sevastjanivka]], küla [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is [[Hrõstõnivka rajoon]]is *[[Velõka Stratijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Velõki Mostõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Sokali rajoon]]is *[[Velõkõi Hodak]], küla Ukrainas [[Ivano-Frankivski oblast]]is [[Verhovõna rajoon]]is *[[Velõkõi Kobõlõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Ovrutši rajoon]]is *[[Velõkõi Krupil]], küla Ukrainas [[Kiievi oblast]]is [[Zgurivka rajoon]]is *[[Velõkõi Mõtnõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Velõkõi Ostrožok]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Venči]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonna]]s [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Veneetsia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas, [[Veneetsia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Vengerski]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Venjov]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Venjovi rajoon]]i halduskeskus *[[Venta]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Akmenė rajoon]]is *[[Ventava küla|Ventava]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Vārve vald|Vārve valla]] halduskeskus *[[Ventersburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Ventersdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]] *[[Venterspos]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Venterstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] *[[Ventimiglia]], linn [[Itaalia]]s [[Liguuria]] maakonnas [[Imperia provints]]is, [[Ventimiglia vald|Ventimiglia valla]] keskus *[[Ventspils]] *[[Vepriai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Vepriai vald|Vepriai valla]] halduskeskus *[[Veracruz]], linn [[Mehhiko]]s [[Veracruzi osariik|Veracruzi osariigis]] *[[Verbania]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas, [[Verbano-Cusio-Ossola provints]]i [[halduskeskus]] *[[Verbivka (Lõpovetsi rajoon)|Verbivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Verbka (Tšetšelnõki rajoon)|Verbka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tšetšelnõki rajoon]]is *[[Verbolozõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kozjatõni rajoon]]is *[[Vercelli]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte|Piemonte maakonnas]], [[Vercelli provints]]i [[halduskeskus]] *[[Vereeniging]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gauteng]]i provintsis, [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonna]] halduskeskus *[[Vereja]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Naro-Fominski linnaringkond|Naro-Fominski linnaringkonnas]] *[[Vērgale]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s, [[Vērgale vald|Vērgale valla]] halduskeskus *[[Verhivtseve]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Kamjanske rajoon]]is *[[Verhnije Mandrogi]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Podporožje rajoon]]is *[[Verhnja Slobidka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is *[[Verhnja Vilhova]], küla Ukrainas [[Luhanski oblast]]is [[Stanõtsja Luhanska rajoon]]is *[[Verhnjaja Põšma]], linn Venemaal Sverdlovski oblastis *[[Verhnjodniprovsk]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is, [[Verhnjodniprovski rajoon]]i halduskeskus *[[Verhnjokamjanske]], küla [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Bahmuti rajoon]]is *[[Verhnotoretske]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Jassõnuvata rajoon]]is *[[Verhojansk]], linn Venemaal Sahha Vabariigis *[[Verkeerdevlei]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Vermont (LAV)|Vermont]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] [[Overstrandi vald|Overstrandi vallas]] *[[Verneřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Vernjanka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Vernõgorodok]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis *[[Véroia]], linn [[Kreeka]]s, [[Imathía piirkonnaüksus]]e ja [[Véroia vald|Véroia valla]] halduskeskus *[[Verona]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas, [[Verona provints]]i [[halduskeskus]] *[[Versailles]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Yvelines]]'i departemangu keskus *[[Vērsis]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Ramata vald|Ramata vallas]] *[[Vērsīši]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]] *[[Vēršmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Skrunda vald|Skrunda vallas]] *[[Vesanto]], [[küla]] [[Soome]]s [[Põhja-Savo]] maakonnas, [[Vesanto vald|Vesanto valla]] [[kirikuküla]] *[[Veselava]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s, [[Veselava vald|Veselava valla]] halduskeskus *[[Veselí nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Tábori ringkond|Tábori ringkonnas]] *[[Veselí nad Moravou]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]] *[[Veselība]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Vesjegonsk]], linn [[Venemaa]] [[Tveri oblast]]is, [[Vesjegonski rajoon]]i keskus *[[Veske]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Vēsma]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Vesoul]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Franche-Comté]] piirkonnas, [[Haute-Saône'i departemang]]u keskus *[[Vessela Dolõna (Tarutõne rajoon)|Vessela Dolõna]], küla [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is [[Tarutõne rajoon]]is *[[Vessela Tarassivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Lutugõne rajoon]]is *[[Veszprém]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadi]] [[halduskeskus]] *[[Vestiena]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Vestiena vald|Vestiena valla]] keskus *[[Vestmannaeyar]], linn [[Island]]il *[[Vēzes]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]] *[[Vėžaičiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is *[[Vēžciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Vēži]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Vetka]], linn [[Valgevene]]s [[Gomeli oblast]]is, Vetka rajooni halduskeskus *[[Vetla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Vetluga]], linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Vetluga rajoon]]i keskus *[[Větřní]], linn [[Tšehhi]]es [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Český Krumlovi ringkond|Český Krumlovi ringkonnas]] *[[Vēveri]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Kārķi vald|Kārķi vallas]] *[[Vēveri (Hopa vald)|Vēveri]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Vēveri (Vecpiebalga vald)|Vēveri]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Vēverkalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] ==Vi== *[[Vialacičy]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is Barysaŭ rajoonis *[[Vialikaja Bierastavica]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Bierastavica rajoon]]i keskus *[[Viareggio]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas [[Lucca provints]]is *[[Viazynka]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Maładziečna rajoon]]is [[Radaškovičy külanõukogu]]s *[[Vībiņi]],asula [[Läti]]s [[Vaiņode piirkond|Vaiņode piirkonnas]], [[Embūte vald|Embūte valla]] halduskeskus *[[Viborg (Taani)|Viborg]], [[linn]] [[Taani]]s *[[Vicenza]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas, [[Vicenza provints]]i [[halduskeskus]] *[[Vichte]], asula [[Belgia]]s [[Lääne-Flandria]] provintsis *[[Viciebsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s, [[Viciebski oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Vicovu de Sus]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Victoria (Seišellid)|Victoria]], [[Seišellid]]e [[pealinn]] *[[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]], linn [[Kanada]]s, [[Briti Columbia]] provintsi keskus *[[Victoria West]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Vidaga]], küla [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]] *[[Vīdale]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Videle]], linn [[Rumeenia]]s [[Teleormani maakond|Teleormani maakonnas]] *[[Videnieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Skrunda vald|Skrunda vallas]] *[[Videniškiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Videniškiai vald|Videniškiai valla]] halduskeskus *[[Vidin]], [[linn]] [[Bulgaaria]]s, [[Vidini oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Vidiškės]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Vidiškėse vald|Vidiškėse valla]] halduskeskus *[[Vidiškiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Vidiškiai vald|Vidiškiai valla]] halduskeskus *[[Vidjajevo]], asula [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Vidnava]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Jeseníki ringkond|Jeseníki ringkonnas]] *[[Vidnoje]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Lenini rajoon]]is *[[Vidsmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rudbārži vald|Rudbārži vallas]] *[[Vidsola]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Vidzeme küla|Vidzeme]], asula Lätis [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Branti vald|Branti valla]] halduskeskus. *[[Vidzy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Brasłaŭ rajoon]]is *[[Viduklė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is *[[Vidusciems]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Vidusmuiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Cīrava vald|Cīrava vallas]] *[[Viecītes]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Viečiūnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Druskininkai omavalitsus]]e territooriumil, [[Viečiūnai vald|Viečiūnai valla]] halduskeskus *[[Vieki]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas [[Lieksa]] linnas *[[Vieķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Viekšniai]], linn [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is *[[Vienība]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Degole vald|Degole valla]] halduskeskus *[[Vientiane]], [[Laos]]e [[pealinn]] *[[Vierchniadźvinsk]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Vierchniadźvinski rajoon]]i keskus *[[Vierfontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Viersazepi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Viersen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal, [[Vierseni kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Viesalgciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Snēpele vald|Snēpele valla]]s *[[Viesatas]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s, [[Viesatase vald|Viesatase valla]] halduskeskus *[[Viesīte]], [[linn]] [[Läti]]s [[Jēkabpilsi rajoon]]is *[[Viestura laukums]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Viešintos]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Viešintose vald|Viešintose valla]] halduskeskus *[[Viešķeles]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Viešvėnai I]], küla [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is, [[Viešvėnai vald|Viešvėnai valla]] halduskeskus *[[Viešvilė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is *[[Vietalva]], asula [[Läti]]s [[Pļaviņase piirkond|Pļaviņase piirkonnas]], [[Vietalva vald|Vietalva valla]] halduskeskus *[[Vietryna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is *[[Vievis]], linn [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es *[[Vīģebi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Vigevano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Pavia provints]]is *[[Vigo]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[Pontevedra provints]]is *[[Vīgrieze]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]] *[[Viģubi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Viiburi]], linn Venemaal [[Leningradi oblast]]is *[[Viidu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Lümanda vald|Lümanda vallas]] *[[Viin]], [[Austria]] [[pealinn]], [[liidumaa]] *[[Viira (Saaremaa)|Viira]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Viitasaari]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Soome]] maakonnas *[[Viitna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Kadrina vald|Kadrina vallas]] *[[Vijayawāda]], [[linn]] [[India]]s [[Andhra Pradesh]]i osariigis [[Krishna ringkond|Krishna ringkonnas]] *[[Vijoliai]], küla [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Šiauliai maavald|Šiauliai maavalla]] halduskeskus *[[Vikentijivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Viķerava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Vikersund]], asula [[Norra]]s [[Buskerud]]i maakonnas [[Modumi vald|Modumi vallas]] *[[Viki küla|Viki]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Vīķi]], küla Lätis [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]] *[[Vīksna]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Vīksna vald|Vīksna valla]] halduskeskus *[[Port Vila|Vila]], [[Vanuatu]] [[pealinn]] *[[Vila Real]], linn [[Portugal]]is *[[Vilainiai]], küla [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Vilainiai vald|Vilainiai valla]] halduskeskus *[[Viļaka]], [[linn]] [[Läti]]s [[Balvi rajoon]]is *[[Viļāni]], [[linn]] [[Läti]]s [[Rēzekne rajoon]]is *[[Viļānu muiža]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Vilanova i la Geltrú]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s [[Barcelona provints]]is, [[Garrafi maakond|Garrafi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Vildene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Vilejka]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Vilejka rajoon]]i keskus *[[Vilgāle]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Kurmāle vald|Kurmāle valla]] halduskeskus *[[Viljandi]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Viljoensdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] [[Metsimaholo vald|Metsimaholo vallas]] *[[Viljoenskroon]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Vilkāja]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Vilkastciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Vilkaviškis]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Vilkaviškise rajoon]]i halduskeskus *[[Viļķene]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]], [[Viļķene vald|Viļķene valla]] halduskeskus *[[Vilki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallas]] *[[Vilkija]], linn [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is *[[Vilksala]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]] *[[Vilkyškiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Tauragė maakond|Tauragė maakonnas]] [[Pagėgiai omavalitsus]]es *[[Villa Alemana]], linn [[Tšiili]]s [[Valparaíso piirkond|Valparaíso piirkonnas]] *[[Villa Nora]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Villach]], linn [[Austria]]s [[Kärnten]]i liidumaal *[[Villarrobledo]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Castilla–La Mancha]] autonoomses piirkonnas [[Albacete provints]]is *[[Villefranche-de-Rouergue]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Aveyroni departemang]]us *[[Villeneuve d'Ascq]] *[[Villeurbanne]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]'i piirkonnas [[Rhône'i departemang]]us *[[Villiersdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Villingen-Schwenningen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Schwarzwald-Baari kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Vilnius]], [[Leedu]] [[pealinn]] *[[Vilnjansk]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is, [[Vilnjanski rajoon]]i halduskeskus *[[Vilnogirsk]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is *[[Vilpulka]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]], [[Vilpulka vald|Vilpulka valla]] halduskeskus *[[Vilšanka (Murovani Kurõlivtsi rajoon)|Vilšanka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is *[[Vilzēni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]], [[Braslava vald|Braslava valla]] halduskeskus *[[Viltina]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Vilučiai]], küla [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is [[Užpaliai vald|Užpaliai vallas]] *[[Viļums]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonna]]s [[Nītaure vald|Nītaure vallas]] *[[Vilusi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Vimperk]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Prachatice ringkond|Prachatice ringkonnas]] *[[Viña del Mar]], linn [[Tšiili]]s [[Valparaíso piirkond|Valparaíso piirkonnas]] *[[Vinanivao]], asula [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]], [[Vinanivao vald|Vinanivao valla]] keskus *[[Vincennes]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Suur-Pariis]]is *[[Vinci]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas [[Firenze provints]]is *[[Vinh]], linn [[Vietnam]]is, [[Nghệ Ani provints]]i [[halduskeskus]] *[[Viņķeles]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lizumsi vald|Lizumsi vallas]] *[[Vinkt]], [[küla]] ja [[osavald]] [[Belgia]]s [[Deinze vald|Deinze vallas]] *[[Vinni]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Vinnõkivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Vinnõtsja]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Vinnõtsja oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Vinogradnoje]], küla Venemaal [[Kalmõkkia]]s [[Gorodovikovski rajoon]]is *[[Vintri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Vioolsdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Virbalis]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is *[[Virdzes]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Jumurda vald|Jumurda vallas]] *[[Vireši]], küla [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]], [[Vireši vald|Vireši valla]] halduskeskus *[[Virginia Beach]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Virginia]] osariigis *[[Virginia City]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis *[[Virginia Water]], asula [[Inglismaa]]l [[Surrey]] krahvkonnas *[[Virķēni]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Vilpulka vald|Vilpulka valla]]s *[[Virolahti]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso|Kymenlaakso maakonnas]], [[Virolahti vald|Virolahti valla]] [[kirikuküla]] *[[Virpazar]], asula [[Montenegro]]s [[Bari vald|Bari vallas]] *[[Virpe]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ance vald|Ance vallas]] *[[Virrat]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Virtsu]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonna]]s [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Visaginas]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]] *[[Visby]], [[linn]] [[Rootsi]]s *[[Visegrád]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Visikums]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Viski küla|Viski]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is [[Uue-Irboska vald|Uue-Irboska vallas]] *[[Visoko]], [[linn]] [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] *[[Višķi]], asula [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] *[[Višķi (Plāņi vald)|Višķi]], asula [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]] [[Plāņi vald|Plāņi vallas]] *[[Višļi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Kabile vald|Kabile vallas]] *[[Višņevski]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Višnieva]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is *[[Vištytis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Vištytise vald|Vištytise valla]] halduskeskus *[[Vizla]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Vizovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]] *[[Vite]], küla [[Läti]]s [[Mālpilsi piirkond|Mālpilsi piirkonnas]] *[[Viterbo]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lazio maakond|Lazio maakonnas]], [[Viterbo provints]]i [[halduskeskus]] *[[Vitoria-Gasteiz]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] [[Araba provints]]is *[[Vītiņi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Vítkov]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Opava ringkond|Opava ringkonnas]] *[[Vitrupe]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Vitšuga]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is, [[Vitšuga rajoon]]i keskus *[[Vitt]], küla [[Saksamaa]]l [[Rügen]]i saarel *[[Vittjärv]], asula [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is [[Bodeni vald|Bodeni vallas]] *[[Viville]], küla ja vald [[Prantsusmaa]] edelaosas [[Poitou-Charentes]]i piirkonnas [[Charente'i departemang]]us *[[Viville (Belgia)|Viville]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Vivsjanõkõ (Kozjatõni rajoon)|Vivsjanõkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kozjatõni rajoon]]is ==Vj== *[[Vjazma]], linn [[Venemaa]]l [[Smolenski oblast]]is, [[Vjazma rajoon]]i keskus *[[Vjazniki]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is, [[Vjazniki rajoon]]i keskus *[[Vjatskije Poljanõ]], linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is, [[Vjatskije Poljanõ rajoon]]i keskus ==Vl== *[[Vlachovo Březí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Prachatice ringkond|Prachatice ringkonnas]] *[[Vladikavkaz]], linn [[Venemaa]]l, [[Põhja-Osseetia]] pealinn *[[Vladimirovo (Kaliningradi oblast)|Vladimirovo]], asula [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is *[[Vladivostok]], linn [[Venemaa]]l, [[Primorje krai]] [[halduskeskus]] *[[Vlăhița]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Harghita maakond|Harghita maakonnas]] *[[Vlakbult]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Vlassihha]], kinnine asula (töölisalev) [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Odintsovo rajoon]]is *[[Vlašim]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Benešovi ringkond|Benešovi ringkonnas]] *[[Vleesbaai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Vlorë]], linn [[Albaania]]s, [[Vlorë maakond|Vlorë maakonna]] ja [[Vlorë prefektuur]]i keskus *[[Vlotho]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal, [[Herfordi kreis]]is ==Vo== *[[Vodňany]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonnas]] *[[Vodnjan]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]] *[[Voghera]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Pavia provints]]is *[[Vohemar]], [[linn]] [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Vohemari ringkond|Vohemari ringkonnas]] *[[Volendam]], asula [[Holland]]is [[Põhja-Holland]]i provintsis [[Edam-Volendam]]i vallas *[[Volgodonsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rostovi oblast]]is *[[Volgograd]], linn [[Venemaa]]l, [[Volgogradi oblast]]i halduskeskus *[[Volgoretšensk]], linn Venemaal [[Kostroma oblast]]is *[[Volhov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Volhovi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Volkova (Läti)|Volkova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Volksrust]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]], [[Pixley ka Seme vald|Pixley ka Seme valla]] halduskeskus *[[Volmoed]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Volnovahha]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Volnovahha rajoon]]i halduskeskus *[[Volodõmõr-Volõnskõi]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Volodõmõr-Volõnskõi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Vologda]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Volokolamsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Volokolamski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Vólos]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonnas]] *[[Volossovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Volossovo rajoon]]i keskus *[[Volotšõsk]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Volotšõski rajoon]]i halduskeskus *[[Volsk]], linn Venemaal [[Saratovi oblast]]is, [[Volski rajoon]]i halduskeskus *[[Volžsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Mari Eli Vabariik|Mari Eli Vabariigis]] *[[Volžski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Volgogradi oblast]]is *[[Volterra]], linn [[Itaalia]]s [[Pisa provints]]is [[Toscana]] maakonnas *[[Voluntari]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]] *[[Volyně]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonnas]] *[[Voore (Saare)|Voore]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Voore (Vinni)|Voore]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Voorepera]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] *[[Voranava]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Voranava rajoon]]i keskus *[[Vorgašor]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Komi|Komi Vabariigis]] [[Vorkuta linnaringkond|Vorkuta linnaringkonnas]] *[[Vorkuta]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]] *[[Vormsāte]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]] *[[Voronež]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Voronivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Vorožba]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is [[Bilopillja rajoon]]is *[[Vosburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Voskressensk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Voskressenski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Vosloorus]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Voznivtsi]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Votkinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]], [[Votkinski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Voŭčyn]], küla [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Kamianieci rajoon]]is, [[Voŭčyni külanõukogu]] keskus *[[Voulpaix]], küla ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Picardie]] piirkonnas [[Aisne'i departemang]]us *[[Vovtšansk]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is *[[Vovtšõnets (Kozjatõni rajoon)|Vovtšõnets]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is ==Vr== *[[Vracov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]] *[[Vrahovice]], asula [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] *[[Vranov nad Dyjí]], [[alev]] [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] *[[Vratimov]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Ostrava ringkond|Ostrava ringkonnas]] *[[Vrbno pod Pradědem]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]] *[[Vrchlabí]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]] *[[Vrede]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Vredefort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] [[Ngwathe vald|Ngwathe vallas]] *[[Vredenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Vredendal]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Vroutek]], linn [[Tšehhi]] [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Louny ringkond|Louny ringkonnas]] *[[Vryburg]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]], [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonna]] halduskeskus *[[Vryheid]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]] ==Vs== *[[Vsetín]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]], [[Vsetíni ringkond|Vsetíni ringkonna]] halduskeskus *[[Vsevoložsk]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Vsevoložski rajoon]]i [[halduskeskus]] ==Vu== *[[Vugledar]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Vuglegirsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Vuglõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Vuķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Vukovar]], [[linn]] [[Horvaatia]]s, [[Vukovari-Srijemi maakond|Vukovari-Srijemi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Vuktõl]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Komi|Komi Vabariigis]] *[[Vulcănești]], linn [[Moldova]]s [[Gagauusia]]s *[[Vũng Tàu]], linn [[Vietnam]]is *[[Vuspjurt-Tšuratšiki]], küla [[Venemaa]]l [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ rajoon]]is [[Išlei külaasundus]]es *[[Vutnāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Vuwani]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]] ==Vw== *[[Vwawa]], linn [[Tansaania]]s, [[Songwe piirkond|Songwe piirkonna]] halduskeskus ==Võ== *[[Võbutõ]], kirikuküla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Pihkva rajoon]]is *[[Võduvere (Jõgeva)|Võduvere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Võduvere (Kadrina)|Võduvere]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Kadrina vald|Kadrina vallas]] *[[Võhiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Korosteni rajoon]]is *[[Võhma]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] *[[Võhma (Mustjala)|Võhma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Võhmassaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Võigaste]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Võla (Tomašpili rajoon)|Võla]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Võlkove]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is [[Kilija rajoon]]is *[[Võnnõkõ]], linn Ukrainas [[Lvivi oblast]]is [[Lvivi rajoon]]is *[[Võnohradiv]], linn Ukrainas [[Taga-Karpaatia]] oblastis *[[Võpolsova]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Võritsa]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Gattšina rajoon]]is, [[Võritsa vald|Võritsa valla]] keskus *[[Võru]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Võru maakond|Võru maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Võskod]], küla Venemaal [[Pihkva oblast]]is [[Dno rajoon]]is, Võskodi valla keskus *[[Võssokovsk]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is [[Klini rajoon]]is *[[Võssotsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Viiburi rajoon]]is *[[Võssunsk]], küla [[Ukraina]]s [[Mõkolajivi oblast]]is [[Berezneguvate rajoon]]is *[[Võšgorod]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Võšgorodi rajoon]]i keskus *[[Võšneve]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Kiievi-Svjatošõni rajoon]]is *[[Võšni Volotšok]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Võšni Volotšoki rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Võštšeoltšedajiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Võžnõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is, [[Võžnõtsja rajoon]]i halduskeskus *[[Võtegra]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, [[Võtegra rajoon]]i keskus ==Vä== *[[Väike-Maarja]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]], [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja valla]] [[halduskeskus]] *[[Väike-Rootsi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Väkra]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Väljaküla (Valjala)|Väljaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Välta]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s *[[Vändra]], [[alev]] [[Vändra]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] *[[Västerås]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Västmanlandi lään]]i ja [[Västeråsi vald|Västeråsi valla]] [[halduskeskus]] *[[Västergeta]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l, [[Geta vald|Geta valla]] [[halduskeskus]] *[[Vääna-Jõesuu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Harku vald|Harku vallas]] *[[Väänikvere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Växjö]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Kronobergi lään]]i ja [[Växjö vald|Växjö valla]] [[halduskeskus]] ==Vy== *[[Vydeniai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i territooriumil, [[Vydeniai vald|Vydeniai valla]] halduskeskus *[[Výsluní]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]] *[[Vysokaje]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Kamianieci rajoon]]is *[[Vysoké Mýto]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[Vysoké nad Jizerou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]] *[[Vysoké Tatry]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Slovakkia]] [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] [[Popradi ringkond|Popradi ringkonnas]] *[[Vysoké Veselí]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]] *[[Vyškov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]], [[Vyškovi ringkond|Vyškovi ringkonna]] halduskeskus *[[Vyšší Brod]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Český Krumlovi ringkond|Český Krumlovi ringkonnas]] *[[Vyžuonos]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Vyžuonose vald|Vyžuonose valla]] halduskeskus [[Kategooria:Asulate loendid]] b2fej3veyjtkzbrble5b4hgpado1uat Regilaul 0 54671 6184456 6096002 2022-08-27T20:15:57Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vana kannel 1886.jpg|right|thumb|[[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] koostatud [[Vana Kannel|Vana Kandle]] esimene köide ([[1886]]) sisaldab [[Põlva kihelkond|Põlva kihelkonnast]] kogutud regilaule]] '''Regilaul''' ehk '''regivärsiline rahvalaul''' ehk '''vanem rahvalaul''' on vanemat tüüpi [[eesti rahvalaul]]. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti [[läänemeresoome rahvad|läänemeresoomlaste]] ja algbaltlaste ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani. Regilaulu täpset vanust on aga teadlastel siiani raske määrata. Hinnanguliselt on see paar tuhat aastat vana traditsioon, pärinedes ajast, mil erinevad läänemeresoome hõimud hakkasid tänase Põhja- ja Ida-Euroopa aladel ning ümber Soome lahe hargnema. See tähendab, et regilaulu luulevorm kujunes välja läänemeresoome algkeele jagunemisfaasis.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://folklore.ee/regilaul/lugu/|pealkiri=Regilaulu lugu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Regilaulu vorm tekkis perioodil, mil läänemeresoome hõimud olid omavahel tihedamas kokkupuutes<ref>{{Raamatuviide|autor=Herbert Tampere|pealkiri=Eesti rahvalaule viisidega I|aasta=1956|koht=|kirjastus=|lehekülg=10}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Veljo Tormis, Ülo Tedre|pealkiri="Uus Regilaulik"|aasta=2012|koht=|kirjastus=|lehekülg=296}}</ref>. [[Herbert Tampere]] on kirjutanud, et "traditsiooni pikast east kõneleb ka arhaismide säilimine regivärsside keeles"<ref>{{Raamatuviide|autor=Herbert Tampere|pealkiri=Eesti rahvalaule viisidega I|aasta=1956|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>. Sellegi poolest teevad teadlased pidevalt uusi avastusi ning regilaulu täpset tekkimisaega ei ole võimalik lõplikult tõestada<ref>{{Raamatuviide|autor=Toim. M. Metsavahi, Ü. Valk. Peatüki "Rahvalaul" autor: T. Jaago|pealkiri=Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse|aasta=2005|koht=|kirjastus=|lehekülg=80}}</ref>. Eestis oli regilaul üldlevinud ligikaudu [[19. sajand]]i keskpaigani, siis tõusid rahvalaulude repertuaaris üldiselt esiplaanile uuematüübilised lõpp[[riim]]ilised keerukama [[meloodia]]ga laulud. Sõna ''regi-''(laul) pärineb arvatavasti kesk[[alamsaksa keel]]est: ''rei(e)'' 'tantsulaul'; ''rege'' 'rida'; ''rege-'' v ''rigenlied'' 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt. Regilaulu motiive on oma heliloomingus kasutanud näiteks [[Veljo Tormis]] jpt. Eesti regilaule on avaldatud [[kihelkond]]ade kaupa kogumikus "[[Vana kannel]]". Samuti leiab regilaule liigituste kaupa [[Herbert Tampere]] kirjutatud kogumikus "[[Eesti rahvalaule viisidega I-V]]" jpt. ==Põhitunnused== Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab [[algriim]] ja mõttekordus ehk [[parallelism]]. Värsivormiks on [[regivärss]] – lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv [[trohheus|trohheiline]] värss. [[Soome]] ja [[Karjala]] rahvapärimuses kasutatakse selle värsimõõdu kohta terminit "[[Kalevala-mõõt]]". Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka [[neljajalgne trohheus|neljajalaliseks trohheuseks]] ("veere, veere, päevakene"). Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes läbi sajandite säilinud vanapäraseid [[sisekadu|sise]]- ja [[lõpukadu|lõpukaota]] keelendeid (näiteks ''laulemaie''), mis üldkeelest on ammu kadunud. Folkloristide hulgas üldlevinud arvamuse järgi on väga vanad mõned meie ajani ulatunud lauludki, näiteks "[[Loomislaul]]", "[[Suure tamme laul]]" ja "[[Suur härg]]". Regilaulu viis (nimetati ka tooniks või [[mõnu]]ks) on lühike ja väikese ulatusega. [[Regiviis]] on valdavalt ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust. Regiviiside seas on palju rühmaviise, see tähendab, et ühte ja sama viisi kasutati mitme eri teksti jaoks (näiteks kiigetoon, karjatoon, pulmatoon). Regilaulu esitavad tavaliselt [[eeslaulja]] ja [[koor (muusika)|koor]] vaheldumisi. Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Lauldes võidi rõhutada rütmi näiteks keha õõtsutamise või jalapõrutusega. [[Lüroeepika|Lüroeepilisi]] laule on esitatud ka tantsulise liikumise saatel (näiteks setu "Pöörajooks" või Kihnu rattas laulmine). Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. Regilaulu esitajat kutsuti laulikuks, kaasitajaks või leelotajaks. Regilaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming. ==Regilaulu liigid== * Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (näiteks "[[Loomise laul]]", "[[Tähemõrsja]]", "[[Soome sild]]") * Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) * Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, [[mardipäev|mardi]]- ja [[kadripäev|kadri]]laulud jt) * Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) * Kiige-, mängu- ja tantsulaulud ==Regilaulu žanrid== [[Žanr]]iliselt eristatakse meeleolu ja elamusi vahendavaid lüürilisi laule ("Lauliku lapsepõli") ja sündmustest jutustavaid lüroeepilisi laule ("Venna sõjalugu"). ==Vaata ka== *[[Regivärss]] *[[Regiviis]] *[[Eesti rahvalaul]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.folklore.ee/regilaul Eesti regilaulude andmebaas] * [http://haldjas.folklore.ee/laulud/erla/indeks1.html Eesti rahvalaulude antoloogia] * [https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/rahvamuusika/ee/ Eesti rahvamuusika antoloogia] kogumikus on avaldatud 98 regilaulu * Rein Sikk, [http://www.epl.ee/artikkel/434646 "Viis meetrit regilaulu jõuab Toompeale raamatukokku"], Eesti Päevaleht, 7. juuli 2008 * [http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/? Sisaldab kõiki Jakob Hurda ja Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogudes leiduvaid regilaulutekste koos lisamaterjalidega (kombe-, mängukirjeldused jm)] * [https://www.folklore.ee/regilaul/lugu/ Regilaulu lugu] – [[Väike Hellero|Väikese Hellero]] veebikogumik, regilaulude näited *[https://docs.google.com/document/d/1EEeErygXcs7H-1vB_HQXeilJQtEjp8G7AO1uAK_URP4/edit?fbclid=IwAR2yk2Izzr8rLi7pWtFcKt0Iuf2FA0OEVxrnCKIwyyqKPcstVzsdtwUOK00 Veel regilaule ja linke veebis] (avatud täiendustele) * [https://www.facebook.com/groups/222135807992937 Regilaulutuba Facebookis] regilauluhuvilised, suhtlus ja sündmused [[Kategooria:Eesti muusika]] mwded87c59uwy9yv7jmsrm8evoy4y5w Ialomița maakond 0 56140 6184728 6103018 2022-08-28T11:33:48Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Ialomița maakond | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Județul Ialomița | lipp = | lipu_link = [[Ialomița maakonna lipp]] | vapp = Stema Ialomita.svg | vapi_link = [[Ialomița maakonna vapp]] | pindala = 4453 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Slobozia]] | asendikaardi_pilt = Ialomita in Romania.svg }} '''Ialomița maakond''' on [[Rumeenia]] [[1. järgu haldusüksus]]. Asub [[Munteenia]]s. == Linnad == * [[Amara (Rumeenia)|Amara]] * [[Căzănești]] * [[Fetești]] * [[Fierbinți-Târg]] * [[Slobozia]] * [[Țăndărei]] * [[Urziceni]] == Viited == {{viited}} {{ROM}} [[Kategooria:Rumeenia maakonnad]] [[Kategooria:Munteenia]] [[Kategooria:Ialomița maakond| ]] k2w5fgwn2rd0002r83hq10th7cyefyq Arutelu:Handi-Mansimaa 1 59222 6184188 4021449 2022-08-27T12:55:27Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki on ikka päris kindel, et see Jugra on ''ametliku'' nime osa ja Venemaa Föderatsiooni konstitutsioonis kirjas? seal peaks olema yks artikkel, kus loetakse [[föderatsiooni subjekt]]id yles. [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 14. september 2006, kell 05:43 (UTC) : Ametlik nimi on võetud KNAB-ist. Föderatsiooni subjektide loend võiks tõesti olla. Ja minu meelest oleks parem, kui see artikkel oleks Handi-Mansimaa nime all. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. september 2006, kell 05:52 (UTC) :: Teisaldasin selle nime alla. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. veebruar 2009, kell 09:08 (UTC) : On olemas artikkel [[Venemaa haldusjaotus]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. september 2006, kell 05:53 (UTC) ''elanikke = 1 528 400 (2004) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. november 2008, kell 16:23 (UTC) elanikke = 1 505 200 (2008) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. märts 2009, kell 13:13 (UTC) ---- Vanemad andmed: ''Suuremad rahvusrühmad on 2002. aasta rahvaloenduse andmeil [[venelased]] (66%), [[ukrainlased]] (11,5%), [[tatarlased]] (7,6%), [[baškiirid]] (2,4%) ja [[valgevenelased]] (2,2%). Põlisrahvastest on [[handid|hante]] 0,9%, [[mansid|mansisid]] 0,5%, [[komid|komisid]] 0,3% ja [[neenetsid|neenetseid]] 0,1%. Vanemad andmed ei ole ju tühistunud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. juuni 2009, kell 11:24 (UTC) : Ei ole. Lihtsalt need olid 1989. aasta andmed, mitte 2002. aasta omad! :: Aitäh, et märkasid! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. juuni 2009, kell 14:13 (UTC) ---- | elanikke = 1 520 000<ref>[http://www.gks.ru/free_doc/2009/demo/popul09.htm Venemaa rahvaarv piirkonniti (vene keeles)]</ref> (2009) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. veebruar 2011, kell 14:26 (EET) {{viited}} ---- "Handi-Mansimaal räägitakse handi ja mansi keelt, kuid ametlikuks keeleks on siiski vene keel." Sellisel kujul see lause ei sobi. Hante on Hand-Mansimaal 1,3% elanikkonnast ja mansisid 0,8% ning nende keelte rääkijaid veelgi vähem. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 27. august 2022, kell 15:55 (EEST) bmqzjdi0r3brqg4strunovyb1qrvw36 Tallinna Polütehnikum 0 59332 6184599 6140132 2022-08-28T07:34:33Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2011}} {{Kool |Nimi = Tallinna Polütehnikum |Pilt = EU-EE-TLN-Kesklinn-Tallinna Polütehnikum.JPG|pildisuurus=220px |Pildiallkiri = Tallinna Polütehnikumi hoone oktoobris 2010 |Asutatud = [[1915]] |Koolitüüp = kutsekool |Direktor = [[Kalle Sammal]] |Õpilaste arv = |Klassikomplekte = |Õpetajate arv = [[104]] |Koolipersonal = |Linn = [[Tallinn]] |Maakond = [[Harju maakond]] |Vald = |Asula = |Aadress = [[Pärnu maantee]] 57, Tallinn |Aadress_ajutine = |Kooli ajaleht = |Kodulehekülg = [http://www.tptlive.ee Tallinna Polütehnikumi koduleht] |E-mail = [[info@tptlive.ee]] |Moto = |Logo = }} '''Tallinna Polütehnikum''' ( lühend TPT) on [[1915|Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus]] . Kooli postiaadress on Pärnu maantee 57, Tallinn, sihtnumber 10135. [[Fail:Tallinna Polütehnikum 001-vaade-koolihoonele.jpg|pisi|300px|Aerofoto koolihoonest [[Pärnu maantee]] ja [[Liivalaia tänav]]a nurgal]] [[File:Tallinna Polütehnikum, view from Hansabank - panoramio.jpg|pisi|300px|Vaade koolihoonele Swedbanki hoonest]] == Erialad == Erialad, milles TPTs on koolitust antud, on alates 1950. aastatest olnud automaatika ja telemehaanika aparatuuri tootmine, elektririistade ehitamine ja tootmine, elektronarvutusmasinad ja -seadmed, kontroll-, mõõte- ja reguleerimisriistad, raadioaparaatide ehitamine ja tootmine, raadioside ja -levi, raadiotehnika, rajooni elekterside ja radiofikatsioon jpt. Kehtivad riiklikud õppekavad on järgmised: * automaatika, * energeetika, * elektroonika, * info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, * meediatehnoloogia, * fotograafia, * multimeedium. == Õppejõud == Pikka aega on TPT õppejõud olnud [[Juhan Elgas]] (raadio eriained 1947–1950), [[Aleksander Gelb]] (automaatika eriained 1964–1972), [[Arnold Isotamm]] (telekommunikatsiooni eriained 1951–1966), [[Eduard Jaanimets]] (üldtehnilised ja mehaanika eriained, masinprojekteerimine 1954–2008), [[Jüri Nael (juhendaja)|Jüri Nael]] (energeetika ja automaatika eriained, 1960–2016), [[Juta Pihlamägi]] (eesti keel ja kirjandus, 1952–1966), [[Teejar Reima]] (füüsika, matemaatika 1952–1999, 2002–2007), [[Endel Reiman]] (matemaatika, 1952–1998), [[Jaan Riives]] (Rivis) (joonestamine, 1964–1970), [[Harri Tuul]] (automaatika eriained, 1964–1967), [[Udo Usai]] (automaatika eriained, elektroonika 1963–1975, 1994–2011) jt. == Pilte == <gallery> Tallinna Polütehnikum 002-fuajee.jpg|Fuajee Tallinna Polütehnikum 003-elektroonika-tookoda.jpg|Elektroonika töökoda Tallinna Polütehnikum 004-elektrimasinate-labor.jpg|Elektrimasinate labor Tallinna Polütehnikum 005-automaatika-labor.jpg|Automaatika labor Tallinna Polütehnikum 006-trykikoda.jpg|Trükikoda Tallinna Polütehnikum 007-arvutiklass.jpg|Arvutiklass Tallinna Polütehnikum 008-elioni-klass.jpg|Elioni klass Tallinna Polütehnikum 009-fotostuudio.jpg|Fotostuudio Tallinna Polütehnikum 010-jousaal.jpg|Jõusaal Tallinna Polütehnikum 011-saade-saalis.jpg|Saal </gallery> ==Ajalugu== Tallinna Linnavalitsuse istungil 9. aprillil 1912  otsustati linnavolikogult saada õigus taotleda tsaarivalitsuse Kaubandus- ja tööstusministeeriumilt luba avada Tallinnas keskastme polütehnikum. 1914. aasta septembris teatas Kaubandus- ja tööstusministeerium Tallinna linnavalitsusele, et nimetatud õppeasutuse kommertsharu lubatakse avada, aga esimesel aastal mitte enama kui kolme klassikomplektiga (ettevalmistus-, esimene ja teine klass). Tehnilised harud lisanduksid hiljem. === Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool === Loa ja põhikirja hilise saabumise, kohustusliku hoolekogu valimise ning direktori kinnitamise tõttu Kaubandus- ja tööstusministeeriumis tegi linnavalitsus 9. novembri ([[vkj]] 27. oktoobri) 1914 istungil otsuse avada '''Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool''' (kooli tolleaegne nimetus) järgmisel, 1915./1916. õppeaastal Kordese (nüüd Kevade) tänaval Jakob Westholmi teise järgu erakooli ruumides. Kooli direktoriks kinnitati ministeeriumi poolt [[Nikolai Kann]]. Põhjusel, et edaspidi oleks tülikas tähistada kooli aastapäevi esimesel koolipäeval, otsustas õpetajate nõukogu teha seda linnavalitsuse asutamisotsuse vastuvõtmise kuupäeval 9. novembril. Kolmandal aastal koliti üüriliseks [[Kloostri tänav]]al asuva poisslaste keskkooli juurde ja alles [[1918]]. aastal sai kommertskool omaette ruumid [[Harju tänav|Harju tänava]] majja nr 48. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal 19. juulil 1918 määras linnavalitsus kooli direktoriks [[Ernst von Pezold]]i ja nimetas kommertskooli ümber saksa õppekeelega linna reaalkooliks (''Stadtische Realschule''). Kool töötas selle nime all 7. novembrini 1918. Saksa sõjaväe lahkumise järel Tallinnast alustas kool 14. novembril 1918 uuesti [[Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool]]ina senise õpetaja [[Voldemar Raam|Voldemar Raami]] juhtimisel. === Tallinna linna II reaalkool === Voldemar Raami palvel, kes 11. juunil 1919 määrati Rakvere Õpetajate seminari asutajadirektoriks, jäi teda suvel asendama [[Nikolai Neuhaus]] (eestistatult Enn Nurmiste), kes oli kommertskooli tunniandja. Lastevanemate ettepanekul ja linnavalitsuse toetusega kinnitas Haridusministeerium Nikolai Neuhausi augustis 1919 kommertskooli direktoriks. Oktoobris 1919 nimetas linnavalitsus Tallinna Linna Poeglaste Kommertskooli [[Tallinna Linna II Reaalkool|'''Tallinna linna II reaalkooliks''']]. === Riigi ühistehnikagümnaasium === [[1923]]. aasta 20. juuni istungil võttis Tallinna linnavolikogu vastu Tallinna linna avalikkude keskkoolide võrgukava ning võrku võeti teiste hulgas Tallinna II reaalkool muudetud nimega '''Tallinna linna ühistehnikagümnaasium'''. 1923. aasta augustis otsustas valitsus 1920. aasta põhikirja alusel loodud Tallinna Tehnikumi (Tehnikaülikooli eellase) koosseisu kuulunud eeltehnikumi sulgeda ja selle asemel avada tehnikumi ruumides riigikooli, '''Tallinna ühistehnika gümnaasiumi.''' Tallinnas oli nüüd kaks ühistehnikagümnaasiumi – üks linna ja teine riigi ülal pidada ning 1923. aastal avalikkude keskkoolide seaduse elluviimise määrusega arvati mõlemad Eesti Vabariigi keskkoolide võrku. 29. novembril 1923 teatas Haridusministeeriumi kooliosakond, et Tallinna ühistehnikagümnaasium on Haridusministeeriumi poolt ümber nimetatud '''Riigi ühistehnikagümnaasiumiks Tallinnas.''' Linn pidas oma ühistehnikagümnaasiumi kulukaks ja tegi Haridusministeeriumile ettepaneku võtta see riigi ülal pidada ja nii liideti need sarnased ühistehnikagümnaasiumid Vabariigi Valitsuse otsusega 10. juunil 1925 üheks '''Riigi ühistehnikgümnaasiumiks'''. Direktoriks kinnitati [[Enn Nurmiste]]. EV Haridusministeerium määras samal aastal '''Riigi ühistehnikagümnaasiumi''' ajalooliseks algusajaks (mis on ühtlasi Tallinna Polütehnikumi algusaeg) Tallinna Linna Poeglaste Kommertskooli''' algusaja, 9. novembri 1915. === Tallinna Tehnikum === 1928. aasta Tallinna Tehnikumi seaduse ja Vabariigi Valitsuse 1929. aasta Tallinna Tehnikumi elluviimise määruse järgi kujundati Riigi ühistehnikagümnaasium 1929. aastal '''Tallinna Tehnikumiks''' aadressiga [[Ants Lauteri tänav#Ajalugu|Imanta tänav]] 6. Ette nähti koolitada inseneriabilisi, tehnikuid ja [[Maamõõtja|maamõõtjaid]], kes võisid iseseisvalt juhatada ja toimetada töid, mille ulatuse määrasid [[Kutseõigus|kutseõiguse]] seadused. Selguse mõttes kasutati nüüd teise, 1920. aasta põhikirja alusel loodud insenere ettevalmistavat Tallinna Tehnikumi, millest arenes [[Tallinna Tehnikaülikool]], nimetamist "kõrgemaks tehnikumiks". 1932. aasta suvest kuni 1936. aasta suveni oli mõlemal Tallinna Tehnikumil üks ja seesama direktor Enn Nurmiste. Tema ülesandeks oli haridusministeerium seadnud arendada keskastme tehnikumi ja viia lõpuni kõrgema Tallinna Tehnikumi sulgemine. 1935. aastal tähistas Tallinna Tehnikum 20. aastapäeva. Pidulikul aktusel rohkearvulise rahvahulga kaasaelamisel toimus Tallinna Tehnikumi lipu õnnistamine Tallinna praosti poolt, mille järel andis selle direktor Enn Nurmistele üle sotsiaal-haridusminister Nikolai Kann. Sündmus leidis kajastust ka ajalehtedes. Lipp elas kindlas peidupaigas üle Nõukogude Liidu okupatsiooniaastad ja on nüüd taas aukohal Tallinna Polütehnikumi kollektiivi pidulikel sündmustel. Suursündmuseks Tallinna Tehnikumi ajaloos oli kindlasti nurgakivi panek oma koolimajale 1939. aastal. See arhitektuuripärl on koduks jäänud Tallinna Tehnikumi ainsale järglasele, Tallinna Polütehnikumile. 1940. aasta suvel toimus Eesti okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu. Koolidesse viidi sisse ideoloogilised õppeained, kuid suurte ümberkorraldusteni veel ei jõutud, sest algas sõda. Saksa okupatsiooni ajal, (august 1941 – september 1944) viidi tehnikumid omavalitsuste alluvusse ja jätkasid tööd sõjaajast tingitud ümberkorraldustega, erialaainete õpetamine Tallinna Tehnikumis jätkus Eesti Vabariigi aegsete õppekavadega. === Tallinna I Tööstustehnikum === 1944. aasta septembris Nõukogude okupatsiooni taaskehtestamise järel algas kohe massiivne Eesti haridussüsteemi üleviimine NSV Liidu haridussüsteemile. Tehnikumid viidi tagasi Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi alluvusse ja muudeti nimed. Tallinna Tehnikumi nimeks kinnitati '''Tallinna I Tööstustehnikum'''. === Tallinna Elektromehaanika Tehnikum === 1945. aasta alguses esitas ENSV Hariduse RK valitsusele ettepaneku, mis sisaldas tehnikumide võrgu ümberkorraldamist vastavalt NSV Liidu plaanile. Plaan kiideti heaks ja kinnitati NSV Liidu RKN juures asuva Kõrgemate Koolide Komitee poolt. Igale tehnikumile kinnitati ühtlasi NSV Liidu standardeid järgiv põhikiri, milles tehnikumi nimi,  struktuur ja erialad olid kooskõlas NSV Liidus kasutatavatega. Tallinna I Tööstustehnikumi nimeks kinnitati '''Tallinna Elektromehaanika Tehnikum'''. 1945./1946. õppeaastat alustas Tallinna Elektromehaanika Tehnikum nagu ka teised HRK tehnikumid uue nime, struktuuri, NSV Liidu erialade, õppekavade ja -plaanidega. 1952. aasta maikuus viidi [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] korralduse alusel Tallinna Elektromehaanika Tehnikum haridusministeeriumi alluvusest [[Eesti NSV Kommunaalministeerium]]i alluvusse ja muudeti tema nimi '''Tallinna Kommunaal-Ehitustehnikumiks'''. === Tallinna Polütehnikum === Eesti NSV Kommunaalministri käskkirjaga nr 280 17. novembrist 1956 muudeti Tallinna Kommunaal-Ehitustehnikumi nimi '''Tallinna Polütehnikumiks''', millist nime kannab kool tänase päevani. Kool on kandnud järgmisi nimesid<ref>https://web.archive.org/web/20180303105643/https://www.tptlive.ee/kool/ajalugu/me-oleme-olnud/ (vaadatud 24.04.2018)</ref>: *[[1915]] – [[Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool]] *[[1918]] – Linna Reaalkool *[[1919]] – Tallinna Linna II Reaalkool *[[1923]] – Tallinna Linna Tehnika Ühisgümnaasium *[[1925]] – Riigi Tehnikagümnaasium *[[1929]] – Tallinna Tehnikum *[[1944]] – Tallinna I Tööstustehnikum *[[1945]] – Tallinna Elektromehaanika Tehnikum *[[1952]] – Tallinna Kommunaal-Ehitustehnikum *[[1956]] – Tallinna Polütehnikum ([[TPT]]) == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commons|Category:Tallinn Polytechnic School}} *[http://www.tptlive.ee Tallinna Polütehnikumi koduleht] *[http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=107665 Tallinn: vaade Pärnu maanteele Tõnismäelt], postkaart 1960, Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR [[Kategooria:Eesti kutsekoolid]] [[Kategooria:Tallinna koolid]] nkrkmwoc3h861z14rt2sfwzf3dhgr5u Vaimude maja (film) 0 70209 6184672 6033896 2022-08-28T10:15:50Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki {{filmi_info | filmi_nimi = "Vaimude maja" | originaalnimi = "The House of the Spirits" | žanr = [[draama]]film | aasta = 1993 | lavastaja = [[Bille August]] | stsenaarium = [[Isabel Allende]] (romaan), [[Bille August]] | peaosades = [[Meryl Streep]], [[Glenn Close]], [[Jeremy Irons]], [[Winona Ryder]], [[Antonio Banderas]] | operaator = [[Jörgen Persson]] | helilooja = [[Hans Zimmer]] | produtsent = [[Bernd Eichinger]] | filmistuudio = | pikkus = 140 minutit | riik = [[USA]] | keel = [[inglise keel|inglise]] }} '''"Vaimude maja"''' (originaalpealkiri "'''The House of the Spirits'''") on [[USA]] draamafilm, mis valmis [[1993]]. aastal. Filmi aluseks on [[Isabel Allende]] romaan "La Casa De Los Espíritus" (eesti keeles "[[Vaimude maja (romaan)|Vaimude maja]]"). == Välislingid == * {{imdb nimi|id=0107151|nimi=Vaimude maja}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:1993. aasta filmid]] [[no:Åndenes hus#Filmatisering]] b1t576ykfu7c6q7sxq52246y618irj3 Vaimude maja (romaan) 0 70871 6184670 6184141 2022-08-28T10:12:50Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''"Vaimude maja"''' ([[hispaania keel]]es '''"La casa de los espíritus"''') on [[Isabel Allende]] debüüt[[romaan]]. See ilmus 1982. aastal Barcelonas pärast seda, kui mitu kirjastajat oli selle tagasi lükanud. Romaan saavutas suure menu nii lugejate kui ka kriitikute seas. See nimetati Tšiilis 1982. aasta parimaks romaaniks. Romaan on tõlgitud rohkem kui 37 keelde. Allende hakkas seda kirjutama, kui sai teada, et tema saja-aastane vanaisa on suremas. Algselt kirjutas ta vanaisale kirja, mis kasvas romaaniks. Lugu räägib Trueba perekonna elust Tšiilis nelja põlvkonna jooksul. Eesti keeles ilmus romaan 1992. aastal. [[Kategooria:Romaanid]] [[Kategooria:1982. aasta kirjandusteosed]] 6l9hrpjvsc224izmm4kwd1wdkp1zz2z 6184677 6184670 2022-08-28T10:21:27Z Lulu 294 Lulu teisaldas lehekülje [[Vaimude maja]] pealkirja [[Vaimude maja (romaan)]] alla: Teha ruumi artiklile pühamust. wikitext text/x-wiki '''"Vaimude maja"''' ([[hispaania keel]]es '''"La casa de los espíritus"''') on [[Isabel Allende]] debüüt[[romaan]]. See ilmus 1982. aastal Barcelonas pärast seda, kui mitu kirjastajat oli selle tagasi lükanud. Romaan saavutas suure menu nii lugejate kui ka kriitikute seas. See nimetati Tšiilis 1982. aasta parimaks romaaniks. Romaan on tõlgitud rohkem kui 37 keelde. Allende hakkas seda kirjutama, kui sai teada, et tema saja-aastane vanaisa on suremas. Algselt kirjutas ta vanaisale kirja, mis kasvas romaaniks. Lugu räägib Trueba perekonna elust Tšiilis nelja põlvkonna jooksul. Eesti keeles ilmus romaan 1992. aastal. [[Kategooria:Romaanid]] [[Kategooria:1982. aasta kirjandusteosed]] 6l9hrpjvsc224izmm4kwd1wdkp1zz2z Kyle Broflovski 0 72465 6184459 6176490 2022-08-27T20:24:47Z Drummingman 160609 Reverted to revision 5071675 by [[Special:Contributions/Pikne|Pikne]] ([[User talk:Pikne|talk]]): Revert cross wiki vandalism see: https://www.southparkstudios.com/wiki/Kyle_Broflovski (TwinkleGlobal) wikitext text/x-wiki {{tegelaskuju | nimi = Kyle Broflovski | sari_om = [[South Park]]i | esimene = "Jesus vs. Frosty" (1992) | viimane = | autor = | hääl = [[Matt Stone]] | sugu = mees | usk = judaism | s21 = Tegevusala | a21 = õpilane | s22 = Vanus | a22 = 9 | s23 = Juuksed | s24 = punased ja krussis }} '''Kyle Broflovski''' on animasarja "[[South Park]]" üks peategelastest. [[Kategooria:South Park]] 135f9aumfipeku63c26d90wdipp9s40 Rõuge 0 79799 6184712 6138435 2022-08-28T11:00:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=mai|aasta=2020}} {{EestiAsula | nimi = Rõuge | pindala = | elanikke = | maakond = Võru }} '''Rõuge''' on [[alevik]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]], [[Rõuge vald|Rõuge valla]] keskus. Rõuge asub 16&nbsp;km [[Võru]] linna keskusest edelas, [[Rõuge ürgorg|Rõuge ürgoru]] põhjas ja veergudel. Rõuge on kohalik teedesõlm (maanteed [[Haanja]]sse, [[Viitina]]sse, [[Krabi küla|Krabile]], [[Sänna]], [[Vastse-Nursi]] ja [[Käätso]] kaudu Võrru). Alevikku ja selle lähiümbrust ilmestavad Rõuge ürgorg, mis on kuni 75 meetri sügav ja sellesse suubuvad lisaorud. Oru põhjas reastuvad ahelana loode-kagusuunalised järved. Rõuges asub Eesti sügavaim järv, [[Rõuge Suurjärv|Suurjärv]] (suurim sügavus 38&nbsp;m), lisaks sellele on ümbruskonnas veel kuus järve Valgjärv, Liinjärv, Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv. Alevikus asub ka [[Rõuge kirik]]. [[26. juuni]]l [[2010]] avati Rõuges [[Eesti ema monument]]. Monumendi kavandi autoriteks oli [[Ilme Kuld]] ja [[Riho Kuld]], kavandi teostasid [[Margus Kurvits]] ja [[Kristjan Kittus]]. == Ajalugu== [[Fail:Rõuge 2017.jpg|pisi|Rõuge kirik ja koolikompleks]] [[Fail:Ööbikuoru hüdrotöökoda-muuseum 2017.jpg|pisi|[[Rõuge muuseum]]]] [[Rõuge mõis]] ja [[Rõuge kirik|kirik]] on ehitatud 16. sajandil enne [[Liivi sõda]]. Alevik tekkis kihelkonna keskusse 19. sajandi lõpus. Praegune Rõuge asub ajaloolise [[Ugandi]] maakonna Vagatavalve kihelkonna aladel, mis oli üks tihedamalt asustatud [[Eesti]] alasid. Praegune Rõuge kihelkond moodustati 1783. aastal ning on üks kaheksast Võru maakonna kihelkonnast. 19. sajandi lõpuks oli Rõuge mõisast kujunenud agrotööstuslik kompleks. Seal töötas õlleköök, villavabrik, saeveskid, jahuveski, meierei, telliselööv, tõrva- ja söeahi. 20. sajandi algul lisandus neile aedviljakonservivabrik.<ref name="Rõuge ajalugu" /><ref name="ENEKE" /> ==Loodus== ===Rõuge järvestik=== [[Rõuge järvestik]] koosneb seitsmest kagu-loode sihil asetsevast järvest. Ürgorus paikneva aheljärvestiku pikkuseks Liinjärvest Kahrila põhjatipuni on umbes 6,5&nbsp;km. Järvestiku kogupindala on 68,7&nbsp;ha, neid läbib Rõuge jõgi (v.a Valg- ja Kaussjärv). Kõik järved on allikarohked, eriti Liinjärv. Suurjärv on Eesti sügavaim (38&nbsp;m), suur on ka järvesetete paksus, Liinjärves üle 21&nbsp;m. Järved on kesk- ja rohketoitelised, peamised kalad on särg, ahven, haug ja nurg. Liin- ja Suurjärves elutseb haruldane jääaja relikt – kirpvähiline ''Pallasea quadrispinosa''. Kaussjärv on nn segunematu veega (meromiktne) järv.<ref name="ENEKE" /> ===Rõuge jõgi=== Rõuge jõgi saab alguse Haanja kõrgustikult, läbib Rõuge järvestiku ja suubub Vagula järvest edelas paremalt Võhandu jõkke. Jõe pikkuseks on 26&nbsp;km ja jõgikonna suuruseks 68&nbsp;km<sup>2</sup>. Keskjooksul Nursi ümbruses tuntud ja Ajojõena.<ref name="ENEKE" /> ===Rõuge park=== Inglise stiilis Rõuge pargi rajas aastatel 1895–1898 mõisnik von Samson. Pargi pindala on 5,3&nbsp;ha. Puid ja põõsaid oli umbes 100 liiki. Pargis peeti pidusid, on toimunud 3 Rõuge laulupidu. Park asub looduskaunis kohas Rõuge ürgoru serval. Okaspuude osakaal pargis on märkimisväärne ning puistu tiheduse ja katvuse poolest sarnaneb park metsapargiga. Pargis leidub ka eksootilisi liike nagu ginnala vaher (''Acer ginnala'') ja siberi nulg (''Abies sibirica''). ==Haridus== Rõuges vallas on kolm haridusasutust: Rõuge Lasteaed, Rõuge Põhikool ja Leiutajate Külakool. ===Rõuge lasteaed=== Rõuge lasteaed avas uksed esimest korda 1969. aastal kolme rühmaga. Renoveeritud lasteaed avati 2010. aastal. Alates 2011. aastast tegutseb Rõuge lasteaias viis rühma, millest üks asub Viitina mõisahoones <ref name="Vk69o" /> ===Rõuge põhikool=== [[Pilt:Rõuge põhikool.jpg|pisi|[[Rõuge Põhikool]] ]] Rõuge põhikooli maja vanem osa on valminud 1883., uuem osa 1966. aastal. Kooli juurdeehitis võimla ja täiendavate klassidega võeti käiku 2003. aastal. 2008. aastal lõppes koolihoone renoveerimine ning mindi täielikult üle maaküttele. Koolimaja on soe ja kaasaegne ning vastab Tervisekaitse ja Päästeameti nõuetele. 2009. aastal valmis hoolekogu ja lastevanemate toel õuesõppeklass. Õpilastele pakutakse kaks korda päevas tervislikku ja mitmekesist toitu. Nii koolilõuna kui pärastlõunase pikapäevatoidu valmistavad oma kooli kokad. Kooli õppekava aluseks on põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava.<ref name="Rõuge valla arengukava" /> ===Leiutajate külakool=== Leiutajate külakool on Sänna külas asuv põhikool, mis annab õpilastele võimaluse põhihariduse omandamiseks I ja II astmes.<ref name="1xUoC" /> ==Ettevõtlus== Ettevõtluse edendamiseks on loodud Haanja ja Rõuge valla inimeste kuulutusi koondav veebiportaal kohalikule.ee. Tegemist on infoportaaliga, kus inimesed saavad teada anda oma pakutavatest teenustest ja toodetest, teavitada oma erinevatest oskustest ja ettevõtmistest ning jagada ostu-müügikuulutusi. Rõuge vallas oli 2015. aasta alguses registreeritud 139 osaühingut, 111 füüsilisest isikust ettevõtjat, 64 mittetulundusühingut, 4 tulundusühingut ja 3 sihtasutust. Üheks olulisemaks ettevõtlusharuks on turismindus. Rõuge koos Haanjaga on Võru maakonna populaarseimad turismisihtkohad, omades mitmekesiseimat vaatamisväärsuste hulka ning suurimat turismiteenuste pakkujate võrgustikku Võrumaal. Rõuge alevikus on kaks poodi, apteek ja tankla.<ref name="Rõuge valla arengukava" /> ==Meedia== Rõuge vald edastab oma infot Facebooki kaudu, olemas ka meililist. Iga kahe nädala tagant ilmub A4-formaadis valla infoleht, mida trükitakse 750 eksemplari. Infoleht on tasuta kättesaadav kõigis valla kauplustes, külakeskustes ja raamatukogudes. Androidi operatsioonisüsteemi kasutavatele seadmetele on loodud nutirakendus Rõuge Äpp, kust saab infot valla vaatamisväärsuste, majutus- ja toitlustusasutuste ning ürituste kohta. Rõuge noorteklubi eestvedamisel tegutseb ka Rõuge televisioon, mis kajastab kohalikke sündmusi. Alates 2015. aasta suvest ilmub korra kvartalis Haanja-Rõuge piirkonna ühisleht Torniööbik. Leht sai oma nime kahe valla tunnussümbolite järgi. Torniööbik näeb ja kuuleb kõrgelt tornist kõike, seda samas ka edasi kuulutades.<ref name="Rõuge valla arengukava" /><ref name="ZpCtB" /> ==Sportimisvõimalused== [[Pilt:Rõuge Veepidu ja Paadiralli.jpg|pisi|Rõuge Veepidu ja Paadiralli]] [[Fail:WOC 2017 in Rõuge.jpg|alt=WOC 2017|pisi|[[Orienteerumise maailmameistrivõistlused]] 4. juulil 2017]] Rõuge vallas on väga mitmekesine sporditaristu. Tegeleda saab nii rahva- kui ka saavutusspordiga. Rõuge kooli juures asub täismõõtmetes võimla, kus saab mängida korv-, võrk- ja saalijalgpalli. Samas majas asuvad ka jõusaal ja aeroobikasaal. 2012. aastal valmis kooli lähedusse täismõõtmetes poordiga jäähokiväljak. 2013. aastal paigaldati jäähokiväljakule kunstmurukate, mis võimaldab kevadest hilissügiseni jalgpalli mängida. Rõuge noortekogu juurde rajati 2012. aastal ''skatepark'', kus saab harrastada ekstreemsporti. Rõuge vallas toimub aastaringselt palju spordiüritusi. [[Rõuge Suurjärv]]e äärde on rajatud avalik rand.<ref>[https://visit.ee/lisavoimalused/ Üübikuoru puhkekeskus]</ref> Eravalduses olevad spordirajatised: * Jaanipeebu surnuaia kõrval asuv umbes 2&nbsp;ha suurune golfiväljak; * Kiidi mäesuusanõlv, kus tõmbenumbriteks mäesuusatamine, lumerõngas (''snowtubing'') ja lumelauaatraktsioonide park; * motokrossirada Vanamõisas, mis on valla krossihuviliste treeningupaik; * motokrossi treeningurada Jaanipeebu külas; * Kurgjärve spordibaas koos oma rajatistega; * Jaanipeebu surnuaia juures asuv jalgpalliplats.<ref name="Rõuge valla arengukava" /> ==Vaatamisväärsused== [[Pilt:Eesti Ema monument Rõuges.jpg|pisi|[[Eesti Ema monument]] ]] ===Eesti Ema monument=== {{Vaata|Eesti Ema monument}} Eesti Ema monument on püstitatud avaldamaks au Eesti naistele. Monument väärtustab eesti naist emana, väljendab tänutunnet ning meie rahva kestmajäämist. Idee autor ja rajamise eestvedaja oli Hans Sisass. Kavandi autorid on kunstnikud-skulptorid Ilme ja Riho Kuld ning selle raiusid välja skulptorid-kiviraidurid Margus Kurvits ja Kristjan Kittus. Monument avati 26. juunil 2010. See on tehtud Udmurtiast toodud kivist, 3,6 meetri kõrgune ning kaalub ligikaudu 6 tonni.<ref name="qNTzx" /> ===Pesapuu vaatetorn=== {{Vaata|Rõuge vaatetorn}} Rõuge ööbikuoru vaatetorn "Pesapuu" avati 10. oktoobril 2016. Vaatetorni kõrgus on 30 meetrit (ülemine vaateplatvorm asub 27&nbsp;m kõrgusel). Idee autor on Karmo Tõra. Välimuselt meenutab vaatetorn kahe linnupesaga puud. Õhtupimeduses kaunistavad torni erivärvilised tuled.<ref name="Nej5V" /> ===Vabadussõja mälestussammas=== [[Pilt:Rõuge Vabadussõja monument 2.JPG|pisi|Vabadussõja mälestussammas Rõuges]] {{Vaata|Rõuge Vabadussõja mälestussammas}} Mälestussammas avati 1926. aastal 200 vabadussõjas langenud rõugelase mälestuseks. Samba esiküljel on kivisse raiutud tekst: "1918–1920. Au langenuile! Tänulik Rõuge kihelkond". Mälestussammas õhiti 1945. aastal, pronkssõdur ja kuju aluskivid kaevati samba lähedale maasse. Mõni aeg hiljem peitis kohalik kunstnik Aksel Ollmann koos August Kirchi ja Osvald Kimaskiga kuju oma koju. Kuju restaureeris Ars Monumentaal ja 30. oktoobril 1988 ausammas taasavati. Pronkssõdur on 2,28&nbsp;m pikk ja 320&nbsp;kg raske.<ref name="vFgPR" /><ref name="x8oqU" /> ==Kalmistud== Rõuge alevik piirneb edelas [[Jaani-Peebu kalmistu]]ga Jaanipeebu külas ja läänes [[Rõuge vana kalmistu]]ga Tindi külas. ===Rõuge vana kalmistu=== Rõuge vana kalmistu on sisse pühitsetud 1848. aastal. Kalmistu paikneb Rõuge kirikust ida pool ja on 3,5&nbsp;ha suurune. Vana kalmistut on poolitanud kivimüür, mis on ka praegu osaliselt nähtav. Teisele poole kivimüüri jäävad baltisakslaste hauad ja hauakambrid, sinna jääb ka Samson-Himmelstjernade perekonna hauaplats.<ref name="kJK7f" /> ==Vaata ka== *[[Rõuge pastoraadi peahoone]] *[[Rõuge muinastalu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Rõuge ajalugu">{{Netiviide |url=http://rouge.kovtp.ee/ajalugu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-10-31 |arhiivimisaeg=2017-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170102041329/http://rouge.kovtp.ee/ajalugu |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ENEKE">[V. Masing. ''ENEKE 3'' Tallinn: Kirjastus "Valgus". 1984]</ref> <ref name="Vk69o">{{Netiviide |url=http://www.rouge.edu.ee/ajalugu-uuendamisel.html |pealkiri=Rõuge lasteaed |vaadatud=2016-10-31 |arhiivimisaeg=2016-04-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160425152420/http://www.rouge.edu.ee/ajalugu-uuendamisel.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Rõuge valla arengukava">[https://rouge.kovtp.ee/documents/822972/6899862/R%C3%B5uge+valla+arengukava+2015-2025.pdf/85a74d58-c8f7-4e61-9dc3-e529051bdccb.Rõuge valla arengukava 2015 – 2025]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="1xUoC">[http://www.kultuurimois.kultuuritehas.ee/wp-content/uploads/bsk-pdf-manager/26_LEIUTAJATE-K%C3%9CLAKOOLI-P%C3%95HIKIRI.pdf Leiutajate Kooli põhikiri]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ZpCtB">[http://www.haanja.eu/silt/tornioobik/ Torniööbik]{{Kõdulink|aeg=august 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="qNTzx">[http://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-ema-monument Eesti Ema monument]</ref> <ref name="Nej5V">[http://rouge.kovtp.ee/vaatamisvaarsused/-/asset_publisher/zULryZmRGe3Z/content/oobikuoru-vaatetorn?redirect=http%3A%2F%2Frouge.kovtp.ee%2Fvaatamisvaarsused%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_zULryZmRGe3Z%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-2%26p_p_col_count%3D1 Pesapuu]</ref> <ref name="vFgPR">[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=5722 Mälestussammas V. Mellik]</ref> <ref name="x8oqU">[https://rouge.kovtp.ee/vaatamisvaarsused/-/asset_publisher/zULryZmRGe3Z/content/vabadussoja-malestussammas;jsessionid=C4D022B8B11E6D7BF06619DC99CFB958 Vabadussammas]</ref> <ref name="kJK7f">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=5724 Rõuge Vana kalmistu]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Rõuge vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Rõuge vald]] pimwnmjtuzlfhaw8kcpoev2nojoz5kt Théodore Géricault 0 85887 6184322 5832593 2022-08-27T16:49:40Z Velirand 67997 + kategooria wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Théodore Géricault | Pilt = Théodore Géricault auto-retrato.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Autoportree (1821) | Sünninimi = Jean-Louis André Théodore Géricault | Sünniaeg = {{Sünniaeg|1791|9|26}} | Sünnikoht = [[Rouen]], [[Prantsusmaa]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1824|1|26|1791|9|26}} | Surmakoht = [[Pariis]], Prantsusmaa | Rahvus = prantslane | Tegevusala = [[maalikunstnik]], [[graafik (kunstnik)|graafik]] | Kunsti õppinud = | Kunstivool = [[romantism]] | Tuntud teoseid = "Méduse’i parv",<br>"Haavatud kürassiir",<br>"Vaimuhaige naine" | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Jean-Louis André Théodore Géricault''' ([[26. september]] [[1791]] [[Rouen]], [[Prantsusmaa]] – [[26. jaanuar]] [[1824]] [[Pariis]], Prantsusmaa) oli prantsuse [[maalikunstnik]], [[litograafia|litograaf]] ja [[skulptor]]. Ta on üks [[romantism]]i alusepanijaid ning tema maali "Méduse’i parv" peetakse üheks romantismi tähtteoseks. == Elulugu == Théodore Géricault sündis 26. septembril 1791 Roueni linnas jõukas peres: ta isa Georges-Nicolas Géricault oli advokaat ja maaomanik ning ema Louise-Jeanne-Marie Caruel pärit vanast mõjukast perest. Ta oli pere ainus laps. [[1796]]. aastal kolis pere Pariisi, kus ta isa asus tööle abikaasa onule kuuluva tubakafirma juures.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Marc Allégret|url=https://www.napoleon.org/histoire-des-2-empires/biographies/gericault-jean-louis-andre-theodore-1791-1824-peintre/|pealkiri=Géricault, Jean-Louis-André-Théodore (1791–1824), peintre|väljaanne=Napoleon.org|aeg=1996|vaadatud=2. veebruaril 2021}}</ref> Kunstihuvi avaldus Géricault’l juba varakult. Ta omandas keskhariduse prestiižikas koolis Lycée Impérialis (praeguses Lycée Louis-le-Grandis), kus õppis kunsti [[Prix de Rome]]’i laureaadi [[Pierre Buillon]]i käe all. Kooli lõpetamise järel ärgitas Géricault emapoolne onu teda kunsti edasi õppima. Aastatel [[1810]]–[[1811]] õpetas teda maalikunstnik [[Carle Vernet]] ning tänu nende ühisele huvile hobuste vastu lihvis Géricault tema käe all loomade liikuvuse, jõulisuse ja emotsionaalsuse väljendamist.<ref name=":0" /> Pärast Vernet’ juurest lahkumist aastal 1811 õppis ta klassikalist kompositsiooni ja inimanatoomiat [[Pierre-Narcisse Guérin]]i töökojas, kus kohtus ka [[Eugène Delacroix]]’ga. Delacroix kogus Géricault’ teostest palju inspiratsiooni ning nendest said hiljem ühed [[Romantism|romantistliku]] kunstivoolu alusepanijad.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.britannica.com/biography/Theodore-Gericault|Pealkiri=Théodore Géricault|Väljaanne=Encyclopædia Britannica|Aeg=|Kasutatud=1. veebruaril 2021}}</ref> Samal ajal suurenes Géricault’ huvi poliitika vastu, mis kajastus ka ta loomes.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Kindlers Malerei Lexikon|aasta=1976|koht=München|kirjastus=Deutscher Taschenbuch Verlag|lehekülg=}}</ref> Peagi hülgas Géricault ka Guérini ning suundus õppima omal käel. Aastatel 1810–[[1815]] veetis ta rohkelt aega [[Louvre]]’is, kus kopeeris [[Peter Paul Rubens]]i, [[Michelangelo Caravaggio|Michelangeli Caravaggio]], [[Tizian]]i, [[Diego Velázquez]]e ja [[Rembrandt]]i loomingut. Ta viibis palju ka [[Versailles' loss|Versailles’ loss]]is, kus lihvis tallides hobuste anatoomia ja liikumise kujutamist. [[1812]]. aastal lõi Géricault esimese mõjukama teose – "Ründevalmis ohvitseri" (''Officier de chasseurs à cheval de la garde impériale chargeant'', asub Louvre’is), mille stiilist nähtub Rubensi mõjutusi. [[1814]]. aastasse jääb maal "Haavatud kürassiir" (''Le Cuirassier blessé quittant le feu'', lõppversioon asub Louvre’is ja väiksem, vähem viimistletud versioon Brooklyni muuseumis [[New York|New Yorgis]]). Géricault’le valmistas pettumust leige vastukaja. Ta liitus Prantsuse armeega ning veetis järgmised kaks aastat Versailles’ garnisonis aega teenides.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=New International Encyclopedia|aasta=1906|koht=New York|kirjastus=Dodd, Mead|lehekülg=|artikkel=Géricault, Jean-Louis André Théodore|toimetaja=D. C. Gilman, H. T. Peck, F. M. Colby}}</ref> [[1816]]. ja [[1817]]. aastal tegi Géricault reisi [[Firenze]]sse, [[Rooma]]sse ja [[Napoli]]sse, kus tutvus Itaalia klassikalise kunstiga ning vaimustus [[Michelangelo]]st. Roomas kogu ta inspiratsiooni "Berberi hobuste" maalimiseks, kuid jättis maali lõpetamata. [[Fail:Gericault Theodore 1821 Der Dudelsackspieler.jpg|vasakul|pisi|„Torupillimängija“ (1821, litograafia; [[Washington]]i riiklik kunstigalerii)]] 1817. aastal lõi Géricault esimese [[Litograafia|litograafilise]] teose. Litograafia vastu tekkis tal sügavam huvi pärast seda, kui ta oli näinud [[Johann Nepomuk Strixner]]i ja [[Piloty|Ferdinand Piloty]] litograafilisi koopiaid vanade meistrite maalidest. Järgmise kaheksa aasta jooksul sai temast üks mõjukamaid litograafe Pariisis. [[1819]]. aastal eksponeeris Géricault Pariisi Salongi näitusel suuremõõtmelist maali "Meduse’i parv" (''Le Radeau de la Méduse'', algselt ''Scène de Naufrage'', asub Louvre’is). Sellele järgnes skandaal: kunstnikku kritiseeriti liiga tundliku teemavaliku, ülemäära tõetruu kujutamislaadi ja dramaatilise sündmuse kunstiteosena kujutamise tõttu. Géricault otsustas riigist lahkuda ning veetis veidi üle aasta [[Inglismaa]]l. Sinna reisimise algne plaan oli eksponeerida "Méduse’i parve" [[1820]]. aastal näitusel [[London]]is, kuid ta jäi kohaliku kunstialuga pikemalt tutvuma, eriti lummas teda [[George Jones]]i "Waterloo lahingu" detailirohkus. Inglismaal tegeles ta uurimisega, mitte maalimisega, nii et sel ajal lõi ainult mõne litograafilise teose.<ref name=":0" /> Kohalikku vaesuse nägemine inspireeris teda looma ka joonistusi, mis on realistlikud, vabad igasugusest sentimentaalsusest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Lorenz Eitner, Hans Luthy|pealkiri=Théodore Géricault (1791–1824): An Exhibition Paintings, Drawings, Watercolors, Prints and Sculpture|aasta=1987|koht=New York|kirjastus=Salander-O’Reilly Galleries|lehekülg=5}}</ref> Géricault naasis [[1821]]. aastal [[Pariis]]i. Sel ajal kajastus ta loomingus inglispärase udu ja pilvede kasutus.<ref name=":0" /> Sellesse perioodi jääb ka ekspressiivsete realistlike portreede seeria vaimuhaigetest, algsest 10 maalist on säilinud viis, nende seas on tuntuim [[1822]]. aastal valminud "Vaimuhaige naine" (''La Monomane de l’envie'' või ka ''La Hyène de la Salpêtrière,'' asub Lyoni kunstimuuseumis). Théodore Géricault’ elu jäi lühikeseks. Ta tervis oli habras, sest teda vaevas [[lülisambatuberkuloos]] (nn Potti tõbi) ning varem ratsutamisel tekkinud vigastused. Talle tehti küll mitu operatsiooni, kuid need ei olnud edukad. 1822.–1823. aastal halvenes ta tervis järsult ning talle määrati voodirežiim. Géricault suri 26. jaanuaril 1824. aastal Pariisis oma kodus, olles vaid 32-aastane. Tema matusetalitus toimus väikeses Faubourg-Montmartre’i kirikus.<ref name=":1" /> Ta on maetud [[Père-Lachaise'i kalmistu|Père-Lachaise’i kalmistu]]le Pariisis.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.theodoregericault.org/biography/|Pealkiri=Theodore Gericault Biography|Väljaanne=theodoregericault.com|Aeg=|Kasutatud=1. veebruaril 2021}}</ref> == Looming == === Stiil ja teemad === Théodore Géricault’ stiili iseloomustab dramaatiline mäng valgusega, figuuride liikuvus ja väga viimistletud kompositsioon. Ta maalid on jõulised, värv on kantud lõuendile spontaanselt, esile kerkivad tugevad pintslijooned ja värvilaigud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Matthew Craske|pealkiri=Art in Europe, 1700–1830: A history of the visual arts in an era of unprecedented urban economic growth|aasta=1997|koht=Oxford|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=}}</ref> Inimfiguurid on väga realistlikud ja nende loomiseks kasutatud inspiratsiooniallikaid võib otsida [[Vana-Kreeka]] skulptuuridest. Teoste läbivateks teemadeks on sõda ning mütoloogilised ja ajalised stseenid. Tihti figureerivad ka hobused, sest Géricault armastas juba noorena hobuseid ja ratsutamist. Kuid hobused ei olnud tema jaoks ainuüksi graatsilised loomad, ta huvitus ka ratsaniku ja hobuse emotsionaalsest suhtest ning sellest, kuidas inimese ja looma sünergia toob kaasa mõlema olendi jõulisema ja täiuslikuma vormi; nende teineteise füüsilisest täiendamisest ratsavõistlustel ja emotsionaalselt näiteks treeningutel.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Kate H. Spencer|pealkiri=The Graphic Art of Gericault|aasta=1969|koht=New Haven, Connecticut|kirjastus=Yale University Art Museum|lehekülg=}}</ref> Géricault’ loomingust võib leida ka üksikuid portreid, [[natüürmort]]e ja merevaateid. Samuti maalis ta palju väikesemõõtmelisi [[akvarell]]e ja [[õlimaal]]e ning illustreeris tollast kirjandust.<ref name=":0" /> [[Fail:Brooklyn Museum - The Wounded Cuirassier study (Le Cuirassier blessé quittant le feu esquisse) - Théodore Géricault.jpg|pisi|234x234px|Brooklyni muuseumis asuv "Haavatud kürassiiri" versioon (u 1814)]] === "Haavatud kürassiir" === 1814. aastal loodud maal "Haavatud kürassiir" (''Le Cuirassier blessé quittant le feu''; õli lõuendil, 358 × 294 cm; lõppversioon asub Louvre’is ja väiksem, vähem viimistletud versioon Brooklyni muuseumis New Yorgis) kujutab ratsanikku, kes on lahinguväljal haavata saanud. Tagaplaanil olev hobune sulandub ümbrusse ning vaataja tähelepanu keskmes on haavatud mees.<ref name=":0" /> Kuigi maal kannab pealkirja "Haavatud kürassiir", pole sõduril märgata ühtegi vigastust, mistõttu võib aimata, et vigastused on vaimset laadi. Géricault otsustas maalida lahingustseeni teistmoodi kui tavaliselt, kus kujutatakse ulatuslikke lahinguid või võitlevaid väejuhte. Vaid mõni kuu pärast [[Napoleon I]] võimult tõukamist kujutas see maal Prantsusmaa lüüasaamist ja Napoleoni läbikukkumist.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.brooklynmuseum.org/opencollection/objects/54748|Pealkiri=The Wounded Cuirassier, study (Le Cuirassier blessé quittant le feu, esquisse)|Väljaanne=Brooklyn Museum|Aeg=|Kasutatud=27. juunil 2019}}</ref> Ta maalis hiiglaslike mõõtmetega teose kolme päevaga, kuid see võeti samamoodi vastu nagu kaotatud kangelased: saadi aru kunstniku pingutusest, kuid pettuti teostuses.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hugh Honour|pealkiri=Romanticism|aasta=1979|koht=New York|kirjastus=Harper & Row|lehekülg=|isbn=0064333361}}</ref> === "Méduse’i parv" === Théodore Géricault’ 1818.–1819. aastal valminud maal "Méduse’i parv" (ka "Medusa parv", ''Le Radeau de la Méduse'', algselt ''Scène de Naufrage''; õli lõuendil, 491 × 716 cm; asub Louvre’is) on kujunenud prantsuse romantistliku kunsti sümboliks. Teosel on kujutatud tollal alles värskelt toimunud laevahukku. 2. juunil 1816 jooksis Lääne-Aafrika rannikul madalikule Prantsuse laevastikku kuulunud Méduse’i-nimeline [[fregatt]]. Reisijad evakueeriti suurele palkidest ehitatud parvele, mida loodeti poolesaja kilomeetri kaugusele rannikule pukseerida päästepaatide abil. Kui see plaan läbi kukkus, lahkus meeskond päästepaatidega, jättes 147 reisijat parvele omapäi. Parvel tekkisid meeskonnaliikmete vahel konfliktid, nappis joogivett ja toitu. Kui parv 13. päeval avastati, oli seal viibinutest elus ainult 15, kuid viis neist suri hiljem.[[Fail:Radeau meduse structure.jpg|pisi|Püramiidid "Méduse’i parve" kompositsioonis (kollane täpp tähistab tagaplaanil olevat laeva)]]Géricault pühendas enne maalima hakkamist 16 kuud uuringutele, ta rääkis ellu jäänud merehädalistega ja õppis surnukehade pealt inimanatoomiat. Ta lasi endale meisterdada parve koopia, et ta saaks paremini tundma õppida lainete murdumist parve külgedel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Tom Prideaux|pealkiri=The World of Delacroix. 1798–1863|aasta=1966|koht=New York|kirjastus=Time-Life Books|lehekülg=|isbn=0809402041}}</ref> Modellidena kasutas ta oma sõpru, näiteks Eugène Delacroix’d,<ref>{{Netiviide|Autor=Séverine Laborie|URL=https://www.louvre.fr/en/oeuvre-notices/raft-medusa|Pealkiri=The Raft of Medusa|Väljaanne=Louvre|Aeg=|Kasutatud=1. veebruaril 2021}}</ref> kuid ka Michelangelo ja Vana-Kreeka skulptuure. Maalil on ta realistlikult ja groteskselt kujutatud merehädaliste kannatusi, selle läbivateks teemadeks on nälg ja surm. Figuurid on tõetruud ning kõige väiksemateski detailides viimistletud. Teose kompositsioonis mängib ta diagonaalsete joontega, mille kaudu annab kujutatavale liikuvuse ja ühendab pildil olevad objektid.<ref name=":0" /> Parvel olevad inimesed moodustavad kaks püramiidi, millest tagumise tipus on mustanahaline mees, kes lehvitab punast lippu, lootes saada tagaplaanil paistva laeva tähelepanu. Géricault toob mustanahalise figuuriga mängu poliitilise alatooni. Arvatakse, et kunstnik vihjas sellega orjuse kaotamisele ning rõhutab, et rass ei mängi mingit rolli ei äärmuslikes ega igapäevasündmustes.<ref>{{Raamatuviide|autor=Norbert Wolf|pealkiri=Painting of the Romantic Era (Epochs & Styles)|aasta=1999|koht=California|kirjastus=Taschen|lehekülg=|isbn=3822870617}}</ref> Kui Géricault maali 1819. aastal Pariisi Salongis esimest korda avalikult esitles, oli vastukaja negatiivne. Inimesed olid šokeeritud nii teose massiivsusest kui ka sellest, et kui tavaliselt oli suurtel maalidel kujutatud religioosseid teemasid või kangelastegusid, siis nüüd tegelikku ja alles värsket tragöödiat. ==Teosed== <gallery> Fail:JEAN LOUIS THÉODORE GÉRICAULT - La Balsa de la Medusa (Museo del Louvre, 1818-19).jpg|"Méduse’i parv" (1818–1819; õli lõuendil, 491 × 716 cm; [[Louvre]]) Fail:Théodore Géricault hiena de Salpêtrière.jpg|"Vaimuhaige naine" (1822; õli lõuendil, 72 × 58 cm; [[Lyon]]i kunstimuuseum) Fail:Brooklyn Museum - The Wounded Cuirassier study (Le Cuirassier blessé quittant le feu esquisse) - Théodore Géricault.jpg|"Haavatud kürassiir" (u 1814; õli lõuendil, 55,2 × 46 cm; Brooklyni muuseum [[New York]]) Fail:Jean Louis Théodore Géricault 001.jpg|"Võiduajamised Epsomis" (1821; õli lõuendil, 92 × 123 cm; [[Louvre]]) Fail:Théodore Géricault (workshop) Horse.jpg|"Hall hobune" (u 1812–1816; õli lõuendil, 60 × 73,5 cm; [[Rouen]]i kunstimuuseum) Fail:Théodore Géricault Dois justiçados.jpg|"Hukatute pead" (eskiis "Méduse’i parve" jaoks; 1818; õli lõuendil, 60 × 48 cm; [[Rouen]]i kunstimuuseum) Fail:Cuirassier blessé quittant le champ de bataille (Louvre).jpg|"Haavatud kürassiir" (1814; õli lõuendil, 358 × 294 cm; [[Louvre]]) </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandust== * ''Normandia maalijad''. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2009. Lk 107. ISBN 9789985999912. == Välislingid == *[http://www.theodoregericault.org/ Théodore Géricault’ mitteametlik koduleht]. Theodoregericault.org. <small>(inglise keeles)</small> *[https://www.theartstory.org/artist-gericault-theodore.htm Théodore Géricault’ biograafia ja looming]. Theartstory.org. <small>(inglise keeles)</small> {{Romantism}} {{JÄRJESTA:Gericault, Theodore}} [[Kategooria:Prantsusmaa maalikunstnikud]] [[Kategooria:Prantsuse graafikud]] [[Kategooria:Litograafid]] [[Kategooria:Père-Lachaise'i kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1791]] [[Kategooria:Surnud 1824]] 55482ifompy80o6yomgv0xb9o0clvua Isabel Allende 0 86770 6184673 6072673 2022-08-28T10:17:12Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Tšiili kirjanikust; artiklit Tšiili poliitikust vaata [[Isabel Allende (poliitik)]]}} [[Pilt:Isabel Allende - 001.jpg|pisi|Isabel Allende (2008)]] '''Isabel Angélica Allende Llona''' (sündinud [[2. august]]il [[1942]] [[Lima (Peruu)|Limas]]) on [[Tšiili]] [[kirjanik]] ja [[ajakirjanik]]. Isabel Allende isa on [[diplomaat]] [[Tomás Allende]] ning isa onupoeg oli [[Tšiili president]] [[Salvador Allende]]. Isabel sündis [[Peruu]]s, kus tema isa oli Tšiili [[suursaadik]]. [[1945]]. aastal jäi isa teadmata kadunuks ja ema tuli kolme väikese lapsega [[Santiago]]sse tagasi, kus elas [[1953]]. aastani. Ema abiellus uuesti Ramón Huidobroga, kes oli Tšiili diplomaat [[Boliivia]]s ja [[Liibanon]]is, seetõttu kolis pere sageli. [[1970]] määras Salvador Allende Huidobro Tšiili suursaadikuks [[Argentina|Argentinasse]]. Tšiilis tutvus Allende tehnikaüliõpilase Miguel Friasega. Nad abiellusid [[1962]]. Abielust sündisid tütar Paula [[1963]] ja [[1966]] poeg Nicolas. [[1959]]–[[1965]] töötas Allende [[ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon]]is Santiagos, siis [[Brüssel]]is ja mujal Euroopas. Seejärel töötas ta Santiagos mõõdukalt tuntud teleajakirjanikuna, dramaturgina ja ajakirjanikuna naisteajakirjades. Ta tõlkis ka armastusromaane, aga lasti sellelt kohalt lahti, sest ta tegi naistegelaste dialoogi ümber, et need intelligentsemad paistaksid, ja kirjutas "Tuhkatriinule" uue lõpu, et kangelanna oleks sõltumatum ja teeks maailmale head. [[1973]]. aasta septembris korraldas [[Augusto Pinochet]] sõjaväelise [[riigipööre|riigipöörde]], mille käigus president Allende hukkus. Seejärel pidi Isabel kodumaalt lahkuma, sest tema nimega Tšiilis elada oli ohtlik. Tema ema ja kasuisa pääsesid Argentinas napilt mõrvamisest. Isabel asus elama [[Venezuela|Venezuelasse]] ja hiljem [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]el [[Itaalia]]s [[Torino]]s oli Allende üks 8 inimesest (kõik naised), kes avatseremoonial [[olümpialipp|olümpialipu]] staadionile kandis. == Looming == Ta on üks maailma enim tõlgitud kirjanikke.{{lisa viide}} Näiteks "Fortuna tütar" oli 1999. aastal maailmas suurima läbimüügiga raamatute edetabelis teisel kohal. Ühtekokku on tema teoseid tõlgitud 36 keelde. Esimest raamatut hakkas Allende kirjutama [[1981]], kui teada sai, et tema 99-aastane vanaisa on surivoodil. Ta alustas seda kirjana vanaisale, aga järgmiseks aastaks valmis raamat "Vaimude maja". Raamatut saatis kohe suur edu ja see tõlgiti kiiresti paljudesse keeltesse. [[1983]]. aastal valiti see Tšiili aasta romaaniks, [[1984]]. aastal ka [[Saksamaa]] aasta romaaniks ja Allende Saksamaa aasta kirjanikuks. == Eesti keeles ilmunud teosed == * "[[Vaimude maja (romaan)|Vaimude maja]]" ([[eesti keel]]es 1992, [[Eesti Raamat]], tõlkinud [[Ruth Lias]]) * "Armastusest ja varjust" (eesti keeles 2004, Eesti Raamat, tõlkinud [[Külli Artmann]]) * "Fortuna tütar" (eesti keeles 2004, [[Suur Eesti Raamatuklubi]], tõlkinud [[Klaarika Kaldjärv]]) * "Jaapani armuke" (eesti keeles 2017, [[Tänapäev]], tõlkinud [[Kai Aareleid]]) * "Pikergune õilmeleht meres" (eesti keeles 2021, [[Tänapäev]], tõlkinud [[Ehte Puhang]]) == Välislingid == * [http://www.isabelallende.com/ Koduleht] {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Allende, Isabel}} [[Kategooria:Tšiili kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] rzsw0wy2coxvcfxpifpynyf398405rh Rõngussid 0 100698 6184709 6138434 2022-08-28T10:58:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''' Rõngussid ''' | värvus = loomad | pilt = Nerr0328.jpg | pildi_seletus = ''[[Glycera sp]]'' | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = '''Rõngussid''' ''Annelida'' | hõimkonna_autor = [[Jean-Baptiste Lamarck|Lamarck]], 1809 }} '''Rõngussid''' ehk '''anneliidid''' (Annelida; tuleneb ladinakeelsest sõnast ''anellus'' – 'väike rõngas') on suur loomade [[hõimkond]], kuhu kuulub üle 17 000 liigi, kaasa arvatud [[vihmauslased|vihmaussid]] ja [[kaanid]]. Enamjaolt elavad nad niiskes keskkonnas, aga on ka palju liike, kes on kohastunud eluks maismaal, mageveekogudes ja meres. Väikseimad rõngussid võivad olla alla millimeetri pikad, suurimate pikkus võib aga ületada kolme meetrit. <ref name=":0" /> == Süstemaatika == === Klassid ja alamklassid === [[Hulkharjasussid]] (''Polychaeta'') [[Vöösed]] (''Clitellata'') * [[Väheharjasussid]] (''Oligochaeta'') * [[Kaanid]] (''Hirudinea'') * ''Acanthobdellida'' * ''Branchiobdellida'' Ketasussid (''Myzostomida'') ''Archiannelida'' == Kehaehitus == [[Fail:Annelid-segments.svg|pisi|191x191px|Rõngussi kehaehitus]] Rõngussid on bilateraalselt sümmeetrilised selgrootud. Rõngusside keha on paljulüliline ja liikumiseks kasutavad nad keha külgedel olevaid jätkeid – parapoode ehk jäsendeid. <ref name=":0" /> Rõngusside keha eesosa kutsutakse prostoomiumiks (kreeka k Προ – “ees olev” ja στομα – “suu,” joonisel kollane) ja selles asuvad aju ja meeleelundid. Keha tagumises osas asub aanus, tavaliselt alumisel kehapoolel. Kehalülid arenevad ühekaupa regeneratsioonialalt, mis asub keha tagumisest osast “üleval pool” (joonisel roheline), nii et rõngussi kõige noorem kehaosa on alati regenaratsioonialale kõige lähemal ja kõige vanem osa on suuosa, mis asub prostoomiumi all. Sellist kasvuviisi nimetatakse teloplastiliseks kasvamiseks. Mõnel rõngusside rühmal on kindel arv kehalülisid, millest suuremaks nad ei kasva, aga mõned kasvatavad lisa terve elu.<ref name=":1" /> Kehalülid on identsed ja neis kõigis on olemas samad siseelundid, segmendid on eraldatud seestpoolt ristivaheseinte e septadega, mis mõnel liigil puudub. Ristivaheseinad kaitsevad rõngusse vigastuste puhul – ei lase tsöloomvedelikul välja voolata. Keha keskel kulgeb pikivahesein – mesenteer. Kõik lülid jagavad siiski seede- ja närvisüsteemi ning on üksteisest sõltuvad. Segmentide kordumist nimetatakse kreekakeelse sõnaga metameeria. Enamikul rõngussidel on suletud vereringe, kus veri ringleb tänu keha eesosas asuvatele pumpavatele ringsoontele. Rõngussidel puudub süda.<ref name=":4" /><ref name=":5" /> Maismaaliigid hingavad naha kaudu, milles on tihe veresoonte võrgustik, aga mitmed liigid kasutavad hingamiseks [[lõpus]]eid.<ref name=":3" /> Rõngusside kehad on kaetud kutiikuliga, mis on sekreet keharakkudest ja ise rakkudest ei koosne. Rõngusside skeletiks on keha kattev tugev kuid elastne nahklihasmõik.<ref name="crDj1" /> Kutiikul on tehtud elastsetest kollageenikiududest ja tänu sellele ei pea nad kestuma nagu näiteks [[lülijalgsed]], kelle kest on kitiinist ja jääb väikeseks. Paljud rõngussid liiguvad peristaltika põhimõttel – erinevate rõngaste rütmiline kokkutõmbumine ja lõdvestumine, mille tulemusel nende keha egasi liigub.[[Fail:Regenwurm.ogv|pisi|300x300px|Peristaltiline liikumine<ref name="9HNXb" />]] == Toitumine == Rõngusside seas leidub erinevaid toitumistüüpe. Seedeelundkond koosneb suuavast, söögitorust, pugust, maost, soolest ja pärakust. Rõngusside suupiirkond erineb liigiti ega spetsialiseeru kindlale toitumistüübile. Perekondade ''Eunicidae'' ja ''Phyllodocidae'' liikidel on väljaarenenud lõuad saagi püüdmiseks ja hammustamiseks. Hulkharjasussid võivad ka parasiteerida kaladel imedes nende verd.<ref name=":2" /> Suur osa rõngusse (näiteks vihmaussid) elavad mullas ja lisaks taimejäänustele on nende seedekulglas ka mulda.<ref name=":5" /> Osal liikidest on suu ümber kombitsad, millega nad setetest toitu suhu suunavad, filtreerijad kasutavad kombitsatesüsteemi, millega veest toiduosakesi suu poole juhivad. Leidub ka liike, kelle suud on ilma toidu püüdmiseks spetsialiseerunud jätketeta. Kaanidele on iseloomulik ees- ja tagaosas asuv iminapp, tagumises asub pärak, esimeses suu, kus on kehast väljapööratav kärss või muskulaarne neel kahe või kolme hambaga. Osa kaanidest toitub väiksematest organismidest, aga mõned liigid teiste loomade verest – nende sülg sisaldab hüübimisvastast ainet.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Erituselundiks on arvukad eritustorukesed, mis toovad kehapinnale kahjulikke jääkaineid.<ref name=":5" /> == Sigimine ja elutsükkel == Rõngussid kasutavad liigiti nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. === Mittesuguline paljunemine === Rõngusside hõimkonda kuuluvad hulkharjasussid võivad paljuneda vegetatiivselt, jagunedes kaheks või rohkemaks tükiks või pungudes – uus organism kasvab vanema väljasopistusena ja eraldub sellest ning alustab elu vanemorganismist sõltumatult.<ref name=":4" /> Mõned väheharjasussid (''ologochaetes'') paljunevad täielikult aseksuaalselt, kuid osa paljuneb suguliselt sügisel ja vegetatiivselt kevadel. Väheharjasussid paljunevad alati kehaosa eraldamisega, mitte pungumisega, kuid kaanid ei paljune kunagi vegetatiivselt.<ref name=":4" /><ref name=":1" /> Hulkharjasussid kasutavad sarnaseid mehhanisme vigastustest taastumisel. Mõned perekonnad suudavad taastuda vaid ühest segmendist ning seda isegi siis, kui nende pea on eemaldatud. Rõngussid on kõige arenenumad organismid, kes nii suurtest kahjustustest suudavad taastuda. Samas kaanid vigastustest ei taastu. <ref name="eG7NF" /> === Suguline paljunemine === Rõngussidest suur osa on liitsugulised, aga enda sperm ja munarakk ühineda ei saa, sigida saavad kaks sama liigi erinevat isendit. Rõngussid paljunevad enamasti välise viljastamisega, harva on isastel ka peenis, millega nad spermi otse emasesse saavad suunata.<ref name=":5" /> Vees elavad rõngussid (nt hulkharjasussid) väljutavad munarakud ja spermid vette, kus munarakud viljastuvad.<ref name=":4" /> Viljastatud munadest arenevad [[trohhofoor]]id ehk pärgvastsed, kelle keha on varustatud ripsmetega, mille abil nad liiguvad. Vastsed elavad vees planktonina ja hiljem vajuvad merepõhja ning muutuvad [[moone (bioloogia)|metamorfoosi]] käigus valmikusarnaseks.<ref name=":1" /> Enamiku hulkharjasusside, kes on suures osas mereloomad, elutsüklit ei tunta, kuna ainult 25% u 300 liigist järgib sellist mustrit. 14% liikidest kasutavad sarnast välise viljastamise meetodit, kuid munevad suurema rebuga mune, mis annab vastsele rohkem toitaineid ja vähendab vajadust olla planktonina vees, või munevad mune, kust kooruvad valmikusarnased vastsed ja metamorfoosiks pole vajadust. Leidub rõngusside liike, kes kannavad viljastatud mune enda kehas või keha küljes kuni nendest valmivad vastsed.<ref name=":5" /> Osa rõngussidest muudavad elu jooksul sugu ehk on [[hermafrodiidid]], aga enamus on siiski ühesoolised kogu elu. Täiskasvanud vöösed (klass, kuhu kuuluvad vihmaussid ja kaanid) on enamasti terve elu hermafrodiidid, mõnel kaaniliigil on nooremad isendid isased ja vananedes muutuvad emasteks.<ref name=":1" /> == Ökoloogiline tähtsus == Rõngussidel on tähtis osa mulla viljakuse tagamises ja parandamises.<ref name="oNMcJ" /> Nad elavad mulla sees või mulla peal niisketes mahakukkunud lehtedes. Kobestajad (nt vihmaussid) viivad oma kehaga maapinnalt sügavamatesse mullakihtidesse kaasa lagunenud taimeosi, millega muudavad mulda viljakamaks. Tänu kobestamisele on mullakihtidesse parem ligipääs ka hapnikul ja veel. Mulla pinnal ja sees elavad ussid aitavad kaasa huumuskihi tekkimisele, segades orgaanilist ja mineraalset materjali ning kiirendades sellega lagunemisprotsessi. Tänu sellele saavad ained kiiremini omastatavaks teistele organismidele, näiteks taimedele.<ref name="NriOU" /> Vihmaussid on tähtis saak väikestele ja suurtele lindudele ja ka imetajatele. Mõnel juhul on vihmaussipopulatsiooni säilimine vajalik ohustatud linnuliigi püsimajäämiseks.<ref name="SUYuw" /> ==Vaata ka== * [[rõngusside loend]] * [[lüliloomad]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/r%C3%B5ngussid1|Pealkiri=Rõngussid|Väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|Aeg=|Kasutatud=18.11.2017}}</ref> <ref name=":1">Rouse, G. (1998). "The Annelida and their close relatives". In Anderson, D.T. Invertebrate Zoology. Oxford University Press.</ref> <ref name=":4">Ruppert, E.E.; Fox, R.S. & Barnes, R.D. (2004). "Annelida". Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. ISBN 0-03-025982-7.</ref> <ref name=":5">"The Annelida and their close relatives". In Anderson, D.T. Invertebrate Zoology. Oxford University Press. ISBN 0-19-551368-1.</ref> <ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=http://matefus.onepagefree.com/files/Rongussid.pdf|Pealkiri=Rõngussid|Väljaanne=|Aeg=2004|Kasutatud=20.11.2017|arhiivimisaeg=14.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171214124249/http://matefus.onepagefree.com/files/Rongussid.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-7-1.htm|Pealkiri=Selgrootute seedeelundkond|Väljaanne=Miksike|Aeg=|Kasutatud=19.11.2017}}</ref> <ref name="crDj1">{{Netiviide|Autor=[[Villu Soon]]|URL=https://demo.elurikkus.ut.ee/bie-hub/species/11525?lang=et|Pealkiri=Annelida|Väljaanne=eElurikkus|Aeg=|Kasutatud=20.11.2017}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="9HNXb">{{Netiviide|Autor=Images created by a combination of PHP / PovRay. Coelom|URL=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f4/Regenwurm.ogv/799px--Regenwurm.ogv.jpg|Pealkiri=Scheme of a moving earthworm / Annelida|Väljaanne=|Aeg=2007|Kasutatud=20.11.2017}}</ref> <ref name="eG7NF">Hickman, Cleveland; Roberts, L.; Keen, S.; Larson, A.; Eisenhour, D. (2007). Animal Diversity (4th ed.). New York: Mc Graw Hill. ISBN 978-0-07-252844-2.</ref> <ref name="oNMcJ">Siddall, M.E.; Borda, E.; Rouse, G.W. (2004). "Towards a tree of life for Annelida". In Cracraft, J.; Donoghue, M.J. Assembling the tree of life. Oxford University Press US. ISBN 0-19-517234-5</ref> <ref name="NriOU">New, T.R. (2005). [https://books.google.com/?id=bwqGf_JK3HcC&pg=PA44&dq=annelid+ecosystem#PPA45,M1 ''Invertebrate conservation and agricultural ecosystems'']. Cambridge University Press. <nowiki>ISBN 0-521-53201-9</nowiki>.</ref> <ref name="SUYuw">Edwards, C.A.; Bohlen, P.J. (1996). "Earthworm ecology: communities". [https://books.google.com/?id=ad4rDwD_GhsC&pg=PT7&dq=earliest+oligochaete+clitellate+fossil+ ''Biology and ecology of arthworms'']. Springer. <nowiki>ISBN 0-412-56160-3</nowiki>.</ref> }} [[Kategooria:Rõngussid| ]] 1hjk8pmttmf4j3v8052aoxamuvkrxqa Mohrenschildt 0 102533 6184443 6148685 2022-08-27T20:02:50Z NOSSER 8097 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki [[File:Mohrenschildti suguvõsa aadlivapp.jpg|thumb|Mohrenschildti suguvõsa aadlivapp]] '''Mohrenschildt''' on [[Eestimaa]] aadlisuguvõsa. Mohrenschiltide suguvõsale panid alguse [[Tallinn]]a raehärra [[Johann Koch]]i pojad [[Johann von Mohrenschildt|Johann]] ja [[Bernhard von Mohrenschildt|Bernhard]], kes aadeldati [[Rootsi]] kuninganna [[Kristiina]] poolt [[20. september|20. septembril]] [[1650]]. Vanema poja Johanni viimane meessoost järeltulija suri [[1715]]. aastal, jättes järgi vaid perekonna noorema haru. [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kanti Mohrenschildtide suguvõsa [[1746]]. Läbi aegade kuulusid suguvõsale [[Nurme mõis|Nurme]], [[Seidla mõis|Seidla]], [[Tammiku mõis (Kose)|Tammiku]], [[Jõgisoo mõis|Jõgisoo]], [[Hatu mõis|Hatu]], [[Valingu mõis|Valingu]], [[Risti mõis|Risti]], [[Kumna mõis|Kumna]], [[Haiba mõis|Haiba]], [[Laitse mõis|Laitse]], [[Laulasmaa mõis|Laulasmaa]], [[Leebiku mõis|Leebiku]], [[Kurisoo mõis|Kurisoo]], [[Käesalu mõis|Käesalu]] ja veel palju teisi mõisu. ==Suguvõsa liikmeid== *[[Berend Johann von Mohrenschildt]], Risti, Hatu, Tammiku ja Leebiku mõisnik *[[Berend Otto von Mohrenschildt]] (1718–1789), Vene leitnant, Eestimaa maanõunik ja tõeline riiginõunik *[[Reinhold Gideon von Mohrenschildt]] (1786–1827), Kurisoo mõisnik *[[Gustav Reinhold von Mohrenschildt]] (1787–1834), Käesalu mõisnik *[[Hugo Oskar von Mohrenschildt]] (1818–1899), Kurisoo mõisnik *[[Heinrich Alexander von Mohrenschildt]] (sündis 1831) *[[Sergei von Mohrenschildt]] (sündis 1870), Minski kubermangu aadlimarssal ja Vene sõjaväe ajaloolane *[[Dmitri von Mohrenschildt]] (1902–2002), [[Stanfordi Ülikool]]i professor, üks [[Raadio Vaba Euroopa]] asutajatest *[[George de Mohrenschildt]] (1911–1977), Ameerika naftageoloog, [[Lee Harvey Oswald]]i sõber, (inglise wiki: [[:en:George_de_Mohrenschildt|George de Mohrenschildt]]) == Vaata ka == *[[Mohrenschildti suguvõsa vastastikuse abiandmise selts]] == Kirjandus == *Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1-2: Estland, Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=899 lk.129-141] [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?seite=438 Parand. ja täiend. lk.23-25] [[Kategooria:Mohrenschildtid| ]] [[Kategooria:Rootsi aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] bytxrkvlnjlsqnhqno994btjsa1ynwo 6184451 6184443 2022-08-27T20:12:59Z NOSSER 8097 /* Suguvõsa liikmeid */ wikitext text/x-wiki [[File:Mohrenschildti suguvõsa aadlivapp.jpg|thumb|Mohrenschildti suguvõsa aadlivapp]] '''Mohrenschildt''' on [[Eestimaa]] aadlisuguvõsa. Mohrenschiltide suguvõsale panid alguse [[Tallinn]]a raehärra [[Johann Koch]]i pojad [[Johann von Mohrenschildt|Johann]] ja [[Bernhard von Mohrenschildt|Bernhard]], kes aadeldati [[Rootsi]] kuninganna [[Kristiina]] poolt [[20. september|20. septembril]] [[1650]]. Vanema poja Johanni viimane meessoost järeltulija suri [[1715]]. aastal, jättes järgi vaid perekonna noorema haru. [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kanti Mohrenschildtide suguvõsa [[1746]]. Läbi aegade kuulusid suguvõsale [[Nurme mõis|Nurme]], [[Seidla mõis|Seidla]], [[Tammiku mõis (Kose)|Tammiku]], [[Jõgisoo mõis|Jõgisoo]], [[Hatu mõis|Hatu]], [[Valingu mõis|Valingu]], [[Risti mõis|Risti]], [[Kumna mõis|Kumna]], [[Haiba mõis|Haiba]], [[Laitse mõis|Laitse]], [[Laulasmaa mõis|Laulasmaa]], [[Leebiku mõis|Leebiku]], [[Kurisoo mõis|Kurisoo]], [[Käesalu mõis|Käesalu]] ja veel palju teisi mõisu. ==Suguvõsa liikmeid== *[[Berend Johann von Mohrenschildt]], Risti, Hatu, Tammiku ja Leebiku mõisnik *[[Berend Otto von Mohrenschildt]] (1718–1789), Vene leitnant, Eestimaa maanõunik ja tõeline riiginõunik *[[Reinhold Gideon von Mohrenschildt]] (1786–1827), Kurisoo mõisnik *[[Gustav Reinhold von Mohrenschildt]] (1787–1834), Käesalu mõisnik *[[Hugo Oskar von Mohrenschildt]] (1818–1899), Kurisoo mõisnik *[[Heinrich Alexander von Mohrenschildt]] (sündis 1831) *[[Hermann Alfred von Mohrenschildt]] (1860–1928), [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]] *[[Sergei von Mohrenschildt]] (sündis 1870), Minski kubermangu aadlimarssal ja Vene sõjaväe ajaloolane *[[Dmitri von Mohrenschildt]] (1902–2002), [[Stanfordi Ülikool]]i professor, üks [[Raadio Vaba Euroopa]] asutajatest *[[George de Mohrenschildt]] (1911–1977), Ameerika naftageoloog, [[Lee Harvey Oswald]]i sõber, (inglise wiki: [[:en:George_de_Mohrenschildt|George de Mohrenschildt]]) == Vaata ka == *[[Mohrenschildti suguvõsa vastastikuse abiandmise selts]] == Kirjandus == *Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1-2: Estland, Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=899 lk.129-141] [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?seite=438 Parand. ja täiend. lk.23-25] [[Kategooria:Mohrenschildtid| ]] [[Kategooria:Rootsi aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] dzi0m3gmdymans9jj1iuake5zqet9qk Grünewaldt 0 103837 6184370 6110207 2022-08-27T18:24:28Z NOSSER 8097 /* Suguvõsa liikmeid */ wikitext text/x-wiki [[File:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|thumb|Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp]] '''Grünewaldt''' on baltisaksa aadlisuguvõsa. Grünewaldtide perekond kanti [[9. veebruar]]il 1745 [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|aadlimatriklisse]] nr 69 all, [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]]i poolt välja antud [[1624]]. ja [[1631]]. aastast pärinevate läänistuskirjade alusel. [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|aadlimatriklisse]] nr 323 all kanti perekond detsembris [[1818]]. [[Pilt:Koigi.jpg|thumb|Kunagise Koigi mõisa peahoone [[2008]]. aasta jaanuaris.]] Grünewaldtidele kuulusid eri aegadel [[Ahula mõis|Ahula]], [[Huuksi mõis|Huuksi]], [[Järlepa mõis|Järlepa]], [[Koigi mõis|Koigi]], [[Prandi mõis|Prandi]], [[Laimetsa mõis|Laimetsa]], [[Esna mõis|Esna]], [[Triigi mõis (Väike-Maarja)|Triigi]] ja veel mitu mõisat. Perekonna esindajaid on esmakordselt mainitud [[15. sajand]]i lõpus. Esimene kindlalt teada olev suguvõsa esindaja oli [[Jürgen Gruenewaldt]], kelle nimi esineb [[16. sajand]]i lõpust pärit allikates. Eestimaa Rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus ("Genealogisches Handbuch der Estländischen Ritterschaft") on Eestimaa haru esimeseks kindlaks esivanemaks Jürgen I Gruenewaldt, kes suri (tapeti) 1605. aastal. ==Suguvõsa liikmeid== *Jürgen I Gruenewaldt (−1605), abielus Adelheid [[Aderkas]]iga **Jürgen II von Gruenewaldt (1591–1659), 1624. aastast läänistud [[Läänemaa]] [[Väike-Kullamaa mõis|Väike-Kullamaa]] (''Klein Goldenbeck'') ja [[Ahula mõis|Ahula]] (''Affel'') mõisnik, Rootsi sõjaväe leitnant, abielus Margarethe von [[Howen]]iga ***Reinhold von Gruenewaldt (1637–), Ahula pärisomanik, aukraadilt Rootsi sõjaväe leitnant, [[adrakohtunik]] ja [[assessor]] Tallinna Kuninglikus Linnakohtus. Reinhold oli I abielus preili von Tousasiga, II abielus Marie Elisabeth von Wrangeliga. ****Wolter Reinhold von Gruenewaldt, Ahula pärishärra, I abielu Luise von [[Brackel]]iga ja II abielu Margaretha Charlotte von [[Kursell]]iga *****[[Johann Adam von Grünewaldt]] (1719–1792), [[Koigi mõis|Koigi rüütlimõisa]] esimene Grünewaldtidest omanik. Abielud: I paruness Hedwig Elisabeth von [[Stackelberg]]iga, II abielu naiseõe Katharine Elisabeth von Stackelbergiga [[Mäo mõis]]ast ******Wolter von Grünewaldt (surn. 1788), Venemaa sõjaväelane, hukkus [[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)|Vene-Rootsi sõjas]] ******[[Johann Georg von Grünewaldt]] (1763–1817), [[sillakohtunik]], Viru-Järva [[meeskohtunik]] ja lõpuks Eestimaa maanõunik, [[Koigi mõis|Koigi]], [[Ahula mõis|Ahula]], [[Esna mõis]]nik ja [[Päinurme mõis]]a rentnik, abielus [[Anna Christine von Grünewaldt|Anna Christine von Kurselli]] (1769–1842), kindralleitnant ja maanõunik, [[Seliküla mõis|Seliküla]] ja [[Ohtu mõis]]a omaniku ning [[Haanja mõis|Haanja riigimõisa]] rentniku [[Christoph Heinrich von Kursell]]i tütrega. Anna tõi suguvõsa valduste hulka kaasavarana [[Esna mõis]]a, kuhu Anna rajas hiljem [[Esna mõisa kalmistu|Grünewaldtide perekonna matmispaiga]], Müllersfeldi. *******[[Johann Christoph Engelbrecht von Grünewaldt]] (1796–1862), Venemaa keisririigi riigitegelane, [[Huuksi mõis]]nik. *******[[:ru:Гринвальд, Родион Егорович|Moritz Reinhold von Grünewaldt]] (''Мориц Рейнгольд (Родион Егорович) Гринвальд'') (1797–1877), [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, kindraladjutant<ref>{{netiviide | URL =http://www.regiment.ru/bio/G/56.htm | Pealkiri = Moritz Reinhold von Grünewaldti elulugu (vene k.)}}</ref>, [[Laimetsa mõis]]nik *******[[Otto Magnus von Grünewaldt]] (1801–1890), baltisaksa poliitik, Eestimaa maanõunik ja Vene keiserlik [[kammerhärra]], [[Koigi mõis|Koigi]], [[Prandi mõis|Prandi]] ja [[Laimetsa mõis]]nik ********Johann Georg Gottlieb [[Gerhard von Grünewaldt]] (1826–1869) ********Johann Georg [[Moritz von Grünewaldt]] (1827–1873), zooloog ''Dr phil.cand zool'', [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] sekretär (1862) ********Johann Georg [[Otto von Grünewaldt]] (1830–1910), meditsiinidoktor, 1857–1890 praktiseeris Peterburis, Peterburi Arstide Seltsi president 1865, [[riiginõunik (Venemaa)|riiginõunik]]. *********[[Otto Moritz von Grünewaldt]] (1860–1936) ********Johann Georg [[Alexander von Grünewaldt]] (1832–1916) ********[[Nikolaus von Grünewaldt]] (1833–1852) ********[[Johann Georg Ernst von Grünewaldt]] (1835–1901), baltisaksa poliitik, [[Koigi mõis|Koigi]], [[Prandi mõis|Prandi]] ja [[Laimetsa mõis]]nik. *********[[Georg August Arthur von Grünewaldt]] (1868–1929), baltisaksa poliitik, [[Virumaa kreisisaadik]] ja [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]], [[Triigi mõis|Triigi]] ja [[Uniküla mõis]]nik ********[[Johann Paul von Grünewaldt]] (1836–1870), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[Kornet (auaste)|kornet]]) ulaanide rügemendis ********Johann Georg [[Rudolf von Grünewaldt]] (1842–1882), jurist, õppis [[Tartu ülikool]]is õigusteadust, cand jur 1873 *******[[Alexander Georg von Grünewaldt]] (1805–1886), [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]] (Landrat), [[Esna mõis]]a omanik ********Walter Johann Georg Konstantin von Grünewaldt (1843–1920), [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]] (Landrat), [[Esna mõis]]a omanik ********[[Arthur Otto Moritz von Grünewaldt]] (1847–1922), [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, kindraladjutant, ratsaväekindral [[Pilt:Grünewaldtide_kalmistu_03.jpg|pisi|Alexander Moritz Arwed von Grünewaldti (1863–1910) vapiga hauaplaat [[Esna mõisa kalmistu]]l]] *[[Moritz von Grünewaldt]] (1873–1964), näitleja *[[Arved von Grünewaldt]], Rootsi purjetaja, 1969. aasta Euroopa meister "[[Soling]]"-klassis ==Vaata ka== *[[Gruenewaldt'i Suguvõsa Asutus]] *[[Esna mõisa kalmistu]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Parun [[Georges Wrangell]]: Genealogie des Geschlechts von Grünewaldt., Reval : [s.n.], 1913 (Reval : Revaler Beobachter), [http://www.ester.ee/record=b1116570~S1*est Andmed ESTERis] ==Välislingid== *[http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000600,00815.html Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust] [[Kategooria:Grünewaldtid| ]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Kuramaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] m0mtn6p2vnkghcvk5ir3z5shosn0cju RuneScape 0 104113 6184626 6138350 2022-08-28T08:12:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Arvutimäng | pealkiri = RuneScape | pilt = | pildiallkiri = | arendaja = [[Jagex Ltd.]] | väljaandja = Jagex Ltd | kujundaja = | litsents = | keel = [[inglise keel|Inglise]], [[saksa keel|saksa]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[Brasiilia portugali keel|Brasiilia portugali]] | platvormid = [[Java]] | väljalase = Runescape Classic (Beta):<br>4. jaanuar 2001<br>RuneScape 2:<br>14. märts 2004<br>RuneScape HD:<br>14. juuli 2008<br>Runescape Evolution of Combat<br>20. november 2012<br>Runescape 3:<br>22. juuli 2013 ??? | zanr = [[Fantaasia]], [[MMORPG]] | viis = [[Mitmikmäng]] | nõuded = Väheste detailidega: 128 MB RAM, 500 MHz CPU Kõigi detailidega: 256 MB RAM, 1.5 GHz CPU, Nvidia GeForce3 või samaväärne videokaart | sisend = [[arvutihiir|hiir]], [[sõrmistik]] | koduleht = http://www.runescape.com/ }} '''"RuneScape"''' on [[internet|veeb]]ipõhine [[arvutimäng]] ([[MMORPG]]). 2008. aastal tunnistas [[Guinnessi rekordite raamat]] "RuneScape'i" maailma kõige populaarsemaks tasuta MMORPG-ks.<ref name="XZhsv" /> "RuneScape'i" eellaseks loetakse 1998. aastal valminud [[Andrew Gower]]i mängu [[MUD|DeviousMUD]].<ref name="iMiF0" /> 4. jaanuaril 2001 avaldati uuestikirjutatuna ja ümbernimetatuna "RuneScape'i" esimene [[beetaversioon]]. 1. detsembril 2003 avaldati uue graafikaga versiooni beeta, mille lõpliku versiooni avalikustamise järel sai mängu vana graafikaga versioon pealkirjaks "RuneScape Classic".<ref name="IAwSx" /> Mängu uusim graafikalahendus, mis muuhulgas võimaldab mängida täisekraaniga, anti välja 14. juulil 2008.<ref name="DP7Wz" /> Mängust on saadaval nii tasuta kui ka tasuline versioon; mõlemad on ligipääsetavad enamiku [[Brauser|veebibrauseritega]]. Tipphetkel oli "RuneScape'i" tasuta versioonil umbkaudu 15 miljonit aktiivset mängijat ja tasulisel versioonil 1 miljon aktiivset mängijat. Pärast "RuneScape Evolution of Combati" (EoC) väljaandmist see kahanes järsult. Praegu on "RuneScape'is" umbes 75 000 aktiivset mängijat ning tänu uuendusele, millega lisandus veebruaris 2013 "Old School RuneScape", mis kujutab endast 2007. aasta graafikat jms, on mängijad jagunenud kahte leeri: umbes 34 000 mängivad "RuneScape'i" EoC-d, mida paljud vihkavad, ja ülejäänud on siis 2007. aasta "Old School RuneScape'i" platvormil. Lisaks [[inglise keel]]ele on 14. veebruarist 2007 mängu kasutajaliides saadaval [[saksa keel|saksakeelsena]]<ref name="pNUO5" />, 10. detsembrist 2008 [[prantsuse keel|prantsuskeelsena]]<ref name="l9qRb" /> ja 24. juulist 2009 ka [[Brasiilia portugali keel|Brasiilia portugalikeelsena]].<ref name="24-07-2009" /> ==Mänguruum== "RuneScape'i" tegevustik toimub Gielinori-nimelises fantaasiamaailmas, mis on jagatud mitmeks kuningriigiks ja muudeks piirkondadeks. Mängija saab ringi liikuda nii jalgsi kui ka mitmesuguste transpordivahenditega, näiteks lendava vaiba, gnoomide purilennuki, laeva, teleportimisloitsude ja muude sellistega.<ref name="5jtBs" /> Erinevates piirkondades saab mängija erinevate koletisega võidelda, toormaterjale koguda ning erinevaid ülesandeid täita. Mängija saab võidelda nii koletistega kui ka teiste mängijatega ja erinevates oskustes kogemusi omandada. Mängija puutub teiste mängijatega kokku läbi ühise turu- ja jutuajamissüsteemi ning mängides võitluslikke ja koostööd vajavaid minimänge. Enne muu mänguosaga alustamist peab uus mängija väikese õpetuse (''tutorial island'') läbi tegema. Õppimine toimub muust mängust eraldatud alal ja annab mängimiseks vajaminevad põhioskused. Õpetus ilmus esmakordselt mängu 24. septembril 2002 ja asus eraldi saarel.<ref name="k8yRF" />. Alates 14. juulist 2008 viiakse õppimine läbi ülesande (''quest'') pealkirjaga "Juhtnööride läbimine" käigus Lumbridge'i linnas.<ref name="5LzOF" /> ===Oskused=== "RuneScape'is" on 28 oskust (''skills''), mida kasutades mängija kogemuspunkte (''experience points'') saab. 28 oskusest 16 on ka tasuta mängijatele. Näiteks sepistades raudsõjahaamri saab mängija sepatööoskuse kogemust. Piisava hulga kogemusega jõuab mängija oma oskuses uuele tasemele (''level''), mis võimaldab sooritada keerulisemaid ja suuremat kogemust andvaid toiminguid. Igas oskuses saab 99 taseme võrra ülespoole ronida, paremale tasemetele jõudes saavutab mängija paremaid kohti üldises paremusjärjestuses, millega saab tutvuda [http://hiscore.runescape.com/hiscores.ws mängu kodulehel]. Mõne oskusega 99. tasemele jõudes saab tasuline mängija endale selle oskuse meistrikeebi (''Cape of Accomplishment'') osta. {| class="wikitable sortable" |+ Oskuste loetelu ! Oskus ! Kirjeldus |-valign="top" | style="background:#AFEEEE; text-align:left;" |'''Aiandus''' (''farming'') | Võimaldab tasulisel mängijal puid, põõsaid, köögivilju, ürte jm. kasvatada. |-valign="top" | style="background:#AFEEEE; text-align:left;" |'''Arheoloogia''' (''Archaeology'') | Võimaldab tasulisel mängijal kaevata ja puhastada antiik esemeid. |-valign="top" | style="background:#AFEEEE; text-align:left;" |'''Ehitamine''' (''construction'') | Võimaldab tasulisel mängijal omale maja ehitada ning see sisustada. |-valign="top" | '''Elupunktid''' (''constitution'') | Võimaldab võitluses kauem vastu pidada. |-valign="top" | style="background:#AFEEEE; text-align:left;" |'''Jahipidamine''' (''hunting'') | Võimaldab tasulisel mängijal püüniste, lõksude jms abil loomi püüda. |-valign="top" | '''Jõud''' (''strength'') | Tasemete lisandudes võimaldab võitluses tugevamini lüüa. |-valign="top" | '''Kaevandamine''' (''mining'') | Võimaldab kirka abil metallimaake ning erinevaid kive kaevandada. |-valign="top" | '''Kaitse''' (''defence'') | Tasemete lisandudes võimaldab kanda võitluses vastupidavamat turvist. |-valign="top" | '''Kalapüük''' (''fishing'') | Võimaldab kala püüda. |-valign="top" | '''Kokakunst''' (''cooking'') | Võimaldab toite valmistada ja kalu küpsetada. |-valign="top" | style="background:#AFEEEE; text-align:left;" |'''Koletiste nottimine''' (''slayer'') | Võimaldab tasulisel mängijal haruldaste koletiste tapmist. |-valign="top" | '''Käsitöö''' (''crafting'') | Võimaldab valmistada näiteks nahast turviseid, amulette ja savinõusid. |-valign="top" | style="background:#AFEEEE; text-align:left;" |'''Leiutamine''' (''Invention'') |Võimaldab tasulisel mängijal leiutada asju. |-valign="top" | style="background:#AFEEEE; text-align:left;" |'''Hobulausumine''' <!-- See tõlkevaste on filmipealkirja "Hobulausuja" järgi ja sobib teataval määral sisuliselt. 'Manamine' seevastu pole hea vaste, sest selle näol on ennemini tegu ''magic'uga'' (teine oskus). -->(''summoning'') | Võimaldab tasulisel mängijal muude oskuste juures abiks olevaid elukaid välja kutsuda. |-valign="top" | style="background:#AFEEEE; text-align:left;" |'''Osavus''' (''agility'') | Võimaldab tasulisel mängijal erinevate otseteede kasutamist ja kiiremat energiataastet. |-valign="top" | '''Palvetamine''' (''prayer'') | Võimaldab erinevate lisaboonuste kasutamist. |-valign="top" | '''Raietöö''' (''woodcutting'') | Võimaldab puid raiuda. |-valign="top" | '''Ruunitegu''' (''runecrafting'') | Võimaldab võlukunsti tarbeks ruune valmistada. |-valign="top" | '''Rünne''' (''attack'') | Tasemete lisandudes võimaldab [[RuneScape#Võitlemine|võitluses]] täpsemini löömist ja paremate relvade kasutamist. |-valign="top" | '''Sepatöö''' (''smithing'') | Võimaldab metallivalu ja metallesemete sepistamist. |-valign="top" | '''Tuletegemine''' (''firemaking'') | Võimaldab halgude abil lõket teha. |-valign="top" | style="background:#AFEEEE; text-align:left;" |'''Varastamine''' (''thieving'') | Võimaldab tasulisel mängijal arvutijuhitud mängutegelastelt varastada. |-valign="top" | style="background:#AFEEEE; text-align:left;" |'''Vestmine''' (''fletching'') | Võimaldab tasulisel mängijal vibusid ja nooli valmistada. |-valign="top" | '''Vibulaskmine''' (''ranged'') | Võimaldab võitluses vibu ja viskerelvi kasutada. |-valign="top" | '''Võlukunst''' (''magic'') | Võimaldab võitluses võlukunsti kasutada, teleportimist (hetkeline asukoha vahetus) jm. |-valign="top" | style="background:#AFEEEE; text-align:left;" |'''Ürditeadus''' (''herblore'') | Võimaldab tasulisel mängijal ürtidest boonuseid andvaid jooke valmistada. |} Värviga on märgitud täienisti tasuliste mängijate oskused. ===Võitlemine=== Taplus on mängu oluline osa. Laias laastus jagunevad "RuneScape'i" võitlustehnikad lähivõitluseks ning võlukunsti ja viskerelvade kasutamiseks. Võidelda saab koletistega, keda juhib arvuti ning reaalajas ka teiste mängijatega. Osades mängu piirkondades saavad mängijad võitluses koostööd teha ning koos sama vastast rünnata. Võideldes annavad mängijale vastase ees eelise tema paremad [[RuneScape#Oskused|oskused]] ja varustus. Võitlemise käigus kogub mängija kogemuspunkte võitlusoskustes (nt jõud, võlukunst, elupunktid) ja viga saades kaotab elupunkte. Võitlusest väljub kaotajana osapool, kelle elupunktid esimesena lõppevad. Surres kaotab mängija osad oma kaasas kantud esemed ja satub taassünniks ettenähtud paika. Mängijate vahelist võitlust (''player vs player'') saab harrastada selleks ettenähtud minimängudes ning selleks ettenähtud [[RuneScape#Serverid|serverites]]. Mängijate rühmade vaheliste võitluste korraldamiseks koondub osa mängijaid arvutimängurite ühendustesse ehk klannidesse. ===Ülesanded=== "RuneScape'is" on üle 200 ülesande (''quests''), mida mängijal on võimalik sooritada. Suurem osa ülesannetest on tasulistele mängijatele. Ülesanded on kindla sündmustikuga ja saavad alguse erinevates paikades. Mängija peab mööda maailma ringi liikuma ja ülesantuga toime tulema. Iga ülesanne seab mängijale nõudmised oskuste tasemete, vajamineva varustuse ja eelnevalt tehtud olevate ülesannete osas. Ülesande auhinnaks on ülesandepunktid (''questpoints''), oskuste kogemuspunktid ja erinevad esemed. Lisaks eelpool kirjeldatud ülesannetele on mängus muu suunitlusega ülesandeid. Näiteks koletiste nottimise oskus eeldab kindlal hulgal kollide tapmise ülesannete (''tasks'') täitmist. ===Turg=== Mängijad saavad suuremat osa mängus ringluses olevaid esemeid omavahel osta, müüa ja vahetada. Esemete hinnad muutuvad regulaarselt vastavalt pakkumise ja nõudluse suhtele.Esemete ostmise ja müümise lihtsustamiseks on Varrocki linnas alates 26. novembrist 2007 vahetuskaubanduse keskus (''The Grand Exchange'').<ref name="21C85" /> Osa mängijatest on spetsialiseerunud kauplemisele. Jälgides esemete hinnamuutustrende teenivad nad õigel hetkel ja õiges koguses konkreetsete esemete ostmise ja müümisega mänguvaluutas suuri kasumeid. Osad kasutajad loovad kontosid ja arendavad müügiküpsuseni ja siis müüvad maha terve konto. ===Jutuajamine=== "RuneScape'i" jutuajamissüsteem jaguneb avalikuks kõneluseks, sõprade vaheliseks suhtluseks ja jututubadesiseseks suhtluseks. Avaliku kõneluse (''public chat'') raames saab mängija suhelda temaga samas serveris, tema lähedal olevate teiste mängijatega. Lähedalolijad näevad mängija saadetud teksti ja mängija näeb teiste lähedalolevate mängijate saadetud teksti. Sõprade vahelise suhtluse raames saab mängija oma sõprade loetellu lisatud mängijatele sõnumeid saata ning vastusõnumeid saada. Jututoasisese suhtluse (''clan chat'') raames saab mängija suhelda mängijatega, kes on sisenendud jututuppa, mille keegi mängijatest üles on seadnud. Sõprade vaheline ja jututoasisene suhtlus toimivad ka erinevates [[RuneScape#Serverid|serverites]] mängivate inimeste vahel. Alates 21. maist 2008 on saadaval ka rühmitatud kujul sadu väljendeid sisaldav ütluste kogu (''quick chat''),<ref name="gibcx" /> kust mängija saab sõrmistikul tippimise asemel sobiva väljendi hiirekursoriga valida. Sama aasta 5. juunil avaldati soovijatele serverid, kus jutuajamine on piiratud ütluste kogus sisalduvate väljenditega. Alla 13 aastastel mängijatel on võimalik ainult ''quickchat-i'' kasutada.<ref name="5ALFQ" /> ===Kalendripühad=== Alates 2001. aasta sügisest on mängus tähistatud [[Halloween|pühakutepäeva]], [[jõulud|jõule]] ja [[lihavõtted|lihavõtteid]]. 2008. aastal lisandus tähistatavate pühade loetellu [[tänupüha]].<ref name="NGeF3" /> Pühad on mängus seisnenud uue pühadeteemalise eseme ja pühadeteemaliste ülesande väljalaskes. Mõnest varasemast pühadeteemalistest esemest on haruldus saanud ning see on seeläbi kallihinnaline, samal ajal kui teist osa pühadeesemetest ei saa müüa. Esimesed pühad mängus vältasid ühe päeva, hilisemad umbes nädala. Näiteks on pühadeese vikat ainult neil mängijatel, kes selle 2003. aasta pühakutepäeval mängides said.<ref name="o4EGI" /> ===Maailm=== Gielinori jaguneb mitmeteks kuningriikideks ja muudeks piirkondadeks. Mängu kaardi leiab mängu kodulehe [http://www.runescape.com/kbase/view.ws?guid=Downloads_and_Wallpapers#downloads allalaadimiste jaotises], lisaks saab kaarti vaadata mängimise ajal. Valik "RuneScape'i" kaardil asuvatest asulatest: {{Veerud|100%}} * '''Misthalin''' ** Barbarite küla ** Draynori küla ** Servaküla ** Lumbridge ** Varrock ** Kaevetööde plats ** Paterdomus * '''Asgarnia''' ** Falador ** Goblinite küla ** Sarim' sadam ** Mudahüpiku koht ** Rimmington ** Burthorpe ** Taverley * '''Kandarin''' ** Ardougne ** Catherby ** Kotka mäetipp ** Hemenster ** Mudatasandik ** Kalastusasula ** Kalastusasula metsad ** Khazard' sadam ** Druiidide küla ** Camelot ** Gnoomide kindlus ** Gnoomide küla ** Witchaven ** Yanille * '''Fremennike maakond''' ** Rellekka ** Barbarite valvepost ** Tuletorn ** Mäelaager * '''Morytania''' ** Burgh de Rott ** Canifis ** Meiyerditch ja Drakani loss''' ** Mort Myre soo ** Mort'ton ** Sadamalinn Phasmatys * '''Feldipi künkad''' ** Feldipi vihmamets ** Gu'Tanoth ** Jiggig ** Oo'glog {{veerud-piir}} * '''Tirannwn''' ** Arandari läbipääs ** Haldjate laager ** Isafdar ** Lletya ** Prifddinas ** Tyras' laager ** Tyras' sadam * '''Kharidiani kõrb''' ** Al Kharid ja kõrbe läbipääs''' ** Menaphos ** Nardah ** Pollnivneach ** Sophanem ** Uzer ** Uzeri jahiala ** Bedabinide laager ** Bandiitide laager * '''Trollide maa''' ** Surmaplatoo ** Trollheim ** Trollide kindlus ** Trollweissi jahiala ** Trollweissi mägi ** Jumalasõdade vangikoopad * '''Tühermaa''' ** Röövlite laager ** Klannisõdade võitlusväli ** Pearahaküttide koobas ** Laava rägastik ** Tumedate sõdalaste kindlus ** Punase draakoni saar ** Kelmide loss ** Võlukunsti võitlusväli ** Piraatide peiduurgas ** Skorpionite karjäär ** Tühermaa osavuse treeningala Saared: * '''Karamja''' ** Musa paik ** Brimhaven ** Kharazi vihmamets ** Shilo küla ** Laevatehas ** Tai Bwo Wannai ** TzHaari linn {{veerud-piir}} * Crandor * Algõppe saar * Ahvide atoll * Ajusurma saar * Kivivare saar * Dragontoothide saar * Entrana * Kalastusplatvorm * Üksmeele saar * Jäämägi * Jatizso * Kuusaar * Miscellania * Etceteria * Mos'Le Kahjutu * Neitiznot * Vabastatud rüütli valvepost * Veesünni saar Muud kohad: * ScapeRune * Dorgesh-Kaan * Keldagrim * Zanaris * Puro-Puro * Kentauri org * Kosmiline tasand * Tapjavattide tasand * Hingede maailm * Varjude maailm * Darkmeyer * Acheron * Idamaad * Arposandra * Freneskae * Luke'i kari * Neetud saarestik * Hinge tasand * Teine 50% kari * Emamaa * Sünge allmaailm {{veerud-lõpp}} ==Serverid== [[Pilt:RuneScape server locations.svg|400 px|pisi|Riigid, kus asuvad mängu serverid]] Iga server kujutab endast eraldiseisvat mängumaailma, kus mängijad omavahel kokku puutuvad. Mängijate serveritevaheline suhtlus toimub vaid läbi jutuajamissüsteemi. Samas ei olene mängija [[RuneScape#Oskused|oskuste]] kogemus, ega tema mänguesemeid sisaldava pangakonto olek, sellest millises maailmas mängija parasjagu mängib. Samuti on [[RuneScape#Turg|turusüsteem]] serverite ülene. "RuneScape'i" servereid on üle 160 ja need asuvad hea ühenduse loomiseks 15 riigis üle maailma: [[Suurbritannia]]s, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s, [[Holland]]is, [[Austraalia]]s, [[Rootsi]]s, [[Soome]]s, [[Belgia]]s, [[Mehhiko]]s, [[Brasiilia]]s, [[Iirimaa]]l, [[Norra]]s, [[Taani]]s, [[Uus-Meremaa]]l ja [[Prantsusmaa]]l. Serverid jagunevad tasuta ja tasuliste mängijate serveriteks. Lisaks kuulub suurema osa serverite juurde kindel teema mängus, et lihtsustada ühiste huvidega mängijatel teineteisega kokkusaamist. Näiteks on mitmed serverid pühendatud konkreetsetele minimängudele, kus on vajalik mängijate koostöö.<ref name="5Pstd" /> ==Reeglid== Hoidmaks kõigi mänguelamus võimalikult meeldiv, kaitsmaks mängijaid Interneti ohtude eest ning hoidmaks ära kellegi ebaausat eelist mängimisel, kehtivad mängus [http://www.runescape.com/kbase/view.ws?guid=rules_of_conduct 15 põhireeglit]. Muuhulgas on keelatud halva sõnavara kasutamine, kasutaja jagamine mitme inimese vahel ja mänguesemete müümine pärisraha eest. Reeglite rikkumisel saab mängija hoiatuse ning korduvrikkumisel eemaldatakse ta kasutaja mängust. 10. detsembril 2007 tuli mängu arendaja [[Jagex Ltd.|Jagex]] pärisraha eest mänguraha müügi tõkestamiseks välja muudatustega, mida paljud mängijad radikaalseks pidasid.<ref name="jGyWG" /> Eelnevalt olid sajad samaaegselt mängus olnud võltskasutajad, mida juhtisid arvutid, ujutanud mängu [[RuneScape#Turg|turu]] üle suurtes kogustes toormaterjalidega ja omasid toormaterjalide kogumisel pärismängijate ees eelist. Lisaks põhjustasid võltskasutajad mängu tasulise versiooni eest varastatud krediitkaartidega tasumisel arendajale majanduslikku kahju. Mainitud muudatustega õnnestus arendajal oluliselt pärisraha eest mänguraha müüki tõkestada. ==Uuendused== "RuneScape'i" arendaja [[Jagex Ltd.|Jagex]] lisab mängule regulaarselt, 2–3 korda kuus, uut sisu. Iga uuendus lisab midagi mängu konkreetsele tahule, näiteks lisatakse uusi [[RuneScape#Ülesanded|ülesandeid]], minimänge koletisi või paiku mängu [[RuneScape#Maailm|kaardile]]. Harvem lisatakse ka uusi [[RuneScape#Oskused|oskusi]]. Lisaks täiustatakse ning muudetakse kasutajasõbralikukumaks juba olemas olevat sisu. Vastavalt vajadusele uuendatakse ka mängu kasutajaliidest. Näiteks oli eesti keele kõnelejate jaoks üks märkimisväärsemaid kasutajaliidese uuendusi 16. mail 2006 [[RuneScape#Jutuajamine|jutuajamissüsteemi]] täpitähtede lisamine.<ref name="Yo3Tx" /> ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="XZhsv">{{netiviide | URL = http://news.runescape.com/newsitem.ws?id=1386 | Pealkiri = RuneScape in Guinness World Records! | online = 4.02.2009 | Keel = inglise }}{{Kõdulink|aeg=august 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="iMiF0">{{netiviide | URL = http://deviousmud.tripod.com | Pealkiri = DeviousMUD | online = 6.02.2009 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="IAwSx">{{netiviide | URL = http://news.runescape.com/newsitem.ws?id=204 | Pealkiri = RS2 Launched! | online = 4.02.2009 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="DP7Wz">{{netiviide | URL = http://news.runescape.com/newsitem.ws?id=1311 | Pealkiri = RuneScape HD Full Release | online = 4.02.2009 | Keel = inglise | arhiivimisaeg = 22.01.2009 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20090122211913/http://news.runescape.com/newsitem.ws?id=1311 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="pNUO5">{{netiviide | URL = http://news.runescape.com/newsitem.ws?id=713 | Pealkiri = German Language Beta Launch | online = 4.02.2009 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="l9qRb">{{netiviide | URL = http://news.runescape.com/newsitem.ws?id=1547 | Pealkiri = RuneScape France | online = 4.02.2009 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="24-07-2009">{{netiviide | URL = http://services.runescape.com/m=news/newsitem.ws?id=2063 | Pealkiri = RuneScape: Brazil | Kasutatud = 2.03.2010 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="5jtBs">{{netiviide | URL = http://www.runescape.com/kbase/viewarticle.ws?article_id=2314 | Pealkiri = Transportation – Introduction | online = 4.02.2009 | Keel = inglise }}{{Kõdulink|aeg=august 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="k8yRF">{{netiviide | URL = http://news.runescape.com/newsitem.ws?id=27 | Pealkiri = Tutorial island | online = 5.02.2009 | Keel = inglise | arhiivimisaeg = 14.09.2008 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20080914182816/http://news.runescape.com/newsitem.ws?id=27 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="5LzOF">{{netiviide | URL = http://news.runescape.com/newsitem.ws?id=1307 | Pealkiri = Three Cheers for Lumbridge! | online = 5.02.2009 | Keel = inglise | arhiivimisaeg = 5.11.2008 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20081105142630/http://news.runescape.com/newsitem.ws?id=1307 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="21C85">{{netiviide | URL = http://news.runescape.com/newsitem.ws?id=984 | Pealkiri = The Grand Exchange | online = 5.02.2009 | Keel = inglise }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="gibcx">{{netiviide | URL = http://news.runescape.com/newsitem.ws?id=1227 | Pealkiri = Quick Chat | online = 5.02.2009 | Keel = inglise }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="5ALFQ">{{netiviide | URL = http://news.runescape.com/newsitem.ws?id=1252 | Pealkiri = Smoking Kills | online = 5.02.2009 | Keel = inglise }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="NGeF3">{{netiviide | URL = http://news.runescape.com/newsitem.ws?id=1502 | Pealkiri = Thanksgiving 2008 Event | online = 6.02.2009 | Keel = inglise | arhiivimisaeg = 2.12.2008 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20081202112819/http://news.runescape.com/newsitem.ws?id=1502 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="o4EGI">{{netiviide | URL = http://www.runescape.com/kbase/viewarticle.ws?article_id=2529 | Pealkiri = Holiday Items Guide | online = 5.02.2009 | Keel = inglise }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="5Pstd">{{netiviide | URL = http://www.runescape.com/kbase/viewarticle.ws?article_id=1 | Pealkiri = Themed Worlds | online = 5.02.2009 | Keel = inglise }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="jGyWG">{{netiviide | URL = http://news.bbc.co.uk/1/hi/technology/7226818.stm | Pealkiri = How cash can change online games | Väljaanne = BBC News | online = 5.02.2009 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="Yo3Tx">{{netiviide | URL = http://news.runescape.com/newsitem.ws?id=584 | Pealkiri = Game engine upgraded! | online = 9.02.2009 | Keel = inglise}}</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.runescape.com/ Ametlik koduleht] * [http://runescape.wikia.com/wiki/RuneScape_Wiki "RuneScape'i" viki] (inglise keeles) * [http://www.tip.it/runescape/ Rune Tips] (inglise keeles) [[Kategooria:MMORPG]] h2st6xefd2neicen6lgetugkng7nalq Linnavalitsus 0 105369 6184641 6176283 2022-08-28T08:51:18Z NOSSER 8097 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki '''Linnavalitsus''' on [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e ([[linn]]a) võimuorgan, mis teostab oma haldusalas olevas linnas [[täitevvõim]]u. ==Linnavalitsus Eestis== [[Pilt:Võru linnavalituse hoone.JPG|pisi|Linnavalitsus asub tavaliselt eraldiseisvas linnavalitsuse hoones. [[Võru]] [[Võru linnavalitsus|linnavalitsus]]e hoone sissepääs]] Linnavalitsus on kohaliku omavalitsuse organina sama staatuse ja õigustega kui [[vallavalitsus]]. Oma valitsust ei ole [[vallasisene linn|vallasisestel linnadel]]. Linnavalitsuse õigusi ja töö põhimõtteid reguleerib "[[Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus]]". [[Linnavolikogu]] valib [[linnapea]] ja annab talle volituse moodustada linnavalitsus, mille kinnitab ametisse volikogu. Volikogu uue koosseisu esimesel istungil esitab valitsus lahkumispalve ja valitsuse volitused kestavad kuni uue valitsuse ametisseasumiseni. === Linnavalitsuse mõiste definitsioon === Linnavalitsust tuleb lugeda haldusorganiteks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1 mõttes. Need on ametiasutused, millel on struktuuriüksused nagu ametid, teenistused, osakonnad jt, mis on organisatsiooniliselt ja ruumiliselt (nt linnaosavalitsuse puhul) eraldatud<ref>K. Merusk, I. Koolmeister. Op. Cit., lk 75.</ref>. Linnavalitsust võib defineerida kui volikogu poolt moodustatud täitevorganit. Põhiseaduse § 155 lõige 1 nimetab kohaliku omavalitsuse üksustena valdu ja linnu. Linnade tööd juhib volikogu poolt moodustatud valitsus. Lisaks on tagatud ka võimude lahusus, mis ilmneb asjaolust, et volikogu, mis on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt ning volikogu omakorda moodustab valitsuse, mis on täitevorganiks. === Linnavalitsuse moodustamine === Linnapea valimine toimub volikogu kaudu, mis toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (KOKS) ja linna põhimääruses sätestatud tingimustele. Linnapea valitakse kuni neljaks aastaks<ref>KOKS § 27</ref>. Alates valituks osutamise päevast on linnapeal volitus moodustada valitsus<ref>KOKS § 28 lg 1</ref> ning linnapõhimääruses sätestatakse valitsuse moodustamise üksikasjalik kord<ref>KOKS § 28, lg 2</ref>. Linnapea saab seaduses ja linna põhimääruses ettenähtud volitused ametisse kinnitamise päevast<ref>KOKS § 28, lg 3</ref>. Valitsuse volituste kehtimise korra järgselt saab linnavalitsus oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Lahkumise korral esitab valitsus lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Lahkumispalve esitamisele järgneb linnavalitsuse ülesannete täitmine kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.<ref>KOKS § 29</ref> === Linnavalitsuse juhtimine === Valitsuse kui ametiasutuse juhiks on linnapea.<ref>Olle, V. (2014). Kohaliku omavalitsuse õigus: I osa. Tallinn: Juura, lk 102</ref> Valitsustel on õigus välja anda linnapea korraldustena üksikakte ning linnavalitsuse määrustena üldakte<ref>KOKS § 7 lg 1-2</ref>. Linnavalitsuse kui ametiasutuse juhtimine rajaneb monokraatsel süsteemil, mis toimub valitsuse (ametiasutusena) struktuuriüksuste vahetu juhtimise kaudu. Linnapead esitavad linnavalitsusele ametisse nimetamiseks linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teevad valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta ning teostavad tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti<ref>KOKS § 50 lg 1 p 7</ref>. Linnavalitsuse pädevuse hulka kuuluvad: #volikogus arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamine lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; #kohaliku elu küsimuste lahendamine ja korraldamine, mis volikogu määruste või otsustega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; #kohaliku elu küsimuste lahendamine, mis ei kuulu volikogu pädevusse.<ref>KOKS § 30 lg 1 -3</ref> Linnavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. Linnavalitsus kehtestab oma korraldusega linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.<ref>KOKS § 30, lg 4</ref> Samuti võib linna sees olla veel teinegi valitsus – linnaosavalitsus. Linnaosade moodustamine ja lõpetamine on ainult elanike valitud volikogu pädevuses<ref>KOKS § 22 lg 1 p 11</ref>. Eelnevalt nimetatud üksusi juhivad linnaosavanemad. Linnaosa ning selle valitsus võivad anda välja ka haldusakte<ref>HMS § 8 lg 2 põhimõtte järgi</ref>, kuid üldaktide, so määruste andmise õigust, linnaosa valitsusel ei ole.<ref>KOKS § 57 lg 2</ref> ==Vaata ka== *[[Volikogu]] *[[Omavalitsus]] *[[Tallinna linnavalitsus|Tallinna]], [[Tartu linnavalitsus|Tartu]], [[Narva linnavalitsus|Narva]], [[Pärnu Linnavalitsus|Pärnu]], [[Paide Linnavalitsus]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.riigiteataja.ee/akt/782508?leiaKehtiv Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus] Elektrooniline Riigi Teataja *[https://www.eesti.ee/est/kontaktid/linnavalitsused_1 Linnavalitsuste kontaktid] eesti.ee [[Kategooria:Riik]] [[Kategooria:Valitsemine]] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] 194k3ko62qwxqce2vxfa58jsy1yoq88 Jooksiklased 0 107003 6184731 5510244 2022-08-28T11:37:44Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Jooksiklased | staatus = | pilt = Carabus nemoralis MHNT Dos.jpg | pildi_seletus = [[Aiajooksik]] | pildi_laius = 250px | värv = #{{taxobox color|[[putukad]]}} | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Mardikalised]] ''Coleoptera'' | sugukond = '''Jooksiklased''' ''Carabidae'' | sugukonna_autor = [[Pierre André Latreille|Latreille]], 1802 }} '''Jooksiklased''' (''Carabidae'') on putukate sugukond [[Mardikalised|mardikaliste]] seltsist. Nad on sihvakad tumedakehalised ja liiguvad maapinnal kiiresti. Inglise keeles ongi nende nimi ''ground beetle'' 'maapinna mardikas'. Eestis on neid kirjeldatud umbes 270 liiki. Suur hulk jooksiklaste liike tarbib [[valmik]]una toiduks teisi putukaid ja seepärast on nad asendamatud [[mahepõllumajandus]]es kahjurite hävitamisel. Mõned armastavad ka seemneid, kuid kõik nende mullapinnal elavad vastsed on mitmetoidulised röövloomad. Elades erinevates kooslustes, reguleerivad nad taimtoiduliste putukate arvukust. Jooksiklased võivad teraviljapõllul hävitada olulise osa [[lehetäi]]dest, [[raps]]ipõllul hukata arvestatava osa [[hiilamardikas|hiilamardika]] (''Meligethes'') mulda laskuvaist vastseist, vaarikaistanduses hävitada mulda nukkuma laskuvad [[vaarikamardikas|vaarikamardika]] (''Byturus tomentosus'') tõugud. Jooksiklastele on omased kõik põhilised klassi tunnused. Seltsi iseloomustab [[täismoone]]: esinevad enamasti kolme paari jalgadega (oligopoodsed), harvemini jalgadeta (apoodsed) vastsed ja harilikult vaba nukk. Vastne teeb läbi tavaliselt kolm kasvujärku. Valmikutel on keskrindmiku tiivapaar moondunud jäikadeks kattetiibadeks. Tagarindmiku tiivapaar esineb kilejate lennutiibadena, võib aga olla ka mandunud. Pea alapool on hästi väljakujunenud kurgualusega. Suu on haukamissuistega. Kui jooksiklane kätte võtta, võivad nad pritsida vastiku haisuga ärritavat vedelikku, mis näiteks silma sattudes teeb haiget. Rohkem kui kahe sentimeetri pikkune [[aiajooksik]] (''Carabus nemoralis'') on jooksiklaste hulgas üks suuremaid. Päeval seda peitu pugenud mardikat eriti ei näe, sest ta liigub ringi ja peab jahti öösiti. Sööb [[tigu]]sid, putukaid, [[vihmauss]]e, aga ei põlga ära ka seeni, mahavarisenud õunu ja marju. Lennutiibu tal pole, neid asendavad pikad, tugevad ja kiired jalad. Erinevalt aiajooksikust liigub pisike, vähem kui sentimeetri pikkune [[vask-kaldajooksik]] ringi päeval. See mardikas kütib tillukesi putukaid põllukraavide, jõgede ja järvede märjal kaldal või pisemate varjuliste metsaloikude ligiduses. Kui need aga ära kuivavad, siis tõuseb vask-kaldajooksik lendu ja otsib endale uue vesise jahimaa. Suured silmad ja kiired tiivad aitavad tal pääseda vaenlaste käest. Tema tumepronksjaid kattetiibu ehivad ümarikud sinivioletsed silmlaigud ja kandilised tumevioletsed läikivad peegellaigud nende vahel. Silmadest eespool on jooksikutel pikad lülilised tundlad, millega nad võtavad vastu ohusignaale ning saakloomade lõhnu. Lõhnade abil võivad jooksikud igasugusel maastikul ja isegi tihedas rohus ka omavahel sidet pidada. ==Eesti liikidega perekonnad== {{veergude loend|laius=30em| * ''[[Agonum]]'' * ''[[Amara (jooksiklased)|Amara]]'' * ''[[Bembidion]]'' * ''[[Brachinus]]'' * ''Calathus'' [[käävikjooksik]] * ''Carabus'' [[jooksik]] * ''[[Clivina]]'' * ''[[Cychrus]]'' * ''Cymindis'' [[ööjooksik]] * ''[[Dyschirius]]'' * ''[[Harpalus]]'' * ''[[Lebia]]'' * ''[[Lorocera]]'' * ''[[Notiophilus]]'' * ''[[Odacantha]]'' * ''[[Oodes]]'' * ''[[Pterostichus]]'' *jt }} == Eesti liike == [[Pilt:Violettjooksik, Carabus violaceus.jpg|pisi|[[Violettjooksik]] (''Carabus violaceus''). Pildistatud Lõuna-Eestis.]] * ''Agonum marginatum'' * ''Agonum micans'' * ''Agonum piceum'' * ''Agonum sexpunctatum'' [[läik-ketasjooksik]] * ''Amara similata'' * ''Bembidion assimile'' * ''Bembidion bipunctatum'' * ''Bembidion minimum'' * ''Bembidion saxatile'' * ''Brachinus crepitans'' [[paugujooksik]] * ''Calathus melanocephalus'' [[punaselg-käävikjooksik]] * ''Carabus convexus'' [[väikejooksik]] * ''Carabus granulatus'' [[sõmerjooksik]] * ''Carabus hortensis'' [[pargijooksik]] * ''Carabus nemoralis'' [[aiajooksik]] * ''Carabus violaceus'' [[violettjooksik]] * ''Clivina fossor'' [[varjekaevur]] * ''Cychrus caraboides'' [[teojooksik]] * ''Dyschirius thoracicus'' * ''Harpalus aeneus'' [[vask-ehmesjooksik]] * ''Harpalus latus'' [[lai-ehmesjooksik]] * ''Harpalus pubescens'' [[seemnejooksik]] * ''Harpalus punctatulus'' [[rohe-ehmesjooksik]] * ''Harpalus seladon'' [[aia-ehmesjooksik]] * ''Lebia chlorocephala'' [[smaragd-rohujooksik]] * ''Lorocera pilicornis'' [[harjasjooksik]] * ''Notiophilus palustris'' * ''Odacantha melanura'' [[kaelusjooksik]] * ''Oodes gracilis'' * ''Pterostichus aethiops'' [[ümarselg-süsijooksik]] * ''Pterostichus coerulescens'' [[sinihelk-süsijooksik]] * ''Pterostichus niger'' [[suur-süsijooksik]] * ''Pterostichus nigrita'' [[lodu-süsijooksik]] * ''Pterostichus oblongopunctatus'' [[metsa-süsijooksik]] * ''Pterostichus strenuus'' [[kääbus-süsijooksik]] * ''Pterostichus vernalis'' [[pisi-süsijooksik]] * ''Pterostichus vulgaris'' [[põllu-süsijooksik]] ==Galerii== <gallery> Image:Green tiger beetle 1.jpg|''Cicindela sexguttata'' Image:Carabus auratus with prey.jpg|''Carabus auratus'' Pilt:Carabus spec.jpg|[[Aiajooksik]] Pilt:Laufkäfer Poecilus cupreus.jpg|''Poecilus cupreus'' Pilt:Odacantha melanura.jpg|[[Kaelusjooksik]] Pilt:Pterostichus burmeisteri01.jpg|''Pterostichus burmeisteri'' </gallery> == Kirjandus == *[[Harald Haberman]] 1968. ''Eesti jooksiklased: Coleoptera, Carabidae''. Tallinn: Valgus. [[Kategooria:Jooksiklased| ]] 591k988dq0996n7li87612ni3xn9hxm Camille Pissarro 0 108703 6184239 5873129 2022-08-27T16:08:08Z Velirand 67997 + kategooria wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Camille Pissarro - Self-portrait - Tate Britain.jpg|thumb|Autoportree]] [[Pilt:Camille Pissarro - Boulevard Montmartre - Eremitage.jpg|thumb|Montmartre]] '''Camille Pissarro''' ([[10. juuli]] [[1830]] – [[13. november]] [[1903]]) oli prantsuse maalikunstnik, kes maalis [[impressionism|impressionistlikus]] stiilis. Oma töödel kujutas ta muuhulgas [[Pariis]]i suuri bulvareid, näiteks [[Montmartre]]'i linnaosa omi. {{commons|Camille Pissarro}} {{DEFAULTSORT:Pissarro, Camille}} [[Kategooria:Prantsusmaa maalikunstnikud]] [[Kategooria:Père-Lachaise'i kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1830]] [[Kategooria:Surnud 1903]] ppi07ksae57cj64oyzr2t7xfz6j1ike Mustvaeras 0 109532 6184189 5411850 2022-08-27T12:56:35Z Meriniit 81832 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Mustvaeras | värvus = linnud | pilt = Melanitta nigra (cropped).jpg | pildi_laius = 240px | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = [[Vaeras]] ''Melanitta'' | liik = '''Mustvaeras''' | binaarne = ''Melanitta nigra'' | binaarse_autor = ([[Carl von Linné|Linné]], 1758) | levikukaart = | levikukaardi_laius = 260px | levikukaardi_seletus = | sünonüümid = }} [[File:Melanitta nigra MHNT.ZOO.2010.11.19.5.jpg|thumb|Mustvaera munad]] '''Mustvaeras''' (''Melanitta nigra'') on [[partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv [[veelind|veelinnuliik]]. Ta on peaaegu rongasuurune, üleni musta (isaslind) või tumepruuni (emaslind) sulestikuga. Pesitseb tundravööndis. Eestist rändab läbi sadade tuhandetena mööda põhjarannikut. Kaal kuni 1,5 kg. Eestis hinnatakse mustvaera talvist arvukust 100–1000 isendile <ref name="hirundo" />. [[Ida-mustvaeras]]t on peetud mustvaera alamliigiks. ==Viited== {{viited|allikad <ref name="hirundo">{{netiviide | URL = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| Pealkiri = "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"| Autor = | Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = [[Hirundo]]| Aeg = 1/2009| Koht = | Väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing}}</ref> }} == Välislingid == * {{Elurikkus}} *[https://www.youtube.com/watch?v=llOR7WBqDhM Mustvaeras YouTube'is] [[Kategooria:Eesti hanelised]] [[Kategooria:Partlased]] 786k6ubc5nipi6c1m483pcdeazpne2f Esna mõis 0 110076 6184367 5934232 2022-08-27T18:19:38Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Esna mõisa peahoone.jpg|pisi|Peahoone]] [[Pilt:Esna mõisa ait-kuivati.jpg|pisi|Ait-kuivati]] [[Pilt:Esna mõisa piimaköök.jpg|pisi|Piimaköök]] [[Pilt:Esna_meierei_sise.jpg|pisi|Piimaköögi sisevaade 2014]] [[Pilt:Esna mõisa viinavabriku varemed.jpg|pisi|Viinavabriku varemed]] [[Pilt:Esna mõisa kasvuhoone varemed.jpg|pisi|Esna mõisa kasvuhoone varemed.]] '''Esna mõis''' ([[saksa keel]]es ''Orrisaar'', varem ka ''Orgesall'') oli [[rüütlimõis]] [[Peetri kihelkond|Peetri kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linna]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]]. ==Ajalugu== Esna mõis rajati [[1623]]. aastal, mil see läks [[Rootsi]] kindralmajor [[Alexander von Essen]]ile. [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essenite]] järgi on mõis saanud ka eestikeelse nime. [[1774]]. aastal ostis mõisa rüütelkonna majandussekretär ja hilisem [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] peamees [[Moritz Engelbrecht von Kursell]]. Tema kasutütar Anna Christine abiellus [[1792]]. aastal [[Koigi mõis]]niku [[Johann Georg von Grünewaldt]]iga ning mõis läks [[Grünewaldt]]ide suguvõsa omandisse. Johann Georg von Grünewaldt lasi rajada ka Esna mõisa peahoone 1821. aastal ning hoone kivist tiibhoone ning veranda pea- ja hoone tagune fassaad on ehitatud 1888. aastal. [[Esna mõisa peahoone]] on ehitismälestisena<ref name="KRR_15115">{{kultuurimälestis|15115|Esna mõisa peahoone}} (vaadatud 27.08.2022)</ref> [[Kultuurimälestiste register|Kultuurimälestiste registris]]. 1823. aastal päris Esna mõisa nende poeg, [[Kreisisaadik|kreisisaadik]] ja [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]] [[Alexander Georg von Grünewaldt]] (1805–1886) ning 1886. aastal tema poeg Walter von Grünewaldt. 1912. aastal asus Walter von Grünewaldt elama Tallinna ja mõisapidajaks jäi tema poeg Adolph (Alf) von Grünewaldt. Viimane omanik oli [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]] [[Walter Johann Georg Konstantin von Grünewaldt]]. [[Grünewaldt]]ide kätte jäi mõis [[1919]]. aasta võõrandamiseni. [[1919. aasta maareform]]i järel jäi Adolph von Grünewaldt mõisasüdamesse elama, kuid ta mõrvati 1921. aastal<ref>Heldur Sander [http://www.eestiloodus.ee/artikkel2728_2720.html Esna mõis ja park], Eesti Loodus, 2009/3</ref>. ==Mõisakompleks== ===Hoonestu=== Mõisa [[klassitsism|klassitsistlikku]] peahoonet hakati ehitama [[1820]]. aastal. Hoone oli tagasihoidlik ühekorruseline puitehitis. [[1880. aastad|1880. aastail]] rajati hoone ühte otsa kivist juurdeehitis ja valmis ka [[historitsism|historitsistlik]] varikatus. Nüüdisajal on peahoone eravalduses ja seda on restaureeritud. Säilinud on suur hulk majandushooneid ja varemeid. ===Kalmistu=== Mõisasüdamest umbes kilomeetri kaugusel asub [[Esna mõisa kalmistu|kalmistu]]. ==Mõis XXI sajandil== [[Tõnu Õnnepalu]] romaani "[[Mandala (romaan)|Mandala]]" tegevus on suuresti seotud Esna mõisa lähedal asuva majaga, mida kirjanik kutsub "Kollaseks majaks". Raamatus räägitakse palju ka Esna mõisa ajaloost ning raamatu tegevuse ajal mõisas toimuvast. ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] ==Kirjandus== *[[Alo Särg]], "Järvamaa mõisad ja mõisnikud". [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2005]] == Välislingid == {{commonskat|Esna Manor}} *[http://www.mois.ee/jarva/esna.shtml Esna mõisast Eesti mõisaportaalis] {{Peetri kihelkond}} [[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Peetri kihelkond]] [[Kategooria:Paide linn]] [[Kategooria:Essenite mõisad]] [[Kategooria:Grünewaldtide mõisad]] bjlpnwamuvascoes1uqhtdedxp0woiw 6184368 6184367 2022-08-27T18:20:05Z NOSSER 8097 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Esna mõisa peahoone.jpg|pisi|Peahoone]] [[Pilt:Esna mõisa ait-kuivati.jpg|pisi|Ait-kuivati]] [[Pilt:Esna mõisa piimaköök.jpg|pisi|Piimaköök]] [[Pilt:Esna_meierei_sise.jpg|pisi|Piimaköögi sisevaade 2014]] [[Pilt:Esna mõisa viinavabriku varemed.jpg|pisi|Viinavabriku varemed]] [[Pilt:Esna mõisa kasvuhoone varemed.jpg|pisi|Esna mõisa kasvuhoone varemed.]] '''Esna mõis''' ([[saksa keel]]es ''Orrisaar'', varem ka ''Orgesall'') oli [[rüütlimõis]] [[Peetri kihelkond|Peetri kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linna]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]]. ==Ajalugu== Esna mõis rajati [[1623]]. aastal, mil see läks [[Rootsi]] kindralmajor [[Alexander von Essen]]ile. [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essenite]] järgi on mõis saanud ka eestikeelse nime. [[1774]]. aastal ostis mõisa rüütelkonna majandussekretär ja hilisem [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] peamees [[Moritz Engelbrecht von Kursell]]. Tema kasutütar Anna Christine abiellus [[1792]]. aastal [[Koigi mõis]]niku [[Johann Georg von Grünewaldt]]iga ning mõis läks [[Grünewaldt]]ide suguvõsa omandisse. Johann Georg von Grünewaldt lasi rajada ka Esna mõisa peahoone 1821. aastal ning hoone kivist tiibhoone ning veranda pea- ja hoone tagune fassaad on ehitatud 1888. aastal. [[Esna mõisa peahoone]] on ehitismälestisena<ref name="KRR_15115">{{kultuurimälestis|15115|Esna mõisa peahoone}} (vaadatud 27.08.2022)</ref> [[Kultuurimälestiste register|Kultuurimälestiste registris]]. 1823. aastal päris Esna mõisa nende poeg, [[Kreisisaadik|kreisisaadik]] ja [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]] [[Alexander Georg von Grünewaldt]] (1805–1886) ning 1886. aastal tema poeg Walter von Grünewaldt. 1912. aastal asus Walter von Grünewaldt elama Tallinna ja mõisapidajaks jäi tema poeg Adolph (Alf) von Grünewaldt. Viimane omanik oli [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]] [[Walter Johann Georg Konstantin von Grünewaldt]]. [[Grünewaldt]]ide kätte jäi mõis [[1919]]. aasta võõrandamiseni. [[1919. aasta maareform]]i järel jäi Adolph von Grünewaldt mõisasüdamesse elama, kuid ta mõrvati 1921. aastal<ref>Heldur Sander [http://www.eestiloodus.ee/artikkel2728_2720.html Esna mõis ja park], Eesti Loodus, 2009/3</ref>. ==Mõisakompleks== ===Hoonestu=== Mõisa [[klassitsism|klassitsistlikku]] peahoonet hakati ehitama [[1820]]. aastal. Hoone oli tagasihoidlik ühekorruseline puitehitis. [[1880. aastad|1880. aastail]] rajati hoone ühte otsa kivist juurdeehitis ja valmis ka [[historitsism|historitsistlik]] varikatus. Nüüdisajal on peahoone eravalduses ja seda on restaureeritud. Säilinud on suur hulk majandushooneid ja varemeid. ===Kalmistu=== Mõisasüdamest umbes kilomeetri kaugusel asub [[Esna mõisa kalmistu|kalmistu]]. ==Mõis XXI sajandil== [[Tõnu Õnnepalu]] romaani "[[Mandala (romaan)|Mandala]]" tegevus on suuresti seotud Esna mõisa lähedal asuva majaga, mida kirjanik kutsub "Kollaseks majaks". Raamatus räägitakse palju ka Esna mõisa ajaloost ning raamatu tegevuse ajal mõisas toimuvast. ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] ==Kirjandus== *[[Alo Särg]], "Järvamaa mõisad ja mõisnikud". [[Argo (kirjastus)|Argo]], [[Tallinn]] [[2005]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Esna Manor}} *[http://www.mois.ee/jarva/esna.shtml Esna mõisast Eesti mõisaportaalis] {{Peetri kihelkond}} [[Kategooria:Järvamaa mõisad]] [[Kategooria:Peetri kihelkond]] [[Kategooria:Paide linn]] [[Kategooria:Essenite mõisad]] [[Kategooria:Grünewaldtide mõisad]] io9ug26kmk4jixt593litaxentgggfa Lennart Luhtaru 0 110688 6184485 4678995 2022-08-27T21:05:21Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki '''Lennart Luhtaru''' (sündinud [[23. juuli]]l [[1986]] Tartus) on eesti amatöörfilmindustegelane. Ta on lõpetanud [[2005]]. aastal [[Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium]]i{{lisa viide}} ning õppinud [[Tartu Ülikool]]is ajakirjandust ja suhtekorraldust{{lisa viide}}. ==Tegevus amatöörfilmi alal== Ta on teinud mitu amatöörfilmi.{{lisa viide}} Lennart Luhtaru oli noorte amatöörfilmifestivalide "Tartu 2004" ja NAFF 2005 peakorraldaja ning festivali NAFF 2006 üks korraldajaid. Ta on juhendanud amatööride videoringi.{{lisa viide}} ==Töökohad== 2008. aasta seisuga töötab Overall Eesti AS-is turundusspetsialistina.{{lisa viide}} ==Välislingid== *[http://www.overall.ee/tootajad/?employee_id=68 Foto] {{DEFAULTSORT:Luhtaru, Lennart}} [[Kategooria:Eesti filmiamatöörid]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] qjicpuq4zpyc4i5mad66vsaqdhbpk72 2008. aasta Hesseni parlamendivalimised 0 115604 6184429 3731627 2022-08-27T19:44:23Z 90.191.11.138 wikitext text/x-wiki '''2008. aasta Hesseni parlamendivalimised''' toimusid [[27. jaanuar]]il [[2008]]. Nende tulemusel valiti viieks aastaks [[Saksamaa]] liidumaa [[Hessen]]i parlamendi [[Maapäev (Saksamaa)|Maapäeva]] (''Landtag'') uus koosseis. ==Valimissüsteem== Maapäeva kohtade minimaalne arv on 110, sellest 55 kohta valitakse [[lihthäälteenamus]]e põhimõttel. Proportsionaalselt jagatkse 45 kohta, võttes aluseks maapäeva kohtade arvu. [[Valimiskünnis]] on 5% liidumaal antud kehtivatest häältest, valemiks on [[Hare'i kvoot|Hare/Niemeyeri]] valem. ==Valimistulemused== <table border="1"> <th>Partei</th> <th>Häälte arv</th> <th>%</th> <th>Kohtade arv</th> <tr> <tr><td>[[Kristlik Demokraatlik Liit]]</td> <td>1 009 749</td> <td>36,8%</td> <td>42</td> </tr> <td>[[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]]</td> <td>1 006 154</td> <td>36,7%</td> <td>42</td> </tr> <tr><td>[[Vaba Demokraatlik Partei]]</td> <td>258 554</td> <td>9,4%</td> <td>11</td></tr> <tr><td>[[Liit 90/Rohelised]]</td> <td>206 606</td> <td>7,5%</td> <td>9</td> </tr><tr><td>[[Vasakpartei (Saksamaa)|Vasakpartei]]</td> <td>140 488</td> <td>5,1%</td> <td>6</td> </tr> </tr><td>Muud parteid</td> <td>121 158</td> <td>4,5%</td> <td>-</td> </tr></table> Kokku: 110 kohta<br> Valimisõiguslike inimeste arv: 4 370 403<br> Osavõtt: 2 810 972<br> Osalusprotsent: 64,3%<br> Kehtetuid hääli: 68 263<br> Kehtivaid hääli: 2 742 709 Eelmistel valimistel 2003. aastal oli CDU võitnud täpselt 1-häälelise absoluutenamuse (56 kohta). Valimistel võttis liidumaa peaminister (ministerpresident) Roland Koch karmi hoiaku vägivaldsete immigrantnoorte vastu. Vasakpartei moodustamine tähendas, et ka SPD-st vasakpoolsem partei võis esimest korda pääseda parlamenti, oli teadmata, kas partei ületab valimiskünnise. Valimistel kaotas CDU oma enamuse, saavutades ainult napi häälteenamuse SPD ees, saades aga samapalju kohti. Vasakpartei aga pääseski parlamenti, olles nii teine endise Lääne-Saksamaa liidumaa parlamendis, peale Bremenit 2007. aastal. Ka samal päeval naaberliidumaal Alam-Saksis toimunud valimistel pääses Vasakpartei parlamenti. Nii CDU kui ka SPD said 42 kohta, kuid FDP (CDU traditsiooniline koalitsioonipartner) sai 11 ja Rohelised (SPD traditsiooniline partner) 9, seega langes ära kumbki traditsiooniline koalitsioon. SPD juht Andrea Ypsilanti keeldus pikka aega Vasakparteiga koalitsioonikõnelusi pidamast, kuid oktoobris 2008 alustas kõnelusi kutsumaks Vasakparteid võimaliku puna-puna-rohelise koatlitsioonikõnelustele, ta ise oleks olnud peaministrikandidaat. See osutus vastuoluliseks sammuks, tekitades SPD-s lõhe, kuna mitmed partei liikmed keeldusid võimu jagamisest Vasakparteiga. Päev enne peaministri valimisi teatasid neli SPD liiget, et nad ei hääleta Ypsilanti poolt ja tahtsid korraldada umbusaldushääletust, mis näitas, et puna-puna-roheline koalitsioon ei ole saavutatav, mis viis uute valimiste korraldamiseni 18. jaanuaril 2009, kus CDU ja FDP koalitsioon saavutas enamuse. ==Välislingid== *[http://hslwahl.dunkel.de/sitzverteilung.htm Hesseni statistikaameti lehekülg kohtade jaotusega (saksa keeles)] *[http://hslwahl.dunkel.de/S12.htm Hesseni statistikaameti lehekülg valimistulemusega (saksa keeles)] [[Kategooria:Saksamaa valimised]] 0wksh2xj5apc119xp61fvowaa4apo0m Fütosemiootika 0 116639 6184676 5286065 2022-08-28T10:21:24Z Kk 6201 wikitext text/x-wiki '''Fütosemiootika''' on [[biosemiootika]] haru, mis uurib [[märgiprotsess]]e taimedel, või üldisemalt vegetatiivset [[semioos]]i. [[Vegetatiivne semioos]] on algeline märgiprotsesside tüüp, mis esineb elus[[organism]]ide rakulisel ja koelisel tasandil. Ennekõike kuuluvad fütosemiootika valdkonda rakkudevahelise [[kommunikatsioon]]i, geneetiliste ja epigeneetiliste informatsiooniprotsesside ja [[mälu]], ensümaatilise äratundmise, [[transduktsioon]]i, orgaaniliste [[kood]]ide ja spontaanse liikumisega seotud valikuprotsesside semiootiline uurimine. Seega kattub fütosemiootika suures osas [[endosemiootika]] ehk organismisiseste märgiprotsesside uurimisega. Termini võttis kasutusele [[Martin Krampen]] [[1981]]. aastal. ==Vaata ka== *[[zoosemiootika]] ==Kirjandus== * Krampen, Martin 1981. Phytosemiotics. ''Semiotica'' 36(3/4): 187–209. * Krampen, Martin 1992. Phytosemiotics revisited. In: Sebeok, Thomas A.; Umiker-Sebeok, Jean (eds.), ''Biosemiotics: The Semiotic Web 1991''. Berlin: Mouton de Gruyter, 213–219. * Kull, Kalevi 2000. An introduction to phytosemiotics: Semiotic botany and vegetative sign systems. ''Sign Systems Studies'' 28: 326-350. *Faucher, Kane 2014. Phytosemiotics revisited: Botanical behavior and sign transduction. ''[[Semiotica]]'' 202: 673–688. [[Kategooria:Semiootika]] [[Kategooria:Botaanika]] ge6h9kbyqbywo7217jipyk7siovauxx 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus 0 124226 6184464 5975558 2022-08-27T20:33:42Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2008}} {{Väeüksus |nimi= 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus |pilt= |pildiallkiri= |aeg= 1940–1941 |riik= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit]]<br> [[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|25px]] [[Eesti NSV]] |kuuluvus=[[Punaarmee]] <br> [[Balti sõjaväeringkond|Balti Erisõjaväeringkond]] <br>[[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinne]]<br> [[27. armee (NSV Liit)|27. armee]]<br> [[11. armee (NSV Liit)|11. armee]] |haru= |liik= |ülesanne= |suurus=[[Korpus (sõjandus)|korpus]]<br> 13 303 meest (01.09.1939)<br> 16 300 (01.07.1940) <br> 13 470 (01.09.1940) <br> 10 490 (01.01.1941) <br> 29 000 (sh 7000–7500 eestlast) (07.06.1941) <br> 21 535 (15.07.1941) <br> 12 333 (sh kuni 500–1000 eestlast) (01.10.1941) <ref>Hanno Ojalo, [https://dea.digar.ee/article/JVkalender/2017/10/0/25 KUIDAS HUKKUS EESTI KAITSEVÄE ELIIT], Kalender 2018</ref> |praegune_ülem= |lahingud= [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] lahingud [[Pihkva oblast|Pihkva]] ja [[Novgorodi oblast]]is: <br>[[Porhovi lahing]], [[Soltsõ pealetungioperatsioon]], [[Hilovo lahing]], [[Logovino lahing]], [[Dno lahing]] |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[kindralmajor]] [[Gustav Jonson]]<br>kindralmajor [[Aleksandr Ksenofontov]]<br>[[kindralmajor]] [[Mihhail Duhhanov]] |tähtpäevad= formeerimine [[29. august]] [[1940]] <br> [[23. veebruar]] [[1941]] vandetõotuse andmine }} '''22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus''' ehk '''22. territoriaallaskurkorpus''' (ka ''22. territoriaal-laskurkorpus''; [[vene keel]]es ''22-й стрелковый корпус'') oli [[Punaarmee]] väekoondis perioodil [[29. august]] [[1940]] – [[22. august]] [[1941]] ([[1. oktoober]] [[1941]]). ==Laskurkorpuse moodustamine== Pärast [[Eesti NSV]] vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu [[liiduvabariik|liiduvabariigina]] [[6. august]]il 1940 andis [[17. august]]il 1940 Nõukogude Liidu kaitse [[rahvakomissar]] [[Semjon Timošenko]] direktiivi nr 0/2/105022, mille kohaselt tuli [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks [[Punaarmee]] koosseisus olevateks territoriaallaskurkorpusteks. Seda tehti samaaegselt ja ühetaoliselt kõigis kolmes riigis. [[29. august]]il [[1940]] võttis [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] vastu otsuse "Eesti Rahvavägi ümber kujundada Punaarmee territoriaalseks laskurkorpuseks, andes tema üle Baltimaa erisõjaväeringkonna vägede koosseisu." 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus moodustati [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväest]], mis oli omakorda moodustatud reorganiseeritud [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväest]]. Direktiivi kohaselt pidi territoriaalkorpus koosnema korpuse juhatusest, kahest laskurdiviisist ja korpuse eriüksustest – kokku rahuaegse isikkoosseisuga 15 142 inimest. Samuti oli ametlikult sätestatud nende korpuste ajutine üheaastane staatus. Sel perioodil tuli nad puhastada "mitteusaldusväärsest elemendist", isikkoosseisule selgeks õpetada vene keel ja läbida ümberõpe vastavalt Punaarmee programmidele ja määrustikele. <!-- "Korpusepoisid" lk 14 !-->Eesti territoriaalkorpuse komandöri kohusetäitjaks määrati esialgu [[kindralmajor]] [[Gustav Jonson]], kes oli enne seda olnud [[Johannes Varese valitsus]]e sõjavägede juhataja, staabiülemaks [[kolonel]] [[Mart Tuisk]]. <!-- "Korpusepoisid" lk 15 !--> {{kas|3. juunil 1940}} määrati korpuse ülemaks NSV Liidust pärit [[kindralmajor]] [[Aleksandr Ksenofontov]], korpuse komissariks brigaadikomissar A. Bagnjuk, staabiülemaks polkovnik N. Lednev. Kahest diviisist koosneva 22. Eesti Territoriaal-Laskurkorpuse formeerimine lõpetati peamiselt juba [[1940]]. aasta septembri keskpaigaks. Laskurpolgud moodustati jalaväerügementide ja üksikute jalaväepataljonide ühendamise teel, senisest side- ja pioneeripataljonist ning õhu- ja tankitõrjedivisjonist said korpuse ning diviiside eriüksused. Korpuse lennueskadrilli kaader ja tehnika võeti Eesti lennuväelt. Suur osa pärast 17. juunit 1940 oma kasarmutest väljaaetud väeosadest oli vahepeal asunud ajutistes majutuskohtades (koolimajades, ladudes ja mujal), nüüd järgnes uus kolimine. Korpuse ja [[180. Eesti Laskurdiviis]]i staap ning korpuseväeosad jäid [[Tallinn]]a. 180. diviisi laskurpolgud paigutati laiali [[Põhja-Eesti]]sse ([[Tallinn]]a, [[Türi]]le, [[Tapa]]le ja mujale) ning [[182. Eesti Laskurdiviis]]i osad [[Lõuna-Eesti]]sse ([[Tartu]]sse, [[Elva]]sse, [[Võru|Võrru]], [[Petseri]]sse). <!-- "Korpusepoisid" lk 15 !--> 15. novembril 1940 kinnitati Eesti ohvitserid senises auastmes põhikohaga teenistusse, korpuse 8 eesti kindrali auastmed kinnitati 29. detsembril 1940. aastal. Korpuse diviiside staapides operatiiv-, luure-, rivi- ja kaadrijaoskonnad moodustati algselt eesti sõjaväelastest, aga kui septembri keskpaiku ilmus kohale ka venelastest juhtkond, siis moodustati neist veel poliitiline osakond – diviisikomissariga eesotsas, šifrijaoskond ja nn eriosakond. Varustuse, inseneriväe-teenistuse, keemiateenistuse, sanitaarteenistuse, side ja autotankide ülemateks jäeti eestlased. [[23. veebruar]]il [[1941]], [[Punaarmee]] 23. aastapäeval andsid Eesti Korpuse sõjaväelased uue vande Nõukogude Liidule. ==Laskurkorpuse struktuur 1940–1941 == {| class="wikitable" |+ |- ! style="background:#CFCFCF;" | Korpus, allüksused ! style="background:#CFCFCF;" | Asukoht ! style="background:#CFCFCF;" | Juhtivad isikud |- | '''Korpuse juhatus''' | [[Võru]] | komandör [[kindralleitnant]] [[Gustav Jonson]], asetäitja polkovnik [[Vassili Boloznev]], brigaadikomissar [[Andrei Bagnjuk]]<br> 3. juunist 1941 – kindralmajor [[Aleksandr Ksenofontov]], asetäitja polkovnik [[Vassili Boloznev]] |- |[[22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse Staap|Staap]] (''Воинская часть № 5570'')<br> Punaarmee [[Korpus (sõjandus)|Korpus]]e staabi koosseis (1939): * staabiülem ** staabiülema asetäitja # operatiivosakond (оперативный отдел) # luureosakond (разведывательный отдел) # riviosakond (строевой отдел) # tagalaosakond (отдел тыла) # majandusteenistus (хозяйственная часть). Korpuse staabi operatiiviosakonna ülem oli ühtlasi korpuse staabiülema asetäitja. |Tallinnas, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]l |Laskurkorpuse staabiülem [[Mart Tuisk]], staabiülema asetäitja [[Johannes Aleksander Raud|Johannes Raud]]<br>polkovnik [[Ivan Ledjov]] |- |Staabi 1. osakond<ref>19 июля 1939 года был издан приказ НКО СССР № 0105 «О реорганизации первых отделов штабов и переименовании их в оперативные отделы.</ref>-Operatiivosakond | |komandör kolonel [[Herbert Raidna|Herbert Voldemar Raidna]]/ [[kolonelleitnant]] [[Johannes Reinola]], asetäitja kolonel [[Johannes Aleksander Raud|Johannes Raud]]<br>alampolkovnik L. Lesnitšenko; |- |Staabi 2. osakond (Luureosakond) | |komandör alampolkovnik [[Aleksander Vernik]] |- | Staabi {{kas|3.}} osakond ([[eriosakond]]) (''В/ч № 5697'') | Tallinnas, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]l |komandör [[Fjodor Suhhanov]], hiljem 1941. aasta märtsist [[Pavel Utikas]] <ref>Pekka Erelt, [https://web.archive.org/web/20081209025406/http://www.ekspress.ee/2008/10/05/varia/4667-eesti-mustimaid-mehi-kes-reetis-mangeldes Eesti mustimaid mehi, kes reetis mängeldes], Eesti Ekspress, 5. oktoober</ref>, Suhhanovi abi oli [[Alfred Tuur]]; [[Rudolf Prants]], Rodionov, |- |Tagalaosakond | |komandör polkovnik [[Eduard Melts]] |- | Korpuse sõjaprokuratuur (''В/ч № 5613'') | | |- | Korpuse sõjatribunal (''В/ч № 5617'') | | |- | Staabipatarei (''В/ч № 5580'') | | |- | Sanitaarteenistus | | komandör kindralmajor-meedik [[Martin Jervan]] |- | Varustusülem | | komandör kindralmajor [[Tõnis Rotberg]] |- | Suurtükiväeülem | | komandör kindralmajor [[Herbert Brede]] |- | Suurtükiväe staabiülem | | major [[Nikolai-Aleksander Riiberk]] |- | Suurtükiväe varustusülem | | komandör polkovnik [[Jüri Hellat]] |- | [[614. korpuse suurtükiväepolk]] (''В/ч № 5575'')<br> ''[[:ru:614-й корпусной артиллерийский полк|614-й корпусной артиллерийский полк]]'' | Kose-Tallinn | komandör polkovnik [[Erich Toffer]] ({{kas|−06.1940}})<br> major Magdjuk ({{kas|06.1940–}}) polgukomissar Vikenti Babitski |- |[[614. suurtükiväe polgu staap]] | | komandör [[kapten]] [[Harald Roots]], asetäitja [[Harry Lessel]] |- |614. suurtükiväe polgu 1. divisjon | | |- |614. suurtükiväe polgu 2. divisjon | |komandör major [[Otto Treufeldt]] |- | [[415. sidepataljon]] (''В/ч № 5583'') | Tallinn, moodustati [[Sidepataljon]]ist | komandör kapten Kuzmenko hiljem major [[Johannes Vingissaar]], <br>Raadioroodu ülem [[major]] [[Arnold Isotamm]], [[politruk]]i asetäitja [[Arnold Meri]] |- | [[202. üksik sapööripataljon]] (''В/ч № 5595'') | [[Nõmme]], moodustati [[Pioneerpataljon]]ist | komandör major [[Erich Möldre]], asetäitja vanemleitnant Volkov, pataljonikomissar [[Eduard Purro]] |- | [[22. territoriaalkorpuse eskadrill|22. Lennuväeeskadrill]]<ref>(relvastuses oli 7 kerget [[luurelennuk]]it [[Hawker Hart]] ja 5 [[pommituslennuk]]it [[Henschel Hs 126]]B)</ref> (''В/ч № 5694'')<br> ''[[:ru:22-й корпусной авиаотряд (корпусная эскадрилья)|22-й корпусной авиаотряд (корпусная эскадрилья)]] | [[Jägala]], moodustati Eesti [[Õhukaitse]]st | komandör kolonelleitnant [[Hans Kitvel]], hiljem major [[Peeter Juhalain]] |- | [[150. õhukaitse suurtükiväedivisjon]] ehk seniitsuurtükidivisjon (''В/ч № 5600'') | Tallinn, moodustati [[Õhukaitse suurtükiväegrupp|Õhukaitse suurtükiväegrupist]] |komandör major [[Harald Lokk]] (arreteeriti 2. detsembril 1940), major [[Johan Peiker]] |- |'''[[180. Eesti laskurdiviis]] (Põhja diviis)''' | | komandör [[kindralmajor]] [[Richard Tomberg]] (−06.1941)<br> [[Ivan Missan]]; |- | '''[[182. Eesti laskurdiviis]] (Lõuna diviis)''' | | komandör kindralmajor [[Jaan Kruus]]<br> [[Ivan Kurõšev]] (3.6.1941–); Tipner |- |} ==Ohvitserkonna vahistamine== Juunis 1941 saadeti korpus [[Petserimaa]] [[Värska]] õppelaagrisse, kus Petseri Kaitseliidu majas [[juuniküüditamine|13.–14. juunil]] vangistati ligi 231 Eesti tegevsõjaväelast<ref>[http://secreturbanist.blogspot.com/2018/10/ Eesti Kaitseväe Värska laagritest 1941 küüditatud ohvitseride nimekiri väeosade kaupa], ((väidetavalt [[Vello Salo]] koostatud) nimekiri ohvitseridest ja sõjaväega seotud isikutest, kes viidi Eesti Kaitseväe Värska laagritest 13.-14. juunil 1941 kõigepealt Petserisse, arreteeriti seal ja küüditati Nõukogude Venemaa GULAGI vangilaagritesse)</ref>, <ref>[https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1980/07/22/7 Vene terrori ohvriks langenud Eesti ohvitserid], Vaba Eestlane = Free Estonian, 22 juuli 1980</ref> (179 ohvitseri ja lipnikku, kes saadeti enamasti [[Norilski Parandusliku töö laager|Norilsk]]i vangilaagrisse, 49 allohvitseri ja sõdurit). Värska laagrist vahistatutele lisati mujal Eestis kinnivõetud 36 kaadrisõjaväelast. Korpuse juhtkonna 26 Eesti ohvitseri olid juba varem täienduskursuste sildi all Venemaale Moskvasse ja Gorkisse „kursustele” viidud, kus neist enamik samuti vangistati. Uueks ülemaks määrati kindralmajor [[Aleksandr Ksenofontov]], diviisiülemateks polkovnikud I. Missan ja I. Kurõšev. Moskva Suurtükiväe Akadeemiast viidi Lama vangilaagrisse kindralmajor [[Herbert Brede]], major [[Nikolai Riiberk]], polkovnik [[Georg Leets]], kapten [[Martin Nurk]], kindralmajor [[Hugo Kauler]], major [[Rudolf Tuul]], polkovnik [[Erich Toffer]], polkovnik [[Valter Martma]], kapten [[Verner Püss]], alampolkovnik [[Rudolf Krupp]], alampolkovnik [[Artur Tenno]], kapten [[Vello Muruma]], polkovnik [[Johannes Tamm]], major [[Aleksander Kudevita]] ja major [[Harald Roots]]. ==Taganemine Venemaale== 28. juunil hakkasid korpuse väeosad käsu korras taganema Venemaale. Põgenemiseks polnud mingeidki väljavaateid, sest kolonnid oli Punaarmee eriüksuste poolt ümbritsetud. Õhtu eel jõuti Irboskasse, kus tehti peatus, peale mida liiguti [[Riia-Pihkva kivitee]]l Pihkva suunas. 3. juuli õhtuks jõuti [[Porhov]]ist 15 kilomeetri kaugusele, kuhu jäädi pidama. 5. juulil liiguti edasi. Juba evakuatsiooni käigus algasid deserteerumised eesti sõjaväelaste poolt, kes kasutasid korralagedust kui Saksa lennukid tegid luurelende kaugele Vene tagalasse ning varjumiseks tuli maanteelt võssa peituda või viskuda kraavidesse, et vältida ohvreid. Iga Saksa lennuk andis võimaluse pääsemiseks ning andis võimaluse jalgalaskmiseks. Saksa poolele üle läinud paigutati [[Pihkva vangilaager|Pihkva]] ja [[Ostrovi vangilaager|Ostrovi vangilaagrisse]], kust nad suunati [[Dünaburg]]i, kus oli u 25 000 vangi, nendest umbes paar tuhat eestlast. Dünaburgist aga läbi Kaunase, [[Tilsit]]i linna ja sealt jalgsi [[Ebenrode]] vangilaagrisse. Ebenrode vangilaagris oli u 20 000 vangi, nende hulgas umbes 6000 eestlast. 22. ETL sõdis 4. juulist 22. augustini [[Looderinne (Teine maailmasõda)|looderinde]] [[11. armee (NSV Liit)|11. armee]] alluvuses [[Pihkva]] ja [[Staraja Russa]] piirkonnas. Eestlasi oli sel ajal korpuses umbes 5500. Augustilahingutes pealetungivate Saksa [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] vägedega kandis korpus suuri kaotusi, osa eestlasi hukkus, langes vangi või läks Saksa poole üle. 1941. aasta lõpus<ref>[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1941/10/03/9 Eesti ohvitsere saabub koju]. Ohvitserid: [[Edgar Akel]], [[Rudolf Ramler]], Aleksander Kukk, [[Richard Niineste]], dr. [[Henno Lender]], dr. [[August Kõiv]], [[Theodor Paju]] (Karu), [[Atko Rabakukk]], [[Benno Koppel]], [[Kaarel Kurs]], [[Juulius Väljatagu]], [[Ernst Lüübek]], [[Jaan Normet]], [[August Hein]], [[Friedrich Süllaots]], [[Gustav Jakobson]], [[August Tüvel]], [[Kristjan Biidermann]], [[Rudolf Mägi]], [[Leonhard Erik]], [[Arnold Ruus]], [[Robert Tammiste]], [[Juhan Vermet|Johann Vermet]], [[Valter Pedak]], [[August Viirsalu]], [[August Vahar]], [[Richard Riitsaar]], [[Artur Leis]], [[Lembit Vaher]], [[Rudolf Bruus]], [[Karla Saimre]], [[Mats Mölder]], [[Martin Eellend]], [[Kaarel Sillamikk]], [[August Leisk]], [[Hans Takk]], [[Elmar Aardemäe]], [[Peeter Animägi]], [[Karl Puhk]], [[Hugo Vari]], [[Jaak Kukk]], [[Aleksander Kimmel]], [[Arthur Kimmel]], [[Arnold Raamat]], [[Ervin Reiksaar]] vennaga, [[Arnold Kullam]], [[Eero Pärgmäe]], [[Arthur Nolk]], [[Julius Kukrus]], [[August Vernik]], [[Karl Vildmaa]], [[Nigul Ermaste]], [[Eduard Hints]], [[Michael Mullard]], [[Richard Purre]], [[Juhan Määr]], Jaan Pärn, [[Anton Laiuste]], [[Arvo Lehari]], [[Konstantin Vahesaar]], [[Peeter Karro]], [[Aarne Vöting]], [[Jakob Sepp]], [[Mihkel Talvik]], [[Kaljo Talvik]], [[Hans Hansmann]], [[Hans Mulgi]], [[Julius Tamm]], [[Osvalt Rannamäe]], [[Louis Rägo]], [[Harry Rannap]], [[August Nõmmik]], [[Paul Nõmmik]], [[Robert Vähi]], [[Ferdinand Mänd]], [[Harry Ringvee]] ja [[Raimond Ringvee]], [[Aleksander Aaremäe]], [[Siim Lõhmussaar]], [[Udo Parrest]], [[Kuulo Kutsar]], [[Aleksander Kits]], [[Jüri Mandre]], [[Albert Tärno]], [[Ilmar Keerme]], [[Ilmar Tidriksaar]], [[Jaak Eenmaa]], [[Hugo Raidmaa]], [[Aksel Ohaka]], [[Mihkel Holland]], [[Raivo Hiielo]], [[Tõnis Rotberg]], [[Johannes Normann]], [[Ernst Tiivel]], [[Oskar Luppe]], [[Osvald Tülis]], [[Johannes Käsper]], [[Otto Kurvits]], [[Mikk Rajuri]], [[Erich Kõiv]], [[Vassili Villemson]], [[Johannes Ambos]], [[Kaarel Orunukk]], [[Voldemar Veelmaa]], [[Ferdinand Padul]], [[Hans Vanaveski]], [[Johannes Sepp]], [[Aksel Muul]], [[Kirill Saks]], [[Jaan Nelke]], [[Paul Rinne]] ja [[Nikolai Rinne]], [[Aleksei Roosileht]], [[Albert Horeb]], [[Herbert Puupill]], [[Jaan Kibene]], [[Osvald Mustkivi]], [[Rudolf Soodla]], [[Johannes Tammeväli]], [[Johannes Pedaja]], [[August Imur]], [[Eduard Joost]], [[Hillar Tammemägi]], [[Elmar-Armin Kirtsi]], [[Nikolai Moisaäär]], [[Erich Nõmmeots]], [[Viktor Hakkar]], [[Leonhard Gotsmann]], [[August Kleeba]], [[Karl Karu]], [[Aleksander Tukk]], [[Aleksander Burg]], [[Harald Tammsalu]], [[Vladimir Kütt]], [[Aleksei Nõu]], [[August Kala]], [[Peeter Kraus]], [[Alfred Rodi]], [[Aleksander Nordmann]], [[Johannes Langel]], [[Valdo Lehari]], [[Hendrik Lugever]], [[Mihkel Martsoo]], [[Johannes Koort]], [[Rein Espre]], [[Arthur Mägi]], [[Herbert Pitk]], [[Aleksander Kaaret]], [[Julius Liivoja]], [[Juhan Roomets]], [[Eduard Nõmm]], [[Julius Harju]], [[Paul Onno]], [[Johannes Mutter]], [[Emil Rosin]], [[Herman Mölder]], [[Ants Tammaru]], [[Artur Tammaru]], [[August Agan]], [[Jaan Liiv]], [[Osvald Lokk]], [[Jüri Valtna]], [[Ruut Aarelo]], [[Karl Väärt]], [[Olev Lainurm]], [[Ruttar Talva]], [[Ants Oja]], [[Evald Silland]], [[Aleksander Nordmänn]], [[Raimo Vee]], [[Lembit Rool]], [[August Kongas]], [[Ruttar Alev]], [[Viktor Koop]], [[Olev Kornet]], [[Arthur Mägi]], [[Erich Kurdla]], [[Felix Tamme]], [[Enn Eessalu]], [[Johannes Laansalu]], [[Julius Kabel]], [[Gustav Piller]], [[Eduard Limeon]], [[August Pehka]], [[Mart Purgas]], [[Raivo Paidra]], [[Nikolai Purro]], [[Vello Jõgever]], [[Paul Paas]], [[Voldemar Issako]], [[Vladimir Asu]], [[Osvald Järviste]], [[Juhan Lest]], [[Jakob Tamme]], [[Eduard Nappa]], [[Voldemar Palusoo]]. Allohvitserid: [[Leonhard Viljus]], [[Karl Ruukel]], [[Aleksander Kask]], [[Osvald Järviste]], [[Arnold Laiuste]], [[Vladimir Kiivits]], [[Juljus Paeväli]], [[Aleksander Burk]], [[Martin Vaikna]], [[Evald Merita]], [[Erast Vilbert]], [[Jaan Urbel]], [[Hugo Elvaste]], [[Voldemar Juku]], [[August Pallo]], [[Arnold Marendi]], [[Karl Kütti]], [[Johannes Välba]], [[Karl Urmet]], [[Voldemar Valdre]], [[August Leitma]], [[Oskar Pirn]], [[Viktor Lauk]], [[Vladimir Kirk]], [[Jaan Särg]], [[Johannes Lootsmaa]], [[Juhan Rohtla]], [[Vladimir Viljar]], [[Johannes Ploompuu]], [[Rein Vaimre]], [[Julius Rohtla]], [[Eduard Ojandu]], [[Harri Vaino]], [[August Kunsing]], [[Guido Eliste]], [[Adalbert Vorne]], [[Johannes Hallikas]], [[Hugo Kukk]], [[Elmar Järvik]], [[Egon Kõik]], [[Leopold Reinsalu]], [[Heino Laikvee]], [[Jakob Tamme]], [[Hugo Avamets]], Jaan Kartau, [[Voldemar Kiisk]], [[Karl Vari]], Järva Teataja (1926-1944), nr. 15, 3 oktoober 1941.</ref> ja 1942. aasta kevadel<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1942/03/06/15 Kes saabusid sõjavangist]: Ltn. [[Elmar Aardemäe]], ltn. [[Agu Aina]], v. ltn. [[Ruut Aarelo]], ltn. [[August Elken]], allohv. [[Boris Heier]], ltn. [[Raivo Hiielo]], ltn. [[Tõnis Hurt]], n. ltn. [[Andrei Kalda]], n. ltn. [[Otto Kaskemaa]], n. ltn. [[Vello Kitt]], ltn. [[Aleksander Kimmel]], rm. [[Lembit Kivikangur]], ltn. [[Viktor Koop]], n. ltn. [[Feliks Kõiv]], ltn. [[Otto Kurvits]], allohv. [[Evald Kuusik]], allohv. [[Karl Kuhi]], ltn. [[Peeter Kütt]], kpt. [[Vladimir Kütt]], ltn. [[Edgar Künnis]], n. ltn. [[Osvald Lepsik]], n. ltn. [[Agu Lepik]], ltn. [[Leonhard Lina]], n. ltn. [[Juhan Lumi]], ltn. [[Elmar Madissoo]], ltn. [[Romulus Mandel]], n. ltn. [[August Mark]], ltn. [[Enn Mäevere]], n. ltn. [[Jaan Miglai]], kpt. [[Voldemar Mikk]], ltn. [[Herman Mölder]], ltn. [[Aksel Muul]], ltn. [[Oskar Nurmse]], ltn. [[Hans Oja]], ltn. [[Viktor Orav]], ltn. [[Herbert Palmets]], allohv. [[Arnold Parm]], ltn. [[Aleksander Porri]], ltn. [[Kristjan Pett]], ltn. [[Juhan Priikask]], kpt. [[Kaarel Randmere]], ltn. [[Mikk Rajuri]], ltn. [[Hugo Rannu]], ltn. [[Valerian Rea]], ltn. [[Harri Ringvee]], ltn. [[Raimond Ringvee]], ltn. [[Feliks Rommisto]], ltn. [[Raimond Saariste]], ltn. [[Paul Salandu]], ltn. [[Elmar Sillaots]], ltn. [[Karl Sibul]], ltn. Eduard Tamm, ltn. Taimre, rm. [[Heino Tölp]] ja allohv. [[Harri Vaher]]. Kõik eelnimetatud saabusid autobuseL Rongil jõudsid kodumaale: Kol. [[Nigui Ermaste]], kpt. [[Jaak Kukk]], kpt. [[Hillar Paljas]], kpt. [[Ernst Ruuseauk]], major [[Johannes Tammeväli|Tammeväli]], major [[Robert Tammisto]], ltn. [[Juhan Vermet]]. Nagu teatavaks on saanud, alustasid möödunud nädala lõpul lisaks neile teekonda kodumaale veel järgmised eesti sõjaväelased: [[Artur Kase]], ltn. [[Oskar Luppe]], major [[Ferdinand Mänd|Ferd. Mänd]], kpt. [[Eduard Muinask]], major [[Valter Proosa]] ja major [[Friedrich-Martin Sillaots|F. Sillaots]], Sakala (1878-1940), nr. 37, 6 märts 1942</ref>,<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1944/09/08/11 Rüütliristid kahele eesti ohvitserile], Sakala (1878-1940), Number 138, 8 September 1944. [[Harald Riipalu]] saabus Eestisse tagasi 1942. a. aprillis ning sama kuu 10. astus ta vabatahtlikult teenistusse [[36. Kaitsepataljon|36. Eesti vabatahtlikku rindepataljon]]i.</ref> saadeti eestlased Saksa sõjavangilaagritest Eestisse tagasi. Paljud mehed astusid Saksa sõjaväe [[Politseipataljon|kaitsepataljonid]]esse. Punaarmeesse alles jäänud eestlased toodi septembris 1941 looderindelt ära kui mitteusaldusväärsed ja saadeti Punaarmee Poliitilise Peavalitsuse ülema 1. järgu armeekomissar [[Lev Mehlis]]e 28. septembri 1941 direktiivi alusel [[GULAG]]i [[tööpataljonid]]esse. Tööpataljonid, kuhu eestlased saadeti, olid tegelikult surmapataljonid. Metsa- ja muudele rasketele töödele saadetud meestel polnud külmade saabudes sooje riideid, neid toideti nagu vange, arstiabi peaaegu puudus. Algas massiline suremine nälga ja nakkushaigustesse. [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1941]] lõpetati ametlikult korpuse tegevus. Ellujäänud korpuse koosseisu sõjategevus jätkus [[8. Eesti Korpus]]es. ==Korpus sõjategevuses== [[22. juuni]]l [[1941]] kuulus 22. Eesti Territoriaalsesse Laskurkorpusse umbes 29 000 meest. Sellest päevast juhtis korpust [[kindralmajor]] [[Mihhail Duhhanov]]. Sõja alguses suurendati korpus Nõukogude Liidust toodud mobiliseeritutega täiskoosseisuliseks (29 000 meest). [[File:Карта ЛФ с 22.06.41 по 13.07.41.jpg|pisi|Saksa [[väegrupp Nord|väegrupi Nord]] vägede pealetung 22. juunist 13. juulini 1941]] Korpus allus sõja alguses [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarindele]], kuid [[1. juuli]]l allutati korpus [[Looderinne (Teine maailmasõda)|looderindele]]. Väekoondis osales Nõukogude Liidu poolel lahingutes [[Hilovo]], [[Porhov]]i, [[Dno]], [[Soltsõ]] ja [[Staraja Russa]] lähedal. Korpuse esimene rindepäev oli [[6. juuli]]l, mil suurem osa üksustest juba Porhovi ees lahinguks valmistus ning esimest korda Saksa luureüksustega kokku satuti. Korpuse Eesti sõjaväelased osalesid järgnenud 87 rindepäeva jooksul (kuni 1. oktoobrini 1941) kõigis tähtsamates võitlustes ([[Porhovi lahing]]us, Soltsõ pealetungidel, Staraja Russa kaitsmisel ja pealetungil ning septembrilahingutes. Esimese lahingukäsu sai territoriaalkorpus [[23. juuni]]l ning pidi asuma [[Põhja-Eesti]] ranniku kaitsele. <!-- "Korpusepoisid"/23 !--> 22. ETL komandöre vahetati sõja eel-alul mitu korda. "Kursustele" saadetud kindralleitnant [[Gustav Jonson]]i ajutiseks kohusetäitjaks määrati esialgu kindralmajor [[Aleksandr Ksenofontov]], kuid teda pidi varsti asendama kogenud kindralmajor K. Pjadõšev. Too ei asunud siiski selle kohale. Tegelikult sai augustis järgmiseks korpuse komandöriks [[Mihhail Duhhanov]]. Juba 25.–26. juulil tühistati korpuse diviiside 1. lahingukäsk. [[182. Eesti Laskurdiviis]] sai uue korralduse paikneda ümber [[Venemaa]]le [[Pihkva]] taha õppelaagrisse ja [[180. Eesti Laskurdiviis]] eraldi 100&nbsp;km ida poole [[Staraja Russa]] lähistele. Viimased korpuse osad lahkusid Eestist 1.–2. juulil. <!-- korpusepoisid/24 !-->Vähem kui nädalaga liikusid Eesti välja kümned tuhanded mehed, tuhandeid tonne laskemoona, relvi jm varustust, üle viie tuhande hobuse ja nende vankrid ning sööt, sajad autod, Vene ohvitseride naised-lapsed jne. <!-- korpusepoisid/25 !--> [[Operatsioon Barbarossa|Operatsiooni Barbarossa]] teises faasis juuli lõpus ja augusti alguses tungis Saksa väegrupp Nord läbi Läti ja Eesti [[Leningrad]]i poole, vallutas [[Pihkva]] ning liikus edasi [[Luga]] ja [[Novgorod]]i suunas. [[Loode-Venemaa]]l, [[Leningradi oblast]]is väegrupi Nord [[4. tankiarmee]] väeosad vallutasid [[4. juuli]]l [[Ostrov]]i, sisenesid [[8. juuli]]l ja hõivasid [[9. juuli]]l tähtsa raudtee ja maanteede ristumiskoha [[Pihkva]]. Pihkva vallutamise järel jätkasid 4. tankiarmee XXXXI armeekorpuse väed pealetungi Leningradile [[Luga]] [[Luga kaitseliin|sihil]], [[Pljussa]] juures pealetung peatus ning 1. ja 6. tankidiviis suundus [[Kingissepa]] suunas, LVI motoriseeritud armeekorpuse 8. tankidiviis suundus aga [[Porhov]]i suunas. Kaitset liinil [[Pihkva järv]] – [[Ilmeni järv]] korraldas Punaarmee 11. armee, mille koosseisu kuulusid 41. korpus, 22. Territoriaalne korpus, 12. mehhaniseeritud korpuse väeosad ja 1. mehhaniseeritud korpuse väeosad. === Porhovi lahing, 6.–11. juuli === {{Sõjaline konflikt |konflikt=Porhovi lahing |osa= [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] lahingutest 1941. aastal |pilt=Удары 4тг с 10 по 14 июля 1941.svg |pildiallkiri= [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] [[LVI motoriseeritud armeekorpus]]e pealetungisuunad 10.-14. juulil |aeg=6. juuli – 11. juuli 1941 |koht= Pihkva oblast |tulemus= |ala= |osaline1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|20px]] [[Saksa Riik|Saksamaa]]<br> |osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] |väejuht1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Erich von Manstein]] |väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindralmajor [[Aleksandr Ksenofontov]] |väeüksused1 = [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Väegrupp Nord|Väegrupi Nord]] [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] [[LVI motoriseeritud armeekorpus]]e<br> |väeüksused2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] [[11. armee (NSV Liit)|11. armee]] 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[182. Eesti Laskurdiviis]]i [[171. laskurpolk]] ja [[140. laskurpolk]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[614. korpuse suurtükiväepolk]] |jõud1= |jõud2= |kaotused1= |kaotused2= }} {{Vaata|Porhovi lahing}} Edasistes kaitselahingutes osalesid Eesti 22. Territoriaalkorpuse väeosad [[11. armee (NSV Liit)|11. armee]] koosseisus [[Looderinne (Teine maailmasõda)|looderindel]]. Porhovi lahing oli kui kahevõitlus kindralite [[Aleksander Ksenofontov]]i ja [[Erich von Manstein]]i vahel. 8. juuli hommikust alustasid kohalejõudva Saksa [[Wehrmacht]]i LVI motoriseeritud armeekorpuse eelosad järk-järgult tugevnevaid rünnakuid: 3. motoriseeritud diviis [[Ostrovi-Porhovi tee]] suunal [[Slavkovitš]]i ümbruses 182. LD [[171. laskurpolk|171. laskurpolgu]] kaitse vastu ja Saksa 8. tankidiviis sellest u 25&nbsp;km kagu pool [[Mahnovka]] rajoonis 180. LD [[42. laskurpolk|42. laskurpolgu]] kaitselõigus. 8.–9. juuli hommikupoole võitlused olid eesliini pataljonide tasandil päris ägedad ja kaotusterohked mõlemale poolele ning kulgesid vahelduva eduga. 182. diviisi [[171. laskurpolk|171. laskurpolgu]] ja [[140. laskurpolk|140. laskurpolgu]] parempoolse, teeäärse pataljoni positsioone ründas vastane algul [[kompanii]]- kuni [[pataljon]]isuuruse jalaväe jõuga [[tank]]ide ja [[soomusauto]]de toetusel ning saavutas Peti külade lõigus ja nende lähikonnas ka lokaalselt edu, mis aga riivistati vasturünnakutega 5. tankipolgu tankide ja suurtükitule toel. Lisaks [[tankitõrjekahur]]itele olid Ostrovi–Porhovi tee lähistel eeskätt tankitõrje huvides kaevunud ka 182. diviisi [[välipatarei]]d. Vanad väikese horisontaallaskenurgaga 76mm välikahurid osutusid põhjaliku väljaõppega Eesti suurtükiväelaste käes isegi liikuvate saksa soomusmasinate vastu üllatavalt efektiivseks. <!-- korpusepoisid/32 !--> [[9. juuli]] päeva jooksul jõudis LVI armeekorpus lahingusse koondada suuremad jõud ning seejärel algas tõsisem pealetung ikka samades rindelõikudes. See otsustas kiiresti lahingu saatuse. [[Erich von Manstein]] kasutas [[Wehrmacht]]i [[1941]]. aasta tuntud taktikat, murdes kitsas lõigus kaitsest läbi ning saates tankid sügavale vastaspoole tagalasse. Tiibadele ja isegi seljataha jäänud [[Punaarmee]] üksustele ei pööratud seejuures tähelepanu. 9. juuli õhtul murdis rünnakule asunud Saksa 3. motoriseeritud diviisi motoriseeritud jalavägi 30 tanki toetusel [[171. laskurpolk|171. laskurpolgu]] kaitsest läbi ja jõudis piki Ostrovi-Porhovi maanteed ööseks [[Uza jõgi|Uza jõeni]] üle 10&nbsp;km algsest rindejoonest idas. Läbimurde tiibadele jäänud 140. ja 171. laskurpolgu allüksuste sõdurid hakkasid ositi taganema. <!-- korpusepoisid/33 !--> [[File:Pskovskaya oblast 1957.png|pisi|left|[[Pihkva oblast]]i alad]] Pärast 9. juuli õhtul alanud koordineerimata taganemist ei suudetud kaitset enam taastada ning see lagunes 10. juulil lõplikult. Korpuse komandöri ettekujutatud vastupealetungist ei tulnud samuti midagi välja. 10. juuli õhtupoolikul jätkas Saksa 3. motoriseeritud diviis suurtükitule ettevalmistuse järel pealetungi Porhovi suunas juba lahinguks hargnenud jõududega. Saksa 3. motoriseeritud ja lõunast-edelast saabunud 8. tankidiviisi ühinenud jõud murdsid [[232. laskurpolk|232. laskurpolgu]] ehk teise liini kaitse Uza jõel ning sööstsid edasi Porhovi peale. Löögi alla sattusid ka linna ees paiknenud korpuseüksused. Paljud 171. ja 232. laskurpolgu ning korpuseüksuste sõdurid jäid nüüd juba kahelt poolt, piki [[Pihkva-Porhovi tee|Pihkva–Porhovi tee]]d ja Ostrovi–Porhovi teid rünnanud Saksa üksuste haardesse. Üks 8. tankidiviisi väiksem soomusüksus tungis täiesti omaette 180. diviisi vasakust tiivast mööda, piki [[Novosokolniki-Porhovi tee|Novosokolniki–Porhovi tee]]d üle Dubrovka põhja suunas 22. korpuse süvatagalasse ning jõudis 10. juuli õhtuks iseseisvalt Porhovi alla. Mõned ümberpiiratud Punaarmee üksused 5. tankipolgu viimaste masinate toetusel üritasid väljamurdmiseks ise rünnakut Porhovi poole läänest ja [[NKVD]] üksus toetas neid idast, kuid sakslasi see ei peatanud. 5. tankipolk kaotas seal oma viimased tankid. Porhovi linn langes samal, 10. juuli õhtul Saksa vägede valdusse. Üle [[Šeloni jõgi|Šelon]]i viinud sild lasti taganejate poolt õhku viimasel minutil üle selle silla itta lipsanu olla mälestuste järgi olnud [[Anton Laur]] 171. laskurpolgu lipuga. Lahing oli lõppenud <!-- korpusepoisid/33 !--> ja jätkus Saksa vägede pealetung [[Dno]] suunal. Kolme päevaga kaotati korpuse kokku 5600-st 4500 meest. {{Sõjaline konflikt |konflikt=Soltsõ pealetung<br> (vene ''[[:ru:Контрудар под Сольцами|Контрудар под Сольцами]]'') |osa= [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] lahingutest 1941. aastal |pilt= |pildiallkiri= |aeg=14. juuli – 18. juuli 1941 |koht= [[Leningradi oblast]], [[Soltsõ]] piirkond |tulemus= |ala= |osaline1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|20px]] [[Saksa Riik|Saksamaa]] |osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] |väejuht1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Erich von Manstein]] |väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Vassili Morozov]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindralmajor [[Aleksandr Ksenofontov]] |väeüksused1 = [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Väegrupp Nord|Väegrupi Nord]] [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] [[LVI motoriseeritud armeekorpus]]e<br>8. tankidiviis<br>3. motoriseeritud diviis<br>SS-diviis Totenkopf |väeüksused2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] [[11. armee (NSV Liit)|11. armee]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 41. laskurkorpus<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpus <br> |jõud1= |jõud2= |kaotused1= |kaotused2= }} ==== Porhovi lahingu tagajärjed ==== [[182. Eesti Laskurdiviis]] kui väekoondis lakkas 10. juuli vastaste löökide alla eksisteerimast. Pärast lahingut 11. armee juhatusele esitatud ettekandes märgitakse, et 182. diviis jooksis paanikas laiali. Sisuliselt ühe ööpäevaga olid Ostrovi–Porhovi suunda kaitsnud grupeeringu (algselt u 15 tuhat meest) hävitatud, laiali pillutatud, isoleeritud või üle Šeloni jõe itta pagenud. Erich von Manstein jätkas kohe oma operatiivülesande täitmist, liikudes edasi [[Novgorod]]i peale ning vallutas 13. juulil [[Soltsõ]] ja 15. juulil [[Novgorod]]i. Porhovi lahing oli esimene tõeline [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] rindelahing Eesti sõjaajaloos ning jäi selles osalenud eestlaste arvult ülekaalukalt suurimaks kuni [[Velikije Luki operatsioon|Velikije Lukini]] detsembris 1942<!-- Korpusepoisid/34 !-->. Kokkuvõttes võib väita, et lahingu kaotamise peamiseks põhjuseks oli korpuse isikkoosseisu madal kvaliteet ning seda kahes mõttes: # pea kõigi lahingukogenematus ja enamuse mitte-eesti sõdurite nõrk väljaõpe. # suurema osa Eesti sõjaväelaste eitav suhtumine võitlemisse [[Punaarmee]] poolel. Lihtsustatult öeldes, Eesti laskurdiviisi sõdurid kas ei osanud või ei soovinud võidelda uue Nõukogude korra eest. <!-- KP/35 !--> === Soltsõ pealetung, 14.–18. juuli === === Hilovo lahing, 17.–18. juuli === <!-- Arnold Meri KP/ 41, 52, 96 !--> 17.–18. juulil toimus Soltsõ pealetungi raames mitu väiksemat, kuid Eesti sõjaajaloos erineval viisil olulist lahingut ([[Hilovo lahing|Hilovo]], [[Logovino lahing|Logovino]], [[Dno lahing]]). {{Sõjaline konflikt |konflikt=Hilovo lahing |osa= [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] lahingutest 1941. aastal |pilt= |pildiallkiri= |aeg=17. juuli – 18. juuli 1941 |koht= [[Leningradi oblast]], [[Hilovo]] piirkond |tulemus= |ala= |osaline1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|20px]] [[Saksa Riik|Saksamaa]] |osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] |väejuht1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] |väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] |väeüksused1 = [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[LVI soomuskorpus]]e väeosad<br> |väeüksused2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[180. Eesti Laskurdiviis]]i [[21. laskurpolk]] |jõud1= |jõud2= |kaotused1= |kaotused2= }} [[180. Eesti Laskurdiviis|180. laskurdiviis]] saatis Soltsõ pealetungi raames 14.–15. juulil põhja suunas välja kaks kuni [[pataljon]]isuurust lahingugruppi suurtükkide ning isegi tankide toetusel. Neis teenis ka palju eestlasi. Nimetatud grupid tegid Saksa tagalas Ostrovi–Porhovi tee piirkonnas küll tüli ja pahandust, kuid lahingu üldisele käigule mõju avaldada ei suutnud. Üks neist gruppidest, [[21. laskurpolk|21. laskurpolgu]] tugevdatud 1. pataljon (komandör kapten I. Dubrovski), liikus põhja poole, ületas Saksa süvatagalas Ostrovi- ja [[Pihkva–Porhovi maantee]]d ning raudtee ja liikus edasi põhja [[Hilovo]] kuurorti (end mõisa) juurde. Sakslastele ei jäänud suure kolonni liikumine oma tagalas märkamatuks ning 17. juuli õhtul Hilovosse jõudnud 21. laskurpolgu tugevdatud pataljon sattus ettevalmistatud tugevale varitsusele. Ootamatult rünnatud pataljon hävis kuni 18. juuli hommikuni kestnud lahingus täiesti. Lahingu käigus pidi pataljoni vasakul tiival olnud 1. rood, vanemleitnant Voldemar Timuska ja kapten Kurssi juhtimisel tagasi tõmbuma. Raskekuuluiildujate rood, roodukomandör nooremleitnant Vladimir Kirki juhtimisel, kaitses Antešino külasse viivat teed, 2. laskurroodu juhatas vanemleitnant Kalašnikov<ref>[[August Pähklimägi]]. Legend tundmatust pataljonist. Punane Täht, 26.06.1965</ref>. Üle 250 mehe maeti ühishauda ning paljud võeti vangi. Langenute ja vangistatute seas oli palju eestlasi. Mitmete meeste vaprust ja sõdimisoskust Hilovo lahingus on esile tõstetud. Eduard Muts 21. laskurpolgu eelsalgast sai 11 haava, kuid jätkas lahingut. Leitnant Karl Karu tankitõrjekahurid kaitsesid Hilovost, [[Sossõnje]] raudteejaaama viivat teed. Tankitõrjekahuri sihtur [[jefreitor]] Voldemar Mõõk olla süüdanud Hilovo lahingus kaks tanki. Alla saja mehe jõudis 1. pataljoni staabiülema kapten [[Elmar Kurs]]i jt juhtimisel eraldi gruppidena soodes-metsades ekseldes lõpuks tagasi omade juurde. === Dno lahing, 18. juuli === {{Sõjaline konflikt |konflikt=Dno lahing |osa= [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] lahingutest 1941. aastal |pilt= |pildiallkiri= |aeg=18. juuli 1941 |koht= [[Leningradi oblast]], [[Dno]] piirkond |tulemus= |ala= |osaline1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|20px]] [[Saksa Riik|Saksamaa]] |osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] |väejuht1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] |väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] |väeüksused1 = [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[LVI soomuskorpus]]e väeosad<br>21. jalaväediviis |väeüksused2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse [[415. sidepataljon]] |jõud1= |jõud2= |kaotused1= |kaotused2= }} Korpuse [[415. üksik sidepataljon|415. üksiku sidepataljon]]i (komandör kapten Kirijenko) lahing [[Dno]] ees 18. juulil on üldtuntud tänu [[Arnold Meri]]le, kes sai seal esimese eestlasena [[NSV Liidu kangelane|NSV Liidu kangela]]seks. Saksa 21. jalaväediviis liikus pärast läbimurret [[Porhov]]i joonelt kiiresti itta Dno raudteesõlme poole ning vallutas selle 19. juulil. Eelmisel päeval, (18. juulil) jäi löögi alla ka Dno ees Mogilitsõ külast lõunas asunud 22. korpuse staabi komandopunkt, kui sellele sattus peale 80–100-meheline sakslaste eelsalk. Korpuse komandör A. Ksenofontov, korpuse poliitosakonna ülem A. Penza jt lahkusid sealt kohe, võttes julgestuseks kaasa ka osa sideväelasi. Komandopunkti jäid kaitsma korpuse 415. sidepataljoni ja staabi kaitsemeeskonna järelejäänud osad. Jõud olid umbes võrdsed ja sakslased ettevaatlikud ning lahing loid. Kord ägenev, kord sumbuv tulevahetus kestis mitu tundi (terve õhtupooliku) tulemuseta, kuni sakslased taandusid. 415. sidepataljonis ei saanud selles 18. juuli lahingus ühtegi meest surma, küll aga sai kokku 22 sideväelast haavata, enamasti lahingu lõpupoole kergelt 50mm [[miinipilduja]] kildudest. Kuid näiteks kapten [[Georg Loog]] sai raskelt pihta (kuulihaav kopsus). Üks kogu lahingus langenu, Madseniga nimetu eesti kuulipildur on siiski teada, kuid tema ei teeninud sidepataljonis. Korpuse komandopunkti või täpsemalt selle kohalejäänud osa asukohta kaitsti killustatult erinevate, kuni 200 m lahus ning eri suundades tegutsenud allüksuste poolt. Keskset juhtimist tegelikult ei olnud, eraldi lõikudes korraldasid kaitset erinevad 415. sidepataljoni ohvitserid – major [[Arnold Isotamm]], kaptenid [[Eduard Alt]], A. Ots ja raadioroodu komandör [[Georg Loog]] ning ka sama roodu poliitjuhi asetäitja [[Arnold Meri]]. Mitmel eestlasel jäi lahingust omamoodi ettekujutus ning eri mälestustes toonitatakse erinevate meeste rolli kaitse juhtimisel. Arnold Meri koos väiksema grupi raadioroodu sõduritega paiknes eraldi paremal tiival. Tema autasustamist põhjendati m.h sellega, et ta ilmutas meelekindlust ja julgustas ka kaassõdureid vastu panema ning sai korduvalt haavata, kuid ei lahkunud sellest hoolimata lahingust. Ja veel – Arnold Meri enda tunnistuse järgi tulistasid omad mehed teda lahingus teadlikult selja tagant. Pole alust arvata, nagu erinenuks Arnold Meri kangelaslikkuse määr paljude teiste NSV Liidu kangelaste omast. Eriliseks teeb selle siiski aeg – suvi 1941, mil iga ordeni kaalukus oli palju suurem kui sõja lõpul. Oma osa võis siin etendada püüe luua eeskujuandev näide reetureiks peetud eestlaste seast. Vaid mõni päev varem, 14. juulil, maksis 182. diviisi poliitosakonna ülem komissar [[Kuno Milbach]] oma eluga katse eest eestlaste renomeed parandada, kui ta meestega isiklikult rünnakule läks. Kirjeldatud lahingust natuke põhja pool, Dolžitsõ küla lähedal asunud korpuse staabi teistel osadel nii hästi ei läinud ning Saksa 21. diviisi löögi alla jäid ka mitmed 22. korpuse tagalaüksused. Dno ees 18.–19. juulil toimunu oli üldse võrdlemisi kaootiline ja lisaks kirjeldatud komandopunkti kaitsmisele sattusid sidepataljoni muud osad vastasele ka teistes kohtades, kandes kaotusi valdavalt teadmata kadunuina. Viimaseid oli 74 meest, neist kuni 30 eestlast. 18. juuli Dno ees oli 415. pataljonile sisuliselt ainukeseks päris lahingupäevaks 1941. aasta suvel. Dno ja Staraja Russa lahinguis andis end sakslastele vangi veel hulk eestlasi. === Soltsõ 2. pealetung === 11. armee kogus end kaotusest kiiresti ning üritas kohe uut pealetungi Soltsõle. Selle 2. operatsiooni üldplaan oli samasugune: löökidega põhjast ja lõunast purustada [[Novgorod]]i suunas liikunud Saksa grupeering. Rinne kulges nüüd vähemsoodsalt. Põhja poolt pidi taas löögi andma [[16. laskurkorpus]], milles oli 20. juuli seisuga 29 619 meest, 143 välisuurtükki, 104 tankitõrjekahurit, 140 miinipildujat, 24 tanki ja soomusautot. Lõunapoolne grupeering jäi taas tunduvalt nõrgemaks hoolimata kaasatud väekoondiste arvust. Osaliselt leidunud andmete põhjal oli lõunagrupeeringus ([[180. Eesti Laskurdiviis|180.]], [[182. Eesti Laskurdiviis|182.]], 183. ja 202. diviis) umbes 20 tuhat meest, kuid ainult 60 välisuurtükki, poolsada [[tankitõrjekahur]]it ja kuni sada miinipildujat. Neist ülekaalukalt tugevaim oli hästisäilinud 180. diviis, millesse kuulus vähemalt pool kogu lõunagrupeeringu meestest ja enamik suurtükkidest ning miinipildujatest. 182. diviisi jäänukile jäeti tegutsemislõik läänesuunal raudtee ümbruses. Pealetung algas ositi 23.–24. juulil. Sedapuhku osutus edukamaks lõunagrupeering. [[Morino]] piirkonnast põhja suunas tunginud tugev 180. diviis ja paar juurdeantud väeosa läbisid kiiresti 25&nbsp;km, kohates vaid vastase kõrvalisi üksusi, kes vastupanu osutada ei suutnud, ning jõudsid väikeste kaotustega juba 24.–25. juulil 20&nbsp;km laiuselt mitmes kohas [[Šeloni jõgi|Šeloni jõeni]]. Saksa pool ei olnud eelmisest Soltsõ operatsioonist kuigi palju õppinud. Taas olid parem tiib ja tagala jäetud arvestatava kaitseta ja need said jälle tõsiselt kannatada. 23.–24. juulil võttis 180. diviisi [[21. laskurpolk]] 113 vangi, mis moodustas enamiku kogu 11. armee poolt juulis vangivõetud Saksa sõdureist ning oli tähelepanuväärne isegi kogu Saksa-Vene rindel. Pealetungiga lõunast moodustus paari päevaga Novgorodi suunas ründavate Saksa jõudude tagalasse taas ohtlik läbimurre. Kuid vastulöök põhja poolt jäi tulemata. 16. laskurkorpuse edasiliikumine riivistati kohe ja kohati tuli isegi taganeda. Juba 25. juulist asusid sakslased Šeloni jõe basseinis ise vastupealetungile ning lõunast jõe äärde jõudnud Punaarmee osad seoti kurnavate lahingutega. 180. diviis hajutati osaliselt ning paisati Šelonilt taganema. Samamoodi kui Soltsõ 1. pealetungil, otsustas ka 2. pealetungi saatuse lõpuks Saksa sügav läbimurre piki [[Porhovi–Staraja Russa raudtee]]d 11. armee lõunagrupi seljataha ning taas kaitses seda suunda õnnetu 182. diviis. Pealetungi alul oli nõrk 182. diviis isegi natuke edasi nihkunud ja [[Morino raudteejaam]]a tagasi võtnud. 25. juuliks Dno piirkonda saabunud Saksa 30. ja 126. jalaväediviis asusid veel sama päeva õhtul ida suunas pealetungile. Murdnud raudtee ümbruses kaevunud 182. diviisi kaitse hoobilt läbi, liikusid Saksa üksused jälle nagu 1. operatsiooniski kiiresti Punaarmee lõunagrupeeringu selja taha, pöörasid kirdesse ja põhja ning andsid selja tagant täiendava hoobi niigi löödud 180. diviisile, mida parasjagu kokku koguti. Diviisi pääsenud sõdurid põgenesid itta [[Psiža jõgi|Psiža jõele]]. 180. diviisis Soltsõ 2. pealetungi eel (20. juulil) rivis seisnud 10 631 mehest oli 30. juulil alles 6226. Diviis kaotas selles operatsioonis 3300 meest, neist 2400 langenute ja vangistatutena ning ligemale 900 haavatutena. Valdav osa kaotustest langes kahele ööpäevale 26. juuli õhtust kuni 28. juulini. Need päevad olid 180. diviisile sama rängad kui [[Porhovi lahing]] 182. diviisile. 180. diviisi [[laskurpolk]]udesse jäi igaühte ainult 100–200 eesliini võitlejat. Juuli lõpu raske lüüasaamisega muutus 180. diviis sarnaselt 182. diviisiga sisuliselt purustatute kategooriasse kuuluvaks üksuseks. Morinost jälle ida poole taganenud 182. diviisi kaotused Soltsõ 2. operatsioonis jäid mõõdukaks. 30. juulil tõmmati 180. ja 182. diviis tagalasse varukaitseliinile ning asuti neid uuesti komplekteerima. Eeskätt 22. korpuse üksuste vastu tegutsenud Saksa 21. jalaväediviisi kaotused 15. kuni 27. juulini olla olnud 869 meest, neist 166 langenuna. Võrreldes Soltsõ 1. pealetungiga jäi 2. pealetung märksa vähem edukaks, kuid taas pidurdati Saksa pealetungitempot [[Novgorod]]i suunal. Kokkuvõttes said nende tõttu kaotatud aeg ning jõud [[Erich von Manstein]]i Leningradi-eesmärgile saatuslikuks. Juuli lõpu taganemise järel jäi rinne peatuma Perehhoda jõele [[Ilmeni järv]]e lõunakaldal. 11. armee oli sellega kaheks osaks lõigatud. 16. laskurkorpus sõdis Ilmeni lääneküljel Novgorodi ees, armee ülejäänud osa, sh. 22. korpus, paiknes aga eraldi järve lõunakaldal. Uuest olukorrast tulenenult jagati 11. armee kaheks. Tähtsamat, Novgorodi-Leningradi suuna kaitsnud üksused eraldati [[48. armee]]ks. 11. armeele jäeti väljakurnatud diviisid Ilmenist lõunas. 22. korpus (183. läti diviisi arvestamata) kaotas juulilahingutes kolme nädalaga 14 600 meest, neist 11 500 langenute või vangidena, üle 2400 haavatute ja haigetena ning mitmeid sadu mehi muudel põhjustel (näiteks 182. diviisis 579 meest), samuti suurema osa kuulipildujatest ja suurtükkidest. Eesti sõjaväelaste arv korpuses oli juulikuu jooksul järsult kahanenud. Soltsõ operatsioonides langes neid taas suurel hulgal vangi. Juuli lõpus võis korpuses teenida veel 1500–1800 eestlase ringis. Enamus istus juba sõjavangis. {{Sõjaline konflikt |konflikt=Staraja Russa pealetung<br> (vene ''[[:ru:Контрудар под Старой Руссой|Контрудар под Старой Руссой]]'') |osa= [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] lahingutest 1941. aastal |pilt= |pildiallkiri= |aeg=12. august – 15. august 1941 |koht= [[Leningradi oblast]], [[Staraja Russa]] piirkond |tulemus= |ala= |osaline1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|20px]] [[Saksa Riik|Saksamaa]] |osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] |väejuht1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] |väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] |väeüksused1 = [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] |väeüksused2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] <br> |jõud1= |jõud2= |kaotused1= |kaotused2= }} === Staraja Russa kaitsmine ja pealetung, juuli–august 1941 === === Viimased katsumused, Nevi Mohh ja Lužno === Erinevalt [[180. Eesti Laskurdiviis]]ist seisid [[182. Eesti Laskurdiviis]]il septembris ees veel tõsised võitlused. Saksa 30. jalaväediviisi septembri alguse läbimurde tagajärjel osutus 182. diviisi omadest täiesti äralõigatuks. === Demjanski pealetungioperatsioon === {{pooleli}} == 22. territoriaalkorpuse sõdurite saatus == 22. korpuse üksuste seotus Eesti ajalooga lõppes 1. oktoobrist 1941, mil kõik Eesti sõjaväelased rindelt kõrvaldati ning tagalasse saadeti. Juba septembris alustati eestlaste rindelt kõrvaldamisega. 3. septembril saabunud looderinde direktiiviga nõuti väeosadelt aruandeid Baltikumi rahvaste ja poolakate kohta. Ühemõtteline korraldus 1939.–1940. aastal liidetud eestlaste, lätlaste, leedulaste, sakslaste ja poolakate ja ingerisoomlaste rindelt kõrvaldamise kohta saabus 28. septembril Punaarmee Poliitilise peavalitsuse ülema [[Lev Mehlis]]e telegrammiga. Vastavalt sellele saadetigi Eesti sõjaväelased 1. oktoobriks rindelt ära kaugele tagalasse. 1. oktoobriks, mil lõplikult usalduse kaotanud eestlased rindelt kõrvaldati, oli korpuses alles veel vaid 500 eestlast. Sõdurid läkitati itta tööpataljonidesse. Ainult mõned üksikud mehed jäeti teenistuse huvides veel nädalaks-kaheks kohale. Hilisemad kaks [[Rüütlirist]]i kavaleri ning neli [[20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis|20. Relva-SS Eesti diviis]]i rügemendiülemat olid samuti kuni sõjani teeninud 22. korpuses ([[Georg Sooden]], rühmakomandörid [[leitnant]] [[Paul Maitla]] territoriaalkorpuse [[171. laskurpolk|171. laskurpolgust]] ja [[vanemleitnant]] [[Harald Riipalu]] [[232. laskurpolk|232. laskurpolgust]] ning [[Paul Vent]] 182. diviisi staabist). <!-- KP /52 !--> == Vaata ka == * [[8. Eesti Laskurkorpus]] * [[Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Autorid: [[Tiit Noormets]], [[Toe Nõmm]], [[Hanno Ojalo]], [[Olev Raidla]], [[Reigo Rosenthal]], [[Tõnis Taavet]] ja [[Mati Õun]]. "Korpusepoisid", Eesti sõjamehed 22. Eesti territoriaalkorpuses ja 8. Eesti laskurkorpuses Teises maailmasõjas aastatel 1940–45. Koostanud [[Hanno Ojalo]]. Sentinel 2007 * "Kangelaslikud kaitselahingud Porhovi, Dno ja Staraja Russa lähistel", [[August Pähklimägi]]. Kirjastus: Eesti Raamat, Tallinn, [[1971]], 296 lk. * [http://kultuur.elu.ee/ke488_juuni1941.htm Mis toimus Värskas 13.–14. juunil 1941?] ==Välislingid== *[http://www.warmech.ru/1941war/nwf/nwfest2.html НАЦИОНАЛЬНЫЕ ФОРМИРОВАНИЯ ПРИБОВО. 22-й эстонский стрелковый корпус.] {{Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Eesti väeosad Teises maailmasõjas NSV Liidu sõjaväes]] [[Kategooria:Nõukogude Armee]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu relvajõud Eestis]] dbzf8ldm5iksts4miesq37n4d56lo8b November 2008 0 125066 6184462 6083260 2022-08-27T20:25:54Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki '''November [[2008]]''', kroonika 2008. aasta november algas laupäeval ja lõppes 30 ööpäeva pärast pühapäeval. {{KuupäevadIndeks30|november}} ==[[1. november]]== * [[Gruusia]] [[Gruusia peaminister|peaministriks]] sai [[Grigol Mgaloblišvili]], kes sai heakskiidu riigi parlamendilt. * [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] pealinnas [[Kinshasa]]s kohtusid [[Prantsusmaa]] välisminister [[Bernard Kouchner]] ja [[Suurbritannia]] välisminister [[David Miliband]] president [[Joseph Kabila]]ga, et arutada võimalusi lõpetada verevalamine ja leevendada humanitaarkriisi. * [[Moskva]]s visiidil viibiva [[Liibüa]] juhi [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]] kohtumisel [[Venemaa]] [[Venemaa president|presidendi]] [[Dmitri Medvedev]]i ja peaministri [[Vladimir Putin]]iga räägiti Venemaa meedia teatel [[energeetika]]alasest koostööst ja kahe riigi välispoliitika ühishuvidest. * [[Ukraina]]s hakkas kehtima uus keeleseadus, millele tuginedes lõpetati tõlketa [[Venemaa]] telekanalite edastamine. * Kuulutati välja [[Georg Büchneri auhind]]: selle sai [[Josef Winkler]]. * [[Läti]] pealinnas [[Riia]]s toimuval välispoliitika konverentsil osalev [[Eesti]] [[Eesti president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] kohtus [[Gruusia]] presidendi [[Mihheil Saakašvili]]ga. * [[Pärnu]]s peetud [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] kongressil valiti erakonna uueks esimeheks Rahvaliidu [[Riigikogu]] fraktsiooni esimees [[Karel Rüütli]]. * [[Viljandi]] vanale kalmistule maeti ümber [[Rootsi]]s surnud ühiskonnategelase ja kirjaniku [[Jaan Lattik]]u ja tema abikaasa Alice'i säilmed. * [[Tallinn]]as tähistas [[Rahvusooper Estonia]] Eesti balleti 90. aastapäeva [[Tiit Härm]]i lavastatud [[ballett|balletiga]] "[[Romeo ja Julia (ballett)|Romeo ja Julia]]". ==[[2. november]]== * [[Sambia]] [[Sambia president|presidendiks]] sai alates augustist presidendi kohusetäitjana tegutsenud [[Rupiah Banda]], kes sai 30. oktoobril peetud [[2008. aasta Sambia presidendivalimised|presidendivalimistel]] napi võidu [[Michael Sata]] üle. * [[Armeenia]] [[Armeenia president|president]] [[Serž Sargsjan]] ja [[Aserbaidžaan]]i [[Aserbaidžaani president|president]] [[İlham Əliyev]] kirjutasid [[Moskva]]s [[Venemaa]] [[Venemaa president|presidendi]] [[Dmitri Medvedev]]i vahendatud kohtumisel alla kokkuleppele, mille abil püütakse lahendada [[Mägi-Karabahh]]i puudutavad erimeelsused. * [[Suurbritannia]] [[Suurbritannia peaminister|peaminister]] [[Gordon Brown]] osales [[Saudi Araabia]] pealinnas [[Ar-Riyāḑ]]is läbirääkimistel, mis puudutasid naftat tootvate riikide toetust [[IMF]]-i abiprojektide finantseerimisele. * [[Valgevene]] pealinnas [[Minsk]]is mälestati stalinismi ohvreid opositsiooni korraldatud rahumeelse marsiga. *[[Lewis Hamilton]] tuli [[Vormel 1]] maailmameistriks. ==[[3. november]]== * [[Sloveenia]] president [[Danilo Türk]] nimetas peaministrikandidaadiks septembris peetud [[2008. aasta Sloveenia parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitnud [[Sotsiaaldemokraadid (Sloveenia)|sotsiaaldemokraatliku partei]] esimehe [[Borut Pahor]]i. * [[Afganistan]]i presidendi [[Ḩāmid Karzay]] teatel hukkus [[Kandahāri provints]]is [[USA]] õhurünnakus umbes 40 tsiviilisikut. * [[Hiina]] [[Taiwan]]i-suhete eest vastutav tippametnik [[Chen Yunlin]] alustas koos arvuka ärimeeste delegatsiooniga viiepäevast visiiti [[Taibei]]s. Visiidi käigus plaanitakse sõlmida mitmesugused majanduslikku ja transpordialast koostööd puudutavad lepped. * [[Transnistria]] piirivalve ei lubanud piiri ületada [[Moldova]] presidendil [[Vladimir Voronin]]il, kelle visiit oma sünnikülla [[Koržovo]]sse oli Transnistria võimudega varem kokku lepitud. * [[Eesti]] [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Urmas Paet]] osales [[Prantsusmaa]]l [[Marseille]]s toimuval [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välisministrite mitteametlikul kohtumisel, kus arutati koostöövõimalusi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]]. ==[[4. november]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] toimunud [[2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|presidendivalimistel]] valiti Ameerika Ühendriikide 44. presidendiks [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] kandidaat [[Barack Obama]]. Uus president astub ametisse [[20. jaanuar]]il [[2009]]. * [[Belau]] presidendivalimistel võitis [[Johnson Toribiong]] ametisolevat asepresidenti [[Elias Camsek Chin]]i. Uus president astub ametisse [[1. jaanuar]]il [[2009]]. * [[Puerto Rico]] kubernerivalimistel kaotas ametisolev [[Puerto Rico kuberner|kuberner]] [[Aníbal Acevedo Vilá]] vabariiklasele [[Luis Fortuño]]le, kes astub ametisse [[2. jaanuar]]il [[2009]]. * [[Gruusia]] president [[Mihheil Saakašvili]] saatis erru Gruusia kaitsejõudude ülemjuhataja [[Zaza Gogava]] ja nimetas tema asemele ametisse [[Vladimer Tšatšibaia]]. * [[Prantsusmaa]]l [[Marseille]]s kohtunud [[Vahemere maad|Vahemere maade]] peaministrid otsustasid asutada [[Vahemere Maade Liit|Vahemere Maade Liidu]] peakontoriga [[Barcelona]]s, mis ühendab 43 [[Euroopa]], [[Lähis-Ida]] ja [[Põhja-Aafrika]] riiki. * [[Hiina]] ja [[Taiwan]]i esindajad sõlmisid lepingud omavahelise posti-, laeva- ja lennuliikluse parandamiseks. * [[Mehhiko]] siseminister [[Juan Camilo Mouriño]] ja veel vähemalt 12 inimest hukkusid [[México]] äärelinnas toimunud lennuõnnetuses. * [[Vietnam]]i kesk- ja põhjaosas on viimaste nädalate paduvihmade põhjustatud üleujutustes hukkunud vähemalt 66 inimest. * Edela-[[Hiina]]s [[Yunnan]]i provintsis [[Chuxiong]]i linna lähedal on paduvihmadest tingitud [[maalihe|maalihked]] ja [[mudalaviin]]id viimase kolme päeva jooksul enda alla matnud mitu küla. Hukkunud on kümneid ning evakueeritud kümneid tuhandeid inimesi. * [[Venemaa]] pealinnas [[Moskva]]s toimunud vene [[rahvusliku ühtsuse päev]]a tähistanud paremäärmuslaste sanktsioneerimata meeleavalduse "Vene Marss" käigus võeti kinni üle 400 natsistlikke loosungeid hüüdnud osaleja. * [[Tallinn]]as avati renoveeritud [[Tallinna laululava|Lauluväljaku kultuurikeskus]]. ==[[5. november]]== * [[Venemaa]] [[Venemaa president|president]] [[Dmitri Medvedev]] pidas oma iga-aastase kõne [[Föderatsiooninõukogu]] ees. Muu hulgas tegi ta ettepaneku pikendada presidendi ametiaega 6 aastani ja [[Riigiduuma]] ametiaega 5 aastani ning kinnitas, et Venemaa ei anna [[Kaukaasia]]s järele. * [[Venemaa]] [[Venemaa president|president]] [[Dmitri Medvedev]] teatas, et vastuseks [[Ida-Euroopa]]sse rajatavale [[USA]] raketikilbile paigutab Venemaa [[Kaliningradi oblast]]isse oma [[Iskander]]-tüüpi raketid ning lubas, et Venemaa hakkab tulevase USA raketikilbi elemente elektrooniliselt rivist välja viima. * [[Hispaania]]s võttis [[baskid|baski]] separatistlik organisatsioon [[Euskadi ta Askatasuna|ETA]] vastutuse kümne viimastel kuudel Hispaanias toimunud terrorirünnaku eest, teatades, et püüab nende abil sundida Hispaania valitsust läbirääkimistele asuma. * [[Iisrael]]i armee rünnakutes [[Gaza sektor]]is on viimastel päevadel hukkunud seitse [[palestiinlased|palestiinlast]]. * [[Venezuela]] presidendi [[Hugo Chávez|Hugo Cháveze]] teatel riigistatakse Venezuela kaguosa metsakaitsepiirkonnas paiknev riigi suurim [[kuld|kullakaevandus]] [[La Cristinas]], mis kuulub [[Kanada]] mäetööstusfirmale [[Crystallex]]. * [[Boeing]] lükkas oma uue lennuki [[787 Dreamliner]] esimese lennu edasi [[2009]]. aastasse, põhjendades seda kahekuulise tööliste streigi ja allhankijate lohakusega. * [[Eesti]] peaminister [[Andrus Ansip]] osales [[Varssavi]]s [[Visegrádi grupp|Visegrádi maade]] ja [[Baltimaad|Balti riikide]] peaministrite kohtumisel, kus räägiti muu hulgas maailma majandusest ja Euroopa Liidu energiajulgeolekust. ==[[6. november]]== * [[Bhutan]]i pealinnas [[Thimphu]]s krooniti ametlikult kuningaks juba ligi kaks aastat valitsenud 28-aastane [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]], kellest sai maailma noorim [[monarh]]. * [[Bosnia ja Hertsegoviina]] [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur|presidentuuri]] esimeheks sai [[Nebojša Radmanović]]. * [[Põhja-Osseetia]] pealinnas [[Vladikavkaz]]is toimunud pommiplahvatuses sai surma vähemalt 11 ja vigastada 28 inimest. * [[Pakistan]]i loodeosas [[Hõimualad]]el [[Bājaur]]is toimus plahvatus, milles hukkus vähemalt 8 [[Ţālebān]]i vastu võitleva hõimu liiget. * [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Iraak|Iraagile]] sõjavägede staatuse pakti lõpliku variandi. * [[Afganistan]]is visiidil viibiv [[Eesti]] [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Jaak Aaviksoo]] kohtus [[Helmandi provints]]is teenivate [[Eesti Kaitsevägi|Eesti kaitseväelastega]]. * [[Tallinn]]as toimus peamiselt [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Venemaa]] suhteid käsitlev XIII [[Avatud Ühiskonna Foorum]], kus osalesid teiste hulgas [[Martti Ahtisaari]] ja [[George Soros]]. * [[Pärnu]]s avati pidulikult keskraamatukogu uus hoone. * [[Ernst & Young]]i esmakordselt [[Eesti]]s korraldatud konkursil valiti [[aasta ettevõtja]]ks [[Jaan Puusaag]] osaühingust [[Krimelte]]. ==[[7. november]]== * [[Sloveenia]] parlament andis heakskiidu uuele peaministrile [[Borut Pahor]]ile. * [[Kongo DV|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] on pärast vaherahu uuesti puhkenud lahingutegevus. [[Keenia]]s peetud kriisiistungil nõudsid [[Aafrika]] riikide juhid verevalamise lõpetamist. * [[Haiti]] pealinna [[Port-au-Prince]]'i slummipiirkonnas varises kokku koolimaja. Hukkus vähemalt 90 ja vigastada sai vähemalt 150 inimest; enamik neist olid õpilased. * [[Pakistan]]i [[Hõimualad]]el [[Wazīristān]]i põhjaosas hukkus arvatavalt [[USA]] [[Al-Qā‘idah]] vastu suunatud õhurünnakus vähemalt 13 inimest. * [[Taiwan]]i pealinnas [[Taibei]]s kaks päeva kestnud [[Hiina]]-vastases meeleavalduses sai viga vähemalt 64 politseinikku. * [[Venemaa]] pealinnas [[Moskva]]s tähistati [[Oktoobrirevolutsioon]]i 91. aastapäeva [[1941]]. aasta paraadi jäljendava paraadiga. * [[Gruusia]] pealinnas [[Thbilisi]]s avaldas umbes 10 000 opositsiooni aktivisti meelt president [[Mihheil Saakašvili]] vastu. * [[Ungari]] saab investorite usalduse taastamiseks ja turu tasakaalustamiseks kolm suurt laenu: [[IMF]]-ilt 12,3 miljardit, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidult]] 6,5 miljardit ja [[Maailmapank|Maailmapangalt]] 1 miljardi eurot. * [[Eesti]] [[Eesti siseminister|siseminister]] [[Jüri Pihl]] kinnitas alates [[1. jaanuar]]ist [[2009]] politsei uueks [[Lõuna prefekt]]iks [[Tarmo Kohv]]i ja [[Ida prefekt]]iks [[Aivar Otsalt]]i, kes vahetavad omavahel oma senised ametikohad. * [[Tallinn]]as esines loenguga [[Suurbritannia|Briti]] [[sotsioloog]], üks leiboristide peaideolooge [[Anthony Giddens]]. * [[Tartu]]s toimus [[Tartu Ülikool]]i arengukonverents "Ülikool homse ühiskonna kujundajana". * [[Tartu]]s esitleti [[Eesti Rahva Muuseum]]i uue hoone eelprojekti. * [[Tallinn]]a saabusid [[Tšehhi]] firma 2HP tarnitud [[Vabadussõja võidusammas|Vabadussõja võidusamba]] metallkonstruktsioonid. ==[[8. november]]== * [[Uus-Meremaa]] [[2008. aasta Uus-Meremaa parlamendivalimised |parlamendivalimistel]] sai opositsiooniline paremtsentristlik [[Rahvuspartei (Uus-Meremaa)|Rahvuspartei]] võidu 9 aastat valitsenud [[Tööpartei (Uus-Meremaa)|Tööpartei]] üle. Kaotust tunnistanud peaminister [[Helen Clark]] teatas oma tagasiastumisest partei esimehe kohalt. * [[Venemaa]] tuumaallveelaevas Nerpa hukkus 20 inimest, sealhulgas 17 tsiviilisikut, kui õppuste käigus lülitati eksikombel sisse tulekustutussüsteem. * [[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i lähedal hukkus tulevahetuses üks kohalikke [[Al-Qā‘idah]] liidreid [[Abū Ghazwān al-Ḩayālī]]. * [[Somaalia]] piraadid kaaperdasid [[Adeni laht|Adeni lahes]] [[Taani]] kaubalaeva, mille 14-liikmelisse meeskonda kuulub ka viis [[Eesti]] elanikku. Somaali piraatide vangistuses on kokku 11 laeva rohkem kui 200 meremehega. * [[Indoneesia]]s hukati kolm [[Bali]] [[2002]]. aasta terrorirünnakutega seotud süüdimõistetut. * [[Kariibi mere regioon]]is möllav neljanda astme [[orkaan]] [[Paloma (orkaan)|Paloma]] jõudis [[Kuuba]] rannikule. Evakueeritud on kümneid tuhandeid inimesi. Päev varem laastas Paloma [[Kaimanisaared|Kaimanisaari]]. * [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]]l [[Gorleben]]i linna lähedal protesteerisid tuhanded meeleavaldajad järjekordse [[Prantsusmaa]]lt saabuva tuumajäätmete saadetise vastu. * [[Läti]] [[Läti valitsus|valitsus]] omandas riigi suurima kohalikul kapitalil põhineva panga [[Parex banka]] aktsiate kontrollpaki. ==[[9. november]]== * [[San Marino]]s toimusid [[2008. aasta San Marino parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille võitis paremtsentristlik valimisliit. * [[Egiptus]]es [[Sharm ash-Shaykh]]is kohtusid [[Lähis-Ida]] rahukõneluste raames [[Iisrael]]i välisminister [[Tzipi Livni]], [[Palestiina omavalitsus]]e president [[Maḩmūd ‘Abbās]], [[USA]] välisminister [[Condoleezza Rice]], [[ÜRO]] [[ÜRO peasekretär|peasekretär]] [[Ban Ki-moon]], [[Venemaa]] välisminister [[Sergei Lavrov]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] eesistujamaa [[Prantsusmaa]] välisminister [[Bernard Kouchner]] ja välispoliitika esindaja [[Javier Solana]] ning Lähis-Ida rahusaadik [[Tony Blair]]. Kohtumisel lepiti kokku, et rahukõneluste järgmine voor toimub kevadel [[2009]] [[Moskva]]s. * [[Sudaan]] ja [[Tšaad]] taastasid diplomaatilised suhted. * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Johannesburg]]is kohtusid [[Lõuna-Aafrika]] riikide liidrid, et otsida lahendusi [[Zimbabwe]] sisepoliitilisele ummikseisule ning kutsuda üles lõpetama verevalamine [[Kongo DV]]-s. * [[Tallinn]]as [[Estonia kontserdisaal]]is toimunud isadepäeva kontserdil sai [[Eesti Naisliit|Eesti Naisliidu]] [[aasta isa]] tiitli kolme lapse isa, kuue lapse vanaisa ning [[Eesti Ema monument|Eesti Ema monumendi]] idee autor [[Hans Sissas]]. * [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Kõue vald|Kõue vallas]] [[Alansi]]l admiral [[Johan Pitka memoriaal (Alansi küla)|Johan Pitka memoriaalil]] avati [[Vabadusrist]]i kavaleri kapten [[Paul Laamann]]i pronksist bareljeef. ==[[10. november]]== * [[Euroopa Komisjon]] teatas, et on valmis jätkama [[Venemaa]]ga strateegilisi partnerluskõnelusi, mis külmutati septembris seoses Vene vägede sissetungiga [[Gruusia]]sse. * [[Brüssel]]is toimunud kohtumisel leppisid [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kaitse- ja välisministrid kokku, et järgmisel kuul saadetakse [[Somaalia]] rannikule sõjalaevad, et võidelda piraatide vastu. * [[Iraak|Iraagis]] [[Bagdad]]i kesklinna turul toimunud kahe autopommiplahvatuse ja terroristi eneseõhkimise tagajärjel sai vähemalt 31 inimest surma ja 68 vigastada. * [[Hiina]]s [[Qinghai]] provintsis toimus 6,5-palline [[maavärin]]. * [[Serbia]] valitsus teatas, et alustatakse ulatuslikke otsinguid sõjakuritegude eest tagaotsitava [[Ratko Mladić]]i tabamiseks. * [[USA]]-s [[Washington]]is kohtus valitud president [[Barack Obama]] võimul oleva [[Ameerika Ühendriigid|presidendi]] [[George W. Bush]]iga, et arutada võimu üleandmist. * [[Goncourti auhind|Goncourti auhinna]] võitis [[puštud|afgaani]] päritolu [[Prantsusmaa]] kirjanik [[Atīq Raḩīmī]] romaani "Syngué Sabour. Pierre de patience" eest. * [[Eesti]] [[Eesti Olümpiakomitee|Olümpiakomitee]] esindajate kogu otsustas, et EOK presidendina jätkab ka järgmised neli aastat [[Mart Siimann]]. * [[Tallinn]]as toimus linnavolikogu korraldatud visioonikonverents "Tallinna energiaportfell – kullaauk või näpud põhjas". * [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] [[Pärsti vald|Pärsti vallas]] [[Savikoti]] külas [[Kooli talu]]s avati esimese [[Eesti riigisekretär]]i [[Theodor Andreas Käärik]]u mälestuskivi. ==[[11. november]]== * [[Maldiivid]]el astus ametisse riigi esimene demokraatlikult valitud president [[Mohamed Nasheed]]. * [[Iisrael]]is toimusid kohalikud valimised. [[Jeruusalemm]]a linnapeavalimistel sai paremparteide toel võidu ilmalik kandidaat [[Nir Barkat]]. * [[Rwanda]] saatis maalt välja [[Saksamaa]] suursaadiku ning kutsus tagasi Rwanda suursaadiku Saksamaal, protestides sellega president [[Paul Kagame]] lähedase kaastöötaja [[Rose Kabuye]] arreteerimise vastu 9. novembril [[Frankfurt|Frankfurdis]]. * [[Venemaa]] [[Venemaa president|president]] [[Dmitri Medvedev]] esitas [[riigiduuma]]le seaduseelnõu, mille kohaselt presidendi ametiaeg pikeneb neljalt aastalt kuuele ja riigiduuma volituste aeg viiele aastale. * [[Taiwan]]il arreteeriti riigi endine president [[Chen Shui-bian]], keda süüdistatakse rahapesus ja korruptsioonis. * Mitmel pool maailmas tähistati 90 aasta möödumist [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppemisest. * [[Egiptus]]e arheoloogide teatel on leitud seni teadmata [[Egiptuse püramiidid|püramiid]] [[Saqārah]]'s, umbes 20 km [[Kairo]]st lõuna pool. Oletatavalt on tegemist [[Vana Riik|Vana Riigi]] [[6. dünastia]] esimese kuninga [[Teti]] ema kuninganna {{kas|[[Sesheshet]]i}} hauakambriga. * [[Suurbritannia]] kruiisilaev [[Queen Elizabeth 2]], millest saab peagi ujuvhotell [[Dubai]]s, tegi oma viimase reisi. * [[Eesti valitsus]] pidas istungi [[Tallinna Õpetajate Maja]]s, millega tähistati 90 aasta möödumist [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] kogunemisest. * [[UNESCO]] [[UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon|Eesti Rahvusliku Komisjoni]] nõukogu otsustas, et alates [[1. jaanuar]]ist [[2009]] asub komisjoni juhina [[Doris Kareva]] asemel tööle [[Marika Valk]]. * [[Paldiski]] linnapeaks valiti [[Jaan Mölder]]. ==[[12. november]]== * [[Venemaa]] pealinnas [[Moskva]]s visiidil viibiv [[Soome]] [[Soome peaminister|peaminister]] [[Matti Vanhanen]] kohtus [[Venemaa peaminister|Venemaa peaministri]] [[Vladimir Putin]]iga, kes kinnitas, et Soome on Venemaa tähtsaim partner [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ning lubas edasi lükata uute puidu[[tollimaks|tollide]] jõustumise. * [[Sudaan]]i president [[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] kuulutas välja valitsusvägede ühepoolse vaherahu [[Dārfūr]]i kriisipiirkonnas. * [[Somaalia]] valitsuse vastu võitlevad islami mässulised vallutasid veidi [[Muqdisho]]st lõuna pool paikneva tähtsa sadamalinna [[Marka]], mis oli rahvusvaheliste abiorganisatsioonide peamine toiduabi jaotuskeskus. * [[Alžeeria]] parlament kaotas seni kehtinud piirangu, mis lubas presidendil ametis olla maksimaalselt kaks viieaastast perioodi. Opositsiooni väitel on tegu ettevalmistustega praeguse presidendi [[Abdelaziz Bouteflika]] valimisega kolmandaks ametiajaks. * [[Põhja-Korea]] teatas, et kavatseb 1. detsembrist sulgeda kogu maismaapiiri [[Lõuna-Korea]]ga. * [[Guinea]] idaosas [[Siguir]]i linna lähedal sai suletud kullakaevanduse varingus surma vähemalt 14 illegaalset kaevurit. * [[Eesti]]sse saabusid visiidile [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kaitseminister [[Robert Gates]] ja [[NATO]] peasekretär [[Jaap de Hoop Scheffer]], et osaleda [[NATO]]-[[Ukraina]] kõnelustel. * [[Tallinn]]as algas kahepäevane [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse]], [[Eesti kaitseministeerium]]i ja [[NATO]] korraldatud NATO ja [[Ukraina]] kaitseministrite kohtumine. * [[Tallinn]]as algas [[Gustav Ernesaks]]a 100. sünniaastapäeva tähistav festival. * [[Prantsusmaa]]l [[Toulouse]]’is algas kümnepäevane [[Eesti|Eesti Vabariigi]] 90. aastapäeva tähistav kultuurifestival "Rendez-vous avec l’Estonie". ==[[13. november]]== * [[Inguššia]] peaministriks sai [[Rašid Gaissanov]]. * [[Šveits]]is [[Genf]]is alustasid [[USA]] ja [[Venemaa]] 21. novembrini kestvaid läbirääkimisi strateegilise relvastuse vähendamise üle. * [[Belgia]] pealinnas [[Brüssel]]is algasid läbirääkimised [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Liibüa]] tihedamat majanduslikku, poliitilist ja kultuurilist koostööd puudutava partnerluslepingu üle. * [[Prantsusmaa]] pealinnas [[Pariis]]is visiidil viibiv [[Gruusia]] [[Gruusia president|president]] [[Mihheil Saakašvili]] kutsus oma kohtumisel [[Prantsusmaa president|president]] [[Nicolas Sarkozy]]ga [[Euroopa]] valitsusjuhte üles [[Venemaa]]le tema kohustusi meenutama. * [[Itaalia]] [[Itaalia peaminister|peaminister]] [[Silvio Berlusconi]] hoiatas uue [[külm sõda|külma sõja]] puhkemise eest ning manitses [[Euroopa]]t [[Venemaa]]ga leplikumat poliitikat ajama. * [[Eesti]] [[Eesti peaminister|peaminister]] [[Andrus Ansip]] sõitis [[Aserbaidžaan]]i pealinna [[Bakuu]]sse, et osaleda kahepäevasel energiatippkohtumisel. * [[Tartu Ülikool]] sõlmis koostöölepingu [[Venemaa]] suurima ülikooli [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooliga]]. ==[[14. november]]== * [[Nice]]'is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Venemaa]] juhtide tippkohtumine, kus ei lahendatud ühtki erimeelsust, kuid lepiti kokku korraldada suvel [[2009]] [[OSCE]] raames Euroopa julgeoleku konverents, kus osalevad [[USA]], Venemaa ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] 27 liikmesriiki ning juttu tuleb muu hulgas [[Gruusia]]st ja USA raketikilbist. * [[Eesti]]t külastas [[Türgi]] kaitseminister [[Vecdi Gönül]], kes avas [[Rakvere]]s [[Tõrma kalmistu]]l mälestusmärgi [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõjas]] võetud türgi sõjavangidele. * [[Eesti]]t külastanud [[NATO]] ühiste õhujõudude komandöri kindral [[Roger A. Brady]] sõnul annab [[Ämari lennuväli|Ämari lennuvälja]] rekonstrueerimine alliansile kõik võimalused lennuväe operatsioonide läbiviimiseks. * [[Tallinn]]a jõudsid [[Tšehhi]] firma [[Sans Souci]] tarnitud [[Vabadussõja võidusammas|Vabadussõja võidusamba]] klaasplokid. * [[Tallinna Ülikool]]is peeti [[Hando Runnel]]i 70. sünnipäevale pühendatud juubelikonverents. ==[[15. november]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] pealinnas [[Washington]]is kogunesid maailma rikkamate riikide juhid [[G20]] tippkohtumisele, kus püüti leida lahendusi maailma tabanud majanduskriisi lõpetamiseks. * [[Saksamaa]] roheline partei valis oma teiseks esimeheks [[türklased|türgi]] päritolu [[Cem Özdemir]]i. * [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] [[Petrila]] söekaevanduses toimus plahvatus, mille tagajärjel hukkus vähemalt 12 kaevurit. * [[Burkina Faso]] lääneosas [[Boromo]] linna lähedal sai bussi ja veoki kokkupõrkes surma üle 60 inimese. * [[USA]] [[Florida]] [[Kennedy Kosmosekeskus]]est startis 15-päevasele lennule seitsme meeskonnaliikmega [[Kosmosesüstik (Space Shuttle)|kosmosesüstik]] [[Endeavour]], mis viib [[Rahvusvaheline kosmosejaam|rahvusvahelisse kosmosejaama]] uut varustust. * [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Los Angeles]]e ümbruses möllava maastikupõlengu eest on evakueerunud üle 10 000 inimese. * [[Tai]] pealinnas [[Bangkok]]is toimus jaanuaris surnud [[Tai kuningas|kuningas]] [[Bhumibol Adulyadej]] õe [[printsess Galyan]]i pidulik matusetseremoonia, milles osales kümneid tuhandeid inimesi. * [[Venemaa]]l [[Rjazan]]i linnas lasksid tundmatud isikud õhku [[Vladimir Lenin]]i monumendi. * [[Eesti Politsei]] tähistas oma 90. aastapäeva. * [[Tallinna linnapea]] [[Edgar Savisaar]] pani nurgakivi uuele [[Tallinn]]a [[Vabaduse väljak]]ule. * [[Tallinn]]as toimus [[Eesti]] loomaõiguslaste liikumise [[Loomade Nimel]] korraldatud karusnaha kasutamise vastane meeleavaldus. * [[Värska]]s toimus IX [[Seto Kongress]]. ==[[16. november]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] pealinnas [[Washington]]is toimunud [[G20]] tippkohtumisel lepiti muu hulgas kokku rahvusvahelise finantssüsteemi reformimises, sealhulgas lubati süvendada koostööd finantsjärelevalve ja regulatsioonide valdkonnas ning seista vastu [[protektsionism]]ile. * [[Venemaa president]] [[Dmitri Medvedev]] nimetas [[Washington]]is [[Välissuhete Nõukogu]] foorumil [[Venemaa]] välispoliitika prioriteediks suhteid riikidega, keda Venemaa peab traditsiooniliselt endaga seotuks. * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] tulevane president [[Barack Obama]] pani maha oma ameti [[Illinois]]i esindajana [[Ameerika Ühendriikide Senat]]is. * [[Guinea-Bissau]]s toimusid [[2008. aasta Guinea-Bissau parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. * [[Indoneesia]] [[Sulawesi]] saare [[Gorontalo]] piirkonda tabas 7,7-palline [[maavärin]]. * [[Eesti]]s tähistati 20 aasta möödumist [[suveräänsusdeklaratsioon]]i vastuvõtmisest. * [[Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon]] valis [[Aasta naine|aasta naiseks]] [[võru keel|võru]] kirjaniku ja kultuuritegelase [[Kauksi Ülle]]. * [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Raplamaal]] [[Vahastu]] külas püstitati mälestuskivi [[1946]]. aastal hukatud nelja metsavenna ühishauale. ==[[17. november]]== * [[India]]s [[Dharmsāla]]s kogunesid paguluses elavad [[Tiibet]]i liidrid, et arutada Tiibeti tuleviku üle. * [[Afganistan]]i [[Ţālebān]]i liidrid lükkasid tagasi president [[Ḩāmid Karzay]] pakkumise võimaldada Ţālebāni juhtidel keskvõimuga turvaliselt rahukõnelusi pidada, garanteerides isegi [[USA]] poolt tagaotsitava mulla [[Moḩammad Omar]]i puutumatuse. Ţālebān peab kõneluste eeltingimuseks võõrvägede lahkumist riigist. * [[Venemaa]] gaasitootja [[Gazprom]] teatas, et ehitab [[2009]]. aasta suveks gaasitoru otse [[Lõuna-Osseetia]]sse, et vältida vajadust varustada piirkonda [[Gruusia]] territooriumi kaudu. * Jõustus [[Eesti]] kodanike [[viisavabadus]] [[USA]]-sse reisimisel. * [[Eesti Kaitsevägi]] tähistas oma 90. aastapäeva ühendstaabi piduliku rivistusega kaitsejõudude peastaabi hoone ees. * [[Riigikaitse Edendamise Sihtasutus]] andis aasta ohvitseri preemia major [[Eero Kinnunen]]ile ja allohvitseri preemia vanemveebel [[Andreas Rebane|Andreas Rebasele]]. * [[Tallinna Muusikakeskkool]]i [[Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor|noortekoor]] võitis [[Viin]]is rahvusvahelisel [[Franz Schuberti nimeline koorikonkurss|Franz Schuberti nimelisel koorikonkursil]] esikoha nii noortekooride kui ka vaimuliku muusika kategoorias. * [[Rahvusooper Estonia]] nõukogu valis Estonia uueks peadirektoriks alates septembrist [[2009]] [[Aivar Mäe]] ja kunstiliseks juhiks alates augustist 2009 [[Arvo Volmer]]i. ==[[18. november]]== * [[Kuuba]]t külastav [[Hiina]] [[Hiina president|president]] [[Hu Jintao]] kohtus [[Kuuba president|Kuuba presidendi]] [[Raúl Castro]]ga. Sõlmiti mitmed kaubandus- ja finantslepped; muu hulgas lubas Hiina jätkata [[nikkel|nikli]] ja suhkru importimist ning toiduabi saatmist. * [[Põhja-Iirimaa]]l jõudsid [[Sinn Féin]] ja Demokraatlik Unioonipartei kokkuleppele võimu jagamises. * [[Kanada]]s [[Winnipeg]]i [[Winnipegi loomaaed|loomaaias]] suri maailma teadaolevalt vanim [[jääkaru]], 42-aastane [[Debby]]. * [[Hispaania]]s [[Valencia]]s peetud [[NATO]] [[NATO Parlamentaarne Assamblee|Parlamentaarse Assamblee]] aastaistungil valiti Assamblee asepresidendiks [[Riigikogu]] delegatsiooni liige [[Sven Mikser]]. ==[[19. november]]== * [[Uus-Meremaa]] [[Uus-Meremaa kindralkuberner|kindralkuberner]] [[Anand Satyanand]] kinnitas [[Uus-Meremaa peaminister|peaministriks]] 8. novembril [[2008. aasta Uus-Meremaa parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitnud paremtsentristliku [[Rahvuspartei (Uus-Meremaa)|Rahvuspartei]] esimehe [[John Key]]. * [[ÜRO]] [[ÜRO peaassamblee|peaassamblee]] sotsiaal- ja humanitaarküsimuste komitee kiitis heaks [[Venemaa]] algatatud resolutsiooni "Rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia kaasaegsete vormide ja nendega seotud vaenu õhutamist soodustavate tegevuste lubamatusest", mis käsitleb muu hulgas [[fašism]]i vastu võidelnutele püstitatud mälestusmärkide kaitset. Resolutsiooniprojekti poolt hääletas 122 liiget, vastu olid [[Ameerika Ühendriigid]]; 54 erapooletu seas olid ka [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Ukraina]]. * [[Kongo DV|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] tõmbusid [[Laurent Nkunda]] väed oma vallutatud positsioonidelt veidi tagasi, et lubada läbi abisaadetised. * [[Peruu]]d külastava [[Hiina]] [[Hiina president|presidendi]] [[Hu Jintao]] visiidi käigus sõlmiti vabakaubandusleping Peruu ja Hiina vahel. * [[Hiina]] riiklik naftafirma teatas, et ehitab [[Yunnan]]i provintsist [[Birma]]sse kaks miljardit [[euro]]t maksva [[nafta]]- ja [[maagaas|gaasitoru]]. * [[Venemaa]]l kuulutati kinniseks kohtuprotsess ajakirjanik [[Anna Politkovskaja]] mõrvas süüdistatute üle. * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] aktsiaturud langesid viimase viie aasta madalaimale tasemele. * [[Panama]]s [[Costa Rica]] piiri lähedal toimus 6,2-palline [[maavärin]]. * [[Saaremaa]]l [[Kärla vald|Kärla vallas]] märgistati väidetav [[Euroopa]] geograafiline keskpunkt. ==[[20. november]]== * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] põllumajandusministrid otsustasid muuta põllumajandustoetuste süsteemi, sealhulgas kärpida tootmissubsiidiume. [[Eesti]] ja [[Läti]] hääletasid kokkuleppe vastu, sest see ei kohtle uusi liikmesmaid vanadega võrdselt. * [[Venemaa]] pealinnas [[Moskva]]s algas võimupartei [[Ühtne Venemaa]] aastakongress. * [[Prantsusmaa]]l [[Reims]]is algas kolmepäevane suurima opositsioonipartei [[Prantsusmaa Sotsialistlik Partei|Prantsusmaa Sotsialistliku Partei]] kongress, kus muu hulgas valitakse parteile uus esimees. * [[Zimbabwe]] meedia teatel tahab [[Zimbabwe president|president]] [[Robert Mugabe]] tühistada opositsiooniliidri [[Morgan Tsvangirai]]ga sõlmitud võimulepingu ning läbi suruda põhiseaduse muudatuse, mis annaks talle endale õiguse valitsus ametisse nimetada. * [[Colombia]]s purskas [[vulkaan]] [[Nevado del Huila]]. Purske tagajärjel vallandunud [[lumelaviin]]id põhjustasid vähemalt kümne inimese hukkumise, hävitasid sildu ning tekitasid üleujutusi. * [[Belgia]] pealinnas [[Brüssel]]is avati kohaliku aja järgi kell 14.00 [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kultuuriministrite juuresolekul Euroopa digitaalraamatukogu [[Europeana]]. Uue teenuse avas [[Euroopa Komisjon]]i infoühiskonna- ja meediavolinik [[Viviane Reding]]. * [[Eesti]]sse saabus kahepäevasele visiidile [[Armeenia]] välisminister [[Edvard Nalbandjan]]. Tema kohtumistel [[Eesti president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]]e, [[Riigikogu]] [[Riigikogu esimees|esimehe]] [[Ene Ergma]] ja [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Urmas Paet]]iga on kõne all muu hulgas kahe riigi suhted ning olukord [[Kaukaasia]]s. * [[Eesti]] [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Jaak Aaviksoo]] sõitis kahepäevasele visiidile [[Kanada]]sse [[Nova Scotia]]sse, et osaleda rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude koosseisus Lõuna-[[Afganistan]]is panustavate riikide kaitseministrite kohtumisel. * [[Tartu]]s algas kahepäevane [[Baltimaad|Balti riikide]] peaministrite kohtumine. * [[Tallinn]]as avati [[Pääsküla jäätmejaam]]. ==[[21. november]]== * [[Venemaa]] [[riigiduuma]] kiitis heaks põhiseaduse paranduse, millega pikendatakse [[Venemaa president|presidendi]] ametiaega neljalt aastalt kuuele ja riigiduuma ametiaega neljalt aastal viiele. * [[Prantsusmaa]]l [[Reims]]is toimuval [[Prantsusmaa Sotsialistlik Partei|Prantsusmaa Sotsialistliku Partei]] kongressil valiti partei uueks esimeheks [[Lille]]'i linnapea [[Martine Aubry]], kes võitis ülinapilt [[Ségolène Royal]]i. * [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i teatel levib [[Zimbabwe]]s [[koolera]]epideemia. Haigusse on surnud umbes 300 inimest ja tuhanded on haigestunud. * [[Kanada]]s otsustati hukata umbes 200 [[Baffini saar]]e lähedal jäälõksu jäänud [[narval]]it. * [[Tallinn]]as peeti [[Eesti Koostöö Kogu]] korraldatud rahvustevahelisi suhteid käsitlev konverents "Erinevad mälud – ühine tulevik". * [[Tallinn]]as tähistati piduliku aktusega [[Eesti Rahvusraamatukogu]] 90. aastapäeva. * [[Jõgeva]]l avati kaks päeva kestvad [[Betti Alver|Betti Alveri]] luulepäevad "Tähetund". ==[[22. november]]== * [[Zimbabwe]] keeldus viisat andmast kriisiabi pakkunud endisele [[ÜRO]] [[ÜRO peasekretär|peasekretärile]] [[Kofi Annan]]ile, endisele [[USA|Ameerika Ühendriikide]] presidendile [[Jimmy Carter]]ile ja [[Nelson Mandela]] abikaasale [[Graça Machel]]ile. * [[Irkutski oblast]]i parlament kinnitas kuberneriks [[Venemaa]] [[Venemaa president|presidendi]] [[Dmitri Medvedev]]i esitatud kandidaadi [[Igor Jessipovski]]. * [[Burundi]]s kaotati [[surmanuhtlus]]. * [[Indoneesia]]s [[Sumatra]] saarel toimus 6,7-palline [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli 26 km sügavusel merepõhjas 142 km [[Bengkulu]] linnast edelas. * [[Ukraina]]s mälestati miljoneid 75 aastat tagasi [[Golodomor]]i tagajärjel hukkunud inimesi. * [[Kosmosesüstik (Space Shuttle)|Kosmosesüstik]]u [[Endeavour]] meeskonda kuuluvad [[astronaut|astronaudid]] [[Heide Stefanyshyn-Piperin]] ja [[Steve Bowen]] viibisid [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelise kosmosejaama]] hooldus- ja puhastustöid tehes umbes 7 tundi [[avakosmos]]es. * [[Tartu]]s toimunud Eesti [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] üldkogul kinnitati muu hulgas erakonna [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimist]]e programm. * [[Saaremaa]]l [[Nasva sadam]]as ristisid [[Eesti]] [[Piirivalveamet]] ja [[Keskkonnainspektsioon]] ühise [[patrull-laev]]a "Valve", mis hakkab teostama kalapüügijärelevalvet [[Läänemeri|Läänemerel]]. ==[[23. november]]== * [[Guinea-Bissau]]s toimus [[riigipööre|riigipöördekatse]], mille käigus püüdis relvastatud armeegrupp tungida president [[João Bernardo Vieira]] koju. * [[Venezuela]]s toimusid osariigi- ja kohalikud valimised. Valiti osariikide kubernerid ja rohkem kui 300 linnapead. * [[Iisrael]]i [[Iisraeli peaminister|peaministri]] ametist tagasi astunud [[Ehud Olmert]] alustas kolmepäevast hüvastijätuvisiiti [[USA|Ameerika Ühendriikides]]. * [[Gruusia]]s tulistasid tundmatud isikud [[Gruusia president|Gruusia presidendi]] [[Mihheil Saakašvili]] ja [[Poola]] [[Poola president|presidendi]] [[Lech Kaczyński]] korteeži suunas. Keegi vigastada ei saanud. * [[India]]s [[Dharamsala]]s [[Tiibet]]i liidrite kogunemisel teatas [[dalai-laama]], et ei kavatse pensionile jääda ning avaldas arvamust, et suhetes [[Hiina]]ga tuleks esialgu säilitada mõõdukas joon. * [[Gruusia]]s tähistati viie aasta möödumist [[Rooside revolutsioon]]ist. * [[Eesti]] [[Eesti peaminister|peaminister]] [[Andrus Ansip]] ja [[Eesti Kaitsevägi|kaitseväe]] juhataja [[Ants Laaneots]] kohtusid [[Kosovo]]s [[Kosovska Mitrovica|Mitrovicas]] [[Taani]] pataljoni koosseisus teenivate Eesti kaitseväelastega ning tänasid neid hea teenistuse eest. * [[Eesti]]s möllas lumetorm ja [[tuisk]], mis halvas lennu-, laeva- ja rongiliikluse, murdis puid ja jättis kümned tuhanded kodud elektrita. * [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] [[Tartu]] osakond andis [[2008]]. aasta [[Betti Alveri kirjandusauhind|Betti Alveri kirjandusauhinna]] üle [[Urmo Mets]]ale, kes pälvis auhinna oma luulekogu "Toimumata tulvade toimik" eest. * [[Eesti Jalgpalli Liit]] ja spordiajakirjanikud valisid [[Eesti]] [[2008]]. aasta parimaks jalgpalluriks [[Raio Piiroja]]. * [[Tallinn]]as esietendus [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|lavakunstikooli]] XXIV lennu bakalaureuselavastus "Kõige tähtsam". * [[Tallinn]]as lõppes neli päeva kestnud [[brasiilia]] muusika festival "[[Tallinn Winter Tropics]]". ==[[24. november]]== * [[Venezuela]] 23. novembril toimunud kohalikud valimised võitis president [[Hugo Chávez|Hugo Cháveze]] juhitav sotsialistlik partei. Opositsioonil õnnestus aga saada enamus pealinnas [[Caracas]]es ja kahes suuremas osariigis. * [[Venemaa]] [[Venemaa president|president]] [[Dmitri Medvedev]] alustas ametlikku visiiti [[Ladina-Ameerika]]s, mille käigus külastab ta [[Peruu]]d, [[Brasiilia]]t, [[Venezuela]]t ja [[Kuuba]]t. * [[Gruusia]] [[Gruusia president|president]] [[Mihheil Saakašvili]] teatas, et ei kavatse kandideerida kolmandaks ametiajaks. * [[Brasiilia]] lõunaosas [[Santa Catarina osariik|Santa Catarina osariigis]] on paduvihmade põhjustatud üleujutuste ja [[maalihe]]te tagajärjel paari viimase päeva jooksu hukkunud vähemalt 65 inimest ja kümned tuhanded on jäänud kodutuks. * [[Tai]] pealinnas [[Bangkok]]is teist päeva jätkuva opositsiooni korraldatud valitsusvastase meeleavalduse käigus piirasid paar tuhat inimest sisse parlamendihoone ja muidki valitsusasutusi. * [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuföderatsioon]] valis aasta kergejõustiklasteks [[Jamaica]] [[sprinter]]i [[Usain Bolt]]i ja [[Venemaa]] [[teivashüpe|teivashüppaja]] [[Jelena Issinbajeva]]. * [[India]]s ametlikul visiidil viibiv [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Urmas Paet]] kohtus [[India välisminister|India välisministri]] [[Pranab Mukherjee]] ning teadus- ja tehnoloogiaministri [[Shri Kapil Sibal]]iga. * [[Eesti]] [[Eesti president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] jättis välja kuulutamata [[riigikogu]] liikmete palga külmutamist puudutava seaduse, viidates vastuolule [[Eesti põhiseadus|põhiseadusega]]. * [[Eesti Kunstiakadeemia]], [[Eesti Maaülikool]]i, [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]], [[Tallinna Tehnikaülikool]]i, [[Tallinna Ülikool]]i ja [[Tartu Ülikool]]i rektorid sõlmisid leppe, mille järgi avatakse regionaalsed kolledžid kasutamiseks kõigile lepinguga liitunutele. * [[Narva]]s avati kahepäevase konverentsiga "Muutuv muuseum" [[Eesti]] esimene [[muuseum]]iaasta. * [[Eesti teatriliit|Eesti Teatriliit]] valis liidu uueks esimeheks kuni aastani [[2012]] [[Ain Lutsepp|Ain Lutsepa]]. ==[[25. november]]== * [[Leedu]] [[Leedu president|president]] [[Valdas Adamkus]] esitas peaministrikandidaadina [[Seim (Leedu)|seimile]] [[Andrius Kubilius]]e. * [[Kuveit|Kuveidi]] [[Kuveidi peaminister|peaminister]] [[Nāşir Muḩammad al-Aḩmad aş-Şabāḩ]] esitas [[Kuveidi emiir|emiir]] [[Şabāḩ IV al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]]ile valitsuse tagasiastumispalve. * [[Gröönimaa]]l peeti maa autonoomiat puudutav [[rahvahääletus]], kus saavutasid selge enamuse suurema iseseisvuse pooldajad. * [[Afganistan]]i [[Afganistani president|president]] [[Ḩāmid Karzay]] kritiseeris [[ÜRO]] [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogus]] välisvägede operatsioone Afganistanis ja väljendas soovi koostada ajagraafik [[Ţālebān]]iga peetava sõja lõpetamiseks. * [[Venezuela]] pealinna [[Caracas]]e lähedal randus neli [[Venemaa]] [[sõjalaev]]a, et osa võtta ühistest õppustest Venezuela laevastikuga. * [[Venemaa]] ajakirjaniku [[Anna Politkovskaja]] mõrvas süüdistatute advokaat teatas, et mõrva tellis üks Venemaa [[poliitik]]. * [[Ukraina]] ja [[Venemaa]] jõudsid kokkuleppele [[maagaas|gaasitarnete]] osas. Ukraina lubas maksta osa oma hiigelvõlast [[Gazprom]]ile. * [[Tai]] pealinnas [[Bangkok]]is vägivaldseks muutunud meeleavalduste tõttu suleti muu hulgas [[Bangkoki rahvusvaheline lennujaam]]. * [[Aadu Luukase Sihtasutus]] andis [[2008]]. aasta [[Aadu Luukas]]e [[Aadu Luukase missioonipreemia|missioonipreemia]] üle ajaloolasele [[David Vseviov]]ile. * Terve [[Eesti]] territoorium sai kaetud [[digitaaltelevisioon]]i levialaga. ==[[26. november]]== * [[India]]s [[Mumbai]]s toimus relvastatud [[terror]]irünnak, mille eest on vastutuse võtnud [[islam]]irühmitus [[Deccan Mujāhidīn]]. Tapetud on vähemalt 80 inimest ning pantvangi võetud üle 100 välisturisti. * [[Venezuela]]t külastav [[Venemaa]] [[Venemaa president|president]] [[Dmitri Medvedev]] kohtus [[Caracas]]es [[Venezuela]] [[Venezuela president|presidendi]] [[Hugo Chávez|Hugo Chávezega]]. Muu hulgas lepiti kokku, et Venemaa aitab Venezuelasse [[tuumaelektrijaam]]a ehitada. * [[Tai]] [[Tai peaminister|peaminister]] [[Somchai Wongsawat]] keeldus üldrahvalikest protestidest hoolimata tagasi astumast. Protestijad on vallutanud ka [[Tai]] pealinna [[Bangkok]]i teise lennujaama [[Don Mueangi lennujaam|Don Mueangi]]. * [[Iraan]]i riiklik telekanal teatas, et Iraan lähetas [[kosmos]]esse [[rakett|raketi]] [[Kāvoshgar 2]]. * [[Lõuna-Osseetia]] [[Lõuna-Osseetia president|president]] [[Eduard Kokoitõ]] teatas, et Lõuna-Osseetia seab kolme kuu jooksul sisse riigipiiri [[Gruusia]]ga ja kehtestab [[viisa]]režiimi Gruusia kodanikele. * [[Venemaa]]l tapeti [[Põhja-Osseetia]] pealinna [[Vladikavkaz]]i linnapea [[Vitali Karajev]]. * [[Euroopa Komisjon]] pakkus [[Euroopa]] majanduselu turgutamiseks välja 200 miljardi [[euro]] suuruse päästeplaani, milles liikmesriikide osalus moodustaks 170 miljardit eurot. [[2009]]. aasta jooksul rakendatavat plaani plaanitakse arutada [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] valitsusjuhtide detsembrikuisel kohtumisel. * [[Eesti]]s peeti [[kodanikupäev]]a. Rahvastikuminister [[Urve Palo]] kuulutas [[aasta kodanik]]uks prügikoristuskampaania "[[Teeme ära]]" eestvedaja [[Rainer Nõlvak]]u. * [[Tallinn]]as toimus rahvusvaheline [[Läänemeri|Läänemere]] piirkonna konverents, kus osalesid [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] Läänemere-äärsed liikmesriigid. Räägiti muu hulgas keskkonnakaitsest, regionaalsest koostööst ja turvalisusest. * [[Eesti]] [[ministeerium]]ides peeti [[lahtiste uste päev]]a. ==[[27. november]]== * [[Leedu]] [[seim (Leedu)|seim]] kinnitas [[Leedu peaminister|peaministriks]] konservatiivse [[Isamaaliit - Leedu Kristlikud Demokraadid|Isamaaliidu]] liidri [[Andrius Kubilius]]e. * [[Grenada]] [[Grenada kindralkuberner|kindralkuberneriks]] sai [[Carlyle Glean]]. * [[Kuuba]]t külastav [[Venemaa]] [[Venemaa president|president]] [[Dmitri Medvedev]] kohtus [[Havanna]]s [[Kuuba president|Kuuba presidendi]] [[Raúl Castro]]ga. * [[Iraak|Iraagi]] [[Iraagi parlament|parlament]] kiitis heaks julgeolekuleppe, mis võimaldab [[USA]] vägedel veel kolmeks aastaks Iraaki jääda. * [[India]]s [[Mumbai]]s jätkunud terrorirünnakutes on hukkunud vähemalt 119 inimest. * [[Prantsusmaa]] lõunarannikul [[Perpignan]]i linna lähedal kukkus katselennu ajal merre reisilennuk [[Airbus A320]], mille pardal oli seitse meeskonnaliiget. * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as andsid [[Eesti president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]]ele oma [[volikiri (diplomaatia)|volikirjad]] üle [[Kreeka|Kreeka Vabariigi]] suursaadik Polydore Kokonas, [[Helsingi]]s resideeriv [[Lõuna-Korea|Korea Vabariigi]] [[suursaadik]] [[Lee Ho-jin]] ja [[Kiiev]]is resideeriv [[Nigeeria|Nigeeria Liitvabariigi]] suursaadik [[Ibrahim Pada Kasai]]. * [[Skandinaavia]] lennufirma [[SAS Group|SAS]] president ja tegevjuht [[Mats Jansson]] edastas Eesti valitsusele ultimaatumi, milles väljendab nõusolekut osaleda [[Estonian Air]]ile lisakapitali eraldamises ainult juhul, kui Eesti valitsus müüb oma osaluse ettevõttes SAS-ile. * [[Eesti valitsus]] kinnitas [[Eesti kaitseministeerium|kaitseministeeriumi]] kantsleriks kuni 30. novembrini [[2013]] [[Riho Terras]]e. * [[Eesti]] [[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]] [[Laine Jänes]] teatas, et Eesti Vabariik kingib 90. aastapäeva puhul [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendile]] [[Estonia (klaver)|Estonia]] [[klaver]]i, mis antakse üle [[2009]]. aasta alguses. * [[Eesti põllumajandusministeerium]] tähistas oma 90. aastapäeva. * [[Pärnu]]s anti üle auhind [[Pärnu Noortekonverents]]i korraldatud konkursi "[[Hea Eeskuju auhind|Hea Eeskuju]]" võitjale. Auhinna sai 17-aastane [[Päinurme]] koduloomuuseumi omanik ja rajaja [[Ründo Mülts]]. * [[Rahvusooper Estonia]] tähistas [[Arne Mikk|Arne Miku]] lavastatud kontsertetendusega 100 aasta möödumist esimesest [[ooper]]ietendusest Estonias. ==[[28. november]]== * [[Etioopia]] välisministeerium teatas, et Etioopia viib aasta lõpuks [[Somaalia]]st välja oma väed, mis on ligi kaks aastat toetanud islami mässulistega võitlevaid Somaalia valitsusvägesid. * [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Musayb]]i linnas õhkis mošees end enesetapuvõitleja, tappes 12 ning haavates 17 inimest. * [[Tai]] peaminister [[Somchai Wongsawat]] vabastas seoses massirahutustega ametist riigi politseijuhi. * [[Indoneesia]]s [[Sumatra]] saare lähedal toimus 6-palline [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli merepõhjas umbes 140 km kaugusel [[Bengkulu]] linnast. * [[Tallinn]]as [[Estonia kontserdisaal]]is toimus [[Eesti|Eesti Vabariigi]] 90. juubeliaasta pidulik lõpetamine. * [[Tallinn]]as [[Kaitseväe kalmistu]]l peeti [[Vabadussõda|Vabadussõja]] alguse 90. aastapäeva mälestustseremoonia. * [[Eesti valitsus]] otsustas eraldada [[Eesti Kunstiakadeemia]] uue hoone ehitamiseks 187 miljonit krooni, mis võimaldab ehitada maja valmis aastaks [[2011]]. [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i hoone ehituseks eraldati 28,5 miljonit krooni. * [[Pärnu]] linnapea [[Mart Viisitamm]] sai kahtlustuse riigihanke nõuete rikkumise katses ja ametisaladuse lekitamises. * [[Tallinn]]as [[Vene Teater|Vene Teatris]] avati 15. [[Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival]]. ==[[29. november]]== * [[Gruusia]] katkestas [[diplomaatilised suhted]] [[Nicaragua]]ga, kes on ainus [[Abhaasia]] ja [[Lõuna-Osseetia]] sõltumatust ametlikult tunnustanud riik. * [[Nigeeria]]s [[Plateau osariik|Plateau osariigi]] pealinnas [[Jos]]is on viimase kahe päeva jooksul usuliste ja rahvuslike erimeelsuste põhjal tekkinud vägivalla käigus surma saanud mitusada inimest. * [[Kongo DV|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] [[tutsid|tutsi]] mässuliste juht [[Laurent Nkunda]] ähvardas alustada [[sõda]], kui Kongo valitsus ei nõustu temaga läbirääkimistele asuma. * [[Mehhiko]]s [[Texas]]e piiri ääres paiknevas [[Ciudad Juárez|Ciudad Juárezes]], mis on tuntud ühe narkokaubanduse sõlmpunktina, lasksid restorani tunginud maskides mehed maha 8 inimest. Päev varem oli linna jalgpalliväljakult leitud 7 surnukeha. * [[Island]]i pealinnas [[Reykjavík]]is avaldasid sajad inimesed meelt parlamendihoone ees, nõudes valitsuse tagasiastumist majanduskriisi tõttu. * [[Ungari]] pealinnas [[Budapest]]is toimus parlamendihoone ees meeleavaldus, milles osalenud tuhanded avaliku sektori töötajad protestisid palga- ja pensionikärbete vastu ning ähvardasid [[2009]]. aasta algul streikima hakata. ==[[30. november]]== * [[Rumeenia]]s toimusid [[2008. aasta Rumeenia parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. * [[Šveits]]is toimus [[rahvahääletus]] leebema uimastipoliitika kehtestamise kohta. Rahvas toetas juba 14 aastat katseliselt kasutusel olnud sõltlaste varustamist [[heroiin]]iga kontrollitud oludes, kuid oma tarbeks [[kanep]]i kasvatamise legaliseerimine ei leidnud toetust. * [[Iraan]] ja [[Iraak]] loovutasid vastastikku [[1980. aastad|1980. aastatel]] peetud [[Iraani-Iraagi sõda|Iraani-Iraagi sõjas]] langenute säilmeid. * [[Iisrael]]i [[Iisraeli valitsus|valitsus]] kiitis heaks otsuse vabastada 250 palestiina vangi, nagu [[Iisraeli peaminister|peaminister]] [[Ehud Olmert]] [[Palestiina omavalitsus]]e presidendile [[Maḩmūd ‘Abbās]]ile oli lubanud. * [[India]]s astus [[Mumbai]] rünnakute tõttu tagasi [[India siseminister|siseminister]] [[Shivraj Patil]]. Tema asemele nimetati senine rahandusminister [[Palaniappan Chidambaram]]; rahandusministri ülesanded võttis enda peale [[India peaminister|peaminister]] [[Manmohan Singh]]. * [[Venemaa]] peaprokurör [[Juri Tšaika]] teatas, et Venemaa on palunud [[Interpol]]il vahistada [[Anna Politkovskaja]] mõrvas kahtlustatava mehe. * [[Austraalia]]s leiti [[Tasmaania]] rannikult umbes 150 randa uhutud surnud [[grinda]]t. * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as paigaldati [[Vabadussõja võidusammas|Vabadussõja võidusambale]] viimane klaaspaneel. {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2008| 2008-11]] [[br:2008#Du]] ajacquw3vmevm1rl2zccv0zjkz4yfmz 200 meetri vabaujumine 0 128768 6184401 6161023 2022-08-27T19:20:56Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki '''200 m vabaujumine''' on [[ujumine (spordiala)|ujumise]] ala, kus 200 meetri distantsi ujutakse [[vabaujumine|vabas stiilis]]. == [[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekordite]] areng == === Mehed === ==== Suur bassein (50 m) ==== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus !Sportlane !Võistlus !Aeg !Koht |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.31,6''' |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Otto Scheff]] |? |align="center" |[[11. november]], [[1908]] |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Viin]] |- |align="center" |'''2.30,0''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Frank Beaurepaire]] |? |align="center" |[[9. september]], [[1910]] |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Exeter]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.25,4''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Charles Daniels]] |? |align="center" |[[28. märts]], [[1911]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Pittsburgh]] |- |align="center" |'''2.21,6''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Norman Ross]] |? |align="center" |[[24. november]], [[1916]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.19,8''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Tedford Cann]] |? |align="center" |[[10. aprill]], [[1920]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Detroit]] |- |align="center" |'''2.15,6''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Johnny Weissmüller]] |? |align="center" |[[26. mai]], [[1922]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Honolulu]] |- |align="center" |'''2.15,2''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Johnny Weissmüller]] |? |align="center" |[[9. detsember]], [[1925]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[McKeesport]] |- |align="center" |'''2.08,0''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Johnny Weissmuller]] |? |align="center" |[[5. aprill]], [[1927]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Ann Arbor]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.07,2''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Jack Medica]] |? |align="center" |[[12. aprill]], [[1935]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Chicago]] |- |align="center" |'''2.06,2''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[William Smith (ujuja)|William Smith]] |? |align="center" |[[12. veebruar]], [[1944]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Columbus (Ohio)|Columbus]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.05,4''' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Alex Jany]] |? |align="center" |[[20. september]], [[1946]] |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Marseille]] |- |align="center" |'''2.04,6''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[John Marshall]] |? |align="center" |[[31. märts]], [[1950]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[New Haven]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.03,9''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Ford Konno]] |? |align="center" |[[27. veebruar]], [[1954]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Columbus (Ohio)|Columbus]] |- |align="center" |'''2.03,4''' |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[John Wardrop]] |? |align="center" |[[4. märts]], [[1955]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Columbus (Ohio)|Columbus]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.01,5''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Dick Hanley]] |? |align="center" |[[8. märts]], [[1957]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Minneapolis]] |- |----- | colspan="6" align="center" |Uute reeglite järgi |----- |- |align="center" |'''2.04,8''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[John Konrads]] |? |align="center" |[[18. jaanuar]], [[1958]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |- |align="center" |'''2.03,2''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[John Konrads]] |? |align="center" |[[5. mai]], [[1958]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.03,0''' |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tsuyoshi Yamanaka]] |? |align="center" |[[22. august]], [[1958]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Osaka]] |- |align="center" |'''2.02,2''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[John Konrads]] |? |align="center" |[[16. jaanuar]], [[1959]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.01,5''' |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tsuyoshi Yamanaka]] |? |align="center" |[[26. juuli]], [[1959]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Osaka]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.01,2''' |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tsuyoshi Yamanaka]] |? |align="center" |[[24. juuni]], [[1961]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Osaka]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.01,1''' |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tsuyoshi Yamanaka]] |? |align="center" |[[6. august]], [[1961]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.00,4''' |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tsuyoshi Yamanaka]] |? |align="center" |[[20. august]], [[1961]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]] |- |align="center" |'''2.00,4''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Don Schollander]] |? |align="center" |[[11. august]], [[1962]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Cuyahoga Falls]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.00,3''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Bob Windle]] |? |align="center" |[[21. aprill]], [[1963]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |- |align="center" |'''1.58,8''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Don Schollander]] |? |align="center" |[[27. juuli]], [[1963]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]] |- |align="center" |'''1.58,5''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Don Schollander]] |USA-Jaapani maavõistlus |align="center" |[[17. august]], [[1963]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |- |align="center" |'''1.58,4''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Don Schollander]] |? |align="center" |[[24. august]], [[1963]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Osaka]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.58,2''' |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Hans-Joachim Klein]] |? |align="center" |[[24. mai]], [[1964]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Dortmund]] |- |align="center" |'''1.57,6''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Don Schollander]] |? |align="center" |[[1. august]], [[1964]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Los Altos (California)|Los Altos]] |- |align="center" |'''1.57,2''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Don Schollander]] |? |align="center" |[[29. juuli]], [[1966]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]] |- |align="center" |'''1.56,2''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Don Schollander]] |? |align="center" |[[19. august]], [[1966]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]] |- |align="center" |'''1.56,0''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Don Schollander]] |[[Pan-Ameerika mängud]] |align="center" |[[29. juuli]], [[1967]] |{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Winnipeg]] |- |align="center" |'''1.55,7''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Don Schollander]] |? |align="center" |[[12. august]], [[1967]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Oak Park]] |- |align="center" |'''1.54,8''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Don Schollander]] |? |align="center" |[[30. august]], [[1968]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Long Beach]] |- |align="center" |'''1.54,3''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Don Schollander]] |? |align="center" |[[30. august]], [[1968]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Long Beach]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.54,3''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Mark Spitz]] |? |align="center" |[[12. juuli]], [[1969]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Santa Clara]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.54,2''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Mark Spitz]] |? |align="center" |[[4. september]], [[1971]] |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Leipzig]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.53,5''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Mark Spitz]] |USA-NSVL maavõistlus |align="center" |[[10. september]], [[1971]] |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Minsk]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.52,78''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Mark Spitz]] |[[Ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[29. august]], [[1972]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[München]] |- |align="center" |'''1.51,66''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Tim Shaw]] |USA meistrivõistlused |align="center" |[[23. august]], [[1974]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Concord]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.51,41''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Bruce Furniss]] |USA MM-i katsevõistlused |align="center" |[[18. juuni]], [[1975]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Long Beach]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.50,89''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Bruce Furniss]] |USA MM-i katsevõistlused |align="center" |[[18. juuni]], [[1975]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Long Beach]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.50,32''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Bruce Furniss]] |USA meistrivõistlused |align="center" |[[21. august]], [[1975]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.50,29''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Bruce Furniss]] |[[Ujumine 1976. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[19. juuli]], [[1976]] |{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Montreal]] |- |align="center" |'''1.49,83''' |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Sergei Kopljakov]] |? |align="center" |[[7. aprill]], [[1979]] |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Potsdam]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.49,16''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Rowdy Gaines]] |USA meistrivõistlused |align="center" |[[11. aprill]], [[1980]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Austin]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.48,93''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Rowdy Gaines]] |USA MM-i katsevõistlused |align="center" |[[19. juuli]], [[1982]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Mission Viejo]] |- |align="center" |'''1.48,28''' |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Michael Gross]] |? |align="center" |[[21. juuni]], [[1983]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Hannover]] |- |align="center" |'''1.47,87''' |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Michael Gross]] |Euroopa meistrivõistlused |align="center" |[[22. august]], [[1983]] |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |- |align="center" |'''1.47,55''' |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Michael Gross]] |? |align="center" |[[8. juuni]], [[1984]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[München]] |- |align="center" |'''1.47,44''' |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Michael Gross]] |[[Ujumine 1984. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[29. juuli]], [[1984]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.47,25''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Duncan Armstrong]] |[[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[19. september]], [[1988]] |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Seoul]] |- |align="center" |'''1.46,69''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Giorgio Lamberti]] |Euroopa meistrivõistlused |align="center" |[[15. august]], [[1989]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Bonn]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.46,67''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Grant Hackett]] |Austraalia meistrivõistlused |align="center" |[[23. märts]], [[1999]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Brisbane]] |- |align="center" |'''1.46,34''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ian Thorpe]] |Pan Pacifici meistrivõistlused |align="center" |[[23. august]], [[1999]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |- |align="center" |'''1.46,00''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ian Thorpe]] |Pan Pacifici meistrivõistlused |align="center" |[[24. august]], [[1999]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |- |align="center" |'''1.45,69''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ian Thorpe]] |Austraalia olümpiakatsevõistlused |align="center" |[[14. mai]], [[2000]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |- |align="center" |'''1.45,51''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ian Thorpe]] |Austraalia olümpiakatsevõistlused |align="center" |[[15. mai]], [[2000]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.45,35''' |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Pieter van den Hoogenband]] |[[ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[17. september]], [[2000]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.45,35''' |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Pieter van den Hoogenband]] |[[ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[18. september]], [[2000]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |- |align="center" |'''1.44,69''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ian Thorpe]] |Austraalia MM-i katsevõistlused |align="center" |[[27. märts]], [[2001]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Hobart]] |- |align="center" |'''1.44,06''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ian Thorpe]] |[[2001. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] |align="center" |[[25. juuni]], [[2001]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Fukuoka]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.43,86''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Michael Phelps]] |[[2007. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] |align="center" |[[27. märts]], [[2007]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Melbourne]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.42,96''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Michael Phelps]] |[[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[12. august]], [[2008]] |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]] |- |align="center" |'''1.42,00''' |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Paul Biedermann]] |[[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] |align="center" |[[28. juuli]], [[2009]] |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |} ==== Väike bassein (25 m)==== {{TäiendaOsa}} === Naised === ==== Suur bassein (50 m) ==== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus !Sportlane !Võistlus !Aeg !Koht |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" | '''2.56,0''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Fanny Durack]] |? |align="center" |[[4. märts]], [[1915]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |- |align="center" | '''2.47,6''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Charlotte Boyle]] |? |align="center" |[[25. august]], [[1921]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[New Brighton]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" | '''2.45,2''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Gertrude Ederle]] |? |align="center" |[[4. aprill]], [[1923]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Brooklyn]] |- |align="center" |'''2.40,6''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Martha Norelius]] |? |align="center" |[[23. veebruar]], [[1926]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Miami]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.34,6''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Helene Madison]] |? |align="center" |[[6. märts]], [[1930]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[St. Augustine]] |- |align="center" |'''2.28,6''' |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Willy den Ouden]] |? |align="center" |[[3. mai]], [[1933]] |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Rotterdam]] |- |align="center" |'''2.27,6''' |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Willy den Ouden]] |? |align="center" |[[5. mai]], [[1934]] |{{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Dundee]] |- |align="center" |'''2.25,3''' |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Willy den Ouden]] |? |align="center" |[[8. september]], [[1935]] |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Kopenhaagen]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.24,6''' |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Rie van Veen]] |? |align="center" |[[26. veebruar]], [[1938]] |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Rotterdam]] |- |align="center" |'''2.21,7''' |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Ragnhild Hveger]] |? |align="center" |[[11. september]], [[1938]] |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Aarhus]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.20,7''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Dawn Fraser]] |? |align="center" |[[25. veebruar]], [[1956]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |- |align="center" |'''2.19,3''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Lorraine Crapp]] |? |align="center" |[[25. august]], [[1956]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Townsville]] |- |align="center" |'''2.18,5''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Lorraine Crapp]] |? |align="center" |[[20. oktoober]], [[1956]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |- |----- | colspan="6" align="center" |Uute reeglite järgi |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.17,7''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Dawn Fraser]] |? |align="center" |[[10. veebruar]], [[1958]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Adelaide]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.14,7''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Dawn Fraser]] |? |align="center" |[[22. veebruar]], [[1958]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Melbourne]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.11,6''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Dawn Fraser]] |? |align="center" |[[27. veebruar]], [[1960]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |- |align="center" |'''2.10,5''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Pokey Watson]] |? |align="center" |[[19. august]], [[1966]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.09,7''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Pamela Kruse]] |? |align="center" |[[19. august]], [[1967]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- |align="center" |'''2.09,5''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Susan Pedersen]] |? |align="center" |[[6. juuli]], [[1968]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Santa Clara]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.08,8''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Edith Wetzel]] |? |align="center" |[[2. august]], [[1968]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]] |- |align="center" |'''2.07,9''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Linda Gustavson]] |USA olümpiakatsevõistlused |align="center" |[[24. august]], [[1968]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.06,7''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Debbie Meyer]] |USA olümpiakatsevõistlused |align="center" |[[24. august]], [[1968]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]] |- |align="center" |'''2.06,5''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Shane Gould]] |? |align="center" |[[1. mai]], [[1971]] |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |- |align="center" |'''2.05,8''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Shane Gould]] |? |align="center" |[[26. november]], [[1971]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.05,21''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Shirley Babashoff]] |USA olümpiakatsevõistlused |align="center" |[[4. august]], [[1972]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Chicago]] |- |align="center" |'''2.03,56''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Shane Gould]] |[[Ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[1. september]], [[1972]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[München]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.03,22''' |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Kornelia Ender]] |Euroopa meistrivõistlused |align="center" |[[22. august]], [[1974]] |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Viin]] |- |align="center" |'''2.02,94''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Shirley Babashoff]] |USA meistrivõistlused |align="center" |[[23. august]], [[1974]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Concord]] |- |align="center" |'''2.02,94''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Shirley Babashoff]] |USA-Saksa DV maavõistlus |align="center" |[[31. august]], [[1974]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Concord]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''2.02,27''' |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Kornelia Ender]] |? |align="center" |[[15. märts]], [[1975]] |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Dresden]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.59,78''' |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Kornelia Ender]] |? |align="center" |[[2. juuni]], [[1976]] |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Ida-Berliin]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.59,26''' |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Kornelia Ender]] |[[Ujumine 1976. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[22. juuli]], [[1976]] |{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Montreal]] |- |align="center" |'''1.59,04''' |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Barbara Krause]] |? |align="center" |[[2. juuli]], [[1978]] |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Ida-Berliin]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.58,53''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Cynthia Woodhead]] |[[1978. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] |align="center" |[[28. august]], [[1978]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Lääne-Berliin]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.58,43''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Cynthia Woodhead]] |[[Pan-Ameerika mängud]] |align="center" |[[3. juuli]], [[1979]] |[[Pilt:Flag of Puerto Rico.svg|24px|Puerto Rico]] [[San Juan]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.58,23''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Cynthia Woodhead]] |Maailmakarikavõistlused |align="center" |[[3. september]], [[1979]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |- |align="center" |'''1.57,75''' |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Kristin Otto]] |? |align="center" |[[23. mai]], [[1984]] |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Magdeburg]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.57,55''' |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Heike Friedrich]] |? |align="center" |[[18. juuni]], [[1986]] |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Ida-Berliin]] |- |align="center" |'''1.56,78''' |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Franziska van Almsick]] |[[1994. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] |align="center" |[[6. september]], [[1994]] |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |- |align="center" |'''1.56,64''' |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Franziska van Almsick]] |Euroopa meistrivõistlused |align="center" |[[3. august]], [[2002]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.56,47''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Federica Pellegrini]] |[[2007. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] |align="center" |[[27. märts]], [[2007]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Melbourne]] |- |align="center" |'''1.55,52''' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Laure Manaudou]] |[[2007. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] |align="center" |[[28. märts]], [[2007]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Melbourne]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.55,45''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Federica Pellegrini]] |[[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[11. august]], [[2008]] |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.54,82''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Federica Pellegrini]] |[[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[13. august]], [[2008]] |{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.54,47''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Federica Pellegrini]] |Itaalia meistrivõistlused |align="center" |[[8. märts]], [[2009]] |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Riccione]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.53,67''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Federica Pellegrini]] |[[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] |align="center" |[[28. juuli]], [[2009]] |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''1.52,98''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Federica Pellegrini]] |[[2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] |align="center" |[[29. juuli]], [[2009]] |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |} ==== Väike bassein (25 m)==== {{TäiendaOsa}} {{Ujumisdistantsid}} [[Kategooria:Ujumine]] hbz0wr9vve4tz3fgtiehzympix02mz7 400 meetri vabaujumine 0 129757 6184399 5392953 2022-08-27T19:19:58Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki '''400 m vabaujumine''' on [[spordiala]], kus [[ujumine (spordiala)|ujutakse]] [[vabaujumine|vabas stiilis]] 400-meetrist distantsi. == [[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekordite]] areng == === Mehed === ==== Suur bassein (50 m) ==== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus !Sportlane !Võistlus !Aeg !Koht |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''5.36,8''' |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Henry Taylor]] |[[Ujumine 1908. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[16. juuli ]] [[1908]] |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |- |align="center" |'''5.35,8''' |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Thomas Battersby]] |? |align="center" |[[21. september]] [[1911]] |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''5.29,0''' |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Alajos Kenyery]] |? |align="center" |[[21. aprill ]] [[1912]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Magdeburg]] |- |align="center" |'''5.28,4''' |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Béla Las-Torres]] |? |align="center" |[[5. juuni ]] [[1912]] |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''5.24,4''' |{{Riigi ikoon|Kanada}} [[George Hodgson]] |[[Ujumine 1912. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[14. juuli ]] [[1912]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]] |- |align="center" |'''5.21,6''' |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Jack Hatfield]] |? |align="center" |[[26. september]] [[1912]] |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''5.14,6''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Norman Ross]] |? |align="center" |[[9. oktoober ]] [[1919]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''5.14,4''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Norman Ross]] |? |align="center" |[[25. september ]] [[1921]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Brighton Beach]] |- |align="center" |'''5.11,8''' |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Arne Borg]] |? |align="center" |[[9. aprill ]] [[1922]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''5.06,6''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Johnny Weissmüller]] |? |align="center" |[[22. juuni ]] [[1922]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Honolulu]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.57,0''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Johnny Weissmüller]] |? |align="center" |[[6. märts ]] [[1923]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[New Haven]] |- |align="center" |'''4.54,7''' |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Arne Borg]] |? |align="center" |[[9. detsember]] [[1924]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]] |- |align="center" |'''4.50,3''' |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Arne Borg]] |? |align="center" |[[11. september ]] [[1925]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.47,0''' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Jean Taris]] |? |align="center" |[[16. aprill ]] [[1931]] |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]] |- |align="center" |'''4.46,4''' |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Shozo Makino]] |? |align="center" |[[14. august]] [[1933]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.38,7''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Jack Medica]] |? |align="center" |[[30. august]] [[1934]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Honolulu]] |- |align="center" |'''4.38,5''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Bill Smith]] |? |align="center" |[[13. mai]] [[1941]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Honolulu]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.35,2''' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Alex Jany]] |? |align="center" |[[12. september]] [[1947]] |{{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monte Carlo]] |- |align="center" |'''4.34,6''' |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Hironoshin Furuhashi]] |? |align="center" |[[24. juuli ]] [[1949]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |- |align="center" |'''4.33,3''' |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Hironoshin Furuhashi]] |? |align="center" |[[18. august ]] [[1949]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.33,1''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[John Marshall]] |? |align="center" |[[11. märts ]] [[1950]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[New Haven]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.29,5''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[John Marshall]] |? |align="center" |[[1. aprill]] [[1950]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[New Haven]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.26,9''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[John Marshall]] |? |align="center" |[[24. märts ]] [[1951]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[New Haven]] |- |align="center" |'''4.26,7''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Ford Konno]] |? |align="center" |[[3. aprill ]] [[1954]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[New Haven]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.25,9''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Murray Rose]] |? |align="center" |[[12. jaanuar ]] [[1957]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |- |----- | colspan="6" align="center" |Uute reeglite järgi |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.27,0''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Murray Rose]] |? |align="center" |[[27. oktoober]] [[1956]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Melbourne]] |- |align="center" |'''4.25,9''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[John Konrads]] |? |align="center" |[[15. jaanuar]] [[1958]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |- |align="center" |'''4.21,8''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[John Konrads]] |? |align="center" |[[12. jaanuar ]] [[1959]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Melbourne]] |- |align="center" |'''4.19,0''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[John Konrads]] |? |align="center" |[[7. veebruar ]] [[1959]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.16,6''' |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tsuyoshi Yamanaka]] |? |align="center" |[[26. juuli ]] [[1959]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Osaka]] |- |align="center" |'''4.15,9''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[John Konrads]] |? |align="center" |[[23. veebruar ]] [[1960]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.13,4''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Murray Rose]] |? |align="center" |[[17. august ]] [[1962]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Chicago]] |- |align="center" |'''4.12,7''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Don Schollander]] |USA olümpiakatsevõistlused |align="center" |[[31. juuli]] [[1964]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Los Altos]] |- |align="center" |'''4.12,2''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Don Schollander]] |[[Ujumine 1964. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[15. oktoober]] [[1964]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.11,8''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[John Nelson]] |? |align="center" |[[18. august ]] [[1966]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]] |- |align="center" |'''4.11,6''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Don Schollander]] |? |align="center" |[[18. august ]] [[1966]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.11,1''' |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Frank Wiegand]] |? |align="center" |[[25. august]] [[1966]] |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Utrecht]] |- |align="center" |'''4.10,6''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Mark Spitz]] |? |align="center" |[[25. juuni ]] [[1967]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Haywood]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.09,2''' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Alain Mosconi]] |? |align="center" |[[4. juuli ]] [[1967]] |{{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |- |align="center" |'''4.08,8''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Mark Spitz]] |? |align="center" |[[7. juuli ]] [[1967]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Santa Clara]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.08,2''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Greg Charlton]] |? |align="center" |[[28. august ]] [[1967]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |- |align="center" |'''4.07,7''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Mark Spitz]] |? |align="center" |[[23. juuni ]] [[1968]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Haywood]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.06,5''' |{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Ralph Hutton]] |USA meistrivõistlused |align="center" |[[1. august]] [[1968]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]] |- |align="center" |'''4.04,0''' |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Hans-Joachim Fassnacht]] |USA meistrivõistlused |align="center" |[[14. august ]] [[1969]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Louisville]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.02,8''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[John|Kinsella]] |USA meistrivõistlused |align="center" |[[20. august ]] [[1970]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]] |- |align="center" |'''4.02,6''' |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Gunnar Larsson]] |Euroopa meistrivõistlused |align="center" |[[7. september]] [[1970]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Barcelona]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.02,1''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Tom McBreen]] | |align="center" |[[25. august ]] [[1971]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] |- |align="center" |'''4.01,7''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Brad Cooper]] | |align="center" |[[12. veebruar ]] [[1972]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Brisbane]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.00,11''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Kurt Krumpholz]] |USA olümpiakatsevõistlused |align="center" |[[4. august ]] [[1972]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Chicago]] |- |align="center" |'''3.58,18''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Rick DeMont]] |[[1973. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] |align="center" |[[9. september ]] [[1973]] |{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Belgrad]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''3.56,69''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Tim Shaw]] |USA meistrivõistlused |align="center" |[[22. august]] [[1974]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Concord]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''3.54,69''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Tim Shaw]] |USA meistrivõistlused |align="center" |[[22, august ]] [[1974]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Concord]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''3.53,95''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Tim Shaw]] |USA MM-i katsevõistlused |align="center" |[[19. juuni ]] [[1975]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Long Beach]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''3.53,31''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Tim Shaw]] |USA meistrivõistlused |align="center" |[[20. august]] [[1975]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- |align="center" |'''3.53,08''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Brian Goodell]] |USA olümpiakatsevõistlused |align="center" |[[18. juuni ]] [[1976]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Long Beach]] |- |align="center" |'''3.51,93''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Brian Goodell]] |[[Ujumine 1976. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[22. juuli]] [[1976]] |{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Montreal]] |- |align="center" |'''3.51,56''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Brian Goodell]] |USA-Saksa DV maavõistlus |align="center" |[[27. august ]] [[1978]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Lääne-Berliin]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''3.51,41''' |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Vladimir Salnikov]] |? |align="center" |[[6. aprill ]] [[1979]] |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Potsdam]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''3.51,40''' |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Vladimir Salnikov]] |? |align="center" |[[19. august ]] [[1979]] |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Moskva]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''3.51,20''' |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Vladimir Salnikov]] |? |align="center" |[[23. veebruar ]] [[1980]] |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Potsdam]] |- |align="center" |'''3.50,49''' |{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Peter Schmidt]] |Kanada olümpiakatsevõistlused |align="center" |[[15. juuli ]] [[1980]] |{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Etobicoke]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''3.49,57''' |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Vladimir Salnikov]] |? |align="center" |[[12. märts]] [[1982]] |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Moskva]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''3.48,32''' |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Vladimir Salnikov]] |? |align="center" |[[19. veebruar]] [[1983]] |{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Moskva]] |- |align="center" |'''3.47,80''' |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Michael Gross]] |? |align="center" |[[27. juuni ]] [[1985]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Wuppertal]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''3.47,38''' |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Artur Wojdat]] | |align="center" |[[25. märts]] [[1988]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Orlando]] |- |align="center" |'''3.46,95''' |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Uwe Dassler]] |[[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[23. september]] [[1988]] |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Seoul]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''3.46,47''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Kieren Perkins]] |Austraalia olümpiakatsevõistlused |align="center" |[[3. aprill ]] [[1992]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Canberra]] |- |align="center" |'''3.45,00''' |[[Pilt:Olympic flag.svg|25px]] [[SRÜ]] [[Jevgeni Sadovõi]] |[[Ujumine 1992. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[29. juuli ]] [[1992]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Barcelona]] |-----bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''3.43,80''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Kieren Perkins]] |[[1994. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] |align="center" |[[11. september ]] [[1994]] |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |- |align="center" |'''3.41,83''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ian Thorpe]] |Pan Pacifici meistrivõistlused |align="center" |[[22. august ]] [[1999]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |- |align="center" |'''3.41,33''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ian Thorpe]] |Austraalia olümpiakatsevõistlused |align="center" |[[13. mai]] [[2000]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |- |align="center" |'''3.40,59''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ian Thorpe]] |[[Ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[16. september ]] [[2000]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |- |align="center" |'''3.40,17''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ian Thorpe]] |[[2001. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] |align="center" |[[22. juuli ]] [[2001]] |{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Fukuoka]] |- |align="center" |'''3.40,08''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ian Thorpe]] |[[Rahvaste Ühenduse mängud]] |align="center" |[[30. juuli ]] [[2002]] |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Manchester]] |} ==== Väike bassein (25 m)==== {{TäiendaOsa}} === Naised === ==== Suur bassein (50 m) ==== {| class="wikitable sortable" |- !Tulemus !Sportlane !Võistlus !Aeg !Koht |------bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''6.30,2''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Ethelda Bleibtrey]] |? |align="center" |[[16. august]] [[1919]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[New York]] |- |align="center" |'''6.16,6''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Hilda James]] |? |align="center" |[[29. juuli]] [[1921]] |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Leeds]] |------bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''5.53,2''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Gertrude Ederle]] |? |align="center" |[[4. august]] [[1922]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Indianapolis]] |- |align="center" |'''5.51,4''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Martha Norelius]] |? |align="center" |[[23. jaanuar]] [[1927]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Coral Gables]] |- |align="center" |'''5.49,6''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Martha Norelius]] |? |align="center" |[[30. juuni]] [[1928]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[New York]] |- |align="center" |'''5.42,8''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Martha Norelius]] |[[ujumine 1928. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[6. august]] [[1928]] |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Amsterdam]] |- |align="center" |'''5.39,2''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Martha Norelius]] |? |align="center" |[[27. august]] [[1928]] |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Viin]] |-------bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''5.31,0''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Helene Madison]] |? |align="center" |[[3. veebruar]] [[1931]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] |-------bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''5.28,5''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Helene Madison]] |? |align="center" |[[13. august]] [[1932]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]] |- |align="center" |'''5.16,0''' |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Willy den Ouden]] |? |align="center" |[[12. juuli]] [[1934]] |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Rotterdam]] |--------bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''5.14,2''' |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Ragnhild Hveger]] |? |align="center" |[[10. veebruar]] [[1937]] |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Kopenhaagen]] |--------bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''5.14,0''' |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Ragnhild Hveger]] |? |align="center" |[[3. oktoober]] [[1937]] |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Gent]] |---------bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''5.12,4''' |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Ragnhild Hveger]] |? |align="center" |[[14. november]] [[1937]] |[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|24px]] [[Magdeburg]] |---------bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''5.11,0''' |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Ragnhild Hveger]] |? |align="center" |[[12. detsember]] [[1937]] |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Kopenhaagen]] |---------bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''5.08,2''' |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Ragnhild Hveger]] |? |align="center" |[[16. jaanuar]] [[1938]] |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Kopenhaagen]] |---------bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''5.06,1''' |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Ragnhild Hveger]] |? |align="center" |1. august, [[1938]] |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Kopenhaagen]] |---------bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''5.05,4''' |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Ragnhild Hveger]] |? |align="center" |[[8. september]] [[1940]] |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Svendborg]] |---------bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''5.00,1''' |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Ragnhild Hveger]] |? |align="center" |[[15. september]] [[1940]] |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Kopenhaagen]] |- |align="center" |'''4.50,8''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Lorraine Crapp]] |? |align="center" |[[25. august]] [[1956]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Townsville]] |- |align="center" |'''4.47,2''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Lorraine Crapp]] |? |align="center" |[[20. oktoober]] [[1956]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |- |----- | colspan="6" align="center" |Uute reeglite järgi |----- |----------bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.45,4''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ilsa Konrads]] |? |align="center" |[[9. jaanuar]] [[1960]] |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]] |- |align="center" |'''4.44,5''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Chris von Saltza]] |USA olümpiakatsevõistlused |align="center" |[[5. august]] [[1960]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Detroit]] |-----------bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.42,0''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Marilyn Ramenofsky]] |? |align="center" |[[11. juuli]] [[1964]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Los Altos (California)|Los Altos]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.41,7''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Marilyn Ramenofsky]] |? |align="center" |1. august, [[1964]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Los Altos (California)|Los Altos]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.39,5''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Marilyn Ramenofsky]] |USA meistrivõistlused |align="center" |[[31. august]] [[1964]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[New York]] |- |align="center" |'''4.39,2''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Martha Randall]] |? |align="center" |[[14. august]] [[1965]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Maumee]] |- |align="center" |'''4.38,0''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Martha Randall]] |? |align="center" |[[26. august]] [[1995]] |{{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.36,8''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Pamela Kruse]] |? |align="center" |[[30. juuni]] [[1967]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Fort Lauderdale]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.36,4''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Pamela Kruse]] |Rahvusvahelised võistlused |align="center" |[[7. juuli]] [[1967]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Santa Clara]] |- |align="center" |'''4.32,6''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Debbie Meyer]] |[[Pan-Ameerika mängud]] |align="center" |[[27. juuli]] [[1967]] |{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Winnipeg]] |- |align="center" |'''4.29,0''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Debbie Meyer]] |? |align="center" |[[18. august]] [[1967]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- |align="center" |'''4.26,7''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Debbie Meyer]] |? |align="center" |1. august, [[1968]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]] |- |align="center" |'''4.24,5''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Debbie Meyer]] |USA olümpiakatsevõistlused |align="center" |[[25. august]] [[1968]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]] |- |align="center" |'''4.24,3''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Debbie Meyer]] |? |align="center" |[[20. august]] [[1970]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.22,6''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Karen Moras]] |? |align="center" |[[30. aprill]] [[1971]] |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |- |align="center" |'''4.21,2''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Shane Gould]] |? |align="center" |[[9. juuli]] [[1971]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Santa Clara]] |- |align="center" |'''4.19,04''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Shane Gould]] |[[Ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[30. august]] [[1972]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[München]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.18,07''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Keena Rothhammer]] |USA meistrivõistlused |align="center" |[[22. august]] [[1973]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Louisville]] |- |align="center" |'''4.17,33''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Heather Greenwood]] |? |align="center" |[[28. juuni]] [[1974]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Santa Clara]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.15,77''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Shirley Babashoff]] |? |align="center" |[[22. august]] [[1974]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Concord]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.14,76''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Shirley Babashoff]] |USA MM-i katsevõistlused |align="center" |[[20. juuni]] [[1975]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Long Beach]] |- |align="center" |'''4.11,69''' |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Barbara Krause]] |? |align="center" |[[3. juuni]] [[1976]] |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Ida-Berliin]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.09,89''' |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Petra Thümer]] |[[Ujumine 1976. aasta suveolümpiamängudel|Olümpiamängud]] |align="center" |[[20. juuli]] [[1976]] |{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Montréal]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.08,91''' |{{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Petra Thümer]] |[[1977. aasta Euroopa meistrivõistlused ujumises|Euroopa meistrivõistlustel]] |align="center" |[[17. august]] [[1977]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Jönköping]] |- |align="center" |'''4.07,66''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Kim Linehan]] |USA meistrivõistlused |align="center" |[[2. august]] [[1978]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[The Woodlands]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.06,28''' |{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Tracey Wickham]] |[[1978. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] |align="center" |[[24. august]] [[1978]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} [[Lääne-Berliin]] |- |align="center" |'''4.05,45''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Janet Evans]] |? |align="center" |[[20. detsember]] [[1987]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Orlando]] |- |align="center" |'''4.03,85''' |{{Riigi ikoon|USA}} [[Janet Evans]] |[[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängud]] |align="center" |[[22. september]] [[1988]] |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Seoul]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.03,03''' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Laure Manaudou]] |Prantsusmaa meistrivõistlused |align="center" |[[12. mai]] [[2006]] |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Tours]] |-bgcolor="#d9fff6" |align="center" |'''4.02,13''' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Laure Manaudou]] |[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused ujumises|Euroopa meistrivõistlused]] |align="center" |[[6. august]] [[2006]] |{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]] |- |align="center" |'''4.01,53''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Federica Pellegrini]] |[[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused ujumises|Euroopa meistrivõistlused]] |align="center" |[[24. märts]] [[2008]] |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Eindhoven]] |} ==== Väike bassein (25 m)==== {{TäiendaOsa}} <!-- == [[Kaasaegsed olümpiamängud|Olümpiamängud]]e medalivõitjad== === Mehed === {| class="wikitable" |- !Aasta ![[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] ![[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] ![[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896 Ateena]] |[[]] |[[] |[[]] |- |[[Ujumine 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900 Pariis]] |[[]] |[[] |[[]] |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904 Saint Louis]] |[[]] |[[] |[[]] |- |[[Ujumine 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908 London]] |[[]] |[[] |[[]] |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912 Stokholm]] |[[]] |[[] |[[]] |- |[[Ujumine 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920 Antverpen]] |[[]] |[[] |[[]] |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924 Pariis]] |[[]] |[[] |[[]] |- |[[Ujumine 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928 Amsterdam]] |[[]] |[[] |[[]] |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 1932. aasta suveolümpiamängudel|1932 Los Angeles]] |[[]] |[[] |[[]] |- |[[Ujumine 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936 Berliin]] |[[]] |[[] |[[]] |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948 London]] |[[]] |[[] |[[]] |- |[[Ujumine 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952 Helsingi]] |[[]] |[[] |[[]] |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956 Melbourne]] |[[]] |[[] |[[]] |- |[[Ujumine 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960 Rooma]] |[[]] |[[] |[[]] |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964 Tōkyō]] |[[]] |[[] |[[]] |- |[[Ujumine 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968 México]] |[[]] |[[] |[[]] |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972 München]] |[[]] |[[] |[[]] |- |[[Ujumine 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976 Montreal]] |[[]] |[[] |[[]] |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980 Moskva]] |[[]] |[[] |[[]] |- |[[Ujumine 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984 Los Angeles]] |[[]] |[[] |[[]] |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988 Seoul]] |[[]] |[[] |[[]] |- |[[Ujumine 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992 Barcelona]] |[[]] |[[] |[[]] |-----bgcolor=#AFEEEE |[[ujumine 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996 Atlanta]] |[[]] |[[] |[[]] |----- | |[[ujumine 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000 Sydney]] |[[]] |[[] |[[]] |-----bgcolor=#AFEEEE |[[Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004 Ateena]] |[[]] |[[] |[[]] |- |[[Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008 Peking]] |[[]] |[[] |[[]] |} === Naised === == [[Ujumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste medalivõitjad]] == === Mehed === ==== Suur bassein (50 m) ==== ==== Väike bassein (25 m) ==== === Naised === ==== Suur bassein (50 m) ==== ==== Väike bassein (25 m) ==== == Veel rekordeid == === Mehed === ==== Suur bassein (50 m) ==== ==== Väike bassein (25 m)==== === Naised === ==== Suur bassein (50 m) ==== ==== Väike bassein (25 m)==== --> {{Ujumisdistantsid}} [[Kategooria:Ujumine]] jbcy4f926d7fatt3r0qaf1zg9m6ph6z Pilar von Pilchau 0 130479 6184411 6148725 2022-08-27T19:33:16Z NOSSER 8097 /* Suguvõsa liikmeid */ wikitext text/x-wiki [[File:Pilar von Pilchau suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|thumb|Pilar von Pilchau suguvõsa aadli- ja parunivapp]] '''Pilar von Pilchau''' ([[vene keel|vene]]: ''Пиллар фон Пильхау'') oli [[baltisakslased|baltisaksa]] [[aadel|aadlisuguvõsa]]. Suguvõsa esimeseks teadaolevaks esindajaks oli [[17. sajand]]i keskel [[Eestimaa]]l elanud Rootsi ooberst ja [[Narva]] komandant [[Wenzel Pilar von Pilchau]] (1606–1675). Suguvõsa kanti [[1746]]. aastal Eestimaa ja [[1797]]. aastal [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] aadlimatriklisse. [[1855]]. aastal said suguvõsa liikmed [[parun]]itiitli. Pilar von Pilchaudele kuulusid eri aegadel [[Eestimaa]]l [[Vaida mõis|Vaida]] (''Wait''), [[Oru mõis (Kose)|Oru]] (''Orrenhof''), [[Meremõisa mõis|Meremõisa]] (''Merremois''), [[Raasiku mõis|Raasiku]] (''Rasik''), [[Palivere mõis|Palivere]] (''Pallifer''), [[Orkse mõis|Orkse]] (''Orks''), [[Loodna mõis|Loodna]] (''Pall''), [[Kääsla mõis|Kääsla]] (''Käsal''), [[Reopalu mõis|Reopalu]] (''Reopall''), [[Lehtse mõis|Lehtse]] (''Lechts''), [[Velise mõis|Velise]] (''Schloß Felks''), [[Karjaküla mõis|Karjaküla]] (''Karjaküll''), [[Eivere mõis|Eivere]] (''Eyefer''), [[Kulina mõis|Kulina]] (''Kullina''), [[Enivere mõis|Enivere]] (''Sternberg''), [[Kirna mõis|Kirna]] (''Kirna''), [[Vardi mõis|Vardi]] (''Schwarzen''), [[Valgu mõis|Valgu]] (''Walck''), [[Nurtu mõis|Nurtu]] (''Alt-Nurms''), [[Ravila mõis|Ravila]] (''Meks''), [[Palvere mõis|Palvere]] (''Pallfer''); [[Liivimaa]]l [[Halinga mõis|Halinga]] (''Hallick''), [[Uulu mõis|Uulu]] (''Uhla''), [[Lelle mõis|Lelle]] (''Lelle''), [[Vecsalaca]] (''Alt-Salis''), [[Audru mõis|Audru]] (''Audern''), [[Are mõis|Are]] (''Arrohof'') ja [[Lindi mõis (Audru)|Lindi]] (''Woldenhof'') ning [[Saaremaa]]l [[Haeska mõis (Valjala)|Haeska]] (''Hasik''), [[Oriküla mõis|Oriküla]] (''Orriküll'') ja [[Sandla mõis|Sandla]] (''Sandel'') [[mõis]]. ==Suguvõsa liikmeid== *[[Georg Johann Pilar von Pilchau]] (1709–1753), [[meeskohtunik]], [[Vaida mõis]]nik, [[vappepitaaf]] [[Tallinna Toomkirik]]us *Magnus Wilhelm Pilar von Pilchau (1734–1801), {{kas|[[Halliku mõis (Rapla)|Halliku]]}}, [[Lehtse mõis|Lehtse]], [[Meremõisa mõis|Meremõisa]] ja [[Jõgisoo mõis]]a mõisnik, kaardiväe major (1756), Poola sõjaväe major (1757). **[[Wilhelm Friedrich Pilar von Pilchau]] (1761–1819), maanõunik; [[Palivere mõis|Palivere]], [[Orkse mõis|Orkse]], [[Loodna mõis|Loodna]], [[Kääsla mõis|Kääsla]] ja [[Jõgisoo mõis]]a (''Jöggis'') mõisnik ***[[Karl Magnus Pilar von Pilchau]] (1791–1861) [http://www.pushkin-book.ru/?id=232], Venemaa sõjaväe kindralmajor (vene: ''Карл Фёдорович Пиллар-фон-Пильхау''), abiellus [[Nikolai Kudašev]]i (vene: [[:ru:Кудашев, Николай Данилович|Н. Д. Кудашев]]) ja [[Mihhail Kutuzov]]i tütre Jekaterina tütre Jekaterinaga (sünd. 1811) ****[[Krahv]] [[Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau]] (1848–1911), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[kindralleitnant]]) *****Krahv [[Dmitri Kotzebue-Pilar von Pilchau]] (1872–1939), (vene: ''Дмитрий Федорович Коцебу Пиллар фон Пильхау'') ***[[Gustav Friedrich Pilar von Pilchau]] (1798–1862), Venemaa sõjaväe kindralleitnant (vene: ''Густав Фёдорович Пиллар-фон-Пильхау'') *[[Georg Ludwig Pilar von Pilchau]] (1767–1830), Venemaa sõjaväelane (vene: ''Егор Максимович Пиллар-фон-Пильхау'') *Parun [[Reinhold Friedrich Pilar von Pilchau]] (1781–1860), [[Saaremaa maamarssal]] aastatel 1813–16 *Parun [[Gustav Adolf Pilar von Pilchau]] (1841–1918), [[Haapsalu]] linnapea 1878, [[Enivere mõis]]nik * [[Cecilia Paulina Julia Elisabeth Pilar von Pilchau]] (1847–1896), oli abielus [[Napoli ülikool]]i kirikuajaloo professori [[Rafael Mariano]]ga. *Parun Fredrik Adolf Woldemar Pilar von Pilchau (1814–1870), [[Audru mõis]]nik **Parun [[Adolf Pilar von Pilchau]] (1851–1925), baltisaksa poliitik, [[Liivimaa maamarssal]] ja [[Audru mõis]]nik **Parun Theodor Gustav Otto Peter Pilar von Pilchau (1858–1916), baltisaksa poliitik, [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]], [[Valgu mõis|Valgu]] ja [[Nurtu mõis]]nik *[[Romuald Pilar von Pilchau]] (1894–1937), Nõukogude sõjaväelane ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus|julgeoleku]]töötaja *[[Aleksander Pilar von Pilchau]] (1912–1989), Eesti kunstnik *[[Boris Pilar von Pilchau]], Eesti Vabariigi venekeelse kultuuri- ja hariduse aktivist == Välislingid == *[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=923 Perekond Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus] *[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000345/images/index.html?seite=551 Perekond Saaremaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus] *[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000345/images/index.html?seite=692 Parandused Saaremaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus] *[http://www.saunalahti.fi/~talm1/historik_fi.html Morby mõisa ajalugu], [[Ekenäsi vald]], [[Soome]] (soome keeles) *[http://www.vgd.ru/STORY/rvnsk22.doc РОДОСЛОВНАЯ ПИЛЛАР фон ПИЛЬХАУ] (vene keeles) [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Pilar von Pilchaud| ]] [[Kategooria:Saaremaa matrikliaadel]] 28oao3f7otwl7o0jb0n2s4k7cwno03e Eesti NSV Siseministeerium 0 133155 6184259 6183922 2022-08-27T16:23:29Z Hypikhiir 166325 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} {{Infokast organisatsioon |nimi = Eesti NSV Siseministeerium |embleem = |embleemiallkiri = |pilt = Pagari kvartal 2013-06-02.JPG |pildiallkiri = Vaade Siseministeeriumi kvartalile Pika, Pagari, Laia ja Oleviste tänava vahel |lühend = ENSV SM |asutatud = 1946 |lõpp = 1990 |tüüp = |asukoht = [[Pagari tänav]] 2, Tallinn |emaorg = [[NSV Liidu Siseministeerium]] |allorg = siseasjade valitsused ja osakonnad |töötajad = |eelarve = }} '''Eesti NSV Siseministeerium''' oli [[Eesti NSV]] sisejulgeoleku tagamise keskasutus aastatel 1946–1991. Eesti NSV SM oli [[liidulis-vabariiklik ministeerium]], mis allus nii [[NSV Liidu Siseministeerium]]ile kui ka [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]]le. Eesti NSV Siseministeerium ülesandeks oli [[avalik kord|avaliku korra]] tagamine, võitlus kriminaal[[kuritegevus]]e vastu, tuleohutuseeskirjade täitmise jälgimine ning [[tuletõrje]] ja [[kinnipidamisasutus]]te valve. Eesti NSV sisejulgeolekuametkond moodustati algselt 1940. aastal [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadina]] ning pärast NSV Liidus toimunud haldusreformi reorganiseeriti 1946. aastal Eesti NSV Siseministeeriumiks. 6. juunil 1991 Eesti Vabariigi Valitsus määras, Vabariigi Valitsuse määrusega Nr. 101 "Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 12. veebruari 1973. a. määruse nr. 71 <ref>««Eesti NSV Siseministeeriumi põhimääruse» kinnitamise kohta» (ENSV Teataja 1973, nr. 11, art. 93) punkt 1</ref> ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 12. detsembri 1985. a. määrus nr. 627 <ref>««ENSV Siseministeeriumi põhimääruse» osalise muutmise kohta» (ENSV Teataja 1986, nr. 3, art. 34)</ref>" ja kinnitada 1. juulist 1991. aastast «[[Eesti Vabariigi Siseministeerium]]i põhimääruse»<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/29262 "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi põhimääruse" kinnitamise kohta], RT 1991, 22, 262</ref>. == Juhid ja organisatsioon == {{vaata|Eesti NSV siseministrite loend}} *Siseminister [[Aleksander Resev]] [[20. mai]] [[1944]] – [[27. veebruar]] [[1951]] *Siseminister [[Johan Lombak]] [[27. veebruar]] [[1951]] – [[30. aprill]] [[1953]] *Siseminister [[Valentin Moskalenko]] [[16. märts]]<ref>[https://web.archive.org/web/20110911210709/http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/1999/4/1999-4-T6nu_Tannberg-Beria_lk56-71.pdf "Lubjanka marssal" Nõukogude impeeriumi äärealasid reformimas. Beria rahvuspoliitika eesmärkidest ja tagajärgedest 1953. aastal II], Tuna 1999, nr 4 lk 58</ref> [[1953]] – [[23. mai]] [[1953]]; *Siseminister [[Mihhail Krassman]] [[29. mai]] [[1953]] – [[5. september]] [[1953]] *Siseminister [[Johan Lombak]] [[5. september]] [[1953]] – [[26. september]] [[1959]] *Siseminister [[August Pork]] [[26. september]] [[1959]] – [[19. juuni]] [[1961]] *Siseminister [[Valter Ani]] [[19. juuni]] [[1961]] – [[9. november]] [[1962]] *Ühiskondliku korra kaitse minister [[Valter Ani]] [[9. november]] [[1962]] – [[4. detsember]] [[1968]] *Siseminister [[Valter Ani]] [[4. detsember]] [[1968]] – [[27. märts]] [[1979]] *Siseminister (kindral-major) [[Marko Tibar]] [[27. märts]] [[1979]] – [[17. aprill]] [[1990]] *siseministri 1. asetäitja (kindral-major) [[Vitali Jepifanov]] - 25.11.1980- *siseministri 2. asetäitja [[Jevgeni Volkov]] 17.09.1973 - 19.11.1985 *siseministri 2. asetäitja Alfred Mõttus 15.11-1973 - 1.3.1985 *siseministri 2. asetäitja [[Arved Jaaska]] 18.12.1984 - *siseministri 2. asetäitja [[Aare Kitsing]] 19.11.1985 - *siseministri asetäitja kaadrite alal [[Viljam-Viktor Lembinen]] 11.11.1976 - * *Siseminister [[Olev Laanjärv]] 18.04.1990 – **siseministri 1. asetäitja Arved Jaaska 4.08.1989 – **siseministri 2. asetäitja [[Vello Rikkas]] 4.08.1989 – **siseministri asetäitja kaadrite alal Viljam-Viktor Lembinen 31.01.1991– === Eesti NSV SM, 1991=== Veebruaris 1991 kuulusid Eesti NSV SM alluvusse järgmised vabariikliku alluvusega SM allüksused: *[[Eesti NSV Siseministeeriumi Uurimisvalitsus]]; *[[Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse valitsus]]; aadress [[Pikk tänav]] 19, Tallinn **Raskete kuritegude vastu võitlemise jaoskond; **Autotranspordi ärandamiste vastu võitlemise jaoskond; *[[Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastu võitlemise valitsus]] ([[SORVVO]]) *ENSV SM juriidiline büroo; *ENSV SM informatsiooni ja analüüsi osakond; *[[Eesti NSV Siseministeeriumi operatiivosakond]]; **korrapidamisteenistus; *ENSV SM kantselei; *Riiklik [[Politseiamet]]; *[[Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminalistika ja ekspertiisi osakond]]; *[[Riikliku Autoinspektsiooni valitsus]]; *[[Viisade ja välismaalaste registreerimise osakond ning passiosakond]]; *[[Päästeamet#Ajalugu|Siseministeeriumi Tuletõrjeamet]]; *ENSV SM [[Paikuse politseikool|Politseikool Paikusel]]; *[[Eesti NSV Siseministeeriumi Paranduslike Tööde Valitsus]]; **[[Keskvangla|Eeluurimisvangla nr 1]]; Üldrežiimiga koloonia [[Harku vangla|JUM 422/1]]; Range režiimiga koloonia [[Murru vangla|JUM 422/2]]; Tugevdatud režiimiga koloonia [[Rummu vangla|JUM 422/3]]; Range režiimiga koloonia [[Ämari vangla|JUM 422/4]]; Üldrežiimiga koloonia [[Tallinna vangla|JUM 422/5]]; Asunduskoloonia [[Sooniste vangla|JUM 422/6]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] Laudna alevis; Asunduskoloonia JUM-422/7, Viljandi maakonnas [[Karksi-Nuia]]l; Asunduskoloonia JUM-422/8, Rummu alevis; Tallinna süüdimõistetute haigla JUM 422/9<ref>[https://dea.digar.ee/page/teatajapoliit/1991/05/11/3 Kiri Patareist Eesti vangaist praegu], Teataja: poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 11 mai 1991</ref>; :Üldrežiimiga Viljandi Kasvatusliku Töö Koloonia (alaealised); Harku ravi-tööprofülaktoorium (M+ N); Tallinna ravi-tööprofülaktoorium (M) [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänaval]]; Maardu ravi-tööprofülaktoorium (M); Pärnu ravi-tööprofülaktoorium<ref>[https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-3.pdf EESTI VABARIIGI ALLUVUSSE ÜLEVÕETUD VANGISTUSASUTUSED (1990)], NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIVÕIMU POLIITILISED ARRETEERIMISED EESTIS. KÖIDE 3 lk 298, Koostanud [[Leo Õispuu]]</ref>; *[[Eesti NSV Siseministeeriumi poliitosakond]]; *[[Eesti NSV Siseministeeriumi kaadrite osakond]]; *[[Eesti NSV Siseministeeriumi sideosakond]]; *[[Eesti NSV Siseministeeriumi finantsosakond]]; *[[Eesti NSV Siseministeeriumi meditsiiniteenistuse osakond]]; **2. spetsiaaljaoskond; **grupp ZAS; *[[Eesti NSV Siseministeeriumi sekretariaat]]; **[[Eesti NSV Siseministeeriumi operatiivsidekeskus]]; *[[Eesti NSV Siseministeeriumi automajand]]; *[[Eesti NSV Siseministeeriumi õppekeskus]]; *[[Eesti NSV Siseministeeriumi eksperimantaal montaaž-ekspluatatsiooni valitsus Signaal]]; *[[Eesti NSV Siseministeeriumi transpordivalitsus]]; *Eesti NSV Siseministeeriumi Ametkonnaväline Valveosakond (Viru tänav/Vene tänav), Tallinna Linna Kalinini rajooni osakond [[Olevimägi]] 13, Mererajoon Olevimägi 16, Lenini rajoon [[Toomkooli tänav]] 1 {{vaata|Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused}} ==Ajalugu== === Eesti NSV SM, 1946 === 1946. aastal nimetati [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu]] ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat Siseministeeriumiks ning muutusid ka Siseministeeriumi allüksuste nimetused. *[[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus|Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus]] *[[Eesti NSV Siseministeeriumi Tuletõrje Valitsus]] {{vaata|Eesti NSV Siseministeeriumi Ehitus nr 907}}, ''[[Sillamäe#Sillamäe tööstuslinnana|Sillamäe]] [[Kombinaat nr 7]]'' ===Eesti NSV SM, 1952=== {{Vaata|Eesti NSV haldusjaotus#1952 Oblastiperiood}} 1953. aasta märtsis nimetati ametisse Eesti NSV-s loodud kolme oblasti siseasjade valitsuste ülemad: *Eesti NSV Siseministeeriumi Tallinna oblasti Siseasjade valitsuse ülem: ; ülema asetäitja polkovnik N. Voronin; *Eesti NSV Siseministeeriumi Tartu oblasti Siseasjade valitsuse ülem: [[alampolkovnik]] A. Ljapin; ülema asetäitja M. Aleksejev; *Eesti NSV Siseministeeriumi Pärnu oblasti Siseasjade valitsuse ülem: [[major]] I. Kinarov; ülema asetäitja polkovnik B. Nazarov. === Eesti NSV ühendSM, 1953 === Pärast NSV Liidu NLKP juhi [[Jossif Stalin]]i surma [[5. märts]]il 1953 moodustunud [[Lavrenti Beria]] ja [[Georgi Malenkov]]i kollektiivse valitsemise ajal alustas Beria NSV Liidu jõuametkondade koondamist enda ühise juhtimise alla, saavutades enda nimetamise [[NSV Liidu Siseministeerium]]i siseministriks ning seniste eraldatud [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium|Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i ja [[NSV Liidu Siseministeerium|Siseministeerium]]i ühendamise ühiseks [[NSV Liidu Siseministeerium]]iks. {{Vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium|Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee}} Eesti NSV toimusid ühinemisprotsessid väikese ajalise nihkega, kuid [[15. juuni]]st [[1953]] pärineb ENSV siseministri käskkiri nr 158, mille lisas on üksikasjaliselt loetletud ENSV Siseministeeriumi ühisele juhtimisele allutatud [[sisejulgeolek]]u ja [[riiklik julgeolek|riikliku julgeolek]]u struktuuriüksused ja nende juhid<ref>[http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2001/2/2001-2_Valdur_Ohmann_lk82-89.pdf ENSV Siseministeeriumi struktuur ja kaadrid 1953–-1954. VALDUR OHMANN]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. ====Ministrid==== *[[Valentin Moskalenko]], Eesti NSV ühendsiseministeeriumi siseminister, kuni [[27. mai]]ni [[1953]]. aastal; *[[Mihhail Krassman]]<ref>[https://web.archive.org/web/20110911210709/http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/1999/4/1999-4-T6nu_Tannberg-Beria_lk56-71.pdf "Lubjanka marssal" Nõukogude impeeriumi äärealasid reformimas. Beria rahvuspoliitika eesmärkidest ja tagajärgedest 1953. aastal II], Tuna 1999 nr 4, lk 60</ref>, Eesti NSV ühendsiseministeeriumi siseminister, [[27. mai]]st kuni [[2. september|2. septembrini]] [[1953]]. aastal; *[[Johan Lombak]], Eesti NSV ühendsiseministeeriumi siseminister, [[2. september|2. septembrist]] [[1953]] kuni märts [[1954]]. ====Organisatsioon==== *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond|Eesti NSV Siseministeeriumi 1. osakond]] ([[vastuluure]]), **[[vanemleitnant]] [[Elmar Vertman]], [[23. mai]] [[1953]] –, osakonna ülem; **[[Ilja Ziterov]], märtsist 1953 –, osakonnaülema asetäitja; *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond|Eesti NSV Siseministeeriumi 2. osakond]] ([[välisluure]]), *Eesti NSV Siseministeeriumi 4. osakond (nõukogudevastane relvastatud vastupanu), **[[major]] [[Oskar Borel]], [[23. mai]] [[1953]] – august 1953, osakonna ülem; **[[Vassili Beljajev]], mai 1953 – juuni 1953, osakonna ülema asetäitja; *Eesti NSV Siseministeeriumi 5. osakond (rahvavaenlaste otsimine majandusobjektidel), *[[kapten]] [[Eduard Kikas]], [[27. mai]] [[1953]] –, osakonna ülem; **Osakonna ülema asetäitja **5. osakonna 1. jaoskonna ülem, [[alampolkovnik]] [[Leonid Zelenin]] ([[15. juuni]] 1953 – 10. 1953) *[[Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond]], *[[major]] [[Ivan Josepson]], osakonna ülem; **[[alampolkovnik]] [[Ivan Boreiša]], mai 1953 – aprill 1954, osakonna ülema asetäitja; *Eesti NSV Siseministeeriumi 8. osakond ([[šifreerimine]]), **[[alampolkovnik]] [[Genrih Andrussov]] 23. mai 1953 –, osakonna ülem; **Osakonna ülema asetäitja *Eesti NSV Siseministeeriumi 1. eriosakond, **1. Eriosakonna ülem [[polkovnik]] [[Oskar Avik]] *Eesti NSV Siseministeeriumi 2. eriosakond (salajase pealtkuulamise tehniline kindlustamine), **2. Eriosakonna ülem [[kapten]] [[Arnold Ibrus]] 23. mai 1953 –; **2. Eriosakonna ülema asetäitja *Eesti NSV Siseministeeriumi 3. eriosakond (dokumentide valmistamine operatiivtööks, salakiri, dokumentide ja [[käekirja ekspertiis]]), **3. Eriosakonna ülem [[major]] [[Vladimir Smirnov]] *Eesti NSV Siseministeeriumi 4. eriosakond ([[raadiovastuluure]]alane tegevus), **4. Eriosakonna ülem, [[alampolkovnik]] [[German Jermakov]] *Eesti NSV Siseministeeriumi 6. eriosakond (kirjavahetuse [[perlustatsioon]] ja sõja[[tsensuur]]), **6. Eriosakonna ülem,[[kapten]] K. Kohver 23. mai 1953 – ; **10. erijaoskond, ülem, [[alampolkovnik]] [[Leonid Zelenin]], 10. oktoober 1953 –; *Eesti NSV Siseministeeriumi Vanglate osakond, [[major]] [[Ivan Erm]], 23. mai 1953 –; *Eesti NSV Siseministeeriumi Kaadriosakond, [[major]] [[Aleksander Naruson]], 23. mai 1953 – 1961; *Eesti NSV Siseministeeriumi Tuletõrjevalitsus, [[major]] [[Georgi Kosse]], 23. mai 1953 –; *Eesti NSV Siseministeeriumi 11. valitsus(sõja- ja riigisaladuste kaitse trükis), [[major]] [[Ilmar Kübar]], [23. mai 1953 –; *Eesti NSV Siseministeeriumi Kohaliku õhutõrjeteenistuse osakond, [[insenermajor]] [[Aleksander Pihlapson]], 23. mai 1953 –; *Eesti NSV Siseministeeriumi Rahandusosakond, intendanditeenistuse [[kapten]] Karl Rebane, 23. mai 1953 –; *Eesti NSV Siseministeeriumi Arhiiviosakond, [[Maria Muzõkantova]]; *Eesti NSV Siseministeeriumi Haldusosakond. ülem [[major]] [[Karl Päro]]; *[[Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus]] {{Vaata|Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused}} {{Vaata|NSV Liidu Siseministeerium#1953}} === Eesti NSV SM, 1954 === * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse Valitsus]] * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse valitsus]] ** Riiklikus kaubandus- ja tarbijakooperatiivides riisumiste vastu võitlemise jaoskond; ** Spekulatsiooni vastu võitlemise jaoskond; ** Tööstus-ja invaliidide kooperatiivides, kohaliku- ja kergetööstuse ning varustus- ja turustusorganisatsioonides toime pandavate kuritegude jaoskond; ** Toitlustuse-, piimatööstuse- ja kalatööstuse, põllumajanduseobjektide ja tootmisorganisatsioonides riisumiste vastu võitlemise jaoskond; ** Finants-, side-, tervishoiu- ja muudes asutustes riisumiste ja altkäemaksu vastu võitlemise jaoskond; ** Valeraha valmistamise vastu võitlemise grupp. {{vaata|Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused}} ===Eesti NSV ÜKKM, 1962 === [[Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium]], 1962– *[[Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeeriumi Tuletõrje Valitsus]], ülem (1965-1974) [[Jaan Vaarmann]] *[[Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeeriumi Miilitsavalitsuse Ametkonnaväline Valve]]valitsus === Eesti NSV SM, 1968 === 1968. aasta lõpul nimetati Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus [[Eesti NSV Siseministeeriumi Siseasjade Valitsus]]eks, piirkondlikud miilitsaasutused piirkondlikeks linnade ja rajoonide [[Rahvasaadikute nõukogu|Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]]de [[siseasjade osakond]]adeks või [[siseasjade valitsus|valitsus]]teks. Siseasjade asutuste ülesanded olid avaliku korra tagamine, võitlus kuritegevusega ja selle ennetustöö, valveteenistus tähtsamates riigiasutustes, elanike elukoha registreerimine, siseriiklike passide väljaandmine ja passirežiimi elluviimine, mootorsõidukite registreerimine, tehniline kontroll ja liiklusohutuse tagamine, mitmesuguste tegevuslubade väljaandmine ja esemete registreerimine (tulirelvad, lõhkeained, kirjutusmasinad, paljundus- ja trükiseadmed, pitsatite ja stampide kinnitamine jm), koos tsiviilkaitse ja tuletõrje keskasutustega sellealase töö organiseerimine, kaadri väljaõpe. === Eesti NSV SM, 1974=== 1974. aastal kuulusid ENSV SM alluvusse järgmised vabariikliku alluvusega SM allüksused: *Staap *Uurimisosakond; **Uurimisjaoskond; **Kontroll-metoodiline grupp; * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse valitsus]] **Profülaktika osakond ***Üldprofülaktika jaoskond; ***Individuaalprofülaktika jaoskond; ***Alaealiste kuritegude profülaktika jaoskond; **Jälituse osakond; ***Välismaalaste vastu suunatud kuritegude vastu võitlemise jaoskond; **A jaoskond; *[[Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse valitsus]] **1., 2., 3., 4. jaoskond; * {{vaata|Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused}} ===Eesti NSV SM, 1989-1990=== SM struktuur 1989: *Eesti NSV Siseministeeriumi Parteikomitee. Vastavalt NLKP põhikirjale oli asutustes, kus partei liikmeid ja kandidaate oli üle 300 parteikomitee, millesse kuulusid asutuse struktuuriüksuste algorganisatsioonid<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000004247 ENSV Siseministeeriumi Parteikomitee (1944 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>. * Kantselei * Sekretariaat (15 töötajat) * Kaadriosakond (23 töötajat) * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse valitsus]], [[Pikk tänav]] 19 **1. osakond (Organiseerimise-metoodiline töö ja "A-liini" töö, 4 töötajat) **2. osakond (Raskete isikuvastaste kuritegude vastu võitlemise osakond, 7 töötajat) **3. osakond **1. jaoskond **4. jaoskond (Narkomaania vastu võitlemise jaoskond, 4 töötajat) * [[Eesti NSV Siseministeeriumi Sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse valitsus]] ([[SORVVO]]) **1. jaoskond (organiseerimis-metoodiline töö, analüüs, 4 töötajat) **2. jaoskond (6 töötajat) **3. jaoskond (10 töötajat) **kantselei (2 töötajat) *ENSV Siseministeeriumi Uurimisvalitsus (24 töötajat) *ENSV Siseministeeriumi Transportmiilitsa Valitsus *Poliitosakond<ref>Rahvusarhiiv: ERAF.17SM.6.428</ref> (7 töötajat) *Majandusteenistus *Organiseerimis-inspektsiooni osakond (10 töötajat) **Korrapidamisosakond (21 töötajat) **Kriminaaljälituse osakond **Uurimisosakond * 3. osakond (10 töötajat) * Avaliku korra osakond * Profülaktilise töö osakond * Passiosakond (5 töötajat) * Sideosakond (9 töötajat) * 2. spetsiaaljaoskond, grupp ZAS. (6 töötajat) * Erivedude osakond (3 töötajat) * Välissuhete rühm (1 inimene) * Meditsiiniosakond (8 inimest) * Hooldusosakond (20 töötajat) * Sotsiaalsete küsimuste rühm (1 inimene) * Pressibüroo (2 inimest) * Objekt R-6-68 * Objekt 3702 * Riikliku Autoinspektiooni osakond (4 töötajat) * Vabariiklik Autoinspektsioon (21 töötajat) * Finants-planeerimise osakond (29 töötajat) * Õppekeskus * Sõja-mobilisatsiooni töö ja kodanikukaitse osakond (6 töötajat) * Viisade ja välismaalaste registreerimise osakond ([[OVIR]], 15 töötajat); * [[Eesti NSV Siseministeeriumi 6. osakond]] (13 töötajat) *[[Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond]] * Kriminalistika-ekspertiisi osakond # Füüsika-keemia laboratoorium # "Sled" süsteemi grupp # Fotolaboratoorium *[[Eesti NSV Siseministeeriumi Tuletõrje Valitsus]] {{vaata|Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused}} === NSV Liidu SM siseväed Eesti NSV-s === {{Vaata|NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed}} * [[NKVD|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissaraadi]]/[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Siseväed (''ВВ НКВД – МВД/МГБ СССР'') [[1945]]–[[1951]]. * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Sisekaitseväed ja [[NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed]] (''ВО МГБ/КО МВД СССР'') alates [[6. mai]]st [[1951]] * [[NSV Liidu Siseministeerium]]i Konvoi- ja Sisevalveväed [[12. märts]]ist ''1954'' (''войска ВиКО МВД СССР'') * [[NSV Liidu Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium]]i Siseväed [[1962]]–1968 (''ВВ МООП СССР'' ) *[[NSV Liidu Siseministeerium]]i Siseväed (''ВВ МВД СССР'' ) [[28. november]] [[1968]]–[[1991]]. aastani ** [[NSV Liidu Siseministeerium]]i Sisevägede 40. üksik motoriseeritud eri-miilitsa[[pataljon]] (''осмбм'') [[s/o 5460]], [[Alice Tisleri tänav|Tisleri tänav]]al Tallinnas<ref>[http://www.soldat.ru/force/sssr/vvsssr.html Номера воинских частей внутренних войск СССР и стран СНГ после 1991 г.]</ref>, viimane ülem alampolkovnik Abdulkaparov. [[40. üksik motoriseeritud eri-miilitsapataljon]] loodi Tallinnas 1966. aastal ja formeeriti 1989. aastal 24. motoriseeritud eri-miilitsapolguks. [[Polk|Polgus]] oli 2 patrull[[pataljon]]i kokku kuue patrull[[rood]]uga (igaühes u 70–100 ajateenijat), autorood ja materiaaltagamisrood (kokku alla 1000 sõjaväelase)<ref>[https://teejuht.esap.ee/eesti-ringreis/noukogude-liidu-relvajoud-eestis-1944-1995/ Siseministeeriumi väeosad], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>. ** [[NSV Liidu Siseministeerium]]i Sisevägede [[357. konvoipolk]] [[s/o 7519]], [[Rahumäe tee]]l Tallinnas kinnipidamiskohtade: ([[Keskvangla|Eeluurimisvangla]], [[Tallinna vangla|JUM-422/5]], [[Murru vangla|JUM-422/2]], [[Rummu vangla|JUM-422/3]], [[Ämari vangla|JUM-422/4]], [[Harku vangla|JUM-422/5]]) valve ja lisaks kolmele konvoi[[pataljon]]ile oli [[polk|polgus]] ka [[Motolaskurpataljon|motolaskurpataljon]] [[massirahutus]]te mahasurumiseks<ref>[https://teejuht.esap.ee/eesti-ringreis/noukogude-liidu-relvajoud-eestis-1944-1995/ Siseministeeriumi väeosad], Eesti Sõjaajaloo Teejuht</ref>. ==Vaata ka== *[[miilitsa piirkonnainspektor]] *[[NSV Liidu SM Tallinna Ohvitseride Kool]] (''Таллинская офицерская школа МВД СССР'') ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Alati avangardis: Eesti miilitsa minevikust ja tänapäevast. Koostanud [[Osvald Siimonlatser]]. Kirjastus: Eesti Raamat, 1971 [[Kategooria:Eesti NSV poliitika|Sisemin]] [[Kategooria:Siseministeeriumid]] [[Kategooria:Eesti NSV Siseministeerium| ]] [[Kategooria:NSV Liidu Siseministeerium]] b8ksww9f8lm74eas38700bnc8bh83tz Nikolai Gumiljov 0 135757 6184573 5852956 2022-08-28T06:43:43Z Velirand 67997 /* Isiklikku */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ngumil.jpg|thumb|Nikolai Gumiljov gümnaasiumipäevil]] '''Nikolai''' Stepanovitš '''Gumiljov''' ([[vene keel]]es ''Николай Степанович Гумилёв''; 3. aprill ([[vkj]])/ [[15. aprill]] [[1886]] [[Kroonlinn]] – [[26. august]]<ref>[https://www.gazeta.ru/culture/news/2014/10/27/n_6598905.shtml "Петербургские историки установили дату гибели Николая Гумилева"]. Газета.ru, 27. oktoober 2014. Vene keeles</ref> [[1921]] [[Petrograd]]i lähistel, täpne asukoht on teadmata) oli vene luuletaja, [[akmeism|akmeist]], [[kirjanduskriitik]] ja [[tõlkija]]. [[3. august]]il [[1920]] vahistas Gumiljovi Petrogradi [[tšekaa]]. Teda süüdistati osavõtus endiste [[valgekaartlased|valgekaartlike ohvitseride]] organisatsioonist ([[Tagantsevi vandenõu]]) mitteteatamises. Ta hukati 1921. aastal Petrogradi lähedal ühe [[Irinovka–Schlüsselburgi raudtee|Irinovka–Schlüsselburgi kitsarööpmelise raudtee]] jaama juures. ==Eesti keeles ilmunud== *"Tähepuu varjus". Valikkogu, mis sisaldab Anna Ahmatova, Nikolai Gumiljovi ja [[Ossip Mandelštam]]i loomingut; Gumiljovi luuletused on tõlkinud [[Kalju Kangur]]. Tallinn: [[Eesti Raamat]], [[1990]]. ISBN 5-450-01293-4 *"Aafrika jaht: novellid, jutustused, olukirjeldused". Tõlkinud [[Kattri Ezzoubi]]. Tallinn: Eesti Raamat, [[2011]]. ISBN 9789985658871 **arvustus: [[Vaapo Vaher]]. "Kuidas lugeda Gumiljovi?". [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[2011]], nr 12, lk 116–120; [http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=119477 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]. Ilmunud ka V. Vaheri raamatus "Vampiiride tants: esseed ja ütlemised". Tallinn [[2012]], lk 277–282 ==Isiklikku== Nikolai Gumiljovi esimene abikaasa oli poetess [[Anna Ahmatova]]. Nende poeg oli ajaloolane-etnoloog [[Lev Gumiljov]]. ==Viited== {{viited}} ==Eestikeelne kirjandus== *[[Vladislav Hodassevitš]]. "Gumiljov ja [[Aleksandr Blok|Blok]]". // Mälestusteraamat "Nekropol", tõlkinud [[Maiga Varik]]. [[Loomingu Raamatukogu]] [[2002]], nr 39/40, lk 58–73 *[[Mihhail Lotman]]. "Nikolai Gumiljov: konkistadoori katkenud tee". [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2010]], nr 7, lk 974–977. [http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=118374 Loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]; samas lk 970–93 valik Gumiljovi luuletusi, tõlkinud [[Maria-Kristiina Lotman]] {{DEFAULTSORT:Gumiljov, Nikolai}} [[Kategooria:Vene luuletajad]] [[Kategooria:Venemaa kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Venemaa tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1921]] 4ckphw8tbfgx1d8o8jczycdry1wpl9z 1996. aasta Eesti presidendivalimised 0 139695 6184256 6004534 2022-08-27T16:21:28Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{Infokast valimised | tüüp = presidendivalimised | toimumata = ei | järgmine_aasta = 2001 | eelimine_aasta = 1992 | eelmised_valimised = 1992. aasta Eesti presidendivalimised | järgmised_valimised = 2001. aasta Eesti presidendivalimised | valimiste_kuupäev = 26. august – 20. september 1996 | pilt1 = Lennart Meri, Raekoja platsil 99 (cropped).jpg | kandidaat1 = '''[[Lennart Meri]]''' | värv1 = EEEEEE | pilt2 = Estlands president Arnold Ruutel (cropped).jpg | pilt3 = TunneKelam2009 (cropped).jpg | kandidaat2 = [[Arnold Rüütel]] | kandidaat3 = [[Tunne Kelam]] | värv2 = F5B453 | värv3 = 014F9A | partei1 = Parteitu | partei3 = [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] | partei2 = [[Eesti Maarahva Erakond]] | 1tühi = I voor [[Riigikogu]]s | 2tühi = II voor [[Riigikogu]]s | 3tühi = III voor [[Riigikogu]]s | 4tühi = I voor [[valimiskogu]]s | 1andmed1 = 45 | 1andmed2 = 34 | 2andmed1 = 49 | 2andmed2 = 34 | 3andmed1 = 52 | 3andmed2 = 32 | 4andmed1 = 139 | 4andmed2 = 85 | 1andmed3 = - | 2andmed3 = - | 3andmed3 = - | võimalike_häälte_arv = 101 [[Riigikogu]] liiget<br />374 [[valimiskogu]] liiget | vajalik_võitmiseks = 68 häält vajalik võitmiseks Riigikogus<br />188 häält vajalik võitmiseks valimiskogus | lipp = Flag of Estonia.svg | lipu_ääris = jah | pärast_valimisi = [[Lennart Meri]] | enne_valimisi = [[Lennart Meri]] | ametikoht = President | pilt4 = Enn Tõugu (cropped).jpg | värv4 = EEEEEE | kandidaat4 = [[Enn Tõugu]] | partei4 = Parteitu | pilt5 = Siiri Oviir 2010 - 2.jpg | värv5 = 007557 | kandidaat5 = [[Siiri Oviir]] | partei5 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | 1andmed4 = - | 1andmed5 = - | 2andmed4 = - | 2andmed5 = - | 3andmed4 = - | 3andmed5 = - | 4andmed3 = 76 | 4andmed4 = 47 | 4andmed5 = 25 | 5tühi = II voor [[valimiskogu]]s | 5andmed1 = '''196''' | 5andmed2 = 126 | 5andmed3 = - | 5andmed4 = - | 5andmed5 = - }}'''1996. aasta Eesti presidendivalimised''' toimusid [[26. august]]ist kuni [[20. september|20. septembrini]] [[1996]]. Pärast kolme [[Riigikogu]]s toimunud hääletusvooru valiti [[valimiskogu]]s toimunud hääletuse teises voorus presidendiks [[Lennart-Georg Meri]]. == Hääletamine riigikogus == Esimene hääletusvoor leidis [[Riigikogu]]s aset [[26. august]]il. [[Lennart-Georg Meri]] sai 45 ja [[Arnold Rüütel]] 34 häält. Et ühegi kandidaadi poolt ei hääletanud Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus, peeti teine hääletusvoor. Enne teist vooru oli võimalus üles seada uued kandidaadid, kuid uusi kandidaate ei esitatud. Teine hääletusvoor toimus järgmisel päeval, [[27. august]]il 1996. [[Lennart-Georg Meri]] sai 49 ning [[Arnold Rüütel]] 34 häält. Et ükski kandidaat ei saavutanud nõutavat kahekolmandikulist häälteenamust, peeti samal päeval kolmas hääletusvoor. [[Lennart-Georg Meri]] sai 52 ja [[Arnold Rüütel]] 32 häält. Et Vabariigi Presidendi valimisel [[Riigikogu]]s ei saavutanud ükski kandidaat vajalikku Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust, kutsus Riigikogu esimees kokku valimiskogu. Vabariigi Presidendi valimine valimiskogus määrati [[20. september|20. septembriks]] [[1996]]. == Hääletamine valimiskogus == Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja [[kohaliku omavalitsuse volikogu]]de esindajatest. Valimiskogu liikmeid oli [[1996]]. aastal kokku 374: 101 Riigikogu liiget ja 273 kohaliku omavalitsuse volikogude esindajat. Kandidaadi üles seadmise õigus oli vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Kandidaatide registreerimine algas [[16. september|16. septembril]] ja lõppes [[16. september|18. septembril]]. Esimeseks hääletusvooruks kanti hääletamissedelile Riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide [[Lennart-Georg Meri]] ja [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] ning valimiskogus esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed. 20. septembril [[1996]] toimus [[Estonia kontserdisaal]]is valimiskogu esimene hääletusvoor. [[Tunne-Väldo Kelam]] sai 76, [[ Lennart-Georg Meri]] 139, [[Siiri Oviir]] 25, [[Arnold Rüütel]] 85 ja [[Enn Tõugu]] 47 häält. Et ükski kandidaat ei saavutanud nõutavat häälteenamust, peeti samal päeval teine hääletusvoor kahe suurema häältearvuga kandidaadi vahel. [[Lennart-Georg Meri]] sai 196 ja [[Arnold Rüütel]] 126 häält. Et [[Lennart-Georg Meri]] kogus üle poolte hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häältest, siis osutus ta valituks Vabariigi Presidendiks. {{Eesti valimised}} [[Kategooria:1996. aasta Eestis‎]] [[Kategooria:Eesti presidendivalimised]] gcruxcq2biw1rzlkcug2ilk6q340mmm 1992. aasta Eesti presidendivalimised 0 140026 6184356 6004531 2022-08-27T17:48:36Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{Infokast valimised | tüüp = presidendivalimised | toimumata = ei | järgmine_aasta = 1995 | järgmised_valimised = 1995. aasta Eesti presidendivalimised | valimiste_kuupäev = 26. august 1992<br/><small>(otsevalimised)</small><br/>5. oktoober 1992<br/><small>(valimised [[Riigikogu]]s)</small> | pilt1 = Lennart Meri for president 1992 (SM 10020 33Ard pisipilt) (cropped).jpg | kandidaat1 = '''[[Lennart Meri]]''' | värv1 = EEEEEE | pilt2 = Estlands president Arnold Ruutel (cropped).jpg | kandidaat2 = [[Arnold Rüütel]] | värv2 = EEEEEE | 1tühi = Hääli<br/><small>(otsevalimised)</small> | 2tühi = Protsent<br/><small>(otsevalimised)</small> | 3tühi = Valimised [[Riigikogu]]s | 1andmed1 = 138 317 | 1andmed2 = 195 743 | 2andmed1 = 29,5% | 2andmed2 = 41,8% | 3andmed1 = '''59''' | 3andmed2 = 31 | 4andmed1 = 139 | 4andmed2 = 85 | lipp = Flag of Estonia.svg | lipu_ääris = jah | pärast_valimisi = [[Lennart Meri]] | ametikoht = President | pilt4 = Postkaart, Rein Taagepera (RM 5088 Ar11357 0019 1) (cropped).jpg | värv4 = EEEEEE | kandidaat4 = [[Rein Taagepera]] | partei4 = Parteitu | pilt5 = Presidendikandidaat Lagle Parek (1992 SM 10020 37Ard) (cropped).jpg | värv5 = 0000FF | kandidaat5 = [[Lagle Parek]] | partei5 = [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] | 1andmed4 = 109 631 | 1andmed5 = 19 837 | 2andmed4 = 23,4% | 2andmed5 = 4,2% | 3andmed4 = - | 3andmed5 = - | 4andmed4 = 47 | 4andmed5 = 25 | 5andmed1 = '''196''' | 5andmed2 = 126 | 5andmed4 = - | 5andmed5 = - | osavõtt = 68,0% (otsevalimised) | partei1 = Parteitu | partei2 = Parteitu }} '''1992. aasta Eesti presidendivalimised''' toimusid [[rahvahääletus]]ena [[20. september|20. septembril]], kui ükski kandidaat ei saavutanud nõutavat häälte arvu, ning [[Riigikogu]] esimesel istungil [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1992]], kui valituks osutus [[Lennart Meri]]. Vabariigi Presidendi valimine kuulutati välja [[9. juuli]]l [[1992]]. [[15. juuli]]l algatati [[Lennart Meri]], kes oli [[Eesti suursaadik Soomes]], ja [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]], kes oli [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] esimees, [[21. juuli]]l [[Jaks Lankots|Jaks Lankotsi]] ja [[Uno Ruus]]i, [[24. juuli]]l [[Lagle Parek|Lagle Pareki]], kes oli ÜE "Fööniks" juhatuse liige, [[27. juuli]]l [[Miina Hint|Miina Hindi]] ja [[3. august]]il 1992 [[Rein Taagepera]], kes oli [[California ülikool]]i [[professor]], esitamine Vabariigi Presidendi kandidaadiks. [[6. august]]il teatas loobumisest [[Miina Hint]], [[11. august]]il [[Jaks Lankots]]. Tähtajaks nõutavat 10 000 toetusallkirja ei suutnud koguda [[Uno Ruus]]. 20. augustil registreeriti Vabariigi Presidendi kandidaatideks [[Lennart Meri]], kes kogus 11 491 toetusallkirja, [[Arnold Rüütel]] (21 009 allkirja), [[Lagle Parek]] (10 839 allkirja) ja [[Rein Taagepera]] (14 887 allkirja). Valimisnimekirjadesse oli kantud 689 608 valijat ja [[20. september|20. septembri]] [[1992]] valimistest võttis osa 468 605 ehk 67,952 protsenti. [[Lennart Meri]] sai 138 317 häält ehk 29,5167%, [[Arnold Rüütel]] 195 743 häält (41,7714%), [[Lagle Parek]] 19837 häält (4,2332%) ja [[Rein Taagepera]] 109 631 häält (23,3951%). Kokku oli kehtivaid hääli kokku 463 528 ning kehtetuid sedeleid 5077. Et ükski presidendikandidaat ei saanud üle poole hääletamisest osavõtnud valijate häältest, siis ei osutunud keegi valituks. [[Vabariigi Presidendi valimise seadus]]e paragrahv 11 lõige 2 ja paragrahv 15 lõige 2 kohaselt kanti presidendi valimiseks Riigikogus hääletussedelitele presidendikandidaatide Arnold Rüütli ja Lennart Meri nimed. [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1992]] Riigikogus toimunud hääletusel said valimissedeli kõik 101 Riigikogu liiget, kes ka kõik valimisel osalesid. Kehtetuks tunnistati 11 valimissedelit. [[Arnold Rüütel]] sai 31 ja [[Lennart Meri]] 59 häält. Vabariigi Presidendi valimise seaduse paragrahv 15 lõige 6 kohaselt valiti Vabariigi Presidendiks [[Lennart Meri]]. ==Taust ja järelmõjud== Rein Taagepera on kirjutanud, et tema kandideerimise taga oli kaks motiivi: enda sõnul oli ta ainus reaalse demokraatiakogemusega kandidaat ning peamiselt kandideeris ta Rüütli vastu, kes Taagepera hinnangul pooldas tugevat presidendivõimu ning ei sobinud seetõttu valvama parlamentaarse põhiseaduse järele, millega ta ise täielikult ei nõustunud. Taagepera analüüsi kohaselt oli tema kampaania põhiline tulemus Rüütli populaarsuse mõningane langus, mistõttu Rüütlil jäi absoluutsest enamusest puudu 8 protsendipunkti ja valimine läks edasi teise vooru riigikogus, kus enamus oli Mere pooldajate käes.<ref>[http://www.jstor.org/stable/419848?seq=1#page_scan_tab_contents Taagepera, R. (1993). Running for president of Estonia - a political-scientist in politics. PS-Political Science & Politics, 26 (2), 302−304]</ref> Algselt oli Meri eelkõige [[Valimisliit Isamaa]] kandidaat, mille 1991. aastal moodustanud [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]], [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)|Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]], [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit]] ja [[Vabariiklaste Koonderakond]] ühinesid 21. novembril 1992 [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa]]. 1996. aasta Eesti presidendivalimistel kordus Rüütli ja Meri vastasseis, pärast mitmeid hääletusvoore Riigikogus ja valimiskogus valiti presidendiks taas Meri. Rüütel sai presidendiks alles 2001. aastal. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Taagepera, R. (1993). Running for president of Estonia - a political-scientist in politics. PS-Political Science & Politics, 26 (2), 302−304. {{Eesti valimised}} [[Kategooria:1992. aasta Eestis‎]] [[Kategooria:Eesti presidendivalimised]] t3adhxrp4p1kwhmjj9xcllw0g6l7ql3 6184358 6184356 2022-08-27T17:49:10Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{Infokast valimised | tüüp = presidendivalimised | toimumata = ei | järgmine_aasta = 1996 | järgmised_valimised = 1996. aasta Eesti presidendivalimised | valimiste_kuupäev = 26. august 1992<br/><small>(otsevalimised)</small><br/>5. oktoober 1992<br/><small>(valimised [[Riigikogu]]s)</small> | pilt1 = Lennart Meri for president 1992 (SM 10020 33Ard pisipilt) (cropped).jpg | kandidaat1 = '''[[Lennart Meri]]''' | värv1 = EEEEEE | pilt2 = Estlands president Arnold Ruutel (cropped).jpg | kandidaat2 = [[Arnold Rüütel]] | värv2 = EEEEEE | 1tühi = Hääli<br/><small>(otsevalimised)</small> | 2tühi = Protsent<br/><small>(otsevalimised)</small> | 3tühi = Valimised [[Riigikogu]]s | 1andmed1 = 138 317 | 1andmed2 = 195 743 | 2andmed1 = 29,5% | 2andmed2 = 41,8% | 3andmed1 = '''59''' | 3andmed2 = 31 | 4andmed1 = 139 | 4andmed2 = 85 | lipp = Flag of Estonia.svg | lipu_ääris = jah | pärast_valimisi = [[Lennart Meri]] | ametikoht = President | pilt4 = Postkaart, Rein Taagepera (RM 5088 Ar11357 0019 1) (cropped).jpg | värv4 = EEEEEE | kandidaat4 = [[Rein Taagepera]] | partei4 = Parteitu | pilt5 = Presidendikandidaat Lagle Parek (1992 SM 10020 37Ard) (cropped).jpg | värv5 = 0000FF | kandidaat5 = [[Lagle Parek]] | partei5 = [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] | 1andmed4 = 109 631 | 1andmed5 = 19 837 | 2andmed4 = 23,4% | 2andmed5 = 4,2% | 3andmed4 = - | 3andmed5 = - | 4andmed4 = 47 | 4andmed5 = 25 | 5andmed1 = '''196''' | 5andmed2 = 126 | 5andmed4 = - | 5andmed5 = - | osavõtt = 68,0% (otsevalimised) | partei1 = Parteitu | partei2 = Parteitu }} '''1992. aasta Eesti presidendivalimised''' toimusid [[rahvahääletus]]ena [[20. september|20. septembril]], kui ükski kandidaat ei saavutanud nõutavat häälte arvu, ning [[Riigikogu]] esimesel istungil [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1992]], kui valituks osutus [[Lennart Meri]]. Vabariigi Presidendi valimine kuulutati välja [[9. juuli]]l [[1992]]. [[15. juuli]]l algatati [[Lennart Meri]], kes oli [[Eesti suursaadik Soomes]], ja [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]], kes oli [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] esimees, [[21. juuli]]l [[Jaks Lankots|Jaks Lankotsi]] ja [[Uno Ruus]]i, [[24. juuli]]l [[Lagle Parek|Lagle Pareki]], kes oli ÜE "Fööniks" juhatuse liige, [[27. juuli]]l [[Miina Hint|Miina Hindi]] ja [[3. august]]il 1992 [[Rein Taagepera]], kes oli [[California ülikool]]i [[professor]], esitamine Vabariigi Presidendi kandidaadiks. [[6. august]]il teatas loobumisest [[Miina Hint]], [[11. august]]il [[Jaks Lankots]]. Tähtajaks nõutavat 10 000 toetusallkirja ei suutnud koguda [[Uno Ruus]]. 20. augustil registreeriti Vabariigi Presidendi kandidaatideks [[Lennart Meri]], kes kogus 11 491 toetusallkirja, [[Arnold Rüütel]] (21 009 allkirja), [[Lagle Parek]] (10 839 allkirja) ja [[Rein Taagepera]] (14 887 allkirja). Valimisnimekirjadesse oli kantud 689 608 valijat ja [[20. september|20. septembri]] [[1992]] valimistest võttis osa 468 605 ehk 67,952 protsenti. [[Lennart Meri]] sai 138 317 häält ehk 29,5167%, [[Arnold Rüütel]] 195 743 häält (41,7714%), [[Lagle Parek]] 19837 häält (4,2332%) ja [[Rein Taagepera]] 109 631 häält (23,3951%). Kokku oli kehtivaid hääli kokku 463 528 ning kehtetuid sedeleid 5077. Et ükski presidendikandidaat ei saanud üle poole hääletamisest osavõtnud valijate häältest, siis ei osutunud keegi valituks. [[Vabariigi Presidendi valimise seadus]]e paragrahv 11 lõige 2 ja paragrahv 15 lõige 2 kohaselt kanti presidendi valimiseks Riigikogus hääletussedelitele presidendikandidaatide Arnold Rüütli ja Lennart Meri nimed. [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1992]] Riigikogus toimunud hääletusel said valimissedeli kõik 101 Riigikogu liiget, kes ka kõik valimisel osalesid. Kehtetuks tunnistati 11 valimissedelit. [[Arnold Rüütel]] sai 31 ja [[Lennart Meri]] 59 häält. Vabariigi Presidendi valimise seaduse paragrahv 15 lõige 6 kohaselt valiti Vabariigi Presidendiks [[Lennart Meri]]. ==Taust ja järelmõjud== Rein Taagepera on kirjutanud, et tema kandideerimise taga oli kaks motiivi: enda sõnul oli ta ainus reaalse demokraatiakogemusega kandidaat ning peamiselt kandideeris ta Rüütli vastu, kes Taagepera hinnangul pooldas tugevat presidendivõimu ning ei sobinud seetõttu valvama parlamentaarse põhiseaduse järele, millega ta ise täielikult ei nõustunud. Taagepera analüüsi kohaselt oli tema kampaania põhiline tulemus Rüütli populaarsuse mõningane langus, mistõttu Rüütlil jäi absoluutsest enamusest puudu 8 protsendipunkti ja valimine läks edasi teise vooru riigikogus, kus enamus oli Mere pooldajate käes.<ref>[http://www.jstor.org/stable/419848?seq=1#page_scan_tab_contents Taagepera, R. (1993). Running for president of Estonia - a political-scientist in politics. PS-Political Science & Politics, 26 (2), 302−304]</ref> Algselt oli Meri eelkõige [[Valimisliit Isamaa]] kandidaat, mille 1991. aastal moodustanud [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]], [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)|Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]], [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit]] ja [[Vabariiklaste Koonderakond]] ühinesid 21. novembril 1992 [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa]]. 1996. aasta Eesti presidendivalimistel kordus Rüütli ja Meri vastasseis, pärast mitmeid hääletusvoore Riigikogus ja valimiskogus valiti presidendiks taas Meri. Rüütel sai presidendiks alles 2001. aastal. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Taagepera, R. (1993). Running for president of Estonia - a political-scientist in politics. PS-Political Science & Politics, 26 (2), 302−304. {{Eesti valimised}} [[Kategooria:1992. aasta Eestis‎]] [[Kategooria:Eesti presidendivalimised]] fxlocxrjxjm94hgp7rhc04u5q6brsny Sündinud 26. septembril 0 143513 6184326 6175711 2022-08-27T16:52:03Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{Sündinud septembris}} ''Siin on loetletud [[26. september|26. septembril]] sündinud inimesi. * [[1755]] – [[Hans Henrik von Essen]], Rootsi sõjaväelane * [[1791]] – [[Théodore Géricault]], prantsuse maalikunstnik, litograaf ja skulptor * [[1849]] – [[Ivan Pavlov]], vene füsioloog * [[1851]] – [[Friedrich August Saebelmann]], eesti helilooja ja koorijuht * [[1863]] – [[Sergei Oldenburg]], vene orientalist ja poliitik * [[1870]] – [[Christian X]], Taani ja Islandi kuningas * [[1874]] – [[Lewis Hine]], USA fotograaf * [[1886]] – [[Archibald Hill]], Briti füsioloog ja biofüüsika teerajaja * [[1889]] – [[Martin Heidegger]], saksa filosoof * [[1892]] – [[Carl Prima]], eesti arst * [[1893]] – [[John C. Wiley]], Ameerika Ühendriikide diplomaat * [[1896]] – [[Ingeborg Johansen]], taani kirjanik * [[1898]] – [[George Gershwin]], Ameerika Ühendriikide helilooja * [[1904]] – [[Tiit Eipre]], eesti hüdroloog * [[1907]] – [[Lambertus van Klaveren]], hollandi poksija * [[1918]] – [[Endel Aimre]], eesti laulja ja näitleja * 1918 – [[Grigori Klimov]], kommunismivastane Vene kirjanik * [[1923]] – [[Evald Tordik]], eesti laulja (bass) * [[1926]] – [[Heino Puhvel]], eesti kirjandusteadlane, kriitik ja proosakirjanik * [[1927]] – [[Lembit Eelmäe]], eesti näitleja * 1927 – [[Elsi Hetemäki-Olander]], Soome poliitik * [[1932]] – [[Donna Douglas]], USA näitleja ja laulja * 1932 – [[Vladimir Voinovitš]], vene kirjanik * [[1935]] – [[Eduard Tamm (füüsik)|Eduard Tamm]], eesti füüsik * [[1936]] – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist * [[1937]] – [[Laine Tarvis]], Eesti poliitik * [[1941]] – [[Sirje-Mall Reitav]], eesti tekstiilikunstnik * [[1943]] – [[Tõnis Erilaid]], eesti ajakirjanik * [[1944]] – [[Christian Pauls]], Saksamaa diplomaat * 1944 – [[Jan Brewer]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[1945]] – [[Reet Neimar]], eesti kirjandustoimetaja ja teatriajaloo õppejõud, teatriuurija ja -kriitik * 1945 – [[Bryan Ferry]], inglise laulja ja laulukirjutaja * [[1946]] – [[Lauri Schmidt]], eesti arhitekt * 1946 – [[Andrea Dworkin]], ameerika feminist * [[1947]] – [[Einar Soone]], [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] (EELK) vaimulik, piiskop * [[1948]] – [[Bratislav Petković]], Serbia filmilavastaja, näitekirjanik ja poliitik * 1948 – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja näitleja * [[1949]] – [[Ruth Martin]], Eesti riigiametnik * [[1950]] – [[Katrin Kaugver]], eesti tõlkija * [[1951]] – [[Väino Laes]], eesti näitleja * [[1953]] – [[Romeo Metsallik]], eesti arheoloog * 1953 – [[Aivars Lembergs]], Läti suurärimees ja poliitik * [[1954]] – [[Vjatšeslav Maksarov]], Eesti tehnikateadlane * [[1956]] – [[Mati Rebane]], eesti näitleja * [[1958]] – [[Eve Tasa]] (Randkivi), eesti laulja * 1958 – [[Robert Kagan]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja välispoliitika ekspert * [[1960]] – [[Uwe Bein]], Saksamaa endine jalgpallur * [[1961]] – [[Marianne Mikko]], eesti ajakirjanik ja Euroopa Liidu poliitik * 1961 – [[Eduardo Cabrita]], Portugali jurist ja poliitik * [[1963]] – [[Mart Saarso]], eesti purjetaja * [[1964]] – [[Jaan Sööt]], eesti muusik * 1964 – [[Jekki Rjazin]], Tartu vabadusvõitleja ja aktivist, estofiil * [[1965]] – [[Petro Porošenko]], Ukraina ärimees ja poliitik * 1965 – [[Lene Espersen]], Taani poliitik * [[1966]] – [[Sergei Šmatko]], Venemaa poliitikategelane ja ettevõtja *[[1969]] – [[David Slade]], Suurbritannia filmilavastaja * [[1970]] – [[Indrek Paavle]], Eesti ajaloolane * [[1972]] – [[Kai Aareleid]], eesti tõlkija ja kirjanik * 1972 – [[Beto O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ärimees * [[1973]] – [[Maria Bonnevie]], Norra-Rootsi näitlejatar * [[1974]] – [[Martin Müürsepp]], eesti korvpallur * 1974 – [[Anu Peljo]], eesti riigiametnik ja alpinist * [[1975]] – [[Lavly Perling]], Eesti prokurör * [[1976]] – [[Michael Ballack]], saksa jalgpallur * 1976 – [[Reio Avaste]], eesti arhitekt * [[1977]] – [[Kristo Toots]], eesti näitleja ja lavastaja * 1977 – [[Hugo de Jonge]], Hollandi poliitik * [[1978]] – [[Mārtiņš Rubenis]], läti kelgutaja * 1978 – [[Marianne Kütt]], eesti näitleja * [[1979]] – [[Taavi Rõivas]], eesti poliitik * [[1980]] – [[Patrick Friesacher]], austria [[Vormel 1]] piloot * 1980 – [[Karmo Allikas]], eesti korvpallur * [[1981]] – [[Serena Williams]], USA tennisist * 1981 – [[Tõnu Runnel]], veebidisainer * 1981 – [[Christina Milian]], USA laulja, produtsent, laulusõnade autor, näitleja ja endine MTV saatejuht * [[1983]] – [[Ebba Hultkvist]], Rootsi näitlejatar * 1983 – [[Marko Kairjak]], eesti advokaat * [[1985]] – [[Lenna Kuurmaa]], eesti laulja * [[1987]] – [[Zlatko Junuzović]], bosnia päritolu Austria jalgpallur * [[1988]] – [[Kiira Korpi]], soome iluuisutaja * 1988 – [[Anne Arrak]], eesti laulja * [[1989]] – [[Kieran Gibbs]], Inglismaa elukutseline jalgpallur * 1989 – [[Berle Brant]], eesti naisjalgpallur * [[1990]] – [[Pavel Avdejev]], Venemaa jalgpallur * [[1991]] – [[Sander Laht]], eesti jalgpallur * [[1993]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur * [[1995]] – [[Karl Kallas]], eesti laulukirjutaja ja kitarrist * 1995 – [[Miloš Veljković]], serbia jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|September, 26.]] 8etwu7x85bo28ybadg60000voumr0p8 Sündinud 29. septembril 0 143627 6184581 6044695 2022-08-28T07:02:22Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{Sündinud septembris}} ''Siin on loetletud [[29. september|29. septembril]] sündinud tuntud isikuid. *[[1547]] – [[Miguel de Cervantes Saavedra]], hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik *[[1571]] – [[Michelangelo Caravaggio]], itaalia maalikunstnik *[[1703]] – [[François Boucher]], prantsuse kunstnik *[[1758]] – [[Horatio Nelson]], Briti viitseadmiral *[[1832]] – [[Joachim Oppenheim]], rabi *[[1840]] – [[Anton Dohrn]], saksa bioloog *[[1866]] – [[Mõhhailo Gruševskõi]], Ukraina ajaloolane ja poliitik *[[1867]] – [[Walther Rathenau]], juudi rahvusest Saksa tööstur ja poliitik *[[1886]] – [[Aleksander Pulk]], Eesti sõjaväelane *[[1890]] – [[Alois Eliáš]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja poliitik *[[1891]] – [[Villem Saarsen]], Eesti sõjaväelane *[[1892]] – [[Adolf Johannes]], Eesti sõjaväelane *[[1898]] – [[Trofim Lõssenko]], ukraina päritolu Nõukogude põllumajandusteadlane ja bioloog *[[1900]] – [[Johan Kruusmann]], Eesti piirivalvur *[[1901]] – [[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane *[[1904]] – [[Jaan Jensen]], eesti karikaturist ja raamatugraafik * 1904 – [[Nikolai Ostrovski]], vene kirjanik * 1904 – [[Aleksander Raidla]], eesti põllumajandusteadlane *[[1907]] – [[Valdo Matela]], Eesti sõjaväelane *[[1912]] – [[Michelangelo Antonioni]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist *[[1913]] – [[Lilija Līce]], läti skulptor *[[1922]] – [[Esther Brand]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kõrgushüppaja * 1922 – [[Edgar Spriit]], Eesti poliitik *[[1927]] – [[Park Tae Joon]], Lõuna-Korea poliitik *[[1928]] – [[Udo Tiirmaa]], eesti arhitekt *[[1929]] – [[Oskar Kruus]], eesti kirjanik ja kirjandusteadlane * 1929 – [[Guido Mätlik]], eesti ajakirjanik *[[1930]] – [[Aime Mäemets]], eesti hüdrobotaanik * 1930 – [[Colin Dexter]], briti kirjanik *[[1931]] – [[Anita Ekberg]], rootsi näitleja *[[1932]] – [[Fridtjov Clement]], Norra ajakirjanik ja poliitik *[[1933]] – [[Samora Machel]], Mosambiigi poliitik *[[1934]] – [[Jorma Limmonen]], Soome poksija * 1934 – [[Mihály Csíkszentmihályi]], Ungari päritolu USA psühholoogiaprofessor *[[1935]] – [[Jerry Lee Lewis]], USA laulja ja pianist *[[1936]] – [[Silvio Berlusconi]], itaalia poliitik * 1936 – [[Tiiu Reissar]], eesti maalikunstnik ja graafik *[[1938]] – [[Börje Karvonen]], Soome endine poksija * 1938 – [[Wim Kok]], endine Hollandi poliitik *[[1940]] – [[Jüri Martin]], eesti botaanik ja ökoloog, akadeemik, poliitik *[[1943]] – [[Lech Wałęsa]], Poola ametiühingutegelane, poliitik ning inimõiguste aktivist ja kaitsja ning Poola president aastail 1990–1995 *[[1945]] – [[Inge Pind]], eesti sõudja ja sõudetreener * 1945 – [[Ruth-Kaja Pekk]], eesti psühholoog *[[1946]] – [[Jeff Wall]], Kanada fotokunstnik *[[1947]] – [[Ülo Kaevats]], eesti filosoof, riigitegelane ja kirjastaja *[[1948]] – [[Tiiu Kimber]], eesti jõutõstja ja fotograaf *[[1950]] – [[Vladimir Taiger]], eesti graafik * 1950 – [[Reeta Parmo]], eesti majandusteadlane * 1950 – [[Jan Olav Olsen]], Norra poliitik *[[1951]] – [[Michelle Bachelet]], Tšiili poliitik *[[1953]] – [[Mall Vahtre]], eesti kunstnik *[[1956]] – [[Ruth Treimut]], eesti keraamik * 1956 – [[Sebastian Coe]], Suurbritannia kergejõustiklane *[[1957]] – [[Aleksei Kovaltšuk]], Eesti alpinist *[[1959]] – [[Jon Fosse]], norra kirjanik *[[1961]] – [[Julia Gillard]], Austraalia poliitik * 1961 – [[Zoran Tegeltija]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik *[[1964]] – [[Mart Juur]], eesti ajakirjanik ja humorist * 1964 – [[Mats Õun]], eesti teatrikunstnik * 1964 – [[Igor Janev]], Makedoonia diplomaat *[[1966]] – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik *[[1968]] – [[Monika Salu]], eesti ettevõtja * 1968 – [[Maksim Sokolov]], Venemaa poliitik * 1968 – [[Svenja Schulze]], Saksamaa poliitik *[[1969]] – [[Tore Pedersen]], Norra jalgpallur * 1969 – [[Erika Eleniak]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja endine modell *[[1970]] – [[Kaupo Känd]], eesti filosoof ja diplomaat *[[1971]] – [[Tanoka Beard]], USA korvpallur * 1971 – [[Sibel Tüzün]], Türgi pop- ja rokklaulja *[[1972]] – [[Elo Saue]], eesti orienteeruja ja treener *[[1973]] – [[Toomas Proovel]], eesti maadleja *[[1975]] – [[Kaupo Meiel]], eesti luuletaja ja ajakirjanik *[[1976]] – [[Andri Ševtšenko]], Ukraina jalgpallikoondise ründaja * 1976 – [[Neeme Põder]], eesti kirjanik *[[1977]] – [[Keret Altpere]], eesti tekstiilikunstnik *[[1979]] – [[Gaitana]], Kongo juurtega Ukraina laulja ja laulukirjutaja *[[1980]] – [[Sven Začek]], eesti loodusfotograaf *[[1981]] – [[Leonid Gulov]], eesti sõudja *[[1982]] – [[Silver Sepp]], eesti muusik *[[1988]] – [[Kevin Durant]], USA korvpallur *[[1989]] – [[Tanel Laanmäe]], eesti odaviskaja *[[1990]] – [[Jordan Schroeder]], USA jäähokimängija * 1990 – [[Joosep Laiksoo]], eesti endine rallisõitja *[[1991]] – [[Adem Ljajić]], serbia jalgpallur *[[1993]] – [[Viktor Romanenkov]], eesti iluuisutaja * 1993 – [[Carlos Salcedo]], Mehhiko jalgpallur *[[1994]] – [[Steve Mounié]], Benini jalgpallur *[[1998]] – [[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|September, 29.]] 5ttmw8npsnr6gvl0ewsm71x91gw3eh2 Tallinna linnavalitsus 0 143650 6184606 6160435 2022-08-28T07:43:39Z NOSSER 8097 /* Linnavalitsus */ wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Tallinna Linnavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = [[Pilt:Tallinna linnavalitsuse hoone Tallinnas Vabaduse väljakul, vaade Jaani kiriku poolt, 27. august 2011.jpg|pisi|]] | pildiallkiri = [[Tallinna Linnavalitsuse hoone]] [[Vabaduse väljak]]ul | lühend = | deviis = | asutatud = [[1887]] | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = [[Vabaduse väljak]] 7, Tallinn | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Tallinna linnapea]] | juht_nimi = [[Mihhail Kõlvart]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Tallinna linnavolikogu]] | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Tallinna linnavalitsus''' (ametlikult '''Tallinna Linnavalitsus''') on [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] pealinna [[Tallinn]]a [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] ametiasutuste (v.a Tallinna Linnavolikogu Kantselei) ja nende hallatavate asutuste juhtorgan. Tallinna linnavalitsus osaleb [[Tallinna linnavolikogu]] kehtestatud korras aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes. Linnavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid [[õigusakt]]ide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. Linnavalitsus asub Tallinnas aadressil [[Vabaduse väljak]] 7. == Linnavalitsuse koosseis == [[Pilt:Tln-linnavalitsus-09112017.png|pisi|Tallinna linnavolikogu 09.11.2017 otsus nr 154 "Tallinna Linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja vabastamine", millega vabastati ametist mõned eelmised linnavalitsuse liikmed ja millega nimetati ametisse abilinnapead uue linnavolikogu ja linnavalitsuse ametisse nimetamist pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi]].]] Alates 26. novembrist 2021 on [[Tallinna linnapea]] [[Mihhail Kõlvart]]. [[Tallinna abilinnapea|Abilinnapead]] on [[Betina Beškina]], [[Vadim Belobrovtsev]], [[Andrei Novikov|Andrei Novikov,]] [[Vladimir Svet]], [[Madle Lippus]], [[Kaarel Oja]] ja [[Joosep Vimm]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Linnavolikogu-kinnitas-uue-linnavalitsuse-koosseisu|pealkiri=Tallinn.ee|aeg=26. november 2021|vaadatud=15.03.2022}}</ref>. == Linnakantselei == {{vaata|Tallinna linnakantselei}} Tallinna Linnakantselei on linna ametiasutus, mis tagab linnavalitsuse organisatsioonilise ja tehnilise töö. Linnakantselei tööd juhib linnapea määratud [[linnasekretär]]. Linnakantselei koosseisu kuuluvad nõunikud, struktuuriüksustena kuus teenistust ja seitse osakonda. Linnakantselei haldab ka linnavalitsuse esindushoonet. ==Linnavalitsuse tööjaotus== [[Pilt:Tln-linnapea-kk-lsb-28-19.png|pisi|Tallinna linnapea Taavi Aasa 14.11.2017 käskkiri nr LSB-28/19 "Linnavalitsuse liikmete tööjaotus" lk 1/2.]] Tallinna Linnavalitsuse tööjaotus on sätestatud linnapea 29.04.2019 käskkirjaga nr LSB-28/19/4-1. ===Linnapea=== [[Tallinna linnapea]] tegevusvaldkonnad on üldjuhtimine, linna arengu strateegiline planeerimine, suhtlus riigiasutuste ja linnavolikoguga, koostöö koordineerimine omavalitsorganisatsioonidega ja teiste omavalitsusüksustega, linna ja linnavalitsuse esindamine Eestis ja välisriikides. Linnapea koordineerib [[Tallinna Linnakantselei]], [[Tallinna Linnaarhiiv]]i, Tallinna Perekonnaseisuameti ja linnaosade valitsuste tegevusvaldkondi. === Tallinna linnaosavalitsused === *[[Haabersti linnaosavalitsus]] *[[Kesklinna linnaosavalitsus]] *[[Lasnamäe linnaosavalitsus]] *[[Kristiine linnaosavalitsus]] *[[Mustamäe linnaosavalitsus]] *[[Nõmme linnaosavalitsus]] *[[Pirita linnaosavalitsus]] *[[Põhja-Tallinna linnaosavalitsus]] === Abilinnapead === *Abilinnapea [[Andrei Novikov]] koordineerib [[Tallinna Linnaplaneerimise Amet]]i ja [[Tallinna Transpordiamet]]i tegevusvaldkondi. *Abilinnapea [[Kalle Klandorf]] koordineerib [[Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet]]i (kuni selle moodustamiseni Tallinna Kommunaalameti ja [[Tallinna Keskkonnaamet]]i) ning [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i tegevusvaldkondi; korraldab koostööd jõustruktuuridega ([[Eesti kaitsevägi|Kaitsevägi]], [[Kaitseliit]], [[Politsei- ja Piirivalveamet]], [[Päästeamet]]), linna haldusterritooriumil raskete ilmaoludega seotud tegevusi, süüteoennetust ning suhtlust [[Harjumaa Omavalitsuste Liit|Harjumaa Omavalitsuste Liiduga]]. *Abilinnapea [[Vadim Belobrovtsev]] koordineerib [[Tallinna Haridusamet]]i, [[Tallinna Kultuuriamet]]i ning Tallinna Spordi- ja Noorsooameti tegevusvaldkondi; täidab muid ülesandeid, mis on seotud rahvussuhete ja integratsioonipoliitika ning kaasamise ja koostöö arendamisega. *Abilinnapea Betina Beškina koordineerib Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tegevusvaldkondi. *Abilinnapea Eha Võrk koordineerib [[Tallinna Linnavaraamet]]i tegevusvaldkondi. *Abilinnapea [[Aivar Riisalu]] koordineerib [[Tallinna Ettevõtlusamet]]i tegevusvaldkondi; lahendab targa linna ja innovatsiooni arendamisega ning Tallinna kaubamärkide ja sümbolitega seotud küsimusi. ==== Abilinnapeade muud õigused ==== Abilinnapea vastavalt tööjaotusele: *esitab linnapeale ettepanekuid talle alluva ametiasutuse funktsioonide, struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kohta; *esindab linna ja linnavalitsust oma tegevusvaldkonnas; *kontrollib oma tegevusvaldkonnas riigi ja linna õigusaktide ning linna otsuste ja korralduste täitmist; *korraldab linna esindamise oma tegevusvaldkonda kuuluvas linna äriühingus, linna osalusega äriühingus, linna asutatud sihtasutuses ja linna osalusega mittetulundusühingus; *kooskõlastab abilinnapea nõuniku ja referendi ametisse nimetamise ning ametist vabastamise linnapeaga; *on talle alluva ametiasutuse juhi vahetu ülemus ning teeb linnapeale ettepaneku alluva ametiasutuse juhi ametisse nimetamise ja ametist vabastamise ning premeerimise ja distsiplinaarvastutusele võtmise kohta; *täidab muid Tallinna õigusaktidest tulenevaid ja linnapea antud ülesandeid. <!-- =====Abilinnapead===== *Abilinnapea [[Taavi Aas]], kelle valdkonnad on: linnaplaneerimine ja arhitektuur, ehituslubade ja ehitiste kasutuslubade väljaandmine, koostöö omavalitsusorganisatsioonidega, ühistranspordi korraldamine, liikluskorraldus, sidustustegevus sadamate,&nbsp;lennuvälja&nbsp;ja&nbsp;raudteega. Abilinnapeale alluvad struktuuriüksused: [[Tallinna Linnaplaneerimise Amet]], [[Tallinna Transpordiamet]]. *Abilinnapea [[Kalle Klandorf]], kelle valdkonnad on: linnaplaneerimine ja arhitektuur, ehituslubade ja ehitiste kasutuslubade väljaandmine, koostöö omavalitsusorganisatsioonidega, ühistranspordi korraldamine, liikluskorraldus, sidustustegevus sadamate,&nbsp;lennuvälja&nbsp;ja&nbsp;raudteega. Abilinnapeale alluvad struktuuriüksused: Tallinna Munitsipaalpolitsei amet, [[Tallinna Kommunaalamet]]. *Abilinnapea [[Mihhail Kõlvart]], kelle valdkonnad on: haridus, kultuur, sport, noorsooküsimused, muinsuskaitse, rahvussuhted ja ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine. Abilinnapeale alluvad struktuuriüksused: [[Tallinna Haridusamet]], [[Tallinna Kultuuriamet]], [[Tallinna Spordi- ja Noorsooamet]]. *Abilinnapea Merike Martinson, kelle valdkonnad on: sotsiaalhooldus ja -kindlustus, tervishoid, narkomaania ja AIDS-i ennetustegevus. Abilinnapeale alluvad struktuuriüksused: [[Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet]]. *Abilinnapea [[Arvo Sarapuu]], kelle valdkonnad on: ettevõtlus, hinnakujundus, tarbijakaitse, pangandus, majanduspoliitika, linna osalemine äriprojektides, turism, tööhõive, ühistranspordi korraldamine, liikluskorraldus, sidustustegevus sadamate, lennuvälja ja raudteega. Abilinnapeale alluvad struktuuriüksused: [[Tallinna Ettevõtlusamet]], [[Tallinna Keskkonnaamet]]. *Abilinnapea Eha Võrk, kelle valdkonnad on: linnavara, omandi- ja maareform, elamumajandus. Abilinnapeale alluvad struktuuriüksused: [[Tallinna Linnavaraamet]]. !--> ==Ajalugu== [[Tallinna all-linn]]a esimest omavalitsust Tallinna raadi (''consilium consulum civitatis'') on esimest korda mainitud 15. mail 1248 Taani kuninga Erik IV Adraraha välja antud ürikus, millega Tallinnale kinnitati [[Lübecki õigus]]e kasutamise luba ning iseseisva linna õigused ja kohustused. Keskajal peeti rae istungeid tavaliselt kas [[Tallinna raekoda|Tallinna raekoja]] eesasuva [[Vana turg (Raekoja plats)|turuplatsi]] (s.o [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]i) ääres asuvas raekantseleis või [[Pühavaimu kirik]]us, mida kasutati ka [[raekabel]]ina. 17. sajandil [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] toimusid korralised raeistungid reeglina raekantseleis. {{vaata|Tallinna raad}} === Linnavalitsus === Tallinna linna kohaliku omavalitsusorganina moodustati Tallinna linnavalitsus [[1887]]. aastal [[26. märts]]il, kui [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] [[Aleksander II]] [[ukaas]]iga kehtestati [[Läänemere kubermangud]]e linnades [[1870. aasta Vene üldine linnaseadus]]. Uue Linnaseaduse kohaselt said linna omavalitsusorganiks neljaks aastaks [[kinnisvara]]omanikkude poolt valitav [[Tallinna linnavolikogu|linnavolikogu]] (''gorodskaja duuma'', vene keeles ''Ревельская Городская Дума''), kes omakorda valis neljast [[linnanõunik]]ust koosneva linnaameti – ''gorodskaja uprava'' (vene keeles ''Ревельская Городская Управа''), eesotsas [[Tallinna linnapea]]ga – ''gorodskaja golovaga'', vene keeles ''Ревельская городская голова''). Esimene Tallinna linnapea raejärgsel ajal oli [[Oskar Artur von Riesemann]]. [[File:TLA 1465 1 5613 raekoda 1930ndatel.jpg|pisi|[[Tallinna raekoda]] 1930. aastail]] Linnavalitsus tegutses [[Tallinna linnapea|linnapea]] juhtimisel ja koosnes volikogu poolt valitud kolmest kuni neljast [[linnanõunik]]ust ja [[linnasekretär]]ist. Linnavalitsusele allusid kõik teised linna [[Täidesaatva riigivõimu asutus|täidesaatvad organid]], nagu osakonnad, komisjonid, [[hoolekogu]]d, [[asutis]]te juhatajad ning linnaametnikud, samuti ka linna ettevõtted ja [[linnamõis]]ad, mille tegevust juhtis linnavalitsus oma liikmete kaudu<ref>[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 53</ref>. Esimese [[Tallinna linnapea]] [[Oskar Artur von Riesemann]]i aselinnapeaks valiti [[sündik]] [[Thomas Wilhelm Greiffenhagen]] ja Tallinna linnavalitsuse liikmeteks ehk [[Tallinna linnanõunik]]eks, senised [[raehärra]]d [[Alexander Elfenbein]] (1823–1898) ja [[Ludwig Joseph Berting]] (1828–1911) ning [[Toompea]] [[lossifoogt]] [[Johannes Huhn]] (1844–1880). Linnasekretäriks sai jurist [[Otto Benecke]]. Tallinna linnavalitsus tegutses [[Tallinna raekoda|Tallinna raekojas]]. 1878. aastast üüris [[Tallinna linnavolikogu]] ruume [[Vene tänav]] 19 hoones, hoones asus Tallinna linnavalitsuse koosolekute tuba. Väiksemas toas oli [[Tallinna linnapea]] vastuvõturuum. Seda vastuvõtutuba jõudis kasutada kolm Tallinna linnapead: parun [[Alexander Rudolf Karl von Uexküll]] (linnapea 1878 – 1883), [[Thomas Wilhelm Greiffenhagen]] (1883 – 1885) ja ka [[Viktor Karl Jakob von Maydell]] (1885–1894). Maja hoovipoolses osas, oli suurem tuba [[Tallinna Linnakantselei|linnakantselei]] jaoks. 1890/1891. aastal kolis Tallinna linnapea ja linnakantselei tagasi [[Tallinna raekoda|Tallinna raekotta]]<ref>[http://kes-kus.ee/tallinna-tundmatu-raekoda-vene-tanavalt/ TALLINNA TUNDMATU RAEKODA VENE TÄNAVALT], kes-kus.ee, September 2021</ref> Detsembris 1904 võitis Tallinnas [[Tallinna linnavolinike loend (1904)|1904. aasta linnavolinike valimistel]] eesti-vene [[valimisblokk]] ja valimisblokk sai enamuse [[Tallinna Linnavolikogu]]s. Linnavolikokku valiti 37 eestlast, 4 venelast ja 19 sakslast. 19. jaanuaril 1905. aastal valiti [[Tallinna linnapea]]ks senise linnapea [[John von Hueck]]i vastu kandideerinud [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e nõunik [[Erast Hiatsintov]]. 26. jaanuaril 1905 valiti kaks uut linnavalitsuse liiget ja [[Tallinna linnasekretär|linnasekretär]], linnavalitsuse liikmeteks valiti esimese nõuniku ja aselinnapeana [[Konstantin Päts]] ja teise nõunikuna [[Voldemar Lender]]. Seaduse järgi jäid ametisse, sakslane [[Eugen Erbe (sündik)|Eugen Erbe]] ja sakslaste kandidaat lätlane [[Johann Daugull]] ehk pooled linnavalitsuse liikmed. [[1905. aasta revolutsioon]]isünduste ajal [[Tallinna linnapea]] Erast Hiatsintov astus tagasi 14. detsembril, eestlastest linnajuhid (v.a [[Jaan Poska]], kes vangistati jaanuaris 1906. aastal. 10. detsembrist 1906 olid Tallinna linn ja [[Harju kreis]] [[Sõjaseisukord|sõjaseisukorras]] ja kõrgeim võim ajutisel [[Eestimaa kindralkuberneride loend|kindralkuberner]]il, [[Pavel Voronov]]il. 1. märtsil 1906 toimunud uue [[Tallinna linnapea]] valimistel kaotas [[Eugen Erbe (sündik)|Eugen Erbe]] eesti advokaadile [[Friedrich Karlson]]ile, kuid uus kuberner [[Pjotr Bašilov]] tühistas aga valimiste tulemused ja nõudis uute korraldamist. 24. aprillil toimunud uutel valimistel sai sakslaste kandidaat [[John von Hueck]] 20 ja [[Dvigatel]]i insener [[Voldemar Lender]] 31 poolthäält. Tallinna aselinnapeaks sai [[Gavriil Beljagin]] ja [[Tallinna linnasekretär|linnasekretäriks]] eestlane [[Evald Dolf]]. [[1913. aasta Eestis|1913. aastal]] toimunud [[Tallinna linnavolinike loend (1913)|Tallinna linnavolinike valimistel]] järel oli aastatel 1913–1917 [[Tallinna linnapea]] [[Jaan Poska]] ja Tallinna linnavalitsuse liikmed: linnapea asetäitja [[Gavriil Beljagin]], [[Johan Umblia]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1936/10/21/24 Johan Umblia 70-a.], Päewaleht, nr. 286, 21 oktoober 1936</ref>, [[Johannes Leopold Jüris]], [[Anton Uesson]], Ivan Vinogradov ja [[Tallinna linnasekretär|linnasekretäriks]] eestlane [[Evald Dolf]]. Viimased Venemaa keisririigi võimu aegsed linnavolikogu valimised Tallinnas toimusid 13.–18. veebruaril 1917, kuid enne valimistulemuste ametliku kinnitamist puhkes [[veebruarirevolutsioon]]. Vana [[Tallinna linnavolikogu|volikogu]] volitused lõppesid 23. augustil 1917. Linnapea Jaan Poska saamisel Ajutise Valitsuse [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermangu]] [[Eestimaa kubermangukomissar]]iks täitis aprillist kuni septembrini 1917 [[Tallinna linnapea]] kohuseid senine [[linnanõunik]] ja 1906. aastast abilinnapea olnud [[Gavriil Beljagin]]. Veebruarirevolutsiooni järel tekkisid seniste Tallinna linna võimuorganite kõrvale nõukogud, kehtestus ka Tallinnas [[Kaksikvõim Eestis|kaksikvõim]], kus Tallinna linnavolikogule pakkus konkurentsi märtsi algul Tallinna ja selle ümbruskonna tööstusettevõtetes ja sõjaväeosades valitud [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] ja [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. 6. augustil 1917 toimusid [[Vene ajutine valitsus|Vene Ajutise Valitsus]]e poolt 15. aprillil 1917 antud uue linnaseaduse põhjal uued valimised: üldise, ühetaolise, salajase ja proportsionaalse põhimõtte alusel, kuid juba poliitiliste rühmituste kaudu. 1917. aastal toimunud Tallinna Linnavolikogu valimistel osalesid ka Tallinnas asuvad [[Venemaa Vabariik|Venemaa]] regulaararmee ja [[Balti laevastik|sõjalaevastiku]] sõjaväelased ning madrused, ja Tallinna linnavolikogus said enamuse [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu|sotsiaaldemokraadid-enamlased]] (31 kohta), [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseerid]] (22) ja [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraadid-vähemlased]] (12). Tallinna linnavalitsuse esimeheks valiti bolševik [[Voldemar Vöölmann]], 101 saadikuga [[Tallinna linnavolikogu]] esimeheks samuti bolševik [[Jaan Anvelt]]. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i alguses märtsis 1918 määrasid Saksa okupatsioonivõimud Tallinna ülembürgermeistriks pikaaegse Tallinna linnavoliniku, suurkaupmehe ja [[reeder]]i, [[Tallinna Börsikomitee|Börsikomitee]] esimehe [[Erhard Arnold Julius Dehio|Erhard Dehio]]. Tallinna teiseks bürgermeistriks sai advokaat [[Alexander Riesenkampff (1888–1940)|Alexander Riesenkampff]], tema asetäitjaks ettevõtja ja poliitik [[Harry Koch]]i<ref>[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 31</ref>. Linnahaldusega tegeles magistraadiks nimetatud kogu, koosnedes üheksast linnaõunikust, kelle juhtida olid mitmesugused linnaametid. [[Tallinna Linnavolikogu]] aset täitis nn Oberverwaltung der Sadt Reval (ka Verwaltungsrat), mis koosnes 40 nõunikust. 2. aprillist kuni okupatsiooniaja lõpuni juhtis linnavalitsust tegelikult Saksa sõjaväelane, linnapealik (Stadhauptmann) kapten Schmidt. 12. novembril 1918 heisati [[Tallinna raekoda|Tallinna Raekojale]] rahvuslik trikoloor ja raekoja saali kogunes 1917. aasta suvel valitud [[Tallinna linnavolikogu]] ja 13. novembril võttis Tallinna linnavolikogu volitustega [[Aleksander Pallas]] Tallinnas linnaameti üle ning samal õhtul toimunud [[Tallinna linnavolikogu]] istungil valiti ametisse uus Tallinna linnavalitsus: [[tallinna linnapea|linnapea kt]] [[Aleksander Pallas]], [[Tallinna linnanõunik]]ud [[Jüri Annusson]], [[Martin Bleimann]], [[Hans Martna]], [[Jaan Pullisaar]], [[Anton Uesson|Anton Uuesson]], samuti Tallinna volikogu uus juhatus (esimees [[Nikolai Köstner]], abiesimees [[Rudolf Paabo]]<ref>“Tallinna linnavolikogu koosolek”, Tallinna Päevaleht, nr 124, 13.11.1918; “Tallinna linnavolikogu koosolek”, Tallinna Päevaleht, nr 125, 14.11.1918</ref>. [[Tallinna linnavolinike loend (1930)|1930. aasta Tallinna linnavolinike]] valimise järel moodustati Tallinna linnavalitsus: linnapea [[Anton Uesson]] ([[Eesti Tööerakond]]), linnapea abiks [[Karl Virma]] ([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]]), linnavalitsuses [[Johan Kana]] ([[Eesti Tööerakond]]), [[Alma Ostra-Oinas]] ([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]]), [[Rudolf Moormann]] ([[Eesti Rahvaerakond]]), [[Julius Anton]] (Tallinna majaomanike nimekiri) ja [[Leo Wilcken]] ([[Saksa-Balti Erakond]])<ref>Heiki Suurkask, [https://forte.delfi.ee/artikkel/79574630/tallinna-volikogu-valimised-1930-tallinna-toolised-visati-seegi-kord-ukse-taha Tallinna volikogu valimised 1930: Tallinna töölised visati seegi kord ukse taha], forte.delfi.ee, 22.09.2017</ref>. [[Eesti iseseisvumine|Eesti iseseisvumise]] järel tegutses Tallinna linnavalitsus [[Tallinna raekoda|Tallinna raekojas]], LV revisjoniamet, majandusosakond ja rahandusosakond [[Mündi tänav]] 2, ehitusosakond ja tervishoiuosakond [[Nunne tänav]] 2, ettevõtete osakond [[Põhja puiestee]] 27, haridusosakond [[Vene tänav]] 23, sotsiaalosakond Vene tänav 23/25. === Tallinna Linna TSN/RSN Täitevkomitee=== {{vaata|Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu|Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee}} 1968. aastal kolis Tallinna linna TSN Täitevkomitee raekojast [[Võidu väljak]] 7 majja, kus varem oli resideerinud [[Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu Keskkomitee]]. Raekojast kolisid Tallinna linna TSN [[Täitevkomitee|täitevkomitee]] juhtkond – [[Tallinna linnapea|Tallinna linna TSN TK esimees]] oma asetäitjate ja sekretäridega ja osa üldosakonnast. Kodanike kaebusi võeti endiselt vastu [[Kinga tänav|Kinga]] 6: Mündi ja Kinga tänaval ja [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] 15 asusid linna täitevkomitee valitsused ja osakonnad. Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomiteele allusid osakonnad ja valitsused: plaanikomisjon, arhitektuuri ja planeerimise peavalitsus, elamispinna arvestuse ja jaotamise osakond, elamute valitsus, haridusosakond, kaadriosakond, kapitaalehituse valitsus, kaubastute valitsus, kinofikatsiooni valitsus, kommunaalmajanduse valitsus, kultuurivalitsus, organiseerimis- ja juriidiline osakond, perekonnaseisuosakond, rahandusvalitsus, [[Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade Valitsus|siseasjade valitsus]], sotsiaalhooldusosakond, teenindusvalitsus, tervishoiuosakond, transpordiosakond, välissuhete osakond, üldosakond, kehakultuuri- ja spordikomitee. Tallinna linnarajoonide rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteedele allusid osakonnad: plaanikomisjon, haridusosakond, kaubandusosakond, kommunaalmajanduse osakond, korteriosakond, rahandusosakond, siseasjade osakond, sotsiaalhooidusosakond, üldosakond, kehakultuuri- ja spordikomitee<ref>EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABA RIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 7. oktoober 1983 nr 35. 420. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV rajoonide, linnade ja Tallinna linnarajoonide rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede osakondade ja valitsuste kohta</ref>. === Linnavalitsuse taastamine === [[Tallinna Linnavolikogu]] 22. detsembri 1989. aasta otsusega nimetati Tallinna Linna RSN Täitevkomitee ümber Tallinna Linnavalitsuseks. ===Linnavalitsuse koosseisud pärast Eesti iseseisvuse taastamist === ==== Jaanuar 1990 – aprill 1992==== * [[Tallinna linnapea]] (1990–1992) – [[Hardo Aasmäe]] * [[Tallinna abilinnapea]] – [[Svetlana Tšuklova]] * abilinnapea, [[Tallinna peaarhitekt]] – [[Irina Raud]] * abilinnapea – [[Eino Tamm]] * [[Tallinna linnasekretär]] – [[Andrus Lauren]] * [[Lenini rajoon|Lenini]] (Lõuna) rajoonivalitsuse esimees – [[Arvo Teder]] * [[Oktoobri rajoon|Oktoobri]] (Lääne) rajoonivalitsuse esimees – [[Mati Arro]] * Kalinini (Põhja) rajoonivalituse esimees – [[Ivan Kappanen]] * Põhja [[Kalinini rajoon (Tallinn)|rajooni]]valitsuse esimees – [[Olev Kallas]] * [[Mererajoon|Mere]] (Ida) rajoonivalitsuse esimees – [[Vladimir Ivanov (poliitik)|Vladimir Ivanov]] ====Aprill 1992 – oktoober 1993==== * [[Tallinna linnapea]] (1992–1996) – [[Jaak Tamm]] * abilinnapea – [[Eino Tamm]] * abilinnapea – [[Tõnis Kull]] * abilinnapea – [[Viktor Andrejev]] * abilinnapea – [[Kalju Leppik]] * abilinnapea – [[Ivar Lindpere]] * abilinnapea – [[Neeme Jõgi]] * linnasekretär – [[Toomas Sepp]] * [[Lõuna rajoon]]ivalitsuse esimees – [[Arvo Teder]], kuni 31.08.93 * [[Lääne rajoon]]ivalitsuse esimees – [[Mati Arro]], kuni 31.08.93 * [[Põhja rajoon]]ivalitsuse esimees – [[Olev Kallas]], kuni 31.08.93 * [[Ida rajoon]]ivalitsuse esimees – [[Vladimir Ivanov (poliitik)|Vladimir Ivanov]], kuni 31.08.93 * [[Haabersti linnaosa]] vanem – [[August Koppel]], alates 01.09.93 * [[Kesklinna linnaosa]] vanem – [[Jüri Ott]], alates 01.09.93 * [[Kristiine linnaosa]] vanem – [[Peeter Lepp]], alates 01.09.93 * [[Lasnamäe linnaosa]] vanem – [[Vladimir Ivanov (poliitik)|Vladimir Ivanov]], alates 01.09.93 * [[Mustamäe linnaosa]] vanem – [[Ain Lillepalu]], alates 01.09.93 * [[Nõmme linnaosa]] vanem – [[Jüri Jõgeva]], alates 01.09.93 * [[Pirita linnaosa]] vanem – [[Tõnis Müller]], alates 01.09.93 * [[Põhja-Tallinna linnaosa]] vanem – [[Olev Kallas]], alates 01.09.93 ====Oktoober 1993 – november 1996==== * [[Tallinna linnapea]] (1992–1996) – [[Jaak Tamm]] ja (1996) [[Priit Vilba]] * abilinnapea – [[Viktor Andrejev]], kuni 23.03.95 * abilinnapea – [[Neeme Jõgi]], kuni 18.11.93 * abilinnapea – [[Tõnis Kull]] * abilinnapea – [[Kalju Leppik]], 28.10.93–04.05.95 * abilinnapea – [[Ivar Lindpere]], kuni 09.02.95 * abilinnapea – [[Jaak Saarniit]] * abilinnapea – [[Tiit Järve]] * abilinnapea – [[Uno Veering]], kuni 20.04.95 * abilinnapea – [[Rein Loik]] * abilinnapea – [[Ago Naarits]], 04.05.95–19.07.96 * linnasekretär – [[Toomas Sepp]] * [[Haabersti linnaosa]] vanem – [[Neeme Jõgi]], alates 01.09.93 * [[Kesklinna linnaosa]] vanem – [[Jüri Ott]] * [[Kristiine linnaosa]] vanem – [[Peeter Lepp]] * [[Lasnamäe linnaosa]] vanem – [[Vladimir Ivanov (poliitik)|Vladimir Ivanov]] * [[Mustamäe linnaosa]] vanem – [[Jevgeni Tomberg]] * [[Nõmme linnaosa]] vanem – [[Ago Naarits]] (18.11.93–04.05.95) ja [[Kalju Leppik]] (04.05.95–...) * [[Pirita linnaosa]] vanem – [[Kalle Sepp]] * [[Põhja-Tallinna linnaosa]] vanem – [[Olev Kallas]] Kuni 1996. aastani kuulusid linnaosavanemad linnavalitsuse koosseisu, seejärel kuni 1999. aastani kuulusid linnavalitsusse pooled linnaosavanemad ja viimased 20 aastat ei ole linnaosavanemad enam linnavalitsuse kuulunud. ====November 1996 – mai 1997==== * [[Tallinna linnapea]] (1996–1997) – [[Robert Lepikson]] * abilinnapea – [[Kalev Kallo]] * abilinnapea – [[Peeter Kreitzberg]] * abilinnapea – [[Sergei Kulakov]] * abilinnapea – [[Mait Metsamaa]] * abilinnapea – [[Ants Leemets]] * linnasekretär – [[Toomas Sepp]] * linnavalitsuse liige ja [[Kristiine linnaosa]] vanem – [[Olev Kallas]] * linnavalitsuse liige ja [[Haabersti linnaosa]] vanem – [[August Koppel]], kuni 04.04.97 * linnavalitsuse liige ja [[Nõmme linnaosa]] vanem – [[Värner Lootsmann]] * linnavalitsuse liige ja [[Tallinna kesklinna linnaosa|Tallinna Kesklinna]] vanem – [[Jüri Ott]], kuni 23.01.97 * linnavalitsuse liige ja [[Haabersti linnaosa]] vanem – [[Vladimir Panov]], alates 07.04.97 ====Mai 1997 – märts 1999==== * [[Tallinna linnapea]] (1997–1999) – [[Ivi Eenmaa]] * abilinnapea – [[Kalev Kallo]] * abilinnapea – [[Peeter Kreitzberg]] * abilinnapea – [[Sergei Kulakov]] * abilinnapea – [[Ants Leemets]] * abilinnapea – [[Mait Metsamaa]] * abilinnapea – [[Eve Fink]], alates 30.04.98 * linnasekretär – [[Toomas Sepp]] * linnavalitsuse liige ja Kristiine linnaosa vanem – [[Olev Kallas]] * linnavalitsuse liige ja Nõmme linnaosa vanem – [[Värner Lootsmann]] * linnavalitsuse liige ja Haabersti linnaosa vanem – [[Vladimir Panov]] * linnavalitsuse liige ja nõunik – [[Kalju Leppik]] * linnavalitsuse liige ja Tallinna Kesklinna linnaosa vanem – [[Hannes Kuhlbach]], kuni 01.10.98, [[Elmar Sepp]], alates 01.10.98 ====Märts 1999 – november 1999==== * [[Tallinna linnapea]] (1999) – [[Peeter Lepp]] * abilinnapea – [[Eve Fink]], abilinnapea – [[Heigo Kaldra]] * abilinnapea – [[Sergei Kulakov]] * abilinnapea – [[Arved Liivrand]] * abilinnapea – [[Moonika Salu]], linnasekretär – [[Toomas Sepp]] * linnavalitsuse liige ja Kristiine linnaosa vanem – [[Olev Kallas]] * linnavalitsuse liige ja nõunik – [[Kalju Leppik]] * linnavalitsuse liige ja Haabersti linnaosa vanem – [[Vladimir Panov]] * linnavalitsuse liige ja Nõmme linnaosa vanem – [[Vilja Savisaar]], * linnavalitsuse liige ja Tallinna Kesklinna vanem – [[Elmar Sepp]] ====November 1999 – mai 2001==== * [[Tallinna linnapea]] (1999–2001) – [[Jüri Mõis]] * abilinnapea – [[Heiki Kivimaa]] * abilinnapea – [[Ants Leemets]] * abilinnapea – [[Vladimir Masterov]] * abilinnapea – [[Liisa-Ly Pakosta]] * abilinnapea – [[Priit Vilba]], kuni 03.05.2001 * abilinnapea – [[Ivar Virkus]] * abilinnapea – [[Valentin Strukov]], alates 30.11.2000 * abilinnapea – [[Leivi Šer]], alates 04.12.2000 ====Juuni 2001 – detsember 2001==== * [[Tallinna linnapea]] (2001) – [[Tõnis Palts]] * abilinnapea – [[Liisa-Ly Pakosta]] * abilinnapea – [[Heiki Kivimaa]] * abilinnapea – [[Ivar Virkus]] * abilinnapea – [[Valentin Strukov]] * abilinnapea – [[Leivi Šer]], kuni 30.11.2001 * abilinnapea – [[Toivo Ninnas]] * abilinnapea – [[Andres Tsahkna]] ====Detsember 2001 – november 2002==== * [[Tallinna linnapea]] (2001–2004) – [[Edgar Savisaar]] * abilinnapea – [[Rein Lang]] * abilinnapea – [[Anders Tsahkna]] * abilinnapea – [[Jaan Moks]], kuni 01.11.2002 * abilinnapea – [[Toivo Ninnas]] * abilinnapea – [[Toomas Vitsut]] * abilinnapea – [[Vladimir Panov]] ====November 2002 – oktoober 2004==== * [[Tallinna linnapea]] (2001–2004) – [[Edgar Savisaar]] * abilinnapea – [[Rein Lang]], kuni 21.03.2003 * abilinnapea – [[Toivo Ninnas]], kuni 05.02.2004 * abilinnapea – [[Vladimir Panov]], kuni 17.04.2003 * abilinnapea – [[Aivar Pärna]], kuni 13.05.2004 * abilinnapea – [[Anders Tsahkna]], kuni 30.09.2004 * abilinnapea – [[Toomas Vitsut]] * abilinnapea – [[Margus Allikmaa]], (17.04.03–16.05.2004) * abilinnapea – [[Jüri Ratas]], alates 17.04.03 * abilinnapea – [[Peep Aaviksoo]], alates 05.02.04 * abilinnapea – [[Tatjana Muravjova]], alates 13.05.04 * abilinnapea – [[Kaia Jäppinen]], alates 13.05.04 ====Oktoober 2004 – november 2005==== * [[Tallinna linnapea]] (2004–2005) – [[Tõnis Palts]] * abilinnapea – Peep Aaviksoo, kuni 23.03.2005 * abilinnapea – [[Tatjana Muravjova]], kuni 21.02.2005 * abilinnapea – [[Kaupo Reede]], kuni 15.03.2005 * abilinnapea – [[Diana Ingerainen]] * abilinnapea – [[Vladimir Maslov]], kuni 23.03.2005 * abilinnapea – [[Ülle Rajasalu]], kuni 15.03.2005 * abilinnapea – [[Hanno Pevkur]], kuni 23.03.2005 * abilinnapea – [[Toivo Promm]] * abilinnapea – [[Aivar Reivik]] * abilinnapea – [[Jüri Ratas]] * abilinnapea – [[Kaia Jäppinen]] * abilinnapea – [[Toomas Vitsut]], kuni 20.04.2005 * abilinnapea – [[Taavi Aas]] ====November 2005 – aprill 2007==== * [[Tallinna linnapea]] (2005–2007) – [[Jüri Ratas]] * abilinnapea – [[Taavi Aas]] * abilinnapea – [[Kaia Jäppinen]] * abilinnapea – [[Kalev Kallo]], kuni 26.03.2007 * abilinnapea – [[Merike Martinson]] * abilinnapea – [[Jaanus Mutli]] * abilinnapea – [[Olga Sõtnik]], kuni 26.03.2007 ====Aprill 2007 – november 2009==== * [[Tallinna linnapea]] (2007–2017) – [[Edgar Savisaar]] * abilinnapea – [[Taavi Aas]] * abilinnapea – [[Kaia Jäppinen]] * abilinnapea – [[Merike Martinson]] * abilinnapea – [[Jaanus Mutli]], kuni 12.11.2009 * abilinnapea – [[Deniss Boroditš]] * abilinnapea – [[Eha Võrk]] ====November 2009 – juuni 2010==== * [[Tallinna linnapea]] (2007–2017) – [[Edgar Savisaar]] * abilinnapea – [[Taavi Aas]] * abilinnapea – [[Deniss Boroditš]] * abilinnapea – [[Kaia Jäppinen]], kuni 2.06.2010 * abilinnapea – [[Merike Martinson]] * abilinnapea – [[Jüri Pihl]] * abilinnapea – [[Eha Võrk]] ====Juuni 2010 – november 2010==== * [[Tallinna linnapea]] (2007–2017) – [[Edgar Savisaar]] * abilinnapea – [[Taavi Aas]] * abilinnapea – [[Deniss Boroditš]] * abilinnapea – [[Yana Toom]] * abilinnapea – [[Merike Martinson]] * abilinnapea – [[Jüri Pihl]], kuni 18.11.2010 * abilinnapea – [[Eha Võrk]] ====November 2010 – detsember 2010==== * [[Tallinna linnapea]] (2007–2017) – [[Edgar Savisaar]] * abilinnapea – [[Taavi Aas]] * abilinnapea – [[Deniss Boroditš]] * abilinnapea – [[Yana Toom]] * abilinnapea – [[Merike Martinson]] * abilinnapea – [[Vadim Belobrovtsev]], kuni 31.12.2010 * abilinnapea – [[Eha Võrk]] ====Detsember 2010 – aprill 2011==== * [[Tallinna linnapea]] (2007–2017) – [[Edgar Savisaar]] * abilinnapea – [[Taavi Aas]] * abilinnapea – [[Deniss Boroditš]], kuni 3.04.2011 * abilinnapea – [[Yana Toom]], kuni 3.04.2011 * abilinnapea – [[Merike Martinson]] * abilinnapea – [[Eha Võrk]] ====Aprill 2011 – oktoober 2017==== * [[Tallinna linnapea]] (2007–2017) – [[Edgar Savisaar]] * abilinnapea – [[Taavi Aas]] * abilinnapea – [[Kalle Klandorf]] * abilinnapea – [[Mihhail Kõlvart]] * abilinnapea – [[Arvo Sarapuu]], kuni 25.05.2017 * abilinnapea – [[Merike Martinson]] * abilinnapea – [[Eha Võrk]] ====Oktoober 2017 – aprill 2019==== * [[Tallinna linnapea]] (2017–2019) – [[Taavi Aas]] * abilinnapea – [[Vadim Belobrovtsev]] * abilinnapea – [[Züleyxa Izmailova]] * abilinnapea – [[Kalle Klandorf]] * abilinnapea – [[Tõnis Mölder]] * abilinnapea – [[Andrei Novikov]] * abilinnapea – [[Aivar Riisalu]] * abilinnapea – [[Eha Võrk]]<ref>[https://www.tallinn.ee/est/Tallinna-Linnavalitsuse-koosseis-labi-aegade Tallinna Linnavalitsuse koosseis läbi aegade], www.tallinn.ee (vaadatud 05.01.2021)</ref> ====Aprill 2019 – november 2021==== * Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart * abilinnapea – Betina Beškina * abilinnapea – Vadim Belobrovtsev * abilinnapea – Kalle Klandorf * abilinnapea – Andrei Novikov * abilinnapea – Aivar Riisalu * abilinnapea – Eha Võrk ==Vaata ka== *[[Tallinna linnavalitsuse hoone]] *[[Tallinna linna noortevolikogu]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-Linnavalitsuse-tutvustus Tallinna linnavalitsuse tutvustus] *[http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/meetinglist.asp?uid=guest Tallinna linnavalitsuse istungite päevakorrapunktid] * [https://www.tallinn.ee/est/Tallinna-Linnavalitsus-labi-aegade Tallinna Linnavalitsus läbi aegade] (koostanud [[Tallinna Linnaarhiiv]]i töötajad [[Tiina Kala]], [[Lea Kõiv]], [[Kalmer Mäeorg]], [[Enn Marandi]], [[Urmas Oolup]]) * [http://dhs.tallinn.ee/atp/?regnr=LSB-28%2F4&c_tpl=1092&command=details&dok_id=3928325 Linnavalitsuse liikmete tööjaotus] [[Kategooria:Tallinna Linnavalitsus| ]] nwchiooqrzo8uurldm4sghmq88hznt9 Pelagius I 0 144392 6184406 5850150 2022-08-27T19:24:36Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Pelagius I |pilt = |sünninimi = |valitsemisaja algus= [[16. aprill]] [[556]] |valitsemisaja lõpp= [[3. märts]] või [[4. märts]] [[561]] |eelkäija = [[Vigilius]] |järeltulija = [[Johannes III (paavst)|Johannes III]] |sünnikuupäev = |sünnikoht = [[Rooma]] |surmakuupäev = [[3. märts]] või [[4. märts]] [[561]] |surmakoht = [[Rooma]] }} '''Pelagius I''' oli [[paavst]] [[556]]–[[561]]. Ta oli 60. paavst. Pelagius oli "[[Liber Pontificalis]]e" järgi pärit [[Rooma]]st. Ta oli [[vikaar]] Johannese poeg ja pärines [[aristokraatia|aristokraatlikust]] suguvõsast. Pelagius oli [[Agapetus I]] ajal [[diakon]]. Ta oli Agapetus I kaaskonnas [[Konstantinoopol]]is aastal [[536]] toimunud [[visiit|visiidi ajal]]. Ta esindas paavsti [[mai]]st [[august]]ini 536 toimunud Konstantinoopoli [[sinod]]il, kus mõisteti hukka [[monofüsiitlus]]. Agapetus I ja [[Vigilius]]e ajal oli Pelagius paavsti esindaja (''apocrisiarius'') Konstantinoopolis. Ta saavutas [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisri]] [[Justinianus I]] tunnustuse. Tema mõjutusel mõistis keiser aastal [[543]] hukka [[Origenes]]e õpetuse. Samuti konsulteeris keiser temaga, kui oli vaja määrata ametisse [[vaimulik]]ke. Pelagius pöördus Kartaago [[piiskop]]i Ferranduse poole nõu saamiseks pärast seda, kui keiser mõistis hukka [[teoloog]]id [[Theodoros Mopsuestiast|Theodorose]], [[Theodoretos Cyrrusest|Theodoretose]] ja [[Ibas Edessast|Ibase]]. Ta püüdis aastal [[537]] takistada [[Silverius]]e tagasipöördumist Rooma. Aastal [[544]] oli Pelagius Roomas ülemdiakonina ([[kardinal|kardinaldiakon]]). Kui Vigilius aastal [[545]] Roomas keisri sõdurite poolt kinni võeti, jäi Pelagius paavsti vikaarina Rooma. Ta kohtus [[detsember|detsembris]] [[546]] [[idagoodid|idagootide]] kuninga [[Totila]]ga, et takistada idagootidel linna rüüstamist. Totila saatis ta aastal [[547]] Konstantinoopolisse, et sõlmida keisriga rahu, kuid keiser saatis ta tagasi Rooma ega rahuldanud Totila nõudmisi. Pelagius ei tunnustanud aastal [[548]] Vigiliuse "Iudicatumit", milles paavst mõistis hukka kolm teoloogi ja nende õpetuse. Aastal [[551]] pöördus Pelagius tagasi Konstantinoopolisse. Ta koostas Vigiliuse esimese konstitutsiooni mais [[553]], milles Vigilius mõistis hukka Mopsuestia Theodorose [[tees]]id. [[Juuni]]s Pelagius vangistati ja vangistuses kirjutas ta [[traktaat|traktaadi]] kolme teoloogi kaitseks, kuid mõne aja pärast tunnustas ta [[Konstantinoopoli II kirikukogu]] otsuseid ja kolme teoloogi hukkamõistmist. Diakonina tõlkis Pelagius [[ladina keel]]de ühe kreeka traktaadi. ==Paavstiks saamine== Pelagius I määrati paavstiks [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisri]] [[Justinianus I]] poolt ja pühitseti ametisse [[16. aprill]]il 556. Tema ametissepühitsemisel viibisid "Liber Pontificalise" järgi vaid kaks piiskoppi: [[Perugia]] piiskop Johannes ja [[Ferentino]] piiskop Bonus. [[Ostia]] piiskoppi esindas [[preester]] Andreas. Pelagiuse ametissepühitsemine venis "Liber Pontificalise" järgi, kuna paljud vaimulikud ja mungad kahtlustasid teda Vigiliuse surmas. Ta konsulteeris enne [[Bütsants]]i [[eksarh]]i [[Narses]]ega, kes tunnustas teda lõpuks paavstina. Paavstiks saanuna vandus Pelagius [[evangeelium]]eid ja [[rist]]i hoides, et ei ole teinud Vigiliusele viga. ==Poliitika== Pelagius I taastas Roomas korra ja kirikute sisustuse. Ta kehtestas Roomas taas paavsti autoriteedi, kuna kümme aastat polnud paavst Roomas viibinud. Ta moodustas [[tribunal]]id. Pelagius taastas Roomas kiriklike maksude kogumise. Teda abistas pankur Anastasius, kes hoidis enda kontrolli all ja reorganiseeris paavsti [[rahandus|rahaasju]] ja muid varasid. ==Suhted Itaalia piiskoppidega== Mitmed [[Itaalia|Põhja-Itaalia]] [[piiskop]]id taunisid Vigiliuse otsuseid kolme [[teoloog]]i ([[Theodoros Mopsuestiast]], [[Theodoretos Cyrrusest]] ja [[Ibas Edessast]]) hukkamõistmiseks. [[Milano]] piiskop ja [[Aquileia]] piiskop Paulinus katkestasid [[osadus]]e Roomaga ning [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseerisid]] Bütsantsi eksarhi [[Narses]]e. Pelagius I andis Narsesele korralduse tuua Põhja-Itaalia piiskopid vägisi Rooma jurisdiktsiooni alla, kuid Narses keeldus seda korraldust täitmast. ==Suhted Gallia piiskoppidega== [[Gallia]]s suhtuti Pelagiusse vaenulikult ja teda süüdistati [[ketserlus]]es. [[Neustria kuningas]] [[Childebert I]] saatis Pelagiuse juurde saadik Rufinuse ja palus temalt ametlikku seisukohta paavst [[Leo I (paavst)|Leo I]] teose "[[Tome]]" kohta. Paavst kinnitas oma vastuses esimese nelja [[oikumeeniline kirikukogu|oikumeenilise kirikukogu]] otsuste tunnustamist. Ta rõhutas kuningale, et tema kohta käivad valesüüdistused ei põhjustaks [[skisma]]t Gallias. Pelagius saatis kirja ja [[pallium]]i [[Arles|Arlesi]] [[metropoliit|metropoliidile]] Sapaudusele. Ta kinnitas metropoliidi [[privileeg]]id. ==Kristlik eetika== Pelagius I mõistis hukka [[simoonia]]. Ta abistas vaeseid ja näljahädalisi. Ta andis [[lunaraha]] [[pantvang]]ide vabastamiseks. ==Kardinalid== Pelagius I [[ordinatsioon|ordineeris]] "Liber Pontificalise" järgi 49 piiskoppi, 20 preestrit ja 9 diakonit. Tema ajast on teada 4 [[kardinal]]i, sealhulgas hilisem paavst [[Johannes III (paavst)|Johannes III]]. Paavsti notar oli "Liber Pontificalise" järgi Valentinus. ==Uus kirik== Pelagius I ajal alustati Rooma Santi Apostoli kiriku ehitamist. ==Surm== Pelagius I suri [[3. märts]]il või [[4. märts]]il 561 [[Rooma]]s ja maeti [[Rooma Peetri kirik]]usse. Ta oli esimene paavst pärast [[Johannes II (paavst)|Johannes II]]-t, kes suri Roomas. ==Kirjandus== *[[Luise Abramowski]]: ''Die Zitate in den Schriften "In defensione Trium capitulorum" des römischen Diakons Pelagius''. "Vigiliae Christianae" 10, 1956: 160–193. *[[Claudio Azzara]]: ''Papa Pelagio I (556–561) e le Venetiae''. S. Perini, "Tempi, uomini ed eventi di storia veneta, studi in onore di Federico Seneca". Rovigo, 2003: 45–52. *[[Louis Duchesne]]: ''Vigile et Pélage. Étude sur l'histoire de l'Église romaine au milieu du VIe siècle''. "Revue des Questions Historiques" 36, 1884: 369–440. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *''[[Liber Pontificalis]]''. ==Välislingid== *[http://en.wikisource.org/wiki/Dictionary_of_Christian_Biography_and_Literature_to_the_End_of_the_Sixth_Century/Pelagius_I.,_bishop_of_Rome Artikkel Pelagius I kohta.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.newadvent.org/cathen/11602a.htm Artikkel Pelagius I kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios544.htm#Pelagio Artikkel Pelagius I kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-vi.htm#PelagiusI Pelagius I konsistooriumid.] *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_0556-0561-_Pelagius_I.html Pelagius I dokumendid.] {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Vigilius]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = [[556]]–[[561]] |järgnev = [[Johannes III (paavst)|Johannes III]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Surnud 561]] cx1abpawl0aqmwy5id8w152dxedynos Engelhardt 0 146299 6184349 6148819 2022-08-27T17:26:26Z NOSSER 8097 /* Suguvõsa liikmeid */ wikitext text/x-wiki {{liita|Engelhardtide sugupuu}} {{keeletoimeta}} [[File:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|thumb|Engelhardti suguvõsa aadlivapp]] [[File:Engelhardti suguvõsa parunivapp.jpg|thumb|Engelhardti suguvõsa parunivapp]] '''Engelhardt''' on [[Šveits]]i päritolu [[baltisakslased|baltisaksa]] [[vana aadel|vana]] aadlisuguvõsa.<ref name="zgfQH" /> [[17. sajand]]il kuulus perekond Engelhardtidele [[Pärsti mõis|Pärsti]], [[Jäärja mõis|Jäärja]] ja [[Ojasoo mõis]]. [[1734]]. aastal sai [[Wilhelm Gerhard von Engelhardt]] Vene aadliku tiitli ning kinnitati ka vapp<ref name="Ku1lu" /> Suguvõsa immatrikuleeriti [[1745]]. aastal [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]] (nr 20, 21), [[1747]]. aastal [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa]] (nr 26) ja [[1841]]. aastal [[Kuramaa rüütelkond]]a (nr 120). <ref name="3usLq" /><ref name="7WLjm" /> Venemaa Riiginõukogu ettepanekul ja keiser [[Aleksander II]] nõusolekul kinnitati 22. jaanuaril [[1868]] Engelhardtide suguvõsa [[parun]]itiitel.{{lisa viide}} [[Viljandimaa]]lt [[Uue-Pärsti mõis|Uue-Pärsti]] mõisast pärit rootsi ooberstleitnant [[Wilhelm Gerhard von Engelhardt]] (1690–1775) naturaliseeriti 28. mail [[1734]] [[Rootsi]]s ja immatrikuleeriti [[1742]]. aastal nr 1858 all [[Rootsi rüütelkond]]a<ref name="paAvb" />. Robert von Engelhardt sattus koos kolme pojaga (Thomas (venepäraselt ''Фомa''), Caspar (''Каспар'') ja Michael (''Михаил'')) [[1558]]. aastal [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vägede kätte vangi, kus vandusid truudust Moskva tsaarile [[Ivan IV Groznõi]]le ning asusid Venemaa sõjaväeteenistusse. Hiljem Thomas von Engelhardt naasis [[Vana-Liivimaa]]le, vend Michael jätkas sõjaväeteenistust Ungari ja Rootsi sõjaväes ja oli Rootsi kuningriigi [[dominioon]]i [[Vana-Liivimaa]] Engelhardtide: [[Liivimaa]], Eestimaa, [[Kuramaa]] ning [[Poola]] (Christopher von Engelhardti suguvõsaharu katkes 1850. aastal parun Wladislav von Engelhardti surmaga) suguvõsaliinide asutaja, keskmine vend Caspar aga jäi Venemaa sõjaväeteenistusse ning oli Smolenski suguvõsaharu asutaja. Kaspari poja Werneri järglastest moodustunud Engelhardtite suguvõsaharud on levisid: [[Smolensk]]imaale ning ka hilisemal ajal nedest hargenud suguvõsaesindajate harud [[Jaroslavl]]imaale, [[Mogiljov]]i, [[Kursk]]i ja [[Jekaterinoslav]]li piirkonda. ==Suguvõsa liikmeid== {{vaata|Engelhardtide sugupuu}} * Paruness [[Helene von Engelhardt]] (1850–1910), luuletaja, publitsist ja tõlkija<ref name="9ui00" /> * [[Wolf von Engelhardt]] (1910–2008; [[:de:Wolf von Engelhardt|de]]), Tartus sündinud saksa geoloog ja mineraloog, kelle järgi on nime saanud [[asteroid]] [[4217 Engelhardt]] *[[Brigitte von Engelhardt]] (sündinud 1943). [[Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk|Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi]]ga auhinnatud ühiskonnategelane *Kaspar von Engelhardt (1638–), abielus Margaretha Anna Bistramiga [[Alt-Born]]ist, '''[[Engelhardt#Kuramaa suguvõsaharu|Liivimaa Kuramaa suguvõsaharu asutaja]]''' * [[Caspar Johann von Engelhardt]], Rootsi sõjaväe ooberstleitnant, kuningas [[Karl XII]] kindraladjutant *[[Wilhelm Heinrich von Engelhardt]] (1726–1797; [[:ru:Энгельгардт, Вильгельм Карпович|ru]]), vene kindralporutšik, [[Viiburi kubermang]]u kuberner (1782–1785) * [[Anton Johann von Engelhardt]] (1729–1808), Liivimaa ''[[Henselshof]]i'' & ''[[Ohlershof]]i'' mõisa harust pärit Liivimaa majandusameti peaökonoomia direktor [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000558/images/index.html?seite=53] * [[Christoph Friedrich von Engelhardt]] (1762–1831; [[:ru:Энгельгардт, Фёдор-Христофор Антонович|ru]]), Venemaa brigadir, vürst [[Grigori Potjomkin|Grigori Aleksandrovitš Potjomkin]]i adjutant * [[Valerian Johann von Engelhardt]] (''Валериан Федорович'') (1797–1856), Venemaa sõjaväe kindralleitnant, raudteeinseneride instituudi direktor; * [[Nikolai von Engelhardt]] (1799–1856), Venemaa sõjaväe kindralleitnant; * [[Georg Reinhold Gustav von Engelhardt|Georg von Engelhardt]] (1775–1862; [[:ru:Энгельгардт, Егор Антонович|ru]]<ref name="PsnHK" />), Venemaa kirjanik, pedagoog ja salanõunik, Peterburi Pedagoodilise Instituudi ja [[Tsarskoje Selo lütseum]]i direktor<ref name="o9D6r" /> * [[Gustav Friedrich von Engelhardt (1660–1722)|Gustav Friedrich von Engelhardt]] I (1660–1722), Rootsi sõjaväe leitnant, [[Riia]] komandant ja Liivimaa maanõunik, [[Navesti mõis|Navesti]] mõisnik, abielus Christina Elisabeth von [[Lode]]ga * [[Caspar Friedrich von Engelhardt (1699–1768)|Caspar Friedrich von Engelhardt]] (1699–1768), Eestimaa rüütelkonna [[maanõunik]], [[Navesti mõis|Navesti]], [[Pärsti mõis|Pärsti]], [[Kukruse mõis|Kukruse]] ja [[Jäneda mõis|Jäneda]] mõisnik, abiellus Brigitte Eleonore von [[Rosen]]iga 1727. aastal ja sai kaasavarana [[Viisu mõis]]a; * [[Gustav Friedrich von Engelhardt (1732–1798)|Gustav Friedrich von Engelhardt]] II (1732–1798), [[baltisakslased|baltisaksa]] poliitik, sõjaväelane, meeskohtunik, maanõunik, [[Viisu mõis|Viisu]] ning [[Kodasema mõis]]a pärishärra; abielus 1759. aastast Charlotte von [[Richter]]iga *[[Karl Wilhelm Reinhold von Engelhardt]] (1765–1806), Viisu mõisnik; abielus 1787. aastast Katharina Luise von [[Grünewaldt]]iga, '''Liivimaa Eestimaa suguvõsaharu asutaja'''; *[[Gustav Konrad von Engelhardt]] III (1768–1841) (venepäraselt ''Густав Конрад Робертович (Евстафий Федорович)''<ref name="TMqDa" />), vene sõjaväe kindralmajor, [[Pjatigorsk]]i komandant, Viisu, Kodasema ja Väike-Kareda mõisnik; abielus Barbara Dorothea von [[Baranoff]]iga (1777–1846), '''Liivimaa Eestimaa suguvõsaharu asutaja''' *Parun [[Georg Moritz Magnus von Engelhardt|Georg von Engelhardt]] (1843–1914), baltisaksa poliitik ja [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1886–1889); abielus Marie [[Tiesenhausen]]iga (1851–1885) * [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt|Moritz von Engelhardt]] (1779–1842; [[:de:Moritz von Engelhardt (Mineraloge)|de]]), baltisaksa geoloog ja mineraloog, [[Tartu Ülikool]]i mineraloogiaprofessor [http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?id=139406]; * [[Gotthard Gustav Rudolph von Engelhardt]] (1816–1850 [[Rooma]]), [[Liivimaa Rüütelkond|Liivimaa Rüütelkonna]] notar, [[Liivimaa Konsistoorium]]i [[assessor]], abielus 1840. aastast Anna Bertha Catharina [[Ewers]]iga, [[Tartu ülikool]]i [[rektor]]i [[Gustav von Ewers]]i tütrega; *parun [[Alfred Moritz Otto von Engelhardt|Alfred von Engelhardt]] (1844–1875) [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] [[assessor]], abielus Elisabeth Pauline Julie Antonie (von Engelhardt) [[Wrangell]]iga (1842–1926), admiral [[Ferdinand von Wrangell]]i tütrega<ref name="lUUbB" />; * [[Otto Roderich von Engelhardt]] (1819–1870), baltisaksa meditsiinidoktor ja arst Riias (läti: ''Roderihs Engelhards''), * [[Gustav Moritz Constantin von Engelhardt]] (1828–1881; [[:fiu-vro:Engelhardti Moritz|fiu-vro]]), baltisaksa teoloog, [[Tartu Ülikool]]i [[teoloogia]]professor, abielus 1855. aastast Amalie Helene Alexandra von [[Oettingen]]; * [[Rudolf von Engelhardt|(Moritz Alexander) Rudolf von Engelhardt]] (1857–1913), baltisaksa arhitekt, kes on projekteerinud [[Rapla kirik|Rapla]] ja [[Rõngu kirik]]u, Tallinna [[Lai tänav (Tallinn)|Laia tänav]]a nn [[Engelhardti maja]] ja Tartu [[Tiigi tänav]]a [[Oettingeni maja]]; * [[Moritz Alexander Roderich von Engelhardt|(Moritz Alexander) Roderich von Engelhardt]] (1862–1934), baltisaksa kirjanik, ajaloolane ja meditsiinidoktor, praktiseeris arstina [[Helme]]s ja [[Riia]]s * [[Otto von Engelhardt|(Moritz Alexander) Otto von Engelhardt]] (1860–1931), [[Viljandi linnapea]] ([[1898]]–[[1918]]<ref name="7T0kB" />), abielus Constance Sophie von [[Wolff]]iga * [[Moritz Alexander Walter von Engelhardt|(Moritz Alexander) Walter von Engelhardt]] (1864–1940), baltisaksa maastikuarhitekt, kes on kujundanud Eesti kaunimad mõisapargid – [[Õisu mõisapark|Õisu]], [[Sillapää lossi park|Räpina]], [[Luua mõisapark|Luua]], [[Pühajärve mõisapark]] * Anna Auguste von Engelhardt (1770–1823), abielus [[Väimela mõis]]niku ja [[Liivimaa maamarssal]]i [[Otto Johann Magnus von Richter]]iga (1755–1826), kelle poeg oli maadeuurija-arheoloog [[Otto Friedrich von Richter]]; *[[Gotthard Gerhard von Engelhardt]] (1759–1834) ([[:ru:Энгельгардт, Григорий Григорьевич|Энгельгардт, Григорий Григорьевич]]), Venemaa sõjaväelane, kindralmajor, [[1812. aasta Isamaasõda|1812. aasta Isamaasõjast]] osavõtnu, [[Hrodna kubermang]]u Kustovitši mõisnik, portree [[Ermitaaž]]i sõjagaleriis <ref name="YmIUi" /><ref name="9ZsF6" />; *Gideon Fabian von Engelhardt (−1791), [[Brüggen]]ist, 1. abielus Elisabeth Magda von Bönninghausen gen. Budberg; 2. abielus paruness Emerentia Elisabeth von Knabenau '''Liivimaa suguvõsaharu Brüggeni suguvõsaliin'''; *Robert Sigismund Valerian von Engelhardt (1798–1840), '''Liivimaa suguvõsaharu Schönhendeni suguvõsaliin''' *Wilhelm von Engelhardt (1862–1921), Schönhendeni ja Altenwoga (Liivimaa) ning Siple (Leedu) mõisnik; Balti [[Landeswehr]]i ratsaväeüksuse komandör, abielus paruness Marie von Engelgardtiga Alt-Bornist; *Rudolph Peter Paul von Engelhardt (1803–1868), Venemaa sõjaväelane staabirittmeister, [[Ilūkste]] kreisikohtunik '''Liivimaa suguvõsaharu Schönbergi ja Alt Borni ja Schnellensteini suguvõsaliin'''; *Erich Rudolph von Engelhardt (1886), [[maamarssal]] *Maximillian (Max) Wilhelm Heinrich von Engelhardt (1849–1929), suurvürst [[Aleksei Aleksandrovitš]]i adjutant, Ilūkste aadlimarssal, abielus paruness Dorothea Olga Angleica von Engelhardtiga Brüggenist; *Gideon Benedict von Engelhardt (1765–1850), '''Liivimaa suguvõsaharu Grünwaldi suguvõsaliin''' *Vladimir von Engelhardt (1828–1901 [[Jaroslavl]]) (asus elama Venemaale), Venemaa sõjaväelane kindralleitnant; *Alexander von Engelhardt (asus elama Venemaale) (1798–1859 [[Kremetšug]], [[Poltava kubermang]]), Venemaa sõjaväelane kindralleitnant, *Wilhelm von Engelhardt (1805–1886), Venemaa sõjaväelane kindralleitnant, Venemaa keisri Ihukaardiväe tragunipolgu komandör *Sigismund Fabian von Engelhardt (1780–1823 [[Vilno kubermang]]), Braslava kreisimarssal '''Liivimaa suguvõsaharu Belmondi ja Lauzeni suguvõsaliin''' *Christopher Otto von Engelhardt (1746–), '''Poola suguvõsaharu''' *Fjodor Nikolajevitš Engelhardt, Smolenski šlahta ohvitser, maakonna aadlimarssal (aadli eestseisja) *Vassili Andrejevitš Engelhardt (suri 1794; ''Василий Андреевич Энгельгардт''), Smolenskimaa mõisnik, Smolenki šlahta rittmeister, abielus vürst [[Grigori Potjomkin|Grigori Aleksandrovitš Potjomkin]]i õe riigidaam Marfa (Jelena) Potjomkinaga, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=84] *Pjotr Vassiljevitš Engelhardt (poeg esimesest abielust) Venemaa sõjaväe polkovnik, Smolenskimaa Duhovštšitski maakonna aadli eestseisja, abielus Аnna Nikolajevna Korsakovaga *Sergei Petrovitš Engelhardt (1795 – enne 1870. aastat), Smolenski viitsekuberner, Mogiljovi kuberner, tõeline riiginõunik, abielus Nadežda Zahharovna Malõševaga *Aleksandr Petrovitš Engelhardt (1836–1907), Venemaa sõjaväelane kindralleitnant, suurtükiväekonstruktor, väli[[mortiir]]i looja; abielus Klavdia Karlovna Scheidemaniga; *[[Boris Engelhardt]] (1889–1941), Venemaa sõjaväelane, Eestis aastatel 1920–1940 tegutsenud vene valgekaartliku liikumise tegelane; *Alexandra Vassiljevna Engelhardt (1754–1838; [[:en:Aleksandra von Engelhardt|en]]), õukonna ülemõukonnameistrinna, abiellus Poola [[hetman]]i (sõjaministri) ja vene jalaväekindrali krahv [[Franciszek Ksawery Branicki]]ga (1750–1820) *Vassili Vassiljevitš Engelhardt (1758–1828), [[kindralporutšik]] (1790), tõeline riiginõunik, senaator *Andrei Vassiljevitš Engelhardt (1780–1834), Venemaa sõjaväe polkovnik, [[1812. aasta Isamaasõda|1812. aasta Isamaasõjast]] osavõtnu, vürst [[Pjotr Bagration]]i vanemadjutant; *Jekaterina Aleksandrovna Engelhardt (1848–), abielus Riiginõukogu liikme ja Pühima Sinodi oberprokuröri, [[Venestamine|venestuspoliitika]] [[ideoloogia|ideoloog]]i [[Konstantin Pobedonostsev]]iga (1827–1907) *Vassili Vassijevitš Engelhardt (1785–1837), Venemaa sõjaväe polkovnik, Peterburi seltskonnategelane, *Vassili Vassijevitš Engelhardt (1816–1868), Venemaa sõjaväelane, kindralmajor, abielus Jelena [[Sollogub]]iga *Pavel Vassiljevitš Engelhardt (1795/99–1849), kaardiväepolkovnik, Smolenski kubermangu mõisnik ja ([[pärisori|pärisorjast]] [[Tarass Ševtšenko]] mõisnik) abielus Sofia Grigorjevna von Engelhardtiga (1805–1875), Engelhardtite suguvõsa Kuramaa haru esindaja [[Gotthard Gerhard von Engelhardt]]i ([[:ru:Энгельгардт, Григорий Григорьевич|ru]]) (1759–1834) tütrega; *Vassili Pavlovitš Engelhardt (1828–1914) ([[Basil von Engelhardt]]), [[astronoomia|astronoom]], ehitas oma vahenditest [[observatoorium]]i [[Dresden]]i lähedal aastail 1872–1879, kus töötas kuni [[1895]]. aastani ning seejärel aastatel 1896–1897 ehitas uue observatooriumi [[Kaasan]]i lähedal, mille kinkis hiljem [[Kaasani ülikool]]ile koos raamatukoguga, kelle järgi on nime saanud [[Engelgardti kraater]] [[kuu]]l<ref name="BHtfZ" /> ; *Jekaterina Vassiljevna Engelhardt (1761–1829; [[:ru:Энгельгардт, Екатерина Васильевна|ru]]), vene riigidaam (1787), [[Püha Katariina orden]]i daam, ülemõuemeistrinna [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=85], abielus *** Tatjana Engelhardt (1767–1841), abiellus 1785 kindral-porutšik [[Mihhail Sergejevitš Potjomkin|Mihhail Potjomkin]]iga (1744–1791) ja 1793 vürst [[Nikolai Borissovitš Jussupov|Nikolai Jussupov]]iga (1750–1831; [[:ru:Юсупов, Николай Борисович|ru]])[http://www.biografija.ru/show_bio.aspx?id=140027] *Lev Nikolajevitš Engelhardt (1766–1836)<ref name="uoJHP" />, Venemaa sõjaväelane, [[1783]]. aastal vürst [[Grigori Potjomkin|Potjomkin]]i adjutant, hilisem kindralmajor *Nikolai von Engelhardt (''Николай Фёдорович Энгельгардт'') (1779–), Peterburi Maaviljelusinstituudi professor *Aleksandr Platonovitš Engelhardt (1845–1903), Smolenski linnapea (1878–1890), [[Kaasani kubermang]]u viitsekuberner (1890–1893), [[Arhangelski kubermang]]u kuberner (1893–1901), Venemaa Põllumajandus- ja riigivaraministri asetäitja *Vadim Platonovitš Engelhardt (1853–1920), Venemaa Riiginõukogu liige (1906, 1909, 1912), * Aleksandr Nikolajevitš Engelhardt (1832–1893; [[:de:Alexander Nikolajewitsch Engelhardt|de]], [[:ru:Энгельгардт, Александр Николаевич|ru]]), vene agronoom, Batištševo mõisnik, [[Dorogobuževo]] maakonna [[Smolenski kubermang]]us, abielus Anna Nikolajeva Makarovaga (1838–1903) * Mihhail Aleksandrovitš Engelhardt (1861–1915) ([[:ru:Энгельгардт, Михаил Александрович|ru]]), Venemaa kirjanik ja publitsist * Nikolai Aleksandrovitš Engelhardt (1867–1942; [[:ru:Энгельгардт, Николай Александрович|ru]]), vene kirjandusajaloolane ja publitsist *Anna Nikolajevna (Engelhardt) (1895–1942), abielus vene luuletaja [[Nikolai Gumiljov]]iga ===Engelhardtide vabahärrasuguvõsa=== Vabahärrade suguvõsal ei ole teadaolevaid lähisidemeid Liivimaa haruga<ref name="Xs6Qy" /> * [[Nikolaus Friedrich von Engelhardt]] (~1680–1753), [[Saksamaa]]l/[[Šveits]]is sündinud haigla ülem [[Peterburi]]s, kelle järglased moodustasid: ====Soome suguvõsaharu==== *Johan Henrich von Engelhardt (1720) *Elisabetha Charlotta von Engelhardt (1724–) *Anna Catherina (von Engelhardt) (−1765) abielus Narva kirikuõpetaja ja [[vadjalased|vadjalaste]]uurija<ref name="UiLWV" /> [[Friedrich Ludolph Trefurt]]iga *Christina Susanna (von Engelhardt) (−1783) *Vabahärra [[Nikolai Heinrich von Engelhardt]] (1730–1778), (venepäraselt ''Николай Николаевич'') [[Peeter III]] vastsest paleepöördest osavõtja, hilisem vene kindralmajor, [[Viiburi kubermang]]u asekuberner ja kuberner (1766–1778), 1773. aastast aadlinimega '''Edler von Engelhardt''', 1776. aastal sai [[Viin]]is [[vabahärra]]tiitli ja oli abielus Helena Weckrothiga.<ref name="4zn5g" /> **Paul Niclas von Engelhardt (1767– ) **Theodor Bogilav von Engelhardt (1768–1771) **Alexander von Engehardt (1770–1771) **Nicolaus von Engelhardt (1771–1772) **Vabaproua [[Natalie von Engelhardt]] (1773–1829), abiellus [[1793]] jalaväekindrali ja [[Soome kindralkuberneride loend|Soome kindralkuberner]]i [[Fabian Gotthard von Steinheil]]iga (1762–1831) **Nicolaus von Engelhardt (1774–1776) **Alexander von Engelhardt (1776–) **Nicolaus von Engelhardt (1778–1778) ==Vaata ka== * [[Helvig Conrad Christian Engelhardt|Conrad Engelhardt]] (1825–1881; [[:de:Helvig Conrad Engelhardt|de]]), Taani arheoloog<ref name="EsJI4" /> * [[Knud Valdemar Engelhardt|Knud V. Engelhardt]] (1882–1931; [[:da:Knud V. Engelhardt|da]]), Taani arhitekt ja disainer ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="zgfQH">Leopold Zedlitz-Neukirch: Neues preussisches Adels-Lexicon., 1836, [http://books.google.com/books?id=dJ8wAAAAYAAJ&pg=PA132 lk.132–133]</ref> <ref name="Ku1lu">{{Netiviide |url=http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=67 |pealkiri=Arhiivikool, Vapimäng |vaadatud=2010-09-27 |arhiivimisaeg=2014-10-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141030105115/http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=67 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="3usLq">[http://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=293 Aadlivapid Ajalooarhiivis: Engelhardt]</ref> <ref name="7WLjm">[[Carl Arvid von Klingspor]]: ''Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter''. Stockholm 1882, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000445/images/index.html?seite=82 info], [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000445/images/index.html?seite=137 vapp]</ref> <ref name="paAvb">Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1755, [http://books.google.ee/books?id=9bIDAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PRA1-PA1458,M1 lk. 1458–1459]</ref> <ref name="9ui00">[https://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=ru&do=autor&aid=401 Елена фон Энгельгардт (1850–1910)]</ref> <ref name="PsnHK">[http://funeral-spb.narod.ru/necropols/smolenskoel/tombs/engelgard/engelgard.html von ENGELHARDT Georg Rheingold (1775–1862)]</ref> <ref name="o9D6r">Georg von Engelhardt [[Nordisk familjebok]], 1881, [http://runeberg.org/nfad/0257.html veerg 502] (rootsi keeles)</ref> <ref name="TMqDa">[http://dic.academic.ru/dic.nsf/enc_biography/48907/%D0%AD%D0%BD%D0%B3%D0%B5%D0%BB%D1%8C%D0%B3%D0%B0%D1%80%D0%B4%D1%82 Энгельгардт 3-й, Густав (Конрад) Робертович (Евстафий Федорович)]</ref> <ref name="lUUbB">[http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=701 Lisa von Engelhardt (1842–1926)], EEVA</ref> <ref name="7T0kB">[http://www.raamatukogu.viljandi.ee/?op=body&id=368&prn=1 Viljandimaa koduloolisi tähtpäevi]</ref> <ref name="YmIUi">{{Netiviide |url=http://rdinfo.ru/site.php?mode=change_page&site_id=223&own_menu_id=30505&curent_page=3 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2009-11-11 |arhiivimisaeg=2012-03-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120323112714/http://rdinfo.ru/site.php?mode=change_page&site_id=223&own_menu_id=30505&curent_page=3 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="9ZsF6">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000602/images/index.html?seite=240]</ref> <ref name="BHtfZ">Basil von Engelhardt [[Nordisk familjebok]], 1907, [http://runeberg.org/nfbg/0292.html veerg 543] (rootsi keeles)</ref> <ref name="uoJHP">[http://mikv1.narod.ru/text/Engelgardt1997.htm л.н.энгельгардт ЗАПИСКИ]</ref> <ref name="Xs6Qy">http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=83</ref> <ref name="UiLWV">[http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/vadja/keskuskas.htm Vadjalased – kes, kus ja kas nad on?], www.folklore.ee</ref> <ref name="4zn5g">[http://www.ester.ee/record=b1930271~S1*est ESTERis]</ref> <ref name="EsJI4">Engelhardt, Helvig Conrad Christian. [[Dansk biografisk Lexikon]], [http://runeberg.org/dbl/4/0519.html lk.517–518] ([[taani keel]]es)</ref> }} ==Kirjandus== *Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000558/images/index.html?seite=40 lk 31–51] *Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland, Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=78 lk 61–68] [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=428 Parandused lk 13–14] *Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 3, 1: Kurland, Görlitz, 1939, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000602/images/index.html?seite=237 lk 222–235] ==Välislingid== {{Commons|Category:House of Engelhardt|Engelhardt}} *[http://baza.vgd.ru/1/8535/0.htm?o=& Всероссийское генеалогическое древо: Энгельгардт] *[http://gerbovnik.ru/search/search.html?query=%DD%ED%E3%E5%EB%FC%E3%E0%F0%E4%F2 Общий гербовник дворянских родов Российской империи: Энгельгардт] [[Kategooria:Engelhardtid| ]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Kuramaa aadlisuguvõsad‎]] [[Kategooria:Kuramaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] k5xnjgcb0y6u0cdnyf51sbht7sld8qi Harilik pikkjalg 0 146496 6184440 5568659 2022-08-27T20:01:22Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | pilt = Phalangium opilio MHNT Male.jpg | pildi_seletus = Isane isend | värvus = loomad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Dromopoda]] | selts = [[Koibikulised]] ''Opiliones'' | alamselts = [[Eupnoi]] | ülemsugukond = [[Phalangioidea]] | sugukond = [[Phalangiidae]] | alamsugukond = [[Phalangiinae]] | perekond = ''[[Phalangium]]'' | liik = '''Harilik pikkjalg''' | binaarne = ''Phalangium opilio'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]], 1761 }} '''Harilik pikkjalg''' (''Phalangium opilio'') on [[koibikuline|koibikuliste]] liik, üks viiest perekonna ''[[Phalangium]]'' liigist, keda võib leida ka [[Euroopa]]st. Nad on [[omnivoor]]id, kes söövad ka taimekahjureid. Võivad süüa ka surnud kahjureid. On uuritud tema kasutamist ka kahjurite tõrjeks [[põllumajandus]]es. ==Kirjandus== * Bachmann, E. and M. Schaefer. 1983. Notes on the life cycle of ''Phalangium opilio'' (''Arachnida'': ''Opilionida''). ''Verhandlungen des Naturwissenschaftlichen Vereins in Hamburg'' 26: 255–263. * Drummond, F., Y. Suhaya, and E. Groden. 1990. Predation on the Colorado potato beetle (''Coleoptera'': ''Chrysomelidae'') by ''Phalangium opilio'' (''Opiliones'': ''Phalangidae''). ''Journal of Economic Entomology'' 83: 772–778. == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Phalangium opilio}} *{{eElurikkus}} [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] [[Kategooria:Eesti ämblikulaadsed]] 3pdp7vc0etnhtyjutm7lxupsz7mw45z Glasenapp 0 146822 6184181 6112912 2022-08-27T12:29:45Z NOSSER 8097 /* Suguvõsa liikmeid */ wikitext text/x-wiki [[File:Glasenappi suguvõsa aadlivapp.jpg|thumb|Glasenappi suguvõsa aadlivapp]] '''Glasenapp''' (vene: ''Глазенап'') on [[Pommeri]]st pärit [[aadel|aadlisuguvõsa]]. [[Liivimaa]] aladel kuulusid perekonnale eri aegadel [[Krüüdneri mõis|Krüüdneri]] (''Krüdnershof''), [[Saaluse mõis|Saaluse]] (''Salishof''), [[Pindi mõis|Pindi]] (''Bentenhof''), [[Leevi mõis|Leevi]] (''Loeweküll''), [[Koigu mõis|Koigu]] (''Koik''), [[Peri mõis|Peri]] (''Perrist''), [[Rogosi mõis|Rogosi]] (''Rogosinsky''), [[Luutsniku mõis|Luutsniku]] (''Lutznik''), [[Pragi mõis|Pragi]] (''Alexandershof'') ja [[Vaiatu mõis|Vaiatu]] (''Somel'') [[mõis]]. ==Suguvõsa liikmeid== * [[Caspar Otto von Glasenapp]] (1664–1747), Preisi kindralfeldmarssal, [[Berliin]]i kuberner (saksa wiki: ''[[:de:Caspar Otto von Glasenapp|Caspar Otto von Glasenapp]]'') * [[Georg Johann von Glasenapp]] (1749–1819), Venemaa kindral, Kaukaasia liini vägede komandör 1803–1807 ja kuberner (vene wiki: ''[[:ru:Глазенап, Григорий Иванович|Григорий Иванович Глазенап]]'') * [[Carl Friedrich Georg von Glasenapp]] (1799–1858), baltisaksa luuletaja, kirjandusajaloolane ja pedagoog [[Vilnius]]es ja [[Riia]]s * [[Gottlieb Friedrich von Glasenapp]] (1811–1892), Venemaa admiral ja kindraladjutant, Mereväe Kadetikorpuse direktor (1851–1855), Bormaņu (''Treppenhof'') ja Dārzu (''Darsen'') mõisnik [[Valgamaa]] maakonnas (vene wiki: ''[[:ru:Глазенап, Богдан Александрович фон|Богдан Александрович фон Глазенап]]'') * [[Reinhold Woldemar von Glasenapp]] (1812–1895), Venemaa viitseadmiral ja [[Arhangelsk]]i kuberner, (saksa wiki: ''[[:de:Woldemar von Glasenapp|Woldemar von Glasenapp]]''; vene: ''Владимир (Вольдемар) Александрович фон Глазенап'') * [[Sergei von Glasenapp]] (1848–1937), Venemaa astronoom (vene wiki: [[:ru:Глазенап, Сергей Павлович|Сергей Павлович Глазенап]]) * [[Gregor von Glasenapp]] (1855–1939), Venemaa poliitik ja kirjanik * [[Otto Woldemar Victor von Glasenapp]] (1858–1928), [[Rogosi mõis]]a viimane mõisnik<ref>{{Cite web |url=http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=47 |title=Otto Woldemar Victor von Glasenapp ja Rogosi 20. sajandil |access-date=21. oktoober 2008 |archive-date=5. märts 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160305031502/http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=47 |url-status=dead }}</ref> **Guido von Glasenapp, [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjast]] osavõtnu<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/12780047?tegevus=salvesta-link Ruusmäe paikkonna arengukava vastuvõtmine]</ref> *Woldemar von Glasenapp (1849–1906), Venemaa keisririigi riigiametnik, Riia [[Politseimeister|politseimeister]] ja [[Tallinna Linna Politseivalitsus]]e [[Tallinna politseimeister]] ** [[Peter Wladimir Wassily von Glasenapp]] (1882–1951), Venemaa sõjaväelane (vene wiki: ''[[:ru:Глазенап, Петр Владимирович|Петр Владимирович Глазенап]]'') * [[Helmuth von Glasenapp]] (1891–1963), saksa indoloog ja kirjanik (saksa wiki: ''[[:de:Helmuth von Glasenapp|Helmuth von Glasenapp]]'') * [[Patrick von Glasenapp]], Tartu [[Kivisilla fond]]i asutaja ==Vaata ka== *[[Ääsmäe mõis]] *[[Lilienfeld-Glasenapp]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Glasenapp family}} *[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000558/images/index.html?seite=600 Perekond Liivimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus, 1929] *[http://www.mois.ee/voru/rogosi.shtml Rogosi mõisast Eesti mõisaportaalis] [[Kategooria:Glasenappid| ]] [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] 4vv6yy2l7ezj00sxkwhf0qguq0ux39m Louis Leroy 0 148312 6184278 6076480 2022-08-27T16:31:30Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Louis Leroy''' ([[11. juuli]] [[1812]] – [[30. juuli]] [[1885]]) oli [[prantslased|prantsuse]] ajakirjanik, kunstikriitik, graveerija, maalikunstnik ja näitekirjanik, kuid ajalukku on ta läinud eelkõige oma [[satiir]]ilise [[retsensioon]]iga väljaandes ''[[Le Charivari]]'', milles ta kritiseeris impressionistide esimesest näitusest, andes niimoodi kogemata sellele kunstivoolule nime. Leroy kirjutas oma näitust mahategeva retsensiooni vaatajatevahelise dialoogi vormis. Pilgates nõnda ühe tollel ajal tundmatu kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks "Impressionistide näitus". Leroy kuulutas, et [[Claude Monet]]' "[[Impression, soleil levant|Impressioon. Tõusev päike]]" (''Impression, soleil levant'') on parimal juhul [[visand]] ning seda saab vaevalt pidada lõpetatud kunstiteoseks. {{Tsitaat2|''Impressioon – ma olin selles kindel. Ma just ütlesin endale: et see avaldas mulle muljet, pidi selles olema mingi mulje (...) ja milline vabadus, milline töötluse kergus! Embrüonaalses seisundis tapeet on lõpetatum kui see meremaal.''|Louis Leroy<br>''[[Le Charivari]]'', 25. aprill 1874}} Näitus ise (''Exposition des Impressionnistes'') peeti fotograaf [[Nadar]]i salongis ja oli organiseeritud ''Société anonyme des peintres, sculpteurs et graveurs''<nowiki>'i</nowiki> (Anonüümse maalijate, skulptorite ja graveerijate seltsi) poolt. Ühendusse kuulusid [[Camille Pissarro]], [[Claude Monet]], [[Alfred Sisley]], [[Edgar Degas]], [[Pierre-Auguste Renoir]], [[Paul Cézanne]], [[Armand Guillaumin]] ja [[Berthe Morisot]]. Kunstnikud võtsid termini kiiresti omaks ja nüüdseks on sellest kujunenud nimetus ühele kunstiajalugu enim mõjutanud voolule. == Välislingid == *[[:en:s:Exhibition of the Impressionists|"The Exhibition of the Impressionists"]] – Leroy retsensioon ingliskeelses Vikitekstides *[http://www.artandarchitecture.org.uk/fourpaintings/pissarro/art/leroy.html Lõik Leroy kommentaarist Pissarro töö "Gelée Blanche" kohta] (inglise keeles) {{DEFAULTSORT:Leroy, Louis}} [[Kategooria:Prantsusmaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Kunstikriitikud]] [[Kategooria:Graveerijad]] [[Kategooria:Prantsusmaa maalikunstnikud]] [[Kategooria:Prantsuse näitekirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1812]] [[Kategooria:Surnud 1885]] bw79h9nb9l0wopiigw6h3ipjck8lem5 6184280 6184278 2022-08-27T16:32:05Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Louis Leroy''' ([[11. juuli]] [[1812]] [[Pariis]] – [[30. juuli]] [[1885]] Pariis) oli [[prantslased|prantsuse]] ajakirjanik, kunstikriitik, graveerija, maalikunstnik ja näitekirjanik, kuid ajalukku on ta läinud eelkõige oma [[satiir]]ilise [[retsensioon]]iga väljaandes ''[[Le Charivari]]'', milles ta kritiseeris impressionistide esimesest näitusest, andes niimoodi kogemata sellele kunstivoolule nime. Leroy kirjutas oma näitust mahategeva retsensiooni vaatajatevahelise dialoogi vormis. Pilgates nõnda ühe tollel ajal tundmatu kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks "Impressionistide näitus". Leroy kuulutas, et [[Claude Monet]]' "[[Impression, soleil levant|Impressioon. Tõusev päike]]" (''Impression, soleil levant'') on parimal juhul [[visand]] ning seda saab vaevalt pidada lõpetatud kunstiteoseks. {{Tsitaat2|''Impressioon – ma olin selles kindel. Ma just ütlesin endale: et see avaldas mulle muljet, pidi selles olema mingi mulje (...) ja milline vabadus, milline töötluse kergus! Embrüonaalses seisundis tapeet on lõpetatum kui see meremaal.''|Louis Leroy<br>''[[Le Charivari]]'', 25. aprill 1874}} Näitus ise (''Exposition des Impressionnistes'') peeti fotograaf [[Nadar]]i salongis ja oli organiseeritud ''Société anonyme des peintres, sculpteurs et graveurs''<nowiki>'i</nowiki> (Anonüümse maalijate, skulptorite ja graveerijate seltsi) poolt. Ühendusse kuulusid [[Camille Pissarro]], [[Claude Monet]], [[Alfred Sisley]], [[Edgar Degas]], [[Pierre-Auguste Renoir]], [[Paul Cézanne]], [[Armand Guillaumin]] ja [[Berthe Morisot]]. Kunstnikud võtsid termini kiiresti omaks ja nüüdseks on sellest kujunenud nimetus ühele kunstiajalugu enim mõjutanud voolule. == Välislingid == *[[:en:s:Exhibition of the Impressionists|"The Exhibition of the Impressionists"]] – Leroy retsensioon ingliskeelses Vikitekstides *[http://www.artandarchitecture.org.uk/fourpaintings/pissarro/art/leroy.html Lõik Leroy kommentaarist Pissarro töö "Gelée Blanche" kohta] (inglise keeles) {{DEFAULTSORT:Leroy, Louis}} [[Kategooria:Prantsusmaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Kunstikriitikud]] [[Kategooria:Graveerijad]] [[Kategooria:Prantsusmaa maalikunstnikud]] [[Kategooria:Prantsuse näitekirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1812]] [[Kategooria:Surnud 1885]] lvnuh0r2xi3n9jgjlnek0iea1a333ks Sündinud 7. novembril 0 149412 6184250 6041015 2022-08-27T16:17:12Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{sündinud novembris}} ''Siin artiklis loetletakse [[7. november|7. novembril]] sündinud tuntud inimesi. *[[630]] – [[Constans II]], [[Bütsants|Bütsantsi]] keiser [[641]]–[[668]]<ref>{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid.Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}</ref> *[[1598]] – [[Francisco de Zurbarán]], hispaania maalikunstnik *[[1612]] – [[Pierre Mignard]], prantsuse maalikunstnik *[[1722]] – [[François Louis de Salignac Fénelon]], Martinique'i kuberner *[[1824]] – [[Jaan Adamson]], eesti kultuuritegelane *[[1837]] – [[Christian Hermann Ludwig Stieda]], baltisaksa arstiteadlane *[[1867]] – [[Marie Curie]], poola/prantsuse füüsik ja keemik, Nobeli auhind 1903 ja 1911 *[[1869]] – [[Andres Alver]], eesti arst, ühiskonnategelane ja luuletaja *[[1871]] – [[Mihhail Tšubinski]], õigusteadlane *[[1878]] – [[Lise Meitner]], austria füüsik *[[1879]] – [[Lev Trotski]], Nõukogude Liidu poliitik *[[1880]] – [[Voldemar Rannes]], eesti skulptor *[[1881]] – [[Gottlieb Peeter Ney]], eesti ajaloolane ja haridustegelane *[[1886]] – [[Mark Aldanov]], Vene kirjanik * 1886 – [[Aron Nimzowitsch]], Läti päritolu Taani maletaja *[[1887]] – [[Anton Õunapuu]], Eesti skaudiliikumise algataja *[[1888]] – [[Chandrasekhara Venkata Raman]], India füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli auhind]] 1930 *[[1889]] – [[Matti Sauramo]], soome geoloog *[[1891]] – [[Dmitri Furmanov]], vene kirjanik * 1891 – [[Peeter Kurvits]], Eesti sõjaväelane, poliitik ja majandustegelane *[[1892]] – [[Leo Sepp]], Eesti poliitik ja rahandustegelane *[[1896]] – [[Alma Jeets]], Eesti poliitik *[[1900]] – [[Friedrich Hist]], Eesti maalikunstnik ja poliitik *[[1903]] – [[Konrad Lorenz]], Austria füsioloog ja zooloog, [[Nobeli meditsiiniauhind]] 1973 *[[1907]] – [[Kaarel Tarandi]], eesti mullateadlane * 1907 – [[Hugo Malmsten]], eesti näitleja *[[1911]] – [[Aira Kaal]], eesti kirjanik * 1911 – [[Johann Pesser]], Austria jalgpallur (ründaja) ja treener *[[1912]] – [[Ernst Lehner]], Saksamaa jalgpallur, ründaja * 1912 – [[Liidia Tanimäe]], eesti õpetaja *[[1913]] – [[Albert Camus]], prantsuse kirjanik ja filosoof; [[Nobeli kirjanduspreemia|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaat 1957 *[[1914]] – [[Arthur Jaama]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja * 1914 – [[Matti Antero Sainio]], soome teoloog ja ajaloolane *[[1918]] – [[Billy Graham]], USA vaimulik ja evangelist *[[1920]] – [[Ants Päiel]], eesti kultuuritegelane *[[1923]] – [[Gustav Liiv]], eesti filoloog *[[1926]] – Dame [[Joan Sutherland]], Austraalia laulja *[[1927]] – [[Endel Pihelgas]], eesti metsateadlane *[[1929]] – [[Eric Kandel]], USA neurobioloog, Nobeli meditsiiniauhind 2000 *[[1930]] – [[Annet Nieuwenhuijzen]], hollandi näitlejanna *[[1931]] – [[Enno Hallek]], eesti maalikunstnik ja kujur * 1931 – [[Mall Reeben]], eesti keemik * 1931 – [[G. Edward Griffin]], USA filmiprodutsent *[[1932]] – [[Lembit Virkus]], eesti kergejõustiklane * 1932 – [[Siegfried Herrmann]], Saksamaa kergejõustiklane *[[1933]] – [[Lembit-Olaf Soone]], eesti laulja * 1933 – [[Irina Anniko]], eesti muusikapedagoog *[[1937]] – [[Milvi Tischler]], Eesti Raadio diktor *[[1939]] – [[Barbara Liskov]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane *[[1943]] – [[Khalifa Haftar]], Liibüa sõjaväelane, välimarssal ja feldmarssal *[[1944]] – [[Luigi Riva]], Itaalia jalgpallur, ründaja * 1944 – [[Robert George Windle]], Austraalia ujuja * 1944 – [[Ando Hagel]], eesti tööstusjuht * 1944 – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik *[[1945]] – [[Vladimír Macura]], tšehhi kirjanik, kirjandusteadlane ja tõlkija, estofiil *[[1947]] – [[Jaan Unt]], eesti tõlkija ja kirjandusteadlane * 1947 – [[Romi Mankin]], eesti füüsikateoreetik * 1947 – [[Ruhakana Rugunda]], Uganda poliitik *[[1948]] – [[Ivan Jarõgin]], Nõukogude Liidu vabamaadleja * 1948 – [[Rein Kuusmik]], eesti tööstusjuht *[[1949]] – [[Merike Hanni]], eesti kirjanik *[[1950]] – [[Janno Põldma]], eesti filmioperaator ja -lavastaja * 1950 – [[Ruth Heidok]], eesti nahakunstnik * 1950 – [[Jaan Rõõmussaar]], eesti näitleja ja ajakirjanik * 1950 – [[Eve Viidalepp]], eesti graafik *[[1951]] – [[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria poliitik, peaminister 1997 * 1951 – [[Tiit Tammsaar]], Eesti poliitik * 1951 – [[Lawrence O'Donnell]], Ameerika Ühendriikide saatejuht ja poliitikakommentaator *[[1952]] – [[Valeri Vinogradov]], eesti maalikunstnik * 1952 – [[Krista Kerge]], eesti keeleteadlane *[[1953]] – [[Maire Aunaste]], eesti ajakirjanik ja poliitik * 1953 – [[Christian Matthias Schlaga]], Saksamaa diplomaat * 1953 – [[Lucinda Green]], Inglismaa ratsasportlane * 1953 – [[Aleksandr Romankov]], Nõukogude Liidu vehkleja * 1953 – [[Reet Valk]], eesti arhitekt *[[1954]] – [[Guy Gavriel Kay]], Kanada ulmekirjanik * 1954 – [[Hans Luik (keemik)|Hans Luik]], eesti keemik * 1954 – [[Helmut Paavel]], eesti majandustegelane *[[1955]] – [[Detlef Ultsch]], Saksamaa judomaadleja *[[1956]] – [[Iro Haarla]], soome naispianist, harfist ja helilooja *[[1957]] – [[Kalmer Kiik]], eesti metsasarvemängija * 1957 – [[Kathy Laverne McMillan]], USA kergejõustiklane *[[1958]] – [[Dmitri Kozak]], Venemaa riigitegelane *[[1959]] – [[Vilma Luik]], eesti näitleja * 1959 – [[Alexandre Borges Guimarães]], Brasiilia päritolu Costa Rica jalgpallur ja treener *[[1961]] – [[Sergei Aleinikov]], Valgevene jalgpallur, poolkaitsja * 1961 – [[Pille Taniloo]], eesti klaveriõpetaja * 1961 – [[Toomas Rõõm]], eesti füüsik *[[1962]] – [[Jaanus Harro]], eesti arstiteadlane ja psühholoog *[[1963]] – [[Emil Rutiku]], eesti meelelahutustegelane * 1963 – [[John Charles Bryan Barnes]], Jamaica päritolu Inglismaa jalgpallur *[[1964]] – [[Sergei Karjakin (sündinud 1964)|Sergei Karjakin]], Eesti maletaja *[[1965]] – [[Sigrun Wodars-Ludwigs]], Saksamaa kergejõustiklane * 1965 – [[Mateja Vraničar Erman]], Sloveenia jurist ja poliitik *[[1967]] – [[Kaie Holm]], eesti raamatukogundustegelane ja bibliograaf * 1967 – [[David Guetta]], prantsuse DJ ja produtsent *[[1969]] – [[Tanya Dubnicoff]], Kanada jalgrattur * 1969 – [[Hélène Grimaud]], Prantsuse-USA pianist *[[1970]] – [[Marc Rosset]], Šveitsi tennisist * 1970 – [[Morgan Spurlock]], USA filmirežissöör * 1970 – [[Mart Luik]], eesti firmajuht * 1970 – [[Eve Rihma]], eesti loomakasvatusteadlane *[[1972]] – [[Jeremy London]], USA näitleja * 1972 – [[Rünno Lõhmus]], eesti füüsik *[[1973]] – [[Yunjin Kim]], korea näitlejatar * 1973 – [[Martín Palermo]], Argentina jalgpallur, ründaja *[[1974]] – [[Steve Nash]], Lõuna-Aafrika Vabariigis sündinud Kanada korvpallur * 1974 – [[Tanel Saar]], eesti näitleja *[[1975]] – [[Monika Järg]], eesti tekstiilikunstnik * 1975 – [[Oleg Efrim]], Moldova poliitik *[[1976]] – [[Mark Philippoussis]], austraalia tennisist *[[1977]] – [[Andres Oper]], eesti jalgpallur *[[1978]] – [[Rio Ferdinand]], inglise jalgpallur * 1978 – [[Jan Johannes Vennegoor of Hesselink]], hollandi jalgpallur, ründaja * 1978 – [[Hanna Heinmaa]], eesti muusik * 1978 – [[Ülo Krigul]], eesti helilooja *[[1980]] – [[Gervasio Deferr Angel]], Hispaania riistvõimleja * 1980 – [[Caitlin Gregg]], Ameerika Ühendriikide murdmaasuusataja *[[1984]] – [[Mihkel Aksalu]], eesti jalgpallur *[[1988]] – [[Mari-Liis Aasmäe]], eesti laulja *[[1990]] – [[David de Gea]], hispaania jalgpallur * 1990 – [[Erkki Keldo]], Eesti poliitik [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|November, 07.]] rx7urg2n8d3okwc9lvb5jtznh2vgluv Anton Uesson 0 150710 6184592 6158477 2022-08-28T07:23:15Z NOSSER 8097 /* Kirjandus */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2012}} '''Anton Uesson''' ([[12. jaanuar]] [[1879]] – [[13. aprill]] [[1942]] [[Jekaterinburg|Sverdlovsk]]i vangla<ref>{{netiviide |Pealkiri=KULTUURIKALENDER |Väljaanne=Lääne Elu (nr. 1) |Väljaandja=Digar |Aeg=2009-01-03 |URL=http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=laaneelu20090103.1.6 |online=2016-01-08}}</ref>) oli Eesti [[insener]] ja [[poliitik]]. == Elukäik == *1909 [[Üliõpilasselts Liivika]] ([[REÜS]]) asutajaliige. *1919–1934 ja 1938–1940 [[Tallinna linnapea]] *1934–1938 Tallinna linnapea abi<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00332_t.jpg&tbn=1&pgn=17&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=bbf2c354de09ccac6651caafdd6fdee2 Riigivanema otsus, 1934]</ref> *1935–1940 [[Insenerikoda|Insenerikoja]] esimees *1930–1940 [[Noorte Kotkaste Tallinna malev]]a vanem *[[Majaomanikkude Koda|Majaomanikkude Koja]] liige *[[Rahvuskogu]] liige *[[I Riiginõukogu]] liige *7. mail 1940 valiti [[Omakaitse Sihtkapital]]i Komitee esimeheks *[[Tallinna Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Ühing]]u esimees 1939. aastal kirjutati Rahvalehes tema 60. sünnipäeva puhul: "A. Uessoni vaikne endassesüvenenud ilme sunnib inimesi kuidagi aukartusele ja kainusele<ref>Linnapea A. Uesson 60-aastane. Rahvaleht, 12. jaanuar 1939, nr. 10, lk. 5.</ref>." [[NKVD]] arreteeris ta [[14. juuni]]l [[1941]] Tallinnas. Surmaotsus, lasti maha. == Tunnustus == * 1928 [[Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu I aste]] * 1929 [[Tallinna Meestelaulu Selts]]i auliige * 1930 [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] * 1934 [[Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II aste]] * 1938 [[Valgetähe II klassi teenetemärk]] == Viited == <references/> == Kirjandus == * Linnapea A. Uesson 60-aastane. [[Uus Eesti]], 12. jaanuar 1939, nr. 11, lk. 6. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Aleksander Hellat]] | nimi=[[Tallinna linnapea]] kohusetäitja | aeg=mai–juuni [[1919]] | järgnev=[[Gottlieb Ast]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Gottlieb Ast]] | nimi=[[Tallinna linnapea]] | aeg=[[1919]]–[[1934]] | järgnev=[[Jaan Soots]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Uesson, Anton}} [[Kategooria:Eesti ehitusinsenerid]] [[Kategooria:I Riiginõukogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnapead]] [[Kategooria:Tallinna Linnavalitsus]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Insenerikoja nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Majaomanikkude Koja liikmed]] [[Kategooria:Seltskondlike komiteede poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Noorte Kotkaste liikmed]] [[Kategooria:Kotkajuhid]] [[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]] [[Kategooria:Riia Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Concordia liikmed]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II astme kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu I astme kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1879]] [[Kategooria:Surnud 1942]] h7raugt1bjagdqxoo6dxxkb9pqyvjy8 6184596 6184592 2022-08-28T07:29:33Z NOSSER 8097 /* Elukäik */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2012}} '''Anton Uesson''' ([[12. jaanuar]] [[1879]] – [[13. aprill]] [[1942]] [[Jekaterinburg|Sverdlovsk]]i vangla<ref>{{netiviide |Pealkiri=KULTUURIKALENDER |Väljaanne=Lääne Elu (nr. 1) |Väljaandja=Digar |Aeg=2009-01-03 |URL=http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=laaneelu20090103.1.6 |online=2016-01-08}}</ref>) oli Eesti [[insener]] ja [[poliitik]]. == Elukäik == *1909 [[Üliõpilasselts Liivika]] ([[REÜS]]) asutajaliige. *1914– [[Tallinna linnavalitsus|Tallinna Linnavalitsus]]e [[Tallinna linnanõunik]] *1919–1934 ja 1938–1940 [[Tallinna linnapea]] *1934–1938 Tallinna linnapea abi<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00332_t.jpg&tbn=1&pgn=17&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=bbf2c354de09ccac6651caafdd6fdee2 Riigivanema otsus, 1934]</ref> *1935–1940 [[Insenerikoda|Insenerikoja]] esimees *1930–1940 [[Noorte Kotkaste Tallinna malev]]a vanem *[[Majaomanikkude Koda|Majaomanikkude Koja]] liige *[[Rahvuskogu]] liige *[[I Riiginõukogu]] liige *7. mail 1940 valiti [[Omakaitse Sihtkapital]]i Komitee esimeheks *[[Tallinna Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Ühing]]u esimees 1939. aastal kirjutati Rahvalehes tema 60. sünnipäeva puhul: "A. Uessoni vaikne endassesüvenenud ilme sunnib inimesi kuidagi aukartusele ja kainusele<ref>Linnapea A. Uesson 60-aastane. Rahvaleht, 12. jaanuar 1939, nr. 10, lk. 5.</ref>." [[NKVD]] arreteeris ta [[14. juuni]]l [[1941]] Tallinnas. Surmaotsus, lasti maha. == Tunnustus == * 1928 [[Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu I aste]] * 1929 [[Tallinna Meestelaulu Selts]]i auliige * 1930 [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] * 1934 [[Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II aste]] * 1938 [[Valgetähe II klassi teenetemärk]] == Viited == <references/> == Kirjandus == * Linnapea A. Uesson 60-aastane. [[Uus Eesti]], 12. jaanuar 1939, nr. 11, lk. 6. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Aleksander Hellat]] | nimi=[[Tallinna linnapea]] kohusetäitja | aeg=mai–juuni [[1919]] | järgnev=[[Gottlieb Ast]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Gottlieb Ast]] | nimi=[[Tallinna linnapea]] | aeg=[[1919]]–[[1934]] | järgnev=[[Jaan Soots]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Uesson, Anton}} [[Kategooria:Eesti ehitusinsenerid]] [[Kategooria:I Riiginõukogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnapead]] [[Kategooria:Tallinna Linnavalitsus]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Insenerikoja nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Majaomanikkude Koja liikmed]] [[Kategooria:Seltskondlike komiteede poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Noorte Kotkaste liikmed]] [[Kategooria:Kotkajuhid]] [[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]] [[Kategooria:Riia Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Concordia liikmed]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II astme kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu I astme kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1879]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 1y60d2tc5edx4b955acg5rfs47cp2e1 Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel 0 150986 6184703 6102535 2022-08-28T10:52:52Z 2001:1530:1008:426A:900B:A58:DE82:374C Parandasin vea wikitext text/x-wiki {{Eurovisiooni riik | riik = [[Iirimaa]] | pilt = [[Pilt:Flag of Ireland.svg|border|150px]] | ringhäälingud = [[Radio Telefís Éireann|Radio Telefís Éireann (RTÉ)]] | rahvuslik_eelvalik = National Song Contest,<br> Eurosong,<br> You're A Star,<br> The Late Late Show<br> | osalemiste_arv = 53 (45 finaali) | esimene_osalemine = [[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]] | viimane_osalemine = | parim_koht = 1. koht ([[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970]], [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]], [[1987. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1987]], [[1992. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1992]], [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]], [[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]], [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]]) | halvim_koht = viimane ([[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]], [[2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]], [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus| poolfinaal 2019]]) | lingid = [http://www.eurovisioon.ee/riigid.php?id=IE Eurovisioon.ee – Iirimaa] | märkused = }} '''[[Iirimaa]]''' osales esimest korda '''[[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el''' ([[iiri keel|iiri]]: ''Comórtas Amhrán Eorafíse'') [[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965.]] aastal [[Napoli]]s. Sestpeale on Iirimaa osalenud kõikidel võistlustel, jättes vahele vaid [[1983. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1983.]] aastal [[München]]is ja [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002.]] aastal [[Tallinn]]as toimunud Eurovisiooni lauluvõistluse. Iiri rahvuslik ringhääling Radio Telefís Éireann (RTÉ) on Iirimaad esindav ringhääling lauluvõistlusel ning kannab üritust üle igal aastal. Poolfinaalid kantakse üle kanalil RTÈ Two ja finaalid kanalil RTÈ One. Kõik Iirimaa laulud seni on olnud [[inglise keel|ingliskeelsed]], välja arvatud ainukene [[iiri keel|iirikeelne]] laul "Ceol an Ghrá", mis esindas Iirimaad [[1972. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1972.]] aastal. Iirimaa on võitnud võistluse seitsmel korral ning on sellega enim kordi võitnud riik lauluvõistlusel. Kõigil seitsmel korral on Iirimaa võidule järgnenud aastal korraldanud ka lauluvõistlust: kuuel korral [[Dublin]]is ning ühel korral väikeses 1500 elanikuga [[Millstreet]]i linnas. [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007.]] aasta lauluvõistlusel esindas Iirimaad traditsioonilise iiri muusika grupp [[Dervish]], esitades loo "They Can't Stop The Spring". Olnud pääsenud automaatselt lauluvõistluse finaali jäi Iirimaa grupp finaalis viimaseks, kogudes vaid viis punkti, kõik [[Albaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Albaanialt]]. [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008.]] aastal esindas Iirimaad [[Dustin the Turkey]], kellel ei õnnestunud pääseda finaali oma lauluga "Irlande Douze Pointe", jäädes 15. kohale esimeses poolfinaalis. ==Osalemine== Iirimaa on osalenud võistlusel kõigil aastatel, välja arvatud [[1983. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el ja [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el. [[1983. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1983.]] aastal toimus RTÉ-s streik, mistõttu ringhäälingul polnud piisavalt ressursse saatmaks oma esindajat. Selle asemel RTÉ kandis võistlust üle [[BBC]] kommentaaridega. [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002.]] aastal polnud Iirimaal õigust osaleda lauluvõistlusel, kuna jäi aasta varem viimaste hulka. Olenemata sellest kandis RTÉ võistlust üle ning saatis [[Tallinn]]a oma kommentaatori. Iirimaa on saatnud lauluvõistlusele 42 laulu, neist seitse on lauluvõistluse võitnud ning 18 on lõpetanud esiviisikus. Iirimaa on ühel korral kaotanud õiguse osaleda võistlusel, sest [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001.]] aastal jäädi 21. kohale. Iirimaa on kolmel korral osalenud poolfinaalides: [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005.]] aastal esindas Iirimaad Donna & Joe, lõpetades võistluse poolfinaalis 14. kohal, mis tähendas, et finaali ei jõutud. [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006.]] aastal esindas Iirimaad [[Brian Kennedy]], kes saavutas poolfinaalis üheksanda koha, mis tagas Iirimaa koha finaalis. Kennedy lõpetas finaalis kümnendal kohal. Iirimaa osales [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008.]] aastal I poolfinaalis, kust 15. kohaga finaali ei pääsetud Viis esitajat on Iirimaad esindanud rohkem kui ühel korral: [[Johnny Logan]] ([[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]], [[1987. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1987]]), [[Linda Martin]] ([[1984. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1984]], [[1992. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1992]]), Tommy ja Jimmy Swarbrigg ("The Swarbriggs" nime all [[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1975.]] aastal ja [[1977. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1977.]] aastal "The Swarbriggs Plus Two" nime all), Maxi (solistina [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973.]] ja [[Sheeba]] koosseisus [[1981. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1981.]] aastal). ==Osalused== {| class="wikitable sortable" |- bgcolor="#ccccff" ! Aasta ! Esitaja ! Pealkiri !Keeled ! Finaalkoht ! Punktid ! Poolfinaalkoht ! Punktid |- | [[1965. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1965]] | [[Butch Moore]] | "Walking the Streets in the Rain" |[[Inglise keel|inglise]] | 6. | 11 |- | [[1966. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1966]] | [[Dickie Rock]] | "Come Back to Stay" |inglise | 4. | 14 |- bgcolor="silver" | [[1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1967]] | [[Sean Dunphy]] | "If I Could Choose" |inglise | 2. | 22 |- | [[1968. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1968]] | [[Pat McGeegan]] | "Chance of a Lifetime" |inglise | 4. | 18 |- | [[1969. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1969]] | [[Muriel Day]] | "The Wages of Love" |inglise | 7. | 10 |- bgcolor="gold" | [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970]] | [[Dana Rosemary Scallon|Dana]] | "All Kinds of Everything" |inglise | 1. | 32 |- | [[1971. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1971]] | [[Angela Farrell]] | "One Day Love" |inglise | 11. | 79 |- | [[1972. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1972]] | [[Sandie Jones]] | "Ceol an Ghrá" |[[Iiri keel|iiri]] | 15. | 72 |- | [[1973. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1973]] | [[Maxi]] | "Do I Dream" |inglise | 10. | 80 |- | [[1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1974]] | [[Tina Reynolds]] | "Cross Your Heart" |inglise | 7. | 11 |- | [[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1975]] | [[The Swarbriggs]] | "That's What Friends Are For" |inglise | 9. | 68 |- | [[1976. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1976]] | [[Red Vincent Hurley]] | "When" |inglise | 10. | 54 |- bgcolor="#cc9966" | [[1977. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1977]] | [[The Swarbriggs|The Swarbriggs Plus Two]] | "It's Nice To Be In Love Again" |inglise | 3. | 119 |- | [[1978. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1978]] | [[Colm Wilkinson|Colm T. Wilkinson]] | "Born to Sing" |inglise | 5. | 86 |- | [[1979. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1979]] | [[Cathal Dunne]] | "Happy Man" |inglise | 5. | 80 |- bgcolor="gold" | [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1980]] | [[Johnny Logan]] | "What's Another Year?" |inglise | 1. | 143 |- | [[1981. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1981]] | [[Sheeba]] | "Horoscopes" |inglise | 5. | 105 |- | [[1982. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1982]] | [[The Duskeys]] | "Here Today Gone Tomorrow" |inglise | 11. | 49 |- |colspan="8" align="center"|Ei osalenud aastal 1983 |- bgcolor="silver" | [[1984. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1984]] | [[Linda Martin]] | "Terminal 3" |inglise | 2. | 137 |- | [[1985. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1985]] | [[Maria Christian]] | "Wait Until The Weekend Comes" |inglise | 6. | 91 |- | [[1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1986]] | [[Luv Bug]] | "You Can Count On Me" |inglise | 4. | 96 |- bgcolor="gold" | [[1987. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1987]] | [[Johnny Logan]] | "Hold Me Now" |inglise | 1. | 172 |- | [[1988. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1988]] | [[Jump the Gun]] | "Take Him Home" |inglise | 8. | 79 |- | [[1989. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1989]] | [[Kiev Connolly]] & [[The Missing Passengers]] | "The Real Me" |inglise | 18. | 21 |- bgcolor="silver" | [[1990. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1990]] | [[Liam Reilly]] | "Somewhere In Europe" |inglise | 2. | 132 |- | [[1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1991]] | [[Kim Jackson]] | "Could It Be That I'm In Love" |inglise | 10. | 47 |- bgcolor="gold" | [[1992. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1992]] | [[Linda Martin]] | "Why Me?" |inglise | 1. | 155 |- bgcolor="gold" | [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]] | [[Niamh Kavanagh]] | "In Your Eyes" |inglise | 1. | 187 |- bgcolor="gold" | [[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]] | [[Paul Harrington]] & [[Charlie McGettigan]] | "Rock 'n' Roll Kids" |inglise | 1. | 226 |- | [[1995. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1995]] | [[Eddie Friel]] | "Dreamin'" |inglise | 14. | 44 |- |bgcolor="gold"| [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996]] |bgcolor="gold"| [[Eimear Quinn]] |bgcolor="gold"| "The Voice" |bgcolor="gold"|inglise |bgcolor="gold"| 1. |bgcolor="gold"| 162 | bgcolor="silver"|2. |bgcolor="silver" |198 |- bgcolor="silver" | [[1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1997]] | [[Marc Roberts]] | "Mysterious Woman" |inglise | 2. | 157 |- | [[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998]] | [[Dawn Martin]] | "Is Always Over Now?" |inglise | 9. | 64 |- | [[1999. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1999]] | [[The Mullans]] | "When You Need Me" |inglise | 17. | 18 |- | [[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2000]] | [[Eamonn Toal]] | "Millennium of Love" |inglise | 6. | 92 |- | [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001]] | [[Gary O'Shaughnessy]] | "Without Your Love" |inglise | 21. | 6 |- |colspan="8" align="center"|Ei osalenud aastal 2002 |- | [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]] | [[Mickey Joe Harte]] | "We've Got the World" |inglise | 11. | 53 |- | [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]] | [[Chris Doran]] | "If My World Stopped Turning" |inglise | 23. | 7 |colspan="2" align="center"|Otse edasipääseja |- | [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]] | [[Donna & Joe]] | "Love?" |inglise | colspan="2" align="center"|Ei pääsenud finaali | 14. | 51 |- | [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]] | [[Brian Kennedy]] | "Every Song Is a Cry for Love" |inglise | 10. | 93 | 9. | 79 |- |bgcolor="#FE8080 | [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]] |bgcolor="#FE8080 | [[Dervish]] |bgcolor="#FE8080 | "They Can't Stop The Spring" |bgcolor="#FE8080 | inglise |bgcolor="#FE8080 | 24. |bgcolor="#FE8080 | 5 | colspan="2"align="center"|Otse edasipääseja |- | [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]] | [[Dustin the Turkey]] | "Irelande Douze Pointe" |inglise | colspan="2" rowspan="2" align="center"|Ei pääsenud finaali | 15. | 22 |- | [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2009]] |[[Sinéad Mulvey]] & [[Black Daisy]] |"Et Cetera" |inglise | 11. | 52 |- | [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]] |[[Niamh Kavanagh]] |"It's For You" |inglise | 23. | 25 | 9. | 67 |- | [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2011]] |[[Jedward]] |"[[Lipstick]]" |inglise | 8. | 119 | 8. | 68 |- | [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]] | Jedward |"[[Waterline]]" |inglise | 19. | 46 | 6. | 92 |- |bgcolor="#FE8080 |[[2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]] |bgcolor="#FE8080 |[[Ryan Dolan]] |bgcolor="#FE8080 |"Only Love Survives" |bgcolor="#FE8080 |inglise |bgcolor="#FE8080 |26. |bgcolor="#FE8080 |5 | 8. | 54 |- | [[2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]] | [[Can-Linn]] ''feat.'' [[Kasey Smith]] | "Heartbeat" |inglise | colspan="2" rowspan="4" align="center"|Ei pääsenud finaali | 12. | 35 |- | [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]] | [[Molly Sterling]] | "Playing with Numbers" |inglise | 12. | 35 |- | [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]] | [[Nicky Byrne]] | "[[Sunlight (Nicky Byrne'i laul)|Sunlight]]" |inglise | 15. | 46 |- |[[2017. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2017]] |[[Brendan Murray]] |"Dying To Dry" |inglise |13. |86 |- | [[2018. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]] |[[Ryan O'Shaughnessy]] |"Together" |inglise |16. |136 |6. |179 |- |[[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2019]] |[[Sarah McTernan]] |"22" |inglise |colspan="2" align="center"|Ei pääsenud finaali |bgcolor="#FE8080 |18. |bgcolor="#FE8080 |16 |- |[[2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2020]] |[[Lesley Roy]] |"Story of My Life" |inglise | colspan="4"align="center"| Lauluvõistlust ei toimunud |- |[[2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2021]] |Lesley Roy |"Maps" |inglise |colspan="2" rowspan="2" align="center"|Ei pääsenud finaali |bgcolor=#FE8080|16. |bgcolor=#FE8080|20 |- |[[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022]] |Brooke |"That`s Rich" |inglise |15. |47 |} == Hääletamise ajalugu (1975–2019 finaalid) == Iirimaa on ''andnud'' kõige rohkem punkte järgmistele riikidele: {| class="wikitable" |- ! Koht ! Riik ! Punkte |- bgcolor="gold" | 1 | {{elv|Suurbritannia}} | 253 |- bgcolor="silver" | 2 | {{elv|Rootsi}} | 195 |- bgcolor="#CC9966" | 3 |{{elv|Saksamaa}} | 168 |- | 4 |{{elv|Norra}} | 164 |- | 5 | {{elv|Prantsusmaa}} | 155 |} Iirimaa on ''saanud'' kõige rohkem punkte järgmistelt riikidelt: {| class="wikitable" |- ! Koht ! Riik ! Punkte |- bgcolor="gold" | 1 | {{elv|Suurbritannia}} | 253 |- bgcolor="silver" | 2 | {{elv|Rootsi}} | 227 |- bgcolor="#CC9966" | 3 | {{elv|Šveits}} | 182 |- | 4 |{{elv|Austria}} | 172 |- | 5 |{{elv|Norra}} | 170 |} == Korraldatud Eurovisiooni lauluvõistlused == {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Linn ! Toimumiskoht ! Õhtujuhid |- | [[1971. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1971]] || [[Pilt:Flag of Ireland.svg|22 px|border]] [[Dublin]] || Gaiety Theatre || [[Bernadette Ní Ghallchóir]] |- | [[1981. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1981]] || [[Pilt:Flag of Ireland.svg|22 px|border]] [[Dublin]] || RDS Simmonscourt || [[Doireann Ní Bhriain]] |- | [[1988. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1988]] || [[Pilt:Flag of Ireland.svg|22 px|border]] [[Dublin]] || |RDS Simmonscourt || [[Pat Kenny]], [[Michelle Rocca]] |- | [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1993]] || [[Pilt:Flag of Ireland.svg|22 px|border]] [[Millstreet]] || Green Glens Arena || [[Fionnuala Sweeney]] |- | [[1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1994]] || [[Pilt:Flag of Ireland.svg|22 px|border]] [[Dublin]] || Point Depot || [[Gerry Ryan]], [[Cynthia Ní Mhurchú]] |- | [[1995. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1995]] || [[Pilt:Flag of Ireland.svg|22 px|border]] [[Dublin]] || Point Depot || [[Mary Kennedy]] |- | [[1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1997]] || [[Pilt:Flag of Ireland.svg|22 px|border]] [[Dublin]] || Point Depot || [[Ronan Keating]], [[Carrie Crowley]] |} == Galerii == <gallery mode="packed"> Eurovision Song Contest 1965 - Butch Moore.jpg|Butch Moore Napolis (1965) Winnares Dana (Ierland) zingt, Bestanddeelnr 923-3687.jpg|Dana Amsterdamis (1970) Eurovisie Songfestival 76 Den Haag Red Hurley (Ierland), Bestanddeelnr 928-5033.jpg|Red Hurley Haagis (1976) ESC 2007 Ireland - Dervish - They can't stop the spring.jpg|Dervish Helsingis (2007) ESC 2008 - Ireland - Dustin the Turkey, 1st semifinal.jpg|Dustin the Turkey Belgradis (2008) Niamh Kavanagh - It's For You (2nd Semi-final).jpg|Niamh Kavanagh Oslos (2010) Ireland at ESC 2011.jpg|Jedward Düsseldorfis (2011) ESC2013 - Ireland 02 (crop).jpg|Ryan Dolan Malmös (2013) ESC2014 - Ireland 01.jpg|Kasey Smith Kopenhaagenis (2014) 20150516 ESC 2015 Molly Sterling 7608.jpg|Molly Sterlin Viinis (2015) ESC2016 - Ireland 01 6.jpg|Nicky Byrne Stockholmis 82016) Eurovision Song Contest 2017, Semi Final 2 Rehearsals. Photo 226.jpg|Brendan Murray Kiievis (2017) Ryan O’Shaughnessy (Ireland 2018).jpg|Ryan O’Shaughnessy Lissanbonis )2018) ESC2019-Ireland.jpg|Sarah McTernan Tel Avivis (2019) </gallery> == Välislingid == * [http://www.eurovisioon.ee/riigid.php?id=IE Eurovisioon.ee – Iirimaa] * [http://www.kolumbus.fi/jarpen/ireland.htm ESCStat.com Eurovisiooni statistika – Iirimaa] {{Riigid Eurovisiooni lauluvõistlusel}} [[Kategooria:Riigid Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Iiri muusika|E]] 9ihx8zhy9on27njoeyeylpaxkhcqtk4 Sündinud 25. novembril 0 151122 6184339 6125308 2022-08-27T17:09:55Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{sündinud novembris}} ''Siin loetletakse [[25. november|25. novembril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1562]] – [[Lope de Vega]], [[hispaania]] näitekirjanik *[[1712]] – [[Abbé Charles-Michel de l’Epée]], Prantsuse pedagoog, [[surdopedagoogika]] rajaja. *[[1722]] – [[Heinrich Johann Nepomuk von Crantz]], austria arstiteadlane ja botaanik *[[1738]] – [[Thomas Abbt]], saksa kirjamees ja filosoof *[[1787]] – [[Franz Xaver Gruber]], [[austria]] helilooja ja organist *[[1810]] – [[Nikolai Pirogov]], vene kirurg, anatoom ja pedagoog, [[Tartu Ülikool]]i professor *[[1812]] – [[Carl Friedrich Wilhelm Russwurm]], eesti ajaloolane *[[1814]] – [[Julius Robert von Mayer]], saksa arst ja füüsik *[[1817]] – [[John Bigelow]], USA riigimees *[[1835]] – [[Andrew Carnegie]], [[USA|ameerika]] tööstur, [[filantroopia|filantroop]] *[[1841]] – [[Ernst Schröder]], saksa matemaatik *[[1844]] – [[Carl Friedrich Benz]], [[Saksamaa|saksa]] insener, [[auto]]leiutaja *[[1845]] – [[José Maria Eça de Queiroz]], portugali kirjanik *[[1868]] – [[Ernst Ludwig]], viimane Hesseni suurhertsog *[[1870]] – [[Maurice Denis]], prantsuse maalikunstnik ja kunstiteoreetik *[[1874]] – [[Joe Gans]], USA poksija *[[1875]] – [[Peter Sniker]], arstiteadlane *[[1881]] – [[Johannes XXIII]] (Angelo Giuseppe Roncalli), paavst *[[1892]] – [[Otto Fritz Harder]], Saksamaa jalgpallur *[[1894]] – [[August Stern]], Eesti sõjaväelane *[[1895]] – [[Ludvík Svoboda]], [[Tšehhoslovakkia]] poliitik * 1895 – [[Anastass Mikojan]], Nõukogude poliitik *[[1898]] – [[Aarne Viisimaa]], eesti laulja *[[1899]] – [[Väinö Kokkinen]], soome Kreeka-Rooma maadleja *[[1900]] – [[Rudolf Höß]], Auschwitzi komandant * 1900 – [[Leonhard Tiganik]], eesti keemik *[[1902]] – [[Edward William Shore]], Kanada jäähokimägija (kaitsja) *[[1903]] – [[Karl Prinkman]], eesti keemik ja haridustegelane * 1903 – [[William DeHart Hubbard]], USA kergejõustiklane *[[1904]] – [[Lillian Copeland-Drossin]], USA kergejõustiklane *[[1905]] – [[Eduard Kull]], eesti majandusteadlane *[[1906]] – [[Karl Waldbrunner]], austria poliitik *[[1907]] – [[John Stuart Hindmarsh]], Suurbritannia autovõidusõitja ja aviaator *[[1908]] – [[Vladimir Parvel]], eesti filmioperaator ja -lavastaja *[[1911]] – [[Sten Suvio]], Soome poksija *[[1914]] – [[Joe DiMaggio]], ameerika [[pesapall]]i legend * 1914 – [[Rutt Eliaser]], eesti kirjanik ja jurist * 1914 – [[Boris Saimre]], eesti tehnikateadlane *[[1915]] – [[Augusto Pinochet]] Ugarte, [[Tšiili]] diktaator * 1915 – [[Viktor Tomberg]], eesti tõlkija *[[1920]] – [[Ricardo Montalbán]], mehhiko näitleja *[[1922]] – [[Aita Teder]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog * 1922 – [[Adolf Rammo]], eesti luuletaja, laste- ja noorsookirjanik *[[1923]] – [[Mauno Koivisto]], [[Soome]] president 1982–1994 * 1923 – [[Karl-Heinz Bartsch]], saksa põllumajandusteadlane ja Saksa DV riigitegelane *[[1924]] – [[Mauri Sariola]], soome kirjanik *[[1925]] – [[Nonna Mordjukova]], vene filminäitleja *[[1926]] – [[Poul Anderson]], USA ulmekirjanik *[[1927]] – [[Loori Reinvald]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog *[[1928]] – [[Ivar Kull]], eesti matemaatik (surnud 28. juuni 1989) * 1928 – [[Konrad Naumann]], Saksa DV riigitegelane *[[1929]] – [[August Ingerma]], eesti Mereakadeemia professor *[[1930]] – [[Jan Peder Syse]], Norra poliitik *[[1932]] – [[Lilian Tamm]] (Vellerand), eesti teatriajaloolane ja -kriitik * 1932 – [[Kalju Paal]], eesti põllumajandustöötaja ja majandijuht *[[1933]] – [[Oolu Rõõs]], eesti mullamikrobioloog * 1933 – [[Ants Martins]], eesti tehnikateadlane *[[1934]] – [[Peep Kalv]], eesti astrofüüsik * 1934 – [[Erich Zakowski]], Saksamaa võidusõidumeeskonna asutaja *[[1935]] – [[Rein Agur]], eesti teatrilavastaja *[[1937]] – [[Jüri Tamm (keemik)|Jüri Tamm]], eesti keemik * 1937 – [[Gerhard Sperling]], Saksamaa kergejõustiklane *[[1938]] – [[Daniel Katz]], soomejuudi kirjanik * 1938 – [[Stephen Cohen]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane *[[1940]] – [[Rein Küttner]], eesti tehnikateadlane, akadeemik *[[1941]] – [[Tiit Lilleorg]], eesti näitleja * 1941 – [[Riaz Ahmed Gohar Shahi]], sufi usujuht * 1941 – [[Mihkel Ratas]], eesti filmioperaator *[[1942]] – [[Valeri Rezantsev]], Nõukogude Liidu maadleja * 1942 – [[Roman Rurua]], Gruusia maadleja * 1942 – [[Teodors Ķirsis]], läti ettevõtja, ühiskonnategelane ja alpinist *[[1943]] – [[Dante Mario Caputo]], Argentina poliitik *[[1944]] – [[Rein Tomingas]], eesti arhitekt *[[1945]] – [[Jaan Lutt]], eesti meregeoloog ja hüdrograaf *[[1946]] – [[Bev Bevan]], briti muusik * 1946 – [[Ene Voore]], eesti nahakunstnik *[[1950]] – [[Jaan Pentšuk]], eesti keemik *[[1951]] – [[Bill Morrissey]], USA folklaulja * 1951 – [[John Nicholaas Rep]], Hollandi jalgpallur (ründaja) *[[1952]] – [[Urmas Sõgel]], eesti ajaloolane *[[1954]] – [[Theodoros II]], õigeusu kiriku Aleksandria patriarh *[[1956]] – [[Kalle Randalu]], eesti pianist *[[1959]] – [[Aldo Vinkel]], eesti poliitik ja ärimees * 1959 – [[Harlem Désir]], Prantsusmaa poliitik *[[1960]] – [[John F. Kennedy, Jr.]], president [[John F. Kennedy]] poeg * 1960 – [[Kalev Järvela]], eesti tantsupedagoog ja folklorist * 1960 – [[Robert Dunlop]], Põhja-Iirimaa mootorisportlane *[[1961]] – [[Andreas Zingerle]], itaalia laskesuusataja * 1961 – [[Andrei Sõritsa]], Eesti arst ja sportlane *[[1962]] – [[Tõnis Kipper]], ajakirjanik, lavastaja ja munitsipaalpoliitik * 1962 – [[Mart Laur]], eesti laulja * 1962 – [[Alvar Sammal]] (Suur Sämm), eesti toitlustusärimees ja grillimeister *[[1963]] – [[Ago Silde]], Ida-Viru maavanem * 1963 – [[Aune Taamal]], eesti tekstiilikunstnik *[[1965]] – [[Indrek Kannik]], Eesti poliitik * 1965 – [[Michael William Gebhardt]], USA purjetaja * 1965 – [[Kadri Pulk]], eesti ajakirjanik *[[1966]] – [[Antti Kammiste]], eesti muusik *[[1967]] – [[Anthony Conrad Nesty]], Suriname ujuja * 1967 – [[Kaider Vardja]], eesti õpetaja *[[1969]] – [[Ilmar Aluvee]], [[Eesti]] [[kahevõistlus|kahevõistleja]], [[kaasaegsed olümpiamängud|olümpialane]] *[[1971]] – [[Christina Applegate]], ameerika näitleja *[[1972]] – [[Petteri Nummelin]], soome hokimängija * 1972 – [[Stefan Everts]], Belgia mootorisportlane *[[1975]] – [[Şeref Eroğlu]], Türgi maadleja *[[1977]] – [[Guillermo Ignacio Cañas]], Argentina tennisist * 1977 – [[Zuzana Štočková]], slovaki maletaja *[[1978]] – [[Taís Araújo]], Brasiilia näitleja * 1978 – [[Andres Metsoja]], Eesti poliitik *[[1979]] – [[Sandrine Bailly]], prantsuse laskesuusataja *[[1980]] – [[Aaron Mokoena]], LAV-i jalgpallur (kaitsja) *[[1981]] – [[Barbara Pierce Bush|Barbara]] ja [[Jenna Bush]], president [[George W. Bush]]i tütred * 1981 – [[Xabi Alonso]], hispaania jalgpallur *[[1982]] – [[Luciano Ribeiro Corrêa]], Brasiilia judomaadleja * 1982 – [[Minna Kauppi]], soome orienteeruja *[[1983]] – [[Andrius Pojavis]], leedu laulja *[[1985]] – [[Marcus Hellner]], rootsi murdmaasuusataja *[[1987]] – [[Roland Tiiroja]], eesti trummar *[[1989]] – [[Andrei Larkov]], vene murdmaasuusataja *[[1994]] – [[Stanislav Lobotka]], slovaki jalgpallur *[[1999]] – [[Dinis (Porto hertsog)|Dinis]], Porto hertsog *[[2000]] – [[Elisabeth Egel]], eesti parasportlane (ujuja) [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|November, 25.]] 9ic0gqas2k90riz57ztxqq5ittmg2ak Jakob Westholmi Gümnaasium 0 154780 6184584 6054889 2022-08-28T07:09:52Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{Infokast kool |nimi = Jakob Westholmi Gümnaasium |pilt = Tallinn, koolihoone Kevade 8, 1940 (1).jpg |pildiallkiri = Koolihoone Kevade tn 8. Vaade [[Amandus Adamsoni tänav]]alt |asutatud = [[1898]] |koolitüüp = [[Gümnaasium]] |direktor = |õpilaste arv = |klassikomplekte = |õpetajate arv = |koolipersonal = |asukoht = [[Tallinn]], [[kesklinna linnaosa|Kesklinn]] |aadress = [[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade tänav]] 8 |kooli ajaleht = |koduleht = https://westholm.ee/ |logo = }} [[Pilt:Tallinn, koolihoone Kevade 8, 1940 (3).jpg|pisi|Koolihoone Kevade tn 8. Vaade kooliõuelt]] [[Pilt:Tallinn, Jakob Westholmi poeglaste erahumanitaar-gümnaasiumi hoone, II maja, 1913 (2).jpg|pisi|1913. aastal valminud maja, mida kasutab tänapäeval [[Tallinna Kunstikool]]]] '''Jakob Westholmi Gümnaasium''' on [[üldhariduskool]] [[Tallinn]]as aadressil [[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade tänav]] 8. == Ajalugu == Kooli ajalugu loetakse alates [[1898]]. aastal tegevust alustanud [[Johan Umblia]] [[Tallinna Väikelastehoiu Selts]]i 1-klassilisest erakoolist<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1936/10/21/24 Johan Umblia 70-a.], Päewaleht, nr. 286, 21 oktoober 1936</ref>, mille õpetajaks tuli 1903. aastal [[Jakob Westholm]]. 1905. aastal sai temast kooli juhataja ning 1907. aastal sai ta loa asutada III järgu erakool. [[1913]]. aastal valmis koolimaja [[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade 4]]. Läbi mitme etapi täitus Jakob Westholmi soov [[1923]]. aastal – siis sai kool nime ''Jakob Westholmi Poeglaste Õigustega Erahumanitaargümnaasium''. Selle vormimütsiks sai musta randiga [[kirsipunane]] [[tekkel]] ja märgiks kuldne tammetõru, mis hiljem paigutati kolmnurga sisse. Kooli vilistlaskogu asutati 1927. aastal. Kooli deviis on "[[Per aspera ad astra]]". [[1940]]. aastal valmis uus, Baltikumi moodsaim koolimaja [[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade 8]]. 1. augustist 1940 J. Westholmi eragümnaasiumi era[[algkool]] likvideeriti<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/07/29/6 Eraalgkoolid suletakse], Postimees (1886-1944), nr. 202, 29 juuli 1940</ref> ja [[gümnaasium]]iosa ning kaks vanemat [[progümnaasium]]i klassi ühendati likvideeritud [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i progümnaasiumiga [[Tallinna 7. Keskkool]]iks. Vastvalminud majja asutati uus algkool. [[1946]]. aastal paigutati sellesse majja Tallinna 22. Keskkool, mille viimane poistekooli lend lõpetas [[1954]]. aastal ning kool muudeti segakooliks. 1964. aastal loodi esimene muusika süvaõppeklass Nõukogude Liidus, mis töötas [[Zoltán Kodály]] metoodika alusel. 1965. aastal alustas esimene keskkooli muusika süvaõppeklass. Koolis on alati olnud edukad koorid, kooli segakoor Kevade ühines [[segakoor Noorus|segakooriga Noorus]] 1976. aastal. Koolis on antud ka filmiõpet ning 1997. aastal pandi alus inglise keele süvaõppele. Tallinna 22. Keskkool sai Jakob Westholmi nime tagasi [[1989]]. aastal ning nime ''Jakob Westholmi Gümnaasium'' [[1996]]. aastal. Vilistlased [[Roman Toi]] ja [[Jaan Kross]] lõid kooli [[hümn]]i "Üks kool" [[1998]]. aastal. [[2004]]. aastal kolisid algklassid koolihoonesse [[Luise tänav|Luise 38]], gümnaasiumihoone asub Kevade tänav 8. == Direktoreid == * 1898–1905 [[Johann Umblia]] * 1905–1935 [[Jakob Westholm]] * 1935–1935 [[Elmar Etverk]] * 1935–1935 [[Gottlieb Ney]] * 1936–1937 [[Paul Mägraken]] * 1937–1940<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/6 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940</ref>; 1941–1942 [[Elmar Etverk]] * 1942–1944 [[Viktor Päss]] * 1944–1947 [[Johannes Ratasepp]] * 1947–1948 [[Amalie Filatova]] * 1948–1950 [[Evgenia Petrova]] * 1950–1952 [[Lilia Rõkova]] * 1952–1961 [[Vladimir Indrikson]] * 1961–1964 [[Endel Poom]] * 1964–1971 [[Einar Vapper]] * 1971–1980 [[Virve Sooväli]] * 1980–1984 [[Harald Matvei]] * 1984–1990 [[Indrek Siir]] * 1990–1994 [[Koit Nõlvak]] * 1994–2013 [[Kalle Niinas]] * 2013– [[Rando Kuustik]] == Vilistlasi == {{veergude loend|laius=15em| * [[Jaak Allik]] * [[Ants Antson]] * [[Edvin Hiedel]] * [[Siim Kallas]] * [[Rein Kaarepere]] * [[Rain Kooli]] * [[Jaan Kross]] * [[Rando Kuustik]] * [[Harri Kõrvits]] * [[Tiit Kõrvits]] * [[Toomas Kõrvits]] * [[Tõnis Kõrvits]] * [[Tiina Lokk]] * [[Paavo Loosberg]] * [[Aet Maasik]] * [[Mart Müürisepp]] * [[Allan Noormets]] * [[Peeter Oja]] * [[Anne Paluver]] * [[Maris Remi]] * [[Joel Remmel]] * [[Taavo Remmel]] * [[Jüri Rent]] * [[Henn Saari]] * [[Endel Sõerde]] * [[Raul Talmar]] * [[Ilmar Taska]] * [[Kirsti Timmer]] * [[Roman Toi]] * [[Peeter Tooma]] * [[Heldur Tõnisson]] * [[Enn Vetemaa]] * [[Mare Vetemaa]] * [[Madli Vitismann]] * [[Heinz Valk]] }} == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Per aspera ad astra I. Jakob Westholm ja tema kool. Toronto, 1937 * Per aspera ad astra II. Jakob Westholm ja tema kool. Toronto, 1992 * Per aspera ad astra III. Jakob Westholm ja tema kool. Toronto, 1999 * Jakob Westholmi Gümnaasium 100. Tallinn, 1998 * [[Jaan Kross]]. [[Wikmani poisid]]. Tallinn, 1988. == Välislingid == * [https://westholm.ee/ Jakob Westholmi Gümnaasiumi koduleht] * [[Mari Kodres]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51154980/jakob-westholmi-gumnaasiumi-tulevikuplaanid-said-rohelise-tule "Jakob Westholmi gümnaasiumi tulevikuplaanid said rohelise tule"] EPL, 12. jaanuar 2009 * [https://www.postimees.ee/90550/westholmi-gumnaasium-sai-juurdeehituse-jaoks-maad "Westholmi gümnaasium sai juurdeehituse jaoks maad"] Postimees, 5. märts 2009 [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasium| ]] nhxbv2iwtlos2woil64g8q0a4kjgrlg Sündinud 28. jaanuaril 0 155070 6184330 5999356 2022-08-27T16:55:46Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{sündinud jaanuaris}} ''Siin loetletakse [[28. jaanuar]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1457]] – [[Henry VII]], Inglismaa kuningas *[[1600]] – [[Clemens IX]], paavst *[[1761]] – [[Marguerite Gérard]], prantsuse maalikunstnik ja graveerija *[[1841]] – [[Vassili Kljutševski]], mordva päritolu Vene ajaloolane *[[1843]] – [[Mihkel Veske]], eesti vaimulik *[[1853]] – [[Vladimir Solovjov]], vene filosoof ja luuletaja *[[1858]] – [[Stojan Danev]], Bulgaaria poliitik *[[1865]] – [[Kaarlo Juho Ståhlberg]], Soome esimene president *[[1872]] – [[Andrija Radović]], Montenegro peaminister *[[1879]] – [[Betty Kuuskemaa]], eesti näitlejanna *[[1883]] – [[Johannes Adolf Rahamägi]], eesti ajakirjanik ja esperantist *[[1885]] – [[Władysław Raczkiewicz]], Poola poliitik *[[1890]] – [[Robert Stroud]], USA kurjategija *[[1892]] – [[Fjodor Raskolnikov]], Nõukogude Liidu riigitegelane, diplomaat, sõjaväelane, kirjanik ja ajakirjanik * 1892 – [[Augusto Genina]], itaalia filmilavastaja ja produtsent *[[1897]] – [[Yrjö Leino]], Soome kommunistlik poliitik * 1897 – [[Valentin Katajev]], vene kirjanik *[[1899]] – [[Johannes Sonin]], eesti õigusteadlane * 1899 – [[August Annist]], eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane ning kirjanik ja tõlkija *[[1900]] – [[Anni Holdmann]], saksa jooksja *[[1902]] – [[Johannes Võerahansu]], eesti maalikunstnik *[[1907]] – [[Jüri Mandre]], eesti helilooja ja organist *[[1912]] – [[Jackson Pollock]], USA kunstnik *[[1923]] – [[Lembit Mägedi]], eesti näitleja *[[1926]] – [[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)|Amīn al-Ḩāfiz̧ ]], Liibanoni poliitik *[[1929]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor *[[1930]] – [[Kurt Biedenkopf]], [[Saksimaa]] liidumaa peaminister ([[1990]]–[[2002]]) *[[1932]] – [[Parry O'Brien]], USA kergejõustiklane, kuulitõukaja *[[1934]] – [[Marianna Saar]], eesti botaanik ja muruteadlane *[[1935]] – [[David Lodge]], Suurbritannia kirjanik ja kirjandusteadlane *[[1936]] – [[Ismail Kadare]], Albaania kirjanik * 1936 – [[Alan Alda]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmilavastaja ja stsenarist *[[1938]] – [[Leonid Žabotinski]], ukraina tõstja *[[1940]] – [[Jüri Kulasalu]], eesti insener ja kultuuritegelane *[[1941]] – [[Susan Cullen-Ward]], [[Leka (prints)|Leka]] abikaasa * 1941 – [[Leili Iher]], eesti kirjandusteadlane ja luulekriitik *[[1945]] – [[John Perkins]], USA kirjanik ja aktivist * 1945 – [[Avo-Rein Tereping]], eesti psühholoog ja elektroonikainsener *[[1947]] – [[Sirje Keva]], eesti nahakunstnik *[[1948]] – [[Charles Ghankay Taylor]], Libeeria poliitik * 1948 – [[Maria Tilk]], eesti ajaloolane * 1948 – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik *[[1950]] – [[Vilve Raudik]], eesti psühholoog *[[1951]] – [[Mart Kivimäe]], eesti ajaloofilosoof * 1951 – [[Gunta Virkava]], läti näitleja *[[1954]] – [[Willy Telavi]], Tuvalu poliitik * 1954 – [[Lehar Linno]], eesti auto- ja jalgrattasportlane *[[1955]] – [[Nicolas Sarkozy]], Prantsusmaa poliitik *[[1956]] – [[Etti Kagarov]], Eesti poliitik *[[1959]] – [[Epp-Maria Kokamägi]], eesti kunstnik * 1959 – [[Eugen Bejinariu]], Rumeenia poliitik * 1959 – [[Frank Darabont]], Ungari päritolu USA filmirežissöör, stsenarist ja produtsent * 1959 – [[Ulla Länts]], eesti raadioajakirjanik * 1959 – [[Patrizio Oliva]], Itaalia endine poksija *[[1963]] – [[Oleksandr Tupõtškõi]], Ukraina jurist *[[1964]] – [[Margus Oro]], Eesti treener, haridustegelane ja poliitik *[[1965]] – [[Aare Toikka]], eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht *[[1968]] – [[Geoffrey Goddu]], USA filosoof *[[1970]] – [[Valdur Mikita]], eesti kirjanik ja semiootik *[[1972]] – [[Indrek Sammul]], eesti näitleja * 1972 – [[Peep Kuld]], eesti ettevõtja ja veebikaubanuse-logistika innovaatiliste tehnoloogiate arendaja *[[1973]] – [[Tomislav Marić]], Horvaatia jalgpallur * 1973 – [[Katarina Kresal]], Sloveenia poliitik ja jurist *[[1974]] – [[Kari Traa]], Norra vigursuusataja *[[1975]] – [[Lauri Mälksoo]], eesti õigusteadlane *[[1977]] – [[Takuma Satō]], jaapani vormelisõitja * 1977 – [[Juris Rancāns]], Läti poliitik *[[1978]] – [[Gianluigi Buffon]], itaalia jalgpallur * 1978 – [[Jamie Carragher]], Inglismaa jalgpallur * 1978 – [[Volodõmõr Groisman]], Ukraina poliitik *[[1980]] – [[Nick Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik *[[1981]] – [[Elijah Wood]], USA filminäitleja *[[1982]] – [[Caspar Austa]], eesti jalgrattur * 1982 – [[Mirtel Pohla]], eesti näitleja *[[1984]] – [[Andre Iguodala]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[1985]] – [[Lauris Dārziņš]], läti jäähokimängija * 1985 – [[Eduardo Aranda]], Paraguay jalgpallur *[[1988]] – [[Asta Olivia Nordenhof]], Taani luuletaja ja proosakirjanik *[[1991]] – [[Calum Worthy]], Kanada meesnäitleja *[[1992]] – [[Oussama Haddadi]], Tuneesia jalgpallur *[[1993]] – [[John Anthony Brooks]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[1994]] – [[Junior Sornoza]], Ecuadori jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Jaanuar, 28.]] nrnvb8wqoru9qe2lmcggnxvqf173wbp Sündinud 30. jaanuaril 0 155072 6184214 6092519 2022-08-27T14:35:35Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{sündinud jaanuaris}} ''Siin loetletakse [[30. jaanuar|30. jaanuaril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1617]] – [[Isaac de Porthau]], Prantsuse sõjaväelane (musketär) *[[1750]] – [[Louise (Taani ja Norra printsess)|Louise]], Taani ja Norra printsess *[[1768]] – [[Peter August Friedrich von Manteuffel]], baltisaksa kirjanik *[[1817]] – [[Adolphe Yvon]], prantsuse maalikunstnik *[[1834]] – [[Reinhold von Anrep-Elmpt]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane, maadeavastaja ja kirjanik *[[1846]] – [[Francis Herbert Bradley]], Briti filosoof *[[1878]] – [[A. H. Tammsaare]], eesti kirjanik *[[1882]] – [[Franklin Delano Roosevelt]], USA poliitik * 1882 – [[Jakob Aumere]], eesti viiulimeister *[[1883]] – [[Peeter Süda]], helilooja *[[1887]] – [[Hermann Jurak]], eesti klaverimeister *[[1894]] – [[Boris III]], Bulgaaria tsaar * 1894 – [[Jānis Liepiņš (kindral)|Jānis Liepiņš]], Venemaa Keisririigi, Läti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane *[[1899]] – [[Valmar Adams]], eesti kirjanik ja kirjandusteadlane *[[1900]] – [[Issaak Dunajevski]], juudi rahvusest Vene helilooja *[[1901]] – [[Georgi Ušakov]], Nõukogude arktikauurija *[[1903]] – [[George Evelyn Hutchinson]], USA bioloog ja limnoloog *[[1907]] – [[Leonid Potapov]], NSV Liidu kabetaja *[[1908]] – [[Alma Teder]], eesti kirjanik ja näitleja *[[1915]] – [[John Profumo]], Briti poliitik *[[1922]] – [[Richard Mölder]], eesti trompetist ja dirigent * 1922 – [[Edgar Oit]], eesti tehnikateadlane *[[1923]] – [[Leonid Gaidai]], Nõukogude Liidu ja Venemaa teatri- ja filminäitleja ning teatrilavastaja *[[1924]] – [[Lloyd Alexander]], ameerika ulmekirjanik *[[1927]] – [[Olof Palme]], Rootsi poliitik * 1927 – [[Aldo Tammpere]], eesti arhitekt * 1927 – [[Ester Purje]], eesti näitleja, teatripedagoog ja publikuteenindaja *[[1928]] – [[Virve Köster]], eesti laulja * 1928 – [[Silvi Väljal]], eesti graafik *[[1929]] – [[Isamu Akasaki]], jaapani füüsik * 1929 – [[Aleksandr Pjatigorski]], vene filosoof ja semiootik *[[1930]] – [[Milvi Koidu]], eesti näitleja * 1930 – [[Gene Hackman]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 1930 – [[Vilnis Edvīns Bresis]], Läti poliitik *[[1934]] – [[Inessa Põldma]], eesti arhitekt * 1934 – [[Lea Praks]], eesti arstiteadlane *[[1938]] – [[Islom Karimov]], Usbekistani poliitik * 1938 – [[Vilve Nummert]], eesti keemik * 1938 – [[Stanislav Gorkovenko]], vene dirigent *[[1939]] – [[Valeri Zelentsov]], Eesti murdmaasuusataja *[[1941]] – [[Dick Cheney]], USA poliitik * 1941 – [[Mall Tomiste]], eesti arhitekt *[[1942]] – [[Mati Rahu]], eesti meditsiinigeograaf ja epidemioloog *[[1944]] – [[Tähti Saar]], eesti arst ja meditsiiniõppejõud * 1944 – [[Toivo Paavle]], eesti tehnikateadlane *[[1946]] – [[Marget Tafel]], eesti keraamik *[[1948]] – [[Andres Kollist]], eesti keemik ja ühiskonnategelane *[[1949]] – [[Jaak Salumets]], eesti poliitik ning endine korvpallitreener ja korvpallur *[[1951]] – [[Väino Puura]], eesti laulja * 1951 – [[Silvi Virkepuu]], eesti kujunduskunstnik * 1951 – [[Phil Collins]], inglise laulja, trummar, pianist *[[1953]] – [[Saulius Tomas Kondrotas]], leedu kirjanik *[[1957]] – [[Aili-Reet Käärik]], eesti rahvusest Rootsi bioloog ja keskkonnateadlane *[[1958]] – [[Jaak Palumets]], eesti botaanik * 1958 – [[Jaakko Wallenius]], soome kirjanik ja ajakirjanik *[[1959]] – [[Margus Mägi]], eesti filosoof *[[1961]] – [[Lee Põllumaa]], eesti bioloog *[[1962]] – [[‘Abdullāh II]], Jordaania kuningas *[[1965]] – [[Heiki Valner]], eesti ajakirjanik *[[1966]] – [[Zaza Urušadze]], gruusia filmilavastaja *[[1967]] – [[Sergei Tšepikov]], vene laskesuusataja *[[1968]] – [[Felipe VI]], Hispaania kuningas *[[1969]] – [[Aleksei Drejev]], vene maletaja *[[1971]] – [[Katrin-Helena Melder]], eesti luterlik vaimulik *[[1973]] – [[Ülle Luisk]], eesti õpetaja *[[1975]] – [[Mihály Deák Bárdos]], Ungari maadleja *[[1976]] – [[Andres Roosileht]], eesti näitleja * 1976 – [[Ott Pärna]], ettevõtja ja riigimees *[[1978]] – [[Jussi Vatanen]], soome näitleja *[[1979]] – [[Jaak Urmet]], eesti kirjanik ja kriitik * 1979 – [[Reio Aare]], eesti fotokunstnik * 1979 – [[Tarmo Jallai]], eesti kergejõustiklane * 1979 – [[Volodõmõr Omeljan]], Ukraina ametnik, mänedžer ja poliitik *[[1981]] – [[Peter Crouch]], inglise jalgpallur * 1981 – [[Dimităr Berbatov]], Bulgaaria jalgpallur *[[1983]] – [[Richard Adjei]], Saksamaa bobisõitja *[[1986]] – [[Lucas Biglia]], Argentina jalgpallur *[[1987]] – [[Arda Turan]], türgi jalgpallur *[[1988]] – [[Maksim Krõtšanov]], Venemaa jalgpallur *[[1990]] – [[Kristaps Dzelme]], läti jalgpallur *[[1991]] – [[Sten-Erik Anderson]], eesti sõudja * 1991 – [[Stefan Elliott]], Kanada jäähokimängija *[[1992]] – [[Erik Aunapuu]], eesti tennisist * 1992 – [[Martti Keel]], eesti võrkpallur *[[1995]] – [[Marcos Llorente]], hispaania jalgpallur *[[1997]] – [[Thomas Chabot]], Kanada jäähokimängija * 1997 – [[Colin White]], USA jäähokimängija *[[2001]] – [[Merilin Mälk]], eesti laulja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Jaanuar, 30.]] o6s3zp0y0lyuvcl6rw7b65lm5tnezmy Sündinud 7. veebruaril 0 155118 6184252 6183031 2022-08-27T16:18:26Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{sündinud veebruaris}} ''Siin loetletakse [[7. veebruar]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1606]] – [[Nicolas Mignard]], prantsuse maalikunstnik *[[1626]] – [[Fabian von Fersen]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane *[[1644]] – [[Nils Bielke (1644–1716)|Nils Bielke]], Rootsi väejuht, diplomaat ja riigimees *[[1655]] – [[Jean-François Regnard]], prantsuse näitekirjanik *[[1693]] – [[Anna Ivanovna]], Venemaa keisrinna *[[1803]] – [[Johann Heinrich Neukirch]], eesti filoloog *[[1812]] – [[Charles Dickens]], inglise kirjanik *[[1843]] – [[Adam Aint]], eesti ajakirjanik *[[1848]] – [[Adolf Weil]], arstiteadlane *[[1857]] – [[Peeter Hellat]], eesti arstiteadlane *[[1869]] – [[Rudolf Hansson]], eesti ajakirjanik ja luuletaja *[[1870]] – [[Alfred Adler]], psühhoanalüütik *[[1875]] – [[Erkki Melartin]], soome helilooja *[[1877]] – [[Paula Brehm-Jürgenson]], eesti laulja *[[1892]] – [[Jakob Tabur]], Eesti sõjaväelane * 1892 – [[Karel Opočenský]], tšehhi maletaja, malekohtunik ja maleliteraat *[[1896]] – [[Herbert Haljaspõld]], eesti keeleteadlane ja ajakirjanik *[[1899]] – [[Hugo Osvald Pärtelpoeg]], Eesti poliitik *[[1902]] – [[Valter Hiie]], eesti arstiteadlane *[[1903]] – [[Jaan Romulus Aavakivi]], eesti majandustegelane *[[1906]] – [[Pu Yi]], Hiina keiser, Mandžukuo president ja keiser *[[1910]] – [[Andrei Sokolov (tõlkija)|Andrei Sokolov]], eesti tõlkija *[[1911]] – [[Voldemar Miller]], eesti raamatuteadlane ja kirjanik *[[1912]] – [[Valeria Erendi]], eesti muusikaloolane *[[1914]] – [[Erm Lund]], eesti tõstja *[[1922]] – [[Meinhard Pille]], eesti agrotehnikateadlane *[[1923]] – [[Ernst Matrov]], eesti ajaloolane *[[1925]] – [[Erhard Kivisaar]], eesti agronoom *[[1927]] – [[Juliette Gréco]], prantsuse laulja ja näitleja * 1927 – [[Vladimir Kuts]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane * 1927 – [[Raimund Hagelberg]], eesti majandustealdane ja akadeemik *[[1928]] – [[Hillar Lauri]], eesti merenduspedagoog *[[1930]] – [[Hans Kaju]], eesti majandusteadlane *[[1931]] – [[Jaak Palmse]], eesti filmikunstnik *[[1932]] – [[Alfred Worden]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, insener ja NASA astronaut *[[1933]] – [[Arved-Ervin Sapar]], eesti astrofüüsik ja kosmoloog * 1933 – [[Harri Lumi]], eesti ettevõtja *[[1934]] – [[Edward Fenech Adami]], Malta poliitik *[[1936]] – [[Ivalo Randalu]], eesti muusikaajakirjanik ja -uurija * 1936 – [[Ants Tuulmets]], eesti keemik *[[1938]] – [[Tõivu Pedokand]], eesti tehnikateadlane *[[1939]] – [[Priskilla Mändmets]], eesti prohvet * 1939 – [[Ewa Krzyżewska]], poola näitleja *[[1940]] – [[Tony Tan Keng Yam]], Singapuri matemaatik ja poliitik *[[1942]] – [[Tiit Kivistik]], eesti tennisetreener *[[1943]] – [[Kurti Vool]], eesti karikaturist *[[1945]] – [[Nelli Privalova]], Eesti poliitik ja ajakirjanik *1945 – [[Ene-Mall Vernik-Tuubel]], eesti koolijuht *[[1946]] – [[Pete Postlethwaite]], Briti teatri- ja filminäitleja *1946 – [[Tiina Linna]], eesti arhitekt *[[1947]] – [[Andres Allikmäe]], eesti tööstusjuht * 1947 – [[Flemming Jørgensen]], taani laulja ja näitleja * 1947 – [[Ere Raag]], eesti raamatukogundustegelane * 1947 – [[Tatjana Tšernigovskaja]], vene kognitiivteadlane *[[1951]] – [[Patrick Allen]], Jamaica kindralkuberner *1951 – [[Helle Hein]], eesti matemaatik * 1951 – [[Sirje Männik]], eesti sisearhitekt *[[1952]] – [[Tiit Kivistik]], eesti tennisetreener *[[1953]] – [[Liivi Künnapu]], eesti arhitekt *[[1954]] – [[Vartan Oskanjan]], Armeenia poliitik *[[1955]] – [[Miguel Ferrer]], USA näitleja *[[1956]] – [[Riina Kermik]], eesti nahakunstnik *[[1957]] – [[Andres Allikmäe]], eesti tііstusjuht *[[1957]] – [[Ivo Kolts]], eesti arstiteadlane *[[1958]] – [[Toomas Siitan]], eesti muusikateadlane, dirigent ja pedagoog *[[1959]] – [[Tõnis Joarand]], eesti sporditegelane *[[1960]] – [[James Spader]], USA filminäitleja *[[1961]] – [[Peeter Talve]], eesti pillimeister *[[1962]] – [[Garth Brooks]], USA laulja * 1962 – [[Anatol Șalaru]], Moldova poliitik *[[1963]] – [[Heidemarie Stefanyshyn-Piper]], Ameerika Ühendriikide astronaut *[[1966]] – [[Kristin Otto]], Saksa DV ujuja *[[1967]] – [[Nicolae Ciucă]], Rumeenia sõjaväelane ja poliitik *[[1969]] – [[Viktor Maigurov]], vene laskesuusataja * 1969 – [[Tõnu Ojala]], eesti ajakirjanik * 1969 – [[Renata Dancewicz]], Poola näitleja * 1969 – [[Kaspars Gerhards]], Läti ökonomist ja poliitik * 1969 – [[Katrin Karu]], eesti haridusteadlane ja andragoog *[[1971]] – [[Priit Tender]], eesti režissöör * 1971 – [[Stanislav Belkovski]], Venemaa politoloog, poliittehnoloog ja publitsist * 1971 – [[Nicolai Wammen]], Taani poliitik *[[1972]] – [[Andres Panksepp]], eesti raadioajakirjanik * 1972 – [[Essence Atkins]], USA tele- ja filminäitlejatar *[[1973]] – [[Irina Björklund]], soome näitleja *[[1974]] – [[J Dilla]], USA muusikaprodutsent ja räppar *[[1976]] – [[Katrin Vares]], eesti füsioterapeut *[[1977]] – [[Mārtiņš Freimanis]], läti laulja * 1977 – [[Joe Schittino]], itaalia helilooja, muusik ja kirjanik *[[1978]] – [[Ashton Kutcher]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja endine modell *[[1979]] – [[Tawakul Karmān]], Jeemeni ajakirjanik, poliitik ja inimõiguslane *[[1983]] – [[Christian Klien]], austria vormelisõitja * 1983 – [[Elina Purde]], eesti näitleja *[[1984]] – [[Trey Hardee]], USA kümnevõistleja *[[1985]] – [[Elerin Velling]], eesti laulja * 1985 – [[Artjom Fjodorov]], Eesti poksija *[[1986]] – [[Lauri Malsroos]], eesti orienteeruja *[[1987]] – [[Kerli Kõiv]], eesti lauljatar *[[1989]] – [[Artjom Suvorov]], Eesti poliitik *[[1990]] – [[Anna Abreu]], Soome laulja * 1990 – [[Aleksandr Kolossov]], Eesti jäähokimängija * 1990 – [[Neil Etheridge]], Inglismaa-Filipiinide jalgpallur * 1990 – [[Steven Stamkos]], Kanada jäähokimängija * 1990 – [[Dalilah Muhammad]], USA kergejõustiklane *[[1991]] – [[Christian Kõrtsmik]], eesti jalgpallur *[[1992]] – [[Robert Loigom]], eesti trummar *[[1994]] – [[Alessandro Schöpf]], austria jalgpallur *[[1996]] – [[Pierre Gasly]], Prantsuse vormel 1 sõitja * 1996 – [[Topi Raitanen]], soome jooksja ja orienteeruja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Veebruar, 07.]] b4l20uxzrxxsk3nm6zp12aojs9smw26 Sündinud 23. märtsil 0 155169 6184233 6069983 2022-08-27T16:00:40Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{sündinud märtsis}} ''Siin loetletakse [[23. märts]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1651]] – [[Jean-Baptiste Santerre]], prantsuse maalikunstnik *[[1749]] – [[Pierre-Simon Laplace]], prantsuse astronoom ja matemaatik *[[1765]] – [[Antoine Claire Thibaudeau]], Prantsusmaa poliitik *[[1846]] – [[Johann Richard Mucke]], saksa teadlane *[[1853]] – [[Mats Tõnisson]], eesti kirjamees *[[1868]] – [[August Busch]], eesti ajakirjanik ja kirjastaja *[[1881]] – [[Roger Martin du Gard]], prantsuse kirjanik *[[1882]] – [[Emmy Noether]], saksa matemaatik *[[1887]] – [[August Turp]], eesti pikaealine * 1887 – [[Juan Gris]], hispaania kunstnik *[[1888]] – [[Hendrik Sepp]], eesti ajaloolane *[[1893]] – [[Paul Hinno]], Eesti sõjaväelane *[[1895]] – [[Jaan Org]], Eesti sõjaväelane *[[1897]] – [[Albrecht Altma]], eesti füüsik * 1897 – [[Herbert Raidna]], Eesti sõjaväelane *[[1900]] – [[Erich Fromm]], [[Saksamaa|saksa]]/[[USA|ameerika]] psühhoanalüütik ja filosoof *[[1901]] – [[Albert Kosenkranius]], eesti metsavend *[[1904]] – [[Germán Busch]], Boliivia president * 1904 – [[Joan Crawford]], ameerika filminäitleja *[[1905]] – [[Lale Andersen]], saksa šansoonilaulja *[[1907]] – [[Daniel Bovet]], [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhinna]] laureaat [[1957]] *[[1910]] – [[Akira Kurosawa]], jaapani filmirežissöör *[[1912]] – [[Wernher von Braun]], saksa raketiteadlane *[[1915]] – [[Vassili Zaitsev]], Nõukogude Liidu snaiper Teises maailmasõjas *[[1921]] – [[Georgi Oserov]], Eesti tehnikateadlane ja teadusjuht *[[1923]] – [[Shūsaku Endō]], jaapani kirjanik *[[1924]] – [[Vladimir Jermolajev]], Eesti näitleja *[[1929]] – [[Roger Bannister]], inglise kergejõustiklane, esimene kes jooksis ühe miili ajaga alla nelja minuti *[[1931]] – [[Viktor Kortšnoi]], [[šveits]]i maletaja *[[1932]] – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane *[[1935]] – [[Sulev Laugasson]], eesti poksija * 1935 – [[Heldur Värv]], eesti oboemängija ja muusikapedagoog *[[1937]] – [[Craig Breedlove]], endise maapinnal saavutatud kiirusrekordi omanik *[[1938]] – [[Jaan Kartau]], eesti kohtunik *[[1939]] – [[Mare Mauer]], eesti bibliograaf ja tõlkija *[[1939]] – [[Leili Saarse]], eesti füüsiline geograaf ja geoloog *[[1940]] – [[Leho Muldre]], eesti orkestrijuht *[[1942]] – [[Michael Haneke]], Austria filmirežissöör ja teatrilavastaja *[[1943]] – [[Nils-Aslak Valkeapää]], saami kirjanik ja muusik *[[1944]] – [[Rein Müllerson]], eesti õigusteadlane *[[1944]] – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane *[[1947]] – [[Eneken Aksel]], eesti näitleja *[[1950]] – [[Valgerður Sverrisdóttir]], Islandi poliitik *[[1951]] – [[Kalju Kivi]], eesti animafilmilavastaja ja filmikunstnik * 1951 – [[Vasko Simoniti]], Sloveenia ajaloolane ja poliitik *[[1952]] – [[Rex Tillerson]], Ameerika Ühendriikide poliitik, ettevõtja ja äritegelane * 1952 – [[Avo Org]], eesti majandusteadlane *[[1953]] – [[Chaka Khan]], ameerika laulja *[[1953]] – [[Kadri Leppoja]], eesti dirigent * 1953 – [[Riina Žordania]], Eesti geneetik *[[1954]] – [[Nadežda Kikkas]], Eesti vandeadvokaat *[[1956]] – [[Erika Kaljusaar]], eesti näitleja *[[1956]] – [[José Manuel Durão Barroso]], Portugali ja Euroopa Liidu poliitik *[[1956]] – [[Aleksei Uljukajev]], vene majandusteadlane *[[1958]] – [[Pekka Haavisto]], Soome poliitik *[[1960]] – [[Tiina Paalme]], eesti bioloog *[[1963]] – [[Jaanus Marrandi]], Eesti poliitik *[[1964]] – [[Tea Tammelaan]], eesti kujunduskunstnik *[[1966]] – [[Martin N'Dongo Ebanga]], Kameruni endine poksija * 1966 – [[Marek Maďarič]], Slovakkia lavastaja ja poliitik * 1966 – [[Karin Enström]], Rootsi sõjaväelane ja poliitik *[[1968]] – [[Erki Pehk]], eesti dirigent *[[1968]] – [[Fernando Hierro]], hispaania endine jalgpallur *[[1968]] – [[Priit Koppel]], eesti karikaturist *[[1969]] – [[Indrek Meos]], eesti filosoof *[[1970]] – [[Alo Aarsalu]], eesti maalikunstnik *[[1972]] – [[Joseph Calzaghe]], Walesi ja Suurbritannia endine poksija *[[1972]] – [[Jonas Björkman]], Rootsi tennisist *[[1973]] – [[Jason Kidd]], USA korvpallur *[[1975]] – [[Kristel Siitam-Nyiri]], Eesti jurist ja riigiametnik *[[1976]] – [[Keri Russell]], ameerika näitleja *1976 – [[Ricardo Zonta]], Brasiilia autovõidusõitja *1976 – [[Natalia Saealle]], eesti matemaatik *[[1978]] – [[Tõnis Saarts]], eesti politoloog *[[1979]] – [[Johannes Anyuru]], rootsi proosakirjanik ja luuletaja *[[1981]] – [[Andrej Doležal]], Slovakkia poliitik ja insener *[[1982]] – [[Tomasz Kuszczak]], Poola jalgpallur *[[1983]] – [[Hakan Balta]], türgi jalgpallur *[[1984]] – [[Merlyn Uusküla]], eesti laulja ja helilooja * 1984 – [[Anniina Ljokkoi]], soome tõlkija ja publitsist *[[1988]] – [[Borka Frančišković]], horvaadi maletaja *[[1990]] – [[Jaime Alguersuari]], hispaania vormelisõitja *[[1990]] – [[Printsess Eugenie]], Briti kuningliku perekonna liige *[[1990]] – [[Barbara Lehtna]], eesti vabakutseline etenduskunstnik ja lavastaja *[[1991]] – [[Rasmus Puur]], eesti helilooja ja dirigent * 1991 – [[Igor Tšeminava]], Gruusia päritolu Venemaa jalgpallur * 1991 –[[Erik Haula]], soome jäähokimängija *[[1992]] – [[Kyrie Irving]], USA korvpallur *[[1993]] – [[Tomáš Hyka]], tšehhi jäähokimängija *[[1994]] – [[Nick Powell, inglise jalgpallur *[[1995]] – [[Kevin Kauber]], eesti jalgpallur * 1995 – [[Ester Ledecká]], Tšehhi lumelaudur ja mäesuusataja * 1995 – [[Ozan Tufan]], türgi jalgpallur *[[1996]] – [[Alexander Albon]], tai vormelisõitja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Märts, 23.]] 5qmfqz2orsmr834zptng1q7nfkarngn Sündinud 13. aprillil 0 155193 6184245 6115180 2022-08-27T16:13:49Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{sündinud aprillis}} ''Siin loetletakse [[13. aprill]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1519]] – [[Caterina de' Medici]], Prantsusmaa kuninganna ja regent *[[1570]] – [[Guy Fawkes]], inglise vandenõulane *[[1743]] – [[Thomas Jefferson]], USA president *[[1769]] – [[Thomas Lawrence]], inglise maalikunstnik *[[1771]] – [[Richard Trevithick]], inglise leidur *[[1839]] – [[Carl Adolf Theodor Walcker]], baltisaksa majandusteadlane *[[1869]] – [[Rudolph Said-Ruete]], Saksa ajakirjanik *[[1873]] – [[Aleksander Danilevski]], Jõhvi alevi- ja linnavanem *[[1883]] – [[Aleksandr Vassiljevitš Aleksandrov]], Nõukogude Liidu helilooja * 1883 – [[Demjan Bednõi]], vene luuletaja, publitsist ja ühiskonnategelane *[[1885]] – [[György Lukács]], Ungari filosoof, kirjandusteadlane ja kirjanduskriitik * 1885 – [[Juhan Kukk]], eesti majandusteadlane ja poliitik *[[1892]] – [[Robert Watson-Watt]], šoti insener *[[1898]] – [[Helmi Mäelo]], eesti kirjanik ja ühiskonnategelane * 1898 – [[Verner Jürman]], eesti arst *[[1899]] – [[Eduard Reining]], eesti teatriloolane ja -kriitik *[[1900]] – [[Paul Liivak]], eesti [[Graafik (kunstnik)|graafik]] * 1900 – [[Pierre Molinier]], prantsuse maalikunstnik ja fotograaf *[[1901]] – [[Jacques Lacan]], prantsuse psühhoanalüütik, psühhiaater ja arst * 1901 – [[Ernst Emil Holstein]], Taani ja Eesti sõjaväelane *[[1903]] – [[Enn Salurand]], eesti ajakirjanik *[[1906]] – [[Klaudia Taev]], eesti laulupedagoog * 1906 – [[Samuel Beckett]], iiri näitekirjanik *[[1919]] – [[Madalyn Murray O'Hair]], Ameerika Ühendriikide aktivist ja ateistliku liikumise tegelane *[[1922]] – [[Valve Pormeister]], eesti arhitekt * 1922 – [[Julius Nyerere]], Tansaania poliitik *[[1924]] – [[Stanley Donen]], USA filmilavastaja *[[1930]] – [[Toomas Rebane]], eesti füüsik *[[1932]] – [[Orlando Letelier]], Tšiili ökonomist, diplomaat ja poliitik *[[1935]] – [[Mihhail Gasparov]], vene klassikaline filoloog, tõlkija ja värsiteadlane * 1935 – [[Helgi Aart]], eesti loomaarst, loomaarstiteadlane ja loomakaitsja *[[1937]] – [[Lilia Sokolinskaja]], eesti raadioajakirjanik *[[1939]] – [[Seamus Heaney]], Iirimaa ingliskeelne kirjanik *[[1940]] – [[Jean-Marie Gustave Le Clézio]], prantsuse kirjanik * 1940 – [[Sven Holm]], taani kirjanik * 1940 – [[Max Mosley]], Rahvusvahelise Autoliidu president * 1940 – [[Tiiu Vihalemm]], eesti biokeemik ja toitumisteadlane *[[1941]] – [[Michael Stuart Brown]], USA geneetik, [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] [[1985]] * 1941 – [[Terje Luik]], eesti filminäitleja, telerežissöör ja pedagoog * 1941 – [[Arvo Nuut]], eesti filmioperaator ja -produtsent * 1941 – [[Kuno Raude]], eesti arhitekt, poliitik ja ühiskonnategelane *[[1946]] – [[Andres Koern]], eesti ärijuht *[[1947]] – [[Clive Ponting]], Briti teaduskirjanik ja ajaloolane *[[1948]] – [[Katrin Leis]], eesti tarbegraafik * 1948 – [[Lemming Nagel]], eesti maalikunstnik *[[1950]] – [[William Sadler]], ameerika näitleja *[[1953]] – [[Liivia Oraste]], eesti keemik *[[1954]] – [[Róża Thun]], Poola poliitik *[[1955]] – [[Ingmar Kurg]], eesti teoloog, vaimulik ja kirjastaja * 1955 – [[Irina Hakamada]], Venemaa poliitik * 1955 – [[Üllar Võrno]], eesti valgustuskunstnik *[[1958]] – [[Peeter Kristian Päts]], eesti taimekaitseteadlane * 1958 – [[Ats Joorits]], eesti ajakirjanik ja endine näitleja *[[1959]] – [[Andres Bergmann]], eesti majandustegelane * 1959 – [[Tõnu Meidla]], eesti geoloog *[[1960]] – [[Rudi Völler]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallikoondise peatreener * 1960 – [[Rein Kelpman]], eesti maalikunstnik *[[1961]] – [[Ignazio Cassis]], Šveitsi poliitik *[[1963]] – [[Garri Kasparov]], maletaja *[[1964]] – [[Doku Umarov]], Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi president * 1964 – [[Andrei Krasnoglazov]], Tallinnas asuva Puškini Instituudi juhataja * 1964 – [[Steven McCrory]], Ameerika Ühendriikide poksija * 1964 – [[David W. Panuelo]], Mikroneesia poliitik *[[1965]] – [[Nina Gavriljuk]], vene murdmaasuusataja *[[1968]] – [[Margrethe Vestager]], Taani poliitik * 1968 – [[Aet Saarts]], eesti otorinolarüngoloog *[[1971]] – [[Meelis Mandel]], eesti ajakirjanik * 1971 – [[Mihkel Peäske]], eesti flötist * 1971 – [[Viivi-Anne Soots]], eesti orienteeruja, jooksja, rogainija ja seiklussportlane * 1971 – [[Juhan Voolaid]], eesti kirjanik ja fotograaf *[[1972]] – [[Svetlana Boiko]], Venemaa vehkleja *[[1974]] – [[Martin Höllwarth]], Austria suusahüppaja ja treener * 1974 – [[Piret Räni]], eesti illustraator ja lastekirjanik, kunstnik, kuraator, fotograaf, graafiline disainer ning keskkonnaaktivist * 1974 – [[Konstantin Sakajev]], vene maletaja ja maleliteraat *[[1975]] – [[Timo Maran]], Eesti semiootik ja luuletaja *[[1976]] – [[Christoph Sauser]], šveitsi jalgrattur * 1976 – [[Kirke Ert]], eesti ajakirjanik *[[1977]] – [[Margus Tsahkna]], Eesti poliitik *[[1978]] – [[Carles Puyol]], katalaani jalgpallur *[[1979]] – [[Sergei Morgun]], Eesti laulja *[[1980]] – [[Els Heinsalu]], eesti füüsik *[[1982]] – [[Jimmy Lidberg]], rootsi maadleja * 1982 – [[Tiina Laansalu]], eesti keeleteadlane *[[1983]] – [[Claudio Bravo]], Tšiili jalgpallur *[[1984]] – [[Jarmo Ahjupera]], eesti jalgpallur *[[1985]] – [[Algo Kärp]], eesti murdmaasuusataja * 1985 – [[Jaanus Sakkis]], eesti kunstnik *[[1987]] – [[Brandon Hardesty]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja *[[1990]] – [[Kirill Petrov]], vene jäähokimängija *[[1994]] – [[Elvis Merzļikins]], Läti jäähokimängija *[[1995]] – [[Pedro Aquino]], Peruu jalgpallur *[[1996]] – [[Marko Grujić]], serbia jalgpallur *[[1999]] – [[Mikael Raihhelgauz]], Eesti esseist ja matemaatik * 1999 – [[András Schäfer]], ungari jalgpallur *[[2000]] – [[Rasmus Dahlin]], rootsi jäähokimängija *[[2002]] – [[Karl Jakob Hein]], eesti jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Aprill, 13.]] llac5b8sx8eizcy7gxrvev1j81h5tex Sündinud 5. mail 0 155697 6184569 6162660 2022-08-28T06:40:38Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{sündinud mais}} ''Siin loetletakse [[5. mai]]l sündinud tuntud inimesi ja loomi. *[[1210]] – [[Afonso III]], Portugali kuningas *[[1747]] – [[Leopold II (Saksa-Rooma keiser)|Leopold II]], Saksa-Rooma keiser *[[1789]] – [[Karl August Wilhelm Schröder]], õigusteadlane *[[1813]] – [[Søren Kierkegaard]], taani filosoof *[[1818]] – [[Karl Marx]], saksa [[filosoof]], [[sotsioloog]], [[majandusteadlane]] ja revolutsionäär *[[1819]] – [[Stanisław Moniuszko]], poola helilooja *[[1846]] – [[Henryk Sienkiewicz]], poola kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind]] [[1905]] * 1846 – [[Lars Magnus Ericsson]], rootsi leiutaja ja ettevõtja *[[1856]] – [[Henri Edmond Cross]], prantsuse kunstnik *[[1857]] – [[António Teixeira de Sousa]], Portugali poliitik *[[1863]] – [[Ole Olsen (režissöör)|Ole Olsen]], Taani filmimees, [[Nordisk Film]]i asutaja *[[1864]] – [[Nellie Bly]], USA uuriv ajakirjanik *[[1866]] – [[Ants Laikmaa]], eesti maalikunstnik *[[1877]] – [[Georgi Sedov]], Venemaa mereväelane ja polaaruurija *[[1878]] – [[Selma Feldbach]], eesti arstiteadlane, kirurg *[[1885]] – [[Marie Kalmus]], eesti skulptor *[[1891]] – [[Anton Parts]], eesti geograaf ja kodu-uurija *[[1894]] – [[Johannes Kurvits]], Eesti poliitik *[[1896]] – [[Herman Peterson]], eesti loomaarst * 1896 – [[Eugen Saldum]], Võõpsu alevivanem * 1896 – [[Konstantin Tamm]], Eesti sõjaväelane * 1896 – [[Jüri Haldre]], eesti arst *[[1898]] – [[Blind Willie McTell]], afroameerika bluusimuusik ja -laulja *[[1902]] – [[Valter Metti]], eesti õpetaja *[[1910]] – [[Jori Ots]], eesti näitleja *[[1911]] – [[Richard Kalmet]], eesti põllumajandusteadlane * 1911 – [[Andor Lilienthal]], Ungari ja Nõukogude Liidu maletaja *[[1914]] – [[Tyrone Power]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1915]] – [[Helvi Sipilä]], Soome poliitik, diplomaat ja jurist *[[1919]] – [[Geórgios Papadópoulos]], Kreeka poliitik *[[1922]] – [[Udo Reinberg]], eesti metsateadlane *[[1928]] – [[Marshall Grant]], Ameerika Ühendriikide muusik *[[1929]] – [[Endel Tünder]], eesti arstiteadlane *[[1930]] – [[Ants Haavel]], eesti arst * 1930 – [[Elmar Reinsoo]], eesti vaimulik *[[1931]] – [[Kaljo Jaagura]], eesti raadioajakirjanik *[[1936]] – [[Ervin Lázár]], ungari kirjanik *[[1937]] – [[Trần Đức Lương]], Vietnami poliitik * 1937 – [[Kaja Kits-Karm]], eesti nahakunstnik * 1937 – [[Eva Peebo]], eesti treener-spordipedagoog *[[1940]] – [[Maie Reier]], eesti modell ja moespetsialist *[[1943]] – [[Kaie Konrad]], eesti laulja (sopran) *[[1944]] – [[Jean-Pierre Léaud]], prantsuse filminäitleja *[[1945]] – [[Enn Ernits]], eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist *[[1946]] – [[Reet Kasik]], eesti keeleteadlane * 1946 – [[Ewa Kuryluk]], poola kunstnik *[[1947]] – [[Malam Bacai Sanhá]], Guinea-Bissau poliitik *[[1948]] – [[Peeter Novod]], eesti luuletaja ja endine ajakirjanik *[[1951]] – [[Toomas Vilosius]], eesti poliitik ja arst * 1951 – [[Mari Kaarma]], eesti kujundusgraafik *[[1954]] – [[Juri Torbek]], Eestist pärit poksija * 1954 – [[Kersti Sarapuu]], Paide linnapea *[[1955]] – [[Priit Kuulberg]], eesti muusik ja helirežissöör *[[1956]] – [[Udo Uibo]], eesti kirjanduskriitik ja tõlkija * 1956 – [[Heinike Heinsoo]], eesti keeleteadlane *[[1957]] – [[Hans Jansen]], hollandi kabetaja * 1957 – [[Witold Waszczykowski]], Poola ajaloolane, riigiametnik, diplomaat ja poliitik *[[1959]] – [[Toomas Örjan Pärt]], Eesti bioloog *[[1960]] – [[Dainius Pavalkis]], Leedu poliitik ja arstiteadlane * 1960 – [[Itsunori Onodera]], Jaapani poliitik *[[1962]] – [[Mihhail Hazin]], Venemaa majandusteadlane ja publitsist *[[1964]] – [[Ivar Tallo]], Eesti politoloog ja poliitik *[[1965]] – [[Heiki Arike]], Eesti poliitik ja kaitseliitlane *[[1966]] – [[Ljubov Jegorova]], vene murdmaasuusataja * 1966 – [[Sergej Stanišev]], Bulgaaria poliitik *[[1969]] – [[Olav Sepp]], Eesti maletaja * 1969 – [[Rabindra Prasad Adhikari]], Nepali poliitik *[[1970]] – [[Erik Salumäe]], Eesti jurist ja poliitik *[[1973]] – [[Tarvo Sõmer]], eesti näitleja *[[1974]] – [[Aleksander Kościów]], poola nüüdismuusika helilooja, vioolamängija, pedagoog ja kirjanik *[[1975]] – [[Ivan Kubrakoŭ]], Valgevene riigitegelane *[[1976]] – [[Juan Pablo Sorín]], Argentina jalgpallur *[[1977]] – [[Tanel Veenre]], eesti ehtekunstnik *[[1978]] – [[Saale Kivimaker]], eesti harfist *[[1980]] – [[Yossi Benayoun]], Iisraeli jalgpallur *[[1981]] – [[Sami Jauhojärvi]], Soome murdmaasuusataja *[[1982]] – [[Anna Gala]], poola fotomodell * 1982 – [[Jay Bothroyd]], Inglismaa jalgpallur *[[1983]] – [[Edvin Aedma]], kirjanik, koomiksikunstnik ja tõlkija *[[1984]] – [[Tui Hirv]], eesti laulja, muusikakriitik ja kirjanik *[[1985]] – [[Linus Videll]], rootsi jäähokimängija *[[1986]] – [[Kerttu Tänav]], eesti tantsija * 1986 – [[Mairi Tikerpalu]], eesti näitleja *[[1987]] – [[Kirill Andrejev]], Eesti jalgpallur * 1987 – [[Siim Sellis]], eesti murdmaasuusataja * 1987 – [[Marija Šestić]], Bosnia ja Hertsegoviina laulja * 1987 – [[Graham Dorrans]], šoti jalgpallur *[[1988]] – [[Adele]], Briti laulja ja laulukirjutaja * 1988 – [[Mai Leisz]], eesti bassimängija *[[1989]] – [[Chris Brown]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[1990]] – [[Matteo Ciacci]], San Marino poliitik * 1990 – [[Ana Šimić]], Horvaatia kergejõustiklane * 1990 – [[Eeva Esse]], eesti ajakirjanik *[[1991]] – [[David Verburg]], USA kergejõustiklane * 1991 – [[Anna Kovalenko]], Ukraina ajakirjanik, ühiskonnategelane ja riigiametnik *[[1993]] – [[Marek Marksoo]], eesti tennisist * 1993 – [[Rickard Rakell]], rootsi jäähokimängija *[[1995]] – [[Raman Pratasevitš]], valgevene ajakirjanik, blogija ja poliitiline aktivist *[[1996]] – [[Matheus Pereira]], Brasiilia jalgpallur *[[1997]] – [[372Kaspar|Kaspar Põtter]], eesti muusikaprodutsent * 1997 – [[Mitchell Marner]], Kanada jäähokimängija * 1997 – [[Travis Konecny]], Kanada jäähokimängija *[[1999]] – [[Justin Kluivert]], Hollandi jalgpallur *[[2007]] – [[Mahnadi]], Tallinna loomaaias elav emane lumeleopard [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Mai, 05.]] 5na649k1926c1i1pngm6q3w0iutf646 Sündinud 11. mail 0 155703 6184316 5945409 2022-08-27T16:46:08Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{sündinud mais}} ''Siin loetletakse [[11. mai]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1720]] – [[Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausen]], Venemaa sõjaväelane, Münchhauseni lugude prototüüp *[[1787]] – [[Alfred Candidus Ferdinand zu Windisch-Graetz]], Austria sõjaväelane *[[1824]] – [[Jean-Léon Gérôme]], prantsuse maalikunstnik ja skulptor *[[1830]] – [[Jakob Livenstroem]], eesti fotograaf *[[1835]] – [[Kārlis Baumanis]], läti helilooja *[[1868]] – [[Konstantin Pokrovski]], Tartu Ülikooli õppejõud, astronoom *[[1874]] – [[Karl Menning]], eesti teatrijuht, lavastaja ja diplomaat *[[1880]] – [[David Davies (1880–1944)|David Davies]], Briti poliitik *[[1887]] – [[Voldemar Mellik]], eesti kujur ja pedagoog *[[1888]] – [[Irving Berlin]], USA helilooja *[[1889]] – [[Johannes Siir]], Eesti sõjaväelane *[[1895]] – [[Roman Tavast]], eesti kullassepp * 1895 – [[Alfred Vaga]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik *[[1896]] – [[Hilda Dresen]], eesti esperantist ja tõlkija *[[1900]] – [[Pridi Banomyong]], Tai poliitik *[[1902]] – [[Karl Pärsimägi]], eesti maalikunstnik *[[1904]] – [[Salvador Dalí]], Hispaania kunstnik *[[1910]] – [[Elgi Reemets]], eesti tarbekunstnik *[[1916]] – [[Camilo José Cela]], hispaania kirjanik * 1916 – [[Osmo Kaila]], soome maletaja, problemist, malekohtunik ja maleliteraat *[[1918]] – [[Richard Feynman]], USA füüsik, Nobeli auhind 1965 *[[1921]] – [[Ilmar Tammur]], eesti lavastaja ja näitleja *[[1926]] – [[Mark Sergejev]], juudi päritolu vene kirjanik, tõlkija, kriitik ja koduloolane *[[1928]] – [[Arthur Foulkes]], Bahama ajakirjanik ja poliitik * 1928 – [[Ivo Okk]], eesti spordipedagoog *[[1930]] – [[Edsger Wybe Dijkstra]], Hollandist pärit matemaatik ja informaatik *[[1935]] – [[Hellat Rumvolt]], eesti poksija *[[1937]] – [[Arvo Tarmula]], eesti pressifotograaf *[[1940]] – [[Vaike Uibopuu]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog * 1940 – [[Žanna Prohhorenko]], nõukogude ja vene teatri- ja filminäitleja *[[1941]] – [[Eric Burdon]], inglise laulja * 1941 – [[Villu Tomingas]], eesti näitleja ja laulja * 1941 – [[Per Olof Håkansson]], Rootsi poliitik * 1941 – [[Aleksander Kofkin‎‎]], Eesti ettevõtja * 1941 – [[Andrzej Rottermund]], poola ajaloolane, museoloog ja õppejõud *[[1944]] – [[John Fredriksen]], norra päritolu Küprose ärimees *[[1946]] – [[Ago Roo]], eesti näitleja *[[1950]] – [[Rein Kotkas]], eesti endine näitleja *[[1951]] – [[Eduard Võrk]], eesti jalgpallitreener *[[1954]] – [[Alar Laats]], eesti teoloog *[[1956]] – [[Silvi Salupere]], eesti kultuurisemiootik ja õppejõud *[[1957]] – [[Rein Kruus]], eesti kirjandusteadlane * 1957 – [[Ülo Tulik]], eesti omavalitsustegelane ja agronoom * 1957 – [[Toomas Piliste]], eesti majandusteadlane *[[1959]] – [[Didier Guillaume]], Prantsusmaa poliitik *[[1960]] – [[Jürgen Schult]], saksa kettaheitja *[[1961]] – [[Vladimir Kolokoltsev]], Venemaa jurist ja poliitik *[[1963]] – [[Natasha Richardson]], Briti näitleja * 1963 – [[Ingbert Liebing]], Saksamaa poliitik *[[1964]] – [[Roman Lutoškin]], eesti sõudja * 1964 – [[Margus Pärtlas]], eesti muusikateadlane *[[1966]] – [[Christoph Schneider]], saksa muusik * 1966 – [[Alari Piispea]], eesti muusik *[[1967]] – [[Eero Uustalu]], eesti õpetaja * 1967 – [[Anna Streżyńska]], Poola poliitik *[[1969]] – [[Ülle Toode]], eesti ajakirjanik ja kommunikatsiooniõppejõud *[[1970]] – [[Triinu Peters]], eesti põllumajandusteadlane * 1970 – [[Matthias Burghardt]], saksa päritolu EELK vaimulik * 1970 – [[Külli Hunt]], eesti sõudja *[[1971]] – [[Aidi Vallik]], eesti kirjanik * 1971 – [[Normunds Miezis]], läti maletaja * 1971 – [[Robert Kaliňák]], Slovakkia poliitik *[[1972]] – [[Tomáš Dvořák]], tšehhi kümnevõistleja * 1972 – [[Jan Łukasz Ołdakowski]], Poola poliitik * 1972 – [[Maire Nurmet]], eesti majandusteadlane *[[1973]] – [[Igor Matovič]], Slovakkia poliitik *[[1975]] – [[Margus Kiis]], eesti kriitik *[[1976]] – [[Anna Sahlene]], rootsi laulja *[[1977]] – [[Janne Ahonen]], soome suusahüppaja * 1977 – [[Marcos Paulo]], Brasiilia endine jalgpallur *[[1978]] – [[Laetitia Casta]], prantsuse modell * 1978 – [[Lauri Nurkse]], soome näitleja ja filmirežissöör * 1978 – [[Vadim Belobrovtsev]], Eesti poliitik ja endine ajakirjanik *[[1980]] – [[Sandis Ģirģens]], Läti jurist ja poliitik *[[1982]] – [[Dmitri Kotjuh]], Eesti fotograaf * 1982 – [[Janne Pesonen]], soome jäähokimängija *[[1983]] – [[Holly Valance]], austraalia näitleja ja laulja * 1983 – [[Rina Stikanova]], eesti fotomodell *[[1984]] – [[Andrés Iniesta]], Hispaania jalgpallur *[[1985]] – [[Kadri Asmer]], eesti kunstiajaloolane, õppejõud, kunstikriitik ja kuraator *[[1986]] – [[Abou Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur *[[1987]] – [[Johanna Tammsalu]], eesti disainer *[[1988]] – [[Ace Hood]], Ameerika Ühendriikide räppar * 1988 – [[Severin Freund]], Saksamaa suusahüppaja * 1988 – [[Britt Kõrsmaa]], eesti koreograaf, tantsija, modell ja laulja *[[1989]] – [[Margus Klementsov (korvpallur)|Margus Klementsov]], eesti korvpallur *[[1990]] – [[Jaak-Heinrich Jagor]], eesti tõkkejooksja *[[1991]] – [[Kübra Öztürk]], türgi maletaja *[[1992]] – [[Thibaut Courtois]], belgia jalgpallur * 1992 – [[Bryan Rust]], USA jäähokimängija * 1992 – [[Pablo Sarabia]], hispaania jalgpallur *[[1993]] – [[Juri Gavrilov]], eesti jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Mai, 11.]] glu8r63n2gu0p6a935y65tlw1lzrvf3 Sündinud 24. juunil 0 155749 6184261 6079162 2022-08-27T16:25:48Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{sündinud juunis}} ''Siin loetletakse [[24. juuni|24. juunil]] sündinud tuntud inimesi. *[[1835]] – [[Ludwig Georg Franz Friedrich Schwabe]], filoloog *[[1841]] – [[Francisco da Veiga Beirão]], Portugali poliitik *[[1870]] – [[Johan Müllerson]], eesti arst, omavalitsus- ja ühistegelane *[[1873]] – [[Hugo Simberg]], soome kunstnik *[[1879]] – [[Juan Demóstenes Arosemena]], Panama president *[[1883]] – [[Fritz Löhner-Beda]], Austria kirjanik ja libretist * 1883 – [[Jean Metzinger]], prantsuse maalikunstnik, teoreetik, proosakirjanik ja luuletaja *[[1885]] – [[Aleksander Sipelgas]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[1888]] – [[Kaljus Pettai]], eesti laulja ja malekohtunik *[[1898]] – [[Karl Selter]], Eesti jurist, diplomaat ja poliitik * 1898 – [[Armin Öpik]], eesti geoloog *[[1900]] – [[Rudolf Pälson]], eesti kommunist *[[1901]] – [[Laos Koort]], Eesti sõjaväelane * 1901 – [[Harry Partch]], USA avangardistlik helilooja ja publitsist *[[1904]] – [[Lydia Aadre]], eesti ooperilaulja * 1904 – [[Karl Nurk]], Eesti ja Briti sõjaväelane, Vabadussõja veteran *[[1908]] – [[Alfons Rebane]], eesti sõjakangelane * 1908 – [[Eerik Teentalu]], Eesti sõjaväelane ja politseinik * 1908 – [[Marina Ladõnina]], vene filmi- ja teatrinäitleja *[[1910]] – [[Gerda Laugaste]], eesti keeleteadlane *[[1911]] – [[Juan Manuel Fangio]], Argentina Vormel 1 piloot * 1919 – [[Berndt von Staden]], baltisakslasest diplomaat *[[1924]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik *[[1928]] – [[Lia Nappa]], eesti keemik, tennisist ja tennisekohtunik * 1928 – [[Bruno Vesterberg]], eesti tarbekunstnik ja kunstipedagoog *[[1929]] – [[Uno Puusaag]], eesti balletitantsija * 1929 – [[Carolyn Shoemaker]], Ameerika Ühendriikide astronoom *[[1930]] – [[Claude Chabrol]], prantsuse filmirežissöör *[[1932]] – [[Heli Lääts]], eesti laulja * 1932 – [[Hans-Jürgen von Maydell]], saksa metsandusteadlane *[[1933]] – [[Jaan Eilart]], eesti looduskaitsja * 1933 – [[Sergei Soldatov]], Eesti vabadusvõitleja *[[1934]] – [[Ilma Adamson]], eesti tantsupedagoog *[[1936]] – [[Lembit Int]], eesti klimatoloog ja agrometeoroloog *[[1938]] – [[Jaan Heli]], eesti käsipallur ja kohtunik * 1938 – [[Jaan Moks]], Eesti poliitik *[[1943]] – [[Jaan Kiho]], eesti näitleja *[[1944]] – [[Jeff Beck]], Suurbritannia kitarrist ja helilooja *[[1945]] – [[Igor Kurve]], eesti näitleja ja sportlane *[[1946]] – [[Robert Reich]], ameerika poliitökonomist, professor ja poliitikakommentaator *[[1947]] – [[Tiit Rummo]], eesti geograaf *[[1949]] – [[Jaan Härms]], eesti lauatennisist ja treener *[[1950]] – [[Piret Lotman]], eesti ajaloolane *[[1953]] – [[Ivo Lill]], eesti klaasikunstnik *[[1954]] – [[Riina Riisalo]], eesti psühholoog *[[1955]] – [[Eugen Veges]], Eesti ettevõtja ja zootehnik *[[1956]] – [[Rein Randver]], Eesti poliitik *[[1957]] – [[David Abram]], ameerika kultuuriökoloog, filosoof ja kunstnik *[[1959]] – [[Jari Leppä]], Soome poliitik *[[1961]] – [[Diomid (Dzjuban)|Diomid]], Vene Õigeusu Kiriku vaimulik *[[1962]] – [[Jaanus Teppan]], eesti suusataja ja treener * 1962 – [[Jan Grabowski]], Poola ja Kanada ajaloolane, kirjanik ning õppejõud *[[1963]] – [[Sühbaatarõn Batbold]], Mongoolia poliitik *[[1964]] – [[Peep Põdder]], Eesti arst ja poliitik *[[1965]] – [[Aivar Kaldre]], eesti laulja *[[1967]] – [[Richard Kruspe]], saksa muusik *[[1969]] – [[Sakarias Jaan Leppik]], Eesti muusik, vaimulik ja poliitik * 1969 – [[Sissel Kyrkjebø]], norra laulja *[[1970]] – [[Andres Raag]], eesti näitleja * 1970 – [[Lina Axelsson Kihlblom]], Rootsi jurist ja poliitik *[[1976]] – [[Andres Hiiemäe]], eesti alpinist *[[1977]] – [[Amir Talai]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 1977 – [[Katrin Kello]], eesti ajaloolane ja ühiskonnateadlane * 1977 – [[Stelian Ion]], Rumeenia advokaat ja poliitik *[[1978]] – [[Pantelís Kafés]], kreeka jalgpallur * 1978 – [[Shunsuke Nakamura]], Jaapani jalgpallur * 1978 – [[Ariel Pink]], ameeriklasest muusik *[[1981]] – [[Jana Maláčová]], Tšehhi poliitik *[[1982]] – [[Joanna Kulig]], poola näitleja *[[1985]] – [[Diego Alves]], Brasiilia jalgpallur *[[1987]] – [[Lionel Messi]], Argentina jalgpallur *[[1988]] – [[Micah Richards]], Inglismaa jalgpallur * 1988 – [[Ardo Arusaar]], eesti maadleja *[[1989]] – [[Taavi Simson]], eesti doonor ja tudeng *[[1990]] – [[Johan Rohtla]], eesti ujuja *[[1992]] – [[David Alaba]], Austria jalgpallur *[[1999]] – [[Darwin Núñez]], Uruguay jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuni, 24.]] 2mudtet5rb4lxw57bs4zhwq8u9lrxzr Sündinud 11. juulil 0 155765 6184285 6184042 2022-08-27T16:33:18Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{sündinud juulis}} ''Siin loetletakse [[11. juuli|11. juulil]] sündinud tuntud inimesi. *[[1561]] – [[Luis de Góngora]], hispaania vaimulik ja luuletaja *[[1657]] – [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]], Preisimaa kuningas *[[1767]] – [[Friedrich Wilhelm Karl von Aderkas]], Preisi sõjaväelane, Tartu ülikooli sõjandusprofessor * 1767 – [[John Quincy Adams]], USA kuues president *[[1809]] – [[Friedrich Ferdinand Gustav von Ditmar]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane *[[1812]] – [[Louis Leroy]], prantsuse ajakirjanik, kunstikriitik, graveerija, maalikunstnik ja näitekirjanik *[[1816]] – [[Heinrich Eugen Ludwig Mercklin]], baltisaksa filoloog *[[1819]] – [[Antal Reguly]], ungari keeleteadlane ja etnograaf *[[1834]] – [[James McNeill Whistler]], maalikunstnik *[[1849]] – [[Harry Kellar]], Ameerika Ühendriikide mustkunstnik *[[1857]] – [[Alfred Binet]], prantsuse psühholoog *[[1881]] – [[Jan Szembek]], Poola diplomaat *[[1882]] – [[Mait Püümets]], eesti arst *[[1884]] – [[Jüri Annusson]], Eesti poliitik, diplomaat ja keemik *[[1885]] – [[Roger de La Fresnaye]], prantsuse maalikunstnik ja skulptor *[[1888]] – [[Carl Schmitt]], saksa politoloog *[[1890]] – [[Verner Trossi]], Eesti sõjaväelane *[[1892]] – [[Paul Bassen-Spiller]], Eesti sõjaväelane *[[1894]] – [[Peeter Tarvel]], eesti ajaloolane *[[1895]] – [[Elmar Gross]], eesti arst *[[1897]] – [[Arnold-Gustav Under]], Eesti sõjaväelane ja filatelist *[[1899]] – [[Elwyn Brooks White]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik *[[1914]] – [[Karl Adolf Põiklik]], eesti klimatoloog ja agrometeoroloog *[[1915]] – [[Kalev Arro]], eesti metsavend *[[1921]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane *[[1922]] – [[Olev Mikiver]], väliseesti maali- ja teatrikunstnik ning graafik *[[1924]] – [[Feliks Randel]], eesti muusik, muusikateadlane ja orkestrant *[[1925]] – [[Aleksander Loit]], eesti-rootsi ajaloolane *[[1926]] – [[Guido Arro]], eesti arst *[[1929]] – [[Júlia Sigmond]], Ungari-Rumeenia nukunäitleja, esperanto kirjanik ja toimetaja *[[1934]] – [[Giorgio Armani]], itaalia moelooja * 1934 – [[Maiga Varik]], eesti tõlkija *[[1942]] – [[Tomasz Stańko]], Poola džässmuusik ja helilooja * 1942 – [[Siim Idnurm]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane *[[1943]] – [[Karl Endel Petersen]], eesti matemaatik *[[1945]] – [[Inga Orav]], eesti arhitekt *[[1946]] – [[Toomas Leito]], eesti ajakirjanik *[[1949]] – [[Abdullah Tammi]], soome usutegelane ja endine ärimees * 1949 – [[Miikka Toivola]], soome jalgpallur *[[1950]] – [[Madis Alev]], eesti spordipedagoog * 1950 – [[Grigori Nekrassov]], Eesti tehnikateadlane *[[1951]] – [[Nikolai Patrušev]], Venemaa julgeolekutöötaja ning poliitik * 1951 – [[Andres Paris]], eesti alpinist *[[1952]] – [[Stephen Lang]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1953]] – [[Leon Spinks]], USA poksija * 1953 – [[Valter Uusberg]], eesti animafilmilavastaja *[[1954]] – [[Theo Aasa]], eesti omavalitsustegelane *[[1956]] – [[Sela Ward]], ameerika näitleja *[[1957]] – [[Mari Pedak]], eesti riigiametnik *[[1958]] – [[Hugo Sánchez]], mehhiko jalgpallur * 1958 – [[Jaak Ojakäär]], eesti muusikasaadete toimetaja ja muusikakriitik *[[1959]] – [[Asta Tuusti]], eesti bioloog * 1959 – [[Kristin Kuutma]], eesti rahvaluuleteadlane ja kultuuriloolane * 1959 – [[Suzanne Vega]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[1962]] – [[Ants Johanson]], eesti muusik * 1962 – [[Mare Pedanik]], eesti kunstiteadlane *[[1963]] – [[Manuel Marrero]], Kuuba poliitik *[[1965]] – [[Maido Remm]], eesti bioinformaatik * 1965 – [[Andreas Fröhlich]], saksa näitleja ning dubleerija *[[1966]] – [[Greg Grunberg]], USA näitleja *[[1967]] – [[Mare Tralla]], eesti kunstnik *[[1968]] – [[Mark Fisher]], Briti kultuuriteoreetik *[[1970]] – [[Justin Chambers]], ameerika näitleja * 1970 – [[Marko Kitti]], soome kirjanik *[[1971]] – [[Vahur Made]], eesti ajaloolane *[[1972]] – [[Michael Rosenbaum]], ameerika näitleja * 1972 – [[Anders Sandberg]], futurist, transhumanist ning teadlane * 1972 – [[Henrique Capriles Radonski]], Venezuela poliitik ja jurist *[[1973]] – [[Konstantínos Kentéris]], kreeka jooksja *[[1974]] – [[Lil' Kim]], ameerika räppar * 1974 – [[István Majoros]], Ungari maadleja * 1974 – [[Anda Čakša]], Läti arst ja tervishoiujuht *[[1976]] – [[Marko Rillo]], eesti majandusteadlane ja juhtimiskonsultant * 1976 – [[Samer el Nahhal]], soome muusik * 1976 – [[Stanislav Jermakov]], tantsija *[[1977]] – [[Edward Moss]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1978]] – [[Indrek Sarrap]], eesti ettevõtja *[[1979]] – [[Raio Piiroja]], eesti jalgpallur * 1979 – [[Lauris Reiniks]], läti laulja * 1979 – [[Margo Uusorg]], eesti jooksja *[[1981]] – [[Indrek Martis]], eesti muusik *[[1982]] – [[Petter Morottaja]], inarisaami kirjanik, ajakirjanik ja õpetaja * 1982 – [[Jaanus Samma]], eesti kunstnik *[[1986]] – [[Jean-Christophe Napoléon]], Napoléoni keiserliku perekonna pea * 1986 – [[Robert Krabbendam]], hollandi korvpallur * 1986 – [[Raúl García]], hispaania jalgpallur *[[1987]] – [[Lars Johansson]], rootsi jäähokimängija *[[1988]] – [[Joanna Ellmann]], eesti luuletaja *[[1989]] – [[Stéphane Da Costa]], prantsuse jäähokimängija *[[1990]] – [[Caroline Wozniacki]], poola rahvusest Taani tennisist *[[1991]] – [[Sophie Hitchon]], Suurbritannia vasaraheitja * 1991 – [[Alice Svensson]], Rootsi laulja *[[1993]] – [[Ryan Strome]], Kanada jäähokimängija * 1993 – [[Jordan Binnington]], Kanada jäähokimängija * 1993 – [[Matěj Stránský]], tšehhi jäähokimängija *[[1994]] – [[Lucas Ocampos]], Argentina jalgpallur *[[1995]] – [[Émilien Jacquelin]], prantsuse laskesuusataja *[[1996]] – [[Sindra Kriisa]], eesti iluuisutaja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuli, 11.]] adkge7eg1h9zoxc4osubn2dsfuiagxb Sündinud 23. juulil 0 155800 6184511 6151891 2022-08-27T22:38:12Z Morel 26171 wikitext text/x-wiki {{sündinud juulis}} ''Siin loetletakse [[23. juuli]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1603]] – [[Axel Lillie]], Rootsi sõjaväelane ja poliitik *[[1777]] – [[Philipp Otto Runge]], saksa kunstnik *[[1782]] – [[Johann Heinrich Rosenplänter]], baltisaksa vaimulik, estofiil *[[1796]] – [[Franz Berwald]], rootsi helilooja *[[1828]] – [[Gustav Hirsch]], eesti arst *[[1880]] – [[Elias (Parma)|Elias]], nominaalne Parma hertsog *[[1886]] – [[Walter Schottky]], saksa füüsik * 1886 – [[Kurt Gerstenberg]], saksa kunstiteadlane *[[1888]] – [[Raymond Chandler]], ameerika kirjanik ja stsenarist *[[1890]] – [[Eduard Vigel]], eesti raamatukogundustegelane *[[1892]] – [[Haile Selassie I]], Etioopia keiser *[[1898]] – [[Juhan Püttsepp]], eesti maalikunstnik * 1898 – [[Arnold Sommerling]], eesti kommunistliku liikumise tegelane *[[1901]] – [[Gerhard Rooks]], eesti arstiteadlane *[[1906]] – [[Ernst Sarepera]], Eesti diplomaat *[[1908]] – [[Elsa Maasik]], eesti ooperilaulja * 1908 – [[Erich Taar]], eesti poksija ja maadleja *[[1909]] – [[Lisa Gelius]], saksa kergejõustiklane *[[1910]] – [[Vladimir Malõšev]], vene kirjandusteadlane ja arheograaf *[[1914]] – [[Alf Prøysen]], norra kirjanik ja rahvapillimuusik * 1914 – [[Peeter Rõigas]], eesti metsateadlane *[[1916]] – [[Evald Rink]], eesti ajaloolane ja bibliograaf *[[1922]] – [[Damiano Damiani]], itaalia stsenarist ja filmirežissöör *[[1928]] – [[Vera Rubin]], USA astronoom * 1928 – [[Karl-Samuel Rebane]], eesti füüsik * 1928 – [[Visolde Puusepp]], eesti botaanik ja mükoloog *[[1929]] – [[Kuno Areng]], eesti koorijuht *[[1930]] – [[Pierre Vidal-Naquet]], prantsuse ajaloolane *[[1931]] – [[Arata Isozaki]], jaapani arhitekt * 1931 – [[Te Atairangikaahu]], maoori kuninganna *[[1934]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog *[[1936]] – [[Anthony Kennedy]], USA kohtunik *[[1938]] – [[Edward Burkhardt]], Ameerika Ühendriikide majandustegelane *[[1939]] – [[Raine Karp]], eesti arhitekt *[[1941]] – [[Ago Künnap]], eesti keeleteadlane * 1941 – [[Sergio Mattarella]], Itaalia jurist ja poliitik * 1941 – [[Ilmar Noor]], eesti kaugsõidukapten ja õppejõud *[[1943]] – [[Lev Slobodskoi]], Ukraina-Iisraeli kabetaja *[[1945]] – [[Toomas Jõesaar]], eesti laulja * 1945 – [[Lui Lääts]], eesti teatritegelane *[[1946]] – [[Eed Pärnoja]], eesti keemik * 1946 – [[Aleksandr Kaidanovski]], vene näitleja, režissöör ja stsenarist *[[1947]] – [[David Essex]], inglise laulja ja näitleja *[[1949]] – [[Juri Anduganov]], mari keeleteadlane * 1949 – [[Sulev Kool]], eesti ajakirjanik *[[1950]] – [[Liidia Saluste]], eesti arstiteadlane * 1950 – [[Felipe Solá]], Argentina poliitik *[[1951]] – [[Edie McClurg]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1954]] – [[Anne Põldvere]], eesti geoloog *[[1957]] – [[Andres Toode]], eesti võrkpallitreener *[[1958]] – [[Viesturs Jansons]], läti päritolu Eesti tantsija *[[1960]] – [[Indrek Oro]], eesti onkoloog *[[1961]] – [[Martin Gore]], inglise muusik *[[1963]] – [[Junus-bek Jevkurov]], Inguši Vabariigi president * 1963 – [[Slobodan Živojinović]], serbia tennisist *[[1964]] – [[Pia Ehasalu]], eesti kunstiteadlane * 1964 – [[Toomas Jürgenstein]], Eesti õpetaja ja poliitik *[[1965]] – [[Anti Kalda]], eesti farmakoloog * 1965 – [[Slash]], inglise-ameerika soolokitarrist *[[1967]] – [[Philip Seymour Hoffman]], USA filminäitleja *[[1968]] – [[Givi Thargamadze]], Gruusia poliitik *[[1969]] – [[Heldur Villemson]], eesti maadleja * 1969 – [[Raphael Warnock]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja baptisti vaimulik *[[1970]] – [[Charisma Carpenter]], USA filminäitlejatar * 1970 – [[Peeter Saks]], eesti pangandustegelane * 1970 – [[Saulius Skvernelis]], Leedu poliitik ja politseijuht *[[1973]] – [[Monica Lewinsky]], Ameerika Ühendriikide küberkiusamise vastane aktivist *[[1974]] – [[Maurice Greene]], USA jooksja * 1974 – [[Jim Ollinovski]], eesti luuletaja, prosaist, näitekirjanik ja kunstnik *[[1976]] – [[Hendrik Tibar]], eesti korvpallur * 1976 – [[Jonathan Gallant]], Kanada muusik * 1976 – [[Judit Polgár]], juudi päritolu Ungari maletaja * 1976 – [[Janne Fridolin]], eesti koorijuht ja muusikaõpetaja *[[1981]] – [[Dmitri Karpov]], Kasahstani kümnevõistleja * 1981 – [[Jarkko Nieminen]], soome tennisist * 1981 – [[Lisa Aisato]], norra kunstnik ja illustraator *[[1983]] – [[Kaili Sirge]], eesti suusataja * 1983 – [[Aaron Peirsol]], Ameerika Ühendriikide endine ujuja *[[1985]] – [[Kaia Triisa]], eesti kosmeetik *[[1986]] – [[Lennart Luhtaru]], eesti amatöörfilmitegelane *[[1987]] – [[Luiz Gustavo]], Brasiilia jalgpallur * 1987 – [[Ari Mannio]], Soome meeskergejõustiklane *[[1989]] – [[Daniel Radcliffe]], inglise näitleja * 1989 – [[Nikita Kolyaev]], Venemaa jalgpallur, kes mängib Eesti Meistriliigas *[[1991]] – [[Dmitri Orlov]], Venemaa jäähokimängija *[[1992]] – [[Triinu Esken]], eesti jalgpallur *[[1993]] – [[Jakob Lilja]], rootsi jäähokimängija *[[1996]] – [[David Dobrik]], Slovakkiast pärit juutuuber *[[2003]] – [[Martin Ottas]], eesti poliitik [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuli, 23.]] mxduhvmyn5im4nog4ipa6302mn442ey Sündinud 31. juulil 0 155808 6184336 6014915 2022-08-27T17:04:17Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{sündinud juulis}} ''Siin loetletakse [[31. juuli]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1396]] – [[Philippe Hea]], Burgundia hertsog *[[1527]] – [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]], Saksa-Rooma keiser *[[1803]] – [[John Ericsson]], rootsi-ameerika leiutaja ja insener *[[1808]] – [[Hermann Schmalz]], Tartu Ülikooli õppejõud *[[1831]] – [[Ilja Uljanov]], Vene haridustegelane, Vladimir Lenini isa *[[1837]] – [[William Quantrill]], USA lõunaosariikide sisside väepealik *[[1883]] – [[Erich Heckel]], saksa kunstnik *[[1887]] – [[Mitsuru Ushijima]], Jaapani kindral *[[1897]] – [[Aleksander Kalamees]], eesti kehakultuuripedagoog *[[1901]] – [[Rudolf Slánský]], Tšehhoslovakkia kommunistlik poliitik ja riigitegelane * 1901 – [[Jean Dubuffet]], prantsuse maalikunstnik ja skulptor *[[1904]] – [[August Okas]], eesti arst ja arstiteadlane *[[1912]] – [[Milton Friedman]], USA majandusteadlane *[[1914]] – [[Josette Day]], prantsuse filminäitleja * 1914 – [[Louis de Funès]], prantsuse filminäitleja * 1914 – [[Harald Freimuth]], eesti poksija *[[1915]] – [[Juhan Kokla]], eesti ajakirjanik *[[1924]] – [[Ben Drui]], Eesti lavastaja ja näitleja *[[1925]] – [[Valdur Himbek]], eesti näitleja ja filmirežissöör *[[1926]] – [[Endel Risthein]], eesti tehnikateadlane * 1926 – [[Hilary Putnam]], USA filosoof *[[1930]] – [[Oleg Popov]], vene tsirkuseartist ja näitleja *[[1931]] – [[Väino Pallum]], eesti aiandusagronoom *[[1932]] – [[Enn Tarvel]], eesti ajaloolane * 1932 – [[John Searle]], USA filosoof *[[1938]] – [[Robert Stjurua]], Venemaa lavastaja * 1938 – [[Mati Klooren]], eesti näitleja * 1938 – [[Bonnie Brown]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[1941]] – [[Eet Tuule]], eesti kirjanik ja ornitoloog *[[1943]] – [[Juta Keevallik]], eesti kunstiteadlane * 1943 – [[Karin Lätti]], eesti näitleja ja lavastaja * 1943 – [[William Bennett]], USA poliitik ja arvamusliider * 1943 – [[Kuno Otsus]], eesti näitleja ja lavastaja * 1943 – [[Karin Karm]], eesti endine näitleja *[[1944]] – [[Marje Kerem]], eesti metallikunstnik *[[1945]] – [[Ene Jakobson]], eesti rahvatantsujuht *[[1946]] – [[Olav Lüüs]], Eesti riigiametnik *[[1947]] – [[Richard Griffiths]], inglise näitleja *[[1948]] – [[Inge Bråten]], Norra suusatreener * 1948 – [[Sirje Raudsepp]], eesti tekstiilikunstnik *[[1949]] – [[Tatjana Buhhenskaja]], eesti kunstnik * 1949 – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik *[[1950]] – [[Olav Ehala]], eesti helilooja ja pianist *[[1951]] – [[Oleg Sõlg]], eesti laulja * 1951 – [[Sergei Ovsjannikov]], Eesti tehnikateadlane *[[1952]] – [[Helmuts Balderis]], läti hokimängija ja treener *[[1953]] – [[Pille Hagel]], endine eesti iluuisutaja, iluuisutamise treener ja praegune sisearhitekt *[[1954]] – [[Allan Gromov]], Eesti riigiametnik *[[1955]] – [[Mare Lust]], eesti vandeadvokaat *[[1956]] – [[Tiiu Hermat]], eesti vaimulik ja ühiskonnategelane * 1956 – [[Eike Värk]], eesti teatriteadlane *[[1957]] – [[Aimar Jugaste]], eesti ettevõtja *[[1958]] – [[Raivo Jaaniso]], eesti füüsik * 1958 – [[Toomas Lõhmuste]], eesti näitleja ja raadioteatri juht * 1958 – [[Mark Cuban]], USA ärimees *[[1962]] – [[Wesley Snipes]], ameerika filminäitleja * 1962 – [[Agnieszka Brustman]], poola maletaja ja malekohtunik *[[1963]] – [[Fatboy Slim]], Briti muusik * 1963 – [[Allan Puur]], eesti rahvastikuteadlane *[[1964]] – [[Peeter Tammearu]], eesti näitleja ja lavastaja * 1964 – [[Urmas Hepner]], eesti jalgpallur *[[1965]] – [[Armin Karu]], eesti majandustegelane * 1965 – [[J. K. Rowling]], Briti kirjanik *[[1966]] – [[Kevin Martin]], Kanada jääkeeglimängija *[[1967]] – [[Gerson Klumpp]], soome-ugri keelte professor *[[1969]] – [[Antonio Conte]], Itaalia jalgpallitreener ja endine jalgpallur * 1969 – [[Nikolai Pavlov]], jakuudi ühiskonnategelane, arst ja ettevõtja *[[1970]] – [[Ilmar Valdur]], eesti arhitekt *[[1971]] – [[Koba Davitašvili]], Gruusia poliitik *[[1972]] – [[Priit Jaagant]], eesti ärijuht *[[1973]] – [[Klemen Pisk]], sloveeni kirjanik, tõlkija ja muusik * 1973 – [[Jacob Aagaard]], taani päritolu Šotimaa maletaja *[[1974]] – [[Erle Rikmann]], eesti sotsioloog * 1974 – [[Tarmo Tamm (keemik)|Tarmo Tamm]], eesti keemik *[[1975]] – [[Luana Georg]], eesti baleriin *[[1976]] – [[Paulo Wanchope]], Costa Rica jalgpallur *[[1978]] – [[Will Champion]], Briti muusik *[[1979]] – [[Jürgen Rooste]], eesti luuletaja * 1979 – [[Sven Schulze]], Saksamaa poliitik * 1979 – [[Anton Novožilov]], Eesti fotograaf * 1979 – [[Kai Mykkänen]], Soome poliitik *[[1980]] – [[Mikko Hirvonen]], soome rallisõitja *[[1981]] – [[Ira Losco]], Malta laulja *[[1982]] – [[Anabel Medina Garrigues]], Hispaania tennisist *[[1985]] – [[Brimin Kiprop Kipruto]], Keenia kergejõustiklane *[[1986]] – [[Svetlana Sleptsova]], Venemaa laskesuusataja * 1986 – [[Jevgeni Malkin]], Venemaa jäähokimängija *[[1987]] – [[Tõnu Tunnel]], eesti fotokunstnik *[[1989]] – [[Viktorija Azarenka]], Valgevene tennisist * 1989 – [[Henry Kallas]], eesti ettevõtja *[[1990]] – [[Karl Laumets]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1992]] – [[Ryan Johansen]], Kanada jäähokimängija [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuli, 31.]] pdihq6fbahlemhkhc56qwjbumfer8ow Sündinud 29. augustil 0 155834 6184578 6028003 2022-08-28T06:59:06Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{sündinud augustis}} ''Siin loetletakse [[29. august]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1613]] – [[Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)|Gustaf Gabrielsson Oxenstierna]], Rootsi riigitegelane *[[1619]] – [[Jean-Baptiste Colbert]], prantsuse majandustegelane *[[1632]] – [[John Locke]], inglise filosoof *[[1755]] – [[Jan Henryk Dąbrowski]], poola kindral *[[1794]] – [[Léon Cogniet]], prantsuse maalikunstnik *[[1861]] – [[Theodor Georg Andreas Molien]], matemaatik *[[1862]] – [[Maurice Maeterlinck]], belgia kirjanik *[[1866]] – [[Jaan Miländer]], eesti arst *[[1867]] – [[Aleksandr Ljukevitš]], vene arstiteadlane *[[1871]] – [[Albert Lebrun]], Prantsusmaa president [[1932]]–[[1940]] *[[1875]] – [[August Teppo]], eesti lõõtspillimeister *[[1883]] – [[Eduard Gens]], eesti arst *[[1889]] – [[Karl Leinus]], eesti koorijuht ja pedagoog *[[1891]] – [[Mihhail Tšehhov]], vene rahvusest Venemaa-USA näitleja, lavastaja, teatrilooja ja teatritegelane *[[1894]] – [[Kristjan Saar]], Eesti sõjaväelane *[[1895]] – [[Arnold Juhkum]], eesti filmirežissöör *[[1898]] – [[Oskar Puusepp]], Vabadussõja veteran *[[1903]] – [[Elmar Lani]], eesti advokaat, ühiskonna- ja kultuuritegelane *[[1904]] – [[Artur Mägi]], eesti õigusteadlane * 1904 – [[Werner Forssmann]], saksa arst *[[1911]] – [[Sakari Tuomioja]], Soome poliitik *[[1915]] – [[Ingrid Bergman]], rootsi filminäitleja * 1915 – [[Endel Laas]], Eesti metsateadlane *[[1917]] – [[Eugen Saanpere]], eesti fagotimängija * 1917 – [[Olga Relve]], eesti kokaraamatute autor *[[1918]] – [[Ants Aamisepp]], eesti põllumajandusteadlane *[[1920]] – [[Charlie Parker]], USA džässmuusik *[[1921]] – [[Gerhard Grüneberg]], Saksa DV riigitegelane * 1921 – [[Iris Apfel]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, sisekujundaja ja moeikoon *[[1927]] – [[Lia Paalme]], eesti keemik *[[1929]] – [[Arnold Pikamäe]], eesti keeleteadlane-leksikograaf * 1929 – [[Koit Alekand]], eesti maaparandusteadlane ja õppejõud *[[1930]] – [[‘Āţif Şidqī]], Egiptuse poliitik *[[1933]] – [[Alan Stacey]], Inglise autovõidusõitja * 1933 – [[Valter Pakk]], eesti tehnikateadlane *[[1935]] – [[Ülo Vooglaid]], Eesti sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik *[[1936]] – [[John McCain]], Ameerika Ühendriikide poliitik * 1936 – [[Tõnis Kattai]], eesti laulja *[[1937]] – [[Arnold Rosental]], eesti füüsik *[[1938]] – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik *[[1939]] – [[Joel Schumacher]], USA filmirežissöör *[[1940]] – [[Jüri Toomre]], eesti astrofüüsik *[[1941]] – [[Francis McLynn]], briti elulookirjanik ja sõjaajaloolane *[[1943]] – [[Johannes Andersen]], taani astronoom * 1943 – [[Peter von Bagh]], soome filmiajaloolane, lavastaja, stsenarist, publitsist ja ajakirjanik *[[1945]] – [[Wyomia Tyus]], USA kergejõustiklane *[[1946]] – [[Bob Beamon]], USA kaugushüppaja * 1946 – [[Dimítris Christófias]], Küprose president * 1946 – [[Jean-Baptiste Bagaza]], Burundi poliitik * 1946 – [[Jüri Grauberg]], eesti humorist ja kirjanik *[[1947]] – [[Andrzej Malinowski]], Poola poliitik * 1947 – [[Juhan Valtin]], eesti tehnikateadlane ja emeriitprofessor *[[1948]] – [[Lea Lepmann]], eesti matemaatik * 1948 – [[Nadejda Brânzan]], Moldova infektsionist ja parlamendi liige *[[1949]] – [[Arif Alvi]], Pakistani poliitik *[[1951]] – [[Kersti Ulmas]], eesti rahvatantsupedagoog * 1951 – [[Viive Kuks]], eesti graafik *[[1954]] – [[Sirje Grossmann-Loot]], Eesti Lastefondi juhataja *[[1955]] – [[Ülar Ploom]], eesti kirjandusteadlane ja luuletaja * 1955 – [[Diamanda Galás]], kreeka päritolu USA ''avant-garde'' helilooja, laulja, pianist, etendaja, performansi- ja maalikunstnik ning interpreet *[[1956]] – [[Maanus Mikkel]], eesti keraamik * 1956 – [[Gaida Kivinurm]], eesti jurist, kohtunik *[[1958]] – [[Michael Jackson]], USA laulja *[[1959]] – [[Juha Veijonen]], soome näitleja *[[1960]] – [[Viire Valdma]], eesti näitleja *[[1963]] – [[Steve Clarke]], Šotimaa jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[1967]] – [[Angela Borsuk]], iisraeli maletaja *[[1971]] – [[Carla Gugino]], ameerika näitleja * 1971 – [[Toomas Uibo]], eesti laulja ja ärimees * 1971 – [[João Lopes Marques]], portugali päritolu Eestis elav ajakirjanik, stsenarist ja kirjanik *[[1972]] – [[Sara Stridsberg]], rootsi kirjanik, publitsist ja tõlkija *[[1974]] – [[Mária Kolíková]], Slovakkia poliitik ja jurist *[[1976]] – [[Jon Dahl Tomasson]], taani jalgpallur *[[1979]] – [[Kristjan Rahnu]], eesti kümnevõistleja *[[1980]] – [[David Desrosiers]], Kanada muusik *[[1981]] – [[Margus Rääk]], Eesti maadleja *[[1983]] – [[A+]], USA räppar * 1983 – [[Antti Niemi]], soome jäähokimängija *[[1984]] – [[Jim Ashilevi]], eesti kirjanik *[[1986]] – [[Lea Michele]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[1988]] – [[Carl Hagelin]], rootsi jäähokimängija *[[1989]] – [[Su Bingtian]], Hiina kergejõustiklane *[[1990]] – [[Patrick van Aanholt]], jalgpallur (kaitsja) *[[1993]] – [[Liam Payne]], briti muusik *[[1997]] – [[Ainsley Maitland-Niles]], inglise jalgpallur *[[1999]] – [[Artti Aigro]], eesti suusahüppaja *[[2002]] – [[Destiny Chukunyere]], Malta lauljatar [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|August, 29.]] tcw5qv1fp6sehhdu8l7r318csg5hqs3 Robert Livländer 0 158246 6184522 5509543 2022-08-28T00:58:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki '''Robert Johannes Livländer''' ([[1. veebruar]] [[1903]] [[Tallinn]] – [[6. oktoober]] [[1944]] [[Läänemeri]]) oli [[eestlased|eesti]] astronoom ja geodeet. Robert Livländer hukkus koos perekonnaga Eestist põgenemisel laeval [[Nordstern]]. ==Haridus== Lõpetas [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Linna I Reaalkool]]i [[1921]]; õppis TÜ matemaatika-loodusteaduskonnas astronoomiat [[1921]]-[[1925]]; TÜ stipendiaat Potsdami Geodeesiainstituudis astronoomia alal [[1928]]-[[1929]].<ref name="leks"/> ==Teaduskraad ja kutse== mag. astr. [[1926]] (Astrograafiline positsioonide määramine), dr. phil. nat. [[1932]] (Determination of the Longitude of the Tartu Observatory by Wireless. Second paper: Observations in [[1929]]-[[1930]] in Tartu and in Pulkovo. Final Results); dotsent [[1935]]; erakorraline professor [[1938]]; professor [[1940]].<ref name="leks"/> ==Teenistus== [[Tallinna Reaalkool]]i viimases klassis Tallinna posti-telegraafikontori ametnik; ülikooliõpingute ajal [[Tartu Tähetorn|Tartu Tähetorn]]is; oli [[Tallinna Reaalkool|Reaalkool]]i õpilasena Vabadussõjas 2. soomusrongi koosseisus. TÜ [[Tartu Tähetorn]]i abijõud [[1922]]-[[1935]], astronoom-observaator, nooremassistent [[1925]], eradotsent [[1933]]; [[Tartu Ülikool|TÜ]] tehnikateaduskonna geodeesia dotsent [[1934]]-[[1936]]; geodeesia kabineti juhataja [[1935)].<ref name="leks"/> [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]]s [[1936]]-[[1944]]: geodeesia dotsent [[1936]], geodeesia laboratooriumi juhataja [[1936]]-[[1940]], geodeesia erakorraline professor [[1938]]-[[1944]]; ehitus- ja mehaanikateaduskonna prodekaan [[1938]]-[[1940]]; geodeesia professor [[1940]]-[[1941]], kateedri juhataja; keemia-mäeteaduskonna dekaan [[1941]]; rektor [[1941]]-[[1944]].<ref name="prof"/> ==Teadustöö põhisuunad== Geograafiliste pikkuste ja laiuste mõõtmine Eestis, tähtede ja planeetide ehitus; saavutas rahvusvahelise tunnustuse koostöös [[Ernst Öpik]]uga ultraviolettkiirguse kalorimeetria alal. Avaldanud üle 30 publikatsiooni astromeetria, geodeesia ja gravimeetria alal, esimese eestikeelse geodeesia õpiku Geodeesia põhijooni [[1942]] autor.<ref name="prof"/> ==Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus== Juhtis Baltimaade gravimeetrilise võrgu arendamise töid; korraldas [[Kaitseväe peastaap|Eesti Sõjavägede Staab]]i topohüdrograafia osakonna ülesandel Eesti triangulatsioonipunktidel geograafiliste koordinaatide mõõtmisi [[1929]]; osales päikesevarjutuste ekspeditsioonidel. Loodusvarade Instituudi liige [[1937]]-1940]]; [[Eesti Geodeetide Ühing]]u liige; [[Eesti Entsüklopeedia]] täheteaduse osakonna toimetaja [[1932]]-[[1937]]; oli astronoomia ja topo-geodeetiliste teadmiste populariseerija ajakirjanduses. [[Üliõpilasselts Raimla]] liige.<ref name="prof"/> ==Tunnustused== [[Kotkarist]]i III klassi teenetemärk 1938.<ref name="kotkas" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="leks">Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 2. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005, lk. 430</ref> <ref name="prof">Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 219-220</ref> <ref name="kotkas">[https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/14094/robert-johannes-livlander| Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid]{{Kõdulink|aeg=august 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} == Välislingid == * {{ISIK|1848}} * [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/livl%C3%A4nder_robert-johannes Robert-Johannes Livländer Eesti Entsüklopeedias] {{JÄRJESTA:Livländer, Robert}} [[Kategooria:Eesti astronoomid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikainstituudi õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli tehnikateaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Eesti soomusronglased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Üliõpilaste Selts Raimla liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1944]] asdvdp9ffaftc06geplqzi2lmo49azs Risto Järv 0 163016 6184519 6089796 2022-08-27T23:56:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | nimi = Risto Järv | pilt = Fail:Risto Järv.jpg | pildiallkiri = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1971|1|15}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[rahvaluuleteadus]] | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Eesti Rahvaluule Arhiiv]] | haridus = [[Tallinna Ühisgümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] ([[Bachelor of Arts|B.A]], [[Magistrikraad|MA]], [[PhD]]) | doktoritöö = "[https://dspace.ut.ee/handle/10062/1187 Eesti imemuinasjuttude tekstid ja tekstuur. Arhiivikeskne vaatlus]" (1997) | doktoritöö_juhendaja = [[Ülo Valk]] | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = [[Katre Kikas]], [[Kärri Toomeos-Orglaan]], Piret Paal, Mairi Kaasik, Terje Puistaja | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = {{Lihtloend| * [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] * [[Rahvaluule kogumispreemia]] }} | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Risto Järv''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1971]] [[Tallinn]]as<ref name="EPL_27062009"/>) on eesti folklorist, [[Eesti Rahvaluule Arhiiv]]i juhataja ning Tartu Ülikooli kaasprofessor eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor. == Haridus == Lõpetanud 1989. aastal [[Tallinna 20. keskkool]]i. 1995. aastal sai [[Tartu Ülikool]]ist [[bakalaureusekraad]]i (eesti ja võrdlevas rahvaluules), 1997. aastal [[magistrikraad]]i (eesti ja võrdlev rahvaluule) magistritööga "Eesti usundi uurimise lähtel. Kr. J. Petersoni kommenteeritud tõlge Kr. Gananderi “Mythologia Fennicast”". Aastatel 1997–2005 õppis Tartu Ülikoolis doktoriõppes, kaitstes [[Ülo Valk|Ülo Valgu]] juhendatud doktoritöö teemal "Eesti imemuinasjuttude tekstid ja tekstuur. Arhiivikeskne vaatlus". == Seltsid == Ta on [[Akadeemiline Rahvaluule Selts|Akadeemilise Rahvaluule Seltsi]] liige aastast 1996 (aastatel 2003–2009 kuulus ARS-i juhatusse), Rahvusvahelise Rahvajutu-uurimise Seltsi (ISFNR) liige aastast 2005. Samuti kuulub ta aastast 2009 Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastuse kolleegiumisse, aastast 2010 Eesti Kirjandusmuuseumi teadusnõukogusse, aastast 2013 Societé Internationale d´Ethnologie et de Folklore'sse (SIEF), aastast 2016 [[Eesti Digitaalhumanitaaria Selts]]i ja 2018. aastast [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]]e teadusnõukogusse. == Tunnustus == * 1997 – [[Balti Rüütelkondade Liit|Balti Rüütelkonna preemia]] (magistritöö eest) * 2005 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Heili Einasto]], [[Lembi Loigu]] ja [[Veronika Kivisilla|Veronika Kivisillaga]]; ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde: Estonian Folktales. The Heavenly Wedding") * 2007 – [[Rahvaluule kogumispreemia]] (pärimusainese kogumise eest Järvamaal, Setumaal, Kullamaal ja Siberi eestlaste juures ning Tartu Ülikooli tudengite välitööde juhendamise eest)<ref>{{Netiviide |url=https://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/972-vabariigi-presidendi-kultuurirahastu/4919-rahvaluule-kogumispreemia/layout-institution.html |pealkiri=Rahvaluule kogumispreemia. Eesti Vabariigi Presidendi veebisait. |vaadatud=2020-07-31 |arhiivimisaeg=2020-09-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200923150010/https://president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/972-vabariigi-presidendi-kultuurirahastu/4919-rahvaluule-kogumispreemia/layout-institution.html |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2014 – [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Mairi Kaasik|Mairi Kaasiku]], [[Kärri Toomeos-Orglaan|Kärri Toomeos-Orglaane]] ja [[Inge Annom|Inge Annomiga]]; antoloogia „Eesti Muinasjutud. Imemuinasjutud“ koostamise eest) *2020 – [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Katrin Sipelgas|Katrin Sipelga]], [[Janeli Jallai]] ja [[Jaak Kilmi|Jaak Kilmiga]]; imelise ja ainukordse muinasjutumaailma „Elas kord...” loomise eest) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="EPL_27062009">[http://www.epl.ee/artikkel/472200 Risto Järv: muinasjutud õpetavad meid elama] – [[Eesti Päevaleht]], 27. juuni 2009</ref> }} == Kirjandus == *Järv, Risto & Kaasik, Mairi & Toomeos-Orglaan, Kärri (koostanud ja toimetanud.) Eesti muinasjutud I:1 Imemuinasjutud. Monumenta Estoniae Antiquae V. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2009. *Järv, Risto. Punamütsike ja Punasokike. Muinasjutunaljadest. – Kes kõlbab, seda kõneldakse. Pühendusteos Mall Hiiemäele. Koost. Eda Kalmre, Ergo-Hart Västrik; toim. Ergo-Hart Västrik. Tartu, lk 115–142) (2008). *Järv, Risto. Muinasjutuline Setumaa. – Setumaa kogumik, 4. Uurimusi Setumaa loodusest, ajaloost ja folkloristikast. Tallinn, lk 220–245 (2008). *Järv, Risto. Eesti imemuinasjuttude tekstid ja tekstuur. Arhiivikeskne vaatlus. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis, 7). Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. 227 lk. *Järv, Risto. Sehvtjeviiten ja seitse tõdemust. Isikunimedest muinasjuttudes. – Keel ja Kirjandus, 2005, nr 6, lk. 442–454, nr 7, lk. 549–557. *Järv, Risto. The Gender of the Heroes, Storytellers and Collectors of Estonian Fairy Tales. – [[Folklore. An Electronical Journal of Folklore]]. 2005. Vol. 29, pp.&nbsp;45–60. *Piret Päär & Anne Türnpu (koostajad), Risto Järv & Lembi Loigu (üldtoimetajad). Estonian Folktales: The Heavenly Wedding. Risto Järv & Kristi Salve (kommentaarid). Tallinn: Varrak, 2005. *Regivärsist netinaljadeni. Tekstiantoloogia. Toim. Risto Järv ja Taive Särg. Tallinn: Koolibri, 2005. *Järv, Risto. Kas nimi rikub muinasjutu – Pärimus ja tõlgendus. Artikleid folkloristika ja etnoloogia teooria, meetodite ning uurimispraktika alalt. Koost. T. Jaago. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2003. Lk. 94–103. *Järv, Risto. Kui veerand usud, saad poole petta. Jututüüp AT 1920B seostatuna konkreetsete isikutega. – Mäetagused 20. Hüperajakiri. Tartu: EKM folkloristika osakond, lk. 51–68. (http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr20/kalavale.pdf). *Järv, Risto. Tracing the Original: Baltic Sea Islands in Estonian Fairy Tales. – Journal of Indian Folkloristics, Vol. V, No. 1/2. 2003. Mysore: Zooni Publications, pp.&nbsp;49–66 *Järv, Risto. "Ehe" ja "ehitud". Mõnest autentsusprobleemist 19. sajandi muinasjutukirjapanekutes – Kogumisest uurimiseni. Artikleid Eesti Rahvaluule Arhiivi 75. aastapäevaks. Koost. Mall Hiiemäe. Toim. M. Hiiemäe ja K. Labi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2002. Lk. 157–180. *Järv, Risto. The Three Suitors of the King's Daughter: Character roles in the Estonian versions of The Dragon Slayer (AT 300) – Folklore. An Electronical Journal of Folklore. Vol. 22, pp.&nbsp;33–48. (http://www.folklore.ee/folklore/vol22/dragons.pdf). *Järv, Risto. "Wenn du ein Viertel von dem Erzählten glaubst, bist du schon um die Hälfte betrogen worden". AT 1920B im Zusammenhang mit konkreten Personen – Folklore als Tatsachenbericht. Herausgegeben von J. Beyer, R. Hiiemäe. Tartu: Sektion für Folkloristik des Estnischen Literaturmuseums, 2001. S. 71–83 *Järv, Risto. Eesti imemuinasjuttude kangelaste, jutustajate ja kogujate soost – Klaasmäel (Pro Folkloristica VIII). Toim. M. Hiiemäe, K. Labi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2001. lk 28–44. *Järv, Risto. Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica" saksakeelsest tõlkest – Keel ja Kirjandus, 2001, nr 3. Lk 173–180 *Old stories in contemporary times – a collecting experience in the Orava village in Siberia – Folklore. Electronic Journal of Folklore, vol 13 (May 2000). Tartu 2000, pp.&nbsp;37–65. Internetipublikatsioon: http://haldjas.folklore.ee/folklore/vol13/orava.htm *Is Providing Proverbs a Tough Job? References to Proverbs in Newspaper Texts. – [[Folklore. Electronic Journal of Folklore]], vol 10 (May 1999). Tartu 1999, pp.&nbsp;77–107. Internetipublikatsioon: http://haldjas.folklore.ee/folklore/vol10/toughjob.htm *Järv, Risto. Tarbetarkusest argiarvamuseni, vahel vanasõnaks välja? – Maa ja ilm. (Pro Folkloristica V). Toim. M. Hiiemäe, J. Oras. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1997, lk 26–42. *Järv, Risto. An Outline of Everyday Credos: from the Aspect of Gender and Profession. – Contemporary Folklore: Changing World View and Tradition. Ed. by M. Kõiva. Tartu 1996, pp.&nbsp;213–233. *Järv, Risto. Kristian Jaak Peterson Eesti mütoloogiat kokku kandmas. – Kirjandusteadus. Mõte ja Ulm, Rakendus ja Uurimus. (Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli toimetised, 1). Tartu 1996, lk. 118–135. == Välislingid == *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Järv, Risto}} [[Kategooria:Eesti folkloristid]] [[Kategooria:Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Rahvaluule kogumispreemia laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] eyxucu23vax194ewdi9kkmsninjxnjz Eesti politsei (1918–1940) 0 168459 6184337 6177837 2022-08-27T17:08:29Z NOSSER 8097 /* Harju maakonna politseivalitsus */ wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2021}} Siin on ülevaade [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] loomisel [[1918]]. aastal moodustatud ja [[1940]]. aastal Eesti [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)|okupeerimisega NSV Liidu poolt]] tegevuse lõpetanud Eesti korrakaitseorganisatsiooni arengust ja tegevusest. Eesti riiklik iseseisvus kuulutati välja Tallinnas [[24. veebruar]]il [[1918]]. Järgmisel päeval algas kaheksa ja pool kuud kestnud [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]] ning Eestis kehtestati Saksa okupatsioonivõim. Saksa keisririik ei tunnistanud Eesti Vabariiki ja [[Eesti Ajutine Valitsus]] oli sunnitud minema põranda alla. 11. novembril 1918 [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpetanud [[Compiegne'i vaherahu]] järel andis Saksa volinik Baltimaades [[August Winnig]] võimu üle Eesti Ajutisele Valitsusele. Ööl vastu 12. novembrit 1918 võeti Tallinnas asunud politseijaoskonnad sakslastelt üle. Seda päeva, [[12. november|12. novembrit]] [[1918]], loetaksegi Eesti politsei asutamise päevaks. {{Tsitaat|Protokoll nr 1 11. nov 1918 :Osavõtjad: :Peaministri asetäitja [[Jaan Poska]]. :Ministrid: [[Jüri Jaakson]], [[Jaan Raamot]], [[Juhan Kukk]], [[August Hanko]], [[Ferdinand Peterson]], [[Peeter Põld]]. :Protokollis [[Theodor Käärik|Th. Käärik]]. ::Otsustatakse: 1) Kohustada omavalitsusi politseiasjandust oma kätte võtma. 2) [[Omakaitse]] laiali saata. 3) Maa kaitsmine [[Kaitseliit|Eesti Kaitseliidu]] kätte anda, mis allub sõjaministrile. 4) Mõnede Valitsuse liikmete sooviavalduse puhul ametist lahkuda: kõik Valitsuse liikmed jäävad oma kohtadele, kuni uue valitsuse moodustamiseni Vanematekogu ja Maapäeva poolt. 5) Avaldada rahvale üleskutse kolmes kohalikus keeles: "Eesti Ajutine Valitsus Eestimaa rahvale" ja volitada J. Poskat seda alla kirjutama.||}} == Ajalugu == {{vaata|Eestimaa kubermangu korrakaitse|Ajutise Valitsuse korrakaitse}} Aastail 1918–1919 tegutses korrakaitse [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] [[Venemaa Ajutise Valitsuse miilitsaseadus]]e alusel, allus [[kohalik omavalitsus|kohalikule omavalitsus]]ele ning kandis miilitsa nimetust. Korra tagamiseks ja [[kuritegevus]]ega võitlemiseks hakkas pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i lõppu tegutsema kohaliku omavalitsuse poolt ülalpeetav miilits, mis oli moodustatud vastavalt 17. aprillil 1917 kehtestatud Ajutisele miilitsa seadusele. 2. märtsil 1917. aastal kogunes mõnisada inimest [[Tallinna Börsikomitee|Tallinna börs]]isaali, kus otsustati linna kaitset korraldada, et panna piiri lõhkumistele ja röövimistele. Linna kaitsjad, valged lindid käe ümber, käisid salkades mööda linna [[Julgeolek|julgeolek]]u kindlustamiseks. Seda võiks nimetada esimeseks katseks kaitseorgani loomisel julgeoleku kindlustamiseks pärast tsaarivõimude langemist. Seejärel Tallinnas asus kaitse korraldamisele revolutsiooniline [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu|Tallinna Tööliste ja sõjaväe saadikute nõukogu]] [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee|täidesaatev komitee]], kus töötati välja juhis, mille põhjal asutati Rahva miilitsavägi. Nimetatud miilits komplekteeriti vabatahtlikest ja nende teenistustunnusmärgiks oleks käevarrel kantav [[Tallinna vapp|Tallinna linna vapiga]] ja M tähega varustatud valge lint. 9. märtsil samal aastal võttis Tallinnas [[Tallinna linnavalitsus]] miilitsa korraldamise enda peale. 14. märtsil [[Eestimaa kubermangukomissar]] määras maakondadesse aga ajutised miilitsakomissarid: [[Harju maakond]]a [[Johannes Reintalu|J. Reinthal]], [[Järva maakond]]a [[Aleksander Veiler|A. Veiler]], [[Viru maakond]]a [[Tõnis Kalbus|T. Kalbus]], [[Lääne maakond]]a [[Aleksander Eldring|A. Eldring]]. Tallinna miilitsa ülemaks valiti 29. märtsil linnavolikogu poolt [[Konstantin Päts|K. Päts]], kes aga tegelikult miilitsa korraldamisele ei saanud asuda, sest TTSSN täidesaatev komitee, olid tema vastu. Selle asemel valiti 25. aprillil soldatite ja tööliste nõukogu miilitsaülemaks Tallinnasse [[Aleksander Hellat|A. Hellat]]. Hellat võttis miilitsas ette puhastustöö ja rookis 2000 inimesest välja ligemale 1800 kui kahtlase elemendi ja see miilits püsis Tallinnas kuni enamlaste riigipöördeni, kes 15. jaanuaril võtsid miilitsa üle ja tagandasid A. Hellati. Tallinnas peeti 18. septembril ka seltskondlike organisatsioonide esindajate vaheline koosolek, kus otsustati asutada organisatsioonide esindajaist Omakaitse Nõukоgu", kes valib täidesaatva Komitee" [[Omakaitse (1917–1918)|Omakaitse]]" asutamiseks. Otsus miilits taastada võeti vastu 12. novembril 1918, taastamise aluseks sai 1917. aasta ajutine miilitsaseadus. Saksa okupatsiooni sümboliks oleva politsei asendamine miilitsaga toimus kõikjal võimalikult pea pärast kohaliku võimu üle võtmist. Tallinnas võttis miilits juba 15. novembriks politsei funktsioonid üle, Tartus kaotati politsei ning taastati miilitsa tegevus alles 22. novembril. Militsionääride väliseks tunnusmärgiks olid tavaliselt ühist värvi käepaelad, Tartus sinised, Tallinnas aga punased ja linna vapiga Tallinna miilitsaülem oli [[Aleksander Hellat]] ja Tartu miilitsaülem [[Karl Einbund]]. [[Siseministeerium]]i [[Politsei Peavalitsus]] alustas tööd 2. detsembril 1918. Detsembrist 1918 hakkas miilits töötama küll Politsei Peavalitsuse juhtimise all, kuid majanduslikult kuulus ka omavalitsuse haldusalasse. Tallinnas ja Tartus loodi lisaks veel [[Eesti kriminaalpolitsei|kriminaal]]jaoskonnad. 1920. aastast oli Eesti korrakaitseorganisatsiooni nimetuseks politsei. Korrakaitseorganisatsiooni ülesehitamise aeg kattus [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjaga]], mistõttu tuli see moodustada erakordselt rasketes oludes. Kesise relvastusega, aga mõnikord isegi ilma relvadeta politseinikud abistasid sõjaväevõime, hoidsid tagalas vaos kuritegevust ning korraldasid koos Kaitseliiduga ühisoperatsioone, et tabada väejooksikuid, salaviinatootjaid ja spekulante. [[Asutav Kogu]] võttis alles 17. detsembril 1919 vastu [[politsei korraldus]]e.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKriigiteataja19200114.2.7 Asutawa Kogu poolt 17. dets. 1919 a. wastwõetud politsei korraldus.], Riigi Teataja, nr. 4-5, 14 jaanuar 1920</ref> Loodi riiklik [[välispolitsei]], kelle ülesanne oli hoida ühiskondlikku julgeolekut ja korda, kaitsta kõiki ja igaüht tooruse, vägivalla ning omavoli eest. Politsei ülalpidamise kulud kandis sestpeale riik. [[Eesti haldusjaotus#Eesti Vabariik|Maakondade]] ja linnade [[politseivalitsus]]te baasil moodustati politseiringkonnad, mis jagunesid jaoskondadeks, need omakorda rajoonideks, mida juhtisid vastavad ülemad. Tallinna, Tartu ja Narva, samuti ka vabariigi raudteed olid eraldatud ise politseiringkondadeks. Maakonna politseiülem asus [[maakonnalinn]]as, linna politseiülemad vastavates linnades ja raudtee politseiülem — Tallinnas. Esialgu oli kohalikke välispolitsei valitsusi 15, 4. novembril 1925 koondati need üheksaks [[Politseiprefektuur|prefektuuriks]]<ref>[[Heino Gustavson]], [https://www.ohtuleht.ee/11298/ka-sajandi-alguses-sundis-politsei-miilitsast Ka sajandi alguses sündis politsei miilitsast], Õhtuleht, 22. oktoober 1997</ref> vastavalt kehtinud [[Eesti haldusjaotus]]ele: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]]. 1918. aasta novembris, peale [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioonivõimude lahkumist]] Eestist alustasid tegevust omavalitsusele allunud miilitsavalitsused ja nende juures üksikud [[kriminaalpolitsei]] ametnikud, kes määrati ametisse [[Eesti haldusjaotus|maakondade]] miilitsaülemate poolt. 5. jaanuaril 1920. aastal valitsuse poolt vastu võetud Kriminaalpolitsei korralduse alusel asutati omavalitsustest sõltumatu Riiklik Kriminaalpolitsei, mille tegevust juhtis [[Kohtuministeerium]]i koosseisu kuulunud [[Kriminaalpolitsei Peavalitsus]]. Eesti [[kriminaalpolitsei]] asutamise kuupäev on [[5. jaanuar]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/01/14/8 Eesti wabariigi walitsemise ajutise korra § 12-a põhjal wabariigi walitsuse poolt 5. jaanuaril 1920. a. wastuwõetud kriminaal-politsei korraldus.], Riigi Teataja, nr. 4-5, 14 jaanuar 1920</ref> [[1920]], kaitsepolitsei (aastast [[1925]] – [[Poliitiline Politsei]]) asutati [[12. aprill]]il [[1920]]. == Juhid ja organisatsioon == {{Asutus |Nimi = Politsei Peavalitsus, 1918–1926<br>Politseivalitsus, 1926–1938<br>Politseitalitus, 1938–1940 |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 1918 |likvideeritud = 1940 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Tallinn, [[Toompea loss]] |asukoht = [[Lossi plats]] 1, Tallinn |piirkond = Eesti Vabariik |kõrgemalseisev_asutus = [[Siseministeerium]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} :Aastatel [[1919]]–[[1926]] tegutses Eesti politsei keskasutusena [[Siseministeerium]]i '''[[Politsei Peavalitsus]]; :Aastatel [[1926]]–[[1938]] [[Kohtu- ja Siseministeerium]]i (1929–1934) ja [[Siseministeerium]]i '''[[Politseivalitsus]]''' :Aastatel [[1938]]–[[1940]] [[Siseministeerium]]i '''[[Politseitalitus]]''' * 1918–24. maini<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/06/28/6 III. Nimetused], Riigi Teataja, nr. 41, 28 juuni 1919</ref> 1919 [[Eduard Alver]], Politsei Peavalitsuse ülem * 1919–[[1920]] [[Mihkel Ostrat]], Politsei Peavalitsuse ülem * [[1920]]–1921 [[Karl-Johann Laurits]], Politsei Peavalitsuse ülem * [[1921]]–[[1923]] [[Hans Kuben]], Politsei Peavalitsuse ülem * [[1924]]–[[1925]] [[Hugo-Johannes Möldre]], Politsei Peavalitsuse ülema (kohusetäitja) * [[16. veebruar]] 1925 – 16. märts 1934 [[Nigul Reimo]], Politsei Peavalitsuse ülem ja alates 1. jaanuarist 1926 Politseivalitsuse direktor * [[1934]]–1935 [[Friedrich Kuusekänd]], Politseivalitsuse direktor * [[4. jaanuar]] [[1935]]–1938 [[Richard Veermaa]], Politseivalitsuse direktor ** abidirektor Johan Sooman, * [[1938]]–[[1940]] [[Johan Sooman]], Politseitalituse direktor Politseiorganisatsiooni loomisel 1918. aastal (mida algselt nimetati miilitsaks), loodi välispolitsei kohalike omavalitsuse alluvuses, kuid 2. detsembrist 1918 koordineeris kogu politsei tööd Siseministeeriumi [[Politsei Peavalitsus]], 17. detsembril 1919 kommunaalpolitsei kaotati ja loodi riiklik politsei Politsei Peavalitsuse alluvuses. Politsei koosnes kolmest harust: välis-, kriminaal-ja poliitilisest politseist. Esimestel aastatel oli igaühel neist oma peavalitsus, 20. mail 1924 võttis Riigikogu vastu Välis-, kriminaal- ja kaitsepolitsei ühendamise ajutise seaduse,<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/07/18/7 Äratõmme Wabariigi Walitsuse protokollist nr. 60, 13. juun. 1924 a.], Riigi Teataja, nr. 92-93, 18 juuli 1924</ref> mille alusel loodi Siseministeeriumi alluvuses Politsei Peavalitsus, mis ühendas kõik kolm ametkonda. 16. juunist likvideeriti politsei-, kriminaal- ja kaitsepolitsei peavalitsused kui iseseisvad asutused. Siseministeeriumi Politsei Peavalitsuse juhiks oli peavalitsuse ülem (aastast [[1925]] politseidirektor). Politsei Peavalitsuse (Politseitalituse) ruumid asusid [[Toompea loss]]is. Politseivalitsused (alates 1926. aastast prefektuurid) paiknesid üldjuhul suurtes kivihoonetes, mida olid juba varem kasutanud tsaaripolitsei ja Vene Ajutise Valitsuse miilits. 1920. aastal asutati Eestis politseireserv, mille üksused asusid [[Tallinn]]as ja [[Petseri]]s. Politseireservis teenis nii jala- kui ka ratsapolitseinikke. Ratsapolitsei üksused olid kõige mobiilsemad ja distsiplineeritumad politseiüksused. [[Politsei ratsareserv]] andis 1924. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]] ajal enamlastele otsustava vastulöögi. 1925. aasta kevadel asutati [[Tallinn]]as, [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 46 [[Politseikool]]. Politseikooli kõrgema klassi lõpetas 598 politseiohvitseri, alamast klassist tuli reakoosseisule täiendust 717 isikut. Aastail [[1918]]–[[1925]] moodustasid maakonnad koos maakonnalinnaga politseiringkonna. Politseiasutuste kujundamise määrusega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/11/17/3 Wabariigi Walitsuse poolt 4. nowembril 1925 a. wastu wõetud Politseiasutuste kujundamise määrus.], Riigi Teataja, nr. 177-178, 17 november 1925</ref> [[1. jaanuar]]il [[1926]] loodi [[Politseiprefektuur|prefektuurid]]: [[Tallinna-Harju prefektuur|Tallinna-Harju]], [[Tartu-Valga prefektuur|Tartu-Valga]], [[Pärnu Prefektuur]] (1926–1927), [[Viljandi Prefektuur]] (1926–1927), [[Võru-Petseri prefektuur]], [[Lääne-Saare Prefektuur]], [[Viru-Järva prefektuur|Viru-Järva]], [[Narva Prefektuur|Narva]], [[Raudteede prefektuur]]. 1927. aastal ühendati<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/04/05/7 Vabariigi Valitsuse poolt 25. märtsil 1927 a. vastu võetud Politseiasutuste kujundamise määruse muutmise määrus.], Riigi Teataja, nr. 32, 5 aprill 1927</ref> Viru-Järva prefektuuriga [[Narva prefektuur]], liideti Pärnu ja Viljandi prefektuurid [[Viljandi-Pärnu prefektuur]]iks. Tallinna-Harju ja Võru-Petseri prefektuuri koosseisu kuulus [[politsei ratsareserv]]. 1932. aastal muudeti taas iseseisvaks [[Narva prefektuur]] ja nimetati Võru-Petseri prefektuur ümber Petseri-Võru prefektuuriks. Seoses Nõukogude Liidu sõjaväebaaside asutamisega [[Saaremaa (maakond)|Saaremaal]] asutati 13. oktoobrist 1939, [[Saare prefektuur]] ning eraldati Saare ja [[Lääne prefektuur]]id. [[1940]]. aasta suvel tegutsesid 9 prefektuuri: [[Tallinna-Harju prefektuur|Tallinna-Harju]], [[Tartu-Valga prefektuur|Tartu-Valga]], [[Viljandi-Pärnu prefektuur|Viljandi-Pärnu]], [[Võru-Petseri prefektuur|Petseri-Võru]], [[Saare prefektuur|Saare]], [[Lääne prefektuur|Lääne]], [[Viru-Järva prefektuur|Rakvere-Paide]], [[Narva Prefektuur|Narva]], [[Raudteede prefektuur]]. === Politseiharud === Politseiteenistused jagunesid: välis-, kriminaal- ja poliitilise politseiks. * [[Välispolitsei]] tegeles avaliku korra ja heakorra tagamisega. Välispolitsei koosseisus oli ka ''[[Tervishoiupolitsei]]''', mis tegeles turgude valve ja puhtuse kontrolliga ning sanitaarkontrolliga toitlustusasutustes<ref name="u4FQJ" />; * [[Kriminaalpolitsei]] tegeles krimininaalkuritegude ärahoidmise ja avastamisega; * Kaitse([[Poliitiline Politsei|poliitiline)politsei]] tegeles riigivastaste ja poliitiliste kuritegude ärahoidmisega. Kohtueelset uurimist viisid läbi [[kohtu-uurija]]d. === Kriminaalpolitsei === [[Eesti kriminaalpolitsei]] moodustati 5. jaanuaril 1920. aastal, [[kriminaalpolitsei]] korraldusega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/01/14/8 Eesti wabariigi walitsemise ajutise korra § 12-a põhjal wabariigi walitsuse poolt 5. jaanuaril 1920. a. wastuwõetud kriminaal-politsei korraldus], Riigi Teataja, nr. 4-5, 14 jaanuar 1920</ref> [[Kohtuministeerium]]i alluvuses. Kriminaalpolitsei asutustena moodustati: [[Kriminaalpolitsei Peavalitsus]] Tallinnas ja linnade ja maakondade politseivalitsuste kriminaalpolitsei osakonnad Tallinnas, Rakveres, Narvas, Tartus, Võrus, Petseris, Valgas, Viljandis, Pärnus, Paides, Haapsalus ja Kuresaares. Kriminaalpolitsei kohuseks oli [[prokuratuur]]i ja kohtuvõimude ülesandel, ametasutuste ning eraisikute ülesandmiste põhjal, kui ka oma algatusel, [[kuritegevus]]e jälgimist alustada ja [[juurdlus|juurdlemist]] toimetada. Alates 1. maist 1919 oli [[kriminaalmiilits]]a ülem, 28. novembril 1919 nimetas Vabariigi Valitsus [[Kriminaalpolitsei Peavalitsus]]e ülema kohusetäitjaks ja 2. juulil 1924 [[Politsei Peavalitsus]]e ülema abiks [[Jakob Kuus]]e. === Ametinimetused === [[Miilits]]a-politsei algaastatel olid ametinimetused järgmised: linna miilitsaülem, maakonna miilitsaülem, miilitsaülema abi, jaoskonnaülem, jaoskonnaülema abi, kantseleiamtnik, vanemmilitsionäär, militsionäär. 1926. aastal seoses politseiasutuste reorganiseerimisega võeti kasutusele ametinimetus komissar (jaoskonnaülem). 18. oktoobril 1919 ilmus Politsei Peavalitsuse ülema käskkiri, mis kohustas kasutama ametinimetustes endiste miilitsa-ametinimetuste asemel politseiametinimetusi: militsionäärid nimetati [[kordnik]]eks, vanemmilitsionäärid – vanemkordnikeks. 1921. aastast nimetati vanemkordnikud rajooniülemateks ning kordnikud jaotati kahte järku – kordnikud ja vanemkordnikud. 1. jaanuarist 1926 võeti kasutusele euroopalikud ametinimetused: politseidirektor (peavalitsuse ülem), prefekt (linna või maakonna politseiülem), komissar (jaoskonnaülem) ja [[konstaabel]] (rajooniülem). Politsei kõrgem juht oli politseidirektor, tema abi oli politsei abidirektor, [[Politsei Peavalitsus]]e osakonnajuhataja oli politseiinspektor. Välis-, kriminaal- ja poliitilise politsei jaoskondi juhtisid komissarid ning abikomissarid. Alates 1933. aastast kandsid kordnikud, vanemkordnikud ja allkonstaablid kogu riigis [[kumminui]]a, mis asendas [[Tääk|täägi]]. == Politseivalitsused, 1918–1926 == Ajalooliste Venemaa keisririigi Eestimaa ala [[Politseivalitsus (Venemaa)|Politseivalitsuste]] ning [[Eesti haldusjaotus#Eesti Vabariik|9 maakonna]] ja linnade [[politseivalitsus]]te baasil moodustati politseiringkonnad, mis jagunesid jaoskondadeks, need omakorda rajoonideks, mida juhtisid vastavad ülemad. Tallinna, Tartu ja Narva, samuti ka vabariigi raudteed olid eraldatud ise politseiringkondadeks. === Tallinna linna Politseivalitsus === {{Asutus |Nimi = Tallinna Linna Miilitsavalitsus<br>Tallinna Linna Politseivalitsus |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 1918 |likvideeritud = 1926 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Tallinn |asukoht = [[Viru tänav]] 6, Tallinn (1918)<br>[[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänav]] 12 (−1924)<br>[[Pikk tänav]] 63 (1924–) |piirkond = Tallinna linn |juht_nimi = [[Aleksander Hellat]]<br>[[August Liit]] <br>[[Voldemar Palitser]] <br>[[Hans Kuben]] <br>[[Rudolf Saar]]<br>kt. [[Mihail Tang]] <br>[[Oskar Tolmoff]] |kõrgemalseisev_asutus = [[Siseministeerium]]i [[Politsei Peavalitsus]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} Tallinna politseiülemad * [[12. november]] – 17. november [[1918]], [[Aleksander Hellat]] * [[17. november]] [[1918]] – 4. veebruar [[1920]], [[August Liit]] * [[4. veebruar]] – 14. september [[1920]], [[Voldemar Palitser]], Tallinna linna politsei ülem * [[14. september]] [[1920]] – 20. aprill [[1921]], [[Hans Kuben]], Tallinna linna politsei ülem * [[20. aprill]] [[1921]] – 12. detsember<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/01/13/22 Ametist wabastused.], Riigi Teataja, nr. 4, 13 jaanuar 1925</ref> [[1924]], [[Rudolf Saar]], Tallinna linna politsei ülem * [[12. detsember]] [[1924]] – 7. veebruar 1925, [[Mihail Tang]], Tallinna linna politsei ülema ajutine kt. * [[7. veebruar]] [[1925]] – 1. veebruar 1928, [[Oskar Tolmoff]], Tallinna linna politsei ülem ;Tallinna politseijaoskonnad: {{vaata|Tallinna linnaosad#Politseijaoskonnad ja linnaosad}}, ''[[Tallinna-Harju prefektuur]]'' * I politseijaoskond, [[Soo tänav]] 23, [[Niine tänav]] 15 ([[Vana-Kalamaja tänav]]a ja [[Niine tänav]]a ristmikul). Ülem: [[Martin Kanter]], 13. november 1918 – 6. oktoober 1919, [[August Plink]] (1924); ** Kopli abijaoskond, Vene tehases 24. Ülem: [[Voldemar Olup]], 13. november 1918 – 1. veebruar 1921; ** Balti Puuvillavabriku abijaoskond, [[Kopli tänav]] 21; * II politseijaoskond, [[Kadriorg|Kadriorus]], [[Jakobsoni tänav]] 44/[[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Koidula tänav]] 10. Ülem: [[Mihkel Mölder]], 14. november – 18. detsember 1918, [[Jüri Schults]] (1921), [[Johannes Mardi]] (1924), [[Karl Podrätsik]] (1924); * III politseijaoskond, [[Suur-Tartu maantee]] 43/Suur-Tartu maantee 37. Ülem: [[Arnold Reindorf]], 13. november 1918 – 6. märts 1926; ** Lasnamäe abijaoskond, [[Katusepapi tänav]] 7; * IV politseijaoskond, [[Suur-Tatari tänav]] 46/[[Veerenni tänav|Veerenni]] ja [[Tatari tänav]]a nurgal asuv maja [[Tatari tänav]] 54. Ülem: [[Konstantin Kallismaa]], 13. november 1918 – 9. september 1919, Leonhard Brunhof (Pruunmaa); * V politseijaoskond, [[Paldiski maantee]] 23. Ülem: [[Johannes Hiis]], 13. november 1918 – 5. veebruar 1920, [[Roman Pavian]] (1924), [[Eduard Miller]] (1924–); * VI politseijaoskond, [[Pühavaimu tänav]] 11/[[Olevimägi]] 16. Ülem: [[Juhan Paas]], 13. november 1918 – 15. september 1921, [[Evald Prunn]], [[Nikolai Kõrge]] (1924); * Politsei [[arestimaja]]/[[Vene tänava eeluurimisvangla|eeluurimisvangla]], [[Vene tänav]] 23/[[Laboratooriumi tänav]] 20. Ülem: [[Aleksander Lange]], 13. november 1918 – 6. märts 1920; * Sadama politseijaoskond, [[Vana-Sadama tänav]] 19. Ülem: Eller; * Tallinna Aadress- ja Leiubüroo, Vene tänav 23; * Tervishoiupolitsei jaoskond, Pikk tänav 63. * 1922. aastal töötas Tallinnas 497 politseiametnikku- ja teenistujat, nendest kordnikke ja vanemkordnikke oli kokku 331. === Tartu linna Politseivalitsus === {{Asutus |Nimi = Tartu Linna Miilitsavalitsus<br>Tartu Linna Politseivalitsus |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 1918 |likvideeritud = 1926 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Tartu |asukoht = |piirkond = Tartu linn |kõrgemalseisev_asutus = [[Siseministeerium]]i [[Politseivalitsus]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} * [[1917. aasta Eestis|1917]] [[Heinrich Luht]], Tartu miilitsaülem * [[1918. aasta Eestis|1918]] [[Kaarel Eenpalu]], Tartu miilitsaülem * [[1918]]–[[1919]] [[Siegfried Tattar]] * [[1919]] [[Johannes Kodres]] * [[1919]] [[Nikolai Reiman]] * [[1919]]–[[1920]] [[Oskar Truus]] * [[1920]] [[Emanuel Kahna]], Tartu linna politseiülem * [[1920]]– 20. aprill<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/04/25/11 Ametist wabastused.], Riigi Teataja, nr. 55-56, 25 aprill 1924 </ref> [[1924]] [[August Saar]], Tartu linna politseiülem * [[1924]] [[Oskar Truus]], Tartu linna politseiülem * [[1924]]–[[1925]] [[Nikolai Reiman]], Tartu linna politseiülem * [[1925]]. aasta märts – 10. oktoober 1925, [[Artur Stolzen]] (1896– 10. oktoober 1925<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1925/10/11/21 Linna politseiülem A. Stolzen †.], Postimees (1886-1944), nr. 275, 11 oktoober 1925</ref>), Tartu linna politseiülem * [[1925]]–[[1926]] [[Oskar Truus]], Tartu linna politseiülem === Narva linna Politseivalitsus === {{Asutus |Nimi = Narva Linna Miilitsavalitsus<br>Narva linna Politseivalitsus |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 1918 |likvideeritud = 1926 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Narva |asukoht = |piirkond = Narva linn<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/03/18/8 Siseministri määrus Narwa linna politseijaoskondade arwu ja piiride muutmise kohta.], Riigi Teataja, nr. 43, 18 märts 1924</ref> |kõrgemalseisev_asutus = |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} * 1918 – november [[1918]], [[Voldemar Palitser]] Narva miilitsaülem * === Harju maakonna politseivalitsus === {{Asutus |Nimi = Harju maakonna Miilitsavalitsus<br>Harju maakonna Politseivalitsus |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = [[15. november]] 1918 |likvideeritud = 1926 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Tallinn |asukoht = [[Pagari tänav]] 1, Tallinn (1918)<br>[[Väike-Pärnu maantee]] 4-1 (−15.11.1921)<br>[[Suur-Roosikrantsi tänav]] 12 (11.1921–)<br>[[Pagari tänav]] 2<br>[[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 48 (7.1.1925–)<br>[[Pikk tänav]] 63 |piirkond = [[Harju maakond]] |kõrgemalseisev_asutus = |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} *Konstantin Maksimovitš Anikijev, [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]]u Harju maakonna politseivalitsuse, [[Suur-Tartu maantee]] 48A<ref>[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_RU_NLR_DIGIT_78941?page=96&rotate=0&theme=white Адрес-календарь Эстляндской губернии на 1914 год], Издательство: Эстл. губ. тип., Эстляндский губернский статистический комитет, cтp 62</ref> (saksa keeles ''Harrische Kreispolizeiverwaltung'', vene keeles ''Ревельское уездное полицейское управление''<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=608 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused], www.eha.ee</ref>) politseimeister * [[1917]]–1918, [[Robert Berendsen]], Harju maakonna miilitsaülem * [[29. november]] [[1918]] – 20. aprill [[1921]], [[Rudolf Saar]], Harju maakonna Politseivalitsuse ülem * [[20. aprill]] [[1921]] – 1. jaanuar [[1926]], [[Valdo Ojanurm]] (Voldemar Holm), Harju maakonna Politseivalitsuse ülem [[Harju maakonna Miilitsavalitsus]]e koosseisus oli 1919. aastal 6 miilitsajaoskonda<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/11/28/9.2 Wabatahtliste kutsumine rahwawäkke], Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918</ref> ja nendes 40 rajooni ning 2 linna: * ''Keila miilitsa/politseijaoskond'' Keilas, [[Vaksali tänav (Keila)|Vaksali tänaval]]: [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila vald]], [[Kernu vald (Hageri kihelkond)|Kernu vald]], [[Klooga vald]], [[Padise vald (Harju-Madise kihelkond)|Kloostri vald]], [[Laitse vald]], [[Saku vald (1921)|Saku vald]], [[Saue vald (Keila kihelkond)|Saue vald]], [[Vihterpalu vald]], [[Madise]], [[Risti vald (Risti kihelkond)|Risti]], [[Nõva vald (Risti kihelkond)|Nõva vald]], [[Pakri vald (Harju-Madise kihelkond)|Pakri vald]] [[Riisipere vald]], [[Varbola vald (Nissi kihelkond)|Vardi vald]], [[Kirna vald]]-[[Kohatu vald]] algselt ka [[Paldiski]] linn. Ülem: [[Martin Sellin]], 25. november 1918 - 9. jaanuar 1920. * ''Raasiku miilitsa/politseijaoskond'' [[Anija mõis]]as: [[Raasiku vald (Harju-Jaani kihelkond)|Raasiku vald]], [[Kuivajõe vald (Kose kihelkond)|Kuivajõe vald]], [[Ravila vald (1899)|Ravila vald]], [[Alavere vald (Kose kihelkond)|Alavere vald]], [[Peningi vald (Harju-Jaani kihelkond)|Peningi vald]], [[Anija vald (Harju-Jaani kihelkond)|Anija vald]], [[Kõnnu vald (Kuusalu kihelkond)|Kõnnu vald]], [[Kolga vald (Kuusalu kihelkond)|Kolga vald]], Kolga-[[Leesi]], [[Kiiu vald]], [[Kodasoo vald]], [[Jõelähtme vald (Jõelähtme kihelkond)|Jõelähtme vald]] ja [[Haljava]], [[Koogi (Jõelähtme)|Koogi]], [[Loksa]], [[Kuusalu]], [[Kose]] [[alevik]]ud. Ülem: [[Johan Tobias]], 15. november 1918 - 1. mai 1924. * ''Rapla miilitsa/politseijaoskond'' Raplas, [[Viljandi maantee (Rapla)|Viljandi maantee]] 7: [[Rapla]] alevik, [[Rapla vald (Rapla kihelkond)|Rapla vald]], [[Raiküla vald]], [[Järvakandi vald (Rapla kihelkond)|Järvakandi vald]], [[Kehtna vald (Rapla kihelkond)|Kehtna vald]], [[Ingliste vald]], [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]], [[Kabala (Türi)|Kabala]], [[Kaiu vald (Juuru kihelkond)|Kaiu vald]]-[[Kuimetsa vald (Juuru kihelkond)|Kuimetsa vald]], [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi vald]], [[Kohila vald (Hageri kihelkond)|Kohila vald]], [[Hageri vald (1921)|Hageri vald]]. Ülem: [[Valdo Ojanurm]] (Voldemar Holm), 12. november - 20. detsember 1920. * Tallinna ''Linnaümbruse miilitsa/politseijaoskond'': [[Hüüru vald]], [[Harku vald (Keila kihelkond)|Harku vald]], [[Kurna vald]], [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae]], [[Pirita]], [[Nehatu vald]], Saarte rajoon ([[Naissaare]], [[Prangli vald (Jõelähtme kihelkond)|Prangli vald]]); algselt ka [[Nõmme]] alew. Ülem [[Aleksander Vilde]], 13. november 1918 - 15. veebruar 1921. * ''Nõmme miilitsa/politseijaoskond'' Nõmmel, [[Pärnu maantee (Nõmme)|Pärnu maantee]] 43: [[Nõmme#Nõmme alev 1917–1926|Nõmme alevik]], [[Valdeki aedlinn|Valdeki]] ja [[Peetri aedlinn]]ad. Ülem: [[Paul Ormus]], 16. november - 1. detsember 1918. * ''Paldiski (''Baltiski'') miilitsa/politseijaoskond'' Paldiski, [[Peetri tänav (Paldiski)|Peetri tänav]]: [[Paldiski]] linn, [[Pakri vald (Harju-Madise kihelkond)|Pakri vald]],<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/06/17/7 Teadaanne, Kloostri walla Leetse ja Laoküla kogukonnad. Põllküla mõisa ja mõisamaa ning kogu Pakri wald Keila miilitsa jaoskonna küljest Baltiski linna miilitsa jaoskonna külge arwatud], Riigi Teataja, nr. 38, 17 juuni 1919</ref> [[Kloostri vald|Kloostri valla]] [[Pakri poolsaar]]e osa. Ülem: [[Paul Ormus]], 1. detsember 1918 - 5. veebruar 1919.<ref>[[Mai Krikk]], Tallinna ja Harjumaa politsei 1918–1940. Kirjastaja: Olion, 2008. ISBN978-9985-66-560-2</ref> === Valga maakonna Politseivalitsus === Valgamaa miilitsa- ja politseiülemad * 1919–1924, [[Hans Sims]], Valga maakonna politsei ülem * 1924, [[Rudolf Sabbe]], Valga maakonna politsei ülem * 1924–1925, [[Albert Ojason]], Valga maakonna politsei ülem * 27. jaanuar<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/03/03/8 III. Nimetused.], Riigi Teataja, nr. 36, 3 märts 1925</ref> 1925 – , [[Peeter Kraav]], Valga maakonna politsei ülema kohuste täitja {{vaata|Tartu-Valga prefektuur}} === Viljandi maakonna Politseivalitsus === :1917–1918, 1918–1919 [[Mart Martinson]], Viljandi linna miilitsaülem<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1918/03/30/9 Kodumaale tagasi jõudnud pantwangid.], Postimees (1886-1944), nr. 26, 30 märts 1918</ref>, 1919<ref>[https://dea.digar.ee/article/maaliit/1919/01/04/19 Wiljandimaalt. Ametist wabastatud on Viljandi linna miilitsaülem Martinson, tema enese sellekohase palme peale. Martinsoni asemele waliti linnamalitsuse poolt linna miilitsaülemaks õigusteaduse üliõpilane Hermann Sumberg, kes ka 1. jaanuaril ametisse astus.], Maaliit: Eesti Maarahva Liidu häälekandja, nr. 2, 4 jaanuar 1919</ref>- [[Herman Sumberg|Hermann Sumberg]], * 1917, [[Aleksander Ennemuist]], Viljandi maakonna miilitsaülem<ref>[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=379 ENNEMUIST, Aleksander.], Eesti biograafiline andmebaas ISIK</ref> * novembrist 1918 kuni septembrini 1919, [[Jakob Vares]], Viljandimaa miilitsaülem ja Viljandi komandant. * – 10. juuli<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/07/21/8 Ametist wabastused.], Riigi Teataja, nr. 122-123, 21 juuli 1925</ref> 1925, [[Jaan Käär]], Viljandi maakonna politsei ülem * 10. september<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/09/11/8 Ümberpaigutused.], Riigi Teataja, nr. 147-148, 11 september 1925</ref> 1925–1934, [[Mihail Tang]], Viljandi maakonna politsei ülem ja [[Viljandi-Pärnu prefektuur]]i prefekt {{vaata|Viljandi-Pärnu prefektuur}} === Lääne maakonna Politseivalitsus === * 1918, [[Villem Väeden]], Läänemaa miilitsaülem<ref>[https://maaleht.delfi.ee/arhiiv/politsei-laanemaal?id=65364782 Politsei Läänemaal], 7. DETSEMBER 2012, Originaalartikklel [[Lääne Elu]] 17.11.1928</ref> * 1918, [[Johann Kokla]], Haapsalu linnamiilitsa ülem * 15. jaanuar 1919 – 1920, [[Johann Kokla]] Lääne maakonna miilitsaülem * 1920 – 1925, [[Johann Kokla]], Lääne maakonna Politseivalitsuse ülem ja seejärel [[Lääne-Saare Prefektuur|Lääne-Saare]] prefekt {{vaata|Lääne-Saare Prefektuur}} === Võru maakonna Politseivalitsus === * 1917, [[Martin Taevere]], Võru maakonna miilitsaülem {{vaata|Võru-Petseri prefektuur}} === Pärnu maakonna Politseivalitsus === * 1917, [[Aleksander Tammann]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakonna]] miilitsaülem * 1918, [[Hendrik Soo]], Pärnu maakonna miilitsaülem * 1918, [[Nikolai Talts]], Pärnu maakonna miilitsaülem {{vaata|Viljandi-Pärnu prefektuur}} === Saare maakonna Politseivalitsus === :1917, [[Aleksander Haamer]], Kuressaare linna miilitsaülem<ref>[[Urmas Kiil]], https://saartehaal.postimees.ee/6596914/tormiline-1917-aasta-saaremaal-ja-kuressaares Tormiline 1917. aasta Saaremaal ja Kuressaares], saartehaal.postimees.ee, 4. mai 2007</ref> * 1918, [[Aleksei Niit]], Saaremaa<ref>[https://dea.digar.ee/page/meiemaaew/1938/11/18/3 20 aastat valvel Saaremaa heakorra eest], Meie Maa (1919-1944), 18 november 1938</ref> miilitsaülem * 1922–4. juuni 1925, [[Jaan Tilling]], Saare maakonna politseiülem * 27. mai 1925<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/07/21/7 Ümberpaigutused.], Riigi Teataja, nr. 122-123, 21 juuli 1925</ref>–, August Kurg, Saare maakonna politseiülem {{vaata|Lääne-Saare Prefektuur|Saare Prefektuur}} === Järva maakonna Politseivalitsus === *1917, [[Aleksander Veiler]] [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] [[Järva maakond|Järva maakonna]] miilitsa esimees ja [[Eestimaa kubermangukomissar]]i Järva maakonna maakonna komissar *1917, [[Jaan Lintrop]], [[Järva maakond#Ajalugu|Järva maakonna]] miilitsaülem<ref>[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1938/02/22/18 Kuidas sattus Paidesse isekiswuse manifest. Kirjanik Jaan Lintrop kavatses rünnakut Paide enamlastele. Paides trükitud Iseseisvuse manifest on omaette haruldus.], Järva Teataja (1926-1944), nr. 23, 22 veebruar 1938</ref> *1. juuli 1917 – 6. aprill 1918, Karl Rumvold, Järva maakonna miilitsaülem<ref>[https://dea.digar.ee/page/jarvamaa/1929/01/19/4 19. skp. Pühitseb Järwamaa politsei ametkond oma 10-aastast juubelit.], Järvamaa : põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate häälekandja, 19 jaanuar 1929</ref> *15.november 1918 – 1. juuni 1919, Karl Rumvold, [[Järva Maakonna Politseivalitsus]]e ülem * 1. juuni 1919 – 15. detsember 1922, Mihkel Venda, Järva maakonna Politseivalitsuse ülem *15. detsember 1922 – 21. mai 1925, August Kurg, Järva maakonna Politseivalitsuse ülem * 5. juuni 1925 – 1. jaanuar 1926, [[Jaan Tilling]], Järva maakonna Politseivalitsuse ülem {{vaata|Rakvere-Paide prefektuur}} === Viru maakonna Politseivalitsus === :1917–1918, [[Gustav Kütt]], Rakvere linna miilitsaülem<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1918/03/30/9 Kodumaale tagasi jõudnud pantwangid.], Postimees (1886-1944), nr. 26, 30 märts 1918</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1919/01/30/6 Ametlik akt enamlaste weretöö üle Rakweres.], Postimees (1886-1944), nr. 14, 30 jaanuar 1919</ref> * 25. veebruar 1918 – 1925 (vaheaegadega), [[Aleksander Aren]], Viru maakonna miilitsaülem * ...– 1925, [[Aleksander Aren]], Viru maakonna Politseivalitsuse ülem {{vaata|Rakvere-Paide prefektuur}} === Petseri maakonna Politseivalitsus === * 26. august<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/09/27/10 Nimetused.], Riigi Teataja, nr. 117-118, 27 september 1924</ref> 1924 – 8. jaanuar<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/03/03/8 III. Nimetused.], Riigi Teataja, nr. 36, 3 märts 1925</ref> 1925, [[Aleksei Ivask]], [[Petseri maakond|Petseri maakonna]] politsei ülema k.t * 23. märts<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/04/17/11 Nimetused.], Riigi Teataja, nr. 61-62, 17 aprill 1925</ref> 1925 – märts 1927, [[Jakob Vares]], Petseri maakonna politseiülema k. t. {{vaata|Võru-Petseri prefektuur}} === Tartu maakonna Politseivalitsus === *1917 Tartu maakonnakomissar [[Juhan Ostrat]], ajutine maakonna miilitsaülema kohusetäitja<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1917/06/08/54 Tartu maakonna-miilitsa koosseis.], Postimees (1886-1944), nr. 126, 8 juuni 1917</ref> * 1918–1919 [[Ivan Beljajev]], Tartu maakonna miilitsaülem * 1919–1921 [[August Ott]], Tartu maakonna politseiülem * 1921 [[August Kurg]], Tartu maakonna politseiülem * 1921–1925 [[Oskar Tolmoff]], Tartu maakonna politseiülem * 1925 [[Artur Stolzen]], Tartu maakonna politseiülem * 1925 [[Jaan Unt (sõjaväelane)|Jaan Unt]], Tartu maakonna politseiülem {{vaata|Tartu-Valga prefektuur}} === Raudtee Politseivalitsus === {{Pooleli|kuu=august|aasta=2020}} {{vaata|Eesti politseiprefektide loend}} == Prefektuurid, 1926–1940 == 1926. aastal muudeti politseiasutuste ja ametnike nimetusi - kohalikud politseivalitsused nimetati [[prefektuur]]ideks ja nende juhatajad [[prefekt]]ideks, jaoskonnaülemad politseikomisarideks, rajooniülemad konstaabliteks. [[1940]]. aasta suvel tegutsesid 9 prefektuuri: [[Tallinna-Harju prefektuur|Tallinna-Harju]], [[Tartu-Valga prefektuur|Tartu-Valga]], [[Viljandi-Pärnu prefektuur|Viljandi-Pärnu]], [[Võru-Petseri prefektuur|Petseri-Võru]], [[Saare prefektuur|Saare]], [[Lääne prefektuur|Lääne]], [[Viru-Järva prefektuur|Rakvere-Paide]], [[Narva Prefektuur|Narva]] ja [[Raudteede prefektuur]]. == Isikkoosseis == * Tsaariajal, [[1916]]. aastal, teenis Eesti alal politseis 2168 inimest. * [[1919]]. aastal teenis politseinikke 1460, kui veel kogu Eesti territoorium ei olnud vabastatud. * [[1920]]. aastal teenis politseinikke kokku 2250 – välispolitseis 1840, kriminaalpolitseis 299 ning kaitsepolitseis 111 ametnikku. * [[1938]]. aastal teenis 1791 politseinikku – 1486 välispolitseinikku, 157 kriminaalpolitseinikku ja 112 poliitilise politsei ametnikku. Politseivalitsuses töötas 31 ja Politseikoolis 5 ametnikku. == Eesti politsei likvideerimine == {{Vaata|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat}} [[21. juuli]]l [[1940]] kuulutati välja nõukogude võim ja 6. augustil liideti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. [[28. august]]il [[1940]] vallandati viimased 170 politseinikku<ref name="Katkend" /> ning politsei asemele loodi ''Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi koosseisu kuuluv tööliste-talupoegade miilits''. Paljud endised politseinikud arreteeriti ja viidi Venemaale vangilaagritesse, kus paljud hukkusid. Kodumaale tagasi jõudsid vähesed, kes sageli olid invaliidistunud.<ref name="Katkend" /> == Vaata ka == * [[Politseivalitsus (Venemaa)]] * [[Eesti politsei]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="u4FQJ">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&pid=s1020059&nid=52117 Tartu-Valga prefekti korraldusel anti tervishoiupolitsei ülesandeid kui uue aastani välispolitseile], Postimees, 25. september 1932, lk 6</ref> <ref name="Katkend">[http://forte.delfi.ee/news/ajalugu/katkend-raamatust-tallinn-teises-maailmasojas-miilitsa-ja-politsei-ringmang?id=80278116 KATKEND RAAMATUST | Tallinn Teises maailmasõjas. Miilitsa ja politsei ringmäng]</ref> }} [[Kategooria:Eesti politsei]] [[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]] rq7z58ftktmwku7keunnxyaigiztuqr Rudolf Vakmann 0 174302 6184590 6138321 2022-08-28T07:20:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infobox Poliitik | nimi = Rudolf Vakmann | pildinimi = Rudolf Vakmann (1894–1937).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünniaeg = [[5. mai]] [[1894]] | sünnikoht = [[Saidapere]] [[Kehtna vald]] | surmaaeg = [[11. november]] [[1937]] | erakond = [[VSDT(b)P]] | amet = [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] liige<br>[[EKP Keskkomitee]] liige<br>[[Komintern]]i kongresside saadik | haridus = | õppeasutus = | eriala = | kraad = | märkused = }} '''Rudolf Vakmann''' ([[vene keel]]es ''Рудольф Иоганнович Вакман'') [[5. mai]] [[1894]] [[Saidapere]] [[Kehtna vald]]<ref>[http://www.ingliste.ee/piirkonna-ajalugu/saidapere.html Saidaperes, Vanamatsi talus sündis publitsist, majandusteaduse kandidaat, Eesti ja Nõukogude kommunistlik poliitik Rudolf Vakmann]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Harjumaa]] – [[11. november]] [[1937]] [[Leningrad]] [[NSV Liit]]) oli eesti päritolu Nõukogude poliitikategelane. ==Elulugu== Vakmann oli erialalt elektrimontöör. Ta oli [[VSDT(b)P]] liige [[1913]]. aastast, [[Eestimaa kubermang]]u saadik [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalises Asutavas Kogus]] "maata- ning väiketalupoegade Täitevkomitee" poolt. Aastast [[1918]] [[EKP Keskkomitee]] liige ning [[Kommunistlik Internatsionaal|Kommunistliku Internatsionaali]] Eesti sektsiooni liige. ==Tegevus [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajal== 18. septembril [[1918]] lõpetas Vakmann koos teiste eesti kommunistlike komandöridega ([[Jaan Anvelt]], [[Jaan Sihver]], Davõdov, A. Krik, [[Paul Leevald]], [[Harald Tummeltau]], J. Pruun, Neumann) suurtükiväekooli. Nad asusid looma 1. Tallinna kütipolgu juurde 1. eesti kommunistlikku kergesuurtükiväe divisjoni, mille komandöriks sai Arno, komissariks sai Vakmann. Oktoobris siirdus divisjoni 1. patarei koos Tallinna kütipolgu 2. pataljoniga Idarindele ning võitlustes [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] Vakmann ei osalenud. ==1. detsembri riigipöördekatse== 1924. aastal tegid [[Nõukogude Venemaa]]l asunud [[EKP Keskkomitee]] liikmed koostöös [[Komintern]]iga ettevalmistusi relvastatud ülestõusuks Eestis. Mässuplaani koostajateks olid [[Jaan Anvelt]] ja [[Karl Rimm]]. Mässuplaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Mässu üldjuht oli Jaan Anvelt. Venemaalt mobiliseeriti seal asunud eesti päritolu kommuniste ning anti nad [[Kommunistliku Internatsionaali Eesti Sektsioon|Kominterni Eesti Sektsioon]]i ja Eesti sektsiooni välisbüroo sekretäri Vakmanni käsutusse. Tema organiseeris ka mässajate toimetamise [[Jamburg]]i ja [[Pihkva]] piirilõigus üle piiri. Päast 1924. aastat oli ta Petrogradis asuva [[ÜK(b)P Leningradi oblastikomitee]] juures asuva Parteiaktiivi Massihariduse Instituudi [[poliitökonoomia]] kateedri juhataja (''зав. кафедрой политэкономии Института массового заочного обучения партактива при обкоме ВКП(б)'')<ref>[http://www.visz.nlr.ru/search/lists/t3/226_0.html СПИСОК ГРАЖДАН, РАССТРЕЛЯННЫХ В НОЯБРЕ 1937 ГОДА В ЛЕНИНГРАДЕ И ВПОСЛЕДСТВИИ РЕАБИЛИТИРОВАННЫХ]</ref> ja 1930. aastail [[J. Marchlewski nimeline Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlik Ülikool|J. Marchlewski nimelise Lääne Vähemusrahvuste Kommunistliku Ülikooli]] eesti sektoris [[poliitökonoomia]] õppejõud. ==Vahistamine ja surm== Vakmann vahistati [[6. september]] [[1937]], mõisteti süüdi NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi ja Prokuratuuri komisjoni otsuse alusel 4. november 1937, Vene SFNV KrK § [[58]]-1a alusel, maha lastud 11. november 1937 [[Leningrad]]is.<ref>[http://lists.memo.ru/d6/f122.htm Жертвы политического террора в СССР]</ref> ==Mälestuse jäädvustamine== [[Kauka tänav]] [[Tallinn]]as kandis aastatel 1959–1991 Rudolf Vakmanni nime. Rudolf Vakmanni nime sai [[Leedu NSV]]s [[Klaipeda laevaehitustehas]]es [[1973]]. aastal ehitatud kalalaev. <ref>{{Netiviide |url=http://korabli.qdg.ru/sudno7/view/5/1/ |pealkiri=проект 394РМ тип ЛУЧЕГОРСК |vaadatud=2009-06-02 |arhiivimisaeg=2012-11-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121123054715/http://korabli.qdg.ru/sudno7/view/5/1/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Isiklikku== [[1. detsembri riigipöördekatse|1. detsembri mässu ajal]] pidas patrull [[Tondi sõjakool]]i juures kinni linnast tulnud sõiduauto. Kaks autos olnuist olid Rudolf Vakmanni vennad [[Richard Vakmann|Richard]] ja [[Erich Vakmann|Erich]]. Moodustatud [[sõjaväljakohus]] mõistis tabatud riigipöörajad surma, mis viidi sama päeva hilisõhtul täide. Vakmanni esimene abikaasa Linda Salm, kes töötas [[Leningradi Konservatoorium]]is laulu- ja muusikaõpetajana, vahistati 1937. aastal samuti rahvavaenlasena, mõisteti süüdi ning saadeti asumisele Siberisse. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ISIK|4102}} {{JÄRJESTA:Vakmann, Rudolf}} [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1894]] [[Kategooria:Surnud 1938]] sb14vk1u79ogwgk1hivo4h50awhlc14 Tallinna bussijaam 0 183158 6184321 6140167 2022-08-27T16:49:12Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on bussijaamast; endise ettevõtte kohta vaata [[Tallinna Bussijaam]].}} {{Hoone |Nimi = Tallinna bussijaam |Omakeelne nimi = |Pilt = STARÝ AUTOBUS PRED AUTOBUSOVOU STANICOU - OLD BUS AT THE BUS STATION - panoramio.jpg|pildisuurus=300px |Asukoht = |Stiil = |Ehituse algus = 1961 |Ehituse lõpp = 1965 |Sissepühitsemine = |Avamine = [[1965]] |Maksumus = |Juurdeehitus = |Renoveeritud = 2012 |Aadress = [[Lastekodu tänav]] 46, Tallinn |Kõrgus = |Vundamendi pindala = |Korruseid = 2 |Lifte = |Ehitusmaterjal = |Liigitus = |Arhitekt = |Omanik = |Töövõtja = |Ehitusinsener = |Laiuskoord = <!-- K/M/S (55/44/33.22/N) või kümnendkraadid (55.742561) --> |Pikkuskoord = <!-- K/M/S (11/22/33.44/W) või kümnendkraadid (-11.375955) --> |Veel = }} '''Tallinna bussijaam''' on peamine kaugliinibusside peatus Tallinnas. [[Bussijaam]] asub [[Juhkentali]] asumis [[Tallinna Kesklinn|Kesklinna]] linnaosas aadressil [[Lastekodu tänav]] 46. Hoonet haldab Mootor Grupp AS.<ref>{{netiviide|URL=http://www.tallinnapostimees.ee/?id=188711|Pealkiri=Osula: bussijaam jäägu ikka bussijaamaks|Väljaanne=Postimees|Autor=Urmas Tooming|Aeg=16.11.2009|Kasutatud=7. märts 2018}}</ref> == Ajalugu == Bussijaama ajalugu ulatub aastasse 1922, mil arhitektile ja ettevõtjale [[Fromhold Kangro]]le anti [[Tallinna linnavalitsus|Tallinna Linnavalitsus]]e luba viie [[Tallinna ühistransport|Tallinna ühistranspordi]] bussiliini töös hoidmiseks. Fromhold Kangro avas regulaarse liiniliikluse viie Saksamaalt ostetud bussi abil.<ref name="tallinncity">[http://tallinncity.postimees.ee/1538159/fromhold-kangro-taitis-linna-bussiporinaga "Fromhold Kangro täitis linna bussipõrinaga"] Tallinncity. Postimees, 07.04.2006</ref> [[22. mai]]l [[1922]] andis Tallinna linnavalitsus loa viie bussiliini pidamiseks Tallinnas ja linnalähedastel marsruutidel: Vene turg (praegu Viru väljak) – Tartu maantee, Vabaduse plats – Seevald, Vene turg – Kalamaja, Vene turg – Pirita ja Vene turg – Kose<ref>{{Cite web |url=http://www.tak.ee/index.php?page=157& |title=arhiivikoopia |access-date=12. mai 2011 |archive-date=8. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081208103935/http://www.tak.ee/index.php?page=157& |url-status=dead }}</ref>. Kuigi katseid bussiliinide tööshoidmiseks oli Tallinnas tehtud juba varem, võib regulaarse bussiliikluse alguseks lugeda siiski Kangro esimese liini sõitmahakkamist.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/3796/esimesed-bussid-tallinna-tanavatel "Esimesed bussid Tallinna tänavatel"] Õhtuleht, 26.05.1997</ref> Aastatel 1922–1939 saadeti linna- ja kaugliinibusse teele [[Vene turg|Vene turult]], mida kutsuti rahva seas ka Täituruks ning perioodil 1939–1940 Viru väljakuks. Bussid seisid rivis praeguse Viru hotelli kohal otse Uue turu kõrval. Väikeses kontoris [[Pärnu maantee]] ja Vene turu nurgal töötas liikluskorraldaja, kes ühtlasi müüs pileteid. Perioodil 1940–1959 jätkus busside väljumine uue nimega [[Stalini väljak]]ult. Maaliinide väljumine viidi 1949. aastal veidi eemale Estonia teatri kõrvale platsile, mis tekkis pärast turuhoone lammutamist ja turu üleviimist Tartu maantee piirkonda. Aasta hiljem leiti maaliinide bussijaamale sobiv koht hiiglasliku Stalini väljaku servas, Tartu maantee alguses, umbkaudu praeguse Radissoni hotelli kohal. 1959. aasta alguses koliti bussijaam tänapäevasesse asukohta [[Lastekodu tänav|Lastekodu]] ja [[Odra tänav (Tallinn)|Odra tänav]]a nurgal, kus senini tegutses täika (vanakraamiturg). Ühekorruseline puust bussijaama ootepaviljon Stalini väljakul võeti tükkideks ja pandi uue bussijaama platsil praeguse 17. bussiliini algpeatuse kohal taas püsti. Aastatel 1961–1965 toimus bussijaama uue kahekorruselise jaamahoone ehitus. Plaanijärgselt pidi uus bussijaama kompleks valmis saama Eesti NSV 25. aastapäevaks, 21. juuliks 1965. Plaan enam-vähem ka täideti, kuigi ekspluatatsioonisaktis viidati mitmele puudusele.<ref>{{netiviide|URL=http://bussijaam.ee/firmast/ajalugu/|Pealkiri=Bussijaama ajalugu|Väljaanne=Tallinna Bussijaam|4=Kasutatud 7. märts 2018|vaadatud=2013-09-08|arhiivimisaeg=2013-02-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130205081759/http://www.bussijaam.ee/firmast/ajalugu/|url-olek=ei tööta}}</ref> Esimeseks nimeks pandi Autobussijaam. == Tallinna bussijaama piirkond == Tallinna bussijaama piirkond hõlmab [[Lastekodu tänav|Lastekodu]], [[Odra tänav (Tallinn)|Odra]] ja [[Juhkentali tänav|Juhkentali tänava]] vahelist ala. Bussijaama peasissepääsu vastas asuvad tasuta kiirparkla (parkimiskella alusel kuni 30 minutit) ning tasuline Europark parkla. Busside väljumisala vastas, aadressil Lastekodu 48, asub tasuline parkla, mida haldab AS Roomet. Lõunasse jäävad [[Liviko]] ajaloolised tootmishooned.<ref>[http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=52047&save=1 Tallinna Linnavalitsuse seisukoha esitamine Kesklinna linnaosas Lastekodu tn 46 asuva bussijaama hoone juurdeehitusele ehitusloa väljastamise kohta.] ''Tallinna Linnavalitsus'', 27.04.2006.</ref> == Teenused == Tallinna bussijaamas asuvad pakiveoteenust osutava Cargobusi ja ekspressliine haldava [[LuxExpress|Lux Expressi]] esindused, samuti T-Kohvik, [[R-kiosk]], sularahaautomaadid ja lillepood.<ref>{{netiviide|URL=http://bussijaam.ee/teenused-ja-majaplaan/|Pealkiri=Bussijaama teenused ja majaplaan|Väljaanne=Tallinna Bussijaam|Kasutatud=7. märts 2018|arhiivimisaeg=2013-09-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130907143628/http://bussijaam.ee/teenused-ja-majaplaan/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Ühissõidukiühendus == Tallinna bussijaamas toimub ümberistumine linnaliinibussidele peatusest Bussijaam. [[Juhkentali tänav]]a peatusest väljuvad liinid [[17 (Tallinna bussiliin)|17 (J. Sütiste tee – Bussijaam)]] (peatub ka [[Filtri tee]]l), [[23 (Tallinna bussiliin)|23 (Kadaka–Bussijaam)]], [[47 (Tallinna bussiliin)|47 (Väike-Õismäe – Bussijaam)]] ja [[54 (Tallinna bussiliin)|54 (Kurina–Estonia)]] (peatub ka [[Odra tänav (Tallinn)|Odra tänav]]al). [[Tartu maantee]] peatusest väljuvad liinid [[2 (Tallinna bussiliin)|2 (Mõigu – Reisisadam (A-terminal))]], [[15 (Tallinna bussiliin)|15 (Sõjamäe – Viru keskus)]] ja [[39 (Tallinna bussiliin)|39 (Veerenni – Liikuri)]].<ref name="Sõiduplaanid">{{netiviide|URL=https://transport.tallinn.ee/|Pealkiri=Sõiduplaanid|Väljaanne=transport.tallinn.ee|Kasutatud=7. märts 2018}}</ref> Ümberistumisvõimalus trammidele toimub [[Tartu maantee]]lt trammipeatusest Bussijaam. Bussijaama sõidavad trammiliinid [[2 (Tallinna trammiliin)|2 (Kopli – Suur-Paala)]] ja [[4 (Tallinna trammiliin)|4 (Tondi – Lennujaam)]].<ref name="Sõiduplaanid"/> == Rekonstrueerimine == [[File:Tallinn Bus Station.JPG|thumb|Bussijaam pärast rekonstrueerimist]] 25. juunist kuni 19. detsembrini 2012 toimus Tallinna bussijaama rekonstrueerimine. Ehitustööde käigus uuendati nii bussijaama interjööri kui ka välisilmet ning suurendati reisijate kasutuses olevat ootesaali ja kohvikut. Ühtlasi paigaldati hoonesse infolett ja iseteenindusautomaadid.<ref>{{netiviide|URL=https://majandus24.postimees.ee/879994/osula-korrastab-miljoniga-tallinna-bussijaama|Väljaanne=Postimees|Pealkiri=Osula korrastab miljoniga Tallinna bussijaama|Autor=Gert D. Hankewitz|Aeg=18.06.2012|Kasutatud=7. märts 2018}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.kompro.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=48&Itemid=67 Tallinna Bussijaam (pildid) – AS Kommunaalprojekt – Ehitusprojekteerimine] [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Eesti bussijaamad]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]] [[Kategooria:Juhkentali]] eqcepp3w8cc7j7tn10nbwhi3sredsca Lindamägi 0 184468 6184314 5720324 2022-08-27T16:43:00Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2011}} '''Lindamägi'''<ref>[http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=4423&save=1 TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 12. detsember 2001 nr ]</ref> on [[haljasala]] ([[park]]) Tallinna Kesklinnas [[Vanalinna asum]]is [[Falgi tee]] ja [[Hirvepark|Hirvepargi]] vahelisel alal, [[Toompea]]st edelasuunal. Haljasala on kujundatud ajaloolisele [[Tallinna muldkindlustusvöönd]]i [[Rootsi bastion]]ile. Rootsi kants nimetati ümber Lindamäeks, [[24. mai]]l [[1939]]. ==Lindamäe park== [[Pilt:Hirvepark 2013 (1).jpg|pisi|[[Hirvepark|Hirvepargiga]] piirnev Lindamägi (endine Rootsi bastion), vaatega [[Wismari tänav]]a ja [[Toompea tänav]]a poole]] [[File:Hirvepark 2013 (2).jpg|pisi|left|[[Hirvepark|Hirvepargiga]] piirnev Lindamägi (endine Rootsi bastion), [[Falgi tee]] pool]] [[Lindamäe park]] paikneb kunagise [[Tallinna muldkindlustusvöönd]]i Rootsi bastioni peal [[Falgi tee]] ja [[Hirvepark|Hirvepargi]] vahel. Bastioni kohale tehti park [[1862]]. aastal. Pargi kohta kasutati 20. sajandi alguses ka nimetust [[Roosikrantsi park]], parki haldas [[Saksa Aiatöö Selts]]. ==Linda monument== [[File:Vanalinn, Linda mägi, AM N06066.jpg|thumb|Linda kuju Lindamäel 1930.-tel]] [[1920]]. aastal püstitati parki [[August Weizenberg]]i [[Linda (skulptuur)|Linda monument]], mille järgi sai park oma nime. Skulptuuri algne, 1880. aastal valminud marmorist variant asub [[Kumu]]s. Rootsi kants nimetati [[24. mai]]l [[1939]] ümber Lindamäeks. Kaks korda aastas – [[1949]]. aasta [[Märtsiküüditamine|märtsiküüditamise]] aastapäeval [[25. märts]]il ja [[1941]]. aasta [[Juuniküüditamine|juuniküüditamise]] aastapäeval [[14. juuni]]l – toimusid 2016. aastani Linda kuju juures [[Eesti Memento Liit|Eesti Memento Liidu]] korraldamisel küüditamisohvrite mälestamine. Monumendi ees on küüditamisohvrite mälestuseks graniittahvel [[Marie Under]]i sisseraiutud sõnadega: ''Ikka mõtlen neile, kes siit viidi... Taeva poole karjub nende äng''. ==Ajalugu== [[17. sajand]]i lõpul alustati [[Rootsi aeg|Rootsi]] [[Läänemereprovintsid]]es [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigist]] lähtuva sõjaohu kartuses uute ning senisest hoopiski võimsamate muldkindlustiste planeerimist. [[1686]]. aastal kinnitati [[Rootsi]] riigi kõigi kindlustuste ülema [[Erik Dahlberg]]i ja [[Tallinna komandant|Tallinna komandan]]di [[Paul von Essen]]i projekt, mis nägi ette 11 võimsa bastioni (mis pidid olema ristitud Rootsi riigi provintside või linnade nimedega) ja 6 [[raveliin]]i ehitamist, millega oleks muldkindlustusvööndiga ümbritsetud kogu tollane linn. [[File:Revali muldkindlustused enne 1710. aastat.jpg|pisi|left|Revali muldkindlustused enne 1710. aastat. Kollasega Dahlbergi ja Esseni projektis ette nähtud kindlustused]] [[File:Vaade üle linna merele 1900, AM13813F11684 264.jpg|pisi|]] [[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14578696217).jpg|pisi|left|Tallinna linna, Rootsi bastioni ja [[Tallinna sadam]]a kaart, 1914]] Lindamäel asus enne Rootsi bastioni ehitamist, [[Eesti keskaeg|keskaja]] lõpus [[Toompea linnus]]e tänase [[Falgi tee]] kohal asunud linnuse [[Eesvärav|eesvärav]]a kaitseks ehitatud Roosikrantsi [[suurtükitorn]]. Ümara põhiplaaniga torni läbimõõt oli umbes 16,5 meetrit, müüride paksus üle kolme meetri, kuid ehitis oli juba [[17. sajand Eestis|17. sajand]]i lõpus mattunud Rootsi bastioni väiksema eelkäija [[Muldkeha|muldkeha]] alla. Veel 1690. aastatel olid alles suurtükitorni kaks maa-alust korrust, kus asus sepikoda, hiljem [[püssirohukelder]]. Roosikrantsi torni vundament osaliselt nähtaval paari aasta eest avatud [[Kiek in de Köki kindlustustemuuseum]]i bastionikäikude muuseumis. === Rootsi bastion === Erik Dahlbergi jooniste järgi ehitati [[Tallinna muldkindlustusvöönd]]i [[bastion]]e Tallinnas ja ka [[Narva|Narvas]], [[Tartu|Tartus]], [[Pärnu|Pärnus]], [[Kuressaare|Kuressaares]] jm. Kavandatud bastionidest jõuti Tallinnas valmis ehitada: Ingeri, Rootsi ja [[Skoone bastion]]. Enne [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna kapituleerumist]] [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõjas]] Vene vägedele [[1710]]. aastal jõuti ehitada valmis [[Ingeri bastion|Ingeri]] ja Rootsi bastion linna edelaküljel (kõrgusega kuni 22 m) ja uus [[Wismari raveliin]] nende ees. [[Wismari raveliin]]i ees, [[Tallinna Kaarli kirik|Tallinna Kaarli kiriku]] [[Kaarlimägi|Kaarlimäel]] asus [[De la Gardie reduut]]. Rootsi bastion kandis ka Rootsi kantsi nime (''Schweden-Bastion, Шведский бастион'', [[rootsi keel]]es ''Bastion Sverige''). Pärast [[Tallinna kindlus]]e likvideerimist ([[1857]]) korraldati Rootsi kants ja [[Ingeri bastion]] haljasalaks. [[File:Toompea loss, ees Lindamäe bastion, AM13813F11684 271.jpg|thumb|Rootsi bastion (1900 paiku)]] Haljasalale püstitati [[August Weizenberg]]i poolt 1880. aastal marmorisse raiutud leinava Linda kuju koopia. Rootsi kants nimetati ümber Lindamäeks, [[24. mai]]l [[1939]]. {{commonskat|}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1143_1123.html Tallinna pargid ja puiesteed]. Eesti Loodus. {{koord|NS=59.434167|EW=24.737222|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tallinna ehitised]] [[Kategooria:Tallinna pargid]] ds3wwygxm1cjhaz1u93qmmd073g45ip Viktor Tarmas 0 185087 6184711 6014384 2022-08-28T11:00:15Z NOSSER 8097 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''Viktor Tarmas''' (kuni 1937. aastani '''Viktor Tomberg'''; [[19. november]] [[1891]] [[Sindi]], [[Pärnumaa]] – [[20. märts]] [[1963]] [[Tallinn]]) oli Eesti [[diplomaat]], [[poliitik]] ja [[advokaat]]. Lõpetas 1915 [[Moskva ülikool]]i õigusteaduskonna. 1918- aastal oli Viktor Tomberg [[Järva maavalitsus|Järva maakonnavalitsus]]e esimees, seejärel [[Eesti Ajutise Valitsuse komissar|Ajutise Valitsuse komissar]] [[Järvamaa]]l<ref>http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.8:168 Ajutise Valitsuse otsus 24. detsembrist 1918 nr. IV.</ref>. [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige. Aastatel 1922–1924 oli ta [[kontroll-opteerimiskomisjon]]i esimees ja peakonsul [[Petrograd]]is (Eesti peakonsulaadi rüüstamisest 3. aprillil 1923 pääses ta eluga), 1924–1926 vandeadvokaat [[Tartu]]s, 1926–1930 [[Paide]]s ja 1930–1932 [[Tallinn]]as. Oli nõukogude vangistuses 1944–1945 süüdistatuna spekuleerimises ja [[Irkutski oblast]]is [[Angarlag]]i vangilaagris 1950–1956 poliitilistel põhjustel. ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== [http://okupatsioon.ee/en/memento-2005/86-t2005 okupatsioon.ee] {{JÄRJESTA:Tarmas, Viktor}} [[Kategooria:Järva maavanemad]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Paide linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti konsulid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1891]] [[Kategooria:Surnud 1963]] 93yqxt0esmat1jly1ww5vvtafikxi07 Herbert Murd 0 185396 6184205 6172747 2022-08-27T14:08:55Z 2001:7D0:82E7:8B80:8C6B:7A46:C3FF:23DB Texas Honky Tonk & Cantina tänane nimi on Texas Cantina. wikitext text/x-wiki '''Herbert Murd''' (sündinud [[24. märts]]il [[1954]] [[Pärnu]]s) on eesti muusikategelane. Ta õppis aastatel 1972–1975 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris]]. Murd on mänginud [[löökpillid|löökpille]] mitmes ansamblis, sealhulgas koos [[Vello Toomemets]]a ja [[Erkki-Sven Tüür]]iga. 1979. aastal korraldas ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] Oral Robertsi Ülikooli [[gospel]]-[[rokkmuusika|rokkansambli]] Living Sound mitteametlikke kontserte üle kogu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], sealhulgas ka [[Tallinn]]as ja [[Moskva]]s. Moskva kontserdid toimusid kahel õhtul ajalehe [[Pravda]] kultuurikeskuses. Lisaks Living Soundile esinesid seal rokkansambel [[Mašina Vremeni]] ja [[džäss]]-[[rokkmuusika|rokkansambel]] Arsenal Aleksei Kozloviga eesotsas. Living Sound salvestas ja andis Herbert Murdi kaasprodutseerimisel heliplaadifirmas [[Melodija]] välja nelja looga heliplaadi [[Aleksandra Pahmutova]] lauludega, mida kasutati hiljem ka [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[dokumentaalfilm]]is. Et kontsertreiside näol oli tegemist {{kas|ametlikult Nõukogude võimu poolt sanktsioneerimata ettevõtmisega}}, karistati Herbert Murdi kahel korral vabaduse kaotusega "hulkurliku eluviisi" ja "passimäärustiku eeskirjade rikkumise" eest.<ref>[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000121350 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991]</ref> Aastatel 1986–1993 korraldas Murd Pärnus muusikafestivali [[Fiesta Internationale]], kus esinesid teiste seas [[John Mclaughlin]], [[John Hammond]] ja [[Peter Brötzman]], samuti mitmed [[W.O.M.A.D.]]-i ja [[Knitting Factory]] artistid. Murd töötas aastatel 1994–1997 [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]]i direktorina. Alates 1997. aastast on ta tegutsenud ''americana''-kultuuri tutvustajana, juhtides Tallinnas toitlustusasutust "Texas Cantina" ning korraldades reise Ameerika Ühendriikide lõunaosariikidesse. Ta oli aastatel 2006–2013 [[Tallinn]]as, [[Tartu]]s ja [[Tbilisi]]s Maailmaküla festivale korraldanud MTÜ [[Maailmaküla]] asutajaliige. 2016. aastal valmis tema osalusel [[Kanal 2]] jaoks toodetud 13-osaline reisisaade "Ivo Linna Ameerika lugu". 2018. aastal produtseeris ta [[Eesti Televisioon]]ile 12-osalise reisisaate "Trumpi müüri radadel". ==Tunnustus== *{{kas|1992 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia rahvusvaheliste kontaktide loomise ja arendamise eest}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000121350 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] *[https://www.youtube.com/watch?v=bE6xKGI9HOs&t=311s Living Soundi lugu https://www.youtube.com/watch?v=bE6xKGI9HOs&t=311s] {{JÄRJESTA:Murd, Herbert}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] 164dw78t7na9yetuz0lihedw3xsttd0 Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau 0 185788 6184391 6140754 2022-08-27T19:09:51Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]; lisatud [[Kategooria:Venemaa keisririigi kindralid]] wikitext text/x-wiki [[Krahv]] '''Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau''' ([[vene keel]]es ''Федор Карлович Коцебу Пиллар фон Пильхау''; [[5. juuli]] [[1848]] – [[7. august]] [[1911]] [[Ravila mõis]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane ([[kindralleitnant]]). Theodor Pilar von Pilchau sündis [[Karl Magnus Pilar von Pilchau]] ja Jekaterina Nikolajevna Kudaševa pojana. Tema isa oli Venemaa kindralmajor, [[Novorossiiski kubermang|Novorossiiski]] ja [[Bessaraabia kubermang|Bessaraabia]] kindralkuberner ning tema ema oli [[Mihhail Kutuzov]]i tütretütar. Pilar von Pilchau stus sõjaväeteenistusse [[1866]]. aastal, alustades teenistust husaaripolgus Terski oblasti ja Teri kasakate [[ataman]]i vanemadjutandina. [[1872]]. aastal, teenides suurvürst [[Mihhail Nikolajevitš]]i [[7. husaaripolk|7. husaaripolgus]], ülendati ta [[leitnant|leitnandiks]]. Aastail [[1877]]–[[1878]] võttis Pilar von Pilchau osa üheksandast [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõjast]]<ref name="Georgi">[http://www.ra.ee/apps/georgi/html/mitte-eestlaste_elulood.html Georgi ordeni kavalerid Eestis. Mitte-eestlaste elulood.]</ref>. [[1878]]. aastal ülendati ta [[rittmeister|staabirittmeistriks]]. 12. jaanuaril 1878 andis keiser [[Aleksander II]] Theodor Pilar von Pilchaule, tema abikaasa Alexandra Mathildele ja nende vanimale järglasele loa kanda [[krahv]]i- ja krahvinnatiitlit ning kasutada nimekuju ''Kotzebue-Pilar von Pilchau''<ref name="Дворянские роды"/>. Kuna Alexandra Mathilde oli endise [[Varssavi kindralkuberner]] krahv [[Paul Demetrius Kotzebue]] ainus järglane, siis ainus võimalus nime ja tiitli edasiandmiseks oligi selline liitnimi. [[1888]]. aastal ülendati Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau [[polkovnik]]uks ja [[1898]]. aastal [[kindralmajor]]iks. 1904. aasta aprillist kuni 1905. aastani oli ta [[Rostov Doni ääres]] linnapea<ref name="Дворянские роды"/>. 1905. aastal ülendati ta [[kindralleitnant|kindralleitnandiks]]<ref name="Georgi"/>. Teenis [[Kaukaasia sõjaväeringkond|Kaukaasias]] ja [[Varssavi sõjaväeringkond|Varssavi sõjaväeringkonn]]a staabis, [[1910]]. aastal läks ta erru. Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau suri [[7. august]]il [[1911]] [[Harjumaa]]l [[Ravila mõis]]as<ref name="Дворянские роды"/>. ==Perekond== Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau abiellus [[29. juuni]]l [[1871]]. aastal [[Ravila mõis|Ravila]] ja [[Palvere mõis]]niku, endise [[Varssavi kindralkuberner]]i [[krahv]] [[Paul Demetrius Kotzebue]] tütre [[Alexandra Mathilde von Kotzebue]]ga ([[20. mai]] [[1849]] – [[19. juuli]] 1943 [[Tallinn]])<ref>[http://88.217.241.77/amburger/index.php?id=1071613 Erik-Amburger Databank Ausländer im vorrevolutionären Russland]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. ===Sugupuu=== {{Sugupuu |nimi=Krahv<br>Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau<br>(1848–1911) |isa= [[Karl Magnus Pilar von Pilchau]]<br>(sünd. 1791) |isaisa= [[Wilhelm Friedrich Pilar von Pilchau]]<br>(1761–1819) |isaisaisa=[[Magnus Wilhelm Pilar von Pilchau]] (1734–1801) |isaisaema=[[Katharina Helena von Tausas]] (1735–1791) |isaema= [[Magdalena Wilhelmine Stael von Holstein]] (1771–1849) |isaemaisa= [[Fabian Ernst Stael von Holstein (1727–1772)|Fabian Ernst Stael von Holstein]] (1727–1772) |isaemaema= [[Barbara Helene von Baranoff]] (1734–1781) |ema= Vürstitar [[Jekaterina Nikolajevna Kudaševa]] |emaisa= Vürst [[Nikolai Danilovitš Kudašev]] (1784–1813) |emaisaisa= ... |emaisaema= ... |emaema= Vürstitar [[Jekaterina Goleništšev-Kutuzova]] (1787–1826) |emaemaisa= Vürst [[Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov]] (1745–1813) |emaemaema= [[Jekaterina Ilinitšna Bibikova]] (1754–1824) }} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Дворянские роды">[http://books.google.ee/books?id=2ERh-2oQaeIC&pg=PT216&lpg=PT216&dq=%D0%9A%D0%BE%D1%86%D0%B5%D0%B1%D1%83+%D0%9F%D0%B8%D0%BB%D0%BB%D0%B0%D1%80+%D1%84%D0%BE%D0%BD+%D0%9F%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D1%85%D0%B0%D1%83+%D0%A4%D0%B5%D0%B4%D0%BE%D1%80+%D0%9A%D0%B0%D1%80%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87&source=bl&ots=aDOSqxZ7TL&sig=BQBdfcuhu6zPIVWkyE-m-WMKGZk&hl=et&ei=oZ68SuqYGoW5jAfzzZGpCw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=2#v=onepage&q=&f=false Дворянские роды, прославившие Отечество : энциклопедия дворянских родов. By Valerij Ivanovič Fedorčenko]</ref>.}} {{DEFAULTSORT:Kotzebue Pilar von Pilchau, Theodor}} [[Kategooria:Pilar von Pilchaud]] [[Kategooria:Kotzebued]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi kindralid]] [[Kategooria:Sündinud 1848]] [[Kategooria:Surnud 1911]] sx8s0l2ts960aobby031v4zxou8c9w6 Riigivolikogu 22. valimisringkond 0 186175 6184487 4725073 2022-08-27T21:08:30Z Andreas003 7485 wikitext text/x-wiki '''Riigivolikogu 22. valimisringkond''', tuntud ka kui '''Türi valimisringkond''', oli piirkond [[Eesti vabariik|Eesti Vabariigis]] [[Järvamaa]]l, mille piires valiti liige Eesti parlamendi alamkotta [[Riigivolikogu|Riigivolikogusse]]. Valimisringkond loodi pärast [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseaduse]] vastuvõtmist, millega rajati nii Riigivolikogu kui ka valimisringkonnad. Ringkonda kuulusid valimisringkonna lõpupäevil [[Türi]] linn ning [[Väätsa vald (1939)|Väätsa]], [[Käru vald (1939)|Käru]] ja [[Särevere vald (1939)|Särevere]] vallad.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1940/07/12/102|pealkiri=M. Rõuk võttis oma kandidatuuri|väljaanne=Järva Teataja|aeg=12.07.1940}}</ref> == Ajalugu == Riigivolikogu 22. valimisringkond ehk Türi valimisringkond loodi 1938. aastal, et samal aastal vastuvõetud uue põhiseaduse järgi valida esindajad Eesti uude parlamendi alamkogusse Riigivolikogusse. Eeskujuks valimisringkonna moodustamisel oli 1936. aastal moodustatud [[Rahvuskogu]] 22. valimisringkond, mis oli sisuliselt sama Riigivolikogu ringkonnaga.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1936/10/07/48|pealkiri=Rahwuskogu esimese koja walimisringkonnad|väljaanne=Järva Teataja|aeg=07.10.1936}}</ref> [[1938. aasta Riigivolikogu valimised|I Riigivolikogu valimiste]] ajal hõlmas 22. valimisringkond [[Türi]] linna ning [[Väätsa vald (Türi kihelkond)|Väätsa]], [[Käru vald (Käru kihelkond)|Käru]], [[Särevere vald (Türi kihelkond)|Särevere]], [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku]], [[Kirna vald|Kirna]] ja [[Vahastu vald|Vahastu]] valdasid. Kokku oli ringkonnas 8435 hääleõiguslikku kodanikku, neist Türil 2101, Säreväres 1935, Väätsas 1224, Kärus 1175, Allikus 1021, Kirnas 646 ja Vahastus 333. Suuruselt oli 22. valimisringkond seega valijate arvu poolest peaaegu kõige väiksem Järvamaal – veel väiksem oli vaid [[Riigivolikogu 20. valimisringkond|20. ringkond]].<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1938/01/24/106|pealkiri=Järwamaal 36 669 hääleõiguslikku|väljaanne=Järva Teataja|aeg=24.01.1938}}</ref> Valimiste peakomiteele esitati kandidaatidena [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne|Põhiseaduse elluviimise rahvarinde]] kandidaat [[Mihkel Reimann]], [[Mihkel Rõuk]], [[Peet Nõmmik]] ja [[Johannes Lagge]].<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1938/01/31/16|pealkiri=Valimiste pääkomiteele esitatud kandidaadid|väljaanne=Sakala|aeg=31.01.1938}}</ref> Kandidaadiks esitati ka tööline Pertmann, kuid ta ei suutnud kokku koguda nõutud 150 soovitusallkirja, mistõttu ta kaotas kautsjoni ning ei pääsenud valimistele.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1938/01/28/7|pealkiri=Järwamaal 12 Riigiwolikogu kandidaati|väljaanne=Järva Teataja|aeg=28.01.1938}}</ref> Sellele lisaks tunnistas valimiskomitee Nõmmiku ja Lagge esitamiskirjad mittesobivaks ning eemaldas nad valimistelt. Lagge eemaldamist põhjendati valesti märgitud vanusega esitamiskirjal, Nõmmiku puhul viga avalikult välja ei öeldud. Nii Nõmmik kui ka Lagge vaidlustasid komitee otsuse, kuid kohus jättis mõlemad kaebused rahuldamata.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/02/05/15|pealkiri=R. Eliaseri, J. Lagge ja B. Rozhdestvenski esitamiskirjad jäid tühistatuks|väljaanne=Postimees|aeg=05.02.1938}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/eluvoruvalgapetseri/1938/02/02/1|pealkiri=Riigikohus langetas otsuse|väljaanne=Elu: Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja|aeg=02.02.1938}}</ref> Lõpuks lasti siiski valimistele ka Nõmmik. Valimisaktiivsus jäi valimisringkonnas väikeseks: esimesel päeval käis umbes 40% ringkonnast kandidaati valimas.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1938/02/25/3|pealkiri=Järwamaa jäi koju|väljaanne=Waba maa|aeg=25.02.1938}}</ref> Valimistel sai Reimann sai 2647, Rõuk 2133 ja Nõmmik 1251 häält, seega valiti 22. valimisringkonnast [[I Riigivolikogu|I Riigivolikogusse]] Mihkel Reimann.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/02/26/45|pealkiri=https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1938/02/25/3|väljaanne=Postimees|aeg=26.02.1938}}</ref> Pärast [[1939. aasta vallareform|vallareformi]] 1. aprillil 1939 kuulusid 22. valimisringkonda [[Türi]] linn ning [[Väätsa vald (1939)|Väätsa]], [[Käru vald (1939)|Käru]] ja [[Särevere vald (1939)|Särevere]] vallad.<ref name=":0" /> [[II Riigivolikogu]] valimistel kandideerisid valimisringkonnas [[Erich Tarkpea]] ja [[Mihkel Rõuk]]. Tegemist oli [[Nõukogude võim|Nõukogude võimu]] poolt peale surutud [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|võltsvalimistega]] ning [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] vastu kandideeriv Rõuk sunniti kandideerimisest loobuma.<ref name=":0" /> Valimised võitis Erich Tarkpea, kes asus valimisringkonda Riigivolikogus esindama.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1936/10/07/48|pealkiri=Riigivolikogu valimise tagajärjed kõik selgunud|väljaanne=Postimees|aeg=18.07.1940}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Riigivolikogu valimisringkonnad]] qyroh7a5ppsl5y8em0ysv2069309nxv 6184506 6184487 2022-08-27T22:32:33Z 46.131.44.209 parandasin ühe põhimõttelise vea ja lisasin viite UE artiklile wikitext text/x-wiki '''Riigivolikogu 22. valimisringkond''', tuntud ka kui '''Türi valimisringkond''', oli piirkond [[Eesti vabariik|Eesti Vabariigis]] [[Järvamaa]]l, mille piires valiti üks liige Eesti parlamendi esimesse kotta [[Riigivolikogu|Riigivolikogusse]]. Valimisringkond loodi pärast [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseaduse]] vastuvõtmist, millega rajati nii Riigivolikogu kui ka valimisringkonnad. Ringkonda kuulusid valimisringkonna lõpupäevil [[Türi]] linn ning [[Väätsa vald (1939)|Väätsa]], [[Käru vald (1939)|Käru]] ja [[Särevere vald (1939)|Särevere]] vallad.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1940/07/12/102|pealkiri=M. Rõuk võttis oma kandidatuuri|väljaanne=Järva Teataja|aeg=12.07.1940}}</ref> == Ajalugu == Riigivolikogu 22. valimisringkond ehk Türi valimisringkond loodi 1938. aastal, et samal aastal vastuvõetud uue põhiseaduse järgi valida esindajad Eesti uude parlamendi alamkogusse Riigivolikogusse. Valimisringkond kattus 1936. aastal moodustatud [[Rahvuskogu]] 22. valimisringkonnaga.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1936/10/07/48|pealkiri=Rahwuskogu esimese koja walimisringkonnad|väljaanne=Järva Teataja|aeg=07.10.1936}}</ref> [[1938. aasta Riigivolikogu valimised|I Riigivolikogu valimiste]] ajal hõlmas 22. valimisringkond [[Türi]] linna ning [[Väätsa vald (Türi kihelkond)|Väätsa]], [[Käru vald (Käru kihelkond)|Käru]], [[Särevere vald (Türi kihelkond)|Särevere]], [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku]], [[Kirna vald|Kirna]] ja [[Vahastu vald|Vahastu]] valdasid. Kokku oli ringkonnas 8435 hääleõiguslikku kodanikku, neist Türil 2101, Säreväres 1935, Väätsas 1224, Kärus 1175, Allikus 1021, Kirnas 646 ja Vahastus 333. Suuruselt oli 22. valimisringkond seega valijate arvu poolest peaaegu kõige väiksem Järvamaal – veel väiksem oli vaid [[Riigivolikogu 20. valimisringkond|20. ringkond]].<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1938/01/24/106|pealkiri=Järwamaal 36 669 hääleõiguslikku|väljaanne=Järva Teataja|aeg=24.01.1938}}</ref> Valimiste peakomiteele esitati kandidaatidena [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne|Põhiseaduse elluviimise rahvarinde]] kandidaat [[Mihkel Reimann]], [[Mihkel Rõuk]], [[Peet Nõmmik]] ja [[Johannes Lagge]].<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1938/01/31/16|pealkiri=Valimiste pääkomiteele esitatud kandidaadid|väljaanne=Sakala|aeg=31.01.1938}}</ref> Kandidaadiks esitati ka tööline Pertmann, kuid ta ei suutnud kokku koguda nõutud 150 soovitusallkirja, mistõttu ta kaotas kautsjoni ning ei pääsenud valimistele.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1938/01/28/7|pealkiri=Järwamaal 12 Riigiwolikogu kandidaati|väljaanne=Järva Teataja|aeg=28.01.1938}}</ref> Sellele lisaks tunnistas valimiskomitee Nõmmiku ja Lagge esitamiskirjad mittesobivaks ning eemaldas nad valimistelt. Lagge eemaldamist põhjendati valesti märgitud vanusega esitamiskirjal. Nõmmik oli eksinud valimisseaduse § 31 vastu, kuna tema esitamiskirjas puuudsid sõnad "linna, alevi või valla nimetus".<ref>Riigikohus tunnistas maksvaks 9 kandidaadi esitamiskirjad. Uus Eesti, 2. veebruar 1938, nr. 32, lk. 3.</ref> Nii Nõmmik kui ka Lagge vaidlustasid komitee otsuse, kuid kohus jättis Lagge kaebuse rahuldamata.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/02/05/15|pealkiri=R. Eliaseri, J. Lagge ja B. Rozhdestvenski esitamiskirjad jäid tühistatuks|väljaanne=Postimees|aeg=05.02.1938}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/eluvoruvalgapetseri/1938/02/02/1|pealkiri=Riigikohus langetas otsuse|väljaanne=Elu: Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja|aeg=02.02.1938}}</ref> Riigikohtu administratiivosakonna otsusega 2. veebruarist 1938 tunnistati Peet Nõmmiku esitamiskiri maksvaks.<ref>Riigikohus tunnistas maksvaks 9 kandidaadi esitamiskirjad. Uus Eesti, 2. veebruar 1938, nr. 32, lk. 3.</ref> Valimisaktiivsus jäi valimisringkonnas väikeseks: esimesel päeval käis umbes 40% ringkonnast kandidaati valimas.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1938/02/25/3|pealkiri=Järwamaa jäi koju|väljaanne=Waba maa|aeg=25.02.1938}}</ref> Valimistel sai Reimann sai 2647, Rõuk 2133 ja Nõmmik 1251 häält, seega valiti 22. valimisringkonnast [[I Riigivolikogu|I Riigivolikogusse]] Mihkel Reimann.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/02/26/45|pealkiri=https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1938/02/25/3|väljaanne=Postimees|aeg=26.02.1938}}</ref> Pärast [[1939. aasta vallareform|vallareformi]] 1. aprillil 1939 kuulusid 22. valimisringkonda [[Türi]] linn ning [[Väätsa vald (1939)|Väätsa]], [[Käru vald (1939)|Käru]] ja [[Särevere vald (1939)|Särevere]] vallad.<ref name=":0" /> [[II Riigivolikogu]] valimistel kandideerisid valimisringkonnas [[Erich Tarkpea]] ja [[Mihkel Rõuk]]. Tegemist oli [[Nõukogude võim|Nõukogude võimu]] poolt peale surutud [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|võltsvalimistega]] ning [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] vastu kandideeriv Rõuk sunniti kandideerimisest loobuma.<ref name=":0" /> Valimised võitis Erich Tarkpea, kes asus valimisringkonda Riigivolikogus esindama.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1936/10/07/48|pealkiri=Riigivolikogu valimise tagajärjed kõik selgunud|väljaanne=Postimees|aeg=18.07.1940}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Riigivolikogu valimisringkonnad]] geytoeepj1j5txrf64k8tgbe9h83r4j 6184509 6184506 2022-08-27T22:36:28Z 46.131.44.209 wikitext text/x-wiki '''Riigivolikogu 22. valimisringkond''', tuntud ka kui '''Türi valimisringkond''', oli piirkond [[Eesti vabariik|Eesti Vabariigis]] [[Järvamaa]]l, mille piires valiti üks liige Eesti parlamendi esimesse kotta [[Riigivolikogu|Riigivolikogusse]]. Valimisringkond loodi pärast [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseaduse]] vastuvõtmist, millega rajati nii Riigivolikogu kui ka valimisringkonnad. Ringkonda kuulusid valimisringkonna lõpupäevil [[Türi]] linn ning [[Väätsa vald (1939)|Väätsa]], [[Käru vald (1939)|Käru]] ja [[Särevere vald (1939)|Särevere]] vallad.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1940/07/12/102|pealkiri=M. Rõuk võttis oma kandidatuuri|väljaanne=Järva Teataja|aeg=12.07.1940}}</ref> == Ajalugu == Riigivolikogu 22. valimisringkond ehk Türi valimisringkond loodi 1938. aastal, et samal aastal vastuvõetud uue põhiseaduse järgi valida esindajad Eesti uude parlamendi alamkogusse Riigivolikogusse. Valimisringkond kattus 1936. aastal moodustatud [[Rahvuskogu]] 22. valimisringkonnaga.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1936/10/07/48|pealkiri=Rahwuskogu esimese koja walimisringkonnad|väljaanne=Järva Teataja|aeg=07.10.1936}}</ref> [[1938. aasta Riigivolikogu valimised|I Riigivolikogu valimiste]] ajal hõlmas 22. valimisringkond [[Türi]] linna ning [[Väätsa vald (Türi kihelkond)|Väätsa]], [[Käru vald (Käru kihelkond)|Käru]], [[Särevere vald (Türi kihelkond)|Särevere]], [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku]], [[Kirna vald|Kirna]] ja [[Vahastu vald|Vahastu]] valdasid. Kokku oli ringkonnas 8435 hääleõiguslikku kodanikku, neist Türil 2101, Säreväres 1935, Väätsas 1224, Kärus 1175, Allikus 1021, Kirnas 646 ja Vahastus 333. Suuruselt oli 22. valimisringkond seega valijate arvu poolest peaaegu kõige väiksem Järvamaal – veel väiksem oli vaid [[Riigivolikogu 20. valimisringkond|20. ringkond]].<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1938/01/24/106|pealkiri=Järwamaal 36 669 hääleõiguslikku|väljaanne=Järva Teataja|aeg=24.01.1938}}</ref> Valimiste peakomiteele esitati kandidaatidena [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne|Põhiseaduse elluviimise rahvarinde]] kandidaat [[Mihkel Reimann]], [[Mihkel Rõuk]], [[Peet Nõmmik]] ja [[Johannes Lagge]].<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1938/01/31/16|pealkiri=Valimiste pääkomiteele esitatud kandidaadid|väljaanne=Sakala|aeg=31.01.1938}}</ref> Kandidaadiks esitati ka tööline Pertmann, kuid ta ei suutnud kokku koguda nõutud 150 soovitusallkirja, mistõttu ta kaotas kautsjoni ning ei pääsenud valimistele.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1938/01/28/7|pealkiri=Järwamaal 12 Riigiwolikogu kandidaati|väljaanne=Järva Teataja|aeg=28.01.1938}}</ref> Sellele lisaks tunnistas valimiskomitee Nõmmiku ja Lagge esitamiskirjad mittesobivaks ning eemaldas nad valimistelt. Lagge eemaldamist põhjendati valesti märgitud vanusega esitamiskirjal. Nõmmik oli eksinud valimisseaduse § 31 vastu, kuna tema esitamiskirjas puuudsid sõnad "linna, alevi või valla nimetus".<ref>Riigikohus tunnistas maksvaks 9 kandidaadi esitamiskirjad. Uus Eesti, 2. veebruar 1938, nr. 32, lk. 3.</ref> Nii Nõmmik kui ka Lagge vaidlustasid komitee otsuse, kuid kohus jättis Lagge kaebuse rahuldamata.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/02/05/15|pealkiri=R. Eliaseri, J. Lagge ja B. Rozhdestvenski esitamiskirjad jäid tühistatuks|väljaanne=Postimees|aeg=05.02.1938}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/eluvoruvalgapetseri/1938/02/02/1|pealkiri=Riigikohus langetas otsuse|väljaanne=Elu: Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja|aeg=02.02.1938}}</ref> Riigikohtu administratiivosakonna otsusega 2. veebruarist 1938 tunnistati Peet Nõmmiku esitamiskiri maksvaks.<ref>Riigikohus tunnistas maksvaks 9 kandidaadi esitamiskirjad. Uus Eesti, 2. veebruar 1938, nr. 32, lk. 3.</ref> Valimisaktiivsus jäi valimisringkonnas väikeseks: esimesel päeval käis umbes 40% ringkonnast kandidaati valimas.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1938/02/25/3|pealkiri=Järwamaa jäi koju|väljaanne=Waba maa|aeg=25.02.1938}}</ref> Valimistel sai Reimann sai 2647, Rõuk 2133 ja Nõmmik 1251 häält, seega valiti 22. valimisringkonnast [[I Riigivolikogu|I Riigivolikogusse]] Mihkel Reimann.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/02/26/45|pealkiri=https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1938/02/25/3|väljaanne=Postimees|aeg=26.02.1938}}</ref> Pärast [[1939. aasta vallareform|vallareformi]] 1. aprillil 1939 kuulusid 22. valimisringkonda [[Türi]] linn ning [[Väätsa vald (1939)|Väätsa]], [[Käru vald (1939)|Käru]] ja [[Särevere vald (1939)|Särevere]] vallad.<ref name=":0" /> 22. ringkonnast valitud Riigivolikogu liige Mihkel Reimann suri 26. novembril 1968. [[II Riigivolikogu]] valimistel kandideerisid valimisringkonnas [[Erich Tarkpea]] ja [[Mihkel Rõuk]]. Tegemist oli [[Nõukogude võim|Nõukogude võimu]] poolt peale surutud [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|võltsvalimistega]] ning [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] vastu kandideeriv Rõuk sunniti kandideerimisest loobuma.<ref name=":0" /> Valimised võitis Erich Tarkpea, kes asus Riigivolikogusse.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1936/10/07/48|pealkiri=Riigivolikogu valimise tagajärjed kõik selgunud|väljaanne=Postimees|aeg=18.07.1940}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Riigivolikogu valimisringkonnad]] khzfhdi029wz9avf6q07qljobwkkxz8 6184513 6184509 2022-08-27T22:41:24Z 46.131.44.209 kordus välja wikitext text/x-wiki '''Riigivolikogu 22. valimisringkond''', tuntud ka kui '''Türi valimisringkond''', oli piirkond [[Eesti vabariik|Eesti Vabariigis]] [[Järvamaa]]l, mille piires valiti üks liige Eesti parlamendi esimesse kotta [[Riigivolikogu|Riigivolikogusse]]. Valimisringkond loodi pärast [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseaduse]] vastuvõtmist, mille alusel rajati nii Riigivolikogu kui ka valimisringkonnad. Ringkonda kuulusid valimisringkonna lõpupäevil [[Türi]] linn ning [[Väätsa vald (1939)|Väätsa]], [[Käru vald (1939)|Käru]] ja [[Särevere vald (1939)|Särevere]] vallad.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1940/07/12/102|pealkiri=M. Rõuk võttis oma kandidatuuri|väljaanne=Järva Teataja|aeg=12.07.1940}}</ref> == Ajalugu == Valimisringkond kattus 1936. aastal valitud [[Rahvuskogu]] 22. valimisringkonnaga.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1936/10/07/48|pealkiri=Rahwuskogu esimese koja walimisringkonnad|väljaanne=Järva Teataja|aeg=07.10.1936}}</ref> [[1938. aasta Riigivolikogu valimised|I Riigivolikogu valimiste]] ajal hõlmas 22. valimisringkond [[Türi]] linna ning [[Väätsa vald (Türi kihelkond)|Väätsa]], [[Käru vald (Käru kihelkond)|Käru]], [[Särevere vald (Türi kihelkond)|Särevere]], [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku]], [[Kirna vald|Kirna]] ja [[Vahastu vald|Vahastu]] valdasid. Kokku oli ringkonnas 8435 hääleõiguslikku kodanikku, neist Türil 2101, Säreväres 1935, Väätsas 1224, Kärus 1175, Allikus 1021, Kirnas 646 ja Vahastus 333. Suuruselt oli 22. valimisringkond seega valijate arvu poolest peaaegu kõige väiksem Järvamaal – veel väiksem oli vaid [[Riigivolikogu 20. valimisringkond|20. ringkond]].<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1938/01/24/106|pealkiri=Järwamaal 36 669 hääleõiguslikku|väljaanne=Järva Teataja|aeg=24.01.1938}}</ref> [[Valimiste Peakomitee]]le esitati kandidaatidena [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne|Põhiseaduse elluviimise rahvarinde]] kandidaat [[Mihkel Reimann]], [[Mihkel Rõuk]], [[Peet Nõmmik]] ja [[Johannes Lagge]].<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1938/01/31/16|pealkiri=Valimiste pääkomiteele esitatud kandidaadid|väljaanne=Sakala|aeg=31.01.1938}}</ref> Kandidaadiks esitati ka tööline Pertmann, kuid ta ei suutnud kokku koguda nõutud 150 soovitusallkirja, mistõttu ta kaotas kautsjoni ning ei pääsenud valimistele.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1938/01/28/7|pealkiri=Järwamaal 12 Riigiwolikogu kandidaati|väljaanne=Järva Teataja|aeg=28.01.1938}}</ref> Sellele lisaks tunnistas valimiskomitee Nõmmiku ja Lagge esitamiskirjad mittesobivaks ning eemaldas nad valimistelt. Lagge eemaldamist põhjendati valesti märgitud vanusega esitamiskirjal. Nõmmik oli eksinud valimisseaduse § 31 vastu, kuna tema esitamiskirjas puuudsid sõnad "linna, alevi või valla nimetus".<ref>Riigikohus tunnistas maksvaks 9 kandidaadi esitamiskirjad. Uus Eesti, 2. veebruar 1938, nr. 32, lk. 3.</ref> Nii Nõmmik kui ka Lagge vaidlustasid komitee otsuse, kuid kohus jättis Lagge kaebuse rahuldamata.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/02/05/15|pealkiri=R. Eliaseri, J. Lagge ja B. Rozhdestvenski esitamiskirjad jäid tühistatuks|väljaanne=Postimees|aeg=05.02.1938}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/eluvoruvalgapetseri/1938/02/02/1|pealkiri=Riigikohus langetas otsuse|väljaanne=Elu: Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja|aeg=02.02.1938}}</ref> Riigikohtu administratiivosakonna otsusega 2. veebruarist 1938 tunnistati Peet Nõmmiku esitamiskiri maksvaks.<ref>Riigikohus tunnistas maksvaks 9 kandidaadi esitamiskirjad. Uus Eesti, 2. veebruar 1938, nr. 32, lk. 3.</ref> Valimisaktiivsus jäi valimisringkonnas väikeseks: esimesel päeval käis umbes 40% ringkonnast kandidaati valimas.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1938/02/25/3|pealkiri=Järwamaa jäi koju|väljaanne=Waba maa|aeg=25.02.1938}}</ref> Valimistel sai Reimann sai 2647, Rõuk 2133 ja Nõmmik 1251 häält, seega valiti 22. valimisringkonnast [[I Riigivolikogu|I Riigivolikogusse]] Mihkel Reimann.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/02/26/45|pealkiri=https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1938/02/25/3|väljaanne=Postimees|aeg=26.02.1938}}</ref> Pärast [[1939. aasta vallareform|vallareformi]] 1. aprillil 1939 kuulusid 22. valimisringkonda [[Türi]] linn ning [[Väätsa vald (1939)|Väätsa]], [[Käru vald (1939)|Käru]] ja [[Särevere vald (1939)|Särevere]] vallad.<ref name=":0" /> 22. ringkonnast valitud I Riigivolikogu liige Mihkel Reimann suri 26. novembril 1968. [[II Riigivolikogu]] valimistel kandideerisid valimisringkonnas [[Erich Tarkpea]] ja [[Mihkel Rõuk]]. Tegemist oli [[Nõukogude võim|Nõukogude võimu]] poolt peale surutud [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|võltsvalimistega]] ning [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] vastu kandideeriv Rõuk sunniti kandideerimisest loobuma.<ref name=":0" /> Valimised võitis Erich Tarkpea, kes asus Riigivolikogusse.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1936/10/07/48|pealkiri=Riigivolikogu valimise tagajärjed kõik selgunud|väljaanne=Postimees|aeg=18.07.1940}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Riigivolikogu valimisringkonnad]] bvpevd8bdw0a1d1cxqiv3hx8d6yeiq6 6184515 6184513 2022-08-27T22:42:47Z 46.131.44.209 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki '''Riigivolikogu 22. valimisringkond''', tuntud ka kui '''Türi valimisringkond''', oli piirkond [[Eesti vabariik|Eesti Vabariigis]] [[Järvamaa]]l, mille piires valiti üks liige Eesti parlamendi esimesse kotta [[Riigivolikogu|Riigivolikogusse]]. Valimisringkond loodi pärast [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseaduse]] vastuvõtmist, mille alusel rajati nii Riigivolikogu kui ka valimisringkonnad. Ringkonda kuulusid valimisringkonna lõpupäevil [[Türi]] linn ning [[Väätsa vald (1939)|Väätsa]], [[Käru vald (1939)|Käru]] ja [[Särevere vald (1939)|Särevere]] vallad.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1940/07/12/102|pealkiri=M. Rõuk võttis oma kandidatuuri|väljaanne=Järva Teataja|aeg=12.07.1940}}</ref> == Ajalugu == Valimisringkond kattus 1936. aastal valitud [[Rahvuskogu]] 22. valimisringkonnaga.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1936/10/07/48|pealkiri=Rahwuskogu esimese koja walimisringkonnad|väljaanne=Järva Teataja|aeg=07.10.1936}}</ref> [[1938. aasta Riigivolikogu valimised|I Riigivolikogu valimiste]] ajal hõlmas 22. valimisringkond [[Türi]] linna ning [[Väätsa vald (Türi kihelkond)|Väätsa]], [[Käru vald (Käru kihelkond)|Käru]], [[Särevere vald (Türi kihelkond)|Särevere]], [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku]], [[Kirna vald|Kirna]] ja [[Vahastu vald|Vahastu]] valdasid. Kokku oli ringkonnas 8435 hääleõiguslikku kodanikku, neist Türil 2101, Säreväres 1935, Väätsas 1224, Kärus 1175, Allikus 1021, Kirnas 646 ja Vahastus 333. Suuruselt oli 22. valimisringkond seega valijate arvu poolest peaaegu kõige väiksem Järvamaal – veel väiksem oli vaid [[Riigivolikogu 20. valimisringkond|20. ringkond]].<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1938/01/24/106|pealkiri=Järwamaal 36 669 hääleõiguslikku|väljaanne=Järva Teataja|aeg=24.01.1938}}</ref> [[Valimiste Peakomitee]]le esitati kandidaatidena [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne|Põhiseaduse elluviimise rahvarinde]] kandidaat [[Mihkel Reimann]], [[Mihkel Rõuk]], [[Peet Nõmmik]] ja [[Johannes Lagge]].<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1938/01/31/16|pealkiri=Valimiste pääkomiteele esitatud kandidaadid|väljaanne=Sakala|aeg=31.01.1938}}</ref> Kandidaadiks esitati ka tööline Pertmann, kuid ta ei suutnud kokku koguda nõutud 150 soovitusallkirja, mistõttu ta kaotas kautsjoni ning ei pääsenud valimistele.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1938/01/28/7|pealkiri=Järwamaal 12 Riigiwolikogu kandidaati|väljaanne=Järva Teataja|aeg=28.01.1938}}</ref> Sellele lisaks tunnistas valimiskomitee Nõmmiku ja Lagge esitamiskirjad mittesobivaks ning eemaldas nad valimistelt. Lagge eemaldamist põhjendati valesti märgitud vanusega esitamiskirjal. Nõmmik oli eksinud valimisseaduse § 31 vastu, kuna tema esitamiskirjas puudusid sõnad "linna, alevi või valla nimetus".<ref>Riigikohus tunnistas maksvaks 9 kandidaadi esitamiskirjad. Uus Eesti, 2. veebruar 1938, nr. 32, lk. 3.</ref> Nii Nõmmik kui ka Lagge vaidlustasid komitee otsuse, kuid kohus jättis Lagge kaebuse rahuldamata.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/02/05/15|pealkiri=R. Eliaseri, J. Lagge ja B. Rozhdestvenski esitamiskirjad jäid tühistatuks|väljaanne=Postimees|aeg=05.02.1938}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/eluvoruvalgapetseri/1938/02/02/1|pealkiri=Riigikohus langetas otsuse|väljaanne=Elu: Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja|aeg=02.02.1938}}</ref> Riigikohtu administratiivosakonna otsusega 2. veebruarist 1938 tunnistati Peet Nõmmiku esitamiskiri maksvaks.<ref>Riigikohus tunnistas maksvaks 9 kandidaadi esitamiskirjad. Uus Eesti, 2. veebruar 1938, nr. 32, lk. 3.</ref> Valimisaktiivsus jäi valimisringkonnas väikeseks: esimesel päeval käis umbes 40% ringkonnast kandidaati valimas.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1938/02/25/3|pealkiri=Järwamaa jäi koju|väljaanne=Waba maa|aeg=25.02.1938}}</ref> Valimistel sai Reimann sai 2647, Rõuk 2133 ja Nõmmik 1251 häält, seega valiti 22. valimisringkonnast [[I Riigivolikogu|I Riigivolikogusse]] Mihkel Reimann.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/02/26/45|pealkiri=https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1938/02/25/3|väljaanne=Postimees|aeg=26.02.1938}}</ref> Pärast [[1939. aasta vallareform|vallareformi]] 1. aprillil 1939 kuulusid 22. valimisringkonda [[Türi]] linn ning [[Väätsa vald (1939)|Väätsa]], [[Käru vald (1939)|Käru]] ja [[Särevere vald (1939)|Särevere]] vallad.<ref name=":0" /> 22. ringkonnast valitud I Riigivolikogu liige Mihkel Reimann suri 26. novembril 1968. [[II Riigivolikogu]] valimistel kandideerisid valimisringkonnas [[Erich Tarkpea]] ja [[Mihkel Rõuk]]. Tegemist oli [[Nõukogude võim|Nõukogude võimu]] poolt peale surutud [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|võltsvalimistega]] ning [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] vastu kandideeriv Rõuk sunniti kandideerimisest loobuma.<ref name=":0" /> Valimised võitis Erich Tarkpea, kes asus Riigivolikogusse.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1936/10/07/48|pealkiri=Riigivolikogu valimise tagajärjed kõik selgunud|väljaanne=Postimees|aeg=18.07.1940}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Riigivolikogu valimisringkonnad]] ixxk0wpobik8cypnjx4tontks664ecr Rootsi bastion 0 187621 6184288 5679691 2022-08-27T16:33:43Z NOSSER 8097 Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Lindamägi]] → [[Lindamägi#Ajalugu]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Lindamägi#Ajalugu]] [[Kategooria:Tallinna muldkindlusvöönd]] nxqb22ah4vg860rwsobwwmrah3eh1mk Tartu maantee 0 191475 6184328 6140398 2022-08-27T16:55:26Z NOSSER 8097 /* Hoonestus */ wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}} {{See artikkel| on Tallinnas asuvast Tartu maanteest; teiste Tartu maanteede kohta vaata lehekülge [[Tartu maantee (täpsustus)]].}} [[Pilt:Tartu maantee.jpg|pisi|Tartu maantee [[Tallinna bussijaam]]a lähedal]] {{teekaart|kõrgus=300}} '''Tartu maantee''' on kohalik tee (tänav) [[Tallinn]]as. Tänava pikkus on 4,9&nbsp;km.<ref>[https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=134603 Tallinna kohalike teede nimekiri]. Tallinna linnavolikogu otsus, nr 161, 6. oktoober 2016.</ref> Pronksi tänava ristmiku ja linnapiiri vahel kattub tänav [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]]ga. Tänav kattub ühtlasi samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub Tallinnast välja [[Assaku viadukt]]ini. ==Tänava kulg== [[Pilt:City Plaza, 2011.JPG|219px|pisi|püsti|City Plaza, Tartu maantee 2]] [[Pilt:Tallinna Jaani Seegi kirik, 14. saj, 1648, 18. saj (1).jpg|pisi|[[Tallinna Jaani seegi kirik]]]] [[File:Tallinn Kompassi1.jpg|pisi|Vaade Tartu maantee tupikalgusele ja [[Kivisilla tänav]]a ristmikule. Vasakul Tartu maantee 2, City Plaza ja Tartu mnt 6 ning paremal, Tartu mnt 7 hoone.]] [[File:Kompassi, Tallinn, Estonia - panoramio (1).jpg|pisi|Tartu maantee 6]] Tartu maantee algab [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]]as [[Kompassi]] asumis [[Ants Laikmaa tänav]]alt jalgteena. [[Kivisilla tänav]]a piirkonnas muutub Tartu maantee sõiduteeks ja ristudes Kivisilla tänavaga siseneb [[Maakri]] asumisse, jäädes Kompassi ja Maakri vaheliseks piiriks. Üle [[Kompassi plats]]i tuleb Tartu maanteele trammitee, kuid tänav on siin veel kitsas ja ühesuunaline. Maakri poolt suubub Tartu maanteele [[Tornimäe tänav]], Kompassi poolt tulevad [[Eduard Viiralti tänav|Eduard Viiralti]] ja [[Pronksi tänav]]. Pronksi tänava ristmikust edasi saab Tartu maanteest suur läbisõidutee, mis jätkub [[Rävala puiestee]] sihil kesklinnast välja viival suunal. Trammid peavad leppima neile eraldatud alaga tänava põhjaservas. Tartu maantee kulgeb nüüd [[Keldrimäe]] piiril, põhjaserv jääb [[Torupilli]] asumisse. Esmalt ristub [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav]]. Keldrimäelt tulevad Tartu maanteele [[Torupilli ots]] ja [[Gildi tänav (Tallinn)|Gildi tänav]], Torupillist suubuvad [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Tallinn)|Carl Robert Jakobsoni tänav]], [[Juhan Kunderi põik]], [[Laulupeo tänav|Laulupeo]], [[Karl August Hermanni tänav (Tallinn)|Karl August Hermanni]], [[Konstantin Türnpu tänav|Konstantin Türnpu]], [[Johannes Kappeli tänav|Johannes Kappeli]] ja [[Lubja tänav (Tallinn)|Lubja tänav]]. Pärast Keldrimäed riivab Tartu maantee lääne pool laiuvat [[Juhkentali]] asumit, kuhu suunduvad [[Odra tänav|Odra]] ja [[Masina tänav]]. Siin tõuseb Tartu maantee mäkke: ees seisab Lasnamäe serv, millelt avaneb vaade seljatagustele vanalinna kirikutornidele. Idas algab [[Lasnamäe|Lasnamäe linnaossa]] kuuluv [[Sikupilli]] asum. Tramm hülgab siin Tartu maantee, pöördudes enne [[Lasnamäe tänav]]at piki mäenõlva kirde suunas. Sikupillist jõuab Tartu maanteele ka [[Pallasti tänav]]. Juhkentali ja [[Ülemiste]] piiril haarab Tartu maantee endasse võimas [[Ülemiste liiklussõlm]], kus üksteise järel ületavad tänava kolm suurt silda. Esmalt ristub Tartu maantee [[Peterburi tee]]ga, seejärel jääb pea kohale [[Tallinna–Narva raudtee]] ja kohe selle järel kõrgub kolmas viadukt, mis ühendab [[Suur-Sõjamäe tänav]]at [[Järvevana tee]]ga. Pärast liiklussõlme jääb läände [[Ülemistejärve]] asum, kuhu maanteelt avaneb kohati vaade [[Ülemiste järv]]ele ja ära paistab ka [[Linda kivi]]. Idas ääristab maanteed [[Ülemiste keskus]]e ja [[Tallinna lennujaam]]a parklate avarus, nende vahel siirdub Ülemiste asumisse [[Lennujaama tee]]. Selles lõigus iseloomustavad Tartu maanteed vaade lennujaamale ning tihti madalal üle pea vihisevad maanduvad või õhku tõusvad lennumasinad. Seal, kus Tartu maantee alt läheb läbi [[Vaskjala–Ülemiste kanal]], algab viimaks [[Mõigu]]. Tartu maanteega ristuvad Mõigus [[Vana-Tartu maantee]], [[Kanali tee]], [[Kaabli tänav]], [[Kuldala tee]], [[Juhtme tänav]], [[Lambi tänav]] (mis jätkub [[Peetri (Rae)|Peetri alevikus]] kui [[Raudkivi tee]]), [[Vati tänav|Vati]] ja [[Oomi tänav]]. Alates Raudkivi teest on maantee lääneserval [[Rae vald]]. Kuna Mõigu on osa Kesklinna linnaosast, jõuab Tartu maantee Tallinna kagupiirile kordagi Kesklinnast väljumata. Linnapiiril jõuab Tartu maanteele lõunast tulev [[Mõigu tee]]. ==Hoonestus== *Tartu maantee 1 (algselt Suur-Tartu maantee 1, mis suundus [[Vene turg|Vene turu]] sihist, [[Kalevi aed|Kalevi aia]] suunast tänapäeva Tartu maantee suunas. Suur-Tartu maantee 11 krundile ehitati 1885. aastal Riikliku Tütarlaste Kroonugümnaasiumi hoone (arhitekt [[Rudolf Otto von Knüpffer]]), 1917. aastal kolis hoonesse [[Tallinna Kunsttööstuskool]]. Aastatel 1922–1923 lisati algsele hoonele arhitekt [[Tõnis Mihkelson]]i projekti järgi kolmas korrus ja [[mansard]]korrus. 1965–1974 läbis toonane [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|ERKI]] hoone järgmise uuenduskuuri, vana maja ümber ehitati [[Peeter Tarvas]]e projekti järgi ning selle tulemusena sai maja endale pika neljakorruselise põhikorpuse ning tiibkorpuse koos [[vestibüül]]i, [[aula]], [[võimla]] ja töökodadega. 2010. aastal lammutati [[Eesti Kunstiakadeemia]] hooned, EKA ise kolis mujale. *Tartu maantee 2, [[City Plaza]]. Hoone valmis 2004. aasta mais. *Tartu maantee 6 (algselt (Suur-)Tartu mnt 12 // [[Reimani tänav|Reimani]] 30. Hoone valmis 1936, arhitekt [[Robert Natus]] projekti järgi [[Esindustraditsionalism|esindustradistionalistlik]]us arhitektuuristiilis. *Tartu maantee 7 (algselt Tartu mnt 17 // [[Villem Reimani tänav|Villem Reimani]] 28), endine Jaan Tedre maja, valmis 1936, arhitekt [[Boris Tšernov]] *Tartu maantee 10, elu- ja ärihoone ([[DNB Pank]], Tornimäe [[Rimi Eesti Food|Mini-Rimi]]), valmis 2003 :Tartu maantee ääres [[Tornimäe tänav|Tornimäe]] 2, [[SEB Pank|SEB Panga]] peahoone, arhitekt [[Raivo Puusepp]], valmis 1999. aastal *Tartu maantee 13, 1981. aastal arhitekt [[Vilen Künnapu]] projekteeritud [[Eesti NSV Autotranspordi Arvutuskeskus|ENSV Autotranspordi Arvutuskeskus]]e büroohoone *Tartu maantee 14, 1998. aastal avatud 5-korruseline büroohoone *Tartu maantee 16A, [[Tallinna Jaani seegi kirik]] *Tartu maantee 16B, äri ja eluhoone [[Pilt:Tartu mnt 17 Appolo Club Tallinn 11 August 2011.jpg|pisi|Tartu mnt 17]] *Tartu maantee 17, algne Kauplus Turisti hoone, arhitektid [[Peep Jänes]], [[Henno Sepmann]] (1983). Kasutusel lõbustusasutuste hoonena. Algselt valuutapona ehitatud hoone näol on tegemist ainulaadse hoonetüübiga Eesti arhitektuuriajaloos. Hoone ehituskvaliteet oli ajastu kohta väga kõrge, ehitaja oli Soome firma Keskus-SATO. Klinkertellistest "müüridega" kindlusetaoline sümmeetriline hoone on siiski eksimatult modernistlik, meenutades nii väliselt kui ka lehvikukujulise plaani poolest Alvar Aalto ehitisi. Kolmekorruselises hoones oli läbi hoone kõrguse ulatuv kaldlaega müügisaal, kus müügipinnad paiknesid rõdudel. Hoone välisperimeetril külgnesid müügisaaliga laod. Kahte ülemist korrust läbis kunstimüügisalong koos väikese baariga<ref> [[Epp Lankots]], [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND], Tallinn 2009, lk 43</ref>. [[Pilt:Tartu maantee, 23.JPG|pisi|Tartu maantee 23]] *Tartu maantee 23, endine [[Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium]] (vana aadress Suur-Tartu maantee 33; seal asus 1904. aastast [[Tallinna 13. Algkool]]) *Tartu maantee 24<ref name="KRR_8675">{{kultuurimälestis|8675|Elamu Tartu mnt. 24, 1957. a.}} (vaadatud 29.10.2020)</ref>–32. [[Liivalaia tänav]] 44 // [[Lastekodu tänav|Lastekodu]] 1, nn [[Stalini maja]]. [[Dvigatel]]i tehase töötajatele ehitatud [[korterelamu]]te [[kvartal]]i Tartu mnt 24–32, Lastekodu 3 ja 5 projekteeris aastatel 1947–1956 arhitekt A. Vlassov. *Tartu maantee 25, büroo- ja korterihoone [[Novira Plaza]], valmis 2016 :Tartu maantee ääres [[Tornimäe tänav]] 3, [[Swissôtel Tallinn]] :Tartu maantee ääres [[Liivalaia tänav]] 53, [[Tallinna Stockmanni kaubamaja]] hoone *Tartu maantee 26, stalinistlik korterelamu, Dvigateli elamukvartal [[Pilt:Soviet star building in Tallinn (8037151829).jpg|219px|pisi|püsti|Tartu maantee 26 // [[Liivalaia tänav|Liivalaia]] 44 // [[Lastekodu tänav|Lastekodu]] 1]] [[File:Panoramic View of Tallinn, Estonia.jpg|pisi|Vaade Tartu maanteele (Dvigateli elamukvartal), [[Lastekodu tänav]]ale ja [[Liivalaia tänav]]a majadele]] [[Pilt:Tartu maantee.jpg|pisi|Vaade Tartu maanteele, [[Konstantin Türnpu tänav]]a ristmikult. Paremal pool Tartu maantee 71, 67/1, 63 hooned]] *Tartu maantee 28, stalinistlik korterelamu<ref name="KRR_8676">{{kultuurimälestis|8676|Elamu Tartu mnt. 28, 1957. a.}} (vaadatud 29.10.2020)</ref>, Dvigateli elamukvartal, valmis 1957<ref name="2u5Ut" /> *Tartu maantee 30, stalinistlik korterelamu<ref name="KRR_8677">{{kultuurimälestis|8677|Elamu Tartu mnt. 30, 1957. a.}} (vaadatud 29.10.2020)</ref>, Dvigateli elamukvartal *Tartu maantee 32, stalinistlik korterelamu<ref name="KRR_8678">{{kultuurimälestis|8678|Elamu Tartu mnt. 32, 1957. a.}} (vaadatud 29.10.2020)</ref>, Dvigateli elamukvartal *Tartu maantee 35 // [[Juhan Kunderi tänav|Kunderi]] 8a hoones tegutses [[Tubakavabrik Leek]] *Tartu maantee 39, 1938. aastal [[Artur Perna]] projekti järgi valminud korterelamu, äripindadega *Tartu maantee 43 // [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|F. R. Kreutzwaldi]] 24, [[Scala City]]<ref name="oMU9x" />. Algselt trükikoja [[Oktoober (trükikoda)|Oktoober]] hoone *Tartu maantee 44, Seiklusjutte Maalt ja Merelt pubi ja klubi- Algses Suur-Tartu maantee 44 hoones asus 1909. aastal avatud Keisrinna Aleksandra Feodorovna nimeline Tütarlaste Algkool. *Tartu maantee 46 asus tänaseks lammutatud kahekorruseline puumaja *Tartu maantee 49, [[Eha Keskus]] ([[Maxima]] X, Regalia), endine kino [[Eha (kino)|Eha]] hoone *Tartu maantee 50, 2011. aastal valminud 8-korruseline büroo- ja kortermaja **Tartu maantee 50, (algselt [[Tallinna Garnisoni Sõdurite Kodu]], Suur-Tartu maantee 64), hilisem spordiühingu [[Dünamo (klubi)|Dünamo]] tõstesaal ja 1993. aastast [[Spordiklubi Flexer]]<ref>Kaire Kenk, [https://elu.ohtuleht.ee/162389/kolm-rubla-maksis-kuukaart-ja-700-naist-tahtis-treenima-tulla «Kolm rubla maksis kuukaart ja 700 naist tahtis treenima tulla!»], Õhtuleht, 9. september 2004</ref>. Tartu maantee 50, 52 ja 52a algsed hooned on lammutatud<ref>[https://www.postimees.ee/1691237/ehitajale-jalgu-jaava-maja-elanik-voitleb-visalt-oma-korteri-eestHooned Ehitajale jalgu jääva maja elanik võitleb visalt oma korteri eest], Postimees, 13. august 2007</ref>. *Tartu maantee 50A, elu- ja ärihoone, valmis 2012 *Tartu maantee 51, (algselt Tartu mnt 63) endine [[Tallinna Garnisoni Komandantuur]]i ja [[Harju Sõjaväeringkond|Harju Sõjaväeringkon]]na hoone, hiljem ümberehitatud elumajaks Ehitatud 1939. aastal<ref>Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 43</ref>. *Tartu maantee 52 // [[Gildi tänav]], 2017. aastal valminud 13 korruseline korterelamu äripindadega *Tartu maantee 53 // [[Lastekodu tänav|Lastekodu]] 23, viis kortermaja, valmisid 2017, arhitektid [[Martin Aunin]] ja [[Marti Kahu]]. Tartu maantee 53 asus [[Eesti NSV]] ajal ENSV Siseministeeriumi juures asunud Ametkonnaväline Valvevalitsus. *Tartu maantee 55 // 59, [[Vana Baskini Teater]] *Tartu maantee 56, elamu [[City Residence]], valmis 2016 *Tartu maantee 62, arhitekt [[Wilhelm Freiman]]i 1910. aastal valminud [[juugendstiil]]is elamu *Tartu maantee 63 // [[Karl August Hermanni tänav (Tallinn)|Karl August Hermanni]] 1, endine [[Marati kvartal]] – ''Valge maja'' (Ööklubi Marat) *Tartu maantee 64 // [[Odra tänav (Tallinn)|Odra]] 1, arhitekt: [[Otto Schott]], valmis 1902. aastal *Tartu maantee 67, 1935. aastal [[Karl Tarvas]] projekti järgi valminud korterelamu, äripindadega *Tartu maantee 68, 1924. aastal [[Eugen Habermann]]i projekti järgi valminud korterelamu, äripindadega. Ümberehitus 1931. aastal, mil lisati kaks korrust. Algselt J. Otsa üürimaja *Tartu maantee 69 *Tartu maantee 71 (algselt Tartu mnt 81) // [[Türnpu tänav|K. Türnpu]] 1, elu- ja ärihoone. Valminud 1936. aastal, arhitekt [[Karl Tarvas]] *Tartu maantee 73, elu- ja ärihoone ([[Tartu maantee saun]]). 1882. aastal<ref name="QHGqe" /> tegevust alustanud [[Brandmanni saun]]ana tuntud hoone on ehitatud 1881. aastal [[Nikolai Thamm vanem|Nikolai Thammi]] projekti järgi. Hoone I korrusel olid eraldi meeste ja naiste saunad leiliruumiga ning pesumaja, teisel korrusel eraldi privaatsed pesemisruumid vannidega ja pesumaja triikimine ja kuivatamine. II korruse parempoolses tiivas oli eraldi suur omaniku korter<ref>Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 23</ref>. *Tartu maantee 76, (algselt Suur-Tartu mnt 84) [[Tallinna Viinatehas]]e – [[Tallinna Likööri- ja Viinatehas]]e – [[Tootmiskoondis Liviko]] – AS [[Liviko]] tootmishooned *Tartu maantee 80, [[Zelluloosi kvartal]], Tartu mnt 80; 80A; 80B; 80C; 80D; 80E; 80J endine [[Tallinna paberi- ja tselluloosivabrik]] *Tartu maantee 81, 1910. aastal ehitatud arhitekt [[Moisei Klibanski]] projekteeritud elamu *Tartu maantee 83, ärihoone [[Büroo 83]], valmis 2016, arhitekt [[Raivo Kotov]] *Tartu maantee 84A, [[Fahle maja]] *Tartu maantee 85, endine [[Tallinna Karistusvangla]] ehk nn [[Tšernjagini vangla]] ehk Vana Lasnamäe vangla, tänapäeval [[Harju Maakohus|Harju Maakohtu]] Tartu mnt kohtumaja ja [[Terviseamet]]i hoone *Tartu maantee 87, [[Sikupilli keskus]] *Tartu maantee 87D, Auto Forte autosalong :Tartu maanteed ületav [[Peterburi tee viadukt]]<ref>[https://www.postimees.ee/1056392/esmaspaevast-paaseb-peterburi-tee-viadukti-alt-takistusteta-labi Peterburi tee viadukti alt pääseb takistusteta läbi], www.postimees.ee, 28. november 2012</ref> :[[Tartu maantee raudteeviadukt]] :[[Suur-Sõjamäe tänav]]at [[Järvevana tee]]ga ühendav autoviadukt :[[Ülemiste liiklussõlm]] *Tartu maantee ääres [[Suur-Sõjamäe tänav|Suur-Sõjamäe]] 4, [[Ülemiste keskus]] *Tartu maantee ääres [[Lennujaama tee]] 2, [[Ülemiste Hotell]], endine Tallinna lennujaama hotell Aeroflot *Tartu maantee 101, [[Tallinna lennujaam]] *Tartu maantee 105 asusid [[Nõukogude armee Eestis|Nõukogude armee]] laod *Tartu maantee 113, [[Mõigu polder]] ja pumbamaja *Tartu maantee ääres [[Veesaare tee]] 2, Peetri [[Selver]] == Galerii == <gallery> File:Tram Tracks on Tartu maantee in Kesklinn Tallinn 1 September 2015.jpg|Tartu mnt 14, büroohoone paremal ja Tartu maantee 13 büroohoone vasakul Armenian church in Tallinn (8037155087).jpg|Tartu mnt 16A, taustal [[Tornimäe tänav]] 2, [[SEB Pank|SEB Panga hoone]] Tartu mnt 16B Tallinn 11 August 2011 .jpg|Tartu mnt 16B Big.Bank.IMGP6187.JPG|Tartu mnt 18 Stockman in downtown Tallinn.png|[[Tallinna Stockmanni kaubamaja]] hoone Liivalaia - Tartu mnt Junction in Tallinn 1 April 2016.jpg|Tartu maantee 26 // Liivalaia 44 // Lastekodu&nbsp;1 GIDIC Hostel Tallinn on 11 August 2011.jpg|Tartu mnt 31 Snooker Club in Tallinn 2011.jpg|Tartu mnt 33 File:Keldrimäe, Tallinn, Estonia - panoramio.jpg|Tartu mnt 42 Scala City Tartu mnt. Tallinn 03 August 2011.jpg|[[Scala City]] Tartu maantee 43 // [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|F.R.Kreutzwaldi]] 24 Tartu mnt. 45 Tallinn 03 August 2011.jpg|Tartu mnt 45 // [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|F.R.Kreutzwaldi tänava]] nurgahoone Tartu mnt. 47 Tallinn 03 August 2011.jpg|Tartu mnt 47 File:Tram tracks in the Tartu mnt in Tallinn 16 August 2015.jpg|Tartu maantee 49, [[Eha Keskus]] ja [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Tallinn)|Carl Robert Jakobsoni tänava]] ristmik Tallinn, Tatra KT4 (2).jpg|Tartu maantee 49 ja 51 File:Tartu maantee 62, Tallinn.jpg|Tartu maante 62 File:Marat TallinnTartu mnt 63.jpg|Tartu maantee 63, endine [[Marat (ettevõte)|Marati]] tööstushoone Liviko P1010773.jpg|Tartu maantee 76 </gallery> ==Ajalugu== [[Pilt:Härjapea River.png|pisi|Härjapea jõe kunagine säng tänapäevasel kaardil]] [[Viru värav]]ate juurest lõuna poole suunduv Tartu maantee on üks vanemaid Tallinna sisemaaga ühendavaid teid. Kuna oluliseks ühendusteeks Tartuga oli ka [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteelt]] ära pöörav [[Piibe maantee]], on teed varem kutsutud ka Paide ning Põltsamaa maanteeks.<ref>Aleksander Kivi. ''Tallinna tänavad''. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 120.</ref> [[File:Map of Tallinn, 1810.jpg|pisi|Tallinna linna ja Tartusse viiva tee kaart, 1810]] [[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14578696217).jpg|pisi|Tallinna linna ja Suur-Tartu maantee kaart, 1914]] Juba 13. sajandi alguses oli Tartu maantee lähtealas [[eeslinn]], kus asus 1237. aastal esimest korda mainitud [[Jaani seek]]. Jaani Seegi ehk Püha Ristija Johannese hospidali keskaegne kompleks paiknes [[Tallinna linnamüür]]ist umbes poole kilomeetri kaugusel kagus, Härjapea jõe ja Vana-Tartu maantee ristumiskohal. Seegiümbrus jäi ulatuslikult asustatuks pikaks ajaks – 1688. aasta Waxelbergi plaan näitab seal tihedat hoonestust, samas kui [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ääres paiknesid vaid üksikud suvilad ja kõrtsid.<ref>Aleksander Kivi. ''Tallinna tänavad''. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 120–121.</ref> Tartu maantee algus oli üks vanemaid asustusalasid väljaspool [[Tallinna vanalinn]]a, kui meri veel ulatus [[Kesklinna linnaosa|kesklinna]] piirkonnas [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteen]]i ja kaugemale, kulges Tartu maantee tee mööda praegust [[Raua tänav]]at [[Pirita]] ja [[Viimsi]] kanti. Tartu maantee alguses üle [[Härjapea jõgi|Härjapea oja]] ehitatud kivisilla järgi sai eeslinn hiljemalt 18. sajandil nime [[Kivisilla eeslinn]]<ref>Robert Nerman, [https://www.postimees.ee/1757853/kivisilla-eeslinn-kujunes-tahtsaks-kultuuripaigaks Kivisilla eeslinn kujunes tähtsaks kultuuripaigaks], www.postimees.ee, 12. veebruar 2008</ref>. Vanemal ajal siirdus osa Narva maanteed pidi Tallinna suunduvaid sõidukeid [[Lasnamäe]]lt laskumise kohal Tartu maanteele, kuna Narva maantee lõik [[Filmi tänav]]ast mäetõusuni oli veel 19. sajandil merevee kõrgseisu ajal vee all ja üldiselt raskesti läbitav. Toonased maanteede kirjeldused tõendavad seda. Sellepärast nimetati Tartu maanteed 1676. aastal ''Wierscher und Jerwischer Weg'' ([[Virumaa|Viru]] ja [[Järvamaa|Järva]] maantee). Hiljem kasutati teed üle Lasnamäe esmajoones taliteena, see on märgitud Waxelbergi plaanil kui ''Winter wäg uthur Landet''.<ref name="Kivi">Aleksander Kivi. ''Tallinna tänavad''. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 121.</ref> Tartu maantee 4,27 kilomeetri pikkusel lõigul oli [[1817]]. aastal kuus silda.<ref name="Nerman" /> Maantee algust kuni [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] sillani nimetati Silla ja [[Kivisilla tänav]]aks (''Steinstrasse'', ''Brückstrasse'', ''Steinbrückstrasse''). 1723. aastal on toodud selle eestikeelne nimetus Prügulits, mis on ilmselt moonutatud saksa keelest.<ref name="Kivi"/> 19. sajandi algul nimetati Tartu maantee piirkonda Tartu eeslinnaks. Kivisilla-taguse osa kohta on kasutatud mitmeid lähematele ja kaugematele sihtpunktidele viitavaid nimetusi, näiteks Viru ja Järva maantee, Järva ja Tartu maantee, Paide ehk Tartu maantee, Põltsamaa maantee, Mõigu tee.<ref name="Kivi"/> 1817. aastal, reformatsiooni 300. aastapäeva mälestuseks asutati Tallinnas [[Dr. Martin Lutheri nimeline lastekodu|Lutheri nimeline lastekodu]], mis tegutses 1852. aastast hoones Suur-Tartu maantee 62<ref>[https://dea.digar.ee/article/kaja/1929/10/31/1/36 Dr. Martin Lutheri nimeline lastekodu 112-aastane.], Kaja, nr. 257, 31 oktoober 1929</ref> (hilisem aadress Tartu mnt 50<ref>[http://www.juhkentali-keldrimae.eu/asum/luhiajalugu Haridusasutused]</ref>, [[Laulupeo tänav]]a vastas). Lastekodu asutajaks ja esialgseks ülalpidajaks oli [[Tallinna Oleviste kogudus]], tolleaegne [[Tallinna bürgermeister]] [[Carl Johann Salemann]] ja Oleviste koguduse õpetaja Meyer. 1919. aastani kandis asutus Dr. Martin Lutheri nimelise Kasvatusmaja nime. Selle asutuse ülalpidamiseks saadi vahendeid vabatahtlikest annetustest, kapitali inertsidest ja 1853–1882 linna omanduses olnud [[Vanamõisa mõis (Keila)|Vanamõisa mõis]]a tuludest, kui 1842. aastal läks lastekodu Tallinna linna ülalpidamisele ja 1887. aastast<ref>[https://dea.digar.ee/article/kaja/1924/01/15/1/39 Dr. Martin Lutheri nimelise lastekodu Põhikiria muutmise küsimus.], Kaja, nr. 13, 15 jaanuar 1924</ref> [[Tallinna Linnavalitsus]]e ülalpidamisele. Aastatel 1919–1922 kandis asutus Martin Lutheri Vaeslaste Kasvatusmaja ja Kool nime (kool oli ühtlasi 26. algkool) ning 1940. aastast kandis sealne asutus [[Tallinna Linna III Lastekodu]] nime. Tallinnas tegutses 20. sajandi esimesel poolel ka Jaan Poska nimeline lastekodu [[Suur-Pärnu maantee]] 29<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1930/08/03/31 Jaan Poska nimeline lastekodu la selle kaswandikud.], Päewaleht, nr. 208, 3 august 1930</ref>, [[Lutheri vabrik]]u kõrval<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke475_kaup.htm Ralf Kaup], Kultuur ja Elu 1/2004</ref> ja Piiskop Plato nimeline lastekodu. ===1867. aasta üleujutus=== 5. juunil [[1867]] toimus Suur-Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks [[Ülemiste järv]]e üleujutuste eest. [[Ülemiste mägi|Ülemiste mäel]] oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust [[Härjapea jõgi]] voolas Suur-Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi [[Juhkentali]]s (praegu asub sel kohal [[Tiigiveski park]] ja [[Kalevi spordihall]]), mis peagi üle ajas, ujutades üle Suur-Tartu maantee ja [[Maakri tänav]]a lähikonna. Suur-Tartu maantee oli [[Mõigu]]st kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Suur-Tartu maantee kuni [[Kivisild|Kivisillani]] vee all. Pärast üleujutustest rikutud Suur-Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Suur-Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.<ref name="Nerman" /><ref name="suurkask" /> [[Pilt:Kalevi spordiplats 1930 kaardil.png|pisi|Suur-Tartu maantee 1930. aastate [[Tallinna kaart|Tallinna kaardil]]]] [[File:TLA 1465 1 609 Tartu mnt ja Vene turu nurk 11 06 1938 E Brockner.jpg|pisi|left|Tartu maantee ja [[Vene turg|Vene turu]] nurk 1938. aastal]] [[Pilt:Kalevi spordiplats 1942.png|pisi|left|Tartu maantee piirkond (1942)]] 1890. aastal ehitati aadressile Suur Tartu maantee 11 Vene tütarlastegümnaasiumi hoone. 1917. aastal asus hoonesse [[Tallinna Kunsttööstuskool|Tallinna Linna Kunsttööstuskool]]. Suur-Tartu maantee 11 kunsttööstuskooli krundil asusid neli hoonet: kooli kivist peahoone, väiksem hoone kantselei ja korteritega, kooliteenija ja pesuköögi maja ning veel üks väike, ühekorruseline puust majake. Selles väikeses majakeses asus tütarlastekooli ajal raamatukogu, hiljem elas seal kooli kojamees. 1917. aasta lõpus tegutses majakese salakorteris kolmeliikmeline [[Eestimaa Päästmise Komitee]] ööl vastu ajaloolist [[24. veebruar]]i 1918. 1933. aastal pandi Päästekomitee kasutatud majakesele valgest marmorist kuldsete tähtedega mälestustahvel<ref>[http://jaakjuske.blogspot.com/2010/08/kunstiakadeemia-hoone-saladus.html Kunstiakadeemia hoone saladus], jaakjuske.blogspot.com, 5. august 2010</ref>. 1922 ehitati [[Tallinna Kunsttööstuskool|Tallinna Linna Kunsttööstuskool]]i hoonele peale kaks korrust. Kool vahetas ka nime. 1968. aastal valmis [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|ENSV Riikliku Kunstiinstituudi]] hoone juurdeehituse I järk ja seejärel tehti vanale peahoonele keerukas ümberehitus ja valmis koolimaja juurdeehituse II järk. Kõik need hooned lammutati 2010. aastal. Suur Tartu maantee 24 tegutses [[Jaani seek|Tallinna linna Jaani vanadekodu]], Suur Tartu maantee 9 tegutses K. Fürbergi eraalgkool. Alates 1934. aastast teostas Eesti valitsus ambitsioonikat plaani [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tartu maantee]] uue trassi rajamiseks, mis pidi kulgema sirgjooneliselt Tallinnast [[Põltsamaa]]ni. Sirgel teel oleks autode maksimumkiirus olnud 150 kilomeetrit tunnis. Tallinna tööbörsi kaudu värvati ehitusele töötuid, sest projekti üks eesmärk oli võidelda [[Ülemaailmne majanduskriis|majanduskriisi]] vastu. Parematel päevadel oli Tallinna lähedal tee-ehitusel ametis ligi 450 inimest.<ref name="Rääsk">Mairo Rääsk. [https://sakala.postimees.ee/344997/aastasajad-vormisid-looduslikust-rajast-tiheda-liiklusega-tallinna-tartu-maantee Aastasajad vormisid looduslikust rajast tiheda liiklusega Tallinna–Tartu maantee]</ref> Detsembrist 1934 kuni 1940. aasta suveni jõuti valmis ehitada kaheksa kilomeetrit uut teed Tallinnast [[Assaku]]ni.<ref name="Rääsk"/> Uut teelõiku nimetati algul Riia maanteeks. === Suur-Tartu maantee === Tartu maanteed nimetati kuni [[1938]] nimetati Suur-Tartu maanteeks. [[23. märts]]il [[1938]] nimetati tänav ümber Tartu maanteeks, kuna puudus vajadus Suur- ja [[Väike-Tartu maantee]] eristamiseks. [[Väike-Tartu maantee]] ja [[Väike-Pärnu maantee]] olid 1936. aastal ühendatud [[Sakala tänav]]aks.<ref name="Kivi"/> Tartu maantee (Suur Tartu maantee 4<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1934/09/08/16.1 Leht 4 Kuulutus Kino „MODERN" Suur Tartu maantee 4 telefon 304-68], Päewaleht, nr. 247, 8 september 1934</ref>) 4 asus [[kino]] [[Modern]], kinohoone hävis 1944. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamise]] käigus. Suur Tartu maantee 79 ja [[Suur-Raevalla tänav|S. Raevalla tänav]]al asusid Ühisus [[Estonia Eksporttapamajad]]e hooned. 1958. aastal laiendati [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tartu maantee]] nimetust ka uuele trassile, vana maanteelõik hakkas kandma [[Vana-Tartu maantee]] nime.<ref name="Kivi"/> ==Vaata ka== *[[Väike-Tartu maantee]] *[[Suur-Tartu maantee]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="2u5Ut">[[Ester Vaitmaa]], [http://longread.delfi.ee/forte/stalinistlik-maja?id=76115407 Stalinistlik maja], forte.ee, 18.11.2016.</ref> <ref name="oMU9x">{{Netiviide |url=http://scalacity.ee/et/ |pealkiri=Scala City – büroo linna südames |vaadatud=2015-11-22 |arhiivimisaeg=2015-11-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151122185000/http://scalacity.ee/et/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="QHGqe">[http://www.tallinnasaun.ee/huvitavat-lugemist Huvitavat lugemist]</ref> <ref name="Nerman">Robert Nerman [http://tallinncity.postimees.ee/1630939/torupilli-piirkond-sai-omale-nime-sealkandis-asunud-kortsilt "Torupilli piirkond sai omale nime sealkandis asunud kõrtsilt"], 16.02.2007.</ref> <ref name="suurkask">Heiki Suurkask [http://forte.delfi.ee/news/militaaria/kui-ulemiste-vanake-viimati-vihastas-suur-tallinna-uputus-1867-aastal?id=68431217 "Kui Ülemiste vanake viimati vihastas: Suur Tallinna uputus 1867. aastal"], Delfi. 13.04.2014.</ref> }} ==Välislingid== {{commonscat}} *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-kurikuulus-polengute-ja-kuritegude-pesa-laks-lammutamisele.d?id=64982594 Kurikuulus põlengute ja kuritegude pesa, Tartu mnt. 79 läks lammutamisele], Delfi.ee, 18. september 2012 {{Sikupilli asumi tänavad}} {{Torupilli asumi tänavad}} {{Ülemiste asumi tänavad}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa tänavad]] hnt7zyk43eiujbhtwu0fsdy61ztis9k Kõrisulghäälik 0 193308 6184666 5959798 2022-08-28T10:02:42Z Võrok 274 /* Võru keel */ täiendus wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kalad-kalaq.png|thumb|300px|Võru keeles on kõrisulghäälik mitmuse tunnus (ainsus: ''kala'' – mitmus: ''kalaq''). Võru mitmuse tunnus ''q'' vastab eesti mitmuse tunnusele ''d'' ja on sellega graafiliselt küllalt sarnane – ühel neist on vaid "saba" ülespoole ja teisel allapoole: ''kalad - kalaq''.]] '''Kõrisulghäälik''' ehk '''larüngaalklusiil''' on [[sulghäälik]], mis moodustatakse õhu kinnipidamisega kõris. See kuulub [[kõrihäälik]]ute hulka. ==Eesti keel== Eesti keele häälduses esineb kõrisulghäälikut vaid ühes kõnekeelses eituspartiklis, mida on kirjutatud kujul ''mkmk'' (võru keele vahenditega oleks seda võimalik kirja panna kujul ''õqõ'' või ''äqä''). ==Võru keel== Kõrisulghäälik on [[võru keel|võru keele]] tähtis tunnus ja seda leidub seal väga palju. Võru keeles on kõrisulghäälik (võru keeles ''kakkõhelü'' või ''kurgutäüspeethelü'') peaaegu alati vaid sõna lõpus ja see kirjutatakse tähega q või mõnikord ka ülakomaga (väljajätmismärgiga) '. Kõrisulghäälik on võru keeles nimisõna mitmuse, nt ''maaq'', ''piniq'' (vrd ainsus ''maa'', ''pini''), tegusõna käskiva kõneviisi, nt ''tiiq'', ''võtaq'' ja paljude teiste grammatiliste kategooriate tunnus. ==Setu keel== Samuti kui võru keeles, esineb kõrisulghäälik ka [[setu keel|setu keeles]], kus võib seda olla häälduses isegi rohkem kui võru keeles. ==Teised keeled== Peale võru ja setu keele esineb kõrisulghäälik veel paljudes maailma keeltes, nt [[araabia keel|araabia]] ja [[malta keel|malta]] keeles, mitmes indiaani keeles, aga ka [[soome keel|soome keele]] häälduses (nt ''anna olla'' [annaq olla]) ja [[inglise keel|inglise]], eriti Briti inglise kõnekeeles (nt ''a little bit'' [ə liql biq]). [[Saksa keel|Saksa keele]] häälduses võib kõrisulghäälikut kuulda sõna alguses [[täishäälik]]u ees, nt ''eins'' [qains]. q-tähega kirjutatakse kõrisulghäälik peale võru ja setu keele ka malta keeles. ==Transkriptsioon== Rahvusvahelistes keeleteaduslikes transkriptsioonides ([[IPA]], soome-ugri keelte transkriptsioon jm) märgitakse kõrisulghäälikut tavaliselt erilise märgiga, mis tuletab meelde ilma punktita küsimärki (ʔ). ==Vaata ka== *[[Võru kirjaviis]] *[[Võru keel]] == Välislingid == *[http://www.youtube.com/watch?v=ZAdU7xH2H5E Kõrisulghääliku helinäide – võrukeelse aabitsa q-tähe õppetüki lugemine (video)] [[Kategooria:Võru keel]] 6f1f0oepn7qde9rtkcg90ynmxnbbnvx Ruunaoja 0 198880 6184649 4637002 2022-08-28T09:06:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Ruunaoja | pildi_nimi = | pildi_link = | jõe_lähe = | suue = [[Ülemiste järv|Ülemiste järve]] | valgla_maad = | pikkus = | valgla_pindala = | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = }} '''Ruunaoja''' on [[oja]] [[Harju maakond|Harjumaal]]. Oja algab Sõjamäe rabast, voolab paralleelselt [[Tallinna Lennujaam]]a territooriumi lõunapiiriga ja suubub [[Ülemiste järv]]e.<ref name="raepress">[https://web.archive.org/web/20150924113130/http://www.tallinn.ee/est/Lasnamae-saab-Ruunaoja-tanava "Lasnamäe saab Ruunaoja tänava"] Tallinna uudised, Raepress, 16. mai 2011</ref> Oja paikneb osaliselt Mõigu asumis ning osaliselt Ülemiste ja Sõjamäe asumis.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/linnavalitsus-maarab-tallinna-veekogudele-nimed?id=60024363 "Linnavalitsus määrab Tallinna veekogudele nimed"] www.DELFI.ee, 18. oktoober 2011</ref> Oja on andnud nime Ruunaoja bussipeatusele [[Tallinn]]as [[Suur-Sõjamäe tänav]]al ja [[Ruunaoja tänav]]ale [[Lasnamäe linnaosa]]s.<ref name="raepress"/> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Harju maakonna jõed]] [[Kategooria:Tallinna veekogud]] [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]] 216hoh4shj89fu8xx4ri5wicpxrgsyv Robert Putnam 0 204255 6184523 6138120 2022-08-28T01:06:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2012}} {{allikad}} [[Pilt:Robert Putnam, lecturing.jpg|raam|Robert Putnam, 2006]] '''Robert David Putnam''' (sündinud [[9. jaanuar]]il [[1941]] [[Rochester]]is [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]]) on USA [[politoloogia|politoloog]], avaliku poliitika professor [[Harvardi Ülikool]]i John F. Kennedy Koolis.<ref name="SrHnF" /> Putnam töötas välja mõjuka kahe mängutaseme (ingl.k. ''two-level game'') teooria, mis eeldab, et rahvusvahelised kokkulepped on edukad ainult juhul, kui nende tulemus toob positiivset mõju ka riigi siseelule. Ta on üks tuntumaid [[sotsiaalne kapital|sotsiaalse kapitali]] temaatika käsitlejaid, samuti on ta uurinud kodanikuühiskonda ja selle probleeme. Tema kõige kuulsam (ja vastuolulisim) teos on "Bowling Alone", kus ta väidab, et alates 1960. aastatest on [[Ameerika Ühendriigid]] läbi elanud ennenägematu sotsiaalse, kodaniku ja poliitilise krahhi, millel on tõsised negatiivsed tagajärjed.<ref name="1WV9n" /> ==Elukäik== Ta on üles kasvanud Port Clintonis [[Ohio]] osariigis. Ema oli kooliõpetaja ja isa ehitaja. Tema enda sõnade järgi oli Port Clinton "küllaltki tähelepandamatu", kuid "hea koht, kus üles kasvada". Nagu enamik teismelisi 1950. aastate Ameerika väikelinnades leidis ta oma elu olevat pärssiva. Ta pere oli mõõdukas vabariiklane ja metodist, aga tema enda vaated ei kujunenud samaks. 1963. aastal lõpetas ta kiitusega Swarthmore’i kolledži [[Philadelphia]]s. Seal tutvus ta ka oma tulevase abikaasa Rosemaryga. Abielu ajal vahetas Robert usutunnistust – astus [[judaism|juudi usku]], mida tutvustas talle ta naine. Ta õppis ka Balliol Kolledžis [[Oxford]]is, kus ta veetis palju aega [[David Butler]]i ja [[Donald Stokes]]iga. Ta sai 1965. aastal magistrikraadi [[Yale'i Ülikool|Yale’is]] ja 1970. aastal doktorikraadi. Peale lõpetamist 1975. aastal ühines ta [[Michigani Ülikool]]iga, kus temast sai täiskohaga [[politoloogia]]professor. 1979. aastal läks ta Harvardi, kus temast sai valitsuse professor, seal oli ta ka 1984–1988 osakonna juhataja. 1989. aastal määrati ta Kennedy Kooli dekaaniks. Nüüd ta on avaliku poliitika professor Harvardi Ülikoolis. <ref name="46ncZ" /> ==Akadeemiline tee== Ta on USA Riikliku Teaduste Akadeemia, Briti Akadeemia, Ameerika Filosoofia Ühiskonna ja Ameerika Kunstide ja Teaduste akadeemia liige, endine Ameerika Politoloogia Ühenduse president. Ta sai 2006. aastal [[Johan Skytte auhind (Rootsi)|Johan Skytte auhinna]] ning on nõustanud presidente ja riigijuhte üle terve maailma. Putnam on töötanud koos järgmiste kuulsate inimestega: Bill ja [[Hillary Clinton]], [[Barack Obama]], [[George W. Bush]], Briti peaminister [[Tony Blair]] ja [[Gordon Brown]], Prantsuse president [[Nicolas Sarkozy]], Iirimaa peaministri [[Bertie Ahern]]. Lisaks veel paljude teiste rahvuslike liidrite ja aktivistidega üle kogu maailma. Ta asutas Saguaro Seminari, et tuua kokku juhtivad mõtlejad ja praktikud üle terve Ameerika, et arendada teostatavaid ideid kodanikuühiskonna uuendamiseks. Tema varasem töö sisaldab uurimistöid poliitilisest eliidist, Itaalia poliitikast ja globalisatsioonist.<ref name="yfOaK" /> Ta on kirjutanud üle tosina raamatu, sealhulgas "Bowling Alone" ja "Making Democracy Work", mõlemad on muu hulgas kõige rohkem tsiteeritud publikatsioonid viimase poole sajandi jooksul. Londoni Sunday Times on nimetanud teda "tänapäeva kõige mõjukamaks akadeemikuks". Putnami viimane raamat, "American Grace: How Religion Divides and Unites Us", mille kaasautoriks oli [[David Campbell]], keskendub religiooni rollile Ameerika avalikus elus. Aluseks võeti kaks kõige laiahaardelisemat rahvuslikku küsitlust, mis üldse on läbi viidud religiooni ja ühiskonna seotusest. See raamat oli 2011. aastal Ameerika Politoloogia Ühenduse Woodrow Wilsoni sihtasutuse auhinna võitja parima raamatuna valitsuse, poliitika või rahvusvaheliste suhete teemal. Praegu töötab ta järgmiste projektide kallal:<ref name="BvUYS" /> *religioon kaasaegses Suurbritannias ja Ameerikas; *immigratsioon, etniline mitmekesisus ja sotsiaalne sidusus; *töökoha mõju peredele ja kogukondadele; *kasvava klassi ebavõrdsus Ameerika noorte seas. ==Sotsiaalne kapital== {{Vaata|Sotsiaalne kapital}} [[Sotsiaalne kapital]] on kui kollektiivne ressurss, mis tähistab usaldust, ühiseid norme ja võrgustikke, mille olemasolul on ühiskond või kogukond valmis tegutsema ühiselt oma ühiselu korraldamisel ja ühiste eesmärkide saavutamisel<ref name="OZk2c" />. Putnam on kasutanud sotsiaalse kapitali näitajatena muu hulgas [[kodanikuühendus]]te arvukust, ajalehtede lugemisaktiivsust ning osalemist rahvahääletustel<ref name="OZk2c" />. Oma uurimuses "Making Democracy Work" võrdles ta kohalike omavalitsuste tööd Lõuna- ja Põhja-Itaalias, leides nende vahel suuri erinevusi, mida Putnam seletas põhjaitaallaste suurema sotsiaalse kapitaliga<ref name="OZk2c" />. Põhjaitaallased olid harjunud juba ammu koostööd tegema horisontaalsetes (s.t võrdsete inimeste vahelised ja hajusad) võrgustikus<ref name="OZk2c" />. Kuid vastukaaluks Lõunas oli aga veel tüüpiline, et inimesed korraldasid oma asju hierarhilistele, ülevalt-alla suhetele toetudes<ref name="OZk2c" />. Spontaanset, ideepõhist koostööd, mis oli põhjas olemas, nappis<ref name="OZk2c" />. Seetõttu olid ka valitsusasutused aeglasemad ja vähem innovaatilised<ref name="OZk2c" />. Putnam järeldas, et kõrge sotsiaalse kapitaliga ühiskondades on valitsusasutuste töö üldiselt tõhusam ja majandusareng soodsam kui nendes, kus seda on vähem<ref name="OZk2c" />. Sotsiaalse kapitali mõiste kasutamist regionaalse majandusliku ebavõrdsuse seletamisel on kritiseeritud, kuna majandusarengu peamised takistused on tihti sellised, mida ühiskonnaliikmed ei suuda mõjutada ka omavahel koostööd tehes<ref name="OZk2c" />. Sotsiaalse kapitali areng on ka ise omakorda mõjutatud poliitikast ja majandusest, mistõttu võivad tekkida nii nõiaringid kui ka positiivselt ennast võimendavad arenguprotsessid<ref name="OZk2c" />. Kuid siiski arvab Putnam, et koostöös peitub edu ja heaolu võti<ref name="42t2f" />. Kui inimeste vaheline koostöö viib soovitud tulemusteni, kasvab nii inimeste heaolu kui ka nende soov edaspidigi koostööd teha <ref name="8Ysr0" />. Omavaheline suhtlus aitab inimestel üles ehitada kogukondi, pühendades ennast üksteisele on võimalik üles ehitada sotsiaalset võrgustikku<ref name="42t2f" />'''<sup>?</sup>'''. Kuulumisvajadus ja sotsiaalse võrgustiku kogemus võib tuua inimestele palju kasu.<ref name="42t2f" /> ==Seos Eestiga== 2006. aastal toimus Tallinnas XI [[Avatud Ühiskonna Foorum]], mille peaesineja olid Robert Putnam. Foorum keskendus teemale, mis on sotsiaalne kapital ning miks on see oluline. Putnam võrdles oma ettekandes sotsiaalset, füüsilist ja inimkapitali.<ref name="yI3G8" /> ==Tunnustus== *1978 – valiti [[Briti Akadeemia]] välisliikmeks *2001 – valiti USA [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Rahvusliku Teaduste Akadeemia]] liikmeks *2005 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i liikmeks *2006 – [[Johan Skytte auhind (Rootsi)|Johan Skytte auhind]] ==Eesti keeles== *''Üksi keeglisaalis. Ameerika kogukonnaelu kokkuvarisemine ja taassünd'', Hermes 2008, inglise keelest tõlkinud [[Jürgen Innos]], [[Marian Raamat]] ja [[Irja Toots]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SrHnF">[https://web.archive.org/web/20161019103445/http://www.slns.intranetit.net/sites/slns/files/Microsoft%20Word%20-%20Putnam-CV.pdf Robert Putnami CV], viimati vaadatud 10.05.2012</ref> <ref name="1WV9n">[http://en.wikipedia.org/wiki/Robert_D._Putnam Wikipedia], viimati vaadatud 10.05.2012</ref> <ref name="46ncZ">[http://www.infed.org/thinkers/putnam.htm# The Encyclopaedia of Informal Education], viimati vaadatud 10.05.2012</ref> <ref name="yfOaK">[http://www.gov.harvard.edu/people/faculty/robert-putnam Harvard University. Department of Goverment], viimati vaadatud 10.05.2012</ref> <ref name="BvUYS">[https://web.archive.org/web/20120422185348/http://www.hks.harvard.edu/saguaro/staff/putnam.htm Harvard Kennedy School], viimati vaadatud 10.05.2012</ref> <ref name="OZk2c">[https://web.archive.org/web/20160305211948/http://www.bioneer.ee/eluviis/sots/newwin-print/article_id-5761] (vaadatud 30.06.2012</ref> <ref name="42t2f">[http://www.infed.org/thinkers/putnam.htm# Robert Putnam, social capital and civic community], viimati vaadatud 10.05.2012</ref> <ref name="8Ysr0">[https://web.archive.org/web/20130403065221/http://www.bioneer.ee/eluviis/sots/aid-5761/Mis-on-sotsiaalne-kapital- "Mis on sotsiaalne kapital?"] Bioneer, viimati vaadatud 10.05.2012</ref> <ref name="yI3G8">[http://www.greengate.ee/vana/index.php?page=46&id1=17298 "Professor Robert D. Putnam: sotsiaalse kapitali suurendamiseks tuleb luua sildu"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Roheline Värav, 8. juuni 2006, viimati vaadatud 10.05.2012</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.oef.org.ee/sundmused/avatud-uhiskonna-foorumid.html Avatud Ühiskonna Foorumid ] {{JÄRJESTA:Putnam, Robert}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide politoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] sju374l2s63m9jfyk4lx3eh95vank80 FK Okžetpes 0 205642 6184242 5486903 2022-08-27T16:11:02Z Makenzis 95198 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = kasahhi ''Оқжетпес Футбол Клубы'' | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 1968 | lõpp = | väljak = | mahutavus = | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = | ametinimetus2 = | treener = ? | liiga = 1. Ligasi (II) | hooaeg = 2021 | positsioon = '''4. koht''' | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1= |sokid1= | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2= |kere2= |paremkäsi2= |püksid2= |sokid2= | veeb = | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''FK Okžetpes''' (ametlikult ''Оқжетпес Футбол Клубы'') on [[1968]]. aastal asutatud [[Kasahstan]]i [[jalgpalliklubi]], mille kodulinn on [[Kökšetau]]. Klubi on korduvalt vahetanud nime, 1997. aastal tegutses [[Astana]]s ja aastail 1998–1999 [[Stepnogorsk]]is. Okžetpesil puuduvad tiitlid. Esindusmeeskond on mänginud Kasahstani kõrgliigas üle kümne hooaja, [[NSV Liit|NSV Liidus]] oli parim saavutus teise liiga seitsmes koht (1970). Klubivärvid on sinine ja valge. == Eesti ja eestlased == === Eesti mängijad === *[[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]] (2010) == Vaata ka == * [[UEFA kõrgliigaklubide loend]] == Välislingid == *[http://www.okzhetpes.kz/ Klubi ametlik veebileht] {{JÄRJESTA:Okžetpes, FK}} [[Kategooria:Kasahstani jalgpalliklubid]] 6nw43w2cpwivblbx78g65h63slus0hw Friedrich Axel von Howen 0 206988 6184586 6149608 2022-08-28T07:13:43Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] wikitext text/x-wiki [[File:Juri church.jpg|thumb|right|[[Jüri kirik]] (1885)]] '''Friedrich Axel von Howen''' ([[10. august]] [[1845]] [[Tallinn]] – [[1911]] Tallinn) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] [[arhitekt]]. Ta oli [[ehitusinsener]], [[Tallinn]]a linnanõunik ja muinsuskaitsekomisjoni liige. Tema projekteeritud on muuhulgas [[Jüri kirik|Jüri]], [[Rapla kirik|Rapla]] ja [[Iisaku kirik|Iisaku]] [[Kirik (pühakoda)|kirikud]], samuti oli ta [[Kuusalu kirik]]u ümberehitusprojekti autor. [[Parun]]<ref>[[Ristirahwa pühapäevaleht]], 30. septembril 1890 [https://web.archive.org/web/20090306072342/http://www.eelk.ee/h_kuusalu.html]</ref> Howen abiellus 24. mail 1874 Tallinnas Anna Friederike von Samson-Himmelstjernaga (1846–1925), kes oli [[Valingu mõis|Valingu]] mõisniku, Eestimaa maanõuniku (1862) ja Krediidikassa presidendi [[Robert Ferdinand Klaudius von Samson-Himmelstjerna|Ferdinand von Samson-Himmelstjerna]] (1816–1888) ja [[Rannamõisa mõis|Rannamõisa]] mõisast pärit vabaproua Anna Wilhelmine von Budbergi tütar.<ref>[[Samson-Himmelstjerna]] / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Estland, Bd. 3: Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?seite=228 lk. 219]</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Howen, Friedrich Axel}} [[Kategooria:Baltisaksa arhitektid]] [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1845]] [[Kategooria:Surnud 1911]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] hecmyzfgkx681ura8jr5bqa76jcrtp2 Guinnessi rekordite raamat 0 212091 6184480 6041457 2022-08-27T20:59:30Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}} "'''Guinnessi rekordite raamat'''" (inglise "Guinness World Records") on iga-aastane [[teatmik]], mis sisaldab valiku [[maailmarekord]]eid – niihästi inimeste saavutusi kui ka looduslikke ekstreemsusi. Ka raamatu endaga seostub üks maailmarekord – nimelt on see kõigi aegade müüduim [[autoriõigus|autoriõiguste]] kaitsega raamat. See on ka üks raamatuid, mida USA raamatukogudest kõige sagedamini varastatakse. ==Ajalugu== 4. mail 1951 osales õlletootja [[Guinness]] Brewery toonane juht Sir Hugh Beaver jahipeol [[Wexfordi krahvkond|Wexfordi krahvkonnas]] [[Iirimaa]]l. Ta sattus vaidlusse teemal, milline on Euroopa kõige kiirem jahitav lind. Samal õhtul taipas ta, et teatmike põhjal on seda võimatu kindlaks teha. Beaver mõistis, et Iiri ja Briti pubides vaieldakse igal õhtul hulga seesuguste küsimuste üle, ent puudus raamat, kust saaks infot rekordite kohta. Ta leidis, et raamat, mis sedalaadi küsimustele vastuseid pakuks, võiks saada üsna populaarseks. Beaveri idee sai reaalsuseks, kui Guinnessi töötaja Christopher Chataway soovitas talle kaksikvendadest tudengeid Norris ja Ross McWhirterit, kes olid pidanud Londonis faktiotsimisagentuuri. Augustis 1954 palgati vennad koostama raamatut, millest sai Guinnessi rekordite raamat. Seda trükiti ja jagati tuhat eksemplari. Esimene 197-leheküljeline väljaanne valmis 27. augustil 1955 ja jõudis jõuludeks Briti raamatumüügi edetabelite tippu. "See oli mõeldud jagamiseks turunduse eesmärgil – keegi ei lootnud sellega raha teha," kommenteeris Beaver. Järgmisel aastal anti raamat välja USA-s ning seda müüdi 70 000 eksemplari. Kuna raamatust sai üllatushitt, tehti sellest veel palju uusi trükke, jõudes lõpuks ühe parandatud trükini aastas, mis ilmub oktoobris, et jõuda valmis jõulumüügi ajaks. Pikka aega kirjastasid seda ja teisi sarnaseid raamatuid vennad McWhirterid. Mõlemal vennal oli entsüklopeediline mälu. 1975. aastal mõrvas Ross McWhirteri [[Iiri Vabariiklik Armee]] (Provisional Irish Republican Army). 1954. aastal moodustati esimese raamatu kirjastamiseks ettevõte Guinness World Records Limited. 1970. aastatel kuulusid raamatu õigused kirjastusele Sterling Publishing. Ettevõte kuulus Guinness Breweryle ja seejärel [[Diageo]]le 2001. aastani, mil selle ostis Gullane Entertainment. Gullane'i enda ostis 2002. aastal HiT Entertainment. 2006 ostis HiT Entertainmenti Apax Partners, mis müüs Guinnessi rekordite raamatu õigused 2008. aasta alguses Jim Pattison Groupile. Praeguseks on õigused litsentseeritud selle tütarfirmale Ripley Entertainment. Ehkki Guinness World Recordsil on kontorid ka New Yorgis ja [[Tokyo]]s, asub selle peakorter tänini Londonis, ehkki firma muuseum paikneb Ripley peakorteris [[Orlando]]s, USA Florida osariigis. ==Areng== Viimased trükid on keskendunud inimeste saavutustele. Võisteldakse nii tavapärastel aladel nagu raskuste tõstmine kui ka vähem levinuil, nagu munade kaugusvise, pikim aeg arvutimängu "[[Grand Theft Auto IV]]" mängides või kümne minutiga söödud ''[[hot dog]]''<nowiki>'</nowiki>ide arv (ehkki söömis- ja alkoholijoomisrekordeid enam ei registreerita, vältimaks kohtuasju). Lisaks võistlusrekorditele on raamatus sedalaadi faktid nagu kõige raskem kasvaja, kõige mürgisem taim, lühim jõgi ([[Roe jõgi]]), pikim draamaseriaal USA-s ("[[Guiding Light]]"), kõige kauem draamaseriaalis mänginud näitleja (Suurbritannias [[William Roache]] sarjas "[[Coronation Street]]", Austraalias [[Ray Meagher]] sarjas "[[Kodus ja võõrsil]]"), pikkuselt kolmas draamaseriaal USA-s ("General Hospital") ja maailma edukaim müügimees ([[Joe Girard]]). Paljud rekordid on seotud noorima inimesega, kes midagi on saavutanud – näiteks on noorim kõiki maailma riike külastanud inimene [[Maurizio Giuliano]]. Igas trükis on valik Guinnessi suurest rekordite andmebaasist. Valiku kriteeriumid on aegade jooksul muutunud. Lisatakse uusimad rekordid ja uuendatud rekordid. Sellest peale, kui 1995. aastal loobuti Norris McWhirteri konsultanditeenustest ja Diageo rekordiraamatu brändi seejärel maha müüs, on raamat muutunud tekstipõhisest teatmikust illustreeritud tooteks. Seetõttu ei ole raamatus (ega veebilehel) enam suuremat osa rekordeist ning neid saab teada vaid juhul, kui kirjutada Guinnessile taotlus rekordi löömiseks. Neile, kes ei taha oodata vastust 4–6 nädalat, pakub Guinness kiirvastust 300 Inglise naela eest. ==Eetika ja ohutus== Mitmed maailmarekordid, mida kunagi avaldati, on hiljem eetilistel põhjustel kõrvaldatud. Maailmarekordeid avaldades võib raamat innustada teisi püüdma seda rekordit lüüa, hoolimata oma tervisest ja ohutusest. Näiteks pärast raskeima kala rekordi avaldamist toitsid mitmed kalaomanikud oma lemmikloomi üle igasuguse mõistliku määra, mistõttu sissekanne kõrvaldati. Samuti loobus rekordiraamat 1991. aastal mitmeist söögi- ja joogirekordeist, kuna võistlejad võivad endale viga teha ning kirjastus võidakse seepeale kohtusse kaevata. Keelustatute seas olid kõik alkoholijoomisrekordid ning ebatavaliste asjade (nt jalgrattad ja puud) söömine. Mõned rekordid nagu [[mõõganeelamine]] ja võidusõit avalikel maanteedel suleti, kuna senised rekordiomanikud olid ületanud ohutustaseme. Nii mainiti varasemates rekordiraamatutes [[Albaania]] endist kuningat [[Zog]]i, kes suitsetas päevas umbes 150 sigaretti. Mõned suletud rekordid on ka uuesti avatud. Näiteks nimetati mõõganeelamisrekordit 1990. aastal Guinnessi rekordite raamatus suletuks, ent rekordite telesaates, mis algas 1998. aastal, näidati kolme mõõganeelamiskatset, samuti mainis neid raamatu 2007. aasta trükk. Õlle kiirjoomisrekordeist loobuti raamatus 1991. aastal, kuid 2008. aastal avaldati need taas, kuigi teises kategoorias. ==Muuseum== 1976. aastal avati [[Empire State Building]]us Guinnessi rekordite raamatu muuseum. Seejärel läks kiirlaskur Bob Munden promoturneele, tulistades revolvrist 0,01 sekundiga. Eksponaatide seas olid maailma pikima mehe ([[Robert Wadlow]]) vahakuju, maailma suurim vihmauss, mõõganeelaja röntgenipilt, korduvalt välguga pihta saanud [[Roy Sullivan]]i välguaukudega müts ning paar kalliskividega kaunistatud golfikingi, mis müüdi 6500 USA dollari eest. Nüüdseks on muuseum suletud. Hiljem on Guinness lasknud [[frantsiis]]i alusel avada raamatu teemadel väiksemaid muuseume. Need kõik asuvad suurtes turismilinnades: [[Tōkyō]], [[Kopenhaagen]], [[San Antonio]], [[Niagara Falls]], Hollywood ja [[Gatlinburg]] USA-s [[Tennessee]] osariigis. {{Commons|Category:Guinness World Records|Guinnessi maailmarekordid}} [[Kategooria:Raamatud]] [[Kategooria:Rekordid]] rkm5s1rqvfwyohfmgm6do7yhude2j8d Elieser Traugott Hahn 0 212905 6184474 5850868 2022-08-27T20:54:44Z 2001:7D0:8325:3800:B2E1:16FB:84A0:7DCA wikitext text/x-wiki '''Elieser Traugott Hahn''' ([[15. august]] [[1848]] [[Komacha]] (Lõuna-Aafrika) – [[19. märts]] [[1939]] [[Burgdorf]] [[Hannover]]i lähedal) oli baltisaksa päritolu Eesti vaimulik. Elieser Traugott Hahn sündis Lõuna-Aafrikas hererode misjonäri perekonnas. Keskkooliõpingud lõpetas ta aastal [[1867]] [[Gütersloh]]i Gümnaasiumis (asub praeguse [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaa territooriumil). [[1867]]–[[1869]] õppis ta [[Berliini Ülikool|Berliini]] ja [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas. Prooviaastal oli ta [[Põltsamaa Niguliste kogudus]]es [[Carl Peter Maurach]]i juures. Ordineeriti õpetajaametisse [[19. detsember|19. detsembril]] (vkj) [[1871]] [[Tartu Jaani kirik]]us. Ta oli [[1872]]–[[1874]] [[Valjala Martini kogudus]]e õpetaja. [[1874]]–[[1886]] töötas ta [[Rõuge Maarja kogudus]]e õpetaja. Kõige kauem, aastatel [[1886]]–[[1918]] töötas ta [[Tallinna Oleviste kogudus]]e õpetajana. Tallinnas tegutses ta veel usuõpetajana. Aastatel [[1906]]–[[1914]] oli ta tegev sisemisjoni edendamiseks moodustatud Püha Johannese Seltsis. Samuti oli ta [[Eestimaa Saksa Selts]]i eestseisuse liige ja oli Põhja-Eesti kirikuõpetajate esindaja Saksa maanõukogus. Aastal [[1918]] emigreerus ta Saksamaale. [[1919]]–[[1930]] tegutses ta evangelisatsioonivaimulikuna. Ta suri [[19. märts]]il [[1939]] [[Hannover]]i lähedal. Maeti ta [[29. märts]]il [[1939]] [[Kopli kalmistu|Kopli surnuaiale]] (ärasaatmine oli [[Tallinna Oleviste kirik]]ust). == Isiklikku == Tema isa [[Carl Hugo Hahn (misjonär)|Carl Hugo Hahn]] oli misjonär Lõuna-Aafrikas hererode juures. Poeg [[Gotthilft Traugott Hahn]], [[Tartu Ülikool]]i usuteaduse professor, mõrvati [[19. jaanuar]]il [[1919]] kommunistide poolt Tartus krediitkassa keldris. Poeg [[Carl Hugo Hahn|Carl Hugo]] oli Harju-Risti ja Nissi koguduste õpetaja ja Saksimaa piiskop. Väimees [[Woldemar Paul Sielmann]] oli Pärnu Nikolai ja Tallinna Oleviste koguduste õpetaja. Poja Gotthilft Traugotti poeg [[Wilhelm Hahn|Wilhelm]] oli teoloog ja poliitik ([[Baden-Württemberg]]i liidumaa minister). == Välislingid == *https://eelk.ee/elulood/hahn_eliesertraugott.html * {{ISIK|544}} {{viited}} {{JÄRJESTA:Hahn, Elieser Traugott}} [[Kategooria:Rõuge Maarja koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Oleviste koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Valjala Martini koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Saaremaa vaimulikud]] [[Kategooria:Liivimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Wingolfi liikmed]] [[Kategooria:Kopli kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1848]] [[Kategooria:Surnud 1939]] th3c9spi9i6f2wy7b0uuztt80egh4kz Peter von Sivers 0 218270 6184436 6136392 2022-08-27T19:57:11Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = Peter Sivers.gif | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Peter von Sivers | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[29. mai]] [[1674]] | Sünnikoht = [[Skåne maakond|Skåne]] | Surmaaeg = [[10. mai]] [[1740]] | Surmakoht = [[Peterburi]], [[Venemaa keisririik]] | Teenistused = [[Taani]] [[sõjalaevastik]]<br> [[Venemaa keisririigi sõjalaevastik]]<br> | Auaste = admiral | Juhitud üksused = Venemaa keisririigi Admiraliteedikolleegium | Sõjad/lahingud = [[Põhjasõda]] | Autasud = [[Püha Aleksander Nevski orden]] (1725) }} '''Peter von Sivers''' (venepäraselt ''Петр Иванович Сиверс'') ([[29. mai]] [[1674]] [[Stade]], [[Skåne maakond|Skåne]] – [[10. mai]] [[1740]] [[Peterburi]], [[Venemaa keisririik]]) oli taani-hollandi päritolu Venemaa mereväelane ([[admiral]]), Venemaa keisririigi Admiraliteedikolleegiumi (sõjamereministeerium) president, [[Vana Soome]] [[Viiburi provints]]i [[Hiitola]] mõisnik. ==Päritolu== Peter von Sivers sündis [[1674]]. aastal [[Skåne maakond|Skåne]] piirkonnas [[Stade]] linnas, mis kuulus [[Rootsi dominioonid#Dominioonid Euroopa mandril|Rootsi kuningriigi valdustesse]]. Tema esiisa Peter Sieverts (''Siefferts'') oli [[Skåne maakond|Skåne]] piirkonnas Stade linna [[bürger]] ja kaupmees ning isa Johann Sievers (sünd 1646) astus algselt Rootsi ja seejärel Taani sõjaväe teenistusse<ref name="DHvba" />. Johann Sievers abiellus 1673. aastal [[Amsterdam]]is Cornelia (Neeltje) Swensiga. {{tsitaat|[[Sivers]]ite suguvõsa paistab olevat pärit [[Läänemeri|Läänemer]]e saarelt [[Fehmarn]]ilt. Saar on [[Taani]]st paari kilomeetri kaugusel, aga kuulub [[Saksamaa]]le. Arvatavasti olid Siversid [[friisid]], [[germaanlased|germaan]]i tõugu rahvas. Murrete segu ja kõikuv keskaegne kirjaviis, mille järgi igaüks kirjutas nime nii, nagu ta seda kuulis või arvas kuulvat, andis ka Siversile mitmesuguseid vorme. ''Peter von Siversiga'' algab praegune kirjaviis. Aga Saksamaal ja saksa uurimustes esineb ikka Sievers.|<ref name="tuJ7X" />| }} ==Teenistus== Peter von Sivers värvati [[1703]]. aastal Venemaa keisririigi teenistusse, kuhu ta asus [[1704]]. aastal, kaptenina (eelnevalt oli ta teeninud [[Taani]] [[sõjalaevastik]]us leitnandina), jätkas teenistust [[Arhangelsk]]is ning seejärel [[Olonetsi]] laevaehituskail. [[1705]]. aastal võttis ta viitseadmiral [[Cornelius Cruys]]i laevastikus [[Kotlin]]i saare kaitsel Rootsi laevastiku eest. [[1706]]. aastal ülendati ta kapteniks ja 1706. aastal juhatas ta laeva viitseadmiral [[Cornelius Cruys]]i (−3.06.1727) eskaadris. Aastatel [[1707]]–[[1712]] oli 24 kahuriga varustatud [[fregatt|fregati]] Kronslot komandör, admiral [[Fjodor Apraksin]]i alluvuses, [[1712]]. aastal juhtis [[Peterburi]]s Admiraliteedis laevastikuasjandust. [[1713]]. aastal määrati ta kolmemastilise [[snau]] tüüpi sõjaleva komandöriks, pärast Peeter I poolt Inglismaalt omandatud sõjalaevastiku (Oxford, Viktoria, Stafford<ref name="Ee8tY" />, Lansdow<ref name="WbBnI" /> ja Britannia) saabumist Tallinna suunati ta aga uute laevade meeskondi komplekteerima, Sivers sai laeva Victoria komandöriks, ning määrati ka Admiraliteedinõuniku [[Aleksandr Kikin]]i abiliseks. [[1714]]. aasta alguses ülendati von Sivers kapten-comandoriks. 1714. aasta laevatushooajal oli ta Laferme"(''«Леферм»'') kapten, pärast [[Riilahe merelahing]]ut määrati Sivers 1. augustist [[fregatt|fregatti]] Olefant (''«Олефант»'') kapteniks, mis pidi konvoeerima lahingus vangi võetud Rootsi laevu [[Kotlin]]i. Pärast seda {{kas|tegutses Sivers [[Balti laevastik|Balti mere laevastik]]u laevastikujuhina}} ning teostas [[Tallinna sadam]]a ehituse järelevalvet ning oli 1716. aasta toimunud tormi ajal Tallinna sadama ehituse järelevaataja, kui kannatasid Tallinna reidil olnud Vene laevastiku laevad. [[1716]]. aastal viis Peter von Sivers läbi laevastikureidi [[Kopenhaagen]]isse, seejärel määrati Sivers uuesti Tallinna sadama ülemaks. 1716. aastal kanti Sievers [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 184 all. 1717. aastal tegeles ta [[Kroonlinna kanal]]i ja [[dokk]]ide ehitamisega. [[17. jaanuar]]il [[1719]] ülendati Peter von Sivers [[Schout-bij-nacht]]iks ning osales [[22. mai]]st kuni [[23. august]]ini laeval Gangut Soome lahes toimunud manöövritel viitseadmiral [[Peeter I|Pjotr Mihhailovitš]]i juhitud eskaadri koosseisus. [[1720]]. aastast oli Peter von Sivers [[Kotlini eskaader|Kotlini eskaadri]] ülem. [[1721]]. aasta jaanuaris määrati ta [[Admiraliteedikolleegium]]i liikmeks ja ülendati [[viitseadmiral]]iks ning Admiratileedi juhi Apraksini alalise viibimise tõttu Moskvas, oli tegelik Venemaa sõjalaevastiku juhtorgani Admiraliteedikolleegiumi tegelik juht, omades Apraksini täelikku toetust. [[Uusikaupunki rahu]]lepingu sõlmimise puhul, ülendati von Sivers [[viitseadmiral]]iks, pärast keiser Peeter I surma troonile tõusnud keisrinna [[Katariina I]] hindas von Siversi teeneid ning andis von Siversile [[Püha Aleksandr Nevski orden]]i. 1724. aastal 3. novembril määrati von Sievers [[Kroonlinna sadam]] peakomandöriks ning ta jutis sadama, kanalite ja dokkide ehitust, [[1726]]. aastal juhatas Peter von Sivers [[Kroonlinna eskaader|Kroonlinna eskaadrit]]. 1726. aastal kingiti talle teenistuse eest [[Käkisalmi lään]]is Gildeni vald. Pärast keiser [[Peeter II]] trooniletõusu ning senise Admiraliteedijuhi [[Fjodor Apraksin]]i surma 1728. aastal, oli Peter von Sivers Venemaa Keisririigi laevastiku ja [[Admiraliteedikolleegium]]i juht, millena viis läbi mastaapseid ehitustöid Peterburis ja selle ümbruses kuni [[18. veebruar]]ini [[1732]], millal keisriukaasiga "kõrvaldati von Sivers ja tema järglased teenistusest ning lubati asuda elama talle kingitud [[Käkisalmi]] külades" ning von Siversile kuulunud elumaja Peterburis võõrandati [[riigikassa]]le. Sõjalaevastiku juhina oli Peter von Sivers määranud ka oma pojad: Johann Gustavi ja Gerhard Carli soodsatele ametikohtadele laevastikus. Peter von Siversi pagendus kestis kaheksa aastat ning alles [[9. jaanuar]]il [[1740]] lubati tal sõita ravile Peterburi. Pärast admiral Peter von Sivers surma andis keisrinna Jelizaveta Petrovna [[10. august]]il [[1744]] Admiraliteedikolleegiumile ukaasi, millega määrati admirali lesele [[Sophia Elisabeth von Numers]]ile ja tema lastele igaveseks ajaks omandusse abikaasa poolt välja teenitud palga kompensatsiooniks [[Liivimaa kubermang]]u [[Õisu mõis]] ja [[Kroonlinn]]as asuv laevastikukomandöri kivimaja (''кронштадтский флагманский каменный дом''). ==Autasud== *[[Püha Aleksander Nevski orden]] (1725) ==Isiklikku== Venemaa laevastiku viitsepresidendi Peter von Siversi ja Sophia Elisabeth, sündinud von [[Numers]],<ref name="Livland" /> järglased olid: *Johann Gustav von Sivers (1707–1711) *Peter von Sivers II (1709–1711) *Gerhard Carl von Sivers (1710–1743), leitnant Venemaa mereväes *Dorothea Cornelia von Sivers (1711–1747), 1735. aastast [[Kalvi mõis]]ast pärit riiginõuniku, Peterburi Kammerkompt. asepresidendi [[Gustav Johann von Essen (riiginõunik)|Gustav Johann von Essen]]i (1703–1756/60) abikaasa *Johann Gustav von Sivers (1713–1734 Pukinniemi); *[[Friedrich Wilhelm von Sivers]] (1716–1781), Liivimaa maanõunik, [[Hiitola]], [[Õisu mõis|Õisu]], [[Kurvitsa mõis|Kurvitsa]] (hilisem [[Heimtali mõis|Heimtali]]) ja [[Rencēni mõis|Rencēni]] [[mõis]]nik<ref name="AmV2o" />, kanti [[Liivimaa rüütelkond]] [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|aadlimatriklisse]] nr 172 all, 1747. aastal *Anna Sophia Constantia von Sivers (1717–1778), 1745. aastast parun [[Johan Abraham Friedrich von Scott]]i (1714–1779 [[Pukinniemi]]) abikaasa ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Livland">''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1,1: Livland'', Görlitz, 1929 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000558/images/index.html?seite=297 lk.288–289]</ref> <ref name="DHvba">[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000558/images/index.html?id=00000558&fip=193.174.98.30&no=&seite=294 Transehe-Roseneck, Astaf von: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1929], seite 285]</ref> <ref name="tuJ7X">[[Valve Raudnask]], [http://ekspress.delfi.ee/news/arvamus/siversitele-kasulik-fanny?id=69015527 Siversitele kasulik Fanny]; Eesti Ekspress, 02.11.2006</ref> <ref name="Ee8tY">{{Netiviide |url=http://allfleet.info/par/ship-tip.htm?tip=55 |pealkiri=Корабли купленные за границей |vaadatud=2010-07-26 |arhiivimisaeg=2012-07-07 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120707114857/http://allfleet.info/par/ship-tip.htm?tip=55 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="WbBnI">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2004/mazur.php Т.П. Мазур. Вице-адмирал К. Крюйс в морских кампаниях 1712 и 1713 гг. и суд над ним]</ref> <ref name="AmV2o">[http://isik2.tlulib.ee/index.php?id=131 TLÜAR rahvusbibliograafia isikud]</ref> }} ==Välislingid== *[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000558/images/index.html?id=00000558&fip=193.174.98.30&no=&seite=297 Transehe-Roseneck, Astaf von: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, (1929)] *[http://uudised.err.ee/index.php?06244041 Õisu mõisa kaunistab admiral Peter von Siversi vahakuju], Postimees, 21.01.2012 {{JÄRJESTA:Sivers, Peter von}} [[Kategooria:Siversid|Peter]] [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Eestimaa aadlikud]] [[Kategooria:Püha Aleksander Nevski ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi admiralid]] [[Kategooria:Sündinud 1674]] [[Kategooria:Surnud 1740]] szm2exlf53pwanfbnuabow9zy445d8w Ajalugu ja loodusteadus 0 220041 6184468 5258407 2022-08-27T20:40:23Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki '''"Ajalugu ja loodusteadus"''' ('''"Geschichte und Naturwissenschaft"''') oli [[Wilhelm Windelband]]i kõne [[Straßburgi ülikool]]i [[rektor]]i ametisse astumise puhul [[1. mai]]l [[1894]]. Samal aastal avaldati see eraldi väljaandena. Eesti keeles on see ilmunud [[Marju Luts]]u tõlkes ajakirjas [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]], [[1993]], nr 3, lk 490–505. Selles kõnes võttis Windelband kasutusele eristuse [[idiograafiline meetod|idiograafilise]] ja [[nomoteetiline meetod|nomoteetilise]] [[teadus]]liku mõtlemise vahel. ==Sisukokkuvõte== Filosoofil on raske esitada üldarusaadavat ettekannet oma erialalt, sest ka üldhuvitava teema puhul toob filosoofiline uurimisviis kaasa raskuse. Nimelt püüab [[filosoofia]] nagu teisedki [[teadus]]ed vaadelda üksikküsimust üldisest vaatepunktist, kuid viimased saavad seejuures toetuda etteantud kindlatele printsiipidele, kuna aga filosoofiale need printsiibid ongi uurimisobjektiks, nii et ta ei saa neid etteantuina võtta. Rangelt võttes ei olegi filosoofias eriküsimusi, sest tema eriküsimused suubuvad viimsetesse küsimustesse. Filosoofiliselt kõnelejal peab olema julgust võtta seisukoht üldküsimustes ja veel suurem julgus võtta kuulajad kaasa sinna, kus kindel pind ähvardab kaduda. Sellepärast oleks filosoofil kiusatus rääkida filosoofia ajaloost või üldist huvi pakkuvast [[psühholoogia]]st – [[kogemusteadus]]est, mis arvatakse filosoofi kompetentsi. Ma ei taha rääkida filosoofia ajaloost, et ei jääks muljet, et filosoofias polegi enam midagi peale ajaloo, ega psühholoogiast, et ei jääks muljet, nagu filosoofia oleks taandunud [[eriteadus]]eks. Pean oma kohuseks anda tunnistust, et ka praegune filosoofia, mis on [[metafüüsika|metafüüsilistest]] pretensioonidest loobunud, saab tegelda suurte küsimustega, millele ta võlgneb oma maine. Tahan teile ühel näitel demonstreerida, kuidas filosoofiline uurimine viib iga eriküsimuse välja inimese maailma- ja eluvaate viimsete mõistatusteni, ning näidata, et iga katse näiliselt hästi tuntut lõpuni mõista viib paratamatult ruttu meie tunnetusvõime piirideni, mida ümbritsevad hämarad saladused. Ma valin teema [[loogika]]st, täpsemalt [[metodoloogia]]st, teaduse teooriast, et näidata, kui tihedalt filosoofia on teiste teadustega seotud. Filosoofia suhtleb kogu elava tegelikkusetunnetusega ja tegeliku vaimuelu kogu väärtussisuga. Filosoofia ajalugu on olnud inimlike eksituste ajalugu sellepärast, et ta on heauskselt eriteadustest valmi ja kindlana üle võtnud selle, mis parimal juhul on olnud kujunemisjärgus tõde. See side on kõige paremini näha olnud loogikas, mis on alati olnud kriitiline refleksioon tegeliku tunnetuse olemasolevate vormide üle. Viljakad meetodid ei ole kunagi välja kasvanud loogikute abstraktsetest konstruktsioonidest ja puhtformaalsetest kaalutlustest; viimased vaid viivad juba rakendatu üldisesse vormi ning määravad kindlaks selle tähenduse, tunnetusväärtuse ja rakendatavuspiirid. Näiteks ei pärine tänapäeva loogika arusaam [[induktsioon]]i olemusest mitte [[Francis Bacon]]ilt, vaid refleksioonist selle järjest peenema rakendamise üle [[Johann Kepler|Kepler]]ist ja [[Galileo Galilei|Galilei]]st saadik. Sama teed lähevad [[teaduste klassifikatsioon]]i katsed, milles peegeldub juhtrolli vahetumine [[filoloogia]], [[matemaatika]], [[loodusteadus]]e, [[psühholoogia]] ja [[ajalugu|ajaloo]] vahel uusaja teaduses. On eitatud üksikteaduste autonoomiat ja püütud suruda kõiki valdkondi ühe meetodi alla, nii et teaduste liigitamiseks on jäänud üle ainult materiaalne [''sachlich''], metafüüsiline alus. Valitsevaks meetodiks on ülendatud [[mehhanitsism|mehhanitsistlik]], [[geomeetriline meetod|geomeetriline]], [[dialektika|dialektiline]] ja lõpuks [[arengulooline meetod]]. Siiski tuleb jätta igale meetodile oma kehtivusvaldkond. Selleks on praegu hea aeg. [[Immanuel Kant|Kant]] viis lõpule filosoofia vahekordade selgitamise matemaatikaga ning põhimõtteliselt ka psühholoogiaga. 19. sajandil on uute probleemidega vastamisi seisvad teadused oma meetodeid avardanud ja peenendanud. Kui iga üksik meetod nõuab endale valitsevat asendit tänapäeva üldises maailma- ja eluvaates, tekitab see teoreetilises filosoofias uusi küsimusi, millega ma siin tahan tegelda. Teaduste klassifikatsioon ei saa kokku langeda jaotusega [[teaduskond]]adeks, mis lähtub [[ülikool]]ide praktilistest ülesannetest ja on ajalooliselt välja kujunenud. Nii on praktilistel kaalutlustel sageli kokku pandud teoreetilises suhtes erinevad ning lahku viidud teoreetiliselt kokkukuuluvad asjad. Ka teadus ja tehnika on praktilistel kaalutlustel kokku pandud. See pole teadusele kahjuks tulnud, sest see soodustab teadusharude vahelist läbikäimist. Viimasel ajal on ka teaduskondadeks jaotamisel hakatud meetodit arvestama. Filosoofiat ja matemaatikat tuleb teoreetilises plaanis vastandada [[kogemusteadused|kogemusteadustele]]. Esimesi võib nimetada ratsionaalseteks teadusteks. Nad ei ole otseselt suunatud kogemuses antu tunnetamisele, kuigi nende tulemusi teistes teadustes selleks saab ja tuleb rakendada. Nende väited ei toetu kunagi üksik[[tajumus]]tele ega tajumuste massile, kuigi nad psühhogeneetiliselt pärinevad empiirilistest motiividest. Seevastu kogemusteaduste ülesanne on tunnetada [[taju]]le kättesaadavat tegelikkust. Oma tulemuste põhjendamiseks vajavad nad üldiste aksiomaatiliste eelduste ning igasugusele tunnetusele ühtmoodi vajaliku normaalse mõtlemise õigsuse kõrval [[fakt|tõsiasjade]] kindlakstegemist taju abil. Kogemusteadusi omakorda jaotatakse praegu [[loodusteadus]]teks ja [[vaimuteadused|vaimuteadusteks]]. Ma ei pea seda jaotust niisugusel kujul õnnestunuks. [[Loodus]]e ja [[vaim]]u vastandus on materiaalne [''sachlich''] vastandus, mis on saanud valitsevaks antiikfilosoofia lõpus ja keskaja filosoofia alguses ning mida on täie radikaalsusega [''Schroffheit''] ülal hoidnud uuem metafüüsika [[René Descartes|Descartes]]ist ja [[Benedict Spinoza|Spinoza]]st [[Friedrich Wilhelm Joseph von Schelling|Schelling]]i ja [[Georg Friedrich Wilhelm Hegel|Hegel]]ini. Arvestades uusima filosoofia hoiakuid ja tunnetusteoreetilise kriitika mõju, ei tundu see lahkuviimine enam nii kindel ja enesestmõistetav, et seda ilma pikemata [[liigituse alus]]eks võtta. Pealegi ei kattu see vastandus tunnetusviiside vastandusega: kui [[John Locke|Locke]] taandas [[Descartesi dualism]]i [[välistaju]] (''sensation'', [[aisting]]) ja [[sisetaju]] (''reflection'', [[refleksioon]]) – vastavalt kehalise [[välismaailm]]a ehk [[loodus]]e ja seesmise vaimumaailma tunnetamise organi – vastandusele, siis uusima aja tunnetuskriitika on selle arusaama rohkem kui kunagi varem kõikuma löönud ning sisetaju olemasolu oletuse õigustatuse vähemalt tugeva kahtluse alla seadnud. Ja muidugi ei põhine nn vaimuteaduste faktid ainult sisetajul. Materiaalse [''sachlich''] ja formaalse liigitusprintsiibi kattumatus ilmneb aga eelkõige selles, et loodusteaduse ja vaimuteaduse vahele tuleb asetada tähtis kogemusteadus psühholoogia, mis oma aine poolest on ainult vaimuteadus ning teatud mõttes ka teiste vaimuteaduste alus, meetodi poolest aga algusest lõpuni loodusteaduslik, nii et teda on nimetatud [[sisemeel]]e loodusteaduseks ja koguni vaimseks loodusteaduseks. Võib-olla piisab asja parandamiseks väikestest muudatustest mõistemääratluses. Psühholoogia metoodiline lähedus loodusteadustele seisneb selles, et mõlemad teevad oma fakte kindlaks ning koguvad ja töötlevad neid ainult selleks, et nende põhjal mõista üldist seaduspärasust, millele need faktid alluvad. Spetsiaalsed meetodid on küll väga erinevad, aga nende poolest on psühholoogia näiteks [[keemia]]st vaevalt kaugem kui näiteks [[mehaanika]] [[bioloogia]]st. Tunnetussihtide formaalse eripära poolest on nad ühesugused: nad otsivad sündmuste seadusi. Seevastu enamik neist kogemusteadustest, mida nimetatakse vaimuteadusteks, püüavad üksikut, suurema või väiksema ulatusega sündmustikku [''Geschehen''], millel ükskord olnud ajaliselt piiratud tegelikkus, täielikult ja ammendavalt kujutada [''Darstellung'']. Ka nendel on väga erinevaid uurimisaineid ja võtteid. Tegu on üksiksündmuse või tegude ja saatuste seostatud reaga, üksiku [[inimene|inimese]] või terve [[rahvas|rahva]] olemuse ja eluga, mõne [[keel (keeleteadus)|keel]]e, [[usund]]i, [[õiguskord|õiguskorra]], kirjandus- või kunstiteose või teadussaavutusega: igaüht neist tuleb selle eripärale vastavalt käsitleda. Alati aga on eesmärgiks ainukordses tegelikkuses avaldunud inimelu moodustist tema faktilisuses reprodutseerida ja mõista. Siia kuuluvad kõik histoorilised distsipliinid. Nüüd on meil olemas kogemusteaduste puhtmetodoloogiline, usaldatavatel loogilistel mõistetel tuginev liigitus tunnetussihtide formaalse eripära alusel. Ühed otsivad üldisi seadusi, teised erilisi ajaloolisi tõsiasju. Ühtede siht on generaalne, [[apodiktiline otsustus]], teistel singulaarne, assertooriline lause. See erinevus on seega seotud [[üldine|üldise]] ja [[eriline|erilise]] vahelise suhtega, milles [[Sokrates]]est saadik on nähtud igasuguse teadusliku mõtlemise alusvahekorda. [[Platon]] otsis tegelikku muutumatutest soomõistetest, [[Aristoteles]] eesmärgipäraselt arenevatest üksikolenditest. Uusaja loodusteadus on õpetanud olevat defineerima selles aset leidvate sündmuste püsivate paratamatuste kaudu, asetades Platoni [[idee]] kohale [[loodusseadus]]e. Kogemusteadused otsivad tegelikkusetunnetuses kas üldist loodusteaduse kujul või üksikut ajalooliselt määratletud kujul, vaadeldes kas tegelike sündmuste alati samaks jäävat vormi või nende eneses määratletud sisu. "Ühed on seadusteadused, teised sündmusteadused; esimesed õpetavad, mis alati on, teised, mis üks kord oli." Teaduslik mõtlemine on esimesel juhul [[nomoteetiline meetod|nomoteetiline]], teisel juhul [[idiograafiline meetod|idiograafiline]]. Võib rääkida ka loodusteaduslike ja histooriliste distsipliinide vastandusest, pidades meeles, et psühholoogia kuulub sel juhul loodusteaduste hulka. See metoodiline vastandus klassifitseerib ainult meetodit, mitte teadmise sisu. Ühtesid ja samu esemeid võib uurida nii nomoteetiliselt kui ka idiograafiliselt. Alati sama ja ühekordse vastandus on suhteline. See, mis väga pika aja jooksul ei muutu ning mida saab seetõttu tema muutumatute vormide poolest nomoteetiliselt käsitleda, võib pikemas perspektiivis ikkagi osutuda vaid teatud kindlal ajal kehtivaks, ühekordseks. Näiteks valitsevad üksikut keelt tema vormiseadused, mis jäävad samaks sõltumata sellest, mida väljendatakse, aga ometi on see keel vaid ühekordne, mööduv nähtus inimeste keeleelus üldse. Sama lugu on keha füsioloogias, [[geoloogias]], teatud mõttes koguni [[astronoomia]]s, ja nõnda on histooriline printsiip üle viidud ka loodusteaduste valdkonda. Klassikaline näide on orgaanilise looduse teadus. [[Süstemaatika]]na on tal nomoteetiline iseloom, sest ta saab inimeste paari tuhande aastase vaatluse jooksul alati samaks jäävaid elusolendite tüüpe vaadelda nende seaduspäraste tüüpidena. Arenguajaloona, milles ta kirjeldab organismide põlvnemise ja muutumise käiku Maa peal, mille kordumiseks mõnel teisel taevakehal pole tagatist ega tõenäosustki, on ta idiograafiline, histooriline distsipliin. Juba Kant nimetas seda, kes niisuguse "mõistuse seikluse" julgeb ette võtta, tulevaseks "looduse arheoloogiks". Senine loogikateooria on otsustavalt eelistanud nomoteetilisi mõttevorme. Et igasugune teaduslik uurimine ja tõestamine toimub mõiste vormis, on loogika lähim ja tähtsaim huvi alati üldisuse olemuse, põhjenduse ja rakenduse uurimine. Peale selle, kreeka filosoofia on välja kasvanud loodusteaduslikelt lätetelt, ''[[physis]]''<nowiki>'e</nowiki> (jääv olemus nähtuste vahetumisel) uurimisest. Ka uusaja filosoofia on iseseisvunud loodusteaduste najal. Sellepärast pöörduski loogika esmajoones nomoteetiliste mõttevormide poole ning jäi nendest sõltuvaks. Ka need loogikud, kes histoorilise uurimise omapära täielikult mõistavad, otsivad oma teooriate viimseid juhtpunkte nomoteetilise mõtlemise poole pealt. Nii loodusuurimine kui ka histoorika on kogemusteadused: nende lähtekohad, tõestuste eeldused, on kogemused, tajufaktid. Kumbki ei saa rahulduda sellega, mida naiivne inimene tavaliselt arvab kogevat. Mõlemal on tarvis aluseks teaduslikult puhastatud, kriitiliselt koolitatud ja mõistetöös järeleproovitud kogemust. Nii nagu meeli tuleb hoolikalt kasvatada, et teha kindlaks peeni erinevusi lähedases suguluses olevate elusolendite ehituses, edukalt [[mikroskoop|mikroskoobiga]] vaadata ja kindlalt fikseerida pendlilöögi ning nõela asendi samaaegsust, tuleb vaevaliselt õppida määrama käekirja eripära, vaatlema kirjaniku [[stiil]]i ning ajalooallika vaimset horisonti ja huvideringi. Iga spetsiaalne meetod põhineb ühelt poolt materiaalsetel [''sachlich''] taipamistel, mis on juba saavutatud või vähemalt oletatud, ning teiselt poolt loogilistel seostel, mis on sageli väga keerukad. Loogikat on seni huvitanud põhiliselt nomoteetilise meetodi probleemid (näiteks täppisinstrumentide metoodiline tähtsus, eksperimendi teooria, tõenäosuse määramine); histoorilise metodoloogia probleemid on filosoofia unarusse jätnud. See on seotud sellega, et filosoofiline ja loodusteaduslik anne esinevad palju sagedamini koos kui filosoofiline ja histooriline. Ometi oleks üldisele tunnetusteooriale äärmiselt huvitav välja koorida loogilised vormid, mille järgi histoorilises uurimises toimub tajumuste vastastikune kriitika, sõnastada hüpoteeside "interpolatsioonivormid" ning kindlaks teha, kui suur osatähtsus on maailmatunnetuses faktidel ja kui suur osatähtsus on üldistel eeldustel, mille järgi me neid tõlgendame. Kõigi kogemusteaduste viimne printsiip on kõikide sama eseme kohta käivate ettekujutuselementide vastuoludeta kooskõla. Erinevus algab alles faktide tunnetuslikust kasutamisest: üks otsib seadusi, teine kujusid. Ühe puhul suundub mõtlemine erilise kindlakstegemisest üldiste suhete mõistmisele, teise puhul kirjeldatakse armastusega erilist. Loodusuurijale ei ole üksikul antud objektil kui niisugusel teaduslikku väärtust, see on talle vajalik ainult [[soomõiste]] tüübina, erijuhtumina soomõiste väljatöötamiseks. Ta reflekteerib selles ainult neid tunnuseid, mis sobivad seaduspärase üldisuse taipamiseks. Histoorik aga püüab mingit mineviku moodustist kogu selle individuaalses väljenduses ideaalseks kohaloluks taaselustada. Tal on sellega, mis tegelikult oli, sarnane ülesanne nagu kunstnikul sellega, mis on fantaasias. Siit tuleb ajaloolise loomingu sugulus esteetilisega ning histooriliste distsipliinide sugulus ilukirjandusega. Loodusteaduslikus mõtlemises on ülekaalus kalduvus abstraktsioonile, ajaloolises seevastu kalduvus kaemuslikkusele. Kui ollakse harjunud kaemust materialistlikul kombel kitsendama meeleliselt kohaloleva vastuvõtule, siis ollakse unustanud, et kaemuslikkus, ideaalse kohalolu individuaalne elavus, on vaimusilma jaoks samamoodi olemas nagu ihusilma jaoks. Retseptiivse kaemuse ülekülluse tõttu jääb välja arendamata spontaanse kaemuse võime, ja meeleline fantaasia jääb loiuks ilma ihulise nägemise ja kompimiseta. See kehtib nii pedagoogikas kui ka kunstis. Selle sügava vastandlikkuse tõttu kogemusteaduse kahe liigi vahel võitlevad nad määrava mõju pärast inimese üldisele elu- ja maailmavaatele. Kumb on tunnetuse tervikeesmärgi seisukohast väärtuslikum? Vastata saab ainult teadusliku töö viimsete eesmärkide seisukohast. Kasulikkuse seisukohast on mõlemad mõttesuunad ühevõrra õigustatavad. Üldiste seaduste teadmine võimaldab tulevikuseisundeid ette näha ning asjade kulusse eesmärgipäraselt sekkuda. Välismaailma puhul annab see võimaluse võimu looduse üle tööriistade abil laiendada. Igasugune eesmärgipärane tegevus ühises inimelus sõltub samavõrd ka histoorilise teadmise kogemustest. Inimene on ajalooga loom. Tema kultuurelu on põlvkonnast põlvkonda tihenev seostatus: kes tahab selles elava kaasatoimimisega siseneda, peab mõistma selle arengut. Kui see niit katkeb, tuleb see vaevaliselt üles otsida ja kokku sõlmida. Kui tänapäeva kultuur peaks hävima, teeksid tulevased põlved innukaid väljakaevamisi. Juba sellepärast peab inimkond kandma suurt histoorilist koolikotti, ja kui see kott ähvardab aja jooksul üha raskemaks minna, küllap siis tulevik leiab vahendeid, et seda ettevaatlikult ja kahjutult kergendada. Ent meid ei huvita mitte selline kasu, vaid seesmine teadmisväärtus. Mitte küll ka isiklik rahuldus, mida uurija oma tunnetusest ainult iseenda pärast saab. Sest see subjektiivne avastamisnauding on ühtviisi omane igasugusele teadmisele. Selle naudingu suurus oleneb palju vähem eseme tähtsusest kui uurimise raskusest. Kahtlemata on olemas ka objektiivsed ning ometi puhtteoreetilised erinevused esemete tunnetusväärtuses. Tunnetusväärtuse suurus on terviktunnetusse antava panuse suurus. Üksik jääb jõudeoleku uudishimu objektiks, kui ta ei või saada ehituskiviks üldisemas rajatises. Nii on teaduslikus mõttes juba 'fakt' teleoloogiline mõiste. Mitte iga suvaline tegelik pole teaduse fakt, vaid ainult see, millest on midagi õppida. Teatud piirides on aga võimatu otsustada, kas ühel või teisel üksikul on fakti väärtus. Sellepärast peab teadus alles hoidma, mida saab, jättes tulevaste põlvede sõeluda, mis on väärtuslik. See iga üksikteadmise eesmärk saada suure terviku osaks täitub ka siis, kui üksiktunnus lülitub elava tervikkaemuse oluliseks koostisosaks. See soopärasest kinnihoidmine on kreekaliku mõtlemise ühekülgsus, mida jätkasid [[eleaadid]] ja Platon, kes leidis tõelise olemise ja tõelise tunnetuse ainult üldisest, ja meie päevil [[Arthur Schopenhauer|Schopenhauer]], kes eitas, et ajalugu on tõeline teadus, sest ta haarab alati erilist, mitte kunagi üldist. On küll tõsi, et inimaru suudab paljutki ette kujutada ainult hajusa üksiku ühist sisu haarates; aga mida enam ta seejuures taotleb mõistet ja seadust, seda enam ta peab maha jätma ja ohverdama üksikut. Me näeme seda seal, kus spetsiifiliselt modernsel moel püütakse "ajaloost loodusteadust teha", nagu on ette pannud positivismi nn ajaloofilosoofia. Mis jääb säärase induktsiooni juures lõpuks järele rahvaelu seadustest? Need on paar triviaalset üldisust, mida saab vabandada ainult nende arvukate erandite hoolika eritlusega. Inimese kogu huvi, kogu väärtustamine on seotud üksiku ja ühekordsega. Meie tunne nüristub ruttu, kui selle ese mitmekordistub või osutub üheks juhtumiks tuhande samalaadse seas. Eseme ühekordsuses, võrreldamatuses juurduvad kõik meie väärtustunded. Sellel põhineb Spinoza õpetus meeleliigutuste ületamisest tunnetusega, sest tema jaoks on tunnetus erilise uputamine üldisesse, ühekordse uputamine igavesse. Kas pole mitte talumatu mõte, et armastatud, austatud olend eksisteerib veel kord täpselt samamoodi? Kas poleks mitte kohutav, kui eksisteeriks veel keegi, kellel on sama individuaalne eripära nagu minul? Ja ajalooprotsesside kogususel on väärtus ainult juhul, kui ta on ainukordne. See on printsiip, mida kristlik filosoofia [[patristika]]s võidukalt [[hellenism]]i vastu kaitses. See oli esimene suur ja tugev aimus sellest, et histoorikal on võõrandamatu metafüüsiline õigus möödunut selle ainukordses kordumatus tegelikkuses inimkonnale meenutuseks kinni hoida. Teiselt poolt aga vajavad idiograafilised teadused igal sammul üldisi lauseid, mida nad saavad täiesti korrektselt põhjendatuna laenata ainult nomoteetilistelt teadustelt. Ajaloosündmuse põhjuslik seletus eeldab üldisi ettekujutusi asjade kulust üldse, ja kui tahta viia histoorilised tõestused nende puhtloogilisele kujule, siis on neil ülemlauseteks sündmuste, sealhulgas psüühiliste sündmuste loodusseadused. Kellel poleks aimu, et inimesed üldse mõtlevad, tunnevad ja tahavad, sellel ebaõnnestuks juba faktide kriitiline kindlakstegemine. On väga tähelepanuväärne, kui leebed on ajalooteaduse nõudmised psühholoogiale. Seni sõnastatud hingeelu seaduste äärmine puudulikkus ei ole histoorikutele kunagi jalgu jäänud, sest neil on piisanud loomulikust inimesetundmisest, taktitundest ja geniaalsest intuitsioonist. Seetõttu on kahtlane, kas elementaarsete psüühiliste protsesside matemaatilis-loodusteaduslik käsitlus aitab kuigi palju kaasa tegeliku inimelu mõistmisele. On selge, et terviktunnetuses, milleks kogu teaduslik töö peab lõpuks ühinema, jääb nendele kahele momendile alles metoodiline eriseisund. Maailmapildi kindla raami moodustab asjade üldine seaduspära, ja selle raami sees areneb kõikide inimkonnale väärtuslike tema soomälestuse üksikmoodustiste elav seos. Neid kaht inimteadmise momenti ei saa tagasi viia ühisele allikale. Võib tunduda, nagu peaks asjade üldisest seaduspärast olema võimalik mõista ka tegelike sündmuste ajaloolist erikuju. Nii arvas Leibniz, et kõigil [[faktitõde]]del on [[küllaldane alus|küllaldased alused]] [[igavene tõde|igavestes tõdedes]]. Aga seda ta postuleeris ainult Jumala mõtlemise kohta. Põhjuslikus käsitluses võtab iga erisündmus sellise [[süllogism]]i kuju, mille [[ülemlause]] on loodusseadus või mitu loodusseadust, [[alamlause]] on ajaliselt antud tingimus või tingimused ning tuletislause tegelik üksik sündmus. Igal sündmusel on kaht liiki põhjused: ajatu paratamatus ja erilised tingimused. [[Plahvatus]]e põhjused on nomoteetilises mõttes plahvatava aine loomus, idiograafilises mõttes üksikliikumine, säde, raputus vms. Alles mõlemad koos põhjustavad ja seletavad sündmust, aga kumbki pole teise tagajärg. Nende seos ei ole neis endis põhjendatud. Tingimus ise aga on tagasiviidav teisele tingimusele, ja nii lõputult. Selle rea algusliige pole mõisteliselt mõeldav, ja kui seda püüdagi mõelda, on see ikka midagi uut, mis asjade üldisele loomusele lisandub, mitte ei järeldu sellest. Spinoza väljendas seda eristusena [[lõpmatu põhjuslikkus|lõpmatu]] ja [[lõplik põhjuslikkus|lõpliku põhjuslikkuse]] vahel. Et pole üldistel seadustel põhinevat lõppu, millele tingimuste põhjuslikku ahelat tagasi viia, siis ei aita seaduste alla subsumeerimine üksikut ajas antut oma viimsete alusteni eritleda. Selle pärast jääb meile kõige histooriliselt ja individuaalselt kogetu juures mõistetamatuse jääk – midagi väljendamatut, defineerimatut. Isiksuse viimne ja sisim olemus paneb vastu eritlemisele üldiste kategooriate abil, ja see haaramatu ilmneb meie teadvuses meie olemuse põhjusetuse, st individuaalse vabaduse tundena. Ajas antu kogusus nähtub tuletamatus iseseisvuses selle üldise seaduspära kõrval, mille järgi see aset leiab. Maailmasündmuste sisu pole selle vormi alusel mõistetav. See on lõhe, mida filosoofilise maailmaseletuse suured süsteemid on saanud ainult kinni katta, kuid mitte täita. Seda nägi Leibniz, kui ta omistas igavestele tõdedele päritolu Jumala arust ning faktitõdele päritolu Jumala tahtest. Seda nägi Kant, kui ta õnneliku, kuid mõistetamatu tõsiasja näol, et kõike tajus antut saab tuua aru vormide alla ning nende järgi korrastatut ja antut, leidis meie teoreetilisest teadmisest kaugelt üle küündiva vihje Jumala eesmärgiseostele. Mõtlemine siin enam ei aita. Filosoofia saab näidata, kui kaugele ulatub üksikute distsipliinide tunnetusjõud, kuid sealt edasi ei saa ta ise enam esemeliselt midagi taibata. Seadus ja sündmus jäävad kõrvuti püsima meie maailmaettekujutuse viimsete, ühismõõdutute suurustena. Siin on üks piirpunktidest, milles teaduslik mõtlemine saab veel ainult ülesande määratleda, küsimuse püstitada, ilma et ta kunagi suudaks seda lahendada. ==Välislingid== *[http://www.hs-augsburg.de/~harsch/germanica/Chronologie/19Jh/Windelband/win_rede.html Saksakeelne originaaltekst] [[Kategooria:Kõned]] [[Kategooria:Filosoofiateosed]] [[Kategooria:Loodusteadused]] [[Kategooria:Saksa filosoofia]] [[Kategooria:Teadusfilosoofia]] 4lkcz4u6tmx6ravtal8lj5znxyjl7z0 Palivere mõis 0 221016 6184424 6136070 2022-08-27T19:38:03Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Palivere mõis.JPG|pisi|Palivere mõis]] '''Palivere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Pallifer'') oli [[rüütlimõis]] [[Lääne-Nigula kihelkond|Lääne-Nigula kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula valla]] territooriumile. ==Ajalugu== Palivere mõis rajati [[keskaeg|keskajal]], esmakordselt on seda mainitud [[1493]]. aastal. Mõis kuulus eri aegadel [[Berg (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bergidele]], [[Lueder]]itele ja [[Pilar von Pilchau]]dele. [[1909]]. aastal omandas mõisa [[Woldemar von Hunnius]], kes jäi valduse omanikuks [[1919]]. aasta võõrandamiseni. ==Mõisakompleks== [[1805]]. aastal valmis [[Varaklassitsism|varaklassitsistlik]] ühekorruseline kõrgema [[Risaliit|keskrisaliidiga]] [[härrastemaja]]. 19. sajandi II poolel lisati ehitisele [[hulknurk]]sed trepikojad ja [[veranda]].<ref name="manor.ee">{{Netiviide |url=http://www.manor.ee/?id=961&manor_id=18 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-28 |arhiivimisaeg=2017-12-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171228171805/http://www.manor.ee/?id=961&manor_id=18 |url-olek=ei tööta }}</ref> Mõisa kivist peahoone ehitati [[1845]]. aastal. Algselt oli see ühekorruseline, välja arvatud keskosa. Võõrandamise järel tegutses mõisas alates 1923. aastast [[Palivere lastekodu]] ning pärast reorganiseerimist 1960. aastast [[Vidruka Kool|Palivere Eriinternaatkool]]. 1930. aastatel ehitati endine mõisahoone tervenisti kahekorruseliseks.<ref name="manor.ee"/> Alates [[1994]]. aastast asus mõisahoones [[Palivere Laste- ja Noortekodu]], ruumides tegutses ka [[hostel]] ühes seminari- ja peoruumidega.<ref>http://entsyklopeedia.ee/artikkel/palivere2</ref> 2012. aasta kevadel lõpetati nende asutuste tegevus ja mõis läks [[Riigi Kinnisvara AS]]i omandisse.<ref>https://online.le.ee/2012/05/19/palivere-mois-laheb-muuki/</ref> Lastekodulapsed koliti ümber SA Haapsalu Hoolekandekeskus peremajadesse Haapsalus.<ref>https://www.err.ee/372073/haapsalu-peremajad-saavad-koduks-40-lastekodulapsele</ref> Renoveeritud mõisa viinakööki, mis oli ehitatud 1926. aastal, jäi tegutsema [[Vidruka Kool]], kuid ''de jure'' lõpetas ka see kool 2013. aastal tegevuse, sest Vidruka Kool liideti [[Haapsalu sanatoorne internaatkool|Haapsalu Sanatoorse Internaatkooliga]] ja moodustati [[Haapsalu Viigi Kool]].<ref>https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppeasutus/OppeasutusKuva.faces?id=817</ref><ref>http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=laaneelu20151219.2.9.1</ref> Riigi Kinnisvara AS on mõisa üritanud mitu korda müüa.<ref>[https://online.le.ee/2020/01/22/riigi-kinnisvara-as-pani-palivere-moisa-taas-muuki/ Lauri, Urmas. Riigi Kinnisvara AS pani Palivere mõisa taas müüki] Lääne Elu, 22. jaanuar 2020.</ref> ==Vaata ka== *[[Läänemaa mõisate loend]] *[[Palivere mõisa park]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.mois.ee/laane/palivere.shtml Palivere mõis Mõisaportaalis] *[http://web.zone.ee/palivere/hostel.html Palivere võõrastemaja] *[https://www.europeana.eu/portal/en/record/2048304/providedCHO_EAA_3724_EAA_3724_4_698.html Palivere mõisa kontsept plaan] {{Lääne-Nigula kihelkond}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Lääne-Nigula vald]] [[Kategooria:Lääne-Nigula kihelkond]] [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] 5r50e2lwf0y8ybgy2tuh7bgcfhreaqv Tallinna linnavolikogu 0 222543 6184479 6176219 2022-08-27T20:58:41Z 2001:7D0:8325:3800:B2E1:16FB:84A0:7DCA /* Hoone */ wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Infokast esinduskogu | nimi = Tallinna linnavolikogu | tüüp = [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] [[volikogu]] | juht_nimetus = Esimees | juht_nimi = [[Jevgeni Ossinovski]] | juht_partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | juht2_nimetus = Aseesimees | juht2_partei = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | juht3_nimetus = Aseesimees | juht3_nimi = [[Kristen Michal]] | juht2_nimi = [[Kalle Klandorf]] | juht3_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | kohti = 79 | kohtade_jaotus1 = Composition of Tallinn city council.svg | fraktsioonid1 = '''Koalitsioon (45)''' * {{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]] (39)}} * {{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (6)}} '''Opositsioon (34)''' * {{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]] (15)}} * {{Legend|#2F2A95|[[Eesti 200]] (7)}} * {{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (7)}} * {{Legend|#009CE2|[[Isamaa Erakond]] (5)}} | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 10 alalist komisjoni|Haridus- ja kultuurikomisjon|Innovatsioonikomisjon|Keskkonna- ja kliimakomisjon|Korra- ja tarbijakaitsekomisjon|Linnamajanduskomisjon|Linnavarakomisjon|Rahanduskomisjon|Revisjonikomisjon|Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon|Õiguskomisjon}} | valimissüsteem = Proportsionaalne | viimased_valimised = [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|17. oktoober 2021]] | järgmised_valimised = [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|19. oktoober 2025]] | volituste_kestus = Neli aastat | veebileht = https://www.tallinn.ee/et/juhtimine/linnavolikogu | kooseis = 10. Tallinna linnavolikogu | kogunemispaik1 = [[Vana-Viru tänav|Vana-Viru]] 12, [[Tallinn]] }} '''Tallinna linnavolikogu''' on [[Tallinn]]a linna [[kohalik omavalitsus|omavalitsusorgan]] ([[volikogu]]). Tallinna linna [[täidesaatev võim]]uorgan on [[Tallinna linnavalitsus]]. ==Moodustamine== Tallinna linnavolikogu valitakse Tallinna linna [[hääleõiguslik elanik|hääleõiguslike elanike]] ([[Eesti kodanik]]e ja mittekodanike) poolt [[kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus]]e alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Valimine on salajane. [[2017]]. aasta [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|valimistel]] valitud Tallinna linnavolikogus on esindatud [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon]], [[Isamaa (erakond)|Isamaa fraktsioon]], [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon]], [[Keskerakond|Keskerakonna fraktsioon]], [[Reformierakond|Reformierakonna fraktsioon]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon]] ja Fraktsioonivabad<ref>[https://aktal.tallinnlv.ee/?frame=/main?action=yksused&leht2=koosseisud&leht=linnavolikogu Aktiivne linnavolikogu ], aktal.tallinnlv.ee(vaadatud 07.09.2020)</ref> ==Töökorraldus== Tallinna linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. Linnavolikogu kinnitab alalised komisjonid probleemvaldkondade kaupa, sh revisjonikomisjoni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 järgi. Komisjonid selgitavad välja linnaelu probleeme ja pakuvad neile lahendusi. Revisjonikomisjon kontrollib linnavalitsuse ja linna ametiasutuste tegevust. Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab Tallinna linnavolikogu kantselei. Linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ning võtab üksikaktidena vastu otsuseid. Linnavolikogu ainupädevusse kuulub muuhulgas: linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine; kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; toetuste andmine; Tallinna arengukava vastuvõtmine; linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; linnapea valimine ja ametist vabastamine; linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri ning kandidaatide kinnitamine. Tallinna linnavolikogu korralised istungid toimuvad iga paarisnädala neljapäeval. ==Hoone== [[Fail:Tallinna Linnavolikogu.jpg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Tallinna%20Linnavolikogu.jpg|pisi]] Tallinna linnavolikogu hoone aadressil Vana-Viru 12. Tallinna linnavolikogu töötab hoones, mis valmis 1879. aastal. Selle vanalinna ja kesklinna piiril aadressil Vana-Viru 12 asuva maja projekteeris toonane linnaarhitekt [[Nikolai Thamm vanem]]. Maja peafassaad on uusrenessanss-stiilis, elava liigendusega, rikkalik ja detailirohke. Aastatel 1911–1920 kuulus maja [[Soucanton]]ide perele, kes kasutasid seda enda tarbeks. Hiljem oli maja kasutusel ärihoonena, 1947. aastast [[Eestimaa Kommunistliku Partei]] Tallinna linnakomitee hoonena ning 1973. aastast asus majas [[Eesti NSV Rahvakontrollikomitee]]. Tallinna Linnavolikogu esindus- ja tööhooneks sai maja aprillis 1990. aastal<ref>{{Raamatuviide|autor=Sulev Mäeltsemees|pealkiri=Tallinna Linnavolikogu & Tallinna Linnavalitsus 30|aasta=2019|koht=Tallinn|kirjastus=Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus|lehekülg=44}}</ref>. ==Organisatsioon== Linnavolikogu teostab võimu läbi linnavolikogu täiskogul vastuvõetud otsuste ja määruste. Tallinna linnavolikogus esindatud erakonnad võivad moodustada [[fraktsioon (volikogu)|fraktsioone]], mille eelduseks on viie või enama erakonnaliikme olemasolu linnavolikogu koosseisus, kes on valitud sama nimekirja järgi. Linnavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei. Linnavolikogu tegevust juhib [[Tallinna linnavolikogu eestseisus]], mis on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures ning tegeleb linnavolikogu istungite päevakorra projektide ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamisega. Linnavolikogu eestseisusse kuuluvad hääleõigusega [[Tallinna linnavolikogu esimees]] või tema asendaja, linnavolikogu aseesimehed, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning linnaosade halduskogude esimehed. ==Esimeeste loend== *1892–1905 [[Johann Karl Etienne Girard de Soucanton]] *1905–1909 [[Jaan Poska]] *1909–1913 [[Nikolai Groševoi]] *1913–1917 [[Friedrich Karl Akel]] *1917–1918 [[Jaan Anvelt]] *1918–1919 [[Nikolai Köstner]] *1919–1930 [[Rudolf Paabo]] *1930–1934 [[August Rei]] *1934–1937 [[Rudolf Kuuskmaa]] *1937–1939 [[Rudolf Paabo]] *1989–1992 [[Andres Kork]] *1992–1993 [[Sulev Mäeltsemees]] *1993–1995, [[Tiit Vähi]] ([[Koonderakond]]) *1995–1996 [[Koit Kaaristu]] (Koonderakond) *1996 [[Mart Laar]] ([[Isamaaliit]]) *1996–1999 [[Edgar Savisaar]] ([[Keskerakond|KE]]) *1999–2001 [[Rein Voog]] ([[Reformierakond|RE]]) *2001–2005 [[Maret Maripuu]] (RE) *2005–Edgar Savisaar kt<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?0549387 Vitsut kandideerib Tallinna linnavolikogu esimeheks], err.ee, 14.04.2005</ref> (KE) *2005–2015 [[Toomas Vitsut]] (KE) *2015–2017 [[Kalev Kallo]] (KE) *2017–2019 [[Mihhail Kõlvart]] [[Eesti Keskerakond|(KE]]) *2019–2021 [[Tiit Terik]] (KE) *2021– ... [[Jevgeni Ossinovski]] ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]) == Ajalugu == [[26. märts]]ist [[1877]] hakkas Tallinnas kehtima üldine [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] linnaseadus ja senise [[Lübecki linnaõigus]]e alusel moodustatud [[Tallinna raad|Tallinna Rae]] asemel moodustati linnavalitsusorganina, neljaks aastaks valitav duuma (linnavolikogu, vene keeles ''Ревельская Городская Дума''), kes valis enda seast neljaliikmelise [[Tallinna Linnavalitsus]]e (vene keeles ''Ревельская Городская Управа'') ja [[Tallinna linnapea|linnapea]]. Esimesed Tallinna linnavolikogu (linnaduuma) valimised toimusid 1877. aastal, valiti 72-liikmeline linnavolikogu. [[Magistraat]] ehk Tallinna raad püsis ainult [[kohtuorgan]]ina [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|kohtureformi]] teostamiseni kuni 1889. aastani. Linnaseaduse alusel muutus ka senine varalise tsensusega piiratud [[Tallinna rae liikmete loend|rae liikmete]] [[valimisõigus]] ning nüüd anti valimisõigus kõigile Vene riigi alamaile, kes olid vähemalt 25-aastased, elanud Tallinna linnas vähemalt 2 aastat ja omasid linnas kinnisvara või ettevõtet. Kuni 1892. aastani jagati valijad varanduse (linnale makstavate maksude suuruse) alusel 3 klassi. 1892. aastast jagati valijad [[Tallinna linnaosad#Politseijaoskonnad ja linnaosad|politseijaoskondade järgi]] 6 osasse ja iga linnajagu valis oma suuruse järgi teatava arvu [[linnavolinik]]ke.<ref>Linnavalijate nimekiri, Tallinna Teataja, nr 253, 5 november 1912, [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tallinnateataja19121105.2.20 lk 7-8]</ref> Linnavolikogu [[kuriaalsüsteem|valijad jagunesid]], varalise seisundi järgi kolme valimisklassi ehk [[kuuria]]sse, kellest igaühel oli õigus määrata üks kolmandik linnavolikogu 72 liikmest, kes valiti neljaks aastaks. Tänu laienenud valijaskonnale omandasid, lisaks traditsioonilise linnaeliidile, ligipääsu linnajuhtimisele ka linnaelanikest [[aadlik]]e, [[literaat]]ide ja [[väikekodanlus]]e esindajad, kes vastasid [[valimisseadus]]ega kehtestatud maksu-, hiljem varanduslikule [[tsensus]]ele. 1877. aastal detsembris toimunud esimestel Tallinna linnaduuma valimistel kuulus I kuuriasse 86 kodanikku, II – 281 ja III – 1610 kodanikku. Esindatud oli vaid ligi 5% linnaelanikest. I ja II kuuria koosnesid veel üksnes sakslastest, III-s aga oli ka palju jõukaid venelasi ja eestlasi, sh eestlastest kaupmees ja trükikojaomanik [[Toomas Jakobson|Thomas Jakobson]], venelastest endine [[gümnaasiumiinspektor]] [[Aleksander Tšumikov]] (1819–1902), sakslasest [[Eesti Maakrediitselts|Eestimaa mõisnike krediitkassa]] sekretär ja üks eesti [[Lootus (selts)|seltsi Lootus]] asutajaid [[Johan Julius von Gernet]] (1827–1903), [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakohtu]] sekretär Eduard Koch (1829–1884), insener ja [[Viimsi mõis]]nik [[Viktor Karl Jakob von Maydell]], advokaat [[Carl Grünreich]] (1828–1889), ajaloolane [[Eugen von Nottbeck]] jt<ref>[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 52</ref>. 1878. aastast üüris Tallinna linnavolikogu ruume [[Vene tänav]] 19 hoones, hoones asus [[Tallinna linnavalitsus]]e koosolekute tuba. Väiksemas toas oli [[Tallinna linnapea]] vastuvõturuum. Seda vastuvõtutuba jõudis kasutada kolm Tallinna linnapead: parun [[Alexander Rudolf Karl von Uexküll]] (linnapea 1878 – 1883), [[Thomas Wilhelm Greiffenhagen]] (1883 – 1885) ja ka [[Viktor Karl Jakob von Maydell]] (1885–1894). Maja hoovipoolses osas, oli suurem tuba [[Tallinna Linnakantselei|linnakantselei]] jaoks. 1890/1891. aastal kolis Tallinna linnapea ja linnakantselei tagasi [[Tallinna raekoda|Tallinna raekotta]]<ref>[http://kes-kus.ee/tallinna-tundmatu-raekoda-vene-tanavalt/ TALLINNA TUNDMATU RAEKODA VENE TÄNAVALT], kes-kus.ee, September 2021</ref> Esimese eestseisja sai linnaduuma 22. jaanuaril [[1903. aasta Eestis|1903]], kui selleks valiti parun [[Johann Karl Etienne Girard de Soucanton]], kes oli sarnaseid kohustusi täitnud ka varem (alates 1892. aastast). [[1904. aasta Eestis|1904. aasta]] detsembris toimunud [[Tallinna linnavolinike loend (1904)|1904. aasta linnavolinike valimistel]] saavutasid eesti-vene [[valimisblokk]] esmakordselt ajaloos enamuse. 60-liikmelisse linnavolikogusse valiti 37 eestlast, 4 venelast ja 19 sakslast. eestlased liitusid venelastega üheks blokiks ning saavutasid mõningate küsimuste otsustamiseks vajaliku 2/3 enamuse<ref>Brošüür "Tallinna Linnavolikogu", Tallinna Linnavolikogu, 2018</ref>. Esimeseks eestlasest linnaduuma juhataja oli [[Jaan Poska]] (aastatel 1905–1909), kes valiti senise parun [[Johann Karl Etienne Girard de Soucanton]]i järglaseks. [[1913. aasta Eestis|1913. aastal]] toimunud [[Tallinna linnavolinike loend (1913)|Tallinna linnavolinike valimistel]] valiti linnavolikokku 47 eestlast, 28 sakslast ja 5 venelast. Aastatel 1913–1917 oli [[Tallinna linnapea|Tallinna linnavalitsuse esimees]] [[Jaan Poska]]. [[1917. aasta Eestis|1917. aasta]] veebruaril toimunud [[Tallinna linnavolinike loend (1917)|Tallinna linnavolinike valimistel]], valiti linnavolikokku 50 eestlast, 10 venelast ja 20 sakslast. 15. aprillil 1917 [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] poolt avaldatud uue linnaseaduse põhjal määrati 1917. aasta augustis uued valimised: üldise, ühetaolise, salajase ja proportsionaalse põhimõtte alusel, kuid juba poliitiliste rühmituste kandidaatide kaudu. 19. (6. vkj) augustil 1917 toimunud Tallinna Linnavolikogu valimistel, osalesid ca 70 000 valija seas taas ka Tallinnas asuvad Venemaa armee ja sõjalaevastiku sõjaväelased ning madrused. Tallinna Linnavolikogus said enamuse [[VSDT(b)P|sotsiaaldemokraadid]]-[[enamlased]] (31 kohta), [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseerid]] (22) ja sotsiaaldemokraadid-[[vähemlased]] (12). 101 saadikuga Tallinna Linnavolikogu valis linnavolikogu esimeheks [[enamlased|enamlase]] [[Jaan Anvelt]]i, kelle abideks said [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseer]] [[Jakob Ümarik]] ja [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus|vähemlane]] [[Nikolai Köstner]]. Üheksaliikmelise [[Tallinna Linnavalitsus]]e esimeheks sai samuti [[enamlased|enamlane]] [[Voldemar Vöölmann]]. [[Tallinna linnavolinike loend (1930)|1930. aasta Tallinna linnavolinike]] valimise järel sai volikogu esimeheks [[Rudolf Paabo]] ([[Eesti Tööerakond]]) asemel [[August Rei]] ([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP]]). Volikogu esimehe abideks said [[Johannes Mürk]] ([[Tallinna Majaomanikkude Selts]]) ja [[Friedrich Uibopuu]] ([[Eesti Rahvaerakond]]). <ref>Heiki Suurkask, [https://forte.delfi.ee/artikkel/79574630/tallinna-volikogu-valimised-1930-tallinna-toolised-visati-seegi-kord-ukse-taha Tallinna volikogu valimised 1930: Tallinna töölised visati seegi kord ukse taha], forte.delfi.ee, 22.09.2017</ref>. ==Vaata ka== *[[Tallinna linnavolinike loend (1904)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1909)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1913)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1917)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1919)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1921)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1924)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1927)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1930)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1934)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1939)]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.tallinn.ee/est/volikogu Tallinna linnavolikogu koduleht] *[[Hans Kruus]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=404 Opositsioon Tallinna linnaomavalitsuses 1877–1904], [[Ajalooline Ajakiri]] nr 3/1938 *[[Sulev Mäeltsemees]], [https://www.polismtu.ee/wp-content/uploads/2021/04/TALLINNA_LINNAVOLIKOGU_140.pdf TALLINNA LINNAVOLIKOGU 140], [[Kategooria:Tallinna Linnavolikogu| ]] 5kcgqg9k9javsnoayx1rc2xsipqu0wj 6184481 6184479 2022-08-27T21:01:21Z 2001:7D0:8325:3800:B2E1:16FB:84A0:7DCA /* Esimeeste loend */ wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Infokast esinduskogu | nimi = Tallinna linnavolikogu | tüüp = [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] [[volikogu]] | juht_nimetus = Esimees | juht_nimi = [[Jevgeni Ossinovski]] | juht_partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | juht2_nimetus = Aseesimees | juht2_partei = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | juht3_nimetus = Aseesimees | juht3_nimi = [[Kristen Michal]] | juht2_nimi = [[Kalle Klandorf]] | juht3_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | kohti = 79 | kohtade_jaotus1 = Composition of Tallinn city council.svg | fraktsioonid1 = '''Koalitsioon (45)''' * {{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]] (39)}} * {{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (6)}} '''Opositsioon (34)''' * {{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]] (15)}} * {{Legend|#2F2A95|[[Eesti 200]] (7)}} * {{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (7)}} * {{Legend|#009CE2|[[Isamaa Erakond]] (5)}} | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 10 alalist komisjoni|Haridus- ja kultuurikomisjon|Innovatsioonikomisjon|Keskkonna- ja kliimakomisjon|Korra- ja tarbijakaitsekomisjon|Linnamajanduskomisjon|Linnavarakomisjon|Rahanduskomisjon|Revisjonikomisjon|Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon|Õiguskomisjon}} | valimissüsteem = Proportsionaalne | viimased_valimised = [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|17. oktoober 2021]] | järgmised_valimised = [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|19. oktoober 2025]] | volituste_kestus = Neli aastat | veebileht = https://www.tallinn.ee/et/juhtimine/linnavolikogu | kooseis = 10. Tallinna linnavolikogu | kogunemispaik1 = [[Vana-Viru tänav|Vana-Viru]] 12, [[Tallinn]] }} '''Tallinna linnavolikogu''' on [[Tallinn]]a linna [[kohalik omavalitsus|omavalitsusorgan]] ([[volikogu]]). Tallinna linna [[täidesaatev võim]]uorgan on [[Tallinna linnavalitsus]]. ==Moodustamine== Tallinna linnavolikogu valitakse Tallinna linna [[hääleõiguslik elanik|hääleõiguslike elanike]] ([[Eesti kodanik]]e ja mittekodanike) poolt [[kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus]]e alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Valimine on salajane. [[2017]]. aasta [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|valimistel]] valitud Tallinna linnavolikogus on esindatud [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon]], [[Isamaa (erakond)|Isamaa fraktsioon]], [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon]], [[Keskerakond|Keskerakonna fraktsioon]], [[Reformierakond|Reformierakonna fraktsioon]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon]] ja Fraktsioonivabad<ref>[https://aktal.tallinnlv.ee/?frame=/main?action=yksused&leht2=koosseisud&leht=linnavolikogu Aktiivne linnavolikogu ], aktal.tallinnlv.ee(vaadatud 07.09.2020)</ref> ==Töökorraldus== Tallinna linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. Linnavolikogu kinnitab alalised komisjonid probleemvaldkondade kaupa, sh revisjonikomisjoni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 järgi. Komisjonid selgitavad välja linnaelu probleeme ja pakuvad neile lahendusi. Revisjonikomisjon kontrollib linnavalitsuse ja linna ametiasutuste tegevust. Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab Tallinna linnavolikogu kantselei. Linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ning võtab üksikaktidena vastu otsuseid. Linnavolikogu ainupädevusse kuulub muuhulgas: linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine; kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; toetuste andmine; Tallinna arengukava vastuvõtmine; linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; linnapea valimine ja ametist vabastamine; linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri ning kandidaatide kinnitamine. Tallinna linnavolikogu korralised istungid toimuvad iga paarisnädala neljapäeval. ==Hoone== [[Fail:Tallinna Linnavolikogu.jpg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Tallinna%20Linnavolikogu.jpg|pisi]] Tallinna linnavolikogu hoone aadressil Vana-Viru 12. Tallinna linnavolikogu töötab hoones, mis valmis 1879. aastal. Selle vanalinna ja kesklinna piiril aadressil Vana-Viru 12 asuva maja projekteeris toonane linnaarhitekt [[Nikolai Thamm vanem]]. Maja peafassaad on uusrenessanss-stiilis, elava liigendusega, rikkalik ja detailirohke. Aastatel 1911–1920 kuulus maja [[Soucanton]]ide perele, kes kasutasid seda enda tarbeks. Hiljem oli maja kasutusel ärihoonena, 1947. aastast [[Eestimaa Kommunistliku Partei]] Tallinna linnakomitee hoonena ning 1973. aastast asus majas [[Eesti NSV Rahvakontrollikomitee]]. Tallinna Linnavolikogu esindus- ja tööhooneks sai maja aprillis 1990. aastal<ref>{{Raamatuviide|autor=Sulev Mäeltsemees|pealkiri=Tallinna Linnavolikogu & Tallinna Linnavalitsus 30|aasta=2019|koht=Tallinn|kirjastus=Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus|lehekülg=44}}</ref>. ==Organisatsioon== Linnavolikogu teostab võimu läbi linnavolikogu täiskogul vastuvõetud otsuste ja määruste. Tallinna linnavolikogus esindatud erakonnad võivad moodustada [[fraktsioon (volikogu)|fraktsioone]], mille eelduseks on viie või enama erakonnaliikme olemasolu linnavolikogu koosseisus, kes on valitud sama nimekirja järgi. Linnavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei. Linnavolikogu tegevust juhib [[Tallinna linnavolikogu eestseisus]], mis on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures ning tegeleb linnavolikogu istungite päevakorra projektide ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamisega. Linnavolikogu eestseisusse kuuluvad hääleõigusega [[Tallinna linnavolikogu esimees]] või tema asendaja, linnavolikogu aseesimehed, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning linnaosade halduskogude esimehed. ==Linnavolikogu esimeeste loend== *1892–1905 [[Johann Karl Etienne Girard de Soucanton]] *1905–1909 [[Jaan Poska]] *1909–1913 [[Nikolai Groševoi]] *1913–1917 [[Friedrich Karl Akel]] *1917–1918 [[Jaan Anvelt]] *1918–1919 [[Nikolai Köstner]] *1919–1930 [[Rudolf Paabo]] *1930–1934 [[August Rei]] *1934–1937 [[Rudolf Kuuskmaa]] *1937–1939 [[Rudolf Paabo]] *1989–1992 [[Andres Kork]] *1992–1993 [[Sulev Mäeltsemees]] *1993–1995, [[Tiit Vähi]] ([[Koonderakond]]) *1995–1996 [[Koit Kaaristu]] (Koonderakond) *1996 [[Mart Laar]] ([[Isamaaliit]]) *1996–1999 [[Edgar Savisaar]] ([[Keskerakond|KE]]) *1999–2001 [[Rein Voog]] ([[Reformierakond|RE]]) *2001–2005 [[Maret Maripuu]] (RE) *2005–Edgar Savisaar kt<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?0549387 Vitsut kandideerib Tallinna linnavolikogu esimeheks], err.ee, 14.04.2005</ref> (KE) *2005–2015 [[Toomas Vitsut]] (KE) *2015–2017 [[Kalev Kallo]] (KE) *2017–2019 [[Mihhail Kõlvart]] [[Eesti Keskerakond|(KE]]) *2019–2021 [[Tiit Terik]] (KE) *2021– ... [[Jevgeni Ossinovski]] ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]) == Ajalugu == [[26. märts]]ist [[1877]] hakkas Tallinnas kehtima üldine [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] linnaseadus ja senise [[Lübecki linnaõigus]]e alusel moodustatud [[Tallinna raad|Tallinna Rae]] asemel moodustati linnavalitsusorganina, neljaks aastaks valitav duuma (linnavolikogu, vene keeles ''Ревельская Городская Дума''), kes valis enda seast neljaliikmelise [[Tallinna Linnavalitsus]]e (vene keeles ''Ревельская Городская Управа'') ja [[Tallinna linnapea|linnapea]]. Esimesed Tallinna linnavolikogu (linnaduuma) valimised toimusid 1877. aastal, valiti 72-liikmeline linnavolikogu. [[Magistraat]] ehk Tallinna raad püsis ainult [[kohtuorgan]]ina [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|kohtureformi]] teostamiseni kuni 1889. aastani. Linnaseaduse alusel muutus ka senine varalise tsensusega piiratud [[Tallinna rae liikmete loend|rae liikmete]] [[valimisõigus]] ning nüüd anti valimisõigus kõigile Vene riigi alamaile, kes olid vähemalt 25-aastased, elanud Tallinna linnas vähemalt 2 aastat ja omasid linnas kinnisvara või ettevõtet. Kuni 1892. aastani jagati valijad varanduse (linnale makstavate maksude suuruse) alusel 3 klassi. 1892. aastast jagati valijad [[Tallinna linnaosad#Politseijaoskonnad ja linnaosad|politseijaoskondade järgi]] 6 osasse ja iga linnajagu valis oma suuruse järgi teatava arvu [[linnavolinik]]ke.<ref>Linnavalijate nimekiri, Tallinna Teataja, nr 253, 5 november 1912, [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tallinnateataja19121105.2.20 lk 7-8]</ref> Linnavolikogu [[kuriaalsüsteem|valijad jagunesid]], varalise seisundi järgi kolme valimisklassi ehk [[kuuria]]sse, kellest igaühel oli õigus määrata üks kolmandik linnavolikogu 72 liikmest, kes valiti neljaks aastaks. Tänu laienenud valijaskonnale omandasid, lisaks traditsioonilise linnaeliidile, ligipääsu linnajuhtimisele ka linnaelanikest [[aadlik]]e, [[literaat]]ide ja [[väikekodanlus]]e esindajad, kes vastasid [[valimisseadus]]ega kehtestatud maksu-, hiljem varanduslikule [[tsensus]]ele. 1877. aastal detsembris toimunud esimestel Tallinna linnaduuma valimistel kuulus I kuuriasse 86 kodanikku, II – 281 ja III – 1610 kodanikku. Esindatud oli vaid ligi 5% linnaelanikest. I ja II kuuria koosnesid veel üksnes sakslastest, III-s aga oli ka palju jõukaid venelasi ja eestlasi, sh eestlastest kaupmees ja trükikojaomanik [[Toomas Jakobson|Thomas Jakobson]], venelastest endine [[gümnaasiumiinspektor]] [[Aleksander Tšumikov]] (1819–1902), sakslasest [[Eesti Maakrediitselts|Eestimaa mõisnike krediitkassa]] sekretär ja üks eesti [[Lootus (selts)|seltsi Lootus]] asutajaid [[Johan Julius von Gernet]] (1827–1903), [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakohtu]] sekretär Eduard Koch (1829–1884), insener ja [[Viimsi mõis]]nik [[Viktor Karl Jakob von Maydell]], advokaat [[Carl Grünreich]] (1828–1889), ajaloolane [[Eugen von Nottbeck]] jt<ref>[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 52</ref>. 1878. aastast üüris Tallinna linnavolikogu ruume [[Vene tänav]] 19 hoones, hoones asus [[Tallinna linnavalitsus]]e koosolekute tuba. Väiksemas toas oli [[Tallinna linnapea]] vastuvõturuum. Seda vastuvõtutuba jõudis kasutada kolm Tallinna linnapead: parun [[Alexander Rudolf Karl von Uexküll]] (linnapea 1878 – 1883), [[Thomas Wilhelm Greiffenhagen]] (1883 – 1885) ja ka [[Viktor Karl Jakob von Maydell]] (1885–1894). Maja hoovipoolses osas, oli suurem tuba [[Tallinna Linnakantselei|linnakantselei]] jaoks. 1890/1891. aastal kolis Tallinna linnapea ja linnakantselei tagasi [[Tallinna raekoda|Tallinna raekotta]]<ref>[http://kes-kus.ee/tallinna-tundmatu-raekoda-vene-tanavalt/ TALLINNA TUNDMATU RAEKODA VENE TÄNAVALT], kes-kus.ee, September 2021</ref> Esimese eestseisja sai linnaduuma 22. jaanuaril [[1903. aasta Eestis|1903]], kui selleks valiti parun [[Johann Karl Etienne Girard de Soucanton]], kes oli sarnaseid kohustusi täitnud ka varem (alates 1892. aastast). [[1904. aasta Eestis|1904. aasta]] detsembris toimunud [[Tallinna linnavolinike loend (1904)|1904. aasta linnavolinike valimistel]] saavutasid eesti-vene [[valimisblokk]] esmakordselt ajaloos enamuse. 60-liikmelisse linnavolikogusse valiti 37 eestlast, 4 venelast ja 19 sakslast. eestlased liitusid venelastega üheks blokiks ning saavutasid mõningate küsimuste otsustamiseks vajaliku 2/3 enamuse<ref>Brošüür "Tallinna Linnavolikogu", Tallinna Linnavolikogu, 2018</ref>. Esimeseks eestlasest linnaduuma juhataja oli [[Jaan Poska]] (aastatel 1905–1909), kes valiti senise parun [[Johann Karl Etienne Girard de Soucanton]]i järglaseks. [[1913. aasta Eestis|1913. aastal]] toimunud [[Tallinna linnavolinike loend (1913)|Tallinna linnavolinike valimistel]] valiti linnavolikokku 47 eestlast, 28 sakslast ja 5 venelast. Aastatel 1913–1917 oli [[Tallinna linnapea|Tallinna linnavalitsuse esimees]] [[Jaan Poska]]. [[1917. aasta Eestis|1917. aasta]] veebruaril toimunud [[Tallinna linnavolinike loend (1917)|Tallinna linnavolinike valimistel]], valiti linnavolikokku 50 eestlast, 10 venelast ja 20 sakslast. 15. aprillil 1917 [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] poolt avaldatud uue linnaseaduse põhjal määrati 1917. aasta augustis uued valimised: üldise, ühetaolise, salajase ja proportsionaalse põhimõtte alusel, kuid juba poliitiliste rühmituste kandidaatide kaudu. 19. (6. vkj) augustil 1917 toimunud Tallinna Linnavolikogu valimistel, osalesid ca 70 000 valija seas taas ka Tallinnas asuvad Venemaa armee ja sõjalaevastiku sõjaväelased ning madrused. Tallinna Linnavolikogus said enamuse [[VSDT(b)P|sotsiaaldemokraadid]]-[[enamlased]] (31 kohta), [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseerid]] (22) ja sotsiaaldemokraadid-[[vähemlased]] (12). 101 saadikuga Tallinna Linnavolikogu valis linnavolikogu esimeheks [[enamlased|enamlase]] [[Jaan Anvelt]]i, kelle abideks said [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseer]] [[Jakob Ümarik]] ja [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus|vähemlane]] [[Nikolai Köstner]]. Üheksaliikmelise [[Tallinna Linnavalitsus]]e esimeheks sai samuti [[enamlased|enamlane]] [[Voldemar Vöölmann]]. [[Tallinna linnavolinike loend (1930)|1930. aasta Tallinna linnavolinike]] valimise järel sai volikogu esimeheks [[Rudolf Paabo]] ([[Eesti Tööerakond]]) asemel [[August Rei]] ([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP]]). Volikogu esimehe abideks said [[Johannes Mürk]] ([[Tallinna Majaomanikkude Selts]]) ja [[Friedrich Uibopuu]] ([[Eesti Rahvaerakond]]). <ref>Heiki Suurkask, [https://forte.delfi.ee/artikkel/79574630/tallinna-volikogu-valimised-1930-tallinna-toolised-visati-seegi-kord-ukse-taha Tallinna volikogu valimised 1930: Tallinna töölised visati seegi kord ukse taha], forte.delfi.ee, 22.09.2017</ref>. ==Vaata ka== *[[Tallinna linnavolinike loend (1904)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1909)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1913)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1917)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1919)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1921)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1924)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1927)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1930)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1934)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1939)]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.tallinn.ee/est/volikogu Tallinna linnavolikogu koduleht] *[[Hans Kruus]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=404 Opositsioon Tallinna linnaomavalitsuses 1877–1904], [[Ajalooline Ajakiri]] nr 3/1938 *[[Sulev Mäeltsemees]], [https://www.polismtu.ee/wp-content/uploads/2021/04/TALLINNA_LINNAVOLIKOGU_140.pdf TALLINNA LINNAVOLIKOGU 140], [[Kategooria:Tallinna Linnavolikogu| ]] 4a3fvr9y1pazcm2qisnv59bve0f0pv8 6184489 6184481 2022-08-27T21:10:44Z Neptuunium 58653 /* Organisatsioon */ selliseid artikleid ei ole vaja wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Infokast esinduskogu | nimi = Tallinna linnavolikogu | tüüp = [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] [[volikogu]] | juht_nimetus = Esimees | juht_nimi = [[Jevgeni Ossinovski]] | juht_partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | juht2_nimetus = Aseesimees | juht2_partei = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | juht3_nimetus = Aseesimees | juht3_nimi = [[Kristen Michal]] | juht2_nimi = [[Kalle Klandorf]] | juht3_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | kohti = 79 | kohtade_jaotus1 = Composition of Tallinn city council.svg | fraktsioonid1 = '''Koalitsioon (45)''' * {{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]] (39)}} * {{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (6)}} '''Opositsioon (34)''' * {{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]] (15)}} * {{Legend|#2F2A95|[[Eesti 200]] (7)}} * {{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (7)}} * {{Legend|#009CE2|[[Isamaa Erakond]] (5)}} | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 10 alalist komisjoni|Haridus- ja kultuurikomisjon|Innovatsioonikomisjon|Keskkonna- ja kliimakomisjon|Korra- ja tarbijakaitsekomisjon|Linnamajanduskomisjon|Linnavarakomisjon|Rahanduskomisjon|Revisjonikomisjon|Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon|Õiguskomisjon}} | valimissüsteem = Proportsionaalne | viimased_valimised = [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|17. oktoober 2021]] | järgmised_valimised = [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|19. oktoober 2025]] | volituste_kestus = Neli aastat | veebileht = https://www.tallinn.ee/et/juhtimine/linnavolikogu | kooseis = 10. Tallinna linnavolikogu | kogunemispaik1 = [[Vana-Viru tänav|Vana-Viru]] 12, [[Tallinn]] }} '''Tallinna linnavolikogu''' on [[Tallinn]]a linna [[kohalik omavalitsus|omavalitsusorgan]] ([[volikogu]]). Tallinna linna [[täidesaatev võim]]uorgan on [[Tallinna linnavalitsus]]. ==Moodustamine== Tallinna linnavolikogu valitakse Tallinna linna [[hääleõiguslik elanik|hääleõiguslike elanike]] ([[Eesti kodanik]]e ja mittekodanike) poolt [[kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus]]e alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Valimine on salajane. [[2017]]. aasta [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|valimistel]] valitud Tallinna linnavolikogus on esindatud [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon]], [[Isamaa (erakond)|Isamaa fraktsioon]], [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon]], [[Keskerakond|Keskerakonna fraktsioon]], [[Reformierakond|Reformierakonna fraktsioon]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon]] ja Fraktsioonivabad<ref>[https://aktal.tallinnlv.ee/?frame=/main?action=yksused&leht2=koosseisud&leht=linnavolikogu Aktiivne linnavolikogu ], aktal.tallinnlv.ee(vaadatud 07.09.2020)</ref> ==Töökorraldus== Tallinna linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. Linnavolikogu kinnitab alalised komisjonid probleemvaldkondade kaupa, sh revisjonikomisjoni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 järgi. Komisjonid selgitavad välja linnaelu probleeme ja pakuvad neile lahendusi. Revisjonikomisjon kontrollib linnavalitsuse ja linna ametiasutuste tegevust. Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab Tallinna linnavolikogu kantselei. Linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ning võtab üksikaktidena vastu otsuseid. Linnavolikogu ainupädevusse kuulub muuhulgas: linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine; kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; toetuste andmine; Tallinna arengukava vastuvõtmine; linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; linnapea valimine ja ametist vabastamine; linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri ning kandidaatide kinnitamine. Tallinna linnavolikogu korralised istungid toimuvad iga paarisnädala neljapäeval. ==Hoone== [[Fail:Tallinna Linnavolikogu.jpg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Tallinna%20Linnavolikogu.jpg|pisi]] Tallinna linnavolikogu hoone aadressil Vana-Viru 12. Tallinna linnavolikogu töötab hoones, mis valmis 1879. aastal. Selle vanalinna ja kesklinna piiril aadressil Vana-Viru 12 asuva maja projekteeris toonane linnaarhitekt [[Nikolai Thamm vanem]]. Maja peafassaad on uusrenessanss-stiilis, elava liigendusega, rikkalik ja detailirohke. Aastatel 1911–1920 kuulus maja [[Soucanton]]ide perele, kes kasutasid seda enda tarbeks. Hiljem oli maja kasutusel ärihoonena, 1947. aastast [[Eestimaa Kommunistliku Partei]] Tallinna linnakomitee hoonena ning 1973. aastast asus majas [[Eesti NSV Rahvakontrollikomitee]]. Tallinna Linnavolikogu esindus- ja tööhooneks sai maja aprillis 1990. aastal<ref>{{Raamatuviide|autor=Sulev Mäeltsemees|pealkiri=Tallinna Linnavolikogu & Tallinna Linnavalitsus 30|aasta=2019|koht=Tallinn|kirjastus=Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus|lehekülg=44}}</ref>. ==Organisatsioon== Linnavolikogu teostab võimu läbi linnavolikogu täiskogul vastuvõetud otsuste ja määruste. Tallinna linnavolikogus esindatud erakonnad võivad moodustada [[fraktsioon (volikogu)|fraktsioone]], mille eelduseks on viie või enama erakonnaliikme olemasolu linnavolikogu koosseisus, kes on valitud sama nimekirja järgi. Linnavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei. Linnavolikogu tegevust juhib Tallinna linnavolikogu eestseisus, mis on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures ning tegeleb linnavolikogu istungite päevakorra projektide ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamisega. Linnavolikogu eestseisusse kuuluvad hääleõigusega Tallinna linnavolikogu esimees või tema asendaja, linnavolikogu aseesimehed, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning linnaosade halduskogude esimehed. ==Linnavolikogu esimeeste loend== *1892–1905 [[Johann Karl Etienne Girard de Soucanton]] *1905–1909 [[Jaan Poska]] *1909–1913 [[Nikolai Groševoi]] *1913–1917 [[Friedrich Karl Akel]] *1917–1918 [[Jaan Anvelt]] *1918–1919 [[Nikolai Köstner]] *1919–1930 [[Rudolf Paabo]] *1930–1934 [[August Rei]] *1934–1937 [[Rudolf Kuuskmaa]] *1937–1939 [[Rudolf Paabo]] *1989–1992 [[Andres Kork]] *1992–1993 [[Sulev Mäeltsemees]] *1993–1995, [[Tiit Vähi]] ([[Koonderakond]]) *1995–1996 [[Koit Kaaristu]] (Koonderakond) *1996 [[Mart Laar]] ([[Isamaaliit]]) *1996–1999 [[Edgar Savisaar]] ([[Keskerakond|KE]]) *1999–2001 [[Rein Voog]] ([[Reformierakond|RE]]) *2001–2005 [[Maret Maripuu]] (RE) *2005–Edgar Savisaar kt<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?0549387 Vitsut kandideerib Tallinna linnavolikogu esimeheks], err.ee, 14.04.2005</ref> (KE) *2005–2015 [[Toomas Vitsut]] (KE) *2015–2017 [[Kalev Kallo]] (KE) *2017–2019 [[Mihhail Kõlvart]] [[Eesti Keskerakond|(KE]]) *2019–2021 [[Tiit Terik]] (KE) *2021– ... [[Jevgeni Ossinovski]] ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]) == Ajalugu == [[26. märts]]ist [[1877]] hakkas Tallinnas kehtima üldine [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] linnaseadus ja senise [[Lübecki linnaõigus]]e alusel moodustatud [[Tallinna raad|Tallinna Rae]] asemel moodustati linnavalitsusorganina, neljaks aastaks valitav duuma (linnavolikogu, vene keeles ''Ревельская Городская Дума''), kes valis enda seast neljaliikmelise [[Tallinna Linnavalitsus]]e (vene keeles ''Ревельская Городская Управа'') ja [[Tallinna linnapea|linnapea]]. Esimesed Tallinna linnavolikogu (linnaduuma) valimised toimusid 1877. aastal, valiti 72-liikmeline linnavolikogu. [[Magistraat]] ehk Tallinna raad püsis ainult [[kohtuorgan]]ina [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|kohtureformi]] teostamiseni kuni 1889. aastani. Linnaseaduse alusel muutus ka senine varalise tsensusega piiratud [[Tallinna rae liikmete loend|rae liikmete]] [[valimisõigus]] ning nüüd anti valimisõigus kõigile Vene riigi alamaile, kes olid vähemalt 25-aastased, elanud Tallinna linnas vähemalt 2 aastat ja omasid linnas kinnisvara või ettevõtet. Kuni 1892. aastani jagati valijad varanduse (linnale makstavate maksude suuruse) alusel 3 klassi. 1892. aastast jagati valijad [[Tallinna linnaosad#Politseijaoskonnad ja linnaosad|politseijaoskondade järgi]] 6 osasse ja iga linnajagu valis oma suuruse järgi teatava arvu [[linnavolinik]]ke.<ref>Linnavalijate nimekiri, Tallinna Teataja, nr 253, 5 november 1912, [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tallinnateataja19121105.2.20 lk 7-8]</ref> Linnavolikogu [[kuriaalsüsteem|valijad jagunesid]], varalise seisundi järgi kolme valimisklassi ehk [[kuuria]]sse, kellest igaühel oli õigus määrata üks kolmandik linnavolikogu 72 liikmest, kes valiti neljaks aastaks. Tänu laienenud valijaskonnale omandasid, lisaks traditsioonilise linnaeliidile, ligipääsu linnajuhtimisele ka linnaelanikest [[aadlik]]e, [[literaat]]ide ja [[väikekodanlus]]e esindajad, kes vastasid [[valimisseadus]]ega kehtestatud maksu-, hiljem varanduslikule [[tsensus]]ele. 1877. aastal detsembris toimunud esimestel Tallinna linnaduuma valimistel kuulus I kuuriasse 86 kodanikku, II – 281 ja III – 1610 kodanikku. Esindatud oli vaid ligi 5% linnaelanikest. I ja II kuuria koosnesid veel üksnes sakslastest, III-s aga oli ka palju jõukaid venelasi ja eestlasi, sh eestlastest kaupmees ja trükikojaomanik [[Toomas Jakobson|Thomas Jakobson]], venelastest endine [[gümnaasiumiinspektor]] [[Aleksander Tšumikov]] (1819–1902), sakslasest [[Eesti Maakrediitselts|Eestimaa mõisnike krediitkassa]] sekretär ja üks eesti [[Lootus (selts)|seltsi Lootus]] asutajaid [[Johan Julius von Gernet]] (1827–1903), [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakohtu]] sekretär Eduard Koch (1829–1884), insener ja [[Viimsi mõis]]nik [[Viktor Karl Jakob von Maydell]], advokaat [[Carl Grünreich]] (1828–1889), ajaloolane [[Eugen von Nottbeck]] jt<ref>[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 52</ref>. 1878. aastast üüris Tallinna linnavolikogu ruume [[Vene tänav]] 19 hoones, hoones asus [[Tallinna linnavalitsus]]e koosolekute tuba. Väiksemas toas oli [[Tallinna linnapea]] vastuvõturuum. Seda vastuvõtutuba jõudis kasutada kolm Tallinna linnapead: parun [[Alexander Rudolf Karl von Uexküll]] (linnapea 1878 – 1883), [[Thomas Wilhelm Greiffenhagen]] (1883 – 1885) ja ka [[Viktor Karl Jakob von Maydell]] (1885–1894). Maja hoovipoolses osas, oli suurem tuba [[Tallinna Linnakantselei|linnakantselei]] jaoks. 1890/1891. aastal kolis Tallinna linnapea ja linnakantselei tagasi [[Tallinna raekoda|Tallinna raekotta]]<ref>[http://kes-kus.ee/tallinna-tundmatu-raekoda-vene-tanavalt/ TALLINNA TUNDMATU RAEKODA VENE TÄNAVALT], kes-kus.ee, September 2021</ref> Esimese eestseisja sai linnaduuma 22. jaanuaril [[1903. aasta Eestis|1903]], kui selleks valiti parun [[Johann Karl Etienne Girard de Soucanton]], kes oli sarnaseid kohustusi täitnud ka varem (alates 1892. aastast). [[1904. aasta Eestis|1904. aasta]] detsembris toimunud [[Tallinna linnavolinike loend (1904)|1904. aasta linnavolinike valimistel]] saavutasid eesti-vene [[valimisblokk]] esmakordselt ajaloos enamuse. 60-liikmelisse linnavolikogusse valiti 37 eestlast, 4 venelast ja 19 sakslast. eestlased liitusid venelastega üheks blokiks ning saavutasid mõningate küsimuste otsustamiseks vajaliku 2/3 enamuse<ref>Brošüür "Tallinna Linnavolikogu", Tallinna Linnavolikogu, 2018</ref>. Esimeseks eestlasest linnaduuma juhataja oli [[Jaan Poska]] (aastatel 1905–1909), kes valiti senise parun [[Johann Karl Etienne Girard de Soucanton]]i järglaseks. [[1913. aasta Eestis|1913. aastal]] toimunud [[Tallinna linnavolinike loend (1913)|Tallinna linnavolinike valimistel]] valiti linnavolikokku 47 eestlast, 28 sakslast ja 5 venelast. Aastatel 1913–1917 oli [[Tallinna linnapea|Tallinna linnavalitsuse esimees]] [[Jaan Poska]]. [[1917. aasta Eestis|1917. aasta]] veebruaril toimunud [[Tallinna linnavolinike loend (1917)|Tallinna linnavolinike valimistel]], valiti linnavolikokku 50 eestlast, 10 venelast ja 20 sakslast. 15. aprillil 1917 [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] poolt avaldatud uue linnaseaduse põhjal määrati 1917. aasta augustis uued valimised: üldise, ühetaolise, salajase ja proportsionaalse põhimõtte alusel, kuid juba poliitiliste rühmituste kandidaatide kaudu. 19. (6. vkj) augustil 1917 toimunud Tallinna Linnavolikogu valimistel, osalesid ca 70 000 valija seas taas ka Tallinnas asuvad Venemaa armee ja sõjalaevastiku sõjaväelased ning madrused. Tallinna Linnavolikogus said enamuse [[VSDT(b)P|sotsiaaldemokraadid]]-[[enamlased]] (31 kohta), [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseerid]] (22) ja sotsiaaldemokraadid-[[vähemlased]] (12). 101 saadikuga Tallinna Linnavolikogu valis linnavolikogu esimeheks [[enamlased|enamlase]] [[Jaan Anvelt]]i, kelle abideks said [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseer]] [[Jakob Ümarik]] ja [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus|vähemlane]] [[Nikolai Köstner]]. Üheksaliikmelise [[Tallinna Linnavalitsus]]e esimeheks sai samuti [[enamlased|enamlane]] [[Voldemar Vöölmann]]. [[Tallinna linnavolinike loend (1930)|1930. aasta Tallinna linnavolinike]] valimise järel sai volikogu esimeheks [[Rudolf Paabo]] ([[Eesti Tööerakond]]) asemel [[August Rei]] ([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP]]). Volikogu esimehe abideks said [[Johannes Mürk]] ([[Tallinna Majaomanikkude Selts]]) ja [[Friedrich Uibopuu]] ([[Eesti Rahvaerakond]]). <ref>Heiki Suurkask, [https://forte.delfi.ee/artikkel/79574630/tallinna-volikogu-valimised-1930-tallinna-toolised-visati-seegi-kord-ukse-taha Tallinna volikogu valimised 1930: Tallinna töölised visati seegi kord ukse taha], forte.delfi.ee, 22.09.2017</ref>. ==Vaata ka== *[[Tallinna linnavolinike loend (1904)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1909)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1913)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1917)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1919)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1921)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1924)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1927)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1930)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1934)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1939)]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.tallinn.ee/est/volikogu Tallinna linnavolikogu koduleht] *[[Hans Kruus]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=404 Opositsioon Tallinna linnaomavalitsuses 1877–1904], [[Ajalooline Ajakiri]] nr 3/1938 *[[Sulev Mäeltsemees]], [https://www.polismtu.ee/wp-content/uploads/2021/04/TALLINNA_LINNAVOLIKOGU_140.pdf TALLINNA LINNAVOLIKOGU 140], [[Kategooria:Tallinna Linnavolikogu| ]] cso0mg4vyvzql0h2mm98egjqmrgzo0t Nicolaus Michael Bremer 0 225013 6184588 2220802 2022-08-28T07:15:02Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Nicolaus Michael Bremer''' (3/[[15. aprill]] [[1826]] – 7/[[19. veebruar]] [[1898]]) oli Pärnu raehärra. Ta oli raehärra 18/[[30. mai]]st [[1869]] kuni rae likvideerimiseni 24. novembril/[[6. detsember|6. detsembril]] [[1889]]. Hiljem oli ta linnanõunik ja [[Pärnu Linnapank|Pärnu linnapan]]ga direktor. Ta oli abielus Anna Rosalie de Bruye'ga. {{JÄRJESTA:Bremer, Nicolaus Michael}} [[Kategooria:Pärnu rae liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1826]] [[Kategooria:Surnud 1898]] 4tj69u68skpma2xeg4af49pyydojru2 Leisi Kool 0 225947 6184643 6183592 2022-08-28T08:53:30Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Kool | Nimi = Leisi Kool | Pilt = Leisi.IMG_5106.JPG | Pildiallkiri = Leisi Keskkooli esindus [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeo]] rongkäigus | Asutatud = 1851 | Koolitüüp = [[põhikool]] | Direktor = [[Helle Kahm]] | Õpilaste arv = 143 (2022. aasta seisuga) | Klassikomplekte = 9 (2022. aasta seisuga) | Õpetajate arv = | Koolipersonal = | Linn = | Maakond = [[Saare maakond]] | Vald = | Asula = | Aadress = Kooli 4, Leisi, Saare maakond, 94202 | Aadress_ajutine = | Kooli ajaleht = | Kodulehekülg = | Moto = Edukas õppimine on võti tulevikku! | Laiuskoord = <!-- K/M/S (55/44/33.22/N) või kümnendkraadid (55.742561) --> | Pikkuskoord = <!-- K/M/S (11/22/33.44/W) või kümnendkraadid (-11.375955) --> | Logo = | Kooli logo = }} '''Leisi Kool''' on [[üldhariduskool]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Leisi]]s. == Ajalugu == Leisis on haridust antud teadaolevatel andmetel 1851. aastast, mil [[Veske]] külas Tuulingu talu väikeses kambris alustati koolitööd. 1863 taasavati Leisis apostliku õigeusu [[kihelkonnakool]], mis tegutses moonakatemajas, preestrimajas ja köstrimajas. Kui 1871. aastal ehitati Leisi uus kivikirik, algas ka koolimaja ehitus. Õppetöö vastvalminud koolimajas algas 20. oktoobril 1873. Sel ajal töötas kool neljaklassilisena ja kahe õpetajaga. 6. oktoobril 1918 asutati Leisi Algkool, mis tegutses endisele kihelkonnakoolile kuulunud ruumides. 1922. aastal otsustas vallavolikogu ehitada uue, 250 õpilasele mõeldud koolimaja, ent rahaliste vaidluste tõttu jäi ehituse algus venima. Nurgakivi pandi uuele koolihoonele 1. mail 1925. Avaaktus uues koolimajas toimus 2. oktoobril 1927. 1928 kehtestati Leisi vallavanema [[Filip Mölder]]i ettepanekul esimesena Saaremaal 6-klassiline koolikohustus ja 1929. aasta suvel avati kooli juures põllumajanduslik täiendusklass. 1940 reorganiseeriti toonane Leisi Algkool mittetäielikuks keskkooliks ning 1. veebruaril 1947 omakorda Leisi täiskasvanute keskkooliks. 1950. aastal sai koolist üldhariduslik '''Leisi Keskkool'''. 1953. aastal lõpetas keskkooli esimene lend, sh nt [[Hendrik Krumm]]. Sel õppeaastal, kui Leisi koolist sai keskkool, õppis Leisi koolis 243 õpilast.<ref>{{Raamatuviide|autor=Janno, Juta|pealkiri=Ülevaade Leisi kooli ajaloost 1940-1946. Diplomitöö (käsikirjaline)|aasta=1965|koht=Tartu|kirjastus=-|lehekülg=36}}</ref> Aastatel 1959–1964 kujundati Leisi Keskkoolis välja tootmisõpetus. 1980. aasta detsembris pandi nurgakivi uuele koolihoonele ning 1. septembril 1983 algas uues hoones õppetöö. 2000. aastal võeti kasutusele kooli uus sümboolika. Leisi vallavolikogu otsustas 2016. aastal reorganiseerida Leisi keskkooli järk-järgult põhikooliks.<ref>Aive Mõttus. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/leisi-keskkoolist-saab-pohikool?id=76342021 Leisi keskkoolist saab põhikool] Maaleht, 22. november 2016.</ref> Otsus põhjustas lastevanemate vastuseisu.<ref>[http://delta.andmevara.ee/leisi_vald/fail/1811220/ettepanek.PDF Ettepanek volikogu 21.11.2016 otsuse tühistamiseks]</ref> 1. septembril 2019 muudeti kool siiski põhikooliks ja sellest sai Saaremaa valla suurim maapõhikool.<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/6768001/leisi-koolist-sai-valla-suurim-maapohikool Vinni, Raul. Leisi koolist sai valla suurim maapõhikool.] Saarte Hääl, 3. september 2013.</ref> 2022. aasta kevadel otsustas Saaremaa vallavalitsus liita Leisi Kooli ja [[Pärsama]] lasteaia. Ühendatud õppeasutus alustab tööd 1. septembril 2022 ja selle direktor on alates 13. juulist 2022 Saaremaa endine abivallavanem [[Helle Kahm]].<ref>[https://haridus.postimees.ee/7545032/saaremaa-vald-koondab-leisi-kooli-ja-parsama-lasteaia-direktori Saaremaa vald koondab Leisi kooli ja Pärsama lasteaia direktori.] BNS, 14. juuni 2022.</ref> ==Hoone== Leisi Keskkooli praegune hoone valmis 1983. aastal. Seal töötavad ujula, võimla, puidutööõpetuse klass, arvutiklass ja majasisene arvutivõrk, raamatukogu, internaat ja staadion. 1990. ja 2000. aastatel on koolimaja kaasajastatud. 1997. aastal sisustati kaasaegne arvutiklass ja aasta hiljem sai raamatukogu uued ruumid. 1999. aastal sai uue sisustuse töökoda. 2000. aastate alguses renoveeriti tahvli- ja klassivalgustust ning tuletõrje signalisatsiooni. Aastal 2005 võeti kasutusele akustiline koolikell ja saadi uued arvutid. 2006. aastal viide koolimajas sisse videovalve. Aastast 2008 levib koolimajas traadita internet. Hoone renoveeriti täielikult 2010. aastal ning selle käigus uuendati muu hulgas kooli arvutiklass, võeti kasutusele interaktiivsed tahvlid ja varustati klassid projektoritega. ==Direktorid== *1918–1921 [[Mihail Vapper]] *1921–1923 [[Eduard Urb]] *1923–1940 [[Albert Seppel]] *1940–1941 [[Miina Seppel]] *1941–1950 [[Karla Kiviall]] *1950–1952 [[Karl Allas]] *1952–1963 [[Boris Kivi]] *1963–1987 [[Endel Noor]] *1987–1994 [[Väino Vaha]] *1994–1999 [[Lembit Sõõmer]] *1999–2014 [[Tõnu Erin]] *2014–2015 [[Reeli Kõiv]] *2015-2022 [[Riina Piterskihh]] *2022-... [[Helle Kahm]] == Huvitegevus == Leisi Kooli juures tegutsevad mudilaskoor ja lastekoor, samuti instrumendiõpe. Tegutseb ka koolibänd. Lisaks neile on kooli juures näite-, sõnakunsti- ja kunstiring. Spordialadest tegeletakse võrkpalli, ujumise ja maadlusega. Kooli juures tegutseb SEPPSi spordiring. Tegutsevad [[Noorkotkad]] ja [[Kodutütred]]. Läbi aastate on tegeletud rahvatantsuga. Rahvatantsurühmi on juhendanud alates 1998. aastast [[Meeli Štankevits]]. 2017/2018. õppeaastal oli Leisis 4 tantsurühma. 1–2 kl, 3–4 kl, 5–7 kl ja 8–9 kl. 2017. aasta tantsupeol "Mina jään" osales Leisist 3 tantsurühma: 5.–6. klassi, 7.–9. klassi ja C-rühm. Kooli juures töötab ka loovtantsuring.  ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.leisi.edu.ee/wwwmain/index.php?id=1 Leisi Keskkooli veebileht] *[https://www.saartehaal.ee/2017/11/10/opilased-kinkisid-leisi-koolile-vikipeedia-sissekande/ Õpilased kinkisid Leisi koolile Vikipeedia sissekande.] Saarte Hääl, 10. november 2017 {{koord | NS = 58.568108536785715 | EW = 22.686205930685862 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Saare maakonna koolid]] [[Kategooria:Saaremaa vald]] e07vpadxsyjqrx3brbse5itan98gqx7 Ründaja (jalgpall) 0 227329 6184695 4690351 2022-08-28T10:37:06Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[commons:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Football_iu_1996.jpg|Football_iu_1996.jpg]] pildiga [[Pilt:Football_in_Bloomington,_Indiana,_1996.jpg|Football_in_Bloomington,_Indiana,_1996.jpg]]. Põhjus: [[:c:COM:FR|File ren wikitext text/x-wiki [[Pilt:Football in Bloomington, Indiana, 1996.jpg|thumb|300px|right|Ründaja (punases) on möödunud kaitsjast (valges) ja hakkab peale lööma. Väravavaht püüab takistada palli üle väravajoone jõudmast.]] '''Ründaja''' on [[jalgpall]]is mängija, kelle ülesanne on pall [[värav (sport)|väravasse]] toimetada. Ründajad mängivad harva [[Kaitsja (jalgpall)|kaitses]], seetõttu löövad nad tavaliselt rohkem väravaid kui teistel positsioonidel mängivad jalgpallurid. Seepärast tuntakse maailmas ründajaid paremini, nad on jalgpallis ka ühed kallimad mängijad. Mänguajal meeskond kasutab tavaliselt 1–3 ründajat, kõige levinum variant on kaks: üks mängib keskründaja positsioonil, teine aga sügavamal ja lisaks väravate löömisele on tema ülesandeks teravaid sööte anda. Teist ründajat nimetatakse sageli ka [[Ründav poolkaitsja|ründavaks poolkaitsjaks]] ja ''playmaker''<nowiki>'</nowiki>iks. {{Jalgpalli positsioonid}} [[Kategooria:Jalgpall]] j2w0vf91mckwmcx9mvzkyemc0tlyv6q Georg Gross 0 227639 6184211 6057644 2022-08-27T14:26:45Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki {{Infokast WRC sõitja | Nimi = Georg Gross | Pilt = Georg Gross (Ford Focus WRC).jpg | Pildisuurus = 240px | Pildiallkiri = Georg Gross Tallinna Rallil 2010 | Rahvus = eestlane | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1983|1|22}} | Sünnikoht = | Aastad = 2009, 2020 | Kaardilugeja = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raigo Mõlder]] | Praegune meeskond = | Endised meeskonnad = | Rallid = 2 | Kiiruskatsete võite = 0 | Punkte = 0 | Esimene ralli = 2009 [[Soome ralli]] | Esimene võit = | Viimane võit = | Viimane ralli = 2020 [[Rally Estonia]] | Medalid = | Viimati muudetud = 06.09.2020 }} '''Georg Gross''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[1983]]) on [[Eesti]] [[autoralli]]sõitja. 2009. aastal võitis ta Ford Focus WRC 03 autoga [[Viru ralli]]<ref>[http://www.rally.ee/?a=a052&b=3599 Rally.ee:Viru ralli tulemused]</ref> ja [[Saaremaa Ralli 2009|Saaremaa Ralli]]. 2011. aastast sõitis ta Ford Focus WRC 08 autoga.<ref>[http://sport.postimees.ee/342642/georg-gross-jatkab-uuel-hooajal-uuema-focus-wrc-autoga Georg Gross jätkab uuel hooajal uuema Focus WRC autoga] Postimees, 16.11.2010</ref> 2013. aastal tuli ta [[Eesti meistrivõistlused autorallis|Eesti meistriks]]. 2017. aastast sõidab ta Ford Fiesta RS WRC autoga. Samal aastal tuli ta Eesti meistriks. [[Ott Tänak]]u kaardilugejana võitis ka [[Saaremaa ralli]].<ref>[https://www.saartehaal.ee/2017/10/14/ott-tanak-ja-georg-gross-voitsid-saaremaa-ralli/ Ott Tänak ja Georg Gross võitsid Saaremaa ralli] Saarte Hääl, 14.10.2017</ref> 2017. ja 2019. aastal tuli taas [[Eesti meistrivõistlused autorallis|Eesti meistriks]]. ==Isiklikku== Tema isa on ettevõtja [[Oleg Gross]]. <ref>[http://sport.postimees.ee/?id=317074 Tuntud ärimees Oleg Gross proovib kätt poja kaardilugejana] Postimees, 23.09.2010</ref> Tema abikaasa on Katrin Gross, neil on ühine tütar.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20190709.2.12.1 Georg Gross kihutas lillemeres abieluranda] Virumaa Teataja, nr. 131, 9 juuli 2019</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat}} *[http://www.ewrc-results.com/profile.php?profile=6453 Profiil ewrc-results.com lehel] {{JÄRJESTA:Gross, Georg}} [[Kategooria:Eesti autorallisõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] itlxom34o587yftj9wbah68yfp57pl5 Saka mõis 0 228065 6184380 6019330 2022-08-27T18:56:04Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Saka mõis1.JPG|pisi|Saksa mõisa peahoone]] '''Saka mõis''' ([[saksa keel]]es ''Sackhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Tänapäeval asub endine mõisasüda Ida-Virumaal [[Toila vald|Toila vallas]] [[Saka]] külas. == Ajalugu == Saka mõis (mis on kandnud ka nimesid Suur-Saka (''Gross-Sack'') ja ''Sackhof'') rajati [[17. sajand]]il pärast seda, kui [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] kinkis sealsed maad [[1626]]. aastal [[Šotimaa]]lt [[Aberdeen]]ist pärit Jürgen (Jöran) [[Leslie]]'le. Viimane oli aastail 1627–1649 ka [[Narva raehärra]], kes elas peamiselt oma läänivaldustes Sakal. Algselt paiknes mõis praegusest mõisast paar kilomeetrit ida pool ning seda kutsuti ''Väike-Saka''ks. 1651. aastal pärast [[Jörgen Leslie]] surma läks Saka mõis üle tema pärijatele, kelle valdusse jäi see 120 aastaks. Mõis oli keskajal välja ehitatud [[vasall]]-[[linnus]]e ehk kindlustatud mõisahoonena. 28. septembril [[1748]] müüdi mõis Katharina Margaretha von [[Wrangell]]ile, Wrangellite valdusesse jäi Saka mõis 1808. aastani. Viimaseks Wrangellite soost Saka mõisa omanikuks oli [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla mõisas]] sündinud [[Georg Gustav von Wrangell]] (1758–1808). Pärast Wrangelle kuulus mõis paar aastat [[Toll (aadlisuguvõsa)|Tollidele]] ning seejärel [[Löwis of Menar]]'idele. Löwis of Menar'id valdasid mõisa esimesed viisteist aastat [[pandimõis]]ana ja alates [[10. märts]]ist [[1827]] pärusvaldusena. Esimeseks omanikuks ning ühtlasi Löwis of Menaride Eestimaa liinide rajajaks sai Peter Fromhold von Löwis of Menar, kes võeti samast aastast ka [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]]. Pärast [[Peter Fromhold von Löwis of Menar]]i surma Sakal kaks aastat pärast mõisa omandamist oli mõis kümmekond aastat pärijate ühisvalduses kuni see liikus [[Oscar Gustav Woldemar Konrad von Löwis of Menar]]i (1813–1888) kätte. Saka [[pandimõis]] kinnistati tema nimele 30. aprillil 1839, pärusomanik sai temast 5. märtsil 1843. Pikaajaline Eestimaa maanõunik Oscar Gustav Woldemar Konrad von Löwis of Menar on praeguseni säilinud ja aastail 1862–1864 püstitatud Saka mõisahoone ehitaja. Pärast Oscar Gustav Woldemari kuulus Saka mõis koos [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]], [[Aidu mõis|Aidu]] ja [[Rääsa mõis]]aga tema pojale [[Hermann Oskar von Löwis of Menar]]ile kuni mõisa võõrandamiseni 25. oktoobril 1919 mõisate riigistamisel Eesti Vabariigi poolt. Riigistamisest jäi puutumata ainult mõisasõda, mida pidas viimase Löwis of Menaride esindajana [[Hermann Löwis of Menar]], kelle kätte jäi peahoone kuni 1939. aasta [[umsiedlung|ümberasumiseni]]. == Mõisahoone == Mõisa peahoone, mis asub suure pargi serval, ehitati aastatel 1862–1864 [[uusrenessanss]]-stiilis. Lamedate katustega hoonele on iseloomulik kitsaste kõrgete akendega kesktorn. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel paiknes hoones algul pioneerilaager, siis aga [[NSV Liidu piirivalve]] Rakvere piirivalvesalga 3. kordon (vaata ''[[NSV Liidu piirivalve Eestis]]''). <gallery> Pilt:Saka mõis4.JPG|Vaade mõisale põhjasuunast Pilt:Saka mõis5.JPG|Vaade mõisale läänesuunast Pilt:Saka mõis6.JPG|Vaade mõisale idasuunast </gallery> == Baltisakslaste ümberasumise mälestusmärk == [[File:Saka mõisas baltisakslaste ümberasumise mälestusmärk 2020.jpg|pisi|Baltisakslaste ümberasumise mälestusmärk Saka mõisa alal]] Saka mõisas on [[Baltisakslased|baltisakslaste]] [[Umsiedlung|lahkumisele]] pühendatud mälestusmärk<ref>Janika Kressa, [http://kultuur.elu.ee/ke537_Kaasik.htm Tõnis Kaasik – baltisakslaste traagika jäi teiste ajaloosündmuste varju], Kultuur ja Elu 3/2019</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Saka Manor}} * [http://www.mois.ee/viru/saka.shtml Saka mõis mõisaportaalis] * [http://www.saka.ee/index.php?page=143 Saka mõisa lugu] * [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17009 Eesti Ajalooarhiivis, Kinnistute register, Saka mõis (Lüganuse khk)] {{Lüganuse kihelkond}} {{koord|piirkond=EE-45}} [[Kategooria:Lüganuse vald]] [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Lüganuse kihelkond]] [[Kategooria:Löwis of Menarite mõisad]] 83qihqb9d4jopw4eyw73agjihz6kimt Tartu õpperingkond 0 230114 6184175 6184143 2022-08-27T12:18:04Z The Prince of Tartu 901 /* Rahvakoolide direktor */ wikitext text/x-wiki '''Tartu õpperingkond''', aastast [[1893]] '''Riia õpperingkond''' ([[saksa keel]]es ''Dorpatscher Lehrbezirk'', hiljem ''Rigascher Lehrbezirk'', [[vene keel]]es ''Дерптский учебный округ'', hiljem ''Рижский учебный округ'') oli [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]], [[Venemaa Vabariik|Venemaa Vabariigi]] ja [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] koolihalduspiirkond aastatel [[1803]]−[[1918]]. ==Ajalugu== Tartu [[õpperingkond]] moodustati 1803. aastal keiser [[Aleksander I]] ukaasiga, millega Venemaa keisririigi territoorium jagati kuueks õpperingkonnaks. Tartu koolihalduspiirkonna keskuseks sai [[Tartu ülikool]]; selle eesotsas seisis [[Peterburi]]s resideeriv [[kuraator]], kes allus [[Venemaa Rahvahariduse Ministeerium]]ile. Õpperingkonna moodustasid [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]; aastatel 1803−[[1812]] oli selle osa ka [[Viiburi kubermang]]. 1893. aastal nimetati piirkond ümber Riia õpperingkonnaks. See kaotati 1918. aastal [[Vene NFSV|Venemaa Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi]] korraldusega. ==Kuraatori pädevus ja ülesanded== Koolide tegevust õpperingkonnas juhtis kuni [[1837]]. aastani Tartu ülikooli juurde moodustatud [[Tartu Keiserliku Ülikooli koolikomisjon|koolikomisjon]], mis allus kuraatorile; 1837. aastal võttis likvideeritud komisjoni ülesanded üle kuraatori nõukogu. Kuraatorile allusid Tartu ülikool, kubermangude [[gümnaasium]]id, [[kreiskool]]id, [[elementaarkool]]id ja [[eraõppeasutus]]ed. 1837. aastani teostas kuraator järelevalvet [[Talurahvakool|talurahvakoolide]] üle, [[1873]]. aastal allutati talle [[Vene Õigeusu Kirik|Vene õigeusu]]tunnistusse üleläinud talupoegade laste talurahvakoolid ja [[1885]]. aastal ka [[luteri usk|luteri]] talurahvakoolid. Riigieelarvelistes kroonukoolides valvas kuraator nii õppetöö kui majandustegevuse, linna- ja erakoolides ainult õppetöö korralduse üle. 1837. aastani olid kuraatori ülesanded: 1) järelevalve seaduste ja haridusministeeriumi eeskirjade täitmise üle, 2) aruannete esitamine haridusministeeriumile õppetöö ja riigi raha kulutamise kohta, 3) koolide tegevuse organiseerimine ja revideerimine ning 4) professorite ja gümnaasiumidirektorite ministrile esitamine ametisse kinnitamiseks. 1837. aastal loodud kuraatori nõukogu oli abistav institutsioon. Selle pädevusse kuulusid järgmised küsimused: poolaasta-, aasta- ja revideerimisaruanded; gümnaasiumide, kreiskoolide ja eraõppeasutuste avamine ja sulgemine; ametnike ja õpetajate töö ning kuritarvitused; koolimajade ost, müük, rent, ehitamine jms. Erimeelsuste korral kuraatori ja nõukogu liikmete vahel esitati küsimus otsustamiseks ministrile. ==Kuraatori kantselei== Kuraatori kantselei asus kuni 1835. aastani keisririigi pealinnas [[Peterburi]]s, seejärel aga aastatel [[1835]]–[[1870]] ja [[1876]]–[[1886]] [[Tartu]]s ning [[1870]]–[[1876]] ja [[1886]]–[[1915]] [[Riia]]s. [[I maailmasõda|I maailmasõja]] ajal toodi see rinde läheduse tõttu 1915. aastal Tartusse tagasi. ==Rahvakoolide direktor== 26.. jaanuari 1887 seadusega Tartu õpperingkonna algkoolide järelvalve korralduse kohta loodi kubermangu rahvakoolide direktori ametikoht. Rahvakoolide direktor oli kõrgem haridusametnik, kellele allusid otseselt kubermangu [[Linnakool (1873–1913)|linnakool]]id ja [[rahvakool]]ide inspektorite vahendusel luteri- ja õigeusu linna- ja maa-algkoolid ja eraõppeasutused. Esialgu oli Tartu (aga alates 1893. aastast Riia) õpperingkonnas üks rahvakoolide direktor Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kohta, kuid 28.01.1892 kinnitatud Riiginõukogu arvamusega asutati juurde teine rahvakoolide direktori ametikoht asukohaga Tallinnas, kelle tegevuspiirkonda kuulusid peale [[Eestimaa kubermang]]u koolide ka [[Liivimaa kubermang]]u [[Saaremaa kreis|Saare-]], [[Pärnu kreis|Pärnu-]] ja [[Viljandi kreis|Viljandimaa]] koolid. Alates 1. jaanuarist 1898. aastal oli rahvakoolide direktor ametis igas kubermangus ning [[Põhja-Eesti]] koolid allusid [[Eestimaa kubermangu rahvakoolide direktor]]ile, [[Lõuna-Eesti]] ja Saaremaa koolid [[Liivimaa kubermangu rahvakoolide direktor]]ile. 1914. aastal oli nende järelvalve all Eestimaa kubermangus kaheksa, Liivimaa kubermangus 17, Kuramaa kubermangus 14 [[Linnakool (1873–1913)|linnakool]]i. Rahvakoole oli Liivimaal 1605, Kuramaal ja Eestimaal kokku 1112 kooli.<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1913/06/22/2 Teine rahwakooltde direktor Liiwimaale, Eesli jaoskonda.], Postimees (1886-1944), nr. 140, 22 juuni 1913</ref> Rahvakoolide direktorid allusid ikka Riia õpperingkonna kuraatorile ning rahvakoolide direktorite ametikohad kaotati 1918. aasta jaanuaris seoses Riia õpperingkonna tegevuse lõpetamisega.<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=526&lid=410 6.1.2.1. Rahvakoolide direktor], www.eha.ee</ref> == Haldusala == 1904. aastal kuulusid Riia õpperingkonna haldusalasse [[Liivimaa kubermang]]us: [[gümnaasium]]id - [[Saaremaa Gümnaasium|Arensburgi]], [[Miitavi]] Nikolai Gümnaasium, Miitavi Gümnaasium, [[Pärnu Linna Kõrgem Tütarlastekool|Pärnu Gümnaasium]], [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium]], [[Tallinna keiser Nikolai I Gümnaasium]], Riia Aleksandri Gümnaasium, Riia linna Gümnaasium, Riia keiser Nikolai I Gümnaasium, [[Tartu Kubermangugümnaasium|Tartu Gümnaasium]], [[Tartu Saksa Eragümnaasium|Rudolf von Zeddelmanni Poeglaste I järgu Õppeasutus]]; [[progümnaasium]]id - 4-klassiline [[Polangen]]i progümnaasium, [[Reaalkool|reaalkool]]id - Liibavi linna reaalkool, Miitavi reaalkool, [[Tallinna Peetri Reaalkool]], Riia linna reaalkool, Riia keiser Nikolai I Reaalkool, [[Tartu Reaalkool]], [[õpetajate seminar]]id - [[Cimze seminar|Valmiera õpetajate seminar]], Balti õpetajate seminar (''Прибалтийская учит. семинар'') [[Kuldīga]]s, [[Tartu Õpetajate seminar|Tartu õpetajate seminar]]<ref>[https://zen.yandex.ru/media/id/5eee495659f4f25be9052961/lichnyi-sostav-uchebnyh-zavedenii-rijskogo-uchebnogo-okruga-1904-600ef55e8dfe7b3b2d80c742 Личный состав учебных заведений Рижского учебного округа 1904]</ref>. ==Tartu (Riia) õpperingkonna kuraatorid 1803−1918== ===Tartu õpperingkonna kuraatorid 1803−1893=== {| class="wikitable" |- ! Ametiaeg ! Pilt ! Nimi ! Auaste |- | <center>1803−[[1817]]</center> | [[File:Friedrich Maximilian von Klinger (cropped).jpg|75px]] | [[Friedrich Maximilian von Klinger]] (1751−1831) | kindralmajor (a-st 1811 kindralleitnant) |- | <center>1817−[[1828]]</center> | [[File:Lieven Karl Andreevich.jpg|75px]] | krahv (aastast 1826 hiilguslik vürst) [[Karl Christoph von Lieven]] (1767−1844) | kindralleitnant (a-st 1827 jalaväekindral) |- | <center>1828−[[1835]]</center> | [[File:Magnus Freiherr von der Pahlen.jpg|75px]] | vabahärra [[Carl Magnus von der Pahlen]] (1779−1863) | kindralleitnant |- | <center>[[1836]]−[[1854]]</center> | [[File:Gustav Craffström.jpg|75px]] | [[Gustav von Craffström]] (1784−1854) | kindralleitnant (a-st 1850 jalaväekindral) |- | <center>1854−[[1862]]</center> | | [[Georg Friedrich von Bradke]] (1796−1862) | salanõunik (a-st 1860 tõeline salanõunik) |- | <center>1862−[[1869]]</center> | [[File:AlexanderGrafKeyserling.jpg|75px]] | krahv [[Alexander von Keyserling|Alexander Friedrich von Keyserling]] (1815−1891) | tõeline riiginõunik (a-st 1866 õuemeister) |- | <center>[[1871]]−[[1875]]</center> | | [[Pjotr Žerve|Pjotr Karlovitš Žerve]] (1832−1890) | tõeline riiginõunik (a-st 1874 salanõunik) |- | <center>1875−[[1880]]</center> | [[File:Saburov Andrey Alexandrovich.jpg|75px]] | [[Andrei Saburov|Andrei Aleksandrovitš Saburov]] (1837−1916) | tõeline riiginõunik (a-st 1879 salanõunik) |- | <center>[[1883]]−[[1890]]</center> | [[File:Капустин Михаил Николаевич.png|75px]] | [[Mihhail Nikolajevitš Kapustin]] (1828−1899) | salanõunik |- | <center>1890−[[1893]]</center> | [[File:Lavrovsky Nikolaj - filolog-slavist.jpg|75px]] | [[Nikolai Lavrovski|Nikolai Aleksejevitš Lavrovski]] (1825−1899) | salanõunik |} ===Riia õpperingkonna kuraatorid 1893−1918=== {| class="wikitable" |- ! Ametiaeg ! Pilt ! Nimi ! Auaste |- | <center>1893−[[1899]]</center> | [[File:Lavrovsky Nikolaj - filolog-slavist.jpg|75px]] | [[Nikolai Lavrovski|Nikolai Aleksejevitš Lavrovski]] (1825−1899) | salanõunik |- | <center>[[1900]]−[[1902]]</center> | [[File:A N Schwarz.jpg|75px]] | [[Aleksandr Nikolajevitš Švarts]] (1848−1915) | salanõunik |- | <center>1902−[[1904]]</center> | [[File:Izvolskiy Petr Petrovich.jpg|75px]] | [[Pjotr Izvolski|Pjotr Petrovitš Izvolski]] (1863−1928) | kammerhärra, riiginõunik (a-st 1903) |- | <center>1904−[[1907]]</center> | [[File:Ульянов Григорий Константинович.png|75px]] | [[Grigori Uljanov|Grigori Konstantinovitš Uljanov]] (1859−1912) | riiginõunik (a-st 1905 tõeline riiginõunik) |- | <center>[[1908]]−[[1913]]</center> | [[File:Sergey Mikh. Prutchenko.jpeg|85px]] | [[Sergei Prutšenko|Sergei Mihhailovitš Prutšenko]] (1868−1920) | kammerhärra, tõeline riiginõunik (a-st 1911) |- | <center>1913−[[1917]]</center> | [[File:Scherbakov AI.jpg|75px]] | [[Aleksei Štšerbakov|Aleksei Ivanovitš Štšerbakov]] (1858−1944) | kammerhärra, tõeline riiginõunik |- | <center>1917−1918</center> | [[File:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 28-2.jpg|75px]] | [[Vladimir Grabar]] (1865−1956) | tõeline riiginõunik |} ==Vaata ka== *[[Õpperingkond]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *{{RA fondiloend|384}} [[Kategooria:19. sajand Tartus]] [[Kategooria:Haridus]] [[Kategooria:Liivimaa kubermang]] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Kuramaa kubermang]] [[Kategooria:Viiburi kubermang]] ceebxtzjphu3y0r5djr7wx4a9fvsgb5 6184180 6184175 2022-08-27T12:29:43Z The Prince of Tartu 901 /* Haldusala */ Loetelu on nii ehk kergem jälgida wikitext text/x-wiki '''Tartu õpperingkond''', aastast [[1893]] '''Riia õpperingkond''' ([[saksa keel]]es ''Dorpatscher Lehrbezirk'', hiljem ''Rigascher Lehrbezirk'', [[vene keel]]es ''Дерптский учебный округ'', hiljem ''Рижский учебный округ'') oli [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]], [[Venemaa Vabariik|Venemaa Vabariigi]] ja [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] koolihalduspiirkond aastatel [[1803]]−[[1918]]. ==Ajalugu== Tartu [[õpperingkond]] moodustati 1803. aastal keiser [[Aleksander I]] ukaasiga, millega Venemaa keisririigi territoorium jagati kuueks õpperingkonnaks. Tartu koolihalduspiirkonna keskuseks sai [[Tartu ülikool]]; selle eesotsas seisis [[Peterburi]]s resideeriv [[kuraator]], kes allus [[Venemaa Rahvahariduse Ministeerium]]ile. Õpperingkonna moodustasid [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]; aastatel 1803−[[1812]] oli selle osa ka [[Viiburi kubermang]]. 1893. aastal nimetati piirkond ümber Riia õpperingkonnaks. See kaotati 1918. aastal [[Vene NFSV|Venemaa Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi]] korraldusega. ==Kuraatori pädevus ja ülesanded== Koolide tegevust õpperingkonnas juhtis kuni [[1837]]. aastani Tartu ülikooli juurde moodustatud [[Tartu Keiserliku Ülikooli koolikomisjon|koolikomisjon]], mis allus kuraatorile; 1837. aastal võttis likvideeritud komisjoni ülesanded üle kuraatori nõukogu. Kuraatorile allusid Tartu ülikool, kubermangude [[gümnaasium]]id, [[kreiskool]]id, [[elementaarkool]]id ja [[eraõppeasutus]]ed. 1837. aastani teostas kuraator järelevalvet [[Talurahvakool|talurahvakoolide]] üle, [[1873]]. aastal allutati talle [[Vene Õigeusu Kirik|Vene õigeusu]]tunnistusse üleläinud talupoegade laste talurahvakoolid ja [[1885]]. aastal ka [[luteri usk|luteri]] talurahvakoolid. Riigieelarvelistes kroonukoolides valvas kuraator nii õppetöö kui majandustegevuse, linna- ja erakoolides ainult õppetöö korralduse üle. 1837. aastani olid kuraatori ülesanded: 1) järelevalve seaduste ja haridusministeeriumi eeskirjade täitmise üle, 2) aruannete esitamine haridusministeeriumile õppetöö ja riigi raha kulutamise kohta, 3) koolide tegevuse organiseerimine ja revideerimine ning 4) professorite ja gümnaasiumidirektorite ministrile esitamine ametisse kinnitamiseks. 1837. aastal loodud kuraatori nõukogu oli abistav institutsioon. Selle pädevusse kuulusid järgmised küsimused: poolaasta-, aasta- ja revideerimisaruanded; gümnaasiumide, kreiskoolide ja eraõppeasutuste avamine ja sulgemine; ametnike ja õpetajate töö ning kuritarvitused; koolimajade ost, müük, rent, ehitamine jms. Erimeelsuste korral kuraatori ja nõukogu liikmete vahel esitati küsimus otsustamiseks ministrile. ==Kuraatori kantselei== Kuraatori kantselei asus kuni 1835. aastani keisririigi pealinnas [[Peterburi]]s, seejärel aga aastatel [[1835]]–[[1870]] ja [[1876]]–[[1886]] [[Tartu]]s ning [[1870]]–[[1876]] ja [[1886]]–[[1915]] [[Riia]]s. [[I maailmasõda|I maailmasõja]] ajal toodi see rinde läheduse tõttu 1915. aastal Tartusse tagasi. ==Rahvakoolide direktor== 26.. jaanuari 1887 seadusega Tartu õpperingkonna algkoolide järelvalve korralduse kohta loodi kubermangu rahvakoolide direktori ametikoht. Rahvakoolide direktor oli kõrgem haridusametnik, kellele allusid otseselt kubermangu [[Linnakool (1873–1913)|linnakool]]id ja [[rahvakool]]ide inspektorite vahendusel luteri- ja õigeusu linna- ja maa-algkoolid ja eraõppeasutused. Esialgu oli Tartu (aga alates 1893. aastast Riia) õpperingkonnas üks rahvakoolide direktor Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kohta, kuid 28.01.1892 kinnitatud Riiginõukogu arvamusega asutati juurde teine rahvakoolide direktori ametikoht asukohaga Tallinnas, kelle tegevuspiirkonda kuulusid peale [[Eestimaa kubermang]]u koolide ka [[Liivimaa kubermang]]u [[Saaremaa kreis|Saare-]], [[Pärnu kreis|Pärnu-]] ja [[Viljandi kreis|Viljandimaa]] koolid. Alates 1. jaanuarist 1898. aastal oli rahvakoolide direktor ametis igas kubermangus ning [[Põhja-Eesti]] koolid allusid [[Eestimaa kubermangu rahvakoolide direktor]]ile, [[Lõuna-Eesti]] ja Saaremaa koolid [[Liivimaa kubermangu rahvakoolide direktor]]ile. 1914. aastal oli nende järelvalve all Eestimaa kubermangus kaheksa, Liivimaa kubermangus 17, Kuramaa kubermangus 14 [[Linnakool (1873–1913)|linnakool]]i. Rahvakoole oli Liivimaal 1605, Kuramaal ja Eestimaal kokku 1112 kooli.<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1913/06/22/2 Teine rahwakooltde direktor Liiwimaale, Eesli jaoskonda.], Postimees (1886-1944), nr. 140, 22 juuni 1913</ref> Rahvakoolide direktorid allusid ikka Riia õpperingkonna kuraatorile ning rahvakoolide direktorite ametikohad kaotati 1918. aasta jaanuaris seoses Riia õpperingkonna tegevuse lõpetamisega.<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=526&lid=410 6.1.2.1. Rahvakoolide direktor], www.eha.ee</ref> ==Haldusala== 1904. aastal kuulusid Riia õpperingkonna haldusalasse [[Liivimaa kubermang]]us järgmised õppeasutused:<ref>[https://zen.yandex.ru/media/id/5eee495659f4f25be9052961/lichnyi-sostav-uchebnyh-zavedenii-rijskogo-uchebnogo-okruga-1904-600ef55e8dfe7b3b2d80c742 Личный состав учебных заведений Рижского учебного округа 1904]</ref> *1) [[Gümnaasium]]id: **[[Saaremaa Gümnaasium|Arensburgi Gümnaasium]] **[[Miitavi]] Nikolai Gümnaasium **Miitavi Gümnaasium **[[Pärnu Linna Kõrgem Tütarlastekool|Pärnu Gümnaasium]] **Riia Aleksandri Gümnaasium **Riia linna Gümnaasium **Riia keiser Nikolai I Gümnaasium **[[Tallinna Aleksandri Gümnaasium]] **[[Tallinna keiser Nikolai I Gümnaasium]] **[[Tartu Kubermangugümnaasium|Tartu Gümnaasium]] **[[Tartu Saksa Eragümnaasium|Rudolf von Zeddelmanni Poeglaste I järgu Õppeasutus]] *2) [[Progümnaasium]]id: **4-klassiline [[Polangen]]i progümnaasium *3) [[Reaalkool]]id: **Liibavi linna reaalkool **Miitavi reaalkool **Riia linna reaalkool **Riia keiser Nikolai I Reaalkool **[[Tallinna Peetri Reaalkool]] **[[Tartu Reaalkool]] *4) [[Õpetajate seminar]]id: **Balti õpetajate seminar (''Прибалтийская учит. семинар'') [[Kuldīga]]s **[[Tartu Õpetajate seminar|Tartu õpetajate seminar]] **[[Cimze seminar|Valmiera õpetajate seminar]] ==Tartu (Riia) õpperingkonna kuraatorid 1803−1918== ===Tartu õpperingkonna kuraatorid 1803−1893=== {| class="wikitable" |- ! Ametiaeg ! Pilt ! Nimi ! Auaste |- | <center>1803−[[1817]]</center> | [[File:Friedrich Maximilian von Klinger (cropped).jpg|75px]] | [[Friedrich Maximilian von Klinger]] (1751−1831) | kindralmajor (a-st 1811 kindralleitnant) |- | <center>1817−[[1828]]</center> | [[File:Lieven Karl Andreevich.jpg|75px]] | krahv (aastast 1826 hiilguslik vürst) [[Karl Christoph von Lieven]] (1767−1844) | kindralleitnant (a-st 1827 jalaväekindral) |- | <center>1828−[[1835]]</center> | [[File:Magnus Freiherr von der Pahlen.jpg|75px]] | vabahärra [[Carl Magnus von der Pahlen]] (1779−1863) | kindralleitnant |- | <center>[[1836]]−[[1854]]</center> | [[File:Gustav Craffström.jpg|75px]] | [[Gustav von Craffström]] (1784−1854) | kindralleitnant (a-st 1850 jalaväekindral) |- | <center>1854−[[1862]]</center> | | [[Georg Friedrich von Bradke]] (1796−1862) | salanõunik (a-st 1860 tõeline salanõunik) |- | <center>1862−[[1869]]</center> | [[File:AlexanderGrafKeyserling.jpg|75px]] | krahv [[Alexander von Keyserling|Alexander Friedrich von Keyserling]] (1815−1891) | tõeline riiginõunik (a-st 1866 õuemeister) |- | <center>[[1871]]−[[1875]]</center> | | [[Pjotr Žerve|Pjotr Karlovitš Žerve]] (1832−1890) | tõeline riiginõunik (a-st 1874 salanõunik) |- | <center>1875−[[1880]]</center> | [[File:Saburov Andrey Alexandrovich.jpg|75px]] | [[Andrei Saburov|Andrei Aleksandrovitš Saburov]] (1837−1916) | tõeline riiginõunik (a-st 1879 salanõunik) |- | <center>[[1883]]−[[1890]]</center> | [[File:Капустин Михаил Николаевич.png|75px]] | [[Mihhail Nikolajevitš Kapustin]] (1828−1899) | salanõunik |- | <center>1890−[[1893]]</center> | [[File:Lavrovsky Nikolaj - filolog-slavist.jpg|75px]] | [[Nikolai Lavrovski|Nikolai Aleksejevitš Lavrovski]] (1825−1899) | salanõunik |} ===Riia õpperingkonna kuraatorid 1893−1918=== {| class="wikitable" |- ! Ametiaeg ! Pilt ! Nimi ! Auaste |- | <center>1893−[[1899]]</center> | [[File:Lavrovsky Nikolaj - filolog-slavist.jpg|75px]] | [[Nikolai Lavrovski|Nikolai Aleksejevitš Lavrovski]] (1825−1899) | salanõunik |- | <center>[[1900]]−[[1902]]</center> | [[File:A N Schwarz.jpg|75px]] | [[Aleksandr Nikolajevitš Švarts]] (1848−1915) | salanõunik |- | <center>1902−[[1904]]</center> | [[File:Izvolskiy Petr Petrovich.jpg|75px]] | [[Pjotr Izvolski|Pjotr Petrovitš Izvolski]] (1863−1928) | kammerhärra, riiginõunik (a-st 1903) |- | <center>1904−[[1907]]</center> | [[File:Ульянов Григорий Константинович.png|75px]] | [[Grigori Uljanov|Grigori Konstantinovitš Uljanov]] (1859−1912) | riiginõunik (a-st 1905 tõeline riiginõunik) |- | <center>[[1908]]−[[1913]]</center> | [[File:Sergey Mikh. Prutchenko.jpeg|85px]] | [[Sergei Prutšenko|Sergei Mihhailovitš Prutšenko]] (1868−1920) | kammerhärra, tõeline riiginõunik (a-st 1911) |- | <center>1913−[[1917]]</center> | [[File:Scherbakov AI.jpg|75px]] | [[Aleksei Štšerbakov|Aleksei Ivanovitš Štšerbakov]] (1858−1944) | kammerhärra, tõeline riiginõunik |- | <center>1917−1918</center> | [[File:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 28-2.jpg|75px]] | [[Vladimir Grabar]] (1865−1956) | tõeline riiginõunik |} ==Vaata ka== *[[Õpperingkond]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *{{RA fondiloend|384}} [[Kategooria:19. sajand Tartus]] [[Kategooria:Haridus]] [[Kategooria:Liivimaa kubermang]] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Kuramaa kubermang]] [[Kategooria:Viiburi kubermang]] 76jfnwpo6fp4o56avdvt8erbfewza8v Vene tänav 0 231546 6184173 6142200 2022-08-27T12:09:14Z NOSSER 8097 /* Tänava hoonestus */ wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Tallinna tänavast}} {{teekaart}} [[Pilt:Vene tn.jpg|pisi|Vaade Vene tänavale [[Vanaturu kael]]ast]] [[Pilt:Vene tn 5 fassaadid 18.-19.saj..JPG|pisi|Vene 5]] [[Pilt:St Peter and St Paul Church in Tallinn.jpg|pisi|[[Tallinna Peeter-Pauli katedraal|Peeter-Pauli katedraal]], Vene 18]] '''Vene tänav''' on [[tänav]] [[Tallinna vanalinn]]as [[Vanalinna asum]]is. Vene tänav algab [[Viru tänav]]a ja [[Raekoja tänav]]a ristmikult ning jätkub teisel pool ristmikku [[Vana turg|Vana turuna]]. Esialgu kulgeb ta kirdesse ning ristub tänava algusest lõpu poole minnes [[Apteegi tänav]]aga (vasakult), [[Katariina käik|Katariina käiguga]] (paremalt), [[Munga tänav (Tallinn)|Munga tänav]]aga (paremalt) ja [[Pühavaimu tänav]]aga (vasakult). Pisut pärast seda pöördub tänav põhja, edasi ristub paremalt [[Bremeni käik|Bremeni käiguga]] ning lõpeb [[Olevimägi|Olevimäel]]. Tänav on umbes 410 m pikk.<ref name="NrnEM" /> Vene tänaval asuvad õigeusuliste [[Tallinna Nikolai kirik]] ja [[katoliiklus|katoliiklaste]] [[Tallinna Peeter-Pauli katedraal|Peeter-Pauli katedraal]], [[Tallinna Linnamuuseum]] ja [[Tallinna Malemaja]]. Tänava lõpuosas sadakonna meetri ulatuses kulgeb tänava paremas servas [[Tallinna linnamüür]]. [[File:Hoone Vene 2, Tallinn.jpg|pisi|püsti|Vene tänav 2 // 4 // [[Viru tänav|Viru]] 1]] ==Tänava hoonestus== *Vene 1 // [[Vanaturu kael]] 7 *Vene 2 // 4 // Viru 1 – Demini kaubamaja. Ärihoone, ehitusperioodid, 1841–1917. Viru ja Vene tänava nurgal, [[Vanaturu kael|omaaegse turu]] ääres avas oma koloniaalkaupluse 1816. aasta 25. novembril Peterburist tulnud Vassili Demin. Vassili Demin juhtis äri aastail 1826–1848, siis astus tema asemele poeg Vassili 1848–1909. Siis võttis kaubamaja juhtimise üle asutaja pojapoeg [[Konstantin Demin]]. [[1831]]. aastal ehitati vana ühekorruselise maja asemele suurem hoone.<ref name="lITng" /> Kultuurimälestis nr 22253.<ref name="0Bq9o" /> Tänapäeval [[Demini Kaubanduskeskus]]<ref name="1mqgM" /> ja eluruumid. *Vene 5 – kolmest majast koosnev liithoone asub [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]i äärses kvartalis. Kinnistu piirid on kujunenud sajandite vältel üksikute kinnistute kokkuliitmisel. Hoone fassaadid on suunatud Raekoja platsi, Vene tänava ja [[Apteegi tänav]]a poole. Vanim teade kinnistu kohta pärineb 1333. aastast. Aastatel 1766–1918 oli kinnistu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] omandis, kes asutas hoonete kompleksis [[Läänemere laevastiku ohvitseride kasiino]]. Praegune ruumijaotus ja sisekujundus pärineb 19. sajandi teisest poolest. 1918. aasta novembris-detsembris olid hoones Eesti Vabariigi Ajutise Valitsus ja selle ministeeriumid. 1919. aastal oli hoones linna komandandi kantselei, laskeplatside komandandi kantselei ja kaitseliidu II pataljoni kantselei ning [[Kaitseliidu Peastaap|kaitseliidu peastaap]]. Kuni 1940. aastani tegutses hoones Eesti Vabariigi [[Ohvitseride Keskkogu]] klubi-kasiino. Hoone teise korruse ruumides tegutses aastatel 1934–1939 [[Eesti Vabadussõja muuseum]]. Teise maailmasõja ajal paiknes hoones [[22. Territoriaal-Laskurkorpus]]. Aastatel 1940–1957 asus hoones Nõukogude [[Balti Laevastiku Ohvitseride Maja]]. Pärast 1957. aastat tegutses hoones [[Tallinna Haridus- ja Teadusala Töötajate Maja]]. 1990. aastast alates nimetati see ümber [[Tallinna Õpetajate Maja]]ks. Hoone fassaadid 18.-19.sajandist on tunnistatud [[kultuurimälestis]]eks nr 3472.<ref name="gQd4q" /> *Vene 6 – endine parun [[Maydell]]i maja. Enne [[Eesti Teises maailmasõjas|teist maailmasõda]] asus hoones ka [[Tallinna Juudi Ühispank]]<ref>[https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/82309/fd2011-pp00001879-pdf001.pdf?sequence=1&isAllowed=y Tallinnan opas, YLEISEN SANOMALEHTITOIMISTON (G. PAJUN) KUSTANTAMA TALLINN, HARJU TANAV 43. TEL. 444-21. R. Tohver & Ko trükk, Tallinna», 1937.], lk 7.</ref>. [[Meistrite Hoov]]<ref name="d5fmz" /> ja [[Tallinna Rahvaülikool]]i Vanalinna maja (aastani 2013 Tallinna Toomklubi). Elamu Vene 6 hooviansambliga, 14.–20. sajandist on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 3099.<ref name="IrrsW" /> [[Fail:Hoone Vene tn 9, Tallinn.jpg|thumb|püsti|Vene 9]] *Vene 9 asub [[Tallinna Kommertspank|Tallinna Kommertspanga]] (''Revaler Handels-Bank'') tellimusel [[Peterburi]]st pärit arhitekti [[Peter Schreiber]]i projekti järgi [[1878]]. aastal ehitatud algselt neljakorruseline hoone, millele hiljem ehitati juurde kaks korrust. Pärast Eesti iseseisvumist võeti hoone kasutusele Tallinna postimajana, posti- ja telegraafikeskusena, hoones asus peapostkontor, Tallinna telefonivõrk ja [[Majandusministeerium]]i [[Posti-Telegraafi-Telefoni Peavalitsus]]. Tallinna postkontor asus hoones 1. oktoobrist 1887 ja tegutses seal kuni 15. septembrini 1940. Hoone säilitas sama otstarbe [[Eesti NSV]]u ajal, kui seal asus [[Kesktelegraaf]] ja [[Telefoni Kaugejaam|Telefoni Kaugejaama]] kõnepunktid ja ka [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti iseseisvuse taastamise]] algaastatel. Hoones asus Eesti [[Sideamet]]. [[2005]]. aastal taastati [[Tallinn Teise maailmasõja ajal|Teises maailmasõjas]] hävinud majatiib ja tänapäeval asub hoones [[Hotell Telegraaf]].<ref name="27tvJ" /> *Vene tänav 10 – elamu Vene 10 hooviansambliga on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 3100.<ref name="MDK1C" /> *Vene tänav 11 asunud keskaegsed hooned põlesid 1944. aastal. Varemed lammutati, asemele on ehitatud kortermaja. [[Pilt:Kloostri ait.JPG|pisi|püsti|Püha Katariina [[Kloostri Ait|kloostri aidahoone]], Vene 14]] *Vene 12 – [[Katariina gild]]i hoone, kultuurimälestis nr 3101.<ref name="9eM1e" /> :[[Katariina käik]] *Vene 13 – [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i Kunstimaja, [[Mihkli Gild]]. Linnaelamuna ehitatud [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik]]u rajaja kapten-leitnant [[Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg|Constantin von Ungern-Sternberg]]`i valduse ajal, hiljem [[Brewern]]ite valduses. 1944. aastal sai hoone sõjategevusest kannatada ja maja taastati [[Tallinna Merekool]]i ühiselamuks<ref>[http://www.vhk.ee/tutvustus/ajalugu/kinnistute-ajalugu.pdf Kloostrikinnistutest Vene tänaval], Ülevaade [[Rasmus Kangropool]]i ja [[Jüri Kuuskemaa]] artiklite põhjal.</ref> *Vene 14 – Püha Katariina [[Kloostri Ait|kloostri aidahoone]], kultuurimälestis nr 1245.<ref name="GpEnF" /> *Vene 15 hoones tegutses enne teist maailmasõda: 1919–1920 [[Tallinna Linna Saksa Tütarlaste Keskkool]], 1920–1923 [[Tallinna Linna III Tütarlaste Gümnaasium]], 1923–1937 [[Tallinna Linna Saksa Tütarlaste Humanitaargümnaasium]], 1932–1940 [[Tallinna Saksa Tütarlaste Eragümnaasium]], 1934–1937 [[Tallinna Saksa Tütarlaste Erakeskkool]] 1937–1940 [[Tallinna Saksa Tütarlaste Eraprogümnaasium]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-TLA/type/fa/id/TLA.1220 Tallinna Saksa Tütarlaste Eragümnaasium ja Eraprogümnaasium, 1919-1939], Tallinn City Archives, TLA.1220.</ref> Tänapäeval hoones Vene tn 15 // [[Pühavaimu tänav|Pühavaimu tn]] 8 tegutseb [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i [[VHK Põhikool]]. *Vene 16 – [[Trükikoda Edu]]. *Vene 14a, 16/1, 16/2 – endise [[Püha Katariina klooster|Püha Katariina kloostri]] hooned.<ref name="P29Mx" /> *Vene 17 – keskaegne kaupmeheelamu. Elamud Vene 17, 14.–20. sajandist on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 3102.<ref name="d4C4a" /><ref name="QHTor" /><ref name="KW8yH" /> Hoones asub [[Tallinna Linnamuuseum]]. *Vene 18 – [[Tallinna Peeter-Pauli katedraal]]. Kultuurimälestis nr 1246.<ref name="ALCXJ" /> *Vene 19 – endine [[Eestimaa kubermang]]u ülemsekretär [[Alexander Frese]] maja. Kinnistu 222 kuulus Frese perekonnale 1783. aastast alates kuni 1939. aastani. 1878. aastast üüris hoones ruume [[Tallinna linnavolikogu]], hoones asus linnavalitsuse koosolekute tuba. Väiksemas toas oli [[Tallinna linnapea]] vastuvõturuum. Seda vastuvõtutuba jõudis kasutada kolm Tallinna linnapead: parun [[Alexander Rudolf Karl von Uexküll]] (linnapea 1878 – 1883), [[Thomas Wilhelm Greiffenhagen]] (1883 – 1885) ja ka [[Viktor Karl Jakob von Maydell]] (1885–1894). Maja hoovipoolses osas, oli suurem tuba [[Tallinna Linnakantselei|linnakantselei]] jaoks. 1890/1891. aastal kolis Tallinna linnapea ja linnakantselei tagasi [[Tallinna raekoda|Tallinna raekotta]]<ref>[http://kes-kus.ee/tallinna-tundmatu-raekoda-vene-tanavalt/ TALLINNA TUNDMATU RAEKODA VENE TÄNAVALT], kes-kus.ee, September 2021</ref> *Vene 20 // [[Munga tänav (Tallinn)|Munga tänav]] 2 – elumaja, äriruumidega. Vene 20 kinnistul asus aastatel 1259–1519 [[Ojamaa]] [[Roma klooster|Roma kloostri]] [[Kolga mõis|Kolga kloostrimõis]]a [[Kolga kloostriõu]]. *[[Vene 22]] – [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i gümnaasiumihoone. Hoones Vene 22 hakkas 1800. aasta kevadel tegutsema [[Linnakool (1428–1805)|triviaalkool]], mis 1805. aastal muudeti [[Tallinna Kreiskool|Tallinna kreiskool]]iks. [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpul muudeti neljaklassiliseks [[Linnakool (1873–1913)|linnakool]]iks. 1920. aastal anti hoone [[Tallinna Õpetajate Seminar]]i kasutusse. 1941. aastal, pärast Õpetajate Seminari kolimist Narva maanteele, asus Vene tänava koolimajja [[Tallinna Merekool]]. Hiljem asus [[Eesti NSV]] ajal, majas 11 Mittetäielik Keskkool (hiljem 8-klassiline Kool), ja aastast 1988 Tallinna [[13. Õhtukeskkool]]<ref>[http://www.vhk.ee/tutvustus/ajalugu/kinnistute-ajalugu.pdf Kloostrikinnistutest Vene tänaval], Ülevaade [[Rasmus Kangropool|R. Kangropool]]i ja [[Jüri Kuuskemaa|J. Kuuskemaa]] artiklite põhjal.</ref>. *Vene 21 // 23 – Vanalinna Hariduskolleegium. Elamu Vene 23 on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 3103.<ref name="VI61w" />. Vene 23 hoones tegutses [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]]u [[Tallinna Linna Politseivalitsus]]. 1930. aastail asus Vene tänav 23, [[Tallinna linnavalitsus|Tallinna Linnavalitsus]]e [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakond. [[Pilt:Nikolai Õnnistaja ja Imetegija kirik 20081212.jpg|pisi|püsti|[[Tallinna Nikolai kirik|Nikolai kirik]], Vene 24]] *Vene 24 – [[õigeusk|õigeusuliste]] [[Tallinna Nikolai kirik]]. Hoone ehitati [[1822]]–[[1827]] [[klassitsism|klassitsistlikus]] stiilis arhitekti [[Luigi Rosca]] projekti järgi. Kuid praeguse kiriku kohal oli õigeusu kirik juba [[1420. aastad|1420. aastatel]]. *Vene 25 – elamus asus aastatel 1821–1928 vangla ja kuni 1889. aastani ka Tallinna linna politseivalitsus. 1894. aastast oli vanglahoone, [[Vene tänava eeluurimisvangla]]. 1875–1879 ehitati tagahoovi spetsiaalne neljakorruseline kongidekorpus. Enne [[Tallinn teise maailmasõja ajal|teist maailmasõda]] asus hoones Tallinna Linna Koolivalitsus. *Vene 28 //[[Uus tänav (Tallinn)|Uus tänav]] 19 – [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i Kunstimaja. *Vene 29 – [[Paul Kerese Malemaja]]. *Vene 30 – endine parun [[Girard de Soucanton]]i maja *Vene 31 hoones tegutses enne uue maja valmimist [[Tallinna Õpetajate Seminar]] *Vene 33 – elu- ja ärihoone, mis asub Tallinna vanalinna 19. kvartalis, on osa sajandite jooksul mitmest kinnistust kujunenud suuremast hoonetekompleksist [[Olevimägi]] 12 // 14 ja Vene 33 // 35 // 37. Kuni 19. sajandini paiknesid hoone kohal mitmed majapidamishooned, Vene 33 hoonet kasutati aida ja hobusetallina. 19. sajandi teises pooles omandas järk-järgult kõik kompleksi kuulunud majad aadlisuguvõsa [[Girard de Soucanton]]. Seni keskaegse ilmega püsinud kaubaluukide ja väikeste akendega Vene 33 hoone ehitati 1893. aastal ümber [[uusrenessanss]]-stiilis elamuks. Projekti autor oli arhitekt [[Rudolf von Engelhardt]]. Kompleksi hoovis on kollektsionäärist paruni [[Arthur Girard de Soucanton]]i ajast tänaseni säilinud kaks seina müüritud gooti [[roosikivi]] ja kaks [[Põhjasõda|Põhjasõja]]-aegset kahurit. == Galerii == <gallery> File:Tallinn Old Town (23546377905).jpg|Vene tänav 1 File:2018-04-21-16-30-57-IMG 7610 (46953862071).jpg|Vene tänav 6, 4, 2 (vasakul) File:Tallinn, Raekoja plats 14-Vene tn 5 fassaadid (2).jpg|Vene 5 // [[Raekoja plats]] 14 Elamu Vene tn6 hooviansambliga, 14.-20.saj..JPG|Vene 6 Pilt:Hoone Vene tn 7 (2012).jpg|Vene tänav 7 Elamu Vene tn10 hooviansambliga, 14.-20.saj..JPG|Vene 10 File:2018-04-21-16-30-30-IMG 7609 (46953861431).jpg|Vasakul Vene 9, 11 ja 13, paremal Vene 12 ja 14 File:Random backyard at Tallinn - panoramio.jpg|Vaade Vene 11 hoonele hoovist Pilt:Vene tänav 12, Tallinn.jpg|Vene 12 File:Mihkli Gild.jpg|Vene 13 Pilt:Tallinn, elamud Vene tn17, 14.-20.saj.jpg|[[Tallinna Linnamuuseum]]i hoone, Vene 17 Pilt:Tallinna Kreiskooli (1832-87) ja Tallinna Linnakooli (1917.aastani) hoone.jpg|[[Tallinna Kreiskool]]i ja [[Tallinna Linnakool]]i ning Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumihoone, Vene 22 Tallinn, elamu Vene 23 (2).jpg|Vene 23 Pilt:Tallinn, elamu Vene 25 hooviansambliga, 14.-20.saj (2).jpg|Vene 25 Pilt:Tallinn, elamu Vene 27 hooviansambliga, 14.-20.saj.jpg|Elamu Vene 27 File:Tallinn Old Town (22918797034).jpg|Vene 28 Pilt:Vene tänav, 29.JPG|[[Paul Kerese Malemaja]], Vene 29 File:Tallinn 2016-09-11 (30258888216).jpg|Vene 29, 31, 33 </gallery> == Ajalugu == [[File:Tallinn, vaade Vene tänavalt Vana turu tänavale, AM N05979.jpg|pisi|Vaade Vene tänavalt Vana turu tänavale, 1930/1940]] Esialgu kandis tänav ''Kloostri tänava'' nime, sest sellel asus [[Tallinna dominiiklaste klooster]], mis asutati [[1246]]. Ühtlasi loetakse seda kloostrit [[eesti keel|eestikeelse]] koolihariduse hälliks. Pärast [[16. sajand]]il toimunud [[reformatsioon]]i klooster suleti. Kuid juba [[12. sajand]]il tegutsesid sellel tänaval [[Venemaa]]lt tulnud [[kaupmees|kaupmehed]] ja samuti oli seal [[õigeusk|õigeusu]] [[kirik (pühakoda)|kirik]], mille järglane tänapäeval on [[Tallinna Nikolai kirik]]. Sellepärast kinnistus tänavale pärast kloostri likvideerimist Vene tänava nimi. Sellel tänaval asunud relvalao ([[Arsenal (Tallinna ettevõte)|Arsenal]]) järgi tänav 19. sajandi lõpus nime ''Rüststrasse'',<ref name="Tallinna entsüklopeedia" /><ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=R%C3%BCststra%C3%9Fe&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Vene tn], http://www.eki.ee/, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 26.06.2021).</ref> vene keeles aga ''Никольская улица'' (Nikolskaja ulitsa). == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Tallinna entsüklopeedia">Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 23.</ref> <ref name="NrnEM">[[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 33. Tallinna vanalinna kaart mõõtkavas 1:7600.</ref> <ref name="lITng">W. Demini kaubamaja. Kaja, nr. 277, 28 november 1926 tr. 1.</ref> <ref name="0Bq9o">{{kultuurimälestis|22253|22253 Hoone Viru 1 / Vene 2 fassaadid koos raiddetailidega ja kolm interjööri II korrusel (endise restorani Kuning saalid)}}</ref> <ref name="1mqgM">[http://prokapital.com/projektid/demini/ Demini]</ref> <ref name="gQd4q">{{kultuurimälestis|3472|3472 Vene t. 5 fassaadid 18.-19.saj.}}</ref> <ref name="d5fmz">{{Netiviide |url=http://www.hoov.ee/ajalugu---history.html |pealkiri=Meistrite Hoov |vaadatud=2011-08-21 |arhiivimisaeg=2010-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101217134055/http://www.hoov.ee/ajalugu---history.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="IrrsW">{{kultuurimälestis|3099|3099 Elamu Vene t.6 hooviansambliga, 14.-20.saj.}}</ref> <ref name="27tvJ">[http://www.telegraafhotel.com/ajalugu Hotell Telegraaf]</ref> <ref name="MDK1C">{{kultuurimälestis|3100|3100 Elamu Vene t.10 hooviansambliga, 14.-20.saj.}}</ref> <ref name="P29Mx">[http://www.vhk.ee/ajalugu/kinnistute-ajalugu.pdf Kloostrikinnistutest Vene tänaval], [[Raimo Pullat]] ja [[Rasmus Kangropool]]</ref> <ref name="9eM1e">{{kultuurimälestis|3101|3101 Elamu Vene t.12 hooviansambliga, 15.-20.saj.}}</ref> <ref name="GpEnF">{{kultuurimälestis|1245|1245 Tallinna dominiiklaste Püha Katariina kloostri ehitised Peeter Pauli kirikuga, 1246. a.-20. saj.}}</ref> <ref name="d4C4a">{{kultuurimälestis|3102|3102 Elamud Vene t.17, 14.-20.saj.}}</ref> <ref name="QHTor">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=5636 Vene 17. Ajalooline õiend], Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid</ref> <ref name="KW8yH">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=6857 Vene 17. Arhitektuurimälestise pass], Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid</ref> <ref name="ALCXJ">{{kultuurimälestis|1246|1246 Katoliku Peeter-Pauli kirik}}</ref> <ref name="VI61w">{{kultuurimälestis|3103|3103 Elamu Vene t.23}}</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Vene tänav}} {{Vanalinna asumi tänavad}} [[Kategooria:Tallinna vanalinna tänavad]] 4dyidghurl0el580oivcbv0j76u58pj Saab 90 Scandia 0 236562 6184732 6158057 2022-08-28T11:38:26Z Raamaturott 56450 /* Kolm kontinenti */ wikitext text/x-wiki {{viita}}{{keeletoimeta}} {{See artikkel|räägib lennukist; auto kohta vaata artiklit [[Saab 90]]}} {{lennuk |lennuki_nimi = Saab 90 Scandia |pildi_nimi = SAAB Scandia SAS Heathrow 1953.jpg |pildi_link = SAS-i Saab Scandia Londoni Heathrow lennujaamas 1953. aasta mais. |aasta = 1946–1954 |riik = {{PisiLipp|Rootsi}} |tootja = [[Saab]] |tüüp = reisilennuk |toodanguarv = 18 }} '''Saab 90 Scandia''' oli reisilennuk, mida tootis [[Saab]]. Kuna [[1944]]. aastal hakkas selgeks saama, et sõjategevus ([[Teine maailmasõda]]) [[Euroopa]]s hakkab lõppema, siis leidis Saab, kes oli seni põhiliselt tootnud militaarvarustust, et peab oma tootevalikut laiendama. Juhatus otsustas toota kahe mootoriga lühi- ja keskmaalennukeid, mis võiks asendada lennukeid [[Douglas DC-3 Dakota]]. Samadel kaalutlustel sisenes Saab ka sõiduautode turule ([[Ursaab]] ja [[Saab 92]]). Scandia on DC-3-ga üsna sarnane. Ainuke selgesti nähtav väline erinevus on Scandia kolmerattalise põhiplaaniga telikud, samas kui DC-3 on üks ratas saba all (n-ö lohistab saba). DC-3 oli ka Scandia suurim konkurent, sest DC-3 järelturg oli rikkalik just sel ajal, kui Scandia üritas turule tulla. == Arendamine ja konstruktsioon== [[Pilt:SaabScandia.jpg|thumb|Saab Scandia mudel Linköpingis]] Scandia väljatöötamine algas veebruaris 1944. Eesmärk oli luua kahe mootoriga reisilennuk, mis suudaks 24–32 reisijat 1000&nbsp;km kaugusele viia. Lennuki stardikaal pidi jääma 11 600&nbsp;kg juurde. Lennuki disaini juures üritati silmas pidada ohutust, pikka eluiga ja madalaid ülalpidamiskulusid ning lennuk pidi saama kaks [[Pratt & Whitney R-2000]] mootorit. Hiljem otsustati siiski [[Pratt & Whitney R-2180|Pratt & Whitney R-2180-E1]] mootoreid kasutada ja algselt plaanitud mootorid paigaldati vaid prototüübile. Tiivad valmistati NACA profiilide järgi, et saavutada head lennuomadused. Tiivad kinnitusid kere külge suhteliselt madalalt, et vähendada tugistruktuurist tulenevat lisamassi ja suurendada ohutust hädamaandumiste korral. Tiivad ehitati kolmest tükist: keskmine osa koos mootori kohtadega ja tiivaotsad kummalegi poole, mis kinnitusid poltidega otse mootorite kõrvale. Kere diameeter valiti selle järgi, et igasse ritta mahuks neli istet – sellise paigutusega mahutas lennuk 32 reisijat. Võimalik oli kasutada ka laiemaid ja mugavamaid istmeid, mida mahtus kolm tükki ühte ritta – sellise paigutuse korral mahutas lennuk 24 reisijat. Kogu lennuki kere ehitati metallist, välja arvatud tüürid, mille puhul kaeti metallraam kangaga. Maandumisrattad paiknesid kolmnurkse plaani järgi, üks telik ninas ja kaks tiibade all ning telikud olid lennu ajaks sissetõmmatavad. === Katselennud === Prototüübi (SE-BCA) esmalend toimus [[16. november|16. novembril]] [[1946]] Claes Smithi piloteerimisel. Esmalend kestis 20 minutit. Lennuk oli madalatel kiirustel erakordselt hästi juhitav ja täielik kontroll säilis kuni kiiruseni 110–115&nbsp;km/h. Varisemiskiirusele eelnevalt hakkas lennuk vibreerima. Tuli välja, et lennuk manööverdab suhteliselt hästi ka siis, kui üks mootor on välja lülitatud, mis oli tol ajal kahemootoriliste lennukite puhul haruldane. Rahule ei jäädud tüüri ja mootori seadistustega. Enne 1947/1948. aasta talve lennati prototüübiga kokku 154 tundi. Talveks paigutati lennuk angaari ja seda täiustati veel. Mootorid tõsteti kõrgemale, et suurendada [[propeller]]ite ja maa vahelist kaugust. Salongis oli varem paiknenud ainult testimisvarustus, kuid nüüd see sisustati. Teine testimisfaas algas [[7. veebruar]]il [[1948]]. Nüüd lennati kokku 700 tundi ja otsustati enne tootmist teha järgmised muudatused: paigaldada lennukile võimsamad mootorid, kasutada nelja labaga Hammilton-Standardi propellereid ning varustada suuna- ja kõrgusetüürid vedrudega, et vähendada lennuki juhtimiseks vajaminevat jõudu. === Reklaamringreisid === Prototüüp lendas [[1947]]. aastal [[Taani]], [[Holland]]isse, [[Belgia]]sse ja [[Šveits]]i. Mais 1948 lendas prototüüp [[Oslo]] kaudu [[Newcastle upon Tyne|Newcastle]]'isse. Kõigi nende lendude ajal olid salongis ainult katseseadmed ja demonstratsioonlende võimalikele klientidele ei korraldatud. Selle tõttu otsustati pärast salongi sisustamist teha Euroopas üks korralik ringreis. ==== 113 tundi mööda Euroopat ==== Prototüüp alustas ringreisi [[9. august]]il 1948 ja saabus pärast 11 riigi läbimist [[11. november|11. novembril]] 1948 tagasi Linköpingisse. Reisi esimene peatus oli [[Stockholm]]is ja edasi lennati sellisel marsruudil: [[Norra]] (Oslo), [[Iirimaa]] ([[Dublin]]), [[Suurbritannia]] ([[Prestwick]], [[Gatwick]], [[Jersey]]), Taani ([[Kopenhaagen]]), Belgia ([[Brüssel]]), Holland ([[Amsterdam]]), Šveits ([[Genf]], [[Zürich]]), [[Portugal]] ([[Lissabon]], [[Oporto]]), [[Hispaania]] ([[Madrid]]), [[Prantsusmaa]] ([[Pariis]]) ja lõpuks [[Soome]]. Kogu reis võttis 113 tundi koos 123 tõusu ja maandumisega, kokku läbiti 37 200&nbsp;km ning veeti 1200 reisijat. Hollandis lendas lennukiga ka Hollandi [[Bernhard (Madalmaade ja Lippe-Biesterfeldi prints)|Prints Bernard]]. Igas linnas võeti Scandia vastu kohaliku lennufirma esindajate ja ajakirjanike poolt, kuid tellimusi ei tulnud. Mitme lennufirma esindajad külastasid 1948. ja [[1949]]. aastal Linköpingit, et lennukiga lähemalt tutvuda. Teiste seas käidi ka järgmistes firmades: [[DNL]], [[Fred Olsen]], [[DDL]], [[Aero O/Y]], [[Swissair]], [[FAMA]], [[Aerol]], [[Argentina]]s, [[KLM]], [[Air Service]], [[Sabena]] ja [[Garuda]]. ==== Kolm kontinenti ==== Teine reklaamringreis algas [[16. august]]il 1949, kui kuue lisakütusepaagiga (igaühes 400 liitrit kütust) prototüüp läks ringreisile, mis pidi selle viima kolmele eri kontinendile. See oli ka viimane kord, kui lennukit Rootsis nähti. Esimene lend viis Pariisi, kus lisakütusepaagid eemaldati. SE-BCA jõudis [[23. august]]il [[Addis Abeba]]sse [[Etioopia]]s. Järgmisel päeval viidi imperaator [[Haile Selassie]] demonstratsiooniks mõeldud ringreisile. Ringreisil viibis ka Carl vob Rosen, kes tol ajal nõustas [[Etioopia Õhujõud]]e. Turnee käigus külastati [[Ateena]]t, [[Kairo]]t, [[Al-‘Amārah|Amara]]t, [[Port Sudan]]i ja [[Luxor]]it. Lennu käigus pidi lennuk taluma 50&nbsp;°C õhutemperatuuri ja tuli sellega probleemideta toime. Pariisi naastes kinnitati lisapaagid uuesti. Seejärel suunduti 4. septembril [[Pratt & Whitney]] kodubaasi [[Hartford]]is [[Connecticut]]is. Koos peatustega [[Prestwick]]is, [[Island]]il ja [[Gröönimaa]]l kestis reis 3 päeva. Hartfordis eemaldati lisapaagid ja sisustus vahetati välja. Sellele järgnes põhjalik turnee mööda [[USA]]-d. Muuhulgas külastati [[New York]]i, [[Washington]]i, [[Chicago]]t, [[Miami]]t, [[Los Angeles]]t ja [[Houston]]i. Los Angeleses lendas lennukiga ka [[Howard Hughes]] ja kiitis selle konstruktsiooni. Lennuk pöördus Hartfordi tagasi 14. oktoobril. === Tootmine === Tüübisertifikaat saadi juunis [[1950]]. Rootsi lennufirma [[AB Aerotransport|ABA]] ([[Scandinavian Airlines|SAS]]-i eelkäija) tellis 11 lennukit. Kaks [[Brasiilia]] lennufirmat, [[VASP]] ja [[Aerovias]] do Brasil tellisid kokku kuus lennukit. Prototüüp ehitati ümber luksuslikuks eralennukiks ja selle omandas Brasiilia tööstur Olavo Fontoura. Kuna [[Rootsi Õhujõud]] käisid Saabi tehasele peale, et põhirõhk oleks uue [[hävituslennuk]]i [[Saab 29 Tunnan]] tootmisel, siis hakati ajapikku Scandiat tootma Rootsi asemel hoopis Hollandis [[Fokker]]i tehases. Kokku toodeti lõpuks 18 Scandiat ja ajapikku koondusid need kõik VASP-i kätte. == Kasutamine == SAS sai oma lennukid kätte ajavahemikus oktoober 1950 kuni oktoober 1954. Neid kasutati peamiselt [[Skandinaavia]]-sisesteks lendudeks, kuigi 1953.–1955. aastani lennati ka [[Heathrow lennuväli|Heathrow' lennuväljale]] [[London]]is. VASP sai esimesed Scandiad kätte oktoobris 1950, kõik Scandiad koondusid VASP-i kätte 1957. aastaks. Uusi ja endisi SAS-i Scandiaid kasutati Brasiilia-sisesteks lendudeks oktoobrist 1950 kuni 1966. aasta lõpuni. Viimane Saab 90 Scandia lend toimus 22. juulil 1969. == Variandid == * '''Saab 90A''' – kahemootoriline reisilennuk lühikeste distantside jaoks. * '''Saab 90B''' – suurem reisilennuk, mida kavandati, kuid ühtegi ei toodetud. == Kasutajad == * {{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia]] ** [[Aerovías]] do Brasil ** [[VASP]] * {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi]] ** [[AB Aerotransport|Aktiebolaget Aerotransport]] (ABA) * {{riigi ikoon|Norra}} [[Norra]], {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi]], {{riigi ikoon|Taani}} [[Taani]] ** [[Scandinavian Airlines System]] (SAS) == Õnnetused == Viis Scandiat kaotati õnnetustes, kolm õnnetust lõppes surmajuhtumitega ja kokku hukkus 64 inimest. * '''Kuupäev:''' 30. detsember 1958 * '''Asukoht:''' Guanabata laht, Rio de Janeiro, Brasiilia * '''Lennufirma: '''VASP * '''Liin: '''[[São Paulo]] – [[Rio de Janeiro]] * '''Registrinumber: '''PP-SQE * '''Kerenumber:''' 90.103 (esmalend: 1950) * '''Hukkunuid:''' 21 (17 reisijat ja 4 meeskonnaliiget) * '''Lennuki pardal: '''37 (33 reisijat ja 4 meeskonnaliiget) * '''Kirjeldus:''' Saab tõusis õhku Rio de Janeirost ja oli tõusnud 50 m kõrgusele, kui esimene mootor üles ütles. Piloot tegi 90 kraadise vasakpöörde ja alustas veel ühte vasakpööret pärast 500 m otse läbimist, kui lennuk langema hakkas ja merre kukkus. * '''Tõenäoline põhjus:''' õnnetuse põhjuseks peeti piloodi viga juhtimisseadmete käsitsemisel. * '''Kuupäev:''' 23. september 1959 * '''Asukoht:''' São Paulo, Brasiilia * '''Lennufirma: '''VASP * '''Liin:''' São Paulo – Rio de Janeiro * '''Registrinumber:''' PP-SQV * '''Kerenumber:''' 90.106 (esmalend: 1950) * '''Hukkunuid:''' 20 (16 reisijat ja 4 meeskonnaliiget) * '''Lennuki pardal:''' 20 (16 reisijat ja 4 meeskonnaliiget) * '''Kirjeldus:''' lennuk ei suutnud pärast õhkutõusu São Paulost kõrgust koguda ja kukkus pooleteist minuti pärast alla. * '''Tõenäoline põhjus:''' põhjust ei suudetud välja selgitada. * '''Kuupäev:''' 15. august 1960 * '''Asukoht:''' São Paulo, Brasiilia * '''Lennufirma: '''VASP * '''Liin:''' São Paulo – Uberlandia, MG * '''Registrinumber:''' PP-SQS * '''Kerenumber:''' 90.113 (esmalend: 1954) * '''Hukkunuid:''' 0 * '''Lennuki pardal:''' N/A * '''Kirjeldus:''' esimeses lastiruumis puhkes lennu ajal tulekahju. Tulekustutit ei kasutatud, kuna piloot kartis, et kustutamisel tekkiv toss tungib kokpitti ja halvendab niigi kehva nähtavust. Sooritati hädamaandumine São Paulo-Viracopos maandumisrajale nr 10, kuid lennuk paiskus rajalt välja remonditavale alale. * '''Tõenäoline põhjus:''' 1. tulekahju. 2. piloot hindas kaugusi valesti, 3. pidurdati liiga hilja, 4. raja pinnakate oli kehv. * '''Kuupäev:''' 26. novembril 1962 * '''Asukoht:''' Paraibuna lähedal, Brasiilias * '''Lennufirma: '''VASP * '''Liin: '''São Paulo – Rio de Janeiro * '''Registrinumber:''' PP-SRA * '''Kerenumber:''' 90.107 (esmalend: 1951) * '''Hukkunuid:''' 20 (18 reisijat ja 5 meeskonnaliiget) * '''Lennuki pardal: '''23 (18 reisijat ja 5 meeskonnaliiget) * '''Kirjeldus:''' põrkas kokku teise lennukiga * '''Tõenäoline põhjus:''' kumbki piloot ei jälginud piisavalt ümbrust, et teist lennukit märgata. * '''Kuupäev:''' 8. märts 1964 * '''Asukoht:''' Londrina Airport, PR * '''Lennufirma: '''VASP * '''Liin:''' treeninglend * '''Registrinumber:''' PP-SQY * '''Kerenumber:''' 90.110 (esmalend: 1951) * '''Hukkunuid:''' 0 (0 reisijat ja 0 meeskonnaliiget) * '''Lennuki pardal: '''4 (0 reisijat ja 4 meeskonnaliiget) * '''Kirjeldus:''' järsk maandumine == Säilinud lennukid == Ainuke säilinud Scandia on 16. ehitatud lennuk. Lennukit säilitatakse ühes muuseumis Bebedouros [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]]. Lennuk asub väljas ja on komplektne, kuid väidetavalt halvas seisukorras. Saab üritas lennukit oma 50. aastapäeva puhul [[1987]]. aastal tagasi osta, kuid pidas omaniku küsitud hinda ebamõistlikult kõrgeks. == Tehnilised andmed == [[File:Saab 90 3-view Les Ailes March 22, 1947.png|thumb|Saab 90]] * '''Reisija kohti:''' 24 või 32 * '''Pikkus:''' 21,3 m * '''Tiivaulatus:''' 28 m * '''Kõrgus:''' 7,1 m * '''Tühimass:''' 9960&nbsp;kg * '''Maksimaalne stardimass:''' 16 535&nbsp;kg * '''Mootor:''' 1× [[Pratt & Whitney R-2180Pratt & Whitney R-2180 Twin Wasp E]] 14 silindriga 1650 hj (1230&nbsp;kW) radiaalmootor * '''Kiirus:''' 450&nbsp;km/h * '''Reisikiirus:''' 235&nbsp;km/h (127 sõlme) * '''Lennulagi: '''7500 m * '''Lennukaugus:''' 2510&nbsp;km * '''Tõusu kiirus:''' 6,5&nbsp;m/s == Vaata ka == === Sarnased lennukid === * [[Douglas DC-3]] * [[Vickers VC.1 Viking]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * "Saab Scandia – Historien om ett trafikflygplan", Anders Annerfalk, Aviatic Förlag, Sweden, 1987, ISBN 91-86642-006 * Smith, Maurice A. [http://www.flightglobal.com/pdfarchive/view/1948/1948%20-%200809.html?tracked=1 ''Scandia Discussed'']. Flight, 3 June 1948, lk 607–613. == Välislingid == {{commonskat|Saab Scandia}} * [http://www.airliners.net/search/photo.search?aircraft_genericsearch=Saab%2090%20Scandia&distinct_entry=true Saab 90 Scandia pildid] * [http://fesa.be/PP-SQR.html Ainus säilinud Saab 90 Scandia] {{Saabi lennukid}} [[Kategooria:Rootsi lennukid]] 434yj7xnw7f6cli3re2hsd36midzoue Terje Põvvat 0 240191 6184376 6116289 2022-08-27T18:35:03Z 2001:7D0:8A00:3F80:71BA:134B:62D9:1818 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=juuni|aasta=2020}} '''Terje Põvvat''' (sündinud [[13. märts]]il [[1981]] [[Viljandi]]s) on Eesti ühiskonnategelane. ==Haridus== Lõpetanud 1999. aastal [[Viljandi Maagümnaasium]]i (õpilasomavalitsuse liige 1993–1999) ja 2016. aastal [[Tartu Ülikool]]i magistriõppe bioloogiaõpetaja erialal. ==Poliitiline tegevus== Põvvat on [[2004]]. aastast [[MTÜ Eesti Roheline Liikumine|Eesti Rohelise Liikumise]] liige ja kuulus [[2006|2006–2020]] [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonda Eestimaa Rohelised]]. Pärast Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liikme üheaastast ametiaega oli ta [[29. mai]]st [[14. detsember|14. detsembrini]] [[2010]] Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige. == Liikmesus == * [[Viljandi Noortevolikogu]] asespiiker 2000–2001 * [[Eesti Interneti Kogukond|Eesti Interneti Kogukonna]] liige 2011 * Viiratsi Alevikuseltsi juhatuse liige 2011–2013 * Roheline Kogukond juhatuse liige *Päästame Eesti Metsad liige *Keskkonnateabe Ühenduse keskkonnaanalüütik ==Välislingid== *[http://www.kortsleht.ee/terjepovvat-kuidas-neist-saaks-meie Kuidas "neist" saaks "meie"], Kortsleht, august 2008 *[http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=38312 Mõelgem põlvkondadevahelistele sidemetele], Sakala, 10. september 2010 *[http://www.valgamaalane.ee/?id=318664 Eelarve tasakaal on vastuolus loodusseadustega], Valgamaalane, 28. september 2010, lühem kokkuvõte ilmus ka ajalehes Äripäev *[http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=4219 E-kool eksitab], Õpetajate Leht, 15. oktoober 2010 *[http://www.tartupostimees.ee/?id=326989 Seisukoht: kas uus on alati parem kui vana?], Tartu Postimees, 15. oktoober 2010 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/terje-povvat-majandusministeerium-muub-ee-domeeniga-ohku.d?id=38462165 Majandusministeerium müüb ee-domeeniga õhku], Delfi, 15. jaanuar 2011 *[http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=114788 Eesti metsanduse arengukava aastani 2020], Terevisioon, 2. märts 2011 *[http://uudised.err.ee/index.php?06243397 Eestit ähvardab hiiliv internetitsensuur], EER-i uudisteportaal, 14. jaanuar 2012 *[https://www.bioneer.ee/p%C3%B5vvat-taunib-erametsaliidu-%C3%BCraskikriitikat-keskkonnaameti-aadressil Põvvat taunib erametsaliidu üraskikriitikat keskkonnaameti aadressil], Bioneer, 30. detsember 2020 *[https://www.bioneer.ee/ilutulestik-sai-koroona-t%C3%B5ttu-teistsugune Ilutulestik sai koroona tõttu teistsugune], Bioneer, 4. jaanuar 2021 *[https://www.bioneer.ee/metsakaitsjad-tuletavad-reformierakonnale-valimislubadusi-meelde Metsakaitsjad tuletavad Reformierakonnale valimislubadusi meelde], Bioneer, 19. jaanuar 2021 *[https://www.postimees.ee/7179303/povvat-rmk-kommunikatsioon-maksaks-puiduna-30-000-tihumeetrit-aastas Põvvat: RMK kommunikatsioon maksaks puiduna 30 000 tihumeetrit aastas], Postimees, 13. veebruar 2021 *[https://lemmik.postimees.ee/7238156/intensiivne-metsaraie-hoogustab-must-toonekure-valjasuremist Intensiivne metsaraie hoogustab must-toonekure väljasuremist], Postimees, 1. mai 2021 *[https://epl.delfi.ee/artikkel/93383997/terje-povvat-huvihariduselt-raha-ara-vottes-loobume-ise-oma-talentidest Terje Põvvat: huvihariduselt raha ära võttes loobume ise oma talentidest], Delfi, 10. mai 2021 *[https://arvamus.postimees.ee/7265930/terje-povvat-metsatoostus-levitab-ebapadevaid-muute Terje Põvvat: metsatööstus levitab ebapädevaid müüte], Postimees, 7. juuni 2021 *[https://www.ohtuleht.ee/1036651/terje-povvat-tana-riigikogus-saadikud-peidavad-probleemseid-keskkonnaandmeid Terje Põvvat | Täna riigikogus: saadikud peidavad probleemseid keskkonnaandmeid], Õhtuleht, 16. juuni 2021 *[https://arvamus.postimees.ee/7325791/terje-povvat-ka-linnaloodus-vajab-kammitsemata-elurikkust Terje Põvvat: ka linnaloodus vajab kammitsemata elurikkust], Postimees, 30. august 2021 *[https://arvamus.postimees.ee/7335791/inimtegevus-moistab-tammikud-haabuma Inimtegevus mõistab tammikud hääbuma], Postimees, 11. september 2021 *[https://www.err.ee/1608534814/terje-povvat-metsapoliitikas-puuduvad-andmed-otsuste-tegemiseks Terje Põvvat: metsapoliitikas puuduvad andmed otsuste tegemiseks,] ERR-i uudisteportaal, 17. märts 2022 *[https://bioneer.ee/pem-i-vastulause-rmk-saab-%C3%B5iguslikust-raieanal%C3%BC%C3%BCsist-v%C3%A4%C3%A4riti-aru PEM-i vastulause: RMK saab õiguslikust raieanalüüsist vääriti aru], Bioneer, 28. aprill 2022 *[https://sakala.postimees.ee/7518733/terje-povvat-loodus-kiusab-metsatoostureid Terje Põvvat: loodus kiusab metsatööstureid, Sakala], 10. mai 2022 *[https://arvamus.postimees.ee/7535988/terje-povvat-mesilaste-elu-pole-enam-meelakkumine Terje Põvvat: Mesilaste elu pole enam meelakkumine], Postimees, 1. juuni 2022 *[https://www.postimees.ee/7592897/euroopa-liidu-kohus-vaeb-eesti-metsade-andmestikku Euroopa Liidu Kohus vaeb Eesti metsade andmestikku], Postimees, 27. august 2022 {{JÄRJESTA:Põvvat, Terje}} [[Kategooria:Sündinud 1981]] 5m5glwdh63a1gpd9evgh3mb1o29ad86 Surnud 3. märtsil 0 240509 6184246 6170605 2022-08-27T16:14:29Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud märtsis}} ''Siin loetletakse [[3. märts]]il surnud tuntud inimesi. *[[1703]] – [[Robert Hooke]], inglise teadlane *[[1707]] – [[Aurangjeb]], India keiser *[[1832]] – [[Otto Wilhelm Masing]], eesti kirja- ja keelemees ning pastor *[[1927]] – [[Mihhail Artsõbašev]], vene kirjanik, dramaturg ja publisist *[[1930]] – [[Ivan Grigorovitš]], Venemaa sõjaväelane *[[1944]] – [[Francišak Alachnovič]], valgevene näitekirjanik, teatritegelane ja publitsist *[[1958]] – [[Wilhelm Zaisser]], Saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane *[[1959]] – [[Lou Costello]], USA näitleja *[[1959]] – [[Paul Nicolas]], prantsuse jalgpallur *[[1961]] – [[Paul Wittgenstein]], Austria pianist *[[1965]] – [[Vincas Vitkauskas]], Leedu ja Nõukogude Liidu sõjaväelane *[[1968]] – [[Enn Nurmiste]], Eesti poliitik ja õpetaja *[[1971]] – [[Mare Krepp]], eesti õpetaja *[[1975]] – [[Otto Winzer]], Saksa DV riigitegelane *[[1976]] – [[Pierre Molinier]], prantsuse maalikunstnik ja fotograaf *[[1977]] – [[Arnold Veimer]], Eesti NSV riigitegelane ja majandusteadlane *[[1980]] – [[Ludmilla Nurmand]], eesti arstiteadlane *[[1982]] – [[Georges Perec]], prantsuse kirjanik *[[1983]] – [[Arthur Koestler]], ungari-juudi päritolu inglise kirjanik *[[1987]] – [[Danny Kaye]], USA näitleja ja laulja * 1987 – [[Riho Räni]], eesti näitleja * 1987 – [[Friedrich Pohlamets]], Eesti vaimulik * 1897 – [[Mart Tammesild]], Eesti omavalitsustegelane *[[1990]] – [[Pimen]], Moskva ja kogu Venemaa patriarh *[[1991]] – [[Peeter Kint]], eesti agronoom *[[1992]] – [[Lella Lombardi]], Itaalia autovõidusõitja *1992 – [[Hillar Ojaste]], Eesti sporditegelane *[[1993]] – [[Carlos Montoya]], hispaania flamenkokitarrist * 1993 – [[Tõnu Mellik]], eesti arhitekt *[[1995]] – [[Raimo Saare]], eesti maalikunstnik * 1995 – [[Vello Pekomäe]], eesti ajakirjanik *[[1996]] – [[Marguerite Duras]], prantsuse kirjanik ja filmirežissöör *[[1999]] – [[Gerhard Herzberg]], kanada füüsik *[[2000]] – [[Nikolai Vorontsov]], vene zooloog, ökoloog, geneetik ja poliitik *[[2005]] – [[Rinus Michels]], hollandi jalgpallitreener *[[2006]] – [[Richard VanderVeen]], USA poliitik * 2006 – [[Ivor Cutler]], šoti luuletaja ja humorist * 2006 – [[Charlie Hodge]], USA kitarrist ja Elvis Presley taustalaulja * 2006 – [[Françoise Bette]], belgia näitleja *[[2007]] – [[Benito Lorenzi]], itaalia jalgpallur * 2007 – [[Aleksandr Hlebnikov]], vene ulmekirjanik * 2007 – [[Miroljub Rajić]], Serbia jalgpalliliidu peasekretär *[[2008]] – [[Paul Raymond]], Briti erootikaajakirjade kirjastaja ja meelelahutusettevõtja *[[2009]] – [[Barbara Wright]], Briti tõlkija * 2009 – [[Frank Ford]], USA raadioajakirjanik * 2009 – [[Luis Mena Arroyo]], Mehhiko piiskop * 2009 – [[Sydney Earle Chaplin]], USA näitleja, Charlie Chaplini poeg * 2009 – [[Åke Lindman]], Soome näitleja ja lavastaja * 2009 – [[John Rodda]], Briti spordiajakirjanik * 2009 – [[Maarja Rooma]], eesti arstiteadlane ja toitlushügieenik * 2009 – [[Flemming Flindt]], taani koreograaf * 2009 – [[Sebastian Faißt]], saksa käsipallur *[[2010]] – [[Michael Foot]], Briti poliitik * 2010 – [[Paul Saar (vaimulik)|Paul Saar]], eesti vaimulik * 2010 – [[Marija Dolina]], ukraina hävituslendur * 2010 – [[John Strohmeyer]], USA ajakirjanik * 2010 – [[Big Tiny Little]], USA muusik * 2010 – [[Momo Kapor]], serbia kirjanik ja kunstnik * 2010 – [[Anatoli Petrov]], vene animafilmide režissöör * 2010 – [[Oleg Tjurin]], vene sõudja * 2010 – [[Viktor Luferov]], vene laulja * 2010 – [[Keith Alexander]], Briti jalgpallur * 2010 – [[Juri Stepanov (näitleja)|Juri Stepanov]], vene filminäitleja *[[2011]] – [[Lasse Eriksson]], rootsi telekoomik *[[2012]] – [[Ralph McQuarrie]], USA illustraator ja kujundaja * 2012 – [[Dave Charnley]], Briti poksija * 2012 – [[Eduard Zarembo]], NSV Liidu jalgpallur *[[2013]] – [[Hercs Franks]], Läti filmirežissöör * 2013 – [[Junior Heffernan]], Suurbritannia triatleet * 2013 – [[Aino Lepp]], metsavendluse uurija *[[2014]] – [[Aino-Maija Tikkanen]], soome näitleja * 2014 – [[Robert Ashley]], Ameerika Ühendriikide helilooja *[[2015]] – [[Leili Padevest]], eesti teleajakirjanik *[[2016]] – [[Natalja Kratškovskaja]], vene näitleja *[[2017]] – [[René Préval]], Haiti poliitik, riigi president aastatel 1996–2001 ja 2006–2011 *[[2018]] – [[Virgilijus Noreika]], leedu ooperilaulja ja muusikapedagoog * 2018 – [[Ester Laos]], eesti õpetaja, sotsiaaltöötaja ja kirjanik *[[2020]] – [[Stanisław Kania]], Poola partei- ja riigitegelane * 2020 – [[Hugo Maide]], eesti kalandus- ja merendustegelane *[[2021]] – [[Medea Abrahamjan]], armeenia tšellist *[[2022]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja * 2022 – [[Valli Ilvik]], eesti dirigent, koorijuht, muusikapedagoog, akordionist ja kultuurikorraldaja [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Märts, 03.]] jti40h1j81kswlqbph7c7eycxz9ppu8 Proxima Centauri 0 248697 6184492 5962009 2022-08-27T21:16:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ajakohasta}} {| class=" toccolours" style="margin-left: 1em; float:right; width: 27em;" | colspan="2" style="font-size:11pt; text-align:center;" |'''Proxima Centauri''''' |- | colspan="2" style="text-align:center; background: #F0FFFF;"| [[Pilt:Proxima Centauri 2MASS Atlas.jpg|270px|]] |- | colspan="2" style="font-size:normal; text-align:center;" |Proxima Centauri (keskel)'' |- ! colspan="2" style="background: #FAF8CC; text-align:center;" | Vaatlemisandmed |- |'''[[Tähtkuju]]''' | [[Kentaur (tähtkuju)|Kentaur]] |- |'''[[Otsetõus]] J2000''' | 14h 29m 42,94853s <ref name="simbad" /> |- |'''[[Kääne]] J2000''' | −62° 40′ 46,1631″ <ref name="simbad" /> |- |'''[[tähesuurus|Näiv visuaalne tähesuurus]]''' | 11,13 mag<ref name="simbad" /> |- |'''Spektriklass''' | M5.5 Ve <ref name="simbad" /> |- ! colspan="2" style="background: #FAF8CC; text-align:center;" | Iseloomustavad suurused |- |'''[[Mass]]''' |{{val|0.123|0.006}} Päikese massi <ref name="andmed" /> |- |'''[[Raadius]]''' |{{val|0.145|0.011}} Päikese raadiust <ref name="andmed" /> |- |'''[[Heledus]]''' | 0,0017 Päikese heledust <ref name="LsHny" /> |- |'''[[Gravitatsioon]] pinnal (log g)''' | {{val|5.20|0.23}} <ref name="andmed" /> |- |'''[[Temperatuur]]''' | {{val|3042|117}} K <ref name="andmed" /> |- |'''Pöörlemisperiood''' | 83,5 päeva <ref name="K0AXY" /> |- |'''Pöörlemiskiirus''' | {{val|2.7|0.3}} km/s <ref name="fXNTr" /> |- |'''Vanus''' | 4,85 miljardit aastat <ref name="vanus" /> |- ! colspan="2" style="background: #FAF8CC; text-align:center;" | [[Astromeetria]] |- |'''[[Radiaalkiirus]]''' | {{val|-22.204|0.032}}<ref name="KervellaThévenin2017">{{cite journal |last1=Kervella |first1=P. |last2=Thévenin |first2=F. |last3=Lovis |first3=C. |title=Proxima’s orbit around α Centauri |journal=Astronomy & Astrophysics |volume=598 |year=2017 |pages=L7 |issn=0004-6361 |doi=10.1051/0004-6361/201629930 |arxiv=1611.03495 |bibcode=2017A&A...598L...7K}} Separation: 3.1, left column of page 3; Orbital period and epoch of periastron: Table 3, right column of page 3.</ref> |- |'''[[Omaliikumine]] otsetõusus''' |{{val|−3775.75|1.63}} [[kaaresekund|mas]]/a<ref name="hipparcos" /> |- |'''Omaliikumine käändes''' |{{val|765.54|2.01}} mas/a<ref name="hipparcos" /> |- |'''[[Parallaks]]''' |{{val|768.13|1.04}} mas <ref name="lurie2014">{{cite journal |bibcode=2014AJ....148...91L |arxiv=1407.4820 |title=The Solar neighborhood. XXXIV. A search for planets orbiting nearby M dwarfs using astrometry journal=The Astronomical Journal |volume=148 |issue=5 |pages=91 |author1=Lurie |first1=John C. |last2=Henry |first2=Todd J. |last3=Jao |first3=Wei-Chun |last4=Quinn |first4=Samuel N. |last5=Winters first5=Jennifer G. |last6=Ianna |first6=Philip A. |last7=Koerner |first7=David W. |last8=Riedel |first8=Adric R. |last9=Subasavage |first9=John P. |year=2014 |doi=10.1088/0004-6256/148/5/91}}</ref> |- |'''Kaugus [[valgusaasta]]tes''' |{{val|4.246|0.006}} va |- |'''Kaugus [[parsek]]ites''' |{{val|1.302|0.002}} pc |} '''Proxima Centauri''' on [[punane kääbus]]täht, mis asub [[Kentauri tähtkuju|Kentauri tähtkujus, ]][[Maa (planeet)|Maast]] ligikaudu 4,2 [[valgusaasta]] kaugusel. Proxima Centauri on [[Päike]]sele lähim täht<ref name="vanus" /> ([[ladina keel]]es tähendab ''proxima'' lähimat või kõrval olevat)<ref name="PKq55" />, kuid see on liiga väikese heledusega, et seda palja silmaga vaadelda. Selle avastajaks oli 1915. aastal šoti-lõuna-aafrika astronoom [[Robert Innes]]. Proxima Centauri kaugus järgmisest kahest tähest, mis moodustavad Alpha Centauri [[kaksiktäht|kaksiktähe]]süsteemi, on 0,237 ± 0,011 valgusaastat <ref name="rpADf" />, suhteliselt suurest kaugusest hoolimata on ka Proxima Centauri osa kolmiktähesüsteemist koos Alpha Centauri A ja B-ga. Kuna Proxima Centauri asub meile nii lähedal ja tema kaugus on küllalt täpselt teada, saab ka läbimõõtu täpselt arvutada, selleks on saadud seitsmendik [[Päike]]se läbimõõdust.<ref name="vanus" /> Selle mass on 8 korda väiksem kui Päikesel, kuid tihedus on 40 korda suurem. Kuigi Proxima Centauri on väga väikese heledusega, muutub selle heledus pidevalt magnetilise aktiivsuse tõttu.<ref name="7tnE3" /> Tähe magnetvälja põhjustab selles toimuv [[konvektsioon]], mille tulemusena tekivad loited ning mis omakorda tekitavad [[röntgenikiirgus]]t, sarnaselt Päiksega.<ref name="DKqr8" /> Proxima Centauri aeglane energia tootmine ja [[heelium]]i ja [[vesinik]]u segunemine tuumas läbi konvektsiooni annavad alust arvata, et Proxima jääb [[peajada]] täheks veel neljaks triljoniks aastaks.<ref name="F1jg9" /> ==Vaatlemine== Aastal 1915 avastas Robert Innes tähe, mis asus [[Alpha Centauri]]ga samal kaugusel ja liikus sama kiirusega.<ref name="bRKb4" /><ref name="vlrlL" /> Tema soovitusel nimeti täht Proxima Centauriks.<ref name="alpha" /> Kaks aastat hiljem mõõtis hollandlasest astronoom [[Joan Voûte]] tähe [[parallaks]]i ning kinnitas, et Proxima Centauri asub Päikesest sama kaugel nagu Alpha Centauri. Samuti leiti, et see on kõikidest tähtedest kõige tuhmim.<ref name="k4cM3" /> Esimese täpse parallaksi määras ameeriklasest astronoom [[Harold Lee Alden]] 1928. aastal, see kinnitas varasemaid mõõtmisi parallaksiga 0,783 ± 0,005″.<ref name="alpha" /> [[Pilt:Alpha centauri size.svg|vasakul|pisi|300px|Tähtede suuruste võrdlus, vasakult paremale: Päike, α Centauri A, α Centauri B ja Proxima Centauri]] 1951. aastal teatas ameerika astronoom [[Harlow Shapley]], et Proxima Centauri on väga aktiivne. Võrreldes eelnevalt tehtud fotosid, leidis ta, et tähe heledus oli tõusnud 8%.<ref name="t1i9L" /> Kuna täht asub meile nii ligidal, siis on võimalik täpselt jälgida selle pinna aktiivsust. Aastal 1980 valmistas [[Einsteini Observatoorium]] (röntgenteleskoop) detailse röntgenikiirguse kõvera tähel toimuva aktiivsuse kohta. Järgmised vaatlused tähe aktiivsuse kohta tehti satelliitidega [[EXOSAT]] ja [[ROSAT]]. Jaapani satelliidiga ASCA, vaadeldi 1995. aastal väiksemate loidete röntgenikiirgust.<ref name="zV9oc" /> Proxima Centauri on sellest ajast olnud enamiku röntgenteleskoopidega observatooriumite uurimisobjektiks. Proxima Centaurit on võimalik vaadelda ainult 27. laiuskraadist lõuna poolt. Punased kääbused nagu Proxima Centauri on liiga tuhmid, et neid palja silmaga näha. Isegi kui vaadelda seda Alpha Centauri A või B pinnalt, oleks selle [[näiv tähesuurus]] kõigest 5 magnituudi (Päikesel on selleks −26,47 magnituudi Maalt vaadatuna).<ref name="Wm7BZ" /><ref name="bcbe0" /> Selle näiv tähesuurus ([[Maa (planeet)|Maalt]] vaadatuna) on +11 ehk vaatlemiseks läheb vaja vähemalt 8-sentimeetrise avausega teleskoopi ja vaatlemiseks peavad valitsema ideaalsed olud.<ref name="RpObL" /> ==Planeedid== [[2016]]. aasta augustis teatati, et Proxima Centauri ümber avastati tiirlemas Maa sarnane [[eksoplaneet]], mida nimetatakse '''Proxima Centauri b''' (kutsutakse ka '''Proxima b''' või '''Alpha Centauri Cb'''). Eriliseks teeb avastuse see, et meile lähima tähe ümber tiirlev ‒ seega ka lähim eksoplaneet ‒ asub ka nn elukõlbulikkuse tsoonis.<ref name="ESO" /> Planeet avastati Euroopa Lõunaobservatooriumi teleskoopidega [[radiaalkiiruste meetod]]it kasutades, mõõtmisteks kasutati [[spektrograaf]]e HARPS ja UVES. Ematähe Proxima [[radiaalkiirus]] meie suhtes muutub planeedi tõttu perioodiliselt amplituudiga 1,4 meetrit sekundis. Proxima Centauri b kaugus ematähest on 0,05 aü, üks tiir ümber tähe (ehk orbitaalperiood) kestab 11,2 Maa päeva. Planeedi massi hinnanguks on antud vähemalt 1,3 Maa massi. Kuigi planeet asub ematähe elukõlblikkuse tsoonis, ei ole kindel, kas sealt võiks potentisaalselt ka elu leida—ematähel on võrdlemisi intensiivne [[tähetuul]] ja tugevad täheloited.<ref name="ESO" /><ref name="0ksyW" /><ref name="liZOI" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="simbad">"http://simbad.u-strasbg.fr/simbad/sim-id?Ident=proxima%20centauri". ''Centre de Données astronomiques de Strasbourg''.</ref> <ref name="andmed">{{netiviide | URL = http://adsabs.harvard.edu/abs/2003A&A...397L...5S | Pealkiri = "First radius measurements of very low mass stars with the VLTI" | Autor = Ségransan, D.; Kervella, P.; Forveille, T.; Queloz, D.|Aeg = 2003}}</ref> <ref name="LsHny">{{netiviide | URL = http://adsabs.harvard.edu/abs/1990A&A...235..335D | Pealkiri = "Optical and infrared photometry of dwarf M and K stars" | Autor = Doyle, J. G.; Butler, C. J. | Aeg = 1990}}</ref> <ref name="K0AXY">{{netiviide | URL = http://adsabs.harvard.edu/abs/1998AJ....116..429B | Pealkiri = "Photometry of Proxima Centauri and Barnard's Star Using Hubble Space Telescope Fine Guidance Sensor 3: A Search for Periodic Variations" | Autor = Benedict, G. Fritz | Aeg = 1998}}</ref> <ref name="fXNTr">{{netiviide | URL = http://adsabs.harvard.edu/abs/2006A&A...460..695T | Pealkiri = "Search for associations containing young stars (SACY). I. Sample and searching method" | Autor = Torres, C. A. O. | Aeg = Detsember 2006}}</ref> <ref name="vanus">{{netiviide | URL = http://www.eso.org/public/outreach/press-rel/pr-2003/pr-05-03.html | Pealkiri ="A Family Portrait of the Alpha Centauri System: VLT Interferometer Studies the Nearest Stars" | Autor = Kervella, Pierre; Thevenin, Frederic | Aeg = 2003-03-15}}</ref> <ref name="hipparcos">{{cite journal |bibcode=2007A&A...474..653V |title=Validation of the new Hipparcos reduction |journal=Astronomy and Astrophysics |volume=474 |issue=2 |pages=653–664 |author1=Van Leeuwen |first1=F. |year=2007 |doi=10.1051/0004-6361:20078357 |arxiv=0708.1752}}</ref> <ref name="PKq55">{{netiviide | URL = http://www.jact.org/subjects/vocablist.htm | Pealkiri = "Latin Resources" | Aeg = 2007-07-15 | vaadatud = 2011-06-08 | arhiivimisaeg = 2007-07-08 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20070708174244/http://www.jact.org/subjects/vocablist.htm | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="rpADf">{{netiviide | URL = http://adsabs.harvard.edu/abs/2006astro.ph..7401W| Pealkiri ="Are Proxima and α Centauri Gravitationally Bound?" | Autor = Wertheimer, Jeremy G.; Laughlin, Gregory | Aeg = 2006}}</ref> <ref name="7tnE3">{{netiviide | URL = http://adsabs.harvard.edu/abs/2004ApJ...612.1140C | Pealkiri = "A Detailed Study of Opacity in the Upper Atmosphere of Proxima Centauri" | Autor = Christian, D. J.; Mathioudakis, M.; Bloomfield, D. S.; Dupuis, J.; Keenan, F. P. | Aeg = 2004}}</ref> <ref name="DKqr8">{{netiviide | URL = http://iopscience.iop.org/1538-4357/547/1/L49/pdf/1538-4357_547_1_L49.pdf | Pealkiri = "Observational Estimates for the Mass-Loss Rates of α Centauri and Proxima Centauri Using Hubble Space Telescope Lyα Spectra" | Autor = Wood, B. E.; Linsky, J. L.; Müller, H.-R.; Zank, G. P. | Aeg = 2001}}</ref> <ref name="F1jg9">{{netiviide | URL = http://www.astroscu.unam.mx/rmaa/RMxAC..22/PDF/RMxAC..22_adams.pdf | Pealkiri = "Red Dwarfs and the End of the Main Sequence" | Autor = Adams, Fred C.; Laughlin, Gregory; Graves, Genevieve J. M. | Aeg = 2008-06-24}}</ref> <ref name="bRKb4">{{netiviide | URL = http://adsabs.harvard.edu/abs/2007AfrSk..11...39G | Pealkiri = "The Discovery of the Nearest Star" | Autor = Glass, I. S. | Aeg = Juuli 2007}}</ref> <ref name="vlrlL">{{netiviide | URL = http://www.eso.org/outreach/press-rel/pr-2002/pr-22-02.html | Pealkiri = "How Small are Small Stars Really? VLT Interferometer Measures the Size of Proxima Centauri and Other Nearby Stars" | Autor = Queloz, Didier | Aeg = 2002-11-29}}</ref> <ref name="alpha">{{netiviide | URL = http://adsabs.harvard.edu/abs/1928AJ.....39...20A | Pealkiri = "Alpha and Proxima Centauri" | Autor = Alden, Harold L. | Aeg = 1928}}</ref> <ref name="k4cM3">{{netiviide | URL = http://adsabs.harvard.edu/abs/1917MNRAS..77..650V | Pealkiri = "A 13th magnitude star in Centaurus with the same parallax as α Centauri" | Autor = Voûte, J. | Aeg = 1917}}</ref> <ref name="t1i9L">{{netiviide | URL = http://adsabs.harvard.edu/abs/1951PNAS...37...15S | Pealkiri = "Proxima Centauri as a Flare Star" | Autor = Shapley, Harlow | Aeg = 1951}}</ref> <ref name="zV9oc">{{netiviide | URL = http://adsabs.harvard.edu/abs/1995Sci...268.1327H | Pealkiri = "Solar-Like M-Class X-ray Flares on Proxima Centauri Observed by the ASCA Satellite" | Autor = Haisch, Bernhard; Antunes, A.; Schmitt, J. H. M. M. | Aeg = 1995}}</ref> <ref name="Wm7BZ">{{netiviide | URL = http://sdc.cab.inta-csic.es/ines/Ines_PCentre/Demos/Fluxdist/pcentauri.html | Pealkiri = "Proxima Centauri UV Flux Distribution" | Autor = ESA/Laboratory for Space Astrophysics and Theoretical Physics | Aeg = 2007-07-11}}</ref> <ref name="bcbe0">{{netiviide | URL = http://www.astro.uiuc.edu/~kaler/sow/rigil-kent.html | Pealkiri = "Rigil Kentaurus" | Autor = Kaler, Jim. | Aeg = 2008-08-03}}</ref> <ref name="RpObL">{{netiviide | URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/0486428206 | Pealkiri = "A Complete Manual of Amateur Astronomy: Tools and Techniques for Astronomical Observations. Courier Dover Publications" | Autor = Sherrod, P. Clay; Koed, Thomas L.; Aleichem, Thomas L. Sholem | Aeg = 2003}}</ref> <ref name="ESO">{{netiviide | URL = http://www.eso.org/public/archives/releases/sciencepapers/eso1629/eso1629a.pdf | Pealkiri = "A terrestrial planet candidate in a temperate orbit around Proxima Centauri" | Autor = Anglada-Escudé, Guillem et. al | Aeg = 2016-07-13}}</ref> <ref name="0ksyW">{{netiviide | URL = http://adsabs.harvard.edu/abs/2007AsBio...7...30T | Pealkiri ="A Reappraisal of The Habitability of Planets around M Dwarf Stars" | Autor =Tarter, Jill C. | Aeg = 2007}}</ref> <ref name="liZOI">{{netiviide | URL = http://adsabs.harvard.edu/abs/2007AsBio...7..167K | Pealkiri ="Coronal Mass Ejection (CME) Activity of Low Mass M Stars as An Important Factor for The Habitability of Terrestrial Exoplanets. I. CME Impact on Expected Magnetospheres of Earth-Like Exoplanets in Close-In Habitable Zones" | Autor = Khodachenko, Maxim L. | Aeg = 2008}}</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://novaator.err.ee/259413/lahima-tahe-lahistel-tiirleb-maa-sarnane-planeet Lähima tähe lähistel tiirleb Maa sarnane planeet (25.08.2016, ERR Novaator)] * [https://novaator.err.ee/259971/alpha-centauri-on-toesti-kolmiksusteem Alpha Centauri on tõesti kolmiksüsteem (12.12.2016, ERR Novaator)] [[Kategooria:Tähed]] [[Kategooria:Kentaur (tähtkuju)]] dl4qsf1kv3j43cosswqu7rrq8o8hio7 Risto Näätänen 0 248809 6184520 6138074 2022-08-27T23:58:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Professor Näätänen.jpg|pisi|Risto Näätänen]] '''Risto Kalervo Näätänen''' (sündinud [[14. juuni]]l [[1939]] [[Helsingi]]s) on soome [[psühholoogia]]teadlane. Ta on üks [[neuroteadus|kognitiivse neuroteaduse]] pioneere ja maailmas tuntud eelkõige lahknevusnegatiivsuse fenomeni avastajana. Näätänen on üks maailma tsiteeritumaid sotsiaalteadlasi ja üks väheseid, kelle [[Soome Teaduste Akadeemia]] on nimetanud alaliseks professoriks. Ta on teinud tihedat koostööd eesti teadlastega ja alates 2007. aastast on ta professor [[Tartu Ülikool]]is. ==Elukäik== ===Haridus=== Näätänen asus [[Helsingi Ülikool]]is psühholoogiat õppima 1958. aastal. Aastatel 1965–1966 sai ta esmase kognitiivse elektrofüsioloogiaalase väljaõppe tolleaegse spetsialisti professor [[Donald B. Lindsley]] [[UCLA]] laboratooriumides Los Angeleses. Doktorikraadi omandas ta 1967. aastal Helsingi Ülikoolis, kaitstes Lindsley juhendamisel väitekirja selektiivsest [[tähelepanu]]st ja aju elektrilistest sündmuspotentsiaalidest.<ref name="Fe0jA" /><ref name="kaks" /> Juba sel ajal avaldas ta teadusmaailmale märgatavat mõju: oma doktoritöös juhtis ta tähelepanu vigadele tuntud uurimismeetodis ja alates sellest ajast ei ole avaldatud ühtki seda meetodit kasutanud tööd.<ref name="mNYnV" /> ===Karjäär=== 1975. aastal määrati Näätänen Helsingi Ülikooli üldpsühholoogia professoriks. Selles ametis püsis ta formaalselt 1999. aastani, kuigi oli tegelikult eemal alates 1983. aastast, kui täitis uurija-professori kohustusi Soome [[Teaduste Akadeemia]]s. Ta oli ka Helsingi Ülikooli Kognitiivsete Aju-uuringute Keskuse asutaja ja direktor aastatel 1991–2006.<ref name="kaks" /><ref name="Qdf9u" /> 2007. aastal täitus Näätänenil 68. eluaasta, mis Soome seaduste järgi on professori pensioniiga. Et härra oli veel piisavalt heas vormis kasvõi maratoni jooksmiseks,<ref name="fVCrv" /> kutsus eesti kolleeg [[Jüri Allik]] ta Tartu Ülikooli kognitiivse neuroteaduse professorina tööle. 2008. aastast on Näätänen külalisprofessor ka [[Taani]]s [[Aarhusi Ülikool]]is. Lisaks koostööle eestlaste ja taanlastega jätkab ta teadustööd ka Helsingis. Peale statsionaarse töö on Näätänen olnud ka pikaajaline toimetaja ja retsensent mitmes mõjukas teadusajakirjas (nt Brain Research, International Journal of Psychophysiology, Journal of Cognitive Neuroscience jpt).<ref name="KwzIq" /> Tema enda artiklid on kogunud kümneid tuhandeid viiteid ja tema [[h-indeks]] on [[Google Scholar]]i süsteemi andmetel ligikaudu 100.<ref name="XsuRz" /> Ta kuulub 0,5% maailma tsiteeritumate elavate teadlaste hulka <ref name="kaks" /> ning on tsiteerituim sotsiaalteadlane Soomes ja paradoksaalselt ka ajaloo tsiteerituim Eesti teadlane.<ref name="1KwSO" /><ref name="0DEc2" /> ==Teadustöö== Näätäneni elutöö keerleb ümber [[lahknevusnegatiivsus]]e fenomeni, mille ta avastas 1978. aastal. MMN on [[EEG|elektroentsefalograafiliselt]] mõõdetud sündmuspotentsiaali komponent. See väljendub EEG salvestises negatiivse kühmuna, mis tekib reaktsioonis hälbivale stiimulile võrreldes rea standardsetega. Seega on tegu indikaatoriga muutuste tuvastamise mehhanismist ajus. MMN on leidnud palju rakendusi alates muusikalise intelligentsuse mõõtmisest kuni laste kognitiivse arengu näitajateni. Autor ise on enim huvitatud kliinilisest suunast: muutuseid MMNis on muuhulgas seostatud psühhoosi tekkega [[skisofreenia]]s, [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri]] ja [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõvega]], [[düsleksia]]ga ja isegi koomast ärkamise tõenäosusega. Näätänen loodab MMNi laialdasemalt rakendada ka haridussüsteemis, seda eriti keeletajuga seonduvas, kus MMN on taas praktiliseks vahendiks osutunud.<ref name="kaheksa" /> Näiteks avaldati 1997. aastal prestiižses ajakirjas Nature eesti-soome ühisuuring, kus selgus, et heli esmane töötlus ajus erineb sõltuvalt sellest, kas ta on osa keelest (häälik) või on tegemist mittekeelelise stiimuliga. Tuli välja, et eestlastest katseisikute aju töötleb foneemi "õ" kui keelelist stiimulit aga soomlastest katseisikute oma mitte.<ref name="S7Q1X" /> Lisaks kõigele muule on Näätänen avaldanud olulist mõju ka Soome liikluspoliitikale. Nimelt ei kehtinud Soome maanteedel veel mõnda aega tagasi ühtegi kiiruspiirangut. Näätänen asus uurima inimeste liikluskäitumist ja kirjutas raamatu, juhtides tähelepanu kihutamise ohtlikkusele. Tolleaegne president [[Urho Kekkonen|Kekkonen]] sattus raamatut lugema ning aitas seejärel kaasa kiiruspiirangute kehtestamisele.<ref name="kaheksa" /> ===Raamatud=== * "Road-User Behaviour and Traffic Accidents" (1976) * "Attention and Brain Function" (1992) * "Mismatch Negativity: A Probe to Auditory Perception and Cognition in Basic and Clinical Research" (peatükk raamatust "The Cognitive Electrophysiology of Mind and Brain", 2003) ===Mõjukamad artiklid=== * The n1 wave of the human electric and magnetic response to sound – a review and an analysis of the component structure (1987, ''Psychophysiology, 24''(4), 375–425) * Early selective-attention effect on evoked potential reinterpreted. (1978, ''Acta psychologica, 42''(4), 313–29) * The role of attention in auditory information-processing as revealed by event-related potentials and other brain measures of cognitive function (1990, ''Behavioral and brain sciences, 13''(2), 201–232) * Language-specific phoneme representations revealed by electric and magnetic brain responses (1997, ''Nature, 385''(6615), 432–434) ==Tunnustused== * Auline vanemuurija Dundee Ülikoolis (Šotimaa, 1979) * Purkinje preemia (Tšehhoslovakkia, 1988) * Soome Valge Roosi Rüütliordu I klassi rüütel (1990) * Soome Kultuurifondi peapreemia (1990) * Soome Liiklusohutuse Organisatsiooni liiklusohutuse auhind (1992) * Society for Psychophysiological Research auhind silmapaistva panuse eest (USA, 1995) * George Soros Professor, Tartu Ülikool (1996) * Esimene rahvuslik teadusauhind Soome Haridusministeeriumilt (1997) * Rahvusvahelise Psühhofüsioloogia Organisatsiooni 20. aastapäeva auhind erakordse panuse eest psühhofüsioloogiasse ja teistesse neuroteadustesse (International Organization of Psychophysiology, Kanada, 2002) * World Innovation Foundation liige (Suurbritannia, 2005) * Auliige Vene Biopsühhiaatria Ühenduses ja Vene Neuroteaduse Ühenduses (Venemaa, 2005) * Seeniorautasu Soome Psühholoogiaühendustelt (2006) * Nordic Prize neuroloogiliste arenguhäirete valdkonna uurimuste eest (Rootsi, 2007) * Tartu Ülikooli Suur medal (2010) * Association for Psychological Science liige (USA, 2011) * Soome Teadus- ja Kirjandusministeeriumi teaduse peapreemia (2011) * Soome Lõvi ordu komandör (2012) * Soome Psühholoogide Liidu kuldmedal (2012) ====Valitud audoktoriks==== *2000 – [[Jyväskylä Ülikool]]i audoktor *2000 – [[Tartu ülikooli audoktor]] psühholoogia alal *2007 – [[Barcelona Ülikool]]i kognitiivse neuroteaduse audoktor *2008 – [[Peterburi Ülikool]]i neuroteaduste audoktor *2010 – [[Helsingi Ülikool]]i meditsiiniteaduskonna audoktor ====Valitud teadusakadeemiate liikmeks==== *1980 – [[Soome Teaduste Akadeemia]] *1994 – [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] *2007 – Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Fe0jA">{{Netiviide |url=http://www.icon2014.org/ereg/popups/speakerdetails.php?eventid=52907&speakerid=141500& |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-06-10 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304061748/http://www.icon2014.org/ereg/popups/speakerdetails.php?eventid=52907&speakerid=141500& |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kaks">{{ETIS}}</ref> <ref name="mNYnV">Ritter, W. (1996). For Distinguished Contributions to Psychophysology: Risto Näätänen. ''Psychophysiology, 33''(5), 483–490.</ref> <ref name="Qdf9u">Psühholoogia Helsingi Ülikoolis http://www.helsinki.fi/psykologia/english/introduction/history.htm</ref> <ref name="fVCrv">http://blog.ut.ee/how-good-is-estonian-science/</ref> <ref name="KwzIq">Research Database Tuhat https://web.archive.org/web/20140715001346/https://tuhat.halvi.helsinki.fi/portal/en/persons/risto-naatanen(4fd7eec0-b80c-4896-acad-a4564912d25a)/activities.html</ref> <ref name="XsuRz">Google Scholar http://scholar.google.fi/citations?user=5zWLGskAAAAJ&hl=en&oi=ao</ref> <ref name="1KwSO">Arko Olesk, Postimees http://arvamus.postimees.ee/777412/ajuautomaat-leiab-alzheimeri-varakult-ules</ref> <ref name="0DEc2">Kristiina Kruuse, Postimees http://www.postimees.ee/915656/eesti-edetabelit-juhib-soomlane</ref> <ref name="kaheksa">Juhan Javoiš – Universaalne aju uurimise tööriist. ''Eesti Loodus'', märts 2013.</ref> <ref name="S7Q1X">Näätänen et al. (1997). Language-specific phoneme representations revealed by electric and magnetic brain responses. ''Nature, 385''(6615), 432–434.</ref> }} {{JÄRJESTA:Näätänen, Risto}} [[Kategooria:Soome teadlased]] [[Kategooria:Eesti neuroteadlased]] [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] ogec59qw51pivafngil4b5tpjfw5c16 Surnud 3. juulil 0 249836 6184567 6159918 2022-08-28T06:39:03Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud juulis}} ''Siin loetletakse [[3. juuli]]l surnud tuntud isikuid. *[[1904]] – [[Theodor Herzl]], juudi rahvusest Austria ajakirjanik, [[sionism]]i rajaja *[[1907]] – [[Maksud Alihhanov-Avarski]], Vene kindral, Mervi ja Thbilisi kuberner *[[1916]] – [[Hetty Green]], Ameerika Ühendriikide investor ja ärinaine *[[1929]] – [[Pascal-Adolphe-Jean Dagnan-Bouveret]], prantsuse maalikunstnik *[[1939]] – [[Ottokar Torrim]], eesti keemik *[[1941]] – [[Friedrich Akel]], Eesti poliitik ja diplomaat * 1941 – [[Aaru Ots]], Eesti sõjaväelane *[[1942]] – [[Aleksander Kleius]], eesti näitleja *[[1943]] – [[Peeter Penna]], eesti koorijuht, organist ja pedagoog * 1943 – [[Jõvan Kõrla]], mari näitleja ja luuletaja *[[1960]] – [[Erwin Jaenecke]], Saksamaa sõjaväelane * 1960 – [[Friedrich Arnemann]], sanitaarstatistik *[[1965]] – [[Julius Järve]] (Reintam), eesti näitleja, kirja- ja koolimees *[[1966]] – [[Jaan Saul]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1969]] – [[Brian Jones]], inglise muusik * 1969 – [[Roopi Hallimäe]], eesti kooliõpetaja, kirjanik ja astronoom *[[1971]] – [[Jim Morrison]], laulja (The Doors) *[[1976]] – [[Johannes Kaarde]], eesti loomaarstiteadlane *[[1977]] – [[Jonas Černius]], Leedu sõjaväelane ja poliitik *[[1980]] – [[Paul Rahno]], eesti mikrobioloog *[[1985]] – [[Frank J. Selke]], Kanada jäähokitreener * 1985 – [[Erik Ågren]], Rootsi poksija *[[1988]] – [[Richard Schulze-Kossens]], Relva-SS ohvitser ja adjutant *[[1990]] – [[Armand Apell]], Prantsusmaa poksija *[[1991]] – [[James Van Alen]], USA ühiskonnategelane, tennise kuulsuste halli asutaja * 1991 – [[Eerik Kokker]], eesti pianist * 1991 – [[Martin Maiste]], eesti maadleja *[[1994]] – [[Aino Lunge]], eesti lastepsühholoog * 1994 – [[Olev Mikiver]], eesti maalikunstnik, graafik ja teatrikunstnik *[[1995]] – [[Pancho Gonzales]], USA tennisist *[[1999]] – [[Pelageja Kotšina]], vene hüdromehaanik *[[2003]] – [[Juri Štšekotšihhin]], vene ajakirjanik ja poliitik *[[2004]] – [[Andrian Nikolajev]], Nõukogude Liidu kosmonaut *[[2006]] – [[Hans Rüütel]], Eesti autosportlane * 2006 – Sir [[Carol Mather]], Suurbritannia sõjaväelane ja poliitik * 2006 – [[Hans Bierbrauer]] (Oskar), saksa karikaturist * 2006 – [[Benjamin Hendrickson]], USA näitleja *[[2007]] – [[Claude Pompidou]], Prantsusmaa presidendi Georges Pompidou lesk * 2007 – [[Boots Randolph]], USA saksofonimängija * 2007 – [[Henrique Viana]], portugali näitleja * 2007 – [[Havaž Daurbekov]], Inguššia omavalitsustegelane * 2007 – [[Hannes Voolma]], eesti kasvatusteadlane * 2007 – [[Sergei Zolotuhhin]], vene rokktrummar, näitleja Valeri Zolotuhhini kasupoeg *[[2008]] – [[Karl Haager]], Saksamaa kohtunik * 2008 – [[Tvrtko Švob]], horvaadi bioloog * 2008 – [[Wilhelm Jung]], saksa ajaloolane * 2008 – [[Larry Harmon]], USA koomik * 2008 – [[Hans Zwiefelhofer]], saksa sotsiaalteadlane * 2008 – [[Colin Cooper]], Briti muusik * 2008 – [[Harald Heide-Steen juunior]], norra näitleja * 2008 – [[Georg Batz]], saksa intellektuaal *[[2009]] – [[Victor Smorgon]], ukraina päritolu Austraalia tööstur * 2009 – [[E. J. Josey]], USA inimõiguslane * 2009 – [[Jorge Enrique Adoum]], Ecuadori kirjanik * 2009 – [[John Keel]], USA ufoloog ja kirjanik * 2009 – [[Alauddin Al-Azad]], Bangladeshi kirjanik * 2009 – [[Frank Devine]], Austraalia ajakirjanik *[[2012]] – [[Andy Griffith]], USA näitleja *[[2014]] – [[Jüri Tuulik]], eesti kirjanik *[[2016]] – [[Tõnis Käo]], eesti tööstusdisainer ja kunstipedagoog Saksamaal * 2016 – [[Endla Jaagosild]], eesti etnoloog *[[2017]] – [[Paolo Villaggio]], itaalia näitleja, kirjanik ja stsenarist * 2017 – [[José Luis Cuevas]], Mehhiko kunstnik * 2017 – [[Jean-Jacques Susini]], Prantsuse poliitik * 2017 – [[Matti Rossi]], soome kirjanik ja tõlkija *[[2019]] – [[Jüri Sild]], Energia kolhoosi esimees ja eesti keele hoidja * 2019 – [[Pol Cruchten]], Luksemburgi filmilavastaja ja produtsent *[[2020]] – [[Juhan Pruuden]], eesti tehnikateadlane *[[2022]] – [[Soila Komi]], soome näitleja [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuli, 03.]] 411p6hm22ngh8g68q1aik39gpukdt2c Rittmeister 0 250750 6184521 5215847 2022-08-28T00:10:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kossak Jul Rotmistrz pancerny.jpg|pisi|"Rittmeister". Autor [[Juliusz Kossak]], [[1886]]]] '''Rittmeister''' ([[saksa keel]]es 'ratsaväeülem') oli [[eskadron]]iülema auaste mõne riigi [[Ratsavägi|ratsaväes]] (eelkõige [[Kesk-Euroopa]]s ja [[Skandinaavia]]s). [[Jalavägi|Jalaväes]] vastab sellele [[kapten]]i auaste. Tänapäeval on enamik riike rittmeistri auastmest loobunud. Traditsiooniliselt on rittmeistri pagunil kolm tärni nagu kaptenilgi. ==Poola ja Leedu== Poola armees oli rittmeister (poola ''rotmistrz'', 'rooduülem'; leedu ''rotmistras''; inglise keelde tõlgituna vahel ''rotamaster'', erinevalt tavapärasest ''rittmeistrist'') kasutusel 15.–20. sajandil. Esimesed rittmeistrid teenisid 15. sajandil [[palgasõdur]]ite üksustes. Algselt võis rittmeister juhtida nii jalaväge ([[Rood|rood]]) kui ka ratsaväge (''[[chorągiew]]''). Hiljem kasutati rittmeistri auastet ainult [[haidukid|haidukkide]] seas (''piechota węgierska'', 'ungari jalavägi') ja valikjalaväes (''[[piechota wybraniecka]]'') ning lõpuks jäi see kasutusele üksnes ratsaväes. [[Pilt:PL Epolet kpt.svg|thumb|left|Poola sõjaväe rittmeistri pagunid (1919–1939) olid samasugused kui kaptenilgi]] 17. sajandil olid husaari- ja kasakavägede rittmeistrid pigem tsiviilaukandjad, mitte elukutselised ohvitserid. 18. sajandi I poolel kehtestati see reegel ametlikult; taoliste titulaarsete rittmeistrite eest juhtisid üksusi [[porutšik]]ud (''porucznik'') ja asetäitjad (''namiestnik''). 18. sajandi lõpul said rittmeistritest eskadroniülemad. Tekkis vahe eskadronide rittmeistrite, kes said riigikassast palka, ja staabirittmeistrite vahel, kes pidid selle sissetulekuta läbi ajama. 19. sajandil kujunes rittmeistrist ratsaväe ja sandarmeeria ohvitseride auaste. [[Teine Poola vabariik|Teise Poola vabariigi]] ning [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal Läänes moodustatud Poola üksustes oli rittmeistri auaste kasutusel nii ratsa- kui ka soomusväes. Ratsaväeeskadroni ülema auastmena säilis rittmeister kuni [[1947]]. aastani. [[Pilt:Rittmeister of the Polish National Cavalry in 1792.PNG|pisi|Poola ratsaväe rittmeister 1792. aastal. Fjodor Solntsev, 19. sajand]] Rittmeistri aukraadi kandis ka [[Jan III Sobieski]], [[hetman]] ja hilisem [[Rzeczpospolita]] kuningas. ==Saksamaa ja Austria== [[Saksa keisririik|Saksa keisririigis]] ja [[Austria-Ungari]]s vastas rittmeistri auaste kaptenile (''Hauptmann''). [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] juhtisid rittmeistrid eskadrone, vahel ka [[rügement]]e.<ref name="nigel">Т. Нигель "Германская армия в Первой мировой войне: 1914—1915", I kd, 2003, ISBN 9781841765655</ref><ref name="jewison">Glenn Jewison [https://web.archive.org/web/20110927071725/http://www.austro-hungarian-army.co.uk/badges/badges.htm Auastmed Austria-Ungari armees] (vaadatud 10.07.2011)</ref>. Auaste säilis [[1945]]. aastani ka [[Wehrmacht]]is, kus seda tarvitati ratsaväes ja mõnes suurtükiväeosas ning see vastas kaptenile. [[Austria|Austria Vabariigis]] oli rittmeistri auaste kasutusel 1945–1978 politseis ja [[sandarmeeria]]s. ==Venemaa== Venemaal võeti rittmeistri auaste ratsaväes kasutusele 17. sajandil armeereformi käigus. [[Raskeratsavägi|Raskeratsaväe]] loomisel saksa [[kürassiir|kürassiiride]] eeskujul 1730–1731<ref>[[1730]]. aastal rajati kaardiväes, kus seni puudusid ratsaväeosad, kürassiiride eeskujul moodustatud ratsakaardiväepolk.</ref> tulid ka uued auastmed, millest rittmeister vastas [[Teenistusastmete tabel]]is IX klassile.<ref name="Шепелев"> Шепелев Л. Е. Военные чины // Шепелев Л. Е. Титулы, мундиры, ордена в Российской империи. — Moskva: Наука, 1991. — lk 88.</ref> Vahel nimetati rittmeistriteks ka [[Doni kasakaväed|Doni kasakavägede]] [[jessauul]]e. [[1798]]–[[1800]] võrdsustati kasakaohvitseride erilised auastmed armee [[husaar]]ipolkude omadega, säilitades siiski varasemad nimetused. Nii võrdsustati jessauulid rittmeistritega. Reeglina juhtis selline rittmeister-jessauul kasaka[[sotnja]]t ning ta pagunitel oli helesinine triip hõbedasel taustal ilma tähtedeta. 1798 loodi ka madalam [[staabirittmeister|staabirittmeistri]] auaste. [[1882]] reorganiseeriti husaari- ja [[ulaan]]ipolgud [[tragun]]ipolkudeks. Kogu ratsaväes kehtestati ühtsed auastmed ning tragunikapteneist said rittmeistrid. [[1884]]. aastal võrdsustati kaptenid, rittmeistrid ja jessauulid majoriga ning tõsteti teenistusklasside tabelis VIII klassi. [[1917]]. aastal auaste kaotati. Punaarmees loobuti auastmete kasutamisest ning viimased rittmeistrid teenisid [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] valgete poolel. ==Rootsi== Kuni [[Gustav II Adolf]]i sõjaväereformini [[1626]]. aastal juhtis rittmeister [[Aadlilipkond|lipkond]]a ([[rootsi keel]]es ''fänika''), millesse kuulus rahuajal 150 ja sõjaajal keskmiselt 500 meest. Hiljem sai rittmeistrist (rootsi keeles ''ryttmästare'') [[Rootsi ratsakaardivägi|Rootsi ratsakaardiväes]] ametikoha nimetus. Nii kutsuti ratsaväeüksuse ülemat sõltumata aukraadist. ==Norra== Norras on rittmeistri auaste ([[norra keel]]es ''rittmester'') säilinud tänini soomus- ja jalaväes. See vastab maaväe [[kapten]]i ja mereväe kaptenleitnandi auastmele. 19. sajandil kandis rittmeistri nimetust ka [[Rootsi–Norra]] kuningat [[Oslo|Christiania]]-visiitidel eskortiva auvahtkonna ''Det gyldne kor'' ('Kuldne koor') ülem. Rittmeistri kohuseid täitsid kordamööda juhtivad ärimehed.<ref name="kuldkoor">Arne Lie Christensen "Karl Johans fasader" Oslo, 2007, lk 69.</ref> ==Mujal== Hollandis on rittmeister ([[hollandi keel]]es ''ritmeester'') endiselt kasutusel ratsaväes, kus see vastab kapteni auastmele.<ref name="krijgsmacht"> "Wie is wie – De rangonderscheidingstekens van de krijgsmacht" (PDF). Directie Voorlichting en Communicatie. Ministerie van Defensie. Oktober 2006, lk 2. (Vaadatud 16.10.2008)</ref> Taanis kasutati rittmeistri auastet ([[taani keel]]es ''ritmester'') 1951. aastani. Tšehhoslovakkia armees oli rittmeister allohvitseri auaste, mis vastas ligikaudu [[vahtmeister|vahtmeistrile]] või [[veltveebel|veltveeblile]]. ==Viited== {{viited}} <small>''Selle artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelset artiklit [[:en:Rittmeister]], saksakeelset artiklit [[:de:Rittmeister]], venekeelset artiklit [[:ru:Ротмистр]], leedukeelset artiklit [[:lt:Rotmistras]], poolakeelset artiklit [[:pl:Rotmistrz]], rootsikeelset artiklit [[:sv:Ryttmästare]] ning norrakeelset artiklit [[:no:Rittmester]] seisuga 10. juuli 2011.''</small> [[Kategooria:Sõjaväelised auastmed]] [[Kategooria:Ratsavägi]] lw0na0jknainztellfrywf5ot2dc77f Biograafiad (Sa) 0 251501 6184235 6180406 2022-08-27T16:01:59Z Velirand 67997 /* San */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Sa)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Sa". ==Saa== *[[Elmar Saa]], eesti tehnikateadlane (1938–) *[[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (1944–) *[[Brandon Saad]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–) *[[Wadī‘ Sa‘ādah]], Liibanoni päritolu Austraalia luuletaja ja ajakirjanik (1948–) *[[Eric Saade]], Rootsi laulja (1990–) *[[Heldur Saade]], eesti orkestrijuht (1936–2021) *[[Osvald Saadre]], eesti arheoloog (1904–1975) *[[Tõnis Saadre]], eesti geoloog ja fotograaf (1942–) *[[Agnes Saag]], Evald Saagi abikaasa (1911–1981) *[[Andres Saag]], eesti botaanik, lihhenoloog (1955–) *[[Eero Saag]], Eesti sõjaväelane (1914–1941) *[[Evald Saag]], eesti teoloog (1912–2004) *[[Kaimar Saag]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Mare Saag]], eesti arstiteadlane ja hambaarst (1952–) *[[Carolin Saage]], eesti fotokunstnik (1988–) *[[Kristo Saage]], eesti korvpallur (1985–) *[[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (1965–) *[[Vello Saage]], eesti õpetaja (1922–1991) *[[Anu Saagim]], eesti seltskonnategelane, ajakirjanik ja ettevõtja (1962–) *[[Jaanus Saago]], eesti laulja (1990–) *[[Rudolf Saago]], eesti vabadusvõitleja ja luuraja (1914–1973) *[[Paul Saagpakk]], eesti keeleteadlane (1910–1996) *[[Mihheil Saakašvili]], Gruusia poliitik (1967–) *[[Aare Saal]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Andres Saal]], eesti kirjanik (1861–1931) *[[Arvo Saal]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1949–) *[[Emilie Rosalie Saal]], eesti kunstnik (1871–1954) *[[Johannes Saal]], eesti maalikunstnik (1913–1964) *[[Kristjan Saal]], eesti keemik ja materjaliteadlane (1977–) *[[Margus Saal]], eesti füüsikateoreetik (1974–) *[[Astrid Saalbach]], Taani näitekirjanik (1955–) *[[Richard Saaliste]], Eesti ja Saksamaa sõjaväelane ning metsavend (1916–1949) *[[Urmas Saaliste]], eesti laskesportlane (1960–) *[[Saalomon]], Iisraeli kuningas (10. sajand eKr) *[[Marie Saame]], eesti alpinist (1989–) *[[Ken Saan]], eesti filmiprodutsent ja ajakirjanik (1976–) *[[Peeter Saan]], eesti dirigent, klarneti- ja saksofonimängija (1959–) *[[Taimo Saan]], eesti matemaatik (1963–) *[[Eugen Saanpere]], eesti fagotimängija (1917–2001) *[[Agu Saar]], eesti füüsik (1942–2020) *[[Ain Saar]] (1968–) *[[Aino Saar]], eesti bioloog ja taimefüsioloog (1926–2017) *[[Aivo Saar]], eesti füüsik (1937–) *[[Aleksander Saar]], Eesti põllumees ja poliitik (1883–1942) *[[Alviine Saar]], eesti õpetaja (1907–1985) *[[Andrus Saar]], eesti sotsioloog ja ajakirjanik (1946–2015) *[[Anti Saar]], eesti kirjanik ja tõlkija (1980–) *[[Ants Saar]], eesti kirjanik (1920–1989) *[[Ants Saar (purilendur)|Ants Saar]], eesti purilendur (1914–1995) *[[Arno Saar]], eesti fotograaf (1953–2022) *[[Asmu Saar]], eesti geograaf ja loodusteadlane (1931–2003) *[[Bernhard Saar]], eesti tehnikateadlane (1929–1998) *[[Darja Saar]] (1980–) *[[Edgar Saar]], eesti etnoloog (1938–) *[[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (1955–) *[[Elmar Saar]], eesti jalgpallur, treener ja kohtunik (1908–1981) *[[Elmar Johannes Saar]], eesti metsateadlane (1901–1947) *[[Endel Saar (maadleja)|Endel Saar]], eesti maadleja (1928–1987) *[[Endel Saar (ajakirjanik)|Endel Saar]], eesti ajakirjanik (1935–2017) *[[Enn Saar]], eesti astrofüüsik (1944–) *[[Ernst Saar]], eesti omavalitsuspoliitik ja ettevõtja (1892–1937) *[[Evar Saar]], eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja võro keele aktivist (1969–) *[[Felix Saar]], Eesti sõjaväelane (1911–1942) *[[Ferdinand von Saar]], Austria kirjanik (1833–1906) *[[Friedrich Saar]], eesti loomaarstiteadlane (1904–1942) *[[Getter Saar]], eesti sulgpallur (1992–) *[[Gustav Saar (tehnikateadlane)|Gustav Saar]], eesti tehnikateadlane (1920–1972) *[[Hans Saar]], eesti agronoom (1893–1983) *[[Heleri Saar]], eesti jalgpallur (1979–) *[[Irja Saar]], eesti mükoloog (1973–) *[[Janne Saar]], eesti laulja (1986–) *[[Johan Saar]], Eesti Piirivalve ohvitser (1932–2002) *[[Joosep Saar]], organist, köster, viiulimeister, koolijuhataja ja koorijuht (1837–1910) *[[Juhan Saar]], eesti kirjanik (1929–2007) *[[Jüri Saar]], Eesti poliitik (1946–) *[[Jüri Saar (ajakirjanik)|Jüri Saar]], eesti ajakirjanik *[[Jüri Saar (kriminoloog)|Jüri Saar]], eesti kriminoloog (1956–) *[[Jüri Saar (filosoof)|Jüri Saar]], eesti filosoof (1941–1984) *[[Jüri Saar (treener)|Jüri Saar]], eesti jalgpallitreener *[[Kaarel Saar]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Kadi Liis Saar]], eesti tennisist (1992–) *[[Kalev Saar]], eesti muusik (1969–) *[[Karl Saar]], eesti tehnikateadlane (1945–) *[[Katriin Saar]], Eesti tennisist (2002–) *[[Kersten Saar]], eesti majandusteadlane (1944–) *[[Kevin Saar]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Kristjan Saar]], Eesti sõjaväelane (1894–1972) *[[Kustav Saar]], Eesti sõjaväelane (1897–1941) *[[Ludvig Saar]], Eesti sõjaväelane (1895–1980) *[[Maido Saar]], eesti koreograaf ja rahvatantsija (1957–) *[[Maret Saar]], eesti aerobioloog, aero- ja etnomükoloog (1946–) *[[Margus Saar]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Mariann Saar]], eesti laulja (1988–) *[[Marianna Saar]], eesti botaanik (1934–) *[[Marika Saar]], Eesti poliitik (1982–) *[[Mart Saar]], eesti helilooja (1882–1963) *[[Martin Saar]], New Yorgis elav eesti kunstnik (1980–) *[[Max Emil Saar]], eesti vaimulik (1911–1981) *[[Meeli Saar]], eesti sporditeadlane (1958–) *[[Mikk Saar]], eesti laulja (1980–) *[[Olivia Saar]], eesti lastekirjanik ja luuletaja (sündinud 1931) *[[Paul Saar (vaimulik)|Paul Saar]], eesti vaimulik (1919–2010) *[[Paul Saar (kunstnik)|Paul Saar]], eesti maalikunstnik(1946–2007) *[[Pille Saar]], eesti pianist ja pedagoog (1961–) *[[Raer Saar]], eesti kontrabassimängija (1978–) *[[Rudolf Saar]], eesti politseiametnik (1868–?) *[[Zinaida Saar]], Eesti pediaater ja infektsionist (1915–2005) *[[Tanel Saar]], eesti näitleja (1974–) *[[Tanel Saar (jurist)|Tanel Saar]], eesti kohtunik *[[Tanel Saar (kunstnik)|Tanel Saar]], eesti kunstnik (1979–) *[[Theodor Saar]], Kihnu koduloolane, pedagoog ja muusik (1906–1984) *[[Tiiu Saar]], eesti loomaarstiteadlane (1955–) *[[Tõnu Saar]], eesti näitleja (1944–2022) *[[Tähti Saar]], eesti arst ja arstiteadlane (1944–2016) *[[Valeri Saar]], Eesti sõjaväelane (1955–) *[[Veera Saar]], eesti kirjanik ja pedagoog (1912–2004) *[[Veikko Saar]], eesti astronoom (1971–1998) *[[Vladimir Saar]], eestlasest Venemaa poliitik (1963–) *[[Ülar Saar]], eesti arhitekt (1958–2017) *[[Riho Saard]], eesti kirikuloolane (sündinud 1961) *[[Andrus Saare]], Eesti poliitik (1965–) *[[Astrid Saare]], eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog (1929–2016) *[[Kalev Saare]], eesti õigusteadlane (1974–) *[[Mare Saare]], eesti klaasikunstnik (1955–) *[[Tiit Saare]], eesti ajaloolane, heraldik ja ajalooõpetaja (1956–) *[[Triina Saare]], eesti kirjanik (1913–2002) *[[Kalju Saareke]], eesti balletitantsija ja pedagoog (1926–2015) *[[Niko Saarela]], soome näitleja (1972–) *[[Tomi Saarelma]], Soome jalgpallur (1988–) *[[Alex Saaremaa]], eesti võrkpallur (2000–) *[[Raul Saaremets]], eesti muusik, diskor, produtsent ja raadiosaatejuht (1967–) *[[Richard Saaremets]], eesti vaimulik (1911–2001) *[[Karl Robert Saaremäe]], eesti näitleja (1992–) *[[Rivo Saaremäe]], eesti lauatennisist (1995–) *[[Rünno Saaremäe]], eesti näitekirjanik ja ajakirjanik (1966–2011) *[[Üllar Saaremäe]], eesti näitleja ja lavastaja (1969–) *[[Liisa Saaremäel]], eesti näitleja (1992–) *[[Martin Saaremägi]], eesti laulukirjutaja, muusik ja produtsent (1981–) *[[Ilma Saarepera]], eesti notar (1912–1944) *[[Ilo-Ann Saarepera]], eesti näitleja (1994–) *[[Indrek Saarepera]], eesti arhitekt (1968–) *[[Maimu Saarepera]], eesti majandusteadlane (1932–) *[[Elmar Saarepere]], eesti kooliõpetaja, koorijuht ja aktivist Austraalias (1914–2015) *[[Anti Saarepuu]], eesti murdmaasuusataja (1983–) *[[Andrus Saareste]], eesti keeleteadlane (1892–1964) *[[Ernst Saareste]], eesti arst (1892–1944) *[[Juta Saarevet]], Eesti riigiametnik (1978–) *[[Meeme Saareväli]], eesti kontrabassist ja muusikapedagoog (1941–) *[[Henn Saari]], eesti keeleteadlane (1924–1999) *[[Liina Saari]], eesti ooperilauljatar (sopran) ja näitleja (1951–) *[[Onni Saari]], soome poksija (sündis 1907) *[[Peeter Saari]], eesti füüsik (1945–) *[[Rami Sa'ari]], Iisraeli luuletaja ja tõlkija (1963–) *[[Wimme Saari]], saami muusik (1959–) *[[Kaija Saariaho]], soome helilooja (1952–) *[[Heleri Saarik]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja muusikavideote autor (1984–) *[[Annika Saarikko]], Soome poliitik (1983–) *[[Pentti Saarikoski]], soome kirjanik ja tõlkija (1937–1983) *[[Aino Kaisa Saarinen]], soome murdmaasuusataja (1979–) *[[Eero Saarinen]], Soome-USA arhitekt (1910–1961) *[[Eliel Saarinen]], soome arhitekt (1873–1950) *[[Esa Saarinen]], soome filosoof (1953–) *[[Mikko Saarinen]], soome endine poksija (1946–) *[[Veli Saarinen]], soome suusataja (1902–1969) *[[Tomi Saario]], soome laulja (1992–) *[[Anneli Saaristo]], soome laulja ja näitleja (1949–) *[[Egon Saaristu]], eesti jooksja (1894–1968) *[[Ülle Saarits]], eesti kasvatusteadlane (1950–) *[[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (1941–) *[[Mauri Saarivainio]], Soome endine poksija (1945–) *[[Meinhard Saarkoppel]], eesti tehnikateadlane (1932–) *[[Martin Saarla]], Eesti sõjaväelane (1900–1972) *[[Maido Saarlas]], eesti tehnikateadlane (1930–) *[[Liina Saarlo]], eesti rahvaluuleteadlane (1974–) *[[Härmo Saarm]], eesti ajakirjanik ja pedagoog (1939–) *[[Ivo Saarma]], eesti günekoloog (1959–) *[[Jüri Saarma]], eesti psühhiaater (1921–2001) *[[Lemme Saarma]], eesti balletitantsija (1960–) *[[Mart Saarma]], eesti molekulaarbioloog (1949–) *[[Märt Saarma]], eesti psühhiaater (1935–2019) *[[Urmas Saarma]], eesti bioloog (1967–) *[[Valve Erika Saarma]], eesti arstiteadlane ja terapeut (1920–2005) *[[Endel Saarman]], eesti tehnikateadlane (1923–) *[[Pentti Saarman]], soome poksitreener ja endine poksija (1941–2021) *[[Tõnu Saarman]], eesti agronoom ja poliitik (1948–) *[[Ain Saarmann]], eesti ettevõtja ja endine poliitik (1939–) *[[Henn Saarmann]], eesti spordiajakirjanik (1934–2008) *[[Karl Saarmann]], Eesti riigikohtunik (1893–1948) *[[Ain Saarna]], eesti ajakirjanik ja meediategelane (1958–) *[[Imre Saarna]], eesti laulja (1976–) *[[Apollon Saarne]], eesti arst (1906–1975) *[[Andres Saarniit]], eesti majandusteadlane (1955–) *[[Harald Saarniit]], eesti ajaloolane (1925–1997) *[[Ivar-Igor Saarniit]], eesti matemaatik (1940–) *[[Jüri Saarniit]], eesti psühholoog (1951–2003) *[[Matti Juhani Saarnisto]], soome geoloog (1942–) *[[Lembit Saarnits]], eesti õigusteadlane (1936–2014) *[[Eerik Saarnok]], eesti arstiteadlane ja viroloog (1930–1990) *[[Lembit Saarsalu]], eesti saksofonist ja helilooja (1948–) *[[Kurt Saarse]], eesti vaimulik ja teoloog (1909–1942) *[[Leili Saarse]], eesti füüsiline geograaf ja geoloog (1939–) *[[Karin Saarsen]], Rootsis elanud eesti kirjanik ja ajakirjanik (1926–2018) *[[Villem Saarsen]], Eesti sõjaväelane (1891–1982) *[[Mart Saarso]], eesti purjetaja (1963–) *[[Bernhard Saarsoo]], eesti arst ja botaanik (1889–1964) *[[Heldur Saarsoo]], eesti õigusteadlane (1931–1997) *[[Aet Saarts]], eesti otorinolarüngoloog (1968–) *[[Lembit Saarts]], eesti kunstnik (1924–2016) *[[Tõnis Saarts]], eesti politoloog (1978–) *[[Sulev Saarup]], eesti näitleja (1904–1976) *[[Jarkko Saastamoinen]], soome saalihokimängija (1983–) *[[Artur Saat]], eesti viiuldaja (1902–2004) *[[Jaanus Saat]], Eesti omavalitsusjuht (1983–) *[[Joosep Saat]], eesti ajaloolane, ajakirjanik ja karikaturist (1900–1977) *[[Luule Saat]], eesti majandusteadlane (1932–) *[[Maksim Saat]], eesti majandusteadlane (1944–) *[[Mari Saat]], eesti kirjanik ja majandusteadlane (1947–) *[[Peeter Saat]], endine eesti poksija (1968–) *[[Toomas Saat]], eesti ihtüoloog (1954–) *[[Lauri Saatpalu]], eesti laulja ja helilooja (1965–) *[[Vello Saatpalu]], eesti purjetaja ja poliitik (1935–2013) *[[Astrid Saava]], eesti arstiteadlane (1938–) *[[Merileid Saava]], eesti arstiteadlane ja toitlustusteadlane (1941–) *[[Carlos Saavedra Lamas]], Argentina poliitik (1878–1959) ==Sab== *[[Isak Saba]], saami õpetaja ja poliitik (1875–1921) *[[Şabāḩ]], Liibanoni laulja ja näitleja (1927–2014) *[[Şabāḩ IV al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]], Kuveidi emiir (1929–2020) *[[Arõna Sabalenka]], Valgevene tennisist (1998–) *[[Youssouf Sabaly]], Senegali jalgpallur (1993–) *[[Daryl Sabara]], USA näitleja (1992–) *[[Victor de Sabata]], itaalia dirigent ja helilooja (1892–1967) *[[Kazimierz Sabbat]], Poola president eksiilis (1913–1989) *[[August Sabbe]], eesti metsavend (1909–1978) *[[Gilda Sabbo]], Eesti meedik ja harrastusajaloolane (1930–) *[[Ernest Sabella]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1949–) *[[Sabellius]], preester ja teoloog *[[Andrus Sabiin]], eesti sõudja (1986–) *[[Sabīkah bint Ibrāhīm Āl Khalīfah]], Bahreini kuninga abikaasa (1948–) *[[Sabinianus]], paavst (suri 606) *[[Georg Friedrich von Sabler]], Eesti keeleteadlane ja ajaloolane (1859–1935) *[[Georg Sabler]], Eesti vaimulik (1700–1740) *[[Georg Sabler (astronoom)|Georg Sabler]], Eesti astronoom (1810–?) *[[Georg Christian Sabler]], Eesti vaimulik (1776–1819) *[[Thomas Friedrich Sabler]], Eesti arstiteadlane (1768–1812) *[[Thomas Sabler]], Eesti vaimulik (1734–1797) *[[Thomas Wilhelm Friedrich Sabler]], Eesti arstiteadlane (1799–1877) *[[Valeri Sablin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1939–1976) *[[Mare Sabolotny]], eesti kirjanik (1990–) *[[Reinhold Sabolotny]], Eesti sõjaväelane (1895–1919) *[[Arvydas Sabonis]], leedu endine korvpallur (1964–) *[[Domantas Sabonis]], leedu korvpallur (1996–) *[[Sonia Sabri]], India päritolu Briti tantsija *[[Simão Sabrosa]], portugali jalgpallur (1979–) *[[Raimundus Sabundus]], katalaani õpetlane, meditsiini-, filosoofia- ja teoloogiaõppejõud (?–1436) *[[Nyamko Sabuni]], Rootsi poliitik (1969–) *[[Tuduetso Sabure]], Botswana maletaja (1982–) ==Sac== *[[Antonio Saca]], El Salvadori poliitik (1965–) *[[Roberto Sacasa]], Nicaragua poliitik (1840–1896) *[[Juan Bautista Sacasa]], Nicaragua poliitik (1874–1946) *[[Gianluigi Saccaro]], itaalia vehkleja (1938–2021) *[[Arrigo Sacchi]], itaalia jalgpallitreener (1946–) *[[Louis Sachar]], USA lastekirjanik (1954–) *[[Eugen Sacharias]], eesti arhitekt (1906–2002) *[[Evi Sachenbacher-Stehle]], saksa murdmaasuusataja (1980–) *[[Nils Bernhard Sachris]], Eesti arst ja tõlkija (1923–2014) *[[Benjamin Sachs]], USA filosoof *[[Gustav Paul Johannes Sachsendahl]], Eesti arstiteadlane, numismaatik ja sfragist (1851–1903) *[[Reinhold Sachker]], eesti seltsitegelane, näitejuht ja näitleja, fotograaf (1844–1919) *[[Nelly Sachs]], saksa luuletaja ja näitekirjanik (1891–1970) *[[Reinhold Sachse]], Vana-Liivimaa aadlik (16. sajand) *[[Katee Sackhoff]], USA näitleja (1980–) *[[Vita Sackville-West]], inglise kirjanik (1892–1962) ==Sad== *[[Sa‘d al-‘Abdullāh as-Sālim aş-Şabāḩ]], Kuveidi emiir (1930–2008) *[[Marek Sadam]], eesti laulja (1978–) *[[Anwar as-Sādāt]], Egiptuse poliitik (1918–1981) *[[markii de Sade]], prantsuse kirjanik ja filosoof (1740–1814) *[[Vladimir Sadekov]], Eesti vandeadvokaat (1970–) *[[Armando Sadiku]], Albaania jalgpallur (1991–) *[[Mihail Sadoveanu]], rumeenia kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (1880–1961) *[[Aleksandr Ivanovitš Sadovski]], vene füüsik (1859–1923) *[[George Sadowsky]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1936–) *[[Elle-Mall Sadrak]], eesti arst (1988–) ==Sae== *[[Natalia Saealle]], Eesti matemaatik (1976–) *[[Friedrich August Saebelmann]], eesti helilooja, koorijuht, organist ja pedagoog (1851–1911) *[[Harri-Reinhold Saemets]], Eesti sõjaväelane ja politseinik (1892–1940) *[[Manuel Blas Antonio Sáenz]], Nicaragua ülemdirektor (1800-?) *[[Ralph Saenz]], USA laulja (1965–) *[[Sæmundr Õpetatu]], islandi ajaloolane (1056–1133) ==Saf== *[[Elif Şafak]], türgi kirjanik (1971–) *[[‘Ādil Safar]], Süüria poliitik (1953–) *[[Samvel Safarjan]], armeenia arhitekt (1902–1969) *[[Aḩmad aş-Şāfī]], Iraagi päritolu kunstnik (1971–) *[[Marat Safin]], tennisist (1980–) *[[Timur Safin]], tatari päritolu Venemaa vehkleja (1992–) *[[Dinara Safina]], tatari päritolu Venemaa tennisist (1986–) *[[Luri Dini Ayu Safitri]], Indoneesia lauljatar (1985–2009) *[[Džamilja Safiulina]], Eesti arstiteadlane ja farmakoloog (1978–) *[[Elena Safiulina]], Eesti matemaatik (1972–) *[[Matvei Safonov]], vene jalgpallur (1999–) *[[Oleksandr Safronov]], Ukraina jalgpallur (1999–) ==Sag== *[[Liis Sagadi]], eesti arhitekt (1981–) *[[Marius Sagadi]], eesti muusik (1954–2015) *[[Carl Sagan]], USA astronoom, astrobioloog, kirjanik, publitsist (1934–1996) *[[Dorion Sagan]], USA teaduskirjanik (1959–) *[[Françoise Sagan]], prantsuse kirjanik (1935–2004) *[[Peeter Sagar]], eesti ajakirjanik (1889–1930) *[[Ami Friedrich August Saget]] (1858–1909) *[[Auguste Saget]] (1820–1910) *[[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (1956–2022) *[[Bacary Sagna]], prantsuse jalgpallur (1983–) *[[Rait Sagor]], eesti tõstja (1990–) *[[Reimo Sagor]], eesti näitleja (1987–) *[[Sven-Allan Sagris]], eesti õpetaja (1928–2012) *[[Richard Sagrits]], eesti kunstnik (1910–1968) *[[Evald Sagur]], eesti kunstnik (1922–1987) ==Sah== *[[Hillar Saha]], eesti muusikateadlane ja helilooja (1899–1981) *[[Louis Saha]], Prantsusmaa jalgpallur (1978–) *[[Mehdī Saḩābī]], Iraani kirjanik, tõlkija ja kunstnik (1944–2009) *[[Aleksander Saharov]], Eesti jalgpallur (1982–) *[[Liis Saharov]], eesti jalgpallur (1980–) *[[Andrei Sahharov]], vene füüsik ja ühiskonnategelane (1921–1989) *[[Andrei Sahharov (ajaloolane)]], vene ajaloolane (1930–2019) *[[Kaarel Sahk]], eesti teatritegelane (1915–1994) *[[Tõnis Sahk]], eesti kaugushüppaja (1983–) *[[Heete Sahkai]], eesti keeleteadlane ja tõlkija (1972–) *[[Anna Sahlene]], rootsi laulja (1976–) *[[Mona Sahlin]], Rootsi poliitik (1957–) *[[Marshall Sahlins]], Ameerika Ühendriikide kultuuriantropoloog (1930–2021) *[[Gottlieb Franz Emanuel Sahmen]], baltisaksa arstiteadlane (1789–1848) *[[Johann Jakob Sahmen]], Eesti jurist, arhivaar ja ajaloolane (1700–1769) *[[Joseph August Heinrich Sahmen]], arstiteadlane (1829–1896) *[[Rudolf Ernst Hermann von Sahmen]], Eesti keemik (1876–1945) *[[Elisabet Sahtouris]], USA futuroloog, ärikonsultant ja publitsist (1943–) *[[Uno Sahva]], eesti spordipedagoog (1925–1996) ==Sai== *[[Sathya Sai Baba]], India guru *[[Ali Saibou]], Nigeri sõjaväelane ja poliitik (1940–2011) *[[Edward Said]], ameerika kirjanduskriitik (1935–2003) *[[Marija Saidõkulova]], jakuudi balletitantsija ja ballettmeister (1955–) *[[Rudolph Said-Ruete]], Saksa ajakirjanik (1869–1946) *[[Toni Sailer]], Austria mäesuusataja ja näitleja (1935–2009) *[[Teo Saimre]], eesti majandusteadlane (1945–) *[[Boris Saimre]], eesti tehnikateadlane (1914–2007) *[[Matti Antero Sainio]], soome teoloog ja ajaloolane (1914–1987) *[[Carlos Sainz]], hispaania rallisõitja (1962–) *[[Carlos Sainz juunior]], hispaania vormelisõitja (1994–) *[[Sylvia Saint]], tšehhi päritolu pornofilminäitleja ja pornomodell (1976–) *[[Yves Saint Laurent]], prantsuse moelooja (1936–) *[[Antoine de Saint-Exupéry]], prantsuse kirjanik (1900–1944) *[[Krahv Saint-Germain]], prantsuse okultist, seikleja ja alkeemik (?–1784) *[[Émile Marco de Saint-Hilaire]], prantsuse kirjanik ja sõjaajaloolane (1796–1887) *[[Konstantin Saint-Hillaire]], zooloog (1866–1941) *[[David Saint-Jacques]], Kanada astrofüüsik ja Kanada Kosmoseagentuuri astronaut (1970–) *[[Camille Saint-Saëns]], prantsuse helilooja *[[Henri de Saint-Simon]], prantsuse filosoof (1769–1825) *[[Charles-Augustin Sainte-Beuve]], prantsuse kirjanduskriitik ja kirjanik (1804–1869) *[[Guy Stair Sainty]], Briti genealoog, heraldik ja kunstikaupmees (1950–) *[[Elsa Saisio]], soome näitleja (1981–) *[[Pirkko Saisio]], Soome kirjanik, näitleja ja režissöör (1949–) *[[Romain Saïss]], Maroko jalgpallur (1990–) *[[Buvaissar Saitijev]], tšetšeeni maadleja (1975–) ==Saj== *[[Arseni Sajankin]], Eesti poksija ja poksitreener (1947–) *[[Sajath-Nova]], armeenia luuletaja ja ašuug (suri 1795) *[[Martin Sajdik]], Austria diplomaat (1949–) *[[Harjit Sajjan]], India päritolu Kanada poliitik (1970–) ==Sak== *[[Katrin Sak]], eesti biokeemik (1975–) *[[Shigematsu Sakaibara]], Jaapani sõjaväelane (1898–1947) *[[Konstantin Sakajev]], vene maletaja (1974–) *[[Alina Sakalouskaya]], valgevene mandoliinimängija *[[Kyu Sakamoto]], jaapani laulja ja näitleja (1941–1985) *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]], Kreeka poliitik (1956–) *[[Johannes Sakeus]], eesti tehnikateadlane (1881–1934) *[[Ivar Sakk]], eesti kujundusgraafik (1962–) *[[Kalju Sakk]], eesti munitsipaalpoliitik (1936–) *[[María Sákkari]], Kreeka tennisist (1995–) *[[Albert Sakkart]], Eesti kommunistliku liikumise tegelane (1909–1938) *[[Luule Sakkeus]], eesti rahvastikuteadlane (1956–) *[[Jaanus Sakkis]], eesti kunstnik (1985–) *[[Heinar Sakkos]], eesti tehnikateadlane (1939–1993) *[[Tiiu Sakkos]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Elmar-Oskar Sakkov]], eesti tehnikateadlane (1941–2009) *[[Erik Sakkov]], Eesti ärijuht ja muusik (1967–) *[[Helmi Sakkov]], eesti arhitekt (1943–) *[[Sven Sakkov]], ajakirja "Diplomaatia" nõukogu ja Eesti NATO Ühingu nõukogu liige (1971–) *[[Bert Sakmann]], saksa arstiteadlane, bioloog ja biofüüsik, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat (1942–) *[[Aija Sakova]], eesti kirjandusteadlane, germanist, kriitik ja kultuurikorraldaja (1980–) *[[Aleksei Saks]], Eesti trompetist (1971–) *[[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]], Eesti iluuisutaja (1982–) *[[Edgar Valter Saks]], eesti ajaloolane (1910–1984) *[[Elhonen Saks]], juudi päritolu Eesti publitsist (1927–2014) *[[Enno-Olavi Saks]], eesti mehaanikateadlane (1943–2015) *[[Eva Saks]], eesti tehnikateadlane (1950–2015) *[[Hans Saks]], eesti päritolu kommunist (suri 1938) *[[Ita Saks]], Eesti tõlkija ja publitsist (1921–2003) *[[Jaanus Saks]], eesti räppar ja ansambli Põhja-Tallinn asutajaliige (1986–) *[[Jane Saks]] (1976–) *[[Kai Saks]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1955–) *[[Kalju Saks]], eesti pedagoogikateadlane (1925–) *[[Katrin Saks]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1956–) *[[Kertu Saks]], eesti meediateadlane (1971–) *[[Olev Saks]], eesti füüsik ja metroloog (1930–2017) *[[Paul Saks]], eesti loomaarstiteadlane (1918–) *[[Rainer Saks]], Eesti riigiametnik (1967–) *[[Reti Saks]], eesti graafik (1960–) *[[Tomas Saks]], Läti geoloog *[[Toomas Saks]], eesti füüsikateoreetik (1942–) *[[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]], eesti ujuja ja majandustegelane (1959–) *[[Valdur Saks]], eesti biokeemik (1943–) *[[Valeri Saks]], eesti arhitekt (1925–2013) *[[Ivo Saksakulm]], eesti korvpallur (1966–) *[[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (1950–) *[[Arnold Sakson]], eesti poksija ja poksikohtunik (1937–2008) *[[Maire Sakson]], eesti kvaternaarigeoloog (1948–) *[[Tode Sakugawa]], jaapani võitluskunstiõpetaja (1733–1815) ==Sal== *[[Irving Saladino]], Panama kergejõustiklane (1983–) *[[Olga Saladuhha]], ukraina kergejõustiklane (1983–) *[[Mohamed Salah]], egiptuse jalgpallur (1992–) *[[Tammām Salām]], Liibanoni poliitik (1945–) *[[Hannu Salama]], soome kirjanik (1936–) *[[Corso Salani]], itaalia filminäitleja ja -lavastaja (1961–2010) *[[Anatol Șalaru]], Moldova poliitik (1962–) *[[Hugo Salasoo]], eesti botaanik, farmatseut ja arhivaar (1901–1991) *[[Inno Salasoo]], eesti keemik ja botaanik (1929–) *[[Nony Salasoo]], eesti tehnikateadlane (1928–1990) *[[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (1932–) *[[Maksim Salaš]], valgevene korvpallur (1996–) *[[António de Oliveira Salazar]], Portugali poliitik (1889–1970) *[[Ken Salazar]], USA poliitik (1955–) *[[Carlos Salcedo]], Mehhiko jalgpallur (1993–) *[[Ulrich Salchow]], Rootsi iluuisutaja (1877–1949) *[[David Saldadze]], gruusia päritolu Usbekistani maadleja (1978–) *[[João Carlos de Saldanha Oliveira e Daun]], Portugali poliitik ja sõjaväelane (1790–1876) *[[Dietrich von Saldern]], Sēlpilsi foogt 15. sajandi lõpus *[[Madara Saldovere]], läti näitleja (1984–) *[[Alfred Saldre]], eesti plakatist, šaržist, raamatuillustraator, karikaturist ja teatrikunstnik (1923–2008) *[[Külliki Saldre]], eesti näitleja (1952–) *[[Viljo Saldre]], eesti näitleja ja lavastaja (1952–2020) *[[Nora Mohd Saleh]], Araabia Ühendemiraatide maletaja (1989–) *[[Salem Saleh]], Araabia Ühendemiraatide maletaja (1993–) *[[Robert Salem]], eesti keemik (1930–) *[[Georg Saleman]], saksa päritolu vaimulik ja eesti kirjamees (1597–1657) *[[Joachim Salemann]], eesti vaimulik (1629–1701) *[[Olaus Georg Salenius]], Eesti vaimulik (?–1657) *[[Sabrina Salerno]], itaalia laulja *[[Kaarel Salev]], eesti metsateadlane (1905–1941) *[[Artur Salf]], Eesti sõjaväelane, -teadlane ja –ajaloolane (1873–1937) *[[Emilio Salgari]], itaalia kirjanik (1862–1911) *[[Antonio Salieri]], itaalia helilooja ja dirigent (1750–1825) *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]], Jeemeni poliitik (1942–2017) *[[Aţ-Ţayyib Şāliḩ]], Sudaani kirjanik (1928–2009) *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]], Iraagi poliitik (1960–) *[[Hasan Salihamidžić]], Bosnia ja Hertsegoviina endine jalgpallur, praegune sporditegelane (1977–) *[[Nurgyul Salimova]], bulgaaria maletaja (2003–) *[[Edgar Salin]], eesti poliitik *[[Guillermo Salinas]], Tšiili endine poksija (1938–) *[[Julio Salinas]], Hispaania endine jalgpallur (1962–) *[[Jerome David Salinger]], USA kirjanik (1919–2010) *[[Indrek Salis]], eesti insener, mälumängur ja sporditegelane (1962–) *[[Harrison Salisbury]], USA ajakirjanik ja ajaloolane (1908–1993) *[[Richard Anthony Salisbury]], Briti botaanik (1761–1829) *[[Joseph Saliste]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Mohammed Salisu]], Ghana jalgpallur (1999–) *[[Anneli Salk]], eesti psühholoog (1963–) *[[Jonas Salk]], aškenazi juudi päritolu USA ravimiuurija ja viroloog (1914–1995) *[[Macky Sall]], Senegali poliitik (1961–) *[[Ago Saller]], eesti näitleja (1946–1980) *[[Aulis Sallinen]], soome helilooja (1935–) *[[Jere Sallinen]], soome jäähokimängija (1990–) *[[Helgi Sallo]], eesti laulja ja näitleja *[[Jaan Salm]], Eesti füüsik (1937–) *[[Jüri-Ott Salm]], eesti looduskaitsja (1976–) *[[Kusti Salm]], Eesti riigiametnik (1984–) *[[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah (1894–1961)|Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]], Bahreini valitseja (1894–1961) *[[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]], Bahreini kroonprints (1969–) *[[Salmanassar V]], Assüüria kuningas (suri 722 eKr) *[[Fərman Salmanov]], aserbaidžaani geoloog (1928–2007) *[[Pärtel Salmar]], Eesti sõjaväelane (1895–1943) *[[Olof Salmén]], Soome poliitik (1927–) *[[Aleksi Salmenperä]], Soome filmirežissöör (1973–) *[[Ilmari Salminen]], soome kergejõustiklane (1902–1986) *[[Krisse Salminen]], soome lavakoomik ja telesaatejuht (1976–) *[[Börje Salming]], rootsi jäähokimängija *[[Eduard Salmistu]], eesti näitleja (1962–) *[[Voldemārs Salnais]], Läti poliitik ja diplomaat (1886–1948) *[[Aleksei Salnikov]], vene kirjanik (1978–) *[[Aulike Salo]], eesti jurist *[[Gasparo di Bertolotti da Salò]], itaalia viiulimeister (1540–1609) *[[Mika Salo]], Soome endine Vormel 1 sõitja (1966–) *[[Vello Salo]], eesti vaimulik ja kirjastaja (1925–2019) *[[Juhani Salokannel]], soome kirjanik (1946–) *[[Pertti Salolainen]], Soome poliitik ja diplomaat (1940–) *[[Georg Salomon]], Eesti vaimulik (1756–1787) *[[Jouko Salomäki]], soome maadleja (1962–) *[[Miikka Salomäki]], soome jäähokimängija (1993–) *[[Esa-Pekka Salonen]], soome dirigent ja helilooja (1958–) *[[Bernhard Salong]], eesti poksija ja poksitreener (1914–1986) *[[Mihkel Salong]], eesti klaverimeister (1877–1946) *[[Sālote Tupou III]], Tonga kuninganna (1900–1965) *[[Valeri Salov]], vene maletaja (1964–) *[[Hendrik Sal-Saller]], eesti muusik *[[Tõnu Sal-Saller]], eesti muusik *[[Hermann von Salza (ordumeister)|Hermann von Salza]], Saksa ordu kõrgmeister (u 1162 – 1239) *[[Hermann Salza]], Eesti sõjaväelane (1885–1946) *[[Samuil Salzmann]], Eesti arstiteadlane (1906–?) *[[Felix Salten]], Austria kirjanik (1869–1945) *[[Bengt Saltin]], rootsi arstiteadlane, füsioloog ja antidopingu ekspert (1935–2014) *[[Alexander Philipp von Saltza]], baltisaksa poliitik (1757–1821) *[[Anton Philipp von Saltza]] *[[Mihhail Saltun]], Eesti õigeusu vaimulik (1967–2016) *[[Prokopi Saltõkov]], handi luuletaja, proosakirjanik, ajakirjanik ja pedagoog (1934–1994) *[[Herbert Salu]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1911–1988) *[[Johannes Salu]], Eesti sõjaväelane (1899–1954) *[[Elmar Salulaht]], eesti näitleja ja laulja (1910–1974) *[[Ants Salum]], eesti pedagoog, kultuurielu edendaja ja -uurija (1923–2012) *[[August Salum]], eesti põllumees, loomaarst ja poliitik (1894–1969) *[[Henn Salum]], eesti arvutiteadlane (1932–2006) *[[Inna Salum]], eesti arstiteadlane ja psühhiaater (1921–1997) *[[Juhan Salum]], Eesti riigiametnik (1936–) *[[Madis Salum]], eesti ajakirjanik (1945–) *[[Olev Salum]], eesti arstiteadlane ja stomatoloog (1960–) *[[Vello Salum]], Eesti vaimulik ja poliitik (1933–2015) *[[Edgar Salumaa]], eesti õigusteadlane (1921–2006) *[[Elmar Salumaa]], eesti usuteadlane ja vaimulik (1908–1996) *[[Andres Salumets]], eesti bioloog ja biokeemik (1971–) *[[Jaak Salumets]], eesti poliitik, korvpallitreener ja korvpallur (1949–) *[[Thomas Salumets]], eesti päritolu Kanada kirjandusteadlane (1956–) *[[Vello Salumets]], eesti muusik ja tõlkija (1950–) *[[Aado Salumäe]], eesti mudellendur (1938–) *[[Eduard Salumäe]], eesti vaimulik (1919–1985) *[[Ene Salumäe]], eesti kirikumuusik, organist ja koorijuht (1967–) *[[Erik Salumäe]], Eesti jurist ja poliitik (1970–) *[[Erika Salumäe]], Eesti jalgrattur ja poliitik (1962–) *[[Jane Salumäe]], eesti maratonijooksja *[[Jens Salumäe]], eesti suusahüppaja *[[Priit Salumäe]], eesti jalgrattur *[[Raul Salumäe]], eesti ajaloolane (1960–2015) *[[Tiit Salumäe]], eesti kirikutegelane *[[August Salundi]], Eesti ühiskonnategelane (1907–1974) *[[Mati Salundi]], eesti pedagoogikateadlane (1950–) *[[Aleksander Saluoja]], Eesti sõjaväelane (1896–1941) *[[Andrus Salupere]], eesti mehaanikateadlane (1957–) *[[Malle Salupere]], eesti ajaloolane, kultuuriloolane, arhivist ja poliitik (1931–) *[[Riina Salupere]], eesti arstiteadlane ja gastroenteroloog (1956–) *[[Silvi Salupere]], eesti semiootik *[[Vello Salupere]], eesti arstiteadlane, gastroenteroloog (1935–2020) *[[Liina Salur]], eesti arstiteadlane ja immunoloog (1961–) *[[Enn Salurand]], eesti ajakirjanik (1903–1992) *[[Inga Salurand]], eesti näitleja (1983–) *[[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja (1993–) *[[Piret Saluri]], eesti tõlkija ja diplomaat (1943–) *[[Rein Saluri]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[Anton Saluste]], Eesti sõjaväelane (1904–1969) *[[Henrik Saluste]], eesti põllumees (1894–1942) *[[Kai-Riin Saluste]], eesti sulgpallur (1983–) *[[Leo Saluste]], eesti põllumajandusteadlane (1930–) *[[Liidia Saluste]], Eesti arstiteadlane (1950–) *[[Aarne Saluveer]], eesti koorijuht ja muusik (1959–) *[[Madis Saluveer]], eesti keeleteadlane (1952–) *[[Olev Saluveer]], eesti koolijuht (1949–) *[[Jaan Saluvere]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1953–) *[[Pille Saluvere]], eesti alpinist ja arst (1969–) *[[Tiit Saluvere]], eesti füüsik (1939–) *[[Anu Saluäär]], eesti tõlkija ja toimetaja (1948–) *[[Henri Salvador]], prantsuse laulja ja muusik (1917–2008) *[[Kristi Salve]], eesti folklorist (1942–) *[[Marju Salve]], eesti keemik (1942–) *[[Pille Salveste]], eesti vaimulik (1955–2007) *[[Charlot Salwai]], Vanuatu poliitik *[[Jacques-François-Joseph Saly]], prantsuse skulptor (1717–1776) ==Sam== *[[Guilherme Samaia]], Brasiilia võidusõitja (1996–) *[[Samak Sundaravej]], Tai poliitik (1935–2009) *[[Juan Antonio Samaranch]], hispaania spordiametnik (1920–2010) *[[Antónis Samarás]], Kreeka poliitik (1951–) *[[Giórgos Samarás]], kreeka jalgpallur (1985–) *[[Spýros Samáras]], kreeka helilooja (1861–1917) *[[Juri Samarin]], vene publitsist, filosoof ja seltskonnategelane (1819–1876) *[[Jüri Samarütel]], eesti arstiteadlane ja anestesioloog-reanimatoloog (1938–2018) *[[Robert Samarütel]], Eesti jurist ja vanglaülem (1901–1961) *[[Anu Samarüütel-Long]], eesti moekunstnik, disainer, illustraator ja ajakirjanik (1966–) *[[Ieva Samauska]], läti luuletaja (1969–) *[[Soluna Samay]], Taani laulja (1990–) *[[N'Diaga Samb]], Senegali kabetaja (1966–) *[[Catherine Samba-Panza]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1954–) *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]], Komooride poliitik (1958–) *[[Katja Sambuka]], vene laulja, näitleja, modell ja telesaatejuht (1991–) *[[Mari Samel]], eesti keemik (1950–) *[[Meelik Samel]], eesti basskitarrist (1991–) *[[Nigulas Samel]], eesti biokeemik (1950–) *[[Gulnara Samitova]], Venemaa kergejõustiklane (1978–) *[[Ülo Samlan]], eesti tehnikateadlane ja mäeinsener (1923–1995) *[[Jaanus Samma]], eesti kunstnik (1982–) *[[Otto Samma]], eesti tõlkija ja toimetaja (1912–1978) *[[Alvar Sammal]], eesti kokk (1962–2015) *[[Olav Sammal]], eesti tehnikateadlane (1927–2001) *[[Guido Sammelselg]], eesti ettevõtja ja kunstikoguja (1956–2013) *[[Haili Sammelselg]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1928–2019) *[[Siim-Tanel Sammelselg]], eesti suusahüppaja (1993–) *[[Väino Sammelselg]], eesti füüsik, keemik ja materjaliteadlane (1949–) *[[Alfred Sammet]], eesti konstaabel ja kultuuritegelane (1908–1941) *[[Jaak Sammet]], eesti ajaloolane (1940–2014) *[[Paul Sammet]], Eesti politseinik (1910–1989) *[[Indrek Sammul]], eesti näitleja (1972–) *[[Jaan Sammul]], eesti näitleja (1917–1983) *[[Jüri Sammul]], Eesti diplomaat (1897–1942) *[[Marek Sammul]], eesti bioloog (1973–) *[[Frans Sammut]], Malta kirjanik (1945–2011) *[[Samo]], Samo riigi valitseja (7. sajand) *[[Fjodor Samohhin]], Nõukogude proosakirjanik (1918–1992) *[[Nikolai Samohvalov]], Eesti laulja (1947–1999) *[[David Samoilov]], vene luuletaja ja tõlkija (1920–1990) *[[Jevgeni Samoilov]], vene teatri- ja filminäitleja (1912–2006) *[[Vladimir Samoilov]], vene näitleja (1924–1999) *[[Tatjana Samoilova]], vene teatri- ja filminäitleja (1934–2014) *[[Georg Samolevski]], Eesti tehnikateadlane (1922–1982) *[[Dionissi Samon]], eesti õigeusu vaimulik (1871–1950) *[[Vladimir Samon]], Eesti sõjaväelane (1900–1970) *[[Kalli Samorodni]], eesti sõudja (1974–) *[[Ago Samoson]], eesti füüsik (1955–) *[[Britt Samoson]], eesti moekunstnik (1982–) *[[Anvar Samost]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[César Sampaio]], Brasiilia jalgpallur *[[Jorge Sampaio]], Portugali poliitik (1939–2021) *[[Jorge Sampaoli]], Argentina endine jalgpallur ja praegune jalgpallitreener (1960–) *[[Pete Sampras]], USA tennisist (1971–) *[[Fiona Sampson]], inglise poeet ja keelefilosoof (sündinud 1963) *[[Julia Sampson Hayward]], USA tennisist (1934–2011) *[[Heino Sampu]], eesti raamatugraafik (1932–2015) *[[Ulla-Britta Sampu]], eesti kujundusgraafik (1933–2006) *[[Hermann Samson]], Liivimaa vaimulik (1579–1643) *[[Nikolai Aleksandrovitš Samsonov]], zooloog (1877–1920) *[[Timofei Samsonov]], nõukogude sõjaväelane ja riikliku julgeoleku juhtivtöötaja (1888–1956) *[[Nadežda Samsonova]], vene teatri- ja filminäitleja (1924–2010) *[[Evelin Samuel]], eesti laulja (1975–) *[[Anders Samuelsen]], Taani poliitik (1967–) *[[Paul Samuelson]], USA majandusteadlane (1915–2009) *[[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (1934–) *[[Emma Samuelsson]], rootsi epeevehkleja (1988–) *[[Anna Samuil]], Venemaa laulja *[[Varteres Samurgašev]], armeenia päritolu Venemaa maadleja (1979–) ==San== *[[Ivo Sanader]], Horvaatia poliitik (1953–) *[[Pavel Sanajev]], vene kirjanik, filminäitleja, filmilavastaja ja stsenarist (1969–) *[[Constantin Sănătescu]], Rumeenia poliitik (1885–1947) *[[Moshe Sanbar]], Iisraeli majandusteadlane (1926–2012) *[[Eunice Sanborn]], USA ülipikaealine (1896–2011) *[[Giovanni Felice Sances]], itaalia laulja ja helilooja (suri 1679) *[[Dávinson Sánchez]], Colombia jalgpallur (1996–) *[[Félix Sánchez]], Dominikaani Vabariigi tõkkejooksja (1977–) *[[Jorge Sánchez]], Mehhiko jalgpallur (1997–) *[[José Enrique Sánchez]], hispaania jalgpallur (1986–) *[[Oswaldo Sánchez]], Mehhiko jalgpallur (1973–) *[[Pedro Sánchez]], Hispaania poliitik (1972–) *[[Salvador Sánchez Cerén]], El Salvadori poliitik (1944–) *[[Fidel Sánchez Hernández]], El Salvadori poliitik (1917–2003) *[[Víctor Sánchez Mata]], hispaania jalgpallur (1987–) *[[Arantxa Sánchez Vicario]], Hispaania tennisist (1971–) *[[Brent Sancho]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur (1977–) *[[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur (2000–) *[[George Sand]], prantsuse kirjanik (1804–1876) *[[Anders Sandberg]], futurist, transhumanist ja teadlane (1972–) *[[Per Sandberg]], Norra poliitik (1960–) *[[Tom Sandberg]], Norra kahevõistleja (1955–) *[[Tom Sandberg (fotograaf)|Tom Sandberg]], norra kunstnik ja fotograaf (1953–2014) *[[Martin Sandberger]], Saksamaa sõjaväelane (1911–2010) *[[Henrik Sandblad]], rootsi idee- ja teadusajaloolane (1912–1991) *[[Johan August Sandels]], Rootsi sõjaväelane (1764–1831) *[[Einar Sanden]], eesti kirjanik (1932–2007) *[[Molly Sandén]], rootsi laulja (1992) *[[Enel Sander]], eesti botaanik-lihhenoloog (1953–) *[[Georg Sander]], eesti teatrikunstnik (1923–2016) *[[Heldur Sander]], eesti loodusgeograaf, dendroloog ja maastikuökoloog (1946–) *[[Kristjan Sander]], eesti ulmekirjanik (1977-) *[[Maris Sander]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Mart Sander]], eesti laulja, näitleja, saatejuht, kirjanik ja dirigent (1967–) *[[Otto Sander]], saksa näitleja (1941–2013)– *[[Ove Sander]], eesti vaimulik (1970–) *[[Priit Sander]], eesti majandusteadlane (1973–) *[[Rein Sander]], eesti botaanik ja luuletaja (1945–) *[[Siimon Sander]], eesti ettevõtja (1995–) *[[Bernie Sanders]], USA poliitik (1941–) *[[Christoph Sanders]], USA filminäitleja (1988–) *[[Harland Sanders]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1890–1980) *[[Joann Sanders]], usuteadlane (1857–1951) *[[John Sanders (filosoof)|John Sanders]], USA filosoof *[[Patrick Sanders]], Briti sõjaväelane (1966–) *[[William Sanderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1944–) *[[Andreas Sandhagen]], Eesti ajaloolane ja politoloog (suri 1657) *[[Augusto César Sandino]], Nicaragua poliitik (1895–1934) *[[Erik Sandla]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1961–) *[[Adam Sandler]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja filmiprodutsent (1966–) *[[Rickard Sandler]], Rootsi poliitik (1884–1964) *[[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1950–) *[[István Sándorfi]], ungari maalikunstnik (1948–2007) *[[Brian Sandoval]], USA poliitik (1963–) *[[Iñaki Sandoval]], baski rahvusest Hispaania džässpianist ja helilooja (1974–) *[[José León Sandoval]], Nicaragua ülemdirektor (1789–1854) *[[Eugen Sandow]], saksa kulturist (1867–1925) *[[Alex Sandro]], Brasiilia jalgpallur (1991–) *[[Helmuth Sandström]], Eesti geofüüsik ja okeanograaf (1931–) *[[Maia Sandu]], Moldova poliitik ja riigitegelane (1972–) *[[Harjo Sandur]], eesti metsateadlane (1910–1949) *[[Justin Sane]], USA muusik (1973–) *[[Viktor Sanejev]], kolmikhüppaja (1945–2022) *[[David Sanford]], USA päritolu filosoof (1937–) *[[August Sang]], eesti luuletaja ja tõlkija *[[Joel Sang]], eesti kirjanik ja kirjastaja *[[Anno von Sangerhausen]], Liivi ordu maameister ja Saksa ordu kõrgmeister *[[Alexander Sangernebo]], eesti päritolu ameerika kujur (1856–1930) *[[Katrin Sangla]], eesti jumestuskunstnik (1971–) *[[Johannes Sangnes]], Skandinaavia ettevõtja (1957–) *[[Evelyn Sanguinetti]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1970–) *[[Julio Sanguinetti]], Uruguay poliitik (1936–) *[[Artur Sanhá]], Guinea-Bissau poliitik (1965–) *[[Malam Bacai Sanhá]], Guinea-Bissau poliitik (1947–2012) *[[Thornike Sanikidze]], gruusia maletaja (1989–) *[[Ferdinand Sannamees]], eesti skulptor (1895–1963) *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]], Gambia naispoliitik *[[Jan Tore Sanner]], Norra poliitik (1965–) *[[Sanni]], soome laulja (1993–) *[[Aleksander Sannik]], eesti jõumees (1883–1947) *[[Jakov Sannikov]], vene kütt ja Uus-Siberi saarte uurija (sündis 1780) *[[Wilfried Sanou]], Burkina Faso endine jalgpallur (1984–) *[[Charles Henri Sanson]], Pariisi timukas (1739–1806) *[[Jacopo Sansovino]], itaalia arhitekt ja skulptor (1486–1570) *[[Roque Santa Cruz]], Paraguay jalgpallur (1981–) *[[Carlos Santana]], Mehhikost pärit USA kitarrist (1947–) *[[Luan Santana]], Brasiilia laulja (1991–) *[[Gustavo Santaolalla]], Argentina helilooja, muusik ja filmiprodutsent (1952–) *[[Antonio Sant'Elia]], itaalia arhitekt (1888–1916) *[[Jacques Santer]], Luksemburgi ja Euroopa Liidu poliitik (1937–) *[[Jean-Baptiste Santerre]], prantsuse maalikunstnik (1651–1717) *[[Giovanni Santi]], Itaalia maalikunstnik ja sisekujundaja (1435–1494) *[[Aníbal Santiago]], Puerto Rico endine poksija (1971–) *[[Gustav Moritz Santo]], ajaloolane, keeleteadlane ja kirjandusloolane (1802–1856) *[[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (1959–) *[[Fernando Santos]], portugali jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1954–) *[[Daniel Santos]], Puerto Rico endine poksija (1975–) *[[Douglas Santos]], Brasiilia jalgpallur (1994–) *[[Fábio Santos]], Brasiilia jalgpallur (1985–) *[[Juan Manuel Santos]], Colombia poliitik (1951–) *[[Augusto Santos Silva]], Portugali poliitik (1956–) *[[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane (1901–1954) ==Sap== *[[Arved Sapar]], eesti astrofüüsik ja kosmoloog (1933–2021) *[[Lili Sapar]], eesti astrofüüsik (1947–) *[[Jaak Sapas]], eesti tantsija ja koreograaf (1979–) *[[Michel Sapin]], Prantsuse poliitik (1952–) *[[Edward Sapir]], ameerika keeleteadlane (1884–1939) *[[Jacques Sapir]], prantsuse majandusteadlane (1954–) *[[Andrzej Sapkowski]], poola ulmekirjanik (1948–) *[[Daniil Sapljošin]], Eesti kikkpoksija (1980–) *[[Gabe Saporta]], Uruguay muusik (1979–) *[[Oleg Sapožnin]], Eesti spordi- ja kultuuritegelane (1931–2014) *[[Vladimir Sapožnin]], vene päritolu Eesti muusik (1906–1996) *[[Sappho]], vanakreeka poetess ja pedagoog (7.–6. sajand eKr) *[[Rauno Sappinen]], Eesti jalgpallur (1996–) *[[Juri Saprõkin]], vene ajaloolane (1913–1998) *[[Gennadi Sapunov]], Nõukogude Liidu maadleja ja treener (1938–) ==Sar== *[[Edwin van der Sar]], hollandi jalgpallur (1970–) *[[Pablo Sarabia]], hispaania jalgpallur (1992–) *[[Claudio Saracini]], itaalia varabaroki helilooja, lautomängija ja laulja (1586–1630) *[[Sarah, Yorki hertsoginna]] (1959–) *[[Ivan Sarailiev]] (1887–1969), bulgaaria filosoof *[[Karl Saral]], Eesti loomaarstiteadlane ja poliitik (1880–1942) *[[José Saramago]], portugali kirjanik (1922–2010) *[[Jussi Saramo]], Soome poliitik (1979–) *[[Aleksejs Saramotins]], Läti jalgrattur (1982–) *[[Aleksei Sarana]], vene maletaja (2000–) *[[Inga Sarand]], eesti mikrobioloog (1966–) *[[Riho-Jaak Sarand]], eesti põllumajandusteadlane ja biotehnoloog (1937–2012) *[[Susan Sarandon]], USA näitleja ja aktivist (1946–) *[[Aavo Sarap]], eesti jalgpallitreener *[[Carl Sarap]], kirjastuse Odamees rajaja, toimetaja ja fotograaf (1892–1942) *[[Ene Sarap]], eesti õpetaja (1958–2014) *[[Enn Sarap]], Eesti poliitik ja majandusjuht (1945–2019) *[[Aivar Sarapik]], eesti õigeusu vaimulik (1965–) *[[Peep Sarapik]], helilooja ja koorijuht (1949–1994) *[[Virve Sarapik]], eesti kunstiteadlane (1961–) *[[Maret Sarapu]], eesti klaasikunstnik (1978–) *[[Ortvin Sarapu]], eesti päritolu Uus-Meremaa maletaja (1924–1999) *[[Tiina Sarapu]], eesti klaasikunstnik (1971–) *[[Arne Sarapuu]], eesti alpinist (1950–) *[[Arvo Sarapuu]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1953–2020) *[[Aleksander Sarapuu]], eesti laulja (1941–2009) *[[Erkki Sarapuu]], eesti saatejuht (1979–) *[[Heidi Sarapuu]], eesti teatrijuht, lavastaja, stsenarist ja näitekirjanik, raadiotoimetaja ja kuuldemängude autor (1944–) *[[Hille Sarapuu]], eesti sportlane (1937–) *[[Johannes Sarapuu]], eesti agronoom (1931–2008) *[[Kersti Sarapuu]], eesti poliitik (1954–) *[[Lembit Sarapuu]], eesti kunstnik (1930–) *[[Silver Sarapuu]], eesti arstiteadlane (1957–) *[[Vaado Sarapuu]], eesti muusik, produtsent ja režissöör (1944–2021) *[[Pablo Sarasate]], hispaania viiuldaja ja helilooja (1844–1908) *[[Jukka-Pekka Saraste]], soome dirigent (1956–) *[[Markku Sarasto]], Soome endine poksija (1962–) *[[Kadõrbek Sarbajev]], Kõrgõzstani diplomaat (1966–) *[[Daciana Sârbu]], Rumeenia poliitik (1977–) *[[Ernst Sarepera]], Eesti diplomaat (1906–1971) *[[Peet Sarepera]], eesti notar (1873–1936) *[[Tõnis Sarepera]], Eesti kohtunik (1872–1938) *[[Valve Saretok]], eesti kirjanik ja tõlkija (1911–2004) *[[Thomas Sargent]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1943–) *[[Sargon]], Akadi riigi rajaja *[[Sargon II]], Assüüria kuningas (722–705 eKr) *[[Tigran Sargsjan]], Armeenia poliitik (1960–) *[[Erich Hugo Sari]], tehnikateadlane (1888–1946) *[[Temir Sarijev]], Kõrgõzstani poliitik (1963–) *[[Mauri Sariola]], soome kirjanik (1924–1985) *[[Martiros Sarjan]], armeenia kunstnik (1880–1972) *[[Armenak Sarkisjan]], Armeenia nõukogude luuletaja (1901–1984) *[[Hanna Sarkkinen]], Soome poliitik (1988–) *[[Sampo Sarkola]], soome näitleja (1978–) *[[Nicolas Sarkozy]], Prantsusmaa poliitik (1955–) *[[András Sárközy]], ungari matemaatik (1941–) *[[Tõivo Sarmet]], eesti alpinist (1944–2020) *[[Henn Sarmiste]], Eesti sõjaväelane (1897–1947) *[[Marielle de Sarnez]], Prantsusmaa poliitik (1951–2021) *[[Kaia Sarnet]], eesti riigiametnik (1963–) *[[Kristel Sarnet]] eesti näitleja (1969–) *[[Rainer Sarnet]], eesti režissöör (1969–) *[[Anneli Saro]], eesti teatriteadlane (1968–) *[[Ken Saro-Wiwa]], nigeeria kirjanik ja keskkonnakaitseaktivist (1941–1995) *[[Anastassija Sarokina]], valgevene maletegelane ja maletaja (1980–) *[[Zoltan Sarosy]], Kanada ja Ungari maletaja (1906–2017) *[[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur (1998–) *[[Birgit Sarrap]], eesti laulja (1988–) *[[Indrek Sarrap]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Thilo Sarrazin]], Saksamaa poliitik ja majandustegelane (1945–) *[[Nathalie Sarraute]], prantsuse kirjanik ja jurist (1900–1999) *[[Andres Sarri]], eesti insener ja tippjuht (1958–2011) *[[Gustav Sarri]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1921–1997) *[[Gailard Sartain]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1946–) *[[Andrea del Sarto]], itaalia kunstnik (suri 1531) *[[Francesco Sartori]], itaalia helilooja, pianist ja trompetist (1957–) *[[Ernst Wilhelm Christian von Sartorius]], saksa usuteadlane (1797–1859) *[[Jean-Paul Sartre]], prantsuse filosoof ja kirjanik (1915–1980) *[[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik (1929–2022) *[[Ene-Silvia Sarv]], eesti kasvatusteadlane (1945–) *[[Eneli Sarv]], eesti jalgpallur (1986–) *[[Enn Sarv]], eesti vabadusvõitleja (1921–2008) *[[Hans Sarv]], eesti põllumajandusteadlane (1920–2011) *[[Henn Sarv]], eesti arvutikoolitaja (1955–) *[[‎Heno Sarv]], eesti etnoloog (1954–2010) *[[Jaan Sarv]], eesti matemaatik (1877–1954) *[[Jaan Sarv (agronoom)|Jaan Sarv]], eesti põllumajandusteadlane (1922–1991) *[[Juhan Sarv]], Eesti jurist (1980–) *[[Kristjan Sarv]], eesti näitleja (1979–) *[[Lembit Sarv]], eesti geoloog (1927–2012) *[[Mikk Sarv]], eesti rahvaluuleteadlane, maaelu aktivist ja koolitaja (1951–2018) *[[Robert Sarv]], eesti vandeadvokaat (1987–) *[[Tõnn Sarv]], eesti muusikapedagoog, esseist ja ettevõtja (1949–) *[[Petri Sarvamaa]], Soome poliitik (1960–) *[[Jacek Saryusz-Wolski]], Poola diplomaat ja poliitik (1948–) ==Sas== *[[Ukyo Sasahara]], jaapani võidusõitja (1996–) *[[Jüri Sasi]], Eesti haridustegelane, koolijuht ja poliitik (1954–) *[[Kimmo Sasi]], Soome poliitik (1952–) *[[Lennart Sasi]], eesti tehnikateadlane (1935–) *[[Wilhelm Sasnal]], poola kunstnik (1972–) *[[Benjamin Sass]], Eesti vaimulik (1725–1791) *[[Eduard von Sass]], baltisaksa päritolu Saksa sõjaväelane (1900–1946) *[[Friedrich von Sass]], Saaremaa maanõunik (suri 1689) *[[Hartwig Arthur Ferdinand von Sass]], baltisakslasest ajakirjanik Saaremaal (1857–1909) *[[Hermann Sasse]], saksa vaimulik ja teoloog (1895–1976) *[[Voldemar Sassi]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1899–1941) *[[Will Sasso]], Kanada näitleja (1975–) *[[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (1956–2022) *[[Donald Sassoon]], Suurbritannia ajaloolane (1946–) *[[Denis Sassou-Nguesso]], Kongo Vabariigi poliitik (1943–) ==Saš== *[[Evelina Sašenko]], leedu laulja (1987–) ==Saz== *[[Vladimir Sazonov]], Eesti assürioloog (1979–) *[[Nikolai Sazõkin]], NSV Liidu riigitegelane (1910–1985) ==Sat== *[[Michael Sata]], Sambia poliitik (1937–2014) *[[Erik Satie]], prantsuse helilooja (1866–1925) *[[Virginia Satir]], ameerika pereterapeut (1916–1988) *[[Eisaku Satō]], Jaapani poliitik (1901–1975) *[[Kentaro Sato]], jaapani päritolu USA helilooja ja dirigent (1981–) *[[Takuma Satō]], jaapani vormelisõitja (1977–) *[[Tomáš Satoranský]], tšehhi korvpallur (1991–) *[[Aleks Sats]], eesti lavastaja ja näitleja (1914–1992) *[[Džantörö Satõbaldijev]], Kõrgõzstani poliitik (1956–) *[[Kailash Satyarthi]], India laste õiguste eest ja lapstööjõu kasutamise vastu võitleja (1954–) ==Sau== *[[Olev Sau]], eesti helilooja ja koorijuht (1929–2015) *[[Danny Saucedo]], rootsi popartist, laulja ja laulukirjutaja (1986–) *[[Grégoire Saucy]], Šveitsi autosportlane (1999–) *[[Sa‘ūd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kuningas (1902–1969) *[[Algirdas Saudargas]], Leedu poliitik (1948–) *[[Jan Saudek]], tšehhi fotograaf ja maalikunstnik (1935–) *[[Elo Saue]], eesti orienteeruja ja treener (1972–) *[[Eveli Saue]], eesti laskesuusataja (1984–) *[[Raoul Saue]], eesti jääpallur, jäähokimängija, treener ning spordiajakirjanik, -kohtunik ja -tegelane (1906–1943) *[[Meelis Saueauk]], eesti ajaloolane (1971–) *[[Friedrich Sauer]], eesti haridustegelane (1881–1927) *[[Peet Sauer]], eesti usuliikumise tegelane ja jutlustaja (1857–1924) *[[Rudolf Harald Sauerbrei]], Eesti vaimulik (1908–1976) *[[Artur Saueselg]], Eesti sõjaväelane (1894–1965) *[[Heidenricus Saujerve]], Tartu vasall (surnud 1460) *[[Ferdinand Saukas]], Eesti diplomaat ja konsul (1908–1976) *[[Katrin Saukas]], eesti näitleja (1958–) *[[Bruno Saul]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1932–2022) *[[Jaan Saul]], eesti näitleja ja lavastaja (1936–1966) *[[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]], Eesti poliitik (1866–1954) *[[Linda Saul]], eesti dirigent ja muusikapedagoog (1907–1997) *[[Peeter Saul]], eesti dirigent ja pianist (1932–2014) *[[Vello Saul]], eesti advokaat (1903–1963) *[[Reinhold Saulmann]], eesti jooksja, jääpallur ja sporditegelane (1895–1936) *[[Samuel Saulus]], eesti flötist (1933–1990) *[[Annie Saumont]], prantsuse kirjanik ja tõlkija (1927–2017) *[[Jennifer Saunders]], inglise koomik, stsenarist, laulja ja näitleja (1958–) *[[Hermann Sauppe]], saksa klassikaline filoloog, pedagoog ja epigraafik (1809–1893) *[[Matti Sauramo]], soome geoloog (1889–1958) *[[Christoph Sauser]], Šveitsi jalgrattur (1976–) *[[Ferdinand de Saussure]], Šveitsi keeleteadlane ja semiootik (1857–1913) *[[Henri de Saussure]], Šveitsi entomoloog ja mineraloog (1829–1905) *[[Peeter Sauter]], eesti kirjanik (1962–) *[[Ralf Sauter]], eesti filmikriitik ja -blogija (1991–) *[[Marcelino Sanz de Sautuola]], harrastusarheoloog ==Sav== *[[Claudius Sava]], rumeenia jalgpallur (1951–2011) *[[Aminata Savadogo]], läti laulja (1993–) *[[Demba Savage]], Gambia jalgpallur (1988–) *[[Randy Savage]], USA maadleja (1952–2011) *[[Rick Savage]], Briti muusik (1960–) *[[David Savan]], USA filosoof ja semiootik (1916–1992) *[[Doug Savant]], USA filminäitleja (1964–) *[[Charles Savarin]], Dominica poliitik (1943–) *[[Félix Savart]], prantsuse füüsik ja matemaatik (1791–1841) *[[Olev Saveli]], eesti loomakasvatusteadlane (1938–) *[[Nikolai Aleksandrovitš Saveljev]], arstiteadlane (1860–1933) *[[Maria Saveljeva]], Eesti lauahokimängija ja treener (1997–) *[[Gaetano Savi]], itaalia botaanik (1769–1844) *[[Konstantin Savi]], eesti laulja ja näitleja (1894–1943) *[[Toomas Savi]], eesti kümnevõistleja, spordiarst ja poliitik *[[Ain Saviauk]], Eesti lavastaja ja poliitik (1964–) *[[Ell Saviauk]], eesti klaveriõpetaja (1934–2017) *[[Erko Saviauk]], eesti jalgpallur (1977–) *[[Teet Saviauk]], eesti muusik (1963–2009) *[[Stefan Savić]], Montenegro jalgpallur (1991–) *[[Maris Savik]], eesti fotograaf (1991–) *[[Boriss Savinkov]], terrorist ja poliitik (1879–1925) *[[Javier Saviola]], Argentina jalgpallur (1981–) *[[Edgar Savisaar]], eesti poliitik (1950–) *[[Erki Savisaar]], eesti poliitik, ettevõtja (1978–) *[[Maria Savisaar]], eesti poliitik (1981–) *[[Remo Savisaar]], eesti fotograaf (1978–) *[[Aavo Savitsch]], Eesti poliitik (1962–2009) *[[Artjom Savitski]], eesti laulja (1992–) *[[Daniil Savitski]], Eesti jalgpallur (1989–) *[[Konstantin Savitski]], vene maalikunstnik (1844–1905) *[[Aleksei Savitš]], astronoom (1811–1883) *[[Vassili Savka]], Eesti kurjategija *[[Hannu Savola]], soome ajakirjanik (1949–2007) *[[Erkki Savolainen]], soome poksija *[[Volodõmõr Savon]], Ukraina maletaja (1940–2005) *[[Girolamo Savonarola]], preester, Firenze poliitik (1452–1498) *[[Grigori Savonenkov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1898–1975) *[[Aleksei Savrassov]], vene maalikunstnik (1830–1897) *[[Anatoli Savtšenko]], vene kunstnik-multiplikaator (1924–2011) *[[Andrei Savtšenko]], valgevene laulja *[[Olena Savtšenko]], ukraina päritolu Saksamaa iluuisutaja (1984–) *[[Afanassi Savvin]], jakuudi haridustegelane (?–) *[[Ija Savvina]], vene teatri- ja filminäitleja (1936–2011) *[[Grigori Savvinov]], jakuudi geokrüoloog ja rakendusökoloog (1957–) *[[Dmitri Savvinov]], jakuudi rakendusökoloog ja geokrüoloog (1932–) *[[Igor Savvov]], Eesti jäähokimängija (1985–) ==Sax== *[[Adolphe Sax]], Belgia muusik ja pillimeister (1814–1894) *[[Maria Pia de Saxe-Coburgo-Gota Bragança]] (1907–1995) *[[Saxo Grammaticus]], taani ajaloolane (12.–13. sajand) *[[Gudmund Saxrud]], Norra ametnik ja diplomaat (1920–2003) ==Say== *[[Jean-Baptiste Say]], prantsuse majandusteadlane (1767–1832) *[[Sayako]], Jaapani printsess (1969–) *[[Fatma Betül Sayan Kaya]], Türgi poliitik (1981–) *[[Khadija Saye]], Gambia päritolu Suurbritannia fotograaf (1992–2017) *[[Muḩammad al-Sayed]], Katari maletaja (1981–) *[[Dorothy L. Sayers]], inglise proosakirjanik, filoloog, näitekirjanik ja tõlkija (1893–1957) *[[Eberhard von Sayn]], Liivi ordumeister 1251/1253-1254 *[[Nūrā as-Sayyid]], Egiptuse jooksja (1987–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Sa, Biograafiad]] tlvypsjbedhf6rpzpogykui2uvaj4fs Rohepesu 0 251598 6184527 6172314 2022-08-28T02:45:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=august|aasta=2020}} '''Rohepesu''' ehk '''ökoeksitamine''' ([[inglise keel|ingl]] ''greenwash'') on turundusvõte, mille korral esitletakse keskkonnavaenulikku tegevust [[üldsus]]ele positiivsena<ref name="SEI" />, varjates liialdades toote või teenuse tegelikke omadusi<ref name="Envir" />. Rohepesule osutab tihti see, kui firma kulutab märgatavalt rohkem raha ja aega toote "roheliseks" reklaamimisele kui toote enda arendamisele keskkonnasõbralikumaks.<ref name="Greenpeace" /> Rohepesu mõistet hakati kasutama alles 20. sajandi lõpus.<ref name="SEI" /> Selle mõiste kasutus on aga 2000. aastatest alates jõudsalt suurenenud, kuna tarbijad on üha rohkem hakanud nõudma keskkonnasõbralikke tooteid ja teenuseid. Mainitu on ka peamiseks põhjuseks, miks proovivad firmad näiteks tootmises innukalt leida rohelisemaid lahendusi<ref name="Greenwashing" />. Rohepesuga viidatakse sageli [[Rahvusvaheline korporatsioon|rahvusvahelistele korporatsioonidele]], kes väidavad, et [[vabaturupoliitika]], uus tehnika ja [[majanduskasv]] aitavad tuntavalt kaasa [[säästev areng|säästva arengu]] saavutamisele ning osutavad sedasi ka enese järjest suuremale keskkonnateadlikkusele. Paljude kriitikute arvates ei leidu aga nende väljaütlemistele piisavalt tõendeid, mis kinnitaks, et suurkorporatsioonide käitumine oleks märgatavalt muutunud. Kuna kriitikute sõnul loob ja kasutab enamik suurkorporatsioone endiselt keskkonnavaenulikku ja jätkusuutmatut tehnikat ja tehnoloogiat, on rohepesu ainult petlik [[turundusvõte]]<ref name="SEI" />. Rohepesu märgib näiteks see, kui tuuakse turule tooteid, mille pakendeid peaks küll hiljem [[taaskasutus|taaskasutama]], kuid mille jaoks puudub tegelikult taaskasutust võimaldav pakendikogumise süsteem, või kui kasutatakse täpselt määratlemata mõisteid, mis kõlavad paljulubavalt, ent on sisutühjad.<ref>Trewin Restorick: [https://www.hubbub.org.uk/blog/greenwashing-is-back-and-it-has-got-more-sophisticated "GREENWASHING IS BACK AND IT HAS GOT MORE SOPHISTICATED"] hubbub.org.uk, 2. detsember 2019 </ref> ==Kasutus== [[File:Greenwashingcard.JPG|thumb|Hotel "greenwashed" laundry card]] Rohepesu mõiste pärineb [[New York|New Yorgi]] [[keskkonnakaitsja|keskkonnakaitsjalt]] [[Jay Westervelt|Jay Westerveltilt]], kes kirjutas 1986. aastal essee [[hospitality industry|hotellitööstuse]] kombest paigutada tubadesse külastajatele mõeldud plakateid, mis juhtisid keskkonna säästmise eesmärgil tähelepanu käterätikute taaskasutamisele. Ometigi, nagu näitas Westervelt, ilmnes enamikul juhtudel, et energiakasutuse vähendamise nimel pingutasid majutusasutused tegelikult väga vähe või ei teinud seda üldse. Teisisõnu selgus, et majutuskohad ei suutnud tõendada oma energiakulude vähendamist. Nii järeldas Westervelt, et kutsudes hotellikülastajaid üles keskkonnahoidlikule käitumisele, oli hotelliomanike tegelik eesmärk keskkonnast hoolivate inimeste arvelt kasumit suurendada. Sestap hakkas Westervelt nii mainitud juhtumit kui ka teisi näiliselt keskkonnast hoolivaid üleskutseid nimetama rohepesuks (ingl ''greenwash'').<ref name="bSX8g" /><ref name="l8Y7T" /><ref name="LlnsH" /><ref name="KDKPv" /><ref name="zStfz" /><ref name="sm3wC" /> Lisaks hõlmab rohepesu ka poliitilist mõistet "keeleline detoksifikatsioon" (ingl ''linguistic detoxification''), mille päritolu on omistatud keskkonnaaktivist [[Barry Commoner]]ile. Mainitud mõiste viitab olukorrale, kus õigusaktide või muu valitsuse tegevuse kaudu on mõne mürkaine nimetust või mürgisuse määratlust muudetud, nii et aine ei klassifitseeru enam mürgiseks.<ref name="psRGV" /> Sarnaselt võib hästi kõlada ka [[süsihappegaas]]i [[emissioon]]i vahetamise süsteem, kuid see võib muutuda takistavaks, kui [[süsinik]]u hinda on hinnatud liiga madalalt või kui suured süsihappegaasi eraldajad annavad ära "tasuta krediiti". Näiteks Ameerika panga ([[Bank of America]]) tütarettevõte [[MBNA]] pakub [[Kanada]]s tarbijatele [[ökoloogiline|ökoloogilist]] pangakaarti (''Eco-Logique [[MasterCard]]''), mis peaks aitama kaasa süsinikutaseme tasakaalustamisele, kui tarbijad hakkavad seda kaarti kasutama. Kliendid võivad tunda, et kasutades ökoloogilist pangakaarti saastavate kaupade ostul, muudavad nad olematuks oma [[ökoloogiline jalajälg|ökoloogilise jalajälje]]. Ometigi läheb ainult 0,5 protsenti ostuhinnast süsiniku kompensatsioonile, samal ajal kui ülejäänud vahendustasu läheb panka.<ref name="CashingIn" /> ==Riiklikud regulatsioonid== ===Austraalia=== Austraalias hoiab rohepesul silma peal "[[Trade Practices Act]]", mida on muudetud eesmärgiga karistada firmasid, kes on reklaaminud oma toodet eksitavalt keskkonnasõbralikuna. Sellise firma süüdimõistmisel on karistuseks trahv 1,1 miljon dollarit.<ref name="Naish" /> ===Kanada=== Kanada [[Competition Bureau]] koostöös [[Canadian Standards Association|Canadian Standards Associationiga]] laidavad maha ettevõtted, kes kasutavad ebaselgeid ja ähmaseid väiteid oma toodete keskkonnasõbralikuks reklaamismisel. Iga väide peab toetuma "vabalt kättesaadaval andmestikul".<ref name="Naish" /> ===Norra=== [[Norwegian Consumer Ombudsman|Norra Consumer Ombudsman]] (tarbijakaitse lepitaja) on suunatud autotootjatele, kes väidavad, et nende autod on "rohelised", "puhtad" ja "keskkonnasõbralikud", kasutades reklaamimiseks rangeid reklaamisuuniseid. Consumer Ombudsmani ametnik [[Bente Øverli]] ütles: "Autod ei saa kuidagi teha head keskkonnale, välja arvatud vähem kahju kui teised." Tootjad riskivad trahviga, kui nad ei suuda tõestada oma sõnu.<ref name="ghbZE" /><ref name="Q01KP" /><ref name="d6aFe" /><ref name="LoWK8" /> ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} * [[Keskkonnateadlikkus]] * [[Ökoloogiline turundus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=573] (vaadatud 10.07.2011)</ref> <ref name="Envir">Environmentale Leader. (2010) Greenwashing: How to Avoid the Typical Marketing Traps. Vaadatud 21.11.2014 http://www.environmentalleader.com/2010/07/14/greenwashing-how-to-avoid-the-typical-marketing-traps/</ref> <ref name="Greenpeace">Greenpeace USA. (2013) Greenpeace Greenwash Criteria. Vaadatud 7/8/2013 http://www.stopgreenwash.org/</ref> <ref name="Greenwashing">Dahl, R., (2010). Green Washing: Do you know what you’re buying? ''Environmental Health Perspectives''. June; 118(6):A246–A252.</ref> <ref name="CashingIn">"Cashing in on the Environmental" climatechangecentral.com ([https://web.archive.org/web/20130115222626/http://www.climatechangecentral.com/publications/enerclick/january-2008/cashing-environmental-cow veebiarhiivis])</ref> <ref name="Naish">Naish, J. (2008). Lies...Damned lies...And green lies. Ecologist, 38(5), 36–39. Retrieved from Academic Search Complete database.</ref> <ref name="bSX8g">{{cite web|url=http://www.dailyfinance.com/2011/02/12/the-history-of-greenwashing-how-dirty-towels-impacted-the-green/ |title=A History of Greenwashing: How Dirty Towels Impacted the Green Movement |first=Jim |last=Motavalli |date=12. veebruar 2011 |work=AOL}}</ref> <ref name="l8Y7T">{{cite web |trans_title=Greenwashers invade the market |language=Taani |title=Grønvaskere invaderer børsen |url=http://epn.dk/privatokonomi/investering/article1374993.ece |work=EPN.dk |publisher=Jyllands-Posten |date=21. juuni 2008 |accessdate=22.12.2012 |archive-date=5.07.2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20080705195538/http://epn.dk/privatokonomi/investering/article1374993.ece |url-status=dead }}</ref> <ref name="LlnsH">{{cite web|url=http://www.abs-cbnnews.com/special-report/09/16/08/beware-green-marketing-warns-greenpeace-exec |title=Beware of green marketing, warns Greenpeace exec |publisher=ABS-CBN News |date=17. september 2008 |accessdate=14.11.2012}}</ref> <ref name="KDKPv">{{cite web |archiveurl=https://web.archive.org/web/20090205171221/http://www.lodgingmagazine.com/ME2/dirmod.asp?sid=&nm=&type=Publishing&mod=Publications%3A%3AArticle&mid=8F3A7027421841978F18BE895F87F791&tier=4&id=FD212DB2AA944808BF5CE6519B2BCC06 |archivedate=5.02.2009 |date=1. veebruar 2009 |url=http://www.lodgingmagazine.com/ME2/dirmod.asp?sid=&nm=&type=Publishing&mod=Publications%3A%3AArticle&mid=8F3A7027421841978F18BE895F87F791&tier=4&id=FD212DB2AA944808BF5CE6519B2BCC06 |title=The Real Deal? Hotels grapple with green washing |first=Philip |last=Hayward |publisher=Lodging Magazine online |access-date=28.11.2014 |url-status=live }}</ref> <ref name="zStfz">{{cite web|url=http://www.thejakartapost.com/news/2008/08/28/commentary-when-csr-neither-profit-nor-public-good.html |title=Commentary: When CSR is neither profit nor public good |publisher=Jakarta Post online |first=Meidyatama |last=Suryodiningrat |date=28. august 2008 |accessdate=24.12.2012}}</ref> <ref name="sm3wC">{{cite web|url=http://www.abs-cbnnews.com/special-report/09/16/08/beware-green-marketing-warns-greenpeace-exec |title=ABS-CNB News |first=Purple |last=Romero |publisher=Abs-cbnnews.com |date=17. september 2008 |accessdate=11.09.2009}}</ref> <ref name="psRGV">{{cite journal|last=Commoner|first=Barry|title=After 20 Years: The Crisis of Environmental Regulation|journal=NEW SOLUTIONS: A Journal of Environmental and Occupational Health Policy|year=1990|volume=1|issue=1|pages=22–29}}</ref> <ref name="ghbZE">[http://www.forbrukerombudet.no/asset/2857/1/2857_1.pdf forbrukerombudet.no]</ref> <ref name="Q01KP">{{cite web|url=http://www.motoring.co.za/index.php?fArticleId=4028677 |title=Prove 'clean, green' ads, Norway tells automakers |publisher=Motoring.co.za |date=|accessdate=11.09.2009}}</ref> <ref name="d6aFe">{{cite web |url=http://www.treehugger.com/files/2007/09/norway_says_car.php |title=Greenwash Watch: Norways Says Cars Neither Green Nor Clean |publisher=Treehugger.com |date= |accessdate=11.09.2009 |archive-date=18.05.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110518210605/http://www.treehugger.com/files/2007/09/norway_says_car.php |url-status=dead }}</ref> <ref name="LoWK8">{{cite news|url=http://www.reuters.com/article/environmentNews/idUSL0671323420070906 |title=Norways Says Cars Neither Green Nor Clean |publisher=Reuters.com |date=6. september 2007 |accessdate=11.09.2009 | first=Alister | last=Doyle}}</ref> }} == Kirjandus == * Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=573] (vaadatud 10.07.2011) [[Kategooria:Jätkusuutlik areng]] [[Kategooria:Turundus]] 5om7cleamnf9vs7zoqcqmhaefwjua14 Rakvere foogtikohus 0 254063 6184636 5697110 2022-08-28T08:31:18Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Rakvere foogtikohus''' oli [[Rakvere]] omavalitsus- ja kohtuasutus kuni 1889. aastani. [[Foogtikohus|Foogtikoh]]tu koosseisu kuulusid [[kohtufoogt]] ja kaks [[linnavanem]]at. Kohtu liikmed valiti kohaliku kodanikkonna poolt kolmeks aastaks. Linna kantseleid juhatas notar, kes valiti kodanikkonna poolt. Foogtikohtu juures oli kohtuteener. == Rakvere foogtikohtu koosseis 1843. aastal == * Kohtufoogt [[Gottlieb Friedrich Fleischer]] * Kaasistuja [[Samuel Gottetreu]] * Kaasistuja [[Ferdinand Gottlieb Gööck]] {{JÄRJESTA:Rakvere foogtikohus}} [[Kategooria:Rakvere ajalugu]] [[Kategooria:Eesti kohtud]] s0h5vp4hwn80u2an2ffjjedtbgp639y Berend von Wetter-Rosenthal 0 259047 6184344 6146132 2022-08-27T17:21:43Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Berend Hermann Otto von [[Wetter-Rosenthal]]''' (venepäraselt Boris von Wetter-Rosenthal; [[8. november]] [[1874]] [[Tallinn]] – [[10. märts]] [[1940]] Wartheland) oli Eesti advokaat ning ettevõtja. Ta õppis aastatel [[1889]]–[[1894]] Tallinnas [[Nikolai Gümnaasium]]is. Õigusteadust õppis ta aastatel [[1894]]–[[1899]] [[Peterburi Ülikool]]is ja aastatel [[1898]]–[[1899]] [[Berliini Ülikool]]is. Berend Hermann Otto von Wetter-Rosenthal oli [[Läänemaa]] [[Lihula mõis|Lihula]] ja [[Sipa mõis|Sipa]], [[Oidermaa mõis|Oidermaa]] [[Karinõmme mõis]]a mõisnik. Berend von Wetter-Rosenthal asus [[1912]]. aastal Eestimaa Rüütelkonna teenistusse ja oli aastatel 1914–1918 [[Eestimaa Rüütelkond#Rüütelkonna organisatsioon ja juhtorganid|Eestimaa Rüütelkonna kantselei]] I sekretär ja ka [[Eestimaa Maapäev]]a [[Kreisisaadik|kreisisaadik]]. 1918. aastal küüditati ta eesti bolševike poolt koos juhtivate baltisaksa poliitikute ning teiste baltisakslastega [[Nõukogude Venemaa]]le ning vabanes alles pärast Saksa-Vene [[Brest-Litovski rahuleping]]u sõlmimist 1919. aasta jaanuaris. [[1919. aasta maareform|1919. aastal toimunud mõisate natsionaliseerimist]] Eesti valitsuse poolt jäeti B. von Wetter-Rosenthalile [[Oidrema mõis|Oidermaa mõis]]asüdamik<ref>[https://web.archive.org/web/20140208004323/http://www.koongavald.ee/junnumaa/82006.pdf Oidremaa mõisa lugu], Koonga vallaleht, 2006 nr.6 lk 3</ref> ning pärast Vabadussõja lõppu pidas B. von Wetter-Rosenthal talle kuuluvat [[Pärnumaa]] [[Mihkli kihelkond|Mihkli kihelkonna]] [[Oidermaa mõis]]u<ref>[http://oidremaa.ee/ajalugu Oidremaa mõisa koduleht]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ning tegutses ka aastatel 1925–1935 Tallinnas advokaadina. B. von Wetter-Rosenthal oli [[Saksa Kultuuromavalitsus]]e asepresident ja asendusliikmena ([[Georg Rudolf Stackelberg]]i asemel) ka saksa elanikkonna saadik [[I Riigikogu]]s [[1923]]. aastal ([[10. jaanuar]]ist [[30. mai]]ni)<ref>{{Netiviide |url=http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed_1rk.html |pealkiri=I RIIGIKOGU koosseis |vaadatud=2011-10-07 |arhiivimisaeg=2013-09-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130916002640/http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed_1rk.html |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[[Henning von Wistinghausen]], [http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid/2004/4/tuna25_sisu.pdf Krahv Hermann Keyserlingi konflikt eestimaalastest rahvuskaaslastega 1917/18]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna 2004 nr, 4</ref>. [[1935]]. aastal määrati ta AS [[Rotermanni Tehased]] direktoriks, oli ka Eesti suurimate kaubandusettevõtete hulka kuuluva AS [[Estakland]]i aktsionär ja revisjonikomisjoni liige aastatel 1935–1939 [[1939]]. aastal asus Berend von Wetter-Rosenthal [[umsiedlung|ümberasujana]] Saksamaale, Krughofi (praegu Kijaszkowo, [[Czernikowo vald]]a, [[Toruńi maakond]]a, [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond]]a [[Poola]]s), kuid suri juba järgmisel [[1940]]. aastal<ref>{{Netiviide |url=http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed_1rk.html |pealkiri=I RIIGIKOGU (20. detsember 1920 – 30. mai 1923) koosseis |vaadatud=2011-10-07 |arhiivimisaeg=2013-09-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130916002640/http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed_1rk.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. Ta on maetud Berliini<ref>Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. 1970. Böhlau Verlag Köln Wien</ref>. [[Herman de Wetter]] oli tema poolvend. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Wetter-Rosenthal, Berend Hermann Otto von}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Balti Pataljoni koosseis]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1874]] [[Kategooria:Surnud 1940]] h3jtavm65m8yhyrbcd6slmdfe6k2pw8 Biograafiad (Va) 0 259227 6184207 6180064 2022-08-27T14:18:01Z Velirand 67997 /* Vau */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Va)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Va". ==Vaa== *[[Aslaug Vaa]], norra kirjanik (1889–1965) *[[Heldur Vaabel]] (1928–2012) *[[Jaak Vaabel]], Eesti kohtunik ja notar (1885–1936) *[[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja (1982–) *[[Juhan Vaabel]], eesti majandusteadlane (1899–1971) *[[Rein Vaabel]], Eesti sõjaväelane (1965–) *[[Elbert Vaabo]], eesti pikaealine (1906–2013) *[[Helmut Vaag]], eesti näitleja (1911–1978) *[[Jaan Vaag]], eesti muusik (1960–) *[[Knut Vaage]] (1961–) *[[Lars Amund Vaage]], norra kirjanik (1952–) *[[Ragnvald Vaage]] (1889–1966) *[[Vaajakorpi]] (1934–) *[[Valentin Vaala]] (1909–1976) *[[Edgar Vaalgamaa]], liivi päritolu Soome vaimulik ja tõlkija (1912–2003) *[[Michiel Arnoud Cor de Vaan]], keeleteadlane (1973–) *[[Ruth Vaar]], Eesti sõudetreener (1969–) *[[Elina Vaara]], soome kirjanik (1903–1980) *[[Roi Vaara]] (1953–) *[[Tero Vaara]] (1965–) *[[Anton Vaarandi]], eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane (1901–1979) *[[Debora Vaarandi]], eesti luuletaja (1916–2007) *[[Kai Vaarandi]], eesti kunstnik ja tõlkija (1958–2010) *[[Risto Vaarandi]] (1972–) *[[Paul Vaarask]], eesti keeleteadlane (teadusdoktor), koolitegelane ja jurist (1896–1980) *[[Jukka Vaari]] (1965–) *[[Andrus Vaarik]] (1958–), eesti näitleja *[[Daniel Vaarik]], eesti meediaekspert ja suhtekorraldaja (1973–) *[[Marika Vaarik]] (1962–), eesti näitleja *[[Marta Vaarik]], eesti näitleja (1987–) *[[Karl Vaarma]], Eesti kohtunik (1896–?) *[[Alma Vaarman]], eesti poliitik (1902–1992) *[[Els Vaarman]] (1908–1966) *[[Aini Vaarmann]], eesti keemik (1941–) *[[Mati Vaarmann]], Eesti diplomaat (1951–) *[[Urbo Vaarmann]], Eesti poliitik (1977–) *[[Tarmo Vaarmets]], eesti animaator, karikaturist ja luuletaja (1965–) *[[Ilmar Vaaro]], eesti raamatukogundustegelane (1960–) *[[Neeme Vaarpuu]], eesti arhitekt (1957–) *[[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur (1983–) *[[Chaminda Vaas]], Sri Lanka kriketimängija (1974–) *[[Valter Vaasa]], eesti vaimulik (1915–2006) *[[Tarmo Vaask]], eesti koorijuht (1967–) *[[Tatu Vaaskivi]] (1912–1942) *[[Mall Vaasma]], eesti mükoloog (1945–2009) *[[Tiit Vaasma]], eesti geoökoloog ja järvesetete uurija (1982–) ==Vab== *[[Lembit Vaba]], eesti keeleteadlane (1945–) *[[Raimondas Vabalas]] (1937–2001) *[[Anu Vabamäe]], eesti näitleja (1948–) *[[Arvo Vabamäe]], eesti lavastaja ja teatrinäitleja (1909–1989) *[[Sven Vabar]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Anne Vabarna]], setu rahvalaulik (1877–1964) *[[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik (1987–) *[[Jane Vabarna]], eesti kultuuritegelane (1980–) *[[Ado Vabbe]], eesti kunstnik, graafik (1892–1961) *[[Sirje Vabrit]], eesti aiandusteadlane (1954–) ==Vac== *[[Elena Văcărescu]] (1864–1967) *[[Nicolae Văcăroiu]], Rumeenia poliitik (1943–) *[[Livio Vacchini]] (1933–) *[[Étienne Vacherot]] (1809–1897) *[[Maxime Vachier-Lagrave]], prantsuse maletaja (1990–) *[[Marc Vachon]] (1963–) *[[Jukums Vācietis]], Nõukogude sõjaväelane (1873–1938) *[[Ojārs Vācietis]], läti kirjanik (1933–1983) *[[Jaak Vackermann]], eesti põllumees (1963–) *[[Václav Püha]], Tšehhi hertsog (10. sajand) *[[Milán Václavík]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1928–2007) *[[Tomáš Vaclík]], tšehhi jalgpallur (1989–) *[[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell (1991–) ==Vad== *[[Artur Vader]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1920–1978) *[[Els Vader]], Hollandi sprinter (1959–2021) *[[Erich Vadi]], Eesti kohtunik (1896–1963) *[[Hans Vadi]], eesti lendur, lennustegelane ja spordikohtunik (1928–2005) *[[Helgi Vadi]], eesti arst ja arstiteadlane (1920–2005) *[[Janek Vadi]], eesti näitleja (1979–) *[[Maaja Vadi]], eesti majandusteadlane ja psühholoog (1955–) *[[Urmas Vadi]], eesti kirjanik ja raadioajakirjanik (1977–) *[[Voldemar Vadi]], eesti sisearst ja balneoloog (1891–1951) *[[Annette Vadim]], taani näitleja (1936–2005) *[[Roger Vadim]], ukraina päritolu Prantsuse filmirežissöör, ajakirjanik, literaat (1928–2000) *[[Aleksandr Vadimov]], Nõukogude Liidu mustkunstnik (1895–1967) ==Vag== *[[Airi Vaga]], eesti ajakirjanik (1940–) *[[Alfred Vaga]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1895–1980) *[[August Vaga]], eesti botaanik (1893–1960) *[[Peeter Vaga]], Eesti sõjaväelane (1892–1944) *[[Thomas Vaga]], eesti vaimulik (1938–) *[[Tõnis Vaga]], eesti luuletaja (1975–2006) *[[Voldemar Vaga]], eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane (1899–1999) *[[Morten Vågen]], norra kirjanik (1975–) *[[Merkuri Vagin]], Siberi kasakast vene meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees (?–1712) *[[Jana Vagner]], vene kirjanik (1973–) *[[Vágner Love]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Gediminas Vagnorius]], Leedu poliitik (1957–) *[[Jānis Vagris]], endine Läti NSV partei- ja riigitegelane (1930–) *[[Ain Vagula]], eesti ettevõtja ja tõlkija (1965–2010) *[[Karmen Vagula]], eesti kabetaja (2000–) ==Vah== *[[Artur Vaha]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1900–1976) *[[Kalju Vaha]], eesti näitleja (1926–1962) *[[Rafajel Vahanjan]], armeenia maletaja (1951–) *[[Gustav Vahar]], eesti maadleja (1879–1966) *[[Aldo Vaharo]], eesti vaimulik (1914–1982) *[[Rein Vaharo]], eesti harrastusnäitleja (1904–1980) *[[Rudolf Vaharo]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Ilmar Vahe]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1922–1976) *[[Tiit Vahemets]], eesti raamatukogundustegelane (1942–) *[[Aigar Vahemetsa]], eesti ajaloolane, sotsioloog ja kirjanik (1936–2007) *[[Tiit Vahenõmm]], Saku endine vallavanem (1974–) *[[Indrek Vaheoja]], eesti muusik ja saatejuht (1977–) *[[Aita Vaher]], eesti tsirkuseartist ja näitleja (1963–) *[[Andres Vaher]], eesti spordiajakirjanik (1975–) *[[Anna-Liisa Vaher]], eesti vaimulik (1980–) *[[Berk Vaher]], eesti kirjanik ja kriitik (1975–) *[[Elmar Vaher]], Eesti politseiametnik (1975–) *[[Erik Vaher]], eesti raamatuillustraator (1921–1992) *[[Felix Vaher]], eesti laskur (1907–1978) *[[Georg Vaher]], Eesti sõjaväelane (1888–1949) *[[Juhan Vaher]], eesti õigeusu preester ja luterlik vaimulik (1905–1974) *[[Ken-Marti Vaher]], eesti poliitik ja jurist (1974—) *[[Kristo Vaher]], eesti informaatik (1984—) *[[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja (1987–) *[[Lise Anette Vaher]], eesti mäesuusataja (1996–) *[[Luise Vaher]], eesti kirjanik (1912–1992) *[[Maret Vaher]], eesti orienteeruja ja spordiajakirjanik (1973–) *[[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]], eesti näitleja (1950–) *[[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaher]], eesti laulja (1984–) *[[Max Vaher]], eesti vaimulik (1897–1981) *[[Merike Vaher]], eesti keemik (1955–) *[[Miramii Maarja Vaher]] (1987–) *[[Olavi Vaher]], eesti arhitekt ja karikaturist (1953–) *[[Sander Vaher]], eesti orienteeruja (1985–) *[[Vaapo Vaher]], eesti publitsist (1945–) *[[Villem Vaher]], eesti pedagoog ja esperantist (1873–1944) *[[Joosep Vahermägi]], eesti laulja (1951–) *[[Helle Vahersalu]], eesti maalikunstnik (1939–) *[[Lembit Vahesaar]], eesti male- ja kabekohtunik ning väliskommentaator (1936–2013) *[[Karl Vahi]], eesti poksija (1910–1943) *[[Tiiu Vahi]], eesti telerežissöör (1932–2011) *[[Vaike Vahi]], eesti pianist (1928–1998) *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]], Iraani poliitik (1959–) *[[vend Vahindra]], eesti buda munk (1883–1962) *[[Aigi Vahing]], eesti näitleja (1973–) *[[Vaino Vahing]], eesti psühhiaater ja kirjanik (1940–2008) *[[Raul Vahisalu]], eesti ärijuht ja alpinist (1973–) *[[Rein Vahisalu]], eesti kardioloog ja publitsist (1946–) *[[Voldemar Vaho]], Eesti sporditegelane (1909–1984) *[[Matra Vahruševa]], mansi keeleteadlane ja kirjanik (1918–2000) *[[Andrus Vaht]], eesti löökpillimängija ja muusikapedagoog (1951–2016) *[[Sergei Vaht]], Eesti vehkleja (1979–) *[[Viktor Vaht]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1929–2011) *[[Herman Vahtel]], eesti helioperaator (1912–1993) *[[Mart Vahtel]], eesti näitleja (1953–) *[[Aleksander Vahter]], eesti filatelist ja postiametnik (1900–1958) *[[Artur Vahter]], eesti muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog (1913–2004) *[[Elar Vahter]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Johan Vahter]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Kuulo Vahter]], eesti kunstnik, karikaturist ja šaržimeister (1954–) *[[Leo Vahter]], eesti vaimulik (1908–1986) *[[Leonhard Vahter]], Eesti poliitik ja õigusteadlane (1896–1983) *[[Liina Vahter (psühholoog)|Liina Vahter]], eesti psühholoog (1976–) *[[Liina Vahter]], eesti näitleja ja juuksur (1988–) *[[Priit Vahter]], eesti majandusteadlane (1979–) *[[Tarmo Vahter]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Tauno Vahter (muusik)|Tauno Vahter]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1946–2018) *[[Johannes Vahtkerl]], eesti kirjakandja ja esperantist (1886–?) *[[Cristel Vahtra]], eesti endine murdmaasuusataja (1972–) *[[Eeri Vahtra]], Eesti murdmaasuusataja (1988–) *[[Jaan Vahtra]], eesti kunstnik ja kirjanik (1882–1947) *[[Norman Vahtra]], eesti jalgrattur (1996–) *[[Osvald Vahtra]], eesti poksija (suri 1965) *[[Tuuli Vahtra]], eesti maletaja (1989–) *[[Albert Vahtramäe]], eesti teatrikunstnik (1885–1965) *[[Maia Vahtramäe]], eesti laulja (1991–) *[[Vahur Vahtramäe]], eesti jalgpallur (1976–) *[[Aili Vahtrapuu]], eesti skulptor ja graafik (1950–) *[[Kaarel Vahtras]], eesti agronoom (1912–1990) *[[Lauri Vahtre]], Eesti poliitik ja ajaloolane (1960–) *[[Mall Vahtre]], eesti kunstnik (1953–2021) *[[Sulev Vahtre]], eesti ajaloolane (1926–2007) *[[Liina Vahtrik]], eesti näitleja (1972–) *[[Maurus Vahtrik]], Eesti sõjaväelane (1892–1941) *[[Marek Vahula]], eesti bioloog ning looduskaitse- ja turismitegelane (1971–) *[[Britta Vahur]], eesti näitleja ja modell (1984–) *[[Eeva Vahur]], eesti näitleja ja dramaturg (1905–1994) ==Vai== *[[Judita Vaičiūnaitė]], leedu kirjanik ja tõlkija (1937–2001) *[[Žygimantas Vaičiūnas]], Leedu poliitik (1982–) *[[Alexandru Vaida-Voevod]], Rumeenia poliitik (1872–1950) *[[Josten Vaidem]], eesti jalgrattur (1994–) *[[Inese Vaidere]], Läti poliitik ja majandusteadlane (1952–) *[[Nicole Vaidišová]], tšehhi tennisist (1989–) *[[Gunnar Vaidla]], Eesti spordifotograaf (1919–2007) *[[Risto Vaidla]], eesti näitleja (1993–) *[[Osvald Vaidlo]], Eesti sõjaväelane (1918–1944) *[[Robert Vaidlo]], eesti ajakirjanik ja lastekirjanik (1921–2004) *[[Eda Vaigla]], eesti keeleteadlane (1930–) *[[Marie M. Vaigla]], eesti laulja (1995–) *[[Raul Vaigla]], eesti muusik (1962–) *[[Robert Vaigla]], eesti kitarrist (1985–) *[[August Vaigo]], eesti jurist (1908–1988) *[[Aigar Vaigu]], eesti füüsik (1984–) *[[Enn Vaigur]], eesti näitekirjanik (1910–1988) *[[Margus Vaigur]], eesti valguskunstnik (1967–) *[[Aarne Vaik]], eesti muinsuskaitsetegelane (1942–) *[[Georg Vaik]], Eesti piirivalvur (1898–1935) *[[Mait Vaik]], eesti muusik ja laulusõnade autor (1969–) *[[Carita Vaikjärv]], eesti näitleja (1980–) *[[Kalju Vaikjärv]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1954–) *[[Andreas Vaikla]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Tüüne-Kristin Vaikla]], eesti sisearhitekt (1961–) *[[Heini Vaikmaa]], eesti muusik ja helilooja (1958–) *[[Priit Vaikmaa]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Edgar Vaikmäe]], eesti vaimulik (1919–1999) *[[Rein Vaikmäe]], eesti geoloog (1945–) *[[Arnold Vaiksaar]], eesti sporditegelane ja pedagoogikateadlane (1927–2009) *[[Ester Vaiksaar]], eesti õpetaja *[[Hilda Vaiksaar]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (1928–2017) *[[Sille Vaiksaar]], eesti sõudja (1983–) *[[Jaanus Vaiksoo]], eesti kirjandusteadlane ja lastekirjanik (1967–) *[[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (1955–) *[[Nele-Liis Vaiksoo]], eesti laulja (1984–) *[[Laima Vaikule]], läti laulja ja näitleja (1954–) *[[Raimonds Vaikulis]], Läti korvpallur (1980–) *[[Ants Vaimel]], eesti teedeinsener ja tehnikateadlane (1927–2009) *[[Eha Vain]], eesti tõlkija (1954–2021) *[[Evald Vain]], eesti helilooja (1915–1970) *[[Georg Vain]], eesti jalgpallur (1898–1924) *[[Jaan Vain]], Eesti poliitik (1886–1942) *[[Jüri Vain]], eesti tehnikateadlane ja üldinformaatika professor (1956–) *[[Peep Vain]], eesti koolitaja (1968–) *[[Georgi Vainer]], vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik (1938–2009) *[[Uku Vainik]], eesti psühholoog (1985–) *[[Eero Vainikko]], eesti matemaatik ja informaatik (1963–) *[[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik (1938–) *[[Juha Vainio]], soome laulja-laulukirjutaja ja kooliõpetaja (1938–1990) *[[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (1962–) *[[August Vainlo]], Eesti sõjaväelane (1907–1973) *[[Kelly Vainlo]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1995–) *[[Anton Vaino]], Venemaa diplomaat ja riigiametnik (1972–) *[[Ilmar Vaino]], eesti ajakirjanik ja karikaturist (1934–1997) *[[Joonas Vaino]], eesti korvpallur (1992–) *[[Jüri Vaino]], eesti muusik (1961–) *[[Karl Vaino]], Eesti NSV poliitik (1923–2022) *[[Maarja Vaino]], eesti kirjandusteadlane (1976–) *[[Margo Vaino]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Urmas Vaino (kunstnik)|Urmas Vaino]], eesti kunstnik ja galerist (1960–) *[[Urmas Vaino]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Voldemar Vaino]], eesti ärimees (1948–2022) *[[Manfred Vainokivi]], eesti filmiprodutsent, -lavastaja, -operaator ja -kunstnik (1964–) *[[Allan Vainola]], eesti muusik (1965–) *[[Andres Vainola]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Artur Vainola]], eesti õpetaja ja looduskaitse usaldusmees (1901–1944) *[[Kalju Vainola]], eesti elektroonikainsener (1930–2021) *[[Kätlin Vainola]], eesti kirjanik (1978–) *[[Kaari Vainonen]], eesti kabetaja (1973–) *[[Raimondas Vainoras]], leedu endine jalgpallur (1965–) *[[Boriss Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1907–1993) *[[Samuil Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1894–1942) *[[Herbert Vainu]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja väliskommentaator (1929–2011) *[[Indrek Vainu]], eesti IT-ekspert ja looduskaitseaktivist (1974–) *[[Marko Vainu]], eesti geoökoloog (1987–) *[[Annika Vait]], eesti advokaat (1982–) *[[Petras Vaitiekūnas]], Leedu poliitik, diplomaat ja füüsik (1953–) *[[Daiva Vaitkevičienė]], leedu folklorist ja mütoloogia uurija (1969–) *[[Mati Vaitmaa]], eesti kunstnik (1941–2021) *[[Merike Vaitmaa]], eesti muusikateadlane ja -pedagoog (1939–) *[[Artur Văitoianu]], Rumeenia poliitik (1864–1957) ==Vak== *[[Jakob Vakker]], eesti revolutsionäär (1880–1924) *[[Juhan Vakkermann]], eesti maadleja ja raskejõustikutegelane (1881–1967) *[[Rudolf Vakmann]], Eesti kommunist (1894–1938) *[[Lea Vakra]], endine eesti kergejõustiklane (1959–) *[[Rainer Vakra]], Eesti poliitik (1981–) *[[Ao Vaks]], Eesti lastekirjanik ja ajakirjanik (1912–1993) *[[Ehud Vaks]], Iisraeli judoka (1979–) *[[Heino Vaks]], eesti teatritegelane ja näitleja (1886–1943) *[[Julius Vaks]], eesti trompetimängija ja õppejõud (1893–1952) *[[Kersti Vaks]], eesti klaasikunstnik (1940–) ==Val== *[[Katri Vala]], soome luuletaja (1901–1944) *[[Suzanne Valadon]], prantsuse kunstnik (1865–1938) *[[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur (1982–) *[[Jonas Valančiūnas]], leedu korvpallur (1992–) *[[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane (1999–) *[[Mathieu Valbuena]], Prantsusmaa jalgpallur (1984–) *[[Fulvio Valbusa]], itaalia suusataja (1969–) *[[Sabina Valbusa]], itaalia suusataja (1972–) *[[Magdalina Vălčanova]], bulgaaria modell (1977–) *[[Richard Valdak]], eesti õigeusu ja katoliku vaimulik (1891–1968) *[[Kert Valdaru]], eesti haridusjuht (1978–) *[[Boris Valdek]], eesti vehkleja ja treener (1920–2014) *[[Valdemar II]] *[[Valdemar IV]] *[[Valdemar Birgersson]], Rootsi kuningas (umbes 1240 – 1302) *[[Krišjānis Valdemārs]], läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, folklorist (1825–1891) *[[Eugeni Valderrama]], Hispaania jalgpallur (1994–) *[[José Ángel Valdés]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Oscar Valdés]], Peruu poliitik (1949–) *[[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur (1982–) *[[Rodrigo Valdéz]], Colombia poksija (1946–2017) *[[Jorge Valdivia]], Tšiili jalgpallur (1983–) *[[Arbo Valdma]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1942–) *[[Kristjan Valdma]], eesti vaimulik (1899–1937) *[[Leo Valdma]], eesti tehnikateadlane (1925–2015) *[[Maire Valdma]], eesti moekunstnik (1958–) *[[Viire Valdma]], eesti näitleja (1960–) *[[Villu Valdmaa]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Ivar Valdmaa]], eesti sporditegelane (1964–) *[[Albert Valdman]], ameerika lingvist (1931–) *[[Artur Valdman]], vene arstiteadlane (1957–) *[[Alfrēds Valdmanis]], Läti jurist ja poliitik (1908–1970) *[[Hans Valdmann]], Eesti sõjaväelane (1888–1942) *[[Johannes Valdmann]], eesti arst (1898–1944) *[[Kalju Valdmann]], eesti poliitik (1959–) *[[Kätlin Valdmets]], eesti modell (1988–) *[[Uno Valdmets]], endine eesti käsipallur ja treener, praegune munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Edla Valdna]], eesti tõlkija (1912–2004) *[[Vello Valdna]], eesti tehnikateadlane (1937–) *[[Eevi Valdov]], eesti raamatugraafik (1947–2005) *[[Richard Valdov]], eesti jalgpallur (1911–1998) *[[Aivar Valdre]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja karikaturist (1957–) *[[Jaak Valdre]], eesti spordiajaloolane (1957–) *[[Rein Valdru]], eesti lasketreener (1930–2011) *[[Ilmar Valdur]], eesti arhitekt (1970–) *[[Ester Valdvee]], eesti looduskaitsetegelane (1954–) *[[Angélica Vale]], Mehhiko filminäitleja ja laulja (1975–) *[[Vlastimil Válek]], Tšehhi radioloog ja poliitik (1960–) *[[Antonio Valencia]], Ecuadori jalgpallur (1985–) *[[Filip Valenčič]], sloveeni jalgpallur (1992–) *[[Valens]], Ida-Rooma keiser (328–378) *[[Valerius Valens]], Vana-Rooma keiser (suri 317) *[[Maria Gomes Valentim]], maailma vanim inimene (1896–2011) *[[Jasmine Anette Valentin]], soome laulja (1976–) *[[Maanus Valentin]], eesti näitleja (1957–1982) *[[Hilton Valentine]], inglise kitarrist (1943–2021) *[[Valentinianus I]], Vana-Rooma keiser (321–375) *[[Valentinianus II]], Vana-Rooma keiser (371–392) *[[Valentinianus III]], Lääne-Rooma keiser (419–455) *[[Rudolph Valentino]], filminäitleja (1895–1926) *[[Valentinus (paavst)|Valentinus]], paavst (suri 827) *[[Éamon de Valera]], Iirimaa poliitik (1882–1975) *[[Galeria Valeria]], Vana-Rooma keisrinna (suri 315) *[[Valerianus]] *[[Juan Carlos Valerón]], hispaania jalgpallur (1975–) *[[Paul Valéry]], prantsuse kirjanik ja ühiskonnategelane (1871–1945) *[[Allan Valge]], eesti alpinist (1979–2015) *[[Anne Valge]], eesti näitleja (1954–2013) *[[Jaak Valge]], eesti ajaloolane (1955–) *[[Mart Valge]], eesti sporditegelane (1881–1967) *[[Nikolai Valge]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Riivo Valge]], Eesti sõjaväelane (1975–) *[[Voldemar Valge]], eesti laulja (1909–2002) *[[Imbi Valgemäe]], eesti näitleja (1923–1960) *[[Mardi Valgemäe]], eesti teatriteadlane (1935–2020) *[[Ott Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1917–1989) *[[Salme Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1913–2006) *[[Tiiu Valgemäe]], eesti iluuisutaja ja treener (1947–) *[[Ellen Valgepea]], eesti fotomodell (1988–) *[[Janek Valgepea]], eesti laulja (1994–) *[[Valgerður Sverrisdóttir]], Islandi poliitik (1950–) *[[Aino-Helene Valgma]], eesti koduloolane ja pedagoog (1934–1997) *[[Aksel Valgma]], eesti ajakirjanik ja prosaist (1910–1966) *[[Ingo Valgma]], eesti mäeinsener (1971–) *[[Kaljo Valgma]], eesti arst ja arstiteadlane (1931–2015) *[[Reet Valgmaa]], eesti pedagoog ja sulgpallur (1952–) *[[Vahur Valgmaa]], eesti helilooja ja muusikaprodutsent (1981–) *[[Raimond Valgre]], eesti muusik (1913–1949) *[[Kalju Valgus]], eesti suusatreener ja sporditegelane (1939–2021) *[[Kazbek Valijev]], kasahhi alpinist ja treener (1952) *[[Antanas Valionis]], Leedu poliitik (1950–) *[[Andrei Valiuk]], valgevene kabetaja (1974–) *[[Remigijus Valiulis]], leedu kergejõustiklane (1958–) *[[Eduard Valiullin]], Eesti jäähokimängija (1966–) *[[Allan Valk]], eesti vandeadvokaat (1975–) *[[Aune Valk]], eesti psühholoog ja haridustegelane (1972–) *[[Heiki Valk]], eesti arheoloog (1959–) *[[Heinrich Valk]], eesti kunstnik ja poliitik (1936–) *[[Jaak Valk]], eesti vaimulik (1867–1952) *[[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmirežissöör (1979–) *[[Mall Valk]], eesti keraamik (1935–1976) *[[Marika Valk]], eesti kunstiajaloolane (1954–) *[[Pille Valk]], eesti usuteadlane ja ajaloolane (1959–2009) *[[Piret Valk]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Uno Valk]], eesti metsateadlane (1922–2007) *[[Veronika Valk]], eesti arhitekt (1976–) *[[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]], eesti poksija ja treener (1935–) *[[Ülo Valk]], eesti rahvaluuleteadlane (1962–) *[[Zinaida Valk-Bogdanovskaja]], harfimängija (1893–1935) *[[Endel Valk-Falk]], eesti nahakunstnik, restauraator ja köiteajaloolane (1932–2019) *[[Ritva Valkama]], soome näitleja (1932–2020) *[[Nils-Aslak Valkeapää]], saami kirjanik ja muusik (1943–2001) *[[Christoffer Valkendorf]], Taani riigitegelane (1525–1601) *[[Aleksander Valkenpert]], Eesti jalgpallur (1908–) *[[Tarvo Valker]], eesti ornitoloog, looduskaitsja ja ettevõtja (1984–) *[[Katrin Valkna]], eesti näitleja (1970–) *[[Priit Valkna]], eesti režissöör ja kultuurikorraldaja (1971–) *[[Jarmo Valkola]], soome filmiteoreetik *[[Andres Valkonen]], eesti helilooja (1951–) *[[Mariliis Valkonen]], eesti helilooja (1981–) *[[Merle Valkonen]], eesti karikaturist ja filoloog (1951–) *[[Ely Ould Mohamed Vall]], Mauritaania sõjaväelane ja poliitik (1953–2017) *[[Lorenzo Valla]], itaalia humanist (1406–1457) *[[Tomás Valladares]], Nicaragua ülemdirektor aastail 1839–1840 *[[Enn Vallak]], eesti ärimees ja leidur (1916–2007) *[[Peet Vallak]], eesti kirjanik (1893–1959) *[[Clement Vallandigham]], USA poliitik ja advokaat (1820–1871) *[[Ago Vallas]], eesti statistik ja harrastusajaloolane (1924–2008) *[[Luutsia Vallaste]], eesti folklorist (1908–?) *[[Marvi Vallaste]], eesti laulja (1983–) *[[Najat Vallaud-Belkacem]], Maroko päritolu Prantsusmaa poliitik (1977–) *[[Einar Vallbaum]], Eesti poliitik (1959–) *[[Alexandre del Valle]], prantsuse politoloog, esseist ja ajakirjanik (1969–) *[[Magdalena de Guzmán, markiis del Valle]], Hispaania õukondlane (suri 1621) *[[Helja Valler]], eesti näitleja ja tõlkija (1926–) *[[Ville Vallgren]], Soome skulptor (1855–1940) *[[Frankie Valli]], Ameerika Ühendriikide laulja (1934–) *[[Aidi Vallik]], eesti kirjanik (1971–) *[[Mari Vallik]], eesti kirjanik (1993–) *[[Ott Vallik]], eesti illustraator ja karikaturist (1973–) *[[Le Vallikivi]], eesti arst (1977–) *[[Veronika Vallimäe]], eesti tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja (1984–) *[[Lüüdia Vallimäe-Mark]], eesti kunstnik (1925–2004) *[[Mari Vallisoo]], eesti luuletaja (1950–) *[[Charles-Villem Vallmann]], endine eesti odaviskaja ja sporditegelane (1933–) *[[Alleks Vallner]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1911–1986) *[[Artur Vallner]], Eesti ja nõukogude poliitik (1887–1937) *[[Siiri Vallner]], eesti arhitekt (1972–) *[[Matúš Vallo]], Slovakkia arhitekt, linnaaktivist, muusik ja poliitik (1977–) *[[Manuel Valls]], Prantsusmaa poliitik (1962–) *[[Jüri Vallsalu]], eesti vaimulik (1957–) *[[Tarvo Valm]], eesti kitarrist (1975–) *[[Tiiu Valm]], eesti raamatukogundustegelane (1952–) *[[Hugo Valma]], eesti eripedagoog ja vaimulik (1891–1977) *[[Anne Valmas]], eesti raamatukoguhoidja (1941–2017) *[[Valner Valme]], eesti muusikaajakirjanik (1970–) *[[Villem Valme]], eesti loovjuht, plaadifirma eestvedaja ja luuletaja (1977–) *[[Aino Valmet]], eesti filoloog ja õppejõud (1928–1993) *[[Aarne Valmis]], eesti muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees (1960–) *[[Elmar Valmre]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (suri 1944) *[[Heiki Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Kadri Valner]], eesti raadioajakirjanik *[[Sulev Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Guntis Valneris]], läti kabetaja (1967–) *[[Ville Valo]], soome laulja ja laulukirjutaja (1976–) *[[Helmar Valper]], eesti põllumajandus- ja omavalitsustegelane (1933–) *[[Helju Vals]], eesti keeleajakirjanik (1929–2011) *[[Tom Valsberg]], eesti muusik, laulusõnade autor, kirjanik ja maailmarändur (1982–) *[[Aleksander Valsiner]], eesti pedagoog ja haridustegelane (1903–1972) *[[Jaan Valsiner]], eesti psühholoog (1951–) *[[Lembit Valt]], eesti filosoof (1934–2008) *[[Ahto Valter]], eesti meresõitja (1912–1991) *[[Edgar Valter]], eesti kunstnik ja kirjanik (1929–2006) *[[Eldor Valter]], eesti näitleja (1929–1993) *[[Juhan Valtin]], eesti tehnikateadlane ja emeriitprofessor (1947–) *[[Edmund Valtman]], eesti karikaturist (1914–2005) *[[Helmut Valtman]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1909–1943) *[[Mikk Valtna]], eesti jalgpallur ja korvpallur (1985–) *[[Arvo Valton]], eesti proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist (1935–) *[[Orm Valtson]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1958–2010) *[[Nikolai Valujev]], vene poksija (1973–) ==Vam== *[[Julius Vambola]], eesti ehitusinsener, ettevõtja, sporditegelane ja talisupleja (1876–1949) *[[Miklós Vámos]], Ungari kirjanik (1950–) *[[Aleksandr Vampilov]], vene kirjanik (1937–1972) ==Van== *[[Van Vai-Tšen]], Venemaa arst, ettevõtja ja poliitik (1957–) *[[Martin Van Buren]], USA kaheksas president (1782–1862) *[[Frans Van der Aa]], Belgia näitleja (1955–) *[[Marcel Van der Aa]], Belgia poliitik (1924–2002) *[[S. S. Van Dine]], USA kirjanik, ajakirjanik ja kriitik (1888–1939) *[[Dick Van Dyke]], USA näitleja (1925–) *[[Eddie Van Halen]], hollandi muusik (1955–2020) *[[Hubert Van Innis]], Belgia vibulaskja (1866–1961) *[[Peter Van Loan]], Kanada poliitik (1963–) *[[Isaac Newton Van Nuys]], USA ärimees (1836–1912) *[[Herman Van Rompuy]], Belgia poliitik (1947–) *[[Greta Van Susteren]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1954–) *[[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist (1994–) *[[Carl Van Vechten]], USA kirjanik ja fotograaf (1880–1964) *[[Andres Vana]], eesti muusik (1971–) *[[Laura Vana]], eesti sulgpallur (1990–) *[[Eduard Vanaaseme]], eesti tõstja (1898–1991) *[[Steven Vanackere]], Belgia poliitik (1964–) *[[Jānis Vanags]], Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1958–) *[[Jaan Vanakamar]], eesti kunstnik ja karikaturist (1886—1918) *[[Hans Vanaken]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Vanessa-Mae Vanakorn Nicholson]], Suurbritannia viiuldaja ja Tai mäesuusataja (1978–) *[[Hannes Vanaküla]], eesti maag ja ravitseja (1966–) *[[Evi Vanamölder]], eesti laulja ja laulupedagoog (1941–) *[[Georg Vanamölder]], eesti veemootorisportlane, -treener ja sporditegelane (1915–1978) *[[Kaarel Vanamölder]], eesti ajaloolane (1981–) *[[Venno Vanamölder]], eesti trummar (1963–) *[[Ilmar Vananurm]], eesti tõlkija, luuletaja ja ajakirjanik (1946–) *[[Andres Vanapa]], eesti kirjanik (1924–2004) *[[Alo Vanatoa]], eesti entomoloog (1970–) *[[Hans Vanaveski]], Eesti sõjaväelane (1888–1976) *[[Cyrus Vance]], USA poliitik ja jurist (1917–2002) *[[Jack Vance]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1916–2013) *[[George Vancouver]], inglise maadeavastaja (1757–1798) *[[Aleksei Vandam]], Venemaa sõjaväelane (1867–1933) *[[Egert Vandel]], eesti ökoloog, järveuurija ja muusik (1982–) *[[Arnold Vanderlyde]], hollandi poksija (1963–) *[[Hilde Vandermeeren]], Belgia kirjanik (1970–) *[[André Vandeweyer]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (1909–1992) *[[Stoffel Vandoorne]], Belgia vormelisõitja (1992–) *[[Toomas Vanem]], eesti kitarrist (1965–) *[[Finnbjorn Vang]], Fääri saarte maletegelane (1978–) *[[Vanga]], bulgaaria selgeltnägija ja ennustaja (1911–1996) *[[Vangelis]], kreeka muusik (1943–2022) *[[Aagot Vangen]], norra skulptor (1875–1905) *[[Kirsten Vangsness]], USA näitleja (1972–) *[[Matti Vanhanen]], Soome poliitik (1955–) *[[Tatu Vanhanen]], soome politoloog (1929–2015) *[[Andris Vaņins]], läti jalgpallur (1980–) *[[Johannes Vanja]], Eesti poliitik (1893–1937) *[[Merike Vanjuk]], eesti orienteeruja (1976–) *[[Renet Vanker]], eesti võrkpallur (1998–) *[[August Vann]], Eesti põllumees ja poliitik (1884–1942) *[[Tõnis Vanna]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Helene Vannari]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Maimu Rahel Vannas]], eesti kunstnik (1914–1998) *[[Meta Vannas]], Eesti NSV parteitegelane (1924–2002) *[[Ezio Vanoni]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (1903–1956) *[[Jan Vanriet]], Belgia (flaami) kunstnik ja luuletaja (1948–) ==Vaq== *[[Alberto Vaquina]], Mosambiigi poliitik (1961–) ==Vap== *[[Jan Vapaavuori]], Soome poliitik (1965–) *[[Einar Vapper]], eesti õpetaja ja koolijuht (1929–1992) *[[Kalev Vapper]], eesti purjetaja, spordiajakirjanik, ettevõtja ja sommeljee (1953–) *[[Ülle Vapper]], eesti omavalitsustegelane (1959–) ==Var== *[[Shailesh Vara]], Suurbritannia poliitik (1960–) *[[Toomas Vara]], eesti ärijuht (1967–) *[[Leo Varadkar]], Iirimaa arst ja poliitik (1979–) *[[Valentin Varamaa]], eesti jurist (1909–1986) *[[Paul Varandi]], Eesti näitleja ja lavastaja (1913–1974) *[[Vladimir Varankin]], vene ajaloolane ja esperantoloog ning esperantokeelne kirjanik (1902–1938) *[[Raphaël Varane]], prantsuse jalgpallur (1993–) *[[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (1949–2022) *[[Indrek Varblane]], eesti korvpallur (1968–) *[[Lembitu Varblane]], eesti õpetaja ja koolijuht (1923–2013) *[[Marju Varblane]], eesti rahvamuusik (1983–) *[[Reet Varblane]], eesti kunstiteadlane (1952–) *[[Theodor Varblane]], eesti vaimulik (1903–1982) *[[Urmas Varblane]], eesti majandusteadlane (1961–) *[[Ašot Vardapetjan]], armeenia malekohtunik (1955–) *[[Aleksander Vardi]], eesti kunstnik (1901–1983) *[[Antónis Vardís]], kreeka helilooja ja laulja (1948–2014) *[[Ave Vardja]], eesti võistlustantsija (1971–) *[[Kaider Vardja]], eesti õpetaja (1967–) *[[Merike Vardja]], eesti kirjandusuurija (1969–) *[[Jaan Vare]], Eesti suhtekorraldaja (1977–) *[[Kai Vare]], eesti raadioajakirjanik (1968–) *[[Oivi Vare]], eesti tekstiili- ja moekunstnik (1930–1997) *[[Raivo Vare (kunstnik)|Raivo Vare]], Eesti maalikunstnik (1910–1982) *[[Raivo Vare]], Eesti ettevõtja ja riigitegelane (1958–) *[[Silvi Vare]], eesti keeleteadlane (sündinud 1939) *[[Sulev Vare]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[Tõnu Vare]], Eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1947–) *[[Vello Vare]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1923–2007) *[[Toomas Varek]], Eesti poliitik (1948–) *[[Francisco Varela]], Tšiili bioloog ja filosoof (1946–2001) *[[Juan Carlos Varela]], Panama poliitik (1963–) *[[Silvestre Varela]], portugali jalgpallur (1985–) *[[Hilja Varem]], eesti näitleja (1934–) *[[Lauri Varendi]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Endel Varep]], eesti geograaf, maastikuteadlane, kartograafia ajaloolane ja botaanik (1915–1988) *[[Peeter Varep]], eesti alpinist ja ehitusinsener (1914–1984) *[[Ain Vares]], kristlik eesti kunstnik (sündinud 1966) *[[Anna Vares]], Vabadussõja veteran (1901–1987) *[[Ants Vares]], eesti maalikunstnik (1940–) *[[August Vares]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Jaan Vares]], eesti skulptor (1927–2016) *[[Jakob Vares]], Eesti politseinik (1890–1942) *[[Johannes Vares]], eesti luuletaja ja kommunistlik poliitik (1890–1946) *[[Katrin Vares]], eesti füsioterapeut (1976–) *[[Liis Vares]], eesti tantsukunstnik ja koreograaf (1986–) *[[Martin Vares]], eesti ühiskonnategelane, õpetaja, luuletaja, muusikategelane, kirjastaja ja raamatukaupmees (1855–1915) *[[Sergo Vares]], eesti näitleja (1982–) *[[Tõnis Vares]], eesti riigiametnik ja poliitik (1859–1925) *[[Judit Varga]], Ungari poliitik (1980–) *[[Artjom Vargaftik]], Venemaa muusikakriitik, muusikaajaloolane ja telesaatejuht (1971–) *[[Eduardo Vargas]], Tšiili jalgpallur (1989–) *[[Emiliano Chamorro Vargas]], Nicaragua president (1871–1966) *[[Fred Vargas]], prantsuse ajaloolane, arheoloog ja kirjanik (1957–) *[[Getúlio Vargas]], Brasiilia poliitik (1882–1954) *[[Mario Vargas Llosa]], Peruu kirjanik (1936–) *[[Seppo Varho]], soome pianist (1963–) *[[Aet Varik]], eesti tõlkija *[[Andres Varik]], Eesti poliitik (1952–) *[[Eveli Varik]], eesti kunstnik (1970–) *[[Jaak Varik]], eesti vaimulik (1882–1941) *[[Jaan Varik]], eesti vaimulik (1912–1997) *[[Karin Varik]], eesti lastearst, lastekirurg (1950–) *[[Maidu Varik]], eesti pedagoog (1961–) *[[Maiga Varik]], eesti tõlkija (1934–) *[[Matti Varik]], eesti skulptor (1939–2011) *[[Merili Varik]], eesti laulja (1983–) *[[Tiiu Varik]], eesti laulja (1944–) *[[Uno Varik]], eesti õpetaja ja koolidirektor (1932–2006) *[[Vello Varik]], eesti spordipedagoog (1937–) *[[Tuula-Liina Varis]], soome kirjanik (1942–) *[[Jüri Variste]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1907–1989) *[[Annes Varjun]], eesti keraamik (1907–1986) *[[Birgit Varjun]], eesti laulja (1986–) *[[Uno Vark]], eesti näitleja (1934–1991) *[[Sven Varkel]], eesti muusik (1975–) *[[Harvi Varkki]], eesti karikaturist ja metallikunstnik (1959–) *[[Jaana Varkki]], eesti moekunstnik *[[Péter Várkonyi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1931–2008) *[[Jegveni Varlamov]], Eesti päritolu Venemaa jäähokimängija (1976–) *[[Semjon Varlamov]], Venemaa jäähokimängija (1988–) *[[Natalja Varlei]], vene näitleja (1947–) *[[Taavi Varm]], eesti kunstnik (1979–) *[[Anni Varma]] *[[Jim Varney]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja koomik (1949–2000) *[[Remedios Varo]], katalaani päritolu Hispaania-Mehhiko naismaalikunstnik (1908–1963) *[[Riina Varol]], eesti fotokunstnik (1979–) *[[Giánis Varoufákis]], Kreeka majandusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Eerik Varrak]], Eesti ohvitser ja metsavend (1909–1946) *[[Peeter Varrak]], eesti kergejõustiklane (1936–2018) *[[Tea Varrak]], Eesti riigiametnik (1960–) *[[Toomas Varrak]], eesti politoloog (1940–) *[[Ardo Ran Varres]], eesti helilooja ja näitleja (1974–) *[[Tarvo Hanno Varres]], eesti fotograaf ja muusik (1970–) *[[Rego Varsamaa]], eesti poksija (1941–2007) *[[Lubbert von Varssem]], Liivi ordu maamarssal (suri 1471) *[[Ilja Varšavski]], vene ulmekirjanik (1908–1974) *[[Michael Vartan]], filminäitleja (1962–) *[[Jenni Vartiainen]], soome lauljatar ja laulukirjutaja (1983–) *[[Ain Varts]], eesti kitarrist ja helirežissöör (1959–) *[[Elli Varts]], eesti näitleja (1915–2007) *[[Ivo Varts]], eesti trummar (1961–) *[[Roman Varts]], eesti näitleja *[[Tiit Varts]], eesti džässmuusik, ansamblijuht ja helirežissöör (1937–) *[[Paul Varul]], Eesti jurist ja poliitik (1952–) *[[Ülo Varul]], eesti korvpallur (1952–2016) *[[Publius Quinctilius Varus]], Rooma poliitik ja väejuht (46 eKr – 9) *[[Andres Varustin]], eesti kunstnik (1968–) *[[Varvara (Trofimova)]], Pühtitsa kloostri ülem (1930–2011) *[[Aleksander Varvas]], Eesti sõjaväelane (1894–1985) *[[Jüri Varvas]], eesti tehnikateadlane (1928–2006) *[[Jossif Varvinski]], arstiteadlane (1811–1878) ==Vas== *[[Magnus Vasa]], Rootsi prints ja Östergötlandi hertsog (1552–1595) *[[Aarne Vasar]], eesti kunstnik (1949–1994) *[[Eero Vasar]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Elmar Vasar]], Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor (1926–2004) *[[Harri Vasar]], eesti laulja (1926–1994) *[[Helju Vasar]], eesti arst, psühhiaater (1930–2013) *[[Juhan Vasar]], eesti ajaloolane (1905–1972) *[[Lauri Vasar]], eesti laulja (bariton) (1970–) *[[Olavi Vasar]], eesti arst (1959–) *[[Veiko Vasar]], eesti psühhiaater (1956–2015) *[[Mika Vasara]], soome kuulitõukaja (1983–) *[[Richard Vasard]], eesti skulptor (1903–1987) *[[Giorgio Vasari]], itaalia kunstnik ja biograaf (1511–1574) *[[Victor Vascenco]], rumeenia keeleteadlane ja leksikograaf (1928–2008) *[[Fernanda Vasconcellos]], Brasiilia näitleja (1984–) *[[Kazimieras Vasiliauskas]], Leedu katoliku vaimulik (1922–2001) *[[Radu Vasile]], Rumeenia poliitik (1942–2013) *[[Lia Olguța Vasilescu]], Rumeenia poliitik (1974–) *[[Vadims Vasiļevskis]], Läti odaviskaja (1982–) *[[Vitas Vasiliauskas]], Leedu jurist ja pankur (1973–) *[[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja (1999–) *[[Aleh Vasilkoŭski]], Valgevene sõjaväelane (1879–1944) *[[Lauri Vaska]], eesti päritolu USA keemik (1925–2015) *[[Richard Vaska]], Eesti kohtunik (1898–1973) *[[Vootele Vaska]], eesti filosoof (1930–) *[[Aleksei Vasko]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Pēteris Vasks]], läti helilooja (1946–) *[[Max Vasmer]], Venemaalt pärit saksa slavist (1886–1962) *[[Viktor Vasnetsov]], vene kunstnik (1848–1926) *[[Juan Gabriel Vásquez]], Colombia kirjanik, tõlkija, esseist ja ajakirjanik (1973–) *[[Mirtha Vásquez]], Peruu advokaat ja poliitik (1975–) *[[Mikiel Anton Vassalli]], Malta kirjanik ja lingvist (1764–1829) *[[Eliot Vassamillet]], Belgia laulja (2000–) *[[Artur Vassar]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1911–1977) *[[Paul Vassar]], eesti humorist ja karikaturist (1913–1975) *[[Ruth Vassel]], eesti vaibakunstnik ja noorsookirjanik (1985–) *[[Darius Vassell]], inglise jalgpallur (1980–) *[[Aleksander Vassenin]], Eesti sotsiaaltöötaja ja ajaloolane (1953–2007) *[[Benjamin Vasserman]], Eesti graafik (1949–) *[[August Vassil]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1975) *[[Kristjan Vassil]], eesti teadlane (1977–) *[[Aime Vassila]], eesti veredoonor (1939–) *[[Aleksandr Vassilevski]], NSV Liidu sõjaväelane (1895–1977) *[[Aleksei Vassilevski]], Venemaa jurist, publitsist ja riigitegelane (1841–1893) *[[Vassili II]], Moskva suurvürst (1415–1462) *[[Vassili III]], Moskva suurvürst (1479–1533) *[[Vassili IV]], Vene tsaar (1552–1612) *[[Sofia Vassilieva]], USA näitleja (1992–) *[[Vassilissa]] ([[Vassilissa Danavir]]), Eesti moekunstnik *[[Aleksandr Vassiljev]], ajaloolane (1867–1953) *[[Gerassim Vassiljev]], jakuudi näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Konstantin Vassiljev]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Lev Vassiljev]], Eesti ja vene geograaf ja kartograaf (1920–2009) *[[Lev Vassiljev (kunstnik)|Lev Vassiljev]], Eesti kunstnik (1929–2020) *[[Rannar Vassiljev]], Eesti poliitik (1981–) *[[Stepan Vassiljev]], vene arstiteadlane (1854–1903) *[[Vadim Vassiljev]], vene filosoof (1969–) *[[Valeri Vassiljev]], vene jäähokimängija (1949–2012) *[[Vassili Vassiljev]], jakuudi kirjanik (1950–) *[[Viktor Vassiljev]], Eesti poliitik (1953–) *[[Vladimir Vassiljev]], vene balletitantsija ja ballettmeister (1940–) *[[Jekaterina Vassiljeva]], vene näitleja (1945–) *[[Jelena Vassiljeva]], vene õiguskaitsja (1959–) *[[Olga Vassiljeva]], Eesti iluuisutaja (1977–) *[[Tatjana Vassiljeva]], vene näitleja (1947–) *[[Francisc Vaștag]], ungari päritolu Rumeenia poksija (1968–) *[[Aleksander Vastalu]], eesti arst (1898–1974) *[[Ivica Vastić]], Austria jalgpallur (1969–) ==Vaš== *[[Grigol Vašadze]], Gruusia poliitik (1958–) *[[Vladimír Vašíček]], tšehhi kunstnik (1919–2003) ==Vaz== *[[José Mário Vaz]], Guinea-Bissau poliitik (1957–) *[[Uldis Vazdiks]], läti näitleja (1941–2006) *[[Franco Vázquez]], Argentina jalgpallur (1989–) *[[Tabaré Vázquez]], Uruguay poliitik (1940–2020) *[[Daniel Vázquez Evuy]], Ekvatoriaal-Guinea jalgpallur (1985–) ==Važ== *[[Važa-Phšavela]], gruusia kirjanik (1861–1915) *[[Jan Važinski]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1964) ==Vat== *[[Ari Vatanen]], soome rallisõitja ja poliitik (1952–) *[[Jussi Vatanen]], soome näitleja (1978–) *[[Sami Vatanen]], Soome jäähokimängija (1991–) *[[Kati Vatmann]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1967–) *[[Heldur Vatsel]], eesti helilooja (1916–1982) *[[Albert Vatter]], eesti vaimulik (1902–1970) *[[Nikolai Vatter]], eesti agronoom (1900–1989) *[[Gianni Vattimo]], itaalia filosoof ja poliitik (1936–) *[[Yauhen Vatutsin]], Valgevene kabetaja (1982–) ==Vau== *[[Elmar Vau]], eesti loomaarstiteadlane (1903–1968) *[[Indrek Vau]], eesti trompetist *[[Juhan-Voldemar Vau]], Eesti politseinik (1891–1942) *[[Sarah Vaughan]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja (1924–1990) *[[Tudor Vaughan]], Suurbritannia diplomaat (1870–1929) *[[Ralph Vaughan Williams]], Briti helilooja (1872–1958) *[[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (1946–2022) *[[Heli Vaus-Tamm]], eesti muusikakriitik *[[Calvert Vaux]], inglise päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt ja maastikukujundaja (1824–1895) *[[Louis Vauxcelles]], prantsuse kunstikriitik (1870–1943) ==Vav== *[[Nikolai Vavilov]], vene botaanik ja geneetik (1887–1943) *[[Toomas Vavilov]], eesti dirigent (1969–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Va, Biograafiad]] e68lqvy6uuoswr3myy0jukkde6hx5pi Portaal:Jalgpall/Sissejuhatus 100 259397 6184696 4158231 2022-08-28T10:37:38Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[commons:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Football_iu_1996.jpg|Football_iu_1996.jpg]] pildiga [[Pilt:Football_in_Bloomington,_Indiana,_1996.jpg|Football_in_Bloomington,_Indiana,_1996.jpg]]. Põhjus: [[:c:COM:FR|File ren wikitext text/x-wiki [[Pilt:Football in Bloomington, Indiana, 1996.jpg|right|120px]] '''Jalgpall''' (ingl. ''association football'' ja ''soccer'') on [[sport]]lik [[pallimäng]], milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada [[Jalgpall (spordivahend)|jalgpall]]iks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega [[jalgpalliväljak]]ul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud [[Väravavaht (jalgpall)|väravavahile]]. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka [[viik|viigiga]]. Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 2–3 [[aasta]]t [[eKr]] [[Hiina]]s, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel [[Briti saared|Briti saartel]]. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse [[The Football Association|Inglismaa jalgpalliliit]]. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest. Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit [[FIFA]]. Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toimuvad [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. Eestisse jõudis mäng 20. sajandi esimestel aastatel. '''[[Jalgpall|Loe edasi ...]]''' <noinclude>[[Kategooria:Jalgpalliportaal]]</noinclude> e3ho8sy2pmk0s9d1to75wtqeh4un2pb Kattri Ezzoubi 0 260413 6184505 6130088 2022-08-27T22:08:06Z Morel 26171 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''Kattri Ezzoubi''' (neiupõlvenimega '''Kattri Türk'''; [[27. juuli]]<ref>http://www.facebook.com/people/Kattri-Ezzoubi/694252256 (vaadatud 21.10.2011)</ref> [[1969]] [[Pärnu-Jaagupi]]<ref>Aive Antsov [http://naistemaailm.ee/?art_magaz=2&id=14388 "Kõhutantsija Kattri ei kahetse hetkegi elust"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Naised/Naistemaailm.ee, 31 oktoober 2008 (vaadatud 21.10.2011)</ref> – [[12. oktoober]] [[2011]] [[Brufut]], [[Gambia]]<ref name="postimees">[[Hanneli Rudi]] [http://www.postimees.ee/605134/gambias-suri-kattri-ezzoubi/ "Gambias suri Kattri Ezzoubi"] Postimees, 20.10.2011 (vaadatud 21.10.2011)</ref>) oli eesti tõlkija, [[islamistika|islami asjatundja]] ja [[arabistika|arabist]].<ref name="suri">[http://uudised.err.ee/index.php?06237194 "Gambias suri Eesti tõlkija ja arabist Kattri Ezzoubi"] ERR, 20.10.2011 (vaadatud 21.10.2011)</ref><ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/aafrikas-surnud-kattri-ezzoubi-oli-osaliselt-reisikindlustatud.d?id=61647494&l=fplead Aafrikas surnud Kattri Ezzoubi oli osaliselt reisikindlustatud]</ref> ==Haridus== Ta lõpetas [[1987]]. aastal [[Pärnu-Jaagupi Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |url=http://www.pjg.ee/vilistlased.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-10-20 |arhiivimisaeg=2012-03-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120326154705/http://www.pjg.ee/vilistlased.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna ajaloo erialal.<ref>Universitas Tartuensis, 17. juuni 1994</ref><ref name="lahutas" /> ==Erialane tegevus== Kattri Ezzoubi tegeles laialdaselt [[islami kultuur|islami]] ja [[araabia kultuur]]i tutvustamisega Eestis.<ref name="suri" /> [[Islam]]i uurimise kõrval praktiseeris ta seda ka ise<ref name="rikastab">Margo Pajuste [http://www.ohtuleht.ee/404299 "Kattri Ezzoubi: erinevus rikastab, ilma irooniata!"] Õhtuleht, 27. november 2010 (vaadatud 21.10.2011)</ref>, samuti võttis ta ajakirjanduses sageli sõna islami teemadel. Ezzoubi õpetas [[araabia keel]]t ja [[kõhutants]]u<ref name="suri" />, sealjuures õpetas ta araabia keelt ja kultuuri [[Kaitsepolitsei]] ametnikele ja [[Iraak]]i minevatele Eesti sõduritele<ref name="kapo" /> ning islami aluseid ja kultuuri [[Tallinna Rahvaülikool]]is.<ref>http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0426?arhive=1{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 21.10.2011)</ref> Kõhutantsijana osales ta [[2009]]. aasta oktoobris [[Moskva]]s ülevenemaalisel telekonkursil "Kuulsuse minut".<ref name="minut">Grete Naaber [http://www.parnupostimees.ee/187873/kohutantsija-kattri-voistles-moskvas-tupsu-tantsuga/ "Kõhutantsija Kattri võistles Moskvas Tupsu-tantsuga"] Pärnu Postimees, 13. november 2009 (vaadatud 21. oktoober 2011)</ref> {{tsitaat|Paar aastat tagasi istusime ühe mu õpilasega, kes hakkas Lähis-Itta sõitma, restoranis ja ma avastasin, et loen talle sõnu peale: ole seal hästi ettevaatlik, sind võidakse ära kasutada, sulle võidakse midagi kotti sokutada. Õpilane küsis, kas sa tõesti arvad, et kõik moslemid on [[terrorism|terroristid]]. Jäin mõtlema, kas ma tõesti tahan elada ülejäänud elupäevad arvates, et kõik moslemid on terroristid. Ma ei tahtnud, sest ma ei arva, et moslemiks olekuga kaasneb automaatselt terrorismioht. Nii ei saa elada.<ref name="kapo" />|Kattri Ezzoubi}} Ezzoubi tõlkis 88 raamatut<ref name="suri" /> nii vene, inglise, saksa, prantsuse kui ka itaalia<ref name="minut" />, samuti araabia, vanakreeka ja ladina keelest. Ezzoubi tõlgete seas oli arvukalt [[Darja Dontsova]], [[Aleksandra Marinina]] jt menukirjanike teoseid, kuid ka klassikat ning teatmekirjandust. [[2003]]. aastal ilmus tema koostatud "Vanaaja lugemik"<ref>http://tartu.ester.ee/record=b1610555~S1*est</ref> ning [[2007]]. aastal raamat "Araabia vanasõnad".<ref>http://tartu.ester.ee/record=b1965765~S1*est</ref> Ta avaldas ka [[ladina keel]]e õpiku ja töövihiku.<ref>http://tartu.ester.ee/record=b1047275~S1*est</ref><ref>http://tartu.ester.ee/record=b1576418~S1*est</ref> Ezzoubi jõudis töötada nii [[antiikajalugu|antiikajaloo]] lektori<ref name="isiksus">Kattri Ezzoubi [http://www.epl.ee/news/melu/article.php?id=50876027 "Läänes seksiobjekt, islamimaailmas isiksus"] Eesti Naine/EPL, 11. aprill 2001 (vaadatud 21. oktoober 2011)</ref> kui ka islami kultuuri lektorina.<ref name="kapo" /><ref name="suri" /> Elu lõpul tundis ta huvi [[Gambia]] vastu ning asus kirjutama raamatut "Minu Gambia".<ref name="in memoriam">[https://web.archive.org/web/20120110200223/http://www.islam.ee/contents.php?cid=494 "In memoriam Kattri Ezzoubi"] islam.ee, 21.10.2011 (vaadatud 21.10.2011)</ref> ===Tõlkeid=== *[[Gerhard Fink]] "Kes on kes antiikmütoloogias". Tallinn: Avita, 2000 *[[Sue Townsend]] "Kuninganna ja mina" Tallinn: Eesti Raamat, 2001 *"Vana-Kreeka inimene" (koostaja [[Jean-Pierre Vernant]]) Tõlkinud [[Heigo Sooman]] ja Kattri Türk. Tallinn, Avita, 2001 *[[Tatjana Irmijajeva]] "Islamimaailma ajalugu: vanadest araablastest Osmanite impeeriumi rajamiseni" Tallinn: Avita, 2002 *[[Guy Browning]] "Suure juhi päevaraamat: mõttetu mehe tsenseerimata päevik" Tallinn: Tänapäev, 2003 *[[Robert A. Heinlein]] "Friday" Tallinn: Eesti Raamat, 2003 *"Vana-Rooma inimene" (koostaja Andrea Giardina) Tallinn: Avita, 2004 *[[Amin Maalouf]] "Leo Africanus" Tallinn: Eesti Raamat, 2005 *[[Ahdaf Soueif]] "Armastuse jälgedes" Tallinn: Eesti Raamat, 2006 *Aleksandra Marinina "Lahtine uks" Tallinn: Ersen, 2008 *Darja Dontsova "Legend kolmest pärdikust" Tallinn: Ersen, 2009 *[[Richard Branson]] "Teeme ära! Elu ja äri õppetunnid" Tallinn: Pilgrim, 2009 *[[Erica Jong]] "Võrgutades deemonit: kirjaniku elust" Tallinn: Eesti Raamat, 2009 *[[Barbara Cartland]] "Kaitsepühak" Tallinn: Amor, 2010 *[[Meagan Hatfield]] "Vampiiri vari" Tallinn: Ersen, 2011 *[[Nikolai Gumiljov]] "Aafrika jaht: novellid, jutustused, olukirjeldused" Tallinn: Eesti Raamat, 2011 ===Artikleid=== *[http://www.epl.ee/news/melu/article.php?id=50876027 Kattri Türk. "Läänes seksiobjekt, islamimaailmas isiksus"]. Eesti Naine/EPL, 11. aprill 2001 *Kattri Türk. "Asterix ja seriaalikengelased kui ajalootunni abimaterjalid". [[Õpetajate Leht]] nr 42, 26. november 1999. Lk 11 ==Isiklikku== Ta elas muuhulgas [[Maroko]]s, [[Tuneesia]]s, [[Egiptus]]es ja [[Süüria]]s.<ref name="kapo">Tiina Jõgeda [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/kapo-jalgib-araabia-keele-oppijaid-ja-moslemitest-kulalisi.d?id=32769187 "Kapo jälgib araabia keele õppijaid ja moslemitest külalisi"] Eesti Ekspress, 26. august 2010 (vaadatud 21.10.2011)</ref> [[2003]]. aastal abiellus Kattri Türk marokolasega ja sai perekonnanimeks Ezzoubi. Abielu lahutati [[2007]]. aastal.<ref name="lahutas">Heidit Kaio [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/mosleminaine-kattri-lahutas-mehest.d?id=27677155 "Mosleminaine Kattri lahutas mehest"] Eesti Ekspress, 24. aprill 2008 (vaadatud 21.10.2011)</ref> Kattri Ezzoubi suri 2011. aastal Gambias, esialgseil andmeil [[malaaria]]sse.<ref name="suri" /> Ezzoubi kuulus [[18. juuni]]st [[2003]] [[Eesti Reformierakond]]a.<ref>[https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search Äriregistri päring]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *Heidit Kaio [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/mosleminaine-kattri-lahutas-mehest.d?id=27677155 "Mosleminaine Kattri lahutas mehest"] Eesti Ekspress, 24. aprill 2008 (intervjuu) *Grete Naaber [http://www.parnupostimees.ee/187873/kohutantsija-kattri-voistles-moskvas-tupsu-tantsuga/ "Kõhutantsija Kattri võistles Moskvas Tupsu-tantsuga"] Pärnu Postimees, 13. november 2009 *Tiina Jõgeda [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/kapo-jalgib-araabia-keele-oppijaid-ja-moslemitest-kulalisi.d?id=32769187 "Kapo jälgib araabia keele õppijaid ja moslemitest külalisi"] Eesti Ekspress, 26. august 2010 *Margo Pajuste [http://www.ohtuleht.ee/404299 "Kattri Ezzoubi: erinevus rikastab, ilma irooniata!"] Õhtuleht, 27. november 2010 (intervjuu) *[https://www.err.ee/385725/gambias-suri-eesti-tolkija-ja-arabist-kattri-ezzoubi "Gambias suri Eesti tõlkija ja arabist Kattri Ezzoubi"] ERR, 20. oktoober 2011 *[http://www.islam.ee/contents.php?cid=494 "In memoriam Kattri Ezzoubi"] islam.ee, 21. oktoober 2011 *[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/eestlanna-mustiline-surm-aafrikas.d?id=60575089 Eestlanna müstiline surm Aafrikas] Eesti Ekspress, 27. oktoober 2011 {{JÄRJESTA:Ezzoubi, Kattri}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] [[Kategooria:Surnud 2011]] dei87ux0rra2k3mae15bfvy5l5opsp7 Tõnis Kalbus 0 261795 6184621 6150426 2022-08-28T08:04:01Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tõnis Kalbus.jpg|pisi|Tõnis Kalbus]] '''Tõnis Kalbus''' ([[4. detsember]] [[1880]] [[Tori vald (Tori kihelkond) | Tori vald]] – [[20. märts]] [[1942]] [[Sosva laager]], [[Sverdlovski oblast]]) oli eesti [[advokaat]] ja [[Tööerakond|Tööerakonna]] [[poliitik]]. Ta õppis Selja koolis ja [[Tori kihelkonnakool]]is, mille lõpetas aastal [[1896]]. Aastatel [[1899]]–[[1901]] töötas ta [[Taali vald (Tori kihelkond)|Taali]] [[vallakirjutaja]]na. Seejärel töötas ta [[Viljandi-Pärnu rahukogu]] kirjatoimetajanaja Pärnu II jaoskonna [[talurahvaasjade komissar]]i kirjatoimetajana. Aastatel [[1905]]–[[1909]] töötas ta Pärnu kitsarööpmelise raudtee ehitusosakonnas asjaajajana. Aastal [[1909]] sooritas ta küpsuseksami Pärnu poeglaste gümnaasiumi juures. Seejärel õppis ta [[Moskva Ülikool]]i õigusteaduskonnas, mille lõpetas aastal [[1913]]. Aastatel [[1913]]–[[1919]] tegutses ta Rakveres advokaadina. [[1914]]. aasta valiti ta Rakvere Linnavolikogu liikmeks ja [[Rakvere Linnavolikogu]] esimeheks, selles ametis oli ta aastani [[1919]]. Ta oli aastal [[1917]] [[Virumaa]] miilitsaülem ja hiljem ka Virumaa komissar. Aastal [[1918]] määrati ta [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsus]]e poolt [[Rakvere-Paide Rahukogu]] esimeheks. Aastatel [[1918]]–[[1919]] oli ta Rakvere Kinnistusjaoskonna ülem ja Tallinna eriti tähtsate asjade kohtu-uurija. Aastast [[1919]] tegutses ta vandeadvokaadina. Ta oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]], [[IV Riigikogu|IV]] ja [[V Riigikogu|V]] [[Riigikogu]] koosseisude saadik. Lisaks oli ta aastatel [[1921]]–[[1922]] [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] liige ja aastatel [[1927]]–[[1929]] Harjumaa nõukogu esimees. Aastatel [[1925]]–[[1929]] oli ta kolmes valitsuses ([[Jaan Teemanti esimene valitsus|Jaan Teemanti esimeses valitsuses]] ja [[Jaan Tõnissoni kolmas valitsus|Jaan Tõnissoni kolmandas valitsuses]]) [[Eesti kohtuminister|kohtuministriks]] ning [[August Rei valitsus]]es [[Eesti sise- ja kohtuminiser|sise- ja kohtuministr]]iks<ref>Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918–1938. I. Tallinn, 1939</ref>. 1. veebruaril 1940 määrati ta majandusministri usaldusmeheks AS-is "Tallinna köievabrik John Carr'i pärijad"<ref>10 suurettevõtet võeti järelevalve alla. [[Rahvaleht]], 28. veebruar 1940, nr. 28, lk. 1.</ref>. Kalbus küüditati Siberisse, kus ta [[Sverdlovski oblast]]is, [[Sosva laager|Sosva laagris]] [[20. märts]]il [[1942]] hukkus<ref>http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p2/42.html</ref>. == Viited == {{viited}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Kalbus, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti kohtuministrid]] [[Kategooria:Eesti kindralkubernerid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigivolikogu vastaskandidaadid]] [[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Rakvere Ringkonnakohtu liikmed]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1880]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 5ybi7iwcwo3ya6evipg75vuqzrqeqby 6184623 6184621 2022-08-28T08:05:10Z NOSSER 8097 /* Viited */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Tõnis Kalbus.jpg|pisi|Tõnis Kalbus]] '''Tõnis Kalbus''' ([[4. detsember]] [[1880]] [[Tori vald (Tori kihelkond) | Tori vald]] – [[20. märts]] [[1942]] [[Sosva laager]], [[Sverdlovski oblast]]) oli eesti [[advokaat]] ja [[Tööerakond|Tööerakonna]] [[poliitik]]. Ta õppis Selja koolis ja [[Tori kihelkonnakool]]is, mille lõpetas aastal [[1896]]. Aastatel [[1899]]–[[1901]] töötas ta [[Taali vald (Tori kihelkond)|Taali]] [[vallakirjutaja]]na. Seejärel töötas ta [[Viljandi-Pärnu rahukogu]] kirjatoimetajanaja Pärnu II jaoskonna [[talurahvaasjade komissar]]i kirjatoimetajana. Aastatel [[1905]]–[[1909]] töötas ta Pärnu kitsarööpmelise raudtee ehitusosakonnas asjaajajana. Aastal [[1909]] sooritas ta küpsuseksami Pärnu poeglaste gümnaasiumi juures. Seejärel õppis ta [[Moskva Ülikool]]i õigusteaduskonnas, mille lõpetas aastal [[1913]]. Aastatel [[1913]]–[[1919]] tegutses ta Rakveres advokaadina. [[1914]]. aasta valiti ta Rakvere Linnavolikogu liikmeks ja [[Rakvere Linnavolikogu]] esimeheks, selles ametis oli ta aastani [[1919]]. Ta oli aastal [[1917]] [[Virumaa]] miilitsaülem ja hiljem ka Virumaa komissar. Aastal [[1918]] määrati ta [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsus]]e poolt [[Rakvere-Paide Rahukogu]] esimeheks. Aastatel [[1918]]–[[1919]] oli ta Rakvere Kinnistusjaoskonna ülem ja Tallinna eriti tähtsate asjade kohtu-uurija. Aastast [[1919]] tegutses ta vandeadvokaadina. Ta oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]], [[IV Riigikogu|IV]] ja [[V Riigikogu|V]] [[Riigikogu]] koosseisude saadik. Lisaks oli ta aastatel [[1921]]–[[1922]] [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] liige ja aastatel [[1927]]–[[1929]] Harjumaa nõukogu esimees. Aastatel [[1925]]–[[1929]] oli ta kolmes valitsuses ([[Jaan Teemanti esimene valitsus|Jaan Teemanti esimeses valitsuses]] ja [[Jaan Tõnissoni kolmas valitsus|Jaan Tõnissoni kolmandas valitsuses]]) [[Eesti kohtuminister|kohtuministriks]] ning [[August Rei valitsus]]es [[Eesti sise- ja kohtuminiser|sise- ja kohtuministr]]iks<ref>Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918–1938. I. Tallinn, 1939</ref>. 1. veebruaril 1940 määrati ta majandusministri usaldusmeheks AS-is "Tallinna köievabrik John Carr'i pärijad"<ref>10 suurettevõtet võeti järelevalve alla. [[Rahvaleht]], 28. veebruar 1940, nr. 28, lk. 1.</ref>. Kalbus küüditati Siberisse, kus ta [[Sverdlovski oblast]]is, [[Sosva laager|Sosva laagris]] [[20. märts]]il [[1942]] hukkus<ref>http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p2/42.html</ref>. == Viited == {{viited}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Kalbus, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti kohtuministrid]] [[Kategooria:Eesti kindralkubernerid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigivolikogu vastaskandidaadid]] [[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Rakvere linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Rakvere Ringkonnakohtu liikmed]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1880]] [[Kategooria:Surnud 1942]] i6ryasdvtrpaq48kg39tqpc38kv4sqt 6184624 6184623 2022-08-28T08:05:43Z NOSSER 8097 /* Viited */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Tõnis Kalbus.jpg|pisi|Tõnis Kalbus]] '''Tõnis Kalbus''' ([[4. detsember]] [[1880]] [[Tori vald (Tori kihelkond) | Tori vald]] – [[20. märts]] [[1942]] [[Sosva laager]], [[Sverdlovski oblast]]) oli eesti [[advokaat]] ja [[Tööerakond|Tööerakonna]] [[poliitik]]. Ta õppis Selja koolis ja [[Tori kihelkonnakool]]is, mille lõpetas aastal [[1896]]. Aastatel [[1899]]–[[1901]] töötas ta [[Taali vald (Tori kihelkond)|Taali]] [[vallakirjutaja]]na. Seejärel töötas ta [[Viljandi-Pärnu rahukogu]] kirjatoimetajanaja Pärnu II jaoskonna [[talurahvaasjade komissar]]i kirjatoimetajana. Aastatel [[1905]]–[[1909]] töötas ta Pärnu kitsarööpmelise raudtee ehitusosakonnas asjaajajana. Aastal [[1909]] sooritas ta küpsuseksami Pärnu poeglaste gümnaasiumi juures. Seejärel õppis ta [[Moskva Ülikool]]i õigusteaduskonnas, mille lõpetas aastal [[1913]]. Aastatel [[1913]]–[[1919]] tegutses ta Rakveres advokaadina. [[1914]]. aasta valiti ta Rakvere Linnavolikogu liikmeks ja [[Rakvere Linnavolikogu]] esimeheks, selles ametis oli ta aastani [[1919]]. Ta oli aastal [[1917]] [[Virumaa]] miilitsaülem ja hiljem ka Virumaa komissar. Aastal [[1918]] määrati ta [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsus]]e poolt [[Rakvere-Paide Rahukogu]] esimeheks. Aastatel [[1918]]–[[1919]] oli ta Rakvere Kinnistusjaoskonna ülem ja Tallinna eriti tähtsate asjade kohtu-uurija. Aastast [[1919]] tegutses ta vandeadvokaadina. Ta oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]], [[IV Riigikogu|IV]] ja [[V Riigikogu|V]] [[Riigikogu]] koosseisude saadik. Lisaks oli ta aastatel [[1921]]–[[1922]] [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] liige ja aastatel [[1927]]–[[1929]] Harjumaa nõukogu esimees. Aastatel [[1925]]–[[1929]] oli ta kolmes valitsuses ([[Jaan Teemanti esimene valitsus|Jaan Teemanti esimeses valitsuses]] ja [[Jaan Tõnissoni kolmas valitsus|Jaan Tõnissoni kolmandas valitsuses]]) [[Eesti kohtuminister|kohtuministriks]] ning [[August Rei valitsus]]es [[Eesti sise- ja kohtuminiser|sise- ja kohtuministr]]iks<ref>Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918–1938. I. Tallinn, 1939</ref>. 1. veebruaril 1940 määrati ta majandusministri usaldusmeheks AS-is "Tallinna köievabrik John Carr'i pärijad"<ref>10 suurettevõtet võeti järelevalve alla. [[Rahvaleht]], 28. veebruar 1940, nr. 28, lk. 1.</ref>. Kalbus küüditati Siberisse, kus ta [[Sverdlovski oblast]]is, [[Sosva laager|Sosva laagris]] [[20. märts]]il [[1942]] hukkus<ref>http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p2/42.html</ref>. == Viited == {{viited}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Kalbus, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti kohtuministrid]] [[Kategooria:Eesti kindralkubernerid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigivolikogu vastaskandidaadid]] [[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Rakvere linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Rakvere Ringkonnakohtu liikmed]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1880]] [[Kategooria:Surnud 1942]] dz0z5ouai17kfhcsasb9li0jh3qmlhk 6184625 6184624 2022-08-28T08:06:13Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Tallinna Linnavolikogu liikmed]]; lisatud [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] wikitext text/x-wiki [[Fail:Tõnis Kalbus.jpg|pisi|Tõnis Kalbus]] '''Tõnis Kalbus''' ([[4. detsember]] [[1880]] [[Tori vald (Tori kihelkond) | Tori vald]] – [[20. märts]] [[1942]] [[Sosva laager]], [[Sverdlovski oblast]]) oli eesti [[advokaat]] ja [[Tööerakond|Tööerakonna]] [[poliitik]]. Ta õppis Selja koolis ja [[Tori kihelkonnakool]]is, mille lõpetas aastal [[1896]]. Aastatel [[1899]]–[[1901]] töötas ta [[Taali vald (Tori kihelkond)|Taali]] [[vallakirjutaja]]na. Seejärel töötas ta [[Viljandi-Pärnu rahukogu]] kirjatoimetajanaja Pärnu II jaoskonna [[talurahvaasjade komissar]]i kirjatoimetajana. Aastatel [[1905]]–[[1909]] töötas ta Pärnu kitsarööpmelise raudtee ehitusosakonnas asjaajajana. Aastal [[1909]] sooritas ta küpsuseksami Pärnu poeglaste gümnaasiumi juures. Seejärel õppis ta [[Moskva Ülikool]]i õigusteaduskonnas, mille lõpetas aastal [[1913]]. Aastatel [[1913]]–[[1919]] tegutses ta Rakveres advokaadina. [[1914]]. aasta valiti ta Rakvere Linnavolikogu liikmeks ja [[Rakvere Linnavolikogu]] esimeheks, selles ametis oli ta aastani [[1919]]. Ta oli aastal [[1917]] [[Virumaa]] miilitsaülem ja hiljem ka Virumaa komissar. Aastal [[1918]] määrati ta [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsus]]e poolt [[Rakvere-Paide Rahukogu]] esimeheks. Aastatel [[1918]]–[[1919]] oli ta Rakvere Kinnistusjaoskonna ülem ja Tallinna eriti tähtsate asjade kohtu-uurija. Aastast [[1919]] tegutses ta vandeadvokaadina. Ta oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]], [[IV Riigikogu|IV]] ja [[V Riigikogu|V]] [[Riigikogu]] koosseisude saadik. Lisaks oli ta aastatel [[1921]]–[[1922]] [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] liige ja aastatel [[1927]]–[[1929]] Harjumaa nõukogu esimees. Aastatel [[1925]]–[[1929]] oli ta kolmes valitsuses ([[Jaan Teemanti esimene valitsus|Jaan Teemanti esimeses valitsuses]] ja [[Jaan Tõnissoni kolmas valitsus|Jaan Tõnissoni kolmandas valitsuses]]) [[Eesti kohtuminister|kohtuministriks]] ning [[August Rei valitsus]]es [[Eesti sise- ja kohtuminiser|sise- ja kohtuministr]]iks<ref>Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918–1938. I. Tallinn, 1939</ref>. 1. veebruaril 1940 määrati ta majandusministri usaldusmeheks AS-is "Tallinna köievabrik John Carr'i pärijad"<ref>10 suurettevõtet võeti järelevalve alla. [[Rahvaleht]], 28. veebruar 1940, nr. 28, lk. 1.</ref>. Kalbus küüditati Siberisse, kus ta [[Sverdlovski oblast]]is, [[Sosva laager|Sosva laagris]] [[20. märts]]il [[1942]] hukkus<ref>http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p2/42.html</ref>. == Viited == {{viited}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Kalbus, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti kohtuministrid]] [[Kategooria:Eesti kindralkubernerid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigivolikogu vastaskandidaadid]] [[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Rakvere linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Rakvere Ringkonnakohtu liikmed]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1880]] [[Kategooria:Surnud 1942]] anddtskfoaesv1zxe7ncyzngut47muo Ruiklased 0 262355 6184603 5595002 2022-08-28T07:38:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Ruiklased | värvus = linnud | pilt = American Purple Gallinule in water.jpg | pildi_seletus = ''Porphyrio martinica'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Kurelised]] ''Gruiformes'' | sugukond = Ruiklased ''Rallidae'' | sugukonna_autor = [[Nicholas Aylward Vigors|Vigors]], 1825 }} '''Ruiklased''' on suur [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[kurelised|kureliste]] [[selts (bioloogia)|seltsist]], kuhu kuuluvad väikese kuni keskmise suurusega [[linnud]]. See sugukond on esindatud arvestatava [[elurikkus]]ega ja hõlmab perekondi, nagu näiteks [[rääk (perekond)|rääk]], [[Lauk (lind)|lauk]] ja [[tait]]. Paljud [[liik (bioloogia)|liigid]] on seotud [[märgalad]]ega, kuid sugukonnas leidub ka liike, kes pesitsevad [[maismaal]]. Ruiklased puuduvad [[kõrb]]etes, [[polaaralad]]el ja [[mägi]]stes piirkondades – üleval pool [[lumepiir]]i. Ruiklaste sugukonna liike võib leida igalt [[kontinent|kontinendilt]], kui [[Antarktika]]t mitte arvestada. Liike on arvukalt avastatud [[saar]]telt. Kõige tavalisemateks [[elupaik]]adeks ruiklastele on [[soo]]stunud ja [[märgala|märjad alad]] või tihedakasvuline [[mets]]. Rääkudele on eriti meelepärased tiheda [[taimestik]]uga alad.<ref name="KYVCN" /> ==Ökoloogia== Kõige tüüpilisemad sugukonna liikmed on levinud tiheda [[vegetatsioon]]iga niisketes kasvukeskkondades, näiteks [[laht]]ede, soode või [[jõgi|jõgede]] lähedal. Tegemist on [[omnivoor]]idega, enamik linde pesitseb kõrges ja lopsakas taimestikus. Üldiselt on tegu pelglike ja salatsevate lindudega, keda on raske uurida. Paljud liigid on kiired jooksjad ja kõndijad, sest neil on tugevad jalad ning pikad varbad, mis on hästi kohastunud pehmete ja ebatasaste pindade jaoks. Neile on omapärased lühikesed, ümardunud tiivad ja on seetõttu suhteliselt nõrgad lendajad, ent hoolimata sellest võimelised lendama pikki vahemaid. Saarte liigid muutuvad tihti lennuvõimetuks ja paljud on [[väljasuremine|väljasurnud]] maismaalt sisse [[Introduktsioon (bioloogia)|introdutseeritud]] [[kass]]ide, [[rott]]ide ja [[siga]]de pärast. Mitmed jõgede [[lamm]]ialadel elutsevad liigid on varjatud ja öise eluviisiga ning neil on lateraalselt lamendunud kehad. [[Vana Maailm]] kutsub pikemate nokkadega liike ruikadeks ja lühemate nokkadega liike rääkudeks. Ruikade [[populatsioon]] on vähenenud eelkõige inimtegevuse mõju tõttu [[keskkond (ökoloogia)|keskkonnale]] ning on hinnatud, et mitusada saartel elavat ruigaliiki on välja surnud just inimtegevuse pärast. Mitmed saartel elutsevatest ruigaliikidest on [[ohustatud liik|ohustatud]] ja kaitseorganisatsioonid ning valitsused jätkavad tööd, et vältida nende väljasuremist. ==Morfoloogia== [[Pilt:Takahe.jpg|pisi|''Porphyrio hochstetteri'']] [[Pilt:Corncrake.jpg|pisi|[[Rukkirääk]]]] [[Pilt:Blässhuhn Fulica atra Richard B II.jpg|pisi|[[Lauk (lind)|Lauk]]]] [[Pilt:Teichhuhn.jpg|pisi|[[Tait]]]] Ruigad on väikesed kuni keskmise suurusega maaspesitsejad linnud, tegemist on küllaltki homogeense sugukonnaga. Nende pikkus varieerub 12 ja 63&nbsp;cm ning kaal 20 ja 3000 grammi vahel. Mõnel liigil on pikk kael ja keha lateraalselt (külgmiselt) kokku surutud. Sugukonnas on liigiti kõige varieeruvam noka pikkus: on liike, kelle [[nokk]] on pikem kui pea (Ameerikas ''Rallus longirostri''), teistel esineb jällegi lühike ja lai (laukudel) või massiivne (''Porphyrio porphyrio'') nokk.<ref name="213n8" /> Vähestel laukudel ja taitudel on noka küljes moodustis – "esikilp", mis kujutab ülemise noka juurest tahasuunatud väljakasvu. Kõige keerulisem esikilp on avastatud ''Fulica cornuta''`lt.<ref name="rgCbW" /> Ruiklastel on vähesel määral välja kujunenud suguline dimorfism, mis väljendub nende sulestiku värvuses või suuruses. ===Lennuvõimekus ja -võimetus=== Ruiklaste [[tiib|tiivad]] on lühikesed ja ümardunud. Enamik ruiklastest on võimelised lendama, ehkki mitte väga tugevalt, kuid siiski suudavad nad piisavalt kaua lennata, et sõltuvalt aastaaegade vaheldumisest [[migratsioon|migreeruda]]. Kuna ruiklaste lennulihased on nõrgalt arenenud, siis rände ajal toimuvate [[häiritus|häiring]]ute (tugev tuul) ilmnemisel on nad sagedased eksikülalised ja koloniseerivad mitmeid isoleeritud [[ookean]]isaari. Peale selle eelistavad need linnud rohkem joosta kui lennata, eriti lopsaka rohuga elupaikades. Paljud on sulgimise perioodil lennuvõimetud.<ref name="TgpoY" /> Mitmed saartel elavad ruiklaste liigid on lennuvõimetud, sest väikesed kasvukohad ilma ohustavate kiskjateta on elimineerinud vajaduse lendamiseks või pikkade vahemaade läbimiseks. Lennuvõime nõuab ruiklastelt suuri energiavarusid, sest neil on suur rinnakukiil ja lennulihased, mis võtavad kolmandiku kehakaalust enda alla. Lennulihaste redutseerumine vähendab omakorda [[ainevahetus]]e aktiivsust ja nii suudavad linnud liigset energiakulutamist vältida.<ref name="KsrnF" /> Seetõttu tagab lennuvõimetus eelise, mis muudab lindudel ellujäämise ja saarte asustamise lihtsamaks tingimustes, kus ressursid on limiteeritud.<ref name="9yfXH" /> Saarte ruiklastel võib lennuvõimetus areneda väga aeglaselt; liigil ''[[Porzana palmeri]]'' kulus 125 000 aastat, et kaotada lennuvõime, mille tulemusena tiivad taandarenesid ja ainuke saadav kasu nendest on tasakaalu hoidmine kiirel jooksmisel.<ref name="ECwIn" /> ==Käitumisökoloogia== Üldiselt on sugukonna ruiklased esindajad [[omnivoor]]idest [[generalist]]id. Paljud liigid toituvad [[selgrootu]]test, kuid ka puuviljadest ja seemnetest. Ainult vähesed liigid toituvad peamiselt taimedest. Ruiklaste häälitsused varieeruvad liigisiseselt ja on sageli küllaltki kõvad. Enamik meenutab kõlalt vilistusi või kriiksumist-krääksumist, aga teisalt on mõned häälitsused "ebalinnulikud".<ref name="7uxXz" /> Valjud häälitsused on eelkõige tähtsad territooriumi määramiseks, tihedas taimestikus orienteerumiseks või öösel, kui on raske üles leida sama liigi isendeid. ===Paljunemine=== Ruiklaste sigimiskäitumist on vähe ja ebatäpselt uuritud. Arvatakse, et enamik liike on monogaamsed, kuid esineb ka [[polügüünia (zooloogia)|polügüüniat]] ja [[polüandria (zooloogia)|polüandriat]].<ref name="Horsfall 2003" /> Kõige sagedasem on viis kuni kümme muna pesas, kuid on teada ka ühe- kuni viieteistmunalisi [[kurn]]asid.<ref name="Horsfall 2003" /> Kõik kurnas olevad munad ei pruugi kooruda ühel ajal. Tibud muutuvad aktiivseks paari päeva möödudes, jäädes sageli veel vanematest sõltuvaks kuni lennuvõimestumiseni. Tibud muutuvad lennuvõimelisteks ühekuuselt. ==Ruiklased ja inimesed== Suurematele ruiklastele peetakse jahti ja nende mune korjatakse söömiseks. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal suri välja ''Gallirallus wakensis'', sest jaapanlaste väeosa oli isoleeritud varustuslaagrist ja toituti selle liigi munadest.<ref name="35WOD" /> ''[[Gallirallus owstoni]]'' on üks saarte liikidest, kelle arvukus on tugevasti langenud sinna sisse viidud võõrliikide pärast. ''[[Gallinula chloropus]]'' ja ''[[Porphyrio martinica]]'' on hinnatud [[kahjur]]liikideks. ===Ohud ja kaitse=== Kuna ruiklastel on kalduvus lennuvõimetuse suunas, siis on paljud saarte liigid ohustatud introdutseeritud võõrliikide tõttu. Üks kõige drastilisemaid inimese poolt põhjustatud väljasuremisi leidis aset [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saartel, kui inimesed koloniseerisid [[Melaneesia]], [[Polüneesia]] ja [[Mikroneesia]]. Selle protsessi käigus suri välja 750–1800 liiki, millest pooled olid ruiklased.<ref name="ircEk" /> Tänu kaitseorganisatsioonidele õnnestus päästa ''[[Gallirallus sylvestris]]'' ja ''[[Porphyrio hochstetteri]]'', kelle arvukus on aeglaselt tõusma hakanud. ''[[Gallirallus owstoni]]'' jõudis väljasuremise äärele, kui [[Guam]]i saarele introdutseeriti ''[[Boiga irregularis]]'', pärast seda püüti mõned lindude isendid kinni, kuid [[taasasustamine]] pole edu saavutanud. ==Süstemaatika ja evolutsioon== Sugukond ruiklased on traditsiooniliselt kõrvuti rühmitatud kahe suurema sugukonnaga – [[kurglased|kurglaste]] ja [[traplased|traplastega]]. Siia kuuluvad veel mõned primitiivsemad keskmise suurusega amfiibsed linnud. Kurglased, traplased, ruiklased ja "primitiivid" kuuluvad seltsi [[kurelised]] ''[[Gruiformes]]''. [[Charles Gald Sibley]] ja [[Jon Edward Ahlquist]] on tuntud kui Sibley-Ahlquist taksonoomia loojatena, mis on laialdaselt Ameerikas tunnustatud ning tõstab sugukonna seltsi ''[[Ralliformes]]''. Kuna nende taksonite monofüleetilisus pole päris selge, siis on tegemist küllaltki õigustatud Sibley-Ahlquisti ettepanekuga. Teisest küljest peaks taoline grupp hõlmama päikeselindlased ''[[Heliornithidae]]'' – üksnes troopikas elav rühm, kes on mõningal määral [[Konvergents (bioloogia)|konvergentsed]] [[pütlased|pütlastega]]. ===Säilinud ja hiljuti välja surnud perekonnad=== * ''Himanthornis'' – ''Himantornis haematopus'' * ''Sarothrura'' – (9 liiki) * ''Canirallus'' (3 liiki) * ''Coturnicops'' (3 liiki) * ''Micropygia'' – ''Micropygia schomburgkii'' * ''Rallina'' – metsa ruigad (8 liiki) * ''Anurolimnas'' (3 liiki) * ''Atlantisia'' – ''Atlantisia rogersi'' * ''Laterallus'' (10 liiki) * ''Nesoclopeus'' (1 elav liik, 1 hiljuti välja surnud) * ''Gallirallus'' – (11–12 elavat liiki, 3–5 hiljuti välja surnud) * ''Rallus'' – tüüpilised ruigad (umbes 9 elavat liiki) * ''Lewinia'' (3 liiki; mõnikord arvestatud perekonda ''Rallus'') * ''Dryolimnas'' (1 elav liik, 1 hiljuti välja surnud) * ''Crecopsis'' – ''Crex egregia'' (vahel arvatud perekonda ''Crex'') * ''Crex'' – [[Rukkirääk]] ''Crex crex'' * ''Rougetius'' -''Rougetius rougetii'' * ''Aramidopsis'' – ''Aramidopsis plateni'' * ''Aramides'' – metsa ruigad (8–9 elavat liiki, arvatavasti 1 välja surnud) * ''Amaurolimnas'' – ''Amaurolimnas concolor'' * ''Gymnocrex'' (3 liiki) * ''Amaurorni'' – võsakanad (9 liiki) * ''Porzana'' – tüüpilised räägud (13 elus liiki, 4–5 hiljuti välja surnud) * ''Aenigmatolimnas'' – ''Aenigmatolimnas marginalis'' * ''Cyanolimnas'' – ''Cyanolimnas cerverai'' * ''Neocrex'' (2 liiki) * ''Pardirallus'' (3 liiki) * ''Eulabeornis'' – ''Eulabeornis castaneoventris'' * ''Habroptila'' – ''Habroptila wallacii'' * ''Megacrex'' – ''Megacrex inepta'' [[Uus-Guinea]] lennuvõimetu ruik * ''Gallicrex'' – ''Gallicrex cinerea'' * ''Porphyrio'' – (6 elavat liiki, 2–5 hiljuti välja surnud; kaasa arvatud ''Notornis'' ja ''Porphyrula'') * ''Gallinula'' – [[tait]] (7–9 elavat liiki, 1–3 hiljuti välja surnud; kaasa arvatud ''Edithornis'' ja ''Pareudiastes'') * ''Fulica'' – [[lauk]] (ligikaudu 10 elavat liiki, 1 hiljuti välja surnud) Peale nende on säilinud veel palju eelajaloolisi ruiklaste perekondi, mida teatakse ainult [[fossiil]]sete kivististena, nagu näiteks ''Rallus eivissensis''. ==Eesti liikidega perekonnad== [[Pilt:Fulica atra in Estonia.jpg|pisi|400px|[[Lauk (lind)|Lauk]] [[Paunküla veehoidla|Paunküla veehoidlas]]]] * ''Crex'' – [[rukkirääk]] * ''Fulica'' – [[Lauk (lind)|lauk]] * ''Gallinula'' – [[tait]] * ''Porzana'' – [[huik]] * ''Rallus'' – [[rooruik]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="KYVCN">Horsfall & Robinson (2003): lk 206–207</ref> <ref name="213n8">Horsfall & Robinson (2003): lk 208</ref> <ref name="rgCbW">Horsfall & Robinson (2003): lk 210</ref> <ref name="TgpoY">Horsfall & Robinson (2003): lk 209</ref> <ref name="KsrnF">McNab & Ellis (2006): Comparative Biochemistry and Physiology A – Molecular & Integrative Physiology 145(3): 295–311.</ref> <ref name="9yfXH">McNab (1994): [http://en.wikipedia.org/wiki/American_Naturalist Am. Nat.] 144(4): lk 628–642.</ref> <ref name="ECwIn">Slikas et al. (2002) lk 5–14</ref> <ref name="7uxXz">Horsfall & Robinson (2003): lk 207</ref> <ref name="Horsfall 2003">Horsfall & Robinson (2003): lk 209–210</ref> <ref name="35WOD">BLI (2007),[https://web.archive.org/web/20110805042341/http://www.birdlife.org/datazone/speciesfactsheet.php?id=2858 Wake Island Rail BirdLife Species Factsheet]</ref> <ref name="ircEk">Steadman (2006)</ref> }} == Kirjandus == *Horsfall, Joseph A. & Robinson, Robert (2003): Rails. ''In:'' Perrins, Christopher (ed.): ''Firefly Encyclopedia of Birds''. Firefly Books. *McNab, B.K. (1994): Energy conservation and the evolution of flightlessness in birds. ''American Naturalist'' '''144''' (4): 628–642. [http://links.jstor.org/sici?sici=0003-0147(199410)144:4%3C628:ECATEO%3E2.0.CO;2-D HTML abstract and first page image] * Slikas, B.; Olson, Storrs L. & Fleischer, R.C. (2002): Rapid, independent evolution of flightlessness in four species of Pacific Island rails (Rallidae): an analysis based on mitochondrial sequence data. ''Journal of Avian Biology'' '''33''' (1): 5–14. * Steadman, David William (2006): ''Extinction and Biogeography of Tropical Pacific Birds''. University of Chicago Press. <small>ISBN 0226771423.</small> {{Commons|Category:Rallidae}} [[Kategooria:Ruiklased| ]] 7h5m8isbweubng5dnss2369rq23xmzp Royal Caribbean Cruises Ltd. 0 263308 6184560 6138277 2022-08-28T06:19:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | nimi = Royal Caribbean Cruises Ltd. | asutamisaeg = 1997 | asutajad = | peakorter = [[Miami]], [[Florida]], [[USA]] | valdkonnad = laevandus, turism, vabaajatööstus | tooted = | teenused = ristlusteenused | käive = 6,753 miljardit [[USA dollar|dollarit]] <small>(2010)</small> <ref name="2010 Annual Report">[http://phx.corporate-ir.net/External.File?item=UGFyZW50SUQ9ODkzMzR8Q2hpbGRJRD0tMXxUeXBlPTM=&t=1 2010 Annual Report]{{Kõdulink|aeg=august 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> | tegevuskasum = 802,6 miljonit dollarit <small>(2010)</small> <ref name="2010 Annual Report"/> | töötajaid = 58 050 <small>(2010 lõpul) <ref name="2010 Annual Report"/> | emafirma = | tütarfirmad = [[Celebrity Cruises]], [[Royal Caribbean International]], [[Pullmantur Cruises]], [[Azamara Club Cruises]], [[CDF Croisières de France]], [[TUI Cruises]] (50%) | märkused =ID: 4005696 <ref>[http://exchange.dnv.com/Exchange/Main.aspx?EXTool=Vessel&VesselID=28329 Det Norske Veritas] (inglise keeles)</ref> }} '''Royal Caribbean Cruises Ltd.''' on rahvusvaheline ettevõte, mis on registreeritud [[Monrovia]]s ([[Libeeria]]s),<ref>[https://web.archive.org/web/20131224095951/http://www.secinfo.com/dsVsf.4F939.htm Royal Caribbean Cruises Ltd] (inglise keeles)</ref> kuid ettevõtte peakontor asub [[Miami]]s ([[Florida|Florida osariigi]]s) [[USA]]s. Royal Caribbean Cruises Ltd. on üks maailma suuremaid ristlusettevõtteid ning sellele kuuluvad tütarfirmad [[Celebrity Cruises]], [[Royal Caribbean International]], [[Pullmantur Cruises]] (koos sellele kuuluva [[lennufirma]]ga [[Pullmantur Air]]), [[Azamara Club Cruises]] ja [[CDF Croisières de France]]. Lisaks kuulub ettevõttele 50 protsenti [[TUI Cruises]]e aktsiaid. == Ettevõtte ja brändi ajalugu == [[Pilt:Miami-florida-royal-caribbean-building.jpg|thumb|250px|Peakorter [[Miami]]s ([[Florida]])]] Royal Caribbean Cruises Ltd. asutati [[1997]]. aastal alates 1968. aastast tegutsenud [[Royal Caribbean International|Royal Caribbean Cruise Line]]'i ja ostetud [[Celebrity Cruises]]e (asutatud 1988) baasil. Mõlemad brändid jäid pärast kokkusulamist alles, kuid Royal Caribbean Cruise Line nimetati ümber [[Royal Caribbean International]]iks ja Royal Caribbean Cruises Ltd. sai kahe tütarfirma emaettevõtteks. Royal Caribbean Cruises Ltd. kolmandaks brändiks sai [[Island Cruises]], mis on ühisettevõte Briti [[First Choice Holidays]]iga. Ühisettevõtte asutamine tagas pääsu Suurbritannia ja Brasiilia turule. Royal Caribbean Cruises Ltd. ostis novembris [[2006]] [[Madrid]]is [[Pullmantur Cruises]]e uute ristlusliinide asutamiseks. Mais [[2007]] asutati [[Celebrity Cruises]]e tütarfirmana [[Azamara Club Cruises]].<ref>[https://web.archive.org/web/20071010232210/http://www.rclinvestor.com/phoenix.zhtml?c=103045&p=irol-newsArticle&ID=996028&highlight= Celebrity Cruises Presents New, Deluxe Cruise Line: Azamara Cruises] (inglise keeles)</ref> Mais [[2008]] asutati prantsuskeelsete klientide teenindamiseks [[CDF Croisières de France]]. [[2009]]. aastal alustas tegevust saksakeelsetele klientidele orienteeritud Royal Caribbean Cuisese ja [[TUI Travel PLC]] ühisettevõte [[TUI Cruises]].<ref>[http://www.rclinvestor.com/phoenix.zhtml?c=103045&p=irol-newsArticle&ID=1085423&highlight= TUI AG and Royal Caribbean Cruises Ltd. Announce Joint Venture to Serve German Cruise Market] (inglise keeles)</ref> == Ettevõtte struktuur == * [[Azamara Club Cruises]] * [[CDF Croisières de France]] * [[Celebrity Cruises]] * [[Pullmantur Cruises]] * [[Royal Caribbean International]] * [[TUI Cruises]] == Ettevõtte ristluslaevad == *'''[[Royal Caribbean International]]''' – [[Adventure of the Seas]], [[Allure of the Seas]], [[Brilliance of the Seas]], [[Enchantment of the Seas]], [[Explorer of the Seas]], [[Freedom of the Seas]], [[Grandeur of the Seas]], [[Independence of the Seas]], [[Jewel of the Seas]], [[Liberty of the Seas]], [[Majesty of the Seas]], [[Mariner of the Seas]], [[Monarch of the Seas]], [[Navigator of the Seas]], [[Oasis of the Seas]], [[Radiance of the Seas]], [[Rhapsody of the Seas]], [[Serenade of the Seas]], [[Splendour of the Seas]], [[Vision of the Seas]], [[Voyager of the Seas]]. *'''[[Celebrity Cruises]]''' – [[Celebrity Century]], [[Celebrity Constellation]], [[Celebrity Eclipse]], [[Celebrity Equinox]], [[Celebrity Infinity]], [[Celebrity Millennium]], [[Celebrity Solstice]], [[Celebrity Silhouette]], [[Celebrity Summit]], [[Celebrity Xpedition]]. *'''[[Pullmantur Cruises]]''' – [[MS Empress|Empress]], [[MS Ocean Dream|Ocean Dream]], [[MV Pacific Dream|Pacific Dream]], [[MS Sovereign|Sovereign]], [[MS Zenith|Zenith]], [[MS Horizon|Horizon]] *'''[[Azamara Club Cruises]]''' – [[Azamara Journey]], [[Azamara Quest]]. *'''[[CDF Croisières de France]]''' – [[MS Bleu de France|Bleu de France]]. === Ühisettevõte koos [[TUI AG]]ga === *'''[[TUI Cruises]]''' – [[Mein Schiff 1]], [[Mein Schiff 2]], Mein Schiff 3, Mein Schiff 4, Mein Schiff 5, Mein Schiff 6 ===Endised brändid=== *[[Island Cruises]] (50 protsenti aktsiaid aastail 2000–2008) ==Muud ettevõtted Royal Caribbean Cruises Ltd. omanduses== *[[Air Pullmantur]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.rclinvestor.com/ rclinvestor.com] * [http://www.royalcaribbean.com www.royalcaribbean.com] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtted]] [[Kategooria:Laevandusettevõtted]] pxbotsc2bjowe068mx331nesc15kolr Rossija (laevaklass) 0 265961 6184547 6138257 2022-08-28T05:50:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{infokast laev |nimi=Rossija |pilt=Rimskiy Korsakov.jpg |pildisuurus=300px |pildiallkiri= Jõereisilaev Rimski-Korsakov Irtõši jõel Omskis |tüüp= jõereisilaev |tellitud= |ehitaja=Národný Podnik Škoda Komárno (Slovenské Lodenice n.p. Komárno) |kiil pandud= ehitusperiood 1952–58 |vette lastud= |ristitud= |teenistuse algus=1953–1958 |teenistuse lõpp= |sõsarlaevad= ehitatud 36 |liin= jõgedel ja ranniku ääres |veeväljasurve= 1003 |pikkus=80,22 m<ref name="projekt785" /> |laius=12,50 (I) – 14,00 (II–III)&nbsp;m |süvis=1,90&nbsp;m |peamasin= 2 diiselmasinat Škoda 6L275 või 6L275R 588 kW (800 hj) |käiturid=2 |kiirus=11,1 sõlme |autonoomsus= |päästevarustus= |laevapere= |tekke=2 |autokohti= |reisijakohti=233 (I) – 259 (II-III) |kajuteid= |kajutikohti= 233 (I) – 259 (II-III) |jääklass= }} '''Rossija'''-klassi laevad ([[vene keel]]es Россия) on kahetekilised jõe[[reisilaev]]ad, mis ehitati [[1952]]–[[1958]] [[Slovakkia]]s [[Komárno]] laevatehases. Slovakkias tähistati selle klassi laevu tähisega OL800 ([[slovaki keel]]es ''osobna lod 800'' 'reisilaev 800 hj'). Seeria sai nime esimese selle klassi laeva [[Rasputin (jõelaev)|Rossija]] järgi. Rossija-klassi alused on tuntud ka nime '''projekt 785''' (проект 785) all. [[23. märts]]il [[1951]] kinnitatud projekti autor oli Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi konstruktoribüroo (vene lühend КБ ЧССР).<ref name="projekt785" /> Rossija-klassi jõelaevu ehitati [[Volga laevandus|Volga]], [[Doni jõelaevandus|Don]]i, [[Kama jõelaevandus|Kaama]], [[Obi-Irtõši jõelaevandus|Obi-Irtõši]], [[Jenissei jõelaevandus|Jenissei]] ja Ukraina [[Dnepri jõelaevandus|Dnepri]] jõelaevakompaniidele kokku 36 ning need jagunevad kolme seeriasse: I, II ja III. Jõelaevade moderniseeritud projekt on tähistatud 785A. Esimesed 17 laeva on nimetatud [[NSV Liit|NSV Liidu]] 16 [[liiduvabariik|liiduvabariigi]] järgi. [[Ukraina]] järgi nimetati kaks laeva, sest esimene neist põles valmimise aastal maha ja hävis. See oli 36 laevast ka ainus, mis võeti kasutusest maha enne NSV Liidu lagunemist. [[Eesti]] nime kandev laev valmis neljateistkümnendana. Järgmised 13 laeva nimetati Venemaa [[helilooja]]te järgi. Kaks viimast kandsid Lenini ja Marxi nime. Pärast NSV Liidu lagunemist nimetati 11 neist ümber, sealhulgas 6 nimetati kaks korda ümber. Esialgu kasutati Rossija-klassi laevu üksnes [[Volga]] ja [[Don]]i [[valgla]]s. Sedamööda, kuidas aastakümnete jooksul valmis järjest moodsamaid laevu, saadeti Rossija-klassi laevu mujalegi. [[Tšornobõli katastroof]]i likvideerimise ajal [[1986]]–[[1989|89]] kasutati 13 Rossija-klass laeva [[ujuvhotell]]ina [[Tšornobõl]]is. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist müüdi palju Rossija-klassi laevu mitmesugustele [[eraettevõte]]tele, peamiselt turismiettevõtetele. Pärast seda, kui [[Bulgarija]] [[10. juuli]]l [[2011]] 2–3 minuti jooksul uppus, andis [[Venemaa]] transpordiminister [[Igor Levitin]] [[11. juuli|järgmisel päeval]] käsu kõik Rossija-klassi laevad ekspluatatsioonist maha võtta. Enam ei korraldata neist ühegagi turismireise. Mõni on kasutusel ujuvhotelli või puhkekeskusena. == Tehnilised andmed == Rossija-klassi laevad on 80,22&nbsp;m pikad. Nende laius on I seerial 12,50&nbsp;m, II ja III seerial 14,00&nbsp;m. Laeva [[süvis]] on 1,90&nbsp;m. Sügavas vees võib laev arendada kiirust kuni 11 [[sõlm (ühik)|sõlme]] ehk 20,5&nbsp;km/h. Laev võib peale võtta 233 (I–II seeria) või 259 (III seeria) reisijat. [[Kajut]]id olid 1-, 2-, 4-, 6- ja 8-kohalised. Lisaks võib laev peale võtta 25 (I–II seeria) või 40 (III seeria) t kaupa. [[Laevapere]]s on 45 liiget. Täislastis laeva [[veeväljasurve]] on 1003 t. Laeva jõumasina moodustavad 2 [[diiselmootor]]it, millest kummagi [[võimsus]] on 400 hj ehk 294&nbsp;kW. Kajutites olid [[kraanikauss|kraanikausid]]. Laeval oli 2 [[restoran]]i ja 2 [[salong]]i. Sarnased jõelaevade projektid olid [[Jerofei Habarov (laevaklass)|Jerofei Habaron]] (tüüp 860) ja [[Dunai]] (tüüp 305). Alates [[1990. aastad|1990. aastatest]] tehti veel kasutusse jäänud laevadel sageli ümberehitustöid nende kaasajastamiseks ja mugavuse suurendamiseks. Suure arvu reisijate mahutamiseks mõeldud kajutid likvideeriti ja nende asemele rajati näiteks [[baar]]id. Mõned kajutid varustati [[duširuum]]iga. Selle käigus vähenes reisijate arv, mida laevale sai võtta, umbes 140-ni. 4 [[päästepaat|päästepaadist]] jäeti alles vaid 2. == Rossija-klassi laevad == Laevade loetelus on esialgne nimi originaal- ja eesti keeles. Hilisemad ümbernimetamised on sulgudes kronoloogilises järjekorras.<ref name="ZgMT8" /> {| class=wikitable style="text-align:center" ! colspan=3 | Rossija-klassi laevad |- ! Jk, nr !! align=Left | Originaalnimi !! align=Left | Nimi eesti keeles |- ! colspan=3 | Esimene seeria |- | 1 || align=Left | Россия (Россич, Распутин) || align=Left | Rossija (Rossitš, Rasputin) |- | 2 || align=Left | Украина|| align=Left | Ukraina |- | 3 || align=Left | Белоруссия|| align=Left | Belorussija |- | 4 || align=Left | Азербайджан|| align=Left | Azerbaidžan |- | 5 || align=Left | Грузия || align=Left | Gruzija |- | 6 || align=Left | Армения|| align=Left | Armenija |- | 7 || align=Left | Молдавия|| align=Left | Moldavija |- | 8 || align=Left | Узбекистан (Царь Пётр, Коломенский Штандарт)|| align=Left | Uzbekistan (Tsar Pjotr, Kolomenski Štandart) |- | 9 || align=Left | Казахстан || align=Left | Kazahstan |- ! colspan=3 | Teine seeria |- | 10||align=Left | Таджикистан (Кремас)|| align=Left | Tadžikistan (Kremass) |- | 11||align=Left |Туркменистан|| align=Left | Turkmenistan |- | 12||align=Left | Киргизия (Пётр Алабин)|| align=Left | Kirgizija (Pjotr Alabin) |- | 13||align=Left | Карелия|| align=Left | Karelija |- | 14||align=Left |Эстония (Киевская Русь, Князь Воронцов) || align=Left | Estonija (Kievskaja Russ, Knjaz Vorontsov) |- | 15||align=Left |Латвия (Михаил Годенко, Маяк)|| align=Left | Latvija (Mihhail Godenko, Majak) |- | 16||align=Left |Литва || align=Left | Litva |- | 17||align=Left | Украина (Булгария)|| align=Left | Ukraina (Bulgarija) |- | 18||align=Left | Мусоргский|| align=Left | Mussorgski |- | 19||align=Left |Чайковский || align=Left | Tšaikovski |- | 20||align=Left | Бородин|| align=Left | Borodin |- | 21||align=Left |Римский-Корсаков || align=Left | Rimski-Korsakov |- | 22||align=Left |Ипполитов-Иванов || align=Left | Ippolitov-Ivanov |- | 23||align=Left | Антон Рубинштейн (Пересвет)|| align=Left | Anton Rubinštein (Peresvet) |- | 24||align=Left |Композитор Глазунов || align=Left | Kompozitor Glazunov |- | 25||align=Left |Композитор Глинка || align=Left | Kompozitor Glinka |- ! colspan=3 | Kolmas seeria |- | 26||align=Left | Композитор Калинников|| align=Left | Kompozitor Kalinnikov |- | 27|| align=Left | Композитор Прокофьев|| align=Left | Kompozitor Prokofjev |- | 28||align=Left | Композитор Скрябин || align=Left | Kompozitor Skrjabin |- | 29|| align=Left | Композитор Алябьев || align=Left | Kompozitor Aljabjev |- | 30||align=Left | Композитор Балакирев|| align=Left | Kompozitor Balakirev |- | 31|| align=Left | А. П. Чехов (Байкал, Капитан Родин)|| align=Left | A. P. Tšehhov (Baikal, Kapitan Rodin) |- | 32||align=Left | М. Ю. Лермонтов|| align=Left | M. J. Lermontov |- | 33|| align=Left | А. С. Грибоедов (И. И. Шишкин, Виктория)|| align=Left | A. S. Gribojedov (I. I. Šiškin, Viktoria) |- | 34|| align=Left | Радянський Союз|| align=Left | Radjanskõi Sojuz |- | 35||align=Left | В. I. Ленiн (Т. Г. Шевченко)|| align=Left | V. I. Lenin (T. G. Ševtšenko) |- | 36|| align=Left | Карл Маркс|| align=Left | Karl Marks |} == Ülevaade == {| class=wikitable style="text-align:center" ! colspan=8 | Rossija-klassi (projekt 785/OL800) laevad |- ! Ehitusaasta !! Tehasenumber !! Seeria !! Pilt !! Nimi !! Tellija !! Laevakompanii !! Staatus |- | 1952 || || I || [[Pilt:Rossiya on the Volga River nearby Atlashkino Tatarskaya ASSR August 1953.jpg|80px]] || [[Rasputin (jõelaev)|Rasputin]] || [[Volga laevandus|Volga jõelaevandus]], [[Nižni Novgorod|Gorki]] || || <small>end. Rossitš, Rossija; 1986–1989 hotellina [[Tšornobõl]]is; vanarauaks lammutatud<ref name="ZcE2U" /></small> |- | 1952 || || I || || [[Ukraina (1952)|Ukraina]] ||Volga jõelaevandus, Gorki<ref name="v9eqD" /> || || <small>põles maha Donil 1953, lammutati 1953</small> |- | 1953 || || I ||[http://web.archive.org/web/20070310004051/http://www.riverships.ru/photos/785_belorussiya.jpg Pilt] || [[Belorussija]] || Volga jõelaevandus, Gorki || || <small>[[Kaasan]]; 1986–1989 hotellina Tšornobõlis; kasutusest maha võetud, lammutatud</small> |- | 1953 || || I ||[http://web.archive.org/web/20070310004215/http://www.riverships.ru/photos/785_azerbaydzhan.jpg Pilt] || [[Azerbaidžan]] || Volga jõelaevandus, Gorki || || <small>1986–1989 hotellina Tšornobõlis; veespordikeskusena [[Sevastopol]]i lähedal</small> |- | 1953 || || I || [http://fleetphoto.ru/photo/24072/ Pilt] || [[Armenija]] ||Volga jõelaevandus, Gorki || || <small>1961–1992 Perm, seejärel kanti maha; 1993 Tšaikovski slipil [http://tchaykovsky.com/part1/reb_0.htm Foto]</small> |- | 1953 || || I || [http://www.parohodoff.ru/ships/teplohod_gruzia.htm Pilt] ||[[Gruzija]] || Volga jõelaevandus, Gorki || || <small>Kaasan, 1986–1989 hotellina Tšornobõlis</small> |- | 1953 || || I ||[http://web.archive.org/web/20070310082246/http://www.riverships.ru/photos/785_moldaviya_1.jpg Pilt]|| [[Moldavija]] || Volga jõelaevandus, Gorki || || <small>1962 Obi-Irtõši, [[Omsk]] (Tobolsk-Salehard), tagasi Volga-Doni laevakompaniile (Rostov Doni ääres) 1975–1992, hotell [[Türgi]]s, uppus</small> |- | 1953 || 318 || I || [[Pilt:785 uzbekistan 3.jpg|80px]] || [[Kolomenski Štandart]] || Volga jõelaevandus, Gorki || || <small> end. Uzbekistan; 2004–2005 Tsar Pjotr; 1986–1989 hotellina Tšornobõlis; 1962–1992 Volgograd; kohvik Moskva jõel (asum Kolomenskoje)</small> |- | 1954 || || I || [http://web.archive.org/web/20070302042746/http://www.riverships.ru/photos/785_kazakhstan.jpg Pilt]|| [[Kazahstan (jõelaev)|Kazahstan]] ||Volga jõelaevandus, Gorki || || <small>Obi-Irtõši jõelaevandus, Omsk; kasutusest maha võetud; lammutatud 199*</small> |- | 1954 || || II ||[http://liveweb.archive.org/http://www.riverships.ru/photos/785_tadzhikistan.jpg Pilt] ||[[Kremass]] ||Volga jõelaevandus, Gorki || || <small>end. Tadžikistan; 1986–1989 hotellina Tšornobõlis; "lammutatud" 2007; moderniseerimisel Navašinos</small> |- | 1954 || || II || [http://web.archive.org/web/20070310004224/http://www.riverships.ru/photos/785_turkmenistan.jpg Pilt] || [[Turkmenistan (jõelaev)|Turkmenistan]] || Volga jõelaevandus, Gorki<ref name="CyRcV" /> || || <small>põles maha 1986, kasutusest maha võetud</small> |- | 1954 || || II || [[Pilt:785 alabin 0.jpg|80px]] || [[Pjotr Alabin (jõelaev)|Pjotr Alabin]] || Volga jõelaevandus, Gorki ||Agenstvo retšnõh puteseštvij, Samara || <small>end. Kirgizija 1986–1989 hotellina Tšornobõlis<ref name="yvYFy" /><ref name="G2LXq" /></small> |- | 1955 || 323 || II || [http://web.archive.org/web/20070310082236/http://www.riverships.ru/photos/785_kareliya_0.jpg Pilt]|| [[Karelija]] || Volga jõelaevandus, Gorki|| || <small>1986–1989 hotellina Tšornobõlis; 2006 kasutusest maha võetud</small> |- | 1955 || 324 || II || [[Pilt:Knyaz Vorontsov in North River Port 31-jan-2012 01.JPG|80px]] ||[[Knjaz Vorontsov]] || Volga jõelaevandus, Gorki || ||<small>end. Estonija, Kievskaja Russ (2003); 1986–1989 hotellina Tšornobõlis<ref name="BdnD1" /></small> |- | 1955 || || II || [http://www.eruda.ru/travel_new/krasnoyarsk/krasnoyarsk_36.htm Pilt] || [[Mihhail Godenko]] || Volga jõelaevandus, Gorki || || <small>end. Latvija, hotell Majak Krasnojarskis</small> |- | 1955 || 326 || II || [[Pilt:Krasnoiarsk 10.jpg|80px]] || [[Litva]] || Volga jõelaevandus, Gorki || || <small>omanik Selihhov V. V., hotell Krasnojarskis</small> |- | 1955 || || II || [[Pilt:Булгария корабы.jpg|80px]] || [[Bulgarija]] || Volga jõelaevandus, Gorki || ООО "Briz" (allrentnik), OOO "AgroRetšTur" || <small>end. Ukraina (1955), uppus 2011 Kuibõševi veehoidlas, üles tõstetud, saadetud vanarauaks<ref name="hrIY5" /></small> |- | 1956 || || II || || [[Mussorgski (jõelaev)|Mussorgski]] || Volga jõelaevandus, Gorki || || <small>hiljem Volga-Doni laevakompanii, Rostov Doni ääres</small> |- | 1956 || || II || || [[Tšaikovski (jõelaev)|Tšaikovski]] || Volga jõelaevandus, Gorki || || <small>kasutusest maha võetud</small> |- | 1956 || || II || || [[Borodin (jõelaev)|Borodin]] || Jenissei jõelaevandus, [[Krasnojarsk]] || ||<small>uus nimi?</small> |- | 1956 || || II || [[Pilt:Rimskiy Korsakov.jpg|80px]] || [[Rimski-Korsakov (jõelaev)|Rimski-Korsakov]] || Volga jõelaevandus, Gorki || Evrazia-tur, Omsk || <small>moderniseeritud 1992/785A, 2011. a. oktoobris jälle müügis<ref name="ZM8su" /></small> |- | 1956 || || II || [http://www.e-river.ru/gallery/viewfoto.php?id=1373 Pilt] || [[Ippolitov-Ivanov (jõelaev)|Ippolitov-Ivanov]] || Jenissei jõelaevandus, Krasnojarsk || || <small>[[2005]] kasutusest maha võetud: müüakse ca 3 miljoni rubla eest</small> |- | 1956 || || II || || [[Peresvet]] || Jenissei jõelaevandus, Krasnojarsk || || <small>end. Anton Rubinštein kuni 12.2004<ref name="sD6rx" /> [[1992]] kasutusest maha võetud, hotell Peresvet Krasnojarskis</small> |- | 1956 || || II || [http://photo.qip.ru/users/mifishkin/96463586/117664851/ Pilt] || [[Kompozitor Glazunov]] || Volga jõelaevandus, Gorki || ||<small>Perm, jälle käigus<ref name="uKw3h" /></small> |- | 1956 || || II ||[http://riverforum.ru/showthread.php?t=166 Pilt] || [[Kompozitor Glinka]] || Volga jõelaevandus, Gorki || || <small>[[1995]] kasutusest maha võetud</small> |- | 1957 || || III || [http://content.oktogo.ru/%D0%92%D0%B8%D0%BA%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F_h98431.aspx Pilt] || [[Kompozitor Kalinnikov]] || Jenissei jõelaevandus, Krasnojarsk || || <small>[[1997]] kasutusest maha võetud, hotell Viktoria Krasnojarskis</small> |- | 1957 || || III || [http://www.locman.net/foto_12658.htm Pilt] || [[Kompozitor Prokofjev (jõelaev)|Kompozitor Prokofjev]] || Jenissei jõelaevandus, Krasnojarsk || || <small>2005 kasutusest maha võetud, Krasnojarski jõevaksali kassa; 2011 müügil</small> |- | 1957 || || III ||[http://fleetphoto.ru/photo/17717/ Pilt] || [[Kompozitor Skrjabin (jõelaev)|Kompozitor Skrjabin]] || Kama jõelaevandus, [[Perm|Molotov]] || || <small>kasutusest maha võetud; Tšaikovski slipil [http://tchaykovsky.com/part1/reb_0.htm Pilt] </small> |- | 1957 || || III || || [[Kompozitor Aljabjev (jõelaev)|Kompozitor Aljabjev]] || Obi-Irtõši jõelaevandus, [[Omsk]] || || ? |- | 1957 || || III || || [[Kompozitor Balakirev (jõelaev)|Kompozitor Balakirev]] || Obi-Irtõši jõelaevandus, Omsk || || <small>kasutusest maha võetud</small> |- | 1957 || || III || || [[Kapitan Rodin]] || Jenissei jõelaevandus, Krasnojarsk || || <small>ehitatud kui A. P. Tšehhov, 1979–1993 Baikal</small> |- | 1958 || 31 || III ||[http://fleetphoto.ru/photo/12289/ Tehasenumbri pilt] || [[M. J. Lermontov]] || Jenissei jõelaevandus, Krasnojarsk || PassažirRetšTrans, <br> Krasnojarsk|| <small>moderniseeritud<ref name="G2LXq" /></small> |- | 1958 || 343 || III || || [[Viktorija (laev)|Viktorija]] || Kama jõelaevandus, Perm || || <small>ehitatud kui A. S. Gribojedov, 1958–2000 I. I. Šiškin</small> |- | 1958 || || III || || [[Radjanskõi Sojuz]] || Dnepri jõelaevandus, Dnepropetrovsk || || <small>1986–1989 hotellina Tšornobõlis; mahajäetult Kiievi veehoidlal</small> |- | 1958 || || III || [[Pilt:785 shevchenko 3.jpg|80px]] || [[T. G. Ševtšenko]] || Dnepri jõelaevandus, Dnepropetrovsk || || <small>ehitatud kui V. I. Lenin kuni 1980, kasutusest maha võetud 1989<ref name="ZvuV0" /></small> |- | 1958 || || III || [http://fleetphoto.ru/photo/20736/ Pilt] || [[Karl Marks (jõelaev)|Karl Marks]] || Dnepri jõelaevandus, Kiiev || || <small>1986–1989 hotellina Tšornobõlis; 1989 mahajäetult Kievi veehoidlal<ref name="1CjgU" /></small> |} ==Vaata ka== *[[Dmitri Furmanov (laevaklass)]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="projekt785">[https://web.archive.org/web/20070301115146/http://www.riverships.ru/reference/785.shtml Teatmik, projekti 785 veebiarhiiv] (vene keeles)</ref> <ref name="ZgMT8">[https://web.archive.org/web/20070301020511/http://www.riverships.ru/russian/lists/?grp=785 Projekti 785 jõereisilaevad] (vene keeles)</ref> <ref name="ZcE2U">[http://fleetphoto.ru/ship/3080/ Rasputini lõpp 10.2011] (vene keeles)</ref> <ref name="v9eqD">[http://fleetphoto.ru/ship/5460/ Register, Ukraina (1952)] (vene keeles)</ref> <ref name="CyRcV">[http://fleetphoto.ru/ship/5476/ Turkmenistani registri andmed] (vene keeles)</ref> <ref name="yvYFy">[http://www.parohodoff.ru/ships/teplohod_petr-alabin_kirgizia.htm Pjotr Alabin (Kirgizija) Rossija projekt 785]</ref> <ref name="G2LXq">[https://web.archive.org/web/20111223023712/http://www.locman.net/page_601.htm Jõelaevad locmani kodulehel] (vene keeles)</ref> <ref name="BdnD1">[http://www.parohodoff.ru/ships/teplohod_estonia_kievskaya-rus_knyaz-vorontsov.htm Laev Knjazj Vorontsov (Kievskaja Russ, Estonija)]</ref> <ref name="hrIY5">[http://www.km.ru/v-rossii/2011/10/26/korablekrushenie-bulgarii/remontniki-sdali-teplokhod-bulgariya-v-metallolom Ремонтники сдали теплоход «Булгария» в металлолом](vene keeles)</ref> <ref name="ZM8su">{{Netiviide |url=http://www.irsc.ru/board/ |pealkiri=Irtõsi Laevakompanii kuulutused |vaadatud=2011-12-06 |arhiivimisaeg=2010-11-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101121012550/http://www.irsc.ru/board/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="sD6rx">[http://fleetphoto.ru/ship/5556/ Peresvet (kuni 12.2004 Anton Rubinštein)]</ref> <ref name="uKw3h">{{Netiviide |url=http://nashvek.ru/tourism/pubcategory/92/1887/1/1 |pealkiri=Jälle käigus Jaroslavlis |vaadatud=2011-12-01 |arhiivimisaeg=2010-11-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101127133850/http://nashvek.ru/tourism/pubcategory/92/1887/1/1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ZvuV0">[http://fleetphoto.ru/ship/5578/ Pilt] (vene keeles)</ref> <ref name="1CjgU">[http://www.parohodoff.ru/ships/teplohod_karl-marx.htm Pilt]</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat|Project 785 Riverboats|Rossija}} *[http://russrivership.ru/public/files/doc35.pdf Projekt 785: Joonised lk 1 ja 2, tehnilised andmed lk 3–8, nimekirjad lk 9 ja 10, pildid ja dokumenteeritud vrakid lk 11–58, interjöör lk 59] (PDF, Laevainseneri Jevgeni L. Smirnovi raamatukogu) (vene keeles) *[http://www.parohodoff.ru/ships/teplohod_radyansky-soyuz.htm Soojusisolatsioon laevadel 1986–1989 aastail Tšornobõli katastroofi likvideerimisel] [[Kategooria:Jõereisilaevaklassid]] mvl7hwwf4rb3nlvv5wud3omju4k1jce Rakvere 1. jaoskonnakohus 0 271831 6184631 5709397 2022-08-28T08:26:57Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Rakvere 1. jaoskonnakohus''' asus [[Rakvere]]s. [[Rakvere Ringkonnakohus|Rakvere Ringkonnakohtu]] 1. jaoskonda kuulusid Rakvere linn; [[Rakvere vald (1939)|Rakvere]], [[Haljala vald (1939)|Haljala]] ja [[Aaspere vald (1939)|Aaspere]] vald. Rakvere 1. jaoskonnakohtunik oli 1940. aastal [[Heinrich Viidekop]]. [[Kategooria:Eesti kohtud]] [[Kategooria:Rakvere ajalugu]] [[Kategooria:Viru maakond]] 2bav18vx1xjq59r5vhb6dldemjmx5aq Kirjuhahk 0 281791 6184179 5994789 2022-08-27T12:28:35Z Meriniit 81832 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kirjuhahk | värvus = linnud | seisund = VU | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = | pilt = Stellersdrake2.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | ülemselts = ''[[Galloanserae]]'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | alamsugukond = ''[[Anatinae]]'' | perekond = [[Kirjuhahk (perekond)|Hahk]] ''Polysticta'' | liik = '''Hahk''' | binaarne = ''Polysticta stelleri'' | binaarse_autor = [[Peter Simon Pallas|Pallas]], [[1769]] | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Kirjuhahk''' (''Polysticta stelleri'') on keskmise suurusega [[partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv [[sukelpardid|sukelpart]]. Ta kuulub maailmas otsesesse hävimisohtu sattunud linnuliikide hulka. == Välimus == Isaslinnu pea, rind ja küünra-kattesuled on valged või kergelt sinakad, kuklaosa suled on rohekad, silmarõngas ja kurgualune on mustad, puguosa punakaspruun. Emaslind on ookerpruun. Kehapikkus on 43–47 cm ja kaal 650–900 grammi. == Elupaigad == Kirjuhaha pesitsusalad on arktilises [[tundra]]s [[Jamali poolsaar]]est läänes [[Alaska poolsaar]]eni idas. [[Eesti]]s talvitub kirjuhahk alates 1970. aastatest peamiselt Lääne-Saaremaal, sealhulgas [[Vilsandi rahvuspark|Vilsandi rahvuspargis]] ja [[Tagamõisa poolsaar]]el, kus neid on kokku loendatud umbes 4000 paari. 100–300-isendilisi salku on seal regulaarselt nähtud alates 1975. aastast. Väiksemal määral talvitub kirjuhahk ka [[Hiiumaa]] rannikul. Kirjuhaha üldarvukust maailmas hinnatakse 110 000 – 125 000 täiskasvanud linnule.<ref>http://www.birdlife.org/datazone/speciesfactsheet.php?id=487</ref> Kirjuhaha rohuga varjatud pesas on tavaliselt 6–10 muna. Emaslind haub 26 päeva. [[Pilt:Stellershen3.jpg|pisi|tühi|Emane kirjuhahk]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Polysticta stelleri}} * {{Elurikkus}} *[https://www.youtube.com/watch?v=ihk0igKD8dU Kirjuhahk YouTube'is] *[https://xeno-canto.org/424292 kirjuhaha häälitsus [[Kategooria:Partlased]] [[Kategooria:Eesti hanelised]] [[Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid]] go5fv3wudf8pp36ofyxx0v0v0gapn39 6184215 6184179 2022-08-27T14:42:01Z Meriniit 81832 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kirjuhahk | värvus = linnud | seisund = VU | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = | pilt = Stellersdrake2.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | ülemselts = ''[[Galloanserae]]'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | alamsugukond = ''[[Anatinae]]'' | perekond = [[Kirjuhahk (perekond)|Hahk]] ''Polysticta'' | liik = '''Hahk''' | binaarne = ''Polysticta stelleri'' | binaarse_autor = [[Peter Simon Pallas|Pallas]], [[1769]] | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Kirjuhahk''' (''Polysticta stelleri'') on keskmise suurusega [[partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv [[sukelpardid|sukelpart]]. Ta kuulub maailmas otsesesse hävimisohtu sattunud linnuliikide hulka. == Välimus == Isaslinnu pea, rind ja küünra-kattesuled on valged või kergelt sinakad, kuklaosa suled on rohekad, silmarõngas ja kurgualune on mustad, puguosa punakaspruun. Emaslind on ookerpruun. Kehapikkus on 43–47 cm ja kaal 650–900 grammi. == Elupaigad == Kirjuhaha pesitsusalad on arktilises [[tundra]]s [[Jamali poolsaar]]est läänes [[Alaska poolsaar]]eni idas. [[Eesti]]s talvitub kirjuhahk alates 1970. aastatest peamiselt Lääne-Saaremaal, sealhulgas [[Vilsandi rahvuspark|Vilsandi rahvuspargis]] ja [[Tagamõisa poolsaar]]el, kus neid on kokku loendatud umbes 4000 paari. 100–300-isendilisi salku on seal regulaarselt nähtud alates 1975. aastast. Väiksemal määral talvitub kirjuhahk ka [[Hiiumaa]] rannikul. Kirjuhaha üldarvukust maailmas hinnatakse 110 000 – 125 000 täiskasvanud linnule.<ref>http://www.birdlife.org/datazone/speciesfactsheet.php?id=487</ref> Kirjuhaha rohuga varjatud pesas on tavaliselt 6–10 muna. Emaslind haub 26 päeva. [[Pilt:Stellershen3.jpg|pisi|tühi|Emane kirjuhahk]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Polysticta stelleri}} * {{Elurikkus}} *[https://www.youtube.com/watch?v=ihk0igKD8dU Kirjuhahk YouTube'is] *[https://xeno-canto.org/424292 Kirjuhaha häälitsus] [[Kategooria:Partlased]] [[Kategooria:Eesti hanelised]] [[Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid]] meilv77oahjhn4l0746urzy07onk6p2 Biograafiad (Me) 0 299163 6184260 6179100 2022-08-27T16:24:56Z Velirand 67997 /* Met */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Me)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Me". ==Mea== *[[George Herbert Mead]], USA filosoof, sotsioloog ja psühholoog (1863–1931) *[[Margaret Mead]], ameerika kultuuriantropoloog (1901–1978) *[[Donella Meadows]], keskkonnateadlane (1941–2001) *[[Russell Means]], indiaanlaste aktivist USA-s (1939–2012) *[[George Meany]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (1894–1980) *[[Anne Meara]], USA näitleja ja koomik (1929–2015) *[[Gilbert Laing Meason]], šoti kunstihuviline *[[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1947–2022) ==Mec== *[[Pierre Méchain]], prantsuse astronoom (1744–1804) *[[Vladimír Mečiar]], Slovakkia poliitik *[[Jakob Meck]], Liivimaa vaimulik ja Poola ametnik (16. sajand) *[[Markus Meckel]], Saksa poliitik ja teoloog (1952–) *[[Henrique Mecking]], Brasiilia maletaja (1952–) *[[Ernst Mecklenburg]], endine Saksa DV riigitegelane (1927–) ==Med== *[[Petra Mede]], rootsi tantsija, näitleja ja saatejuht *[[Carl Justus Wilhelm Meder]], eesti vaimulik (1769–1820) *[[Gottlieb Georg Heinrich Meder]], eesti vaimulik (1767–1849) *[[Johan Caspar Meder]], eesti vaimulik (1703–1771) *[[Leopold Friedrich Meder]], eesti vaimulik (1803–1878) *[[Oskar Gerhard Guido Meder]], Eesti ja Saksamaa vaimulik (1885–1947) *[[Wilhelm Johann Benedikt Meder]], eesti vaimulik (1802–1874) *[[Mirjana Medić]], horvaatia maletaja (1964–) *[[Caterina de' Medici]], Prantsusmaa kuninganna (1519–1589) *[[Cosimo de' Medici]], Firenze pankur ja faktiline valitseja (1389–1464) *[[Giuliano di Lorenzo de' Medici]], Firenze faktiline valitseja ja Nemoursi hertsog (1479–1516) *[[Lorenzo de' Medici]] ehk Lorenzo Tore, Firenze faktiline valitseja, kultuurimetseen ja pankur (1449–1492) *[[Maria de' Medici]], Prantsusmaa kuninganna (1575–1642) *[[Piero di Cosimo de' Medici]], Firenze pankur ja faktiline valitseja (1416–1469) *[[Piero di Lorenzo de' Medici]] (1471–1503) *[[Eero Medijainen]], eesti ajaloolane (1959–) *[[Joseph Medill]], Kanada-Ameerika ajalehetoimetaja ja poliitik (1823–1899) *[[Medina]], taani muusik (1982–) *[[Danilo Medina]], Dominikaani Vabariigi poliitik (1951–) *[[Lina Medina]], maailma noorim ema (1933–) *[[Anabel Medina Garrigues]], Hispaania tennisist (1982–) *[[Vladimir Medinski]], Venemaa poliitik *[[Pjotr Jefimovitš Medovikov]], vene ajaloolane (1816–1855) *[[Manuel Medrano]], Colombia laulja ja laulukirjutaja (1987–) *[[Dmitri Medvedev]], Venemaa poliitik ja ettevõtja (1965–) *[[Dmitri Medvedev (kurjategija)|Dmitri Medvedev]], Venemaalt pärit kurjategija (1981–2002) *[[Vassili Medvedev]], vene balletitantsija, ballettmeister ja tantsupedagoog (1957–) *[[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]], vene suusataja (1976–) *[[Olga Medvedtseva]], vene laskesuusataja (1975–) ==Mee== *[[Ben Mee]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Kris Meeke]], Suurbritannia rallisõitja (1979–) *[[Aadu Meeksi]], eesti vaimulik (1909–1989) *[[Raul Meel]], eesti graafik ja maalikunstnik (1941–) *[[Malle Meelak]], eesti arhitekt (1929–1997) *[[Cliff Meely]], USA korvpallur (1947–2013) *[[Vladimir Meema]], Eesti alpinist (1962–) *[[Malle Meentalo]], eesti agronoom (1903–1940) *[[Mari Meentalo]], eesti muusik, arranžeerija, produtsent, manager, ürituste korraldaja ja õpetaja (1988–) *[[Simon van der Meer]], hollandi füüsik (1925–2011) *[[Heiki Meeri]], eesti teletegija (1952–2007) *[[Joosep Meeri]], eesti vaimulik (1870–1929) *[[Artur Meerits]], eesti arst (1901–1941) *[[Heldur Meerits]], eesti majandusteadlane (1959–) *[[Marko Meerits]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Mart Meeru]], eesti rallisportlane (1977–) *[[Märt Meesak]], Eesti poliitik (1981–) *[[Mauno Meesit]], eesti laulja (1983–) *[[Leighton Meester]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja (1986–) *[[Janek Meet]], eesti jalgpallur (1974–) ==Meg== *[[Jaycob Megna]], USA jäähokimängija (1992–) *[[Vladimir Megre]] (1950–) ==Meh== *[[Emilie Enger Mehl]], Norra jurist ja poliitik (1993–) *[[Lev Mehlis]], juudi rahvusest Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (1889–1953) *[[Mehmed I]], Türgi sultan 1403/1413–1421 *[[Mehmed II]], Türgi sultan 1451–1481 *[[Baitullah Mehsud]], Pakistani sõjapealik (1974–2009) *[[Ḩakīmullāh Mehsūd]], Pakistani poliitik (suri 2013) *[[Shekhar Mehta]], [[Uganda]] päritolu [[Keenia]] autorallisõitja (1945–2006) *[[Shivang Mehta]], India loodusfotograaf (1981–) *[[Zubin Mehta]], India dirigent (1936–) ==Mei== *[[Aksel Mei]], Eesti riigiametnik (1896–1964) *[[Emo Mei]], eesti kirjanik (1905–1992) *[[Kristine Mei]], eesti skulptor ja raamatukujundaja (1895–1969) *[[Lydia Mei]], eesti kunstnik (1896–1965) *[[Natalie Mei]], eesti teatrikunstnik ja raamatugraafik (1900–1975) *[[Peeter Mei]], Eesti sõjaväelane (1893–1941) *[[Joosep Meibaum]], Eesti poliitiline aktivist (1895–1941) *[[Rexhep Meidani]], Albaania poliitik (1944–) *[[Tõnu Meidla]], eesti geoloog (1959–) *[[Kaupo Meiel]], eesti luuletaja ja ajakirjanik (1975–) *[[Sergei Meien]], vene paleontoog ja bioloogiateoreetik (1935–1987) *[[Keity Meier]], eesti mootorrattasportlane *[[Maaris Meier]], eesti jalgrattur (1983–) *[[Mart Meier]], nõukogude sõjaväelane (1902–1939) *[[Max Meier]], Šveitsi poksija (1936–) *[[Rudolf Meier]], Šveitsi poksija (1939–2018) *[[Vilho Meier]], eesti muusik (1983–) *[[Zigfrīds Anna Meierovics]], Läti riigitegelane (1887–1925) *[[Helo Meigas]], eesti majandustegelane (1965–) *[[Leonardo Meigas]], eesti disainer ja tarbekunstnik (1952–) *[[Voldemar Meigas]], eesti arhitekt ja Eesti NSV riigitegelane (1910–1984) *[[Rudolf Meijel]], eesti veemootorisportlane ja sporditegelane (1914–2006) *[[Viesturs Meijers]], läti maletaja (1967–) *[[Silver Meikar]], Eesti poliitik (1978–) *[[Toivo Meikar]], eesti metsandusajaloolane (1947–) *[[Uno Meikas]], eesti arst ja tervishoiutegelane (1931–2012) *[[Minda Meikup]], Eesti riigiametnik (1902–1991) *[[Eva Meil]], eesti näitleja (1917–1922) *[[Marie-Louise Meilleur]], Kanada pikaealine (1880–1998) *[[Rūta Meilutytė]], Leedu ujuja (1997–) *[[Henrik Meinander]], soomerootsi ajaloolane (1960–) *[[Margus Meinart]], eesti kunstnik (1969–) *[[Rainer Meinart]], eesti löökpillimängija (1980–) *[[Eugen Meindl]], Saksamaa sõjaväelane (1892–1951) *[[Beate Meinl-Reisinger]], Austria jurist ja poliitik (1978–) *[[Alexius Meinong]], Austria filosoof ja psühholoog (1853–1920) *[[Jessica Meir]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja NASA astronaut (1977–) *[[Fernando Meira]], Portugali jalgpallur (1978–) *[[Raul Meireles]], portugali jalgpallur (1983–) *[[Meinhard]], Liivimaa piiskop (suri 1196) *[[Ulrike Meinhof]], saksa ajakirjanik, publitsist, poliitiline aktivist ja terrorist (1934–1976) *[[Vootele Meipalu]], eesti akušöör-günekoloog (1928–1974) *[[Golda Me'ir]], Iisraeli riigitegelane, peaminister (1898–1978) *[[Kimmie Meissner]], USA iluuisutaja (1989–) *[[Otto Meissner]], Saksamaa riigisekretär (1880–1953) *[[Jean-Louis-Ernest Meissonier]], prantsuse kunstnik (1815–1891) *[[Andi Meister]], Eesti insener ja poliitik (1938–) *[[Annes Meister]], vabakutseline luuletaja, muusik ja kunstnik (1988–) *[[Ants Meister]], eesti elektrotehnikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli professor (1937–2016) *[[Erki Meister]], eesti helilooja, koorijuht, dirigent, kunstnik (1967–) *[[Lylian Meister]], eesti tekstiilikunstnik (1966–) *[[Viktor Meister]], eesti agronoom ja majandijuht (1925–2018) *[[Ülle Meister]], eesti graafik (1948–2021) *[[Soualiho Meïté]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–) *[[Jaak Meitern]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1957–) *[[Lise Meitner]], Austria füüsik (1878–1968) *[[Enelin Meiusi]], eesti ettevõtja (1955–2011) ==Mej== *[[Manuel Mejía Vallejo]], Colombia kirjanik ja ajakirjanik (1923–1998) *[[Marie Mejzlíková I]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1902–1981) *[[Marie Mejzlíková II]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1903–1994) *[[Karel Mejta]], Tšehhoslovakkia sõudja (1928–2015) ==Mek== *[[Adolfas Mekas]], leedu päritolu USA filmilavastaja (1925–2011) *[[Jonas Mekas]], leedu päritolu USA filmilavastaja (1922–) *[[Souad Mekhennet]], Saksamaa ajakirjanik (1978–) *[[Aleksander Mekkart]], Eesti poliitik (1893–1983) *[[Dragan Mektić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1956–) ==Mel== *[[Philipp Melanchthon]], saksa filosoof (1497–1560) *[[Vladimir Melanin]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (1933–1994) *[[Erkki Melartin]], soome helilooja (1875–1937) *[[Dace Melbārde]], Läti poliitik (1971–) *[[Enel Melberg]], eesti rahvusest Rootsi kirjanik ja tõlkija (1943) *[[Guri Melby]], Norra poliitik (1981–) *[[Katrin-Helena Melder]], eesti luterlik vaimulik (1971–) *[[Teodor Meleșcanu]], Rumeenia poliitik, diplomaat ja jurist (1941–) *[[Helen Melesk]], eesti fotokunstnik (1980–) *[[Krisli Melesk]], eesti alpinist (1986–) *[[Melete]], Saaremaa maavanem *[[Sergei Melgunov]], Venemaa poliitik ja kirjanik (1879–1956) *[[Georges Méliès]], prantsuse illusionist ja filmimees (1861–1938) *[[Väinö Immanuel Melin]], Eesti ja Soome vaimulik (1874–1945) *[[André Mélinon]], prantsuse kabetaja (1914–1986) *[[Antoine Mélinon]], prantsuse kabetaja (1913–2000) *[[Mihaela Melinte]], rumeenia kergejõustiklane (1975–) *[[Martin Melioranski]], eesti arhitekt (1971–) *[[Olof Mellberg]], rootsi jalgpallur (1977–) *[[Werner von Melle]], Hamburgi poliitik (1853–1937) *[[Ants Mellik]], eesti arhitekt (1926–2005) *[[Silvia Mellik]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1933–) *[[Tõnu Mellik]], eesti arhitekt (1934–1993) *[[Voldemar Mellik]], eesti kujur ja pedagoog (1887–1949) *[[Enn Mellikov]], eesti keemik (1945–2018) *[[Berend Mellin]], Rootsi sõjaväelane (1608–1690) *[[Ludwig August Mellin]], baltisaksa kartograaf (1754–1835) *[[Zoja Mellov]], eesti näitleja (1950–) *[[Oussama Mellouli]], Tuneesia ujuja (1984–) *[[George Melly]], inglise džässi- ja bluusilaulja (1926–2007) *[[Faina Melnik]], Nõukogude Liidu kettaheitja (1945–2016) *[[Oleg Melnik]], Eesti laulja (1949–2011) *[[Priit Melnik]], eesti alpinist ja arst (1961–) *[[Aleksei Melnikov]], Vene poliitik ja jurist (1867–1934) *[[Pavel Melnikov (insener)]], vene insener ja riigimees (1804–1880) *[[Pavel Melnikov-Petšerski]], vene proosakirjanik ja etnograaf (1818–1883) *[[Villi Melnikov]], vene polüglott (1962–2016) *[[Andrei Melnitšenko]], vene oligarh (1972–) *[[Juri Melnitšenko]], Kasahstani maadleja (1972–) *[[Melozzo da Forlì]], itaalia maalikunstnik ja arhitekt (1438–1494) *[[Monique Melsen]], Luksemburgi laulja (1951–) *[[Madis Melzar]], Eesti politseiohvitser (1970–) *[[Anders Melts]], eesti raadiosaatejuht (1976–) *[[Brita Melts]], eesti kirjandusteadlane ja toimetaja (1984–) *[[Boris Melts]], eesti advokaat (1901–1977) *[[Eduard Melts]], Eesti sõjaväelane (1893–1955) *[[Katie Melua]], gruusia päritolu Briti muusik (1984–) *[[Herman Melville]], ameerika kirjanik (1819–1891) *[[James Desmond Melville]], Ameerika Ühendriikide diplomaat ==Mem== *[[Mempricius]], brittide kuningas ==Men== *[[Aleksandr Men]], Vene Õigeusu Kiriku vaimulik ja teoloog (1935–1990) *[[Luis Mena]], Nicaragua poliitik *[[Maria Mena]], norra poplaulja (1986–) *[[Rigoberta Menchú]], Guatemala inimõiguslane (1959–) *[[Carlos Mencia]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (1967–) *[[Vera Menchik]], Suurbritannia maletaja (1906–1944) *[[Otto Mencke]], Saksa filosoof ja teadlane (1644–1707) *[[Villem Mend]], Eesti sõjaväelane (1890–1978) *[[Lambert Mende Omalanga]], Kongo DV poliitik *[[Gregor Mendel]], geneetik *[[Julija Mendel]], Ukraina ajakirjanik (1986–) *[[Dmitri Mendelejev]], vene keemik (1834–1907) *[[Ludwig Johann August Peter Mendelsohn]], saksa filoloog (1852–1896) *[[Reinhold Mendelsohn]], eesti vaimulik (1880–1941) *[[Toomas Mendelson]] (1951–) *[[Fanny Mendelssohn]], juudi päritolu Saksamaa pianist ja helilooja (1805–1847) *[[Felix Mendelssohn-Bartholdy]], saksa helilooja ja dirigent (1809–1847) *[[Adnan Menderes]], Türgi poliitik (1899–1960) *[[Duarte Mendes]], portugali laulja (1947–) *[[Gilberto Mendes]], Brasiilia helilooja (1922–2015) *[[Sam Mendes]], inglise filmirežissöör ja teatrilavastaja (1965–) *[[Thiago Mendes]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Alberto Méndez]], jalgpallur (1974–) *[[Brais Méndez]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Héctor Méndez]], Argentina poksija (1897–?) *[[Íñigo Méndez de Vigo y Montojo]], Hispaania poliitik (1956–) *[[Leopoldo Méndez]], Mehhiko kunstnik (1902–1969) *[[Lina Mendoni]], Kreeka arheoloog ja poliitik (1960–) *[[Marília Mendonça]], Brasiilia laulja (1995–2021) *[[Natalie Mendoza]], Hongkongi päritolu Austraalia filminäitleja, laulja ja tantsija (1978–) *[[Édouard Mendy]], Senegali jalgpallur (1992–) *[[Carlos Menem]], Argentina poliitik (1930–2021) *[[Osleidys Menéndez]], Kuuba kergejõustiklane (1979–) *[[Menes]], Vana-Egiptuse kuningas *[[Paul Menesius]], šoti päritolu Vene diplomaat ja sõjaväelane (1637–1694) *[[Jérémy Ménez]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Fradique de Menezes]] *[[Claude François de Méneval]], Prantsusmaa keisri lähikondlane ja omavalitsustegelane (1778–1850) *[[Engelbrecht von Mengden]], Liivimaa maamarssal (1587–1648) *[[Ernst von Mengden]], Liivimaa maamarssal (1598–1655) *[[Gustav von Mengden]], kirjanik, helilooja, sõjaväelane, poliitik ja mõisnik (1627–1688) *[[Johann von Mengeden]], Liivi ordumeister (15. sajand) *[[Josef Mengele]], saksa arst (1911–1979) *[[Mengistu Haile Mariam]], Etioopia poliitik *[[Menkaura]], Egiptuse vaarao (valitses umbes 2532–2504 eKr) *[[Meñli Giray I]], Krimmi khaan (1455-1515) *[[Pietro Mennea]], Itaalia kergejõustiklane ja poliitik *[[Māra Mennika]], läti näitleja (1978–) *[[Karl Menning]], eesti teatrijuht, lavastaja ja diplomaat (1874–1941) *[[Ludvig Menning]], eesti näitleja (1855–1888) *[[Menocchio]] ehk Domenico Scandella, itaalia mölder ja ketser (1532–1599) *[[Karl von Mensenkampff]], Tarvastu mõisnik *[[Aleksandr Menšikov]], Venemaa sõjaväelane ja riigimees (1673–1729) *[[Vitali Menšikov]], Eesti keemiainsener ja poliitik (1946–) *[[Idina Menzel]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1971–) *[[Jiří Menzel]], tšehhi filmilavastaja, -stsenarist ja -näitleja (1938–2020) *[[Robert Menzies]], Austraalia poliitik (1894–1978) *[[Vjatšeslav Menžinski]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1874–1934) *[[Merilen Mentaal]], eesti aiakujundaja (1972–) *[[Friedrich Mentz]], Narva kullassepp ==Meo== *[[Oskar Meoma]], eesti advokaat (1899–1978) *[[Boris Meos]], eesti maadleja ja treener (1916–1992) *[[August Meos]], Jõgeva alevivanem (1886–1946) *[[Indrek Meos]], eesti filosoof (1969–) *[[Mati Meos]], Eesti poliitik ja insener (1946–) *[[Märt Meos]], eesti näitleja (1968–) ==Mer== *[[Ivane Merabišvili]], Gruusia poliitik (1968–) *[[Umut Meraş]], türgi jalgpallur (1995–) *[[Ulf Merbold]], saksa füüsik ja endine Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut (1941–) *[[Saverio Mercadante]], itaalia helilooja (1795–1870) *[[María Mercader]], hispaania filminäitleja (1918–2011) *[[Gabriel Mercado]], Argentina jalgpallur (1987–) *[[Emiliano Mercado del Toro]], pikaealine (1891–2007) *[[Giuseppe Mercalli]], itaalia geoloog (1850–1914) *[[Gerardus Mercator]], flaami kartograaf (1512–1594) *[[Natalie Merchant]], USA laulja (1963–) *[[Tamzin Merchant]], inglise näitleja (1987–) *[[Michèle Mercier]], prantsuse filminäitlejatar (1939–) *[[Heinrich Eugen Ludwig Mercklin]], baltisaksa filoloog (1816–1863) *[[Axel Merckx]] *[[Daniela Mercury]], Brasiilia laulja (1965–) *[[Freddie Mercury]], rokkmuusik (1946–1991) *[[Charles-André Merda]], Prantsuse sõjaväelane (1770–1812) *[[Ain Mere]], Eesti sõjaväelane (1903–1969) *[[Argo Mere]], eesti alpinist ja matkasportlane (1981–) *[[Valev Mere]], Eesti sõjaväelane (1893–1949) *[[Martin Meredith]], Briti ajaloolane, ajakirjanik ja publitsist *[[Anneli Merelaid]], eesti muusik, organist (1966–) *[[Olev Meremaa]], eesti nudist (1936–2021) *[[Tiit Meren]], eesti arst ja sõjaväelane (1955–) *[[Andres Merend]], eesti arst (1896–1969) *[[Triinu Meres]], eesti kirjanik ja toimetaja (1980–) *[[Argo Meresaar]], eesti võrkpallur (1980–) *[[Getter Meresmaa]], eesti näitleja (1994–) *[[Asta Meressoo]], eesti majandusteadlane (1924–2010) *[[Uno Mereste]], eesti akadeemik (1928–2009) *[[Kirill Meretskov]], NSV Liidu sõjaväelane (1897–1968) *[[Roberto Merhi]], hispaania vormelisõitja (1991–) *[[Arnold Meri]], Eesti poliitikategelane (1919–2009) *[[Enn Meri]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1942–) *[[Georg Meri]], Eesti kirjanik, diplomaat ja tõlkija *[[Harald Meri]], eesti vaimulik (1917–1990) *[[Helle Meri]], eesti näitleja, Lennart Meri abikaasa (1949–) *[[Hindrek Meri]], Eesti riigitegelane (1934–2009) *[[Lennart Meri]], Eesti kirjanik, diplomaat ja riigimees *[[Mart Meri]], eesti poliitik ja filoloog (1959–) *[[Otto Meri]], Eesti ühiskonnategelane (1861–1942) *[[Regina Meri]], Eesti ja Kanada psühhoterapeut ja nahaarst (1932–2020) *[[Maria Sibylla Merian]], saksa loodusteadlane ja illustraator (1647–1717) *[[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja teadusorganisaator (1928–) *[[Oskar Merikanto]], soome helilooja (1868–1924) *[[Anu Merila]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Herkki-Erich Merila]], eesti fotograaf (1964–) *[[Toomas Merila]], eesti kergejõustikutreener (1939–) *[[Helbe Merila-Lattik]], eesti arst (1928–) *[[Kersti Merilaas]], eesti luuletaja *[[Arne Merilai]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1961–) *[[Karl Merilaid-Schnell]], eesti maalikunstnik ja karikaturist (1882–1948) *[[Boris Merilain]], eesti iluuisutaja (1932–) *[[Merike Merilain]], eesti sünoptik (1949–) *[[Eero Merilind]], eesti arst (1971–) *[[Jaanika Merilo]], Eesti majandustegelane (1979–) *[[August Meriloo]], Eesti sõjaväelane (1902–1966) *[[Peeter Meriläinen]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1929–2009) *[[Mercedes Merimaa]], eesti taimetark (1954–) *[[Otto Merimaa]], eesti kommunist ja riigitegelane (1920–2001) *[[Prosper Mérimée]], prantsuse kirjanik (1803–1870) *[[Alfred Mering]], eesti näitleja (1903–1988) *[[Mai Mering]], eesti näitleja ja lavastaja (1929–2004) *[[Emanuel Merins]], kabetaja (1946–) *[[Heiki Merirand]], (1955–) *[[Maret Merisaar]], Eesti poliitik (1958–) *[[Outi Merisalo]], soome keeleteadlane, romanist ja klassikaline filoloog (1959–) *[[Katrin Merisalu]], eesti alpinist (1968–) *[[Merilyn Merisalu]], eesti ajakirjanik, toimetaja ja teatrikriitik (1986–) *[[Ülle Merisalu]], eesti ujuja ja treener (1960–) *[[Maris Meriste]], eesti tehnoloogiainsener (1962–) *[[Mart Meriste]], eesti arahnoloog *[[Triinu Meriste]], eesti näitleja (1972–) *[[Aldo Meristo]], eesti džässpianist, helilooja, arranžeerija ja muusikapedagoog (1944–2017) *[[Toomas Meritam]], Eesti sõjaväelane (1901–1948) *[[Ando Meritee]], eesti rendžumängija (1974–) *[[Andres Merits]], eesti viroloog (1967–) *[[Kuido Merits]], eesti vabakutseline kolumnist ja endine diplomaat (1962–) *[[Enno Merivee]], eesti bioloog (1950–) *[[Rasmus Merivoo]], eesti filmirežissöör (1983–) *[[Maarja Merivoo-Parro]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik (1986–) *[[Ilmar Merivälja]], Eesti sõjaväelane (1915–1939) *[[Maria Merjanskaja]], eesti näitleja (1896–1969) *[[Nil Merjanski]], vene näitleja ja literaat (1846–1937) *[[Madis Merk]], eesti muusik (1986–) *[[Angela Merkel]], Saksamaa poliitik (1954–) *[[Garlieb Merkel]], valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil (1769–1850) *[[Gustav Merkel]], saksa organist, helilooja, dirigent ja pedagoog (1827–1885) *[[Kazys Merkis]], Leedu poksija (1905–1980) *[[Rostislav Merkulov]], eesti viiuldaja ja dirigent (1912–1978) *[[Sergei Merkurov]], kreeka-armeenia päritolu Nõukogude Liidu skulptor (1881–1952) *[[Nikolai Merkuškin]], Venemaa poliitik (1951–) *[[Antanas Merkys]], Leedu poliitik (1887–1955) *[[Maurice Merleau-Ponty]], prantsuse filosoof (1908–1961) *[[Emmanuel de Mérode]], Belgia looduskaitsja ja antropoloog (1970–) *[[Erkki Meronen]], soome endine poksija (1952–) *[[Kari Meronen]], Soome endine poksija (1947–) *[[Risto Meronen]], Soome endine poksija (1945–) *[[Merovech]], saali frankide hõimupealik (suri 456) *[[Floyd Merrell]], USA semiootik (1937–) *[[Catherine Merridale]], inglise ajaloolane (1959–) *[[M. David Merrill]], USA pedagoogikateadlane (1937–) *[[Aries Merritt]], USA kergejõustiklane (1985–) *[[LaShawn Merritt]], USA kergejõustiklane (1986–) *[[Marin Mersenne]], prantsuse teoloog, filosoof, matemaatik ja muusikateoreetik (1588–1648) *[[Laura Mersini-Houghton]], albaania kosmoloog ja füüsik *[[Friedrich Merz]], Saksamaa poliitik (1955–) *[[Hans-Rudolf Merz]], Šveitsi poliitik (1942–) *[[Carol Merzin]], Eesti ametnik (1965–2021) *[[Helena Merzin-Tamm]], eesti näitleja (1972–) *[[Ilona Merzin]], eesti arhitekt (1959–) *[[Leonhard Merzin]], eesti näitleja (1934–1990) *[[Elvis Merzļikins]], Läti jäähokimängija (1994–) *[[Juri Merzljakov]], Venemaa diplomaat (1949–) *[[Antero Mertaranta]], soome spordiajakirjanik (1956–) *[[Olaf Mertelsmann]], saksa ajaloolane (1969–) *[[Dries Mertens]], Belgia jalgpallur (1987–) *[[Thomas Merton]], Ameerika Ühendriikide katoliiklik kirjanik ja müstik (1915–1968) *[[Christoph Mertzig]], eesti vaimulik (1704–1763) *[[Claudio Merulo]], itaalia hilisrenessansi helilooja ja organist (1533–1604) *[[Kalle Merusk]], eesti õigusteadlane (1949–) ==Mes== *[[Carlos Mesa]], Boliivia poliitik (1953–) *[[Mirjam Mesak]], eesti laulja (1990–) *[[Mihajlo Mesarovič]], serbia süsteemiteoreetik ja globaalprobleemide modelleerija (1928–) *[[Luka Mesec]], Sloveenia politoloog ja poliitik (1987) *[[Stjepan Mesić]], Horvaatia poliitik (1934–) *[[Edgar Mesikep]], Eesti sõjaväelane (1907–1985) *[[Laine Mesikäpp]], eesti näitleja (1917–2012) *[[Ingrid Mesila]], eesti korvpallur (1959–) *[[Kalle Mesila]], eesti vaimulik (1940–2022) *[[Riho Mesilane]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1949–1993) *[[Maarika Mesipuu-Veebel]], eesti näitleja (1983–) *[[Meeli Mesipuu]], eesti botaanik ja looduskaitsespetsialist (1975–) *[[Valentin Mesjats]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1928–2019) *[[Jim Meskimen]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja telenäitleja (1959–) *[[Franz Mesmer]], saksa astroloog ja arst (1734–1815) *[[Daniel Mesotitsch‎]], Austria laskesuusataja (1976–) *[[Lionel Messi]], Argentina jalgpallur (1987–) *[[Olivier Messiaen]], prantsuse helilooja, organist ja ornitoloog (1908–1992) *[[Antonello da Messina]], itaalia kunstnik (1430–1479) *[[Piero Messina]], itaalia filmirežissöör, stsenarist ja helilooja (1981–) *[[Debra Messing]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–) *[[Wolf Messing]], Poola juudi päritolu meedium (1899–1966) *[[Reinhold Messner]], Itaalia alpinst (1944–) *[[Márta Mészáros]], Ungari filmirežissöör (1931–) *[[Vassili Mestnikov]], jakuudi lavastaja ja näitleja (1908–1958) ==Meš== *[[Ņikita Meškovs]], Läti maletaja (1994–) *[[Vladimir Meštšerski]], Venemaa ühiskonnategelane ja kirjanik (1838–1914) ==Met== *[[Ilir Meta]], Albaania poliitik (1969–) *[[Christína Metaxá]], Küprose laulja (1992–) *[[Pat Metheny]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist ja helilooja (1954–) *[[Method Man]], USA räppar (1971–) *[[Bernhard Methusalem]], eesti advokaat (1903–1984) *[[Sergei Metlev]], Õpilasesinduste Assamblee peasekretär *[[Lubomír Metnar]], Tšehhi poliitik ja endine politseinik (1967–) *[[Arvo Mets]], eesti päritolu vene luuletaja (1937–1997) *[[Ave Mets]], eesti teadusfilosoof (1980–) *[[Hillar Mets]], eesti karikaturist, illustraator ja animaator (1954–) *[[Jaan Mets]], eesti põllumajandusteadlane (1891–1969) *[[Karol Mets]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Laine Mets]], eesti pianist ja klaveriõpetaja (1921–2007) *[[Lembi Mets]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1958–) *[[Margus Mets]], eesti ajakirjanik (1961–) *[[Marje Mets]], eesti psühholoog (1977–) *[[Martin Mets]], Eesti poliitik (1990–) *[[Milvi Mets]], eesti tekstiiliinsener (1933–) *[[Raivo Mets]], eesti näitleja (1956–) *[[Reimo Mets]], eesti jurist ja geiaktivist *[[Rein Mets (kunstnik)|Rein Mets]], eesti metallikunstnik (1942–2011) *[[Rein Mets (pianist)|Rein Mets]], eesti pianist (1957–2003) *[[Rein Mets (usutegelane)|Rein Mets]], eesti varieteetantsija, usutegelane ja tantsuõpetaja (1951–) *[[Sander Mets]], eesti laulja *[[Silvi Mets]], eesti pedagoog ja koolijuht (1949–) *[[Sulev Mets]], eesti ajakirjanik (1930–2018) *[[Toomas Mets]], eesti veemootorisportlane (1959–) *[[Toomas Mets (ettevõtja)|Toomas Mets]], eesti ettevõtja (1969 –) *[[Ülo Mets]], eesti füüsik (1958–) *[[Herbert Metsa]], eesti majandusteadlane (1931–2008) *[[Mikk Metsa]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Lehti Metsaalt]], eesti literaat ja ajakirjanik (1933–2003) *[[Metsakutsu]], eesti muusik *[[Anne Metsala]], eesti muusikapedagoog ja helilooja (1934–2015) *[[Mait Metsanurk]], eesti kirjanik *[[Linda Metsaorg]], eesti looduspedagoog (1936–) *[[Jüri Metsar]], eesti tõlkija (1928–2004) *[[Leo Metsar]], eesti kirjanik ja tõlkija (1924–2010) *[[Nino Metsar]], eesti endine naisujuja (1987–) *[[Peeter Metsar]], eesti korvpallur (1940–2003) *[[Oskar Metsavaht]], eesti päritolu Brasiilia moelooja (1961–) *[[Deniss Metsavas]], Eesti kaitseväelane (1980–) *[[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (1933–) *[[Märten Metsaviir]], eesti näitleja (1994–) *[[Anne Metsis]], eesti moekunstnik (1958–) *[[Helle Metslang]], eesti keeleteadlane (1950–) *[[Linda Metslang]], eesti raamatukogutegelane (1894–1985) *[[Nikolaus Metslov]], eesti advokaat ja ajakirjanik (1903–1992) *[[Jakob Metsmäe]], eesti metsavend (1907–1949) *[[Andres Metsoja]], Eesti poliitik (1978–) *[[Jaak-Albert Metsoja]] *[[Juha Metsola]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Roberta Metsola]], Malta poliitik (1979–) *[[Andres Metspalu]], eesti geeniteadlane (1951–) *[[Mait Metspalu]], eesti evolutsioonigeneetik (1975–) *[[Jüri Metssalu]], eesti ajaloolane *[[Maili Metssalu]], eesti näitleja ja kultuurikorraldaja (1988–) *[[Eduard Metstak]], Eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Marje Metsur]], eesti näitleja (1941–) *[[Merili Metsvahi]], eesti folklorist (1973–) *[[Ilja Metšnikov]], Venemaa bioloog *[[Lothar Metz]], endise Saksa DV maadleja (1939–2021) *[[Heinrich Christian Metzhold]], eesti vaimulik (1676–1730) *[[Johann Quirinius Metzhold]], eesti vaimulik (1681–1737) *[[Jean Metzinger]], prantsuse maalikunstnik, teoreetik, proosakirjanik ja luuletaja (1883–1956) *[[Emil Moritz Metzler]], eesti vaimulik (1820–1902) *[[‎Friedrich August Samuel Metzler]], eesti vaimulik (1783–1857) *[[Arend Metztacken]], Eestimaa aadlik (maetud 1650) *[[Reinhold von Metztacken]], Eestimaa mõisnik ja Rootsi sõjaväelane *[[Aleksander Mette]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1913–1983) *[[Mette-Marit]], Norra kroonprintsess (1973–) *[[Georg Mettenius]], botaanik (1823–1866) *[[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]], Austria kantsler (1773–1859) *[[Valter Metti]], eesti õpetaja (1902–1989) *[[Juhan Mettis]], eesti judoka (1990–) *[[Jaan Metua]], eesti teatrikunstnik, lavastaja ja dramaturg (1889–1945) *[[Tiit Metusala]], eesti energeetik ja tehnikateadlane (1937–) ==Meu== *[[Antonio Meucci]], itaalia leiutaja (1808–1889) *[[Thomas Meunier]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Pim Meurs]], hollandi kabetaja (1988–) *[[Jörg Meuthen]], Saksa majandusteadlane ja poliitik (1961–) ==Mew== *[[Nikolai von Mewes]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (suri 1831) ==Mey== *[[Johan Mey]] (Juhan Mei), eesti hüdrograaf ja sõjaväelane (1867–1927) *[[Wennemar Mey]], Tartu toomhärra (16. sajand) *[[Andy van der Meyde]], hollandi jalgpallur (1979–) *[[Franz Julius Ferdinand Meyen]], saksa botaanik (1804–1840) *[[Alexander von Meyendorff]], baltisaksa päritolu Venemaa jurist ja poliitik (1869–1964) *[[Kasimir von Meyendorff (1749–1813)|Kasimir von Meyendorff]], Venemaa Keisririigi sõjaväelane (1749–1813) *[[Carl Friedrich Meyer]], õigusteadlane (1757–1817) *[[Friedrich Ferdinand Meyer]], eesti vaimulik (1799–1871) *[[‎Georg Julius Theodor Meyer]], eesti vaimulik (1822–1907) *[[Gunnar Meyer]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1942–2003) *[[Hans Horst Meyer]], saksa arst ja farmakoloog (1853–1939) *[[Johannes Meyer]], baltisaksa arstiteadlane (1858–1945) *[[Karl Heinrich Leo Meyer]], keeleteadlane (1830–1910) *[[Karl Wilhelm von Meyer]], Venemaa sõjaväelane (suri 1767) *[[Mary Pinchot Meyer]], Ameerika Ühendriikide seltskonnategelane ja kunstnik (1920–1964) *[[Stephenie Meyer]], USA kirjanik (1973–) *[[Theodor Woldemar Meyer]], eesti vaimulik (1886–1947) *[[Andreas Meyer-Landrut]], Saksamaa diplomaat (1929–) *[[Lena Meyer-Landrut]], Saksamaa laulja (1991–) *[[Augustin Meyerberg]], Saksa-Rooma riigi diplomaat (1622–1688) *[[Giacomo Meyerbeer]], juudi päritolu saksa-prantsuse helilooja (1791–1864) *[[Otto Fritz Meyerhof]], saksa arst ja biokeemik (1884–1951) *[[Émile Meyerson]], Poola juudi päritolu Prantsuse keemik ja teadusfilosoof (1859–1933) *[[Ottomar Johann Friedrich Meykow]], baltisaksa õigusteadlane (1823–1894) *[[Gustav Meyrink]], Austria kirjanik (1868–1932) *[[Fernand Meyssonnier]], Alžeeria timukas (1931–2008) *[[Edgar Meywald]], eesti arst (1901–1935) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Me, Biograafiad]] 2sytc7rbd280lmgkt6qbhcexeew4tem Teraviljakombain 0 300224 6184393 6175541 2022-08-27T19:12:08Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kombajn New Holland TX68 seče pole mezi Slatinkami a Lípami, okres Prostějov (04).jpg|pisi|[[New Holland]] TX68 teraviljakombain]] [[Fail:Drone video of combine harvester and tractor on a field in Jõgevamaa, Estonia (July 2022).webm|pisi|Video kombainiga viljakoristusest Jõgevamaal 2022. aasta augustis]] [[Fail:Video of combine harvester on a field in Harjumaa, Estonia (July 2022).webm|pisi|Kombain Harjumaal vilja koristamas 2022. aasta juulis]] '''Teraviljakombain''' on põllumajanduslik [[kõrrelised|kõrrelise]] [[teravili|teravilja]] koristamise ühendmasin, mis lõikab viljakõrred, peksab peadest terad, puhastab need aganaist, kõlkaist ja muust lisandeist ning kogub terad punkrisse, suunab põhu vooluna maha, pressib pakkideks või hekseldab väetiseks. Sellist meetodit nimetatakse [[teraviljakultuur]]ide otsekoristamiseks.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk 509</ref> Teraviljakombainidele on iseloomulikuks tunnuseks heedri lõikeosa kohal pöörlev horisontaalne haspel, mis haarab viljakõrtest ja painutab need heedrisse. Ümberseadistatud teraviljakombainiga saab koristada muidki põllukultuure, näiteks heinaseemet, tera- ja silo[[mais]]i, [[päevalill]]e, [[sojauba]], [[kaunvili|kaunvilju]] ja [[tang]]ukultuure.<ref name=Tehnikaleksikon/> Teraviljast eraldatud põhk sisaldab piiratud koguses toitaineid. Purustatud põhk laotatakse põllule, mis randaalitakse või küntakse tagasi mulda. Vaalu kogutud põhk läheb loomadele allapanuks ja vähesel määral ka söögiks. [[Šassiitraktor]]itele paigaldatavaid teraviljakombaine nimetatakse [[rippkombain]]ideks.<ref name=Tehnikaleksikon/> Kombaini leiutas [[1834]]. aastal [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Hiram Moore]]. Esimesed kombainid liikusid mitme [[hobune|hobuse]] või [[muul]]a jõul. Ta töötas lõpuks välja kombaini, mis suutis vilja koristada mitme meetri laiuse ribana. Esimesena organiseeris kombainide tootmise ja müümise [[Hugh Victor McKay]] [[Austraalia]]s [[1885]]. [[NSV Liit|NSV Liidus]] toodeti liikurteraviljakombaine SKD-5 Sibirjak, mille [[mootor]]i võimsus oli 74 kW ehk 100 [[hobujõud|hj]] ja läbilaskevõime 5 kg/s, SK-5 Niva, mille võimsus ja läbilaskevõime olid samasugused, ning SK-6 Kolos, mille võimsus oli 110 kW ja läbilaskevõime 6 kg/s. [[Riis]]i ühe- või kaheetapiliseks koristamiseks toodeti [[poolroomikkombain]]e SKP-6R, SKD-5R ja SK-5R ning [[roomikkombain]]e SKG-5.<ref name=Tehnikaleksikon/> == Automaatroolimine == Tänapäevastel kombainidel kasutatakse üha enam '''automaatroolimis'''süsteeme. Automaatroolimisel kasutatakse satelliitsignaale (GPS), mis juhivad masinat ülitäpselt paralleelsel liikumisjoonel. Süsteem aitab juhil efektiivselt ära kasutada kombaini kogu heedri töölaiust ja vähendab ülekatet, et saavutada ööpäev läbi soodsates ilmaoludes lühema aja jooksul parem viljakoristuskvaliteet. == Kombaini ehitus == [[Pilt:Maehdrescher schema nummeriert.svg|pisi|keskel|700px|Tavaline teraviljakombain {| |- style="vertical-align:top;" | 1) haspel<br /> 2) vikat <br /> 3) heedri kaksiktigu<br /> 4) kaldkonveier<br /> | 5) söötebiiter<br /> 6) peksutrummel<br /> 7) peksukorvid<br /> 8) põhupuistur<br /> | 9) terade raputuslaud<br /> 10) puhur<br /> 11) ülemine seadistatav sõel<br /> 12) alumine sõel<br /> | 13) viljapeatigu <br /> 14) Rethreshing of tailings<br /> 15) teratigu<br /> 16) terapunker<br /> | 17) põhupurusti<br /> 18) juhikabiin<br /> 19) mootor<br /> 20) mahalaadimistigu<br /> 21) põhupiiter |} ]] == Viited == {{Viited}} {{Commonskat|Combine harvesters|Kombainid}} [[Kategooria:Põllumajandusmasinad]] f3fjy3ezt1k60rjq7rk24nc58caycx3 Audru mõis 0 305541 6184416 5961279 2022-08-27T19:36:24Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Pärnumaa Audru kihelkonna rüütlimõisast; Audru kihelkonnas asus ka samanimeline kirikumõis, vaata [[Audru kirikumõis]]}} '''Audru mõis''' ([[saksa keel]]es ''Audern'') on endine [[rüütlimõis]], mille süda asub tänapäeval [[Audru|Audru alevikus]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] [[ Pärnu maakond|Pärnumaal]]. Mõisa härrastemaja, kõrvalhooned ja park on muinsuskaitse all. ==Ajalugu== Mõisa on esimest korda mainitud [[1449]]. aastal. [[1661]] suri Audrus [[Rootsi feldmarssalite loend|Rootsi feldmarssal]] [[Johan Banér]]i ja [[Eestimaa kuberner]] [[Heinrich von Thurn]]i lesk [[Johanna Margaretha (Baden)|Johanna Margaretha]] (1623–1661), kes oli [[Badeni markkrahvkond|Baden]]-Durlachi [[markkrahv]]i [[Friedrich V (Baden-Durlachi markkrahv)|Friedrich V]] (1594–1659) ja tema esimese naise [[Barbara (Wirtemberg)|Barbara]] (1593–1627) tütar, [[Württemberg]]i hertsogi [[Friedrich I (Württembergi hertsog)|Friedrich I]] (1557–1608) tütretütar. Algselt kirikule kuulunud Audru mõis, millist on esmakordselt mainitud [[15. sajand Eestis|15. sajand]]il, sattus erakätesse 1627. aastal. Alates 1807. aastast oli see Pilar von Pilchau perekonna valduses, [[Jakob Johann Pilar von Pilchau]] ostis Audru mõisa 1807. aastal, [[Pilar von Pilchau]] perekonna valduses oli mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal. [[19. sajand]]i II poolel ja [[20. sajand]]i algul kerkis mõisa arvukalt kauneid [[historitsism|historitsistlikke]] ehitisi, Audru oli Pärnumaa üks hoonerikkamaid mõisasüdameid (koosnes üle 40 hoonest). ==Mõisaansambel== ===Peahoone=== Mõisa puidust peahoone pole säilinud. Aastail 1922–1939 asus seal kool. Hoone lammutati ja selle vundamendile ehitati aastatel 1956–1958 kivist [[Audru sovhoos]]i kontor. ===Kõrvalhooned=== [[Fail:Dekoor.jpg|pisi|Audru mõisa viinavabriku fassaad]] [[Uusgootika|Uusgooti stiilis]] akende ja sammastega [[valitsejamaja]] on pärit 18. sajandist, tänaseks on see ümber ehitatud. Aidahoone viiluotsa ja [[viinavabrik]]u fassaadi kujundamisel on kasutatud keskaegseid paekivist aknasambaid. Endise piiritusevabriku lõhatud [[maakivi]]dest ja punasest [[tellis]]est müürist on saanud aktsent Audru pargi servas. Majandushooned moodustavad pargist edelas eraldi sisehoovi. Maantee ääres paiknevad sammastikuga [[kõrts]] ja [[magasiait]], praegu kauplus. Valitsejamajas ja viinaaidas asub [[Audru muuseum]]. ===Park=== Esialgu asus härrastemaja taga väiksem [[barokkpark]], millest on säilinud vähesed fragmendid. Suuremad istutustööd pargis tehti A. K. J. Pilar von Pilchau ajal, 19. sajandi I poolel. Parki laiendati 19. sajandi II poolel ümbritsevate [[puistu]]te arvel. Praegu on pargi pindala 16,3 hektarit. Aastast 1958 on see muinsuskaitse all. Mõisa park paikneb [[Audru jõgi|Audru jõe]] mõlemal kaldal, selle juurde kuulub kaks [[parkmets]]a, mis asuvad paremal kaldal. Jõe paisutamisega on kujundatud saartega vabakujuline park. Üle jõe viib kolm pikka rippsilda ja üks sild. Kunagise peahoone juurest viib [[pärn]]aallee kirikuni. [[Tamm]]eallee [[Valgeranna]] suunal, kust viis väljasõidutee suvemõisa, on sellest noorem. Parkmetsas asub [[II maailmasõda|II maailmasõjas]] hukkunute mälestusmärk, mille autor on T. Sits. A. K. J. Pilar von Pilchau eestvõttel õpetati mõisas välja metsnikke ja metsavahte, ta rajas oma maadel korraldatud metsamajanduse ning tegeles metsakuivendusega. ===Kalmistu=== Mõisasüdamest 800 meetrit [[Kirre|kirdes]] Audru jõe kääru ja [[Uruste jõgi|Uruste jõe]] vahel parkmetsas asub [[Audru mõisa kalmistu]]. Sellest on säilinud vaid graniidist tahutud väravapostid, tagasihoidlik mälestuskivi on paigaldatud hiljem. {{Audru kihelkond}} [[Kategooria:Audru kihelkond]] [[Kategooria:Pärnumaa mõisad]] [[Kategooria:Pärnu linn]] [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] ps5u9dbmmg5hqbzk4s6ibz3sq3nzzap Haljaskatus 0 305910 6184453 6177097 2022-08-27T20:14:41Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Fail:Haljaskatus Valgehobusemäe külastuskeskusel. Juuli 2014.jpg|pisi|[[Anija]] valla [[Valgehobusemäe suusakeskus|Valgehobusemäe külastuskeskuse]] haljaskatus (juuli 2014)]] [[Pilt:Norðragøta, Faroe Islands (2).JPG|pisi|Haljaskatused – Norðragøta, Fääri saared]] [[Pilt:20080708 Chicago City Hall Green Roof.JPG |pisi|Linnahalli roheline katus – Chicago, USA]] [[Pilt: Norskfolkemuseum 1.jpg|pisi|Traditsiooniline mätaskatus – Norwegian Folk Museum, Oslo]] [[Pilt:Green Roof at Vendée Historial, les Lucs.jpg|pisi|Ekstensiivne katusehaljastus – Historial de la Vendée, Les-Lucs-sur-Boulogne, Prantsusmaa]] [[Pilt:Green City.jpg|pisi|Intensiivne katuseaed – Manhattan, New York, USA]] '''Haljaskatus''' ('''pinnas-''' või '''taimkatus''') on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud taimkattega. Haljaskatuse mõiste alla käib ka '''katuseaed''', mille erinevus seisneb selles, et seda katab muu hulgas ka kõrghaljastus ([[puu]]d ja [[põõsas|põõsad]]). Kergkruusal põhinevat haljaskatust nimetatakse '''kerghuumuskatuseks''' või '''kergmurukatuseks'''. Mitmesuguste [[hein]]taimedega kaetud katuseid nimetatakse '''rohu-''' või '''murukatuseks'''<ref>{{Netiviide|autor=Rein Kala|url=https://evari.ee/murukatus/|pealkiri=Murukatus tõkestab müra ja hoiab sooja|väljaanne=Evari.ee|aeg=14.05.2018|vaadatud=}}</ref>. Heintaimede mätastega kaetavate katuste kohta kasutatakse mõistet '''mätaskatus'''. Erisuguste katusehaljastuse tüüpide kohta on sobivam kasutada üldmõistena väljendit '''rohekatus''' kui '''roheline katus'''. Viimase all võib olla mõeldud nii [[taimkate|taimkattest]] moodustuvat katust, [[roheline|rohelist värvi]] katust kui ka [[ökoloogia|ökoloogilist]] või [[energiatõhusus|energiatõhusat]] katust. Haljaskatus koosneb mitmest aluskihist, millest igaühel on kindel eesmärk. Olenevalt taimkatte olemusest ja rajamise [[tehnoloogia]]st tulenevad ka eri (kohati [[sünonüüm]]sed) nimetused ja erinev liigitus. ==Jaotus== Katusehaljastuse jaotamiseks on mitmeid variante, neist levinuim:<ref name="kolmas" /><ref name="viies" /> *'''Ekstensiivne katusehaljastus''' (kergmurukatus) – haljastuskihi paksus on 70–160&nbsp;mm, lisab katusele koormust 60–120&nbsp;kg/m², sõltuvalt veesisaldusest ka pisut enam. [[Substraat (ökoloogia)|Substraadikihis]] kasutatakse kergust tagavat kergkruusa. Taimedest on levinuimad temperatuuri- ja niiskusrežiimi kõikumistele vastupidavad ning hooldusvabad [[kukehari|kukeharjad]], [[nelgilised]], [[nurmikas|nurmikad]]. On rajatav peaaegu igale olemasolevale kuni 30° kaldega katusele. Taimed võib nii külvata kui istutada, kiireim lahendus on aga ettekasvatatud mattide kasutamine. Käidav vaid korrapäraseks hoolduseks (mittesoovitavate juhutaimede eemaldamine), lamekatustele võib igapäevaseks käimiseks rajada laudteed. *'''Vähese intensiivsusega katusehaljastus''' (rohu- ja mätaskatus) – haljastuskihi paksus on 150–400&nbsp;mm, lisab katusele koormust 100–350&nbsp;kg/m². Tulenevalt mullakihist vajab katus tugevat aluskonstruktsiooni. Mätaskatus koosneb niidukoosluse taimestikust. Rohu- ja mätaskatusel kasvavaid kõrrelisi võib niita, kuid võib lasta ka looduslikult areneda. *'''Intensiivne katusehaljastus''' (hooldatav katuseaed) – haljastuskihi paksus on 220–1200&nbsp;mm, lisab katusele koormust 200–1000&nbsp;kg/m². Substraadikihis kasutatakse paksu mullakihti. Esineb nii [[muru]]st, [[püsikud|püsikutest]], põõsastest kui [[dekoratiivtaim|dekoratiivpuudest]] koosnev taimestik. Murukatuste substraat on [[muld|mullakiht]], mida hoiavad koos juured. Taimestikus domineerivad heintaimed. Katus on käidav ja kasutatav, võib rajada puhkekohti, välikööke, tiike. Vajab pidevat hooldust. ==Kihid== ===Ekstensiivsed haljaskatused=== *'''Aluskatus''' – kasutusvalmis katusekonstruktsioon. Võib olla täiesti kasutuskõlblik bituumenkatus, aga ka ainult katuselaudis. *'''Veekindel [[membraan (tehnika)|membraan]] ja juuretõke''' – geomembraan, mis kaitseb katusekonstruktsiooni vee ja taimejuurte eest. Kasutatakse [[PVC|polüvinüülkloriid]] materjali, polüetüleenkilet või ka EPDM-kummimembraani (etüleen-propüleen-dieen-monomeer). *'''[[Drenaaž]]ikiht''' – juhib ära üleliigse vee, mis on katusehaljastusest ja pinnasekihist läbi imbunud, et taimede kasv ei pidurduks. Samas tagab piisava vee olemasolu taimede kasvuks. Kasutatakse kergkruusa, aga ka [[plast]]ist ebatasaseid (sopistunud) dreenikihte, näiteks vundamendikaitse materjali. *'''[[Filter]]kiht''' – takistab peenemate osakeste tungimist drenaažikihti ja seega selle ummistumist. Kasutatakse geotekstiile, mis on soovitatavalt ka juurekindlad. *'''Vett imav kiht''' – tagab kasvupinnase ühtlase vee- ja toiteainesisalduse. On taimedele täiendavaks veevaruks ja tagab samas ka katusele mehaanilist kaitset. Materjaliks kasutatakse kivivilla. *'''Kasvupinnas''' – kerghuumus, mis on taimedele kasvulavaks. Kasutatakse eri fraktsioonidest kokku segatud kergkruusa (65%), mulla (30%) ja savi (5%) segu. *'''Taimed''' – niidutaimed, mis on vastupidavad temperatuuri- ja niiskusrežiimide kõikumisele. Kasutatakse peamiselt kukeharju, nurmikaid ja nelgilisi.<ref name="seitsmes" /> ===Vähese intensiivsusega katusehaljastus=== Arvestades asjaolu, et rohu- ja mätaskatuseid rajavad lisaks spetsialiseerunud ettevõtetele ka isetegijad maapiirkondades, võivad nende katuste kihistikud ja paksus olla vägagi erinevad. Mulla suure raskuse tõttu peavad rohu- ja mätaskatused olema rajatud seda raskust kanda suutva konstruktsiooniga hoonetele, milleks maapiirkondades on levinud palkmajad. Aluslaudisele on tavaliselt kinnitatud veekindel membraan, millel plastist drenaažikiht. Samas võib drenaažina kasutada geotekstiiliga kaetud kergkruusakihti. Taimede kasvuks vajalik mullakiht peaks olema minimaalselt 150&nbsp;mm. Mätaskatustele asetatakse kaks kihti mättaid, juurepooled vastakuti. Rohukatuse korral laotatakse mullakihile ettekasvatatud rullmuruvaibad. ===Intensiivsed haljaskatused=== Intensiivse katuseaia aluskihid sarnanevad ekstensiivse katuse omadega, pinnasekihi paksus varieerub aga sõltuvalt taimestikust, näiteks kõrghaljastus vajab paksu substraadikihti või kasvuks vajalikke anumaid. Kui katusele soovitakse rajada lausa veesilma, peab veelgi enam aluskihtidele rõhku panema. ==Head omadused== ===Keskkonna seisukohast kasulikud omadused=== *'''Temperatuuri reguleerimine''' – tingitud peamiselt taimestiku võimest jahutada katusealuseid ruume [[kiirgus]]e tagasipeegeldamise ja [[vesi|vee]] [[aurumine|aurumise]] kaudu. Auramise korral seotakse soojusbilansi ühe osana latentne soojusenergia. See protsess annab katusehaljastusele võime katusealuseid ruume jahutada.<ref name="kaheksas" /> Samuti aitab taimestik kaitsta katust ekstreemsete temperatuuride eest – ülekuumenemine suvel, alajahtumine talvel. *'''Leevendada linna ''kuuma saare'' efekti''' – [[asfaltbetoon|asfalt]] ja [[betoon]] [[tee]]del ning bituumen, tumedat värvi plekk ja eterniit neelavad soojust. Peegeldades seda tagasi [[infrapunakiirgus]]ena suurendavad need rajatised temperatuuri enda ümber. Katusehaljastus suudab seda efekti leevendada, kandes ümbritsevasse õhku pinnases ja taimelehtedes olevat niiskust, seeläbi temperatuuri alandades. *'''Vihmavee kinnipidamine ja äravoolu reguleerimine''' – [[linn]]akeskkonnas on oluline [[kanalisatsioon]]isüsteemidele sadevee tekitatud ülekoormusliku surve vähendamine. Sõltuvalt taimestiku ja substraadikihi paksusest suudab katusehaljastus kinni pidada talle langevaid sademeid suvel 60–90% ning talvel 25–45%.<ref name="kuues" /> Samuti suudab 4–20&nbsp;cm paksuse substraadikihiga murukatus endas hoida 10–15&nbsp;cm vett. Vee äravool hakkab toimuma alles pärast seda, kui katus on veega küllastunud. Seega vihmasaju korral suudavad, isegi küllastudes, haljaskatused äravoolu tipphetke nihutada 15–30 minutit. Väikese kalde korral jääb enamik sadevett katusesse pidama, vähendades seega ka äravoolu hulka.<ref name="seitsmes" /> *'''Õhu filtreerimine''' – haljaskatused on tõhusad õhupuhastajad. Taimed suudavad õhust siduda igasugust saastet, nagu [[gaas]]e ([[süsihappegaas]], [[metaan]]) ja tahkeid osakesi, kuni 20%. Taimed seovad gaasid ja tahked osakesed takerduvad taimedele, kust vihm need pinnasesse uhub. On kindlaks tehtud, et 1 m² haljaskatust on aastas suuteline õhust eemaldama 0,2&nbsp;kg tahkeid osakesi.<ref name="kolmas" /> *'''Vee filtreerimine''' – haljaskatused on võimelised ka tõhusalt sademevett filtreerima. Taimestiku kasvupinnas on suuteline sademeveest välja filtreerima nii tahkeid osakesi kui ka mitmesuguseid ühendeid ([[raskmetallid]]). *'''[[Müra]] vähendamine''' – katusehaljastus summutab [[heli]]sid: taimestik kõrgemaid ja pinnas madalamaid [[sagedus]]i. 12&nbsp;cm paksune kasvupinnas summutab müra 40&nbsp;dB võrra ja 20&nbsp;cm paksune pinnas 46&nbsp;dB võrra. Seeläbi kaitseb intensiivne katusehaljastus müra eest rohkem kui ekstensiivne. *'''Loodusliku elupaiga rajamine''' – haljaskatused moodustavad soodsaid [[elukeskkond]]i kooslustele, mida muidu võib leida niitudelt või rohumaadelt. Katuseaia korral aga ka kõrghaljastusega aladelt. ===Majanduslikust seisukohast kasulikud omadused=== *'''Kaitse''' – haljaskatuse taimestik ja kasvupinnas kaitsevad aluskatust mehaaniliste vigastuste eest. Pinnase ja taimkatte olemasolu kaitseb aluskatuse materjale suurte temperatuurikõikumiste eest. Kui bituumenkatuse pind kuumeneb suvepäikeses kuni 70&nbsp;°C, siis katusehaljastuse all on temperatuur vaid keskmiselt 25&nbsp;°C. Lumikatteta talvepäeval kõigub tavakatuse pind −15&nbsp;°C ja 10&nbsp;°C vahel, temperatuur haljaskatuse all püsib aga stabiilselt 3&nbsp;°C ringis.<ref name="esimene" /> Samuti kaitseb roheline kate aluspinda [[ultraviolettkiirgus]]e eest, mis võib katusematerjali kahjustades vähendada oluliselt katuse kasutuskestust, justnagu ka temperatuurikõikumised.<ref name="kolmas" /> *'''[[Soojusisolatsioon]]''' – katusehaljastus toimib ka tõhusa lisasoojustajana. Olenevalt pinnase ja taimkatte paksusest suudab lisakiht katust talvel paremini külma eest kaitsta ja suvel jahutada katusealuseid ruume. *'''[[Energiatõhusus]]''' – on kindlaks tehtud, et katusehaljastuse isoleeriv toime aitab majaomanikel aastas keskmiselt kaks liitrit kütteõli ruutmeetri kohta kokku hoida.<ref name="kolmas" /> Nagu ei ole talvel vaja isoleeriva toime tõttu nii palju kütta, ei ole kulutusi ka suvel jahutamise tarbeks. *'''Turuväärtus''' – rohelistel katustel on ka väga suur [[esteetika|esteetiline]] ja [[psühholoogia|psühholoogiline]] väärtus, sest nendega lisatakse linnakeskkonda [[park|pargilaadseid]] [[kooslus]]i (intensiivsed katuseaiad) ja taastatakse linnakeskkonnas puuduvat rohelust. Samuti kerkib tänu neile väärtustele ka [[kinnistu]] turuväärtus ja paraneb linna või kinnistu üldpilt. ==Halvad omadused== Haljaskatustel on samuti ka negatiivseid omadusi, enamjaolt majanduslikust vaatenurgast. *'''Hind''' – suurimaks puuduseks on kindlasti haljaskatuse rajamisega seotud lisakulutused. Kuna katusehaljastus rajatakse toimiva katuse peale lisakihina, liigitub ka selle maksumus lisakuluks. Sisaldades taimkatte istutamist ja muude konstruktsioonide rajamist, kujunevad hinnad alates 50 €/m².<ref name="teine" /> *'''Koormus''' – samuti on oluliseks puuduseks haljaskatuse koormus olemasolevale katusekonstruktsioonile. Ekstensiivsed haljaskatused avaldavad lisakaalu 60–120&nbsp;kg/m², vähese intensiivsusega haljaskatused 100–350&nbsp;kg/m² ning intensiivsed haljaskatused 200–1000&nbsp;kg/m².<ref name="seitsmes" /> *'''Hooldamine''' – võrreldes tavalise katusega võib negatiivseks pidada veel vajadust haljaskatust hooldada. Olenevalt haljastuse intensiivsusest tuleb ka taimi ja katust hooldada (väetada, niita, pügada, rohida, jne). ==Ajalugu== Rohelise katuse vanimaks ja kuulsaimaks näiteks on [[Seitse maailmaimet|seitsme maailmaime]] hulka kuuluvad [[Semiramise rippaiad]] [[Babülon]]is (6. sajand e.m.a). Mätaskatuseid on [[Põhja-Euroopa]]s kasutatud juba tuhandeid aastaid. Levinud on nad eelkõige [[Norra]]s, [[Island]]il, Põhja-[[Rootsi]]s ja [[Soome]]s. Mätaskatuseid rajati eelkõige põhjapoolsetel aladel, kuna ebasoodsa [[kliima]] tõttu ei saanud nendes piirkondades [[teravili|teravilja]] kasvatada. Piirkondades, kus oli võimalik kasvatada teravilja, kasutati katusematerjalina eelkõige teraviljakõrsi ehk õlgi. Õlgede kättesaadavus oli hea ning sellest tulenevalt oli neid ka soodne kasutada ehitusvaldkondades (katusematerjaliks, soojustamiseks, [[krohv]]i nakkumiseks jne). Tingitult mätaskatuste levikust on põhjapoolsetes piirkondades levinud ka väike [[katusekalle]] (25–30°). Suurema kalde korral ei oleks mättad lihtsalt katusel püsinud. 19. sajandi teisel poolel oli [[Berliin]]is juba paar tuhat rohelist katust. 20. sajandi alguseks oli murukatuseid levinud ka [[Euroopa]] ja [[Põhja-Ameerika]] [[arhitektuur]]i ([[Frank Lloyd Wright]], [[Walter Gropius]], [[Le Corbusier]] ja teised maailmakuulsad [[arhitekt]]id on selliseid katuseid oma loomingus kasutanud). Kuna [[Saksamaa]]l toetatakse riiklikult roheliste katuste rajamist, ehitati 1990.–2000. aastatel ligikaudu 350 miljonit ruutmeetrit haljaskatuseid ning nende osakaal aina suureneb.<ref name="neljas" /> ==Vaata ka== *[[Roheline tehnoloogia]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="kolmas">'''Koorberg, P., 2001.''': ''Ekstensiivse katusehaljastuse loomine ja selle linnaökoloogiline tähendus.'' Lõputöö maastikukaitse ja -hoolduse erialal, EPMÜ Keskkonnakaitse instituut.</ref> <ref name="viies">'''Levald, A., 2003.''': ''Rippuvad aiad ja haljad katused''. Äripaeva lisaväljaanne ''Oma Maja'', november.</ref> <ref name="seitsmes">'''Teemusk, A., 2005.''': ''Murukatuse temperatuuri reguleerimise ja vee kinnipidamise võime Eesti kliimatingimustes.'' Magistritöö keskkonnatehnoloogia erialal, TÜ Geograafia instituut.</ref> <ref name="kaheksas">'''Theodosiou, T. G., 2003.''': ''Summer period analysis of the performance of a planted roof as a passive cooling technique.'' Energy and Buildings, 35, 909–917.</ref> <ref name="kuues">'''Mentens, J., Raes, D., Hermy, M., 2006.''': ''Green roofs as a tool for solving the rainwater runoff problem in the urbanized 21st century?'' Landscape and Urban Planning, 77, 217–226.</ref> <ref name="esimene">'''Bass, B., Baskaran, B., 2003''': ''Evaluating rooftop and vertical gardens as an adaption strategy for urban areas''. Institute for Research and Construction, NRCC-46737, Project no. A020, CCAF Report B1046. Ottawa, Canada: National Research Council, 110 pp.</ref> <ref name="teine">'''Kolk, T., 2005.''': ''Murukatus töötab katusealuses toas loodusliku kliimaseadmena.'' Äripäev.</ref> <ref name="neljas">'''Kärp, P., 2003.''':''Aed maja katusel''. Äripäev.</ref> }} [[Kategooria:Ökoehitus]] [[Kategooria:Katused]] [[it:Copertura#Tetto a giardino pensile]] stogkc9jgw09ao2pfblgwbnwv0lt9m8 Surnud 21. novembril 0 306572 6184232 6180928 2022-08-27T15:43:17Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud novembris}} ''Siin loetletakse [[21. november|21. novembril]] surnud tuntud inimesi. *[[1555]] – [[Georgius Agricola]], saksa arst ja loodusteadlane *[[1695]] – [[Henry Purcell]], inglise helilooja *[[1717]] – [[Jean-Baptiste Santerre]], prantsuse maalikunstnik *[[1811]] – [[Heinrich von Kleist]], saksa kirjanik *[[1844]] – [[Ivan Krõlov]], vene kirjanik *[[1879]] – [[Benjamin Franklin Mudge]], USA geoloog ja paleontoloog *[[1904]] – [[Nikolai Karl Otto von Wahl]], baltisaksa poliitik ja mõisnik *[[1907]] – [[Paula Modersohn-Becker]], saksa maalikunstnik *[[1916]] – [[Franz Joseph I]], Austria-Ungari keiser *[[1928]] – [[Heinrich XXVII]], Reußi noorema liini vürst *[[1941]] – [[Jüri Kitsing]], Eesti kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur, sporditegelane *[[1957]] – [[Francis Burton Harrison]], Ameerika Ühendriikide ja Filipiinide riigitegelane *[[1958]] – [[Boris Kumm]], Eesti poliitik *[[1963]] – [[Artur Lemba]], eesti pianist, helilooja ja pedagoog * 1963 – [[Robert Stroud]], USA kurjategija *[[1970]] – [[Chandrasekhara Raman]], India füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli auhind]] 1930 *[[1974]] – [[Frank Martin]], Šveitsi helilooja *[[1979]] – [[Koidu Räägel]], eesti kultuuritegelane *[[1992]] – [[Kaysone Phomvihane]], Laose poliitik *[[1995]] – [[Jaak Perker]], Eesti allveespordikohtunik *1995 – [[Anna Taru]], Eesti ametnik *[[1996]] – [[Abdus Salam]], Pakistani füüsik, Nobeli auhind 1979 *1996 – [[Gail Stanton]], USA modell *[[1998]] – [[Mall Randmer]], Eesti ujuja ja treener *1998 – [[Valentin Berežkov]], nõukogude tõlk, diplomaat ja ajakirjanik *[[1999]] – [[Marie Kraja]], albaania ooperilaulja *[[2001]] – [[Madis Hint]], eesti ajakirjanik *[[2002]] – [[Karl Tuberik]], eesti orkestrijuht *[[2003]] – [[Pekka Kuvaja]], soome murdmaasuusataja *[[2006]] – [[Hassan Gouled Aptidon]], Djibouti president 1977–1999 *2006 – [[Svein Erik Bakke]], norra ettevõtja *2006 – [[Pierre Amine Gemayel]], Liibanoni poliitik *2006 – [[Konstantin Meštšerjakov]], vene pangandustegelane *2006 – [[Viktor Sergejev]], vene filmilavastaja ja -produtsent *2006 – [[Vadim Zagladin]], Nõukogude Liidu välissuhete ekspert, ajakirjanik ja parteitegelane *[[2007]] – [[Agassi Aivazjan]], armeenia kirjanik *2007 – [[Fernando Fernán Gómez]], hispaania näitleja *2007 – [[Tom Johnson]], Kanada jäähokimängija *2007 – [[Dmitri Monakov]], Ukraina jahilaskur *[[2008]] – [[Marco Allen Chapman]], USA mõrvar *2008 – [[Tom Gish]], USA ajakirjanik *2008 – [[Mihail Velsvebel]], Eesti kergejõustiklane *[[2009]] – [[Bernard Bonnin]], Filipiinide näitleja *2009 – [[Konstantin Feoktistov]], esimene vene tsiviilkosmonaut *2009 – [[Ira Hanford]], USA džoki *2009 – [[Tom Janik]], USA jalgpallur *2009 – [[Rena Kanokogi]], USA judoka *2009 – [[Ken Krueger]], USA ettevõtja *2009 – [[Paige Palmer]], USA ''fitnessi''-treener *2009 – [[Celso Pitta]], Brasiilia poliitik *2009 – [[Jaan-Mati Punning]], Eesti ökoloog *2009 – [[Erni Prits]], Eesti laskur *2009 – [[Allen Shelton]], USA muusik *2009 – [[Pános Tzanetís]], Kreeka laulja *[[2012]] – [[Algirdas Šocikas]], Leedu poksija *2012 – [[Arne Otter]], eesti üliõpilasaktivist ja poliitik *[[2015]] – [[Linda Haglund]], Rootsi kergejõustiklane *[[2016]] – [[Mait Arvisto]], eesti haridustegelane ja spordipedagoog *[[2017]] – [[Wayne Cochran]], USA soulilaulja *[[2018]] – [[Igor Korobov]], Venemaa sõjaväelane, GRU ülem *[[2021]] – [[Vaike Hang]], eesti looduskaitsetegelane, teadusajaloolane ja koduloolane [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|November, 21.]] cktbgr1i2uhy5xtyt5xbk0b77cs6kmk Kuninghahk 0 308527 6184172 5386497 2022-08-27T12:02:18Z Meriniit 81832 wikitext text/x-wiki [[Pilt:King Eider (Somateria spectabilis) (13667683273).jpg|pisi|Kuninghahk (isane)]] [[File:Somateria spectabilis MHNT.ZOO.2010.11.27.3.jpg|thumb|Kuninghaha munad]] '''Kuninghahk''' (''Somateria spectabilis'') on [[partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv [[lind|linnuliik]]. Eestis on ta haruldane läbirändaja aprillis-mais ja septembris-oktoobris.<ref>http://www.linnuvaatleja.ee/linnuliigid/kuninghahk</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Somateria spectabilis}} *{{Elurikkus}} *[https://www.youtube.com/shorts/VL7Rzpe_8eo Kuninghahk YouTube'is] [[Kategooria:Eesti linnud]] [[Kategooria:Partlased]] oaauzeca15xbmx111789aee07kcxygf Rutikvere mõis 0 311813 6184642 5922901 2022-08-28T08:51:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} [[File:Rutikvere mõisa varemed.jpg|thumb|Rutikvere mõisa varemed]] '''Rutikvere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Ruttigfer'', varem ''Zweifelshof'' ja ''Gutmansbeck'') oli [[rüütlimõis]] [[Viljandimaa]]l ja [[Pärnu kreis]]is [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonnas]]. Tänapäeval on mõisa maad ja mõisasüda jaotatud pooleks [[Järva maakond|Järva]] ja [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonna]] vahel. Maakondade piiriks on tänapäeval [[Põltsamaa jõgi]]. == Ajalugu == Esmateated mõisast pärinevad 1514. aastast, mil ordumeister [[Wolter von Plettenberg]] annetas Wilhelm von Zwifelnile (Zweifeln) kolm [[adramaa]]d Põltsamaa kihelkonnas ja 1595. aastal kinnitas [[Poola kuningas]] [[Sigismund II August]] mõisa von Zwifelni pärijatele. 17. sajandi keskpaigas omas Rutikvere mõisa Johann Buxhöwden ning 1645. aastal annetas kuninganna [[Kristiina]] mõisa Philip Uhlftädtile. 1662. aastal annetati mõis Erik von Pistohlkorsile. 1660. aastatest kuni võõrandamiseni 1919. aastal oli mõis von [[Pistohlkors]]ide omanduses. [[Erik von Pistohlkors]] (1628–1700) asus elama Eestimaale ja omandas Rutikvere, [[Jädivere mõis|Jädivere]], [[Paatsalu mõis|Paatsalu]], [[Illuste mõis|Illuste]], [[Massu mõis|Massu]] ja [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri mõisa]]. 1680. aastatel sattus Rutikvere mõis [[Mõisate reduktsioon|reduktsiooni]] alla, seoses Rootsi võimu vahetumisega Vene oma vastu toimus 1712. aastal restitutsioon, millega kinnitati Rutikvere mõis taas von Pistohlkorsidele. Erik von Pistohlkorsi poja, Johann Erich von Pistohlkorsi (?-1763) pojad [[Otto Friedrich von Pistohlkors]] (1727–1755), [[Hans Reinhold von Pistohlkors]] (1729–1769) ja [[Moritz Wilhelm von Pistohlkors]] (1730–1783) rajasid vastavalt [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonna]] Rutikvere, [[Hanila kihelkond|Hanila kihelkonna]] [[Massu mõis|Massu]] ja [[Palamuse kihelkond|Palamuse kihelkonna]] [[Kuremaa mõis|Kuremaa]] liinid. [[Otto Friedrich von Pistohlkors]]i (1726–1755) järeltulijate valduses oli Rutikvere pärusmõis kuni võõrandamiseni [[1919]]. aastal ning [[Otto Friedrich von Pistohlkors]]i järeltulijate liini valduses oli terve hulk mõisaid: [[Imavere mõis|Imavere]], [[Kaave mõis|Kaave]], [[Kassinurme mõis|Kassinurme]], [[Kivijärve mõis|Kivijärve]], [[Koppelmaa mõis|Koppelmaa]], [[Kurista mõis|Kurista]], [[Kärde mõis|Kärde]], [[Mõisaküla mõis|Mõisaküla]], [[Nõmme mõis|Nõmme]], [[Pühatu mõis|Pühatu]], [[Tapiku mõis|Tapiku]], [[Vaiste mõis|Vaiste]], [[Voose mõis|Voose]], [[Vorbuse mõis|Vorbuse]] ja [[Võrevere mõis]]. Otto Friedrich von Pistohlkors suri 28-aastaselt 1755. aastal ning Johann Erich von Pistohlkors vormistas 1756. aastal Rutikvere mõisa [[Postumia|postuumselt]] oma pojale Otto Friedrichile, viimase lesele ning eestkoste all olevatele poegadele [[Otto Friedrich von Pistohlkors (1754–1831)|Otto Friedrichile II]] (10.03.1754–10.06.1831)<ref>Merlin Lumiste, [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/33685/Merlin_Lumiste_2013.pdf OTTO FRIEDRICH VON PISTOHLKORSI (1754-1831) ELU JA TEGEVUS LIIVIMAAL], TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Arhiivinduse õppetool. Tartu 2013.</ref> ja Woldemar Conrad von Pistohlkorsile (1755–1801). 1762. aastal abiellus Otto Friedrichi vend [[Moritz Wilhelm von Pistohlkors]], lese Dorothea Elisabeth paruness von [[Ungern-Sternberg]]iga. 1774. aastal otsustasid vennad oma pärandi jaotada ning Rutikvere mõis koos kolme karjamõisaga – [[Kaave mõis|Kaave]], [[Nurga mõis|Nurga]] (Nurkafer) ja [[Uinvilja mõis|Uinvilja]] (Uinwilja), kõigi päraldistega, ettevõtete, karja, viinapõletuskatla ja muu majapidamiskraamiga sai Vene sõjaväes teeninud Otto Friedrichile, kes tasus pärandiosa oma vennale Woldemar Conrad von Pistohlkorsile. 1781. aastast läks Otto Friedrich von Pistohlkors II [[major]]ina erru ning pidas Rutikvere mõisa ja valdusi ise. 1783. aastal nimetas ta Rutikvere mõisale kuuluvad karjamõisad oma poegade järgi ''Karlswald''iks (Uinvilja), ''Jürgensbach''iks ([[Pendi mõis|Pendi]]) ja ''Friedrichshof''iks (Nurga). 1803. aastaks oli Otto Friedrich von Pistohlkors Rutikvere mõisa piiresse rajanud kokku 54 hoonet: ehitusjärgus kivist eluhoone; karjaaed (''Viehgarten''); suure kivist, viie eluruumiga kasvuhoone (''Gewächshaus'') koos võlvitud keldriga; suur kivist hoone jõe ääres, kus olid mõeldud ruumid mõisavalitsejale ja viinameistrile (viinaköök (Brantweinsküche) oli samuti ligidal), samuti asus seal õllepruulikoda (''Bierbrauerei'') ja linnasekoda (''Mälzerei'') ning sepa elamine, tema töö- ja söeruum; nuumtall 50 härjale; võlvitud kelder; suur kivist gooti stiilis veski kolme veskikiviga ja ühe saega, seal asusid ka ruumid möldrile; külalistemaja; puidust häärber (''Herberge''); tagavara magasiait; vana puidust elumaja; puidust topeltait (''doppelte Klete''), viinaait (Brantweinsklete), topeltrehi tuulekambriga (doppelte Riege mit der Windkammern); vana linnaserehi (Malzriege), mis hetkel oli kasutuses tisleri töökohana; püttsepa maja; veski juures olev tall; veski juures asuv rehi. Mõisapere nimekirja kuulus 1805. aastal 30 mees- ja 29 naishinge. 1807. aastal läks Rutikvere mõis sekvestri alla ning 1814. aastal andis [[Liivimaa Maakrediidi Selts]] mõisa rendile Otto Friedrich von Pistohlkors II-ile, kes jäi 1821. aastani mõisa rentnikuks. 1821. aastal ostis uuel enampakkumisel tema poeg Otto Friedrich IV von Pistohlkors mõisa täielikult Maakrediidiseltsi käest välja. Seejärel omandas mõisa 1851. aastal Otto Friedrich IV poeg Alexander (1820–1896), kes pärandas selle oma pojale [[Richard Nicolai Woldemar von Pistohlkors]]ile (1856–1940), viimasele von Pistohlkorside suguvõsast Rutikvere mõisa omanikule. 1919. aastal [[1919. aasta maareform|võõrandati mõis]] Eesti Vabariigi poolt, Richardi käsutusse jäi nii perekonna kalmistu kui ka väike osa maad häärberi juures, kuhu ehitati elamiseks uus kahekorruseline maja. Richard von Pistohlkors suri 1940. aastal Saksamaal. 1954. aastal toimunud tulekahju järel on peahoone varemeis.<ref>V. Ranniku: [http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&action=view&id=3355 Rutikvere mõisa peahoone], Muinsuskaitseameti fotokogu, 1965</ref> Hoonest on säilinud vaid müürid. Varemed on eravalduses. Põltsamaa jõe vasakkaldal [[Järvamaa]]l [[Järva vald|Järva vallas]] paiknevad Rutikvere mõisa peahoone varemed, park ja suur osa kõrvalhooneid. Veskiveski, enamik mõisa sihiteest ja [[Kütimäe kalmistu]] on [[Jõgevamaa]]l [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]. Kalmistu juures on kabel.<ref>[https://web.archive.org/web/20150402151755/http://parand.kul.ee/feedback?recordId=oai:MUINAS:31224 Rutikvere kabel Järva maakond Koigi vald Arisvere küla], Kultuurimälestiste riikliku registri andmebaas, Jaan Vali fotokogu</ref> [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] ääres paikneb tänapäeval Rutikvere kalakasvandus. == Viited == {{viited}} {{Põltsamaa kihelkond}} [[Kategooria:Viljandimaa mõisad]] [[Kategooria:Rutikvere mõis]] [[Kategooria:Põltsamaa vald]] [[Kategooria:Järva vald]] d2d575sy65smtny7wpd577fg6towwh4 2022 0 316364 6184218 6176344 2022-08-27T15:08:20Z Andres 5 /* Surnud */ wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2022. aasta''' ('''MMXXII''') on [[21. sajand]]i 22. [[aasta]]. See algas [[laupäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5782, 5783 *[[Hinduistlik kalender]]: 5123, 5124 *[[Islami kalender]]: 1443, 1444 *[[Iraani kalender]]: 1400, 1401 *[[Sirvikalender]]: 10235 == Pühendused == Eestis: * Raamatukogude aasta<ref>https://www.raamatukogudeaasta.ee/</ref> * [[aasta loom]] – [[pruunkaru]] * [[aasta lind]] – [[metskurvits]] * [[aasta liblikas]] – [[vareskaera-aasasilmik]] * [[aasta sammal]] – [[sulgjas õhik]] * [[aasta seen]] – [[kõrreliste-tõlvtõvik]] * [[aasta orhidee]] – [[balti sõrmkäpp]] * [[aasta puu]] – [[pihlakas]] * [[aasta muld]] – [[tehismuld]] Venemaal: * Venemaa rahvaste kultuuripärandi aasta == Sündmused maailmas == === Jaanuar === * [[1. jaanuar]] – jõustus [[RHK-11]] ehk täiendatud [[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon]] * [[1. jaanuar]] – jõustus [[Regionaalne Avatud Majanduspartnerlus|Regionaalse Avatud Majanduspartnerluse leping]]. * [[2. jaanuar]] – [[Kasahstan]]is algasid [[2022. aasta Kasahstani rahutused|rahutused]]. * [[4. jaanuar]] – [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] viis alalist liiget [[Hiina]], [[Venemaa]], [[Suurbritannia]], [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Prantsusmaa]] tegid haruldase ühisavalduse, mille kohaselt tuleks vältida tuumarelvade levikut ja tuumasõda.<ref name="Lubasid" /> * [[6. jaanuar]] – Kasahstani presidendi [[Kasõm-Žomart Tokajev]]i palvel saatsid [[Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon|KJLO]] riigid Kasahstani oma rahuvalvajad. * [[7. jaanuar]] – [[COVID-19]] nakatunute arv ületas 300 miljoni piiri. * [[10. jaanuar]] – [[Baltimore]]'is siirdati inimesele esmakordselt sea süda. * [[15. jaanuar]] – [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] toimus [[Hunga Tonga vulkaanipurse]]. Mitmeid riike tabas [[tsunami]] ja veealuste sidekaablite purunemise tõttu katkes [[Tonga]]l ühendus välismaailmaga.<ref name="Tonga" /> * [[18. jaanuar]] – [[Microsoft]] teatas kavatsusest osta 68 miljardi dollari eest videomängude tootja [[Activision Blizzard]]. * [[23. jaanuar]] – [[Burkina Faso]]s toimus sõjaväeline riigipööre, millega eemaldati võimult president [[Roch Marc Christian Kaboré]]. === Veebruar === [[Fail:Demonstration in Support of Ukraine in Tartu Town Square.jpg|pisi|Ukraina toetuseks läbi viidud demonstratsioon Tartu raekoja platsil 26. veebruaril]] * 2. veebruar – 20. veebruar – [[Peking]]is toimusid [[2022. aasta taliolümpiamängud]]. * [[3. veebruar]] – Ameerika Ühendriikide erivägede haarangus hukkus [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|Islamiriigi]] juht [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]]. * [[9. veebruar]] – [[Suurbritannia]] [[tuumasüntees]]i rajatises [[Joint European Torus]] õnnestus viis sekundit kestnud katse jooksul toota 11 [[Vatt|megavatti]] energiat.<ref name="JFT" /> * [[13. veebruar]] – [[Frank-Walter Steinmeier]] valiti teiseks ametiajaks [[Saksamaa president|Saksamaa presidendiks]]. * [[24. veebruar]] – [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]: [[Venemaa]] alustas sõjalist rünnakut [[Ukraina]] vastu. === Märts === * [[2. märts]] – Vene väed vallutasid Ukrainas [[Herson]]i linna. * 2. märts – [[ÜRO]] teatas, et Ukrainast on sõja eest põgenenud üle miljoni inimese. * [[3. märts]] – Vene väed vallutasid [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a. * [[7. märts]] – [[Koroonapandeemia]]s hukkunute arv ületas 6 miljoni piiri. * [[10. märts]] – [[Ungari]] parlament valis presidendiks [[Katalin Novák]]i. * [[16. märts]] – [[Mariupol]]is hukkus teatris asunud pommivarjendile korraldatud õhurünnakus erinevatel andmetel 300-600 inimest. * [[31. märts]] – [[Dubai]]s lõppes [[Expo 2020]]. === Aprill === * [[3. aprill]] – [[Ukraina]] teatas Vene vägede Kiievi lähedusest taganemise järel sõjakuritegude, sealhulgas [[Butša massimõrv]]a avastamisest. * [[11. aprill]] – [[Pakistan]]i parlament valis [[Imran Khan]]i umbusaldamise järel uueks peaministriks [[Shehbaz Sharif]]i. * [[14. aprill]] – [[Must meri|Mustal merel]] [[Ristleja Moskva uppumine|uppus ristleja Moskva]], mis on suurim lahingutegevuse ajal uppunud sõjalaev pärast Teist maailmasõda. * [[18. aprill]] – algas [[Donbassi lahing]]. * [[20. aprill]] – [[Euroopa Lõunaobservatoorium]] teatas [[mikronoova]] avastamisest. * [[22. aprill]] – [[Šveits]]is taasalustas remondi järel tööd [[Suur Hadronite Põrguti]]. * [[23. aprill]] – avati [[59. Veneetsia biennaal]]. * [[24. aprill]] – Prantsusmaal valiti teiseks ametiajaks presidendiks tagasi [[Emmanuel Macron]]. === Mai === * [[12. mai]] – [[Event Horizon Telescope]] avaldas esimese foto [[Linnutee keskosa]]s asuvast [[Must auk|mustast august]] [[Sagittarius A*]]. * [[14. mai]] – [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistluse]] võitis [[Ukraina]] esindaja [[Kalush Orchestra]] looga "Stefania". * [[21. mai]] – [[2022. aasta Austraalia föderaalvalimised|Austraalia föderaalvalimised]] võitis [[Anthony Albanese]] juhitud [[Austraalia Tööpartei]]. === Juuni === * [[14. juuni]] – [[Kanada]] ja [[Taani]] lõpetasid [[Tartupaluk]]i saare piirivaidluse, sõlmides piirilepingu mille järgi jagatakse saar pooleks. * [[22. juuni]] – [[Afganistan]]i ja Pakistani vahelises piirkonnas toimus maavärin, milles hukkus üle 1000 inimese. * [[27. juuni]] – [[Texas|Texase osariigis]] leiti mahajäetud veokist 53 migrandi surnukehad. * [[28. juuni|28.]] - [[30. juuni]] – [[Madrid]]is toimus NATO tippkohtumine. === Juuli === * [[7. juuli]] – [[Suurbritannia]] peaminister [[Boris Johnson]] teatas, et astub tagasi kui ta erakond on leidnud uue peaministri. * [[8. juuli]] – [[Jaapan]]is [[Nara]] linnas hukkus atentaadis endine peaminister [[Shinzo Abe]]. * [[11. juuli]] – [[NASA]] avaldas töökorda seatud [[James Webbi kosmoseteleskoop|James Webbi kosmoseteleskoobi]] esimesed fotod, sealhulgas [[Webbi esimene süvavaade|Webbi esimese süvavaate]]. * [[21. juuli]] – [[Itaalia]] president [[Sergio Mattarella]] võttis vastu peaminister [[Mario Draghi]] tagasiastumispalve, saatis parlamendi laiali ning kuulutas välja erakorralised parlamendivalimised. * [[23. juuli]] – [[Maailma Terviseorganisatsioon|WHO]] kuulutas [[ahvirõuged]] [[Rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealane hädaolukord|Rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks]] === August === === September === === Oktoober === === November === * Novembrist detsembrini toimuvad Kataris [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|22. maailmameistrivõistlused jalgpallis]]. === Detsember === == Sündmused Eestis == * 3. aprill – [[Koroonapandeemia Eestis]]: kaotati maskikandmise kohustus.<ref>[https://www.err.ee/1608552655/valitsus-kaotab-alates-puhapaevast-maskikohustuse "Valitsus kaotab alates pühapäevast maskikohustuse"] ERR, 2. aprill 2022</ref> * 3. juuni – peaminister [[Kaja Kallas]] tegi president [[Alar Karis]]ele ettepaneku vabastada ametist seitse Keskerakonna ministrit ning [[Eesti Reformierakond]] tegi ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks [[Isamaa Erakond|Isamaale]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale]]<ref>[https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja "Kallas saatis Keskerakonna valitsusest välja"] ERR, 3. juuni 2022</ref> * 18. juuli – ametisse astus [[Kaja Kallase teine valitsus]]. ==Surnud== {{vaata|In memoriam 2022}} *[[3. jaanuar]] – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti poliitik *[[6. jaanuar]] – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], Eesti sideinsener ja poliitik *[[9. jaanuar]] – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti televisioonijuht ja pankur *[[11. jaanuar]] – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami munk *[[30. jaanuar]] – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja *[[3. veebruar]] – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik *[[5. veebruar]] – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja *[[8. veebruar]] – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti mehaanikateadlane *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV poliitik *[[19. veebruar]] – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht *[[28. veebruar]] – [[Leonhard Lapin]], eesti kunstnik *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane *[[16. märts]] – [[Helene Vannari]], eesti näitleja *[[23. märts]] – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik *[[3. aprill]] – [[Ave Alavainu]], eesti kirjanik *[[6. aprill]] – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane *[[10. aprill]] – [[Marju Kuut]], eesti laulja *[[14. aprill]] – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik *[[18. aprill]] – [[Rein Ratas]], Eesti bioloog ja poliitik *[[30. aprill]] – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik *[[3. mai]] – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik *[[17. mai]] – [[Vangelis]], kreeka helilooja *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane *20. mai – [[Kirill Teiter]], eesti humorist *[[21. mai]] – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikaajakirjanik *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja bioloog *[[6. juuni]] – [[Valeri Rjumin]], vene kosmonaut *[[7. juuni]] – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator *[[12. juuni]] – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik *[[17. juuni]] – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik *[[19. juuni]] – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik *[[20. juuni]] – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja *[[22. juuni]] – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja *[[27. juuni]] – [[Mats Traat]], eesti kirjanik *[[28. juuni]] – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör *[[1. juuli]] – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane *[[2. juuli]] – [[Peter Brook]], inglise lavastaja *[[5. juuli]] – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja *[[8. juuli]] – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], ameerika skulptor *[[22. juuli]] – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja *[[26. juuli]] – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik *26. juuli – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik *[[31. juuli]] – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane *[[8. august]] – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja *[[10. august]] – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja *[[24. august]] – [[Kallistos Ware]], inglise teoloog ja õigeusu piiskop == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Lubasid">{{netiviide |pealkiri=ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed lubasid vältida tuumasõda |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608454895/uro-julgeolekunoukogu-liikmed-lubasid-valtida-tuumasoda |vaadatud=20. jaanuar 2022}}</ref> <ref name="Tonga">{{netiviide |pealkiri=Tsunamiga tabatud Tonga kahju ulatus endiselt teadmata |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608469385/tsunamiga-tabatud-tonga-kahju-ulatus-endiselt-teadmata |vaadatud=20. jaanuar 2022}}</ref> <ref name="JFT">{{netiviide |pealkiri=Major breakthrough on nuclear fusion energy |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/science-environment-60312633 |vaadatud=26. märts 2022}}</ref> }} [[Kategooria:2022| ]] tfid4zecpzkabsdz1lqpz4dcq4zclhg August Rausch von Traubenberg 0 316937 6184375 5738294 2022-08-27T18:34:03Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''August Georg Rausch von Traubenberg''' [[28. september|(28. september]] [[1808]] [[Tallinn]] – [[7. detsember]] [[1860]] Tallinn) oli [[Lokuta mõis|Lokuta]] ja [[Huuksi mõis|Huuksi]] pärishärra, [[meeskohtunik]]. Tema isa oli Jakob Jürgen (Georg) von Traubenberg (1755-1814) ja ema [[Auguste Louise von Rehbinder]] (1787-1808). August Rausch von Traubenberg abiellus 16. jaanuaril 1842 Marie von Römlingeniga (1810-1880), neil oli kolm poega: parun [[Emanuel Rausch von Traubenberg]] (1843-1909, [[Juuru mõis]]nik alates 1875), parun [[Georg Otto Adolf Rausch von Traubenberg]] (1845-1927, Lokuta ja [[Piiumetsa mõis|Piiumetsa]] pärishärra) ja parun [[Karl Thure Rausch von Traubenberg]] (1847-1924), Huuksi ja [[Väike-Kareda mõis|Väike-Kareda]] viimane mõisnik enne riigistamist. ==Välislingid== *[http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/index.html?id=00000601&no=&seite=196 Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust] {{JÄRJESTA:Rausch von Traubenberg, August}} [[Kategooria:Eestimaa aadlikud]] [[Kategooria:Huuksi mõisnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1808]] [[Kategooria:Surnud 1860]] nr1u2qttspyk5d5vrba6lhqmyq08q4r Niguliste kiriku peaaltar 0 319982 6184369 6104987 2022-08-27T18:23:23Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=august|aasta=2017}} [[Pilt:Niguliste church.altar.jpg|pisi|Niguliste kiriku altar, sisetiivad on suletud]] '''[https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel]''' on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas. Kappaltar telliti Lübecki meistri ja maalija [[Hermen Rode]] töökojast ning see valmis aastatel 1478–1481. See kuulub mõõtmetelt 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka: kõrgus 3,5 meetrit ning laius avatuna üle 6 meetri. Tüübilt on tegemist predellale toetuva kahe tiivapaariga kappaltariga. Avatavaid ja suletavaid tiibu liigutades saab pildiprogrammi varieerida. Altaritiibade asend sõltus nädalapäevadest ja kirikupühadest. Teosel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast. Nende valik näitab, millised pühakud olid hiliskeskaegsete tallinlaste jaoks olulised. Kappaltar läks maksma 1250 Riia marka. Selle raha eest oleks saanud linnas ehitada kaks või kolm kivimaja. Kappaltari põhirahastajateks peetakse Niguliste koguduse kõrval [[Tallinna Suurgild|Tallinna Suurgildi]] ja [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonda]], sest nende embleeme on kujutatud retaabli suletud ja poolavatud asendis. Samuti on teosel nende ühenduste jaoks tähtsad pühakud. Tallinna Niguliste kiriku peaaltari [[retaabel]] on täielikult avatud vaid kolmel päeval aastas – [[nigulapäev]]adel ([[9. mai]]l ja [[6. detsember|6. detsembril]]) ning [[Pühakutepäev|kõikide pühakute päeval]] ([[1. november|1. novembril]]). '''Uurimis- ja konserveerimisprojekt „Rode altar lähivaates“ (2013–2016)''' Aastatel 2013-2016 viis Eesti Kunstimuuseum läbi [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/uurimis-ja-konserveerimisprojekt-rode-altar-lahivaates/ projekti], mille eesmärk oli Niguliste kiriku peaaltari retaabli paarikümne aasta eest katkenud konserveerimistööde lõpuleviimine. Töödega kaasnes põhjalik tehniliste ja kunstiajalooliste uuringute programm. '''Multimeedia''' http://rode.ekm.ee/index-est.html '''Publikatsioonid''' Raamat [https://pood.ekm.ee/et/rode-altar-lahivaates/ Rode altar lähivaates = Rode Altarpiece in Close Up]. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum 2016. Raamat Rode altar. [https://pood.ekm.ee/et/rode-altar-tallinna-niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel]. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum 2015. ==Välislingid== * {{kultuurimälestis}} * Teosega saab tutvuda ka Eesti Kunstimuuseumi digikogus ja MUISis. {{koord | NS = 59.43587145510648 | EW = 24.743110891341317 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Eesti altarid]] [[Kategooria:Niguliste kirik]] c9hkmntz8d3kt0cgsvonb6n8tkmdk7a 6184371 6184369 2022-08-27T18:24:31Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=august|aasta=2017}} [[Pilt:Niguliste church.altar.jpg|pisi|Niguliste kiriku altar, sisetiivad on suletud]] '''[https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel]''' on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas. Kappaltar telliti Lübecki meistri ja maalija [[Hermen Rode]] töökojast ning see valmis aastatel 1478–1481. See kuulub mõõtmetelt 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka: kõrgus 3,5 meetrit ning laius avatuna üle 6 meetri. Tüübilt on tegemist predellale toetuva kahe tiivapaariga kappaltariga. Avatavaid ja suletavaid tiibu liigutades saab pildiprogrammi varieerida. Altaritiibade asend sõltus nädalapäevadest ja kirikupühadest. Teosel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast. Nende valik näitab, millised pühakud olid hiliskeskaegsete tallinlaste jaoks olulised. Kappaltar läks maksma 1250 Riia marka. Selle raha eest oleks saanud linnas ehitada kaks või kolm kivimaja. Kappaltari põhirahastajateks peetakse Niguliste koguduse kõrval [[Tallinna Suurgild|Tallinna Suurgildi]] ja [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonda]], sest nende embleeme on kujutatud retaabli suletud ja poolavatud asendis. Samuti on teosel nende ühenduste jaoks tähtsad pühakud. Tallinna Niguliste kiriku peaaltari [[retaabel]] on täielikult avatud vaid kolmel päeval aastas – [[nigulapäev]]adel ([[9. mai]]l ja [[6. detsember|6. detsembril]]) ning [[Pühakutepäev|kõikide pühakute päeval]] ([[1. november|1. novembril]]). Teos on eksponeeritud Eesti Kunstimuuseumi filiaalis, Niguliste muuseumis, mis asub endises Niguliste kirikus. '''Uurimis- ja konserveerimisprojekt „Rode altar lähivaates“ (2013–2016)''' Aastatel 2013-2016 viis Eesti Kunstimuuseum läbi [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/uurimis-ja-konserveerimisprojekt-rode-altar-lahivaates/ projekti], mille eesmärk oli Niguliste kiriku peaaltari retaabli paarikümne aasta eest katkenud konserveerimistööde lõpuleviimine. Töödega kaasnes põhjalik tehniliste ja kunstiajalooliste uuringute programm. '''Multimeedia''' http://rode.ekm.ee/index-est.html '''Publikatsioonid''' Raamat [https://pood.ekm.ee/et/rode-altar-lahivaates/ Rode altar lähivaates = Rode Altarpiece in Close Up]. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum 2016. Raamat Rode altar. [https://pood.ekm.ee/et/rode-altar-tallinna-niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel]. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum 2015. ==Välislingid== * {{kultuurimälestis}} * Teosega saab tutvuda ka Eesti Kunstimuuseumi digikogus ja MUISis. {{koord | NS = 59.43587145510648 | EW = 24.743110891341317 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Eesti altarid]] [[Kategooria:Niguliste kirik]] el532f6y8eamkhdgzkfrtcjwjs16cvv 6184388 6184371 2022-08-27T19:06:26Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=august|aasta=2017}} [[Pilt:Niguliste church.altar.jpg|pisi|Niguliste kiriku altar, sisetiivad on suletud]] '''[https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel]''' on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas. Kappaltar telliti Lübecki meistri ja maalija [[Hermen Rode]] töökojast ning see valmis aastatel 1478–1481. See kuulub mõõtmetelt 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka: kõrgus 3,5 meetrit ning laius avatuna üle 6 meetri. Tüübilt on tegemist predellale toetuva kahe tiivapaariga kappaltariga. Avatavaid ja suletavaid tiibu liigutades saab pildiprogrammi varieerida. Altaritiibade asend sõltus nädalapäevadest ja kirikupühadest. Teosel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast. Nende valik näitab, millised pühakud olid hiliskeskaegsete tallinlaste jaoks olulised. Kappaltar läks maksma 1250 Riia marka. Selle raha eest oleks saanud linnas ehitada kaks või kolm kivimaja. Kappaltari põhirahastajateks peetakse Niguliste koguduse kõrval [[Tallinna Suurgild|Tallinna Suurgildi]] ja [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonda]], sest nende embleeme on kujutatud retaabli suletud ja poolavatud asendis. Samuti on teosel nende ühenduste jaoks tähtsad pühakud. Tallinna Niguliste kiriku peaaltari [[retaabel]] on täielikult avatud vaid kolmel päeval aastas – [[nigulapäev]]adel ([[9. mai]]l ja [[6. detsember|6. detsembril]]) ning [[Pühakutepäev|kõikide pühakute päeval]] ([[1. november|1. novembril]]). Teos on eksponeeritud Eesti Kunstimuuseumi filiaalis, Niguliste muuseumis, mis asub endises Niguliste kirikus. ==== '''Uurimis- ja konserveerimisprojekt „Rode altar lähivaates“ (2013–2016)''' ==== Aastatel 2013-2016 viis Eesti Kunstimuuseum läbi [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/uurimis-ja-konserveerimisprojekt-rode-altar-lahivaates/ projekti], mille eesmärk oli Niguliste kiriku peaaltari retaabli paarikümne aasta eest katkenud konserveerimistööde lõpuleviimine. Töödega kaasnes põhjalik tehniliste ja kunstiajalooliste uuringute programm. ==== '''Multimeedia''' ==== http://rode.ekm.ee/index-est.html ==== '''Publikatsioonid''' ==== Raamat [https://pood.ekm.ee/et/rode-altar-lahivaates/ Rode altar lähivaates = Rode Altarpiece in Close Up]. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum 2016. Raamat Rode altar. [https://pood.ekm.ee/et/rode-altar-tallinna-niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel]. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum 2015. ==Välislingid== * {{kultuurimälestis}} * Teosega saab tutvuda ka Eesti Kunstimuuseumi digikogus ja MUISis. {{koord | NS = 59.43587145510648 | EW = 24.743110891341317 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Eesti altarid]] [[Kategooria:Niguliste kirik]] 6q31xd1to2zpq4tf05h8u7qdr2hg2lf 6184389 6184388 2022-08-27T19:06:50Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=august|aasta=2017}} [[Pilt:Niguliste church.altar.jpg|pisi|Niguliste kiriku altar, sisetiivad on suletud]] '''[https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel]''' on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas. Kappaltar telliti Lübecki meistri ja maalija [[Hermen Rode]] töökojast ning see valmis aastatel 1478–1481. See kuulub mõõtmetelt 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka: kõrgus 3,5 meetrit ning laius avatuna üle 6 meetri. Tüübilt on tegemist predellale toetuva kahe tiivapaariga kappaltariga. Avatavaid ja suletavaid tiibu liigutades saab pildiprogrammi varieerida. Altaritiibade asend sõltus nädalapäevadest ja kirikupühadest. Teosel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast. Nende valik näitab, millised pühakud olid hiliskeskaegsete tallinlaste jaoks olulised. Kappaltar läks maksma 1250 Riia marka. Selle raha eest oleks saanud linnas ehitada kaks või kolm kivimaja. Kappaltari põhirahastajateks peetakse Niguliste koguduse kõrval [[Tallinna Suurgild|Tallinna Suurgildi]] ja [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonda]], sest nende embleeme on kujutatud retaabli suletud ja poolavatud asendis. Samuti on teosel nende ühenduste jaoks tähtsad pühakud. Tallinna Niguliste kiriku peaaltari [[retaabel]] on täielikult avatud vaid kolmel päeval aastas – [[nigulapäev]]adel ([[9. mai]]l ja [[6. detsember|6. detsembril]]) ning [[Pühakutepäev|kõikide pühakute päeval]] ([[1. november|1. novembril]]). Teos on eksponeeritud Eesti Kunstimuuseumi filiaalis, Niguliste muuseumis, mis asub endises Niguliste kirikus. ==== '''Uurimis- ja konserveerimisprojekt „Rode altar lähivaates“ (2013–2016)''' ==== Aastatel 2013-2016 viis Eesti Kunstimuuseum läbi [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/uurimis-ja-konserveerimisprojekt-rode-altar-lahivaates/ projekti], mille eesmärk oli Niguliste kiriku peaaltari retaabli paarikümne aasta eest katkenud konserveerimistööde lõpuleviimine. Töödega kaasnes põhjalik tehniliste ja kunstiajalooliste uuringute programm. ==== '''Multimeedia''' ==== http://rode.ekm.ee/index-est.html ==== '''Publikatsioonid''' ==== Raamat [https://pood.ekm.ee/et/rode-altar-lahivaates/ Rode altar lähivaates = Rode Altarpiece in Close Up]. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum 2016. Raamat Rode altar. [https://pood.ekm.ee/et/rode-altar-tallinna-niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel]. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum 2015. ==== Välislingid ==== * {{kultuurimälestis}} * Teosega saab tutvuda ka Eesti Kunstimuuseumi digikogus ja MUISis. {{koord | NS = 59.43587145510648 | EW = 24.743110891341317 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Eesti altarid]] [[Kategooria:Niguliste kirik]] ix7eo78gc9j6fozkhulf9ttcka6mbx7 6184420 6184389 2022-08-27T19:37:30Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Niguliste church.altar.jpg|pisi|Niguliste kiriku altar, sisetiivad on suletud]] '''[https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel]''' on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas. Kappaltar telliti Lübecki meistri ja maalija [[Hermen Rode]] töökojast ning see valmis aastatel 1478–1481. See kuulub mõõtmetelt 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka: kõrgus 3,5 meetrit ning laius avatuna üle 6 meetri. Tüübilt on tegemist predellale toetuva kahe tiivapaariga kappaltariga. Avatavaid ja suletavaid tiibu liigutades saab pildiprogrammi varieerida. Altaritiibade asend sõltus nädalapäevadest ja kirikupühadest. Teosel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast. Nende valik näitab, millised pühakud olid hiliskeskaegsete tallinlaste jaoks olulised. Kappaltar läks maksma 1250 Riia marka. Selle raha eest oleks saanud linnas ehitada kaks või kolm kivimaja. Kappaltari põhirahastajateks peetakse Niguliste koguduse kõrval [[Tallinna Suurgild|Tallinna Suurgildi]] ja [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonda]], sest nende embleeme on kujutatud retaabli suletud ja poolavatud asendis. Samuti on teosel nende ühenduste jaoks tähtsad pühakud. Tallinna Niguliste kiriku peaaltari [[retaabel]] on täielikult avatud vaid kolmel päeval aastas – [[nigulapäev]]adel ([[9. mai]]l ja [[6. detsember|6. detsembril]]) ning [[Pühakutepäev|kõikide pühakute päeval]] ([[1. november|1. novembril]]). Teos on eksponeeritud Eesti Kunstimuuseumi filiaalis, Niguliste muuseumis, mis asub endises Niguliste kirikus. ==== Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumi kodulehel ==== https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ ==== '''Uurimis- ja konserveerimisprojekt „Rode altar lähivaates“ (2013–2016)''' ==== Aastatel 2013-2016 viis Eesti Kunstimuuseum läbi [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/uurimis-ja-konserveerimisprojekt-rode-altar-lahivaates/ projekti], mille eesmärk oli Niguliste kiriku peaaltari retaabli paarikümne aasta eest katkenud konserveerimistööde lõpuleviimine. Töödega kaasnes põhjalik tehniliste ja kunstiajalooliste uuringute programm. ==== '''Multimeedia''' ==== http://rode.ekm.ee/index-est.html ==== '''Publikatsioonid''' ==== Raamat [https://pood.ekm.ee/et/rode-altar-lahivaates/ Rode altar lähivaates = Rode Altarpiece in Close Up]. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum 2016. Raamat Rode altar. [https://pood.ekm.ee/et/rode-altar-tallinna-niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel]. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum 2015. ==== Välislingid ==== * {{kultuurimälestis}} * Teosega saab tutvuda ka Eesti Kunstimuuseumi digikogus ja MUISis. {{koord | NS = 59.43587145510648 | EW = 24.743110891341317 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Eesti altarid]] [[Kategooria:Niguliste kirik]] 3jn8ztby3zfm7c4bpo7n5bwha0hq7zz 6184428 6184420 2022-08-27T19:42:11Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Niguliste church.altar.jpg|pisi|Niguliste kiriku altar, sisetiivad on suletud]] '''[https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel]''' on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas. Kappaltar telliti Lübecki meistri ja maalija [[Hermen Rode]] töökojast ning see valmis aastatel 1478–1481. See kuulub mõõtmetelt 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka: kõrgus 3,5 meetrit ning laius avatuna üle 6 meetri. Tüübilt on tegemist predellale toetuva kahe tiivapaariga kappaltariga. Avatavaid ja suletavaid tiibu liigutades saab pildiprogrammi varieerida. Altaritiibade asend sõltus nädalapäevadest ja kirikupühadest. Teosel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast. Nende valik näitab, millised pühakud olid hiliskeskaegsete tallinlaste jaoks olulised. Kappaltar läks maksma 1250 Riia marka. Selle raha eest oleks saanud linnas ehitada kaks või kolm kivimaja. Kappaltari põhirahastajateks peetakse Niguliste koguduse kõrval [[Tallinna Suurgild|Tallinna Suurgildi]] ja [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonda]], sest nende embleeme on kujutatud retaabli suletud ja poolavatud asendis. Samuti on teosel nende ühenduste jaoks tähtsad pühakud. Tallinna Niguliste kiriku peaaltari [[retaabel]] on täielikult avatud vaid kolmel päeval aastas – [[nigulapäev]]adel ([[9. mai]]l ja [[6. detsember|6. detsembril]]) ning [[Pühakutepäev|kõikide pühakute päeval]] ([[1. november|1. novembril]]). Teos on eksponeeritud Eesti Kunstimuuseumi filiaalis, [[Niguliste muuseum|Niguliste muuseumis]], mis asub endises [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kirik]]<nowiki/>us. ==== Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumi kodulehel ==== https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ ==== '''Uurimis- ja konserveerimisprojekt „Rode altar lähivaates“ (2013–2016)''' ==== Aastatel 2013-2016 viis Eesti Kunstimuuseum läbi [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/uurimis-ja-konserveerimisprojekt-rode-altar-lahivaates/ projekti], mille eesmärk oli Niguliste kiriku peaaltari retaabli paarikümne aasta eest katkenud konserveerimistööde lõpuleviimine. Töödega kaasnes põhjalik tehniliste ja kunstiajalooliste uuringute programm. ==== '''Multimeedia''' ==== http://rode.ekm.ee/index-est.html ==== '''Publikatsioonid''' ==== Raamat [https://pood.ekm.ee/et/rode-altar-lahivaates/ Rode altar lähivaates = Rode Altarpiece in Close Up]. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum 2016. Raamat Rode altar. [https://pood.ekm.ee/et/rode-altar-tallinna-niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel]. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum 2015. ==== Välislingid ==== * {{kultuurimälestis}} * Teosega saab tutvuda ka Eesti Kunstimuuseumi digikogus ja MUISis. {{koord | NS = 59.43587145510648 | EW = 24.743110891341317 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Eesti altarid]] [[Kategooria:Niguliste kirik]] emo6ndyuj8ta0j76brasm0egnc23ibd Lasila mõis 0 320154 6184431 6087161 2022-08-27T19:50:04Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lasila mõisa peahoone 2012.jpg|pisi|Lasila mõisa peahoone 2012. aastal]] '''Lasila mõis''' ([[saksa keel]]es ''Lassila'') oli [[rüütlimõis]] [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Praegu asub endine mõisasüda [[Lasila]] külas [[Rakvere vald|Rakvere vallas]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]]. Praegu tegutseb mõisa [[härrastemaja]]s [[Lasila põhikool]]<ref name="kultmälestiste_register"/>. Lasila mõis eraldati 17. sajandil [[Vohnja mõis]]ast<ref name="kultmälestiste_register"/>. 19. sajandi algul oli mõis von [[Baer (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Baer]]ide omanduses. Kuulus bioloog Karl Ernst von Baer<ref>{{Netiviide|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer|pealkiri=Karl Ernst von Baer|vaadatud=06.12.2021}}</ref> veetis seal osa oma lapsepõlvest. Hiljem kuulus mõis von [[Ungern-Sternberg]]idele ja von [[Renteln]]idele. Mõisa viimane omanik enne [[1919]]. aasta [[1919. aasta maareform|maareformi]] oli [[Ernst von Renteln]].Peahoone valmis 1862. aastal. Peahoone on puhta vuugiga, mitmete tornide ja tornikestega [[Historitsism|historitsistlik]] tellisehitis. Samuti leidub hoonel [[Uusgootika|uusgooti]] ja [[Uusrenessanss|uusrenessansi]] sugemeid. <ref>{{Netiviide|url=http://www.mois.ee/viru/lasila.shtml|pealkiri=Lasila mõis|vaadatud=06.12.2021}}</ref> Praegune mõisa härrastemaja ehitati 1880. ja 1890. aastatel<ref name="kultmälestiste_register"/>. Arhitektuuriliselt on mõisa härrastemaja [[uusrenessanss|uusrenessansi]] ja [[Uusgootika|uusgooti stiilis]]<ref name="EE"/>. == Ajalugu == Lasila mõis on olnud minevikus olnud pikemat aega kahe perekonna omanduses. Esmalt sai 1752. aastal Lasila mõisa omanikuks Heinrich Johann von Baer, kelle üks lastest sündis Lasila mõisas. 1787. aastal sai mõisa, pärandi kaudu, Karl Heinrich von Baer. Peärast tema surma pani tema lesestunud naine Ernestine von Baer mõisa 10 aastaks panti. Albert Moritz Eduard von Ungern-Stenberg ostis mõisa 1830. aastal. 31 aastat hiljem omandas mõisa Rudolph Robert Wilhelm von Ungern-Stenberg, kes oli Albert Moritzi poeg. Rudolphi mõisavalitsuse ajal uuendati peahooneid ja kõrvalhooneid. Rudolph suri 1897. aastal ja mõis jäi tema lesele Isabella Olga von Ungern-Stenbergile ja tema lastele. 1907 saab mõisa omanikuks Rolf Eduard Clemens von Ungern-Stenberg.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.moisablogi.ee/post/lasila-mois|pealkiri=Mõisablogi|vaadatud=8.12.2021}}</ref> Enne mõisa võõrandamist oli selle viimane omanik Otto Ernst August von Renteln, kes omandas mõisa 1912.<ref name=":0" /> Lasila mõis oli 19. sajandil peamiseks tootmisharuks kartuli ja teravilja kasvatamisel. Mõisa alal kasvatati lehmi, viinaköögis toodeti viina, mida müüdi Peterburis, Narvas ja kohalikes kõrtsides.<ref name=":0" /> Lasila mõisa peahoone ees asub suur tiik, üle selle viinavabrik, eemal karjalaudad ja kuivati. Samuti ümbritseb peahoonet park. Mõisas on saal, söögituba, teenijatetuba, magamistoad, lastehoidjatuba, külalistetuba, köök, pesuköök, aedniku korter jne.<ref name=":0" /> == Tänapäev == Tänapäeval on Lasila mõis saanud koolimajaks, kus asub Lasila põhikool.<ref name=":0" /> Põhikooli töö käib kahes majas: mõisamaja ja uus algklasside maja, mis valmis 2012. Mõisa ees oleva tiigi kaldal on Karl Ernst von Baeri mälestuskivi. <ref>{{Netiviide|url=http://www.lasila.edu.ee/|pealkiri=Lasila põhikool|vaadatud=8.12.2012}}</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="kultmälestiste_register">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15762 Kultuurimälestiste riiklik register] (vaadatud 16.03.2013)</ref> <ref name="EE">{{EE|12|280}}</ref>}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Lasila Manor}} *{{kultuurimälestis|ID=15762}} *[http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=110 Lasila mõis] Arhiivikool *[http://www.mois.ee/viru/lasila.shtml Lasila mõis] Eesti mõisaportaalis *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=8493 Lasila mõis (Kadrina khk)], Kinnistute register *[https://www.moisablogi.ee/post/lasila-mois Lasila mõisa lugu Mõisablogis] *[[Karl Ernst von Baer]] Vikipeedia *[http://www.lasila.edu.ee/ Lasila põhikool] {{Kadrina kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.251911|EW=26.216726|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Kadrina kihelkond]] [[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]] m4yuge6ihhbg72jp1ba6461xwm0sfls Ravila mõis 0 320287 6184402 6137711 2022-08-27T19:22:08Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ravila mõisa peahoone.jpg|pisi|Ravila mõisa härrastemaja]] '''Ravila mõis''' ([[saksa keel]]es ''Meks'') oli [[rüütlimõis]] [[Kose kihelkond|Kose kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Tänapäevase haldusjaotuse järgi paiknevad endised mõisahooned [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] [[Ravila]] alevikus. == Ajalugu == Mõisat on esimest korda mainitud aastal 1469<ref name="EE"/>. Mõisa peahoone valmis 18. sajandi keskpaigas<ref name="kultmälestiste_register"/>. [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta ülestõus]]u ajal mõis põles ja hiljem hoone taastati, kuid seda juba muudetud kujul<ref name="kultmälestiste_register"/>. Mõisa viimane [[1919. aasta maareform]]ivõõrandamise eelne omanik oli Alexandrine [[Pilar von Pilchau]] (sünd. von [[Kotzebue]]). Mõisa peahoones tegutseb alates 1950. aastatest [[hooldekodu]]. 1965. aastal rajati selle tarbeks peahoone küljele ka kolmekorruseline juurdeehitis. 2013. aasta keskpaigas kolis hoolekodu välja ning mõisa härrastemaja müüdi erakätesse<ref>[https://web.archive.org/web/20130809231444/http://kinnisvara.hoolekanne.ee/et/ravila-m%C3%B5is Ravila mõis] AS Hoolekandeteenused</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20150103024149/http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/kernu-vald/elu/kaks-moisa-jaab-tuhjaks-hooldekodud-kolivad-valja.d?id=64611760 "Kaks mõisa jääb tühjaks, hooldekodud kolivad välja"] Eesti Elu, 30. juuni 2012</ref>. == Mõisa hooned == <gallery> Ravila mõisa peahoone esikülg.jpg|Härrastemaja Ravila mõisa meierei varemed.JPG|Meierei varemed (2008) Ravila mõisa meierei.jpg|Meierei varemed (2011) Ravila mõisa karjakastell Ravilas.JPG|Karjakastell talvel Ravila mõisa karjakastell (2).jpg|Karjakastell Ravila mõisa kasvuhoone.jpg|Aednikumaja ja kasvuhoone Ravila mõisa valitsejamaja.jpg|Valitsejamaja Ravila mõisa viinavabrik.jpg|Viinavabrik (2011) Ravila mõisa viinavabrik (Valli mõisa).JPG|Viinavabrik (2013) </gallery> == Vaata ka == * [[Ravila mõisa park]] * [[Eesti mõisate loend]] * [[Uusbarokk]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="kultmälestiste_register">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2807 Kultuurimälestiste riiklik register] (vaadatud 18.03.2013)</ref> <ref name="EE">{{EE|12|476}}</ref>}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Ravila manor}} *{{kultuurimälestis|ID=2807}} *[http://www.mois.ee/harju/ravila.shtml Ravila mõis] Eesti mõisaportaalis [[Kategooria:Kose kihelkonna mõisad]] [[Kategooria:Kose vald]] em7355ly81o60gq38baslloilqprzik Virgo Neeme 0 321096 6184477 5538944 2022-08-27T20:57:24Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki '''Virgo Neeme''' (sündinud [[6. jaanuar]]il [[1972]]) on eesti jalgrattur. Virgo Neeme on kuulunud mitme vanuseklassi Eesti NSV koondisse. Kokku on ta Eesti meistrivõistlustelt saanud 20 medalit. 2004. aastast on ta korraldanud rattalaagreid. Osaleb maanteevõistlustel. 7. mail 2012 asutas Virgo Neeme klubi Tervisesport. Sinna kuulub ligi 100 tervisesportlast ehk harrastusratturit. ==Välislingid== * http://www.parnupostimees.ee/262213/vandra-rattarallil-startis-ule-100-pedaalija/ * http://tervisesport.com/ {{JÄRJESTA:Neeme, Virgo}} [[Kategooria:Eesti jalgratturid]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] 8uhu62isplsj3jpuhdnq854pepylnzc 19. sajand Eestis 0 324874 6184255 6113688 2022-08-27T16:19:42Z NOSSER 8097 /* Venestusaeg */ wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{toimeta|kohati on lingitud vkj kuupäevad}} '''19. sajand Eestis''' oli periood Eesti ajaloos, osa [[Eesti uusaeg|Eesti uusajast]]. [[Pilt:Governorate of Estonia 1820.jpg|pisi|left|[[Eestimaa kubermang]]]] [[Pilt:Governorate of Livonia 1820.jpg|pisi|[[Liivimaa kubermang]]]] [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] viimastest aastakümnetest, kasvas Eestimaa rahvastik [[hingeloendus]]te kohaselt: IV hingede revisjoni ajal (1782) ulatus rahvaarv [[Eestimaa]]l umbes 205 000-ni, V ajal (1795) umbes 220 000-ni, VII ajal (1816) 240 000-ni, VIII ajal (1834) umbes 285 000-ni ja IX ajal (1850) umbes 300 000-ni<ref>[[Sulev Vahtre]]. Hingeloendused [[Eestimaa kubermang]]us (1782— 1858) ja nende andmed talurahva ajaloo allikana. Tartu, 1970. Doktoridissertatsioon. Käsikiri Tartu Riikliku ülikooli Teaduslikus Raamatukogus, lk. 528, 531, 534, 535, 538.</ref> Rahvastiku juurdekasv oli ajajärguti erinev: [[18. sajand Eestis|18. sajandil]] aastatel 1782–1795, 7%, aastatel 1795–1816, 9%, aastatel 1816–1834, 20% ja aastatel 1834–1850, 5%. Rahvastiku enamik (üle 90%) asus maal, linnade elanikkond moodustas 1795. aastal ligikaudu 5,6%, 1834. aastal veidi alla 9% ja 1850. aastal mõnel määral üle 9% rahvastikust<ref>[[Sulev Vahtre]]. Hingeloendused Eestimaa kubermangus (1782— 1858) ja nende andmed talurahva ajaloo allikana. Tartu, 1970. Doktoridissertatsioon. Käsikiri Tartu Riikliku ülikooli Teaduslikus Raamatukogus, lk. 530, 536, 537.</ref>. [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] lõpul ja 19. sajandi alguses domineeris [[Eesti põllumajandus]]es [[teraviljakasvatus]]. [[Karjakasvatus]] teenis olulisel määral teraviljakasvatuse ülesandeid, andes põldudele [[väetis]]t [[sõnnik]]u näol ja varustas põllumajandust tööloomadega jne. Põllumajanduslikest kultuuridest kuulus endiselt esikoht [[Rukis|rukkile]], millele järgnesid [[oder]], [[kaer]] ja vähesel määral [[nisu]]. Peale teraviljade kasvatati Eestimaal [[hernes]]t, [[uba]] (peamiselt aias), [[tatar]]t, [[lääts]]e, [[Harilik lina|lina]], [[kanep]]it (aias), [[naeris]]t, [[kapsas]]t ja [[humal]]at (aedades) jne. Alles 18. sajandi 2. poolest hakkas mõisates juurduma ka [[kartul]]ikasvatus, 1782. aastal saadi kartuleid 764 [[Tünder|tündrit]], 1797. aastal 14 411 tündrit, siis 1822. aastal 29 112 tündrit<ref>«[[Revalische Wöchentliche Nachrichten]]», 1783. seite 3</ref> {{Sisukord paremale}} ==Keiser Aleksander I reformid== {{vaata|Eestimaa talurahvaseadused}}, ''[[Liivimaa talurahvaseadused]]'' [[Pilt:Alexander I of Russia.jpg|pisi|vasakul|[[Venemaa keiser]] (1801–1825) [[Aleksander I]]]] [[1801]]. aastal Venemaa keisriks saanud [[Aleksander I]] huvitus mõningatest läänelikest reformidest ja püüdis Venemaal jätkata [[Katariina II]] ajal taotletud [[valgustatud absolutism]]i kohast valitsemist. Tema erilise tähelepanu all olid talurahvaseadused, sest Venemaa elanikkonnast umbes 90% moodustas just talurahvas. Oma reformidega alustas ta [[Balti kubermangud]]est, sest sealsed euroopalikud olud võimaldasid muudatusi kiiremini ja valutumalt läbi viia. Keiser soovis muudatusi läbi viia esialgu väga piiratud alal ka seetõttu, et kindlaks teha, kas sarnaseid reforme võiks laiendada ka kogu Venemaa keisririigile. 1801. aastal pöördusid kaks Eestimaa aadlikku: C. v. Stackelberg ja [[Peter von Löwis of Menar|P. Löwis of Menar]] talupoegade õigusliku olukorra asjus otse Venemaa keisri poole<ref>J. Kahk. Rahutused ja reformid. Tallinn, 1961, lk. 359</ref> ==="Igaüks..."=== [[1802]]. aastal viidi [[Eestimaa kubermang]]us osaliselt Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil ellu regulatsioon, mida tuntakse selle esimese sõna järgi: "[[Iggaüks]]...", mis kehtestas talupoegadele pärimisõiguse, samuti asutati [[vallakohus|valla]]- ja [[kihelkonnakohus|kihelkonnakohtud]], mis olid aluseks hilisemale talurahva omavalitsusele. Aastatel [[1804]]–[[1805]] viidi ellu täiendavaid reforme, millega nii Eestimaal kui ka Liivimaal keelati talupoegade müümine maast lahus ja perekonnaliikmete eraldamine nende müümisel. 1804. aastal võttis [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa maapäev|maapäeval]] vastu "[[Eestimaa talurahvaseadused|Eestimaa Tallorahwa Seädus]]e", mis fikseeris peamiselt talupoegade koormisi ehk teoorjust, ja "Eestimaa Tallorahwa Kohto-Seadus ehk Walla-Kohto Kässo-ramat", mis kajastas talupoegade isiklikke õigusi ja vallakohtute tegevust. Venemaa tsaari [[Aleksander I]] poolt kinnitatud [[Liivimaa talurahvaseadus]]e kohaselt jäid talupojad endiselt isiklikult [[pärisorjus|pärisorjadeks]], kuid neid ei tohtinud enam müüa ega [[pant]]ida ja neid ei tohtinud kinkida maast lahus. Talupojad said õiguse olla oma koduse vara omanikud. [[Eestimaa talurahvaseadused|Eestimaa talurahvaseaduste]] rakendamise perioodil toimusid [[Talurahvarahutused|talurahvarahutused]], kõige ulatuslikumalt olid neist haaratud [[Harju kreis|Harjumaa]], seejärel [[Järva kreis|Järva-]] ja [[Viru kreis|Virumaa]], kõige nõrgemini [[Lääne kreis|Läänemaa]]. 1805. aastal toimusid talurahvarahutused [[Kose-Uuemõisa mõis]]as, [[Kose-Uuemõisa sõda]] ja rahutused [[Järva kreis|Järvamaal]] [[Järva-Jaani kihelkond|Järva-Jaani kihelkonnas]] [[Karinu mõis|Karinu]] ja [[Orina mõis]]as, öise [[rehepeks]]u vastu. ===Valla- ja kihelkonnakohtud=== Loodi samuti [[vallakohus|valla-]] ja [[Kihelkonnakohus|kihelkonnakohtud]], kehtestati piirangud koormistele ning piirati mõisniku [[kodukariõigus]]t. Vallakohtu ülesandeks tehti järelevalve talupoegade tegevuse üle: et nad õigeaegselt koormised mõisnikule maksaksid, korralikult talu peaks ja omavahel ei tülitseks. Vallakohtu ülesandeks oli lisaks talupoegade omavaheliste tülide lahendamisele ka talumajapidamiste reguleerimine. Kihelkonnakohus arutas esimese astme kohtuna talupoegade kaebusi mõisnike ja vallaametnike peale. Teise astme kohtuna lahendas teise piirkonna (võõraste) talupoegade edasikaebusi [[Vallakohus|vallakohtu]] otsuste kohta. Aastatel [[1818]]–[[1858]] nimetati kihelkonnakohust ''kihelkonnakogudusekohtuks'', mis koosnes eesistujast, kes oli mõisnik, ja kahest kaasistujast, kes olid taluperemehed. Liivimaa kubermangus oli kohtu koosseisus eesistuja, kelleks oli mõisnik, ning kolm kaasistujat talupojad. Kohtu tegevuspiirkonnaks oli kuni viis [[kihelkond]]a. Liivimaal täitis kihelkonnakohus ka politsei funktsioone. ===Rahvaharidus=== [[Maakonnalinn]]ades moodustati seniste [[Linnakool (1428–1805)|linnakoolide]] baasil saksakeelsed<ref>M Okas. [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=174 Koolide venestamisest Baltimail], [[Eesti Kirjandus]] nr 3/1934</ref> kaheklassilised [[kreiskool]]id ([[Tartu Kreisikool]], [[Tallinna Kreisikool|Tallinnas]], [[Pärnu Kreisikool|Pärnus]], [[Kuressaare Kreisikool|Kuressaares]], [[Haapsalu Kreisikool|Haapsalus]], [[Kuressaare Kreisikool|Rakveres]], [[Viljandi Kreisikool|Viljandis]] ja [[Valga Kreisikool|Valgas]] jt), keiser Aleksander I poolt kinnitatud "Rahvahariduse esialgsete eeskirjade" alusel, mille kohaselt moodustati Venemaa keisririigis kolmeastmeline haridusasutuste süsteem: [[kihelkonnakool]]id ehk [[elementaarkool]]id või rahvakoolid maapiirkondades; maakonna- ehk [[kreisikool]]id maakonnalinnades ja [[kubermangugümnaasium]]id kubermangulinnades ([[Tartu Kubermangugümnaasium]] (1804) ja [[Tallinna Kubermangugümnaasium]] (1805)). Avalike koolide kõrval olid lubatud ka elementaarkooli-, kreisikooli- või gümnaasiumikursusega eraõppeasutused ([[Tallinna Toomkool|Eestimaa Rüütli- ja Toomkool]]). 1802. aastal taasavati [[Tartu ülikool]] [[rüütelkond]]adest sõltuva Balti (provintsiaal)ülikoolina. [[12. detsember|12. detsembril]] 1802 [[Aleksander I]] poolt kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool (''Kaiserliche Universität zu Dorpat''; ''Imperatorski Derptski Universitet''). 1803. aastal jagati keiser [[Aleksander I]] ukaasiga Venemaa keisririigi territoorium kuueks õpperingkonnaks ja moodustati [[Tartu õpperingkond]]. Tartu koolihalduspiirkonna keskuseks sai [[Tartu ülikool]]; selle eesotsas seisis [[Peterburi]]s resideeriv [[kuraator]], kes allus [[Venemaa Rahvahariduse Ministeerium]]ile. Õpperingkonna moodustasid [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]; aastatel 1803−[[1812]] oli selle osa ka [[Viiburi kubermang]]. [[Pilt:Kristjan Jaak Peterson.jpg|pisi|[[Kristjan Jaak Peterson]] (1801–1822)]] ===Talurahvaseadused=== [[1809]]. aasta talurahvaseaduste täiendusega võisid talupojad ka maad osta, müüa ja pärida. Talupojad said küll isiklikult vabaks, kuid et sisuliselt kogu maa kuulus mõisnikele, pidid nad tolle heaks jätkuvalt tööd tegema ja teokoormised isegi suurenesid. Õiguslikus ja emotsionaalses mõttes olulisim oli aga otsus pärisorjusest vabastamise kohta, mis Eestimaal leidis aset [[1816]]. ja Liivimaal [[1819]]. aastal. Ka on pärisorjusest vabastamise daatumid sümboolsed, tegelikult võttis uue korralduse sisseviimine ligi 20 aastat aega. Eestimaal kaotati 1816. aasta seadusega ka vallakohtud, Liivimaal jäid need aga alles, just suures osas sellega seletatakse ka talude päriseksostmise ja rahvusliku ärkamise suuremat edu Lõuna-Eestis. 1816. aasta [[23. mai]]l ([[vkj]])/4. juunil ([[ukj]]) kinnitas keiser [[Venemaa keiser]] [[Aleksander I]], [[1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus|talurahvaseadus]]e, talurahva vabastamine kuulutati Tallinnas pidulikult välja 8. jaanuaril 1817. [[Eestimaa kubermang]]u talupojad vabastati isiklikust pärisorjusest, kuid ei vabanenud [[teoorjus]]est, samuti jäi kogu maa mõisnike valdusse. Eestimaa vabad talupojad moodustasid vallakogukonna, (eestikeelsetes seaduseraamatutes nimetatakse neid kogudusteks), mille valitsemiseks valiti kogukonna eestseisja ehk [[vallatalitaja]], vallakohtud kaotati ning nende asemel hakkasid talupoegade asju madalaima instantsina lahendama [[kihelkonnakohus|kihelkonnakohtud]] (kihelkonnakoguduse kohtud). [[1819]]. aasta [[23. märts]]il kinnitas keiser Aleksander I Liivimaa uue talurahvaseaduse, millega kaotati [[Liivimaa kubermang]]u talupoegade pärisorjus, mis kuulutati välja Riias ja Kuressaares 6. jaanuaril 1820. Maa tunnistati mõisnike omandiks; talupojad võisid asuda talusid päriseks ostma, esialgu küll väga piiratud mahus; säilis [[teoorjus]], kuid [[koormis]]tena tuli kasutusele ka raha[[rent]], säilisid [[vallakohus|vallakohtud]]. Liivi- ja [[Saaremaa]] vabad talupojad moodustasid vallakogukonna, mille etteotsa asusid [[vallavöörmünder|vallavöörmündrid]] (vallaeestseisjad) ja [[kogukonnakohus]]. [[Pilt:Franz Krüger - Portrait of Emperor Nicholas I - WGA12289.jpg|pisi|vasakul|[[Venemaa keiser]] (1825–1855) [[Nikolai I]]]] [[1820]]. aasta [[4. juuni]]l anti [[Balti kubermangud]]e jaoks üldine koolikorraldus, mis reguleeris koolikorralduse võttes arvesse [[Balti erikord|Balti erikorrast]] tulenevaid eriärasusi. Koolikorralduses ei olnud otseselt märgitud, et [[Tartu õpperingkond|Tartu õpperingkonna]] kuraatorile alluvates koolides on õppekeeleks saksa keel, aga samuti ei olnud ka vene keel õppe­keelena tähistatud. Et [[Peterburi]] kõrgemates valitsusringkondades arvati Balti kubermange, pooleldi traditsiooniliselt, [[saksa kultuuriruum]]i kuuluvaks, siis ei takistatud saksakeelset kooliõppust. Ühiskonnas ülemvõimu omavad [[baltisakslased]] soodustasid saksakeelset õppust nii alg- ehk elementaarkoolides kui ka kreiskoolides, gümnaasiumides ja lõpuks [[Tartu ülikool]]is. [[Pilt:Friedrich R Faehlmann.jpg|pisi|[[Friedrich Robert Faehlmann]] (1798–1850)]] 1820-ndate aastate paiku oli Eestimaa linnades (Narva ei ole siin arvesse võetud) üldse 354 mitmesuguse ala [[meister|meistrit]], kelle juhtimisel töötas 221 [[sell]]i ja 410 õpipoissi. 322 meistrit, 212 selli ja 382 [[õpipoiss]]i kuulus kindlatesse [[tsunft]]iorganisatsioonidesse, kusjuures nimekamalt olid esindatud järgmised käsitöö-alad. Käsitööliste peamine hulk asus Tallinnas. Ainult pagaritel, lihunikkudel, rätsepatel ja kingseppadel olid Haapsalus, Paides ja Rakveres oma [[tsunft]]id. Teised käsitöölised olid Tallinna tsunftide liikmed<ref>[[Jaan Konks]], PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI. JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. 3. Jooni tööndusest linnas. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, [[Tartu Ülikooli toimetised|Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised]], TARTU 1973, lk 66-67</ref>. [[Pilt:Kreutzwald-köler.jpg|pisi|[[Friedrich Reinhold Kreutzwald|Fr. R. Kreutzwald]] (1803–1882) ([[Johann Köler]]i maal)]] Koos [[priius|priikslaskmisega]] pandi eestlastele ka perekonnanimed. [[Rannarootslased|Rannarootsi]] vabatalupoegadel olid need juba ammu, ka mõnedes eesti kihelkondades olid valgustuslembesed mõisnikud ja pastorid juba perekonnanimesid pannud. Samas leidus ka piirkondi, kus ka pärisorjusest vabastamise järel läks nimedepanek visalt. [[1836]]. aastal anti aga kõigile seni lisanimeta talupoegadele sundkorras perekonnanimed. ===Kirikukorralduse muudatused=== [[Nikolai I]] valitsusaeg tõi ka Eestis kaasa seaduste täpsema süstematiseerimise ja kodifitseerimise. [[1832]]. aastal võeti vastu [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus]], mis vahetas välja rootsiaegse, sellega lõppes kohalike luteri kiriku iseseisvuse periood ja nad allutati [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium|ülevenemaalisele luteri kiriku järelevalvele]] (vt [[VELK Tallinna konsistooriumiringkond]], [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond]], [[VELK Saaremaa konsistooriumiringkond]], [[VELK Liivimaa konsistooriumipiirkond]]). Uue kirikuseaduse alusel võisid kirikuõpetajateks olla ainult Venemaal asuvate ülikoolide usuteaduskondade lõpetajad, mis tingis aja jooksul Saksamaalt uue kirikuõpetajate ja haritlaste immigratsiooni Liivimaale, kellest kujunes aja jooksul uus seisus [[Läänemere kubermangud]]es – [[literaadid]]. Saksamaalt pärit ja saksakeelsed, kuid kohalikus baltisaksa aadelkonnas kujunenud hinnangutest erinevaid [[Valgustusajastu]] põhimõtteid järgivad ''literaatide'' esindajad hakkasid teostama uuringuid [[maarahvas|maarahva]] eluolu kohta. Samuti asuti kodifitseerima [[Balti kubermangude provintsiaalõigus]]t, mille tarbeks teostati massilisi arhiiviuuringuid; viimaste baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus. Hoogustus ka baltisakslaste ühiskondlik tegevus, loodi mitmeid uusi haridusseltse, sealhulgas ka [[estofiil]]seid. Esile kerkisid ka mõned eesti soost haritlased, nagu [[Kristjan Jaak Peterson]] luuletajana ning [[Friedrich Robert Faehlmann]] ja [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] kirjaniku ja arstina. Suures osas Faehlmanni algatusel loodi [[1838]]. aastal [[Õpetatud Eesti Selts]], mis oma suunitluselt oli kõige selgemalt estofiilsem ja mis oma tegevuse esimestel aastakümnetel tegeles peamiselt Eesti vanavara korjamise ja süstematiseerimisega. Kujunema hakkas ka rahvuseepos "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]". Pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist nende eluolus kohe kardinaalseid muudatusi ei toimunud. Teotöökohustus säilis ning läks raskemakski. Siiski oli talupoegadel suurem liikumisvabadus, samuti suutsid mitmed neist ka mõisa sõltuvusest vabaneda, üksikutest (näiteks [[Mats Erdell]]) said isegi mõisarentnikud. ==Usuvahetusliikumine Liivimaal== {{Vaata| Usuvahetusliikumine}}, ''[[Õigeusu kirik Eestis]]'', ''[[Riia Vaimulik Seminar]]'', ''[[Õigeusu kihelkonnakool]]'' ja ''[[Õigeusu abikool|abikool]]'' Oluliseks sotsiaalseks teguriks oli [[1840. aastad|1840. aastatel]] alanud [[usuvahetusliikumine]], mille käigus tuhanded eesti talupojad, peamiselt Lõuna- ja Lääne-Eestis, astusid vene õigeusku, lootuses saada endale oma maatüki ehk hingemaa. Mõningate riigimõisate, nagu [[Kihnu mõis|Kihnu]] maid jagatigi usku vahetanute vahel, kuid enamik neist maad siiski ei saanud. Samuti hakkasid eestlased üha suuremal määral välja rändama Venemaale ([[väljarändamisliikumine]]), kus mitmel pool, eriti [[Siber]]is, oli võimalik endale hankida isiklik maavaldus. Eriti hoogustus väljarändamine 19. sajandi lõpus ja [[20. sajand]]i alguses. ==Talude päriseksostmine== {{Vaata| Talude päriseksostmine}} [[1849]]. aastal võeti vastu uus talurahvaseadus, millega mõisate valdused jagati [[mõisamaa|mõisa]]- ja [[talumaa]]ks ning sai võimalikuks ka ulatuslikum [[talude päriseksostmine]] [[Liivimaa kubermang]]us. See sõltus aga suurel määral mõisniku tahtest ja võimalustest tema omanduses olevaid renditalusid päriseks müüa. Päriseksostmine oli ennekõike seotud naturaalmajanduselt lõplikult rahamajandusele üleminekuga, kus mõisnik hakkas oma põldudel kasutama palgatööjõudu. Päriseksostmine edenes tunduvalt kiiremini Lõuna-Eestis, kus juba 19. sajandi lõpuks oli enamik talusid talupoegade omanduses. ==Krimmi sõda== {{Vaata|Krimmi sõda}} [[1853]]. aastal alanud [[Krimmi sõda]] Eesti ala väga otseselt ei puudutanud. Siiski värvati tavapärasest tunduvalt enam eestlasi sõjaväkke ja loodi ka kohalikke talupoegadest koosnevaid maamiilitsaid ja isegi merepatrulle. 7. juulil 1855 püüdis Inglise laevastik saata maale dessanti [[Virtsu]]s<ref>[http://regiment.ru/Lib/A/31/5.htm# Сайт истории Русской Императорской Армии]</ref>, laevastik jõudis ka Eesti rannikuvetesse [[Narva-Jõesuu]] juures, vangistati mõningaid kalureid, kuid suuremat sõjategevust ei toimunud. Krimmi sõda näitas aga küllaltki selgelt, et Venemaa on muust Euroopast maha jäänud. ==Keiser Aleksander II reformid== [[Pilt:Alexandre II.jpg|pisi|vasakul|[[Venemaa keiser]] (1855–1881) [[Aleksander II]]]] Krimmi sõja järel algasid Vene impeeriumis keiser [[Aleksander II]] reformid, mis pidid impeeriumi ühiskonda moderniseerima ja võimaldama sõjas kaotatud eneseuhkus taastada. Juba [[Nikolai I]] valitsusaja lõpul vastu võetud talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal rakendusid sõja järel, [[1856]]. aastal, ellu. Eriti Liivimaal algas intensiivne [[talude päriseksostmine]]. Toimus ka väljarändamine Eestimaalt Venemaa lõunakubermangudesse (vt [[Juhan Leinberg]]). Eestimaal, mis oli vaesem, tekitas uue seaduse täieliku rakenduse venitamine (selle kõik sätted pidid jõustuma alles pärast mõisa- ja talumaade väljamõõtmist) aga talurahva seas arusaamatust ning esines ka kokkupõrkeid [[mõisnik]]e ja talupoegade vahel, millest tuntuim oli [[Mahtra sõda]] [[1858]]. aastal. Teatavaid rahutusi toimus ka Lõuna-Eestis. Talunike olukord jäi mitmel pool endiselt viletsaks ja seetõttu sai [[1864]]. aastal [[Johann Köler]]i ja [[Jaan Adamson]]i eestvedamisel teoks [[Palvekirjade aktsioon]], mida mõnikord on loetud ka rahvusliku ärkamisaja alguseks. Selle käigus koguti üle-eestiliselt palvekirju keisrile. Aktsioon kukkus siiski Peterburis selle vastu tegutsenud baltisakslaste tõttu läbi. Talupoegade tegevus- ja liikumisvabadus laienes siiski kiiresti, sest [[1860. aastad|1860. aastatel]] vastu võetud uus vallakohtuseadus ([[1866]]) vabastas vallakogukonna mõisniku eestkoste alt ja passiseadus ([[1868]]) andis senisest tunduvalt suuremale rahvahulgale võimaluse minna elama linna või väljapoole oma kodu[[kubermang]]u. Peagi hakati rändama ka Vene impeeriumist väljapoole, sealhulgas näiteks ka [[Ameerika Ühendriigid|Põhja-Ameerika Ühendriikidesse]]. Oluline mõju kogu Vene impeeriumile, sealhulgas ka Eestile, oli [[pärisorjus]]e kaotamisel kogu riigis [[1861]]. aastal. Uus [[pass]]ikorraldus ([[1863]]), mis andis talupoegadele esimese [[isikut tõendav dokument|isikut tõendava dokumendi]], suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. [[Teoorjus]]e (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega ([[1868]]) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. [[1866]]. aasta [[11. juuli]]l [[Liivimaa vallakogukonna seadus]]ega vabastati [[Liivimaa kubermang]]u talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt; asutati valdade [[omavalitsus]]ed ning vallakogukondade [[magasiait|magasiaidad]], [[vallalaegas|vallalaekad]], [[Iga vald toitku ise oma vaesed|vaestehoolekanne]]. Kaotati mõisnike [[kodukariõigus]] ning käsitööliste [[tsunft]]iseaduse kaotamine, avas eestlastele võimaluse [[käsitöö]] alal vabalt tegutseda. 17. novembril 1866. aastal andis Riias koos olnud [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa Rüütelkonna]] [[Liivimaa Rüütelkonna Maapäev|Maapäev]] oma otsusega [[rüütlimõis]]a omandamise vabaks kõikidest [[seisus]]est inimestele. Rüütlimõisa sai osta Liivimaal iga soovija, kui see oli avalikus müügis. Esimene mõisa pärusomanduseks omandanud eestlasest mõisaomanik selle otsuse järel oli [[Mats Erdell|Matz Erdell]], kes ostis 1867. aastal [[Roobe mõis|Roobe rüütlimõis]]a [[Helme kihelkond|Helme kihelkonnas]] [[Viljandi kreis|Viljandimaal]] 18 tuhande [[hõberubla]] eest päriseks. Matz Erdellist oli olnud Roobe mõisa pandipidaja juba 1833. aastast, kuid seadused ei lubanud tal [[mõis]]at veel päriseks osta. [[1860. aastad|1860. aastate]] järel hakkas eestlaste osakaal linnarahvastikus ja selle arvelt ka linnarahvastiku osatähtsus kogu rahvastikust kiiresti kasvama: ajavahemikus [[1862]]–[[1897]] tõusis viimane 8,8%-lt 18,4%-le. Aastal [[1870]] kehtestati uus linnavalitsuste ja esindajate valimise kord; linna juhtimine magistraadi ehk [[raad|rae]] käest läks üle linnakodanike poolt valitud volikogule ja selle poolt moodustatud linnavalitsusele. Valimisseadus jäi aga veel paariks aastakümneks [[baltisakslased|baltisakslasi]] soosivaks. ==Majanduse areng== [[Pilt:Olustvere mõisa viinavabrik2012.jpg|pisi|[[Olustvere mõis]]a viinavabrik]] ===Viinatööstus=== Piirituseajamine sai tööstusliku hoo sisse Eestis pärast Põhjasõda, kui Eesti liideti Venemaaga ja avanes uus turg toodangu realiseerimiseks. Keisririigi pealinn Peterburi vajas viina nii õukonna kui ka sõjaväe ja laevastiku tarbeks. 1760. aastatel algas piirituse massiline väljavedu Venemaale. 1820. aastal hakati maailmas [[viinapõletamine|viinapõletamisel]] kasutama uue [[tooraine]]na [[kartul]]it, järgmisel aastakümnel hakkas see levima ka Eestis. 19. sajandi neljakümnendatel aastatel algas suur tõus kartulikasvatuses, sest 1843. aastal anti luba kartulist piiritust ajada. [[Viinaköök]]ide asemel rakendati tööle [[piiritusevabrik]]ud, kuhu läks peaaegu kogu kartulisaak. Tänu heale realiseerimisturule [[Peterburi]]s, kujunes tähtsamaks viinapõletamispiirkonnaks [[Ida-Eesti]], eriti [[Virumaa]]. Uue impulsi piiritustööstuse arengule Eestimaal andis 1863. aastal kehtestatud aktsiisiseadus, mis seadis suuri nõudeid tööstusruumidele, seadmestikule ja valmistoodangule, millega seoses hakkas senine käsitöönduslik tootmisviis asenduma vabrikulisega. Uued alkoholitootmismasinad tasusid ära ainult siis, kui tootmismahtu suurendati. Väikesed viinaköögid ei olnud enam tulusad ja pandi kinni. 1850. aastatel oli Eestis tegutsenud 527 viinakööki; sajandi lõpus, 1899. aastal oli neist järel ainult 249, enamik neist Põhja-Eestis. Piirituse tootmine oli 19. sajandi lõpus kõige olulisem põllumajanduslikuks tootmiseks, aga sellel oli suur osakaal ka tööstuses tervikuna – Lõuna-Eestis umbes 30%, Põhja-Eestis aga isegi kuni 60%. Viinavabriku sisseseade valmistamine arendas ka tärkavat masinaehitustööstust, [[Franz Krulli tehas|Krulli tehased]] tekkisid eelkõige piiritusetööstuse varustamiseks: 1880. aastatel tootsid nad ainult piiritusetööstuse seadmeid. Lisaks Franz Krullile tootsid neid seadmeid ka [[Fr. Wiegandi masinatehas|Friedrich Wiegandi masinatehas]] Tallinnas, [[Franz Mehring|Fr. Mehringi]] [[Fr. Mehringi masinatehas|masinatehas]] Narvas ja teised. [[1875]]. aastal asutati [[Vihterpalu mõis]]a paruni [[Gustav Arved von Rosen]]i poolt juba [[1876]]. aastal rajatud kompaniile kuuluv [[Tallinna Piiritusevabrik]], hilisema nimega [[Tallinna Piiritusetehaste Valdajate Ühing Rosen & Co]]. 19. sajandi keskel hakkas piirituse puhastamine ja peenemate napside valmistamine [[toorpiiritus]]e tootmisest eralduma. 19. sajandi lõpus kehtestati Venemaal riiklik [[piiritus]]e ja piiritusjookide [[Viinamonopol|müügimonopol]], mis Eestis jõustus 1900. aastal. Peenema napsi ehk siis kas puhastatud lauaviina või maitsestatud viinade ja likööridele spetsialiseerunud väikesi napsivabrikute arv oli 1899. aastaks Eestis 13. Ka esimesed õlletehased tekkisid Eestis 19. sajandil. Vanimaks on [[Saku õlletehas]], mille kohta esimesed andmed on 1820. aastast. 1867. aastal oli [[Eestimaa kubermang]]us 73 [[Pruulimine|pruulihoonet]]. Suurimaks oli [[Georg Wilhelm Pfaff|G. W.]] [[Pfaffi õlletehas]] Tallinnas. Tartus hakkasid üksikud suuremad õllekojad välja kujunema 19. sajandi esimesel veerandil. Aastast 1826 on esimene teade J. R. Schrammi [[J. R. Schrammi õllevabrik|õlleköögist]]<ref>[https://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/1a08665f71a538aec2256873003aee76/7d12b817d403c7e742256b2700355c71?OpenDocument J. R. Schrammi õllevabrik]</ref>, mis on praeguse [[Tartu õlletehas]]e otsene eelkäija. Aastal 1873 alustas Pärnus tööd ühispruulikoda. ===Tööstuse areng linnades=== [[Pilt:Кренгольмская мануфактура.jpg|pisi|Kreenholmi Manufaktuuri Georgi vabriku hoone]] Linnastumine oli osaliselt seotud ka talude väljaostmisprotsessi tulemusena päritavate [[põlistalu]]de tekkimise ja elatusvõimaluste vähenemisega maapiirkondades. Vaba tööjõu tekkimisega algas Eestis ka [[tööstusrevolutsioon|tööstuse]] kiire areng. Põhiliseks tööstusharuks oli esialgu [[tekstiilitööstus]], mis oli Eestis arenema hakanud juba 19. sajandi alguses. [[Harilik lina|Linakiu]] töötlemine toimus 19. sajandil Liivimaal enamasti algsel kombel. Linavarsi leotati veekogudes või linaleoaukudes, varsi kuivatati põllul või heinamaal ja seejärel murti linamurdmismasinaga. Ka murtud lina ropsimine (kolkimine) käis käsitsi. 19. sajandi teisel poolel algas linatöötlemise moderniseerimine. Olulisimad [[kalevivabrik]]ud olid: [[Narva]] ([[Narva kalevivabrik]]) ([[1822]]), [[Kärdla]] ([[Hiiu-Kärdla vabrik]]) ([[1829]]), [[Sindi kalevivabrik]] ([[1834]]), [[Tartu]] ([[1839]]) ja [[Kreenholmi Manufaktuur|Kreenholmi]] ([[1857]]) ja [[Nikolski Manufaktuur]] Narvas. Eestis asutati 19. sajandi lõpul ka [[Valga]] [[Valga köie- ja linavabrik|köie- ja linavabrik]] (1900), [[Leevaku]] [[Leevaku villa- ja linavabrik|villa- ja linavabrik]] (1909), Pärnu ja [[Mõisaküla]] [[Mõisaküla linaketrusvabrik|linaketrusvabrik]] (1911), [[Rakvere]] [[Rakvere lina- ja takuketrusvabrik|lina- ja takuketrusvabrik]] (1912), [[Viljandi linaketrus- ja kudumisvabrik]] (1898), Kavastu (1899), Tori (1913), [[Halliste]] [[Halliste toorlinavabrik|toorlinavabrik]] ja Abja (1914) [[Abja toorlinavabrik|toorlinavabrik]]<ref>[[Sulev Vahtre]], Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani.Kog: Eesti ajalugu. Köide V. Tartu: Ilmamaa. 2010, lk 151-156</ref>. Tekkisid ka muud tööstusettevõtted: [[B. Drümpelmanni Masinaehitustehas|B. Drümpelmanni vasksepatöökoda]] (1828), [[Friedrich Wilhelm Wistinghausen|Wistinghausen]]i paberivabrik<ref>Robert Nerman, [http://www.epl.ee/news/tallinn/saatus-nookis-ulemiste-vabrikut.d?id=50978834 Saatus nöökis Ülemiste vabrikut], Eesti Päevaleht, 12. märts 2004</ref>, [[Johann Wilhelm Donat]]i [[Ülemiste paberivabrik]] (1836), [[Mayeri malmivalutehas]] (1842), C.F.[[Gahlbäcki malmivabrik]], [[K. Jürgensi valutehas]] (1858), [[Friedrich Wiegand]]i [[Fr. Wiegandi Tallinna Masinaehituse-, Malmivalamise- ja Katlatehas|vasksepatöökoda]] Rakveres (1859), mis tootis peamiselt Eestimaa [[viinaköök]]idele seadmeid. Sajandi lõpus hakkasid arenema ka teised tööstusharud, seda eriti Tallinnas, kus rajati [[Lutheri vabrik|Lutheri mööblivabrik]] ([[1880]]), [[Volta tehas|Volta masinatehas]] ([[1899]]), [[Tallinna Katusepapivabrik]] (1898), [[Ülemiste paberivabrik]]u asemele [[Ernst Osse]] [[Osse ja Ko tselluloosivabrik]]. ===Tallinna–Peterburi raudtee=== Tööstuse arengule ja uute asulate tekkele aitas tugevalt kaasa [[raudtee]]. [[1870. aastad|1870. aastatel]] ehitati [[Balti raudtee]], mis ühendas [[Paldiski sadam|Paldiski]] ja [[Tallinna sadam]]ad läbi Narva ja [[Gattšina]] [[Peterburi]] ja [[Venemaa sisekubermangud]]ega. Balti Raudtee veermiku teenindamiseks ehitati Tallinnasse [[Balti Raudtee Peatehased]] ja vagunite valmistamiseks [[Dvigatel|Dvigateli vagunitehas]]. [[Tapa–Tartu raudteeliin|Tapa–Tartu raudtee]] valmis [[1876]]. aastal, [[Tartu–Valga raudteeliin]] [[1887]] ja [[Valga–Petseri raudtee|Valga–Võru–Pihkva raudtee]] [[1889]]. 1898. aastal valmis ka [[Pihkva–Bologoje raudtee]]liin, mis ühendas Eesti [[Venemaa sisekubermangud]]ega 1897. aastal valmis [[Valga–Pärnu raudtee|Valga–Pärnu]] [[kitsarööpmeline raudtee]] koos [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee|Mõisaküla–Viljandi haruteega]]. 1900. aastal valmis [[Tallinna–Viljandi raudteeliin|Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin]] ja [[Türi–Paide–Tamsalu raudtee|Türi–Paide kitsarööpmelise raudteeliini]] harutee. Tänu raudteele saavutas Tallinna sadam [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sadamate seas väliskaubanduses käibelt 4. koha. Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerumine: staatilise [[agraarühiskond|agraarühiskonna]] ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas koos [[industrialiseerimine|industrialiseerimise]], linnastumise ja põlisrahva rahvusliku ärkamisega. 1860. aastatel alanud massilise talude päriseksostmise ajal kerkisid talude hinnad aga valitseva maapuuduse ja suure nõudluse tõttu mitu korda kõrgemaks kui Venemaal, mis hoogustas ka [[Eesti külad Venemaal|sinna väljarändamist]]. Eestisse jäänud talupojad ostsid aga oma põliskohad enamasti välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti [[lina]]- ja kartulikasvatusest saadud tuludest (lina hinda tõstis [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] (1861–1865) tõttu vähenenud [[puuvill]]a sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast. Taluperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem osa. Tallinnas asutati 1877. aastal [[Põhja Puupapi- ja Tselluloosivabrik]] ehk [[Tallinna tselluloosivabrik]]<ref>Robert Nerman, [http://www.epl.ee/news/tallinn/tselluloosivabrik-saab-taas-jalad-alla.d?id=50979916 Tselluloosivabrik saab taas jalad alla], Eesti Päevaleht, 25. märts 2004</ref>. [[Pilt:Perno Postimees, Nr 1.png|pisi|Perno Postimehe esimese numbri esikülg]] 19. sajandi lõpus arenes suurtööstus ka väljaspool Tallinna, [[1893]]. aastal [[Kohila Puupapi ja Paberivabrik]] ja [[Räpina tselluloosivabrik]], 1899. aastal [[Türi paberivabrik]] ja [[Waldhofi tselluloosivabrik]] [[Pärnu]]s. ==Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg== {{vaata|Ärkamisaeg}} [[Pilt:Johann Voldemar Jannsen.jpg|pisi|[[Johann Voldemar Jannsen]] (1819–1890)]] [[Pilt:CRJakobson.jpg|pisi|210px|vasakul|[[Carl Robert Jakobson]] (1841–1882)]] [[Pilt:Jakob Hurt.jpg|pisi|210px|vasakul|[[Jakob Hurt]] (1839–1907)]] [[Pilt:Lydia Koidula A-37-3152.jpg|pisi|[[Lydia Koidula]] (1843–1886)]] [[Prantsuse revolutsioon]]i, [[romantism]]iideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes [[Johann Gottfried Herder]]i nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates [[1830. aastad|1830. aastatest]] hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ([[tšehhid]], [[soomlased]], [[lätlased]] jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest.<ref>Rahvusliku liikumise teoreetilisest kontekstist ja võrdlusest lähemalt: [[Mart Laar]]. ''Äratajad: rahvuslik ärkamisaeg Eestis ja selle kandjad''. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, [[2005]].</ref> Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit – ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. [[1860. aastad|1860. aastatel]] muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks. Selle perioodi kõige silmapaistvamaks tegelaseks oli köster, kooliõpetaja ja kirjamees [[Johann Voldemar Jannsen]], kes [[1857]]. aastal asutas mõjuka eestikeelse nädalalehe [[Perno Postimees]], mida on mõnikord peetud ka ärkamisaja alguseks. Jannsen pöördus esmakordselt eestlaste kui eesti rahva, mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem algas Eestis ka aktiivne seltsiliikumine, mis võimaldas vabatahtlikku ühistegevust ja ka rahvuslikku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts Linda. [[1860]]. aastal tekkis eesti haritlastel rajada ka kõrgem eestikeelne õppeasutus: [[Põltsamaa]] lähedal Kaarlimõisas [[Eesti Aleksandrikool]], era[[gümnaasium]], mille jaoks hakati peagi ka annetusi koguma. Aleksandrikooli ideest ja sellele toetuste kogumisest sai rahvusliku ärkamisaja üks kesksemaid ettevõtmisi, mis jõudis tippu [[1870. aastad|1870. aastatel]], muutudes ilmselt kõige ulatuslikumaks eestlaste rahvuslikuks ürituseks üldse. Aleksandrikooli komiteesid ja peakomiteed on mõnikord nimetatud ka Eesti esimeseks parlamendiks.<ref>Mart Laar. Äratajad: rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2005.</ref> [[1862]]. aastal ilmus esmakordselt täies pikkuses trükis ka [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i [[eepos]] "[[Kalevipoeg]]". [[1864]]. aastal kolis Perno Postimehe toimetaja Jannsen aga Tartusse, kus hakkas välja andma [[Eesti Postimees]]t, mis saavutas tunduvalt laiema lugejaskonna ning mõjutas järgnevalt oluliselt eesti rahvusliku eliidi tegevust. [[1865]]. aastal alustasid tegevust mõjukad laulu- ja mänguseltsid [[Vanemuine (selts)|Vanemuine]] (Tartus) ja [[Estonia (selts)|Estonia]] (Tallinnas), millest hiljem kujunesid Eesti esimesed professionaalsed teatrid. [[1869]]. aastal toimus Tartus [[I üldlaulupidu|esimene Eesti üldlaulupidu]], mida on tavaliselt peetud Eesti rahvusliku liikumise esimeseks tähtsündmuseks. Umbes samal ajal asusid tegutsema mitmed tulevased rahvusliku liikumise liidrid, tuntuks sai ka Jannseni tütre, poetess [[Lydia Koidula]] looming. [[1871]]. aastal rajati ka eestlastest haritlasi koondav [[Eesti Kirjameeste Selts]]. [[1872]]. aasta [[31. mai]] Venemaa [[Rahvahariduse Ministeerium]]i linnakoolide määrusega reorganiseeriti maakonna- ehk kreiskoolid järk-järgult [[Linnakool (1873–1913)|linnakool]]ideks. Linnakoolide seaduse ilmumine tähendas teerajamist võõrasrahvaste venestamisele, sest seaduses on otseselt öeldud, et linnakoolides on õppekeeleks [[vene keel]]. Saksa õppekeelega [[kreiskool]]id muudeti venekeelseteks linnakoolideks. Linnakoolides olid ühendatud alg- ja alamkooli tüübid ning koolikursus kestis vähemalt kuus aastat. 1860. aastatel eraalgatusena alanud eestikeelse ja eestimeelse koolina kavandatud [[Eesti Aleksandrikool]] avati [[1888]]. aastal [[Venestamine|Venestamise]] tingimustes, [[Põltsamaa]] lähedal Kaarlimõisas vene õppekeelega [[Linnakool (1873–1913)|linnakoolina]], ehkki kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. [[1870. aastad]] olidki ärkamisaja alguperioodi õitsenguajaks, kuid juba sel ajal kujunesid selle liidrite vahel välja erimeelsused, mis aja möödudes üha süvenesid. Konservatiivset, baltisakslastega koostööd teha üritavat suunda juhtis Jannsen, radikaalset, baltisakslastevastast ja Vene keisri toele lootvat tiiba [[Carl Robert Jakobson]], Jakobsonist mõõdukamat, ainult eestlaste oma vaimujõule tugineda püüdvat voolu pastor ja keeleteadlane [[Jakob Hurt]]. Viimane kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline ("[[Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult!]]"), mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Radikaalsem Jakobson, ajalehe [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] toimetaja, sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Poliitikuna oli rahvuslaste liidritest osavaim Jakobson, kes suutis [[1881]]. aastaks enamiku organisatsioonidest enda mõju alla saada, mistõttu Hurt loobus aktiivsest poliitilisest tegevusest ja lahkus [[Peterburi]] ning rahvuslikus liikumises tekkis nn [[Suur lõhe]]. Ent [[1882]]. aastal suri Jakobson ootamatult. Et Jannsenit tabas [[1880]]. aastal halvatus, tekkis [[1880. aastad|1880. aastate]] alguses eesti rahvuslaste võimuladvikus tühimik. Esialgu domineerisid Jakobsoni suunda toetanud inimesed, kuid teatud mõju jäi ka Hurdale, kes küll enam Eestisse tagasi ei pöördunud. ==Usuvahetusliikumine Eestimaal== {{Vaata| Usuvahetusliikumine}}, ''[[Õigeusu kirik Eestis]]'', ''[[Eesti õigeusu koguduste loend]]'' [[1840. aastad|1840. aastatel]] toimus [[Liivimaa kubermang]]us ja [[1880. aastad|1880. aastatel]] [[Eestimaa kubermang]]u läänepoolsetel aladel sotsiaalne protestiliikumine, mille käigus astus märkimisväärne osa nende alade maaelanikkonnast [[vene õigeusk]]u. Usuvahetusliikumise peamiseks motiiviks on peetud [[eestlased|eesti]] ja [[lätlased|läti]] talupoegade lootusi parandada oma majanduslikku olukorda, omandades maad ja saavutades mõisakoormiste kergendamise. Samuti väljendus liikumises protest [[baltisakslased|baltisaksa]] mõisnike kontrolli all olnud luterliku kiriku vastu. Mitmes piirkonnas kaasnes usuvahetusliikumisega ka [[väljarändamisliikumine]] – katsed rännata maa omandamiseks välja Venemaa hõredalt asustatud piirkondadesse. Kui usuvahetusliikumine soovitud tulemusi ei andnud ja maaomanike tagakiusamine usku vahetanud talupoegade suhtes pigem kasvas, pöördusid paljud usku vahetanud tagasi luterlusse. Seda protsessi nimetatakse [[rekonversioon]]iks. Kui esialgu toimus see mitteametlikult ja varjatult, sest õigeusust lahkumist takistasid Venemaa seadused, siis pärast [[1905]]. aasta usuvabaduse dekreeti toimus see juba ametlikult. ==Venestusaeg== {{vaata|Venestusaeg}} [[Pilt:Kramskoy Alexander III.jpg|pisi|vasakul|[[Venemaa keiser]] (1881–1894) [[Aleksander III]]]] [[Pilt:Alexander Nevsky Cathedral.jpg|pisi|Venestusajal ehitatud [[Aleksander Nevski katedraal]] Tallinnas]] [[Pilt:Jaan Tonisson1928.jpg|pisi|[[Jaan Tõnisson]] riigivanemana [[1928]]. aastal]] [[1881]]. aastal võimule saanud keiser [[Aleksander III]] osutus karmikäeliseks vene rahvusluse soosijaks, kes püüdis ka seni Balti erikorda nautinud Balti provintside elukorralduse samastada Sise-Venemaa provintside omaga. Esialgu olidki venestusmeetmed ennekõike administratiivsed: ametikeeleks muudeti saksa keele asemel vene keel, [[kindralkuberner]]ideks määrati ainult venelasi, [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus|kohtu]]- ja [[Eestimaa kubermangu korrakaitse|politseikorraldus]] muudeti samaks [[Venemaa sisekubermangud]]ega ning täies ulatuses kehtestati ka Venemaa linnaseadus. Oluliselt kärbiti ka rüütelkondade osatähtsust, kuid neile jäi siiski ka jätkuvalt oluline roll provintside sisepoliitikas. [[1880. aastad|1880. aastate]] lõpust hakkas venestuspoliitika üha valusamalt tabama ka provintside põlisrahvaid. Rahvuslikke organisatsioone suleti või muudeti venemeelseteks. Ka eesti rahvuslaste suur unistus, [[Eesti Aleksandrikool]], avati [[1888]]. aastal venekeelsena. Selleks ajaks oli kogu algkoolivõrk samuti venekeelseks muudetud, saksa või eesti keeles võis õpetada ainult usuõpetust ja emakeelt. [[Venestusaeg|Venestusajal]], aastail 1887–1892 mindi koolides kõikides ainetundides (v.a usuõpetus) järk-järgult üle venekeelsele õpetusele. Erinevatel ettekäänetel suleti saksa koole. 1893. aastast keelati emakeel linnas mitte ainult õppekeelena, vaid ka õpilaste suhtlemiskeelena koolis. Samuti venestati kohanimesid, näiteks sai Tartu ametlikuks nimeks Jurjev (vene keeles Derpt asemel Jurjev ja saksa keeles Dorpati asemel Jurjew). Ka [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|Tartu ülikooli]]s muudeti õppetöö [[1893]]. aastaks täielikult venekeelseks, mitmed tunnustatud saksa ja baltisaksa õpetlased lahkusid Saksamaale. Eesti rahvuslikku liikumist olid juba enne venestuse algust tabanud mõningad tagasilöögid, peamiseks põhjuseks olid omavahelised vastuolud. Kuid alates [[1880. aastad|1880. aastate]] lõpust sattus see tõsisesse kriisi, kui venestuse tingimustes asuti rahvuslikke organisatsioone sulgema ja saksa keele kasutamisvõimaluste kõrval tunduvalt ka eesti keele oma piirati. Paljud rahvuslased pettusid ürituses, mõnest said venestuse pooldajad (näiteks [[Jakob Kõrv]]), teistest nihilistid ([[Ado Grenzstein]]). Venestusmeelsus eestlaste seas siiski eriti laialt ei levinud ning pigem hakati rohkem tähelepanu pöörama majandusele ning asjaajamisele vallavalitsustes, mis olid endiselt eestlaste käes, ka tegelikuks töökeeleks jäi seal eesti keel. Venestusaeg pakkus eestlastele ka teatud määral paremaid võimalusi eneseteostuseks, sest baltisaksa eriõigusi oli tunduvalt kärbitud. Nii said nad näiteks saada valitud linnavolikogudesse ja koguni proovida linnavalitsust enda kätte võtta. See õnnestus esimesena [[Valga (Liivimaa)|Valgas]] ([[1902]] [[Johannes Märtson]]), kus see toimus koostöös lätlastega, Tallinnas ([[1906]] [[Voldemar Lender]]) tehti seda koostöös venelastega. 19. sajandil lõpus massiliselt Euroopas tärganud kuurortide ja supelasutuste mood laienes ka Läänemere rannikualadele. Tallinnas, Kadriorus rajati 1861. aastal [[Kadrioru supelsalong]], 1881. aastal Bellevue supelsalong ja rajati ka [[kuursaal]]id [[Narva-Jõesuu kuursaal|Narva-Jõesuu]]s (1881–1882, [[Adolf Theodor Hahn]], hävis 1910), [[Kuressaare kuursaal|Kuressaare]]s (1889, [[Carl Lorenzen]]), [[Pärnu kuursaal|Pärnu]]s (1890, [[Hugo von Wolffeldt]] (1849–1907), hävis 1915), [[Haapsalu kuursaal|Haapsalus]] (proj. 1897, valmis 1905, [[Rudolf Otto von Knüpffer]]) jm. ==Kronoloogia== *[[1783]] – haldusreform [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]], [[Tallinna asehalduskond|Tallinna]] ja [[Riia asehaldurkond|Riia asehalduskonna]] moodustamine *[[1790]] – [[Tallinna merelahing]], Tallinna reidil Venemaa ja Rootsi laevastiku vahel *1802 – regulatiivi "Iggaüks..." vastuvõtmine, millega [[Eestimaa kubermang]]us sai [[talupoeg]] [[vallasvara]]le [[omandiõigus]]e ja talukoha põlise kasutamise õiguse [[jätkusuutlik]]ul talupidamisel *1802 – [[Tartu ülikool]]i taasavamine *1802 – Eestimaa kubermangu [[eramõis]]ates asutati [[vallakohus|vallakohtud]], vallakohtud tegutsesid ühe või mitme mõisa, hiljem valla piires ja koosnesid talupoegade endi keskelt valitud õigusemõistjatest. *1804 – [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Maapäev (rüütelkond)|maapäeval]] võeti vastu "[[Eestimaa talurahvaseadused|Eestimaa Tallorahwa Seädus]]" ja "Eestimaa Tallorahwa Kohto-Seadus ehk Walla-Kohto Kässo-ramat". *1804 – Vene tsaari [[Aleksander I]] poolt kinnitati [[Liivimaa talurahvaseadus]] *1804 – maakonnalinnades moodustati seniste [[Linnakool (1428–1805)|linnakoolide]] baasil saksakeelsed [[kreiskool]]id "Rahvahariduse esialgsete eeskirjade" alusel. *1805 – talurahvarahutused [[Kose-Uuemõisa mõis]]as, [[Kose-Uuemõisa sõda]] ja rahutused [[Järva kreis|Järvamaal]] [[Järva-Jaani kihelkond|Järva-Jaani kihelkonnas]] [[Karinu mõis|Karinu]] ja [[Orina mõis]]as, öise [[rehepeks]]u vastu. *[[1809]] – Eestimaa talurahvaseaduse täiendusega said talupojad õiguse talukoha põlisele (pärandatavale) kasutamisele ja [[vallasvara]] omamisele ning talupojad võisid seaduse järgi maad osta. *[[1812]]–[[1814]] – [[Napoleoni sõjad]], [[1812. aasta isamaasõda|Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale]], **1812 – maakaitseväe ja maamiilitsa moodustamine Eesti- ja Liivimaal *1816 – [[23. mai]]l ([[vkj]])/4. juunil ([[ukj]]) kinnitas keiser [[Venemaa keiser]] [[Aleksander I]], [[1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus|talurahvaseadus]]e. *[[1819]] – [[23. märts]]il kinnitas keiser Aleksander I Liivimaa uue talurahvaseaduse, millega kaotati [[Liivimaa kubermang]]u talupegade pärisorjus. *[[1821]] – ilmus [[Marahva Näddala-Leht]] *[[1831]] – esimene [[aurulaev]]aühendus Tallinn–[[Lübeck]] *1837 – algas regulaarne reisilaevaliiklus liinil [[Turu]]–[[Helsingi]]–[[Tallinn]]–[[Peterburi]] *[[1838]] – [[Õpetatud Eesti Selts]]i asutamine *[[1840]] – [[suur viljaikaldus Eestis]] *[[1841]] – talurahvarahutused [[Otepää kihelkond|Otepää kihelkonnas]] [[Pühajärve mõis]]as ([[Pühajärve sõda]]) *[[1843]] – ilmus [[Eduard Ahrens]]i eesti keele [[grammatika]] *[[1845]] – suur näljahäda Eestis *1845–1848 – [[Usuvahetusliikumine]] Lõuna-Eestis, [[luterlus]]e vahetamine [[vene õigeusk|Vene õigeusu]] [[usutunnistus]]e vastu *1848 – Tartus asutati [[Tartu Veterinaariinstituut|Tartu veterinaarkool]] *[[1849]] – kinnitas tsaar uue [[1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus|Liivimaa talurahvaseaduse]], osa maast, mis oli seni talupoegade käsutuses, tunnistati [[talumaa]]ks, mille kasutamine toimus [[vabaleping]]u järgi. Maad võis elujõuliste taludena [[rent|rendile]] anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. *[[1849]] – [[Valga]] asutati [[kihelkonnakool]]iõpetajate seminar (mis tegutses aastatel 1839–1849 [[Valmiera]]s [[Cimze seminar]]ina) *[[1853]] – [[Abja mõis]]nik müüs esimesena [[talude päriseksostmine|päriseks kahe küla]] [[talu]]d *[[1854]]–[[1855]] – [[Krimmi sõda]], [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia]]-[[Prantsusmaa Teine Vabariik|Prantsuse]] laevastik blokeeris Tallinna *[[1856]] – [[1856. aasta Eestimaa talurahvaseadus]]e järgi jäi mõisnikule maad umbes 1/6 mõisast ([[kuuendikumaa]]), talupoegade kasutuses olev maa tunnistati talumaaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. *[[Ärkamisaeg]] *[[1857]] – [[Kreenholmi Manufaktuur]]i asutamine [[Narva]]s *1857 – [[Johann Voldemar Jannsen]] hakkas välja andma ajalehte [[Perno Postimees]] *[[1857]]–[[1861]] – "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoja]]" ilmumine [[Õpetatud Eesti Selts|ÕES]]-i toimetistes *[[1858]] – talurahvarahutused [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] [[Mahtra mõis]]as ([[Mahtra sõda]]) *1850. aastate lõpust kuni 1870. aastateni tegutses Peterburis eesti haritlaste ühendus [[Peterburi patrioodid]] *1860–1870 – [[talude päriseksostmine|talude päriseksostmise]] hiilgeaeg *[[1861]] – ilmus [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]" *[[1863]]. aasta [[9. juuli]]l anti välja [[Venemaa keisririigi passiseadus]] *[[1863]] – eestlaste väljarändamise algus Venemaale ja Eesti asunduste ([[Juhan Leinberg|prohvet Maltsveti]] järgijad) tekkimine [[Eestlased Krimmis|Krimmis]] ja Kaukaasias [[File:Baltics 1882.JPG|pisi|Eestimaa, [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]u alad, Blackie & Sons Atlas (Edinburgh, 1882)]] [[File:Meyers b10 s0849a.jpg|pisi|Eestimaa, [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]u alad, Karte „Russische Ostsee-Provinzen Livland, Esthland u. Kurland“, Meyers Konversations-Lexikon (1885/1890) ]] * [[1864]]. aasta 21. november – [[1864. aasta palvekirjade aktsioon|palvekirjade aktsioon]] [[Johann Köler]]i algatusel *1864 – [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|kohtureform Venemaa Keisririigis]] *[[1865]] – Saaremaal kehtestati [[1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus]] *1865. aasta [[6. juuli]] – asutati [[Vanemuine (selts)|Vanemuise]] ja [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[Estonia (selts)|Estonia]] selts *[[1866]] – võeti vastu [[Liivimaa vallakogukonna seadus]] *[[1868]] – [[4. aprill]]ist, [[jüripäev]]ast kaotati lõplikult [[teoorjus]], vilja[[ikaldus]] ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos *[[1868]] ja 1870 – [[Carl Robert Jakobson]]i [[Kolm isamaakõne]]t Vanemuise seltsis *[[1869]] – toimus [[I üldlaulupidu]] [[Tartu]]s *[[1870]] – [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i asutamine *1870 – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i asutamine *1870. aasta [[24. juuni]] – eesti rahvusliku teatri esimene etendus ([[Lydia Koidula]] "[[Saaremaa onupoeg]]" Vanemuises) *1870. aasta [[5. november]] – avati [[Balti raudtee|Balti Raudtee Seltsi raudtee]] [[Paldiski]] ja [[Tosno]] vahel *[[1871]] – [[Eesti Kirjameeste Selts]]i asutamine *[[1875]] – laulu- ja mänguseltsi [[Endla (selts)|Endla]] asutamine Pärnus *[[1876]] – esimene eesti põllutöönäitus Otepääl *[[1877]] – [[Venestusaeg|venestusaja]] algus *1877 – kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse *[[1878]] – ilmus [[Viljandi]]s ajaleht [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] *[[1879]] – kaubalaevaseltsi [[Linda (laevasõiduselts)|Linda]] asutamine *[[1880]] – Venemaal [[Peterburi]]s asutati [[Eesti Heategev Selts]] *[[1881]] – [[Tallinna Reaalkool|Tallinna linna Peetri Reaalkool]]i avamine *[[1882]] – Vene keele tarvitamise algus ametliku keelena ([[Venestamine]]) *1882–1883 – [[Balti kubermangud]]es viidi läbi [[Manasseini revisjon]] *[[1883]]. aasta [[19. detsember|19. detsembril]] [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i asutamine *1883–1885 – [[usuvahetusliikumine]] Põhja-Eestis *[[Järelärkamisaeg]] *[[1884]] – [[4. juuni]], esimene [[Eesti lipp|Eesti lipu]], [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i lipu, sinimustvalge trikoloori heiskamine [[Otepää]]l *[[1887]] – üldhariduskoolide õppekeeleks kolmandast klassist alates kehtestati vene keel *[[1888]] – venekeelse [[Eesti Aleksandrikool]]i avamine [[Põltsamaa]]l, [[Jakob Hurt|J. Hurt]] algatas [[eesti rahvaluule]] kogumise *[[1889]] – [[Tapa–Tartu raudtee|Tapa–Tartu–Riia raudtee]]liini avamine *1889 – [[1889. aasta justiitsreform Venemaa Keisririigis|Kohtu- ja talurahvaasutuste reform]], [[kihelkonnakohus|Kihelkonnakohtute]] ülesanded jaotati kohtutegevuse alal [[ülemtalurahvakohus|ülemtalurahvakohtutele]] ning haldusalal [[talurahvaasjade komissar]]idele. Kohtu- ja talurahvaasutuste reformiga kehtestati kõigis [[Balti kubermangud]]es ühtsed talurahvaseadused. {{commonskat|Estonia in the 19th century}} *[[1895]] – [[Tartu]] nimetati Jurjeviks, [[Tartu Ülikool]]is ([[vene keel]]es ''Imperatorski Jurjevski Universitet'') kehtestati õppekeeleks [[vene keel]] *[[1896]] – [[Jaan Tõnisson]] hakkas toimetama ajalehte [[Postimees]] *[[1897]] – [[Venemaa Keisririigi 1897. aasta rahvaloendus]] *[[1900]] – Tartus asutati Eesti esimene [[sümfooniaorkester]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:19. sajand Eestis| ]] 1va7c3er85jlfxpv48dqgaa936129m2 Kindlustatud asula 0 328854 6184490 5523774 2022-08-27T21:11:19Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[File:Vina kalns pilskalns.jpg|thumb|[[Daugava]]-äärse [[Vīnakalns]]i kindlustatud asula asukoht tänapäeval]] '''Kindlustatud asula''' oli [[Euroopa]] varase metalliaja [[asula]]tüüp, mis paiknes looduslikult kaitstud kohas (nt künkal) ja oli sageli tugevdatud kunstlike kindlustustega, eriti kui looduslik kaitse jäi nõrgaks. [[Lääne-Euroopa|Lääne]]- ja [[Põhja-Euroopa]] kirjanduses kasutatakse sama nähtuse kohta sageli terminit "mägiasula" ([[inglise keel]]es ''hill-top settlement''). Levinud arvamuse kohaselt olid seesugused asulad osa üle-euroopalise [[pronks]]i<nowiki/>töötlemise, -levitamise ja -jaotamise süsteemist.<ref name=Lang2003>[[Valter Lang]] (2003). [http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad_104.htm Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. ''Noorema pronksiaja asulad].</ref> ==Leviku piirkond ja aeg== Sellised asulad olid kasutusel [[Baltikum]]is, [[Valgevene]]s, [[Ida-Euroopa]] [[mets]]avööndis ([[Djakovo kultuur|Djakovo]] ja [[Gorodištše kultuur]]id) ja [[Kesk-Euroopa]]s ([[Lausitzi kultuur]]), üksikud näited on teada ka [[Skandinaavia]]st ([[Darsgärde]], [[Sjöberg]]) ja [[Soome]]st ([[Liedo Vanhalinna]]). [[Leedu]]s ja Loode-Valgevene [[riipekeraamika kultuur]]i alal hakati neid rajama 2. aastatuhande viimasel veerandil [[eKr]] ja enamik neist jäi kasutusele kuni [[eelrooma rauaaeg|eelrooma rauaaja]] lõpuni või isegi [[rooma rauaaeg|rooma rauaajani]]. Ida-Euroopa metsavöötmes, [[Volga]]-[[Oka]] regioonis, rajati esimesed kindlustatud asulad 2. ja 1. at vahetusel või 1. at esimestel sajanditel eKr. [[Läti]]s ilmusid esimesed kindlustatud asulad 2. at lõpul eKr, Ida-Lätti ([[Brikuļi]]) ja [[Väina]] alamjooksule jõudsid nad 1. at alguses eKr ning paljud neist püsisid kasutusel kuni rooma rauaajani. [[Eesti]] kindlustatud asulad ehitati 9. sajandil või 8. sajandi algul eKr ja jäeti maha 1. at keskpaiku eKr. Soome ja [[Rootsi]] kindlustatud asulad rajati samal ajal või veel hiljem kui Eestis. Seega levisid KA-d aja jooksul lõunast (kagust) põhja (loodesse).<ref name=Lang2003 /><ref name=Lang2018>[[Valter Lang]] (2018). Läänemeresoome tulemised. ''Muinasaja teadus 28''. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. Lk 154–159, 206–207</ref> [[Fail:Asva kindlustatud asula 1.jpg|pisi|[[Asva linnusasula|Asva kindlustatud asula]] asukoht tänapäeval]] ==Baltikumi kindlustatud asulad== Baltikumis olid kindlustatud asulate kõrval olemas ka avaasulad, kus ilmselt elas rohkem inimesi, kuid [[arheoloogia|arheoloogiliselt]] on tunduvalt enam uuritud just kindlustatud asulaid. Kindlustatud asulate kontsentratsioon oli suurim piki Väina jõge Lätis (nt [[Ķivutkalns]], [[Vīnakalns]], [[Mūkukalns]], [[Klaņģukalns]]) ning selle [[jõgikond|jõgikonnaga]] seotud mäe- ja järverikkas Kirde-Leedus (nt [[Nevieriškė]]) ja Loode-Valgevenes. Eesti kindlustatud asulad asusid Põhja-Eestis ([[Iru linnamägi|Iru]] ja [[Narva Joaoru linnamägi|Narva]]) ja Saaremaal ([[Asva linnusasula|Asva]] ja [[Ridala kindlustatud asula|Ridala]]) ning nende kaitseehitised olid suhteliselt nõrgad, piirdudes puust või kivist tara või madala muldvalliga. Baltikumi kindlustatud asulates elanud kogukond oli suurem ühest perest/majapidamisest. On hinnatud, et näiteks Irus elas 30–50 inimest ja vähemalt sama palju ka Asvas ja Ridalas, Ķivutkalnsis 40–60, Vīnakalnsis 30–50 ja Brikuļis 40–70 inimest.<ref name="Lang2003" /><ref name="Lang2018" /> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Asulad]] [[Kategooria:Arheoloogia]] ehblzaetv2ericss92eifj3dmypo2ok Sündinud 1930 0 330627 6184512 5979668 2022-08-27T22:39:37Z Morel 26171 /* Juuli */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1930]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{sündinud|1930}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Barkat Gourad Hamadou]], Djibouti poliitik *[[2. jaanuar]] – [[Heino Siigur]], eesti õigusteadlane * 2. jaanuar – [[Virve Aben]], eesti tekstiilikunstnik * 2. jaanuar – [[Andres Reitalu]], eesti loomakasvatusteadlane *[[3. jaanuar]] – [[Robert Loggia]], USA näitleja *[[9. jaanuar]] – [[Pavel Koltšin]], vene suusataja *[[20. jaanuar]] – [[Buzz Aldrin]], USA astronaut *[[23. jaanuar]] – [[Derek Walcott]], Saint Lucia päritolu kirjanik ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Juri Apresjan]], armeenia päritolu keeleteadlane * 2. veebruar – [[Liia Palmse]], eesti sporditeadlane *[[4. veebruar]] – [[Ülo Uluots]], Eesti tootmisjuht ja poliitik *[[5. veebruar]] – [[Ilon Wikland]], eesti päritolu kunstnik * 5. veebruar – [[Axel Brun]], eestirootslasest maadleja ja maadluskohtunik *[[6. veebruar]] – [[Paul Ott]], eesti metsateadlane *[[15. veebruar]] – [[Ervin Pihu]], eesti ihtüoloog *[[17. veebruar]] – [[Ruth Rendell]], inglise kirjanik *[[25. veebruar]] – [[Hans Torim]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog *[[26. veebruar]] – [[Lazar Berman]], juudi päritolu pianist *[[27. veebruar]] – [[Joanne Woodward]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja filantroop *[[28. veebruar]] – [[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane ==Märts== *[[2. märts]] – [[Sergei Kovaljov]], Venemaa poliitik *[[3. märts]] – [[Ion Iliescu]], Rumeenia poliitik *[[7. märts]] – [[Olev Subbi]], eesti kunstnik *[[8. märts]] – [[Juri Rõtheu]], tšuktši ja vene kirjanik * 8. märts – [[Carl Gustaf Ströhm]], Saksamaa ajakirjanik *[[10. märts]] – [[Justinas Marcinkevičius]], leedu kirjanik *[[15. märts]] – [[Žoress Alfjorov]], juudi päritolu füüsik * 15. märts – [[Kaljo Pork]], eesti botaanik ja rohumaateadlane *[[17. märts]] – [[Karin Laine]], eesti spordiveteran *17. märts – [[James Irwin]], USA astronaut * 17. märts – [[Väino Ratassepp]], eesti pedagoogikateadlane *[[21. märts]] – [[Vootele Vaska]], eesti filosoof *[[24. märts]] – [[Steve McQueen]], USA filminäitleja ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Karl Kortelainen]], NSV Liidu sõjaväelane ning riiklike julgeolekuorganite töötaja ja piirivalvur * 1. aprill – [[Enn-Tiit Päärt]], eesti tehnikateadlane ja keemik *[[3. aprill]] – [[Helmut Kohl]], Saksamaa poliitik *[[7. aprill]] – [[Yves Rocher]], prantsuse ettevõtja *[[10. aprill]] – [[Spede Pasanen]], soome meelelahutaja *[[11. aprill]] – [[Anton LaVey]], USA satanist *[[15. aprill]] – [[Leev Kuum]], eesti majandusteadlane *15. aprill – [[Vigdís Finnbogadóttir]], Islandi poliitik *[[18. aprill]] – [[Henno Arrak]], eesti raamatugraafik *[[21. aprill]] – [[Silvana Mangano]], itaalia filminäitleja *[[22. aprill]] – [[Enno Penno]], Eesti poliitik *[[24. aprill]] – [[Juri Levada]], sotsioloog ja politoloog *[[28. aprill]] – [[James Baker]], USA poliitik *[[30. aprill]] – [[Félix Guattari]], prantsuse psühhoanalüütik ja filosoof ==Mai== *[[3. mai]] – [[Luce Irigaray]], Belgia feminist *[[5. mai]] – [[Leonid Abalkin]], vene majandusteadlane * 5. mai – [[Elmar Reinsoo]], eesti vaimulik *[[6. mai]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja *[[7. mai]] – [[Anatoli Lukjanov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik *[[8. mai]] – [[Gary Snyder]], ameerika luuletaja ja esseist * 8. mai – [[Heino Eelsalu]], eesti astronoom ja teadusloolane *[[11. mai]] – [[Egsder Dijkstra]], hollandi matemaatik ja informaatik *[[13. mai]] – [[Veljo Käsper]], eesti filmilavastaja * 13. mai – [[Erik Moseholm]], Taani džässkontrabassist, helilooja ja ansamblijuht *[[27. mai]] – [[Eino Tamberg]], eesti helilooja *[[28. mai]] – [[Frank Donald Drake]], USA astronoom *[[29. mai]] – [[Jevgenija Zavadskaja]], vene sinoloog * 29. mai – [[Leo Saluste]], eesti põllumajandusteadlane *[[31. mai]] – [[Clint Eastwood]], USA filminäitleja, -produtsent ja režissöör * 31. mai – [[Uno Loop]], eesti laulja ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Anne Reintamm-Laantee]], eesti geoloog *[[2. juuni]] – [[Feliks Vakk]], eesti keeleteadlane * 2. juuni – [[Pete Conrad]], Ameerika astronaut *[[4. juuni]] – [[Viktor Tihhonov]], vene jäähokitreener *[[10. juuni]] – [[Ilja Glazunov]], vene kunstnik *[[16. juuni]] – [[Otia Ioseliani]], gruusia kirjanik *[[18. juuni]] – [[Rein Virkus]], eesti professor *[[20. juuni]] – [[Magdalena Abakanowicz]], poola kunstnik *[[24. juuni]] – [[Claude Chabrol]], prantsuse filmirežissöör *[[26. juuni]] – [[Sławomir Mrożek]], poola näitekirjanik *[[27. juuni]] – [[Ross Perot]], USA ettevõtja ja poliitik * 27. juuni – [[Jüri Toomepuu]], Eesti poliitik *[[28. juuni]] – [[Heimar Peremees]], eesti majandusteadlane ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Carlos Menem]], Argentina poliitik *[[16. juuli]] – [[Osvald Nilson]], eesti pedagoogikateadlane ja geograaf *[[19. juuli]] – [[Eda Vaigla]], eesti keeleteadlane *[[23. juuli]] – [[Pierre Vidal-Naquet]], prantsuse ajaloolane *[[26. juuli]] – [[Diana Krull]], eesti helilooja ja foneetikateadlane ==August== *[[3. august]] – [[Leo Õispuu]], eesti insener ja küüditatu *[[4. august]] – [[Hannu Soikkanen]], soome ajaloolane *[[5. august]] – [[Neil Armstrong]], USA astronaut *[[12. august]] – [[George Soros]], Ungari juudi päritolu USA valuutaspekulant, filantroop, ühiskonnategelane ja mõtleja *[[22. august]] – [[Lembit Raave]], eesti põllumajandusteadlane *[[24. august]] – [[Ilmar Kleis]], eesti tehnikateadlane *[[28. august]] – [[Robert Salem]], eesti keemik ==September== *[[7. september]] – [[Heino Liiv]], eesti keeleteadlane *[[11. september]] – [[Jack Wells Davis]], USA kergejõustiklane * 11. september – [[Saleh Selim]], Egiptuse jalgpallur ja näitleja * 11. september – [[Ahto Räni]], eesti tehnikateadlane * 11. september – [[Uno Vunk]], eesti poksija *[[17. september]] – [[Arved Toots]], eesti agronoom ==Oktoober== *[[10. oktoober]] – [[Harold Pinter]], briti näitekirjanik *[[11. oktoober]] – [[Harry Glass]], Saksamaa suusahüppaja * 11. oktoober – [[Leo Pokk]], eesti arstiteadlane ja patoanatoom * 11. oktoober – [[Ivar Jaek]], eesti füüsik *[[14. oktoober]] – [[Mobutu Sese Seko]], Kongo Demokraatliku Vabariigi sõjaväelane ja poliitik *[[21. oktoober]] – [[Ivan Silajev]], Vene riigitegelane ja diplomaat *[[22. oktoober]] – [[Endel Hang]], eesti geograaf * 22. oktoober – [[Heino-Ülo Tooming]], eesti meteoroloog, taimefüsioloog ja ökoloog *[[23. oktoober]] – [[Gérard Blain]], prantsuse filminäitleja ja -lavastaja * 23. oktoober – [[Olev Saks]], eesti füüsik ja metroloog *[[24. oktoober]] – [[Ülo Haldre]], eesti füüsik * 24. oktoober – [[Jack Angel]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[25. oktoober]] – [[Heli Tiits]], eesti geograaf ja pedagoogikateadlane *[[28. oktoober]] – [[Virve Ahas]], eesti zooloog *[[30. oktoober]] – [[Otar Lordkipanidze]], gruusia arheoloog * 30. oktoober – [[Nelli Vija]], eesti teadlane ja bioloog * 30. oktoober – [[Mari-Liis Allsalu]], eesti keemik ==November== *[[1. november]] – [[Edgar Basel]], Saksamaa poksija * 1. november – [[Hubert Poola]], eesti arstiteadlane ja kirurg *[[19. november]] – [[Harry Pilbas]], Eesti sporditegelane *[[21. november]] – [[Endel Eero]], eesti majandusteadlane ja poliitik *21. november – [[Endel Mets]], eesti põllumajandusajakirjanik *[[24. november]] – [[Jaan Tuuling]], eesti kunstnik *24. november – [[Sándor Rozsnyói]], Ungari kergejõustiklane *[[25. november]] – [[Jan Peder Syse]], Norra advokaat ja poliitik *[[30. november]] – [[James Boyd]], USA poksija * 30. november – [[Igna Rooma]], Eesti põllumajandusteadlane ==Detsember== *[[4. detsember]] – [[Sheng Yen]], Taiwani chan-budistlik õpetaja *[[5. detsember]] – [[Yi-Fu Tuan]], hiina päritolu ameerika inimgeograaf *[[6. detsember]] – [[Hubert Kahn]], eesti arstiteadlane, meditsiinidoktor, professor, töötervishoiuarst * 6. detsember – [[Eladio Cabañero]], hispaania luuletaja * 6. detsember – [[Rolf Hoppe]], saksa näitleja * 6. detsember – [[Eino Tomberg]], eesti mäeinsener ja muinsuskaitsja * 6. detsember – [[Daniel Lisulo]], Sambia poliitik *[[13. detsember]] – [[Nikolai Rõbnikov]], vene näitleja * 13. detsember – [[Jevgeni Pelešev]], vene rahvusest Eesti ja Venemaa õigeusu vaimulik *[[19. detsember]] – [[Miloslav Stingl]], tšehhi rändur, reisikirjanik ja etnograaf *[[20. detsember]] – [[Regīna Ezera]], läti kirjanik *[[21. detsember]] – [[Kalevi Sorsa]], [[Soome]] poliitik *[[24. detsember]] – [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]], Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane *[[26. detsember]] – [[Harry Rehe]], eesti filmioperaator *[[27. detsember]] – [[Rasmus Kangropool]], eesti arhitektuuriajaloolane * 27. detsember – [[Vello Ambus]], eesti motospordiaktivist, Kalevi Suursõitude korraldaja *[[30. detsember]] – [[Henn Kilkson]], eesti keemik 2zu9ufdlw24wepoyd500hkm5wdqfaxk Niguliste muuseum 0 330647 6184359 6135171 2022-08-27T17:50:14Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki [https://nigulistemuuseum.ekm.ee Niguliste muuseum] on üks [[Eesti Kunstimuuseum|Eesti Kunstimuuseumi]] filiaalidest. Niguliste kogu hõlmab kõige silmapaistvamat ja väärtuslikumat osa Eesti kesk- ja varauusaegsest kirikukunstist. 13. sajandil rajatud Niguliste kirikus ja on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis asub endises sakraalhoones, võimaldades kirikukunsti esitleda selle ajaloolises kontekstis. Muuseumi tähtteosteks on Põhja-Saksa ja Madalmaade hiliskeskaegsed retaablid ning Bernt Notke maalitud „Surmatants” 15. sajandi lõpust. Eriliselt väärtuslik on [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/hobedakamber/ Hõbedakambris] eksponeeritud kirikute ning gildide-tsunftide ja Mustpeade vennaskonna hõbevara. Suur osa Niguliste muuseumi kogus asuvaid teoseid pärineb [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kirikust]] ning on täna välja pandud oma algsetel asukohtadel. Esimesed kirikukunsti teosed annetati Eesti Kunstimuuseumi kogudesse 1920. aastatel, kuid lõviosa teostest on jõudnud muuseumisse Teise maailmasõja järel. 1984. aastal avatud Niguliste muuseum tegutseb sõjajärgsete purustuste järel taastatud Niguliste kirikus. Niguliste kogu keskmeks on hiliskeskaegsed altariretaablid ja puuskulptuurid. Kollektsiooni üheks uhkuseks on Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ja 1481. aastal Tallinnasse jõudnud kahe tiivapaariga [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Niguliste kiriku peaaltari retaabel]. Tegemist on ühe kõige paremini säilinud ja suurima hiliskeskaegse Põhja-Saksa kappaltariga kogu maailmas. Samuti kuulub kogusse kolm Madalmaade päritolu retaablit – Brügge meistri Adriaen Isenbrandti töökoja [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/kannatusaltar/ Kannatusaltar] ([[Michel Sittow]]<nowiki/>i hilisemate ülemaalingutega), Lucia legendi meistrile omistatud Tallinna Mustpeade vennaskonna [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/maarja-altari-retaabel/ Maarja altari retaabel] ning Brüsseli Püha Hõimkonna kappaltar. Neile lisanduvad erinevatest Eesti kirikutest pärinevad kappaltarid ja pühakuskulptuurid. Kõige tuntumaks muuseumis olevaks teoseks on Bernt Notke töökojast pärinev “[[Surmatants (Tallinn)|Surmatants]]” 15. sajandi lõpul valminud maalist on tänaseni alles 7,5 meetri pikkune algustükk. Niguliste kogusse kuuluvad ka varauusaegsed, peamiselt 16. –17. sajandist pärinevad epitaafid ja vappepitaafid . Omaette kollektsioonid loovad 16.–18. sajandi seina- ja kroonlühtrid. Niguliste muuseumis on välja pandud ka üle saja hauaplaadi ja nende fragmendi. 14.–17. sajandi hauaplaadid pärinevad põhiosas Niguliste kirikust. ==Välislingid== * [https://nigulistemuuseum.ekm.ee Niguliste muuseum Eesti Kunstimuuseumi kodulehel] (vaadatud 27.08.2022) [[Kategooria:Tallinna muuseumid]] oe1id89zyaasj2drxkhqqcmmh4n4zka 6184384 6184359 2022-08-27T19:04:33Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki [https://nigulistemuuseum.ekm.ee Niguliste muuseum] on üks [[Eesti Kunstimuuseum|Eesti Kunstimuuseumi]] filiaalidest. Seal on väljas Eesti Kunstimuuseumi kesk- ja varauusaegse kirikukunsti kollektsioon. See hõlmab kõige silmapaistvamat ja väärtuslikumat osa Eesti kesk- ja varauusaegsest kirikukunstist. Muuseumi tähtteosteks on Põhja-Saksa ja Madalmaade hiliskeskaegsed retaablid ning Bernt Notke maalitud „Surmatants” 15. sajandi lõpust. Eriliselt väärtuslik on [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/hobedakamber/ Hõbedakambris] eksponeeritud kirikute ning gildide-tsunftide ja Mustpeade vennaskonna hõbevara.13. sajandil rajatud Niguliste kirikus ja on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis asub endises sakraalhoones, võimaldades kirikukunsti esitleda selle ajaloolises kontekstis. Suur osa Niguliste muuseumi kogus asuvaid teoseid pärineb [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kirikust]] ning on täna välja pandud oma algsetel asukohtadel. Esimesed kirikukunsti teosed annetati Eesti Kunstimuuseumi kogudesse 1920. aastatel, kuid lõviosa teostest on jõudnud muuseumisse Teise maailmasõja järel. 1984. aastal avatud Niguliste muuseum tegutseb sõjajärgsete purustuste järel taastatud Niguliste kirikus. Niguliste kogu keskmeks on hiliskeskaegsed altariretaablid ja puuskulptuurid. Kollektsiooni üheks uhkuseks on Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ja 1481. aastal Tallinnasse jõudnud kahe tiivapaariga [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Niguliste kiriku peaaltari retaabel]. Tegemist on ühe kõige paremini säilinud ja suurima hiliskeskaegse Põhja-Saksa kappaltariga kogu maailmas. Samuti kuulub kogusse kolm Madalmaade päritolu retaablit – Brügge meistri Adriaen Isenbrandti töökoja [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/kannatusaltar/ Kannatusaltar] ([[Michel Sittow]]<nowiki/>i hilisemate ülemaalingutega), Lucia legendi meistrile omistatud Tallinna Mustpeade vennaskonna [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/maarja-altari-retaabel/ Maarja altari retaabel] ning Brüsseli Püha Hõimkonna kappaltar. Neile lisanduvad erinevatest Eesti kirikutest pärinevad kappaltarid ja pühakuskulptuurid. Kõige tuntumaks muuseumis olevaks teoseks on Bernt Notke töökojast pärinev “[[Surmatants (Tallinn)|Surmatants]]” 15. sajandi lõpul valminud maalist on tänaseni alles 7,5 meetri pikkune algustükk. Niguliste kogusse kuuluvad ka varauusaegsed, peamiselt 16. –17. sajandist pärinevad epitaafid ja vappepitaafid . Omaette kollektsioonid loovad 16.–18. sajandi seina- ja kroonlühtrid. Niguliste muuseumis on välja pandud ka üle saja hauaplaadi ja nende fragmendi. 14.–17. sajandi hauaplaadid pärinevad põhiosas Niguliste kirikust. ==Välislingid== * [https://nigulistemuuseum.ekm.ee Niguliste muuseum Eesti Kunstimuuseumi kodulehel] (vaadatud 27.08.2022) [[Kategooria:Tallinna muuseumid]] 8jqovvf24n8areb52x147tqyhx0iocm 6184662 6184384 2022-08-28T09:58:38Z Ursus scribens 115317 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Merikeku|Merikeku]] ([[User talk:Merikeku|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:InternetArchiveBot|InternetArchiveBot]]. wikitext text/x-wiki '''Niguliste muuseum''' on aastal 1984 [[Tallinna vanalinn]]as [[Niguliste kirik]]us avatud [[muuseum]]; üks [[Eesti Kunstimuuseum]]i [[filiaal]]e<ref>http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=13 (vaadatud 15.06.2013)</ref>. Muuseumis asub Eesti kõige suurem ja tähelepanuväärsem vanema [[sakraalkunst]]i kollektsioon<ref name="nigulistemuuseum.ee">https://web.archive.org/web/20130319032749/http://www.nigulistemuuseum.ee/et/muuseumist/niguliste-lugu (vaadatud 15.06.2013)</ref>. Muuseumi tuntuim eksponaat-kunstimaal on [[Bernt Notke]] "[[Surmatants (Tallinn)|Surmatants]]"<ref name="nigulistemuuseum.ee"/>. Aastal 2001 avati muuseumi Hõbedakamber, kus muu hulgas on näha Tallinna [[gild]]ide ja [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] hõbevara<ref name="nigulistemuuseum.ee"/>. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.nigulistemuuseum.ee/et/muuseumist/niguliste-lugu Muuseumist Eesti Kunstimuuseumi kodulehel] (vaadatud 15.06.2013) [[Kategooria:Tallinna muuseumid]] o4uwir3pct6hf9nlq7d5b1z4m45nxoe 6184669 6184662 2022-08-28T10:10:04Z Ursus scribens 115317 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''Niguliste muuseum''' on aastal 1984 [[Tallinna vanalinn]]as [[Niguliste kirik]]us avatud [[muuseum]]; üks [[Eesti Kunstimuuseum]]i [[filiaal]]e<ref>http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=13 (vaadatud 15.06.2013)</ref>. Muuseumis asub Eesti kõige suurem ja tähelepanuväärsem vanema [[sakraalkunst]]i kollektsioon<ref name="nigulistemuuseum.ee">https://web.archive.org/web/20130319032749/http://www.nigulistemuuseum.ee/et/muuseumist/niguliste-lugu (vaadatud 15.06.2013)</ref>. Muuseumi tuntuim eksponaat-kunstimaal on [[Bernt Notke]] "[[Surmatants (Tallinn)|Surmatants]]"<ref name="nigulistemuuseum.ee"/>. Aastal 2001 avati muuseumi Hõbedakamber, kus muu hulgas on näha Tallinna [[gild]]ide ja [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] hõbevara<ref name="nigulistemuuseum.ee"/>. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://nigulistemuuseum.ekm.ee Muuseumist Eesti Kunstimuuseumi kodulehel] [[Kategooria:Tallinna muuseumid]] sj1vs3rlt6iaf99c6x0yty1zg3l6u90 Rosen (punane) 0 342767 6184378 6101068 2022-08-27T18:39:30Z NOSSER 8097 /* Soonurme liin */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Roseni (punane) suguvõsa aadlivapp.jpg|thumb|Roseni (punane) suguvõsa aadlivapp]] [[Fail:Roseni (punane) suguvõsa vabahärravapp.jpg|thumb|Roseni (punane) suguvõsa vabahärravapp]] '''Rosen (punane)''' on [[Eestimaa]] aadlisuguvõsa. == Ajalugu == Suguvõsa esimeseks esindajaks Eestimaal oli [[Otto von Lüneburg]] (kellest on esimesed andmed aastast 1241, suri pärast 1272), kes oli [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Taani kuninga vasallid|vasall]], kes aadeldati 1241. aastal. Koos oma poolvenna [[Dietrich von Kyvel]]iga osalesid nad [[13. sajand Eestis#Sõjad Vene vürstiriikidega|13. sajandi teisel poolel]] [[Ida-Eesti]] ja [[Ingeri]] vallutamisel 1250. aastal ja alustas ka [[Narva ordulinnus]]e ehitamist (vt [[13. sajand Eestis#Sõjad Vene vürstiriikidega]]). Rosenite suguvõsa asutajad olid Otto von Lüneburgi kolm poega: * [[rüütel]] Otto I von Rosen, piiskopkonna käsknik, hukkus lahingus Langenbergeni juures 29. juunil 1297; * rüütel Woldemar I von Rosen, Taani kuningliku nõukogu liige, kellest on andmed aastast 1282, [[Lielvārde]] (saksa ''Lennewarden'') [[Lielvārde vasallilinnus|linnusest]], * rüütel Helmold von Rosen (suri umbes 1306). [[Fail:Bm05104am.jpg|pisi|[[Lielstraupe loss]]. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]] == Suguvõsa liikmeid == * Fabian von Rosen auf [[Raiskumsi mõis|Raiskum]] († 1679) ** [[Georg Gustav von Rosen]] (1651–1737) ([[:de:Georg Gustav von Rosen|de]], [[:ru:Розен, Георг Густав фон|ru]]), sõjaväelane Prantsusmaa, Taani ja [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] teenistuses *** (Johann) [[Hans Gustav von Rosen]] (1681–1752), (Georg Gustav von Roseni (1651–1737) poeg), [[Saksa-Rooma riik|Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi]] ja Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), [[Kiikla mõis|Kiikla]] ja [[Vana-Kastre mõis]]nik, [[Liivimaa maanõunik]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=233 von Rosen, Johann Gustav], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref> **** [[Vabahärra]] [[Gustav Friedrich von Rosen]] (1715–1773), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), [[Kiikla mõis]]nik ***** [[Johann Friedrich von Rosen]] (1738–1816), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), [[Toila mõis|Toila]] ja [[Voka mõis|Voka]] mõisnik ***** [[Friedrich Gustav von Rosen]] (1740–1817), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), Kiikla mõisnik, riiginõunik. Rosenite Kiikla (''Kiekel'') suguvõsaliin<ref>[https://personen.digitale-sammlungen.de//baltlex/Blatt_bsb00000600,00248.html Haus Kieckel], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Görlitz 1930</ref> ****** [[Friedrich Georg von Rosen|Friedrich Georg Otto von Rosen]] (1767–1851) ([[:ru:Розен, Фёдор Фёдорович (отец)|Розен, Фёдор Фёдорович]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), [[Sevastopol]]i komandant ******* [[Friedrich Otto Alexander von Rosen]] (1808–1854) ([[:ru:Розен, Фёдор Фёдорович (сын)|Розен, Фёдор Фёдорович]]), [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium|VELK]] kuratooriumi president Lõuna-Venemaa ringkonnas, ([[tõeline riiginõunik]])<ref>[https://personen.digitale-sammlungen.de//baltlex/Blatt_bsb00000600,00249.html Friedrich Otto Alexander von Rosen], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Görlitz 1930</ref> ******** [[Friedrich von Rosen]] (1834–1902), geoloog, mineraloog ja paleontoloog, [[Kaasani ülikool]]i mineraloogiaprofessor ******** Alexander Stephan von Rosen (1835–1921), Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral) ******** Stephan Andreas von Rosen (1838– ), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant) ******** Nicolaus Friedrich Johann von Rosen (1844–1877) ****** [[Moritz Jakob Otto von Rosen]] (1775– ) ****** [[Otto Johann Stephan von Rosen]] (1778–1828), Venemaa keisririigi mereväeohvitser, [[Kiska mõis|Kiska]] ja [[Vatla mõis]]nik, Kaasani asekuberner **** Carl Otto von Rosen (1717–1797), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), [[Kaiavere mõis]]nik, Liivimaa maanõunik ***** Otto Gustav von Rosen (1753–1828) ***** Carl Friedrich von Rosen (1755–1828), [[Karste mõis]]nik ****** Friedrich von Rosen (1800– ), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor) ****** Alexander von Rosen (1802– ), Venemaa keisririigi sõjaväelane **** Johann Georg von Rosen (1718–1751), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), [[Arula mõis]]nik **** [[Conrad von Rosen (1720–1781)|Conrad von Rosen]] (1720–1781), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), [[Karste mõis]]nik ***** Gustav Friedrich Conrad von Rosen (1769–1842), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Karste ja [[Palupera mõis]]nik ****** Parun [[Johann Gustav von Rosen]] (1797–1872), Venemaa keisririigi sõjaväelane (suurtükiväekindral), [[Lielstraupe mõis]]nik (saksa ''Gross-Roop''), kes omandas [[1857]]. aastal taastas suguvõsamõisa [[Lielstraupe]]s ja taastas [[Lielstraupe loss]]i ******* Friedrich von Rosen (1833–1893), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), Lielstraupe mõisnik ******* Johann von Rosen (1834–1871), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik) ******* Reinhold von Rosen (1835–1876) ******* Georg von Rosen (1837–1878) ****** Otto Friedrich von Rosen (1798–1848), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik) **** Otto Reinhold von Rosen (1725–1798), [[Vana-Kastre mõis|Vana-Kastre]], [[Rasina mõis|Rasina]], [[Puka mõis|Puka]] ja [[Kriimani mõis]]nik ***** Otto Friedrich Gustav von Rosen, (1760–1793) *** [[Gustaf Fredrik von Rosen]] (1688–1769) **** Krahv Fredrik Ulrik von Rosen (1731–1793), Rootsi [[riiginõunik (Rootsi)|riiginõunik]], [[kammerhärra]], ülemtallimeister, ''Landshövding'' ***** Gustaf Fredrik von Rosen (1758–1815) ***** [[Krahv]] [[Robert Magnus von Rosen]] (1762–1825) ***** Krahv [[Axel Pontus von Rosen]] (1773–1834), Rootsi sõjaväelane (kindralleitnant), [[Göteborg]]i ja [[Bohuslän]]i landshövding *** Vabahärra [[Erich Dietrich von Rosen]] (1689–1735), [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] peamees ([[1715]]–[[1720]]), [[Seli mõis]]nik === Roosna-Mäetaguse liin === * [[Otto Fabian von Rosen]] (1684–1764), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[kindralmajor]]), [[Mäetaguse mõis|Mäetaguse]], [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]], [[Krabi mõis|Krabi]], [[Kärde mõis|Kärde]] ja [[Kalina mõis]]nik ning Liivimaa maanõunik. [[Roseni deklaratsioon]]i autor. [[Georg Gustav von Rosen]]i (1651–1737) poeg. ** Otto Gustav von Rosen (1716–1761) ** Georg Woldemar von Rosen (1719–1795), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), [[Mäetaguse mõis|Mäetaguse]] ja [[Kalina mõis]]nik *** Eugène Oktave Auguste von Rosen (1759–1834), Eestimaa [[maamarssal]] ja [[haagikohtunik]], Mäetaguse ja Kalina mõisnik. Rosenite (''Mehntack'') suguvõsaliin<ref>[https://personen.digitale-sammlungen.de//baltlex/Blatt_bsb00000600,00233.html?prozent= Haus Mehntack], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Görlitz 1930</ref> **** Woldemar Georg Ernst Karl von Rosen (1786–1862), **** Otto Johann von Rosen (1795–1882), Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabikapten), Mäetaguse, [[Edise mõis|Edise]], [[Konju mõis|Konju]] ja [[Pühajõe mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=251 von Rosen, Otto Johann], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref> **** Parun Andreas Hermann Heinrich von Rosen (1800–1884), [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja Viknino ([[Harkovi kubermang]]) mõisnik, [[dekabrist]] *** Peter August von Rosen (1767–1848), [[Kärde mõis]]nik ** Carl Gustav von Rosen (1730–1795) *** Vabahärra Carl Gustav von Rosen (1765–1834) **** Karl Theodor Alexander von Rosen (1794–1826) **** Mihhail von Rosen (1796–1873), Venemaa keisririigi sõjaväelane *** Vabahärra Peter August von Rosen (1767–1848) **** Karl Gustav Wilhelm von Rosen (1793–1847) ---- * [[Gustav Friedrich Konrad von Rosen]] (1769–1842), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[major]]), [[Palupera mõis|Palupera]] ja [[Karste mõis]]nik ** [[Johann Gustav von Rosen]] (1797–1872), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[Suurtükivägi|suurtükiväe]] [[kindral]]) *** Friedrich von Rosen (1833–1893), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[leitnant]]) ** Otto Friedrich von Rosen (1798–1848), Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[polkovnik]]) ---- * Johann, Hansu p von Rosen (maetud 1529), [[Roosna mõis]]nik ** Robert von Rosen, [[Roosna mõis]]nik *** Robert von Rosen, [[Roosna mõis]]nik, [[Soonurme mõis]]nik *** [[Johann von Rosen]] (surnud 1605), [[Roosna mõis]]nik, [[Ravila mõis]]nik. [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] peamees (1598–1600), [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik|Eestimaa maanõunik]] **** Robrecht von Rosen (surnud 1630) ***** Hans (Johan) von Rosen (surnud 1701/1703), [[Roosna mõis]]nik, [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik|Eestimaa maanõunik]] ***** Diedrich von Rosen (surnud 1657) ****** Hans von Rosen noorem (1685–1767), Roosna ja Soonurme mõisnik ****** Erich Dietrich von Rosen, [[Alu mõis]]nik === Soonurme liin === * [[vabahärra]] Hans Christian von Rosen (1717–1782), ([[Soonurme mõis|Soonurme]] Johan Hans von Roseni (1646–1703) pojapoeg ja [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]]u ja [[Hulja mõis|Hulja]] Hans von Rosen noorema (1685–1767) poeg), [[Soonurme mõis|Soonurme]] ja [[Sõtke mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=232&fip=193.174.98.30 von Rosen, Hans Christian], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref> ** Hans von Rosen (1740–1796) ** Woldemar von Rosen (1742–1790), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=238&fip=193.174.98.30 von Rosen, Woldemar], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref> ** vabahärra [[Robert Gottlieb von Rosen (1748–1813)|Robert Gottlieb von Rosen]] (1748–1813), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), [[Raka mõis|Raka]] ja [[Räsna mõis]]nik, [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]].<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=241&fip=193.174.98.30 von Rosen, Robert Gottlieb], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref> Rosenite Raka (''Rackamois'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=240 Haus Rackamois], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref> *** vabahärra Hans Wilhelm Gustav von Rosen (1780–1862), [[Raka mõis|Raka]] ja [[Räsna mõis]]nik, [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] sekretär, kreisisaadik ja meeskohtunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=241&fip=193.174.98.30 von Rosen, Hans Wilhelm Gustav], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref> **** Parun [[Robert Hans Otto Friedrich von Rosen]] (1806–1887)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/0000/bsb00000600/images/index.html?fip=193.174.98.30&id=00000600&seite=241 von Rosen, Robert Hans Otto Friedrich], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref> **** [[Gottlieb Reinhold Wilhelm von Rosen]] (1808–1893), [[Raka mõis|Raka]], [[Kuijõe mõis|Kuijõe]], [[Vardi mõis|Vardi]], [[Kukevere mõis|Kukevere]], [[Räsna mõis|Räsna]] ja [[Russalu mõis]]nik, [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] sekretär ja meeskohtunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=241&fip=193.174.98.30 von Rosen, Gottlieb Reinhold Wilhelm], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref> ***** Parun [[Georg Friedrich Wilhelm Alfred von Rosen]] (1850–1921), [[Russalu mõis|Russalu]] ja [[Vihterpalu mõis]]a omanik, [[Kreisisaadik|kreisisaadik]], [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]], [[Eestimaa Provintsiaalkonsistoorium|Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi]] president, Rosen & Ko piiritusetehase asutaja<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=242&fip=193.174.98.30 von Rosen, Georg Friedrich Wilhelm Alfred], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref><ref>[https://personen.digitale-sammlungen.de//baltlex/Blatt_bsb00000600,00242.html?prozent= Georg Friedrich Wilhelm Alfred von Rosen], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Görlitz 1930</ref> **** vabahärra [[Karl Gustav Woldemar Amandus von Rosen]] (1813–1892), [[Kostivere mõis|Kostivere]] ja [[Pühatu mõis]]nik, meeskohtunik * Friedrich Adolf von Rosen (1722–1796), [[Pürksi mõis]] ja [[Saare mõis (Noarootsi)|Saare mõisnik]] Läänemaaal, Hollandi sõjaväelane (ooberst)<ref>[https://personen.digitale-sammlungen.de//baltlex/Blatt_bsb00000600,00232.html?prozent= von Rosen, Friedrich Adolf], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Görlitz 1930</ref> ** Friedrich Gottlieb Adolf von Rosen (1771–1847), [[Keava mõis|Keava]], [[Tahu mõis|Tahu]], [[Saare mõis (Noarootsi)|Saare mõisnik]]. Rosenite Saare (Lyckholm) suguvõsaliin<ref>[https://personen.digitale-sammlungen.de//baltlex/Blatt_bsb00000600,00244.html?prozent= Haus Lyckholm], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Görlitz 1930</ref><ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=244 Haus Lyckholm], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref> *** [[Karl Georg Wilhelm Rosen]] (1800–1860), luuletaja * Robert Gottlieb von Rosen (1728–1792), [[Hulja mõis]]nik ** [[Robert Gottlieb von Rosen (1767–1829)|Robert Gottlieb von Rosen]] (1767–1829), [[meeskohtunik]], [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonna]] [[Hulja mõis|Hulja]] ja [[Hõbeda mõis|Hõbeda]], ning [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa]] [[Sõtke mõis]]nik *** Parun [[Robert Gottlieb von Rosen]] (1797–1867), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), [[tõeline riiginõunik]], [[Eestimaa kubermang]]u asekuberner == Vaata ka == * [[Rosen (valge)]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Genealogisches Handbuch des Adels]], ''Adelslexikon'' köide XII, Band 125 der Gesamtreihe, lk 22–25, 2001, {{ISSN|0435-2408}} ja (Nachträge) köide XVII, Band 144 der Gesamtreihe, lk 491, 2008, [[C. A. Starke Verlag]], Limburg (Lahn) * Genealogisches Handbuch des Adels. Band 13 der Gesamtausgabe, Freiherliche Häuser A, köide II, Ausgabe 1956, lk 420–437; Band 39 der Gesamtausgabe, Freiherliche Häuser B, Band IV, Ausgabe 1967, lk 396–403; Band 59 der Gesamtausgabe, Freiherliche Häuser A, Band IX, Ausgabe 1975, lk 418–435; Band 69 der Gesamtausgabe, Freiherliche Häuser, Band XV, Ausgabe 1989, lk 426–449 * Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil 2, 1: Estland, Görlitz, 1930, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=225&pdfseitex lk 208–236] * [[Gothaischer Hofkalender|Gothaisches Genealogisches Taschenbuch der Freiherrlichen Häuser]], Gotha, Justus Perthes, 1849 ''Rosen'' (Ergänzungen 1853–1941); 1900 ''Rosen a.d.H. Hoch-Rosen'' (Ergänzungen 1902–1940) * [[August Wilhelm Hupel]]: ''[[Nordische Miscellaneen]]'', Bände 15–17, lk 158jj [http://books.google.de/books?id=vqJKAAAAcAAJ&pg=PA158 Digitalisat] * [[Ernst Heinrich Kneschke]]: ''[[Neues allgemeines deutsches Adels-Lexicon]]''. Leipzig 1867, Band 7,[http://books.google.de/books?id=CuimQsROQrIC&pg=PA574#v=onepage&q&f=false S.574–575] * Claus Frhr. von Rosen: ''Die Familie v. Rosen im Militär- und Staatsdienst.'' In: Baltische Ahnen- und Stammtafeln, Jg. 47, 2005, lk 21–37 * Claus Frhr. von Rosen: ''Zweig Huljell aus dem Hause Hochrosen.'' In: Archiv für Sippenforschung 57, 1992, lk 1–41 * Hans Frhr. von Rosen: ''Aus acht Jahrhunderten. Sippenchronik eines livländischen Geschlechts.'' In: Lüneburger ostdeutsche Dokumentationen, Bd. 10. Lüneburg, 1986 * Hans Frhr. von Rosen: ''Rosen-Chronik.'' Rosbach v. d. H. 1980 * Hans Frhr. von Rosen: ''Das Erblehen Roop. Schlüssel zum Herkunftsproblem der Herren von Rosen.'' In: Archiv für Sippenforschung, Bd. 44, 1978, lk 449–468 * Hans Frhr. von Rosen: ''Der Livlandfahrer Helmoldus de Luneborg. Ein Beitrag zum Herkunftsproblem des Geschlechts von Rosen.'' In: Archiv für Sippenforschung, Bd. 34, 1968, lk 488–495 * Rosenscher Familienverband (Hrsgb.): ''Archiv-Katalog des Verbandes der Freiherrn und Grafen von Rosen.'' Flensburg 1977 * Woldemar, Fabian u. Ingeborg von Rosen: ''Familiengeschichte der Freiherren und Grafen von Rosen.'' 2 Bände, Flensburg 1972 * [[Astaf von Transehe-Roseneck]]: Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. Teil 1, 2: Livland, Lfg. 9–15, Bd.: 2, Görlitz, ca. 1935, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000559/images/index.html?id=00000559&fip=83.125.122.26&no=4&seite=414 lk 1049–1155] * [[Leopold von Zedlitz-Neukirch]]: ''[[Neues preussisches Adelslexicon]]''. Leipzig 1837, Band 4, [http://books.google.de/books?id=cLMTAAAAYAAJ&pg=PA129&dq#v=onepage&q&f=false S. 129] == Välislingid == {{commonskat|House von Rosen}} * [https://sites.google.com/site/fivegateways/alphabetical-index-r/rosen Rosenite sugupuu] [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Kuramaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Punased Rosenid| ]] 0cbw0jvnyhmv3bpbzlzxchximvpu0rn Vaartu mõis 0 345747 6184541 6143258 2022-08-28T05:09:47Z Melilac 58734 /* Mõisa suurus */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Zvārtavas pils 1999-09-13.jpg|pisi|Zvārtava mõisa peahoone 1999. aastal]] [[File:Koivaliina kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Zvārtava mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 6]] '''Zvārtava mõis''' ([[saksa keel]]es ''Adsel-Schwartzhoff'', [[läti keel]]es ''Zvārtavas muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Koivaliina kihelkond|Koivaliina kihelkonnas]]. Tänapäeval asub [[Läti]]s [[Ape piirkond|Ape piirkonnas]] [[Koivaliina vald|Koivaliina vallas]] [[Zvārtava]]s. ==Ajalugu== Esimesed teated [[mõis]]ast pärinevad [[1627]]. aastast. Algul oli Zvārtava mõis [[Koivaliina mõis]]a alluvuses. Varaseimad asukad olid [[Rödinger]]id ja [[Banér]]id. Edasised omanikud olid [[Delwig]]id, kelle käes sai Zvārtava mõisast iseseisev haldusüksus. Seejärel kuulus mõis [[Skotus]]tele ja viimaks von [[Zoekell]]idele. ==Mõisaansambel== Peahoone pärineb 1881. aastast ja on [[uusgooti stiil]]is. Praegu kuulub mõis Läti Kunstnike Liidule. [[Park|Pargi]] planeerimist alustati 18. sajandil. 19. sajandiks oli pargi suurus 9,7 [[hektar]]it. 1803. aastal püstitati mõisa juurde [[Hollandi tuulik]]. Vanemad kõrvalhooned on [[klassitsism|klassitsistlikus]] stiilis, ent uuemad on uusgooti stiilis nagu peahoonegi. [[Zvārtava mõis]]a peahoone on riikliku kaitse all olev arhitektuurimälestis.<ref name="ElOsY" /> Kohaliku kaitse all on Zvārtava tuulik, Zvārtava mõisa park, tallid, ait ja aedniku maja.<ref name="vuLwX" /> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 9 ja 3/8 [[adramaa]]d, sellele allus 336 mees- ja 379 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 277.</ref> Aastal 1627 oli mõisa suurus kolm adramaa, reaalselt hariti aga 1 ja 1/2 adramaad maad. Aastal 1758 oli mõisa suurus 9 ja 3/4 adramaad, aastal 1823 aga 7 ja 1/4 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 266.</ref> Aastal 1832 oli mõisal 7 ja 1/5 adramaad maad, aastal 1881 oli neid aga 4 ja 48/80, lisaks allus mõisale 9 ja 78/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.</ref> ==Karjamõisad== Aastal 1816 kuulus mõisale kaks [[karjamõis]]a: Leimaņi (''Leimann'') ja Palsa karjamõis (''Palse'', hiljem ''Palsche''). Palsa jõe kaldal asus Palsa karjamõis (koordinaadid {{koord | tekst =/ | NS=57/28/03.93/N | EW = 26/21/09.35/E | tüüp = maamärk | nimi = Palsa karjamõis}}). [[XIX sajand]]i kahekümnendatel aastatel asus sealset piirkonda rentima Lindede perekond. Ühtlasi kuulus renditavale piirkonnale neli peret. Aastal 1835 rajasid Linded ka selle karjamõisa peahoone. Hoone rajasid kohalikud meistrid, see on säilinud praktiliselt ilma igasuguste remonditööde ja muudatusteta tänapäevani. Palsa karjamõisa on kutsutud ka neitsimõisaks, sest see kuulus pikka aega neljale [[Vidaga]]st pärit neiule. Mõisa juures kasvab kolm [[XX sajand]]i alguses mõisa omaniku lapse sünnipäeva puhuks istutatud [[lehis]]t.<ref>{{Netiviide |url=http://www.gaujiena.lv/latv.html |pealkiri=Koivaliina valla koduleht |vaadatud=2018-08-23 |arhiivimisaeg=2018-08-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180823110057/http://www.gaujiena.lv/latv.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <gallery> Zvārtavas vējdzirnavas (2).jpg|Zvārtava tuulik Zvārtavas muižas parks 02.jpg|Zvārtava mõisa park Zvārtavas muižas kungu mājas interjers (14).jpg|Häärberi sisevaade Zvārtavas muižas staļļi (2).jpg|Tall Zvārtavas muižas kungu mājas interjers (24).jpg|Häärberi sisevaade Zvārtavas muižas klēts (1).jpg|Ait Zvārtavas muižas kungu māja 10.jpg|Häärberi sisevaade </gallery> {{viited|allikad= <ref name="ElOsY">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Gaujienas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> <ref name="vuLwX">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Gaujienas+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> }} ==Välislingid== {{commonscat|Zvārtava Manor‎|Zvārtava mõis}} *[http://www.pilis.lv/a_pnm/view.php?id=594&prop_id=211 Sissekanne Läti mõisate saidil; fotod] (''läti keeles'') {{Koivaliina kihelkond}} {{koord | NS = 57.537331 | EW = 26.368928 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Hopa piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Koivaliina kihelkond]] l85pcz23ty4co7ahge8mjp8zaixqu50 Aleksander Pallas 0 347608 6184587 4135151 2022-08-28T07:14:17Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] wikitext text/x-wiki '''Aleksander Pallas''' ([[10. september]] [[1887]] [[Hageri kihelkond]] – [[7. jaanuar]] [[1939]]) oli eesti advokaat. Ta lõpetas Moskva ülikooli õigusteaduskonna. Aleksander Pallas oli vandeadvokaat [[Otto Strandman]]i abi, seejärel iseseisev vandeadvokaat [[Tallinn]]as, Tallinna linnanõunik ja linnapea asetäitja, osales [[Vabadussõda|Vabadussõjas]]. {{JÄRJESTA:Pallas, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[kategooria:Surnud 1939]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] pp470bfqiyqpd1qxozlonr323cxv455 Meremõisa mõis 0 348114 6184425 6029738 2022-08-27T19:38:33Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Fail:RIGBY(1842) Baltic letters, p1.197 RUINS AT FALL (Keila-Joa).jpg|thumb|Mõisa uue peahoone varemed. Elizabeth Eastlake-Rigby, 1838–1841, trükitud 1842]] [[Pilt:Meremõisa mõisa varemed, 19. saj.jpg|pisi|Mõisa uue peahoone varemed (juuli 2011)]] '''Meremõisa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Merremois'') oli [[rüütlimõis]] [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asuvad mõisa alad [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]. Mõis asutati 1580. aastatel, esimene omanik oli Hans Wartmann. Alates 1786. aastast, kui Gustav Reinhold von Wartmann müüs mõisa maha, oli see järgemööda [[Pilar von Pilchau]]de, [[Klugen]]ite, [[Koskull]]ide ja [[Knorring]]ite omanduses. 1832. aastal sai uueks omanikuks [[Carl von Uexküll]]. Tema alustas uue mõisasüdame ehitamist [[Keila jõgi|Keila jõe]] vasakule kaldale, umbes 200 meetrit vanast südamest põhjakirdesse. Uute suurte ehitustega sattus Uexküll rahalistesse raskustesse ning müüs 1837. aastal Meremõisa naabermõisa [[Keila-Joa mõis|Keila-Joa]] omanikule [[Alexander von Benckendorff]]ile, kes oli seal äsja ehitanud uue mõisasüdame koos uusgooti stiilis lossiga. Pooleliolevast Meremõisa uuest peahoonest kujundati maalilised varemed uue Keila-Joa metsapargi kaugeimas servas (kavandatud Meremõisa uus peahoone asus Keila-Joa mõisa peahoonest 500 meetrit läänes jõe teisel (vasakul) kaldal). Meremõisast sai Keila-Joa [[kõrvalmõis]] ja sinna mingeid hooneid enam ei ehitatud. Pärast [[1919. aasta maareform]]i rajati mõisa allesjäänud südamesse asundustalu Merimetsa A-176, kus säilis ka vana mõisa hooneid.<ref>[[Veljo Ranniku]] foto, 1967. Muinsuskaitseameti fotokogu</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Alo Särg]]. "Harjumaa mõisad". [[Argo]]. Tallinn 2006, lk 116–117. == Välislingid == * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=9485 Kultuurimälestis nr 9485, "Meremõisa mõisa varemed, 19. saj"] * [http://www.mois.ee/harju/meremoisa.shtml Eesti mõisaportaal] {{Keila kihelkond}} {{koord}} [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Volkonskite mõisad]] [[Kategooria:Keila kihelkond]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] 28vh8ibjk772y4ga5e9g3dgqwm62o41 Tallinna linnatapamaja 0 352852 6184609 6013901 2022-08-28T07:52:12Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tallinna linnatapamaja kontorihoone 28763.jpg|pisi|Tallinna linnatapamaja kontorihoone]] '''Tallinna linnatapamaja''' oli aastatel 1893–1940 [[Tallinn]]as, (20. sajandi alguses Riesenkampffi tänav 37, 1930-datel kehtinud aadressiga) [[Jüri Vilmsi tänav]] 37<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Linnaettevõtted], lk 126</ref> tegutsenud [[tapamaja]]<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. Tänapäeval on selle kinnistu aadressid Jüri Vilmsi tn. 53a-53g. Tapamaja projekteeris ja ühtlasi oli ehitusjuht [[Carl Gustav Jacoby]]<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. 1932. aastast tegutses tapamaja kõrval alaline eluslooma[[turg]]<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. Endise Tallinna linna[[tapamaja]] [[Tallinna Tapamaja kontorihoone|kontorihoone]]<ref name="KRR_28763 ">{{kultuurimälestis|28763 |Tallinna linnatapamaja kontorihoone}} (vaadatud 24.09.2020)</ref> asub [[Jüri Vilmsi tänav]] 53a. Teised Tallinna Tapamaja kompleksi hooned on kas lammutatud või kapitaalselt ümber ehitatud. Tallinna linnatapamaja asukohaks valiti Riesenkampfi tänava pikendusel asunud heinamaa, mis jäi väljapoole tolleaegset linnapiiri. [[Tallinna linnainsener|Linnainsener]] [[Carl Gustav Jacoby]] koostatud projekt järgi kestis ehitus aastatel 1891–1893. Hoone esimesel ja katusekorrusel paiknesid teenistujate korterid, teine korrus oli kasutusel kontoripinnana. Osaliselt on säilinud kogu kompleksi ümbritsenud ja tänavast eraldanud paekivist müür, sealhulgas väärtuslik müürilõik Vilmsi tänav 53a kontorihoone ees, mille tänaseks kinni müüritud [[jalgvärav]]at kaunistab raidkivi aastaarvuga "1893". [[Laagna tee]] poolt ümbritseb hoonet betoonsein. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Tallinna entsüklopeedia">Tallinna entsüklopeedia. II köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 307</ref>}} == Välislingid == *[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1893/08/24/12 Tallinna tapamaja], Postimees (1886-1944), nr. 187, 24 august 1893 {{Coordinate|NS=59.430712|EW=24.779852|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tallinna ajaloolised ehitised]] [[Kategooria:20. sajand Tallinnas]] bs2mjasy8xax66sac8oi3itock4evw8 Wilhelm Gustloff (laev) 0 360429 6184457 5860295 2022-08-27T20:21:33Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-H27992, Lazarettschiff "Wilhelm Gustloff" in Danzig.jpg|pisi|Wilhelm Gustloff hospidallaevana Danzigis 1939. aastal]] '''Wilhelm Gustloff''' oli [[teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] eel Saksamaal ehitatud reisilaev, mida kasutati sõja käigus hospidallaevana ja ujuvkasarmuna. Laeva uputas nõukogude allveelaev 30. jaanuaril 1945 [[Preisimaa]] (Poola) ranniku lähedal. Koos laevaga hukkus üle 9000 inimese, mis on suurima ohvrite arvuga laevahukk läbi aegade. == Ajalugu == === Ehitamine ja teenistus kuni Teise maailmasõja alguseni === Laev pidi saama nimeks [[Adolf Hitler]], kuid pärast [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] [[Šveits]]i haru rajaja [[Wilhelm Gustloff|Wilhelm Gustloffi]] tapmist [[1936]]. sellest mõttest loobuti. Istudes Gustloffi mälestusteenistusel tema lese kõrval, otsustas Adolf Hitler nimetada laeva Wilhelm Gustloffi mälestuseks. Laev lasti vette 5. mail 1937. Mõnda aega pärast valmimist oli Wilhelm Gustloff väidetavalt maailma suurim ristluslaev. Esimesele reisile siirdus laev 23. märtsil 1938. Esimese reisi tegi laev peamiselt propaganda eesmärkidel Inglismaale. Kuni Teise maailmasõjani tegi Wilhelm Gustloff kuus ristlusreisi [[Itaalia]]sse ja kuus [[Norra]]sse. Enne sõja algust 1939. aastal tõi [[Hispaania]]st tagasi seal [[Francisco Franco|Franco]] režiimi poolel võidelnud sakslased ja lisaks jõudis teha veel ühe ristlusreisi. === Teise maailmasõja ajal === 22. septembril 1939 võeti laev [[Kriegsmarine]] ehk Saksamaa mereväe teenistusse [[hospidallaev]]ana. Esmalt paigutati sinna Poola sõjakäigu haavatuid, sealhulgas vange. 1940. aasta algul evakueeriti Wilhelm Gustloffiga haavatuid Norrast. Novembris anti laev Gotenhafenis ([[Gdynia]]) [[ujuvkasarmu]]ks allveelaevade õppeüksusele ja värviti halliks. ==== Uputamine ==== 21. jaanuaril 1945 andis suuradmiral [[Karl Dönitz]] käsu läbi viia mastaapne evakueerimisoperatsioon Hannibal, millesse kaasati ka seni pikalt sadamas ujuvkasarmuna seisnud Wilhelm Gustloff. Kapteniks määrati sõidu ajaks 63-aastane Friedrich Petersen, kes polnud juba tükk aega meresõitu praktiseerinud ning võttis endale paar "abikaptenit". Laevale hakkas voorima massiliselt haavatuid ja põgenikke. Esimesed 7956 pardale tulnut jõuti registreerida. Seejärel lõppes paber, kuid laevale tuli veel vähemalt paar tuhat inimest. Laeval oli ka ligikaudu 1500 sõjaväeteenistujat, sealhulgas meeskond, senised allveelaevakursuslased, haavatud ja nais-mereväeabilised. Ühe versiooni kohaselt olevat laevale paigutatud ka kuulsa kadunud Merevaigutoa elemente, mis pole kinnitust leidnud. [[30. jaanuar]]i [[1945]] kell 13.10 väljus laev Gotenhafenist 10 582 inimesega (neist 8956 tsiviilisikut, sh kuni 5000 last) pardal. Sihtsadamaks oli [[Kiel]]. Kaasa pidi sõitma ka reisilaev Hansa, kuid jäi masinarikke tõttu maha. Algselt mõeldud kolmest eskortlaevast tulid kaasa üks väike [[hävitaja]] (suur [[torpeedokaater]]) Löwe ja üks [[torpeedoretriiver]]. Kuna laeval oli palju rahvast, otsustas kapten kasutada Kieli jõudmiseks sügavamat avamerepoolsemat laevateed ja kuna sillale tuli raadioside kaudu valeinfo, nagu liiguks pimeduses laevaga ristuval kursil [[miinitraaler]]ite üksus, käskis kapten süüdata kell 18.00 [[käigutuled]]. Hiljem käigutuled kustutati, kuid laev oli juba avastatud vastase poolt. Kell 21.16 sai laev 3 [[torpeedo]]tabamust nõukogude allveelaevalt S-13 ja uppus kolmveerand tunniga. Kokku 1252 reisijat päästeti saatelaevade poolt, mida allveelaev samuti rünnata üritas. Põgenikelaeval olnud inimestest hukkus 9343, mis teeb selle kõigi aegade suurima ohvrite arvuga laevahukuks. == Järellugu == Allveelaeva S-13 vastuolulise teenistuskäiguga komandöri [[Aleksandr Marinesko]]t autasustati hiljem hea tegevuse eest [[Punatähe orden]]iga, kuigi ta ise lootis saada [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelaseks]].{{lisa viide}} Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse ta siiski sai postuumselt [[1990]]. aastal. Wilhelm Gustloffi vrakk lebab merepõhjas oluliselt rohkem purustatuna, kui see võinuks olla võimalik uppumisel. Võimalik, et laeva on hiljem üritatud purustada nõukogude mereväe poolt, varjamaks katastroofi jälgi. Esialgu arvestati puuduliku dokumentatsiooni tõttu, et laevahuku ohvreid oli tunduvalt vähem, kuid aastatega on andmeid mitu korda täpsustatud ja arv on oluliselt suurenenud. == Laeva iseloomustus == Ehituskontseptsioonilt oli laev [[ristluslaev]]. Siiski oli juba ehitades mõeldud ka laeva võimalikule kasutusele hospidallaevana. Laeva maksimaalne pikkus oli 208,5 m, süvis 7 m, meeskonna suurus 417, reisijakohti 1463, reisikiirus 15,5 sõlme. Kajutid olid sisustatud mugavalt. Reisijate käsutuses oli ka kino ja bassein. Laeval oli ka eraldi kajutite grupp riigikantslerile, kes ei kasutanud seda aga kunagi. == Välislingid == * [http://www.youtube.com/watch?v=7ufWAflyB88 The Sinking of the Wilhelm Gustloff: Deadliest Sea Disaster] * [http://www.spiegel.de/panorama/zeitgeschichte-der-untergang-der-wilhelm-gustloff-a-339095.html Zeitgeschichte: Der Untergang der "Wilhelm Gustloff"] [[Kategooria:Saksamaa laevad]] [[Kategooria:Saksamaa sõjalaevad]] [[Kategooria:Saksamaa Teises maailmasõjas]] 7icc9ylrwe6zmmpvk7ybvg4embivapb La casa de los espíritus 0 366998 6184674 3886626 2022-08-28T10:18:06Z Lulu 294 Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Vaimude maja]] → [[Vaimude maja (romaan)]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Vaimude maja (romaan)]] fpzzeg3j3cungut3po48mngirbhhkg1 La casa de los espiritus 0 366999 6184675 3886627 2022-08-28T10:18:40Z Lulu 294 Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Vaimude maja]] → [[Vaimude maja (romaan)]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Vaimude maja (romaan)]] fpzzeg3j3cungut3po48mngirbhhkg1 Tallinna ühistransport 0 368675 6184323 6181334 2022-08-27T16:50:53Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{Vikinda|kuu=august|aasta=2021}} [[Fail:Tram 502 at a Traffic Light Junction of Narva mnt and Maneezhi Tallinn 16 January 2017.jpg|pisi|[[Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles|CAF]] Urbos AXL-i tramm on üks kolmest Tallinna teenindavast trammitüübist]] [[Pilt:Tallinna Tramm 100 1988 (01).jpg|pisi|"Tallinna tramm 100" tähistamine 1988. aastal]] '''Tallinna ühistransport''' koosneb bussi-, [[Tallinna trammiliiklus|trammi-]], [[Tallinna trollibussiliiklus|trolli-]], rongi- ja parvlaevateenustest. Bussi-, trammi- ja trollibussiliini opereerib peamiselt [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. Elektrirongiteenuseid osutab [[Elron]] ja laevaliiklust [[Aegna]] saarele haldab [[Kihnu Veeteed]] AS. Varem olid trammi-, trolli- ja bussiteenused jagatud [[Tallinna Autobussikoondis]]e (bussiteenused) ja [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]]-i (TTTK) vahel, kuid need ettevõtted liideti 2012. aastal Tallinna Linnatranspordi AS-iga (TLT).<ref>{{Netiviide |autor= |pealkiri=Tallinna Linnatranspordi AS |keel=inglise |väljaandja=Tallinna linnavalitsus |aeg= |url=https://www.tallinnlt.ee/en/about-us/ |vaadatud=}}</ref> Tallinn on ainus linn Eestis, mis on kunagi kasutanud [[tramm]]i või [[trollibuss]]i. Esimene trammiliin avati aastal [[1888]]. Trolle plaaniti esmakordselt Tallinna juba 1946. aastal, kuid esimene liin avati alles 1965. aastal. Sellest ajast alates laienes trollivõrk üheksale liinile, kuid võrku hakati hiljem vähendama. Aastal 2000 suleti üks liin, millele järgnes teine ​​2012. aastal, millele järgnes kaks täiendavat marsruuti, mis suleti 2015. aastal ning veel ​​üks liin, mis suleti 2017. aastal, jättes järele neli liini. Kõik rongid väljuvad [[Balti jaam]]ast Põhja-Tallinna linnaosas, mis asub Tallinna vanalinna põhjaosa lähedal. Lähirongiteenust elektrirongidega osutab Elron, elektrirongiga saab sõita [[Keila]]sse, [[Paldiski]]sse ja [[Turba]]sse. Samuti teenindab Elron diiselronge, mis suunduvad Pärnusse, Viljandisse, Tartusse ja Narvasse. Lähirongid moodustavad kiire transpordi selgroo kesklinnast Tallinna kõige lõunapoolsemasse linnaosasse Nõmmele. == Ajalugu == Enne 1920. aastat korraldas Tallinna ühistransporti (veondust) [[vooriäri komisjon]].<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/> Aastast 1920 korraldas seda [[Liiklemisinspektsioon]].<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/> 1922. aastal andis [[Tallinna linnavalitsus|Tallinna Linnavalitsus]] loa arhitektile ja ettevõtjale [[Fromhold Kangro]]le viie bussiliini töös hoidmiseks. Fromhold Kangro avas regulaarse liiniliikluse viie Saksamaalt ostetud bussi abil.<ref name="tallinncity">[http://tallinncity.postimees.ee/1538159/fromhold-kangro-taitis-linna-bussiporinaga "Fromhold Kangro täitis linna bussipõrinaga"] Tallinncity. Postimees, 07.04.2006</ref> [[22. mai]]l [[1922]] andis Tallinna linnavalitsus loa viie bussiliini pidamiseks Tallinnas ja linnalähedastel marsruutidel: Vene turg (praegu Viru väljak) – Tartu maantee, Vabaduse plats – Seevald, Vene turg – Kalamaja, Vene turg – Pirita ja Vene turg – Kose. Aastal 1942 hakkas ühistransporti korraldama samal aastal loodud [[Majandusdirektooriumi Transpordi Juhtimise Keskus]], mis aastal 1942 nimetati ümber [[Tallinna Linna Transpordi ja Liikluse Amet]]iks.<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/> Kergraudteed on Tallinna kavandatud alates 1970. aastatest. Projekt peatus, kui Eesti vabanes Nõukogude liidu okupatsioonist ja taastas iseseisvuse, kuid 2000. aastatel hakati seda taas kavandama. Kergraudtee algaks kesklinnast, tavaliselt [[Vabaduse väljak]]ult või Viru keskusest ja lõpeks Ida-Lasnamäel, omades 10–12 jaama.[2] Aastast 2003 korraldab Tallinna ühistransporti [[Transpordi- ja Keskkonnaamet]].<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/> Alates 1. jaanuarist 2013 on linnas [[tasuta ühistransport]] kõigile linnaelanikele. == Tallinna ühistranspordi kaart koos põhiliinide ja sõiduplaaniga == {{Vaata| Tallinna ühistranspordiliinid}} Tallinna 2020. aasta ühistranspordi ametlikku kaarti (peamiste liinidega) ei saa Vikipeedias autoriõiguse tõttu jagada, kuid seda saab näha siit: https://www.tallinnlt.ee/en/about-us Tallinna ühistranspordi sõiduplaan on veebis kättesaadav seitsmes keeles: eesti, inglise, soome, vene, saksa, läti ja leedu keeles. Ajakavas on sisse ehitatud ka sõiduplaneerija ja sõidukite asukoha reaalajas kaardivaade. Sõiduplaani näeb siit: https://transport.tallinn.ee/#tallinna-linn/map Lähirongide sõiduplaani ja reisiplaneerijat näeb siit: https://elron.ee == Süsteem == === Buss === ==== Linnasisene ==== [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-034.jpg|pisi|[[MAN SE|MAN]]i valmistatud buss TLT AS värvides]] [[Viru Keskuse bussiterminal]] on Tallinna peamine bussiterminal ja asub [[Viru keskus]]es Kesklinna linnaosas. Tallinna kokku 72 bussiliinist neliteist algab Viru keskusest. Teiste suuremate lõpp- ja alguspeatuste hulka kuuluvad järgmised peatused: [[Väike-Õismäe]], [[Keskuse bussipeatus|Keskuse]], [[Seli (Tallinn)|Seli]], [[Balti jaam]], [[Priisle]], [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]], [[Vana-Pääsküla]] ja [[Kopli]]. Bussimarsruute leidub Tallinnas peaaegu kõikjal, isegi tiheda asustusega linnaosades, eriti aga Pirital, Lasnamäel, Haaberstis ja Nõmmel, kus need moodustavad ühistranspordisüsteemi selgroo, kuna nendesse linnaosadesse ei sõida tramm ega troll. Regulaarselt väljuvad lähirongid, mida Elron haldab, sõidavad küll läbi Nõmme linnaosa, kuid süsteem on mõnevõrra ebaefektiivne, kuna ükski bussiliin ei ole praegu Nõmme lähirongide "toiteliiniks", et kaugematest linnaosa nurkadest inimesed rongile toimetada. Marsruudid ja sõiduplaanid määrab Tallinna Transpordiamet. Lepinguid uuendatakse iga viie aasta tagant. Tallinna liininumbrid koosnevad ühest või kahest numbrist, millele aeg-ajalt on lisatud täht A või B. Neid tähti kasutatakse tavaliselt siis, kui kaks (või kolm) bussiliini kasutavad enamasti sama trajektoori, kuid neil on erinevad lõpp-peatused, näiteks on bussiliinid 17 ja 17A, mis algavad mõlemad ühest bussipeatusest ja sõidavad sama trajektoori mööda, kuid millel on erinevad lõpp-peatused. Samuti on olnud kasutusel spetsiaalne Pargi & ​​Reisi bussiliin 1PR, mis avati 2007. aasta septembris ja vedas autoparkijaid Pirita Pargi & ​​Reisi parklast Kesklinna. Liin suleti 2009. aasta jaanuaris. Ekspressbussiliinidel oli liininumbri järel kirjas E-täht, kuid enam mitte. Peaaegu kõigil marsruutidel on kaks lõpp-peatust, millest üks töötab bussijuhtidele ka puhkepeatusena. Tallinnas on väga vähe "toiteliine" (inglise keeles ''feeder line''), mis viiksid reisijad teise suurema transpordivahendi juurde. Selliseid liine on vaid mõned üksikud, näiteks bussiliin nr 57 on lühendatud trammipeatuseni; [[25 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 25]], mis väljub tööpäevadel vaid viis korda, viib reisijad osaliselt sarnaselt bussiliiniga nr 37 kahte Mustamäel asuvasse trollibussi lõpp-peatusse. Samuti on olemas bussiliin 21A, mis varem viis reisijad Väike-Õismäel asuvasse trollibussi lõpp/alguspeatusse (troll ei sõida enam Väike-Õismäele, nii et 21A on nüüd hoopis tihedamalt sõitva bussiliini toiteliin). Marsruute opereeritakse kogu päeva jooksul ajavahemikus 05:20 kuni 00:20, olenevalt bussiliinist. Mõned bussiliinid, peamiselt ekspressliinid, sõidavad ainult tipptundidel ja teevad graafikus pausi ajavahemikus 10:00–11:00 ja 13:00–15:00. Alates 1. septembrist 2012 on ekspressliinidel sama piletihind kui tavalistel bussiliinidel. 2008. aasta 7. novembrist kuni aasta lõpuni viis Tallinna transpordiamet läbi pilootprojekti, mille käigus pikendati populaarsete bussi- ja trolliliinide tööaega kella üheni öösel. Pilootprojekt lõpetati ära ja see rohkem ei jätkunud. Ka hiljem on räägitud öistest bussiliinidest, kuid praegu on öised bussi-, trammi- ja trolliliinid käigus ainult uusaastaöödel. ====Bussiveerem==== [[Fail:Suburban bus in Ülemiste.JPG|pisi|Regionaalne bussiliin 104 Tallinn-Kostivere]] Busside sõiduplaanijärgsed intervallid sõltuvad marsruudist ja kellaajast. Enamikul marsruutidest tiheasustusega piirkondadesse (magala piirkondadesse) Lasnamäele, Väike-Õismäele, Mustamäele ja [[Pelguranna|Pelguranda]] (kõik ehitatud Nõukogude okupatsiooni ajal) on tüüpilised intervallid 6–15 minutit, samas kui Nõmme ja Pirita väiksema asustustihedusega linnaosadesse on tüüpilised liinibusside intervallid 12–60 minutit (mõni liin sõidab ainult tipptundidel ja/või argipäevadel). TLT ostis ettevõttelt Solaris Bus & Coach sada uut keskkonnasõbralikku surugaasibussi Solaris Urbino 12 CNG ja Solaris Urbino 18 CNG, mis hakkasid kasutusele tulema 2020. aasta augustist.<ref>{{Netiviide |autor= |pealkiri=Tallinn launched environmentally friendly compressed gas buses in the service |keel=inglise |väljaanne=Tallinna koduleht |väljaandja=Tallinna linnavalitsus |aeg= |url= https://www.tallinn.ee/eng/greencapital/Uudis-Tallinn-launched-environmentally-friendly-compressed-gas-buses-in-the-service#:~:text=launched%20env...-,Tallinn%20launched%20environmentally%20friendly%20compressed%20gas%20buses%20in%20the%20service,350%20new%20buses%20using%20biofuels. |vaadatud=}}</ref> Lähiaastatel on Tallinn otsustanud osta veelgi rohkem surugaasibusse, kokku 350 ja vahetada 2025. aastaks välja kõik vanemad diiselbussid. Gaasibusside kõrval jäävad kasutusele ainult uusimad Euro 6 heitmenormidele vastavad diiselbussid. Sellised diiselbussid on [[MAN Lion's City]] A78, MAN Lions's City GL / A40, [[Volvo]] 7900 Hybrid ja [[Iveco]] Irisbus Crossway LE SFR 161/01. Teised praegu töötavad, kuid peagi Tallinna bussipargist mahakandmisele minevad diiselbussid on Scania K 270 UB4X2LB, [[Scania OmniLink|Scania CL94 UA6X2 / 2LB 300 Omnilink]] ja Volvo B12MA. TLT-le kuulub 530 bussi.<ref>[https://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem-ja-ajalugu/bussid/kangro-fordidest-tanapaeva-scaniate-ja-volvodeni/ TLT: "Kangro Fordidest tänapäeva ühistranspordini"]</ref> ==== Regionaalsed bussiliinid (Harjumaa) ==== Piirkondlikke bussiliine haldab [[Harjumaa Ühistranspordikeskus]] (HÜTK). Keskus asutati 2005. aasta alguses. Asutajateks olid Harjumaa 25 kohalikku omavalitsust ja Eesti Vabariigi esindajana [[Harju maakond|Harju maakonna]] valitsus. Keskuse eesmärk on korraldada ühistransporti Harjumaal, et tõsta osutatava teenuse kvaliteeti. Marsruudid koostab HÜTK ja need antakse siis erinevatele operaatoritele. Harjumaal on umbes viiskümmend kommertsliini, mis ei kuulu TLT-le. === Tramm === ====Trammivõrk==== [[Fail:Tatra KT6TM Tallinn.jpg|pisi|Tatra KT6TM trammid on üheks kolmest Tallinna teenindavast trammitüübist]] Tallinna trammivõrk on üsna lühike (19,7 km) ja teenindab peamiselt Kesklinna ja selle ümbrust. Trammivõrku teenindab neli trammiliini. 1. septembril 2017 avati [[Tallinna lennujaam]]as 4. trammiliini pikendus, mis koosneb kahest uuest peatusest: Ülemiste linnak ja Lennujaam. Raudteest möödumiseks ehitati tunnel Ülemiste jaama läheduses. ====Veerem==== Trammivõrku teenindavad kolme tüüpi trammid – [[Tatra KT4]], [[Tatra KTNF6]] ja CAF Urbos AXL. Tatra KT4 trammid on ostetud Gera, [[Cottbus]]e, [[Frankfurt|Frankfurdi]] ja [[Frankfurt|Erfurdi]] linnadest Saksamaal, ning Tatra KTNF6 mudelid on madaldatud keskmise sektsiooniga Tatra KT4 üksused. Aastatel 2015–2016 alustas teenindust kakskümmend uut CAF Urbos AXL trammi. Esimene uus tramm läks liinile 31. märtsil 2015. Kokku on Tallinnas 70 trammi, kuid ainult umbes pooled neist on igapäevases kasutuses.<ref>{{Netiviide |pealkiri=CAF: "Tallinn Tram" |keel=inglise |väljaandja=CAF |aeg= |url= https://www.caf.net/en/productos-servicios/proyectos/proyecto-detalle.php?p=259 |vaadatud=}}</ref> Aastatel 2016–2017 renoveeriti täielikult kuus vana Tatra KT4 trammi, et jäljendada 20. sajandi alguse trammide välimust. Kõik nad töötavad liinil nr. 3.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Viimane Tallinna retrotramm Ernst asus liinile |väljaanne=Postimees |aeg= |autor= |url= https://www.postimees.ee/4450607/galerii-viimane-tallinna-retrotramm-ernst-asus-liinile |vaadatud=}}</ref> Aastatel 2017–2018 moderniseeriti täielikult kaksteist vana Tatra KT6 ja kaks KT4 trammi.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-esimene-renoveeritud-tramm-joudis-tallinna?id=78640070 "Esimene renoveeritud tramm jõudis Tallinna"] Delfi</ref> See tähendab seda, et uued või täielikult moderniseeritud trammid moodustavad umbes 57% kõigist Tallinna trammidest. Rahvusvaheline hange kaheksa uue trammi ostmiseks Tallinna algas 2019. aasta lõpus optsiooniga osta veel viisteist trammi. Riigihanke võitjaks osutunud ainus pakkuja CAF loobus hankest.<ref>[https://www.postimees.ee/6808059/tallinn-ostab-kaheksa-uut-trammi "Tallinn ostab kaheksa uut trammi"] Postimees</ref> <ref>{{Netiviide |autor= |pealkiri=Tallinna uute trammide hange lükkus veelkord edasi |väljaanne=ERR Uudised |aeg= |url= https://www.err.ee/1158885/tallinna-uute-trammide-hange-lukkus-veelkord-edasi |vaadatud=}}</ref> 2022. aastal võitis uute trammide riigihanke Poola ettevõte [[Pojazdy Szynowe PESA Bydgoszcz]] (PESA), mis tarnib 50 miljoni euro eest TLT-le kuni 23 uut trammi. Esimeste uute trammide tarne peaks toimuma 2024. aastal. PESA pakutud trammimudel on PESA Twist, mis on Tallinna rööpmelaiusele kohandatud. 28,6 meetrit pikad viieukselised trammid mahutavad kokku 300 reisijat, neist 65 istekohtadel.<ref>{{Netiviide |autor=Ots, Mait |pealkiri=Tallinn ostab Poola ettevõttelt kuni 23 uut trammi |väljaanne=ERR Uudised |url= https://www.err.ee/1608562258/tallinn-ostab-poola-ettevottelt-kuni-23-uut-trammi |aeg=12. aprill 2022}}</ref> Riigihankes osalesid lisaks PESA-le veel kaks pakkujat – Hispaania ettevõte [[Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles]] (CAF) ning Soome-Tšehhi ühispakkujad [[Škoda Transtech]] ja [[Škoda Transportation]] – kes eelnimetatule kaotasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinn ostab Poola ettevõttelt kuni 23 uut trammi |väljaandja=Advokaadibüroo Sorainen |url= https://www.sorainen.com/et/kogemus/tallinn-ostab-poola-ettevottelt-kuni-23-uut-trammi/?pg=1 |aeg=13. aprill 2022}}</ref> === Troll === [[Fail:Tallinn trolejbus 450 (cropped).jpg|pisi|TLT AS kuuluv Solaris Trollino 18 troll]] Trollid teenindavad Tallinna lääneosa, peamiselt [[Mustamäe linnaosa]]. Kõik trollibussiliinid sõidavad üldjuhul 8–15-minutiliste intervallidega. Trollibussiliiklus algas Tallinnas 1965. aastal marsruudiga [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] juurest [[Tallinna Hipodroom|Hipodroomi]] juurde. Praegu on Tallinnas neli marsruuti: 1, 3, 4 ja 5, mis liiguvad Kesklinna (Kaubamaja ja Balti jaam) Mustamäe vahel. 1. detsembril 2012 asendati trollibussiliin nr. 2 ja 2. mail 2017 trollibussiliin nr. 9 diisel- ja hübriidbussidega. Suleti ka Väike-Õismäele suundunud 6. ja 7. liin.<ref>{{Netiviide |autor= |pealkiri=2. liini trollid asendatakse bussidega |väljaanne=Postimees |aeg= |url= https://www.postimees.ee/1038034/2-liini-trollid-asendatakse-bussidega |vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide |autor= |pealkiri=Trolliliin number 9 suletakse alates maist |väljaanne=Pealinn |väljaanne=Tallinna linnavalitsus |aeg= |url= http://www.pealinn.ee/koik-uudised/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977 |vaadatud=}}</ref> TLT kasutab ettevõtte Solaris Bus & Coach valmistatud trollibusse Solaris Trollino 12 ja Solaris Trollino 18. TLT omanduses on 50 trolli. === Linnalähirong === [[Fail:Train to Pääsküla.JPG|pisi|Elroni Stadler Flirt rong suundumas Pääskülasse]] Elroni linnalähirongid on mõeldud eelkõige [[Harjumaa]] elanikele ühenduseks Tallinnaga. Marsruute kasutavad ka linnaelanikud, eriti [[Nõmme linnaosa|Nõmme linnaosas]], mis on Tallinna kõige lõunapoolsem linnaosa. Raudteeliinid läbivad Kristiine, Nõmme ja Lasnamäe linnaosasid, mille alguspeatus [[Balti jaam]] asub Põhja-Tallinna linnaosas, Kesklinna linnaosa lähedal. Raudteetransport on registreeritud linnaelanikele linna piirides tasuta (1. tsoon): kuni [[Vesse raudteepeatus|Vesse]] peatuseni idapoolsel suunal, [[Laagri]] peatuseni läänepoolsel suunal ja [[Männiku raudteepeatus|Männiku]] peatuseni edelapoolsel suunal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/pilet/Tasuta-soit-Elron-rongides|pealkiri=Pealinn: "Tallinlaste tasuta sõit Elron rongides"|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Rongide sõidugraafik Tallinnas on tipptunnil 10–20 minutilise intervalliga (kell 06:00–08:30 ja 15:30–18:30) ja muul ajal 25–35-minutise intervalliga. Rongid sõidavad tavaliselt kella 05:15–23:45, olenevalt suunast ja liinist. Nõmme linnaosa on paigaldanud jalgrattaparklad linnaosa igasse raudteejaama, et ergutada elanikke lähironge kasutama. Nõmme linnaosas ei ole praegu lähirongile suunavaid toiteliine (bussiliinid).<ref>{{Netiviide |autor= |pealkiri=Nõmme jaamahoonete juurde paigaldati jalgrattahoidjad |väljaanne=Tallinna linna koduleht |väljaandja=Tallinna linnavalitsus |aeg= |url= https://www.tallinn.ee/est/nomme/Uudis-Nomme-jaamahoonete-juurde-paigaldati-jalgrattahoidjad|vaadatud=}}</ref> Reisirongid on ainsad maismaasõidukid Tallinna ühistranspordisüsteemis, mis ei ole TLT valduses. Elron opereerib [[Stadler FLIRT]] elektri- ja diiselronge alates 2013. aastast. Uued Škoda 7Ev elektrirongid, mis osteti 2020.aastal, on mõeldud teenindama Eesti siseliine üheskoos Stadler FLIRTidega alates 2024. aastast. Uued rongid on mõeldud peamiselt Tallinn – Tartu liinile, kuid kuna Eesti põhirongidepoo asub Nõmme linnaosas on kõige tõenäolisem, et Tallinnas hakkavad sõitma mõlema ettevõtte rongid.<ref>{{Netiviide |autor= |pealkiri=Uued rongid ehitab Škoda |väljaandja=Elron |aeg= |url= https://elron.ee/elronist/uudised/uued-rongid-ehitab-skoda |vaadatud=}}</ref> === Laev === Tallinnal on laevaühendus [[Aegna|Aegna saarega]], mida haldab Spinnaker OÜ. Kuna Aegnal pole palju elanikke, on laev peamiselt turistidele mõeldud ja sõidab ainult suviti.<ref>{{Netiviide|autor=|pealkiri=Spinnaker OÜ|url=https://liinilaevad.ee/#/et/content/talaeg|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Piletid == [[File:Ticket for public transport in Tallinn.JPG|thumb|Tallinna ühistranspordi [[RFID]] pilet]] Kõik Tallinna bussi-, trammi- ja trollibussiliinid kuuluvad ühtsesse piletisüsteemi. Harjumaa liinidel ja reisirongidel (Elron) on teistsugune hinnasüsteem, mis sõltub läbitud vahemaast. 25. märtsi 2012. aasta avaliku arvamuse küsitluses vastas üle 75% osalejatest Tallinna transpordisüsteemi tasuta sõidutranspordi küsimuses "jah". Ühistransport on tallinlastele olnud tasuta alates 1. jaanuarist 2013, mistõttu Tallinn on esimene Euroopa pealinn, mis pakub oma elanikele tasuta ühistransporti. Hiljem jõudsid Elron ja Tallinna linnavolikogu kokkuleppele, mis muutis ka linnapiires sõitvad rongiliinid (1. tsoon) linnaelanikele tasuvabaks. Vaatamata sellele ei ole ühistranspordivõrk täiesti tasuta, kuna oma sõidu eest peavad maksma mitte-elanikud (sealhulgas turistid ja lähiomavalitsuste elanikud). === Piletitüübid ja ühistranspordi kombed === [[Fail:Laser-optical ticket reader in Tallinn.JPG|pisi|Tallinna ühistranspordi validaatorid]] Registreeritud tallinlased, kellel on isikutunnistus ja kinnitatud ühistranspordikaart (Ühiskaart) või samaväärne õpilaspilet, saavad alates 1. jaanuarist 2013 Tallinnas tasuta sõita bussides, trammides ja trollibussides ning alates 2013. aasta oktoobrist linnapiirides sõitvatel lähirongidel. Üksikpileteid, mis kehtivad ühekordsel sõidul, saab osta sõidukijuhtidelt või kontaktivabade pangakaartidega bussijuhi kõrval ukse lähedal asuvast piletivalidaatorist. Samuti saab osta 1h pileti QR-piletina "Pilet.ee 2020" äpist või tallinn.pilet.ee ostukeskkonnast. Kaardimakse on saadaval ka lähirongides, kuid pileti saab osta rongi klienditeenindaja käest ka sularahaga. Elroni transpordikaardiga reisijad saavad raha kaardile laadida, et osta pilet kõigist rongi sissepääsude juures asuvatest piletimasinatest, millega saavad tallinlased ka tasuta sõiduõiguse valideerida. Pilet (Ühiskaardil) tuleb sõidukisse sisenemisel valideerida. Mitteresidendid saavad kasutada ühiskaarti sularaha laadimiseks üksikpiletite, erinevate perioodide ja muude eripiletite jaoks. Sooduspileteid saavad kasutada õpilased, üliõpilased, pensionärid ja puuetega inimesed. Lisaks linnaelanikele võivad Tallinnas tasuta sõita alla 7-aastased lapsed ja üle 65-vanused Eesti elanikud.[19] Ka alla kolmeaastaste lastega reisijad saavad tasuta sõita. Ettevalmistused ühtlasemaks piletisüsteemiks kogu Harjumaal, ka Tallinnas, on juba käimas, et pendelränne sujuvamaks muuta.<ref>{{Netiviide |autor= |pealkiri=The Right of Free Travel and Documents Evidencing the rights |keel=inglise |Väljaandja=Tallinna linnavalitsus |aeg= |url= https://www.tallinn.ee/eng/pilet/The-Right-of-Free-Travel |vaadatud=}}</ref> Sõidukisse saab üldjuhul siseneda kõikidest ustest ja pilet (Ühiskaart) tuleks valideerida kohe pärast sisenemist. Kui soovite järgmises peatuses sõidukist väljuda, peate vajutama stoppnuppu juba enne peatust, muidu võib juht peatusest mööda sõita. === Piletiraha kogumine === Tallinnas toimub ühissõidukites maksmistõendussüsteem ja sisse pääseb igast uksest.{{lisa viide}} Alates 2008. aasta juulist kontrollivad Tallinna munitsipaalpolitseiametnikud sõiduõigust pisteliselt, peatades sõidukid peatuste vahel, et keegi ei saaks kontrollist eemale hoida. Trahvi (kuni 40 eurot) nõutakse igalt reisijalt, kellel pole kehtivat sõiduõigust. Kui reisija on oma ID-kaardi unustanud, saab ta öelda piletikontrollerile oma ID-koodi, mis juhul, kui inimesel on kehtiv pilet, tõendab reisiõigust. === Tallinna, Helsingi ja Tartu ühistranspordipiletid === Tallinna ja Helsingi vahel reisib aastas ligikaudu 10 miljonit reisijat, kellest suur osa kasutab mõlemal pool Soome lahte ühistransporti. [[Eesti]] ja [[Soome]] on teineteisele teatavasti väga olulised mitmes mõttes, muu seas ka majanduslikult. [[Soome laht|Soome lahte]] ületavad iga päev tuhanded töölistest pendelrändajad, kuid ka turistid. Siiani on ühistranspordi kasutajad pidanud mõlemal pool lahte ostma pileteid eri kanalitest, HSL-ilt [[Helsingi]]s ja [[Tallinna Linnatranspordi AS]]-ilt [[Tallinn]]as, kuid 2020. aasta sügisel tulid Eesti ja Soome pealinn ning [[Tartu]] välja ühise piletiostuplatvormiga. See muudab ühistranspordi piletite ostu ja kasutamise nii [[Eestlased|eestlastele]] kui ka [[Soomlased|soomlastele]] mõlemal pool Soome lahte lihtsamaks. Mobiilirakenduse "Pilet.ee 2020" arendaja on Ridango AS. Ühise piletiostuplatvormi pakkumine on osa suuremast Tallinna-Helsingi kaksiklinna ehk "[[Talsinki]]" visioonist.<ref>{{Netiviide |autor= |pealkiri=Public transport tickets for Helsinki, Tallinn and Tartu available in one app |keel=inglise |väljaandja=Ridango |väljaanne=Ridango blogi |aeg= |url= https://ridango.com/blog/public-transport-tickets-for-helsinki-tallinn-and-tartu-available-in-one-app/ |vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide |autor= |pealkiri=Helsingin seudun, Tallinnan ja Tarton joukkoliikennelippuja saa nyt yhdestä sovelluksesta |keel=soome |väljaandja=HSL (Helsingi linnatranspordiettevõte) |aeg=2020 |url= https://www.hsl.fi/uutiset/2020/helsingin-seudun-tallinnan-ja-tarton-joukkoliikennelippuja-saa-nyt-yhdesta |vaadatud=}}</ref> == Tulevikuplaanid == {{Vaata|Tallinna ühistranspordi tulevik}} Olemasolevatest projektidest on ehitusjärgus [[Ülemiste raudteejaam|Ülemiste rongiterminal]] osana [[Rail Baltic]]u suurprojektist, mille juurde koonduksid kõik maapidi liikuvad Tallinna läbivad ühistranspordiliigid. Ülemiste terminali ehitus algas 2021. aastal ja peaks lõppema aastal 2025. Sellega kaasneb ka Tallinnas asuvate osade raudteede rekonstruktsioon. Trammiliin Ülemiste terminalist [[Vanasadam]]asse läks ametlikule kavandamisetapile 2021. aastal. Trammitee riigihanke põhiprojekti ja ehituse jaoks on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet kiitnud kahest pakkumisest heaks ühe, kuid päris kindel see veel ei ole, kuna kaotanud pakkujal on aega vaidlustada riigihanke tulemus. Valmis peaks uus trammitee lõik saama 2024. aasta juunis. Trammitee põhiprojekt ja selle ehitamine läheks koos omaniku järelvalve ja käibemaksuga maksma ''ca'' 46 miljonit eurot.<ref>{{netiviide |Autor=Madis Hindre |Pealkiri=Vanasadama trammitee ehitus läheb maksma umbes 46 miljonit eurot |Väljaandja=Eesti Rahvusringhääling |Aeg=2022-07-19 |URL= https://www.err.ee/1608661594/vanasadama-trammitee-ehitus-laheb-maksma-umbes-46-miljonit-eurot |online=2022-07-20}}</ref> == Jalgrattateede võrk == {{Vaata|Tallinna jalgrattateed}} == Fotod veeremist 2020. aastal == === Buss === <gallery> Fail:Presentation of Solaris public buses 023.JPG|Solaris Urbino 18 CNG Fail:Bus in Tallinn, Volvo 7900 Hybrid n°2723.jpg|Volvo 7900 Hybrid Fail:Bus in Tallinn, MAN Lion's City n°3429.jpg|[[MAN Lion's City]] A78 Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-030.jpg|MAN Lions's City GL / A40 Fail:Bus in Tallinn, Scania Omnicity n°1483.jpg|Scania CL94 UA6X2/2LB 300 [[Scania OmniLink|OmniLink]] Fail:Bus in Tallinn, Volvo 7500 (2019).jpg|Volvo 8500 (B12MA) Fail:MAN buses in Tallinn 020.JPG|MAN Lion's City Fail:MAN buses in Tallinn 021.JPG|MAN Lion's City Fail:MAN buses in Tallinn 011.JPG|MAN Lion's City Fail:Presentation of Solaris public buses 007.JPG|Solaris Urbino 18 [[Surugaas|CNG]] Fail:Presentation of Solaris public buses 008.JPG|Solaris Urbino 18 CNG Fail:Presentation of Solaris public buses 011.JPG|Solaris Urbino 18 CNG </gallery> === Tramm === <gallery> Fail:Tallinn tram 2019 03.jpg|Tatra KT4 Fail:Tram in Tallinn, Tatra KT4TMR n°140 - 2.jpg|Tatra KT4TMR Fail:Tatra KT6TM Tallinn.jpg|Tatra KT6TM </gallery> <gallery> Fail:Interior of KT4.JPG|Tatra KT4 interjöör Fail:Tallinn tram 2019 21.jpg|Tatra KT4TMR salong </gallery> <gallery> Fail:Tram 507 at Hobujaama tram stop Narva mnt Tallinn 3 August 2019.jpg|CAF Urbino AXL Fail:Empty tram near Tallinn airport.JPG|CAF Urbino AXL Fail:TTTK 503 - Doors.JPG|CAF Urbino AXL Fail:TTTK 503 - view rear.JPG|CAF Urbino AXL </gallery> === Troll === <gallery> Fail:Tallinn trolejbus 450 (cropped).jpg|[[Solaris Trollino 18]] ja [[Solaris Trollino 12]] Fail:Lepistiku (7950053916).jpg </gallery> === Lähirong === <gallery> Fail:Tallinn Elron 1401 01.jpg|Stadler FLIRT EMU ja DMU Fail:Stadler FLIRT EMU interior.JPG </gallery> == Fotod mahakantud veeremist == <gallery> Fail:Ikarus 260 Bus 1036 EST Number 036 TAK Front View Vabaduse Square Tallinn 3 June 2015.JPG|Ikarus 260 Fail:Tallinn,Estonia. TTTK Škoda 9Tr Trolleybus nr. 206. May 1996.jpg|[[Škoda 9Tr]] Fail:Kawe_Plaza_15_02_1998.jpg|Tatra T4 </gallery> <gallery> Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-011.jpg|[[Duple Metsec]] T-56 City kere Scania L113CLB baasil<br><small>(kokku pandud 1995−1999 Baltscan'i tehases Eestis)</small> Fail:Ikarus Trolleybus, Tallinn, Estonia May 1996.jpg|[[Ikarus 280T]]<br><small>(taamal [[Škoda 14Tr]])</small> Fail:Tram in Tallinn H9697 C.jpg|Tatra KT4 </gallery> <gallery> Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-012.jpg|Scania L94UB Fail:Tallinn trolejbus 421.jpg|[[Škoda 15Tr]] fail:Tatra KT4D tram in Tallinn, 2006.jpg|Tatra KT4 <small>(2006)</small> </gallery> <gallery> Fail:Volvo buses in Tallinn.JPG|Volvo bussid Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-033.jpg|[[:w:sv:Volvo Säffle 2000|Säffle 2000]] kere Volvo B10MA baasil<br><small>(toodetud 1991−2001)</small> Fail:444TAK.JPG|[[:w:fi:Carrus City|Carrus City]] kere Volvo B10MA baasil<br><small>(toodetud 1993−2001)</small> Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|Ikarus 412T </gallery> == Vaata ka == {{commonscat|Public transport in Tallinn}} * [[Trammiliiklus Tallinnas]] * [[Trollibussiliiklus Tallinnas]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Tallinna entsüklopeedia">Tallinna entsüklopeedia. II köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 345</ref>}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport| ]] 19uf4if3tylui2xqdywp03peroe94ay Varastatud kohtumine 0 370308 6184478 4667480 2022-08-27T20:58:19Z 90.190.26.74 /* Osatäitjad */ wikitext text/x-wiki {{filmi_info| |filmi_nimi=Varastatud kohtumine |originaalnimi= |žanr=[[draamafilm|draama]] |aasta=[[1988]] |lavastaja=[[Leida Laius]] |stsenaarium=[[Maria Zverjeva]] |peaosades=[[Maria Klenskaja]]<br>[[Andreas Kangur]] |operaator=[[Jüri Sillart]] |helilooja=[[Lepo Sumera]] |produtsent= |filmistuudio=[[Tallinnfilm]] |pikkus=97 minutit |riik=[[Nõukogude Liit]] ([[Eesti]]) |keel=[[Eesti keel|eesti]]<br>[[Vene keel|vene]] |esilinastus=[[5. juuni]] [[1989]] |imdb_id=0134188 |filmiveebi_id= }} '''"Varastatud kohtumine"''' on [[1988]]. aastal valminud [[Tallinnfilm]]i [[mängufilm]]. ==Süžee== [[Ida-Virumaa]]lt pärit Valentina vabaneb vanglast ja pöördub tagasi [[Eesti]]sse. Ta on lastekodus kasvanud ja ei tea oma vanematest midagi. Oma pojast Jürist on ta aastaid tagasi loobunud ja poiss on lapsendatud. Nüüd aga asub ta oma poega otsima. Lõpuks leiab ta oma poja [[Tartu]]st, kus see elab heal järjel kultuurses eesti perekonnas. Valentina saab aga aru, et Jüril on kasuperes parem elada kui koos oma päris emaga. ==Osatäitjad== *[[Maria Klenskaja]] – Valentina Saar *[[Andreas Kangur]] – Jüri Saar-Kuusberg *[[Kaie Mihkelson]] – Tiina Kuusberg, Jüri kasuema *[[Lembit Peterson]] – Ilmar Kuusberg, Jüri kasuisa *[[Terje Pennie]] – Milvi *[[Sulev Luik]] – Valter Uibo *[[Hilja Varem]] – Johanna Uibo, Valteri ema *[[Ita Ever]] – doktor Aimla *[[Ninel Järvson]] – Anna Andrejevna *[[Carmen Mikiver|Carmen Uibokant]] – Sirje *[[Siiri Sisask]] – Sirje sõbranna *[[Ada Lundver]] – inspektor *[[Vladimir Laptev]] – komandant *[[Igor Ivanov (näitleja)|Igor Ivanov]] – Roman *[[Paul Poom]] – Lembit *[[Mari Lill]] – Asta *[[Leida Rammo]] – Marta Toomingas *[[Hannes Kaljujärv]] – Marta poeg *[[Mihkel Smeljanski]] – kelner Udo Tamm ==Välislingid== *[http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/480/ "Varastatud kohtumine" Eesti filmi andmebaasis] [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:1988. aasta filmid]] 7k89e2svf73aa90ty8t8pen3xu8uzm1 6184483 6184478 2022-08-27T21:02:47Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/90.190.26.74|90.190.26.74]] ([[User talk:90.190.26.74|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Hirvelaid|Hirvelaid]]. wikitext text/x-wiki {{filmi_info| |filmi_nimi=Varastatud kohtumine |originaalnimi= |žanr=[[draamafilm|draama]] |aasta=[[1988]] |lavastaja=[[Leida Laius]] |stsenaarium=[[Maria Zverjeva]] |peaosades=[[Maria Klenskaja]]<br>[[Andreas Kangur]] |operaator=[[Jüri Sillart]] |helilooja=[[Lepo Sumera]] |produtsent= |filmistuudio=[[Tallinnfilm]] |pikkus=97 minutit |riik=[[Nõukogude Liit]] ([[Eesti]]) |keel=[[Eesti keel|eesti]]<br>[[Vene keel|vene]] |esilinastus=[[5. juuni]] [[1989]] |imdb_id=0134188 |filmiveebi_id= }} '''"Varastatud kohtumine"''' on [[1988]]. aastal valminud [[Tallinnfilm]]i [[mängufilm]]. ==Süžee== [[Ida-Virumaa]]lt pärit Valentina vabaneb vanglast ja pöördub tagasi [[Eesti]]sse. Ta on lastekodus kasvanud ja ei tea oma vanematest midagi. Oma pojast Jürist on ta aastaid tagasi loobunud ja poiss on lapsendatud. Nüüd aga asub ta oma poega otsima. Lõpuks leiab ta oma poja [[Tartu]]st, kus see elab heal järjel kultuurses eesti perekonnas. Valentina saab aga aru, et Jüril on kasuperes parem elada kui koos oma päris emaga. ==Osatäitjad== *[[Maria Klenskaja]] – Valentina Saar *[[Andreas Kangur]] – Jüri Saar-Kuusberg *[[Kaie Mihkelson]] – Tiina Kuusberg, Jüri kasuema *[[Lembit Peterson]] – Ilmar Kuusberg, Jüri kasuisa *[[Terje Pennie]] – Milvi *[[Sulev Luik]] – Valter Uibo *[[Hilja Varem]] – Johanna Uibo, Valteri ema *[[Ita Ever]] – doktor Aimla *[[Ninel Järvson]] – Anna Andrejevna *[[Carmen Mikiver|Carmen Uibokant]] – Sirje *[[Mihkel Smeljanski]] – Udo Tamm *[[Siiri Sisask]] – Sirje sõbranna *[[Ada Lundver]] – inspektor *[[Vladimir Laptev]] – komandant *[[Igor Ivanov (näitleja)|Igor Ivanov]] – Roman *[[Paul Poom]] – Lembit *[[Mari Lill]] – Asta *[[Leida Rammo]] – Marta Toomingas *[[Hannes Kaljujärv]] – Marta poeg *[[Mihkel Smeljanski]] – kelner Udo Tamm ==Välislingid== *[http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/480/ "Varastatud kohtumine" Eesti filmi andmebaasis] [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:1988. aasta filmid]] 1a32ypbg2pmaxbpgdtbqyjfv1ypozy8 Tartu Ülikooli ajalugu 0 371398 6184254 6172152 2022-08-27T16:19:34Z NOSSER 8097 /* Keiserlik Tartu Ülikool */ wikitext text/x-wiki {{Toimeta|osa kuupäevi on vana kalendri järgi}} '''Tartu Ülikooli ajalugu''' sai alguse [[1632]]. aastal [[ülikool]]i asutamisega. Tavaliselt liigitatakse [[Tartu Ülikool]]i ajalugu järgmiselt: * 1632–1666 Academia Gustaviana: Rootsi võimu aluse ülikooli esimene periood (ladina ülikool) * 1690–1710 Academia Gustavo-Carolina: Rootsi võimu aluse ülikooli teine periood (alates 1699. aastast Pärnus) * 1802–1918 Kaiserliche Universität zu Dorpat (saksa ülikool) * 1893–1918 Kaiserliche Universität Jurjew (venestusaegne ülikool, üleminek vene keelele) * 1918–1940 Eesti Vabariigi Tartu Ülikool * 1944–1989 Tartu Riiklik Ülikool Nõukogude võimu all * 1989 – k.a Tartu Ülikool iseseisvuse taastamise ajal ja järel Tegelikult on selline periodiseering lihtsustav. 1918. aastal tegutses Saksa okupatsiooni all lühikest aega saksakeelne Landesuniversität Dorpat ning 1941–1944 Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool. == Eelkäijad == Aastail 1583–1600 ja 1603–1625 tegutses Tartus katoliiklik [[Tartu jesuiitide gümnaasium|jesuiitide gümnaasium]]. Praegust Tartu Ülikooli sellega otseselt ei seostata, kuid kohati on seda peetud ülikooli üheks eelkäijaks<ref name="miksike" />. Ülikoolil on tihedamad seosed aastail 1630–1632 Tartus tegutsenud luterliku [[Tartu gümnaasium (1630–1632)|gümnaasiumiga]], mille mõni õppejõud jätkas õpetamist ülikoolis. 1602. aastal lubas Södermanlandi hertsog [[Karl IX|Karl]] asutada Tartusse ülikooli ja annetada sellele Katariina kloostri varandused Jakobi ja Laia tänava nurgal<ref name="QyXKF" />. == Rootsi aeg Tartu Ülikoolis == [[Pilt:Johann-skytte.JPG|pisi|left|Tartu Ülikooli rajaja [[Johan Skytte]] [[Johan Skytte monument|monument]] Toomemäel]] === Academia Dorpatensis === [[30. juuni]]l [[1632]] kinnitas [[Rootsi]] kuningas [[Gustav II Adolf]] Academia Dorpatensise asutamisüriku. Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti [[20. aprill|20.]] ja [[21. aprill]]il 1632. Esimene Tartu ülikooli üliõpilane ja alates 21. aprillist 1632 deposiitor oli [[Bengt Ekehielm]]. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus [[25. oktoober|25. oktoobril]] (vkj 15. oktoobril) 1632. Ülikooli eellaseks oli [[1630]]. aastal asutatud [[Tartu akadeemiline gümnaasium|akadeemiline gümnaasium]], mis kindralkuberner [[Johan Skytte]] ettevõtmisel muudeti ülikooliks.<ref name="menius" /> === Academia Gustaviana === [[Pilt:Academia Gustaviana in Tartu.JPG|pisi|[[Jaani tänav]] 8, Kunagine [[Academia Gustaviana]] hoone]] Aktusel pidas [[Liivimaa kindralkuberner]] ja [[ülikooli kantsler]] [[Johan Skytte]] kõne, milles esitas oma seisukoha, et ülikoolis peavad saama õppida mitte üksnes aadlikud ja linnakodanikud, vaid ka vaesed talupojad. See oli kogu Euroopas erakordne nõue. Näiteks [[Göttingeni ülikool]]is õppis veel aastail 1797–1837 ainult üks talupoeg, tulevane Tartu ülikooli rektor [[Gustav von Ewers]].<ref name="OMmtX" /> Academia Gustavianal, nagu ka teistel tolleaegsetel Euroopa ülikoolidel, oli neli teaduskonda: [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofia]]-, [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usu]]-, [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigus]]- ja [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskond]], kuid traditsioonipäraselt kujunes ülikoolis juhtivaks fakulteediks usuteaduskond<ref name="Z1aLD" />. Tartu ülikooli esimene asukoht, hoone, kus Academia Gustaviana 1632. aastal alustas, oli praeguse [[Tartu Ülikooli peahoone]] tagant [[Toomemägi|Toomemäele]] viiva jalgtee vasakpoolsel platsil, praeguse majandusmaja vastas<ref>[https://www.postimees.ee/2527387/alguste-algus-maarja-tanava-aares-ajalugu Alguste algus Maarja tänava ääres?], www.postimees.ee, 23. november 1997</ref>. 1642. aastast oli ülikooli kasutuses [[Academia Gustaviana]] hoone [[Jaani tänav]] 8. Pärast tulekahju 1667. aastal oli hoone varemeis, taastamist alustati 1688. aastal [[Paul von Essen]]i kava kohaselt. Hoone mõlemal korrusel oli kaks auditooriumi (sh suur loengusaal ülakorrusel) ja ülal paiknes ka raamatukogu. Academia Gustaviana töötas hoones aastatel 1690–1699<ref name="KRR_6920">{{kultuurimälestis|6920|Vanglahoone Tartus Jaani 8, 17-19.saj.}} (vaadatud 26.10.2020)</ref>. Kõik üliõpilased alustasid õpinguid filosoofiateaduskonnas, mis andis üldisema [[kõrgharidus]]e ja oli baasiks mingile erialale. Selline üldine kõrgharidus, mis taotles, et üliõpilane oleks kõigeteadja, nõudis kuni kuus aastat kestvaid õpinguid. Igal juhul oli selleks vaja vähemalt kaks aastat. Pärast seda järgnes spetsialiseerumine ja veel kolm aastat õpinguid samas või mõnes muus teaduskonnas. Seega oli normaalne õpiaeg ülikoolis üheksa aastat, kuigi võis toime tulla ka lühema ajaga<ref name="vimZZ" />. Ülikooli töö Tartus katkes [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõja]] tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks [[1656]]. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linn piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust [[Tallinn]]a, kuid katse rajada ülikool [[Eestimaa]] pealinnas äpardus [[Tallinna raad|Tallinna rae]] vastuseisu tõttu. Professorid said kasutada [[Tallinna Gümnaasium]]i ruume küll kuni [[1665]]. aastani, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult [[1665]]. aastal. Aastal [[1690]] sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ja [[1695]].–[[1697]]. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust [[Pärnu]]sse. === Academia Gustavo-Carolina === [[Pilt:Academia Gustavo-Carolina.jpg|thumb|[[Academia Gustavo-Carolina]] hoone [[Pärnu]]s. [[1699]]]] [[28. august]]il [[1699]] [[Pärnu ajalugu|Pärnus]] avatud Academia Gustavo-Carolina pääses [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus 1708. aastal toimunud Tartu elanikkonna [[küüditamine|küüditamisest]]. Esimeseks Pärnu ülikooli rektoriks oli professor [[Michael Dau]]. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710. aastani, mil selle tegevus katkes seoses linna [[kapituleerumine|kapituleerumisega]] [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõjas]] [[Venemaa Keisririik|Vene]] vägedele [[12. august]]il [[1710]]. Juba enne ülikooli taasavamist 21. augustil 1690 oli arutlusel ülikooli üleviimine Pärnusse ja ka Riiga – plaan, mida pooldas Liivimaa kindralsuperintendent J. Fischer, kes pidi saama ülikooli prokantsleriks. [[Karl XI]] pooldas aga Tartut, ning oma seletuses märkis kuningas „... et ülikool juba varem siin on olnud“, rõhutades seega eelnevat järjepidevust.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Helmut Piirimäe|pealkiri=Ülikoolilinn Pärnu|aasta=1999|koht=Tartu|kirjastus=Tartu ülikool|lehekülg=lk. 39-92, 107-111, 113-118.}}</ref> Uuesti tuli ülikooli kolimine jutu alla 1693. aastal senati istungil. Probleemidena toodi esile nii korterite saadavust, nende kõrget hinda kui ka Venemaa piiri lähedust, probleem oli ka toiduainetega ja oma majade ehitamisega, nimelt nõue, et linnamüüridesse võib ehitada vaid kivimaju, mis olid kordades kallimad. Tõsisemalt sai kolimismõte alguse 1695. aasta kevadel, mil ülikooli delegatsioon, s.h kantsler J. J. Hasfer ja prokantsler J. Ficsher Pärnut külastasid ja läbirääkimise pidasid, vaadates üle ka ordulossi mis pidi antama ülikooli käsutusse. Kolimine aga viibis seoses J. J. Hastferi surmaga ja taaselustus alles [[Erik Dahlberg]]i ametisse määramisel 1. veebruaril 1696<ref>{{Raamatuviide|autor=Helmut Piirimäe|pealkiri=Ülikoolilinn Pärnu|aasta=1999|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikool|lehekülg=lk. 54}}</ref>, kes sai samaaegselt ka Liivimaa kindralkuberneriks. Kolimine viibis aga jälle, seekord 1696.–1697. aasta näljahäda tõttu. Teoks sai see alles 1699. aasta suvel, kuna ordulossi kordaseadmine ja remont viibis rahaliste võimaluste puudumise tõttu. 22. juulil 1699 pidas ülikooli senat viimase istungi Tartus ja 23. augustil 1699 peeti esimene istung Pärnus. Esimene ja ainus doktoriväitekirja kaitsmine Academia Gustavo-Carolinas 1699. aasta 7. detsembril, kui kraadi sai usuteaduste professor O. Moberg.<ref>{{Raamatuviide|autor=Helmut Piirimäe|pealkiri=Ülikoolilinn Pärnu|aasta=1999|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikool|lehekülg=lk. 66}}</ref> Ülikooli pitsat ja nimi uuenes alles 1700. aasta juunis, ülikooli uueks nimeks sai Academia Pernaviensis. Kuni selle ajani oli ametlikult kasutusel veel nimi Academia Dorpatensis ja kõnekeelselt Academia Gustavo-Carolina. '''Academia Pernaviensis Põhjasõja ajal''' Põhjasõjast sai ülikool teada 1700. aasta veebruaris, kui kuuldi Riia piiramisest. Sellele järgnes ärev aeg. Plaaniti ülikool evakueerida ning pitsatid, skeptrid, raamatukogu ja arhiiv eeskätt ära viia, lõpuks pakiti raamatukogu küll ära, aga muu osas jäädi ootele. 1700. aasta mais pandi raamatukogu taas üles ja jätkati ülikooli Pärnus paikasättimist. Suvel tulid sõjapaanika ja puuduse mõjud aga taas esile ning õppetöö ja senati töö katkes 23. augustil, lisaks olid Rootsi pagenud professorid D. Eberhard, L. Braun ja L. Molin. Õppetöö taastus aasta lõpul, pärast seda kui Karl XII oli võitnud Peeter I vägesid Narva all ning jäänud talvituma [[Laiuse]]l. Ülikooli uueks rektoriks valiti O. Moberg. 1701. aasta kevadel sai ülikool kuninga määrusel uued õppejõud, pärast seda kui oli vallandanud Rootsi pakku põgenenud õppejõud, kes ei olnud tagasi tulnud, ja Rootsis pikemalt olnud matemaatikaprofessori S. Dimbergi, uued professorid määrati küll ametisse alles 1701. aasta sügissemestriks. Edasistel sõja-aastatel olid ülikoolil mured sõjaväega nii majutuse kui ka varustuse küsimuses, nimelt hoiti ülikooli saalides ja ruumides vahepeal küll sadulaid, püstoleid ja humalaid, ülikooli keldris aga oli pikalt hoiul laskemoon ja püssirohi, kui trükikoda sealt välja koliti. Probleeme oli ka sõdurite majutamisega seoses. Ülikool ja selle teenistujad olid vabastatud kohustusest majutada enda juures sõdureid, aga sellest keelust astuti korduvalt üle ja oodati ülikoolilt paindlikkust, see vaidlus jõudis ka kuningani, kes astus ülikooli privileegide kaitseks välja. Teravaim probleem oli ehk D. Sarcoviusel, kelle korter oli tema ära olles kaptenile ja pärast korteri tagasisaamist hiljem uuesti ooberstleitnandile ära antud, kelle majutamisel koguni uks sisse löödi, et sisse saada ning professori asjad välja tõsteti. See konkreetne juhtum jõudis kuningani, kes nõudis juurdluse alustamist. Olukorra tegi pikantsemaks ja tähtsamaks D. Sarcoviuse valimine rektoriks 1703. aasta lõpul. Ülikool kaotas aga 1703. aastal ühe oma eestkostja ja võitleja seoses kantsler [[Erik Dahlberg|E. Dahlbergi]] surmaga, see tegi edasise arengu, juurdeehitused ja ülikooli korralikult sisseseadmise problemaatilisemaks, seda eriti sõjaolukorda arvesse võttes. Ülikooli Pärnu elu ilmestasid krooniline rahapuudus ja sisseseadmise probleemid, professoritele ja üliõpilastele jäi ettenähtud palk ja stipendium esimestel sõja-aastatel maksmata. Lisaks oli probleeme ülikooli peahoone korrashoiuga, nimelt lekkis äsja remonditud ülikoolihoone katus – probleem, mis ajaga kasvas ja nõudis hiljem põhjalikumat remonti, mis hõlmanuks tuhandete katusekivide väljavahetamist. Alatised olid probleemid korteritega nii professorite kui ka üliõpilaste majutamisel, pakuti välja ka ühiselamu loomist ja ühistoitlustamist. Ülikoolil oli ka kindel soov luua oma botaanikaaed, mis Tartus ei olnud teoks saanud sobiva krundi puudumisel. See jäi aga raha ja muude probleemide tõttu tegemata. Omaette muret tekitas kolimise algusaastatel igapäevaelus<ref name=":0" /> ka matemaatika professori S. Dimbergi pikk eemalviibimine, kelle ekspertiisi oli vaja tähetorni kavandamisel ja vajalike mõõteriistade soetamiseks. 1709. aasta oktoobris algas uus sõjaärevuse aeg ülikoolis. Järgmise aasta suvel viidi ülikooli raamatukogu ja senat [[Stockholm]]i, kus see osaliselt asub tänini, senati protokollid on tagasi Tartus. 1710. aasta suvel oli linnas ka katk ning suur osa linna elanikkonnast k.a professorid surid, s.h loogika ja füüsika professor M. Dau. Kuigi [[Peeter I]] lubas säilitada Pärnu ülikooli ja hoolitseda, et keegi ei kannataks puudust, ei olnud võimalik õppetööd Pärnus jätkata. Suur osa Pärnu elanikkonnast oli katku surnud ning üliõpilased ja professorid olid lahkunud või surnud, ülikooli vara oli Rootsi saadetud. Ka pärast [[Uusikaupunki rahu]] ei lubanud kohalikud olud Pärnus ülikooli taastada, nagu oli ette nähtud kapitulatsioonitingimustes, osaliselt akadeemilise kodanikkonna puudumise tõttu, aga ka Liivimaa rüütelkonna huvipuuduse tõttu. Omaette vahepalana võib esile tuua Pärnus jätkunud tava kirjutada eestikeelset luulet ladinakeelsete dissertatsioonide eessõnaks, andes ilmselt vähese mõjuga, aga siiski märgilise panuse Eesti kirjakeele arengusse. Lisaks jätkas ülikool ka loa taotlemist, et trükkida saaks lõunaeestikeelseid ja lätikeelseid tekste, sõjaolukorra tõttu sellele probleemile vastust ei leitud ja kuningas vastavale palvekirjale ei vastanud.<ref name=":0" /> === Rootsi aja iseloomustus === Kuna kohalik õppejõudude kaader puudus, loodi see Tartusse kutsutud professoritega, kes säilitasid oma senised teaduskontaktid. Seetõttu kujunes ja arenes ka Tartu Ülikool oma õppetegevuses ühises Euroopa kultuuriruumis. Abi oli ka [[Lundi Ülikool]]ist. Õppeained filosoofiateaduskonnas jagunesid pärisfilosoofilisteks ([[loogika]], [[dialektika]], [[retoorika]], [[eetika]], [[poliitika]]) ja [[natuurfilosoofia]]ks, mis oli seotud loodusteadustega. Õppetegevuse aluseks oli [[Petrus Ramuse]] ([[Pierre de la Ramée]]) õpetus, kes võitles selle eest, et teadus vabaneks teoloogia ja [[Aristoteles]]e autoriteedist. Ajaloo käsitluses oli käsitlus jaotati neljaks üksteisele järgneva suurriigi ajastuks.{{lisa viide}} Täppisteaduste alal on tähelepanuväärne, et Tartu Ülikooli matemaatikaprofessor ja rektor [[Sven Dimberg]] hakkas vähemalt [[1693]]. aastast pidama loenguid [[Newtoni õpetus]]est – sellal polnud [[Newtoni gravitatsiooniteooria]] ka Inglismaal veel kõikjal omaks võetud.<ref name="EWQeF" /> Njutoniaanliku füüsika õpetamine jäi siiski Dimbergi isiklikuks algatuseks ning pigem valitses toona samuti edumeelne, aristotellikule [[skolastika]]le vastanduv [[kartesiaanlus]].<ref name="lUQrr" /> Olulist osa kultuuriloos etendas see, et paralleelselt organiseerimistöödega ülikooli rajamiseks toimusid ettevalmistused [[Tartu Ülikooli trükikoda|ülikooli trükikoja]] asutamiseks. Esimeseks Eestis trükitud raamatuks on peetud [[Henrik Boismanni disputatsioon]]i. Ülikooli trükikoja viimane trükis ilmus jaanuaris 1710. Üldse ilmus u 1500 üllitist. Academia Gustaviana trükikoja avamisega (avati ülikooli eelkäija [[Tartu gümnaasium (1630–1632)|Tartu gümnaasium]]i juures) sai alguse raamatutrükkimine Eestis. [[Pilt:Vr2 copy.jpg|thumb|left|Tartu Ülikooli avamise kõne, rariteetse raamatu tiitelleht]] === Maarahva keel Tartu Ülikoolis === Ülikooli asutamisel lubati, et mitut rahvusgruppi ühendaval [[Liivimaa]]l antakse haridust ka ümberkaudsete piirkondade elanikele – peale Lõuna-Eesti elanike veel [[läti keel|läti]] ja [[ingeri]]-[[isurid|isur]]i keeles. Tegelikult toimus õppe- ja teadustöö ainult [[ladina keel]]es, sest sellel ajal ei olnud reaalne, et [[akadeemiline haridus|akadeemilist haridust]] võiks anda mõnes muus keeles. Eestlaste kui talurahva [[maakeel]] ei olnud veel arenenud kultuurkeeleks, milles oleks olnud võimalik teadustöö ja ülikooliharidus. Kohalikud Rootsi võimuesindajad aga soodustasid [[pastor]]ite ja riigiametnike kohaliku keele õpet. Kuningavõimu korraldusel pidid Baltimail riigiameteid taotlevad kandidaadid õppima vähemalt kaks aastat Tartu (või [[Pärnu]]) ülikoolis, et omandada elementaarne keeleoskus. (Korraldust jõustada siiski ei suudetud.) Kohaliku keele õppimine oli soodustav asjaolu õppe[[stipendium]]i saamisel. Eesti keele oskus oli õppejõududele vajalik, et olla suuteline otsustama, kas üliõpilase keeleoskus on nõutaval tasemel [[kirikuõpetaja]] või [[riigiametnik]]u kohale asumiseks, samuti Tartu-perioodil ka suhtlemiseks [[Tõrvandi]] küla talupoegadega, sest see küla oli jagatud professorite vahel nende sissetulekute suurendamiseks. Tartu Ülikooli kasvandikest on eesti keele arendamisel silmapaistev roll: [[Johann Gutslaff]] tõlkis [[lõunaeesti keel]]de [[Piibel|Piibli]] ja [[Andreas Virginius]] [[1686]]. aastal [[Uus Testament|Uue Testamendi]]. Koos pojaga tõlkis Virginius eesti keelde ka osa [[Vana Testament|Vanast Testamendist]] ning osales suure [[katekismus]]e ja [[lauluraamat]]u tõlkimises. [[Tallinna Toomkirik]]u eesti koguduse õpetajat [[Martin Gillaäus]]t (1610–1686) peetakse esimeseks, kes mõistis, milline on [[eesti keel]]es [[omastav kääne]]. === Vaheperiood 1710–1802 === Juba Liivimaa rüütelkonna kapitulatsiooniaktis, mis sõlmiti Riia alistumisel 4. juulil 1710, lubati pärast Pärnu alistumist ülikool säilitada ning varustada asjatundlike luterlike professorite ja harjutusmeistritega. Ülikooli renomee tõstmiseks kavatseti sinna saata õppima vene noormehi. Tingimuseks oli vaid, et Pärnu peab alistuma kokkuleppe alusel või sõjategevuses passiivseks jääma. Lubadust säilitada Pärnus ülikool kordas Peeter I 12. oktoobril 1710, kui ta kinnitas Liivimaa kapitulatsioonipunktid. Ta koguni lisas täienduse: hoolitseda, et ülikoolis oleksid kohad täidetud ega tuleks kannatada puudust. Tingimuseks oli ainult, et võetakse ametisse professor, kes õpetab slaavi keelt. 1734. aastal määras keisrinna Anna Ivanovna asekantsleri H. J. F. Ostermanni uuesti asutatava Tartu ülikooli kuraatoriks ("kaitsjaks"). == Keiserlik Tartu Ülikool == [[18. sajand]]i lõpul kattusid Vene keskvõimude hariduspoliitilised huvid kohaliku eliidi taotlustega. [[21. aprill|21]].–[[22. aprill]]il [[1802]] taasavati Tartu ülikool [[rüütelkond]]adest sõltuva Balti (provintsiaal)ülikoolina. [[12. detsember|12. detsembril]] 1802 [[Aleksander I]] kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist saksakeelne Keiserlik Tartu Ülikool (''Kaiserliche Universität zu Dorpat''; ''Императорский Дерптский университет'', ''Imperatorski Derptski Universitet''). Tartusse taasrajatud ülikool kujunes kogu [[saksa kultuur]]i mõju all olevate [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Balti provintsid]]e teaduselu keskuseks. Tartu ülikool kujunes vene ja saksa [[kultuuriruum]]i vaheliste teaduskontaktide sõlmpunktiks. Pärast ülikooli taasavamist sai korraliseks patoloogia- ja teraapiaprofessoriks [[Daniel Georg Balk]], kes avas [[1. mai]]l [[1804]] haigete ravimiseks ja tudengitele praktika andmiseks Riia mäel linnakodanik Dahlströmi majas 8–10 voodikohaga Clinicumi. Seda peetakse [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i alguseks.<ref name="Ta0gy" /> [[Tartu Ülikooli peahoone|Ülikooli klassitsistlikus stiilis peahoone]] on ehitatud [[1804]]–[[1809]]. Aastatel 1856–1859 rajati juurde ka tiibhooned ja ülikooli kirik. [[Pilt:University of Tartu Estonia optimized.jpg|pisi|Tartu Ülikooli peahoone]] Aastatel [[1828]]–[[1838]] koolitati Tartu Ülikooli [[Professorite Instituut|Professorite Instituudis]] tulevasi [[professor]]eid Venemaa ülikoolidele. [[1803]]. aastal avati eesti keele [[lektor]]i ametikoht. Aastal [[1838]] asutati ülikooli juures [[Õpetatud Eesti Selts]] (''Gelehrte Estnische Gesellschaft''). Tartu ülikooli dünaamiline areng kestis aastatel [[1820]]–[[1890]], millest aastaid [[1855]]–[[1880]] on peetud akadeemilise enesekesksuse ajastuks, kuid [[vilistlane|vilistlaste]] silmis hoopis teiseks õitsenguajaks. Seal õppisid või õpetasid [[galvanoplastika]] leiutaja [[Moritz Hermann Jacobi]], kaasaegse [[embrüoloogia]] üks rajajaid [[Karl Ernst von Baer]], [[füüsikaline keemia|füüsikalise keemia]] üks rajajaid [[Wilhelm Ostwald]], vere [[hüübimine|hüübimise]] fermentatiivse teooria ja [[vereülekanne|vereülekande]] aluste väljatöötaja [[Alexander Schmidt]] jpt. Tartu Ülikooli [[provintsiaalõigus]]e professor [[Friedrich Georg von Bunge]] koostas Balti provintsiaalseadustiku kolmanda jao ([[Balti Eraseadus]]e), mis hakkas kehtima 1865. aastal ning kehtis [[Läti]]s [[1937]]. ja [[Eesti]]s [[1944]]. aastani. Esimesed [[üliõpilasorganisatsioon]]id tekkisid maiskondlike [[korporatsioon]]idena. 1816. aastal palus rektor [[Friedrich Eberhard Rambach]] Tartu politseimeistrilt linna valvama ühte kasakapolku, et ära hoida sõda üliõpilaste vahel<ref name="QUdvH" />. [[1824]]–[[1855]] olid korporatsioonid ametlikult keelatud, [[1862]]. aastal korporatiivne üliõpilasriik legaliseerus. Eesti üliõpilaste koondumine algas [[1870]]. aastal "[[Kalevipoeg|Kalevipoja]]" ühislugemistelt. [[Kalevipoja-õhtu]]telt sai alguse [[Eesti Üliõpilaste Selts]] ([[1873]]–[[1881]] tegutseti seltsi Vironia nime all). [[1884]]. aastal pühitseti [[Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp]], sinimustvalge trikoloor. [[Pilt:Anatomical Theatre, Tartu.JPG|thumb|[[Vana Anatoomikum]] rajati 19. sajandil]] [[1889]]. aastal alanud [[venestamine|venestus]]laines muudeti Tartu ülikool tavaliseks Venemaa kõrgemaks õppeasutuseks Imperatorski Jurjevski Universitet (Императорский Юрьевский университет). [[1895]] kehtestati õppekeeleks [[vene keel]]. [[Venestusaeg|Venestusajal]] Tartu ülikoolis muudeti õppetöö [[1893]]. aastaks täielikult venekeelseks, mitmed tunnustatud saksa ja baltisaksa õpetlased lahkusid Saksamaale. Hoolimata suurtest muudatustest üliõpilaskonnas ja professuuris jäi Tartu vene ülikool rahvusvaheliseks teaduskeskuseks. Tartu ülikooli erilisus Venemaa kontekstis seisnes selles, et ta haris impeeriumile kõigis teadusvaldkondades silmapaistvaid teadlasi ja kõrgemaid riigiametnikke, eriti õiguse ja [[diplomaatia]] valdkonnas. ==Esimene maailmasõda ja Saksa okupatsioon== 17. augustil 1915 lubati naised nii Tartu Ülikoolis kui ka teistes Venemaa Keisririigi kõrgkoolides meestest täitmata õppekohtadele täieõiguslike üliõpilastena. Muudatus oli seotud esimese maailmasõjaga, mis viis paljud mehed rindele ja mille tõttu leiti olevat sobilik naiste õigusi laiendada täitamaks vabaks jäänud õppekohti. Õigus vabakuulajatena ülikooli õppetööst osa võtta oli naistel juba 1905. aastast.<ref name="2cX0l" /> [[Esimene maailmasõda|Maailmasõja]] keerises häiris [[1915]]. aastast alates akadeemilist elu ülikooli varade ja isikkoosseisu evakueerimine. 1918. aasta veebruaris toimunud Eesti okupeerimine Saksa keisririigi vägede poolt, venekeelse ülikoolihariduse keelamine okupatsioonivõimude poolt [[20. märts]]iks tähendas Tartus vene ülikooli lõppu [[1918]]. aasta kevadel ja vene ülikooli "vabatahtlik" [[Tartu ülikooli evakueerumine Voroneži|evakueerumine Voroneži]] vabastas tee uuele saksa provintsiülikoolile – [[Balti Hertsogiriik|Balti Hertsogiriigi]] provintsiaalülikoolile ([[Landesuniversität Dorpat]]). Provintsiaalülikool avati [[15. september|15. septembril]] 1918, kuid oli sunnitud paari kuu pärast oma tegevuse lõpetama. 1918. aastal oli Tartu Ülikooli (Landesuniversität Dorpat) [[Tartu Ülikooli rektor]] [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i ajal [[Karl Dehio]], viimane sakslasest ülikooli rektor. Saksa võimude poolt määrati ülikooli kuraatoriks prof. dr. [[Theodor Schiemann]]. [[27. november|27. novembril]] 1918 andis sõjaväekomando komandör Tartu ülikooli üle [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsu]]se moodustatud komisjonile. == Eesti aeg Tartu Ülikoolis == [[1. detsember|1. detsembril]] [[1919]] alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina. Õppetööga tegi algust 347 üliõpilast, kellest 90% olid eestlased. Pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal hakkas tudengite arv kiirelt kasvama ning sama õppeaasta lõpuks oli tudengite arv juba enam kui kahekordistunud.<ref name="1919a">[https://www.err.ee/1009286/ak-nadal-oppejoudude-lood-aitavad-moista-kuidas-rahvusulikool-emakeelsena-on-pusinud ""AK. Nädal": õppejõudude lood aitavad mõista, kuidas rahvusülikool emakeelsena on püsinud"] ERR, 1. detsember 2019</ref> 1919. aastal alustati õppetööd viie teaduskonnaga: õppida sai [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteadust]], [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiat]], [[Tartu Ülikooli matemaatika- ja loodusteaduskond|matemaatika- ja loodusteadusi]], veterinaariat ja põllumajandust. Peatselt lisandusid [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskond]] ja [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskond]].<ref name="1919a" /> Esialgset õppejõudude nappust aitasid leevendada kutsutud teadlased ja õppejõud [[Soome]]st, [[Rootsi]]st ja [[Saksamaa]]lt, kes aga ei osanud eesti keelt. Algul juhtis ülikooli [[kuraator]]. 1920. aastal [[Tartu Ülikooli rektor]]iks nimetatud [[Henrik Koppel]]ist alates on juhtunud, et enamiku ülikooli rektorite perekonnanimi algab K-tähega. Kuni 1937. aasta lõpuni kuulus ülikooli rektori ametikoht katkematult [[Eesti Üliõpilaste Selts]]ile. 1926. aastal asus [[Eesti rahaminister|rahaminister]] [[Leo Sepp]] seisukohale, et tarvitusele tuleks võtta kõik võimalikud abinõud, et vähendada üliõpilaste arvu, kuna ülikooli ülalpidamise kulud on riigile üle jõu<ref name="rjMEN" />. 1. jaanuaril 1938 jõustus [[ülikoolide seadus]] ja Eestis oli kaks samaõiguslikku ülikooli: Tartu Ülikool Tartus ja [[Tallinna Tehnikaülikool]] Tallinnas. Uue põhiseaduse alusel olid mõlema ülikooli [[rektor]]id [[Riiginõukogu]] liikmed. Aastail 1919–1939 lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna 241, õigusteaduskonna 1618, majandusteaduskonna 816, arstiteaduskonna 798, arstiteaduskonna rohuteadusosakonna 336, arstiteaduskonna kehakasvatusosakonna 40, filosoofiateaduskonna 756, matemaatika-loodusteaduskonna 538, loomaarstiteaduskonna 219, põllumajandusteaduskonna 313 ja põllumajandusteaduskonna metsandusosakonna 76 isikut, kõik kokku 5751 vilistlast. Kuna alates 1. detsembrist 1919 kuni 1. detsembrini 1933 oli ülikooli vastu võetud 13 493 üliõpilast ja arvestades ülikooli kursuse läbivõtmiseks kuni kuus aastat, järelikult oli ülikooli lõpetanud 42,6% immatrikuleerituist. <ref>A. Lepp. Lõpetanute arv õppeasutisis 1919–1939. a. Eesti Statistika nr. 222 (5), mai 1940, nr. 229.</ref>. <table><tr valign=top><td> *[[Tartu Ülikooli usuteaduskond]] *[[Tartu Ülikooli õigusteaduskond]] <td> *[[Tartu Ülikooli arstiteaduskond]] *[[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]] <td> *[[Tartu Ülikooli matemaatika- ja loodusteaduskond]] *[[Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskond]] <td> *[[Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskond]] *[[Tartu Ülikooli majandusteaduskond]] </table> == Tartu Riiklik Ülikool == Esimesel nõukogulikul õppeaastal [[1940]]/[[1941]] suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid ning katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. Õppekavad ühtlustati [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] kehtivatega. Mindi üle üleliidulisele õppekorraldusele: kehtestati kursuste süsteem, õppekavadesse lisati kohustuslikena uuest ideoloogiast [[marksism-leninism|marksismist-leninismist]] lähtunud õppeained, NSV Liidu ajalugu. Vabariigi presidendi dekreediga 06.08.1940 likvideeriti [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskond]]. 09.10.1940 kinnitas [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] Tartu Riikliku Ülikooli ajutise põhikirja. Eesti NSV RKN määrusega 09.10.1940 sai ülikooli ametlikuks nimeks Tartu Riiklik Ülikool (TRÜ). 28.09.1940 viidi [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskond]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i juurde. 1940–1941 allus ülikool [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat|Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadile]]. Vastavalt 9. oktoobril 1940 kinnitatud Tartu Riikliku Ülikooli ajutisele põhikirjale oli TRÜ-s kuus teaduskonda: [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arsti-]], [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|ajaloo-keele-]], [[Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-looduskond|matemaatika-loodus-]], [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigus-]], [[Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskond|põllumajandus-]] ja [[Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskond|loomaarstiteaduskond]]. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]ivõimude saksakeelne Ostland-Universität in Dorpat kavandati kogu Baltikumile. Kuid hetkevajadusi arvestades avati eestikeelsena [[Eesti Omavalitsus]]e Tartu Ülikool, mis tugines [[1938]]. aasta ülikooliseadusele. Sõja tingimustes olid eelistatud arsti-, loomaarsti- ja põllumajandusteadused. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] sõjatules hävis mitu ülikooli hoonet, õppejõudude ja teenistujate eluasemeid ja raamatukogusid. [[1944]]. aasta sügisel jätkati 1941. aasta suvel pooleli jäänud ümberkorraldusi. Ülikool allutati [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat|Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadile]] ja alates [[1946]]. aastast [[NSV Liidu Kõrgema Hariduse Ministeerium]]ile. [[1949]]. ja [[1950]]. aasta alguse kataklüsmid ja repressioonid ei jätnud puudutamata ka ülikooli. 1944. aasta sügisel alustas Tartu Riiklik Ülikool tööd seitsme teaduskonnaga: ajaloo-keele-, arsti-, matemaatika-loodus-, õigus-, põllumajandus-, loomaarstiteaduskond ja [[Tartu Riikliku Ülikooli kehalise kasvatuse instituut|kehalise kasvatuse instituut]]. 1946. aastal eraldus põllumajandusteaduskonna metsaosakond, omaette [[Tartu Riikliku Ülikooli Metsandusteaduskond|metsandusteaduskonnaks]]. Aastail 1947–1948 jagunes TRÜ matemaatika-loodusteaduskond ajutiselt füüsika-matemaatika ja bioloogia-geograafiateaduskonnaks. [[Pilt:TÜ peahoone põleng 1965. aasta detsembris.jpg|thumb|Peahoone põleng 1965. aastal]] 1951. aastal loodi ülikooli veterinaariateaduskonna, põllumajandusteaduskonna ja metsandusteaduskonna baasil [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]. Aastail 1955–1963 kuulus [[Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskond|kehakultuuriteaduskond]] omaette osakonnana [[Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonna]] koosseisu, 1963. aastal taastati kehakultuuriteaduskond. 1961. aastal jagunes [[Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskond|matemaatika-loodusteaduskond]] kaheks: [[Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond|bioloogia-geograafia]] ja [[Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskond|füüsika-matemaatikateaduskonnaks]]. 1967. aastal jagunes TRÜ füüsika-matemaatikateaduskond [[Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskond|füüsika-keemia-]] ja [[Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikateaduskond|matemaatikateaduskonnaks]]. 1968. aastal eraldus [[Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnast]] [[Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskond]]. 16.04.1973 moodustati Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna baasil kaks eraldi teaduskonda: [[Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskond|ajalooteaduskond]] ja [[Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskond|filoloogiateaduskond]]. [[Pilt:1982 expedition to Tartu Ülikool 350 (42).jpg|pisi|left|Ülikooli asutamise 350. juubeli auks nimetati 1982. aastal ülikooli järgi [[Tartu ülikool 350|üks mäetipp]] [[Pamiir]]i mäestikus]] Tartu Riikliku Ülikooli rektoraadi moodustasid [[Tartu ülikooli rektor|ülikooli rektor]], neli [[prorektor]]it (teadus-, haldus- ja kaks õppeprorektorit) ning tähtsamate ühiskondlike organisatsioonide juhid eesotsas [[EKP TRÜ Komitee]] sekretäriga. Õppetegevuses jagunesid [[Teaduskond|teaduskonnad]] osakondadeks ja osakonnad [[Kateeder (kõrgkool)|kateedriteks]]. Teaduskonna tööd juhtis [[dekanaat]] eesotsas [[dekaan]]iga, kelle kinnitas kolmeks aastaks ametisse rektor. Peale teaduskondade koosseisus olevate erialakateedrite olid veel üleülikoolilised kateedrid: [[Marksism-leninism|marksismi-leninism]]i aluste (alates 1944/45. [[õppeaasta]]st [[NLKP ajalugu|NLKP ajaloo]] [[Tartu Riikliku Ülikooli NLKP ajaloo kateeder|kateeder]]), [[Tartu Riikliku Ülikooli poliitilise ökonoomia kateeder|poliitilise ökonoomia]] ning dialektilise ja [[Ajalooline materialism|ajaloolise materialism]]i (alates 1945/46. õa filosoofia), sõjalise õpetuse, pedagoogika ja metoodika ning 1964. aastast [[Teaduslik kommunism|teadusliku kommunismi]] [[Tartu Riikliku Ülikooli teadusliku kommunismi kateeder|kateeder]]. Pool sajandit pärast eestikeelse ülikooli avamist oli üliõpilaste arv üle 4100 ja neist 81% olid eestlased. Teaduskondi oli kaheksa, üliõpilaste arvult oli suurim arstiteaduskond.<ref name="1919a" /> == Ülikool taasiseseisvas Eestis == [[Pilt:Chemicum ja Füüsikum.JPG|pisi|Taasiseseisvunud Eestis on ülikool asunud laienema Maarjamõisa väljale. Sinna on rajatud näiteks [[Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut|tehnoloogiainstituut]], [[Chemicum]] ja [[Physicum]]]] Aastail [[1989]]–[[1992]] muudeti Tartu ülikooli organisatsiooni ja akadeemilist sisu ning taastati akadeemilised traditsioonid. 1990. aastatel rajati mitu kolledžit: * 1996. aasta mais loodi [[Pärnu Majanduskool]]i baasil [[Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž|Pärnu kolledž]]; * 1996. aastal loodi [[Tartu Ülikooli Türi Kolledž|Türi kolledž]], mis suleti aga 2011; * 1998. aasta aprillis loodi [[EuroFaculty]] baasil [[Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž|Euroopa kolledž]]; * 1999. aasta juulis loodi [[Narva Kõrgkool]]i baasil [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž|Narva kolledž]]. Rajatud on ka uusi õppehooneid. Nende seas näiteks [[Biomeedikum]] (1999), matemaatika-informaatikateaduskonna õppehoone (2003), [[Chemicum]] (2009), Omicum (2011) ja [[Physicum]] (2014). [[2003]]. aastast kuulub Tartu Ülikool [[Coimbra grupp]]i, kuhu kuulub veel 36 Euroopa ülikooli, ja [[Utrechti võrgustik]]ku, kuhu kuulub veel 33 Euroopa ülikooli. 2005. aasta augustis ühines Tartu Ülikooliga [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia|Viljandi Kultuuriakadeemia]]. 2016. aastal jõustus reform, millega koondati erinevad struktuuriüksuses nelja valdkonna alla. Otsus kinnitati vaatamata teaduskondade avalikule protestile, mida ajakirjanduses vedasid eest eelkõige õigus- ja usuteaduskond. Otsuse aluseks toodi administratiivsed põhjendused, mis ei pidavat mõjutama õppe- ja teadustööd.<ref name="0iKcl" /> Enne seda oli ülikoolil üheksa teaduskonda ([[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskond]], [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskond]], [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|kehakultuuriteaduskond]], [[Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond|loodus- ja tehnoloogiateaduskond]], [[Tartu Ülikooli majandusteaduskond|majandusteaduskond]], [[Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond|matemaatika-informaatikateaduskond]], [[Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond|sotsiaal- ja haridusteaduskond]], [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskond]] ja [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskond]]) ja neli kolledžit. Pärast reformi on ülikoolis [[Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond|humanitaarteaduste ja kunstide valdkond]], [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond|sotsiaalteaduste valdkond]], [[Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond|meditsiiniteaduste valdkond]] ning [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond|loodus- ja täppisteaduste valdkond]]. ==Vaata ka== * [[Professorite Instituut]] * [[Tartu ülikooli ujumisõpetaja]] * [[Tartu ülikooli vehklemisõpetaja]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="miksike">"Loodi jesuiitide gümnaasium, millest sai hiljem Tartu Ülikool."[http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kordamiskusimused_ptk15-19_11kl_kadipint.htm "Ajalugu, KT § 15–19"] miksike.ee (vaadatud 02.07.2011)</ref> <ref name="QyXKF">Sitzungberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat, 1877, Dorpat 1878, S. 135.</ref> <ref name="menius">Friedrich Menius "Jutustus Tartu Ülikooli inauguratsioonist, mis toimus 15. oktoobril 1632. aastal" Tlk. [[Kristi Sak]], toim. [[Marju Lepajõe]]. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1997</ref> <ref name="OMmtX">Lea Leppik. Rektor Ewers. Tartu 2001. Lk. 45–46</ref> <ref name="Z1aLD">[[Tarmo Kulmar]], [[Urmas Petti]], [[Alar Laats]] [https://web.archive.org/web/20121031060544/http://www.us.ut.ee/et/27673 "Teoloogia ja selle õpetamine kuni 18. sajandi lõpuni"]</ref> <ref name="vimZZ">Tartu Ülikool teaduses ja kultuuriloos. Helmut Piirimäe Tartu Ülikooli emeriitprofessor http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=17805</ref> <ref name="EWQeF">Ülo Lumiste, Helmut Piirimäe "Sven Dimberg – Newtoni õpetuse varane propageerija Tartu ülikoolis 1690. aastail", kogumikus "Loodus- ja reaalteaduste arengust Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XI (TRÜ ajaloo komisjoni ja ajaloo muuseumi materjalid)" Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1981, lk 26–53</ref> <ref name="lUQrr">P. Kard, P. Prüller "Füüsika Tartu ülikooli trükistes 1632–1710", kogumikus "Loodus- ja reaalteaduste arengust Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XI (TRÜ ajaloo komisjoni ja ajaloo muuseumi materjalid)" Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1981, lk 17–25</ref> <ref name="Ta0gy">[http://www.kliinikum.ee/ajalugu/pikem-uelevaade Ajalugu – pikem ülevaade] Tartu Ülikooli Kliinikum</ref> <ref name="QUdvH">Lea Leppik. Rektor Ewers. 2001. Lk. 138.</ref> <ref name="2cX0l">[http://novaator.err.ee/v/yhiskond/8f49ad63-3305-4f25-8d44-0da95da99432/tana-100-aastat-tagasi-lubati-naised-tartu-ulikooli-parisuliopilasteks "Täna 100 aastat tagasi lubati naised Tartu ülikooli pärisüliõpilasteks"] ERR Novaator, 17. august 2015</ref> <ref name="rjMEN">Eesti üliõpilaste arvu piiramise küsimus. Rahvaleht, Rahvaleht, 18. september 1926, nr. 110, lk. 3.</ref> <ref name="0iKcl">[http://tartu.postimees.ee/2834357/tartu-ulikooli-senat-jai-oma-otsuse-juurde-neli-teaduskonda-jatkavad "Tartu Ülikooli senat jäi oma otsuse juurde: neli teaduskonda jätkavad"] Tartu Postimees, 20. juuni 2014</ref> }} == Kirjandus == * Helmut Piirimäe. ''Tartu ülikooli ajalugu'' I 1632–1798. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus 1982. * Karl Siilivask. ''Tartu ülikooli ajalugu'' II 1798–1918. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus 1982. * Karl Siilivask ja Hillar Palamets. ''Tartu ülikooli ajalugu'' III 1918–1982. Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus 1982. == Välislingid == * [[Malle Ermel]] ja [[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]] [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/8ff2e2e0-f292-408e-a6f5-338a2bd036cb/tartu-ulikooli-varad-esimese-maailmasoja-keerises-nizni-novgorod-perm-voi-voronez "Tartu ülikooli varad esimese maailmasõja keerises: Nižni Novgorod, Perm või Voronež?"] ERR Novaator, 13. november 2015 * [[Kadri Asmer]] [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/637868f6-54a4-44fa-a852-647f967e6b5b/galerii-kuidas-nad-tartusse-ulikooli-ehitasid "Galerii: Kuidas nad Tartusse ülikooli ehitasid?"] ERR Novaator, 4. oktoober 2016 [[Kategooria:Tartu Ülikool]] [[Kategooria:Tartu ajalugu]] getxtpwyllq8b3pynvlt2ql3lbce5an Tallinna Poeglaste Kommertskool 0 371482 6184600 3917333 2022-08-28T07:35:24Z NOSSER 8097 Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Tallinna Polütehnikum]] → [[Tallinna Polütehnikum#Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Tallinna Polütehnikum#Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool]] cj81z628p8l29gs52xvgn9cayk00yjw Surnud 30. mail 0 372039 6184582 6054119 2022-08-28T07:03:05Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud mais}} ''Siin loetletakse [[30. mai]]l surnud tuntud inimesi. * [[1431]] – [[Jeanne d'Arc]] (Orléansi neitsi), prantsuse rahvuskangelane * [[1574]] – [[Charles IX]], Prantsusmaa kuningas * [[1593]] – [[Christopher Marlowe]], inglise näitekirjanik * [[1594]] – [[Bálint Balassi]], ungari luuletaja * [[1640]] – [[Peter Paul Rubens]], flaami maalikunstnik * [[1695]] – [[Pierre Mignard]], prantsuse maalikunstnik * [[1770]] – [[François Boucher]], prantsuse kunstnik * [[1778]] – [[Voltaire]], prantsuse filosoof ja kirjanik * [[1917]] – [[Julius Janonis]], leedu luuletaja ja revolutsionäär * [[1918]] – [[Georgi Plehhanov]], vene revolutsioonitegelane * [[1937]] – [[Madison Grant]], USA eugeenik * [[1951]] – [[Hermann Broch]], juudi päritolu Austria kirjanik * [[1960]] – [[Boriss Pasternak]], vene kirjanik * [[1965]] – [[Louise Cromwell Brooks]], Ameerika Ühendriikide seltskonnadaam * [[1966]] – [[Wäinö Aaltonen]], soome skulptor * [[1969]] – [[Manivald Heinam]], eesti vaimulik * [[1971]] – [[Marcel Dupré]], prantsuse helilooja * [[1976]] – [[Therese Rei]], eesti lauljanna *1976 – [[Alfreds Dziļums]], läti kirjanik * [[1979]] – [[Udo Väljaots]], eesti balletitantsija ja lavastaja * [[1982]] – [[Albert Norden]], Saksa ajakirjanik ja Saksa DV riigitegelane * [[1983]] – [[Rudolf Loo]], eesti maadleja * [[1985]] – [[Vilmar Ruus]], eesti ajaloolane ja majandusteadlane * [[1988]] – [[Johannes Parksepp]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja * [[1990]] – [[Herbert Laidvee]], eesti bibliograaf * 1990 – [[Mihhail Ladõgin]], vene näitleja * [[1993]] – [[Nette Liivak]], eesti tekstiilikunstnik * [[1996]] – [[Alo Mattiisen]], eesti helilooja * [[1999]] – [[Kalju Lepik]], eesti luuletaja *1999 – [[Niina Särev]], eesti viiuldaja *1999 – [[Eduard Leetmaa]], väliseesti ühiskonnategelane * [[2001]] – [[Nikolai Korndorf]], vene helilooja ja dirigent * [[2002]] – [[Gunnar Jarring]], Rootsi diplomaat * [[2003]] – [[Eldur Parder]], eesti poliitik ja põllumajandustegelane * [[2006]] – [[Slim Aarons]], USA fotograaf *2006 – [[Robert Sterling]], USA filmi- ja televisiooninäitleja *2006 – [[Shōhei Imamura]], jaapani filmirežissöör *2006 – [[Hladnik Boštjan]], sloveeni filmirežissöör *2006 – [[David Lloyd]], Uus-Meremaa molekulaarbioloog *2006 – [[Bill Kovacs]], USA arvutianimatsioonide pioneer * [[2007]] – [[William Morris Meredith juunior]], USA luuletaja *2007 – [[Jean-Claude Brialy]], prantsuse näitleja, stsenarist ja kirjanik *2007 – [[Mark Harris]], USA kirjanik ja kirjandusajaloolane *2007 – [[Jevgeni Mišakov]], endine NSV Liidu hokimängija * [[2008]] – [[Nat Temple]], USA muusik *2008 – [[Harlan Cleveland]], USA diplomaat *2008 – [[Boriss Šahlin]], NSV Liidu sportvõimleja, seitsme olümpiakulla võitja *2008 – [[William Eldridge Odom]], USA sõjaväelane ja riigiametnik, [[NSA]] direktor 1985–1988 *2008 – [[Chris Morgan]], USA ajakirjanik * [[2009]] – [[Efrayim Katsir]], Iisraeli neljas president ja biofüüsik *2009 – [[Luís Cabral]], Guinea-Bissau poliitik *2009 – [[Ja'far Numayrī|Ja–far Numayrī]], Sudaani poliitik *2009 – [[Waldemar Matuška]], tšehhi laulja * 2009 – [[Susanna Haapoja]], Soome poliitik *[[2010]] – [[Juri Tšesnokov]], vene võrkpallur *[[2011]] – [[Rosalyn Yalow]], USA füüsik * 2011 – [[Biagio Agnes]], itaalia ajakirjanik * 2011 – [[Ricky Bruch]], rootsi kettaheitja * 2011 – [[Angelina Semjonova]], eesti näitleja *[[2012]] – [[Andrew Huxley]], Suurbritannia füsioloog ja biofüüsik *[[2013]] – [[Vina Mazumdar]], India naisõiguslane * 2013 – [[Arquímedes Herrera]], Venezuela jooksja * 2013 – [[Rituparno Ghosh]], India filmilavastaja * 2013 – [[Ülo Ruut]], eesti põllumajandustegelane *[[2014]] – [[Ljudmilla Makarova]], vene teatri- ja filminäitleja * 2014 – [[Joan Lorring]], USA filminäitleja * 2014 – [[Henning Carlsen]], taani filmirežissöör * 2014 – [[Genadz Buraŭkin]], valgevene luuletaja ja diplomaat *[[2016]] – [[Ellen Niit]], eesti kirjanik ja tõlkija * 2016 – [[Oivi Aakre]], eesti arst-reumatoloog *[[2017]] – [[Karl Muru]], eesti kirjandusteadlane ja -kriitik * 2017 – [[Anna-Stina Treumund]], eesti fotokunstnik [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Mai, 30.]] lt7ue1bwvj9a5u22fstk1jgfhrx0f08 Roger de La Fresnaye 0 372545 6184294 6024213 2022-08-27T16:35:10Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Roger de La Fresnaye''' ([[11. juuli]] [[1885]] [[Le Mans]] – [[27. november]] [[1925]] [[Grasse]]) oli [[prantslased|prantsuse]] [[maalikunstnik]] ja [[skulptor]]. Ta viljeles peamiselt [[kubism]]i. ==Elukäik== Roger de La Fresnaye sündis Le Mansi linnas [[Prantsusmaa]]l. Tema isa oli Prantsuse armee ohvitser, kes oli pärit aristokraatlikust suguvõsast. 1903. aastal õppis La Fresnaye aasta [[Pariis]]is [[Académie Julian]]is. Aastatel 1904–1908 õppis ta [[École des Beaux-Arts]]is. Pärast seda õppis ta [[Maurice Denis]]' ja [[Paul Sérusier]]' juures [[Académie Ranson]]is. Aastatel 1912–1914 oli Roger de La Fresnaye kunstirühmituse Section d'Or liige. La Fresnaye teosed mõjutasid peamiselt [[Georges Braque]] ja [[Pablo Picasso]], kuid koloriidis on tunda ka [[Robert Delaunay]] mõju. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] aastail värvati La Fresnaye Prantsuse sõjaväkke, kuid vabastati sealt 1918. aastal [[tuberkuloos]]i haigestumise tõttu. Pärast sõda hakkas La Fresnaye tervis kiiresti alla käima. 1922. aastal loobus ta maalimisest, kuid jätkas joonistamist. Roger de La Fresnaye suri 1925. aastal Prantsusmaal Grasse'is. {{JÄRJESTA:La Fresnaye, Roger}} [[Kategooria:Prantsuse kunstnikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1885]] [[Kategooria:Surnud 1925]] ib2x05bm0jwyg41hhftt3tepabcni5y Surnud 27. augustil 0 377254 6184209 6005665 2022-08-27T14:19:03Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud augustis}} ''Siin loetletakse [[27. august]]il surnud tuntud isikuid.'' * [[1576]] – [[Tizian]], [[Veneetsia]] maalikunstnik * [[1635]] – [[Lope de Vega]], [[hispaania]] kirjanik * [[1664]] – [[Francisco de Zurbarán]], hispaania maalikunstnik * [[1828]] – [[Eise Eisinga]], hollandi astronoom * [[1871]] – [[William Whiting Boardman]], USA poliitik * [[1909]] – [[Emil Christian Hansen]], taani mükoloog ja füsioloog * [[1924]] – [[William Bayliss]], inglise füsioloog * [[1939]] – [[Richard Pärt]], Jõgeva revident-metsaülem * [[1941]] – [[Eduard Järv]], eesti graafik * [[1942]] – [[August Traksmaa]], eesti sõjaväelane, kindralmajor * [[1944]] – [[Leonid Peterson]], eesti arst * [[1958]] – [[Ernest Lawrence]], ameerika füüsik * [[1960]] – [[Imbi Valgemäe]], eesti sõnakunstnik ja näitleja * [[1963]] – [[Evald Oja]], eesti laulja * [[1965]] – [[Le Corbusier]], šveitsi-prantsuse arhitekt * [[1967]] – [[Brian Epstein]], biitlite mänedžer * 1967 – [[Väinö Kokkinen]], soome Kreeka-Rooma maadleja * [[1971]] – [[Margaret Bourke-White]], ameerika fotograaf ja fotoajakirjanik * [[1975]] – [[Haile Selassie I]], Etioopia keiser * [[1976]] – [[Herman Iila]], eesti näitleja * 1976 – [[Julius Murd]], eesti töölisliikumise tegelane ja Eesti NSV rahvasaadik * [[1978]] – [[Ieva Simonaitytė]], leedu kirjanik * 1978 – [[Helmi Üprus]], eesti kunstiteadlane * [[1981]] – [[Valeri Harlamov]], vene hokimängija * 1981 – [[Vassili Lõtkin]], komi keeleteadlane ja luuletaja * [[1986]] – [[Arturo Godoy]], Tšiili poksija * [[1989]] – [[Lembit Aljaste]], eesti arhitekt * [[1990]] – [[Avdy Andresson]], eesti sõjaväelane * [[1993]] – [[Erika Siilivask]], eesti pedagoog ja koorijuht * [[1996]] – [[Greg Morris]], ameerika näitleja * 1996 – [[Agnieszka Kotlarska]], poola modell * [[1998]] – [[Jaanus Kuum]], eesti jalgrattur * [[2001]] – [[Älžappar Äbišev]], kasahhi kirjanik * [[2002]] – [[Tõnu Hagelberg]], eesti arhitektuuriajaloolane ja ajakirjanik * [[2003]] – [[Pierre Poujade]], prantsuse poliitik *[[2005]] – [[Aleksander Rjabov]], Eesti klarnetimängija ja dirigent *[[2006]] – [[María Esther de Capovilla]], maailma vanim inimene * 2006 – [[Ulrich de Maizière]], Saksamaa sõjaväelane * 2006 – [[Leho Ründal]], eesti tehnikateadlane * 2006 – [[Hrishikesh Mukherjee]], india filmirežissöör * 2006 – [[Heino Rang]], eesti keemik *[[2007]] – [[Emma Penella]], hispaania näitlejanna *[[2008]] – [[Manuel Simões]], portugali muusikaprodutsent * 2008 – [[Del Martin]], USA poliitik * 2008 – [[Stella Maris (laulja)|Stella Maris]], Dorival Caymmi lesk * 2008 – [[Olavo Egídio Setúbal]], Brasiilia poliitik ja pankur * 2008 – [[Abie Nathan]], Iisraeli poliitik * 2008 – [[Janusz Przedpełski]], Poola sportlane * 2008 – [[Lennart Swahn]], Rootsi ajakirjanik * 2008 – [[Peter Blecher]], saksa laskur * 2008 – [[Isa Meireles]], Portugali ajakirjanik * 2008 – [[Jean-Marc Renard]], Belgia poksja * 2008 – [[Mark Priestley]], Austraalia näitleja * 2008 – [[Rahmat Wali]], Afganistani kriketimängija *[[2009]] – [[Sergei Mihhalkov]], vene kirjanik ja luuletaja * 2009 – [[Eino Krall]], eesti zooloog * 2009 – [[Karl Aavik]], eesti klarneti- ja saksofonimängija *[[2010]] – [[Erhard Kivisaar]], eesti agronoom *[[2011]] – [[Ija Savvina]], vene teatri- ja filminäitleja *[[2012]] – [[Geli Koržev]], vene maalikunstnik * 2012 – [[Malcolm Browne]], USA ajakirjanik ja fotograaf, 1964. aasta Pulitzeri auhinna laureaat *[[2013]] – [[Mihkel Aitsam (1929–2013)|Mihkel Aitsam]], eesti insener ja invaliikumise aktivist *[[2014]] – [[Valeri Petrov]], bulgaaria luuletaja ja näitekirjanik * 2014 – [[Jacques Friedel]], prantsuse füüsik * 2014 – [[Benno Pludra]], saksa laste- ja noorsookirjanik *[[2016]] – [[Tõnis Kask]], eesti filmi- ja telerežissöör *2016 – [[Kais Adlas]], eesti näitleja *[[2018]] – [[Torkel Jansson]], rootsi ajaloolane *[[2019]] – [[Anneli Ammas]], eesti ajakirjanik *[[2022]] – [[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|August, 27.]] 45s3q9tt13zedwyj82ic85id7om6qxc Rugāji 0 378019 6184593 6044893 2022-08-28T07:28:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Rugāji | elanikke = 542 (2018)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=1425&p_back=0** Vietvārdu datubāze]{{Kõdulink|aeg=august 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Rugāji''' (ka ''Rugoji''), latgali ''Ruguoji'') on asula Lätis [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Rugāji vald|Rugāji valla]] ja endise [[Rugāji piirkond|Rugāji piirkonna]] keskus. Küla asub merepinnast 102 meetri kõrgusel [[Vārniene]] jõe kaldal. Asula nimi tuleb seal elanud möldri nimest. Rugājis on katoliku ja õigeusu kirik. Lisaks sellele asuvad asulas veel [[raamatukogu]], [[kool]] ja [[kultuurimaja]]. Lisaks asub seal veel Rugāji piirkonna administratsioon. Aastal 2006 oli külas 547 elanikku, aastal 2015 aga 585 elanikku. [[Pilt:Rugāju pareizticīgo baznīca 2002-09-14.jpg|pisi|tühi|Rugāji õigeusu kirik]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Läti külad]] [[Kategooria:Balvi piirkond]] 73dq0bbsrn32rxusjzpjdx0eft2h6cq Surnud 11. septembril 0 378249 6184213 6127733 2022-08-27T14:34:57Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud septembris}} ''Siin loetletakse [[11. september|11. septembril]] surnud tuntud isikuid.'' * [[1695]] – [[Jost Weymer]], Kuressaare raehärra * [[1823]] – [[David Ricardo]], inglise majandusteadlane * [[1893]] – [[Karl August Hermann]], eesti literaat, keeleteadlane ja helilooja * 1893 – [[Adolphe Yvon]], prantsuse maalikunstnik * [[1910]] – [[Louis Henri Boussenard]], prantsuse kirjanik * [[1919]] – [[Géza Csáth]], ungari kirjanik, muusikakriitik ja arst * [[1939]] – [[Konstantin Korovin]], vene kunstnik * [[1950]] – [[Jan Smuts]], Lõuna-Aafrika ja Briti poliitik ja sõjaväelane * [[1956]] – [[Lucien Febvre]], prantsuse ajaloolane * [[1961]] – [[Liina Reiman]], eesti näitleja * [[1968]] – [[Andrei Christiansen]], eesti laulja * [[1971]] – [[Nikita Hruštšov]], Nõukogude Liidu riigitegelane * [[1973]] – [[Salvador Allende]], Tšiili poliitik, aastatel 1970–1973 Tšiili president * 1973 – [[Josef Rudolf Hiden]], Austria jalgpallur * [[1974]] – [[Nikolai Jakovtšenko]], vene näitleja * 1974 – [[Hugo Magnus Tschakkar]], eesti loomaarst * [[1975]] – [[Maciej Bardel]], Poola sõjaväelane * [[1978]] – [[Georgi Markov]], Bulgaaria dissident ja kirjanik * 1978 – [[Vello Kõlu]], eesti teatrikriitik * [[1982]] – [[Johanna Koppel]], eesti nahakunstnik * [[1986]] – [[Noel Streatfeild]], inglise näitleja * [[1987]] – [[Peter Tosh]], [[Jamaica]] ''[[reggae]]''-muusik * 1987 – [[Ida Kongas]], eesti baleriin * [[1990]] – [[Glafira Roi]], eesti klaveripedagoog * 1990 – [[Lydia Vohu-Viksten]], eesti näitleja * [[1994]] – [[Jessica Tandy]], Briti-USA näitleja * 1994 – [[Karl Sillakivi]], eesti pianist ja pedagoog * [[1995]] – [[Vladislav Strželtšik]], vene näitleja * [[1997]] – [[Hannah Weiner]], ameerika luuletaja * [[1998]] – [[Dane Clark]], ameerika näitleja * [[2001]] – [[Berry Berenson]], USA fotograaf, näitlejanna ja modell * [[2002]] – [[Kim Hunter]], USA filminäitleja * [[2003]] – [[Anna Lindh]], Rootsi poliitik * [[2006]] – [[William Auld]], šoti luuletaja ja proosakirjanik * 2006 – [[Kwan Hoi-shan]], Hongkongi näitleja * 2006 – [[Joachim Fest]], saksa ajaloolane * [[2007]] – [[Joe Zawinul]], Austria džässmuusik * 2007 – [[Willie Tee]], USA laulja ja muusikaprodutsent * [[2008]] – [[Bennett Campbell]], Kanada poliitik * [[2009]] – [[Geórgios Papoúlias]], Kreeka poliitik ja diplomaat * 2009 – [[Larry Gelbart]], USA stsenarist * 2009 – [[Einar Maasik]], eesti kirjanik * 2009 – [[Zakes Mokae]], LAV-i päritolu USA näitleja * 2009 – [[Jim Carroll]], USA kirjanik ja muusik * [[2010]] – [[Taavi Peetre]], eesti kuulitõukaja * 2010 – [[Tiit Rääk]], eesti spordikommentaator * 2010 – [[Kevin McCarthy]], USA filminäitleja ja produtsent * 2010 – [[Harold Gould]], USA teatri- ja filminäitleja * [[2012]] – [[Irving Reed]], USA matemaatik ja insener * 2012 – [[Tibor Csernai]], ungari jalgpallur * 2012 – [[Christopher Stevens]], USA diplomaat * [[2013]] – [[Jimmy Fontana]], itaalia näitleja, kontrabassist ja laulja-laulukirjutaja * [[2014]] – [[Antoine Duhamel]], prantsuse helilooja ja dirigent * 2014 – [[Joachim Fuchsberger]], saksa näitleja * [[2017]] – [[Afanassi Ossipov]], jakuudi maalikunstnik ja õppejõud * 2017 – [[Abdul Halim]], Kedahi sultan, Malaisia kuningas * 2017 – [[Jüri Selirand]], eesti ajaloolane, arheoloog ja tõlkija * [[2019]] – [[Villu Ojassalu]], eesti sporditegelane * 2019 – [[Aasa Randvere]], eesti arstiteadlane, terapeut ja kardioloog [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|September, 11.]] s0h72mfcqxe04zqop7mujdm1bw6oo1a Surnud 11. oktoobril 0 381504 6184614 5732608 2022-08-28T07:56:09Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud oktoobris}} ''Siin loetletakse [[11. oktoober|11. oktoobril]] surnud tuntud isikuid.'' * [[1303]] – [[Bonifatius VIII]], paavst aastatel 1294–1303 * [[1347]] – [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]], Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser * [[1424]] – [[Jan Žižka]], tšehhi hussiitide sõjaväejuht * [[1531]] – [[Ulrich Zwingli]], šveitsi usureformaator * [[1670]] – [[Louis Le Vau]], prantsuse arhitekt * [[1889]] – [[James Prescott Joule]], inglise füüsik * [[1896]] – [[Anton Bruckner]], Austria helilooja * [[1927]] – [[Heinrich Bauer]], eesti haridustegelane ja koolijuht * [[1935]] – [[Steele Rudd]], Austraalia kirjanik * [[1936]] – [[Jakob Palvadre]], eesti poliitik ja Nõukogude sõjaväelane * [[1937]] – [[Nikolai Kropotkin]], Venemaa riigitegelane * [[1940]] – [[Vito Volterra]], itaalia matemaatik ja füüsik * [[1941]] – [[Mihkel Pung]], Eesti õigusteadlane ja poliitik * 1941 – [[Heinrich Gutkin]], juudi rahvusest Eesti ettevõtja ja Rahvuskogu liige * [[1946]] – [[Rudolf Koivu]], soome maalikunstnik * [[1958]] – [[Johannes R. Becher]], saksa kirjanik ja poliitik * [[1963]] – [[Jean Cocteau]], prantsuse kirjanik, kunstnik ja filmilavastaja * 1963 – [[Felix Kotta]], eesti luuletaja * [[1964]] – [[Fromhold Lauristin]], eesti majandusteadlane * [[1965]] – [[Dorothea Lange]], USA fotograaf ja fotoajakirjanik * [[1967]] – [[Aapeli]], soome kirjanik * [[1969]] – [[Kazimierz Sosnkowski]], Poola sõjaväelane, poliitik ja vabadusvõitleja * [[1973]] – [[Wacław Przesmycki]], Poola diplomaat * [[1984]] – [[Gertrud Fridh]], Rootsi näitleja * 1984 – [[Benno Schotz]], eesti päritolu Šotimaa skulptor * 1984 – [[Vello Aruoja]], eesti filmioperaator ja -lavastaja * [[1985]] – [[Viktor Gurjev]], Eesti laulja * [[1986]] – [[Georges Dumézil]], prantsuse võrdlev keeleteadlane ja usundiloolane * [[1988]] – [[Bonita Granville]], USA näitleja ja produtsent * [[1989]] – [[Mari Kangilaski]], eesti näitleja * [[1990]] – [[Mauri Raus]], eesti näitleja * [[1991]] – [[Aleksander Aben]], Eesti poliitik ja Eesti NSV riigiametnik * 1991 – [[Karl Käbi]], eesti poksija * [[1992]] – [[Roman Kariste]], eesti poksija ja poksitreener * [[1993]] – [[Tarass Gaponenko]], vene maalikunstnik * [[1996]] – [[Lars Valerian Ahlfors]], Soome matemaatik * 1996 – [[Ivo Okk]], eesti spordipedagoog * [[1999]] – [[Voldemar Pinn]], eesti pedagoog ja psühholoog * [[2000]] – [[Donald Dewar]], esimene Šotimaa peaminister * [[2001]] – [[Enn Roose]], eesti majandusteadlane * [[2002]] – [[Werner Eberlein]], saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane * [[2006]] – Sir [[Victor Goodhew]], briti konservatiivne poliitik * 2006 – [[Jacques Sternberg]], juudi päritolu belgia-prantsuse ulmekirjanik * 2006 – [[Jüri Ehlvest]], eesti kirjanik * [[2007]] – [[Rauni Mollberg]], soome filmirežissöör * 2007 – [[Sri Chinmoy]], India päritolu USA filosoof ja guru * [[2008]] – [[Gil Stratton]], USA spordiajakirjanik * 2008 – [[William Claxton]], USA fotograaf * 2008 – [[Vija Artmane]], läti näitleja * 2008 – [[Allan Spear]], USA poliitik * 2008 – [[Badar Munīr]], Pakistani näitleja * 2008 – [[Alton Ellis]], Jamaica laulja * 2008 – [[Jörg Haider]], Austria poliitik * [[2009]] – [[Helene Kuma]], eesti keraamik ja kunstiteadlane * 2009 – [[Herb Leblanc]], Kanada muusik * 2009 – [[Halit Refiğ]], türgi filmilavastaja * 2009 – [[Peter Callanan]], Iiri poliitik * 2009 – [[Patrick Hannan]], Briti ajakirjanik * 2009 – [[Gustav Kral]], Austria jalgpallur * [[2012]] – [[Hergi Karik]], eesti keemik * 2012 – [[Helmut Haller]], saksa jalgpallur * 2012 – [[Frank Alamo]], prantsuse laulja *[[2013]] – [[María de Villota]], Hispaania vormelisõitja *[[2014]] – [[Jelena Kuznetsova]] (Aljona Kuznetsova), vene näitleja *[[2016]] – [[Patricia Barry]], USA näitleja * 2016 – [[Antero Lumme]], soome jalgrattur * 2016 – [[Teatao Teannaki]], Kiribati poliitik * 2016 – [[Matti Hagman]], Soome jäähokimängija * 2016 – [[Pia Hallström]], Rootsi poliitik * 2016 – [[Oksana Batko-Nõštšuk]], ukraina näitleja *[[2017]] – [[Lika Kavžaradze]], gruusia näitlejanna *[[2018]] – [[Viktor Kirpu]], eesti vehkleja ja vehklemistreener *[[2019]] – [[Aleksei Leonov]], vene kosmonaut * 2019 – [[Robert Forster]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[2020]] – [[Ülo Mullamaa]], eesti geofüüsik * 2020 – [[Boro Drljača]], serbia folklaulja * 2020 – [[Tomas Aguado]], hispaania rallisõitja, kaardilugeja [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Oktoober, 11.]] 0hpvwrsb51dr8wzbgt9p05k8ywp5hci Surnud 30. juulil 0 385393 6184291 6013058 2022-08-27T16:34:09Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud juulis}} ''Siin loetletakse [[30. juuli]]l surnud tuntud isikuid.'' *[[1885]] – [[Louis Leroy]], prantsuse ajakirjanik, kunstikriitik, graveerija, maalikunstnik ja näitekirjanik *[[1898]] – [[Otto von Bismarck]], [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa kuningriigi]] peaminister, [[Saksa Keisririik|Saksa keisririigi]] esimene kantsler *[[1927]] – [[Jaan Rink]], Eesti sõjaväelane *[[1935]] – [[Adolf Damaschke]], saksa kommunaalpoliitik ja pedagoog *[[1941]] – [[Hugo Celmiņš]], läti poliitik, ühiskonnategelane ja agronoom *1941 – [[Hugo Rozenšteins]], läti kindral *1941 – [[Ado Anderkopp]], eesti poliitik *1941 – [[Kazys Skučas]], Leedu poliitik ja sõjaväelane *[[1944]] – [[Lembit Raidal]], Eesti sõjaväelane *[[1946]] – [[Nikolai Morozov]], vene ajaloolane *[[1962]] – [[Jaan Schwede]], eesti tööstur ja kaupmees *[[1963]] – [[Boris Punnis]], eesti matemaatik *[[1967]] – [[Bengt Berg]], rootsi ornitoloog, kirjanik, fotograaf ja filmitegija *[[1974]] – [[Stanisław Świeżawski]], Poola jurist ja poliitik *[[1976]] – [[Rudolf Bultmann]], saksa teoloog *1976 – [[Valdo Pant]], eesti tele- ja raadioajakirjanik *[[1980]] – [[Elli Schmidt]], saksa poliitik ja Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane *[[1990]] – [[Ian Gow]], Suurbritannia poliitik *[[1991]] – [[Ahto Valter]], eesti purjetaja *[[1993]] – [[Heino Kask (orienteeruja)|Heino Kask]], Eesti orienteeruja ja sporditegelane *[[1994]] – [[Arnold Kask]], eesti keeleteadlane *1994 – [[Riho Altrov]], eesti dirigent *1994 – [[Ryszard Riedel]], poola laulja ja laulukirjutaja *[[1995]] – [[Vaike Paduri-Kaljuvee]], Eesti iluuisutaja, võimlemis- ja iluuisutamistreener *1995 – [[Mirdza Bendrupe]], läti kirjanik *[[1996]] – [[Claudette Colbert]], USA filminäitleja *[[2002]] – [[Enn Madi]], eesti rahvatantsupedagoog *[[2003]] – [[Sam Phillips]], USA muusikaärimees ja diskor *2003 – [[Juhan Paju]], eesti ajakirjanik ja kirjanik *2003 – [[Ewa Krzyżewska]], poola näitleja *[[2006]] – [[Philip D'Arcy Hart]], briti arstiteadlane *2006 – [[Ferenc Zenthe]], ungari näitleja *2006 – [[Al Balding]], kanada golfimängija *2006 – [[Duygu Asena]], türgi kirjanik ja naisõiguslane *[[2007]] – [[Michelangelo Antonioni]], itaalia filmilavastaja, stsenarist, kirjanik ja kunstnik *2007 – [[Teoctist I]] (Toader Arăpaşu), Rumeenia õigeusu kiriku patriarh 1986–2007 *2007 – [[Ingmar Bergman]], rootsi filmi- ja teatrilavastaja *2007 – [[Makoto Oda]], jaapani kirjanik *2007 – [[Mati-Ants Biene]], eesti aerutaja, suusataja ja laskesuusataja *[[2008]] – [[Peter Coke]], Suurbritannia näitleja *2008 – [[Anne Armstrong]], USA diplomaat ja poliitik *2008 – [[Vittorio Fiorucci]], Kanada kunstnik *[[2009]] – [[Peter Zadek]], saksa lavastaja ja stsenarist *2009 – [[Juri Kurnenin]], valgevene jalgpallur ja treener *2009 – [[Mohammed Yusuf]], Nigeeria usujuht *[[2011]] – [[Mario Echandi Jiménez]], Costa Rica poliitik *[[2012]] – [[Niina Aršas]], eesti raamatukogundustegelane ja bibliograaf *2012 – [[Maeve Binchy]], iiri kirjanik *[[2013]] – [[Berthold Beitz]], saksa ettevõtja ja tippjuht *2013 – [[Antoni Ramallets]], Hispaania jalgpallur *2013 – [[Robert N. Bellah]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog *[[2014]] – [[Tiit Koppel]], eesti tehnikateadlane, TTÜ professor *[[2015]] – [[Endel Lippmaa]], eesti füüsik ja poliitik *2015 – [[Nevil Blumberg]], Eesti muusik *2015 – [[Kalju Saks]], eesti pedagoogikateadlane *[[2019]] – [[Aino Kartul-Najar]], eesti teatritegelane, laulja (sopran) ja tantsija *[[2020]] – [[Lee Teng-hui]], Hiina Vabariigi (Taiwani) poliitik, Hiina Vabariigi president ja Kuomintangi esimees aastatel 1988–2000 [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuli, 30.]] 5hjzaxoz892fqei5mx1tcflbk7cq36i Surnud 16. mail 0 386454 6184570 6106224 2022-08-28T06:41:21Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud mais}} ''Siin loetletakse [[16. mai]]l surnud tuntud isikuid.'' * [[1703]] – [[Charles Perrault]], prantsuse kirjanik ja ametnik * [[1828]] – [[Johann Heinrich Koch]], Saaremaa vaimulik * [[1875]] – [[Georg Julius Schultz-Bertram]], eesti arst, kirjamees ja rahvaluuleuurija * [[1910]] – [[Henri Edmond Cross]], prantsuse kunstnik * [[1934]] – [[Adalbert Kurruk]], eesti ärimees * [[1937]] – [[Jakov Šketan]], mari kirjanik, ajakirjanik ja ühiskonnategelane * [[1942]] – [[Bronisław Malinowski]], poola sotsiaalantropoloog * [[1945]] – [[August Usin]], eesti agronoom, õpetaja ja koolijuht * [[1947]] – [[Frederick Gowland Hopkins]], inglise biokeemik * [[1952]] – [[Reinhold Kamsen]], eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja * [[1953]] – [[Django Reinhardt]], mustlaspäritolu Belgia džässkitarrist * [[1958]] – [[Lisa Albrecht]], saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik * [[1961]] – [[Ralf Törngren]], Soome poliitik * [[1962]] – [[Oskar Juul]], eesti vaimulik * 1962 – [[Theodor Lemba]], eesti pianist * 1962 – [[Paul Ortwin Rave]], saksa kunstiajaloolane * [[1963]] – [[Luigi Bartolini]], itaalia kunstnik, proosakirjanik ja luuletaja * [[1965]] – [[Johannes Soodla]], Saksamaa sõjaväelane * [[1973]] – [[Pimen Sofronov]], vene ikoonimaalija * [[1977]] – [[Modibo Keïta]], Mali poliitik * [[1981]] – [[Ljudmila Glazova]], vene näitleja * [[1984]] – [[Irwin Shaw]], USA kirjanik * [[1988]] – [[Kazimierz Kordas]], poola laste- ja noorsookirjanik * 1988 – [[Salme Rubel]], eesti entomoloog * [[1990]] – [[Rein Aren]], eesti näitleja * [[1991]] – [[Johannes Bleive]], eesti helilooja ja pedagoog * [[1994]] – [[Alain Cuny]], prantsuse näitleja * 1994 – [[Jaan Veanes]], eesti vehkleja * [[1995]] – [[Otto Tallinn]], eesti vaimulik * [[1998]] – [[Viktor Imala]], Eesti vabadusvõitleja * [[1999]] – [[Lembit Oll]], Eesti maletaja * [[2000]] – [[Evald Hermaküla]], eesti teatrilavastaja ja näitejuht * 2000 – [[Andrzej Szczypiorski]], poola kirjanik ja poliitik * [[2003]] – [[Constantin Dăscălescu]], Rumeenia poliitik * [[2004]] – [[Marika Rökk]], Austria-Saksa näitleja, tantsija ja laulja * [[2006]] – [[Herbert Doan]], USA ettevõtja, firma [[Dow Chemical]] endine tegevjuht * 2006 – [[Takahiro Tamura]], jaapani näitleja * 2006 – prints [[Gideon Zulu]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik * 2006 – [[Jorge Porcel]], argentina näitleja * 2006 – [[Klaus Dahlen]], saksa näitleja * 2006 – [[Eva Norvind]], mehhiko näitlejanna * 2006 – [[Clare Boylan]], iiri kirjanik * [[2007]] – Dame [[Mary Douglas]], briti antropoloog * 2007 – [[Goar Gasparjan]], armeenia ooperilaulja * 2007 – [[Tatjana Lavrova]], vene näitlejanna * [[2008]] – [[Pavel Gromuškin]], vene kunstnik ja luuraja * 2008 – [[Robert Mondavi]], USA veinitööstur * [[2009]] – [[Henry David Halsey]], Briti vaimulik * 2009 – [[John E. Connelly]], USA ettevõtja * 2009 – [[Peter Sampson]], Briti jalgpallur * 2009 – [[Prospero Amatong]], Filipiinide poliitik * [[2010]] – [[Oswaldo López Arellano]], Hondurase riigitegelane * 2010 – [[Ronnie James Dio]], USA laulja * [[2011]] – [[Edward Hardwicke]], Briti filminäitleja * 2011 – [[Kiyoshi Kodama]], jaapani näitleja * [[2012]] – [[Andrei Mõlnikov]], vene maalikunstnik * 2012 – [[James Abdnor]], USA poliitik * [[2013]] – [[Ivar Kallion]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning tootmisjuht * 2013 – [[Aare Kõuts]], eesti mootorrattaaktivist * [[2014]] – [[Ludmilla Rass]], eesti raamatukogundustegelane * 2014 – [[Viktor Suhhodrev]], vene filoloog, [[Nikita Hruštšov]]i ja [[Leonid Brežnev]]i tõlk * [[2016]] – [[Ülo Emmus]], eesti graafik, raamatukujundaja ja karikaturist * [[2017]] – [[Outi Ojala]], Soome poliitik * 2017 – [[Arvo Kukumägi]], eesti näitleja * [[2019]] – [[Nikolai Baturin]], eesti kirjanik * [[2020]] – [[Paul Kokla]], eesti keeleteadlane * 2020 – [[Raine Loo]], eesti näitleja * [[2022]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Mai, 16.]] tecy5w944e51b5237r56qrbl4jk0cow Surnud 18. mail 0 386490 6184331 5901238 2022-08-27T16:56:30Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud mais}} ''Siin loetletakse [[18. mai]]l surnud tuntud isikuid.'' *[[252]] – [[Sun Quan]], [[Wu riik]] rajaja ning valitseja, käigus [[Hiina]] Kolme riigi ajastul *[[1837]] – [[Marguerite Gérard]], prantsuse maalikunstnik ja graveerija *[[1911]] – [[Gustav Mahler]], Austria helilooja *[[1912]] – [[Jānis Bētiņš]], läti orelimängija, dirigent ja muusikapedagoog * 1912 – [[Jüri Orgusaar]], eesti näitekirjanik *[[1918]] – [[Toivo Kuula]], soome helilooja *[[1922]] – [[Alphonse Laveran]], prantsuse arst *[[1927]] – [[Nikifor Begitšev]], vene meremees ja polaaruurija *[[1938]] – [[Mihhail Babuškin]], vene polaarlendur *[[1941]] – [[Eduard Tamm (helilooja)|Eduard Tamm]], eesti helilooja * 1941 – [[Werner Sombart]], saksa majandusteadlane ja sotsioloog *[[1956]] – [[Jaroslav Krejčí (poliitik)|Jaroslav Krejčí]], Tšehhoslovakkia jurist ja poliitik *[[1960]] – [[Paavo Hynninen]], Soome poliitik ja diplomaat *[[1965]] – [[Johannes Kallak]], eesti pedagoog, kooli- ja lastekirjanik *[[1975]] – [[Leroy Anderson]], USA helilooja * 1975 – [[Aleksandra Sarv]], eesti muusikapedagoog *[[1977]] – [[Richard Uutmaa]], eesti maalikunstnik * 1977 – [[Agnes Amjärv]], eesti laulja * 1977 – [[Richard Uutmaa]], eesti maalikunstnik *[[1979]] – [[Enn Aarend]], eesti jurist ja kohtunik *[[1980]] – [[Ian Curtis]], inglise punk-bändi [[Joy Division]] solist *[[1981]] – [[William Saroyan]], armeenia päritolu USA kirjanik * 1981 – [[Erich Correns (keemik)|Erich Correns]], saksa keemik ja Saksa DV riigi ning ühiskonnategelane *[[1983]] – [[Inna Malva]], eesti rahvatantsujuht *[[1990]] – [[Jill Ireland]], Briti-USA näitlejanna ja lauljatar * 1990 – [[Eduard Maaser]], eesti kunstnik *[[1995]] – [[Aleksander Godunov]], vene balletitantsija * 1995 – [[Aavo Ürgsoo]], Eesti sõjaväelane * 1995 – [[Aksel Jaanisoo]], eesti poksija * 1995 – [[Henri Laborit]], Prantsuse neuroloog ja kirjanik * 1995 – [[Elizabeth Montgomery]], USA näitleja *[[1997]] – [[Mihhail Anikušin]], vene skulptor * 1997 – [[Bridgette Andersen]], USA näitleja *[[2006]] – [[Michael O'Riordan]], Iirimaa Kommunistliku Partei asutaja ja esimees * 2006 – [[Gilbert Sorrentino]], USA kirjanik * 2006 – [[Jaan Eilart]], eesti biogeograaf *[[2007]] – [[Alide Viire-Slet]], Eesti konsulaarametnik * 2007 – [[Mika Špiljak]], horvaadi päritolu [[Jugoslaavia]] poliitik, riigipea 1983–1984 * 2007 – [[Pierre-Gilles de Gennes]], prantsuse füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat aastal 1991 * 2007 – [[Yoyoy Villame]], Filipiinide muusik ja koomik * 2007 – [[Svetlan Semenenko]], Eesti luuletaja ja tõlkija *[[2008]] – [[Joseph Pevney]], USA filmilavastaja * 2008 – [[Elemore Morgan jun.]], USA maalikunstnik ja fotograaf *[[2009]] – [[Paul Parin]], Šveitsi psühhoanalüütik * 2009 – [[Eva Mae LeFevre]], USA laulja * 2009 – [[Carol Cole]], USA näitleja * 2009 – [[Wayne Allwine]], USA näitleja * 2009 – [[Lennart Persson]], rootsi helilooja * 2009 – [[Dolla]], USA räppar *[[2010]] – [[Leili Järva]], eesti mükoloog *[[2011]] – [[Frank Upton]], inglise jalgpallur ja jalgpallimänedžer * 2011 – [[Lazar Kitanoski]], [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]] poliitik ja jurist *[[2012]] – [[Dietrich Fischer-Dieskau]], saksa laulja *[[2013]] – [[Nam Duck Woo]], Lõuna-Korea poliitik * 2013 – [[Jo Benkow]], Norra poliitik * 2013 – [[Lothar Schmid]], saksa maletaja ja malekohtunik * 2013 – [[Aleksei Balabanov]], vene filmirežissöör * 2013 – [[Heinrich Vipper]], eesti põllumajandusteadlane * 2013 – [[Aare Kirsipuu]], eesti bioloog *[[2014]] – [[Dobrica Ćosić]], serbia kirjanik ja poliitik, [[Jugoslaavia]] president 1992–1993 * 2014 – [[Hans-Peter Dürr]], saksa füüsik * 2014 – [[Jerry Vale]], USA laulja ja näitleja * 2014 – [[Gordon Willis]], USA filmioperaator * 2014 – [[Anatoli Poperetšnõi]], vene laulukirjutaja * 2014 – [[Wubbo Ockels]], hollandi füüsik ja Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut *[[2015]] – [[Halldór Ásgrímsson]], Islandi poliitik * 2015 – [[Hans Bentzien]], Saksa DV riigitegelane *[[2016]] – [[Kornél Pajor]], ungari kiiruisutaja *[[2017]] – [[Jacque Fresco]], ameerika iseõppinud ehitusinsener, teadusfilosoof, kunstnik ja futuroloog *[[2020]] – [[Uno Ugandi]], Eesti arst ja poliitik * 2020 – [[Marko Elsner]], sloveeni jalgpallur *[[2021]] – [[Franco Battiato]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja filmilavastaja [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Mai, 18.]] fuenwvqmd0cz9kup3j3yxlffmj2qr62 Surnud 20. mail 0 386523 6184253 6105321 2022-08-27T16:19:09Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud mais}} ''Siin loetletakse [[20. mai]]l surnud tuntud isikuid.'' * [[1277]] – [[Johannes XXI]], paavst aastal 1276–1277 * [[1506]] – [[Christoph Kolumbus]], maadeavastaja * [[1668]] – [[Nicolas Mignard]], prantsuse maalikunstnik * [[1887]] – [[Aleksandr Uljanov]], Vene revolutsionäär ja terrorist, [[Vladimir Lenin]]i vanem vend * [[1893]] – [[Jacob Moleschott]], hollandi füsioloog ja materialistlik filosoof * [[1894]] – [[Edmund Yates]], inglise kirjanik * [[1896]] – [[Clara Schumann]], saksa helilooja ja pianist * [[1908]] – [[Woldemar von Aderkas (1849–1908)|Woldemar von Aderkas]], Saaremaa maanõunik * [[1909]] – [[Theodor Wilhelm Engelmann]], saksa füsioloog, bioloog ja zooloog * [[1922]] – [[Juhan Kurrik]], eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise tegelane * [[1939]] – [[Roman Steinberg]], Eesti maadleja, olümpiapronksmedalist * [[1940]] – [[Verner von Heidenstam]], rootsi kirjanik * [[1945]] – [[Aleksandr Fersman]], vene geokeemik ja mineraloog * [[1958]] – [[Varvara Stepanova]], vene kunstnik * [[1964]] – [[Rudy Lewis]], USA laulja * [[1973]] – [[Mykolas Vaitkus]], leedu kirjanik ja ajakirjanik *1973 – [[Jarno Saarinen]], soome motosportlane * [[1978]] – [[Walther Eichrodt]], saksa protestantlik teoloog * [[1981]] – [[Lauri Pihkala]], soome kirjanik * [[1982]] – [[Tuudur Vettik]], eesti helilooja * 1982 – [[Eik Albri]], eesti poksija ja poksitegelane * [[1992]] – [[Edgar Talvik]], eesti jurist * [[1997]] – [[Virgilio Barco Vargas]], Colombia poliitik * [[2001]] – [[Tamara Habicht]], Eesti etnoloog * [[2002]] – [[Stephen Jay Gould]], USA paleontoloog ja evolutsiooniteoreetik * [[2003]] – [[Teet Rajasalu]], eesti majandusteadlane * [[2005]] – [[Paul Ricœur]], prantsuse filosoof * [[2006]] – [[Annis Stukus]], Kanada jalgpallur, jalgpallitreener ja hokimänedžer *2006 – [[Cherd Songsri]], tai filmirežissöör * [[2007]] – [[Norman Von Nida]], austraalia golfimängija *2007 – [[Ben Weisman]], USA helilooja, paljude [[Elvis Presley]] laulude autor *2007 – Dame [[Jean Herbison]], [[Uus-Meremaa]] teadlane ja riigi esimene naisrektor *2007 – [[Valentina Leontjeva]], vene saatejuht *2007 – [[Stanley Miller]], USA keemik ja bioloog *2007 – [[Guram Šaradze]], Gruusia poliitik ja keeleteadlane * [[2008]] – [[Margot Boyd]], Briti näitleja *2008 – [[Viktor Bortsov]], vene näitleja *2008 – [[Hamilton Jordan]], USA politoloog, president [[Jimmy Carter]]i nõunik ja administratsiooni ülem * [[2009]] – [[Randi Lindtner Næss]], norra näitleja *2009 – [[Yehoshua Zettler]], Iisraeli vastupanuvõitleja *2009 – [[Jerzy Zubrzycki]], poola päritolu Austraalia sotsioloog *2009 – [[Helen Khal]], USA kunstnik *2009 – [[Arthur Erickson]], Kanada arhitekt *2009 – [[Alan Kelly]], iiri jalgpallur *2009 – [[Paul Vinar]], Austraalia jalgpallur *2009 – [[Oleg Jankovski]], vene näitleja *2009 – [[Larry Rice]], USA motosportlane *2009 – [[Lucy Gordon]], Briti näitleja *2009 – [[Pierre Gamarra]], prantsuse kirjanik * [[2011]] – [[Michael Bell]], Iirimaa poliitik *2011 – [[Eduard Janota]], Tšehhi poliitik *2011 – [[Randy Savage]], USA sõumaadleja * [[2012]] – [[Eugene Polley]], USA insener, teleri kaugjuhtimispuldi leiutaja *2012 – [[Robin Gibb]], Briti muusik *2012 – [[‘Abd al-Bāsiţ al-Miqraḩī]], Liibüa terrorist * [[2013]] – [[Ray Manzarek]], USA muusik *2013 – [[Anders Eliasson]], rootsi helilooja * [[2014]] – [[Arthur Gelb]], USA ajakirjanik, The New York Timesi tegevtoimetaja 1986–1989 *2014 – [[Tadeusz Dominik]], poola maalikunstnik *[[2015]] – [[Leili Iher]], eesti kirjandusteadlane ja luulekriitik *[[2017]] – [[Juta Eskel]], eesti skulptor * 2017 – [[Ants Nummert]], eesti loomaarstiteadlane * 2017 – [[Virgi Jalakas]], eesti õpetaja * 2017 – [[Paul Falk]], saksa iluuisutaja * 2017 – [[Emile Degelin]], Belgia filmilavastaja * 2017 – [[Jean E. Sammet]], USA arvutiteadlane * 2017 – [[Miguel Mykycej]], Argentina päritolu Ukraina vaimulik * 2017 – [[Aleksandr Volkov (poliitik)|Aleksandr Volkov]], Venemaa poliitik, endine Udmurdi Vabariigi president * 2017 – [[Lisa Spoonauer]], USA filminäitleja *[[2019]] – [[Niki Lauda]], austria vormelisõitja ja ettevõtja *[[2020]] – [[Adolfo Nicolás]], hispaania katoliku preester, [[2008]]–[[2016]] [[jesuiidid|jesuiitide]] ordukindral *[[2022]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik * 2022 – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Mai, 20.]] fs5awlv8wmldqei846m2sxwor1qkvzq Arnold Voldemar Veiss 0 387323 6184501 5912456 2022-08-27T21:40:05Z 46.131.44.209 Miks on artikkel endise, eestistamata nime all wikitext text/x-wiki '''Arnold Voldemar Veiss''' (ka '''Arnold Voldemar Weiss'''; aastast 1936 '''Veimre'''; [[2. märts]] [[1899]] [[Tallinn]] – [[15. november]] [[1941]] [[Lozva]], [[Sverdlovski oblast]], [[Venemaa]]) oli Eesti [[kergejõustiklane]], sporditegelane ja arst<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Arnold+Voldemar_Veiss}} (vaadatud 25.12.2014)</ref>. 1927–1935 oli ta [[EKRAVE Liit|EKRAVE Liidu]] esimees<ref name="ESBL"/>. Ta oli ka [[Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna Osakond|Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna Osakonna]] (ÜENÜTO) Spordiklubi esimees ja [[Eesti Akadeemiline Spordiklubi|Eesti Akadeemilise Spordiklubi]] juhatuse liige<ref name="ESBL"/>. Veiss oli [[Eesti Kooli- ja Lastearstide Selts]]i üks asutajaid<ref name="ESBL"/>. Arreteeriti [[NKVD]] poolt Tallinnas ja viidi Venemaale. Suri eeluurimise ajal Sverdlovski oblastis. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ESBL|id=Arnold+Voldemar_Veiss}} *[https://www.geni.com/people/Arnold-Voldemar-Veimre/6000000014519604093 geni.com] {{JÄRJESTA:Veiss, Arnold Voldemar}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Üliõpilaste Selts Raimla liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1899]] [[Kategooria:Surnud 1941]] plxtug4wfbekcys3urs7evdwhaio7b6 Surnud 3. novembril 0 387378 6184262 6007049 2022-08-27T16:26:32Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud novembris}} ''Siin loetletakse [[3. november|3. novembril]] surnud tuntud isikuid.'' * {{tühik}}[[361]] – [[Constantius II]], [[Vana-Rooma keiser|Rooma keiser]] * [[1652]] – [[Jusepe de Ribera]], hispaania maalikunstnik ja graafik * [[1914]] – [[Georg Trakl]], austria luuletaja * [[1918]] – [[Aleksandr Ljapunov]], vene matemaatik ja mehaanik * [[1926]] – [[Annie Oakley]], Ameerika Ühendriikide täpsuslaskur ja näidislaskur * [[1929]] – [[Jan Baudouin de Courtenay]], poola keeleteadlane * [[1936]] – [[Dezső Kosztolányi]], ungari kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija * [[1937]] – [[Elmar Jaanimägi]], eesti karikaturist * [[1942]] – [[Carl Sternheim]], saksa kirjanik * [[1954]] – [[Henri Matisse]], prantsuse maalikunstnik, fovismi esindaja * [[1956]] – [[Jean Metzinger]], prantsuse maalikunstnik, teoreetik, proosakirjanik ja luuletaja * [[1957]] – [[Wilhelm Reich]], Austria päritolu psühhiaater ja psühholoog * [[1958]] – [[Markus Feldmann]], šveitsi poliitik * [[1963]] – [[Augusts Kirhenšteins]], läti mikrobioloog ja riigitegelane * [[1973]] – [[Jānis Osis]], läti näitleja *1973 – [[Aleksander Blumberg]], eesti muusikategelane * [[1977]] – [[Juhan Lang]], eesti haridustegelane * [[1979]] – [[Oskar Angelus]], Eesti riigiametnik, poliitik, sõjaväelane * [[1980]] – [[Olav Männi]], eesti skulptor *1980 – [[Ljubov Dobržanskaja]], vene näitleja * [[1983]] – [[Karl Felix Sauks]], eesti majandusteadlane * [[1986]] – [[Karl Laane]], eesti õpetaja ja kodu-uurija * [[1990]] – [[Nikolai Rakov]], vene helilooja ja pianist * [[1991]] – [[Roman Wilhelmi]], poola näitleja * [[1992]] – [[Raimond Kolk]], eesti kirjanik * [[1994]] – [[Valter Palm]], eesti poksija * [[1995]] – [[Mihhail Dorovatovski]], eesti filmioperaator * [[1997]] – [[Vladimir Guljajev]], vene näitleja * [[1999]] – [[Peeter Müürsepp seenior]], mehaanikateadlane *1999 – [[Ian Bannen]], šoti näitleja * [[2001]] – [[Ernst Gombrich]], Austria kunstiajaloolane * [[2003]] – [[Rassul Hamzatov]], avaari kirjanik * [[2004]] – [[Toomas Kelder]], eesti disainer ja muusik * [[2005]] – [[Aenne Burda]], Saksa kirjastaja *2005 – [[Otto Lācis]], Vene ajakirjanik * [[2006]] – [[Paul Mauriat]], prantsuse helilooja ja dirigent * [[2007]] – [[Rafael Kazarjan]], armeenia teadlane ja poliitik *2007 – [[Toomas Randvere]], eesti neurokirurg *2007 – [[Aleksandr Dedjuško]], vene näitleja *2007 – [[Ryan Shay]], USA pikamaajooksja *2007 – [[Enn Griffel]], eesti autovõidusõitja * [[2008]] – [[Cecil W. Stoughton]], USA fotograaf *2008 – [[Lalit Mohan Sharma]], India jurist *2008 – [[Brooks Mileson]], Briti jalgpallijuht * [[2009]] – [[Tamás Lossonczy]], ungari maalikunstnik *2009 – [[Francisco Ayala]], hispaania kirjanik *2009 – [[Carl Ballantine]], USA näitleja *2009 – [[Archie Baird]], šoti jalgpallur *2009 – [[Brother Blue]], USA kunstnik *2009 – [[Dodo Tšitšinadze]], gruusia naisnäitleja *2009 – [[Erik Sædén]], rootsi laulja *2009 – [[Sotíris Sgoúros]], kreeka muusik *2009 – [[John Mashek]], USA ajakirjanik *2009 – [[Jyrki Kovaleff]], soome näitleja *2009 – [[Vashram Khorani]], India poliitik * [[2010]] – [[Alfons Benedikter]], Austria poliitik *2010 – [[Jerry Bock]], USA helilooja *2010 – [[P. Lal]], India kirjanik *2010 – [[Kalju Renel]], eesti näitleja *2010 – [[Kenneth Brown]], USA rahu-uurija *2010 – [[Bill Colvin]], Kanada jäähokimängija *2010 – [[Viktor Tšernomõrdin]], Venemaa poliitik ja diplomaat *2010 – [[Hotep Idris Galeta]], LAV-i muusik *2010 – [[Jim Clench]], Kanada basskitarrist * [[2011]] – [[Peeter Kreitzberg]], Eesti kasvatusteadlane ja poliitik *2011 – [[Vitali Raag]], eesti päritolu Venemaa tehnikateadlane * [[2012]] – [[Eugenija Pleškytė]], leedu näitleja * [[2013]] – [[Aleksander Igonin]], Eesti kunstnik * [[2014]] – [[Augusto Martelli]], itaalia helilooja ja dirigent *2014 – [[Leo Karpin]], eesti tele- ja filmirežissöör *2014 – [[Mare Palgi]], eesti vaimulik * [[2018]] – [[Maria Guinot]], portugali laulja * [[2021]] – [[Kirsti Paakkanen]], soome ettevõtja * 2021 – [[Ove Büttner]], eesti maalikunstnik [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|November, 03.]] offghh0omxps5on1z4ifprpsz538zn3 Surnud 13. novembril 0 387906 6184340 6002131 2022-08-27T17:11:21Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud novembris}} ''Siin loetletakse [[13. november|13. novembril]] surnud tuntud isikuid.'' *{{tühik}}[[867]] – [[Nicolaus I]], paavst aastatel 858–867 *[[1868]] – [[Gioacchino Rossini]], Itaalia helilooja *[[1903]] – [[Camille Pissarro]], Prantsuse maalikunstnik *1903 – [[Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen]], soome ajaloolane ja poliitik *[[1927]] – [[Augusts Dombrovskis]], läti ettevõtja ja metseen *[[1933]] – [[Anton Jassinski]], vene ajaloolane *[[1937]] – [[Akop Akopjan]], armeenia luuletaja *[[1940]] – [[Franciszek Paschalski]], Poola advokaat *[[1943]] – [[Maurice Denis]], prantsuse maalikunstnik ja kunstiteoreetik *[[1944]] – [[Jossif Utkin]], vene luuletaja ja ajakirjanik *[[1946]] – [[Auston Rotheram]], Iiri polomängija *[[1956]] – [[Dave Trottier]], Kanada jäähokimängija *[[1957]] – [[Antonín Zápotocký]], Tšehhoslovakkia kommunistlik riigitegelane ja ametiühingutegelane *[[1962]] – [[Vilis Rīdzenieks]], läti fotograaf *1962 – [[Sergei Obnorski]], vene keeleteadlane *[[1968]] – [[Žanis Katlaps]], läti näitleja ja teatrilavastaja *[[1970]] – [[Árpád Házi]], Ungari kommunistlik poliitik *[[1973]] – [[Eva Ole]], eesti keraamik *[[1974]] – [[Vittorio De Sica]], itaalia filmirežissöör ja näitleja *[[1975]] – [[Olga Bergholz]], vene luuletaja ja proosakirjanik *[[1977]] – [[Johanna Päts]], eesti naisliikumise tegelane *[[1987]] – [[Toomas Hellat]], eesti luuraja *[[1988]] – [[Jaan Kägu]], eesti pianist ja pedagoog *1988 – [[Jaromír Vejvoda]], tšehhi helilooja *[[1989]] – [[Franz Josef II]], Liechtensteini vürst *1989 – [[Georgi Judin]], vene näitleja *[[1995]] – [[Albert Sulg]], eesti alpinist *[[1997]] – [[Alexander Cordell]], Walesi kirjanik *1997 – [[Maria Mironova]], vene kirjanik *2001 – [[Rasmus Kangropool]], eesti arhitektuuriajaloolane ja muinsuskaitsja *[[2002]] – [[Arsi Aarma]], Eesti sõjaväelane *[[2004]] – [[Carlo Rustichelli]], itaalia helilooja *2004 – [[Loreida Raudsep]], eesti folklorist *2004 – [[Ol' Dirty Bastard]], USA räppmuusik *[[2006]] – [[Konrad Fuchs]], saksa päritolu vaimulik, vanim katoliku preester maailmas ja Esimese maailmasõja veteran *[[2007]] – [[Õilme Kukk]], Eesti sõudja ja koroonamängija *2007 – [[Robert Taylor]], USA teatejooksja, kuldmedal 1972. aasta suveolümpiamängudelt *2007 – [[Erik Kurmangalijev]], kasahhi päritolu Venemaa ooperilaulja *[[2008]] – [[Nikolai Vereštšagin]], vene bioloog *2008 – [[François Caradec]], prantsuse kirjanik *2008 – [[Marcello Fondato]], itaalia stsenarist ja lavastaja *2008 – [[Heino Steinberg]], Eesti võrkpallur ja võrkpallikohtunik *2008 – [[Sergei Behterev]], vene näitleja *[[2009]] – [[Woodie Assaf]], USA televisioonitöötaja *2009 – [[Bruce King]], USA poliitik *2009 – [[Dell Hymes]], USA antropoloog ja keeleteadlane *2009 – [[Susanna Otema]], Eesti keraamik *2009 – [[Tamaz Ninua]], Gruusia poliitik *2009 – [[Mara Manzan]], Brasiilia näitleja *2009 – [[Michał Gajownik]], poola aerutaja *2009 – [[Evald Teras]], eesti õpetaja, koorijuht ja koduloolane *2009 – [[Armen Thahtadžjan]], armeenia botaanik *[[2010]] – [[Orm Valtson]], Eesti poliitik *[[2012]] – [[Will Barnet]], USA maalikunstnik *[[2013]] – [[Kalju Suur]], eesti fotograaf *2013 – [[Hans-Jürgen Heise]], saksa proosakirjanik ja luuletaja *2013 – [[David Begalov]], vene skulptor *[[2014]] – [[Manoel de Barros]], Brasiilia luuletaja *2014 – [[Alexander Grothendieck]], saksa ja juudi päritolu Prantsuse matemaatik *2014 – [[Urmas Kaju]], eesti jurist ja majandustegelane *2014 – [[Krišjānis Peters]], Läti poliitik *[[2015]] – [[Rein Tamsalu]], eesti merefüüsik *2015 – [[Maare Kümnik]], eesti bibliograaf *[[2016]] – [[Leon Russell]], USA laulja, laulukirjutaja, kitarrist ja pianist * 2016 – [[Eino Kõiv]], eesti rahvamuusik, dekoraator ja näitleja *[[2017]] – [[David Poisson]], prantsuse mäesuusataja *[[2019]] – [[Raymond Poulidor]], prantsuse jalgrattur *[[2020]] – [[Tõivo Sarmet]], eesti alpinist * 2020 – [[Kalle Rõõmus]], eesti arhitekt *[[2021]] – [[Grigori Galitsõn]], vene aktifotograaf * 2021 – [[Jaan Lepa]], eesti põllumajandusteadlane ja energeetikainsener [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|November, 13.]] bfe8q4k6oqrnd55rds0nbcrrncswg9a Surnud 20. novembril 0 388064 6184579 5997216 2022-08-28T06:59:46Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud novembris}} ''Siin loetletakse [[20. november|20. novembril]] surnud tuntud isikuid.'' * [[1815]] – [[Jan Potocki]], poola kirjanik, arheoloog ja etnoloog * [[1830]] – [[Gustav von Ewers]], saksa päritolu ajaloolane, jurist, publitsist ja teadusorganisaator * [[1874]] – [[Alexander Wilhelm Johann von Zoeckell]], baltisaksa sõjateadlane * [[1876]] – [[João Carlos de Saldanha Oliveira e Daun]], Portugali poliitik ja sõjaväelane * [[1880]] – [[Léon Cogniet]], prantsuse maalikunstnik * [[1889]] – [[August Ahlqvist]], soome luuletaja, kirjanduskriitik ja soome-ugri keeleteadlane * [[1894]] – [[Anton Rubinstein]], vene helilooja * [[1910]] – [[Lev Tolstoi]], vene kirjanik * [[1918]] – [[John Bauer]], rootsi kunstnik * [[1925]] – [[Alexandra Carolina Marie Charlotte Louise Julia]], Taani ja Walesi printsess, Suurbritannia kuninganna * 1925 – [[Stefan Żeromski]], poola kirjanik * [[1934]] – [[Joel Lehtonen]], soome kirjanik * [[1936]] – [[José Antonio Primo de Rivera]], hispaania poliitik * [[1936]] – [[Buenaventura Durruti]], hispaania anarhist * [[1938]] – [[Maud (Norra)|Maud]], Norra kuninganna * 1938 – [[Hans Seyboth]], baltisaksa maletaja * [[1941]] – [[Elmar Muuk]], eesti keeleteadlane * [[1942]] – [[Juhan Kull]], eesti näitleja * [[1944]] – [[Jānis Gregors]], läti sõjaväelane ja õpetaja * [[1947]] – [[Wolfgang Borchert]], saksa kirjanik * [[1952]] – [[Benedetto Croce]], itaalia idealistlik filosoof, ajaloolane ja poliitik * [[1954]] – [[Clyde Vernon Cessna]], USA lennukikonstruktor * [[1960]] – [[Clark Cable]], USA filminäitleja * [[1965]] – [[Johannes Kaiv]], Eesti diplomaat * 1965 – [[Armas Äikiä]], soome luuletaja, kirjanik, ajakirjanik ja poliitik * [[1974]] – [[Oskar Öpik]], Eesti diplomaat * [[1975]] – [[Francisco Franco]], [[Hispaania]] diktaator * [[1976]] – [[Trofim Lõssenko]], nõukogude bioloog ja agronoom * [[1978]] – [[Giorgio de Chirico]], itaalia maalikunstnik * [[1984]] – [[Trygve Bratteli]], Norra poliitik * 1984 – [[Timo Mustakallio]], soome ooperilaulja * [[1989]] – [[Joosep Aavik]], eesti organist ja koorijuht * [[1991]] – [[Johan Ungerson]], eesti poliitik ja taimefüsioloog * [[1992]] – [[Raul Renter]], eesti majandusteadlane ja maletaja * [[1993]] – [[Lensi Römmer]], eesti näitleja ja näitejuht * [[1994]] – [[Jānis Krūmiņš]], läti korvpallur ja metallikunstnik * [[1998]] – [[Galina Starovoitova]], vene poliitik ja etnograaf * [[1999]] – [[Amintore Fanfani]], itaalia poliitik * [[2000]] – [[Michael John Muuss]], levinud vabavaralise arvutiprogrammi Ping autor * 2000 – [[Vjatšeslav Kotjonotškin]], vene animaator * 2000 – [[Kalle Päätalo]], soome kirjanik * [[2003]] – [[David Dacko]], Kesk-Aafrika Vabariigi president * 2003 – [[Genrihh Gabai]], vene filmirežissöör ja stsenarist * [[2004]] – [[Mihkel Hansen]], Eesti poliitik ja advokaat * [[2006]] – [[Robert Altman]], USA filmilavastaja * 2006 – [[Zoia Ceauşescu]], Rumeenia matemaatik, diktaator [[Nicolae Ceaușescu]] tütar * 2006 – [[Walid Hassan]], Iraagi koomik * [[2007]] – [[Ian Smith]], Rodeesia poliitik * 2007 – [[Vello Rand]], eesti raadioajakirjanik * [[2008]] – [[Gyula Takáts]], ungari luuletaja * 2008 – [[Robert M. White II]], USA ajakirjanik * 2008 – [[Salme Raunam]], eesti metallikunstnik * 2008 – [[Jan Machulski]], poola näitleja, režissöör ja pedagoog * 2008 – [[Bob Jeter]], USA jalgpallur * 2008 – [[Jim Mattox]], USA poliitik * 2008 – [[Boriss Fjodorov]], Venemaa poliitik ja pankur * 2008 – [[Janekit Kratsakhon]], Tai valitsusvastane aktivist * [[2009]] – [[Charis Wilson]], USA modell ja kirjanik * 2009 – [[Max Robertson]], Briti raadioajakirjanik * 2009 – [[Herbert Richers]], Brasiilia filmitegija ja näitleja * 2009 – [[Lester Shubin]], USA leiutaja * 2009 – [[Lino Lacedelli]], itaalia mägironija * 2009 – [[H. C. Robbins Landon]], USA muusikateadlane * 2009 – [[Elisabeth Söderström]], rootsi laulja * 2009 – [[Heino Laaneots]], eesti vaimulik * 2009 – [[Ghulam Mustafa Jatoi]], Pakistani poliitik * 2009 – [[Roman Trahtenberg]], Venemaa telesaatejuht * 2009 – [[Daniil Sõssojev]], vene vaimulik * [[2012]] – [[Aleksandr Davõdov]], vene animaator * 2012 – [[Kaspars Astašenko]], läti hokimängija * [[2014]] – [[Maimu Palm]], eesti arhitekt * 2014 – [[Ruta Veidemane]], läti keeleteadlane ja kirjanduskriitik * 2014 – [[Elmo Lööve]], eesti telerežissöör * [[2015]] – [[Kim Young-sam]], Lõuna-Korea poliitik, riigi president aastatel 1993–1998 * [[2016]] – [[Konstantínos Stefanópoulos]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1995–2005 * 2016 – [[Vello Asi]], eesti sisearhitekt * 2016 – [[William Trevor]], iiri kirjanik * [[2017]] – [[Ülo Lumiste]], eesti matemaatik * [[2019]] – [[Hugo Hiibus]], eesti karikaturist ja šaržimeister * 2019 – [[Virve Roost]], eesti bioloog ja iluaiandusteadlane * [[2020]] – [[Judith Jarvis Thomson]], Ameerika Ühendriikide filosoof * [[2021]] – [[Valeri Garkalin]], vene näitleja [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|November, 20.]] cz8wykp20fapc04k5box2rcq6apxszy Surnud 17. detsembril 0 389755 6184241 6027351 2022-08-27T16:09:25Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud detsembris}} ''Siin loetletakse [[17. detsember|17. detsembril]] surnud tuntud isikuid.'' *[[1187]] – [[Gregorius VIII]], paavst oktoobrist detsembrini 1187 *[[1802]] – [[Johannes Wiedewelt]], taani skulptor *[[1830]] – [[Simón Bolívar]], lõunaameerika revolutsionäär *[[1870]] – [[Saverio Mercadante]], itaalia helilooja *[[1881]] – [[Lewis Henry Morgan]], USA etnoloog *[[1907]] – [[William Thomson]] (lord Kelvin), füüsik ja insener *[[1919]] – [[Hugo Ströhl]], austria heraldik *[[1926]] – [[Lars Magnus Ericsson]], rootsi leiutaja ja ettevõtja *[[1933]] – [[Thupten Gyatso]], 13. [[dalai-laama]] *[[1938]] – [[Gustav Tammann]], eesti keemik *[[1941]] – [[Johannes Odres]], Paldiski linnapea *[[1942]] – [[Jules-Alexis Muenier]], prantsuse maalikunstnik *[[1943]] – [[Eva Kotchever]], juudi kirjanik *[[1953]] – [[Mihkel Aitsam]], eesti prosaist, näitekirjanik, ajakirjanik ja kodu-uurija *[[1955]] – [[Arvīds Jurgens]], läti jalgpallur, jäähokimängija ja korvpallur *[[1957]] – [[Dorothy L. Sayers]], inglise kirjanik ja tõlkija *[[1959]] – [[Peeter Tauk]], Eesti insener ja diplomaat *[[1962]] – [[Thomas Mitchell]], USA näitleja *[[1964]] – [[Victor Francis Hess]], Austria-USA füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli laureaat]] 1936 *[[1965]] – [[Hastings Ismay]], Suurbritannia sõjaväelane ja diplomaat *[[1967]] – [[Harold Holt]], Austraalia peaminister (jäi kadunuks, arvatavasti uppus) *[[1969]] – [[Karl Schlossmann]], eesti mikrobioloog *[[1971]] – [[Mart Lepik]], eesti arhivaar ja kirjandusteadlane *[[1974]] – [[Karl-Rudolf Sillak]], eesti jalgpallur *[[1981]] – [[Mehmet Shehu]], Albaania poliitik *1981 – [[Franz Dahlem]], saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane *[[1982]] – [[Leonid Kogan]], Nõukogude Liidu viiuldaja ja viiulipedagoog *[[1987]] – [[Valter Kuhi]], eesti sporditegelane *1987 – [[Arkadi Raikin]], juudi päritolu Vene näitleja, estraadiartist, teatrilavastaja ja humorist *1987 – [[Marguerite Yourcenar]], prantsuse kirjanik *[[1995]] – [[Harry Liivak]], eesti päritolu rakenduskunstnik, karikaturist ja dekoraator *[[2000]] – [[Gérard Blain]], prantsuse filminäitleja ja -lavastaja *[[2001]] – [[Aleksandr Volodin (kirjanik)|Aleksandr Volodin]], juudi päritolu Vene kirjanik ja stsenarist *[[2004]] – [[Vera Afanasjeva]], Eesti arhitekt *[[2005]] – [[Haljand Udam]], eesti tõlkija ja entsüklopedist *[[2006]] – [[Victor Terras]], eesti päritolu USA kirjandusteadlane *2006 – [[Esko Nikkari]], soome näitleja *[[2007]] – [[Jack Zander]], USA animaator *2007 – [[Tom Murphy]], USA poliitik, Georgia Esindajatekoja esimees aastatel 1973–2002 *[[2008]] – [[Sammy Baugh]], USA jalgpallur *2008 – [[Ved Prakash Goyal]], India poliitik *2008 – [[Freddy Breck]], saksa laulja *2008 – [[Nina Varlamova]], Venemaa poliitik *2008 – [[Jennifer Gale]], USA poliitik *2008 – [[Francisco Casavella]], hispaania kirjanik *[[2009]] – [[Jennifer Jones]], USA näitleja *2009 – [[Amīn al-Ḩāfiz̧]], Süüria poliitik *2009 – [[Albert Ràfols-Casamada]], hispaania kunstnik *2009 – [[Fred Baden]], USA poliitik *2009 – [[Dan O'Bannon]], USA stsenarist, lavastaja ja näitleja *2009 – [[Alaina Reed Hall]], USA näitleja *2009 – [[Ursula Liblikas]], eesti selgeltnägija *2009 – [[Chris Henry]], USA jalgpallur *[[2010]] – [[Aino Thoen]], eesti kirjanik *[[2011]] – [[Cesária Évora]], Roheneemesaarte lauljanna *2011 – [[Kim Jong-il]], Põhja-Korea juht *2011 – [[Jekaterina Bušujeva]], Venemaa kabetaja *[[2012]] – [[Hannes Oja]], eesti ühiskonna- ja kultuuritegelane, kirjanik ja ajakirjanik *2012 – [[Daniel Inouye]], jaapani päritolu USA poliitik *[[2014]] – [[Dieter Grau]], Saksamaa ja USA raketiteadlane *[[2018]] – [[Penny Marshall]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmirežissöör ja filmiprodutsent *[[2020]] – [[Pierre Buyoya]], Burundi poliitik, riigi president aastatel 1987–1993 ja 1996–2003 * 2020 – [[Lev Vassiljev (kunstnik)|Lev Vassiljev]], Eesti maalikunstnik ja graafik [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Detsember, 17.]] 9bwcwijda1fw2m297556eu6kjwssm5q Surmatants (Tallinn) 0 391124 6184400 5786791 2022-08-27T19:20:35Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki "'''Surmatants'''" on [[hiliskeskaeg]]se saksa meistri [[Bernt Notke]] töökojas (vaata "[[Surmatants (Lübeck)|Surmatants]]") valminud maal [[Tallinn]]a [[Niguliste muuseum]]. Tegu on rahvusvaheliselt kõige tuntuma [[keskaeg|keskajast]] pärineva kunstiteosega Eestis. {{Panoraampilt|Bernt Notke Danse Macabre.jpg|820px|"[[Surmatants]]" Niguliste kirikus}} Niguliste kiriku Antoniuse kabelis asuv „Surmatantsu“ maal on kõige tuntum ja hinnalisem keskaegne kunstiteos Eestis. Sellest on tänaseni säilinud vaid kolmeteiskümne-figuuriline algustükk. Sügisese loodusmaastiku taustal kujutatud surelike tantsu juhatab sisse jutlustaja, kellele järgneb torupilli ja sarka kandev Surm. Esimeseks tantsijaks on paavst, kes kannab tiaarat ehk paavsti peakatet, surelikest jätkavad tantsu mõõga ja riigiõunaga keiser, kaunis keisrinna, kardinal ja kuningas. Maali paremas servas on näha järgmise tegelase, piiskopi, rüü serva. Figuuride all lookleb tekstilint, kuhu on maalitud alamsaksakeelne värssides dialoog Surma ja kujutatud tegelaste vahel. Saladuseloor varjab seda, kas teos paikneski algselt Niguliste kirikus ning mis juhtus selle teiste osadega. Kuna Tallinna „Surmatantsust“ on alles vaid seitsme ja poole meetri pikkune algustükk, ei ole teada, keda kujutati maali järgnevas osas ja kui pikk see algselt oli. On oletatud, et mimest paanist koosnev teos võis ulatuda kuni 30 meetrini. Maal telliti tõenäoliselt 15. sajandi lõpul Niguliste kiriku Matteuse (alates 17. sajandist tuntud kui Antoniuse) kabelisse, mille ümberehitustööd ja laiendamine toimusid aastatel 1486-1493. „Surmatantsu“ on esmakordselt mainitud 1603. aastal Niguliste kiriku eestseisja märkmeraamatus. Teose tellijate kohta ei ole andmeid säilinud, kui on arvatud, et selle taga võiks olla mõni vennaskond, gild või jõukas eraisik. Niguliste „Surmatantsu“ on maalinud hiliskeskaegse Põhja-Euroopa üks kuulsamaid kunstnikke Bernt Notke. Notke oli seda teemat kajastanud ka varem: 1463. aastal valmis tema töökojas Lübecki Maarja kiriku jaoks 49 figuuriga maal. Lübecki „Surmatants“ oli 18. sajandi alguseks nii halvas seisukorras, et sellest telliti 1701. aastal maalija Anton Wortmanni käest koopia (hävis 1942). See „Surmatants“ algas flööti puhuva surmaga ja lõppes hällilapsega. Tallinna maal on tõenäoliselt Notke teos, mis mõnevõrra erines Lübecki variandist. Teisiti oli lahendatud kahe teose tagaplaan: kui Tallinna „Surmatantsul“ paiknevad figuurid sügismaastiku ning üksikute Lübecki hoonete taustal, siis Lübecki „Surmatantsu“ taustaks oli sealse linna panoraam. Lahknevusi on ka värssides. Maali ainulaadsust rõhutab asjaolu, et tegemist on ainsa tänaseni säilinud lõuendile maalitud keskaegse „Surmatantsuga“ maailmas. == Eksponeerimine == 21. augustil 2018 avati Niguliste muuseumis maali "Surmatants" uus püsiekspositsioon. Erilahendusena valminud ekspositsiooniseinas on esimest korda Eestis kasutatud suuremõõtmelist eritellimusel valminud muuseumiklaasi<ref>[http://koko.ee/et/project/252-dance-of-death Lübecki meistri Bernt Notke töökoja 15. sajandist pärit maali uus ekspositsioon Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis. - koko.ee]</ref>. Teost kaitsev kaheksa meetri pikkune ja üle 600&nbsp;kg kaaluv spetsiaalne Saksamaal valminud kaitseklaas lubab maali vaadelda võimalikult autentsel kujul.<ref>{{Netiviide|Autor=EPL Kultuur|URL=http://epl.delfi.ee/news/kultuur/fotod-niguliste-kirikus-avati-haruldase-ja-hinnalise-surmatantsu-uus-ekspositsioon?id=83420359|Pealkiri=Niguliste kirikus avati haruldase ja hinnalise "Surmatantsu" uus ekspositsioon|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=22.08.2018|Kasutatud=22.08.2018}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1255 "Surmatants" Kultuurimälestiste riiklikus registris] * [http://tallinna-linnakirjutaja-2011.blogspot.com/2011/07/tants-surmaga.html Tallinna linnakirjutaja "Surmatantsust" (osaliselt antud ka maali teksti tõlge)] * [http://www.pealinn.ee/newset/niguliste-surmatants-sai-muusikana-plaadile-n155981 Niguliste "Surmatants" sai muusikana plaadile. Pealinn, 2. november 2015] * [https://www.youtube.com/watch?v=MaxK_4vFfx0&ab_channel=EestiVabariik100 Video: Eesti riigi 100.sünnipäeva puhul loodud ERR ekraanigraafika Tallinna "Surmatantsu" teemal] * [https://kultuur.err.ee/1088976/niguliste-muuseumi-kuraator-surmatants-konetab-vaatajaid-nii-omas-ajas-kui-ka-tana Niguliste muuseumi kuraator: "Surmatants" kõnetab vaatajaid nii omas ajas kui ka täna. - err.ee (videolõik ja tekst)] [[Kategooria:Maalid]] [[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Niguliste kirik]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:15. sajand Tallinnas]] [[de:Lübecker Totentanz#Das Fragment in Tallinn]] bhxfoydig4qqppdefcr7kzvj9g1p4be 6184403 6184400 2022-08-27T19:22:11Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki "'''Surmatants'''" on [[hiliskeskaeg]]se saksa meistri [[Bernt Notke]] töökojas (vaata "[[Surmatants (Lübeck)|Surmatants]]") valminud maal [[Tallinn]]a [[Niguliste muuseum]]. Tegu on rahvusvaheliselt kõige tuntuma [[keskaeg|keskajast]] pärineva kunstiteosega Eestis. {{Panoraampilt|Bernt Notke Danse Macabre.jpg|820px|"[[Surmatants]]" Niguliste kirikus}} Niguliste kiriku Antoniuse kabelis asuv „Surmatantsu“ maal on kõige tuntum ja hinnalisem keskaegne kunstiteos Eestis. Sellest on tänaseni säilinud vaid kolmeteiskümne-figuuriline algustükk. Sügisese loodusmaastiku taustal kujutatud surelike tantsu juhatab sisse jutlustaja, kellele järgneb torupilli ja sarka kandev Surm. Esimeseks tantsijaks on paavst, kes kannab tiaarat ehk paavsti peakatet, surelikest jätkavad tantsu mõõga ja riigiõunaga keiser, kaunis keisrinna, kardinal ja kuningas. Maali paremas servas on näha järgmise tegelase, piiskopi, rüü serva. Figuuride all lookleb tekstilint, kuhu on maalitud alamsaksakeelne värssides dialoog Surma ja kujutatud tegelaste vahel. Saladuseloor varjab seda, kas teos paikneski algselt Niguliste kirikus ning mis juhtus selle teiste osadega. Kuna Tallinna „Surmatantsust“ on alles vaid seitsme ja poole meetri pikkune algustükk, ei ole teada, keda kujutati maali järgnevas osas ja kui pikk see algselt oli. On oletatud, et mimest paanist koosnev teos võis ulatuda kuni 30 meetrini. Maal telliti tõenäoliselt 15. sajandi lõpul Niguliste kiriku Matteuse (alates 17. sajandist tuntud kui Antoniuse) kabelisse, mille ümberehitustööd ja laiendamine toimusid aastatel 1486-1493. „Surmatantsu“ on esmakordselt mainitud 1603. aastal Niguliste kiriku eestseisja märkmeraamatus. Teose tellijate kohta ei ole andmeid säilinud, kui on arvatud, et selle taga võiks olla mõni vennaskond, gild või jõukas eraisik. Niguliste „Surmatantsu“ on maalinud hiliskeskaegse Põhja-Euroopa üks kuulsamaid kunstnikke Bernt Notke. Notke oli seda teemat kajastanud ka varem: 1463. aastal valmis tema töökojas Lübecki Maarja kiriku jaoks 49 figuuriga maal. Lübecki „Surmatants“ oli 18. sajandi alguseks nii halvas seisukorras, et sellest telliti 1701. aastal maalija Anton Wortmanni käest koopia (hävis 1942). See „Surmatants“ algas flööti puhuva surmaga ja lõppes hällilapsega. Tallinna maal on tõenäoliselt Notke teos, mis mõnevõrra erines Lübecki variandist. Teisiti oli lahendatud kahe teose tagaplaan: kui Tallinna „Surmatantsul“ paiknevad figuurid sügismaastiku ning üksikute Lübecki hoonete taustal, siis Lübecki „Surmatantsu“ taustaks oli sealse linna panoraam. Lahknevusi on ka värssides. Maali ainulaadsust rõhutab asjaolu, et tegemist on ainsa tänaseni säilinud lõuendile maalitud keskaegse „Surmatantsuga“ maailmas. 2018 avati Niguliste muuseumis maali "Surmatants" uus püsiekspositsioon. Erilahendusena valminud ekspositsiooniseinas on esimest korda Eestis kasutatud suuremõõtmelist eritellimusel valminud muuseumiklaasi<ref>[http://koko.ee/et/project/252-dance-of-death Lübecki meistri Bernt Notke töökoja 15. sajandist pärit maali uus ekspositsioon Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis. - koko.ee]</ref>. Teost kaitsev kaheksa meetri pikkune ja üle 600&nbsp;kg kaaluv spetsiaalne Saksamaal valminud kaitseklaas lubab maali vaadelda võimalikult autentsel kujul.<ref>{{Netiviide|Autor=EPL Kultuur|URL=http://epl.delfi.ee/news/kultuur/fotod-niguliste-kirikus-avati-haruldase-ja-hinnalise-surmatantsu-uus-ekspositsioon?id=83420359|Pealkiri=Niguliste kirikus avati haruldase ja hinnalise "Surmatantsu" uus ekspositsioon|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=22.08.2018|Kasutatud=22.08.2018}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1255 "Surmatants" Kultuurimälestiste riiklikus registris] * [https://www.youtube.com/watch?v=MaxK_4vFfx0&ab_channel=EestiVabariik100 Video: Eesti riigi 100.sünnipäeva puhul loodud ERR ekraanigraafika Tallinna "Surmatantsu" teemal] * [https://kultuur.err.ee/1088976/niguliste-muuseumi-kuraator-surmatants-konetab-vaatajaid-nii-omas-ajas-kui-ka-tana "Surmatants" kõnetab vaatajaid nii omas ajas kui ka täna. - err.ee (videolõik ja tekst)] [[Kategooria:Maalid]] [[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Niguliste kirik]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:15. sajand Tallinnas]] [[de:Lübecker Totentanz#Das Fragment in Tallinn]] 03hkgafs6uglpe3ii5gxq5bnrgtdut0 6184404 6184403 2022-08-27T19:23:21Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki "'''[https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/surmatants/ Surmatants]'''" on [[hiliskeskaeg]]se saksa meistri [[Bernt Notke]] töökojas (vaata "[[Surmatants (Lübeck)|Surmatants]]") valminud maal [[Tallinn]]a [[Niguliste muuseum]]. Tegu on rahvusvaheliselt kõige tuntuma [[keskaeg|keskajast]] pärineva kunstiteosega Eestis. {{Panoraampilt|Bernt Notke Danse Macabre.jpg|820px|"[[Surmatants]]" Niguliste kirikus}} Niguliste kiriku Antoniuse kabelis asuv „Surmatantsu“ maal on kõige tuntum ja hinnalisem keskaegne kunstiteos Eestis. Sellest on tänaseni säilinud vaid kolmeteiskümne-figuuriline algustükk. Sügisese loodusmaastiku taustal kujutatud surelike tantsu juhatab sisse jutlustaja, kellele järgneb torupilli ja sarka kandev Surm. Esimeseks tantsijaks on paavst, kes kannab tiaarat ehk paavsti peakatet, surelikest jätkavad tantsu mõõga ja riigiõunaga keiser, kaunis keisrinna, kardinal ja kuningas. Maali paremas servas on näha järgmise tegelase, piiskopi, rüü serva. Figuuride all lookleb tekstilint, kuhu on maalitud alamsaksakeelne värssides dialoog Surma ja kujutatud tegelaste vahel. Saladuseloor varjab seda, kas teos paikneski algselt Niguliste kirikus ning mis juhtus selle teiste osadega. Kuna Tallinna „Surmatantsust“ on alles vaid seitsme ja poole meetri pikkune algustükk, ei ole teada, keda kujutati maali järgnevas osas ja kui pikk see algselt oli. On oletatud, et mimest paanist koosnev teos võis ulatuda kuni 30 meetrini. Maal telliti tõenäoliselt 15. sajandi lõpul Niguliste kiriku Matteuse (alates 17. sajandist tuntud kui Antoniuse) kabelisse, mille ümberehitustööd ja laiendamine toimusid aastatel 1486-1493. „Surmatantsu“ on esmakordselt mainitud 1603. aastal Niguliste kiriku eestseisja märkmeraamatus. Teose tellijate kohta ei ole andmeid säilinud, kui on arvatud, et selle taga võiks olla mõni vennaskond, gild või jõukas eraisik. Niguliste „Surmatantsu“ on maalinud hiliskeskaegse Põhja-Euroopa üks kuulsamaid kunstnikke Bernt Notke. Notke oli seda teemat kajastanud ka varem: 1463. aastal valmis tema töökojas Lübecki Maarja kiriku jaoks 49 figuuriga maal. Lübecki „Surmatants“ oli 18. sajandi alguseks nii halvas seisukorras, et sellest telliti 1701. aastal maalija Anton Wortmanni käest koopia (hävis 1942). See „Surmatants“ algas flööti puhuva surmaga ja lõppes hällilapsega. Tallinna maal on tõenäoliselt Notke teos, mis mõnevõrra erines Lübecki variandist. Teisiti oli lahendatud kahe teose tagaplaan: kui Tallinna „Surmatantsul“ paiknevad figuurid sügismaastiku ning üksikute Lübecki hoonete taustal, siis Lübecki „Surmatantsu“ taustaks oli sealse linna panoraam. Lahknevusi on ka värssides. Maali ainulaadsust rõhutab asjaolu, et tegemist on ainsa tänaseni säilinud lõuendile maalitud keskaegse „Surmatantsuga“ maailmas. 2018 avati Niguliste muuseumis maali "Surmatants" uus püsiekspositsioon. Erilahendusena valminud ekspositsiooniseinas on esimest korda Eestis kasutatud suuremõõtmelist eritellimusel valminud muuseumiklaasi<ref>[http://koko.ee/et/project/252-dance-of-death Lübecki meistri Bernt Notke töökoja 15. sajandist pärit maali uus ekspositsioon Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis. - koko.ee]</ref>. Teost kaitsev kaheksa meetri pikkune ja üle 600&nbsp;kg kaaluv spetsiaalne Saksamaal valminud kaitseklaas lubab maali vaadelda võimalikult autentsel kujul.<ref>{{Netiviide|Autor=EPL Kultuur|URL=http://epl.delfi.ee/news/kultuur/fotod-niguliste-kirikus-avati-haruldase-ja-hinnalise-surmatantsu-uus-ekspositsioon?id=83420359|Pealkiri=Niguliste kirikus avati haruldase ja hinnalise "Surmatantsu" uus ekspositsioon|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=22.08.2018|Kasutatud=22.08.2018}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/surmatants/ "Surmatants" Niguliste muuseumi kodulehel] * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1255 "Surmatants" Kultuurimälestiste riiklikus registris] * [https://www.youtube.com/watch?v=MaxK_4vFfx0&ab_channel=EestiVabariik100 Video: Eesti riigi 100.sünnipäeva puhul loodud ERR ekraanigraafika Tallinna "Surmatantsu" teemal] * [https://kultuur.err.ee/1088976/niguliste-muuseumi-kuraator-surmatants-konetab-vaatajaid-nii-omas-ajas-kui-ka-tana "Surmatants" kõnetab vaatajaid nii omas ajas kui ka täna. - err.ee (videolõik ja tekst)] [[Kategooria:Maalid]] [[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Niguliste kirik]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:15. sajand Tallinnas]] [[de:Lübecker Totentanz#Das Fragment in Tallinn]] 4rv8parcdgmij7578rhbl526l4dav72 6184405 6184404 2022-08-27T19:24:11Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki "'''[https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/surmatants/ Surmatants]'''" on [[hiliskeskaeg]]se saksa meistri [[Bernt Notke]] töökojas (vaata "[[Surmatants (Lübeck)|Surmatants]]") valminud maal [[Niguliste muuseum]]<nowiki/>is Tallinnas. Tegu on rahvusvaheliselt kõige tuntuma [[keskaeg|keskajast]] pärineva kunstiteosega Eestis. {{Panoraampilt|Bernt Notke Danse Macabre.jpg|820px|"[[Surmatants]]" Niguliste kirikus}} Niguliste kiriku Antoniuse kabelis asuv „Surmatantsu“ maal on kõige tuntum ja hinnalisem keskaegne kunstiteos Eestis. Sellest on tänaseni säilinud vaid kolmeteiskümne-figuuriline algustükk. Sügisese loodusmaastiku taustal kujutatud surelike tantsu juhatab sisse jutlustaja, kellele järgneb torupilli ja sarka kandev Surm. Esimeseks tantsijaks on paavst, kes kannab tiaarat ehk paavsti peakatet, surelikest jätkavad tantsu mõõga ja riigiõunaga keiser, kaunis keisrinna, kardinal ja kuningas. Maali paremas servas on näha järgmise tegelase, piiskopi, rüü serva. Figuuride all lookleb tekstilint, kuhu on maalitud alamsaksakeelne värssides dialoog Surma ja kujutatud tegelaste vahel. Saladuseloor varjab seda, kas teos paikneski algselt Niguliste kirikus ning mis juhtus selle teiste osadega. Kuna Tallinna „Surmatantsust“ on alles vaid seitsme ja poole meetri pikkune algustükk, ei ole teada, keda kujutati maali järgnevas osas ja kui pikk see algselt oli. On oletatud, et mimest paanist koosnev teos võis ulatuda kuni 30 meetrini. Maal telliti tõenäoliselt 15. sajandi lõpul Niguliste kiriku Matteuse (alates 17. sajandist tuntud kui Antoniuse) kabelisse, mille ümberehitustööd ja laiendamine toimusid aastatel 1486-1493. „Surmatantsu“ on esmakordselt mainitud 1603. aastal Niguliste kiriku eestseisja märkmeraamatus. Teose tellijate kohta ei ole andmeid säilinud, kui on arvatud, et selle taga võiks olla mõni vennaskond, gild või jõukas eraisik. Niguliste „Surmatantsu“ on maalinud hiliskeskaegse Põhja-Euroopa üks kuulsamaid kunstnikke Bernt Notke. Notke oli seda teemat kajastanud ka varem: 1463. aastal valmis tema töökojas Lübecki Maarja kiriku jaoks 49 figuuriga maal. Lübecki „Surmatants“ oli 18. sajandi alguseks nii halvas seisukorras, et sellest telliti 1701. aastal maalija Anton Wortmanni käest koopia (hävis 1942). See „Surmatants“ algas flööti puhuva surmaga ja lõppes hällilapsega. Tallinna maal on tõenäoliselt Notke teos, mis mõnevõrra erines Lübecki variandist. Teisiti oli lahendatud kahe teose tagaplaan: kui Tallinna „Surmatantsul“ paiknevad figuurid sügismaastiku ning üksikute Lübecki hoonete taustal, siis Lübecki „Surmatantsu“ taustaks oli sealse linna panoraam. Lahknevusi on ka värssides. Maali ainulaadsust rõhutab asjaolu, et tegemist on ainsa tänaseni säilinud lõuendile maalitud keskaegse „Surmatantsuga“ maailmas. 2018 avati Niguliste muuseumis maali "Surmatants" uus püsiekspositsioon. Erilahendusena valminud ekspositsiooniseinas on esimest korda Eestis kasutatud suuremõõtmelist eritellimusel valminud muuseumiklaasi<ref>[http://koko.ee/et/project/252-dance-of-death Lübecki meistri Bernt Notke töökoja 15. sajandist pärit maali uus ekspositsioon Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis. - koko.ee]</ref>. Teost kaitsev kaheksa meetri pikkune ja üle 600&nbsp;kg kaaluv spetsiaalne Saksamaal valminud kaitseklaas lubab maali vaadelda võimalikult autentsel kujul.<ref>{{Netiviide|Autor=EPL Kultuur|URL=http://epl.delfi.ee/news/kultuur/fotod-niguliste-kirikus-avati-haruldase-ja-hinnalise-surmatantsu-uus-ekspositsioon?id=83420359|Pealkiri=Niguliste kirikus avati haruldase ja hinnalise "Surmatantsu" uus ekspositsioon|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=22.08.2018|Kasutatud=22.08.2018}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/surmatants/ "Surmatants" Niguliste muuseumi kodulehel] * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1255 "Surmatants" Kultuurimälestiste riiklikus registris] * [https://www.youtube.com/watch?v=MaxK_4vFfx0&ab_channel=EestiVabariik100 Video: Eesti riigi 100.sünnipäeva puhul loodud ERR ekraanigraafika Tallinna "Surmatantsu" teemal] * [https://kultuur.err.ee/1088976/niguliste-muuseumi-kuraator-surmatants-konetab-vaatajaid-nii-omas-ajas-kui-ka-tana "Surmatants" kõnetab vaatajaid nii omas ajas kui ka täna. - err.ee (videolõik ja tekst)] [[Kategooria:Maalid]] [[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Niguliste kirik]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:15. sajand Tallinnas]] [[de:Lübecker Totentanz#Das Fragment in Tallinn]] jz1yl5khgw4nr14xjpa11krlwueeozy 6184407 6184405 2022-08-27T19:25:21Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki "'''[https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/surmatants/ Surmatants]'''" on [[hiliskeskaeg]]se saksa meistri [[Bernt Notke]] töökojas (vaata "[[Surmatants (Lübeck)|Surmatants]]") valminud maal [[Niguliste muuseum]]<nowiki/>is Tallinnas. Tegu on rahvusvaheliselt kõige tuntuma [[keskaeg|keskajast]] pärineva kunstiteosega Eestis. {{Panoraampilt|Bernt Notke Danse Macabre.jpg|820px|"[[Surmatants]]" Niguliste kirikus}} [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kiriku]] Antoniuse kabelis asuv „Surmatantsu“ maal on kõige tuntum ja hinnalisem keskaegne kunstiteos Eestis. Sellest on tänaseni säilinud vaid kolmeteiskümne-figuuriline algustükk. Sügisese loodusmaastiku taustal kujutatud surelike tantsu juhatab sisse jutlustaja, kellele järgneb torupilli ja sarka kandev Surm. Esimeseks tantsijaks on paavst, kes kannab tiaarat ehk paavsti peakatet, surelikest jätkavad tantsu mõõga ja riigiõunaga keiser, kaunis keisrinna, kardinal ja kuningas. Maali paremas servas on näha järgmise tegelase, piiskopi, rüü serva. Figuuride all lookleb tekstilint, kuhu on maalitud alamsaksakeelne värssides dialoog Surma ja kujutatud tegelaste vahel. Saladuseloor varjab seda, kas teos paikneski algselt Niguliste kirikus ning mis juhtus selle teiste osadega. Kuna Tallinna „Surmatantsust“ on alles vaid seitsme ja poole meetri pikkune algustükk, ei ole teada, keda kujutati maali järgnevas osas ja kui pikk see algselt oli. On oletatud, et mimest paanist koosnev teos võis ulatuda kuni 30 meetrini. Maal telliti tõenäoliselt 15. sajandi lõpul Niguliste kiriku Matteuse (alates 17. sajandist tuntud kui Antoniuse) kabelisse, mille ümberehitustööd ja laiendamine toimusid aastatel 1486-1493. „Surmatantsu“ on esmakordselt mainitud 1603. aastal Niguliste kiriku eestseisja märkmeraamatus. Teose tellijate kohta ei ole andmeid säilinud, kui on arvatud, et selle taga võiks olla mõni vennaskond, gild või jõukas eraisik. Niguliste „Surmatantsu“ on maalinud hiliskeskaegse Põhja-Euroopa üks kuulsamaid kunstnikke [[Bernt Notke]]. Notke oli seda teemat kajastanud ka varem: 1463. aastal valmis tema töökojas [[Lübecki Maarja kirik]]<nowiki/>u jaoks 49 figuuriga maal. Lübecki „Surmatants“ oli 18. sajandi alguseks nii halvas seisukorras, et sellest telliti 1701. aastal maalija Anton Wortmanni käest koopia (hävis 1942). See „Surmatants“ algas flööti puhuva surmaga ja lõppes hällilapsega. Tallinna maal on tõenäoliselt Notke teos, mis mõnevõrra erines Lübecki variandist. Teisiti oli lahendatud kahe teose tagaplaan: kui Tallinna „Surmatantsul“ paiknevad figuurid sügismaastiku ning üksikute Lübecki hoonete taustal, siis Lübecki „Surmatantsu“ taustaks oli sealse linna panoraam. Lahknevusi on ka värssides. Maali ainulaadsust rõhutab asjaolu, et tegemist on ainsa tänaseni säilinud lõuendile maalitud keskaegse „Surmatantsuga“ maailmas. 2018 avati Niguliste muuseumis maali "Surmatants" uus püsiekspositsioon. Erilahendusena valminud ekspositsiooniseinas on esimest korda Eestis kasutatud suuremõõtmelist eritellimusel valminud muuseumiklaasi<ref>[http://koko.ee/et/project/252-dance-of-death Lübecki meistri Bernt Notke töökoja 15. sajandist pärit maali uus ekspositsioon Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis. - koko.ee]</ref>. Teost kaitsev kaheksa meetri pikkune ja üle 600&nbsp;kg kaaluv spetsiaalne Saksamaal valminud kaitseklaas lubab maali vaadelda võimalikult autentsel kujul.<ref>{{Netiviide|Autor=EPL Kultuur|URL=http://epl.delfi.ee/news/kultuur/fotod-niguliste-kirikus-avati-haruldase-ja-hinnalise-surmatantsu-uus-ekspositsioon?id=83420359|Pealkiri=Niguliste kirikus avati haruldase ja hinnalise "Surmatantsu" uus ekspositsioon|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=22.08.2018|Kasutatud=22.08.2018}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/surmatants/ "Surmatants" Niguliste muuseumi kodulehel] * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1255 "Surmatants" Kultuurimälestiste riiklikus registris] * [https://www.youtube.com/watch?v=MaxK_4vFfx0&ab_channel=EestiVabariik100 Video: Eesti riigi 100.sünnipäeva puhul loodud ERR ekraanigraafika Tallinna "Surmatantsu" teemal] * [https://kultuur.err.ee/1088976/niguliste-muuseumi-kuraator-surmatants-konetab-vaatajaid-nii-omas-ajas-kui-ka-tana "Surmatants" kõnetab vaatajaid nii omas ajas kui ka täna. - err.ee (videolõik ja tekst)] [[Kategooria:Maalid]] [[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Niguliste kirik]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:15. sajand Tallinnas]] [[de:Lübecker Totentanz#Das Fragment in Tallinn]] ba3i06usg0o6fnhaopazkifz835jo2c 6184408 6184407 2022-08-27T19:26:40Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki "'''[https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/surmatants/ Surmatants]'''" on [[hiliskeskaeg]]se saksa meistri [[Bernt Notke]] töökojas (vaata "[[Surmatants (Lübeck)|Surmatants]]") valminud maal [[Niguliste muuseum]]<nowiki/>is Tallinnas. Tegu on rahvusvaheliselt kõige tuntuma [[keskaeg|keskajast]] pärineva kunstiteosega Eestis. {{Panoraampilt|Bernt Notke Danse Macabre.jpg|820px|"[[Surmatants]]" Niguliste kirikus}} [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kiriku]] Antoniuse kabelis asuv „Surmatantsu“ maal on kõige tuntum ja hinnalisem keskaegne kunstiteos Eestis. Sellest on tänaseni säilinud vaid kolmeteiskümne-figuuriline algustükk. Sügisese loodusmaastiku taustal kujutatud surelike tantsu juhatab sisse jutlustaja, kellele järgneb torupilli ja sarka kandev Surm. Esimeseks tantsijaks on paavst, kes kannab tiaarat ehk paavsti peakatet, surelikest jätkavad tantsu mõõga ja riigiõunaga keiser, kaunis keisrinna, kardinal ja kuningas. Maali paremas servas on näha järgmise tegelase, piiskopi, rüü serva. Figuuride all lookleb tekstilint, kuhu on maalitud alamsaksakeelne värssides dialoog Surma ja kujutatud tegelaste vahel. Saladuseloor varjab seda, kas teos paikneski algselt Niguliste kirikus ning mis juhtus selle teiste osadega. Kuna Tallinna „Surmatantsust“ on alles vaid seitsme ja poole meetri pikkune algustükk, ei ole teada, keda kujutati maali järgnevas osas ja kui pikk see algselt oli. On oletatud, et mimest paanist koosnev teos võis ulatuda kuni 30 meetrini. Maal telliti tõenäoliselt 15. sajandi lõpul Niguliste kiriku Matteuse (alates 17. sajandist tuntud kui Antoniuse) kabelisse, mille ümberehitustööd ja laiendamine toimusid aastatel 1486-1493. „Surmatantsu“ on esmakordselt mainitud 1603. aastal Niguliste kiriku eestseisja märkmeraamatus. Teose tellijate kohta ei ole andmeid säilinud, kui on arvatud, et selle taga võiks olla mõni vennaskond, gild või jõukas eraisik. Niguliste „Surmatantsu“ on maalinud hiliskeskaegse Põhja-Euroopa üks kuulsamaid kunstnikke [[Bernt Notke]]. Notke oli seda teemat kajastanud ka varem: 1463. aastal valmis tema töökojas [[Lübecki Maarja kirik]]<nowiki/>u jaoks 49 figuuriga maal. Lübecki „Surmatants“ oli 18. sajandi alguseks nii halvas seisukorras, et sellest telliti 1701. aastal maalija Anton Wortmanni käest koopia (hävis 1942). See „Surmatants“ algas flööti puhuva surmaga ja lõppes hällilapsega. Tallinna maal on tõenäoliselt Notke teos, mis mõnevõrra erines Lübecki variandist. Teisiti oli lahendatud kahe teose tagaplaan: kui Tallinna „Surmatantsul“ paiknevad figuurid sügismaastiku ning üksikute Lübecki hoonete taustal, siis Lübecki „Surmatantsu“ taustaks oli sealse linna panoraam. Lahknevusi on ka värssides. Maali ainulaadsust rõhutab asjaolu, et tegemist on ainsa tänaseni säilinud lõuendile maalitud keskaegse „Surmatantsuga“ maailmas. 2018 avati Niguliste muuseumis maali "Surmatants" uus püsiekspositsioon. Erilahendusena valminud ekspositsiooniseinas on esimest korda Eestis kasutatud suuremõõtmelist eritellimusel valminud muuseumiklaasi<ref>[http://koko.ee/et/project/252-dance-of-death Lübecki meistri Bernt Notke töökoja 15. sajandist pärit maali uus ekspositsioon Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis. - koko.ee]</ref>. Teost kaitsev kaheksa meetri pikkune ja üle 600&nbsp;kg kaaluv spetsiaalne Saksamaal valminud kaitseklaas lubab maali vaadelda võimalikult autentsel kujul.<ref>{{Netiviide|Autor=EPL Kultuur|URL=http://epl.delfi.ee/news/kultuur/fotod-niguliste-kirikus-avati-haruldase-ja-hinnalise-surmatantsu-uus-ekspositsioon?id=83420359|Pealkiri=Niguliste kirikus avati haruldase ja hinnalise "Surmatantsu" uus ekspositsioon|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=22.08.2018|Kasutatud=22.08.2018}}</ref> Teosega saab tutvuda ka Eesti Kunstimuuseumi [https://digikogu.ekm.ee/uus_kategooriapuu/kirikukunst/surmatants/oid-2355/?&offset=1 Digikogus] ja [https://www.muis.ee/museaalview/1448206 MUISis]. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/surmatants/ "Surmatants" Niguliste muuseumi kodulehel] * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1255 "Surmatants" Kultuurimälestiste riiklikus registris] * [https://www.youtube.com/watch?v=MaxK_4vFfx0&ab_channel=EestiVabariik100 Video: Eesti riigi 100.sünnipäeva puhul loodud ERR ekraanigraafika Tallinna "Surmatantsu" teemal] * [https://kultuur.err.ee/1088976/niguliste-muuseumi-kuraator-surmatants-konetab-vaatajaid-nii-omas-ajas-kui-ka-tana "Surmatants" kõnetab vaatajaid nii omas ajas kui ka täna. - err.ee (videolõik ja tekst)] [[Kategooria:Maalid]] [[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Niguliste kirik]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:15. sajand Tallinnas]] [[de:Lübecker Totentanz#Das Fragment in Tallinn]] rsh8yy2opucgs1cetybnqd0vw9sp29n 6184713 6184408 2022-08-28T11:03:51Z Evlper 104506 Põhjendust lisamata on eemaldatud informatiivset ja viidatud materjali; asemele pandud tekst on temaatiliselt liigendamata, sisaldab hinnanguid ja ei sisalda viiteid. Hea toon on lisada omapoolset informatsiooni integreerides see eelnevasse teksti, vajadusel parandades fakte, halb toon on põhjenduseta teksti kustutada. Vastavat vikipeedia vormistusreeglitele ei panda välislinke EKM digikogu ja MUISi lehekülgedele teksti sisse, vaid välislinkide rubriiki. wikitext text/x-wiki "'''Surmatants'''" on [[hiliskeskaeg]]se saksa meistri [[Bernt Notke]] töökojas [[autorikordus]]ena (vaata "[[Surmatants (Lübeck)|Surmatants]]") valminud maal [[Tallinn]]a [[Niguliste kirik]]us. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma [[keskaeg|keskajast]] pärineva kunstiteosega Eestis. {{Panoraampilt|Bernt Notke Danse Macabre.jpg|820px|"[[Surmatants]]" Niguliste kirikus}} == Teose kirjeldus == Niguliste kiriku "Surmatants" on maalitud [[õlivärv]]idega [[lõuend]]ile mõõtudega 160×750 cm. Tegemist on algusosaga algselt oletatavasti umbes 30 m pikkusest maalist<ref>[https://epl.delfi.ee/kultuur/fotod-niguliste-kirikus-avati-haruldase-ja-hinnalise-surmatantsu-uus-ekspositsioon?id=83420359 Niguliste kirikus avati haruldase ja hinnalise "Surmatantsu" uus ekspositsioon]</ref>. Säilinud fragmendil on 13 figuuri: jutlustaja, I surm, II surm, paavst, III surm, keiser, IV surm, keisrinna, V surm, kardinal, VI surm, kuningas ja VII surm. Pilt algab jutlustaja figuuriga vasakul [[Kantsel|kantslis]], käed toetatud kantsli servale. Kantslile riputatuna on maalitud punases raamis [[Alamsaksa keel|alamsaksakeelne]] jutlustaja tekst. Kantsli kõrval istub [[torupill]]i mängiv surma kujutav [[skelett]]figuur. Esimene kuju tantsu rongkäigus on [[puusärk]]i õlal kandev surmafiguur, kes juhib endale järgnema [[paavst]]i. Järgnevad skelettkujud juhivad enda järel [[Keiser|keisrit]], [[keisrinna]]t, [[kardinal]]i ja [[Kuningas|kuningat]]. Viimase surma käe all paistab pildi servas järgmise figuuri rüü äär. Inimkujud seisavad sirgelt, nende näod on väljendusrikkad ja elavad, ning nad on kujutatud riietatuna kallihinnalistesse [[seisus]]ekohastesse rõivastesse. Surmakujud on kujutatud inimestest märksa dünaamilisematena, st liikuvamates poosides. Taustal on kujutatud kollaseks muutuvate puudega sügismaastik küngaste ja mõnede ehitistega, ning maastikul tegutsemas väikesed talupoegi ja koeri kujutavad figuurid. Kõik kujud seisavad rohelisel muruvaibal, millel üksikud taimed välja maalitud. Pildi allservas lookleval kirjarullil alamsaksakeelne gooti [[Minuskel|minusklis]] kiri, mis algab punases raamis tahvlilt kantsli küljes. Jutlustaja teksti jätkab tekstilindil surm ise, kes pöördub kõigi inimeste poole, järgnevad [[kahekõne]]d surma ja inimeste vahel. Uus kirjarull saab alguse VI surma ja kuninga vahelt, kus lõuendit on jätkatud <ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1255 1255 Maal «Surmatants», B. Notke, 15. saj. lõpp (õli, lõuend)] Kultuurimälestiste register</ref>. Järgnev inimkuju pidi olema [[piiskop]], sest kirjarulli viimasel tekstil kutsub surm piiskoppi. Esimesed kolm figuuri paistavad ülejäänutega võrreldes tumenenuna, järgmiste toonid on eredamad. Taustal asuv maastik on ühtlaselt heledalt valgustatud sooja õhtuvalgusega sarnanevas pehmes laadis. Õlivärvikiht on küllalt õhuke, alusmaal puudub. Ruumilisus on saavutatud [[heletumedus]]t kasutades, [[Koloriit|koloriidi]] annavad punased, valged ja pruunid toonid. == Tähendus == [[Surmatants]]u-teemat kohtab [[Hiliskeskaeg|hiliskeskaja]] kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli [[14. sajand]]i keskel kogu [[Euroopa]]t laastanud [[must surm]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Anu Mänd|pealkiri=Bernt Notke. Uuenduste ja traditsioonide vahel, näituse kataloog|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstimuuseum|lehekülg=}}</ref> Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale – ''memento mori''.<ref name=":0" /> Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest – [[paavst]]ist ja [[keiser|keisrist]] – ning lõpetades talupoja, [[narr]]i või hällilapsega.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Bernt Notke maalis selle teose [[15. sajand]]i lõpus. Tegemist on autorikordusega tema [[Lübecki Maarja kirik|Lübecki Maarja kirikus]] asunud teosest "Surmatants". Kahe teose valmimise vahel on mitu aastakümmet. Tallinna maalist on säilinud vaid algustükk 13 figuuriga.<ref name=":0" /> On teadmata, mitu figuuri maalil algselt oli, kui pikk see oli ning kes selle tellis.<ref name=":0" /> Kuna teost Niguliste kiriku arveraamatus ([[1465]]–[[1520]]) ei mainita, võib oletada, et selle annetas mõni jõukas eraisik, [[gild]] või [[vennaskond]].<ref name=":0" /> [[Lübeck]]ist pärit kunstnik Bernt Notke "Surmatants" asub Niguliste kiriku Antoniuse kabelis. On tõenäoline, et maal muretseti juba algselt selle kabeli tarbeks. Kabelit ehitati [[1486]]–[[1493]] laiemaks ning võib oletada, et "Surmatants" telliti Lübeckist pärast ümberehitustööde lõppu.<ref name=":0" /> == Eksponeerimine == 21. augustil 2018 avati Niguliste muuseumis maali "Surmatants" uus püsiekspositsioon. Erilahendusena valminud ekspositsiooniseinas on esimest korda Eestis kasutatud suuremõõtmelist eritellimusel valminud muuseumiklaasi<ref>[http://koko.ee/et/project/252-dance-of-death Lübecki meistri Bernt Notke töökoja 15. sajandist pärit maali uus ekspositsioon Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis. - koko.ee]</ref>. Teost kaitsev kaheksa meetri pikkune ja üle 600&nbsp;kg kaaluv spetsiaalne Saksamaal valminud kaitseklaas lubab maali vaadelda võimalikult autentsel kujul.<ref>{{Netiviide|Autor=EPL Kultuur|URL=http://epl.delfi.ee/news/kultuur/fotod-niguliste-kirikus-avati-haruldase-ja-hinnalise-surmatantsu-uus-ekspositsioon?id=83420359|Pealkiri=Niguliste kirikus avati haruldase ja hinnalise "Surmatantsu" uus ekspositsioon|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=22.08.2018|Kasutatud=22.08.2018}}</ref> == Muusikateoses == [[Tallinn]]a kui [[Euroopa kultuuripealinn]]a raames kõlas 27. oktoobril 2011. aastal [[Niguliste muuseum-kontserdisaal]]is maailmaesiettekandes inglise helilooja [[Gregory Rose]]'i teos "Danse Macabre", mille loomine oli inspireeritud Bernt Notke maalist "Surmatants". Heliteoses on kasutatud maalil kujutatud tekste. Teose esitasid [[Grammy auhind|Grammy]] laureaat [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]] ja konkreetselt selle etenduse puhuks kokku kutsutud kammeransambel. Dirigeeris autor Gregory Rose ise<ref>[https://www.epcc.ee/2011/10/muusikaline-tahtsundmus-niguliste-kirikus/ S. Vihma-Normet. Muusikaline tähtsündmus Niguliste kirikus. - Eesti Elu (Toronto), veebilehelt epcc.ee]</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1255 "Surmatants" Kultuurimälestiste riiklikus registris] * [http://tallinna-linnakirjutaja-2011.blogspot.com/2011/07/tants-surmaga.html Tallinna linnakirjutaja "Surmatantsust" (osaliselt antud ka maali teksti tõlge)] * [http://www.pealinn.ee/newset/niguliste-surmatants-sai-muusikana-plaadile-n155981 Niguliste "Surmatants" sai muusikana plaadile. Pealinn, 2. november 2015] * [https://www.youtube.com/watch?v=MaxK_4vFfx0&ab_channel=EestiVabariik100 Video: Eesti riigi 100.sünnipäeva puhul loodud ERR ekraanigraafika Tallinna "Surmatantsu" teemal] * [https://kultuur.err.ee/1088976/niguliste-muuseumi-kuraator-surmatants-konetab-vaatajaid-nii-omas-ajas-kui-ka-tana Niguliste muuseumi kuraator: "Surmatants" kõnetab vaatajaid nii omas ajas kui ka täna. - err.ee (videolõik ja tekst)] [[Kategooria:Maalid]] [[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Niguliste kirik]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:15. sajand Tallinnas]] [[de:Lübecker Totentanz#Das Fragment in Tallinn]] 4td6lrvdb1by59cumo06ky49q2it9u5 6184716 6184713 2022-08-28T11:06:27Z Evlper 104506 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki "'''Surmatants'''" on [[hiliskeskaeg]]se saksa meistri [[Bernt Notke]] töökojas [[autorikordus]]ena (vaata "[[Surmatants (Lübeck)|Surmatants]]") valminud maal [[Tallinn]]a [[Niguliste kirik]]us. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma [[keskaeg|keskajast]] pärineva kunstiteosega Eestis. {{Panoraampilt|Bernt Notke Danse Macabre.jpg|820px|"[[Surmatants]]" Niguliste kirikus}} == Teose kirjeldus == Niguliste kiriku "Surmatants" on maalitud [[õlivärv]]idega [[lõuend]]ile mõõtudega 160×750 cm. Tegemist on algusosaga algselt oletatavasti umbes 30 m pikkusest maalist<ref>[https://epl.delfi.ee/kultuur/fotod-niguliste-kirikus-avati-haruldase-ja-hinnalise-surmatantsu-uus-ekspositsioon?id=83420359 Niguliste kirikus avati haruldase ja hinnalise "Surmatantsu" uus ekspositsioon]</ref>. Säilinud fragmendil on 13 figuuri: jutlustaja, I surm, II surm, paavst, III surm, keiser, IV surm, keisrinna, V surm, kardinal, VI surm, kuningas ja VII surm. Pilt algab jutlustaja figuuriga vasakul [[Kantsel|kantslis]], käed toetatud kantsli servale. Kantslile riputatuna on maalitud punases raamis [[Alamsaksa keel|alamsaksakeelne]] jutlustaja tekst. Kantsli kõrval istub [[torupill]]i mängiv surma kujutav [[skelett]]figuur. Esimene kuju tantsu rongkäigus on [[puusärk]]i õlal kandev surmafiguur, kes juhib endale järgnema [[paavst]]i. Järgnevad skelettkujud juhivad enda järel [[Keiser|keisrit]], [[keisrinna]]t, [[kardinal]]i ja [[Kuningas|kuningat]]. Viimase surma käe all paistab pildi servas järgmise figuuri rüü äär. Inimkujud seisavad sirgelt, nende näod on väljendusrikkad ja elavad, ning nad on kujutatud riietatuna kallihinnalistesse [[seisus]]ekohastesse rõivastesse. Surmakujud on kujutatud inimestest märksa dünaamilisematena, st liikuvamates poosides. Taustal on kujutatud kollaseks muutuvate puudega sügismaastik küngaste ja mõnede ehitistega, ning maastikul tegutsemas väikesed talupoegi ja koeri kujutavad figuurid. Kõik kujud seisavad rohelisel muruvaibal, millel üksikud taimed välja maalitud. Pildi allservas lookleval kirjarullil alamsaksakeelne gooti [[Minuskel|minusklis]] kiri, mis algab punases raamis tahvlilt kantsli küljes. Jutlustaja teksti jätkab tekstilindil surm ise, kes pöördub kõigi inimeste poole, järgnevad [[kahekõne]]d surma ja inimeste vahel. Uus kirjarull saab alguse VI surma ja kuninga vahelt, kus lõuendit on jätkatud <ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1255 1255 Maal «Surmatants», B. Notke, 15. saj. lõpp (õli, lõuend)] Kultuurimälestiste register</ref>. Järgnev inimkuju pidi olema [[piiskop]], sest kirjarulli viimasel tekstil kutsub surm piiskoppi. Esimesed kolm figuuri paistavad ülejäänutega võrreldes tumenenuna, järgmiste toonid on eredamad. Taustal asuv maastik on ühtlaselt heledalt valgustatud sooja õhtuvalgusega sarnanevas pehmes laadis. Õlivärvikiht on küllalt õhuke, alusmaal puudub. Ruumilisus on saavutatud [[heletumedus]]t kasutades, [[Koloriit|koloriidi]] annavad punased, valged ja pruunid toonid. == Tähendus == [[Surmatants]]u-teemat kohtab [[Hiliskeskaeg|hiliskeskaja]] kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli [[14. sajand]]i keskel kogu [[Euroopa]]t laastanud [[must surm]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Anu Mänd|pealkiri=Bernt Notke. Uuenduste ja traditsioonide vahel, näituse kataloog|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstimuuseum|lehekülg=}}</ref> Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale – ''memento mori''.<ref name=":0" /> Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest – [[paavst]]ist ja [[keiser|keisrist]] – ning lõpetades talupoja, [[narr]]i või hällilapsega.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Bernt Notke maalis selle teose [[15. sajand]]i lõpus. Tegemist on autorikordusega tema [[Lübecki Maarja kirik|Lübecki Maarja kirikus]] asunud teosest "Surmatants". Kahe teose valmimise vahel on mitu aastakümmet. Tallinna maalist on säilinud vaid algustükk 13 figuuriga.<ref name=":0" /> On teadmata, mitu figuuri maalil algselt oli, kui pikk see oli ning kes selle tellis.<ref name=":0" /> Kuna teost Niguliste kiriku arveraamatus ([[1465]]–[[1520]]) ei mainita, võib oletada, et selle annetas mõni jõukas eraisik, [[gild]] või [[vennaskond]].<ref name=":0" /> [[Lübeck]]ist pärit kunstnik Bernt Notke "Surmatants" asub Niguliste kiriku Antoniuse kabelis. On tõenäoline, et maal muretseti juba algselt selle kabeli tarbeks. Kabelit ehitati [[1486]]–[[1493]] laiemaks ning võib oletada, et "Surmatants" telliti Lübeckist pärast ümberehitustööde lõppu.<ref name=":0" /> == Eksponeerimine == 21. augustil 2018 avati Niguliste muuseumis maali "Surmatants" uus püsiekspositsioon. Erilahendusena valminud ekspositsiooniseinas on esimest korda Eestis kasutatud suuremõõtmelist eritellimusel valminud muuseumiklaasi<ref>[http://koko.ee/et/project/252-dance-of-death Lübecki meistri Bernt Notke töökoja 15. sajandist pärit maali uus ekspositsioon Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis. - koko.ee]</ref>. Teost kaitsev kaheksa meetri pikkune ja üle 600&nbsp;kg kaaluv spetsiaalne Saksamaal valminud kaitseklaas lubab maali vaadelda võimalikult autentsel kujul.<ref>{{Netiviide|Autor=EPL Kultuur|URL=http://epl.delfi.ee/news/kultuur/fotod-niguliste-kirikus-avati-haruldase-ja-hinnalise-surmatantsu-uus-ekspositsioon?id=83420359|Pealkiri=Niguliste kirikus avati haruldase ja hinnalise "Surmatantsu" uus ekspositsioon|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=22.08.2018|Kasutatud=22.08.2018}}</ref> == Muusikateoses == [[Tallinn]]a kui [[Euroopa kultuuripealinn]]a raames kõlas 27. oktoobril 2011. aastal [[Niguliste muuseum-kontserdisaal]]is maailmaesiettekandes inglise helilooja [[Gregory Rose]]'i teos "Danse Macabre", mille loomine oli inspireeritud Bernt Notke maalist "Surmatants". Heliteoses on kasutatud maalil kujutatud tekste. Teose esitasid [[Grammy auhind|Grammy]] laureaat [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]] ja konkreetselt selle etenduse puhuks kokku kutsutud kammeransambel. Dirigeeris autor Gregory Rose ise<ref>[https://www.epcc.ee/2011/10/muusikaline-tahtsundmus-niguliste-kirikus/ S. Vihma-Normet. Muusikaline tähtsündmus Niguliste kirikus. - Eesti Elu (Toronto), veebilehelt epcc.ee]</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1255 "Surmatants" Kultuurimälestiste riiklikus registris] * [https://www.muis.ee/museaalview/1448206 "Surmatants" MUISis] * [http://tallinna-linnakirjutaja-2011.blogspot.com/2011/07/tants-surmaga.html Tallinna linnakirjutaja "Surmatantsust" (osaliselt antud ka maali teksti tõlge)] * [http://www.pealinn.ee/newset/niguliste-surmatants-sai-muusikana-plaadile-n155981 Niguliste "Surmatants" sai muusikana plaadile. Pealinn, 2. november 2015] * [https://www.youtube.com/watch?v=MaxK_4vFfx0&ab_channel=EestiVabariik100 Video: Eesti riigi 100.sünnipäeva puhul loodud ERR ekraanigraafika Tallinna "Surmatantsu" teemal] * [https://kultuur.err.ee/1088976/niguliste-muuseumi-kuraator-surmatants-konetab-vaatajaid-nii-omas-ajas-kui-ka-tana Niguliste muuseumi kuraator: "Surmatants" kõnetab vaatajaid nii omas ajas kui ka täna. - err.ee (videolõik ja tekst)] [[Kategooria:Maalid]] [[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Niguliste kirik]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:15. sajand Tallinnas]] [[de:Lübecker Totentanz#Das Fragment in Tallinn]] du0kemfskmzy368pshq06cr37ci761s 6184722 6184716 2022-08-28T11:25:22Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki "'''Surmatants'''" on [[hiliskeskaeg]]se saksa meistri [[Bernt Notke]] töökojas [[autorikordus]]ena (vaata "[[Surmatants (Lübeck)|Surmatants]]") valminud maal [[Tallinn]]a [[Niguliste kirik]]us. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma [[keskaeg|keskajast]] pärineva kunstiteosega Eestis. {{Panoraampilt|Bernt Notke Danse Macabre.jpg|820px|"[[Surmatants]]" Niguliste kirikus}} == Teose kirjeldus == Niguliste kiriku "Surmatants" on maalitud [[õlivärv]]idega [[lõuend]]ile mõõtudega 160×750 cm. Tegemist on algusosaga algselt oletatavasti umbes 30 m pikkusest maalist<ref>[https://epl.delfi.ee/kultuur/fotod-niguliste-kirikus-avati-haruldase-ja-hinnalise-surmatantsu-uus-ekspositsioon?id=83420359 Niguliste kirikus avati haruldase ja hinnalise "Surmatantsu" uus ekspositsioon]</ref>. Säilinud fragmendil on 13 figuuri: jutlustaja, I surm, II surm, paavst, III surm, keiser, IV surm, keisrinna, V surm, kardinal, VI surm, kuningas ja VII surm. Pilt algab jutlustaja figuuriga vasakul [[Kantsel|kantslis]], käed toetatud kantsli servale. Kantslile riputatuna on maalitud punases raamis [[Alamsaksa keel|alamsaksakeelne]] jutlustaja tekst. Kantsli kõrval istub [[torupill]]i mängiv surma kujutav [[skelett]]figuur. Esimene kuju tantsu rongkäigus on [[puusärk]]i õlal kandev surmafiguur, kes juhib endale järgnema [[paavst]]i. Järgnevad skelettkujud juhivad enda järel [[Keiser|keisrit]], [[keisrinna]]t, [[kardinal]]i ja [[Kuningas|kuningat]]. Viimase surma käe all paistab pildi servas järgmise figuuri rüü äär. Inimkujud seisavad sirgelt, nende näod on väljendusrikkad ja elavad, ning nad on kujutatud riietatuna kallihinnalistesse [[seisus]]ekohastesse rõivastesse. Surmakujud on kujutatud inimestest märksa dünaamilisematena, st liikuvamates poosides. Taustal on kujutatud kollaseks muutuvate puudega sügismaastik küngaste ja mõnede ehitistega, ning maastikul tegutsemas väikesed talupoegi ja koeri kujutavad figuurid. Kõik kujud seisavad rohelisel muruvaibal, millel üksikud taimed välja maalitud. Pildi allservas lookleval kirjarullil alamsaksakeelne gooti [[Minuskel|minusklis]] kiri, mis algab punases raamis tahvlilt kantsli küljes. Jutlustaja teksti jätkab tekstilindil surm ise, kes pöördub kõigi inimeste poole, järgnevad [[kahekõne]]d surma ja inimeste vahel. Uus kirjarull saab alguse VI surma ja kuninga vahelt, kus lõuendit on jätkatud <ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1255 1255 Maal «Surmatants», B. Notke, 15. saj. lõpp (õli, lõuend)] Kultuurimälestiste register</ref>. Järgnev inimkuju pidi olema [[piiskop]], sest kirjarulli viimasel tekstil kutsub surm piiskoppi. Esimesed kolm figuuri paistavad ülejäänutega võrreldes tumenenuna, järgmiste toonid on eredamad. Taustal asuv maastik on ühtlaselt heledalt valgustatud sooja õhtuvalgusega sarnanevas pehmes laadis. Õlivärvikiht on küllalt õhuke, alusmaal puudub. Ruumilisus on saavutatud [[heletumedus]]t kasutades, [[Koloriit|koloriidi]] annavad punased, valged ja pruunid toonid. == Tähendus == [[Surmatants]]u-teemat kohtab [[Hiliskeskaeg|hiliskeskaja]] kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli [[14. sajand]]i keskel kogu [[Euroopa]]t laastanud [[must surm]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Anu Mänd|pealkiri=Bernt Notke. Uuenduste ja traditsioonide vahel, näituse kataloog|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstimuuseum|lehekülg=}}</ref> Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale – ''[[memento mori]]''.<ref name=":0" /> Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest – [[paavst]]ist ja [[keiser|keisrist]] – ning lõpetades talupoja, [[narr]]i või hällilapsega.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Bernt Notke maalis selle teose [[15. sajand]]i lõpus. Tegemist on autorikordusega tema [[Lübecki Maarja kirik|Lübecki Maarja kirikus]] asunud teosest "Surmatants". Kahe teose valmimise vahel on mitu aastakümmet. Tallinna maalist on säilinud vaid algustükk 13 figuuriga.<ref name=":0" /> On teadmata, mitu figuuri maalil algselt oli, kui pikk see oli ning kes selle tellis.<ref name=":0" /> Kuna teost Niguliste kiriku arveraamatus ([[1465]]–[[1520]]) ei mainita, võib oletada, et selle annetas mõni jõukas eraisik, [[gild]] või [[vennaskond]].<ref name=":0" /> [[Lübeck]]ist pärit kunstnik Bernt Notke "Surmatants" asub Niguliste kiriku Antoniuse kabelis. On tõenäoline, et maal muretseti juba algselt selle kabeli tarbeks. Kabelit ehitati [[1486]]–[[1493]] laiemaks ning võib oletada, et "Surmatants" telliti Lübeckist pärast ümberehitustööde lõppu.<ref name=":0" /> == Eksponeerimine == 21. augustil 2018 avati Niguliste muuseumis maali "Surmatants" uus püsiekspositsioon. Erilahendusena valminud ekspositsiooniseinas on esimest korda Eestis kasutatud suuremõõtmelist eritellimusel valminud muuseumiklaasi<ref>[http://koko.ee/et/project/252-dance-of-death Lübecki meistri Bernt Notke töökoja 15. sajandist pärit maali uus ekspositsioon Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis. - koko.ee]</ref>. Teost kaitsev kaheksa meetri pikkune ja üle 600&nbsp;kg kaaluv spetsiaalne Saksamaal valminud kaitseklaas lubab maali vaadelda võimalikult autentsel kujul.<ref>{{Netiviide|Autor=EPL Kultuur|URL=http://epl.delfi.ee/news/kultuur/fotod-niguliste-kirikus-avati-haruldase-ja-hinnalise-surmatantsu-uus-ekspositsioon?id=83420359|Pealkiri=Niguliste kirikus avati haruldase ja hinnalise "Surmatantsu" uus ekspositsioon|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=22.08.2018|Kasutatud=22.08.2018}}</ref> == Muusikateoses == [[Tallinn]]a kui [[Euroopa kultuuripealinn]]a raames kõlas 27. oktoobril 2011. aastal [[Niguliste muuseum-kontserdisaal]]is maailmaesiettekandes inglise helilooja [[Gregory Rose]]'i teos "Danse Macabre", mille loomine oli inspireeritud Bernt Notke maalist "Surmatants". Heliteoses on kasutatud maalil kujutatud tekste. Teose esitasid [[Grammy auhind|Grammy]] laureaat [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]] ja konkreetselt selle etenduse puhuks kokku kutsutud kammeransambel. Dirigeeris autor Gregory Rose ise<ref>[https://www.epcc.ee/2011/10/muusikaline-tahtsundmus-niguliste-kirikus/ S. Vihma-Normet. Muusikaline tähtsündmus Niguliste kirikus. - Eesti Elu (Toronto), veebilehelt epcc.ee]</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1255 "Surmatants" Kultuurimälestiste riiklikus registris] * [https://www.muis.ee/museaalview/1448206 "Surmatants" MUISis] * [http://tallinna-linnakirjutaja-2011.blogspot.com/2011/07/tants-surmaga.html Tallinna linnakirjutaja "Surmatantsust" (osaliselt antud ka maali teksti tõlge)] * [http://www.pealinn.ee/newset/niguliste-surmatants-sai-muusikana-plaadile-n155981 Niguliste "Surmatants" sai muusikana plaadile. Pealinn, 2. november 2015] * [https://www.youtube.com/watch?v=MaxK_4vFfx0&ab_channel=EestiVabariik100 Video: Eesti riigi 100.sünnipäeva puhul loodud ERR ekraanigraafika Tallinna "Surmatantsu" teemal] * [https://kultuur.err.ee/1088976/niguliste-muuseumi-kuraator-surmatants-konetab-vaatajaid-nii-omas-ajas-kui-ka-tana Niguliste muuseumi kuraator: "Surmatants" kõnetab vaatajaid nii omas ajas kui ka täna. - err.ee (videolõik ja tekst)] [[Kategooria:Maalid]] [[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Niguliste kirik]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:15. sajand Tallinnas]] [[de:Lübecker Totentanz#Das Fragment in Tallinn]] doqq1emc6s44pas731h6rm4kcpdmnmc Surnud 13. jaanuaril 0 392056 6184617 5839620 2022-08-28T07:58:53Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud jaanuaris}} ''Siin loetletakse [[13. jaanuar]]il surnud tuntud isikuid.'' *[[1654]] – [[Jacques Lemercier]], prantsuse arhitekt ja insener *[[1897]] – [[David Schwarz]], ungari lennunduspioneer *[[1907]] ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi [[31. detsember]] [[1906]]) – [[Jakob Hurt]], eesti folklorist, keeleteadlane *[[1916]] – [[Victoriano Huerta]], Mehhiko poliitik ja kindral *[[1933]] – [[Dāvids Sīmansons]], läti sõjaväelane, kindral *[[1941]] – [[James Joyce]], iiri kirjanik *[[1948]] – [[Solomon Mihhoels]], juudi rahvusest Nõukogude näitleja *[[1949]] – [[Aino Maria Aalto]], Soome arhitekt ja disainer *[[1957]] – [[Juuli Suits]], eesti keraamik ja tekstiilikunstnik * 1957 – [[Hugo Reiman]], Eesti ametnik ja ühiskonnategelane *[[1963]] – [[Ramón Gómez de la Serna]], hispaania kirjanik *[[1964]] – [[Aleksander Raidla]], eesti põllumajandusteadlane *[[1973]] – [[Anton Pori]], Eesti sõjaväelane * 1973 – [[Aleksander Rudolf Laane]], eesti tõstja ja metsavend *[[1975]] – [[Alice Ehin]], eesti keeleteadlane ja pedagoog *[[1976]] – [[Hans Vanaveski]], Eesti sõjaväelane * 1976 – [[Margaret Leighton]], Briti näitlejanna *[[1977]] – [[Rosalie Tomson]], eesti näitleja *[[1978]] – [[Hubert Humphrey]], Ameerika Ühendriikide poliitik, riigi asepresident aastatel 1965–1969 *[[1979]] – [[Donny Hathaway]], USA laulja ja muusik *[[1982]] – [[Leo Kerge]], eesti ajakirjanik ja följetonist *[[1987]] – [[Anatoli Efros]], vene teatrilavastaja ja filmirežissöör * 1987 – [[Vladimir Alatortsev]], vene maletaja *[[1988]] – [[Viktors Arājs]], läti sõjaväelane, [[SS]]-i ohvitser * 1988 – [[Jiang Jingguo]], Hiina Vabariigi (Taiwani) president alates 1978. aastast kuni surmani * 1988 – [[Maimu Linnamägi]], eesti pedagoog ja lastekirjanik *[[1992]] – [[Karl Prinkman]], eesti keemik ja haridustegelane *[[1995]] – [[Aleksander Massakas]], eesti diplomaat * 1995 – [[Leida Püss]], eesti bibliograaf *[[1996]] – [[Elina Pohjanpää]], soome näitleja *[[1997]] – [[Mart Kalling]], eesti arhitekt * 1997 – [[Ansis Artums]], läti maalikunstnik *[[2001]] – [[Michael Cuccione]], Kanada näitleja ja laulja *[[2002]] – [[Ted Demme]] (Edward Demme), USA filmilavastaja *[[2003]] – [[Norman Panama]], USA stsenarist ja filmirežissöör *[[2004]] – [[Harold Shipman]], briti arst, sarimõrvar * 2004 – [[Arne Næss juunior]], norra alpinist ja ärimees * 2004 – [[Joan Reventós i Carner]], Kataloonia poliitik * 2004 – [[Philip Crosby]], USA muusik *[[2005]] – [[Valve Saarma]], eesti arstiteadlane * 2005 – [[Nell Rankin]], USA ooperilauljatar, metsosopran * 2005 – [[Jesús Soto]], Venezuela kunstnik * 2005 – [[Helmut von Uexküll]], põllumajandusteadlane * 2005 – [[Achille Maramotti]], itaalia moeärimees * 2005 – [[Pierre-Clément Paroz]], prantsuse teatritegelane * 2005 – [[Marvin Crawford]], USA suusataja * 2005 – [[Jerzy Pawlowski]], poola vehkleja ja luuraja * 2005 – [[Helmut Losch]], saksa tõstja * 2005 – [[Steven Thomas]], inglise maailmarändur * 2005 – [[Jacques de Tonnancour]], Kanada kunstnik * 2005 – [[Valve Erika Saarma]], eesti arstiteadlane ja terapeut *[[2006]] – [[Raúl Anguiano]], Mehhiko kunstnik * 2006 – [[Justine Johnson]], USA muusikalinäitleja * 2006 – [[Richard Newton]], televisiooninäitleja ja -lavastaja * 2006 – [[Joan Root]], USA looduskaitsja * 2006 – [[Marc Potvin]], USA jalgpallur * 2006 – [[Ron Jessie]], USA jalgpallur *[[2007]] – [[Cho Tat Wah]], Hongkongi näitleja * 2007 – [[Boriss Bugajev]], [[lennuväe peamarssal]], tsiviillennunduse minister 1970–1987 *[[2008]] – [[Gedrius Mackevičius]], leedu päritolu Venemaa teatrilavastaja * 2008 – [[Sergejus Larinas]], vene päritolu Leedu ooperilaulja *[[2009]] – [[Nancy Bird Walton]], Austraalia lendur * 2009 – [[Preston Gómez]], USA pesapallur * 2009 – [[Manşūr ar-Raḩbānī]] (Mansour Rahbani), Liibanoni helilooja ja muusik * 2009 – [[W. D. Snodgrass]], USA luuletaja * 2009 – [[Folke Sundquist]], rootsi näitleja * 2009 – [[Pedro Aguilar]], USA tantsija * 2009 – [[Patrick McGoohan]], USA päritolu iiri näitleja * 2009 – [[Tommy Casey]], Briti jalgpallur * 2009 – [[Dai Llewellyn]], Walesi seltskonnategelane * 2009 – [[Mihhail Donskoi]], vene programmeerija * 2009 – [[Lanny Kean]], USA maadleja *[[2010]] – [[Olga Horkova]], vene näitleja * 2010 – [[Edward Brinton]], USA merebioloog * 2010 – [[Tommy Sloan]], Briti jalgpallur * 2010 – [[Khalīfah at-Tillīsī]], Liibüa ajaloolane, tõlkija ja keeleteadlane * 2010 – [[Ed Thigpen]], USA trummar * 2010 – Sir [[Robin Maxwell-Hyslop]], Briti poliitik * 2010 – [[Edgar Vos]], hollandi moekunstnik * 2010 – [[Isamu Tanonaka]], jaapani näitleja * 2010 – [[Teddy Pendergrass]], USA soulilaulja * 2010 – [[Aljona Danina]], Venemaa majandustegelane * 2010 – [[Jay Reatard]], USA muusik *[[2011]] – [[Ellen Stewart]], ameerika teatrilavastaja ja -produtsent * 2011 – [[Marija Strelenko]], vene laskesuusataja *[[2012]] – [[Rauf Denktaş]], Küprose jurist ja poliitik, Põhja-Küprose Vabariigi president * 2012 – [[Richard Threlkeld]], USA ajakirjanik *[[2014]] – [[Mihai Fotino]], rumeenia näitleja * 2014 – [[Joachim Nowotny]], saksa kirjanik *[[2017]] – [[Antony Armstrong-Jones]], inglise fotograaf * 2017 – [[Udo Ulfkotte]], saksa ajakirjanik * 2017 – [[Mark Fisher]], Briti kultuuriteoreetik * 2017 – [[Jaak Juhansoo]], eesti ühiskonnategelane USAs *[[2018]] – [[Jean Porter]], USA näitlejanna * 2018 – [[Eliahu Winograd]], Iisraeli jurist ja kirjanik * 2018 – [[Walter Schuster]], Austria mäesuusataja *[[2019]] – [[Bonnie Guitar]], USA laulja ja muusik * 2019 – [[Jule-Ona Lill]], leedu päritolu Eesti korvpallitreener * 2019 – [[Mai Suuder]], eesti eripedagoog ja logopeed *[[2020]] – [[Jean Delumeau]], prantsuse ajaloolane * 2020 – [[Jaime Humberto Hermosillo]], Mehhiko filmilavastaja *[[2021]] – [[Astrīda Kairiša]], läti näitleja * 2021 – [[Tim Bogert]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulja * 2021 – [[Seyoum Mesfin]], Etioopia poliitik ja diplomaat * 2021 – [[Sinikka Nopola]], soome lastekirjanik ja ajakirjanik * 2021 – [[Marielle de Sarnez]], Prantsusmaa poliitik [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Jaanuar, 13.]] 51vlgrqn72z3wxpb0ptyq1id00sg0s4 Peter Wladimir Wassily von Glasenapp 0 392632 6184178 5693949 2022-08-27T12:27:15Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Peter Wladimir Wassily von Glasenapp''' (kirjanduses ka ''Pjotr Glasenapp, Pjotr Glazenap''; vene keeles ''Пётр Владимирович фон Глазенап'' (2/[[14. märts]] [[1882]] – [[27. mai]] [[1951]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ja [[Valgekaartlased|Vene kodusõja aegne]] sõjaväelane ([[kindralleitnant]]). Tema vanemad olid [[Riia politseimeister]] ja [[Tallinna politseimeister]] Woldemar von [[Glasenapp]] ja Camilla Naszynska. Ta oli muu hulgas 28. novembrist 1919 kuni 22. jaanuarini 1920 [[Loodearmee]] ülem. ==Välislingid== *[http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000558,00613.html?prozent=] {{JÄRJESTA:Glasenapp, Peter Wladimir Wassily von}} [[Kategooria:Glasenappid]] [[Kategooria:Loodearmee koosseis]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Liivimaa aadlikud]] [[Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1882]] [[Kategooria:Surnud 1951]] 114b7w00vcdiu77beig8647brzk31dr Rodney King 0 392773 6184524 6121327 2022-08-28T02:02:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki [[Pilt:CynthiaKelleyRodneyKingApr2012 (cropped).jpg|pisi|King 2012. aastal]] '''Rodney Glen King III''' ([[2. aprill]] [[1965]] [[Sacramento]] – [[17. juuni]] [[2012]] [[Rialto]]) oli [[afroameeriklased|mustanahaline]] [[USA]] taksojuht, kelle peksmine [[Los Angeles]]e [[politseinik]]e poolt põhjustas 1992. aastal ulatuslikud rassirahutused. 3. märtsil 1991 toimunud intsidenti oma kodu rõdult filminud pealtnägija saatis video kohalikku telejaama. Videosse jäänud kaadrites on näha, kuidas Kingi auto peatanud politseinikud teda pärast tema kallal [[elektrišokirelv]]a tarvitamist kumminuiadega peksid. Viiest politseinikust osad lõid Kingi korduvalt, samas kui teised vaatasid pealt. Juhtumile järgnesid mitmed kohtukaasused. Neljale politseinikule esitati kohtus süüdistus liigse jõukasutuse ja surmava relvaga ründamise eest. Kolm politseinikku mõisteti täielikult õigeks. Neljas mõisteti õigeks surmava relva kasutamise süüdistuses, kuid liigse jõukasutuse süüdistuse osas [[vandekohus]] üksmeelele ei jõudnud. Vandekohus jõudis seisul 8-4 ummikusse. Õigeksmõistmised vallandasid [[1992. aasta Los Angelese rahutused]], mille käigus hukkus 53 inimest ja milles sai vigastada üle 2000 inimese. Rahutuste lõpetamiseks tuli kohale kutsuda [[sõjavägi]]. 16. aprillil 1993 lõppenud föderaalkohtuistungil mõisteti kaks intsidendis osalenud politseinikku süüdi ja kaks õigeks. ==Vahejuhtum== ===Kihutamine=== 3. märtsil 1991 juhtis King Los Angeleses autot, milles viibisid ka kaasreisijad Bryant Allen ja Freddie Helms. Enne autosse istumist olid mehed [[korvpall]]imängu vaadates [[alkohol]]i tarvitanud.<ref name="96NS2" /> Kell 00.30 märkasid liikluspolitseinikud Tim ja Melanie Singer, et Kingi auto ületas kiirust. King ei allunud auto peatamise korraldusele ja politseinikud asusid autot taga ajama. King tunnistas hiljem, et üritas politsei eest ära kihutada, kuna kandis röövimises süüdimõistetuna kehtivat tingimisi karistust ja joobes juhtimise süüdistus tähendanuks antud karistuse tingimuste rikkumist.<ref name="crrjF" /> King sõitis maanteelt elamurajooni ja tagaajamine jätkus. Selleks ajaks olid jälitajatega liitunud mitu politseiautot ja ka [[helikopter]]. Foothill Boulevardi ja Osborne Streeti nurgal õnnestus politseinikel Kingi auto nurka ajada. Esimesed kohale jõudnud [[LAPD]] politseinikud olid Stacey Koon, Laurence Powell, Timothy Wind, Theodore Briseño ja Rolando Solano. ===Vastasseis=== Liikluspolitseinik Tim Singer andis Kingile ja tema kaasreisijatele käsu sõidukist väljuda ja kõhuli maha lamada. Autost väljunud Allenit löödi, mõnitati ja ähvardati.<ref name="r5BvT" /> Helms sai maas lamades politseinikelt löögi pähe, hiljem vajas peahaav ravi.<ref name="eQRRH" /> King püsis esialgu autos, kuid välja tulles käitus kahtlaselt – itsitas, patsutas maad ja lehvitas pea kohal olevale politseikopterile.<ref name="bJZBB" /> Kui King oma tuharast haaras, tundus liikluspolitseinikule Melanie Singerile, et King võis relva otsida.<ref name="SmIoQ" /> Hiljem selgus, et King ei olnud relvastatud. Singer suunas oma püstoli Kingile ja käsutas ta maha lamama. Singer valmistus Kingi vahistama, kui LAPD seersant Stacey Koon, kes oli sündmuskohal viibinud politseinikest kõrgeima auastmega, võttis olukorra juhtimise üle. Ohutuse huvides väldivad LAPD politseinikud kahtlusalusele lähenedes relva kasutamist, kuna on võimalik, et kahtlusalune võtab relva oma kontrolli alla. Koon käskis kõigil politseinikel relvad tagasi kabuuri panna ja andis kohal olnud neljale LAPD politseinikule ülesande King ümber piirata, maha rahustada ja ta käed käeraudu panna.<ref name="i43OA" /> King osutas vastupanu. Politseinikud tunnistasid hiljem, et neile tundus, et King võis olla narkootilise aine [[fentsüklidiin]]i (PCP) mõju all. Kingilt võetud narkoproov näitas siiski, et King ei olnud PCP mõju all.<ref name="rFQhg" /> ===Videomaterjal=== Pealtnägija George Holliday alustas toimuva filmimist pärast seda, kui Koon Kingi kallal teist korda [[taser]]it tarvitas. Filmilindil on näha, et King tõusis maast üles ja sööstis Powelli suunas. Kohtus vaieldi, et kas eesmärgiks võis olla Powelli ründamine või põgenemine.<ref name="FuDkl" /> Mehed põrkasid kokku. Videos on näha, et taseri traat on Kingi kehas. Powell virutas Kingile kumminuiaga ja King kukkus maha, misjärel Powell jätkas kumminuiaga löömist. Briseño üritas Powellit peatada, kuid nüpeldamine peatus vaid lühiajaliselt. Videos on näha, kuidas King roomas maas ja tegi jätkuvalt pingutusi püsti tõusmiseks. Koon käskis politseinikel "lüüa liigeste pihta, lüüa [[ranne|randmete]] pihta, lüüa [[küünarnukk]]ide pihta, lüüa [[pahkluu]]de pihta."<ref name="pw7wo" /> Powell väitis hiljem, et üritas sihtida vaid Kingi jalgu ja käsi. Lõpuks piirasid politseinikud Kingi sisse ja Kingi käed pandi raudu. Seejärel lohistati kõhuli lamanud King tee äärde [[kiirabi]] ootama. George Holliday filmis intsidenti oma lähedalasuvast korterist. Kaks päeva hiljem võttis ta filmilindi asjus ühendust politseiga, kuid politsei ei pööranud sellele tähelepanu.<ref name="fsN16" /> Holliday pöördus järgmiseks KTLA telejaama poole, kes andis uduse filmilõigu eetrisse. Materjal tekitas silmapilkselt ulatuslikku meediakõmu. Los Angelese politseinike ja tõrksa kahtlusaluse kokkupõrge, mis muidu oleks peagi unustusse vajunud, sai tänu videokaadritele ohtra tähelepanu osaliseks.<ref name="DA3Dj" /> [[Los Angeles Times]]is ilmus juhtumist 43 artiklit, [[The New York Times]]is 17 artiklit ja [[Chicago Tribune]]'is 11 artiklit. ===Pärast vahistamist=== Haiglas tuvastati Kingil näoluu murd, parema [[pahkluu]] murd ja mitmed [[sinikas|sinikad]] ja marrastused.<ref name="vTuz1" /> Linna vastu esitatud kahjunõudes väitis King, et intsidendi käigus tekitati talle 11 koljuluumurdu, jääv ajukahjustus, luumurrud, neerukahjustus ja emotsionaalne ja füüsiline trauma.<ref name="EzVrG" /> Välja olid löödud mitmed Kingi hambad. Vere- ja uriiniproovid näitasid, et King oli vahejuhtumi toimumise ajal alkoholijoobes. Leiti ka [[marihuaana]] ja [[LSD]] jälgi. Õdede sõnul tegid Kingiga kaasas olnud politseinikud nalja selle üle, mitu korda keegi Kingi löönud oli.<ref name="4j3o3" /> King kaebas linna kohtusse ja talle mõisteti 3,8 miljoni dollari suurune valuraha<ref name="ZVAZ0" /> ja 1,7 miljonit dollarit advokaadikulude katteks. Kingi vastu ei esitatud joobes juhtimise ja vahistamisest kõrvale hoidmise süüdistusi.<ref name="Jd9R0" /> ==Politseinikud kohtupingis== Los Angelese kohtus esitati Kooni, Powelli, Briseño ja Windi vastu liigse jõu kasutamise süüdistus. Algselt polnud rassiküsimus loo juures oluline, kuid videokaadrite pidev kordamine teleekraanil õhutas Los Angeleses ja teistes USA suurlinnades ([[rass]]iga seonduvat) pahameelt. 29. aprillil 1992 mõistis kümnest valgenahalisest, ühest latiinost ja ühest asiaadist koosnenud vandekohus kolm politseinikku õigeks, kuid ühes Powelli vastu esitatud süüdistuses üksmeelele ei jõutud. Hiljem on selgunud, et ühe valgenahaliseks peetud vandekohtuniku isa oli siiski mustanahaline.<ref name="69nFs" /> Los Angelese linnapea [[Tom Bradley]] ütles, et "vandekohtu otsus ei tee meid pimedaks selle suhtes, mida me videolindilt nägime. Need mehed, kes Rodney Kingi peksid, ei ole väärilised LAPD vormirõivastust kandma".<ref name="Hs1RJ" /> ==Los Angelese rahutused== Õigeksmõistvaid otsuseid peetakse 1992. aasta Los Angelese rahutuste sütitajaks. Rahutuste käigus hukkus 53 inimest, üle 2000 inimese sai vigastada, kustutada tuli üle 7000 [[tulekahju]] ja kahjustati 3100 ettevõtet. Materiaalne kahju ulatus pea miljardi dollarini. Ka teistes linnades (nt [[San Francisco]]s, [[Las Vegas]]es, [[Atlanta]]s ja [[Toronto]]s) põhjustas politseinike õigeks mõistmine väiksemaid rahvarahutusi. Rahutuste ajal esines King televisioonis hiljem kuulsaks saanud ja ohtralt tsiteeritud pöördumisega: "Kas me saaksime kõik omavahel läbi saada?" (''"Can we all get along?"'').<ref name="g8dGS" /> ==Föderaalkohtu istungid== Pärast politseinike õigeksmõistmist ja massirahutusi peeti 1993. aastal USA justiitsministeeriumi initsiatiivil föderaalkohtu istungeid Kingi kodanikuõiguste rikkumise asjus. 9. märtsil 1993 astus King tunnistajapinki ja kirjeldas vandemeeste kogu ees oma mälestusi sündmustest.<ref name="XNLsa" /> Politseinik Laurence Powell mõisteti süüdi liigse jõu tahtlikus kasutamises ja seersant Stacey Koon ebaseadusliku jõukasutuse lubamises ja selle peatamisest hoidumises. Mõlemale mõisteti 30-kuuline vanglakaristus. Timothy Wind ja Theodore Briseño mõisteti õigeks. Kolm tundi väldanud karistuse määramise istungil nõustus kohtunik John Davies suures osas versiooniga, mille kaitse peksmisest esitas. Kohtunik kritiseeris Kingi öeldes, et too oli politseinike esialgse tegutsemise ise provotseerinud. Kohtuniku kohaselt väljusid seaduse piirest vaid Powelli umbes kuus viimast kumminuiahoopi. Videolindi 55 esimest sekundit, mille vältel toimus suurem osa peksmisest, võis seaduslikuks pidada, kuna politseinikud üritasid seal arreteerimisele vastu puiklevat kahtlusalust alistada. Daviese sõnul käitus King provokatiivselt – ta oli suures koguses alkoholi tarvitanud, kihutas autoga, keeldus politseinike korraldustele allumast ja sööstis agressiivselt Powelli suunas. Davies otsustas mitmes asjas politseinike kasuks. Ta jõudis järeldusele, et ükski Powelli löök ei olnud meelega sihitud Kingi pead tabama, ja et nuialöök, mis Kingi jala murdis, ei olnud ebaseaduslik, kuna King avaldas sel ajal endiselt vastupanu ja veerles mööda maad. Vastu hakkavate kahtlusaluste luude murdmine on seaduse kohaselt politseinikele lubatud. Kohtunik võttis karistuse määramisel arvesse ka mitmeid pehmendavaid asjaolusid (politseinikele osaks saanud avalik tähelepanu, maksmata advokaaditasud, tulevikus terendav töökaotus, võimaliku väärkohtlemise risk [[vangla]]s, kohtuprotsesside kogemus). Nii Powell kui Koon kaebasid oma karistuse edasi, lõpuks ka [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus|ülemkohtusse]], kuid 30-kuuline vanglakaristus jäi jõusse.<ref name="Wf1ak" /> ==Hilisem elu== King sattus ka hiljem seadustega pahuksisse. Näiteks esitati tema vastu mitu koduvägivalla ja liikluseeskirjade rikkumise süüdistust. 21. augustil 1993 sõitis ta Los Angelese kesklinnas autoga vastu seina. Ta mõisteti süüdi joobes juhtimises. Lisaks trahvi tasumisele tuli teha ühiskondlikult kasulikku tööd, läbida alkoholivõõrutusprogramm ja kanda tingimisi karistust.<ref name="j5oUJ" /> 1995. aasta juulis arreteeriti ta [[Alhambra]]s, kuna sõitis oma abikaasale autoga otsa. Selle eest karistati teda 90-päevase vanglakaristusega.<ref name="reston" /> Osa linnalt kahjutasuna saadud rahast investeeris King [[plaadifirma]]sse Straight Alta-Pazz Records, kuid firma läks pankrotti.<ref name="Ls8WQ" /> 27. augustil 2003 arreteeriti King joobeseisundis kiiruse ületamise ja punase tule alt läbi sõitmise eest. Peatumise asemel sõitis ta vastu üht hoonet, murdes seejuures oma vaagnaluu.<ref name="0u5MP" /> 29. novembril 2007 sattus King relvastatud rünnaku ohvriks. King sõitis jalgrattaga, kui teda ründasid mees ja naine, kes tahtsid endale saada tema ratast.<ref name="reston" /> Kannatada said Kingi nägu, käed ja selg. 2008. aasta mais osales King [[tõsieluseriaal]]is "Celebrity Rehab with Dr Drew". Seriaal jälgis võõrutusravil osalevaid kuulsusi.<ref name="Lk70e" /> Seejärel osales ta ka tõsieluseriaalis "Sober House", mis näitas võõrutusravi läbinud kuulsusi enne nende tagasipöördumist tavaelu juurde. 9. septembril 2010 teatas King, et kavatseb abielluda Cynthia Kellyga, kes oli olnud vandekohtunik Kingi Los Angelese linna vastase tsiviilhagi istungitel.<ref name="bQu45" /> 3. märtsil 2011, peksmise 20. aastapäeval, peatas politsei Kingi auto ebastabiilse sõidustiili pärast. Selgus, et Kingi juhiluba oli aegunud. <ref name="NCaQJ" /> 2012. aasta veebruaris lõppes hoolimatu autojuhtimise väärteomenetlus süüdimõistmisega. 17. juunil 2012 leidis Kingi kihlatu Cynthia Kelly Kingi keha [[bassein]]i põhjas lamamas.<ref name="UKN1M" /> Lahkamistulemuste järgi oli tegemist õnnetusjuhtumi läbi [[uppumine|uppumisega]]. Kingi verest leiti alkoholi, [[kokaiin]]i, marihuaanat ja PCP-d. Võimalik, et alkoholi ja narkootikumide tarbimine kutsus niigi südamehaiguse käes vaevelnud Kingil esile [[südame rütmihäired|südame rütmihäire]], mille tõttu ta uppus.<ref name="OEzML" /> King oli kaks korda abielus, mõlemad abielud lahutati. Tal oli kolm tütart – üks tütar kummagi abikaasaga, lisaks tütar, kes sündis siis, kui King ise oli veel teismeline.<ref name="6EaQ5" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="reston">Maeve Reston. [http://articles.latimes.com/2007/nov/30/local/me-king30 "Rodney King shot while riding bike"]. Los Angeles Times. 30.11.2007.</ref> <ref name="96NS2">Douglas Linder. [http://law2.umkc.edu/faculty/projects/ftrials/lapd/lapdaccount.html "The Rodney King Beating Trials"]. 2001.</ref> <ref name="crrjF">Seth Mydans. [http://www.nytimes.com/1991/03/18/us/seven-minutes-los-angeles-special-report-videotaped-beating-officers-puts-full.html "Seven Minutes in Los Angeles – A special report. Videotaped Beating by Officers Puts Full Glare on Brutality Issue"]. The New York Times.18.03.1991.</ref> <ref name="r5BvT">[http://articles.sun-sentinel.com/1991-03-21/news/9101140811_1_police-officers-bryant-allen-three-men "Passenger Describes L.a. Police Beating Of Driver, Calls It Racial"]. The New York Times. 21.03.1991.</ref> <ref name="eQRRH">Jim Newton. [http://articles.latimes.com/1993-03-06/local/me-157_1_king-beating "Prosecutor Says Officers Hit Passenger in King's Car"].Los Angeles Times.06.03.1993.</ref> <ref name="bJZBB">David Whitman. [http://www.usnews.com/news/articles/1993/05/23/the-untold-story-of-the-la-riot "The Untold Story of the LA Riot"]. U.S. News & World Report. 23.05.1993.</ref> <ref name="SmIoQ">Lou Cannon (1999). "Official Negligence: How Rodney King and the Riots Changed Los Angeles and the LAPD". lk 27.</ref> <ref name="i43OA">Cannon. Official Negligence. lk 28.</ref> <ref name="rFQhg">Lou Cannon. [http://tech.mit.edu/V113/N14/king.14w.html "Prosecution Rests Case in Rodney King Beating"]. The Washington Post. 16.03.1993.</ref> <ref name="FuDkl">[https://books.google.se/books?id=sBTB_IbeNb4C&pg=PP4&lpg=PP4&dq=Report+of+the+Independent+Commission+on+the+Los+Angeles+Police+Department&source=bl&ots=DQhgePVhyO&sig=ZYZcNyLkmcVjVw8_Y5qLB1rqeuE&hl=en&sa=X&ei=PYPzVPzBNMm9ygPpmoHgAw&ved=0CC0Q6AEwAg#v=onepage&q&f=false "Chapter 1: The Rodney King Beating"]. Report of the Independent Commission on the Los Angeles Police Department. 1991. lk. 6.</ref> <ref name="pw7wo">[https://books.google.se/books?id=sBTB_IbeNb4C&printsec=frontcover&dq=Report+of+the+Independent+Commission+on+the+Los+Angeles+Police+Department&hl=et&sa=X&ei=vYTzVNOiBcu5ygOWsoDIBw&redir_esc=y#v=onepage&q=Report%20of%20the%20Independent%20Commission%20on%20the%20Los%20Angeles%20Police%20Department&f=false "Chapter 1: The Rodney King Beating"]. Report of the Independent Commission on the Los Angeles Police Department. lk 7.</ref> <ref name="fsN16">Cannon. Official Negligence.</ref> <ref name="DA3Dj">[http://law2.umkc.edu/faculty/projects/ftrials/lapd/kingvideo.html "The Holliday Videotape, George Holliday Video of King Beating"]</ref> <ref name="vTuz1">Cannon. Official Negligence. lk 205.</ref> <ref name="EzVrG">"Chapter 1: The Rodney King Beating". Report of the Independent Commission on the Los Angeles Police Department. lk 8.</ref> <ref name="4j3o3">"Chapter 1: The Rodney King Beating". Report of the Independent Commission on the Los Angeles Police Department. lk 15.</ref> <ref name="ZVAZ0">[http://articles.latimes.com/2005/sep/30/local/me-king30 "Rodney King Is Arrested After a Fight at His Home"]. Los Angeles Times. Associated Press. 30.09.2005.</ref> <ref name="Jd9R0">Andrea Ford. [http://articles.latimes.com/1992-12-23/local/me-2180_1_rodney-king-incident "Charges Against King Belatedly Dropped"]. Los Angeles Times. 23.12.1992.</ref> <ref name="69nFs">[https://web.archive.org/web/20120504013335/http://laist.com/2012/04/28/rodney_king_juror_talks_for_the_fir.php "Rodney King Juror Talks About His Black Father and Family For the First Time"]. Laist. 28.04. 2012.</ref> <ref name="Hs1RJ">Seth Mydans. [http://www.nytimes.com/books/98/02/08/home/rodney-verdict.html "The Police Verdict; Los Angeles Policemen Acquitted in Taped Beating"]. The New York Times. 30.04.1992.</ref> <ref name="g8dGS">[https://www.youtube.com/watch?v=1sONfxPCTU0 Youtube'i video: Can we all get along?]</ref> <ref name="XNLsa">Seth Mydans. [http://www.nytimes.com/1993/03/10/us/rodney-king-testifies-on-beating-i-was-just-trying-to-stay-alive.html "Rodney King Testifies on Beating: 'I Was Just Trying to Stay Alive'"]. The New York Times. 10.03.1993</ref> <ref name="Wf1ak">David Savage & Jim Newton. [http://articles.latimes.com/1996-06-14/news/mn-14959_1_sentencing-guidelines "Justices Uphold Lenient Sentences in King Beating"]. Los Angeles Times. 14.06.1996.</ref> <ref name="j5oUJ">[http://articles.latimes.com/1995-11-29/local/me-8370_1_crystal-king "Rodney King's Wife Files Petition for Divorce"]. Los Angeles Times. 29.11.1995.</ref> <ref name="Ls8WQ">Madison Gray. [http://content.time.com/time/specials/2007/la_riot/article/0,28804,1614117_1614084_1614831,00.html "The L.A. Riots: 15 Years After Rodney King"]. Time. Mai 2005.</ref> <ref name="0u5MP">[https://web.archive.org/web/20071211205000/http://www.cnn.com/2003/US/West/04/15/rodney.king.ap/ "Rodney King slams SUV into house, breaks pelvis"]. CNN. 16.04. 2003.</ref> <ref name="Lk70e">Kathleen Perricone. [https://tv.yahoo.com/news/dr--drew-pinsky-on-rodney-king-s-death---i-feel-angry-because-i-know-it-didn-t-have-to-happen-.html "Dr. Dre Pinsky on Rodney King's death: 'I feel angry because I know it didn't have to happen'"]. Yahoo. 18.06.2012.</ref> <ref name="bQu45">[http://www.bbc.co.uk/news/world-us-canada-11245542 "Rodney King to marry juror from LA police beating case"]. BBC News. 09.09. 2010.</ref> <ref name="NCaQJ">[http://www.pasadenastarnews.com/general-news/20110304/rodney-king-once-again-runs-afoul-of-the-law-cited-for-expired-license-in-arcadia "Rodney King once again runs afoul of the law, cited for expired license in Arcadia"]. Pasadena Star-News. 04.03.2011.</ref> <ref name="UKN1M">[http://edition.cnn.com/2012/06/17/us/obit-rodney-king/index.html "Rodney King dead at 47"]. CNN. 17.02.2012.</ref> <ref name="OEzML">Stan Wilson & Alan Duke. [http://www.cnn.com/2012/08/23/us/rodney-king-autopsy/index.html "Police: Rodney King’s 'accidental drowning' involved drugs"]. CNN. 23.08.2012.</ref> <ref name="6EaQ5">[http://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9337577/Rodney-King.html "Obits, Rodney King"]. The Telegraph. 17.06.2012.</ref> }} {{JÄRJESTA:King, Rodney}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] [[Kategooria:Surnud 2012]] c3cj33y9tohk9z0gasvdjcq4ex1g9fm Jaak Madison 0 392845 6184608 6180728 2022-08-28T07:50:33Z 213.219.114.211 /* Haridus ja töö */ wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jaak Madison | pildi nimi =RK Jaak Madison.jpg | amet = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 30. märts 2015 | ametiajalõpp = 30. märts 2019 | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 30. märts 2019 | ametiajalõpp2 = 12. juuni 2019 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus3 = 2. juuli 2019 | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünnikuupäev = {{sünniaeg ja vanus|1991|4|22}} | sünnikoht = [[Albu vald]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2013-) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = }} '''Jaak Madison''' (sündinud [[22. aprill]]il [[1991]] [[Järvamaa]]l [[Albu vald|Albu vallas]] (praegune [[Järva vald]])) on Eesti poliitik, [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] (EKRE) aseesimees<ref name="oDKL6" /> ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta oli [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige, Riigikogu [[Riigikogu põhiseaduskomisjon|põhiseaduskomisjon]]i esimees<ref name="SCBMr" />, 2015–2019 Riigikogu [[Euroopa Liidu asjade komisjon]]i aseesimees<ref name="U7FEm" />, 2015–2016 kultuurikomisjoni liige. Aastatel 2017–2019 oli Jaak Madison [[Viljandi linnavolikogu]] liige, kus ta oli majanduskomisjoni aseesimees. 2013. aastal sai Madison [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalikel valimistel]] [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] nimekirjas Albu vallavolikokku. Euroopa Parlamendis on Madison fraktsiooni [[Identiteet ja Demokraatia]] (ID) liige, kus ta valiti ka fraktsiooni laekuriks ja juhatuse liikmeks<ref name="qHopa" />. Madison on europarlamendi komisjonidest väliskomisjoni (AFET) põhiliige, Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide delegatsiooni põhiliige, asendusliige parlamendi põhiseaduskomisjonis (AFCO) ja tsiviilõiguste komisjonis (LIBE)<ref name="qPDe3" />. ==Haridus ja töö== Jaak Madison õppis [[Albu Põhikool]]is ja [[Noarootsi Gümnaasium]]is, 10. klassi järel vahetusõpilasena [[Soome]]s [[Hanko]] rahvaülikoolis (soome ''Hangon Suomalainen kansalaisopisto'') ning edasi [[Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium]]is. Gümnaasiumiõpingute kõrvalt õppis ta [[Tallinna Teeninduskool]]is kelneriks ning töötas [[Tallink]]i ja [[Silja Line]]'i kaubamärgi all sõitvatel reisilaevadel promootorina (kaupluse müügiedendajana). Veel on Madison töötanud reisilaevadel [[Baltic Queen]] ja Romantika infotöötajana.<ref name="valitud" /> Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Madison 2011. aastal [[Tallinna Majanduskool]]i turunduse erialale, mis jäi lõpetamata.{{lisa viide}} 2015. aasta algul õppis Jaak Madison [[Tallinna Ülikool]]is riigiteadusi, kuid ei lõpetanud.<ref name="pesamuna" /> 2016. aastal õppis Jaak Madison Tallinna Tehnikaülikoolis väikeettevõtluse erialal ja ei lõpetanud. 2018. aastal asus Jaak Madison õppima rahvusvahelisi suhteid Euroakadeemias, kuid viis end üle Tallinna Ülikooli samale erialale ega lõpetanud õpinguid. 2019. aastal asus Jaak Madison õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, kuid õpingud on lõpetamata.<ref name=""haridus" /> ==Poliitiline tegevus== [[Fail:Tõrvikurongkäik 2016 - Jaak Madisoni kõne.jpg|pisi|Jaak Madison 2015. aastal vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäigu järel kõnet pidamas]] 2013. aasta mais astus Jaak Madison [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]]. Samal aastal kandideeris Madison [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalikel valimistel]] [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] nimekirjas Albu vallavolikokku ning osutus valituks.<ref name="GfekJ" /> Valiti 25. jaanuaril 2014 EKRE Järva- ja Viljandimaa organisatsioonide ühendamisel tekkinud ringkonna esimeheks.<ref name="valitud" /> Oli aastatel 2013–2015 EKRE noorteühenduse [[Sinine Äratus]] Tallinna noorteringkonna juht. Juulis 2014 valiti Sinise Äratuse esimeheks ja oli üks Sinise Äratuse tõrvikurongkäigu korraldajatest 2015. aastal vabariigi aastapäeval .<ref name="pesamuna" /> [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Madison EKRE nimekirjas ja sai 146 häält.<ref name="TOdUt" /> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] valiti Madison [[Valimisringkond nr 8|Järva- ja Viljandimaa ringkonnast]] kompensatsioonimandaadiga Riigikogu liikmeks ja temast sai koosseisu noorim parlamendiliige. Valimiste eel lubas Madison panna piiri riigikogulaste [[kuluhüvitis]]te kasutamisele ning vähendada Eesti elanike väljarännet.<ref name="fiKkR" /> Madison kogus 1883 häält, mis oli ringkonna viies tulemus.<ref name="pesamuna" /> [[Euroopa Liidu asjade komisjon]]i esimesel istungil 16. aprillil 2015 valiti Madison komisjoni aseesimeheks.<ref name="ong69" /> 12. juunil 2016 valiti Madison Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimeheks.<ref name="XwWTl" /> Ta on [[Facebook]]i grupi [[EKRE Sõprade Klubi]] üks administraatoreid.<ref name=":0" /> [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus Jaak Madison 22 819 häält ja osutus valituks.<ref name="bdGo7" /> === Artur Sirgu mälestusselts ja ausammas === Aastal [[2016]] alustas Jaak Madison koos Triin Kuusega mälestusseltsi Eesti Vabadussõjalaste juhi, advokaadi ja poliitiku [[Artur Sirk|Artur Sirgu]] mälestamiseks. Seltsi esmane eesmärk oli püstitada Sirgu mälestuseks ausammas<ref name="swCce" />. Kuigi esialgne plaan oli avada [[ausammas]] [[2017]]. aasta 2. augustil, mis oli Artur Sirgu surma 80. aastapäev, lükkus ausamba avamine rahapuuduse tõttu edasi. Raha saadi kokku järgnevaks aastaks [[Riigikogu]] katuserahadest ja eraisikute annetustest. Ausammas, mille rajamist vedas eest Madison, avati 25. septembril [[2018]] ning see asub [[Järvamaa]]l [[Ambla]]s koguduse pastoraadi esisel platsil. Ausamba valmistas skulptor [[Ekke Väli]] ning valas pronksi [[Bruno Kadak]]<ref name="0zlj3" />. === Eesti Tare renoveerimine Krimmis === Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks algatas Madison 2018. aastal annetuskampaania, mille eesmärk oli taastada [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] põhjaosas Krasnodarka külas asuv Eesti Tare, mis oli Krimmi eestlastele kooskäimiskohaks ning milles on tegutsenud ka laulu- ja tantsuansambel Rukkilill<ref name="OaPLb" />. Eesti Tare ehitas 19. sajandi lõpus eesti pere. 2000. aastate keskel tegid kohalikud eestlased maja korda ning hakkasid sinna koguma Krimmi eestlastega seotud eksponaate. Ajapikku muutus maja kohalike eestlaste jaoks muuseumiks<ref name=":1" />. Paraku oli maja olukord nukraks muutunud, kuna katus ja vundament olid läbi ja elekter oli majast välja võetud. Oma isiklikku raha annetanud ning ühisrahastusplatvormi [[Hooandja]] abil raha kogunud Madison sai kokku 4000 eurot, mille abil vahetati välja Eesti Tare katus, parandati elektrisüsteemi ja fassaadi<ref name=":1" />. Eesti Tare taasavati Eesti kultuuri päeval, 2019. aasta 22. septembril<ref name="iaqXc" />. == Poliitilised vaated == Madison on rahvuslik konservatiiv. Ta peab oluliseks Eesti säilimist rahvusriigina. === Euroopa Liit === Jaak Madison on Euroopa Parlamendi liikmena euroskeptik. Ta ei poolda Euroopa Liidust lahkumist, küll aga soovib ta vähendada Euroopa Liidu liitriigistumist. Madison usub, et Euroopa Liit peaks liikuma tagasi algsetele radadele, milleks on suveräänsete riikide koostöö majanduses ja kaubanduses<ref name="BY7hC" />. Ta on väitnud, et föderaliseeruv Euroopa Liit on suurim oht rahvusriiklusele<ref name="A9X98" />. Madison on seisukohal, et Euroopa Liit on juba teel liitriigiks muutumise suunas, kuna mitmed iseseisva riigi tunnused on Eestil puudu. Nendena on ta välja toonud, et erakorralise piirikontrolli taastamiseks tuleb küsida luba [[Euroopa Komisjon]]ilt, välismaalaste seaduses on Euroopa Liidu seadusaktidest sõltuvad erandid ning liikmesriikide põhiseadused alluvad Euroopa Liidu seadusandlusele<ref name="vsgHY" />. Madison on rõhutanud vastuseisu Euroopa Liidu rahandusministri ideele<ref name="JValT" /> ning on seisukohal, et küsimused nagu eelarve ja immigratsioon peavad jääma liikmesriikide otsustada. Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadina väitis ta, et kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamine põgenike kvootide kehtestamisel, maksupoliitika muutmisel ning teistes riiklikult tähtsates küsimustes kahandab liikmesriikide suveräänsust, sest nii kaotavad hääletustel vähemusse jäävad riigid olulistes küsimustes otsustusõiguse<ref name="P9WBc" />. Euroopa Parlamenti valituks osutununa lubas Madison, et pühendub parlamendi töö takistamisele: "Kui midagigi jääb Euroopa Parlamendis tegemata või otsustamata järgmise viie aasta jooksul, siis oleks see juba suur võit, sest mida vähem Euroopa Parlament endale võimu koondab, seda parem on liikmesriikidele. Mulle pigem meeldiks olla kasvõi üks väikene lüli Trooja hobuse sees, kes natukenegi aitaks kaasa Euroopa Parlamendi tegevuse peatamisele"<ref name="UfT0c" />. === Piirileping ja välispoliitika === Madison on seisukohal, et Eesti peab allkirja Eesti ja Venemaa vaheliselt piirilepingult tagasi võtma ja alustama uusi kõnelusi Tartu rahulepingu alusel, kuna praeguse piirilepinguga kaotaks Eesti 5,2% oma Tartu rahulepingu järgsest territooriumist<ref name="DGJNM" />. 2018 ütles Madison, et kui ratifitseeritakse piirileping praegustel tingimustel, siis saab Venemaa osutada, et Tartu rahuleping, millele on omariiklus rajatud ja mis on Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks, ei ole enam juriidiliselt kehtiv<ref name="15dtp" />. Kaitse- ja julgeolekupoliitilises koostöös on Madison seisukohal, et Eesti ei saa jääda lootma Venemaaga flirtivale Prantsusmaale või Saksamaale, vaid tuleks eeskätt teha koostööd teiste Balti riikide, Poola, Ungari, Ameerika Ühendriikide<ref name="IsEiO" /> ja Soomega<ref name="Uh1Zm" />. 2018. aastal nimetas Madison välispoliitika ajakirjas [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]] väliseestlaste kogukondade toetamist ja nendega kontakti hoidmist rahva püsimise seisukohalt võtmeküsimuseks, mille osas ei tohi reaalpoliitilistel põhjustel järeleandmisi teha. Madison oli sellel seisukohal ka Krimmi eestlaste küsimuses, väites, et Krimmi okupeerimine Venemaa poolt ei tohi tähendada, et Eesti enam sealseid eestlasi ei toeta. Ta usub, et rahvusküsimuses peab Eesti ajama väärtuspõhist välispoliitikat, mis tähendab, et ükskõik millises maailma paigas elav eestlane on Eestile oluline ja tehakse kõik endast sõltuv, et tema side Eestiga püsiks.<ref name="rsdUW" /> === Immigratsioon ja kodakondsus === Madison usub, et kuigi massiimmigratsioon Eestit veel ei puuduta, siis 10–50 aasta pärast on praeguste demograafiliste ja rändetrendide jätkumisel ka Eesti massiimmigratsiooni ohus. Seetõttu peab ta oluliseks, et Eesti hoolikalt vaataks, milliste rahvusvaheliste organisatsioonide, kokkulepete ja poliitikatega end seotakse.<ref name="2tnzR" /> 2019. aasta jaanuaris ütles Madison, et madal sisserännukvoot (1300 inimest aastas) ei ole probleem, sest Euroopa Liidus on vaba tööjõu liikumine ning sisserännukvooti soovitakse suurendada odava tööjõu nimel, mis madaldab kohalike palkasid. Madisonil ei ole midagi kolmekordset keskmist palka teeniva võõrtööjõu vastu.<ref name="UtV3j" /> 2018. aastal väljendas ta seisukohta, et hallipassimeestele, kes on Eestis elanud alates 1991. aastast, tuleks anda viis aastat otsustamiseks, millist kodakondsust nad tahavad. Kes Eesti kodakondsust selle aja jooksul ei omanda, selle elamisluba tühistatakse.<ref name="ayiiP" /> === Sotsiaalküsimused === Madison on samasooliste kooselu seadustamise ja samasooliste paaride lapsendamisõiguse veendunud vastane. Ta peab abielu eesmärgiks ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamist. Ta on nimetanud homoseksuaalsust hälbeks.<ref name="ytyvN" /> Madison on väitnud, et kuna statistika järgi pole soovahetuse taotlejad oma soovides kindlad ning ligi pooled kahetsevad oma soovahetust, siis neid inimesi tuleks ümber veenda neid nõustades ja aidates. Ta on vastu soovahetuse riiklikule hõlbustamisele, mis näitab ta sõnul rohelist tuld hälbelisele käitumisele.<ref name="9Pfrq" /> Abort on Madisoni hinnangul põhjendatud erandjuhtudel, näiteks kui on oht ema tervisele. Ta näeb abortide rohkust eestlaste seas suure probleemina ning peab oluliseks, et aborte iga hinna eest vähendataks. Ta soovib vältida olukordi, kus segadusest tingituna tehakse liiga kergekäeliselt aborte.<ref name="yCrud" /> Aastal 2017 toetas ta ideed võtta eeskuju Ameerika Ühendriikidest ning taastada eriti ränkade kuritegude eest surmanuhtlus. Seisukoha ajendiks oli korduvalt karistatud kurjategija sooritatud tüdruku mõrv. Madison arvas, et ühiskond ei peaks mõrvari sooja kambri ja toidu eest tasuma.<ref name="2iufY" /> Madisoni hinnangul on asendusemaduse puhul tegemist inimkaubandusega. Inimesi, kes surrogaadi teel omale lapse saavad, tuleks karistada.<ref name="u3Dcr" /> ==Skandaalid== [[Fail:Jaak Madisson at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jaak Madison 2022. aasta Arvamusfestivalil]] Pärast Riigikogu liikmeks saamist sattus Jaak Madison ajakirjanduse teravdatud tähelepanu alla ning tema minevikust leiti mitmeid skandaalseid seiku. ===Meediaskandaal Madisoni sõnavõttude teemal sotsiaalmeedias=== Kaks päeva pärast valimisi, 3. märtsil 2015 levis meedias Riigikokku valitud Jaak Madisoni kolme aasta tagune blogipostitus, milles Madison kirjutas: ''On tõsi, et olid koonduslaagrid, sunnitöölaagrid, harrastati gaasikambritega mänge, kuid samas selline nn "range" kord tõi ka Saksamaa tol ajal üsna sügavalt p**sest välja, sest areng, mis põhines küll esmajärgul sõjatööstuse arengule, viis see siiski riigi vaid loetud aastatega Euroopa üheks võimekamaks.'' Lisaks väidetakse aadressil jaakmadison.blogspot.com avaldatud tekstis, et ''ei taha küll õigustada nüüd selle tekstiga natsikuritegusid ja massimõrvu (kuigi sealgi on hukkunute arvud väga vastuolulised), kuid ei saa vaadata asja vaid ühe mätta otsast, vaid peaks nägema ka positiivseid pooli, mis kaasnesid tolleaegse korraldusega.'' Samuti pälvis meedia tähelepanu tema sõnavõtt 2014. aasta kevadest, mil ta kirjutas: ''Paraku on tõsiasi, millest alles nüüd hakatakse ka laiemalt aru saama ning tunnistama, et on vaja rahvuslikku puhastust, mis looks eelduse, et ülekaalu saavutaksid venelaste hulgas just need eestimeelsed :)''<ref name="deMpg" /> Suuremad erakonnad pidasid vajalikuks Madisoni seisukohti uudistes kommenteerida. Reformierakonda kuuluv peaminister [[Taavi Rõivas]] kommenteeris: ''On kurvastav, et noor poliitik käsitleb nii paljudele inimestele kannatusi toonud natsismikuritegusid õigustavalt ja labaseid väljendeid kasutades. /---/ Kuna postitus seostub EKRE kodulehega, jääb õhku küsimus, kas fašismi õigeks rääkimine ja inimsusevastaste kuritegude naeruvääristamine on erakonna üldine seisukoht. Selles küsimuses ootakski selget seisukohavõttu nii EKRE juhilt kui ka Jaak Madisonilt endalt''.<ref name="yylDP" /> [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimees [[Sven Mikser]] välistas koostöö EKRE-ga, viidates Madisoni blogipostitusele: ''Ütlen siinkohal selgelt välja, et sotsiaaldemokraadid ei näe võimalust valitsuskoostööks EKRE-ga, kelle sõnumid on üles ehitatud vaenu õhutamisele. Seda kinnitab veelkord EKRE esimehe Mart Helme soovimatus mõista üheselt hukka oma erakonna uue parlamendiliikme Jaak Madisoni natsismi õigustav mõtteavaldus. Sotsiaaldemokraatide osalusel sellist valitsust, kuhu ühe osapoolena kuulub EKRE, ei tule.''<ref name="GsBFL" /> Madisoni kritiseeris ka IRL-i peasekretär [[Tiit Riisalo]]: ''Kuritegelike ideoloogiate ja režiimide õigustamine riigikogu liikme poolt ei ole sobilik ega vastuvõetav.''<ref name="DJtGE" /> EKRE mõistis meedia käitumise selle teema käsitlemisel hukka: ''Peame pressis ja sotsiaalmeedias levitatud hüsteeriat teadlikuks ja küüniliseks katseks seostada rahvuslikke ja konservatiivseid väärtusi kandvat erakonda õõvastavate ajaloosündmustega ning selle läbi lülitada äsja parlamenti valitud uus jõud poliitilisest diskussioonist välja. /---/ Peame arusaamatuks seda hüsteerilist tooni, millega käsitletakse noore inimese poolt mitu aastat enne poliitikasse minekut tehtud blogipostitusi, kus arutletakse ajaloosündmuste teemal''.<ref name="nAZJz" /> Erakonna esimees Mart Helme kommenteeris, et tegu oli üksikisiku arvamusvabadust austava seisukohaga.<ref name="AVQAN" /> Madison teatas, et tema sõnavõtt ei olnud fašismi ülistamine.<ref name="vvuAP" /> ===Mobiiltelefoni omastamine=== [[Tallink]]is töötades omastas Madison laevast leitud ja infolauda toodud mobiiltelefoni [[iPhone]]. Madison jättis leiu registreerimata, rikkudes sellega Tallinki sisekorra eeskirja<ref name="0fJu4" /> ning üritas telefoni oktoobris 2014 müüa portaalis [[osta.ee]].<ref name="iphone" /> Veebioksjonil jäi telefoni lõpphinnaks 85 eurot,<ref name="iphone" /> kuna Madison oli selleks hetkeks juba omastatud telefoni politseile üle andnud, pakkus ta ostjale asenduseks sama iPhone'i valget mudelit.<ref name="iphone" /> Madisoni enda sõnul ei soovinud ta müügiga kasu teenida ning põhjendas tegu [[antikonsumerism|antikonsumeristliku]] sooviga leida sellele uus kasutaja, kuna Tallink oleks omanikuta telefoni hävitanud.<ref name="ZECrm" /> 30. märtsil 2015 karistati teda mobiiltelefoni omastamise eest väärteo korras 100-eurose rahatrahviga. 2. aprillil 2015 teatas Martin Helme, et teeb juhtumi tõttu Madisonile ettepaneku Riigikogust taanduda ning kui too keeldub, tõstatab küsimuse EKRE juhatuses; Madison leidis, et tal pole põhjust tagasi astuda ega lahkuda erakonnast, mis tema sõnul ''pole kahe mehe erakond''. Ta lubas jääda parlamenti ka juhul, kui erakonnast välja visatakse.<ref name="scQVC" /> Politsei alustas telefoni omastamise uurimist kriminaalmenetluse korras. Kui Madisonile oleks esitatud süüdistus, oleks ta karjäär poliitikas ilmselt lõppenud.<ref name="1wA8u" /> ===Töökaaslaste ahistamine=== 23. aprill 2015 avaldas [[Postimees]] artikli, milles mitmed endised Tallinki naistöötajad süüdistasid Madisoni kopeeritud uksekaartidega korduvalt öösiti nende kajutitesse tungimises.<ref name="sissetungimine" /> Enamasti lõppes sissetungimine vaid vestlusega poliitikast, kuid ühel juhul oli Madison ennast ka lahti riietanud ning avaldanud soovi voodisse heita.<ref name="sissetungimine" /> Samuti kinnitas ahistamist Tallinki sisejuurdlus,<ref name="Knd4D" /> kuid anonüümseks jäänud ohvrid süüdistustega politseisse ei pöördunud.<ref name="GQQjn" />. Madisoni enda sõnul oli tegemist väljamõeldiste ja laimuga.<ref name="sissetungimine" /> Süüdistused olevat absurdsed ning tavatöötajate kajutiuksed ei käivat laevas üldse lukus.<ref name="zJ1Qm" /> Facebooki postituses võrdles ta ennast [[Bill Clinton]]iga: ''Kui miski muu ei aita, tuleb ju süüdistada ahistamises. Nagu Bill Clinton juba.''<ref name="sET4r" /> === Tehniliselt mittekorras sõiduki müük === EKRE-sse kuuluva Jaak Madisoni osta.ee kontolt pakuti 2015. aastal üht vana Opelit müües huvilistele korduvalt välja, et kui väga vaja, võib kasutaja aidata probleemse CO-näidu kiuste autoga ülevaatuse läbida.<ref name="F6YEa" /> === Rüselus Reformierakonna valimispeol === 2019. aasta märtsis sattus ta rüselusse [[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimiste]] järel endise teatri [[NO99]] kohvikus peetud Reformierakonna valimispeol, mis päädis sellega, et Madison kutsus politsei. Rüseluses osalenud baarimees väitis, et sekkus tülisse, sest Madison haaras ühel külastajal kõrist. Madison ise väitis, et tõukas enesekaitseks teda jõuga baarileti juurde tõmmanud võõrast inimest, mispeale baarimees teda üle leti ründas ja ta mantli varruka lõhkus. Isik, kelle vastu ta ennast kaitses, oli politsei saabumise ajaks plehku pannud.<ref name="MAntel" /> Politsei mõõtis Madisonil 0,83 mg/l joobe ja alustas juhtunu asjaolude selgitamist.<ref name="MAntel" /> Politsei ja prokuratuur otsustasid pärast turvakaamerate salvestiste läbivaatamist, et kriminaalmenetluse alustamiseks pole alust, kuna valimispeol teenindajate ja Jaak Madisoni vahel tekkinud rüseluses keegi kannatada ei saanud.<ref name="2Ara0" /> ===Roosta puhkekülas töötades raha varastamine=== 2008. aasta suvel töötas toona 17-aastane Madison kelneri abina [[Roosta puhkeküla]]s, mille toonase direktori Indrek Otti sõnul jäi Madison seal vargusega vahele. Vargused olevat seisnenud selles, et osa baaris müüdud kohvist jättis ta kassast läbi löömata ja pani raha oma taskusse. Madison ise ütles, et kuuleb sellist süüdistust esimest korda ning keegi on kas väga kibestunud või soovib saada meedias kiiret kuulsust.<ref name="3qheO" /> ===Äia palkamine oma assistendiks=== Euroopa Parlamendi liikmena määras Jaak Madison enda assistendiks Kaupo Männiste, kes on ühtlasi Madisoni elukaaslase Merit Männiste isa. Ei Madison ega Kaupo Männiste selles [[huvide konflikt]]i ega [[onupojapoliitika]]t ei näinud. Madison ütles, et Kaupo Männiste on sel ametikohal pädev ja kuna ta pole lähisugulane ega üldse [[sugulane]]gi, siis on töösuhe korrektne. Euroopa Parlamendi kaastöötajate töölevõtmise kord on keelanud küll lähisugulaste oma assistendiks palkamise, kuid [[äi]]asid-[[ämm]]asid nende hulka ei loeta.<ref name="7HpZ1" /><ref name="Vf8CH" /><ref name="bjCFs" /> ===Abipolitseiniku staatusest vabastamine=== Madison oli [[abipolitseinik]] [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i [[Põhja prefektuur]]is. Ta vabastati abipolitseiniku staatusest 23. märtsil 2021 seoses väidetava sobimatu käitumisega, milleks arvati [[Objektiiv (portaal)|Objektiivi]] videosaates esitatud arvamused, kus Madison kutsus Politsei- ja Piirivalveameti arvates üles korrarikkumistele.<ref>[https://www.err.ee/1608174136/ppa-arvas-jaak-madisoni-abipolitseinike-ridadest-valja "PPA arvas Jaak Madisoni abipolitseinike ridadest välja"] ERR, 12. aprill 2021</ref> Madison pidas vabastamist poliitiliselt motiveeritud otsuseks. Ta võttis end esindama vandeadvokaat Paul Kerese, et minna asjaga kohtusse. Ühtlasi pöördus Madison avalikkuse poole põhjaliku selgitava kirjaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/93103757/jaak-madison-kaebas-riigi-kohtusse-seoses-varske-otsusega-arvata-ta-abipolitseinike-seast-valja Jaak Madison kaebas riigi kohtusse seoses värske otsusega arvata ta abipolitseinike seast välja] Delfi, 12. aprill 2021 (vaadatud 14.04.2021)</ref> ==Isiklikku== Madison kuulub Kaitseliidu Tallinna Maleva Toompea malevkonda. Jaak Madison loeb ja teeb sporti (suusatamine, jooksmine, jõusaal).<ref name="valitud" /> Ta valdab eesti, inglise, rootsi, saksa ja soome keelt.{{lisa viide}} Detsembris 2019 sai ta [[Merit Männiste]]ga lapse<ref name="gPplZ" />. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="valitud">Rain Kooli [http://uudised.err.ee/v/eesti/69508227-10b2-4c0a-90f0-44e92cf177c6 "Riigikokku valitud Jaak Madison: natsismis ja fašismis on palju positiivset"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="pesamuna">Riin Aljas [http://epl.delfi.ee/news/eesti/riigikogu-uued-tulijad-tuntud-nimed-pesamuna-ja-kitsekasvataja?id=70920521 Riigikogu uued tulijad: tuntud nimed, pesamuna ja kitsekasvataja] EPL, 3. märts 2015</ref> <ref name="iphone">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/madison-muus-voorast-iphonei-kahe-kuulutusega-ja-pakkus-lopuks-ostjale-teist-telefoni?id=71148463 "Madison müüs võõrast iPhone'i kahe kuulutusega ja pakkus lõpuks ostjale teist telefoni"] Delfi 01.04.2015</ref> <ref name="sissetungimine">[http://www.postimees.ee/3167381/tallinki-naistootajad-suudistavad-madisoni-oma-kajutitesse-tungimises "Tallinki naistöötajad süüdistavad Madisoni oma kajutitesse tungimises"] Postimees, 23.04.2015</ref> <ref name="XwWTl">[http://uudised.err.ee/v/eesti/e22d78f6-502c-46f1-bc40-6f097a9774fc/ekre-tegi-jaak-madisonist-aseesimehe EKRE tegi Jaak Madisonist aseesimehe], ERR, 13. juuni 2016</ref> <ref name="U7FEm">[http://www.riigikogu.ee/komisjonide-teated/euroopa-liidu-asjade-komisjon/euroopa-liidu-asjade-komisjon-valis-esimehe-ja-aseesimehe Euroopa Liidu asjade komisjon valis esimehe ja aseesimehe], Riigikogu, 17. aprill 2015/</ref> <ref name="GfekJ">http://vvk.ee/?op=search_results&otsi=jaak+madison&x=0&y=0&label=history</ref> <ref name="TOdUt">http://ep2014.vvk.ee/mandates.html</ref> <ref name="fiKkR">Margus Järv, Ester Vaitmaa [http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/uudised/top-10-pesamunad-kes-on-jaak-madison-riigikogu-koige-noorem-liige?id=70913525 TOP 10 PESAMUNAD: Kes on Jaak Madison? Riigikogu kõige noorem liige!] Delfi, 2. märts 2015</ref> <ref name="ong69">http://riigikogu.ee/index.php?id=182544</ref> <ref name="deMpg">[http://uudised.err.ee/v/eesti/0c283170-0c7c-4365-852a-731ca148a380 "Sotsiaalmeedias levib veel üks EKRE poliitiku vastakaid arvamusi tekitav postitus"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="yylDP">[http://uudised.err.ee/v/eesti/4c70468e-1b43-4519-af54-60bc96c69376 "Reformierakond: EKRE peaks Madisoni väljaütlemised hukka mõistma"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="GsBFL">[http://uudised.err.ee/v/eesti/74a4d5b8-9522-4986-8bd5-e3fa6de99387 "Mikser välistas valitsuskoostöö EKRE-ga"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="DJtGE">[http://uudised.err.ee/v/eesti/fa5f8d22-3efa-4e7a-9e51-11a46b90dc84 "IRL: kuritegelike ideoloogiate õigustamine ei ole vastuvõetav"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="nAZJz">[http://uudised.err.ee/v/eesti/9ea70e1f-5a34-430c-93df-9dffbc936a3e "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond mõistis hukka "natsiteemalise hüsteeria""] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="AVQAN">[http://uudised.err.ee/v/eesti/76429d04-40fc-4806-a7b8-37c5502e5795 "Mart Helme: Madisoni tekst on üksikisiku arvamusvabadust austav seisukoht"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="vvuAP">[http://uudised.err.ee/v/eesti/b4476fc8-efb6-426e-bc9c-777d8f1a03f9 "Madison: leida minu blogipostitusest natsismi ülistamist on jaburus"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="0fJu4">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/politsei-maaras-vastsele-saadikule-jaak-madisonile-nutitelefoni-omastamise-eest-rahatrahvi-riigikogulane-paases-napilt-kriminaalasjast?id=70937861 "Politsei määras vastsele saadikule Jaak Madisonile nutitelefoni omastamise eest rahatrahvi, riigikogulane pääses napilt kriminaalasjast"] Delfi, 30.03.2015</ref> <ref name="ZECrm">[http://www.sakala.ajaleht.ee/3140729/com/riigikogu-liige-ei-tahtnud-voorast-telefoni-muues-oma-sonul-kasu-saada/ "Riigikogu liige ei tahtnud võõrast telefoni müües oma sõnul kasu saada"] Sakala, 31.03.2015</ref> <ref name="scQVC">[http://uudised.err.ee/v/eesti/6bd68854-09f9-48d5-9170-4b12b2b52119 "Jaak Madison: ma ei lahku riigikogust"] ERR, 02.04.2015</ref> <ref name="1wA8u">http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/politsei-maaras-vastsele-saadikule-jaak-madisonile-nutitelefoni-omastamise-eest-rahatrahvi-riigikogulane-paases-napilt-kriminaalasjast?id=70937861</ref> <ref name="Knd4D">http://www.aripaev.ee/uudised/2015/06/04/tallinki-sisejuurdlus-paljastas-ekre-jaak-madisoni-ahistamise</ref> <ref name="zJ1Qm">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaak-madison-vaide-et-ma-tungisin-tallinki-laeval-naistootajate-kajutitesse-on-absurdne?id=71318763 "Jaak Madison: väide, et ma tungisin Tallinki laeval naistöötajate kajutitesse, on absurdne"]Delfi, 24.04.2015</ref> <ref name="sET4r">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jarjekordne-skandaal-tallinki-naistootajad-suudistavad-ekre-saadikut-jaak-madisoni-oma-kajutitesse-tungimises?id=71316001 "Järjekordne skandaal: Tallinki naistöötajad süüdistavad EKRE saadikut Jaak Madisoni oma kajutitesse tungimises"] Delfi, 23.04.2015</ref> <ref name="F6YEa">http://www.aripaev.ee/uudised/2015/04/01/jaak-madisoni-ostaee-kontolt-pakuti-abi-auto-ulevaatuse-voltsimisega</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Sulev Vedler]]|url=https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|pealkiri=Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meediatööstuskompleks, mis ei aja „mingit roosat löga“|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410123656/https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|arhiivimisaeg=2019-04-10}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Jaanus Piirsalu|url=https://leht.postimees.ee/6788027/krimmi-eesti-tare-sai-annetuste-abil-korda|pealkiri=Krimmi Eesti Tare sai annetuste abil korda|väljaanne=Postimees|aeg=27.09.2019|vaadatud=16.11.2019}}</ref> <ref name="MAntel">"[https://www.delfi.ee/news/rk2019/uudised/videod-jaak-madison-sattus-reformierakonna-valimispeol-ruselusse?id=85500735 VIDEOD | Jaak Madison sattus Reformierakonna valimispeol rüselusse]". 4. märts 2019. ''[[Delfi]]''.</ref> <ref name="oDKL6">{{Netiviide|url=https://ekre.ee/ekre-esimeheks-valiti-mart-helme-aseesimeestena-jatkavad-martin-helme-henn-polluaas-ja-jaak-madison/|pealkiri=Jõhvi kontserdimajas kogunenud EKRE kongress valis uue juhtkonna|aeg=10. juuni 2019|vaadatud=28.10.2019}}</ref> <ref name="SCBMr">{{Netiviide|autor=Fred Püss|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikogu-pohiseaduskomisjoni-esimeheks-sai-jaak-madison?id=86068875|pealkiri=Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimeheks sai Jaak Madison|väljaanne=delfi.ee|aeg=30.04.2019|vaadatud=28.10.2019}}</ref> <ref name="qHopa">{{Netiviide|autor=Greete Palgi|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaak-madison-valiti-europarlamendis-konservatiivide-fraktsiooni-laekuriks?id=86510857|pealkiri=Jaak Madison valiti Europarlamendis konservatiivide fraktsiooni laekuriks|väljaanne=delfi.ee|aeg=12.06.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="qPDe3">{{Netiviide|url=https://www.europarl.europa.eu/meps/en/197493/JAAK_MADISON/home#mep-card-content|pealkiri=Euroopa Parlamendi tutvustusleht Jaak Madisonist|vaadatud=28.10.2019}}</ref> <ref name="bdGo7">[https://ep2019.valimised.ee/et/election-result/index.html Hääletamis- ja valimistulemus. Eesti Vabariik] Euroopa Parlament 2019</ref> <ref name="swCce">{{Netiviide|autor=|url=http://www.artursirk.ee/selts/|pealkiri=Mälestusselts „Artur Sirk“ - Selts|väljaanne=Mälestusselts „Artur Sirk“|aeg=|vaadatud=16.11.2019}}</ref> <ref name="0zlj3">{{Netiviide|autor=Mirjam Mäekivi|url=https://www.err.ee/860237/malestussammas-artur-sirgule-tuleb-ambla-pastoraadi-ette|pealkiri=Mälestussammas Artur Sirgule tuleb Ambla pastoraadi ette|väljaanne=ERR|aeg=10.09.2018|vaadatud=16.11.2019}}</ref> <ref name="OaPLb">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=Eesti Tare renoveerimine Krimmis|pealkiri=https://www.hooandja.ee/projekt/eesti-tare-renoveerimine-krimmis|väljaanne=Hooandja|aeg=|vaadatud=16.11.2019}}</ref> <ref name="iaqXc">{{Netiviide|autor=|url=https://kultuuriseltsid.ee/videod/2019/eesti-tare/|pealkiri=Eesti Tare|väljaanne=Kultuuriseltsid|aeg=26.09.2019|vaadatud=16.11.2019}}</ref> <ref name="BY7hC">{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/898426/eesti-poliitikud-peavad-tulevasi-eurovalimisi-murrangulisteks|pealkiri=Eesti poliitikud peavad tulevasi eurovalimisi murrangulisteks|väljaanne=ERR|aeg=14.01.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="A9X98">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/jaak-madison-euroopa-liidu-foderaliseerumine-ohustab-rahvusriiklust/|pealkiri=Jaak Madison: Euroopa Liidu föderaliseerumine ohustab rahvusriiklust|väljaanne=Riigikogu|aeg=18. oktoober 2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="vsgHY">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://uueduudised.ee/arvamus/jaak-madison-euroopa-liidu-kui-riikide-liiduga-on-asjad-juba-tana-kehvasti/|pealkiri=Jaak Madison: Euroopa Liidu kui riikide liiduga on asjad juba täna kehvasti|väljaanne=Uued Uudised|aeg=25.04.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="JValT">{{Netiviide|autor=Aleksander Krjukov|url=https://www.err.ee/929455/madison-meil-on-europarlamendi-valimistel-voimalik-saada-kaks-kohta|pealkiri=Madison: meil on europarlamendi valimistel võimalik saada kaks kohta|väljaanne=ERR|aeg=11.04.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="P9WBc">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://arvamus.postimees.ee/6682328/jaak-madison-eesti-saadik-peab-tootama-europarlamendi-mojuvoimu-vahendamise-nimel|pealkiri=Jaak Madison: Eesti saadik peab töötama europarlamendi mõjuvõimu vähendamise nimel|väljaanne=Postimees|aeg=13. mai 2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="UfT0c">{{Netiviide|autor=Fred Püss|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaak-madison-lubab-puhenduda-europarlamendi-too-takistamisele?id=86889469|pealkiri=Jaak Madison lubab pühenduda europarlamendi töö takistamisele|väljaanne=Delfi|aeg=20.07.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="DGJNM">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://arvamus.postimees.ee/4565634/jaak-madison-eesti-ja-venemaa-piirilepingust-oleks-saanud-taganeda-moodunud-aastal|pealkiri=Jaak Madison: Eesti ja Venemaa piirilepingust oleks saanud taganeda möödunud aastal|väljaanne=Postimees|aeg=6. juuli 2018|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="15dtp">{{Netiviide|autor=Ainar Ruussaar|url=https://www.postimees.ee/6469396/jaak-madison-eesti-peab-allkirja-piirileppelt-venemaaga-tagasi-votma|pealkiri=Jaak Madison: Eesti peab allkirja piirileppelt Venemaaga tagasi võtma|väljaanne=Postimees|aeg=4. detsember 2018|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="IsEiO">{{Netiviide|autor=|url=https://uueduudised.ee/uudis/eesti/jaak-madison-euroopa-liit-tuleb-juhtida-tagasi-oma-latete-juurde-milleks-on-iseseisvate-rahvusriikide-koostoouhendus/|pealkiri=Jaak Madison: Euroopa Liit tuleb juhtida tagasi oma lätete juurde, milleks on iseseisvate rahvusriikide koostööühendus|väljaanne=Uued Uudised|aeg=14.01.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="Uh1Zm">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://arvamus.postimees.ee/6767152/jaak-madison-eesti-eesmark-peab-olema-soome-algatatud-skandinaavia-kaitsekoostooga-liitumine|pealkiri=Jaak Madison: Eesti eesmärk peab olema Soome algatatud Skandinaavia kaitsekoostööga liitumine|väljaanne=Postimees|aeg=2. september 2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="rsdUW">{{Netiviide|autor=|url=https://diplomaatia.ee/kuidas-hoida-eestluse-tuld-piiri-taga/|pealkiri=Kuidas hoida eestluse tuld piiri taga?|väljaanne=Diplomaatia|aeg=8. juuni 2018|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="2tnzR">{{Netiviide|autor=|url=https://uueduudised.ee/varia/jaak-madison-noor-mees-vana-kalana-poliitikavees/|pealkiri=Jaak Madison – noor mees vana kalana poliitikavees|väljaanne=Uued Uudised|aeg=08.02.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="UtV3j">{{Netiviide|autor=Raimo Poom|url=https://www.delfi.ee/news/rk2019/tagatuba/tagatoa-randesaade-madison-laseks-suure-palgaga-tootajad-sisserannu-kvoodita-eestisse-kaljulaid-kusib-mis-saab-neist-kriisi-korral?id=84994813|pealkiri=Tagatoa rändesaade {{!}} Madison laseks suure palgaga töötajad sisserännu kvoodita Eestisse. Kaljulaid küsib: mis saab neist kriisi korral?|väljaanne=delfi.ee|aeg=11.01.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="ayiiP">{{Netiviide|autor=Vahur Koorits|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/madison-hallipassimeestel-kes-viie-aasta-jooksul-kodakondsust-ei-taotle-tuleks-elamisluba-tuhistada?id=81892117|pealkiri=Madison: hallipassimeestel, kes viie aasta jooksul kodakondsust ei taotle, tuleks elamisluba tühistada|väljaanne=delfi.ee|aeg=25.04.2018|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="ytyvN">"[https://www.ohtuleht.ee/732727/jaak-madison-homoseksuaalsus-on-halve Jaak Madison: homoseksuaalsus on hälve]". Õhtuleht.</ref> <ref name="9Pfrq">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://ekre.ee/jaak-madison-soovahetust-lihtsustada-plaaniv-valitsus-volgneb-avalikkusele-selgituse/|pealkiri=JAAK MADISON: SOOVAHETUST LIHTSUSTADA PLAANIV VALITSUS VÕLGNEB AVALIKKUSELE SELGITUSE|väljaanne=ekre.ee|aeg=6. detsember 2016|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="yCrud">{{Netiviide|autor=Vilja Kiisler|url=https://poliitika.postimees.ee/6570125/jaak-madison-ma-ei-poolda-aborte-mis-on-tehtud-lihtsalt-mugavusest|pealkiri=Jaak Madison: ma ei poolda aborte, mis on tehtud lihtsalt mugavusest|väljaanne=Postimees|aeg=15. aprill 2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="2iufY">{{Netiviide|autor=Aleksander Pihlak|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaak-madison-viljandi-morvajuhtumist-ehk-oleks-moistlik-moelda-surmanuhtlusele?id=80125368|pealkiri=Jaak Madison Viljandi mõrvajuhtumist: ehk oleks mõistlik mõelda surmanuhtlusele|väljaanne=delfi.ee|aeg=10.11.2017|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="u3Dcr">{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/868413/madison-asendusemadusest-inimkaubanduses-osalejaid-tuleb-karistada|pealkiri=Madison asendusemadusest: inimkaubanduses osalejaid tuleb karistada|väljaanne=ERR|aeg=11.10.2018|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="GQQjn">{{Netiviide|autor=|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-2015-noorpoliitik-jaak-madisoni-tormiline-aasta?id=73277265|pealkiri=DELFI 2015: Noorpoliitik Jaak Madisoni tormiline aasta|väljaanne=delfi.ee|aeg=01.01.2016|vaadatud=05.11.2019}}</ref> <ref name="2Ara0">[https://m.delfi.ee/article.php?id=85516413 Politsei ei alusta Jaak Madisoni Reformierakonna valimispeo rüseluse osas kriminaalmenetlust], www.DELFI.ee, 5. märts 2019 (vaadatud 07.03.2019)</ref> <ref name="3qheO">[https://online.le.ee/2019/09/19/epl-jaak-madison-jai-roostal-tootades-vargusega-vahele/ EPL: Jaak Madison jäi Roostal töötades vargusega vahele]. [[Lääne Elu]], 19.09.2019</ref> <ref name="7HpZ1">[https://www.err.ee/987882/jaak-madison-palkas-eesti-assistendiks-oma-elukaaslase-isa Jaak Madison palkas Eesti assistendiks oma elukaaslase isa]. [[ERR]], 04.10.2019</ref> <ref name="Vf8CH">[https://www.err.ee/990137/mart-helme-lubas-jaak-madisoniga-aia-palkamise-teemal-vestelda Mart Helme lubas Jaak Madisoniga äia palkamise teemal vestelda]. [[ERR]], 09.10.2019</ref> <ref name="bjCFs">[https://www.ohtuleht.ee/978292/jaak-madison-palkas-aia-oma-assistendiks-samas-keelavad-europarlamendi-reeglid-lahisugulaste-palkamist Jaak Madison palkas äia oma assistendiks. Samas keelavad europarlamendi reeglid lähisugulaste palkamist]. [[Õhtuleht]], 04.10.2019</ref> <ref name="gPplZ">[https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-jaak-madison-ja-merit-manniste-saavad-lapse?id=87190861 Palju õnne! Jaak Madison ja Merit Männiste saavad lapse], Delfi, 21. august 2019</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Jaak Madison}} * [https://jaakmadison.ee/ Jaak Madisoni koduleht] *[http://www.europarl.europa.eu/meps/et/197493/JAAK_MADISON/home Jaak Madison Euroopa Parlamendi kodulehel] * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/martin-helme-jaak-madison-on-meie-erakonna-wunderkind?id=70930125 Martin Helme: Jaak Madison on meie erakonna wunderkind] Delfi, 3. märts 2015 * [http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/uudised/delfi-video-vaata-mida-raakis-natsipostituse-autor-jaak-madison-delfi-vabas-mikrofonis?id=70930655 DELFI VIDEO: Vaata, mida rääkis natsipostituse autor Jaak Madison Delfi "Vabas mikrofonis"!] Delfi, 3. märts 2015 * [[Vahur Koorits]] [http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/uudised/taismahus-ekre-saadik-madisoni-postitus-vettpidavaid-toendeid-kuue-miljoni-juudi-hukkumise-kohta-pole?id=70929009 "TÄISMAHUS: EKRE saadik Madisoni postitus: vettpidavaid tõendeid kuue miljoni juudi hukkumise kohta pole"] Delfi, 3. märts 2015 *[http://uudised.err.ee/v/eesti/bd58351f-07c1-4f34-9500-a20eef023ee2 Rahvasaadik Jaak Madison sai võõra nutitelefoni omastamise eest trahvi], ERR Uudised, 31. märts 2015 * [http://pluss.postimees.ee/3167381/tallinki-naistootajad-suudistavad-madisoni-oma-kajutitesse-tungimises "Tallinki naistöötajad süüdistavad Madisoni oma kajutitesse tungimises"] Postimees, 23. aprill 2015 * [http://pluss.postimees.ee/3167419/madison-ma-ei-taha-raisata-ilusat-paeva-sellisele-laimule "Madison: ma ei taha raisata ilusat päeva sellisele laimule"] Postimees, 23. aprill 2015 * [http://arvamus.postimees.ee/3172603/risto-berendson-vassimise-meistriklass Risto Berendson: vassimise meistriklass] Postimees, 29. aprill 2015 * [[Vilja Kiisler]] [http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/04/29/vilja-kiisler-natsikloun-jaak-madison "Natsikloun – võimalik vaid Eestis?"] Äripäev, 29. aprill 2015 * [[Kaarel Tarand]] [http://opleht.ee/22633-madisoni-motteroimad/ "Madisoni mõtteroimad"] Õpetajate Leht, 30. aprill 2015 * [http://uudised.err.ee/v/arvamus/f65ef1bc-8b2b-4758-97f7-b2f18d5e53f1/jaak-madison-peame-votma-euroopa-liidu-lagunemist-kui-ajaloolist-paratamatust Jaak Madison: peame võtma Euroopa Liidu lagunemist kui ajaloolist paratamatust], ERR Uudised, 28. detsember 2016 * [https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/jaak-madison-brusselis-kontroll-immigratsioonipoliitika-ule-peab-jaama-el-liikmesriikidele/ Jaak Madison Brüsselis: kontroll immigratsioonipoliitika üle peab jääma EL-i liikmesriikidele!], Riigikogu, 1. märts 2017 * [https://www.diplomaatia.ee/artikkel/valgevene-torjutud-kuid-vajalik-partner/ Valgevene – tõrjutud, kuid vajalik partner], [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], august 2017, nr 168 * [https://www.err.ee/618295/jaak-madison-ekre-on-tagajarg-mitte-pohjus Jaak Madison: EKRE on tagajärg, mitte põhjus], ERR, 13. september 2017 {{JÄRJESTA:Madison, Jaak}} [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] 27bh04u2uy2q5lseae1mxn6dlxn55fz 6184610 6184608 2022-08-28T07:52:42Z 213.219.114.211 /* Viited */ wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jaak Madison | pildi nimi =RK Jaak Madison.jpg | amet = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 30. märts 2015 | ametiajalõpp = 30. märts 2019 | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 30. märts 2019 | ametiajalõpp2 = 12. juuni 2019 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus3 = 2. juuli 2019 | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünnikuupäev = {{sünniaeg ja vanus|1991|4|22}} | sünnikoht = [[Albu vald]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2013-) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = }} '''Jaak Madison''' (sündinud [[22. aprill]]il [[1991]] [[Järvamaa]]l [[Albu vald|Albu vallas]] (praegune [[Järva vald]])) on Eesti poliitik, [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] (EKRE) aseesimees<ref name="oDKL6" /> ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta oli [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige, Riigikogu [[Riigikogu põhiseaduskomisjon|põhiseaduskomisjon]]i esimees<ref name="SCBMr" />, 2015–2019 Riigikogu [[Euroopa Liidu asjade komisjon]]i aseesimees<ref name="U7FEm" />, 2015–2016 kultuurikomisjoni liige. Aastatel 2017–2019 oli Jaak Madison [[Viljandi linnavolikogu]] liige, kus ta oli majanduskomisjoni aseesimees. 2013. aastal sai Madison [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalikel valimistel]] [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] nimekirjas Albu vallavolikokku. Euroopa Parlamendis on Madison fraktsiooni [[Identiteet ja Demokraatia]] (ID) liige, kus ta valiti ka fraktsiooni laekuriks ja juhatuse liikmeks<ref name="qHopa" />. Madison on europarlamendi komisjonidest väliskomisjoni (AFET) põhiliige, Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide delegatsiooni põhiliige, asendusliige parlamendi põhiseaduskomisjonis (AFCO) ja tsiviilõiguste komisjonis (LIBE)<ref name="qPDe3" />. ==Haridus ja töö== Jaak Madison õppis [[Albu Põhikool]]is ja [[Noarootsi Gümnaasium]]is, 10. klassi järel vahetusõpilasena [[Soome]]s [[Hanko]] rahvaülikoolis (soome ''Hangon Suomalainen kansalaisopisto'') ning edasi [[Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium]]is. Gümnaasiumiõpingute kõrvalt õppis ta [[Tallinna Teeninduskool]]is kelneriks ning töötas [[Tallink]]i ja [[Silja Line]]'i kaubamärgi all sõitvatel reisilaevadel promootorina (kaupluse müügiedendajana). Veel on Madison töötanud reisilaevadel [[Baltic Queen]] ja Romantika infotöötajana.<ref name="valitud" /> Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Madison 2011. aastal [[Tallinna Majanduskool]]i turunduse erialale, mis jäi lõpetamata.{{lisa viide}} 2015. aasta algul õppis Jaak Madison [[Tallinna Ülikool]]is riigiteadusi, kuid ei lõpetanud.<ref name="pesamuna" /> 2016. aastal õppis Jaak Madison Tallinna Tehnikaülikoolis väikeettevõtluse erialal ja ei lõpetanud. 2018. aastal asus Jaak Madison õppima rahvusvahelisi suhteid Euroakadeemias, kuid viis end üle Tallinna Ülikooli samale erialale ega lõpetanud õpinguid. 2019. aastal asus Jaak Madison õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, kuid õpingud on lõpetamata.<ref name=""haridus" /> ==Poliitiline tegevus== [[Fail:Tõrvikurongkäik 2016 - Jaak Madisoni kõne.jpg|pisi|Jaak Madison 2015. aastal vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäigu järel kõnet pidamas]] 2013. aasta mais astus Jaak Madison [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]]. Samal aastal kandideeris Madison [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalikel valimistel]] [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] nimekirjas Albu vallavolikokku ning osutus valituks.<ref name="GfekJ" /> Valiti 25. jaanuaril 2014 EKRE Järva- ja Viljandimaa organisatsioonide ühendamisel tekkinud ringkonna esimeheks.<ref name="valitud" /> Oli aastatel 2013–2015 EKRE noorteühenduse [[Sinine Äratus]] Tallinna noorteringkonna juht. Juulis 2014 valiti Sinise Äratuse esimeheks ja oli üks Sinise Äratuse tõrvikurongkäigu korraldajatest 2015. aastal vabariigi aastapäeval .<ref name="pesamuna" /> [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Madison EKRE nimekirjas ja sai 146 häält.<ref name="TOdUt" /> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] valiti Madison [[Valimisringkond nr 8|Järva- ja Viljandimaa ringkonnast]] kompensatsioonimandaadiga Riigikogu liikmeks ja temast sai koosseisu noorim parlamendiliige. Valimiste eel lubas Madison panna piiri riigikogulaste [[kuluhüvitis]]te kasutamisele ning vähendada Eesti elanike väljarännet.<ref name="fiKkR" /> Madison kogus 1883 häält, mis oli ringkonna viies tulemus.<ref name="pesamuna" /> [[Euroopa Liidu asjade komisjon]]i esimesel istungil 16. aprillil 2015 valiti Madison komisjoni aseesimeheks.<ref name="ong69" /> 12. juunil 2016 valiti Madison Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimeheks.<ref name="XwWTl" /> Ta on [[Facebook]]i grupi [[EKRE Sõprade Klubi]] üks administraatoreid.<ref name=":0" /> [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus Jaak Madison 22 819 häält ja osutus valituks.<ref name="bdGo7" /> === Artur Sirgu mälestusselts ja ausammas === Aastal [[2016]] alustas Jaak Madison koos Triin Kuusega mälestusseltsi Eesti Vabadussõjalaste juhi, advokaadi ja poliitiku [[Artur Sirk|Artur Sirgu]] mälestamiseks. Seltsi esmane eesmärk oli püstitada Sirgu mälestuseks ausammas<ref name="swCce" />. Kuigi esialgne plaan oli avada [[ausammas]] [[2017]]. aasta 2. augustil, mis oli Artur Sirgu surma 80. aastapäev, lükkus ausamba avamine rahapuuduse tõttu edasi. Raha saadi kokku järgnevaks aastaks [[Riigikogu]] katuserahadest ja eraisikute annetustest. Ausammas, mille rajamist vedas eest Madison, avati 25. septembril [[2018]] ning see asub [[Järvamaa]]l [[Ambla]]s koguduse pastoraadi esisel platsil. Ausamba valmistas skulptor [[Ekke Väli]] ning valas pronksi [[Bruno Kadak]]<ref name="0zlj3" />. === Eesti Tare renoveerimine Krimmis === Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks algatas Madison 2018. aastal annetuskampaania, mille eesmärk oli taastada [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] põhjaosas Krasnodarka külas asuv Eesti Tare, mis oli Krimmi eestlastele kooskäimiskohaks ning milles on tegutsenud ka laulu- ja tantsuansambel Rukkilill<ref name="OaPLb" />. Eesti Tare ehitas 19. sajandi lõpus eesti pere. 2000. aastate keskel tegid kohalikud eestlased maja korda ning hakkasid sinna koguma Krimmi eestlastega seotud eksponaate. Ajapikku muutus maja kohalike eestlaste jaoks muuseumiks<ref name=":1" />. Paraku oli maja olukord nukraks muutunud, kuna katus ja vundament olid läbi ja elekter oli majast välja võetud. Oma isiklikku raha annetanud ning ühisrahastusplatvormi [[Hooandja]] abil raha kogunud Madison sai kokku 4000 eurot, mille abil vahetati välja Eesti Tare katus, parandati elektrisüsteemi ja fassaadi<ref name=":1" />. Eesti Tare taasavati Eesti kultuuri päeval, 2019. aasta 22. septembril<ref name="iaqXc" />. == Poliitilised vaated == Madison on rahvuslik konservatiiv. Ta peab oluliseks Eesti säilimist rahvusriigina. === Euroopa Liit === Jaak Madison on Euroopa Parlamendi liikmena euroskeptik. Ta ei poolda Euroopa Liidust lahkumist, küll aga soovib ta vähendada Euroopa Liidu liitriigistumist. Madison usub, et Euroopa Liit peaks liikuma tagasi algsetele radadele, milleks on suveräänsete riikide koostöö majanduses ja kaubanduses<ref name="BY7hC" />. Ta on väitnud, et föderaliseeruv Euroopa Liit on suurim oht rahvusriiklusele<ref name="A9X98" />. Madison on seisukohal, et Euroopa Liit on juba teel liitriigiks muutumise suunas, kuna mitmed iseseisva riigi tunnused on Eestil puudu. Nendena on ta välja toonud, et erakorralise piirikontrolli taastamiseks tuleb küsida luba [[Euroopa Komisjon]]ilt, välismaalaste seaduses on Euroopa Liidu seadusaktidest sõltuvad erandid ning liikmesriikide põhiseadused alluvad Euroopa Liidu seadusandlusele<ref name="vsgHY" />. Madison on rõhutanud vastuseisu Euroopa Liidu rahandusministri ideele<ref name="JValT" /> ning on seisukohal, et küsimused nagu eelarve ja immigratsioon peavad jääma liikmesriikide otsustada. Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadina väitis ta, et kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamine põgenike kvootide kehtestamisel, maksupoliitika muutmisel ning teistes riiklikult tähtsates küsimustes kahandab liikmesriikide suveräänsust, sest nii kaotavad hääletustel vähemusse jäävad riigid olulistes küsimustes otsustusõiguse<ref name="P9WBc" />. Euroopa Parlamenti valituks osutununa lubas Madison, et pühendub parlamendi töö takistamisele: "Kui midagigi jääb Euroopa Parlamendis tegemata või otsustamata järgmise viie aasta jooksul, siis oleks see juba suur võit, sest mida vähem Euroopa Parlament endale võimu koondab, seda parem on liikmesriikidele. Mulle pigem meeldiks olla kasvõi üks väikene lüli Trooja hobuse sees, kes natukenegi aitaks kaasa Euroopa Parlamendi tegevuse peatamisele"<ref name="UfT0c" />. === Piirileping ja välispoliitika === Madison on seisukohal, et Eesti peab allkirja Eesti ja Venemaa vaheliselt piirilepingult tagasi võtma ja alustama uusi kõnelusi Tartu rahulepingu alusel, kuna praeguse piirilepinguga kaotaks Eesti 5,2% oma Tartu rahulepingu järgsest territooriumist<ref name="DGJNM" />. 2018 ütles Madison, et kui ratifitseeritakse piirileping praegustel tingimustel, siis saab Venemaa osutada, et Tartu rahuleping, millele on omariiklus rajatud ja mis on Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks, ei ole enam juriidiliselt kehtiv<ref name="15dtp" />. Kaitse- ja julgeolekupoliitilises koostöös on Madison seisukohal, et Eesti ei saa jääda lootma Venemaaga flirtivale Prantsusmaale või Saksamaale, vaid tuleks eeskätt teha koostööd teiste Balti riikide, Poola, Ungari, Ameerika Ühendriikide<ref name="IsEiO" /> ja Soomega<ref name="Uh1Zm" />. 2018. aastal nimetas Madison välispoliitika ajakirjas [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]] väliseestlaste kogukondade toetamist ja nendega kontakti hoidmist rahva püsimise seisukohalt võtmeküsimuseks, mille osas ei tohi reaalpoliitilistel põhjustel järeleandmisi teha. Madison oli sellel seisukohal ka Krimmi eestlaste küsimuses, väites, et Krimmi okupeerimine Venemaa poolt ei tohi tähendada, et Eesti enam sealseid eestlasi ei toeta. Ta usub, et rahvusküsimuses peab Eesti ajama väärtuspõhist välispoliitikat, mis tähendab, et ükskõik millises maailma paigas elav eestlane on Eestile oluline ja tehakse kõik endast sõltuv, et tema side Eestiga püsiks.<ref name="rsdUW" /> === Immigratsioon ja kodakondsus === Madison usub, et kuigi massiimmigratsioon Eestit veel ei puuduta, siis 10–50 aasta pärast on praeguste demograafiliste ja rändetrendide jätkumisel ka Eesti massiimmigratsiooni ohus. Seetõttu peab ta oluliseks, et Eesti hoolikalt vaataks, milliste rahvusvaheliste organisatsioonide, kokkulepete ja poliitikatega end seotakse.<ref name="2tnzR" /> 2019. aasta jaanuaris ütles Madison, et madal sisserännukvoot (1300 inimest aastas) ei ole probleem, sest Euroopa Liidus on vaba tööjõu liikumine ning sisserännukvooti soovitakse suurendada odava tööjõu nimel, mis madaldab kohalike palkasid. Madisonil ei ole midagi kolmekordset keskmist palka teeniva võõrtööjõu vastu.<ref name="UtV3j" /> 2018. aastal väljendas ta seisukohta, et hallipassimeestele, kes on Eestis elanud alates 1991. aastast, tuleks anda viis aastat otsustamiseks, millist kodakondsust nad tahavad. Kes Eesti kodakondsust selle aja jooksul ei omanda, selle elamisluba tühistatakse.<ref name="ayiiP" /> === Sotsiaalküsimused === Madison on samasooliste kooselu seadustamise ja samasooliste paaride lapsendamisõiguse veendunud vastane. Ta peab abielu eesmärgiks ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamist. Ta on nimetanud homoseksuaalsust hälbeks.<ref name="ytyvN" /> Madison on väitnud, et kuna statistika järgi pole soovahetuse taotlejad oma soovides kindlad ning ligi pooled kahetsevad oma soovahetust, siis neid inimesi tuleks ümber veenda neid nõustades ja aidates. Ta on vastu soovahetuse riiklikule hõlbustamisele, mis näitab ta sõnul rohelist tuld hälbelisele käitumisele.<ref name="9Pfrq" /> Abort on Madisoni hinnangul põhjendatud erandjuhtudel, näiteks kui on oht ema tervisele. Ta näeb abortide rohkust eestlaste seas suure probleemina ning peab oluliseks, et aborte iga hinna eest vähendataks. Ta soovib vältida olukordi, kus segadusest tingituna tehakse liiga kergekäeliselt aborte.<ref name="yCrud" /> Aastal 2017 toetas ta ideed võtta eeskuju Ameerika Ühendriikidest ning taastada eriti ränkade kuritegude eest surmanuhtlus. Seisukoha ajendiks oli korduvalt karistatud kurjategija sooritatud tüdruku mõrv. Madison arvas, et ühiskond ei peaks mõrvari sooja kambri ja toidu eest tasuma.<ref name="2iufY" /> Madisoni hinnangul on asendusemaduse puhul tegemist inimkaubandusega. Inimesi, kes surrogaadi teel omale lapse saavad, tuleks karistada.<ref name="u3Dcr" /> ==Skandaalid== [[Fail:Jaak Madisson at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jaak Madison 2022. aasta Arvamusfestivalil]] Pärast Riigikogu liikmeks saamist sattus Jaak Madison ajakirjanduse teravdatud tähelepanu alla ning tema minevikust leiti mitmeid skandaalseid seiku. ===Meediaskandaal Madisoni sõnavõttude teemal sotsiaalmeedias=== Kaks päeva pärast valimisi, 3. märtsil 2015 levis meedias Riigikokku valitud Jaak Madisoni kolme aasta tagune blogipostitus, milles Madison kirjutas: ''On tõsi, et olid koonduslaagrid, sunnitöölaagrid, harrastati gaasikambritega mänge, kuid samas selline nn "range" kord tõi ka Saksamaa tol ajal üsna sügavalt p**sest välja, sest areng, mis põhines küll esmajärgul sõjatööstuse arengule, viis see siiski riigi vaid loetud aastatega Euroopa üheks võimekamaks.'' Lisaks väidetakse aadressil jaakmadison.blogspot.com avaldatud tekstis, et ''ei taha küll õigustada nüüd selle tekstiga natsikuritegusid ja massimõrvu (kuigi sealgi on hukkunute arvud väga vastuolulised), kuid ei saa vaadata asja vaid ühe mätta otsast, vaid peaks nägema ka positiivseid pooli, mis kaasnesid tolleaegse korraldusega.'' Samuti pälvis meedia tähelepanu tema sõnavõtt 2014. aasta kevadest, mil ta kirjutas: ''Paraku on tõsiasi, millest alles nüüd hakatakse ka laiemalt aru saama ning tunnistama, et on vaja rahvuslikku puhastust, mis looks eelduse, et ülekaalu saavutaksid venelaste hulgas just need eestimeelsed :)''<ref name="deMpg" /> Suuremad erakonnad pidasid vajalikuks Madisoni seisukohti uudistes kommenteerida. Reformierakonda kuuluv peaminister [[Taavi Rõivas]] kommenteeris: ''On kurvastav, et noor poliitik käsitleb nii paljudele inimestele kannatusi toonud natsismikuritegusid õigustavalt ja labaseid väljendeid kasutades. /---/ Kuna postitus seostub EKRE kodulehega, jääb õhku küsimus, kas fašismi õigeks rääkimine ja inimsusevastaste kuritegude naeruvääristamine on erakonna üldine seisukoht. Selles küsimuses ootakski selget seisukohavõttu nii EKRE juhilt kui ka Jaak Madisonilt endalt''.<ref name="yylDP" /> [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimees [[Sven Mikser]] välistas koostöö EKRE-ga, viidates Madisoni blogipostitusele: ''Ütlen siinkohal selgelt välja, et sotsiaaldemokraadid ei näe võimalust valitsuskoostööks EKRE-ga, kelle sõnumid on üles ehitatud vaenu õhutamisele. Seda kinnitab veelkord EKRE esimehe Mart Helme soovimatus mõista üheselt hukka oma erakonna uue parlamendiliikme Jaak Madisoni natsismi õigustav mõtteavaldus. Sotsiaaldemokraatide osalusel sellist valitsust, kuhu ühe osapoolena kuulub EKRE, ei tule.''<ref name="GsBFL" /> Madisoni kritiseeris ka IRL-i peasekretär [[Tiit Riisalo]]: ''Kuritegelike ideoloogiate ja režiimide õigustamine riigikogu liikme poolt ei ole sobilik ega vastuvõetav.''<ref name="DJtGE" /> EKRE mõistis meedia käitumise selle teema käsitlemisel hukka: ''Peame pressis ja sotsiaalmeedias levitatud hüsteeriat teadlikuks ja küüniliseks katseks seostada rahvuslikke ja konservatiivseid väärtusi kandvat erakonda õõvastavate ajaloosündmustega ning selle läbi lülitada äsja parlamenti valitud uus jõud poliitilisest diskussioonist välja. /---/ Peame arusaamatuks seda hüsteerilist tooni, millega käsitletakse noore inimese poolt mitu aastat enne poliitikasse minekut tehtud blogipostitusi, kus arutletakse ajaloosündmuste teemal''.<ref name="nAZJz" /> Erakonna esimees Mart Helme kommenteeris, et tegu oli üksikisiku arvamusvabadust austava seisukohaga.<ref name="AVQAN" /> Madison teatas, et tema sõnavõtt ei olnud fašismi ülistamine.<ref name="vvuAP" /> ===Mobiiltelefoni omastamine=== [[Tallink]]is töötades omastas Madison laevast leitud ja infolauda toodud mobiiltelefoni [[iPhone]]. Madison jättis leiu registreerimata, rikkudes sellega Tallinki sisekorra eeskirja<ref name="0fJu4" /> ning üritas telefoni oktoobris 2014 müüa portaalis [[osta.ee]].<ref name="iphone" /> Veebioksjonil jäi telefoni lõpphinnaks 85 eurot,<ref name="iphone" /> kuna Madison oli selleks hetkeks juba omastatud telefoni politseile üle andnud, pakkus ta ostjale asenduseks sama iPhone'i valget mudelit.<ref name="iphone" /> Madisoni enda sõnul ei soovinud ta müügiga kasu teenida ning põhjendas tegu [[antikonsumerism|antikonsumeristliku]] sooviga leida sellele uus kasutaja, kuna Tallink oleks omanikuta telefoni hävitanud.<ref name="ZECrm" /> 30. märtsil 2015 karistati teda mobiiltelefoni omastamise eest väärteo korras 100-eurose rahatrahviga. 2. aprillil 2015 teatas Martin Helme, et teeb juhtumi tõttu Madisonile ettepaneku Riigikogust taanduda ning kui too keeldub, tõstatab küsimuse EKRE juhatuses; Madison leidis, et tal pole põhjust tagasi astuda ega lahkuda erakonnast, mis tema sõnul ''pole kahe mehe erakond''. Ta lubas jääda parlamenti ka juhul, kui erakonnast välja visatakse.<ref name="scQVC" /> Politsei alustas telefoni omastamise uurimist kriminaalmenetluse korras. Kui Madisonile oleks esitatud süüdistus, oleks ta karjäär poliitikas ilmselt lõppenud.<ref name="1wA8u" /> ===Töökaaslaste ahistamine=== 23. aprill 2015 avaldas [[Postimees]] artikli, milles mitmed endised Tallinki naistöötajad süüdistasid Madisoni kopeeritud uksekaartidega korduvalt öösiti nende kajutitesse tungimises.<ref name="sissetungimine" /> Enamasti lõppes sissetungimine vaid vestlusega poliitikast, kuid ühel juhul oli Madison ennast ka lahti riietanud ning avaldanud soovi voodisse heita.<ref name="sissetungimine" /> Samuti kinnitas ahistamist Tallinki sisejuurdlus,<ref name="Knd4D" /> kuid anonüümseks jäänud ohvrid süüdistustega politseisse ei pöördunud.<ref name="GQQjn" />. Madisoni enda sõnul oli tegemist väljamõeldiste ja laimuga.<ref name="sissetungimine" /> Süüdistused olevat absurdsed ning tavatöötajate kajutiuksed ei käivat laevas üldse lukus.<ref name="zJ1Qm" /> Facebooki postituses võrdles ta ennast [[Bill Clinton]]iga: ''Kui miski muu ei aita, tuleb ju süüdistada ahistamises. Nagu Bill Clinton juba.''<ref name="sET4r" /> === Tehniliselt mittekorras sõiduki müük === EKRE-sse kuuluva Jaak Madisoni osta.ee kontolt pakuti 2015. aastal üht vana Opelit müües huvilistele korduvalt välja, et kui väga vaja, võib kasutaja aidata probleemse CO-näidu kiuste autoga ülevaatuse läbida.<ref name="F6YEa" /> === Rüselus Reformierakonna valimispeol === 2019. aasta märtsis sattus ta rüselusse [[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimiste]] järel endise teatri [[NO99]] kohvikus peetud Reformierakonna valimispeol, mis päädis sellega, et Madison kutsus politsei. Rüseluses osalenud baarimees väitis, et sekkus tülisse, sest Madison haaras ühel külastajal kõrist. Madison ise väitis, et tõukas enesekaitseks teda jõuga baarileti juurde tõmmanud võõrast inimest, mispeale baarimees teda üle leti ründas ja ta mantli varruka lõhkus. Isik, kelle vastu ta ennast kaitses, oli politsei saabumise ajaks plehku pannud.<ref name="MAntel" /> Politsei mõõtis Madisonil 0,83 mg/l joobe ja alustas juhtunu asjaolude selgitamist.<ref name="MAntel" /> Politsei ja prokuratuur otsustasid pärast turvakaamerate salvestiste läbivaatamist, et kriminaalmenetluse alustamiseks pole alust, kuna valimispeol teenindajate ja Jaak Madisoni vahel tekkinud rüseluses keegi kannatada ei saanud.<ref name="2Ara0" /> ===Roosta puhkekülas töötades raha varastamine=== 2008. aasta suvel töötas toona 17-aastane Madison kelneri abina [[Roosta puhkeküla]]s, mille toonase direktori Indrek Otti sõnul jäi Madison seal vargusega vahele. Vargused olevat seisnenud selles, et osa baaris müüdud kohvist jättis ta kassast läbi löömata ja pani raha oma taskusse. Madison ise ütles, et kuuleb sellist süüdistust esimest korda ning keegi on kas väga kibestunud või soovib saada meedias kiiret kuulsust.<ref name="3qheO" /> ===Äia palkamine oma assistendiks=== Euroopa Parlamendi liikmena määras Jaak Madison enda assistendiks Kaupo Männiste, kes on ühtlasi Madisoni elukaaslase Merit Männiste isa. Ei Madison ega Kaupo Männiste selles [[huvide konflikt]]i ega [[onupojapoliitika]]t ei näinud. Madison ütles, et Kaupo Männiste on sel ametikohal pädev ja kuna ta pole lähisugulane ega üldse [[sugulane]]gi, siis on töösuhe korrektne. Euroopa Parlamendi kaastöötajate töölevõtmise kord on keelanud küll lähisugulaste oma assistendiks palkamise, kuid [[äi]]asid-[[ämm]]asid nende hulka ei loeta.<ref name="7HpZ1" /><ref name="Vf8CH" /><ref name="bjCFs" /> ===Abipolitseiniku staatusest vabastamine=== Madison oli [[abipolitseinik]] [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i [[Põhja prefektuur]]is. Ta vabastati abipolitseiniku staatusest 23. märtsil 2021 seoses väidetava sobimatu käitumisega, milleks arvati [[Objektiiv (portaal)|Objektiivi]] videosaates esitatud arvamused, kus Madison kutsus Politsei- ja Piirivalveameti arvates üles korrarikkumistele.<ref>[https://www.err.ee/1608174136/ppa-arvas-jaak-madisoni-abipolitseinike-ridadest-valja "PPA arvas Jaak Madisoni abipolitseinike ridadest välja"] ERR, 12. aprill 2021</ref> Madison pidas vabastamist poliitiliselt motiveeritud otsuseks. Ta võttis end esindama vandeadvokaat Paul Kerese, et minna asjaga kohtusse. Ühtlasi pöördus Madison avalikkuse poole põhjaliku selgitava kirjaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/93103757/jaak-madison-kaebas-riigi-kohtusse-seoses-varske-otsusega-arvata-ta-abipolitseinike-seast-valja Jaak Madison kaebas riigi kohtusse seoses värske otsusega arvata ta abipolitseinike seast välja] Delfi, 12. aprill 2021 (vaadatud 14.04.2021)</ref> ==Isiklikku== Madison kuulub Kaitseliidu Tallinna Maleva Toompea malevkonda. Jaak Madison loeb ja teeb sporti (suusatamine, jooksmine, jõusaal).<ref name="valitud" /> Ta valdab eesti, inglise, rootsi, saksa ja soome keelt.{{lisa viide}} Detsembris 2019 sai ta [[Merit Männiste]]ga lapse<ref name="gPplZ" />. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="haridus">Jaak Madisoni koduleht [https://jaakmadison.ee/minust/]Minust</ref> <ref name="valitud">Rain Kooli [http://uudised.err.ee/v/eesti/69508227-10b2-4c0a-90f0-44e92cf177c6 "Riigikokku valitud Jaak Madison: natsismis ja fašismis on palju positiivset"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="pesamuna">Riin Aljas [http://epl.delfi.ee/news/eesti/riigikogu-uued-tulijad-tuntud-nimed-pesamuna-ja-kitsekasvataja?id=70920521 Riigikogu uued tulijad: tuntud nimed, pesamuna ja kitsekasvataja] EPL, 3. märts 2015</ref> <ref name="iphone">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/madison-muus-voorast-iphonei-kahe-kuulutusega-ja-pakkus-lopuks-ostjale-teist-telefoni?id=71148463 "Madison müüs võõrast iPhone'i kahe kuulutusega ja pakkus lõpuks ostjale teist telefoni"] Delfi 01.04.2015</ref> <ref name="sissetungimine">[http://www.postimees.ee/3167381/tallinki-naistootajad-suudistavad-madisoni-oma-kajutitesse-tungimises "Tallinki naistöötajad süüdistavad Madisoni oma kajutitesse tungimises"] Postimees, 23.04.2015</ref> <ref name="XwWTl">[http://uudised.err.ee/v/eesti/e22d78f6-502c-46f1-bc40-6f097a9774fc/ekre-tegi-jaak-madisonist-aseesimehe EKRE tegi Jaak Madisonist aseesimehe], ERR, 13. juuni 2016</ref> <ref name="U7FEm">[http://www.riigikogu.ee/komisjonide-teated/euroopa-liidu-asjade-komisjon/euroopa-liidu-asjade-komisjon-valis-esimehe-ja-aseesimehe Euroopa Liidu asjade komisjon valis esimehe ja aseesimehe], Riigikogu, 17. aprill 2015/</ref> <ref name="GfekJ">http://vvk.ee/?op=search_results&otsi=jaak+madison&x=0&y=0&label=history</ref> <ref name="TOdUt">http://ep2014.vvk.ee/mandates.html</ref> <ref name="fiKkR">Margus Järv, Ester Vaitmaa [http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/uudised/top-10-pesamunad-kes-on-jaak-madison-riigikogu-koige-noorem-liige?id=70913525 TOP 10 PESAMUNAD: Kes on Jaak Madison? Riigikogu kõige noorem liige!] Delfi, 2. märts 2015</ref> <ref name="ong69">http://riigikogu.ee/index.php?id=182544</ref> <ref name="deMpg">[http://uudised.err.ee/v/eesti/0c283170-0c7c-4365-852a-731ca148a380 "Sotsiaalmeedias levib veel üks EKRE poliitiku vastakaid arvamusi tekitav postitus"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="yylDP">[http://uudised.err.ee/v/eesti/4c70468e-1b43-4519-af54-60bc96c69376 "Reformierakond: EKRE peaks Madisoni väljaütlemised hukka mõistma"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="GsBFL">[http://uudised.err.ee/v/eesti/74a4d5b8-9522-4986-8bd5-e3fa6de99387 "Mikser välistas valitsuskoostöö EKRE-ga"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="DJtGE">[http://uudised.err.ee/v/eesti/fa5f8d22-3efa-4e7a-9e51-11a46b90dc84 "IRL: kuritegelike ideoloogiate õigustamine ei ole vastuvõetav"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="nAZJz">[http://uudised.err.ee/v/eesti/9ea70e1f-5a34-430c-93df-9dffbc936a3e "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond mõistis hukka "natsiteemalise hüsteeria""] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="AVQAN">[http://uudised.err.ee/v/eesti/76429d04-40fc-4806-a7b8-37c5502e5795 "Mart Helme: Madisoni tekst on üksikisiku arvamusvabadust austav seisukoht"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="vvuAP">[http://uudised.err.ee/v/eesti/b4476fc8-efb6-426e-bc9c-777d8f1a03f9 "Madison: leida minu blogipostitusest natsismi ülistamist on jaburus"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="0fJu4">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/politsei-maaras-vastsele-saadikule-jaak-madisonile-nutitelefoni-omastamise-eest-rahatrahvi-riigikogulane-paases-napilt-kriminaalasjast?id=70937861 "Politsei määras vastsele saadikule Jaak Madisonile nutitelefoni omastamise eest rahatrahvi, riigikogulane pääses napilt kriminaalasjast"] Delfi, 30.03.2015</ref> <ref name="ZECrm">[http://www.sakala.ajaleht.ee/3140729/com/riigikogu-liige-ei-tahtnud-voorast-telefoni-muues-oma-sonul-kasu-saada/ "Riigikogu liige ei tahtnud võõrast telefoni müües oma sõnul kasu saada"] Sakala, 31.03.2015</ref> <ref name="scQVC">[http://uudised.err.ee/v/eesti/6bd68854-09f9-48d5-9170-4b12b2b52119 "Jaak Madison: ma ei lahku riigikogust"] ERR, 02.04.2015</ref> <ref name="1wA8u">http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/politsei-maaras-vastsele-saadikule-jaak-madisonile-nutitelefoni-omastamise-eest-rahatrahvi-riigikogulane-paases-napilt-kriminaalasjast?id=70937861</ref> <ref name="Knd4D">http://www.aripaev.ee/uudised/2015/06/04/tallinki-sisejuurdlus-paljastas-ekre-jaak-madisoni-ahistamise</ref> <ref name="zJ1Qm">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaak-madison-vaide-et-ma-tungisin-tallinki-laeval-naistootajate-kajutitesse-on-absurdne?id=71318763 "Jaak Madison: väide, et ma tungisin Tallinki laeval naistöötajate kajutitesse, on absurdne"]Delfi, 24.04.2015</ref> <ref name="sET4r">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jarjekordne-skandaal-tallinki-naistootajad-suudistavad-ekre-saadikut-jaak-madisoni-oma-kajutitesse-tungimises?id=71316001 "Järjekordne skandaal: Tallinki naistöötajad süüdistavad EKRE saadikut Jaak Madisoni oma kajutitesse tungimises"] Delfi, 23.04.2015</ref> <ref name="F6YEa">http://www.aripaev.ee/uudised/2015/04/01/jaak-madisoni-ostaee-kontolt-pakuti-abi-auto-ulevaatuse-voltsimisega</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Sulev Vedler]]|url=https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|pealkiri=Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meediatööstuskompleks, mis ei aja „mingit roosat löga“|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410123656/https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|arhiivimisaeg=2019-04-10}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Jaanus Piirsalu|url=https://leht.postimees.ee/6788027/krimmi-eesti-tare-sai-annetuste-abil-korda|pealkiri=Krimmi Eesti Tare sai annetuste abil korda|väljaanne=Postimees|aeg=27.09.2019|vaadatud=16.11.2019}}</ref> <ref name="MAntel">"[https://www.delfi.ee/news/rk2019/uudised/videod-jaak-madison-sattus-reformierakonna-valimispeol-ruselusse?id=85500735 VIDEOD | Jaak Madison sattus Reformierakonna valimispeol rüselusse]". 4. märts 2019. ''[[Delfi]]''.</ref> <ref name="oDKL6">{{Netiviide|url=https://ekre.ee/ekre-esimeheks-valiti-mart-helme-aseesimeestena-jatkavad-martin-helme-henn-polluaas-ja-jaak-madison/|pealkiri=Jõhvi kontserdimajas kogunenud EKRE kongress valis uue juhtkonna|aeg=10. juuni 2019|vaadatud=28.10.2019}}</ref> <ref name="SCBMr">{{Netiviide|autor=Fred Püss|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikogu-pohiseaduskomisjoni-esimeheks-sai-jaak-madison?id=86068875|pealkiri=Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimeheks sai Jaak Madison|väljaanne=delfi.ee|aeg=30.04.2019|vaadatud=28.10.2019}}</ref> <ref name="qHopa">{{Netiviide|autor=Greete Palgi|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaak-madison-valiti-europarlamendis-konservatiivide-fraktsiooni-laekuriks?id=86510857|pealkiri=Jaak Madison valiti Europarlamendis konservatiivide fraktsiooni laekuriks|väljaanne=delfi.ee|aeg=12.06.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="qPDe3">{{Netiviide|url=https://www.europarl.europa.eu/meps/en/197493/JAAK_MADISON/home#mep-card-content|pealkiri=Euroopa Parlamendi tutvustusleht Jaak Madisonist|vaadatud=28.10.2019}}</ref> <ref name="bdGo7">[https://ep2019.valimised.ee/et/election-result/index.html Hääletamis- ja valimistulemus. Eesti Vabariik] Euroopa Parlament 2019</ref> <ref name="swCce">{{Netiviide|autor=|url=http://www.artursirk.ee/selts/|pealkiri=Mälestusselts „Artur Sirk“ - Selts|väljaanne=Mälestusselts „Artur Sirk“|aeg=|vaadatud=16.11.2019}}</ref> <ref name="0zlj3">{{Netiviide|autor=Mirjam Mäekivi|url=https://www.err.ee/860237/malestussammas-artur-sirgule-tuleb-ambla-pastoraadi-ette|pealkiri=Mälestussammas Artur Sirgule tuleb Ambla pastoraadi ette|väljaanne=ERR|aeg=10.09.2018|vaadatud=16.11.2019}}</ref> <ref name="OaPLb">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=Eesti Tare renoveerimine Krimmis|pealkiri=https://www.hooandja.ee/projekt/eesti-tare-renoveerimine-krimmis|väljaanne=Hooandja|aeg=|vaadatud=16.11.2019}}</ref> <ref name="iaqXc">{{Netiviide|autor=|url=https://kultuuriseltsid.ee/videod/2019/eesti-tare/|pealkiri=Eesti Tare|väljaanne=Kultuuriseltsid|aeg=26.09.2019|vaadatud=16.11.2019}}</ref> <ref name="BY7hC">{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/898426/eesti-poliitikud-peavad-tulevasi-eurovalimisi-murrangulisteks|pealkiri=Eesti poliitikud peavad tulevasi eurovalimisi murrangulisteks|väljaanne=ERR|aeg=14.01.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="A9X98">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/jaak-madison-euroopa-liidu-foderaliseerumine-ohustab-rahvusriiklust/|pealkiri=Jaak Madison: Euroopa Liidu föderaliseerumine ohustab rahvusriiklust|väljaanne=Riigikogu|aeg=18. oktoober 2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="vsgHY">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://uueduudised.ee/arvamus/jaak-madison-euroopa-liidu-kui-riikide-liiduga-on-asjad-juba-tana-kehvasti/|pealkiri=Jaak Madison: Euroopa Liidu kui riikide liiduga on asjad juba täna kehvasti|väljaanne=Uued Uudised|aeg=25.04.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="JValT">{{Netiviide|autor=Aleksander Krjukov|url=https://www.err.ee/929455/madison-meil-on-europarlamendi-valimistel-voimalik-saada-kaks-kohta|pealkiri=Madison: meil on europarlamendi valimistel võimalik saada kaks kohta|väljaanne=ERR|aeg=11.04.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="P9WBc">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://arvamus.postimees.ee/6682328/jaak-madison-eesti-saadik-peab-tootama-europarlamendi-mojuvoimu-vahendamise-nimel|pealkiri=Jaak Madison: Eesti saadik peab töötama europarlamendi mõjuvõimu vähendamise nimel|väljaanne=Postimees|aeg=13. mai 2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="UfT0c">{{Netiviide|autor=Fred Püss|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaak-madison-lubab-puhenduda-europarlamendi-too-takistamisele?id=86889469|pealkiri=Jaak Madison lubab pühenduda europarlamendi töö takistamisele|väljaanne=Delfi|aeg=20.07.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="DGJNM">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://arvamus.postimees.ee/4565634/jaak-madison-eesti-ja-venemaa-piirilepingust-oleks-saanud-taganeda-moodunud-aastal|pealkiri=Jaak Madison: Eesti ja Venemaa piirilepingust oleks saanud taganeda möödunud aastal|väljaanne=Postimees|aeg=6. juuli 2018|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="15dtp">{{Netiviide|autor=Ainar Ruussaar|url=https://www.postimees.ee/6469396/jaak-madison-eesti-peab-allkirja-piirileppelt-venemaaga-tagasi-votma|pealkiri=Jaak Madison: Eesti peab allkirja piirileppelt Venemaaga tagasi võtma|väljaanne=Postimees|aeg=4. detsember 2018|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="IsEiO">{{Netiviide|autor=|url=https://uueduudised.ee/uudis/eesti/jaak-madison-euroopa-liit-tuleb-juhtida-tagasi-oma-latete-juurde-milleks-on-iseseisvate-rahvusriikide-koostoouhendus/|pealkiri=Jaak Madison: Euroopa Liit tuleb juhtida tagasi oma lätete juurde, milleks on iseseisvate rahvusriikide koostööühendus|väljaanne=Uued Uudised|aeg=14.01.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="Uh1Zm">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://arvamus.postimees.ee/6767152/jaak-madison-eesti-eesmark-peab-olema-soome-algatatud-skandinaavia-kaitsekoostooga-liitumine|pealkiri=Jaak Madison: Eesti eesmärk peab olema Soome algatatud Skandinaavia kaitsekoostööga liitumine|väljaanne=Postimees|aeg=2. september 2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="rsdUW">{{Netiviide|autor=|url=https://diplomaatia.ee/kuidas-hoida-eestluse-tuld-piiri-taga/|pealkiri=Kuidas hoida eestluse tuld piiri taga?|väljaanne=Diplomaatia|aeg=8. juuni 2018|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="2tnzR">{{Netiviide|autor=|url=https://uueduudised.ee/varia/jaak-madison-noor-mees-vana-kalana-poliitikavees/|pealkiri=Jaak Madison – noor mees vana kalana poliitikavees|väljaanne=Uued Uudised|aeg=08.02.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="UtV3j">{{Netiviide|autor=Raimo Poom|url=https://www.delfi.ee/news/rk2019/tagatuba/tagatoa-randesaade-madison-laseks-suure-palgaga-tootajad-sisserannu-kvoodita-eestisse-kaljulaid-kusib-mis-saab-neist-kriisi-korral?id=84994813|pealkiri=Tagatoa rändesaade {{!}} Madison laseks suure palgaga töötajad sisserännu kvoodita Eestisse. Kaljulaid küsib: mis saab neist kriisi korral?|väljaanne=delfi.ee|aeg=11.01.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="ayiiP">{{Netiviide|autor=Vahur Koorits|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/madison-hallipassimeestel-kes-viie-aasta-jooksul-kodakondsust-ei-taotle-tuleks-elamisluba-tuhistada?id=81892117|pealkiri=Madison: hallipassimeestel, kes viie aasta jooksul kodakondsust ei taotle, tuleks elamisluba tühistada|väljaanne=delfi.ee|aeg=25.04.2018|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="ytyvN">"[https://www.ohtuleht.ee/732727/jaak-madison-homoseksuaalsus-on-halve Jaak Madison: homoseksuaalsus on hälve]". Õhtuleht.</ref> <ref name="9Pfrq">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://ekre.ee/jaak-madison-soovahetust-lihtsustada-plaaniv-valitsus-volgneb-avalikkusele-selgituse/|pealkiri=JAAK MADISON: SOOVAHETUST LIHTSUSTADA PLAANIV VALITSUS VÕLGNEB AVALIKKUSELE SELGITUSE|väljaanne=ekre.ee|aeg=6. detsember 2016|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="yCrud">{{Netiviide|autor=Vilja Kiisler|url=https://poliitika.postimees.ee/6570125/jaak-madison-ma-ei-poolda-aborte-mis-on-tehtud-lihtsalt-mugavusest|pealkiri=Jaak Madison: ma ei poolda aborte, mis on tehtud lihtsalt mugavusest|väljaanne=Postimees|aeg=15. aprill 2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="2iufY">{{Netiviide|autor=Aleksander Pihlak|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaak-madison-viljandi-morvajuhtumist-ehk-oleks-moistlik-moelda-surmanuhtlusele?id=80125368|pealkiri=Jaak Madison Viljandi mõrvajuhtumist: ehk oleks mõistlik mõelda surmanuhtlusele|väljaanne=delfi.ee|aeg=10.11.2017|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="u3Dcr">{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/868413/madison-asendusemadusest-inimkaubanduses-osalejaid-tuleb-karistada|pealkiri=Madison asendusemadusest: inimkaubanduses osalejaid tuleb karistada|väljaanne=ERR|aeg=11.10.2018|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="GQQjn">{{Netiviide|autor=|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-2015-noorpoliitik-jaak-madisoni-tormiline-aasta?id=73277265|pealkiri=DELFI 2015: Noorpoliitik Jaak Madisoni tormiline aasta|väljaanne=delfi.ee|aeg=01.01.2016|vaadatud=05.11.2019}}</ref> <ref name="2Ara0">[https://m.delfi.ee/article.php?id=85516413 Politsei ei alusta Jaak Madisoni Reformierakonna valimispeo rüseluse osas kriminaalmenetlust], www.DELFI.ee, 5. märts 2019 (vaadatud 07.03.2019)</ref> <ref name="3qheO">[https://online.le.ee/2019/09/19/epl-jaak-madison-jai-roostal-tootades-vargusega-vahele/ EPL: Jaak Madison jäi Roostal töötades vargusega vahele]. [[Lääne Elu]], 19.09.2019</ref> <ref name="7HpZ1">[https://www.err.ee/987882/jaak-madison-palkas-eesti-assistendiks-oma-elukaaslase-isa Jaak Madison palkas Eesti assistendiks oma elukaaslase isa]. [[ERR]], 04.10.2019</ref> <ref name="Vf8CH">[https://www.err.ee/990137/mart-helme-lubas-jaak-madisoniga-aia-palkamise-teemal-vestelda Mart Helme lubas Jaak Madisoniga äia palkamise teemal vestelda]. [[ERR]], 09.10.2019</ref> <ref name="bjCFs">[https://www.ohtuleht.ee/978292/jaak-madison-palkas-aia-oma-assistendiks-samas-keelavad-europarlamendi-reeglid-lahisugulaste-palkamist Jaak Madison palkas äia oma assistendiks. Samas keelavad europarlamendi reeglid lähisugulaste palkamist]. [[Õhtuleht]], 04.10.2019</ref> <ref name="gPplZ">[https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-jaak-madison-ja-merit-manniste-saavad-lapse?id=87190861 Palju õnne! Jaak Madison ja Merit Männiste saavad lapse], Delfi, 21. august 2019</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Jaak Madison}} * [https://jaakmadison.ee/ Jaak Madisoni koduleht] *[http://www.europarl.europa.eu/meps/et/197493/JAAK_MADISON/home Jaak Madison Euroopa Parlamendi kodulehel] * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/martin-helme-jaak-madison-on-meie-erakonna-wunderkind?id=70930125 Martin Helme: Jaak Madison on meie erakonna wunderkind] Delfi, 3. märts 2015 * [http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/uudised/delfi-video-vaata-mida-raakis-natsipostituse-autor-jaak-madison-delfi-vabas-mikrofonis?id=70930655 DELFI VIDEO: Vaata, mida rääkis natsipostituse autor Jaak Madison Delfi "Vabas mikrofonis"!] Delfi, 3. märts 2015 * [[Vahur Koorits]] [http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/uudised/taismahus-ekre-saadik-madisoni-postitus-vettpidavaid-toendeid-kuue-miljoni-juudi-hukkumise-kohta-pole?id=70929009 "TÄISMAHUS: EKRE saadik Madisoni postitus: vettpidavaid tõendeid kuue miljoni juudi hukkumise kohta pole"] Delfi, 3. märts 2015 *[http://uudised.err.ee/v/eesti/bd58351f-07c1-4f34-9500-a20eef023ee2 Rahvasaadik Jaak Madison sai võõra nutitelefoni omastamise eest trahvi], ERR Uudised, 31. märts 2015 * [http://pluss.postimees.ee/3167381/tallinki-naistootajad-suudistavad-madisoni-oma-kajutitesse-tungimises "Tallinki naistöötajad süüdistavad Madisoni oma kajutitesse tungimises"] Postimees, 23. aprill 2015 * [http://pluss.postimees.ee/3167419/madison-ma-ei-taha-raisata-ilusat-paeva-sellisele-laimule "Madison: ma ei taha raisata ilusat päeva sellisele laimule"] Postimees, 23. aprill 2015 * [http://arvamus.postimees.ee/3172603/risto-berendson-vassimise-meistriklass Risto Berendson: vassimise meistriklass] Postimees, 29. aprill 2015 * [[Vilja Kiisler]] [http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/04/29/vilja-kiisler-natsikloun-jaak-madison "Natsikloun – võimalik vaid Eestis?"] Äripäev, 29. aprill 2015 * [[Kaarel Tarand]] [http://opleht.ee/22633-madisoni-motteroimad/ "Madisoni mõtteroimad"] Õpetajate Leht, 30. aprill 2015 * [http://uudised.err.ee/v/arvamus/f65ef1bc-8b2b-4758-97f7-b2f18d5e53f1/jaak-madison-peame-votma-euroopa-liidu-lagunemist-kui-ajaloolist-paratamatust Jaak Madison: peame võtma Euroopa Liidu lagunemist kui ajaloolist paratamatust], ERR Uudised, 28. detsember 2016 * [https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/jaak-madison-brusselis-kontroll-immigratsioonipoliitika-ule-peab-jaama-el-liikmesriikidele/ Jaak Madison Brüsselis: kontroll immigratsioonipoliitika üle peab jääma EL-i liikmesriikidele!], Riigikogu, 1. märts 2017 * [https://www.diplomaatia.ee/artikkel/valgevene-torjutud-kuid-vajalik-partner/ Valgevene – tõrjutud, kuid vajalik partner], [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], august 2017, nr 168 * [https://www.err.ee/618295/jaak-madison-ekre-on-tagajarg-mitte-pohjus Jaak Madison: EKRE on tagajärg, mitte põhjus], ERR, 13. september 2017 {{JÄRJESTA:Madison, Jaak}} [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] k226iezpex48o8108ezw030edrwcpic 6184611 6184610 2022-08-28T07:53:56Z 213.219.114.211 /* Haridus ja töö */ wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jaak Madison | pildi nimi =RK Jaak Madison.jpg | amet = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 30. märts 2015 | ametiajalõpp = 30. märts 2019 | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 30. märts 2019 | ametiajalõpp2 = 12. juuni 2019 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus3 = 2. juuli 2019 | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünnikuupäev = {{sünniaeg ja vanus|1991|4|22}} | sünnikoht = [[Albu vald]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2013-) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = }} '''Jaak Madison''' (sündinud [[22. aprill]]il [[1991]] [[Järvamaa]]l [[Albu vald|Albu vallas]] (praegune [[Järva vald]])) on Eesti poliitik, [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] (EKRE) aseesimees<ref name="oDKL6" /> ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta oli [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige, Riigikogu [[Riigikogu põhiseaduskomisjon|põhiseaduskomisjon]]i esimees<ref name="SCBMr" />, 2015–2019 Riigikogu [[Euroopa Liidu asjade komisjon]]i aseesimees<ref name="U7FEm" />, 2015–2016 kultuurikomisjoni liige. Aastatel 2017–2019 oli Jaak Madison [[Viljandi linnavolikogu]] liige, kus ta oli majanduskomisjoni aseesimees. 2013. aastal sai Madison [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalikel valimistel]] [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] nimekirjas Albu vallavolikokku. Euroopa Parlamendis on Madison fraktsiooni [[Identiteet ja Demokraatia]] (ID) liige, kus ta valiti ka fraktsiooni laekuriks ja juhatuse liikmeks<ref name="qHopa" />. Madison on europarlamendi komisjonidest väliskomisjoni (AFET) põhiliige, Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide delegatsiooni põhiliige, asendusliige parlamendi põhiseaduskomisjonis (AFCO) ja tsiviilõiguste komisjonis (LIBE)<ref name="qPDe3" />. ==Haridus ja töö== Jaak Madison õppis [[Albu Põhikool]]is ja [[Noarootsi Gümnaasium]]is, 10. klassi järel vahetusõpilasena [[Soome]]s [[Hanko]] rahvaülikoolis (soome ''Hangon Suomalainen kansalaisopisto'') ning edasi [[Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium]]is. Gümnaasiumiõpingute kõrvalt õppis ta [[Tallinna Teeninduskool]]is kelneriks ning töötas [[Tallink]]i ja [[Silja Line]]'i kaubamärgi all sõitvatel reisilaevadel promootorina (kaupluse müügiedendajana). Veel on Madison töötanud reisilaevadel [[Baltic Queen]] ja Romantika infotöötajana.<ref name="valitud" /> Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Madison 2011. aastal [[Tallinna Majanduskool]]i turunduse erialale, mis jäi lõpetamata.{{lisa viide}} 2015. aasta algul õppis Jaak Madison [[Tallinna Ülikool]]is riigiteadusi, kuid ei lõpetanud.<ref name="pesamuna" /> 2016. aastal õppis Jaak Madison Tallinna Tehnikaülikoolis väikeettevõtluse erialal ja ei lõpetanud. 2018. aastal asus Jaak Madison õppima rahvusvahelisi suhteid Euroakadeemias, kuid viis end üle Tallinna Ülikooli samale erialale ega lõpetanud õpinguid. 2019. aastal asus Jaak Madison õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, kuid õpingud on lõpetamata.<ref name="haridus" /> ==Poliitiline tegevus== [[Fail:Tõrvikurongkäik 2016 - Jaak Madisoni kõne.jpg|pisi|Jaak Madison 2015. aastal vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäigu järel kõnet pidamas]] 2013. aasta mais astus Jaak Madison [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]]. Samal aastal kandideeris Madison [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalikel valimistel]] [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] nimekirjas Albu vallavolikokku ning osutus valituks.<ref name="GfekJ" /> Valiti 25. jaanuaril 2014 EKRE Järva- ja Viljandimaa organisatsioonide ühendamisel tekkinud ringkonna esimeheks.<ref name="valitud" /> Oli aastatel 2013–2015 EKRE noorteühenduse [[Sinine Äratus]] Tallinna noorteringkonna juht. Juulis 2014 valiti Sinise Äratuse esimeheks ja oli üks Sinise Äratuse tõrvikurongkäigu korraldajatest 2015. aastal vabariigi aastapäeval .<ref name="pesamuna" /> [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Madison EKRE nimekirjas ja sai 146 häält.<ref name="TOdUt" /> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] valiti Madison [[Valimisringkond nr 8|Järva- ja Viljandimaa ringkonnast]] kompensatsioonimandaadiga Riigikogu liikmeks ja temast sai koosseisu noorim parlamendiliige. Valimiste eel lubas Madison panna piiri riigikogulaste [[kuluhüvitis]]te kasutamisele ning vähendada Eesti elanike väljarännet.<ref name="fiKkR" /> Madison kogus 1883 häält, mis oli ringkonna viies tulemus.<ref name="pesamuna" /> [[Euroopa Liidu asjade komisjon]]i esimesel istungil 16. aprillil 2015 valiti Madison komisjoni aseesimeheks.<ref name="ong69" /> 12. juunil 2016 valiti Madison Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimeheks.<ref name="XwWTl" /> Ta on [[Facebook]]i grupi [[EKRE Sõprade Klubi]] üks administraatoreid.<ref name=":0" /> [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus Jaak Madison 22 819 häält ja osutus valituks.<ref name="bdGo7" /> === Artur Sirgu mälestusselts ja ausammas === Aastal [[2016]] alustas Jaak Madison koos Triin Kuusega mälestusseltsi Eesti Vabadussõjalaste juhi, advokaadi ja poliitiku [[Artur Sirk|Artur Sirgu]] mälestamiseks. Seltsi esmane eesmärk oli püstitada Sirgu mälestuseks ausammas<ref name="swCce" />. Kuigi esialgne plaan oli avada [[ausammas]] [[2017]]. aasta 2. augustil, mis oli Artur Sirgu surma 80. aastapäev, lükkus ausamba avamine rahapuuduse tõttu edasi. Raha saadi kokku järgnevaks aastaks [[Riigikogu]] katuserahadest ja eraisikute annetustest. Ausammas, mille rajamist vedas eest Madison, avati 25. septembril [[2018]] ning see asub [[Järvamaa]]l [[Ambla]]s koguduse pastoraadi esisel platsil. Ausamba valmistas skulptor [[Ekke Väli]] ning valas pronksi [[Bruno Kadak]]<ref name="0zlj3" />. === Eesti Tare renoveerimine Krimmis === Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks algatas Madison 2018. aastal annetuskampaania, mille eesmärk oli taastada [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] põhjaosas Krasnodarka külas asuv Eesti Tare, mis oli Krimmi eestlastele kooskäimiskohaks ning milles on tegutsenud ka laulu- ja tantsuansambel Rukkilill<ref name="OaPLb" />. Eesti Tare ehitas 19. sajandi lõpus eesti pere. 2000. aastate keskel tegid kohalikud eestlased maja korda ning hakkasid sinna koguma Krimmi eestlastega seotud eksponaate. Ajapikku muutus maja kohalike eestlaste jaoks muuseumiks<ref name=":1" />. Paraku oli maja olukord nukraks muutunud, kuna katus ja vundament olid läbi ja elekter oli majast välja võetud. Oma isiklikku raha annetanud ning ühisrahastusplatvormi [[Hooandja]] abil raha kogunud Madison sai kokku 4000 eurot, mille abil vahetati välja Eesti Tare katus, parandati elektrisüsteemi ja fassaadi<ref name=":1" />. Eesti Tare taasavati Eesti kultuuri päeval, 2019. aasta 22. septembril<ref name="iaqXc" />. == Poliitilised vaated == Madison on rahvuslik konservatiiv. Ta peab oluliseks Eesti säilimist rahvusriigina. === Euroopa Liit === Jaak Madison on Euroopa Parlamendi liikmena euroskeptik. Ta ei poolda Euroopa Liidust lahkumist, küll aga soovib ta vähendada Euroopa Liidu liitriigistumist. Madison usub, et Euroopa Liit peaks liikuma tagasi algsetele radadele, milleks on suveräänsete riikide koostöö majanduses ja kaubanduses<ref name="BY7hC" />. Ta on väitnud, et föderaliseeruv Euroopa Liit on suurim oht rahvusriiklusele<ref name="A9X98" />. Madison on seisukohal, et Euroopa Liit on juba teel liitriigiks muutumise suunas, kuna mitmed iseseisva riigi tunnused on Eestil puudu. Nendena on ta välja toonud, et erakorralise piirikontrolli taastamiseks tuleb küsida luba [[Euroopa Komisjon]]ilt, välismaalaste seaduses on Euroopa Liidu seadusaktidest sõltuvad erandid ning liikmesriikide põhiseadused alluvad Euroopa Liidu seadusandlusele<ref name="vsgHY" />. Madison on rõhutanud vastuseisu Euroopa Liidu rahandusministri ideele<ref name="JValT" /> ning on seisukohal, et küsimused nagu eelarve ja immigratsioon peavad jääma liikmesriikide otsustada. Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadina väitis ta, et kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamine põgenike kvootide kehtestamisel, maksupoliitika muutmisel ning teistes riiklikult tähtsates küsimustes kahandab liikmesriikide suveräänsust, sest nii kaotavad hääletustel vähemusse jäävad riigid olulistes küsimustes otsustusõiguse<ref name="P9WBc" />. Euroopa Parlamenti valituks osutununa lubas Madison, et pühendub parlamendi töö takistamisele: "Kui midagigi jääb Euroopa Parlamendis tegemata või otsustamata järgmise viie aasta jooksul, siis oleks see juba suur võit, sest mida vähem Euroopa Parlament endale võimu koondab, seda parem on liikmesriikidele. Mulle pigem meeldiks olla kasvõi üks väikene lüli Trooja hobuse sees, kes natukenegi aitaks kaasa Euroopa Parlamendi tegevuse peatamisele"<ref name="UfT0c" />. === Piirileping ja välispoliitika === Madison on seisukohal, et Eesti peab allkirja Eesti ja Venemaa vaheliselt piirilepingult tagasi võtma ja alustama uusi kõnelusi Tartu rahulepingu alusel, kuna praeguse piirilepinguga kaotaks Eesti 5,2% oma Tartu rahulepingu järgsest territooriumist<ref name="DGJNM" />. 2018 ütles Madison, et kui ratifitseeritakse piirileping praegustel tingimustel, siis saab Venemaa osutada, et Tartu rahuleping, millele on omariiklus rajatud ja mis on Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks, ei ole enam juriidiliselt kehtiv<ref name="15dtp" />. Kaitse- ja julgeolekupoliitilises koostöös on Madison seisukohal, et Eesti ei saa jääda lootma Venemaaga flirtivale Prantsusmaale või Saksamaale, vaid tuleks eeskätt teha koostööd teiste Balti riikide, Poola, Ungari, Ameerika Ühendriikide<ref name="IsEiO" /> ja Soomega<ref name="Uh1Zm" />. 2018. aastal nimetas Madison välispoliitika ajakirjas [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]] väliseestlaste kogukondade toetamist ja nendega kontakti hoidmist rahva püsimise seisukohalt võtmeküsimuseks, mille osas ei tohi reaalpoliitilistel põhjustel järeleandmisi teha. Madison oli sellel seisukohal ka Krimmi eestlaste küsimuses, väites, et Krimmi okupeerimine Venemaa poolt ei tohi tähendada, et Eesti enam sealseid eestlasi ei toeta. Ta usub, et rahvusküsimuses peab Eesti ajama väärtuspõhist välispoliitikat, mis tähendab, et ükskõik millises maailma paigas elav eestlane on Eestile oluline ja tehakse kõik endast sõltuv, et tema side Eestiga püsiks.<ref name="rsdUW" /> === Immigratsioon ja kodakondsus === Madison usub, et kuigi massiimmigratsioon Eestit veel ei puuduta, siis 10–50 aasta pärast on praeguste demograafiliste ja rändetrendide jätkumisel ka Eesti massiimmigratsiooni ohus. Seetõttu peab ta oluliseks, et Eesti hoolikalt vaataks, milliste rahvusvaheliste organisatsioonide, kokkulepete ja poliitikatega end seotakse.<ref name="2tnzR" /> 2019. aasta jaanuaris ütles Madison, et madal sisserännukvoot (1300 inimest aastas) ei ole probleem, sest Euroopa Liidus on vaba tööjõu liikumine ning sisserännukvooti soovitakse suurendada odava tööjõu nimel, mis madaldab kohalike palkasid. Madisonil ei ole midagi kolmekordset keskmist palka teeniva võõrtööjõu vastu.<ref name="UtV3j" /> 2018. aastal väljendas ta seisukohta, et hallipassimeestele, kes on Eestis elanud alates 1991. aastast, tuleks anda viis aastat otsustamiseks, millist kodakondsust nad tahavad. Kes Eesti kodakondsust selle aja jooksul ei omanda, selle elamisluba tühistatakse.<ref name="ayiiP" /> === Sotsiaalküsimused === Madison on samasooliste kooselu seadustamise ja samasooliste paaride lapsendamisõiguse veendunud vastane. Ta peab abielu eesmärgiks ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamist. Ta on nimetanud homoseksuaalsust hälbeks.<ref name="ytyvN" /> Madison on väitnud, et kuna statistika järgi pole soovahetuse taotlejad oma soovides kindlad ning ligi pooled kahetsevad oma soovahetust, siis neid inimesi tuleks ümber veenda neid nõustades ja aidates. Ta on vastu soovahetuse riiklikule hõlbustamisele, mis näitab ta sõnul rohelist tuld hälbelisele käitumisele.<ref name="9Pfrq" /> Abort on Madisoni hinnangul põhjendatud erandjuhtudel, näiteks kui on oht ema tervisele. Ta näeb abortide rohkust eestlaste seas suure probleemina ning peab oluliseks, et aborte iga hinna eest vähendataks. Ta soovib vältida olukordi, kus segadusest tingituna tehakse liiga kergekäeliselt aborte.<ref name="yCrud" /> Aastal 2017 toetas ta ideed võtta eeskuju Ameerika Ühendriikidest ning taastada eriti ränkade kuritegude eest surmanuhtlus. Seisukoha ajendiks oli korduvalt karistatud kurjategija sooritatud tüdruku mõrv. Madison arvas, et ühiskond ei peaks mõrvari sooja kambri ja toidu eest tasuma.<ref name="2iufY" /> Madisoni hinnangul on asendusemaduse puhul tegemist inimkaubandusega. Inimesi, kes surrogaadi teel omale lapse saavad, tuleks karistada.<ref name="u3Dcr" /> ==Skandaalid== [[Fail:Jaak Madisson at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jaak Madison 2022. aasta Arvamusfestivalil]] Pärast Riigikogu liikmeks saamist sattus Jaak Madison ajakirjanduse teravdatud tähelepanu alla ning tema minevikust leiti mitmeid skandaalseid seiku. ===Meediaskandaal Madisoni sõnavõttude teemal sotsiaalmeedias=== Kaks päeva pärast valimisi, 3. märtsil 2015 levis meedias Riigikokku valitud Jaak Madisoni kolme aasta tagune blogipostitus, milles Madison kirjutas: ''On tõsi, et olid koonduslaagrid, sunnitöölaagrid, harrastati gaasikambritega mänge, kuid samas selline nn "range" kord tõi ka Saksamaa tol ajal üsna sügavalt p**sest välja, sest areng, mis põhines küll esmajärgul sõjatööstuse arengule, viis see siiski riigi vaid loetud aastatega Euroopa üheks võimekamaks.'' Lisaks väidetakse aadressil jaakmadison.blogspot.com avaldatud tekstis, et ''ei taha küll õigustada nüüd selle tekstiga natsikuritegusid ja massimõrvu (kuigi sealgi on hukkunute arvud väga vastuolulised), kuid ei saa vaadata asja vaid ühe mätta otsast, vaid peaks nägema ka positiivseid pooli, mis kaasnesid tolleaegse korraldusega.'' Samuti pälvis meedia tähelepanu tema sõnavõtt 2014. aasta kevadest, mil ta kirjutas: ''Paraku on tõsiasi, millest alles nüüd hakatakse ka laiemalt aru saama ning tunnistama, et on vaja rahvuslikku puhastust, mis looks eelduse, et ülekaalu saavutaksid venelaste hulgas just need eestimeelsed :)''<ref name="deMpg" /> Suuremad erakonnad pidasid vajalikuks Madisoni seisukohti uudistes kommenteerida. Reformierakonda kuuluv peaminister [[Taavi Rõivas]] kommenteeris: ''On kurvastav, et noor poliitik käsitleb nii paljudele inimestele kannatusi toonud natsismikuritegusid õigustavalt ja labaseid väljendeid kasutades. /---/ Kuna postitus seostub EKRE kodulehega, jääb õhku küsimus, kas fašismi õigeks rääkimine ja inimsusevastaste kuritegude naeruvääristamine on erakonna üldine seisukoht. Selles küsimuses ootakski selget seisukohavõttu nii EKRE juhilt kui ka Jaak Madisonilt endalt''.<ref name="yylDP" /> [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimees [[Sven Mikser]] välistas koostöö EKRE-ga, viidates Madisoni blogipostitusele: ''Ütlen siinkohal selgelt välja, et sotsiaaldemokraadid ei näe võimalust valitsuskoostööks EKRE-ga, kelle sõnumid on üles ehitatud vaenu õhutamisele. Seda kinnitab veelkord EKRE esimehe Mart Helme soovimatus mõista üheselt hukka oma erakonna uue parlamendiliikme Jaak Madisoni natsismi õigustav mõtteavaldus. Sotsiaaldemokraatide osalusel sellist valitsust, kuhu ühe osapoolena kuulub EKRE, ei tule.''<ref name="GsBFL" /> Madisoni kritiseeris ka IRL-i peasekretär [[Tiit Riisalo]]: ''Kuritegelike ideoloogiate ja režiimide õigustamine riigikogu liikme poolt ei ole sobilik ega vastuvõetav.''<ref name="DJtGE" /> EKRE mõistis meedia käitumise selle teema käsitlemisel hukka: ''Peame pressis ja sotsiaalmeedias levitatud hüsteeriat teadlikuks ja küüniliseks katseks seostada rahvuslikke ja konservatiivseid väärtusi kandvat erakonda õõvastavate ajaloosündmustega ning selle läbi lülitada äsja parlamenti valitud uus jõud poliitilisest diskussioonist välja. /---/ Peame arusaamatuks seda hüsteerilist tooni, millega käsitletakse noore inimese poolt mitu aastat enne poliitikasse minekut tehtud blogipostitusi, kus arutletakse ajaloosündmuste teemal''.<ref name="nAZJz" /> Erakonna esimees Mart Helme kommenteeris, et tegu oli üksikisiku arvamusvabadust austava seisukohaga.<ref name="AVQAN" /> Madison teatas, et tema sõnavõtt ei olnud fašismi ülistamine.<ref name="vvuAP" /> ===Mobiiltelefoni omastamine=== [[Tallink]]is töötades omastas Madison laevast leitud ja infolauda toodud mobiiltelefoni [[iPhone]]. Madison jättis leiu registreerimata, rikkudes sellega Tallinki sisekorra eeskirja<ref name="0fJu4" /> ning üritas telefoni oktoobris 2014 müüa portaalis [[osta.ee]].<ref name="iphone" /> Veebioksjonil jäi telefoni lõpphinnaks 85 eurot,<ref name="iphone" /> kuna Madison oli selleks hetkeks juba omastatud telefoni politseile üle andnud, pakkus ta ostjale asenduseks sama iPhone'i valget mudelit.<ref name="iphone" /> Madisoni enda sõnul ei soovinud ta müügiga kasu teenida ning põhjendas tegu [[antikonsumerism|antikonsumeristliku]] sooviga leida sellele uus kasutaja, kuna Tallink oleks omanikuta telefoni hävitanud.<ref name="ZECrm" /> 30. märtsil 2015 karistati teda mobiiltelefoni omastamise eest väärteo korras 100-eurose rahatrahviga. 2. aprillil 2015 teatas Martin Helme, et teeb juhtumi tõttu Madisonile ettepaneku Riigikogust taanduda ning kui too keeldub, tõstatab küsimuse EKRE juhatuses; Madison leidis, et tal pole põhjust tagasi astuda ega lahkuda erakonnast, mis tema sõnul ''pole kahe mehe erakond''. Ta lubas jääda parlamenti ka juhul, kui erakonnast välja visatakse.<ref name="scQVC" /> Politsei alustas telefoni omastamise uurimist kriminaalmenetluse korras. Kui Madisonile oleks esitatud süüdistus, oleks ta karjäär poliitikas ilmselt lõppenud.<ref name="1wA8u" /> ===Töökaaslaste ahistamine=== 23. aprill 2015 avaldas [[Postimees]] artikli, milles mitmed endised Tallinki naistöötajad süüdistasid Madisoni kopeeritud uksekaartidega korduvalt öösiti nende kajutitesse tungimises.<ref name="sissetungimine" /> Enamasti lõppes sissetungimine vaid vestlusega poliitikast, kuid ühel juhul oli Madison ennast ka lahti riietanud ning avaldanud soovi voodisse heita.<ref name="sissetungimine" /> Samuti kinnitas ahistamist Tallinki sisejuurdlus,<ref name="Knd4D" /> kuid anonüümseks jäänud ohvrid süüdistustega politseisse ei pöördunud.<ref name="GQQjn" />. Madisoni enda sõnul oli tegemist väljamõeldiste ja laimuga.<ref name="sissetungimine" /> Süüdistused olevat absurdsed ning tavatöötajate kajutiuksed ei käivat laevas üldse lukus.<ref name="zJ1Qm" /> Facebooki postituses võrdles ta ennast [[Bill Clinton]]iga: ''Kui miski muu ei aita, tuleb ju süüdistada ahistamises. Nagu Bill Clinton juba.''<ref name="sET4r" /> === Tehniliselt mittekorras sõiduki müük === EKRE-sse kuuluva Jaak Madisoni osta.ee kontolt pakuti 2015. aastal üht vana Opelit müües huvilistele korduvalt välja, et kui väga vaja, võib kasutaja aidata probleemse CO-näidu kiuste autoga ülevaatuse läbida.<ref name="F6YEa" /> === Rüselus Reformierakonna valimispeol === 2019. aasta märtsis sattus ta rüselusse [[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimiste]] järel endise teatri [[NO99]] kohvikus peetud Reformierakonna valimispeol, mis päädis sellega, et Madison kutsus politsei. Rüseluses osalenud baarimees väitis, et sekkus tülisse, sest Madison haaras ühel külastajal kõrist. Madison ise väitis, et tõukas enesekaitseks teda jõuga baarileti juurde tõmmanud võõrast inimest, mispeale baarimees teda üle leti ründas ja ta mantli varruka lõhkus. Isik, kelle vastu ta ennast kaitses, oli politsei saabumise ajaks plehku pannud.<ref name="MAntel" /> Politsei mõõtis Madisonil 0,83 mg/l joobe ja alustas juhtunu asjaolude selgitamist.<ref name="MAntel" /> Politsei ja prokuratuur otsustasid pärast turvakaamerate salvestiste läbivaatamist, et kriminaalmenetluse alustamiseks pole alust, kuna valimispeol teenindajate ja Jaak Madisoni vahel tekkinud rüseluses keegi kannatada ei saanud.<ref name="2Ara0" /> ===Roosta puhkekülas töötades raha varastamine=== 2008. aasta suvel töötas toona 17-aastane Madison kelneri abina [[Roosta puhkeküla]]s, mille toonase direktori Indrek Otti sõnul jäi Madison seal vargusega vahele. Vargused olevat seisnenud selles, et osa baaris müüdud kohvist jättis ta kassast läbi löömata ja pani raha oma taskusse. Madison ise ütles, et kuuleb sellist süüdistust esimest korda ning keegi on kas väga kibestunud või soovib saada meedias kiiret kuulsust.<ref name="3qheO" /> ===Äia palkamine oma assistendiks=== Euroopa Parlamendi liikmena määras Jaak Madison enda assistendiks Kaupo Männiste, kes on ühtlasi Madisoni elukaaslase Merit Männiste isa. Ei Madison ega Kaupo Männiste selles [[huvide konflikt]]i ega [[onupojapoliitika]]t ei näinud. Madison ütles, et Kaupo Männiste on sel ametikohal pädev ja kuna ta pole lähisugulane ega üldse [[sugulane]]gi, siis on töösuhe korrektne. Euroopa Parlamendi kaastöötajate töölevõtmise kord on keelanud küll lähisugulaste oma assistendiks palkamise, kuid [[äi]]asid-[[ämm]]asid nende hulka ei loeta.<ref name="7HpZ1" /><ref name="Vf8CH" /><ref name="bjCFs" /> ===Abipolitseiniku staatusest vabastamine=== Madison oli [[abipolitseinik]] [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i [[Põhja prefektuur]]is. Ta vabastati abipolitseiniku staatusest 23. märtsil 2021 seoses väidetava sobimatu käitumisega, milleks arvati [[Objektiiv (portaal)|Objektiivi]] videosaates esitatud arvamused, kus Madison kutsus Politsei- ja Piirivalveameti arvates üles korrarikkumistele.<ref>[https://www.err.ee/1608174136/ppa-arvas-jaak-madisoni-abipolitseinike-ridadest-valja "PPA arvas Jaak Madisoni abipolitseinike ridadest välja"] ERR, 12. aprill 2021</ref> Madison pidas vabastamist poliitiliselt motiveeritud otsuseks. Ta võttis end esindama vandeadvokaat Paul Kerese, et minna asjaga kohtusse. Ühtlasi pöördus Madison avalikkuse poole põhjaliku selgitava kirjaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/93103757/jaak-madison-kaebas-riigi-kohtusse-seoses-varske-otsusega-arvata-ta-abipolitseinike-seast-valja Jaak Madison kaebas riigi kohtusse seoses värske otsusega arvata ta abipolitseinike seast välja] Delfi, 12. aprill 2021 (vaadatud 14.04.2021)</ref> ==Isiklikku== Madison kuulub Kaitseliidu Tallinna Maleva Toompea malevkonda. Jaak Madison loeb ja teeb sporti (suusatamine, jooksmine, jõusaal).<ref name="valitud" /> Ta valdab eesti, inglise, rootsi, saksa ja soome keelt.{{lisa viide}} Detsembris 2019 sai ta [[Merit Männiste]]ga lapse<ref name="gPplZ" />. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="haridus">Jaak Madisoni koduleht [https://jaakmadison.ee/minust/]Minust</ref> <ref name="valitud">Rain Kooli [http://uudised.err.ee/v/eesti/69508227-10b2-4c0a-90f0-44e92cf177c6 "Riigikokku valitud Jaak Madison: natsismis ja fašismis on palju positiivset"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="pesamuna">Riin Aljas [http://epl.delfi.ee/news/eesti/riigikogu-uued-tulijad-tuntud-nimed-pesamuna-ja-kitsekasvataja?id=70920521 Riigikogu uued tulijad: tuntud nimed, pesamuna ja kitsekasvataja] EPL, 3. märts 2015</ref> <ref name="iphone">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/madison-muus-voorast-iphonei-kahe-kuulutusega-ja-pakkus-lopuks-ostjale-teist-telefoni?id=71148463 "Madison müüs võõrast iPhone'i kahe kuulutusega ja pakkus lõpuks ostjale teist telefoni"] Delfi 01.04.2015</ref> <ref name="sissetungimine">[http://www.postimees.ee/3167381/tallinki-naistootajad-suudistavad-madisoni-oma-kajutitesse-tungimises "Tallinki naistöötajad süüdistavad Madisoni oma kajutitesse tungimises"] Postimees, 23.04.2015</ref> <ref name="XwWTl">[http://uudised.err.ee/v/eesti/e22d78f6-502c-46f1-bc40-6f097a9774fc/ekre-tegi-jaak-madisonist-aseesimehe EKRE tegi Jaak Madisonist aseesimehe], ERR, 13. juuni 2016</ref> <ref name="U7FEm">[http://www.riigikogu.ee/komisjonide-teated/euroopa-liidu-asjade-komisjon/euroopa-liidu-asjade-komisjon-valis-esimehe-ja-aseesimehe Euroopa Liidu asjade komisjon valis esimehe ja aseesimehe], Riigikogu, 17. aprill 2015/</ref> <ref name="GfekJ">http://vvk.ee/?op=search_results&otsi=jaak+madison&x=0&y=0&label=history</ref> <ref name="TOdUt">http://ep2014.vvk.ee/mandates.html</ref> <ref name="fiKkR">Margus Järv, Ester Vaitmaa [http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/uudised/top-10-pesamunad-kes-on-jaak-madison-riigikogu-koige-noorem-liige?id=70913525 TOP 10 PESAMUNAD: Kes on Jaak Madison? Riigikogu kõige noorem liige!] Delfi, 2. märts 2015</ref> <ref name="ong69">http://riigikogu.ee/index.php?id=182544</ref> <ref name="deMpg">[http://uudised.err.ee/v/eesti/0c283170-0c7c-4365-852a-731ca148a380 "Sotsiaalmeedias levib veel üks EKRE poliitiku vastakaid arvamusi tekitav postitus"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="yylDP">[http://uudised.err.ee/v/eesti/4c70468e-1b43-4519-af54-60bc96c69376 "Reformierakond: EKRE peaks Madisoni väljaütlemised hukka mõistma"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="GsBFL">[http://uudised.err.ee/v/eesti/74a4d5b8-9522-4986-8bd5-e3fa6de99387 "Mikser välistas valitsuskoostöö EKRE-ga"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="DJtGE">[http://uudised.err.ee/v/eesti/fa5f8d22-3efa-4e7a-9e51-11a46b90dc84 "IRL: kuritegelike ideoloogiate õigustamine ei ole vastuvõetav"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="nAZJz">[http://uudised.err.ee/v/eesti/9ea70e1f-5a34-430c-93df-9dffbc936a3e "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond mõistis hukka "natsiteemalise hüsteeria""] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="AVQAN">[http://uudised.err.ee/v/eesti/76429d04-40fc-4806-a7b8-37c5502e5795 "Mart Helme: Madisoni tekst on üksikisiku arvamusvabadust austav seisukoht"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="vvuAP">[http://uudised.err.ee/v/eesti/b4476fc8-efb6-426e-bc9c-777d8f1a03f9 "Madison: leida minu blogipostitusest natsismi ülistamist on jaburus"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="0fJu4">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/politsei-maaras-vastsele-saadikule-jaak-madisonile-nutitelefoni-omastamise-eest-rahatrahvi-riigikogulane-paases-napilt-kriminaalasjast?id=70937861 "Politsei määras vastsele saadikule Jaak Madisonile nutitelefoni omastamise eest rahatrahvi, riigikogulane pääses napilt kriminaalasjast"] Delfi, 30.03.2015</ref> <ref name="ZECrm">[http://www.sakala.ajaleht.ee/3140729/com/riigikogu-liige-ei-tahtnud-voorast-telefoni-muues-oma-sonul-kasu-saada/ "Riigikogu liige ei tahtnud võõrast telefoni müües oma sõnul kasu saada"] Sakala, 31.03.2015</ref> <ref name="scQVC">[http://uudised.err.ee/v/eesti/6bd68854-09f9-48d5-9170-4b12b2b52119 "Jaak Madison: ma ei lahku riigikogust"] ERR, 02.04.2015</ref> <ref name="1wA8u">http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/politsei-maaras-vastsele-saadikule-jaak-madisonile-nutitelefoni-omastamise-eest-rahatrahvi-riigikogulane-paases-napilt-kriminaalasjast?id=70937861</ref> <ref name="Knd4D">http://www.aripaev.ee/uudised/2015/06/04/tallinki-sisejuurdlus-paljastas-ekre-jaak-madisoni-ahistamise</ref> <ref name="zJ1Qm">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaak-madison-vaide-et-ma-tungisin-tallinki-laeval-naistootajate-kajutitesse-on-absurdne?id=71318763 "Jaak Madison: väide, et ma tungisin Tallinki laeval naistöötajate kajutitesse, on absurdne"]Delfi, 24.04.2015</ref> <ref name="sET4r">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jarjekordne-skandaal-tallinki-naistootajad-suudistavad-ekre-saadikut-jaak-madisoni-oma-kajutitesse-tungimises?id=71316001 "Järjekordne skandaal: Tallinki naistöötajad süüdistavad EKRE saadikut Jaak Madisoni oma kajutitesse tungimises"] Delfi, 23.04.2015</ref> <ref name="F6YEa">http://www.aripaev.ee/uudised/2015/04/01/jaak-madisoni-ostaee-kontolt-pakuti-abi-auto-ulevaatuse-voltsimisega</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Sulev Vedler]]|url=https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|pealkiri=Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meediatööstuskompleks, mis ei aja „mingit roosat löga“|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410123656/https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|arhiivimisaeg=2019-04-10}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Jaanus Piirsalu|url=https://leht.postimees.ee/6788027/krimmi-eesti-tare-sai-annetuste-abil-korda|pealkiri=Krimmi Eesti Tare sai annetuste abil korda|väljaanne=Postimees|aeg=27.09.2019|vaadatud=16.11.2019}}</ref> <ref name="MAntel">"[https://www.delfi.ee/news/rk2019/uudised/videod-jaak-madison-sattus-reformierakonna-valimispeol-ruselusse?id=85500735 VIDEOD | Jaak Madison sattus Reformierakonna valimispeol rüselusse]". 4. märts 2019. ''[[Delfi]]''.</ref> <ref name="oDKL6">{{Netiviide|url=https://ekre.ee/ekre-esimeheks-valiti-mart-helme-aseesimeestena-jatkavad-martin-helme-henn-polluaas-ja-jaak-madison/|pealkiri=Jõhvi kontserdimajas kogunenud EKRE kongress valis uue juhtkonna|aeg=10. juuni 2019|vaadatud=28.10.2019}}</ref> <ref name="SCBMr">{{Netiviide|autor=Fred Püss|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikogu-pohiseaduskomisjoni-esimeheks-sai-jaak-madison?id=86068875|pealkiri=Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimeheks sai Jaak Madison|väljaanne=delfi.ee|aeg=30.04.2019|vaadatud=28.10.2019}}</ref> <ref name="qHopa">{{Netiviide|autor=Greete Palgi|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaak-madison-valiti-europarlamendis-konservatiivide-fraktsiooni-laekuriks?id=86510857|pealkiri=Jaak Madison valiti Europarlamendis konservatiivide fraktsiooni laekuriks|väljaanne=delfi.ee|aeg=12.06.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="qPDe3">{{Netiviide|url=https://www.europarl.europa.eu/meps/en/197493/JAAK_MADISON/home#mep-card-content|pealkiri=Euroopa Parlamendi tutvustusleht Jaak Madisonist|vaadatud=28.10.2019}}</ref> <ref name="bdGo7">[https://ep2019.valimised.ee/et/election-result/index.html Hääletamis- ja valimistulemus. Eesti Vabariik] Euroopa Parlament 2019</ref> <ref name="swCce">{{Netiviide|autor=|url=http://www.artursirk.ee/selts/|pealkiri=Mälestusselts „Artur Sirk“ - Selts|väljaanne=Mälestusselts „Artur Sirk“|aeg=|vaadatud=16.11.2019}}</ref> <ref name="0zlj3">{{Netiviide|autor=Mirjam Mäekivi|url=https://www.err.ee/860237/malestussammas-artur-sirgule-tuleb-ambla-pastoraadi-ette|pealkiri=Mälestussammas Artur Sirgule tuleb Ambla pastoraadi ette|väljaanne=ERR|aeg=10.09.2018|vaadatud=16.11.2019}}</ref> <ref name="OaPLb">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=Eesti Tare renoveerimine Krimmis|pealkiri=https://www.hooandja.ee/projekt/eesti-tare-renoveerimine-krimmis|väljaanne=Hooandja|aeg=|vaadatud=16.11.2019}}</ref> <ref name="iaqXc">{{Netiviide|autor=|url=https://kultuuriseltsid.ee/videod/2019/eesti-tare/|pealkiri=Eesti Tare|väljaanne=Kultuuriseltsid|aeg=26.09.2019|vaadatud=16.11.2019}}</ref> <ref name="BY7hC">{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/898426/eesti-poliitikud-peavad-tulevasi-eurovalimisi-murrangulisteks|pealkiri=Eesti poliitikud peavad tulevasi eurovalimisi murrangulisteks|väljaanne=ERR|aeg=14.01.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="A9X98">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/jaak-madison-euroopa-liidu-foderaliseerumine-ohustab-rahvusriiklust/|pealkiri=Jaak Madison: Euroopa Liidu föderaliseerumine ohustab rahvusriiklust|väljaanne=Riigikogu|aeg=18. oktoober 2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="vsgHY">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://uueduudised.ee/arvamus/jaak-madison-euroopa-liidu-kui-riikide-liiduga-on-asjad-juba-tana-kehvasti/|pealkiri=Jaak Madison: Euroopa Liidu kui riikide liiduga on asjad juba täna kehvasti|väljaanne=Uued Uudised|aeg=25.04.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="JValT">{{Netiviide|autor=Aleksander Krjukov|url=https://www.err.ee/929455/madison-meil-on-europarlamendi-valimistel-voimalik-saada-kaks-kohta|pealkiri=Madison: meil on europarlamendi valimistel võimalik saada kaks kohta|väljaanne=ERR|aeg=11.04.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="P9WBc">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://arvamus.postimees.ee/6682328/jaak-madison-eesti-saadik-peab-tootama-europarlamendi-mojuvoimu-vahendamise-nimel|pealkiri=Jaak Madison: Eesti saadik peab töötama europarlamendi mõjuvõimu vähendamise nimel|väljaanne=Postimees|aeg=13. mai 2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="UfT0c">{{Netiviide|autor=Fred Püss|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaak-madison-lubab-puhenduda-europarlamendi-too-takistamisele?id=86889469|pealkiri=Jaak Madison lubab pühenduda europarlamendi töö takistamisele|väljaanne=Delfi|aeg=20.07.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="DGJNM">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://arvamus.postimees.ee/4565634/jaak-madison-eesti-ja-venemaa-piirilepingust-oleks-saanud-taganeda-moodunud-aastal|pealkiri=Jaak Madison: Eesti ja Venemaa piirilepingust oleks saanud taganeda möödunud aastal|väljaanne=Postimees|aeg=6. juuli 2018|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="15dtp">{{Netiviide|autor=Ainar Ruussaar|url=https://www.postimees.ee/6469396/jaak-madison-eesti-peab-allkirja-piirileppelt-venemaaga-tagasi-votma|pealkiri=Jaak Madison: Eesti peab allkirja piirileppelt Venemaaga tagasi võtma|väljaanne=Postimees|aeg=4. detsember 2018|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="IsEiO">{{Netiviide|autor=|url=https://uueduudised.ee/uudis/eesti/jaak-madison-euroopa-liit-tuleb-juhtida-tagasi-oma-latete-juurde-milleks-on-iseseisvate-rahvusriikide-koostoouhendus/|pealkiri=Jaak Madison: Euroopa Liit tuleb juhtida tagasi oma lätete juurde, milleks on iseseisvate rahvusriikide koostööühendus|väljaanne=Uued Uudised|aeg=14.01.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="Uh1Zm">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://arvamus.postimees.ee/6767152/jaak-madison-eesti-eesmark-peab-olema-soome-algatatud-skandinaavia-kaitsekoostooga-liitumine|pealkiri=Jaak Madison: Eesti eesmärk peab olema Soome algatatud Skandinaavia kaitsekoostööga liitumine|väljaanne=Postimees|aeg=2. september 2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="rsdUW">{{Netiviide|autor=|url=https://diplomaatia.ee/kuidas-hoida-eestluse-tuld-piiri-taga/|pealkiri=Kuidas hoida eestluse tuld piiri taga?|väljaanne=Diplomaatia|aeg=8. juuni 2018|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="2tnzR">{{Netiviide|autor=|url=https://uueduudised.ee/varia/jaak-madison-noor-mees-vana-kalana-poliitikavees/|pealkiri=Jaak Madison – noor mees vana kalana poliitikavees|väljaanne=Uued Uudised|aeg=08.02.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="UtV3j">{{Netiviide|autor=Raimo Poom|url=https://www.delfi.ee/news/rk2019/tagatuba/tagatoa-randesaade-madison-laseks-suure-palgaga-tootajad-sisserannu-kvoodita-eestisse-kaljulaid-kusib-mis-saab-neist-kriisi-korral?id=84994813|pealkiri=Tagatoa rändesaade {{!}} Madison laseks suure palgaga töötajad sisserännu kvoodita Eestisse. Kaljulaid küsib: mis saab neist kriisi korral?|väljaanne=delfi.ee|aeg=11.01.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="ayiiP">{{Netiviide|autor=Vahur Koorits|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/madison-hallipassimeestel-kes-viie-aasta-jooksul-kodakondsust-ei-taotle-tuleks-elamisluba-tuhistada?id=81892117|pealkiri=Madison: hallipassimeestel, kes viie aasta jooksul kodakondsust ei taotle, tuleks elamisluba tühistada|väljaanne=delfi.ee|aeg=25.04.2018|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="ytyvN">"[https://www.ohtuleht.ee/732727/jaak-madison-homoseksuaalsus-on-halve Jaak Madison: homoseksuaalsus on hälve]". Õhtuleht.</ref> <ref name="9Pfrq">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://ekre.ee/jaak-madison-soovahetust-lihtsustada-plaaniv-valitsus-volgneb-avalikkusele-selgituse/|pealkiri=JAAK MADISON: SOOVAHETUST LIHTSUSTADA PLAANIV VALITSUS VÕLGNEB AVALIKKUSELE SELGITUSE|väljaanne=ekre.ee|aeg=6. detsember 2016|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="yCrud">{{Netiviide|autor=Vilja Kiisler|url=https://poliitika.postimees.ee/6570125/jaak-madison-ma-ei-poolda-aborte-mis-on-tehtud-lihtsalt-mugavusest|pealkiri=Jaak Madison: ma ei poolda aborte, mis on tehtud lihtsalt mugavusest|väljaanne=Postimees|aeg=15. aprill 2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="2iufY">{{Netiviide|autor=Aleksander Pihlak|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaak-madison-viljandi-morvajuhtumist-ehk-oleks-moistlik-moelda-surmanuhtlusele?id=80125368|pealkiri=Jaak Madison Viljandi mõrvajuhtumist: ehk oleks mõistlik mõelda surmanuhtlusele|väljaanne=delfi.ee|aeg=10.11.2017|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="u3Dcr">{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/868413/madison-asendusemadusest-inimkaubanduses-osalejaid-tuleb-karistada|pealkiri=Madison asendusemadusest: inimkaubanduses osalejaid tuleb karistada|väljaanne=ERR|aeg=11.10.2018|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="GQQjn">{{Netiviide|autor=|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-2015-noorpoliitik-jaak-madisoni-tormiline-aasta?id=73277265|pealkiri=DELFI 2015: Noorpoliitik Jaak Madisoni tormiline aasta|väljaanne=delfi.ee|aeg=01.01.2016|vaadatud=05.11.2019}}</ref> <ref name="2Ara0">[https://m.delfi.ee/article.php?id=85516413 Politsei ei alusta Jaak Madisoni Reformierakonna valimispeo rüseluse osas kriminaalmenetlust], www.DELFI.ee, 5. märts 2019 (vaadatud 07.03.2019)</ref> <ref name="3qheO">[https://online.le.ee/2019/09/19/epl-jaak-madison-jai-roostal-tootades-vargusega-vahele/ EPL: Jaak Madison jäi Roostal töötades vargusega vahele]. [[Lääne Elu]], 19.09.2019</ref> <ref name="7HpZ1">[https://www.err.ee/987882/jaak-madison-palkas-eesti-assistendiks-oma-elukaaslase-isa Jaak Madison palkas Eesti assistendiks oma elukaaslase isa]. [[ERR]], 04.10.2019</ref> <ref name="Vf8CH">[https://www.err.ee/990137/mart-helme-lubas-jaak-madisoniga-aia-palkamise-teemal-vestelda Mart Helme lubas Jaak Madisoniga äia palkamise teemal vestelda]. [[ERR]], 09.10.2019</ref> <ref name="bjCFs">[https://www.ohtuleht.ee/978292/jaak-madison-palkas-aia-oma-assistendiks-samas-keelavad-europarlamendi-reeglid-lahisugulaste-palkamist Jaak Madison palkas äia oma assistendiks. Samas keelavad europarlamendi reeglid lähisugulaste palkamist]. [[Õhtuleht]], 04.10.2019</ref> <ref name="gPplZ">[https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-jaak-madison-ja-merit-manniste-saavad-lapse?id=87190861 Palju õnne! Jaak Madison ja Merit Männiste saavad lapse], Delfi, 21. august 2019</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Jaak Madison}} * [https://jaakmadison.ee/ Jaak Madisoni koduleht] *[http://www.europarl.europa.eu/meps/et/197493/JAAK_MADISON/home Jaak Madison Euroopa Parlamendi kodulehel] * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/martin-helme-jaak-madison-on-meie-erakonna-wunderkind?id=70930125 Martin Helme: Jaak Madison on meie erakonna wunderkind] Delfi, 3. märts 2015 * [http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/uudised/delfi-video-vaata-mida-raakis-natsipostituse-autor-jaak-madison-delfi-vabas-mikrofonis?id=70930655 DELFI VIDEO: Vaata, mida rääkis natsipostituse autor Jaak Madison Delfi "Vabas mikrofonis"!] Delfi, 3. märts 2015 * [[Vahur Koorits]] [http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/uudised/taismahus-ekre-saadik-madisoni-postitus-vettpidavaid-toendeid-kuue-miljoni-juudi-hukkumise-kohta-pole?id=70929009 "TÄISMAHUS: EKRE saadik Madisoni postitus: vettpidavaid tõendeid kuue miljoni juudi hukkumise kohta pole"] Delfi, 3. märts 2015 *[http://uudised.err.ee/v/eesti/bd58351f-07c1-4f34-9500-a20eef023ee2 Rahvasaadik Jaak Madison sai võõra nutitelefoni omastamise eest trahvi], ERR Uudised, 31. märts 2015 * [http://pluss.postimees.ee/3167381/tallinki-naistootajad-suudistavad-madisoni-oma-kajutitesse-tungimises "Tallinki naistöötajad süüdistavad Madisoni oma kajutitesse tungimises"] Postimees, 23. aprill 2015 * [http://pluss.postimees.ee/3167419/madison-ma-ei-taha-raisata-ilusat-paeva-sellisele-laimule "Madison: ma ei taha raisata ilusat päeva sellisele laimule"] Postimees, 23. aprill 2015 * [http://arvamus.postimees.ee/3172603/risto-berendson-vassimise-meistriklass Risto Berendson: vassimise meistriklass] Postimees, 29. aprill 2015 * [[Vilja Kiisler]] [http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/04/29/vilja-kiisler-natsikloun-jaak-madison "Natsikloun – võimalik vaid Eestis?"] Äripäev, 29. aprill 2015 * [[Kaarel Tarand]] [http://opleht.ee/22633-madisoni-motteroimad/ "Madisoni mõtteroimad"] Õpetajate Leht, 30. aprill 2015 * [http://uudised.err.ee/v/arvamus/f65ef1bc-8b2b-4758-97f7-b2f18d5e53f1/jaak-madison-peame-votma-euroopa-liidu-lagunemist-kui-ajaloolist-paratamatust Jaak Madison: peame võtma Euroopa Liidu lagunemist kui ajaloolist paratamatust], ERR Uudised, 28. detsember 2016 * [https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/jaak-madison-brusselis-kontroll-immigratsioonipoliitika-ule-peab-jaama-el-liikmesriikidele/ Jaak Madison Brüsselis: kontroll immigratsioonipoliitika üle peab jääma EL-i liikmesriikidele!], Riigikogu, 1. märts 2017 * [https://www.diplomaatia.ee/artikkel/valgevene-torjutud-kuid-vajalik-partner/ Valgevene – tõrjutud, kuid vajalik partner], [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], august 2017, nr 168 * [https://www.err.ee/618295/jaak-madison-ekre-on-tagajarg-mitte-pohjus Jaak Madison: EKRE on tagajärg, mitte põhjus], ERR, 13. september 2017 {{JÄRJESTA:Madison, Jaak}} [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] 3ji3sxwvux13cpq6cnpjda60p08lk2e 6184613 6184611 2022-08-28T07:55:49Z 213.219.114.211 /* Viited */ wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jaak Madison | pildi nimi =RK Jaak Madison.jpg | amet = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 30. märts 2015 | ametiajalõpp = 30. märts 2019 | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 30. märts 2019 | ametiajalõpp2 = 12. juuni 2019 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus3 = 2. juuli 2019 | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünnikuupäev = {{sünniaeg ja vanus|1991|4|22}} | sünnikoht = [[Albu vald]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2013-) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = }} '''Jaak Madison''' (sündinud [[22. aprill]]il [[1991]] [[Järvamaa]]l [[Albu vald|Albu vallas]] (praegune [[Järva vald]])) on Eesti poliitik, [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] (EKRE) aseesimees<ref name="oDKL6" /> ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta oli [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige, Riigikogu [[Riigikogu põhiseaduskomisjon|põhiseaduskomisjon]]i esimees<ref name="SCBMr" />, 2015–2019 Riigikogu [[Euroopa Liidu asjade komisjon]]i aseesimees<ref name="U7FEm" />, 2015–2016 kultuurikomisjoni liige. Aastatel 2017–2019 oli Jaak Madison [[Viljandi linnavolikogu]] liige, kus ta oli majanduskomisjoni aseesimees. 2013. aastal sai Madison [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalikel valimistel]] [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] nimekirjas Albu vallavolikokku. Euroopa Parlamendis on Madison fraktsiooni [[Identiteet ja Demokraatia]] (ID) liige, kus ta valiti ka fraktsiooni laekuriks ja juhatuse liikmeks<ref name="qHopa" />. Madison on europarlamendi komisjonidest väliskomisjoni (AFET) põhiliige, Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide delegatsiooni põhiliige, asendusliige parlamendi põhiseaduskomisjonis (AFCO) ja tsiviilõiguste komisjonis (LIBE)<ref name="qPDe3" />. ==Haridus ja töö== Jaak Madison õppis [[Albu Põhikool]]is ja [[Noarootsi Gümnaasium]]is, 10. klassi järel vahetusõpilasena [[Soome]]s [[Hanko]] rahvaülikoolis (soome ''Hangon Suomalainen kansalaisopisto'') ning edasi [[Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium]]is. Gümnaasiumiõpingute kõrvalt õppis ta [[Tallinna Teeninduskool]]is kelneriks ning töötas [[Tallink]]i ja [[Silja Line]]'i kaubamärgi all sõitvatel reisilaevadel promootorina (kaupluse müügiedendajana). Veel on Madison töötanud reisilaevadel [[Baltic Queen]] ja Romantika infotöötajana.<ref name="valitud" /> Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Madison 2011. aastal [[Tallinna Majanduskool]]i turunduse erialale, mis jäi lõpetamata.{{lisa viide}} 2015. aasta algul õppis Jaak Madison [[Tallinna Ülikool]]is riigiteadusi, kuid ei lõpetanud.<ref name="pesamuna" /> 2016. aastal õppis Jaak Madison Tallinna Tehnikaülikoolis väikeettevõtluse erialal ja ei lõpetanud. 2018. aastal asus Jaak Madison õppima rahvusvahelisi suhteid Euroakadeemias, kuid viis end üle Tallinna Ülikooli samale erialale ega lõpetanud õpinguid. 2019. aastal asus Jaak Madison õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, kuid õpingud on lõpetamata.<ref name="haridus" /> ==Poliitiline tegevus== [[Fail:Tõrvikurongkäik 2016 - Jaak Madisoni kõne.jpg|pisi|Jaak Madison 2015. aastal vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäigu järel kõnet pidamas]] 2013. aasta mais astus Jaak Madison [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]]. Samal aastal kandideeris Madison [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalikel valimistel]] [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] nimekirjas Albu vallavolikokku ning osutus valituks.<ref name="GfekJ" /> Valiti 25. jaanuaril 2014 EKRE Järva- ja Viljandimaa organisatsioonide ühendamisel tekkinud ringkonna esimeheks.<ref name="valitud" /> Oli aastatel 2013–2015 EKRE noorteühenduse [[Sinine Äratus]] Tallinna noorteringkonna juht. Juulis 2014 valiti Sinise Äratuse esimeheks ja oli üks Sinise Äratuse tõrvikurongkäigu korraldajatest 2015. aastal vabariigi aastapäeval .<ref name="pesamuna" /> [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Madison EKRE nimekirjas ja sai 146 häält.<ref name="TOdUt" /> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] valiti Madison [[Valimisringkond nr 8|Järva- ja Viljandimaa ringkonnast]] kompensatsioonimandaadiga Riigikogu liikmeks ja temast sai koosseisu noorim parlamendiliige. Valimiste eel lubas Madison panna piiri riigikogulaste [[kuluhüvitis]]te kasutamisele ning vähendada Eesti elanike väljarännet.<ref name="fiKkR" /> Madison kogus 1883 häält, mis oli ringkonna viies tulemus.<ref name="pesamuna" /> [[Euroopa Liidu asjade komisjon]]i esimesel istungil 16. aprillil 2015 valiti Madison komisjoni aseesimeheks.<ref name="ong69" /> 12. juunil 2016 valiti Madison Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimeheks.<ref name="XwWTl" /> Ta on [[Facebook]]i grupi [[EKRE Sõprade Klubi]] üks administraatoreid.<ref name=":0" /> [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus Jaak Madison 22 819 häält ja osutus valituks.<ref name="bdGo7" /> === Artur Sirgu mälestusselts ja ausammas === Aastal [[2016]] alustas Jaak Madison koos Triin Kuusega mälestusseltsi Eesti Vabadussõjalaste juhi, advokaadi ja poliitiku [[Artur Sirk|Artur Sirgu]] mälestamiseks. Seltsi esmane eesmärk oli püstitada Sirgu mälestuseks ausammas<ref name="swCce" />. Kuigi esialgne plaan oli avada [[ausammas]] [[2017]]. aasta 2. augustil, mis oli Artur Sirgu surma 80. aastapäev, lükkus ausamba avamine rahapuuduse tõttu edasi. Raha saadi kokku järgnevaks aastaks [[Riigikogu]] katuserahadest ja eraisikute annetustest. Ausammas, mille rajamist vedas eest Madison, avati 25. septembril [[2018]] ning see asub [[Järvamaa]]l [[Ambla]]s koguduse pastoraadi esisel platsil. Ausamba valmistas skulptor [[Ekke Väli]] ning valas pronksi [[Bruno Kadak]]<ref name="0zlj3" />. === Eesti Tare renoveerimine Krimmis === Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks algatas Madison 2018. aastal annetuskampaania, mille eesmärk oli taastada [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] põhjaosas Krasnodarka külas asuv Eesti Tare, mis oli Krimmi eestlastele kooskäimiskohaks ning milles on tegutsenud ka laulu- ja tantsuansambel Rukkilill<ref name="OaPLb" />. Eesti Tare ehitas 19. sajandi lõpus eesti pere. 2000. aastate keskel tegid kohalikud eestlased maja korda ning hakkasid sinna koguma Krimmi eestlastega seotud eksponaate. Ajapikku muutus maja kohalike eestlaste jaoks muuseumiks<ref name=":1" />. Paraku oli maja olukord nukraks muutunud, kuna katus ja vundament olid läbi ja elekter oli majast välja võetud. Oma isiklikku raha annetanud ning ühisrahastusplatvormi [[Hooandja]] abil raha kogunud Madison sai kokku 4000 eurot, mille abil vahetati välja Eesti Tare katus, parandati elektrisüsteemi ja fassaadi<ref name=":1" />. Eesti Tare taasavati Eesti kultuuri päeval, 2019. aasta 22. septembril<ref name="iaqXc" />. == Poliitilised vaated == Madison on rahvuslik konservatiiv. Ta peab oluliseks Eesti säilimist rahvusriigina. === Euroopa Liit === Jaak Madison on Euroopa Parlamendi liikmena euroskeptik. Ta ei poolda Euroopa Liidust lahkumist, küll aga soovib ta vähendada Euroopa Liidu liitriigistumist. Madison usub, et Euroopa Liit peaks liikuma tagasi algsetele radadele, milleks on suveräänsete riikide koostöö majanduses ja kaubanduses<ref name="BY7hC" />. Ta on väitnud, et föderaliseeruv Euroopa Liit on suurim oht rahvusriiklusele<ref name="A9X98" />. Madison on seisukohal, et Euroopa Liit on juba teel liitriigiks muutumise suunas, kuna mitmed iseseisva riigi tunnused on Eestil puudu. Nendena on ta välja toonud, et erakorralise piirikontrolli taastamiseks tuleb küsida luba [[Euroopa Komisjon]]ilt, välismaalaste seaduses on Euroopa Liidu seadusaktidest sõltuvad erandid ning liikmesriikide põhiseadused alluvad Euroopa Liidu seadusandlusele<ref name="vsgHY" />. Madison on rõhutanud vastuseisu Euroopa Liidu rahandusministri ideele<ref name="JValT" /> ning on seisukohal, et küsimused nagu eelarve ja immigratsioon peavad jääma liikmesriikide otsustada. Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadina väitis ta, et kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamine põgenike kvootide kehtestamisel, maksupoliitika muutmisel ning teistes riiklikult tähtsates küsimustes kahandab liikmesriikide suveräänsust, sest nii kaotavad hääletustel vähemusse jäävad riigid olulistes küsimustes otsustusõiguse<ref name="P9WBc" />. Euroopa Parlamenti valituks osutununa lubas Madison, et pühendub parlamendi töö takistamisele: "Kui midagigi jääb Euroopa Parlamendis tegemata või otsustamata järgmise viie aasta jooksul, siis oleks see juba suur võit, sest mida vähem Euroopa Parlament endale võimu koondab, seda parem on liikmesriikidele. Mulle pigem meeldiks olla kasvõi üks väikene lüli Trooja hobuse sees, kes natukenegi aitaks kaasa Euroopa Parlamendi tegevuse peatamisele"<ref name="UfT0c" />. === Piirileping ja välispoliitika === Madison on seisukohal, et Eesti peab allkirja Eesti ja Venemaa vaheliselt piirilepingult tagasi võtma ja alustama uusi kõnelusi Tartu rahulepingu alusel, kuna praeguse piirilepinguga kaotaks Eesti 5,2% oma Tartu rahulepingu järgsest territooriumist<ref name="DGJNM" />. 2018 ütles Madison, et kui ratifitseeritakse piirileping praegustel tingimustel, siis saab Venemaa osutada, et Tartu rahuleping, millele on omariiklus rajatud ja mis on Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks, ei ole enam juriidiliselt kehtiv<ref name="15dtp" />. Kaitse- ja julgeolekupoliitilises koostöös on Madison seisukohal, et Eesti ei saa jääda lootma Venemaaga flirtivale Prantsusmaale või Saksamaale, vaid tuleks eeskätt teha koostööd teiste Balti riikide, Poola, Ungari, Ameerika Ühendriikide<ref name="IsEiO" /> ja Soomega<ref name="Uh1Zm" />. 2018. aastal nimetas Madison välispoliitika ajakirjas [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]] väliseestlaste kogukondade toetamist ja nendega kontakti hoidmist rahva püsimise seisukohalt võtmeküsimuseks, mille osas ei tohi reaalpoliitilistel põhjustel järeleandmisi teha. Madison oli sellel seisukohal ka Krimmi eestlaste küsimuses, väites, et Krimmi okupeerimine Venemaa poolt ei tohi tähendada, et Eesti enam sealseid eestlasi ei toeta. Ta usub, et rahvusküsimuses peab Eesti ajama väärtuspõhist välispoliitikat, mis tähendab, et ükskõik millises maailma paigas elav eestlane on Eestile oluline ja tehakse kõik endast sõltuv, et tema side Eestiga püsiks.<ref name="rsdUW" /> === Immigratsioon ja kodakondsus === Madison usub, et kuigi massiimmigratsioon Eestit veel ei puuduta, siis 10–50 aasta pärast on praeguste demograafiliste ja rändetrendide jätkumisel ka Eesti massiimmigratsiooni ohus. Seetõttu peab ta oluliseks, et Eesti hoolikalt vaataks, milliste rahvusvaheliste organisatsioonide, kokkulepete ja poliitikatega end seotakse.<ref name="2tnzR" /> 2019. aasta jaanuaris ütles Madison, et madal sisserännukvoot (1300 inimest aastas) ei ole probleem, sest Euroopa Liidus on vaba tööjõu liikumine ning sisserännukvooti soovitakse suurendada odava tööjõu nimel, mis madaldab kohalike palkasid. Madisonil ei ole midagi kolmekordset keskmist palka teeniva võõrtööjõu vastu.<ref name="UtV3j" /> 2018. aastal väljendas ta seisukohta, et hallipassimeestele, kes on Eestis elanud alates 1991. aastast, tuleks anda viis aastat otsustamiseks, millist kodakondsust nad tahavad. Kes Eesti kodakondsust selle aja jooksul ei omanda, selle elamisluba tühistatakse.<ref name="ayiiP" /> === Sotsiaalküsimused === Madison on samasooliste kooselu seadustamise ja samasooliste paaride lapsendamisõiguse veendunud vastane. Ta peab abielu eesmärgiks ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamist. Ta on nimetanud homoseksuaalsust hälbeks.<ref name="ytyvN" /> Madison on väitnud, et kuna statistika järgi pole soovahetuse taotlejad oma soovides kindlad ning ligi pooled kahetsevad oma soovahetust, siis neid inimesi tuleks ümber veenda neid nõustades ja aidates. Ta on vastu soovahetuse riiklikule hõlbustamisele, mis näitab ta sõnul rohelist tuld hälbelisele käitumisele.<ref name="9Pfrq" /> Abort on Madisoni hinnangul põhjendatud erandjuhtudel, näiteks kui on oht ema tervisele. Ta näeb abortide rohkust eestlaste seas suure probleemina ning peab oluliseks, et aborte iga hinna eest vähendataks. Ta soovib vältida olukordi, kus segadusest tingituna tehakse liiga kergekäeliselt aborte.<ref name="yCrud" /> Aastal 2017 toetas ta ideed võtta eeskuju Ameerika Ühendriikidest ning taastada eriti ränkade kuritegude eest surmanuhtlus. Seisukoha ajendiks oli korduvalt karistatud kurjategija sooritatud tüdruku mõrv. Madison arvas, et ühiskond ei peaks mõrvari sooja kambri ja toidu eest tasuma.<ref name="2iufY" /> Madisoni hinnangul on asendusemaduse puhul tegemist inimkaubandusega. Inimesi, kes surrogaadi teel omale lapse saavad, tuleks karistada.<ref name="u3Dcr" /> ==Skandaalid== [[Fail:Jaak Madisson at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Jaak Madison 2022. aasta Arvamusfestivalil]] Pärast Riigikogu liikmeks saamist sattus Jaak Madison ajakirjanduse teravdatud tähelepanu alla ning tema minevikust leiti mitmeid skandaalseid seiku. ===Meediaskandaal Madisoni sõnavõttude teemal sotsiaalmeedias=== Kaks päeva pärast valimisi, 3. märtsil 2015 levis meedias Riigikokku valitud Jaak Madisoni kolme aasta tagune blogipostitus, milles Madison kirjutas: ''On tõsi, et olid koonduslaagrid, sunnitöölaagrid, harrastati gaasikambritega mänge, kuid samas selline nn "range" kord tõi ka Saksamaa tol ajal üsna sügavalt p**sest välja, sest areng, mis põhines küll esmajärgul sõjatööstuse arengule, viis see siiski riigi vaid loetud aastatega Euroopa üheks võimekamaks.'' Lisaks väidetakse aadressil jaakmadison.blogspot.com avaldatud tekstis, et ''ei taha küll õigustada nüüd selle tekstiga natsikuritegusid ja massimõrvu (kuigi sealgi on hukkunute arvud väga vastuolulised), kuid ei saa vaadata asja vaid ühe mätta otsast, vaid peaks nägema ka positiivseid pooli, mis kaasnesid tolleaegse korraldusega.'' Samuti pälvis meedia tähelepanu tema sõnavõtt 2014. aasta kevadest, mil ta kirjutas: ''Paraku on tõsiasi, millest alles nüüd hakatakse ka laiemalt aru saama ning tunnistama, et on vaja rahvuslikku puhastust, mis looks eelduse, et ülekaalu saavutaksid venelaste hulgas just need eestimeelsed :)''<ref name="deMpg" /> Suuremad erakonnad pidasid vajalikuks Madisoni seisukohti uudistes kommenteerida. Reformierakonda kuuluv peaminister [[Taavi Rõivas]] kommenteeris: ''On kurvastav, et noor poliitik käsitleb nii paljudele inimestele kannatusi toonud natsismikuritegusid õigustavalt ja labaseid väljendeid kasutades. /---/ Kuna postitus seostub EKRE kodulehega, jääb õhku küsimus, kas fašismi õigeks rääkimine ja inimsusevastaste kuritegude naeruvääristamine on erakonna üldine seisukoht. Selles küsimuses ootakski selget seisukohavõttu nii EKRE juhilt kui ka Jaak Madisonilt endalt''.<ref name="yylDP" /> [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] esimees [[Sven Mikser]] välistas koostöö EKRE-ga, viidates Madisoni blogipostitusele: ''Ütlen siinkohal selgelt välja, et sotsiaaldemokraadid ei näe võimalust valitsuskoostööks EKRE-ga, kelle sõnumid on üles ehitatud vaenu õhutamisele. Seda kinnitab veelkord EKRE esimehe Mart Helme soovimatus mõista üheselt hukka oma erakonna uue parlamendiliikme Jaak Madisoni natsismi õigustav mõtteavaldus. Sotsiaaldemokraatide osalusel sellist valitsust, kuhu ühe osapoolena kuulub EKRE, ei tule.''<ref name="GsBFL" /> Madisoni kritiseeris ka IRL-i peasekretär [[Tiit Riisalo]]: ''Kuritegelike ideoloogiate ja režiimide õigustamine riigikogu liikme poolt ei ole sobilik ega vastuvõetav.''<ref name="DJtGE" /> EKRE mõistis meedia käitumise selle teema käsitlemisel hukka: ''Peame pressis ja sotsiaalmeedias levitatud hüsteeriat teadlikuks ja küüniliseks katseks seostada rahvuslikke ja konservatiivseid väärtusi kandvat erakonda õõvastavate ajaloosündmustega ning selle läbi lülitada äsja parlamenti valitud uus jõud poliitilisest diskussioonist välja. /---/ Peame arusaamatuks seda hüsteerilist tooni, millega käsitletakse noore inimese poolt mitu aastat enne poliitikasse minekut tehtud blogipostitusi, kus arutletakse ajaloosündmuste teemal''.<ref name="nAZJz" /> Erakonna esimees Mart Helme kommenteeris, et tegu oli üksikisiku arvamusvabadust austava seisukohaga.<ref name="AVQAN" /> Madison teatas, et tema sõnavõtt ei olnud fašismi ülistamine.<ref name="vvuAP" /> ===Mobiiltelefoni omastamine=== [[Tallink]]is töötades omastas Madison laevast leitud ja infolauda toodud mobiiltelefoni [[iPhone]]. Madison jättis leiu registreerimata, rikkudes sellega Tallinki sisekorra eeskirja<ref name="0fJu4" /> ning üritas telefoni oktoobris 2014 müüa portaalis [[osta.ee]].<ref name="iphone" /> Veebioksjonil jäi telefoni lõpphinnaks 85 eurot,<ref name="iphone" /> kuna Madison oli selleks hetkeks juba omastatud telefoni politseile üle andnud, pakkus ta ostjale asenduseks sama iPhone'i valget mudelit.<ref name="iphone" /> Madisoni enda sõnul ei soovinud ta müügiga kasu teenida ning põhjendas tegu [[antikonsumerism|antikonsumeristliku]] sooviga leida sellele uus kasutaja, kuna Tallink oleks omanikuta telefoni hävitanud.<ref name="ZECrm" /> 30. märtsil 2015 karistati teda mobiiltelefoni omastamise eest väärteo korras 100-eurose rahatrahviga. 2. aprillil 2015 teatas Martin Helme, et teeb juhtumi tõttu Madisonile ettepaneku Riigikogust taanduda ning kui too keeldub, tõstatab küsimuse EKRE juhatuses; Madison leidis, et tal pole põhjust tagasi astuda ega lahkuda erakonnast, mis tema sõnul ''pole kahe mehe erakond''. Ta lubas jääda parlamenti ka juhul, kui erakonnast välja visatakse.<ref name="scQVC" /> Politsei alustas telefoni omastamise uurimist kriminaalmenetluse korras. Kui Madisonile oleks esitatud süüdistus, oleks ta karjäär poliitikas ilmselt lõppenud.<ref name="1wA8u" /> ===Töökaaslaste ahistamine=== 23. aprill 2015 avaldas [[Postimees]] artikli, milles mitmed endised Tallinki naistöötajad süüdistasid Madisoni kopeeritud uksekaartidega korduvalt öösiti nende kajutitesse tungimises.<ref name="sissetungimine" /> Enamasti lõppes sissetungimine vaid vestlusega poliitikast, kuid ühel juhul oli Madison ennast ka lahti riietanud ning avaldanud soovi voodisse heita.<ref name="sissetungimine" /> Samuti kinnitas ahistamist Tallinki sisejuurdlus,<ref name="Knd4D" /> kuid anonüümseks jäänud ohvrid süüdistustega politseisse ei pöördunud.<ref name="GQQjn" />. Madisoni enda sõnul oli tegemist väljamõeldiste ja laimuga.<ref name="sissetungimine" /> Süüdistused olevat absurdsed ning tavatöötajate kajutiuksed ei käivat laevas üldse lukus.<ref name="zJ1Qm" /> Facebooki postituses võrdles ta ennast [[Bill Clinton]]iga: ''Kui miski muu ei aita, tuleb ju süüdistada ahistamises. Nagu Bill Clinton juba.''<ref name="sET4r" /> === Tehniliselt mittekorras sõiduki müük === EKRE-sse kuuluva Jaak Madisoni osta.ee kontolt pakuti 2015. aastal üht vana Opelit müües huvilistele korduvalt välja, et kui väga vaja, võib kasutaja aidata probleemse CO-näidu kiuste autoga ülevaatuse läbida.<ref name="F6YEa" /> === Rüselus Reformierakonna valimispeol === 2019. aasta märtsis sattus ta rüselusse [[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimiste]] järel endise teatri [[NO99]] kohvikus peetud Reformierakonna valimispeol, mis päädis sellega, et Madison kutsus politsei. Rüseluses osalenud baarimees väitis, et sekkus tülisse, sest Madison haaras ühel külastajal kõrist. Madison ise väitis, et tõukas enesekaitseks teda jõuga baarileti juurde tõmmanud võõrast inimest, mispeale baarimees teda üle leti ründas ja ta mantli varruka lõhkus. Isik, kelle vastu ta ennast kaitses, oli politsei saabumise ajaks plehku pannud.<ref name="MAntel" /> Politsei mõõtis Madisonil 0,83 mg/l joobe ja alustas juhtunu asjaolude selgitamist.<ref name="MAntel" /> Politsei ja prokuratuur otsustasid pärast turvakaamerate salvestiste läbivaatamist, et kriminaalmenetluse alustamiseks pole alust, kuna valimispeol teenindajate ja Jaak Madisoni vahel tekkinud rüseluses keegi kannatada ei saanud.<ref name="2Ara0" /> ===Roosta puhkekülas töötades raha varastamine=== 2008. aasta suvel töötas toona 17-aastane Madison kelneri abina [[Roosta puhkeküla]]s, mille toonase direktori Indrek Otti sõnul jäi Madison seal vargusega vahele. Vargused olevat seisnenud selles, et osa baaris müüdud kohvist jättis ta kassast läbi löömata ja pani raha oma taskusse. Madison ise ütles, et kuuleb sellist süüdistust esimest korda ning keegi on kas väga kibestunud või soovib saada meedias kiiret kuulsust.<ref name="3qheO" /> ===Äia palkamine oma assistendiks=== Euroopa Parlamendi liikmena määras Jaak Madison enda assistendiks Kaupo Männiste, kes on ühtlasi Madisoni elukaaslase Merit Männiste isa. Ei Madison ega Kaupo Männiste selles [[huvide konflikt]]i ega [[onupojapoliitika]]t ei näinud. Madison ütles, et Kaupo Männiste on sel ametikohal pädev ja kuna ta pole lähisugulane ega üldse [[sugulane]]gi, siis on töösuhe korrektne. Euroopa Parlamendi kaastöötajate töölevõtmise kord on keelanud küll lähisugulaste oma assistendiks palkamise, kuid [[äi]]asid-[[ämm]]asid nende hulka ei loeta.<ref name="7HpZ1" /><ref name="Vf8CH" /><ref name="bjCFs" /> ===Abipolitseiniku staatusest vabastamine=== Madison oli [[abipolitseinik]] [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i [[Põhja prefektuur]]is. Ta vabastati abipolitseiniku staatusest 23. märtsil 2021 seoses väidetava sobimatu käitumisega, milleks arvati [[Objektiiv (portaal)|Objektiivi]] videosaates esitatud arvamused, kus Madison kutsus Politsei- ja Piirivalveameti arvates üles korrarikkumistele.<ref>[https://www.err.ee/1608174136/ppa-arvas-jaak-madisoni-abipolitseinike-ridadest-valja "PPA arvas Jaak Madisoni abipolitseinike ridadest välja"] ERR, 12. aprill 2021</ref> Madison pidas vabastamist poliitiliselt motiveeritud otsuseks. Ta võttis end esindama vandeadvokaat Paul Kerese, et minna asjaga kohtusse. Ühtlasi pöördus Madison avalikkuse poole põhjaliku selgitava kirjaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/93103757/jaak-madison-kaebas-riigi-kohtusse-seoses-varske-otsusega-arvata-ta-abipolitseinike-seast-valja Jaak Madison kaebas riigi kohtusse seoses värske otsusega arvata ta abipolitseinike seast välja] Delfi, 12. aprill 2021 (vaadatud 14.04.2021)</ref> ==Isiklikku== Madison kuulub Kaitseliidu Tallinna Maleva Toompea malevkonda. Jaak Madison loeb ja teeb sporti (suusatamine, jooksmine, jõusaal).<ref name="valitud" /> Ta valdab eesti, inglise, rootsi, saksa ja soome keelt.{{lisa viide}} Detsembris 2019 sai ta [[Merit Männiste]]ga lapse<ref name="gPplZ" />. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="haridus">Jaak Madisoni koduleht [https://jaakmadison.ee/minust/ Minust]</ref> <ref name="valitud">Rain Kooli [http://uudised.err.ee/v/eesti/69508227-10b2-4c0a-90f0-44e92cf177c6 "Riigikokku valitud Jaak Madison: natsismis ja fašismis on palju positiivset"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="pesamuna">Riin Aljas [http://epl.delfi.ee/news/eesti/riigikogu-uued-tulijad-tuntud-nimed-pesamuna-ja-kitsekasvataja?id=70920521 Riigikogu uued tulijad: tuntud nimed, pesamuna ja kitsekasvataja] EPL, 3. märts 2015</ref> <ref name="iphone">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/madison-muus-voorast-iphonei-kahe-kuulutusega-ja-pakkus-lopuks-ostjale-teist-telefoni?id=71148463 "Madison müüs võõrast iPhone'i kahe kuulutusega ja pakkus lõpuks ostjale teist telefoni"] Delfi 01.04.2015</ref> <ref name="sissetungimine">[http://www.postimees.ee/3167381/tallinki-naistootajad-suudistavad-madisoni-oma-kajutitesse-tungimises "Tallinki naistöötajad süüdistavad Madisoni oma kajutitesse tungimises"] Postimees, 23.04.2015</ref> <ref name="XwWTl">[http://uudised.err.ee/v/eesti/e22d78f6-502c-46f1-bc40-6f097a9774fc/ekre-tegi-jaak-madisonist-aseesimehe EKRE tegi Jaak Madisonist aseesimehe], ERR, 13. juuni 2016</ref> <ref name="U7FEm">[http://www.riigikogu.ee/komisjonide-teated/euroopa-liidu-asjade-komisjon/euroopa-liidu-asjade-komisjon-valis-esimehe-ja-aseesimehe Euroopa Liidu asjade komisjon valis esimehe ja aseesimehe], Riigikogu, 17. aprill 2015/</ref> <ref name="GfekJ">http://vvk.ee/?op=search_results&otsi=jaak+madison&x=0&y=0&label=history</ref> <ref name="TOdUt">http://ep2014.vvk.ee/mandates.html</ref> <ref name="fiKkR">Margus Järv, Ester Vaitmaa [http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/uudised/top-10-pesamunad-kes-on-jaak-madison-riigikogu-koige-noorem-liige?id=70913525 TOP 10 PESAMUNAD: Kes on Jaak Madison? Riigikogu kõige noorem liige!] Delfi, 2. märts 2015</ref> <ref name="ong69">http://riigikogu.ee/index.php?id=182544</ref> <ref name="deMpg">[http://uudised.err.ee/v/eesti/0c283170-0c7c-4365-852a-731ca148a380 "Sotsiaalmeedias levib veel üks EKRE poliitiku vastakaid arvamusi tekitav postitus"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="yylDP">[http://uudised.err.ee/v/eesti/4c70468e-1b43-4519-af54-60bc96c69376 "Reformierakond: EKRE peaks Madisoni väljaütlemised hukka mõistma"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="GsBFL">[http://uudised.err.ee/v/eesti/74a4d5b8-9522-4986-8bd5-e3fa6de99387 "Mikser välistas valitsuskoostöö EKRE-ga"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="DJtGE">[http://uudised.err.ee/v/eesti/fa5f8d22-3efa-4e7a-9e51-11a46b90dc84 "IRL: kuritegelike ideoloogiate õigustamine ei ole vastuvõetav"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="nAZJz">[http://uudised.err.ee/v/eesti/9ea70e1f-5a34-430c-93df-9dffbc936a3e "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond mõistis hukka "natsiteemalise hüsteeria""] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="AVQAN">[http://uudised.err.ee/v/eesti/76429d04-40fc-4806-a7b8-37c5502e5795 "Mart Helme: Madisoni tekst on üksikisiku arvamusvabadust austav seisukoht"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="vvuAP">[http://uudised.err.ee/v/eesti/b4476fc8-efb6-426e-bc9c-777d8f1a03f9 "Madison: leida minu blogipostitusest natsismi ülistamist on jaburus"] ERR, 03.03.2015</ref> <ref name="0fJu4">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/politsei-maaras-vastsele-saadikule-jaak-madisonile-nutitelefoni-omastamise-eest-rahatrahvi-riigikogulane-paases-napilt-kriminaalasjast?id=70937861 "Politsei määras vastsele saadikule Jaak Madisonile nutitelefoni omastamise eest rahatrahvi, riigikogulane pääses napilt kriminaalasjast"] Delfi, 30.03.2015</ref> <ref name="ZECrm">[http://www.sakala.ajaleht.ee/3140729/com/riigikogu-liige-ei-tahtnud-voorast-telefoni-muues-oma-sonul-kasu-saada/ "Riigikogu liige ei tahtnud võõrast telefoni müües oma sõnul kasu saada"] Sakala, 31.03.2015</ref> <ref name="scQVC">[http://uudised.err.ee/v/eesti/6bd68854-09f9-48d5-9170-4b12b2b52119 "Jaak Madison: ma ei lahku riigikogust"] ERR, 02.04.2015</ref> <ref name="1wA8u">http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/politsei-maaras-vastsele-saadikule-jaak-madisonile-nutitelefoni-omastamise-eest-rahatrahvi-riigikogulane-paases-napilt-kriminaalasjast?id=70937861</ref> <ref name="Knd4D">http://www.aripaev.ee/uudised/2015/06/04/tallinki-sisejuurdlus-paljastas-ekre-jaak-madisoni-ahistamise</ref> <ref name="zJ1Qm">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaak-madison-vaide-et-ma-tungisin-tallinki-laeval-naistootajate-kajutitesse-on-absurdne?id=71318763 "Jaak Madison: väide, et ma tungisin Tallinki laeval naistöötajate kajutitesse, on absurdne"]Delfi, 24.04.2015</ref> <ref name="sET4r">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jarjekordne-skandaal-tallinki-naistootajad-suudistavad-ekre-saadikut-jaak-madisoni-oma-kajutitesse-tungimises?id=71316001 "Järjekordne skandaal: Tallinki naistöötajad süüdistavad EKRE saadikut Jaak Madisoni oma kajutitesse tungimises"] Delfi, 23.04.2015</ref> <ref name="F6YEa">http://www.aripaev.ee/uudised/2015/04/01/jaak-madisoni-ostaee-kontolt-pakuti-abi-auto-ulevaatuse-voltsimisega</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Sulev Vedler]]|url=https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|pealkiri=Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meediatööstuskompleks, mis ei aja „mingit roosat löga“|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410123656/https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|arhiivimisaeg=2019-04-10}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Jaanus Piirsalu|url=https://leht.postimees.ee/6788027/krimmi-eesti-tare-sai-annetuste-abil-korda|pealkiri=Krimmi Eesti Tare sai annetuste abil korda|väljaanne=Postimees|aeg=27.09.2019|vaadatud=16.11.2019}}</ref> <ref name="MAntel">"[https://www.delfi.ee/news/rk2019/uudised/videod-jaak-madison-sattus-reformierakonna-valimispeol-ruselusse?id=85500735 VIDEOD | Jaak Madison sattus Reformierakonna valimispeol rüselusse]". 4. märts 2019. ''[[Delfi]]''.</ref> <ref name="oDKL6">{{Netiviide|url=https://ekre.ee/ekre-esimeheks-valiti-mart-helme-aseesimeestena-jatkavad-martin-helme-henn-polluaas-ja-jaak-madison/|pealkiri=Jõhvi kontserdimajas kogunenud EKRE kongress valis uue juhtkonna|aeg=10. juuni 2019|vaadatud=28.10.2019}}</ref> <ref name="SCBMr">{{Netiviide|autor=Fred Püss|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikogu-pohiseaduskomisjoni-esimeheks-sai-jaak-madison?id=86068875|pealkiri=Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimeheks sai Jaak Madison|väljaanne=delfi.ee|aeg=30.04.2019|vaadatud=28.10.2019}}</ref> <ref name="qHopa">{{Netiviide|autor=Greete Palgi|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaak-madison-valiti-europarlamendis-konservatiivide-fraktsiooni-laekuriks?id=86510857|pealkiri=Jaak Madison valiti Europarlamendis konservatiivide fraktsiooni laekuriks|väljaanne=delfi.ee|aeg=12.06.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="qPDe3">{{Netiviide|url=https://www.europarl.europa.eu/meps/en/197493/JAAK_MADISON/home#mep-card-content|pealkiri=Euroopa Parlamendi tutvustusleht Jaak Madisonist|vaadatud=28.10.2019}}</ref> <ref name="bdGo7">[https://ep2019.valimised.ee/et/election-result/index.html Hääletamis- ja valimistulemus. Eesti Vabariik] Euroopa Parlament 2019</ref> <ref name="swCce">{{Netiviide|autor=|url=http://www.artursirk.ee/selts/|pealkiri=Mälestusselts „Artur Sirk“ - Selts|väljaanne=Mälestusselts „Artur Sirk“|aeg=|vaadatud=16.11.2019}}</ref> <ref name="0zlj3">{{Netiviide|autor=Mirjam Mäekivi|url=https://www.err.ee/860237/malestussammas-artur-sirgule-tuleb-ambla-pastoraadi-ette|pealkiri=Mälestussammas Artur Sirgule tuleb Ambla pastoraadi ette|väljaanne=ERR|aeg=10.09.2018|vaadatud=16.11.2019}}</ref> <ref name="OaPLb">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=Eesti Tare renoveerimine Krimmis|pealkiri=https://www.hooandja.ee/projekt/eesti-tare-renoveerimine-krimmis|väljaanne=Hooandja|aeg=|vaadatud=16.11.2019}}</ref> <ref name="iaqXc">{{Netiviide|autor=|url=https://kultuuriseltsid.ee/videod/2019/eesti-tare/|pealkiri=Eesti Tare|väljaanne=Kultuuriseltsid|aeg=26.09.2019|vaadatud=16.11.2019}}</ref> <ref name="BY7hC">{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/898426/eesti-poliitikud-peavad-tulevasi-eurovalimisi-murrangulisteks|pealkiri=Eesti poliitikud peavad tulevasi eurovalimisi murrangulisteks|väljaanne=ERR|aeg=14.01.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="A9X98">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/jaak-madison-euroopa-liidu-foderaliseerumine-ohustab-rahvusriiklust/|pealkiri=Jaak Madison: Euroopa Liidu föderaliseerumine ohustab rahvusriiklust|väljaanne=Riigikogu|aeg=18. oktoober 2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="vsgHY">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://uueduudised.ee/arvamus/jaak-madison-euroopa-liidu-kui-riikide-liiduga-on-asjad-juba-tana-kehvasti/|pealkiri=Jaak Madison: Euroopa Liidu kui riikide liiduga on asjad juba täna kehvasti|väljaanne=Uued Uudised|aeg=25.04.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="JValT">{{Netiviide|autor=Aleksander Krjukov|url=https://www.err.ee/929455/madison-meil-on-europarlamendi-valimistel-voimalik-saada-kaks-kohta|pealkiri=Madison: meil on europarlamendi valimistel võimalik saada kaks kohta|väljaanne=ERR|aeg=11.04.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="P9WBc">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://arvamus.postimees.ee/6682328/jaak-madison-eesti-saadik-peab-tootama-europarlamendi-mojuvoimu-vahendamise-nimel|pealkiri=Jaak Madison: Eesti saadik peab töötama europarlamendi mõjuvõimu vähendamise nimel|väljaanne=Postimees|aeg=13. mai 2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="UfT0c">{{Netiviide|autor=Fred Püss|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaak-madison-lubab-puhenduda-europarlamendi-too-takistamisele?id=86889469|pealkiri=Jaak Madison lubab pühenduda europarlamendi töö takistamisele|väljaanne=Delfi|aeg=20.07.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="DGJNM">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://arvamus.postimees.ee/4565634/jaak-madison-eesti-ja-venemaa-piirilepingust-oleks-saanud-taganeda-moodunud-aastal|pealkiri=Jaak Madison: Eesti ja Venemaa piirilepingust oleks saanud taganeda möödunud aastal|väljaanne=Postimees|aeg=6. juuli 2018|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="15dtp">{{Netiviide|autor=Ainar Ruussaar|url=https://www.postimees.ee/6469396/jaak-madison-eesti-peab-allkirja-piirileppelt-venemaaga-tagasi-votma|pealkiri=Jaak Madison: Eesti peab allkirja piirileppelt Venemaaga tagasi võtma|väljaanne=Postimees|aeg=4. detsember 2018|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="IsEiO">{{Netiviide|autor=|url=https://uueduudised.ee/uudis/eesti/jaak-madison-euroopa-liit-tuleb-juhtida-tagasi-oma-latete-juurde-milleks-on-iseseisvate-rahvusriikide-koostoouhendus/|pealkiri=Jaak Madison: Euroopa Liit tuleb juhtida tagasi oma lätete juurde, milleks on iseseisvate rahvusriikide koostööühendus|väljaanne=Uued Uudised|aeg=14.01.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="Uh1Zm">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://arvamus.postimees.ee/6767152/jaak-madison-eesti-eesmark-peab-olema-soome-algatatud-skandinaavia-kaitsekoostooga-liitumine|pealkiri=Jaak Madison: Eesti eesmärk peab olema Soome algatatud Skandinaavia kaitsekoostööga liitumine|väljaanne=Postimees|aeg=2. september 2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="rsdUW">{{Netiviide|autor=|url=https://diplomaatia.ee/kuidas-hoida-eestluse-tuld-piiri-taga/|pealkiri=Kuidas hoida eestluse tuld piiri taga?|väljaanne=Diplomaatia|aeg=8. juuni 2018|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="2tnzR">{{Netiviide|autor=|url=https://uueduudised.ee/varia/jaak-madison-noor-mees-vana-kalana-poliitikavees/|pealkiri=Jaak Madison – noor mees vana kalana poliitikavees|väljaanne=Uued Uudised|aeg=08.02.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="UtV3j">{{Netiviide|autor=Raimo Poom|url=https://www.delfi.ee/news/rk2019/tagatuba/tagatoa-randesaade-madison-laseks-suure-palgaga-tootajad-sisserannu-kvoodita-eestisse-kaljulaid-kusib-mis-saab-neist-kriisi-korral?id=84994813|pealkiri=Tagatoa rändesaade {{!}} Madison laseks suure palgaga töötajad sisserännu kvoodita Eestisse. Kaljulaid küsib: mis saab neist kriisi korral?|väljaanne=delfi.ee|aeg=11.01.2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="ayiiP">{{Netiviide|autor=Vahur Koorits|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/madison-hallipassimeestel-kes-viie-aasta-jooksul-kodakondsust-ei-taotle-tuleks-elamisluba-tuhistada?id=81892117|pealkiri=Madison: hallipassimeestel, kes viie aasta jooksul kodakondsust ei taotle, tuleks elamisluba tühistada|väljaanne=delfi.ee|aeg=25.04.2018|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="ytyvN">"[https://www.ohtuleht.ee/732727/jaak-madison-homoseksuaalsus-on-halve Jaak Madison: homoseksuaalsus on hälve]". Õhtuleht.</ref> <ref name="9Pfrq">{{Netiviide|autor=Jaak Madison|url=https://ekre.ee/jaak-madison-soovahetust-lihtsustada-plaaniv-valitsus-volgneb-avalikkusele-selgituse/|pealkiri=JAAK MADISON: SOOVAHETUST LIHTSUSTADA PLAANIV VALITSUS VÕLGNEB AVALIKKUSELE SELGITUSE|väljaanne=ekre.ee|aeg=6. detsember 2016|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="yCrud">{{Netiviide|autor=Vilja Kiisler|url=https://poliitika.postimees.ee/6570125/jaak-madison-ma-ei-poolda-aborte-mis-on-tehtud-lihtsalt-mugavusest|pealkiri=Jaak Madison: ma ei poolda aborte, mis on tehtud lihtsalt mugavusest|väljaanne=Postimees|aeg=15. aprill 2019|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="2iufY">{{Netiviide|autor=Aleksander Pihlak|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaak-madison-viljandi-morvajuhtumist-ehk-oleks-moistlik-moelda-surmanuhtlusele?id=80125368|pealkiri=Jaak Madison Viljandi mõrvajuhtumist: ehk oleks mõistlik mõelda surmanuhtlusele|väljaanne=delfi.ee|aeg=10.11.2017|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="u3Dcr">{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/868413/madison-asendusemadusest-inimkaubanduses-osalejaid-tuleb-karistada|pealkiri=Madison asendusemadusest: inimkaubanduses osalejaid tuleb karistada|väljaanne=ERR|aeg=11.10.2018|vaadatud=21.11.2019}}</ref> <ref name="GQQjn">{{Netiviide|autor=|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-2015-noorpoliitik-jaak-madisoni-tormiline-aasta?id=73277265|pealkiri=DELFI 2015: Noorpoliitik Jaak Madisoni tormiline aasta|väljaanne=delfi.ee|aeg=01.01.2016|vaadatud=05.11.2019}}</ref> <ref name="2Ara0">[https://m.delfi.ee/article.php?id=85516413 Politsei ei alusta Jaak Madisoni Reformierakonna valimispeo rüseluse osas kriminaalmenetlust], www.DELFI.ee, 5. märts 2019 (vaadatud 07.03.2019)</ref> <ref name="3qheO">[https://online.le.ee/2019/09/19/epl-jaak-madison-jai-roostal-tootades-vargusega-vahele/ EPL: Jaak Madison jäi Roostal töötades vargusega vahele]. [[Lääne Elu]], 19.09.2019</ref> <ref name="7HpZ1">[https://www.err.ee/987882/jaak-madison-palkas-eesti-assistendiks-oma-elukaaslase-isa Jaak Madison palkas Eesti assistendiks oma elukaaslase isa]. [[ERR]], 04.10.2019</ref> <ref name="Vf8CH">[https://www.err.ee/990137/mart-helme-lubas-jaak-madisoniga-aia-palkamise-teemal-vestelda Mart Helme lubas Jaak Madisoniga äia palkamise teemal vestelda]. [[ERR]], 09.10.2019</ref> <ref name="bjCFs">[https://www.ohtuleht.ee/978292/jaak-madison-palkas-aia-oma-assistendiks-samas-keelavad-europarlamendi-reeglid-lahisugulaste-palkamist Jaak Madison palkas äia oma assistendiks. Samas keelavad europarlamendi reeglid lähisugulaste palkamist]. [[Õhtuleht]], 04.10.2019</ref> <ref name="gPplZ">[https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-jaak-madison-ja-merit-manniste-saavad-lapse?id=87190861 Palju õnne! Jaak Madison ja Merit Männiste saavad lapse], Delfi, 21. august 2019</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Jaak Madison}} * [https://jaakmadison.ee/ Jaak Madisoni koduleht] *[http://www.europarl.europa.eu/meps/et/197493/JAAK_MADISON/home Jaak Madison Euroopa Parlamendi kodulehel] * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/martin-helme-jaak-madison-on-meie-erakonna-wunderkind?id=70930125 Martin Helme: Jaak Madison on meie erakonna wunderkind] Delfi, 3. märts 2015 * [http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/uudised/delfi-video-vaata-mida-raakis-natsipostituse-autor-jaak-madison-delfi-vabas-mikrofonis?id=70930655 DELFI VIDEO: Vaata, mida rääkis natsipostituse autor Jaak Madison Delfi "Vabas mikrofonis"!] Delfi, 3. märts 2015 * [[Vahur Koorits]] [http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/uudised/taismahus-ekre-saadik-madisoni-postitus-vettpidavaid-toendeid-kuue-miljoni-juudi-hukkumise-kohta-pole?id=70929009 "TÄISMAHUS: EKRE saadik Madisoni postitus: vettpidavaid tõendeid kuue miljoni juudi hukkumise kohta pole"] Delfi, 3. märts 2015 *[http://uudised.err.ee/v/eesti/bd58351f-07c1-4f34-9500-a20eef023ee2 Rahvasaadik Jaak Madison sai võõra nutitelefoni omastamise eest trahvi], ERR Uudised, 31. märts 2015 * [http://pluss.postimees.ee/3167381/tallinki-naistootajad-suudistavad-madisoni-oma-kajutitesse-tungimises "Tallinki naistöötajad süüdistavad Madisoni oma kajutitesse tungimises"] Postimees, 23. aprill 2015 * [http://pluss.postimees.ee/3167419/madison-ma-ei-taha-raisata-ilusat-paeva-sellisele-laimule "Madison: ma ei taha raisata ilusat päeva sellisele laimule"] Postimees, 23. aprill 2015 * [http://arvamus.postimees.ee/3172603/risto-berendson-vassimise-meistriklass Risto Berendson: vassimise meistriklass] Postimees, 29. aprill 2015 * [[Vilja Kiisler]] [http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/04/29/vilja-kiisler-natsikloun-jaak-madison "Natsikloun – võimalik vaid Eestis?"] Äripäev, 29. aprill 2015 * [[Kaarel Tarand]] [http://opleht.ee/22633-madisoni-motteroimad/ "Madisoni mõtteroimad"] Õpetajate Leht, 30. aprill 2015 * [http://uudised.err.ee/v/arvamus/f65ef1bc-8b2b-4758-97f7-b2f18d5e53f1/jaak-madison-peame-votma-euroopa-liidu-lagunemist-kui-ajaloolist-paratamatust Jaak Madison: peame võtma Euroopa Liidu lagunemist kui ajaloolist paratamatust], ERR Uudised, 28. detsember 2016 * [https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/jaak-madison-brusselis-kontroll-immigratsioonipoliitika-ule-peab-jaama-el-liikmesriikidele/ Jaak Madison Brüsselis: kontroll immigratsioonipoliitika üle peab jääma EL-i liikmesriikidele!], Riigikogu, 1. märts 2017 * [https://www.diplomaatia.ee/artikkel/valgevene-torjutud-kuid-vajalik-partner/ Valgevene – tõrjutud, kuid vajalik partner], [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], august 2017, nr 168 * [https://www.err.ee/618295/jaak-madison-ekre-on-tagajarg-mitte-pohjus Jaak Madison: EKRE on tagajärg, mitte põhjus], ERR, 13. september 2017 {{JÄRJESTA:Madison, Jaak}} [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] s64d67zofobkowznp8e1y50gmthicev Russell Brand 0 402635 6184637 6138359 2022-08-28T08:31:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki [[Fail:Russell Brand Arthur Premier mike.jpg|pisi|Russell Brand aprillis 2011]] '''Russell Edward Brand''' (sündinud [[4. juuni]]l [[1975]]) on [[Suurbritannia|inglise]] [[näitleja]], raadiosaatejuht, publitsist ja [[aktivist]]. Aastail 2004–2007 juhtis Brand [[tõsieluseriaal]]i "[[Big Brother]]" sõsarsaadet "Big Brother's Big Mouth" (esimesel hooajal "Big Brother's Efourum") ja hiljem astus üles mitmes [[film]]is. Brand on korduvalt sattunud skandaalidesse ja teda saadab vastuoluline kuulsus. [[MTV]] vallandas ta kohatu käitumise pärast ja [[BBC]]st pidi ta ise lahkuma, kuna tegi oma raadiosaates nördimust tekitanud pilakõnesid. Koomikuna on ta oma sketšides viidanud kogemustele [[narkootikum]]ide ja [[alkohol]]iga, samuti rääkinud juhusuhetest. Oktoobris 2013 pani Brand külalistoimetajana kokku nädalakirja [[New Statesman]] ühe numbri ja pärast seda teatakse teda ka aktivistina.<ref name="M1JpJ" /> Samal ajal kogus tähelepanu teleintervjuu, milles Brand ütles inimestele, et pole kordagi valimistel hääletanud, kuna see olevat mõttetu, ja teatas, et pooldab suuremahulist jõukuse ümberjagamise programmi.<ref name="7f2bQ" /> 2014. aastal alustas veebiseriaal [[The Trews]], milles Brand lahkab päevakajalisi poliitilisi sündmusi, samuti ilmus raamat "Revolution". Aprillis 2015 tuli koostöös režissöör [[Michael Winterbottom]]iga välja varanduslikku ebavõrdsust käsitlev [[dokumentaalfilm]] "The Emperor's New Clothes". Aprillis 2017 oli Brandil [[Twitter]]is 12,2 miljonit ja [[Facebook]]is 3,7 miljonit jälgijat. Tema [[Youtube]]'i kanalil oli üle miljoni tellija. ==Noorpõlv== Brand sündis [[Essex]]i krahvkonnas Graysi linnas. Tema vanemad läksid lahku, kui ta oli pooleaastane. Brand kasvas ema juures ja ta lapsepõlv oli keeruline. 7-aastaselt sattus ta järeleaitamisõpetaja toime pandud seksuaalse ärakasutamise ohvriks.<ref name="ZwG11" /> Kui Brand oli 8-aastane, diagnoositi ta emal [[emakavähk]] ja aasta hiljem [[rinnavähk]]. Ema ravi ajal elas Brand sugulaste juures, hiljem uuesti emaga.<ref name="yLxv7" /> 14-aastaselt põdes Brand [[buliimia]]t. 16-aastaselt lahkus ta kodust, kuna ei saanud läbi ema elukaaslasega. Ta hakkas tarvitama ka narkootikume – [[kanep]]it, [[amfetamiin]]i, [[LSD]]d ja ''[[ecstasy]]''<nowiki/>'t. Brand on öelnud, et isaga oli tal kummaline suhe. Brandi üles kasvades nad korrapäraselt ei kohtunud. Kui Brand oli 16-aastane, reisisid nad isaga [[Tai]]sse, kus isa viis poja ka [[prostituut]]e külastama.<ref name="9LEmd" /> Brand tegi lavadebüüdi, kui lõi 15-aastaselt kaasa koolinäidendis. Seejärel hakkas [[statist]]ina filmivõtetel osalema. 1991. aastal võeti Brand vastu [[London]]is asuvasse teatrikunstile pühendunud [[Italia Conti Academy]]sse. Pärast esimest aastat visati ta akadeemiast narkootikumide kasutamise ja tundidest puudumise tõttu välja. ==Karjäär== [[Fail:Russell Brand 2008.jpg|pisi|Brand esinemas (jaanuar 2008)]] ===Stand-up komöödia=== Aastal 2000 osales Brand püstijalakoomikute võistlusel Hackney Empire New Act of the Year. Ta sai neljanda koha, kuid jäi silma ühele agendile, kes teda edaspidi esindama hakkas. Brand jätkas võistlustel, festivalidel ja komöödiaõhtutel esinemist. 2006. aastal reisis Brand Suurbritannias kavaga "Shame" ('häbi'). Hiljem anti selle põhjal välja [[DVD]] "Russell Brand: Live". 2007. aastal järgnes teine üleriigiline turnee "Russell Brand: Only Joking", mille põhjal anti välja DVD "Russel Brand: Doin' Life". Jaanuarist märtsini 2009 astus Brand turnee "Russell Brand: Scandalous" raames üles Suurbritannias, [[USA|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Austraalia]]s. 2013. aastal tuuritas komöödiaetendusega "Messiah Complex". Etteastes tegi juttu oma iidolitest [[Mahatma Gandhi]]st, [[Che Guevara]]st, [[Malcolm X]]-ist ja [[Jeesus]]est, ja kirjeldas, mil moel ta nendega sarnaneb.<ref name="Kqpuu" /> Veebruaris 2014 pidi Brand esinema [[Tallinn]]as, kuid katkestas oma parajasti pooleli olnud turnee, kuna ta emal diagnoositi taas rinnavähk. Tallinna esinemine jäi ära.<ref name="IIyRm" /> 2015. aastal esitas ta kava "Trew World Order",<ref name="k9oMd" /> 2017. aasta aprillist 2018. aasta novembrini aga kava "Re:Birth".<ref>[http://metro.co.uk/2017/01/27/russell-brand-announces-that-he-is-going-on-a-uk-tour-and-its-called-the-rebirth-6410471/ Russell Brand announces that he is going on a UK tour and it's called the 'Re:Birth']. Metro. 27.01.2017</ref> ===Saatejuht=== Aastal 2000 hakkas Brand tegema kaastööd MTVle, juhtides tantsuhitte tutvustanud saadet "Dancefloor Chart" ja soovilugude saadet "Select". 2001. aastal ta vallandati MTVst, kuna tuli 12. septembril 2001 tööle [[Osama bin Laden]]i rõivastuses, samuti oli ta tol päeval MTV stuudiosse kaasa kutsunud oma narkodiileri.<ref name="kQQX3" /> 2002. aastal näitas nüüdseks tegevuse lõpetanud satelliitkanal UK Play Brandi komöödiasugemetega dokumentaalsaadet "RE:Brand", milles Brand vaatles väljakutsuval viisil kultuurilistest arusaamadest tingitud [[tabu]]sid.<ref name="ebebW" /> 2004. aastal juhtis Brand saadet "Big Brother's Efourum", milles kuulsad saatekülalised ja televaatajad said tõsieluseriaali "Big Brother" võtteplatsiks olnud majas toimunut kommenteerida. Järgmisel hooajal sai saate pealkirjaks "Big Brother's Big Mouth". Brand oli "Big Brotheri" tõsieluseriaaliga seotud kolme hooaja vältel.<ref name="JWC7p" /> 2006. aasta kevadel naasis Brand MTVsse ja juhtis jutusaadet "1 Leister Square". Saatekülaliste seas olid teiste hulgas [[Tom Cruise]], [[Uma Thurman]], [[The Mighty Boosh]] ja [[Boy George]]. 2006. aasta sügisel juhtis Brand digikanalis E4 saadet "Russell Brand's Got Issues", kuid ulatuslikust reklaamikampaaniast hoolimata jäid vaatajanumbrid kesiseks. Saade nimetati ümber "The Russell Brand Show'ks"<ref name="MuYx5" /><ref name="qnvR4" /> ja see viidi üle kanalisse Channel 4, kuid jäi sealgi edutuks. 2007. aastal andis telekanal BBC Four eetrisse [[Jack Kerouac]]i romaanil "On The Road" põhineva dokumentaalsaate "Russell Brand On The Road". Aastatel 2007–2008 oli Brand seotud Channel 4 saatega "Russell Brand Ponderland", milles ta rääkis püstijalakomöödia võtmes paljudel teemadel – teemadering ulatus [[lapsepõlv]]est [[teadus]]eni. ===Õhtujuht=== Brand juhtis 2006. aasta [[NME Awards]] auhinnatseremooniat ja 2007. aasta [[BRIT Awards]] auhinnatseremooniat ning on täitnud õhtujuhirolli ka mitmel muul üritusel. 2008. aasta [[MTV Video Music Awards]] auhinnatseremooniat juhtides kutsus ta publikut üles presidendivalimistel [[Barack Obama]] poolt hääletama ja nimetas tolleaegset USA [[president]]i [[George W. Bush]]i alaarenenud [[kauboi]]ks.<ref name="jRM7d" /> Nende ja muude kommentaaride tõttu tegid mõned ärritunud vaatajad talle tapmisähvardusi.<ref name="3kUy7" /> Et 2008. aasta tseremoonia reitingud olid 20% kõrgemad kui 2007. aasta omad, kutsus MTV Brandi juhtima ka 2009. aasta tseremooniat. 2012. aastal juhtis Brand filmiauhinnagalat [[MTV Movie Awards]].<ref name="azU0K" /> ===Näitleja=== 1994. aastal lõi Brand kaasa lastesaates "Mud",<ref name="ANGYu" /> lisaks täitis [[teismeline|teismelisena]] kõrvalosi mitmes seriaalis. 2002. aastal osales telesarjades "Cruise of the Gods" ja "White Teeth". 2005. aastal mängis BBC situatsioonikomöödias "Blessed". 2007. aastal kehastas seriaali "Cold Blood" avaosas endist vangi ja komöödiasarjas "The Abbey" kokaiinisõltlasest [[DJ]]-d. 2007. aastal osales Brand filmis "St Trinian's". 2008. aastal, kui tuli välja film "Forgetting Sarah Marshall," kogus tuntust USAs. Brand mängis filmis rokkarit ja mitmed filmikriitikud kirjutasid osatäitmise kohta kiitvaid arvustusi. Sama tegelaskuju mängis ta hiljem ka filmis "Get Him to the Greek". 25. detsembril 2008 tuli välja [[Walt Disney Company|Disney]] film "Bedtime Stories", milles Brand mängis koos [[Adam Sandler]]iga.<ref name="0ITsG" /> 2010 astus üles Trinculo rollis [[William Shakespeare|Shakespeare'i]] näidendi "Torm" ("The Tempest") alusel tehtud filmis. Samal aastal dubleeris ta Dr. Nefario tegelaskuju filmistuudio [[Universal Studios|Universal]] linateoses "Despicable Me". Brand osales ka filmi 2013. aastal tehtud järjes. Samuti astus ta iseendana üles [[multifilm]]is "[[Simpsonid]]" ja tegi häält 2011. aastal lindistatud filmis "Hop", kus kehastas nimitegelast ehk [[jänes]]t E. B. Hop'i. Aastal 2011 oli Brand nimirollis ka filmis "Arthur" ja 2012. aastal osales [[muusikal]]is "Rock of Ages". ===Produtsent=== Oktoobris 2008 asutas Brand produktsioonifirma Vanity Projects.<ref name="2gYsA" /> 2009. aastal andis firma välja filmi "Russell Brand Doing Life". 2011. aastal asutas ta koos ühe sõbraga produktsioonifirma Branded Films, mis tegutseb [[California]]s, ja on pühendatud filmidele, milles Brand osaleb.<ref name="teLLM" /> ===Raadiosaatejuht=== Aastal 2002 hakkas Brand koos [[Matt Morgan]]iga ''indierock''<nowiki>'i</nowiki> mängivas raadiojaamas XFM vedama [[pühapäev]]a pärastlõunal eetris olnud saadet. Brand vallandati, kuna luges otsesaates ette [[pornograafia|pornograafilise]] sisuga teksti.<ref name="1Uyhy" /> Aprillis 2006 hakkas Brand raadiojaamas BBC Radio 6 Music juhtima saadet "The Russell Brand Show". Novembris 2006 viidi saade üle raadiojaama BBC Radio 2. Saade läks eetrisse laupäevaõhtuti 21.00–23.00 ja seda kuulas tavaliselt umbes 400 000 inimest. Oktoobris 2008 puhkes skandaal, kuna Brand ja kaassaatejuht [[Jonathan Ross]] jätsid tuntud näitleja [[Andrew Sachs]]i automaatvastajasse nilbeid sõnumeid, milles nad teatasid Sachsile, et Brand oli tema [[burlesk]]itantsijast lapselapsega maganud. Ajaleht [[The Mail on Sunday]] mõistis Brandi ja Rossi tegevuse hukka ja Brand pidi BBC saatejuhi kohalt tagasi astuma.<ref name="wssd0" /> BBCle mõisteti hiljem telefonikõnede eetrisse andmise eest ka 150 000 [[naelsterling|naela]] suurune [[trahv]]. 19. aprillil 2009 juhtis Brand koos [[Noel Gallagher]]iga raadiojaamas Talksport [[jalgpall]]iteemalist jutusaadet. Saatel oli internetis palju kuulajaid.<ref name="eYt5f" /> Oktoobris 2010 naasis Brand Talksporti ja juhtis kahekümnel laupäeval jutusaadet, kuhu kutsus erinevaid külalisi, sh Noel Gallagheri ja Jonathan Rossi.<ref name="bi6ly" /> ===Taskuhääling=== Alates 25. jaanuarist 2015 annab Brand kaks korda nädalas välja [[podcast|taskuhäälingusaadet]] "The Russell Brand Podcast".<ref name="4RuCo" /> ===Kirjatöö=== Aastatel 2006–2009 kirjutas Brand ajalehele [[Guardian]] jalgpalliteemalist [[veerg]]u. 2006. ja 2007. aasta artiklite põhjal anti välja raamat "Irons in the Fire". Novembris 2007 tuli välja Brandi esimene [[autobiograafia]] "My Booky Wook". Raamatut saatsid kiitvad arvustused. Näiteks ajalehes The Observer kirjutati, et Brandi lõbusas toonis üles tähendatud narkolugude ja patuelu kirjelduste kõrval teiste kuulsuste memuaarid kahvatuvad.<ref name="m1vFI" /> Juunis 2008 sõlmis Brand lepingu [[kirjastus]]ega [[HarperCollins]], mis lubas talle kahe raamatu ilmumise eest honorarina 1,8 miljonit naela.<ref name="5XBpq" /> Oktoobris 2008 ilmus raamat "Articles of Faith", kuhu olid kokku kogutud 2007. ja 2008. aastal Guardianis avaldatud kolumnid, samuti Brandi jalgpalliteemalised intervjuud Noel Gallagheri, [[James Corden]]i ja [[David Baddiel]]iga. Septembris 2010 avaldati uus autobiograafia "Booky Wook 2: This Time It's Personal". Brand jätkas Guardiani kolumnistina ja avaldas arvamust päevakajaliste sündmuste ja popkultuuri teemadel, muuhulgas kirjutas ta [[Amy Winehouse]]'i ja [[Robin Williams]]i surmast. Samuti kritiseeris seda, kuidas valitsus [[2011. aasta Suurbritannia rahutused|2011. aasta Londoni rahutusi]] ohjeldas ja väitis, et valitsus jättis rahutuste algpõhjused unarusse.<ref name="Ad73V" /> Oktoobris 2014 pälvis palju tähelepanu Brandi raamat "Revolution", mida nii kiideti<ref name="LM5os" /> kui ka laideti.<ref name="xAWfe" /> Teos kutsus üles revolutsioonile, mis lõpetaks korporatsioonide türannia, keskkonna reostamise ja varandusliku ebavõrdsuse. Ka [[rahvusriik|rahvusriigid]] on Brandi jaoks iganenud nähtus. Novembris 2014 ilmus lasteraamat "Russell Brand's Trickster Tales: The Pied Piper of Hamelin", mis on kavade järgi uue raamatusarja avateos. Kriitikud tegid raamatu maha. Näiteks kirjutati, et kuigi Chris Riddelli illustratsioonid on ilusad, jääb raamatul puudu sidususest ja selgusest. Ajaleht [[The Independent]] kirjutas, et kui raamatu autor poleks kuulus, oleks käsikiri kirjastusest tagasi saadetud.<ref name="XK9tZ" /> ==Aktivism== ===2009–2012. Esimesed sõnavõtud=== [[Fail:Russell Brand London Revolution Protest.jpg|pisi|left|Meeleavaldusel kõnelemas]] Jaanuaris 2009 liitus Brand avaliku kirjaga, mille allkirjastanud kuulsused mõistsid hukka [[Iisrael]]i tegevuse [[Gaza sektor]]is.<ref name="aK18f" /> Veebruaris 2009 avaldas Brand koos teiste kuulsustega ajalehes [[The Times]] poolehoidu tol ajal [[Iraan]]is kohtu ees olnud [[Baha'i usk|Baha'i usu]] liidritele. Aprillis 2009 osales Londonis [[G-20]] kokkusaamise vastasel [[meeleavaldus]]tel.<ref name="I2Wf4" /> Aprillis 2012 andis Brand parlamendikomitee ees tunnistusi narkomaania teemal. Brand rääkis, et narkootikumid tuleks dekriminaliseerida.<ref name="aB7Qa" /> Juunis 2012 juhtis Brand üritust, mille raames [[dalai-laama]] kohtus [[Manchester]]i noortega. Dalai-laama esindajate sõnul valiti Brand välja, kuna ta oli oma elu nii põhjalikult muutes näidanud üles spirituaalsuse väge.<ref name="GnDmJ" /> Detsembris 2012 läks eetrisse BBC dokumentaalfilm "Russell Brand: From Addiction to Recovery". Brand on öelnud, et filmi tegemisele ajendas teda hea sõbra Amy Winehouse'i surm. Filmis esitab ta küsimusi selle kohta, kuidas Suurbritannia ühiskond kohtleb sõltlasi ja tegeleb sõltuvusega.<ref name="yfL0y" /> Juunis 2013 astus Brand üles [[Chelsea Manning]]ule toetust avaldavas videos.<ref name="ZPT3t" /> ===2013–2014. New Statesman, "Newsnight"=== Alates 2013. aastast on Brand meelelahutuse juurest tõsiste teemade käsitlemise juurde liikunud. Oktoobris 2013 andis ta intervjuu BBC telesaate "Newsnight" juhile Jeremy Paxmanile. Paxman küsis talt, et kuidas inimene, kes ise valimas ei käi, saab poliitikaajakirja jaoks artikleid kirjutada. Brand ütles, et ei ole oma elus kunagi valimas käinud, kuna ei näe hääletamisel mõtet. [[Poliitik]]ud kaitsevad [[korporatsioon]]ide huve, mitte ei esinda lihtinimesi. Brand teatas, et otsib alternatiive olemasolevatele võimustruktuuridele ja poliitilistele süsteemidele. Poliitikud ei tohiks planeeti hävitada, ebavõrdsust suurendada ega inimeste vajadusi eirata. Brand pooldab egalitaarset [[sotsialism|sotsialistlikku]] süsteemi, mis põhineks jõukuse ümberjagamisel, korporatsioonide suuremahulisel maksustamisel ja keskkonda ekspluateerivate ettevõtete vastutusele võtmisel. [[Kasum]]it peab Brand räpaseks sõnaks. Süsteem peaks arvestama keskkonna ja tavainimeste, mitte ainult eliidi huvidega. Eesmärkide poole liikumiseks on vajalik [[revolutsioon]]. Olemasoleva paradigma siseselt ei ole võimalik teha radikaalseid muudatusi, poliitikud ei paku inimestele tõelisi alternatiive.<ref name="3lsWA" /> 24. oktoobril 2013 kirjutas Brand poliitikaajakirjas New Statesman ilmunud essees et tunneb muret selle pärast, et inimeste ahnus on maailma hävitamas. Ta kutsus üles poliitikat ja majandust jätkusuutlikuma tuleviku suunas ümber muutma.<ref name="fLlJ3" /> ===2014 kuni tänapäev=== [[Fail:Russell Brand Fire Brigades Union interview 2.jpg|pisi|Brand kärbetevastasel meeleavaldusel intervjuud andmas]] 27. veebruaril 2014 pani Brand alguse oma YouTube'i saatele "The Trews: True News with Russell Brand". Saates analüüsib ta päevakajalisi sündmusi, samuti kutsub ta infot jagama [[majandusteadlane|majandusteadlasi]], ajakirjanikke ja aktiviste. Aasta lõpuks oli ta saadet teinud üle 200 osa.<ref name="LMNs9" /> Juunis 2014 osales Londonis kasinusmeetmete vastasel meeleavaldusel, mille raames 50 000 inimest marssis protesti märgiks BBC hoone juurest [[Westminsteri palee]]ni. Brand ütles rahva ees kõneldes: "Selle hoone inimesed [Briti parlamendisaadikud] laias laastus ei esinda meie huve. Nad esindavad oma sõpru, kes ajavad suurt äri. On aeg võim meile tagasi võtta. Võim ei ole seal, see on siin, meiega. Revolutsioon, mida meil vaja on, ei ole radikaalsete mõtete revolutsioon, vaid meil juba olemasolevate mõtete täidesaatmine".<ref name="70mSz" /> Septembris 2014 esines Brand kõnega [[tuletõrjuja]]te [[ametiühing]]u korraldatud meeleavaldusel, kus protestiti kärbete vastu. Brand kutsus avalikkust üles tuletõrjujaid toetama.<ref name="dLffl" /> Oktoobris 2014 tuli välja raamat "Revolution". [[Sex Pistols]]i [[John Lydon]] ütles Guardianis ilmunud intervjuus, et Brandi üleskutse mittehääletada on "kõige idiootsem asi, mida ma kuulnud olen".<ref name="s1usK" /> 26. novembril 2014 läks BBC 3-s eetrisse dokumentaalfilm "Russell Brand: End the Drug Wars", milles Brand uurib eri riikide narkopoliitikaid ja otsib kaastundlikku lähenemist uimastisõltlastele. [[Kaastunne]] on Brandi hinnangul sõltlaste teemale kõige pragmaatilisem lähenemine.<ref name="B5PJs" /> 1. detsembril 2014 avaldas Brand toetust Londonis [[Hackney]]s asuva New Era elamukooperatiivi (''New Era housing estate'') liikmetele, kes protestisid üüri tõstmise vastu.<ref name="OAMyc" /> 11. detsembril 2014 osales Brand BBC saates "Question Time". Saatekülaliste seas oli ka [[Suurbritannia Iseseisvuspartei]] juht [[Nigel Farage]], kellega nad vastastikku üksteist solvasid.<ref name="FCqb7" /> Märtsis 2015 avas Brand New Era elamukooperatiivis kohviku Trew Era Cafe. Kohvikus asusid tööle uimastisõltuvusest paranevad narkomaanid.<ref name="PZVgp" /> Märtsis 2015 valisid ajakirja [[Prospect]] lugejad Brandi maailma tähtsuselt neljandaks mõtlejaks [[Thomas Piketty]], [[Yanis Varoufakis]]e ja [[Naomi Klein]]i järel.<ref name="FiIfL" /> Märtsis avalikustati ka 18–24-aastaste brittide poliitikaeelistusi uurinud küsitlus, mille kohaselt 40% vastanutest leidis, et poliitikas võiks tegutseda rohkem Brandi-sarnaseid inimesi, samas kui 28% küsitletud noortest ütles, et Brand ei saa aru, mida ta räägib.<ref name="yYGxL" /> Aprillis 2015 esilinastus Brandi ja režissöör Michael Winterbottomi koostöös valminud dokumentaalfilm "The Emperor's New Clothes". Filmis vaadeldakse 2007–2008 aasta majanduskriisi mõjusid ja arutatakse varandusliku ebavõrdsuse teemat. 29. aprillil 2015 laaditi YouTube'i video, milles Brand intervjueeris Tööpartei juhti [[Ed Miliband]]i.<ref name="XIvN3" /><ref name="nSJJg" /> Peaminister [[David Cameron]] nimetas Brandi naljanumbriks (''"Russell Brand's a joke"'') ja ütles, et temal taolisteks intervjuudeks aega ei ole.<ref name="HnW9Q" /> 2015. aasta mai alguses, mõned päevad enne Suurbritannia üldvalimisi, kutsus Brand oma jälgijaid üles valimistel osalema ja leiboristide poolt hääletama, et konservatiive võimult eemale hoida.<ref name="Labour" /> Brand leidis Tööpartei juures mitmeid puudusi, kuid talle tundus, et leiboristid võiksid olla rahva poolt tulevale survele vastuvõtlikumad kui konservatiivid.<ref name="7w8D9" /> Brandi sõnul tuleb demokraatiaga iga päev tegelda, mitte ainult valimiste ajal.<ref name="Labour" /> Brand ise ei registreerinud end valijaks. Kuna valijaks registreerumise viimane päev oli 20. aprillil, kritiseeriti Brandi, et ta oma vaateid alles nii hilja muutis.<ref name="SgeGt" /> Valimisvõit läks konservatiividele. Brand ütles kommentaariks, et oli hakanud uskuma, et suudab ühiskonnas midagi mõjutada, kuid valimistel ilmnes, et ta oli traditsioonilise meedia osakaalu alahinnanud. Tuli välja, et suur osa inimesi tahabki, et konservatiivid oleksid võimul. Samuti ütles ta, et kuna tooride tegevusest tulenevalt saab ühiskonnas järgmise viie aasta jooksul olema palju õelust (''"We're going to have no shortage of meanness over the next five years"''), tuleb alternatiivi otsivatel inimestel üksteise vastu lahke olla, näidata üles kaastunnet ja üritada koostööd tehes muutusi ellu kutsuda.<ref name="DnsTa" /><ref name="reaction" /> Poliitilistest jõududest on Brand avaldanud toetust [[Kreeka]] [[Syriza]]le ja [[Hispaania]] [[Podemos]]ele.<ref name="reaction" /> 2015. aasta mai alguses pöördus Brandi poole [[Indoneesia]]s [[Bali saar]]el kokaiini smugeldamise eest vangistatud ja surma mõistetud 58-aastane [[Lindsay Sandiford]]. Sandiford loodab, et Brandil õnnestub juhtumile tähelepanu tõmmata ja määratud karistust kergendada. <ref name="XBLKJ" /> ==Skandaalid== 16. septembril 2010 võeti Brand [[Los Angeles]]e lennuväljal vahi alla, kuna ründas [[paparatso]]t. Järgmisel päeval sai ta 20 000 dollari suuruse [[kautsjon]]i vastu tagasi vabadusse.<ref name="DVHiP" /> 15. märtsil 2012 anti [[New Orleans]]is Brandi vastu välja vahistamiskäsk fotograafi mobiiltelefoni aknast välja viskamise eest.<ref name="phUZf" /> 3. septembril 2013 visati Brand välja ajakirja [[GQ]] auhinnatseremoonialt. Brand mainis seal auhinda vastu võttes tänukõnes, et ürituse sponsor [[Hugo Boss]] oli kunagi [[natsid|natsirežiimi]] jaoks vormirõivaid õmmelnud.<ref name="vgZDx" /> ==Isiklikku== Brandil on [[ADHD]]-diagnoos, samuti [[bipolaarne häire]].<ref name="skKmv" /> Ta on endine buliimik ja on läbi elanud perioodi, mil tegeles enesevigastamisega.<ref name="aW5bv" /> Ta on üles näidanud huvi [[Hare Krishna]] liikumise<ref name="eptg0" /> ja transtsendentaalse meditatsiooni vastu.<ref name="prohf" /> Toetab jalgpalliklubi [[West Ham United]].<ref name="sE6Ty" /> ===Suhted=== 2009. aasta suvel tutvus Brand laulja [[Katy Perry]]ga.<ref name="dYViE" /> Brand ja Perry kihlusid [[India]]s 2009/2010 aastavahetust veetes ja abiellusid 23. oktoobril 2010 samuti Indias. 30. detsembril 2011 esitas Brand erimeelsustele viidates avalduse abielulahutuseks. Lahutus jõustus juulis 2012. Et paar ei sõlminud enne pulmi abielueelset lepingut, oleks Brand võinud nõuda endale poole Perry abieluaegsest teenistusest, kuid ta ei teinud seda. Perry teenis nende abielu ajal 44 miljonit dollarit.<ref name="Zo3yz" /> Aastail 2013–2014 oli Brand suhtes Suurbritannia seltskonnadaami ja ajakirja New Statesman ajakirjaniku [[Jemima Khan]]iga. Mais 2014 pidi tabloid [[The Sun]] Brandile laimamise eest kahjutasu maksma. Ajaleht kirjutas 2013. aasta novembris, et Brand oli Khani teise naisega petnud. Brand annetas saadud raha 1989. aastal 96 inimese surmaga lõppenud [[Hillsborough' staadioni katastroof]]i uurimisele.<ref name="yffzv" /> Brandi ja Khani suhe lõppes septembris 2014. 2016. aasta novembris sai Brand esimest korda isaks. Kihlatu Laura Gallacher sünnitas tütre Mabeli. Brand on öelnud, et kavatseb lapse üles kasvatada sooneutraalselt.<ref>[https://www.thesun.co.uk/tvandshowbiz/2152021/russell-brand-and-laura-gallacher-name-baby-daughter-mabel-but-plan-to-raise-the-tot-gender-neutral/ Russell Brand and Laura Gallacher name baby daughter Mabel... but plan to raise the tot 'gender neutral']. The Sun. 09.11.2016</ref> 2017. aasta augustis Brand ja Gallacher abiellusid.<ref>[https://www.ok.co.uk/celebrity-feature/1162694/laura-gallacher-russell-brand-wife-baby Who is Laura Gallacher? Russell Brand's wife and family life with baby daughter Mabel uncovered]. OK!. 16.05.2018</ref> Paari teine tütar sündis 2018. aasta juulis.<ref>[https://www.thesun.co.uk/tvandshowbiz/6835770/russell-brand-welcomes-second-daughter-with-wife-laura-gallacher/ Russell Brand welcomes second daughter with wife Laura Gallacher]. The Sun. 21.07.2018</ref> ===Narkootikumid=== Brand on minevikus ohtralt narkootikume tarvitanud ja ajakirjandus tuletab ta kunagist uimastitarbimist siiani meelde. Brand loobus narkootikumidest 2002. aastal, mil tabati jõulupeol tualetis [[heroiin]]i kasutamas. Ta tegi läbi uimastivõõrutusprogrammi Focus 12 ja sai hiljem programmi patrooniks. 2009. aastal korraldas ta programmile mitu rahakogumisüritust ja on aidanud mitmel võõrutusravil osalenul ühiskonda tagasi sulanduda.<ref name="EqGEX" /> 13. detsembril 2014 tviitis Brand, et tähistab uimastivaba elu 12. aastapäeva.<ref name="mCuk8" /> ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="M1JpJ">[http://www.newstatesman.com/staggers/2013/10/weeks-new-statesman-russell-brand-guest-edit In this week's New Statesman: Russell Brand guest edit]. New Statesman. 25.10.2013.</ref> <ref name="7f2bQ">[http://www.bbc.com/news/uk-24648651 The Emperor's New Clothes]. BBC. 23.10.2013.</ref> <ref name="ZwG11">[http://www.theguardian.com/culture/2010/jun/05/russell-brand-interview Russell Brand: This charming man]. The Guardian. 05.06.2010.</ref> <ref name="yLxv7">[http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=101881014 A Comedian's Memoir Of Sex, Drugs And Stand-Up A Comedian's Memoir Of Sex, Drugs And Stand-Up]. NPR. 14.03.2009.</ref> <ref name="9LEmd">[http://www.theguardian.com/media/2008/nov/09/russell-brand-sachsgate Brand on the run]. The Observer. 09.11.2008.</ref> <ref name="Kqpuu">[http://www.theguardian.com/culture/2013/oct/09/russell-brand-birmingham-symphony-hall-review Russell Brand: Messiah Complex – review]. The Guardian. 09.10.2013.</ref> <ref name="IIyRm">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/russell-brandi-tuuri-tuhistamise-pohjus-teada-koomiku-ema-haigestus-rinnavahki?id=68193365 Russell Brandi tuuri tühistamise põhjus teada: koomiku ema haigestus rinnavähki]. Delfi. 07.03.2014</ref> <ref name="k9oMd">[https://web.archive.org/web/20150811151330/http://www.russellbrand.com/trew-world-order-tour/ Trew World Order Tour]. Russellbrand.com.</ref> <ref name="kQQX3">[http://www.theguardian.com/books/2007/nov/13/biography.drugsandalcohol And then I became a junkie ...]. The Guardian. 13.11.2007.</ref> <ref name="ebebW">{{Netiviide |url=http://www.ovguide.com/tv_season/rebrand-season-1-82361 |pealkiri=Watch REBrand Season 1 Full Episodes |vaadatud=2015-04-20 |arhiivimisaeg=2014-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141218111709/http://www.ovguide.com/tv_season/rebrand-season-1-82361 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="JWC7p">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/6526833.stm Brand quits Big Brother spin-off]. BBC. 07.04.2007.</ref> <ref name="MuYx5">[http://www.digitalspy.co.uk/tv/news/a39197/primetime-slots-for-comedians-hill-and-brand.html Primetime slots for comedians Hill and Brand]. Digital Spy. 09.11.2006.</ref> <ref name="qnvR4">{{Netiviide |url=http://www.ovguide.com/tv/the_russell_brand_show.htm |pealkiri=Watch The Russell Brand Show Free Online |vaadatud=2015-04-20 |arhiivimisaeg=2014-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141218111713/http://www.ovguide.com/tv/the_russell_brand_show.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="jRM7d">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/7602885.stm Spears dominates MTV awards show]. BBC. 08.09.2008.</ref> <ref name="3kUy7">[http://dalje.com/en-celebrities/russell-brand-gets-death-threats-for-jokes-on-mtv/195162 Russell Brand Gets Death Threats for Jokes on MTV]. Dalje. 22.10.2008.</ref> <ref name="azU0K">[http://www.bbc.com/news/entertainment-arts-18324827 The Hunger Games wins four MTV movie awards]. BBC. 04.06.2012.</ref> <ref name="Labour">[http://www.independent.co.uk/news/people/russell-brand-backs-ed-miliband-you-gotta-vote-labour-10223729.html Russell Brand backs Ed Miliband: 'You gotta vote Labour']. The Independent. 04.05.2015.</ref> <ref name="ANGYu">[https://www.youtube.com/watch?v=cEl1f4MufWE Young Russell Brand in 'Mud' (CBBC 1994)]</ref> <ref name="reaction">[https://www.youtube.com/watch?v=rRUQ6aPvs58&feature=youtu.be Election Result: My Reaction – Russell Brand The Trews (E316)]. Youtube. 08.05.2015.</ref> <ref name="0ITsG">[https://web.archive.org/web/20160111141700/http://www.reelz.com/movie-news/1335/russell-brand-tells-adam-sandler-bedtime-stories-/ Russell Brand Tells Adam Sandler Bedtime Stories]. Reelz. 19.04.2008.</ref> <ref name="2gYsA">[http://www.theguardian.com/media/2008/oct/29/bbc-russell-brand2 Broadcast rules should have saved BBC]. BBC. 29.10.2008.</ref> <ref name="teLLM">[http://www.bbc.com/news/entertainment-arts-14473596 Russell Brand sets up production company]. BBC. 10.08.2011.</ref> <ref name="1Uyhy">[http://www.virginmedia.com/tvradio/galleries/comedy/russell-brand-live.php?ssid=5 Russell Brand's Faux Pas]. Virgin Media.</ref> <ref name="wssd0">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/7694989.stm Timeline: Russell Brand prank calls]. BBC. 03.04.2009.</ref> <ref name="eYt5f">[http://www.broadcastnow.co.uk/news/multi-platform/news/brand-and-gallagher-boosts-talksport-traffic/2020499.article Brand and Gallagher boosts TalkSport traffic]. BroadcastNow.co.uk. 21.04.2009.</ref> <ref name="bi6ly">[http://www.digitalspy.co.uk/media/news/a279719/russell-brand-to-host-talksport-show.html Russell Brand to host TalkSport show]. Digital Spy. 21.10.2010.</ref> <ref name="4RuCo">[http://www.chortle.co.uk/news/2015/02/22/21898/russells_brand_new_podcast# Russell's Brand new podcast]. Chortle. 22.02.2015.</ref> <ref name="m1vFI">[http://www.theguardian.com/books/2007/nov/25/biography.features A shot in the arm for Brand awareness]. The Guardian. 25.11.2007.</ref> <ref name="5XBpq">[http://www.standard.co.uk/showbiz/lothario-russell-embarks-on-a-brand-new-holiday-romance-6814092.html Lothario Russell embarks on a brand new holiday romance]. London Evening Standard. 23.06.2008.</ref> <ref name="Ad73V">Russell Brand. [http://www.theguardian.com/uk/2011/aug/11/london-riots-davidcameron Big Brother isn't watching you]. The Guardian. 11.08.2011.</ref> <ref name="LM5os">[http://www.independent.co.uk/arts-entertainment/books/reviews/revolution-by-russell-brand--book-review-witty-banalities-aside-the-comedian-has-an-authentic-voice-9810455.html Russell Brand's Revolution – book review: Witty banalities aside, the comic has an authentic voice]. The Independent. 22.10.2014.</ref> <ref name="xAWfe">[http://www.theguardian.com/books/2014/oct/27/revolution-review-russell-brand-beverly-hills-buddhist Revolution by Russell Brand review – the barmy credo of a Beverly Hills Buddhist]. The Guardian. 27.10.2014.</ref> <ref name="XK9tZ">[http://www.independent.co.uk/arts-entertainment/books/reviews/trickster-tales-the-pied-piper-of-hamelin-by-russell-brand-illustrated-by-chris-riddell-book-review-9828246.html Trickster Tales. The Pied Piper of Hamelin, by Russell Brand, illustrated by Chris Riddell; book review]. The Independent. 30.10.2014.</ref> <ref name="aK18f">[http://www.independent.co.uk/voices/letters/letters-carnage-in-gaza-1242494.html Letters: We demand an end to the carnage in Gaza]. The Independent. 09.01.2009.</ref> <ref name="I2Wf4">[http://www.brandish.tv/2009/04/01/russell-brand-g20-summit-jefferson-hack.html Out & About: Russell Brand at the G20 Summit, Jefferson Hack and Franz Ferdinand]. Brandish. 01.04.2009.</ref> <ref name="aB7Qa">[http://www.cbsnews.com/news/russell-brand-testifies-before-a-parliamentary-committee-about-drug-addiction/ Russell Brand testifies before a parliamentary committee about drug addiction]. CBS News. 24.02.2012.</ref> <ref name="GnDmJ">[http://www.bbc.com/news/entertainment-arts-18455362 Russell Brand discusses the Dalai Lama]. BBC. 17.06.2012.</ref> <ref name="yfL0y">[http://www.bbc.co.uk/programmes/p00wq21g Russell Brand: From Addiction to Recovery]. BBC.</ref> <ref name="ZPT3t">[http://www.politico.com/story/2013/06/celebrity-bradley-manning-video-93041.html#ixzz2WgfpNmys Celeb video: 'I am Bradley Manning']. Politico. 19.06.2013.</ref> <ref name="3lsWA">[http://www.bbc.com/news/uk-24648651 Russell Brand: 'I've never voted, never will']. BBC. 23.10.2013.</ref> <ref name="fLlJ3">[http://www.newstatesman.com/politics/2013/10/russell-brand-on-revolution Russell Brand on revolution: "We no longer have the luxury of tradition"]. New Statesman. 24.10.2013.</ref> <ref name="LMNs9">[https://www.youtube.com/watch?v=0dj_Cp-xr-w What Will Make Politicians Take Notice? Russell Brand The Trews (E222)]. YouTube.</ref> <ref name="70mSz">[http://www.theguardian.com/politics/2014/jun/21/protest-march-austerity-london-russell-brand-peoples-assembly Tens of thousands march in London against coalition's austerity measures]. The Guardian. 21.06.2014.</ref> <ref name="dLffl">[https://www.express.co.uk/news/showbiz/515727/Russell-Brand-calls-for-firefighters-support Russell Brand calls for firefighters support]. Express. 26.09.2014.</ref> <ref name="s1usK">[http://www.theguardian.com/commentisfree/2014/oct/15/johnny-rotten-lydon-russell-brand-revolution-vote Johnny Rotten and I agree: neither of us wants Russell Brand's 'revolution']. The Guardian. 15.10.2014.</ref> <ref name="B5PJs">[http://www.bbc.co.uk/programmes/p02ctrgl Russell Brand: End the Drug Wars]. BBC.</ref> <ref name="OAMyc">[http://www.theguardian.com/society/live/2014/dec/01/new-era-estate-russell-brand-protest-against-eviction-live New Era estate: Russell Brand joins residents' protest against eviction]. The Guardian. 01.12.2014.</ref> <ref name="FCqb7">[http://www.bbc.com/news/uk-politics-30450281 Farage and Brand trade post Question Time insults]. BBC. 12.12.2014.</ref> <ref name="PZVgp">[http://www.theguardian.com/culture/2015/mar/26/russell-brand-donates-profits-book-hackney-cafe Russell Brand donates Revolution book profits to New Era cafe]. The Guardian. 26.03.2015.</ref> <ref name="FiIfL">[http://www.inquisitr.com/1958316/russell-brand-voted-4th-most-influential-thinker-in-the-world/ Russell Brand Voted 4th Most Influential Thinker In The World]. Inquisitr. 26.03.2015.</ref> <ref name="yYGxL">[http://www.comres.co.uk/polls/bbc-newsbeat-18-24-year-olds-political-survey/ BBC Newsbeat 18–24 year olds political survey]. ComRes. Märts 2015.</ref> <ref name="XIvN3">[http://www.independent.co.uk/news/people/ed-miliband-seen-leaving-russell-brands-shoreditch-home-10208662.html Ed Miliband spotted leaving Russell Brand's Shoreditch home]. The Independent. 28.04.2015.</ref> <ref name="nSJJg">[https://www.youtube.com/watch?v=RDZm9_uKtyo&list=PL5BY9veyhGt7rTLZKHajCV3jzthuB7-_S&index=42 Milibrand: The Interview – OFFICIAL VIDEO The Trews (E309)]. The Trews, YouTube. 29.04.2015.</ref> <ref name="HnW9Q">[http://www.independent.co.uk/news/people/david-cameron-labels-russell-brand-a-joke-after-comedian-meets-with-ed-miliband-i-havent-tcamerohe-time-10209260.html David Cameron labels Russell Brand 'a joke' after comedian's meeting with Ed Miliband: 'I haven't the time']. The Independent. 06.05.2015.</ref> <ref name="7w8D9">[[Owen Jones]]. [http://www.theguardian.com/commentisfree/2015/may/04/russell-brand-endorsed-labour-tories-should-be-worried Russell Brand has endorsed Labour – and the Tories should be worried]. The Guardian. 04.05.2015.</ref> <ref name="SgeGt">[http://www.independent.co.uk/voices/comment/russell-brands-support-of-labour-is-a-stunning-piece-of-hypocrisy-10226367.html Russell Brand's Labour endorsement is a stunning piece of hypocrisy]. The Independent. 05.05.2015.</ref> <ref name="DnsTa">[https://web.archive.org/web/20150510205048/http://i100.independent.co.uk/article/heres-what-russell-brand-has-to-say-about-the-election-result--eke7vBcx3gZ Here's what Russell Brand has to say about the election result]. The Independent. 08.05.2015.</ref> <ref name="XBLKJ">[http://www.independent.co.uk/news/people/lindsay-sandiford-writes-to-russell-brand-to-appeal-for-help-to-escape-drug-smuggling-death-penalty-in-bali-10229199.html Lindsay Sandiford writes to Russell Brand to appeal for help to escape drug smuggling death penalty in Bali]. The Independent. 06.05.2015.</ref> <ref name="DVHiP">[http://www.independent.co.uk/news/people/news/russell-brand-arrested-after-airport-altercation-2082892.html Russell Brand arrested after airport altercation]. The Independent. 18.09.2010.</ref> <ref name="phUZf">[http://latimesblogs.latimes.com/gossip/2012/03/russell-brand-arrested-paparazzi-iphone-new-orleans.html Russell Brand arrested for damage done in iPhone snatch-and-hurl]. Los Angeles Times. 15.03.2012.</ref> <ref name="vgZDx">[http://www.theguardian.com/culture/2013/sep/13/russell-brand-gq-awards-hugo-boss Russell Brand and the GQ awards: 'It's amazing how absurd it seems']. The Guardian. 13.09.2013.</ref> <ref name="skKmv">[http://www.independent.co.uk/news/media/russell-brands-got-issues-415385.html Russell Brand's got issues]. The Independent. 10.09.006.</ref> <ref name="aW5bv">[http://www.telegraph.co.uk/news/uknews/3288422/Russell-Brand-controversy-will-only-increase-his-popularity-experts-say.html Russell Brand controversy will only increase his popularity, experts say]. The Telegraph. 31.10.2008.</ref> <ref name="eptg0">[http://www.theguardian.com/media/2008/oct/30/russell-brand-celebrity Has Russell Brand turned to Hare Krishna?]. The Guardian. 30.10.2008.</ref> <ref name="prohf">Russell Brand. [http://www.newstatesman.com/religion/2011/04/richard-dawkins-br-god Why Richard Dawkins is the best argument for the existence of God]. New Statesman. 07.04.2011.</ref> <ref name="sE6Ty">[http://www.bbc.com/sport/0/football/29771524 West Ham 2-1 Man City: Russell Brand hijacks Allardyce interview]. BBC Sport. 25.10.2014.</ref> <ref name="dYViE">[http://www.mtv.com/news/1640830/katy-perry-explains-why-she-was-cut-from-get-him-to-the-greek/ Katy Perry Explains Why She Was Cut From 'Get Him To The Greek']. MTV News. 04.06.2010.</ref> <ref name="Zo3yz">[https://web.archive.org/web/20150208015014/http://www.news.com.au/entertainment/celebrity-life/russell-brand-says-no-to-katy-perrys-fortune-in-amicable-divorce/story-fn907478-1226266542490 Russell Brand says no to Katy Perry's $44 million fortune in 'amicable' divorce]. news.com.au. 09.02.2012.</ref> <ref name="yffzv">[http://www.bbc.com/news/entertainment-arts-27325587 Russell Brand accepts damages from Sun on Sunday]. BBC. 08.05.2014.</ref> <ref name="EqGEX">[https://web.archive.org/web/20140307115259/http://www.focus12.co.uk/russell-brand Russell Brand] – Focus 12</ref> <ref name="mCuk8">Russell Brand. [https://twitter.com/rustyrockets/status/543780258965889024 "Today I am 12 years clean from drugs&alcohol. Thanks to all the junkies&drunks that helped me. If I can do it, anyone can."]. Twitter. 13.12.2014.</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.russellbrand.com/ Brandi koduleht] *[https://twitter.com/rustyrockets Twitter] *[https://www.facebook.com/RussellBrand?fref=ts Facebook] *[http://www.imdb.com/name/nm1258970/ IMDB] *[http://www.theguardian.com/profile/russellbrand Artiklid: The Guardian] *[https://www.youtube.com/channel/UCswH8ovgUp5Bdg-0_JTYFNw YouTube] {{JÄRJESTA:Brand, Russell}} [[Kategooria:Suurbritannia näitlejad]] [[Kategooria:Suurbritannia filminäitlejad]] [[Kategooria:Suurbritannia koomikud]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] bo01cuap73g2o97llvqta0jiepodf8n Kyrillose ja Methodiose ühing 0 404198 6184435 5922695 2022-08-27T19:55:25Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Книга буття українського народу.jpg|pisi|Mõkola Kostomarovi "Ukraina rahva tekkimise raamatu" tiitelleht (1921. aasta väljaanne)]] '''Kyrillose ja Methodiose ühing'''<ref>[[Sergei Issakov]]. Suur ukraina poeet ja Eesti. T. Ševtšenko 150. sünnipäeva puhul. – Looming 1964, nr 3, lk 444–452, siin lk 445.</ref> ([[ukraina keel]]es ''Кирило-Мефодіївське товариство'', ka ''Україно-слов'янське товариство'' või ''Кирило-Мефодіївське братство'') oli [[Kiiev]]is [[1845]]. aastal asutatud [[ukraina]] rahvuslik organisatsioon.<ref name="kõrõlo" /> Ühing sai nime [[kirillitsa|slaavi tähestik]]ule aluse pannud [[kreeklased|kreeka]] piiblitõlkijate, [[pühak|pühade]] [[Kyrillos]]e ja [[Methodios]]e järgi. Ühingu rajamise eestvedaja oli ajaloolane [[Mõkola Kostomarov]]. Koos [[Vassil Bilozerskõi]] ja [[Mõkola Gulak]]iga koostas ta ühingu põhikirja.<ref name="kõrõlo">{{netiviide | URL = http://history.org.ua/?termin=Kyrylo_Mefodiivske_tov-tvo| Pealkiri = КИРИЛО-МЕФОДІЇВСЬКЕ ТОВАРИСТВО, Україно-слов’янське товариство, Кирило-Мефодіївське братство| Autor = Р.Г. Симоненко| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = ukraina}}</ref> Põhikirja järgi oli ühingu eesmärk ühiskonna muutmine lähtudes õiglusest, vabadusest, võrdsusest ja vendlusest. Selle saavutamiseks peeti vajalikuks [[pärisorjus]]e kaotamist ja võrdseid õigusi kõigile [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] provintsidele. Ühingu liikmed pidasid oluliseks ka rahvahariduse suuremat levikut. Kuna ühing loodi [[slavofiilid|slavofiilse]] ideoloogia alusel, siis võeti üheks eesmärgiks, et kõigil [[slaavlased|slaavi rahvastel]] oleks võrdsed võimalused oma keele ja kultuuri arendamiseks. [[Ukraina]]l pidi seejuures olema juhtiv roll ning kõigi slaavlaste esinduskogu pidi asuma Kiievis.<ref name="encycl">{{netiviide | URL = http://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?AddButton=pages\C\Y\CyrilandMethodiusBrotherhood.htm| Pealkiri = Cyril and Methodius Brotherhood| Autor = Ivan Koshelivets| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Encyclopedia of Ukraine| Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = inglise}}</ref> Lisaks põhikirjale oli ühingu üheks alustekstiks Kostomarovi "Ukraina rahva tekkimise raamat" (ukraina keeles "''Книзі буття українського народу''"), mis oli koostatud [[Adam Mickiewicz]]i "Poola rahva ja poola teekonna raamatu" ([[poola keel]]es "''Księgi narodu polskiego i pielgrzymstwa polskiego''") eeskujul.<ref name="encycl" /> Ühingul arvatakse lühikese tegutsemisaja vältel olevat olnud ligikaudu 100 liiget.<ref name="encycl" /> Selle liikmeskonna moodustasid valdavalt [[Kiievi ülikool|Kiievi]] ja [[Harkivi ülikool|Harkivi]] ülikoolide tudengid ja töötajad. Lisaks Kostomarovile, Bilozerskõile ja Gulakile oli ühingus oluline roll veel [[Tarass Ševtšenko]]l, [[Georgi Andruzkõi]]l ja [[Panteleimon Kuliš]]il.<ref name="kõrõlo" /> Ühingus tekkis kaks suunda: Kostomarov, Bilozerskõi ja paljud teised pooldasid liberaalseid reforme, samas kui Ševtšenko esindas revolutsioonilist suunda. Kahe pooluse vahele jäid näiteks Gulak ja [[Oleksandr Navrotskõi]].<ref name="encycl" /> [[1847]]. aasta alguses, enne kui ühing jõudis aktiivselt tegutsema asuda, anti sellest võimudele teada ning sama aasta märtsis selle liikmed arreteeriti. Enamik ühingu liikmeid pääses kergete karistustega, sest tsaarivõim ei soovinud protsessile liigset tähelepanu pöörata ja sellega riigivastaste meeleolude levimist soodustada.<ref name="encycl" /> Ševtšenko, kes lisaks ühingusse kuulumisele oli tuntust kogunud tsaarivastase luulega, saadeti erinevalt teistest liikmetest määramata ajaks pagendusse [[Orenburg]]i. == Tuntumad liikmed == *Vassil Bilozerskõi (ajakirjanik ning kultuuri- ja poliitikategelane) *Mõkola Gulak (matemaatik, ajaloolane ja filosoof) *Mõkola Kostomarov (ajaloolane ja luuletaja) *Panteleimon Kuliš (ukraina keele esimese foneetilise tähestiku looja) *[[Opanass Markevõtš]] (folklorist ja etnograaf) *Georgi Andruzkõi (ühiskonnategelane, luuletaja ja õpetlane) *Oleksandr Navrotskõi (ühiskonna- ja kultuuritegelane, luuletaja ja tõlkija) *[[Dmõtro Põltšõkov]] (pedagoog, ühiskonna- ja kultuuritegelane) *[[Ivan Posjada]] (ühiskonnategelane ja pedagoog) *[[Mõkola Savõtš]] (majandusteadlane) *[[Oleksandr Tulub]] (ühiskonnategelane ja pedagoog) *Tarass Ševtšenko (luuletaja, proosakirjanik ja kunstnik) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina ajalugu]] 0oqoaoixdtt0f788jybgiaztehsroh9 Biograafiad (Ca) 0 404527 6184559 6138881 2022-08-28T06:16:29Z Velirand 67997 /* Cal */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ca)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ca". ==Caa== *[[James Caan]], USA filminäitleja (1940–) *[[Scott Caan]], USA filminäitleja (1976–) ==Cab== *[[Cris Cab]], USA laulja (1993–) *[[Montserrat Caballé]], katalaani ooperilaulja (1933–2018) *[[Bernardino Caballero]], Paraguay poliitik (1839–1912) *[[Denia Caballero]], Kuuba kettaheitja (1990–) *[[Willy Caballero]], Argentina jalgpallur (1981–) *[[Francisco Cabañas]], Mehhiko poksija (1912–2002) *[[Alexandre Cabanel]], prantsuse kunstnik (1823–1889) *[[Juan Cabanilles]], hispaania organist ja helilooja (1644–1712) *[[Pierre Jean Georges Cabanis]], prantsuse filosoof, füsioloog ja arst (1757–1808) *[[Yohan Cabaye]], Prantsusmaa jalgpallur (1986–) *[[Rémy Cabella]], prantsuse jalgpallur (1990–) *[[Camila Cabello]], USA laulja (1997–) *[[Étienne Cabet]], prantsuse filosoof, kommunist (1788–1856) *[[Larry the Cable Guy]], USA näitleja (1963–) *[[Giovanni Caboto]], itaalia maadeavastaja (15. sajand) *[[Sebastiano Caboto]], maadeavastaja (sündis 1474) *[[Amílcar Cabral]], Portugali Guinea ja Roheneemesaarte vabadusvõitleja (1924–1973) *[[Pedro Álvares Cabral]], portugali maadeavastaja (15.–16. sajand) *[[Nedeljko Čabrinović]], Bosnia vandenõulane *[[Eduardo Cabrita]], Portugali jurist ja poliitik (1961–) *[[Milan Cabrnoch]], Tšehhi arst ja poliitik (1962–) *[[Jean Cabut]], prantsuse karikaturist (1938–2015) ==Cac== *[[Andrés Avelino Cáceres]], Peruu sõjaväelane ja president (1833–1923) *[[Berta Cáceres]], Hondurase aktivist (suri 2016) *[[Víctor Cáceres]], Paraguay jalgpallur (1985–) *[[Giulio Caccini]], itaalia helilooja ja laulja (suri 1618) *[[Marcel Cachin]], Prantsusmaa poliitik (1869–1958) ==Cad== *[[Jack Cade]], inglise aadlik (suri 1450) *[[Òscar Cadiach]], Hispaania alpinist (1952–) *[[Jean Daniel Cadinot]], prantsuse fotograaf, filmirežissöör ja produtsent (1944–2008) *[[Bruno Cadoré]], dominiiklaste ordumeister (1954–) *[[George Cadoudal]], prantsuse rojalist (1771–1804) ==Cae== *[[Sid Caesar]], Ameerika Ühendriikide koomik (1922–2014) *[[Caesarion]] (Ptolemaios XV), Egiptuse kaasvalitseja (47–30 eKr) *[[Marcello Caetano]], Portugali poliitik (1906–1980) ==Caf== *[[Daniel Caffé]], saksa maalikunstnik (1750–1815) *[[Cafu]], Brasiilia jalgpallur (1970–) ==Cag== *[[David Cage]], prantsuse muusik ja videomängude autor (1969–) *[[John Cage]], USA helilooja (1912–1992) *[[Nicolas Cage]], ameerika filminäitleja (1964–) *[[Phineas Gage]], USA raudteetööline (1823–1860) *[[Alessandro Cagliostro]], itaalia seikleja (1743–1795) *[[James Cagney]], ameerika näitleja (1899–1986) ==Cah== *[[Karl Gustav von Cahdeus]], Eestimaa asekuberner (suri 1768) *[[Gary Cahill]], Inglismaa jalgpallur (1985–) *[[Tim Cahill]], Austraalia jalgpallur (1979–) ==Cai== *[[Cai Lun]], paberi leiutaja (suri 121) *[[Cai Mingliang]], Taiwani filmirežissöör (1957–) *[[Cai Xuetong]], hiina naislumelaudur (1993–) *[[Cai Yingwen]], Hiina Vabariigi poliitik (1956–) *[[Colbie Caillat]], USA laulja ja muusik (1985–) *[[Louis Paul Cailletet]], prantsuse füsikokeemik (1832–1913) *[[Paul Cain]], USA jutlustaja (1929–) *[[Michael Caine]], inglise näitleja (1933–) *[[Rodrigo Caio]], Brasiilia jalgpallur (1993–) *[[Caius]], paavst (3. sajand) ==Caj== *[[Aimo Kaarlo Cajander]], soome metsateadlane, botaanik ja poliitik (1879–1943) *[[Paavo Cajander]], soome luuletaja ja tõlkija (1846—1913) ==Cak== *[[Cake]], saarlaste vanem 13. sajandil *[[Māris Čaklais]], läti luuletaja ja esseist (1940–2003) *[[Aleksandrs Čaks]], läti kirjanik (1901–1950) *[[Anda Čakša]], Läti arst ja tervishoiujuht (1974–) *[[Jānis Čakste]], Läti esimene president (1859–1927) ==Cal== *[[Omar Calabrese]], itaalia semiootik (1949–2012) *[[Eugenio Calabi]], USA matemaatik (1923–) *[[Carlos Calado]], Portugali kergejõustiklane (1975–) *[[Alexandre Calame]], Šveitsi kunstnik (1810–1864) *[[Roberto Calasso]], itaalia kirjanik (1941–2021) *[[Calcidius]], filosoof (4. või 5. sajand) *[[Alexander Calder]], USA kunstnik (1898–1976) *[[Rafael Caldera]], Venezuela poliitik (1916–2009) *[[Felipe Calderón]], Mehhiko poliitik (1962–) *[[Tatiana Calderón]], Colombia võidusõitja (1993–) *[[Pedro Calderón de la Barca]], hispaania näitekirjanik (1600–1681) *[[Armando Calderón Sol]], El Salvadori poliitik (1948–2017) *[[Erskine Caldwell]], USA kirjanik (1903–1987) *[[Sophie Caldwell]], USA murdmaasuusataja (1990–) *[[Tracy Caldwell Dyson]], USA keemik ja astronaut (1969–) *[[Marián Čalfa]], Tšehhoslovakkia poliitik (1946–) *[[Hakan Çalhanoğlu]], türgi jalgpallur (1994–) *[[Cheshire Calhoun]], USA filosoof *[[Cabdiweli Maxamed Cali]], Somaalia majandusteadlane ja poliitik *[[Caligula]], Vana-Rooma keiser (12–41) *[[Armand Călinescu]], Rumeenia poliitik (1893–1939) *[[George Călinescu]], rumeenia kirjanik ja kirjandusteadlane (1899–1965) *[[Calixtus I]], paavst *[[Calixtus II]], paavst (suri 1124) *[[Calixtus III]], paavst (1378–1458) *[[Calixtus III (vastupaavst)|Calixtus III]], vastupaavst *[[Mary Whiton Calkins]], USA psühholoog ja filosoof (1863–1930) *[[Terry Callaghan]], Briti ökoloog (1945–) *[[Maria Callas]], kreeka ooperilaulja (1923–1977) *[[Nora Callebout]], Briti jooksja (1895–1995) *[[José María Callejón]], Hispaania jalgpallur (1987–) *[[Jonathan Calleri]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Sarah Wayne Callies]], ameerika näitlejanna (1977–) *[[Alex Callinicos]], inglise intellektuaal (1950–) *[[Jacques Callot]], prantsuse graafik (1592–1635) *[[Northern Calloway]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1948–1990) *[[Jeanne Calment]], kõigi aegade vanim inimene (1875–1997) *[[Micheline Calmy-Rey]], Šveitsi poliitik (1945–) *[[Matthias Calonius]], Soome õigusteadlane ja riigimees (1737–1818) *[[Abraham van Calraet]], hollandi kunstnik (1642–1722) *[[Adolphe-Félix Cals]], prantsuse maalikunstnik (1810–1880) *[[Joseph Calzaghe]], Suurbritannia poksija (1972–) *[[Dominic Calvert-Lewin]], inglise jalgpallur (1997–) *[[Johann Calvin]], reformaator (1509–1564) *[[Melvin Calvin]], USA keemik (1911–1997) *[[Italo Calvino]], itaalia kirjanik (1923–1985) ==Cam== *[[Eduardo Camaño]], Argentina poliitik (1946–) *[[Moussa Dadis Camara]], Guinea sõjaväelane (1964–) *[[Hebe Camargo]], Brasiilia näitleja (1929–2012) *[[Camarón de la Isla]], mustlasest flamenkolaulja (1950–1992) *[[Eduardo Camavinga]], Prantsusmaa jalgpallur (2002–) *[[Esteban Cambiasso]], Argentina jalgpallur (1980–) *[[Candace Cameron]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (1976–) *[[Charles Cameron]], šoti päritolu arhitekt (suri 1812) *[[Cody Cameron]], USA filminäitleja (1970–) *[[David Cameron]], Suurbritannia poliitik (1966–) *[[Dove Cameron]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1996–) *[[James Cameron]], Kanada filmirežissöör (1954–) *[[Julia Margaret Cameron]], Briti fotograaf (1815–1879) *[[Kirk Cameron]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1970–) *[[Alisyn Camerota]], USA telereporter (1968–) *[[Camille Camille]], eesti viiuldaja (1970–) *[[Roberto Cammarelle]], itaalia poksija (1980–) *[[Luís Vaz de Camões]], portugali luuletaja (suri 1580) *[[Tommaso Campanella]], itaalia filosoof (1568–1639) *[[Donald T. Campbell]], USA sotsiaalteadlane (1916–1996) *[[Glen Campbell]], USA kantrilaulja, kitarrist, telesaatejuht ja näitleja (1936–2017) *[[Joseph Campbell]], USA mütoloog (1904–1987) *[[Kim Campbell]], Kanada poliitik, diplomaat ja jurist (1947–) *[[Naomi Campbell]], Inglismaa modell ja näitleja (1970–) *[[Neve Campbell]], Kanada televisiooni- ja filminäitleja (1973–) *[[Sol Campbell]] *[[Veronica Campbell]], Jamaica kergejõustiklane (1982–) *[[Vivian Campbell]], iiri muusik (1962–) *[[William John Campbell]], Sierra Leone poliitik *[[William Wallace Campbell]], USA astronoom (1862–1938) *[[Henry Campbell-Bannermann]], Suurbritannia poliitik (1836–1908) *[[Joachim Heinrich Campe]], saksa pedagoog (1746–1818) *[[Balthasar von Campenhausen (1745–1800)|Balthasar von Campenhausen]], Venemaa riigitegelane (1745–1800) *[[Jakob van Campen]], hollandi arhitekt ja maalikunstnik (1595–1657) *[[Antonio Campi]], itaalia maalikunstnik (1524–1587) *[[Bernardino Campi]], itaalia maalikunstnik (1520–1591) *[[Robert Campin]], madalmaade maalikunstnik (suri 1444) *[[Florencio Campomanes]], Filipiinide maletaja ja maleorganisaator (1922–2010) *[[Eduardo Campos]], Brasiilia poliitik (1965–2014) *[[Manuel Ferraz de Campos Sales]], Brasiilia poliitik (1841–1913) *[[Albert Camus]], prantsuse filosoof ja kirjanik (1913–1960) *[[Matilde Camus]], hispaania luuletaja (1919–2012) ==Can== *[[Emre Can]], Saksamaa jalgpallur (1994–) *[[Eyüp Can]], türgi poksija (1964–) *[[Antonio Canaletto]], itaalia kunstnik (1697–1768) *[[Canaletto]], itaalia kunstnik (1720–1780) *[[Wilhelm Canaris]], saksa luuraja (1887–1945) *[[Trudi Canavan]], Austraalia kirjanik (1969–) *[[João Cancelo]], portugali jalgpallur (1994–) *[[Georg von Cancrin]], Venemaa rahandusminister (1774–1845) *[[Helen Churchill Candee]], Ameerika Ühendriikide feministlik kirjanik ja ajakirjanik (1858–1949) *[[Félix Candela]], Hispaania ja Mehhiko arhitekt (1910–1997) *[[Alphonse de Candolle]], botaanik (1806–1893) *[[Augustin Pyrame de Candolle]], Šveitsi botaanik (1778–1841) *[[Andrian Candu]], Moldova poliitik (1975–) *[[John Candy]], Kanada filminäitleja (1950–1994) *[[Elias Canetti]], Bulgaaria juudi päritolu saksakeelne kirjanik (1905–1994) *[[Georges Canguilhem]], prantsuse filosoof ja arst (1904–1995) *[[Martin Canin]], Ameerika Ühendriikide pianist ja muusikapedagoog (1930–2019) *[[Aleksandǎr Cankov]], Bulgaaria poliitik (1879–1959) *[[Dragan Cankov]], Bulgaaria poliitik (1828–1911) *[[Fabio Cannavaro]], itaalia jalgpallur (1973–) *[[George Canning]], Suurbritannia poliitik (1770–1827) *[[Stanislao Cannizzaro]], itaalia keemik (1826–1910) *[[Germán Cano]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Ramón Cano]], Panama raadioajakirjanik (suri 2014) *[[Matilde di Canossa]], Toscana markkrahvinna (1046—1115) *[[Antonio Canova]], itaalia skulptor (1757–1822) *[[Gheorghe Cantacuzino]], Rumeenia poliitik (1833–1913) *[[Joseph Canteloube]], prantsuse helilooja (1879–1957) *[[Minna Canth]], soome kirjanik (1844–1897) *[[Éric Cantona]], prantsuse näitleja ja endine jalgpallur (1966–) *[[Georg Cantor]], saksa matemaatik (1845–1918) *[[Norman Cantor]], Kanada juudi päritolu USA ajaloolane (1929–2004) *[[Christian Cantwell]], USA kergejõustiklane (1980–) ==Cao== *[[Cao Cao]], Vana-Hiina väejuht, poliitik ja luuletaja (155–220) *[[Arianne Caoili]], Austraalia maletaja (1986–2020) *[[Cao Xueqin]], hiina kirjanik (18. sajand) ==Cap== *[[Robert Capa]], fotograaf (1913–1954) *[[José Raúl Capablanca]], Kuuba maletaja (1888–1942) *[[Lewis Capaldi]], Šotimaa laulja ja laulukirjutaja (1996–) *[[Peter Capaldi]], šoti näitleja ja lavastaja (1958–) *[[Joaquín Caparrós]], hispaania jalgpallitreener (1955–) *[[Joan Capdevila]], katalaani jalgpallur (1978–) *[[Karel Čapek]], tšehhi kirjanik (1890–1938) *[[Milič Čapek]], tšehhi-ameerika filosoof (1909–1997) *[[Jan van der Capelle]], Hollandi päritolu kiviraidur (17. sajand) *[[Gian Carlo Capicchioni]], San Marino poliitik (1956–) *[[Theodore Caplow]], USA ettevõtja, keskkonnainsener ja leiutaja (1969–) *[[Theodore Caplow (sotsioloog)|Theodore Caplow]], USA sotsioloog (1920–2015) *[[Al Capone]], USA gangster (1899–1947) *[[Tranquilo Capozzo]], Argentina sõudja (1918–2003) *[[Truman Capote]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1924–1984) *[[María Capovilla]], Ecuadori pikaealine (1889–) *[[Gustav Friedrich Cappel]], Eesti vaimulik (1728–1784) *[[Frank Capra]], USA filmirežissöör (1897–1991) *[[Fritjof Capra]], USA füüsik ja filosoof (1939–) *[[Jennifer Capriati]], USA tennisist (1976–) *[[Henrique Capriles Radonski]], Venezuela poliitik ja jurist (1972–) *[[Domenico Capriolo]], Itaalia maalikunstnik (1494–1528) *[[Leo von Caprivi]], Saksamaa sõjaväelane ja poliitik (1831–1899) *[[Zuzana Čaputová]], Slovakkia advokaat, poliitik ja aktivist (1973–) ==Car== *[[Caracalla]], Vana-Rooma keiser (186–217) *[[Ion Luca Caragiale]], rumeenia kirjanik (1852–1912) *[[Mateiu Caragiale]], Rumeenia kirjanik ja riigiametnik (1885–1936) *[[Richard Carapaz]], Ecuadori jalgrattur (1993–) *[[Evaristo Carazo]], Nicaragua poliitik (1821–1889) *[[Rodrigo Carazo Odio]], Costa Rica poliitik (1926–2009) *[[Antonio Carattoni]], San Marino poliitik (1945–) *[[Michelangelo Caravaggio]], itaalia maalikunstnik (1571–1610) *[[Leos Carax]], Prantsuse filmirežissöör (1960–) *[[Martin Carayol]], prantsuse teadlane ja tõlkija (1981–) *[[José Rodríguez Carballo]], frantsisklaste ordukindral (1953–) *[[Manuel Carbonell]], Kuuba skulptor (1918–2011) *[[Moana Carcasses Kalosil]], Vanuatu poliitik (1959–) *[[Orson Scott Card]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (1951–) *[[Girolamo Cardano]], itaalia matemaatik, filosoof ja arst (1501–1576) *[[Adán Cárdenas]], Nicaragua poliitik ja arst (1836–1916) *[[Lázaro Cárdenas]], Mehhiko poliitik (1895–1970) *[[Claudia Cardinale]], itaalia filminäitleja (1938–) *[[Dulce Maria Cardoso]], portugali kirjanik (1964–) *[[Fernando Henrique Cardoso]], Brasiilia sotsioloog ja poliitik (1931–) *[[Manuel Cardoso]], Portugali helilooja ja organist (1566–1650) *[[Giosuè Carducci]], itaalia luuletaja (1835–1907) *[[Steve Carell]], USA näitleja, produtsent ja stsenarist (1962–) *[[Henry Charles Carey]], USA majandusteadlane (1793–1879) *[[Mariah Carey]], USA laulja (1969–) *[[Tiburcio Carías Andino]], Hondurase poliitik (1876–1969) *[[Carinus]] *[[Rafael Carioca]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Giacomo Carissimi]], itaalia helilooja (1605–1674) *[[Georg Ludwig Carius]], saksa keemik (1829–1875) *[[Otto Carius]], Saksamaa sõjaväelane (1922–2015) *[[Carl (Wied)|Carl]], Wiedi vürst (1961–2015) *[[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (1936–) *[[Carl Christian]], Hohenzollerni vürst (1962–) *[[Carl Eduard]], Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog, Saksamaa sõjaväelane (1884–1954) *[[Carl Philip]], Rootsi prints (1979–) *[[Friedrich Carlblom]], Eesti vaimulik (1789–1857) *[[Gustav Carlblom]], Eesti vaimulik (1761–1814) *[[Johannes Carlblom]], Eesti vaimulik (1793–1861) *[[Johannes Carlblom vanem]], Eesti vaimulik (1767–1812) *[[Jonas Laurentii Carlblom]], Eesti vaimulik (1725–1784) *[[Oskar Emil Carlblom]], Eesti vaimulik (1829–1902) *[[Paul Carlblom]], Eesti vaimulik (1803–1872) *[[Peter Carlblom]], Eesti vaimulik (1785–1834) *[[Wilhelm Gustav Johann Carlblom]], Eesti vaimulik ([[1821]]–[[1875]]) *[[Sophie Carle]], Luksemburgi näitleja ja laulja (1964–) *[[Gustav Carlhjelm]], Liivimaa ühiskonnategelane (1657–1692) *[[George Carlin]], Ameerika Ühendriikide teletegija ja näitleja (1937–2008) *[[Belinda Carlisle]], USA laulja (1958–) *[[Brandon Carlo]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Carlo II (Parma)|Carlo II]], Parma hertsog (1799–1883) *[[Carlo III (Parma)|Carlo III]], Parma hertsog (1823–1854) *[[Carlo Emanuele III]], Sardiinia kuningas ja Savoia hertsog (1702–1773) *[[Carlos I (Portugal)|Carlos I]], Portugali kuningas (1863–1908) *[[Carlos II]], Hispaania kuningas (1661–1700) *[[Carlos III]], Hispaania kuningas (1716–1788) *[[Carlos (Astuuria prints)|Carlos]], Hispaania prints (1545–1568) *[[Carlos María Isidro de Borbón]], Hispaania prints (1788–1855) *[[Diego Carlos]], Brasiilia jalgpallur (1993–) *[[Ernst Carlsen]], Eesti diplomaat (1875–1961) *[[Henning Carlsen]], Taani filmirežissöör (1927–2014) *[[Magnus Carlsen]], norra maletaja (1990–) *[[Gretchen Carlson]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1966–) *[[John Carlson]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1990–) *[[Kristina Carlson]], soome kirjanik (1949–) *[[Arvid Carlsson]], rootsi farmakoloog (1923–2018) *[[Ingvar Carlsson]], Rootsi poliitik (1934–) *[[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]], rootsi autorallisõitja (1947–2009) *[[Robert Carlyle]], šoti filmi- ja telenäitleja (1961–) *[[Thomas Carlyle]], Briti kirjanik, filosoof ja ajaloolane (1795–1881) *[[John Carmack]], USA programmeerija (1970–) *[[Ian Carmichael]], Briti filmi- ja teatrinäitleja (1920–2010) *[[Carlos do Carmo]], portugali laulja (1939–2021) *[[Anthony Carmona]], Trinidadi ja Tobago poliitik (1953–) *[[António Óscar Carmona]], Portugali poliitik (1869–1951) *[[Rudolf Carnap]], Austria päritolu loogik ja filosoof (1891–1970) *[[Marcel Carné]], prantsuse filmirežissöör (1906–1996) *[[Andrew Carnegie]], USA tööstur ja filantroop (1835–1919) *[[Charles Carnegie, üheteistkümnes Southeski krahv]] (1893–1992) *[[Dale Carnegie]], ameerika kirjanik (1888–1955) *[[David Carnegie, Southeski krahv]] (1961–) *[[James Carnegie, kolmas Fife'i hertsog]] (1921–) *[[Lazare Carnot]], Prantsusmaa poliitik, sõjandusteoreetik ja matemaatik (1753–1823) *[[Marie François Sadi Carnot]], Prantsusmaa poliitik (1837–1894) *[[Nicolas Léonard Sadi Carnot]], prantsuse füüsik (1796–1812) *[[Heinrich Caro]], saksa keemik (1834–1910) *[[Isabelle Caro]], prantsuse modell (1982–2010) *[[Carol I]], Rumeenia kuningas (1839–1914) *[[Carol II]], Rumeenia kuningas (1893–1953) *[[Caroline Elizabeth]], Suurbritannia printsess (1713–1757) *[[Adam Carolla]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Fabritio Caroso]], Itaalia tantsuõpetaja, helilooja ja tantsumuusika seadete autor (1526/1535–1605/1620) *[[Antonio Benedetto Carpano]], Itaalia destilleerija (1764–1815) *[[Wallace Hume Carrothers]], USA keemik (1896–1937) *[[Petre P. Carp]], Rumeenia poliitik (1837–1919) *[[Vittore Carpaccio]], itaalia kunstnik (15.–16. sajand) *[[Jean Baptiste Carpeaux]], prantsuse kunstnik (1827–1875) *[[Bo Carpelan]], soomerootsi kirjanik (1926–2011) *[[Charisma Carpenter]], USA filminäitlejatar (1970–) *[[Malcolm Scott Carpenter]], USA astronaut (1925–) *[[Stephen R. Carpenter]], ameerika järveökoloog ja limnoloog (1952–) *[[Alejo Carpentier]], Kuuba kirjanik ja muusikateadlane (1904–1980) *[[Giovanni Carpini]], itaalia reisija (suri 1252) *[[Daniel Carr]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Edward Hallett Carr]], Briti ajaloolane (1892–1982) *[[Emily Carr]], Kanada kunstnik ja kirjanik (1871–1945) *[[Frances Carr]], Somerseti krahvinna (1590–1632) *[[John Dickson Carr]], USA kirjanik (1906–1977) *[[Carlo Carrà]], itaalia kunstnik (1881–1966) *[[Agostino Carracci]], itaalia maalikunstnik ja graafik (1557–1602) *[[Annibale Carracci]], itaalia maalikunstnik (1560–1604) *[[Lodovico Carracci]], itaalia maalikunstnik ja kunstiteoreetik (1555–1619) *[[John Carradine]], USA filminäitleja (1906–1988) *[[Jamie Carragher]], Inglismaa jalgpallur (1978–) *[[Maite Carranza]], hispaania kirjanik, stsenarist ja stsenaristika õppejõud (1958–) *[[Venustiano Carranza]], Mehhiko poliitik (1839–1920) *[[Yannick Ferreira Carrasco]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Ferdinand Carré]], prantsuse insener (1824–1894) *[[John le Carré]], inglise romaanikirjanik (1931–2020) *[[Alexis Carrel]], prantsuse kirurg, bioloog ja eugeenik (1873–1944) *[[Hélène Carrère d'Encausse]], Prantsuse ajaloolane ja politoloog (1929–) *[[Luis Carrero Blanco]], Hispaania mereväelane (1903–1973) *[[Jim Carrey]], filminäitleja (1962–) *[[Michael Carrick]], Inglismaa jalgpallur (1981–) *[[Daniel Carriço]], portugali jalgpallur (1988–) *[[William Carrier]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Willis Haviland Carrier]], USA leidur (1876–1950) *[[Albert-Ernest Carrier-Belleuse]], prantsuse skulptor (1824–1887) *[[Rosalba Carriera]], rokokoostiili viljelenud Itaalia maalikunstnik (1675–1757) *[[Élie-Abel Carrière]], prantsuse botaanik (1818–1896) *[[Eugène Carrière]], prantsuse kunstnik (1849–1906) *[[Jean-Claude Carrière]], prantsuse stsenarist, näitekirjanik ja filminäitleja (1931–2021) *[[Guido Carrillo]], Argentina jalgpallur (1991–) *[[Santiago Carrillo]], Hispaania poliitik (1915–2012) *[[Andy Carroll]], Inglise jalgpallur (1989–) *[[Lewis Carroll]], Briti kirjanik ja matemaatik (1832–1898) *[[Sean B. Carroll]], USA molekulaarbioloog, geneetik ja teaduskirjanik (1960–) *[[Sean M. Carroll]], USA füüsik ja teaduskirjanik (1966–) *[[Michael Carruth]], Iirimaa endine poksija (1967 *[[Ben Carson]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja neurokirurg (1951–) *[[Lisa Nicole Carson]], ameerika filminäitleja (1969–) *[[Rachel Carson]], ameerika bioloog, zooloog ja ökoloog (1907–1964) *[[David Carstens]], Lõuna-Aafrika poksija (1914–1955) *[[Émile Cartailhac]], prantsuse arheoloog (1845–1921) *[[Élie Cartan]], prantsuse matemaatik (1869–1951) *[[Henri Cartan]], prantsuse matemaatik (1904–2008) *[[Ashton Carter]], USA poliitik (1954–) *[[Brandon Carter]], austraalia päritolu füüsik (1942–) *[[Deana Carter]], USA kantrilaulja (1966–) *[[Dixie Carter]], USA näitleja (1939–2010) *[[Hamish Carter]], Uus-Meremaa triatleet (1971–) *[[Helena Bonham Carter]], inglise näitleja (1966–) *[[Herbert Dyson Carter]], Kanada kirjanik (sündis 1910) *[[Howard Carter]], Suurbritannia arheoloog ja egüptoloog (1874–1939) *[[Jason Carter]], Briti kitarrist (1969–) *[[Jimmy Carter]], USA president (1924–) *[[June Carter Cash]], USA laulja (1929–2003) *[[Nesta Carter]], Jamaica kergejõustiklane (1985–) *[[Nick Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik ja tantsija (1980–) *[[Peter Carter]], Suurbritannia diplomaat (1956–2014) *[[Vince Carter]], USA korvpallur (1977–) *[[Michael Carter-Williams]], USA korvpallur (1991–) *[[Jacques Cartier]], prantsuse maadeavastaja (1941–1557) *[[Henri Cartier-Bresson]], prantsuse fotograaf (1908–2004) *[[Barbara Cartland]], inglise kirjanik (1901–2000) *[[Edmund Cartwright]], inglise leidur (1743–1823) *[[Nancy Cartwright]], ameerika näitleja (1957–) *[[Nancy Cartwright (filosoof)|Nancy Cartwright]], ameerika filosoof (1944–) *[[Fabiano Caruana]], USA maletaja (1992–) *[[Carus]] *[[David Caruso]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1956–) *[[Enrico Caruso]], itaalia laulja (1873–1921) *[[Dani Carvajal]], hispaania jalgpallur (1992–) *[[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik (1942–2022) *[[Ricardo Carvalho]], portugali jalgpallur (1978–) *[[William Carvalho]], Portugali jalgpallur (1992–) *[[Joyce Cary]], inglise kirjanik (1888–1957) ==Cas== *[[Robert Casadesus]], prantsuse pianist ja helilooja (1899–1972) *[[Pablo Casals]], Hispaania päritolu tšellist, dirigent ja helilooja (1876–1973) *[[Danielle Casanova]], Prantsuse vastupanuliikumise tegelane (1909–1943) *[[Francesco Casanova]], itaalia maalikunstnik (1727–1803) *[[Giovanni Giacomo Casanova]], Itaalia seikleja ja kirjanik (1725–1798) *[[Oscar Casanovas]], Argentina poksija (1914–1987) *[[Maria Casarès]], prantsuse näitleja (1922–1996) *[[Milton Casco]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Alfredo Casella]], itaalia helilooja (1883–1947) *[[John Carter Cash]], USA muusik (1970–) *[[Johnny Cash]], USA kantrilaulja (1932–2003) *[[Matty Cash]], inglise-poola jalgpallur (1997) *[[Iker Casillas]], hispaania jalgpallur (1981–) *[[Alejandro Casona]], hispaania näitekirjanik (1903–1965) *[[Avshalom Caspi]], USA psühholoog (1950–) *[[Gaspar Cassadó]], hispaania tšellist ja helilooja (1897–1966) *[[Antonio Cassano]], itaalia jalgpallur (1982–) *[[Mary Cassatt]], USA maalikunstnik ja graafik (1844–1926) *[[Leif Cassel]], Rootsi poliitik (1906–1988) *[[Christopher Cassidy]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut (1970–) *[[Eva Cassidy]], USA laulja (1963–1996) *[[René Cassin]], prantsuse jurist (1887–1976) *[[Giovanni Domenico Cassini]], itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog (1625–1712) *[[Cassiodorus]], Vana-Rooma ajaloolane ja poliitik (5.–6. sajand) *[[Ernst Cassirer]], saksa filosoof, kultuuriteoreetik ja semiootik (1874–1945) *[[Ignazio Cassis]], Šveitsi poliitik (1961–) *[[Cassius]], Vana-Rooma riigimees (suri 42 eKr) *[[Cassius Dio]], vanakreeka ajaloolane (2.–3. sajand) *[[Carlo Cassola]], itaalia kirjanik (1917–1987) *[[Timothy Castagne]], Belgia jalgpallur (1995–) *[[Andrea del Castagno]], itaalia kunstnik (suri 1457) *[[Carlos Castaneda]], kultuuriantropoloog ja kirjanik (1925–1998) *[[Christophe Castaner]], Prantsusmaa jurist ja poliitik (1966–) *[[Renato Castellani]], itaalia kirjanik (1913–1985) *[[Jean-Charles Castelletto]], Kameruni jalgpallur (1995–) *[[Henri Castelli]], Brasiilia näitleja (1978–) *[[Francisco Castellón Sanabria]], Nicaragua ülemdirektor (1815–1855) *[[Manuel Castells]], katalaani päritolu sotsioloog (1942–) *[[Castelnau hiiglane]], ülipikk inimene *[[Jean Castex]], Prantsusmaa poliitik (1965–) *[[Baldassare Castiglione]], itaalia kirjanik ja diplomaat (1478–1529) *[[Irán Castillo]], Mehhiko näitleja ja laulja (1977–) *[[Pedro Castillo]], Peruu õpetaja, ametiühingutegelane ja poliitik (1969–) *[[Robert Stewart, vikont Castlereagh]], Suurbritannia poliitik (1769–1822) *[[Cornelius Castoriadis]], Kreeka-Prantsuse filosoof, majandusteadlane ja psühhoanalüütik (1922–1997) *[[Matias Aleksanteri Castrén]], soome keeleteadlane ja etnograaf (1813–1852) *[[Urho Castrén]], Soome poliitik (1886–1965) *[[Diego Castro]], hispaania jalgpallur (1982–) *[[Fidel Castro]], Kuuba poliitik (1926–2016) *[[Juan José Castro]], Argentina helilooja ja dirigent (1895–1968) *[[José María Castro Madriz]], Costa Rica poliitik (1818–1892) *[[Raúl Castro]], Kuuba poliitik (1931–) *[[Verónica Castro]], Mehhiko filminäitleja ja laulja (1952–) *[[Antônio de Castro Alves]], Brasiilia luuletaja (1847–1871) ==Caz== *[[Juan Cazares]], Ecuadori jalgpallur (1992–) *[[Bernard Cazeneuve]], Prantsusmaa poliitik (1963–) *[[Santi Cazorla]], Hispaania jalgpallur (1984–) ==Cat== *[[Barbu Catargiu]], Rumeenia ajakirjanik ja poliitik (1807–1862) *[[Lascăr Catargiu]], Rumeenia riigitegelane (1823–1899) *[[Omar Catarí]], Venezuela endine poksija (1964–) *[[Hispaania Catarina]], Portugali kuninganna (1507–1578) *[[Catellus]], brittide kuningas *[[Pedro Cateriano]], Peruu jurist ja poliitik (1958–) *[[Caterina de' Medici]], Prantsusmaa kuninganna ja regent (1519–1589) *[[Catharina-Amalia]], Madalmaade printsess (2003–) *[[Catherine Aragónist]], Inglismaa kuninganna, Henry VIII esimene abikaasa (1485–1536) *[[Catherine, Cambridge'i hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1982–) *[[Ethel Catherwood]], Kanada kõrgushüppaja (1908–1987) *[[Catilina]], Vana-Rooma poliitik (suri 62 eKr) *[[Cato Vanem]], Vana-Rooma riigitegelane ja kirjamees (234–149 eKr) *[[Cato Noorem]], Vana-Rooma riigitegelane (95−46 eKr) *[[James McKeen Cattell]], USA psühholoog (1860–1944) *[[Raymond Bernard Cattell]], psühholoog (1905–1998) *[[Kim Cattrall]], näitlejatar (1956–) *[[Catullus]], Vana-Rooma luuletaja ==Cau== *[[Augustin Louis Cauchy]], prantsuse matemaatik (1789–1857) *[[Christopher Caudwell]], inglise kirjanik ja publitsist (1907–1937) *[[Armand Augustin Louis, markii de Caulaincourt]], Prantsusmaa sõjaväelane ja diplomaat (1773–1827) *[[Salomon de Caus]], prantsuse insener (1576–1626) ==Cav== *[[Aníbal Cavaco Silva]], Portugali poliitik (1939–) *[[Jean-Marie Cavada]], Prantsusmaa poliitik (1940–) *[[Louis Eugène Cavaignac]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (1802–1957) *[[Aristide Cavaillé-Coll]], prantsuse oreliehitaja (1811–1899) *[[Alberto Cavalcanti]], Brasiilia filmirežissöör ja -produtsent (1897–1982) *[[Guido Cavalcanti]], itaalia luuletaja ja filosoof (suri 1300) *[[Ivan Cavaleiro]], portugali jalgpallur (1993–) *[[Diego Cavalieri]], Brasiilia jalgpallur (1982–) *[[Francesco Bonaventura Cavalieri]], itaalia matemaatik (1598–1647) *[[Edinson Cavani]], Uruguay jalgpallur (1987–) *[[Nick Cave]], Austraalia laulja ja laululooja (1957–) *[[Henry Cavendish]], inglise keemik ja füüsik (1731–1810) *[[Lorenz Caviezel]], Tallinna suhkrupagar *[[Isabelle Cavoit]], prantsuse tantsija ja koreograaf *[[Camillo Benso Cavour]], Itaalia riigitegelane (1810–1861) *[[Mevlüt Çavuşoğlu]], türgi poliitik (1968–) *[[Neil Cavuto]], USA teleajakirjanik (1958–) ==Cax== *[[William Caxton]], inglise trükkal ja literaat (suri 1491) ==Cay== *[[Elsa Cayat]], prantsuse psühhiaater ja psühhoanalüütik (1960–2015) *[[André Cayatte]], prantsuse filmirežissöör ja stsenarist (1909–1989) *[[Edgar Cayce]], USA meedium (1877–1945) *[[Arthur Cayley]], inglise matemaatik ja astronoom (1821–1895) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ca, Biograafiad]] 72sptiy335v8sslx0gwoxy2n843um95 Rausch von Traubenberg 0 406150 6184377 6081367 2022-08-27T18:35:37Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[File:Traubenbergi suguvõsa aadli- ning Rausch von Traubenbergi suguvõsa parunivapp.jpg|thumb|Traubenbergi suguvõsa aadli- ja Rausch von Traubenbergi suguvõsa parunivapp]] '''Rausch von Traubenberg''' oli [[aadlisuguvõsa]]. Suguvõsa esivanem on [[Luc Rausch]], kes [[1462]]. aastal sai [[parun]]itiitli. Tema lapselaps Luc sai loa kasutada nime Rausch von Traubenberg. Rauschid elasid tänapäevase [[Austria]] ja [[Sloveenia]] alale jäävas [[Steiermargi hertsogkond|Steiermargi hertsogkonnas]]. 17. sajandil liikusid suguvõsa esindajad [[Taani]], kust nad 100 aastat hiljem saabusid [[Eestimaa]]le. Suguvõsa on kantud [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 315 all. Suguvõsale kuulusid eri aegadel Eesti alal [[Piiumetsa mõis|Piiumetsa]], [[Lokuta mõis|Lokuta]] ja [[Oisu mõis]]. == Suguvõsa liikmeid == *[[August Rausch von Traubenberg]] (1808–1860), [[Lokuta mõis|Lokuta]] ja [[Huuksi mõis|Huuksi]] pärishärra, [[meeskohtunik]] ** parun [[Emanuel Rausch von Traubenberg]] (1843–1909), [[Juuru mõis]]nik alates 1875), ** parun [[Georg Otto Adolf Rausch von Traubenberg]] (1845–1927), Lokuta ja [[Piiumetsa mõis|Piiumetsa]] pärishärra, [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]] ** parun [[Karl Thure Rausch von Traubenberg]] (1847–1924), Huuksi ja [[Väike-Kareda mõis]]nik [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] qsitga8qdp9gpgl3lr5agk1fmpygftq Löwis of Menar 0 406475 6184390 6000601 2022-08-27T19:07:20Z NOSSER 8097 /* Suguvõsa liikmeid */ wikitext text/x-wiki [[File:Löwis of Menari aadlivapp.jpg|thumb|Löwis of Menari aadlivapp]] '''Löwis of Menar''', ka '''Loewis of Menar''' on [[Šotimaa|šoti]] päritolu [[baltisaksa]] [[aadlisuguvõsa]]<ref name="Damier & Pajus, 2007"> Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, lk 98.</ref>. ==Ajalugu== Suguvõsast on teated aastast 1434 Šotimaalt Peeblesi krahvkonnast<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. Suguvõsa esindaja [[Wilhelm Loewis]] (ka William Lewis) teenis Rootsi sõjaväes ning 1630 sai ta [[lään]]ina kaks [[Liivimaa]] mõisat (tänapäeval jääksid [[Läti]] alale)<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. Wilhelmi järeltulijad kanti 1742 [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]]<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. Suguvõsa esindaja [[Peter Frommhold von Löwis of Menar]] ostis 1827. aastal talle 1810. aastal panditud Virumaal asuva [[Saka mõis]]a<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. Peter kanti ka [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]]<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. ==Suguvõsa liikmeid== *[[Friedrich von Löwis of Menar]] (1767−1824), Venemaa kindralleitnant, [[Liivimaa maamarssal]] *[[Andreas von Löwis of Menar]] (1777−1839), põllumees, kunstnik, [[Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet|Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteedi]] sekretär *[[Peter von Löwis of Menar|Peter Frommhold von Löwis of Menar]] (1768−1829), mõisaomanik *[[Karl von Löwis of Menar]] (1855−1930), arheoloog, kartograaf *Oskar Engelhard von Löwis of Menar (1838–1899), [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu Läti [[ornitoloog]] *[[Oscar Gustav Woldemar Konrad von Löwis of Menar]] (1813−1888), [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]], [[Saka mõis|Saka]] ja [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla mõis]]nik **[[Hermann Oskar von Löwis of Menar]] (1863−1935), [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik]], [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]], [[Aidu mõis|Aidu]] ja [[Rääsa mõis]]nik<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16877 Aidu mõis (Lüganuse khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> ==Löwis of Menari suguvõsa mõisavaldused== *Eestimaa: **[[Kandle mõis|Kandle]] (''Kandel'') (1793−1805, pandivaldus), [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]] (''Wrangelstein'') (1890−1919), [[Saka mõis|Saka]] (''Sackenhof'') (1810−1827 pandi-, 1827−1919 pärusvaldus) *Kuramaa: **[[Grobiņa mõis|Grobiņa]] (''Amt Grobin'') (oli 1816, rendivaldus), [[Lēņi mõis|Lēņi]] (''Groß-Lehnen'') (1801−1807), [[Plepji mõis|Plepji]] (''Pleppen'') (1880−1920) *Liivimaa eesti distrikt: **[[Ahja mõis|Ahja]] (''Aya'') (1790−1819 pärus-, 1819 pandivaldus), [[Anne mõis|Anne]] (''Annenhof'') (1862 − XIX sajandi 2. pool), [[Kiuma mõis|Kiuma]] (''Kioma'') (1839−1840 pandi-, 1840−1856 pärusvaldus), [[Koigu mõis|Koigu]] (''Koik'') (1862 − XIX sajandi 2. pool), [[Orajõe mõis|Orajõe]] (''Orrenhof'') (rendivaldus), [[Pangodi mõis|Pangodi]] (''Spankau'') (oli 1811, rendivaldus), [[Saarjärve mõis|Saarjärve]] (''Saarjerw'') (1862–1871, pandivaldus), [[Saverna mõis|Saverna]] (''Sawwern'') (1818–1830), [[Suure-Kambja mõis|Suure-Kambja]] (''Groß-Kamby'') (1903–1919), [[Valgjärve mõis|Valgjärve]] (''Weißensee'') (1818–1830), [[Vana-Prangli mõis|Vana-Prangli]] (''Alt-Wrangellshof'') (1878–1919), [[Ülenurme mõis|Ülenurme]] (''Uellenorm'') (1820–1830) *Liivimaa läti distrikt: **[[Aderkaši mõis|Aderkaši]] (''Fistehlen'') (1837–1844 pandi-, 1844−1920 pärusvaldus), [[Berģumuiža mõis|Berģumuiža]] (''Bergshof'') (1767–1837 ja 1848−1920), [[Dole mõis|Dole]] (''Dahlen'') (u 1778–1827), [[Jaunpilsi mõis|Jaunpils]] (''Schloß Jürgensburg'') (1839–1847, pandi- ja pärusvaldus), [[Ķeipene mõis|Ķeipene]] (''Kaipen'') (1832–1841 pandi-, 1841−1903 pärusvaldus), [[Ķekava mõis|Ķekava]] (''Keckau'') (pärast 1778–1827), [[Lakstene mõis|Lakstene]] (''Hohenheyde'') (1866–1903), [[Luke mõis (Läti)|Luke ehk Lugaži]] (''Schloß Luhde'') (1897–1920, [[fideikomiss]]), [[Nurmi mõis|Nurmi]] (''Nurmis'') (1630–1846), [[Pantene mõis|Pantene]] (''Panten'') (1630–1920), [[Pavasari mõis|Pavasari]] (''Pawassern'') (1877–1879), [[Pulkārtne mõis|Pulkārtne]] (''Pulkarn'') (1781–1827 ja 1861−1903) *Mecklenburg: **Rotenstein (alates 1920) ==Vaata ka== *[[Eesti šotlased]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Kuramaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Kuramaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Löwis of Menarid| ]] [[Kategooria:Piltene aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Piltene matrikliaadel]] 0sypfeofa9axdxe7bjtfj3v3fv2od9n Peter Paul Alexander von Baranoff 0 406856 6184639 5777677 2022-08-28T08:35:17Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[file:Peter von Baranoff.jpg|200px|right|thumb|Peter Paul Alexander von Baranoff]] '''Peter Paul Alexander von Baranoff''' (vene ''Пётр Петрович фон Баранов''; [[9. mai]] [[1843]] – [[22. detsember]] [[1924]] [[Tallinn]]) oli Venemaa sõjaväelane. Ta oli [[Baranoff]]ide suguvõsa esindaja. Harjumaal asuva [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõis]]a viimane mõisnik.<ref>{{Netiviide|autor=Praust, Valdo|url=http://www.mois.ee/harju/arukyla.shtml|pealkiri=Aruküla mõis|väljaanne=Eesti mõisaportaal|aeg=|vaadatud=25.04.2020}}</ref> 1917. aasta paiku tuli ta Eestisse. Ta on maetud [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu]]le<ref name="Haudi">{{HAUDI|101728}} (vaadatud 27.05.2015)</ref>. 2018. aastal valiti Peter Baranoff rahvahääletuse tulemusel aktsioonil [[Sajandi 100 arukülalast|"Sajandi 100 arukülalast"]] saja meeldejäävama [[aruküla]]lase hulka.<ref>{{Raamatuviide|autor=Reeder, Henri; Toomingas, Garina; Erbe, Mai|pealkiri=Sajandi 100 arukülalast|aasta=2018|koht=Aruküla|kirjastus=MTÜ Aruküla Kultuuriselts|lehekülg=7}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Baranoff, Peter Paul Alexander von}} [[Kategooria:Baranoffid]] [[Kategooria:Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1843]] [[Kategooria:Surnud 1924]] [[Kategooria:Sajandi 100 arukülalast]] el1wimettqvyyg9m7wcnlklqpdq5huh Samson von Himmelstjerna 0 408235 6184491 5711537 2022-08-27T21:14:07Z 2001:7D0:8325:3800:B2E1:16FB:84A0:7DCA wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[File:Samson von Himmelstierna suguvõsa aadlivapp.jpg|thumb|Samson von Himmelsterni suguvõsa aadlivapp]] '''Samson von Himmelstjerna''' (allikates ka '''Samson-Himmelstjerna''') oli [[aadlisuguvõsa]]. Suguvõsa esindaja {{kas|Saksamaalt}} [[Geldern]]ist pärit ohvitser [[Raeman Samson]] sai 1568 [[Riia]] linnasõdurite [[komandör]]iks<ref name="Damier & Pajus, 2007"> Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, lk 139</ref>. Raemani poeg [[Hermann Samson von Himmelstjerna|Hermann]] oli teoloogiamagister ja esimene [[Liivimaa superintendent]]<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. 1640 sai ta [[Rootsi]]lt aadlitiitli nimega '''Himmelstierna'''<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. Suguvõsa kanti 1745 [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa]] ja 1809 [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]]<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. Suguvõsal oli Eestimaal asunud [[Valingu mõis]]a järgi nimetatud haru<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. ==Suguvõsa liikmeid== *Kurt Walter Hermann von Samson-Himmelstjerna (1854-1929), advokaat, [[Tuula mõis]]nik ja luuletaja. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Kuramaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Saaremaa matrikliaadel]] igbdeuoulfnrjaqm0828eyi5lms7jh3 Jõgisoo mõis 0 410114 6184418 5634292 2022-08-27T19:37:03Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Keila kihelkonna mõisast; Kullamaa kihelkonna mõisa kohta vaata [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)]].}} '''Jõgisoo mõis''', ka Jõgisuu mõis<ref>{{RA mõisaregister|616}}</ref> ([[saksa keel]]es ''Joeggis'') oli [[rüütlimõis]] [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]]<ref>{{RA mõisaregister|616}}</ref> [[Harjumaa]]l [[Keila jõgi|Keila jõe]] vasakul kaldal<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|harju|jogisoo}} (vaadatud 08.07.2015)</ref>. Nüüdisajal jääb [[mõis]] [[Harju maakond]]a [[Saue vald]]a<ref name="mõisaportaal, 2015"/>, tänapäeva [[Jõgisoo]] küla lähedal<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=J%C3%B5gisoo&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Jõgisoo ms], www.eki.ee</ref>. ==Ajalugu== Mõis asutati [[17. sajand Eestis|17. sajandi]] I poolel ja selle esimene omanik oli [[Heinrich von Knorring]]<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. 18. sajandil kuulus mõis [[Douglas]]tele, [[Mohrenschildt]]idele ja [[Brasch]]idele<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. 1912 sai mõisa omanikuks eesti soost [[Mihkel Paulberg]]<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Särg, Alo. ''Harjumaa mõisad''. Tallinn: Argo, 2006. Lk 41. ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|616}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16777&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=J%C3%B5gisoo&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgIQsrJa%252FDW9Mzi%252FPzwSqslAqhtCFUOicxL700MR1sAND01BIl69paANTGJ94%253D Jõgisoo mõis (Keila khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *{{Mõisaportaal|harju|jogisoo}} {{Keila kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.274444|EW=24.506111|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eestimaa mõisad]] [[Kategooria:Knorringite mõisad]] [[Kategooria:Mohrenschildtide mõisad]] [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Saue vald]] [[Kategooria:Keila kihelkond]] [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] nqaontpdl7gosrhuag2jkxodakve2sj Biograafiad (Le) 0 410900 6184616 6184034 2022-08-28T07:57:54Z Velirand 67997 /* Lem */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Le)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Le". ==Le== *[[Gustave Le Bon]], prantsuse filosoof, sotsioloog ja sotsiaalpsühholoog (1841–1931) *[[Simon Le Bon]], inglise laulja (1958–) *[[Chad Le Clos]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ujuja (1992–) *[[Jean-Marie Gustave Le Clézio]], prantsuse kirjanik (1940–) *[[Jean-Yves Le Drian]], Prantsusmaa poliitik (1947–) *[[Lê Đức Thọ]], Vietnami revolutsionäär, kindral, diplomaat ja poliitik (1911–1990) *[[Guillaume Le Gentil]], prantsuse astronoom (1725–1792) *[[Jacques Le Goff]], prantsuse ajaloolane (1924–2014) *[[Ursula K. Le Guin]], ameerika kirjanik (1929–2018) *[[Bruno Le Maire]], Prantsusmaa poliitik ja diplomaat (1969–) *[[André Le Nôtre]], prantsuse maastikuarhitekt ja aednik (1613–1700) *[[Jean-Marie Le Pen]], Prantsusmaa poliitik (1928–) *[[Marine Le Pen]], Prantsusmaa ja Euroopa Liidu poliitik (1968–) *[[Jean-Baptiste Le Prince]], prantsuse kunstnik (1734–1781) *[[Louis Le Prince]], prantsuse filmipioneer (1842–1890) *[[Lê Quang Liêm]], vietnami maletaja (1991–) *[[Bruno Le Roux]], Prantsusmaa poliitik (1965–) *[[Emmanuel Le Roy Ladurie]], prantsuse ajaloolane (1929–) *[[Louis Le Vau]], prantsuse arhitekt (1612–1670) *[[Urbain Le Verrier]], prantsuse astronoom ja matemaatik (1811–1877) ==Lea== *[[Dan Lead]], eesti filmirežissöör (1983–) *[[Andrea Leadsom]], Inglise poliitik (1963–) *[[Patrick Leahy]], USA poliitik (1940–) *[[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]], iiri kergejõustiklane (1877–1927) *[[Louis Leakey]], Briti arheoloog ja loodusteadlane (1903–1972) *[[Mary Leakey]], Briti arheoloog ja loodusteadlane (1913–1996) *[[Iurie Leancă]], Moldova poliitik (1963–) *[[Julija Leanciuk]], Valgevene kuulitõukaja (1984–) *[[Leandro Damião]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Leo Leandros]], Kreeka helilooja (1926–) *[[Rafael Leão]], portugali jalgpallur (1999–) *[[Edward Lear]], inglise kunstnik ja kirjanik (1812–1888) *[[Jean-Pierre Léaud]], prantsuse filminäitleja (1944–) ==Leb== *[[Anatoli Lebed]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (1963–2012) *[[Aleksandr Lebedev]], Venemaa ärimees ja poliitik (1959–) *[[Andri Lebedev]], eesti jalgrattur (1982–) *[[Artemi Lebedev]], vene disainer (1975–) *[[Dimitri Lebedev]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane (1872–1935) *[[Evgeny Lebedev]], Briti ettevõtja (1980–) *[[Feofan Lebedev]], Eesti laskur (1871–1966) *[[Platon Lebedev]], Venemaa ärimees (1956–) *[[Sergei Lebedev]], Venemaa luuraja (1948–) *[[Sergei Lebedev (kirjanik)|Sergei Lebedev]], vene kirjanik (1981–) *[[Viktor Lebedev (helilooja)|Viktor Lebedev]], vene helilooja (1935–2021) *[[Viktor Lebedev]], Sahha maadleja (1988–) *[[Vladimir Lebedev]], Eesti NSV poliitik (1952–2021) *[[Tatjana Lebedeva]], Venemaa kergejõustiklane (1976–) *[[Julia Lebel-Arias]], Monaco maletaja (1946–) *[[Hans Leberecht]], Eesti kirjanik (1910–1960) *[[Jules LeBlanc]], Ameerika Ühendriikide juutuber, näitleja, laulja ja endine võimleja (2004–) *[[Matt LeBlanc]], ameerika filminäitleja (1967–) *[[Maurice Leblanc]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (1964–1941) *[[Brian Lebler]], Austria jäähokimängija (1988–) ==Lec== *[[Ann Leckie]], USA kirjanik (1966–) *[[Fud Leclerc]], Belgia laulja (1924–2010) *[[Philippe Leclerc de Hauteclocque]], prantsuse sõjaväelane (1902–1947) *[[Pierre Lecomte du Noüy]], prantsuse bioloog (1883–1947) *[[Horace Lecoq de Boisbaudran]], prantsuse kunstnik ja kunstipedagoog (1802–1897) ==Led== *[[Nick Leddy]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) *[[Carl Friedrich von Ledebour]], saksa botaanik (1785–1851) *[[Ester Ledecká]], Tšehhi lumelaudur ja mäesuusataja (1995–) *[[Katie Ledecky]], USA ujuja (1997–) *[[Leon Lederman]], USA eksperimentaalfüüsik (1922–2018) *[[Heath Ledger]], Austraalia filminäitleja (1979–2008) *[[Ryan Ledson]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Lenka Ledvinová]], tšehhi vasaraheitja (1985–) ==Lee== *[[Amy Lee]], USA laulja (1981–) *[[Ang Lee]], Taiwani filmirežissöör (1954–) *[[Brandon Lee]], Ameerika näitleja ja võitluskunstnik (1965–1993) *[[Brenda Lee]], USA laulja (1944–) *[[Bruce Lee]], võitluskunstnik ja filminäitleja (1940–1973) *[[Caspar Lee]], Lõuna-Aafrika Vabariigi videoblogija ja näitleja (1994–) *[[Lee Chang-hwan]], Lõuna-Korea vibulaskja (1982–) *[[Lee Cheol-ha]], Lõuna-Korea filmirežissöör (1970–) *[[Christopher Lee]], inglise filminäitleja (1922–) *[[Harper Lee]], USA kirjanik (1926–2016) *[[Lee Hsien Loong]], Singapuri poliitik (1952–) *[[Lee Jae-sung]], Lõuna-Korea jalgpallur (1992–) *[[Jenna Lee]], USA telesaatejuht (1980–) *[[Roger Lee]], Bermuda jalgpallur (1991–) *[[Tsung Dao Lee]], Hiina ja USA füüsik (1926–) *[[Lee Jun Ki]], Lõuna-Korea näitleja, laulja ja modell (1982–) *[[Lee Kuan Yew]], Singapuri poliitik (1923–2015) *[[Kurk Lee]], Ameerika Ühendriikide endine korvpallur (1967–) *[[Lee Myung-bak]], Lõuna-Korea poliitik (1941–) *[[Norvel Lee]], USA poksija (1924–1992) *[[Robert E. Lee]], USA ja CSA sõjaväelane (1807–1870) *[[Lee Teng-hui]], Hiina Vabariigi poliitik, president aastatel 1988–2000 (1923–2020) *[[Laurits Leedjärv]], eesti astrofüüsik (1960–) *[[Vjatšeslav Leedo]], eesti ärimees (1952–) *[[Jüri Leek]], Eesti sõjaväelane (1893–1943) *[[Hans Leeman]], eesti advokaat ja Paide linnapea (1901–1997) *[[Jaagup Leeman]], Eesti ohvitser (1893–1986) *[[Ants Leemets]], Eesti poliitik (1950–2019) *[[Tõnis Leemets]], eesti muusik (1972–) *[[Asta Lees]], eesti näitleja (1924–) *[[Mihkel Lees]], Eesti poliitik (1987–) *[[Diana Leesalu]], eesti kirjanik (1982–) *[[Oliver Leese]], Briti sõjaväelane (1894–1978) *[[Krista Leesi]], eesti tekstiilikunstnik (1966–) *[[Lauri Leesi]], eesti õpetaja (1945–) *[[Benno Leesik]], Eesti sõjaväelane (1960–2006) *[[Feliks Leesik]], eesti arst (1898–1967) *[[Hilda Leesmann]], eesti balletiõpetaja ja pianist (1891–1928) *[[Kaido Leesmann]], eesti kabetaja (1969–) *[[Kristel Leesmend]], eesti näitleja (1968–) *[[Hans Leesment]], Eesti sõjaväelane (1873–1944) *[[Harry Leesment]], üks Eesti Kristliku Nelipühi Koguduse rajajatest (1942–) *[[Heiko Leesment]], eesti muusik, helilooja ja luuletaja (1985–) *[[Jaan Leesment]], eesti advokaat ja Pärnu linnapea (1870–1941) *[[Jüri Leesment]], eesti ajakirjanik ja laulusõnade autor (1961–) *[[Leo Leesment]], eesti õigusteadlane (1902–1986) *[[Otto Leesment]], eesti vandeadvokaat ja ettevõtja (1908–1979) *[[Feliks Leet]], eesti raadioajakirjanik (1922–2017) *[[Vallo Leet]], Eesti poksija (sündis 1915) *[[Ilse Leetaru]], eesti graafik ja kunstikoguja (1915–2006) *[[Kalev H. Leetaru]], eesti päritolu USA informaatik *[[Kaarel Leetberg]], eesti keeleteadlane (1867–1945) *[[Art Leete]], eesti etnoloog (1969–) *[[Kai Leete]], eesti rahvatantsupedagoog (1910–1995) *[[Ain Leetma]], eesti katoliku vaimulik (1972–) *[[Liivo Leetma]], eesti jalgpallur (1977–) *[[Eduard Leetmaa]], väliseesti ühiskonnategelane (1913–1999) *[[Kaarel Leetmaa]], eesti jurist (1905–1985) *[[Kadri Leetmaa]], eesti geograaf (1975–) *[[Liia Leetmaa]], eesti baleriin ja tantsupedagoog (1924–2004) *[[Meinhard Leetmaa]], Eesti sõjaväelane (1903–1980) *[[Aldo Leetoja]], eesti kahevõistleja (1988–) *[[Georg Leets]], eesti ajaloolane ja sõjaväelane (1896–1975) *[[Sergei Leets]], Eesti sõjaväelane (1900–1942) *[[Karin Leetsar]], eesti laulja (1989–) *[[Aili Leetva]], eesti laulja, hääleseadja ja näitleja (1906–1991) *[[Adolf Leevald]], Eesti poliitik (1893–1938) *[[Fatme Helge Leevald]], eesti näitleja (1991–) *[[Robbie van Leeuwen]], Hollandi muusik (1944) *[[Antoni van Leeuwenhoek]], hollandi kaupmees ja loodusteadlane (1632–1723) *[[Leevi]], [[Jaakob]]i poeg ==Lef== *[[Marcel Lefebvre]], prantsuse vaimulik (1905–1991) *[[Sébastien Lefebvre]], Kanada muusik (1981–) *[[Rachelle Lefevre]], Kanada filminäitleja (1979–) *[[Robert Lefkowitz]], USA arstiteadlane (1943–) *[[Franz Lefort]] / [[François Jacques Lefort]] / [[François Le Fort]], Šveitsi päritolu Venemaa riigitegelane (1656–1699) ==Leg== *[[Valeri Legassov]], vene keemik (1936–1988) *[[John Legend]], Ameerika Ühendriikide muusikategelane ja näitleja (sündinud 1978) *[[Werner Legère]], saksa kirjanik (1912–1998) *[[Aleksandr Legkov]], Venemaa suusataja (1983–) *[[Michel Legrand]], prantsuse helilooja, pianist, dirigent ja laulja (1932–2019) ==Leh== *[[Dennis Lehane]], USA kirjanik (1965–) *[[Ferenc Lehár]], ungari helilooja (1870–1948) *[[Hillar Lehari]] (1915–1999) *[[Kaia Lehari]] (1944–) *[[Carl Rudolf Lehbert]], apteeker ja bioloog (1858–1928) *[[Heino Lehepuu]], eesti kunstnik, illustraator ja karikaturist (1907–1942) *[[Jaan Lehepuu]], eesti laulja (1993–) *[[Andres Lehestik]], eesti taksidermist ja kirjanik (1962–) *[[Paul Lehestik]], kooliõpetaja ja direktor, kodu-uurija ja pedagoogikaloolane (1926–1994) *[[Pertti Lehikoinen]], soome maletaja (1952–) *[[Enno Lehis]], eesti maalikunstnik (1912–2011) *[[Katrina Lehis]], eesti vehkleja (1994–) *[[Lasse Lehis]], eesti majandusteadlane (1972–) *[[Pille Lehis]], eesti akvarellist (1958–) *[[Harri Lehiste]], eesti ajakirjanik ja följetonist (1931–1984) *[[Ilse Lehiste]], eesti päritolu keeleteadlane (1922–2010) *[[Juta Lehiste]], eesti tantsija ja tantsupedagoog (1941–) *[[Johannes Lehman]], eesti pedagoog, omavalitsustegelane ja I Riigikogu liige (1872–?) *[[Inge Lehmann]], taani seismoloog (1888–1993) *[[Jens Lehmann]], saksa jalgpallur (1969–) *[[Robin Lehner]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Friedrich Leht]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1887–1961) *[[Kalju Leht]], eesti kasvatus- ja kirjandusteadlane (1926–2006) *[[Malle Leht]], eesti botaanik (1953–) *[[Jori Lehterä]], soome jäähokimängija (1987–) *[[Martti Lehtevä]], soome endine poksija (1931–) *[[Lasse Lehtinen]], Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (1947–) *[[Lauri Lehtinen]], soome jooksja (1908–1973) *[[Olli Lehtinen]], soome poksija (1915–1992) *[[Tuija Lehtinen]], soome kirjanik (1954–) *[[Toivo Lehtisalo]], soome keeleteadlane ja etnoloog (1887–1962) *[[Kadri Lehtla]], eesti laskesuusataja (1985–) *[[Magda Lehtla]], eesti näitleja ja laulja (1921–2008) *[[Tõnu Lehtla]], eesti energeetik ja robootik (1947–) *[[Boris Lehtlaan]], eesti laulja (1946–) *[[Elmar-Aleksander Lehtmets]], Eesti poliitik (1901–1942) *[[Lemmik Lehtmets]], Eesti NSV julgeolekutöötaja (1948–) *[[Ly Lehtmets-Lukk]], eesti arst ja USA sõjaväearst (1928–2014) *[[Tõnis Lehtmets]], eesti kirjanik (1937–) *[[Valfried Lehtmets]], eesti loomaarst (1900–1984) *[[Barbara Lehtna]], eesti etenduskunstnik ja lavastaja *[[Olli Lehto]], soome matemaatik (1925–) *[[Tiit Lehto]], eesti helilooja (1938–1967) *[[Veikko Lehto]], eesti klahvpillimängija, kontsertmeister ja õpetaja (1969–) *[[Kari Lehtola]], soome jurist (1938–2019) *[[Leena Lehtolainen]], soome kirjanik, kolumnist, kirjandusteadlane ja -kriitik (1964–) *[[Paula Lehtomäki]], Soome poliitik (1972–) *[[Ilmar Lehtpere]], eesti luuletaja ja tõlkija (1950–) *[[Tõnu Lehtsaar]], eesti psühholoog (1960–) *[[Uudo-Rein Lehtse]], eesti tööstusjuht (1935–) ==Lei== *[[Lei Feng]], Hiina Rahvavabastusarmee sõdur ja kommunistlik kultuuriline ikoon (1940–1962) *[[Lei Tingjie]], hiina maletaja (1997–) *[[Kalju Leib]], eesti ajaloolane (sündinud 1937) *[[Eerik Leibak]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1960–) *[[Kaire Leibak]], eesti kolmikhüppaja (1988–) *[[Fritz Leiber]], USA kirjanik (1910–1992) *[[Gottfried Wilhelm Leibniz]], saksa matemaatik, filosoof ja füüsik (1646–1716) *[[Imre Leibold]], eesti pokkerimängija (1975–) *[[Arvo Leibur]], eesti viiuldaja (1964–) *[[Karl Leichter]], eesti muusikateadlane (1902–1987) *[[Laine Leichter]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1919–2019) *[[Taylor Leier]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Georg Leies]] *[[Uno Leies]], eesti lastekirjanik ja telerežissöör (1931–1988) *[[Sergei Leiferkus]], vene ooperilaulja (1946–) *[[Leifr Eiríksson]] *[[Janet Leigh]], USA näitleja (1927–2004) *[[Katie Leigh]], Ameerika Ühendriikide dublaažinäitleja (1958–) *[[Vivien Leigh]], inglise näitleja (1913–1967) *[[Edmund Leighton]], inglise maalikunstnik (1852–1922) *[[Laura Leighton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–) *[[Äli Leijen]], eesti haridusteadlane (1979–) *[[Moritz Stensson Leijonhufvud]], Rootsi riigitegelane (1559–1607) *[[Sigrid Leijonhufvud]], Rootsi kirjanik ja ajaloolane (1862–1937) *[[Leil (brittide kuningas)|Leil]], brittide kuningas *[[Aarne Leima]], setu kultuuri edendaja (1962–) *[[Aleksandrs Leimanis]], läti filmilavastaja (1913–1990) *[[Jaak Leimann]], Eesti majandusteadlane ja riigitegelane (1941–) *[[Ivar Leimus]], eesti ajaloolane (1953–) *[[Kirke Leinatamm]], eesti moedisainer (1996–) *[[Tarmo Leinatamm]], eesti dirigent ja poliitik (1953–2014) *[[Juhan Leinberg]], eesti usutegelane (1812–1885) *[[Kim Leine]], norra ja taani kirjanik (1961–) *[[Aleksander Leiner]], eesti kommunist (1902–1927) *[[Madeleine Leininger]], Ameerika Ühendriikide õendusteoreetik (1925–2012) *[[Eino Leino]], soome kirjanik (1878–1926) *[[Piia Leino]], soome kirjanik ja ajakirjanik (1977–) *[[Yrjö Leino]], Soome poliitik (1897–1961) *[[Haldi Leinus]], eesti ajakirjanik *[[Karl Leinus]], eesti koorijuht ja pedagoog (1889–1968) *[[Brendan Leipsic]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Leir]], brittide kuningas *[[Kristofer Leirdal]], norra skulptor (1915–2010) *[[Aime Leis]], eesti baleriin ja balletiõpetaja (1936–) *[[Artur Leis]], Eesti sõjaväelane (1898–1979) *[[Heikki Leis]], eesti kunstnik (1973–) *[[Ingla Leis]], kultuuritegelane Saaremaal (1933–) *[[Lauri Leis]], eesti kolmikhüppaja (1978–) *[[Malle Leis]], eesti maalikunstnik ja graafik (1940–2017) *[[Mare Leis]], eesti brüoloog (1951–) *[[Marina Leis]], eesti jurist *[[Mai Leisz]], eesti muusik *[[Paul Leis]], eesti haridustegelane ja I Riigikogu liige (1874–1947) *[[Leonard Leisching]], Lõuna-Aafrika poksija (1934–2018) *[[August Leisk]], Eesti sõjaväelane ja piirivalveohvitser (1893–1972) *[[Irene Leisner]], eesti õpetaja (1930–2015) *[[Tõnis Leisner]], Eesti sõjaväelane (1884–1975) *[[Uno Leisner]], eesti arst ja arstiteadlane (1929–1989) *[[Aadu Leissar]], eesti näitleja (1907–1961) *[[Johanna-Marie Leissar]], eesti näitleja (1912–1987) *[[Mall Leissar]], eesti näitleja (1934–) *[[Reet Leissar]], eesti näitleja ja vaimulik (1934–) *[[Enn Leisson]], Eesti poliitik ja ajakirjanik (1942–1998) *[[Ansis Leitāns]], noorlätlaste liikumise osaleja (1815—1874) *[[Jüri Leiten]], eesti trompetist ja dirigent (1965–) *[[Lea Leiten]], eesti pianist ja kontsertmeister (1966–) *[[Ernst Leithammel]], Eesti sõjaväelane (1891–1955) *[[Dannar Leitmaa]], eesti ajakirjanik (1982–) *[[Aivar Leito]], eesti ornitoloog (1954–2018) *[[Ivo Leito]], eesti keemik (1972–) *[[Priit Leito]], eesti ajakirjanik, meediajuht, maletaja ja kirjastaja (1975–2020) *[[Tiit Leito]], eesti ornitoloog, loodusfotograaf, looduskaitsja (1949–) *[[Toomas Leito]], eesti ajakirjanik ja kirjastustegelane, Eesti NSV parteitegelane (1946–2020) *[[Vello Leito]], Eesti poliitik (1941–) *[[Claudia Leitte]], Brasiilia laulja (1980–) *[[Alfred Leius]], eesti skulptor (1897–1967) *[[Toomas Leius]], eesti tennisist (1941–) *[[Leo Leiv]], eesti vaimulik (1926–2005) *[[Lucas Leiva]], Brasiilia jalgpallur (1987–) *[[Verni Leivak]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Indrek Leivategija]], eesti tšellist (1986–) *[[Leida Leivategija]], eesti entomoloog ja põllumajandusteadlane (1918–2004) *[[Kairi Leivo]], eesti pärimusmuusik, jutuvestja ja endine diplomaat (1971–) *[[Margus Leivo]], Eesti poliitik (1954–2019) ==Lej== *[[Hans Björnsson Lejon]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (suri 1572) ==Lek== *[[Leka (prints)|Leka]], Albaania troonipärija (1939–2011) *[[Péter Lékó]], ungari maletaja (1979–) *[[Viktoria Leks]], Eesti kõrgushüppaja (1987–) *[[Mart Lekstein]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1886–1939) ==Lel== *[[Elsa Lell-Kingissepp]], eesti töölisliikumise tegelane (1887–1952) *[[Aleksei Lelle]], eesti advokaat (1883–1937) *[[Elli Lellep]], eesti botaanik (1914–1997) *[[Jaan Lellep (vaimulik)|Jaan Lellep]], eesti vaimulik (1864–1898) *[[Jaan Lellep]], eesti matemaatik (1945–) *[[Jüri Lellep]], eesti koolmeister (1842–1908) *[[Pierre Lellouche]], Prantsuse poliitik (1951–) *[[Claude Lelouch]], prantsuse filmirežissöör ja stsenarist (1937–) *[[Marko Lelov]], eesti jalgpallur (1973–) *[[Brait Lelumees]], eesti meesmaletaja (1981–) *[[Lauri Lelumees]], eesti käija (1978–) ==Lem== *[[Stanisław Lem]], poola kirjanik (1921–2006) *[[Steinar Lem]], norra kirjanik, ühiskonnakriitik ja keskkonnaaktivist (1951–2009) *[[Karl Leman]], eesti poksitreener ja spordipedagoog (1907–1991) *[[Thomas Lemar]], Prantsusmaa jalgpallur (1995–) *[[Grégory Lemarchal]], prantsuse laulja (1983–2007) *[[Igor Lematško]], Eesti alpinist (1965–) *[[Andres Lemba]], eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog (1968–) *[[Artur Lemba]], eesti pianist, helilooja ja pedagoog (1885–1963) *[[Theodor Lemba]], eesti pianist (1876–1962) *[[Ain Lember]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Andres Lember]], eesti arhitekt (1972–) *[[Ira Lember]], eesti lastekirjanik (1926–) *[[Juta Lember]], eesti sisearhitekt (1943–) *[[Kajar Lember]], Eesti poliitik (1976–) *[[Margus Lember]], eesti arstiteadlane (1960–) *[[Mati Lember]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Sulev Lember]], eesti õpetaja ja koolijuht (1924–1981) *[[Uudo Lember]], populaarne Saaremaa külamees (1941–1995) *[[Valli Lember-Bogatkina]], eesti kunstnik (1921–2016) *[[Adelaida Lemberg]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1904–1986) *[[Valter Lemberg]], eesti fotograaf (1888–1950) *[[Anastasia Lemberg-Lvova]], Eesti kunstnik (1992–) *[[Aivars Lembergs]], Läti suurärimees ja poliitik (1953–) *[[Lembitu]], muinaseestlaste väejuht (suri 1217) *[[Jüri Lembra]], eesti füüsik (1933–) *[[Constantin Eduard Valentin Lementy]], Eesti vaimulik (1848–1889) *[[Mihhail Lemešev]], vene majandusteadlane (1927–) *[[Frédérick Lemaître]], prantsuse näitleja (1800–1876) *[[Jacques Lemercier]], prantsuse arhitekt ja insener (1585–1654) *[[Illar Lemetti]], eesti põllumajandusteadlane (1968–) *[[Steffi Lemke]], Saksamaa poliitik (1968–) *[[Carl Joseph Lemm]], Eesti vaimulik (1840–1890) *[[Daniel Burchard Lemm]], Eesti vaimulik (1845–1924) *[[Waldemar Lemm]], baltisaksa päritolu arhitekt ja insener (1881–1965) *[[Heino Lemmik]], eesti helilooja (1931–1983) *[[Voldemar Lemmik]], eesti trompetist, dirigent ja muusikaõpetaja (1911–1999) *[[Elmar Lemming]], eesti mikrobioloog (1909–1997) *[[Eric Lemming]], Rootsi odaviskaja (1880–1930) *[[Peeter Lemming]], eesti leivatööstur (1865–1939) *[[Jack Lemmon]], USA näitleja (1925–2001) *[[Robert Lemonius]], Eesti advokaat (1870–1931) *[[Liis Lemsalu]], eesti laulja (1993–) *[[Marek Lemsalu]], eesti jalgpallur (1972–) *[[Juan Carlos Lemus]], Kuuba endine poksija (1965–) ==Len== *[[Philipp Lenard]], saksa füüsik (1862–1947) *[[Nikolaus Lenau]], austria luuletaja (1802–1850) *[[Andreas Lend]], eesti tšellist (1983–) *[[Enno Lend]], eesti majandusteadlane (1957–) *[[Elfriede Lender]], eesti haridustegelane ja pedagoog (1882–1974) *[[Henno Lender]], eesti arst (1905–1991) *[[Mae Lender]], eesti kirjanik (1981–) *[[Uno Lender]], Eesti diplomaat (1906–1942) *[[Voldemar Lender]], Tallinna linnapea (1876–1939) *[[Aleksandr Lenderman]], USA maletaja (1989–) *[[Ivan Lendl]], tšehhi tennisist (1960–) *[[Clément Lenglet]], Prantsusmaa jalgpallur (1995–) *[[Levente Lengyel]], Ungari maletaja (1933–2014) *[[Vladimir Lenin]], Nõukogude Venemaa juht (1870–1924) *[[Aleksander Lenk]], eesti insener (1913–1995) *[[Heimar Lenk]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1946–) *[[Anders Lennartsson]], Rootsi sõjaväelane (suri 1605) *[[Aaron Lennon]], inglise jalgpallur (1987–) *[[John Lennon]], inglise laulja (1940–1980) *[[Annie Lennox]], šoti laulja (1954–) *[[Lennart Lennuk]], eesti zooloog (1985–) *[[Urmas Lennuk]], eesti näitekirjanik, dramaturg ja teatrilavastaja (1971–) *[[Bernd Leno]], saksa jalgpallur (1992–) *[[Jay Leno]], USA näitleja (1950–) *[[Alexandre Lenoir]], prantsuse arheoloog ja muinsuskaitsja (1761–1839) *[[Krista Lensin]], eesti meelelahutusajakirjanik (1970–) *[[Otto Leesment]], Eesti jurist, poliitik ja riigimees (1908–1979) *[[Alexander Magnus Karl Lenz]], Eesti vaimulik (1777–1819) *[[Christian David Lenz]], Läti ja Eesti vaimulik ning Liivimaa kindralsuperintendent (1720–1798) *[[Christian Heinrich Friedrich Lenz]], Eesti vaimulik (1817–1869) *[[Friedrich David Lenz]], Eesti vaimulik (1745–1809) *[[Gottlieb Eduard Lenz]], baltisaksa teoloog (1788–1829) *[[Heinrich Friedrich Emil Lenz]], baltisaksa füüsik (1804–1865) *[[Jakob Michael Reinhold Lenz]], baltisaksa päritolu saksa kirjanik (1751–1792) *[[Johannes Woldemar Lenz]], Eesti vaimulik (1855–1895) *[[Mark Lenzi]], USA vettehüppaja ja treener (1968–2012) *[[Akivo Lenzner]], Eesti mikrobioloog (1927–2012) *[[Jaan Lentsius]], eesti korvpallur (1944–1993) *[[Leonid Lentsman]], Eesti NSV parteitegelane (1912–1996) *[[Thierry Lentz]], prantsuse ajaloolane (1959–) ==Leo== *[[Leo I (keiser)]] *[[Leo I (paavst)|Leo I]], paavst *[[Leo II (keiser)]] *[[Leo II (paavst)|Leo II]], paavst (suri 683) *[[Leo III (keiser)|Leo III]], Bütsantsi keiser (suri 741) *[[Leo III (paavst)|Leo III]], paavst (suri 816) *[[Leo IV (paavst)|Leo IV]], paavst (suri 855) *[[Leo V (paavst)|Leo V]], paavst (suri 904) *[[Leo VI (paavst)|Leo VI]], paavst (suri 928) *[[Leo VII]], paavst (suri 939) *[[Leo VIII]], paavst (suri 965) *[[Leo IX]], paavst (1002–1054) *[[Leo X]], paavst ([[1475]]–[[1521]]) *[[Leo XI]], paavst (1535–1605) *[[Leo XII]], paavst (1760–1829) *[[Leo XIII]], paavst (1810–1903) *[[Leo Africanus]], mauri diplomaat ja kirjanik (15.–16. sajand) *[[Friedrich Leo]], saksa klassikaline filoloog (1851–1914) *[[Aigar Leok]], eesti krossisõitja (1985–) *[[Tanel Leok]], eesti krossisõitja (1985–) *[[Hans Leoke]], eesti kirjastaja ja raamatukaupmees (1853–1919) *[[Peter Leoke]], eesti kirjastaja (1892–1973) *[[Raido Leokin]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Leo Leola]], eesti kunstnik *[[Ruggero Leoncavallo]], itaalia helilooja ja libretist (1857–1919) *[[Tony Leondis]], Ameerika Ühendriikide animaator ja lavastaja (1972–) *[[Ignatius Leong]], Singapuri maletegelane (1956–) *[[Leoninus]], Prantsusmaa helilooja (12.–13. sajand) *[[Infanta Leonor|Leonor]], Astuuria printsess (2005–) *[[Aleksei Leonov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (1934–2019) *[[Jevgeni Leonov]], vene näitleja (1926–1994) *[[Ellen Leonova]], eesti võrkpallur (1932–2009) *[[Valeri Leontjev]], vene laulja (1949–) *[[Vassili Leontjev]], vene majandusteadlane (1880–1976) *[[Giacomo Leopardi]], itaalia luuletaja, esseist, filosoof ja filoloog (1798–1837) *[[Aldo Leopold]], USA ökoloog, keskkonnategelane, loodusfilosoof (1887–1948) *[[Leopold I]], Saksa-Rooma keiser (1640–1705) *[[Leopold I (Baden)|Leopold I]] (1790–1852), Badeni suurhertsog *[[Leopold I (Austria hertsog)|Leopold I]] (1290–1326), Austria ja Steiermargi hertsog *[[Leopold I (Anhalt-Dessau)|Leopold I]] (1676–1747), Anhalt-Dessau vürst *[[Leopold I (Lippe)|Leopold I]], Lippe vürst *[[Leopold I (Austria markkrahv)|Leopold I]] (Leopoldo I; umbes 940–994), Austria markkrahv *[[Léopold I]], belglaste kuningas (1790–1865) *[[Léopold II]], belglaste kuningas (1865–1909) *[[Leopold II (Saksa-Rooma keiser)]] *[[Léopold III]], Belgia kuningas (1901–1983) *[[Leopold IV (Lippe vürst)|Leopold IV]], Lippe vürst (1871–1949) *[[Janika Leoste]], eesti haridusteadlane ja kasvatusteadlane (1971–) ==Lep== *[[Astrid Lepa]], eesti näitleja, lavastaja ja režissöör (1924–2015) *[[Ester Lepa]], eesti laulja (sopran) ja laulupedagoog (1928–2013) *[[Jaan Lepa]], eesti põllumajandusteadlane ja energeetikainsener (1926–2021) *[[Margus Lepa]], eesti näitleja ja raadioajakirjanik (1953–) *[[Martin Lepa]], endine eesti jalgpallur (1976–) *[[Frédéric Lepage]], prantsuse filmiprodutsent ja stsenarist (1955–) *[[Paul LePage]], USA poliitik (1948–) *[[Alex Lepajõe]], eesti seltskonnategelane (1961–) *[[Jaan Lepajõe]], eesti põllumajandusteadlane (1928–1999) *[[Leida Lepajõe]], eesti põllumajandusteadlane (1928–1993) *[[Madis Lepajõe]], Eesti sporditegelane ja poliitik (1955–2020) *[[Marju Lepajõe]], eesti religiooniajaloolane ja klassikaline filoloog (1962–2019) *[[Loit Lepalaan]], eesti trompetist (1951–) *[[Dave Lepard]], Rootsi laulja ja kitarrist (1980–2006) *[[August Lepasaar]], eesti majandijuht (1915–1968) *[[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (1921–2022) *[[Väino Lepasepp]], eesti geograaf ja alpinist (1931–1963) *[[Madis Lepasoo]], eesti klahvpillimängija (1961–2015) *[[Virkko Lepassalu]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Paul Lepasson]], eesti muusik (1985–) *[[Olga Lepešinskaja]], vene balletitantsija (1916–2008) *[[Aleksander Lepik]], eesti arst (1896–1988) *[[Andres Lepik]], eesti näitleja ja lavastaja (1957–) *[[Armand Lepik]], eesti teatrikunstnik (1908–1969) *[[Emanuel Lepik]], eesti õigeusu vaimulik (1911–2001) *[[Eva Lepik]], eesti kirjandusteadlane (1971–) *[[Harald Lepik]], eesti tõlkija (1926–1976) *[[Iivi Lepik]], eesti näitleja (1942–) *[[Jakob Lepik]], eesti ärimees (1891–1936) *[[Jana Lepik]], eesti luuletaja (1981–) *[[Johan Lepik]], Venemaa ja Nõukogude sõjaväelane (sündis 1859) *[[Kalju Lepik]], eesti luuletaja (1920–1999) *[[Lauri Lepik]], Eesti diplomaat ja riigiametnik (1960–) *[[Leida Lepik]], eesti geograaf (1968–) *[[Margus Lepik]], Eesti poliitik (1969–) *[[Marko Lepik]], endine eesti jalgpallur (1977–) *[[Mart Lepik]], eesti arhivaar ja kirjandusteadlane (1900–1971) *[[Mati Lepik]], eesti kultuuritegelane (1937–2015) *[[Muza Lepik]], Eesti spordiarst ja endine kergejõustiklane (1946–) *[[Oleg Lepik]], Eesti jalgpallur (1973–) *[[Peet Lepik]], eesti semiootik ja kultuuriteoreetik (1935–) *[[Ranet Lepik]], eesti mängiv jalgpallitreener (1980–) *[[Roland Lepik]], Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Poliitilise Politsei inspektuuri juht (1910–?) *[[Sander Lepik]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Sulev Lepik]], eesti odaviskaja ja treener (1966–) *[[Tarmo Lepik]], eesti helilooja (1946–2001) *[[Triin Lepik]], eesti näitleja (1983–) *[[Tõnis Lepik]], eesti operaator ja lavastaja (1958–) *[[Tõnu Lepik]], eesti kaugushüppaja (1946–) *[[Ülo Lepik]], eesti matemaatik (1921–2022) *[[Aino Lepik von Wirén]], Eesti jurist ja diplomaat (1961–) *[[Johannes Lepiksaar]], eesti zooloog ja osteoloog (1907–2005) *[[Toomas Lepiksaar]], eesti kunstiteadlane ja kunstipedagoog (1929–2020) *[[Heino Lepikson]], eesti tehnikateadlane (1914–2002) *[[Ilse-Aurelie Lepikson]], eesti tarbegraafik ja portselanimaalija (1926–2013) *[[Robert Lepikson]], Eesti poliitik (1952–2006) *[[Ain Lepikult]], Eesti politseiametnik *[[Mirjam Lepikult]], eesti tõlkija (1969–) *[[Raimond Lepiste]], eesti kunstnik (1977–) *[[Brent Lepistu]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Laura Lepistö]], soome iluuisutaja (1988–) *[[Sami Lepistö]], soome jäähokimängija (1984–) *[[Aivo Lepland]], eesti geoloog (1964–) *[[Ott Lepland]], eesti laulja (1987) *[[Lea Lepmann]], eesti matemaatik (1948–) *[[Sergei Lepmets]], Eesti jalgpallur (1987–) *[[Tõnno Lepmets]], Eesti korvpallur (1939–2005) *[[Hugo Lepnurm]], eesti helilooja ja organist (1914–1999) *[[Tatjana Lepnurm]], Eesti harfimängija ja pedagoog (1952–2021) *[[Amanda Lepore]], transsooline ameerika modell (1967–) *[[Mauro-Giuseppe Lepori]], tsistertslaste kindralabt (1959–) *[[Nikolai Leporski]], vene arstiteadlane (1877–1952) *[[Arne Lepp]], eesti arstiteadlane (1928–2018) *[[Artur Lepp]], eesti arst (1900–1979) *[[Elmar Lepp]], eesti sporditegelane (1896–1943) *[[Feliks Lepp]], eesti arstiteadlane (1881–1973) *[[Fredi Lepp]], eesti vabadusvõitleja (1928–2015) *[[Hans Lepp]], eesti aednik (1873–1951) *[[Hans Peter Lepp]], Rootsi kunstiteadlane ja diplomaat (1950–) *[[Ignace Lepp]], kirjamees (1908–1966) *[[Jaan Lepp]], Eesti sõjaväelane ja sportlane (1895–1941) *[[Kadri Lepp]], eesti näitleja (1979–) *[[Kristjan Lepp]], eesti pressifotograaf (1974–2020) *[[Maie Lepp]], eesti filoloog (1938–) *[[Mart Lepp]], eesti kunstikoguja (1947–) *[[Marta Lepp]], eesti kirjanik (1883–1940) *[[Nieves Lepp]], eesti laulja ja näitleja (1945–) *[[Olavi Lepp]], eesti ärijuht (1977–) *[[Peeter Lepp]], eesti poliitik (1943–) *[[Toomas Lepp]], eesti telerežissöör ja produtsent (1950–) *[[Toomas Lepp (ettevõtja)|Toomas Lepp]], eesti ettevõtja (1970–) *[[Ülo Lepp]], eesti arst ja arstiteadlane (1917–2003) *[[Samuli Leppiaho]], soome poksija (1981–) *[[Eduard Leppik]], eesti pedagoog, keelemees, kodu-uurija ja kirjamees (1924–2008) *[[Elmar Emil Leppik]], eesti botaanik, fütopatoloog ja algoloog (1898–1978) *[[Jaan Leppik]], eesti kirjamees (1861–1943) *[[Johan Leppik]], Eesti arst ja diplomaat (1894–1965) *[[Jüri Leppik]], eesti advokaat (1964–) *[[Kalju Leppik]], eesti arvutiteadlane ja omavalitsustegelane (1931–) *[[Koidu Leppik]], eesti raamatukoguhoidja (1936–) *[[Lauri Leppik]], eesti sotsiaalteadlane ja sporditegelane (1964–) *[[Lea Leppik]], eesti orienteeruja, rogainija ja kabetaja (1965–) *[[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]], eesti ajaloolane (1962–) *[[Merle Leppik]], eesti keeleteadlane (1936–) *[[Mihkel Leppik]], eesti sõudja ja treener (1932–2021) *[[Peep Leppik]], eesti pedagoog (1841–) *[[Sakarias Jaan Leppik]], Eesti muusik, vaimulik ja poliitik (1969–) *[[Harald Leppikson]], eesti fotograaf ja ajakirjanik (1933–2005) *[[Mikko Leppilampi]], Soome muusik ja näitleja (1978–) *[[Urmas Leppmets]], Eesti sõjaväelane (1972–?) *[[Kadri Leppoja]], eesti dirigent (1953–) *[[Riho Leppoja]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1953–) *[[Jari Leppä]], Soome poliitik (1959–) *[[Antti Leppänen]], soome jäähokimängija (1947–2015) *[[Teemu Leppänen]], soome jõutõstja (1993–) *[[Jeanne-Marie Leprince de Beaumont]], prantsuse kirjanik ja pedagoog (1711–1780) *[[Ando Leps]], eesti õigusteadlane ja poliitik (1935–) *[[August Leps]], eesti jurist ja poliitik (1896–1972) *[[Ergas Leps]], eesti päritolu Kanada jooksja (1939–) *[[Ilona Lepsalu]], eesti poliitik (1970–) *[[Pauline Elfriede Leps-Estam]], eesti graafik (1903–2002) *[[Ants Lepson]], Eesti ja Norra maalikunstnik, endine laevakapten (1934–) *[[Tanel Lepsoo]], eesti romanist ja tõlkija (1970–) *[[Rudolf Lepvalts]], eesti kunstnik (1906–1978) ==Ler== *[[Hermann Lerchenbaum]], eesti sõudja, USA mereväelane (1864–1942) *[[Mihhail Lermontov]], vene kirjanik (1814–1841) *[[Salomón Lerner Ghitis]], Peruu poliitik (1946–) *[[Charles Leroux]], USA langevarjur (1856–1889) *[[Gaston Leroux]], prantsuse kirjanik ja ajakirjanik (1868–1927) *[[Louis Leroy]], prantsuse kunstikriitik (1812–1885) ==Les== *[[Gabriel-Beniamin Leș]], Rumeenia poliitik (1975–) *[[Mindaugas Leskauskas]], leedu alpinist ja arst (1974–) *[[Juice Leskinen]], soome muusik (1950–2006) *[[Väinö Leskinen]], Soome poliitik ja ujuja (1917–1972) *[[John Leslie]], Briti filosoof (1940–) *[[Rose Leslie]], šoti näitleja (1987–) *[[Thomas Leslie]], USA arhitektuuriteadlane ja arhitekt *[[Petăr Lesov]], Bulgaaria poksija (1960–) *[[Harry Lessel]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1911–1986) *[[Richard Lessel]], Eesti sõjaväelane (1884–1972) *[[Alexander Lesser]], USA etnoloog ja keeleteadlane (1902–1982) *[[Lawrence Lessig]], USA jurist, õigusfilosoof ja poliitiline aktivist (1961) *[[Doris Lessing]], inglise kirjanik (1919–2013) *[[Gotthold Ephraim Lessing]], saksa kirjanik, filosoof ja publitsist (1729–1781) *[[Roland Lessing]], Eesti laskesuusataja (1978–) *[[Theodor Lessing]], juudi filosoof Saksamaal (1872–1933) *[[Teodor Leszetycki]], poola pianist, helilooja ja muusikaõpetaja (1830–1915) *[[Johannes Lest]], eesti suusataja ja õpetaja (1899–1976) *[[Rea Lest]], eesti näitleja (1990–) *[[Adalbert Gustav Lesta]], eesti vaimulik (1869–1941) *[[Rudolf Lesta]], eesti kohtunik (1885–1941) *[[Arthur Lestal]], eesti fotograaf (1887–1941) *[[Paul Lestal]], Eesti kindlustustegelane (1889–1976) *[[Ly Lestberg]], eesti kunstnik (1965–) *[[Dominique Lestel]], prantsuse zoosemiootik (1961–) *[[Ferdinand Lester]], eesti poksija (1908–1969) ==Leš== *[[Liivia Leškin]], eesti moe- ja tekstiilikunstnik (1956–) *[[Galina Leškina]], Eesti tekstiilikunstnik (1925–2009) *[[Lev Leštšenko]], vene laulja (1942–) *[[Aivar Leštšinski]], eesti koorijuht (1958–2019) *[[Rostislav Leštšinski]], Ukraina kabetaja (1957–) ==Lez== *[[Jason Lezak]], Ameerika Ühendriikide ujumisjuht, endine ujuja (1975–) *[[Andreas Friedrich Lezius]], Eesti vaimulik (1829–1865) *[[Friedrich Eduard Lezius]], Eesti vaimulik ja saksa kirikuajaloolane (1859–1936) *[[Hermann Arnold Lezius]], Eesti vaimulik (1863–1928) *[[Blas de Lezo y Olavarrieta]], Hispaania admiral (1689–1741) ==Let== *[[Kris Letang]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Orlando Letelier]], Tšiili ökonomist ja diplomaat (1932–1976) *[[Hervé Le Tellier]], prantsuse lingvist, kirjanik ja ajakirjanik (1957–) *[[Yves Leterme]], Belgia poliitik (1960–) *[[Letizia]], Hispaania kroonprintsess (1972–) *[[Jared Leto]], USA näitleja ja muusik (1971–) *[[Jegor Letov]], vene laulja (1964–2008) *[[Letsie III]], Lesotho kuningas (1963–) *[[Johannes Letzmann]], Eesti geofüüsik ja meteoroloog (1885–1971) *[[Enrico Letta]], Itaalia poliitik (1966–) *[[Adele Lettens]], eesti pikaealine (1895–2002) *[[Hendrik Lettens]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane (1888–1940) *[[Paul Lettens]], eesti filatelist (1927–1981) *[[David Letterman]], USA teleajakirjanik (1947–) *[[Vinni Lettieri]], USA jäähokimängija (1995–) ==Leu== *[[Evelyne Leu]], Šveitsi vigursuusataja (1976–) *[[Friedrich Wilhelm Leuckfeld]], Eesti vaimulik (1749–1800) *[[Georg Friedrich Leuckfeld]], Eesti vaimulik (1718–1782) *[[Johann Georg Leuckfeldt]], Eesti vaimulik (?–1762) *[[Moritz Leuenberger]], Šveitsi poliitik (1946–) *[[Katie Leung]], Šotimaa näitleja (1987–) *[[Katrina Leung]], hiina luuraja *[[Bruno Leuschner]], Saksa DV riigitegelane (1910–1965) *[[Doris Leuthard]], Šveitsi poliitik ja jurist (1963–) *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]], Saksamaa poliitik (1951–) *[[Emanuel Leutze]], ameerika kunstnik (1816–1868) *[[Daniel Leuwers]], prantsuse luuletaja ja kirjanduskriitik (1944–) ==Lev== *[[François Levaillant]], prantsuse maadeuurija, loodusteadlane ja kollektsionäär (1753–1824) *[[Andres Levald]], eesti (maastiku)arhitekt (1954–) *[[Leida Levald]], eesti näitleja ja lavastaja (1914–2012) *[[Martin Levald]], eesti tšellist ja helilooja (1910–1999) *[[Tiiu Levald]], eesti laulja, laulupedagoog ja muusikakriitik (1940–) *[[Agnes Levandi]], eesti suusataja, spordipedagoog, suusakohtunik ja füsioterapeut (1940–) *[[Allar Levandi]], eesti kahevõistleja ja treener (1965–) *[[Anna Levandi]], iluuisutaja ja Eesti iluuisutamistreener (1965–) *[[Anti Levandi]], eesti sporditegelane (1941–) *[[Armand Levandi]], eesti tennisist (1992–) *[[Pirjo Levandi]], eesti laulja (1968–) *[[Olivier Levasseur]], piraat (suri 1730) *[[Amaury Leveaux]], Prantsusmaa ujuja (1985–) *[[Elyse Levesque]], Kanada filmi- ja seriaalinäitleja (1985–) *[[Ahto Levi]], eesti päritolu venekeelne kirjanik (1931–2006) *[[Carlo Levi]], Itaalia kirjanik ja maalikunstnik (1902–1975) *[[Daniel Levi]], eesti muusik (1988–) *[[Howard Levi]], USA matemaatik (1916–2002) *[[Rita Levi-Montalcini]], itaalia neuroloog (1909–) *[[Margarita Levieva]], USA filminäitleja (1980–) *[[Adik Levin]], Eesti arst (1940–) *[[Isidor Levin]], rahvaluuleteadlane (1919–2018) *[[Juri Levin]], Venemaa matemaatik, loogik, semiootik ja kirjandusteadlane (1935–2010) *[[Mai Levin]], Eesti kunstiajaloolane (1942–) *[[Mark Levin]], Eesti ajakirjanik (1945–2014) *[[Meiše Levin]], Eesti, Iisraeli ja USA matemaatik (1934–) *[[Simon Levin]], Eesti advokaat (1929–2008) *[[Tony Levin]], USA muusik, basskitarrist (1946–) *[[Tony Levin (trummar)|Tony Levin]], inglise muusik, trummar (1940–2011) *[[Olga Levina]], Ukraina-Iisraeli kabetaja (1961–) *[[Adam Levine]], USA laulja ja kitarrist (1979–) *[[James Levine]], USA dirigent ja pianist (1943–2021) *[[Jeffrey D. Levine]], USA diplomaat (1955–) *[[Claude Lévi-Strauss]], prantsuse kultuuriantropoloog (1908–2009) *[[Artem Levizi]], Eesti jalgpallur (1993–) *[[Issaak Levitan]], vene maalikunstnik (1860–1900) *[[Igor Levitin]], Venemaa poliitik (1952–) *[[Ilja Levitov]], vene maletegelane (1979–) *[[Grigori Levitski]], astronoom (1852–1917) *[[Aleksandr Levitš]], vene bioloogiateoreetik (1945–2016) *[[Anton Levkovitš]], Eesti jäähokimängija (1983–) *[[René Levoll]], eesti tehnikaekspert (1958–) *[[Julia Levtšenko]], ukraina kergejõustiklane (kõrgushüppaja) (1997–) *[[Henri-Léopold Lévy]], Prantsuse maalikunstnik (1840–1904) *[[Oscar Levy]], juudi päritolu saksa-inglise arst, tõlkija ja poliitiline esseist (1867–1946) *[[Yasmin Levy]], Iisraeli laulja (1975–) ==Lew== *[[Janina Lewandowska]], poola lendur (1908–1940) *[[Jan Lewandowski]], poola ajaloolane (1944–) *[[Marcin Lewandowski]], poola kergejõustiklane, keskmaajooksja (1987–) *[[Robert Lewandowski]], poola jalgpallur (1988–) *[[Adam Ludwig Lewenhaupt]], Rootsi väejuht (1659–1719) *[[Gustaf Adolf Lewenhaupt]], Rootsi väejuht ja riigitegelane (1619–1656) *[[Kurt Lewin]], juudi päritolu psühholoog (1890–1947) *[[Monica Lewinsky]] (1973–) *[[Carl Lewis]], USA kergejõustiklane (1961–) *[[Charlotte Lewis]], inglise näitleja (1967–) *[[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]], USA korvpallur (1955–2007) *[[Clive Staples Lewis]], iiri kirjanik (1898–1963) *[[Cudjoe Lewis]], Aafrika ja Ameerika Ühendriikide vahelise orjakaubanduse eelviimane teadaolev ellujäänu (u 1841 – 1935) *[[Damian Lewis]], inglise näitleja ja produtsent (1971–) *[[David Lewis]], USA filosoof (1941–2001) *[[Davina Lewis]], Briti aadlik (1977–) *[[Dean Lewis]], Austraalia laulja ja laulukirjutaja (1985–) *[[Jerry Lee Lewis]], USA muusik (1935–) *[[Lennox Lewis]], Suurbritannia raskekaalu poksija (1965–) *[[Richard Lewis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1947–) *[[Sinclair Lewis]], ameerika kirjanik (1885–1951) *[[Martin Lewitz]], Kuramaa piiskop (suri 1500) *[[Richard Lewontin]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog, matemaatik ja geneetik (1929–2021) ==Lex== *[[Lexa]], Brasiilia laulja (1995–) *[[Anders Johan Lexell]], rootsi päritolu Vene astronoom ja matemaatik (1740–1784) *[[Wilhelm Lexis]], saksa majandus- ja statistikateadlane (1837–1914) ==Ley== *[[Richard von der Ley]], Eesti kaupmees, postkaartide kirjastaja (1870–) *[[Robert Ley]], Saksamaa poliitik (1890–1945) *[[Ursula von der Leyen]], Saksamaa poliitik (1958–) *[[August Leyst]], eesti vaimulik (1860–1937) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Le, Biograafiad]] tl2kmciz2q9dxo3g62ggyph4ggpvzx3 Rosemarie Nitribitt 0 415001 6184544 6127732 2022-08-28T05:33:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki [[File:Grab Rosemarie Nitribitt.jpg|thumb|Rosemarie Nitribitti haud Düsseldorfis]] '''Rosemarie Nitribitt''' (õieti '''Maria Rosalia Auguste Nitribitt'''<ref>[http://dfg-viewer.de/show/?id=8071&tx_dlf%5Bid%5D=http%3A%2F%2Fdigitalisate.hadis.hessen.de%2Fhstam%2F903%2F11312.xml&tx_dlf%5Bpage%5D=295 ''Sterbeurkunde 1177/1957 Standesamt I Frankfurt am Main.'']{{Kõdulink|aeg=august 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>; [[1. veebruar]] [[1933]] [[Düsseldorf]] – [[29. oktoober]] [[1957]] [[Frankfurt]]) oli saksa prostituut, kelle mõrv põhjustas Saksamaal skandaali, sest tema klientide hulgas oli tuntud avaliku elu tegelasi. Mõrv on andnud ainest romaanile, kolmele filmile ja muusikalile. Mõrva põhiliseks kahtlusaluseks oli Nitribitti sõber ärimees Heinz Pohlmann, kuid 1960. aastal Pohlmann vabastati tõendite puudumise tõttu ning mõrv on siiani lahenduseta. Politsei hinnangul võis Nitribitti sissetulek 1956. aastal olla 80&nbsp;000 [[Saksa mark|marka]] (tollal maksis ühepereelamu 25&nbsp;000&nbsp;– 30&nbsp;000 marka). Nitribitt maeti Düsseldorfi [[Nordfriedhof]]i surnuaiale. Tema pead säilitati aga tõendusmatejalina ja hoiti pikka aega alles Frankfurdi kriminalistikamuuseumis (''Kriminalmuseum''). See maeti alles 2008. aastal. == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Nitribitt, Rosemarie}} [[Kategooria:Saksamaa inimesed]] [[Kategooria:Prostituudid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 1957]] ngqp0vjjfhtvy93onp9oeflhx3bi3we Biograafiad (Vi) 0 417554 6184514 6179894 2022-08-27T22:42:27Z Morel 26171 /* Vid */ wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Vi)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Vi". ==Vib== *[[Raul Vibo]], eesti teedeinsener (1970–) *[[Johannes Vibur]], Eesti sõjaväelane ja arst (1895–1980) ==Vic== *[[Vicar]], Tšiili kunstnik (1934–2012) *[[Raul Vicente Zafra]], Eesti neuroteadlane (1979–) *[[Ferdinand Vichmann]], Eesti sõjaväelane (1882–?) *[[Sid Vicious]], inglise laulja (1957–1979) *[[August Heinrich Vick]], Eesti vaimulik (1717–1755) *[[Heinrich Vick]], Eesti vaimulik (1687–1741) *[[Heinrich Vick noorem]], Eesti vaimulik (1725–1795) *[[Ludwig Nathanael Vick]], Eesti vaimulik (1745–1810) *[[Giambattista Vico]], itaalia filosoof (1668–1744) *[[Victor I]], paavst (2. sajand) *[[Victor II]], paavst (suri 1057) *[[Victor III]], paavst (suri 1087) *[[Victoria (Suurbritannia)|Victoria]], Briti kuninganna (1819–1901) *[[kroonprintsess Victoria (Rootsi)|kroonprintsess Victoria]], Rootsi kroonprintsess (1977–) *[[Victoria (Hesseni printsess)|Victoria]], Hesseni printsess (1863–1950) *[[printsess Victoria Alexandra]], Briti printsess (1868–1935) ==Vid== *[[Domagoj Vida]], horvaadi jalgpallur (1989–) *[[Arturo Vidal]], Tšiili jalgpallur (1987–) *[[Gore Vidal]], USA kirjanik ja poliitikakommentaator (1925–2012) *[[Pierre Vidal-Naquet]], prantsuse ajaloolane (1930–2006) *[[Alejo Vidal-Quadras]], Euroopa Parlamendi liige Hispaaniast (1945–) *[[Jorge Videla]], Argentina sõjaväelane ja poliitik (1925–2013) *[[Linus Videll]], rootsi jäähokimängija (1985–) *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria poliitik (1959–) *[[Iva Videnova]], bulgaaria maletaja (1987–) *[[Kadri Vider]], eesti keeleteadlane (1969–) *[[Helle Videvik]], eesti keraamik (1945–) *[[Nemanja Vidić]], Serbia jalgpallur (1981–) *[[Milan Vidmar]], sloveenia elektriinsener ja maletaja (1885–1962) *[[Eugène-François Vidocq]], Prantsuse detektiiv (1775–1857) ==Vie== *[[Roman Viederfeldt]], eesti advokaat (1899–1984) *[[Angélico Vieira]], portugali laulja (1982–2011) *[[Anton de Vieira]], portugali päritoluga Venemaa krahv, sõjaväelane ja riigitegelane (1673/1682 – 1745) *[[João Bernardo Vieira]], Guinea-Bissau poliitik (1939–2009) *[[Luan Vieira]], Brasiilia jalgpallur (1993–) *[[Marcelo Vieira]], Brasiilia jalgpallur (1988–) *[[Patrick Vieira]], Prantsusmaa jalgpallur (1976–) *[[Rudolf Vienberg]], Eesti sõjaväelane (1895–1963) *[[Arthur Vierendeel]], Belgia insener (1852–1940) *[[Louis Vierne]], prantsuse helilooja ja organist (1870–1937) *[[Viezo]], ristitud liivlane (12. sajand) *[[Michelle Vieth]], Mehhiko näitleja (1979–) *[[Arnold von Vietinghoff]], Liivi ordumeister (suri 1364) *[[Erich Johann von Vietinghoff]], baltisaksa poliitik (1699–1761) *[[Hermann Karl von Vietinghoff]], baltisaksa mõisnik (1737–1812) *[[Konrad von Vietinghoff]], Liivi ordumeister (suri 1413) *[[Konrad von Vietinghoff (Pärnu komtuur)|Konrad von Vietinghoff]], Pärnu komtuur (suri 1507) *[[Leopold Vietoris]], Austria matemaatik (1891–2002) *[[Luciano Vietto]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Niina Vieveger]], eesti õpetaja (1917–1998) ==Vig== *[[Venta Vīgante]], läti õpetaja ja näitekirjanik (1913–1994) *[[Lorenzo Vigas]], Venezuela filmirežissöör (1967–) *[[Oswaldo Vigas]], Venezuela kunstnik (1923–2014) *[[Vigdís Finnbogadóttir]] ([[1930]]–) *[[Élisabeth-Louise Vigée-Le Brun]], prantsuse maalikunstnik (1755–1842) *[[Eduard Vigel]], eesti raamatukogundustegelane (1890–1957) *[[Filipp Vigel]], Venemaa riigiametnik ja memuarist (1786–1856) *[[Emanuel Vigeland]], norra maalikunstnik ja skulptor (1875–1948) *[[Gustav Vigeland]], norra skulptor (1869–1943) *[[Signe Viggor]], eesti keemik ja mikrobioloog (1975–) *[[Vigilius]], paavst (suri 555) *[[Ivar Vigla]] *[[Leopold Vigla]], eesti dirigent, akordionist ja muusikapedagoog (1900–1974) *[[Charles Blacker Vignoles]], Briti insener (1793–1875) *[[Alfred de Vigny]], prantsuse luuletaja (1797–1863) ==Vih== *[[Andres Vihalem]], eesti teleajakirjanik (1937–1991) *[[Paul Vihalem]], eesti õigusteadlane (1910–1985) *[[Arno Vihalemm]], eesti luuletaja ja graafik (1911–1990) *[[Peeter Vihalemm]], eesti ajakirjandusteadlane ja sotsiaalpsühholoog (1944–) *[[Rein Vihalemm]], eesti filosoof (1938–2015) *[[Tiiu Vihalemm]], eesti biokeemik ja toitumisteadlane (1940–) *[[Triin Vihalemm]], eesti sotsioloog (1968–) *[[Asta Vihandi]], eesti ooperilaulja ja näitleja (1929–1993) *[[Natalja Vihljantseva]], Venemaa tennisist (1997–) *[[Johannes Vihm]], eesti klaverimeister (1890–1938) *[[Helgi Vihma]], eesti keeleteadlane (1931–) *[[Peeter Vihma]], eesti sotsioloog, kodanikuühiskonna aktivist ja filmirežissöör (1980–) *[[Ülo Vihma]], eesti juhtimiskonsultant, endine näitleja ja telesaatejuht (1958–) *[[Eero Vihman]], eesti päritolu ameerika keeleteadlane (1927–2000) *[[Marilyn Vihman]], ameerika keeleteadlane (1939–) *[[Mari Vihmand]], eesti helilooja (1967–) *[[Martin Vihmann]], eesti jooksja (1981–) *[[Illimar Vihmar]], eesti teatrikunstnik (1989–) *[[Ingomar Vihmar]], eesti näitleja ja lavastaja (1970–) *[[Sten-Hans Vihmar]], eesti poliitik ja ettevõtja (1987–) *[[Sergei Vihrov]], Eesti jalgpallur (1986–) *[[Erkki Vihula]], eesti alpinist (1969–) *[[Veiko Vihuri]], eesti vaimulik (1968–) ==Vii== *[[Richard Viiard]], Eesti omavalitsustegelane (1897–1951) *[[Martin Viiask]], eesti korvpallur (1983–) *[[Gunnar Viibus]], eesti diskor (1982–) *[[Edgar Viidakas]], eesti tööline, Eesti NSV Ülemnõukogu saadik (sündis 1929) *[[Ants Viidalepp]], eesti maalikunstnik (1921–2012) *[[Helve Viidalepp]] eesti maalikunstnik (1921–1979) *[[Imme Viidalepp]], eesti naiskunstnik (1947–2006) *[[Jaan Viidalepp]], eesti liblikateadlane (1939–) *[[Richard Viidalepp]], eesti rahvaluuleteadlane (1904–1986) *[[Kaili Viidas]], eesti näitleja (1984–) *[[Heinrich Viidekop]], Eesti kohtunik (1901–1985) *[[Votele Viidemann]], eesti tõlkija (1947–1992) *[[Aivar Viidik]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1968–) *[[Vicki Viidikas]], eesti päritolu Austraalia poetess ja kirjanik (1948–1998) *[[Arnold Viiding]], eesti kergejõustiklane (1911–2006) *[[Bernhard Viiding]], eesti luuletaja, prosaist ja publitsist (1932–2001) *[[Elo Viiding]] (Elo Vee), eesti luuletaja (1974–) *[[Herbert Viiding]], eesti geoloog (1929–1988) *[[Juhan Viiding]], eesti luuletaja ja näitleja (1948–1995) *[[Kristi Viiding]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1972–) *[[Kristo Viiding]], eesti näitleja (1984–) *[[Linda Viiding]], eesti tõlkija (1906–2003) *[[Paul Viiding]], eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija (1904–1962) *[[Edgar Viies]], eesti skulptor (1931–2006) *[[Raoul Viies]], eesti komsomolitegelane ja riigiametnik (1925–1985) *[[Uno Viigand]], eesti ristsõnakoostaja (sündinud 1952) *[[Margus Viigimaa]], eesti arst ja arstiteadlane (1958–) *[[Karel Viigipuu]], eesti laskesuusataja (1986–) *[[Kristel Viigipuu]], eesti laskesuusataja (1990–) *[[Linnar Viik]], eesti infotehnoloog ja IT-visionäär (1965–) *[[Riho Viik]], eesti jurist (1956–) *[[Tõnu Viik (astronoom)|Tõnu Viik]], eesti astronoom (1939–) *[[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]], eesti filosoof (1968–) *[[Urmas Viik]], eesti kunstnik (1961–) *[[Jüri Viikberg]], eesti keeleteadlane (1953–) *[[Heino Viikholm]], eesti nelipühi pastor (1929–2014) *[[Helmi Viikholm]], eesti koolijuht (1922–2009) *[[Karmen Viikmaa]], eesti semiootik ja maletaja (1983–) *[[Mart Viikmaa]], eesti geneetik (1938–2018) *[[Harald Viikman]], eesti ehitusinsener (1892–1965) *[[Kristen Viikmäe]], eesti jalgpallur (1979–) *[[Anti Viikna]], eesti keemik (1944–) *[[Eero Viil]], Eesti diplomaat ja riigiametnik (1963–2019) *[[Ivar Viil]], eesti keemik ja raadioajakirjanik (1930–1991) *[[Karl Viil]], Eesti sõjaväelane (1901–1943) *[[Leelo Viil]], eesti jurist (1964–) *[[Laine Viileberg]], eesti mikrobioloog (1925–2003) *[[Artur Viilip]], Eesti sõjaväelane (1894–1976) *[[Juhan Viilip]], eesti jurist (1903–1954) *[[Jüri Viilip]], eesti loomaarst (1906–1949) *[[Luule Viilma]], eesti arst (1950–2002) *[[Urmas Viilma]], eesti vaimulik, EELK peapiiskop (1973–) *[[Karl Viilu]], Eesti kohtunik ja filatelist (1902–1977) *[[Astrid Villup]], eesti keeleteadlane (1926–2004) *[[Eve Viilup]], eesti teletegija (1953–2014) *[[Merike Viilup]], eesti ajakirjanik ja meediakonsultant (1954–) *[[Väino Viilup]], Eesti tööstusjuht ja poliitik (1928–2021) *[[Kullar Viimne]], eesti režissöör ja operaator (1980–) *[[Kristina Viin]], eesti kunstnik, illustraator ja luuletaja (1985–) *[[Hans Viinapuu]], eesti arst (1897–1987) *[[Avo Viiol]], eesti jurist ja rahariisuja (1958–) *[[Pekka Viippo]], Soome endine poksija ja veterankergejõustiklane (1960–) *[[Arkadi Viira]], Eesti maadleja *[[Helga Viira]], eesti tõlkija (1920–2002) *[[Teele Viira]], eesti laulja (1988–) *[[Krista Viirand]], eesti näitleja (1957–) *[[Laur Viirand]], eesti ajakirjanik (1979–2020) *[[Tiiu Viirand]], eesti toimetaja ja tõlkija (1939–) *[[Juta Viire]], eesti näitleja (1920–2009) *[[Alide Viire-Slet]], Eesti konsulaarametnik (1903–2007) *[[Helgi Viirelaid]], Eesti õpetaja ja poliitik (1935–2017) *[[Aleksander Viires]], Eesti sõjaväelane (sündis 1899) *[[Ants Viires]], eesti etnograaf (1918–2015) *[[Heldur Viires]], eesti kunstnik (1927–2021) *[[Helmi Viires]], eesti keeleteadlane (1919–1984) *[[Lea Viires]], eesti psühholoog (1934–) *[[Piret Viires]], eesti kirjandusteadlane (1963–) *[[Aleksander Viiret]], Eesti sõjaväelane (1904–1973) *[[Arved Viirlaid]], eesti kirjanik (1922–2015) *[[Margit Viirma]], eesti kabetaja ja laulja (1992–) *[[Piret Viirma]], eesti kabetaja (1968–) *[[Ants Viirmaa]], Türi linnavanem (1897–1942) *[[Hans-Davis Viirmaa]], eesti treener ja spordiametnik (1931–2010) *[[Margit Viirmaa]], eesti korvpallur (1932–2021) *[[Marje Viirmann]], eesti orienteeruja, rogainija ja suusataja (1960–) *[[Margot Viirmann-Kanemägi]], eesti õigusteadlane ja advokaat (1899–1976) *[[Imbi Viirok]], eesti psühholoog ja koolitaja (1968–) *[[Katrin Viirpalu]], eesti raadio- ja teleajakirjanik (1968–) *[[Piret Viirpalu]], eesti kunstipedagoog (1970–) *[[Harald Viirsalu]], Eesti sõjaväelane (1900–1982) *[[Vello Viirsalu]], eesti arst, sporditegelane ja spordiajaloolane (1938–2011) *[[Erika Viirsalu-Nivanka]], eesti hõimusuhete arendaja ja ajakirjanik (1909–1988) *[[Eduard Viirsoo]], eesti agronoom (1903–1988) *[[Maela Viirsoo]], eesti päritolu Argentina radiokeemik ja tuumateadlane (1937–) *[[Kustav Viise]], eesti vaimulik (1898–1978) *[[Aarne Viisimaa]], eesti laulja (1898–1989) *[[Heli Viisimaa]], eesti näitleja (1918–1996) *[[Vello Viisimaa]], eesti opereti- ja estraadinäitleja (1928–1991) *[[Mart Viisitamm]], Eesti poliitik (1980–) *[[Nikolai Viitak]], Eesti poliitik (1896–1942) *[[Erna Viitol]], eesti skulptor (1920–2001) *[[Helmi Viitol]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1892–1970) *[[Karl Viitol]], eesti laulja (1888–1944) *[[Livia Viitol]], eesti kirjanduskriitik (1953–) *[[Tiit-Rein Viitso]], eesti keeleteadlane (1938–) ==Vij== *[[Jaan Vija]], eesti agronoom ja põllumajandustegelane (1930–2013) *[[Nelli Vija]], eesti teadlane ja bioloog (1930–) *[[Tiiu Vijar]], eesti köite- ja nahakunstnik (1942–) *[[Indrek Vijard]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1965–) *[[Pradeep Vijayakar]], India spordiajakirjanik (1950–2011) *[[Subbaraman Vijayalakshmi]], India maletaja (1979–) ==Vik== *[[Bjarte Engen Vik]], norra kahevõistleja (1971–) *[[Bjørg Vik]], norra kirjanik ja ajakirjanik (1935–2018) *[[Alicia Vikander]], rootsi näitleja (1988–) *[[Béla Vikár]], ungari etnograaf ja tõlkija (1859–1945) *[[Maie Vikat]], eesti kasvatusteadlane ja muusikapedagoog (1936–) *[[Vaira Vīķe-Freiberga]], Läti poliitik (1937–) *[[Varg Vikernes]], norra muusik (1973–) *[[Ervin Viks]], (1897–1983) *[[Heino Viks]], eesti vaimulik (1911–2005) *[[Priit Viks]], eesti laskesuusataja (1982–) *[[Valter Viks]], eesti vaimulik (1895–1959) *[[Ülle Viks]], eesti keeleteadlane *[[Mihhail Viktorov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1938) *[[Boriss Viktorov-Karolinski]], vene näitleja (1889–1956) ==Vil== *[[Enrique Vila-Matas]], hispaania kirjanik (1948–) *[[Heikki Vilander]], soome poksija *[[Tito Vilanova]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (1968–2014) *[[Guillermo Vilas]], Argentina endine elukutseline tennisist (1952–) *[[Priit Vilba]], eesti poliitik (1953–) *[[Asta Vilbaste]], eesti bioloog (arahnoloog) (1923–) *[[Ellen Vilbaste]], aednik ja etnobotaanik (1893–1974) *[[Gustav Vilbaste]], eesti botaanik, publitsist, looduskaitsja, kodu-uurija (1885–1967) *[[Henn Vilbaste]], eesti looduskaitsja, ornitoloog ja bioloog (1932–1993) *[[Juhan Vilbaste]], eesti zooloog (1924–1985) *[[Kaarel Vilbaste]], eesti bioloog (1950–1986) *[[Kristel Vilbaste]], eesti loodusajakirjanik (1965–) *[[Sirje Vilbaste]], eesti bioloog (1951–) *[[August Vilbert]], eesti motosportlane (1903–1938) *[[Tõnis Vilbing]], Riigivanema teener (1867–?) *[[René Vilbre]], eesti filmirežissöör (1970–) *[[Boris Vilde]], Eesti ja Prantsusmaa etnograaf ja keeleteadlane ning [[Prantsuse vastupanuliikumine|Prantsuse vastupanuliikumise]] liige (1908–1942) *[[Eduard Vilde]], eesti kirjanik (1865–1933) *[[Linda Vilde]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1880–1966) *[[Maksim Vilde]], Eesti poksija (1987–) *[[Aleksander Engelbert Vilder]], eesti laskur (sündis 1899) *[[Sepo Vilderson]], eesti jalgpallur (1963–) *[[Jonas Vileišis]], Leedu jurist, poliitik ja diplomaat (1872–1942) *[[Heiki Vilep]], eesti lastekirjanik ja luuletaja (1960–) *[[Tamāra Vilerte]], läti maletaja (1984–) *[[Sandro Viletta]], šveitsi mäesuusataja (1986–) *[[Ester Vilgats]], eesti ajakirjanik (1953–) *[[Kaire Vilgats]], eesti laulja (1975–) *[[Kalev Vilgats]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Tonny Vilhena]], hollandi jalgpallur (1995–) *[[Selma Vilhunen]], soome filmirežissöör (1976–) *[[Ülo Vilimaa]], eesti balletitantsija, lavastaja, koreograaf ja maalikunstnik (1941–2021) *[[Johan Vilip]], eesti füüsik (1870–1942) *[[Aleksander Vilipere]], eesti trummar (1955–2011) *[[Saulius Vilius]], leedu alpinist (1971–) *[[Aleksander Viljamson]], eesti lendur (1918–1986) *[[Ago Viljari]], eesti teoloog ja vaimulik (1910–1989) *[[Linda Viljasoo]], eesti botaanik (1910–­1991) *[[Stina Viljus]], eesti sulgpallur (1989–) *[[Andrei Vilkitski]], vene hüdrograaf (1858–1913) *[[Boriss Vilkitski]], vene polaaruurija (1885–1961) *[[Andris Vilks]], Läti poliitik (1963–) *[[Lars Vilks]], Rootsi kunstnik ja kunstiteoreetik (1946–2021) *[[Anton Vill]], eesti kunstnik (1979–) *[[Helmi Vill]], eesti rahvalaulik (1904–1973) *[[Marten Vill]], eesti muusik (1982–) *[[Sirje Vill]], eesti kultuuritegelane, ajakirjanik ja õpetaja (1951–) *[[Claudio Villa]], itaalia laulja (1926–1987) *[[David Villa]], Hispaania jalgpallur (1981–) *[[Juan Antonio Villacañas]], hispaania luuletaja, esseist ja kriitik (1922–2001) *[[Timo Villak]], eesti sisearhitekt ja disainer (1980–) *[[Kaljo Villako]], eesti arstiteadlane, gastroenteroloog ja radioloog (1919–2001) *[[Leo Villand]], eesti pedagoogikateadlane (1928–2010) *[[Valeeria Villandi]], eesti luuletaja ja tõlkija (1924–) *[[Anthony Villanueva]], Filipiinide poksija (1945–2014) *[[César Villanueva]], Peruu poliitik (1946–) *[[José Luis Villanueva]], Filipiinide poksija (1913–1983) *[[Feliks Villard]], eesti maletaja (1908–?) *[[Kirsti Villard]], eesti näitleja (1988–) *[[Violetta Villas]], poola laulja (1938–2011) *[[André Villas-Boas]], portugali jalgpallitreener (1977–) *[[Robert Villatte des Prûgnes]], prantsuse agronoom ja kirjanik (1869–1965) *[[Cirilo Villaverde]], Kuuba kirjanik, ajakirjanik ja vabadusvõitleja (1812–1894) *[[Louis Villecourt]], prantsuse jurist ja diplomaat (1897–1930) *[[Hans Villemi]], eesti autosportlane (1995–) *[[Paul Villemi]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Richard Villems]], eesti geneetik (1944–) *[[Heldur Villemson]], Eesti maadleja (1969–1992) *[[Johannes Villemson]], eesti kergejõustiklane, kiiruisutaja ja sporditegelane (1893–1971) *[[Martin Villemson]], eesti kirimaletaja ja spordiajakirjanik (1897–1933) *[[Jacques Villeneuve]], prantsuse autovõidusõitja (1971–) *[[Laine Villenthal]], Eesti esimene naissoost kirikuõpetaja (1922–2009) *[[Dominique de Villepin]], Prantsuse diplomaat ja poliitik (1953–) *[[Illar Viller]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1931–) *[[Jaak Viller]], Eesti teatritegelane (1949–2020) *[[Ingvar Villido]], eesti müstik (1962–) *[[George Villiers, esimene Buckinghami hertsog|George Villiers]], Inglismaa kuninga James I favoriit (1592–1628) *[[Markus Villig]], eesti ettevõtja (1993–) *[[Martin Villig]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Charles Villmann]], eesti astronoom ja atmosfäärifüüsik (1923–1992) *[[Eduard-Richard Villmann]], Venemaa Keisririigi ja Eesti sõjaväelane (1882–1942) *[[Kärt Villmann]], eesti disainer (1972–) *[[Peeter Villmann]], eesti tõlkija (1949–) *[[Sten Villmann]], eesti sõudja (1986–) *[[Erna Villmer]], eesti näitleja ja lavastaja (1889–1965) *[[François Villon]], prantsuse luuletaja (15. sajand) *[[Heino Villum]], eesti poksija ja treener (1931–1988) *[[Linda Vilmre]], eesti muuseumitöötaja (1902–1990) *[[Albert Vilms]], eesti advokaat (1903–1999) *[[Juhan Vilms]], eesti arst ja eugeenik (1893–1952) *[[Jüri Vilms]], eesti poliitik (1889−1918) *[[Keiti Vilms]], eesti kalambuurist ja twitteri-kirjanik (1983–) *[[Sirje Vilms]], eesti sünoptik *[[Ago Vilo]], eesti tõlkija ja poliitikavaatleja (1933–) *[[Jaak Vilo]], eesti matemaatik (1966–) *[[Toomas Vilosius]], eesti poliitik ja arst (1951–) *[[Harry Vilpart]], eesti laulja (bariton) (1917–1997) *[[Kalle Vilpuu]], eesti kitarrist (1963–) *[[Madli Vilsar]], eesti modell (1991–) *[[Ardis Vilt]], eesti basskitarrist (1991–) *[[Liisi Vilt]], eesti pikaealine (1898–2005) *[[Mart Vilt]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1935–2021) *[[Heidi Vilu]], eesti suhtekorraldaja ja töökeskkonnaspetsialist (1981–) *[[Helle Vilu]], eesti ühiskonnategelane *[[Raivo Vilu]], eesti biokeemik ja ühiskonnategelane (1945–) *[[Tõnis Vilu]], eesti luuletaja (1988–) *[[Olga Viluhhina]], Venemaa laskesuusataja (1988–) *[[Ülane Vilumets]], eesti ettevõtja (1983–) ==Vim== *[[Hillar Vimberg]], eesti muusik (1962–) *[[Kuulo Vimmsaare]], eesti ajaloolane (1921–2013) ==Vin== *[[Juozas Vinča]], Leedu poksija (1905–1990) *[[Gaia Vince]], Briti ajakirjanik ja teaduskirjanik (1973–) *[[Vincent (Taani prints)|Vincent]], Taani prints (2011–) *[[Gene Vincent]], USA laulja (1935–1971) *[[Kayne Vincent]], Uus-Meremaa jalgpallur (1988–) *[[Gottschalk Vincke]], Liivi ordu rüütelvend (suri umbes 1635) *[[Hermann Vincke]], Liivi ordu maamarssal 15. sajandil alguses *[[Rudolf Vincke]], Liivi ordu rüütelvend 16. sajandil (suri enne 1584) *[[Heidenreich Vincke von Overberg]], Liivi ordumeister (surnud 1450) *[[Johann Vincke von Overberg]], Dünaburgi komtuur (suri 1501/1502) *[[Meelis Vind]], eesti muusik (1964–) *[[Emil Vindsetmo]], Norra ametnik ja poliitik (1916–1983) *[[Frederick Vine]], briti meregeoloog ja geofüüsik (1939–) *[[Aleksandr Viner]], vene lavastaja (1896–1984) *[[Carlos Vinícius]], Brasiilia jalgpallur (1995–) *[[Lembit Vink]], eesti tervishoiutegelane ja muusikaõpetaja (1924–2017) *[[Aarne Vinkel]], eesti kirjandusteadlane (1918–2006) *[[Krista Vinkel]], eesti naistearst (1957–2010) *[[Leida Vinkel]], eesti põllumajandustöötaja (1930–) *[[Ilze Viņķele]], Läti poliitik (1971–) *[[Antanas Vinkus]], Leedu poliitik ja diplomaat (1942–) *[[Olev Vinn]], eesti paleontoloog ja paleobioloog (1971–) *[[Raili Vinn]], eesti metallikunstnik (1943–) *[[Vello Vinn]], eesti graafik (1939–) *[[Theodor Vinnal]], eesti notar (1898–1945) *[[Raul Vinni]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Anastassija Vinnikova]], valgevene laulja (1991–) *[[Ivan Vinogradov]], vene matemaatik (1891–1983) *[[Vladislav Vinogradov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja sporditegelane (1899–1962) *[[Sergei Vinogradski]], vene mikrobioloog, ökoloog ja mullateadlane (1856–1953) *[[Fjodor Vinokurov]], Eesti kirjandusteadlane (1980–) *[[Irina Vinokurova]], vepsa rahvaluule ja etnograafia uurija (1955–) *[[Aili Vint]], eesti kunstnik (1941–) *[[Endel Vint]], eesti majandusteadlane (1909–1983) *[[Juhan Vint]], Eesti sõjaväelane (1900–1968) *[[Maara Vint]], eesti graafik (1955–) *[[Mare Vint]], eesti graafik (1942–2020) *[[Toomas Vint]], eesti kunstnik ja kirjanik (1944–) *[[Tõnis Vint]], eesti graafik (1942–2019) *[[Kristi Vinter-Nemvalts]], eesti haridusteadlane (1978–) *[[Maie Vinter]], eesti tõlk Rootsis (1937–2014) *[[Ülo Vinter]], eesti helilooja (1924—2000) *[[Søren Vinterberg]], taani ajakirjanik, kirjanduskriitik, koomiksite ekspert (1944–) *[[Alfrēds Vinters]], Läti helilooja, sõnade autor ja esitaja (1908–1976) ==Vio== *[[Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc]], prantsuse arhitekt (1814–1879) ==Vip== *[[Kaupo Vipp]], eesti publitsist ja ettevõtja (1962–) *[[Heinrich Vipper]], eesti põllumajandusteadlane (1928–2013) *[[Jüri Vips]], eesti autosportlane (2000–) *[[Vipsania Agrippina]], Agrippa tütar, Tiberiuse abikaasa (36 eKr – 20 pKr) *[[Marcus Vipsanius Agrippa]], Vana-Rooma väejuht ja riigimees (umbes 63 eKr – 12 eKr) ==Vir== *[[Nikolai Viralu]], Eesti sõjaväelane, diplomaat, advokaat ja ajakirjanik (1887–1938) *[[Rudolf Virchow]], saksa arstiteadlane (1821–1902) *[[Lasse Virén]], soome kergejõustiklane (1949–) *[[Adrian Virginius vanem|Adrian Virginius]] vanem, baltisaksa luteri teoloog (suri 1647) *[[Adrian Virginius]], Eesti vaimulik, piiblitõlkija ja eesti kirjakeele arendaja (1663–1706) *[[Andreas Virginius]], usuteadlane (1596–1664) *[[Andreas Virginius (kirikuõpetaja)|Andreas Virginius]], Liivimaa vaimulik (1640–1701) *[[Eduard Virgo]], Eesti ühiskonnategelane ja diplomaat (1878–1938) *[[Venda Virit]], eesti agronoom ja õppejõud (1923–1992) *[[Vadim Virjassov]], Eesti jäähokimängija (1986–) *[[Gunta Virkava]], läti näitleja (1951–) *[[Meelis Virkebau]], eesti majandustegelane (1957–) *[[Silvi Virkepuu]], eesti kujundusgraafik ja disainer (1951–2020) *[[Leonhard Virkhaus]], eesti päritolu helilooja, koorijuht ja organist (1910–1984) *[[Taavo Virkhaus]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide helilooja ja dirigent (1934–2021) *[[Tarmo Virki]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Artturi Heikki Virkkunen]], soome ajaloolane (1864–1924) *[[Henna Virkkunen]], Soome poliitik (1972–) *[[Lembit Virkus]], eesti jooksja (1932–1972) *[[Lia Virkus]], eesti kokaraamatute autor (1963–) *[[Maarja Virkus]], eesti saksofonist *[[Rein Virkus]], eesti haridustegelane (1930–1998) *[[Sirje Virkus]], eesti infoteadlane (1956–) *[[Johannes Virm]], Austraalia poksija, päritolult eestlane (1925–2015) *[[Jarmo Virmavirta]], soome ajakirjanik ja kirjanik (1940–) *[[Anne-Mari Virolainen]], Soome poliitik (1965–) *[[Johannes Virolainen]], Soome poliitik (1914–2000) *[[Tenno Vironi]], eesti laulja ja pedagoog (1887–1951) *[[Hans Virrit]], Eesti sõjaväelane (1894–1948) *[[Edvarts Virza]], läti kirjanik ja tõlkija (1883–1940) *[[Helena Virt]], eesti laulja (1983–) *[[Olavi Virta]], soome laulja (1915–1972) *[[Keijo Virtamo]], soome entsüklopedist (1919–2021) *[[Artturi Ilmari Virtanen]], soome biokeemik (1895–1973) *[[Reima Virtanen]], soome poksija (1947–) *[[Veltto Virtanen]], soome psühholoog, rock-muusik ja poliitik (1951–) *[[Pertti Virtaranta]], soome keeleteadlane (1918–1997) *[[Terry Virts]], endine Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja NASA astronaut (1967–) *[[Tessa Virtue]], Kanada iluuisutaja (1989–) *[[Atko-Meeme Viru]], eesti sporditeadlane (1932–2007) *[[Nikolai Viru]], eesti laskesportlane ja -treener ning Eesti, Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõjaväelane (1904–1970) *[[Valdeko Viru]], eesti dirigent ja helilooja (1925–2006) *[[Tõnu Virve]], eesti teatri- ja filmikunstnik, lavastaja ning produtsent (1946–2019) ==Vis== *[[Azzone Visconti]], Milano valitseja (1302–1339) *[[Bernabò Visconti]], Milano valitseja (1319–1385) *[[Filippo Maria Visconti]], Milano hertsog (1392–1447) *[[Galeazzo I Visconti]], Milano valitseja (1277–1328) *[[Galeazzo II Visconti]], Milano valitseja (1320–1378) *[[Gian Galeazzo Visconti]], Milano hertsog (1351–1402) *[[Giovanni Visconti]], Milano valitseja (1290–1354) *[[Giovanni Maria Visconti]], Milano hertsog (suri 1412) *[[Lucchino Visconti]], Milano valitseja (1292–1349) *[[Matteo I Visconti]], Milano valitseja (1255–1322) *[[Matteo II Visconti]], Milano valitseja (1319–1355) *[[Ottone Visconti]], Milano valitseja (1207–1295) *[[Bruno Visintin]], itaalia poksija (1932–2015) *[[Erna Visk]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1910–1983) *[[Jaan Viska]], eesti koolijuht (1947–2018) *[[Ann Viskar]], eesti ajakirjanik (1882–1940) *[[Pavel Viskovatov]], vene keeleteadlane (1842–1905) *[[Ivan Viskovatõi]], Vene tsaaririigi diplomaat ja poliitik (suri 1570) *[[Harry Visman]], Eesti sõjaväelane (1897–1973) *[[Jaak Visnap]], eesti kunstnik (1957–) *[[Eduard Visnapuu]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (1895–1969) *[[Henrik Visnapuu]], eesti luuletaja (1889–1951) *[[Indrek Visnapuu]], eesti korvpallitreener (1976–) *[[Lembit Visnapuu]], eesti füüsik (1936–) *[[Valdur Visnapuu]], Eesti ohvitser (1917–1944) *[[Märt Visnapuu]], eesti näitleja (1962–) *[[Peeter Vissak]], eesti looduskaitsetegelane ja botaanik (1956–) *[[Rünno Vissak]], eesti ajaloolane ja tõlkija (1962–) *[[Silvia Vissak]], eesti ajakirjanik (1929–2017) *[[Tiia Vissak]], eesti majandusteadlane (1975–) *[[Vissarion]], vene usutegelane (1961–) *[[Anu Vissel]], eesti folklorist ja etnomusikoloog (1952–2005) *[[Hendrik Vissel]], eesti näitleja (1990–) *[[Nadine Visser]], hollandi kergejõustiklane (1995–) *[[Joseph Vissers]], Belgia poksija (1928–2006) *[[Ánna Víssi]], laulja ja näitleja (1957–) *[[Adam Vissitajev]], tšetšeeni tsirkuseartist (1948–) *[[Aina Vissitajeva]], tšetšeeni tsirkuseartist (1962–) *[[Hans Vissor]], eesti veemotosportlane (1946–2006) ==Viš== *[[Katja Višnar]], sloveeni murdmaasuusataja (1984–) *[[Galina Višnevskaja]], vene ooperilauja, näitleja, lavastaja ja pedagoog (1926–2012) *[[Vsevolod Višnevski]], vene kirjanik (1900–1951) *[[Maret-Mai Višnjova]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (1931–2020) ==Viz== *[[Martín Vizcarra]], Peruu poliitik (1963–) *[[Felipe Vizeu]], Brasiilia jalgpallur (1997–) *[[Viktor Vizgin]], vene filosoof (1940–) *[[Vladimir Vizgin]], vene teadusajaloolane (1936–) ==Vit== *[[Albert Camille Vital]], Madagaskari sõjaväelane (1952–) *[[Vitale da Bologna]], itaalia kunstnik (suri 1361) *[[Vitalianus]], paavst (suri 672) *[[Vitellius]] *[[Jānis Vitenbergs]], Läti poliitik (1985–) *[[Timoteo Viti]], itaalia kunstnik (1469–1523) *[[Madli Vitismann]], eesti ajakirjanik (1950–) *[[Vincas Vitkauskas]], Leedu ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1890–1965) *[[Vladas Vitkauskas]], leedu alpinist (1953–) *[[Jāzeps Vītols]], läti helilooja, dirigent ja pianist (1863–1948) *[[Maksim Vitorgan]], Venemaa näitleja (1972–) *[[Francisco de Vitoria]], hispaania õigusteadlane (suri 1546) *[[Vitruvius]], vanarooma arhitekt ja insener (1. sajand eKr) *[[Philippe de Vitry]], prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja (1291–1361) *[[Georgi Vitsin]], vene teatri- ja filminäitleja (1917–2001) *[[Vitslav I]], Rügeni vürst (suri 1250) *[[Heido Vitsur]], eesti majandusteadlane ja poliitik (1944–) *[[Lauri Vitsut]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Toomas Vitsut]], Eesti poliitik (1960–) *[[Ossie Vitt]], USA pesapallur (1890–1963) *[[Walter Vitt]], saksa ajakirjanik, kunstikriitik ja näitusekuraator (1936–) *[[Vittorio Amedeo I]] *[[Vittorio Emanuele I]], Savoia, Piemonte ja Aosta hertsog, Sardiinia kuningas (1759–1824) *[[Vittorio Emanuele II]], Piemonte, Savoia ja Sardiinia kuningas, Itaalia kuningas (1820–1878) *[[Vittorio Emanuele II]], Itaalia kuningas, Etioopia keiser, Albaania kuningas (1869–1947) *[[Vittorio Emanuele, Napoli prints]], Itaalia kroonprints, trooninõudleja (1937–) *[[Vincent Vittoz]], prantsuse suusataja (1975–) *[[Michał Vituška]], valgevene poliitik ja sõjaväelane (1907–?) ==Viv== *[[Antonio Vivaldi]], itaalia helilooja (1678–1741) *[[Vivekananda]], india usureformaator, filosoof ja ühistegelane (1863–1902) *[[Joan Enric Vives i Sicília]] *[[Domenico de Vivo]], itaalia keeleteadlane (1839–1897) *[[Eduard Vivsik]], Eesti fotograaf (1968–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Vi, Biograafiad]] ane29arsmxfuaj609y6l6boz0yh5j3v Arutelu:Niguliste muuseum 1 418338 6184724 4472692 2022-08-28T11:30:05Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki Nimetatud ka kui [[Niguliste muuseum-kontserdisaal]]. Seda kontserdisaali funktsiooni peaks mainima--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. oktoober 2015, kell 20:59 (EEST) :sama nime [[Niguliste muuseum-kontsertsaal]] kohta. --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. august 2016, kell 23:36 (EEST) ---- Pöörasin tagasi viimase paranduse - kopipeist [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/ siit]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. august 2022, kell 14:29 (EEST) 3yz4e3ntebvr4gxfijilgkrk4k02jds 6184738 6184724 2022-08-28T11:45:21Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki Nimetatud ka kui [[Niguliste muuseum-kontserdisaal]]. Seda kontserdisaali funktsiooni peaks mainima--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. oktoober 2015, kell 20:59 (EEST) :sama nime [[Niguliste muuseum-kontsertsaal]] kohta. --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. august 2016, kell 23:36 (EEST) ---- Pöörasin tagasi viimase paranduse - kopipeist [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/ siit]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. august 2022, kell 14:29 (EEST) ---- Allpool kopitud informatsiooni (kasutaja Merikeku tehtud muutused) saaks integreerida artiklisse küll, kui seda liigendada temaatiliselt, korralikult viidata, võtta välja hinnangud ja teksti sisse pandud välislingid. Keegi võiks seda kasutajat Vikipeedia reeglite osas harida, siis oleks tema tööst rohkem kasu. ''Niguliste muuseum on üks Eesti Kunstimuuseumi filiaalidest. Seal on väljas Eesti Kunstimuuseumi kesk- ja varauusaegse kirikukunsti kollektsioon. See hõlmab kõige silmapaistvamat ja väärtuslikumat osa Eesti kesk- ja varauusaegsest kirikukunstist. Muuseumi tähtteosteks on Põhja-Saksa ja Madalmaade hiliskeskaegsed retaablid ning Bernt Notke maalitud „Surmatants” 15. sajandi lõpust. Eriliselt väärtuslik on Hõbedakambris eksponeeritud kirikute ning gildide-tsunftide ja Mustpeade vennaskonna hõbevara.13. sajandil rajatud Niguliste kirikus ja on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis asub endises sakraalhoones, võimaldades kirikukunsti esitleda selle ajaloolises kontekstis. Suur osa Niguliste muuseumi kogus asuvaid teoseid pärineb Niguliste kirikust ning on täna välja pandud oma algsetel asukohtadel. Esimesed kirikukunsti teosed annetati Eesti Kunstimuuseumi kogudesse 1920. aastatel, kuid lõviosa teostest on jõudnud muuseumisse Teise maailmasõja järel. 1984. aastal avatud Niguliste muuseum tegutseb sõjajärgsete purustuste järel taastatud Niguliste kirikus. Niguliste kogu keskmeks on hiliskeskaegsed altariretaablid ja puuskulptuurid. Kollektsiooni üheks uhkuseks on Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ja 1481. aastal Tallinnasse jõudnud kahe tiivapaariga Niguliste kiriku peaaltari retaabel. Tegemist on ühe kõige paremini säilinud ja suurima hiliskeskaegse Põhja-Saksa kappaltariga kogu maailmas. Samuti kuulub kogusse kolm Madalmaade päritolu retaablit – Brügge meistri Adriaen Isenbrandti töökoja Kannatusaltar (Michel Sittowi hilisemate ülemaalingutega), Lucia legendi meistrile omistatud Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel ning Brüsseli Püha Hõimkonna kappaltar. Neile lisanduvad erinevatest Eesti kirikutest pärinevad kappaltarid ja pühakuskulptuurid. Kõige tuntumaks muuseumis olevaks teoseks on Bernt Notke töökojast pärinev “Surmatants” 15. sajandi lõpul valminud maalist on tänaseni alles 7,5 meetri pikkune algustükk. Niguliste kogusse kuuluvad ka varauusaegsed, peamiselt 16. –17. sajandist pärinevad epitaafid ja vappepitaafid . Omaette kollektsioonid loovad 16.–18. sajandi seina- ja kroonlühtrid. Niguliste muuseumis on välja pandud ka üle saja hauaplaadi ja nende fragmendi. 14.–17. sajandi hauaplaadid pärinevad põhiosas Niguliste kirikust. '' Eriti nörritab muidugi viidatud ja informatiivse materjali põhjenduseta kustutamine. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 28. august 2022, kell 14:45 (EEST) jvk03zrt5tt1uul6331ru9q21yaspd9 6184739 6184738 2022-08-28T11:46:11Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki Nimetatud ka kui [[Niguliste muuseum-kontserdisaal]]. Seda kontserdisaali funktsiooni peaks mainima--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. oktoober 2015, kell 20:59 (EEST) :sama nime [[Niguliste muuseum-kontsertsaal]] kohta. --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. august 2016, kell 23:36 (EEST) ---- Pöörasin tagasi viimase paranduse - kopipeist [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/ siit]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. august 2022, kell 14:29 (EEST) ---- Allpool kopitud informatsiooni (kasutaja Merikeku tehtud muutused) saaks integreerida artiklisse küll, kui seda liigendada temaatiliselt, korralikult viidata, võtta välja hinnangud ja teksti sisse pandud välislingid. Keegi võiks seda kasutajat Vikipeedia reeglite osas harida, siis oleks tema tööst rohkem kasu. ''Niguliste muuseum on üks Eesti Kunstimuuseumi filiaalidest. Seal on väljas Eesti Kunstimuuseumi kesk- ja varauusaegse kirikukunsti kollektsioon. See hõlmab kõige silmapaistvamat ja väärtuslikumat osa Eesti kesk- ja varauusaegsest kirikukunstist. Muuseumi tähtteosteks on Põhja-Saksa ja Madalmaade hiliskeskaegsed retaablid ning Bernt Notke maalitud „Surmatants” 15. sajandi lõpust. Eriliselt väärtuslik on Hõbedakambris eksponeeritud kirikute ning gildide-tsunftide ja Mustpeade vennaskonna hõbevara.13. sajandil rajatud Niguliste kirikus ja on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis asub endises sakraalhoones, võimaldades kirikukunsti esitleda selle ajaloolises kontekstis.<br> Suur osa Niguliste muuseumi kogus asuvaid teoseid pärineb Niguliste kirikust ning on täna välja pandud oma algsetel asukohtadel. Esimesed kirikukunsti teosed annetati Eesti Kunstimuuseumi kogudesse 1920. aastatel, kuid lõviosa teostest on jõudnud muuseumisse Teise maailmasõja järel. 1984. aastal avatud Niguliste muuseum tegutseb sõjajärgsete purustuste järel taastatud Niguliste kirikus.<br> Niguliste kogu keskmeks on hiliskeskaegsed altariretaablid ja puuskulptuurid. Kollektsiooni üheks uhkuseks on Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ja 1481. aastal Tallinnasse jõudnud kahe tiivapaariga Niguliste kiriku peaaltari retaabel. Tegemist on ühe kõige paremini säilinud ja suurima hiliskeskaegse Põhja-Saksa kappaltariga kogu maailmas. Samuti kuulub kogusse kolm Madalmaade päritolu retaablit – Brügge meistri Adriaen Isenbrandti töökoja Kannatusaltar (Michel Sittowi hilisemate ülemaalingutega), Lucia legendi meistrile omistatud Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel ning Brüsseli Püha Hõimkonna kappaltar. Neile lisanduvad erinevatest Eesti kirikutest pärinevad kappaltarid ja pühakuskulptuurid. Kõige tuntumaks muuseumis olevaks teoseks on Bernt Notke töökojast pärinev “Surmatants” 15. sajandi lõpul valminud maalist on tänaseni alles 7,5 meetri pikkune algustükk.<br> Niguliste kogusse kuuluvad ka varauusaegsed, peamiselt 16. –17. sajandist pärinevad epitaafid ja vappepitaafid . Omaette kollektsioonid loovad 16.–18. sajandi seina- ja kroonlühtrid. Niguliste muuseumis on välja pandud ka üle saja hauaplaadi ja nende fragmendi. 14.–17. sajandi hauaplaadid pärinevad põhiosas Niguliste kirikust.'' Eriti nörritab muidugi viidatud ja informatiivse materjali põhjenduseta kustutamine. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 28. august 2022, kell 14:45 (EEST) cgd562ztt6p7d44ic14cf0yqaaqdhxz 6184740 6184739 2022-08-28T11:47:09Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki Nimetatud ka kui [[Niguliste muuseum-kontserdisaal]]. Seda kontserdisaali funktsiooni peaks mainima--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. oktoober 2015, kell 20:59 (EEST) :sama nime [[Niguliste muuseum-kontsertsaal]] kohta. --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. august 2016, kell 23:36 (EEST) ---- Pöörasin tagasi viimase paranduse - kopipeist [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/ siit]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. august 2022, kell 14:29 (EEST) ---- Allpool kopitud informatsiooni (kasutaja Merikeku tehtud muutused) saaks integreerida artiklisse küll, kui seda sõnastada ümber, liigendada temaatiliselt, korralikult viidata, võtta välja hinnangud ja teksti sisse pandud välislingid. Keegi võiks seda kasutajat Vikipeedia reeglite osas harida, siis oleks tema tööst rohkem kasu. ''Niguliste muuseum on üks Eesti Kunstimuuseumi filiaalidest. Seal on väljas Eesti Kunstimuuseumi kesk- ja varauusaegse kirikukunsti kollektsioon. See hõlmab kõige silmapaistvamat ja väärtuslikumat osa Eesti kesk- ja varauusaegsest kirikukunstist. Muuseumi tähtteosteks on Põhja-Saksa ja Madalmaade hiliskeskaegsed retaablid ning Bernt Notke maalitud „Surmatants” 15. sajandi lõpust. Eriliselt väärtuslik on Hõbedakambris eksponeeritud kirikute ning gildide-tsunftide ja Mustpeade vennaskonna hõbevara.13. sajandil rajatud Niguliste kirikus ja on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis asub endises sakraalhoones, võimaldades kirikukunsti esitleda selle ajaloolises kontekstis.<br>'' Suur osa Niguliste muuseumi kogus asuvaid teoseid pärineb Niguliste kirikust ning on täna välja pandud oma algsetel asukohtadel. Esimesed kirikukunsti teosed annetati Eesti Kunstimuuseumi kogudesse 1920. aastatel, kuid lõviosa teostest on jõudnud muuseumisse Teise maailmasõja järel. 1984. aastal avatud Niguliste muuseum tegutseb sõjajärgsete purustuste järel taastatud Niguliste kirikus.''<br> ''Niguliste kogu keskmeks on hiliskeskaegsed altariretaablid ja puuskulptuurid. Kollektsiooni üheks uhkuseks on Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ja 1481. aastal Tallinnasse jõudnud kahe tiivapaariga Niguliste kiriku peaaltari retaabel. Tegemist on ühe kõige paremini säilinud ja suurima hiliskeskaegse Põhja-Saksa kappaltariga kogu maailmas. Samuti kuulub kogusse kolm Madalmaade päritolu retaablit – Brügge meistri Adriaen Isenbrandti töökoja Kannatusaltar (Michel Sittowi hilisemate ülemaalingutega), Lucia legendi meistrile omistatud Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel ning Brüsseli Püha Hõimkonna kappaltar. Neile lisanduvad erinevatest Eesti kirikutest pärinevad kappaltarid ja pühakuskulptuurid. Kõige tuntumaks muuseumis olevaks teoseks on Bernt Notke töökojast pärinev “Surmatants” 15. sajandi lõpul valminud maalist on tänaseni alles 7,5 meetri pikkune algustükk.''<br> ''Niguliste kogusse kuuluvad ka varauusaegsed, peamiselt 16. –17. sajandist pärinevad epitaafid ja vappepitaafid . Omaette kollektsioonid loovad 16.–18. sajandi seina- ja kroonlühtrid. Niguliste muuseumis on välja pandud ka üle saja hauaplaadi ja nende fragmendi. 14.–17. sajandi hauaplaadid pärinevad põhiosas Niguliste kirikust.'' Eriti nörritab muidugi viidatud ja informatiivse materjali põhjenduseta kustutamine. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 28. august 2022, kell 14:45 (EEST) 16ssik1pzio1age0qr6t3sw8w2fhw2r 6184741 6184740 2022-08-28T11:47:49Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki Nimetatud ka kui [[Niguliste muuseum-kontserdisaal]]. Seda kontserdisaali funktsiooni peaks mainima--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. oktoober 2015, kell 20:59 (EEST) :sama nime [[Niguliste muuseum-kontsertsaal]] kohta. --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. august 2016, kell 23:36 (EEST) ---- Pöörasin tagasi viimase paranduse - kopipeist [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/ siit]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. august 2022, kell 14:29 (EEST) ---- Allpool kopitud informatsiooni (kasutaja Merikeku tehtud muutused) saaks integreerida artiklisse küll, kui seda sõnastada ümber, liigendada temaatiliselt, korralikult viidata, võtta välja hinnangud ja teksti sisse pandud välislingid. Keegi võiks seda kasutajat Vikipeedia reeglite osas harida, siis oleks tema tööst rohkem kasu. ''Niguliste muuseum on üks Eesti Kunstimuuseumi filiaalidest. Seal on väljas Eesti Kunstimuuseumi kesk- ja varauusaegse kirikukunsti kollektsioon. See hõlmab kõige silmapaistvamat ja väärtuslikumat osa Eesti kesk- ja varauusaegsest kirikukunstist. Muuseumi tähtteosteks on Põhja-Saksa ja Madalmaade hiliskeskaegsed retaablid ning Bernt Notke maalitud „Surmatants” 15. sajandi lõpust. Eriliselt väärtuslik on Hõbedakambris eksponeeritud kirikute ning gildide-tsunftide ja Mustpeade vennaskonna hõbevara.13. sajandil rajatud Niguliste kirikus ja on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis asub endises sakraalhoones, võimaldades kirikukunsti esitleda selle ajaloolises kontekstis.'' Suur osa Niguliste muuseumi kogus asuvaid teoseid pärineb Niguliste kirikust ning on täna välja pandud oma algsetel asukohtadel. Esimesed kirikukunsti teosed annetati Eesti Kunstimuuseumi kogudesse 1920. aastatel, kuid lõviosa teostest on jõudnud muuseumisse Teise maailmasõja järel. 1984. aastal avatud Niguliste muuseum tegutseb sõjajärgsete purustuste järel taastatud Niguliste kirikus.''<br> ''Niguliste kogu keskmeks on hiliskeskaegsed altariretaablid ja puuskulptuurid. Kollektsiooni üheks uhkuseks on Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ja 1481. aastal Tallinnasse jõudnud kahe tiivapaariga Niguliste kiriku peaaltari retaabel. Tegemist on ühe kõige paremini säilinud ja suurima hiliskeskaegse Põhja-Saksa kappaltariga kogu maailmas. Samuti kuulub kogusse kolm Madalmaade päritolu retaablit – Brügge meistri Adriaen Isenbrandti töökoja Kannatusaltar (Michel Sittowi hilisemate ülemaalingutega), Lucia legendi meistrile omistatud Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel ning Brüsseli Püha Hõimkonna kappaltar. Neile lisanduvad erinevatest Eesti kirikutest pärinevad kappaltarid ja pühakuskulptuurid. Kõige tuntumaks muuseumis olevaks teoseks on Bernt Notke töökojast pärinev “Surmatants” 15. sajandi lõpul valminud maalist on tänaseni alles 7,5 meetri pikkune algustükk.''<br> ''Niguliste kogusse kuuluvad ka varauusaegsed, peamiselt 16. –17. sajandist pärinevad epitaafid ja vappepitaafid . Omaette kollektsioonid loovad 16.–18. sajandi seina- ja kroonlühtrid. Niguliste muuseumis on välja pandud ka üle saja hauaplaadi ja nende fragmendi. 14.–17. sajandi hauaplaadid pärinevad põhiosas Niguliste kirikust.'' Eriti nörritab muidugi viidatud ja informatiivse materjali põhjenduseta kustutamine. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 28. august 2022, kell 14:45 (EEST) 0zn8lwnzoy6zez1xrqcotc813cegt19 6184742 6184741 2022-08-28T11:48:05Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki Nimetatud ka kui [[Niguliste muuseum-kontserdisaal]]. Seda kontserdisaali funktsiooni peaks mainima--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. oktoober 2015, kell 20:59 (EEST) :sama nime [[Niguliste muuseum-kontsertsaal]] kohta. --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. august 2016, kell 23:36 (EEST) ---- Pöörasin tagasi viimase paranduse - kopipeist [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/ siit]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. august 2022, kell 14:29 (EEST) ---- Allpool kopitud informatsiooni (kasutaja Merikeku tehtud muutused) saaks integreerida artiklisse küll, kui seda sõnastada ümber, liigendada temaatiliselt, korralikult viidata, võtta välja hinnangud ja teksti sisse pandud välislingid. Keegi võiks seda kasutajat Vikipeedia reeglite osas harida, siis oleks tema tööst rohkem kasu. ''Niguliste muuseum on üks Eesti Kunstimuuseumi filiaalidest. Seal on väljas Eesti Kunstimuuseumi kesk- ja varauusaegse kirikukunsti kollektsioon. See hõlmab kõige silmapaistvamat ja väärtuslikumat osa Eesti kesk- ja varauusaegsest kirikukunstist. Muuseumi tähtteosteks on Põhja-Saksa ja Madalmaade hiliskeskaegsed retaablid ning Bernt Notke maalitud „Surmatants” 15. sajandi lõpust. Eriliselt väärtuslik on Hõbedakambris eksponeeritud kirikute ning gildide-tsunftide ja Mustpeade vennaskonna hõbevara.13. sajandil rajatud Niguliste kirikus ja on üks väheseid Põhja-Euroopa muuseume, mis asub endises sakraalhoones, võimaldades kirikukunsti esitleda selle ajaloolises kontekstis.'' ''Suur osa Niguliste muuseumi kogus asuvaid teoseid pärineb Niguliste kirikust ning on täna välja pandud oma algsetel asukohtadel. Esimesed kirikukunsti teosed annetati Eesti Kunstimuuseumi kogudesse 1920. aastatel, kuid lõviosa teostest on jõudnud muuseumisse Teise maailmasõja järel. 1984. aastal avatud Niguliste muuseum tegutseb sõjajärgsete purustuste järel taastatud Niguliste kirikus.''<br> ''Niguliste kogu keskmeks on hiliskeskaegsed altariretaablid ja puuskulptuurid. Kollektsiooni üheks uhkuseks on Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ja 1481. aastal Tallinnasse jõudnud kahe tiivapaariga Niguliste kiriku peaaltari retaabel. Tegemist on ühe kõige paremini säilinud ja suurima hiliskeskaegse Põhja-Saksa kappaltariga kogu maailmas. Samuti kuulub kogusse kolm Madalmaade päritolu retaablit – Brügge meistri Adriaen Isenbrandti töökoja Kannatusaltar (Michel Sittowi hilisemate ülemaalingutega), Lucia legendi meistrile omistatud Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel ning Brüsseli Püha Hõimkonna kappaltar. Neile lisanduvad erinevatest Eesti kirikutest pärinevad kappaltarid ja pühakuskulptuurid. Kõige tuntumaks muuseumis olevaks teoseks on Bernt Notke töökojast pärinev “Surmatants” 15. sajandi lõpul valminud maalist on tänaseni alles 7,5 meetri pikkune algustükk.''<br> ''Niguliste kogusse kuuluvad ka varauusaegsed, peamiselt 16. –17. sajandist pärinevad epitaafid ja vappepitaafid . Omaette kollektsioonid loovad 16.–18. sajandi seina- ja kroonlühtrid. Niguliste muuseumis on välja pandud ka üle saja hauaplaadi ja nende fragmendi. 14.–17. sajandi hauaplaadid pärinevad põhiosas Niguliste kirikust.'' Eriti nörritab muidugi viidatud ja informatiivse materjali põhjenduseta kustutamine. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 28. august 2022, kell 14:45 (EEST) g13iwc7qfpqnzwh3lkf00g3d18h2eah Loodna mõis 0 418848 6184421 4494786 2022-08-27T19:37:32Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] wikitext text/x-wiki '''Loodna mõis''' ([[saksa keel]]es ''Pall'') oli [[rüütlimõis]] [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|laane|loodna}} (vaadatud 29.10.2015)</ref>. Nüüdisajal jääb mõis [[Rapla maakond]]a [[Märjamaa vald]]a<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Mõisat mainiti esimest korda [[1490]]<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Mõisa ühekorruseline kivist peahoone ehitati 1753. 19. sajandi II poolest kuni 20. sajandi alguseni ehitati peahoone ümber [[Historitsism|historitsistlikuks]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|laane|loodna}} {{Kullamaa kihelkond}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Kullamaa kihelkond]] [[Kategooria:Märjamaa vald]] [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] bz9zsaa464itla284isp4r1me9eeeas Sooniste mõis 0 418856 6184450 5966515 2022-08-27T20:11:10Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki [[File:Sooniste mõisa peahoone (2006).jpg|thumb|Sooniste mõisa peahoone (2006)]] '''Sooniste mõis''' ([[saksa keel]]es ''Soinitz'') oli [[rüütlimõis]] [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Tänapäeval jääb mõis [[Rapla maakond]]a [[Märjamaa vald]]a.<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|laane|sooniste}} (vaadatud 29.10.2015)</ref> ==Ajalugu== Mõis asutati [[17. sajand Eestis|17. sajandil]]. 1807–1846 kuulus mõis Essenitele, 1846. aastast [[Mohrenschildt]]idele, alates 1881. aastast Hermann von Mohrenschildtile. ==Mõisaansambel== Mõisa [[Hilisbarokk|hilisbarokne]] kivist peahoone ehitati 18. sajandi lõpul. Pärast 1905. aasta tulekahju peahoone rekonstrueeriti, ent erinevalt varasemast hoonest ehitati kahekorruselised külgtiivad.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> ==Viited== {{viited}} {{commonskat|Sooniste Manor}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|laane|sooniste}} {{Kullamaa kihelkond}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Kullamaa kihelkond]] [[Kategooria:Märjamaa vald]] [[Kategooria:Essenite mõisad]] p8cg92485155bpv33gbbp3z8r9pyrx4 Valgu mõis 0 418990 6184415 5633517 2022-08-27T19:35:56Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Valgu mõisa peahoone 2006. aastal.jpg|pisi|Valgu mõisa peahoone 2006. aastal]] '''Valgu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Walck'') oli [[rüütlimõis]] [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|laane|valgu}} (vaadatud 30.10.2015)</ref>. Nüüdisajal jääb mõis [[Rapla maakond]]a [[Märjamaa vald]]a<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. ==Ajalugu== Mõisat mainiti esimest korda [[1284]]<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. ==Mõisaansambel== Mõisa kahekorruseline [[klassitsistlik]] peahoone ehitati 1820<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Pärast 1905. aasta peahoone põlemist hoone taastati, ent ilma [[portikus]]eta<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|2619}} *{{Mõisaportaal|laane|valgu}} {{Märjamaa kihelkond}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Märjamaa kihelkond]] [[Kategooria:Märjamaa vald]] [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] bio45haic89s89kilmki1mt79d985pn Rogaini maailmameistrivõistlused 0 419303 6184601 5957777 2022-08-28T07:38:25Z VillaK 44375 wikitext text/x-wiki [[Pilt:WRC2013.jpg|220px|pisi|2013. aasta rogaini MMi meeskondade esikolmik. Vasakult: Rait Pallo, Timmo Tammemäe (hõbe), Rain Eensaar, Silver Eensaar (kuld), Oleg Kalinin, Evgeny Dombrovskiy (pronks, Venemaa)]] '''Rogaini maailmameistrivõistlused''' on [[Rahvusvaheline Rogainiföderatsioon|Rahvusvahelise Rogainiföderatsiooni]] (IRF) tiitlivõistlused [[rogain]]i maailmameistrite selgitamiseks. Võistluse [[kontrollaeg]] on 24 tundi. Võistlus on võistkondlik, võistkonnas võib olla 2 või 3 liiget. Eesmärk on koguda kontrollaja jooksul võimalikult palju punkte [[maastik|maastikule]] paigutatud [[kontrollpunkt]]ide läbimisest. Kontrollpunkte võib läbida vabalt valitud järjestuses. Tulemusi arvestatakse ja maailmameistri tiitel selgitatakse välja kolmes põhiklassis mees-, nais- ja segavõistkondadele. Lisaks kolmele põhiklassile on eraldi võistlusklassid juunioridele (kuni 23-aastased), veteranidele (40-aastased ja vanemad), superveteranidele (55-aastased ja vanemad) ja ultraveteranidele (65-aastased ja vanemad).<ref>[http://rogaining.org/rogaine-participation-competing/rogaine-rules-intro IRF Rules of Rogaining]</ref> Vaatamata eraldi võistlusklassidele võistlevad kõik võistkonnad samal rajal. Rogaini MMi korraldamise õigused annab IRFi nõukogu oma otsusega IRFi liikmesriigi korraldusrühmale. Aastatel 1996–2010 toimus rogaini MM üle aasta, aastatel 2012–2017 igal aastal. Aastal 2019 otsustas IRF nõukogu, et rogaini MM-id toimuvad edaspidi taas üle aasta. Aastaks 2020 kavandatud rogaini MM USA-s lükati [[koroonapandeemia]] tõttu esialgu aasta võrra edasi, ent 2021. aastal otsustati see lükata edasi veel kahe aasta võrra. == Rogaini maailmameistrivõistlused == [[Pilt:WRC trophies.jpg|pisi|Rändauhinnad rogaini MMi võistlusklasside võitjatele]] {| class="wikitable" width=90% style="font-size:85%; text-align:left;" |+ Maailmameistrid |- bgcolor=#CCDDEE ! width=25|No ! width=40|Aasta ! width=170|Toimumiskoht ! width=50| Osalenud võistkondade arv ! width=150|Meeskonnad ! width=150|Naiskonnad ! width=150|Segavõistkonnad |- ! 1 | align = center | 1992 || [[Austraalia]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]], [[Beechworth]] || align = center | 194 || [[James Russell]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]], [[Michael Walters]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]] || [[Drusilla Patkin]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]], [[Alexandra Tyson]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]] || [[Tony Woolford]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]], [[Barb Gare]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]] |- ! 2 | align = center | 1996 || Austraalia [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]], [[Mount Singleton]] || align = center | 271 || [[David Rowlands]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]], [[James Russell]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]] || [[Christine O'Keefe]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]], [[Jenny Casanova]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]] || [[David Ellis]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]], [[John Nitschke]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]], [[Vanessa Walker]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]] |- ! 3 | align = center | 1998 || [[Kanada]] [[Pilt:Flag of Canada.svg|32px]], [[Kamloops]] || align = center | 134 || [[Nigel Aylott]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]], [[Iiro Kakko]] [[Pilt:Flag of Finland.svg|32px]] || [[Catherine Hagen]] [[Pilt:Flag of Canada.svg|32px]], [[Pam James]] [[Pilt:Flag of Canada.svg|32px]] || [[Richard Matthews]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]], [[Helen Bailey]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]] |- ! 4 | align = center | 2000 || [[Uus-Meremaa]] [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|32px]], [[Christchurch]] || align = center | 193 || [[David Rowlands]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]], [[Greg Barbour]] [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|32px]] || [[Rachel Smith]] [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|32px]], [[Encarna Maturana]] [[Pilt:Flag of Spain.svg|32px]] || [[Rob Hart]] [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|32px]], [[Jenni Adams]] [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|32px]] |- ! 5 | align = center | 2002 || [[Tšehhi]] [[Pilt:Flag of Czech Republic.svg|32px]], [[Lesna]] || align = center | 182 || [[David Rowlands]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]], [[Greg Barbour]] [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|32px]] || [[Julie Quinn]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]], [[Kay Haarsma]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]] || [[Guntars Mankus]] [[Pilt:Flag of Latvia.svg|32px]], [[Raimonds Lapiņš]] [[Pilt:Flag of Latvia.svg|32px]], [[Anita Liepiņa]] [[Pilt:Flag of Latvia.svg|32px]] |- ! 6 | align = center | 2004 || [[USA]] [[Pilt:Flag of the United States.svg|32px]], [[Arizona]] || align = center | 176 || [[Mike Kloser]] [[Pilt:Flag of the United States.svg|32px]], [[Michael Tobin]] [[Pilt:Flag of the United States.svg|32px]] || [[Victoria Campbell]] [[Pilt:Flag of the United States.svg|32px]], [[Jennifer Knowles]] [[Pilt:Flag of the United States.svg|32px]] || [[David Baldwin]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]], [[Julie Quinn]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]] |- ! 7 | align = center | 2006 || [[Austraalia]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]], [[Warrumbungles]] || align = center | 308 || [[Dennis de Monchy]] [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|32px]], [[Chris Forne]] [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|32px]] || [[Heather Logie]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]], [[Julie Quinn]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]] || [[Guntars Mankus]] [[Pilt:Flag of Latvia.svg|32px]], [[Raimonds Lapiņš]] [[Pilt:Flag of Latvia.svg|32px]], [[Anita Liepiņa]] [[Pilt:Flag of Latvia.svg|32px]] |- ! 8 | align = center | 2008 || [[Eesti]] [[Pilt:Flag of Estonia.svg|32px]], [[Karula rahvuspark]] || align = center | 339 || [[Evgeny Dombrovskiy]][[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]], [[Pavel Shestakov]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]] || [[Alīda Ābola]] [[Pilt:Flag of Latvia.svg|32px]], [[Baiba Ozola]] [[Pilt:Flag of Latvia.svg|32px]] || [[Pavel Sysoev]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]], [[Irina Safronova]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]] |- ! 9 | align = center | 2010 || [[Uus-Meremaa]] [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|32px]], [[Cheviot]] || align = center | 250 || [[Chris Forne]] [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|32px]], [[Marcel Hagener]] [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|32px]] || [[Gill Fowler]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]], [[Alexa McAuley]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]] || [[Seppo Mäkinen]] [[Pilt:Flag of Finland.svg|32px]], [[Ulla Silventoinen]] [[Pilt:Flag of Finland.svg|32px]] |- ! 10 | align = center | 2012 || [[Tšehhi]] [[Pilt:Flag of Czech Republic.svg|32px]], [[Přebuz]] || align = center | 333 || [[Silver Eensaar]] [[Pilt:Flag of Estonia.svg|32px]], [[Rain Eensaar]] [[Pilt:Flag of Estonia.svg|32px]] || [[Anastasia Galitarova]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]], [[Irina Safronova]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]] || [[Andrey Shvedov]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]], [[Anna Shavlakova]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]] |- ! 11 | align = center | 2013 || [[Venemaa]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]], [[Alol]] || align = center | 314 || [[Silver Eensaar]] [[Pilt:Flag of Estonia.svg|32px]], [[Rain Eensaar]] [[Pilt:Flag of Estonia.svg|32px]] || [[Nastia Rostovtseva]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]], [[Anna Shavlakova]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]] || [[Andrey Shvedov]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]], [[Natalija Abramova]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]] |- ! 12 | align = center | 2014 || [[USA]] [[Pilt:Flag of the United States.svg|32px]], [[Lõuna-Dakota]], [[Black Hills]] || align = center | 180 || [[Silver Eensaar]] [[Pilt:Flag of Estonia.svg|32px]], [[Rain Eensaar]] [[Pilt:Flag of Estonia.svg|32px]], [[Timmo Tammemäe]] [[Pilt:Flag of Estonia.svg|32px]] || [[Marina Galkina]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]], [[Nina Mikheeva]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]] || [[Heiti Hallikma]] [[Pilt:Flag of Estonia.svg|32px]], [[Viivi-Anne Soots]] [[Pilt:Flag of Estonia.svg|32px]] |- ! 13 | align = center | 2015 || [[Soome]] [[Pilt:Flag of Finland.svg|32px]], [[Kiilopää]] || align = center | 374 || [[Petteri Muukkonen]] [[Pilt:Flag of Finland.svg|32px]], [[Hannu-Pekka Pukema]] [[Pilt:Flag of Finland.svg|32px]]|| [[Anna Shavlakova]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]], [[Natalija Abramova]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]] || [[Konstantin Ivanov (rogainija)|Konstantin Ivanov]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]], [[Natalija Zimina]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]] |- ! 14 | align = center | 2016 || [[Austraalia]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]], [[Alice Springs]] || align = center | 303 || [[Chris Forne]] [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|32px]], [[Greig Hamilton]] [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|32px]] || [[Georgia Whitla]] [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|32px]], [[Lara Prince]] [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|32px]] || [[Rob Preston]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]], [[Kathryn Preston]] [[Pilt:Flag of Australia.svg|32px]] |- ! 15 | align = center | 2017 || [[Läti]] [[Pilt:Flag of Latvia.svg|32px]], [[Rāzna rahvuspark]] || align = center | 426 || [[Jānis Krūmiņš]] [[Pilt:Flag of Latvia.svg|32px]], [[Andris Ansabergs]] [[Pilt:Flag of Latvia.svg|32px]] || [[Marina Galkina]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]], [[Nina Mikheeva]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]] || [[Georgia Whitla]] [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|32px]], [[Greig Hamilton]] [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|32px]] |- ! 16 | align = center | 2019 || [[Hispaania]] [[Pilt:Flag of Spain.svg|32px]], [[Kataloonia]], [[La Molina]] || align = center | 386 || [[Timmo Tammemäe]] [[Pilt:Flag of Estonia.svg|32px]], [[Rain Seepõld]] [[Pilt:Flag of Estonia.svg|32px]] || [[Anna Burlinova]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]], [[Maria Plyashechko]] [[Pilt:Flag of Russia.svg|32px]] || [[Polina Zakharova]] [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|32px]], [[Artem Gorodynets]] [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|32px]], [[Ievgenii Tsyren]] [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|32px]] |- ! 17 | align = center | 2022 || [[Tšehhi]] [[Pilt:Flag of Czech Republic.svg|32px]], [[Paprsek]] || align = center | 257 || [[Andris Ansabergs]] [[Pilt:Flag of Latvia.svg|32px]], [[Albert Herrero Casas]] [[Pilt:Flag of Spain.svg|32px]] || [[Mariann Sulg]] [[Pilt:Flag of Estonia.svg|32px]], [[Maris Terno]] [[Pilt:Flag of Estonia.svg|32px]] || [[Marie Zelena]] [[Pilt:Flag of Czech Republic.svg|32px]], [[Jaroslav Najman]] [[Pilt:Flag of Czech Republic.svg|32px]] |- ! 18 | align = center | 2023 || [[USA]] [[Pilt:Flag of the United States.svg|32px]], [[California]] || align = center | || || || |} ==Viited== {{viited}}{{Reflist}} ==Välislingid== * [http://wa.rogaine.asn.au/index.php/results/220-everlasting-results 1996. aasta rogaini MM, Mt. Singleton, Austraalia] * [http://www.nswrogaining.org/AboutEvents/Events/06WC/index.htm 2006. aasta rogaini MM, Warrambungles, Austraalia] * [http://8wrc2008.rogain.ee/ 2008. aasta rogaini MM, Karula rahvuspark, Eesti] * [http://wrc2010.org.nz/ 2010. aasta rogaini MM, Cheviot, Uus-Meremaa] * [http://www.rogaining.cz/wrc2012/en/ 2012. aasta rogaini MM, Přebuz, Tšehhi] * [http://wrc2013.com/ 2013. aasta rogaini MM, Alol, Venemaa] * [http://peakassurance.net/ 2014. aasta rogaini MM, Black Hills, Lõuna Dakota, USA] * [http://wrc2015.rogaining.fi/ 2015. aasta rogaini MM, Kiilopää, Soome] * [http://worldrogainingchamps.com.au/ 2016. aasta rogaini MM, Alice Springs, Austraalia] * [http://wrc2017.rogaining.lv/en/ 2017. aasta rogaini MM, Rāzna rahvuspark, Läti] * [https://www.wrc2019.cat/en/ 2019. aasta rogaini MM, La Molina, Kataloonia] * [https://www.wrc2020.com/ 2020. aasta rogaini MM, Sierra Nevada, USA] [[Kategooria:Rogain]] [[Kategooria:Maailmameistrivõistlused]] m66hu1dna794jlhqbmb4g6a9c5jb20m Kioma vald 0 425152 6184265 6130412 2022-08-27T16:28:23Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Kioma vald''' oli vald [[Võrumaa]]l. Kioma vald moodustati 1866. aastal. Vald hõlmas suurema osa praeguste [[Kiuma]], [[Aarna]] ja [[Varbuse]] küla maadest. Vallamaja asus Kiumal,<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> praeguses raamatukogu hoones. 1934. aastal ühines Kioma vallaga [[Kähri vald]], ühinemisotsus oli tehtud juba 1931. aastal.<ref>[https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Vallamajad/Kioma_Polva_vald_Kiuma/Kioma.xls XX saj. arhitektuur. Kioma vallamaja]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Võru Maavolikogu]] otsusega 28./29. oktoobrist 1932 (prot. nr. 1 p. 2) Kioma ja [[Kähri vald|Kähri val]]lad ühendati ja Kähri vald iseseisva omavalitsuse üksusena likvideeriti ja kõigi oma asutistega ning ühendati Kioma vallaga<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1933/12/05/4 712. Kohtu- ja siseministri 30. novembri 1933 otsus Kioma ja Kähri valdade ühendamise asjas.], Riigi Teataja, nr. 99, 5 detsember 1933</ref>. [[1939. aasta vallareform]]iga jagati Kioma vald [[Põlva vald (1939)|Põlva valla]] ja [[Kõlleste vald (1939)|Kõlleste valla]] vahel. Suurem osa Kioma vallast läks Põlva valla koosseisu, [[Ahja jõgi|Ahja jõest]] lääne pool olevad alad Kõlleste valla koosseisu.<ref>{{Netiviide |url=http://www.polva.ee/bw_client_files/polva_linn/public/img/File/Kiuma_arengukava.pdf |pealkiri=Kiuma küla arengukava 2013‒2023 |vaadatud=2016-01-10 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304134128/http://www.polva.ee/bw_client_files/polva_linn/public/img/File/Kiuma_arengukava.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> ===Vallavanemad=== *1907–1910 [[Johan Jahu]] *1917‒1924 [[Jaan Roht]] *?–1939 [[Johannes Nemvalts]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised vallad]] [[Kategooria:Võru maakonna endised vallad]] 777ylj8leexsm8oqell006l7nidd1k0 Enivere mõis 0 427120 6184417 6053118 2022-08-27T19:36:45Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] wikitext text/x-wiki '''Enivere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Sternberg'') oli [[poolmõis]] [[Martna kihelkond|Martna kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016)</ref>. Nüüdisajal jääb mõisa ala [[Lääne maakond]]a [[Lääne-Nigula vald]]a. ==Viited== {{viited}} {{Martna kihelkond}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Martna kihelkond]] [[Kategooria:Maydellide mõisad]] [[Kategooria:Buxhoevedenite mõisad]] [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] 0k4uvak1hkav7u2qgkny09xfio7aron Kääsla mõis 0 427150 6184419 4494781 2022-08-27T19:37:19Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] wikitext text/x-wiki '''Kääsla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Käsal'') oli [[Loodna mõis]]a [[kõrvalmõis]] [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. ==Viited== {{viited}} {{Kullamaa kihelkond}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Kullamaa kihelkond]] [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] hqa4xgxyhyc9x8rzgq1ydmcth8oax08 Vaida mõis 0 427347 6184426 5636998 2022-08-27T19:38:50Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] wikitext text/x-wiki '''Vaida mõis''' ([[saksa keel]]es ''Wait'') oli [[poolmõis]] [[Jüri kihelkond|Jüri kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l<ref name="Mõisaportaal">{{Mõisaportaal|harju|vaida}} (vaadatud 23.01.2016)</ref>. Nüüdisajal jääb mõis [[Harju maakond]]a [[Rae vald]]a<ref name="Mõisaportaal"/>. Mõis asutati 1630. aastatel<ref name="Mõisaportaal"/>. Mõisal oli aegade jooksul palju omanikke<ref name="Mõisaportaal"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|harju|vaida}} {{Jüri kihelkond}} [[Kategooria:Nierothide mõisad]] [[Kategooria:Pahlenite mõisad]] [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Jüri kihelkond]] [[Kategooria:Rae vald]] [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] 9ftzl52ma5todgquxi7grvhpl2jrwb1 Uusna mõis 0 427920 6184620 6114403 2022-08-28T08:03:46Z 2001:7D0:8A37:6900:A471:8DBD:94B3:9ED wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2020}} '''Uusna mõis''' ([[saksa keel]]es ''Neu-Tennasilm'') oli [[rüütlimõis]] [[Viljandi kihelkond|Viljandi kihelkonnas]] [[Viljandimaa]]l<ref name="Mõisaportaal">{{Mõisaportaal|vilj|uusna}} (vaadatud 27.01.2016)</ref>. Nüüdisajal jääb mõis [[Viljandi maakond]]a [[Viljandi vald|Viljandi valda,]] [[Uusna|Uusna külla]]<ref name="Mõisaportaal"/>.[[Fail:Uusna mõisa peahoone.jpg|pisi|295x295px|Uusna mõisa peahoone 2020. aasta detsembris]]Mõis asutati [[1743]]. aastal [[Tännassilma mõis (Viljandi)|Tänassilma mõisast]] eraldatud alast<ref name="Mõisaportaal" />. Mõisa eraldas ja kinkis ära Venemaa Keisririigi keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] ehk Elisabet I (valitses 1741–1762). Esimeseks omanikuks sai parun Balthasar [[Campenhausen|von Campenhausen]]. Mõis püsis ka tema poja käes, kuni tuli 1759. aastal uus mõisnik, kelleks oli parun Axel Heinrich [[Bruiningk|von Bruiningk]]. Mõis omandati abielu kaudu. Mõisa järgmine omanik, kelleks oli krahv Ludwig Wilhelm [[Zöge von Manteuffel|von Manteuffel]], ostis mõisa 1775. aastal 19 000 rubla eest. Von Manteuffelite käes oli mõis ainult viis aastat. 1780.aastal otsis mõisa ära kapten Carl Gustav von Taube 23 000 rubla eest. Suguvõsa [[Taube|von Taubede]] valitsemisaeg jäi võrreldes järgnevate valitsejatega lühikeseks, sest juba 1804. aastal ostis Carl [[Mühlen|von zur Mühlen]] mõisa 60 000 rubla eest.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Alo Särg|pealkiri=Viljandimaa Mõisad ja Mõisnikud|aasta=2007|koht=Tallinn|kirjastus=Argo|lehekülg=106-108}}</ref> 1871. aastal ostis mõisa koos tema valdustega kohalik talupoeg Hans Leik 35 500 hõberubla eest ja müüs selle aasta pärast edasi oma pojale Johann Hans Leigile 35 500 hõberubla eest.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Harry Erm|pealkiri=Viiratsi vald ajaloo tuultes. Talud, külad, majandid ja inimeste elu keerdkäigud. Uusna mõis|aasta=2013|koht=Viiratsi-Viljandi|kirjastus=Tallinna Raamatutrükikoda OÜ|lehekülg=216-217}}</ref> Uusna mõisat peeti küll rüütlimõisaks, aga vastavalt Balti eraseadusele oleks see pidanud olema kustutatud rüütlimõisate nimistust. Sellel põhjusel sai 25. oktoobril 1919 rüütlimõisa Eesti Vabariik. Rüütlimõisaks oli mõis jäänud arvatavasti mõne ametniku lohakuse tõttu. Leigid suutsid ikkagi säilitada osa mõisamaadest. Nõukogude ajal võõrandati mõis, alles 1996. aastal kompenseeriti 1941. aastal võõrandatud hooned ja vara. 20. sajandi alguses toimus suurem piimatööstuse rajamine.<ref name=":1" /> Mõisasüdamest läbiminev tee, mis on tänapäeval tuntud kui Uusna tee, oli kunagi Viljandi–Tartu maanteena. Tänapäeval on maantee ligi 200 m põhja poole viidud.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Eesti mõisaportaal|url=http://mois.ee/vilj/uusna.shtml|pealkiri=Uusna mõis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=10.12.2020}}</ref> Uusna mõisale kuulusid ka karjamõisad: Kereme (Kerreme) ja Vindla (Windla)<ref name=":0" />. == Hoonestus == [[Fail:Uusna mõis paremalt küljelt.jpg|pisi|293x293px|Uusna mõisa peahoone paremalt küljelt 2020. aasta detsembris]] === Peahoone === Peahoone on ehitatud 19. sajandi esimese poole lõpus hilisklassitsistlikus stiilis. Puidust mõisa puit on seega ligi 200 aasta vanune.<ref name=":2" /> Mõisa välimus on sümmeetriline, mõisa tagumine ja eesmine pool on ühenäolised, väikse erinevusega, mõisa esiküljel on kinnine veranda(klaasveranda) ehitatud. Hoone keskosa on kahekorruseline.<ref name=":0" /> Hoonele on tehtud Nõukogude ajal ka juurdeehitust, täpsemalt külgedele ja tagumisele küljele. Peahoone ees asub ka mõisa park, kust võib leida erinevad puuliike. Peahoone oli ka Nõukogude ajal kasutuses, kui [[Uusna sovhoos]]i peahoonena.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Harry Erm|pealkiri=Viiratsi vald ajaloo tuultes. Talud, külad, majandid ja inimeste elu keerdkäigud. Uusna sovhoos|aasta=2013|koht=Viiratsi-Viljandi|kirjastus=Tallinna Raamatutrükikoja OÜ|lehekülg=407; 426: 432-433}}</ref> === Aidahoone === Aida hoonele on peale ehitatud teine korrus. Aida välimus ja ehitus stiil võiksid kattuda peahoone ehituse ajaga. Aidahoone on tehtud maakivist, mille vahed on krohvitud üle. Aidahoone on arvatavasti valminud samal ajal kui mõisa puidust peahoone. Krohvivahele on lisatud kivikilde, mis annab nägusust juurde.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Veljo Ranniku|pealkiri=Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Viljandi rajoon|aasta=1978|koht=Tallinn|lehekülg=2(229)|kirjastus=}}</ref> === Laudahoone === Mõisa varasem laut võib olla pärit 19. sajandi esimese poole lõpust ja sellest on säilinud tänapäeva laudast üks pool. Laut oli kohati Uusna teega ja tema õu oli kiviaiaga ümbritsetud. Küsimusele miks saab varasema lauda valmimise aastaks võtta sama mis aidahoonelgi, siis sellepärast, et mõlemal on sama ehitusmeetodid.<ref name=":4" /> Mõisa korralik laut valmis 1939. aastal, mille lasi ehitada Heino Leik. 1936. aastal saadi lauta elekter.<ref name=":1" /> Laudahoone hävis tules 30. aprillil 2004.<ref name=":3" /> === Pilte === <gallery> Uusna mõisa tagune.jpg|Uusna mõis tagant vaadatuna detsembris 2020 Uusna mõisa park 2020. aasta detsembril.jpg|Mõisa park detsembris 2020 Uusna mõisa laut.jpg|Laudahoone 2020. aasta detsembris Uusna mõisa kunagine ait paremalt.jpg|Ait paremalt küljelt (detsember 2020) Uusna mõisa kunagine ait vasakult.jpg|Ait vasakult küljelt (detsember 2020) </gallery> == Valitsejate suguvõsad == [[Fail:Campenhauseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|pisi|250x250px|Campenhauseni suguvõsa vabahärravapp]] * '''von Campenhauseni suguvõsa''' aastatel 1743–1759 ehk ligi 16 aastat. <ref name=":0" /> * '''von Bruiningki suguvõsa''' aastatel 1759–1775 ehk ligi 16 aastat.<ref name=":0" /> * '''von Manteuffeli suguvõsa''' aastatel 1775–1780 ehk ligi viis aastat.<ref name=":0" /> * '''von Taubede suguvõsa''' aastatel 1780–1804 ehk ligi 24 aastat.<ref name=":0" /> * '''von zur Mühleni suguvõsa''' aastatel 1804–1871 ehk ligi 67 aastat.<ref name=":0" /> * '''Leikide suguvõsa''' aastatel 1871 – aprill 1941;1941 – oktoober 1944; 1995–... ehk juba ligi 98 aastat.<ref name=":1" /><ref name=":3" /> == Uusna mõisa kalmistu == [[Fail:Uusna matmispaik.jpg|pisi|left|Vaade Uusna mõisa ringsurnuaiale 2020. aastal detsembril]] Uusna mõisa kalmistul puhkavad von zur Mühlenid. Kalmistu rajas 1834. aastal Carl von zur Mühlen. Esimene matmine toimus samal aastal ja maetuks oli mõisniku abikaasa. Viimane inimene maeti 1904. aastal, kelleks oli Johanna Marie (Jenny) von zur Mühlen. Surnuaed on piiritletud ringikujulise kivist aiaga. Surnuaeda maeti ligi 13 inimest. Kuigi Leigid ostsid mõisa ära, ei saanud nad matmispaika endale, küll aga said selle hooldamiskohustuse. Samas ei toodud lepingus välja, kui suur matmispaik oleks olnud, oli ainult märgitud matmispaiga korrashoidmis kohustus. Kalmistu lasi ära lammutada 1948. aastal Uusna sovhoosi direktor Peeter Orgel, kellel oli plaanis ehitada sinna asemele kultuurihoone. Kultuurihoone materjali saamiseks langetati surnuaias suuremad kuused ja lammutati ära tänapäeval Saarekülas asuv Lohori palvemaja. Kultuurimaja ikkagi ei tulnud, sest kohalikud ei olnud ideest väga vaimustunud ning direktor lahkus paari aasta pärast oma ametikohalt. Tänapäeval on surnuaia ringmüür osaliselt säilinud ja piirkonda korrastab külaselts.<ref name=":3" /><ref>[[Taavi Pae]]. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. Magistritöö. Tartu 2002</ref> == Pärimus == Uusna mõisa kohta on kogunud ka pärimust. Uusna küla kohta ja selle ümbrusest on kogutud pärimust kõige rohkem Jaak Paju käest, kes ise olnud kohalik. Säilinud on lugu, kuidas mõisnik võtab maid käest ära, kui jõuab ajaloos kätte talude päriseks ostmise aeg. Varem valla käes olnud maid, näiteks Arumetsa mets, kus olnud isegi metsavahi maja, võtnud mõisnik endale ja ajanud metsavahi minema. Selleks mõisnikuks olnud von zur Mühleni suguvõsa liige.<ref>{{Netiviide|autor=Ida Jüriado|url=http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/vil/vil.html#p2-1|pealkiri=Viljandi khk. Ajalooline pärimus|väljaanne=Ajalooline pärimus Eesti Kultuuriloolisest arhiivist. Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakond.|aeg=1926|vaadatud=10.12.2020}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|vilj|uusna}} {{Viljandi kihelkond}} [[Kategooria:Viljandimaa mõisad]] [[Kategooria:Viljandi kihelkond]] [[Kategooria:Viljandi vald]] ts8txk250gnheilu7v13pcuzoy31icl Kiriku plats 0 428212 6184343 5969165 2022-08-27T17:16:34Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Kiriku plats''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Kesklinna linnaosa]]s<ref name="KNAB">[http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm Tallinna tänavad linnaosade kaupa]. KNAB, vaadatud 28.01.2016.</ref>. [[Pilt:St. Mary's cathedral.jpg|pisi|left|[[Tallinna toomkirik]], [[Toom-Kooli tänav]] 6]] [[Pilt:Kiriku plats.jpg|pisi|Kiriku plats]] ==Hoonestus== *Kiriku plats 1// [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 1//[[Toom-Rüütli tänav]] 2 asub endise [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna hoone|hoone]]. *Kiriku plats 2 // Kohtu tänav 2 // [[Piiskopi tänav]] 2, elamu *Kiriku plats 3 asub [[EELK Konsistoorium]] * == Ajalugu == 1939. aastal nimetati Kirikuplats, [[Tallinna linnavolikogu]] poolt<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/04/23/38 Rida Tallinna tänavaid ümberristimisele], Päewaleht, nr. 110, 23 aprill 1939</ref> Kiriku väljakuks. {{Commonscat|Kiriku plats}} ==Viited== {{viited}} {{Vanalinna asumi tänavad}} {{koord}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Tallinna väljakud]] evw8jqiiqvy7dhvkw94rte2ffj3a8hq Ryškėnai vald 0 428292 6184664 5086907 2022-08-28T10:01:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Ryškėnai vald | omakeelne_nimi_1 = leedu | Ryškėnų seniūnija | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 107 | elanikke = 2463 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Ryškėnai]] | asendikaart = Leedu/Telšiai rajoon }} '''Ryškėnai vald''' ([[leedu keel]]es ''Ryškėnų seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]i territooriumil. Valla pindala on 107 km². 2011. aasta seisuga elas seal 21463 inimest. Valla keskuseks on [[Ryškėnai]] [[küla]], vallamaja aadress on Masčio g. 5. Vallavanem on Gražina Sukurienė.<ref>[https://web.archive.org/web/20150114083509/http://www.telsiai.lt/go.php/lit/RYSKENU-SENIUNIJA]. Telšių rajono savivaldybė, vaadatud 29.01.2016.</ref>. Lisaks asub vallas ka [[Lauko Soda]] alev (2011. aastal 134 elanikku). <gallery> Lauko_Soda._Mokykla,_biblioteka.JPG|Lauko Soda seltsimaja BZN_Lieplauke_church_gate.jpg|Lieplaukė kirik Lauko_Soda,_tvenkinys.JPG|Lauko Soda paisjärv </gallery> {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke aastal 2001 !! Elanikke aastal 2011<ref>[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_08.htm?lang=lt#tels_r]. Telšių r. sav. , vaadatud 29.01.2016.</ref> |- | Berkinėnai || 108 || 160 |- | Brazdeikiai || 83 || 47 |- | Brizgai || 88 || 56 |- | Degučiai || 2 || 3 |- | Galkančiai || 15 || 6 |- | Gaubeliai || 24 || 24 |- | Irkiniai || 13 || 10 |- | Irtoganas || 0 || 0 |- | Judrėnai || 147 || 123 |- | Krėpštai || 70 || 55 |- | Kuodžiai || 70 || 47 |- | Lieplaukė || 293 || 258 |- | Mileikiai || 27 || 21 |- | Muitaičiai || 11 || 6 |- | Naručiai || 16 || 11 |- | Nešukuočiai || 6 || 2 |- | Purpliai || 33 || 42 |- | Rubežaičiai || 50 || 28 |- | [[Ryškėnai]] || 854 || 758 |- | Smiltiniai || 24 || 20 |- | Sodalė || 16 || 9 |- | Želvaičiai || 73 || 72 |- | Žilvičiai || 13 || 11 |- | Užgiriai || 189 || 557 |- | Vilkos || 6 || 3 |} == Viited == {{viited}} {{Telšiai rajoon}} [[Kategooria:Telšiai rajoon]] [[Kategooria:Leedu vallad]] 8hwbdmr58cpulmtuzhpivnr2y7yera8 Rootsi Pommeri 0 430367 6184535 6056638 2022-08-28T05:00:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = Rootsi Pommeri<br />''Svenska Pommern''<br />''Schwedisch Pommern'' |lipp = Naval Ensign of Sweden.svg |lipp-tekst = [[Rootsi lipp]] |vapp = Wappen_Pommern.svg |vapp-tekst = Pommeri vapp |asendikaart = Swedish Pomerania.PNG |asendikaart-tekst = Rootsi Pommeri (oranž) Rootsi impeeriumi osana aastal 1658 |algusaasta = 1630 |lõppaasta = 1815 |valitsusvorm = vürstiriik<br />[[Rootsi dominioonid|Rootsi dominioon]]<br />[[Saksa-Rooma riigi territooriumite loend|Saksa-Rooma riigi territoorium]] aastani 1806 |osa = Rootsi kuningriik |ajalugu1 = [[Stettini rahu (1630)]] |sündmus1 = 10. juuli 1630 |ajalugu2 = [[Vestfaali rahu]] |sündmus2 = <br />24. oktoober 1648 |ajalugu3 = [[Stettini rahu (1653)]] |sündmus3 = 4. mai 1653 |ajalugu4 = [[Stockholmi rahulepingud]] |sündmus4 = <br />21. jaanuar 1720 |ajalugu5 = [[Kieli rahuleping]]<br />[[Viini kongress]] |sündmus5 = <br />14. jaanuar 1814<br />4./7. juuni 1815 |peamised-keeled = [[Alamsaksa keel|alamsaksa]]/[[Saksa keel|saksa]]<br />[[Rootsi keel|rootsi]] |pealinn = [[Stettin]]<small><br />(1630–1720)</small><br />[[Greifswald]]<small><br />(1720–1814)</small> |riigipea = Hertsog |riigipea-nimi = [[Gustav II Adolf]] (esimene) |riigipea2 = Hertsog |riigipea-nimi2 = [[Karl XIII]] (viimane) |religioon = [[luterlus]] |eelnes = [[Pommeri hertsogkond]] |järgnes = [[Pommeri provints]] (1815–1945) }} '''Rootsi Pommeri''' oli [[Läänemeri|Läänemere]] rannikul tänaste [[Saksamaa]] ja [[Poola]] territooriumil asunud [[Rootsi dominioonid|Rootsi dominioon]] aastatel [[1630]]–[[1815]]. [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõja]] ja [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] järel oli Rootsi enda kontrolli alla saanud ulatusliku osa Läänemere lõunarannikust, sealhulgas [[Pommeri]] ning osad [[Liivimaa]]st ja [[Preisimaa]]st (''[[dominium maris baltici]]''). Rootsi, kellel oli alates [[Stralsundi piiramine (1628)|Stralsundi piiramisest]] aastal [[1628]] Pommeris garnison, oli [[1630]]. aastal sõlmitud [[Stettini rahu (1630)|Stettini rahuga]] saanud mõjusa kontrolli [[Pommeri hertsogkond|Pommeri hertsogkonna]] üle. [[1648]]. aastal sõlmitud [[Vestfaali rahu]]ga ja [[1653]]. aastal sõlmitud teise [[Stettini rahu (1653)|Stettini rahuga]] sai Rootsi enda valdusse [[Lääne-Pommeri]] (saksa keeles ''Vorpommern'') koos [[Rügen]]i, [[Usedom]]i ja [[Wolini saar|Wolini]] saartega ning riba [[Ida-Pommeri]]st (saksa keeles ''Hinterpommern''). Rahu üle räägiti läbi kui Rootsi kuninganna [[Kristiina]] oli alaealine ja Rootsit valitses aristokraatia. Selle tulemusena ei liidetud Pommerit Rootsi külge nii, nagu Prantsusmaa tegi oma vallutustega, mis oleks tähendanud [[pärisorjus]]e kaotamist, mida alates [[1616]]. aasta Pommeri talupojaseadustest praktiseeriti seal selle kõige rangemal kujul. Selle asemel jäi Pommeri osaks [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigist]], tehes Rootsi valitsejatest tiitli ''[[Riigivürst|Reichsfürsten]]'' kandjad ja jättes sealsele aadelkonnale täieliku kontrolli maapiirkondade ja sealsete elanike üle. Kuigi pärast seda, kui [[17. sajand]]i lõpus valitsenud Rootsi kuningad oma poliitilise võimu tagasi said, rakendus [[Mõisate reduktsioon|mõisate riigistamine]] ka Pommeri aadlike suhtes, jätkasid Vestfaali rahu tingimused Rootsi dominioonide [[ühtlustamise poliitika]] püüdluste takistamist Pommeris seni, kuni Saksa-Rooma riik aastal [[1806]] likvideeriti. [[1679]]. aastal kaotas Rootsi [[Saint-Germain-en-Laye rahu]]ga suurema osa oma [[Odra]] jõest itta jäänud Pommeri valdusi ja aastal [[1720]] kaotati [[Stockholmi rahulepingud|Stockholmi rahulepingutega]] ka [[Peene]] jõest lõunas ja [[Peenestrom]]i jõest idas asunud valdused. Need [[Brandenburg-Preisimaa]]le loovutatud alad ühendati [[Pommeri provints]]iga. Aastal [[1720]] sai Rootsi [[Frederiksborgi rahu]]ga tagasi need osad oma dominioonist, mille riik oli [[1715]]. aastal [[Stralsundi piiramine (1711-1715)|Stralsundi piiramisega]] [[Taani]]le kaotanud. Aastal [[1814]] loovutas Rootsi kuningriik oma Pommeri valdused [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] tulemusena (pärast [[Kieli rahuleping]]u sõlmimist) [[Taani]]le ja sai vastu [[Norra]]. Aastal [[1815]] läks piirkond pärast [[Viini kongress]]i [[Preisimaa]] omandusse. ==Geograafia== Rootsi Pommeri suurimad linnad olid [[Stralsund]], [[Greifswald]] ja aastani [[1720]] [[Stettin]] (tänapäeval Szczecin). Rootsi Pommeri aladel asunud [[Rügen]] on tänapäeva Saksamaa suurim saar. ==Omandamine Kolmekümneaastase sõja käigus== [[Fail:Gustav II of Sweden.jpg|150px|vasakul|pisi|[[Gustav II Adolf]]]] {{Vaata|Stettini rahu (1630)|Vestfaali rahu|Stettini rahu (1653)}} Pommeri sekkus [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastasesse sõtta]] 1620. aastatel ja olukorras, kus [[Stralsund]]i linna piiras keiserlik sõjavägi, sõlmis Pommeri valitseja [[Stettini hertsogkond|Stettini hertsog]] [[Bogislaw XIV]] [[1628]]. aasta juunikuus lepingu Rootsi kuninga [[Gustav II Adolf]]iga. [[1630]]. aasta [[10. juuli]]l pikendati leping [[Stettini rahu (1630)|Stettini rahuga]] "igaveseks" paktiks. Sama aasta lõpuks olid rootslased viinud lõpule Pommeri sõjaväelise okupeerimise. Seejärel oli Gustav II Adolf riigi tegelik valitseja ja kuigi Pommeri troonijärgluse õigustes tunnistati [[Grimnitzi leping]]ust tulenevalt küll [[Brandenburg]]i kuurvürst Georg Wilhelmi, nõudis Rootsi kuningas siiski, et [[Brandenburgi mark]] katkestaks suhted [[Saksa-Rooma keiser]] [[Ferdinand II]]-ga. Aastal [[1634]] määrasid Pommeri seisuste esindajad kaheksaliikmelise direktoraadi juurde ametisse vahevalitsuse, mis toimis seni, kuni Brandenburg käskis direktoraadi [[1638]]. aastal keiserliku ametisseseadmise õigusega laiali saata. Selle tulemusena langes Pommeri anarhiasse, sundides seeläbi rootslased tegutsema. Aastast [[1641]] kuni 1648. aasta rahulepinguni, mis õigused Rootsile andis, juhtis valitsust Stettinis asuv nõukogu (''Concilium status''). [[Osnabrück]]is aset leidnud rahuläbirääkimistel sai [[Brandenburg-Preisimaa]] [[Ida-Pommeri]] ehk [[Odra]] jõest idas asuva endise [[Pommeri hertsogkond|Pommeri hertsogkonna]] osa (v.a. Stettin). Rootsi sai Saksa-Rooma keiser [[Ferdinand III]]-lt läänivaldustena järgmised alad: Odra jõest idas olev maariba, mis hõlmas [[Dąbie]] ja [[Goleniów]]'i piirkondi ning Wolini saart ja [[Lääne-Pommeri]] koos Rügeni ja Usedomi saartega. [[1653]]. aasta Stettini rahu lahendas piiriküsimuse Brandenburgiga Rootsit soosivalt. [[Trebel]]i ja [[Recknitz]]i jõgesid mööda kulgev piir [[Mecklenburg]]iga järgis aastast [[1591]] pärinevat kokkulepet. ==Põhiseadus ja valitsemine== [[Fail:Pomerania 1653.PNG|pisi|270px|Endine [[Pommeri hertsogkond]] (keskel) pärast 1653. aasta Stettini rahu [[Rootsi]] ja [[Brandenburg]]i vahel jaotatuna. Rootsi Pommeri (ehk Lääne-Pommeri) on näidatud siniselt, Brandenburgi Pommeri (Ida-Pommeri) oranžilt.]] Pommeri [[aadelkond]] oli kindlalt välja kujunenud ja sel olid laialdased privileegid; seda vastupidi spektri teisele otsale, kus asus arvukas pärisorjade klass. Isegi veel [[18. sajand]]i lõpus moodustasid maaelanikest kaks kolmandiku just pärisorjad. Aadlike omanduses olevad maavaldused olid jaotatud piirkondadeks ning kuninglikud valdused, mis katsid umbes veerandi riigist, olid jaotatud ''amt''{{'}}ideks. Neljandiku Rootsi Pommeris asunud "rüütlite" maavalduste (''Rittergut'') omanikud olid Rootsi aadlid.<ref name="mBSGm" /> Hertsogi maavalduseid (''Domäne''), mis algselt jaotati Rootsi aadlike (kaks kolmandikku) ja ametnike vahel, hakkas aastal 1654 valitsema Rootsi endine kuninganna [[Kristiina]].<ref name="R9204" /> Rootsi aadlikud ja [[Pommerlased|pommerlastest]] aadlikud abiellusid omavahel ja muutusid 18. sajandi jooksul etniliselt eristamatuteks.<ref name="Lb3wg" /> Pommeri positsioon Rootsi kuningriigis sõltus Pommeri aadelkonna ja Rootsi riiginõukogu vahel avatud läbirääkimistest. Läbirääkimised ei olnud eriti tulemuslikud kuni [[17. juuni]]ni [[1663]], mil esitleti valitsusreformi. Alles [[1664]]. aastal tervitas Pommeri aadelkond Rootsi monarhi oma uue valitsejana. Pommeri kuninglik valitsus (''die königliche Landesregierung'') koosnes [[kindralkuberner]]ist (kes oli alati ka Rootsi [[riiginõunik (Rootsi)|riiginõunik]]) juhatajana, viiest kuningliku valitsuse nõunikust (kelle hulka kuulusid apellatsioonikohtu president, kantsler ja Stettini lossi kapten) ning kuninglike "amtide" inspektorist. Kui asjaolud seda nõudsid, võis seisuste esindajaid, aadelkonda, [[pürjel]]eid ja kuni 1690. aastateni ka vaimulikkonda kohaliku parlamendi [[Landtag]]i istungitele kokku kutsuda. Aadlikke esindas üks saadik piirkonna kohta ja neile omakorda andsid mandaadi vastavate piirkondade aadlike konvendid. Pürjelite esindaja oli üks saadik poliitiliste privileegidega linnast, eriti Stralsundist. Parlamendi tööd juhatas marssal (''Erb-landmarschall''). Seisuste istungil osalejatest kolmandiku moodustasid viis (algselt kümme) Landtagi nõunikku, kelle määras pärast nende seisuste poolt ülesseadmist ametisse Pommeri kuninglik valitsus. Need nõunikud moodustasid "Maanõukogu", mis oli vahendaja suhetes Rootsi valitsusega ja vaatas ka põhikirja üle järele. Seisused, kellel olid Pommeri hertsogite valitsemise all olnud suured volitused, ei olnud suutelised Rootsile märkimisväärset mõju avaldama, olgugi et 1663. aasta põhiseadus oli andnud neile Pommerit puudutavates asjades vetoõiguse. Ent nende petitsiooniõigusi ei olnud piiratud ja kuningas [[Fredrik I]] poolt neile 1720. aastal antud privileegide järgi oli neil ka selgesõnaline õigus osaleda seadusandlikus tegevuses ja maksustamise küsimustes. [[Stralsund]]i, [[Stettin]]i, [[Greifswald]]i ja [[Anklam]]i linnale oli tagatud sõltumatu jurisdiktsioon.<ref name="Werner Buchholz 1999, p.253" /> ==Õigussüsteem== Pommeri õigussüsteemis valitses järjekindla seadusandluse või isegi kõige põhilisemate seadusekogude puudumise tõttu suur segadus ning see koosnes selle asemel õiguslike põhimõtete ühendamatust kogust. Kui ei midagi muud, tõi Rootsi valitsemisaeg vähemalt kohtusüsteemi õigusnormid. Alates aastast [[1655]] sai esimese astme kohtutest kohtuasju [[Greifswald]]is asunud apellatsioonikohtusse edasi kaevata<ref name="Werner Buchholz 1999, p.253" /> (asus aastatel 1665–1680 [[Wolgast]]is). Greifswaldis määrati karistusi 1672. aastast pärineva [[David Mevius]]e juhtimisel valminud apellatsiooniseaduse järgi. [[Katoliku kirik]]u [[Kanooniline õigus|kanoonilist õigust]] puudutavad kohtuasjad suunati Greifswaldis asunud konsistooriumi. Apellatsioonikohtu kohtuasju sai edasi kaevata Saksamaa Rootsi dominioonide ülemkohtusse ehk [[Wismar]]is asunud [[1653]]. aastal avatud kõrgemasse tribunali<ref name="Werner Buchholz 1999, p.253" />. ==Teine Põhjasõda ja Skåne sõjad== [[Teine Põhjasõda|Teise Põhjasõja]] ajal aastatel [[1657]]–[[1659]] rüüstasid riiki [[Rzeczpospolita|Poola]], [[Habsburgide monarhia|Austria]] ja Brandenburgi väed. Piirkond oli [[Skåne sõda|Skåne sõja]] ajal aastatel [[1675]]–[[1679]] okupeeritud [[Taani]] ja Brandenburgi poolt, kusjuures Taani nõudis endale Rügenit ja Brandenburg ülejäänud Pommerit.<ref name="pDqXI" /> Ent mõlemad sõjakäigud olid võitjatele pooltele tulutud kui Rootsi Pommeri anti 1679. aasta [[Saint-Germain-en-Laye rahu]]ga tagasi Rootsile; välja arvatud Gollnow ja Odra jõest ida poole jääv maariba, mida Brandenburg hoidis enda käes vahetuskaubana reparatsiooni eest seni, kuni maksed aastal [[1693]] tasuti.<ref name="S0kiA" /> Kuna Pommeri oli kõvasti kannatanud juba Kolmekümneaastase sõja (1618–1648) ajal ja piirkonnal oli järgnevatel aastatel keeruline taastuda, andis Rootsi valitsus 1669. ja 1689. aastal välja määrused (''Freiheitspatente''), millega vabastati maksudest igaüks, kes kas ehitas või taastas maja. Need määrused kehtisid, kuigi neid sageli muudeti, aastani [[1824]].<ref name="RLLsz" /> ==Territoriaalsed muudatused Põhjasõja ajal== {{Vaata|Stralsundi piiramine (1711–1715)|Frederiksborgi rahu|Stockholmi rahulepingud}} [[Põhjasõda|Põhjasõja]] esimesed aastad Pommerit ei mõjutanud. Isegi kui Taani, [[Venemaa keisririik|Venemaa]] ja Poola väed aastal [[1714]] riigi piirid ületasid, käitus [[Preisi kuningriik]] enne agressoriks muutumist esmalt kõhkleva lepitajana. Rootsi kuningas [[Karl XII]] juhtis [[Stralsundi piiramine (1711-1715)|Stralsundi lahingus]] Pommeri kaitsmist terve aasta [[1714]]. aasta novembrist [[1715]]. aasta detsembrini – enne kui ta [[Lund]]i põgenes. Kui taanlased vallutasid [[Peene]] jõest põhjas asuva Rügeni ja [[Lääne-Pommeri]] (varasem Taani [[Rügeni vürstiriik]], mida hiljem hakati kutsuma nimega Uus Lääne-Pommeri ehk ''Neuvorpommern''), siis Preisimaa vallutas jõest lõunasse jäävad Lääne-Pommeri alad (said hiljem nimeks Vana Lääne-Pommeri ehk ''Altvorpommern''). Alates [[1716]]. aasta aprillist valitses Taani Pommerit Stralsundis asunud ja viiest liikmest koosnenud valitsuskomisjon.<ref name="Olesen132" /> Erinevalt Rootsi valitsemisest rakendas komisjon nii kohtu- kui ka täitevvõimu.<ref name="Olesen131" /> Seeläbi kasutas Taani enda poolt okupeeritud [[Bremen-Verden]]i (1712–1715) kogemusi: Taani kantsleri ja Taani absolutismi kehtestamine [[Taani-Norra]] kuninga [[Frederik IV]] valitsemise all<ref name="Olesen132" />. Komisjoni kuulusid ''[[landdrost]]'' [[von Platen]] (hiljem [[von Kötzschau]]), nõunikud [[Heinrich Bernhard von Kämpferbeck]], [[J. B. Hohenmühle]] ja [[Peter von Thienen]] ning kantsleri sekretär [[August J. von John]].<ref name="Olesen126" /> Aasta 1720 von Kämpferbeck suri ja teda asendas [[Andreas Boye]].<ref name="Olesen130" /> [[3. juuni]]l [[1720]] sõlmitud [[Frederiksborgi rahu]]ga kohustus Taani andma Rootsile tagasi kontrolli okupeeritud territooriumi üle, kuid sama aasta [[21. jaanuar]]il sõlmitud [[Stockholmi rahulepingud|Stockholmi rahulepinguga]] oli Preisimaale võimaldatud säilitada oma vallutused, sh Stettin. Sellega loovutas Rootsi [[Brandenburg-Preisimaa]]le nii 1648. aastal võidetud Odra jõest idas olevad alad kui ka Peene jõest lõunas oleva Lääne-Pommeri ning Wolini ja Usedomi saared. Taani andis oma Pommeri alad Rootsi valitsemise alla tagasi [[1721]]. aasta [[17. jaanuar]]il. Taani perioodist pärinevad valitsemisega seotud dokumendid viidi üle [[Kopenhaagen]]isse ja neid saab kasutada [[Taani Riigiarhiiv]]is.<ref name="Olesen131" /> ==Seitsmeaastane sõda== Rootsi jõuetu katse kaotatud territooriumid [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] Pommeri sõjakäikudega (1757–1762, nn [[Pommeri sõda]]) tagasi saada ebaõnnestus. Rootsi vägedel oli raskusi oma tegevuste kooskõlastamisel prantslastest ja venelastest liitlastega ja sõda, mis algas Rootsi sissetungiga Preisimaa Pommerisse, viis peagi selleni, et preislased okupeerisid suurema osa Rootsi Pommerist ja ohustasid Stralsundi. Kui Venemaa aastal [[1762]] Preisimaaga rahu sõlmis, astus ka Rootsi sõjast välja, naastes enne sõda valitsenud olukorra (''[[status quo ante bellum]]'') juurde. Rootsi pettumust valmistanud sooritus sõjas kahjustas veelgi riigi rahvusvahelist prestiiži. ==Ühendamine viimasel hetkel== [[Fail:Swedish Pomerania 1812.png|pisi|right|270px|Rootsi Pommeri (keskel-paremal) aastal 1812]] [[26. juuni]]l [[1806]] kuulutati kuningliku teadaandega Pommeri põhiseadus peatatuks ja tühistatuks. Eesõigus anti mitmele teisele varasemale Rootsi seadusele (1772. aasta valitsusreform, 1789. aastast pärinev ühendamise ja julgeolekuga seotud seadus ja 1734. aasta tsiviilkoodeks) ja neid pidi hakatama rakendama pärast [[1808]]. aasta [[1. september|1. septembrit]]. Selle kuninglikult sanktsioneeritud ''[[Riigipööre|coup d'état]]'' põhjuseks oli fakt, et vaatamata kuninglikule keelule olid Pommeri seisused pöördunud kohtute poole, et apelleerida kuninglike statuutide, eriti [[30. aprill]]ist [[1806]] pärineva Pommeri armee loomise statuudi, vastu. Uue käsuga püüdis Rootsi kuningas [[Gustav IV Adolf]] võtta kasutusele ministeeriumiteks jaotatud valitsust. Kasutusele võeti ka Rootsi kirikuseadus. Riiki jagati ka tollasele Rootsi haldusjaotusele vastavalt väiksemateks üksusteks (''socken''), mis omakorda moodustasid neli suuremat üksust (''härad''). Pommeri seisuste poole võis nüüd pöörduda vaid konkreetselt Pommeri ja Rügeniga seotud küsimustes. Landtagi uus korraldus kujundati [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäeva]] eeskujul ja augustis [[1806]] toimus ka uut korda järgiv istung, mis kuulutas oma lojaalsust kuningale ja tervitas teda endi valitsejana. Selle revolutsiooni kiiluvees teostati ja planeeriti hulga sotsiaalseid reforme; neist kõige olulisem oli pärisorjuse kaotamine sama aasta [[4. juuli]]st pärineva kuningliku statuudiga. Gustav IV Adolf alustas Rootsi Pommeris 1806. aastal ka uue tähtsa sadamalinna [[Gustavia (Rügen)|Gustavia]] ehitamist, kuid juba aastal [[1807]] okupeerisid [[Prantsusmaa]] väed ehituskoha.<ref name="v7IKV" /> ==Kaotus Napoleoni sõdade ajal== Rootsi liitumine [[Kolmanda koalitsiooni sõda|Kolmanda koalitsiooniga]], mille käigus pidas Rootsi maha oma ebaõnnestunud esimese [[Prantsuse-Rootsi sõda|Prantsuse-Rootsi sõja]], viis selleni, et Prantsusmaa väed okupeerisid Rootsi Pommerit aastatel [[1807]]–[[1810]]. Aastal [[1812]], mil Prantsusmaa väed taas Pommerisse marssisid, mobiliseeris Rootsi osana [[Kuuenda koalitsiooni sõda|Kuuenda koalitsiooni sõjast]] Napoleoni vastu sõjaväe ja võitles koos Venemaa, Preisimaa ja Austria vägedega Napoleoni vastu [[1813]]. aasta [[Leipzigi lahing]]us. Rootsi ründas ka [[Taani]]t ja [[1814]]. aasta [[14. jaanuar]]il sõlmitud [[Kieli rahuleping]]uga loovutas Rootsi Pommeri Taanile, saades vastu [[Norra]]. Rootsi Pommeri saatus otsustati [[Viini kongress]]i käigus [[1815]]. aasta [[4. juuni]]l Preisimaa ja Taani ning [[7. juuni]]l Preisimaa ja Rootsi vahel sõlmitud lepingutega. Selle manöövriga sai Preisimaa endale Rootsi Pommeri vahetuskaubana Taani osaks saanud [[Saksi-Lauenburg]]i vastu; kusjuures Preisimaa oli Saksi-Lauenburgi vahetanud eelnevalt vaid 14 aastat varem tehingus [[Hannoveri kuningriik|Hannoveri kuningriigiga]] viimasele taas loovutatud [[Ida-Friisimaa]] vastu.<ref name="etNob" /> Taani sai Preisimaalt ka 2,6 miljonit [[Taaler|taalrit]]. Sõjakahjude hüvitamiseks anti Rootsile 3,5 miljonit taalrit. Rootsi Pommeri liideti Preisimaaga kui [[Pommeri provints]]i osaks olev [[Uus Lääne-Pommeri]] (''Neuvorpommern''). ==Rahvastik== [[1764]]. aastal koosnes Rootsi Pommeri elanikkond 82 827 alamast: 58 682 maal ja 24 145 linnas, kusjuures 40% maaelanikkonnast olid pärisorjad (''leibeigen'').<ref name="Piskorski191" /> [[1766]]. aastal elas piirkonnas 89 000 elanikku ning [[1802]]. aastal juba 113 000, kusjuures elanikest veerand elas Rügeni saarel. [[1805]]. aastal oli elanike arv tõusnud 118 112-ni (79 087 maal ja 39 025 linnas; maal elanutest olid 46 190 pärisorjad).<ref name="Piskorski191" /> ==Kindralkuberneride loetelu== {{vaata|Rootsi kindralkubernerid}} ===Rootsi kindralkubernerid=== * [[Sten Svantesson Bielke]] (1633&ndash;1638) * [[Johan Banér]] (1638&ndash;1641) * [[Lennart Torstenson]] (1641&ndash;1648) * [[Carl Gustaf Wrangel]] (1648&ndash;1652) * [[Axel Lillie]] (1652&ndash;1654) * [[Arvid Wittenberg]] (1655&ndash;1656) * [[Carl Gustaf Wrangel]] (1656&ndash;1676) * [[Otto Wilhelm Königsmarck]] (1679&ndash;1687) * [[Nils Bielke]] (1687&ndash;1698) * [[Jürgen Mellin]] (1698&ndash;1711) * [[Mauritz Vellingk]] (1711&ndash;1713) * [[Johan August Meijerfeldt]] (1713&ndash;1747) * [[Axel von Löwen]] (1748&ndash;1767) * [[Hans Henrik von Liewen]] (1767&ndash;1772) * [[Fredrik Cornelius Soels de Witterzée]] (1772&ndash;1776) * [[Fredrik Vilhelm von Hessenstein]] (1776&ndash;1791) * [[Eric Ruuth]] (1792&ndash;1795) * [[Filip Julius Bernhard von Platen]] (1796&ndash;1800) * [[Hans Henric von Essen]] (1800&ndash;1812) * [[Johan August Sandels]] (1812&ndash;1815) * [[Wilhelm Malte zu Putbus]] (1815)<ref name="Petrick" /> ===Taani kindralkubernerid (1715–1721)=== * [[Franz Joachim von Dewitz]] (1715–1719)<ref name="Olesen117130" /> * [[Jobst von Scholten]] (1719–1721)<ref name="Olesen130" /> ===Prantsuse kindralkubernerid (1807–1813)=== * [[Guillaume Marie-Anne Brune]] (august 1807)<ref name="Petrick" /> * [[Gabriel Jean Joseph Molitor]] (oktoober 1807)<ref name="Petrick" /> * [[Jacques Lazare de Savattier de Candras]] (november 1807 kuni märts 1808)<ref name="Petrick" /> * [[Joseph Morand]] (1812–1813)<ref name="Petrick" /> ==Vaata ka== * [[Rootsi ajalugu]] * [[Rootsi suurvõimu ajastu]] * [[Rootsi dominioonid]] * [[Pommeri kindralkuberneride loend]] * [[Rootsi Wismar]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Werner Buchholz 1999, p.253">Werner Buchholz, Pommern, Siedler, 1999, p.253, ISBN 3-88680-272-8</ref> <ref name="Olesen132">{{cite book|last=Olesen|first=Jens|title=Justitia in Pommern|editor=Alvermann, Dirk; Regge, Jürgen|publisher=LIT|location=Berlin-Hamburg-Münster|year=2004|series=Geschichte|volume=63|page=132|chapter=Auswirkungen der dänischen Herrschaft auf Verständnis und Praxis der Tribunalstätigkeit, pages 111–132|isbn=3-8258-8218-7|language=German}}</ref> <ref name="Olesen131">{{cite book|last=Olesen|first=Jens|title=Justitia in Pommern|editor=Alvermann, Dirk; Regge, Jürgen|publisher=LIT|location=Berlin-Hamburg-Münster|year=2004|series=Geschichte|volume=63|page=131|chapter=Auswirkungen der dänischen Herrschaft auf Verständnis und Praxis der Tribunalstätigkeit, pages 111–132|isbn=3-8258-8218-7|language=German}}</ref> <ref name="Olesen126">{{cite book|last=Olesen|first=Jens|title=Justitia in Pommern|editor=Alvermann, Dirk; Regge, Jürgen|publisher=LIT|location=Berlin-Hamburg-Münster|year=2004|series=Geschichte|volume=63|page=126|chapter=Auswirkungen der dänischen Herrschaft auf Verständnis und Praxis der Tribunalstätigkeit, pages 111–132|isbn=3-8258-8218-7|language=German}}</ref> <ref name="Olesen130">{{cite book|last=Olesen|first=Jens|title=Justitia in Pommern|editor=Alvermann, Dirk; Regge, Jürgen|publisher=LIT|location=Berlin-Hamburg-Münster|year=2004|series=Geschichte|volume=63|page=130|chapter=Auswirkungen der dänischen Herrschaft auf Verständnis und Praxis der Tribunalstätigkeit, pages 111–132|isbn=3-8258-8218-7|language=German}}</ref> <ref name="Piskorski191">Jan M Piskorski, Pommern im Wandel der Zeiten, 1999, p.191, ISBN 83-906184-8-6</ref> <ref name="Petrick">{{cite book|last=|first=|title=Rügens Schwedenzeit 1648–1815|editor=Petrick, Fritz|publisher=Rügendruck|location=Putbus|year=2009|series=Rügens Geschichte von den Anfängen bis zur Gegenwart in fünf Teilen|volume=3|pages=18|chapter=|isbn=978-3-9808999-6-3|language=German}}</ref> <ref name="Olesen117130">{{cite book|last=Olesen|first=Jens|title=Justitia in Pommern|editor=Alvermann, Dirk; Regge, Jürgen|publisher=LIT|location=Berlin-Hamburg-Münster|year=2004|series=Geschichte|volume=63|pages=117, 130|chapter=Auswirkungen der dänischen Herrschaft auf Verständnis und Praxis der Tribunalstätigkeit, pages 111–132|isbn=3-8258-8218-7|language=German}}</ref> <ref name="mBSGm">Werner Buchholz, Pommern, Siedler, 1999, p.239, ISBN 3-88680-272-8</ref> <ref name="R9204">Werner Buchholz, Pommern, Siedler, 1999, p.255, ISBN 3-88680-272-8</ref> <ref name="Lb3wg">Werner Buchholz, Pommern, Siedler, 1999, p.259, ISBN 3-88680-272-8</ref> <ref name="pDqXI">{{cite book|title=Geschichte in Daten. Mecklenburg-Vorpommern|first1=Gerhard|last1=Heitz|first2=Henning|last2=Rischer|publisher=Koehler&Amelang|location=Münster-Berlin|year=1995|isbn=3-7338-0195-4|language=German|pages=239–241}}</ref> <ref name="S0kiA">{{cite book|title=Geschichte in Daten. Mecklenburg-Vorpommern|first1=Gerhard|last1=Heitz|first2=Henning|last2=Rischer|publisher=Koehler&Amelang|location=Münster-Berlin|year=1995|isbn=3-7338-0195-4|language=German|page=241}}</ref> <ref name="RLLsz">Felix Schönrock's studies in: Frank Braun, Stefan Kroll, ''Städtesystem und Urbanisierung im Ostseeraum in der frühen Neuzeit: Wirtschaft, Baukultur und historische Informationssysteme: Beiträge des wissenschaftlichen Kolloquiums in Wismar vom 4. Und 5. September 2003'',2004, pp.184ff, ISBN 3-8258-7396-X, ISBN 978-3-8258-7396-7, [https://books.google.com/books?id=kwOzlHo7h0QC&pg=PA88&dq=geschichte+pommern&lr=&as_brr=3&client=firefox-a&sig=ACfU3U1rPSdUeHUPmstXk-Ia-i6Z4H428Q#PPA184,M1]</ref> <ref name="v7IKV">*{{cite web|url=http://www.ruegen.de/gustavia.html|title=Gustavia – Ein schwedisches Hafen- und Stadtprojekt für Mönchgut|last=Asmus|first=Ivo|publisher=rügen.de|language=German, Swedish|accessdate=20.12.2009|archive-date=18.06.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100618152137/http://www.ruegen.de/gustavia.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="etNob">''Pommern'', Werner Buchholz (ed.), Werner Conze, Hartmut Boockmann (contrib.), Berlin: Siedler, 1999, pp. 363 seq. ISBN 3-88680-272-8</ref> }} ===Muud allikad=== * Andreas Önnerfors. "[https://lup.lub.lu.se/search/publication/21257 Svenska Pommern: kulturmöten och identifikation 1720–1815]". ==Välislingid== * [http://www.svenska-pommern.org/ Rootsi Kultuuripärandi Sihtasutus Pommeris] [[Kategooria:Rootsi uusaeg]] [[Kategooria:Pommeri]] [[Kategooria:Mecklenburg-Vorpommern]] [[Kategooria:Saksa-Rooma riigi valdused]] d1isqruc4b7ez0j2z82rskahljkodwf Rootsi Wismar 0 430701 6184536 6096379 2022-08-28T05:01:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = Rootsi Wismar<br />''Svenska Wismar''<br />''Schwedisch Wismar'' |lipp = Naval Ensign of Sweden.svg |lipp-tekst = [[Rootsi lipp]] |vapp = Klein Wappen Wismar.svg |vapp-tekst = Wismari vapp |asendikaart = Swedish Wismar.png |asendikaart-tekst = Rootsi Wismari (oranž) Rootsi impeeriumi osana aastal 1658 |algusaasta = 1648 |lõppaasta = 1903 |valitsusvorm = Vürstiriik<br />[[Rootsi dominioonid|Rootsi dominioon]]<br />[[Saksa-Rooma riigi territooriumite loend|Saksa-Rooma riigi]] läänivaldus |osa = Rootsi kuningriik |ajalugu1 = [[Vestfaali rahu]] |sündmus1 = 24. oktoober 1648 |ajalugu2 = Pantimine Mecklenburg-Schwerinile |sündmus2 = 1803<br> |ajalugu3 = Rootsi loobumine nõudest |sündmus3 = 1903 |peamised-keeled = [[Alamsaksa keel|alamsaksa]]/[[Saksa keel|saksa]]<br />[[Rootsi keel|rootsi]] |pealinn = [[Wismar]] |riigipea = Hertsog |riigipea-nimi = [[Kristiina]] (esimene) |riigipea2 = Hertsog |riigipea-nimi2 = [[Oscar II]] (viimane) |religioon = [[luterlus]] |eelnes = [[Mecklenburg-Güstrow]] |järgnes = [[Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond]] }} '''Rootsi Wismar''' oli aastatel [[1630]]–[[1815]] [[Rootsi dominioonid|Rootsi dominioon]], mis vastas ligikaudu tänapäevastele [[Wismar]]i linna piiridele. Lisaks Wismari linnale käisid Rootsi Wismari alla eksklaavidena ka [[Mecklenburg]]i piirkonnas asunud [[Neukloster]]i linn ja [[Poel]]i saar. Endine [[hansalinn]] Wismar asub [[Läänemeri|Läänemere]] rannikul tänapäeva [[Saksamaa]]l. Erinevalt teistest Rootsi aladest ei olnud Rootsi Wismaris ametis mitte [[kindralkuberner]], vaid lihtsalt [[kuberner]]. ==Ajalugu== ===Varajane ajalugu=== [[Rootsi-Poola sõda (1600–1629)|Rootsi-Poola sõja]] ja [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] järel hoidis Rootsi enda kontrolli all ulatuslikku osa Läänemere lõunarannikust, sealhulgas [[Pommeri]]t ning [[Liivimaa]] ja [[Preisimaa]] osi. Rootsi okupeeris Wismari esimest korda [[1628]]. aastal ja sõjaline okupatsioon muudeti täielikuks valitsemiseks Augsburgi rahuga.<ref name="wismar-stralsund1">{{cite web |url=http://www.wismar-stralsund.de/en/the_cities/history/swedish_era |title=Swedish era - Zwei Städte - Ein Erbe |publisher=Wismar-stralsund.de |date= |accessdate=30.01.2013 |archive-date=2.02.2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140202123043/http://www.wismar-stralsund.de/en/the_cities/history/swedish_era |url-status=dead }}</ref> Pärast seda, kui Wismaris asuvas Fürstenhofi nime kandvas hoones seati sisse kuninglik Wismari tribunal (''Wismarska tribunalet''), sai linnast kiiresti kõigi [[Rootsi]] Saksamaa aladel asunud valduste administratiivne keskus. See tegi vajalikuks Wismari kaitserajatiste ülesehitamise ja seda tööd määrati juhtima feldmarssal [[Erik Dahlbergh]].<ref name="wismar-stralsund1"/> Tööde tulemuseks olid täiesti kinnised kaitsevallidega kaitserajatised, mis moodustasid tõhusa igakülgse kaitsesüsteemi – süsteemi, mis vastas tollal kõige uuematele nõuetele ja mida seetõttu täiustati suure efektiivsusega. Säilinud on nende kindlustuste riismeid ja seda muuhulgas linna Lindengarteni nime kandvas osas, vana Wismari müürist idas. Aastast [[1654]] moodustasid mainitud kaks [[eksklaav]]i (Neuklosteri linn ja Poeli saar) osa kuninganna [[Kristiina]] elatusmaadest (''underhållsländer''). ===Põhjasõda=== Aastatel 1700–1721 peetud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal okupeeris Wismari [[Taani]], [[Preisimaa|Preisi]] ja [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Hannoveri]] vägedest koosnev koalitsioon. Selle tulemuseks oli linna üksikasjaliku kaitsesüsteemi hävitamine. Pärast seda, kui [[Fredriksborgi rahu]] [[Taani-Norra]] ja [[Rootsi]] vahelise sõja lõpetas, läks Wismar taas Rootsi kontrolli alla. Ent kuna Rootsi oli kaotanud mitu selle lähedal asuvat valdust (nagu [[Bremen-Verden]]) oma rivaalidele, hakkas Wismari tähtsus langema, kuna sellest sai suurema keskuse asemel pigem Rootsi eelpost. ===Rootsi valitsemise lõpp=== Aastal [[1803]] pantis Rootsi nii Wismari linna kui ka Wismari piirkonna muud Rootsi valitsemise all olnud alad 1,258 miljoni [[Riigitaaler|riigitaalri]] eest [[Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond|Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkonnale]], jättes endale siiski väljaostmise õiguse pärast 100 aasta möödumist. Sellest Rootsi õigusest tulenevalt ei olnud Wismar Mecklenburgi maapäeval esindatud kuni aastani [[1897]]. Aastal [[1903]] ütles Rootsi lõpuks oma nõuetest linnale lahti. ==Arhitektuur== [[Pilt:WismarAlterSchwede.jpg|pisi|left|Wismari keskuses asuv hoone Alter Schwede ('vana rootslane')]] Mitmed Wismari kõige omanäolisemad hooned ehitati just ajal, mil piirkond kuulus Rootsile. Rootsi ehitusstiilid segunesid meetoditega, mis olid valdavad ajal, mil linn kuulus [[Hansa Liit]]u, et luua [[Saksamaa]] ja [[Poola]] Läänemere rannikule ainulaadne arhitektuuriline motiiv. Tänu sellele, et säilinud on nii Hansa Liidu kui Rootsi valitsemise aegset arhitektuuri ([[tellisgootika]]t), on Wismari ja [[Stralsund]]i linn kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.<ref>{{cite web|url=http://whc.unesco.org/en/list/1067 |title=Historic Centres of Stralsund and Wismar - UNESCO World Heritage Centre |publisher=Whc.unesco.org |date= |accessdate=30.01.2013}}</ref> ==Vaata ka== * [[Rootsi dominioonid]] * [[Hansa Liit]] * [[Rootsi Pommeri]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Rootsi uusaeg]] [[Kategooria:Mecklenburg-Vorpommern]] syslogf3w15tin4e41odglzez1eziji Félix Ziem 0 430723 6184230 5832220 2022-08-27T15:39:41Z Velirand 67997 + kategooria wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Félix Ziem | Pilt = Félix Ziem photograph BNF Gallica.jpg | Pildisuurus = 200px | Pildi info = | Sünninimi = Félix-Francois Georges Philibert Ziem | Sünniaeg = [[26. veebruar]] [[1821]] | Sünnikoht = [[Beaune]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1911|11|10|1821|02|26}} | Surmakoht = [[Pariis]] | Rahvus = | Tegevusala = [[maastikumaal]] | Kunsti õppinud = | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Félix-Francois Georges Philibert Ziem''' ([[26. veebruar]] [[1821]] [[Beaune]] – [[10. november]] [[1911]] [[Pariis]]) oli prantsuse maalikunstnik, [[Barbizoni koolkond|Barbizoni koolkonna]] esindaja. Ziem alustas kunstiõpinguid [[Dijon]]i arhitektuurikoolis ja töötas mõnda aega [[arhitekt]]ina. [[1839]]. aastal kolis [[Marseille|Marseillesse]], kus [[Adolphe Monticelli]] tutvustas talle maalikunsti põhitõdesid. Aastail 1845–1848 reisis [[Itaalia|Itaalias]], kus põhiliselt tegeleski maalikunstiga. Hobist sai põhitegevusala. Veneetsias valmisid tal [[maastikumaal]]id, [[portree]]d ja [[Natüürmort|natüürmordid]]. Aastal [[1849]] esitleti tema töid [[Pariisi Salong]]is (Salon de Paris) ja need olid mitu aastat püsiekspositsioonis. Aastal [[1857]] tunnustas Prantsusmaa valitsus teda [[Auleegioni orden]]i rüütlikraadiga. Félix Ziem suri 1911. aastal ja ta maeti [[Père-Lachaise'i kalmistu]]le. === Galerii === <gallery> Pilt:Félix Ziem. Seascape. The neighborhoods of Venice.jpg| Pilt:Felix Ziem The Grand Canal, Venice.jpg|Veneetsia [[Suur Kanal]] Pilt:Toulon visit Loubet to french italian squadrons.jpg Pilt:Le Bosphore Félix Ziem.jpg </gallery> == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{JÄRJESTA:Ziem, Felix}} [[Kategooria:Prantsusmaa maalikunstnikud]] [[Kategooria:Père-Lachaise'i kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1821]] [[Kategooria:Surnud 1911]] bxq6aw63go6qq2haqc6j894543j5qi3 Nurtu mõis 0 433043 6184413 6109475 2022-08-27T19:35:07Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] wikitext text/x-wiki '''Nurtu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Nurms'') oli [[eramõis]] [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l.<ref name="RA mõisaregister">{{RA mõisaregister|1643}} (vaadatud 25.03.2016)</ref> Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Märjamaa vald]]a [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]]. Mõis rajati [[17. sajand Eestis|17. sajandil]] [[Valgu mõis]]ast eraldatud alast.<ref name="RA mõisaregister"/> 1788. aastal asutati Nurtu mõisas [[Nurtu klaasimanufaktuur|klaasimanufaktuur]], osa toorainest sai see ettevõte kohapealt, osa tuli muretseda Peterburist ja Tallinnast. 1805. aastall valmistati manufaktuuris aastas 500 kasti aknaklaasi. Manufaktuuris töötas 20 inimest, nende hulgas 2 välismaalast-meistrit, 5 vaba inimest palgalistena ja 13 pärisorja. 1818. aastal oli aknaklaasi toodang tunduvalt suurenenud ning peale selle valmistati ka väikesi peegleid. Töötajate arv oli kasvanud 24-ni, nende hulgas 7 meistrit ja 17 muud töötajat. 1826. aastal on teated, et Nurtu manufaktuur on sulgetud<ref>[[Jaan Konks]], PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI. JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, [[Tartu Ülikooli toimetised|Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised]], TARTU 1973, lk 64</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|1643}} {{Vigala kihelkond}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Vigala kihelkond]] [[Kategooria:Märjamaa vald]] [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] getnq3jlwxp7kt30zi5f3cqvrb3f7wg Rudiškiai vald 0 433669 6184576 5086999 2022-08-28T06:54:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Rudiškiai vald | omakeelne_nimi_1 = leedu | Rudiškių seniūnija | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 59,91 | elanikke = 800 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Rudiškiai]] | asendikaart = Leedu/Joniškise rajoon }} '''Rudiškiai vald''' ([[leedu keel]]es ''Rudiškių seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Joniškise rajoon]]is. Valla pindala on 60 km². 2011. aasta seisuga elas seal 800 inimest. Valla keskus on [[Rudiškiai]] küla. Vallamaja asub aadressil Senoji g. 34. Vallavanem on Jūratė Čepskienė.<ref>[https://web.archive.org/web/20210507001342/https://www.joniskis.lt/index.php?1764653625]. Joniškio rajono savivaldybė, vaadatud 31.03.2016.</ref> <gallery> Rudiškiai_(Joniškis).JPG|Rudiškiai Rudiškiai._Bažnyčia.JPG|Rudiškiai kirik Rudiškiai_(Joniškis),_mokykla.JPG|Rudiškiai algkool Rudiškiai_(Joniškis),_muziejus.JPG|Koduloomuuseum </gallery> {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref>[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_06.htm?lang=lt#joni_r]. Lietuvos statistikos departamento, vaadatud 31.3.2016.</ref> |- | Bartkūnai || 0 || 0 |- | Beržėnai || 122 || 115 |- | Buvainiai || 10 || 5 |- | Jankūnai || 160 || 142 |- | Kančiūnai || 11 || 18 |- | Lepšiai || 13 || 5 |- | Povilaičiai || 0 || 0 |- | [[Rudiškiai]] || 471 || 415 |- | Staneliai || 66 || 44 |- | Žmirkliai || 40 || 34 |- | Trumpaičiai || 13 || 9 |- | Trumpaitėliai || 7 || 0 |} Lisaks küladele asub vallas ka arvukalt [[huutor]]eid: {|class="wikitable" |+ Valla huutorid ! Huutor !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref>[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_06.htm?lang=lt#joni_r]. Lietuvos statistikos departamento, vaadatud 31.3.2016.</ref> |- | Bargavonės || 1 || 0 |- | Bičiušiai || 2 || 1 |- | Gulbinai || 0 || 0 |- | Mančiai || 1 || 1 |- | Pamūšis || 0 || 0 |- | Rimšeliai || 2 || 0 |- | Šilmikiai || 0 || 0 |- | Vaišnoriai || 9 || 11 |} == Viited == {{viited}} {{Joniškise rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Joniškise rajoon]] cvikuofntqy7zedvjro88kor2fn7pe5 Rossohhan 0 436048 6184550 6138258 2022-08-28T05:51:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{vaidlustatud}}{{keeletoimeta}} {{Järv | järve_nimi = Rosohan (''Росоха́н'') | pildi_nimi = Rosohan lake.jpg | pildi_seletus = | valgla_riigid = {{PisiLipp|Ukraina}} | suubuvad = | voolab_välja = | valgla suurus = | järve_pindala = 500 m² | suurim_pikkus = 50–70 m | suurim_laius = 20 m | kaldjoon = | keskmine_sügavus = | suurim_sügavus = 2,8 m (ka 4,5 m) | vee_maht = | kõrgus merepinnast = 1120 m | koord = 48|70|23|N|23|91|08|E | asendikaart = }} '''Rosohan''' ([[ukraina keel]]es: ''Росоха́н'') on [[mägijärv]] põliste metsadega kaetud [[Metsa-Karpaadid |Metsa-Karpaatide]] kõrgustikkudel [[Ivano-Frankivski oblast]]i [[Rožnjativi rajoon]]is Lääne-[[Ukraina]]s. ==Üldandmeid ja geograafiline asend== Järve pinna kõrgus merepinnast on 1120 meetrit, suurim sügavus 2,8 meetrit ja sõltuvalt sademete hulgast ka 4–4,5 meetrit.<ref name="touristclub" /> Järv jääb [[Gorganõ]] eelmäestike [[Aršitsa]] mägialadelt voolava 12 km pikkuse [[Mšana (jõgi) |Mšana]] jõe [[valgla]]sse. [[Pilt:Озеро Розсохан в травні.JPG|pisi|left |Rosohani järv maikuus]] Ukraina linnadest lähimad on Ivano-Frankivski oblasti suurimad [[Ivano-Frankivsk]], [[Kaluš]] ja [[Kolomõja]]. Järvele pääseb talispordisõpradele tuntud Osmoloda külast<ref name="krokomir" /><ref name="osmoloda" />, kust sinna läheb umbes 13 km pikkune looduskaunis ja tähistatud rada kõrvuti Mšana jõeoruga. <ref name="touristclub" /><ref name="otduk" /> ==Tekkimine== Rosohan paikneb Mentšeliki (ka Üla-Mentšeliki) mäe (1557 m) jalamil<ref name="wikimapia" /> ja lähim naaberjärv on Aršitsa.<ref name="otduk" /> Karpaatides 1450–1800 meetri kõrgusel merepinnast on leidunud rohkem kui 30 alpine järve, mille tekkepõhjuseks peetakse nõgude täitumist iidsete liustike sulavetega. Pindalalt järved ei ole kuigi suured ja sügavus ulatub 1,5 – üle 3 meetri, aga need ”mägede silmad” veetlevad lummavate vaadete ja ümbritseva maastikega. Vastavalt kohalike elanike uskumustele järved kiiravad vaimset salapära ja ligipääsmatust, nad kutsuvad ja seejärel karistavad kõiki neid, kes langesid kiusatusse nende hüplevate lainete särast.<ref name="touristclub" /> Nende suletud järvede tekke põhjuseks võib pidada nii [[maalihe]]t kui ka [[meteoriit]]i.<ref name="karpaty" /> ==Iseloomustus== Järve vesi on kristallselge<ref name="crystal" />, külm ja läbipaistev. Veetemperatuur ei tõuse üle +15 kraadi. Põhi on kivine. Kaldanõlvadel on liustikest vabaneva sulavee üleujutustes kaadunud puid.<ref name="uatravel" /> Järves ei leidu mikroorganisme ega kalu ning veealune floora on äärmiselt vaene.<ref name="livejournal" /> Seal ebaõnnestusid kõik katsed kasvatada kalu. Järve kaldanõlvad on järsud ja kivised<ref name="imgur" />, kohati kaetud sajandivanuste [[mänd]]idega. Järve ümber kasvab ülitihe mets<ref name="otpusk" />, kus on valik alpine ja metsataimekooslusi. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="touristclub">[https://web.archive.org/web/20160916092140/http://touristclub.com.ua/biblioteka-turista/dostoprimechatelnosti-karpat/ozera-karpat.html Karpaatide järved. ([[vene keel |ru]]: Озера Карпат.)], www.touristclub.com.ua. ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="krokomir">{{Netiviide |url=http://krokomir.com/places/lake/rosokhan |pealkiri=Rosohani järv (&#91;&#91;vene keel {{!}}ru&#93;&#93;:Озеро Росохан) |vaadatud=2016-05-04 |arhiivimisaeg=2016-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160624152425/http://krokomir.com/places/lake/rosokhan |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="osmoloda">[https://www.google.com/search?q=talkass+j%C3%A4rv&ie=utf-8&oe=utf-8&client=firefox-b-ab#q=Osmoloda+k%C3%BCla Osmoloda, Ivano-Frankivs'ka oblast, Ukraina, 77672]</ref> <ref name="otduk">[http://otdykh-v-karpatakh.com.ua/ozera/ozero-rosokhan.html Rosohani järv. ([[vene keel |ru]]:Озеро Росохан)], Puhkus Karpaatides. restkarpaty@ukr.net ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="wikimapia">[http://wikimapia.org/12933350/uk/%D0%93%D0%BE%D1%80%D0%B0-%D0%9C%D0%B5%D0%BD%D1%87%D0%B5%D0%BB%D0%B8%D0%BA Meltšelnikmägi. ([[vene keel |ru]]:Гора Менчелик]</ref> <ref name="karpaty">[http://guide.karpaty.ua/ru/places/rosochan Rosohani järv Gorganõs. ([[vene keel |ru]]:Озеро Росохан, Горганы)], ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="crystal">[http://www.thinkstockphotos.in/image/stock-photo-crystal-clear-mountain-lake/485257866 Kristallpuhas mägijärv. ([[inglise keel |en]]:Crystal clear mountain lake)], ([[inglise keel]]es)</ref> <ref name="uatravel">[http://ua-travel.info/en/news_details/0/56.html Aršitsa järved. ([[inglise keel |en]]:Travel lakes Arshytsia.)], Turism Ukrainas, reisiinfo. ([[inglise keel |en]]:Tourism in Ukraine, Travel.info).14.04.2014 ([[inglise keel]]es)</ref> <ref name="livejournal">[http://karpaty-com-ua.livejournal.com/201936.html Aršitsja. ([[ukraina keel |uk]]:Аршиця)], Livejournal, Karpaty_com_ua. 19.06.2012. ([[ukraina keel]]es)</ref> <ref name="imgur">[http://imgur.com/gallery/A1qX5 Mägijärv. ([[inglise keel |en]]:Mountain lake.)], Imgur. ([[inglise keel]]es)</ref> <ref name="otpusk">[https://web.archive.org/web/20170714211759/http://www.otpuskplus.com.ua/articles/127/ Matk Rosohan järvele – puhkus Ukrainas. ([[vene keel |ru]]:Поход к озеру Росохан - отдых в Украине)], Puhkus ja turism Ukrainas. ([[vene keel]]es)</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Rozsokhan Lake}} [[Kategooria:Ukraina järved]] ddcxjko0xcg6mox05vtqptm8n0l5rvk Plahvatusohtlike esemete likvideerimine 0 436376 6184469 6136596 2022-08-27T20:42:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2016}}{{keeletoimeta}} '''Plahvatusohtlike esemete likvideerimine''' ([[inglise keel]]es ''Explosive Ordnance Disposal'', lühend EOD) on protsess, mille käigus tehakse kahjutuks ohtlikke veel lõhkemata lõhkekehi. Protsessi esimeseks etapiks on tuvastada selliste lõhkekehade asukoht. Peale tuvastamist tuleb objekt identifitseerida – määrata lõhkekeha positsioon, sügavus ja iseloom – ning leida ligipääs objektile. EOD ülesanne on hinnata lõhkekehast tulenevat riski, võimaliku kahju ulatust ning võtta kasutusele vajalikud kaitsemeetmed. Lõhkekeha tuleb kahjutuks teha nii, et see kellelegi enam ohtu ei kujuta. Kuna valesti kasutatud lõhkemoona ohutuks tegemine sai alguse miinitõrjest, siis kasutatakse selle kirjeldamiseks sageli terminit "demineerimine" (inglise keeles ''mine action''). Ometi on tänapäeval õigem rääkida plahvatusohtlike esemete likvideerimisest (EOD – Explosive Ordnande Disposal), sest demineerimine ehk miinide kahjutukstegemine on vaid üks osa kogu EOD-st. ==Ajalugu== Tänapäevase EOD algusaastaks loetakse 1939. aastat, kui Ühendkuningriigi mereväel õnnestus kahjutuks teha sakslaste magnetiline miin. 1940. aastal alustati USA, selle mereväe ja merejalaväe EOD-alast koolitust Suurbritannias. Ameerika Ühendriigid ei olnud sel ajal veel sõjas, kuid tegutsesid aktiivselt selleks valmistumisega. Eeldati, et sõja korral pommitatakse linnu, ning seetõttu pöörati tähelepanu lõhkekehade kahjutuks tegemise oskusele. Ameerika Ühendriikides otsustati nii militaar- kui ka tsiviillõhkekehade kahjutuks tegemine jätta sõjaväelaste hooleks. Selle tagamiseks loodi juba 1941. aastal mitu sellele keskenduvat õppeasutust.<ref name="AzudH" /> Eestis algas EOD arendamine 1992. aastal, kui loodi esimesed demineerimisrühmad. Esialgu lahingumoona kahjutuks tegemisega tegelenud rühmadest arenes kiiresti välja laiapõhjaline struktuur, arendati välja võimekus pommiohutöödega tegelemiseks. Selle saavutamisel kasutati välisriikide abi, kuid juba 2002. aastal osaleti missioonidel Afganistanis ja 2008. aastal oldi esimese tegutseva üksusena Gruusias kohal. Tänapäevaks iseloomustab Eesti EOD rühmi struktureeritus, kiire reageerimine ja paindlikkus.<ref name=":0" /> ===Konventsioonid=== Tsiviilelanike elude kaotamise vähendamiseks on loodud rahvusvahelisi kokkuleppeid ja konventsioone. Neist tähtsaimad on APMBC (Anti-Personnel Mine Ban Convention), CCM (Convention on Cluster Munitions) ja CCW (Convention on Certain Conventional Weapons), mis hõlmavad kõiki ÜRO riike.<ref name="fXLr4" /> CCW peamine kondikava võeti arutusele 1980. aastal ning hiljem on sellele lisandunud erinevaid valdkondi hõlmavaid protokolle. CCW on kõigi selliste dokumentide aluseks, sest selle protokollid sätestavad täpselt paljude tavapäraste relvade kasutamise rahvusvaheliselt aktsepteeritud piirid. See juhindub peamiselt kaasaegse sõjapidamise põhimõtetest, mis eristavad selgelt tsiviil- ja militaarisikud ning taunivad põhjuseta tekitatavaid kahjustusi elanikkonnale ja keskkonnale. Esialgse kokkuleppe loomisel oli üheks eesmärgiks ka Külma sõja käigus toimunud võidurelvastumise lõpetamine. CCW protokollid käsitlevad järgmisi teemasid: *röntgeni abil tuvastamatud relvad ja killud; *maamiinid, püünismiinid ja muu; *süüterelvad; *pimestavad laserrelvad; *plahvatusohtlikud sõjajäänukid. APMBC võeti vastu 1997. aastal ja rakendati 1999. aastal. See keskendub sellise lõhkemoona kasutamise, kogumise, tootmise ja transpordi keelustamisele, mille otsene eesmärk on inimeste vigastamine ehk mis on mõeldud plahvatama inimeste läheduses või inimese puute tulemusena. Konventsioon ei hõlma moona, mis on mõeldud plahvatama kokkupuutel sõidukiga, sõiduki läheduses või demineerimise katsel. Samuti pööratakse tähelepanu vastava moona ohutu hävitamise põhimõtetele.<ref name="RyywS" /> CCM võeti vastu 2008. aastal ja rakendati 2010. aastaks. Põhimõtetelt sarnaneb see APMBC ja CCW-ga, tegeledes samuti tsiviilisikute kaitsega, kuid keskendub spetsiifilisemalt kobarmoonale (osamoonale). Selle konventsiooni loomise peamise põhjusena on välja toodud, et eeldatust erinevalt töötavad või hüljatud kobarpommid ohustavad eriti tsiviilisikuid, nende seas naisi ja lapsi ning võivad kahjustada majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Samuti võib kobarpommide kasutamine aastateks pidurdada konfliktijärgseid taastamisprotsesse, seda nii pagulaste tagasipöördumise kui humanitaarabi osutamise raskendamise näol. Eraldi on rõhutatud ka seda, et plahvatuste tagajärjel vigastatuid ei tohi vigastuse põhjustanud lõhkemoona tüübi põhjal diskrimineerida.<ref name="dNBFZ" /> ==EOD ehk plahvatusohtlike esemete likvideerimine== EOD tähendab lõhkemoona avastamist, tuvastamist, hindamist ja ohutuks tegemist. EOD-operatsioonide käigus on leitud miine, laskemoona, suurtükiväe mürske, rakette, lennukipomme ja palju muud. Konfliktidest alles jäänud lõhkemoonaga võib kokku puutuda mitmeti, näiteks lõhkemata ja hüljatud lahingumoona näol või pärast lõhkemoonalao plahvatust selle ümbruses.<ref name=":1" /> Lisaks lahtisele põletamisele ja lahtisele lõhkamisele (OBOD – ''open burning and open detonation'') on lõhkekehade kahjutustamiseks palju muidki mooduseid. Sellised on näiteks: *suletud põletamine (''closed burning'') *piiratud lõhkamine (''contained detonation'') *manuaalne lahtivõtmine (''manual disassembly'') *mehaaniline lahtivõtmine (''mechanical disassembly'') *robootiline lahtivõtmine (''robotic disassembly'') *väga madala temperatuurini jahutamine (''cryofracture'') *veega lõikamine (''hydro-abrassive cutting'') *veega läbipesemine (''water jet washout'') *mikrolainetega lõhkeaine kahjutuks tegemine (''microwave explosive melt-out'') Tänu kogemustele, mis on saadud konfliktide lahendamise olukorras, on mitmed lõhkekehadega tegelevad organisatsioonid hakanud kasutama oma oskusi, et minna kaugemale kui lihtsalt miinide ja muu sõjategevuse jäänuklõhkekehade tõrje, millest kõik alguse sai. Need organisatsioonid tegelevad nüüd ka ohtudega, mida põhjustavad väikesed kerged relvad (SALW) ja laskemoon. Enamasti on selline tegutsemine vastus mõne riigi palvele.<ref name=":1" /> EOD-d võib liigitada mitmel erineval moel. Üheks võimaluseks on jagamine käsitletava lõhkemoona olemuse järgi konventsionaalseks lõhkemoonaks ja isetehtud lõhkeseadeldisteks (IED). Teine võimalus on jagada militaartegevusega seotud (miinivälja demineerimine) ning humanitaarsuunitlusega EOD-ks. ==Humanitaarne EOD== Humanitaarne EOD on selline EOD liik, mis tegeleb kannatada saanud piirkondade taas elukõlblikuks muutmisega. Kasutada võib näiteks terminit lausdemineerimine, mis on plaaniline demineerimistöö kindlapiirilise maa-ala puhastamiseks maamiinidest ja plahvatusohtlikest sõjajäänustest vastavuses IMAS (International Mine Action Standards) nõuetega, mis kehtivad rahvusvahelisel demineerimistööl. Rääkides humanitaarsest EOD-st tuleb enamasti tegemist teha sõjaaegse plahvatusohtliku materjali kahjutuks tegemisega, lõhkemoona ladude turvaliseks muutmisega või lõhkemoona laos toimunud plahvatuste tagajärgede likvideerimisega. Suur probleem on lõhkemata lahingumoon (Unexploded Ordnance – UXO ) ja mahajäetud lahingumoon.<ref name=":1" /> Pommiülikond (ka EOD ülikond) on raske kogu keha kattev ülikond, mis on loodud pommi plahvatamisel kiiresti vabanevale rõhule ja kildudele vastu pidama ning seda kasutatakse üldiselt vaid humanitaarses demineerimises. Erinevalt ülakeha kaitsvast kuulivestist või killukaitsest peab pommiülikond kaitsema kogu keha, sest pommi plahvatamisega kaasnev võib mõjutada kogu organismi. Vajaliku kompromissina on täpsuse nimel katmata demineerija käed. Elutähtsate organite kaitsmiseks on ülikond ehitatud nii, et selle plaadid kattuks. EOD algusaegadel ei kasutatud pommiülikonda, sest tihti pidi lõhkemoonani pääsemiseks rasket füüsilist tööd tegema ja tolleaegse tehnoloogiaga ei oleks ka ülikond demineerijat plahvatuse korral päästnud. Esimesed pommiülikonnad olid tehtud kevlarist, kuid 1990. aastatel tehtud uurimustest selgus, et selline ülikond ei kaitse keha lööklaine eest, ning demineerijad võisid näiteks kopsurebendite tõttu surra. Tänapäevastes pommiülikondades on kevlar endiselt kasutusel, kuid sellega koos on kihtidena ka lööklainet summutav vaht ja plast. Lisaks keha kaitsmisele peab pommiülikond vastama ka töö spetsiifikast tulenevatele nõudmistele. Ülikond peab võimaldama peent motoorikat ja vaba liikumist, toestama pead ja selgroogu, olema hädaolukorras kiiresti eemaldatav, kaitsema kandjat kuumuse eest ning olema piisavalt kerge. Tehnoloogiate arengule vaatamata võivad pommiülikonnad endiselt olla väga rasked ja palavad ning seetõttu kantakse neid tavaliselt alles siis, kui kahtlane objekt on identifitseeritud. <ref name="maFL6" /> ==Veealune EOD== Kasvavad probleemid sõdadest jäänud plahvatusohtliku materjaliga rahvusvahelistes vetes on põhjustanud rahvusvaheliste plahvatusohtlike esemete likvideerimise standardite arendamise ning kogemuste jagamise EOD operatsioonidel.<ref name=":2" /> Sõjad ja mõtlematu sõjajärgne lahingmoona vette heitmine on viimase sajandi jooksul põhjustanud rahvusvaheliste vete täitumist plahvatusohtlike esemetega (EO – Explosive Ordnance). Selle probleemi suurimateks põhjustajateks on olnud *sõjaväe õhu- ja mereväe pommitamised; *mereväevastaste miinide külvamine; *sõjavägede laskerajad; *lõhkemoona vette heitmine; *laevade ja lennukite vrakid. Kuna veekogudeäärsed ehitusprojektid laienevad ning veealuse keskkonna avastamine kasvab samuti, puututakse üha enam kokku ühel või teisel moel vette sattunud lõhkemoonaga. Varem võisid veesiseseid lõhkekehasid eemaldada vaid sõjavägede allüksused, kellel oli vastav luba ning kvalifikatsioon. Mitmel pool maailmas on nüüdseks ka eraorganisatsioonid ja firmad saanud loa selliste ohupiirkondade puhastamiseks ning ohutumaks muutmiseks.<ref name=":2" /> Kuigi sõjavägi ning naftatööstus on viimase aastakümne jooksul välja arendanud veealuseid vaatlustehnoloogiaid, mis on suutelised tajuma ning kaardistama veealuseid lõhkekehasid, siis treening, kogemus ja kvalifikatsioon, mis on sellise operatsiooni jaoks vajalik, on sageli puudulik. Sukeldumisoperatsioonid vajavad samuti palju treeningut ning kogemust.<ref name=":2" /> ==SD – lõhkemoonalao plahvatus== Hoolimata rahvusvaheliste organisatsioonide tööst plahvatusohu vähendamiseks lõhkemoonaladude läheduses, tuleb plahvatusi aeg-ajalt endiselt ette, põhjustades surma ning suuri kahjustusi omandile ja keskkonnale. Suured lõhkemoona kogused võivad saada ohtlikuks, kui nende hoiustamise asukoha riskitase tõuseb või kui need satuvad pahatahtlike plaanidega organisatsioonide kätesse.<ref name=":3" /> Maamiinide keelu konventsiooni (APMBC) ja kobarmoona konventsiooni (CCM) kohaselt on kõik allkirjastanud riigid kohustatud hävitama kõik oma inimestevastased miinid ja kobarmoona. Kahjuks keelavad need kaks lepingut ära vaid väikese osa lõhkemoonast, mida hoiustatakse lademetes. Sellised lõhkeainelaod võivad olla ohtlikud ja ebastabiilsed. See probleem esineb eriti tugevalt riikides, kus ei pöörata kuigi palju tähelepanu lõhkemoona turvalisele hoiustamisele ja kasutamisele.<ref name=":3" /> Plahvatused lõhkemoonaladude piirkonnas võivad kaasa tuua suuri inimkaotusi, tõsiseid kahjustusi infrastruktuurile ja saastada suuri alasid paisates keskkonda lõhkemoona ja kahjulikke kemikaale. Aja jooksul võib lõhkemoon ka lekkima hakata ning sel viisil levitada suurel hulgal aineid, mis võivad põhjustada tulekahju- või plahvatusohtu.<ref name=":3" /> ===ASM – lõhkemoona ohutu kasutamine=== Lõhkemoonaladude tekitatud riski vähendamiseks on ülioluline luua tõhus lõhkemoona ohutu kasutamise protokoll (ASM) ja suurte koguste lõhkekehade kahjutuks tegemise plaan. Efektiivne lõhkekehade ohutuse juhend päästab elusid ning aitab hoida keskkonda turvalisena. ASM ja lõhkemoona ladude ohutuse kontrollimine on omavahel ühendatult lõhkemoona ohutu käsitsemise aluseks.<ref name=":4" /> Lõhkemoona ohutu kasutamise protokoll (ASM) on loodud, et lõhkekehadega oleks võimalik töötada efektiivselt ning samas turvaliselt, ükskõik, kas tegemist on moonalaoga või üksiku sõjast järele jäänud lõhkekehaga. Selle eesmärk on minimeerida kahjustusi inimestele, omandile ja keskkonnale ning vähendada plahvatusohtu. Lõhkemoona ohutu kasutamise protokolli põhilised elemendid on *olukorra hindamine ja turvaliste lõhkemoonaladude arendamine; *lõhkemoona ohutu kasutamise korra tutvustamine, milles on kirjas olulised protseduurid ja õpetused, kuidas hoiustada lõhkemoona turvaliselt ja kontrollitult. Efektiivne ASM hõlmab turvalise hoiustamise, jälgimise, transpordi ja likvideerimise õpetusi. Selle raames on kindlustatud, et kõik hooned ja varustus on turvaline ning vastab rahvusvahelistele standarditele. Kui neid standardeid ei järgita, siis võetakse kohe kasutusele meetmed, et olukorda parandada. Inspekteerimise abil otsitakse välja potentsiaalselt ohtlik lõhkemoon ning likvideeritakse enne, kui see saab muutuda reaalseks ohuks.<ref name=":4" /> ASM kindlustab ka, et tegevused, mida tehakse lõhkemoona lao ümbruses oleksid kontrollitud, regulatsioonidega kooskõlas ning et neid teeksid selleks kvalifitseeritud inimesed. Õpetades kohalikke töölisi tegema vajalikke toiminguid vastavalt protokollile kindlustatakse, et tulevikus, kui rahvusvaheline kontroll on lahkunud, jätkub tegevus ohutusreeglitele vastavalt.<ref name=":4" /> Lõhkekehade protokolli eesmärk on vähendada riski, mis on seotud lõhkekehade ning sõjast jäänud plahvatusohtlike objektidega. Kohtades, kus sellised objektid takistavad konfliktijärgset taastumist, tähendab lõhkekehadega töötamine ka sotsiaal- ja humanitaarabi andmist. See tähendab inimeste turvalisuse suurendamist ja relvastatud vägivalla vastu suunatud tegevust.<ref name=":4" /> ==Militaar-EOD – miinivälja demineerimine== Militaar-EOD on selline lõhkemoonaga tegelemine, mis toimub reaalsetel sõjalistel eesmärkidel lahingutegevuse või sõjaliste operatsioonide käigus. Demineerimine kui sõna ongi alguse saanud just sellest alaliigist – miinivälja kahjutuks tegemine sõjalisel otstarbel.<ref name=":0" /> ==Konventsionaalne lõhkemoon ja lõhkeseadeldis== Konventsionaalne ehk tavapärane lõhkemoon on kehtestatud tehnilistele nõuetele vastav, tööstuslikult toodetud, sõjategevuses sh õhkimisel kasutatav toode, mis reeglina sisaldab lõhkematerjali, pürotehnilist või süüteainet, tuuma-, bioloogilist, radioloogilist või muud ohtlikku ainet.<ref name=":0" /> Lõhkeseadeldis (IED – Improvised Explosive Device) on lõhkematerjali ja/või muud plahvatusohtlikku ainet sisaldav, plahvatust esile kutsuv, käivitusmehhanismi või -süsteemiga varustatud improviseeritud ese või toode, ka süüteseadeldis. Selliste lõhkeseadeldiste likvideerimist nimetatakse IEDD (Improvised Explosive Device Disposal) ehk isetehtud lõhkekehade likvideerimine.<ref name=":0" /> ==Standardid IMAS ja GICHID== On olemas kogumik ülemaailmseid juhiseid, et korraldada tõhusat lahingmoona käsitlemise korda ning aidata selle tõlkimist erinevatesse keeltesse. Lõhkekehade käsitlemise protokoll on välja töötatud, et parandada ohutust ja tõhusust lõhkekehadega toimetamisel ning et luua üldtunnustatud ja pidev lahendus lõhkekehadega seotud operatsioonidel. Nende standarditega on sätestatud juhtnöörid, põhimõtted ja vahel ka rahvusvahelised nõudmised. ===IMAS – International Mine Action Standards=== Rahvusvaheline lõhkemoonaga tegutsemise standard (IMAS – International Mine Action Standards) loob juhised, seab paika põhimõtted ja mõnel juhul ka defineerib rahvusvahelised nõudmised ja täpsustused lõhkemoonaga ümberkäimiseks. Need standardid on loodud, et muuta lõhkemoonaga ümberkäimine ohutumaks, efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks. Lisaks sellele edendatakse üldtuntud ja järjepidevat lähenemist plahvatusohtlike esemetega seotud operatsioonidel. IMAS on mõeldud põhiliseks juhtnööriks, mida järgida riiklikku lõhkemoonaga ümberkäimise protokolli arendades ja treenides.<ref name=":1" /> IMAS-i jälgib ja arendab tehniline komisjon, mida abistavad rahvusvahelised, riiklikud ja mitteriiklikud organisatsioonid. Seda protsessi kontrollib ja jälgib GICHD.<ref name=":1" /> ===GICHD – humanitaarne demineerimine=== GICHD (Geneva International Centre for Humanitarian Demining) on organisatsioon, mis pakub rahvusvahelist humanitaarabi ning tegeleb aktiivselt lõhkemoona käsitlemise ning sellega seotud sotsiaalsete probleemidega. Nende eesmärgiks on plahvatustes kannatada saanud või lõhkemoona tõttu ohtlikuks muutunud alade parendamine nii, et nendesse kohtadesse saaks tagasi tuua tsiviilelu. GICHID edendab rahvusvaheliste lõhkekehadega toimimise standardeid. Veel treenib GICHD EOD-ga seotud inimesi ning annab nõu, kuidas lõhkemoonaga kõige paremini ümber käia.<ref name=":1" /> ==Mõisteseletused== *'''Lahingumoon''' (''munition'') on kehtestatud tehnilistele nõuetele vastav, tööstuslikult toodetud, sõjategevuses sh õhkimisel kasutatav toode, mis reeglina sisaldab lõhkematerjali, pürotehnilist või süüteainet, tuuma-, bioloogilist, radioloogilist või muud ohtlikku ainet; *'''Lausdemineerimine''' on plaaniline demineerimistöö kindlapiirilise maa-ala puhastamiseks maamiinidest ja plahvatusohtlikest sõjajäänustest vastavalt IMAS (International Mine Action Standards) nõuetele, mis kehtivad rahvusvahelisel demineerimistööl. *'''Lõhkematerjal''' on lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav ese või toode. *'''Lõhkeseadeldis''' (IED) on lõhkematerjali ja/või muud plahvatusohtlikku ainet sisaldav, plahvatav laskemoon; *'''Lõhkemata lahingumoon''' (Unexploded Ordnance – UXO) on moon, mis on olnud süütelaenguga, sütikuga varustatud, lahinguks valmis seatud või muul viisil ette valmistatud relvakonfliktis kasutamiseks ja kasutusel olnud. *'''Mahajäetud lahingumoon''' on moon, mida ei ole kasutatud relvakonfliktis, mille üks relvakonflitust esile kutsuv, käivitusmehhanismi või -süsteemiga varustatud improviseeritud ese või toode, ka süüteseadeldis. *'''Lõhkekeha''' (''explosive ordnance'') on plahvatusohtlik lahingumoon, välja arvatud käsitulirelvadekti (?) osalistest on jätnud maha või minema visanud ja mis enam ei ole selle osalise kontrolli all, kes selle maha jättis või minema viskas. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=":0">http://epl.delfi.ee/news/melu/margus-kurvits-konfliktijargne-demineerimine-turvalise-keskkonna-tagatis?id=51179665</ref> <ref name=":1">http://www.gichd.org/</ref> <ref name=":2">http://www.gichd.org/mine-action-topics/sd-asm-and-eod/underwater-eod/</ref> <ref name=":3">http://www.gichd.org/mine-action-topics/sd-asm-and-eod/stockpile-destruction/</ref> <ref name=":4">http://www.gichd.org/mine-action-topics/sd-asm-and-eod/ammunition-safety-management-asm/</ref> <ref name="AzudH">{{Netiviide |url=http://www.bombdisposalclub.org.uk/BD_history.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-10 |arhiivimisaeg=2003-10-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20031002055110/http://www.bombdisposalclub.org.uk/BD_history.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="fXLr4">http://www.gichd.org/mine-action-topics/international-conventions/#.Vy-e31V97X4</ref> <ref name="RyywS">{{Netiviide |url=http://www.apminebanconvention.org/fileadmin/APMBC/text_status/Ottawa_Convention_English.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-10 |arhiivimisaeg=2016-10-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161020035630/http://www.apminebanconvention.org/fileadmin/APMBC/text_status/Ottawa_Convention_English.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="dNBFZ">{{Netiviide |url=http://www.clusterconvention.org/files/2011/01/Convention-ENG1.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-10 |arhiivimisaeg=2016-03-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160308073126/http://www.clusterconvention.org/files/2011/01/Convention-ENG1.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="maFL6">[[:en:Bomb_suit|https://en.wikipedia.org/wiki/Bomb_suit]]</ref> }} tby9obiy8tybk6lxmxhv10rr3ouhnel Jimmy Fontana 0 440738 6184488 6074845 2022-08-27T21:09:12Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[File:Jimmy Fontana 1960s.jpg|thumb|Jimmy Fontana (1960)]] '''Jimmy Fontana''' (õieti '''Enrico Sbriccoli'''; [[13. november]] [[1934]] [[Camerino]], [[Marche]], [[Itaalia]] – [[11. september]] [[2013]] [[Rooma]]) oli Itaalia näitleja, kontrabassist ja laulja-laulukirjutaja. Üle-euroopalise tuntuse sai ta lauluga "[[Il Mondo]]" (1965).{{lisa viide}} Tema teine ülipopulaarne laul oli "[[Che sarà]]" (Sanremo 1971 – 2. koht; [[Kristi Tammik]]u tõlkes "Lootus jääb"), mida seal esitasid ka [[José Feliciano]] ja [[Ricchi e Poveri]] (Eestis [[Uno Loop]] jt), kuid mis sai ülemaailmse tuntuse pigem [[José Feliciano]] esituses. Oma esinejanime eesnime võttis ta oma iidoli saksofonist [[Jimmy Giuffre]] järgi ning Fontana pärineb lihtsalt telefoniraamatust. {{DEFAULTSORT:Fontana, Jimmy}} [[Kategooria:Itaalia näitlejad]] [[Kategooria:Itaalia lauljad]] [[Kategooria:Itaalia heliloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 2013]] [[Kategooria:Kontrabassimängijad]] hxs9x0v04yi7alrrn4texfs9a89j5qb Orkse mõis 0 442787 6184422 6053086 2022-08-27T19:37:47Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] wikitext text/x-wiki '''Orkse mõis''' (saksa keeles Orks) oli [[Palivere mõis]]a [[kõrvalmõis]] [[Lääne-Nigula kihelkond|Lääne-Nigula kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l.<ref name="RA mõisaregister">{{RA mõisaregister|1703}} (vaadatud 12.08.2016)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|1703}} {{Lääne-Nigula kihelkond}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Lääne-Nigula kihelkond]] [[Kategooria:Buxhoevedenite mõisad]] [[Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad]] 0kvpa0elt5mjvi7kviritxofgtbn91p Kähri vald 0 444316 6184268 5880633 2022-08-27T16:29:03Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Kähri vald''' (saksa keeles Heimadra) oli [[vald]] [[Võrumaa]]l [[Põlva kihelkond|Põlva kihelkonnas]]. Vallamaja asus [[Tännassilma (Põlva)|Tännassilma]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|716}} (vaadatud 01.09.2016)</ref>–[[1934]]{{lisa viide}}. [[Võru Maavolikogu]] otsusega 28./29. oktoobrist 1932 (prot. nr. 1 p. 2) [[Kioma vald|Kioma]] ja Kähri vallad ühendati ja Kähri vald iseseisva omavalitsuse üksusena likvideeriti ja kõigi oma asutistega ning ühendati Kioma vallaga<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1933/12/05/4 712. Kohtu- ja siseministri 30. novembri 1933 otsus Kioma ja Kähri valdade ühendamise asjas.], Riigi Teataja, nr. 99, 5 detsember 1933</ref>. Valla alal asus [[Kähri mõis]].<ref name="RA vallaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|716}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Põlva kihelkond]] [[Kategooria:Võru maakonna endised vallad]] 28tzss860el8mgjxz3ehy9bkmm3dl1d Laatre õigeusu kalmistu 0 445002 6184438 5993134 2022-08-27T19:59:22Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki '''Laatre õigeusu kalmistu''' (ka '''Laatre II kalmistu''') on [[õigeusk|õigeusu]] [[kalmistu]] [[Tartumaa]]l [[Sangaste kihelkond|Sangaste kihelkonnas]], tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Valga maakond|Valga maakonna]] [[Valga vald|Valga vallas]] [[Laatre]] alevikus. Kalmistu asub [[Antsla–Tsirguliina tee]] ääres, see on kasutusel ja seda hooldatakse.<ref name="Kultuurimälestis"/> Kalmistu on tunnistatud [[kultuurimälestis]]eks.<ref name="Kultuurimälestis">{{Kultuurimälestis|4496}} (vaadatud 08.09.2016)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Kultuurimälestis|4496}} {{Coordinate|NS=57.872639|EW=26.274565|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Sangaste kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Valga vald]] [[Kategooria:Valga maakonna kalmistud]] [[Kategooria:Valga maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Eesti õigeusu kalmistud]] g2pge02d1tb67on1razvatsazzqo1bb Uusrokokoo 0 447899 6184433 6068564 2022-08-27T19:54:07Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Pilt:SofaBelter-BMA.jpg|thumb|300px|Uusrokokoo sohva (u 1850–1855)]] [[Pilt:Upmarket Lisbon (5963378049).jpg|thumb|300px|Majafassaad Lissabonis]] '''Uusrokokoo''' ehk '''neorokokoo''' ([[inglise keel]]es ''Neo-Rococo'' või ''Rococo Revival'') oli eklektiliselt ja elegantselt [[Historitsism|historitsistlik]] salongistiil, mis põhines [[18. sajand|18. sajandi]] alguse [[Rokokoo|rokokool]] ja tekkis uuesti, ajendatuna hilisklassitsistliku [[Prantsuse teine keisririik|''Teise keisririigi'']] [[Uusbarokk|uusbarokse]] imperiaalarhitektuuri kunstilaadist. Seejärel kohandati seda Inglismaal, kuigi enamasti aastatel 1840–1870 oli rokokoostiili taasteket näha kõikjal Euroopas. Ebatavaliste vormidega kaunistatud õilsas ja suurejoonelises justkui purskkaevulikus sisustusstiilis, millel olid üsna rikkad kliendid privilegeeritud elanikkonnast (ka [[Uusrikas|uusrikaste]]{{lisa viide}} seas), kombineerusid nii erinevad kunstilaadid kui ka dekoratiivesemete väljendused. Mõju avaldas see nii [[Maal|maalidele]], [[Trükis|trükistele]], [[Mööbel|mööblidisainile]] ja interjööride [[sisekujundus]]ele kui ka polstrite [[Tekstiilikunst|tekstiilikujundusele]]. Eriti kajastub uusrokokoo looklevate ridadega, keeruliste ja rafineeritud kaunistuste-nikerdustega, tujukate ja naturalistlike motiividega (nagu õrn õielehestik) buduaarlik luksus: kardinates, gobeläänides, mööbliesemetes, portselanist ja väärismetallist nõudes ning tarbeesemetes. Enamiku Lääne- ja Kesk-Euroopa keisririikide aadelkondades ning eriti [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ja [[Austria-Ungari|Austria-Ungaris]] peeti algset [[Rokokoo|rokokood]] rahvuslikuks stiiliks ning paljudele seostus see meenutusena rahvatraditsioonist. Kuigi stiil kehastas [[Euroopa]] imperialistlikke hiilgusi ja aristokraatlikke väärtusi, siis sellele vaatamata oli see 19. sajandi [[romantism]]i veelgi ilmekam väljendus, mis näitas ka kasvavat huvi ja vaimustust loodusmaastike vastu. Kuna seda ei peetud kindla ajaperioodi või paigaga piiratuks või seotuks, siis esines see mitme sisustamise stiililainena läbi [[XIX sajand|XIX sajandi]]. Sajandi teisel poolel muutus tagasihoidlikule [[Biidermeier|biidermeierstiilile]] järgnenud nii-öelda [[Viin|viinilik]] uusrokokoo seltskondlikult moodsaks sealhulgas [[Põhja-Ameerika]] tisleritöös nii mööbli- kui ka sisekujunduses, seda eriti USA suurlinnade jõukamas klassis New Yorgis, Philadelphias, Baltimore'is, Bostonis ja Chicagos. Euroopa luksus kogunes eelkõige niinimetatud [[Keisriosariik]]i, mis peegeldas selle mõjusid üle [[Ameerika|Uue Maailma]]. ==Vaata ka== *[[Victoria ajastu]] *[[Historitsism]] *[[Rokokoo]] *[[Uusromantism]] *[[Uusbarokk]] *[[Juugend]] {{Lääne kunst}} {{Commonscat|Rococo revival}} [[Kategooria:Kunstistiilid]] [[Kategooria:19. sajand]] [[Kategooria:Historitsism]] r5sjviv5k0l3mijgsgf0euk3h3owbo6 Our English Coasts 0 449175 6184392 5291019 2022-08-27T19:10:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Looming |nimetus = „Meie Inglismaa rannikud“ |originaal = „Our English Coasts“ |kujutis = William_Holman_Hunt_-_Our_English_Coasts%2C_1852_%28%60Strayed_Sheep%27%29_-_Google_Art_Project.jpg |pildi_laius = 388x285px |pildiallkiri = |autor = [[William Holman Hunt]] |valmimisaeg = |loomisaeg = 1852 |loomiskoht = |avamine = |pyhitsemine = |liik = [[maal]] |kunstistiil = |tehnika = [[õlimaal]] |zhanr = |kunstivool = |otstarve = |kasutus = |materjal = [[lõuend]] |teema = |mootmed2 = 76&#160;cm ×&#160;122&#160;cm |mootmed3 = |korgus = |asukoht = [[Tate Britain]], [[London]] |pyhendatud = |omanik = |pealdis = |tagakirje = |seisund = |inventarinumber= |koordinaadid = |commons = }} „'''Meie Inglismaa rannikud'''“ ([[inglise keel]]es „Our English Coasts“), tuntud ka kui „'''Eksinud lambad'''“ („Strayed Sheep“), on inglise kunstniku [[William Holman Hunt]]i<ref>{{cite web |url=http://www.preraphaelites.org/the-collection/artist-biography/william-holman-hunt/ |title=William Holman Hunt |trans-title= |date= |accessdate=14.11.2016 |publisher=Pre-Raphaelite Online Resource // Birmingham Museums & Art Gallery |language=inglise |archive-date=7.10.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101007115114/http://www.preraphaelites.org/the-collection/artist-biography/william-holman-hunt/ |url-status=dead }}</ref> õlimaal lõuendil.<ref>{{cite web|url=https://www.google.com/culturalinstitute/beta/asset/our-english-coasts-1852-strayed-sheep/_wF_pFx9qFQ8vw |title=Our English Coasts, 1852 (`Strayed Sheep') |trans-title= |date= |accessdate=14.11.2016 |publisher=Google Arts & Culture |language=inglise }}</ref> 1852. aastal valminud teose omandas 1946. aastal [[Art Fund]]i vahendusel [[Tate Britain|Tate'i galerii]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://smarthistory.khanacademy.org/hunt-our-english-coasts-strayed-sheep.html''Our English Coasts, 1852 (`Strayed Sheep')''] Smarthistory saidil [[Kategooria:William Holman Hunti maalid]] az51kp1ukug6iujski9cd0sil3jmris Saulius Damulevičius 0 449394 6184470 6138752 2022-08-27T20:44:24Z 188.69.39.92 Fixed typo wikitext text/x-wiki '''Saulius Damulevičius''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1982]] [[Kaunas]]es) on leedu [[alpinist]].<ref name="alpin"/> Ta on tõusnud [[Kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelise]] mäe tippu (2016).<ref name="alpin"/> Aastatel 2012–2016 oli ta [[Leedu Alpinismi Assotsiatsioon]]i president. Damulevičius lõpetas 2001. aastal [[Kaunase jesuiitide gümnaasium]]i.<ref name="alpin"/> Ta tegutseb ka [[fotograaf]]ina<ref name="alpin"/>. == Alpinism == 2004. aastal tõusis ta [[Alpid]]es [[Mont Blanc]]i (4808 m) tippu. === Tõusud seitsmetuhandeliste tippu === Ta on tõusnud [[Pamiir]]is 2007. aastal [[Lenini mäetipp|Lenini mäetippu]] (7134 m), 2010. aastal [[Korženevskaja]]le (7105 m) ja [[Ismoili Somoni mäetipp|Ismoili Somoni mäetippu]] (7495 m) ning 2012. aastal [[Hiina]] territooriumile jääva [[Muztagata]] (7509 m) tippu.<ref name="alpin"/> 2015. aastal ronis ta [[Tian Shan]]is ja tõusis selle [[mäestik]]u kõrgeimatele tippudele – [[Han-Tengri]]le (7010 m) ja [[Džengiš]]ile (7439 m). Ta on teinud [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopardi]] aunimetuse saamiseks vajalikud tipputõusud kõigile endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] üle 7000 m kõrgustele mäetippudele.<ref name="alpin"/> === Tõusud kaheksatuhandeliste tippu === 2013. aasta juunis võttis ta osa [[Aleksandra Dzik]]i juhtimisel toimunud rahvusvahelisest mägiekspeditsioonist [[Nanga Parbat]]ile (8125 m) [[Gilgit-Baltistan]]i provintsis [[Pakistan]]i loodeosas. 23. juunil tabas mäe jalamil (4200 m kõrgusel) asuvat baaslaagrit [[Ţālebān]]i terrorirünnak, mille käigus hukkus 11 alpinisti, sealhulgas tema ekspeditsioonikaaslane ja kaasmaalane [[Ernest Markšaitis]].<ref name="offsport"/><ref name="olananga"/> 2016. aastal osales ta [[Kõrgõzstan]]i [[Himaalaja]] ekspeditsioonil ja tõusis 30. septembril [[Kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelise]] [[Manaslu]] (8163 m) tippu. Samal päeval tõusis tippu ka ekspeditsiooni koosseisus kaasa teinud esimese [[Läti]] naisalpinistina Lumeleopardi aunimetuse saanud [[Natalja Zenina]].<ref name="russ2"/> ==Tunnustus== *2015 – [[Leedu parim alpinist]]<ref name="min"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="alpin">[http://alpinizmo.vikis.lt/wiki/index.php/Saulius_Damulevi%C4%8Dius Saulius Damulevičius]. alpinizmo.vikis.lt</ref> <ref name="russ2">[http://russianclimb.com/russian/ НОВОСТИ]. russianclimb.com</ref> <ref name="offsport">[https://web.archive.org/web/20161224032617/http://off.sport.pl/off/1,111379,14211395,Jacek_Teler_o_dramatycznej_wyprawie_na_Nange_Parbat_.html Jacek Teler o dramatycznej wyprawie na Nangę Parbat: Mogliśmy zginąć]. 2.07.2013. off.sport.pl</ref> <ref name="olananga">[http://ola-dzik.pl/wyprawy/international-nanga-parbat-expedition-2013/nanga-parbat-2013/ Nanga Parbat 2013]. ola-dzik.pl</ref> <ref name="min">[http://www.15min.lt/pasaulis-kiseneje/naujiena/kelioniu-pulsas/apdovanoti-geriausi-lietuvos-alpinistai-ir-zygeiviai-637-545957 Apdovanoti geriausi Lietuvos alpinistai ir žygeiviai]. 24.11.2015. 15min.lt</ref> }} == Välislingid == *[http://www.delfi.lt/grynas/archive/ekspedicijos-dalyvis-saulius-damulevicius.d?id=61562756 Ekspedicijos dalyvis: Saulius Damulevičius]. 6.06.2013. delfi.lt (<small>leedu keeles</small>) *[https://www.youtube.com/watch?v=-Haw0NQ63KM High Altitude Expeditions | Saulius Damulevičius | TEDxVytautasMagnusUniversity]. Esinemine [[TEDx]] konverentsil 2015. aasta detsembris [[Vytautas Suure Ülikool]]is (<small>inglise keeles</small>) *[http://ru.delfi.lt/news/live/potryasennyj-ubijstvom-v-pakistane-damulyavichyus-my-opasalis-chto-napadenie-mozhet-povtoritsya.d?id=61702277 Потрясенный убийством в Пакистане Дамулявичюс: мы опасались, что нападение может повториться]. 25.06.2013. ru.delfi.lt *[http://ola-dzik.pl/wp-content/uploads/Saulius-Damulevicius1.jpg Saulius Damulevičius]. Foto. ola-dzik.pl *[http://www.delfi.lt/grynas/archive/ekspedicijos-dalyvis-saulius-damulevicius.d?id=61562756 Ekspedicijos dalyvis: Saulius Damulevičius]. delfi.lt {{JÄRJESTA:Damulevičius, Saulius}} [[Kategooria:Leedu alpinistid]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] fesmsi7r29cfdtsmv7h3ublbam2oeis Jaak Vaus 0 449933 6184195 6135250 2022-08-27T13:36:50Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki '''Jaak Vaus''' ([[3. veebruar]] [[1946]] [[Märjamaa]] – [[27. august]] [[2022]]) on eesti teatrikunstnik. ==Haridus== 1964. aastal lõpetas ta [[Märjamaa Keskkool]]i.<ref>[http://www.marjamaa.edu.ee/15-lend Märjamaa Keskkool. 15. lend 1964.a]</ref> Aastatel 1965–1967 õppis [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] metallikunsti. 1972. aastal lõpetas ta ERKI teatrikunsti eriala (''cum laude'').<ref>[http://www.artun.ee/stsenograafiateatridekoratsiooni-maal-2/ EKA vilistlased, stsenograafia]</ref> ==Töö== Aastatel 1970–1980 oli ta [[Eesti NSV Riiklik Nukuteater|Eesti NSV Riikliku Nukuteatri]] peakunstnik, 1980–1993 [[Eesti Riiklik Noorsooteater|Eesti Riikliku Noorsooteatri]] peakunstnik, 1998–2000 [[Vanalinnastuudio]] peakunstniku kohusetäitja, 1993–2009 [[Ugala]] peakunstnik. 2009. aastast on ta vabakutseline teatrikunstnik. Aastatel 1985–1986 oli ta [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] lavakunstikateedri õppejõud, 1993–1995 [[Viljandi Kultuurikolledž]]i õppejõud.<ref>[http://lavastuskunst.ee/est/liikmed/jaak-vaus/ Eesti Lavastuskunstnike Liit. Jaak Vaus]</ref> Teinud 2019. aasta seisuga üle 280 kujunduse teatrites ja mujal. ==Tunnustus== *1972, 1974, 1976, 1979, 1982 [[Eesti NSV Teatriühing]]u preemia<ref>[http://www.sirp.ee/wp-content/uploads/2013/10/www.teatriliit.ee_files_auhinnad.pdf Eesti NSV Teatriühingu preemiad parimate loominguliste saavutuste eest]</ref> *1982 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] *1986 Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu aukiri *1990 [[Eesti NSV rahvakunstnik]] *2005 [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]] *2007 [[Kaarel Saha preemia]] *2014, 2016, 2017 Rakvere Teatri kolleegipreemia *2022 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=407368 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri peakunstnik, Eesti NSV teeneline kunstnik Jaak Vaus (1982)] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=447680 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Viljandi Draamateatri "Ugala" kunstnik Jaak Vaus ja lavastusala juhataja Ülo Selter "Ugala" laval] {{JÄRJESTA:Vaus, Jaak}} [[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 6y55xusolsyjqsgff6ps9rxsw8s4hkm 6184196 6184195 2022-08-27T13:37:00Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki '''Jaak Vaus''' ([[3. veebruar]] [[1946]] [[Märjamaa]] – [[27. august]] [[2022]]) oli eesti teatrikunstnik. ==Haridus== 1964. aastal lõpetas ta [[Märjamaa Keskkool]]i.<ref>[http://www.marjamaa.edu.ee/15-lend Märjamaa Keskkool. 15. lend 1964.a]</ref> Aastatel 1965–1967 õppis [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] metallikunsti. 1972. aastal lõpetas ta ERKI teatrikunsti eriala (''cum laude'').<ref>[http://www.artun.ee/stsenograafiateatridekoratsiooni-maal-2/ EKA vilistlased, stsenograafia]</ref> ==Töö== Aastatel 1970–1980 oli ta [[Eesti NSV Riiklik Nukuteater|Eesti NSV Riikliku Nukuteatri]] peakunstnik, 1980–1993 [[Eesti Riiklik Noorsooteater|Eesti Riikliku Noorsooteatri]] peakunstnik, 1998–2000 [[Vanalinnastuudio]] peakunstniku kohusetäitja, 1993–2009 [[Ugala]] peakunstnik. 2009. aastast on ta vabakutseline teatrikunstnik. Aastatel 1985–1986 oli ta [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] lavakunstikateedri õppejõud, 1993–1995 [[Viljandi Kultuurikolledž]]i õppejõud.<ref>[http://lavastuskunst.ee/est/liikmed/jaak-vaus/ Eesti Lavastuskunstnike Liit. Jaak Vaus]</ref> Teinud 2019. aasta seisuga üle 280 kujunduse teatrites ja mujal. ==Tunnustus== *1972, 1974, 1976, 1979, 1982 [[Eesti NSV Teatriühing]]u preemia<ref>[http://www.sirp.ee/wp-content/uploads/2013/10/www.teatriliit.ee_files_auhinnad.pdf Eesti NSV Teatriühingu preemiad parimate loominguliste saavutuste eest]</ref> *1982 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] *1986 Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu aukiri *1990 [[Eesti NSV rahvakunstnik]] *2005 [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]] *2007 [[Kaarel Saha preemia]] *2014, 2016, 2017 Rakvere Teatri kolleegipreemia *2022 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=407368 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri peakunstnik, Eesti NSV teeneline kunstnik Jaak Vaus (1982)] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=447680 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Viljandi Draamateatri "Ugala" kunstnik Jaak Vaus ja lavastusala juhataja Ülo Selter "Ugala" laval] {{JÄRJESTA:Vaus, Jaak}} [[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 5e0m4cmfe1dy13cok0ab1d3guo6jbg2 6184198 6184196 2022-08-27T13:37:24Z OskarRand1 162064 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''Jaak Vaus''' ([[3. veebruar]] [[1946]] [[Märjamaa]] – [[27. august]] [[2022]]) oli eesti teatrikunstnik. ==Haridus== 1964. aastal lõpetas ta [[Märjamaa Keskkool]]i.<ref>[http://www.marjamaa.edu.ee/15-lend Märjamaa Keskkool. 15. lend 1964.a]</ref> Aastatel 1965–1967 õppis [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] metallikunsti. 1972. aastal lõpetas ta ERKI teatrikunsti eriala (''cum laude'').<ref>[http://www.artun.ee/stsenograafiateatridekoratsiooni-maal-2/ EKA vilistlased, stsenograafia]</ref> ==Töö== Aastatel 1970–1980 oli ta [[Eesti NSV Riiklik Nukuteater|Eesti NSV Riikliku Nukuteatri]] peakunstnik, 1980–1993 [[Eesti Riiklik Noorsooteater|Eesti Riikliku Noorsooteatri]] peakunstnik, 1998–2000 [[Vanalinnastuudio]] peakunstniku kohusetäitja, 1993–2009 [[Ugala]] peakunstnik. 2009. aastast on ta vabakutseline teatrikunstnik. Aastatel 1985–1986 oli ta [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] lavakunstikateedri õppejõud, 1993–1995 [[Viljandi Kultuurikolledž]]i õppejõud.<ref>[http://lavastuskunst.ee/est/liikmed/jaak-vaus/ Eesti Lavastuskunstnike Liit. Jaak Vaus]</ref> Teinud 2019. aasta seisuga üle 280 kujunduse teatrites ja mujal. ==Tunnustus== *1972, 1974, 1976, 1979, 1982 [[Eesti NSV Teatriühing]]u preemia<ref>[http://www.sirp.ee/wp-content/uploads/2013/10/www.teatriliit.ee_files_auhinnad.pdf Eesti NSV Teatriühingu preemiad parimate loominguliste saavutuste eest]</ref> *1982 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] *1986 Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu aukiri *1990 [[Eesti NSV rahvakunstnik]] *2005 [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]] *2007 [[Kaarel Saha preemia]] *2014, 2016, 2017 Rakvere Teatri kolleegipreemia *2022 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=407368 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri peakunstnik, Eesti NSV teeneline kunstnik Jaak Vaus (1982)] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=447680 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Viljandi Draamateatri "Ugala" kunstnik Jaak Vaus ja lavastusala juhataja Ülo Selter "Ugala" laval] {{JÄRJESTA:Vaus, Jaak}} [[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] [[Kategooria:Surnud 2022]] rlup7hx1tkx6sdre0q2rery0cddpdnu Biograafiad (Ku) 0 450230 6184354 6179618 2022-08-27T17:39:34Z Velirand 67997 /* Kur */ wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ku)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ku". ==Kub== *[[Christian Kuband]], Saare-Lääne piiskop (suri 1432) *[[Vlada Kubassova]], Eesti naisjalgpallur (1995–) *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1978–) *[[Eduard-Alfred Kubbo]], Eesti sõjaväelane (1887–1941) *[[Hans Kuben]], Eesti politseinik (1878–1942) *[[Elju Kubi]], Eesti kettaheitja (1951–) *[[Robert Kubica]], Poola Vormel 1 piloot (1984–) *[[Andrius Kubilius]], Leedu poliitik (1956–) *[[Jonas Kubilius]], leedu matemaatik (1921–2011) *[[August Kubizek]], Adolf Hitleri noorpõlvesõber (1888–1956) *[[Juscelino Kubitschek]], Brasiilia poliitik, riigi president aastatel 1956–1961 (1902–1976) *[[Meelis Kubo]], eesti mustkunstnik (1982–) *[[Otto Kubo]], eesti giid ja magusameister (1932–2021) *[[Ivan Kubrakoŭ]], Valgevene riigitegelane (1975–) *[[Stanley Kubrick]], filmirežissöör (1928–1999) *[[Epp Kubu]], eesti kunstnik (1982–) *[[Hans Kubu]], eesti vaimulik ja haridustegelane (1892–1942) *[[Nela Kuburović]], Serbia jurist ja poliitik (1982–) ==Kuc== *[[Milan Kučan]], Sloveenia poliitik (1941–) *[[Nadzieja Kučar]], valgevene ooperilaulja (1983–) *[[Jan Křtitel Kuchař]], tšehhi orelimängija, helilooja ja õpetaja (1751–1829) *[[John Kuck]], USA kergejõustiklane (1905–1986) *[[Juraj Kucka]], slovaki jalgpallur (1987–) *[[Gabriele Kucsko-Stadlmayer]], Austria jurist (1955–) ==Kud== *[[Arvo Kuddo]], eesti majandusteadlane (1954–) *[[Wojciech Kuderski]], poola löökriistamängija ja laulja (1972–) *[[Aldo Kudevita]], Eesti sõjaväelane (1900–1947) *[[August Kudi]], Eesti politseinik (1905–1938) *[[Vincas Kudirka]], leedu kirjanik ja publitsist (1858–1899) *[[Endel Kudisiim]], eesti õpetaja ja jurist (1921–2007) *[[Inge Kudisiim]], eesti kunstnik (1950–) *[[Leida Kudisiim]] (Leida Rebane), eesti õpetaja ja kirjanik (1923–2021) *[[Alla Kudlai]], ukraina laulja (1954–) *[[Jan Kudlička]], Tšehhi teivashüppaja (1988–) *[[Daisy Kudre]], eesti orienteeruja (1993–) *[[Doris Kudre]], eesti orienteeruja (1997–) *[[Raul Kudre]], eesti munitsipaalpoliitik ja orienteeruja (1970–) *[[Veli Kudres]], eesti näitleja ja kirjanik (1903–1967) *[[Aleksei Kudrin]], Venemaa poliitik (1960–) *[[Fjodor Kudrjašov]], vene jalgpallur (1987–) *[[Juri Kudrjašov]], Eesti poksija ja poksitreener (1946–2001) *[[Dmitri Kudrjavski]], vene keeleteadlane ja indoloog (1867–1920) *[[Demjan Kudrjavtsev]], vene meediajuht (1971–) *[[Deniss Kudrjavtsev]], Venemaa kergejõustiklane (1992–) *[[Lisa Kudrow]], USA filminäitleja (1963–) *[[Fred Kudu]], eesti treener (1917–1988) *[[Ilmar Kudu]], eesti kultuuritegelane (1936–) *[[Kalev Kudu]], eesti teatrilavastaja (1961–) *[[Kalju Kudu]], eesti füüsik (1930–2001) *[[Reet Kudu]], eesti ajakirjanik, kirjanik, koreograaf ja tantsukriitik (1949–) *[[Bessik Kuduhhov]], Venemaa maadleja (1986–2013) ==Kuf== *[[John Agyekum Kufuor]], Ghana poliitik (1938–) ==Kug== *[[Otto Mauritz Kugelberg]], rootsi genealoog (1843–1916) *[[Johan Kuhhi]], eesti kaupmees (1865–1939) *[[Friedrich Kuhlbars]], eesti kirjanik (1841–1924) *[[Lembit Kuhlberg]], eesti nõelraviarst (1951–2013) *[[Thomas Samuel Kuhn]], Ameerika Ühendriikide teadusloolane ja teadusfilosoof (1922–1996) ==Kui== *[[Valerian Kuibõšev]], Nõukogude Liidu poliitik (1888–1935) *[[Rein Kuik]], eesti spordiarst (1970–) *[[Tiiu Kuik]], eesti modell (1987–) *[[Valentin Kuik]], eesti stsenarist ja filmirežissöör (1943–) *[[Paul Kuimet]], eesti kunstnik (1984–) *[[Arhip Kuindži]], maalikunstnik (suri 1910) *[[Gerard Kuiper]], Hollandi-Ameerika Ühendriikide astronoom, selenograaf ja planetoloog (1905–1973) *[[André Kuipers]], Hollandi arst ja Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut (1958–) *[[Björn Kuipers]], Hollandi jalgpallikohtunik (1973–) *[[Virpi Kuitunen]], soome murdmaasuusataja (1976–) *[[Elar Kuiv]], eesti viiuldaja (1959–2018) *[[Kari Kuivalainen]], soome laulja (1960–) *[[Märt Kuivas]], eesti loomaarst (1889–1940) *[[Asta Kuivjõgi]], eesti helirežissöör (1923–1995) *[[Heino Kuivjõgi]], Eesti sõjaväelane (1915–1987) *[[Veljo Kuivjõgi]], eesti ajakirjanik (1951–) ==Kuk== *[[Dean Kukan]], Šveitsi jäähokimängija (1993–) *[[Kahha Kukava]], Gruusia poliitik (1976–) *[[Maret Kuke]], eesti nahakunstnik (1926–2002) *[[Johannes Kukebal]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Vladimir Kukel]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1885–1938) *[[Hasso Kukemelk]], eesti pedagoog ja pedagoogikateadlane (1957–) *[[Marian Kukiel]], Poola kindral ja sõjaajaloolane (1885–1973) *[[Juri Kukin]], vene luuletaja ja laulja (1932–2011) *[[Aino Kukk]], eesti maletaja (1930–2006) *[[Airi Kukk]], eesti kasvatusteadlane (1970–) *[[Aleksander Kukk]], Venemaa keisririigi ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1886–1932) *[[Andre Kukk]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Artur Kukk]], eesti kiiruisutaja, maadleja, poksija ja sporditegelane (1889–1958) *[[August Kukk]], eesti maadleja (1908–1988) *[[Erich Kukk]], eesti algoloog ja looduskaitsja (1928–2017) *[[Helja-Amanda Kukk]], kauaaegne inglise keele õpetaja ja tõlkija (1924–2022) *[[Henn Kukk]], eesti bioloog (1942–) *[[Ille Kukk]], Eesti kergejõustiklane (1957–) *[[Jaak Kukk]], Eesti sõjaväelane (1904–2001) *[[Jaan Kukk]], eesti arst (1887–1947) *[[Jaana Kukk]], eesti grimeerija ja näitleja (1975–) *[[Jakob Kukk]], eesti vaimulik, E.E.L.K. piiskop (1870–1933) *[[Janis Kukk]], Eesti riigiametnik (1980–) *[[Juhan Kukk]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1885–1942) *[[Jüri Kukk]], eesti keemik ja vabadusvõitleja (1940–1981) *[[Kalev Kukk]], Eesti poliitik (1951–) *[[Karli Kukk]], Eesti kaitseliitlane ja Saksamaa sõjaväelane (1921–2015) *[[Kati Kukk]], eesti purjetaja [1958–) *[[Kunnar Kukk]], eesti andmeteadlane *[[Martin Kukk]], Eesti poliitik (1987–) *[[Meelis Kukk]], eesti noorsootöötaja, eripedagoog ja aktivist (1982–) *[[Melanie Kukk]], eesti kunstnik (1903–2000) *[[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], eesti odaviskaja (1983–) *[[Sigvard Kukk]], eesti jalgrattasportlane (1972–) *[[Toomas Kukk]], eesti botaanik (1971–) *[[Tõnu-Reid Kukk]], Eesti poliitik (1939–2011) *[[Urmas Kukk]], eesti advokaat (1965–) *[[Ülle Kukk]], eesti botaanika ja looduskaitsja (1937–) *[[Hugo Kukke]], Eesti poliitik (1898–1942) *[[Antti Kukkonen]], Soome vaimulik ja poliitik (1889–1978) *[[Tiina Kukli]], eesti näitleja (1945–) *[[Roman Kuklin]], Läti poksija (1974–) *[[Endel Kukner]], eesti õpetaja ja koolijuht (1924–1995) *[[Vilma Kukrus]], eesti füüsik ja õpetaja (1948–1999) *[[Arvo Kukumägi]], eesti näitleja (1958–2017) *[[Linas Kukuraitis]], Leedu poliitik ja sotsiaaltöötaja (1978–) *[[Merili Kukuškin]], eesti purjetaja ja jääpurjetaja (1985–) ==Kul== *[[Dainis Kūla]], läti odaviskaja (1959–) *[[Brett Kulak]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Galina Kulakova]], vene suusataja (1942–) *[[Žanna Kulakova]], Läti poliitik (1965–) *[[Aleksei Kulakovski]], jakuudi kirjanik (1877–1926) *[[Jüri Kulasalu]], eesti insener ja kultuuritegelane (1940–) *[[Aleksandr Kulatšenko]], Eesti jalgpallur (1987–) *[[Valdek Kulbach]], eesti ehitusteadlane ja ehitusinsener (1927–2020) *[[Hugo Kulbok]], Eesti sõjaväelane (1890–1942) *[[Kalle Kulbok]], Eesti poliitik (1956–) *[[Egge Kulbok-Lattik]], eesti kultuuripoliitika uurija (1966–) *[[Győző Kulcsár]], Ungari vehkleja (1940–2018) *[[Ilme Kuld]], eesti skulptor (1938–) *[[Peep Kuld]], eesti ettevõtja ja veebikaubanuse-logistika innovaatiliste tehnoloogiate arendaja (1972–) *[[Riho Kuld]], eesti skulptor ja sõudja (1936–) *[[Anton Kuldner]], eesti kaugesõidukapten (1882–1961) *[[Leili Kuldkepp]], eesti ehtekunstnik ja kunstipedagoog (1931–2008) *[[Mart Kuldkepp]], eesti skandinavist ja tõlkija (1983–) *[[Paul Kuldkepp]], eesti endine maadleja ja EMÜ emeriitprofessor (1934–) *[[Katrin Kuldmaa]], eesti moekunstnik *[[Voldemar Kuldvere]], Eesti sõjaväelane (1889–1980) *[[Dmõtro Kuleba]], Ukraina poliitik (1981–) *[[Jerzy Kulej]], Poola poliitik ja endine poksija (1940–) *[[Artur Kulgma]], Eesti sõjaväelane (1907–1981) *[[Aleksander Kulgver]], Eesti sõjaväelane (1888–1941) *[[Joanna Kulig]], poola näitleja (1982–) *[[Aleksandr Kulik]], Eesti jalgpallur (1981–) *[[Grigori Kulik]], NSV Liidu sõjaväelane (1890–1950) *[[Leonid Kulik]], Eestis sündinud Venemaa teadlane, Tunguusi meteoriidi esmauurija (1883–1942) *[[Viktor Kulikov]], NSV Liidu sõjaväelane (1921–2013) *[[Aleksandr Kulinitš]], Eesti jalgpallur (1992–) *[[Pēteris Kūlis]], läti alpinist (1941–) *[[Savva Kuliš]], vene filmilavastaja, stsenarist ja operaator (1936–2001) *[[Nikolai Kuljomin]], vene jäähokimängija (1986–) *[[Kalev Kuljus]], eesti oboemängija (1975–) *[[Ain Kull]], eesti geograaf (1973–) *[[Aivar Kull]], eesti kultuurikriitik (1955–) *[[Andres Kull]], eesti laskur (1970–) *[[Anne Kull (teoloog)|Anne Kull]], eesti teoloog (1959–) *[[Anne Kull (geoinformaatik)|Anne Kull]], eesti geoinformaatik (1977–) *[[Anne Kull (tõlkija)|Anne Kull]], eesti tõlkija *[[Ants Kull]], Eesti kohtunik (1961–) *[[Avo Kull]], eesti kirjanik, ehitaja ja ettevõtja (1945–2019) *[[Clyde Kull]], Eesti diplomaat (1959–) *[[Eduard Kull]], eesti õpetaja (1905–1988) *[[Elle Kull]], Eesti näitleja ja poliitik (1952–) *[[Elmar Kull]], eesti vaimulik (1914–2004) *[[Elmar Kull (metsaülem)|Elmar Kull]], Eesti metsaametnik (1898–1949) *[[Ernst Kull (sõjaväelane)|Ernst Kull]], Eesti sõjaväelane (1894–1985) *[[Ernst Voldemar Kull]], Eesti poliitik (1903–1964) *[[Feliks-Juhan Kull]], Eesti sõjaväelane (1903–1942) *[[Ferdinand Kull]], eesti diplomaat ja riigiametnik (1884–1957) *[[Georg Kull]], eesti arst (1904–1970) *[[Helle Kull]], eesti õpetaja ja koduuurija (1927–1994) *[[Hilja Kull]], eesti pedagoog (1924–2019) *[[Irene Kull]], eesti õigusteadlane (1961–) *[[Ivar Kull]], eesti loogik (1928–1989) *[[Kalevi Kull]], eesti bioloog ja semiootik (1952–) *[[Karl Kull]], eesti arst ja arstiteadlane (1930–2021) *[[Karl Kull (ettevõtja)|Karl Kull]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1989–) *[[Lembit Kull]], eesti mehaanikateadlane ja õppejõud (1921–2019) *[[Mart Kull (1914)|Mart Kull]], eesti arstiteadlane (1914–2007) *[[Mart Kull (1956)|Mart Kull]], eesti arst ja arstiteadlane (1956–2008) *[[Nikolai Kull]], eesti maalikunstnik (1894–1945) *[[Olevi Kull]], eesti ökoloog (1955–2007) *[[Raimund Kull]], eesti dirigent ja helilooja (1882–1942) *[[Rasmus Kull]], eesti ooperilaulja (1984–) *[[Tarvi Kull]], eesti klahvpillimängija (1987–) *[[Tiiu Kull]], eesti botaanik (1958–) *[[Väino Kull]], Eesti poliitik (1943–) *[[Hannes Kulla]], eesti näitleja (1961–2021) *[[Theodor Kullak]], saksa pianist, klaveriõpetaja ja helilooja (1818–1882) *[[Ilmar Kullam]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1922–2011) *[[Valentina Kullam]], korvpallur (1930–2014) *[[Gert Kullamäe]], eesti korvpallur (1971–) *[[Harras Kullango]], eesti ehitusinsener (1904–1968) *[[Harri Kullas]], eesti päritolu Soome motokrossisõitja (1992–) *[[Tõnis Kullasepp]], eesti notar (1874–?) *[[Aleksander Kuller]], Sindi alevivanem (1886–1937) *[[Alo Kullerkann]], eesti arst *[[Ingrid Kullerkann]], eesti jurist *[[Kadi Kullerkann]], eesti võrkpallur (1992–) *[[Liis Kullerkann]], eesti võrkpallur (1991–) *[[Arda Kullerkupp]], eesti arhitekt (1928–2013) *[[Richard Kullerkupp]], eesti kirjanik (1891–1931) *[[Hilja Kulles]], eesti tekstiilikunstnik (1921–2013) *[[Toivo Kulles]], eesti graafik (1918–1984) *[[Jaanus Kulli]], eesti ajakirjanik ja kultuurikriitik (1955–) *[[Karl Kullisaar]], eesti maadleja (1905–1942) *[[Bellis Kullman]], eesti mükoloog (1947–) *[[Leen Kullman]], eesti päritolu Nõukogude Liidu luuraja (1920–1943) *[[Tarmo Kulmar]], eesti usuteadlane (1950–) *[[Katri Kulmuni]], Soome poliitik (1987–) *[[Ants Kulo]], eesti majandustegelane ja kollektsionäär (1932–2019) *[[Feliks Kulov]], Kõrgõzstani poliitik (1948–) *[[Rudolf Kulpa]], eesti filosoof (1906–1997) *[[Lauri Kulpsoo]], eesti fotograaf ja muusik (1978–) *[[Oliver Kulpsoo]], eesti valguskunstnik (1982–) *[[Nikolai Kultas]], eesti ärimees ja kultuuritegelane (1908–1995) *[[Kristi Kultas-Ilinsky]], eesti arstiteadlane (1937–) *[[Olga Kultšõnska]], ukraina ooperilaulja (1990–) *[[Priit Kulu]], eesti tehnikateadlane (1945–) *[[Tiit Kulu]], Eesti munitsipaalpoliitik (1943–) *[[Dejan Kulusevski]], Rootsi jalgpallur (2000–) *[[Timur Kulõbajev]], Kasahstani ärimees (1966–) ==Kum== *[[Helene Kuma]], eesti keraamik ja kunstiteadlane (1921–2009) *[[Roobet Kuma]], eesti metroloog ja esperantist (1882–1945) *[[Chandrika Kumaratunga]], Sri Lanka poliitik (1945–) *[[Aino Kumari]], eesti ornitoloog (1908–2004) *[[Eerik Kumari]] (1912–1984) *[[Elmar Kumari]], Eesti sõjaväelane (1907–1936) *[[Johannes Kumel]], Eesti politseinik (1868–1924) *[[Boris Kumm]], Eesti poliitik (1897–1958) *[[Martin Kummets]], Eesti poliitik (1979–) *[[Nikolai Kummits]], eesti kunstnik (1897–1944) *[[Katrin Kumpan]], eesti näitleja ja kultuuritöötaja (1947–) *[[Ave Kumpas]], eesti muusikapedagoog (1936–) *[[Jan Kumpas]], eesti fraktaalkunstnik, helitehnik ja IT-spetsialist (1964–2016) *[[Miapetra Kumpula-Natri]], Soome poliitik (1972–) ==Kun== *[[Béla Kun]], Ungari kommunistlik poliitik ja rahvusvahelise kommunistliku liikumise tegelane (1886–1938) *[[Juli Kun]], Eestis tegutsenud filmirežissöör, stsenarist ja operaator (1914–1980) *[[Mario Kunasek]], Austria poliitik ja sõjaväelane (1976–) *[[Algimantas Kuncaitis]], leedu insener ja poliitik (1958–) *[[Juhan Kunder]], eesti luuletaja, näitekirjanik ja pedagoog (1852–1888) *[[Milan Kundera]], tšehhi kirjanik (1929–) *[[Jaan Kundla]], Eesti poliitik (1937–) *[[Tomáš Kundrátek]], tšehhi jäähokimängija (1989–) *[[Arūnas Kundrotas]], Leedu poliitik (1963–) *[[Kostadinka Kuneva]], bulgaaria päritolu Kreeka poliitik (1964–) *[[Enn Kunila]], eesti kunstikollektsionäär ja majandustegelane (1950–) *[[Aleksander Kunileid]], eesti helilooja (1845–1875) *[[Jevgeni Kunin]], USA ja Nõukogude Liidu bioloog (1956–) *[[Annely Kuningas]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1966–) *[[Helle Kuningas]], eesti näitleja (1949–2014) *[[Marten Kuningas]], eesti laulja (1985–) *[[Neeme Kuningas]], eesti näitleja ja lavastaja (1955–) *[[Oskar Kuningas]], eesti kirjandusteadlane, koduloouurija ja tõlkija (1911–1997) *[[Mila Kunis]], USA filminäitleja (1983–) *[[Leo Kunnas]], Eesti sõjaväelane ja kirjanik (1967–) *[[Mauri Kunnas]], Soome karikaturist ja lastekirjanik (1950–) *[[Laine Kunnberg-Bortnikov]], eesti kunstnik (1961–) *[[Gustav Kunnos]], Eesti sõjaväelane (1878–1926) *[[Mihkel Kunnus]], eesti kirjanduskriitik (1982–) *[[Kuno (maamarssal)|Kuno]], Liivi ordu maamarssal 1306 *[[Tiiu Kunst]], eesti muuseumitöötaja (1958–) *[[William Kunstler]], USA advokaat (1919–1995) *[[Robert Kunzing]], Briti teaduskirjanik (?–) *[[Karol Kuntsel]], eesti näitleja (1979–) *[[Otto Kuntze]], saksa botaanik (1843–1907) *[[Ester Kuntu]], eesti näitleja (1990–) *[[Sven Kuntu]], eesti helilooja, laulja, luuletaja, lavastaja ja näitleja (1968–2007) ==Kuo== *[[Aatami Kuortti]], ingerisoome päritolu Soome vaimulik (1903–1997) ==Kup== *[[Janka Kupała]], valgevene kirjanik (1882–1942) *[[Ieva Kupce]], Läti ametnik (1977–) *[[Karyn Kupcinet]], ameerika näitleja (1941–1963) *[[Alice Kuperjanov]], eesti ühistegelane (1894–1942) *[[Andres Kuperjanov]], eesti folklorist (1958–) *[[Julius Kuperjanov]], eesti sõjakangelane (1894–1919) *[[Iser Kuperman]], kabetaja (1922–2006) *[[Carl Victor Kupffer]], Tartu linnapea (19. sajand) *[[Carl Wilhelm von Kupffer]], baltisaksa arstiteadlane (1829–1902) *[[Heinrich Christian Gustav Kupffer]], Eesti ja Läti vaimulik (1814–1898) *[[Georg Kuphaldt]], saksa maastikuarhitekt ja dendroloog (1853–1938) *[[Robert Kupiecki]], Poola poliitik (1967–) *[[Martin Kupka]], Tšehhi poliitik (1975–) *[[Martin Kupper]], eesti kettaheitja (1989–) *[[Viktar Kuprejčyk]], valgevene maletaja (1949–2017) *[[Aleksandr Kuprin]], vene kirjanik (1870–1938) *[[Mindaugas Kupšas]], leedu korvpallur (1991–) ==Kuq== *[[Njazi Kuqi]], albaania päritolu Soome jalgpallur (1983–) ==Kur== *[[Andrei Kurajev]], vene teoloog, vaimulik ja publitsist (1963–) *[[Dmitri Kurakin]], eesti iluuisutaja (1975–) *[[Juri Kurakin]], Eesti iluuisutaja (1987–) *[[Sean Kuraly]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1993–) *[[Kevin Kurányi]], Saksamaa jalgpallur (1982–) *[[Ivan Kuratov]], komi luuletaja ja proosakirjanik (1839–1875) *[[Kazimierz Kuratowski]], poola matemaatik ja loogik (1896–1980) *[[Helmi Kurba]], Eesti poliitik (1920–2006) *[[Andrei Kurbski]], vene vürst (1528–1583) *[[Nigul Kurdve]], eesti arst (1911–1976) *[[Kristjan Kure]], Eesti NSV marksistlike ja filoloogiliste ainete õppejõud (1890–1961) *[[Urve Kure]], eesti maletaja (1931–2016) *[[Hanif Kureishi]], Briti kirjanik ja stsenarist (1954–) *[[Jānis Kurelis]], Läti sõjaväelane (1882–1954) *[[Nadia Kurem]], eesti laulja (1960–) *[[Kadi Kurema]], eesti graafik ja illustraator (1963–) *[[Kristiine Kurema]], eesti kirjanik (1990–) *[[Raivo Kuremaa]], eesti näitleja ja lavastaja (1924–1983) *[[Richard Kuremaa]], eesti jalgpallur (1912–1991) *[[Erkki Kurenniemi]], soome disainer, filosoof ja kunstnik (1941–2017) *[[Kalju Kurepõld]], eesti karikaturist ja filmitegija (1937–2010) *[[Voldemar Kures]], eesti ajakirjanik (1893–1987) *[[Andres Kuresoo]], eesti ornitoloog (1954–) *[[Jürgen Kuresoo]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Liis Kuresoo]], eesti looduskaitsja (1984–) *[[Rein Kuresoo]], eesti bioloog, looduskaitsja, looduskunstik ja -esseist (1959–) *[[Aita Kurfeldt]], eesti tõlkija ja balletitantsija (1901–1979) *[[Ants Kurg]], eesti biokeemik (1962–) *[[Friedrich Kurg]], Eesti sõjaväelane (1898–1945) *[[Henn-Ants Kurg]], Eesti sõjaväelane (1898–1943) *[[Ingmar Kurg]], eesti teoloog, vaimulik ja kirjastaja (1955–) *[[Kalle Kurg]], eesti kirjanik, kriitik, tõlkija ja toimetaja (1942–) *[[Kustav Kurg]], Eesti advokaat ja poliitik (1902–1992) *[[Rain Kurg]], eesti ragbimängija ja sporditegelane (1980–) *[[Regina-Nino Kurg]], eesti kunstnik (1979–) *[[Toivo Kurg]], eesti tõstja (1946–2021) *[[Õnne Kurg]], eesti suusataja (1973–) *[[Aleksei Kurgvel]], Eesti, Soome ja Saksamaa ajaloolane (1904–1982) *[[Elga Kurik]], eesti geoloog ja paleontoloog (paleoihtüoloog) (1928–2016) *[[Tiina Kurik]], eesti klaveripedagoog (1941–) *[[Dmitri Kurilov]], Eesti laulja (1989–) *[[Olavi Kurina]], eesti entomoloog (1966–) *[[Meelis Kuris]], eesti alpinist (1973–) *[[Kaarel Kurismaa]], eesti maali- ja installatsioonikunstnik (1939–) *[[Mari Kurismaa]], eesti sisearhitekt ja kunstnik (1956–) *[[Merike Kurisoo]], eesti kunstiteadlane (1977–) *[[Larissa Kurkina]], vene murdmaasuusataja (1973–) *[[Semjon Kurkotkin]], NSV Liidu sõjaväelane (1917–1990) *[[Andrei Kurkov]], ukraina kirjanik (1961–) *[[Ravšana Kurkova]], Venemaa filminäitleja (1980–) *[[Alfred Kurlents]], eesti rahvaluuleteadlane, kirjandusteadlane, kirjanik ja tõlkija (1902–1990) *[[Helga Kurm]], eesti pedagoogikateadlane (1920–2011) *[[Margus Kurm]], eesti jurist (1976–) *[[Juta Kurman]], eesti laulja (1912–2015) *[[Jüri Kurman]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1942–1994) *[[Toivo Kurmet]], eesti helilooja, muusik ja ettevõtja (1949–2003) *[[Jaan Kurn]], eesti õpetaja (1893–1981) *[[Anna Kurnikova]], vene tennisist ja fotomodell (1981–) *[[Jarek Kurnitski]], eesti tehnikateadlane (1970–) *[[Akira Kurosawa]], jaapani filmirežissöör (1903–1981) *[[Ede Kurrel]], eesti metalli- ja ehtekunstnik (1909–1991) *[[Jari Kurri]], soome jäähokimängija (1960–) *[[Juhan Kurrik]], eesti koolmeister (1849–1922) *[[Andreas Kurrikoff]], eesti vaimulik ja rahvuslane (1848–1904) *[[Agne Kurrikoff-Herman]], eesti koreograaf ja rahvatantsujuht (1975–) *[[Johann Theodor Kurs]], Eesti kohtunik (1888–1969) *[[Ott Kurs]], eesti geograaf (1939–) *[[Voldemar Kurs]], Vabadusristi kavaler (1898–1988) *[[Minni Kurs-Olesk]], Eesti poliitik ja seltskonnategelane (1879–1940) *[[Harry Kurschat]], Saksamaa poksija (1933–) *[[Christopher Engelbrecht von Kursell]], baltisaksa poliitik (1685–1756) *[[Klaus Kursell]], Rootsi sõjaväelane (−1570) *[[Moritz Engelbrecht von Kursell]], baltisaksa poliitik (1744–1799) *[[Janīna Kursīte]], Läti poliitik (1964–) *[[Janīna Kursīte-Pakule]], Läti kirjandusteadlane ja poliitik (1952–) *[[Emil Kursk]], Eesti sõjaväelane (1893–?) *[[Nikolai Kursmann]], eesti maadleja, maadlustreener ja sporditegelane (1896–1954) *[[Maria Kursova]], Armeenia maletaja (1986–) *[[Sebastian Kurz]], Austria poliitik (1986–) *[[Ray Kurzweil]], USA arvutiteadlane (1948–) *[[Sabahudin Kurt]], Bosnia ja Hertsegoviina laulja (1935–2018) *[[Seyhan Kurt]], türgi päritolu prantsuskeelne kirjanik (1971–) *[[György Kurtág]], ungari helilooja ja pianist (1926–) *[[Albin Kurti]], Kosovo poliitik (1975–) *[[Tinka Kurti]], Albaania näitleja (1932–) *[[Aleksander Kurtna]], eesti tõlkija (1914–1983) *[[Keijo Kurttila]], soome murdmaasuusataja (1975–) *[[Mihhail Kurtšinski]], Eesti majandusteadlane (1876–1939) *[[Numan Kurtulmuş]], Türgi poliitik ja majandusteadlane (1959–) *[[Wojciech Kurtyka]], poola alpinist (1947–) *[[Rodions Kurucs]], läti korvpallur (1998–) *[[Jüri Kurul]], eesti sõudja ja sõudetreener (1924–2005) *[[Jüri Kurul (poliitik)|Jüri Kurul]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1872–1937) *[[Kurupt]], USA räppar (1972–) *[[Ann Kurval]], eesti pikaealine (1863–1972) *[[Anna-Liisa Kurve]], eesti näitleja ja tõlkija (1973–) *[[Igor Kurve]], eesti näitleja ja sportlane (1945–2009) *[[Kaspar Kurve]], Eesti poliitik (1986–) *[[Heino Kurvet]], eesti aerutaja (1941–2020) *[[Antti Kurvinen]], Soome poliitik (1986–) *[[Aleksander Kurvits (1885–1970)|Aleksander Kurvits]], eesti pedagoog ja sordiaretaja (1885–1970) *[[Aleksander Kurvits (1896–1958)|Aleksander Kurvits]], Eesti riigiametnik (1896–1958) *[[Alo Kurvits]], eesti näitleja (1980–) *[[Ants Kurvits]], Eesti sõjaväelane (1887–1943) *[[Elmar Kurvits]], eesti vabadusvõitleja (sündis 1909) *[[Jaan Kurvits]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) *[[Johan Kurvits]], eesti omavalitsustegelane (1872–1926) *[[Johannes Kurvits]], Eesti poliitik (1894–1941) *[[Juhan Kurvits]], eesti advokaat (1895–1953) *[[Jüri Kurvits]], Eesti sõjaväelane (1898–1942) *[[Lembit Kurvits]], eesti kirjanik (1954–2017) *[[Marina Kurvits]], Eesti haridustehnoloog (1978–) *[[Oskar Kurvits]], Eesti sõjaväelane (1888–1940) *[[Peeter Kurvits]], Eesti sõjaväelane, poliitik ja majandustegelane (1891–1962) *[[Richard Kurvits]], Eesti NSV parteitegelane (1909–1967) *[[Ülo Kurvits]], eesti jurist ja tõlkija (1920–2006) *[[Raoul Kurvitz]], eesti kunstnik (1961–) *[[Robert Kurvitz]], eesti stsenarist (1984–) *[[Ewa Kuryluk]], poola kunstnik (1946–) ==Kus== *[[Rudolf Kus]], Slovakkia ja Tšehhoslovakkia poksija (1915–2006) *[[Mūsá Kūsā]], Liibüa diplomaat ja poliitik (1950–) *[[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik, proosakirjanik ja luuletaja (1929–) *[[Balduin Kusbock]], Eesti filmimees (1892–1933) *[[Polykarp Kusch]], USA füüsik (1911–1993) *[[Jared Kushner]], Ameerika Ühendriikide investor, kinnisvaraarendaja ja kirjastaja (1981–) *[[Tony Kushner]], USA näitekirjanik (1956–) *[[Alla Kushnir]], Iisraeli maletaja (1941–2013) *[[Alo Kuslap]], eesti sõudja (1987–) *[[Juhan Kuslap]], eesti kinokroonika režissöör ja operaator (1910–1990) *[[Kaur Kuslap]], eesti sõudja (1990–) *[[Voldemar Kuslap]], eesti laulja ja näitleja (1937–) *[[Aavo Kuslapuu]], eesti elektroonik (1953–2010) *[[Kaisa Kuslapuu]], eesti muusik ja luuletaja (1995–) *[[Grigori Kusmin]], Eesti astronoom (1917–1988) *[[Nikolai Kusmin]], Eesti arhitekt (1906–1994) *[[Nikolai Kusmin (kartograaf)|Nikolai Kusmin]], Venemaa sõjaväelane ja Eesti topograaf (1875–1940) *[[Toivo Kusmin]], eesti filmirežissöör ja -operaator (1938–2014) *[[Albert Kusnets]], eesti maadleja (1902–1942) *[[Marika Kusnets]], eesti ajakirjanik *[[Tamur Kusnets]], Eesti sõjaväelane ja kirjanik (1975–) *[[Tiit Kusnets]], eesti ajakirjanik *[[Tomasz Kuszczak]], Poola jalgpallur (1982–) *[[Eduard Kussal]], Eesti kaitseliitlane (1895–1949) *[[Monika Kuszyńska]], poola laulja (1980–) *[[Boriss Kustodijev]], vene maalikunstnik (1878–1927) *[[Emir Kusturica]], Serbia filmirežissöör (1954–) ==Kuz== *[[Kuzebai Gerd]], udmurdi kirjanik (1898–1937) *[[Olga Kuzenkova]], Venemaa vasaraheitja (1970–) *[[Vladimir Kuzin]], vene suusataja (1930–2007) *[[Krystian Kuźmicz]], poola maletaja (1987–) *[[Dmitri Kuzmin]], Eesti NSV parteitegelane (1908–1998) *[[Gennadi Kuzmin]], Ukraina maletaja ja maletreener (1946–2020) *[[Mihhail Kuzmin]], vene kirjanik (1872–1936) *[[Roman Kuzmin]], vene arhitekt (1811–1867) *[[Vilja Kuzmin]], Eesti riigiametnik (1944–) *[[Anastassija Kuzmina]], Slovakkia laskesuusataja (1984–) *[[Anna Kuzmina]], jakuudi näitleja (1933–2017) *[[Zemfira Kuzmina]], jakuudi arst (1942–) *[[Aleksandr Kuznetsov]], Eesti jäähokimängija (1985–) *[[Aleksandr Ivanovitš Kuznetsov]], Sahha näitleja ja lavastaja (1946–) *[[Aleksei Kuznetsov]], Nõukogude riigitegelane (1905–1950) *[[Aleksei Kuznetsov (majandusgeograaf)]], vene majandusteadlane majandusgeograaf (1978–) *[[Anatoli Kuznetsov (kirjanik)|Anatoli Kuznetsov]], vene kirjanik (1929–1979) *[[Filimon Kuznetsov]], Eesti poliitik (1939–) *[[Lev Kuznetsov]], vene vehkleja (1930–2015) *[[Nikolai Kuznetsov (botaanik)|Nikolai Kuznetsov]], vene botaanik (1864–1932) *[[Nikolai Kuznetsov (sõjaväelane)|Nikolai Kuznetsov]], nõukogude admiral (1904–1974) *[[Nikolai Kuznetsov (folklorist)|Nikolai Kuznetsov]], komi folklorist *[[Nikolai Kuznetsov (luuraja)|Nikolai Kuznetsov]], nõukogude luuraja *[[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]], Nõukogude Liidu kümnevõistleja (1932–2001) *[[Vladimir Kuznetsov]], Eesti poliitik (1957–) *[[Svetlana Kuznetsova]], Venemaa tennisist (1985–) *[[Ilze Ķuzule-Skrastiņa]], läti näitleja (1985–) ==Kut== *[[Ashton Kutcher]], USA näitleja ja modell (1978–) *[[Ilja Kutepov]], Venemaa jalgpallur (1993–) *[[Toomas Kuter]], eesti kirjanik ja laulja (1975–) *[[Fela Kuti]], Nigeeria muusik (1938–1997) *[[Boris Kutin]], sloveenia maletegelane (1947–) *[[Martin Kutman]], eesti kergejõustiklane ja treener (1928–2012) *[[Vladimir Kuts]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (1927–1975) *[[Dagmar Kutsar]], eesti sotsioloog (1951–) *[[Eduard Kutsar]], eesti kunstnik (1902–1970) *[[Gustav Kutsar]], Rahuoperatsioonide Keskuse vanemkaplan ja leitnant (1965–) *[[Kuulo Kutsar]], Eesti riigiametnik (1939–) *[[Priit Kutser]], Eesti poliitikategelane (1979–) *[[Tiit Kutser]], eesti okeanoloog (1964–) *[[Stanislav Kutšer]], vene ajakirjanik (1972–) *[[Oleg Kutšerenko]], NSV Liidu ja Saksamaa maadleja (1971–) *[[Marija Kutšina]], vene kõrgushüppaja (1993–) *[[Leonid Kutšma]], Ukraina poliitik (1938–) *[[Martin Kutti]], eesti advokaat (1888–1941) *[[Nora Kutti]], eesti ujuja ja kergejõustiklane, veteransportlane (1922–2020) *[[Rauno Kutti]], eesti kitarrist (1988–) *[[Valter Kutti]], eesti loomakasvatusteadlane (1911–1994) *[[Mihhail Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane (1745–1813) *[[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane (1979–2022) *[[Vitali Kutuzov]], vene jalgpallur (1990–) ==Kuu== *[[Kristin Kuuba]], eesti sulgpallur (1997–) *[[Rainer Kuuba]], eesti maastikuökoloog, metsandustegelane ja looduskaitsja (1971–) *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]], Namiibia poliitik (1967–) *[[Ants Kuul]], Eesti loomaarst ja poliitik (1937–) *[[Kalju Kuul]], eesti ehitusinsener *[[Marek Kuul]] *[[Oskar Kuul]], eesti kolhoosiesimees (1924–1992) *[[Roman Kuul]], Eesti sõjaväelane (1897–1962) *[[Alma Kuula]], soome laulja (1884–1941) *[[Sinikka Kuula]], soome pianist (1917–1981) *[[Toivo Kuula]], soome helilooja (1883–1918) *[[Mati Kuulberg]], eesti viiuldaja, helilooja ja pedagoog (1947–2001) *[[Priit Kuulberg]], eesti muusik ja helirežissöör (1955–) *[[Aime Kuulbusch-Mölder]], eesti skulptor (1942–) *[[Olaf Kuuli]], eesti ajaloolane (1929–2012) *[[Arnold Kuulman]], eesti jalgpallur (1895–1926) *[[Mati Kuulmann]], eesti jääpurjetaja *[[Rene Kuulmann]], eesti ettevõtja (1969–) *[[Silvia Kuulpak]], eesti ajakirjanik (1931–2015) *[[Ellen Kuum]], eesti õpetaja (1926–) *[[Jaanus Kuum]], eesti jalgrattur (1964–1998) *[[Jüri Kuum]], eesti põllumajandusteadlane (1922–2009) *[[Leev Kuum]], eesti majandusanalüütik (1930–) *[[Roman Kuura]], eesti poksija ja poksitreener (1906–1941) *[[Lenna Kuurmaa]], eesti muusik (1985–) *[[Herbert Kuurme]], eesti vaimulik (1911–2005) *[[Mart Kuurme]], eesti õpetaja (1948–) *[[Tiiu Kuurme]], eesti kasvatusteadlane (1953–) *[[Anti Kuus]], eesti ettevõtja ja fotograaf (1956–) *[[Elar Kuus]], eesti kirjanik (1899–1988) *[[Timo Kuus]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Paul Kuusberg]], eesti kirjanik ja toimetaja (1916–2003) *[[Jaak Kuuse]], Eesti sõjaväelane (1893–1981) *[[Lembitu Kuuse]], eesti spordiajakirjanik (1950–2017) *[[Margus-Hans Kuuse]], eesti autoajakirjanik *[[Friedrich Kuusekänd]], eesti jurist ja riigiametnik (1898–194?) *[[Eino Kuusela]], Soome sõjaväelane (1899–1970) *[[Ilmar Kuusemets]], eesti laulja (1919–2014) *[[Veljo Kuusemäe]], eesti kergejõustiklane (1947–) *[[Ada Kuuseoks]], eesti pianist ja pedagoog (1941–) *[[Eino Kuusi]], soome sotsiaalpoliitika teadlane ja riigiametnik (1880–1936) *[[Matti Kuusi]], soome folklorist ja pedagoog (1914–1998) *[[Aare Kuusik]], eesti entomoloog (1929–) *[[Andres Kuusik]], eesti majandusteadlane (1975–) *[[Aleksander Kuusik]], eesti vaimulik (1893–1946) *[[Aleksis Kuusik]], eesti kooliõpetaja ja koolijuht (1886–1956) *[[Edgar Kuusik]], eesti arhitekt ja pedagoog (1888–1974) *[[Jaanika Kuusik]], eesti koorijuht, koori- ja soololaulja (sopran), koormeister ja pedagoog (1986–) *[[Juuro Kuusik]], eesti kunstnik ja karikaturist (1928–2012) *[[Mart Kuusik]], eesti sõudja (1877–1965) *[[Marti Kuusik]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1970–) *[[Märten Kuusk]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Oliver Kuusik]], eesti laulja (1980–) *[[Otto Kuusik]], eesti spordiajakirjanik (1930–2016) *[[Paul Kuusik]], eesti näitleja (1912–1989) *[[Paul Voldemar Kuusik]], eesti vaimulik (1890–1963) *[[Reijo Kuusik]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Taimo Kuusik]], eesti kunstiajaloolane (1934–) *[[Taivo Kuusik]], Eesti omavalitsustegelane (1973–) *[[Tiit Kuusik]], eesti laulja (1911–1990) *[[Timotheus Kuusik]], eesti kooli- ja kirjamees (1862–1940) *[[Ülle Kuusik]], eesti eripedagoog ja kauaaegne lasteaiajuht (1956–) *[[Otto Kuusinen]], Soome päritolu Nõukogude poliitik (1881–1964) *[[Aivar Kuusk]], eesti meelelahutustegelane (1979–) *[[Albert Kuusk]], Eesti sõjaväelane (1892–1941) *[[Andres Kuusk]], eesti atmosfäärifüüsik (1947–) *[[Andres Kuusk (ajakirjanik)|Andres Kuusk]], eesti teleajakirjanik (1947–) *[[Anneli Kuusk]], eesti flötist ja muusikapedagoog (1958–) *[[Einar Kuusk]], eesti näitleja, režissöör, produtsent ja kirjanik (1989–) *[[Janeli Kuusk]], eesti muusik, lauluõpetaja ja jumestuskunstnik (1990–) *[[Kaimo Kuusk]], Eesti diplomaat (1975–) *[[Kersti Kuusk]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1968–) *[[Kristina Kuusk]], eesti vehkleja (1985–) *[[Külliki Kuusk]], eesti kirjandusteadlane (1975–) *[[Oliver Kuusk]] *[[Piret Kuusk]], eesti füüsik (1947–) *[[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane (1938–2022) *[[Priit Kuusk (ajakirjanik)|Priit Kuusk]], eesti ajakirjanik (1973–) *[[Vilma Kuusk]], eesti botaanik (1931–) *[[Betty Kuuskemaa]], eesti näitlejanna (1879–1966) *[[Jüri Kuuskemaa]], eesti kunstiajaloolane (1942–) *[[Rudolf Kuuskmaa]], eesti advokaat (1888–1955) *[[Helve Kuuskmann]], eesti klaveriõpetaja (1945–) *[[Martin Kuuskmann]], eesti fagotimängija (1971–) *[[Sirje Kuuskmann]], eesti keraamik (1945–) *[[Henn Kuuskme]], eesti poksija (1905–?) *[[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (1918–2022) *[[Kustav Kuuskvere]], Eesti kohtunik (1901–1982) *[[Eela Kuusküll]], eesti kirjastustegelane ja tõlkija (1921–2003) *[[Elmar Kuusler]], eesti vaimulik (1913–1986) *[[Hannes Kuusma]], eesti ajakirjanik (1969–2010) *[[Laili Kuusma]], eesti tekstiilikonservaator (1965–2018) *[[Aivar Kuusmaa]], eesti korvpallur (1967–) *[[Teet Kuusmaa]], eesti kunstnik ja karikaturist (1931–2004) *[[Tiit Kuusmik]], Eesti poliitik (1950–) *[[Hugo Kuusner]], Eesti poliitik ja advokaat (1887–1942) *[[Marju Kuut]], eesti laulja (1946–2022) *[[Uku Kuut]], eesti muusik (1966–2017) *[[Kristin Kuutma]], eesti etnoloog ja folklorist (1959–) *[[Peeter Kuutma]], eesti tekstiilikunstnik (1938–) ==Kuv== *[[Pekka Kuvaja]], soome suusataja (1921–2003) ==Kuw== *[[Yasuyuki Kuwahara]], Jaapani jalgpallur (1942–2017) ==Kuy== *[[Tim Kuypers]], hollandi laulja *[[Dirk Kuyt]], Hollandi jalgpallur (1980–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ku, Biograafiad]] 72vsvng8ik57gwml2ftelw0o1542vk7 Koivaliina mõis 0 450412 6184542 5542173 2022-08-28T05:15:55Z Melilac 58734 /* Mõisa suurus */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on mõisast; linnuse kohta vaata artiklit [[Atsele ordulinnus]].}} [[Pilt:Gaujienas muiža.jpg|pisi|Koivaliina mõisa peahoone 2016. aastal.]] [[File:Koivaliina kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Koivaliina mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 4]] '''Koivaliina mõis''' ehk '''Gaujiena mõis''' ([[saksa keel]]es ''Schloß Adsel'', [[läti keel]]es ''Gaujienas muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Koivaliina kihelkond|Koivaliina kihelkonnas]]. Tänapäeval asub [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Koivaliina vald|Koivaliina vallas]] [[Koivaliina]] asulas. Koivaliina mõisakompleks on üks suuremaid Lätis. ==Mõisaansambel== ===Peahoone=== [[Pilt:Koivaliina Uus loss 03.JPG|pisi|Atsele/Koivaliina mõisahäärber, mis asub II eeslinnuse lõunaküljel või selle vallikraavis. Klassitsistlikus stiilis mõisakompleksi peahoone on üks suursugusemaid Lätis.]] Gaujiena mõisakompleks on üks suuremaid Lätis. Selle keskosa asub [[18. sajand]]i lõpus lammutatud keskaegse kindluse eellinna territooriumil. Mõisakompleksi dominant on peahoone (''Gaujienas Jaunā pils'' 'Koivaliina Uus loss'). See on Alūksne rajooni suurim mõisahoone ning üks suuremaid Lätis. Selle klassitsistliku häärberi laskis 19. sajandi alguses ehitada parun Wulff. Hoone valmis [[1850]]. aastal. [[1850. aastad|1850]].–[[1960. aastad|1960. aastatel]] ehitati loss ümber. Muuhulgas ehitati kuuest [[joonia sammas|joonia sambast]] koosnev sammastik ning muudeti katuse kuju. Teisel pool, pargi vastas on terrass. Peasissekäigu treppi valvab kaks lamavat lõvi. [[Interjöör]]i kujundus pärineb nimetatud ümberehituste ajast. Selle aluseks on [[ampiir]]i ja [[uusrokokoo]] motiivid. [[1950. aastad|1950.]]–[[1960. aastad|1960. aastatel]] hävisid paljud interjööri detailid, sealhulgas skulptuurkaunistused, laekaunistused ja dekoratiivsed lõvipead. Säilinud on [[marmor]][[pilaster|pilastrid]], ehisseinad ja [[parkett]][[põrand]]ad. Kunagisest hiilgusest annavad tunnistust ainult kaks ruumi – saal, kuhu kuulub ka söögituba, ja ühe ümara otsaga kõrvalruum, kus asus [[kabel]]. Kabel [[restaureerimine|restaureeritakse]] endisele kujule. Aastal [[1922]] läks loss haridusministeeriumi käsutusse. Hoone oli haletsusväärses seisukorras: 90 akent oli katki, 26 ust oli puudu, kaks ahju oli lõhutud. Samal aastal hakkas lossis tööle keskkool, mis küll ei kasutanud kõiki ruume. Kool kasutas ka mitmeid teisi mõisa hooneid. Praegu on lossis Koivaliina gümnaasium. Lossis on kooli- ja koduloomuuseum. Aastatel [[1948]]–[[1952]] õppis selles koolis luuletaja [[Ojārs Vācietis]]. ===Teised hooned=== [[Pilt:Gaujienas muižas Ledus pagrabs 02.jpg|pisi|Koivaliina mõisa jääkelder]] Mõisakompleksi vanim hoone on [[1788]] ehitatud mõisa[[ait]]. Aastal [[1838]] ehitati mõisateenijate elu- ja majandushoone, mida hüütakse pritsimajaks, sest [[1886]] eraldas mõisnik maja lõunaotsa enda asutatud vabatahtlikule tuletõrjujate ühingule. Ansamblisse kuuluvad veel tallmeister-kutsari maja, mis on tallikompleksi keskosa (äärmised osad on hävinud), [[tõllakuur]], aedniku maja (ehitati 18. sajandi 2. poolel, hiljem kasutati piirituselaona), [[jääkelder]] (19. sajandi algus), [[kasvuhoone]]d massiivsete punastest tellistest otsaseintega (19. sajandi 2. pool), [[rehi]] (19. sajandi 2. pool), mis nüüd on ümber ehitatud töökodadeks, veinimaja (19. sajandi lõpp), millest on järel romantilised [[Uusgootika|uusgooti stiilis]] varemed, ja õllepruulija maja (praegu [[Jāzeps Vītols]]i majamuuseum Anniņas"), mis valmis [[1827]]–[[1865]]. Ainult tallid on ehitatud uusgooti stiilis, ülejäänud hoonete arhitektuuris domineerib [[klassitsism]]. ===Mõisapark=== Mõisapark (pindala 12 [[hektar|ha]]) koosneb mitmest iseseisvast alast. Üks osa pargist hõlmab mõisa keskuse hooned ja peaaegu korrapärase paraadõue ning mäe ja linnusevaremed. Sealt avaneb vaade [[Koiva]] jõe orule. Pargi lõunaosa endise Koiva kalda nõlval on kujundatud maastikupargiks tiikide ning aiaarhitektuurielementidega. ====Kabel-mausoleum==== Gaujienas asub üks Läti imposantsemaid klassitsistlikke mõisnike kabel-mausoleume. Aastal [[1872]] ehitatud kabelisse maeti ümber [[1871]] [[Saksamaa]]l [[Wiesbaden]]is surnud Julius von [[Wulf]]. Kabel on ruudukujuline ning seda katab kuppel. Peasissekäigu juures on sammastik. Antiikne vormikeel rõhutab pühalikku rahu ning sümboliseerib lahkunu vägevust, üllust ja rikkust. Okupatsiooniajal viisid Alūksne sõdurid mausoleumi marmorsambad Alūksnesse. ====Pumbamaja==== Pargis on ka [[20. sajand]]i alguses ehitatud skulptuuridega kaunistatud pumbamaja veepaagi peal. ==Pildid== <gallery> Koivaliina mõisa kõrvalhoone 01.JPG Koivaliina mõisa kõrvalhoone 03.JPG Koivaliina mõisa kõrvalhoone 10.JPG Koivaliina mõisa kõrvalhoone 13.JPG Koivaliina mõisa kõrvalhoone 14.JPG Koivaliina mõisa kõrvalhoone 16.JPG </gallery> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 18 ja 5/8 [[adramaa]]d, sellele allus 479 mees- ja 561 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 277.</ref> Aastal 1627 oli mõisa suurus 12 ja 3/4 adramaad, reaalselt hariti aga 16 ja 1/8 adramaad maad. Aastal 1641 oli adramaid 36 ja 7/8, aastal 1688 aga 30 ja 1/4 ning aastal 1734 vaid 22 ja 7/8. Aastal 1758 oli mõisa suurus 23 ja 7/8 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 15 ja 1/2 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 266.</ref> Aastal 1832 oli mõisal 16 ja 3/4 adramaad maad, aastal 1881 oli neid aga 12 ja 35/80, lisaks allus mõisale 19 ja 60/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.</ref> Agraarreformi ajal oli Koivaliina mõisa (''Schloß-Adsel'') pindala koos Dārta karjamõisaga ja [[Koivaliina kirikumõis]]aga 2665,44 hektarit.<ref>Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 2402. sleja.</ref> ==Karjamõisad== Aastal 1816 kuulus mõisale kaks [[karjamõis]]a: ''Heinricshof'' ja Dārta karjamõis (''Dorotheenhof''). ==Viited== {{viited}} {{commonskat|Gaujiena Manor|Koivaliina mõis}} {{Koivaliina kihelkond}} {{koord | NS = 57.514023 | EW = 26.397379 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Hopa piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Koivaliina kihelkond]] 8yzecwki30k5tevzmdzlaiq2grl9hc4 Elise von der Howeni tütarlastekool 0 454136 6184484 4552615 2022-08-27T21:04:29Z 2001:7D0:8325:3800:B2E1:16FB:84A0:7DCA wikitext text/x-wiki '''Elise von der Howeni tütarlastekool''' ([[saksa keel]]es ''Howensche Schule'' või ''Elisenschule'') oli [[Tallinn]]as tegutsenud saksakeelne erakool tüdrukutele. Kooli rajas 1879. aastal eelnevalt õpetajana töötanud [[paruness]] [[Elisabeth Gustava Amalie Sophie von der Howen|Elise von der Howen]] (1834–1923). Kool oli tunnustatud ja sinna saabus õpilasi kõigist Läänemereprovintsidest. Von der Howen juhtis kooli kuni 1918. aastani ja läks seejärel pensionile, andes kooli ülalpidamise [[Eestimaa Rüütelkond|Eestimaa Rüütelkonnale]]. Kooli ametlik nimi oli seejärel ajutiselt ''Mädchenschule der Estländischen Ritterschaft''. Koolijuhiks sai Howeni järel Gabriele Rosenbaum, kes tegi 1919. või 1920. aastal ettepaneku nimetada kool selle rajaja järgi ''Elisenschule'''ks.<ref name="lexikon">Carola L. Gottzmann, Petra Hörner. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs: Vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Berliin 2011, lk 11.</ref><ref>Album, lk 21.</ref> Seoses rüütelkonna likvideerimisega loodi septembris 1919 kooli ülalpidamiseks eraldi ühing. Kooli aitas ülal pidada ka ühing [[Saksa Kooliabi]]. 1925. aastal läks kooli ülalpidamine [[Saksa kultuuromavalitsus]]ele.<ref>Album, lk 21–23.</ref> Kool suleti 1938. aastal.<ref name="lexikon" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Album der Howenschen und Elisenschule. Tallinn 1930. (kättesaadav ka [http://hdl.handle.net/10062/17509 DSpace'is]) *Ruth Wander. Die Elisenschule, ehemals Howensche Schule, in Reval: in der Erinnerung ihrer Schülerinnen. Hirschheydt 1979. [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] n6wgtcnlqi94jnip36gvzsb1obqeisc 6184486 6184484 2022-08-27T21:06:21Z 2001:7D0:8325:3800:B2E1:16FB:84A0:7DCA wikitext text/x-wiki '''Elise von der Howeni tütarlastekool''' ([[saksa keel]]es ''Howensche Schule'' või ''Elisenschule'') oli [[Tallinn]]as, [[Lai tänav|Laial tänaval]] tegutsenud saksakeelne erakool tüdrukutele. Kooli rajas 1879. aastal eelnevalt õpetajana töötanud [[paruness]] [[Elisabeth Gustava Amalie Sophie von der Howen|Elise von der Howen]] (1834–1923). Kool oli tunnustatud ja sinna saabus õpilasi kõigist Läänemereprovintsidest. Von der Howen juhtis kooli kuni 1918. aastani ja läks seejärel pensionile, andes kooli ülalpidamise [[Eestimaa Rüütelkond|Eestimaa Rüütelkonnale]]. Kooli ametlik nimi oli seejärel ajutiselt ''Mädchenschule der Estländischen Ritterschaft''. Koolijuhiks sai Howeni järel Gabriele Rosenbaum, kes tegi 1919. või 1920. aastal ettepaneku nimetada kool selle rajaja järgi ''Elisenschule'''ks.<ref name="lexikon">Carola L. Gottzmann, Petra Hörner. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs: Vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Berliin 2011, lk 11.</ref><ref>Album, lk 21.</ref> Seoses rüütelkonna likvideerimisega loodi septembris 1919 kooli ülalpidamiseks eraldi ühing. Kooli aitas ülal pidada ka ühing [[Saksa Kooliabi]]. 1925. aastal läks kooli ülalpidamine [[Saksa kultuuromavalitsus]]ele.<ref>Album, lk 21–23.</ref> Kool suleti 1938. aastal.<ref name="lexikon" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Album der Howenschen und Elisenschule. Tallinn 1930. (kättesaadav ka [http://hdl.handle.net/10062/17509 DSpace'is]) *Ruth Wander. Die Elisenschule, ehemals Howensche Schule, in Reval: in der Erinnerung ihrer Schülerinnen. Hirschheydt 1979. [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] 6wc1qqkrwrt46k7kglyxvmjnpgpp4m8 Florin Iordache 0 457538 6184654 5199991 2022-08-28T09:23:27Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Florin Iordache, Rovana Plumb si Gabriela Podasca la dezbaterea "Romania TA, Parerea TA" 2015 - 23.06.2015 (1) (cropped).jpg|pisi|Florin Iordache (aastal 2015)]] '''Florin Iordache''' (sündinud [[14. detsember|14. detsembril]] [[1960]] [[Caracal (Rumeenia)|Caracal]]) on [[Rumeenia]] poliitik, ta on [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Rumeenia)|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liige. Ta oli [[4. jaanuar]]ist [[2017]] kuni [[9. veebruar]]ini [[2017]] Rumeenia justiitsminister. Ta sündis aastal [[1960]] [[Caracal]]is [[Olti maakond|Olti maakonnas]]. Ta lõpetas aastal [[1965]] [[Craiova ülikool]]i mehaanikateaduskonna. Aastal [[2002]] lõpetas ta Craiova ülikooli õigusteaduskonna. Aastal [[2007]] kaitses ta samas doktoriväitekirja rahvusvaheliste majandussuhete alal. Ta on töötanud mehaanikainsenerina mitmes ettevõttes. Aastatel [[1996]]–[[2000]] oli ta [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Rumeenia)|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] [[Olti maakond|Olti maakonna]] juht. Aastast [[2000]] oli ta Rumeenia parlamendi alamkoja liige, [[13. juuni]]st [[2016]] kuni [[21. detsember|21. detsembrini]] [[2016]] oli ta parlamendi alamkoja esimees. [[4. jaanuar]]ist [[2017]] kuni [[9. veebruar]]ini [[2017]] oli ta Rumeenia justiitsminister; ta astus tagasi seoses 2017. aastal toimunud meeleavaldustega (korruptsioonikuritegude dekriminaliseerimise vastaste meeleavaldustega). == Välislingid == * [http://www.cdep.ro/pls/parlam/structura2015.mp?idm=142&leg=2000&cam=2&idl=2 Florin Iordache Rumeenia parlamendi alamkoja kodulehel (inglise keeles)] * [http://www.agerpres.ro/english/2017/01/03/florin-iordache-proposed-minister-of-justice-bio--20-12-04 Florin Iordache elulugu infoagentuuri AGERPRES kodulehel (inglise keeles)] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Raluca Prună]] | nimi=Rumeenia justiitsminister | aeg= 2017 | järgnev= [[Ana Birchall]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Iordache, Florin}} [[Kategooria:Rumeenia poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] 38roqrbevnsago4i1bb6c1lx5ix1hqc 6184667 6184654 2022-08-28T10:04:37Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Florin Iordache, Rovana Plumb si Gabriela Podasca la dezbaterea "Romania TA, Parerea TA" 2015 - 23.06.2015 (1) (cropped).jpg|pisi|Florin Iordache (aastal 2015)]] '''Florin Iordache''' (sündinud [[14. detsember|14. detsembril]] [[1960]] [[Caracal (Rumeenia)|Caracalis]]) on [[Rumeenia]] poliitik, ta on [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Rumeenia)|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liige. Ta oli [[4. jaanuar]]ist [[2017]] kuni [[9. veebruar]]ini [[2017]] Rumeenia justiitsminister. Ta sündis aastal [[1960]] [[Caracal]]is [[Olti maakond|Olti maakonnas]]. Ta lõpetas aastal [[1965]] [[Craiova ülikool]]i mehaanikateaduskonna. Aastal [[2002]] lõpetas ta Craiova ülikooli õigusteaduskonna. Aastal [[2007]] kaitses ta samas doktoriväitekirja rahvusvaheliste majandussuhete alal. Ta on töötanud mehaanikainsenerina mitmes ettevõttes. Aastatel [[1996]]–[[2000]] oli ta [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Rumeenia)|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] [[Olti maakond|Olti maakonna]] juht. Aastast [[2000]] oli ta Rumeenia parlamendi alamkoja liige, [[13. juuni]]st [[2016]] kuni [[21. detsember|21. detsembrini]] [[2016]] oli ta parlamendi alamkoja esimees. [[4. jaanuar]]ist [[2017]] kuni [[9. veebruar]]ini [[2017]] oli ta Rumeenia justiitsminister; ta astus tagasi seoses 2017. aastal toimunud meeleavaldustega (korruptsioonikuritegude dekriminaliseerimise vastaste meeleavaldustega). == Välislingid == * [http://www.cdep.ro/pls/parlam/structura2015.mp?idm=142&leg=2000&cam=2&idl=2 Florin Iordache Rumeenia parlamendi alamkoja kodulehel (inglise keeles)] * [http://www.agerpres.ro/english/2017/01/03/florin-iordache-proposed-minister-of-justice-bio--20-12-04 Florin Iordache elulugu infoagentuuri AGERPRES kodulehel (inglise keeles)] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Raluca Prună]] | nimi=Rumeenia justiitsminister | aeg= 2017 | järgnev= [[Ana Birchall]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Iordache, Florin}} [[Kategooria:Rumeenia poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] ccv9srvoboehjc1vr5ieiqs6vncvyjh Andres Eelmaa 0 458981 6184234 6144832 2022-08-27T16:01:03Z 2001:1530:1006:885A:2DE3:2028:7CC4:86DA /* Elulugu */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Andres Eelmaa 2020. aastal..jpg|pisi|319x319px|Andres Eelmaa 2020. aastal.]] '''Andres Eelmaa''' (sündinud [[27. aprill]]il [[2000]]) on Eesti rahvamuusik, näitleja, ajakirjanik, ansambli [[Lõõtsavägilased]] solist ja basskitarrist. == Elulugu == Andres Eelmaa õppis aastatel 2007–2019 Karksi-Nuias August Kitzbergi nimelises Gümnaasiumis. Aastatel 2007–2015 õppis ta Karksi-Nuia Muusikakoolis. 2019. aastast õpib Eelmaa Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Alates 2014. aastas mängib Eelmaa bändis Lõõtsavägilased, kus ta on bändi solist ja basskitarrist. 2019. aasta septembris jõudis TV3 ekraanile noortekomöödia "[[Pind (noorteseriaal)|#Pind]]"<ref>{{Netiviide |url=https://tv3.ee/saade/pind/ |pealkiri=TV3 saate "#Pind" tutvustus |vaadatud=2019-10-07 |arhiivimisaeg=2019-10-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191007200234/https://tv3.ee/saade/pind/ |url-olek=ei tööta }}</ref>, milles ta mängib üht peaosalist Peepu. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Eelmaa, Andres}} [[Kategooria:Eesti rahvamuusikud]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] r216nthkwq692iigbqoqoqiswkax5ec California linnade loend 0 459360 6184397 6163579 2022-08-27T19:15:41Z Raamaturott 56450 /* Linnad */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:California in United States.svg|pisi|250px|California asukoht USA-s]] Siin on '''[[California]] linnade loend'''. Californias on 2011. aasta seisuga 482 linna.<ref name="cacities">[http://www.cacities.org/Resources/Learn-About-Cities "Learn About Cities"]. League of California Cities. Vaadatud 8.2.2017</ref> California seadused ei tee vahet ''city''- ja ''town''-staatusega linnade vahel ning omavalitsused võivad seetõttu linna ametlikus nimes kasutada emb-kumba terminit. Kolmes maakonnas ei ole ühtegi linna. Nendeks on [[Alpine'i maakond|Alpine'i]], [[Mariposa maakond|Mariposa]] ja [[Trinity maakond (California)|Trinity maakond]].<ref name="cacities"/> [[Ameerika Ühendriikide 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloenduse]] kohaselt elab California 37,2 miljonist inimesest linnades tervelt 30,9 miljonit inimest ehk 82,97%. Esimesena sai [[27. veebruar]]il [[1850]] linnaõigused [[Sacramento]]. Kokku on kaheksa linna, mis said linnaõigused enne seda, kui Californiast sai osariik. Värskeim linn on [[Jurupa Valley]], mis sai linnaõigused [[1. juuli]]l [[2011]].<ref name="cacities"/> Suurim linn elanike arvult ja pindalalt on [[Los Angeles]] elanike arvuga 3,8 miljonit ja pindalaga 1213,8 km². Elanike arvult on väikseim linn [[Vernon]], kus elas 2010. aasta rahvaloenduse järgi 112 inimest. Pindalalt on väikseim linn [[Amador City]], mille pindala on 0,8 km². == Linnad == [[File:Aerial Hollywood Sign.jpg|thumb|250px|[[Hollywoodi silt]] [[Los Angeles]]es]] [[File:BalboaPark Museum.jpg|thumb|250px|[[Balboa Park]] [[San Diego]]s]] [[File:San Jose, California, USA.jpg|thumb|250px|[[San Jose]] siluett]] [[File:GoldenGateBridge-001.jpg|thumb|250px|[[Kuldvärava sild]] [[San Francisco]]s]] [[File:Downtownfresnoskyline.jpg|thumb|250px|[[Fresno]] siluett]] [[File:California State Capitol front 1999.jpg|thumb|250px|[[California osariigi kapitoolium]] [[Sacramento]]s]] [[File:Long Beach harbor.jpg|thumb|250px|Vaade õhust [[Long Beach]]i sadamale]] [[File:OaklandnightskylineandLakeMerritt.jpg|thumb|250px|[[Merritti järv]] [[Oakland]]is]] [[File:2009-0726-CA-Bakersfield-TruxtonTower.jpg|thumb|250px|Truxton Tower [[Bakersfield]]is]] [[File:Castillo de Disneyland.jpg|thumb|250px|[[Disneyland]] [[Anaheim]]is]] {| class="wikitable sortable plainrowheaders" style="text-align: right;" |- ! Linn !! data-sort-type="number"|Elanikke (2010) !! data-sort-type="number"|Pindala !! Maakond |- | [[Adelanto]] || 31 765 || 145,1 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Agoura Hills]] || 20 330 || 20,2 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Alameda]] || 73 812 || 27,5 || [[Alameda maakond|Alameda]] |- | [[Albany (California)|Albany]] || 18 539 || 4,6 || [[Alameda maakond|Alameda]] |- | [[Alhambra (California)|Alhambra]] || 83 089 || 19,8 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Aliso Viejo]] || 47 823 || 19,3 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Alturas]] || 2827 || 6,3 || [[Modoci maakond|Modoc]] |- | [[Amador City]] || 185 || 0,8 || [[Amadori maakond|Amador]] |- | [[American Canyon]] || 19 454 || 12,5 || [[Napa maakond|Napa]] |- | [[Anaheim]] || 336 265 || 129,1 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Anderson (California)|Anderson]] || 9932 || 16,5 || [[Shasta maakond|Shasta]] |- | [[Angels Camp]] || 3836 || 9,4 || [[Calaverase maakond|Calaveras]] |- | [[Antioch]] || 102 372 || 73,4 || [[Contra Costa maakond|Contra Costa]] |- | [[Apple Valley]] || 69 135 || 189,6 || [[San Bernardino maakond| San Bernardino]] |- | [[Arcadia (California)|Arcadia]] || 56 364 || 28,3 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Arcata]] || 17 231 || 23,6 || [[Humboldti maakond (California)|Humboldt]] |- | [[Arroyo Grande]] || 17 252 || 15,1 || [[San Luis Obispo maakond|San Luis Obispo]] |- | [[Artesia]] || 16 522 || 4,2 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Arvin]] || 19 304 || 12,5 || [[Kerni maakond|Kern]] |- | [[Atascadero]] || 28 310 || 66,4 || [[San Luis Obispo maakond|San Luis Obispo]] |- | [[Atherton]] || 6914 || 13,0 || [[San Mateo maakond|San Mateo]] |- | [[Atwater]] || 28 168 || 15,8 || [[Mercedi maakond|Merced]] |- | [[Auburn (California)|Auburn]] || 13 330 || 18,5 || [[Placeri maakond|Placer]] |- | [[Avalon]] || 3728 || 7,6 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Avenal]] || 15 505 || 50,3 || [[Kingsi maakond (California)|Kings]] |- | [[Azusa]] || 46 361 || 25,0 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Bakersfield]] || 347 483 || 368,2 || [[Kerni maakond|Kern]] |- | [[Baldwin Park]] || 75 390 || 17,2 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Banning]] || 29 603 || 59,8 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Barstow]] || 22 639 || 107,2 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Beaumont (California)|Beaumont]] || 36 877 || 80,1 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Bell (California)|Bell]] || 35 477 || 6,5 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Bell Gardens]] || 42 072 || 6,4 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Bellflower]] || 76 616 || 15,9 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Belmont (California)|Belmont]] || 25 835 || 12,0 || [[San Mateo maakond|San Mateo]] |- | [[Belvedere (California)|Belvedere]] || 2068 || 1,3 || [[Marini maakond|Marin]] |- | [[Benicia]] || 26 997 || 33,5 || [[Solano maakond|Solano]] |- | [[Berkeley]] || 112 580 || 27,1 || [[Alameda maakond|Alameda]] |- | [[Beverly Hills]] || 34 109 || 14,8 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Big Bear Lake]] || 5019 || 16,4 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Biggs]] || 1707 || 1,7 || [[Butte'i maakond (California)|Butte]] |- | [[Bishop]] || 3879 || 4,8 || [[Inyo maakond|Inyo]] |- | [[Blue Lake]] || 1253 || 1,5 || [[Humboldti maakond (California)|Humboldt]] |- | [[Blythe]] || 20 817 || 67,8 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Bradbury]] || 1048 || 5,1 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Brawley]] || 24 953 || 19,9 || [[Imperiali maakond|Imperial]] |- | [[Brea]] || 39 282 || 31,3 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Brentwood]] || 51 481 || 38,3 || [[Contra Costa maakond|Contra Costa]] |- | [[Brisbane (California)|Brisbane]] || 4282 || 8,0 || [[San Mateo maakond|San Mateo]] |- | [[Buellton]] || 4828 || 4,1 || [[Santa Barbara maakond|Santa Barbara]] |- | [[Buena Park]] || 80 530 || 27,2 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Burbank]] || 103 340 || 44,9 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Burlingame]] || 28 806 || 11,4 || [[San Mateo maakond|San Mateo]] |- | [[Calabasas]] || 23 058 || 33,4 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Calexico]] || 38 572 || 21,7 || [[Imperiali maakond|Imperial]] |- | [[California City]] || 14 120 || 527,1 || [[Kerni maakond|Kern]] |- | [[Calimesa]] || 7879 || 38,5 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Calipatria]] || 7705 || 9,6 || [[Imperiali maakond|Imperial]] |- | [[Calistoga]] || 5155 || 6,7 || [[Napa maakond|Napa]] |- | [[Camarillo]] || 65 201 || 50,6 || [[Ventura maakond|Ventura]] |- | [[Campbell (California)|Campbell]] || 39 349 || 15,0 || [[Santa Clara maakond|Santa Clara]] |- | [[Canyon Lake]] || 10 561 || 10,2 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Capitola]] || 9918 || 4,1 || [[Santa Cruzi maakond|Santa Cruz]] |- | [[Carlsbad]] || 105 328 || 97,7 || [[San Diego maakond|San Diego]] |- | [[Carmel-by-the-Sea]] || 3722 || 2,8 || [[Monterey maakond|Monterey]] |- | [[Carpinteria]] || 13 040 || 6,7 || [[Santa Barbara maakond|Santa Barbara]] |- | [[Carson]] || 91 714 || 48,5 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Cathedral City]] || 51 200 || 55,7 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Ceres (California)|Ceres]] || 45 417 || 20,7 || [[Stanislausi maakond|Stanislaus]] |- | [[Cerritos]] || 49 041 || 22,6 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Chico]] || 86 187 || 85,3 || [[Butte'i maakond (California)|Butte]] |- | [[Chino]] || 77 983 || 76,8 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Chino Hills]] || 74 799 || 115,7 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Chowchilla]] || 18 720 || 19,8 || [[Madera maakond|Madera]] |- | [[Chula Vista]] || 243 916 || 128,5 || [[San Diego maakond|San Diego]] |- | [[Citrus Heights]] || 83 301 || 36,9 || [[Sacramento maakond|Sacramento]] |- | [[Claremont]] || 34 926 || 34,6 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Clayton]] || 10 897 || 9,9 || [[Contra Costa maakond|Contra Costa]] |- | [[Clearlake]] || 15 250 || 26,2 || [[Lake'i maakond (California)|Lake]] |- | [[Cloverdale]] || 8618 || 6,9 || [[Sonoma maakond|Sonoma]] |- | [[Clovis]] || 95 631 || 60,3 || [[Fresno maakond|Fresno]] |- | [[Coachella]] || 40 704 || 75,0 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Coalinga]] || 13 380 || 15,9 || [[Fresno maakond|Fresno]] |- | [[Colfax]] || 1963 || 3,7 || [[Placeri maakond|Placer]] |- | [[Colma]] || 1792 || 4,9 || [[San Mateo maakond|San Mateo]] |- | [[Colton]] || 52 154 || 39,7 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Colusa]] || 5971 || 4,7 || [[Colusa maakond|Colusa]] |- | [[Commerce]] || 12 823 || 16,9 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Compton]] || 96 455 || 25,9 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Concord (California)|Concord]] || 122 067 || 79,1 || [[Contra Costa maakond|Contra Costa]] |- | [[Corcoran]] || 24 813 || 19,3 || [[Kingsi maakond (California)|Kings]] |- | [[Corning]] || 7663 || 9,2 || [[Tehama maakond|Tehama]] |- | [[Corona (California)|Corona]] || 152 374 || 100,6 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Coronado]] || 24 697 || 20,5 || [[San Diego maakond|San Diego]] |- | [[Corte Madera]] || 9253 || 8,2 || [[Marini maakond|Marin]] |- | [[Costa Mesa]] || 109 960 || 40,5 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Cotati]] || 7265 || 4,9 || [[Sonoma maakond|Sonoma]] |- | [[Covina]] || 47 796 || 18,2 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Crescent City]] || 7643 || 5,1 || [[Del Norte maakond|Del Norte]] |- | [[Cudahy]] || 23 805 || 3,1 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Culver City]] || 38 883 || 13,2 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Cupertino]] || 58 302 || 29,2 || [[Santa Clara maakond|Santa Clara]] |- | [[Cypress]] || 47 802 || 17,0 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Daly City]] || 101 123 || 19,8 || [[San Mateo maakond|San Mateo]] |- | [[Dana Point]] || 33 351 || 16,8 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Danville]] || 42 039 || 46,7 || [[Contra Costa maakond|Contra Costa]] |- | [[Davis]] || 65 622 || 25,6 || [[Yolo maakond|Yolo]] |- | [[Del Mar]] || 4161 || 4,4 || [[San Diego maakond|San Diego]] |- | [[Del Rey Oaks]] || 1 624 || 1,2 || [[Monterey maakond|Monterey]] |- | [[Delano]] || 53 041 || 37,0 || [[Kerni maakond|Kern]] |- | [[Desert Hot Springs]] || 25 938 || 61,2 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Diamond Bar]] || 55 544 || 38,5 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Dinuba]] || 21 453 || 16,8 || [[Tulare maakond|Tulare]] |- | [[Dixon]] || 18 351 || 18,1 || [[Solano maakond|Solano]] |- | [[Dorris]] || 939 || 1,8 || [[Siskiyou maakond|Siskiyou]] |- | [[Dos Palos]] || 4950 || 3,5 || [[Mercedi maakond|Merced]] |- | [[Downey]] || 111 772 || 32,1 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Duarte (California)|Duarte]] || 21 321 || 17,3 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Dublin (California)|Dublin]] || 46 036 || 38,6 || [[Alameda maakond|Alameda]] |- | [[Dunsmuir]] || 1650 || 4,4 || [[Siskiyou maakond|Siskiyou]] |- | [[East Palo Alto]] || 28 155 || 6,5 || [[San Mateo maakond|San Mateo]] |- | [[Eastvale]] || 53 668 || 34 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[El Cajon]] || 99 478 || 37,4 || [[San Diego maakond|San Diego]] |- | [[El Centro]] || 42 598 || 28,7 || [[Imperiali maakond|Imperial]] |- | [[El Cerrito]] || 23 549 || 9,6 || [[Contra Costa maakond|Contra Costa]] |- | [[El Monte]] || 113 475 || 24,8 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[El Segundo]] || 16 654 || 14,1 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Elk Grove]] || 153 015 || 109,3 || [[Sacramento maakond|Sacramento]] |- | [[Emeryville]] || 10 080 || 3,2 || [[Alameda maakond|Alameda]] |- | [[Encinitas]] || 59 518 || 48,7 || [[San Diego maakond|San Diego]] |- | [[Escalon]] || 7132 || 6,0 || [[San Joaquini maakond|San Joaquin]] |- | [[Escondido]] || 143 911 || 95,3 || [[San Diego maakond|San Diego]] |- | [[Etna (California)|Etna]] || 737 || 2,0 || [[Siskiyou maakond|Siskiyou]] |- | [[Eureka (California)|Eureka]] || 27 191 || 24,3 || [[Humboldti maakond (California)|Humboldt]] |- | [[Exeter (California)|Exeter]] || 10 334 || 6,4 || [[Tulare maakond|Tulare]] |- | [[Fairfax]] || 7441 || 5,7 || [[Marini maakond|Marin]] |- | [[Fairfield]] || 105 321 || 96,8 || [[Solano maakond|Solano]] |- | [[Farmersville]] || 10 588 || 5,9 || [[Tulare maakond|Tulare]] |- | [[Ferndale]] || 1371 || 2,7 || [[Humboldti maakond (California)|Humboldt]] |- | [[Fillmore]] || 15 002 || 8,7 || [[Ventura maakond|Ventura]] |- | [[Firebaugh]] || 7549 || 9,0 || [[Fresno maakond|Fresno]] |- | [[Folsom]] || 72 203 || 56,9 || [[Sacramento maakond|Sacramento]] |- | [[Fontana]] || 196 069 || 109,9 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Fort Bragg]] || 7273 || 7,1 || [[Mendocino maakond|Mendocino]] |- | [[Fort Jones]] || 839 || 1,6 || [[Siskiyou maakond|Siskiyou]] |- | [[Fortuna (California)|Fortuna]] || 11 926 || 12,6 || [[Humboldti maakond (California)|Humboldt]] |- | [[Foster City]] || 30 567 || 9,7 || [[San Mateo maakond|San Mateo]] |- | [[Fountain Valley]] || 55 313 || 23,4 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Fowler]] || 5570 || 6,6 || [[Fresno maakond|Fresno]] |- | [[Fremont]] || 214 089 || 200,6 || [[Alameda maakond|Alameda]] |- | [[Fresno]] || 494 665 || 290,0 || [[Fresno maakond|Fresno]] |- | [[Fullerton]] || 135 161 || 57,9 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Galt]] || 23 647 || 15,4 || [[Sacramento maakond|Sacramento]] |- | [[Garden Grove]] || 170 883 || 46,5 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Gardena]] || 58 829 || 15,1 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Gilroy]] || 48 821 || 41,8 || [[Santa Clara maakond|Santa Clara]] |- | [[Glendale (California)|Glendale]] || 191 719 || 78,9 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Glendora]] || 50 073 || 50,2 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Goleta]] || 29 888 || 20,5 || [[Santa Barbara maakond|Santa Barbara]] |- | [[Gonzales (California)|Gonzales]] || 8187 || 5,0 || [[Monterey maakond|Monterey]] |- | [[Grand Terrace]] || 12 040 || 9,1 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Grass Valley]] || 12 860 || 12,3 || [[Nevada maakond|Nevada]] |- | [[Greenfield]] || 16 330 || 5,5 || [[Monterey maakond|Monterey]] |- | [[Gridley]] || 6584 || 5,4 || [[Butte'i maakond (California)|Butte]] |- | [[Grover Beach]] || 13 156 || 6,0 || [[San Luis Obispo maakond|San Luis Obispo]] |- | [[Guadalupe]] || 7080 || 3,4 || [[Santa Barbara maakond|Santa Barbara]] |- | [[Gustine]] || 5520 || 4,0 || [[Mercedi maakond|Merced]] |- | [[Half Moon Bay]] || 11 324 || 16,6 || [[San Mateo maakond|San Mateo]] |- | [[Hanford]] || 53 967 || 43,0 || [[Kingsi maakond (California)|Kings]] |- | [[Hawaiian Gardens]] || 14 254 || 2,5 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Hawthorne]] || 84 293 || 15,7 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Hayward]] || 144 186 || 117,4 || [[Alameda maakond|Alameda]] |- | [[Healdsburg]] || 11 254 || 11,6 || [[Sonoma maakond|Sonoma]] |- | [[Hemet]] || 78 657 || 72,1 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Hercules]] || 24 060 || 16,1 || [[Contra Costa maakond|Contra Costa]] |- | [[Hermosa Beach]] || 19 506 || 3,7 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Hesperia]] || 90 173 || 189,3 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Hidden Hills]] || 1856 || 4,4 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Highland (California)|Highland]] || 53 104 || 48,6 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Hillsborough]] || 10 825 || 16,0 || [[San Mateo maakond|San Mateo]] |- | [[Hollister]] || 34 928 || 18,9 || [[San Benito maakond|San Benito]] |- | [[Holtville]] || 5939 || 3,0 || [[Imperiali maakond|Imperial]] |- | [[Hughson]] || 6640 || 4,7 || [[Stanislausi maakond|Stanislaus]] |- | [[Huntington Beach]] || 189 992 || 69,3 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Huntington Park]] || 58 114 || 7,8 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Huron]] || 6754 || 4,1 || [[Fresno maakond|Fresno]] |- | [[Imperial]] || 14 758 || 15,2 || [[Imperiali maakond|Imperial]] |- | [[Imperial Beach]] || 26 324 || 10,8 || [[San Diego maakond|San Diego]] |- | [[Indian Wells]] || 4958 || 37,1 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Indio]] || 76 036 || 75,6 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Industry]] || 219 || 30,5 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Inglewood]] || 109 673 || 23,5 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Ione]] || 7918 || 12,3 || [[Amadori maakond|Amador]] |- | [[Irvine]] || 212 375 || 171,2 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Irwindale]] || 1422 || 22,9 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Isleton]] || 804 || 1,1 || [[Sacramento maakond|Sacramento]] |- | [[Jackson (California)|Jackson]] || 4651 || 9,7 || [[Amadori maakond|Amador]] |- | [[Jurupa Valley]] || 95 004 || 112,7 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Kerman]] || 13 544 || 8,4 || [[Fresno maakond|Fresno]] |- | [[King City]] || 12 874 || 9,9 || [[Monterey maakond|Monterey]] |- | [[Kingsburg]] || 11 382 || 7,3 || [[Fresno maakond|Fresno]] |- | [[La Cañada Flintridge]] || 20 246 || 22,4 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[La Habra]] || 60 239 || 19,1 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[La Habra Heights]] || 5325 || 16,0 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[La Mesa]] || 57 065 || 23,5 || [[San Diego maakond|San Diego]] |- | [[La Mirada]] || 48 527 || 20,3 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[La Palma (California)|La Palma]] || 15 568 || 4,7 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[La Puente]] || 39 816 || 9,0 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[La Quinta]] || 37 467 || 91,0 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[La Verne]] || 31 063 || 21,8 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Lafayette]] || 23 893 || 39,4 || [[Contra Costa maakond|Contra Costa]] |- | [[Laguna Beach]] || 22 723 || 22,9 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Laguna Hills]] || 30 344 || 17,3 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Laguna Niguel]] || 62 979 || 38,4 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Laguna Woods]] || 16 192 || 8,1 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Lake Elsinore]] || 51 821 || 93,8 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Lake Forest]] || 77 264 || 46,2 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Lakeport]] || 4753 || 7,9 || [[Lake'i maakond (California)|Lake]] |- | [[Lakewood (California)|Lakewood]] || 80 048 || 24,4 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Lancaster (California)|Lancaster]] || 156 633 || 244,2 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Larkspur]] || 11 926 || 7,8 || [[Marini maakond|Marin]] |- | [[Lathrop]] || 18 023 || 56,8 || [[San Joaquini maakond|San Joaquin]] |- | [[Lawndale]] || 32 769 || 5,1 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Lemon Grove]] || 25 320 || 10,0 || [[San Diego maakond|San Diego]] |- | [[Lemoore]] || 24 531 || 22,1 || [[Kingsi maakond (California)|Kings]] |- | [[Lincoln (California)|Lincoln]] || 42 819 || 52,1 || [[Placeri maakond|Placer]] |- | [[Lindsay]] || 11 768 || 6,8 || [[Tulare maakond|Tulare]] |- | [[Live Oak]] || 8392 || 4,8 || [[Sutteri maakond|Sutter]] |- | [[Livermore]] || 80 968 || 65,2 || [[Alameda maakond|Alameda]] |- | [[Livingston]] || 13 058 || 9,6 || [[Mercedi maakond|Merced]] |- | [[Lodi (California)|Lodi]] || 62 134 || 35,2 || [[San Joaquini maakond|San Joaquin]] |- | [[Loma Linda]] || 23 261 || 19,5 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Lomita]] || 20 256 || 4,9 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Lompoc]] || 42 434 || 30,0 || [[Santa Barbara maakond|Santa Barbara]] |- | [[Long Beach]] || 462 257 || 130,3 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Loomis (California)|Loomis]] || 6430 || 18,8 || [[Placeri maakond|Placer]] |- | [[Los Alamitos]] || 11 449 || 10,5 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Los Altos (California)|Los Altos]] || 28 976 || 16,8 || [[Santa Clara maakond|Santa Clara]] |- | [[Los Altos Hills]] || 7922 || 22,8 || [[Santa Clara maakond|Santa Clara]] |- | [[Los Angeles]] || 3 792 621 || 1213,8 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Los Banos]] || 35 972 || 25,9 || [[Mercedi maakond|Merced]] |- | [[Los Gatos]] || 29 413 || 28,7 || [[Santa Clara maakond|Santa Clara]] |- | [[Loyalton]] || 769 || 0,9 || [[Sierra maakond|Sierra]] |- | [[Lynwood]] || 69 772 || 12,5 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Madera]] || 61 416 || 40,9 || [[Madera maakond|Madera]] |- | [[Malibu]] || 12 645 || 51,2 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Mammoth Lakes]] || 8234 || 64,4 || [[Mono maakond|Mono]] |- | [[Manhattan Beach]] || 35 135 || 10,2 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Manteca]] || 67 096 || 45,9 || [[San Joaquini maakond|San Joaquin]] |- | [[Maricopa]] || 1154 || 3,9 || [[Kerni maakond|Kern]] |- | [[Marina (California)|Marina]] || 19 718 || 23,0 || [[Monterey maakond|Monterey]] |- | [[Martinez]] || 35 824 || 31,4 || [[Contra Costa maakond|Contra Costa]] |- | [[Marysville]] || 12 072 || 9,0 || [[Yuba maakond|Yuba]] |- | [[Maywood (California)|Maywood]] || 27 395 || 3,1 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[McFarland]] || 12 707 || 6,9 || [[Kerni maakond|Kern]] |- | [[Mendota]] || 11 014 || 8,5 || [[Fresno maakond|Fresno]] |- | [[Menifee]] || 77 519 || 120,4 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Menlo Park]] || 32 026 || 25,4 || [[San Mateo maakond|San Mateo]] |- | [[Merced (California)|Merced]] || 78 958 || 60,4 || [[Mercedi maakond|Merced]] |- | [[Mill Valley]] || 13 903 || 12,3 || [[Marini maakond|Marin]] |- | [[Millbrae]] || 21 532 || 8,4 || [[San Mateo maakond|San Mateo]] |- | [[Milpitas]] || 66 790 || 35,2 || [[Santa Clara maakond|Santa Clara]] |- | [[Mission Viejo]] || 93 305 || 45,9 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Modesto]] || 201 165 || 95,5 || [[Stanislausi maakond|Stanislaus]] |- | [[Monrovia (California)|Monrovia]] || 36 590 || 35,2 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Montague]] || 1443 || 4,6 || [[Siskiyou maakond|Siskiyou]] |- | [[Montclair (California)|Montclair]] || 36 664 || 14,3 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Monte Sereno]] || 3341 || 4,2 || [[Santa Clara maakond|Santa Clara]] |- | [[Montebello]] || 62 500 || 21,6 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Monterey]] || 27 810 || 21,9 || [[Monterey maakond|Monterey]] |- | [[Monterey Park]] || 60 269 || 19,9 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Moorpark]] || 34 421 || 32,6 || [[Ventura maakond|Ventura]] |- | [[Moraga]] || 16 016 || 24,4 || [[Contra Costa maakond|Contra Costa]] |- | [[Moreno Valley]] || 193 365 || 132,8 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Morgan Hill]] || 37 882 || 33,4 || [[Santa Clara maakond|Santa Clara]] |- | [[Morro Bay]] || 10 234 || 13,7 || [[San Luis Obispo maakond|San Luis Obispo]] |- | [[Mount Shasta]] || 3394 || 9,8 || [[Siskiyou maakond|Siskiyou]] |- | [[Mountain View]] || 74 066 || 31,1 || [[Santa Clara maakond|Santa Clara]] |- | [[Murrieta]] || 103 466 || 87,0 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Napa]] || 76 915 || 46,2 || [[Napa maakond|Napa]] |- | [[National City]] || 58 582 || 18,9 || [[San Diego maakond|San Diego]] |- | [[Needles]] || 4844 || 79,8 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Nevada City]] || 3068 || 5,7 || [[Nevada maakond|Nevada]] |- | [[Newark (California)|Newark]] || 42 573 || 35,9 || [[Alameda maakond|Alameda]] |- | [[Newman]] || 10 224 || 5,4 || [[Stanislausi maakond|Stanislaus]] |- | [[Newport Beach]] || 85 186 || 61,6 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Norco]] || 27 063 || 36,2 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Norwalk]] || 105 549 || 25,1 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Novato]] || 51 904 || 71,1 || [[Marini maakond|Marin]] |- | [[Oakdale]] || 20 675 || 15,6 || [[Stanislausi maakond|Stanislaus]] |- | [[Oakland]] || 390 724 || 144,5 || [[Alameda maakond|Alameda]] |- | [[Oakley]] || 35 432 || 41,1 || [[Contra Costa maakond|Contra Costa]] |- | [[Oceanside]] || 167 086 || 106,8 || [[San Diego maakond|San Diego]] |- | [[Ojai]] || 7461 || 11,4 || [[Ventura maakond|Ventura]] |- | [[Ontario (California)|Ontario]] || 163 924 || 129,3 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Orange (California)|Orange]] || 134 616 || 64,2 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Orange Cove]] || 9078 || 4,9 || [[Fresno maakond|Fresno]] |- | [[Orinda]] || 17 643 || 32,8 || [[Contra Costa maakond|Contra Costa]] |- | [[Orland]] || 7291 || 7,7 || [[Glenni maakond|Glenn]] |- | [[Oroville]] || 15 546 || 33,6 || [[Butte'i maakond (California)|Butte]] |- | [[Oxnard]] || 197 899 || 69,6 || [[Ventura maakond|Ventura]] |- | [[Pacific Grove]] || 15 041 || 7,4 || [[Monterey maakond|Monterey]] |- | [[Pacifica]] || 37 234 || 32,8 || [[San Mateo maakond|San Mateo]] |- | [[Palm Desert]] || 48 445 || 69,4 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Palm Springs (California)|Palm Springs]] || 44 552 || 243,8 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Palmdale]] || 152 750 || 274,4 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Palo Alto]] || 64 403 || 61,8 || [[Santa Clara maakond|Santa Clara]] |- | [[Palos Verdes Estates]] || 13 438 || 12,4 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Paradise (California)|Paradise]] || 26 218 || 47,4 || [[Butte'i maakond (California)|Butte]] |- | [[Paramount]] || 54 098 || 12,3 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Parlier]] || 14 494 || 5,7 || [[Fresno maakond|Fresno]] |- | [[Pasadena]] || 137 122 || 59,5 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Paso Robles]] || 29 793 || 49,5 || [[San Luis Obispo maakond|San Luis Obispo]] |- | [[Patterson]] || 20 413 || 15,4 || [[Stanislausi maakond|Stanislaus]] |- | [[Perris]] || 68 386 || 81,3 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Petaluma]] || 57 941 || 37,2 || [[Sonoma maakond|Sonoma]] |- | [[Pico Rivera]] || 62 942 || 21,5 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Piedmont (California)|Piedmont]] || 10 667 || 4,4 || [[Alameda maakond|Alameda]] |- | [[Pinole]] || 18 390 || 13,8 || [[Contra Costa maakond|Contra Costa]] |- | [[Pismo Beach]] || 7655 || 9,3 || [[San Luis Obispo maakond|San Luis Obispo]] |- | [[Pittsburg]] || 63 264 || 44,6 || [[Contra Costa maakond|Contra Costa]] |- | [[Placentia (California)|Placentia]] || 50 533 || 17,0 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Placerville]] || 10 389 || 15,0 || [[El Dorado maakond|El Dorado]] |- | [[Pleasant Hill]] || 33 152 || 18,3 || [[Contra Costa maakond|Contra Costa]] |- | [[Pleasanton]] || 70 285 || 62,4 || [[Alameda maakond|Alameda]] |- | [[Plymouth (California)|Plymouth]] || 1005 || 2,4 || [[Amadori maakond|Amador]] |- | [[Point Arena]] || 449 || 3,5 || [[Mendocino maakond|Mendocino]] |- | [[Pomona (California)|Pomona]] || 149 058 || 59,4 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Port Hueneme]] || 21 723 || 11,5 || [[Ventura maakond|Ventura]] |- | [[Porterville]] || 54 165 || 45,6 || [[Tulare maakond|Tulare]] |- | [[Portola]] || 2104 || 14,0 || [[Plumasi maakond|Plumas]] |- | [[Portola Valley]] || 4353 || 23,5 || [[San Mateo maakond|San Mateo]] |- | [[Poway]] || 47 811 || 101,2 || [[San Diego maakond|San Diego]] |- | [[Rancho Cordova]] || 64 776 || 86,8 || [[Sacramento maakond|Sacramento]] |- | [[Rancho Cucamonga]] || 165 269 || 103,2 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Rancho Mirage]] || 17 218 || 63,3 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Rancho Palos Verdes]] || 41 643 || 34,9 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Rancho Santa Margarita]] || 47 853 || 33,6 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Red Bluff]] || 14 076 || 19,6 || [[Tehama maakond|Tehama]] |- | [[Redding]] || 89 861 || 154,5 || [[Shasta maakond|Shasta]] |- | [[Redlands]] || 68 747 || 93,6 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Redondo Beach]] || 66 747 || 16,1 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Redwood City]] || 76 815 || 50,3 || [[San Mateo maakond|San Mateo]] |- | [[Reedley]] || 24 194 || 13,2 || [[Fresno maakond|Fresno]] |- | [[Rialto]] || 99 171 || 57,9 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Richmond (California)|Richmond]] || 103 701 || 77,9 || [[Contra Costa maakond|Contra Costa]] |- | [[Ridgecrest]] || 27 616 || 53,8 || [[Kerni maakond|Kern]] |- | [[Rio Dell]] || 3368 || 5,9 || [[Humboldti maakond (California)|Humboldt]] |- | [[Rio Vista]] || 7360 || 17,3 || [[Solano maakond|Solano]] |- | [[Ripon]] || 14 297 || 13,7 || [[San Joaquini maakond|San Joaquin]] |- | [[Riverbank]] || 22 678 || 10,6 || [[Stanislausi maakond|Stanislaus]] |- | [[Riverside]] || 303 871 || 210,2 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Rocklin]] || 56 974 || 50,6 || [[Placeri maakond|Placer]] |- | [[Rohnert Park]] || 40 971 || 18,1 || [[Sonoma maakond|Sonoma]] |- | [[Rolling Hills]] || 1860 || 7,7 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Rolling Hills Estates]] || 8067 || 9,2 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Rosemead]] || 53 764 || 13,4 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Roseville]] || 118 788 || 93,8 || [[Placeri maakond|Placer]] |- | [[Ross (California)|Ross]] || 2415 || 4,0 || [[Marini maakond|Marin]] |- | [[Sacramento]] || 466 488 || 253,6 || [[Sacramento maakond|Sacramento]] |- | [[St. Helena]] || 5814 || 12,9 || [[Napa maakond|Napa]] |- | [[Salinas]] || 150 441 || 60,0 || [[Monterey maakond|Monterey]] |- | [[San Anselmo]] || 12 336 || 6,9 || [[Marini maakond|Marin]] |- | [[San Bernardino]] || 209 924 || 153,3 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[San Bruno]] || 41 114 || 14,2 || [[San Mateo maakond|San Mateo]] |- | [[San Carlos (California)|San Carlos]] || 28 406 || 14,3 || [[San Mateo maakond|San Mateo]] |- | [[San Clemente (California)|San Clemente]] || 63 522 || 48,5 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[San Diego]] || 1 301 617 || 842,2 || [[San Diego maakond|San Diego]] |- | [[San Dimas]] || 33 371 || 39,0 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[San Fernando]] || 23 645 || 6,1 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[San Francisco]] || 805 235 || 121,4 || [[San Francisco maakond|San Francisco]] |- | [[San Gabriel]] || 39 718 || 10,7 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[San Jacinto]] || 44 199 || 66,6 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[San Joaquin]] || 4001 || 3,0 || [[Fresno maakond|Fresno]] |- | [[San Jose]] || 945 942 || 457,2 || [[Santa Clara maakond|Santa Clara]] |- | [[San Juan Bautista]] || 1862 || 1,8 || [[San Benito maakond|San Benito]] |- | [[San Juan Capistrano]] || 34 593 || 36,6 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[San Leandro]] || 84 950 || 34,6 || [[Alameda maakond|Alameda]] |- | [[San Luis Obispo]] || 45 119 || 33,1 || [[San Luis Obispo maakond|San Luis Obispo]] |- | [[San Marcos (California)|San Marcos]] || 83 781 || 63,1 || [[San Diego maakond|San Diego]] |- | [[San Marino (California)|San Marino]] || 13 147 || 9,8 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[San Mateo]] || 97 207 || 31,4 || [[San Mateo maakond|San Mateo]] |- | [[San Pablo]] || 29 139 || 6,8 || [[Contra Costa maakond|Contra Costa]] |- | [[San Rafael]] || 57 713 || 42,7 || [[Marini maakond|Marin]] |- | [[San Ramon]] || 72 148 || 46,8 || [[Contra Costa maakond|Contra Costa]] |- | [[Sand City]] || 334 || 1,5 || [[Monterey maakond|Monterey]] |- | [[Sanger (California)|Sanger]] || 24 270 || 14,3 || [[Fresno maakond|Fresno]] |- | [[Santa Ana]] || 324 528 || 70,6 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Santa Barbara]] || 88 410 || 50,4 || [[Santa Barbara maakond|Santa Barbara]] |- | [[Santa Clara]] || 116 468 || 47,7 || [[Santa Clara maakond|Santa Clara]] |- | [[Santa Clarita]] || 176 320 || 136,5 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Santa Cruz]] || 59 946 || 33,0 || [[Santa Cruzi maakond|Santa Cruz]] |- | [[Santa Fe Springs]] || 16 223 || 23,0 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Santa Maria (California)|Santa Maria]] || 99 553 || 58,9 || [[Santa Barbara maakond|Santa Barbara]] |- | [[Santa Monica]] || 89 736 || 21,8 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Santa Paula]] || 29 321 || 11,9 || [[Ventura maakond|Ventura]] |- | [[Santa Rosa]] || 167 815 || 106,9 || [[Sonoma maakond|Sonoma]] |- | [[Santee]] || 53 413 || 42,1 || [[San Diego maakond|San Diego]] |- | [[Saratoga]] || 29 926 || 32,1 || [[Santa Clara maakond|Santa Clara]] |- | [[Sausalito]] || 7061 || 4,6 || [[Marini maakond|Marin]] |- | [[Scotts Valley]] || 11 580 || 11,9 || [[Santa Cruzi maakond|Santa Cruz]] |- | [[Seal Beach]] || 24 168 || 29,2 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Seaside]] || 33 025 || 23,9 || [[Monterey maakond|Monterey]] |- | [[Sebastopol]] || 7379 || 4,8 || [[Sonoma maakond|Sonoma]] |- | [[Selma (California)|Selma]] || 23 219 || 13,3 || [[Fresno maakond|Fresno]] |- | [[Shafter]] || 16 988 || 72,4 || [[Kerni maakond|Kern]] |- | [[Shasta Lake]] || 10 164 || 28,3 || [[Shasta maakond|Shasta]] |- | [[Sierra Madre]] || 10 917 || 7,6 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Signal Hill]] || 11 016 || 5,7 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Simi Valley]] || 124 237 || 107,4 || [[Ventura maakond|Ventura]] |- | [[Solana Beach]] || 12 867 || 9,1 || [[San Diego maakond|San Diego]] |- | [[Soledad]] || 25 738 || 11,4 || [[Monterey maakond|Monterey]] |- | [[Solvang (linn)|Solvang]] || 5245 || 6,3 || [[Santa Barbara maakond|Santa Barbara]] |- | [[Sonoma]] || 10 648 || 7,1 || [[Sonoma maakond|Sonoma]] |- | [[Sonora (California)|Sonora]] || 4903 || 7,9 || [[Tuolumne maakond|Tuolumne]] |- | [[South El Monte]] || 20 116 || 7,4 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[South Gate]] || 94 396 || 18,8 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[South Lake Tahoe]] || 21 403 || 26,3 || [[El Dorado maakond|El Dorado]] |- | [[South Pasadena]] || 25 619 || 8,8 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[South San Francisco]] || 63 632 || 23,7 || [[San Mateo maakond|San Mateo]] |- | [[Stanton (California)|Stanton]] || 38 186 || 8,2 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Stockton (California)|Stockton]] || 291 707 || 159,7 || [[San Joaquini maakond|San Joaquin]] |- | [[Suisun City]] || 28 111 || 10,6 || [[Solano maakond|Solano]] |- | [[Sunnyvale]] || 140 081 || 57,0 || [[Santa Clara maakond|Santa Clara]] |- | [[Susanville]] || 17 947 || 20,5 || [[Lasseni maakond|Lassen]] |- | [[Sutter Creek]] || 2501 || 6,6 || [[Amadori maakond|Amador]] |- | [[Taft (California)|Taft]] || 9327 || 39,1 || [[Kerni maakond|Kern]] |- | [[Tehachapi]] || 14 414 || 25,6 || [[Kerni maakond|Kern]] |- | [[Tehama]] || 418 || 2,0 || [[Tehama maakond|Tehama]] |- | [[Temecula]] || 100 097 || 78,1 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Temple City]] || 35 558 || 10,4 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Thousand Oaks]] || 126 683 || 142,5 || [[Ventura maakond|Ventura]] |- | [[Tiburon]] || 8962 || 11,5 || [[Marini maakond|Marin]] |- | [[Torrance]] || 145 538 || 53,0 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Tracy (California)|Tracy]] || 82 922 || 57,0 || [[San Joaquini maakond|San Joaquin]] |- | [[Trinidad (California)|Trinidad]] || 367 || 1,2 || [[Humboldti maakond (California)|Humboldt]] |- | [[Truckee]] || 16 180 || 83,7 || [[Nevada maakond|Nevada]] |- | [[Tulare]] || 59 278 || 54,2 || [[Tulare maakond|Tulare]] |- | [[Tulelake]] || 1010 || 1,1 || [[Siskiyou maakond|Siskiyou]] |- | [[Turlock]] || 68 549 || 43,8 || [[Stanislausi maakond|Stanislaus]] |- | [[Tustin]] || 75 540 || 28,7 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Twentynine Palms]] || 25 048 || 153,2 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Ukiah]] || 16 075 || 12,1 || [[Mendocino maakond|Mendocino]] |- | [[Union City]] || 69 516 || 50,4 || [[Alameda maakond|Alameda]] |- | [[Upland]] || 73 732 || 40,5 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Vacaville]] || 92 428 || 73,5 || [[Solano maakond|Solano]] |- | [[Vallejo]] || 115 942 || 79,4 || [[Solano maakond|Solano]] |- | [[Ventura (California)|Ventura]] || 106 433 || 56,1 || [[Ventura maakond|Ventura]] |- | [[Vernon (California)|Vernon]] || 112 || 12,9 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Victorville]] || 115 903 || 189,5 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Villa Park (California)|Villa Park]] || 5812 || 5,4 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Visalia]] || 124 442 || 93,9 || [[Tulare maakond|Tulare]] |- | [[Vista (California)|Vista]] || 93 834 || 48,4 || [[San Diego maakond|San Diego]] |- | [[Walnut]] || 29 172 || 23,3 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Walnut Creek]] || 64 173 || 51,2 || [[Contra Costa maakond|Contra Costa]] |- | [[Wasco]] || 25 545 || 24,4 || [[Kerni maakond|Kern]] |- | [[Waterford]] || 8456 || 6,0 || [[Stanislausi maakond|Stanislaus]] |- | [[Watsonville]] || 51 199 || 17,3 || [[Santa Cruzi maakond|Santa Cruz]] |- | [[Weed]] || 2967 || 12,4 || [[Siskiyou maakond|Siskiyou]] |- | [[West Covina]] || 106 098 || 41,5 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[West Hollywood]] || 34 399 || 4,9 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[West Sacramento]] || 48 744 || 55,5 || [[Yolo maakond|Yolo]] |- | [[Westlake Village]] || 8270 || 13,4 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Westminster (California)|Westminster]] || 89 701 || 26,0 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Westmorland]] || 2225 || 1,5 || [[Imperiali maakond|Imperial]] |- | [[Wheatland]] || 3456 || 3,8 || [[Yuba maakond|Yuba]] |- | [[Whittier]] || 85 331 || 37,9 || [[Los Angelese maakond|Los Angeles]] |- | [[Wildomar]] || 32 176 || 61,4 || [[Riverside'i maakond|Riverside]] |- | [[Williams (California)|Williams]] || 5123 || 14,1 || [[Colusa maakond|Colusa]] |- | [[Willits]] || 4888 || 7,3 || [[Mendocino maakond|Mendocino]] |- | [[Willows]] || 6166 || 7,4 || [[Glenni maakond|Glenn]] |- | [[Windsor (California)|Windsor]] || 26 801 || 18,8 || [[Sonoma maakond|Sonoma]] |- | [[Winters]] || 6624 || 7,5 || [[Yolo maakond|Yolo]] |- | [[Woodlake]] || 7279 || 5,8 || [[Tulare maakond|Tulare]] |- | [[Woodland]] || 55 468 || 39,6 || [[Yolo maakond|Yolo]] |- | [[Woodside]] || 5287 || 30,4 || [[San Mateo maakond|San Mateo]] |- | [[Yorba Linda]] || 64 234 || 50,5 || [[Orange'i maakond (California)|Orange]] |- | [[Yountville]] || 2933 || 4,0 || [[Napa maakond|Napa]] |- | [[Yreka]] || 7765 || 25,8 || [[Siskiyou maakond|Siskiyou]] |- | [[Yuba City]] || 64 925 || 37,8 || [[Sutteri maakond|Sutter]] |- | [[Yucaipa]] || 51 367 || 72,2 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |- | [[Yucca Valley]] || 20 700 || 103,7 || [[San Bernardino maakond|San Bernardino]] |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:California linnad| ]] [[Kategooria:Linnade loendid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide loendid]] nzfpfe7d152uian37b9skwjz1tbwt8l La Quinta 0 459429 6184385 5627572 2022-08-27T19:05:27Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = La Quinta | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = | asendikaardi_pilt = Riverside County California Incorporated and Unincorporated areas La Quinta Highlighted.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht Riverside'i maakonnas ja California osariigis | osm = pind }} '''La Quinta''' on [[kuurortlinn]] [[USA]]-s [[California]]s [[Riverside'i maakond|Riverside'i maakonnas]]. See paikneb [[Indian Wells]]i ja [[Indio]] vahel [[Coachella org|Coachella orus]]. Elanike arv on [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloenduse]] kohaselt 37 558. Rahvastikukasv protsentuaalselt (umbes 350%) oli La Quintas aastatel 1990−2010 tunduvalt suurem kui enamikus teistes California linnades. Seltskonnaajakiri Robb Report on nimetanud La Quintat USA üheks juhtivaks golfikeskuseks. Golfimänguvõimalusi pakub teiste seas [[1926]]. aastal asutatud puhkekeskus La Quinta Resort & Club, kus [[Frank Capra]] kirjutas stsenaariumi oma [[1937]]. aasta filmile "[[Kadunud silmapiir]]" ("Lost Horizon"). Turism on linnas elav, eriti talvekuudel, mil külmematest piirkondadest USA põhja- ja idaosast tulevad pensionärid ja ettevõtjad soojematesse piirkondadesse talvituma. [[Pilt:Saint Francis of Assisi Catholic Church, La Quinta, Riverside County, California, United States003.jpg|pisi|Püha Assisi Franciscuse katoliku kirik La Quintas]] == Geograafia == [[Pilt:Laquintadusk.jpg|pisi|[[Santa Rosa mäed]] videvikus]] La Quinta asub Riverside'i maakonna keskosas. See piirneb loodes [[Indian Wells]]i ja [[Palm Desert]]i linnaga, põhjas [[Bermuda Dunes]]i asulaga ning kirdes [[Indio]] linnaga. Linnast lõunasse jääb kohaliku omavalitsuseta piirkond. La Quinta põhjaosa läbi maantee [[California State Route 111]]. La Quinta ja selle ümbrus on tuntud [[Santa Rosa mäed|Santa Rosa mägede]] poolest, mis kõrguvad La Quintast läänes ja lõunas. Kogu Coachella oru piirkond asub väga lähedal [[San Andrease murrang]]ule. === Kliima === La Quinta kliimat mõjutab ümbritsev pinnamood. Tänu selle asukohale kõrgete mäeahelike vahel ja lõunasse avanevas orus, on linna kliima aasta läbi soe. Talvi peetakse Coachella orus isegi USA lääneosa kõige soojemateks. Valitseb soojade talvede ja kuumade suvedega [[ariidne kliima]]. Suvel tõuseb õhutemperatuur sageli üle 40 °C, harva isegi üle 50 °C. Ka öösiti ei lange suvel õhutemperatuur tavaliselt alla 25 °C. Talvekuudel on õhutemperatuur päeval tavaliselt 20–22 °C. Miinuskraade esineb harva. Aastane keskmine sademete hulk võib jääda alla 100 mm. == Ajalugu == [[19. sajand]]i lõpul ja [[20. sajand]]i alguses kasutati Coachella orgu peamiselt põllumajandusalana. Maamõõtjad kuulutasid aga liivaluiteid elamiskõlbmatuks, elamumaaks sai toona kasutada ainult Marshall Cove'i kivist pinnast. [[1926]]. aastal rajas Walter Morgan Marshall Cove'i põhjaossa La Quinta Kuurordi (inglk "La Quinta Resort") eraldatud peidupaigaks läheduses paikneva [[Hollywood]]i kuulsuste ja seltskonnategelaste jaoks. Villas paiknes Coachella oru esimene golfiväljak. 1930. aastatel ehitati läbi oru maantee [[California State Route 111]]. Seoses ümbritsevate kõrbelinnade kasvuga arenes La Quinta alates 1980. aastatest samuti märgatavalt. [[1. mai]]l [[1982]] sai La Quinta linnaõigused. Kui 1980. aastal elas linnas veel 3328 inimest, siis 1990. aastal juba üle 11 000. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.la-quinta.org/ Koduleht] [[Kategooria:California linnad]] i4mekiyo640rezlqv7jbkp91zyw2oft Ristkihtliimpuit 0 460230 6184518 6111284 2022-08-27T23:47:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki [[File:Fichte Dreischichtplatte 2009.jpg|thumb|Kuusepuidust kolmekihiline CLT-plaat]] '''Ristkihtliimpuit (CLT)''' on puitpaneeltoode, mida valmistatakse täispuidust saematerjalist. Ristkihtliimpuidu laudadest kihid on lapiti liimitud nii, et iga kihi puidusüü jääb risti eelmisega. Tavaliselt liidetakse kihid sümmeetriliselt, et paneeli välimiste kihtide suunad oleksid samad ning enamasti on kihte paaritu arv, kuid erijuhtudel võib olla neid ka paarisarv – sel juhul arvestatakse siiski sümmeetrilist jaotust. Kihtide risti paigutamine võimaldab paneeli mitmesuunalist kasutamist, kuid enamasti on eri suundades siiski erinevad tugevusnäitajad. Ristkihtliimpuit sarnaneb konstruktsioonilt [[vineer]]iga, kuid sellel on märgatavalt paksemad kihid. Ristkihtliimpuitu (CLT-d) ei tohi segamini ajada [[Liimpuit|liimpuiduga]] (GLT-ga), mis on toode, mille lamellid on orienteeritud samasuunaliselt.<ref name="ObDjf" /> CLT on väidetavalt tulepüsivuse seisukohalt samaväärne teraskonstruktsioonide või betooniga.{{Lisa viide}} 2016. aastal pakuti välja plaan püstitada Stockholmi 40-korruseline ristkihtliimpuithoone ja 100-korruseline torn The Splinter Londonisse.<ref name="W3Rbx" /> 2016. aasta septembris ehitati maailma esimene suuremõõtmeline torujas rajatis Londoni kolledžis Chelsea College of Arts, kasutades lehtpuidust valmistatud ristkihtliimpuitplaate. 35 meetri kõrguse The Smile'i arhitekt oli Alison Brooks ja tehnilised arvutused tegi Arup koostöös American Hardwood Export Counciliga. Teos loodi London Design Festivali tarbeks.<ref name="t58Lv" /> 3852 kuupmeetrist ristkihtliimpuidust koosnev Dalston Lane, mis asub Dalston Square'il, on maailma suurim ristkihtliimpuidust rajatis. See valmis 2017. aastal. 33 meetrit kõrge rajatise ristkihtliimpuidust konstruktsioonilise osa ehitas Ramboll Group A/S.<ref name="aMC3L" /> Ristkihtpuitu saab ideaalselt kasutada seina-, vahelae- ja katusepaneelidena koos muude ehitusmaterjalidega.<ref name="v4Ou4" /> CLT kihid on omavahel vaheldumisi risti kokku liimitud, mille tulemusena tagatakse suur koormustaluvus kahes suunas.<ref name="B8NfH" /> Kihtide arv on alati paaritu.<ref name="WcFF4" /> Ristuvad kihid tagavad lukustava efekti, mis tagab plaadi mõõtude väga hea püsivuse niiskuse muutuste korral ja vähendab oluliselt puitmaterjali kuivamise negatiivseid mõjusid. Ristkihtpuitu kasutati esmakordselt 1990. aastate alguses Saksamaal ja Austrias. Põhjalikke katsetusi materjaliga tehti alles sajandi lõpu poole. Alles 2000. aastatel hakati CLT-d kasutama ja selle omadusi hindama ka mujal Euroopas. Ristkihtpuit on väga populaarne just elementmajade ehituses.<ref name="ook11"/> {{toimeta|alajaotus|kuu=aprill|aasta=2022}} == Eelised == *Suured arhitektuurilised võimalused *Keskkonnasäästlik ehitusmaterjal *Lühike ehitusperiood *Hea soojusisolatsiooniga == Puudused == *Suuremad tootmiskulud ja kallim hind *Kehv heliisolatsioon *Puudub piisav info materjali eluea kohta *Suur toormaterjali kulu == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ObDjf">{{cite web|url=http://www.structuraltimber.co.uk/timber-systems/glulamclt|title=Glulam/CLT Structural Timber Association|publisher=|accessdate=13. aprill 2017}}</ref> <ref name="W3Rbx">{{netiviide |Autor= Patrick Clark|Pealkiri=The Race for the Wood Skyscraper Starts Here |Keel=inglise |Failitüüp= |Täpsustus= |Väljaanne= |Väljaandja= |Koht= |Aeg= |URL=https://www.bloomberg.com/news/articles/2016-05-16/the-race-for-the-wood-skyscraper-starts-here |Kasutatud=13. aprill 2017 |tsitaat=}}</ref> <ref name="t58Lv">{{cite news |url=http://www.architectmagazine.com/technology/the-smile-by-alison-brooks-architects-gives-clt-a-boost_o |title=The Smile by Alison Brooks Architects Gives CLT a Boost |last1=Himelfarb |first1=Ellen |work=Architect Magazine|publisher=[[American Institute of Architects]]|accessdate=13. aprill 2017}}</ref> <ref name="aMC3L">{{cite web|title=Dalston Lane|url=http://www.ramboll.com/projects/ruk/dalston-lane|accessdate=13. aprill 2017}}</ref> <ref name="v4Ou4">https://www.palmatin.com/et/ristkihtpuit-paneel/</ref> <ref name="B8NfH">https://www.thinkwood.com/products-and-systems/cross-laminated-timber-clt-handbook</ref> <ref name="WcFF4">http://www.arcwood.ee/et/clt-ristkihtpuit, 2018</ref> <ref name="ook11">{{Netiviide |url=https://idealhomes.ee/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-06-03 |arhiivimisaeg=2020-06-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200603154718/https://idealhomes.ee/ |url-olek=ei tööta }}</ref> }} [[Kategooria:Ehitusmaterjalid]] [[Kategooria:Komposiitmaterjalid]] 3u6bjm00q2rfc9x5acz4nt6aw03ik65 Rõuge vaatetorn 0 461984 6184714 6138438 2022-08-28T11:04:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rõuge vaatetorn Pesapuu kevadel.jpg|pisi|Rõuge vaatetorn 2017. aastal]] '''Rõuge vaatetorn Pesapuu''' on metallist vaatetorn, mis asub [[Rõuge]] [[Ööbikuorg|Ööbikuorus]]. See valmis 10. oktoobril 2016. Vaatetorn on 30 meetrit kõrge ning välimuselt meenutab ta kahe linnupesaga puud, mille tipus asub “kuldmuna”. Torn on pilkupüüdev ka öösel, kui süttivad vaateplatvorme ja “kuldmuna” valgustavad erivärvilised tuled.<ref>{{Netiviide|URL=https://www.puhkaeestis.ee/et/rouge-vaatetorn-pesapuu|Pealkiri=Rõuge vaatetorn Pesapuu|Väljaanne=puhkaeestis.ee|Kasutatud=31.03.2017}}</ref> Rõugel on ka omalaadne traditsioon – iga sündinud vallakodaniku auks värvub “kuldmuna” õhtuhämaruses kas siniseks või roosaks, vastavalt sündinud ilmakodaniku soole (sinine valgus – sündis poiss, roosa valgus – sündis tüdruk). Torni tipust avanevad maalilised vaated Ööbikuorule ja ülejäänud Võrumaale. == Teostus == Idee autor on arhitekt [[Karmo Tõra]], rajatise ehitasid peatöövõtjana Via Betoon Eesti OÜ ja alltöövõtjana Roadservice OÜ. Vaatetorni ehitust rahastasid [[Keskkonnainvesteeringute Keskus]] [[Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond]]ist ja siseriiklikust keskkonnaprogrammist 138 255 euroga ning [[Rõuge vald]] 123 788 euroga.<ref>{{Netiviide|URL=https://kik.ee/et/artikkel/rouge-oobikuorg-saab-uue-vaatetorni-ja-varskendatud-kulastuskompleksi|Pealkiri=Rõuge Ööbikuorg saab uue vaatetorni ja värskendatud külastuskompleksi|Väljaanne=kik.ee|Aeg=07.10.2016|Kasutatud=31.03.2017|arhiivimisaeg=2.04.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170402081318/https://kik.ee/et/artikkel/rouge-oobikuorg-saab-uue-vaatetorni-ja-varskendatud-kulastuskompleksi|url-olek=ei tööta}}</ref> == Tunnustus == * Võrumaa Turismiliidu tunnustus UMA TEGU 2016 * Lõuna-Eesti Turismi tänukiri * Konkursi "Ehe Lõuna-Eesti 2016" silmapaistev nominent Parima turismiobjekti kategoorias<ref>{{Netiviide|URL=http://rouge.kovtp.ee/vaatamisvaarsused/-/asset_publisher/zULryZmRGe3Z/content/oobikuoru-vaatetorn?redirect=http%3A%2F%2Frouge.kovtp.ee%2Fvaatamisvaarsused%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_zULryZmRGe3Z%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-2%26p_p_col_count%3D1|Pealkiri=ÖÖBIKUORU VAATETORN "PESAPUU"|Väljaanne=Rõuge vald|Kasutatud=Vaadatud 31.03.2017}}</ref> == Rõuge vana vaatetorn == [[Pilt:Rõuge Ööbikuoru keskus ja tuulegeneraatoriga vaatetorn.jpg|pisi|Rõuge vana tuulegeneraatoriga vaatetorn 2009. aastal]] Enne praeguse torni ehitust asus samal kohal 2006. aastal valminud 24-meetrine puutorn, mis oli Eestis ainulaadne tipus asetseva horisontaalpöörlemisega [[Tuulegeneraator|tuulegeneraatori]] poolest. Generaatori võimsus oli 3 kW ning see ühendati Ööbikuoru keskuse vooluvõrku, et anda taastuvenergiat nii keskusele kui ka kooli suunduva jalgtee valgustuseks. Generaatori näol sai Rõuge Energiapark täiendust olemasolevatele seadmetele ning samuti täitis see eesmärki propageerida ja demonstreerida taastuvenergia kasutamist.<ref>{{Netiviide|URL=http://energiapark.rauge.ee/oeoebikuoru-vaatetorn|Pealkiri=Ööbikuoru vaatetorn|Väljaanne=Rõuge energiapark|Kasutatud=Vaadatud 31.03.2017|arhiivimisaeg=2.04.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170402081127/http://energiapark.rauge.ee/oeoebikuoru-vaatetorn|url-olek=ei tööta}}</ref> Vana torn lammutati kasutuskõlbmatuks tunnistamise järel 2015. aasta kevadel.<ref>{{Netiviide|URL=http://www.pealinn.ee/koik-uudised/rouges-avatakse-vorumaa-korgeim-vaatetorn-n177538|Pealkiri=Rõuges avatakse Võrumaa kõrgeim vaatetorn|Väljaanne=pealinn.ee|Aeg=06.10.2016|Kasutatud=01.04.2017}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Rõuge vald]] {{koord}} mypfct7ujtxtkzu0igbpqq6bejc7qye Soome ralli 0 467888 6184467 5971317 2022-08-27T20:37:48Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}} '''Soome ralli''', ametlikult peasponsori järgi '''Neste Rally Finland''' või '''Neste Ralli''', igapäevases kõnes ka '''Jyväskylän MM-ralli''' ja '''Jyväskylän ralli''' on [[Soome]]s [[Jyväskylä linn|Jyväskyläs]] toimuv [[Autoralli maailmameistrivõistlused|autoralli maailmameistrivõistluste]] [[etapp]]. Seda [[autoralli]]t on peetud aastast [[1951]]. Minevikus on seda tuntud ka nimede järgi '''Jyväskylän Suurajot''' ('Jyväskylä Suursõit'), '''Rally of the Thousand Lakes''' ('tuhande järve ralli'), '''1000 Lakes Rally''' ja '''Neste Oil Rally Finland''' või '''Neste Oil Ralli'''. ==Ajalugu== [[1950. aastad|1950. aastate]] algul soovisid [[Soome Autoklubi]] juhid korraldada paari tuhande kilomeetri pikkust rallit, mille algus ja lõpp oleksid olnud [[Helsingi]]s. Trass otsustati viia läbi [[Ida-Soome|Ida]]- ja [[Kesk-Soome]] järvede ala. Ralli toimumisajaks plaaniti juunit, mil valged ööd oleksid pakkunud võistlejatele "ööpäevaringset maastiku imetlemise" võimalust. Helsingis ei oldud siiski eriti huvitatud sõnadelt tegudele minemisest ning Soome Autoklubi [[Jyväskylä]] kohalik haru võttis algatuse enda kätte. Jyväskylä Suursõit korraldati esimest korda [[1. september|1. septembril]] [[1951]]. Ralli peeti [[Monte Carlo ralli]] katsevõistlusena. Võistlusel oli ainult kaks kiiruskatset ja kõik 26 startinud autot jõudsid [[finiš]]isse. Marsruut kulges [[Lapimaa]]le, kus [[Rovaniemi]]s oli pöördepunkt. Tagasi sõideti [[Kajaani]] ja [[Kuopio]] kaudu, kus oli esimene kiiruskatse. Teine kiiruskatse toimus Jyväskyläs finišisirgel Yliopistonkatu tänaval, kus oli 250-meetrine kiiruskatse. Ralli võitis Arvo Karlsson Austin Atlanticul. [[1952]]. aastal toimunud Jyväskylä Suursõidul osales 44 võistlejat ja aasta hiljem oli neid juba 68. [[1954]]. aastal hakkas võistlus omandama rahvusvahelist iseloomu, kui osalejate hulgas oli 6 rootslast. [[1955]]. aastal peeti kogu ralli Kesk-Soomes. Jyväskylä Suursõidu esimene välismaine võitja oli [[Saab]]il sõitnud rootslane Erik Carlsson [[1957]]. aastal. Sel aastal oli kümne parima hulgas lausa seitse rootslast. [[1959]]. aasta ralli kandis esimest korda Euroopa meistrivõistluste tiitlit. [[Autoralli maailmameistrivõistlused|Tootjate maailmameistrivõistluste]] sarja on Jyväskylä etapp kuulunud algusest peale, see tähendab alates [[1973]]. aastast. Kui [[1979]]. aastal algas autojuhtide maailmameistrivõistluste sari, kinnitus see kohe ka Soomes toimuvatele etappidele. [[1980]]. aastal võisteldi ainult autojuhtide MM-ralli punktidele. Maailmameistrivõistlustel rakendatud rotatsioonisüsteemi ajal [[1995]]. aastal oli Soome ralli vaid kaheliitriste kaherattaveoliste autode MM-ralli. [[1980]]. aastal sai ralli rahvusvaheline nimi vähehaaval lühema kuju 1000 Lakes Rally, ehkki vana pikk versioon Rally of the Thousand Lakes jäi ametlikus logos alles. Tuntumad kiiruskatsed on teiste hulgas Urria, Laajavuori, Harju ja Ouninpohja. Humalamäki kiiruskatse on marsruudi kaardilt eemaldatud [[1984]]. aasta õnnetuse tõttu, kus [[Suurbritannia]] sõitja Julian Rodericki auto Vauxhall Chevette sööstis rahva sekka ja mitmed said vigastada, sealhulgas Roderick ise ja ta kaardilugeja. Osaliselt kaotati Humalamäki kiiruskatse ka tohutute hüpete ja järskude kurvide tõttu küngaste taga, kus õnnetuse oht on suur. [[1990]]. aastal võitis Jyväskylä Suursõidu esimese mittepõhjamaalasena [[hispaanlased|hispaanlane]] [[Carlos Sainz]]. Sama saavutuseni jõudis [[1992]]. aastal ka [[prantslased|prantslane]] [[Didier Auriol]]. [[Juha Kankkunen]]il aga õnnestus rallivõit alles 11-kordse üritamise järel [[1991]]. aastal. [[Tommi Mäkinen]]il on seni ainsana õnnestunud rallil tulla viiekordseks võitjaks aastatel [[1994]]–[[1998]], kuigi [[1995]]. aastal ei kuulunud Soome ralli MM-etappide hulka. == Võitjad == <gallery> Fail:Arvo Karlsson - 1951 Rally Finland.jpg|Arvo Karlsson, 1951. aasta Soome ralli võitja Austinil Fail:Marcus Grönholm Rally Japan 2007.jpg|[[Marcus Grönholm]], seitsmekordne Soome ralli võitja Fail:Neste Oil Rally 2010 - Jari-Matti Latvala in shakedown.jpg|[[Jari-Matti Latvala]], 2010. aasta võitja Fail:Kris Meeke Rally Finland 2016 Äänekoski–Valtra.JPG|[[Kris Meeke]], 2016. aasta võitja </gallery> {|class="wikitable" !Aasta !Sõitja !Kaardilugeja !Auto |- !1951 | {{Riigi ikoon|Soome}} [[Arvo Karlsson]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Vilho Mattila]] |[[Austin Atlantic]] |- !1952 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Eino Elo]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Kai Nuortila]] |[[Peugeot 203]] |- !1953 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Vilho Hietanen]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Olof Hixén]] |[[Allard]] |- !1954 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Osmo Kalpala]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Eino Kalpala]] |[[Panhard|Dyna Panhard]] |- !1955 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Eino Elo]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Kai Nuortila]] |[[Peugeot 403]] |- !1956 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Osmo Kalpala]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Eino Kalpala]] |[[Donau (auto)|DKW Donau]] |- !1957 |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Erik Carlsson]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mario Pavoni]] |[[Saab 93]] |- !1958 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Osmo Kalpala]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Eino Kalpala]] |[[Alfa Romeo Giulietta|Alfa Romeo Giulietta TI]] |- !1959 |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Gunnar Callbo]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Väinö Nurmimaa]] |[[Volvo PV544]] |- !1960 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Carl-Otto Bremer]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Juhani Lampi]] |[[Saab 96]] |- !1961 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Rauno Aaltonen]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Väinö Nurmimaa]] |[[Mercedes-Benz 220]] |- !1962 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pauli Toivonen]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Jaakko Kallio]] |[[Citroën DS|Citroën DS 19]] |- !1963 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Simo Lampinen]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Jyrki Ahava]] |[[Saab 96|Saab 96 Sport]] |- !1964 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Simo Lampinen]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Jyrki Ahava]] |[[Saab 96|Saab 96 Sport]] |- !1965 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Timo Mäkinen]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pekka Keskitalo]] |[[Mini|BMC Cooper S]] |- !1966 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Timo Mäkinen]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pekka Keskitalo]] |[[Mini|Morris Cooper]] |- !1967 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Timo Mäkinen]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pekka Keskitalo]] |[[Mini|BMC Cooper S]] |- !1968 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Hannu Mikkola]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Anssi Järvi]] |[[Ford Escort|Ford Escort TC]] |- !1969 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Hannu Mikkola]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Anssi Järvi]] |[[Ford Escort|Ford Escort TC]] |- !1970 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Hannu Mikkola]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Gunnar Palm]] |[[Ford Escort|Ford Escort TC]] |- !1971 |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stig Blomqvist]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Arne Hertz]] |[[Saab 96|Saab 96 V4]] |- !1972 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Simo Lampinen]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Klaus Sohlberg]] |[[Saab 96|Saab 96 V4]] |- ![[1973. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|1973]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Timo Mäkinen]] |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Henry Liddon]] |[[Ford Escort|Ford Escort RS]] |- ![[1974. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|1974]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Hannu Mikkola]] |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[John Davenport]] |[[Ford Escort|Ford Escort RS]] |- !1975 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Hannu Mikkola]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Atso Aho]] |[[Toyota Corolla Levin]] |- !1976 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Markku Alén]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Ilkka Kivimäki]] |[[Fiat 131 Mirafiori|Fiat 131 Abarth]] |- !1977 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Kyösti Hämäläinen]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Martti Tiukkanen]] |[[Ford Escort|Ford Escort RS]] |- !1978 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Markku Alén]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Ilkka Kivimäki]] |[[Fiat 131 Mirafiori|Fiat 131 Abarth]] |- !1979 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Markku Alén]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Ilkka Kivimäki]] |[[Fiat 131 Mirafiori|Fiat 131 Abarth]] |- !1980 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Markku Alén]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Ilkka Kivimäki]] |[[Fiat 131 Mirafiori|Fiat 131 Abarth]] |- !1981 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Ari Vatanen]] |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[David Richards]] |[[Ford Escort|Ford Escort RS]] |- !1982 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Hannu Mikkola]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Arne Hertz]] |[[Audi Quattro|Audi quattro A2]] |- !1983 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Hannu Mikkola]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Arne Hertz]] |[[Audi Quattro|Audi quattro A2]] |- !1984 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Ari Vatanen]] |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Terry Harryman]] |[[Peugeot 205|Peugeot 205 T16]] |- !1985 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Timo Salonen]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Seppo Harjanne]] |[[Peugeot 205|Peugeot 205 T16 E2]] |- !1986 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Timo Salonen]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Seppo Harjanne]] |[[Peugeot 205|Peugeot 205 T16 E2]] |- !1987 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Markku Alén]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Ilkka Kivimäki]] |[[Lancia Delta|Lancia Delta 4WD]] |- !1988 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Markku Alén]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Ilkka Kivimäki]] |[[Lancia Delta|Lancia Delta Integrale]] |- !1989 |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mikael Ericsson]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Claes Billstam]] |[[Mitsubishi Galant VR-4]] |- !1990 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Carlos Sainz]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Luis Moya]] |[[Toyota Celica|Toyota Celica GT-4]] |- !1991 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Juha Kankkunen]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Juha Piironen]] |[[Lancia Delta|Lancia Delta HF Integrale 16v]] |- !1992 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Didier Auriol]] |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bernard Occelli]] |[[Lancia Delta|Lancia HF Integrale]] |- !1993 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Juha Kankkunen]] |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Denis Giraudet]] |[[Toyota Celica|Toyota Celica Turbo 4WD]] |- !1994 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tommi Mäkinen]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Seppo Harjanne]] |[[Ford Escort|Ford Escort RS Cosworth]] |- !1995 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tommi Mäkinen]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Seppo Harjanne]] |[[Mitsubishi Lancer Evolution|Mitsubishi Lancer Evolution III]] |- !1996 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tommi Mäkinen]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Seppo Harjanne]] |[[Mitsubishi Lancer Evolution|Mitsubishi Lancer Evolution III]] |- !1997 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tommi Mäkinen]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Seppo Harjanne]] |[[Mitsubishi Lancer Evolution|Mitsubishi Lancer Evolution IV]] |- !1998 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Tommi Mäkinen]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Risto Mannisenmäki]] |[[Mitsubishi Lancer Evolution|Mitsubishi Lancer Evolution V]] |- !1999 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Juha Kankkunen]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Juha Repo]] |[[Subaru Impreza WRC|Subaru Impreza WRC 99]] |- !2000 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Marcus Grönholm]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Timo Rautiainen]] |[[Peugeot 206 WRC]] |- !2001 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Marcus Grönholm]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Timo Rautiainen]] |[[Peugeot 206 WRC]] |- !2002 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Marcus Grönholm]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Timo Rautiainen]] |[[Peugeot 206 WRC]] |- !2003 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Markko Märtin]] |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Michael Park]] |[[Ford Focus RS WRC 03]] |- ![[2004. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2004]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Marcus Grönholm]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Timo Rautiainen]] |[[Peugeot 307 WRC]] |- ![[2004. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2005]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Marcus Grönholm]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Timo Rautiainen]] |[[Peugeot 307 WRC]] |- !2006 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Marcus Grönholm]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Timo Rautiainen]] |[[Ford Focus RS WRC 06]] |- !2007 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Marcus Grönholm]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Timo Rautiainen]] |[[Ford Focus RS WRC 07]] |- ![[2008. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2008]] |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Sébastien Loeb]] |{{Riigi ikoon|Monaco}} [[Daniel Elena]] |[[Citroën C4 WRC]] |- !2009 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Mikko Hirvonen]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Jarmo Lehtinen]] |[[Ford Focus RS WRC 09]] |- !2010 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Jari-Matti Latvala]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Miikka Anttila]] |[[Ford Focus RS WRC 09]] |- !2011 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Sébastien Loeb]] |{{Riigi ikoon|Monaco}} [[Daniel Elena]] |[[Citroën DS3 WRC]] |- !2012 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Sébastien Loeb]] |{{Riigi ikoon|Monaco}} [[Daniel Elena]] |[[Citroën DS3 WRC]] |- !2013 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Sébastien Ogier]] |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Julien Ingrassia]] |[[Volkswagen Polo R WRC]] |- !2014 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Jari-Matti Latvala]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Miikka Anttila]] |[[Volkswagen Polo R WRC]] |- !2015 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Jari-Matti Latvala]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Miikka Anttila]] |[[Volkswagen Polo R WRC]] |- !2016 |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Kris Meeke]] |{{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Paul Nagle]] |[[Citroën DS3 WRC]] |- ![[2017. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2017]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Esapekka Lappi]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Janne Ferm]] |[[Toyota Yaris WRC]] |- ![[2018. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2018]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ott Tänak]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Toyota Yaris WRC]] |- ![[2019. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2019]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ott Tänak]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Järveoja]] |[[Toyota Yaris WRC]] |- !2021 |Elfyn Evans |Martin Scott |Toyota Yaris WRC |} ==Välislingid== *[http://www.nesterallyfinland.fi/en/ Koduleht (inglise keeles)] *[https://www.nesterallyfinland.fi/ Neste Rallu Finlandi koduleht] {{Autoralli MM}} [[Kategooria:Autoralli]] [[Kategooria:Soome sport]] dmbf3l5ojdfk1d6k0mt7fqu3862iz43 Bormaņi mõis 0 468450 6184532 5348031 2022-08-28T04:50:24Z Melilac 58734 /* Mõisa suurus */ wikitext text/x-wiki [[File:Koivaliina kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Bormaņi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 9]] '''Bormaņi mõis''', ka '''Trapene mõis''' ([[saksa keel]]es ''Treppenhof'', [[läti keel]]es ''Bormaņu muiža'', ka ''Trapenes muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Koivaliina kihelkond|Koivaliina kihelkonnas]]. Praegu asub [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]] [[Trapene]] külas. ==Mõisaansambel== [[File:Bormaņi mõisa peahoone 2018. aastal.jpg|thumb|left|Bormaņi mõisa peahoone 2018. aastal]] Mõisa peahoone rajati [[XIX sajand]]i alguses ja algselt asus seal [[Koivaliina mõis]]a omanike [[Wulff]]ide jahiloss, ka oli hoone kasutusel Trapene [[kultuurimaja]]na. Jahilossi juurde rajati ka faasaniaed.<ref>http://www.zudusilatvija.lv/objects/object/107/</ref> Aastaks 1810 oli jahilossist saanud mõisa peahoone, kus sündis [[Friedrich Bidder]]. Mõisakompleksi juurde rajati ka muid ehitisi; tänapäevani on mõisakompleksist säilinud tallid ja nelja tiigiga park. Mitmed mõisa hooned on tänapäeval Trapene valla muuseumi käsutuses. Peahoone juures asub kirjanik [[Linards Laicens]]ile püstitatud mälestussammas, kes töötas oma noorusaastatel mõisas aednikuna.<ref>[http://www.la.lv/speka-avots-izcili-novadnieki%E2%80%A9-3/ Spēka avots: izcili novadnieki]</ref> [[Pilt:Bormaņmuižas parks (4).jpg|pisi|right|Mõisapark]] Mõisasüdamest viib [[Riia–Pihkva maantee]]ni viie kilomeetri pikkune lehiseallee, mis on üks pikimaid alleesid Läti aladel ja kuhu on istutatud 630 lehist. Allee põhiliigiks on [[Euroopa lehis]]. Allee looduskaitsealuses osas kasvavad veel [[Dauuria lehis]], [[harilik pärn]], [[harilik vaher]] ja [[õunapuu]].<ref>https://www.daba.gov.lv/public/lat/iadt/dabas_pieminekli_alejas/trapenes_aleja/</ref> Sellest edasi tuleb lõik, kus kasvavad valdavalt pärnad, viimased kaks kilomeetrit kasvavad allees aga lehised ja [[sookask|sookased]]. Allee lasi rajada Bormaņi mõisa mõisavalitseja [[XX sajand]]i alguses.<ref>[http://www.zudusilatvija.lv/objects/object/729/ Zudusī Latvija]</ref> Bormaņi mõisa hoonetekompleks (tall, park, härrastemaja) on kohaliku kaitse all olevad arhitektuurimälestised.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Trapenes+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 08.06 2019</ref> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal viis [[adramaa]]d, sellele allus 303 mees- ja 383 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 278.</ref> Aastal 1627 oli mõisa suurus 8 ja 1/2 adramaad, sellest üks adramaa oli haritavat maad. Aastal 1641 oli adramaid 1 ja 3/4, aastal 1688 aga 4 ja 1/2, nii ka aastal 1734. Aastal 1758 oli mõisa suurus viis adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 12 ja 1/3 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 266.</ref> Aastal 1832 oli mõisal 12 ja 1/9 adramaad maad, aastal 1881 oli neid aga 6 ja 62/80, lisaks allus mõisale 14 ja 35/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 345.</ref> ==Karjamõisad== Aastal 1816 kuulus mõisale kaks [[karjamõis]]a: ''Darsen'' ja ''Brundshof''. ==Viited== {{viited}} {{Commons|Category:Bormaņi (Trapene) Manor}} {{koord | NS = 57.449337 | EW = 26.594983 | tüüp = maamärk }} {{Koivaliina kihelkond}} [[Kategooria:Hopa piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Koivaliina kihelkond]] 96sci6o35pf5g8613l1iv8a3wopcxq9 6184551 6184532 2022-08-28T05:52:54Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki [[File:Koivaliina kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Bormaņi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 9]] '''Bormaņi mõis''', ka '''Trapene mõis''' ([[saksa keel]]es ''Treppenhof'', [[läti keel]]es ''Bormaņu muiža'', ka ''Trapenes muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Koivaliina kihelkond|Koivaliina kihelkonnas]]. Praegu asub [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]] [[Trapene]] külas. ==Ajalugu== Valduse läänistas [[Cisse von dem Rutenberg]] ühele Treppeni nimelisele mehele, ja aastal 1590 kuulus see tema järglastele Hans ning Wilhelm Treppenitele. Aastal 1592 müüs Hans mõisa Mathias Riviusele, kelle tütar mõisas veel koos oma abikaasa Melchior Bluhmiga aastal 1627 elas. Toona omandas mõisa Heinrich Röling, kes oli Treppenite suguvõsa järeltulija. Darseni andis [[Gustav II Adolf]] aastal 1632 Melchior Bornmannile, ent juba järgmisel aastal müüs too valduse Heinrich Rölingile. Aastal 1682 müüsid Rölingid mõisad Andreas Bornmannile. Aastal 1738 müüs Catharina Dorothea von [[Essen]] (sündinud Bornmann) valduse 28 500 taalri eest valduse Carl Friedrich von [[Radingh]]ile. Aastal 1822 pantis tema poeg Alexander von Radingh mõisa 72 800 rubla eest Alexander von [[Glasenapp]]ile.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 269-270.</ref> Kümneaastase pandilepingu järel omandasid mõisa Glasenappid. Aastal 1858 müüs Emilie von Glasenapp (lapsendatud, sündinud Möller) 143 00 rubla eest Ludwig Sigismund Johann [[Wolff]]ile.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 388-389.</ref> ==Mõisaansambel== [[File:Bormaņi mõisa peahoone 2018. aastal.jpg|thumb|left|Bormaņi mõisa peahoone 2018. aastal]] Mõisa peahoone rajati [[XIX sajand]]i alguses ja algselt asus seal [[Koivaliina mõis]]a omanike [[Wulff]]ide jahiloss, ka oli hoone kasutusel Trapene [[kultuurimaja]]na. Jahilossi juurde rajati ka faasaniaed.<ref>http://www.zudusilatvija.lv/objects/object/107/</ref> Aastaks 1810 oli jahilossist saanud mõisa peahoone, kus sündis [[Friedrich Bidder]]. Mõisakompleksi juurde rajati ka muid ehitisi; tänapäevani on mõisakompleksist säilinud tallid ja nelja tiigiga park. Mitmed mõisa hooned on tänapäeval Trapene valla muuseumi käsutuses. Peahoone juures asub kirjanik [[Linards Laicens]]ile püstitatud mälestussammas, kes töötas oma noorusaastatel mõisas aednikuna.<ref>[http://www.la.lv/speka-avots-izcili-novadnieki%E2%80%A9-3/ Spēka avots: izcili novadnieki]</ref> [[Pilt:Bormaņmuižas parks (4).jpg|pisi|right|Mõisapark]] Mõisasüdamest viib [[Riia–Pihkva maantee]]ni viie kilomeetri pikkune lehiseallee, mis on üks pikimaid alleesid Läti aladel ja kuhu on istutatud 630 lehist. Allee põhiliigiks on [[Euroopa lehis]]. Allee looduskaitsealuses osas kasvavad veel [[Dauuria lehis]], [[harilik pärn]], [[harilik vaher]] ja [[õunapuu]].<ref>https://www.daba.gov.lv/public/lat/iadt/dabas_pieminekli_alejas/trapenes_aleja/</ref> Sellest edasi tuleb lõik, kus kasvavad valdavalt pärnad, viimased kaks kilomeetrit kasvavad allees aga lehised ja [[sookask|sookased]]. Allee lasi rajada Bormaņi mõisa mõisavalitseja [[XX sajand]]i alguses.<ref>[http://www.zudusilatvija.lv/objects/object/729/ Zudusī Latvija]</ref> Bormaņi mõisa hoonetekompleks (tall, park, härrastemaja) on kohaliku kaitse all olevad arhitektuurimälestised.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Trapenes+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 08.06 2019</ref> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal viis [[adramaa]]d, sellele allus 303 mees- ja 383 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 278.</ref> Aastal 1627 oli mõisa suurus 8 ja 1/2 adramaad, sellest üks adramaa oli haritavat maad. Aastal 1641 oli adramaid 1 ja 3/4, aastal 1688 aga 4 ja 1/2, nii ka aastal 1734. Aastal 1758 oli mõisa suurus viis adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 12 ja 1/3 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 266.</ref> Aastal 1832 oli mõisal 12 ja 1/9 adramaad maad, aastal 1881 oli neid aga 6 ja 62/80, lisaks allus mõisale 14 ja 35/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 345.</ref> ==Karjamõisad== Aastal 1816 kuulus mõisale kaks [[karjamõis]]a: ''Darsen'' ja ''Brundshof''. ==Viited== {{viited}} {{Commons|Category:Bormaņi (Trapene) Manor}} {{koord | NS = 57.449337 | EW = 26.594983 | tüüp = maamärk }} {{Koivaliina kihelkond}} [[Kategooria:Hopa piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Koivaliina kihelkond]] 5q41q80hunl5vpmx5r8i720dg81hilg 6184558 6184551 2022-08-28T06:07:27Z Melilac 58734 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki [[File:Koivaliina kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Bormaņi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 9]] '''Bormaņi mõis''', ka '''Trapene mõis''' ([[saksa keel]]es ''Treppenhof'', [[läti keel]]es ''Bormaņu muiža'', ka ''Trapenes muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Koivaliina kihelkond|Koivaliina kihelkonnas]]. Praegu asub [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]] [[Trapene]] külas. ==Ajalugu== Valduse läänistas [[Cisse von dem Rutenberg]] ühele Treppeni nimelisele mehele, ja aastal 1590 kuulus see tema järglastele Hans ning Wilhelm Treppenitele. Aastal 1592 müüs Hans mõisa Mathias Riviusele, kelle tütar mõisas veel koos oma abikaasa Melchior Bluhmiga aastal 1627 elas. Toona omandas mõisa Heinrich Röling, kes oli Treppenite suguvõsa järeltulija. Darseni andis [[Gustav II Adolf]] aastal 1632 Melchior Bornmannile, ent juba järgmisel aastal müüs too valduse Heinrich Rölingile. Aastal 1682 müüsid Rölingid mõisad Andreas Bornmannile. Aastal 1738 müüs Catharina Dorothea von [[Essen]] (sündinud Bornmann) valduse 28 500 taalri eest valduse Carl Friedrich von [[Radingh]]ile. Aastal 1822 pantis tema poeg Alexander von Radingh mõisa 72 800 rubla eest Alexander von [[Glasenapp]]ile.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 269-270.</ref> Kümneaastase pandilepingu järel omandasid mõisa Glasenappid. Aastal 1858 müüs Emilie von Glasenapp (lapsendatud, sündinud Möller) 143 00 rubla eest Ludwig Sigismund Johann [[Wolff]]ile.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 350-351.</ref> ==Mõisaansambel== [[File:Bormaņi mõisa peahoone 2018. aastal.jpg|thumb|left|Bormaņi mõisa peahoone 2018. aastal]] Mõisa peahoone rajati [[XIX sajand]]i alguses ja algselt asus seal [[Koivaliina mõis]]a omanike [[Wulff]]ide jahiloss, ka oli hoone kasutusel Trapene [[kultuurimaja]]na. Jahilossi juurde rajati ka faasaniaed.<ref>http://www.zudusilatvija.lv/objects/object/107/</ref> Aastaks 1810 oli jahilossist saanud mõisa peahoone, kus sündis [[Friedrich Bidder]]. Mõisakompleksi juurde rajati ka muid ehitisi; tänapäevani on mõisakompleksist säilinud tallid ja nelja tiigiga park. Mitmed mõisa hooned on tänapäeval Trapene valla muuseumi käsutuses. Peahoone juures asub kirjanik [[Linards Laicens]]ile püstitatud mälestussammas, kes töötas oma noorusaastatel mõisas aednikuna.<ref>[http://www.la.lv/speka-avots-izcili-novadnieki%E2%80%A9-3/ Spēka avots: izcili novadnieki]</ref> [[Pilt:Bormaņmuižas parks (4).jpg|pisi|right|Mõisapark]] Mõisasüdamest viib [[Riia–Pihkva maantee]]ni viie kilomeetri pikkune lehiseallee, mis on üks pikimaid alleesid Läti aladel ja kuhu on istutatud 630 lehist. Allee põhiliigiks on [[Euroopa lehis]]. Allee looduskaitsealuses osas kasvavad veel [[Dauuria lehis]], [[harilik pärn]], [[harilik vaher]] ja [[õunapuu]].<ref>https://www.daba.gov.lv/public/lat/iadt/dabas_pieminekli_alejas/trapenes_aleja/</ref> Sellest edasi tuleb lõik, kus kasvavad valdavalt pärnad, viimased kaks kilomeetrit kasvavad allees aga lehised ja [[sookask|sookased]]. Allee lasi rajada Bormaņi mõisa mõisavalitseja [[XX sajand]]i alguses.<ref>[http://www.zudusilatvija.lv/objects/object/729/ Zudusī Latvija]</ref> Bormaņi mõisa hoonetekompleks (tall, park, härrastemaja) on kohaliku kaitse all olevad arhitektuurimälestised.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Trapenes+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 08.06 2019</ref> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal viis [[adramaa]]d, sellele allus 303 mees- ja 383 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 278.</ref> Aastal 1627 oli mõisa suurus 8 ja 1/2 adramaad, sellest üks adramaa oli haritavat maad. Aastal 1641 oli adramaid 1 ja 3/4, aastal 1688 aga 4 ja 1/2, nii ka aastal 1734. Aastal 1758 oli mõisa suurus viis adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 12 ja 1/3 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 266.</ref> Aastal 1832 oli mõisal 12 ja 1/9 adramaad maad, aastal 1881 oli neid aga 6 ja 62/80, lisaks allus mõisale 14 ja 35/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 345.</ref> ==Karjamõisad== Aastal 1816 kuulus mõisale kaks [[karjamõis]]a: ''Darsen'' ja ''Brundshof''. ==Viited== {{viited}} {{Commons|Category:Bormaņi (Trapene) Manor}} {{koord | NS = 57.449337 | EW = 26.594983 | tüüp = maamärk }} {{Koivaliina kihelkond}} [[Kategooria:Hopa piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Koivaliina kihelkond]] 3khg3o5qz5a9080vlozg0ah3h3giwes Sussexi Ülikool 0 471176 6184306 5933572 2022-08-27T16:39:32Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[Fail:University of Sussex Logo.svg|pisi|Logo]] '''Sussexi Ülikool''' ([[inglise keel]]es ''University of Sussex'') on [[ülikool]] [[Suurbritannia]]s [[Ida-Sussex]]is [[Falmer]]i asulas. Maailma ülikoolide edetabeli järgi (inglise keeles ''Academic Ranking of World Universities'') on Sussexi ülikool üks Inglismaa 20 parimast ülikoolist. Ülikool on asutatud [[1961]]. aastal. 2004. aasta seisuga töötas ülikooli heaks 2000 inimest. 2015. aastal õppis seal 13 535 üliõpilast. ==Välislingid== *[http://www.sussex.ac.uk/ Ülikooli koduleht] {{Suurbritannia ülikoolid}} [[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]] a3nebqrkitwjyfkug5jsfa6rta1aki6 Rozbeķi vasallilinnus 0 473204 6184561 5414080 2022-08-28T06:22:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on linnusest; mõisa kohta vaata artiklit [[Rozbeķi mõis]].}} [[File:LVA Stalbes pagasts COA.png|pisi|120px|Stalbe valla vapp]] '''Rozbeķi vasallilinnus''' (eesti Rosula, [[saksa keel]]es ''Rosenbeck'')<ref name="FmTN7" /> oli [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] liivlaste asualal paiknenud vasallilinnus, mis asub [[Läti]]s Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 19&nbsp;km kaugusel Lemsalust ([[läti keel]]es ''Limbaži'') kagus, 30&nbsp;km Volmarist (''Valmiera'') edelas ja 21&nbsp;km kaugusel Võnnust (''Cesis'') loodes<ref name="Hq6Cb" />, Kaņepju ja Divupe oja ühinemiskohas, sellest 180 m põhja pool väikesel künkal. Administratiivselt jääb linnusekoht Pārgauja piirkonna (''Pārgaujas novads'', 'Ülekoiva piirkonna') Stalbe valda (''Stalbes pagasts'') ja Rozula külasse. Loode-kagusuunaline linnuseküngas asub u 60 m üle merepinna. Linnuseküngas jääb u 1&nbsp;km külakeskusest põhja poole, linnuseaseme kõrval ida pool on vana Pilskalni talukoht<ref name="YdUV2" />. Muinasajal kuulus Rozbeki (Rosula) ala arvatavasti liivlaste Idumea kihelkonna alla. Venemaa keisririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus [[Liivimaa kubermang]]u [[Volmari kreis]]i Straupe (Raupa) kihelkonnas (''Kirchspiel Roop''). ==Nimekujud== ''Rosenbeck'' tähendab eesti keeles 'roosioja'. * 1399 – castrum Rozenbeck, * Roysenbeke, * Rozenbeke, * Rozula. ==Ajalugu== Linnuse põhiosa – laagerkastell – valmis tõenäoliselt tulirelvade ajastu alguseks XIV ja XV sajandi vahetusel ja on tunduvalt noorem, kui Riia Peapiiskopkonna liivlaste alade idapoolse kaitseliini kaks põhilinnust – Lielstraupe ja Augstroze. Arvatakse, et algne linnus on rajatud XIV sajandi II poolel Riia peapiiskopi poolt.<ref>http://www.ms-visucom.de/cgi-bin/ebidat.pl?id=4452 EBIDAT - Burgendatebank</ref> [[1372]] on Rosbeki nimest esimest korda räägitud, kui Hennecke Roseni poolt välja antud ürikus on sellel kohal mainitud mõisat (Hof).<ref name="4ad98" /> [[1385]] on järgnevalt ühes ürikus kirjas järgmine omanik Woldemar von Rosen. [[1395]] on Woldemar von Roseni testamendis mainitud juba majalinnust (Haus Rosenbeck). Siit nähtub, et XIV sajandi lõpuks oli algne linnus juba valmis ehitatud. XIV sajandi lõpus oli siin ürikute järgi Üxküllidel kasutada kindlustatud plats.<ref name="1hvCN" /> [[1399]] läänistas peapiiskop [[Johann Wallenrode]] Rozbeki Johann Wildenbergile<ref name="4ad98" /> koos 5 vakuse ja 12 külaga (''pagastis et vilis''). [[1419]] ostis linnuse Claus Kursellilt Bertram Uexküll, peapiiskop [[Johann VI Ambundi]] kinnitas läänistuse. [[1428]] on kinnistu omanikud jätkuvalt Üxküllid.<ref name="Lj90w" /> Vaheaegadega läbi terve XV sajandi olid linnuseomanikeks Üxküllid ja nagu kunstiajaloolane ja linnusteuurija Armin Tuulse arvab, ehitasid ja laiendasid ka viimased hoolega linnuserajatist.<ref>Armin Tuulse,Die Burgen in Estland und Lettland, Tartu, 1942, lk. 309</ref> [[1431]]. aastal peapiiskopi poolt Otto Rosenile väljaantud läänikirjas on öeldud, et viimasele antakse üle Rozbeki koos ümbruskonnaga, Kūlēnu, Uzkalna ja Rupsala külad, kingsepp Peter Schumacheri maad, Rubene kõrts ja Svētezeri, Unguri ning Ēiķēni järved. [[1437]] müüsid 3 venda Kudezelli selle (''dat slod ko Rozenbeke '') Roloff Persevalile ja tema pojale Jürgenile. [[1477]] müüs Persevali lesk Katarina selle Wolmar Ixkullile. Linnuses on loetletud väikest söögisaali tornis ja keldrit selle all, kahte võlvitud ruumi selle kõrval ja ühte kööki, ühte võõrastemaja, ühte hoonet liha säilitamiseks kabeli kõrval, nende taga ühte maja neitsikambritega ja keldriga seal all.<ref name="4ad98" /> Dokumendis mainitakse ka veskit ja veskijärve, mis tõenäoliselt täitis linnust loodest ja kirdest kaitsnud vallikraave veega.<ref name="YpqII" /> Ürikus on mainitud ka linnuse alla kuuluvat asulat, samuti on loetletud Sulāni (''Sulen''), Uzkalni (''Uszkalnen'') ja Baišāni (''Beysen'') külasid ning mainitud kalapüügiõigust Rustēga (''Arellen'') ja Ungura järvedel.<ref>Indriķis Šterns, "Latvijas vēsture 1290-1500", Daugava, 1997, lk. 492.</ref> [[1479]]. aastal, kui peapiiskop Sylvester Stodewescher kutsus omale orduvastases võitluses appi Rootsi kuninga, hõivasid Liivi ordu väed linnuse. Samal ajal, 1480ndatel hukkus linnuses Persevalide pere, kes kaitsesid koos kapellaaniga linnuse kabelit. [[1493]] müüs Brandt von der Luden oma poole linnusest koos ''Rupsala'' ja ''Billeni'' küladega 2500 vana Riia marga eest peapiiskop Michael Hildebrandile. [[1498]] müüs Wolmar Uexkülli tütar mingi osa linnusest vendadele Bartholomeus ja Andreas Patkulitele.<ref name="Lj90w" /> [[1508]] müüs Hans Netken oma osa (ilmselt peapiiskopile). [[1518]] andis peapiiskop [[Jaspar Linde]] Rosenbeki (ilmselt kogu linnuse) koos ühe paigaga Turaida lähedal üle Georg Krüdenerile, oma venna Gerdt Linde tütre peigmehele. Ka [[1538]] on valdajatena märgitud Krüdenere. Linnuseajaloos paistab silma, et linnus oli pidevalt samaaegselt jagatud mitmete eri omanike vahel. Ilmselt hõlbustas seda jagamist, et linnus oli maja- või tornlinnusega jaotatud kaheks eraldi õueks, millest suuremasse jäi suur lõunapoolne ümar suurtükitorn ja väravatorn ning väiksemasse väike ümar suurtükitorn. Suurem õu moodustas otsekui teatud eeslinnuse. Taoliselt mitme valdaja vahel oli jagatud näiteks ka Saare-Lääne piiskopkonnas [[Kasti vasallilinnus]]. [[1560]], [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal hõivasid Vene väed vastupanu kohtamata ja panid põlema paljude teiste Põhja-Läti linnuste hulgas ka Rozbeki. [[1597]] jagasid kaks venda Krüdenere linnuse omavahel võrdselt pooleks. [[1601]]. aasta varakevadel hõivasid Rosbeki rootslased. Sama aasta suvel vallutasid selle poolakad vojevood Šisinsky (Schissinsky) juhtimisel tagasi ja põletasid maha. Arvatavasti pärast seda linnus hüljati. [[1622]] andis Rootsi kroon pärast poolakate moodustatud Võnnu ja Volmari peapiiskopkonnas toimunud linnuste ja mõisate reduktsiooni linnused ja 13 mõisat oma riigikantslerile krahv Axel Oxenstiernale. [[1632]]. aasta kohta on andmeid, et [[Rozbeķi mõis|Rozbeki]], [[Augstroze mõis|Augstroze]], [[Raiskumsi mõis|Raiskumsi]] ja Murjani mõisaid valitses Fabian von Rosen. [[1663]] ja [[1671]] müüsid Jürgen Krüdener ja tema naine Rozbeki osade kaupa maanõunik Heinrich von Patkulile. XVII sajandi keskpaigani kuulus Rozbeki valdus Krüdeneride perekonnale.<ref name="4ad98" /> [[1767]] läks valdus pärimise teel von Albedyllile ja von Rakassovskile ja hüpoteegi teel von Taubele ja von Laudonile. [[1872]] ostis selle parun Balthasar Kampenhausen, tema poeg müüs selle linnuseala härra Max von Siversile.<ref name="Lj90w" /> [[1902]] uuris linnusevaremeid Karl von Löwis of Menar, kes joonistas sketše põhiplaanist. ==Ehitus== Tegemist on loode-kagu suunda orienteeritud pika 27 * 70 meetrise põhiplaaniga ristkülikukujulise ja kahe ümara suurtükinurgatorniga varustatud laagerkastelli-tüüpi linnusega. Keset kastelli asus vanem majalinnus või kindlustatud mõisamaja. Kirdest ja loodest ümbritses linnust [[vallikraav]], edelas oli linnuse ja oja vahel väike soo ja kagus väike org. Väljapääs oli kirdeküljel asuvas väravatornis ja läks üle vallikraavi. Oletatakse, et XIV sajandi lõpuks oli valmis majalinnus koos ringmüüriga ja XV sajandi II poolel lisati tulirelvade vastu kaitseks lõuna- ja läänenurkadesse 2 flankeerivat ümarat suurtükitorni. Horisontaalsete kihtidena ja valitud graniitkividest laotud ning 16 m läbimõõduga lõunasuurtükitorn oli 4-korruseline 3–3,5 m paksuse müüriga võimas kaitseehitis. Selle esimesel korrusel oli suurtükkide ja haakpüsside jaoks 4 laskeava, teisel korrusel 5 laskeava ja kolmandal korrusel jälle 4 laskeava. Neljandast korrusest on kohati säilinud 2 m kõrgused seinafragmendid ja selle laskeavade arv ei ole teada. Karl von Löwis of Menari mõõtmiste järgi oli linnuse ringmüüri läänenurgas samuti 9,6 m läbimõõduga ja 2,6 m paksude seintega ümartorn ja kirdepoolses (või idaküljes) kaitsemüüris 8 m pikkuste seintega vallikraavi eenduv väravatorn. Linnuse keskel oli märgata 4 tellistega võlvitud ruumi.<ref name="4WNj7" /> ==Praegune seisukord== Linnuse väliskaitsemüürist endast on alles vundamendikünkad ja selle ringmüüri lõunanurgas asuv 12–14 m kõrgune kolmekorruseline (algselt neljakorruseline) ümmargune suurtükitorn. Hoovi keskel asunud majalinnusest on järel rusuhunnik.<ref name="pzaBp" /> Suure suurtükitorni maakividest välisvoodrikivid on kohati tugevalt välja varisenud, eriti aknaavade ümbert, lõunaküljel on pikk pragu rususervani välja ja torn vajaks kokkuvarisemise vältimiseks kiiret konserveerimist. Vallikraavid on alles ja üsna sügavad, kuid 2019 a. suve seisuga puude, võsa ja pajupõõsastikuga kinni kasvanud ning raskesti jälgitavad. Väliskaitsemüüri künkad on kohati 3-4 m kõrgused ja seetõttu on piki linnusekünka keskosa sügav lohk. Linnuseküngas on metsaga kaetud. ==Muistendid== Brasla jõe (Roopa) vasakul kaldal, 900 m sillast ülesvoolu lebab nn armastuse kivi. Seal väljendasid teineteisele tundeid linnusepreili paruness von Rosen ja tema saatja hobusel lätlasest tallipoiss. Et mingisugune abielu seisuste vahe tõttu võimalik ei olnud, siis sidusid preili ja tema armastatu ühel päeval oma käed rätikuga kokku ja viskusid jõkke.<ref name="YpqII" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="FmTN7">http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96058674&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=LV&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb EKI KNAB</ref> <ref name="Hq6Cb">http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=566163.8475713208&centery=6362464.191163753&zoom=7&layer=map&ls=c Läti kaart</ref> <ref name="YdUV2">http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=558894.9261421307&centery=6364234.960023267&zoom=3&layer=map&ls=c Rozbeki-Rosula kaart</ref> <ref name="4ad98">http://www.ms-visucom.de/cgi-bin/ebidat.pl?id=4452 EBIDAT – Die Burgendatenbank</ref> <ref name="1hvCN">UB III, 1083; UB IV, 13S8.</ref> <ref name="Lj90w">http://www.castle.lv/latvija/rozbeki.html Rimša castle</ref> <ref name="YpqII">{{Netiviide |url=http://www.offtop.ru/castles/v10_288630__.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-08-21 |arhiivimisaeg=2017-08-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170821211840/http://www.offtop.ru/castles/v10_288630__.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="4WNj7">Löwis, Burgenlexikon Livland (1922), S. 106–107</ref> <ref name="pzaBp">Caune/Ose, Leksikons (2004), S. 422–425; Ose (1999a), S. 349–365</ref> }} [[Kategooria:Vidzeme]] [[Kategooria:Läti linnused]] hqw067c23n3k38kpayk92bxe6lidhqo BVP M-80 0 478740 6184658 5161730 2022-08-28T09:46:50Z Octagon11 123728 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Tankid2 | tanki nimi=BVP M-80 | pilt= [[File:BVP М80А VS.jpg|250px|]] | tehnilised andmed= | pikkus= 6,42 m | laius= 2,90 m | kõrgus= 2,20 m | kaal= 13,85 t | kliirens= mm | meeskond= 3+7 meest | suurtükk= HS 804 | suurtüki kaliiber= 20 mm | suurtüki lahinguvaru= 200 mürsku | kuulipildujad= | kuulipilduja kaliiber= 7,62 mm | kuulipilduja lahinguvaru= 2000 padrunit | torni esikülg= mm | torni küljed= mm | torni lagi= mm | korpuse esikülg= mm | korpuse küljed= mm | korpuse tagaosa= mm | korpuse lagi= mm | korpuse põhi= mm | mootor= Daimler Benz OM-403 | mootori võimsus=320 hj | kiirus maanteel= km/h | kiirus maastikul= 65 km/h | kiirus vees= 8 km/h | läbisõit maanteel= km | läbisõit maastikul= 500 km | läbisõit vees= km }} '''BVP M-80''' on Jugoslaavia [[jalaväe lahingumasin]], mida toodeti 1980. aastatest kuni Jugoslaavia lagunemiseni. ==Kasutajad== [[File:M-80 operators.png|thumb|400px|M-80 kasutajad kaardil: praegused on märgitud sinisega ja endised punasega]] ===Praegused kasutajad=== * {{Pisilipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} – 103+ M-80A'd * {{Pisilipp|Horvaatia}} – 104 M-80A'd + 24 9P113 Polo * {{Pisilipp|Serbia}} – 550 M-80A'd * {{Pisilipp|Sloveenia}} – 52 M-80A'd ===Endised kasutajad=== * {{Pisilipp|Jugoslaavia}} – Edasiantud järglasriikidele. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Jugoslaavia sõjandus]] [[Kategooria:Jalaväe lahingumasinad]] kaps3w7q815ab1u5asfwukcxphvyxed 6184659 6184658 2022-08-28T09:49:16Z Octagon11 123728 /* Praegused kasutajad */ wikitext text/x-wiki {{Tankid2 | tanki nimi=BVP M-80 | pilt= [[File:BVP М80А VS.jpg|250px|]] | tehnilised andmed= | pikkus= 6,42 m | laius= 2,90 m | kõrgus= 2,20 m | kaal= 13,85 t | kliirens= mm | meeskond= 3+7 meest | suurtükk= HS 804 | suurtüki kaliiber= 20 mm | suurtüki lahinguvaru= 200 mürsku | kuulipildujad= | kuulipilduja kaliiber= 7,62 mm | kuulipilduja lahinguvaru= 2000 padrunit | torni esikülg= mm | torni küljed= mm | torni lagi= mm | korpuse esikülg= mm | korpuse küljed= mm | korpuse tagaosa= mm | korpuse lagi= mm | korpuse põhi= mm | mootor= Daimler Benz OM-403 | mootori võimsus=320 hj | kiirus maanteel= km/h | kiirus maastikul= 65 km/h | kiirus vees= 8 km/h | läbisõit maanteel= km | läbisõit maastikul= 500 km | läbisõit vees= km }} '''BVP M-80''' on Jugoslaavia [[jalaväe lahingumasin]], mida toodeti 1980. aastatest kuni Jugoslaavia lagunemiseni. ==Kasutajad== [[File:M-80 operators.png|thumb|400px|M-80 kasutajad kaardil: praegused on märgitud sinisega ja endised punasega]] ===Praegused kasutajad=== * {{Pisilipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} – 103+ M-80A'd * {{Pisilipp|Horvaatia}} – 104 M-80A'd + 24 9P113 Polo * {{Pisilipp|Serbia}} – 550 M-80A'd * {{Pisilipp|Sloveenia}} – 52 M-80A'd * {{Pisilipp|Ukraina}} – М-80А<ref>[https://defence-ua.com/news/zsu_pokazali_jaka_iz_brigad_otrimala_kopiju_bmp_2_iz_sloveniji_foto-8711.html ЗСУ показали, яка із бригад отримала "копію БМП-2" із Словенії (фото)] (vaadatud: 28.08.2022)</ref> ===Endised kasutajad=== * {{Pisilipp|Jugoslaavia}} – Edasiantud järglasriikidele. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Jugoslaavia sõjandus]] [[Kategooria:Jalaväe lahingumasinad]] k5v9fe42ikp5gt9w5yq4301sccj2lqq HMMWV 0 479064 6184372 6173844 2022-08-27T18:25:33Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on militaartarbeks toodetud sõiduki HMMWV ehk Humvee kohta. Tsiviilkasutuses olevate sarnaste sõidukite kohta vaata artiklit [[Hummer]]. }} {{Auto | pilt = 060322-N-5438H-018 U.S. Army soldiers assigned to the Bravo Battery 3rd Battalion 320th Field Artillery Regiment along with Iraq Army soldiers from the 1st Battalion 1st Brigade 4th Division perform a routine patrol.jpg|pisi|[[Ameerika Ühendriikide armee|USA armee]] HMMWV märtsis 2006 [[Şalāḩ ad-Dīni kubernerkond|Şalāḩ ad-Dīni kubernerkonnas]] [[Iraak|Iraagis]]]] | nimi = HMMWV | tootja = [[AM General]] | emafirma = | alias = | tootmine = | kokkupanek = | eelkäija = | järeltulija = | klass = | keretüüp = | paigutus= | platvorm = | mootor = | ülekanne = | teljevahe = | pikkus = | laius = | kõrgus = | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = | sarnane = | disainer = }} '''HMMWV''' (akronüüm [[inglise keel]]est: ''High Mobility Multipurpose Wheeled Vehicle'', otsetõlkes 'suure liikumisvõimega mitmeotstarbeline ratassõiduk'), kõnekeeles tuntud ka kui '''Humvee''', on nelikveoga kergveok, mida sõjaväe tarbeks toodab [[USA]] autotootja [[AM General]]. == Ajalugu == [[Ameerika Ühendriikide sõjavägi|USA sõjaväes]] on Humveedega asendatud [[Vietnami sõda|Vietnami sõjast]] kasutuses olnud [[Willys MB]]-d, [[M151]]-d, [[Gama Goat]]id ja teised kergveokid. See sõiduk on kasutusel ka mitme muu riigi ja organisatsiooni armees. Humveest on toodetud ka tsiviilkasutuseks sobilikke mudeleid. Sõidukit kasutati edukalt 1991. aasta [[Lahesõda|lahesõjas]], kus see sai hästi hakkama ohtlikul kõrbepinnasel, sõjast saadi inspiratsiooni tsiviilkasutuseks sobiliku [[Hummer]]i tootmiseks. == Kasutajad == * {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} - pärast pikka uuringuteprotsessi otsustati 2016. aastal Humveed järk-järgult asendada [[Joint Light Tactical Vehicle|JLTV]]-ga (''Joint Light Tactical Vehicle'') * {{Pisilipp|Ukraina}}<ref>[https://armyinform.com.ua/2021/08/13/zs-ukrayiny-zbilshuyut-kilkist-fahivcziv-amerykanskyh-hmmwv/ ЗС України збільшують кількість фахівців американських HMMWV] (vaadatud: 27.08.2022)</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/2021/04/29/ochakivski-morski-kotyky-pryborkuyut-amerykansku-tehniku/ Очаківські «морські котики» приборкують американську техніку] (vaadatud: 27.08.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjandus]] [[Kategooria:Militaarsõidukid]] [[Kategooria:Militaarveoautod]] == Välised lingid == * [https://www.nsnlookup.com/equipment-intelligence/land/hmmwv HMMWV Technical Manuals] {{en}} 7a55yayexdfqqnt19vqk0nvc894q402 Sikšņi mõis 0 482035 6184539 5783081 2022-08-28T05:05:25Z Melilac 58734 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki [[File:Koivaliina kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Sikšņi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 10]] '''Sikšņi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Vaucluse'') oli [[rüütlimõis]] ([[fideikomiss]]) [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Koivaliina kihelkond|Koivaliina kihelkonnas]]. Tänapäeval asub mõisakompleks [[Läti]]s [[Ape piirkond|Ape piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]] [[Sikšņi (Vireši vald)|Sikšņi]] külas. ==Ajalugu== Mõis kujunes Mālmuiža mõisa [[Koivaliina kihelkond]]a jäänud [[karjamõis]]ast, mis kandis nime ''Webershof''. ==Mõisa suurus== Aastal 1881 oli mõisal 1 ja 61/80 adramaad maad, lisaks allus mõisale 2 ja 74/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.</ref> Agraarreformi ajal kuulus mõisale 1179,65 hektarit maad.<ref>Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 2402. sleja.</ref> ==Vaata ka== *[[Fideikomiss]] ==Viited== {{viited}} {{Koivaliina kihelkond}} {{koord | NS = 57.40498 | EW = 26.38907 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Hopa piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Liivimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Koivaliina kihelkond]] [[Kategooria:Vidzeme]] 0t1n24ymq54kd4g94ibwygw9sfz02cv 6184557 6184539 2022-08-28T06:06:50Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki [[File:Koivaliina kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Sikšņi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 10]] '''Sikšņi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Vaucluse'') oli [[rüütlimõis]] ([[fideikomiss]]) [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Koivaliina kihelkond|Koivaliina kihelkonnas]]. Tänapäeval asub mõisakompleks [[Läti]]s [[Ape piirkond|Ape piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]] [[Sikšņi (Vireši vald)|Sikšņi]] külas. ==Ajalugu== Mõis kujunes Mālmuiža mõisa [[Koivaliina kihelkond]]a jäänud [[karjamõis]]ast, mis kandis nime ''Webershof''. Mõis tekkis, kui Wilhelmine von Berg selle valduse aastal 1834 oma lastele eraldas. Gustav von Berg omandas selle siis 8259 rubla eest oma vendadelt. ent järgmisel aastal loovutas ta valduse oma vennale Friedrich von Bergile, kelle järeltulijate valdusesse see ka jäi.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 351.</ref> ==Mõisa suurus== Aastal 1881 oli mõisal 1 ja 61/80 adramaad maad, lisaks allus mõisale 2 ja 74/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.</ref> Agraarreformi ajal kuulus mõisale 1179,65 hektarit maad.<ref>Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 2402. sleja.</ref> ==Vaata ka== *[[Fideikomiss]] ==Viited== {{viited}} {{Koivaliina kihelkond}} {{koord | NS = 57.40498 | EW = 26.38907 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Hopa piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Liivimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Koivaliina kihelkond]] [[Kategooria:Vidzeme]] hwo7zz6yv5mnpvc8dol5nmy05ex81kn Grundzāle mõis 0 482038 6184533 5341459 2022-08-28T04:50:29Z Melilac 58734 /* Mõisa suurus */ wikitext text/x-wiki [[File:Koivaliina kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Grundzāle mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 7]] '''Grundzāle mõis''' ([[saksa keel]]es ''Grundsahl'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Koivaliina kihelkond|Koivaliina kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks [[Läti]] [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] [[Grundzāles muiža]] külas. ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 1/2 [[adramaa]]d, sellele allus 195 mees- ja 201 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 278.</ref> Aastal 1627 oli mõisa suurus neli adramaad, haritavat maad ei olnud. Aastal 1641 oli adramaid 2 ja 1/2, aastal 1688 aga 4 ja 1/2, nii ka aastal 1734. Aastal 1758 oli mõisa suurus 3 ja 1/2 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 6 ja 1/2 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 266.</ref> Ka astal 1832 oli mõisal 6 ja 1/2 adramaad maad, aastal 1881 oli neid aga 2 ja 37/80, lisaks allus mõisale 7 ja 73/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 345.</ref> ==Viited== {{viited}} {{Koivaliina kihelkond}} {{koord | NS = 57.47293 | EW = 26.21758 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Smiltene piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Koivaliina kihelkond]] [[Kategooria:Vidzeme]] 844a4iphpdtpstjjcih6ko80e6obikc 6184589 6184533 2022-08-28T07:15:39Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki [[File:Koivaliina kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Grundzāle mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 7]] '''Grundzāle mõis''' ([[saksa keel]]es ''Grundsahl'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Koivaliina kihelkond|Koivaliina kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks [[Läti]] [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] [[Grundzāles muiža]] külas. ==Ajalugu== Mõis oli varasemalt Grundeisidele kuulunud [[Palsmane mõis]]a osa, ja nende järgi sai see oma nime. Valduse läänistas [[Zygmunt III Waza]] Stanislaus Rogosinskyle nimelisele mehele Grundis-skola nime all eluaegseks valduseks. Hiljem läks see Schwarzhoffide pere valdusesse. Kui pere koos poolakatega [[Liivimaal]]t pages. Johann von Rüdinger, kes ühe Schwarzhoffiga abielus oli, kaebas seejärel kohtule, et sealjuures olevat tema naise neitsilikkus kannatada saanud, ja kohus luges tema sellest tulenevad nõudmised mõisale õigustatuks. Aastal 1649 andis [[Kristiina]] mõisa Gotthard Wilhelm [[Budberg]]ile [[allood]]iks ja Rüdinger loovutas omaõigused talle. Aastal 1652 ostis mõisa 3590 taalri eest Paul von [[Helmersen]]. Edasi päris mõisa tema kasupoeg Caspar Ceumern. Aastal 1677 müüs ta mõisa 5100 taalri eest Thumb von Weingartenile. Aastal 1724 sai vastavalt aastal 1712 vastu võetud resolutsioonile mõisa omanikuks paruness [[Budberg]], ent too müüs selle 5000 taalri eest Johann von [[Wulf]]file.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 268-269.</ref> Aastal 1834 ostis mõia Johanni vend Adolph. Adolphi surma järel ostis Emil von Wulff mõisa 2000 rubla eest teistelt pärijatelt välja. Ta suri aastal 1863 ja mõisa pärisid tema lesk Therese ning nede lapsed Emil Alfred Adolph Bogdan, Julius Edmud Alphons Adolph ning Theres Christine Ludmilla.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 349-350.</ref> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 1/2 [[adramaa]]d, sellele allus 195 mees- ja 201 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 278.</ref> Aastal 1627 oli mõisa suurus neli adramaad, haritavat maad ei olnud. Aastal 1641 oli adramaid 2 ja 1/2, aastal 1688 aga 4 ja 1/2, nii ka aastal 1734. Aastal 1758 oli mõisa suurus 3 ja 1/2 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 6 ja 1/2 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 266.</ref> Ka astal 1832 oli mõisal 6 ja 1/2 adramaad maad, aastal 1881 oli neid aga 2 ja 37/80, lisaks allus mõisale 7 ja 73/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 345.</ref> ==Viited== {{viited}} {{Koivaliina kihelkond}} {{koord | NS = 57.47293 | EW = 26.21758 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Smiltene piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Koivaliina kihelkond]] [[Kategooria:Vidzeme]] swzfhlyxq5gs9ab6b1o20de5qb5cn6p Luturmuiža mõis 0 482042 6184534 5206457 2022-08-28T04:58:07Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki [[File:Koivaliina kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Luturmuiža mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 8]] '''Luturmuiža mõis''' ([[saksa keel]]es ''Adsel-Luttershof'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Koivaliina kihelkond|Koivaliina kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks [[Läti]] [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]] [[Stepi]]s. Kuna [[Koivaliina kirikumõis]]ale ei kuulunud talupoegi ja sel puudus reaalne sissetulek, siis allutati osa selle mõisa sissetulekust rootsi ajal kirikuõpetajale. Tol perioodil oli mõisa saksakeelne nimetus ''Swentschisken-Kleinhof''.<ref>Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 545</ref> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 5/8 [[adramaa]]d, sellele allus 124 mees- ja 132 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 277.</ref> Aastal 1627 oli mõisa suurus üks adramaa, reaalselt hariti aga 1 ja 1/4 adramaad maad. Aastal 1641 oli adramaid 4 ja 1/2, aastal 1688 aga 3 ja 7/8 ning aastal 1734 vaid 2 ja 1/2. Aastal 1758 oli mõisa suurus 3 ja 3/4 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 3 ja 1/2 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 266.</ref> Aastal 1832 oli mõisal 3 ja 11/20 adramaad maad, aastal 1881 oli neid aga 1 ja 40/80, lisaks allus mõisale 4 ja 24/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.</ref> ==Viited== {{viited}} {{Koivaliina kihelkond}} {{koord | NS = 57.542517 | EW = 26.282437 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Valka piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Koivaliina kihelkond]] bgtbztccbmtqiqbq48ufin8zl9fx2kj 6184538 6184534 2022-08-28T05:04:42Z Melilac 58734 /* Mõisa suurus */ wikitext text/x-wiki [[File:Koivaliina kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Luturmuiža mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 8]] '''Luturmuiža mõis''' ([[saksa keel]]es ''Adsel-Luttershof'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Koivaliina kihelkond|Koivaliina kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks [[Läti]] [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]] [[Stepi]]s. Kuna [[Koivaliina kirikumõis]]ale ei kuulunud talupoegi ja sel puudus reaalne sissetulek, siis allutati osa selle mõisa sissetulekust rootsi ajal kirikuõpetajale. Tol perioodil oli mõisa saksakeelne nimetus ''Swentschisken-Kleinhof''.<ref>Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 545</ref> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 5/8 [[adramaa]]d, sellele allus 124 mees- ja 132 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 277.</ref> Aastal 1688 oli mõisa suurus üks adramaa, reaalselt hariti aga 1 ja 1/4 adramaad maad. Aastal 1641 oli adramaid 4 ja 1/2, aastal 1688 aga 3 ja 7/8 ning aastal 1734 vaid 2 ja 1/2. Aastal 1758 oli mõisa suurus 3 ja 3/4 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 3 ja 1/2 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 266.</ref> Aastal 1832 oli mõisal 3 ja 11/20 adramaad maad, aastal 1881 oli neid aga 1 ja 40/80, lisaks allus mõisale 4 ja 24/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.</ref> ==Viited== {{viited}} {{Koivaliina kihelkond}} {{koord | NS = 57.542517 | EW = 26.282437 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Valka piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Koivaliina kihelkond]] oibn442hdz9cfpbjun5w9n6btw5et69 6184540 6184538 2022-08-28T05:06:22Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki [[File:Koivaliina kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Luturmuiža mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 8]] '''Luturmuiža mõis''' ([[saksa keel]]es ''Adsel-Luttershof'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Koivaliina kihelkond|Koivaliina kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks [[Läti]] [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]] [[Stepi]] külas. Kuna [[Koivaliina kirikumõis]]ale ei kuulunud talupoegi ja sel puudus reaalne sissetulek, siis allutati osa selle mõisa sissetulekust rootsi ajal kirikuõpetajale. Tol perioodil oli mõisa saksakeelne nimetus ''Swentschisken-Kleinhof''.<ref>Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 545</ref> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 5/8 [[adramaa]]d, sellele allus 124 mees- ja 132 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 277.</ref> Aastal 1627 oli mõisa suurus üks adramaa, reaalselt hariti aga 1 ja 1/4 adramaad maad. Aastal 1641 oli adramaid 4 ja 1/2, aastal 1688 aga 3 ja 7/8 ning aastal 1734 vaid 2 ja 1/2. Aastal 1758 oli mõisa suurus 3 ja 3/4 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 3 ja 1/2 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 266.</ref> Aastal 1832 oli mõisal 3 ja 11/20 adramaad maad, aastal 1881 oli neid aga 1 ja 40/80, lisaks allus mõisale 4 ja 24/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.</ref> ==Viited== {{viited}} {{Koivaliina kihelkond}} {{koord | NS = 57.542517 | EW = 26.282437 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Valka piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Koivaliina kihelkond]] d93d8ax326g6n6mqtjwqly1zafj8rss Jaunāmuiža mõis 0 482044 6184537 6024463 2022-08-28T05:02:06Z Melilac 58734 /* Mõisa suurus */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Koivaliina kihelkonna mõisast; Krimulda kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit [[Jaunāmuiža mõis (Krimulda kihelkond)]] ja Härgmäe kihelkonna mõisa kohta [[Annase mõis]].}} [[File:Koivaliina kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Jaunāmuiža mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 5]] '''Jaunāmuiža mõis''' ([[saksa keel]]es ''Adsel-Neuhof'', [[läti keel]]es ''Jaunāmuiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Koivaliina kihelkond|Koivaliina kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks [[Läti]] [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]] [[Jaunāmuiža (Zvārtava vald)|Jaunāmuiža]] külas. ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 6 ja 1/2 [[adramaa]]d, sellele allus 195 mees- ja 201 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 277.</ref> Aastal 1627 oli mõisa suurus 4 ja 1/4 adramaad, aastal 1734 aga 4 ja 3/4. Aastal 1758 oli mõisa suurus 6 ja 1/2 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 5 ja 3/4 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 266.</ref> Aastal 1832 oli mõisal viis adramaad maad, aastal 1881 oli neid aga 2 ja 45/80, lisaks allus mõisale 6 ja 8/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.</ref> ==Viited== {{viited}} {{Koivaliina kihelkond}} {{koord | NS = 57.58214 | EW = 26.31397 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Valka piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Koivaliina kihelkond]] kb083upwe4zve2cze7wynewfei15cup Rauza mõis 0 482282 6184531 6165072 2022-08-28T04:42:59Z Melilac 58734 /* Mõisa suurus */ wikitext text/x-wiki [[File:Palsmane kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Rauza mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 54]] '''Rauza mõis''' ([[saksa keel]]es ''Rausenhof'', [[läti keel]]es ''Rauzas muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Palsmane kihelkond|Palsmane kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks [[Läti]] [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]] [[Rauza]] külas. ==Ajalugu== [[File:Zoeckelli suguvõsa aadlivapp.jpg|pisi|100px|left|Zoeckelli suguvõsa aadlivapp]] Rauza kuulus varem [[Mēri mõis]]a koosseisu, mille [[karjamõis]]ana on seda mainitud [[1778]]. aastal. [[1781]]. aastal eraldati see peamõisast ja Rauzast sai iseseisev rüütlimõis. Omanikuks sai [[Franz Johann von Zoeckell]] (1746−1811), kelle järeltulijate omanduses oli mõis [[1907]]. aastani. Franzi surma järel oli see mõnda aega kõigi pärijate ühisomandis, kuni tema poeg Alexander selle teistelt 50 000 rubla eest välja ostis.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 388-389.</ref> Viimaseks omanikuks oli aastatel 1907−[[1920]] [[Valerian Rudolf von Baehr]] (1858−1937), kellelt see maareformiga võõrandati. ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 1 ja 1/8 [[adramaa]]d, sellele allus 158 mees- ja 203 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 275.</ref> Aastal 1758 oli mõisa suurus 1 ja 1/8 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 8 ja 3/4 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 270.</ref> Aastal 1832 oli mõisal 5 ja 3/4 adramaad maad, aastal 1881 oli neid aga 1 ja 77/80, lisaks allus mõisale 6 ja 2/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.</ref> ==Karjamõisad== Mõisa koosseisus kuulus kolm [[karjamõis]]a: ''Ahsit'', Mālejas (''Mahley'') ja ''Rauselei'' (nimetatud 1816. aastal). ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Leonhard von Stryk|Stryk, Leonhard von]]. ''Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands''. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885. Lk 388 [http://193.40.4.3/bitstream/handle/10062/33742/est_a_388_th_2_ocr.pdf?sequence=2&isAllowed=y]. {{Palsmane kihelkond}} {{koord | NS = 57.408014 | EW = 26.114069 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Smiltene piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Palsmane kihelkond]] aljrus94es9p7cfeu625lkr88aomuyr Ruumiandmete analüüs 0 488797 6184648 6138389 2022-08-28T09:03:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki '''Ruumiandmete analüüs''' on geograafiliste andmete loomine ja uurimine geoanalüütiliste vahendite abil.<ref name="Statistika" /> <ref name="a1nJs" /> Ruumiandmete analüüs moodustab ühe osa [[Geoinfosüsteem|geoinfosüsteemide]] (GIS) kasutamisvõimalustest. Analüüsi tehakse vektor- ja rasterandmete abil. Erinevalt lihtsatest GIS võimalustest (andmete visualiseerimine või talletamine) vajab ruumianalüüs loogilisi seoseid atribuutandmete ja [[Kaart|kaardi]] tunnuste vahel.<ref name="Raju" /> Pärast analüüsi tegemist on võimalik leida vastuseid näiteks maapinna [[topograafia]] iseärasuste ja [[Maakasutus|maakasutuse]] planeerimise kohta.<ref name="00Vdj" /> Analüüsi on võimalik teha geoinfosüsteemi tarkvara abil, näiteks SAGA GIS, GeoDa ja [[ArcGIS]].<ref name="UmUvv" /> == Ruumianalüüsi tööülesanded == Ruumianalüüsi tööülesandeid on kolme tüüpi ning nad erinevad oma ulatuse ja keerukuse poolest. '''Atribuutpäring''' on kõige lihtsakoelisem tööülesanne. Selle põhjal leitakse kasutaja loogilise küsimuse põhjal ruumiandmete seast vastus. Näiteks saab atribuutpäringu abil eristada linnas olevaid erinevate kasutuseesmärkidega [[Kinnistu|maatükke]], kui neile on omistatud maakasutuskood. '''Ruumipäringu''' teostamiseks valitakse huvipakkuvad tunnused asukoha või ruumiliste suhete põhjal kaardi pealt välja. Näiteks soovitakse leida maatükid, mis asuvad 1 km kaugusel kiirteest. Ülesande teostamiseks on vajalikud nii atribuutandmed kui ka ruumiline informatsioon. '''Uute andmekogude moodustamine originaalsest andmekogust''' tähendab etteantud geograafiliste tunnuste, päringute ja analüüsi põhjal uue informatsiooni loomist. Selleks kasutatakse analüütilisi töövõtteid, näiteks ühe või mitme kihi uurimine, ruumiline modelleerimine ja võrgusüsteemi analüüs.<ref name="Raju" /> == Geoanalüütilised tööriistakomplektid== ArcGISis ja ka teistes GIS-tarkvarades on mitmeid geoanalüütilisi tööriistakomplekte, mis aitavad analüüsida raster- ja vektorandmeid. Kuigi tööriistakomplektid võivad erineda nime poolest, on nende tööülesanded olemuselt sarnased. Erinevused on tingitud analüüsi eesmärgist ja tarkvara keskendumisest kas raster- või vektorandmete töötlemisele.<ref name="SAGA" /> <ref name="2MV4u" /> '''''Conditional''''' – sisendväärtustele antakse tingimused, mille abil on võimalik kontrollida väljundväärtusi. Näiteks leitakse atribuutpäringu abil [[Piksel|pikslid]], mis vastavad omistatud tingimustele („''True''“), ja pikslid, mis ei vasta tingimustele („''False''“), mille väärtusi võib muuta. Tööriistadeks on ''Con'', ''Pick'' ja ''Set Null''.<ref name="q0bwG" /> '''''Generalization''''' – komplekti tööriistad aitavad tulemusi generaliseerida ja puhastada vigaseid andmeid, mis võivad pärineda valesti [[Klassifikatsioon|klassifitseeritud]] aluskaartidelt. Tööriistade kategooriateks on piirkondade generaliseerijad, piirkonna servade ühtlustajad ja [[Resolutsioon (graafika)|resolutsiooni]] andmete muutjad.<ref name="DwAnB" /> '''''Reclass''''' – kasutatakse algsete pikslite väärtuste ümber klassifitseerimiseks, et grupeerida teatud piksleid kokku või anda teatud pikslitele ''NoData'' väärtus. Tööriistad aitavad töödelda üksikuid väärtusi, väärtuste vahemike, intervalle või pidevaid väärtusi funktsioonide abil.<ref name="eytGn" /> '''''Neighborhood''''' – kasutatakse, kui soovitakse anda pikslitele väärtus, mis sõltub tema asukohast või naabruskonnast. Naabruskonna tüüpideks on liikuv ja otsimisraadius. Liikuva naabruskonnaga on võimalik leida näiteks 3x3 alammaatriksilt pikslite keskmine väärtus või arvutada statistikat. Otsimisraadiusega on võimalik arvutada statistikat pikslit ümbritseva raadiuse kohta.<ref name="R8w9T" /> '''''Surface''''' – aitab kvantifitseerida ja visualiseerida maastiku reljeefielemente. Andmetöötluse läbiviimiseks on vajalikud rasteripõhise kõrgusmudeli kõrgusandmeid. Tööriistad aitavad näiteks defineerida reljeefikõverusi ja maastikult avanevaid vaatenurki.<ref name="Lzjre" /> == Ruumiandmete interpoleerimismeetodid == Ruumilist [[Interpolatsioon|interpoleerimist]] kasutatakse, et ennustada analüüsitava pinna punktide väärtusi teadmata punktides.<ref name="kCToI" /> Ruumiandmete töötlemiseks kasutatakse paljusid interpolatsioonimeetodeid, mida on võimalik jaotada kaheks: mehaanilised ja statistilised mudelid. Mehaanilise puhul valib kasutaja tarkvara poolt seatud vaikeväärtused ja saab seekaudu kiirema tulemuse. Statistiliste mudelite puhul peab esmalt tegema aeganõudva andmeanalüüsi, kuid seekaudu saab usaldusväärsema väljundmudeli.<ref name="Hengl" /> '''Pöördkaugusega kaalutud interpolatsioon''' – üks vanemaid mehaanilisi interpolatsiooni tehnikaid. Selle meetodiga on sihtmuutuja väärtus tuletatud kaalutud keskmisest. Üksteisele lähemal olevad punktid on sarnasemate väärtustega. Suurte andmekogude analüüsimiseks peetakse seda halvaks lahenduseks.<ref name="Hengl" /> '''Koordinaatide regressioon''' – mehaaniline interpolatsiooni mudel, mille sihtmuutuja sõltub kaardi koordinaatide funktsioonist. Seda tehnikat on võimalik jaotada kaheks: trendipind ja liikuva akna interpolatsioon. Trendipinna puhul silutakse pinda polünoomidega.<ref name="Hengl" /> Liikuva akna meetod tähendab, et kõrgusmudeli võrgusüsteemist analüüsitakse korraga üheksat pikslit. Otsitav topograafiline indeks leitakse alammaatriksi keskse piksli väärtuse põhjal, mis sõltub teda ümbritseva 8 naaberpiksli kõrgusväärtustest.<ref name="00Vqc" /> '''Splain''' – mehaaniline interpolatsiooni meetod, millega saab määrata subjektiivselt parameetreid ja kaardi silumise koguse. Hindab väärtusi matemaatilise funktsiooni abil, mis loob ühtlase silutud pinna. Tuntumaid interpolatsiooni tehnikad on õhukese plaadi splain ning korrapärastatud splainid pinge ja silumisega. Splaini peetakse sobilikuks meetodiks tihedalt valimisse võetud kõrgusandmete interpoleerimiseks.<ref name="Hengl" /> '''Kriging''' – üks tuntumaid ja vanemaid geostatistilisi interpolatsiooni meetodeid. Eeldab, et uuritavate punktide vahel on ruumiline korrelatsioon. Punktide väärtusi hinnatakse variogrammi mudeli abil. Kasutatakse mullateaduses ja geoloogias.<ref name="KLLB2" /> <ref name="Hengl" /> == Ruumianalüüsi kasutamine maastikuelementide klassifitseerimises == Ruumiandmete analüüsi põhjal on võimalik luua teoreetilisi mudeleid reljeefielementide klassifikatsiooni kohta. Järgnevate klassifikatsioonide leidmiseks on vaja [[DEM-kõrgusmudel|kõrgusmudeli]] kõrgusandmeid ja võrgusüsteemi. SAGA GISi maastikuanalüüsi tööriista abil on võimalik leida Zevenbergeni ja Thorne’i (1987) [[nõlv|nõlvakalde]], nõlvakalde ekspositsiooni ja eri kõveruste definitsioonid. Neid topograafilisi indekseid on võimalik kasutada maastiku hüdroloogiliste protsesside hindamisel ja kaardistamisel. Kombineerides eelnimetatud autorite kontuuri ja profiili kõverusi, on võimalik leida Dikau (1989) kvalitatiivne reljeefikõveruste klassifikatsioon, mis on jaotatud üheksaks elemendiks olenevalt kõveruste horisontaalsest ja vertikaalsest ulatusest. Lisaks sellele on võimalik leida nõlvakalde, ristlõike kõveruse, maksimaalse kõveruse ja minimaalse kõveruse abil Woodi (1996) maastiku morfomeetria kirjeldus, mis koosneb kuuest topograafilisest elemendist (tasandik, voolusäng, kõrgendik, mäekuru, kõrgpunkt ja süvend). Kombineerides veel omakorda Woodi ja Dikau reljeefielementide klassifikatsioonid ja arvestades maastiku kontekstiga, on võimalik leida Schmidti (2004) hägusate reljeefielementide klassifikatsioon, mis tugineb hägusale teooriale ja aitab seekaudu paremini defineerida üleminekuid erinevate pinnavormide abil. Klassifikatsioon koosneb 15 topograafilisest elemendist. Lisaks sellele on võimalik leida Iwahashi ja Pike’i (2007) maastiku pealispinna klassifikatsioon, mis koosneb 16 topograafilisest elemendiklassist. Samas on vaja eelnevalt leida maastiku nõlvakalde, tekstuuri ja kumeruse indeksid. Samuti on võimalik analüüsida Riley (1999) maastiku heterogeensust maastiku keerukuse indeksi abil. See indeks näitab maastikupiirkondi, kus esineb enim [[Kõrgendik|kõrgendike]] ja [[Jäärak|süvendeid]]. Mõlemat klassifikatsiooni kasutatakse maastikuplaneerimises.<ref name="SAGA" /> [[File:Maastikukeerukus.png|pisi|Riley (1999) maastiku keerukuse indeks Eesti 25-meetrise kõrgusmudeli andmetel]] == Ruumianalüüs Eestis == Eestis tegeleb ruumianalüüsi koolituste ja konsultatsiooniga ning ruumiandmete tarnimisega ESRI toodete edasimüüja AlphaGIS.<ref name="oQOvk" /> Statistikaamet on kasutanud 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduste andmeid ruumianalüüside tegemiseks, näiteks transpordi ja nähtuste mõjutsoonide kohta. Samuti on rahvastikustatistika analüüsimiseks kasutatud andmeid hoonete kohta, et luua agregeeritud andmetega ruutkaarte. Sellised ruutkaardid aitavad paremini analüüsida inimeste ruumilist jaotumust.<ref name="Statistika" /> Sotsiaalministeerium on kasutanud rahvaloenduste ja apteekide asukoha andmeid, et analüüsida apteekide ja muude tervishoiuasutuste ruumilist paiknemist. Analüüs tehti ArcGISi tööriista Network Analyst abil ja andmetöötluse väljundmudelite abil pakuti välja võimalike lahendusi senise olukorra parandamiseks.<ref name="xr1Fe" /> == Vaata ka == * [[Geoinfosüsteem]] * [[Geoinformaatika]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Statistika">''Statistikaamet'' [https://web.archive.org/web/20171122003048/http://www.stat.ee/296031 "Ruumianalüüsid"] (viimati vaadatud: 29.11.2017)</ref> <ref name="Raju">Raju, P.L.N. 2004. Satellite Remote Sensing and GIS Applications in Agricultural Meteorology. [http://pws.npru.ac.th/sartthong/data/files/Satellite%20Remote%20Sensing%20and%20GIS%20Applications%20in%20Agricultural%20Meteorology(1).pdf#page=154 "Spatial Data Analysis"] (viimati vaadatud: 29.11.2017)</ref> <ref name="SAGA">''SAGA GIS'' [http://www.saga-gis.org/saga_tool_doc/3.0.0/index.html "SAGA-GIS Tool Library Documentation (v3.0.0)"] (viimati vaadatud: 29.11.2017)</ref> <ref name="Hengl">Hengl, T. 2004. A Practical Guide to Geostatistical Mapping of Environmental Variables, 1-14 [http://www.lu.lv/materiali/biblioteka/es/pilnieteksti/vide/A%20Practical%20Guide%20to%20Geostatistical%20Mapping%20of%20Environmental%20Variables.pdf "Theoretical backgrounds"] (viimati vaadatud: 29.11.2017)</ref> <ref name="a1nJs">''ESRI Support GIS Dictionary'' [http://support.esri.com/en/other-resources/gis-dictionary/term/spatial%20analysis "spatial analysis"] (viimati vaadatud: 29.11.2017)</ref> <ref name="00Vdj">''Spatial Analyst Tutorial'' [http://help.arcgis.com/en/arcgisdesktop/10.0/pdf/spatial-analyst-tutorial.pdf "About the ArcGIS Spatial Analyst Tutorial"] (viimati vaadatud: 29.11.2017)</ref> <ref name="UmUvv">''Geospatial Analysis - A comprehensive guide'' [http://www.spatialanalysisonline.com/software.html "Geospatial Analysis Software"] (viimati vaadatud: 29.11.2017)</ref> <ref name="2MV4u">''ArcMap'' [http://desktop.arcgis.com/en/arcmap/10.3/tools/spatial-analyst-toolbox/an-overview-of-the-spatial-analyst-toolbox.htm "An overview of the Spatial Analyst Toolbox"] (viimati vaadatud: 29.11.2017)</ref> <ref name="q0bwG">''ArcMap'' [http://desktop.arcgis.com/en/arcmap/10.3/tools/spatial-analyst-toolbox/an-overview-of-the-conditional-tools.htm "An overview of the Conditional toolset"] (viimati vaadatud: 29.11.2017)</ref> <ref name="DwAnB">''ArcMap'' [http://desktop.arcgis.com/en/arcmap/10.3/tools/spatial-analyst-toolbox/an-overview-of-the-generalization-tools.htm "An overview of the Generalization toolset"] (viimati vaadatud: 29.11.2017)</ref> <ref name="eytGn">''ArcMap'' [http://desktop.arcgis.com/en/arcmap/10.3/tools/spatial-analyst-toolbox/an-overview-of-the-reclass-tools.htm "An overview of the Reclass toolset"] (viimati vaadatud: 29.11.2017)</ref> <ref name="R8w9T">''ArcMap'' [http://desktop.arcgis.com/en/arcmap/10.3/tools/spatial-analyst-toolbox/an-overview-of-the-neighborhood-tools.htm "An overview of the Neighborhood toolset"] (viimati vaadatud: 29.11.2017)</ref> <ref name="Lzjre">''ArcMap'' [http://desktop.arcgis.com/en/arcmap/10.3/tools/spatial-analyst-toolbox/an-overview-of-the-surface-tools.htm "An overview of the Surface toolset"] (viimati vaadatud: 29.11.2017)</ref> <ref name="kCToI">''Documentation for QGIS 2.2'' [https://docs.qgis.org/2.2/en/docs/gentle_gis_introduction/spatial_analysis_interpolation.html "Spatial Analysis (Interpolation)"] (viimati vaadatud: 29.11.2017)</ref> <ref name="00Vqc">Jenness, S.J. 2004. Calculating landscape surface area from digital elevation models. Wildlife Society Bulletin, 32(3), 830-831 [http://www.lu.lv/materiali/biblioteka/es/pilnieteksti/vide/A%20Practical%20Guide%20to%20Geostatistical%20Mapping%20of%20Environmental%20Variables.pdf "Calculating landscape surface area from digital elevation models"] (viimati vaadatud: 29.11.2017)</ref> <ref name="KLLB2">''ArcMap'' [http://desktop.arcgis.com/en/arcmap/10.3/tools/3d-analyst-toolbox/how-kriging-works.htm "How Kriging works"] (viimati vaadatud: 29.11.2017)</ref> <ref name="oQOvk">''AlphaGIS'' [http://www.alphagis.ee/firmast/tutvustus/ "Tutvustus"] (viimati vaadatud: 29.11.2017)</ref> <ref name="xr1Fe">Sotsiaalministeerium. 2014. Üldapteekide geograafiline paiknemine ning selle vajaduse hindamine [https://web.archive.org/web/20150418144302/http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Ravimid/ulevaade_apteekide_geograafilisest_paiknemisest_loppversioon.pdf "Apteegiteenuste analüüs"] (viimati vaadatud: 29.11.2017)</ref> }} [[Kategooria:Geoinformaatika]] 9b6208d1w1n3cc686282u8yg2o2w3uf Pociemsi mõis 0 489466 6184423 6158575 2022-08-27T19:37:55Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{koord|NS=57.59328|EW=24.83382|tüüp=maamärk|kaart=Läti}} [[File:Umurga kihelkonna mõisad (1903).jpg|thumb|Pociemsi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 19]] '''Pociemsi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Posendorf'', varem ''Hof zu Pahl'', [[läti keel]]es ''Pociema muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Volmari kreis]]is [[Umurga kihelkond|Umurga kihelkonnas]]. Tänapäeval jääb mõisakompleks [[Limbaži piirkond]]a ja [[Katvari vald]]a [[Pociems]]i küla maadele. Mõisa peahoone ees asus varem kaks lõvikuju, mis olid [[Vērmane aed]]a rajatud lõvikujude koopiad.<ref>[https://www.limbazubiblioteka.lv/muizu_vestures_skices/ Limbažu biblioteka]</ref> ==Ajalugu== Esimene teadaolev omanik oli Bertram [[Tiesenhausen]], kes pantis selle [[1466]]. aastal 2000 [[Riia mark|Riia marga]] eest Otto von Dalenile. Otto surma järel läks mõis [[Riia peapiiskop|Riia peapiiskoppide]] valdusse. Hiljem oli see Werner Adeleffi omandis. 1524. aastal päris mõisa Johann Tiesenhausen.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 226–227.</ref> 1570. aastal ostis Theodor [[Aderkas]] 2500 Riia marga eest Johann Brickenilt Pociemsi mõisa. Paar aastat hiljem kuulus mõis juba [[Patkul]]itele. 1681. aastal omandas mõisa lühikeseks ajaks Carl Johann Ritter, ent 1683. aastal tagastati mõis [[mõisate reduktsioon]]i käigus Patkulitele. Heinrich Patkul müüs mõisa [[Krüdener]]idele, seejärel panditi see [[Mengden]]itele. Gustav von Mengden müüs mõisa 1759. aastal parun [[Campenhausen]]ile, kes omandas 1775. aastaks piirkonnas suured maavaldused, mille pärijaks oli tema kasupoeg Friedrich Reinhold von [[Berg (Päri)|Berg]].<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 147–148.</ref> 1816. aastal ostis Pociemsi mõisa 46 000 rubla eest eelmise omaniku poeg Balthasar Dietrich von Berg. Tolle tütrepojad [[Lilienfeld]]id müüsid mõisa 1857. aastal vabahärra Georg Gottlieb Ernst von [[Wolff]]ile (1823−1896).<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 228.</ref> 1897−1920 oli mõisa viimaseks omanikuks vabahärra Basil Gustav Otto Gottlieb von Wolff (1862−1939). ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 6 ja 1/8 [[adramaa]]d, sellele allus 234 mees- ja 258 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 250.</ref> 1641. aastal oli mõisa suurus 2 ja 1/2 adramaad. 1688. aastal oli mõisa suurus 5 ja 1/2 adramaad, 1734. aastal oli adramaid 2 ja 1/8, 1757. aastal aga 7 ja 7/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus üksteist adramaad.<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144.</ref> 1832. aastal oli mõisal adramaid 11, 1881. aastal aga 5 ja 12/80, lisaks 12 ja 29/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 221.</ref> ==Karjamõisad== Mõisale kuulus 1816. aastal kolm [[karjamõis]]a: ''Katharinenhof'', ''Dreimann'' ja ''Alenhof''. ==Viited== {{viited}} {{Umurga kihelkond}} [[Kategooria:Limbaži piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Umurga kihelkond]] 2li2072s46h1l9wu71ai5h7s1zk085n Koivaliina kirikumõis 0 491739 6184530 5547607 2022-08-28T04:36:31Z Melilac 58734 /* Mõisa suurus */ wikitext text/x-wiki [[File:Gaujienas mācītājmuiža (15).jpg|pisi|Kirikumõisa peahoone]] [[File:Koivaliina kihelkonna mõisad (1904).jpg|pisi|Koivaliina kirikumõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud ristiga]] '''Koivaliina kirikumõis''' ehk '''Gaujiena kirikumõis''' ([[saksa keel]]es ''Adsel Pastorat'', [[läti keel]]es ''Gaujienas mācītājmuiža'') oli [[kirikumõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Koivaliina kihelkond|Koivaliina kihelkonnas]]. Tänapäeval asub mõisakompleks [[Läti]]s [[Ape piirkond|Ape piirkonnas]] [[Koivaliina vald|Koivaliina vallas]]. Mõisa on esimest korda mainitud aastal 1631. Mõisakompleksi kuuluvad aastal 1761 valminud peahoone, ait aastast 1788, laut aastast 1666 ning [[XIX sajand]]il valminud tall ja tõllakuur. Hooned on puidust ja [[barokk|baroksed]]. Siseruumid on peahoones kujundatud [[anfilaad]]ina. Säilinud on ka [[mantelkorsten]], baroksed [[XVIII sajand]]il valmistatud uksed ja samast ajast pärinevad [[klassitsism|klassitsistlikud]] seinamaalingud.<ref>[http://www.lelb.lv/lv/?ct=draudzes_lv&fu=i&id=75 LELB]</ref> Kirikumõisa hooned on riikliku kaitse all olevad muinsusmälestised.<ref>http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Gaujienas+pagasts&region=0&group=1&type=0</ref> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel ei kuulunud mõisale 1816. aastal maad, samuti ei allunud sellele mitte ühtki hinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 278.</ref> Sama kehtib ka teiste aastate kohta, mille kohta andmed on olemas.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 345.</ref> Ka agraarreformi ajal mõisa maid eraldi ei arvestatud. Tol ajal oli Koivaliina kirikumõisa pindala koos Dārta karjamõisaga ja [[Koivaliina mõis]]aga 2665,44 hektarit.<ref>Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 2402. sleja.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Gaujienas mācītājmuiža|Koivaliina kirikumõis}} {{Koivaliina kihelkond}} {{koord | NS = 57.524107 | EW = 26.378312 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Hopa piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Valga kreis]] [[Kategooria:Koivaliina kihelkond]] 1vg7j0mtt0u0dogvql60ns4d6biqag7 Õed Tolmatšovad 0 498992 6184585 5530558 2022-08-28T07:11:30Z 2001:1530:1008:426A:907D:B9EE:91BB:C5D7 Parandasin trükivea wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Metsavend|aasta=2018|kuu=märts}} [[Fail:The Tolmachevy Sisters, ESC2014 Meet & Greet 26 (crop).jpg|pisi]] '''Õed Tolmatšovad''' on Venemaa ansambel. [[2014. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindasid nad Venemaad lauluga "[[Shine (õdede Tolmatšovade laul)|Shine]]", kus nad saavutasid 7.koha ning [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindasid nad Venemaad lauluga "Vesenniy Jazz"(Весенний джаз), mille nad võitsid. {{Laste Eurovisiooni lauluvõistluse võitjad}} {{Venemaa esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} [[Kategooria:Venemaa ansamblid]] [[Kategooria:Laste Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Laste Eurovisiooni võitjad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] n7ch0ehyrkfigc8sz56kp2thb4o9hn8 Indoneesia lauljate loend 0 499937 6184735 5168769 2022-08-28T11:40:48Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki *[[Ahmad Albar]] *[[Ahmad Dhani]] *[[Amara (laulja)|Amara]] *[[Anggun]] *[[Benyamin Sueb]] *[[Chrisye]] *[[Cinta Laura]] *[[Dewi Sandra]] *[[Ebiet G. Ade]] *[[Fatin Shidqia]] *[[Julia Perez]] *[[Luri Dini Ayu Safitri]] *[[Millane Fernandez]] * [[Rossa (laulja)|Rossa]] [[Kategooria:Indoneesia lauljad| ]] [[Kategooria:Lauljate loendid]] [[Kategooria:Indoneesia loendid]] i8vy2jm5bh11bqbmbf6n982gy0utouz Rühma nõukogude kirjanike kiri Solženitsõnist ja Sahharovist 0 512638 6184723 5489738 2022-08-28T11:26:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki '''Rühma nõukogude kirjanike kiri Solženitsõnist ja Sahharovist''' ([[vene keel]]es Письмо группы советских писателей о Солженицыне и Сахарове), ka '''Kiri ajalehe Pravda toimetusse''' (Письмо в редакцию газеты «Правда»), oli rühma tuntud nõukogude kirjanike [[avalik kiri]] seoses [[Aleksandr Solženitsõn|A. Solženitsõni]] ja [[Andrei Sahharov|A. Sahharovi]] nõukogudevastase tegevuse ja sõnavõttudega. Avaldati ajalehes [[Pravda]] 31. augustil 1973. Kiri lõpeb sõnadega: "seesuguste inimeste, nagu Sahharovi ja Solženitsõni käitumine, kes laimavad meie riiklikku ja ühiskondlikku korda, püüavad sünnitada usaldamatust Nõukogude riigi rahuarmastava poliitika vastu ja sisuliselt kutsuvad üles Läänt jätkama "[[külm sõda|külma sõja]]" poliitikat, ei saa äratada mingeid muid tundeid peale sügava põlguse ja hukkamõistu." Kirjale kirjutasid alla: [[Tšõngõz Ajtmatov]], [[Juri Bondarev]], [[Vasil Bykaŭ|Vassil Bõkav]]<ref>Märkus: Bõkav kirjutas oma mälestusteraamatus "Pikk tee koju", et ei andnud nõusolekut oma nime avaldamisele kirja allakirjutanute seas, kuid programmis Vremja nimetati kirja avaldamise päeval ka tema nime allakirjutanuna. Ka kirjanik Igor Zolotusski kinnitab dokumentaalfilmis Vassil Bõkavist, et Bõkav ei kirjutanud alla. - [http://militera.lib.ru/memo/russian/bykov_v01 «Долгая дорога домой»], [https://web.archive.org/web/20181225020847/http://tvkultura.ru/video/show/brand_id/42065/episode_id/336154 Прощай, XX век. Знак войны. В. Быков»]</ref>, [[Rassul Hamzatov]], [[Oless Gontšar]], [[Nikolai Gribatšov]], [[Sergei Zalõgin]], [[Valentin Katajev]], [[Alim Kešokov]], [[Vadim Koževnikov]], [[Mihhail Lukonin]], [[Georgi Markov (kirjanik)|Georgi Markov]], [[Ivan Melež]], [[Sergei Mihhalkov]], [[Sergei Narovtšatov]], [[Vitali Ozerov]], [[Boriss Polevoi]], [[Afanassi Salõnski]], [[Sergei Sartakov]], [[Konstantin Simonov]], [[Sergei Smirnov (kirjanik)|Sergei Smirnov]], [[Anatoli Sofronov]], [[Mihhail Stelmahh]], [[Aleksei Surkov]], [[Nikolai Tihhonov (kirjanik)|Nikolai Tihhonov]], [[Mirzo Tursunzoda]], [[Konstantin Fedin]], [[Nikolai Fedorenko]], [[Aleksandr Tšakovski]], [[Mihhail Šolohhov]], [[Stepan Štšipatšjov]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:1973]] je16ffy5lsa2x1k5iynvz1ph8g1wmek Viimsi Lõvid 0 528262 6184197 6184167 2022-08-27T13:37:18Z Ursus scribens 115317 /* Meeskond */ wikitext text/x-wiki '''Viimsi Lõvid''' on 2016. aastal loodud Eesti jalgpalliklubi, mille koduväljakuks on Viimsi KK staadion. Alates 2019. hooajast mängivad Lõvid Eesti [[IV liiga]]s - põhi/ida tsoonis. 2018. aastal osales meeskond Rahvaliiga A-tasandil, kus saadi oma ajaloo parim ehk 3.koht. 2019. aastal saavutati IV liigas 2. koht. <br /> [[Fail:Viimsi_Lõvid.jpg|pisi|Viimsi Lõvide meeskond peale 2018. aasta esimest play-off mängu.]] ==Meeskond== Meeskonna nimekirjas oli 2020. aasta hooaja seisuga 21 meest. {| class="wikitable sortable" |+ !Särginumber !Mängija !Positsioon !Mängud !Väravad !Väravasöödud* |- |1 |Räšad Nadžafov |Väravavaht |37 |2 |1 |- |2 |Theodor Kasper Vallikivi |Keskkaitsja/äärekaitsja |40 |4 |4 |- |3 |Karl-Sten Põder |Äärekaitsja/äärepoolkaitsja |40 |11 |8 |- |4 |Mario Jelle |Keskkaitsja/keskpoolkaitsja |42 |12 |7 |- |5 |Kevin Kahro |Keskkaitsja |33 |1 |2 |- |6 |Sten-Kristjan Nurk |Keskpoolkaitsja |42 |21 |9 |- |8 |Stenver Nahkur (c) |Keskpoolkaitsja |52 |8 |17 |- |9 |Tõnis Kipper |Keskkaitsja |19 |2 |1 |- |10 |Christopher Krutto |Äärekaitsja/äärepoolkaitsja |39 |5 |2 |- |11 |Tony-Markus Nurk |Tipuründaja |40 |12 |9 |- |12 |Mihkel Laanes |Äärekaitsja |40 |1 |5 |- |14 |Henry Markus Gregory |Ründaja |20 |11 |6 |- |15 |Mikk-Taavi Lenter |Äärepoolkaitsja |33 |1 |2 |- |16 |Pelle Palts |Väravavaht/keskkaitsja/ äärekaitsja |39 |6 |2 |- |19 |Georg Grossthal |Ründaja |16 |5 |3 |- |20 |Roland Samberk |Äärekaitsja |5 |1 |2 |- |23 |Karl-Erik Saul |Tipuründaja |33 |1 |1 |- |69 |Tanel Värs |Äärekaitsja/keskpoolkaitsja |8 |0 |0 |- |26 |Marcus Madissoon |Keskkaitsja |31 |4 |2 |- |33 |Randar Kuuskmäe |Äärekaitsja/keskpoolkaitsja |2 |0 |0 |- |47 |Heinrich Tilk |Ääreründaja |19 |10 |3 |} <nowiki>*</nowiki>Väravasöötude puhul pole kasutada statistikat Lõvide esimesest 2016. aasta hooajast '''<big>Vorm</big>''' Meeskonna koduvormiks on valge särk, sinised püksid ja valged sokid. Võõrsil on Lõvide mänguvormiks, aga must särk, mustad püksid ja mustad sokid. ==Välislingid== *http://jalgpall.ee/voistlused/267/team/5048 *http://jalgpall.ee/rahvajalgpall/teamen/4280 {{IV liiga meeskonnad}} [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Viimsi vald]] bwudhvkyrw063ti9hl8bbpde3ol95u3 6184199 6184197 2022-08-27T13:38:34Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki '''Viimsi Lõvid''' on 2016. aastal loodud Eesti jalgpalliklubi, mille koduväljakuks on Viimsi KK staadion. Alates 2019. hooajast mängivad Lõvid Eesti [[IV liiga]]s - põhi/ida tsoonis. 2018. aastal osales meeskond Rahvaliiga A-tasandil, kus saadi oma ajaloo parim ehk 3. koht. 2019. aastal saavutati IV liigas 2. koht. <br /> [[Fail:Viimsi_Lõvid.jpg|pisi|Viimsi Lõvide meeskond peale 2018. aasta esimest play-off mängu.]] ==Meeskond== Meeskonna nimekirjas oli 2020. aasta hooaja seisuga 21 meest. {| class="wikitable sortable" |+ !Särginumber !Mängija !Positsioon !Mängud !Väravad !Väravasöödud* |- |1 |Räšad Nadžafov |Väravavaht |37 |2 |1 |- |2 |Theodor Kasper Vallikivi |Keskkaitsja/äärekaitsja |40 |4 |4 |- |3 |Karl-Sten Põder |Äärekaitsja/äärepoolkaitsja |40 |11 |8 |- |4 |Mario Jelle |Keskkaitsja/keskpoolkaitsja |42 |12 |7 |- |5 |Kevin Kahro |Keskkaitsja |33 |1 |2 |- |6 |Sten-Kristjan Nurk |Keskpoolkaitsja |42 |21 |9 |- |8 |Stenver Nahkur (c) |Keskpoolkaitsja |52 |8 |17 |- |9 |Tõnis Kipper |Keskkaitsja |19 |2 |1 |- |10 |Christopher Krutto |Äärekaitsja/äärepoolkaitsja |39 |5 |2 |- |11 |Tony-Markus Nurk |Tipuründaja |40 |12 |9 |- |12 |Mihkel Laanes |Äärekaitsja |40 |1 |5 |- |14 |Henry Markus Gregory |Ründaja |20 |11 |6 |- |15 |Mikk-Taavi Lenter |Äärepoolkaitsja |33 |1 |2 |- |16 |Pelle Palts |Väravavaht/keskkaitsja/ äärekaitsja |39 |6 |2 |- |19 |Georg Grossthal |Ründaja |16 |5 |3 |- |20 |Roland Samberk |Äärekaitsja |5 |1 |2 |- |23 |Karl-Erik Saul |Tipuründaja |33 |1 |1 |- |69 |Tanel Värs |Äärekaitsja/keskpoolkaitsja |8 |0 |0 |- |26 |Marcus Madissoon |Keskkaitsja |31 |4 |2 |- |33 |Randar Kuuskmäe |Äärekaitsja/keskpoolkaitsja |2 |0 |0 |- |47 |Heinrich Tilk |Ääreründaja |19 |10 |3 |} <nowiki>*</nowiki>Väravasöötude puhul pole kasutada statistikat Lõvide esimesest 2016. aasta hooajast '''<big>Vorm</big>''' Meeskonna koduvormiks on valge särk, sinised püksid ja valged sokid. Võõrsil on Lõvide mänguvormiks, aga must särk, mustad püksid ja mustad sokid. ==Välislingid== *http://jalgpall.ee/voistlused/267/team/5048 *http://jalgpall.ee/rahvajalgpall/teamen/4280 {{IV liiga meeskonnad}} [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Viimsi vald]] l4we9g37umq5q82a57q83kqw996ny1t Otopeni 0 533506 6184605 6146111 2022-08-28T07:42:22Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Otopeni | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Otopeni | pilt = 20140703_leaving_Otopeni_09.jpg | pildiallkiri = Vaade Otopenile õhust | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU_IF_Otopeni_CoA.png | vapi_link = [[Otopeni vapp]] | pindala = 31,60 | elanikke = 15 850 (2018) | asendikaardi_pilt = }} '''Otopeni''' on linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Munteenia]] piirkonnas, [[Bukarest]]ist 15 km põhja pool. Linna haldusalasse kuulub Odăile küla. Otopenis asub [[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam]]. Otopenit on esmamainitud [[1582]]. aastal. Otopeni sai linnaõigused [[30. november|30. novembril]] [[2000]].<ref>[https://romaniadategeografice.net/unitati-admin-teritoriale/orase/orase-o/otopeni/ Otopeni] România Geografică</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Munteenia]] [[Kategooria:Ilfovi maakond]] iw6kaopdmba8ivw6samvwphvcu7e3vi Ryzen 0 545597 6184661 6161527 2022-08-28T09:56:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Infokast keskprotsessor | nimi = Ryzen | pilt = AMD ryzen stylized.svg | tootmine-algus = veebruar 2017 | tootmine-lõpp = | tootja1 = [[AMD]] | suurus-alates = 14 | suurus-kuni = 7 nm | mikroarhitektuur = [[Zen (mikroarhitektuur)]], [[Zen+]] | transistorid1 = 4,8–4,94 miljardit (8 tuuma kohta) | tuumad-arv = kuni 32 tuuma (64 loogilist tuuma) | pesa1 = AM4 | pesa2 = TR4 | pesa3 = FB5 | tuum1 = Summit Ridge | tuum2 = Whitehaven | tuum3 = Raven Ridge | tuum4 = Pinnacle Ridge | tuum5 = Picasso | tuum6 = Matisse }} '''Ryzen''' on [[x86]] ja [[x64]] protsessorite bränd, mida [[AMD]] (Advanced Micro Devices) turustab lauaarvutitele, mobiilsetele seadmetele ja manusseadmetele. Ryzeni protsessorid põhinevad mikroarhitektuuridel [[Zen (mikroarhitektuur)|Zen]] ja [[Zen+]].<ref name = "brandName">{{cite web|url=https://www.amd.com/en/press-releases/amd-takes-computing-2016dec13|title= AMD Takes Computing to a New Horizon with Ryzen™ Processors|publisher=AMD|date=13. detsember 2016|accessdate=24.04.2019}}</ref> Ryzeni [[keskprotsessor|CPU]]-d on suunatud tavakasutajale ja tööjaamadele ning [[APU]]-d on suunatud tavakasutajale, mobiilsetele seadmetele ja manussüsteemidele.<ref name="mainSite">{{cite web|url=https://www.amd.com/en/|title= AMD kodulehekülg|accessdate=24.04.2019}}</ref> Ryzen kuulutati esialgu välja 2016. aasta 13. detsembril "New Horizoni" konverentsil.<ref name = "brandName" /> Ryzeni esimesed protsessorid avalikustati 2017. aasta veebruaris<ref>{{cite web|url=https://www.theverge.com/circuitbreaker/2017/2/22/14698284/amd-ryzen-7-desktop-processor-intel-competitor|title=AMD's new Ryzen processor is a huge leap forward and a true competitor to Intel|author=Paul Miller|publisher=The Verge|date=22. veebruar 2017|accessdate=01.05.2019}}</ref> ning esimesed Zen-mikroarhitektuuriga Ryzeni protsessorid jõudsid turule 2017. aasta märtsis.<ref>{{cite web|url=https://www.anandtech.com/show/11143/amd-launch-ryzen-52-more-ipc-eight-cores-for-under-330-preorder-today-on-sale-march-2nd|title=AMD Launches Ryzen: 52% More IPC, Eight Cores for Under $330, Pre-order Today, On Sale March 2nd|publisher=Anandtech|author=Ian Cutress|date=22. veebruar 2017|accessdate=24.04.2019}}</ref> 2. põlvkonna Ryzeni protsessorid Zen+ mikroarhitektuuriga jõudsid turule 2018. aasta aprillis.<ref>{{cite web|url=https://www.techradar.com/news/amd-ryzen-2nd-generation|title=AMD Ryzen 2nd Generation release date, news and features: everything you need to know|publisher=techradar|author=Andrew Hayward|date=27. aprill 2018|accessdate=28.04.2018}}</ref> == Ajalugu == 2006. aastal vähenes järsult AMD turuosa.<ref name = "marketShare">{{cite web|url=https://www.cpubenchmark.net/market_share.html|title=AMD vs Intel Market Share|publisher=Passmark|date=30. aprill 2019|accessdate= 1.05.2019}}</ref> 2011. aastal tõi AMD turule uued Bulldozeri protsessorid, mis ei olnud võimelised saavutama AMD tahetud taktsagedust 4,4 GHz, saavutades vaid 3,6 GHz. Kuigi [[AMD Bulldozer|Bulldozeri]] järeltulija [[Piledriver]] oli ligi 40% kiirem, tõusis Piledriver protsessori energiatarve võrreldes eelkäijaga ligi 2 korda. Ka pärast Piledriveri turule jõudmist jäid AMD protsessorid aeglasemateks ja ebaefektiivsemateks võrreldes [[Intel]]i toodetavate protsessoritega<ref name=bulldozer">{{cite web|url=https://arstechnica.com/gadgets/2017/03/amds-moment-of-zen-finally-an-architecture-that-can-compete/|title=AMD's moment of Zen: Finally, an architecture that can compete|publisher=arstechnica|author=Peter Bright|date=3. veebruar 2017|accessdate=27.04.2019}}</ref> nii ühe kui ka mitmetuumalistes tööprotsessides.<ref name = "10yearsSpeeds">{{cite web|url=https://www.techspot.com/article/1039-ten-years-intel-cpu-compared/page2.html|title=Then and Now: Almost 10 Years of Intel CPUs Compared|publisher=Techspot|author=Steven Walton|date=31. juuli 2015|accessdate=27.04.2019}}</ref> Ryzeni väljatulek viis AMD protsessorid tagasi Inteli tasemele, olles mitmetuumalistes protsessides võrreldav ka hilisemate Intel i7 seeria protsessoritega. Ryzen pakkus paremat hargtöötluse võimekuse ja protsessori hinna suhet kui Intel.<ref name = ryzenPerformance">{{cite web|url=https://www.notebookcheck.net/AMD-Ryzen-7-1700-1700X-1800X-Review.208742.0.html|title=AMD Ryzen 7 1700, 1700X & 1800X Review|publisher=Techspot|author=Silvio Werner, Klaus Hinum|date=4. aprill 2017|accessdate=27.04.2019}}</ref> Võrreldes AMD [[Excavator]] protsessoritega suudab Ryzen täita 52% rohkem käske ühe tsükli jooksul.<ref name = "IPC">{{cite web|url=https://www.tweaktown.com/news/56384/amds-new-ryzen-cpu-hits-52-ipc-improvement/index.html|title=AMD's new Ryzen CPU hits 52% IPC improvement|publisher=Tweaktown|author=Anthony Garreffa|date=22. veebruar 2017|accessdate=27.04.2019|archive-date=19.02.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190219205052/https://www.tweaktown.com/news/56384/amds-new-ryzen-cpu-hits-52-ipc-improvement/index.html|url-status=dead}}</ref> Pärast Ryzen protsessorite väljatulekut on AMD turuosa tõusnud.<ref name="marketShare" /> == Protsessorid == === Summit Ridge === * Pesa: AM4<ref name = "sockets">{{cite web|url=https://www.eteknix.com/how-to-install-an-am4-amd-processor/|title=How to Install an AM4 AMD Processo|publisher=ETeknix|author=Ron Perillo|date=5. detsember 2017|accessdate=26.04.2019}}</ref> * Pesa tüüp: PGA-ZIF<ref name = "sockets" /> * Käsustikud: MMX, Extended MMX, SSE, SSE2, SSE3, SSSE3, SSE4.1, SSE4.2, SSE4A, AES, AVX, AVX2, BMI1, BMI2, F16C, FMA3, SHA<ref>{{cite web|url=http://www.cpu-world.com/CPUs/Zen/AMD-Ryzen%205%201500X.html|title=AMD Ryzen 5 1500X specifications|publisher=CPU-World|accessdate=26.04.2019}}</ref> * Transistorite kogus: 4,8 miljardit<ref>{{cite web|url=https://wccftech.com/amd-ryzen-7-1800x-1700x-official-launch/|title=AMD Ryzen Officially Launched, Brings A Mammoth 52% IPC Increase – 8 Core, 16 Threaded Processors Starting at $329 US With Pre-Orders Today, AM4 Board Prices Detailed|publisher=Wcctech|author=Hassan Mujtaba|date=22. veebruar 2017|accessdate=26.04.2019}}</ref> * Kivi suurus: 213 mm² <ref name = "diesizeRavenSummit">{{cite web|url=https://www.tomshardware.com/reviews/amd-ryzen-5-2400g-zen-vega-cpu-gpu,5467-2.html|title=AMD Ryzen 5 2400G Review: Zen, Meet Vega|author=Paul Alcorn|publisher=Tom's Hardware|date=12. veebruar 2018|accessdate=26.04.2019}}</ref> Kõikidel Ryzeni protsessoritel on "lukustamata" taktsagedused ehk nende protsessorite taktsagedused on kasutaja poolt muudetavad.<ref>{{cite web|url=https://wccftech.com/amd-confirms-ryzen-cpus-unlocked-overclocking/|title=AMD Confirms All Ryzen CPUs Are Unlocked & Overclocking Ready|author=Khalid Moammer|publisher=Wcctech|date=7. jaanuar 2017|accessdate=27.04.2019}}</ref> Ryzeni protsessoritel on Precision Boost, mis suurendab protsessori taktsagedust automaatselt olenevalt protsessori temperatuurist, kasutusest ning voolutarbest.<ref>{{cite web|url=https://community.amd.com/community/gaming/blog/2017/11/27/|title=Understanding Precision Boost 2 in AMD SenseMI technology|author=rhallock|date=27. november 2018|accessdate=27.04.2019|archive-date=11.11.2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201111220037/https://community.amd.com/community/gaming/blog/2017/11/27|url-status=dead}}</ref> Lisaks Precision Boost'ile on Ryzeni protsessoritel ka XFR (Extended Frequency Range), mis lubab protsessoril automaatselt taktsagedust tõsta veel 50 MHz ja "X" tähisega protsessori variantidel 100 MHz võrra (kuni 200 MHz 1900X, 1920X ja 1950X protsessoritel), olenevalt protsessorist ning protsessori temperatuurist.<ref>{{cite web|url=https://www.custompcreview.com/wiki/xfr/|title=XFR|author=Sam Chen|publisher=8. jaanuar 2019|date=|accessdate=27.04.2019}}</ref> Kindlate Ryzen Summit Ridge'i ja Whitehaveni protsessoritega on komplekteeritud AM4 pesale mõeldud protsessori jahutused "Wraith Stealth", "Wraith Spire" ning "Wraith Max", mis tulevad kaasa ka mõningate Ryzeni hilisema põlvkonna protsessoritega. "Wraith Stealth" on madala profiiliga jahuti, mõeldud 65 W TDP-ga protsessorile, "Wraith Spire" 95 W TDP-ga protsessorile ning "Wraith Max" on mõeldud 140 W TDP-ga protsessorile.<ref>{{cite web|url=http://www.relaxedtech.com/reviews/amd/wraith-max-and-wraith-spire-cooler/1|title=AMD Wraith Max and Wraith Spire Coolers Review: Stock Cooling Just Got A Whole Lot Better|author=HP|publisher=RelaxedTech|date=30. aprill 2017|accessdate=27.04.2019|archive-date=1.05.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190501033943/http://www.relaxedtech.com/reviews/amd/wraith-max-and-wraith-spire-cooler/1|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/technologies/cpu-cooler-solution|title=Cooler Solutions|publisher=AMD|accessdate=27.04.2019}}</ref> {| class="wikitable" |- ! style="width: 100pt;" rowspan="2" | Mudel || style="width: 100pt;" rowspan="2" | Tuumade arv (loogilised tuumad) || colspan="3" | Taktsagedus (GHz) || colspan="3" style="width: 200pt;"|Vahemälu ||rowspan="2" | Pesa ||rowspan="2" | PCIe siinid ||rowspan="2" | Toetatud operatiivmälu ||rowspan="2" | TDP |- ! style="width: 100pt;"|Baastaktsagedus || style="width: 100pt;"|Precision boost || style="width: 100pt;"| XFR || L1 || L2 || L3 |- ! Ryzen 3 1200<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-3-1200|title=AMD Ryzen™ 3 1200 Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (4) || 3,1 || 3,4 || 3,45<ref name = "xfr12001300">{{cite web|url=https://www.kitguru.net/components/cpu/luke-hill/amd-ryzen-3-1300x-1200-4c4t-cpu-review/|title=AMD Ryzen 3 1300X & 1200 (4C4T) CPU Review|author=Luke Hill|publisher=Kitguru|date=27. juuli 2017|accessdate=26.04.2019|archive-date=29.09.2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180929022814/https://www.kitguru.net/components/cpu/luke-hill/amd-ryzen-3-1300x-1200-4c4t-cpu-review/|url-status=dead}}</ref>|| 384 kB || 2 MB || 8 MB || AM4 || 24<ref name = "xfr12001300" /> || kahekanaline DDR4-2667 || 65 W |- ! Ryzen 3 1300X<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-3-1300x|title=AMD Ryzen™ 3 1300X Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (4) || 3,5 || 3,7 || 3,9<ref name = "xfr12001300" />|| 384 kB || 2 MB || 8 MB || AM4 || 24<ref name = "xfr12001300" /> || kahekanaline DDR4-2667 || 65 W |- ! Ryzen 5 1400<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-5-1400|title=AMD Ryzen™ 5 1400 Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (8) || 3,2 || 3,4 || 3,45<ref name = "xfr12001300" />|| 384 kB || 2 MB || 8 MB || AM4 || 24<ref name = "xfr12001300" /> || kahekanaline DDR4-2667 || 65 W |- ! Ryzen 5 1500X<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-5-1500x|title=AMD Ryzen™ 5 1500X Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (8) || 3,5 || 3,7 || 3,9<ref name = "xfr1500x1600x">{{cite web|url=https://www.overclockers.com/amd-ryzen-5-1500x-1600x-cpu-review/|title=AMD Ryzen 5 1500X and 1600X CPU Review|author=Austin Matthews|publisher=Overclockers|date=11. aprill 2017|accessdate=26.04.2019}}</ref> || 384 kB || 2 MB || 16 MB || AM4 || 24<ref name = "xfr1500x1600x" /> || kahekanaline DDR4-2667 || 65 W |- ! Ryzen 5 1600<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-5-1600|title=AMD Ryzen™ 5 1600 Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 6 (12) || 3,2 || 3,6 || 3,7<ref name = "xfr1600">{{cite web|url=https://www.tomshardware.co.uk/amd-ryzen-5-1600-cpu,review-33907.html|title=AMD Ryzen 5 1600 CPU Review|author=Paul Alcorn|publisher=Tom's Hardware|date=29. mai 2017|accessdate=27.04.2019|archive-date=21.03.2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180321205552/http://www.tomshardware.co.uk/amd-ryzen-5-1600-cpu,review-33907.html|url-status=dead}}</ref> || 576 kB || 3 MB || 16 MB || AM4 || 24<ref name = "1600pcie">{{cite web|url=https://www.caseking.de/en/amd-ryzen-5-1600-3-2-ghz-summit-ridge-socket-am4-boxed-hpam-123.html|title=Ryzen 5 1600 3,2 GHz (Summit Ridge) Socket AM4 - boxed|publisher=Caseking|accessdate=27.04.2019}}</ref> || kahekanaline DDR4-2667 || 65 W |- ! Ryzen 5 1600X<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-5-1600x|title=AMD Ryzen™ 5 1600X Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 6 (12) || 3,6 || 4,0 || 4,1<ref name = "xfr1500x1600x" /> || 576 kB || 3 MB || 16 MB || AM4 || 24<ref name = "xfr1500x1600x" /> || kahekanaline DDR4-2667 || 95 W |- ! Ryzen 7 1700<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-7-1700|title=AMD Ryzen™ 7 1700 Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 8 (16) || 3,0 || 3,7 || 3,75<ref name = "xfrpcie17001800">{{cite web|url=http://www.relaxedtech.com/reviews/amd/ryzen-7-1700/1|title=AMD Ryzen 7 1700 Review: The New King of Price To Performance Ratio|author=HP|publisher=RelaxedTech|date=26. märts 2017|accessdate=27.04.2019|archive-date=1.05.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190501034510/http://www.relaxedtech.com/reviews/amd/ryzen-7-1700/1|url-status=dead}}</ref>|| 768 kB || 4 MB || 16 MB || AM4 || 24<ref name = "xfrpcie17001800" /> || kahekanaline DDR4-2667 || 65 W |- ! Ryzen 7 1700X<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-7-1700x|title=AMD Ryzen™ 7 1700X Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 8 (16) || 3,4 || 3,8 || 3,9<ref name = "xfrpcie17001800" />|| 768 kB || 4 MB || 16 MB || AM4 || 24<ref name = "xfrpcie17001800" /> || kahekanaline DDR4-2667 || 95 W |- ! Ryzen 7 1800X<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-7-1800x|title=AMD Ryzen™ & 1800X Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 8 (16) || 3,6 || 4,0 || 4,1<ref name = "xfrpcie17001800" />|| 768 kB || 4 MB || 16 MB || AM4 || 24<ref name = "xfrpcie17001800" /> || kahekanaline DDR4-2667 || 95 W |} === Whitehaven === * Pesa: TR4<ref name = "sockets" /> * Pesa tüüp: PGA-ZIF<ref name = "sockets" /> * Käsustikud: MMX, Extended MMX, SSE, SSE2, SSE3, SSSE3, SSE4A, SSE4.1, SSE4.2, AES, AVX, AVX2, BMI1, BMI2, F16C, FMA3, SHA<ref>{{cite web|url=http://www.cpu-world.com/CPUs/Zen/AMD-Ryzen%20Threadripper%201950X.html|title=AMD Ryzen Threadripper 1950X specifications|publisher=CPU-World|accessdate=27.04.2019}}</ref> * Transistorite kogus: 9,6 miljardit<ref>{{cite web|url=https://www.techpowerup.com/cpudb/1904/ryzen-threadripper-1950x|title=AMD Ryzen Threadripper 1950X|publisher=TechPowerUp|accessdate=27.04.2019}}</ref> * Kivi suurus: 213 mm²<ref name="cpudie">{{cite web|url=https://askgeek.io/en/cpus/AMD/Ryzen-Threadripper-1900X|title=AMD Ryzen Threadripper 1900X processor review|publisher=Askgeek|accessdate=27.04.2019}}</ref> Ryzen Threadripper protsessorid koodnimega "Whitehaven" jõudsid turule 2018. aasta augustis.<ref name = "cpudie"/> {| class="wikitable" |- ! style="width: 100pt;" rowspan="2" | Mudel || style="width: 80pt;" rowspan="2" | Tuumade arv (loogilised tuumad) || colspan="3" | Taktsagedus (GHz) || colspan="3" style="width: 200pt;"|Vahemälu ||rowspan="2" | Pesa ||rowspan="2" | PCIe siinid ||rowspan="2" | Toetatud operatiivmälu ||rowspan="2" | TDP |- ! style="width: 80pt;"|Baastaktsagedus || style="width: 80pt;"|Precision boost || style="width: 10pt;"| XFR || L1 || L2 || L3 |- ! Ryzen Threadripper 1900X<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-threadripper-1900x|title=AMD Ryzen™ Threadripper™ 1900X Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 8 (16) || 3,8 || 4,0 || 4,2<ref name = "xfrpcie1900">{{cite web|url=https://techreport.com/review/32319/amd-ryzen-threadripper-1950x-threadripper-1920x-and-threadripper-1900x-cpus-revealed|title=AMD's Ryzen Threadripper 1950X, Threadripper 1920X, and Threadripper 1900X CPUs revealed AMD returns to the high-end desktop|author=Jeff Kampman|publisher=Tech Report|date=30. juuli 2017|accessdate=27.04.2019}}</ref>|| 768 kB || 4 MB || 16 MB || TR4 || 64<ref name = "xfrpcie1900" /> || neljakanaline DDR4-2667 || 180 W |- ! Ryzen Threadripper 1920X<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-threadripper-1920x|title=AMD Ryzen™ Threadripper™ 1920X Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 12 (24) || 3,5 || 4,0 || 4,2<ref name = "xfrpcie1900" />|| 1,125 MB || 6 MB || 32 MB || TR4 || 64<ref name = "xfrpcie1900" /> || neljakanaline DDR4-2667 || 180 W |- ! Ryzen Threadripper 1950X<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-threadripper-1950x|title=AMD Ryzen™ Threadripper™ 1950X Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 16 (32) || 3,4 || 4,0 || 4,2<ref name = "xfrpcie1900" />|| 1,5 MB || 8 MB || 32 MB || TR4 || 64<ref name = "xfrpcie1900" /> || neljakanaline DDR4-2667 || 180 W |} === Raven Ridge === * Pesa: FP5<ref>{{cite web|url=https://www.tweaktown.com/news/59283/amd-raven-ridge-vega-gpu-cores-zen-cpu-threads-2018/index.html|title=AMD Raven Ridge: Vega GPU cores, Zen CPU threads in 2018|author=Anthony Garreffa|publisher=TweakTown|date= 27. september 2017|accessdate=27.04.2019}}</ref> * Transistorite kogus: 4,94 miljardit<ref name = "ravenTransistors">{{cite web|url=https://www.techarp.com/computer/amd-raven-ridge-desktop-processors/2/|title=The AMD Raven Ridge Desktop APU Tech Report Rev. 3.0|author=Dr. Adrian Wong|publisher=Tech ARP|date=13. veebruar 2018|accessdate=27.04.2019}}</ref> * Kivi suurus: 209,8mm² <ref name = "diesizeRavenSummit" /><ref name = "ravenTransistors"/> "Raven Ridge" on koodnimi AMD Ryzen APU (Accelerated Processing Unit) jaoks, mis on protsessorid, millele on paigutatud Radeon Vega graafikakiip.<ref name="diesizeRavenSummit"/> {| class="wikitable" |+ Mobiilsetele seadetele ! style="width: 100pt;" rowspan="3" | Mudel || colspan="7" | Protsessor || colspan="3" | Graafikakiip || rowspan="3" | Pesa ||rowspan="3" | Toetatud operatiivmälu ||rowspan="3" | TDP |- ! style="width: 80pt;" rowspan="2" | Tuumade arv (loogilised tuumad) || colspan="3" | Taktsagedus (GHz) || colspan="3" style="width: 200pt;" | Vahemälu ||style="width: 40pt;" rowspan="2" | Mudel || rowspan="2" | Tuumad || rowspan="2" | Taktsagedus (MHz) |- ! style="width: 80pt;"|Baastaktsagedus || style="width: 80pt;"|Precision boost || XFR || L1 || L2 || L3 |- ! Ryzen 3 2200U<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-ryzen-3-2200u|title=AMD Ryzen™ 3 2200U Mobile Processor with Radeon™ Vega 3 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 2 (4) || 2,5 || 3,4 || || 384 kB || 1 MB || 4 MB || Vega 3 || 3 CU || 1100 || FP5 || kahekanaline DDR4-2400 || 12-25 W |- ! Ryzen 3 2300U<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-ryzen-3-2300u|title=AMD Ryzen™ 3 2300U Mobile Processor with Radeon™ Vega 6 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (4) || 2,0 || 3,4 || || 384 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 6 || 6 CU || 1100 || FP5 || kahekanaline DDR4-2400 || 12-25 W |- ! Ryzen 3 Pro 2300U<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-ryzen-3-Pro-2300u|title=AMD Ryzen™ 3 PRO 2300U Mobile Processor with Radeon™ Vega 6 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (4) || 2,0 || 3,4 || || 384 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 6 || 6 CU || 1100 || FP5 || kahekanaline DDR4-2400 || 12-25 W |- ! Ryzen 5 2500U<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-ryzen-5-2500u|title=AMD Ryzen™ 5 2500U Mobile Processor with Radeon™ Vega 8 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (8) || 2,0 || 3,6 || || 384 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 8 || 8 CU || 1100 || FP5 || kahekanaline DDR4-2400 || 12-25 W |- ! Ryzen 5 Pro 2500U<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-ryzen-5-Pro-2500u|title=AMD Ryzen™ 5 PRO 2500U Mobile Processor with Radeon™ Vega 8 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (8) || 2,0 || 3,6 || || 384 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 8 || 8 CU || 1100 || FP5 || kahekanaline DDR4-2400 || 12-25 W |- ! Ryzen 5 2600H<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-ryzen-5-2600h|title=AMD Ryzen™ 5 2600H Mobile Processor with Radeon™ Vega 8 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (8) || 3,2 || 3,6 || || 192 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 8 || 8 CU || 1100 || FP5 || kahekanaline DDR4-2400 || 35-54 W |- ! Ryzen 7 2700U<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-ryzen-7-2700u|title=AMD Ryzen™ 7 2700U Mobile Processor with Radeon™ RX Vega 10 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (8) || 2,2 || 3,8 || || 384 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 10 || 10 CU || 1300 || FP5 || kahekanaline DDR4-2400 || 12-25 W |- ! Ryzen 7 Pro 2700U<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-ryzen-7-Pro-2700u|title=AMD Ryzen™ 7 PRO 2700U Mobile Processor with Radeon™ Vega 10 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (8) || 2,2 || 3,8 || || 384 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 10 || 10 CU || 1300 || FP5 || kahekanaline DDR4-2400 || 12-25 W |- ! Ryzen 7 Pro 2800H<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-ryzen-7-2800h|title=AMD Ryzen™ 7 2800H Mobile Processor with Radeon™ RX Vega 11 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (8) || 3,3 || 3,8 || || 192 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 11 || 11 CU || 1300 || FP5 || kahekanaline DDR4-3200 || 12-25 W |} 2018. aasta jaanuaris teatas AMD kahest Vega graafikakiibiga lauaarvuti protsessori välja tulekust sama aasta veebruaris.<ref>{{cite web|url=https://www.pcgamesn.com/amd-raven-ridge-release-date-desktop-apu-performance#release|title=AMD Raven Ridge desktop APU reviews, news, performance, and pricing|author=Dave James|publisher=PCGamesN|date=19. veebruar 2018|accessdate=26.04.2019}}</ref> {| class="wikitable" |+ Lauaarvutitele ! style="width: 100pt;" rowspan="3" | Mudel || colspan="7" | Protsessor || colspan="3" | Graafikakiip || rowspan="3" | Pesa ||rowspan="3" | Toetatud operatiivmälu ||rowspan="3" | TDP |- ! style="width: 80pt;" rowspan="2" | Tuumade arv (loogilised tuumad) || colspan="3" | Taktsagedus (GHz) || colspan="3" style="width: 200pt;" | Vahemälu || style="width: 40pt;" rowspan="2" | Mudel || rowspan="2" | Tuumad || rowspan="2" | Taktsagedus (MHz) |- ! style="width: 80pt;"|Baastaktsagedus || style="width: 80pt;"|Precision boost || XFR || L1 || L2 || L3 |- ! Athlon 200GE<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-athlon-200ge|title=AMD Athlon™ 200GE Processor with Radeon™ Vega 3 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 2 (4) || 3,2 || || || 192 kB || 1 MB || 4 MB || Vega 3 || 3 CU || 1000 || AM4 || kahekanaline DDR4-2667 || 35 W |- ! Athlon Pro 200GE<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-athlon-pro-200ge|title=AMD Athlon™ PRO 200GE APU|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 2 (4) || 3,2 || || || 192 kB || 1 MB || 4 MB || Vega 3 || 3 CU || 1000 || AM4 || kahekanaline DDR4-2667 || 35 W |- ! Athlon 240GE<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-athlon-240ge|title=AMD Athlon™ 240GE Processor with Radeon™ Vega 3 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 2 (4) || 3,5 || || || 192 kB || 1 MB || 4 MB || Vega 3 || 3 CU || 1000 || AM4 || kahekanaline DDR4-2667 || 35 W |- ! Ryzen 3 2200GE<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-Ryzen-3-2200GE|title=AMD Ryzen™ 3 2200GE with Radeon™ Vega 8 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 2 (4) || 3,2 || 3,6 || || 384 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 8 || 8 CU || 1100 || AM4 || kahekanaline DDR4-2933 || 35 W |- ! Ryzen 3 Pro 2200GE<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-Ryzen-3-pro-2200GE|title=AMD Ryzen™ 3 PRO 2200GE Processor with Radeon™ Vega 8 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (4) || 3,2 || 3,6 || || 384 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 8 || 8 CU || 1100 || AM4 || kahekanaline DDR4-2933 || 35 W |- ! Ryzen 3 2200G<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-Ryzen-3-2200G|title=AMD Ryzen™ 3 2200G with Radeon™ Vega 8 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (4) || 3,5 || 3,7 || || 384 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 8 || 8 CU || 1100 || AM4 || kahekanaline DDR4-2993 || 45-65 W |- ! Ryzen 3 Pro 2200G<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-Ryzen-3-Pro-2200G|title=AMD Ryzen™ 3 PRO 2200G with Radeon™ Vega 8 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (4) || 3,5 || 3,7 || || 384 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 8 || 8 CU || 1100 || AM4 || kahekanaline DDR4-2933 || 45-65 W |- ! Ryzen 5 2400GE<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-Ryzen-5-2400GE|title=AMD Ryzen™ 5 2400GE with Radeon™ RX Vega 11 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (8) || 3,2 || 3,8 || || 384 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 11 || 11 CU || 1250 || AM4 || kahekanaline DDR4-2933 || 35 W |- ! Ryzen 5 Pro 2400GE<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-Ryzen-5-Pro-2400GE|title=AMD Ryzen™ 5 PRO 2400GE Processor with Radeon™ Vega 11 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (8) || 3,2 || 3,8 || || 384 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 11 || 11 CU || 1250 || AM4 || kahekanaline DDR4-2933 || 35 W |- ! Ryzen 5 2400G<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-ryzen-5-2400g|title=AMD Ryzen™ 5 2400G with Radeon™ RX Vega 11 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (8) || 3,6 || 3,9 || || 384 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 11 || 11 CU || 1250 || AM4 || kahekanaline DDR4-2933 || 46-65 W |- ! Ryzen 5 Pro 2400G<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-ryzen-5-pro-2400g|title=AMD Ryzen™ 5 PRO 2400G with Radeon™ Vega 11 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (8) || 3,6 || 3,9 || || 384 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 11 || 11 CU || 1250 || AM4 || kahekanaline DDR4-2933 || 46-65 W |} === V1000 seeria protsessorid === 2018. aasta veebruaris kuulutas AMD välja Ryzen V1000 seeria protsessorid, mis kasutavad Zen mikroarhitektuuri ja Vega graafikakiipe.<ref>{{cite web|url=https://www.tomshardware.com/news/amd-epyc-ryzen-embedded-v1000-3000,36556.html|title=AMD Launches Ryzen Embedded V1000, EPYC Embedded 3000 Processors|author=Paul Alcorn|publisher=Tom's Hardware|date=21. veebruar 2018|accessdate=26.04.2019}}</ref> {| class="wikitable" |- ! style="width: 100pt;" rowspan="3" | Mudel || colspan="7" | Protsessor || colspan="3" | Graafikakiip || rowspan="3" | Pesa ||rowspan="3" | Toetatud operatiivmälu ||rowspan="3" | TDP |- ! style="width: 80pt;" rowspan="2" | Tuumade arv (loogilised tuumad) || colspan="3" | Taktsagedus (GHz) || colspan="3" style="width: 200pt;" | Vahemälu || style="width: 40pt;" rowspan="2" | Mudel || rowspan="2" | Tuumad || rowspan="2" | Taktsagedus (MHz) |- ! style="width: 80pt;"|Baastaktsagedus || style="width: 80pt;"|Precision boost || XFR || L1 || L2 || L3 |- ! Ryzen Embedded V1202B<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/product/7291|title=AMD Ryzen™ Embedded V1202B|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 2 (4) || 2,3 || 3,2 || || || 1 MB || 4 MB || Vega 3 || 3 CU || 1000 || FP5 || kahekanaline DDR4-2400 || 12-25 W |- ! Ryzen Embedded V1605B<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/product/7281|title=AMD Ryzen™ Embedded V1605B|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (8) || 2,0 || 3,6 || || || 2 MB || 4 MB || Vega 8 || 8 CU || 1100 || FP5 || kahekanaline DDR4-2400 || 12-25 W |- ! Ryzen Embedded V1756B<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/product/7276|title=AMD Ryzen™ Embedded V1756B|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (8) || 3,25 || 3,6 || || || 2 MB || 4 MB || Vega 8 || 8 CU || 1100 || FP5 || kahekanaline DDR4-2400 || 35-54 W |- ! Ryzen Embedded V1756B<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/product/7271|title=AMD Ryzen™ Embedded V1756B|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (8) || 3,35 || 3,8 || || || 2 MB || 4 MB || Vega 11 || 11 CU || 1300 || FP5 || kahekanaline DDR4-2400 || 35-54 W |} 2019. aasta aprillis kuulutas AMD välja Ryzen R1000 seeria protsessorid, mis kasutavad Zen mikroarhitektuuri ja Vega 3 graafikakiipi.<ref>{{cite web|url=https://www.tomshardware.com/news/amd-r1000-embedded-soc-gaming,39082.html|title=AMD Announces New Ryzen R1000 Embedded Processors, Atari VCS Design Win|author=Paul Alcorn|publisher=Tom's Hardware|date=16. aprill 2019|accessdate=26.04.2019}}</ref> === R1000 seeria protsessorid === {| class="wikitable" |- ! style="width: 100pt;" rowspan="3" | Mudel || colspan="7" | Protsessor || colspan="3" | Graafikakiip || rowspan="3" | Pesa ||rowspan="3" | Toetatud operatiivmälu ||rowspan="3" | TDP |- ! style="width: 80pt;" rowspan="2" | Tuumade arv (loogilised tuumad) || colspan="3" | Taktsagedus (GHz) || colspan="3" style="width: 200pt;" | Vahemälu || style="width: 40pt;" rowspan="2" | Mudel || rowspan="2" | Tuumad || rowspan="2" | Taktsagedus (MHz) |- ! style="width: 80pt;"|Baastaktsagedus || style="width: 80pt;"|Precision boost || XFR || L1 || L2 || L3 |- ! Ryzen Embedded R1505G<ref name = "r10003">{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/embedded-ryzen-r1000-series|title=AMD Ryzen™ Embedded R1000 Series|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref><ref name = "r10001">{{cite web|url=https://www.servethehome.com/amd-ryzen-embedded-r1000-family-launched/|title=AMD Ryzen Embedded R1000 Family Launched|author=Cliff Robinson|publisher=ServeTheHome|date=16. aprill 2019|accessdate=26.04.2019}}</ref><ref name = "r10002">{{cite web|url=https://www.amd.com/system/files/documents/R1000-product-brief.pdf|title=A New Class of Performance in a Seamlessly Integrated Single-Chip Solution|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 2 (4) || 2,4 || 3,3 || || || 1 MB || 4 MB || Vega 3 || 3 CU || 1200 || AM4 || kahekanaline DDR4-2400 || 12-25 W |- ! Ryzen Embedded R1606G<ref name = "r10001" /><ref name = "r10002" /> | 2 (4) || 2,6 || 3,5 || || || 1 MB || 4 MB || Vega 3 || 3 CU || 1200 || AM4 || kahekanaline DDR4-2400 || 12-25 W |} === Pinnacle Ridge === * Pesa: AM4<ref name = "PinnacleSocket">{{cite web|url=https://www.anandtech.com/show/12625/amd-second-generation-ryzen-7-2700x-2700-ryzen-5-2600x-2600/2|title=The AMD 2nd Gen Ryzen Deep Dive: The 2700X, 2700, 2600X, and 2600 Tested|author=Ian Cutress|publisher=AnandTech|date=19. aprill 2018|accessdate=01.05.2019}}</ref> * Transistorite kogus: 4,8 miljardit<ref name = "PinnacleSocket"/> * Kivi suurus: 213 mm² <ref name = "PinnacleSocket"/> AMD Ryzen protsessorid koodnimega "Pinnacle Ridge" jõudsid turule 2018. aasta aprillis. "Pinnacle Ridge" protsessorid kasutavad Zen+ mikroarhitektuuri. Nende protsessorite transistori suuruseks on 12 nm võrreldes eelneva Ryzeni põlvkonna 14 nm-ga, lubades "Summit Ridge" Ryzen protsessorite energiatarbe juures 16% suuremat jõudlust.<ref>{{cite web|url=https://www.pcgamesn.com/amd-ryzen-2-release-date-specs-performance|title=AMD Ryzen 2 news, reviews, and benchmarks|author=Dave James|publisher=PCGamesN|date=24. jaanuar 2019|accessdate=26.04.2019}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.pcworld.idg.com.au/article/636138/amd-2nd-gen-ryzen-cpus-faster-cheaper-all-come-wraith-coolers/|title=AMD's 2nd-gen Ryzen CPUs are faster, cheaper, and all come with Wraith coolers|author=Gordon Mah Ung|publisher=PC World|date=13. aprill 2018|accessdate=28.04.2019}}</ref><ref name = "PinnacleSocket"/> {| class="wikitable" |- ! style="width: 100pt;" rowspan="2" | Mudel || style="width: 80pt;" rowspan="2" | Tuumade arv (loogilised tuumad) || colspan="3" | Taktsagedus (GHz) || colspan="3" style="width: 200pt;"|Vahemälu ||rowspan="2" | Pesa ||rowspan="2" | PCIe siinid ||rowspan="2" | Toetatud operatiivmälu ||rowspan="2" | TDP |- ! style="width: 80pt;"|Baastaktsagedus || style="width: 80pt;"|Precision Boost 2<ref name = "PB2">{{cite web|url=https://community.amd.com/community/gaming/blog/2017/11/27/asdasd|title=Understanding Precision Boost 2 in AMD SenseMI technology|author=rhallock|date=27. november 2017|accessdate=26.04.2019}}</ref> || style="width: 35pt;"|XFR 2 || L1 || L2 || L3 |- ! Ryzen 3 2300X<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-3-2300x|title=AMD Ryzen™ 3 2300X|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (4) || 3,5 || 4.0 || || 384 kB || 2 MB || 8 MB || AM4 || 24<ref>{{cite web|url=https://www.tech-guru.io/CPU/display/5121/|title=AMD Ryzen 3 2300X|publisher=TechGuru|accessdate=26.04.2019}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> || kahekanaline DDR4-2933 || 65 W |- ! Ryzen 5 2500X<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-5-2500x|title=AMD Ryzen™ 5 2500X|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (8) || 3,6 || 4,0 || || 384 kB || 2 MB || 8 MB || AM4 || 24<ref>{{cite web|url=https://www.tech-guru.io/CPU/display/5114/|title=AMD Ryzen 3 2500X|publisher=TechGuru|accessdate=26.04.2019|archive-date=1.05.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190501121249/https://www.tech-guru.io/CPU/display/5114/|url-status=dead}}</ref> || kahekanaline DDR4-2933 || 65 W |- ! Ryzen 5 2600E<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-5-2600e|title=AMD Ryzen™ 5 2600E|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 6 (12) || 3,1 || 4,0 || || 578 kB || 3 MB || 16 MB || AM4 || 24<ref>{{cite web|url=https://www.tech-guru.io/CPU/display/5113/|title=AMD Ryzen 3 2600E|publisher=TechGuru|accessdate=26.04.2019|archive-date=1.05.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190501121233/https://www.tech-guru.io/CPU/display/5113/|url-status=dead}}</ref> || kahekanaline DDR4-2667 || 45 W |- ! Ryzen 5 2600<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-5-2600|title=AMD Ryzen™ 5 2600 Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 6 (12) || 3,4 || 3,9 || || 576 kB || 3 MB || 16 MB || AM4 || 24<ref>{{cite web|url=https://www.tech-guru.io/CPU/display/4640/|title=AMD Ryzen 3 2600|publisher=TechGuru|accessdate=26.04.2019|archive-date=1.05.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190501121231/https://www.tech-guru.io/CPU/display/4640/|url-status=dead}}</ref> || kahekanaline DDR4-2933 || 65 W |- ! Ryzen 5 2600X<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-5-2600x|title=AMD Ryzen™ 5 2600X Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 6 (12) || 3,6 || 4,2 || || 576 kB || 3 MB || 16 MB || AM4 || 24<ref>{{cite web|url=https://www.tech-guru.io/CPU/display/4637/|title=AMD Ryzen 5 2600X|publisher=TechGuru|accessdate=26.04.2019|archive-date=1.05.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190501121230/https://www.tech-guru.io/CPU/display/4637/|url-status=dead}}</ref> || kahekanaline DDR4-2933 || 95 W |- ! Ryzen 7 2700E<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-7-2700E|title=AMD Ryzen™ 7 2700E|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 8 (16) || 2,8 || 4,0 || || 768 kB || 4 MB || 16 MB || AM4 || 24<ref>{{cite web|url=https://www.tech-guru.io/CPU/display/5109/|title=AMD Ryzen 7 2700E|publisher=TechGuru|accessdate=26.04.2019|archive-date=1.05.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190501121231/https://www.tech-guru.io/CPU/display/5109/|url-status=dead}}</ref> || kahekanaline DDR4-2667 || 45 W |- ! Ryzen 7 2700<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-7-2700|title=AMD Ryzen™ 7 2700 Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 8 (16) || 3,2 || 4,1 || || 768 kB || 4 MB || 16 MB || AM4 || 24<ref>{{cite web|url=https://www.tech-guru.io/CPU/display/4636/|title=AMD Ryzen 7 2700|publisher=TechGuru|accessdate=26.04.2019|archive-date=1.05.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190501121245/https://www.tech-guru.io/CPU/display/4636/|url-status=dead}}</ref> || kahekanaline DDR4-2933 || 65 W |- ! Ryzen 7 Pro 2700<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-7-pro-2700|title=AMD Ryzen™ 7 PRO 2700 Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 8 (16) || 3,2 || 4,1 || || 768 kB || 4 MB || 16 MB || AM4 || 24<ref>{{cite web|url=https://www.tech-guru.io/CPU/display/5107/|title=AMD Ryzen 7 PRO 2700|publisher=TechGuru|accessdate=26.04.2019|archive-date=1.05.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190501121244/https://www.tech-guru.io/CPU/display/5107/|url-status=dead}}</ref> || kahekanaline DDR4-2933 || 65 W |- ! Ryzen 7 2700X<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-7-2700x|title=AMD Ryzen™ 7 2700X Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 8 (16) || 3,7 || 4,3 || || 768 kB || 4 MB || 16 MB || AM4 || 24<ref>{{cite web|url=https://www.tech-guru.io/CPU/display/4635/|title=AMD Ryzen 7 2700X|publisher=TechGuru|accessdate=26.04.2019|archive-date=1.05.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190501121301/https://www.tech-guru.io/CPU/display/4635/|url-status=dead}}</ref> || kahekanaline DDR4-2933 || 105 W |- ! Ryzen 7 Pro 2700X<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-7-Pro-2700x|title=AMD Ryzen™ 7 PRO 2700X Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 8 (16) || 3,6 || 4,1 || || 768 kB || 4 MB || 16 MB || AM4 || 24<ref>{{cite web|url=https://www.tech-guru.io/CPU/display/5106/|title=AMD Ryzen 7 PRO 2700|publisher=TechGuru|accessdate=26.04.2019|archive-date=1.05.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190501121302/https://www.tech-guru.io/CPU/display/5106/|url-status=dead}}</ref> || kahekanaline DDR4-2933 || 95 W |- ! Ryzen Threadripper 2920X<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-threadripper-2920x|title=AMD Ryzen™ Threadripper™ 2920X Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 12 (24) || 3,5 || 4,3 || || 1,125 MB || 6 MB || 32 MB || TR4 || 32<ref>{{cite web|url=https://www.tech-guru.io/CPU/display/5118/|title=AMD Ryzen Threadripper 2920X|publisher=TechGuru|accessdate=26.04.2019|archive-date=1.05.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190501121229/https://www.tech-guru.io/CPU/display/5118/|url-status=dead}}</ref> || neljakanaline DDR4-2933 || 180 W |- ! Ryzen Threadripper 2950X<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-threadripper-2950x|title=AMD Ryzen™ Threadripper 2950X Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 16 (32) || 3,5 || 4,4 || || 1,5 MB || 8 MB || 32 MB || TR4 || 32<ref>{{cite web|url=https://www.tech-guru.io/CPU/display/5117/|title=AMD Ryzen Threadripper 2950X|publisher=TechGuru|accessdate=26.04.2019|archive-date=1.05.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190501121243/https://www.tech-guru.io/CPU/display/5117/|url-status=dead}}</ref> || neljakanaline DDR4-2933 || 180 W |- ! Ryzen Threadripper 2970WX<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-threadripper-2970wx|title=AMD Ryzen™ Threadripper 2970WX Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 24 (48) || 3,0 || 4,2 || || 2,25 MB || 12 MB || 64 MB || TR4 || 32<ref>{{cite web|url=https://www.tech-guru.io/CPU/display/5115/|title=AMD Ryzen Threadripper 2970WX|publisher=TechGuru|accessdate=26.04.2019|archive-date=1.05.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190501121248/https://www.tech-guru.io/CPU/display/5115/|url-status=dead}}</ref> ||neljakanaline DDR4-2933 || 250 W |- ! Ryzen Threadripper 2990WX<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/cpu/amd-ryzen-threadripper-2990wx|title=AMD Ryzen™ Threadripper 2990WX Processor|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 32 (64) || 3,0 || 4,2 || || 3 MB || 16 MB || 64 MB || TR4 || 32<ref>{{cite web|url=https://www.tech-guru.io/CPU/display/5116/|title=AMD Ryzen Threadripper 2990WX|publisher=TechGuru|accessdate=26.04.2019|archive-date=1.05.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190501121246/https://www.tech-guru.io/CPU/display/5116/|url-status=dead}}</ref> || neljakanaline DDR4-2933 || 250 W |} === Picasso === "Picasso" on AMD 3. põlvkonna Ryzeni APU koodnimi. See APU kasutab Zen+ mikroarhitektuuri ning Vega graafikakiipe.<ref>{{cite web|url=https://www.tomshardware.com/news/amd-3000-series-picasso-apu-ryzen,38290.html|title=AMD Launches 3000-series Picasso APUs, new H-Series and A-Series Processors|author=Paul Alcorn|publisher=Tom's Hardware|date=6. jaanuar 2019|accessdate=26.04.2019}}</ref> {| class="wikitable" |- ! style="width: 100pt;" rowspan="3" | Mudel || colspan="7" | Protsessor || colspan="3" | Graafikakiip || rowspan="3" | Pesa ||rowspan="3" | Toetatud operatiivmälu ||rowspan="3" | TDP |- ! style="width: 80pt;" rowspan="2" | Tuumade arv (loogilised tuumad) || colspan="3" | Taktsagedus (GHz) || colspan="3" style="width: 200pt;" | Vahemälu || style="width: 40pt;" rowspan="2" | Mudel || rowspan="2" | Tuumad || rowspan="2" | Taktsagedus (MHz) |- ! style="width: 80pt;"|Baas taktsagedus || style="width: 80pt;"|Precision boost || style="width: 35pt;"|XFR 2 || L1 || L2 || L3 |- ! Athlon 300U<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-athlon-300u|title=AMD Athlon™ 300U Mobile Processor with Radeon™ Vega 3 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 2 (4) || 2,4 || 3,3 || || 192 kB || 1 MB || 4 MB || Vega 3 || 3 CU || 1000 || FP5 || kahekanaline DDR4-2400 || 15 W |- ! Ryzen 3 3200U<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-ryzen-3-3200u|title=AMD Ryzen™ 3 3200U Mobile Processor with Radeon™ Vega 3 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 2 (4) || 2,6 || 3,5 || || 192 kB || 1 MB || 4 MB || Vega 3 || 3 CU || 1200 || FP5 || kahekanaline DDR4-2400 || 12-25 W |- ! Ryzen 3 3300U<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-ryzen-3-3300u|title=AMD Ryzen™ 3 3300U|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (4) || 2,1 || 3,5 || || 384 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 6 || 6 CU || 1200 || FP5 || kahekanaline DDR4-2400 || 12-35 W |- ! Ryzen 5 3500U<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-ryzen-5-3500u|title=AMD Ryzen™ 5 3500U|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (8) || 2,1 || 3,7 || || 384 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 8 || 8 CU || 1200 || FP5 || kahekanaline DDR4-2400 || 12-35 W |- ! Ryzen 5 3550H<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-ryzen-5-3550h|title=AMD Ryzen™ 5 3550H Mobile Processor with Radeon™ Vega 8 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (8) || 2,1 || 3,7 || || 384 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 8 || 8 CU || 1200 || FP5 || kahekanaline DDR4-2400 || 12-35 W |- ! Ryzen 7 3700U<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-ryzen-7-3700u|title=AMD Ryzen™ 7 3700U Mobile Processor with Radeon™ RX Vega 10 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (8) || 2,3 || 4,0 || || 384 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 10 || 10 CU || 1400 || FP5 || kahekanaline DDR4-2400 || 12-35 W |- ! Ryzen 7 3750H<ref>{{cite web|url=https://www.amd.com/en/products/apu/amd-ryzen-7-3750h|title=AMD Ryzen™ 7 3750H Mobile Processor with Radeon™ RX Vega 10 Graphics|publisher=AMD|accessdate=26.04.2019}}</ref> | 4 (8) || 2,3 || 4,0 || || 384 kB || 2 MB || 4 MB || Vega 10 || 10 CU || 1400 || FP5 || kahekanaline DDR4-2400 || 12-35 W |} === Matisse === CES 2019 tehnoloogiamessil ehk Consumer Electronics Show 2019 esitles AMD uut Ryzen protsessorit koodnimega "Matisse". "Matisse" on 3. generatsiooni Ryzen protsessor, milles on kasutusel Zen 2 mikroarhitektuur. Protsessorid koosnevad eraldi 14 nm tootmisprotsessil valmistatud I/O kivist ja 7 nm tootmisprotsessil valmistatud tuumadega ''chiplet'ist''. Tehnoloogiamessil demonstreeriti ka uue generatsiooni 8-tuumalise protsessori jõudlust, mille kohaselt on uus protsessor ligi 15% kiirem võrreldes 2. generatsiooni Ryzen 2700X Ryzen protsessoriga. Lisaks on protsessor jõudluselt peaaegu võrdne Intel'i poolt pakutava i9-9900k protsessoriga, olles ligi 35% väiksema energiatarbega.<ref>{{cite web|url=https://www.anandtech.com/show/13560/amd-unveils-chiplet-design-approach-7nm-zen-2-cores-meets-14-nm-io-die|title=AMD Unveils ‘Chiplet' Design Approach: 7nm Zen 2 Cores Meet 14 nm I/O Die|author=Anton Shilov|publisher=AnandTech|date=6. november 2018|accessdate=26.04.2019}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.anandtech.com/show/13829/amd-ryzen-3rd-generation-zen-2-pcie-4-eight-core|title=AMD Ryzen 3rd Gen 'Matisse' Coming Mid 2019: Eight Core Zen 2 with PCIe 4.0 on Desktop|author=Ian Cutress |publisher=AnandTech|date=9. jaanuar 2019|accessdate=26.04.2019}}</ref> == Opearatsioonisüsteemide tugi == Kuigi Ryzeni protsessorid töötavad nii [[Windows 7]], 8 ja 10 operatsioonisüsteemidega, ei saa Windows 7 ja [[Windows 8]] operatsioonisüsteemidele uuemate protsessorite olemasolul, nagu Ryzen ja Intel'i 7. põlvkonna protsessorid, Windowsi uuendusi installeerida.<ref>{{cite web|url=https://windowsreport.com/windows-7-8-1-updates-blocked-amd-ryzen-kaby-lake/|title=Microsoft now blocks Windows 7, 8.1 updates on Ryzen and Kaby Lake systems|author=Madeleine Dean|publisher=Windows Report|date=16. märts 2017|accessdate=1.05.2019}}</ref> Selle piirangu eemaldamise jaoks on loodud mitteametlik tarkvara.<ref>{{cite web|url=https://www.extremetech.com/computing/248069-unofficial-patch-unblocks-windows-7-8-1-updates-kaby-lake-ryzen|title=Unofficial Patch Unblocks Windows 7 and 8.1 Updates for Kaby Lake, Ryzen|author=Ryan Whitwam|publisher=ExtremeTech|date=20. aprill 2017|accessdate=1.05.2019}}</ref> Ryzeni protsessorid töötavad ka Linuxi operatsioonisüsteemidel. Alates Linuxi tuuma versioonist 4.10 on Ryzeni protsessoritel parandatud hargtöötluse võimekus.<ref>{{cite web|url=https://www.pcworld.com/article/3176323/kernel-410-gives-linux-support-for-zen-multithreading.html|title=Kernel 4.10 gives Linux support for AMD Ryzen multithreading|author=Alex Campbell|publisher=PCWorld|date=13. märts 2017|accessdate=1.05.2019}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:AMD mikroprotsessorid]] j1gmp3ffcbargnsd4ibkc7z4zxnzku5 Ukraina relvajõud 0 547715 6184733 6175392 2022-08-28T11:39:23Z Octagon11 123728 /* Tähtpäevad */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Ukraina relvajõud | omakeelne_nimi = Збройні сили України | embleem = Emblem of the Ukrainian Armed Forces.svg | embleemiallkiri = Ukraina relvajõudude embleem | pilt = Ensign of the Ukrainian Armed Forces.svg | pildiallkiri = Ukraina relvajõudude lipp | lühend = ZSU (ukraina keeles) | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Ukraina relvajõudude kõrgem ülemjuhataja]] | juht_nimi = [[Volodõmõr Zelenskõi]] | juht2_nimetus = Ukraina relvajõudude ülemjuhataja | juht2_nimi = [[Valeri Zalužnõi]] | juht3_nimetus = Ukraina relvajõudude kindralstaabi ülem | juht3_nimi = [[Sergi Šaptala]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №327/2021. Про призначення С.Шаптали начальником Генерального штабу Збройних Сил України, 28.07.2021</ref> | juht4_nimetus = Ukraina relvajõudude ülemjuhataja asetäitja | juht4_nimi = [[Jevgen Moisjuk]]<ref>[https://www.zsu.gov.ua/menu/61094dec6d7bf549328903b0 Генерал-лейтенант Мойсюк Євген Георгійович], 01.01.2022 (vaadatud: 01.01.2022).</ref> | võtmeisikud = Ukraina relvajõudude veebel [[Oleksandr Kossõnskõi]] | peaorgan = [[Ukraina relvajõudude kindralstaap]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.zsu.gov.ua/ Збройні сили України] | märkused = }} '''Ukraina relvajõud''' ([[ukraina keel]]es ''Збройні сили України'', lühend '''ZSU''') on Ukraina sõjavägi, mis koosneb maavägedest, mereväest, õhuväest, dessantvägedest ja erivägedest. ==Struktuur== === Juhtimine === * [[Pilt:General Staff of the Ukrainian Armed Forces.svg|25px]] [[Ukraina relvajõudude kindralstaap]] * [[Pilt:Joint Forces Command of Ukraine SSI.svg|25px]] Ühendjõudude väejuhatus<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4191459-vsu-sozdaly-novye-komandovanyia-po-standartam-nato ВСУ создали новые командования по стандартам НАТО] - Korrespondent.net, 07.02.2020 (vaadatud: 29.03.2020)</ref> * Meditsiinijõudude väejuhatus<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4191459-vsu-sozdaly-novye-komandovanyia-po-standartam-nato ВСУ создали новые командования по стандартам НАТО] - Korrespondent.net, 07.02.2020 (vaadatud: 29.03.2020)</ref> * [[Pilt:KSP ZSU 2.jpeg|25px]] [[Ukraina relvajõudude toetusüksuste väejuhatus]]<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4191459-vsu-sozdaly-novye-komandovanyia-po-standartam-nato ВСУ создали новые командования по стандартам НАТО] - Korrespondent.net, 07.02.2020 (vaadatud: 29.03.2020)</ref> * [[Pilt:Командування сил логістики Збройних Сил України.png|25px]] Logistikajõudude väejuhatus<ref>[https://armyinform.com.ua/2020/07/novobranczi-strokovyky-popovnyly-lavy-komanduvannya-syl-logistyky/ Новобранці-строковики поповнили лави Командування Сил логістики] - АрміяINFORM, 23 Липня 2020 (vaadatud: 21.08.2021)</ref> * Sidevägede ja küberjulgeoleku väejuhatus<ref>[https://armyinform.com.ua/2020/02/u-zbrojnyh-sylah-ukrayiny-stvoreno-novi-komanduvannya/?fbclid=IwAR2bZklOPrmBIzjmiRZlYVglmoLMH1sZLtryc-166S6DHB2EGfKQ5I4HAYs У Збройних Силах України створено нові командування] - Armija Inform 07.02.2020 (vaadatud: 04.02.2021)</ref> * [[Pilt:Нашивка Сил територіальної оборони ЗСУ.svg|25px]] Maakaitse väejuhatus<ref>ЗАКОН УКРАЇНИ Про основи національного спротиву (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2021, № 41, ст.339).</ref> === Väeliigid === * [[Ukraina maaväed]] * [[Ukraina merevägi]] * [[Ukraina õhujõud]] === Muud väed (''окремі роди військ'') === * [[Ukraina dessantväed]] * Side- ja küberjulgeolekuväed === Muud struktuuriüksused === * [[Ukraina erioperatsioonijõud]] * [[Ukraina territoriaalkaitsejõud]] * Logistikajõud * Toetusjõud * [[Ukraina relvajõudude meditsiinijõud|Meditsiinijõud]]<ref>ЗАКОН УКРАЇНИ Про основи національного спротиву. (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2021, № 41, ст.339).</ref> === Harjutusalad === * Hontšarivske polügoon [[Tšernihivi oblast]]is * Javorivi polügoon [[Lvivi oblast]]is * Šõrokõi Lani polügoon [[Mõkolajivi oblast]]is<ref>[https://novynarnia.com/2020/09/15/dstt-obiczyaye-dobuduvaty-staczionarnyj-tabir-na-shyrlani-do-kinczya-roku/ ДССТ обіцяє добудувати стаціонарний табір на ШирЛані до кінця року] 15/09/2020 (vaadatud: 23.12.2020)</ref> * Užhorodi polügoon [[Taga-Karpaatia oblast]]is<ref>[https://zakarpattya.net.ua/News/171608-Uzhhorodskyi-polihon-pryiniav-maizhe-pivtysiachi-rezervistiv-terytorialnoi-oborony-Zakarpattia-FOTO Ужгородський полігон прийняв майже півтисячі резервістів територіальної оборони Закарпаття (ФОТО)] Закарпаття онлайн (vaadatud: 20.08.2021)</ref> === Õppeasutused === * [[Odessa Sõjaväeakadeemia]] * [[Rahvuslik Maavägede Akadeemia]] * [[Tankivägede Sõjaväeinstituut]] * [[Harkivi Rahvuslik Õhujõudude Ülikool]] * [[Ivan Tšernjahhovskõi nimeline Rahvuslik Riigikaitseülikool]] <gallery> Ukrainian Humvees IMG 7649.JPG|Ukraina relvajõudude HMMWV 2014. aastal День ракетних військ і артилерії 2017.jpg|Raketi- ja suurtükiväe päev 3. novembril 2017 Neptune cruise missile 04.jpg|Ukraina sõjaväelased raketikompleks [[Neptun (raketikompleks)|Neptuni]] kõrval 2019. aastal Міжнародні навчання «Saber Junction-2018» (24) (44223012115).jpg|Dessantväelased õppusel Saber Junction-2018 </gallery> == Ajalugu == === Sõjategevus 2022. aastal === Pärast 24. veebruaril 2022 alanud [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] algas uute väeosade formeerimine. 2022. aasta märtsis formeeriti [[üksik eriotstarbeline polk Azov]].<ref>[https://shotam.info/voiny-sso-azov-rozghromyly-vorozhyy-sklad-boieprypasiv-na-kharkivshchyni-video/ Воїни ССО «Азов» знищили ворожий склад боєприпасів на Харківщині (ВІДЕО)] (vaadatud: 28.08.2022)</ref> ==Tähtpäevad== * [[6. mai]] - jalaväe päev<ref>[https://tsn.ua/ukrayina/den-pihoti-ukrayini-2022-roku-istoriya-ta-priyemni-privitannya-2053435.html День піхоти України 2022 року: історія та приємні привітання] (vaadatud: 08.05.2022)</ref> * [[23. mai]] - [[Ukraina merejalavägi|Ukraina merejalaväe]] päev<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №145/2018 Про День морської піхоти України, 23.05.2018. ''1. Установити в Україні День морської піхоти України, який відзначати щороку 23 травня.''</ref> * [[juuli]] esimene [[pühapäev]] - [[Ukraina merevägi|Ukraina mereväe päev]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №331/2015 Про День Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 12.06.2015. ''1. Установити в Україні свято - День Військово-Морських Сил Збройних Сил України, яке відзначати щорічно у першу неділю липня''.</ref> * [[29. juuli]] - [[Ukraina erioperatsioonijõud|Ukraina erioperatsioonijõudude päev]]<ref>[https://focus.ua/politics/354469 Украина впервые отмечает День Сил специальных операций] - Focus.ua, 29.07.2016</ref> * [[8. august]] - sidevägede päev<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/08/08/8-serpnya-den-vijsk-zvyazku/ 8 серпня — День військ зв’язку] (vaadatud: 08.08.2022)</ref> * [[14. oktoober]] - [[Ukraina kaitsjate päev]] * [[3. november]] – raketi- ja suurtükivägede päev<ref>[https://zakon.rada.gov.ua/cgi-bin/laws/main.cgi?nreg=1215%2F97#Text У К А З ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ Про День ракетних військ і артилерії N 1215/97, 31.10.1997]</ref> * [[21. november]] – [[Ukraina dessantväed|Ukraina ründedessantvägede]] päev * [[6. detsember]] – Ukraina relvajõudude päev<ref>Тетяна Мороз. [https://armyinform.com.ua/2021/12/06/den-zbrojnyh-syl-ukrayiny-istoriya-svyata/ День Збройних Сил України: історія свята] - АрміяInform, 06.12.2022 (vaadatud: 04.02.2022)</ref> * [[12. detsember]] – maavägede päev<ref>[https://apostrophe.ua/news/society/2020-12-12/den-suhoputnyih-voysk-ukrainyi-istoriya-prazdnika-i-glavnyie-traditsii/217435 День Сухопутных войск Украины: история праздника и главные традиции] - Апостроф, 12.12.2020 (vaadatud: 12.12.2020)</ref> ==Vaata ka== * [[Telekommunikatsiooni ja Infotehnoloogia Sõjaline Instituut]] * [[Ukraina relvajõudude kõrgem ülemjuhataja]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.zsu.gov.ua/ Збройні сили України] * Юрий Бутусов. [https://zn.ua/internal/armiya-2019-5-zhiznenno-vazhnyh-izmeneniy-304331_.html Армия-2019: 5 жизненно важных изменений] - ZN.ua, 29.12.2018 * Валентин Бадрак. [https://zn.ua/internal/voyna-i-dyryavyy-oboronnyy-potencial-333790_.html Война и дырявый оборонный потенциал] - ZN.ua, 25.10.2019 * [https://lb.ua/news/2020/03/04/451719_rada_progolosovala_dosrochnoe.html Рада проголосовала за досрочное разделение должностей начальника Генштаба и главнокомандующего] - Lb.ua, 04.03.2020 * [https://korrespondent.net/ukraine/4213888-ukraynets-stal-luchshym-ynostrannym-vypusknykom-brytanskoi-voennoi-akademyy Украинец стал лучшим иностранным выпускником британской военной академии] - Korrespondent.net, 06.04.2020 * Валентин Бадрак. [https://zn.ua/internal/oboronnyy-potencial-strany-kak-ego-razvit-353025_.html Оборонный потенциал страны: как его развить] - ZN.ua, 03.02.2020 * [https://www.youtube.com/watch?v=n3FTIfcQlNM "Марш нової армії"!] YouTube'i video 31.03.2022 (3:42; ukraina- ja ingliskeelsed subtiitrid) [[Kategooria:Ukraina valitsusasutused]] [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 6v6sm33scxdy19ent9ohmabhvus4m89 Põhja-Mali konflikt 0 552037 6184503 6176341 2022-08-27T21:47:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 4 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki :''Teiste Põhja-Malis toimunud konfliktide kohta vaata lehekülge [[tuareegide ülestõus]]. {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Põhja-Mali konflikt | osa = [[Ülestõusud Magribis (2002-)|Magribi ülestõusudest]] | pilt = Northern Mali conflict.svg | pildiallkiri = Mässuliste alad oma kõrgajal 2013. aasta jaanuaris, enne [[Prantsusmaa]] ja [[Mali]] vägede pealetungi. | aeg = 16. jaanuar 2012 – | koht = [[Mali]] põhjaosa | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = ''[[Kestvate sõjaliste konfliktide loend|Konflikt pole lõppenud]]'' *[[Tuareegide ülestõus (2012)|Tuareegide ülestõus]] sunnib 2012. aasta jaanuaris valitsusvägesid Põhja-Malist põgenema.<ref name="s3YVQ" /> *Mali president [[Amadou Toumani Touré]] kukutatakse sõjaväelise [[2012. aasta Mali riigipööre|riigipöördega]], mida juhib [[Amadou Sanogo]].<ref name="guardian1" /> *2012. aasta aprilliks on Põhja-Mali lõplikult mässuliste kätte langenud, [[Azawadi Rahvuslik Vabastusliikumine|MNLA]], koostöös [[Ansar Dine]]ga, kuulutab välja [[Azawad|Azawadi sõltumatu riigi]].<ref name="9Dymg" /><ref name="BBC265" /> *Islamiäärmuslastest koosnevad [[Ansar Dine]], [[al-Qaeda islamistlikus Magribis|AQIM]] ja [[Ühtsuse ja Džihaadi Liikumine Lääne-Aafrikas|MOJWA]] võtavad MNLA-lt kontrolli ning kehtestavad range [[šariaat|šariaadiseaduse]].<ref name="TDMKR" /> *Prantsusmaa ning mõned Mali Aafrika liitlased sekkuvad ning aitavad valitsusvägedel riigi põhjaosast lõviosa tagasi vallutada. *18. juunil 2013 sõlmivad tuareegid valitsusega rahu.<ref name="peace" /> *Rahu lõpeb, kui Mali sõdurid avavad relvitute meeleavaldajate pihta tule.<ref name="aljazeera.com" /><ref name="http" /> *20. veebruaril 2015 sõlmivad [[Azawadi Liikumiste Koordinatsioon]] ja Mali valitsus vaherahu.<ref name="HUOV1" /> *Mali valitsus keeldub piirkonnale autonoomia andmisest, kuid on nõus teatud omavalitsusõiguste tagamisega. *Jätkub vähese intensiivsusega konflikt. | seis = | osaline1 = [[Pilt:Flag of Mali.svg|24px]] [[Mali poliitika|Mali valitsus]] *[[Mali sõjavägi]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br/>[[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus|ECOWAS]] {{peidetud|Pikk nimekiri| *{{PisiLipp|Benin}} *{{PisiLipp|Burkina Faso}}<ref name="HSUSE" /> *{{PisiLipp|Elevandiluurannik}} *{{PisiLipp|Gambia}}<ref name="en.apa.az" /> *{{PisiLipp|Ghana}}<ref name="Ghana Business News" /> *{{PisiLipp|Guinea}}<ref name="BBC- In Days" /> *{{PisiLipp|Guinea-Bissau}} *{{PisiLipp|Libeeria}}<ref name="5XG0p" /> *{{PisiLipp|Niger}}<ref name="3ps4x" /> *{{PisiLipp|Nigeeria}} *{{PisiLipp|Roheneemesaared}} *{{PisiLipp|Sierra Leone}}<ref name="WSJ- Aid Pledged" /> *{{PisiLipp|Senegal}}<ref name="reuters.com" /> *{{PisiLipp|Togo}}<ref name="fr24" /> }} ---- {{PisiLipp|Burundi}}<ref name="Africa Review" /><br/> {{PisiLipp|Eesti}}<ref name="err.ee" /><br/> {{PisiLipp|Gabon}}<ref name="Y0WFw" /><br/> {{PisiLipp|Hiina}}<ref name="armyrecognition.com" /><br/> {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}<ref name="nzweek1" /><br/> {{PisiLipp|Rootsi}}<ref name="QVrfa" /><br/> {{PisiLipp|Rwanda}}<br/> {{PisiLipp|Saksamaa}}<ref name="dw.com" /><br/> {{PisiLipp|Tansaania}}<br/> {{PisiLipp|Tšaad}}<ref name="Courier Mail-Chad" /><br/> {{PisiLipp|Uganda}}<ref name="1WbNG" /> ---- {{peidetud|Toetus:| *[[Pilt:Flag of Europe.svg|24px]] [[Euroopa Liit]]<ref name="1PHdv" /><ref name="BBC News" /> *{{PisiLipp|Alžeeria}} *{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}<ref name="1rvUX" /> *{{PisiLipp|Angola}}<ref name="ElbIv" /> *{{PisiLipp|Araabia Ühendemiraadid}}<ref name="rappler" /> *{{PisiLipp|Austraalia}}<ref name="hiIS7" /> *{{PisiLipp|Bangladesh}}<ref name="gtDhr" /> *{{PisiLipp|Belgia}}<ref name="nQ37j" /> *{{PisiLipp|Bulgaaria}} *{{PisiLipp|Hispaania}}<ref name="6yd4l" /><ref name="LvAb6" /> *{{PisiLipp|Holland}}<ref name="U9y8U" /> *{{PisiLipp|Iirimaa}}<ref name="k4wxN" /> *{{PisiLipp|India}}<ref name="toi1" /><ref name="toi2" /><ref name="31. jaanuar 2013" /><ref name="tet" /><ref name="nti5f" /> *{{PisiLipp|Itaalia}}<ref name="Telegraph-Italy" /> *{{PisiLipp|Jaapan}}<ref name="2tYsg" /> *{{PisiLipp|Kambodža}} *{{PisiLipp|Kanada}}<ref name="CBC News" /><ref name="CBC Newsw" /> *{{PisiLipp|Komoorid}}<ref name="yQNq1" /> *{{PisiLipp|Maroko}} *{{PisiLipp|Namiibia}}<ref name="jDwEl" /> *{{PisiLipp|Nepal}} *{{PisiLipp|Poola}} *{{PisiLipp|Portugal}} *{{PisiLipp|Rumeenia}}<ref name="Yahoo! România" /> *{{PisiLipp|Saksamaa}}<ref name="AFP-Germany" /><ref name="vgbpM" /> *{{PisiLipp|Suurbritannia}}<ref name="1IXfW" /> *{{PisiLipp|Taani}}<ref name="bNqnl" /><ref name="fsl0P" /> *{{PisiLipp|Türgi}} *{{PisiLipp|Tšehhi}}<ref name="JqkMH" /> *{{PisiLipp|Ukraina}} *{{PisiLipp|Ungari}}<ref name="ukKDI" /><ref name="kjqhJ" /> }} ---- '''Mitte-riikidest osalised:'''<br/> [[Pilt:Bandera Provincia Carchi.svg|24px]] [[Ganda Iso]]<br/> [[Pilt:Flag of the Arab Movement of Azawad.svg|24px]] [[Azawadi Araabia Liikumine|FLNA]]<ref name="FLNA" /><ref name="rl0cY" /><br/> [[Pilt:Drapeau du Mouvement pour le salut de l'Azawad.png|24px]] [[Azawadi Päästmise Liikumine|MSA]] (2016–)<br/> [[Pilt:GATIA flag.svg|24px]] [[Imghadi Tuareegide Omakaitseüksus ja Liitlased|GATIA]] (2014–) | osaline2 = [[Pilt:MNLA flag.svg|24px]] [[Azawadi Rahvuslik Vabastusliikumine]] (MNLA) *Azawadi Islamistlik Liikumine (MIA)<ref name="El País" /> | osaline3 = [[Pilt:Flag of Jihad.svg|24px]] [[Al-Qā‘idah|Al-Qaeda]] *[[Jama'at Nasr al-Islam wal Muslimin]] (2017–) *[[Al-Mourabitoun (relvastatud grupeering)|Al-Mourabitoun]] (2013–2017) *[[Ansar al-Sharia (Mali)|Ansar al-Sharia]] (2012–) *[[Ansar Dine]] (2012–2017)<ref name="TekHo" /> *[[Al-Qaeda islamistlikus Magribis|AQIM]] (2012–2017) *[[Macina Vabastusrinne]] (2015–2017)<ref name="reuters" /> *[[Ühtsuse ja Džihaadi Liikumine Lääne-Aafrikas|MOJWA]] (2011–2013)<ref name="mojwa" /><ref name="ReferenceC" /> [[Pilt:Flag of Jihad.svg|24px]] Nigeeria vabatahtlikud džihadistid *[[Boko Haram]] (2012–2013) *[[Ansaru]] (2012–2013) ---- [[Pilt:AQMI Flag asymmetric.svg|24px]] [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|Islamiriik]] | väejuht1 = {{Riigi ikoon|Mali}} [[Ibrahim Boubacar Keïta]] (september 2013–)<br/> {{Riigi ikoon|Mali}} [[Dioncounda Traoré]] (aprill 2012 – september 2013)<br/> {{Riigi ikoon|Mali}} [[Amadou Sanogo]] (märts 2012 – aprill 2012)<br/> {{Riigi ikoon|Mali}} [[Amadou Toumani Touré]] (-märts 2012)<br/> {{Riigi ikoon|Mali}} [[Sadio Gassama]] (-märts 2012)<br/> {{Riigi ikoon|Mali}} [[El Haji Ag Gamou]] (-märts 2012)<br/> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Emmanuel Macron]]<br/> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[François Hollande]]<br/> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pierre de Villiers]]<br/> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Édouard Guillaud]]<br/> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Thierry Burkhard]]<br/> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Gregory de Saint-Quentin]]<br/> {{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Shehu Usman Abdulkadir]]<br/> {{Riigi ikoon|Niger}} [[Creating Yaye Garba]]<br/> {{Riigi ikoon|Tšaad}} [[Mahamat Déby Itno]]<br/> {{Riigi ikoon|Tšaad}} [[Abdel Aziz Hassane Adam]] [[lahingus langenu|†]]<br/> {{Riigi ikoon|Tšaad}} [[Omar Bikomb]] {{Peidetud|Täispikk nimekiri:| {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Macky Sall]]<br/> {{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Muhammadu Buhari]]<br/> {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Alassane Ouattara]]<br/> {{Riigi ikoon|Niger}} [[Mahamadou Issoufou]]<br/> {{Riigi ikoon|Libeeria}} [[George Weah]]<br/> {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Jorge Carlos Fonseca]]<br/> {{Riigi ikoon|Guinea}} [[Alpha Condé]]<br/> {{Riigi ikoon|Burkina Faso}} [[Roch Marc Christian Kaboré]]<br/> {{Riigi ikoon|Togo}} [[Faure Gnassingbé]]<br/> {{Riigi ikoon|Gambia}} [[Adama Barrow]]<br/> {{Riigi ikoon|Sierra Leone}} [[Ernest Bai Koroma]]<br/> {{Riigi ikoon|Benin}} [[Patrice Talon]]<br/> {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Nana Akufo-Addo]]<br/> {{Riigi ikoon|Guinea-Bissau}} [[José Mário Vaz]]<br/> {{Riigi ikoon|Burundi}} [[Pierre Nkurunziza]]<br/> {{Riigi ikoon|Tšaad}} [[Idriss Déby]]<br/> {{Riigi ikoon|Gabon}} [[Ali Bongo Ondimba]]<br/> {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Cyril Ramaphosa]]<br/> {{Riigi ikoon|Rwanda}} [[Paul Kagame]]<br/> {{Riigi ikoon|Tansaania}} [[John Magufuli]]<br/> {{Riigi ikoon|Uganda}} [[Yoweri Museveni]]<br/> {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Xi Jinping]]<br/> {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Shinzō Abe]]<br/> {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Frank-Walter Steinmeier]]<br/> {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Ursula von der Leyen]]<br/> {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Carl XVI Gustaf]]<br/> {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kersti Kaljulaid]] }} ---- [[Pilt:Flag of the Arab Movement of Azawad.svg|24px]] [[Mohamed Lamine Ould Sidatt]] (NLFA) [[Pilt:Flag of the Arab Movement of Azawad.svg|24px]] [[Housseine Khoulam]] (NLFA) | väejuht2 = [[Pilt:MNLA flag.svg|24px]] [[Mahmoud Ag Aghaly]] <br/> [[Pilt:MNLA flag.svg|24px]] [[Bilal Ag Acherif]]<br/> [[Pilt:MNLA flag.svg|24px]] [[Moussa Ag Acharatoumane]]<br/> [[Pilt:MNLA flag.svg|24px]] [[Mohamed Ag Najem]]<ref name="aMqef" /><br/> Algabass Ag Intalla (teadmata kadunud) | väejuht3 = [[Pilt:AQMI Flag asymmetric.svg|24px]] [[Mokhtar Belmokhtar]] <br/> [[Pilt:AQMI Flag asymmetric.svg|24px]] [[Abdelhamid Abou Zeid]]<ref name="bbc.com" /><ref name="lemonde.fr" /> [[lahingus langenu|†]] <br/> [[Pilt:AQMI Flag asymmetric.svg|24px]] [[Abdelmalek Droukdel]]<ref name="5dLdu" /><br/> [[Pilt:AQMI Flag asymmetric.svg|24px]] [[Abou Haq Younousse]] [[lahingus langenu|†]]<br/> [[Pilt:AQMI Flag asymmetric.svg|24px]] [[Ahmed al-Tilemsi]] [[lahingus langenu|†]]<br/> [[Pilt:AQMI Flag asymmetric.svg|24px]] [[Iyad Ag Ghaly]]<ref name="eWDRK" /><br/> [[Pilt:AQMI Flag asymmetric.svg|24px]] [[Omar Ould Hamaha]]<ref name="neL2M" /> [[lahingus langenu|†]]<br/> | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = {{Riigi ikoon|Mali}} 6000–7000<ref name="15nPW" /><br/> <small>(enne sõda ~12 150)</small><ref name="reyI8" /> <br/> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 3000<ref name="eO9Y0" /> <br/> {{Riigi ikoon|Tšaad}} 2000<br/> {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 1200<ref name="nigeriaboost" /><br/> {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 1000 (2017)<br/> {{Riigi ikoon|Togo}} 733<br/> {{Riigi ikoon|Sierra Leone}} 650<ref name="pXgpD" /><br/> {{Riigi ikoon|Burkina Faso}} 500<br/> {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 500<br/> {{Riigi ikoon|Niger}} 500<br/> {{Riigi ikoon|Senegal}} 500<br/> {{Riigi ikoon|Holland}} 450<ref name="ReferenceB" /><br/> {{Riigi ikoon|Hiina}} 395<br/> {{Riigi ikoon|Benin}} 300<br/> {{Riigi ikoon|Rootsi}} 250 (2017)<ref name="6nXF4" /><br/> {{Riigi ikoon|Kanada}} 250<ref name="smDGS" /> {{Riigi ikoon|Guinea}} 144<br/> {{Riigi ikoon|Ghana}} 120<br/> {{Riigi ikoon|Eesti}} 50<br/> {{Riigi ikoon|Libeeria}} ~50<ref name="qdesj" /><br/> '''Kokku:''' 23 564+ ---- [[Pilt:Flag of Europe.svg|24px]] 545 ([[EUTM Mali]]) <br/> {{peidetud|Nimekiri| *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 207 (väejuhatus) *{{Riigi ikoon|Saksamaa}} 73 *{{Riigi ikoon|Hispaania}} 59<ref name="FN7Qo" /> *{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 40 *{{Riigi ikoon|Tšehhi}} 33<ref name="hdv1e" /> *{{Riigi ikoon|Belgia}} 31 *{{Riigi ikoon|Poola}} 20 *{{Riigi ikoon|Itaalia}} 14 *{{Riigi ikoon|Rootsi}} 14 *{{Riigi ikoon|Soome}} 10 *{{Riigi ikoon|Holland}} 10 *{{Riigi ikoon|Iirimaa}} 8 *{{Riigi ikoon|Austria}} 7 *{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 4 *{{Riigi ikoon|Kreeka}} 4 *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} 3 *{{Riigi ikoon|Eesti}} 2 *{{Riigi ikoon|Leedu}} 2 *{{Riigi ikoon|Läti}} 2 *{{Riigi ikoon|Luksemburg}} 1 *{{Riigi ikoon|Portugal}} 1 *{{Riigi ikoon|Rumeenia}} 1 }} ---- ~500 (FLNA) | jõud2 = [[Pilt:MNLA flag.svg|24px]] ~3000<ref name="dailystar.com.lb" /> | jõud3 = [[Pilt:Flag of Jihad.svg|24px]] 1200–3000<ref name="2RT6r" /> *Boko Haram: 100<ref name="ZGmGr" /> *Ansar Dine: 300 | kaotused1 = {{PisiLipp|Mali}} 181+ hukkunut, 400 vangilangenut<ref name="Desprisonniers" /> <br/> '''Kokku:''' <br/> 1000-1500+ hukkunut, vangilangenut ja väejooksikut (seisuga aprill 2012) ---- {{Riigi ikoon|Mali}} 85 hukkunut, 197+ haavatut, 12 vangilangenut (jaanuar 2013) <br/> {{Riigi ikoon|Tšaad}} 38 hukkunut, 74 haavatut <br/> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 24 hukkunut <br/> {{Riigi ikoon|Togo}} 2 hukkunut, mitu haavatut <br/> {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 2 hukkunut <br/> {{Riigi ikoon|Niger}} 28 hukkunut <br/> {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 2 hukkunut <br/> {{Riigi ikoon|Senegal}} 3 hukkunut <br/> {{Riigi ikoon|Bangladesh}} 3 hukkunut, 1 haavatu <br/> {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2 hukkunut <br/> {{Riigi ikoon|Portugal}} 1 hukkunu <br/> {{Riigi ikoon|Egiptus}} 1 hukkunu, 4 haavatut <br/> {{Riigi ikoon|Hiina}} 1 hukkunu, 4 haavatut <br/> {{Riigi ikoon|Nepal}} 1 hukkunu <br/> {{Riigi ikoon|Libeeria}} 1 hukkunu | kaotused2 = [[Pilt:MNLA flag.svg|24px]] 6–65 hukkunut <br/> <small>(Kokkupõrgetes Mali vägedega)</small> ---- 26–123 hukkunut <br/> <small>(Kokkupõrgetes islamistidega)</small> ---- 60 vangilangenut <br/> 17–19 hukkunut (2013) | kaotused3 = [[Pilt:Flag of Jihad.svg|24px]] 115 hukkunut <br/> <small>(Kokkupõrgetes tuareegidega)</small> ---- [[Pilt:Flag of Jihad.svg|24px]] 625 hukkunut <br/> <small>(Prantsusmaa sekkumise käigus)</small> | märkused = ~144 000 inimest põgenes riigist <br/> ~230 000 [[riigisiseselt ümberasustatud isik]]ut <br/> Kokku: ≈374 000 pagulast }} '''Põhja-Mali konflikt''' (ka '''Mali kodusõda''' või '''Mali sõda''') on 2012. aasta jaanuaris alanud relvastatud konflikt [[Aafrika]] riigi [[Mali]] lõuna- ja põhjaosas. Konflikt sai alguse 16. jaanuaril 2012, kui mässulised alustasid [[Tuareegide ülestõus (2012)|võitlust]] [[Mali poliitika|Mali valitsusvägede]] vastu, et saavutada iseseisvus või suurem autonoomia riigi põhjaosa piirkonnale, mida nad nimetasid [[Azawad]]iks. [[Tuareegid]]e iseseisva riigi eest võitlev [[Azawadi Rahvuslik Vabastusliikumine]] (MNLA) oli 2012. aasta aprilliks piirkonna enda kontrolli alla saanud. 22. märtsil 2012, kuu aega enne planeeritud [[2013. aasta Mali presidendivalimised|presidendivalimisi]], kukutati Mali president [[Amadou Toumani Touré]] [[2012. aasta Mali riigipööre|sõjaväelise riigipöörde]] käigus.<ref name="aljazeera1" /> Võimu haaranud mässulised sõdurid, kes nimetasid end Demokraatia ja Riigi Taastamise Rahvuslikuks Komiteeks (CNRDR), peatasid [[Mali põhiseadus]]e kehtimise. Riigipöördele järgnenud korralageduse käigus vallutasid mässulised kolme päeva jooksul kolm suurimat Põhja-Mali linna: [[Kidal]]i, [[Gao]] ja [[Timbuktu]].<ref name="boston" /><ref name="gaocontrol" /> 5. aprillil 2012, pärast [[Douentza]] linna vallutamist, teatas MNLA, et on oma eesmärgid saavutanud ning lõpetab sõjategevuse. Järgmisel päeval kuulutasid nad vallutatud aladel välja iseseisva Azawadi riigi.<ref name="hX4h9" /> Alguses oli MNLA-l [[islamism|islamistliku]] grupeeringu [[Ansar Dine]] toetus. Kui Mali valitsusväed olid Põhja-Malist minema aetud, kehtestasid Ansar Dine ning väiksemad islamistlikud grupid piirkonnas range [[šariaat|šariaadiseaduse]], mis läks vastuollu MNLA põhimõtetega ning islamistid ja MNLA ei suutnud tekkinud vastuolusid enam lepitada.<ref name="VOqG1" /> Algasid kokkupõrked MNLA ning Ansar Dine'i ja nende liitlaste (näiteks [[Ühtsuse ja Džihaadi Liikumine Lääne-Aafrikas]] (MOJWA/MUJAO), mis on [[al-Qaeda islamistlikus Magribis|al-Qaeda]] kohalik haru) vahel. 17. juuliks 2012 oli MNLA kaotanud islamistidele enamiku Põhja-Mali linnadest.<ref name="Nossiter" /> Mali valitsus palus riigi põhjaosa tagasivallutamiseks abi liitlastelt. 11. jaanuaril 2013 algasid [[Prantsusmaa relvajõud|Prantsusmaa sõjaväe]] löögid islamistide vastu.<ref name="france" /> Hiljem liitusid teiste [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] riikide relvajõud. 8. veebruariks olid Mali valitsusväed ning rahvusvaheline koalitsioon saavutanud kontrolli endiste islamistide alade üle. Tuareegi separatistid jätkasid samuti islamistide vastu võitlust, samas süüdistati neid ka rünnakutes valitsusvägede vastu.<ref name="ubCUf" /> 18. juunil 2013 sõlmisid tuareegi mässulised valitsusega vaherahu, sama aasta 26. septembril lõpetasid tuareegid vaherahu, väites, et valitsus pole oma rahulepinguga seotud kohustusi täitnud.<ref name="j1JQV" /> Kokkupõrgete jätkumisest hoolimata hakkasid prantslased valmistuma vägede väljaviimiseks.<ref name="ReferenceA" /> 19. veebruaril 2015 sõlmiti [[Alžeeria]] pealinnas [[Alžiir]]is veel üks rahuleping, sellest hoolimata jätkusid osapoolte vahel aeg-ajalt toimuvad kokkupõrked.<ref name="ceasefire" /> Ametlikult lõppes konflikt 15. aprillil 2015, kui riigi pealinnas allkirjastati rahuleping. ==Taust== {{Vaata|Mali ajalugu}} 1990. aastate alguses moodustasid tuareegidest ja [[araablased|araablastest]] [[nomaadid]] ühenduse Mouvement Populaire de l'Azaouad/Azawadi Rahvaliikumine (MPA) ning kuulutasid välja Mali põhjaosa vabadussõja.<ref name="uppsalaconflictdataprogram.wordpress.com" /> Aastatel 1991 ja 1995 sõlmiti mässuliste ja Mali valitsuse vahel rahulepinguid. Sellest hoolimata kasvas [[Mali sõjavägi|Mali sõjaväega]] liidetud tuareegidest sõdalaste seas rahulolematus ning 2007. aastal puhkes osapoolte vahel uuesti vägivald.<ref name="YWW7H" /> Hoolimata islamistlike ja sekulaarsete faktsioonide vahel olnud ajaloolistest ebakõladest, moodustas MNLA 2012. aasta konflikti alguses liidu Ansar Dine'i ja kohaliku al-Qaedaga. MNLA oli rahuaegse poliitilise organisatsiooni Azawadi Rahvuslik Liikumine (MNA) kõrvalharu. [[2011. aasta Liibüa kodusõda|Liibüa kodusõja]] lõppedes tekkinud relvastuse sissevool aitas tuareegidel vabadussõjaks valmistuda.<ref name="PQQZQ" /> Ülestõusu ulatus, tugevus ning raskerelvade olemasolu tulid Mali ametnikele ja vaatlejatele üllatusena.<ref name="nyt" /> Hoolimata asjaolust, et põhiosa MNLA liikmetest olid tuareegid, väitsid nad, et kaitsevad ka teiste rahvusgruppide huve ning et nende seas on ka araablastest pealikke.<ref name="4KVw8" /><ref name="apress" /> MNLA juht [[Bilal Ag Acherif]] kuulutas, et kui Mali valitsus [[Sahara]] rahvastele autonoomiat ei anna, võtavad saharalased selle ise.<ref name="history" /> Alguses võitles MNLA-ga koos valitsusvägede vastu ka teine tuareegide grupeering, islamistlik Ansar Dine (Usukaitsjad).<ref name="bbcposttim" /> Ansar Dine ei taotlenud iseseisvust, vaid ülemalilise šariaadi kehtestamist. Liikumise juht [[Iyad Ag Ghaly]] osales ka üheksakümnendate esimeses pooles aset leidnud [[Tuareegide ülestõus (1990–1995)|ülestõusus]], teda on seostatud ka al-Qaedaga islamistlikus Magribis (AQIM), mida juhtis tema nõbu Hamada Ag Hama, ja Alžeeria [[Département du Renseignement et de la Sécurité]]ga (DRS).<ref name="V0lUi" /><ref name="detials" /> Enne konflikti algust olid Malis mitmed sisepinged, mis soosisisid ülestõusu toimumist:<ref name="MqpEa" /> * Terviklikkuskriis: Tuareegide oma riik oli olnud juba 1962. aasta ülestõusust MNLA eesmärgiks. Selle pärast oli Mali valitsus olnud pidevas heitluses, et säilitada oma riigi terviklikkus. * Toidukriis: Mali majanduse välisabist sõltuvus jõudis nii kaugele, et [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus]] (ECOWAS) kehtestas sõjaväehunta survestamiseks välisabile blokaadi.<ref name="ecowassanctions" /> * Poliitiline kriis: Riigipööre, mis lõppes presidendi tagasiastumisega. ==Tuareegide ülestõus== {{Vaata|tuareegide ülestõus (2012)}} Tuareegide mässu esimesed kokkupõrked toimusid Ida-Mali väikelinnas [[Ménaka]]s 2012. aasta 16. ja 17. jaanuaril. 17. jaanuaril toimusid rünnakud ka [[Aguel'hoc]]is ja [[Tessalit]]is. Järgmisel päeval teatas keskvalitsus, et on kõigis kolmes linnas taastanud korra. 24. jaanuaril sai valitsusvägedel Aguel'hocis moon otsa ning linn langes üheks päevaks mässuliste kätte, 25. jaanuaril toimus edukas valitsusvägede pealetung.<ref name="stratfor" /> Rahutused puhkesid ka [[Bamako]]s ja [[Kati]]s, sõjaväel oli tegemist helikopterioperatsioonidega, et võita kaotatud alasid tagasi.<ref name="O2wCg" /><ref name="ODH7d" /> Mali president Amadou Toumani Touré kutsus sõjaväe juhtkonna kokku ning andis mässulistega võitlemiseks uued korraldused.<ref name="KVbKp" /> 1. veebruaril 2012 langes Ménaka mässuliste kätte, valitsusvägede esindajate sõnul oli tegemist "taktikalise taganemisega". Vastuseks vägivallale riigi põhjaosas puhkesid protestid ka riigi pealinnas Bamakos. Aguel'hocis hukkus võitluses tosin Mali sõdurit.<ref name="Capture" /> 6. veebruaril ründasid mässulised omavalitsuskeskust Kidali.<ref name="lRjnJ" /> 4. märtsil algasid endises mässuliste linnas Tessalitis uuesti kokkupõrked.<ref name="mkYsZ" /> Järgmisel päeval andsid kolm linna jäänud Mali sõjaväe üksust alla.<ref name="detials" /><ref name="vMeqK" /> [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|USA õhuvägi]] toimetas lõksu jäänud Mali sõduritele [[Lockheed C-130 Hercules|C-130 Hercules]]tega lisavarusid.<ref name="news24" /> USA lennukid tulid ilmselt kas [[Burkina Faso]]s või [[Mauritaania]]s asuvast [[Ameerika Ühendriikide relvajõud]]ude baasist.<ref name="washingtonpost" /> 11. märtsil taasvallutasid mässulised Tessaliti ning kohaliku lennujaama, Mali valitsusväed põgenesid Alžeeria piiri poole.<ref name="Trust.org" /> Mässulised liikusid edasi, 125 kilomeetri kaugusele [[Timbuktu]]st. Nende pealetung edenes kiiresti, linnad [[Diré]] ja [[Goundam]] võeti vastupanuta.<ref name="mauri" /> Ansar Dine'i esindajad avaldasid samal ajal, et omavad kontrolli Mali-Alžeeria piiri üle.<ref name="t0s1Y" /> ===Riigipööre=== {{Vaata|2012. aasta Mali riigipööre}} 21. märtsil 2012 ründasid olukorra ja juhtimisega rahulolematud sõdurid nendega rääkima tulnud kaitseminister [[Sadio Gassama]]t. Gassama põgenes kivirahe all sõjaväebaasist.<ref name="bloomberg" /> Hiljem samal päeval tormasid sõdurid presidendipaleesse ning sundisid Touré peitu põgenema.<ref name="theprovince1" /> Järgmisel hommikul avaldas uue Demokraatia ja Riigi Taastamise Rahvusliku Komitee (CNRDR) esimees, kapten [[Amadou Sanogo]], et hunta on riigis võimu haaranud ja põhiseaduse kehtimise peatanud.<ref name="aFI0H" /> Võimuletulnud tõid riigipöörde põhjusteks president Touré kehva toimetuleku mässulistega ning Mali armee varustuse puudujäägid.<ref name="JPyCM" /> CNRDR pidi võimule jääma ajutiselt, kuni tekib võimalus anda võim uue ja demokraatlikul teel moodustatud valitsuse kätte.<ref name="Reuters-power" /> [[Rahvusvaheline kogukond]], eesotsas [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] ja [[Aafrika Liit|Aafrika Liiduga]], mõistis riigipöörde ühehäälselt hukka.<ref name="LM324" /><ref name="AJ" /> [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus]] (ECOWAS) hoiatas CNRDR-i, et kui võim 72 tunni jooksul üle antud ei ole, sulgevad merepiirita Mali naaberriigid oma piirid Maliga, [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus|Lääne-Aafrika Majandus- ja Rahaliit]] külmutab riigi varad ning CNRDR-i liikmetele kehtestatakse sanktsioonid.<ref name="GB87T" /> ECOWAS ja Aafrika Liit peatasid Mali liikmesuse. Ameerika Ühendriigid, Maailmapank ja Aafrika Arengupank peatasid ECOWAS-i ja AL-i toetuseks Mali rahalise aitamise.<ref name="aljaztim" /><ref name="psotwar" /><ref name="conden" /><ref name="USaid" /> [[Elevandiluurannik]]u president [[Alassane Ouattara]], kes oli sellel ajal ECOWAS-i ajutine esimees, lubas, et kui Malis saab tsiviilvalitsus uuesti võimule, saadab ECOWAS 2000-mehelise üksuse appi mässulisi tõrjuma.<ref name="tim" /> ECOWAS määras kriisiga tegelevaks vahemeheks Burkina Faso presidendi [[Blaise Compaoré]]. Hunta ja ECOWAS jõudsid kokkuleppele 6. aprillil, mille järgi nii Sanogo kui ka Touré astusid tagasi, sanktsioonid kaotati, riigipöördes osalenud pääsesid karistuseta ning võim anti [[Mali rahvusassamblee]] esimehe [[Dioncounda Traoré]] kätte.<ref name="CCi7T" /> Ametivande andmisel lubas Traoré sõdida tuareegi mässuliste vastu väsimatult, kuni kontroll Põhja-Mali üle on taas valitsusvägede käes.<ref name="gNQgg" /> ===Mässuliste pealetungi jätk=== Riigipöörde varjus jätkasid mässulised pealetungi eesmärgiga vallutada Mali armee poolt mahajäetud linnu ja sõjaväebaase.<ref name="SYX8l" /> Kuigi ametlikult osalesid vallutustöödes nii MNLA kui ka Ansar Dine, oli [[Londoni Ülikool]]i [[School of Oriental and African Studies]]i õppejõu [[Jeremy Keenan]]i hinnangul Ansar Dine sõjaline panus väike: "Tundub, et kui nad hõivavad linna, siis MNLA vallutab suurema vastupanuta kohaliku sõjaväebaasi ning Iyad (ag Aghaly) heiskab samal ajal linnas oma lipu ning kehtestab šariaadiseaduse."<ref name="50dKv" /> 30. märtsil 2012 vallutasid mässulised [[Kidali piirkond|Kidali piirkonna]] pealinna Kidali ning [[Gao piirkond|Gao piirkonna]] [[Ansongo]] ja [[Bourem]]i linnad.<ref name="autogenerated1" /><ref name="Lewis303" /> Järgmisel päeval langes ka Gao linn mässuliste kätte, linnas nähti lehvimas nii Ansar Dine'i kui ka MNLA lippe.<ref name="bbctim" /> Aprilli esimesel päeval ründasid mässulised Timbuktut, viimast suuremat valitsusvägede tugipunkti riigi põhjaosas; linn langes suurema vastupanuta. Pealetungi kiiruse ja lihtsuse võimalikuks tegemises süüdistatakse riigipöördest tekkinud segadust; [[Reuters]]i reporterid ütlesid olukorra kohta "omavärav".<ref name="qhjU1" /> 6. aprilliks oli MNLA vallutanud soovitud alad ning [[Azawadi iseseisvusdeklaratsioon|kuulutas välja iseseisvuse]]. Nii [[Euroopa Liit]] kui ka Aafrika Liit nimetasid deklaratsiooni kehtetuks.<ref name="edvMI" /> ==Islamistide ja tuareegide vaheline konflikt (juuni-november 2012)== {{Vaata|Azawadi sisesõda}} Kohe pärast Mali valitsusvägede taandumist sattusid endised liitlased Ansar Dine, MOJWA ja MNLA omavahelisse sõtta, lisaks suhtusid tsiviilelanikud võitlejatesse tihti vaenulikult. 5. aprillil 2012 tungisid tõenäoliselt AQIM-i või MOJWA ridadesse kuuluvad äärmuslased Gaos asuvasse Alžeeria konsulaati ning võtsid pantvange.<ref name="qGBUK" /> MNLA-l õnnestus läbi rääkida vangide vabastamine, pärast vahejuhtumit ütles üks MNLA juhtidest, et liikumine on võtnud eesmäegiks saavutada piirkonnas ainuvõim.<ref name="Kt5aa" /> Kolm päeva hiljem, 8. aprillil 2012, kuulutasid araablastest koosneva relvastatud [[Azawadi Araabia Liikumine|Azawadi Araabia Liikumise]] (FLNA) juhid, et tahavad võtta tuareegidelt võimu ning "taastada rahu ja majandusliku stabiilsuse"; väidetavalt oli grupeeringus 500 võitlejat.<ref name="vDwOT" /> 6. mail põrkasid MNLA võitlejad Gaos kokku meeleavaldajatega, kellest sai viga neli ning surma üks.<ref name="55bEN" /> Kuu aega hiljem, 6. juunil, surus Ansar Dine vägivallaga maha Kidali elanike šariaadivastase ja MNLA-meelse meeleavalduse. 8. juuni öösel põrkasid Kidali tänavatel kokku automaatpüssidega relvastatud MNLA ja Ansar Dine'i võitlejad, hukkus kaks inimest.<ref name="KidalProtest" /> Juuni alguses väitis Nigeri president [[Mahamadou Issoufou]], et tuareegi islamiste treenivad afgaani ja pakistani džihadistid.<ref name="3e4xy" /> ===Gao lahing ja selle tagajärjed=== {{Vaata|Gao lahing}} [[Pilt:Tuareg rebel in northern Mali.PNG|pisi|right|Tuareegide maastur Põhja-Malis]] [[Pilt:Islamist fighters in northern Mali.PNG|pisi|right|Islamistide võitlejad Põhja-Malis]] [[Pilt:Islamist fighters in northern Mali2.PNG|pisi|right|Islamistide võitlejad Põhja-Malis]] MNLA ja islamistide vahelised kokkupõrked hakkasid tihenema pärast ebaõnnestunud rahukatset, mille käigus allkirjastati võimu jagamise leping.<ref name="wp3So" /><ref name="autogenerated2" /> Gaos puhkesid meeleavaldused 26. juunil 2012, suurema osa gaolastest ei moodusta mitte enamasti MNLA-d toetavad tuareegid, vaid Sahara-tagused rahvad nagu [[songaid]] ja [[fulbed]]. Avaldati meelt tuareegide ja Malist lahkulöömise vastu. Tänavatel hukkus kaks meeleavaldajat, tapmises süüdistati MNLA võitlejaid.<ref name="dIq1w" /> Lehvitati nii Mali kui ka džihaadi lippe, [[France 24]] raporteeris, et paljud kohalikud toetavad islamiste vastumeelsusest tuareegidele ning Azawadi omariiklusele.<ref name="hO5TC" /> 26. juunil 2012 puhkes tänavatel MNLA ja MOJWA vahel sõda, mõlemad osapooled kasutasid raskerelvastust. MNLA peasekretär Bilal Ag Acherif sai lahingus haavata.<ref name="ZrqsM" /> Tuareegi võitlejad olid sunnitud linnast taganema, hiljem löödi nad ka Kidalist ja Timbuktust välja.<ref name="tele" /> MNLA esinajad väitsid siiski, et omavad jätkuvalt kontrolli regiooni maapiirkondade üle.<ref name="nTi7w" /> Oktoobriks olid MNLA käes sadade islamistide eest põgenenud inimestega Ménaka linn ning Alžeeria piiri lähedal asuv [[Tinzaouaten]].<ref name="ETUqV" /> Samas kuus otsustasid mõned MNLA liikmed liikumisest lahku lüüa ning moodustada grupeeringu Azawadi Vabastusrinne (FPA), nad väitsid, et tuareegide iseseisvus polnud enam käeulatuses ning ennem tuleks keskenduda islamistidega sõdimisele.<ref name="nGyiB" /> ===Douentza ja Ménaka vallutamine=== 2012. aasta 1. septembril vallutas MOJWA piirkonna lõunaosas asuva Douentza linna, mis oli eelnevalt olnud songaide grupeeringu [[Ganda Iso]] kontrolli all. MOJWA esindaja ütles, et neil oli olnud Ganda Isoga leping, aga MOJWA oli sunnitud linna okupeerima, kuna Ganda Iso hakkas üles näitama liigset iseseisvust.<ref name="WP29" /> Kui MOJWA võtlejad olid linna ümber piiranud, andis Ganda Iso väidetavalt võitluseta alla.<ref name="36q6Y" /> 16. novembril asus MNLA pealetungile, et Gao tagasi vallutada. Pealetung ebaõnnestus tänu islamistide edukale varitsusele. Mali julgeolekuallika andmetel hukkus vähemalt 12 MNLA sõdurit ning ainult üks islamist. MNLA väitis, et nende väed tapsid 13 MOJWA võitlejat ning vigastasid 17, tuareegide poolel sai üheksa meest haavata.<ref name="breaks" /> 19. novembril vallutasid MOJWA ja AQIM regiooni idaosas asuva Ménaka, lahingus kaotas elu kümneid võitlejaid ja tsiviilisikuid. Esimesel lahingupäeval väitis MNLA, et islamistidest oli hukkunuid 65, MNLA poolel ainult üks (ning 13 haavatut). Islamistid kuulutasid, et tapsid üle 100 ning võtsid vangi 20 MNLA sõdurit.<ref name="someunarmed" /> ==Võõrjõudude sekkumine (jaanuar 2013)== {{Vaata|Operatsioon Serval|Aafrika juhitav rahvusvaheline Mali toetusmissioon|EUTM Mali}} [[Pilt:Pro-government militia in Mali training.PNG|pisi|right|Valitsusmeelsed võitlejad Sevares treenimas]] [[Pilt: Pro-government militia in Mali training3.PNG|pisi|right|Valitsusmeelsed võitlejad Sevares treenimas]] Mali valitsuse ja ECOWAS-i abipalvete tulemusena võttis 12. oktoobril 2012 ÜRO Julgeolekunõukogu ühehäälselt vastu Prantsusmaa poolt [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VII peatükk|ÜRO põhikirja VII peatüki raames]] esitatud [[ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2071|resolutsiooni]], millega anti luba Aafrika riikide juhitud toetusmissiooniks Mali sõjaväele islamistide-vastaseks võitluseks.<ref name="BBCUN" /><ref name="TapaiUN" /><ref name="UN-UN" /><ref name="ReutersUN" /> Resolutsiooniga anti ECOWAS-ile ja Aafrika Liidule aega 45 päeva, et kokku panna "üksikasjalik ja realistlik tegevuskava", tehti ettepanek kokku 3000 liitlassõduri viimiseks riiki. Eelneva ECOWASi tegevuskava olid diplomaadid juba tagasi lükanud, kuna see polnud olnud piisavalt detailne. Resolutsiooniga 2071 lubati tegevuskava paika panemine ning ÜRO rahastus selleks, kuid mitte otsene jõuga sekkumine. 20. detsembril võttis Julgeolekunõukogu vastu [[ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2085|resolutsiooni 2085]], millega anti luba esialgu ühe aasta vältel läbi viia [[Aafrika juhitav rahvusvaheline Mali toetusmissioon]] (AFISMA).<ref name="unscres2085" /> 8. jaanuaril 2013 raporteeris [[Al-Jazīrah]], et mässulised võtsid riigi keskosas asuvas [[Konna (Mali)|Konna]] linnas 12 valitsusvägede sõdurit vangi.<ref name="capturetroops" /> Samal päeval raporteeris [[Radio France Internationale|RFI]], et valitsusväed olid lasknud hoiatuslaske ning liikunud Konnast natuke maad edasi Douentza poole.<ref name="cyJSH" /> ===MNLA ja keskvalitsuse suhete taassoojenemine=== Detsembris 2012 alustas nüüdseks asukohta vahetanud MNLA Mali valitsusega rahuläbirääkimisi, Azawadi täieliku iseseisvumise eesmärgist oli saanud lihtsalt suurema autonoomia taotlemine. Jaanuaris 2013, pärast Prantsusmaa ühinemist läbirääkimistega, ütles MNLA esindaja Pariisis Moussa Ag Assarid (kes oli paar kuud enne seda kritiseerinud FPA-d, et nad iseseisvuse eesmärgist loobusid), et MNLA on "valmis abistama" enda kunagisi vaenlaseid võitluses islamistide vastu.<ref name="BIDcx" /><ref name="1S90n" /> Selleks ajaks olid islamistid MNLA peaaegu igalt poolt välja löönud, MNLA kontrolli all olid vaid maa- ja kõrbealad Mauritaania, Alžeeria ja Nigeri piiride läheduses.<ref name="EpcBd" /> Jaanuari lõpus tungis MNLA islamistidele uuesti peale ning ühe poolt vahetanud islamistide väeosa abiga vallutati tagasi Tessaliti ja Kidali linnad, kus varem olid toimunud MNLA-meelsed protestid islamistide vastu.<ref name="KidalRetaken" /><ref name="KidalTessalit" /> ===Konna lahing ja Prantsusmaa sekkumine=== {{Vaata|Konna lahing}} [[Pilt: French troops in Bamako.PNG|pisi|right|Prantsusmaa väed Bamakosse saabudes]] 10. jaanuaril 2013 vallutasid islamiäärmuslased valitsusvägedelt strateegilise tähtsusega Konna linna, mis asus pealinnast 600 kilomeetri kaugusel.<ref name="lkCO5" /> Hiljem liikusid umbes 1200 islamistide võitlejat 20 kilomeetri kaugusele Mali armee Mopti linnakust. Järgmisel päeval käivitas Prantsusmaa sõjavägi [[Operatsioon Serval|operatsiooni Serval]] ning sekkus konflikti.<ref name="QhAAR" /> Ekspertide sõnul pidid prantslased sekkuma oodatust varem, et mitte kaotada tulevasteks missioonideks tähtsat Sévaré lennubaasi, mis asus Konnast 60&nbsp;km-i lõunas. Operatsiooni käigus kasutati eriüksuste koptereid [[Aérospatiale Gazelle]], et rünnata Mopti poole liikuvat islamistide kolonni, ning nelja [[Prantsusmaa õhuvägi|Prantsusmaa õhuväe]] hävitajat [[Dassault Mirage 2000N/2000D|Mirage 2000-D]], mis tõusid õhku [[Tšaad]]is asunud lennubaasist. 11. jaanuari öösel vastu 12. ründasid hävitajad 12 sihtmärki. Prantsusmaa armee staabiülem [[Édouard Guillaud]] avalikustas, et islamistid on Konnast taganenud ning põgenenud kümneid kilomeetreid põhja poole.<ref name="gpO3H" /> Väidetavalt hävitati õhulöökidega kuus islamistide pikapit ja mässuliste juhtimispunkt. Operatsiooni käigus kaotas elu üks Prantsusmaa piloot, leitnant Damien Boiteux, kui tema ründekopteri pihta avati maa pealt tuli.<ref name="Bwv91" /><ref name="FSzzp" /><ref name="YdQlu" /> 11. jaanuari öösel avalikustasid Mali sõjaväe esindajad, et koostöös prantslastega on taastatud kontroll Konna linna üle ning tapetud üle saja islamisti.<ref name="7ha7v" /><ref name="Beat back" /> Hiljem ütles üks Mali leitnant, et Konna ümbruses viiakse läbi alapuhastusoperatsioone. [[Agence France-Presse|AFP]] tunnistajad väitsid, et nägid Konna läheduses kümneid äärmuslaste surnukehi, ühe allika sõnul luges ta kokku 46 laipa.<ref name="airstrikes" /><ref name="ydpNl" /> Prantslased teatasid nelja vastase masina tabamisest õhulöökidega, Mali armee väitel pommitati umbes 30 islamistide sõidukit.<ref name="downed" /> Kokkupõrgetes kaotas elu ka mitukümmend Mali sõdurit ning 10 tsiviilisikut.<ref name="frenchstrikes" /> Gao linna, MOJWA peakorteri, elanik ütles, et linna haigla oli surnutest ja haavatutest ülekoormatud. Üks kohalik ütles, et luges kokku 148 surnukeha. Pärast Prantsusmaa sekkumist tuletas ECOWAS ÜRO Julgeolekunõukogule meelde oma soovist saata liitlassõdurid otse Mali pinnale, ÜRO-st teatati, et eelnevalt plaanis olnud ÜRO juhitud koalitsiooni sekkumine on vaid aja küsimus. Euroopa Liit avalikustas, et suurendas ettevalmistusi väljaõppe läbiviimisega tegelevate sõdurite saatmiseks Malisse.<ref name="7ht5Q" /> MNLA pakkus valitsusele samuti abi võitluseks islamistidega.<ref name="VNQ2L" /> [[Pilt: French Mirage 2000 prepares to refuel from a U.S. Air Force KC-135 Stratotanker over Africa on Feb. 2, 2013.jpg|pisi|left|Prantsusmaa hävitajat Mirage 2000 tangitakse 2. veebruaril 2013 Aafrika kohal]] 12. jaanuaril teatas Suurbritannia valitsus, et saadab piirkonda kaks [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|kuningliku õhuväe]] [[Boeing C-17 Globemaster III|C-17]] transpordilennukit, et pakkuda transporti peamiselt Prantsusmaa, aga potentsiaalselt ka Aafrika üksustele.<ref name="8tN0o" /> 13. jaanuaril teatasid kohalikud julgeolekuallikad Abdel ''alias'' Kojak Krimi, Ansar Dine kõrge juhi, hukkumisest Konnas.<ref name="l209m" /> Prantsusmaa kaitseminister [[Jean-Yves Le Drian]] sõnas, et õhulöögid kestavad ning jätkuvad ka järgmisel päeval. [[Léré (Mali)|Léré]] elanik kinnitas infot õhurünnakutest, mida viidi läbi Konna, Léré ja Douentza piirkondades.<ref name="ARFYX" /><ref name="FLJdk" /> Kaht helikopterit nähti islamistide positsioone ründamas Gaos.<ref name="tWrvh" /> Gao linna ja selle ümbrust pommitati 12 korda.<ref name="PszDc" /> Kohaliku allika andmetel oli sellest piisavalt, et muuta teovõimetuks kõik islamistide Gao tugipunktid.<ref name="7teep" /> Le Drian avalikustas, et Gao rünnakutes kasutati nelja Prantsusmaalt Tšaadi ümber paigutatud [[Dassault Rafale]]'i hävitajat.<ref name="vaVJz" /> Kohalikud allikad raporteerisid, et õhulöögid purustasid MUJAO positsioonid ning panid nad Gaost põgenema.<ref name="munkV" /> Teatati 60 islamisti hukkumisest. Ellujäänud varjusid majades ning korjasid pimeduse varjus oma kaasvõitlejate laibad kokku.<ref name="RhZ5C" /> 14. jaanuaril ründasid äärmuslased Bamakost 400 kilomeetrit põhjas, valitsusvägede territooriumil asunud [[Diabaly]] linna. Islamistid liikusid linnale peale Mauritaania piiri tagant, kuhu nad olid õhurünnakute eest põgenenud. Operatsiooni juhtis AQIM-i juht Abu Zeid.<ref name="VcWnI" /> Samal päeval tõotasid islamistid, et plaanivad kättemaksuks korraldada rünnakuid Prantsusmaa pinnal.<ref name="DWZXW" /> Džihadistid vallutasid linna paari tunniga.<ref name="xMKOn" /> 15. jaanuaril lükkas Prantsusmaa kaitseminister ümber Mali valitsuse väited Konna linna tagasivallutamisest, mässuliste väed olevat endiselt linnas sees.<ref name="konnanot" /> Samal päeval saatis [[Kanada kuninglik õhuvägi]] Malisse C-17 transpordilennuki Briti omadega sarnast ülesannet täitma.<ref name="YuJjl" /> [[Folketing|Taani parlament]] otsustas Malisse saata transpordilennuki C-130, [[Belgia]] valitsus otsustas saata kaks lennukit C-130 ning [[Belgia relvajõudude meditsiinikomponent|meditsiinikomponendi]] [[AgustaWestland AW109]] meditsiinikopteri koos 80-mehelise tagalaosisega.<ref name="BfEqa" /><ref name="6cYiG" /> ===In Amenase pantvangikriis=== {{Vaata|In Amenase pantvangikriis}} 16. jaanuaril teatati, et AQIM-i võitlejatest koosnev üksus on ületanud Mali-Alžeeria piiri ning tunginud Alžeeria/[[Equinor|Statoili]]/[[BP]] omandis olevale, [[Liibüa]] piiri lähedal [[In Amenas]]es asuvale, maagaasiväljale. Teatati, et äärmuslased on tapnud kaks välismaalast ning vangi võtnud 41, AQIM-i esindaja sõnul on rünnaku eesmärk maksta kätte välisriikide sekkumise eest Malisse. Pantvangi sattunute seas oli väidetavalt [[Ameerika Ühendriigid|USA]], [[Jaapan]]i, [[Suurbritannia|Briti]], [[Rumeenia]], [[Filipiinid]]e ja [[Norra]] kodakondlasi. Alžeeria asus äärmuslastega vangide vabastamise osas läbi rääkima.<ref name="hostage" /> 19. jaanuaril hukkus kriisi lõpetamiseks korraldatud rünnakus 11 äärmuslast ja 7 pantvangi. 16 vabastatud välismaalase seas oli 2 ameeriklast, 2 sakslast ja 1 portugallane.<ref name="Goh" /> ===Mali vägede edenemine põhja poole=== {{Vaata|Diabaly lahing|teine Gao lahing|kolmas Gao lahing|neljas Gao lahing|Khalili lahing|Iminenase lahing|Tin Kerateni lahing|Tibuktu lahing|viies Gao lahing|teine Timbuktu lahing}} 16. jaanuaril alustasid Prantsusmaa eriüksused koostöös Mali armeega rünnakuid väikeste džihadistide üksuste vastu Diabaly linnas, Prantsusmaa kaitseminister eitas regulaarvägede kohalolu Diabalys.<ref name="IGqWc" /><ref name="9E4XE" /> Samal päeval teatas [[Hispaania]] valitsus ühe logistiliste ja väljaõppeliste eesmärkidega transpordilennuki saatmisest Malisse.<ref name="0BeHm" /> [[Saksamaa]] valitsus kiitis heaks kahe [[Transall C-160]] transpordilennuki saatmise, et aidata sõidutada Aafrika üksuseid Bamako linna. Ka [[Itaalia]] valitsus lubas aidata sõja logistilise poolega transpordiõhukite näol. 17. jaanuaril anti Banamba linnas häire, kuna läheduses oli märgatud islamiste. Mali armee saatis kohe linna julgestama sada sõdurit, hiljem saadeti abivägesid. Samal päeval oli Diabalyst välja sõitnud islamistide kolonn ning siirdunud Banamba suunas, kuid lõpuks ei toimunud osapoolte vahel kokkupuudet.<ref name="3Hztb" /> 18. jaanuaril teatas Mali armee uuesti, et Konna üle on kontroll täielikult taastatud.<ref name="RGvyY" /><ref name="aMtza" /> Väidet kinnitasid konnalased ja Ansar Dine'i esindaja. Samal päeval teatasid mitmed kohalikud allikad, et mässulised on Diabalyst põgenema sunnitud.<ref name="maliwins" /> 19. jaanuaril hakkasid levima teated, et Gao elanikud on lintšinud võimuka islamistide juhi Aliou Toure kättemaksuks kohaliku ajakirjaniku Kader Toure tapmise eest.<ref name="8U80j" /> AFP allikate sõnul olid äärmuslased hakanud oma aladelt taanduma raskema maastikuga, mägisesse Kidali piirkonda.<ref name="withdrawkidal" /> Samal päeval hukkus [[Nigeeria]] [[Okene]] linna lähedal kaks ning sai haavata viis Malisse teel olnud Nigeeria sõdurit.<ref name="sDhHg" /> 20. jaanuaril lükkasid Ameerika Ühendriikide esindajad ümber väited sellest, et USA üritas prantslastelt toetuse eest raha küsida.<ref name="v6ebY" /> Järgmisel päeval hakkasid [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Ameerika Ühendriikide õhuväe]] C-17 lennukid Prantsusmaa üksuseid ja varustust Malis transportima.<ref name="2mXpW" /> 21. jaanuaril võtsid Prantsusmaa ja Mali väed Diabaly vastupanuta, samal päeval vallutati ka Douentza.<ref name="dtf4b" /><ref name="jIimS" /> 24. jaanuari õhtul said Mali valitsusväed oma kontrolli alla [[Hombori]] linna.<ref name="xyTzX" /> Samal päeval ütlesid Ansar Dine'ist lahku löönud Azawadi Islamistliku Liikumise (MIA) juhid, et nende sooviks on viia konflikt rahumeelsele lõpule ning soovitasid selle saavutamiseks Mali ja Prantsusmaa vägedel vägivald lõpetada, et "luua pinnas rahu tekkimiseks ning sillutada tee poliitilisele dialoogile".<ref name="tODLj" /><ref name="QgRG1" /> 26. jaanuaril vallutasid Prantsusmaa eriüksuslased endiselt islamistide käes oleva Gao linna lennujaama ja silla. Sõdurid raporteerisid, et missiooni käigus neid "tülitati", aga suuremat vastupanu ei olnud.<ref name="Valdmanis" /> Hiljem samal päeval vallutasid Mali valitsusväed prantslaste toel ülejäänud linna.<ref name="gaoretaken" /> Ansar Dine sisetülid suurenesid veelgi, liikumise juht Lérés, Kamou Ag Meinly, lõi islamistidest lahku, et ühineda MNLA-ga.<ref name="60ohk" /> 27. jaanuaril piirasid Prantsusmaa ja Mali väed Tibuktu sisse, alustasid linna julgestamist ning võtsid oma kontrolli alla linna lennujaama.<ref name="5OaUT" /><ref name="lqlUL" /><ref name="v5jsC" /> Järgmisel päeval kuulutasid sõjaväeallikad, et kogu Gao ja Tibuktu vaheline ala on valitsuse kontrolli all ning linna on võimalik sisse pääseda.<ref name="Rd7r8" /><ref name="6txG8" /><ref name="ep5xc" /> Järgmiseks päevaks oli kogu Tibuktu valitsusvägede käes.<ref name="6PklA" /> 28. jaanuaril vallutasid MNLA ja Ansar Dine'ist pärast võõrvägede saabumist lahku löönud MIA Kidali. MNLA võttis ka Tessaliti ja Khalili. Võitlejad, kes varem olid MNLA-st Ansar Dine'i parema rahastuse pärast üle läinud, olid hakanud MNLA poolele tagasi pöörduma. Levisid jutud, et islamistid on mägedest põgenenud. 29. jaanuaril sisenesid Põhja-Malisse esimesed Aafrika liitlasväed. Nigeeria sõdurid vallutasid Ansongo ja Tšaadi väed Ménaka. Mali omast suurem [[Tšaadi sõjavägi|Tšaadi armee]] liikus Ménakast edasi põhja poole.<ref name="Oc7qx" /> 30. jaanuaril jõudsid prantslased Kidali lennujaama. Nad liikusid malilaste toetuseta, kuna kardeti kokkupõrget tuareegidega. Linn oli mitmete allikate sõnul MNLA ja MIA võitlejate käes. MNLA eitas koostööd MIA-ga ning teatas, et linna hoitakse koos Prantsusmaa vägedega.<ref name="wylbl" /> Paljud Ansar Dine'i liidrid keerasid Iyad Ag Ghalile selja, MNLA ja MIA esindajad reisisid [[Ouagadougou]]sse, et alustada Mali ametnikega läbirääkimisi.<ref name="eVXp6" /> 2. veebruaril jõudsid AFISMA missiooni Tšaadi väed Kidali ning seadsid end sisse mahajäetud sõjaväelinnakus. Tšaadi kindral ütles, et MNLA-ga probleeme tekkinud pole ning hoitakse häid suhteid.<ref name="gk4gF" /> Samal päeval kohtusid Prantsusmaa president [[François Hollande]] ja Mali presidendi kohusetäitja Dioncounda Traoré hiljuti tagasivallutatud Tibuktus.<ref name="BBC-Hollande Timbuktu" /> 5. veebruaril teatasid Tšaadi uudisteagentuurid, et Kidalist põhjas toimunud džihadistide varitsuses Tšaadi patrullile langes 24 ning sai viga 11 Tšaadi sõdurit. Tšaadi ja Mali esindajad ei lükanud väidet ümber ega ei kinnitanud seda. Tšaadi valitsus teatas, et Kidalist põhjas sai 11 sõdurit viga "liiklusõnnetuses".<ref name="B1LBl" /> 8. veebruaril kuulutasid Prantsusmaa ja Tšaadi väed, et Alžeeria piiri lähedal asuv Tessaliti linn on nende kontrolli all; Tessalitis asus viimastest lennujaamadest, mis polnud valitsusvägede käes.<ref name="Hl8LF" /> ===Sissijärk=== {{Vaata|Ifoghasi lahing|operatsioon Panther (2013)|Tigharghari lahing|2013. aasta Kidali enesetapurünnak|Djeboki lahing}} [[Pilt:Soldats français à Gao2.PNG|pisi|right|Prantsusmaa sõdurid 2013. aasta märtsis või aprillis Gaos]] Islamistide ja tuareegide võitlejad taandusid kuuldavasti [[Adrar des Ifoghas]]i, Kirde-Mali konarlikele kõnnumaadele. Nendel maastikel hakkasid sõjalises edus rolli mängima teadmised kohalikest veeressurssidest ning kontroll nende üle.<ref name="NYT02913" /> 19. veebruaril käivitas Prantsusmaa uue missiooni ([[Operatsioon Panther (2013)|Panther]]), et Adrar des Ifoghasis vastupanu maha suruda.<ref name="internacional.elpais.com" /><ref name="rFilF" /> 8. ja 10. veebruari vahel korraldas MUJAO (Ühtsuse ja Džihaadi Liikumine Lääne-Aafrikas) Gaos sõja esimesed enesetapurünnakud. Linnas, mis 26. jaanuarist oli olnud valitsuse käes ning millele olid terroristid seni väiksemat survet avaldanud, sai viga üks Mali sõdur ja üks tsiviilisik; mõlemad ründajad hukkusid. [[AK-47|Kalašnikovidega]] relvastatud äärmuslased ületasid [[Nigeri jõgi|Nigeri jõe]] ning seadsid end sisse linna mahajäetud politseijaoskonnas. Kõrvalasuvatele majadele seati valitsuse vasturünnaku ootuses snaiprid. Pärast karmi lahingut, mille käigus pommitasid prantslased jaoskonda ka õhust, said valitsusväed olukorra uuesti enda kontrolli alla.<ref name="AKUVJ" /> 19. veebruaril ründasid islamiäärmuslased Prantsusmaa 150-mehelist langevarjurügementi, mida toetasid soomusmasinad ja hävituslennukid. Üks seersandist Prantsuse komandör ja 20 islamisti langesid.<ref name="j1cpH" /> Gaod rünnati uuesti 20. veebruaril. Islamistid ületasid taas Nigeri jõe ning jõudsid seekord, vahest linlaste abiga, peaaegu linna raekojani. Samal päeval suri kaks inimest Kidalis autopommiplahvatuses. Kokkupõrked Gaos hukkusid, kui Mali sõduritel õnnestus tappa viis äärmuslast.<ref name="AYuhI" /> 22. veebruaril hukkus Põhja-Mali mägedes 13 Tšaadi sõdurit ja 65 islamisti.<ref name="YpEr5" /> Samal päeval sõitsid kaks enesetaputerroristi lõhkeainet täis autodega Khalilis asunud MNLA kohalikku juhtimispunkti, kus hukkus peale ründajate ka kolm MNLA võitlejat.<ref name="AQwSK" /> 22. veebruaril avaldas Ameerika Ühendriikide president [[Barack Obama]], et Maliga piirnevasse Nigerisse on saadetud umbes 100 USA sõdurit, kelle ülesandeks on toetada prantslasi Malis. Viimased USA sõjaväelastest saadeti appi üles seadma uut lennubaasi, mille abil teostada luuret Al-Qaedale. Ameerika Ühendriikide õhuväe logistikaspetsialistid, luureanalüütikud ja julgestuspersonal saabus Nigeri pealinna 20. veebruaril.<ref name="d0qvT" /> 24. veebruaril hukkus Adrar des Ifoghasi mägedes toimunud kokkupõrgetes 28 islamisti ja kümme Tšaadi sõdurit.<ref name="tlR7T" /> 26. veebruaril toimus Kidalis MNLA kontrollpunktile autopommirünnak. Lisaks läbiviijale hukkus vähemalt seitse MNLA võitlejat.<ref name="QP67y" /> 20. märtsil 2013 teatas AQIM, et hukkasid Malis 2011. aastal vangi võetud prantslase Phillipe Verdoni.<ref name="UnSa6" /> 23. märtsil ründasid MUJAO islamistid Gaod, pärast kahetunnist tulevahetust said võimud olukorra uuesti enda kontrolli alla.<ref name="DQjck" /> 30. märtsil ründas enesetaputerrorist Tibuktus Mali armee kontrollpunkti, tänu sellele said džihadistid ööpimeduse varjus linna sisse imbuda. Esimeseks aprilliks olid valitsusväed Prantsusmaa toel islamistid kesklinnast välja tõrjunud.<ref name="YAjhj" /> 29. aprillil langes teeäärse pommi lõhkamisel Prantsusmaa dessantväelane, kaks prantslast sai raskelt haavata.<ref name="IbTMj" /> ===Abdelhamid Abou Zeidi ja Mokhtar Belmokhtari surm=== 28. veebruaril 2013 teatas Alžeeria televisioon, et lahingus Tšaadi-Prantsusmaa vägedega Tigharghari mägedes, Aguelhocist mõned kilomeetrid eemal, hukkus 2000. aastatel [[Sahel]]is toimunud läänlaste röövimise eest vastutav [[Abdelhamid Abou Zeid]] ja 40 tema mõttekaaslast. Prantsusmaa armee ei kinnitanud teateid.<ref name="zFSKX" /><ref name="J4J5p" /> 2. märtsil levisid teated, et In Amenase pantvangikriisi (milles võeti Alžeeria maagaasiväljal 800 pantvangi ning hukati 39 läänlast) taga olnud [[Mokhtar Belmokhtar]] on samuti hukkunud.<ref name="NYT Africa" /> [[BBC]] vahendas, et Tšaadi riigitelevisiooni sõnul "hävitasid Tšaadi väed Adrar de Ifhogasi peamise terroristide baasi, kus hukkunud äärmuslaste seas oli ka Mokhtar Belmokhtar". BBC reporter Thomas Fessy sõnul oleks see džihadistidele valus löök.<ref name="BBC Africa" /> 4. märtsil kinnitas Al-Qaeda Põhja-Aafrika haru Abou Zeidi surma, kuid lükkas tagasi väited Belmokhtari langemisest. ===ÜRO rahuvalvemissioon=== 15. aprillil 2013 algatati Prantsusmaa eestvedamisel ÜRO rahuvalvemissioon Malis.<ref name="wd4h3" /> Rahuvalvajad saabusid 1. juulil, missiooni nimeks sai [[United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali]] (MINUSMA). ===Tšaadi vägede väljaviimine=== 14. aprillil avalikustas Tšaadi president [[Idriss Déby]], et kutsub Malist tagasi kõik sinna saadetud väed ([[Tšaadi sekkumine Põhja-Malis|FATIM]]), kuna tema sõnul olid kokkupõrked islamistidega läbi ning Tšaadi sõjaväel polnud sissisõjaks oskusi. Avaldus tuli vaid paar päeva pärast nelja ohvriga rünnakut 1800 mehega Tšaadi sõjaväebaasile Kidalis. Kohalike allikate kohaselt olid Tšaadi üksused, kaasaarvatud üks motoriseeritud pataljon, Malist lahkumist alustanud juba enne ametlikku avaldust.<ref name="Mj6u9" /> ===Rahulepe=== Valitsus sõlmis 18. juunil 2013 tuareegi mässulistega rahuleppe. ==Relvarahu lõpp ja sõjategevuse taaspuhkemine (september 2013–)== MNLA tegi vaherahule lõpu sama aasta septembris, kui valitsusväed avasid tule relvastamata meeleavaldajate pihta. MNLA asepresident ütles pärast rünnakut: "See, mis juhtus on sõjadeklaratsioon. Me näitame teile sõda. Kui meie üksused näevad Mali sõdureid, avame automaatselt tule. Meile aitab hoiatustest." Üks MNLA asutajatest, Attaye Af Mohamed, ütles samuti, et Azawadi poliitilised ja sõjalised jõud kavatsevad lõpetada keskvalitsusega sõlmitud relvarahu. 25. jaanuaril 2014 teatas Mali julgestusjõudude allikas, et Prantsusmaa vägede operatsioon Põhja-Mali [[Timbuktu piirkond|Timbuktu piirkonnas]] päädis 11 džihaadi võitleja langemisega.<ref name="BneSp" /> 20. veebruaril avalikustasid Saksamaa ja Prantsusmaa, et Malisse viiakse Prantsuse-Saksa brigaadi elemente, et aidata kohalike võitlejate väljaõpet läbi viia. Tegu oli esimese EL-i kontingendiga Malis.<ref name="6kKsy" /> 2018. aasta esimeses pooles tihenesid mässuliste rünnakud. 2018. aasta juuliks oli Põhja-Mali suuresti valitsuse käest ära vallutatud. Briti õhuvägi saatis Malisse kolm [[Boeing Chinook (UK mudelid)|Chinooki]] kopterit, et aidata üksusi ohutumalt ja kiiremini transportida.<ref name="telegraph-20180720" /> ==Inimohvrid== ===2012=== 2012. aastal oli ohvreid 133.<ref name="zCeLt" /> ===2013=== 2013. aasta inimohvrid: :Septembris toimunud Timbuktu pommitamises hukkus kaks tsiviilisikut ja neli ründajat.<ref name="wvJqR" /> :23. oktoobril kaotas lisaks tsiviilisikutele elu kaks rahuvalvajat.<ref name="q4MW9" /> ===2014=== 17. jaanuaril hukkus rünnakus Tšaadi-Prantsusmaa baasile Tšaadi MINUSMA rahuvalvaja.<ref name="ODID3" /> 11. juunil hukkus Aguelhoki autopommiplahvatuses neli Tšaadi rahuvalvajat.<ref name="NuqRk" /> 18. septembril tappis maamiin viis Tšaadi MINUSMA rahuvalvajat. Tšaadi valitsus nimetas toimuvat "diskrimineerivaks" ning väitis, et nende sõdureid kasutatakse "kilpidena".<ref name="kEstl" /> 23. oktoobril kaotas Tessaliti rünnakus elu kaks Tšaadi rahuvalvajat.<ref name="DT8yn" /> ===2017=== 5. mail 2017 tabas rakett MINUSMA baasi, elu kaotas [[Libeeria]] sõdur, seitse [[Rootsi]] ja Libeeria rahuvalvajat sai vigastada. 18. juunil [[2017. aasta Bamako rünnak|ründasid]] [[Jama'at Nasr al-Islam wal Muslimin|Jamaat Nasr al-Islam wal Muslimin]]i rühmituse islamistid Bamako luksuskuurorti, tulevahetuses ning pantvangikriisis kaotas lisaks kuuele terroristile elu viis inimest, teiste seas ka [[Portugal]]i sõjaväelane. ===2019=== ==Probleemid inimõigustega== {{Vaata|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimine Malis}} Kui hakkasid levima teated inimõiguste rikkumistest mõlemate osapoolte poolt, algatas [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu]] prokurör 16. jaanuaril 2013 uurimise. Tegu oli kiireima uurimise algatamisega pärast võõrvägede sekkumist.<ref name="MTIhl" /> ===Süüdistused mässulistele ja islamistidele=== 2012. aasta mais avalikustas organisatsioon [[Amnesty International]] raporti, milles väideti, et konflikt oli viinud Mali inimõiguste situatsiooni 1960ndate tasemele. Raporti sõnul valitses Mali põhjaosas MNLA ja Ansar Dine'i juhitud kaos, mainiti juhtumeid massivägistamistest, kohtuvälistest hukkamistest ning lapssõdurite kasutamisest nii tuareegide kui ka mässuliste poolel.<ref name="zYtNM" /><ref name="vkVLY" /> 3. aprillil 2012 röövisid relvastatud võitlejad ÜRO [[Maailma Toiduprogramm]]i (WFP) Kidali, Gao ja Timbuktu ladudest 2354 tonni toitu. WFP peatas selle tulemusel oma operatsioonid Põhja-Malis.<ref name="AFP34" /> Rööviti ka haiglaid, hotelle, valitsusasutusi, [[Oxfam]]i kontoreid ja teiste humanitaarabiprogrammide ladusid.<ref name="WFP" /> WFP teatas, et sõjategevuse eest oli põgenenud 200 000 inimest ning eeldatavasti arvud ainult tõusevad.<ref name="4b1ZP" /> ===Süüdistused islamistidele=== [[Pilt:Ansar Dine Rebels - VOA.jpg|pisi|right|Ansar Dine'i islamistid]] Lisaks pidas Ansar Dine 15. mail 2012 kinni Timbuktusse meditsiini- ja toiduabi toova humanitaarabi konvoi, kuna oli vastu, et naised tohivad olla konvoid tervitavate linnaelanike seas; pärast läbirääkimisi sai konvoi järgmisel päeval teed jätkata.<ref name="Reuters155" /><ref name="4KVTP" /> Grupeering keelustas teadete kohaselt Gaos videomängud, Mali ja lääne muusika, baarid ja jalgpalli. Kidalis ja Gaos rüüstati alkoholiga seotud ettevõtteid. Islamistid olevat takistanud rüüstajaid ning käskinud naistel kanda pearätte. CNRDR-i esindaja Amadou Konare väitis, et "okupandid on naisi ja tüdrukuid röövinud ning vägistanud ning piirkonnas omad seadused kehtestanud". Orjapidamise vastane organisatsioon [[Orjapidamine Malis|Tenedt]] teatas, et eksorjad olid esimesed islamistide sihtmärgid ning nende endised ülemused kasutasid võimalust nad vägivallaga tagasi tööle sundida.<ref name="3HYwT" /> 29. juulil 2012 loopisid islamistid Aguelhokis abieluväliste laste saamise eest kividega surnuks mehe ja naise.<ref name="y5sOZ" /> Ametnik raporteeris, et paljud inimesed põgenesid pärast juhtumit linnast üle Alžeeria piiri. 9. augustil raiusid äärmuslased maha väidetava varga pea, hoolimata rahva vastuseisust hukkamisele.<ref name="GK37u" /> ====Timbuktu ajaloomälestiste rüüstamised==== Konflikti ajal rüüstasid ja hävitasid äärmuslased peamiselt Timbuktu [[UNESCO]] [[UNESCO maailmapärandi nimistu|maailmapärandi nimistu]] mälestisi, kuna uskusid, et need on seotud ebajumalatega. 4. mail 2012 põletasid Ansar Dine'i liikmed süüdistuste kohaselt [[Sufism|sufistide]] pühaku haua.<ref name="8EOh3" /> Sama aasta juunis rüüstasid islamistid teisigi Timbuktu ajaloomälestisi labidate ja kirkadega.<ref name="ntCM3" /> 28. jaanuaril 2013 hävitasid Prantsuse-Mali vägede eest põgenevad islamistid Timbuktus hindamatu väärtusega [[Ahmed Baba instituut|Ahmed Baba instituudi]] [[Timbutu käsikirjad|antiikseid käsikirju]].<ref name="u1PA7" /> ===Süüdistused Mali armeele ja valitsusvägedele=== Bamako ja Lõuna-Mali tuareegid ning araablased kannatasid mustanahaliste malilaste rassistlike rünnakute all, hoolimata oma vastumeelsusest nii Azawadi separatismile kui ka islamistidele. Suur osa neist oli mässuliste ja terroristide kartuses Lõuna-Malisse põgenikena saabunud.<ref name="BBCEthnicAttacks" /> 8. septembril 2012 pidasid Mali sõdurid [[Dogofry]]s kinni 17 relvastamata [[Tablighi Jamaat|tablighi]] vaimulikku, kes olid teel Bamakos toimuma pidanud konverentsile; 17 vaimulikust hukati 16 ning ülematele ette ei kantud. Mali valitsus avaldas juhtunud osas kahetsust, AP ajakirjanike sõnul oli tegu 21. märtsi riigipöördest tekkinud korralagedus Mali armees.<ref name="Kb7gi" /> 2013. aasta 19. jaanuaril teatas organisatsioon [[Human Rights Watch]] (HRW) Kesk-Mali [[Niono]] linnas Mali vägede poolt läbi viidud tapmistest ning muudest inimõiguste rikkumistest. Peamiselt olid rikkumiste ohvriteks tuareegid ja araablased.<ref name="M4jDc" /> 23. jaanuaril 2013 vahendas BBC [[Rahvusvaheline Inimõiguste Föderatsioon|Rahvusvahelise Inimõiguste Föderatsiooni]] (FIDH) teateid sellest, kuidas Mali sõdurid viisid kahtlusaluste seas läbi massihukkamisi, laibad maeti kiiruga ühishaudadesse või kaevudesse. Väidetavalt hukati mõned ohvritest kas isikut tõendavate dokumentide puudumise või lihtsalt päritolu pärast. Mitmete tuareegi päritolu bamakolaste kodusid rüüstasid valitsusväed.<ref name="XBPRs" /> ==Popkultuuris== [[Mali jalgpallikoondis]] teenis oma esimese võidu [[2013. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2013. aasta AM]]-il 1:0 võiduga [[Nigeri jalgpallikoondis|Nigeri]] üle.<ref name="lKfpu" /> Pärast võiduvärava löömist näitas malilane [[Seydou Keita]] oma rahu märgiga särki. Mitmed Mali muusikud panid 2013. aastal pead kokku, et käimasoleva sõja kohta lindistada laul "Mali-ko" (tõlkes "rahu") ning anda välja muusikavideo "Voices United for Mali-'Mali-ko'". Laulus tegid kaasa osa mitmed tuntud mali muusikud, näiteks [[Oumou Sangaré]], [[Vieux Farka Touré]] ja [[Amadou & Mariam]].<ref name="1Nvir" /> ==Relvarahu== 20. veebruaril 2015 allkirjastasid Mali valitsus ja riigi põhjaosa mässulised relvarahu lepingu. Leppe eesmärk on AFP uudistetoimetuse sõnul "tegeleda piirkonna pingete leevendamisega".<ref name="EtEDa" /> "Mali juhid on keeldunud Azawadile autonoomiat pakkumast, kuid on nõus võtma kõne alla suuremad omavalitsusõigused."<ref name="5Ig1A" /> ==Viited== {{viited|1=30em|allikad= <ref name="guardian1">{{cite news|title=Mali rebels claim to have ousted regime in coup|url=https://www.theguardian.com/world/2012/mar/22/mali-rebels-coup|work=The Guardian|date=22. märts 2012|location=London|first=Afua|last=Hirsch}}</ref> <ref name="BBC265">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18224004 |title=Mali Tuareg and Islamist rebels "agree on Sharia state |date=26. mai 2012 |publisher=BBC News |accessdate=27. mail 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://www.webcitation.org/6CO7JoGGO?url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18224004 |archivedate=23. november 2012}}</ref> <ref name="peace">{{cite news|title=Mali and Tuareg rebels sign peace deal |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-22961519 |publisher=BBC |date=19. juuni 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150321062328/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-22961519 |archivedate=21. märts 2015}}</ref> <ref name="aljazeera.com">{{cite news|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/11/mali-tuareg-fighters-end-ceasefire-2013113093234673103.html|title=Mali's Tuareg fighters end ceasefire|agency=AlJazeera|date=30. november 2013|accessdate=28. detsembril 2013}}</ref> <ref name="http">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-25161049 |title=Tuareg separatist group in Mali 'ends ceasefire' |agency=BBC |date=29. november 2013 |accessdate=28. detsembril 2013 |work=BBC News |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20131202065114/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-25161049 |archivedate=2. detsember 2013}}</ref> <ref name="en.apa.az">{{cite web|url=http://en.apa.az/news_int_l_support_mission_for_mali_to_begin__186169.html|title=APA – Int'l Support Mission for Mali to begin operations on Friday|publisher=APA|date=18. jaanuar 2013|accessdate=28. jaanuaril 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131004215546/http://en.apa.az/news_int_l_support_mission_for_mali_to_begin__186169.html#|archive-date=4. oktoober 2013|url-status=dead|df=dmy-all}}</ref> <ref name="Ghana Business News">{{cite web|title=Ghana agrees to send troops to Mali|url=http://www.ghanabusinessnews.com/2013/01/14/ghana-agrees-to-send-troops-to-mali/|publisher=Ghana Business News|accessdate=18. jaanuaril 2013|date=14. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="BBC- In Days">{{cite news|title=Mali conflict: West African troops to arrive 'in days'|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21029916|publisher=Mali conflict: West African troops to arrive 'in days'|accessdate=15. jaanuaril 2013|date=15. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="WSJ- Aid Pledged">{{cite news|title=Aid Pledged to Mali as More Troops Deploy|url=https://www.wsj.com/articles/SB10001424127887323783704578248002130070528|accessdate=18. jaanuaril 2013|newspaper=Wall Street Journal|date=17. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="reuters.com">{{cite news |url=https://www.reuters.com/article/2013/01/11/us-mali-rebels-partners-idUSBRE90A0UX20130111 |title=Mali says Nigeria, Senegal, France providing help |agency=Reuters |accessdate=13. jaanuaril 2013 |first=Bate |last=Felix |date=11. jaanuar 2013 |archive-date=2013-01-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130113040505/http://www.reuters.com/article/2013/01/11/us-mali-rebels-partners-idUSBRE90A0UX20130111 |url-status=dead }}</ref> <ref name="fr24">{{cite news|url=http://www.france24.com/fr/20130114-mali-djihadistes-semparent-dune-ville-a-400-km-bamako-le-drian |title=Les djihadistes s'emparent d'une ville à 400 km de Bamako |accessdate=14. jaanuaril 2013 |language=prantsuse}}</ref> <ref name="Africa Review">{{cite news|title=AU to hold donor conference on Mali intervention|url=http://www.africareview.com/News/AU-to-hold-donor-conference-on-Mali-intervention/-/979180/1668702/-/u8hj4h/-/index.html|accessdate=18. jaanuaril 2013|newspaper=Africa Review|date=18. jaanuar 2013|archive-date=2021-04-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20210423112814/http://www.africareview.com/News/AU-to-hold-donor-conference-on-Mali-intervention/-/979180/1668702/-/u8hj4h/-/index.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="err.ee">{{cite web|url=https://news.err.ee/691357/estonian-government-approves-sending-50-troops-to-french-led-mali-mission|title=Estonian government approves sending 50 troops to French-led Mali mission|website=err.ee|date=22. märts 2018}}</ref> <ref name="armyrecognition.com">{{cite web|url=http://www.armyrecognition.com/december_2013_defense_industry_military_news_uk/chinese_army_soldiers_conduct_first_mission_as_peacekeepers_in_mali_1612131.html |title=Chinese army soldiers conduct first mission as peacekeepers in Mali 1612131 – Army Recognition |publisher=Armyrecognition.com |date= |accessdate=11. veebruaril 2014}}</ref> <ref name="nzweek1">{{cite news|url=http://www.nzweek.com/world/five-more-african-countries-pledge-to-send-troops-into-mali-nigerian-minister-45103/ |title=Five more African countries pledge to send troops into Mali: Nigerian minister |publisher=NZweek |accessdate=28. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="dw.com">{{cite web|url=http://www.dw.com/en/bundeswehr-in-mali-dangerous-but-necessary/a-37321264|title=Bundeswehr in Mali: dangerous, but necessary? – TOP STORIES – DW – 29.01.2017|first=Deutsche Welle|last=(www.dw.com)|website=DW.COM|accessdate=26. juulil 2017}}</ref> <ref name="Courier Mail-Chad">{{cite news|title=Chad to send 2000 soldiers to Mali|url=http://www.couriermail.com.au/news/breaking-news/chad-to-send-2000-soldiers-to-mali/story-e6freoo6-1226555842447|accessdate=18. jaanuaril 2013|newspaper=Courier Mail|date=17. jaanuar 2013|archive-date=2020-06-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20200615111521/https://www.couriermail.com.au/news/breaking-news/chad-to-send-2000-soldiers-to-mali/news-story/16f0e60d3afa23bb59cc410f98fb2287?nk=ed234dc094691ab6a23f9b1de30d394a-1592219721|url-status=dead}}</ref> <ref name="BBC News">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21998398 |title=Mali Crisis: EU troops begin training mission |publisher=BBC News |date=2. aprill 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130402191030/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21998398 |archivedate=2. aprill 2013}}</ref> <ref name="rappler">{{cite web|url=http://www.rappler.com/world/20238-mali-aid-offers-pour-in-army-chief-sets-sights-on-timbuktu|title=Mali aid offers pour in; Army chief sets sights on Timbuktu|publisher=Rappler.com|accessdate=28. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="toi1">{{cite news|title=India pledges $100m for Mali reconstruction|url=http://articles.timesofindia.indiatimes.com/2013-02-05/india/36763465_1_mali-intervention-mali-crisis-tuaregs|accessdate=6. veebruaril 2013|newspaper=The Times of India|date=5. veebruar 2013|archive-date=2013-10-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20131004232557/http://articles.timesofindia.indiatimes.com/2013-02-05/india/36763465_1_mali-intervention-mali-crisis-tuaregs|url-status=dead}}</ref> <ref name="toi2">{{cite news|title=India's reaction to Mali conflict differs from Syrian, Libyan crises|url=http://articles.timesofindia.indiatimes.com/2013-02-04/india/36741687_1_mali-army-mali-conflict-mali-crisis|accessdate=6. veebruaril 2013|newspaper=The Times of India|date=4. veebruar 2013|archive-date=2013-05-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20130531185953/http://articles.timesofindia.indiatimes.com/2013-02-04/india/36741687_1_mali-army-mali-conflict-mali-crisis|url-status=dead}}</ref> <ref name="31. jaanuar 2013">{{cite web|title=India pledges $1 million to UN-backed mission to Mali|url=http://www.livemint.com/Politics/D6lcrpxXzETzxyUuFJYmlN/India-pledges-1-million-to-UNbacked-mission-to-Mali.html|publisher=Live Mint|accessdate=6. veebruaril 2013}}</ref> <ref name="tet">{{cite news|title=India pledges USD one million to UN-backed mission to Mali|url=http://articles.economictimes.indiatimes.com/2013-01-31/news/36658925_1_usd-afisma-malian-army|accessdate=6. veebruaril 2013|newspaper=The Economic Times|date=31. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="nti5f">{{cite news|title=India supports efforts at restoring order in Mali|url=http://www.newstrackindia.com/newsdetails/2013/02/05/424--India-supports-efforts-at-restoring-order-in-Mali-.html|accessdate=6. veebruaril 2013|newspaper=Newstrack India|date=5. veebruar 2013}}</ref> <ref name="Telegraph-Italy">{{cite news|title=Mali: Italy to offer France logistical support|url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/mali/9806111/Mali-Italy-to-offer-France-logistical-support.html|accessdate=18. jaanuaril 2013|newspaper=The Telegraph|date=16. jaanuar 2013|location=London|first=Nick|last=Squires}}</ref> <ref name="CBC News">{{cite news|url=http://www.cbc.ca/news/politics/story/2013/01/14/pol-mali-canada-logistical-support.html |title=Canada sending C-17 transport plane to help allies in Mali |publisher=cbcnews.ca|date=14. jaanuar 2013 |accessdate=14. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="CBC Newsw">{{cite news|url=http://news.nationalpost.com/2013/01/28/canadian-special-forces-on-the-ground-in-mali/ |title=Canadian special forces on the ground in Mali |work=National Post|date=28. jaanuar 2013 |accessdate=28. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="Yahoo! România">{{cite web|url=http://ro.stiri.yahoo.com/militari-rom%C3%A2ni-trimi%C8%99i-%C3%AEn-misiunea-din-mali-063002488.html |title=Militari români, trimiși în misiunea din Mali |publisher=[[Yahoo!|Yahoo! România]] |date=6. veebruar 2013 |language=rumeenia|url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130211014700/http://ro.stiri.yahoo.com/militari-rom%C3%A2ni-trimi%C8%99i-%C3%AEn-misiunea-din-mali-063002488.html |archivedate=11. veebruar 2013}}</ref> <ref name="AFP-Germany">{{cite news|title=Germany pledges two transport planes for Mali |url=https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5gLCZvOIyoF3XB-cZRV3sf3Nw_LYA?docId=CNG.686473089b00d35ee260e32043cd391d.1b1 |accessdate=18. jaanuaril 2013 |agency=Agence France-Presse |date=16. jaanuar 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130201200947/https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5gLCZvOIyoF3XB-cZRV3sf3Nw_LYA?docId=CNG.686473089b00d35ee260e32043cd391d.1b1 |archivedate=1. veebruar 2013}}</ref> <ref name="FLNA">{{cite web|author=Par Europe1.fr avec AFP|url=http://www.europe1.fr/International/Mali-nouveau-groupe-arme-cree-dans-le-Nord-1027345/|title=Mali: nouveau groupe armé créé dans le Nord|publisher=Europe1.fr|accessdate=9. aprillil 2012}}</ref> <ref name="El País">{{cite web|url=http://internacional.elpais.com/internacional/2013/01/30/actualidad/1359531971_708206.html|title=El Ejército francés se detiene ante Kidal, el feudo de la minoría tuareg de Malí|author=Ediciones El País|work=EL PAÍS|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="reuters">{{cite web|url=https://www.reuters.com/article/2015/08/19/us-mali-violence-idUSKCN0QO19320150819#2K2trL5OYpi7dI0s.97|title=Mali's Islamist conflict spreads as new militant group emerges|work=Reuters|accessdate=17. novembril 2015}}</ref> <ref name="mojwa">{{cite news|title=Tuareg-jihadists alliance: Qaeda conquers more than half of Mali|url=http://www.middle-east-online.com/english/?id=51578|publisher=middle-east-online.com|date=4. aprill 2012|accessdate=6. aprillil 2012}}</ref> <ref name="ReferenceC">{{cite news|title=Islamist group claims responsibility for Mali attack that killed 5|url=https://www.reuters.com/article/2015/03/07/us-mali-attacks-group-idUSKBN0M30SN20150307|publisher=reuters.com|date=7. märts 2015|accessdate=7. märtsil 2015|archive-date=2015-09-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924214111/http://www.reuters.com/article/2015/03/07/us-mali-attacks-group-idUSKBN0M30SN20150307|url-status=dead}}</ref> <ref name="bbc.com">{{cite news|title=France confirms death of Islamist commander Abou Zeid|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-21912281|publisher=bbc.com|date=23. märts 2013|accessdate=23. märtsil 2013}}</ref> <ref name="lemonde.fr">{{cite news|title=L'Elysée et l'armée française ne confirment pas la mort d'Abou Zeid|url=http://www.lemonde.fr/afrique/article/2013/02/28/un-chef-d-aqmi-a-ete-tue-par-l-armee-francaise-au-mali_1840892_3212.html|publisher=lemonde.fr|date=28. veebruar 2013|accessdate=1. märtsil 2013}}</ref> <ref name="nigeriaboost">{{cite news|title=Mali army retakes key towns from rebels|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/01/2013118122039129487.html|accessdate=18. jaanuaril 2013|publisher=Al Jazeera|date=18. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="ReferenceB">{{cite web|url=https://www.reuters.com/article/2014/07/09/us-mali-security-dutch-idUSKBN0FE1YF20140709|title=Dutch special forces in Mali tackle changing threat: minister|work=Reuters|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="dailystar.com.lb">{{cite web|url=http://www.dailystar.com.lb/News/International/2012/Apr-02/168928-al-qaeda-unlikely-to-profit-from-mali-rebellion-experts.ashx#axzz1quEeCoBI|title=Al-Qaeda unlikely to profit from Mali rebellion: experts|author=Sofia Bouderbala|date=2. aprill 2012|work=The Daily Star|accessdate=3. aprillil 2012|archive-date=2012-09-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20120903140616/http://www.dailystar.com.lb/News/International/2012/Apr-02/168928-al-qaeda-unlikely-to-profit-from-mali-rebellion-experts.ashx#axzz1quEeCoBI|url-status=dead}}</ref> <ref name="Desprisonniers">{{cite web|url=http://www.elwatan.com/actualite/des-prisonniers-crient-leur-detresse-08-04-2012-165945_109.php|title=Des prisonniers crient leur détresse|publisher=El Watan|date=8. aprill 2012|language=prantsuse|accessdate=9. aprillil 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120409135846/http://www.elwatan.com/actualite/des-prisonniers-crient-leur-detresse-08-04-2012-165945_109.php#|archive-date=9. aprill 2012|url-status=dead|df=dmy-all}}</ref> <ref name="aljazeera1">{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2012/03/201232251320110970.html|title=Mali soldiers say president toppled in coup – Africa|publisher=Al Jazeera|date=22. märts 2012|accessdate=22. märtsil 2012}}</ref> <ref name="boston">{{cite news |url=http://www.huffingtonpost.com/2012/04/02/mali-rebellion-islamist-flag_n_1396092.html?ir=Australia |title=Islamist group plants flag in Mali's Timbuktu |author1=Baba Ahmed |author2=Rukmini Callimachi |name-list-style=amp |date=2. aprill 2012 |agency=Associated Press |work=Huffington Post |accessdate=3. novembril 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160203193012/http://www.huffingtonpost.com/2012/04/02/mali-rebellion-islamist-flag_n_1396092.html?ir=Australia# |archive-date=3. veebruar 2016 |url-status=dead |df=dmy-all}}</ref> <ref name="gaocontrol">{{cite news|url=https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5grilySJ5EdrgURoNp1mt3AIJhTgg?docId=CNG.915a5505555757d7df5029b5b99451cc.261 |title=Mali junta denounces 'rights violations' by rebels |author=Serge Daniel |agency=Agence France-Presse |date=4. aprill 2012 |publisher=Google |accessdate=6. aprillil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130201201147/https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5grilySJ5EdrgURoNp1mt3AIJhTgg?docId=CNG.915a5505555757d7df5029b5b99451cc.261 |archivedate=1. veebruar 2013}}</ref> <ref name="Nossiter">{{cite news|url=https://www.nytimes.com/2012/07/18/world/africa/jidhadists-fierce-justice-drives-thousands-to-flee-mali.html|last=Nossiter|first=Adam|title=Jihadists' Fierce Justice Drives Thousands to Flee Mali|accessdate=18. juulil 2012|newspaper=The New York Times|date=18. juuli 2012}}</ref> <ref name="france">{{cite news|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/01/2013111135659836345.html|title=France begins Mali military intervention|date=11. jaanuar 2013|publisher=[[Al Jazeera]]|accessdate=11. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="ReferenceA">{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/12/france-prepares-withdraw-mali-troops-2013122533517743742.html |title=France prepares to withdraw Mali troops – Africa |publisher=Al Jazeera English |date= |accessdate=11. veebruaril 2014}}</ref> <ref name="ceasefire">{{cite web|url=https://www.un.org/apps/news/story.asp?NewsID=50289#.VQE-cPnF9Fw |title=Deploring ongoing violence, UN rights expert urges Malian parties to work together towards lasting peace |publisher=United Nations News Center |date= |accessdate=12. märtsil 2015}}</ref> <ref name="uppsalaconflictdataprogram.wordpress.com">Backgrounder: Situation in Mali, Ralph Sundberg, 5. juuni 2012, [[Uppsala Conflict Data Program]], http://uppsalaconflictdataprogram.wordpress.com/2012/06/05/backgrounder-situation-in-mali/</ref> <ref name="nyt">{{cite news |url=https://www.nytimes.com/2012/02/06/world/africa/tuaregs-use-qaddafis-arms-for-rebellion-in-mali.html?pagewanted=all |title=Qaddafi's Weapons, Taken by Old Allies, Reinvigorate an Insurgent Army in Mali |author=Adam Nossiter |date=5. veebruar 2012 |work=The New York Times |accessdate=26. märtsil 2012}}</ref> <ref name="apress">{{cite web |author=Andy Morgan |url=http://thinkafricapress.com/mali/causes-uprising-northern-mali-tuareg |title=The Causes of the Uprising in Northern Mali |publisher=Think Africa Press |date=6. veebruar 2012 |accessdate=7. märtsil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120209055102/http://thinkafricapress.com/mali/causes-uprising-northern-mali-tuareg |archivedate=9. veebruar 2012 |df=dmy-all}}</ref> <ref name="history">{{cite web|last=Ibrahim |first=Jibrin |url=http://allafrica.com/stories/201203260286.html |title=West Africa: Mali and the Azawad Question |publisher=allAfrica.com |date=26. märts 2012 |accessdate=2. aprillil 2012}}</ref> <ref name="bbcposttim">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17596831 |title=Mali: Timbuktu heritage may be threatened, UNESCO says |publisher=BBC |date=3. aprill 2012 |accessdate=4. aprillil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120403181726/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17596831 |archivedate=3. aprill 2012}}</ref> <ref name="detials">{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/indepth/opinion/2012/03/20123208133276463.html |title=Mali's Tuareg rebellion: What next? |author=Jeremy Keenan |publisher=Al Jazeera |date=20. märts 2012 |accessdate=23. märtsil 2012}}</ref> <ref name="ecowassanctions">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17591322 |title=West African ECOWAS Leaders Impose Mali Sanctions |publisher=BBC |date=3. aprill 2012 |accessdate=14. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130202221612/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17591322 |archivedate=2. veebruar 2013}}</ref> <ref name="stratfor">{{cite web|url=http://stratfor.com/weekly/mali-besieged-fighters-fleeing-libya|title=Mali Besieged by Fighters Fleeing Libya|publisher=Stratfor|accessdate=22. märtsil 2012}}</ref> <ref name="Capture">{{cite news|url=https://af.reuters.com/article/libyaNews/idAFL5E8CV5ZF20120202|title=Mali capital paralysed by anti-rebellion protests|agency=Reuters|date=2. veebruar 2012|accessdate=7. märtsil 2012|archive-date=2015-01-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20150114221944/http://af.reuters.com/article/libyaNews/idAFL5E8CV5ZF20120202|url-status=dead}}</ref> <ref name="news24">{{cite news|url=http://www.news24.com/Africa/News/Malian-forces-battle-Tuareg-rebels-20120304|title=Malian forces battle Tuareg rebels|agency=South African Press Association|publisher=News24|date=4. märts 2012|accessdate=22. märtsil 2012}}</ref> <ref name="washingtonpost">{{cite web | url = https://www.washingtonpost.com/world/national-security/us-expands-secret-intelligence-operations-in-africa/2012/06/13/gJQAHyvAbV_story.html | title = U.S. expands secret intelligence operations in Africa | trans-title = | last = Whitlock | first = Craig | date = 13. juuni 2012 | work = [[The Washington Post]] | accessdate = 6. novembril 2014 | language = inglise}}</ref> <ref name="Trust.org">{{cite news|url=http://www.trust.org/alertnet/news/tuareg-rebels-take-mali-garrison-town-say-sources/ |title=Tuareg rebels take Mali garrison town, say sources |agency=Reuters |publisher=Trust |date=11. märts 2012 |accessdate=22. märtsil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://www.webcitation.org/6COegnEDL?url=http://www.trust.org/alertnet/news/tuareg-rebels-take-mali-garrison-town-say-sources/ |archivedate=23. november 2012}}</ref> <ref name="mauri">{{cite news|url=https://af.reuters.com/article/maliNews/idAFL5E8EE7LD20120314?pageNumber=2&virtualBrandChannel=0 |title=Mauritania denies collusion as Mali rebels advance |agency=Reuters |date=14. märts 2012 |accessdate=22. märtsil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150114212715/https://af.reuters.com/article/maliNews/idAFL5E8EE7LD20120314?pageNumber=2&virtualBrandChannel=0 |archivedate=14. jaanuar 2015}}</ref> <ref name="bloomberg">{{cite news |title=Mali Military Blocks Presidential Palace After Gunshots |publisher=Bloomberg |date=21. märts 2012 |url=https://www.bloomberg.com/news/2012-03-21/mali-military-blocks-presidential-palace-after-gunshots-2-.html |accessdate=22. märtsil 2012 |first=Diakaridia |last=Dembele}}</ref> <ref name="theprovince1">{{cite news |agency=Agence France-Presse |url=http://www.thisdaylive.com/articles/mali-army-claims-upper-hand-over-rebels-amid-coup-disarray/112262/ |title=Mali army claims upper hand over rebels amid coup disarray |date=25. märts 2012 |accessdate=25. märtsil 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120407112444/http://www.thisdaylive.com/articles/mali-army-claims-upper-hand-over-rebels-amid-coup-disarray/112262/ |archive-date=7. aprill 2012 |url-status=dead |df=dmy-all}}</ref> <ref name="Reuters-power">{{cite news |title=Renegade Mali soldiers say seize power, depose Toure |agency=Reuters |date=22. märts 2012 |url=https://af.reuters.com/article/topNews/idAFJOE82L00620120322 |accessdate=22. märtsil 2012 |archive-date=2012-07-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120725190152/http://af.reuters.com/article/topNews/idAFJOE82L00620120322 |url-status=dead }}</ref> <ref name="LM324">{{cite web |url=http://www.lemonde.fr/afrique/article/2012/03/24/au-mali-le-front-des-putschistes-se-fragilise_1675215_3212.html |title=Au Mali, le front des putschistes se fragilise |date=24. märts 2012 |work=Le Monde |language=prantsuse|accessdate=24. märtsil 2012}}</ref> <ref name="AJ">{{cite web |url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2012/03/2012322234952301942.html |title=International condemnation for Mali coup |date=23. märts 2012 |publisher=Al Jazeera |accessdate=24. märtsil 2012}}</ref> <ref name="aljaztim">{{cite web |url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2012/04/20124181943166936.html |title=Malian coup leader to restore constitution |date=1. aprill 2012 |publisher=Al Jazeera |accessdate=31. märtsil 2012}}</ref> <ref name="psotwar">{{cite web |url=http://www.aljazeera.com/programmes/insidestory/2012/04/201242103543735302.html |title=Is Mali heading for a split? |date=2. aprill 2012 |publisher=Al Jazeera |accessdate=2. aprillil 2012}}</ref> <ref name="conden">{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2012/03/2012322234952301942.html |title=International condemnation for Mali coup – Africa |publisher=Al Jazeera |date=4. oktoober 2011 |accessdate=23. märtsil 2012}}</ref> <ref name="USaid">{{cite news |url=https://news.yahoo.com/us-cuts-off-aid-malis-government-coup-174419428.html |title=US cuts off aid to Mali's government after coup |author=Bradley Klapper |date=26. märts 2012 |agency=Associated Press |accessdate=26. märtsil 2012}}</ref> <ref name="tim">{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2012/03/2012331101518829540.html |title=Tuareg rebels enter key Malian town – Africa |publisher=Al Jazeera |date=4. oktoober 2011 |accessdate=1. aprillil 2012}}</ref> <ref name="autogenerated1">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17562066 |publisher=BBC News |title=Mali coup: Rebels seize desert town of Kidal |date=30. märts 2012 |accessdate=30. märtsil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120330175037/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17562066 |archivedate=30. märts 2012}}</ref> <ref name="Lewis303">{{cite news|url=https://af.reuters.com/article/maliNews/idAFL6E8EU3F020120330?pageNumber=2&virtualBrandChannel=0|title=Mali coup leader seeks help as rebels seize towns|author1=David Lewis|author2=Adama Diarra|name-list-style=amp|date=30. märts 2012|agency=Reuters|accessdate=30. märtsil 2012|archive-date=2015-01-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20150114212717/http://af.reuters.com/article/maliNews/idAFL6E8EU3F020120330?pageNumber=2&virtualBrandChannel=0|url-status=dead}}</ref> <ref name="bbctim">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17576725 |title=Mali Tuareg rebels enter Timbuktu after troops flee |date=1. aprill 2012 |publisher=BBC News |accessdate=1. aprillil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120401151348/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17576725 |archivedate=1. aprill 2012}}</ref> <ref name="KidalProtest">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18377168 |title=Mali rebel groups 'clash in Kidal' |date=8. juuni 2012 |publisher=BBC News |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20121223052848/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18377168 |archivedate=23. detsember 2012}}</ref> <ref name="autogenerated2">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18224004 |title=Mali Tuareg and Islamist rebels agree on Sharia state |date=26. mai 2012 |publisher=BBC News |accessdate=27. mail 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://www.webcitation.org/6CO7JoGGO?url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18224004 |archivedate=23. november 2012}}</ref> <ref name="tele">{{cite news |url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/mali/9365390/Trouble-in-Timbuktu-as-Islamists-extend-control.html |title=Trouble in Timbuktu as Islamists extend control |author=Zoe Flood |date=29. juuni 2012 |work=The Daily Telegraph |accessdate=30. juunil 2012 |location=London}}</ref> <ref name="WP29">{{cite news |url=https://www.washingtonpost.com/world/africa/islamist-rebels-gain-ground-seize-control-of-douentza-in-northern-mali/2012/09/01/04a88536-f433-11e1-b74c-84ed55e0300b_story.html |title=Islamist rebels gain ground in Mali, seize control of Douentza, ousting former allied militia |date=1. september 2012 |work=The Washington Post |archivedate=2. september 2012 |archiveurl=https://www.webcitation.org/6ANYZhaxK?url=http://www.washingtonpost.com/world/africa/islamist-rebels-gain-ground-seize-control-of-douentza-in-northern-mali/2012/09/01/04a88536-f433-11e1-b74c-84ed55e0300b_story.html |accessdate=2. septembril 2012}}</ref> <ref name="breaks">{{cite web|url=http://www.france24.com/en/20121116-malian-tuaregs-Gao-MNLA- |title=New fighting breaks out in northern Mali |publisher=France 24 |date=16. november 2012 |accessdate=12. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="someunarmed">[https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5j6dnx4NTM3B9w2ZubUbVNiHw-0Kg?docId=CNG.52abdac0e7976e9d4a137aa05c36be57.11 "North Mali clashes kill dozens, some unarmed: source"] Google News (AFP), 20. november 2012 |url=https://web.archive.org/web/20130201201101/https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5j6dnx4NTM3B9w2ZubUbVNiHw-0Kg?docId=CNG.52abdac0e7976e9d4a137aa05c36be57.11 |date=1. veebruar 2013}}</ref> <ref name="BBCUN">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-19933979 |title=UN adopts resolution on northern Mali |publisher=BBC |date=13. oktoober 2012 |accessdate=13. oktoobril 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20121013013800/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-19933979 |archivedate=13. oktoober 2012}}</ref> <ref name="TapaiUN">{{cite web | url=http://www.taipeitimes.com/News/front/archives/2012/10/14/2003545138 | title=UN Security Council aims for intervention in Mali | publisher=Tapai Times, via AFP | date=14. oktoober 2012 | accessdate=13. oktoobril 2012}}</ref> <ref name="UN-UN">{{cite web | url=https://www.un.org/apps/news/story.asp?NewsID=43281&Cr=+mali+&Cr1=#.UHnwscWHJ8E | title=Security Council paves way for possible intervention force in northern Mali | publisher=United Nations | date=12. oktoober 2012 | accessdate=13. oktoobril 2012}}</ref> <ref name="ReutersUN">{{cite news|title=U.N. Security Council asks for Mali plan within 45 days|url=https://www.reuters.com/article/2012/10/12/us-mali-crisis-un-idUSBRE89B17U20121012|accessdate=13. oktoobril 2012|agency=Reuters|date=12. oktoober 2012|archive-date=2012-10-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20121013082928/http://www.reuters.com/article/2012/10/12/us-mali-crisis-un-idUSBRE89B17U20121012|url-status=dead}}</ref> <ref name="unscres2085">{{cite web | url=https://www.un.org/en/sc/documents/resolutions/2012.shtml | title=UN Security Council Resolution 2085 | publisher=United Nations | date=20. detsember 2012 | accessdate=14. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="capturetroops">Al Jazeera, [http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/01/2013181147990618.html Rebels capture Mali government troops], Al Jazeera, 8. jaanuar 2013</ref> <ref name="KidalRetaken">{{cite news|url=http://www.lefigaro.fr/international/2013/01/28/01003-20130128ARTFIG00523-mali-les-touaregs-laiques-disent-avoir-repris-kidal.php |title=les touaregs laïques disent avoir repris Kidal |work=Le Figaro |date=28. jaanuar 2013 |accessdate=28. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="KidalTessalit">{{cite news | url=http://www.voanews.com/content/french-forces-seize-control-outside-timbuktu/1592063.html | title=Reports: Islamists Lose Two Cities in Northern Mali | publisher=Voice of America | date=28. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="Beat back">{{cite news | url=https://www.reuters.com/article/2013/01/11/us-mali-rebels-idUSBRE90912Q20130111 | title=Malian army beats back Islamist rebels with French help | agency=Reuters | accessdate=12. jaanuaril 2013 | last=Irish | first=John | date=11. jaanuar 2013 | archive-date=2015-09-08 | archive-url=https://web.archive.org/web/20150908200120/http://www.reuters.com/article/2013/01/11/us-mali-rebels-idUSBRE90912Q20130111 | url-status=dead }}</ref> <ref name="airstrikes">{{cite news|title=French Gunships Stop Mali Islamist Advance|url=http://www.chillnews.net/worldnews/french-gunships-stop-mali-islamist-advance/8891|accessdate=12. jaanuaril 2013|agency=Agence France-Presse|date=12. jaanuar 2013|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20130114091646/http://www.chillnews.net/worldnews/french-gunships-stop-mali-islamist-advance/8891|archivedate=14. jaanuar 2013|df=dmy-all}}</ref> <ref name="downed">{{cite web|url=http://www.aviationweek.com/Blogs.aspx?plckBlogId=Blog:27ec4a53-dcc8-42d0-bd3a-01329aef79a7&plckPostId=Blog%3A27ec4a53-dcc8-42d0-bd3a-01329aef79a7Post%3Afc288939-6cb4-45dc-8edb-c96a58c0dce0 |title=Gazelle Downed in French Air Raid, Soldier Killed |work=Aviation Week & Space Technology |accessdate=13. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130112230753/http://www.aviationweek.com/Blogs.aspx?plckBlogId=Blog:27ec4a53-dcc8-42d0-bd3a-01329aef79a7&plckPostId=Blog%3A27ec4a53-dcc8-42d0-bd3a-01329aef79a7Post%3Afc288939-6cb4-45dc-8edb-c96a58c0dce0 |archivedate=12. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="frenchstrikes">{{cite news|url=http://uk.reuters.com/article/2013/01/12/uk-mali-rebels-idUKBRE90B09Y20130112 |title=Over 100 dead in French strikes and fighting in Mali |agency=Reuters |date=9. jaanuar 2013 |accessdate=13. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="s3YVQ">{{cite web|url=http://www.mnlamov.net/actualites/34-actualites/166-la-fin-des-operations-militaires.html|title=Communiqué N°14-04-04-2012- Fin des Opérations Militaires|publisher=Mnlamov|accessdate=12. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="konnanot">[https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-20907386 France military says Mali town Konna 'not recaptured'] |url=https://web.archive.org/web/20130115232316/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-20907386 |date=15. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="9Dymg">{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2012/04/20124644412359539.html|title=Tuaregs claim 'independence' from Mali|date=6. aprill 2012|publisher=Al Jazeera|accessdate=6. aprillil 2012}}</ref> <ref name="hostage">{{cite news|url=http://www.foxnews.com/world/2013/01/16/islamist-militants-from-mali-reportedly-kidnap-8-foreigners-at-algerian-gas-1052027220/|title=Al Qaeda-linked group reportedly holding 7 Americans among 41 hostages after taking control of Algerian gas field | work=Fox News | date=16. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="TDMKR">{{cite news|url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/mali/9365390/Trouble-in-Timbuktu-as-Islamists-extend-control.html|title=Trouble in Timbuktu as Islamists extend control|last=Flood|first=Zoe|date=29. juuni 2012|work=[[The Daily Telegraph]]|quote=Ansar Dine ordered the Tuareg MNLA group to leave the historical city of Timbuktu ... backed by al-Qaeda's north African branch|accessdate=6. juulil 2012|location=London}}</ref> <ref name="Goh">{{cite web|last=Goh|first=Melisa|url=https://www.npr.org/blogs/thetwo-way/2013/01/19/169781140/hostages-militants-reported-dead-in-algerian-assault|title=Hostages, Militants Reported Dead After Assault Ends Standoff: The Two-Way|publisher=NPR|date=19. jaanuar 2013|accessdate=19. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="HUOV1">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-31544438|title=Mali signs UN ceasefire to end conflict with northern rebels|work=BBC News}}</ref> <ref name="maliwins">{{cite news|title=Mali army 'regains Konna' as Nigerian troops arrive |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21077137 |accessdate=18. jaanuaril 2013 |publisher=BBC |date=18. jaanuar 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130118155155/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21077137 |archivedate=18. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="HSUSE">{{cite web|url=http://english.ahram.org.eg/NewsContent/2/9/62330/World/International/MALI-UPDATE--Burkina-Faso,-Nigeria-to-send-troops-.aspx |title=MALI UPDATE 5: Burkina Faso, Nigeria to send troops to Mali |publisher=English.ahram.org.eg |accessdate=13. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="withdrawkidal">{{cite news|title=Malian, French troops patrol as powers offer aid |url=https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5joSXAi6hF3ZtemzMEse5aT_DvOBA?docId=CNG.f72391dd38486d97b3fe9368cebcb662.261 |accessdate=20. jaanuaril 2013 |agency=Agence France-Presse |date=20. jaanuar 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130201201239/https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5joSXAi6hF3ZtemzMEse5aT_DvOBA?docId=CNG.f72391dd38486d97b3fe9368cebcb662.261 |archivedate=1. veebruar 2013}}</ref> <ref name="5XG0p">{{cite web|url=http://www.news.heritageliberia.net/index.php/inside-heritage/general-news/78-slides/1191-ellen-liberia-will-send-troops-to-mali-for-peace-mission |archive-url=https://archive.is/20130221230533/http://www.news.heritageliberia.net/index.php/inside-heritage/general-news/78-slides/1191-ellen-liberia-will-send-troops-to-mali-for-peace-mission |url-status=dead |archive-date=21. veebruar 2013 |title=Ellen: Liberia Will Send Troops to Mali for Peace Mission – Heritage Newspaper Liberia |publisher=News.heritageliberia.net |accessdate=28. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="Valdmanis">{{cite news|last=Valdmanis|first=Richard|title=French forces in Mali seize airport, bridge at rebel-held Gao|url=https://www.reuters.com/article/2013/01/26/us-mali-rebels-idUSBRE90O0C720130126|accessdate=26. jaanuaril 2013|agency=Reuters|date=26. jaanuar 2013|archive-date=2015-09-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924173541/http://www.reuters.com/article/2013/01/26/us-mali-rebels-idUSBRE90O0C720130126|url-status=dead}}</ref> <ref name="3ps4x">{{cite news |url=https://www.reuters.com/article/2013/01/12/us-mali-rebels-niger-idUSBRE90B0A520130112 |title=Niger says sending 500 soldiers to Mali operation |agency=Reuters |accessdate=13. jaanuaril 2013 |first=John |last=Irish |date=12. jaanuar 2013 |archive-date=2013-01-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130113055823/http://www.reuters.com/article/2013/01/12/us-mali-rebels-niger-idUSBRE90B0A520130112 |url-status=dead }}</ref> <ref name="gaoretaken">{{cite news|last=Formanek|first=Ingrid|title=Malian troops recapture rebel stronghold|url=http://edition.cnn.com/2013/01/26/world/africa/mali-unrest/?hpt=hp_t2|accessdate=26. jaanuaril 2013|publisher=CNN|date=26. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="Y0WFw">{{cite web|url=http://www.worldpoliticsreview.com/trend-lines/12667/global-insider-despite-early-successes-france-s-mali-challenge-is-long-term |title=WPR Article &#124; Global Insider: Despite Early Successes, France's Mali Challenge is Long-Term |publisher=Worldpoliticsreview.com |date=8. märts 2004 |accessdate=28. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="BBC-Hollande Timbuktu">{{cite news|title=Mali conflict: Timbuktu hails French President Hollande |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21304079 |accessdate=2. veebruaril 2013 |publisher=BBC News |date=2. veebruar 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130202191543/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21304079 |archivedate=2. veebruar 2013}}</ref> <ref name="QVrfa">{{cite web|url=http://www.forsvarsmakten.se/en/archived-pages/about/our-mission-in-sweden-and-abroad/current-missions/mali-minusma/|title=MINUSMA – MALI|work=Swedish Armed Forces|accessdate=18. mail 2017|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20171012015122/http://www.forsvarsmakten.se/en/archived-pages/about/our-mission-in-sweden-and-abroad/current-missions/mali-minusma/|archivedate=12. oktoober 2017|df=dmy-all}}</ref> <ref name="NYT02913">{{cite news|title=Mali War Shifts as Rebels Hide in High Sahara|url=https://www.nytimes.com/2013/02/10/world/africa/new-focus-in-mali-is-finding-militants-who-have-fled-into-mountains.html|accessdate=10. veebruaril 2013|newspaper=The New York Times|date=9. veebruar 2013|author=Adam Nossiter|author2=Peter Tinti}}</ref> <ref name="1WbNG">{{cite news|url=http://tvnz.co.nz/world-news/forces-capture-gao-rebel-stronghold-5327697 |title=Forces capture Gao rebel stronghold – World News |publisher=TVNZ |accessdate=28. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130127175219/http://tvnz.co.nz/world-news/forces-capture-gao-rebel-stronghold-5327697 |archivedate=27. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="internacional.elpais.com">{{cite web|url=http://internacional.elpais.com/internacional/2013/02/21/actualidad/1361470537_795026.html|title=Malí: nuevos combates, más militares|author=Ediciones El País|work=EL PAÍS|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="1PHdv">{{cite web|url=http://www.euronews.com/2013/01/14/eu-dilemma-over-malian-armed-forces-training/ |title=EU dilemma over Malian armed forces training |publisher=Euronews |date=14. jaanuar 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130119002546/http://www.euronews.com/2013/01/14/eu-dilemma-over-malian-armed-forces-training |archivedate=19. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="NYT Africa">Chad Said to Have Killed Mastermind of Algerian Attack By ADAM NOSSITER Published: 2. märts 2013 New York Times Africa on line https://www.nytimes.com/2013/03/03/world/africa/chad-claims-to-have-killed-algeria-hostage-crisis-mastermind.html?_r=0</ref> <ref name="1rvUX">{{cite web|title=US provide French air transport in Mali|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/01/201311813241652988.html|work=US to provide French air transport in Mali|publisher=Al Jazeera|accessdate=19. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="BBC Africa">2. märts 2013 Islamist militant Mokhtar Belmokhtar 'killed in Mali' BBC News Africa https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21645769</ref> <ref name="ElbIv">{{cite web|url=http://allafrica.com/stories/201302280891.html |title=Angola: Country Makes Progress in Implementing Vienna Declaration |publisher=allAfrica.com |date=28. veebruar 2013 |accessdate=6. märtsil 2013}}</ref> <ref name="telegraph-20180720">{{cite news |url=https://www.telegraph.co.uk/news/2018/07/20/britain-risks-open-ended-conflict-mali-bid-protect-european/ |title=Britain risks 'open ended' conflict in Mali in bid to protect European security |last=Nicholls |first=Dominic |newspaper=Daily Telegraph |date=20. juuli 2018 |accessdate=6. augustil 2018}}</ref> <ref name="hiIS7">{{cite web|last=Metherell|first=Lexi|title=Australia Tips 10 million in to Mali Effort|url=http://www.abc.net.au/news/2013-01-30/australia-tips-10-million-in-to-mali-effort/4490554|publisher=ABC News|accessdate=7. veebruaril 2013}}</ref> <ref name="AFP34">{{cite news|url=https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5jZ9grPfu0TWqNu4VZE6rRlTWKRCA?docId=CNG.18f2de9d4c145d61a54efeb26eb8e9ae.131 |title=UN Council Hammers out Condemnation of Mali Conflict |date=3. aprill 2012 |agency=Agence France-Presse |accessdate=3. aprillil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130201201303/https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5jZ9grPfu0TWqNu4VZE6rRlTWKRCA?docId=CNG.18f2de9d4c145d61a54efeb26eb8e9ae.131 |archivedate=1. veebruar 2013}}</ref> <ref name="gtDhr">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-34812600|title=World's most dangerous peacekeeping mission|date=20. november 2015|accessdate=26. juulil 2017|via=www.bbc.com}}</ref> <ref name="WFP">{{cite news|url=http://www.trust.org/alertnet/news/wfp-suspends-some-operations-in-mali-after-food-aid-looted |title=WFP suspends some operations in Mali after food aid looted |author=George Fominyen |date=3. aprill 2012 |publisher=alert.net |agency=Reuters |accessdate=3. aprillil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120418204956/http://www.trust.org/alertnet/news/wfp-suspends-some-operations-in-mali-after-food-aid-looted/ |archivedate=18. aprill 2012}}</ref> <ref name="nQ37j">{{cite news|title=Regering keurt steun aan militaire interventie in Mali goed (Belgium sends transport planes, helicopters and military personnel)|url=http://www.standaard.be/artikel/detail.aspx?artikelid=DMF20130114_085|newspaper=[[De Standaard]]|accessdate=18. jaanuaril 2013|language=hollandi|date=15. jaanuar 2012}}</ref> <ref name="Reuters155">{{cite news|url=http://www.trust.org/alertnet/news/islamists-block-first-mali-aid-convoy-to-timbuktu/ |title=Islamists block first Mali aid convoy to Timbuktu |date=15. mai 2012 |agency=Reuters |accessdate=16. mail 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120517064920/http://www.trust.org/alertnet/news/islamists-block-first-mali-aid-convoy-to-timbuktu/ |archivedate=17. mai 2012}}</ref> <ref name="6yd4l">[http://www.cuartopoder.es/laespumadeldia/2013/01/13/espana-promete-ayuda-militar-y-apoyo-logistico-a-mali-en-la-guerra-contra-ansar-dine/ España confirma que intervendrá en Malí]. Cuartopoder, 2013.</ref> <ref name="BBCEthnicAttacks">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18057916 |title=Mali coup: Tuaregs tell of ethnic attacks |date=17. mai 2012 |publisher=BBC News |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120830015611/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18057916 |archivedate=30. august 2012}}</ref> <ref name="LvAb6">[http://www.abc.es/espana/20130114/rc-espana-ofrece-avion-transporte-201301141451.html Spain provides a transport plane.]. ABC, 2013.</ref> <ref name="U9y8U">{{cite news|title=Nederlands transport voor Franse missie Mali |url=http://www.blikopnieuws.nl/bericht/155005/Nederlands_transport_voor_Franse_missie_Mali.html |accessdate=19. jaanuaril 2013 |publisher=Nieuws.nl |date=17. jaanuar 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130119060048/http://www.blikopnieuws.nl/bericht/155005/Nederlands_transport_voor_Franse_missie_Mali.html |archivedate=19. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="k4wxN">{{cite news|url=http://www.irishtimes.com/newspaper/frontpage/2013/0214/1224330015385.html |title=Irish and British join forces in Mali mission |work=The Irish Times |date=jaanuar 1970 |accessdate=13. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130214014751/http://www.irishtimes.com/newspaper/frontpage/2013/0214/1224330015385.html |archivedate=14. veebruar 2013}}</ref> <ref name="2tYsg">{{cite web|url=http://www.voanews.com/content/japan-offers-new-aid-to-mali-sahel-region/1592733.html |title=Japan Offers New Aid to Mali, Sahel Region |publisher=Voice of America |date=29. jaanuar 2013 |accessdate=6. märtsil 2013}}</ref> <ref name="yQNq1">{{cite web|url=http://www.afriquejet.com/20130121318/Mali-Comoros-backs-military-intervention-in-Mali.html |title=Mali: Comoros backs military intervention in Mali |publisher=Afriquejet.com |date=21. jaanuar 2013 |accessdate=28. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130124054434/http://www.afriquejet.com/20130121318/Mali-Comoros-backs-military-intervention-in-Mali.html |archivedate=24. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="jDwEl">{{cite web|url=http://www.az.com.na/politik/hilfe-fr-mali-zugesagt.163146.php |title=Hilfe für Mali zugesagt |publisher=Az.com.na |date=31. jaanuar 2013 |accessdate=6. märtsil 2013}}</ref> <ref name="vgbpM">[https://www.theguardian.com/world/2013/jan/29/mali-nations-pledge-military-force Germany pledges third transport plane, 20m dollars for Mali] ''The Guardian'', Tuesday 29. jaanuar 2013</ref> <ref name="1IXfW">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-20999533|title=UK troops to assist Mali operation to halt rebel advance|publisher=BBC|date=14. veebruar 2013|accessdate=14. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="bNqnl">{{cite web|title=Danmark sender transportfly ind i kampene i Mali (Denmark confirms sending transport planes to Mali skirmish)|url=http://politiken.dk/politik/ECE1867670/danmark-sender-transportfly-ind-i-kampene-i-mali/|work=Politiken|accessdate=18. jaanuaril 2013|date=14. jaanuar 2012|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20130115132351/http://politiken.dk/politik/ECE1867670/danmark-sender-transportfly-ind-i-kampene-i-mali/|archivedate=15. jaanuar 2013|df=dmy-all}}</ref> <ref name="fsl0P">[https://web.archive.org/web/20130116231025/http://politiken.dk/politik/ECE1867670/danmark-sender-transportfly-ind-i-kampene-i-mali/ Denmark Confirms Sending Transport Planes to Mali Skirmish] |url=https://web.archive.org/web/20130115132351/http://politiken.dk/politik/ECE1867670/danmark-sender-transportfly-ind-i-kampene-i-mali/ |date=15. jaanuar 2013}}. ''Politiken'', 2013.</ref> <ref name="JqkMH">{{cite web|url=http://aktualne.centrum.cz/domaci/politika/clanek.phtml?id=770689|title=Czech government approved sending troops to Mali |publisher=aktuálně.cz |date=6. veebruar 2013 |accessdate=6. veebruaril 2013}}</ref> <ref name="ukKDI">{{cite web|url=http://www.kormany.hu/hu/honvedelmi-miniszterium/hirek/magyarorszag-tiz-kikepzovel-jarul-hozza-a-missziohoz |title=Magyarország tíz kiképzővel járul hozzá a misszióhoz |publisher=kormany.hu |date=14. veebruar 2013 |language=ungari|url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130729220142/http://www.kormany.hu/hu/honvedelmi-miniszterium/hirek/magyarorszag-tiz-kikepzovel-jarul-hozza-a-missziohoz |archivedate=29. juuli 2013}}</ref> <ref name="kjqhJ">{{cite web|url=http://www.politics.hu/20130214/defense-minister-says-hungary-seeking-involvement-in-mali-conflict/|title=Defense Minister says Hungary seeking involvement in Mali conflict|publisher=politics.hu|date=14. veebruar 2013|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140714210310/http://www.politics.hu/20130214/defense-minister-says-hungary-seeking-involvement-in-mali-conflict/|archivedate=14. juuli 2014|df=dmy-all}}</ref> <ref name="rl0cY">{{Citation|title=New north Mali Arab force seeks to "defend" Timbuktu|first1=Bate|last1=Felix|first2=Adama|last2=Diarra|agency=Reuters|date=10. aprill 2012|url=https://af.reuters.com/article/topNews/idAFJOE83901120120410}}</ref> <ref name="TekHo">{{cite news|title=Gunfire breaks out as Tuareg rebels enter northern Mali city |url=https://montrealgazette.com/news/Gunfire+breaks+Tuareg+rebels+enter+northern+Mali+city/6391463/story.html |publisher=montrealgazette.com |date=31. märts 2012 |accessdate=1. aprillil 2012}}{{dead link|date=mai 2016|bot=medic}}</ref> <ref name="aMqef">{{cite web|author=MISNA|url=http://www.eurasiareview.com/20012012-mali-fighting-in-north-the-new-touareg-war/|title=Mali: Fighting In North; The New Touareg War|publisher=Eurasia Review|date=20. jaanuar 2012|accessdate=7. märtsil 2012}}</ref> <ref name="5dLdu">{{cite news|title=Facts: Islamist groups present in northern Mali|url=http://www.modernghana.com/news/439360/1/facts-islamist-groups-present-in-northern-mali.html|publisher=modernghana.com|date=13. jaanuar 2013|accessdate=13. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="eWDRK">{{cite news|title=Mali's isolated Junta seeks help to stop Tuareg juggernaut|url=http://www.sbs.com.au/news/article/2012/03/31/malis-isolated-junta-seeks-help-stop-tuareg-juggernaut|publisher=sbs.com.au|date=31. märts 2012|accessdate=26. augustil 2013}}</ref> <ref name="neL2M">{{cite news|title=French air strikes kill wanted Islamist militant 'Red Beard' in Mali|url=https://www.reuters.com/article/2014/03/14/us-mali-islamists-idUSBREA2D13Z20140314|publisher=reuters.com|date=14. märts 2014|accessdate=14. märtsil 2014|archive-date=2015-10-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20151001094329/http://www.reuters.com/article/2014/03/14/us-mali-islamists-idUSBREA2D13Z20140314|url-status=dead}}</ref> <ref name="15nPW">{{cite news|last=Laurence|first=Norman|title=Europe's Response to Mali Threat|url=https://blogs.wsj.com/brussels/2012/10/31/europes-response-to-mali-threat/|publisher=Wall Street Journal Blogs|accessdate=20. jaanuaril 2013|date=31. oktoober 2012}}</ref> <ref name="reyI8">{{cite news |last=Sylla |first=Coumba |title=Mali's bruised army plays second fiddle in offensive |url=http://za.news.yahoo.com/malis-bruised-army-plays-second-fiddle-offensive-165006560.html |archive-url=http://web.archive.bibalex.org/web/20130121101756/http://za.news.yahoo.com/malis-bruised-army-plays-second-fiddle-offensive-165006560.html |url-status=dead |archive-date=21. jaanuar 2013 |accessdate=20. jaanuaril 2013 |agency=Agence France-Presse |date=17. jaanuar 2013 |df=dmy-all}}</ref> <ref name="eO9Y0">{{cite news|title=Two French journalists abducted, killed in Mali|url=http://www.nation.com.pk/international/03-Nov-2013/two-french-journalists-abducted-killed-in-mali|accessdate=15. detsembril 2013|newspaper=[[The Nation (Pakistan)]]|date=3. november 2013}}</ref> <ref name="pXgpD">{{cite web|url=http://graphic.com.gh/Inside-Africa/mali-conflict-donor-conference-raises-455m.html |title=Mali conflict: Donor conference raises $455m &#124; Inside Africa |publisher=Graphic.com.gh |date=29. jaanuar 2013 |accessdate=6. märtsil 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130201003740/http://graphic.com.gh/Inside-Africa/mali-conflict-donor-conference-raises-455m.html |archivedate=1. veebruar 2013}}</ref> <ref name="6nXF4">{{cite web|url=http://www.forsvarsmakten.se/en/archived-pages/about/our-mission-in-sweden-and-abroad/current-missions/mali-minusma/|title=Mali – MINUSMA|first=Swedish Armed|last=Forces|website=Försvarsmakten|accessdate=26. juulil 2017|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20171012015122/http://www.forsvarsmakten.se/en/archived-pages/about/our-mission-in-sweden-and-abroad/current-missions/mali-minusma/|archivedate=12. oktoober 2017|df=dmy-all}}</ref> <ref name="smDGS">{{cite web|url=http://www.forsvarsmakten.se/en/archived-pages/about/our-mission-in-sweden-and-abroad/current-missions/mali-minusma/|title=Mali – MINUSMA|first=Swedish Armed|last=Forces|website=Försvarsmakten|accessdate=26. juulil 2017|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20171012015122/https://globalnews.ca/news/5096319/canadian-peacekeepers-mali-french-counter-terrorism-troops/|archivedate=12. oktoober 2017|df=dmy-all}}</ref> <ref name="qdesj">[http://www.voanews.com/content/liberia-parliament-mali-troop-commitment/1590613.html Liberian legislature approves troop commitment to Mali] Voice of America, 25. jaanuar 2013</ref> <ref name="FN7Qo">{{cite web|url=http://politica.elpais.com/politica/2013/02/13/actualidad/1360772714_134583.html?rel=rosEP|title=España enviará 30 soldados a Malí para proteger a los instructores europeos|author=Ediciones El País|work=EL PAÍS|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="hdv1e">{{cite web|url=http://aktualne.centrum.cz/czechnews/clanek.phtml?id=770780|title=Czech government approves sending troops to Mali|work=Aktuálně.cz – Víte co se právě děje|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="2RT6r">{{cite news|title=Analysis: French early strike shakes up Mali intervention plan|url=https://www.reuters.com/article/2013/01/13/us-mali-intervention-risks-idUSBRE90C0F520130113|agency=Reuters|date=13. jaanuar 2013|access-date=2019-06-05|archive-date=2015-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20151123235211/http://www.reuters.com/article/2013/01/13/us-mali-intervention-risks-idUSBRE90C0F520130113|url-status=dead}}</ref> <ref name="ZGmGr">{{cite news|title=Traore readies to take over in Mali|url=http://www.news24.com/Africa/News/Traore-readies-to-take-over-in-Mali-20120411|publisher=news24.com|date=12. aprill 2012|accessdate=12. aprillil 2012}}</ref> <ref name="hX4h9">{{cite news|url=http://english.alarabiya.net/articles/2012/04/06/205763.html|publisher=Al Arabiya|title=Tuareg rebels declare the independence of Azawad, north of Mali|date=6. aprill 2012|accessdate=6. aprillil 2012}}</ref> <ref name="VOqG1">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18610618 |title=Islamists seize Gao from Tuareg rebels |date=27. juuni 2012 |publisher=BBC News |accessdate=27. juunil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://www.webcitation.org/6COAMyJqr?url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18610618 |archivedate=23. november 2012}}</ref> <ref name="ubCUf">{{cite news|url=http://www.globalpost.com/dispatch/news/afp/130322/five-malians-killed-ambush-blamed-tuareg-army|title=Five Malians killed in ambush blamed on Tuareg: army|agency=Agence France-Presse|date=22. märts 2013|accessdate=23. märtsil 2013}}</ref> <ref name="j1JQV">{{cite web|author=Thomson Reuters Foundation |url=http://www.trust.org/item/20130927071806-0qx16/?source=dpagehead |title=Mali Tuareg separatists suspend participation in peace process |publisher=Trust.org |date= |accessdate=11. veebruaril 2014}}</ref> <ref name="YWW7H">Mali, [[Uppsala Conflict Data Program]] Conflict Encyclopedia. Retrieved 14 Jan 2013, http://www.ucdp.uu.se/gpdatabase/gpcountry.php?id=103&regionSelect=1-Northern_Africa#</ref> <ref name="PQQZQ">{{cite news|url=http://allafrica.com/stories/201201200939.html |title=Mali: 47 Die in Clashes Between Troops, Rebels – Ministry |publisher=allAfrica.com |agency=Agence France-Presse|date=19. jaanuar 2012 |accessdate=7. märtsil 2012}}</ref> <ref name="4KVw8">{{cite web|url=http://www.lemonde.fr/afrique/article/2012/01/25/dans-le-nord-du-mali-les-touareg-du-mnla-lancent-un-nouveau-defi-arme-a-l-etat_1634378_3212.html |title=Dans le nord du Mali, les Touaregs du MNLA lancent un nouveau défi armé à l'Etat |language=prantsuse|work=Le Monde |accessdate=7. märtsil 2012}}</ref> <ref name="V0lUi">{{cite web |url=https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5it6uaNq2Rlg0TWFZ9eDufiqjpGgA?docId=CNG.1917c4fef3978cd3368f40fb9f61aca9.5a1 |title=AFP: Islamist fighters call for Sharia law in Mali |date=13. märts 2012 |accessdate=22. märtsil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://www.webcitation.org/6COdUsZk0?url=http://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5it6uaNq2Rlg0TWFZ9eDufiqjpGgA?docId=CNG.1917c4fef3978cd3368f40fb9f61aca9.5a1 |archivedate=23. november 2012 |df=dmy-all}}</ref> <ref name="MqpEa">Marc Fonbaustier, [http://marcfonbaustier.tumblr.com/post/25158046866/mali-a-case-study-of-a-complex-african-crisis Mali: A case study of a complex African crisis], ''Marcfonbaustier.tumblr.com'',. juuni 2012</ref> <ref name="O2wCg">{{cite web|last=Rice|first=Xan |url=http://www.ft.com/intl/cms/s/0/056fc1e8-5ae4-11e1-a2b3-00144feabdc0.html#axzz1n4Z8DUN6|title=Mali steps up battle against Tuareg revolt|work=Financial Times|date=19. veebruar 2012|accessdate=24. märtsil 2012}}</ref> <ref name="ODH7d">{{cite web|url=http://www.maliweb.net/news/insecurite/2012/03/20/article,55823.html |title=Contre la gestion de la crise du nord: Les élèves ont marché hier à Kati |language=prantsuse |publisher=Mali Web |date=20. märts 2012 |accessdate=24. märtsil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120322215840/http://www.maliweb.net/news/insecurite/2012/03/20/article,55823.html |archivedate=22. märts 2012}}</ref> <ref name="KVbKp">{{cite news|url=http://www.irinnews.org/Report/95127/MALI-Rebellion-claims-a-president |title=Mali: Rebellion claims a president|agency=IRIN |date=22. märts 2012|accessdate=2. aprillil 2012}}</ref> <ref name="lRjnJ">{{cite web |url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2012/02/20122416445129368.html|title=Tuareg rebels attack Mali town of Kidal|date=6. veebruar 2012|publisher=Al Jazeera|accessdate=25. märtsil 2012}}</ref> <ref name="mkYsZ">{{cite news |url=http://www.gulf-times.com/site/topics/article.asp?cu_no=2&item_no=490467&version=1&template_id=37&parent_id=17 |title=Malian soldiers battle Tuareg rebels in northeast: sources |agency=Agence France-Presse |publisher=Gulf Times |accessdate=7. märtsil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://www.webcitation.org/6COePkrk0?url=http://www.gulf-times.com/site/topics/article.asp?cu_no=2&item_no=490467&version=1&template_id=37&parent_id=17 |archivedate=23. november 2012 |df=dmy-all}}</ref> <ref name="vMeqK">{{cite news|url=https://af.reuters.com/article/maliNews/idAFL5E8E5ARS20120305?feedType=RSS&feedName=maliNews&pageNumber=1&virtualBrandChannel=0|title=Mali govt forces fail to lift garrison town siege|agency=Reuters|date=5. märts 2012|accessdate=22. märtsil 2012|archive-date=2017-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20171012015144/https://af.reuters.com/article/maliNews/idAFL5E8E5ARS20120305?feedType=RSS&feedName=maliNews&pageNumber=1&virtualBrandChannel=0|url-status=dead}}</ref> <ref name="t0s1Y">{{cite web |author=AFP&nbsp;–&nbsp;Tue, 20. märts 2012 |url=https://news.yahoo.com/armed-islamist-group-claims-control-northeast-mali-162904447.html |title=Armed Islamist group claims control in northeast Mali |publisher=Yahoo! News |accessdate=22. märtsil 2012 |archive-date=2020-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200928165159/https://news.yahoo.com/armed-islamist-group-claims-control-northeast-mali-162904447.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="aFI0H">{{cite news |url=https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL6E8EM04O20120322 |title=Renegade Mali soldiers declare immediate curfew &#124; Reuters |agency=Reuters |date=9. veebruar 2009 |accessdate=22. märtsil 2012 |archive-date=2012-07-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120725210012/http://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL6E8EM04O20120322 |url-status=dead }}</ref> <ref name="JPyCM">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17462111 |title=Renegade Mali soldiers announce takeover |publisher=BBC |accessdate=8. mail 2018 |date=22. märts 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://www.webcitation.org/6COfKL1Z4?url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17462111 |archivedate=23. november 2012}}</ref> <ref name="GB87T">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17557926 |title=Ecowas gives Mali leaders ultimatum to relinquish power |date=29. märts 2012 |publisher=BBC News |accessdate=30. märtsil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://www.webcitation.org/6COfY4V0t?url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17557926 |archivedate=23. november 2012}}</ref> <ref name="CCi7T">{{cite web |url=http://www.dailystar.com.lb/News/International/2012/Apr-10/169703-mali-awaits-next-step-after-president-coup-leader-resign.ashx#axzz1rbYsVRxR |title=Mali awaits next step after president, coup leader resign |date=10. aprill 2012 |work=The Daily Star |accessdate=9. aprillil 2012}}</ref> <ref name="gNQgg">{{cite news |url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/mali/9201664/Malis-new-leader-threatens-total-war-against-Tuareg-rebels.html |title=Mali's new leader threatens 'total war' against Tuareg rebels |date=13. aprill 2012 |work=The Daily Telegraph |accessdate=14. aprillil 2012 |location=London}}</ref> <ref name="SYX8l">{{cite news |last=Lewis |first=David |url=https://www.reuters.com/article/2012/03/23/us-mali-army-idUSBRE82L09C20120323?feedType=RSS&feedName=worldNews |title=Mali rebels advance in north, mutineers seek president |agency=Reuters |accessdate=23. märtsil 2012 |date=23. märts 2012 |archive-date=2020-05-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200504152840/https://www.reuters.com/article/2012/03/23/us-mali-army-idUSBRE82L09C20120323?feedType=RSS&feedName=worldNews |url-status=dead }}</ref> <ref name="50dKv">{{cite news |url=http://www.latimes.com/news/nationworld/world/la-fg-mali-tuaregs-20120404,0,5399355.story?track=rss|title=Gains of Mali's Tuareg rebels appear permanent, analysts say|author1=Robyn Dixon |author2=Jane Labous |name-list-style=amp |date=4. aprill 2012|work=Los Angeles Times|accessdate=3. aprillil 2012}}</ref> <ref name="qhjU1">{{cite news |url=http://www.huffingtonpost.com/2012/03/31/mali-rebels-assault_n_1393415.html |title=Mali Rebels Assault Gao, Northern Garrison |author1=Cheick Dioura |author2=Adama Diarra |name-list-style=amp |agency=Reuters|date=31. märts 2012 |work=Huffington Post|accessdate=5. aprillil 2012}}</ref> <ref name="edvMI">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17635437|title= Mali Tuareg rebels declare independence in the north|date=6. aprill 2012 |publisher=BBC News|archivedate=29. august 2012|archiveurl=https://www.webcitation.org/6AGfVdHeO?url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17635437|accessdate=28. augustil 2012}}</ref> <ref name="qGBUK">{{cite web|url=http://afrique.blog.lemonde.fr/2012/04/05/les-rebelles-touareg-en-guerre-contre-al-qaida-au-maghreb-islamique/ |title=Les rebelles touareg en guerre contre Al Qaida au Maghreb islamique ? |work=Le Monde |date=5. aprill 2012 |accessdate=9. aprillil 2012}}</ref> <ref name="Kt5aa">{{cite web |url=http://www.elwatan.com/actualite/pour-liberer-les-otages-algeriens-des-negociations-avec-belmokhtar-sont-en-cours-08-04-2012-165949_109.php |title=Pour libérer les otages algériens : des négociations avec Belmokhtar sont en cours |publisher=El Watan |date=8. aprill 2012 |language=prantsuse|accessdate=9. aprillil 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120409152419/http://www.elwatan.com/actualite/pour-liberer-les-otages-algeriens-des-negociations-avec-belmokhtar-sont-en-cours-08-04-2012-165949_109.php# |archive-date=9. aprill 2012 |url-status=dead |df=dmy-all}}</ref> <ref name="vDwOT">{{Cite news |title=New north Mali Arab force seeks to "defend" Timbuktu |first1=Bate |last1=Felix |first2=Adama |last2=Diarra |agency=Reuters |date=10. aprill 2012 |url=https://af.reuters.com/article/topNews/idAFJOE83901120120410 |access-date=2019-06-05 |archive-date=2013-10-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131019185110/http://www.reuters.com/article/2012/04/10/ozatp-mali-north-idAFJOE83901120120410 |url-status=dead }}</ref> <ref name="55bEN">{{cite web |url=http://www.voanews.com/content/mali_separatists_send_group_to_talk_to_protesters/666619.html |title=Mali Separatists Send Group to Talk to Protestors |date=15. mai 2012 |publisher=Voice of America |accessdate=16. mail 2012}}</ref> <ref name="3e4xy">{{cite web|url = http://www.france24.com/en/20120607-foreign-jihadists-operating-trainers-northern-mali-issofou-france24-interview|title = Afghan, Pakistani jihadists 'operating in northern Mali'|date = 7. juuni 2012|publisher = France 24}}</ref> <ref name="wp3So">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18610618 |title=Mali: Islamists seize Gao from Tuareg rebels |date=27. juuni 2012 |publisher=BBC News |accessdate=27. juunil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://www.webcitation.org/6COAMyJqr?url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18610618 |archivedate=23. november 2012}}</ref> <ref name="dIq1w">{{cite news|url=https://www.nytimes.com/2012/06/27/world/africa/mali-2-killed-in-anti-rebel-protest.html?ref=africa&gwh=88F2CF108C92A05F914F188CC9DADA14|title=Mali: 2 Killed in Anti-Rebel Protest|date=26. juuni 2012|agency=Reuters|work=The New York Times}}</ref> <ref name="hO5TC">{{cite news|url=http://observers.france24.com/content/20120629-mali-backed-popular-support-islamists-drive-tuareg-separatists-north-city-gao|title=Backed by popular support, Mali's Islamists drive Tuareg from Gao|author=Peggy Brugiere|date=29. juuni 2012|publisher=France 24}}</ref> <ref name="ZrqsM">{{cite news |url=http://www.news24.com/Africa/News/Mali-Islamists-oust-Tuaregs-from-Timbuktu-20120629 |title=Mali Islamists 'oust' Tuaregs from Timbuktu |date=29. juuni 2012 |publisher=News 24 |agency=Agence France-Presse |accessdate=29. juunil 2012}}</ref> <ref name="nTi7w">{{cite news |url=https://www.nytimes.com/2012/07/16/world/africa/local-militia-bolsters-islamist-militants-in-mali.html?_r=1 |title=As Refugees Flee Islamists in Mali, Solutions Are Elusive |author=Adam Nossiter |date=15. juuli 2012 |work=The New York Times |archivedate=29. august 2012 |archiveurl=https://www.webcitation.org/6AGhBsP5a?url=http://www.nytimes.com/2012/07/16/world/africa/local-militia-bolsters-islamist-militants-in-mali.html?_r=2 |accessdate=28. augustil 2012 |url-status=dead |df=dmy-all}}</ref> <ref name="ETUqV">{{cite web |url=http://www.elwatan.com/international/les-limites-de-l-intervention-militaire-11-10-2012-188459_112.php |title=The limits of military intervention |author=Salima Tlemçani |date=11. oktoober 2012 |work=El Watan |archivedate=15. oktoober 2012|language=prantsuse|archiveurl=https://www.webcitation.org/6BRQUzSiI?url=http://www.elwatan.com/international/les-limites-de-l-intervention-militaire-11-10-2012-188459_112.php |accessdate=15. oktoobril 2012}}</ref> <ref name="nGyiB">{{cite news |url=http://www.startribune.com/world/171061311.html?refer=y |title=Mali's secular Tuareg rebels splinter, new group says independence unrealistic |author=Brahima Ouedraogo |date=24. september 2012 |agency=Associated Press |work=The Star Tribune |archivedate=15. oktoober 2012 |archiveurl=https://www.webcitation.org/6BRQo1tFn?url=http://www.startribune.com/world/171061311.html?refer=y |accessdate=15. oktoobril 2012 |url-status=dead |df=dmy-all}}</ref> <ref name="36q6Y">{{cite news |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-19454080 |title=Mali Islamists take strategic town of Douentza |date=1. september 2012 |publisher=BBC News |archivedate=2. september 2012 |archiveurl=https://www.webcitation.org/6ANZ92O29?url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-19454080 |accessdate=2. septembril 2012}}</ref> <ref name="cyJSH">[http://www.rfi.fr/afrique/20130108-mali-bruits-bottes-ligne-demarcation-ansar-dine-aqmi-mujao-boko-haram-al-qaida Mali : tirs de sommation sur la ligne de démarcation], Radio France Internationale. 8. jaanuar 2013</ref> <ref name="BIDcx">{{cite web |url=http://www.startribune.com/world/171061311.html?refer=y |title=WebCite query result |accessdate=17. detsembril 2014 |url-status=dead |archiveurl=https://www.webcitation.org/6BRQo1tFn?url=http://www.startribune.com/world/171061311.html?refer=y |archivedate=15. oktoober 2012 |df=dmy-all}}</ref> <ref name="1S90n">{{cite web|url=http://english.alarabiya.net/articles/2013/01/14/260337.html|title=Al Arabiya: Tuareg rebels ready to help French forces in Mali|access-date=17. jaanuaril 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130117062221/http://english.alarabiya.net/articles/2013/01/14/260337.html#|archive-date=17. jaanuar 2013|url-status=dead|df=dmy-all}}</ref> <ref name="EpcBd">{{cite web|url=http://www.france24.com/en/20130114-mali-france-intervention-terrorist-attacks|title=Africa – Mali-based Islamists pledge attacks on French soil|work=France 24|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="lkCO5">{{cite news | url=https://www.reuters.com/article/2013/01/10/us-mali-rebels-idUSBRE90912Q20130110 | title=Mali Islamists capture strategic town, residents flee | agency=Reuters | date=10. jaanuar 2013 | accessdate=10. jaanuaril 2013 | archive-date=2013-01-11 | archive-url=https://web.archive.org/web/20130111125901/http://www.reuters.com/article/2013/01/10/us-mali-rebels-idUSBRE90912Q20130110 | url-status=dead }}</ref> <ref name="QhAAR">{{cite web|url=http://www.lemonde.fr/afrique/article/2013/01/12/la-france-demande-une-acceleration-de-la-mise-en-place-de-la-force-internationale-au-mali_1816033_3212.html |title=Mali – la France a mené une série de raids contre les islamistes |date=12. jaanuar 2013 |work=Le Monde |accessdate=13. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="gpO3H">{{cite web|url=http://www.lemonde.fr/afrique/article/2013/01/12/mali-apres-la-mort-rapide-d-un-officier-l-operation-militaire-s-annonce-tres-dure_1816237_3212.html |title=Mali : après la mort rapide d'un officier, l'opération militaire s'annonce compliquée |work=Le Monde |accessdate=13. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="Bwv91">{{cite news|agency=Reuters |url=http://www.trust.org/alertnet/news/french-army-says-no-current-plan-to-target-northern-mali |title=French army says no current plan to target northern Mali |publisher=Trust.org |accessdate=13. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130312181145/http://www.trust.org/alertnet/news/french-army-says-no-current-plan-to-target-northern-mali |archivedate=12. märts 2013}}</ref> <ref name="FSzzp">{{cite web|url=http://www.panarmenian.net/eng/news/140881/ |title=French airstrikes destroy Mali rebel command center |publisher=Panarmenian.net |accessdate=13. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="YdQlu">{{cite news|title=Hollande steps up France security over Mali and Somalia| url=https://www.bbc.co.uk/news/world-europe-20999348|accessdate=12. jaanuaril 2013|publisher=BBC News|date=12. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="7ha7v">{{cite news |url=https://www.reuters.com/article/2013/01/11/us-mali-rebels-konna-idUSBRE90A14E20130111 |title=Malian army retakes central town from Islamists |agency=Reuters |date=26. detsember 2012 |accessdate=12. jaanuaril 2013 |first=Bate |last=Felix |archive-date=2013-01-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130112133813/http://www.reuters.com/article/2013/01/11/us-mali-rebels-konna-idUSBRE90A14E20130111 |url-status=dead }}</ref> <ref name="ydpNl">{{cite web |url=http://www.liberation.fr/monde/2013/01/12/mali-un-soldat-francais-tue-dans-des-raids-helicopteres_873532 |title=Mali: Hollande réunit son conseil de Défense à l'Elysée |work=Libération |accessdate=13. jaanuaril 2013 |archive-date=2013-01-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130113125009/http://www.liberation.fr/monde/2013/01/12/mali-un-soldat-francais-tue-dans-des-raids-helicopteres_873532 |url-status=dead }}</ref> <ref name="7ht5Q">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-20991719 |title=France confirms Mali military intervention |publisher=BBC News |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=12. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130112023139/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-20991719 |archivedate=12. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="VNQ2L">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21009958 |title=France: How was it dragged into the Malian conflict? |publisher=BBC News |date=14. jaanuar 2013 |accessdate=14. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130115183509/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21009958 |archivedate=15. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="8tN0o">{{cite news | url=https://www.theguardian.com/world/2013/jan/12/mali-somalia-france-rebels-islamist-francois-hollande | title=Britain to send aircraft to Mali to assist French fight against rebels | work=The Guardian | date=12. jaanuar 2013 | accessdate=12. jaanuaril 2013 | location=London | first1=Kim | last1=Willsher | first2=Peter | last2=Beaumont | first3=Cass | last3=Jones}}</ref> <ref name="l209m">{{cite web|url=http://www.romandie.com/news/n/_ALERTE___Mali_un_haut_responsable_d_Ansar_Dine_tue_dans_les_combats_a_Konna_98130120131030.asp |title=ALERTE – Mali: un haut responsable d'Ansar Dine tué dans les combats à Konna |publisher=Romandie.com |accessdate=13. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130118072512/http://www.romandie.com/news/n/_ALERTE___Mali_un_haut_responsable_d_Ansar_Dine_tue_dans_les_combats_a_Konna_98130120131030.asp |archivedate=18. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="ARFYX">{{cite web |author=BABA AHMED and RUKMINI CALLIMACHI – The Associated Press |url=http://www.nwherald.com/mobile/article.xml/articles/2013/01/12/157ca9e72e444982b77f481c0da00fc0/index.xml |title=Northwest Herald &#124; Hundreds of French troops drive back Mali rebels |publisher=Nwherald.com |accessdate=13. jaanuaril 2013 |archive-date=2015-01-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150114213116/http://www.nwherald.com/mobile/article.xml/articles/2013/01/12/157ca9e72e444982b77f481c0da00fc0/index.xml |url-status=dead }}</ref> <ref name="FLJdk">{{cite web|url=http://fr.alakhbar.info/5767-0-Mali-Laviation-francaise-bombarde-les-positions-du-MUJAO-a-Douentza.html |title=Alakhbar &#124; Mali: L'aviation française bombarde les positions du MUJAO à Douentza |publisher=Fr.alakhbar.info |accessdate=13. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="tWrvh">{{cite news|agency=Reuters |url=https://news.yahoo.com/french-planes-strike-mali-rebel-stronghold-gao-132924865.html |title=French planes strike Mali rebel stronghold of Gao |publisher=Yahoo! News |accessdate=13. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130118064230/http://news.yahoo.com/french-planes-strike-mali-rebel-stronghold-gao-132924865.html |archivedate=18. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="PszDc">{{cite web|url=http://www.romandie.com/news/n/_ALERTE___Mali_frappes_francaises_sur_Gao_74130120131639.asp |title=Mali frappes francaises sur Gao |publisher=Romandie.com |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130118072518/http://www.romandie.com/news/n/_ALERTE___Mali_frappes_francaises_sur_Gao_74130120131639.asp |archivedate=18. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="7teep">{{cite web|url=http://www.romandie.com/news/n/_ALERTE___Mali_frappes_aeriennes_francaises_pres_de_Kidal_autre_bastion_jihadiste_69130120131813.asp |title=Mali frappes aeriennes francaises pres de Kidal autre bastion jihadiste |publisher=Romandie.com |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130118072525/http://www.romandie.com/news/n/_ALERTE___Mali_frappes_aeriennes_francaises_pres_de_Kidal_autre_bastion_jihadiste_69130120131813.asp |archivedate=18. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="vaVJz">{{cite web|url=http://champagne-ardenne.france3.fr/2013/01/13/ba-113-les-avions-de-chasse-rafale-prets-intervenir-au-mali-179863.html |title=Quatre Rafale de la BA 113 ont conduit des frappes aériennes près de Gao, au Mali |language=prantsuse|publisher=France 3 Champagne-Ardenne}}</ref> <ref name="munkV">{{cite web |url=http://www.channelnewsasia.com/stories/afp_world/view/1247720/1/.html |title=France pounds Islamist strongholds in northern Mali |publisher=Channel NewsAsia |access-date=2019-06-05 |archive-date=2013-01-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130116124815/http://www.channelnewsasia.com/stories/afp_world/view/1247720/1/.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="RhZ5C">{{cite web|work=Le Figaro |url=http://www.lefigaro.fr/flash-actu/2013/01/14/97001-20130114FILWWW00412-mali-plus-de-60-jihadistes-tues.php |title=Mali: plus de 60 jihadistes tués}}</ref> <ref name="VcWnI">{{cite web|work=Le Figaro |url=http://www.lefigaro.fr/flash-actu/2013/01/14/97001-20130114FILWWW00457-mali-attaque-des-islamistes-sur-la-route-de-bamako.php |title=Mali: attaque des islamistes sur la route de Bamako}}</ref> <ref name="DWZXW">{{cite web|publisher=France 24 |url=http://www.france24.com/en/20130114-mali-france-intervention-terrorist-attacks |title=Mali-based Islamists pledge attacks on French soil}}</ref> <ref name="xMKOn">{{cite web|title=Mali : revivez la quatrième journée de l'opération "Serval"|url=http://www.bfmtv.com/international/direct-mali-423820.html|publisher=BFM TV|accessdate=18. jaanuaril 2013|language=prantsuse|date=14. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="YuJjl">{{cite news|title=Canadian C-17 joins allied efforts en route to Mali|url=http://www.cbc.ca/news/politics/story/2013/01/15/pol-mali-trenton-mackay.html|publisher=CBC News|accessdate=18. jaanuaril 2013|date=15. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="BfEqa">{{cite news|last=Wenande|first=Christian|title=Air Force cargo plane heading to Mali|url=http://cphpost.dk/news/international/air-force-cargo-plane-heading-mali|accessdate=18. jaanuaril 2013|newspaper=The Copenhagen Post|date=15. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="6cYiG">{{cite web|author=europe online publishing house gmbh – europeonline-magazine.eu |url=http://www.europeonline-magazine.eu/belgien-stellt-zwei-flugzeuge-und-einen-hubschrauber-fuer-mali_258627.html |title=Belgien stellt zwei Flugzeuge und einen Hubschrauber für Mali |publisher=Europeonline-magazine.eu |date=20. november 2012 |accessdate=15. jaanuaril 2013 |language=saksa}}</ref> <ref name="IGqWc">{{cite news|title=Mali conflict: French 'fighting Islamists in Diabaly' |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21038856 |publisher=BBC News |accessdate=18. jaanuaril 2013 |date=16. jaanuar 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130117211244/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21038856 |archivedate=17. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="9E4XE">{{cite web|title=Mali: Le Drian dément des combats au corps à corps... Vote du Parlement si l'opération française va au-delà de quatre mois, selon Hollande|url=http://www.20minutes.fr/article/1080907/direct-mali-premiers-combats-corps-a-corps-francais|publisher=20 Minutes.fr|accessdate=18. jaanuaril 2013|date=17. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="0BeHm">{{cite web|title=España ofrece un avión de transporte para la intervención en Malí|url=http://www.abc.es/espana/20130114/rc-espana-ofrece-avion-transporte-201301141451.html|work=ABC|location=Spain|accessdate=18. jaanuaril 2013|date=17. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="3Hztb">{{cite news|title=Mali Islamist rebels draw closer to capital Bamako|url=https://www.theguardian.com/world/2013/jan/17/mali-islamists-nearer-capital-bamako|work=The Guardian|accessdate=17. jaanuaril 2013|location=London|first=Afua|last=Hirsch|date=17. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="RGvyY">{{cite news|title=L'armée malienne affirme avoir repris le contrôle de Konna|url=http://www.lemonde.fr/afrique/article/2013/01/18/l-armee-malienne-affirme-avoir-repris-le-controle-de-konna_1818883_3212.html|accessdate=18. jaanuaril 2013|newspaper=Le Monde|date=18. jaanuar 2013|language=prantsuse}}</ref> <ref name="aMtza">{{cite news|title=Mali Army Secures Central Town of Konna|url=https://www.bloomberg.com/news/2013-01-18/mali-army-secures-central-town-of-konna.html|accessdate=18. jaanuaril 2013|newspaper=Bloomberg L.P.|date=18. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="8U80j">{{cite news|title=Residents in northern Malian town lynch Islamist: sources|url=https://www.reuters.com/article/2013/01/19/us-mali-crisis-lynching-idUSBRE90I0IM20130119|accessdate=20. jaanuaril 2013|agency=Reuters|date=19. jaanuar 2013|archive-date=2013-01-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20130120054411/http://www.reuters.com/article/2013/01/19/us-mali-crisis-lynching-idUSBRE90I0IM20130119|url-status=dead}}</ref> <ref name="sDhHg">{{cite news|title=Islamists kill Nigerian soldiers heading to Mali|url=http://www.irinnews.org/Report/97301/Islamists-kill-two-Nigerian-troop-members-headed-for-Mali|accessdate=24. jaanuaril 2013|agency=IRIN|date=21. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="v6ebY">{{cite web|url=https://www.wsj.com/articles/SB10001424127887323301104578253824061131556|title=After French Criticism, Washington Drops Payment Demand|author1=David Gauthier-Villars in Paris |author2=Adam Entous in Washington |name-list-style=amp |date=21. jaanuar 2013|work=WSJ|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="2mXpW">{{cite web|url=http://www.globalsecurity.org/military/library/news/2013/01/mil-130125-afns01.htm|title=US planes deliver French troops to Mali|author=John Pike|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="dtf4b">{{cite news|title=Mali conflict: French troops 'enter Diabaly' |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21121262 |accessdate=21. jaanuaril 2013 |publisher=BBC News |date=21. jaanuar 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130121185437/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21121262 |archivedate=21. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="jIimS">{{cite news|title=French and Malian troops push northward|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/01/20131221473430858.html|accessdate=22. jaanuaril 2013|publisher=Al Jazeera|date=22. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="xyTzX">{{cite news|title=Mali army pushes farthest east toward city of Gao |url=http://www.chron.com/news/world/article/Mali-army-pushes-farthest-east-toward-city-of-Gao-4219262.php |accessdate=25. jaanuaril 2013 |newspaper=Houston Chronicle |date=25. jaanuar 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130128001819/http://www.chron.com/news/world/article/Mali-army-pushes-farthest-east-toward-city-of-Gao-4219262.php |archivedate=28. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="tODLj">{{cite news|title=Mali Troops Advance into Rebel-Held Territory|url=http://www.voanews.com/content/mali-troops-advance-into-rebel-held-territory/1590636.html|accessdate=25. jaanuaril 2013|publisher=Voice of America|date=25. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="QgRG1">{{cite news|title=New Mali rebel faction calls for negotiations|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/01/2013124223130722857.html|accessdate=25. jaanuaril 2013|publisher=Al Jazeera|date=25. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="60ohk">{{cite news|url=http://fr.saharamedias.net/Un-dirigeant-militaire-d-Ansar-Edine-entre-en-dissension-et-rejoint-le-MNLA_a3787.html |title=Un dirigeant militaire d'Ansar Edine entre en dissension et rejoint le MNLA |publisher=Fr.saharamedias.net |accessdate=28. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="5OaUT">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21218003 |title=BBC News – Mali conflict: French and Malian troops move on Timbuktu |publisher=BBC |accessdate=28. jaanuaril 2013 |date=27. jaanuar 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130128002449/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21218003 |archivedate=28. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="lqlUL">{{cite news|title=French and Malian forces encircle Timbuktu|url=http://www.france24.com/en/20130127-french-mali-troops-encircle-timbuktu-battle|accessdate=27. jaanuaril 2013|publisher=France 24|date=27. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="v5jsC">{{cite news |last=Diarra |first=Adama |url=https://www.reuters.com/article/2013/01/27/us-mali-rebels-idUSBRE90O0C720130127 |title=Malians celebrate, French-led forces clear Timbuktu |agency=Reuters |accessdate=28. jaanuaril 2013 |date=27. jaanuar 2013 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924173552/http://www.reuters.com/article/2013/01/27/us-mali-rebels-idUSBRE90O0C720130127 |url-status=dead }}</ref> <ref name="Rd7r8">[http://timesofindia.indiatimes.com/world/rest-of-world/French-led-troops-in-Mali-control-access-to-Timbuktu/articleshow/18219733.cms French-led troops in Mali control access to Timbuktu]{{dead link|date=november 2015}} ''The Times of India''. Retrieved 28. jaanuar 2013</ref> <ref name="6txG8">[http://www.hurriyetdailynews.com/french-led-troops-control-access-to-timbuktu-military.aspx?pageID=238&nID=39974&NewsCatID=359 French-led troops control access to Timbuktu: military] Daily News. Retrieved 28. jaanuar 2013</ref> <ref name="ep5xc">[http://www.straitstimes.com/breaking-news/world/story/french-led-troops-control-access-timbuktu-military-20130128 Breaking News: French-led troops control access to Timbuktu: military] Straits Times. Retrieved 28. veebruar 2013</ref> <ref name="6PklA">{{cite news | url=https://www.youtube.com/watch?v=BsySihCbLF8 | title=French and Malian forces have retaken Timbuktu | publisher=Al Jazeera | date=28. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="Oc7qx">{{cite web|url=http://www.defense.gouv.fr/operations/actualites/operation-serval-point-de-situation-du-29-janvier-2013|title=Opération Serval: Point de situation du 29 janvier 2013|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="wylbl">{{cite web|url=http://www.mnlamov.net/index.php?view=article&catid=34:actualites&id=249:communique-n-48-entree-des-troupes-francaises-a-kidal&tmpl=component&print=1&layout=default&page=|title=Communiqué N-48/ Entrée des troupes françaises à Kidal|last=Ag Attaher|first=Mossa|date=30. jaanuar 2013|publisher=MNLA|language=prantsuse|accessdate=1. veebruaril 2013}}</ref> <ref name="eVXp6">{{cite web|url=http://tempsreel.nouvelobs.com/guerre-au-mali/20130130.OBS7120/mali-l-enjeu-de-kidal.html |title=MALI. L'enjeu de Kidal – Le Nouvel Observateur |publisher=Tempsreel.nouvelobs.com |date=30. jaanuar 2013 |accessdate=6. märtsil 2013}}</ref> <ref name="gk4gF">{{cite web|url=http://www.rfi.fr/afrique/20130202-mali-armee-tchadienne-prend-position-kidal-mnla |title=Mali: l'armée tchadienne prend position à Kidal – Mali / Tchad – RFI |publisher=Radio France Internationale |accessdate=6. märtsil 2013}}</ref> <ref name="B1LBl">http://www.blogs.rue89.com/yeti-voyagear/2013/02/14/guerre-du-mali-que-sest-il-passe-sur-gao-229642{{Dead link|date=november 2018 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes}}</ref> <ref name="Hl8LF">[https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21381379#TWEET592089 BBC – Mali Conflict: First suicide bomber in Gao] |url=https://web.archive.org/web/20130208141052/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21381379#TWEET592089 |date=8. veebruar 2013}}</ref> <ref name="rFilF">{{cite web|url=http://lajeunepolitique.com/2013/02/21/hollande-we-are-in-the-final-phase-of-the-operation-in-mali/ |title=Hollande: We are in "the final phase" of the operation in Mali – La Jeune Politique |work=La Jeune Politique |accessdate=17. detsembril 2014 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20141217214215/http://lajeunepolitique.com/2013/02/21/hollande-we-are-in-the-final-phase-of-the-operation-in-mali/ |archivedate=17. detsember 2014}}</ref> <ref name="AKUVJ">{{cite news | url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/02/2013210112741105848.html | title=Mali rebels launch guerrilla attack on Gao | publisher=Al Jazeera | date=11. veebruar 2013}}</ref> <ref name="j1cpH">{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/02/2013219173241766154.html|title=French soldier killed in northern Mali|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="AYuhI">{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/02/201322120659992641.html|title=Renewed clashes break out in Mali|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="YpEr5">{{cite news|title=Thirteen Chadian soldiers, 65 rebels killed in Mali: Chad army|url=https://www.reuters.com/article/2013/02/23/us-mali-rebels-chad-idUSBRE91M00420130223|agency=Reuters|accessdate=23. veebruaril 2013|date=23. veebruar 2013|archive-date=2015-11-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20151117114330/http://www.reuters.com/article/2013/02/23/us-mali-rebels-chad-idUSBRE91M00420130223|url-status=dead}}</ref> <ref name="AQwSK">{{cite news |title=Five killed in Islamist car bomb attacks in north Mali |url=https://news.yahoo.com/five-killed-islamist-car-bomb-attacks-north-mali-192116177.html;_ylt=A2KJ2UYQWyhRbFIA51rQtDMD |agency=Reuters |author=Cheick Diouara |accessdate=23. veebruaril 2013 |archive-date=2013-02-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130226002549/http://news.yahoo.com/five-killed-islamist-car-bomb-attacks-north-mali-192116177.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="d0qvT">ERIC SCHMITT and SCOTT SAYARE. 22. veebruar 2013. ''U.S. Opens Drone Base in Niger, Building Africa Presence. '' New York City: The New York Times. Retrieved, 22. veebruar 2013. < https://www.nytimes.com/2013/02/23/world/africa/in-niger-us-troops-set-up-drone-base.html?smid=pl-share></ref> <ref name="tlR7T">{{cite web|url=http://www.news.yahoo.com/ten-chadian-soldiers-killed-northern-mali-155956511.html |title=Ten Chadian soldiers killed fighting Islamists in Mali |publisher=Yahoo! |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130227041511/http://news.yahoo.com/ten-chadian-soldiers-killed-northern-mali-155956511.html |archivedate=27. veebruar 2013}}</ref> <ref name="QP67y">[https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21595018 Mali car bomb 'targets Tuareg checkpoint' in Kidal] |url=https://web.archive.org/web/20130227175549/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21595018 |date=27. veebruar 2013}}</ref> <ref name="UnSa6">{{cite web|author=AFP |url=http://www.nation.co.ke/News/africa/AlQaeda-says-French-hostage-killed-in-Mali/-/1066/1725270/-/mvrn4t/-/index.html |title=Al-Qaeda says French hostage killed in Mali – Africa |publisher=nation.co.ke |date=24. november 2011 |accessdate=11. veebruaril 2014}}</ref> <ref name="DQjck">{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/03/20133243346420198.html|title=Fighting continues as rebels hit north Mali|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="YAjhj">http://www.bbc.news.uk{{Dead link|date=november 2018 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes}}</ref> <ref name="IbTMj">[https://www.bbc.co.uk/news/business-22346762 French soldier killed by northern Mali roadside bomb] – BBC News, 29. aprill 2013</ref> <ref name="zFSKX">{{cite news | url=http://www.algerie-focus.com/blog/2013/02/28/aqmi-lemir-lalgerien-abou-zeid-aurait-ete-neutralise-par-les-forces-francaises/| title=''AQMI: l'Emir l'Algérien Abou Zeïd aurait été neutralisé par les forces françaises'' | date=28. veebruar 2013 | agency=Algerie-Focus}}</ref> <ref name="J4J5p">{{cite news | url=http://internacional.elpais.com/internacional/2013/02/28/actualidad/1362085358_974646.html| title=Francia mata al terrorista que más occidentales secuestró en el Sahel | date=28. veebruar 2013 | work=El País}}</ref> <ref name="wd4h3">{{cite web|author=Madapolitics |url=http://madapolitics.wordpress.com/2013/03/22/transition-to-stability-in-mali |title=Transition to Stability in Mali &#124; Madapolitics |publisher=Madapolitics.wordpress.com |date=22. märts 2013 |accessdate=11. veebruaril 2014}}</ref> <ref name="Mj6u9">{{cite web|url=http://www.news.yahoo.com/chad-says-troops-unsuited-guerilla-war-quitting-mali-212723599.html |accessdate=14. aprillil 2013}}{{dead link|date=oktoober 2017|bot=medic}}</ref> <ref name="BneSp">{{cite news|title=French troops kill 11 Muslim fighters in Mali|url=http://www.presstv.ir/detail/2014/01/25/347578/french-troops-kill-11-fighters-in-mali/|publisher=Press TV|date=25. jaanuar 2014|access-date=2019-06-05|archive-date=2015-11-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20151121134928/http://www.presstv.ir/detail/2014/01/25/347578/french-troops-kill-11-fighters-in-mali/|url-status=dead}}</ref> <ref name="6kKsy">{{cite news|title=Franco-German brigade to boost Mali security|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2014/02/franco-german-brigade-boost-mali-security-2014219174951869198.html|date=20. veebruar 2014}}</ref> <ref name="zCeLt">{{cite web|url=http://ecodiario.eleconomista.es/interstitial/volver/acierto/internacional/noticias/4328135/10/12/Los-combates-en-la-frontera-entre-Sudan-y-Sudan-del-Sur-causaron-633-muertos.html|title=Los combates en la frontera entre Sudán y Sudán del Sur causan 633 muertos|date=17. oktoober 2012}}</ref> <ref name="wvJqR">{{cite web|url=http://gulfnews.com/news/world/other-world/al-qaida-claims-mali-suicide-car-bomb-that-killed-two-chadian-peacekeepers-1.1246694 |title=Al Qaida claims Mali suicide car bomb that killed two Chadian peacekeepers |publisher=Gulf News |date=24. oktoober 2013 |accessdate=2. jaanuaril 2014}}</ref> <ref name="q4MW9">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-24658349 |title=UN and French forces in 'large-scale' operation in Mali |publisher=BBC News |date=24. oktoober 2013 |accessdate=2. jaanuaril 2014}}</ref> <ref name="ODID3">{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2015/01/un-peacekeeper-killed-mali-base-attack-20151179551690849.html|title=UN peacekeeper killed in Mali base attack|website=www.aljazeera.com|accessdate=26. juulil 2017}}</ref> <ref name="NuqRk">{{cite news|url=http://reliefweb.int/report/mali/suicide-bomber-kills-four-chadian-un-peacekeepers-mali|title=Suicide Bomber Kills Four Chadian UN Peacekeepers|work=reliefweb.int|accessdate=18. mail 2017}}</ref> <ref name="kEstl">{{cite news|last=Daniel|first=Serge|url=https://news.yahoo.com/chad-accuses-un-using-troops-shield-mali-213019347.html|title=Chad accuses UN of using its troops as 'shield' in Mali|work=Yahoo News|date=20. september 2014}}</ref> <ref name="DT8yn">{{cite news|url=http://www.naharnet.com/stories/en/103087|title=Two Chadian Soldiers, Civilian Killed in Mali Bombing|work=www.naharnet.com|date=23. oktoober 2013}}</ref> <ref name="MTIhl">{{cite news|last=Cole|first=Alison|title=Mali and the ICC: what lessons can be learned from previous investigations?|url=https://www.theguardian.com/law/2013/jan/17/mali-icc-lessons-learned-investigations|accessdate=19. jaanuaril 2013|newspaper=The Guardian|date=17. jaanuar 2013|location=London}}</ref> <ref name="zYtNM">{{cite news |url=https://www.theguardian.com/world/2012/may/16/mali-rebels-instability-violence?newsfeed=true |title=Mali rebels face backlash after months of instability and violence |author=Afua Hirsch |date=15. mai 2012 |work=The Guardian |accessdate=16. mail 2012 |location=London}}</ref> <ref name="vkVLY">{{cite web|url=https://www.amnesty.org/en/news/mali-s-worst-human-rights-situation-50-years-2012-05-15 |title=Mali's worst human rights situation in 50 years |date=16. mai 2012 |publisher=Amnesty International |accessdate=16. mail 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120516004238/http://www.amnesty.org/en/news/mali-s-worst-human-rights-situation-50-years-2012-05-15 |archivedate=16. mai 2012}}</ref> <ref name="4b1ZP">{{cite news|url=http://www.timescolonist.com/news/Mali+flee+fighting+World+Food+Programme+suspends+north/6402495/story.html |title=Mali: 200,000 flee fighting, UN World Food Programme suspends aid in north |date=3. aprill 2012 |agency=Agence France-Presse |accessdate=3. aprillil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120406024842/http://www.timescolonist.com/news/Mali+flee+fighting+World+Food+Programme+suspends+north/6402495/story.html |archivedate=6. aprill 2012}}</ref> <ref name="4KVTP">{{cite news |url=http://www.chicagotribune.com/news/sns-rt-us-malibre84e13o-20120515,0,2786860.story |title=Mali Islamists to let first aid convoy enter Timbuktu |date=15. mai 2012 |work=The Chicago Tribune |agency=Reuters |accessdate=16. mail 2012 |archive-date=2013-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130118074104/http://www.chicagotribune.com/news/sns-rt-us-malibre84e13o-20120515,0,2786860.story |url-status=dead }}</ref> <ref name="3HYwT">{{cite news|last=Tran|first=Mark|title=Mali conflict puts freedom of 'slave descendants' in peril|newspaper=The Guardian|date=23. oktoober 2012|url=https://www.theguardian.com/global-development/2012/oct/23/mali-conflict-freedom-slave-descendants-peril|accessdate=24. novembril 2012|location=London}}</ref> <ref name="y5sOZ">{{cite news |url=https://www.nytimes.com/2012/07/31/world/africa/couple-stoned-to-death-by-islamists-in-mali.html |title=Islamists in North Mali Stone Couple to Death |author=Adam Nossiter |date=30. jaanuar 2012 |work=The New York Times |accessdate=30. juulil 2012}}</ref> <ref name="GK37u">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-19195985 |title=Mali 'thief's' hand amputated by Islamists in Ansongo |date=9. august 2012 |publisher=BBC News |accessdate=9. augustil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120809182025/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-19195985 |archivedate=9. august 2012}}</ref> <ref name="8EOh3">{{cite news |url=http://edition.cnn.com/2012/05/05/world/africa/mali-heritage-sites/index.html?hpt=hp_t3 |title=Rebels burn Timbuktu tomb listed as U.N. World Heritage site |date=6. mai 2012 |publisher=CNN |accessdate=4. mail 2012}}</ref> <ref name="ntCM3">{{cite news |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18657463 |title=Timbuktu shrines damaged by Mali Ansar Dine Islamists |date=30. juuli 2012 |publisher=BBC News |archivedate=29. august 2012 |archiveurl=https://www.webcitation.org/6AGi8m3nE?url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18657463 |accessdate=28. augustil 2012}}</ref> <ref name="u1PA7">{{cite news |url=http://www.debka.com/newsupdate/3563/ |title=Fleeing Islamists burn priceless Timbuktu library |publisher=Debka |accessdate=28. jaanuaril 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130129061700/http://debka.com/newsupdate/3563/# |archive-date=29. jaanuar 2013 |url-status=dead |df=dmy-all}}</ref> <ref name="Kb7gi">{{cite web|url=http://bigstory.ap.org/article/massacre-preachers-mali-sign-broken-army |title=Massacre of preachers in Mali sign of broken army |work=The Big Story |accessdate=17. detsembril 2014 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20141217222733/http://bigstory.ap.org/article/massacre-preachers-mali-sign-broken-army |archivedate=17. detsember 2014}}</ref> <ref name="M4jDc">{{cite news | url=http://www.huffingtonpost.com/2013/01/19/human-rights-watch-mali-army-killing-civilians_n_2511680.html|title=Human Rights Watch: Mali's Army Killing Civilians In Town Of Niono|work=Huffington Post|date=19. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="XBPRs">{{cite news|title=Mali conflict: Troops accused of 'summary executions'|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21166537|publisher=BBC News|date=24. jaanuar 2013|accessdate=24. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="lKfpu">{{cite news|title=Mali Gets First African Cup of Nations Win|url=https://www.nytimes.com/2013/01/21/sports/soccer/mali-gets-first-african-cup-of-nations-win.html?_r=0|accessdate=21. jaanuaril 2013|newspaper=The New York Times|date=21. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="1Nvir">{{cite news|last=Kosner |first=Anthony Wing |title=For Music Fans, The Tragic War in Mali Has A Human Voice, Lots of Them |url=https://www.forbes.com/sites/anthonykosner/2013/01/19/for-music-fans-the-tragic-war-in-mali-has-a-human-voice-lots-of-them/ |newspaper=Forbes |date=19. jaanuar 2013 |accessdate=19. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130122082352/http://www.forbes.com/sites/anthonykosner/2013/01/19/for-music-fans-the-tragic-war-in-mali-has-a-human-voice-lots-of-them/ |archivedate=22. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="EtEDa">{{cite news|url=http://newsghana.com.gh/america-and-french-mediations-to-suffer-from-malian-crisis/|title=America and French Mediations to Suffer From Malian Crisis|publisher=News Ghana|date=22. november 2015|accessdate=22. novembril 2015}}</ref> <ref name="5Ig1A">{{cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-31544438|title=Mali signs UN ceasefire to end conflict with northern rebels|publisher=BBC News|date=20. veebruar 2015|accessdate=20. veebruaril 2015}}</ref> }} ==Kirjandus== *{{raamatuviide | autor=Comolli, Virginia | pealkiri=Boko Haram: Nigeria's Islamist Insurgency | koht=[[London]] | kirjastus=[[Oxford University Press]] | aasta=2015 | lehekülg= | köide= | trükk= }} ==Lisalugemist== * Alexis Arieff. [https://fas.org/sgp/crs/row/R42664.pdf "Crisis in Mali"] [[Congressional Research Service]]'i raport [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]ile, 14. jaanuar 2013 * [https://www.ictj.org/publication/possibilities-and-challenges-transitional-justice-mali "Possibilities and Challenges for Transitional Justice In Mali"] [[International Center for Transitional Justice|ICTJ]] * Erle Loonurm [https://www.err.ee/1064852/mali-president-err-ile-eesti-ei-ole-vaike-riik "Mali president ERR-ile: Eesti ei ole väike riik"] ERR, 17. märts 2020 [[Kategooria:Mali]] [[Kategooria:Sõjad]] [[Kategooria:Aafrika ajalugu]] ponco9zjf9jvibjk887mzoipgjht90r Ukraina maaväed 0 552727 6184660 6184171 2022-08-28T09:55:40Z Octagon11 123728 /* Varustus */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina maaväed | pilt = Ensign of the Ukrainian Ground Forces.svg | pildiallkiri = Lipp | algusaeg = 1991 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Ukraina relvajõud]] | haru = | liik = [[maavägi]] | ülesanne = | suurus = 169 000 (2016)<ref>https://web.archive.org/web/20180301164523/https://tsn.ua/ukrayina/poltorak-postaviv-suhoputni-viyska-za-priklad-reform-v-ukrayini-845555.html</ref> | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = За Україну! За її волю! | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = [[12. detsember]] – Ukraina maavägede päev<ref>[https://apostrophe.ua/news/society/2020-12-12/den-suhoputnyih-voysk-ukrainyi-istoriya-prazdnika-i-glavnyie-traditsii/217435 День Сухопутных войск Украины: история праздника и главные традиции] - Апостроф, 12.12.2020 (vaadatud: 12.12.2020)</ref> | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[kindralpolkovnik]] [[Oleksandr Sõrskõi]] | praegune_ülem_silt = Ukraina maaväe ülem | tseremoniaalne_ülem = [[brigaadikindral]] [[Volodõmõr Karpenko]]<ref>[https://defence-ua.com/army_and_war/komanduvach_logistiki_suhoputnih_vijsk_rozpoviv_pro_vtrati_zsu_v_bronetehnitsi_ta_artileriji-7820.html#:~:text=%D0%9D%D0%B0%20%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D1%8F%D1%85%20%D0%B2%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2%D0%BA%D0%B8%20Eurosatory%20%D0%B2%D0%B8%D0%B4%D0%B0%D0%BD%D0%BD%D1%8F,%D0%97%D0%A1%D0%A3%20%D0%B1%D1%80%D0%B8%D0%B3%D0%B0%D0%B4%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE%20%D0%B3%D0%B5%D0%BD%D0%B5%D1%80%D0%B0%D0%BB%D0%B0%20%D0%92%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B4%D0%B8%D0%BC%D0%B8%D1%80%D0%B0%20%D0%9A%D0%B0%D1%80%D0%BF%D0%B5%D0%BD%D0%BA%D0%BE. Командувач логістики Сухопутних військ розповів про втрати ЗСУ в бронетехніці та артилерії] (vaadatud: 06.07.2022)</ref> | tseremoniaalne_ülem_silt = Logistikaülem | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Ground Forces.svg|150px]] | märk_silt = Embleem | märk_2 = [[Pilt:НЗ СВ.svg|150px]] | märk_2_silt = Käiseembleem | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina maaväed''' ([[ukraina keel]]es ''Сухопутні війська Збройних сил України'') on [[Ukraina relvajõud]]ude struktuuriüksus. == Struktuur == === Juhtimine === * [[Pilt:КСВ к.svg|25px]] Maaväe väejuhatus * Maaväe väljaõppe väejuhatus<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2021/08/kom-pidgotovky.html#:~:text=%D0%B2%D1%96%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%BA%2C%2017%20%D1%81%D0%B5%D1%80%D0%BF%D0%BD%D1%8F%202021%20%D1%80,%D0%BE%D1%87%D0%BE%D0%BB%D1%8E%D0%B2%D0%B0%D0%B2%20%D0%B3%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B8%D0%B9%20%D0%BA%D0%BE%D0%BC%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D0%BD%D0%B8%D0%B9%20%D1%86%D0%B5%D0%BD%D1%82%D1%80%20%D0%97%D0%A1%D0%A3. Командування підготовки Сухопутних військ очолив Ігор Палагнюк] (vaadatud: 04.07.2022)</ref> ==== Piirkondlikud väejuhatused ja ülemad ==== * [[Pilt:ОК Північ к.svg|25px]] [[Operatiivväejuhatus Põhi]] – [[Viktor Nikoljuk]] * [[Pilt:ОК Південь к.svg|25px]] [[Operatiivväejuhatus Lõuna]] – [[Andri Kovaltšuk]] * [[Pilt:ОК Схід к.svg|25px]] Operatiivväejuhatus Ida – [[Oleh Mikats]]<ref>[https://espreso.tv/zelenskiy-proviv-kadrovi-priznachennya-v-zsu-zminiv-komanduvachiv-povitryanikh-sil-ta-desantno-shturmovikh-viysk Зеленський провів кадрові призначення в ЗСУ: змінив командувачів Повітряних сил та Десантно-штурмових військ] - Espreso, 09.08.2021 (vaadatud: 04.08.2022)</ref> * [[Pilt:ОК Захід к.svg|25px]] Operatiivväejuhatus Lääs – [[Serhi Litvinov]]<ref>[https://espreso.tv/zelenskiy-proviv-kadrovi-priznachennya-v-zsu-zminiv-komanduvachiv-povitryanikh-sil-ta-desantno-shturmovikh-viysk Зеленський провів кадрові призначення в ЗСУ: змінив командувачів Повітряних сил та Десантно-штурмових військ] - Espreso, 09.08.2021 (vaadatud: 04.08.2022)</ref> === Tankivägi === * [[Pilt:1 ОТБр.svg|25px]] 1. üksik Siverski tankibrigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №234/2017 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань. ''1 окремій танковій бригаді Збройних Сил України почесне найменування "Сіверська" та надалі іменувати її - 1 окрема танкова Сіверська бригада Збройних Сил України;''. 23.08.2017.</ref> * [[Pilt:17th tank brigade insignia daily.svg|25px]] 17. üksik [[Kostjantõn Pestuško]] nimeline Krõvõi Rigi tankibrigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №618/2019 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань. ''1. Присвоїти військовим частинам Збройних Сил України: 17 окремій танковій Криворізькій бригаді почесне найменування "імені Костянтина Пестушка" та надалі іменувати її - 17 окрема танкова Криворізька бригада імені Костянтина Пестушка;''. 22.08.2019</ref> === Mehhaniseeritud väeüksused === * [[Pilt:14 ОМБр.svg|25px]] [[14. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|14. üksik vürst Roman Suure nimeline mehhaniseeritud brigaad]] * [[Pilt:24 ОМБр.svg|25px]] 24. üksik [[Danõlo Romanovõtš|kuningas Danõlo]] nimeline mehhaniseeritud brigaad * [[Pilt:28 ОМБр к.svg|25px]] 28. üksik Talvise sõjakäigu rüütlite nimeline mehhaniseeritud brigaad * [[Pilt:30 ОМБр.svg|25px]] 30. üksik vürst [[Kostjantõn Ostrozkõi]] nimeline mehhaniseeritud brigaad * [[Pilt:53ОМБр.png|25px]] [[53. mehhaniseeritud brigaad|53. üksik vürst Vladimir Monomahhi nimeline mehhaniseeritud brigaad]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №168/2020 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Сухопутних військ Збройних Сил України, 06.05.2020. Uus nimetus ukraina keeles ''53 окрема механізована бригада імені князя Володимира Мономаха Сухопутних військ Збройних Сил України''.</ref> * [[Pilt:54th Separate Mechanized Brigade SSI (with tab).svg|25px]] [[54. mehhaniseeritud brigaad|54. üksik hetman Ivan Mazepa nimeline mehhaniseeritud brigaad]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №168/2020 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Сухопутних військ Збройних Сил України. 54 окремій механізованій бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України - почесне найменування "імені гетьмана Івана Мазепи" та надалі іменувати її - 54 окрема механізована бригада імені гетьмана Івана Мазепи Сухопутних військ Збройних Сил України; 06.05.2020.</ref> * [[Pilt:56th Separate Motorized Infantry Brigade SSI.svg|25px]] 56. üksik [[Mariupol]]i nimeline motoriseeritud jalaeväe brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №232/2018 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань. 56 окремій мотопіхотній бригаді почесне найменування "Маріупольська" та надалі іменувати її - 56 окрема мотопіхотна Маріупольська бригада, 22.08.2018.</ref> * [[Pilt:Ємблема 57ОМБр.png|25px]] 57. üksik kiši otamani [[Kost Hordienko]] nimeline motoriseeritud jalaväebrigaad * [[Pilt:58 ОМПБр.svg|25px]] 58. üksik hetman [[Ivan Võhovskõi]] nimeline motoriseeritud jalaväebrigaad<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/brygada-imeni-vygovskogo-zahopyla-zenitni-kompleksy-tor/ Бригада імені Виговського захопила зенітні комплекси "Тор"] - Militarnõu, 05.03.2022 (vaadatud: 05.03.2022)</ref> * [[Pilt:59th Motorized Bde emblem 2020 01.png|25px]] 59. üksik [[Jakiv Gandzjuk]]i nimeline motoriseeritud jalaväebrigaad<ref>[https://33kanal.com/news/142865.html 59-та окрема мотопіхотна бригада імені Якова Гандзюка повертається у Гайсин] - 23.07.2021 (vaadatud: 07.03.2022)</ref> * [[Pilt:72 ОМБр.svg|25px]] [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|72. üksik Mustade zaporožlaste nimeline mehhaniseeritud brigaad]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №234/2017 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань. 23.08.2019.</ref> * [[Pilt:92nd Separate Motorized Infantry Brigade SSI.svg|25px]] [[92. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|92. üksik kiši otamani Ivan Sirko nimeline mehhaniseeritud brigaad]] * [[Pilt:93 ОМБр п.svg|25px]] [[93. üksik mehhaniseeritud brigaad "Holodnõi Jar"]] === Mägijalavägi === * [[Pilt:10th Mountain Assault Brigade Insignia (UA).svg|25px]] [[10. üksik mägiründebrigaad]]<ref>[https://armyinform.com.ua/2019/10/02/vognem-i-dymom-pahnut-edelvejsy/ Вогнем і димом пахнуть едельвейси…] - 02.10.2019 (vaadatud: 11.02.2022)</ref> * [[Pilt:128 ОГШБр.png|25px]] [[128. üksik Taga-Karpaatia mägiründebrigaad]]<ref>[https://www.0312.ua/news/3289067/128-zakarpatska-girsko-sturmova-brigada-povernulasa-dodomu 128 Закарпатська гірсько-штурмова бригада повернулася додому] - 0312.ua, 24.12.2020 (vaadatud: 12.02.2022)</ref> === Raketi- ja suurtükivägi === * [[Pilt:15 РеАП.png|25px]] 15. Kiievi kaardiväe reaktiivsuurtükiväe polk<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №646/2015 Про внесення змін до Указу Президента України від 30 жовтня 2000 року № 1173, 18.11.2015. Nimetus ukraina keeles: ''15 гвардійський реактивний артилерійський Київський полк.''</ref> * [[Pilt:19 ОРБр.svg|25px]] 19. üksik raketibrigaad [[Püha Barbara]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №883/2019 Про присвоєння почесного найменування 19 ракетній бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України, 05.12.2019. Nimetus ukraina keeles ''19 ракетна бригада «Свята Варвара» Сухопутних військ Збройних Сил України''.</ref> * [[Pilt:26 ОАБр к.svg|25px]] [[26. suurtükiväebrigaad (Ukraina)|26. kindral-horunžõi Roman Daškevõtši nimeline suurtükiväebrigaad]]<ref>[https://www.zhitomir.info/news_201178.html У Бердичеві 26-а артилерійська бригада урочисто відзначила річницю створення] - Zhitomir.INFO, 05.07.2021 (vaadatud: 04.02.2022)</ref> * [[Pilt:27 ОРеАБр.svg|25px]] 27. kiši otamani [[Petro Kalnõševskõi]] nimeline reaktiivsuurtükiväebrigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №546/2020 Про присвоєння почесного найменування 27 реактивній артилерійській бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України. 1. Присвоїти 27 реактивній артилерійській бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування "імені кошового отамана Петра Калнишевського" та надалі іменувати її — 27 реактивна артилерійська бригада імені кошового отамана Петра Калнишевського Сухопутних військ Збройних Сил України, 05.12.2020</ref> * [[Pilt:40th Separate Artillery Brigade SSI (with tab).svg|25px]] 40. üksik suurvürst [[Vytautas]]e nimeline suurtükiväebrigaad * [[Pilt:43rd Separate Artillery Brigade SSI (with tab).svg|25px]] 43. üksik hetman [[Tarass Trjasõlo]] nimeline suurtükiväebrigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №432/2020 Про присвоєння почесного найменування 43 окремій артилерійській бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України, 14.10.2020. ''1. Присвоїти 43 окремій артилерійській бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування "імені гетьмана Тараса Трясила" та надалі іменувати її — 43 окрема артилерійська бригада імені гетьмана Тараса Трясила Сухопутних військ Збройних Сил України.''</ref> * [[Pilt:44th Separate Artillery Brigade SSI (var. 1, with tab).svg|25px]] 44. üksik hetman [[Danõlo Apostol]]i nimeline suurtükiväebrigaad * [[Pilt:55 ОАБр.svg|25px]] 55. üksik suurtükiväebrigaad [[Zaporižžja Sitš]] === Insenerivägi === * [[Pilt:91 ОПОЗ к.svg|25px]] 91. üksik Ohtõrka inseneripolk<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №410/2021 Про присвоєння почесного найменування 91 окремому полку оперативного забезпечення Сухопутних військ Збройних Сил України. 1. Присвоїти 91 окремому полку оперативного забезпечення Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування «Охтирський» та надалі іменувати його — 91 окремий Охтирський полк оперативного забезпечення Сухопутних військ Збройних Сил України, 23.08.2021</ref> === Luureüksused === * [[Pilt:Емблема 54ОРБ.png|25px]] 54. üksik [[Mõhhailo Tõša]] nimeline luurepataljon<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №419/2021. Про присвоєння почесного найменування 54 окремому розвідувальному батальйону Сухопутних військ Збройних Сил України. 1. Присвоїти 54 окремому розвідувальному батальйону Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування «імені Михайла Тиші» та надалі іменувати його — 54 окремий розвідувальний батальйон імені Михайла Тиші Сухопутних військ Збройних Сил України, 23.08.2022</ref> * [[Pilt:74-й окремий розвідувальний батальйон.png|25px]] 74. üksik luurepataljon<ref>[https://novynarnia.com/2021/04/21/kolodyazhnyj-rakhmanin/ У Раді ініціюють присвоєння легендарному розвіднику 74 орб Колодяжному звання Героя України посмертно] (vaadatud: 25.04.2022)</ref> * 130. üksik luurepataljon<ref>[https://horyn.info/news/rivnyany-peredaly-vitannya-dlya-130-go-okremogo-rozviduvalnogo-bataljonu/ Рівняни передали вітання для 130-го окремого розвідувального батальйону] (vaadatud: 07.07.2022)</ref> * [[Pilt:131st Separate Reconnaissance Battalion SSI (with tab).svg|25px]] 131. üksik luurepataljon<ref>[https://kalynivka.city/articles/68492/na-shodi-zaginuli-troe-bijciv-131-go-rozviduvalnogo-bataljonu На Сході загинули троє бійців 131 –го розвідувального батальйону] (vaadatud: 07.07.2022)</ref> === Maaväelennuvägi === * [[Pilt:11 ОБрАА к.svg|25px]] 11. üksik maaväelennuväe brigaad Herson * [[Pilt:12 ОБрАА к.svg|25px]] 12. üksik kindral-horunžõi [[Viktor Pavlenko]] nimeline maaväelennuväe brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №545/2020 Про присвоєння почесного найменування 12 окремій бригаді армійської авіації Сухопутних військ Збройних Сил України, 05.12.2020. Uus nimetus ukraina keeles 12 окрема бригада армійської авіації імені генерал-хорунжого Віктора Павленка Сухопутних військ Збройних Сил України.</ref> * [[Pilt:16 ОБрАА к.svg|25px]] 16. üksik maaväelennuväe brigaad Brodõ * [[Pilt:18th Separate Army Aviation Brigade SSI (with tab).svg|25px]] 18. üksik Ihor Sikorskõi nimeline maaväelennuväe brigaad === Maaväe õhutõrje === * [[Pilt:38 ЗРП к.svg|25px]] 38. ükskik kindral-horunžõi [[Juri Tjutjunnõk]]i nimeline raketipolk.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №411/2021. Про присвоєння почесного найменування 38 зенітному ракетному полку Сухопутних військ Збройних Сил України. 1. Присвоїти 38 зенітному ракетному полку Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування «імені генерал-хорунжого Юрія Тютюнника» та надалі іменувати його — 38 зенітний ракетний полк імені генерал-хорунжого Юрія Тютюнника Сухопутних військ Збройних Сил України 23.08.2021.</ref> [[Fail:На Гончарівському полігоні відбувся етап тактичних навчань зведеної танкової роти з бойовою стрільбою (29006080493).jpg|pisi|Välivorm]] === Õppeasutused === * [[Pilt:169-й навчальний центр 2.png|25px]] 169. vürst [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] nimeline maavägede väljaõppekeskus<ref>Указ Президента України № 549/2020 Про присвоєння почесного найменування 169 навчальному центру Сухопутних військ Збройних Сил України, 05.12.2020. Väljaõppekeskuse ametlik nimetus ukraina keeles ''169 навчальний центр імені князя Ярослава Мудрого Сухопутних військ Збройних Сил України''.</ref> * [[Pilt:197 ЦПСС.png|25px]] 197. allohvitseride väljaõppekeskus<ref>[https://galinfo.com.ua/news/vidbuvsya_vypusk_kursantiv_197_navchalnogo_tsentru_pidgotovky_serzhantskogo_skladu_298439.html Відбувся випуск курсантів 197 Навчального центру підготовки сержантського складу] - galinfo.com.ua, 20.10.2018. (vaadatud: 09.02.2022)</ref> === Reservüksused === * [[Pilt:3 окрема танкова бригад.png|25px]] 3. üksik tankibrigaad (reservkorpus)<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2018/07/zbory-3-tankovoi-brygady.html Понад 3000 військовозобов'язаних залучать до зборів 3-ї танкової бригади Корпусу резерву] - 27.08.2018 (vaadatud: 11.04.2022)</ref> * [[Pilt:45 ОАБр(1).png|25px]] 45. üksik suurtükiväebrigaad<ref>[https://zahid.espreso.tv/artileristi-45-i-brigadi-zsu-pokazali-yak-obslugovuyut-garmati-pislya-strilbi Артилеристи 45-ї бригади ЗСУ показали, як обслуговують гармати після стрільби] (vaadatud: 07.07.2022)</ref> * [[Pilt:60-та окрема піхотна бригада.png|25px]] 60. üksik jalaväebrigaad === Muud üksused === * Üksik hetman [[Bogdan Hmelnõtskõi]] nimeline presidendi polk.<ref>[https://armyinform.com.ua/2021/11/10/sogodni-den-stvorennya-bataljonu-pochesnoyi-varty-prezydentskogo-polku/ Сьогодні — день створення батальйону почесної варти Президентського полку] - Armija Inform, 10.11.2021 (vaadatud: 18.02.2022)</ref> == Sümboolika == {| class="wikitable" |+ |- ! Relvaliik !! Baretimärk !! Bareti värv !! Bareti foto !! Käiseembleem |- | Tankivägi || [[Pilt:БЕ ТАН (2018).png|100px]] || must || [[Pilt:Новая эмблема танковых войск Украины.jpg|200px]] || [[Pilt:НЗ ТВ СВ.svg|100px]] |- | Mehhaniseeritud väed || [[Pilt:БЗ МВ.svg|100px]] || oliiviroheline<ref>[http://krivbass.city/news/view/militarnij-kod-pro-bereti-vijskovosluzhbovtsiv-zbrojnih-sil-ukraini http://krivbass.city/news/view/militarnij-kod-pro-bereti-vijskovosluzhbovtsiv-zbrojnih-sil-ukraini](vaadatud: 07.07.2022)</ref> || [[Pilt:President took part in the festive Parade of Troops on the occasion of the 30th anniversary of Ukraine's independence. (51716934950).jpg|200px]] || [[Pilt:НЗ МВ.svg|100px]] |- | Mägiajalvägi || [[Pilt:БЕ ГП (2016).png|100px]] || hall<ref>[https://armyinform.com.ua/2021/11/06/vruchennya-beretiv-osoblyvyj-moment-v-zhytti-girskogo-shturmovyka/ Вручення беретів – особливий момент в житті гірського штурмовика] (vaadatud: 30.06.2022)</ref> || - || [[Pilt:НЗ ГП.svg|100px]] |- | Raketi- ja suurtükivägi || [[Pilt:БЗ РВтА.svg|100px]] || punane<ref>[https://armyinform.com.ua/2021/03/10/beret-koloru-polumya-nosyat-lyshe-ti-artylerysty-hto-nyuhav-poroh/ Берет кольору полум'я носять лише ті артилеристи, хто нюхав порох!] (vaadatud: 30.06.2022)</ref> || [[Pilt:President took part in the festive Parade of Troops on the occasion of the 30th anniversary of Ukraine's independence. (51716934925).jpg|200px]] || [[Pilt:НЗ РВтА СВ.svg|100px]] |} == Varustus == {| class="wikitable" ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankid''' |- | [[T-64]] || [[File:Ukrainian Army T-64BM during a training exercise.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[tank]] || T-64B, T-64BM<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/v-germanii-zavershilis-tankovye-sorevnovaniya-nato-s-uchastiem-ukrainskih-voennyh-248128_.html В Германии завершились танковые соревнования НАТО с участием украинских военных] - Zn.ua, 12.05.2017 (vaadatud: 25.01.2020)</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/2021/03/16/harkivskyj-bronetankovyj-zavod-peredav-zsu-devyat-tankiv-t-64bv/ «Харківський бронетанковий завод» передав ЗСУ дев'ять танків Т-64БВ] - АрміяInform, 16.02.2021 (vaadatud: 09.02.2022)</ref> || |- | [[T-72]] || [[Pilt:T-72AMT, Kyiv 2018, 05.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[tank]]<ref>[https://novynarnia.com/2021/10/14/lyczari-rezervu-do-dnya-zahysnykiv-i-zahysnycz-vyjshov-film-pro-3-tyu-tankovu-brygadu-video/ "Лицарі резерву": до Дня захисників і захисниць вийшов фільм про 3-тю танкову бригаду. ВІДЕО] (vaadatud: 20.04.2022)</ref> || - || - |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Jalaväe lahingumasinad''' |- | [[BMP-1]] || [[Pilt:BWP-1 Baltops 2016 0283.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[jalaväe lahingumasin]]<ref>[https://www.mil.gov.ua/ministry/sklad-zbrojnix-sil-ukraini/suhoputni-vijska/ Сухопутні Війська] (vaadatud: 08.02.2022)</ref> || - || - |- | [[BVP M-80]] || [[Pilt:BVP М80А VS.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Jugoslaavia}} || [[jalaväe lahingumasin]]<ref>[https://defence-ua.com/news/zsu_pokazali_jaka_iz_brigad_otrimala_kopiju_bmp_2_iz_sloveniji_foto-8711.html ЗСУ показали, яка із бригад отримала "копію БМП-2" із Словенії (фото)] (vaadatud: 28.08.2022)</ref> || - || - |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Soomustransportöörid''' |- | [[M113]] || [[Pilt:M113A1-latrun-1.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || [[soomustransportöör]] || - || Kasutuses 2022. aasta mai seisuga.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/podrazdeleniya-suhoputnyh-voysk-vsu-otrabatyvayut-navyki-nastupleniya-genshtab Подразделения Сухопутных войск ВСУ отрабатывают навыки наступления – Генштаб] (vaadatud: 14.05.2022)</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Soomusautod''' |- | [[Novator]] || [[Pilt:Novator.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2020/07/novator28.html 28 механізована бригада отримала бронемашини «Новатор»] - Ukrainian Military Pages, 30.07.2020 (vaadatud: 05.02.2022)</ref> || || |- | [[Varta]] || [[Pilt:Varta armoured vehicle (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191015181654/https://mil.in.ua/uk/news/broneavtomobil-varta-teper-na-ozbroyenni-28-ombr/ Бронеавтомобіль "Варта": тепер на озброєнні 28 ОМБр] (vaadatud: 13.04.2022)</ref> || || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Kaudtulerelvad''' |- | [[2A36 Giatsint-B]]<ref>Олексій Тригуб. [https://armyinform.com.ua/2021/02/23/giaczynty-na-poligoni/ «Гіацинти» на полігоні] - АрміяInform, 23.02.2021 (vaadatud: 07.02.2022)</ref> || [[Pilt:Артилеристи ВМС в рамках навчань ОТУ «Маріуполь» виконували практичні стрільби з гармат «Гіацинт-Б» 01.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || - || - || |- | [[2A65 Msta-B]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/brygada-imeni-knyazya-vitovta-zneshkodyla-try-bmp-rosiyan/ Бригада імені князя Вітовта знешкодила три БМП росіян] (vaadatud: 14.06.2022)</ref> || [[Pilt:2A65 Msta-B.JPG|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || - || - || |- | [[M777]]<ref>[https://censor.net/ua/photo_news/3348783/voyiny_44yi_okremoyi_artbrygady_z_amerykanskyh_gaubyts_m777_nyschat_rashystiv_na_donbasi_fotoreportaj Воїни 44-ї окремої артбригади з американських гаубиць М777 нищать рашистів на Донбасі. ФОТОрепортаж Джерело: https://censor.net/ua/p3348783](18.06.2022)</ref> || [[Pilt:M777 Howitzer Helmand April2007.JPEG|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || [[haubits]] || - || |- | [[2S1 Gvozdika]] || [[Pilt:Ukrainian 2S1 Gvozdika SPG.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[liikursuurtükk]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/vijskovi-ukrayiny-z-gvozdyky-znyshhyly-bronetehniku-rosiyan/ Військові України з "Гвоздики" знищили бронетехніку росіян] (vaadatud: 01.04.2022)</ref> || - || |- | [[2S3 Akatsija]] || [[Pilt:2S3 Akatsiya Ukrainian Army.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[liikursuurtükk]]<ref> Надія Карбунар [https://glavcom.ua/country/incidents/artileristi-pokazali-yak-vpravlyayutsya-iz-akaciyami-foto-850477.html Артилеристи показали, як вправляються із «Акаціями» (фото)] - Glavcom, 03.06.2022 (vaadatud: 03.06.2022)</ref> || - || |- | [[2S7 Pion]] || [[Pilt:Army-2018-29.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[liikursuurtükk]]<ref>[https://defence-ua.com/news/vipuskajte_krakena_suhoputni_vijska_zsu_pokazali_vidovischnij_zalp_chotiroh_203_mm_sau_2s7_pion-6994.html "Випускайте Кракена": Сухопутні війська ЗСУ показали видовищний залп чотирьох 203-мм САУ 2С7 "Піон"] (vaadatud: 07.06.2022)</ref> || - || |- | [[2S19 Msta-S]] || [[Pilt:Військовослужбовці провели тактичне заняття 09.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[liikursuurtükk]]<ref>[https://defence-ua.com/news/zsu_pokazali_jak_po_vorogu_pratsjujut_nashi_msta_s_video-7048.html ЗСУ показали, як по ворогу працюють наші "Мста-С" (відео)] (vaadatud: 22.04.2022)</ref> || - || |- | [[CAESAR]] || [[Pilt:9th Light Armoured Marine Brigade Bastille Day 2013 Paris t114135.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Prantsusmaa}} || [[liikursuurtükk]] || - || Kasutuses 2022. aasta maikuu seisuga.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/55-ta-brygada-otrymala-na-ozbroyennya-sau-caesar/ 55-та бригада отримала на озброєння САУ CAESAR] (vaadatud: 29.05.2022)</ref> |- | [[RM-70]] || [[Pilt:RM-70 Vampire 4D.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Tšehhi}}<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/girski-pihotyntsi-ozbroyilys-rszv-rm-70-vampire/ Гірські піхотинці озброїлись РСЗВ RM-70 Vampire] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> || - || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Õhutõrjerelvad''' |- | [[ZU-23-2]] || [[File:Навчання військовослужбовців у 169 навчальному Центрі Сухопутних військ ЗС України Десна 01.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[õhutõrjekahur]]<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/v-vsu-opredelili-luchshij-zenitnyj-raschet-video-i-fotoreportazh.html В ВСУ определили лучший зенитный расчет: видео и фото с полигона] - Zn.ua, 07.08.2021 (vaadatud: 07.08.2020)</ref> || || |- | [[FIM-92 Stinger]] || [[File:Launched FIM-92A Stinger missile.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || õhutõrje raketikompleks<ref>Валентина Мерещук. [https://lb.ua/society/2022/03/19/510261_viyskovi_zbili_nad_kiivshchinoyu_shche.html Військові збили над Київщиною ще один російський вертоліт К-52] - Lb.ua, 19.03.2022 (vaadatud: 19.03.2022)</ref> || || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankitõrjerelvad''' |- | [[2A29 MT-12 Rapira]] || [[Pilt:MT-12 100 mm anti-tank gun in Ukrainian service.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Nõukogude Liit}} || [[tankitõrjekahur]]<ref>[https://defence-ua.com/news/stalo_vidomo_hto_mozhe_postachati_ukrajini_100_mm_snarjadi_do_mt_12_rapira_foto-8326.html Стало відомо, хто може постачати Україні 100-мм снаряди до МТ-12 "Рапіра" (фото)] (vaadatud: 27.07.2022)</ref> || - || |- | [[FGM-148 Javelin]] || [[Pilt:Army-fgm148.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/05/08/javelin-roznis-tank-okupantiv/ Javelin розніс танк окупантів] (vaadatud: 08.05.2022)</ref> || [[raketiheitja]] || - || |- | [[NLAW]] || [[Pilt:Pansarvärnsrobot 57 aka MTB LAW.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Rootsi}} {{pisiLipp|Suurbritannia}} || [[raketiheitja]]<ref> Виктория Коломиец.[https://hromadske.ua/ru/posts/v-chernigovskoj-oblasti-nachalis-ucheniya-s-protivotankovymi-kompleksami-nlaw-kotorye-ukraina-poluchila-ot-velikobritanii В Черниговской области начались учения с противотанковыми комплексами NLAW, которые Украина получила от Великобритании] - Hromadske, 05.02.2022 (vaadatud: 05.02.2022)</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/2022/03/25/holodnoyarivska-pihota-znyshhyla-rosijskyj-tank-t-80/ Холодноярівська піхота знищила російський танк Т-80] 25.03.2022 (vaadatud: 25.03.2022)</ref> || || |- | [[Korsar]] || [[Pilt:Korsar ATGM, Kyiv 2019, 02.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[raketiheitja]]<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4470077-ukraynskyi-korsar-unychtozhyl-vrazheskye-tyhry-y-bmp-na-khersonschyne Украинский Корсар уничтожил вражеские Тигры и БМП на Херсонщине] 16.04.2022 (vaadatud: 16.04.2022)</ref> || || |- | [[Stugna-P]] || [[Pilt:Stugna-P fires 01 (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[raketiheitja]]<ref>[https://novynarnia.com/2022/03/15/30-ombr-don/ 30-та бригада на Донецькому напрямку – добре працює ПТРК "Стугна-П". ВІДЕО] 15.03.2022 (vaadatud: 03.04.2022)</ref> || || |} === Muu varustus === {| class="wikitable" ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankid''' |- | EDM4S Sky Wiper || - || {{Pisilipp|Leedu}} || droonitõje süsteem<ref>[https://defence-ua.com/news/neprijemna_rich_dlja_rashistiv_jak_45_a_brigada_zahischaje_svoji_gaubitsi_vid_ochej_armiji_rf_litovskim_vbivtseju_orkiv-8701.html Неприємна річ для рашистів: як 45-а бригада захищає свої гаубиці від "очей" армії РФ литовським "Вбивцею орків"] (vaadatud: 27.02.2022)</ref> || |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://zn.ua/UKRAINE/v-den-pehoty-prezident-prisvoil-pochetnye-naimenovaniya-trem-brigadam-vsu-353448_.html В День пехоты президент присвоил почетные наименования трем бригадам ВСУ] - Zn.ua, 06.05.2020 * [https://np.pl.ua/2019/10/voiny-vertolitnyky-18-i-okremoi-bryhady-armiys-koi-aviatsii-sukhoputnykh-viys-k-zsu-vidznachyly-4-tu-richnytsiu-stvorennia-chastyny/ Воїни-вертолітники 18-ї окремої бригади армійської авіації Сухопутних Військ ЗСУ відзначили 4-ту річницю створення частини] - Новини Полтавщини, 01.10.2019 [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] hxd9alw84ctnbm5jdasbtnpf1o4kp6m Ukraina erioperatsioonijõud 0 552889 6184374 6181225 2022-08-27T18:27:40Z Octagon11 123728 /* Viited */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina Relvajõudude Erioperatsioonijõud | pilt = БЗ ССО.png|pildisuurus=250px | pildiallkiri = Bareti märk | algusaeg = 2016 | lõpuaeg = | aeg = | riik = | kuuluvus = | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = Іду на ви! | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = Erioperatsioonijõudude päev [[29. juuli]]<ref>[https://lb.ua/news/2016/07/26/341105_poroshenko_uchredil_den_sil.html Порошенко учредил День Сил специальных операций] - Lb.ua, 26.07.2016</ref> | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = Viktor Horenko<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №531/2022 Про призначення В.Хоренка командувачем Сил спеціальних операцій Збройних Сил України, 25.07.2022</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = Oleh Netšajev<ref>[https://lb.ua/society/2019/07/06/431445_komandir_8_polka_spetsnaza_stal_pervim.html Командир 8 полку спецпризначення став першим заступником командувача Сил спецоперацій ЗСУ] - LB.ua, 06.07.2019</ref> | tseremoniaalne_ülem_silt = Ülema asetäitja | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Special Operations Forces.svg|125px|]] | märk_silt = Embleem | märk_2 = [[Pilt:Прапор ССО.svg|125px|]] | märk_2_silt = Lipp | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina Relvajõudude Erioperatsioonijõud''' ([[ukraina keel]]es Сили спеціальних операцій Збройних сил України, lühendid ССО, ССпО) on [[Ukraina Relvajõud]]ude struktuuriüksus, mille ülesandeks on erioperatsioonid. == Ajalugu == === Ülemad === {| class="wikitable" |+ |- ! Nimi !! Ametiaeg |- | [[Ihor Lunjov]] || 2016–2020 |- | [[Hrõhori Halahan]] || 2020–2022 |- | Viktor Horenko || 2022–... |} === Asutamine === 2016. aastal lõpetas esimene erioperatsioonide instuktorikursuse lend.<ref>[https://zaxid.net/v_ukrayini_vipustili_pershih_instruktoriv_sil_spetsoperatsiy_zbroynih_sil_ukrayini_n1395446 В Україні випустили перших інструкторів сил спецоперацій Збройних сил України] (vaadatud: 21.08.2022)</ref> === Sõjategevus 2022. aastal === 2022. aasta märtsi alguses [[HUR MO]] ja erioperatsioonijõudude 3. polk osalesid lahingutes Vene relvajõududega, mis proovisid võtta enda kontrolli alla [[Hostomel]]i.<ref>[https://gur.gov.ua/content/ponad-50-okupantiv-znyshcheno-v-hostomeli-za-ostanni-dvi-doby.html Понад 50 окупантів знищено в Гостомелі за останні дві доби (18+)] 04.03.2022 - [[HUR MO]] (vaadatud: 17.04.2022)</ref> 2022. aasta juuli alguses tegi 73. mereerioperatsioonide keskus pärast [[Maosaare lahing]]ut saarel vaatlust ja andmete kogumist.<ref> ЛЮДМИЛА ТРОЦЕНКО.[https://ua.korrespondent.net/ukraine/4492655-pidvodna-spetsoperatsiia-yak-na-zmiinomu-vstanovyly-ukrainskyi-prapor Підводна спецоперація: як на Зміїному встановили український прапор] (vaadatud: 07.07.2022)</ref> == Struktuur == {| class="wikitable" |+ |- ! Embleem !! Nimetus !! Asukoht |- | style="text-align: center;" | [[Pilt:Com SOF.png|25px]] || Erioperatsioonide väejuhatus || Brovarõ |- | style="text-align: center;" | [[Pilt:3rd Special Purpose Regiment (Ukraine).svg|25px]] || 3. üksik vürst [[Svjatoslav I|Svjatoslav Vapra]] nimeline eriotstarbeline polk<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №232/2018 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань 1. Присвоїти військовим частинам Збройних Сил України:З окремому полку Спеціального призначення почесне найменування "імені князя Святослава Хороброго" та надалі іменувати його - 3 окремий полк Спеціального призначення імені князя Святослава Хороброго; 22.08.2018</ref> || [[Kropõvnõtskõi]] |- | style="text-align: center;" | [[Pilt:8rd Special Purpose Regiment (Ukraine).png|25px]] || 8. üksik eriotstarbeline polk || [[Hmelnõtskõi]] |- | style="text-align: center;" | [[Pilt:73 МЦСО ЗСУ.png|25px]] || [[73. mereerioperatsioonide keskus|73. Antin Holovatõi nimeline mereerioperatsioonide keskus]] || [[Otšakiv]] |- | style="text-align: center;" | || 140. üksik erioperatsioonide keskus<ref>[https://news.liga.net/politics/news/vpervye-spetspodrazdelenie-vsu-proshlo-sertifikatsiyu-nato Впервые спецподразделение ВСУ прошло сертификацию НАТО] - Liga Novosti, 24.06.2019 (31.07.2021)</ref> || [[Hmelnõtskõi]] |} {| class="wikitable" |+ Muud allüksused |- ! Embleem !! Nimetus !! Asukoht |- | style="text-align: center;" | [[Pilt:142nd Special Forces Training Centre SSI.png|25px]] || 142. õppekeskus || [[Berdõtšiv]] |- | style="text-align: center;" | || 35. segaeskadrill<ref>[https://galinfo.com.ua/news/syly_spetsialnyh_operatsiy_zsu_vidteper_mayut_svoyu_aviaeskadrylyu_334622.html Сили спеціальних операцій ЗСУ відтепер мають свою авіаескадрилью] - Galinfo, 05 січня 2020 (vaadatud: 02.08.2021)</ref> || [[Havrõšivka (Vinnõtsja rajoon)|Havrõšivka]] |} == Autasud == === Julguse ja Vapruse Eest === * 2022 - Üksik erioperatsioonide keskus Ida<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №542/2022 Про відзначення почесною відзнакою «За мужність та відвагу». 1. Відзначити почесною відзнакою «За мужність та відвагу» Окремий центр спеціальних операцій «Схід» імені князя Святослава Хороброго Сил спеціальних операцій Збройних Сил України, 29.07.2022</ref> * 2022 - 140. üksik erioperatsioonide keskus<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №543/2022 Про відзначення почесною відзнакою «За мужність та відвагу». 1. Відзначити почесною відзнакою «За мужність та відвагу» 140 окремий центр спеціального призначення Сил спеціальних операцій Збройних Сил України, 29.07.2022</ref> == Varustus == * 2021. aastal kasutati sõidukina [[HMMWV]]-d.<ref>[https://armyinform.com.ua/2021/04/29/ochakivski-morski-kotyky-pryborkuyut-amerykansku-tehniku/ Очаківські «морські котики» приборкують американську техніку] (vaadatud: 27.08.2022)</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://zn.ua/UKRAINE/komandir-8-polka-specnaza-naznachen-zamkomanduschego-sil-specialnyh-operaciy-323016_.html Командир 8 полка спецназа назначен замкомандущего Сил специальных операций] - ZN.UA, 07.07.2019, 11:35 *[https://lb.ua/society/2020/01/05/446479_silah_spetsoperatsiy_vsu_sozdali.html В Силах спецопераций ВСУ создали авиаэскадрилью] - Lb.ua, 05.01.2020 [[Kategooria:Eriüksused]] [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] csmjakd23yyfpq0rw25pv8jddpf6cft Abertay Ülikool 0 554050 6184295 5879491 2022-08-27T16:35:11Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Abertay ülikool]] pealkirja [[Abertay Ülikool]] alla wikitext text/x-wiki [[File:Abertay Kidd building.jpg|pisi|Abertay ülikool]] '''Abertay ülikool''' (ka '''Abertay Dundee ülikool'''; inglise keeles ''Abertay University'') on [[ülikool]] [[Šotimaa]]l [[Dundee]]s. Kõrgkool asutati [[1884]]. Ülikooli staatuse sai kool 1994. Ülikoolis õpib üle 3800 üliõpilase. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.abertay.ac.uk/ Koduleht] {{Suurbritannia ülikoolid}} [[Kategooria:Šotimaa ülikoolid]] [[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]] ksvjf0jpf44f0c91uo76rkokif5h2ne Exeteri Ülikool 0 554169 6184270 5879065 2022-08-27T16:29:44Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Exeteri ülikool]] ümbersuunamise [[Exeteri Ülikool]] asemele wikitext text/x-wiki [[Fail:Exeposé Logo 2012 - present (cropped).jpg|pisi|Logo]] '''Exeteri ülikool''' (inglise keeles ''University of Exeter'') on [[ülikool]] [[Suurbritannia]]s [[Exeter]]is. Ülikool asutati [[1955]]. Ülikoolis õpib üle 22 000 üliõpilase (2016). == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.exeter.ac.uk/ Koduleht] {{Suurbritannia ülikoolid}} [[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]] fu8u0h3hsvx4zbffszil8n5pf0bve7j Southamptoni Ülikool 0 554229 6184282 5879099 2022-08-27T16:32:18Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[Fail:University of Southampton Logo.svg|pisi|Logo]] '''Southamptoni Ülikool''' (inglise keeles ''University of Southampton'') on [[ülikool]] [[Suurbritannia]]s [[Southampton]]is. Ülikool asutati [[1952]]. 2016. aastal õppis seal üle 25 000 tudengi. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.southampton.ac.uk/ Koduleht] {{Suurbritannia ülikoolid}} [[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]] alnskmozt1m6dfn7raphqmlerhyrtp3 Cardiffi Ülikool 0 554853 6184307 5879497 2022-08-27T16:39:56Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Cardiffi ülikool]] ümbersuunamise [[Cardiffi Ülikool]] asemele wikitext text/x-wiki [[File:Shield of the University of Cardiff.svg|pisi|Cardiffi ülikooli vapp]] '''Cardiffi ülikool''' (kõmri keeles ''Prifysgol Caerdydd'', inglise keeles ''Cardiff University'') on [[ülikool]] [[Wales]]is [[Cardiff]]is. Ülikool asutati [[1883]]. aastal nimega University College of South Wales and Monmouthshire. Ülikoolis õpib üle 31 000 üliõpilase (2016). == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.cardiff.ac.uk/ Koduleht] {{Suurbritannia ülikoolid}} [[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]] [[Kategooria:Wales]] rqejy2hsg0v3r7h7mb9b980xt7xr7md 6184310 6184307 2022-08-27T16:40:39Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[File:Shield of the University of Cardiff.svg|pisi|Cardiffi Ülikooli vapp]] '''Cardiffi Ülikool''' (kõmri keeles ''Prifysgol Caerdydd'', inglise keeles ''Cardiff University'') on [[ülikool]] [[Wales]]is [[Cardiff]]is. Ülikool asutati [[1883]]. aastal nimega University College of South Wales and Monmouthshire. 2016. aastal õppis seal üle 31 000 üliõpilase. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.cardiff.ac.uk/ Koduleht] {{Suurbritannia ülikoolid}} [[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]] [[Kategooria:Wales]] dkztua1tnqzqe7niikvn0q4m1lz8h3z Kingstoni Ülikool 0 557477 6184275 5879092 2022-08-27T16:30:59Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kingston University logo.svg|pisi|Logo]] '''Kingstoni Ülikool''' (inglise keeles ''Kingston University'') on [[ülikool]] [[Suurbritannia]]s [[London]]is. Õppeasutus asutati [[1899]] (tehnikainstituut). Ülikooli staatuse sai 1992. Ülikoolis õpib üle 19 000 üliõpilase (2016). == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.kingston.ac.uk/ Koduleht] {{Suurbritannia ülikoolid}} [[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]] [[Kategooria:London]] t9xpb8i5gzym7ortv50zwm3id2kw5f5 Essexi Ülikool 0 557627 6184266 5879096 2022-08-27T16:28:50Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Essexi ülikool]] ümbersuunamise [[Essexi Ülikool]] asemele wikitext text/x-wiki [[Fail:University-of-essex-colchester-campus.jpg|pisi|Panoraamvaade ülikoolile]] '''Essexi ülikool''' (inglise keeles ''University of Essex'') on [[ülikool]] [[Inglismaa]]l [[Essex]]is. Ülikool asutati [[1965]]. Ülikoolis õpib üle 14 000 üliõpilase (2017). == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.essex.ac.uk/ Koduleht] {{Suurbritannia ülikoolid}} [[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]] [[Kategooria:Essex]] 8b2y0n5xtenfebhhiiczi9yf933ap2o Leedsi Ülikool 0 558394 6184272 5879472 2022-08-27T16:30:27Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[File:Shield of the University of Leeds.svg|pisi|Leedsi Ülikooli vapp]] '''Leedsi Ülikool''' ([[inglise keel]]es ''University of Leeds'') on [[ülikool]] [[Suurbritannia]]s [[West Yorkshire]]'i linnkrahvkonnas [[Leeds]]is. Ülikool asutati [[1831]] meditsiinikoolina. Aastast 1904 kannab nime '''Leedsi Ülikool'''. Ülikoolis õpib üle 33 000 üliõpilase (2016). == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.leeds.ac.uk/ Koduleht] {{Suurbritannia ülikoolid}} [[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]] r8gbj0628vi1oeysn9l8ic4ypr2fo7t Lancasteri Ülikool 0 559599 6184300 5879091 2022-08-27T16:37:29Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lancaster University Courtyard.JPG|pisi|Ülikooli hoone]] '''Lancasteri Ülikool''' (inglise keeles ''Lancaster University'') on [[ülikool]] [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'i krahvkonnas [[Lancaster]]is. Ülikool asutati [[1964]]. 2016. aastal õppis seal üle 13 000 üliõpilase. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.lancaster.ac.uk/ Koduleht] {{Suurbritannia ülikoolid}} [[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]] jc8onvvx9l4e3cbr2uynajp6cvhdsi0 Lõuna-Eesti ralli 0 560292 6184208 5702166 2022-08-27T14:18:16Z Pelmeen10 17243 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Raissar-Tootsi.jpg|pisi|2006. aasta Lõuna-Eesti ralli. Roolis [[Andrus Raissar]]]] '''Lõuna-Eesti ralli''' on Eesti [[ralli]]<nowiki>võistlus</nowiki>, mis toimub [[Lõuna-Eesti]] radadel. Rallit korraldab RoadBook MTÜ.<ref name="autoralli.ee">https://autoralli.ee/kontakt (vaadatud 18.07.2019)</ref> 2018 toimus järjekorras 16. Lõuna-Eesti ralli.<ref name="autoralli.ee"/> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://lounaeestirally.ee/ Koduleht] *[https://www.ewrc-results.com/events/112-south-estonian-rally/ Lõuna-Eesti ralli] ewrc-results.com [[Kategooria:Autoralli]] [[Kategooria:Eesti autosport]] hg5njyfjcb6lm757ro0jhipgsut2mcw Garwolin 0 560911 6184352 5720983 2022-08-27T17:38:04Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Garwolin | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Garwolin | pilt = Urząd_Miasta_w_Garwolinie.JPG | pildiallkiri = Garwolini linnavalitsuse hoone | lipp = POL_Garwolin_flag.svg | lipu_link = [[Garwolini lipp]] | vapp = POL_Garwolin_COA.svg | vapi_link = [[Garwolini vapp]] | pindala = | elanikke = 17 602 (31.12.2019) | asendikaart = Poola }} '''Garwolin''' on linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Garwolini maakond|Garwolini maakonna]] halduskeskus. Garwolin asub [[Varssavi]] kesklinnast umbes 56 km kagus. Asulat on esmamainitud [[1369]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Garwolin;3904146.html Garwolin] Encyklopedia PWN</ref> Garwolin sai linnaõigused enne [[1423]]. aastat. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hävis 70% linnast.<ref>[https://garwolin.pl/historia/ Historia] Miasto Garwolin</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Masoovia vojevoodkonna linnad]] 80id3f2s1h6jlye2u1or0wt7hovod0v Newcastle'i Ülikool 0 560943 6184289 5879088 2022-08-27T16:33:55Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Newcastle'i ülikool]] ümbersuunamise [[Newcastle'i Ülikool]] asemele wikitext text/x-wiki [[Fail:Ncle Union 2012.jpg|pisi|Ülikooli hoone]] '''Newcastle'i ülikool''' (inglise keeles ''Newcastle University'') on [[ülikool]] [[Inglismaa]]l [[Newcastle upon Tyne]]'is. Ülikool asutati [[1834]] (meditsiini- ja kirurgiakool). Ülikoolis õpib üle 24 000 üliõpilase (2016). == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.ncl.ac.uk/ Koduleht] {{Suurbritannia ülikoolid}} [[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]] rgij42ogslmps9swmw32ii33sbhjcdm 6184292 6184289 2022-08-27T16:34:19Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ncle Union 2012.jpg|pisi|Ülikooli hoone]] '''Newcastle'i Ülikool''' (inglise keeles ''Newcastle University'') on [[ülikool]] [[Inglismaa]]l [[Newcastle upon Tyne]]'is. Ülikool asutati [[1834]] (meditsiini- ja kirurgiakool). 2016. aastal õppis seal üle 24 000 üliõpilase (2016). == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.ncl.ac.uk/ Koduleht] {{Suurbritannia ülikoolid}} [[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]] st94vc8cwidcw2ddu48qwqtwu65p6hf Northumbria Ülikool 0 560950 6184283 5879481 2022-08-27T16:33:09Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Northumbria ülikool]] ümbersuunamise [[Northumbria Ülikool]] asemele wikitext text/x-wiki [[File:Northumbria University Logo.png|pisi|Northumbria Ülikooli logo]] '''Northumbria ülikool''' (inglise keeles ''Northumbria University'') on [[ülikool]] [[Inglismaa]]l [[Newcastle upon Tyne]]'is. [[1894]] asutati Rutherfordi tehnikakolledž (Rutherford College of Technology). 1992 sai õppeasutus ülikooli staatuse. Ülikoolis õpib üle 26 000 üliõpilase (2016). == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.northumbria.ac.uk Koduleht] {{Suurbritannia ülikoolid}} [[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]] taptv8or2aanxtcjibyrvks56x7h7m4 6184286 6184283 2022-08-27T16:33:29Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[File:Northumbria University Logo.png|pisi|Northumbria Ülikooli logo]] '''Northumbria Ülikool''' (inglise keeles ''Northumbria University'') on [[ülikool]] [[Inglismaa]]l [[Newcastle upon Tyne]]'is. [[1894]] asutati Rutherfordi tehnikakolledž (Rutherford College of Technology). 1992 sai õppeasutus ülikooli staatuse. Ülikoolis õpib üle 26 000 üliõpilase (2016). == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.northumbria.ac.uk Koduleht] {{Suurbritannia ülikoolid}} [[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]] mteou6ukebzkd8u516x31eg8e464578 Plymouthi Ülikool 0 561826 6184301 5879075 2022-08-27T16:37:49Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Plymouthi ülikool]] ümbersuunamise [[Plymouthi Ülikool]] asemele wikitext text/x-wiki [[Fail:University of Plymouth Arts Block.jpg|pisi|Ülikooli hoone]] '''Plymouthi ülikool''' (inglise keeles ''University of Plymouth'') on [[ülikool]] [[Inglismaa]]l [[Plymouth]]is. [[1862]] asutati navigatsioonikool (''School of Navigation''). 1992 sai õppeasutus ülikooli staatuse. Ülikoolis õpib üle 23 000 üliõpilase. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.plymouth.ac.uk/ Koduleht] {{Suurbritannia ülikoolid}} [[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]] seslwcig4pfxuwdjy3st944w7trefxn 6184303 6184301 2022-08-27T16:38:07Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[Fail:University of Plymouth Arts Block.jpg|pisi|Ülikooli hoone]] '''Plymouthi Plikool''' (inglise keeles ''University of Plymouth'') on [[ülikool]] [[Inglismaa]]l [[Plymouth]]is. [[1862]]. aastal asutati navigatsioonikoolina (''School of Navigation''). 1992 sai õppeasutus ülikooli staatuse. Ülikoolis õpib üle 23 000 üliõpilase. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.plymouth.ac.uk/ Koduleht] {{Suurbritannia ülikoolid}} [[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]] qk01a947f8ywb0e258rtx7rkgfey88d 6184312 6184303 2022-08-27T16:42:14Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[Fail:University of Plymouth Arts Block.jpg|pisi|Ülikooli hoone]] '''Plymouthi Ülikool''' (inglise keeles ''University of Plymouth'') on [[ülikool]] [[Inglismaa]]l [[Plymouth]]is. [[1862]]. aastal asutati navigatsioonikoolina (''School of Navigation''). 1992 sai õppeasutus ülikooli staatuse. Ülikoolis õpib üle 23 000 üliõpilase. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.plymouth.ac.uk/ Koduleht] {{Suurbritannia ülikoolid}} [[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]] 2d8tlivlt9as7rwnt5pb7vi48mhlatw Portsmouthi Ülikool 0 561833 6184276 5879076 2022-08-27T16:31:21Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Portsmouthi ülikool]] ümbersuunamise [[Portsmouthi Ülikool]] asemele wikitext text/x-wiki [[Fail:UoP 2017 Logo.jpg|pisi|Logo]] '''Portsmouthi ülikool''' (inglise keeles ''University of Portsmouth'') on [[ülikool]] [[Inglismaa]]l [[Portsmouth]]is. Ülikool asutati [[1869]]. Ülikoolis õpib üle 23 000 üliõpilase (2016). == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.port.ac.uk/ Koduleht] {{Suurbritannia ülikoolid}} [[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]] k3sdgvrycsn4lq2ijhoacwwk3zgcgf4 Henri Edmond Cross 0 568599 6184313 6063946 2022-08-27T16:42:33Z Velirand 67997 + järjestusmall wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = | Nimi = Henri-Edmond Cross | Pilt = Henri-Edmond-Cross-Self-portrait.jpg | Pildisuurus = | Pildi info =Henri-Edmond Cross maalil "Autoportree sigariga" (1880) | Sünninimi = Henri-Edmond-Joseph Delacroix | Sünniaeg = [[20. mai]] [[1856]] | Sünnikoht = [[Douai]], [[Prantsusmaa]] | Surmaaeg = [[16. mai]] [[1910]] | Surmakoht = [[Saint-Clair]], Prantsusmaa | Rahvus =prantslane | Tegevusala =maalikunst, graafika, joonistamine | Kunsti õppinud =[[École des Beaux-Arts]] | Kunstivool =[[neoimpressionism]], [[divisionism]], [[puäntillism]] | Tuntud teoseid ="Mees paadiga" (<i>Homme à la barque</i>)<br>"Sinine paat" (<i>La barque bleue</i>, 1899)<br>"Pärastlõuna Pardigonis" (<i>Après-midi à Pardigon</i>, 1907) | Patroonid = | Mõjutatud =[[Claude Monet]] | Mõjutanud =[[Henri Matisse]],<br>[[André Derain]],<br>[[Henri Manguin]],<br>[[Charles Camoin]],<br>[[Albert Marquet]] | Auhinnad = | Kodulehekülg = |autogramm=Baigneuses dit aussi la joyeuse baignade Henri-Edmond Cross (4).jpg}}[[Fail:Henri-edmond cross, madame hector france, 1891, 01.JPG|pisi|"''Madame'' Hector France'i portree" (1891; [[Orsay muuseum]])|alt=|268x268px]]'''Henri-Edmond Cross''' (sünninimi '''Henri-Edmond-Joseph Delacroix'''<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://www.theartstory.org/artist/cross-henri-edmond/life-and-legacy/|pealkiri=Biography of Henri-Edmond Cross|väljaanne=The Art Story|aeg=|vaadatud=9. novembril 2019}}</ref>; [[5. mai|20. mai]] [[1856]] [[Douai]], [[Prantsusmaa]] – [[16. mai]] [[1910]] Saint-Clair, Prantsusmaa) oli prantsuse [[Neoimpressionism|neoimpressionistlik]] kunstnik.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=http://www.henriedmondcross.org/|pealkiri=Henri Edmond Cross|väljaanne=Henriedmondcross.com|aeg=|vaadatud=9. novembril 2019}}</ref> Neoimpressionism tekkis 19. sajandi lõpus Prantsusmaal reaktsioonina [[Impressionism|impressionismi]] ebatäpsuse ja spontaansuse vastu. Neoimpressionistid lähtusid loomingus teaduslikust valguse- ja värvikasutusest.<ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=https://www.britannica.com/art/divisionism|pealkiri=Divisionism|väljaanne=Britannica|aeg=|vaadatud=10. novembril 2019}}</ref><ref name=":1" /> Cross suunas neoimpressionismi nn teist põlvkonda. Tal oli suur mõju [[Henri Matisse]]'ile ning ta mängis tähtsat rolli [[Fovism|fovismi]] kujunemises. == Elukäik == Henri-Edmond-Joseph Delacroix sündis 20. mail 1856 Prantsusmaa põhjaosas Douai linnas. Tema vanemad olid prantsuse seikleja Alcide Delacroix ja inglane Fanny Woollett<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://gw.geneanet.org/garric?lang=en&n=delacroix&oc=0&p=alcide|pealkiri=Alcide Delacroix|väljaanne=Geneanet|aeg=|vaadatud=9. novembril 2019}}</ref> ning ta oli pere ainuke laps.<ref name=":2" /> Perekond elas Douais 1865. aastani ning kolis siis [[Belgia]] piiri lähedale [[Lille]]'i.<ref name=":2" /> Seal märkas tema vanaonu poeg dr Auguste Soins poisi kunstiannet ning rahastas joonistamis- ja maalimiskoolitust [[Akadeemiline kunst|akadeemilise]] kunstniku [[Carolus-Duran|Carolus-Durani]] juures.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=http://www.parisartstudies.com/index.php?option=com_content&task=view&id=452&Itemid=1|pealkiri=Henri Cross and the Neo-Impressionists|väljaanne=Parisandstudies.com|aeg=|vaadatud=}}</ref> 1875. aastal suundus Cross [[Pariis|Pariisi]] ning õppis mõnda aega [[Realism (kunst)|realistist]] maalikunstniku ja graafiku [[François Bonvin|François Bonvini]] juures.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.nationalgalleries.org/art-and-artists/artists/francois-bonvin|pealkiri=François Bonvin|väljaanne=National Galleries Scotland|aeg=|vaadatud=1. detsembril 2019}}</ref> 1878. aastal naasis ta Lille'i ning astus disaini- ja arhitektuurikooli (''Écoles Académiques de Dessin et d'Architecture''), kus teda juhendas maalikunstnik ja maaliõpetaja [[Alphonse Colas]]. 1881. aastal kolis ta taas Pariisi, kus hakkas õppima [[École des Beaux-Arts|École des Beaux-Artsis]] ja tegi koostööd teise Lille'ist pärit kunstniku [[Émile Dupont-Zipcy|Émile Dupont-Zipcyga]].<ref name=":2" /> === Varane periood === 1881. aastal keskendus ta maalimisele ja eksponeeris oma teoseid esimest korda [[Salong (Pariis)|Pariisi Salongis]].<ref name=":2" /> Ta muutis perekonnanime inglispäraseks Crossiks, et teda ei aetaks segamini [[Romantism|romantistliku]] maalikunstniku [[Eugène Delacroix]]'ga.<ref name=":3" /> Sellesse loomeaega jäävatest teostest ei paista silma ainuüksi akadeemiline ettevalmistus, vaid ka realistidest õpetajate sügav mõju: portreedes ja vaikeludes domineerib tume realistlik tonaalsus.<ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Russell T. Clement, Annick Houzé|pealkiri=Neo-impressionist painters: A sourcebook on Georges Seurat, Camille Pissarro, Paul Signac, Théo Van Rysselberghe, Henri Edmond Cross, Charles Angrand, Maximilien Luce, and Albert Dubois-Pillet|aasta=1999|koht=Westport, Conn.|kirjastus=Greenwood Press|lehekülg=289|isbn=0313303827}}</ref> 1882. aastal reisi Cross koos perega Lõuna-Prantsusmaale [[Alpes-Maritimesi departemang|Alpes-Maritimes]]'i, kus tutvus [[Paul Signac]]<nowiki/>i ja [[Claude Monet]]'ga. Seal ta hakkas maastikke maalima ja ta pildid muutusid üldiselt heledamaks nagu impressionistidel (seal loodud maalides on väga nähtav Monet' mõju).<ref name=":2" /> 1884. aastal oli Cross üks Sõltumatute Kunstnike Seltsi (''Société des Artistes Indépendants'') kaasasutajatest<ref name=":4">{{Netiviide|autor=|url=http://www.henri-edmond-cross.com/|pealkiri=Henri-Edmond Cross|väljaanne=Art Directory|aeg=|vaadatud=12. jaanuaril 2022}}</ref><ref name=":2" /> ning 1891. aastal valiti ta selle asepresidendiks. Seltsi kaudu tutvus ta seltsi kaasasutaja ja neoimpressionismile aluse panija [[Georges Seurat|Georges Seurat']]<ref name=":4" /> ja teiste neoimpressionistidega. 1884. aasta mais võttis Cross osa Sõltumatute Kunstnike Salongi esimesest näitusest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.freeart.com/gallery/c/cross/crossbio.html|pealkiri=Henri-Edmond Cross (Delacroix) Biography|väljaanne=Freeart.com|aeg=|vaadatud=10. novembril 2019}}</ref> Kuigi Sõltumatute Kunstnike Seltsi seostati neoimpressionismiga, liikus Cross selle stiili poole astmeliselt. Ta värvipalett muutus impressionismile omaste värvidega töötades heledamaks ning ta maalis vabas õhus. 1880. aastate lõpus olid ta puhtad maastikumaalides tuntavad Monet' ja [[Camille Pissarro]] mõjud. 1887. aastal ta muutis oma nime veel kord – Henri-Edmond Crossiks, et teda ei aetaks segamini skulptor [[Henry Cross|Henry Crossiga]].<ref name=":3" /> 1891. aastal hakkas Cross maalima neoimpressionistlikus stiilis. Esialgu olid ta maalid [[Divisionism|divisionistlikud]]: värvid olid eraldatud üksikuteks täppideks, mis optiliselt segunevad.<ref name=":6" /> Selle näiteks on tema esimene pilt "''Madame'' Hector France'i portree" (1891), millel ta kujutas tulevast abikaasat Irma Clare'i.<ref name=":2" /> Hiljem eelistas ta neoimpressionistide seas kasutatavat [[Puäntillism|puäntillismi]], mille korral on rõhk täppidega vormi andmisel.<ref name=":6" /> Neoimpressionistidega ei olnud Cross seotud ainult joonistamise stiili kaudu. Sõltumatute Kunstnike Seltsi liikmed olid suuremas osas [[Anarhism|anarhistid]] ning Cross jagas nende ideid.<ref name=":2" /><ref name=":5" /> 1896. aastal avaldas ta anarhistlikus ajakirjas Les Temps Nouveaux anonüümselt lito "Rändaja" ("L'Errant"), mis kujutab tee ääres istuvat meest, taamal inimesed, kes viskavad tulle riigi sümboleid.<ref>{{Netiviide|url=https://collection.blantonmuseum.org/objects-1/info?query=Portfolios%3D%22307%22%20and%20Creation_Place2%3D%22French%22&page=5|pealkiri=L'Errant (The Wanderer), from Les Temps nouveaux (The New Times)|väljaanne=Blanton Museum of Art|vaadatud=14. jaanuaril 2022}}</ref> Ta kujutas ka stseene [[Utoopia|utoopilisest]] maailmast, mis anarhismi tulemusena sünnib. === Hilisemad teosed ja pärand === Cross oli 1883. aastast talvitunud Prantsusmaa lõunaosas, kuid 1891. aastaks kolis ta [[reuma]] tõttu püsivalt [[Le Lavandou]] lähedale Cabassoni.<ref name=":2" /> Hiljem kolis ta Saint-Clairi, kus veetis ülejäänud elu.<ref name=":3" /> 1892. aastal kolis tema parim sõber Signac tema lähedusse [[Saint-Tropez]]'sse. Saint-Tropez's võtsid kaks kunstnikku vastu külalisi, peamiselt kunstnikke. Cross kohtus teiste hulgas ka Henri Matisse'i ja [[André Derain|Andre Derainiga]].<ref name=":2" /> Nendel kohtumistel oli suur mõju Matisse'ile ning selle tulemusena ta maalis teose "Luxe, calme et volupté" (1904). <ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/seni/hd_seni.htm#|pealkiri=Georges Seurat (1859–1891) and Neo-Impressionism|väljaanne=Metropolitan Museum|aeg=|vaadatud=10. novembril 2019}}</ref> Sellel pildil on nähtav puäntillismi mõju, kuid värv on tugevam.<ref>{{Netiviide|autor=Beth Harris, Steven Zucker|url=https://smarthistory.org/henri-matisse-luxe-calme-et-volupte/|pealkiri=Henri Matisse, Luxe, calme et volupté|väljaanne=Smarthistory.org|aeg=|vaadatud=30. novembril 2019}}</ref> [[Fail:Henri Edmond Cross Hafenszene.jpg|pisi|"Sadamastseen" (u 1910)]] Saint-Tropez's tegelesid Signac ja Cross uue neoimpressionismi tehnika loomisega, mis sarnanes puäntillismiga, kuid kus kasutati laiemaid ja tugevamaid pintslitõmbeid, katmata lõuendit ühtlaselt,<ref name=":2" /> mille tulemusena tekkis omanäoline eraldatud värvide mosaiik. Seda nimetatakse neoimpressionismi teiseks põlvkonnaks, millel oli hiljem mõju fovismi<ref name=":5" /> ja [[Kubism|kubismi]] arengule.<ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Russell T. Clement, Annick Houzé|pealkiri=Neo-impressionist painters: A sourcebook on Georges Seurat, Camille Pissarro, Paul Signac, Théo Van Rysselberghe, Henri Edmond Cross, Charles Angrand, Maximilien Luce, and Albert Dubois-Pillet|aasta=1999|koht=Westport, Conn.|kirjastus=Greenwood Press|lehekülg=289|isbn=0313303827}}</ref> Lõuna-Prantsusmaal resideerides külastas Cross igal aastal Pariisi, kus ta teoseid eksponeeriti Sõltumatute Kunstnike Salongis.<ref name=":5">{{Netiviide|autor=Juan Á. López-Manzanares|url=https://www.museothyssen.org/en/collection/artists/cross-henri-edmond|pealkiri=Henri-Edmond Cross|väljaanne=Thyssen-Bornemisza Museo Nacional|aeg=|vaadatud=10. novembril 2019}}</ref> Tema esimene isikunäitus toimus 1905. aastal Druet' galeriis Pariisis,<ref name=":2" /><ref name=":3" /> kus eksponeeriti 30 maali ja 30 akvarelli.<ref>{{Raamatuviide|autor=Russell T. Clement, Annick Houzé|pealkiri=Neo-impressionist painters: A sourcebook on Georges Seurat, Camille Pissarro, Paul Signac, Théo Van Rysselberghe, Henri Edmond Cross, Charles Angrand, Maximilien Luce, and Albert Dubois-Pillet|aasta=1999|koht=Westport, Conn.|kirjastus=Greenwood Press|lehekülg=293|isbn=0313303827}}</ref> Viimased viis eluaastat olid väga viljakad: ta maalis palju ja edukalt (nii kunstiliselt kui ka rahaliselt) ning esines paljudel näitustel. Ta kolmas isikunäitus toimus Bernheimi galeriis, kust ta teoseid ostsid belgia kollektsionäär [[Octave Maus]] ja vene kollektsionäär [[Ivan Morozov]].<ref name=":3" /> Crossi vaevasid kogu elu terviseprobleemid. Juba 1880. aastate alguses tekkisid tal probleemid silmadega ja 1900. aastatel muutusid need tõsisemaks. Lisandus ka artriit.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jane Turner, Martha Ward|pealkiri=The Grove dictionary of art: From Monet to Cézanne: Late 19th-century French artists|aasta=2000|koht=New York|kirjastus=St. Martin's Press|lehekülg=124|isbn=0312229712}}</ref> 1909. aastal raviti Crossil Pariisis [[Vähk (haigus)|vähki]]. 1910. aasta jaanuaris naasis ta Saint-Clairi ning suri viis kuud hiljem, 16. mail 53 aasta vanuses.<ref name=":3" /><ref name=":5" /> Ta on maetud Le Lavandou kalmistule.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tombes-sepultures.com/crbst_1021.html|pealkiri=CROSS Henri-Edmond|väljaanne=Tombes Sépultures dans les Cimetières et Autres Lieux|vaadatud=14. jaanuaril 2022}}</ref> == Galerii == <gallery perrow="5"> Fail:Henri-Edmond Cross - The Evening Air - Google Art Project.jpg|"Õhtune õhk" ("L'Air du soir", 1893; [[Orsay muuseum]]) Fail:Henri-Edmond Cross, 1893, La ferme, soir (The farm, evening) oil on canvas, 65.0 x 92.0 cm, Private collection, Paris.JPG|"Farm, õhtu" ("La ferme, soir", 1893; erakogu) Fail:Henri Edmond Cross - Two Women by the Shore, Mediterranean - BF436 - Barnes Foundation.jpg|"Kaks naist kaldal, Vahemeri" ("Deux femmes au bord de la mer, Méditerranée", 1896; Barnes Foundationi kogu) Fail:Henri Edmond Cross - Sunset on the Lagoon, Venice - Google Art Project.jpg|"Päikeseloojang Veneetsia laguunis" ("Coucher de soleil sur la lagon venise", 1898–1903; Museum of Fine Arts [[Houston|Houstonis]]) Fail:Henri Edmond Cross - Regatta in Venice - 58.17 - Museum of Fine Arts.jpg|"Regatt Veneetsias" ("Carnaval Venice", 1903–1904; Museum of Fine Arts Houstonis) Fail:Henri Edmond Cross ponte san trovaso.JPG|"Ponte San Trovaso" (1902–1905; Kröller-Müller Museum [[Otterlo|Otterlos]]) Fail:Henri Edmond Cross - Kap Layet-um 1904.jpg|"Kap Layet" (1904; [[Grenoble]]'i muuseum) Fail:La fuite des nymphes.jpg|"Nümfide põgenemine" ("La Fuite des nymphes", 1906; Orsay muuseum) Fail:Henri Edmond Cross - Une clairière en Provence (Étude) - Google Art Project.jpg|"Provence'i lagendik (etüüd)" ("Une clairière en Provence (Étude)", 1906; [[Iisraeli Muuseum]]) Fail:Cross-Le-Bois-Annonciade.jpg|"Mets" ("Le Bois", 1906–1907; Musée de l'Annonciade Saint-Tropez's) Fail:Dormeuse nue dans la clairière, Cross.jpg|"Magav akt lagendikul" ("Dormeuse nue dans la clairière", 1907; Grenoble'i muuseum) Fail:Henri-Edmond Cross, 1908, Les cyprès à Cagnes, oil on canvas, 81 x 100 cm, Musée d'Orsay, Paris.jpg|"Küpressid Cagnes's" ("Les cyprès à Cagnes", 1908; Orsay muuseum) Fail:Bemberg Fondation Toulouse - Homme à la barque - Henri-Edmond Cross - Huile sur panneau.jpg|"Mees paadiga" ("Homme à la barque"; Fondation Bemberg) </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.henriedmondcross.org/the-complete-works.html Henri-Edmond Crossi teoste galerii]. ''Henry Edmond Cross. The Complete Works''. <small>(inglise keeles)</small> {{JÄRJESTA:Cross, Henri Edmond}} [[Kategooria:Prantsusmaa maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1856]] [[Kategooria:Surnud 1910]] 2b03cqmwa7wr4ymv9m6j7td2tlej9p0 Koroonapandeemia Soomes 0 579368 6184574 6180369 2022-08-28T06:48:00Z Pietadè 41543 /* Statistika */ Surmajuhtumite vanuseline jaotus (25. VIII 2022) wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Haiguspuhang |nimetus=Koroonapandeemia Soomes |osa=Osa [[Koroonapandeemia|üleilmsest koroonapandeemiast]] |kujutis = COVID-19 per capita cases map of Finland.svg |pildi_laius = 180px |pildiallkiri = COVID-19 esinemissagedus Soomes |kujutis2 =COVID-19 per capita deaths map of Finland.svg |pildi2_laius = 180px |pildiallkiri2 = Surmajuhtumite arv inimese kohta |haigus = [[COVID-19]] |viirus= [[SARS-CoV-2]] |kestus = 28. jaanuar 2020 – |asukoht = {{pisilipp|Soome}} |esmajuht = [[Lapimaa]] |andmeaeg = |testituid = |nakatunuid = |surmi = |tervenenuid = |haiglaravil = |kriitilisi = |aktiivjuhud = |letaalsus= {{osakaal|5467|1250557|2}} <small>(18.08.2022)</small> |meetmed = [[eriolukord]] (16. märtsist) |haldusmeetmed = liikumis- ja kogunemispiirangud |markus = |commons = COVID-19 pandemic in Finland |veebileht = [https://thl.fi/fi/web/infektiotaudit-ja-rokotukset/ajankohtaista/ajankohtaista-koronaviruksesta-covid-19 Ajankohtaista koronaviruksesta] }} '''Koroonapandeemia Soomes''' on osa 2019. aasta sügisel [[Hiina]]st [[Wuhan]]ist alanud ja 2020. aasta märtsis [[pandeemia]]ks kasvanud kiiresti leviva [[SARS-CoV-2]] [[koroonaviirused|koroonaviiruse]] põhjustatud [[Koroonapandeemia|ülemaailmsest koroonapandeemiast]]. Esimene nakatumisjuhtum tuvastati [[Soome]]s 28. jaanuaril 2020. Nakatunu oli 32-aastane [[Hiina]]st [[Wuhan]]ist pärit naine.<ref>[https://yle.fi/uutiset/3-11181717 Suomen ensimmäinen koronavirustartunta varmistui, THL: Tapaus valitettava, mutta ei odottamaton], YLE, 29.1.2020</ref> [[16. märts]]il kuulutas valitsus välja [[eriolukord|eriolukorra]]. 19. märtsil keelas valitsuse kriisikomisjon alates 22. märtsist [[pendelränne|pendelrände]] Soome ja [[Eesti]] vahel. Samas ei muutnud Soome võimud pendelrände korda Soome piiridel [[Rootsi]] ja [[Norra]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1066641/soome-keelab-puhapaeva-sudaoost-pendelrande-eestist Soome keelab pühapäeva südaööst pendelrände Eestist] ERR Uudised, 20.03.2020.</ref> 20. märtsil suri esimene koroonaviirusega nakatunu. [[28. märts]]il eraldati [[Uusimaa]] maakond muust Soomest.<ref>[https://www.err.ee/1070018/soomes-pandi-uusimaa-maakond-lukku Soomes pandi Uusimaa maakond lukku] ERR, 28.03.2020</ref> 11. aprillil jõustus kuni 13. maini kehtestatud täiendav reisikeeld, mille kohaselt ei ole lubatud välismaalt laevaga saabuvatel reisijatel enam riiki siseneda.<ref>[https://www.err.ee/1075946/laupaeval-hakkas-kehtima-soome-sisenemise-piirang Laupäeval hakkas kehtima Soome sisenemise piirang] ERR Uudised, 11.04.2020.</ref> 15. aprillil lõpetas valitsus Uusimaa eraldamise muust Soomest.<ref>https://www.is.fi/politiikka/art-2000006475335.html</ref> ==Statistika== {{COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Soomes}} <div style="display:inline;float:left;margin:10;">{{Bar chart | title = Surmajuhtumite vanuseline jaotus (25. VIII 2022) | float = left | bar_width = 18 | width_units = em |label_type = Vanus | table_width =59 | data_type = Surmad / osakaal |data_max = 2000 |label1= 0–10 |data1= 0 |comment1= {{formatnum:{{#expr: (0*100/5577) round 2}} }}% |label2= 10–20 |data2= 0 |comment2= {{formatnum:{{#expr: (0*100/5577) round 2}} }}% |label3= 20–30 |data3= 20 |comment3= {{formatnum:{{#expr: (20*100/5577) round 2}} }}% |label4= 30–40 |data4= 31 |comment4= {{formatnum:{{#expr: (31*100/5577) round 2}} }}% |label5= 40–50 |data5= 70 |comment5= {{formatnum:{{#expr: (70*100/5577) round 2}} }}% |label6= 50–60 |data6= 174 |comment6= {{formatnum:{{#expr: (174*100/5577) round 2}} }}% |label7= 60–70 |data7= 455 |comment7= {{formatnum:{{#expr: (455*100/5577) round 2}} }}% |label8= 70–80 |data8= 1222 |comment8= {{formatnum:{{#expr: (1222*100/5577) round 2}} }}% |label9= 80+ |data9= 3595 |comment9= {{formatnum:{{#expr: (3595*100/5577) round 2}} }}% |label10= '''Kokku''' |data10= 5577 |comment10= {{formatnum:{{#expr: (5577*100/5577) round 2}} }}% |caption = '''Allikas''': [https://sampo.thl.fi/pivot/prod/en/epirapo/covid19case/fact_epirapo_covid19case?&row=sex-444328&column=ttr10yage-444309&filter=measure-492118 COVID-19 cases in the infectious diseases registry ]}} </div><br style="clear:left;" /> <div style="overflow-x:auto;"> {{Graph:Chart | width = 1200 | height = 200 | xAxisTitle = kuupäev | yAxisTitle = nakatanute arv | xAxisAngle = 45 | type = rect | showValues = offset:4 | x = 01.03,02.03,03.03,04.03,05.03,06.03,07.03,08.03,09.03,10.03,11.03,12.03,13.03,14.03,15.03,16.03,17.03,18.03,19.03,20.03,21.03,22.03,23.03,24.03,25.03,26.03,27.03,28.03,29.03,30.03,31.03,1.04,2.04,3.04,4.04,5.04,6.04,7.04,8.04,9.04,10.04,11.04,12.04,13.04,14.04,15.04,16.04,17.04,18.04,19.04,20.04,21.04,22.04,23.04,24.04,25.04,26.04,27.04,28.04,29.04,30.04,1.05,2.05,3.05,4.05,5.05,6.05,7.05,8.05,9.05,10.05,11.05,12.05,13.05,14.05,15.05 | y = 6,7,7,16,17,23,30,39,55,109,182,239,267,293,340,385,426,512,604,685,767,844,926,1024,1123,1227,1317,1388,1449,1565,1681,1828,1982,2181,2255,2361,2568,2772,2919,3032,3095,3170,3249,3350,3492,3542,3668,3788,3912,3967,4030,4176,4284,4409,4518,4613,4689,4759,4887,4992,5085,5179,5254,5327, 5412, 5573, 5673, 5738, 5880, 5959,6002,6024,6116,6181,6226 }} <em>Tuvastatud nakatunuid Soomes märts-mai 2020. Allikas: [https://experience.arcgis.com/experience/d40b2aaf08be4b9c8ec38de30b714f26]</em> </div><br style="clear:left;" /> [[Fail:Seututie 167 tarkastuspiste 2020-03-28 3.jpg|pisi|Politsei kontrollpunkt 28. märtsil 2020 [[Uusimaa]] maakonna ([[Myrskylä]] ja [[Orimattila]]) piiril.]] ==Viited== {{viited|allikad= <!-- <ref name="thl_fi">[https://thl.fi/fi/web/infektiotaudit-ja-rokotukset/ajankohtaista/ajankohtaista-koronaviruksesta-covid-19/tilannekatsaus-koronaviruksesta Tilannekatsaus koronaviruksesta]</ref> end tervenenute arv <ref name="yle3-11212596">[https://yle.fi/uutiset/3-11212596 Uusimmat tiedot koronaviruksesta: Espanjassa kuolleita vuorokaudessa 849, Suomessa varmistettu 71 uutta tartuntaa, Belgiassa kuoli 12-vuotias]</ref>--> }} == Välislingid == *[https://thl.fi/fi/web/infektiotaudit-ja-rokotukset/ajankohtaista/ajankohtaista-koronaviruksesta-covid-19/tilannekatsaus-koronaviruksesta Soome tervishoiu ja heaolu instituudi uudised koroonaviiruse levikust] {{COVID-19}} [[Kategooria:Koroonapandeemia riigiti|Soome]] [[Kategooria:21. sajand Soomes]] s813stztl1gqt9yzmu334ypi6d987j0 6184575 6184574 2022-08-28T06:49:51Z Pietadè 41543 /* Statistika */ wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Haiguspuhang |nimetus=Koroonapandeemia Soomes |osa=Osa [[Koroonapandeemia|üleilmsest koroonapandeemiast]] |kujutis = COVID-19 per capita cases map of Finland.svg |pildi_laius = 180px |pildiallkiri = COVID-19 esinemissagedus Soomes |kujutis2 =COVID-19 per capita deaths map of Finland.svg |pildi2_laius = 180px |pildiallkiri2 = Surmajuhtumite arv inimese kohta |haigus = [[COVID-19]] |viirus= [[SARS-CoV-2]] |kestus = 28. jaanuar 2020 – |asukoht = {{pisilipp|Soome}} |esmajuht = [[Lapimaa]] |andmeaeg = |testituid = |nakatunuid = |surmi = |tervenenuid = |haiglaravil = |kriitilisi = |aktiivjuhud = |letaalsus= {{osakaal|5467|1250557|2}} <small>(18.08.2022)</small> |meetmed = [[eriolukord]] (16. märtsist) |haldusmeetmed = liikumis- ja kogunemispiirangud |markus = |commons = COVID-19 pandemic in Finland |veebileht = [https://thl.fi/fi/web/infektiotaudit-ja-rokotukset/ajankohtaista/ajankohtaista-koronaviruksesta-covid-19 Ajankohtaista koronaviruksesta] }} '''Koroonapandeemia Soomes''' on osa 2019. aasta sügisel [[Hiina]]st [[Wuhan]]ist alanud ja 2020. aasta märtsis [[pandeemia]]ks kasvanud kiiresti leviva [[SARS-CoV-2]] [[koroonaviirused|koroonaviiruse]] põhjustatud [[Koroonapandeemia|ülemaailmsest koroonapandeemiast]]. Esimene nakatumisjuhtum tuvastati [[Soome]]s 28. jaanuaril 2020. Nakatunu oli 32-aastane [[Hiina]]st [[Wuhan]]ist pärit naine.<ref>[https://yle.fi/uutiset/3-11181717 Suomen ensimmäinen koronavirustartunta varmistui, THL: Tapaus valitettava, mutta ei odottamaton], YLE, 29.1.2020</ref> [[16. märts]]il kuulutas valitsus välja [[eriolukord|eriolukorra]]. 19. märtsil keelas valitsuse kriisikomisjon alates 22. märtsist [[pendelränne|pendelrände]] Soome ja [[Eesti]] vahel. Samas ei muutnud Soome võimud pendelrände korda Soome piiridel [[Rootsi]] ja [[Norra]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1066641/soome-keelab-puhapaeva-sudaoost-pendelrande-eestist Soome keelab pühapäeva südaööst pendelrände Eestist] ERR Uudised, 20.03.2020.</ref> 20. märtsil suri esimene koroonaviirusega nakatunu. [[28. märts]]il eraldati [[Uusimaa]] maakond muust Soomest.<ref>[https://www.err.ee/1070018/soomes-pandi-uusimaa-maakond-lukku Soomes pandi Uusimaa maakond lukku] ERR, 28.03.2020</ref> 11. aprillil jõustus kuni 13. maini kehtestatud täiendav reisikeeld, mille kohaselt ei ole lubatud välismaalt laevaga saabuvatel reisijatel enam riiki siseneda.<ref>[https://www.err.ee/1075946/laupaeval-hakkas-kehtima-soome-sisenemise-piirang Laupäeval hakkas kehtima Soome sisenemise piirang] ERR Uudised, 11.04.2020.</ref> 15. aprillil lõpetas valitsus Uusimaa eraldamise muust Soomest.<ref>https://www.is.fi/politiikka/art-2000006475335.html</ref> ==Statistika== {{COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Soomes}} ===Surmajuhtumite vanuseline jaotus=== <div style="display:inline;float:left;margin:10;">{{Bar chart | title = Surmajuhtumite vanuseline jaotus (25. VIII 2022) | float = left | bar_width = 17 | width_units = em |label_type = Vanus | table_width =59 | data_type = Surmad / osakaal |data_max = 2000 |label1= 0–10 |data1= 0 |comment1= {{formatnum:{{#expr: (0*100/5577) round 2}} }}% |label2= 10–20 |data2= 0 |comment2= {{formatnum:{{#expr: (0*100/5577) round 2}} }}% |label3= 20–30 |data3= 20 |comment3= {{formatnum:{{#expr: (20*100/5577) round 2}} }}% |label4= 30–40 |data4= 31 |comment4= {{formatnum:{{#expr: (31*100/5577) round 2}} }}% |label5= 40–50 |data5= 70 |comment5= {{formatnum:{{#expr: (70*100/5577) round 2}} }}% |label6= 50–60 |data6= 174 |comment6= {{formatnum:{{#expr: (174*100/5577) round 2}} }}% |label7= 60–70 |data7= 455 |comment7= {{formatnum:{{#expr: (455*100/5577) round 2}} }}% |label8= 70–80 |data8= 1222 |comment8= {{formatnum:{{#expr: (1222*100/5577) round 2}} }}% |label9= 80+ |data9= 3595 |comment9= {{formatnum:{{#expr: (3595*100/5577) round 2}} }}% |label10= '''Kokku''' |data10= 5577 |comment10= {{formatnum:{{#expr: (5577*100/5577) round 2}} }}% |caption = '''Allikas''': [https://sampo.thl.fi/pivot/prod/en/epirapo/covid19case/fact_epirapo_covid19case?&row=sex-444328&column=ttr10yage-444309&filter=measure-492118 COVID-19 cases in the infectious diseases registry ]}} </div><br style="clear:left;" /> ===Nakatunute arv=== <div style="overflow-x:auto;"> {{Graph:Chart | width = 1200 | height = 200 | xAxisTitle = kuupäev | yAxisTitle = nakatanute arv | xAxisAngle = 45 | type = rect | showValues = offset:4 | x = 01.03,02.03,03.03,04.03,05.03,06.03,07.03,08.03,09.03,10.03,11.03,12.03,13.03,14.03,15.03,16.03,17.03,18.03,19.03,20.03,21.03,22.03,23.03,24.03,25.03,26.03,27.03,28.03,29.03,30.03,31.03,1.04,2.04,3.04,4.04,5.04,6.04,7.04,8.04,9.04,10.04,11.04,12.04,13.04,14.04,15.04,16.04,17.04,18.04,19.04,20.04,21.04,22.04,23.04,24.04,25.04,26.04,27.04,28.04,29.04,30.04,1.05,2.05,3.05,4.05,5.05,6.05,7.05,8.05,9.05,10.05,11.05,12.05,13.05,14.05,15.05 | y = 6,7,7,16,17,23,30,39,55,109,182,239,267,293,340,385,426,512,604,685,767,844,926,1024,1123,1227,1317,1388,1449,1565,1681,1828,1982,2181,2255,2361,2568,2772,2919,3032,3095,3170,3249,3350,3492,3542,3668,3788,3912,3967,4030,4176,4284,4409,4518,4613,4689,4759,4887,4992,5085,5179,5254,5327, 5412, 5573, 5673, 5738, 5880, 5959,6002,6024,6116,6181,6226 }} <em>Tuvastatud nakatunuid Soomes märts-mai 2020. Allikas: [https://experience.arcgis.com/experience/d40b2aaf08be4b9c8ec38de30b714f26]</em> </div><br style="clear:left;" /> [[Fail:Seututie 167 tarkastuspiste 2020-03-28 3.jpg|pisi|Politsei kontrollpunkt 28. märtsil 2020 [[Uusimaa]] maakonna ([[Myrskylä]] ja [[Orimattila]]) piiril.]] ==Viited== {{viited|allikad= <!-- <ref name="thl_fi">[https://thl.fi/fi/web/infektiotaudit-ja-rokotukset/ajankohtaista/ajankohtaista-koronaviruksesta-covid-19/tilannekatsaus-koronaviruksesta Tilannekatsaus koronaviruksesta]</ref> end tervenenute arv <ref name="yle3-11212596">[https://yle.fi/uutiset/3-11212596 Uusimmat tiedot koronaviruksesta: Espanjassa kuolleita vuorokaudessa 849, Suomessa varmistettu 71 uutta tartuntaa, Belgiassa kuoli 12-vuotias]</ref>--> }} == Välislingid == *[https://thl.fi/fi/web/infektiotaudit-ja-rokotukset/ajankohtaista/ajankohtaista-koronaviruksesta-covid-19/tilannekatsaus-koronaviruksesta Soome tervishoiu ja heaolu instituudi uudised koroonaviiruse levikust] {{COVID-19}} [[Kategooria:Koroonapandeemia riigiti|Soome]] [[Kategooria:21. sajand Soomes]] 0onn1fy1f3bk9ufq54g6open6a4y5ll Negatiivne intress 0 580887 6184216 6135072 2022-08-27T15:00:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki [[Fail:EuriborChart12m3m1w.svg|pisi|Euribori areng ajaloolises vaates: 1 aasta (punane), 3 kuud (sinine) 1 nädal (roheline) ]] '''Negatiivne intress''' tähendab, et need, kes laenavad, saavad kasu, sest laenuandjad maksavad neile peale selle eest, et laenuvõtja võtab ta raha ja kohustub selle samas nominaalsummas määratud tähtajal tagasi maksma. See tähendab, et 0% juures kannab laenu väljastamise ja haldamise kulu laenuandja ning kui intressimäär muutub miinusmärgiliseks, siis maksab laenu andja laenu võtjale veel raha selle eest. Selline olukord tekib, kui raha omanikud on kaotanud usu selle raha jätkusuutlikkuse suhtes ning annavad raha kellelegi (näiteks riigile, mis ei saa minna pankrotti niikaua, kuni seal leidub veel maksumaksjaid), kes on olemas, ja suudab võetud laenu tagasi maksta uues vääringus. Reaalne intressimäär võib muutuda negatiivseks, kui laenuintress on küll positiivne, kuid kui raha enda väärtus langeb kiiremini [[Inflatsioon|(inflatsioon]]), siis muutub tegelik makse negatiivseks. Selline olukord valitses [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Suurbritannia|Suurbritannias]] pärast II maailmasõda 1945. aastast kuni 1970. aastate keskpaigani.<ref>[http://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2011/06/pdf/reinhart.pdf]"Financial Repression Redux (Reinhart, Kirkegaard, Sbrancia June 2011)". Imf.org. Retrieved 8 January 2018. (PDF)</ref><br />Rahapoliitika === Keskpanga rahapoliitika === [[Keskpank]] võib kehtestada negatiivse intressi [[Kommertspank|kommertspankade]] reservinõudeid ületavatele rahasummadele, mis seisavad keskpanga arvetel. Sellise kohustusega tahetakse sundida kommertspankasid oma raha hoiukontolt välja viima ning seda eraisikutele välja laenama. Kuid kui inimestel ja ettevõtjatel puudub usk homsesse toimetulekusse, siis ei ole nad valmis võtma riske ja raha laenama. Kui inimesed loobuvad lõbustustest ja piiravad ka igapäevast tarbimist, siis põhjustab see majanduse allakäigu ([[deflatsioon]]), millest pole võimalik enne välja tulla kui inimestes tekib taas usk helgesse tulevikku ja nad hakkavad kasutama nende käes olevat raha ka muule, kui on vaja igapäevaseks toimetulekuks. Rootsi Keskpank (Riksbank) kehtestas juulis. 2009. aastal hoiustatud rahasummadele 0,25% intressimäära ja üleöö hoiustele –0,25% intressimäära.<ref>"Repo rate table". Sveriges Riksbank. Archived from the original on 22 August 2013. Retrieved 21 August [https://web.archive.org/web/20181225192523/https://www.riksbank.se/en/Interest-and-exchange-rates/Repo-rate-table/%20 2013].</ref> Panga tehtud hilisemast uuringust selgus, et see ei tekitanud mingeid häireid finantsturgudel.<ref>Beechey, Meredith; Elmér, Heidi (30 September 2009). "The lower limit of the Riksbank's repo rate". Sveriges Riksbank. Retrieved 21 August 2013. (PDF)[http://www.riksbank.se/upload/Dokument_riksbank/Kat_publicerat/Ekonomiska&#x20;kommentarer/2009/ek_kom_no11_09eng.pdf]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> EKP ei ole vaatamata intressita raha kommertspankadele jagamisele suutnud majanduskriisist päriselt väljuda. Seetõttu kehtestas ta 2014. aastal kommertspankade üleliigsetele hoiustele negatiivse intressi –0,5%.<ref>Willim Sposato, Japan’s Topsy-Turvy Economy Is the United States’ Economic Future, Foreign Policy. 13.11.2019. Art.[https://foreignpolicy.com/2019/11/13/japan-economy-west-us-economic-future-trump-topsy-turvy/]</ref> Jaapani finants- ja kinnisvaramulli lõhkemine 1990. aastate alguses põhjustas majanduslanguse, millest riik pole välja suutnud tulla. Seetõttu kehtestas Jaapani Keskpank 2016. aastal negatiivse intressi (–0,1%).<ref>''Jonathan Soble. Japan’s Negative Interest Rates Explained'' .The New York Times. 20.09.2016, Art.[https://www.nytimes.com/2016/09/21/business/international/japan-boj-negative-interest-rates.html]</ref> Kuid reaalne negatiivne intressimäär võib olla ka keskpanga tavapärase poliitika elemendiks. Sellisel juhul on keskpanga eesmärgiks muuta raha säästmine ja hoiustamine kahjulikuks ning sundida eraisikuid investeerima oma vaba raha ettevõtlusse. Seda saab teha kas isiklikult ettevõtlusse paigutades või juba olemasolevate ettevõtete aktsiad ostes või ettevõtlusse investeerivate rahafondide osakuid ostes. Näiteks [[Euroopa Keskpank|EKP]] rahapoliitika ühe keskse eesmärgina sõnastatud 2% rahainflatsioon, on osa negatiivse intressi poliitikast, sest sellega vähendatakse hoiuarvele pandud raha väärtust nii, et 50 aasta pärast pole sellest enam midagi järgi (50 x 2% = 100%). === Kohalik rahapoliitika === Kohalikku raha võib rakendada algusest peale negatiivse intressiga – tähtajalisena, et võimendada selle käivet ning vältida selle kasutamist rikkuse kogumiseks ja võimusuhete rakendamiseks. Näiteks [[Silvio Gesell|Silvio Gesel]]<nowiki/>li poolt [[Austria]] [[Tirool|Tiroolis]] [[Wörgl]]<nowiki/>is 1932.–1933. aastal kasutusele võetud [[Alternatiivraha|kohalik vabaraha]] (''Freigeld'') jagati [[kopteriraha]] põhimõttel soovijatele tasuta välja, kuid sellele rakendati negatiivset intressi 0,13% kuus (''demurrage''), mis tähendas, et see oleks kaotanud väärtuse 34 aastaga. Linnavalitsus emiteeris vaid 5500 šillingit, kuid see jõudis ringelda 416 korda ning sellega toimus tehinguid 2 547 360 šillingi väärtuses ning investeeringute kogumaht kasvas eelmise aastaga võrreldes 219%! <ref>Lietaer, Bernard (2001). ''The Future of Money''. London: Random House. </ref> Antud juhul võib negatiivset intressi käsitleda „raha omamise ja hoidmise maksuna“ ja sel juhul ei pea raha emiteerija küsima eraldi tasu raha väljastamise eest. === Riigivõlakirjad === Pärast 2008. aasta [[Likviidsuskriis|likviidsuskriisi]] on osal Euroopa Liidu liikmesriikidest ([[Austria]], [[Madalmaade Kuningriik|Madalamaad]], [[Saksamaa]], [[Soome]], [[Šveits]], [[Taani|Taan]]<nowiki/>i ja 2020. aastal ka Eesti) õnnestunud müüa [[Võlakiri|võlakirju]] negatiivse intressimääraga, s.t raha laenajad on valmis laenatud raha eest peale maksma ehk lepivad sellega, et saavad tagasi vähem, kui nad välja laenasid.<ref>Wigglesworth, Robin (18 July 2012). "Schatz yields turn negative for first time". London. Financial Times.[https://www.ft.com/intl/cms/s/0/bd22fe1c-d0f1-11e1-8957-00144feabdc0.html#axzz22TvqCmZa]</ref> === Äriühingute võlakirjad === Samal põhjusel, s.t usalduse puudumisel valitseva valuuta suhtes, on kapitali omanikud valmis laenama raha negatiivse intressiga ka äriühingutele, kui riik annab neile oma tagatise. Sellist praktikat on laialdasemalt rakendanud [[Ameerika Ühendriigid]], [[Euroopa Liit]], [[Jaapan]] ja [[Suurbritannia]]. Näiteks müüs [[Nestlé|Nestle]] 2015. aastal oma AAA-reitinguga võlakirju negatiivse nominaalse intressiga. == Vaata ka == * [[Intress]] * [[Intressi keeld]] *[[Kopteriraha]] *[[Kvantitatiivne lõdvendamine]] * [[Rahapoliitika]] * [[Rahasüsteem]] == Viited == [[Kategooria:Rahandus]] pipj697aa8z3c0ni5vcppfkhl0ml4lv Koroonapandeemia kronoloogia Eestis 0 586882 6184473 6163066 2022-08-27T20:52:47Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Terviseameti külastus, 07.03.2020 --004.jpg|pisi|[[Terviseamet]]i külastus 7. märtsil 2020]] [[Fail:COVID-19-Estonia-log.svg|pisi|Nakatumiste ja surmade arvu muutumine pandeemiaperioodil]] '''Koroonapandeemia Eestis''' on osa [[Koroonapandeemia|ülemaailmsest koroonaviirushaiguse pandeemiast]], mis on põhjustatud kiiresti levivast [[SARS-CoV-2]] [[koroonaviirused|koroonaviirusest]]. See artikkel koondab kokku teavet pandeemia arengust. Veel detailsemalt on pandeemia kulgu kirjeldatud artiklites "[[Koroonapandeemia kronoloogia Eestis 2020. aastal]]", "[[Koroonapandeemia kronoloogia Eestis 2021. aastal]]" ja "[[Koroonapandeemia kronoloogia Eestis 2022. aastal]]". == Taust == {{Vaata|Koroonapandeemia}} 2019. aasta detsembris tuvastati [[Hiina]]s tundmatu viirushaiguse puhang. 9. jaanuaril anti teada, et kopsupõletiku puhanguga seoses kahtlustatakse uut tüüpi [[koroonaviirused|koroonaviirust]].<ref>[https://www.err.ee/1021814/hiinas-vallandunud-haiguspuhangu-pohjuseks-peetakse-uut-koroonaviirust "Hiinas vallandunud haiguspuhangu põhjuseks peetakse uut koroonaviirust"] ERR, 9. jaanuar 2020.</ref> Nakkuse päritolukohaks peeti [[Wuhan]]i elusloomade ja mereandide turgu.<ref name="reisiplaanid" /><ref>[https://www.err.ee/1096214/hiina-haiguste-kontrolli-keskus-viirus-ei-saanud-wuhani-turult-alguse "Hiina haiguste kontrolli keskus: viirus ei saanud Wuhani turult alguse"] ERR, 29. mai 2020.</ref> 14. jaanuaril hoiatas [[Terviseamet]] Hiinas leviva viiruse eest ja soovitas Hiinasse reisimisel sellega arvestada.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/hiina-reisimisel-tuleb-arvestada-wuhanis-leviva-koroonaviirusega "Hiina reisimisel tuleb arvestada Wuhanis leviva koroonaviirusega"] Terviseamet, 14. jaanuar 2020.</ref> Sama päeval jõudis Eesti meediasse teade, et [[Tai]]s diagnoositi ühel hiinlannal viirus, mille puhul kahtlustatakse esimest koroonaviiruse juhtumit väljaspool Hiinat.<ref name="valjaspool-hiinat">[https://www.err.ee/1023885/valjaspool-hiinat-tuvastati-esimene-uue-koroonaviiruse-juhtum "Väljaspool Hiinat tuvastati esimene uue koroonaviiruse juhtum"] ERR, 14. jaanuar 2020.</ref> Sel ajal oli haigus diagnoositud rohkem kui 40 inimesel ning üks inimene oli sellesse surnud.<ref name="valjaspool-hiinat" /> 22. jaanuaril teatas ka Terviseamet viiruse levimistest väljapoole Hiinat.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/uus-koroonaviirus-levib-hiinast-valjapoole "Uus koroonaviirus levib Hiinast väljapoole"] Terviseamet, 22. jaanuar 2020.</ref> 23. jaanuaril hakkas Terviseamet viiruse kohta avaldama igapäevaseid ülevaateid ja hindas Eestis nakatumise riski väga väikeseks.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/2019-ncov-ametlikud-andmed-23012019 "2019-nCOV ametlikud andmed 23.01.2020"] Terviseamet, 23. jaanuar 2020.</ref> 25. jaanuaril soovitas Terviseamet inimestel oma Hiinat puudutavad reisiplaanid üle vaadata<ref name="reisiplaanid">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/uue-koroonaviiruse-leviku-valguses-tuleks-oma-reisiplaanid-ule-vaadata "Uue koroonaviiruse leviku valguses tuleks oma reisiplaanid üle vaadata"] Terviseamet, 25. jaanuar 2020.</ref> ja 27. jaanuaril andis [[Välisministeerium]] soovituse vältida reisimist Hiinasse [[Hubei]] provintsi.<ref>[https://www.err.ee/1028674/valisministeerium-soovitab-valtida-hiinas-hubei-provintsi-reisimist "Välisministeerium soovitab vältida Hiinas Hubei provintsi reisimist"] ERR, 27. jaanuar 2020.</ref> 1. veebruaril kinnitas [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalminister]] [[Tanel Kiik]], et Eesti tervishoiusüsteemil on olemas valmisolek koroonaviiruse ohjamiseks ning viiruse võimalikuks jõudmiseks Eestisse on Terviseamet edastanud käitumisjuhised kõigile Eesti raviasutustele ja pädevatele riigiasutustele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1030631/kiik-eesti-tervishoiususteemil-on-valmisolek-koroonaviiruse-ohjamiseks|pealkiri=Kiik: Eesti tervishoiusüsteemil on valmisolek koroonaviiruse ohjamiseks|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=1. veebruar 2020|vaadatud=24.03.2020}}</ref> 11. veebruaril andis [[Maailma Terviseorganisatsioon]] koroonale ametliku rahvusvahelise tähise COVID-19.<ref name="o9">[https://www.err.ee/1034062/who-uuele-koroonaviirusele-pandi-nimeks-covid-19 "WHO: uuele koroonaviirusele pandi nimeks Covid-19"] ERR, 11. veebruar 2020.</ref> Maailmas oli sel ajal haigusse surnud üle tuhande inimese ja haigestunuid oli teadaolevalt ligi 42 000.<ref name="o9" /> 25. veebruaril soovitas Terviseamet Hiinast ja [[Põhja-Itaalia]]st saabunutel võimalusel kaks nädalat kodus püsida.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.terviseamet.ee/et/uudised/terviseamet-hiinast-ja-pohja-itaaliast-saabunutel-tuleks-voimalusel-2-nadalat-kodus-pusida|pealkiri=Terviseamet: Hiinast ja Põhja-Itaaliast saabunutel tuleks võimalusel 2 nädalat kodus püsida|väljaanne=Terviseamet|aeg=25. veebruar 2020|vaadatud=24.03.2020}}</ref> Eestis oli selleks päevaks tehtud kokku neli koroonaviirusetesti, mis kõik olid negatiivsed.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1056737/eestis-on-tehtud-neli-koroonaviiruse-testi|pealkiri=Eestis on tehtud neli koroonaviiruse testi|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=25. veebruar 2020|vaadatud=24.03.2020}}</ref> == Haiguse jõudmine Eestisse == [[Terviseamet]]i kriisistaap alustas tööd 28. jaanuaril<ref name="popovliitus">[https://www.regionaalhaigla.ee/et/terviseameti-kriisistaabiga-liitus-regionaalhaigla-kiirabikeskuse-juhataja-dr-arkadi-popov Terviseameti kriisistaabiga liitus Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov] PERHi pressiteade, 24. märts 2020.</ref> ning 31. jaanuaril sai Terviseamet võimekuse iseseisvalt koroonaviirust tuvastada<ref>[https://www.err.ee/1030454/terviseameti-labor-sai-voimekuse-iseseisvalt-koroonaviirust-tuvastada "Terviseameti labor sai võimekuse iseseisvalt koroonaviirust tuvastada"] Terviseamet, 31. jaanuar 2020.</ref>. Jaanuari lõpus tõstis amet ühtlasi nakkuse sissetoomise riskihinnangu taseme madalalt keskmisele<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/2019-ncov-andmed-31012020 "2019-nCoV andmed 31.01.2020"] Terviseamet, 31. jaanuar 2020.</ref> ning samal päeval pälvis meediatähelepanu juhtum, kus Tallinnas toimetati [[kiirabi]]ga haiglasse kaks Hiinast pärit turisti, kes ei ilmunud hotellis hommikusöögile ja kellel hotellipersonal kahtlustas seepärast haigust.<ref>[https://www.err.ee/1030328/koroonaviiruse-hirm-tallinnas-osutus-alusetuks "Koroonaviiruse hirm Tallinnas osutus alusetuks"] ERR, 31. jaanuar 2020.</ref><ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kahtlus-oli-asjatu-tallinna-schlossle-hotellist-haiglasse-viidud-hiina-turistidel-pole-koroonaviirust?id=88808713 "Kahtlus oli asjatu: Tallinna Schlössle hotellist haiglasse viidud Hiina turistidel pole koroonaviirust"] Delfi, 31. jaanuar 2020.</ref> Eesti esimene [[SARS-CoV-2]] test tehti 5. veebruaril.<ref>[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_11.05.2020.pdf COVID-19 andmed seisuga 11.05.2020] Terviseamet.</ref> Veebruari esimeses pooles ilmnesid ka signaalid kaitsevahendite tarneprobleemidest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/COVID-19_seisuga_09.06.2020_.pdf Toimetulek COVID-19 pandeemiaga. Eesti lugu.] Terviseamet, juuni 2020.</ref> Esimene nakatumisjuhtum Eestis leidis kinnitust [[27. veebruar]]il. Nakatunu oli iraanlasest Eesti alaline elanik, kes tuli Tallinna bussiga [[Riia]]st, kuhu saabus [[Türgi]] kaudu [[Iraan]]ist. Mees kutsus endale ise bussijaama kiirabi vastu ning viidi [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] nakkuskliinikusse.<ref>[https://www.err.ee/1057192/eestis-leiti-esimene-koroonaviirusesse-nakatunu "Eestis leiti esimene koroonaviirusesse nakatunu"] ERR, 27. veebruar 2020.</ref> Bussis olnud inimesed võeti jälgimise alla.<ref>[https://www.err.ee/1057212/lisaks-nakatunule-oli-bussis-veel-19-inimest-nende-tervist-jalgitakse "Lisaks nakatunule oli bussis veel 19 inimest, nende tervist jälgitakse"] ERR, 27. veebruar 2020.</ref> Terviseamet muutis seni keskmisel tasemel olnud haiguse sissetoomise riskihinnangu kõrgeks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.terviseamet.ee/et/uudised/Covid-19-andmed-27022020|pealkiri=COVID-19 andmed 27.02.2020|väljaanne=Terviseamet|aeg=27. veebruar 2020|vaadatud=24.03.2020}}</ref> Esimese nakatunu tervenemisest anti teada 14. märtsil.<ref name="109-inimest" /> 28. veebruaril alustati riskipiirkondadest saabunute jälgimist lennujaamades ja sadamates ning 29. veebruaril alustas Tallinnas tööd nn koroonabrigaad, mille ülesandeks oli vastata koroonaviiruse kahtlusega väljakutsetele.<ref>Helen Mihelson, Margus Järv: [https://www.ohtuleht.ee/995156/ajajoon-16-paeva-viiruse-joudmisest-eestisse "AJAJOON: 16 päeva viiruse jõudmisest Eestisse"] Õhtuleht, 14. märts 2020.</ref> 29. veebruaril saabus [[Itaalia|Itaaliast]] [[Bergamo]]st lennukiga üheksa inimest, kellel hiljem tuvastati nakatumine. Neist kolm maandusid Tallinnas ning kuus Riias, kust nad sõitsid Eestisse muu transpordiga.<ref name="err03_03" /><ref name="err05_03-2" /><ref name="err05_03" /><ref name="err=06_03" /> Samuti viibisid lennul Eesti tervishoiutöötajad, kellest üks arst käis pärast reisi kolm päeva tööl.<ref>Greete Palgi: [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/bergamo-riia-lennul-viibisid-koos-koroonahaigega-eesti-tervishoiutootajad-uks-neist-kais-veel-kolm-paeva-parast-reisi-tool?id=89138885 "Bergamo-Riia lennul viibisid koos koroonahaigega Eesti tervishoiutöötajad, üks neist käis veel kolm päeva pärast reisi tööl"] Delfi, 5. märts 2020.</ref> Järjekorras teine nakatunu Eestis tuvastati 3. märtsil<ref name=err03_03 /> ning 5. märtsil tuvastati nakkus veel kolmel isikul<ref name="err05_03-2" /><ref name="err05_03" /> – kõik need neli inimest olid saabunud sama Bergamo lennuga. [[Tallinna lennujaam]]as ning [[Vanasadam|Tallinna sadama]] A-terminalis ning D-terminalis hakati 4. ja 5. märtsil [[termokaamera]]tega kontrollima riiki sisenevate inimeste kehatemperatuuri.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1059669/tallinna-sadamas-pandi-toole-termokaamerad|pealkiri=Tallinna sadamas pandi tööle termokaamerad|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=4. märts 2020|vaadatud=29.03.2020}}</ref> Eksperdid pidasid seda lahendust nakatunute tuvastamisel võrdlemisi ebatõhusaks, kuid väärtustasid inimeste riskidest teavitamise vajadust.<ref>[https://www.err.ee/1061456/terviseamet-ei-pea-termokaameraid-piiripunktides-tohusaks-tahtis-on-teavitus "Terviseamet ei pea termokaameraid piiripunktides tõhusaks, tähtis on teavitus"] ERR, 9. märts 2020.</ref> 5. märtsil alustati ka maismaapiiril reisibussides ja rongides riiki sisenevate inimeste kehatemperatuuri mõõtmist.<ref>[https://www.err.ee/1059981/riik-hakkab-inimesi-kraadima-ka-maismaapiiril "Riik hakkab inimesi kraadima ka maismaapiiril"] ERR, 5. märts 2020.</ref> Sadamatest võeti hiljem seoses piirkontrolli taastamisega termokaamerad maha, kuid lennujaam lasi termokaamerad püsivalt paigaldada.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/terviseamet-vottis-sadamast-maha-koroonaviiruse-tuvastamiseks-moeldud-termokaamerad?id=89322613 "Terviseamet võttis sadamast maha koroonaviiruse tuvastamiseks mõeldud termokaamerad"] Delfi, 23. märts 2020.</ref> 4. ja 5. märtsil toimus Saaremaal [[Kuressaare]]s 1400 pealtvaataja silme all kaks võrkpallikohtumist [[Saaremaa VK]] ning [[Powervolley Milano]] vahel. Algselt Itaalias toimuma pidanud võrkpalli Challenge Cupi veerandfinaali mäng jäeti sealse koroonaviirusepuhangu tõttu ära, kuid klubid leppisid kokku mõlema kohtumise toimumise Saaremaal. Järgmisel nädalal ilmnesid mitmel Itaalia klubi mängijal koroonaviirusenakkuse sümptomid.<ref name="Itaalia" /> Hiljem ilmnes, et see sündmus oli üheks suuremaks nakatumiskoldeks Eestis ning neilt mängudelt korjas nakkuse üles 39 võrkpallivõistlustel osalenut (sh 9 mängijat ja nende abilist).<ref name="top3" /> Mitmed võrkpallivõistlustel osalenud külastasid ka samal nädalavahetusel Kuressaares toimunud veinifestivalil, kus haigestus koroonaviirushaigusse omakorda 47 inimest.<ref name="top3" /> Hilisema Terviseameti kokkuvõtte järgi haigestus nende kahe ürituse tulemusel esimese ja teise ringi nakatunutena 121 inimest.<ref name="top3" /> Sündmuste mõju ja esimeste nakatunute tuvastamine jäi küll alles järgmisse nädalasse. 6. märtsil tuvastati nakkus viiel tallinlasel<ref name="err=06_03" />, kes olid saabunud 29. veebruaril lennukiga Bergamost. Sellega suurenes teadaolevate nakatunute arv kümneni. Bergamost saabunute hulgas oli nakatunud ka üks [[Tallinna Kristiine Gümnaasium]]i õpilane, kel olid haigusnähud juba reisilt tulles, kuid kes läks päevaks kooli. Nakatunud õpilasest teavitati kooli, mille peale otsustas kool katkestada statsionaarse õppe vähemalt kaheks järgnevaks nädalaks ning minna üle [[Distantsõpe|distantsõppele]].<ref name="err=06_03-2" /> [[Pilt:Terviseameti külastus, 07.03.2020 --005.jpg|pisi|left|Koroonaviiruse koosolek Terviseametis 7. märtsil 2020]] 7. märtsil toimus Võrumaal [[Navi]] seltsimajas sporditreener [[Urmas Tali]] juubel, kus umbes 80 osaleja hulgas oli [[Tai]]st puhkuselt tulnud inimene, kellel tuvastati hiljem haigus.<ref name=":1">Arved Breidaks; Tiit Loim: [https://lounapostimees.postimees.ee/6920676/koroonaviirus-joudis-vorumaale "Koroonaviirus jõudis Võrumaale"] Lõuna-Eesti Postimees, 12. märts 2020.</ref><ref>[https://leht.postimees.ee/6921330/vorumaa-koroonapeole-joudis-viirus-taist? "Võrumaa «koroonapeole» jõudis viirus Taist"] Postimees, 13. märts 2020.</ref> See kujunes tuvastatud nakatunute arvult kõige suuremaks nakkuskoldeks Eestis – Terviseameti hilisema kokkuvõtte järgi nakatus selle sündmuse tulemusel 80 inimest, kellest 60 nakatusid otse sünnipäevapeol ja ülejäänud omakorda peol käinute kaudu.<ref name="top3">[https://www.err.ee/1100024/saaremaa-ja-voru-koroonapuhangutes-haigestus-kokku-201-inimest "Saaremaa ja Võru koroonapuhangutes haigestus kokku 201 inimest"] ERR, 9. juuni 2020.</ref> 10. märtsil tuvastati kolm nakatunut, kaks Põhja-Itaaliast ja Prantsusmaalt naasnud tallinlast ning üks Põhja-Itaaliast läbi [[Genf]]i saabunud Eesti kodanik. Sellega suurenes nakatunute arv 13-ni ja jälgimise all oli umbes 200 inimest. Kõik nakatunud põdesid kerget vormi ning neist 12 olid kodusel ravil.<ref name="err=10_03" /> Järgmisel päeval tuvastati veel neli nakatunut: kaks saarlast, üks tallinlane ja üks tartlane.<ref name="tuvastatud-17" /> Saaremaa juhtumeid seostati nädal varem toimunud Itaalia võrkpalliklubi külastusega, üks nakatunu oli Saaremaa VK tegevjuht Hannes Sepp.<ref name="Itaalia">[https://leht.postimees.ee/6920424/saaremaa-vorkpalliklubi-juhil-diagnoositi-koroonaviirus "Saaremaa Võrkpalliklubi juhil diagnoositi koroonaviirus"] Postimees, 12. märts 2020.</ref> Nakatunud tartlane oli saabunud 7. märtsil Itaaliast [[Milano]]–Riia lennuga.<ref name="tuvastatud-17">[https://www.err.ee/1062610/koroonaviirus-on-eestis-tuvastatud-17-inimesel "Koroonaviirus on Eestis tuvastatud 17 inimesel"] ERR, 12. märts 2020.</ref> 12. märtsi õhtuks oli Terviseameti teatel Eestis 27 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu ning tuvastatud viiruse kohalik levik Eestis.<ref name="kohalik-levik" /> Üks nakatunu oli Tartu Ülikooli arstitudeng, kes nakatununa osales kahel päeval õppetöös.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tartu-ulikooli-meditsiinivaldkonna-uliopilasel-tuvastati-koroonaviirus?id=89211637 "Tartu ülikooli meditsiinivaldkonna üliõpilasel tuvastati koroonaviirus"] ERR, 12. märts 2020.</ref> Üks nakatunud harjumaalane oli osalenud 7. märtsil Võrumaal Navi seltsimajas toimunud peol. Võru linnavalitsus pidas õhtul kriisikoosoleku, kus otsustati sulgeda 17. märtsi õhtuni kõik koolid, lasteaiad ja muud avalikud asutused.<ref name=":1" /> [[Viljandi Gümnaasium]] sulges koolimaja ja läks üle [[distantsõpe|distantsõppele]], kuna Navi seltsimaja peol oli osalenud ka gümnaasiumi õpetaja.<ref>Hans Väre: [https://sakala.postimees.ee/6920825/viljandi-gumnaasium-saatis-opetaja-nakkuskahtluse-tottu-lapsed-koju "Viljandi gümnaasium saatis õpetaja nakkuskahtluse tõttu lapsed koju"] Sakala, 12. märts 2020.</ref> Hilisõhtul kuulutas valitsus Eestis välja [[eriolukord|eriolukorra]].<ref name=eriolu>[https://www.err.ee/1063213/valitsus-kuulutas-valja-eriolukorra "Valitsus kuulutas välja eriolukorra"] ERR, 12. märts 2020.</ref> == Eriolukord == 13. märtsi hommikul oli Eestis registreeritud 41 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu. Lisandunud 24 nakatunust 21 tuvastati Harjumaal, 16 Saaremaal ja 4 Tartumaal.<ref>[https://www.err.ee/1063431/koroonaviirus-on-eestis-diagnoositud-41-inimesel "Koroonaviirus on Eestis diagnoositud 41 inimesel"] ERR, 13. märts 2020.</ref> Õhtuks oli nakatunuid tuvastatud 79, nende seas ka esimesed juhtumid Pärnumaal, Ida-Virumaal ja Viljandimaal. Teste oli tehtud 701.<ref name="i68">[https://www.err.ee/1063431/koroonaviirus-on-eestis-diagnoositud-juba-79-inimesel "Koroonaviirus on Eestis diagnoositud juba 79 inimesel"] ERR, 13. märts 2020.</ref> Viirus tuvastati ühel [[Kalevi jalaväepataljon]]i ajateenijal, kes oli nädal varem Saaremaal võrkpallimängul viibinud,<ref name="i68" /> ning [[Pärnu Ülejõe Põhikool]]i õpetajal, kes viibis eelneval nädalavahetusel Saaremaal<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/parnu-ulejoe-pohikooli-opetaja-oli-nadalavahetusel-saaremaal-ja-tana-diagnoositi-tal-koroonaviirus-opetaja-vottis-kaks-paeva-aega-et-kiirabi-tuleks-te?id=89223285 "Pärnu Ülejõe põhikooli õpetaja oli nädalavahetusel Saaremaal ja täna diagnoositi tal koroonaviirus. Õpetaja: võttis kaks päeva aega, et kiirabi tuleks testima"] Delfi, 13. märts 2020</ref>, ühel [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i töötajal<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tartu-ulikooli-kliinikumis-diagnoositi-viirus-alates-kolmapaevast-katkestatakse-plaaniline-ravi?id=89223645 "Tartu Ülikooli kliinikumis diagnoositi viirus, alates kolmapäevast katkestatakse plaaniline ravi"] Delfi, 13. märts 2020.</ref> ja Viljandi Gümnaasiumi õpetajal<ref>{{Netiviide|autor=Hans Väre|url=https://sakala.postimees.ee/6922458/viljandimaal-tuvastati-esimene-nakatunu|pealkiri=Viljandimaal tuvastati esimene nakatunu|väljaanne=Sakala|aeg=13. märts 2020|vaadatud=15.02.2020}}</ref>. Terviseamet tõstis riikliku tervisesüsteemi valmisoleku teisele tasemele, millega anti muuhulgas haiglatele korraldus piirata plaanilise töö mahtu ja teha täiendavaid ettevalmistusi võimalike uute viirushaigete vastuvõtuks.<ref>[https://www.postimees.ee/6922537/tervisesusteem-tostis-valmisoleku-2-tasemele "Tervisesüsteem tõstis valmisoleku 2. tasemele"] Postimees, 13. märts 2020.</ref> Valitsus andis teada kavast langetada mõne sektori makse ja võtta vähemalt miljard eurot laenu löögi alla sattunud majanduse abistamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1063632/helme-riigil-on-plaanis-laenu-votta-vahemalt-miljard-eurot "Helme: riigil on plaanis laenu võtta vähemalt miljard eurot"] ERR, 13. märts 2020.</ref> 14. märtsil hommikuks oli tuvastatud 68 uut nakatunut, sellega oli Eestis haigus tuvastatud 109 inimesel. Õhtuks tuvastati veel 6 nakatunut [[Pärnu]]s. Esmastel andmetel tuvastati Harjumaal 54, Saaremaal 31, Pärnumaal 12, Võrumaal 9, Tartumaal 6 ja Virumaal 3 haigestunut.<ref name="109-inimest">[https://www.err.ee/1063957/eestis-on-koroonaviirus-tuvastatud-115-inimesel-moned-on-juba-paranenud "Eestis on koroonaviirus tuvastatud 115 inimesel, mõned on juba paranenud"] ERR, 14. märts 2020.</ref> Selgus, et seni avaldatud maakondade info näitas analüüse teinud laborite asukohta ja mitte nakatunute elukohta. Laborid asusidki ainult Tallinnas, [[Tartu]]s, Pärnus ja [[Jõhvi]]s ning lisaks sellele olid eristaabid Saaremaal ja Võrumaal.<ref>[https://www.err.ee/1064312/koroonastatistika-ei-naita-mitte-nakatunute-elukohta-vaid-labori-asukohta "Koroonastatistika ei näita mitte nakatunute elukohta, vaid labori asukohta"] ERR, 15. märts 2020.</ref> Kõik nakatunud olid kodusel ravil, haiglast oli välja kirjutatud ka esimene tervenenud patsient.<ref name="109-inimest" /><ref name="tervenenu" /> Valitsus kehtestas 14. märtsil [[karantiin]]i [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Muhu|Muhumaa]], [[Vormsi]], [[Kihnu]] ja [[Ruhnu]] saartele, lubades saartele liikuda ainult püsielanikel.<ref name=saarte_karantiin /> [[Kuressaare haigla]] rakendas viiruseproovide võtmisel tekkinud umbes 36-tunnise järjekorra tõttu ''[[drive-in]]'' testimist.<ref>[https://www.err.ee/1064010/galerii-kuressaare-haigla-kaivitas-drive-in-testimise "Galerii: Kuressaare haigla käivitas drive-in testimise"] ERR, 14. märts 2020.</ref> Kahe päeva pärast keelas Terviseamet aga selle ära, kuigi Kuressaare haigla ravijuht leidis, et antud meetod õigustas ennast igati.<ref name="drive-in-1" /><ref name="drive-in-2" /><ref name="drive-in-4" /> Omakorda päev hiljem anti teada, et mitmes Eesti linnas hakatakse avama ''drive-in'' testimispunkte ning süsteem taastati ka Kuressaares.<ref name="drive-in-3" /><ref name="drive-in-4" /> 14. märtsist keelati ka kokkusaamised [[vangla]]tes, et vältida viiruse levikut kinnipidamisasutustesse.<ref>[https://www.just.ee/et/uudised/alates-homsest-vanglates-kokkusaamisi-ei-toimu "Alates homsest vanglates kokkusaamisi ei toimu"] Justiitsministeerium, 13. märts 2020.</ref> 15. märtsi hommikuks oli haigus tuvastatud 135 inimesel ning kokku oli tehtud 971 testi. Ressursside säästmiseks keskenduti ainult riskirühmadesse kuuluvate inimeste testimisele.<ref name="135-inimest">[https://www.err.ee/1064218/koroonaviirusesse-on-eestis-nakatunud-135-inimest "Koroonaviirusesse on Eestis nakatunud 135 inimest"] ERR, 15. märts 2020.</ref> Õhtuks oli nakatunuid tuvastatud 171. Valitsus teatas plaanist hakata piirama [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] sise- ja välispiiri ületamist ning taastada piirikontroll alates 17. märtsist. 16. märtsi hommikuks oli viirus diagnoositud 205 inimesel, kuid tõenäolist nakatunute arvu peeti hulga suuremaks. Terviseamet otsustas üle minna ainult raskes seisus haigete testimisele. Kokku oli selleks ajaks tehtud 1387 testi.<ref name="märts-16">[https://www.err.ee/1064516/205-inimese-koroonaproov-positiivne-nakatunute-arv-toenaoliselt-suurem "205 inimese koroonaproov positiivne, nakatunute arv tõenäoliselt suurem"] ERR, 16. märts 2020.</ref> Haigestunute maakondlik jaotumine [[rahvastikuregister|rahvastikuregistris]] registreeritud elukoha järgi oli: Harjumaal 73 inimest, Saaremaal 57, Võrumaal 25, Pärnumaal 15, Tartumaal 12, Ida-Virumaal 4, Põlvamaal 3, Raplamaal ja Viljandimaal 2 ning Hiiumaal, Jõgevamaal, Järvamaal ja Valgamaal 1. Nelja inimese kohta puudusid registris elukohaandmed ning nelja nakatunu info oli puudulik.<ref>[https://www.err.ee/1064789/terviseamet-muutis-koroonahaigete-arvestamise-statistikat "Terviseamet muutis koroonahaigete arvestamise statistikat"] ERR, 16. märts 2020.</ref> [[Häirekeskus]] ja Terviseamet avasid ööpäevaringselt toimiva infotelefoni 1247.<ref>[https://www.politsei.ee/et/uudised/haeirekeskus-ja-terviseamet-avavad-koroonaviiruse-levikuga-seoses-infotelefoni-1247-1252 "Häirekeskus ja Terviseamet avavad koroonaviiruse levikuga seoses infotelefoni 1247"] politsei.ee, 16. märts 2020.</ref> [[Fail:Tartu streets during COVID-19 pandemic, Rüütli st.jpg|pisi|Inimtühi [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]] Tartus 18. märtsil]] 17. märtsist taastati piirikontroll kogu riigipiiri ulatuses ning keelati välisriikide kodanikel Eestisse sisenemine. Sellele reeglile oli küll mitmeid erandeid.<ref name="sulgeb-piirid">[https://www.err.ee/1064078/eesti-sulgeb-piirid-valisriikide-kodanikele "Eesti sulgeb piirid välisriikide kodanikele"] ERR, 15. märts 2020.</ref> Sama päeva hommikuks oli nakatunuid tuvastatud 225 ja teste oli tehtud 1625.<ref name="märts-17">[https://www.err.ee/1065006/eesti-on-tuvastanud-225-koroonaviirusega-nakatunut "Eesti on tuvastanud 225 koroonaviirusega nakatunut"] ERR, 17. märts 2020.</ref> Nakatunute arv kasvas kiiresti. 18. märtsi hommikuks oli viirus tuvastatud 258 inimesel<ref name="märts-18">[https://www.err.ee/1065510/teisipaeval-tuvastati-koroonaviirusesse-nakatumine-33-inimesel "Teisipäeval tuvastati koroonaviirusesse nakatumine 33 inimesel"] ERR, 18. märts 2020.</ref>, 19. märtsi hommikuks oli neid 267<ref name="märts-19">[https://www.err.ee/1066037/oopaevaga-lisandus-uheksa-uut-kinnitatud-koroonaviiruse-juhtu "Ööpäevaga lisandus üheksa uut kinnitatud koroonaviiruse juhtu"] ERR, 19. märts 2020.</ref> ja 20. märtsi hommikuks 283<ref>[https://www.err.ee/1066754/eestis-on-koroonaviirus-diagnoositud-283-inimesel-oopaevaga-16-uut-juhtu "Eestis on koroonaviirus diagnoositud 283 inimesel, ööpäevaga 16 uut juhtu"] ERR, 20. märts 2020.</ref>. [[Fail:Drive-in punkt Viljandis.jpg|pisi|vasakul|''Drive-in'' testimispunkt [[Viljandi]]s 21. märtsil]] 20. märtsil avati Tallinnas ''drive-in'' testmine ning järgmistel päevadel lisandusid ka Tartu, Pärnu, Kuressaare, [[Viljandi]], [[Narva]], [[Paide]] ja [[Kohtla-Järve]].<ref name="drive-in-3" /> Testimine muutus võimalikuks ka [[perearst]]i [[saatekiri|saatekirja]] alusel.<ref name="drive-in-3" /> 21. märtsi hommikuks oli tehtud 2812 testi ning tuvastatud 306 nakatunut. Haiglaravil oli 14 inimest, neist kaks intensiivravil (üks stabiilses ja üks kriitilises seisus). Eelkõige testiti haigustunnustega eakaid ja krooniliselt haigeid ning tervishoiutöötajaid.<ref name="märts-21">[https://www.err.ee/1067099/eestis-on-koroonaviiruse-diagnoosi-saanud-306-inimest "Eestis on koroonaviiruse diagnoosi saanud 306 inimest"] ERR, 21. märts 2020.</ref> Laustestimisest loobumist põhjendas Terviseamet isikukaitsevahendite puudusega.<ref>[https://www.err.ee/1066934/terviseamet-laustestimisele-ei-peaks-riik-vastu "Terviseamet: laustestimisele ei peaks riik vastu"] ERR, 20. märts 2020.</ref> 22. märtsi hommikuks oli tehtud 3229 testi ning tuvastatud 326 nakatunut, kellest 4 oli tervenenud. Haiglaravil oli 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1067301/eestis-on-koroonaviirus-diagnoositud-326-inimesel "Eestis on koroonaviirus diagnoositud 326 inimesel"] ERR, 22. märts 2020.</ref> Päeval lisandus 26 uut nakatunut, mis tõstis koguarvu 352-ni.<ref name="märts-23">[https://www.err.ee/1067540/puhapaeval-tuvastasid-laborid-26-uut-koroonaviirusega-nakatunut-uldarv-352 "Pühapäeval tuvastasid laborid 26 uut koroonaviirusega nakatunut, üldarv 352"] ERR, 23. märts 2020.</ref> 23. märtsi õhtuks oli haiglaravil 17 inimest, kellest intensiivravi vajas kuus ja kriitilises seisus oli neli haiget.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/haiglaravil-on-17-koroonaviirusesse-nakatunut-neist-neli-on-kriitilises-seisus?id=89328695 "Haiglaravil on 17 koroonaviirusesse nakatunut, neist neli on kriitilises seisus"] Delfi, 23. märts 2020.</ref> Meediatähelepanu pälvis ka saarlaste kriitika Terviseameti aadressil.<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/6929858/oma-saamatust-saarlaste-kaela-ajades "RAUL VINNI ⟩ Oma saamatust saarlaste kaela ajades"] Saarte Hääl, 22. märts 2020.</ref> Terviseamet põhjendas tekkinud olukorda sellega, et kogu info ei olnud nendeni jõudnud.<ref name="drive-in-4" /> [[Fail:Mänguväljakute sulgemine Tallinnas koroonapandeemia piirangute ajal 02.jpg|pisi|Tallinn sulges avalikud mängu- ja spordiväljakud 24. märtsil.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinn-sulgeb-avalikud-mangu-ja-spordivaljakud?id=89328587 "Tallinn sulgeb avalikud mängu- ja spordiväljakud"] Delfi, 23. märts 2020.</ref> Suletud pingpongilaud Vaarika-Maasika mänguväljakul Tallinnas koroonapandeemia piirangute ajal 26. märtsil]] 24. märtsi hommikuks oli tehtud 4041 testi ja tuvastatud 369 nakatunut, kellest 7 olid tervenenud.<ref>[https://www.err.ee/1067986/uusi-koroonaviirusega-nakatunuid-lisandus-oopaevaga-17 "Uusi koroonaviirusega nakatunuid lisandus ööpäevaga 17"] ERR, 24. märts 2020.</ref> Maakonniti oli kõige rohkem nakatumisi tuvastatud Harjumaal (133), Saaremaal (114) ja Võrumaal (43).<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart Koroonaviiruse andmestik] Terviseamet (vaadatud 24. märtsil 2020).</ref> Õhtuks oli haiglaravil 28 patsienti, kellest seitse olid intensiivravis ning neist omakorda viie seisund oli kriitiline.<ref>[https://www.err.ee/1068248/koroonaviiruse-tottu-on-haiglaravil-28-inimest-viis-kriitilises-seisus "Koroonaviiruse tõttu on haiglaravil 28 inimest, viis kriitilises seisus"] ERR, 24. märts 2020.</ref> [[Koroonaviiruse teadusnõukoda]] andis eriolukorra valitsuskomisjonile soovitused haiguse leviku tõkestamiseks. Leiti, et tuleks veelgi vähendada inimeste viibimist avalikes ruumides. Ühtlasi hinnati, et kahe nädala pärast võib Eestis intensiivravi vajada üle saja inimese ning kolme nädala pärast võib neid olla juba 200...300. Seejuures olevat sel ajal III astme intensiivravi voodikohti Eestis 157, millest 51% olid selle kuupäeva seisuga vabad, ning II astme intensiivravi voodikohti 193, millest umbes 50 saaks muuta III astme voodikohtadeks.<ref>[https://www.err.ee/1068284/koroonaviiruse-tokestamise-raport-kahe-nadala-parast-voib-intensiivis-olla-100-inimest "Koroonaviiruse tõkestamise raport: kahe nädala pärast võib intensiivis olla 100 inimest"] ERR, 24. märts 2020.</ref> Samal päeval anti teada, et alates 25. märtsist hakkab kehtima nn 2 + 2 reegel (liikuda mitte rohkem kui kahekesi ja hoida teistest vähemalt 2-meetrist vahemaad) ning alates 27. märtsist suletakse [[kaubanduskeskus]]ed.<ref name="Uued piirangud">[https://www.err.ee/1068125/uued-piirangud-kaubanduskeskustes-jaavad-lahti-toidupoed-ja-apteegid "Uued piirangud: kaubanduskeskustes jäävad lahti toidupoed ja apteegid"] ERR, 24. märts 2020.</ref> 24. märtsil määrati Terviseameti kriisistaabi [[hädaolukord|hädaolukorra]] meditsiinijuhiks [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] kiirabikeskuse juhataja [[Arkadi Popov]]. Hädaolukorra meditsiinijuhi ülesanne oli koordineerida Eesti raviasutuste tegevust hädaolukorra vältel üle Eesti ning tal oli õigus anda korraldusi tervishoiuteenuste ümberkorraldamiseks.<ref name="popovliitus" /> 25. märtsi hommikuse seisuga oli viirus diagnoositud 404 inimesel. Kõige rohkem uusi juhtumeid tuvastati Tartumaal.<ref>[https://www.err.ee/1068444/oopaevaga-lisandus-35-uut-kinnitatud-koroonaviiruse-juhtu "Ööpäevaga lisandus 35 uut kinnitatud koroonaviiruse juhtu"] ERR, 25. märts 2020.</ref> Samal päeval anti teada esimesest koroonasse surnud patsiendist.<ref name="esimene-inimelu">[https://www.postimees.ee/6933179/koroonaviirus-noudis-eestis-esimese-inimelu "Koroonaviirus nõudis Eestis esimese inimelu"] Postimees, 25. märts 2020.</ref> 26. märtsist hakati statistikat avaldama terviseinfosüsteemi andmetel ning algallika muutus tingis uute nakatumisjuhtumite järsu hüppe.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/eile-tuvastasid-laborid-2-paeva-testide-pohjal-134-nakatunut "Eile tuvastasid laborid 2 päeva testide põhjal 134 nakatunut"] Terviseamet, 26. märts 2020.</ref> Hommikuse seisuga oli nakatunuid tuvastatud 538 ja teste tehtud 7090.<ref name="märts-26">[https://www.err.ee/1068899/koroonaviirusega-nakatunute-arv-tegi-jarsu-huppe "Koroonaviirusega nakatunute arv tegi järsu hüppe"] ERR, 26. märts 2020.</ref> Enim uusi nakatunuid leiti Harjumaal (59), Saaremaal (54) ja Tartumaal (10).<ref name="märts-26" /> Õhtuse seisuga oli haiglaravil 34 inimest, kellest seitse olid intensiivravis ja kuue seisukord oli kriitiline.<ref name="märts-26-haiglaravil">[https://www.err.ee/1069489/haiglaravil-on-34-inimest-neist-kuus-kriitilises-seisus "Haiglaravil on 34 inimest, neist kuus kriitilises seisus"] ERR, 26. märts 2020.</ref> Tervenenuid oli 11.<ref name="märts-26-haiglaravil" /> 26. märtsil teatas Terviseamet, et päev varem tuvastati Saaremaal nakkus kahel Südamekodu hooldekodu elanikul.<ref>[https://www.err.ee/1068826/saaremaal-avastati-kahel-hooldekodu-elanikul-koroonaviirus "Saaremaal avastati kahel hooldekodu elanikul koroonaviirus"] ERR, 26. märts 2020.</ref> Samal päeval võeti proovid kõigilt hooldekodu elanikelt ning seal viibinud töötajatelt. 27. märtsi õhtuks tuvastati nakkus veel 22 hooldekodu elanikul ja kolmel töötajal.<ref>[https://www.err.ee/1069909/saaremaal-tuvastati-koroonaviirus-veel-22-sudamekodu-hooldekodu-elanikul "Saaremaal tuvastati koroonaviirus veel 22 Südamekodu hooldekodu elanikul"] ERR, 27. märts 2020.</ref> [[Fail:Coronavirus atmosphere at Kristiine Centre in Tallinn.IMG 20200411 161327(1).jpg|pisi|Kaubanduskeskused suleti 27. märtsil. Avatuks jäid toidupoed ja apteegid]] 27. märtsi hommikuks oli tuvastatud 575 nakatunut ning tehtud 8121 koroonaviiruse testi. Tervenenud oli 11 ja haiglaravil 40. Seitse inimest oli intensiivravil ja kriitilises seisus.<ref>[https://www.err.ee/1069644/oopaevaga-tehti-1010-koroonatesti-lisandus-37-kinnitatud-haigusjuhtu "Ööpäevaga tehti 1010 koroonatesti, lisandus 37 kinnitatud haigusjuhtu"] ERR, 27. märts 2020.</ref> Sellest päevast alates suleti kaubanduskeskused, kuid lahti jäid toidupoed ja apteegid ning veel mõned teeninduskohad.<ref name="Uued piirangud" /> Moodustati [[Riigikantselei]] juhitav plaanimisrühm ülesandega koostada kriisi läbimise ja sellest väljumise strateegia.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigikantselei.ee/et/uudised/riigikantselei-juhib-covid-19-kriisi-labimise-ja-valjumise-strateegia-koostamist|pealkiri=Riigikantselei juhib COVID-19 kriisi läbimise ja väljumise strateegia koostamist|väljaanne=Riigikantselei koduleht|aeg=6. aprill 2020|vaadatud=11.04.2020|arhiivimisaeg=11.04.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200411064216/https://www.riigikantselei.ee/et/uudised/riigikantselei-juhib-covid-19-kriisi-labimise-ja-valjumise-strateegia-koostamist|url-olek=ei tööta}}</ref> 28. märtsi hommikuks oli tuvastatud 640 nakatunut<ref>[https://www.err.ee/1070040/oopaevaga-tehti-enam-kui-1200-koroonatesti-lisandus-70-positiivset-juhtu "Ööpäevaga tehti enam kui 1200 koroonatesti, lisandus 70 positiivset juhtu"] ERR, 28. märts 2020.</ref> ning 29. märtsi hommikuks oli tuvastatud 679 nakatunut.<ref>[https://www.err.ee/1070227/oopaevaga-lisandus-39-koroonasse-nakatunut-surnud-kolm-inimest "Ööpäevaga lisandus 39 koroonasse nakatunut, surnud kolm inimest"] ERR, 29. märts 2020.</ref> Nakkus tuvastati [[Alutaguse vald|Alutaguse]] hoolekeskuse 89-aastasel elanikul, Terviseamet alustas hoolekeskuse elanike ja töötajate testimist.<ref>[https://www.err.ee/1070242/koroonaviirus-joudis-ka-alutaguse-hoolekeskusesse "Koroonaviirus jõudis ka Alutaguse hoolekeskusesse"] ERR, 29. märts 2020.</ref> Saaremaa vald teatas plaanist rajada kriisikodu kõigis hooldekodudes viirusega nakatunud klientide majutamiseks, kes haiglaravi ei vaja. Saaremaa kriisikomisjoni juhitava kriisikoduna kasutati hooldekodu Südamekodu [[Upa|Upal]] asuvat maja.<ref>[https://www.err.ee/1070281/saaremaa-vald-rajab-kriisikodu-hooldekodudes-haigestunutele "Saaremaa vald rajab kriisikodu hooldekodudes haigestunutele"] ERR, 29. märts 2020</ref> 30. märtsi hommikuks oli tuvastatud 715 nakatunut ja tehtud 11&#160;252 testi, ööpäevaga oli lisandunud 36 uut juhtumit. Haiglaravil oli 56 inimest, neist kümme intensiivravil.<ref>[https://www.err.ee/1070459/oopaevaga-lisandus-eestis-36-koroonaviiruse-diagnoosi "Ööpäevaga lisandus Eestis 36 koroonaviiruse diagnoosi"] ERR, 30. märts 2020.</ref> Alutaguse hoolekeskuses leiti nakkus veel kolmel elanikul ja ühel töötajal.<ref>[https://www.err.ee/1070755/alutaguse-juhtum-muutis-ida-viru-hooldekodud-murelikuks "Alutaguse juhtum muutis Ida-Viru hooldekodud murelikuks"] ERR, 30. märts 2020.</ref> Terviseamet taotles Kuressaare haigla koroonapatsientide ravi toetamiseks kaitseväelt välihaiglat, mis hakkas koos kaitseväe ning tsiviilpersonaliga patsiente vastu võtma alates 2. aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1070733/kaitsevae-valihaigla-avatakse-kuressaares-neljapaeval "Kaitseväe välihaigla avatakse Kuressaares neljapäeval"] ERR, 30. märts 2020.</ref><ref>[https://www.err.ee/1070983/kuressaare-valihaiglasse-voetakse-ka-vabatahtlikke-too-algab-neljapaeval "Kuressaare välihaiglasse võetakse ka vabatahtlikke, töö algab neljapäeval"] ERR, 31. märts 2020.</ref> Märtsi viimase päeva hommikuks oli tuvastatud 745 nakatunut ja tehtud 12 401 testi. Surnute arv oli suurenenud neljani. Haiglaravil oli 91 inimest, kellest 13 olid intensiivravil. Tervenenuks arvati 26 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1070903/eesti-koroonaohvrite-arv-kerkis-neljani "Eesti koroonaohvrite arv kerkis neljani"] ERR, 31. märts 2020.</ref> 1. aprilli hommikuks oli tuvastatud 779 nakatunut ja tehtud 14 353 testi<ref name=":0">[https://www.err.ee/1071312/eestis-suri-viies-koroonaviirusega-inimene "Eestis suri viies koroonaviirusega inimene"] ERR, 1. aprill 2020.</ref> ning 2. aprilli hommikuks oli tuvastatud 858 nakatunut ja tehtud 15 725 testi.<ref name=":2">[https://www.err.ee/1071758/koroonaviiruse-tottu-on-eestis-surnud-11-inimest "Koroonaviiruse tõttu on Eestis surnud 11 inimest"] ERR, 2. aprill 2020.</ref> Uute tuvastatud nakatunute arv jätkas kiiret kasvu, mida toetas ka testmisvõimekuse paranemine. 3. aprilli hommikuks oli tuvastatud juba 961 nakatunut ja tehtud 18 290 testi. Kokku oli haigusse surnud 12 inimest ning haiglas oli ravil 90 patsienti, kellest 16 olid juhitaval hingamisel.<ref>[https://www.err.ee/1072621/oopaevaga-lisandus-103-positiivset-testi-suri-uks-inimene "Ööpäevaga lisandus 103 positiivset testi, suri üks inimene"] ERR, 3. aprill 2020.</ref> 4. aprilli hommikuks oli tuvastatud 1018 nakatunut ning haigusse surnute arv suurenes 13-ni.<ref name=":3">[https://www.err.ee/1072938/haiglasse-viidud-koroonahaigete-arv-kasvas-113-ni-surnud-on-13-inimest "Haiglasse viidud koroonahaigete arv kasvas 113-ni, surnud on 13 inimest"] ERR, 4. aprill 2020.</ref> Samal ajal oli pandeemia nõudnud Euroopas juba üle 45 000 inimelu, kõige tugevamalt olid mõjutatud [[Koroonapandeemia Itaalias|Itaalia]] ja [[Koroonapandeemia Hispaanias|Hispaania]].<ref>[https://www.err.ee/1073042/afp-koroonaviirus-on-noudnud-euroopas-ule-45-000-elu "AFP: koroonaviirus on nõudnud Euroopas üle 45 000 elu"] ERR, 4. aprill 2020.</ref> Hakkasid kehtima piirangud korraga kauplustes viibivate klientide arvule.<ref>[https://www.err.ee/1073005/uued-piirangud-kauplustes-tulid-kaupmeestele-ootamatult "Uued piirangud kauplustes tulid kaupmeestele ootamatult"] ERR, 4. aprill 2020.</ref> Tallinnas pandi karantiini [[Alasi tänav (Tallinn)|Alasi tänava]] kodutute öömaja, kus tuvastati üks nakatunu.<ref name="Alasi">[https://www.err.ee/1080088/tallinnas-on-kodutute-oomajas-tuvastatud-17-koroonaviirusesse-nakatunut "Tallinnas on kodutute öömajas tuvastatud 17 koroonaviirusesse nakatunut"] ERR, 20. aprill 2020.</ref> 5. aprilli hommikuks oli tuvastatud 1097 nakatunut<ref name="aprill-5">[https://www.err.ee/1073154/haiglaravi-vajavate-koroonahaigete-arv-kasvas-130-ni "Haiglaravi vajavate koroonahaigete arv kasvas 130-ni"] ERR, 5. aprill 2020.</ref> ning 6. aprilli hommikuks suurenes nende arv 1108-ni.<ref name="aprill-6">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/viimase-oopaevaga-lisandus-11-positiivset-testi "Viimase ööpäevaga lisandus 11 positiivset testi"] Terviseamet, 6. aprill 2020.</ref> [[Riigikantselei]] juhitav plaanimisrühm asus koostama kriisi läbimise ja sellest väljumise strateegiat, mille esmaversiooni tutvustamine valitsuskomisjonile oli plaanitud 14. aprilliks.<ref>[https://www.err.ee/1073521/eesti-hakkas-koostama-kriisist-valjumise-kava "Eesti hakkas koostama kriisist väljumise kava"] ERR, 6. aprill 2020.</ref> Sotsiaalminister Tanel Kiik andis teada plaanist käivitada juhuvalimiga leitud inimeste testimine eesmärgiga saada täpsemat teavet viiruse levikust.<ref>[https://www.err.ee/1073436/kiik-inimesi-on-plaanis-hakata-juhuvalimiga-testima "Kiik: inimesi on plaanis hakata juhuvalimiga testima"] ERR, 6. aprill 2020.</ref> 7. aprilli hommikuks oli tuvastatud 1149 nakatunut ja tehtud 23 546 testi. Haigusse oli surnud 21 inimest. Haiglas oli 130 patsienti, kellest 12 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 69 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1073792/oopaevaga-suri-kaks-koroonaviirusega-nakatunut "Ööpäevaga suri kaks koroonaviirusega nakatunut"] ERR, 7. aprill 2020.</ref> 8. aprilli hommikuks oli tuvastatud 1185 nakatunut ja tehtud 24 813 testi. Haigusse oli surnud 24 inimest. Haiglas oli 139 patsienti, kellest 11 inimest olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 72 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/oopaevaga-lisandus-37-positiivset-testi "Ööpäevaga lisandus 37 positiivset testi"] Terviseamet, 8. aprill 2020.</ref> Hiljem kanti üks positiivne testitulemus üle järgmise päeva statistikasse.<ref name="aprill-9" /> Üks eelneva ööpäeva sees surnutest töötas hooldajana Kuressaare haiglas ja see oli esimene tervishoiutöötajaga seotud surm. Kokku oli üle Eesti haigestunud 102 tervishoiutöötajat, kuid eesliinitöötajate laustestimine näitas siiski väga väikest levikut.<ref>[https://www.err.ee/1074472/kuressaares-suri-koroonaviirusega-tervishoiutootaja "Kuressaares suri koroonaviirusega tervishoiutöötaja"] ERR, 8. aprill 2020.</ref> Alates 8. aprillist said perearstid õiguse suunata põhjendatud kahtluse korral testimisele kõik nakkusele viitavate sümptomitega inimesed sõltumata vanusest ja kaasuvatest haigustest.<ref name="aprill-11" /> 9. aprilli seisuga oli tuvastatud 1207 nakatunut.<ref name="aprill-9">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/viimase-oopaevaga-lisandus-23-positiivset-testi "Viimase ööpäevaga lisandus 23 positiivset testi"] Terviseamet, 9. aprill 2020.</ref> Valitsus toetas haridusminister [[Mailis Reps]]i plaani taastada alates 15. maist koolides vabamas vormis õpe. Põhikooli lõpueksamid jäeti ära ja gümnaasiumilõpetajad pidid sooritama ainult kaks riigieksamit.<ref>[https://www.err.ee/1075464/valitsus-toetab-repsi-plaani-taastada-oppetoo-jark-jargult-15-maist "Valitsus toetab Repsi plaani taastada õppetöö järk-järgult 15. maist"] ERR, 9. aprill 2020.</ref> Algas kuni 12. aprillini kestnud Eestist korraldatud ülemaailmne [[häkaton]], mis otsis tehnoloogilisi lahendusi, mis aitaks kriisiga hakkama saada.<ref>[https://web.archive.org/web/20200624192457/https://theglobalhack.com/ Fighting a Global Crisis] theglobalhack.com.</ref><ref>[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-joudis-oma-ebatavalise-kriisilahenduste-otsimise-uritusega-cnni-ekraanile?id=89490593 "Eesti jõudis oma ebatavalise kriisilahenduste otsimise üritusega CNNi ekraanile"] Delfi Ärileht, 7. aprill 2020.</ref> 10. aprilli seisuga oli tuvastatud 1258 nakatunut ja tehtud 27 883 testi. Haiglas oli 138 patsienti, kellest 9 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 93 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/oopaevaga-lisandus-51-positiivset-testi "Ööpäevaga lisandus 51 positiivset testi"] Terviseamet, 10. aprill 2020.</ref> 11. aprilli seisuga oli tuvastatud 1304 nakatunut ja tehtud 29 456 testi. Ühtegi uut surmajuhtumit ei esinenud ning haigusse surnute arv püsis jätkuvalt 24 inimese peal. Haiglas oli 146 patsienti, kellest 11 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 93 inimest.<ref name="aprill-11">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/oopaevaga-lisandus-46-positiivset-testi "Ööpäevaga lisandus 46 positiivset testi"] Terviseamet, 11. aprill 2020.</ref> Kehtima hakkas Soome sisenemise piirang, mille raames ei lubanud Tallinna ja [[Helsingi]] vahel sõitvad laevad enam oma pardale reisijaid.<ref>[https://www.err.ee/1075946/laupaeval-hakkas-kehtima-soome-sisenemise-piirang "Laupäeval hakkas kehtima Soome sisenemise piirang"] ERR, 11. aprill 2020.</ref> Eestis lõpetati valitsuse otsusel sõiduõpe [[autokool]]ides.<ref>[https://www.err.ee/1076043/valitsus-peatas-autokoolides-soiduoppe "Valitsus peatas autokoolides sõiduõppe"] ERR, 11. aprill 2020.</ref> 12. aprilli seisuga oli tuvastatud 1309,<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/oopaevaga-lisandus-viis-positiivset-covid-19-analuusi "Ööpäevaga lisandus viis positiivset Covid-19 analüüsi"] Terviseamet, 12. aprill 2020.</ref> 13. aprilli seisuga 1332<ref name="13-aprill">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/viimase-oopaevaga-lisandus-24-positiivset-covid-19-analuusi "Viimase ööpäevaga lisandus 24 positiivset COVID-19 analüüsi"] Terviseamet, 13. aprill 2020.</ref> ning 14. aprilli seisuga 1373 nakatunut<ref name="aprill-14">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/viimase-oopaevaga-lisandus-45-positiivset-covid-19-analuusi "Viimase ööpäevaga lisandus 45 positiivset COVID-19 analüüsi"] Terviseamet, 14. aprill 2020.</ref> Kuressaare haigla töökoormuse vähendamiseks käivitati plaan viia osa patsiente üle mandril asuvatesse haiglatesse.<ref>[https://www.err.ee/1077022/koormuse-leevendamiseks-algab-kuressaare-haiglast-haigete-umberpaigutamine "Koormuse leevendamiseks algab Kuressaare haiglast haigete ümberpaigutamine"] ERR, 14. aprill 2020.</ref> 13. aprillil oli Eesti haiglates 157 patsienti<ref name="13-aprill" /> ning sealt alates hakkas patsientide arv vähenema. 15. aprilli seisuga oli tuvastatud 1400 nakatunut ja tehtud 33 967 testi. Haigusse oli surnud 35 inimest. Haiglas oli 147 patsienti, kellest 10 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 117 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/viimase-oopaevaga-lisandus-29-positiivset-covid-19-analuusi "Viimase ööpäevaga lisandus 29 positiivset COVID-19 analüüsi"] Terviseamet, 15. aprill 2020.</ref> 15. märtsi seisuga oli enim nakatunud inimesi Saaremaal (502). Järgnesid Harjumaa (454), Pärnumaa (86), Tartumaa (85), Ida-Virumaa (84), Võrumaa (75), Raplamaa (21) ja Viljandimaa (20). Teadmata oli 15 inimese elukoht.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart Koroonakaart] (vaadatud 15. märtsil 2020).</ref> 16. aprilli seisuga oli tuvastatud 1434 nakatunut<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/viimase-oopaevaga-lisandus-34-positiivset-covid-19-analuusi "Viimase ööpäevaga lisandus 34 positiivset COVID-19 analüüsi"] Terviseamet, 16. aprill 2020.</ref> ning 17. aprilli seisuga oli nende arv jõudnud 1459-ni<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/viimase-oopaevaga-lisandus-25-positiivset-covid-19-analuusi "Viimase ööpäevaga lisandus 25 positiivset COVID-19 analüüsi"] Terviseamet, 17. aprill 2020.</ref>. Tartu Ülikooli ühe ühiselamu kuus elanikku andsid positiivsed koroonaproovid ning testima hakati teisi sama ühiselamu elanikke ning nendega kokku puutunud inimesi.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/tartu-ulikooli-uhiselamu-6-uliopilase-koroonaproov-osutus-positiivseks "Tartu ülikooli ühiselamu 6 üliõpilase koroonaproov osutus positiivseks"] Terviseamet, 17. aprill 2020.</ref> Uute tuvastatud nakatunute arv jätkas langust. 18. aprilli seisuga oli tuvastatud 1512 nakatunut ja tehtud 39 605 testi. Haigusse oli surnud 38 inimest. Haiglas oli 122 patsienti, kellest 11 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 162 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/oopaevaga-lisandus-53-positiivset-covid-19-analuusi "Ööpäevaga lisandus 53 positiivset COVID-19 analüüsi"] Terviseamet, 18. aprill 2020.</ref> Tartu Ülikooli ühiselamus oli võetud ligi 300 proovi ning tuvastatud 16 nakatunut.<ref>[https://www.err.ee/1079224/tartu-ulikooli-uhiselamus-on-tuvastatud-16-koroonaviirusesse-nakatunut "Tartu ülikooli ühiselamus on tuvastatud 16 koroonaviirusesse nakatunut"] ERR, 18. aprill 2020.</ref> 19. aprilli seisuga oli tuvastatud 1528 nakatunut ja tehtud 40 333 testi.<ref name="aprill-19">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/oopaevaga-lisandus-16-positiivset-covid-19-analuusi "Ööpäevaga lisandus 16 positiivset COVID-19 analüüsi"] Terviseamet, 19. aprill 2020.</ref> Tuvastatud haigusjuhtumite arv Harju maakonnas jõudis järgi Saare maakonnale – mõlemas maakonnas oli tuvastatud 520 haigusjuhtu.<ref name="aprill-19" /> Järgmisel päevaks oli tehtud 40 930 testi ning tuvastatud 1535 nakatunut. Harju maakond möödus positiivsete testide üldarvus Saare maakonnast.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/oopaevaga-lisandus-7-covid-19-positiivset-tulemust "Ööpäevaga lisandus 7 COVID-19 positiivset tulemust"] Terviseamet, 20. aprill 2020.</ref> Tallinnas oli üks suuremaid nakkuskoldeid karantiinis olev Alasi kodutute öömaja, kus vahepeal oli kordustestimistega tuvastatud 17 viirusega nakatunut.<ref name="Alasi" /> 21. aprilli seisuga oli tuvastatud 1552 nakatunut ja tehtud 42 213 testi. Haigusse oli surnud 43 inimest. Haiglas oli 124 patsienti, kellest 9 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 169 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/oopaevaga-lisandus-17-covid-19-positiivset-tulemust "Ööpäevaga lisandus 17 COVID-19 positiivset tulemust"] Terviseamet, 21. aprill 2020.</ref> Terviseamet kinnitas plaanilise ravi taastamise tingimused.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/terviseamet-kinnitas-plaanilise-ravi-taastamise-tingimused "Terviseamet kinnitas plaanilise ravi taastamise tingimused"] Terviseamet, 21. aprill 2020.</ref> Sotsiaalminister [[Tanel Kiik]] rääkis ERRi saates "[[Esimene stuudio]]", et eriolukorda tõenäoliselt pikendatakse. Ta tõi ka välja, et viiruse Eestisse jõudmine oli kaardistatud.<ref name="Austria">[https://www.err.ee/1080530/tanel-kiik-teatud-piirangud-kestavad-ilmselt-suve-lopuni "Tanel Kiik: teatud piirangud kestavad ilmselt suve lõpuni"] ERR, 22. aprill 2020.</ref> 22. aprillil lisandus 7 positiivset testitulemust.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/oopaevaga-lisandus-seitse-covid-19-positiivset-testitulemust "Ööpäevaga lisandus seitse COVID-19 positiivset testitulemust"] Terviseamet, 22. aprill 2020.</ref> Valitsus avalikustas piirangute leevendamise kava.<ref>[https://www.err.ee/1080848/valitsus-avalikustas-piirangute-leevendamise-kava "Valitsus avalikustas piirangute leevendamise kava"] ERR, 22. aprill 2020.</ref> 23. aprilli seisuga oli tuvastatud 1592 nakatunut ja haigusse oli surnud 45 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/oopaevaga-lisandus-33-covid-19-positiivset-testitulemust "Ööpäevaga lisandus 33 COVID-19 positiivset testitulemust"] Terviseamet, 23. aprill 2020.</ref> Järgmise ööpäevaga lisandus veel 16 positiivset koroonatestitulemust.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/oopaevaga-lisandus-16-covid-19-positiivset-testitulemust "Ööpäevaga lisandus 16 COVID-19 positiivset testitulemust"] Terviseamet, 24. aprill 2020.</ref> Aktiivsete nakatunute arvu hindasid andmeteadlased samas umbes 350 peale, mis oli enam kui poole väiksem kui aprilli esimesel nädalal.<ref>[https://www.postimees.ee/6958245/koroonahaiguse-podejate-arv-kukkus-kahe-nadalaga-enam-kui-kaks-korda "Koroonahaiguse põdejate arv kukkus kahe nädalaga enam kui kaks korda"] Postimees, 24. aprill 2020.</ref> Valitsus teatas eriolukorra pikendamisest 17. maini. Samas plaaniti osa piiranguid lõpetada varem ja osa jätta kehtima ka pärast eriolukorra lõppu.<ref name="pikendas-eriolukorda">[https://www.err.ee/1082077/valitsus-pikendas-eriolukorda "Valitsus pikendas eriolukorda"] ERR, 24. aprill 2020.</ref> Lätis pidi eriolukord kestma 12. maini<ref>[https://bnn-news.com/another-month-stuck-home-latvian-government-extends-state-of-emergency-212178 "Another month stuck home. Latvian government extends state of emergency"] BNN, 7. aprill 2020.</ref> ja Soomes 13. maini<ref>[https://yle.fi/uutiset/osasto/news/finland_extends_coronavirus_emergency_measures_to_mid-may/11283446 "Finland extends coronavirus emergency measures to mid-May"] Yle, 30. märts 2020.</ref>. 25. aprilli seisuga oli tuvastatud 1635 nakatunut ja tehtud 47 331 testi. Haigusse oli surnud 46 inimest. Haiglas oli 99 patsienti, kellest 6 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 228 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/oopaevaga-lisandus-30-covid-19-positiivset-testitulemust "Ööpäevaga lisandus 30 COVID-19 positiivset testitulemust"] Terviseamet, 25. aprill 2020.</ref> Järgmise ööpäevaga lisandus veel 9 positiivset testitulemust.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/oopaevaga-lisandus-9-covid-19-positiivset-testitulemust "Ööpäevaga lisandus 9 COVID-19 positiivset testitulemust"] Terviseamet, 26. aprill 2020.</ref> Saaremaal toimus protestiaktsioon saarel kehtivate rangete piirangute vastu, eelkõige liikumispiirangu vastu mandrile ja tagasi. Protest leidis aset kujul, kus inimesed tulid tänavale või istusid oma maja ees pingil.<ref>Margus Muld: [https://www.err.ee/1082465/saarlased-protestisid-piirangute-vastu "Saarlased protestisid piirangute vastu"] ERR, 26. aprill 2020.</ref> 27. aprilli seisuga oli tuvastatud 1647 nakatunut ja tehtud 48 406 testi. Haigusse oli surnud 50 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/oopaevaga-lisandus-4-covid-19-positiivset-testitulemust "Ööpäevaga lisandus 4 COVID-19 positiivset testitulemust"] Terviseamet, 27. aprill 2020.</ref> Valitsus kinnitas otsuse, mille järgi ei toimu Eestis mais ja juunis avalikke üritusi ning suurüritused olid ära jäetud kuni augusti lõpuni.<ref>[https://www.err.ee/1082762/valitsus-avalikke-uritusi-mais-juunis-eestis-ei-toimu "Valitsus: avalikke üritusi mais-juunis Eestis ei toimu"] ERR, 27. aprill 2020.</ref> Teatati ka otsusest leevendada piiranguid kaubandusele ja teenindusele [[Saaremaa vald|Saaremaa]] ja [[Muhu vald|Muhu vallas]] ning täiendavate erilubade väljaandmise alustamisest, mis lubavad liikuda saarte ja mandri vahel.<ref>[https://www.err.ee/1082831/valitsus-leevendab-piiranguid-saaremaa-kaubandusele-ja-teenindusele "Valitsus leevendab piiranguid Saaremaa kaubandusele ja teenindusele"] ERR, 27. aprill 2020.</ref> 28. aprilli seisuga oli tuvastatud 1660 nakatunut.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/oopaevaga-lisandus-13-covid-19-positiivset-testitulemust "Ööpäevaga lisandus 13 COVID-19 positiivset testitulemust"] Terviseamet, 28. aprill 2020.</ref> Päev hiljem korrigeeriti allapoole tuvastatud nakatunute ja haiglast välja kirjutatute arvu.<ref name="aprill-29" /> Valitsuse teadusnõukogu liikmed soovitasid eriolukorra piiranguid kiiremas tempos leevendada, sest nakatumiste arv langeb üle riigi.<ref>[https://www.err.ee/1083236/teadlased-soovitavad-valitsusel-leevendustega-edasi-minna "Teadlased soovitavad valitsusel leevendustega edasi minna"] ERR, 28. aprill 2020.</ref> Kuressaares alustati Kaitseväe välihaigla kokkupakkimist. Kokku sai seal selle aja jooksul ravi 15 patsienti.<ref>[https://www.err.ee/1083261/kuressaares-hakati-valihaiglat-kokku-pakkima "Kuressaares hakati välihaiglat kokku pakkima"] ERR, 28. aprill 2020.</ref> 29. aprilli seisuga oli tuvastatud 1666 nakatunut ja tehtud 51 188 testi. Uusi surnuid ei lisandunud. Haiglas oli 89 patsienti, kellest 10 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 236 inimest.<ref name="aprill-29">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/oopaevaga-lisandus-9-covid-19-positiivset-testitulemust-0 "Ööpäevaga lisandus 9 COVID-19 positiivset testitulemust"] Terviseamet, 29. aprill 2020.</ref> Pärnus tuvastati kordustesti käigus Tammiste hooldekodus 17 inimese nakatumine. Varem oli seal tuvastatud kolm nakatunut.<ref>[https://www.err.ee/1083581/parnu-tammiste-hooldekodus-tuvastati-nakkus-20-inimesel "Pärnu Tammiste hooldekodus tuvastati nakkus 20 inimesel"] ERR, 29. aprill 2020.</ref> Aprilli viimase päeva seisuga jõudis tuvastatud nakatunute arv 1689-ni ning tehtud oli 52 741 testi. Haigusse oli surnud 52 inimest. Haiglas oli 75 patsienti, kellest 9 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 249 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-30-aprill-oopaevaga-lisandus-23-positiivset-testi-0 "COVID-19 blogi, 30. aprill: ööpäevaga lisandus 23 positiivset testi"] Terviseamet, 30. aprill 2020.</ref> [[Fail:Tervisebussi koroonaviiruse kontroll autoaknast 2. mail Tartus.jpg|pisi|Koroonaviiruse kontroll 2. mail Tartus]] 1. mai alguse seisuga oli tuvastatud 1694 nakatunut<ref name="mai-1">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-01-mai-oopaevaga-lisandus-5-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 01. mai: ööpäevaga lisandus 5 positiivset testi"] Terviseamet, 1. mai 2020.</ref> ning 2. mai seisuga jõudis nende arv 1699-ni.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-02-mai-oopaevaga-lisandus-5-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 02. mai: ööpäevaga lisandus 5 positiivset testi"] Terviseamet, 2. mai 2020.</ref> Avati välijõusaalid ja vabaõhumuuseumid ning hakati lubama välitingimustes toimuvaid spordiüritusi.<ref name="mai-1" /><ref>[https://kultuur.err.ee/1084580/vabaohumuuseumid-peavad-avamiseks-raamist-valja-motlema "Vabaõhumuuseumid peavad avamiseks raamist välja mõtlema"] ERR kultuur, 30. aprill 2020.</ref> [[Kuressaare haigla]]s oli koroonapatsientide arv langenud 16-ni, kellest keegi intensiivravi ei vajanud. Sellest tulenevalt suleti üks neljast koroonapatsientidele rajatud osakonnast. Ühte neljast osakonnast ei jõutudki kasutusele võtta ning peagi loodeti sulgeda ka üks kahest allesjäänud osakonnast.<ref>[https://www.err.ee/1084988/kuressaare-haiglas-suleti-uks-koroonaviiruse-osakond "Kuressaare haiglas suleti üks koroonaviiruse osakond"] ERR, 2. mai 2020</ref> 3. mail lisandus ainult üks positiivne testitulemus ja tuvastatud nakatunute arv jõudis sellega 1700-ni.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-03-mai-oopaevaga-lisandus-1-positiivne-test "COVID-19 blogi, 03. mai: ööpäevaga lisandus 1 positiivne test"] Terviseamet, 3. mai 2020</ref> Selleks ajaks oli terves maailmas kinnitust leidnud üle 3,4 miljoni nakkusjuhtumi ning surnuid oli üle 243 tuhande.<ref>[https://www.err.ee/1085138/koroonaviiruse-tottu-on-maailmas-surnud-ule-243-600-inimese "Koroonaviiruse tõttu on maailmas surnud üle 243 600 inimese"] ERR, 3. mai 2020</ref> 4. mai seisuga oli tuvastatud 1703 nakatunut ja tehtud 55 784 esmast testi.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-04-mai-oopaevaga-lisandus-3-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 4. mai: ööpäevaga lisandus 3 positiivset testi"] Terviseamet, 4. mai 2020</ref> Testimise kulud olid selleks hetkeks jõudnud 2,58 miljoni euroni (sh kõik kaasnevad kulud).<ref>[https://www.err.ee/1085490/koroonaviiruse-testimise-peale-on-eestis-kulunud-ule-2-5-miljoni-euro "Koroonaviiruse testimise peale on Eestis kulunud üle 2,5 miljoni euro"] ERR, 4. mai 2020</ref> [[Tartu Ülikool]], [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] ja [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla|PERH]] asusid uurima viirushaigusest paranenud inimeste [[vereplasma]] kasutamist COVID-19 raske infektsiooni ravis.<ref>[https://www.err.ee/1085589/eestis-hakatakse-uurima-koroonast-paranenute-vereplasmat "Eestis hakatakse uurima koroonast paranenute vereplasmat"] ERR, 4. mai 2020</ref> 5. mai seisuga oli tuvastatud 1711 nakatunut ja haigusse oli surnud 55 inimest. Haiglas oli 70 patsienti, kellest 6 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 254 inimest ja lõpetatud oli 261 haigusjuhtu.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-5-mai-oopaevaga-lisandus-8-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 5. mai: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testi"] Terviseamet, 5. mai 2020</ref> 5. mail anti teada ka Tartu Ülikool koroonaviiruse levimuse seireuuringu tulemustest, mille käigus oli varasema pooleteise nädala jooksul juhuvalimi alusel testitud 2007 täisealist Eesti elanikku. Leiti, et laialdast nakatumist ühiskonnas ei esine ning [[SARS-CoV-2]] positiivsete täisealiste elanike arvuks hinnati seal ajal ligikaudu 1400 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1085815/tartu-ulikooli-uuring-viiruse-levik-on-eestis-kontrolli-all "Tartu ülikooli uuring: viiruse levik on Eestis kontrolli all"] ERR, 5. mai 2020</ref> 6. mai seisuga oli tuvastatud 1713 nakatunut<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-6-mai-oopaevaga-lisandus-2-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 6. mai: ööpäevaga lisandus 2 positiivset testi"] Terviseamet, 6. mai 2020</ref> ning 7. mai seisuga oli tuvastatud 1720 nakatunut.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-7-mai-oopaevaga-lisandus-7-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 7. mai: ööpäevaga lisandus 7 positiivset testi"] Terviseamet, 7. mai 2020</ref> Sama päeva seisuga sai tervise infosüsteemi andmete põhjal tervenenuks lugeda 704 inimest. Neile lisaks ootasid arstide poolt tervenemise kinnitamist veel 453 inimese haigusjuhud.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/positiivse-covid-19-testi-andnutest-tervenenud-704-inimest "Positiivse COVID-19 testi andnutest on tervenenud 704 inimest"] Terviseamet, 7. mai 2020</ref> [[Fail:Jüri Ratase Muhu- ja Saaremaa visiit mais 2020 -- 02.jpg|pisi|vasakul|Jüri Ratase Muhu- ja Saaremaa visiit mais 2020]] 8. mai seisuga oli tuvastatud nakatunuid 1725,<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-8-mai-oopaevaga-lisandus-5-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 8. mai: ööpäevaga lisandus 5 positiivset testi"] Terviseamet, 8. mai 2020</ref> 9. mai seisuga 1733,<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-9-mai-oopaevaga-lisandus-8-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 9. mai: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testi"] Terviseamet, 9. mai 2020</ref> 10. mai seisuga 1739<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-10-mai-oopaevaga-lisandus-6-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 10. mai: ööpäevaga lisandus 6 positiivset testi"] Terviseamet, 10. mai 2020</ref> ja 11. mai seisuga 1741 nakatunut.<ref name="mai-11">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-11-mai-oopaevaga-lisandus-2-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 11. mai: ööpäevaga lisandus 2 positiivset testi"] Terviseamet, 11. mai 2020</ref> 11. mai seisuga loeti tervenenuks 1237 inimest<ref name="mai-11" /> ning samast päevast hakati Tallinnas järk-järgult avama linnale kuuluvaid mängu- ja spordiväljakuid. Teises etapis plaaniti 18. maist avada noortekeskused, perekonnaseisuamet, raamatukogude filiaalid, linnaarhiiv ja kalmistute kabelid ning kolmandas etapis 1. juunist avalikud rannad, loomaaia siseruumid, eakate päevakeskused ja sotsiaalkeskused. Tallinna koolid pidid jääma õppeaasta lõpuni distantsõppele ning linna ühistransport olema kuni mai lõpuni kõigile tasuta.<ref>[https://www.err.ee/1086290/tallinnas-avatakse-11-mail-manguvaljakud-rannad-1-juunil "Tallinnas avatakse 11. mail mänguväljakud, rannad 1. juunil"] ERR, 7. mai 2020</ref> 12. mai seisuga oli tuvastatud 1746 nakatunut ja tehtud 64 975 esmast testi. Haigusse oli surnud 61 inimest. Haiglas oli 48 patsienti, kellest 5 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 280 inimest. Tervenenuks loeti 1275 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-12-mai-oopaevaga-lisandus-5-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 12. mai: ööpäevaga lisandus 5 positiivset testi"] Terviseamet, 12. mai 2020</ref> 13. mai seisuga oli tuvastatud 1751 nakatunut.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-13-mai-oopaevaga-lisandus-5-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 13. mai: ööpäevaga lisandus 5 positiivset testi"] Terviseamet, 13. mai 2020</ref> Samal päeval pälvis tähelepanu [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], millel ei lubatud plaanilise ravi juurde naasta, sest haiglas oli esinenud haiglasisest koroonaviiruse levikut.<ref>[https://www.err.ee/1089058/viiruse-levik-ei-luba-laane-tallinna-keskhaiglal-plaanilise-ravi-juurde-naasta "Viiruse levik ei luba Lääne-Tallinna keskhaiglal plaanilise ravi juurde naasta"] ERR, 13. mai 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1089370/kolm-laane-tallinna-keskhaiglas-surnud-koroonapatsienti-nakatus-haiglas "Kolm Lääne-Tallinna keskhaiglas surnud koroonapatsienti nakatus haiglas"] ERR, 13. mai 2020</ref> 14. mai seisuga oli tuvastatud 1758 nakatunut ja tehtud 67 130 esmast testi<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-14-mai-oopaevaga-lisandus-7-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 14. mai: ööpäevaga lisandus 7 positiivset testi"] Terviseamet, 14. mai 2020</ref> ning 15. mai seisuga oli tuvastatud 1766 nakatunut ja tehtud 68 097 esmast testi<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-15-mai-oopaevaga-lisandus-8-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 15. mai: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testi"] Terviseamet, 15. mai 2020</ref>. Peaminister [[Jüri Ratas]] andis teada, et valitsus otsustas eriolukorda mitte pikendada.<ref>[https://www.err.ee/1090578/eriolukord-ei-pikene "Eriolukord ei pikene"] ERR, 15. mai 2020</ref> 16. mai seisuga oli tuvastatud 1770 nakatunut ja haigusse oli surnud 63 inimest. Haiglas oli 41 patsienti, kellest 5 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 289 inimest. Tervenenuks loeti 1437 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-16-mai-oopaevaga-lisandus-4-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 16. mai: ööpäevaga lisandus 4 positiivset testi"] Terviseamet, 16. mai 2020</ref> Vabariigi Valitsus kinnitas piirangud ja leevendused, mis kehtivad edasi pärast eriolukorra lõppu, kui kehtib tervishoiualane hädaolukord. Nende seas olid alkoholi müügi piirang, karantiini jätkumine koroonahaigetele ja nende lähikontaktsetele, piirangud Eesti riigipiiri ületamisele ning kehtima jäid ka mitmed liikumispiirangud. Näiteks jäi avalikes kohtades ja siseruumides kehtima nn 2+2 reegel ning kuni 30. juunini olid keelatud kõik avalikud üritused.<ref>[https://www.err.ee/1090784/valitsus-kinnitas-eriolukorra-jarel-edasi-kehtivad-piirangud-ja-leevendused "Valitsus kinnitas eriolukorra järel edasi kehtivad piirangud ja leevendused"] ERR, 16. mai 2020</ref> Politsei andis teada, et jätkab "kõik puhuvad" reidide korraldamist, mis peatati märtsis eriolukorra tõttu. Eriolukorrast hoolimata püsis sel perioodil joobes tabatud juhtide arv samal tasemel varasema aasta sama ajaperioodiga ning seejuures oli märgatavalt rohkem kriminaalses joobes tabatud autojuhte, kuigi liiklussagedus oli oluliselt vähenenud ning "kõik puhuvad" reidide puudumise tõttu oli jääknähtudega juhtide tabamist harvem.<ref>[https://www.err.ee/1090659/politsei-jatkab-eriolukorras-peatatud-koik-puhuvad-reididega "Politsei jätkab eriolukorras peatatud "Kõik puhuvad" reididega"] ERR, 16. mai 2020</ref> 17. mai seisuga oli tuvastatud 1774 nakatunut ja tehtud 69 520 esmast testi. Haigusse oli surnud 63 inimest. Haiglas oli 43 patsienti, kellest 4 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 289 inimest. Tervenenuks loeti 1442 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-17-mai-oopaevaga-lisandus-4-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 17. mai: ööpäevaga lisandus 4 positiivset testi"] Terviseamet, 17. mai 2020</ref> Majandus- ja taristuminister [[Taavi Aas]] allkirjastas korralduse, mille järgi ei tohi alates järgmisest päevast lennata Eestist suure haigestumisriskiga riikidesse.<ref>[https://www.err.ee/1090928/ministeerium-tegi-esmajaotuse-riikidest-kuhu-esmaspaevast-lennata-ei-saa "Ministeerium tegi esmajaotuse riikidest, kuhu esmaspäevast lennata ei saa"] ERR, 17. mai 2020</ref> 17. mai oli eriolukorra viimane päev. Terviseamet juhi [[Merike Jürilo]] sõnul kestab hädaolukord tõenäoliselt juuni alguseni.<ref>[https://www.err.ee/1091041/jurilo-hadaolukord-kestab-ilmselt-juuni-alguseni "Jürilo: hädaolukord kestab ilmselt juuni alguseni"] ERR, 18. mai 2020</ref> <div style="overflow-x:auto;"> {{Graph:Chart | width = 1400 | height = 250 | xAxisTitle = kuupäev | yAxisTitle = nakatanute arv | xAxisAngle = -40 | colors = #FF6347 | type = rect | showValues = offset:4 | x = 27.02,28.02,29.02,01.03,02.03,03.03,04.03,05.03,06.03,07.03,08.03,09.03,10.03,11.03,12.03,13.03,14.03,15.03,16.03,17.03,18.03,19.03,20.03,21.03,22.03,23.03,24.03,25.03,26.03,27.03,28.03,29.03,30.03,31.03,01.04,02.04,03.04,04.04,05.04,06.04,07.04,08.04,09.04,10.04,11.04,12.04,13.04,14.04,15.04,16.04,17.04,18.04,19.04,20.04,21.04,22.04,23.04,24.04,25.04,26.04,27.04,28.04,29.04,30.04,01.05,02.05,03.05,04.05,05.05,06.05,07.05,08.05,09.05,10.05,11.05,12.05,13.05,14.05,15.05,16.05,17.05,18.05,19.05,20.05,21.05,22.05,23.05,24.05,25.05,26.05,27.05,28.05,29.05,30.05,31.05,01.06,02.06,03.06,04.06,05.06,06.06,07.06,08.06,09.06,10.06,11.06,12.06,13.06,14.06,15.06,16.06,17.06,18.06,19.06,20.06,21.06,22.06,23.06,24.06,25.06,26.06,27.06,28.06,29.06,30.06,01.07 | y = 1,0,0,0,0,1,1,4,0,0,0,3,2,5,46,48,21,75,13,34,27,26,30,23,8,67,60,44,37,73,29,22,56,24,34,79,103,58,63,11,42,37,23,51,46,5,24,45,29,34,25,53,16,7,17,7,33,16,30,9,4,10,9,23,5,5,1,3,8,2,7,5,8,6,2,5,5,7,8,4,4,10,8,3,6,7,14,2,1,10,6,11,8,6,4,1,0,10,10,20,21,8,1,7,11,7,6,3,0,0,0,2,1,3,2,0,0,1,1,0,3,0,1,0,2,0 }} <em>Tuvastatud uute nakatanute arv Eestis pandeemia esimese laine ajal 2020. aasta kevadel. Eriolukord kuulutati välja 12. märtsi hilisõhtul. Enamus nakatunutest tuvastati märtsi teises pooles ja aprilli esimeses pooles. Allikas [https://www.terviseamet.ee/et/uudised Terviseamet] (uuendatud metoodika järgi esitatud andmestik)</em> </div> == Eriolukorra järgne periood == 18. mai seisuga oli tuvastatud 1784 nakatunut ja tehtud 70 118 esmast testi. Haigusse oli surnud 64 inimest. Haiglas oli 42 patsienti, kellest 4 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 290 inimest. Tervenenuks loeti 1443 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-18-mai-oopaevaga-lisandus-10-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 18. mai: ööpäevaga lisandus 10 positiivset testi"] Terviseamet, 18. mai 2020</ref> Lisandunud kümnest nakatunust kaheksa olid [[Lihula hooldekodu]]st.<ref>[https://www.err.ee/1091153/kumnest-uuest-nakatunust-on-kaheksa-lihula-hooldekodust "Kümnest uuest nakatunust on kaheksa Lihula hooldekodust"] ERR, 18. mai 2020</ref> Kuressaare haigla teatas ühena viimastest Eesti haiglatest ambulatoorse vastuvõtu taastamisest. Kui tippajal (12. aprillil) oli Kuressaare haiglas ravil 59 koroonapatsienti, siis 18. mail oli neid ravil 5.<ref>[https://www.err.ee/1091340/kuressaare-haiglas-taastusid-tavaparased-vastuvotud "Kuressaare haiglas taastusid tavapärased vastuvõtud"] ERR, 18. mai 2020</ref> 19. mai seisuga oli tuvastatud 1791,<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-19-mai-oopaevaga-lisandus-8-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 19. mai: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testi"] Terviseamet, 19. mai 2020</ref> 20. mai seisuga 1794<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-20-mai-oopaevaga-lisandus-3-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 20. mai: ööpäevaga lisandus 3 positiivset testi"] Terviseamet, 20. mai 2020</ref> ja 21. mai seisuga 1800 nakatunut<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-21-mai-oopaevaga-lisandus-6-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 21. mai: ööpäevaga lisandus 6 positiivset testi"] Terviseamet, 21. mai 2020</ref>. 22. mai seisuga oli tuvastatud 1807 nakatunut ja tehtud 74 604 esmast testi. Haigusse oli surnud 64 inimest. Haiglas oli 37 patsienti, kellest 2 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 314 inimest. Tervenenuks loeti 1508 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-22-mai-oopaevaga-lisandus-7-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 22. mai: ööpäevaga lisandus 7 positiivset testi"] Terviseamet, 22. mai 2020</ref> Samal ajal oli Lätis tehtud 96 366 koroonatesti, millest positiivseks olid osutunud 1030, ning Leedus oli tehtud 259 043 koroonatesti, millest olid positiivseteks osutunud 1604. Lätis oli surnud kokku 22 inimest ja Leedus 61.<ref>[https://www.err.ee/1093212/oopaevaga-lisandus-seitse-positiivset-koroonatesti "Ööpäevaga lisandus seitse positiivset koroonatesti"] ERR, 22. mai 2020</ref> Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht [[Arkadi Popov]] tõi Vikerraadio saates välja, et Eestis oli parajasti jälgimise all 82 teadaolevat nakkusohtlikku koroonapatsienti ja soovitas jätkuvalt kinni pidada 2+2 reeglist.<ref>[https://www.err.ee/1093255/popov-leevendusi-pole-vaja-karta "Popov: leevendusi pole vaja karta"] ERR, 22. mai 2020</ref> 23. mai seisuga oli tuvastatud nakatunuid 1821,<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-23-mai-oopaevaga-lisandus-14-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 23. mai: ööpäevaga lisandus 14 positiivset testi"] Terviseamet, 23. mai 2020</ref> 24. mai seisuga 1823,<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-24-mai-oopaevaga-lisandus-2-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 24. mai: ööpäevaga lisandus 2 positiivset testi"] Terviseamet, 24. mai 2020</ref> 25. mai seisuga 1824,<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-25-mai-oopaevaga-lisandus-1-positiivne-test "COVID-19 blogi, 25. mai: ööpäevaga lisandus 1 positiivne test"] Terviseamet, 25. mai 2020</ref> 26. mai seisuga 1834<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-26-mai-oopaevaga-lisandus-10-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 26. mai: ööpäevaga lisandus 10 positiivset testi"] Terviseamet, 26. mai 2020</ref> ja 27. mai seisuga 1840<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-27-mai-oopaevaga-lisandus-6-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 27. mai: ööpäevaga lisandus 6 positiivset testi"] Terviseamet, 27. mai 2020</ref>. 28. mai seisuga oli tuvastatud 1851 nakatunut ja tehtud 80 724 esmast testi. Haigusse oli surnud 66 inimest. Haiglas oli 30 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 328 inimest. Tervenenuks loeti 1574 inimest (85,0% tuvastatud nakatunutest).<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-28-mai-oopaevaga-lisandus-11-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 28. mai: ööpäevaga lisandus 11 positiivset testi"] Terviseamet, 28. mai 2020</ref> Valitsus andis teada, et alates 1. juunist kuni 30. juunini võib avalikel üritustel olla kuni 100 osalejat.<ref>[https://www.err.ee/1095928/1-juunist-voib-siseruumides-uritusel-viibida-kuni-100-inimest "1. juunist võib siseruumides üritusel viibida kuni 100 inimest"] ERR, 28. mai 2020</ref> 29. mai seisuga oli tuvastatud 1859 nakatunut ja tehtud 81 719 esmast testi. Haigusse oli surnud 67 inimest. Haiglas oli 31 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 329 inimest. Tervenenuks loeti 1610 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-29-mai-oopaevaga-lisandus-8-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 29. mai: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testi"] Terviseamet, 29. mai 2020</ref> Samal päeval andis Terviseamet loa plaanilise ravi taastamiseks Lääne-Tallinna keskhaiglas,<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/terviseamet-andis-loa-taastada-plaaniline-ravi-laane-tallinna-keskhaiglas "Terviseamet andis loa taastada plaaniline ravi Lääne-Tallinna keskhaiglas"] Terviseamet, 29. mai 2020</ref> kus riikliku järelevalvemenetluse tulemustel oli leitud mitmeid rikkumisi nakkustõrje meetmete rakendamisel ja mis olid selleks ajaks lahendatud.<ref>[https://www.err.ee/1097307/toimik-laane-tallinna-haiglas-liikusid-koroonahaiged-tavapatsientidega-samades-ruumides "Toimik: Lääne-Tallinna haiglas liikusid koroonahaiged tavapatsientidega samades ruumides"] ERR, 2. juuni 2020</ref> 30. mai seisuga oli tuvastatud 1865 nakatunut<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-30-mai-oopaevaga-lisandus-6-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 30. mai: ööpäevaga lisandus 6 positiivset testi"] Terviseamet, 30. mai 2020</ref> ja 31. mai seisuga oli nende arv 1869<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-31-mai-oopaevaga-lisandus-4-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 31. mai: ööpäevaga lisandus 4 positiivset testi"] Terviseamet, 31. mai 2020</ref>. 1. juuni seisuga oli tuvastatud 1870 nakatunut ja tehtud 84 156 esmast testi. Haigusse oli surnud 68 inimest (neist 32 olid mehed ja 36 naised<ref>[https://www.err.ee/1096905/eestis-on-surnud-koroonaviirusega-32-meest-ja-36-naist "Eestis on surnud koroonaviirusega 32 meest ja 36 naist"] ERR, 1. juuni 2020</ref>). Haiglas oli 26 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 334 inimest. Tervenenuks loeti 1625 inimest.<ref name="juuni-1">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-juuni-oopaevaga-lisandus-1-positiivne-test "COVID-19 blogi, 1. juuni: ööpäevaga lisandus 1 positiivne test"] Terviseamet, 1. juuni 2020</ref> Koroonaviiruse testimine jätkus juunis 11 mobiilses proovivõtupunktis, millele lisaks hakati proove võtma ka erameditsiiniettevõtete ruumides. Samuti muutus võimalikuks minna proovi andma ka jala.<ref name="juuni-1" /> Juuni algusest alates lubati Eestisse reisida haigustunnusteta inimestel, kes saabuvad Euroopa Liidu või [[Schengeni viisaruum|Schengeni konventsiooni liikmesriigist]] või Suurbritanniast. Küll aga pidid kaheks nädalaks karantiini jääma nendest riikidest saabujad, kus nakatunute suhtarv oli suurem kui 15 inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.<ref>[https://www.err.ee/1098995/esmaspaevast-peavad-karantiini-jaama-viiest-riigist-eestisse-saabujad "Esmaspäevast peavad karantiini jääma viiest riigist Eestisse saabujad"] ERR, 5. juuni 2020</ref> 2. juunil ei teatatud üle mitme kuu esimest korda ühtegi uut nakatunut<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-2-juuni-oopaevaga-uusi-positiivseid-teste-ei-lisandunud "COVID-19 blogi, 2. juuni: ööpäevaga uusi positiivseid teste ei lisandunud"] Terviseamet, 2. juuni 2020</ref>, kuid hiljem ilmnes, et tehtud testidest olid 7 siiski positiivsed, aga info välja saatmise ajaks ei olnud need tulemused veel sisestatud. Nii kajastusid need alles järgmisel päeval välja tulnud statistikas.<ref>Sulev Vedler ja Erik Moora: [https://ekspress.delfi.ee/teateid-elust/terviseamet-ruttas-sundmustest-ette-uute-koroonaviiruse-juhtumite-0-paev-osutus-vaarinfoks?id=90057039 "Terviseamet ruttas sündmustest ette: uute koroonaviiruse juhtumite 0-päev osutus väärinfoks"] Eesti Ekspress, 3. juuni 2020</ref> 3. juuni hommiku seisuga oli tuvastatud 1880 nakatunut. Surnute arv suurenes 69 inimeseni. Haiglas oli 19 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 342 inimest. Tervenenuks loeti 1650 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-3-juuni-oopaevaga-lisandus-10-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 3. juuni: ööpäevaga lisandus 10 positiivset testi"] Terviseamet, 3. juuni 2020</ref> Rohkem juunis selle haigusega seoses inimesi ei surnud. 4. juuni seisuga oli tuvastatud 1890 nakatunut<ref name="juuni-4">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-4-juuni-oopaevaga-lisandus-10-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 4. juuni: ööpäevaga lisandus 10 positiivset testi"] Terviseamet, 4. juuni 2020</ref> Mõõdukas kasvutrend oli haigestumistel Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondades, kuid teistes maakondades püsis tuvastatud nakatumiste arv languses.<ref name="juuni-4" /> 5. juuni seisuga oli tuvastatud 1910 nakatunut.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-5-juuni-oopaevaga-lisandus-20-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 5. juuni: ööpäevaga lisandus 20 positiivset testi"] Terviseamet, 5. juuni 2020</ref> Tuvastatud haigestunutest mitmed olid seotud ühe toidukäitlemisettevõttega.<ref>[https://www.err.ee/1098836/suurim-haiguspuhang-on-seotud-tallinnas-asuva-toidukaitlejaga "Suurim haiguspuhang on seotud Tallinnas asuva toidukäitlejaga"] ERR, 5. juuni 2020</ref> Hiljem selgus, et see oli Jõelähtme vallas tegutsev ettevõte, kus nakatus perioodil 31. mai kuni 5. juuni koroonaviirusega 13 töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1098972/terviseamet-toiduettevottes-on-nakatunud-13-inimest "Terviseamet: toiduettevõttes on nakatunud 13 inimest"] ERR, 5. juuni 2020</ref> 6. juunil lisandus veel 21 positiivset testi,<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-6-juuni-oopaevaga-lisandus-21-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 6. juuni: ööpäevaga lisandus 21 positiivset testi"] Terviseamet, 6. juuni 2020</ref> mis jäi juunis suurimaks ööpäevaseks kasvuks tuvastatud nakatunute arvus. 7. juuni hommiku seisuga oli tuvastatud 1939 nakatunut, kellest loeti tervenenuks 1681 inimest (86,7%).<ref name="juuni-7">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-7-juuni-oopaevaga-lisandus-8-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 7. juuni: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testi"] Terviseamet, 7. juuni 2020</ref> Tallinnas tuvastati koroonaviirus ka kahel lasteaiaõpetajal.<ref>[https://www.err.ee/1099328/tallinna-lasteaias-nakatusid-kaks-lasteaiaopetajat-koroonaviirusesse "Tallinna lasteaias nakatusid kaks lasteaiaõpetajat koroonaviirusesse"] ERR, 7. juuni 2020</ref> 8. juunil alustati Tallinna sadamas ja Tallinna lennujaamas kahenädalast tasuta kiirtestimist koroonaviiruse antikehade määramiseks, milleks kasutatakse riigile annetatud [[COVID-19 antigeeni kiirtestid|antikehade määramise kiirteste]]. Testima minek oli vabatahtlik.<ref name="juuni-7" /> Sama päeva hommikuse seisuga oli tuvastatud 1940 nakatunut.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-8-juuni-oopaevaga-lisandus-1-positiivne-test "COVID-19 blogi, 8. juuni: ööpäevaga lisandus 1 positiivne test"] Terviseamet, 8. juuni 2020</ref> 9. juuni seisuga oli tuvastatud 1947 nakatunut ja tehtud 91 733 esmast testi. Haiglas oli 14 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 352 inimest. Tervenenuks loeti 1684 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-9-juuni-oopaevaga-lisandus-7-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 9. juuni: ööpäevaga lisandus 7 positiivset testi"] Terviseamet, 9. juuni 2020</ref> Terviseamet andis teada ohutaseme langetamisest: hädaolukorra faasist liiguti hädaolukorra ohu faasi.<ref name="ohutase">[https://www.err.ee/1099984/terviseamet-alandas-ohutaset "Terviseamet alandas ohutaset"] ERR, 9. juuni 2020</ref> Muuhulgas lõppesid sellega meditsiinijuht [[Arkadi Popov]]i volitused.<ref name="ohutase" /> Samas hoiatas sotsiaalmeedias peaminister Jüri Ratas nakatamiskordaja märgatavast kasvust.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/peaminister-tosine-hoiatus-nakatamiskordaja-on-margatavalt-kasvanud?id=90121291 "Peaminister: tõsine hoiatus! Nakatamiskordaja on märgatavalt kasvanud"] Delfi, 9. juuni 2020</ref><ref name="ohutase" /> 14. juuni seisuga oli tuvastatud 1973 nakatunut ehk ööpäeva jooksul ei lisandunud ühegi uut positiivset testi<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-14-juuni-oopaevaga-uusi-positiivseid-teste-ei-lisandunud "COVID-19 blogi, 14. juuni: ööpäevaga uusi positiivseid teste ei lisandunud"] Terviseamet, 14. juuni 2020</ref>. 15. juuni seisuga oli tuvastatud 1974 nakatunut ja tehtud 96 638 esmast testi. Haiglas oli 14 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 357 inimest. Tervenenuks loeti 1717 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-15-juuni-oopaevaga-lisandus-1-positiivne-test "COVID-19 blogi, 15. juuni: ööpäevaga lisandus 1 positiivne test"] Terviseamet, 15. juuni 2020</ref> Hiljem tühistati ka see üks 15. juuni statistikasse lisandunud positiivne test<ref name="juuni18" /> ning samuti tühistati hiljem ainuke 16. juuni statistikasse lisandunud positiivne test.<ref name="juuni-19">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-19-juuni-oopaevaga-lisandus-3-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 19. juuni: ööpäevaga lisandus 3 positiivset testi"] Terviseamet, 19. juuni 2020</ref> [[Pilt:Terviseameti külastus, 07.03.2020 --001.jpg|thumb|Terviseameti juhataja [[Merike Jürilo]] teatas juunis, et paneb ameti maha]] 17. juuni seisuga oli tuvastatud 1977 nakatunut ja tehtud üle 99 tuhande esmase testi. Haiglas oli 12 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 361 inimest. Tervenenuks loeti 1743 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-17-juuni-oopaevaga-lisandus-2-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 17. juuni: ööpäevaga lisandus 2 positiivset testi"] Terviseamet, 17. juuni 2020</ref> 18. juuni seisuga oli tuvastatud 1977 nakatunut ja esmaste testide arv ületas 100 000.<ref name="juuni18">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-18-juuni-oopaevaga-lisandus-1-positiivne-test "COVID-19 blogi, 18. juuni: ööpäevaga lisandus 1 positiivne test"] Terviseamet, 18. juuni 2020</ref> Terviseameti juht [[Merike Jürilo]] teatas, et lahkub omal soovil ametikohalt. Valitsuse poolt oli talle ette heidetud usalduse puudumist ja mitmeid juhtimisvigasid (sh Terviseameti luba Itaalia võrkpallurite mängu läbiviimiseks Saaremaal).<ref>[https://www.err.ee/1103370/merike-jurilo-lahkub-terviseameti-juhi-kohalt "Merike Jürilo lahkub terviseameti juhi kohalt"] ERR, 18. juuni 2020</ref> Jürilo enda sõnul ei ole võimalik kriisi juhtimise kõrvalt samal ajal valitsusega tühistel teemadel vaielda.<ref>[https://www.err.ee/1104031/jurilo-kriisi-juhtimise-korvalt-ei-ole-voimalik-valitsusega-vaielda "Jürilo: kriisi juhtimise kõrvalt ei ole võimalik valitsusega vaielda"] ERR, 18. juuni 2020</ref> Perioodil 17.–30. juuni tuvastati 15 uut haigestunut, kellest kaks said nakkuse tööl, kolm perekonna ringis, üks välismaal ning 9 juhul oli nakatumiskoht teadmata. Haigusjuhte registreeriti Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal ja Valgamaal.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1juuli-covid-19-leviku-tempo-jatkab-aeglustumist "COVID-19 blogi 1.juuli: COVID-19 leviku tempo jätkab aeglustumist"] Terviseamet, 1. juuli 2020</ref> Valitsus lõpetas 19. juunil 2+2 reegli kohustuslikus korras jälgimise nõude ja asendas selle inimeste hajutamise nõudega.<ref>[https://www.err.ee/1103481/valitsus-loobub-2-2-reegli-kohustuslikkusest "Valitsus loobub 2+2 reegli kohustuslikkusest"] ERR, 18. juuni 2020</ref> 20. juuni seisuga oli tuvastatud 1981 nakatunut.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-20-juuni-oopaevaga-lisandus-2-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 20. juuni: ööpäevaga lisandus 2 positiivset testi"] Terviseamet, 20. juuni 2020</ref> Saaremaa vald tunnustas Saare maakonna teenetemärgiga Kuressaare haigla ravijuhti [[Edward Laane]]t tema panuse eest pandeemiakriisiga tegelemisel.<ref>[https://www.err.ee/1104617/saaremaa-vald-tunnustas-edward-laanet-teenetemargiga "Saaremaa vald tunnustas Edward Laanet teenetemärgiga"] ERR, 20. juuni 2020</ref> 21. ja 22. juuni ei tuvastatud kaks päeva järjest uusi nakatunuid.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-22-juuni-oopaevaga-uusi-positiivseid-teste-ei-lisandunud "COVID-19 blogi, 22. juuni: ööpäevaga uusi positiivseid teste ei lisandunud"] Terviseamet, 22. juuni 2020</ref><ref name="juuni-22">[https://www.err.ee/1104991/teist-paeva-jarjest-oopaevaga-uusi-positiivseid-teste-ei-lisandunud "Teist päeva järjest ööpäevaga uusi positiivseid teste ei lisandunud"] ERR, 22. juuni 2020</ref> Teist päeva järjest ei lisandunud uusi nakatumisjuhtumeid ka Lätis, kus selleks ajaks oli kinnitust leidnud 1111 haigestumist.<ref name="juuni-22" /> 25. juunil avaldati Tartu Ülikooli koroonaviiruse seireuuringu neljanda laine tulemused, mille käigus testiti perioodil 11. juunist kuni 21. juunini juhuvalimi alusel 2864 inimest. Ühtegi nakatunut ei leitud ning tulemustest järeldati, et tehtud leevendused ei ole kaasa toonud nakatumiste arvu kasvu.<ref>[https://www.err.ee/1105755/koroonaviiruse-seireuuring-kinnitab-leevendused-haigestumist-ei-tostnud "Koroonaviiruse seireuuring kinnitab: leevendused haigestumist ei tõstnud"] ERR, 25. juuni 2020</ref> 28. juuni seisuga oli Eestis tuvastatud 1987 nakatunut<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-28-juuni-oopaevaga-lisandus-uks-positiivne-testi-tulemus "COVID-19 blogi, 28. juuni: ööpäevaga lisandus üks positiivne testi tulemus"] Terviseamet, 28. juuni 2020</ref> ning maailmas ületas koroonaviirusega nakatunute ametlik arv 10 miljoni piiri<ref>[https://www.err.ee/1106904/koroonaviirusega-nakatunute-ametlik-arv-uletas-10-miljoni-piiri "Koroonaviirusega nakatunute ametlik arv ületas 10 miljoni piiri"] ERR, 28. juuni 2020</ref>. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai teatas juuli alguses, et lahkub omal soovil 5. juulil ametist.<ref>[https://www.err.ee/1107778/ka-terviseameti-teine-tippjuht-lahkub-ametist#comment-1107778 "Ka terviseameti teine tippjuht lahkub ametist"] ERR, 1. juuli 2020</ref> Nii 8. kui ka 9. juulil lisandus mõlemal päeval 8 uus juhtu. Neist juhtudest viis olid seotud sünnipäevapeoga Ida-Virumaal, kus osales Venemaalt saabunud külaline, kes oli haigustunnustega.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-8-juuli-oopaevaga-lisandus-8-positiivset-testi-tulemust "COVID-19 blogi, 8. juuli: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testi tulemust"] Terviseamet, 8. juuli 2020</ref><ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-9-juuli-oopaevaga-lisandus-8-positiivset-testi-tulemust "COVID-19 blogi, 9. juuli: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testi tulemust"] Terviseamet, 9. juuli 2020</ref> Terviseamet andis teada, et kui uute nakatunute arv 100 000 elaniku kohta on kahe nädala jooksul vähemalt 25 (ehk umbes 300 juhtu kogu elanikkonna peale), siis asutakse kehtestama uusi piiranguid.<ref>[https://www.err.ee/1110521/uued-koroonapiirangud-tulevad-kui-nakatunuid-on-kahe-nadala-peale-300 "Uued koroonapiirangud tulevad, kui nakatunuid on kahe nädala peale 300"] ERR, 8. juuli 2020</ref> Alates 15. juulist võib välitingimustes toimuvatel üritustel senise 1000 asemel osaleda kuni 2000 inimest ning siseruumides toimuvate ürituste puhul tõsteti piiramäär 500 pealt 1500-ni. Samas tuli siseruumides jätkuvalt järgida 50-protsendilise täituvuse ja inimeste hajutamise nõuet.<ref>[https://web.archive.org/web/20200721154655/https://www.kriis.ee/et/uudised/valitsus-lubab-juuli-keskpaigast-avalikele-uritustele-rohkem-kulastajaid "Valitsus lubab juuli keskpaigast avalikele üritustele rohkem külastajaid"] kriis.ee, 9. juuli 2020</ref> == Nakatumiste arvu uus tõus == [[Fail:Mari-Anne Härma 2020.jpg|pisi|left|Tanel Kiik ja Jüri Ratas vestlemas Terviseameti peadirektori kohusetäitja [[Mari-Anne Härma]]ga 16. juulil 2020]] 24. juulil ilmnes, et üks positiivse proovi andnud tartlane oli külastanud Tartus ööklubi, poode ja kino ning Narva-Jõesuus spaad.<ref>[https://www.err.ee/1116667/terviseamet-koroonahaige-kulastas-erinevates-linnades-ooklubi-spaad-kino-ja-poode "Terviseamet: koroonahaige külastas erinevates linnades ööklubi, spaad, kino ja poode"] ERR, 24. juuli 2020</ref> Kuu lõpuks kujunes sellest arvestatava suurusega nn Vabanki puhang, kus tuvastati üle 100 lähikontaktse ja 19 nakatunut.<ref name="Tartu keelas">[https://www.err.ee/1119352/tartu-keelas-hooldekodude-kulastamise-sulges-kaks-lasteaiaruhma-ja-jatab-ara-kontserdi "Tartu keelas hooldekodude külastamise, sulges kaks lasteaiarühma ja jätab ära kontserdi"] ERR, 31. juuli 2020</ref> Augusti algul korrigeeris Terviseamet koroonasurmade arvu kuue võrra väiksemaks ehk andmete kontrolli käigus sai kinnitust, et koroona oli peamine põhjus siiski ainult 63 surmajuhul. Nimetatule lisaks oli koroona ühel juhul surma soodustanud oluline seisund.<ref name="august-1">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-august-oopaevaga-lisandus-8-positiivset-testitulemust "COVID-19 blogi, 1. august: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testitulemust"] Terviseamet, 1. august 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1119655/terviseamet-korrigeeris-koroonasurmade-arvu-kuue-vorra-vaiksemaks "Terviseamet korrigeeris koroonasurmade arvu kuue võrra väiksemaks"] ERR, 2. august 2020</ref> 1. augusti seisuga oli tuvastatud 2072 nakatunut, kellest tervenenuks arvati 1934. Esmaste testide arv oli üle 119 tuhande. Haiglaravi vajas 4 inimest, kellest keegi ei olnud juhitaval hingamisel.<ref name="august-1" /> Uute tuvastatud nakatunute arv jätkas kiiret kasvu. 2. augustil lisandus veel 7 positiivset testitulemust, mis olid seotud Vabanki puhanguga.<ref name="august-2">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-2-august-oopaevaga-lisandus-7-positiivset-testitulemust "COVID-19 blogi, 2. august: ööpäevaga lisandus 7 positiivset testitulemust"] Terviseamet, 2. august 2020</ref> Järgneval ööpäeval lisandus veel üks juhtum, mis oli samuti seotud Vabanki puhanguga.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-3-august-oopaevaga-lisandus-1-positiivne-testitulemus "COVID-19 blogi, 3. august: ööpäevaga lisandus 1 positiivne testitulemus"] Terviseamet, 3. august 2020</ref> 4. augustil lisandus 11 positiivset testitulemust<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-4-august-oopaevaga-lisandus-11-positiivset-testitulemust "COVID-19 blogi, 4. august: ööpäevaga lisandus 11 positiivset testitulemust"] Terviseamet, 4. august 2020</ref> ja 5. augustil veel 22.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-5-august-oopaevaga-lisandus-22-positiivset-testitulemust "COVID-19 blogi, 5. august: ööpäevaga lisandus 22 positiivset testitulemust"] Terviseamet, 5. august 2020</ref> Tuvastatud nakatunute seas olid ka 3. augustil Soomest [[Sillamäe sadam]]asse saabunud Norra kaubalaeva Yara Nauma 14 meeskonnaliiget, kellest 12 naasid 5. augusti õhtul Soome ja kaks jäid Eestisse haiglaravile.<ref>[https://www.err.ee/1120881/koroonahaigete-meremeestega-kaubalaev-lahkus-sillamaelt-tagasi-soome "Koroonahaigete meremeestega kaubalaev lahkus Sillamäelt tagasi Soome"] ERR, 6. august 2020</ref> 6. augusti seisuga jõudis tuvastatud nakatunute arv 2124-ni. Haiglaravi vajas 9 inimest, kellest üks oli juhitaval hingamisel.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-6-august-oopaevaga-lisandus-11-positiivset-testitulemust "COVID-19 blogi, 6. august: ööpäevaga lisandus 11 positiivset testitulemust"] Terviseamet, 6. august 2020</ref> Tartu Ülikooli juhtimisel läbi viidud uuringu KoroSero-EST-1 tulemused viitasid, et vaid 20 protsendil inimestest, kelle verest leiti koroonaviiruse antikehi, esines ka nakatumisele viitavaid sümptomeid. Samuti hinnati, et viiruse levimus oli Tallinnas 1,4 % ja Saaremaal 6% ehk võrreldes riikliku statistikaga vastavalt 10 ja 3,5 korda suurem.<ref>[https://www.err.ee/1120811/uuring-koroonaviiruse-levimus-oli-tallinnas-praegu-arvatust-kumme-korda-suurem "Uuring: koroonaviiruse levimus oli Tallinnas praegu arvatust kümme korda suurem"] ERR, 6. august 2020</ref> 16. augusti seisuga oli Eestis kokku tehtud ligi 135 tuhat esmast testi, millest 2190 olid positiivsed. Haiglaravil oli 7 inimest, kellest keegi ei olnud juhitaval hingamisel. Tervenenuks oli arvatud 1976 inimest ehk 90,2% nakatunutest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-16-august-oopaevaga-lisandus-6-positiivset-koroonaviiruse-testi "COVID-19 blogi, 16. august: ööpäevaga lisandus 6 positiivset koroonaviiruse testi"] Terviseamet, 16. august 2020</ref> Valitsuse otsusel oli alates 19. augustist lubatud statsionaarsetes teatri-, kontserdi- ja kinosaalides tegutseda täissaalidega ning alates 1. septembrist oli võimalik suure koroonariskiga välisriigist tulles kahenädalase eneseisolatsiooni asemel teha koroonatest ning hiljem ka järeltest.<ref>[https://www.err.ee/1125022/valitsus-otsustas-14-paevase-karantiininoude-asemel-lubada-esmase-testi-tegemist "Valitsus otsustas 14-päevase karantiininõude asemel lubada esmase testi tegemist"] ERR, 18. august 2020</ref> Kuni 50-protsendilise täituvuse nõude täitmisest pääsesid ka koolid, et võimaldada septembris õppetööd alustada tavapärases mahus ja klassiruumides.<ref>[https://www.err.ee/1125003/koolid-paasevad-klasside-poole-taituvuse-noudest "Koolid pääsevad klasside poole täituvuse nõudest"] ERR, 18. august 2020</ref> 20. augustil teatati 20 tuvastatud nakatunu lisandumisest, mis tõstis tuvastatud juhtumite arvu 2227-ni. Neist oli samal ajal tervenenuks arvatud 2009 inimest. Esmaste testide arv oli üle 138 tuhande. Haiglaravi oli 10 inimest ja juhitaval hingamisel ei olnud kedagi.<ref name="august-20">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-20-august-oopaevaga-lisandus-20-positiivset-koroonaviiruse-testi "COVID-19 blogi, 20. august: ööpäevaga lisandus 20 positiivset koroonaviiruse testi] Terviseamet, 20. august 2020</ref> Enim lisandus uusi juhtumeid Ida-Virumaale – 12. Neist kõik olid seotud baariga Jõhvi Kelder. Kokku oli sealses koldes 13 inimest.<ref name="august-20" /> Samal päeval käivitus ka Eesti koroonaäpp [[HOIA]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1009784/video-kaivitub-uus-koroonaapp-hoia-kuidas-see-tootab-ja-kas-see-on-uldse-turvaline "VIDEO | Käivitub uus koroonaäpp HOIA: kuidas see töötab ja kas see on üldse turvaline?"] Õhtuleht, 19. august 2020</ref> Esimese kahe nädala jooksul laaditi seda alla üle 84 tuhande korra ning rakenduses oli end haigeks märkinud 13 inimest.<ref name="sept-3">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-3-september-oopaevaga-lisandus-26-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 3. september: ööpäevaga lisandus 26 positiivset testi"] Terviseamet, 3. september 2020</ref> 21. augustil peatas [[Estonia kaevandus]] nädalaks töö, sest koroonaviirusega nakatumise diagnoosi olid saanud 12 kaevanduse töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1126330/estonia-kaevandus-peatas-nadalaks-too "Estonia kaevandus peatas nädalaks töö"] ERR, 21. august 2020</ref> 24. augustil teatati kolme positiivse testi lisandumisest ning ühest surmajuhtumist (76-aastane naine). See jäi ka ainukeseks surmajuhtumiks augustis ja septembris. Sel ajal oli kokku tuvastatud 2275 nakatunut, kellest tervenenuks arvati 2025. Haiglaravi oli 11 inimest. Kokku oli tehtud ligi 141 tuhat esmast testi.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-24-august-oopaevaga-lisandus-3-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 24. august: ööpäevaga lisandus 3 positiivset testi"] Terviseamet, 24. august 2020</ref> 29. augusti seisuga oli tuvastatud oli 2363 nakatunut, kellest 2086 arvati tervenenuks. Haiglaravil oli 9 patsienti. Esmaste testide arv ületas 147 tuhandet.<ref name="august-29" /> Terviseameti ida regionaalosakonnas oli jälgimisel üle 650 inimese, kellest 94 oli haigestunud. Estonia kaevanduse koldega seostati 52 koroonaviirusega nakatumise juhtu, [[Ojamaa kaevandus]]e koldega 8 juhtu ja Jõhvi Keldri koldega 15 juhtu.<ref name="august-29">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-29-august-oopaevaga-lisandus-20-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 29. august: ööpäevaga lisandus 20 positiivset testi"] Terviseamet, 29. august 2020</ref> 1. septembri seisuga oli tuvastatud 2395 nakatunut, kellest tervenenuks arvati 2112 inimest. Haiglaravi vajas 9 inimest. Haiglates oli lõpetatud 411 koroona haigusjuhtumit 398 inimesega. Tehtud oli üle 150 tuhande esmase testi.<ref name="sept-1">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-august-oopaevaga-lisandus-20-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. september: ööpäevaga lisandus 20 positiivset testi"] Terviseamet, 1. september 2020</ref> Koroona riskiriikidest naasjatele hakati lennujaamas ja sadamas pakkuma võimalust ennast testida.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/homsest-saavad-riskiriigist-naasjad-lennujaamas-ja-sadamas-koroonaviiruse-testi-teha "Homsest saavad riskiriigist naasjad lennujaamas ja sadamas koroonaviiruse testi teha"] Terviseamet, 31. august 2020</ref> Terviseametile hakkas valmistama muret olukord Tallinnas, kus oli palju nakatunuid, kelle nakkuse päritolu oli teadmata.<ref>[https://www.err.ee/1130154/terviseamet-tallinna-olukord-on-murettekitavaim "Terviseamet: Tallinna olukord on murettekitavaim"] ERR, 2. september 2020</ref> 5. septembril lisandus 35 tuvastatud nakatunut, mis oli suurim päevane kasv alates aprillist. Kokku oli tuvastatud 2491 nakatunut ja neist 2165 arvati tervenenuks. Haiglaravi vajas 7 inimest.<ref name="sept-5">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-5-september-oopaevaga-lisandus-35-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 5. september: ööpäevaga lisandus 35 positiivset testi"] Terviseamet, 5. september 2020</ref> 10. septembril jõudis nakatunute koguarv 2600-ni. Neist 2215 arvati tervenenuks. Haiglaravi vajas 9 inimest, kellest üks oli juhitaval hingamisel. Esmaseid teste oli tehtud ligi 166 tuhat.<ref name="sept-10">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-10-september-oopaevaga-lisandus-15-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 10. september: ööpäevaga lisandus 15 positiivset testi"] Terviseamet, 10. september 2020</ref> 16. septembril<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-16-september-oopaevaga-lisandus-36-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 16. september: ööpäevaga lisandus 36 positiivset testi"] Terviseamet, 16. september 2020</ref> ja 18. septembril lisandus mõlemal päeval 36 uut tuvastatud nakatunut.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-18-september-oopaevaga-lisandus-36-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 18. september: ööpäevaga lisandus 36 positiivset testi"] Terviseamet, 18. september 2020</ref> [[Fail:COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (28-09-2020).svg|pisi|Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta 28. septembri seisuga<ref name="ulevaade_28.09">[https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_28.09.pdf COVID-19 andmed seisuga 28.09.2020] Terviseamet, 29.09.2020</ref> <div style="margin:4px 0 0 20px;line-height:1.3em;text-align:left;text-indent:-20px;">{{legend|#CCCCCC|kuni 10 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta}} {{legend|#c6dbef|10–20 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta}} {{legend|#6baed6|20–50 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta}} {{legend|#2171b5|50–150 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta}} {{legend|#084594|enam kui 150 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta}}</div>]] Valitsus andis teada üleriigilise öise alkoholimüügi keelu kehtestamisest perioodil 25. september kuni 24. oktoober.<ref>[https://www.err.ee/1136626/valitsus-kehtestas-25-septembrist-uleriigilise-oise-alkoholimuugi-keelu "Valitsus kehtestas 25. septembrist üleriigilise öise alkoholimüügi keelu"] ERR, 17. september 2020</ref> 19. septembril lisandus 61 tuvastatud nakatunut, mis oli seni suurim päevane kasv alates kevadest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-19-september-oopaevaga-lisandus-61-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 19. september: ööpäevaga lisandus 61 positiivset testi"] Terviseamet, 19. september 2020</ref> 20. septembril lisandus veel 50 tuvastatud nakatunut, mis tõstis koguarvu 2924-ni. Neist arvati tervenenuks 2377. Haiglaravi vajas 22 inimest, kellest kolm olid juhitaval hingamisel. Esmaseid teste oli tehtud üle 187 tuhande.<ref name="sept-20">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-20-september-oopaevaga-lisandus-50-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 20. september: ööpäevaga lisandus 50 positiivset testi"] Terviseamet, 20. september 2020</ref> 28. septembril lisandus 67 tuvastatud nakatunut, mis oli suurim päevane kasv septembris. Nakatunute koguarv oli jõudnud 3267-ni ning neist arvati tervenenuks 2513. Haiglaravi vajas 33 inimest, kellest juhitaval hingamisel ei olnud kedagi. Esmaseid teste oli tehtud ligi 208 tuhat. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta oli 42,89.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-28-september-oopaevaga-lisandus-67-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 28. september: ööpäevaga lisandus 67 positiivset testi"] Terviseamet, 28. september 2020</ref> Kuu lõpuks jõudis tuvastatud nakatunute arv 3371-ni.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-30-september-oopaevaga-lisandus-57-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 30. september: ööpäevaga lisandus 57 positiivset testi"] Terviseamet, 30. september 2020</ref> 1. oktoobril teatati 81 tuvastatud nakatunu lisandumisest, mis tõstis koguarvu 3450-ni. Neist arvati tervenenuks 2643 ehk 76,6%. Haiglaravi vajas 36 inimest, kellest juhitaval hingamisel oli kaks patsienti. Lisandus üks surnu, mis tõstis koguarvu 65-ni. Esmaseid teste oli tehtud ligi 216 tuhat. Enim positiivseid testitulemusi laekus Harjumaale (37) ja Ida-Virumaale (27). Suuremad aktiivsed kolded olid Ida-Tallinna keskhaigla kolle (41 nakatunut, kellest 26 olid haigla töötajad), Läänemere gümnaasiumi kolle (26 õpilast ja 10 õpetajat), Ida-Viru tutvuskonna kolle (30), Võru töökoha kolle (21) ja esimese töökoha kolle Tallinnas (20).<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-oktoober-oopaevaga-lisandus-81-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. oktoober: ööpäevaga lisandus 81 positiivset testi"] Terviseamet, 1. oktoober 2020</ref> Koroonaviiruse seireuuringu järgmise üleriigilise etapi tulemused vihjasid, et viirus levib ka väljaspool haiguskoldeid ning enamasti märgatavate haigustunnusteta. Uuringu raames analüüsiti 21. septembrist kuni 1. oktoobrini 2532 inimest. Leiti viis nakatunut, kel puudusid märkimisväärsed haigustunnused ja kes ei olnud kokkupuutest haigestunud inimesega teadlikud.<ref>[https://www.err.ee/1143864/eesti-teadlaste-uuring-koroonaviirus-levib-varjatult-ka-valjaspool-koldeid "Eesti teadlaste uuring: koroonaviirus levib varjatult ka väljaspool koldeid"] ERR, 7. oktoober 2020</ref> Terviseameti hinnangul ei olnud ette näha haiglate täitumist koroonapatsientidega lähemal ajal. Kevadega võrreldes oli haiglatel varutud ka suuremal hulgal isikukaitsevahendeid ja jõutud läbi viia personali koolitamist. Hingamisaparaatide arv oli üle 300 ning aasta lõpuks pidi neid Eesti haiglates olema juba ligi 400.<ref>[https://www.err.ee/1144921/terviseamet-ei-nae-haiglate-taitumist-koroonapatsientidega-niipea "Terviseamet ei näe haiglate täitumist koroonapatsientidega niipea"] ERR, 8. oktoober 2020</ref> Oktoobri algul läks tuvastatud nakatunute üldarvult Ida-Virumaa Saaremaast mööda ning enim uusi juhtumeid oligi Harjumaal ja Ida-Virumaal. Kuu keskel uute tuvastatud juhtumite arv langes (kuu esimese kümne päeva jooksul raporteeriti 478 uuest nakatunust aga järgneva kümne päeva jooksul ainult 283 uuest nakatunust), kuid numbrid hakkasid kuu lõpus kiirelt kasvama. 28. oktoobril lisandus 125, 29. oktoobril 82, 30. oktoobril 101 ja 31. oktoobril 134 tuvastatud nakatunut. 1. novembril teatati 80 tuvastatud nakatunu lisandumisest viimase ööpäeva jooksul ning sellega jõudis tuvastatud nakatunute koguarv 4985-ni. Neist arvati tervenenuks 3824 (76,7%) ning surnud oli 73 nakatunut. Haiglaravi vajas 43 inimest, kellest juhitaval hingamisel oli kaks patsienti. Esmaseid teste oli tehtud üle 264 tuhande. Suuremad aktiivsed kolded olid [[Viru vangla]] kolle (88 inimest), esimese töökoha kolle Harjumaal (42), Sillamäe esimese kooli kolle (36), Raplamaa hooldekeskuse kolle (33), Jõhvi hooldekeskuse kolle (21), Jõgevamaa töökoha kolle (20) ja Harjumaa peokolle (17).<ref name="nov-1">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-november-oopaevaga-lisandus-80-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. november: ööpäevaga lisandus 80 positiivset testi"] Terviseamet, 1. november 2020</ref> 4. novembril lisandus rekordilised 208 tuvastatud nakatunut<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-4-november-oopaevaga-lisandus-208-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 4. november: ööpäevaga lisandus 208 positiivset testi"] Terviseamet, 4. november 2020</ref> ning sealt alates püsis igapäevaselt tuvastatud uute juhtumite arv kolmekohaline. {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (01-11-2020).svg | pilt2 = COVID-19 Outbreak - New Cases in Estonia (30-11-2020).svg | jalus = Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta 2020. aasta 1. ja 30. novembri seisuga<div style="margin:4px 0 0 20px;line-height:1.3em;text-align:left;text-indent:-20px;">{{legend|#CCCCCC|kuni 10 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta}} {{legend|#c6dbef|10–20 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta}} {{legend|#6baed6|20–50 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta}} {{legend|#2171b5|50–150 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta}} {{legend|#084594|150–300 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta}} {{legend|#080094|300–600 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta}} {{legend|#080040|enam kui 600 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta}}</div> }} 10. novembriks oli tuvastatud 6376 nakatunut, kellest arvati tervenenuks 4219. Haiglaravi vajas 63 inimest, kellest juhitaval hingamisel oli viis patsienti. Esmaseid teste oli tehtud ligi 283 tuhat.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-10-november-oopaevaga-lisandus-128-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 10. november: ööpäevaga lisandus 128 positiivset testi"] Terviseamet, 10. november 2020</ref> Terviseamet teatas neli nädalat kestva sotsiaalkampaania "Hoiame Eesti elu avatud!" käivitamisest, millega kutsus üles jälgima põhilisi reegleid enda ja oma lähedaste kaitseks.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/igauks-saab-koroonaviiruse-teise-laine-kiiret-tousu-kontrolli-all-hoida "Igaüks saab koroonaviiruse teise laine kiiret tõusu kontrolli all hoida"] Terviseamet, 10. november 2020</ref> 11. novembril muudeti seda, kuidas avaldatakse testide arvu statistikat. Täpsustati, et kevadest alates on tehtud 381 205 SARS-CoV2 määramise testi, millest 285 935 olid esmased ning kokku oli positiivseid teste olnud 7725.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-11-november-oopaevaga-lisandus-144-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 11. november: ööpäevaga lisandus 144 positiivset testi"] Terviseamet, 11. november 2020</ref> 12. novembril teatati juba 374 positiivsest testist, mis oli peaaegu sama palju kui mais, juunis ja juulis kokku. Tuvastatud nakatunute arv jõudis 6881-ni.<ref name="nov-12">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-12-november-oopaevaga-lisandus-374-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 12. november: ööpäevaga lisandus 374 positiivset testi"] Terviseamet, 12. november 2020</ref> Terviseameti põhja regionaalosakonnas oli jälgimisel üle 11 000 inimese, kellest 1212 olid haigestunud, ning eristati 24 kollet. Ida regionaalosakonnas oli jälgimisel üle 3100 inimese, kellest haigestunud oli 515, ning eristati 12 aktiivset kollet. Lõuna regionaalosakonnas oli jälgimisel üle 1200 inimese, kellest 200 oli haigestunud, ning eristati ühte 34 inimesega hooldekodu kollet. Lääne regionaalosakonnas oli jälgimisel ligi 700 inimest, kellest 115 olid haigestunud.<ref name="nov-12" /> 13. novembril soovitas Terviseamet Tallinnas ja Harjumaal kaaluda suurema nakkusriskiga huvihariduse ja huvitegevuse ajutist piiramist<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/esmajoones-tuleb-moelda-korge-nakatumisohuga-huvitegevuse-piiramisele "Esmajoones tuleb mõelda kõrge nakatumisohuga huvitegevuse piiramisele"] Terviseamet, 13. november 2020</ref> ning 19. novembril soovitati kriitiliselt üle vaadata need tegevused üle Eesti.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/terviseamet-noorte-seas-nakatumine-huppeliselt-kasvanud "Terviseamet: Noorte seas on nakatumine hüppeliselt kasvanud"] Terviseamet, 19. november 2020</ref> 1. detsembriks oli tuvastatud 12 497 nakatunut, kellest arvati tervenenuks 7151. Haiglaravi vajas 206 inimest, kellest juhitaval hingamisel oli 12 patsienti. Teste oli tehtud üle 483 tuhande. Kokku oli Eestis surnud 121 koroonaviirusega nakatunud inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-detsember-oopaevaga-lisandus-191-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. detsember: ööpäevaga lisandus 191 positiivset testi"] Terviseamet, 1. detsember 2020</ref> 5. detsembril teatati 561 positiivse koroonatesti lisandumisest, mis oli senine ööpäevane rekord.<ref name="rekordilised-561">[https://www.err.ee/1197535/oopaevaga-lisandus-rekordilised-561-koroonapositiivset-suri-uks-inimene "Ööpäevaga lisandus rekordilised 561 koroonapositiivset, suri üks inimene"] ERR, 5. detsember 2020</ref> Uus rekord püstitati 12. detsembril, kui lisandus 760 koroonapositiivset, mille järel oli esmaseid positiivseid teste kokku registreeritud 17 713. Tervenenuks arvati 10 629, haiglaravil oli 268 ja koroonaviirusega oli surnud 148 inimest. Samal ajal oli Terviseameti jälgimisel ligi 28 000 inimest.<ref name="rekordilised-760">[https://www.err.ee/1205644/oopaevaga-lisandus-rekordilised-760-koroonapositiivset-suri-kuus-inimest "Ööpäevaga lisandus rekordilised 760 koroonapositiivset, suri kuus inimest"] ERR, 12. detsember 2020</ref> Alates 12. detsembrist suleti kolmeks nädalaks Ida-Virumaal kõik meelelahutusasutused ja peatati vaba aja tegevused ning alates 14. detsembrist otsustati sulgeda kõik õppeasutused Eestis.<ref name="valitsus-9-dets">[https://www.err.ee/1201306/valitsus-paneb-uuest-nadalast-koik-koolid-alates-1-klassist-kinni-erandkorras-sailib-kaugope "Valitsus paneb uuest nädalast kõik koolid alates 1. klassist kinni, erandkorras säilib kaugõpe"] ERR, 9. detsember 2020</ref> 28. detsembrist rakendatakse Tallinnas ja Harjumaal Ida-Virumaa omadega sarnanevaid piiranguid.<ref name="valitsus-laiendab-sulgemised">[https://www.err.ee/1216735/valitsus-laiendab-sulgemised-tallinnale-ja-harjumaale "Valitsus laiendab sulgemised Tallinnale ja Harjumaale"] ERR, 23. detsember 2020</ref> Koroonavastast vaktsineerimist alustati 27. detsembril.<ref name="Rozinko">[https://pohjarannik.postimees.ee/7142093/esimesena-eestis-koroonavaktsiini-saanud-jelena-rozinko-loodan-et-vaktsiin-aitab-kiiremini-naasta-tavaparasesse-ellu "Esimesena Eestis koroonavaktsiini saanud Jelena Rozinko: loodan, et vaktsiin aitab kiiremini naasta tavapärasesse ellu"] Põhjarannik, 27. detsember 2020</ref> 28. detsembrist rakendati Tallinnas ja Harjumaal Ida-Virumaa omadega sarnanevaid piiranguid.<ref name="valitsus-laiendab-sulgemised" /> 30. detsembril teatati rekordilise 968 uue tuvastatud nakatunu lisandumisest.<ref>[https://www.err.ee/1222942/uusi-koroonanakatunuid-lisandus-968-suri-viis-inimest "Uusi koroonanakatunuid lisandus 968, suri viis inimest"] ERR, 30. detsember 2020</ref> == Teise laine tipp 2021. aastal == 2021. aasta alguseks oli tuvastatud 28&nbsp;406 nakatunut ning Eestis oli surnud 234 koroonaviirusega nakatunud inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-jaanuar-oopaevaga-lisandus-417-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. jaanuar: ööpäevaga lisandus 417 positiivset testi"] Terviseamet, 1. jaanuar 2021</ref> 7. jaanuaril teatati 1086 tuvastatud nakatunust, mis oli suurim näitaja alates pandeemia algusest ja esimene kord, kus päevane uute tuvastatud nakatunute arv ületas tuhandet.<ref name="u1069">[https://www.err.ee/1608121072/oopaevaga-lisandus-1069-koroonapositiivset "Ööpäevaga lisandus 1069 koroonapositiivset"] ERR, 24. veebruar 2021</ref> 13. jaanuaril jõudis Eestisse esimene saadetis [[Moderna koroonavaktsiin]]i<ref>[https://www.sm.ee/et/uudised/terviseametisse-joudis-esimene-moderna-vaktsiini-saadetis-1200-doosiga "Terviseametisse jõudis esimene Moderna vaktsiini saadetis 1200 doosiga"] Sotsiaalministeerium, 13. jaanuar 2021</ref> ning 7. veebruaril ka esimene saadetis [[AstraZeneca koroonavaktsiin]]i.<ref>[https://www.err.ee/1608100885/eestisse-saabus-esimene-partii-astrazeneca-vaktsiini "Eestisse saabus esimene partii AstraZeneca vaktsiini"] ERR, 7. veebruar 2021</ref> 7. veebruari hommikuks oli Eestis vaktsineeritud 35&nbsp;905 inimest, kellest 17&nbsp;519 olid saanud kaks doosi.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-7-veebruar-oopaevaga-lisandus-417-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 7. veebruar: ööpäevaga lisandus 417 positiivset testi"] Terviseamet, 7. veebruar 2021</ref> [[Jaanuar 2021|Jaanuaris]] tuvastati 16&nbsp;169 nakatunut ning surnute arv jõudis 422-ni.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-veebruar-oopaevaga-lisandus-367-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. veebruar: ööpäevaga lisandus 367 positiivset testi"] Terviseamet, 1. veebruar 2021</ref> [[Veebruar 2021|Veebruaris]] lisandus 22&nbsp;053 nakatunut ning 176 surnut.<ref name="1. märts 2021">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-marts-oopaevaga-lisandus-1028-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. märts: ööpäevaga lisandus 1028 positiivset testi"] Terviseamet, 1. märts 2021</ref> Järjest halvenes olukord ka haiglates.<ref>[https://www.err.ee/1608128296/tosise-kopsukahjustusega-satub-haiglasse-aina-nooremaid-koroonapatsiente "Tõsise kopsukahjustusega satub haiglasse aina nooremaid koroonapatsiente"] ERR, 2. märts 2021</ref><ref>[https://leht.postimees.ee/7193285/kristo-erikson-intensiivis-on-vaga-raske-haiguspildiga-keskealised "Kristo Erikson: intensiivis on väga raske haiguspildiga keskealised"] Postimees, 4. märts 2021</ref> Kuni veebruari keskpaigani püsis uute nakatunute arv stabiilne ja jäi tavaliselt 300...800 vahele. Sealt alates hakkas aga nakatanute arv kasvama ning [[Eesti Vabariigi aastapäev]]al teatati juba 1069 uuest nakatunust.<ref name="u1069" /> Järgnevatel päevadel olid vastavad arvud 1104,<ref>[https://www.err.ee/1608121717/oopaevaga-lisandus-rekordilised-1154-koroonapositiivset "Ööpäevaga lisandus rekordilised 1154 koroonapositiivset"] ERR, 25. veebruar 2021</ref> 1204,<ref>[https://www.err.ee/1608123352/oopaevaga-lisandus-rekordilised-1204-koroonapositiivset "Ööpäevaga lisandus rekordilised 1204 koroonapositiivset"] ERR, 26. veebruar 2021</ref> 1570<ref>[https://www.err.ee/1608124996/oopaevaga-lisandus-rekordilised-1570-positiivset-koroonatesti "Ööpäevaga lisandus rekordilised 1570 positiivset koroonatesti"] ERR, 27. veebruar 2021</ref>, 1201<ref>[https://www.err.ee/1608125545/oopaevaga-lisandus-1201-positiivset-koroonatesti "Ööpäevaga lisandus 1201 positiivset koroonatesti"] ERR, 28. veebruar 2021</ref> ja 1028.<ref name="1. märts 2021" /> Nii suurenes Eesti nakatumisnäitaja märtsi alguseks üle tuhande<ref>[https://www.err.ee/1608126379/eesti-nakatumisnaitaja-tousis-esmakordselt-ule-tuhande "Eesti nakatumisnäitaja tõusis esmakordselt üle tuhande"] ERR, 1. märts 2021</ref> ning 7. märtsiks ületas haiglaravil olijate arv 600 piiri.<ref>[https://www.err.ee/1608133723/uusi-nakatunuid-lisandus-1321-haiglaravil-604-koroonapatsienti "Uusi nakatunuid lisandus 1321, haiglaravil 604 koroonapatsienti"] ERR, 7. märts 2021</ref> Olukorra halvenemist seostati kiireminileviva Briti tüvega<ref name="lukkupanek" /> ning märtsi teisel nädalal jõudis selle tüve osakaal ligi 70 protsendini.<ref>[https://tervis.postimees.ee/7202726/terviseamet-suurbritannia-tuvi-on-muutunud-eestis-domineerivaks "VIDEO JA BLOGI ⟩ Terviseamet: Suurbritannia tüvi on muutunud Eestis domineerivaks"] Postimees, 16. märts 2021</ref> [[Fail:Kaja Kallase visiit Regionaalhaiglasse 003.jpg|pisi|Kaja Kallase visiit Regionaalhaiglasse märtsis 2021]] Alates [[11. märts]]ist hakati taas rakendama tugevamaid meetmeid haiguse leviku takistamiseks. Sealhulgas suunati kõik kooliõpilased distantsõppele, suleti suur osa kaubandusest, piirati siseruumides lubatavat ja taastati 2+2 reegel. Piirangud pidid kehtima vähemalt ühe kuu.<ref name="lukkupanek">[https://valitsus.ee/uudised/koroonaviiruse-leviku-tokestamise-ranged-piirangud-kehtivad-vahemalt-uks-kuu "Koroonaviiruse leviku tõkestamise ranged piirangud kehtivad vähemalt üks kuu"] Vabariigi Valitsus, 8. märts 2021</ref> [[12. märts]]i seisuga möödus Eesti viimase seitsme päeva nakatumisjuhtumite arvult elanike kohta [[Koroonapandeemia Tšehhis|Tšehhist]] ja suurenes sellega maailmas esimeseks (keskmiselt 1111 uut nakatunut päevas miljoni elaniku kohta).<ref name="esikoht">[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-tousis-suhtelise-nakatumisnaiduga-maailmas-esikohale?id=92823061 "Eesti tõusis suhtelise nakatumisnäiduga maailmas esikohale"] Delfi, 12. märts 2021</ref> 30. märtsil pikendati piiranguid veel vähemalt 25. aprillini.<ref>[https://valitsus.ee/uudised/eesti-pikendab-covid-19-piiranguid-ja-uhtlustab-piiriuletuse-jargseid-isolatsiooni "Eesti pikendab COVID-19 piiranguid ja ühtlustab piiriületuse järgseid isolatsiooni tingimusi"] Vabariigi Valitsus, 30. märts 2021</ref> [[Märts 2021|Märtsis]] tuvastati 40&nbsp;625 nakatunut, mis oli ligi 38% kõigist pandeemia jooksul seni tuvastatud nakatunutest Eestis. Koroonaviirusega suri esialgsetel andmetel 309 inimest (ja Tervise Arengu Instituudi tagantjärele kontrollitud andmetel 325<ref name="TAI-surmad">[https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__04Surmad/SD15.px/table/tableViewLayout2/ SD15: Surmade esialgsed registreerimisandmed põhjuse, soo ja kuu järgi] Tervise Arengu Instituut</ref>). 2021. aasta esimese kolme kuuga suri 673 koroonasse nakatunud inimest (ehk 74,2% kõigist koroonaviirusega surnutest alates pandeemia algusest). Samal ajal suri esimeses kvartalis Eestis kokku 4954 inimest, mis oli üle 900 inimese rohkem, kui viimasel paaril aastal samal ajal<ref>[https://www.err.ee/1608183856/kolme-kuuga-suri-eestis-ule-900-inimese-mullusest-rohkem "Kolme kuuga suri Eestis üle 900 inimese mullusest rohkem"] ERR, 20. aprill 2020</ref>. Märtsi lõpuks oli esimese doosiga vaktsineeritud 203&nbsp;365 inimest ning kuur oli lõpetatud 63&nbsp;696 inimesel. 20. aprillil anti teada, et [[Covid-19 aktiivne seire|Tartu Ülikooli seireuuringu]] järgi oli 36% täisealisest elanikkonnast kas läbipõdemise (45%) või vaktsineerimise (55%) teel omandanud viirusvastased [[antikehad]].<ref>[https://www.err.ee/1608183910/seireuuring-kuu-ajaga-on-nakatumine-langenud-neli-korda "Seireuuring: kuu ajaga on nakatumine langenud neli korda"] ERR, 20. aprill 2021</ref> [[Aprill 2021|Aprilli]] lõpus hakati leevendama märtsis seatud piiranguid. 26. aprillist eemaldati piirangud õues sportimisele, treenimisele ja huviharidusele. 3. maist lubati kontaktõppele algklassid ja eritoe õpilased, lubati kõigi poodide taas avamist ja toitlustusasutuste välialadel einestamine, avati ka muuseumid ning leevenesid piirangud sporditegevusele.<ref>[https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-leevendab-jark-jargult-covid-19-piiranguid-alates-26-aprillist "Valitsus leevendab järk-järgult COVID-19 piiranguid alates 26. aprillist"] Vabariigi Valitsus, 20. aprill 2021</ref> 28. aprill oli esimene päev üle viie kuu, kus ei lisandunud ühtegi koroonasurma.<ref>[https://www.err.ee/1608193300/oopaevaga-lisandus-396-koroonapositiivset-ule-viie-kuu-ei-lisandunud-koroonasurmi "Ööpäevaga lisandus 396 koroonapositiivset, üle viie kuu ei lisandunud koroonasurmi"] ERR, 28. aprill 2021</ref> Samas tuvastati aprillis kokku 15&nbsp;197 uut nakatunut ja koroonaviirusega suri 259 inimest. 14. mail avanes võimalus üle 40-aastastel end vaktsineerimisele kirja panna.<ref name="ummiku-tottu">[https://www.err.ee/1608211051/digiloos-tekkinud-ummiku-tottu-ootavad-ka-eriarsti-aja-soovijad "Digiloos tekkinud ummiku tõttu ootavad ka eriarsti aja soovijad"] ERR, 13. mai 2021</ref> 30–39-aastastele avati registreerimine 15. maist<ref name="30-39aastastele">[https://vaktsineeri.ee/uudised/covid-19-vaktsineerimine-avaneb-homsest-ka-30-39aastastele/ "COVID-19 vaktsineerimine avaneb homsest ka 30-39-aastastele"] vaktsineeri.ee, 14. mai 2021</ref>, kuni 16-aastastele 17. maist<ref name="vaktsineerimisele-kirja-panna">[https://www.err.ee/1608210784/ule-40-aastased-saavad-end-vaktsineerimisele-kirja-panna "Üle 40-aastased saavad end vaktsineerimisele kirja panna"] ERR, 13. mai 2021</ref> ning 12–15-aastastele 17. juunist.<ref name="teismelised">Merilin Pärli: [https://www.err.ee/1608260403/vaktsineerimissooviga-teismelised-peavad-pikalt-oma-aega-ootama "Vaktsineerimissooviga teismelised peavad pikalt oma aega ootama"] ERR, 29. juuni 2021</ref> Mai lõpuks oli vaktsineeritud 473&nbsp;003 inimest, kellest 264&nbsp;579 puhul oli vaktsineerimiskuur lõpetatud.<ref name="1-juuni-2021">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-juuni-oopaevaga-lisandus-131-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. juuni: ööpäevaga lisandus 131 positiivset testi"] Terviseamet, 1. juuni 2021</ref> == Teise ja kolmanda laine vaheline periood == Alates 17. maist lubati kooli kõik distantsõppel olnud õppurid ning alates 24. maist said uksed avada kultuuri- ja meelelahutusasutused, mis pidid aga järgima kuni 50-protsendilise ruumitäitumuse nõuet.<ref>[https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-asub-ettevaatlikult-leevendama-covid-19-piiranguid "Valitsus asub ettevaatlikult leevendama COVID-19 piiranguid"] Vabariigi Valitsus, 11. mai 2021</ref> 31. maist asendati 2+2 liikumispiirang avalikus siseruumis hajutatuse nõudega<ref name="err.ee/1608224251" /> ja 2. juunist muutus maskide kandmine siseruumides kohustuslikust soovituslikuks.<ref>[https://www.err.ee/1608231471/kolmapaevast-kaob-maskikohustus "Kolmapäevast kaob maskikohustus"] ERR, 1. juuni 2021</ref> 14. juunist pidid leevenema ruumitäitumuse, osavõtjate piirarvu ja lahtiolekuaegade piirangud.<ref name="err.ee/1608224251">[https://www.err.ee/1608224251/valitsus-otsustas-laiemalt-piiranguid-leevendada-juuni-keskpaigast "Valitsus otsustas laiemalt piiranguid leevendada juuni keskpaigast"] ERR, 25. mai 2021</ref> Hiljem otsustati tuua need leevendused aga 11. juunile ehk reede peale.<ref>[https://www.err.ee/1608239229/piirangud-baaridele-ja-ooklubidele-kaovad-juba-sellest-reedest "Piirangud baaridele ja ööklubidele kaovad juba sellest reedest"] ERR, 8. juuni 2021</ref> 23. juunist kaotati ka siseruumides ruumitäitumuse 50% nõue.<ref>[https://www.valitsus.ee/uudised/alates-homsest-kaob-covid-19-piirangutest-ruumitaitumuse-noue "Alates homsest kaob COVID-19 piirangutest ruumitäitumuse nõue"] valitsus.ee, 22. juuni 2021</ref> [[Juuli 2021|Juuli]] teises pooles hakkas seoses India päritolu deltatüvega nakatumise tase kasvama ning kuu lõpus asus valitsus taas piiranguid kehtestama. 2. augustil hakkas ühistranspordis kehtima maskikandmise kohustus ning 9. augustist alates vähendati nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes osalejate piirarve.<ref>[https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-kehtestas-uued-piirarvud-nakkusohutuse-kontrollita-uritustel-ja-tegevustes "Valitsus kehtestas uued piirarvud nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes"] valitsus.ee, 30. juuli 2021.</ref> 26. augustist hakati nõudma maskide kandmist ka siseruumides, kus ei kontrollita koroonatõendit.<ref>[https://www.valitsus.ee/uudised/valitsus-kiitis-heaks-covid-piirangute-korralduse Valitsus kiitis heaks COVID piirangute korralduse] Valitsus.ee, 23. august 2021.</ref> == Kolmas laine == 1. septembriks 2021 viibis haiglaravil 123 koroonapatsienti, kellest intensiivravi vajas 15. Eestis oli surnud 1293 koroonaviirusega nakatunud inimest. Esimese vaktsiinidoosi olid saanud 727&nbsp;873 inimest ja 632&nbsp;059 inimesel oli vaktsineerimine lõpetatud.<ref name="sept-1-2021">[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-1-september-oopaevaga-lisandus-408-positiivset-testi "COVID-19 blogi, 1. september: ööpäevaga lisandus 408 positiivset testi"] Terviseamet, 1. september 2021</ref> 1. oktoobriks oli koroonaviirusega nakatunud haiglaravil viibijate arv kasvanud 215-ni, kellest vajas sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 180 inimest.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/sumptomaatilise-covid-19-tottu-vajab-haiglaravi-180-inimest "Sümptomaatilise COVID-19 tõttu vajab haiglaravi 180 inimest"] Terviseamet, 01.10.2021</ref> 21. oktoobril kinnitas valitsus uued koroonapiirangud, mille järgi muutus peagi rangemaks maskikandmise kohustus ning edaspidi said kontrollitud tegevustes osaleda vaid vaktsineeritud või koroona läbi põdenud isikud.<ref>[https://www.err.ee/1608376856/valitsus-kiitis-heaks-uued-koroonapiirangud "Valitsus kiitis heaks uued koroonapiirangud"] ERR, 21. oktoober 2021</ref> Haiglate koormus aga kasvas kiiresti ning olukord ligines [[katastroofimeditsiin]]i rakendamisele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/94915749/krista-fischer-nendib-et-haiglakoormuse-katastroofi-valtimise-voimalus-voib-juba-kustunud-olla "Krista Fischer nendib, et haiglakoormuse katastroofi vältimise võimalus võib juba kustunud olla"] Delfi, 20. oktoober 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608375968/terviseamet-oleme-katastroofimeditsiinile-vaga-lahedal "Terviseamet: oleme katastroofimeditsiinile väga lähedal"] ERR, 20. oktoober 2021</ref><ref>[https://tartu.postimees.ee/7365856/arstide-ja-odede-tookoormus-on-praegu-suurim-haigla-ajaloos "Arstide ja õdede töökoormus on praegu suurim haigla ajaloos"] Postimees, 20. oktoober 2021</ref> Novembris oodati uusi nakatumisrekordeid ning taas riigi sulgemist.<ref>[https://www.err.ee/1608379910/novembris-uletab-olukord-kriitilise-piiri-eksperdid-soovitavad-piiranguid "Novembris ületab olukord kriitilise piiri, eksperdid soovitavad piiranguid"] ERR, 23. oktoober 2021</ref> Sama ajal oli olukord väga halb ka [[Koroonapandeemia Lätis|Lätis]]<ref>[https://www.err.ee/1608375233/err-riias-lati-on-peagi-olukorras-kus-tuleb-valida-keda-ravida "ERR Riias: Läti on peagi olukorras, kus tuleb valida, keda ravida"] ERR, 19. oktoober 2021</ref> ja [[Koroonapandeemia Leedus|Leedus]]<ref>[https://www.err.ee/1608379916/leedut-voib-tabada-senisest-koige-rangem-viiruselaine "Leedut võib tabada senisest kõige rängem viiruselaine"] ERR, 23. oktoober 2021</ref>. 29. oktoobrist laienes maskikandmise kohustus kõikidele kontrollitud tegevustele ja asukohtadele siseruumides.<ref>[https://www.err.ee/1608384782/reedest-tuleb-avalikes-siseruumides-kanda-maski "Reedest tuleb avalikes siseruumides kanda maski"] ERR, 28. oktoober 2021</ref> Novembri algul jõudis Eesti taas nakatumisnäitajate poolest maailma tippu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/95022295/eesti-on-vallutanud-koroonaviirusega-nakatumises-maailma-tipu-kiik-oleksime-pidanud-rangemad-piirangud-kehtestama-varem "Eesti on vallutanud koroonaviirusega nakatumises maailma tipu. Kiik: oleksime pidanud rangemad piirangud kehtestama varem"] Delfi, 1. november 2021</ref> Kuu alguse seisuga viibis haiglaravil 571 koroonapatsienti, kellest intensiivravil oli 55 patsienti ja juhitaval hingamisel 37.<ref name="ulevaade_01.11.21"> [https://terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/ulevaade_01.11.21-veeb.pdf COVID-19 andmed seisuga 01.11.2021] Terviseamet, 1. november 2021</ref> 3. novembril teatati 2306 positiivsest testitulemusest ning haiglaravil viibijate arvu kasvust üle 600.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/tanahommikuse-seisuga-haiglas-610-koroonaviirusega-nakatunud-patsienti "Tänahommikuse seisuga on haiglas 610 koroonaviirusega nakatunud patsienti"] Terviseamet, 3. november 2021</ref> Samal päeval jõuti 70 protsendi täiskasvanute vähemalt ühe doosiga vaktsineerituseni.<ref>[https://www.err.ee/1608390347/42-paeva-hiljem-vahemalt-uhe-kaitsesusti-on-saanud-70-protsenti-taisealistest "42 päeva hiljem – vähemalt ühe kaitsesüsti on saanud 70 protsenti täisealistest"] ERR, 3. november 2021</ref> Novembris hakkas nakatumiskordaja aga langema<ref>[https://www.err.ee/1608405605/nakatumiskordaja-on-langenud-alla-0-8 "Nakatumiskordaja on langenud alla 0,8"] ERR, 17. november 2021.</ref> ning haiglaravil olevate koroonahaigete hulk vähenes kuu keskpaigaks 600-lt alla 500.<ref>[https://www.err.ee/1608405599/talving-covid-voodikohti-vahendame-ule-saja-emo-s-tavarutm-veel-ei-taastu "Talving: COVID-voodikohti vähendame üle saja, EMO-s tavarütm veel ei taastu"] ERR, 17. november 2021</ref> Kuu lõpuks langes haiglaravil olijate arv juba alla 300.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/tanahommikuse-seisuga-haiglas-275-koroonaviirusega-nakatunud-patsienti "Tänahommikuse seisuga on haiglas 275 koroonaviirusega nakatunud patsienti"] Terviseamet, 1. detsember 2021</ref> == Neljas laine == Detsembris hakkas levima uus omikrontüvi.<ref name="omikron-hakkas-levima" /> 28. detsembril tehtud testide hulgas moodustasid omikrontüve juhtumid juba 55% ehk see tüvi muutus Eestis domineerivaks.<ref>[https://www.err.ee/1608449870/terviseamet-omikroni-tuvi-sai-eestis-domineerivaks "Terviseamet: omikroni tüvi sai Eestis domineerivaks"] ERR, 29. detsember 2021</ref> Viirus levis aga kiirenevalt edasi ja jaanuari keskpaigas võis näha juba paari tuhande nakatunuga päevi.<ref>[https://www.err.ee/1608466799/omikroni-tuve-kiire-levik-ahvardab-halvata-normaalset-elu "Omikroni tüve kiire levik ähvardab halvata normaalset elu"] ERR, 14. jaanuar 2022</ref> 2022. aasta kahe esimese kuu jooksul tuvastati üle veerand miljoni uue nakatunu, mis oli üle poole kõigist seni pandeemia käigus tuvastatud nakatunutest Eestis. Haiglad jõudsid taas võimete piirini.<ref>[https://www.err.ee/1608517898/terviseamet-vaatamata-langusele-tootavad-haiglad-voimete-piiril "Terviseamet: vaatamata langusele töötavad haiglad võimete piiril"] ERR, 2. märts 2022</ref> Samas oli päevakorras pigem piirangute edasine leevendamine, kuna sama tegid mitmed lähipiirkonna riigid.<ref>[https://www.err.ee/1608483245/omikroni-levik-nouab-ka-eestis-reeglite-ja-piirangute-ulevaatamist "Omikroni levik nõuab ka Eestis reeglite ja piirangute ülevaatamist"] ERR, 30. jaanuar 2022</ref><ref>[https://www.err.ee/1608483164/keskerakond-tahab-kaotada-koroonapassi-uhiskond-peab-taas-avanema "Keskerakond tahab kaotada koroonapassi: ühiskond peab taas avanema"] ERR, 30. jaanuar 2022</ref> Kuigi valitsuserakonnad olid saavutanud poliitilise kokkuleppe kaotada 21. veebruaril koroonapassi nõue, kui haiglaravi vajavate koroonahaigete arv ei kasva, siis haiglakoormus jätkas tõusmist.<ref>[https://www.err.ee/1608495239/kallase-sonul-21-veebruarist-koroonapassi-kaotada-pole-voimalik "Kallase sõnul 21. veebruarist koroonapassi kaotada pole võimalik"] ERR, 10. veebruar 2022</ref> Märtsis välja tulnud seireuuringu kohaselt olid koroonaviiruse antikehad juba ligi 90 protsendil inimestest.<ref>[https://novaator.err.ee/1608540097/seireuuring-koroonaviiruse-antikehad-on-ligi-90-protsendil-taiskasvanutest "Seireuuring: koroonaviiruse antikehad on ligi 90 protsendil täiskasvanutest"] ERR Novaator, 22. märts 2022</ref> Samas oli ka nakatumiste arv viimaks langusele pööranud ning haiglaravi vajavate koroonapatsientide hulk jätkasid vähenemist.<ref>[https://www.err.ee/1608540349/valitsus-arutab-maskikohustuse-kaotamist-jargmisel-nadalal "Valitsus arutab maskikohustuse kaotamist järgmisel nädalal"] ERR, 22. märts 2022</ref> 3. aprillist kaotati maskikandmise kohustus.<ref>[https://www.err.ee/1608552655/valitsus-kaotab-alates-puhapaevast-maskikohustuse "Valitsus kaotab alates pühapäevast maskikohustuse"] ERR, 2. aprill 2022</ref> Mai algusest lõpetas Terviseamet igapäevase COVID-19 statistika avaldamise.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/nadalaga-lisandus-2000-covid-19-positiivset-haiglaravi-vajab-156-patsienti "Nädalaga lisandus 2000 COVID-19 positiivset, haiglaravi vajab 156 patsienti"] Terviseamet, 3. mai 2022</ref> 30. mai hommiku seisuga vajas haiglaravi 94 COVID-19 patsienti ehk haiglaravi vajajate arv oli langenud alla saja.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/esmaspaeva-hommikuse-seisuga-vajas-haiglaravi-94-covid-19-patsienti "Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas haiglaravi 94 COVID-19 patsienti"] Terviseamet, 31. mai 2022</ref> 1. juunil nimetas Terviseamet lõppenuks tervishoiualase hädaolukorra ning püsima jäi hädaolukorra oht.<ref>[https://www.terviseamet.ee/et/uudised/terviseamet-lopetab-tervishoiualase-hadaolukorra "Terviseamet lõpetab tervishoiualase hädaolukorra"] Terviseamet, 1. juuni 2022</ref> == Viies laine == 2022. aasta juulis asus nakatumine uute tüvede najal taas kasvama.<ref>[https://www.err.ee/1608660742/koroonaviirusega-haiglasse-sattunute-arv-on-uhe-kuuga-kahekordistunud "Koroonaviirusega haiglasse sattunute arv on ühe kuuga kahekordistunud"] ERR, 18. juuli 2022</ref> == Vaata ka == * [[Koroonapandeemia]] * [[Koroonapandeemia Eestis]] * [[Koroonakriis Eestis]] * [[Koroonapandeemia kronoloogia Eestis 2020. aastal]] * [[Koroonapandeemia kronoloogia Eestis 2021. aastal]] * [[Koroonapandeemia kronoloogia Eestis 2022. aastal]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=saarte_karantiin>[https://www.postimees.ee/6923080/riik-paneb-eesti-saared-lukku "Riik paneb Eesti saared lukku"] Postimees, 14. märts 2020</ref> <ref name="tervenenu">[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/koroonaviirus/otseblogi-esimene-tervenenu-terviseamet-teatas-et-ametlikult-on-paranenud-riigi-esimene-koroonapatsient-tervenenuid-on-ilmselt-veelgi?id=8922 "Esimene tervenenu! Terviseamet teatas, et ametlikult on paranenud riigi esimene koroonapatsient, tervenenuid on ilmselt veelgi"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 14. märts 2020</ref> <ref name="kohalik-levik">[https://www.err.ee/1063204/terviseamet-eestis-on-kinnitatud-27-koroonajuhtu-ja-kohalik-levik "Terviseamet: Eestis on kinnitatud 27 koroonajuhtu ja kohalik levik"] ERR, 12. märts</ref> <ref name=err03_03>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1059412/eestis-tuvastati-teine-koroonaviirusega-nakatunu|pealkiri=Eestis tuvastati teine koroonaviirusega nakatunu|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=3. märts 2020|vaadatud=31.03.2020}}</ref> <ref name=err05_03>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1059942/kolmandal-eestimaalasel-tuvastati-koroonaviirus|pealkiri=Kolmandal eestimaalasel tuvastati koroonaviirus|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=5. märts 2020|vaadatud=31.03.2020}}</ref> <ref name=err05_03-2>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1060498/kahel-bergamost-naasnud-tallinlasel-tuvastati-koroonaviirus|pealkiri=Kahel Bergamost naasnud tallinlasel tuvastati koroonaviirus|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=5. märts 2020|vaadatud=31.03.2020}}</ref> <ref name=err=06_03>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1060677/eestis-on-koroonaviirus-tuvastatud-kumnel-inimesel|pealkiri=Eestis on koroonaviirus tuvastatud kümnel inimesel|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=6. märts 2020|vaadatud=31.03.2020}}</ref> <ref name=err=06_03-2>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1060721/kristiine-gumnaasium-lopetab-nakatunud-opilase-tottu-kaheks-nadalaks-too|pealkiri=Kristiine gümnaasium lõpetab nakatunud õpilase tõttu kaheks nädalaks töö|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=6. märts 2020|vaadatud=31.03.2020}}</ref> <ref name=err=10_03>[https://www.err.ee/1061912/teisipaevase-seisuga-on-eestis-koroonaviirus-tuvastatud-13-inimesel "Teisipäevase seisuga on Eestis koroonaviirus tuvastatud 13 inimesel"] ERR, 10. märts 2020</ref> <ref name="drive-in-1">[https://www.err.ee/1065294/kuressaare-haigla-ravijuht-drive-in-testimine-oigustas-ennast "Kuressaare haigla ravijuht: drive-in testimine õigustas ennast"] ERR, 17. märts 2020</ref> <ref name="drive-in-2">[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/terviseamet-kaskis-kuressaare-haiglal-lopetada-koroonaviiruse-drive-in-testimine-kuigi-see-saastis-tootajate-aega-ja-kaitsevahendeid?id=89275305 "Terviseamet käskis Kuressaare haiglal lõpetada koroonaviiruse drive-in testimine, kuigi see säästis töötajate aega ja kaitsevahendeid"] Delfi, 18. märts 2020</ref> <ref name="drive-in-3">[https://lood.delfi.ee/tervispluss/uudised/peagi-saab-kaheksas-eesti-linnas-teha-perearsti-saatekirja-alusel-tasuta-koroonaviiruse-testi?id=89286675 "Peagi saab kaheksas Eesti linnas teha perearsti saatekirja alusel tasuta koroonaviiruse testi"] Delfi, 19. märts 2020</ref> <ref name="drive-in-4">[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/suhtlusprobleemid-keset-koroonakriisi-mis-juhtus-saarlaste-ja-terviseameti-vahel?id=89313629 "Suhtlusprobleemid keset koroonakriisi. Mis juhtus saarlaste ja terviseameti vahel?"] Delfi, 23. märts 2020</ref> <ref name="omikron-hakkas-levima">[https://novaator.err.ee/1608431681/reoveeuuring-omikroni-variant-levib-koikjal-eestis "Reoveeuuring: omikroni variant levib kõikjal Eestis"] ERR Novaator, 10. detsember 2021</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:COVID-19 pandemic in Estonia|Koroonaviiruse pandeemia Eestis}} * [https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus Koroonaviirushaigus COVID-19] Terviseamet {{Koroonapandeemia Eestis}} [[Kategooria:Koroonapandeemia Eestis]] 3gvigjlpzwu76l4tb5hoaklyuw6sw8b Brahma Sahampati 0 588798 6184693 5959933 2022-08-28T10:36:03Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki [[File:Thai 4 Buddies.jpg|thumb|Phra Phrom, Erawani pühamu, Bangkok]] '''Brahmā Sahampati''' (tai keeles '''''Phra Phrom''''', sanskriti keeles ''Para Brahma''), ka ''Thao Maha Brahma'' on üks tuntumaid [[Brahma (budism)|brahmasid]] [[budism]]is. Ta on üks 'suurtest brahmadest' ehk ''Mahābrahmā''. Brahmā Sahampati kuulub kolmanda taseme [[arahant]]ide ehk "[[mittenaasja]]te", ''anāgāmi''<nowiki>'</nowiki>de hulka, kes asuvad ''[[Sukhāvatī|Śuddhāvāsa]]'' maailmades koos teiste budismi kaitsvate ja [[buda]]sid õpetavate deevadega, olles neist kõige vanem. Kui meie maailmas parajasti budat ei ole, siis pole ka ''Śuddhāvāsa'' maailmade deevadel siia asja. Aga kui vaja, siis on nad varakult kohal, kuulutavad ette uue saabuva [[buda]] tulekut, juhivad inimeste tähelepanu märkidele, kuidas budat ära tunda jne. Brahmā Sahampati kohta on mitmeid lugusid. Ta viibis nähtamatult [[Gautama Buddha]] juures juba siis, kui too saavutas [[Virgumine|Virgumise]] ehk Valgustuse. Pärast Virgumiseni jõudmist oli Buddha kaotamas lootust, et tema Õpetust võiks üldse keegi mõista, vastu võtta või järgida. Tõepoolest, on [[buda]]sid, kes õpetavad, aga on ka neid, kes seda ei tee, nagu [[Pratjekabuddha]]. Kas poleks õigem taanduda üksindusse ja vaikida, mõtles Buddha. Kui Brahmā Sahampati seda märkas, laskus ta ''Śuddhāvāsa'' maailmast alla ning veenis Buddhat siiski õpetama hakkama. Ja kui Buddha oli sellega nõustunud, siis kuulutas Brahmā Sahampati seda rõõmusõnumit kogu maailmale.<ref>[http://www.columbia.edu/itc/mealac/pritchett/00ambedkar/ambedkar_buddha/02_1.html#02 Proclamation of Good News by Brahma Sahampati]</ref><ref>Robert E. Buswell Jr.; Donald S. Lopez Jr. (2013). The Princeton Dictionary of Buddhism. Princeton University Press. pp. 141–142. ISBN 978-1-4008-4805-8.</ref> Ta viibis Buddha juures veel mitmeid kordi, samuti oli ta kohal, kui Buddha lahkus [[parinirvaana]]sse.<ref>Mahāparinibbāṇa Sutta ([[Dīgha-nikāya|DN]] 16), 6. [https://www.accesstoinsight.org/tipitaka/dn/dn.16.1-6.vaji.html]</ref> Kõikidest brahmadest oli Brahmā Sahampati Buddhale kõige lähedasem, tema vaimne, nähtamatu õpetaja ja kaaslane. Oma varasemas elus olevat ta olnud munk nimega Sahaka, kes kuulus eelmise buda, Kāśyapa Buddha kogudusse. [[Tai]]s ja teistes [[theravaada]] maades austatakse Brahmā Sahampati't ehk taipäraselt ''Phra Phrom''<nowiki>'</nowiki>i kõrgelt. Teda kujutatakse nelja näo ja paljude kätega. Iga rajatise juures on tavaliselt kaks pühamut: üks pühendatud Brahma Sahampatile ja teine, "[[vaimude maja]]", kohalikele maavaimudele. == Vaata ka == * [[Budistlik kosmoloogia]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism]] 6cp6plrhqm0lyssiudwln34ohlcml0d Eneli Kindsiko 0 593283 6184264 6180753 2022-08-27T16:28:23Z Siil2 169214 pilt wikitext text/x-wiki [[Fail:UT220617AT0183.jpg|alt=Eneli Kindsiko 2022. aastal TÜ majandusteaduskonna lõpuaktusel|pisi|Eneli Kindsiko 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Eneli Kindsiko''' (sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1986]]) on eesti [[majandusteadlane]] ja [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] kvalitatiivuuringute kaasprofessor.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Eneli_Kindsiko/est|pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem. Eneli Kindsiko.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Haridustee == Kindsiko on lõpetanud 2008. aastal [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna filosoofia eriala bakalaureuseõppe, 2010. aastal magistriõppe. 2013. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistriõppe ning 2014. aastal sealsamas doktoriõppe. == Töökäik == Kindsiko töötas aastatel 2008–2010 [[Uppsala maja|Uppsala Maja]] (Tartus) juhiabina ning 2010–2011 Tartu Ülikooli ettevõttemajanduse instituudi referendina. 2014. aastast on ta töötanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas lektori ja teadurina, alates 2019. aastast on ta kvalitatiivuuringute kaasprofessor. Külalisõppejõuna on ta pidanud loenguid Portugalis ([[Coimbra Ülikool]]){{lisa viide}}, Montenegros (Donja Gorica Ülikool){{lisa viide}}, Slovakkias ([[Bratislava Ülikool]]){{lisa viide}}, Venemaal ([[Pihkva Ülikool]]){{lisa viide}}. ===Teadustöö=== Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on olnud organisatsiooniteadus, akadeemilise tööturu alased uuringud ja kvalitatiivsed juhtimisuuringud.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://scholar.google.com/citations?user=szotU6cAAAAJ&hl=en|pealkiri=Google Scholar. Eneli Kindsiko teaduspublikatsioonide loetelu.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Tunnustus == * [[2013]] – [[Eesti Teaduste Akadeemia]] üliõpilaste parimate teadustööde auhind * [[2020]] – [[Sirbi laureaat]] (2019. aasta teaduse rahastamise ja kõrghariduse korralduse teemaliste kirjutiste eest)<ref>[https://www.sirp.ee/sirbi-laureaadid/sirbi-laureaadid-1964-2019/ Sirbi laureaadid 1964–2019] Sirp, 09.01.2020.</ref> * [[2020]] – Tartu ülikooli ''socialia'' valdkonna tunnustus teaduse populariseerimise eest <ref name=":0" /> ===Populaarsusauhind=== * [[2017]] – Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lemmikõppejõud (bakalaureuseastmes) == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://scholar.google.com/citations?user=szotU6cAAAAJ&hl=en Eneli Kindsiko Google Scholaris] * [https://www.researchgate.net/profile/Eneli_Kindsiko Eneli Kindsiko ResearchGate'is] {{JÄRJESTA:Kindsiko, Eneli}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] qd2gwydt4wo58sue3iepvalnoipmv6s 6184269 6184264 2022-08-27T16:29:37Z Siil2 169214 pildi allkiri wikitext text/x-wiki [[Fail:UT220617AT0183.jpg|alt=Eneli Kindsiko 2022. aastal TÜ majandusteaduskonna lõpuaktusel|pisi|Eneli Kindsiko 2022. aastal TÜ majandusteaduskonna lõpuaktusel]] '''Eneli Kindsiko''' (sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1986]]) on eesti [[majandusteadlane]] ja [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] kvalitatiivuuringute kaasprofessor.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Eneli_Kindsiko/est|pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem. Eneli Kindsiko.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Haridustee == Kindsiko on lõpetanud 2008. aastal [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna filosoofia eriala bakalaureuseõppe, 2010. aastal magistriõppe. 2013. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistriõppe ning 2014. aastal sealsamas doktoriõppe. == Töökäik == Kindsiko töötas aastatel 2008–2010 [[Uppsala maja|Uppsala Maja]] (Tartus) juhiabina ning 2010–2011 Tartu Ülikooli ettevõttemajanduse instituudi referendina. 2014. aastast on ta töötanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas lektori ja teadurina, alates 2019. aastast on ta kvalitatiivuuringute kaasprofessor. Külalisõppejõuna on ta pidanud loenguid Portugalis ([[Coimbra Ülikool]]){{lisa viide}}, Montenegros (Donja Gorica Ülikool){{lisa viide}}, Slovakkias ([[Bratislava Ülikool]]){{lisa viide}}, Venemaal ([[Pihkva Ülikool]]){{lisa viide}}. ===Teadustöö=== Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on olnud organisatsiooniteadus, akadeemilise tööturu alased uuringud ja kvalitatiivsed juhtimisuuringud.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://scholar.google.com/citations?user=szotU6cAAAAJ&hl=en|pealkiri=Google Scholar. Eneli Kindsiko teaduspublikatsioonide loetelu.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Tunnustus == * [[2013]] – [[Eesti Teaduste Akadeemia]] üliõpilaste parimate teadustööde auhind * [[2020]] – [[Sirbi laureaat]] (2019. aasta teaduse rahastamise ja kõrghariduse korralduse teemaliste kirjutiste eest)<ref>[https://www.sirp.ee/sirbi-laureaadid/sirbi-laureaadid-1964-2019/ Sirbi laureaadid 1964–2019] Sirp, 09.01.2020.</ref> * [[2020]] – Tartu ülikooli ''socialia'' valdkonna tunnustus teaduse populariseerimise eest <ref name=":0" /> ===Populaarsusauhind=== * [[2017]] – Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lemmikõppejõud (bakalaureuseastmes) == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://scholar.google.com/citations?user=szotU6cAAAAJ&hl=en Eneli Kindsiko Google Scholaris] * [https://www.researchgate.net/profile/Eneli_Kindsiko Eneli Kindsiko ResearchGate'is] {{JÄRJESTA:Kindsiko, Eneli}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] b1voalu9xkqxyf1jpr1shvltqbf6l9k 6184305 6184269 2022-08-27T16:39:28Z Siil2 169214 pilt wikitext text/x-wiki [[Fail:Eneli Kindsiko.png|alt=Eneli Kindsiko 2022. aastal TÜ majandusteaduskonna lõpuaktusel|pisi|Eneli Kindsiko 2022. aastal TÜ majandusteaduskonna lõpuaktusel]] '''Eneli Kindsiko''' (sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1986]]) on eesti [[majandusteadlane]] ja [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] kvalitatiivuuringute kaasprofessor.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Eneli_Kindsiko/est|pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem. Eneli Kindsiko.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Haridustee == Kindsiko on lõpetanud 2008. aastal [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna filosoofia eriala bakalaureuseõppe, 2010. aastal magistriõppe. 2013. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistriõppe ning 2014. aastal sealsamas doktoriõppe. == Töökäik == Kindsiko töötas aastatel 2008–2010 [[Uppsala maja|Uppsala Maja]] (Tartus) juhiabina ning 2010–2011 Tartu Ülikooli ettevõttemajanduse instituudi referendina. 2014. aastast on ta töötanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas lektori ja teadurina, alates 2019. aastast on ta kvalitatiivuuringute kaasprofessor. Külalisõppejõuna on ta pidanud loenguid Portugalis ([[Coimbra Ülikool]]){{lisa viide}}, Montenegros (Donja Gorica Ülikool){{lisa viide}}, Slovakkias ([[Bratislava Ülikool]]){{lisa viide}}, Venemaal ([[Pihkva Ülikool]]){{lisa viide}}. ===Teadustöö=== Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on olnud organisatsiooniteadus, akadeemilise tööturu alased uuringud ja kvalitatiivsed juhtimisuuringud.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://scholar.google.com/citations?user=szotU6cAAAAJ&hl=en|pealkiri=Google Scholar. Eneli Kindsiko teaduspublikatsioonide loetelu.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Tunnustus == * [[2013]] – [[Eesti Teaduste Akadeemia]] üliõpilaste parimate teadustööde auhind * [[2020]] – [[Sirbi laureaat]] (2019. aasta teaduse rahastamise ja kõrghariduse korralduse teemaliste kirjutiste eest)<ref>[https://www.sirp.ee/sirbi-laureaadid/sirbi-laureaadid-1964-2019/ Sirbi laureaadid 1964–2019] Sirp, 09.01.2020.</ref> * [[2020]] – Tartu ülikooli ''socialia'' valdkonna tunnustus teaduse populariseerimise eest <ref name=":0" /> ===Populaarsusauhind=== * [[2017]] – Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lemmikõppejõud (bakalaureuseastmes) == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://scholar.google.com/citations?user=szotU6cAAAAJ&hl=en Eneli Kindsiko Google Scholaris] * [https://www.researchgate.net/profile/Eneli_Kindsiko Eneli Kindsiko ResearchGate'is] {{JÄRJESTA:Kindsiko, Eneli}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] dqdbotdunor32jigdwub7q57oqra3r2 Rakvere linnavolinike loend 2017 0 595317 6184618 5768325 2022-08-28T08:02:20Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Eesti Reformierakond]] * Aleksandr Holst * Janno Jõe * Magnus Lehesoo * Joonas Ljaš * [[Marko Torm]] * Roman Kusma * Neeme-Jaak Paap [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] * Sven Hõbemägi * [[Mihkel Juhkami]] Linnavolikogu esimees * Anne Nõgu [[Marko Pomerants]] * Tõnis Pruler [[Eesti Keskerakond]] * Liidia Bobkova * [[Siret Kotka]] * Valeri Vaselenko [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] * Kelly Konetski-Ramul * [[Velvo Väli]] Linnavolikogu aseesimees [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] * [[Marti Kuusik]] * [[Anti Poolamets]] VALIMISLIIT RAKVERE HEAKS * Allan Jaakus * Jüri Landberg 9185472btkpw1nn1v6tqnux5xfdd4ps 6184619 6184618 2022-08-28T08:02:51Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Eesti Reformierakond]] * Aleksandr Holst * Janno Jõe * Magnus Lehesoo * Joonas Ljaš * [[Marko Torm]] * Roman Kusma * Neeme-Jaak Paap [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] * Sven Hõbemägi * [[Mihkel Juhkami]] Linnavolikogu esimees * Anne Nõgu * [[Marko Pomerants]] * Tõnis Pruler [[Eesti Keskerakond]] * Liidia Bobkova * [[Siret Kotka]] * Valeri Vaselenko [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] * Kelly Konetski-Ramul * [[Velvo Väli]] Linnavolikogu aseesimees [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] * [[Marti Kuusik]] * [[Anti Poolamets]] VALIMISLIIT RAKVERE HEAKS * Allan Jaakus * Jüri Landberg tmzq796beh8opbpyjbpv2e0qdw5ijah 6184622 6184619 2022-08-28T08:04:27Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Rakvere linnavolikogu liikmed]] wikitext text/x-wiki [[Eesti Reformierakond]] * Aleksandr Holst * Janno Jõe * Magnus Lehesoo * Joonas Ljaš * [[Marko Torm]] * Roman Kusma * Neeme-Jaak Paap [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] * Sven Hõbemägi * [[Mihkel Juhkami]] Linnavolikogu esimees * Anne Nõgu * [[Marko Pomerants]] * Tõnis Pruler [[Eesti Keskerakond]] * Liidia Bobkova * [[Siret Kotka]] * Valeri Vaselenko [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] * Kelly Konetski-Ramul * [[Velvo Väli]] Linnavolikogu aseesimees [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] * [[Marti Kuusik]] * [[Anti Poolamets]] VALIMISLIIT RAKVERE HEAKS * Allan Jaakus * Jüri Landberg [[Kategooria:Rakvere linnavolikogu liikmed]] f1nf0pqcfndkq4kc4nhfgewfwnfwhln Rakvere Linnavalitsus 0 600647 6184628 6176290 2022-08-28T08:21:23Z NOSSER 8097 /* Osakonnad */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Rakvere Linnavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Eesti Panga Rakvere osakonna hoone.jpg | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Rakvere | asukoht = [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänav]] 20, Rakvere | piirkond = Rakvere linn | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Rakvere linnapea]] | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Rakvere Linnavolikogu]] | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Rakvere Linnavalitsus''' on [[Rakvere]] linna omavalitsuse [[täitevvõim|täitevorgan]] ja töötab Rakvere linna põhimääruse alusel<ref name="rakvere.ee">[https://www.riigiteataja.ee/akt/409042013020 Riigi Teataja]</ref>. Linnavalitsus täidab seadusega, põhimäärusega ja teiste volikogu õigusaktidega linnavalitsuse pädevusse antud ülesandeid. Rakvere linnavalitsuse moodustab [[Rakvere linnavolikogu]], linnavalitsuse juht on [[Rakvere linnapea]]. Linnavalitsus asub Rakveres, aadressil [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänav]] 20. [[Rakvere linnapea|Linnapea]] ja [[abilinnapea]]<nowiki/>de ametikohad on poliitilised, linnavalitsuse ametnike ja töötajate ametikohad on apoliitilised. Rakvere linnavalitsus oli varem 5–7 liikmeline, aastast 2019 on neljaliikmeline. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta KOV valimiste]] järgselt moodustasid koalitsiooni [[Reformierakond]], [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] ja [[Keskerakond]]. 2019. aasta septembri lõpus avaldas volikogu umbusaldust reformierakondlasest linnapeale [[Marko Torm]]ile. Uue koalitsiooni lepingu sõlmimisid 1.oktoobril 2020 Keskerakond, Isamaa ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Lepingu alusel moodustati linnavalitsus, mille liikmeteks olid: *Rakvere linnapea [[Triin Varek]] *Abilinnapea [[Kert Karus]] *Abilinnapea [[Andres Jaadla]] *Abilinnapea [[Laila Talunik]]. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta KOV valimiste]] järel sõlmisid Isamaa ja Keskerakond 20. oktoobril 2021.a koalitsioonilepingu. Linnavalitsus kinnitati ametisse 26. novembril toimunud linnavolikogu istungil. Moodustatud linnavalitsuse liikmeteks on: *Rakvere linnapea Triin Varek *Abilinnapea Kert Karus (linnamajandus) *Abilinnapea [[Neeme-Jaak Paap]] (elamu- ja energiamajandus, ettevõtlus, turism) *Abilinnapea [[Laur Kaljuvee]] (haridus, noorsootöö ja kultuur) *Linnavalitsuse liige Tõnis Pruler<ref name="koosseis">[https://rakvere.kovtp.ee/linnavkoosseis Linnavalitsuse koosseis]</ref>. Rakvere linnavalitsuse struktuuriüksused on linnakantselei, osakonnad ja osakondadele alluvad teenistused. Linnakantselei ülem on [[linnasekretär]]. [[File:Tallinna-5 Rakvere.jpg|pisi|[[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna tänav]] 5 hoone, Rakvere Linnavalitsuse varasem asukoht]] ==Osakonnad== *Rahandusosakond - tegevusvaldkond: finantstegevus ja aruandlus; esitatud arvete ja rahaliste kohustuste täitmine; tõendite, õiendite jms väljastamine jne. *Sotsiaalosakond - tegevusvaldkond: sotsiaalnõustamine; ravikindlustusega hõlmamata vähekindlustatud isikute ravi korraldamine; lastekaitse alane nõustamine, last kasvatavate isikute nõustamine ja toetamine hooldus küsimustes; riiklike ja linna eelarvest finantseeritavate sotsiaaltoetuste taotluste menetlemine jne. *Arengu - ja kommunikatsiooniosakond - tegevusvaldkond: linna arengukava ja -strateegiate koostamise koordineerimine; kommunikatsiooni, turismi- ja turundusalase tegevuse korraldamine jne. *Linnamajandus- ja planeerimisosakond - tegevusvaldkond: linna üldplaneeringu ja detailplaneeringutega ning linnakujundusega seotud küsimused; ehitusload, kasutusload, teatised, planeerimis- ja ehitusprojektid; maakorraldusega ja maamaksuga seotud küsimused; teede ja tänavate ning teerajatistega seotud küsimused jne. *Haridusosakond - tegevusvaldkond: koolieelsetesse lasteasutustesse vastuvõtmisega seotud küsimused; hariduslike erivajadustega laste õppimisvõimalustega seotud küsimused, koolikohustuslike laste arvestuse pidamine jne<ref name="tegevus">[https://rakvere.kovtp.ee/linnavkoosseis Tegevusvaldkonnad]</ref>. == Ajalugu == {{Vaata|Rakvere ajalugu}} 1879. aastani juhtis Rakvere linnaelu [[Rakvere foogtikohus]], seejärel [[Rakvere Linnavolikogu]] (linnaduuma), [[Rakvere linnapea]] ja Rakvere Linnavalitsus. Esimeseks [[Rakvere linnapea]]ks valiti vene kaupmees [[Pavel Trellin|Pavel Trellin.]]<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2413229/rakvere-on-uks-eestimaa-vanemaid-linnu Rakvere on üks Eestimaa vanemaid linnu], virumaateataja.postimees.ee, 8. juuni 2002</ref> Rakvere Linnavalitsuse linnapeaks oli 1914. aastal [[Rudolf Andrejev]], linnapea asetäitja Vassili Ivanov, [[Linnanõunik|linnanõunik]] August Jürgenson, linnasekretär Georg Tuuling. [[Rakvere Eesti Haridusselts]]i liikmete organiseerimisel läks 1914. aastal linnavõim Rakveres eestlaste kätte. Eesti Edumõttelise Erakonna nimekirjast pääsesid [[Rakvere linnavolinike loend 1914|volikokku]]: advokaadid [[Tõnis Kalbus]] ja [[Eduard Valdmann]], laenu- ja hoiuühisuse asjaajaja [[Gustav Palgi]], aktsiisiametnik [[Johan Saar]], krediitühisuse asjaajaja [[Peet Sepp]], käsitöömeistrid-ettevõtjad [[Gustav Leetberg]], [[Tõnis Saarepere]], [[Hans Stahl]], [[Jakob Kuldvere]], [[Wilhelm Niedrichson]], kaupmehed [[Anton Pedriks]], [[Nikolai Erna]] ja [[Paul Erna]], [[Gustav Tingas]] jt. Kõige enam hääli said suurkaupmees [[Jaan Rosnikov]] (165 häält) ja [[Hobupostijaam|hobupostijaam]]a pidaja, endine linnapea [[Rudolf Andrejev]] (159 häält). Palju hääli sai ka kaupmees Vassili Ivanov (156)<ref>[[Odette Kirss]], [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2014/04/03/15.1 Eestlaste SUURVÕIT valimistel], Virumaa Teataja, nr. 65, 3. aprill 2014</ref>. Sakslasi ei pääsenud volikogusse mitte ühtegi. Esimeseks eesti soost [[Rakvere linnapea]]ks valiti kaupmees [[Anton Pedriks]], senine [[Rakvere Eesti Haridusselts]]i esimees. Rakvere [[Linnanõunik|linnanõunik]]eks said populaarne vene kaupmees Vassili Ivanov ja telefonikeskjaama juht [[Karl Richard Jakobson]]. Linnaelu korraldamiseks moodustas [[Rakvere linnavolikogu]] 13 komisjoni: sanitaar-, haigla-, metsa- ja karjamaade, korteri-, ehitus-, laada-, valgustus-, hindade-, teede-, tapamaja-, toitlus-, revisjoni- ja rahvahariduse komisjon. Rahvahariduse komisjoni koosseisu sai haridusseltsi kooli õpetajanna [[Emma Johanson]]<ref>Odette Kirss, [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2015/04/07/11.1 Saja aasta eest RAKVERES], Virumaa Teataja, nr. 65, 7 aprill 2015</ref>. ==Vaata ka== *[[Rakvere Linnavolikogu]] *[[Rakvere linnavolinike loend 2017]] *[[Rakvere linnavolinike loend 2021]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://rakvere.kovtp.ee/uldinfo Rakvere linnavalitsus kodulehel] *[https://www.err.ee/989197/rakvere-volikogu-valis-linnapeaks-triin-vareku Volikogu valis uueks linnapeaks Triin Vareku] *[https://www.delfi.ee/artikkel/94883467/rakveres-tehti-kompromisse-juba-oosel-lepiti-kokku-et-linnapea-jaab-samaks-valimised-voitis-aga-hoopis-isamaa Rakveres tehti kompromisse] *[https://www.err.ee/1608376310/isamaa-ja-keskerakond-jatkavad-rakveres-voimul-ilma-sotsideta Isamaa ja Keskerakond jätkavad võimul] [[Kategooria:Rakvere]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] l0if5het9qkr6kiyoc9hnxqlsjdjcfw 6184629 6184628 2022-08-28T08:22:38Z NOSSER 8097 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Rakvere Linnavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Eesti Panga Rakvere osakonna hoone.jpg | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Rakvere | asukoht = [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänav]] 20, Rakvere | piirkond = Rakvere linn | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Rakvere linnapea]] | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Rakvere Linnavolikogu]] | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Rakvere Linnavalitsus''' on [[Rakvere]] linna omavalitsuse [[täitevvõim|täitevorgan]] ja töötab Rakvere linna põhimääruse alusel<ref name="rakvere.ee">[https://www.riigiteataja.ee/akt/409042013020 Riigi Teataja]</ref>. Linnavalitsus täidab seadusega, põhimäärusega ja teiste volikogu õigusaktidega linnavalitsuse pädevusse antud ülesandeid. Rakvere linnavalitsuse moodustab [[Rakvere linnavolikogu]], linnavalitsuse juht on [[Rakvere linnapea]]. Linnavalitsus asub Rakveres, aadressil [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänav]] 20. [[Rakvere linnapea|Linnapea]] ja [[abilinnapea]]<nowiki/>de ametikohad on poliitilised, linnavalitsuse ametnike ja töötajate ametikohad on apoliitilised. Rakvere linnavalitsus oli varem 5–7 liikmeline, aastast 2019 on neljaliikmeline. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta KOV valimiste]] järgselt moodustasid koalitsiooni [[Reformierakond]], [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] ja [[Keskerakond]]. 2019. aasta septembri lõpus avaldas volikogu umbusaldust reformierakondlasest linnapeale [[Marko Torm]]ile. Uue koalitsiooni lepingu sõlmimisid 1.oktoobril 2020 Keskerakond, Isamaa ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Lepingu alusel moodustati linnavalitsus, mille liikmeteks olid: *Rakvere linnapea [[Triin Varek]] *Abilinnapea [[Kert Karus]] *Abilinnapea [[Andres Jaadla]] *Abilinnapea [[Laila Talunik]]. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta KOV valimiste]] järel sõlmisid Isamaa ja Keskerakond 20. oktoobril 2021.a koalitsioonilepingu. Linnavalitsus kinnitati ametisse 26. novembril toimunud linnavolikogu istungil. Moodustatud linnavalitsuse liikmeteks on: *Rakvere linnapea Triin Varek *Abilinnapea Kert Karus (linnamajandus) *Abilinnapea [[Neeme-Jaak Paap]] (elamu- ja energiamajandus, ettevõtlus, turism) *Abilinnapea [[Laur Kaljuvee]] (haridus, noorsootöö ja kultuur) *Linnavalitsuse liige Tõnis Pruler<ref name="koosseis">[https://rakvere.kovtp.ee/linnavkoosseis Linnavalitsuse koosseis]</ref>. Rakvere linnavalitsuse struktuuriüksused on linnakantselei, osakonnad ja osakondadele alluvad teenistused. Linnakantselei ülem on [[linnasekretär]]. [[File:Tallinna-5 Rakvere.jpg|pisi|[[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna tänav]] 5 hoone, Rakvere Linnavalitsuse varasem asukoht]] ==Osakonnad== *Rahandusosakond - tegevusvaldkond: finantstegevus ja aruandlus; esitatud arvete ja rahaliste kohustuste täitmine; tõendite, õiendite jms väljastamine jne. *Sotsiaalosakond - tegevusvaldkond: sotsiaalnõustamine; ravikindlustusega hõlmamata vähekindlustatud isikute ravi korraldamine; lastekaitse alane nõustamine, last kasvatavate isikute nõustamine ja toetamine hooldus küsimustes; riiklike ja linna eelarvest finantseeritavate sotsiaaltoetuste taotluste menetlemine jne. *Arengu - ja kommunikatsiooniosakond - tegevusvaldkond: linna arengukava ja -strateegiate koostamise koordineerimine; kommunikatsiooni, turismi- ja turundusalase tegevuse korraldamine jne. *Linnamajandus- ja planeerimisosakond - tegevusvaldkond: linna üldplaneeringu ja detailplaneeringutega ning linnakujundusega seotud küsimused; ehitusload, kasutusload, teatised, planeerimis- ja ehitusprojektid; maakorraldusega ja maamaksuga seotud küsimused; teede ja tänavate ning teerajatistega seotud küsimused jne. *Haridusosakond - tegevusvaldkond: koolieelsetesse lasteasutustesse vastuvõtmisega seotud küsimused; hariduslike erivajadustega laste õppimisvõimalustega seotud küsimused, koolikohustuslike laste arvestuse pidamine jne<ref name="tegevus">[https://rakvere.kovtp.ee/linnavkoosseis Tegevusvaldkonnad]</ref>. == Ajalugu == {{Vaata|Rakvere ajalugu}} 1879. aastani juhtis Rakvere linnaelu [[Rakvere foogtikohus]], seejärel [[Rakvere Linnavolikogu]] (linnaduuma), [[Rakvere linnapea]] ja Rakvere Linnavalitsus. Esimeseks [[Rakvere linnapea]]ks valiti vene kaupmees [[Pavel Trellin|Pavel Trellin.]]<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2413229/rakvere-on-uks-eestimaa-vanemaid-linnu Rakvere on üks Eestimaa vanemaid linnu], virumaateataja.postimees.ee, 8. juuni 2002</ref> Rakvere Linnavalitsuse linnapeaks oli 1914. aastal [[Rudolf Andrejev]], linnapea asetäitja Vassili Ivanov, [[Linnanõunik|linnanõunik]] August Jürgenson, linnasekretär Georg Tuuling. [[Rakvere Eesti Haridusselts]]i liikmete organiseerimisel läks 1914. aastal linnavõim Rakveres eestlaste kätte. Eesti Edumõttelise Erakonna nimekirjast pääsesid [[Rakvere linnavolinike loend 1914|volikokku]]: advokaadid [[Tõnis Kalbus]] ja [[Eduard Valdmann]], laenu- ja hoiuühisuse asjaajaja [[Gustav Palgi]], aktsiisiametnik [[Johan Saar]], krediitühisuse asjaajaja [[Peet Sepp]], käsitöömeistrid-ettevõtjad [[Gustav Leetberg]], [[Tõnis Saarepere]], [[Hans Stahl]], [[Jakob Kuldvere]], [[Wilhelm Niedrichson]], kaupmehed [[Anton Pedriks]], [[Nikolai Erna]] ja [[Paul Erna]], [[Gustav Tingas]] jt. Kõige enam hääli said suurkaupmees [[Jaan Rosnikov]] (165 häält) ja [[Hobupostijaam|hobupostijaam]]a pidaja, endine linnapea [[Rudolf Andrejev]] (159 häält). Palju hääli sai ka kaupmees Vassili Ivanov (156)<ref>[[Odette Kirss]], [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2014/04/03/15.1 Eestlaste SUURVÕIT valimistel], Virumaa Teataja, nr. 65, 3. aprill 2014</ref>. Sakslasi ei pääsenud volikogusse mitte ühtegi. Esimeseks eesti soost [[Rakvere linnapea]]ks valiti kaupmees [[Anton Pedriks]], senine [[Rakvere Eesti Haridusselts]]i esimees. Rakvere [[Linnanõunik|linnanõunik]]eks said populaarne vene kaupmees Vassili Ivanov ja telefonikeskjaama juht [[Karl Richard Jakobson]]. Linnaelu korraldamiseks moodustas [[Rakvere linnavolikogu]] 13 komisjoni: sanitaar-, haigla-, metsa- ja karjamaade, korteri-, ehitus-, laada-, valgustus-, hindade-, teede-, tapamaja-, toitlus-, revisjoni- ja rahvahariduse komisjon. Rahvahariduse komisjoni koosseisu sai haridusseltsi kooli õpetajanna [[Emma Johanson]]<ref>Odette Kirss, [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2015/04/07/11.1 Saja aasta eest RAKVERES], Virumaa Teataja, nr. 65, 7 aprill 2015</ref>. ==Vaata ka== *[[Rakvere Linnavolikogu]] * [[Rakvere linnavolinike loend 1919]] * [[Rakvere linnavolinike loend 1921]] * [[Rakvere linnavolinike loend 1923]] * [[Rakvere linnavolinike loend 1927]] * [[Rakvere linnavolinike loend 1934]] * [[Rakvere linnavolinike loend 1939]] *[[Rakvere linnavolinike loend 2017]] *[[Rakvere linnavolinike loend 2021]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://rakvere.kovtp.ee/uldinfo Rakvere linnavalitsus kodulehel] *[https://www.err.ee/989197/rakvere-volikogu-valis-linnapeaks-triin-vareku Volikogu valis uueks linnapeaks Triin Vareku] *[https://www.delfi.ee/artikkel/94883467/rakveres-tehti-kompromisse-juba-oosel-lepiti-kokku-et-linnapea-jaab-samaks-valimised-voitis-aga-hoopis-isamaa Rakveres tehti kompromisse] *[https://www.err.ee/1608376310/isamaa-ja-keskerakond-jatkavad-rakveres-voimul-ilma-sotsideta Isamaa ja Keskerakond jätkavad võimul] [[Kategooria:Rakvere]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] 1cky3x9z8sfm4yyztssg2zn0978zsjo 6184635 6184629 2022-08-28T08:30:43Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Rakvere Linnavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Eesti Panga Rakvere osakonna hoone.jpg | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Rakvere | asukoht = [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänav]] 20, Rakvere | piirkond = Rakvere linn | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Rakvere linnapea]] | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Rakvere Linnavolikogu]] | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Rakvere Linnavalitsus''' on [[Rakvere]] linna omavalitsuse [[täitevvõim|täitevorgan]] ja töötab Rakvere linna põhimääruse alusel<ref name="rakvere.ee">[https://www.riigiteataja.ee/akt/409042013020 Riigi Teataja]</ref>. Linnavalitsus täidab seadusega, põhimäärusega ja teiste volikogu õigusaktidega linnavalitsuse pädevusse antud ülesandeid. Rakvere linnavalitsuse moodustab [[Rakvere linnavolikogu]], linnavalitsuse juht on [[Rakvere linnapea]]. Linnavalitsus asub Rakveres, aadressil [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänav]] 20. [[Rakvere linnapea|Linnapea]] ja [[abilinnapea]]<nowiki/>de ametikohad on poliitilised, linnavalitsuse ametnike ja töötajate ametikohad on apoliitilised. Rakvere linnavalitsus oli varem 5–7 liikmeline, aastast 2019 on neljaliikmeline. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta KOV valimiste]] järgselt moodustasid koalitsiooni [[Reformierakond]], [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] ja [[Keskerakond]]. 2019. aasta septembri lõpus avaldas volikogu umbusaldust reformierakondlasest linnapeale [[Marko Torm]]ile. Uue koalitsiooni lepingu sõlmimisid 1.oktoobril 2020 Keskerakond, Isamaa ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Lepingu alusel moodustati linnavalitsus, mille liikmeteks olid: *Rakvere linnapea [[Triin Varek]] *Abilinnapea [[Kert Karus]] *Abilinnapea [[Andres Jaadla]] *Abilinnapea [[Laila Talunik]]. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta KOV valimiste]] järel sõlmisid Isamaa ja Keskerakond 20. oktoobril 2021.a koalitsioonilepingu. Linnavalitsus kinnitati ametisse 26. novembril toimunud linnavolikogu istungil. Moodustatud linnavalitsuse liikmeteks on: *Rakvere linnapea Triin Varek *Abilinnapea Kert Karus (linnamajandus) *Abilinnapea [[Neeme-Jaak Paap]] (elamu- ja energiamajandus, ettevõtlus, turism) *Abilinnapea [[Laur Kaljuvee]] (haridus, noorsootöö ja kultuur) *Linnavalitsuse liige Tõnis Pruler<ref name="koosseis">[https://rakvere.kovtp.ee/linnavkoosseis Linnavalitsuse koosseis]</ref>. Rakvere linnavalitsuse struktuuriüksused on linnakantselei, osakonnad ja osakondadele alluvad teenistused. Linnakantselei ülem on [[linnasekretär]]. [[File:Tallinna-5 Rakvere.jpg|pisi|[[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna tänav]] 5 hoone, Rakvere Linnavalitsuse varasem asukoht]] ==Osakonnad== *Rahandusosakond - tegevusvaldkond: finantstegevus ja aruandlus; esitatud arvete ja rahaliste kohustuste täitmine; tõendite, õiendite jms väljastamine jne. *Sotsiaalosakond - tegevusvaldkond: sotsiaalnõustamine; ravikindlustusega hõlmamata vähekindlustatud isikute ravi korraldamine; lastekaitse alane nõustamine, last kasvatavate isikute nõustamine ja toetamine hooldus küsimustes; riiklike ja linna eelarvest finantseeritavate sotsiaaltoetuste taotluste menetlemine jne. *Arengu - ja kommunikatsiooniosakond - tegevusvaldkond: linna arengukava ja -strateegiate koostamise koordineerimine; kommunikatsiooni, turismi- ja turundusalase tegevuse korraldamine jne. *Linnamajandus- ja planeerimisosakond - tegevusvaldkond: linna üldplaneeringu ja detailplaneeringutega ning linnakujundusega seotud küsimused; ehitusload, kasutusload, teatised, planeerimis- ja ehitusprojektid; maakorraldusega ja maamaksuga seotud küsimused; teede ja tänavate ning teerajatistega seotud küsimused jne. *Haridusosakond - tegevusvaldkond: koolieelsetesse lasteasutustesse vastuvõtmisega seotud küsimused; hariduslike erivajadustega laste õppimisvõimalustega seotud küsimused, koolikohustuslike laste arvestuse pidamine jne<ref name="tegevus">[https://rakvere.kovtp.ee/linnavkoosseis Tegevusvaldkonnad]</ref>. == Ajalugu == {{Vaata|Rakvere ajalugu}} 1879. aastani juhtis Rakvere linnaelu [[Rakvere foogtikohus]], seejärel [[Rakvere Linnavolikogu]] (linnaduuma), [[Rakvere linnapea]] ja Rakvere Linnavalitsus. Esimeseks [[Rakvere linnapea]]ks valiti vene kaupmees [[Pavel Trellin|Pavel Trellin.]]<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2413229/rakvere-on-uks-eestimaa-vanemaid-linnu Rakvere on üks Eestimaa vanemaid linnu], virumaateataja.postimees.ee, 8. juuni 2002</ref> Rakvere Linnavalitsuse linnapeaks oli 1914. aastal [[Rudolf Andrejev]], linnapea asetäitja Vassili Ivanov, [[Linnanõunik|linnanõunik]] August Jürgenson, linnasekretär Georg Tuuling. [[Rakvere Eesti Haridusselts]]i liikmete organiseerimisel läks 1914. aastal linnavõim Rakveres eestlaste kätte. Eesti Edumõttelise Erakonna nimekirjast pääsesid [[Rakvere linnavolinike loend 1914|volikokku]]: advokaadid [[Tõnis Kalbus]] ja [[Eduard Valdmann]], laenu- ja hoiuühisuse asjaajaja [[Gustav Palgi]], aktsiisiametnik [[Johan Saar]], krediitühisuse asjaajaja [[Peet Sepp]], käsitöömeistrid-ettevõtjad [[Gustav Leetberg]], [[Tõnis Saarepere]], [[Hans Stahl]], [[Jakob Kuldvere]], [[Wilhelm Niedrichson]], kaupmehed [[Anton Pedriks]], [[Nikolai Erna]] ja [[Paul Erna]], [[Gustav Tingas]] jt. Kõige enam hääli said suurkaupmees [[Jaan Rosnikov]] (165 häält) ja [[Hobupostijaam|hobupostijaam]]a pidaja, endine linnapea [[Rudolf Andrejev]] (159 häält). Palju hääli sai ka kaupmees Vassili Ivanov (156)<ref>[[Odette Kirss]], [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2014/04/03/15.1 Eestlaste SUURVÕIT valimistel], Virumaa Teataja, nr. 65, 3. aprill 2014</ref>. Sakslasi ei pääsenud volikogusse mitte ühtegi. Esimeseks eesti soost [[Rakvere linnapea]]ks valiti kaupmees [[Anton Pedriks]], senine [[Rakvere Eesti Haridusselts]]i esimees. Rakvere [[Linnanõunik|linnanõunik]]eks said populaarne vene kaupmees Vassili Ivanov ja telefonikeskjaama juht [[Karl Richard Jakobson]]. Linnaelu korraldamiseks moodustas [[Rakvere linnavolikogu]] 13 komisjoni: sanitaar-, haigla-, metsa- ja karjamaade, korteri-, ehitus-, laada-, valgustus-, hindade-, teede-, tapamaja-, toitlus-, revisjoni- ja rahvahariduse komisjon. Rahvahariduse komisjoni koosseisu sai haridusseltsi kooli õpetajanna [[Emma Johanson]]<ref>Odette Kirss, [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2015/04/07/11.1 Saja aasta eest RAKVERES], Virumaa Teataja, nr. 65, 7 aprill 2015</ref>. ==Vaata ka== *[[Rakvere Linnavolikogu]] * [[Rakvere linnavolinike loend 1919]] * [[Rakvere linnavolinike loend 1921]] * [[Rakvere linnavolinike loend 1923]] * [[Rakvere linnavolinike loend 1927]] * [[Rakvere linnavolinike loend 1934]] * [[Rakvere linnavolinike loend 1939]] *[[Rakvere linnavolinike loend 2017]] *[[Rakvere linnavolinike loend 2021]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://rakvere.kovtp.ee/uldinfo Rakvere linnavalitsus kodulehel] *[https://www.err.ee/989197/rakvere-volikogu-valis-linnapeaks-triin-vareku Volikogu valis uueks linnapeaks Triin Vareku] *[https://www.delfi.ee/artikkel/94883467/rakveres-tehti-kompromisse-juba-oosel-lepiti-kokku-et-linnapea-jaab-samaks-valimised-voitis-aga-hoopis-isamaa Rakveres tehti kompromisse] *[https://www.err.ee/1608376310/isamaa-ja-keskerakond-jatkavad-rakveres-voimul-ilma-sotsideta Isamaa ja Keskerakond jätkavad võimul] [[Kategooria:Rakvere]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] hstnaeu0rmlm1gtpm308wedwjtq68pv 6184638 6184635 2022-08-28T08:32:35Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Rakvere Linnavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Eesti Panga Rakvere osakonna hoone.jpg | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Rakvere | asukoht = [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänav]] 20, Rakvere | piirkond = Rakvere linn | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Rakvere linnapea]] | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Rakvere Linnavolikogu]] | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Rakvere Linnavalitsus''' on [[Rakvere]] linna omavalitsuse [[täitevvõim|täitevorgan]] ja töötab Rakvere linna põhimääruse alusel<ref name="rakvere.ee">[https://www.riigiteataja.ee/akt/409042013020 Riigi Teataja]</ref>. Linnavalitsus täidab seadusega, põhimäärusega ja teiste volikogu õigusaktidega linnavalitsuse pädevusse antud ülesandeid. Rakvere linnavalitsuse moodustab [[Rakvere linnavolikogu]], linnavalitsuse juht on [[Rakvere linnapea]]. Linnavalitsus asub Rakveres, aadressil [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänav]] 20. [[Rakvere linnapea|Linnapea]] ja [[abilinnapea]]<nowiki/>de ametikohad on poliitilised, linnavalitsuse ametnike ja töötajate ametikohad on apoliitilised. Rakvere linnavalitsus oli varem 5–7 liikmeline, aastast 2019 on neljaliikmeline. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta KOV valimiste]] järgselt moodustasid koalitsiooni [[Reformierakond]], [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] ja [[Keskerakond]]. 2019. aasta septembri lõpus avaldas volikogu umbusaldust reformierakondlasest linnapeale [[Marko Torm]]ile. Uue koalitsiooni lepingu sõlmimisid 1.oktoobril 2020 Keskerakond, Isamaa ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Lepingu alusel moodustati linnavalitsus, mille liikmeteks olid: *Rakvere linnapea [[Triin Varek]] *Abilinnapea [[Kert Karus]] *Abilinnapea [[Andres Jaadla]] *Abilinnapea [[Laila Talunik]]. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta KOV valimiste]] järel sõlmisid Isamaa ja Keskerakond 20. oktoobril 2021.a koalitsioonilepingu. Linnavalitsus kinnitati ametisse 26. novembril toimunud linnavolikogu istungil. Moodustatud linnavalitsuse liikmeteks on: *Rakvere linnapea Triin Varek *Abilinnapea Kert Karus (linnamajandus) *Abilinnapea [[Neeme-Jaak Paap]] (elamu- ja energiamajandus, ettevõtlus, turism) *Abilinnapea [[Laur Kaljuvee]] (haridus, noorsootöö ja kultuur) *Linnavalitsuse liige Tõnis Pruler<ref name="koosseis">[https://rakvere.kovtp.ee/linnavkoosseis Linnavalitsuse koosseis]</ref>. Rakvere linnavalitsuse struktuuriüksused on linnakantselei, osakonnad ja osakondadele alluvad teenistused. Linnakantselei ülem on [[linnasekretär]]. ==Osakonnad== *Rahandusosakond - tegevusvaldkond: finantstegevus ja aruandlus; esitatud arvete ja rahaliste kohustuste täitmine; tõendite, õiendite jms väljastamine jne. *Sotsiaalosakond - tegevusvaldkond: sotsiaalnõustamine; ravikindlustusega hõlmamata vähekindlustatud isikute ravi korraldamine; lastekaitse alane nõustamine, last kasvatavate isikute nõustamine ja toetamine hooldus küsimustes; riiklike ja linna eelarvest finantseeritavate sotsiaaltoetuste taotluste menetlemine jne. *Arengu - ja kommunikatsiooniosakond - tegevusvaldkond: linna arengukava ja -strateegiate koostamise koordineerimine; kommunikatsiooni, turismi- ja turundusalase tegevuse korraldamine jne. *Linnamajandus- ja planeerimisosakond - tegevusvaldkond: linna üldplaneeringu ja detailplaneeringutega ning linnakujundusega seotud küsimused; ehitusload, kasutusload, teatised, planeerimis- ja ehitusprojektid; maakorraldusega ja maamaksuga seotud küsimused; teede ja tänavate ning teerajatistega seotud küsimused jne. *Haridusosakond - tegevusvaldkond: koolieelsetesse lasteasutustesse vastuvõtmisega seotud küsimused; hariduslike erivajadustega laste õppimisvõimalustega seotud küsimused, koolikohustuslike laste arvestuse pidamine jne<ref name="tegevus">[https://rakvere.kovtp.ee/linnavkoosseis Tegevusvaldkonnad]</ref>. == Ajalugu == [[File:Tallinna-5 Rakvere.jpg|pisi|[[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna tänav]] 5 hoone, Rakvere Linnavalitsuse varasem asukoht]] {{Vaata|Rakvere ajalugu}} 1879. aastani juhtis Rakvere linnaelu [[Rakvere foogtikohus]], seejärel [[Rakvere Linnavolikogu]] (linnaduuma), [[Rakvere linnapea]] ja Rakvere Linnavalitsus. Esimeseks [[Rakvere linnapea]]ks valiti vene kaupmees [[Pavel Trellin|Pavel Trellin.]]<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2413229/rakvere-on-uks-eestimaa-vanemaid-linnu Rakvere on üks Eestimaa vanemaid linnu], virumaateataja.postimees.ee, 8. juuni 2002</ref> Rakvere Linnavalitsuse linnapeaks oli 1914. aastal [[Rudolf Andrejev]], linnapea asetäitja Vassili Ivanov, [[Linnanõunik|linnanõunik]] August Jürgenson, linnasekretär Georg Tuuling. [[Rakvere Eesti Haridusselts]]i liikmete organiseerimisel läks 1914. aastal linnavõim Rakveres eestlaste kätte. Eesti Edumõttelise Erakonna nimekirjast pääsesid [[Rakvere linnavolinike loend 1914|volikokku]]: advokaadid [[Tõnis Kalbus]] ja [[Eduard Valdmann]], laenu- ja hoiuühisuse asjaajaja [[Gustav Palgi]], aktsiisiametnik [[Johan Saar]], krediitühisuse asjaajaja [[Peet Sepp]], käsitöömeistrid-ettevõtjad [[Gustav Leetberg]], [[Tõnis Saarepere]], [[Hans Stahl]], [[Jakob Kuldvere]], [[Wilhelm Niedrichson]], kaupmehed [[Anton Pedriks]], [[Nikolai Erna]] ja [[Paul Erna]], [[Gustav Tingas]] jt. Kõige enam hääli said suurkaupmees [[Jaan Rosnikov]] (165 häält) ja [[Hobupostijaam|hobupostijaam]]a pidaja, endine linnapea [[Rudolf Andrejev]] (159 häält). Palju hääli sai ka kaupmees Vassili Ivanov (156)<ref>[[Odette Kirss]], [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2014/04/03/15.1 Eestlaste SUURVÕIT valimistel], Virumaa Teataja, nr. 65, 3. aprill 2014</ref>. Sakslasi ei pääsenud volikogusse mitte ühtegi. Esimeseks eesti soost [[Rakvere linnapea]]ks valiti kaupmees [[Anton Pedriks]], senine [[Rakvere Eesti Haridusselts]]i esimees. Rakvere [[Linnanõunik|linnanõunik]]eks said populaarne vene kaupmees Vassili Ivanov ja telefonikeskjaama juht [[Karl Richard Jakobson]]. Linnaelu korraldamiseks moodustas [[Rakvere linnavolikogu]] 13 komisjoni: sanitaar-, haigla-, metsa- ja karjamaade, korteri-, ehitus-, laada-, valgustus-, hindade-, teede-, tapamaja-, toitlus-, revisjoni- ja rahvahariduse komisjon. Rahvahariduse komisjoni koosseisu sai haridusseltsi kooli õpetajanna [[Emma Johanson]]<ref>Odette Kirss, [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2015/04/07/11.1 Saja aasta eest RAKVERES], Virumaa Teataja, nr. 65, 7 aprill 2015</ref>. ==Vaata ka== *[[Rakvere Linnavolikogu]] * [[Rakvere linnavolinike loend 1919]] * [[Rakvere linnavolinike loend 1921]] * [[Rakvere linnavolinike loend 1923]] * [[Rakvere linnavolinike loend 1927]] * [[Rakvere linnavolinike loend 1934]] * [[Rakvere linnavolinike loend 1939]] *[[Rakvere linnavolinike loend 2017]] *[[Rakvere linnavolinike loend 2021]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://rakvere.kovtp.ee/uldinfo Rakvere linnavalitsus kodulehel] *[https://www.err.ee/989197/rakvere-volikogu-valis-linnapeaks-triin-vareku Volikogu valis uueks linnapeaks Triin Vareku] *[https://www.delfi.ee/artikkel/94883467/rakveres-tehti-kompromisse-juba-oosel-lepiti-kokku-et-linnapea-jaab-samaks-valimised-voitis-aga-hoopis-isamaa Rakveres tehti kompromisse] *[https://www.err.ee/1608376310/isamaa-ja-keskerakond-jatkavad-rakveres-voimul-ilma-sotsideta Isamaa ja Keskerakond jätkavad võimul] [[Kategooria:Rakvere]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] jbl21y01hnn6nhuom0sflbxb4rm3sbj Biograafiad (Da) 0 600795 6184566 6163418 2022-08-28T06:38:17Z Velirand 67997 /* Dag */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Da)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Da". ==Da== *[[Stéphane Da Costa]], prantsuse jäähokimängija (1989–) ==Daa== *[[Aden Abdullah Osman Daar]], Somaalia poliitik (1908–2007) ==Dab== *[[Christophe Dabiré]], Burkina Faso poliitik (1948–) *[[Níkos Dabízas]], kreeka jalgpallur (1973–) *[[Issaka Daboré]], Nigeri poksija (1940–) *[[Dabrel]], liivi ülik (13. sajand) *[[Maria Dąbrowska]], poola kirjanik (1889–1965) *[[Jan Henryk Dąbrowski]], poola kindral (1755–1818) *[[Sprent Dabwido]], Nauru poliitik (1972–2019) ==Dac== *[[Eugen Dachsenberg]], eesti viiuldaja, koorijuht ja organist (1885–1955) *[[Ivica Dačić]], Serbia poliitik (1966–) *[[Nils Dacke]], rootsi mässujuht (suri 1543) *[[David Dacko]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1930–2003) ==Dad== *[[Bob Dadae]], Paapua Uus-Guinea poliitik (1961–) *[[Alexandra Daddario]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1986–) *[[Nooshi Dadgostar]], Rootsi poliitik (1985–) *[[Djimrangar Dadnadji]], Tšaadi poliitik (1954–2019) *[[Jevgeni Dadonov]], Venemaa jäähokimängija (1989–) ==Dae== *[[Oliver Daemen]], Hollandi piloot ja üliõpilane (2003–) ==Daf== *[[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (1954–2022) *[[Ekaterina Dafovska]], Bulgaaria laskesuusataja (1975–) ==Dag== *[[Stig Dagerman]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (1923–1954) *[[Pascal-Adolphe-Jean Dagnan-Bouveret]], prantsuse maalikunstnik (1852–1929) *[[Dagobert I]], Frangi riigi kuningas (suri 639) *[[Louis Daguerre]], prantsuse maalikunstnik, [[dagerrotüüpia]] leiutaja (1787–1851) ==Dah== *[[Olivier Dahan]], prantsuse filmirežissöör (1967–) *[[Bente Dahl]], Taani poliitik (1946–) *[[Joachim Heinrich Dahl]], Eesti vaimulik (1719–1796) *[[Johan Christian Dahl]], norra maalikunstnik (1788–1857) *[[John Kristian Dahl]], norra murdmaasuusataja (1981–) *[[Roald Dahl]], norra päritolu inglise kirjanik (1916–1990) *[[Robert Dahl]], ameerika politoloog (1915–1970) *[[Sophie Dahl]], inglise kirjanik ja endine modell (1977–) *[[Klas Dahlbeck]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Alide Dahlberg]], eesti luuletaja, lastekirjanik, tõlkija ja ametnik (1891–1981) *[[Anna Dahlberg]], rootsi murdmaasuusataja (1976–) *[[Erik Dahlberg]], Rootsi riigitegelane (1625–1703) *[[Gro Dahle]], norra kirjanik (1962–) *[[Franz Dahlem]], saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1892–1981) *[[Hans Dahlgren]], Rootsi poliitik ja diplomaat (1948–) *[[Bjørn Dæhlie]], norra suusataja (1967–) *[[Rasmus Dahlin]], rootsi jäähokimängija (2000–) *[[Albert Gustaf Dahlman]], viimane Stockholmi timukas (1848–1920) *[[Laura Dahlmeier]], Saksamaa laskesuusataja (1993–) *[[Maja Dahlqvist]], rootsi murdmaasuusataja (1994–) *[[Emma Dahlström]], rootsi vigursuusataja (1992–) *[[Jeffrey Dahmer]], Ameerika Ühendriikide sarimõrvar, seksuaalkurjategija, nekrofiil ja kannibal (1960–1994) ==Dai== *[[Gottlieb Daimler]], saksa insener, konstruktor ja tööstur (1834–1900) ==Dak== *[[Patson Daka]], Sambia jalgpallur (1998–) ==Dal== *[[Sophie Dal]], Türgi päritolu Saksa näitlejanna (1981–) *[[Vladimir Dal]], vene arst, kirjanik ja leksikograaf (1801–1872) *[[Gustavo Dal Farra]], Venezuela bassist *[[Édouard Daladier]], Prantsusmaa poliitik (1884–1970) *[[Artūrs Dālbergs]], Venemaa Keisririigi, Läti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1941) *[[Ints Dālderis]], Läti klarnetist ja poliitik (1971–) *[[Henry Dale]], inglise farmakoloog, biokeemik ja füsioloog (1875–1968) *[[Massimo D'Alema]], Itaalia poliitik (1949–) *[[Gustaf Dalén]], rootsi leiutaja ja tööstur (1869–1937) *[[Jenny Johanna Dalenoord]], hollandi kunstnik (1918–2013) *[[Andrés D'Alessandro]], Argentina jalgpallur (1981–) *[[John Daley]], USA poksija (1909–1963) *[[John Francis Daley]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja stsenarist (1985–) *[[Tom Daley]], Suurbritannia vettehüppaja (1994–) *[[Salvador Dalí]], hispaania kunstnik (1904–1989) *[[Zlatko Dalić]], horvaadi jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1966–) *[[Anatoli Dalidovitš]], Eesti allveesportlane ja treener (1956–) *[[Jānis Daliņš]], läti käija (1904–1978) *[[Lauri Dalla Valle]], Soome jalgpallur (1991–) *[[Miguel Dalmao]], Uruguay sõjaväelane, kurjategija (1951–2014) *[[Diogo Dalot]], portugali jalgpallur (1999–) *[[Alexander Dalrymple]] *[[Edmund Dalton]], eesti arst (1887–1972) *[[John Dalton]], inglise keemik ja füüsik (1766–1844) *[[Timothy Dalton]], Briti filmi- ja teatrinäitleja (1946–) *[[Mary Daly (kirjanik)|Mary Daly]], Austraalia kirjanik (1896–1983) *[[Mary Daly]], Ameerika Ühendriikide feministlik filosoof, teoloog ja akadeemik (1928–2010) ==Dam== *[[Henrik Dam]], taani biokeemik ja füsioloog (1895–1976) *[[Adolf Damaschke]], saksa kommunaalpoliitik (1865–1935) *[[Jean-Michel Damase]], prantsuse pianist, dirigent ja helilooja (1928–2013) *[[Damasias]], Ateena esimene arhont *[[António Damásio]], portugali neurobioloog (1944–) *[[Damasus I]], 37. paavst (4. sajand) *[[Damasus II]], paavst (suri 1048) *[[Mikael Damberg]], Rootsi poliitik (1971–) *[[Pētõr Damberg]], liivi keeleteadlane, õpetaja, poeet ja rahvalaulik (1909–1987) *[[Jérôme d'Ambrosio]], Belgia vormelisõitja (1985–) *[[Charli D’Amelio]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalmeedia sisulooja ja tantsija (2004–) *[[Damiano Damiani]], itaalia stsenarist ja filmirežissöör (1922–2013) *[[Francesco Damiani]], itaalia poksija (1958–) *[[Dejan Damjanović]], Montenegro jalgpallur (1981–) *[[Tone Damli Aaberge]], norra lauljatar (1988–) *[[Damokles]], legendaarne Sürakuusa õukondlane (4. sajand eKr) *[[Matt Damon]], USA filminäitleja (1970–) *[[Eduard Dampf]], Nõukogude liidu poliitvang (1904–) *[[William Dampier]], inglise mereröövel, meresõitja, maadeavastaja ja geograaf (1651–1715) *[[Saulius Damulevičius]], leedu alpinist (1982–) ==Dan== *[[Fjodor Dan]], vene poliitik ja revolutsionäär (menševik) (1871–1947) *[[Dana International]], Iisraeli laulja (1970–) *[[James Dwight Dana]], USA geoloog, mineraloog ja zooloog (1813–1895) *[[John Cotton Dana]], USA raamatukoguhoidja ja muuseumidirektor (1856–1929) *[[Phillip Danault]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Renata Dancewicz]], poola näitleja (1969–) *[[Viorica Dăncilă]], Rumeenia poliitik (1963–) *[[Bidya Dandaron]], burjaadi laama ja tibetoloog *[[Dandin]], India sanskritikeelne kirjanik ja kirjandusteoreetik (umbes 7.–8. sajand pKr) *[[Enrico Dandolo]], Venezia doodž (1107–1205) *[[Jean-François Dandrieu]], prantsuse organist, klavessinist ja helilooja (suri 1738) *[[Eric Dane]], USA näitleja (1972–) *[[Ludvík Daněk]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1937–1998) *[[Giorgi Danelia]], gruusia päritolu Venemaa filmirežissöör ja stsenarist (1930–2019) *[[Sven Danell]], rootsi vaimulik (1903–1981) *[[Marcel Danesi]], Kanada semiootik (1946–) *[[Stojan Danev]], Bulgaaria poliitik (1858–1949) *[[Dārta Daneviča]], läti näitleja (1988–) *[[Tsitsi Dangarembga]], Zimbabwe kirjanik ja filmilavastaja (1959–) *[[Elhaida Dani]], Albaania laulja (1993–) *[[Daniel (Lielvārde foogt)|Daniel]], Lielvārde foogt (13. sajand) *[[Daniel (preester)|Daniel]], preester Vana-Liivimaal (13. sajand) *[[Oskar Daniel]], eesti metsateadlane (1874–1945) *[[Villem Daniel]], eesti õigusteadlane (1896–1963) *[[Elina Danijeljan]], armeenia maletaja (1978–) *[[Charlie Daniels]], inglise jalgpallur (1986–) *[[Egil Danielsen]], norra odaviskaja (1933–2019) *[[Erik Wilhelm Wladimir Danielsson]], Eesti ja Soome vaimulik (1815–1882) *[[Gösta Danielsson]], rootsi maletaja (1912–1978) *[[Johan Danielsson]], Rootsi poliitik (1982–) *[[Kikki Danielsson]], rootsi laulja (1952–) *[[Eléni Daniilídou]], kreeka tennisist (1982–) *[[Rima Danilevičienė]], Leedu kabetaja (1961–2014) *[[Aleksander Danilevski]], Jõhvi linnavanem (1873–1941) *[[Nikolai Danilevski]], vene loodusteadlane, panslavismi ideoloog (1822–1885) *[[Aleksandr Danilov]], vene ajaloolane ja Vene NFSV riigitegelane (1916–1980) *[[Hannes Danilov]], Eesti poliitik (1954–) *[[Ingrid Danilov]], eesti omavalitsustegelane ja koolijuht (1953–) *[[Viktor Danilov]], ersa folklorist (1942–2002) *[[Svetlana Danilova]], Venemaalt pärit Eesti baleriin (1981–2022) *[[Lea Danilson-Järg]], Eesti poliitik (1977–) *[[Aleksandr Danin]], vene maletaja (1986–) *[[Danius]], brittide kuningas *[[Sara Danius]], rootsi kirjandusteadlane (1962–2019) *[[Arnaut Danjuma]], Hollandi jalgpallur (1997–) *[[Arnaud Danjean]], Prantsusmaa poliitik (1971–) *[[Artūrs Dannebergs]], Venemaa Keisririigi, Läti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1891–1941) *[[Gabriele D'Annunzio]], itaalia kirjanik (1863–1938) *[[Marko Daňo]], slovaki jäähokimängija (1994–) *[[Dante Alighieri]], itaalia luuletaja (1265–1321) *[[Johannes Dantiscus]] (von Höfen, Flachsbinder), Preisimaa luuletaja, diplomaat ja kirikutegelane (1485–1548) *[[Arthur Danto]], USA filosoof ja kunstikriitik (1924–2013) *[[Georges Jacques Danton]], prantsuse advokaat ja poliitik (1759–1794) *[[Galina Dantšikova]], Sahha riigitegelane (1954–) *[[Tobias Dantzig]], baltisaksa päritolu USA matemaatik ja teaduskirjanik (1884–1956) *[[Oleksandr Danõljuk]], Ukraina poliitik (1975–) *[[Sergi Danõltšenko]], Ukraina endine poksija (1974–) ==Dap== *[[Tijana Dapčević]], makedoonia laulja (1976–) *[[Ingeborga Dapkūnaitė]], leedu näitleja (1963–) ==Daq== *[[Louis-Claude Daquin]], prantsuse organist, klavessinist ja helilooja (1694–1772) ==Dar== *[[Munir Dar (maahokimängija)|Munir Dar]], pakistani maahokimängija (1935–2011) *[[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]], pakistani päritolu Hongkongi kriketimängija (s.1974) *[[Frank Darabont]], USA filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (1959–) *[[Georges Darboy]], Pariisi peapiiskop (1813–1871) *[[John Nelson Darby]], evangelist (1800–1882) *[[Victor d'Arcy]], Suurbritannia kergejõustiklane (1887–1961) *[[Dareios I]] *[[Dareios II]], Pärsia suurkuningas (5. sajand eKr) *[[Dareios III]] *[[Aleksandr Dargomõžski]], vene helilooja (1813–1869) *[[Veronika Dari]] (1989–2005), tapetud koolitüdruk Eestis *[[Bobby Darin]], Ameerika Ühendriikide laulja (1936–1973) *[[Gérald Darmanin]], Prantsusmaa poliitik (1982–) *[[Srđan Darmanović]], Montenegro poliitik, diplomaat ja politoloog (1961–) *[[Rubén Darío]], Nicaragua luuletaja ja diplomaat (1867–1916) *[[Walther Darré]], Saksa poliitik (1895–1953) *[[Dimebag Darrell]], USA muusik (1966–2004) *[[Danielle Darrieux]], prantsuse näitleja (1917–2017) *[[Clarence Darrow]], USA advokaat (1857–1938) *[[Lauris Dārziņš]], läti jäähokimängija (1985–) *[[Charles Darwin]], inglise bioloog (1809–1882) ==Das== *[[James Dasaolu]], Suurbritannia kergejõustiklane (1987–) *[[Constantin Dăscălescu]], Rumeenia poliitik (1923–2003) *[[Jules Dassin]], juudi päritolu USA filmirežissöör, stsenarist ja filmiprodutsent (1911–2008) *[[Adolf Dassler]], saksa ettevõtja (1900–1978) *[[Horst Dassler]], saksa ettevõtja (1936–1987) *[[Alfonso Dastis]], Hispaania diplomaat (1955–) ==Daš== *[[Vladimir Daškevitš]], vene helilooja (1934–) *[[Jekaterina Daškova]], vene kultuuri- ja ühiskonnategelane (1743–1810) *[[Sandra Daškova]], Eesti iluduskuninganna (1991–) ==Daz== *[[Osamu Dazai]], jaapani kirjanik (1909–1948) ==Dat== *[[Pavel Datsjuk]], vene jäähokimängija (1978–) *[[David Datuna]], USA kunstnik (1974–) ==Dau== *[[Michael Dau]], Eesti filosoof (suri 1710) *[[Charles François Daubigny]], prantsuse kunstnik (1817–1878) *[[Alphonse Daudet]], prantsuse kirjanik (1840–1897) *[[Gundars Daudze]], Läti arst ja poliitik (1965–) *[[Kaspars Daugaviņš]], Läti jäähokimängija (1988–) *[[Johann Daugull]], Eesti advokaat (1867–1936) *[[Simonas Daukantas]], leedu ajaloolane ja rahvaluulekoguja (1793–1864) *[[Sophie Daull]], prantsuse näitleja ja kirjanik (1965–) *[[Ants Dauman]], eesti revolutsionäär (1885–1920) *[[Daumantas]], Pihkva vürst (suri 1299) *[[Honoré Daumier]], prantsuse kunstnik, skulptor ja karikaturist (1808–1879) *[[Jean Dausset]], prantsuse immunoloog (1916–2009) ==Dav== *[[Dave Dave]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1976–2014) *[[Jack Davenport]], inglise näitleja (1973–) *[[David Luiz]], Brasiilia jalgpallur (1987–) *[[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (1948–) *[[Anne-Marie David]], prantsuse laulja (1952–) *[[Damiano David]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (1999–) *[[Ferdinand David]], saksa viiulivirtuoos ja helilooja (1810–1873) *[[Jacques-Louis David]], prantsuse kunstnik (1748—1825) *[[Larry David]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1947–) *[[Gheorghe Davidescu]], Rumeenia poliitik ja diplomaat (1892–1959) *[[Brigitta Davidjants]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Kristiina Davidjants]], eesti filmirežissöör (1974–) *[[Markéta Davidová]], tšehhi laskesuusataja (1997–) *[[Lea Davidova-Medene]], läti skulptor (1921–1986) *[[Edgar Davids]], Hollandi jalgpallur *[[Anthony Davidson]], Briti vormelisõitja (1979–) *[[Donald Davidson]], ameerika filosoof (1917–2003) *[[David Davies (1880–1944)|David Davies]], Briti poliitik (1880–1944) *[[Kevin Davies]], inglise teadusajakirjanik *[[Norman Davies]], Briti-Poola ajaloolane (1939–) *[[Robertson Davies]], Kanada kirjanik (1913–1995) *[[Angela Davis]] (1944–) *[[Anthony Davis]], USA korvpallur (1993–) *[[Bette Davis]], USA filminäitleja (1908–1989) *[[Clifton Davis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1945–) *[[Colin Davis]], inglise dirigent (1927–2013) *[[Daniel Davis]], Briti immunoloog (1970–) *[[David Davis]], Suurbritannia poliitik (1948–) *[[Devon Davis]], USA modell (1976–2018) *[[Don S. Davis]], Ameerika Ühendriikide Armee kapten; Ameerika karakternäitleja, teatriprofessor ja maalikunstnik (1942–2008) *[[Dwight F. Davis]], USA tennisist ja poliitik (1879–1945) *[[Eric Davis]], Panama jalgpallur (1991–) *[[Geena Davis]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja endine vibulaskja (1956–) *[[Glen Davis]], USA korvpallur (1986–) *[[Howard Davis]], USA endine poksija (1956–) *[[Howel Davis]], piraat *[[Jefferson Davis]], [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]i poliitik ([[1808]]–[[1889]]) *[[Jeremy Davis]], USA muusik (1985–) *[[John Davis]], inglise maadeavastaja (suri 1605) *[[Kristin Davis]], USA filminäitleja (1965–) *[[Lydia Davis]], USA kirjanik ja tõlkija (1947–) *[[Meryl Davis]], USA jäätantsija (1987–) *[[Miles Davis]], muusik (1926–1991) *[[Natalie Zemon Davis]], USA ajaloolane (1928–) *[[Shani Davis]], Ameerika Ühendriikide kiiruisutaja (1982–) *[[Steve Davis]], inglise snuukrimängija (1957–) *[[Steven Davis]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1985–) *[[Walter Davis (kolmikhüppaja)|Walter Davis]], USA kolmikhüppaja (1979–) *[[Warwick Davis]], inglise filmi-, tele- ja teatrinäitleja (1970–) *[[Emily Davison]], Suurbritannia sufražett (1872–1913) *[[Clinton Davisson]], USA füüsik (1881–1958) *[[Koba Davitašvili]], Gruusia poliitik (1971–2020) *[[Ahmet Davutoğlu]], Türgi politoloog ja poliitik (1959–) *[[Aleksandr Davõdov]], vene multifilmide lavastaja ja animaator (1937–2012) *[[Dmitri Davõdov]], Sahha pedagoog ja filmilavastaja (1983–) *[[Sergei Davõdov]], Venemaa kabetaja (1938–2012) *[[Humphry Davy]], inglise keemik (1778–1829) ==Daw== *[[George Dawe]], Inglise portreekunstnik (1781–1829) *[[Charles Gates Dawes]], USA poliitik ja diplomaat (1865–1951) *[[Nigel Dawes]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija (1985–) *[[Oleg Dawidowicz]], valgevene päritolu Eesti kitarrist ja filmimonteerija *[[Richard Dawkins]], Briti bioloog (1941–) *[[Michael Dawson]], Inglismaa jalgpallur (1983–) *[[Neil Dawson]], Uus-Meremaa skulptor (1948–) *[[Shane Dawson]], USA veebinäitleja (1988–) ==Day== *[[Donald Day]], USA ajakirjanik (1896–1966) *[[Doris Day]], USA näitleja, laulja ja loomaõiguste aktivist (1922–2019) *[[Josette Day]] *[[Daniel Day-Lewis]], Suurbritannia filminäitleja (1957–) *[[Élisabeth Daynès]], prantsuse paleokunstnik ja skulptor (1960–) *[[Alfie Deyes]], Inglismaa YouTube'i postitaja, vlogger, kinnisvarainvestor (1993–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Da, Biograafiad]] t7gb1da3isgyg76umw6b7mmwwd6mvg8 M4 (karabiin) 0 606487 6184465 6132829 2022-08-27T20:34:35Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2021}} {{suunamine|M4A1|Teiste kasutuste|M4 (täpsustus)}} {{Infokast relv | nimi = M4 | pilt = M4A1 ACOG.png | pildi_suurus = 300px | alt_tekst = | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | tüüp = [[Valikuline tulerežiim|Valikulise tulerežiimiga]] [[karabiin]] <br/> [[Rünnakpüss]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 1994– | kasutajad = ''[[M4 karabiin#Kasutajad|Loend]]'' | sõjad = ''[[M4 karabiin#Konfliktid|Loend]]'' <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = 1982–1993 | tootja = ''[[M4 karabiin#Tootjad|Loend]]'' | ühiku_hind = 700$ (u 590€; keskmiselt)<ref name="militarytimes1">{{cite web |last=Curtis |first=Rob |url=http://militarytimes.com/blogs/gearscout/2012/04/20/us-army-places-order-for-24000-m4-carbines-with-remington/ |title=U.S. Army places order for 24,000 M4A1 carbines with Remington |publisher=Military Times |date=10. aprill 2012 |access-date=23. august 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120624094006/http://militarytimes.com/blogs/gearscout/2012/04/20/us-army-places-order-for-24000-m4-carbines-with-remington/ |archive-date=24. juuni 2012 |url-status=live}}</ref> | tootmises = 1991– | toodetud = | variandid = M4A1, [[Close Quarters Battle Receiver|Mark 18 Mod 0 CQBR]] <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = 3,01 kg (tühjalt) <br/> 3,52 kg (30 padruniga) | pikkus = 838 mm (lahtise kabaga) <br/> 756 mm (kinnise kabaga) | detaili_pikkus = 368 mm | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = [[5.56×45 mm NATO]] | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = [[Püssirohugaaside survel ümberlaadimine|Gaasiga ümberlaadiv]], [[Pöörlev relvalukk|pöörleva lukuga]] | laskekiirus = 700–950 lasku/min<ref name="coltm4">{{cite web |url=http://www.colt.com/Catalog/Military/Products/ColtM4Carbine.aspx#lt-100845-technical-specifications |title=Colt M4 Carbine Technical Specifications |archive-url=https://web.archive.org/web/20140921011638/http://www.colt.com/Catalog/Military/Products/ColtM4Carbine.aspx#lt-100845-technical-specifications |archive-date=21. september 2014 |website=Colt.com |df=mdy-all}}</ref> | algkiirus = 880–910 m/s<ref>{{cite web|url=https://acc.dau.mil/adl/en-US/382846/file/68848/Public%20Release%20EPR%20Apr12.pdf|title=M855A1 Enhanced Performance Round (EPR), LTC Philip Clark, Product Manager Small Caliber Ammunition, April 2012|access-date=5. veebruar 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170125120308/https://acc.dau.mil/adl/en-US/382846/file/68848/Public%20Release%20EPR%20Apr12.pdf|archive-date=25. jaanuar 2017|url-status=dead}}</ref> | laskeulatus = 500 m | max_laskeulatus = | söötur = 30-lasuline [[salv (relv)|kassettsalv]] või muu [[STANAG salv]] | sihikud = }} '''M4''' on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[karabiin]], mis kasutab padrunit [[5.56×45 mm NATO]]. Sisuliselt on see [[rünnakpüss]]i [[M16 (automaat)|M16A2]] lühem ja kergem variant. M4 kasutatakse laialdaselt [[Ameerika Ühendriikide relvajõud]]udes ning see asendab [[Ameerika Ühendriikide maavägi|maaväe]] ja [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|merejalaväe]] põhilise teenistusrelvana vanemaid relvi M16.<ref name="Small Arms–Individual Weapons">{{cite web |title=Small Arms–Individual Weapons |url=https://fas.org/man/dod-101/sys/land/wsh2011/290.pdf |date=3. november 2010 |access-date=8. november 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110209114148/http://www.fas.org/man/dod-101/sys/land/wsh2011/290.pdf |archive-date=9. veebruar 2011 |url-status=live}}</ref><ref name="Commandant approves M4 as standard weapon for Marine infantry">{{cite web |title=Commandant approves M4 as standard weapon for Marine infantry |url=http://www.marinecorpstimes.com/story/military/tech/2015/11/01/marine-grunts-react-switch-m16-m4/74849998/ |access-date=3. november 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160425045929/http://www.marinecorpstimes.com/story/military/tech/2015/11/01/marine-grunts-react-switch-m16-m4/74849998/ |archive-date=25. aprill 2016 |url-status=live}}</ref> Relva laesäärele saab kinnitada granaadiheitjaid [[M203 granaadiheitja|M203]] ja [[M320]]. M4 on [[Poolautomaatne tulirev|poolautomaatne]] ja kolmelasuline [[Lühivalangu režiim (relvad)|lühivalangu]] režiim (nagu M16A2 ja M16A4), relval M4A1 on pool- ja [[Automaat (relv)|täisautomaatne]] tulerežiim (nagu M16A1 ja M16A3). ==Tootjad== *[[Colt's Manufacturing Company]], USA *[[Colt Canada]] [[Ontario]]s, [[Kanada]] *[[Norinco]], [[Hiina]]<ref>[http://www.norincoequipment.cn/detail_product_English.jsp?productid=490&cssid=1' Norinco CQ 5'56mm Type A assault carbine]{{dead link|date=veebruar 2018 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes}}. Retrieved October 7, 2007.</ref> *[[Lewis Machine and Tool Company]] in [[Milan (Illinois)|Milanis]] [[Illinois]]is, USA<ref>{{cite web |title=SPM14 |url=https://lmtdefense.com/product/spm14/ |website=LMT Defense |access-date=18. veebruar 2021}}</ref> *[[Bushmaster Firearms International]], USA{{cn|date=jaanuar 2021}} *[[U.S. Ordnance]], USA{{cn|date=jaanuar 2021}} *[[Remington Arms]], USA<ref>{{cite web |title=R4 Complete System |url=https://www.remingtondefense.com/carbines/r4/operator/86612.html |website=Remington Defense |access-date=18. veebruar 2021 |archive-date=2020-12-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201214034001/https://www.remingtondefense.com/carbines/r4/operator/86612.html |url-status=dead }}</ref> *[[Daniel Defense]] [[Black Creek (Georgia)|Black Creekis]] [[Georgia osariik|Gerogia]]s, USA<ref>{{cite web |title=Daniel Defense, Rifle, Carbine, M4A1, SOCOM, 5.56 |url=https://danieldefense.com/socom-m4a1.html |website=Daniel Defense |access-date=18. veebruar 2021}}</ref> *[[Forjas Taurus]] [[São Leopoldo]]s [[Rio Grande do Suli osariik|Rio Grande do Sulis]], [[Brasiilia]]<ref name="Taurus Products Law Enforcement">{{cite web |title=Products: Law Enforcement |url=https://www.taurusexport.com/en/products/law-enforcement |website=Taurus Export |access-date=18. veebruar 2021}}</ref> *[[FN Herstal]], [[Belgia]]<ref name="FN America">{{cite web |title=M4A1 |url=https://fnamerica.com/products/rifles/fn-m4a1/ |website=FN America |access-date=18. veebruar 2021}}</ref> *[[SME Ordnance]], [[Malaisia]]<ref name="Rifle">{{cite web|url=http://www.thestar.com.my/news/story.asp?file=/2007/11/5/nation/19381084&sec=nation |archive-url=https://web.archive.org/web/20081003114011/http://thestar.com.my/news/story.asp?file=%2F2007%2F11%2F5%2Fnation%2F19381084&sec=nation |url-status=dead |archive-date=3. oktoober 2008 |title=Malaysia has licence to make M4 assault rifles |access-date=22. märts 2010 |date=5. november 2007|work=[[The Star (Malaisia)|The Star]]}}</ref> *[[Sarsilmaz]], [[Türgi]]<ref name="Colt"/> ==Kasutajad== [[Pilt:60th Merdeka Day Picture 18.jpg|Sõjaväeparaad [[Malaisia]]s.|pisi]] * {{pisilipp|Afganistan}}: kasutusel [[Afgaani Rahvusarmee Komandokorpus]]es.<ref>{{cite web |url=http://www.almc.army.mil/alog/issues/JulAug08/newgear_afghan.html |title=New Gear for Afghan Commandos |access-date=24. märts 2009 |date=august 2008 |author=Petty Officer First Class David Votroubek |publisher=[[United States Army Logistics Management College]] |archive-url=https://web.archive.org/web/20090801215341/http://www.almc.army.mil/alog/issues/JulAug08/newgear_afghan.html |archive-date=1. august 2009 |url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=12127848 |title=New Afghan Commandos Take to the Frontlines |date=23. juuli 2007 |access-date=24. märts 2009 |author=Soraya Sarhaddi Nelson |publisher=[[National Public Radio]] |archive-url=https://web.archive.org/web/20090802014144/http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=12127848 |archive-date=2. august 2009 |url-status=live}}</ref> Relvad müüdi 2006. aastal programmi [[Foreign Military Sales]] (FMS) paketi raames.<ref name="Guns 2006">{{cite web |url=http://www.thegunzone.com/556dw-16.html |title=The 5.56 X 45mm: 2006 |author=Watters, Daniel |access-date=25. märts 2009 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301114359/http://www.thegunzone.com/556dw-16.html |archive-date=1. märts 2011}}</ref> Täiendav osa osteti 2008. aastal.<ref name="Guns 2008"/> * {{pisilipp|Albaania}}: aastast 2015 kasutusel [[Albaania relvajõud|Albaania maaväes]].<ref name="Gazeta Tema">{{cite web|url=http://www.gazetatema.net/web/2015/10/22/fotot-ushtria-shqiptare-tregon-dhembet/|title=FOTOT/ Ushtria shqiptare tregon "dhëmbët"|work=Gazeta Tema|access-date=6. jaanuar 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20151223124550/http://www.gazetatema.net/web/2015/10/22/fotot-ushtria-shqiptare-tregon-dhembet/|archive-date=23. detsember 2015|url-status=dead}}</ref> * {{pisilipp|Alžeeria}}: kasutusel [[Alžeeria eriväed|Alžeeria erivägedes]].{{cn|date=oktoober 2020}} * {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}<ref name="hogg2002">{{cite book |author1=Hogg, Ian|date=12. november 2002|title=Jane's Guns Recognition Guide| publisher=Collins Reference|edition=3rd|isbn=000712760X}}</ref> * {{pisilipp|Antigua ja Barbuda}}: aastal 2017 teatati FMS-i programmi raames relvade M4 ja M4A1 müügist.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}}: ostis 1993. aastal 2500 relva.<ref>{{cite web|url=http://www.thegunzone.com/556dw-10.html|title=The 5.56 X 45mm: 1990–1994|author=Watters, Daniel |access-date=25. märts 2009|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20100104174808/http://thegunzone.com/556dw-10.html|archive-date=4. jaanuar 2010|df=mdy-all}}</ref> * {{pisilipp|Argentina}}: kasutusel [[Argentina armee|armees]], [[Argentina merevägi|mereväes]] ja [[Argentina Rahvuslik Sandarmeeria|sandarmeerias]].<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Aserbaidžaan}}: kasutusel sõjaväe eriüksustes ja piirivalves.<ref>https://aqreqator.az/az/siyaset/862891</ref> * {{pisilipp|Austraalia}}: M4A1 (nimega M4A5) on kasutusel [[Erioperatsioonide Väejuhatus (Austraalia)|Erioperatsioonide Väejuhatuses]], [[Miinisukeldujate Haru (RAN)|Miinisukeldujate Harus]] ja [[politsei taktikaline grupp|politsei taktikalistes gruppide]]s.<ref>{{cite web |url=http://www.defencejobs.gov.au/navy/technology/clearanceDivers/maritimeTactical.aspx|title=Clearance Divers, Maritime Tactical Operations |archive-url=https://web.archive.org/web/20101102031512/http://www.defencejobs.gov.au/navy/technology/clearanceDivers/maritimeTactical.aspx |archive-date=2. november 2011 |website=Australian Defence Jobs|access-date=27. september 2011}}</ref> * {{pisilipp|Bahrein}}: relvad M4A1 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008"/> Aastal 2017 teatati täiendavate relvade M4 ja M4A1 müügist.<ref name="FB">{{cite web|url=http://www.thefirearmblog.com/blog/2017/04/27/colt-capitalizes-foreign-military-sales-program/|title=Colt Capitalizes on Foreign Military Sales Program - The Firearm Blog|date=27. aprill 2017|access-date=1. mai 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170601061415/http://www.thefirearmblog.com/blog/2017/04/27/colt-capitalizes-foreign-military-sales-program|archive-date=1. juuni 2017|url-status=dead}}</ref> * {{pisilipp|Belize}}: relvad M4 ja M4A1 müüdi 2006. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2006"/> Aastal 2017 teatati täiendavate relvade M4 ja M4A1 müügist.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Boliivia}}: relvad M4A1 on kasutusel [[Boliivia armee]]s.<ref name="Bolivian_Army">{{cite web |title=Bolivia Land Forces military equipment |url=https://www.armyrecognition.com/bolivia_bolivian_army_armed_land_ground_forces_uk/bolivia_bolivian_army_armed_land_ground_forces_military_equipment_armored_vehicle_intelligence_uk.html |website=Army Recognition |access-date=28. november 2019}}</ref> * {{pisilipp|Bosnia ja Hertsegoviina}}: relvad M4A1 on kasutusel sõjaväes ja õhuväes.<ref name="Guns 2008"/> * {{pisilipp|Brasiilia}}: kasutusel [[Tsiviilpolitsei (Brasiilia)|tsiviilpolitseis]], [[Espírito Santo osariigi sõjaväepolitsei]]s, [[Rio de Janeiro osariigi sõjaväepolitsei]]s,<ref>{{cite web |url=http://www.policiamilitar.rj.gov.br/armas_veiculos.php|title=PMERJ |website=Polícia Militar do Estado do Rio de Janeiro |archive-url=https://web.archive.org/web/20140607054441/http://www.policiamilitar.rj.gov.br/armas_veiculos.php|archive-date=7. juuni 2014}}</ref> [[Brasiilia föderaalpolitsei|föderaalpolitseis]] ja [[Brasiilia armee|armee]], [[Brasiilia merevägi|mereväe]] ja [[Brasiilia merejalavägi|merejalaväe]] eriüksustes.<ref>{{cite web|url=http://www.jusbrasil.com.br/diarios/38461016/dou-secao-3-05-07-2012-pg-28|title=DOU 05/07/2012 - Pg. 28 - Seção 3 - Diário Oficial da União - Diários JusBrasil|work=JusBrasil|access-date=15. november 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141129035431/http://www.jusbrasil.com.br/diarios/38461016/dou-secao-3-05-07-2012-pg-28|archive-date=29. november 2014|url-status=live}}</ref> * {{pisilipp|Colombia}}: relvad M4A1 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008">{{cite web|url=http://www.thegunzone.com/556dw-18.html |title=The 5.56 X 45mm: 2008 |publisher=The Gun Zone |access-date=27. jaanuar 2009 |author=Watters, Daniel |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100104174625/http://thegunzone.com/556dw-18.html |archive-date=4. jaanuar 2010}}</ref> Aastal 2017 teatati täiendavate relvade M4 ja M4A1 müügist.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Dominikaani Vabariik}}<ref>{{cite web|title=Soldiers from the Dominican Republic Special Forces fire the M4 Carbine rifle at targets down range at the shooting house in Sierra Piedras, Dominican Republic|date=20. aprill 2004|url=https://nara.getarchive.net/media/soldiers-from-the-dominican-republic-special-forces-fire-the-m4-carbine-rifle-caa11d|website=nara.getarchive.net|access-date=7. veebruar 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190209124518/https://nara.getarchive.net/media/soldiers-from-the-dominican-republic-special-forces-fire-the-m4-carbine-rifle-caa11d|archive-date=9. veebruar 2019|url-status=live}}</ref> * {{pisilipp|Ecuador}}: relvad M4 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008"/> * {{pisilipp|Egiptus}}<ref>{{cite web|url=https://sites.google.com/site/worldinventory/wiw_me_egypt|title=World Infantry Weapons: Egypt |website=World Inventory|access-date=26. jaanuar 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20160312102633/https://sites.google.com/site/worldinventory/wiw_me_egypt|archive-date=12. märts 2016|url-status=dead}}</ref> * {{pisilipp|El Salvador}}: relvad M4 müüdi 2007. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2007">{{cite web|url=http://www.thegunzone.com/556dw-17.html |title=The 5.56 X 45mm: 2007 |access-date=25. märts 2009 |author=Watters, Daniel |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081010201552/http://www.thegunzone.com/556dw-17.html |archive-date=10. oktoober 2008}}</ref> Additional M4s sold as a 2008 Foreign Military Sales package.<ref name="Guns 2008"/> * {{pisilipp|Filipiinid}}: relvad M4 ja M4A1 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008"/> Paar aastat pärast seda telliti [[Remington Arms]]ilt [[Filipiinide armee]] ja [[Filipiinide merejalavägi|Filipiinide merejalaväe]] tarvis veel 63 000 relva R4A3.<ref>{{cite web|url=http://www.janes.com/article/35909/philippine-army-acquires-r4-carbines |title=Philippine Army acquires R4 carbines |access-date=15. november 2014 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140329115549/http://www.janes.com/article/35909/philippine-army-acquires-r4-carbines |archive-date=29. märts 2014}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.interaksyon.com/article/60959/us-based-remington-wins-bid-to-supply-50000-m4-rifles-for-afp-company-rep-says|title=US-based Remington wins bid to supply 50,000 M4 rifles for AFP, company rep says|access-date=4. mai 2013|publisher=Interaksyon.com|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20130506172825/http://www.interaksyon.com/article/60959/us-based-remington-wins-bid-to-supply-50000-m4-rifles-for-afp-company-rep-says|archive-date=6. mai 2013}}</ref> Relvi kasutavad ka kaitseluure ja julgeolekujõud.<ref name=Bullet-in201506>{{cite journal |date=juuni 2015 |title=Small Arms Repair and Upgrade Unit |journal=Bullet-in}}</ref> ** {{flagicon image|Flag of the Moro Islamic Liberation Front.svg}} [[Moro Islami Vabastusrinne]]<ref name="Philippines">{{cite book|chapter=Captured and Counted: Illicit Weapons in Mexico and the Philippines|chapter-url=http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/A-Yearbook/2013/en/Small-Arms-Survey-2013-Chapter-12-EN.pdf|title=Small Arms Survey 2013: Everyday Dangers|url=http://www.smallarmssurvey.org/publications/by-type/yearbook/small-arms-survey-2013.html|date=2013|first=Matt|last=Schroeder|isbn=978-1-107-04196-7|publisher=[[Cambridge University Press]]|page=303|access-date=5. juuni 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190321101456/http://www.smallarmssurvey.org/publications/by-type/yearbook/small-arms-survey-2013.html|archive-date=21. märts 2019|url-status=live}}</ref> ** {{flagicon image|Flag of the Islamic State.svg}} [[Abu Sayyaf]]<ref name="Philippines"/> * {{pisilipp|Ghana}}<ref name="NMAA"/> * {{pisilipp|Gruusia}}: relvadega Colt M4 asendatakse [[Gruusia sõjavägi|sõjaväes]] relvi [[Bushmaster M4-tüüpi karabiin|Bushmaster M4]]. Aastal 2017 teatati täiendavate relvade M4 ja M4A1 müügist FMS-i raames.<ref>{{cite web|url=https://special-ops.org/news/middle-east/colt-wins-multimillion-contract-sell-m4-carbines-georgia-iraq/|title=Colt wins multimillion contract to sell M4 Carbines to Georgia, Iraq|first=Eric|last=Sof|date=22. aprill 2017|access-date=3. juuni 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180722130226/https://special-ops.org/news/middle-east/colt-wins-multimillion-contract-sell-m4-carbines-georgia-iraq/|archive-date=22. juuli 2018|url-status=dead}}</ref><ref name="FB"/> * {{pisilipp|Hiina}}: [[Norinco]] toodab relva nime all [[Norinco CQ]]. CQ-A karabiini kasutavad [[Sichuan]]i politsei, [[Chongqing]]i kiirreageerijad ja [[Lumeleopardi Komandoüksus]].<ref>{{cite web|url=https://www.thefirearmblog.com/blog/2013/06/23/chinese-special-forces-competing-ar-15-rifles/|title=Chinese Special Forces Competing With AR-15 Rifles|website=TheFirearmBlog.com|access-date=29. detsember 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181229171353/https://www.thefirearmblog.com/blog/2013/06/23/chinese-special-forces-competing-ar-15-rifles/|archive-date=29. detsember 2018|url-status=live}}</ref> * {{pisilipp|Horvaatia}}: kasutusel aastast 2003, paar tuhat relva osteti [[Horvaatia armee]] kontingendile ja [[Erivägede väejuhatus (Horvaatia)|erivägedele]].<ref>{{cite web |url=http://img268.imageshack.us/img268/6152/309767.jpg|title=Croatian special forces with M4s |archive-url=https://web.archive.org/web/20110717181118/http://img268.imageshack.us/img268/6152/309767.jpg |archive-date=17. juuli 2011|df=mdy-all|url-status=dead}}</ref> * {{pisilipp|Iisrael}}: müüdi aastal 2001 FMS-i programmi raames.<ref name="Guns_2000">{{cite web |url=http://www.thegunzone.com/556dw-12.html |title=The 5.56 X 45mm: 2000–2001 |author=Watters, Daniel |access-date=25. märts 2009 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081010201403/http://www.thegunzone.com/556dw-12.html |archive-date=10. oktoober 2008|df=mdy-all}}</ref> * {{pisilipp|India}}: relvad M4A1 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008"/> Relvasid M4A1 kasutavad [[Mizorami Relvastatud Politsei]], [[Langevarjurügement (India)|Langevarjurügement]], [[MARCOS]], [[Garudi Komandovägi|Garud]] ja [[Mumbai politsei]] üksus [[Force One (Mumbai Police)|Force One]].<ref>{{cite web |url=http://www.meghalayatimes.info/index.php?option=com_content&view=article&id=13416:mizo-cops-to-get-foreign-weapons&catid=36:state&Itemid=29|title=Mizo cops to get foreign weapons|archive-url=https://web.archive.org/web/20111009063601/http://www.meghalayatimes.info/index.php?option=com_content&view=article&id=13416:mizo-cops-to-get-foreign-weapons&catid=36:state&Itemid=29 |archive-date=9. oktoober 2011 |website=Meghalaya Times |date=13. juuni 2010| access-date=27. september 2011|df=mdy-all}}</ref><ref>{{cite web |title=Mizoram Armed Police |url=http://www.hindu.com/2009/04/08/stories/2009040861831000.html |access-date=8. aprill 2011}} {{dead link|date=June 2016|bot=medic}}</ref> * {{pisilipp|Indoneesia}}: kasutusel terroritõrjeüksuses [[Komando 88]].<ref>{{cite web |url=http://www.atimes.com/atimes/Southeast_Asia/IF16Ae01.html |title=Another success for Detachment 88 |author=Guerin, Bill |publisher=Asia Times Online |access-date=20. jaanuar 2009 |date=16. juuni 2007 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090202151451/http://www.atimes.com/atimes/Southeast_Asia/IF16Ae01.html |archive-date=2. veebruar 2009 |url-status=unfit|df=mdy-all}}</ref> Lisaks [[KOPASKA]] taktikalises sukeldujagrupis ja eriüksuses [[Kopassus]].<ref name="idnvojnik">{{cite web|url=http://www.hrvatski-vojnik.hr/hrvatski-vojnik/1612007/ind.asp |title=Kopassus & Kopaska – Specijalne Postrojbe Republike Indonezije |trans-title=Kopassus & Kopaska - Special Forces of the Republic of Indonesia|language=hr |publisher=Hrvatski Vojnik Magazine |access-date=12. juuni 2010 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100822145526/http://www.hrvatski-vojnik.hr/hrvatski-vojnik/1612007/ind.asp |archive-date=22. august 2010}}</ref> * {{pisilipp|Iraak}}: kasutusel [[Iraagi armee]]s.<ref>{{cite web |url=http://www.stripes.com/article.asp?section=104&article=53489&archive=true |title=Iraqi soldiers switching over to M-16s and M-4s |author=Giordono, Joseph |access-date=25. märts 2009 |date=16. mai 2007 |publisher=[[Stars and Stripes (ajaleht)|Stars & Stripes]] |archive-url=https://web.archive.org/web/20090801215346/http://www.stripes.com/article.asp?section=104&article=53489&archive=true |archive-date=1. august 2009 |url-status=dead}}</ref> [[Iraagi Erioperatsioonide Jõud]]ude põhiline relv.<ref>{{cite web |url=http://www.professionalsoldiers.com/files/tos_apr_06.pdf |title=U.S. Special Forces, Iraqi army ops: Raids result in 102 detainees, large weapons cache, no losses |access-date=25. märts 2009 |author=CJSOTF-AP Public Affairs |page=8 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090327062451/http://www.professionalsoldiers.com/files/tos_apr_06.pdf |archive-date=27. märts 2009|url-status=dead}}</ref> Täiendavate M4 ja M4A1 relvade müügist teatati FMS-i raames 2017. aastal.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Itaalia}}: eriüksused.<ref>{{cite web|url=http://www.colmoschin.it/page/carm4.asp |title=Armi > Fucili d'Assalto > Colt M4 |access-date=18. juuli 2010 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110722030839/http://www.colmoschin.it/page/carm4.asp |archive-date=22. juuli 2011 |language=it}} . colmoschin.it</ref> * {{pisilipp|Jaapan}}: relvad M4A1 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008"/> M4A1 SOPMOD rifles are in use by the [[Special Forces Group (Japan)|Japanese Special Forces Group]].<ref>{{cite web |url=http://spikemilrev.com/news/2008/7/29-3.html |script-title=ja:全文掲載：飯柴大尉の声明文 |access-date=21. jaanuar 2009|language=ja |title=Daigo Ishiba's statement |archive-url=https://web.archive.org/web/20090202113424/http://spikemilrev.com/news/2008/7/29-3.html |archive-date=2. veebruar 2009 |url-status=dead|df=dmy-all}}</ref> * {{pisilipp|Jamaica}}: relvad M4 müüdi 2007. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2007"/> * {{pisilipp|Jeemen}}: relvad M4 müüdi 2006. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2006"/> * {{pisilipp|Jordaania}}: relvad M4 müüdi 2007. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2007"/> Täiendavad relvad M4 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008"/> Aastal 2017 teatati relvade M4 ja M4A1 juurde ostmisest FMS-i raames.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Keenia}}: kasutusel [[Keenia kaitsejõud]]udes.<ref name="NMAA">{{cite web|first1=Jeremy |last1=Binnie|first2=Erwan|last2= de Cherisey|archive-url=https://web.archive.org/web/20170622123315/http://www.janes.com/images/assets/520/71520/New-model_African_armies.pdf|title= New-model African armies|publisher= Jane's|date= 2017|archive-date= 22. juuni 2017|url=http://www.janes.com/images/assets/520/71520/New-model_African_armies.pdf}}</ref> * {{pisilipp|Kreeka}}: kasutusel [[EKAM]]-is ja mujal.<ref name="astymonia2004">{{cite web |url=http://www.astynomia.gr/images/stories/DOCS/Attachment11480_ENHMEROTIKO_EKAM_ENGL.pdf |title=Greece Ministry of Public Order Press Office: Special Anti-Terrorist Unit |date=juuli 2004 |publisher=Official Website of the Hellenic Police |access-date=13. oktoober 2009 |url-status=dead |archive-url=https://www.webcitation.org/5rOg1WIHo?url=http://www.astynomia.gr/images/stories/DOCS/Attachment11480_ENHMEROTIKO_EKAM_ENGL.pdf |archive-date=21. juuli 2010}}</ref> * {{pisilipp|Kuveit}}<ref>US Directorate of Defense Trade Controls. Notifications to the 108th Congress (November 2004)</ref> * {{pisilipp|Libeeria}}: kasutusel kiirreageerimisüksuses.{{Citation needed|date=oktoober 2017}} * {{pisilipp|Liibanon}}: M4 osasid müüakse [[Liibanoni erioperatsioonide väejuhatus|Liibanoni eriüksustele]].<ref>{{cite web |url=http://www.disam.dsca.mil/pubs/Vol%2030_3/Castelli.pdf |title=Department of Defense to equip Lebanon's Special Forces with Small Arms, Vehicles |author=Christopher J. Castelli |access-date=28. veebruar 2009 |date=september 2008 |publisher=DISAM Journal |archive-url=https://web.archive.org/web/20090327064024/http://www.disam.dsca.mil/pubs/Vol%2030_3/Castelli.pdf |archive-date=27. märts 2009 |url-status=dead }}</ref> Relvad M4 ja M4A1 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008"/> Aastal 2017 teatati relvade M4 ja M4A1 juurde ostmisest FMS-i raames.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Lõuna-Korea}}: kasutusel [[Korea Vabariigi armee]]s.<ref>{{Cite web|title=Modern Republic of Korea Army (South Korea) Guns (2020)|url=https://www.militaryfactory.com/modern-guns/republic-of-korea-army-south-korea.asp|access-date=8. november 2020|website=www.militaryfactory.com|language=en}}</ref> * {{pisilipp|Makedoonia}}: relvad M4 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008" /> * {{pisilipp|Malaisia}}: ettevõte [[SME Ordnance]] toodab litsentsi alusel.<ref name="Rifle"/> Kasutusel [[Malaisia relvajõud|sõjaväes]] ja [[Malaisia kuninglik politsei|politseis]].<ref>{{cite web |url=http://www.tactical-life.com/online/special-weapons/malaysian-special-forces |title=Malaysian Special Forces |author=Thompson, Leroy |date=detsember 2008 |publisher=Special Weapons |access-date=17. detsember 2009 |archive-url=https://web.archive.org/web/20091230203307/http://www.tactical-life.com/online/special-weapons/malaysian-special-forces/ |archive-date=30. detsember 2009 |url-status=dead}}</ref> * {{pisilipp|Nepal}}: 1070 relva M4 müüdi 2005. aastal FMS-i raames.<ref>{{cite journal|title=Legacies of War in the Company of Peace: Firearms in Nepal|journal=Nepal Issue Brief|issue=2|date=mai 2013|url=http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/G-Issue-briefs/NAVA-IB2-Legacies-of-War.pdf|page=5|publisher=[[Small Arms Survey]]|access-date=8. jaanuar 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20140708052928/http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/G-Issue-briefs/NAVA-IB2-Legacies-of-War.pdf|archive-date=8. juuli 2014|url-status=dead}}</ref><ref name="Colt"/> * {{pisilipp|Omaan}}: aastal 2017 teatati relvade M4 ja M4A1 ostmisest FMS-i raames.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Pakistan}}: relva M4A1 kasutatakse lisaks standardrelvale [[Heckler & Koch G3|POF G3P4]] [[Pakistani relvajõud|sõjaväe]] [[Eriteenistusgrupp|eriüksustes]]. Lisaks kasutusel [[Sindhi politsei]] eriüksuses [[Special Security Unit]].<ref>{{cite web|title=Pakistan Army |url=http://www.defence.pk/pakistan-army/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130513205333/http://www.defence.pk/pakistan-army/ |archive-date=13. mai 2013}}</ref><ref>{{cite web|url=https://fas.org/man/dod-101/sys/land/wsh2012/294.pdf|title=U.S. Army Weapon Systems Handbook 2012|access-date=25. aprill 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20171212062921/https://fas.org/man/dod-101/sys/land/wsh2012/294.pdf|archive-date=12. detsember 2017|url-status=live}}</ref> Aastal 2017 teatati täiendavate relvade M4 ja M4A1 ostmisest FMS-i raames.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Palestiina Riik}}: kasutusel [[Palestiina Rahvuslikud Julgeolekujõud|Palestiina julgeolekujõududes]].<ref>{{cite web |author=Adnan Abu Amer |url=http://www.al-monitor.com/pulse/originals/2015/05/palestine-gaza-security-services-annual-budget-finance-aman.html |title=Security services drain Palestine's budget |publisher=Al-Monitor |date=10. mai 2015 |access-date=8. juuni 2017 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170505024245/http://www.al-monitor.com/pulse/originals/2015/05/palestine-gaza-security-services-annual-budget-finance-aman.html |archive-date=5. mai 2017}}</ref>{{Better source|reason=Not in article cited|date=november 2017}} * {{pisilipp|Panama}}: relvad M4A1 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008"/> Aastal 2017 teatati relvade M4 ja M4A1 ostmisest FMS-i raames.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Poola}}: kasutusel [[Poola eriväed|erivägede]] üksuses [[JW GROM]].<ref>{{cite web |author=Sebastian Miernik |url=http://www.grom.mil.pl/uzbrojenie_pliki/UZBROJENIE.HTM |title=Uzbrojenie i wyposażenie |trans-title=Armaments and equipment|publisher=Grom.mil.pl |access-date=30. august 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110814155936/http://www.grom.mil.pl/uzbrojenie_pliki/UZBROJENIE.HTM |archive-date=14. august 2011|language=pl |url-status=dead}}</ref> * {{pisilipp|Portugal}}: kasutusel [[Portugali merejalavägi|merejalaväe]] [[Eirotimingute Komando|eriüksuses]] (''Destacamento de Acções Especiais'').<ref>{{cite web |url=http://tropaselite.t35.com/portugal-Marinha-DAE.htm |title=Destacamento de Ações Especiais (DAE) |publisher=Tropaselite.t35.com |access-date=30. august 2010 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100820073830/http://tropaselite.t35.com/portugal-Marinha-DAE.htm |archive-date=20. august 2010|language=pt}}</ref> * {{pisilipp|Prantsusmaa}}: kasutusel eriüksuses [[1. Merejalaväe Langevarjurite Rügement]].<ref>{{cite book|first=Gordon L. |last=Rottman |title=The M16|url=https://books.google.com/books?id=E6m6CwAAQBAJ|date=20. detsember 2011|publisher=[[Osprey Publishing]]|series=Weapon 14|isbn=978-1-84908-691-2|page=60}}</ref> * {{pisilipp|Rumeenia}}: aastal 2017 teatati relvade M4 ja M4A1 ostmisest FMS-i raames.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Senegal}}: aastal 2017 teatati relvade M4 ja M4A1 ostmisest FMS-i raames.<ref name="FB"/> 2200 täiendavat relva M4 müüdi FMS-i raames aastal 2019.<ref>{{cite web |url=https://www.defenceweb.co.za/land/land-land/senegal-received-2-200-m4-carbines-from-the-us/ |title=Senegal received 2 200 M4 carbines from the US |date=26. juuli 2019 |website=defenceWeb}}</ref> * {{pisilipp|Serbia}}: kasutusel [[Serbia politsei|politseis]].<ref>{{cite web |url=http://www.kalibar.rs/code/navigate.php?Id=108&editionId=6&articleId=24 |title=Moderan "gradski" karabin |trans-title=A modern "city" carbine |publisher=Kalibar.rs |access-date=30. august 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120227190140/http://www.kalibar.rs/code/navigate.php?Id=108&editionId=6&articleId=24 |archive-date=27. veebruar 2012 |url-status=live |language=sr}}</ref> * {{pisilipp|Singapur}}: kasutusel [[Singapuri politseijõud]]ude [[Singapuri Relvajõudude Komandoformatsioon|Komandoformatsiooni]] ja [[Singapuri rannavalve|rannavalve]] üksustes.<ref>{{cite web|url=http://www.hrvatski-vojnik.hr/hrvatski-vojnik/2122008/singapur.asp |title=Singapurske Specijalne Postrojbe |trans-title=Singapore Special Forces|language=hr |publisher=Hrvatski Vojnik Magazine |access-date=25. oktoober 2009 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091015052841/http://www.hrvatski-vojnik.hr/hrvatski-vojnik/2122008/singapur.asp |archive-date=15. oktoober 2009}}</ref> * {{pisilipp|Slovakkia}}: aastal 2017 teatati relvade M4 ja M4A1 ostmisest FMS-i raames.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Taiwan}}: kasutusel [[Hiina Vabariigi armee]]s ja [[Riiklik Politseiamet (Taiwan)|Riiklikus Politseiametis]].<ref>{{cite web |url=http://www.ptpolice.gov.tw/_teams/mobile/CmsShow.aspx?Parm=200718112014797,2006112110379234,5 |title= 屏東縣警察局保安隊 裝備介紹 |trans-title=Equipment introduction |archive-url=https://web.archive.org/web/20080518081632/http://www.ptpolice.gov.tw/_teams/mobile/CmsShow.aspx?Parm=200718112014797%2C2006112110379234%2C5|language=zh |archive-date=18. mai 2008 |website=Ptpolice.gov.tw |date=29. jaanuar 2007|access-date= 27. september 2011|url-status=dead}}</ref> * {{pisilipp|Tai}}: relvad M4A1 müüdi 2006. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2006"/> * {{pisilipp|Tonga}}: relvad M4 ja M4A1 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008"/> * {{pisilipp|Tuneesia}}: kasutusel [[Tuneesia armee]], politsei ja [[Tuneesia rahvuskaart|rahvuskaardi]] üksustes.<ref>{{cite web |url=https://www.upi.com/Defense-News/2018/09/21/Colt-contracted-for-M4-M4A1-rifles-for-foreign-military-sales/2991537537084/ |title=Colt contracted for M4, M4A1 rifles for foreign military sales |language=en |publisher=UPI |access-date=21. september 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180921161854/https://www.upi.com/Defense-News/2018/09/21/Colt-contracted-for-M4-M4A1-rifles-for-foreign-military-sales/2991537537084/ |archive-date=21. september 2018 |url-status=live}}</ref> Used by the [[Unité Spéciale – Garde Nationale]].<ref>{{Cite web|title=International Glocks: Fighting Terror in Tunisia|url=https://www.tactical-life.com/lifestyle/military-and-police/glocks-fighting-terror-in-tunisia/|website=Tactical Life}}</ref> * {{pisilipp|Türgi}}: ettevõte [[Sarsilmaz]] toodab litsentsi alusel.<ref name="Colt">{{cite web|url=http://www.thegunzone.com/556dw-15.html |title=The 5.56 X 45mm: 2005 |access-date=10. märts 2010 |author=Watters, David |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110807101157/http://www.thegunzone.com/556dw-15.html |archive-date=7. august 2011}}</ref> [[Türgi relvajõud|Türgi sõjavägi]] kasutab relva M4A1.<ref>{{cite web|url=https://www.militaryfactory.com/smallarms/by-country.asp?Nation=Turkey |title=Turkey Small Arms List (Current and Former Types)|website=Military Factory |access-date=28. november 2019|quote=Bushmaster M4-Type}}</ref> * {{pisilipp|Tšehhi}}: relva Bushmaster M4A3 B.M.A.S. kasutatakse [[Tšehhi Vabariigi armee]] mõnedes üksustes.<ref>{{cite book |url=http://www.army.cz/assets/files/9334/zbrane_definit.pdf |title=RUČNÍ ZBRANĚ AČR |archive-url=https://web.archive.org/web/20120229001255/http://www.army.cz/assets/files/9334/zbrane_definit.pdf |archive-date=29. veebruar 2012 |publisher=Ministerstvo obrany České republiky AVIS|date=18. aprill 2007 |isbn=978-80-7278-388-5|language=cs}}</ref> * {{pisilipp|Uganda}}<ref name="NMAA"/> * {{pisilipp|Ungari}}: relva M4A1 SOPMOD kasutatakse erioperatsioonide pataljonis.<ref>{{cite web |url=http://shadowspear.com/hungary-special-operations/34-berceseny-laszlo-kulonleges-muveleti-zaszloalj.html |archive-url=https://wayback.archive-it.org/all/20171018081738/https://www.shadowspear.com/2009/06/34-berceseny-laszlo-kulonleges-muveleti-zaszloalj/ |url-status=dead |archive-date=18. oktoober 2017 |title=34. Bercsény László Különleges Műveleti Zászlóalj |trans-title=Bercsény László 34th Special Operations Battalion |access-date=22. juuni 2017}}</ref> Aastal 2017 teatati täiendavate relvade M4 ja M4A1 ostmisest FMS-i raames.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Uruguay}}: relvi Colt M4 ja Bushmaster M4 kasutatakse eriüksustes.<ref name="hogg2002">{{cite book |author1=Hogg, Ian|date=12. november 2002|title=Jane's Guns Recognition Guide| publisher=Collins Reference|edition=3rd|isbn=000712760X}}</ref> * {{pisilipp|Uus-Meremaa}}: kasutusel [[New Zealand Special Air Service|NZSAS]]-is ja on [[Uus-Meremaa politsei]] (mh [[Special Tactics Group]]i ja [[Armed Offenders Squad]]i) üksuste standardrelv.<ref>{{cite web |url=http://www.diggerhistory.info/pages-army-today/rar-sasr/nz-sas.htm |title=Unofficial New Zealand Special Air Service page |access-date=25. märts 2009 |archive-url=https://web.archive.org/web/20041112140414/http://www.diggerhistory.info/pages-army-today/rar-sasr/nz-sas.htm |archive-date=12. november 2004 |url-status=live}}</ref><ref name="Stuff.co.nz_1387878">{{cite news |url=http://www.stuff.co.nz/national/1387878 |title=Split second decisions: police rules of engagement |date=1. veebruar 2009 |work=[[The Sunday Star-Times]] |access-date=15. oktoober 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121012144700/http://www.stuff.co.nz/national/1387878 |archive-date=12. oktoober 2012 |url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|title=Replacement due for police rifles|url=http://www.police.govt.nz/news/release/1923|website=New Zealand Police|publisher=|access-date=8. märts 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160308212537/http://www.police.govt.nz/news/release/1923|archive-date=8. märts 2016|url-status=live}}</ref> * {{pisilipp|Venemaa}}: piiratud hulgal kasutusel [[Alfa (terrorismivastane eriüksus)|Alfa grupis]].<ref>{{cite web|url=http://alldayplus.ru/society/7437-upravlenie-a-gruppa-alfa-i-ee-boevye-aksiomy-o-nashem-super-specpodrazdelenii.html|title=Спецподразделение "Группа "Альфа" ФСБ РФ. История, с иллюстрациями.|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20161210190121/http://alldayplus.ru/society/7437-upravlenie-a-gruppa-alfa-i-ee-boevye-aksiomy-o-nashem-super-specpodrazdelenii.html|archive-date=10. detsember 2016|language=ru}}</ref> ==Konfliktid== ===1990. aastad=== *[[Colombia konflikt|Colombia konflikt (1964–)]] *[[Filipiinide sisekonflikt|Filipiinide sisekonflikt (1969–)]] *[[Kosovo sõda|Kosovo sõda (1998–1999)]] – esmakordselt USA sõjaväe kasutuses ===2000. aastad=== *[[Afganistani sõda (2001–)]] *[[Iraagi sõda|Iraagi sõda (2003–2011)]] *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt|Liibanoni sõda (2006)]]{{cn|date=jaanuar 2020}} *[[Mehhiko narkosõda|Mehhiko narkosõda (2006–)]]{{cn|date=jaanuar2020}} *[[Gruusia sõda|Gruusia sõda (2008)]]<ref>{{Cite web|date=19. jaanuar 2015|title=How Did American Weapons End Up at Donetsk Airport?|url=https://www.bellingcat.com/news/2015/01/19/how-did-american-weapons-end-up-at-donetsk-airport/|access-date=14. jaanuar 2021|website=bellingcat|language=en}}</ref> *[[Gaza sõda (2008–2009)]] ===2010. aastad=== *[[Süüria kodusõda|Süüria kodusõda (2011–)]]<ref name="militarytimes2">{{cite web|url=https://www.militarytimes.com/news/your-military/2017/05/07/syrian-kurds-are-now-armed-with-sensitive-us-weaponry-and-the-pentagon-denies-supplying-it/|title=Syrian Kurds are now armed with sensitive US weaponry, and the Pentagon denies supplying it|last=Snow|first=Shawn|language=en |publisher= [[Army Times|Military Times]]|date=7. mai 2017|access-date=22. aprill 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190422171028/https://www.militarytimes.com/news/your-military/2017/05/07/syrian-kurds-are-now-armed-with-sensitive-us-weaponry-and-the-pentagon-denies-supplying-it/|archive-date=22. aprill 2019|url-status=live}}</ref> *[[2013. aasta Lahad Datu vastasseis|Lahad Datu vastasseis (2013)]]<ref>{{cite web|url=http://www.sabahdaily.com/2013/02/gambar-penceroboh-di-lahad-datu-sabah.html|title=Intruders photo in Sabah|website=Sabah Daily|language=ms|access-date=2. märts 2019|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20130306064532/http://www.sabahdaily.com/2013/02/gambar-penceroboh-di-lahad-datu-sabah.html|archive-date=6. märts 2013|df=dmy-all}}</ref> *[[Iraagi kodusõda (2013–2017)]]<ref name="militarytimes2"/> *[[Arsali lahing (2014)]] *[[Marawi lahing|Marawi lahing (2017)]]<ref>{{cite web|url=http://www.thefirearmblog.com/blog/2017/06/22/arming-maute-group-marawi-city/|title=Arming the Maute Group in Marawi City |website=The Firearm Blog|date=22. juuni 2017|access-date=23. november 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171114000335/http://www.thefirearmblog.com/blog/2017/06/22/arming-maute-group-marawi-city/|archive-date=14. november 2017|url-status=live}}</ref> ==Vaata ka== * [[AK-47 ja M16 võrdlus]] * [[SIG Sauer SIG516]] * [[Bushmaster XM-15]] * [[LWRC M6]] * [[Adcor A-556]] * [[LVOA-C]] * [[Remington R4]] ===Asenduskatsed=== * [[Heckler & Koch XM8]]: katkestati aastal 2005 * [[Close Quarters Battle Receiver]]: edukas asendus * "[[Individual Carbine]]": katkestati aastal 2013. Kandidaatide hulka kuulusid: ** [[Barrett REC7|Barrett REC7 PDW]] ** [[Beretta ARX 160]] ** [[Remington ACR]] ** [[FN SCAR]] ** [[Heckler & Koch HK416]] ** [[LWRC M6]] ** [[Robinson Armament XCR]] ** [[SIG SG 550]] ** [[Advanced Colt Carbine-Monolithic|Colt ACC-M]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.colt.com/Catalog/LawEnforcement/Products/ColtLawEnforcementCarbine.aspx Colt M4 korrakaitse leht] ja [http://www.colt.com/Catalog/Military/Products/ColtM4Carbine.aspx Colt M4 sõjaväe leht] * [http://www.army.mil/factfiles/equipment/individual/m4.html USA armee M4 faktifail] * [http://www.rawles.to/AR-15_M16_Magazine_FAQ.html AR-15/M16 ajakirja KKK] * [http://www.military.com/NewsContent/0,13319,131317,00.html?wh=wh U.S. Army Won't Field Rifle Deemed Superior to M4] * [http://www.armystudyguide.com/content/army_board_study_guide_topics/m4/m4-study-guide.shtml Online Army Study Guide] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide relvad]] owckpg99wdaitt1062914n5wv1ivw3l 6184466 6184465 2022-08-27T20:35:25Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2021}} {{suunamine|M4A1|Teiste kasutuste|M4 (täpsustus)}} {{Infokast relv | nimi = M4 | pilt = M4A1 ACOG.png | pildi_suurus = 300px | alt_tekst = | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | tüüp = [[Valikuline tulerežiim|Valikulise tulerežiimiga]] [[karabiin]] <br/> [[Rünnakpüss]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 1994– | kasutajad = ''[[M4 karabiin#Kasutajad|Loend]]'' | sõjad = ''[[M4 karabiin#Konfliktid|Loend]]'' <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = 1982–1993 | tootja = ''[[M4 karabiin#Tootjad|Loend]]'' | ühiku_hind = 700 dollarit (u 590 eurot; keskmiselt)<ref name="militarytimes1">{{cite web |last=Curtis |first=Rob |url=http://militarytimes.com/blogs/gearscout/2012/04/20/us-army-places-order-for-24000-m4-carbines-with-remington/ |title=U.S. Army places order for 24,000 M4A1 carbines with Remington |publisher=Military Times |date=10. aprill 2012 |access-date=23. august 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120624094006/http://militarytimes.com/blogs/gearscout/2012/04/20/us-army-places-order-for-24000-m4-carbines-with-remington/ |archive-date=24. juuni 2012 |url-status=live}}</ref> | tootmises = 1991– | toodetud = | variandid = M4A1, [[Close Quarters Battle Receiver|Mark 18 Mod 0 CQBR]] <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = 3,01 kg (tühjalt) <br/> 3,52 kg (30 padruniga) | pikkus = 838 mm (lahtise kabaga) <br/> 756 mm (kinnise kabaga) | detaili_pikkus = 368 mm | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = [[5.56×45 mm NATO]] | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = [[Püssirohugaaside survel ümberlaadimine|Gaasiga ümberlaadiv]], [[Pöörlev relvalukk|pöörleva lukuga]] | laskekiirus = 700–950 lasku/min<ref name="coltm4">{{cite web |url=http://www.colt.com/Catalog/Military/Products/ColtM4Carbine.aspx#lt-100845-technical-specifications |title=Colt M4 Carbine Technical Specifications |archive-url=https://web.archive.org/web/20140921011638/http://www.colt.com/Catalog/Military/Products/ColtM4Carbine.aspx#lt-100845-technical-specifications |archive-date=21. september 2014 |website=Colt.com |df=mdy-all}}</ref> | algkiirus = 880–910 m/s<ref>{{cite web|url=https://acc.dau.mil/adl/en-US/382846/file/68848/Public%20Release%20EPR%20Apr12.pdf|title=M855A1 Enhanced Performance Round (EPR), LTC Philip Clark, Product Manager Small Caliber Ammunition, April 2012|access-date=5. veebruar 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170125120308/https://acc.dau.mil/adl/en-US/382846/file/68848/Public%20Release%20EPR%20Apr12.pdf|archive-date=25. jaanuar 2017|url-status=dead}}</ref> | laskeulatus = 500 m | max_laskeulatus = | söötur = 30-lasuline [[salv (relv)|kassettsalv]] või muu [[STANAG salv]] | sihikud = }} '''M4''' on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[karabiin]], mis kasutab padrunit [[5.56×45 mm NATO]]. Sisuliselt on see [[rünnakpüss]]i [[M16 (automaat)|M16A2]] lühem ja kergem variant. M4 kasutatakse laialdaselt [[Ameerika Ühendriikide relvajõud]]udes ning see asendab [[Ameerika Ühendriikide maavägi|maaväe]] ja [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|merejalaväe]] põhilise teenistusrelvana vanemaid relvi M16.<ref name="Small Arms–Individual Weapons">{{cite web |title=Small Arms–Individual Weapons |url=https://fas.org/man/dod-101/sys/land/wsh2011/290.pdf |date=3. november 2010 |access-date=8. november 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110209114148/http://www.fas.org/man/dod-101/sys/land/wsh2011/290.pdf |archive-date=9. veebruar 2011 |url-status=live}}</ref><ref name="Commandant approves M4 as standard weapon for Marine infantry">{{cite web |title=Commandant approves M4 as standard weapon for Marine infantry |url=http://www.marinecorpstimes.com/story/military/tech/2015/11/01/marine-grunts-react-switch-m16-m4/74849998/ |access-date=3. november 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160425045929/http://www.marinecorpstimes.com/story/military/tech/2015/11/01/marine-grunts-react-switch-m16-m4/74849998/ |archive-date=25. aprill 2016 |url-status=live}}</ref> Relva laesäärele saab kinnitada granaadiheitjaid [[M203 granaadiheitja|M203]] ja [[M320]]. M4 on [[Poolautomaatne tulirev|poolautomaatne]] ja kolmelasuline [[Lühivalangu režiim (relvad)|lühivalangu]] režiim (nagu M16A2 ja M16A4), relval M4A1 on pool- ja [[Automaat (relv)|täisautomaatne]] tulerežiim (nagu M16A1 ja M16A3). ==Tootjad== *[[Colt's Manufacturing Company]], USA *[[Colt Canada]] [[Ontario]]s, [[Kanada]] *[[Norinco]], [[Hiina]]<ref>[http://www.norincoequipment.cn/detail_product_English.jsp?productid=490&cssid=1' Norinco CQ 5'56mm Type A assault carbine]{{dead link|date=veebruar 2018 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes}}. Retrieved October 7, 2007.</ref> *[[Lewis Machine and Tool Company]] in [[Milan (Illinois)|Milanis]] [[Illinois]]is, USA<ref>{{cite web |title=SPM14 |url=https://lmtdefense.com/product/spm14/ |website=LMT Defense |access-date=18. veebruar 2021}}</ref> *[[Bushmaster Firearms International]], USA{{cn|date=jaanuar 2021}} *[[U.S. Ordnance]], USA{{cn|date=jaanuar 2021}} *[[Remington Arms]], USA<ref>{{cite web |title=R4 Complete System |url=https://www.remingtondefense.com/carbines/r4/operator/86612.html |website=Remington Defense |access-date=18. veebruar 2021 |archive-date=2020-12-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201214034001/https://www.remingtondefense.com/carbines/r4/operator/86612.html |url-status=dead }}</ref> *[[Daniel Defense]] [[Black Creek (Georgia)|Black Creekis]] [[Georgia osariik|Gerogia]]s, USA<ref>{{cite web |title=Daniel Defense, Rifle, Carbine, M4A1, SOCOM, 5.56 |url=https://danieldefense.com/socom-m4a1.html |website=Daniel Defense |access-date=18. veebruar 2021}}</ref> *[[Forjas Taurus]] [[São Leopoldo]]s [[Rio Grande do Suli osariik|Rio Grande do Sulis]], [[Brasiilia]]<ref name="Taurus Products Law Enforcement">{{cite web |title=Products: Law Enforcement |url=https://www.taurusexport.com/en/products/law-enforcement |website=Taurus Export |access-date=18. veebruar 2021}}</ref> *[[FN Herstal]], [[Belgia]]<ref name="FN America">{{cite web |title=M4A1 |url=https://fnamerica.com/products/rifles/fn-m4a1/ |website=FN America |access-date=18. veebruar 2021}}</ref> *[[SME Ordnance]], [[Malaisia]]<ref name="Rifle">{{cite web|url=http://www.thestar.com.my/news/story.asp?file=/2007/11/5/nation/19381084&sec=nation |archive-url=https://web.archive.org/web/20081003114011/http://thestar.com.my/news/story.asp?file=%2F2007%2F11%2F5%2Fnation%2F19381084&sec=nation |url-status=dead |archive-date=3. oktoober 2008 |title=Malaysia has licence to make M4 assault rifles |access-date=22. märts 2010 |date=5. november 2007|work=[[The Star (Malaisia)|The Star]]}}</ref> *[[Sarsilmaz]], [[Türgi]]<ref name="Colt"/> ==Kasutajad== [[Pilt:60th Merdeka Day Picture 18.jpg|Sõjaväeparaad [[Malaisia]]s.|pisi]] * {{pisilipp|Afganistan}}: kasutusel [[Afgaani Rahvusarmee Komandokorpus]]es.<ref>{{cite web |url=http://www.almc.army.mil/alog/issues/JulAug08/newgear_afghan.html |title=New Gear for Afghan Commandos |access-date=24. märts 2009 |date=august 2008 |author=Petty Officer First Class David Votroubek |publisher=[[United States Army Logistics Management College]] |archive-url=https://web.archive.org/web/20090801215341/http://www.almc.army.mil/alog/issues/JulAug08/newgear_afghan.html |archive-date=1. august 2009 |url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=12127848 |title=New Afghan Commandos Take to the Frontlines |date=23. juuli 2007 |access-date=24. märts 2009 |author=Soraya Sarhaddi Nelson |publisher=[[National Public Radio]] |archive-url=https://web.archive.org/web/20090802014144/http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=12127848 |archive-date=2. august 2009 |url-status=live}}</ref> Relvad müüdi 2006. aastal programmi [[Foreign Military Sales]] (FMS) paketi raames.<ref name="Guns 2006">{{cite web |url=http://www.thegunzone.com/556dw-16.html |title=The 5.56 X 45mm: 2006 |author=Watters, Daniel |access-date=25. märts 2009 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301114359/http://www.thegunzone.com/556dw-16.html |archive-date=1. märts 2011}}</ref> Täiendav osa osteti 2008. aastal.<ref name="Guns 2008"/> * {{pisilipp|Albaania}}: aastast 2015 kasutusel [[Albaania relvajõud|Albaania maaväes]].<ref name="Gazeta Tema">{{cite web|url=http://www.gazetatema.net/web/2015/10/22/fotot-ushtria-shqiptare-tregon-dhembet/|title=FOTOT/ Ushtria shqiptare tregon "dhëmbët"|work=Gazeta Tema|access-date=6. jaanuar 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20151223124550/http://www.gazetatema.net/web/2015/10/22/fotot-ushtria-shqiptare-tregon-dhembet/|archive-date=23. detsember 2015|url-status=dead}}</ref> * {{pisilipp|Alžeeria}}: kasutusel [[Alžeeria eriväed|Alžeeria erivägedes]].{{cn|date=oktoober 2020}} * {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}<ref name="hogg2002">{{cite book |author1=Hogg, Ian|date=12. november 2002|title=Jane's Guns Recognition Guide| publisher=Collins Reference|edition=3rd|isbn=000712760X}}</ref> * {{pisilipp|Antigua ja Barbuda}}: aastal 2017 teatati FMS-i programmi raames relvade M4 ja M4A1 müügist.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}}: ostis 1993. aastal 2500 relva.<ref>{{cite web|url=http://www.thegunzone.com/556dw-10.html|title=The 5.56 X 45mm: 1990–1994|author=Watters, Daniel |access-date=25. märts 2009|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20100104174808/http://thegunzone.com/556dw-10.html|archive-date=4. jaanuar 2010|df=mdy-all}}</ref> * {{pisilipp|Argentina}}: kasutusel [[Argentina armee|armees]], [[Argentina merevägi|mereväes]] ja [[Argentina Rahvuslik Sandarmeeria|sandarmeerias]].<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Aserbaidžaan}}: kasutusel sõjaväe eriüksustes ja piirivalves.<ref>https://aqreqator.az/az/siyaset/862891</ref> * {{pisilipp|Austraalia}}: M4A1 (nimega M4A5) on kasutusel [[Erioperatsioonide Väejuhatus (Austraalia)|Erioperatsioonide Väejuhatuses]], [[Miinisukeldujate Haru (RAN)|Miinisukeldujate Harus]] ja [[politsei taktikaline grupp|politsei taktikalistes gruppide]]s.<ref>{{cite web |url=http://www.defencejobs.gov.au/navy/technology/clearanceDivers/maritimeTactical.aspx|title=Clearance Divers, Maritime Tactical Operations |archive-url=https://web.archive.org/web/20101102031512/http://www.defencejobs.gov.au/navy/technology/clearanceDivers/maritimeTactical.aspx |archive-date=2. november 2011 |website=Australian Defence Jobs|access-date=27. september 2011}}</ref> * {{pisilipp|Bahrein}}: relvad M4A1 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008"/> Aastal 2017 teatati täiendavate relvade M4 ja M4A1 müügist.<ref name="FB">{{cite web|url=http://www.thefirearmblog.com/blog/2017/04/27/colt-capitalizes-foreign-military-sales-program/|title=Colt Capitalizes on Foreign Military Sales Program - The Firearm Blog|date=27. aprill 2017|access-date=1. mai 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170601061415/http://www.thefirearmblog.com/blog/2017/04/27/colt-capitalizes-foreign-military-sales-program|archive-date=1. juuni 2017|url-status=dead}}</ref> * {{pisilipp|Belize}}: relvad M4 ja M4A1 müüdi 2006. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2006"/> Aastal 2017 teatati täiendavate relvade M4 ja M4A1 müügist.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Boliivia}}: relvad M4A1 on kasutusel [[Boliivia armee]]s.<ref name="Bolivian_Army">{{cite web |title=Bolivia Land Forces military equipment |url=https://www.armyrecognition.com/bolivia_bolivian_army_armed_land_ground_forces_uk/bolivia_bolivian_army_armed_land_ground_forces_military_equipment_armored_vehicle_intelligence_uk.html |website=Army Recognition |access-date=28. november 2019}}</ref> * {{pisilipp|Bosnia ja Hertsegoviina}}: relvad M4A1 on kasutusel sõjaväes ja õhuväes.<ref name="Guns 2008"/> * {{pisilipp|Brasiilia}}: kasutusel [[Tsiviilpolitsei (Brasiilia)|tsiviilpolitseis]], [[Espírito Santo osariigi sõjaväepolitsei]]s, [[Rio de Janeiro osariigi sõjaväepolitsei]]s,<ref>{{cite web |url=http://www.policiamilitar.rj.gov.br/armas_veiculos.php|title=PMERJ |website=Polícia Militar do Estado do Rio de Janeiro |archive-url=https://web.archive.org/web/20140607054441/http://www.policiamilitar.rj.gov.br/armas_veiculos.php|archive-date=7. juuni 2014}}</ref> [[Brasiilia föderaalpolitsei|föderaalpolitseis]] ja [[Brasiilia armee|armee]], [[Brasiilia merevägi|mereväe]] ja [[Brasiilia merejalavägi|merejalaväe]] eriüksustes.<ref>{{cite web|url=http://www.jusbrasil.com.br/diarios/38461016/dou-secao-3-05-07-2012-pg-28|title=DOU 05/07/2012 - Pg. 28 - Seção 3 - Diário Oficial da União - Diários JusBrasil|work=JusBrasil|access-date=15. november 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141129035431/http://www.jusbrasil.com.br/diarios/38461016/dou-secao-3-05-07-2012-pg-28|archive-date=29. november 2014|url-status=live}}</ref> * {{pisilipp|Colombia}}: relvad M4A1 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008">{{cite web|url=http://www.thegunzone.com/556dw-18.html |title=The 5.56 X 45mm: 2008 |publisher=The Gun Zone |access-date=27. jaanuar 2009 |author=Watters, Daniel |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100104174625/http://thegunzone.com/556dw-18.html |archive-date=4. jaanuar 2010}}</ref> Aastal 2017 teatati täiendavate relvade M4 ja M4A1 müügist.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Dominikaani Vabariik}}<ref>{{cite web|title=Soldiers from the Dominican Republic Special Forces fire the M4 Carbine rifle at targets down range at the shooting house in Sierra Piedras, Dominican Republic|date=20. aprill 2004|url=https://nara.getarchive.net/media/soldiers-from-the-dominican-republic-special-forces-fire-the-m4-carbine-rifle-caa11d|website=nara.getarchive.net|access-date=7. veebruar 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190209124518/https://nara.getarchive.net/media/soldiers-from-the-dominican-republic-special-forces-fire-the-m4-carbine-rifle-caa11d|archive-date=9. veebruar 2019|url-status=live}}</ref> * {{pisilipp|Ecuador}}: relvad M4 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008"/> * {{pisilipp|Egiptus}}<ref>{{cite web|url=https://sites.google.com/site/worldinventory/wiw_me_egypt|title=World Infantry Weapons: Egypt |website=World Inventory|access-date=26. jaanuar 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20160312102633/https://sites.google.com/site/worldinventory/wiw_me_egypt|archive-date=12. märts 2016|url-status=dead}}</ref> * {{pisilipp|El Salvador}}: relvad M4 müüdi 2007. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2007">{{cite web|url=http://www.thegunzone.com/556dw-17.html |title=The 5.56 X 45mm: 2007 |access-date=25. märts 2009 |author=Watters, Daniel |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081010201552/http://www.thegunzone.com/556dw-17.html |archive-date=10. oktoober 2008}}</ref> Additional M4s sold as a 2008 Foreign Military Sales package.<ref name="Guns 2008"/> * {{pisilipp|Filipiinid}}: relvad M4 ja M4A1 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008"/> Paar aastat pärast seda telliti [[Remington Arms]]ilt [[Filipiinide armee]] ja [[Filipiinide merejalavägi|Filipiinide merejalaväe]] tarvis veel 63 000 relva R4A3.<ref>{{cite web|url=http://www.janes.com/article/35909/philippine-army-acquires-r4-carbines |title=Philippine Army acquires R4 carbines |access-date=15. november 2014 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140329115549/http://www.janes.com/article/35909/philippine-army-acquires-r4-carbines |archive-date=29. märts 2014}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.interaksyon.com/article/60959/us-based-remington-wins-bid-to-supply-50000-m4-rifles-for-afp-company-rep-says|title=US-based Remington wins bid to supply 50,000 M4 rifles for AFP, company rep says|access-date=4. mai 2013|publisher=Interaksyon.com|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20130506172825/http://www.interaksyon.com/article/60959/us-based-remington-wins-bid-to-supply-50000-m4-rifles-for-afp-company-rep-says|archive-date=6. mai 2013}}</ref> Relvi kasutavad ka kaitseluure ja julgeolekujõud.<ref name=Bullet-in201506>{{cite journal |date=juuni 2015 |title=Small Arms Repair and Upgrade Unit |journal=Bullet-in}}</ref> ** {{flagicon image|Flag of the Moro Islamic Liberation Front.svg}} [[Moro Islami Vabastusrinne]]<ref name="Philippines">{{cite book|chapter=Captured and Counted: Illicit Weapons in Mexico and the Philippines|chapter-url=http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/A-Yearbook/2013/en/Small-Arms-Survey-2013-Chapter-12-EN.pdf|title=Small Arms Survey 2013: Everyday Dangers|url=http://www.smallarmssurvey.org/publications/by-type/yearbook/small-arms-survey-2013.html|date=2013|first=Matt|last=Schroeder|isbn=978-1-107-04196-7|publisher=[[Cambridge University Press]]|page=303|access-date=5. juuni 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190321101456/http://www.smallarmssurvey.org/publications/by-type/yearbook/small-arms-survey-2013.html|archive-date=21. märts 2019|url-status=live}}</ref> ** {{flagicon image|Flag of the Islamic State.svg}} [[Abu Sayyaf]]<ref name="Philippines"/> * {{pisilipp|Ghana}}<ref name="NMAA"/> * {{pisilipp|Gruusia}}: relvadega Colt M4 asendatakse [[Gruusia sõjavägi|sõjaväes]] relvi [[Bushmaster M4-tüüpi karabiin|Bushmaster M4]]. Aastal 2017 teatati täiendavate relvade M4 ja M4A1 müügist FMS-i raames.<ref>{{cite web|url=https://special-ops.org/news/middle-east/colt-wins-multimillion-contract-sell-m4-carbines-georgia-iraq/|title=Colt wins multimillion contract to sell M4 Carbines to Georgia, Iraq|first=Eric|last=Sof|date=22. aprill 2017|access-date=3. juuni 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180722130226/https://special-ops.org/news/middle-east/colt-wins-multimillion-contract-sell-m4-carbines-georgia-iraq/|archive-date=22. juuli 2018|url-status=dead}}</ref><ref name="FB"/> * {{pisilipp|Hiina}}: [[Norinco]] toodab relva nime all [[Norinco CQ]]. CQ-A karabiini kasutavad [[Sichuan]]i politsei, [[Chongqing]]i kiirreageerijad ja [[Lumeleopardi Komandoüksus]].<ref>{{cite web|url=https://www.thefirearmblog.com/blog/2013/06/23/chinese-special-forces-competing-ar-15-rifles/|title=Chinese Special Forces Competing With AR-15 Rifles|website=TheFirearmBlog.com|access-date=29. detsember 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181229171353/https://www.thefirearmblog.com/blog/2013/06/23/chinese-special-forces-competing-ar-15-rifles/|archive-date=29. detsember 2018|url-status=live}}</ref> * {{pisilipp|Horvaatia}}: kasutusel aastast 2003, paar tuhat relva osteti [[Horvaatia armee]] kontingendile ja [[Erivägede väejuhatus (Horvaatia)|erivägedele]].<ref>{{cite web |url=http://img268.imageshack.us/img268/6152/309767.jpg|title=Croatian special forces with M4s |archive-url=https://web.archive.org/web/20110717181118/http://img268.imageshack.us/img268/6152/309767.jpg |archive-date=17. juuli 2011|df=mdy-all|url-status=dead}}</ref> * {{pisilipp|Iisrael}}: müüdi aastal 2001 FMS-i programmi raames.<ref name="Guns_2000">{{cite web |url=http://www.thegunzone.com/556dw-12.html |title=The 5.56 X 45mm: 2000–2001 |author=Watters, Daniel |access-date=25. märts 2009 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081010201403/http://www.thegunzone.com/556dw-12.html |archive-date=10. oktoober 2008|df=mdy-all}}</ref> * {{pisilipp|India}}: relvad M4A1 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008"/> Relvasid M4A1 kasutavad [[Mizorami Relvastatud Politsei]], [[Langevarjurügement (India)|Langevarjurügement]], [[MARCOS]], [[Garudi Komandovägi|Garud]] ja [[Mumbai politsei]] üksus [[Force One (Mumbai Police)|Force One]].<ref>{{cite web |url=http://www.meghalayatimes.info/index.php?option=com_content&view=article&id=13416:mizo-cops-to-get-foreign-weapons&catid=36:state&Itemid=29|title=Mizo cops to get foreign weapons|archive-url=https://web.archive.org/web/20111009063601/http://www.meghalayatimes.info/index.php?option=com_content&view=article&id=13416:mizo-cops-to-get-foreign-weapons&catid=36:state&Itemid=29 |archive-date=9. oktoober 2011 |website=Meghalaya Times |date=13. juuni 2010| access-date=27. september 2011|df=mdy-all}}</ref><ref>{{cite web |title=Mizoram Armed Police |url=http://www.hindu.com/2009/04/08/stories/2009040861831000.html |access-date=8. aprill 2011}} {{dead link|date=June 2016|bot=medic}}</ref> * {{pisilipp|Indoneesia}}: kasutusel terroritõrjeüksuses [[Komando 88]].<ref>{{cite web |url=http://www.atimes.com/atimes/Southeast_Asia/IF16Ae01.html |title=Another success for Detachment 88 |author=Guerin, Bill |publisher=Asia Times Online |access-date=20. jaanuar 2009 |date=16. juuni 2007 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090202151451/http://www.atimes.com/atimes/Southeast_Asia/IF16Ae01.html |archive-date=2. veebruar 2009 |url-status=unfit|df=mdy-all}}</ref> Lisaks [[KOPASKA]] taktikalises sukeldujagrupis ja eriüksuses [[Kopassus]].<ref name="idnvojnik">{{cite web|url=http://www.hrvatski-vojnik.hr/hrvatski-vojnik/1612007/ind.asp |title=Kopassus & Kopaska – Specijalne Postrojbe Republike Indonezije |trans-title=Kopassus & Kopaska - Special Forces of the Republic of Indonesia|language=hr |publisher=Hrvatski Vojnik Magazine |access-date=12. juuni 2010 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100822145526/http://www.hrvatski-vojnik.hr/hrvatski-vojnik/1612007/ind.asp |archive-date=22. august 2010}}</ref> * {{pisilipp|Iraak}}: kasutusel [[Iraagi armee]]s.<ref>{{cite web |url=http://www.stripes.com/article.asp?section=104&article=53489&archive=true |title=Iraqi soldiers switching over to M-16s and M-4s |author=Giordono, Joseph |access-date=25. märts 2009 |date=16. mai 2007 |publisher=[[Stars and Stripes (ajaleht)|Stars & Stripes]] |archive-url=https://web.archive.org/web/20090801215346/http://www.stripes.com/article.asp?section=104&article=53489&archive=true |archive-date=1. august 2009 |url-status=dead}}</ref> [[Iraagi Erioperatsioonide Jõud]]ude põhiline relv.<ref>{{cite web |url=http://www.professionalsoldiers.com/files/tos_apr_06.pdf |title=U.S. Special Forces, Iraqi army ops: Raids result in 102 detainees, large weapons cache, no losses |access-date=25. märts 2009 |author=CJSOTF-AP Public Affairs |page=8 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090327062451/http://www.professionalsoldiers.com/files/tos_apr_06.pdf |archive-date=27. märts 2009|url-status=dead}}</ref> Täiendavate M4 ja M4A1 relvade müügist teatati FMS-i raames 2017. aastal.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Itaalia}}: eriüksused.<ref>{{cite web|url=http://www.colmoschin.it/page/carm4.asp |title=Armi > Fucili d'Assalto > Colt M4 |access-date=18. juuli 2010 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110722030839/http://www.colmoschin.it/page/carm4.asp |archive-date=22. juuli 2011 |language=it}} . colmoschin.it</ref> * {{pisilipp|Jaapan}}: relvad M4A1 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008"/> M4A1 SOPMOD rifles are in use by the [[Special Forces Group (Japan)|Japanese Special Forces Group]].<ref>{{cite web |url=http://spikemilrev.com/news/2008/7/29-3.html |script-title=ja:全文掲載：飯柴大尉の声明文 |access-date=21. jaanuar 2009|language=ja |title=Daigo Ishiba's statement |archive-url=https://web.archive.org/web/20090202113424/http://spikemilrev.com/news/2008/7/29-3.html |archive-date=2. veebruar 2009 |url-status=dead|df=dmy-all}}</ref> * {{pisilipp|Jamaica}}: relvad M4 müüdi 2007. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2007"/> * {{pisilipp|Jeemen}}: relvad M4 müüdi 2006. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2006"/> * {{pisilipp|Jordaania}}: relvad M4 müüdi 2007. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2007"/> Täiendavad relvad M4 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008"/> Aastal 2017 teatati relvade M4 ja M4A1 juurde ostmisest FMS-i raames.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Keenia}}: kasutusel [[Keenia kaitsejõud]]udes.<ref name="NMAA">{{cite web|first1=Jeremy |last1=Binnie|first2=Erwan|last2= de Cherisey|archive-url=https://web.archive.org/web/20170622123315/http://www.janes.com/images/assets/520/71520/New-model_African_armies.pdf|title= New-model African armies|publisher= Jane's|date= 2017|archive-date= 22. juuni 2017|url=http://www.janes.com/images/assets/520/71520/New-model_African_armies.pdf}}</ref> * {{pisilipp|Kreeka}}: kasutusel [[EKAM]]-is ja mujal.<ref name="astymonia2004">{{cite web |url=http://www.astynomia.gr/images/stories/DOCS/Attachment11480_ENHMEROTIKO_EKAM_ENGL.pdf |title=Greece Ministry of Public Order Press Office: Special Anti-Terrorist Unit |date=juuli 2004 |publisher=Official Website of the Hellenic Police |access-date=13. oktoober 2009 |url-status=dead |archive-url=https://www.webcitation.org/5rOg1WIHo?url=http://www.astynomia.gr/images/stories/DOCS/Attachment11480_ENHMEROTIKO_EKAM_ENGL.pdf |archive-date=21. juuli 2010}}</ref> * {{pisilipp|Kuveit}}<ref>US Directorate of Defense Trade Controls. Notifications to the 108th Congress (November 2004)</ref> * {{pisilipp|Libeeria}}: kasutusel kiirreageerimisüksuses.{{Citation needed|date=oktoober 2017}} * {{pisilipp|Liibanon}}: M4 osasid müüakse [[Liibanoni erioperatsioonide väejuhatus|Liibanoni eriüksustele]].<ref>{{cite web |url=http://www.disam.dsca.mil/pubs/Vol%2030_3/Castelli.pdf |title=Department of Defense to equip Lebanon's Special Forces with Small Arms, Vehicles |author=Christopher J. Castelli |access-date=28. veebruar 2009 |date=september 2008 |publisher=DISAM Journal |archive-url=https://web.archive.org/web/20090327064024/http://www.disam.dsca.mil/pubs/Vol%2030_3/Castelli.pdf |archive-date=27. märts 2009 |url-status=dead }}</ref> Relvad M4 ja M4A1 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008"/> Aastal 2017 teatati relvade M4 ja M4A1 juurde ostmisest FMS-i raames.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Lõuna-Korea}}: kasutusel [[Korea Vabariigi armee]]s.<ref>{{Cite web|title=Modern Republic of Korea Army (South Korea) Guns (2020)|url=https://www.militaryfactory.com/modern-guns/republic-of-korea-army-south-korea.asp|access-date=8. november 2020|website=www.militaryfactory.com|language=en}}</ref> * {{pisilipp|Makedoonia}}: relvad M4 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008" /> * {{pisilipp|Malaisia}}: ettevõte [[SME Ordnance]] toodab litsentsi alusel.<ref name="Rifle"/> Kasutusel [[Malaisia relvajõud|sõjaväes]] ja [[Malaisia kuninglik politsei|politseis]].<ref>{{cite web |url=http://www.tactical-life.com/online/special-weapons/malaysian-special-forces |title=Malaysian Special Forces |author=Thompson, Leroy |date=detsember 2008 |publisher=Special Weapons |access-date=17. detsember 2009 |archive-url=https://web.archive.org/web/20091230203307/http://www.tactical-life.com/online/special-weapons/malaysian-special-forces/ |archive-date=30. detsember 2009 |url-status=dead}}</ref> * {{pisilipp|Nepal}}: 1070 relva M4 müüdi 2005. aastal FMS-i raames.<ref>{{cite journal|title=Legacies of War in the Company of Peace: Firearms in Nepal|journal=Nepal Issue Brief|issue=2|date=mai 2013|url=http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/G-Issue-briefs/NAVA-IB2-Legacies-of-War.pdf|page=5|publisher=[[Small Arms Survey]]|access-date=8. jaanuar 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20140708052928/http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/G-Issue-briefs/NAVA-IB2-Legacies-of-War.pdf|archive-date=8. juuli 2014|url-status=dead}}</ref><ref name="Colt"/> * {{pisilipp|Omaan}}: aastal 2017 teatati relvade M4 ja M4A1 ostmisest FMS-i raames.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Pakistan}}: relva M4A1 kasutatakse lisaks standardrelvale [[Heckler & Koch G3|POF G3P4]] [[Pakistani relvajõud|sõjaväe]] [[Eriteenistusgrupp|eriüksustes]]. Lisaks kasutusel [[Sindhi politsei]] eriüksuses [[Special Security Unit]].<ref>{{cite web|title=Pakistan Army |url=http://www.defence.pk/pakistan-army/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130513205333/http://www.defence.pk/pakistan-army/ |archive-date=13. mai 2013}}</ref><ref>{{cite web|url=https://fas.org/man/dod-101/sys/land/wsh2012/294.pdf|title=U.S. Army Weapon Systems Handbook 2012|access-date=25. aprill 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20171212062921/https://fas.org/man/dod-101/sys/land/wsh2012/294.pdf|archive-date=12. detsember 2017|url-status=live}}</ref> Aastal 2017 teatati täiendavate relvade M4 ja M4A1 ostmisest FMS-i raames.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Palestiina Riik}}: kasutusel [[Palestiina Rahvuslikud Julgeolekujõud|Palestiina julgeolekujõududes]].<ref>{{cite web |author=Adnan Abu Amer |url=http://www.al-monitor.com/pulse/originals/2015/05/palestine-gaza-security-services-annual-budget-finance-aman.html |title=Security services drain Palestine's budget |publisher=Al-Monitor |date=10. mai 2015 |access-date=8. juuni 2017 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170505024245/http://www.al-monitor.com/pulse/originals/2015/05/palestine-gaza-security-services-annual-budget-finance-aman.html |archive-date=5. mai 2017}}</ref>{{Better source|reason=Not in article cited|date=november 2017}} * {{pisilipp|Panama}}: relvad M4A1 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008"/> Aastal 2017 teatati relvade M4 ja M4A1 ostmisest FMS-i raames.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Poola}}: kasutusel [[Poola eriväed|erivägede]] üksuses [[JW GROM]].<ref>{{cite web |author=Sebastian Miernik |url=http://www.grom.mil.pl/uzbrojenie_pliki/UZBROJENIE.HTM |title=Uzbrojenie i wyposażenie |trans-title=Armaments and equipment|publisher=Grom.mil.pl |access-date=30. august 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110814155936/http://www.grom.mil.pl/uzbrojenie_pliki/UZBROJENIE.HTM |archive-date=14. august 2011|language=pl |url-status=dead}}</ref> * {{pisilipp|Portugal}}: kasutusel [[Portugali merejalavägi|merejalaväe]] [[Eirotimingute Komando|eriüksuses]] (''Destacamento de Acções Especiais'').<ref>{{cite web |url=http://tropaselite.t35.com/portugal-Marinha-DAE.htm |title=Destacamento de Ações Especiais (DAE) |publisher=Tropaselite.t35.com |access-date=30. august 2010 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100820073830/http://tropaselite.t35.com/portugal-Marinha-DAE.htm |archive-date=20. august 2010|language=pt}}</ref> * {{pisilipp|Prantsusmaa}}: kasutusel eriüksuses [[1. Merejalaväe Langevarjurite Rügement]].<ref>{{cite book|first=Gordon L. |last=Rottman |title=The M16|url=https://books.google.com/books?id=E6m6CwAAQBAJ|date=20. detsember 2011|publisher=[[Osprey Publishing]]|series=Weapon 14|isbn=978-1-84908-691-2|page=60}}</ref> * {{pisilipp|Rumeenia}}: aastal 2017 teatati relvade M4 ja M4A1 ostmisest FMS-i raames.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Senegal}}: aastal 2017 teatati relvade M4 ja M4A1 ostmisest FMS-i raames.<ref name="FB"/> 2200 täiendavat relva M4 müüdi FMS-i raames aastal 2019.<ref>{{cite web |url=https://www.defenceweb.co.za/land/land-land/senegal-received-2-200-m4-carbines-from-the-us/ |title=Senegal received 2 200 M4 carbines from the US |date=26. juuli 2019 |website=defenceWeb}}</ref> * {{pisilipp|Serbia}}: kasutusel [[Serbia politsei|politseis]].<ref>{{cite web |url=http://www.kalibar.rs/code/navigate.php?Id=108&editionId=6&articleId=24 |title=Moderan "gradski" karabin |trans-title=A modern "city" carbine |publisher=Kalibar.rs |access-date=30. august 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120227190140/http://www.kalibar.rs/code/navigate.php?Id=108&editionId=6&articleId=24 |archive-date=27. veebruar 2012 |url-status=live |language=sr}}</ref> * {{pisilipp|Singapur}}: kasutusel [[Singapuri politseijõud]]ude [[Singapuri Relvajõudude Komandoformatsioon|Komandoformatsiooni]] ja [[Singapuri rannavalve|rannavalve]] üksustes.<ref>{{cite web|url=http://www.hrvatski-vojnik.hr/hrvatski-vojnik/2122008/singapur.asp |title=Singapurske Specijalne Postrojbe |trans-title=Singapore Special Forces|language=hr |publisher=Hrvatski Vojnik Magazine |access-date=25. oktoober 2009 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091015052841/http://www.hrvatski-vojnik.hr/hrvatski-vojnik/2122008/singapur.asp |archive-date=15. oktoober 2009}}</ref> * {{pisilipp|Slovakkia}}: aastal 2017 teatati relvade M4 ja M4A1 ostmisest FMS-i raames.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Taiwan}}: kasutusel [[Hiina Vabariigi armee]]s ja [[Riiklik Politseiamet (Taiwan)|Riiklikus Politseiametis]].<ref>{{cite web |url=http://www.ptpolice.gov.tw/_teams/mobile/CmsShow.aspx?Parm=200718112014797,2006112110379234,5 |title= 屏東縣警察局保安隊 裝備介紹 |trans-title=Equipment introduction |archive-url=https://web.archive.org/web/20080518081632/http://www.ptpolice.gov.tw/_teams/mobile/CmsShow.aspx?Parm=200718112014797%2C2006112110379234%2C5|language=zh |archive-date=18. mai 2008 |website=Ptpolice.gov.tw |date=29. jaanuar 2007|access-date= 27. september 2011|url-status=dead}}</ref> * {{pisilipp|Tai}}: relvad M4A1 müüdi 2006. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2006"/> * {{pisilipp|Tonga}}: relvad M4 ja M4A1 müüdi 2008. aastal FMS-i raames.<ref name="Guns 2008"/> * {{pisilipp|Tuneesia}}: kasutusel [[Tuneesia armee]], politsei ja [[Tuneesia rahvuskaart|rahvuskaardi]] üksustes.<ref>{{cite web |url=https://www.upi.com/Defense-News/2018/09/21/Colt-contracted-for-M4-M4A1-rifles-for-foreign-military-sales/2991537537084/ |title=Colt contracted for M4, M4A1 rifles for foreign military sales |language=en |publisher=UPI |access-date=21. september 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180921161854/https://www.upi.com/Defense-News/2018/09/21/Colt-contracted-for-M4-M4A1-rifles-for-foreign-military-sales/2991537537084/ |archive-date=21. september 2018 |url-status=live}}</ref> Used by the [[Unité Spéciale – Garde Nationale]].<ref>{{Cite web|title=International Glocks: Fighting Terror in Tunisia|url=https://www.tactical-life.com/lifestyle/military-and-police/glocks-fighting-terror-in-tunisia/|website=Tactical Life}}</ref> * {{pisilipp|Türgi}}: ettevõte [[Sarsilmaz]] toodab litsentsi alusel.<ref name="Colt">{{cite web|url=http://www.thegunzone.com/556dw-15.html |title=The 5.56 X 45mm: 2005 |access-date=10. märts 2010 |author=Watters, David |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110807101157/http://www.thegunzone.com/556dw-15.html |archive-date=7. august 2011}}</ref> [[Türgi relvajõud|Türgi sõjavägi]] kasutab relva M4A1.<ref>{{cite web|url=https://www.militaryfactory.com/smallarms/by-country.asp?Nation=Turkey |title=Turkey Small Arms List (Current and Former Types)|website=Military Factory |access-date=28. november 2019|quote=Bushmaster M4-Type}}</ref> * {{pisilipp|Tšehhi}}: relva Bushmaster M4A3 B.M.A.S. kasutatakse [[Tšehhi Vabariigi armee]] mõnedes üksustes.<ref>{{cite book |url=http://www.army.cz/assets/files/9334/zbrane_definit.pdf |title=RUČNÍ ZBRANĚ AČR |archive-url=https://web.archive.org/web/20120229001255/http://www.army.cz/assets/files/9334/zbrane_definit.pdf |archive-date=29. veebruar 2012 |publisher=Ministerstvo obrany České republiky AVIS|date=18. aprill 2007 |isbn=978-80-7278-388-5|language=cs}}</ref> * {{pisilipp|Uganda}}<ref name="NMAA"/> * {{pisilipp|Ungari}}: relva M4A1 SOPMOD kasutatakse erioperatsioonide pataljonis.<ref>{{cite web |url=http://shadowspear.com/hungary-special-operations/34-berceseny-laszlo-kulonleges-muveleti-zaszloalj.html |archive-url=https://wayback.archive-it.org/all/20171018081738/https://www.shadowspear.com/2009/06/34-berceseny-laszlo-kulonleges-muveleti-zaszloalj/ |url-status=dead |archive-date=18. oktoober 2017 |title=34. Bercsény László Különleges Műveleti Zászlóalj |trans-title=Bercsény László 34th Special Operations Battalion |access-date=22. juuni 2017}}</ref> Aastal 2017 teatati täiendavate relvade M4 ja M4A1 ostmisest FMS-i raames.<ref name="FB"/> * {{pisilipp|Uruguay}}: relvi Colt M4 ja Bushmaster M4 kasutatakse eriüksustes.<ref name="hogg2002">{{cite book |author1=Hogg, Ian|date=12. november 2002|title=Jane's Guns Recognition Guide| publisher=Collins Reference|edition=3rd|isbn=000712760X}}</ref> * {{pisilipp|Uus-Meremaa}}: kasutusel [[New Zealand Special Air Service|NZSAS]]-is ja on [[Uus-Meremaa politsei]] (mh [[Special Tactics Group]]i ja [[Armed Offenders Squad]]i) üksuste standardrelv.<ref>{{cite web |url=http://www.diggerhistory.info/pages-army-today/rar-sasr/nz-sas.htm |title=Unofficial New Zealand Special Air Service page |access-date=25. märts 2009 |archive-url=https://web.archive.org/web/20041112140414/http://www.diggerhistory.info/pages-army-today/rar-sasr/nz-sas.htm |archive-date=12. november 2004 |url-status=live}}</ref><ref name="Stuff.co.nz_1387878">{{cite news |url=http://www.stuff.co.nz/national/1387878 |title=Split second decisions: police rules of engagement |date=1. veebruar 2009 |work=[[The Sunday Star-Times]] |access-date=15. oktoober 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121012144700/http://www.stuff.co.nz/national/1387878 |archive-date=12. oktoober 2012 |url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|title=Replacement due for police rifles|url=http://www.police.govt.nz/news/release/1923|website=New Zealand Police|publisher=|access-date=8. märts 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160308212537/http://www.police.govt.nz/news/release/1923|archive-date=8. märts 2016|url-status=live}}</ref> * {{pisilipp|Venemaa}}: piiratud hulgal kasutusel [[Alfa (terrorismivastane eriüksus)|Alfa grupis]].<ref>{{cite web|url=http://alldayplus.ru/society/7437-upravlenie-a-gruppa-alfa-i-ee-boevye-aksiomy-o-nashem-super-specpodrazdelenii.html|title=Спецподразделение "Группа "Альфа" ФСБ РФ. История, с иллюстрациями.|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20161210190121/http://alldayplus.ru/society/7437-upravlenie-a-gruppa-alfa-i-ee-boevye-aksiomy-o-nashem-super-specpodrazdelenii.html|archive-date=10. detsember 2016|language=ru}}</ref> ==Konfliktid== ===1990. aastad=== *[[Colombia konflikt|Colombia konflikt (1964–)]] *[[Filipiinide sisekonflikt|Filipiinide sisekonflikt (1969–)]] *[[Kosovo sõda|Kosovo sõda (1998–1999)]] – esmakordselt USA sõjaväe kasutuses ===2000. aastad=== *[[Afganistani sõda (2001–)]] *[[Iraagi sõda|Iraagi sõda (2003–2011)]] *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt|Liibanoni sõda (2006)]]{{cn|date=jaanuar 2020}} *[[Mehhiko narkosõda|Mehhiko narkosõda (2006–)]]{{cn|date=jaanuar2020}} *[[Gruusia sõda|Gruusia sõda (2008)]]<ref>{{Cite web|date=19. jaanuar 2015|title=How Did American Weapons End Up at Donetsk Airport?|url=https://www.bellingcat.com/news/2015/01/19/how-did-american-weapons-end-up-at-donetsk-airport/|access-date=14. jaanuar 2021|website=bellingcat|language=en}}</ref> *[[Gaza sõda (2008–2009)]] ===2010. aastad=== *[[Süüria kodusõda|Süüria kodusõda (2011–)]]<ref name="militarytimes2">{{cite web|url=https://www.militarytimes.com/news/your-military/2017/05/07/syrian-kurds-are-now-armed-with-sensitive-us-weaponry-and-the-pentagon-denies-supplying-it/|title=Syrian Kurds are now armed with sensitive US weaponry, and the Pentagon denies supplying it|last=Snow|first=Shawn|language=en |publisher= [[Army Times|Military Times]]|date=7. mai 2017|access-date=22. aprill 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190422171028/https://www.militarytimes.com/news/your-military/2017/05/07/syrian-kurds-are-now-armed-with-sensitive-us-weaponry-and-the-pentagon-denies-supplying-it/|archive-date=22. aprill 2019|url-status=live}}</ref> *[[2013. aasta Lahad Datu vastasseis|Lahad Datu vastasseis (2013)]]<ref>{{cite web|url=http://www.sabahdaily.com/2013/02/gambar-penceroboh-di-lahad-datu-sabah.html|title=Intruders photo in Sabah|website=Sabah Daily|language=ms|access-date=2. märts 2019|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20130306064532/http://www.sabahdaily.com/2013/02/gambar-penceroboh-di-lahad-datu-sabah.html|archive-date=6. märts 2013|df=dmy-all}}</ref> *[[Iraagi kodusõda (2013–2017)]]<ref name="militarytimes2"/> *[[Arsali lahing (2014)]] *[[Marawi lahing|Marawi lahing (2017)]]<ref>{{cite web|url=http://www.thefirearmblog.com/blog/2017/06/22/arming-maute-group-marawi-city/|title=Arming the Maute Group in Marawi City |website=The Firearm Blog|date=22. juuni 2017|access-date=23. november 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171114000335/http://www.thefirearmblog.com/blog/2017/06/22/arming-maute-group-marawi-city/|archive-date=14. november 2017|url-status=live}}</ref> ==Vaata ka== * [[AK-47 ja M16 võrdlus]] * [[SIG Sauer SIG516]] * [[Bushmaster XM-15]] * [[LWRC M6]] * [[Adcor A-556]] * [[LVOA-C]] * [[Remington R4]] ===Asenduskatsed=== * [[Heckler & Koch XM8]]: katkestati aastal 2005 * [[Close Quarters Battle Receiver]]: edukas asendus * "[[Individual Carbine]]": katkestati aastal 2013. Kandidaatide hulka kuulusid: ** [[Barrett REC7|Barrett REC7 PDW]] ** [[Beretta ARX 160]] ** [[Remington ACR]] ** [[FN SCAR]] ** [[Heckler & Koch HK416]] ** [[LWRC M6]] ** [[Robinson Armament XCR]] ** [[SIG SG 550]] ** [[Advanced Colt Carbine-Monolithic|Colt ACC-M]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.colt.com/Catalog/LawEnforcement/Products/ColtLawEnforcementCarbine.aspx Colt M4 korrakaitse leht] ja [http://www.colt.com/Catalog/Military/Products/ColtM4Carbine.aspx Colt M4 sõjaväe leht] * [http://www.army.mil/factfiles/equipment/individual/m4.html USA armee M4 faktifail] * [http://www.rawles.to/AR-15_M16_Magazine_FAQ.html AR-15/M16 ajakirja KKK] * [http://www.military.com/NewsContent/0,13319,131317,00.html?wh=wh U.S. Army Won't Field Rifle Deemed Superior to M4] * [http://www.armystudyguide.com/content/army_board_study_guide_topics/m4/m4-study-guide.shtml Online Army Study Guide] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide relvad]] 1xf07ly0siktpzrwlyvx77wpllqolnk Réthymno 0 606756 6184699 5927301 2022-08-28T10:41:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=aprill|aasta=2021}} '''Rethymno''' ({{Keel-grc|Ρέθυμνο}} [ˈReθimno]; ka ''Rethimno'', ''Rethymnon'', ''Réthymnon'' ja ''Rhíthymnos'' ) on linn [[Kreeka|Kreekas]] [[Kreeta]] saarel. See on [[Rethymno piirkonnaüksus]]e pealinn, kus elab üle 30 000 elaniku. Rethymno pärineb [[Minose kultuur|Minose tsivilisatsiooni]] ajast (iidsed [[Rhithymna]] ja [[Arsinoe]] asulad). Linn oli piisavalt võimas, et vermida oma münte. Ühte neist müntidest on tänapäeval kujutatud linna vapil: kaks delfiini ringis. == Ajalugu == [[Fail:Rethymno_Harbour.jpg|vasakul|pisi| Vaade vanale sadamale]] [[Fail:Vue_de_la_forteresse_à_Réthymnon.JPG|vasakul|pisi| Rethymno Fortezza sisemus]] [[Fail:Nouveau_port_de_Réthymnon.JPG|vasakul|pisi| Uus sadam]] See piirkond on rikkaliku iidse ajalooga, eeskätt [[Minose kultuur|Minose tsivilisatsiooni]] kaudu. <ref>C. Michael Hogan, [http://www.themodernantiquarian.com/site/10881/cydonia.html#fieldnotes ''Cydonia'', The Modern Antiquarian, Jan. 23, 2008]</ref> Rethymno põhiline kasvuperiood algas, kui saare vallutanud [[Veneetsia Vabariik]] otsustas sinna teha [[Irákleio|Heraklioni]] ja [[Chaniá|Hania]] vahepealse kaubajaama. Tänane vanalinn pärineb peaaegu täielikult Veneetsia Vabariigi perioodist. See on Kreeta üks paremini säilinud vanalinnu. Linn säilitab endiselt oma vana ilme, seal on 16. sajandist pärinevad hooned, kaarjad ukseavad, kivitrepid, [[Bütsants|Bütsantsi]] ja Kreeka-Rooma varemed, väike Veneetsia sadam ja kitsad tänavad. [[Veneetsia]] [[Lodža|lodžas]] asub kultuuri- ja spordiministeeriumi infobüroo. Seal peetakse igal aastal juuli alguses veinifestivali. Teine festival Arkadi kloostri hävimise mälestuseks toimub 7.–8. novembril. Linna Veneetsia-aegne tsitadell Rethymno Fortezza on üks Kreeta paremini säilinud kindlusi. Muude mälestusmärkide hulka kuuluvad Neratze [[mošee]], Suur värav ({{Keel|grc|Μεγάλη Πόρτα}} või "Porta Guora"), Piazza Rimondi ja Lodža. [[Kreeka sõda|Kreeka sõja]] ajal (1645–1669) vallutas linna 1646. aastal [[Osmanite riik]] ja see jäi nende valdusesse järgmiseks kolmeks sajandiks. Linna nimetati türgi keeles ''Resmoks.'' Osmanite valitsuse ajal oli see ka [[Sandžakk|sandžaki]] (provintsi administratiivne osa) keskuseks. [[Kreeta lahing]]us ajal (20.–30. mai 1941) peeti [[Rethymno lahing]] Saksa langevarjurite ning liitlaste ja Kreeka armee vahel. Ehkki rünnak oli esialgu edutu, võitsid sakslased lahingu pärast seda, kui nad said saare loodeosast [[Maleme]]st lisajõude. == Omavalitsus == Rethymno vald moodustati 2011. aasta kohaliku omavalitsuse reformi käigus nelja endise omavalitsuse ühinemisel, millest said munitsipaalüksused: * Arkadi * Lappa * Nikiforos Fokas * Rethymno {| class="wikitable sortable" !Asulad !1940 !1951 !1961 !1971 !1981 !1991 !2001 !2011 |- |Rethymno | style="text-align:right" |8648 | style="text-align:right" |11 057 | style="text-align:right" |14 999 | style="text-align:right" |14 969 | style="text-align:right" |17 136 | style="text-align:right" |23 355 | style="text-align:right" |28 987 | style="text-align:right" |32 468 |- |Agia Eirini | style="text-align:right" |96 | style="text-align:right" |88 | style="text-align:right" |63 | style="text-align:right" |47 | style="text-align:right" |34 | style="text-align:right" |63 | style="text-align:right" |49 | style="text-align:right" |75 |- |Agios Markos | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" |18 | style="text-align:right" |65 | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – |- |Anogeia | style="text-align:right" |50 | style="text-align:right" |25 | style="text-align:right" |25 | style="text-align:right" |21 | style="text-align:right" |13 | style="text-align:right" |15 | style="text-align:right" |89 | style="text-align:right" |131 |- |Gallos | style="text-align:right" |315 | style="text-align:right" |274 | style="text-align:right" |252 | style="text-align:right" |180 | style="text-align:right" |146 | style="text-align:right" |205 | style="text-align:right" |430 | style="text-align:right" |922 |- |Giannoudi | style="text-align:right" |92 | style="text-align:right" |82 | style="text-align:right" |78 | style="text-align:right" |30 | style="text-align:right" |22 | style="text-align:right" |23 | style="text-align:right" |96 | style="text-align:right" |116 |- |Kastellakia | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" |45 | style="text-align:right" |27 | style="text-align:right" |36 | style="text-align:right" |105 | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – |- |Koumpes | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" |106 | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – |- |Metochi Albani | style="text-align:right" |67 | style="text-align:right" |79 | style="text-align:right" |31 | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – |- |Megalo Metochi (Risvan) | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" |33 | style="text-align:right" |25 | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" |6 | style="text-align:right" |28 | style="text-align:right" |29 | style="text-align:right" |46 |- |Mikro Metochi | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" |29 | style="text-align:right" |91 | style="text-align:right" |188 | style="text-align:right" |149 |- |Misiria | style="text-align:right" |294 | style="text-align:right" |212 | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – |- |Xiro Chorio | style="text-align:right" |214 | style="text-align:right" |219 | style="text-align:right" |132 | style="text-align:right" |90 | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" |114 | style="text-align:right" |131 | style="text-align:right" |221 |- |Perivolia | style="text-align:right" |853 | style="text-align:right" |805 | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – |- |Platanes | style="text-align:right" |343 | style="text-align:right" |488 | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – |- |Tria Monastiria | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" | – | style="text-align:right" |18 | style="text-align:right" |105 | style="text-align:right" |107 | style="text-align:right" |172 |- class="sortbottom" |'''Kokku''' | style="text-align:right" |'''10 972''' | style="text-align:right" |'''13 513''' | style="text-align:right" |'''15 632''' | style="text-align:right" |'''15 373''' | style="text-align:right" |'''18 190''' | style="text-align:right" |'''24 064''' | style="text-align:right" |'''31 687''' | style="text-align:right" |'''34 300''' |}<ref>[http://dlib.statistics.gr/portal/page/portal/ESYE/categoryyears?p_cat=10007862&p_topic=10007862 Hellenic Statistical Authority, Digital Library (ELSAT), Census (Greek and English)]</ref> == Kultuur == Rethymnos asuvad järgmised muuseumid: * Rethymno arheoloogiamuuseum * Rethymno ajaloo- ja folkloorimuuseum * Munitsipaalgalerii L. Kanakakis * Frantzeskaki kollektsioon * Rethymno mereelu muuseum === Kirjandus === [[Pantelís Prevelákis]] kirjutas "Το χρονικό μιας πολιτείας" (1937; "Ühe linna kroonika"), nostalgilise kirjelduse Rethymnost alates [[Kreeta Riik|Kreeta Riigi]] perioodist (1898) kuni Kreeta türklaste väljasaatmiseni (1924). === Sport === Rethymno korraldas aastaid rahvusvahelist kergejõustikuvõistlust Vardinogianneia. Võistlus lõpetati 2012. aastal Kreeka finantskriisi tõttu. <ref>{{Cite web|url=http://www.rethnea.gr/article.aspx?id=1527|title=Χωρίς "Βαρδινογιάννεια" και το 2013|publisher=rethnea.gr|access-date=11.11.2015}}</ref> Allpool on nimekiri Rethymno peamistest spordiklubidest. {| class="wikitable" ! colspan="3" |Rethymnos asuvad spordiklubid |- ! width="200" | Klubi ! Asutatud ! Sport |- | Neos Asteras Rethymno FC | 1945 | [[Jalgpall]] |- | EI Rethymnou | 1963 | [[Veepall]] |- | EA Rethymniakou | 1983 | [[Jalgpall]], kergejõustik |- | Rethymno eKr | 1986 | [[Korvpall]] |- | OPE Rethymnou | 1992 | [[Võrkpall]] |} == Haridus == [[Kreeta ülikool]]i Rethymno ülikoolilinnakus asuvad filosoofia osakond, haridus osakond, [[Sotsiaalteadused|sotsiaal-]], [[Majandusteadus|majandus-]] ja [[Politoloogia|politoloogia osakond]] ning Kreeta ülikooli raamatukogu. Aastas õpib "Galos", kus asuvad ülikoolilinnak ja Vahemere-uuringute akadeemiline instituut, umbes 8000 üliõpilast. Rethymnonis asub ka [[Kreeka Vahemere ülikool]]i muusika- ja optoakustiliste tehnoloogiate osakond <ref>{{Cite web|url=https://www.hmu.gr/|title=Ελληνικό Μεσογειακό Πανεπιστήμιο|website=Ελληνικό Μεσογειακό Πανεπιστήμιο|access-date=30.12.2019|language=el|archive-date=19.12.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191219180154/https://www.hmu.gr/|url-status=dead}}</ref> ning läheduses Kreeka Vahemere ülikooli plasmafüüsika ja laseri Instituut <ref>{{Cite web|url=http://www.ippl.hmu.gr/|title=Plasma{{!}}Ρέθυμνο{{!}}www.ippl.hmu.gr{{!}}IPPL HELLENIC MEDITERRANEAN UNIVERSITY|website=cppl-1|access-date=30.12.2019|language=el}}</ref>. == Tuntud elanikke == * [[Georgios Chortatzis]] (1545–1610), dramaturg * [[Ahmed Resmî Efendi]] (1700–1783), Osmanite riigimees, autor ja suursaadik * [[Nikolaos Sifounakis]] (sündinud 1949), Kreeka poliitik * [[Emetullah Rabia Gülnuş Sultan]] (1642–1715), valide sultan * [[Stylianos Harkianakis]] (1935–2019), Kreeka õigeusu peapiiskop Austraalias * Konstantinoopoli patriarh [[Athanasius III]] * [[Pantelís Prevelákis|Pandelis Prevelakis]] (1909–1986), kirjanik * [[Manolis Xexakis]] (sündinud 1949), luuletaja ja proosakirjanik * [[Nick Dandolos]] (1883–1966), elukutseline pokkerimängija == Rahvusvahelised suhted == Rethymno kaksiklinnad on * {{Riigi ikoon|Küpros}} [[Ayia Napa]], [[Küpros]] * {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Castenaso]], [[Itaalia]] * {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Puškin]], [[Venemaa]] == Galerii == <gallery> Fail:Rethymno venetian port and fort.jpg|Linna panoraam Fail:Fontaine Rimondi (Réthymnon).JPG|Rimondi purskkaev Fail:Loggia Rethymnou.JPG|Veneetsia lodža Fail:Porte Guora à Réthymnon.JPG|Guora värav (Megali Pyli), vana linnavärav Fail:Οδός Βερνάδου 3080.JPG|Vaade vanalinnale Fail:Rethymno Sultan Ibrahim 19.JPG|Sultan Ibrahimi mošee Fail:L'église catholique de Réthymnon.JPG|Agios Antoniose katoliku kirik Fail:Eleftherios Venizelos in Rethymno.JPG|[[Eleftherios Venizelos|Eleftherios Venizelose]] kuju </gallery> == Vaata ka == * [[Kreeta ajalugu]] * [[Rethymno piirkonnaüksus]] == Viited == {{viited}} == Välised lingid == * http://www.explorerrethymno.gr * [http://www.rethymnon.gr Rethymno prefektuuri ametlik veebisait] * [http://www.visitgreece.gr/en/main_cities/rethymno Rethymno] Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni ametlik veebisait [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] [[Kategooria:Kreeta]] [[Kategooria:Kreeka linnad]] trwvkejwua2qgfgw4k0jn60ps7w0843 Cardiff University 0 606790 6184311 5879058 2022-08-27T16:41:49Z Xqbot 13355 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Cardiffi Ülikool]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Cardiffi Ülikool]] hllzjp8ioahomoclfswqcmh8s7fgc3k Tallinna linnasekretär 0 607338 6184591 6103080 2022-08-28T07:22:08Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tallinna Linnavalitsus]] wikitext text/x-wiki '''Tallinna linnasekretär''' on [[Tallinna Linnavalitsus]]e ametnik. {{Sisukord paremale}} Tallinna linnasekretär * 1) juhib [[Tallinna Linnakantselei]]d ja tagab selle eesmärkide saavutamise ning ülesannete täitmise; * 2) teeb [[Tallinna linnapea]]le ettepanekuid linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kohta; * 3) kinnitab linnakantselei struktuuriüksuste põhimäärused ning teenistujate ametijuhendid; * 4) nimetab ametnikke ametikohale ja vabastab neid teenistusest; * 5) sõlmib ja lõpetab töölepinguid; * 6) annab linnakantselei töö korraldamiseks käskkirju; * 7) kinnitab linnakantselei asjaajamiskorra ja muud töökorralduse reeglid; * 8) koordineerib linna direktorite ja linnasekretärile otse alluvate osakonnajuhatajate tegevust; * 9) esindab linnakantseleid ja annab volitusi linnakantselei esindamiseks; * 10) sõlmib lepinguid linnakantselei ülesannete täitmiseks linnakantseleile linnaeelarves selleks ette nähtud vahendite piires, tagab linnakantselei eelarvest kinnipidamise; * 11) korraldab linnakantselei valdusesse antud vara valdamist, kasutamist ja käsutamist ning juhib linnakantselei majandustegevust; * 12) korraldab linnakantselei eelarve projekti koostamise ja esitamise Tallinna õigusaktides kehtestatud korras; jälgib linnakantselei eelarve täitmist ning esitab vajaduse korral selle muutmise ettepanekuid; * 13) tagab sisekontrollisüsteemi toimimise linnakantseleis; *14) täidab teisi riigi ja Tallinna õigusaktides ning ametijuhendis linnasekretärile pandud ülesandeid<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/427032013019 Tallinna Linnakantselei põhimäärus § 17. Linnasekretär], RT IV, 27.03.2013, 19</ref>. == Ajalugu == Tallinna linna kohaliku omavalitsusorganina moodustati [[1887]]. aastal [[26. märts]]il [[Tallinna Linnavalitsus]], kui kehtestati [[Läänemere kubermangud]]e linnades [[1870. aasta Vene üldine linnaseadus]]. Uue Linnaseaduse kohaselt said linna omavalitsusorganiks neljaks aastaks valitav linnavolikogu (''gorodskaja duuma'', vene keeles ''Ревельская Городская Дума''), kes omakorda valis neljast [[linnanõunik]]ust koosneva linnaameti – ''gorodskaja uprava'' (vene keeles ''Ревельская Городская Управа''), eesotsas [[Tallinna linnapea]]ga – ''gorodskaja golovaga'', vene keeles ''Ревельская городская голова''). Esimene Tallinna linnapea raejärgsel ajal oli [[Oskar Artur von Riesemann]]. [[File:TLA 1465 1 5613 raekoda 1930ndatel.jpg|pisi|[[Tallinna raekoda]] 1930. aastail]] Linnavalitsus tegutses [[Tallinna linnapea|linnapea]] juhtimisel ja koosnes volikogu poolt valitud kolmest kuni neljast [[linnanõunik]]ust ja Tallinna linnasekretärist. Linnavalitsusele allusid kõik teised linna [[Täidesaatva riigivõimu asutus|täidesaatvad organid]], nagu osakonnad, komisjonid, [[hoolekogu]]d, [[asutis]]te juhatajad ning linnaametnikud, samuti ka linna ettevõtted ja [[linnamõis]]ad, mille tegevust juhtis linnavalitsus oma liikmete kaudu<ref>[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 53</ref>. Linnavolikogul ja -valitsusel oli ühine kantselei, mille tööd juhtis linnasekretär, Tallinna linnavalitsus tegutses [[Tallinna raekoda|Tallinna raekojas]]. == Tallinna linnasekretäride loend == * 1887–1904 [[Otto Benecke]] * 1904–1905 [[Mihkel Pung]] * 1906–1917 [[Evald Dolf]] * 1918 [[Gerhard Kress]] * [[Richard Münth]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/04/11/9 Tallinna linnawolikogu wolinikkude nimekiri], Riigi Teataja, nr. 50, 11 aprill 1924</ref> * 1924–1932 [[Jüri Traurig]] * 24. aprill 1992 – 1. september 2020<ref>[https://www.postimees.ee/7008849/pikaaegne-tallinna-linnasekretar-paneb-ameti-maha Pikaaegne Tallinna linnasekretär paneb ameti maha], www.postimees.ee, 2. juuli 2020</ref> [[Toomas Sepp]] *2020 –... [[Priit Lello]] == Vaata ka == *[[Vallasekretär]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Ametid]] [[Kategooria:Tallinna Linnavalitsus]] 671icjclu1h0pvgg7ro6c5u22546fx2 Ross (vintpüss) 0 607990 6184545 5894438 2022-08-28T05:46:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv|nimi=Ross|laskemoona_kaal=|laius=|kõrgus=|läbimõõt=|meeskond=|reisijad=<!-- Laskerelva täpsustused -->|laskemoon=[[.303 British]]|kaliiber=|pikkus=1320 mm|torud=|tööpõhimõte=[[käsilukk|Otsekäigu-käsilukustus]]|laskekiirus=Sõltub laskjast|algkiirus=|laskeulatus=|max_laskeulatus=|söötur=5-lasulised [[laadimisklamber|laadimisklambrid]]|detaili_pikkus=711–774 mm|kaal=3,9 kg|pilt=Ross1910b.JPG|kasutajad=''[[Ross (vintpüss)#Kasutajad|Loend]]''|pildi_suurus=300px|alt_tekst=|pildi_allkiri=|päritoluriik={{flagicon image|Flag of Canada (1921–1957).svg}} [[Kanada]]|tüüp=<!-- Tüübi valik -->|on_laskerelv=jah <!-- Teenistusajalugu -->|teenistuses=1905–1945|sõjad=[[Esimene maailmasõda]] <br/> [[Iiri vabadussõda]] <br/> [[Hispaania kodusõda]] <br/> [[Teine maailmasõda]] <br/> [[Araabia-Iisraeli sõda]] <!-- Tootmisajalugu -->|täpsustuste_silt=|konstruktor=[[Sir Charles Ross, 9th Baronet|Charles Ross]]|konstrueeritud=1903|tootja=|ühiku_hind=|tootmises=1903–1918|toodetud=|variandid=Mark I (1903) <br/> Mark II (1905) <br/> Mark II .280 (1907) <br/> Mark III (1910) <br/> Mark IIIB (1914) <br/> [[Huot Automatic Rifle]] (1916) <!-- Täpsustused -->|sihikud=}} '''Ross''' on [[Käsilukk|otsekäigu-käsilukustusega]] [[Kanada]] vintpüss, mida toodeti aastatel 1903–1918. See kasutab padrunit [[.303 British]]. Ross Mk.II (või mudel 1905) oli enne [[I maailmasõda|esimest maailmasõda]] populaarne lasketiirudes, kuid mitmed selle omadused, nt liigne pikkus tegid relvast Mk.III (või 1910) maailmasõja [[Kaevikusõda|kaevikusõja]] tingimustele halvasti sobiva püssi. Aastaks 1916 olid Rossi vintpüssid eesliinidelt ära võetud, neid kasutati hea täpsuse tõttu [[Kanada Ekspeditsioonivägi|Kadana Ekspeditsiooniväes]] sõja lõpuni snaiperrelvadena edasi.<ref name="Phillips, J. 2005">{{cite book|last1=Phillips|first1=Roger Francis|date=2002|title=The Ross Rifle story|publisher=Michael W. Leonard|location=Toronto|isbn=978-0973241600|last2=Dupius|first2=Francis|last3=Chadwick|first3=John}}</ref><ref name="Duguid, Col. A.F. 1999">{{cite book|last1=Duguid|first1=Archer Fortescue|date=2001|title=A question of confidence: the Ross Rifle in the trenches|publisher=Service Publications|location=Ottawa|isbn=9781894581004|editor1-last=Law|editor1-first=Clive M.|orig-year=1938}}</ref><ref>{{cite book|last1=Law|first1=Clive M.|date=2004|title=Without warning: Canadian sniper equipment in the 20th century|publisher=Service Publications|location=Ottawa|isbn=978-1894581165}}</ref> Ettevõte Ross Rifle Co. tootis algusest peale sportrelvi, kõige tähelepanuväärsem neist oli [[.280 Ross]] padruniga relv aastast 1907. Padrun oli esimene, mis saavutas algkiiruse üle 3000 jala sekundis (914 m/s), ning see sai kiiresti üle maailma täpsuslaskurite ja jahimeeste seas tuntuks. == Kasutajad == * {{flagicon image|Flag of the United States (1912-1959).svg}} [[Ameerika Ühendriigid]]:<ref name="Canfield, Bruce N. 2000">{{cite book|last1=Canfield|first1=Bruce|date=2000|title=U.S. Infantry Weapons of the First World War|publisher=Mowbray|location=USA|isbn=978-0917218903}}</ref><ref name="Canfield, Bruce N. 2010">{{cite book|last1=Canfield|first1=Bruce|date=2010|title=U.S. Military Bolt Action Rifles|publisher=Mowbray|location=USA|isbn=978-1-931464-43-7}}</ref> enne esimest maailmasõda osteti väljaõppeks 20 000 relva Mk II<sup>3</sup>*. * {{flagicon image|British Raj Red Ensign.svg}} [[Briti India]]: aastal 1942 tarniti Indiasse "politseiteenistusse" umbes 8000 Mk III Rossi, kuid need eemaldati teenistusest juba aasta hiljem.<ref name="Phillips, J. 2005" /> * {{pisilipp|Eesti}}: britid tarnisid [[Balti riigid|Balti riikidele]] pärast esimest maailmasõda Mk III Rossid, mis 1940. aastal [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal NSVL-i kätte sattusid.<ref name="Phillips, J. 2005" /> * {{riigi ikoon|Iisrael}} [[Haganah]]: Hagana (juutide paramilitaarrühmitus [[Palestiina mandaat|Briti Palestiina mandaadis]]) ostis Rossi vintpüssid ning kasutas neid [[Araabia-Iisraeli sõda|Araabia-Iisraeli sõjas]]. Sõdurid kutsusid neid "Kanada püssideks". * {{flagicon image|Flag of China (1912–1928).svg}} [[Hiina Vabariik (1912-1949)|Hiina Vabariik]]:<ref name="Phillips, J. 2005" /> Suurbritannias sündinud [[Sun Zhongshan|Sun Zhongshani]] kindral [[Morris Abraham Cohen]] ostis hiinlastele 1911. aastal 500 Rossi püssi (tõenäoliselt Mark I), mida ta kirjeldas sõnadega "mitte kuigi väärtuslikud, aga väljaõppeks piisavalt head". Ta läks 1925. aastal uuesti Kanadasse relvi ostma, kuid pole teada, kas ta ka midagi ostis. * {{flagicon image|Flag of Spain (1931–1939).svg}} [[Hispaania teine vabariik|Hispaania]]: tõenäoliselt andis [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal [[Hispaania Vabariiklaste Relvajõud|vabariiklaste relvajõududele]] Mk III relvad Nõukogude Liit. Relvi kasutasid kanadalastest ja ameeriklastest vabatahtlikud ning alguses arvati, et need tarnis Kanada, seda [[Kanada valitsus]] eitas.<ref name="Phillips, J. 2005" /> * {{pisilipp|Holland}}: tõenäoliselt said [[Hollandi Ida-India|Indoneesiasse]] "politseitegevusi" tegema suunduvad Hollandi väed relvad Mk III brittidelt, need väljastati [[Woerden|Woerdeni]] ladudest.<ref name="Phillips, J. 2005" /> * {{pisilipp|Indoneesia}}:<ref name="Phillips, J. 2005" /> hollandlaste Mk III Rossid jäid tõenäoliselt Indoneesiasse maha. * {{flagicon image|Flag of Canada (1921–1957).svg}} [[Kanada]]: aastatel 1905–1916 Kanada Ekspeditsiooniväe standardrelv, hiljem asendati [[Lee-Enfield|Lee-Enfieldidega]], Rossid jäid esimese maailmasõja lõpuni snaiperrelvadena kasutusse, kuna olid selleks piisavalt täpsed.<ref>{{cite book|last=Berton|first=Pierre|author-link=Pierre Berton|date=2001|title=Vimy|publisher=Anchor Canada|location=Toronto|isbn=9780385673617}}</ref> * {{pisilipp|Leedu}}:<ref name="Phillips, J. 2005" /> britid tarnisid Balti riikidele pärast esimest maailmasõda Mk III Rossid, mis 1940. aastal [[Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus|Nõukogude okupatsiooni]] ajal NSVL-i kätte sattusid. [[Leedu relvajõud|Leedu sõjavägi]] ostis aastal 1924 pärast [[Leedu vabadussõjad|vabadussõdu]] [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalialt]] odava hinna eest 55 000 relva ja umbes 50–60 padrunit.<ref name=":0">{{Cite book|last1=Rakutis|first1=Valdas|year=2012|title=Lietuvos Didžiojo Kunigaikščio Algirdo Mechanizuotojo Pėstininkų Bataliono Istorija|publisher=Generolo Jono Žemaičio Lietuvos karo akademija|location=Vilnius|isbn=978-609-8074-00-0|pages=80–81|url=http://www.lka.lt/download/7667/knyga%20algirdo%20bataliono%20istorija%20internetui.pdf|last2=Vaičenonis|first2=Jonas}}{{Kõdulink|aeg=august 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Need väljastati peamiselt jalaväerügementidele ning ei olnud võitlejate seas kuigi populaarsed, kuna olid [[Mauser|Mauseri]] relvadest kõvasti ebatäpsemad.<ref name=":0" /> Rossid müüdi esimesel võimalusel ning saadud kasumi eest osteti [[Belgia]] [[FN Herstal|Fabrique Nationale d’Armes de Guerre]] ja [[Tšehhoslovakkia]] [[Zbrojovka Brno|Brno relvatehaselt]] mauserid.<ref name=":0" /> * {{pisilipp|Luksemburg}}:<ref>{{cite web|url=http://www.mnhm.lu/pageshtml/virtualmuseumtour.php#partb|title=The History of the Luxembourg Army|website=National Museum of Military History - Diekirch|archive-url=https://web.archive.org/web/20121002013357/http://www.mnhm.lu/pageshtml/virtualmuseumtour.php#partb|archive-date=2. oktoober 2012}}</ref> väljastati aastal 1945 [[Suurhertsogi Kaart|Suurhertsogi Kaardile]], hiljem samal aastal asendati Lee-Enfieldidega. * {{pisilipp|Läti}}: relvad MkIIIB Ross väljastati äsjamoodustatud [[Läti Rahvuslikud Relvajõud|Läti sõjaväele]] [[Läti vabadussõda|vabadussõja]] ajal. Need toodi koos moona ja muu varustusega kohale Briti sõjalaevadega. Pärast sõda sai Rossidest Läti sõjaväe standardrelv, kuna võeti suund minna täielikult üle kaliibrile .303 British.<ref name="Phillips, J. 2005" /> Relvad väljastati ka paramilitaarsele kaardile [[Aizsargi]] ning aastast 1928 [[Läti politsei|politseile]].<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.facebook.com/Valsts.policija/photos/a.159258540836726/1688336897928875/|title=Latvijas policijas šautene #VP100 #100gadi100lietās {{!}} Valsts policija - Facebook|website=www.facebook.com|date=22. mai 2018|access-date=5. veebruar 2021|archive-url=|archive-date=|url-status=live}}</ref> * {{pisilipp|Norra}}: mais 1942 said mõned [[Norra vastupanuliikumine|vastupanuliikumise]] üksused [[Lääne-Teravmäed|Lääne-Teravmägedes]] vintpüssid Ross Mk III, kuna nende enda relvad olid merre kadunud.<ref name="Phillips, J. 2005" /> * {{flagicon image|Flag of the Soviet Union (1924–1936).svg}} [[Nõukogude Liit]]: britid tarnisid Balti riikidele pärast esimest maailmasõda Mk III Rossid, mis 1940. aastal Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL-i kätte sattusid. Mõned neist jõudsid edasi Hispaania vabariiklaste kätte. Täiendavad relvad võisid nõukogude vägede kätte sattuda teise maailmasõja [[Lend-lease|lendliisi]] ajal, kuid seda ei ole tõendatud. Aastal 1954 ehitati relvad ümber moonale [[7.62×39 mm]] ning neid kasutati samal aastal edukalt [[1954. aasta maailmameistrivõistlused laskmises|laskmise MM-il]] [[Caracas|Caracasis]].<ref name="Phillips, J. 2005" /> * {{pisilipp|Prantsusmaa}}: [[Sir Charles Ross, 9th Baronet|''sir'' Charles Rossi]] kommentaar selle kohta, et prantslased ei virisenud tema relvade üle annab mõista, et Rossi vintpüsse võidi esimese maailmasõja ajal Prantsusmaale tarnida.<ref name="Phillips, J. 2005" /> * {{pisilipp|Saksa Keisririik}}: esimese maailmasõja ajal saadi sõjasaagiks ning kasutati.<ref>{{cite web|url=https://www.awm.gov.au/collection/C239456|title=Ross Mark III Rifle : German Army (captured)|publisher=[[Australian War Memorial]]|website=awm.gov.au}}</ref> * {{pisilipp|Suurbritannia}}: väljastati [[Ühendkuningriigi merevägi|mereväele]], et Lee-Enfieldid maavägedele üle viia.<ref name="Hogg p175">{{cite book|last1=Hogg|first1=Ian V.|date=2000|title=Military Small Arms of 20th Century|publisher=[[Krause Publications]]|location=Iola (WI)|isbn=978-0-87341-824-9|page=175|edition=7th|last2=Weeks|first2=John S.}}</ref> * {{pisilipp|Tšiili}}: aastal 1920 toimetasid britid lõpus Tšiilile [[Tšiili lahingulaev Almirante Latorre|lahingulaeva Almirante Latorre]] (HMS Canada), mis oli juba varem müüdud, kuid võeti esimese maailmasõja puhkedes UK mereväes kasutusele. Laeva pardal oli 200 Mk III Ross vintpüssi, mis läksid [[Tšiili merevägi|Tšiili mereväele]].<ref name="Phillips, J. 2005" /> * {{riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Uus-Meremaa Dominioon|Uus-Meremaa]]: britid tarnisid [[Kuningliku Mereväe Uus-Meremaa osa|Kuningliku Mereväe Uus-Meremaa osale]] umbes 300 Mk III Rossi, mis läksid aastal 1941 [[Uus-Meremaa kuninglik merevägi|Uus-Meremaa kuninglikule mereväele]], kus need maailmasõjas kasutusse võeti.<ref name="Phillips, J. 2005" /> * {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Valgete liikumine]]: britid tarnisid pärast esimest maailmasõda valgetele relvi (tõenäoliselt ka Mk III Rosse), mis sattusid pärast [[Venemaa kodusõda]] tõenäoliselt nõukogude võimude kätte. Tarniti umbes 1000 vintpüssi, nende kasutamise või töökorra kohta andmed puuduvad. Enamik saadetistest lõigati [[Punaarmee]] poolt vahelt. == Vaata ka == * [[Huot Automatic Rifle]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.firstworldwar.com/atoz/rossrifle.htm Ross rifle at First World War.com] * [https://web.archive.org/web/20060427204902/http://world.guns.ru/rifle/rfl24-e.htm Ross rifle at World.guns.ru] * [http://www.canadiansoldiers.com/weapons/rifles.htm?title=Bayonets Ross Bayonets at www.canadiansoldiers.com] * [https://www.youtube.com/watch?v=2uGYSQ_-FJU Small Arms of WWI Primer 014: Canadian Ross Rifle Mark III] - History of the weapon in service. YouTube * [https://canadaatwarblog.wordpress.com/2015/04/21/cefs-ross-rifle-fiasco-responsible-for-countless-of-casualties-fact-or-myth/ "CEF’s Ross Rifle Fiasco, Responsible For Countless Of Casualties Fact or Myth!"] Canada at War Blog, April 21, 2015. * [https://www.milsurps.com/content.php?r=415-1913-Ross-MkIII-Rifle-Manual Handbook for the Canadian service rifle : Ross, Mark III 1913 Part I and II] * [https://www.milsurps.com/content.php?r=415-1913-Ross-MkIII-Rifle-Manual Ross Rifle Handbook 1907] * [https://www.americanrifleman.org/articles/2013/5/28/the-ross-rifle-in-us-service/ Canfield, Bruce, "The Ross Rifle in U.S. Service" in ''American Rifleman, 28 May 2013''] {{Eesti relvastus}} [[Kategooria:Vintpüssid]] tj6e1gukixfs06c4nn2mz6oblljgo3a Ravikindlustuseta inimesed Eestis 0 609813 6184528 6180990 2022-08-28T03:43:10Z Nebula12 152858 uuendasin infot ravikindlustuse hinna kohta wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} {{Vikinda|kuu=juuni|aasta=2021}} Ravikindlustuseta inimeste täpne arv Eestis ei ole teada. Rahvaarvu ja ravikindlustatud inimeste arvu järgi tuletades oli Sotsiaalministeeriumi andmetel 2021. aasta alguses ravikindlustuseta 64 467 inimest ehk 4,8% elanikkonnast. Varem on andmed ravikindlustuseta inimeste hulga kohta oluliselt lahknenud, näiteks 2008. aastal oli Eestis Sotsiaalministeeriumi andmetel ravikindlustuseta inimesi 56 811, Õiguskantsleri Kantselei korraldatud uuringu (ilmunud 2009) kohaselt 89 313. https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/IMCE/uuring_ravikindlustusega_h6lmamata_isikute_olukord_eestis.pdf Ravikindlustuseta jäämine on Eestis puudutanud sadu tuhandeid inimesi - aastatel 2007 - 2017 oli vähemalt ühel kuul kindlustuseta hinnanguliselt 380 000 inimest, st ligi pooled tööealistest. https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/09/Ravikindlustus_infograafika.pdf 2005. aastal ütles õiguskantsler Allar Jõks, et ravikindlustuseta inimeste õigused ei ole tagatud. https://www.postimees.ee/1469141/joks-ravikindlustuseta-isikute-oigused-pole-tagatud, https://www.oiguskantsler.ee/et/oiguskantsler/suhted-avalikkusega/artiklid-ja-intervjuud/kellel-on-oigus-tervise-kaitsele Põhiseaduse järgi on igaühel õigus elule ja tervise kaitsele. https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002 Riikliku ravikindlustuse ostmine on võimalik teatud tingimustel, selle hind on aasta-aastalt tõusnud. 2022. aasta augusti seisuga oli aastane kindlustusmakse 2414,40 eurot. https://www.haigekassa.ee/inimesele/ravikindlustus/vabatahtlik-kindlustus Ravikindlustuseta inimeste olukorda Eestis on omajagu uuritud ja selle üle arutatud, kaalutud on üldise ravikindlustuse kehtestamist, mis tagaks ravile ligipääsu kogu elanikkonnale. https://epl.delfi.ee/artikkel/51024685/ravikindlustuseta-aitab-kiirabi-ning-eriosakond, https://tervis.postimees.ee/4252609/arutelu-koht-kas-riigil-oleks-odavam-tagada-tasuta-arstiabi-koigile, https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16939/11823, https://somblogi.wordpress.com/2016/10/20/kas-arst-peab-ikka-olema-ravikindlustuse-varavavalvur/#more-447, http://www.praxis.ee/tood/ravikindlustuskaitse-uuring/, https://ekspress.delfi.ee/artikkel/81568303/kaja-kallase-ettepanek-haigekassa-asemel-tervisekindlustus-kogu-rahvale, https://pealinn.ee/2019/06/10/sotsiaalminister-tanel-kiik-on-riigi-vaarikuse-kusimus-et-mitte-ukski-eesti-inimene-poleks-ilma-ravikindlustuseta/ 2019. aastal loodi Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel töörühm, mille eesmärgiks on ravikindlustuse laiendamine elanikkonnas. 2020. aastal korraldati ravikindlustuseta inimestele koroonaravi. https://www.err.ee/1067760/haigekassa-tasub-ravikindlustamata-inimeste-koroonaviirusega-seotud-kulud 2021. aastast kutsutakse ravikindlustuseta inimesi vähi sõeluuringutele. https://www.err.ee/1212055/riik-hakkab-rahastama-ravikindlustamata-inimeste-soeluuringuid Riigikogu võttis vastu Sotsiaalministeeriumis välja töötatud rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020–2030, kus üheks prioriteediks on seatud kindlustuskaitse laiendamine elanikkonnas. https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 5fyn9hv6yf7nrltpo7udsckdh4ou9gd Jean-Baptiste Santerre 0 610412 6184236 6009897 2022-08-27T16:02:31Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Jean-Baptiste Santerre | pilt = Autoportrait Santerre.jpg | Sünniaeg = {{Sünniaeg|1615|03|23}} | Sünnikoht = Magny-en-Vexin, [[Prantsusmaa]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1717|11|21|1615|03|23}} | Surmakoht = [[Pariis]] | Tegevusala = [[maalikunst]] | Kunsti õppinud = [[Bon Boullogne]] käe all | Kunstivool = [[barokk]] ja [[rokokoo]] | Tuntud teoseid = }} '''Jean-Baptiste Santerre''' ([[23. märts]] [[1651]] – [[21. november]] [[1717]]) oli [[Prantsuse]] [[Maalikunst|maalikunstnik]] [[barokk|barok]]i ja [[Rokokoo|varajase rokokoo]] ajastul.<ref>{{Cite web|last=Milam|first=Jennifer|url=http://www.h-france.net/vol14reviews/vol14no120milam.pdf|title=H-France Review Vol. 14 (July 2014), No. 120|publisher=|website=|date=juuli 2014|access-date=}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Barker|first=Emma|url=https://muse.jhu.edu/article/504503/summary|title=''Fragonard and the Fantasy Figure: Painting the Imagination'' by Melissa Percival|journal=French Studies: A Quarterly Review|volume=67|issue=2|page=253|date=aprill 2013|via=Project MUSE}}</ref> == Elukäik == Santerre sündis Pontoise'i lähedal Magny-en-Vexinis. Bon Boullogne'i õpilasena alustas ta oma maalikarjääri portreemaalijana. Üks tema tähelepanuväärseid teoseid on portree [[Marie-Adélaïde (Savoia printsess)|Savoia printsessist Marie Adélaïde'ist]] (nüüd asub see [[Versailles|Versailles']] muuseumis). Tema kõige kuulsam teos<ref>{{EB1911|noprescript=1|wstitle=Santerre, Jean Baptiste}}</ref> on "Suzanne au bain" ([[Louvre]]), diplomitöö, mille ta tegi 1704. aastal, kui ta võeti vastu Académie'sse (ehkki praegu Louvre'is olev versioon näib olevat Santerre'i originaali koopia). Ta suri [[Pariis]]is 1717. aastal. == Galerii == <gallery> Fail:Portrait of Philippe d'Orléans, Duke of Orléans in armour by Jean-Baptiste Santerre.png|"Philippe II, Orléansi hertsog", u 1710–1717 Fail:Philippe, duc d'Orléans, régent de France (1674-1723).jpg|"Orléansi hertsog Philippe II ja Madame de Parabère kui Minerva", u 1715–1716, [[Versailles' loss]] Fail:Santerre - Marie Adélaïde of Savoy, Versailles.jpg|"Marie Adélaïde Savoyst", 1709, [[Versailles' loss]] Fail:Philippe d'Orléans, Duke of Orléans, Regent of France and his mistress, Madame de Parabère, as Adam and Eve in the Garden of Eden (1717, Jean Baptiste Santerre).jpg|"Adam ja Eeva", Orléansi hertsogi ja tema armukese Madame de Parabère'i topeltportree, u 1716–1717 Fail:Nicolas Boileau.PNG|[[Nicolas Boileau-Despréaux|"Nicolas Boileau"]], 1690. aastad, Musée des Beaux-Arts de Lyon Fail:Racine portrait4.jpg|"Jean Racine", asukoht teadmata Fail:Jean-Baptiste Santerre - Two Actresses - WGA20816.jpg|"Kaks näitlejannat", 1699, [[Ermitaaž]], [[Peterburi]] Fail:Jean-Baptiste Santerre - Young Woman Sleeping - Google Art Project.jpg|"Noor naine magamas", u 1710, Museu Nacional d'Art de Catalunya, [[Barcelona]] Fail:Jean Baptiste Santerre - Portrait of a Sculptor - 1954.303 - Art Institute of Chicago.jpg|"Skulptori portree", 1700, Chicago kunstiinstituut Fail:Jeune Fille lisant une lettre à la bougie Jean-Baptiste Santerre.jpg|"Noor neiu lugemas kirja", u 1700, [[Puškini muuseum]], [[Moskva]] Fail:Jean-Baptiste Santerre 001.jpg|"Köögitüdruk", Musée d'Arts de Nantes Fail:Jean-Baptiste Santerre - Susanna at the Bath - WGA20815.jpg|"Suzanne au bain", u 1704, [[Louvre]], [[Pariis]] Fail:Chateau de Versailles Chapelle royale 2011 31.jpg|"Püha Teresa ekstaas", 1710, [[Versailles' loss]] </gallery> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Santerre, Jean-Baptiste}} [[Kategooria:Prantsusmaa maalikunstnikud]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] [[Kategooria:Surnud 1717]] [[Kategooria:Sündinud 1651]] d02ek0wp8cjelbajdczslkhz3h3slr2 228th Street 0 610566 6184444 5913124 2022-08-27T20:03:13Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{koord}} [[Fail:St Stephens U Meth MH jeh.JPG|pisi|228px|Püha Stefani Ühendatud Metodisti Kirik ]] '''228<sup>th</sup> Street''' on Ameerika Ühendriikides [[New York|New Yorgi]] linna [[Manhattan]]i linnaosa põhjapoolseim nummerdatud [[tee]]. See asub [[Marble Hill]]i naabruskonnas. ==Vaata ka== {{commonskat|228th Street (Manhattan)}} *[[Komisjonäride 1811. aasta planeering]] *[[Upper Manhattan]] {{Manhattani nummerdatud teed}} [[Kategooria:Upper Manhattani tänavad]] 5cepag787r6jb2qldcv2x8z6yqm4rv2 Vikipeedia:Suvepäevad 2022 4 612585 6184281 6183156 2022-08-27T16:32:06Z Sillerkiil 58396 wikitext text/x-wiki [[File:Drone video of Vaibla village and lake Võrtsjärv in Viljandi parish, Estonia (August 2022).webm|thumb|Droonivideo Vaiblast ja Võrtsjärvest suvepäevadel]] [[Fail:Veldemani puhkemaja.jpg|pisi|Suvepäevad toimuvad Veldemani puhkemaja territooriumil]] [[Fail:Veldemani puhkemaja rand.jpg|pisi|Veldemani puhkemaja rand]] [[File:Veldemani puhkemaja vaade Võrtsjärvele.jpg|pisi|Veldemani puhkemaja vaade Võrtsjärvele]] '''Vikipeedia suvepäevad 2022''' toimuvad 26.–28. augustil [[Võrtsjärv]]e põhjakaldal [[Vaibla|Vaibla külas]] ja neid tähistatakse koos [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] 20. aastapäevaga. Registreeruda sai kuni 24.08. == Orienteeruv ajakava == ;Reede (26.08) * 14 kogunemine Viljandis ja ühine lõuna Tegelaste Toas (Pikk 2b, Viljandi) * 15…16 [[Viljandi Muuseum|Viljandi muuseumi]] külastamine (Laidoneri plats 10) * 16…17 vabakava/jalutuskäik Viljandis * 17…18 saabumine Veldemani puhkemajja * 19 grill ja lõke ;Laupäev (27.08) * 5…7 varahommikune pildiretk soovijatele (päikesetõus ca 6.01) * 9…10 hommikusöök * 10…12 Strateegia tutvustus ja arutelu * 12…14 Wikimedia Eesti üldkoosolek * 14…15 lõuna * 15…16 ühistegevus Vikipeedias * 16…19 aktiivne puhkus (nt on võimalik laenutada paate, ringi sõita, ujuda jne) * 19… õhtusöök, piduõhtu, saun ;Pühapäev (28.08) * 9…10 hommikusöök * 10…11 ideering koos Wikimedia Finlandiga * 11…14 tutvumine ümbruskonnaga (Meleski klaasivabrik, Rõika peeglivabrik jne, Puhja, Võrtsu kallas) * 15 lõuna Puhjas ''* Kõik ajad on ligikaudsed. Päevakava muutub lähtuvalt kohale tulnud inimeste huvidest.'' ==Osavõtt== Osalustasu on 10€ päev, kolm päeva kokku 30€ (2 ööbimist, 2x hommikusöök, 3x lõunasöök, 2x õhtusöök, muuseumipilet, transpordikulude kompenseerimine). Alla 7-aastased lapsed on oodatud osalema tasuta! Võimalusel palun tasuda osalustasu sularahas kohapeal. == Transport== Üritame võimalusel komplekteerida autod võimalikult täis (saab registreerimisel märkida). Kui siiski peaks tulema autodest puudus, siis sihtkohta saab näiteks bussiliiniga Viljandi-Tartu (Tartu-Viljandi) väljudes [[Leie]] peatuses. Peatusest on sihtkohta ca 2,8 km, on võimalik ka autoga vastu tulla. == Välislingid == * [https://veldemani.ee/ Veldemani puhkemaja] {{Suvepäevad}} [[Kategooria:Vikipeedia suvepäevad]] exhhdh7d82b95ku137yafjbjcfdfmgl 6184332 6184281 2022-08-27T16:56:41Z LucSaffre 1126 Isasin foto. wikitext text/x-wiki [[File:Augustihommik Vaibla külas Võrtsjärvel 2022.jpg|thumb|August morning 2022 in Vaibla (Estonia)]] [[File:Drone video of Vaibla village and lake Võrtsjärv in Viljandi parish, Estonia (August 2022).webm|thumb|Droonivideo Vaiblast ja Võrtsjärvest suvepäevadel]] [[Fail:Veldemani puhkemaja.jpg|pisi|Suvepäevad toimuvad Veldemani puhkemaja territooriumil]] [[Fail:Veldemani puhkemaja rand.jpg|pisi|Veldemani puhkemaja rand]] [[File:Veldemani puhkemaja vaade Võrtsjärvele.jpg|pisi|Veldemani puhkemaja vaade Võrtsjärvele]] '''Vikipeedia suvepäevad 2022''' toimuvad 26.–28. augustil [[Võrtsjärv]]e põhjakaldal [[Vaibla|Vaibla külas]] ja neid tähistatakse koos [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] 20. aastapäevaga. Registreeruda sai kuni 24.08. == Orienteeruv ajakava == ;Reede (26.08) * 14 kogunemine Viljandis ja ühine lõuna Tegelaste Toas (Pikk 2b, Viljandi) * 15…16 [[Viljandi Muuseum|Viljandi muuseumi]] külastamine (Laidoneri plats 10) * 16…17 vabakava/jalutuskäik Viljandis * 17…18 saabumine Veldemani puhkemajja * 19 grill ja lõke ;Laupäev (27.08) * 5…7 varahommikune pildiretk soovijatele (päikesetõus ca 6.01) * 9…10 hommikusöök * 10…12 Strateegia tutvustus ja arutelu * 12…14 Wikimedia Eesti üldkoosolek * 14…15 lõuna * 15…16 ühistegevus Vikipeedias * 16…19 aktiivne puhkus (nt on võimalik laenutada paate, ringi sõita, ujuda jne) * 19… õhtusöök, piduõhtu, saun ;Pühapäev (28.08) * 9…10 hommikusöök * 10…11 ideering koos Wikimedia Finlandiga * 11…14 tutvumine ümbruskonnaga (Meleski klaasivabrik, Rõika peeglivabrik jne, Puhja, Võrtsu kallas) * 15 lõuna Puhjas ''* Kõik ajad on ligikaudsed. Päevakava muutub lähtuvalt kohale tulnud inimeste huvidest.'' ==Osavõtt== Osalustasu on 10€ päev, kolm päeva kokku 30€ (2 ööbimist, 2x hommikusöök, 3x lõunasöök, 2x õhtusöök, muuseumipilet, transpordikulude kompenseerimine). Alla 7-aastased lapsed on oodatud osalema tasuta! Võimalusel palun tasuda osalustasu sularahas kohapeal. == Transport== Üritame võimalusel komplekteerida autod võimalikult täis (saab registreerimisel märkida). Kui siiski peaks tulema autodest puudus, siis sihtkohta saab näiteks bussiliiniga Viljandi-Tartu (Tartu-Viljandi) väljudes [[Leie]] peatuses. Peatusest on sihtkohta ca 2,8 km, on võimalik ka autoga vastu tulla. == Välislingid == * [https://veldemani.ee/ Veldemani puhkemaja] {{Suvepäevad}} [[Kategooria:Vikipeedia suvepäevad]] rc5xsob83od4srkm1mhdkgvem8pupfb Jeju ülestõus 0 616566 6184458 5975124 2022-08-27T20:24:06Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Jeju ülestõus | osa = [[Korea lõhenemine|Korea lõhenemisest]] | pilt = Jeju-teukbyeoljachi-do in South Korea.svg | pildiallkiri = | aeg = 3. aprill 1948 – mai 1949 <br/> (11 kuud) | koht = [[Jeju saar]], [[Esimene Korea Vabariik|Lõuna-Korea]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Ülestõus suruti maha | seis = | osaline1 = {{flagicon image|Flag of the United States (1912-1959).svg}} [[Ameerika Ühendriikide Armee Sõjaväevalitsus Koreas]] <br/> (–august 1948) <br/> {{flagicon image|Flag of South Korea (1948–1949).svg}} [[Esimene Korea Vabariik]] (august 1948–) <br/> {{flagicon image|Northwest Youth League banner.png}} [[Kirde Noorteliiga]] | osaline2 = {{flagicon image|Flag of the Workers' Party of South Korea.svg}} [[Lõuna-Korea Töölispartei]] <br/> Kohalikud toetajad | osaline3 = | väejuht1 = {{flagicon image|Flag of the United States (1912-1959).svg}} [[William F. Dean]] <br/> {{flagicon image|Flag of South Korea (1948–1949).svg}} [[Syngman Rhee]] <br/> {{flagicon image|Flag of South Korea (1948–1949).svg}} [[Kim Ik-ryeol]] | väejuht2 = {{flagicon image|Flag of the Workers' Party of South Korea.svg}} [[Kim Dal-sam]] <br/>{{flagicon image|Flag of the Workers' Party of South Korea.svg}} [[Pak Hon-yong]] | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = ''Vähemalt paar tuhat hukkunut'' | kaotused2 = ''Teadmata'' | kaotused3 = | märkused = 14 373 hukkunud tsiviilisikut (86% valitsusvägede ja 14% mässuliste käe läbi) <br/> 30 000 hukkunut kokku (tolleaegne Jeju kuberner rääkis 60 000 hukkunust, [[Spencer C. Tucker]] hindab hukkunute arvu kuni 100 000 peale)<ref name="Blowback">{{cite book| first = Chalmers| last = Johnson| author-link = Chalmers Johnson| title = Blowback: The Costs and Consequences of American Empire| date = 23. jaanuar 2001| edition = 2000, rev. 2004| pages = [https://archive.org/details/blowback00chal/page/99 99–101]| publisher = Owl Book| isbn = 0-8050-6239-4| url = https://archive.org/details/blowback00chal/page/99}} According to Chalmers Johnson, death toll is 14,000–30,000</ref><ref name="The Korean War A History">{{cite book | first = Bruce | last = Cumings| author-link = Bruce Cumings| title = The Korean War A History|edition= 2010|pages= 124–125 | publisher = Modern Library}} According to the governor of Jeju at the time, the death toll was reported to be at 60,000</ref> }} '''Jeju ülestõus''' ([[Lõuna-Korea]]s '''Jeju 3. aprilli vahejuhtum''', [[korea keel]]es ''제주 4·3 사건'') oli [[Jeju saar]]el aprillist 1948 maini 1949 toimunud [[mäss]].<ref>{{cite news |title=Moon vows continued push for honor of Jeju April 3 incident victims |url=http://www.koreaherald.com/view.php?ud=20210403000060 |access-date=5. aprill 2021 |work=Yonhap |via=The Korea Herald |date=3. aprill 2021 |language=en}}</ref> [[Korea lõhenemine|Korea lõhenemisele]] vastu olnud jejulased olid [[üldsteik|üldstreigil]] olnud 1947. aastast. Vastu oldi sellele, et [[UNTCOK|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Ajutine Korea Asjade Komisjon]] (UNTCOK) tahtis korraldada valimisi vaid [[Ameerika Ühendriikide Armee Sõjaväevalitsus Koreas|Ameerika Ühendriikide armee kontrolli all olnud aladel]]. [[Lõuna-Korea Töölispartei]] ja selle toetajad alustasid täiemahulist ülestõusu aprillis 1948, hakates politseinikele rünnakuid korraldama. [[Kirde Noorteliiga]] mobiliseerus mässulisi maha suruma.<ref name=":0">{{Cite book|title = The Korean War 1945–1953|last = Deane|first = Hugh|publisher = China Books and Periodicals Inc.|year = 1999|isbn = 0-8351-2644-7|location = San Francisco|pages = 54–58}}</ref> [[Lõuna-Korea president|President]] [[Syngman Rhee]] [[Esimene Korea Vabariik|valitsus]] eskaleeris augustist mässu veelgi. Novembris kuulutati välja [[kaitseseisukord]] ning märtsis 1949 kuulutati Jeju [[maa-asula]]tes välja mässuliste "hävituskampaania", mis kestis kaks kuud. Kui juunis 1950 algas [[Korea sõda]], tappis valitsus veel tagantjärele mitmeid Jeju mässu veterane ja kahtlustatavaid dissidente, kogu sündmustikust vaikiti riigis tsensuuri abil mitmeid aastakümneid. Jeju ülestõus on märkimisväärne selle vägivaldsuse poolest; hukkus 14 000 – 30 000 inimest (10% Jeju rahvastikust) ning 40 000 põgenes [[Jaapan]]isse.<ref name="newsweek3">{{cite web |date = 19. juuni 2000|url = http://www.newsweek.com/id/85131|title = Ghosts Of Cheju|publisher = [[newsweek]]|access-date = 30. märts 2009|last = Hideko takayama in tokyo}}</ref><ref name="Hugh Deane 1999 54-58">{{cite book|last=Deane|first=Hugh|title=The Korean War, 1945–1953|url=https://books.google.com/books?id=32Vy2Fj4KFUC|year=1999|publisher=China Books&Periodicals, Inc|pages=54–58|isbn=9780141912240}}</ref><ref name=":1">{{Cite journal|title = Cheju-do Rebellion|last = Merrill|first = John|date = 1980|journal = The Journal of Korean Studies|volume = 2|doi = 10.1353/jks.1980.0004|pages = 139–197|s2cid = 143130387}}</ref> Koledusi ja [[sõjakuritegu]]sid saatsid korda mõlemad vaenupooled, ajaloolaste hinnangul olid eriti jõhkrad valitsusvägede meetodid ning selle tulemusel laienes mäss Jejult [[Yeosu-Suncheoni ülestõus]]u näol ka [[Lõuna-Jeolla provints]]i.<ref name=":2">{{Cite book|title = The Massacre at Mt. Halla: Sixty Years of Truth Seeking in South Korea|last = Kim|first = Hun Joon|publisher = Cornell University Press|year = 2014|isbn = 9780801452390|pages = 13–41}}</ref> Mitmed ajaloolased ja akadeemikud, mh sõjaajaloolane [[Allan R. Millett]], peavad Jeju ülestõusu Korea sõja tõeliseks alguseks.<ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=R3nEDAAAQBAJ&q=jeju.+100%2C000.+spencer+c.&pg=PA320|title=The Roots and Consequences of 20th-Century Warfare: Conflicts that Shaped the Modern World: Conflicts That Shaped the Modern World|last=Tucker|first=Spencer C.|date=6. september 2016|publisher=ABC-CLIO|isbn=9781610698023|pages=320|language=en}}</ref> Aastal 2006, pea 60 aastat pärast Jeju sündmusi, vabandas [[Lõuna-Korea valitsus]] ametlikult juhtunu pärast ning lubas maksta reparatsioone.<ref name="Oh">{{Cite journal |first = John Kie-Chiang|last = O|title = Korean Politics: The Quest for Democratization and Economic Development|publisher = Cornell University Press|year = 1999}}</ref> Aastal 2019 vabandasid esmakordselt ka [[Riigikaitseministeerium (Lõuna-Korea)|kaitseministeerium]] ja [[Riiklik Politseiamet (Lõuna-Korea)|politseiamet]].<ref>{{cite news|url=https://www.japantimes.co.jp/news/2019/04/03/asia-pacific/south-korean-police-apologize-army-expresses-regret-1948-jeju-massacres/#.XOLHHvkzbIU|title=South Korean police apologize and army expresses regret for 1948 Jeju massacres|work=[[The Japan Times]]|last=AFP|author-link=Agence France-Presse|date=3. aprill 2019|access-date=20. mai 2019}}</ref> ==Vaata ka== * [[Bodo Liiga veresaun]] * [[Tumeturism]] * [[Lõuna-Korea ajalugu]] * [[Jeju 4.3 Komitee]] * [[Korea sõda]] * [[Lõuna-Korea veresaunade loend]] * [[Kirde Noorteliiga]] * [[Yeosu-Suncheoni ülestõus]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Kim, Seong-nae. "‘The Work of Memory: Ritual Laments of the Dead and Korea’s Cheju Massacre.’’." ''A Companion to the Anthropology of Religion'' (2013): 223–238. [[Kategooria:Lõuna-Korea ajalugu]] gn95v1ni0zlujd7apvoycqgjmkx7j9x Mall:Koroonapandeemia riigiti/andmed 10 616734 6184203 6183720 2022-08-27T14:00:23Z TolBot 157432 [[m:User:TolBot/Task 5|Ülesanne 5]]: värskendada COVID-19 pandeemia andmeid json application/json { "AD": { "cases": 46027, "deaths": 154, "deaths_per_million": 1948.528, "fully_vaccinated": 53474, "name": "Andorra", "percent_fully_vaccinated": 67.66, "percent_vaccinated": 73.25, "population": 79034, "total_vaccinated": 57892, "vaccine_doses": 154077 }, "AE": { "cases": 1012786, "deaths": 2341, "deaths_per_million": 249.969, "fully_vaccinated": 9792266, "name": "Araabia Ühendemiraadid", "percent_fully_vaccinated": 98.01, "percent_vaccinated": 100, "population": 9365144, "total_vaccinated": 9991089, "vaccine_doses": 24922054 }, "AF": { "cases": 191967, "deaths": 7771, "deaths_per_million": 193.793, "fully_vaccinated": 9771963, "name": "Afganistan", "percent_fully_vaccinated": 24.37, "percent_vaccinated": 26.47, "population": 40099462, "total_vaccinated": 10615478, "vaccine_doses": 11391703 }, "AG": { "cases": 8949, "deaths": 145, "deaths_per_million": 1555.46, "fully_vaccinated": 62031, "name": "Antigua ja Barbuda", "percent_fully_vaccinated": 62.83, "percent_vaccinated": 68.75, "population": 93220, "total_vaccinated": 64091, "vaccine_doses": 128267 }, "AI": { "cases": 3805, "deaths": 10, "deaths_per_million": 634.8, "fully_vaccinated": 10314, "name": "Anguilla", "percent_fully_vaccinated": 65.47, "percent_vaccinated": 68.85, "population": 15753, "total_vaccinated": 10846, "vaccine_doses": 24102 }, "AL": { "cases": 327961, "deaths": 3580, "deaths_per_million": 1254.068, "fully_vaccinated": 1258792, "name": "Albaania", "percent_fully_vaccinated": 44.1, "percent_vaccinated": 46.73, "population": 2854710, "total_vaccinated": 1334091, "vaccine_doses": 2956198 }, "AM": { "cases": 432274, "deaths": 8648, "deaths_per_million": 3098.56, "fully_vaccinated": 980101, "name": "Armeenia", "percent_fully_vaccinated": 33.02, "percent_vaccinated": 38.01, "population": 2790974, "total_vaccinated": 1128072, "vaccine_doses": 2141957 }, "AO": { "cases": 102636, "deaths": 1917, "deaths_per_million": 55.559, "fully_vaccinated": 8117091, "name": "Angola", "percent_fully_vaccinated": 23.53, "percent_vaccinated": 45.05, "population": 34503774, "total_vaccinated": 15542986, "vaccine_doses": 22120543 }, "AQ": { "name": "Antarktis" }, "AR": { "cases": 9658391, "deaths": 129646, "deaths_per_million": 2863.41, "fully_vaccinated": 37734455, "name": "Argentina", "percent_fully_vaccinated": 83.34, "percent_vaccinated": 91.1, "population": 45276780, "total_vaccinated": 41249285, "vaccine_doses": 108793079 }, "AS": { "name": "Ameerika Samoa" }, "AT": { "cases": 4934634, "deaths": 20613, "deaths_per_million": 2310.335, "fully_vaccinated": 6625237, "name": "Austria", "percent_fully_vaccinated": 74.26, "percent_vaccinated": 77.14, "population": 8922082, "total_vaccinated": 6882815, "vaccine_doses": 19030820 }, "AU": { "cases": 9987913, "deaths": 13734, "deaths_per_million": 529.839, "fully_vaccinated": 21757996, "name": "Austraalia", "percent_fully_vaccinated": 83.94, "percent_vaccinated": 86.5, "population": 25921089, "total_vaccinated": 22420890, "vaccine_doses": 58373794 }, "AW": { "cases": 42750, "deaths": 227, "deaths_per_million": 2130.735, "fully_vaccinated": 83414, "name": "Aruba", "percent_fully_vaccinated": 78.3, "percent_vaccinated": 84.16, "population": 106536, "total_vaccinated": 89662, "vaccine_doses": 173076 }, "AX": { "name": "Ahvenamaa maakond" }, "AZ": { "cases": 811131, "deaths": 9796, "deaths_per_million": 949.87, "fully_vaccinated": 4861904, "name": "Aserbaidžaan", "percent_fully_vaccinated": 47.14, "percent_vaccinated": 52.09, "population": 10312992, "total_vaccinated": 5372522, "vaccine_doses": 13853207 }, "BA": { "cases": 395086, "deaths": 16026, "deaths_per_million": 4899.505, "fully_vaccinated": 846080, "name": "Bosnia ja Hertsegoviina", "percent_fully_vaccinated": 25.93, "percent_vaccinated": 28.91, "population": 3270943, "total_vaccinated": 943394, "vaccine_doses": 1924950 }, "BB": { "cases": 100526, "deaths": 537, "deaths_per_million": 1909.673, "fully_vaccinated": 154354, "name": "Barbados", "percent_fully_vaccinated": 54.89, "percent_vaccinated": 58.02, "population": 281200, "total_vaccinated": 163165, "vaccine_doses": 317519 }, "BD": { "cases": 2010944, "deaths": 29321, "deaths_per_million": 173.132, "fully_vaccinated": 120985170, "name": "Bangladesh", "percent_fully_vaccinated": 71.44, "percent_vaccinated": 76.89, "population": 169356251, "total_vaccinated": 130216849, "vaccine_doses": 293246060 }, "BE": { "cases": 4477770, "deaths": 32496, "deaths_per_million": 2798.624, "fully_vaccinated": 9157008, "name": "Belgia", "percent_fully_vaccinated": 78.86, "percent_vaccinated": 79.7, "population": 11611420, "total_vaccinated": 9253879, "vaccine_doses": 25769971 }, "BF": { "cases": 21128, "deaths": 387, "deaths_per_million": 17.511, "fully_vaccinated": 1689014, "name": "Burkina Faso", "percent_fully_vaccinated": 7.64, "percent_vaccinated": 11.69, "population": 22100683, "total_vaccinated": 2583683, "vaccine_doses": 3474679 }, "BG": { "cases": 1239382, "deaths": 37584, "deaths_per_million": 5458.135, "fully_vaccinated": 2068760, "name": "Bulgaaria", "percent_fully_vaccinated": 30.04, "percent_vaccinated": 30.49, "population": 6885868, "total_vaccinated": 2099594, "vaccine_doses": 4519761 }, "BH": { "cases": 670717, "deaths": 1513, "deaths_per_million": 1033.989, "fully_vaccinated": 1225182, "name": "Bahrein", "percent_fully_vaccinated": 83.73, "percent_vaccinated": 84.75, "population": 1463265, "total_vaccinated": 1240085, "vaccine_doses": 3466610 }, "BI": { "cases": 49063, "deaths": 38, "deaths_per_million": 3.028, "fully_vaccinated": 17539, "name": "Burundi", "percent_fully_vaccinated": 0.14, "percent_vaccinated": 0.14, "population": 12551213, "total_vaccinated": 18127, "vaccine_doses": 39833 }, "BJ": { "cases": 27316, "deaths": 163, "deaths_per_million": 12.541, "fully_vaccinated": 2684742, "name": "Benin", "percent_fully_vaccinated": 20.66, "percent_vaccinated": 24.63, "population": 12996895, "total_vaccinated": 3201065, "vaccine_doses": 3685113 }, "BL": { "name": "Saint-Barthélemy" }, "BM": { "cases": 17785, "deaths": 148, "deaths_per_million": 2305.835, "fully_vaccinated": 47657, "name": "Bermuda", "percent_fully_vaccinated": 74.25, "percent_vaccinated": 75.65, "population": 64185, "total_vaccinated": 48554, "vaccine_doses": 132042 }, "BN": { "cases": 220245, "deaths": 225, "deaths_per_million": 505.195, "fully_vaccinated": 443811, "name": "Brunei", "percent_fully_vaccinated": 99.65, "percent_vaccinated": 100.82, "population": 445373, "total_vaccinated": 449031, "vaccine_doses": 1259753 }, "BO": { "cases": 1098027, "deaths": 22186, "deaths_per_million": 1836.67, "fully_vaccinated": 6080564, "name": "Boliivia", "percent_fully_vaccinated": 50.34, "percent_vaccinated": 60.43, "population": 12079472, "total_vaccinated": 7299112, "vaccine_doses": 14332894 }, "BQ": { "cases": 11173, "deaths": 38, "deaths_per_million": 1422.901, "fully_vaccinated": 16736, "name": "Caribbean Netherlands", "percent_fully_vaccinated": 63.29, "percent_vaccinated": 72.26, "population": 26706, "total_vaccinated": 19109, "vaccine_doses": 35845 }, "BR": { "cases": 34368909, "deaths": 683397, "deaths_per_million": 3188.583, "fully_vaccinated": 171439071, "name": "Brasiilia", "percent_fully_vaccinated": 79.99, "percent_vaccinated": 86.97, "population": 214326223, "total_vaccinated": 186397361, "vaccine_doses": 468802225 }, "BS": { "cases": 37044, "deaths": 823, "deaths_per_million": 2017.622, "fully_vaccinated": 163222, "name": "Bahama", "percent_fully_vaccinated": 40.01, "percent_vaccinated": 42.18, "population": 407906, "total_vaccinated": 172041, "vaccine_doses": 357101 }, "BT": { "cases": 60898, "deaths": 21, "deaths_per_million": 27.01, "fully_vaccinated": 674055, "name": "Bhutan", "percent_fully_vaccinated": 86.7, "percent_vaccinated": 89.39, "population": 777486, "total_vaccinated": 695033, "vaccine_doses": 1922660 }, "BW": { "cases": 325864, "deaths": 2778, "deaths_per_million": 1073.24, "fully_vaccinated": 1512567, "name": "Botswana", "percent_fully_vaccinated": 58.44, "percent_vaccinated": 65.54, "population": 2588423, "total_vaccinated": 1696430, "vaccine_doses": 2871301 }, "BY": { "cases": 994037, "deaths": 7118, "deaths_per_million": 743.148, "fully_vaccinated": 6506015, "name": "Valgevene", "percent_fully_vaccinated": 67.93, "percent_vaccinated": 68.69, "population": 9578168, "total_vaccinated": 6579060, "vaccine_doses": 14916985 }, "BZ": { "cases": 68187, "deaths": 680, "deaths_per_million": 1699.868, "fully_vaccinated": 219336, "name": "Belize", "percent_fully_vaccinated": 54.83, "percent_vaccinated": 62.52, "population": 400031, "total_vaccinated": 250117, "vaccine_doses": 498175 }, "CA": { "cases": 4187139, "deaths": 44049, "deaths_per_million": 1154.475, "fully_vaccinated": 31541473, "name": "Kanada", "percent_fully_vaccinated": 82.67, "percent_vaccinated": 86.5, "population": 38155012, "total_vaccinated": 33003326, "vaccine_doses": 88472573 }, "CC": { "name": "Kookossaared" }, "CD": { "cases": 92634, "deaths": 1400, "deaths_per_million": 14.599, "fully_vaccinated": 2585690, "name": "Kongo Demokraatlik Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 2.7, "percent_vaccinated": 4.1, "population": 95894118, "total_vaccinated": 3931185, "vaccine_doses": 4272120 }, "CF": { "cases": 14862, "deaths": 113, "deaths_per_million": 20.707, "fully_vaccinated": 1246196, "name": "Kesk-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 22.84, "percent_vaccinated": 23.87, "population": 5457154, "total_vaccinated": 1302580, "vaccine_doses": 1395131 }, "CG": { "cases": 24837, "deaths": 386, "deaths_per_million": 66.143, "fully_vaccinated": 654119, "name": "Kongo Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 11.21, "percent_vaccinated": 11.92, "population": 5835806, "total_vaccinated": 695760, "vaccine_doses": 833210 }, "CH": { "cases": 4029657, "deaths": 13966, "deaths_per_million": 1606.875, "fully_vaccinated": 6008703, "name": "Šveits", "percent_fully_vaccinated": 69.13, "percent_vaccinated": 70.11, "population": 8691406, "total_vaccinated": 6093347, "vaccine_doses": 15956438 }, "CI": { "cases": 86577, "deaths": 817, "deaths_per_million": 29.733, "fully_vaccinated": 8670123, "name": "Elevandiluurannik", "percent_fully_vaccinated": 31.55, "percent_vaccinated": 39.02, "population": 27478249, "total_vaccinated": 10721755, "vaccine_doses": 18035554 }, "CK": { "cases": 6265, "deaths": 1, "deaths_per_million": 58.813, "fully_vaccinated": 14685, "name": "Cooki saared", "percent_fully_vaccinated": 83.57, "percent_vaccinated": 85.55, "population": 17003, "total_vaccinated": 15033, "vaccine_doses": 39780 }, "CL": { "cases": 4479644, "deaths": 60353, "deaths_per_million": 3096.108, "fully_vaccinated": 17655882, "name": "Tšiili", "percent_fully_vaccinated": 90.57, "percent_vaccinated": 92.62, "population": 19493184, "total_vaccinated": 18054503, "vaccine_doses": 61834790 }, "CM": { "cases": 121652, "deaths": 1935, "deaths_per_million": 71.143, "fully_vaccinated": 1226658, "name": "Kamerun", "percent_fully_vaccinated": 4.51, "percent_vaccinated": 5.77, "population": 27198628, "total_vaccinated": 1569870, "vaccine_doses": 1854436 }, "CN": { "cases": 947216, "deaths": 5226, "deaths_per_million": 3.665, "fully_vaccinated": 1268285000, "name": "Hiina", "note": "Ei hõlma [[erihalduspiirkond]]i ([[Hongkong]] ja [[Macau]]) ja [[Taiwan]].", "percent_fully_vaccinated": 88.95, "percent_vaccinated": 91.27, "population": 1425893464, "total_vaccinated": 1301392000, "vaccine_doses": 3431560000 }, "CO": { "cases": 6299595, "deaths": 141519, "deaths_per_million": 2747.058, "fully_vaccinated": 36479814, "name": "Colombia", "percent_fully_vaccinated": 70.81, "percent_vaccinated": 82.76, "population": 51516562, "total_vaccinated": 42633866, "vaccine_doses": 87566541 }, "CR": { "cases": 1079825, "deaths": 8836, "deaths_per_million": 1714.411, "fully_vaccinated": 4191686, "name": "Costa Rica", "percent_fully_vaccinated": 81.33, "percent_vaccinated": 86.61, "population": 5153957, "total_vaccinated": 4463636, "vaccine_doses": 11703991 }, "CU": { "cases": 1110277, "deaths": 8530, "deaths_per_million": 757.793, "fully_vaccinated": 9985421, "name": "Kuuba", "percent_fully_vaccinated": 88.71, "percent_vaccinated": 95.01, "population": 11256372, "total_vaccinated": 10694563, "vaccine_doses": 40908750 }, "CV": { "cases": 62306, "deaths": 410, "deaths_per_million": 697.368, "fully_vaccinated": 308044, "name": "Roheneemesaared", "percent_fully_vaccinated": 52.4, "percent_vaccinated": 60.54, "population": 587925, "total_vaccinated": 355957, "vaccine_doses": 839348 }, "CW": { "cases": 45277, "deaths": 286, "deaths_per_million": 1502.59, "fully_vaccinated": 99783, "name": "Curaçao", "percent_fully_vaccinated": 52.42, "percent_vaccinated": 56.97, "population": 190338, "total_vaccinated": 108437, "vaccine_doses": 255284 }, "CX": { "name": "Jõulusaar" }, "CY": { "cases": 576278, "deaths": 1168, "deaths_per_million": 1303.561, "fully_vaccinated": 645552, "name": "Küpros", "percent_fully_vaccinated": 72.05, "percent_vaccinated": 74.7, "population": 896007, "total_vaccinated": 669347, "vaccine_doses": 1792897 }, "CZ": { "cases": 4035191, "deaths": 40781, "deaths_per_million": 3879.932, "fully_vaccinated": 6886555, "name": "Tšehhi", "percent_fully_vaccinated": 65.52, "percent_vaccinated": 66.33, "population": 10510750, "total_vaccinated": 6972027, "vaccine_doses": 17891099 }, "DE": { "cases": 32041348, "deaths": 147104, "deaths_per_million": 1763.656, "fully_vaccinated": 63429151, "name": "Saksamaa", "percent_fully_vaccinated": 76.05, "percent_vaccinated": 77.64, "population": 83408554, "total_vaccinated": 64760446, "vaccine_doses": 184604363 }, "DJ": { "cases": 15690, "deaths": 189, "deaths_per_million": 170.955, "fully_vaccinated": 201924, "name": "Djibouti", "percent_fully_vaccinated": 18.26, "percent_vaccinated": 20.11, "population": 1105557, "total_vaccinated": 222302, "vaccine_doses": 242916 }, "DK": { "cases": 3269328, "deaths": 6893, "deaths_per_million": 1177.437, "fully_vaccinated": 4784598, "name": "Taani", "percent_fully_vaccinated": 81.73, "percent_vaccinated": 82.34, "population": 5854240, "total_vaccinated": 4820090, "vaccine_doses": 13210001 }, "DM": { "cases": 14852, "deaths": 68, "deaths_per_million": 939.071, "fully_vaccinated": 30566, "name": "Dominica", "percent_fully_vaccinated": 42.21, "percent_vaccinated": 45.4, "population": 72412, "total_vaccinated": 32872, "vaccine_doses": 67431 }, "DO": { "cases": 637573, "deaths": 4384, "deaths_per_million": 394.32, "fully_vaccinated": 6030450, "name": "Dominikaani Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 54.24, "percent_vaccinated": 65.37, "population": 11117874, "total_vaccinated": 7267749, "vaccine_doses": 15952103 }, "DZ": { "cases": 270145, "deaths": 6878, "deaths_per_million": 155.688, "fully_vaccinated": 6851660, "name": "Alžeeria", "percent_fully_vaccinated": 15.36, "percent_vaccinated": 18.4, "population": 44177969, "total_vaccinated": 8210605, "vaccine_doses": 15205854 }, "EC": { "cases": 993858, "deaths": 35830, "deaths_per_million": 2013.177, "fully_vaccinated": 14088206, "name": "Ecuador", "percent_fully_vaccinated": 79.16, "percent_vaccinated": 85.61, "population": 17797737, "total_vaccinated": 15237333, "vaccine_doses": 37260948 }, "EE": { "cases": 596763, "deaths": 2647, "deaths_per_million": 1992.171, "fully_vaccinated": 844938, "name": "Eesti", "percent_fully_vaccinated": 63.59, "percent_vaccinated": 65.15, "population": 1328701, "total_vaccinated": 865646, "vaccine_doses": 2020205 }, "EG": { "cases": 515645, "deaths": 24791, "deaths_per_million": 226.895, "fully_vaccinated": 39127611, "name": "Egiptus", "percent_fully_vaccinated": 35.81, "percent_vaccinated": 47.94, "population": 109262178, "total_vaccinated": 52385711, "vaccine_doses": 97076742 }, "EH": { "name": "Lääne-Sahara", "population": 611872 }, "ER": { "cases": 10151, "deaths": 103, "deaths_per_million": 28.451, "fully_vaccinated": null, "name": "Eritrea", "percent_vaccinated": null, "population": 3620312, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "ES": { "cases": 13332976, "deaths": 112454, "deaths_per_million": 2368.104, "fully_vaccinated": 40627948, "name": "Hispaania", "percent_fully_vaccinated": 85.56, "percent_vaccinated": 86.95, "population": 47486935, "total_vaccinated": 41289087, "vaccine_doses": 95643377 }, "ET": { "cases": 493132, "deaths": 7571, "deaths_per_million": 62.943, "fully_vaccinated": 36707357, "name": "Etioopia", "percent_fully_vaccinated": 30.52, "percent_vaccinated": 37.16, "population": 120283026, "total_vaccinated": 44695420, "vaccine_doses": 52509414 }, "EU": { "cases": 163598176, "deaths": 1135518, "deaths_per_million": 2536.94, "fully_vaccinated": 328025306, "name": "Euroopa Liit", "note": "[[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] on ühtlasi eraldi üles loetletud. Maailma koondnumbrite juures on Euroopa Liidu riikide näitajaid arvestatud siiski ainult üks kord.", "percent_fully_vaccinated": 73.29, "percent_vaccinated": 75.5, "population": 447593544, "total_vaccinated": 337928628, "vaccine_doses": 897630861 }, "FI": { "cases": 1258798, "deaths": 5577, "deaths_per_million": 1007.408, "fully_vaccinated": 4340217, "name": "Soome", "percent_fully_vaccinated": 78.4, "percent_vaccinated": 81.66, "population": 5535992, "total_vaccinated": 4520541, "vaccine_doses": 12591177 }, "FJ": { "cases": 68116, "deaths": 877, "deaths_per_million": 948.508, "fully_vaccinated": 637199, "name": "Fidži", "percent_fully_vaccinated": 68.92, "percent_vaccinated": 76.66, "population": 924610, "total_vaccinated": 708798, "vaccine_doses": 1531333 }, "FK": { "cases": 1886, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1775, "name": "Falklandi saared", "percent_vaccinated": 75.57, "population": 3764, "total_vaccinated": 2632, "vaccine_doses": 4407 }, "FM": { "cases": 7202, "deaths": 22, "deaths_per_million": 194.465, "fully_vaccinated": null, "name": "Mikroneesia Liiduriigid", "percent_vaccinated": null, "population": 113131, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "FO": { "cases": 34658, "deaths": 28, "deaths_per_million": 529.421, "fully_vaccinated": 40895, "name": "Fääri saared", "percent_fully_vaccinated": 83.37, "percent_vaccinated": 85.04, "population": 52888, "total_vaccinated": 41715, "vaccine_doses": 103894 }, "FR": { "cases": 34508894, "deaths": 153926, "deaths_per_million": 2283.023, "fully_vaccinated": 53028997, "name": "Prantsusmaa", "percent_fully_vaccinated": 78.65, "percent_vaccinated": 80.9, "population": 67422000, "total_vaccinated": 54543072, "vaccine_doses": 149253768 }, "GA": { "cases": 48635, "deaths": 306, "deaths_per_million": 130.703, "fully_vaccinated": 257122, "name": "Gabon", "percent_fully_vaccinated": 10.98, "percent_vaccinated": 13.25, "population": 2341179, "total_vaccinated": 310170, "vaccine_doses": 569829 }, "GB": { "cases": 23492875, "deaths": 204699, "deaths_per_million": 3042.447, "fully_vaccinated": 50646995, "name": "Suurbritannia", "percent_fully_vaccinated": 75.28, "percent_vaccinated": 79.92, "population": 67281040, "total_vaccinated": 53769032, "vaccine_doses": 151011469 }, "GD": { "cases": 19268, "deaths": 236, "deaths_per_million": 1893.909, "fully_vaccinated": 38763, "name": "Grenada", "percent_fully_vaccinated": 31.11, "percent_vaccinated": 35.29, "population": 124610, "total_vaccinated": 43969, "vaccine_doses": 89897 }, "GE": { "cases": 1735682, "deaths": 16889, "deaths_per_million": 4494.17, "fully_vaccinated": 1276173, "name": "Gruusia", "percent_fully_vaccinated": 33.96, "percent_vaccinated": 43.79, "population": 3757980, "total_vaccinated": 1645776, "vaccine_doses": 2921949 }, "GF": { "name": "Prantsuse Guajaana" }, "GG": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 51351, "name": "Guernsey", "percent_fully_vaccinated": 81.01, "percent_vaccinated": 85.42, "population": 63065, "total_vaccinated": 54146, "vaccine_doses": 157708 }, "GH": { "cases": 168565, "deaths": 1459, "deaths_per_million": 44.437, "fully_vaccinated": 8105359, "name": "Ghana", "percent_fully_vaccinated": 24.69, "percent_vaccinated": 34.22, "population": 32833031, "total_vaccinated": 11235113, "vaccine_doses": 18396070 }, "GI": { "cases": 20049, "deaths": 107, "deaths_per_million": 3275.176, "fully_vaccinated": 41421, "name": "Gibraltar", "percent_fully_vaccinated": 122.94, "percent_vaccinated": 124.88, "population": 32670, "total_vaccinated": 42074, "vaccine_doses": 119855 }, "GL": { "cases": 11971, "deaths": 21, "deaths_per_million": 373.38, "fully_vaccinated": 38502, "name": "Gröönimaa", "percent_fully_vaccinated": 67.7, "percent_vaccinated": 72.52, "population": 56243, "total_vaccinated": 41243, "vaccine_doses": 79745 }, "GM": { "cases": 12311, "deaths": 371, "deaths_per_million": 140.535, "fully_vaccinated": 357390, "name": "Gambia", "percent_fully_vaccinated": 13.54, "percent_vaccinated": 17.14, "population": 2639916, "total_vaccinated": 452514, "vaccine_doses": 815861 }, "GN": { "cases": 37470, "deaths": 447, "deaths_per_million": 33.033, "fully_vaccinated": 2592423, "name": "Guinea", "percent_fully_vaccinated": 19.16, "percent_vaccinated": 34.04, "population": 13531906, "total_vaccinated": 4606510, "vaccine_doses": 6603336 }, "GP": { "name": "Guadeloupe" }, "GQ": { "cases": 16945, "deaths": 183, "deaths_per_million": 111.963, "fully_vaccinated": 214032, "name": "Ekvatoriaal-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 13.09, "percent_vaccinated": 16.53, "population": 1634466, "total_vaccinated": 270109, "vaccine_doses": 488738 }, "GR": { "cases": 4712025, "deaths": 32335, "deaths_per_million": 3095.631, "fully_vaccinated": 7635349, "name": "Kreeka", "percent_fully_vaccinated": 73.1, "percent_vaccinated": 75.88, "population": 10445365, "total_vaccinated": 7925448, "vaccine_doses": 21321937 }, "GS": { "name": "Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared" }, "GT": { "cases": 1094572, "deaths": 19424, "deaths_per_million": 1103.105, "fully_vaccinated": 6794893, "name": "Guatemala", "percent_fully_vaccinated": 38.59, "percent_vaccinated": 49.23, "population": 17608483, "total_vaccinated": 8668534, "vaccine_doses": 19281914 }, "GU": { "name": "Guam", "population": 170184 }, "GW": { "cases": 8482, "deaths": 174, "deaths_per_million": 84.436, "fully_vaccinated": 361274, "name": "Guinea-Bissau", "percent_fully_vaccinated": 17.53, "percent_vaccinated": 26.38, "population": 2060721, "total_vaccinated": 543574, "vaccine_doses": 592533 }, "GY": { "cases": 70943, "deaths": 1278, "deaths_per_million": 1588.432, "fully_vaccinated": 461605, "name": "Guyana", "percent_fully_vaccinated": 57.37, "percent_vaccinated": 60.39, "population": 804567, "total_vaccinated": 485891, "vaccine_doses": 1017969 }, "HK": { "cases": 1495807, "deaths": 9650, "deaths_per_million": 1287.598, "fully_vaccinated": 6558241, "name": "Hongkong", "percent_fully_vaccinated": 87.51, "percent_vaccinated": 90.69, "population": 7494578, "total_vaccinated": 6796715, "vaccine_doses": 18433425 }, "HN": { "cases": 452305, "deaths": 10972, "deaths_per_million": 1067.487, "fully_vaccinated": 5557933, "name": "Honduras", "percent_fully_vaccinated": 54.07, "percent_vaccinated": 61.41, "population": 10278346, "total_vaccinated": 6311485, "vaccine_doses": 15177956 }, "HR": { "cases": 1210431, "deaths": 16639, "deaths_per_million": 4098.14, "fully_vaccinated": 2247326, "name": "Horvaatia", "percent_fully_vaccinated": 55.35, "percent_vaccinated": 57.07, "population": 4060135, "total_vaccinated": 2317211, "vaccine_doses": 5269665 }, "HT": { "cases": 33133, "deaths": 841, "deaths_per_million": 73.465, "fully_vaccinated": 167428, "name": "Haiti", "percent_fully_vaccinated": 1.46, "percent_vaccinated": 2.23, "population": 11447569, "total_vaccinated": 254833, "vaccine_doses": 362130 }, "HU": { "cases": 2036390, "deaths": 47191, "deaths_per_million": 4860.148, "fully_vaccinated": 6201969, "name": "Ungari", "percent_fully_vaccinated": 63.87, "percent_vaccinated": 66.08, "population": 9709786, "total_vaccinated": 6415779, "vaccine_doses": 16530488 }, "ID": { "cases": 6338906, "deaths": 157478, "deaths_per_million": 575.255, "fully_vaccinated": 170558244, "name": "Indoneesia", "percent_fully_vaccinated": 62.3, "percent_vaccinated": 74.17, "population": 273753191, "total_vaccinated": 203037880, "vaccine_doses": 432525181 }, "IE": { "cases": 1655338, "deaths": 7820, "deaths_per_million": 1568.226, "fully_vaccinated": 4049117, "name": "Iirimaa", "percent_fully_vaccinated": 81.2, "percent_vaccinated": 82.13, "population": 4986526, "total_vaccinated": 4095243, "vaccine_doses": 11026753 }, "IL": { "cases": 4629050, "deaths": 11589, "deaths_per_million": 1247.336, "fully_vaccinated": 6151559, "name": "Iisrael", "percent_fully_vaccinated": 66.21, "percent_vaccinated": 72.29, "population": 9291000, "total_vaccinated": 6716655, "vaccine_doses": 18219817 }, "IM": { "cases": 38008, "deaths": 116, "deaths_per_million": 1376.642, "fully_vaccinated": 67106, "name": "Man", "percent_fully_vaccinated": 78.57, "percent_vaccinated": 81.44, "population": 84263, "total_vaccinated": 69560, "vaccine_doses": 189994 }, "IN": { "cases": 44398696, "deaths": 527597, "deaths_per_million": 374.83, "fully_vaccinated": 941179037, "name": "India", "percent_fully_vaccinated": 66.87, "percent_vaccinated": 72.76, "population": 1407563842, "total_vaccinated": 1024112677, "vaccine_doses": 2111876002 }, "IO": { "name": "Briti India ookeani ala" }, "IQ": { "cases": 2456555, "deaths": 25343, "deaths_per_million": 582.148, "fully_vaccinated": 7787328, "name": "Iraak", "percent_fully_vaccinated": 17.89, "percent_vaccinated": 25.44, "population": 43533592, "total_vaccinated": 11074649, "vaccine_doses": 19097435 }, "IR": { "cases": 7520993, "deaths": 143647, "deaths_per_million": 1633.774, "fully_vaccinated": 58058144, "name": "Iraan", "percent_fully_vaccinated": 66.03, "percent_vaccinated": 73.58, "population": 87923432, "total_vaccinated": 64698435, "vaccine_doses": 150984487 }, "IS": { "cases": 204268, "deaths": 179, "deaths_per_million": 483.346, "fully_vaccinated": 290193, "name": "Island", "percent_fully_vaccinated": 78.69, "percent_vaccinated": 84, "population": 370335, "total_vaccinated": 309770, "vaccine_doses": 805469 }, "IT": { "cases": 21767060, "deaths": 175226, "deaths_per_million": 2957.884, "fully_vaccinated": 47961217, "name": "Itaalia", "percent_fully_vaccinated": 80.96, "percent_vaccinated": 85.8, "population": 59240330, "total_vaccinated": 50827743, "vaccine_doses": 140279364 }, "JE": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 81248, "name": "New Jersey osariik", "percent_fully_vaccinated": 74.12, "percent_vaccinated": 76.54, "population": 109618, "total_vaccinated": 83901, "vaccine_doses": 238254 }, "JM": { "cases": 149327, "deaths": 3241, "deaths_per_million": 1146.164, "fully_vaccinated": 725027, "name": "Jamaica", "percent_fully_vaccinated": 25.64, "percent_vaccinated": 29.23, "population": 2827694, "total_vaccinated": 826644, "vaccine_doses": 1480367 }, "JO": { "cases": 1731549, "deaths": 14105, "deaths_per_million": 1265.218, "fully_vaccinated": 4558313, "name": "Jordaania", "percent_fully_vaccinated": 40.89, "percent_vaccinated": 43.25, "population": 11148278, "total_vaccinated": 4821579, "vaccine_doses": 10057975 }, "JP": { "cases": 18194170, "deaths": 38565, "deaths_per_million": 309.479, "fully_vaccinated": 102663653, "name": "Jaapan", "percent_fully_vaccinated": 82.39, "percent_vaccinated": 83.52, "population": 124612530, "total_vaccinated": 104071794, "vaccine_doses": 311980293 }, "KE": { "cases": 338105, "deaths": 5673, "deaths_per_million": 107.026, "fully_vaccinated": 9354382, "name": "Keenia", "percent_fully_vaccinated": 17.65, "percent_vaccinated": 23.85, "population": 53005614, "total_vaccinated": 12641679, "vaccine_doses": 20920745 }, "KG": { "cases": 205537, "deaths": 2991, "deaths_per_million": 458.198, "fully_vaccinated": 1329185, "name": "Kõrgõzstan", "percent_fully_vaccinated": 20.36, "percent_vaccinated": 24.27, "population": 6527743, "total_vaccinated": 1584452, "vaccine_doses": 3200369 }, "KH": { "cases": 137519, "deaths": 3056, "deaths_per_million": 184.218, "fully_vaccinated": 14462799, "name": "Kambodža", "percent_fully_vaccinated": 87.18, "percent_vaccinated": 91.26, "population": 16589023, "total_vaccinated": 15139463, "vaccine_doses": 42893177 }, "KI": { "cases": 3430, "deaths": 13, "deaths_per_million": 100.874, "fully_vaccinated": 61975, "name": "Kiribati", "percent_fully_vaccinated": 48.09, "percent_vaccinated": 63.28, "population": 128874, "total_vaccinated": 81548, "vaccine_doses": 156812 }, "KM": { "cases": 8445, "deaths": 161, "deaths_per_million": 195.953, "fully_vaccinated": 382032, "name": "Komoorid", "percent_fully_vaccinated": 46.5, "percent_vaccinated": 51.51, "population": 821626, "total_vaccinated": 423255, "vaccine_doses": 804403 }, "KN": { "cases": 6508, "deaths": 46, "deaths_per_million": 966.265, "fully_vaccinated": 26944, "name": "Saint Kitts ja Nevis", "percent_fully_vaccinated": 56.6, "percent_vaccinated": 70.99, "population": 47606, "total_vaccinated": 33794, "vaccine_doses": 64225 }, "KP": { "cases": 1, "deaths": 6, "deaths_per_million": 0.231, "name": "Põhja-Korea", "population": 25971909 }, "KR": { "cases": 22898523, "deaths": 26499, "deaths_per_million": 511.266, "fully_vaccinated": 44664671, "name": "Lõuna-Korea", "percent_fully_vaccinated": 86.18, "percent_vaccinated": 87.02, "population": 51830139, "total_vaccinated": 45102459, "vaccine_doses": 128826025 }, "KW": { "cases": 657042, "deaths": 2563, "deaths_per_million": 603.043, "fully_vaccinated": 3332703, "name": "Kuveit", "percent_fully_vaccinated": 78.41, "percent_vaccinated": 80.98, "population": 4250114, "total_vaccinated": 3441784, "vaccine_doses": 8193294 }, "KY": { "cases": 30057, "deaths": 29, "deaths_per_million": 425.619, "fully_vaccinated": 60096, "name": "Kaimanisaared", "percent_fully_vaccinated": 88.2, "percent_vaccinated": 90.45, "population": 68136, "total_vaccinated": 61630, "vaccine_doses": 147971 }, "KZ": { "cases": 1476288, "deaths": 19040, "deaths_per_million": 991.849, "fully_vaccinated": 10559826, "name": "Kasahstan", "percent_fully_vaccinated": 55.01, "percent_vaccinated": 56.36, "population": 19196465, "total_vaccinated": 10819091, "vaccine_doses": 20918681 }, "LA": { "cases": 213691, "deaths": 757, "deaths_per_million": 101.952, "fully_vaccinated": 5222417, "name": "Laos", "percent_fully_vaccinated": 70.34, "percent_vaccinated": 79.31, "population": 7425058, "total_vaccinated": 5888649, "vaccine_doses": 11111066 }, "LB": { "cases": 1207385, "deaths": 10617, "deaths_per_million": 1898.391, "fully_vaccinated": 2392404, "name": "Liibanon", "percent_fully_vaccinated": 42.78, "percent_vaccinated": 48.59, "population": 5592631, "total_vaccinated": 2717582, "vaccine_doses": 5746016 }, "LC": { "cases": 28689, "deaths": 389, "deaths_per_million": 2165.297, "fully_vaccinated": 54750, "name": "Saint Lucia", "percent_fully_vaccinated": 30.48, "percent_vaccinated": 33.35, "population": 179652, "total_vaccinated": 59922, "vaccine_doses": 122447 }, "LI": { "cases": 19086, "deaths": 86, "deaths_per_million": 2202.925, "fully_vaccinated": 26439, "name": "Liechtenstein", "percent_fully_vaccinated": 67.72, "percent_vaccinated": 68.53, "population": 39039, "total_vaccinated": 26754, "vaccine_doses": 71386 }, "LK": { "cases": 669639, "deaths": 16679, "deaths_per_million": 766.025, "fully_vaccinated": 14562183, "name": "Sri Lanka", "percent_fully_vaccinated": 66.88, "percent_vaccinated": 78.57, "population": 21773441, "total_vaccinated": 17107568, "vaccine_doses": 39735513 }, "LR": { "cases": 7732, "deaths": 294, "deaths_per_million": 56.61, "fully_vaccinated": 2328125, "name": "Libeeria", "percent_fully_vaccinated": 44.83, "percent_vaccinated": 50.95, "population": 5193416, "total_vaccinated": 2645947, "vaccine_doses": 2921554 }, "LS": { "cases": 34206, "deaths": 704, "deaths_per_million": 308.575, "fully_vaccinated": 872661, "name": "Lesotho", "percent_fully_vaccinated": 38.25, "percent_vaccinated": 40.51, "population": 2281454, "total_vaccinated": 924248, "vaccine_doses": 1077116 }, "LT": { "cases": 1214484, "deaths": 9276, "deaths_per_million": 3328.727, "fully_vaccinated": 1878009, "name": "Leedu", "percent_fully_vaccinated": 67.39, "percent_vaccinated": 70.13, "population": 2786651, "total_vaccinated": 1954360, "vaccine_doses": 4497253 }, "LU": { "cases": 286289, "deaths": 1122, "deaths_per_million": 1754.987, "fully_vaccinated": 462843, "name": "Luksemburg", "percent_fully_vaccinated": 72.4, "percent_vaccinated": 75.33, "population": 639321, "total_vaccinated": 481593, "vaccine_doses": 1339825 }, "LV": { "cases": 895513, "deaths": 5937, "deaths_per_million": 3168.227, "fully_vaccinated": 1305976, "name": "Läti", "percent_fully_vaccinated": 69.69, "percent_vaccinated": 71.84, "population": 1873919, "total_vaccinated": 1346184, "vaccine_doses": 2895716 }, "LY": { "cases": 506746, "deaths": 6436, "deaths_per_million": 955.566, "fully_vaccinated": 1223738, "name": "Liibüa", "percent_fully_vaccinated": 18.17, "percent_vaccinated": 34.15, "population": 6735277, "total_vaccinated": 2300374, "vaccine_doses": 3693986 }, "MA": { "cases": 1264237, "deaths": 16271, "deaths_per_million": 438.848, "fully_vaccinated": 23478255, "name": "Maroko", "percent_fully_vaccinated": 63.32, "percent_vaccinated": 67.39, "population": 37076584, "total_vaccinated": 24986182, "vaccine_doses": 55141078 }, "MC": { "cases": 14363, "deaths": 61, "deaths_per_million": 1662.76, "fully_vaccinated": 23308, "name": "Monaco", "percent_fully_vaccinated": 58.98, "percent_vaccinated": 67.49, "population": 36686, "total_vaccinated": 26672, "vaccine_doses": 49980 }, "MD": { "cases": 569088, "deaths": 11725, "deaths_per_million": 3829.814, "fully_vaccinated": 1063425, "name": "Moldova", "percent_fully_vaccinated": 26.43, "percent_vaccinated": 26.87, "population": 3061506, "total_vaccinated": 1081073, "vaccine_doses": 2165600 }, "ME": { "cases": 274491, "deaths": 2770, "deaths_per_million": 4411.819, "fully_vaccinated": 284869, "name": "Montenegro", "percent_fully_vaccinated": 45.37, "percent_vaccinated": 46.63, "population": 627859, "total_vaccinated": 292783, "vaccine_doses": 679171 }, "MF": { "name": "Püha Martin" }, "MG": { "cases": 66615, "deaths": 1410, "deaths_per_million": 48.763, "fully_vaccinated": 1398598, "name": "Madagaskar", "percent_fully_vaccinated": 4.84, "percent_vaccinated": 5.03, "population": 28915653, "total_vaccinated": 1454997, "vaccine_doses": 1735843 }, "MH": { "cases": 14506, "deaths": 16, "deaths_per_million": 380.499, "fully_vaccinated": null, "name": "Marshalli Saared", "percent_vaccinated": null, "population": 42050, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "MK": { "cases": 339492, "deaths": 9473, "deaths_per_million": 4503.811, "fully_vaccinated": 837735, "name": "Põhja-Makedoonia", "percent_fully_vaccinated": 39.83, "percent_vaccinated": 40.61, "population": 2103330, "total_vaccinated": 854187, "vaccine_doses": 1860276 }, "ML": { "cases": 31302, "deaths": 739, "deaths_per_million": 33.737, "fully_vaccinated": 1577044, "name": "Mali", "percent_fully_vaccinated": 7.2, "percent_vaccinated": 9.74, "population": 21904983, "total_vaccinated": 2134534, "vaccine_doses": 2894939 }, "MM": { "cases": 614573, "deaths": 19437, "deaths_per_million": 361.295, "fully_vaccinated": 27027467, "name": "Myanmar", "percent_fully_vaccinated": 49.31, "percent_vaccinated": 60.22, "population": 53798084, "total_vaccinated": 33004742, "vaccine_doses": 62259560 }, "MN": { "cases": 976751, "deaths": 2125, "deaths_per_million": 634.749, "fully_vaccinated": 2175617, "name": "Mongoolia", "percent_fully_vaccinated": 65.35, "percent_vaccinated": 68.27, "population": 3347782, "total_vaccinated": 2272965, "vaccine_doses": 5492919 }, "MO": { "cases": 793, "deaths": 6, "deaths_per_million": 8.739, "fully_vaccinated": 595254, "name": "Macau", "percent_fully_vaccinated": 86.7, "percent_vaccinated": 90.65, "population": 686607, "total_vaccinated": 622377, "vaccine_doses": 1485014 }, "MP": { "name": "Põhja-Mariaanid" }, "MQ": { "name": "Martinique" }, "MR": { "cases": 62756, "deaths": 992, "deaths_per_million": 214.952, "fully_vaccinated": 1423733, "name": "Mauritaania", "percent_fully_vaccinated": 30.85, "percent_vaccinated": 43.43, "population": 4614974, "total_vaccinated": 2004100, "vaccine_doses": 3085578 }, "MS": { "cases": 1120, "deaths": 8, "deaths_per_million": 1811.184, "fully_vaccinated": 1923, "name": "Montserrat", "percent_fully_vaccinated": 43.54, "percent_vaccinated": 47.05, "population": 4417, "total_vaccinated": 2078, "vaccine_doses": 4511 }, "MT": { "cases": 113916, "deaths": 799, "deaths_per_million": 1516.854, "fully_vaccinated": 470539, "name": "Malta", "percent_fully_vaccinated": 89.33, "percent_vaccinated": 90.68, "population": 526748, "total_vaccinated": 477644, "vaccine_doses": 1334020 }, "MU": { "cases": 254400, "deaths": 1022, "deaths_per_million": 786.811, "fully_vaccinated": 977728, "name": "Mauritius", "percent_fully_vaccinated": 75.27, "percent_vaccinated": 78.68, "population": 1298915, "total_vaccinated": 1021934, "vaccine_doses": 2572824 }, "MV": { "cases": 184788, "deaths": 307, "deaths_per_million": 588.734, "fully_vaccinated": 384827, "name": "Maldiivid", "percent_fully_vaccinated": 73.8, "percent_vaccinated": 76.53, "population": 521458, "total_vaccinated": 399050, "vaccine_doses": 950159 }, "MW": { "cases": 87828, "deaths": 2676, "deaths_per_million": 134.542, "fully_vaccinated": 2045943, "name": "Malawi", "percent_fully_vaccinated": 10.29, "percent_vaccinated": 13.67, "population": 19889742, "total_vaccinated": 2719685, "vaccine_doses": 4121001 }, "MX": { "cases": 7001590, "deaths": 329289, "deaths_per_million": 2598.861, "fully_vaccinated": 79947470, "name": "Mehhiko", "percent_fully_vaccinated": 63.1, "percent_vaccinated": 75.08, "population": 126705138, "total_vaccinated": 95128554, "vaccine_doses": 209673612 }, "MY": { "cases": 4771512, "deaths": 36191, "deaths_per_million": 1077.951, "fully_vaccinated": 27490680, "name": "Malaisia", "percent_fully_vaccinated": 81.88, "percent_vaccinated": 83.67, "population": 33573874, "total_vaccinated": 28090020, "vaccine_doses": 72034685 }, "MZ": { "cases": 230053, "deaths": 2219, "deaths_per_million": 69.177, "fully_vaccinated": 12824079, "name": "Mosambiik", "percent_fully_vaccinated": 39.98, "percent_vaccinated": 41.88, "population": 32077072, "total_vaccinated": 13435258, "vaccine_doses": 24069038 }, "NA": { "cases": 169253, "deaths": 4074, "deaths_per_million": 1610.181, "fully_vaccinated": 500777, "name": "Namiibia", "percent_fully_vaccinated": 19.79, "percent_vaccinated": 22.8, "population": 2530151, "total_vaccinated": 576983, "vaccine_doses": 933619 }, "NC": { "cases": 73633, "deaths": 314, "deaths_per_million": 1091.035, "fully_vaccinated": 180518, "name": "Uus-Kaledoonia", "percent_fully_vaccinated": 62.72, "percent_vaccinated": 65.52, "population": 287800, "total_vaccinated": 188554, "vaccine_doses": 462522 }, "NE": { "cases": 9263, "deaths": 312, "deaths_per_million": 12.355, "fully_vaccinated": 2986249, "name": "Niger", "percent_fully_vaccinated": 11.83, "percent_vaccinated": 14.85, "population": 25252722, "total_vaccinated": 3750520, "vaccine_doses": 4532244 }, "NF": { "name": "Norfolki saare ala" }, "NG": { "cases": 263322, "deaths": 3148, "deaths_per_million": 14.752, "fully_vaccinated": 28987008, "name": "Nigeeria", "percent_fully_vaccinated": 13.58, "percent_vaccinated": 19.26, "population": 213401323, "total_vaccinated": 41103768, "vaccine_doses": 63346714 }, "NI": { "cases": 14931, "deaths": 244, "deaths_per_million": 35.618, "fully_vaccinated": 5671949, "name": "Nicaragua", "percent_fully_vaccinated": 82.8, "percent_vaccinated": 88.1, "population": 6850540, "total_vaccinated": 6035513, "vaccine_doses": 11707462 }, "NL": { "cases": 8391717, "deaths": 22681, "deaths_per_million": 1295.932, "fully_vaccinated": 11964136, "name": "Holland", "percent_fully_vaccinated": 68.36, "percent_vaccinated": 73.04, "population": 17501696, "total_vaccinated": 12782577, "vaccine_doses": 36097521 }, "NO": { "cases": 1459661, "deaths": 3953, "deaths_per_million": 731.628, "fully_vaccinated": 4051309, "name": "Norra", "percent_fully_vaccinated": 74.98, "percent_vaccinated": 80.4, "population": 5403021, "total_vaccinated": 4344230, "vaccine_doses": 11686596 }, "NP": { "cases": 996605, "deaths": 11999, "deaths_per_million": 399.501, "fully_vaccinated": 20876075, "name": "Nepal", "percent_fully_vaccinated": 69.51, "percent_vaccinated": 84.63, "population": 30034989, "total_vaccinated": 25419295, "vaccine_doses": 53747378 }, "NR": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 8585, "name": "Nauru", "percent_fully_vaccinated": 68.61, "percent_vaccinated": 83.86, "population": 12512, "total_vaccinated": 10493, "vaccine_doses": 24005 }, "NU": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1417, "name": "Niue", "percent_fully_vaccinated": 87.79, "percent_vaccinated": 102.23, "population": 1614, "total_vaccinated": 1650, "vaccine_doses": 4161 }, "NZ": { "cases": 1732765, "deaths": 1869, "deaths_per_million": 364.347, "fully_vaccinated": 4130447, "name": "Uus-Meremaa", "percent_fully_vaccinated": 80.52, "percent_vaccinated": 83.75, "population": 5129728, "total_vaccinated": 4296376, "vaccine_doses": 11650867 }, "OM": { "cases": 397846, "deaths": 4628, "deaths_per_million": 1023.787, "fully_vaccinated": 3044761, "name": "Omaan", "percent_fully_vaccinated": 67.35, "percent_vaccinated": 72.37, "population": 4520471, "total_vaccinated": 3271243, "vaccine_doses": 7089974 }, "PA": { "cases": 972800, "deaths": 8456, "deaths_per_million": 1943.342, "fully_vaccinated": 3137646, "name": "Panama", "percent_fully_vaccinated": 72.11, "percent_vaccinated": 80.32, "population": 4351267, "total_vaccinated": 3494917, "vaccine_doses": 8538113 }, "PE": { "cases": 4091366, "deaths": 215514, "deaths_per_million": 6392.139, "fully_vaccinated": 28043800, "name": "Peruu", "percent_fully_vaccinated": 83.18, "percent_vaccinated": 88.29, "population": 33715472, "total_vaccinated": 29767490, "vaccine_doses": 82366473 }, "PF": { "cases": 76415, "deaths": 649, "deaths_per_million": 2134.644, "fully_vaccinated": 184491, "name": "Prantsuse Polüneesia", "percent_fully_vaccinated": 60.68, "percent_vaccinated": 61.95, "population": 304032, "total_vaccinated": 188352, "vaccine_doses": 465418 }, "PG": { "cases": 44876, "deaths": 664, "deaths_per_million": 66.737, "fully_vaccinated": 282810, "name": "Paapua Uus-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 2.84, "percent_vaccinated": 3.44, "population": 9949437, "total_vaccinated": 342244, "vaccine_doses": 647736 }, "PH": { "cases": 3869976, "deaths": 61559, "deaths_per_million": 540.559, "fully_vaccinated": 72254350, "name": "Filipiinid", "percent_fully_vaccinated": 63.45, "percent_vaccinated": 67.59, "population": 113880328, "total_vaccinated": 76976681, "vaccine_doses": 161174158 }, "PK": { "cases": 1568183, "deaths": 30571, "deaths_per_million": 132.112, "fully_vaccinated": 130958324, "name": "Pakistan", "percent_fully_vaccinated": 56.59, "percent_vaccinated": 60.08, "population": 231402116, "total_vaccinated": 139030380, "vaccine_doses": 291747444 }, "PL": { "cases": 6162667, "deaths": 117007, "deaths_per_million": 3054.397, "fully_vaccinated": 22542744, "name": "Poola", "percent_fully_vaccinated": 58.85, "percent_vaccinated": 59.43, "population": 38307726, "total_vaccinated": 22766449, "vaccine_doses": 56059371 }, "PM": { "cases": 3131, "deaths": 1, "deaths_per_million": 169.981, "name": "Saint-Pierre ja Miquelon", "population": 5883 }, "PN": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 47, "name": "Pitcairn", "percent_fully_vaccinated": 100, "percent_vaccinated": 100, "total_vaccinated": 47, "vaccine_doses": 94 }, "PR": { "population": 2828246 }, "PS": { "cases": 698384, "deaths": 5694, "deaths_per_million": 1109.208, "fully_vaccinated": 1774298, "name": "Palestiina Riik", "percent_fully_vaccinated": 34.56, "percent_vaccinated": 39.16, "population": 5133392, "total_vaccinated": 2010433, "vaccine_doses": 3741181 }, "PT": { "cases": 5409185, "deaths": 24813, "deaths_per_million": 2411.346, "fully_vaccinated": 8909443, "name": "Portugal", "percent_fully_vaccinated": 86.58, "percent_vaccinated": 94.73, "population": 10290103, "total_vaccinated": 9747917, "vaccine_doses": 24871191 }, "PW": { "cases": 5348, "deaths": 6, "deaths_per_million": 332.889, "name": "Belau", "population": 18024 }, "PY": { "cases": 715162, "deaths": 19478, "deaths_per_million": 2905.517, "fully_vaccinated": 3505098, "name": "Paraguay", "percent_fully_vaccinated": 52.29, "percent_vaccinated": 59.35, "population": 6703799, "total_vaccinated": 3978373, "vaccine_doses": 9313856 }, "QA": { "cases": 426586, "deaths": 681, "deaths_per_million": 253.326, "fully_vaccinated": 2759378, "name": "Katar", "percent_fully_vaccinated": 102.65, "percent_vaccinated": 102.65, "population": 2688235, "total_vaccinated": 2759378, "vaccine_doses": 7367403 }, "RE": { "name": "Réunion" }, "RO": { "cases": 3206185, "deaths": 66612, "deaths_per_million": 3446.299, "fully_vaccinated": 8114769, "name": "Rumeenia", "percent_fully_vaccinated": 42.42, "percent_vaccinated": 42.32, "population": 19328560, "total_vaccinated": 8180367, "vaccine_doses": 16827486 }, "RS": { "cases": 2265924, "deaths": 16616, "deaths_per_million": 2418.087, "fully_vaccinated": 3278198, "name": "Serbia", "percent_fully_vaccinated": 47.71, "percent_vaccinated": 48.81, "population": 6871547, "total_vaccinated": 3354075, "vaccine_doses": 8534688 }, "RU": { "cases": 19030966, "deaths": 376131, "deaths_per_million": 2592.17, "fully_vaccinated": 75612271, "name": "Venemaa", "percent_fully_vaccinated": 52.11, "percent_vaccinated": 57.46, "population": 145102755, "total_vaccinated": 83377309, "vaccine_doses": 173452712 }, "RW": { "cases": 132412, "deaths": 1466, "deaths_per_million": 108.9, "fully_vaccinated": 10488764, "name": "Rwanda", "percent_fully_vaccinated": 77.91, "percent_vaccinated": 81.27, "population": 13461888, "total_vaccinated": 10940142, "vaccine_doses": 26054302 }, "SA": { "cases": 813042, "deaths": 9287, "deaths_per_million": 258.328, "fully_vaccinated": 25237637, "name": "Saudi Araabia", "percent_fully_vaccinated": 70.2, "percent_vaccinated": 74.63, "population": 35950396, "total_vaccinated": 26828122, "vaccine_doses": 67577413 }, "SB": { "cases": 21544, "deaths": 153, "deaths_per_million": 216.147, "fully_vaccinated": 196097, "name": "Saalomoni Saared", "percent_fully_vaccinated": 27.7, "percent_vaccinated": 42.33, "population": 707851, "total_vaccinated": 299608, "vaccine_doses": 513692 }, "SC": { "cases": 45852, "deaths": 168, "deaths_per_million": 1577.909, "fully_vaccinated": 81133, "name": "Seišellid", "percent_fully_vaccinated": 76.2, "percent_vaccinated": 80.14, "population": 106470, "total_vaccinated": 85329, "vaccine_doses": 212980 }, "SD": { "cases": 63173, "deaths": 4961, "deaths_per_million": 108.658, "fully_vaccinated": 4536964, "name": "Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 10.1, "percent_vaccinated": 14.81, "population": 45657202, "total_vaccinated": 6651268, "vaccine_doses": 8179010 }, "SE": { "cases": 2564423, "deaths": 19810, "deaths_per_million": 1892.597, "fully_vaccinated": 7661868, "name": "Rootsi", "percent_fully_vaccinated": 73.2, "percent_vaccinated": 74.95, "population": 10467097, "total_vaccinated": 7844848, "vaccine_doses": 22881367 }, "SG": { "cases": 1829361, "deaths": 1588, "deaths_per_million": 291.184, "fully_vaccinated": 5002239, "name": "Singapur", "percent_fully_vaccinated": 91.72, "percent_vaccinated": 92.12, "population": 5453600, "total_vaccinated": 5023722, "vaccine_doses": 14304654 }, "SH": { "cases": 7, "deaths": null, "fully_vaccinated": 3531, "name": "Saint Helena (meretagune ala)", "percent_vaccinated": 71.83, "population": 5404, "total_vaccinated": 4361, "vaccine_doses": 7892 }, "SI": { "cases": 1120443, "deaths": 6771, "deaths_per_million": 3194.757, "fully_vaccinated": 1222225, "name": "Sloveenia", "percent_fully_vaccinated": 57.67, "percent_vaccinated": 59.72, "population": 2119410, "total_vaccinated": 1265802, "vaccine_doses": 2996643 }, "SJ": { "name": "Svalbard ja Jan Mayen" }, "SK": { "cases": 2580748, "deaths": 20236, "deaths_per_million": 3714.648, "fully_vaccinated": 2763765, "name": "Slovakkia", "percent_fully_vaccinated": 50.73, "percent_vaccinated": 51.82, "population": 5447622, "total_vaccinated": 2822919, "vaccine_doses": 7074803 }, "SL": { "cases": 7744, "deaths": 126, "deaths_per_million": 14.963, "fully_vaccinated": 2170329, "name": "Sierra Leone", "percent_fully_vaccinated": 25.77, "percent_vaccinated": 34.24, "population": 8420641, "total_vaccinated": 2882812, "vaccine_doses": 3526495 }, "SM": { "cases": 20323, "deaths": 118, "deaths_per_million": 3496.711, "fully_vaccinated": 23633, "name": "San Marino", "percent_fully_vaccinated": 69.49, "percent_vaccinated": 77.5, "population": 33746, "total_vaccinated": 26357, "vaccine_doses": 69338 }, "SN": { "cases": 88008, "deaths": 1968, "deaths_per_million": 116.61, "fully_vaccinated": 1079255, "name": "Senegal", "percent_fully_vaccinated": 6.39, "percent_vaccinated": 8.66, "population": 16876720, "total_vaccinated": 1460773, "vaccine_doses": 2469499 }, "SO": { "cases": 27020, "deaths": 1361, "deaths_per_million": 79.751, "fully_vaccinated": 2414142, "name": "Somaalia", "percent_fully_vaccinated": 14.15, "percent_vaccinated": 20.43, "population": 17065581, "total_vaccinated": 3486487, "vaccine_doses": 4441191 }, "SR": { "cases": 81022, "deaths": 1383, "deaths_per_million": 2256.176, "fully_vaccinated": 237879, "name": "Suriname", "percent_fully_vaccinated": 40.2, "percent_vaccinated": 45.26, "population": 612984, "total_vaccinated": 267820, "vaccine_doses": 505699 }, "SS": { "cases": 17823, "deaths": 138, "deaths_per_million": 12.839, "fully_vaccinated": 1563861, "name": "Lõuna-Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 14.55, "percent_vaccinated": 14.94, "population": 10748272, "total_vaccinated": 1605772, "vaccine_doses": 1656130 }, "ST": { "cases": 6136, "deaths": 76, "deaths_per_million": 340.644, "fully_vaccinated": 101669, "name": "São Tomé ja Príncipe", "percent_fully_vaccinated": 45.57, "percent_vaccinated": 56.76, "population": 223107, "total_vaccinated": 126645, "vaccine_doses": 223558 }, "SV": { "cases": 190818, "deaths": 4221, "deaths_per_million": 668.497, "fully_vaccinated": 4330643, "name": "El Salvador", "percent_fully_vaccinated": 68.59, "percent_vaccinated": 73.33, "population": 6314167, "total_vaccinated": 4630037, "vaccine_doses": 11127982 }, "SX": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 26515, "name": "Sint Maarten", "percent_fully_vaccinated": 60.2, "percent_vaccinated": 64.72, "population": 44042, "total_vaccinated": 28502, "vaccine_doses": 64027 }, "SY": { "cases": 56969, "deaths": 3163, "deaths_per_million": 148.328, "fully_vaccinated": 2012886, "name": "Süüria", "percent_fully_vaccinated": 9.44, "percent_vaccinated": 13.73, "population": 21324367, "total_vaccinated": 2927070, "vaccine_doses": 4553467 }, "SZ": { "cases": 73358, "deaths": 1422, "deaths_per_million": 1192.682, "fully_vaccinated": 342088, "name": "Svaasimaa", "percent_fully_vaccinated": 28.69, "percent_vaccinated": 34.43, "population": 1192271, "total_vaccinated": 410506, "vaccine_doses": 764657 }, "TC": { "cases": 6359, "deaths": 36, "deaths_per_million": 797.978, "fully_vaccinated": 30288, "name": "Turks ja Caicos", "percent_fully_vaccinated": 67.14, "percent_vaccinated": 71.68, "population": 45114, "total_vaccinated": 32338, "vaccine_doses": 72837 }, "TD": { "cases": 7491, "deaths": 193, "deaths_per_million": 11.234, "fully_vaccinated": 3608914, "name": "Tšaad", "percent_fully_vaccinated": 21.01, "percent_vaccinated": 21.75, "population": 17179740, "total_vaccinated": 3736379, "vaccine_doses": 3873794 }, "TF": { "name": "Prantsuse Lõunaalad" }, "TG": { "cases": 38410, "deaths": 282, "deaths_per_million": 32.621, "fully_vaccinated": 1425113, "name": "Togo", "percent_fully_vaccinated": 16.49, "percent_vaccinated": 24.9, "population": 8644829, "total_vaccinated": 2152846, "vaccine_doses": 3262548 }, "TH": { "cases": 4644643, "deaths": 32195, "deaths_per_million": 449.644, "fully_vaccinated": 53357859, "name": "Tai", "percent_fully_vaccinated": 74.52, "percent_vaccinated": 79.51, "population": 71601103, "total_vaccinated": 56931552, "vaccine_doses": 141891341 }, "TJ": { "cases": 17786, "deaths": 125, "deaths_per_million": 12.82, "fully_vaccinated": 5120562, "name": "Tadžikistan", "percent_fully_vaccinated": 52.52, "percent_vaccinated": 54.18, "population": 9750064, "total_vaccinated": 5282863, "vaccine_doses": 15441380 }, "TK": { "fully_vaccinated": 1125, "name": "Tokelau", "percent_fully_vaccinated": 60.84, "percent_vaccinated": 72.42, "population": 1849, "total_vaccinated": 1339, "vaccine_doses": 3326 }, "TL": { "cases": 23152, "deaths": 137, "deaths_per_million": 103.714, "fully_vaccinated": 737788, "name": "Ida-Timor", "percent_fully_vaccinated": 55.85, "percent_vaccinated": 64.14, "population": 1320942, "total_vaccinated": 847289, "vaccine_doses": 1772992 }, "TM": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 9753, "name": "Türkmenistan", "percent_vaccinated": 0.53, "total_vaccinated": 32240, "vaccine_doses": 41993 }, "TN": { "cases": 1143167, "deaths": 29233, "deaths_per_million": 2383.848, "fully_vaccinated": 6379629, "name": "Tuneesia", "percent_fully_vaccinated": 52.02, "percent_vaccinated": 72.52, "population": 12262946, "total_vaccinated": 8893511, "vaccine_doses": 14916574 }, "TO": { "cases": 15235, "deaths": 12, "deaths_per_million": 113.189, "fully_vaccinated": 76562, "name": "Tonga", "percent_fully_vaccinated": 72.22, "percent_vaccinated": 85.54, "population": 106017, "total_vaccinated": 90683, "vaccine_doses": 204860 }, "TR": { "cases": 16671848, "deaths": 100400, "deaths_per_million": 1184.306, "fully_vaccinated": 53143131, "name": "Türgi", "percent_fully_vaccinated": 62.69, "percent_vaccinated": 68.31, "population": 84775404, "total_vaccinated": 57911969, "vaccine_doses": 151951291 }, "TT": { "cases": 178111, "deaths": 4123, "deaths_per_million": 2702.432, "fully_vaccinated": 716293, "name": "Trinidad ja Tobago", "percent_fully_vaccinated": 46.95, "percent_vaccinated": 49.35, "population": 1525663, "total_vaccinated": 752928, "vaccine_doses": 1579374 }, "TV": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 6160, "name": "Tuvalu", "percent_fully_vaccinated": 51.66, "percent_vaccinated": 53.4, "population": 11925, "total_vaccinated": 6368, "vaccine_doses": 12528 }, "TW": { "cases": 5168997, "deaths": 9773, "deaths_per_million": 409.599, "fully_vaccinated": 20077464, "name": "Taiwan", "percent_fully_vaccinated": 84.15, "percent_vaccinated": 89.91, "population": 23859912, "total_vaccinated": 21453405, "vaccine_doses": 60551060 }, "TZ": { "cases": 38712, "deaths": 841, "deaths_per_million": 13.226, "fully_vaccinated": 16465360, "name": "Tansaania", "percent_fully_vaccinated": 25.89, "percent_vaccinated": 28.66, "population": 63588334, "total_vaccinated": 18224255, "vaccine_doses": 22082377 }, "UA": { "cases": 5325948, "deaths": 116582, "deaths_per_million": 2678.111, "fully_vaccinated": 15221792, "name": "Ukraina", "percent_fully_vaccinated": 35.02, "percent_vaccinated": 36.19, "population": 43531422, "total_vaccinated": 15729617, "vaccine_doses": 31683310 }, "UG": { "cases": 169396, "deaths": 3628, "deaths_per_million": 79.121, "fully_vaccinated": 12527180, "name": "Uganda", "percent_fully_vaccinated": 27.32, "percent_vaccinated": 40, "population": 45853778, "total_vaccinated": 18339496, "vaccine_doses": 25078754 }, "US": { "cases": 94171060, "deaths": 1043783, "deaths_per_million": 3097.301, "fully_vaccinated": 223914723, "name": "Ameerika Ühendriigid", "percent_fully_vaccinated": 67.44, "percent_vaccinated": 79.11, "population": 336997624, "total_vaccinated": 262643277, "vaccine_doses": 608937334 }, "UY": { "cases": 977305, "deaths": 7438, "deaths_per_million": 2170.88, "fully_vaccinated": 2891722, "name": "Uruguay", "percent_fully_vaccinated": 84.4, "percent_vaccinated": 87.56, "population": 3426260, "total_vaccinated": 3000195, "vaccine_doses": 8726633 }, "UZ": { "cases": 243743, "deaths": 1637, "deaths_per_million": 48.032, "fully_vaccinated": 16403073, "name": "Usbekistan", "percent_fully_vaccinated": 48.13, "percent_vaccinated": 60.6, "population": 34081449, "total_vaccinated": 20652199, "vaccine_doses": 63619811 }, "VA": { "cases": 29, "deaths": 0, "fully_vaccinated": null, "name": "Vatikan", "percent_vaccinated": null, "population": 511, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "VC": { "cases": 9420, "deaths": 115, "deaths_per_million": 1102.251, "fully_vaccinated": 31247, "name": "Saint Vincent ja Grenadiinid", "percent_fully_vaccinated": 29.95, "percent_vaccinated": 35.6, "population": 104332, "total_vaccinated": 37138, "vaccine_doses": 72502 }, "VE": { "cases": 542039, "deaths": 5794, "deaths_per_million": 205.462, "fully_vaccinated": 14287370, "name": "Venezuela", "percent_fully_vaccinated": 49.77, "percent_vaccinated": 77.19, "population": 28199866, "total_vaccinated": 22157232, "vaccine_doses": 37860994 }, "VG": { "cases": 7131, "deaths": 63, "deaths_per_million": 2024.291, "fully_vaccinated": 18187, "name": "Briti Neitsisaared", "percent_fully_vaccinated": 58.44, "percent_vaccinated": 62.44, "population": 31122, "total_vaccinated": 19433, "vaccine_doses": 41346 }, "VI": { "population": 104218 }, "VN": { "cases": 11399400, "deaths": 43110, "deaths_per_million": 442.299, "fully_vaccinated": 82993225, "name": "Vietnam", "percent_fully_vaccinated": 85.15, "percent_vaccinated": 91.57, "population": 97468028, "total_vaccinated": 89255868, "vaccine_doses": 253398589 }, "VU": { "cases": 11784, "deaths": 14, "deaths_per_million": 43.868, "fully_vaccinated": 130607, "name": "Vanuatu", "percent_fully_vaccinated": 40.93, "percent_vaccinated": 44.91, "population": 319136, "total_vaccinated": 143339, "vaccine_doses": 289912 }, "WF": { "cases": 761, "deaths": 7, "deaths_per_million": 602.047, "fully_vaccinated": 6457, "name": "Wallis ja Futuna", "percent_fully_vaccinated": 58.2, "percent_vaccinated": 58.44, "population": 11627, "total_vaccinated": 6483, "vaccine_doses": 16426 }, "WS": { "cases": 15767, "deaths": 29, "deaths_per_million": 132.563, "fully_vaccinated": 198896, "name": "Samoa", "percent_fully_vaccinated": 90.92, "percent_vaccinated": 104.81, "population": 218764, "total_vaccinated": 229291, "vaccine_doses": 503009 }, "XC": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 275988, "name": "Põhja-Küprose Türgi Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 72.2, "percent_vaccinated": 74.39, "total_vaccinated": 284357, "vaccine_doses": 617389 }, "XK": { "cases": 270897, "deaths": 3191, "deaths_per_million": 1790.569, "fully_vaccinated": 824487, "name": "Kosovo", "percent_fully_vaccinated": 46.26, "percent_vaccinated": 50.84, "population": 1782115, "total_vaccinated": 906020, "vaccine_doses": 1835493 }, "XW": { "cases": 600014441, "deaths": 6483911, "deaths_per_million": 819.784, "fully_vaccinated": 4916427300, "name": "Maa", "note": "Maailma koondnumbrites ei ole arvesse võetud näitajaid riikidest, kust ei ole tulemusi raporteeritud.", "percent_fully_vaccinated": 62.16, "percent_vaccinated": 67.63, "population": 7909295152, "total_vaccinated": 5349278343, "vaccine_doses": 12551707254 }, "YE": { "cases": 11922, "deaths": 2155, "deaths_per_million": 65.339, "fully_vaccinated": 452843, "name": "Jeemen", "percent_fully_vaccinated": 1.37, "percent_vaccinated": 2.16, "population": 32981641, "total_vaccinated": 712781, "vaccine_doses": 880609 }, "YT": { "name": "Mayotte" }, "ZA": { "cases": 4010999, "deaths": 102084, "deaths_per_million": 1718.81, "fully_vaccinated": 19307033, "name": "Lõuna-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 32.51, "percent_vaccinated": 37.46, "population": 59392255, "total_vaccinated": 22245963, "vaccine_doses": 37425711 }, "ZM": { "cases": 332710, "deaths": 4016, "deaths_per_million": 206.233, "fully_vaccinated": 5642960, "name": "Sambia", "percent_fully_vaccinated": 28.98, "percent_vaccinated": 38.72, "population": 19473125, "total_vaccinated": 7540676, "vaccine_doses": 8830640 }, "ZW": { "cases": 256682, "deaths": 5593, "deaths_per_million": 349.704, "fully_vaccinated": 4692440, "name": "Zimbabwe", "percent_fully_vaccinated": 29.34, "percent_vaccinated": 39.87, "population": 15993524, "total_vaccinated": 6376117, "vaccine_doses": 12182698 } } qnd2fzmzezdoq07451kao76wq2n9f62 Julius LeBlanc Stewart 0 617466 6184231 5986838 2022-08-27T15:40:36Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Julius LeBlanc Stewart''' ([[6. september]] [[1855]] [[Philadelphia]], [[Pennsylvania]] – [[4. jaanuar]] [[1919]] [[Pariis]], [[Prantsuse kolmas vabariik|Prantsusmaa]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[maalikunstnik]], kes veetis oma karjääri Prantsusmaa pealinnas. Tema isa, suhkrukaubanduse miljonär [[William Hood Stewart]], kolis 1865. aastal perekonna Philadelphiast Pariisi, kus mehest sai silmapaistev kunstikoguja ning [[Marià Fortuny]] ja [[Barbizoni koolkond|Barbizoni koolkonna]] varane patroon. Julius õppis teismelisena [[Eduardo Zamacois]]' käe all, siis [[École des Beaux-Arts]]'is [[Jean-Léon Gérôme]]'i käe all ning oli hiljem [[Raymondo de Madrazo]] õpilane. Stewartite perekonna rikkus võimaldas tal elada lakkamatut välismaist elu ja maalida seda, mis talle meeldis, sageli suuremõõtmelisi grupiportreesid. Esimene neist "Pärast pulma" ([[Drexeli ülikool]]i kunstikogu, 1880) kujutas, kuidas kunstniku vend Charles ja tema pruut Mae, rahastaja [[Anthony J. Drexel]]i tütar, asusid mesinädalatele. Järgnevad grupiportreed kujutasid tema sõpru – sealhulgas näitlejannasid, kuulsusi ja aristokraate – sageli koos oma autoportreega kuskil nende seas. Ta osales alates 1878. aastast kuni 20. sajandi alguseni regulaarselt [[Pariisi Salong]]is ning aitas korraldada 1894. aasta väljapanekut "Ameeriklased Pariisis". "Ristimine" ([[Los Angelese Maakonna Kunstimuuseum]], 1892), mis väidetavalt kujutab [[Vanderbiltid|Vanderbilti perekonna]] kokkutulekut, näidati [[1893. aasta Chicago maailmanäitus]]el ja pälvis tunnustuse [[1895. aasta Berliini rahvusvaheline näitus|1895. aasta Berliini rahvusvahelisel näitusel]]. Ta maalis rea purjetamispilte [[James Gordon Bennett juunior]]i jahi [[Namouna]] pardal. Kõige edukam neist, "Veneetsias jahi Namouna pardal" ([[Wadsworth Atheneum]], 1890), näitas laevatekil toimunud purjetamispidu ja sisaldas näitlejanna [[Lillie Langtry]] portreed. Teine, "Vahemerel purjetamine" (1896), mis müüdi 2005. aastal 2,3 miljoni USA dollari eest, püstitas kunstniku teoste rekordhinna. Elu lõpus pöördus ta religioossete teemade poole. Kuid kõige paremini on ta siiski meelde jäänud ''[[belle époque]]'''i ühiskonda kujutavate portreede ja sensuaalsete aktide poolest. [[Fail:The Baptism LACMA 80.2.jpg|pisi|vasakul|"Ristimine" (1892)]] ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Stewart, Julius LeBlanc}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide maalikunstnikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1855]] [[Kategooria:Surnud 1919]] 2m6nv4xlix5o075j5h7bg23nu47clti Ching Shih 0 618317 6184476 5993731 2022-08-27T20:56:18Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Fail:鄭一嫂.jpg|pisi|Ching Shihd kujutav illustratsioon 1836. aastal ilmunud mereröövliraamatust "Pirates: An Illustrated History of Privateers, Buccaneers & Pirates from the Sixteenth Century to the Present"]] '''Ching Shih''' ([[1775]]–[[1844]]) oli naispiraat, [[Hiina]] [[Piraadid|piraatide]] juht, kes tegutses aastatel 1801–1810. Neiupõlvenimega Shi Yang (石陽) sunniti 13-aastaselt prostitutsiooniga tegelema, millega seoses kohtus mereröövliga Zheng Yi, kellega abiellus 1801. aastal 26-aastaselt ning sai seetõttu hiljem tuntuks nime Zheng Yi Sao (Zheng Yi naine) all, kuna pärast mehe surma [[Torm|tormis]] 1807. aastal võttis ta üle piraatide juhtimise. Teda aitas [[Adopteerimine|lapsendatud]] poeg Cheung Po, kellega ta asus hiljem paarisuhtesse ning [[Abiellumine|abiellus]]. Ching Shih juhitud [[Guangdong|Guangdongi]] mereröövlite laevastik koosnes 1805. aastal 400 [[Džonki|džonkist]] ja 40 000 – 60 000 piraadist (võrdluseks – kuulsa [[Edward Teach|Musthabeme]] käsutuses oli 300 laeva ja paar tuhat piraati).<ref>{{Netiviide|url=https://historyofyesterday.com/ching-shih-a-prostitute-who-became-historys-deadliest-pirate-f596f7fcff23|pealkiri=Ching Shih: A Prostitute Who Became History’s Deadliest Pirate}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Molly McIsaac|url=https://historydaily.org/ching-shih-the-pirate-queen|pealkiri=Ching Shih: The Former Prostitute Turned Ruthless Pirate Who Put Blackbeard To Shame|väljaanne=HistoryDaily|vaadatud=15.11.2021}}</ref> Ta pidas lahinguid mitmete tolleaegsete suurjõududega, nende seas [[Briti Ida-India Kompanii|Ida-India kompanii]], [[Portugali ajalugu|Portugali impeerium]] ja [[Qingi dünastia]] – viimasega sõlmis ta 1810. aastal [[Kapitulatsioon|kapituleerumislepingu]], mille kohaselt pääses karistusest ning osa laevastikust jäi endiselt tema ja Zhang Bao kontrolli alla. Piraatlusega lõpetamise järel elas ta võrdlemisi muretut elu kuni oma surmani 68-aastaselt. Ching Shih'd on peetud ajaloo edukaimaks naispiraadiks ja ka üldse üheks edukamaks piraadiks.<ref>{{Netiviide|autor=Inna-Katrin Hein|url=https://elu24.postimees.ee/106853/kumme-kuulsaimat-piraati-minevikust|pealkiri=Kümme kuulsaimat piraati minevikust|väljaanne=Postimees|aeg=14.4.2009|vaadatud=15.11.2021}}</ref> == Vaata ka == * [[merendus]] * [[Qingi dünastia]] * [[piraadid]] == Viited == [[Kategooria:Mereröövlid]] jr9zf8a8l5c63le88c8x3avocrb3cbh Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Lõuna-Aafrika Vabariigis 10 618983 6184572 6176945 2022-08-28T06:42:10Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki <noinclude> {{main|Koroonapandeemia Lõuna-Aafrika Vabariigis}} </noinclude> {{Medical cases chart |numwidth=wdmm |barwidth= |float=left |disease=COVID-19 |location=Lõuna-Aafrika Vabariigis |outbreak=COVID-19 pandeemia |togglesbar= |changetype1= a <!-- p = percent & a = absolute --> |changetype2= a |right2=Surmade arv |collapsible=y |data= 2020-03-05;;;1 2020-03-06;;;1 2020-03-07;;;2 2020-03-08;;;3 2020-03-09;;;7 2020-03-10;;;7 2020-03-11;;;13 2020-03-12;;;16 2020-03-13;;;24 2020-03-14;;;38 2020-03-15;;;61 2020-03-16;;;62 2020-03-17;;;85 2020-03-18;;;116 2020-03-19;;;150 2020-03-20;;;202 2020-03-21;;;240 2020-03-22;;;274 2020-03-23;;;402 2020-03-24;;;554 2020-03-25;;;709 2020-03-26;;;927 2020-03-27;1;31;1170 2020-03-28;1;31;1187 2020-03-29;2;31;1280 2020-03-30;3;31;1326 2020-03-31;5;31;1372 2020-04-01;5;31;1380 2020-04-02;5;45;1462 2020-04-03;7;45;1505 2020-04-04;9;45;1585 2020-04-05;11;45;1655 2020-04-06;12;45;1686 2020-04-07;13;45;1749 2020-04-08;18;45;1845 2020-04-09;18;45;1934 2020-04-10;24;410;2003 2020-04-11;25;410;2028 2020-04-12;25;410;2173 2020-04-13;27;410;2272 2020-04-14;27;410;2415 2020-04-15;34;410;2506 2020-04-16;48;903;2605 2020-04-17;50;903;2783 2020-04-18;52;903;3034 2020-04-19;54;903;3158 2020-04-20;58;1055;3300 2020-04-21;58;1055;3465 2020-04-22;65;1055;3635 2020-04-23;75;1473;3953 2020-04-24;79;1473;4220 2020-04-25;86;1473;4361 2020-04-26;87;1473;4546 2020-04-27;90;1473;4793 2020-04-28;93;2073;4996 2020-04-29;103;2073;5350 2020-04-30;103;2073;5647 2020-05-01;116;2382;5951 2020-05-02;123;2549;6336 2020-05-03;131;2549;6783 2020-05-04;138;2746;7220 2020-05-05;148;2746;7572 2020-05-06;153;3153;7808 2020-05-07;161;3153;8232 2020-05-08;178;3153;8895 2020-05-09;186;4173;9420 2020-05-10;194;4173;10015 2020-05-11;206;4357;10652 2020-05-12;206;4745;11350 2020-05-13;219;4745;12074 2020-05-14;238;5676;12739 2020-05-15;247;6083;13524 2020-05-16;261;6478;14355 2020-05-17;264;7006;15515 2020-05-18;286;7298;16433 2020-05-19;312;7960;17200 2020-05-20;339;8950;18003 2020-05-21;369;8950;19137 2020-05-22;397;10104;20125 2020-05-23;407;10104;21343 2020-05-24;429;11100;22583 2020-05-25;481;11917;23615 2020-05-26;524;12741;24264 2020-05-27;552;13451;25937 2020-05-28;577;14370;27403 2020-05-29;611;15093;29240 2020-05-30;643;16116;30967 2020-05-31;683;16809;32683 2020-06-01;705;17291;34357 2020-06-02;755;18313;35812 2020-06-03;792;19682;37525 2020-06-04;848;21311;40792 2020-06-05;908;23088;43434 2020-06-06;952;24255;45973 2020-06-07;998;24364;48285 2020-06-08;1080;26099;50879 2020-06-09;1162;29006;52991 2020-06-10;1210;31505;55421 2020-06-11;1284;33252;58568 2020-06-12;1354;35006;61927 2020-06-13;1423;36850;65736 2020-06-14;1480;38531;70038 2020-06-15;1568;39867;73533 2020-06-16;1625;42063;76334 2020-06-17;1674;44331;80412 2020-06-18;1737;44920;83890 2020-06-19;1831;47825;87715 2020-06-20;1877;50326;92681 2020-06-21;1930;51608;97302 2020-06-22;1991;53444;101590 2020-06-23;2102;55045;106108 2020-06-24;2205;56874;111796 2020-06-25;2292;59974;118375 2020-06-26;2340;64111;124590 2020-06-27;2413;67094;131800 2020-06-28;2456;68924;138134 2020-06-29;2529;70614;144264 2020-06-30;2657;73543;151209 2020-07-01;2749;76025;159333 2020-07-02;2844;81999;168061 2020-07-03;2952;86298;177124 2020-07-04;3026;91227;187977 2020-07-05;3199;93315;196750 2020-07-06;3310;97848;205721 2020-07-07;3502;102299;215855 2020-07-08;3600;106842;224665 2020-07-09;3720;113061;238399 2020-07-10;3860;118232;250687 2020-07-11;3971;127715;264184 2020-07-12;4079;134874;276242 2020-07-13;4172;138241;287796 2020-07-14;4346;146279;298292 2020-07-15;4453;160693;311049 2020-07-16;4669;165591;324221 2020-07-17;4804;178183;337594 2020-07-18;4948;182230;350879 2020-07-19;5033;191059;364328 2020-07-20;5173;194865;373628 2020-07-21;5368;208144;381798 2020-07-22;5940;229175;394948 2020-07-23;6093;236260;408052 2020-07-24;6343;245771;421996 2020-07-25;6655;263054;434200 2020-07-26;6769;265077;445433 2020-07-27;7067;274925;452529 2020-07-28;7257;287313;459761 2020-07-29;7497;297967;471123 2020-07-30;7812;309601;482169 2020-07-31;8005;326171;493183 2020-08-01;8153;342461;503290 2020-08-02;8366;347227;511485 2020-08-03;8539;358037;516862 2020-08-04;8884;363751;521318 2020-08-05;9298;377266;529877 2020-08-06;9604;387316;538184 2020-08-07;9909;394759;545476 2020-08-08;10210;404568;553188 2020-08-09;10408;411147;559858 2020-08-10;10621;417200;563598 2020-08-11;10751;426125;566109 2020-08-12;11010;432029;568919 2020-08-13;11270;437617;572865 2020-08-14;11556;461734;579140 2020-08-15;11677;466941;583653 2020-08-16;11839;472377;587345 2020-08-17;11982;477671;589886 2020-08-18;12264;485468;592144 2020-08-19;12423;491441;596060 2020-08-20;12618;497169;599940 2020-08-21;12843;500102;603338 2020-08-22;12987;504127;607045 2020-08-23;13059;506470;609773 2020-08-24;13159;516494;611450 2020-08-25;13308;520381;613017 2020-08-26;13502;525242;615701 2020-08-27;13628;531338;618286 2020-08-28;13743;533935;620132 2020-08-29;13981;536694;622551 2020-08-30;14028;538604;625056 2020-08-31;14149;540923;627041 2020-09-01;14263;549993;628259 2020-09-02;14389;553456;630595 2020-09-03;14563;554887;633015 2020-09-04;14678;557818;635078 2020-09-05;14779;561204;636884 2020-09-06;14889;563891;638517 2020-09-07;15004;566555;639362 2020-09-08;15086;567729;640441 2020-09-09;15168;569935;642431 2020-09-10;15265;573003;644438 2020-09-11;15378;574587;646398 2020-09-12;15427;576423;648214 2020-09-13;15447;577906;649793 2020-09-14;15499;579289;650749 2020-09-15;15641;583126;651521 2020-09-16;15705;584195;653444 2020-09-17;15772;585303;655572 2020-09-18;15857;586844;657627 2020-09-19;15940;589434;659626 2020-09-20;15953;590071;661211 2020-09-21;15992;591208;661936 2020-09-22;16118;592904;663282 2020-09-23;16206;594229;665188 2020-09-24;16283;595916;667049 2020-09-25;16312;599149;668529 2020-09-26;16376;601818;669498 2020-09-27;16398;603721;670766 2020-09-28;16586;604478;671669 2020-09-29;16667;606520;672572 2020-09-30;16734;608112;674339 2020-10-01;16866;609584;676084 2020-10-02;16909;611044;677833 2020-10-03;16938;612763;679716 2020-10-04;16976;614781;681289 2020-10-05;17016;615684;682215 2020-10-06;17103;616857;683242 2020-10-07;17248;618127;685155 2020-10-08;17408;618771;686891 2020-10-09;17547;620081;688352 2020-10-10;17673;622153;690896 2020-10-11;17780;623765;692471 2020-10-12;17863;624659;693359 2020-10-13;18028;625574;694537 2020-10-14;18151;626898;696414 2020-10-15;18309;628301;698184 2020-10-16;18370;629260;700203 2020-10-17;18408;630436;702131 2020-10-18;18471;634543;703793 2020-10-19;18492;635257;705254 2020-10-20;18656;639568;706304 2020-10-21;18741;641706;708359 2020-10-22;18843;642560;710515 2020-10-23;18891;643523;712412 2020-10-24;18944;644641;714246 2020-10-25;18968;646170;715868 2020-10-26;19008;646721;716759 2020-10-27;19053;647833;717851 2020-10-28;19111;648654;719714 2020-10-29;19164;649935;721770 2020-10-30;19230;653052;723682 2020-10-31;19276;654182;725452 2020-11-01;19411;655330;726823 2020-11-02;19465;657500;727595 2020-11-03;19539;659249;728836 2020-11-04;19585;660185;730548 2020-11-05;19677;671579;732414 2020-11-06;19749;675593;734175 2020-11-07;19789;678738;735906 2020-11-08;19809;679688;737278 2020-11-09;19845;680726;738525 2020-11-10;19951;683194;740254 2020-11-11;20011;686458;742394 2020-11-12;20076;690903;744732 2020-11-13;20153;692177;746945 2020-11-14;20206;693261;749182 2020-11-15;20241;693467;751024 2020-11-16;20314;695496;752269 2020-11-17;20432;696820;754256 2020-11-18;20556;701534;757144 2020-11-19;20671;702544;759658 2020-11-20;20759;707040;762763 2020-11-21;20845;707784;765409 2020-11-22;20903;710099;767679 2020-11-23;20968;711195;769759 2020-11-24;21083;716444;772252 2020-11-25;21201;716444;775502 2020-11-26;21289;716444;778571 2020-11-27;21378;722876;781941 2020-11-28;21439;723347;785139 2020-11-29;21477;730633;787702 2020-11-30;21535;731242;790004 2020-12-01;21644;732531;792299 2020-12-02;21709;734305;796472 2020-12-03;21803;739367;800872 2020-12-04;21963;740450;805804 2020-12-05;22067;744298;810449 2020-12-06;22206;744780;814565 2020-12-07;22249;745750;817878 2020-12-08;22432;753072;821889 2020-12-09;22574;754658;828598 2020-12-10;22747;756671;836764 2020-12-11;22952;758373;845083 2020-12-12;23106;760118;852965 2020-12-13;23276;761011;860964 2020-12-14;23451;762746;866127 2020-12-15;23661;764977;873679 2020-12-16;23827;774585;883687 2020-12-17;24011;780313;892813 2020-12-18;24285;783818;901538 2020-12-19;24539;787782;912477 2020-12-20;24691;793914;921922 2020-12-21;24907;796346;930711 2020-12-22;25246;808241;940212 2020-12-23;25657;811372;954258 2020-12-24;25983;822978;968563 2020-12-25;26276;830251;983359 2020-12-26;26521;839194;994911 2020-12-27;26735;844874;1004413 2020-12-28;27071;849974;1011871 2020-12-29;27568;858456;1021451 2020-12-30;28033;867597;1039161 2020-12-31;28469;879671;1057161 2021-01-01;28887;887701;1073887 2021-01-02;29175;897704;1088889 2021-01-03;29577;903679;1100748 2021-01-04;30011;911573;1113349 2021-01-05;30524;920879;1127759 2021-01-06;31368;929239;1149591 2021-01-07;31809;938216;1170590 2021-01-08;32425;947919;1192570 2021-01-09;32824;956712;1214176 2021-01-10;33163;966368;1231597 2021-01-11;33579;973265;1246643 2021-01-12;34334;1019123;1259748 2021-01-13;35140;1030930;1278303 2021-01-14;35852;1049740;1296806 2021-01-15;36467;1062690;1311686 2021-01-16;36851;1083978;1325659 2021-01-17;37105;1098441;1337926 2021-01-18;37499;1117452;1346936 2021-01-19;38288;1144857;1356716 2021-01-20;38854;1160412;1369426 2021-01-21;39501;1183443;1380807 2021-01-22;40076;1201284;1392568 2021-01-23;40574;1217492;1404839 2021-01-24;40874;1230520;1412986 2021-01-25;41117;1241421;1417537 2021-01-26;41797;1254674;1423578 2021-01-27;42550;1263476;1430648 2021-01-28;43105;1272197;1437798 2021-01-29;43633;1284781;1443939 2021-01-30;43951;1292921;1449236 2021-01-31;44164;1299620;1453761 2021-02-01;44399;1306022;1456309 2021-02-02;44946;1318504;1458958 2021-02-03;45344;1323680;1463016 2021-02-04;45605;1327186;1466767 2021-02-05;45902;1335618;1470516 2021-02-06;46180;1340497;1473700 2021-02-07;46290;1360204;1476135 2021-02-08;46473;1363947;1477511 2021-02-09;46869;1367247;1479253 2021-02-10;47145;1374368;1482412 2021-02-11;47382;1377980;1484900 2021-02-12;47670;1383626;1487681 2021-02-13;47821;1385996;1490063 2021-02-14;47899;1388321;1491807 2021-02-15;48094;1391155;1492909 2021-02-16;48313;1396951;1494119 2021-02-17;48478;1399829;1496439 2021-02-18;48708;1403214;1498766 2021-02-19;48859;1406907;1500677 2021-02-20;48940;1409553;1502367 2021-02-21;49053;1412015;1503796 2021-02-22;49150;1413566;1504588 2021-02-23;49413;1419459;1505586 2021-02-24;49523;1422622;1507448 2021-02-25;49667;1424401;1509124 2021-02-26;49784;1426417;1510778 2021-02-27;49941;1429047;1512225 2021-02-28;49993;1430259;1513393 2021-03-01;50077;1431336;1513959 2021-03-02;50271;1433320;1514815 2021-03-03;50366;1434772;1516262 2021-03-04;50462;1436010;1517666 2021-03-05;50566;1437050;1518979 2021-03-06;50647;1439515;1520206 2021-03-07;50678;1440874;1521068 2021-03-08;50803;1442045;1521706 2021-03-09;50906;1444282;1522697 2021-03-10;51015;1445979;1524174 2021-03-11;51110;1447503;1525648 2021-03-12;51179;1449654;1526873 2021-03-13;51261;1452988;1528414 2021-03-14;51326;1454290;1529420 2021-03-15;51421;1455325;1530033 2021-03-16;51560;1458001;1530966 2021-03-17;51634;1459056;1532497 2021-03-18;51724;1459894;1533961 2021-03-19;52035;1461196;1535423 2021-03-20;52082;1462110;1536801 2021-03-21;52111;1463089;1537852 2021-03-22;52196;1463953;1538451 2021-03-23;52251;1465204;1538961 2021-03-24;52372;1466595;1540009 2021-03-25;52535;1467254;1541563 2021-03-26;52602;1469565;1543079 2021-03-27;52648;1471164;1544466 2021-03-28;52663;1471899;1545431 2021-03-29;52710;1472645;1545979 2021-03-30;52788;1473588;1546735 2021-03-31;52846;1474319;1548157 2021-04-01;52897;1474826;1549451 2021-04-02;52946;1475398;1550724 2021-04-03;52954;1476605;1551501 2021-04-04;52987;1477363;1551964 2021-04-05;52995;1478088;1552416 2021-04-06;53032;1478820;1552853 2021-04-07;53111;1479821;1553609 2021-04-08;53173;1480632;1554975 2021-04-09;53226;1481637;1556242 2021-04-10;53256;1482682;1557527 2021-04-11;53322;1483296;1558458 2021-04-12;53356;1484356;1559113 2021-04-13;53423;1485315;1559960 2021-04-14;53498;1486873;1561559 2021-04-15;53571;1488060;1562931 2021-04-16;53663;1488572;1564355 2021-04-17;53711;1489457;1565680 2021-04-18;53736;1490143;1566769 2021-04-19;53757;1490876;1567513 2021-04-20;53887;1494630;1568366 2021-04-21;53940;1495864;1569935 2021-04-22;53995;1496756;1571348 2021-04-23;54066;1499110;1572985 2021-04-24;54125;1500360;1574370 2021-04-25;54148;1501185;1575471 2021-04-26;54186;1501880;1576320 2021-04-27;54237;1502986;1577200 2021-04-28;54285;1503611;1578450 2021-04-29;54331;1504426;1579536 2021-04-30;54350;1505620;1581210 2021-05-01;54406;1506732;1582842 2021-05-02;54417;1507778;1584064 2021-05-03;54452;1508558;1584961 2021-05-04;54511;1509656;1586148 2021-05-05;54557;1510385;1588221 2021-05-06;54620;1511905;1590370 2021-05-07;54687;1513202;1592626 2021-05-08;54724;1514088;1594817 2021-05-09;54735;1516256;1596595 2021-05-10;54825;1517350;1597724 2021-05-11;54896;1519258;1599272 2021-05-12;54968;1519734;1602031 2021-05-13;55012;1520878;1605252 2021-05-14;55124;1522165;1608393 2021-05-15;55183;1523243;1611143 2021-05-16;55210;1524352;1613728 2021-05-17;55260;1526638;1615485 2021-05-18;55340;1527968;1617840 2021-05-19;55507;1528868;1621362 2021-05-20;55568;1531993;1625003 2021-05-21;55719;1534350;1628335 2021-05-22;55772;1537430;1632572 2021-05-23;55802;1539395;1635465 2021-05-24;55874;1541820;1637848 2021-05-25;55976;1543951;1640932 2021-05-26;56077;1546583;1645555 2021-05-27;56170;1548092;1649977 2021-05-28;56293;1551520;1654551 2021-05-29;56363;1554184;1659070 2021-05-30;56363;1556874;1662825 2021-05-31;56506;1559337;1665617 2021-06-01;56601;1563719;1669231 2021-06-02;56711;1565684;1675013 2021-06-03;56765;1567635;1680373 2021-06-04;56832;1570975;1686041 2021-06-05;56929;1574223;1691491 2021-06-06;56974;1578033;1696564 2021-06-07;57063;1581540;1699849 2021-06-08;57183;1587015;1704058 2021-06-09;57310;1589501;1712939 2021-06-10;57410;1593059;1722086 2021-06-11;57592;1598293;1730106 2021-06-12;57706;1602406;1739425 2021-06-13;57765;1606581;1747082 2021-06-14;57879;1611447;1752630 2021-06-15;58087;1616405;1761066 2021-06-16;58223;1620317;1774312 2021-06-17;58323;1623319;1786079 2021-06-18;58441;1632182;1796589 2021-06-19;58590;1640849;1810164 2021-06-20;58702;1647503;1823319 2021-06-21;58795;1656680;1832479 2021-06-22;59092;1665540;1843572 2021-06-23;59258;1671391;1861065 2021-06-24;59406;1675827;1877143 2021-06-25;59621;1690380;1895905 2021-06-26;59778;1702070;1913861 2021-06-27;59900;1709999;1928897 2021-06-28;60038;1723882;1941119 2021-06-29;60264;1739976;1954466 2021-06-30;60647;1748042;1973972 2021-07-01;61029;1754793;1995556 2021-07-02;61332;1773930;2019826 2021-07-03;61507;1792361;2046311 2021-07-04;61840;1808082;2062896 2021-07-05;62171;1827821;2075409 2021-07-06;62628;1845038;2090909 2021-07-07;63039;1853804;2112336 2021-07-08;63499;1862900;2135246 2021-07-09;63873;1884170;2157687 2021-07-10;64138;1904107;2179297 2021-07-11;64289;1922601;2195599 2021-07-12;64509;1943513;2206781 2021-07-13;65142;1961448;2219316 2021-07-14;65595;1970516;2236805 2021-07-15;65972;1982122;2253240 2021-07-16;66385;2009456;2269179 2021-07-17;66686;2028881;2283880 2021-07-18;66859;2050164;2295095 2021-07-19;67080;2069085;2302304 2021-07-20;67676;2085119;2311232 2021-07-21;68192;2098818;2327472 2021-07-22;68625;2109820;2342330 2021-07-23;69075;2133196;2356049 2021-07-24;69488;2147168;2368105 2021-07-25;69775;2158183;2377823 2021-07-26;70018;2169452;2383490 2021-07-27;70338;2180494;2391223 2021-07-28;70908;2186988;2408525 2021-07-29;71431;2194762;2422151 2021-07-30;71679;2207960;2435036 2021-07-31;72013;2222338;2447454 2021-08-01;72191;2230871;2456184 2021-08-02;72437;2238388;2461758 2021-08-03;72992;2250708;2470746 2021-08-04;73415;2258603;2484009 2021-08-05;73873;2268085;2497655 2021-08-06;74352;2280490;2511178 2021-08-07;74623;2290321;2523488 2021-08-08;74813;2297974;2533466 2021-08-09;75012;2308054;2540222 2021-08-10;75201;2319803;2546762 2021-08-11;75774;2337591;2554240 2021-08-12;76247;2344896;2568511 2021-08-13;76631;2355254;2582427 2021-08-14;76869;2364507;2595447 2021-08-15;77141;2375633;2605586 2021-08-16;77440;2382809;2613569 2021-08-17;77993;2393133;2624254 2021-08-18;78377;2402020;2638981 2021-08-19;78694;2411753;2652652 2021-08-20;78983;2418988;2666964 2021-08-21;79251;2438182;2680225 2021-08-22;79421;2444409;2690973 2021-08-23;79584;2455998;2698605 2021-08-24;79953;2464609;2708951 2021-08-25;80469;2474245;2722202 2021-08-26;80826;2485108;2734973 2021-08-27;81187;2498429;2747018 2021-08-28;81461;2519781;2757191 2021-08-29;81595;2526199;2764931 2021-08-30;81830;2533956;2770575 2021-08-31;82261;2544563;2777569 2021-09-01;82496;2560605;2787203 2021-09-02;82914;2568465;2796405 2021-09-03;83161;2578741;2805604 2021-09-04;83343;2586646;2814014 2021-09-05;83419;2594857;2819945 2021-09-06;83617;2599667;2824063 2021-09-07;83899;2610300;2829435 2021-09-08;84152;2618386;2836773 2021-09-09;84327;2637706;2843042 2021-09-10;84608;2656534;2848925 2021-09-11;84751;2663607;2854234 2021-09-12;84877;2667296;2858195 2021-09-13;85002;2671322;2860835 2021-09-14;85302;2688692;2864534 2021-09-15;85468;2700299;2869201 2021-09-16;85779;2706293;2873415 2021-09-17;85952;2714565;2877063 2021-09-18;86116;2728961;2880349 2021-09-19;86174;2732363;2882630 2021-09-20;86216;2735340;2884134 2021-09-21;86376;2743865;2886331 2021-09-22;86500;2750213;2889298 2021-09-23;86655;2753334;2892081 2021-09-24;86967;2756693;2894342 2021-09-25;87001;2758274;2895976 2021-09-26;87052;2760093;2896943 2021-09-27;87216;2762812;2897521 2021-09-28;87417;2765700;2898888 2021-09-29;87525;2766892;2900994 2021-09-30;87626;2773344;2902672 2021-10-01;87705;2776990;2904307 2021-10-02;87753;2778893;2905613 2021-10-03;87780;2779906;2906422 2021-10-04;87819;2781565;2906851 2021-10-05;87922;2783018;2907619 2021-10-06;87981;2786409;2908768 2021-10-07;88104;2788130;2909757 2021-10-08;88236;2789432;2910681 2021-10-09;88292;2790653;2911497 2021-10-10;88317;2791256;2912145 2021-10-11;88346;2791794;2912346 2021-10-12;88429;2797443;2912938 2021-10-13;88466;2802615;2913880 2021-10-14;88506;2802980;2914827 2021-10-15;88562;2804065;2915560 2021-10-16;88587;2804676;2916179 2021-10-17;88612;2805186;2916593 2021-10-18;88619;2805566;2916803 2021-10-19;88674;2808160;2917255 2021-10-20;88754;2809238;2917846 2021-10-21;88835;2810316;2918366 2021-10-22;88891;2810740;2918883 2021-10-23;88914;2811178;2919332 2021-10-24;88925;2811439;2919632 2021-10-25;88934;2811928;2919778 2021-10-26;88987;2812320;2920109 2021-10-27;89049;2813218;2920581 2021-10-28;89104;2813442;2921114 2021-10-29;89151;2813781;2921589 2021-10-30;89163;2814076;2921886 2021-10-31;89177;2814264;2922116 2021-11-01;89179;2814411;2922222 2021-11-02;89197;2814654;2922391 2021-11-03;89220;2815166;2922735 2021-11-04;89251;2815840;2923054 2021-11-05;89295;2816018;2923393 2021-11-06;89319;2817764;2923751 2021-11-07;89332;2818103;2923956 2021-11-08;89352;2818236;2924072 2021-11-09;89387;2818612;2924317 2021-11-10;89435;2818761;2924622 2021-11-11;89452;2819130;2924978 2021-11-12;89469;2819307;2925371 2021-11-13;89476;2819579;2925677 2021-11-14;89484;2819688;2925939 2021-11-15;89489;2819870;2926075 2021-11-16;89504;2820030;2926348 2021-11-17;89515;2820514;2926914 2021-11-18;89555;2820613;2927499 2021-11-19;89562;2820731;2928288 2021-11-20;89572;2820994;2929175 2021-11-21;89574;2821141;2929862 2021-11-22;89584;2821481;2930174 2021-11-23;89635;2838524;2948760 2021-11-24;89657;2839768;2950035 2021-11-25;89771;2843961;2952500 2021-11-26;89783;2845607;2955328 2021-11-27;89791;2847083;2958548 2021-11-28;89797;2847771;2961406 2021-11-29;89822;2849439;2963679 2021-11-30;89843;2849558;2968052 2021-12-01;89871;2850142;2976613 2021-12-02;89915;2850905;2988148 2021-12-03;89944;2852898;3004203 2021-12-04;89965;2855474;3020569 2021-12-05;89966;2858144;3031694 2021-12-06;89975;2861372;3038075 2021-12-07;90002;2864648;3051222 2021-12-08;90038;2867966;3071064 2021-12-09;90060;2870329;3093452 2021-12-10;90080;2878855;3112469 2021-12-11;90116;2880472;3129622 2021-12-12;90137;2913232;3167497 2021-12-13;90148;2913297;3180785 2021-12-14;90172;2943570;3204642 2021-12-15;90226;2949209;3231031 2021-12-16;90262;2954919;3255816 2021-12-17;90297;2975417;3276529 2021-12-18;90345;2992289;3292609 2021-12-19;90348;3010513;3308074 2021-12-20;90453;3026285;3316585 2021-12-21;90488;3043094;3332008 2021-12-22;90587;3052399;3353106 2021-12-23;90662;3094902;3374262 2021-12-24;90743;3085419;3393109 2021-12-25;90773;3102717;3407937 2021-12-26;90814;3111957;3413540 2021-12-27;90829;3120012;3417318 2021-12-28;90854;3134314;3424534 2021-12-29;90935;3145543;3433554 2021-12-30;91061;3159143;3446532 2021-12-31;91145;3174037;3458286 2022-01-01;91198;3182969;3468079 2022-01-02;91228;3197017;3472436 2022-01-03;91312;3224152;3475512 2022-01-04;91451;3238246;3483590 2022-01-05;91561;3249738;3494696 2022-01-06;92112;3260642;3504554 2022-01-07;92252;3273022;3513813 2022-01-08;92371;3281447;3521572 2022-01-09;92453;3286952;3526054 2022-01-10;92530;3291578;3528463 2022-01-11;92649;3298672;3534131 2022-01-12;92830;3309735;3540891 2022-01-13;92989;3346936;3546808 2022-01-14;93117;3358065;3552043 2022-01-15;93278;3360879;3556633 2022-01-16;93364;3371004;3559230 2022-01-17;93451;3375859;3560921 2022-01-18;93551;3380374;3564578 2022-01-19;93707;3390027;3568900 2022-01-20;93846;3394527;3572860 2022-01-21;93949;3403253;3576379 2022-01-22;94063;3405713;3579428 2022-01-23;94177;3411555;3581359 2022-01-24;94265;3413926;3582691 2022-01-25;94397;3418123;3585888 2022-01-26;94491;3429498;3590399 2022-01-27;94651;3432829;3594499 2022-01-28;94784;3436326;3598288 2022-01-29;94905;3439482;3601630 2022-01-30;95022;3443535;3603856 2022-01-31;95093;3456461;3605222 2022-02-01;95288;3459418;3608307 2022-02-02;95463;3461490;3612809 2022-02-03;95545;3465681;3616075 2022-02-04;95766;3473120;3618853 2022-02-05;95817;3477336;3622210 2022-02-06;95835;3480249;3623962 2022-02-07;96021;3482274;3625190 2022-02-08;96289;3488980;3626014 2022-02-09;96502;3491626;3631642 2022-02-10;96705;3494016;3634811 2022-02-11;96851;3497041;3637673 2022-02-12;96985;3500826;3640162 2022-02-13;96993;3502319;3641811 2022-02-14;97250;3508249;3642905 2022-02-15;97431;3511001;3645269 2022-02-16;97520;3513078;3648968 2022-02-17;97955;3515196;3652024 2022-02-18;98298;3518316;3654824 2022-02-19;98617;3521246;3657091 2022-02-20;98667;3522732;3658547 2022-02-21;98804;3524402;3659698 2022-02-22;98868;3526115;3662032 2022-02-23;98978;3531960;3665149 2022-02-24;99018;3533695;3667560 2022-02-25;99145;3536503;3669671 2022-02-26;99191;3539782;3671991 2022-02-27;99229;3541730;3673257 2022-02-28;99412;3543109;3674042 2022-03-01;99430;3551039;3675691 2022-03-02;99458;3552788;3677686 2022-03-03;99499;3554282;3679539 2022-03-04;99517;3557369;3681437 2022-03-05;99543;3559951;3683172 2022-03-06;99543;3560217;3684319 2022-03-07;99609;3564491;3685120 2022-03-08;99625;3569441;3685556 2022-03-09;99656;3569538;3688423 2022-03-10;99681;3571758;3690291 2022-03-11;99709;3572534;3691962 2022-03-12;99712;3573469;3693532 2022-03-13;99725;3576438;3694504 2022-03-14;99725;3577338;3695175 2022-03-15;99727;3578877;3696823 2022-03-16;99767;3584293;3698803 2022-03-17;99829;3585603;3700484 2022-03-18;99829;3585603;3700484 2022-03-19;99879;3588264;3703329 2022-03-20;99881;3589451;3704218 2022-03-21;99890;3590266;3704784 2022-03-22;99893;3591573;3705696 2022-03-23;99899;3594194;3707089 2022-03-24;99932;3595512;3709209 2022-03-25;99939;3596991;3710766 2022-03-26;99965;3597725;3712263 2022-03-27;99966;3599563;3713252 2022-03-28;99970;3600227;3713833 2022-03-29;99976;3602251;3715390 2022-03-30;100020;3603348;3717067 2022-03-31;100032;3603821;3718953 2022-04-01;100042;3608072;3720645 2022-04-02;100046;3609277;3722065 2022-04-03;100050;3611123;3722954 2022-04-04;100052;3612081;3723639 2022-04-05;100067;3613688;3725177 2022-04-06;100070;3614509;3727208 2022-04-07;100075;3615531;3728689 2022-04-08;100084;3617624;3730066 2022-04-09;100096;3618708;3731247 2022-04-10;100096;3619311;3732075 2022-04-11;100098;3621083;3732628 2022-04-12;100116;3622097;3733919 2022-04-13;100132;3624451;3735578 2022-04-14;100138;3625407;3737346 2022-04-15;100142;3626109;3739192 2022-04-16;100144;3627200;3740398 2022-04-17;100147;3627594;3741230 2022-04-18;100181;3627969;3742107 2022-04-19;100195;3628776;3743582 2022-04-20;100211;3630033;3746424 2022-04-21;100276;3631082;3750830 2022-04-22;100286;3632282;3755459 2022-04-23;100298;3632572;3759689 2022-04-24;100303;3633297;3762911 2022-04-25;100333;3634446;3764865 2022-04-26;100348;3635429;3769927 2022-04-27;100351;3638087;3776298 2022-04-28;100355;3640571;3780444 2022-04-29;100360;3646241;3785398 2022-04-30;100363;3648831;3791925 2022-05-01;100363;3650115;3795763 2022-05-02;100370;3651665;3798413 2022-05-03;100377;3661635;3802198 2022-05-04;100407;3663153;3808368 2022-05-05;100471;3668982;3818125 2022-05-06;100505;3673270;3827378 2022-05-07;100516;3676810;3835902 2022-05-08;100523;3679053;3841388 2022-05-09;100533;3680855;3844625 2022-05-10;100559;3685196;3852148 2022-05-11;100609;3691684;3862165 2022-05-12;100630;3696731;3871085 2022-05-13;100744;3702416;3879434 2022-05-14;100753;3708347;3887449 2022-05-15;100755;3710696;3891793 2022-05-16;100771;3713797;3894745 2022-05-17;100812;3720427;3899841 2022-05-18;100867;3726962;3908020 2022-05-19;100898;3733569;3915258 2022-05-20;100916;3739543;3921633 2022-05-21;100931;3766603;3926652 2022-05-22;100933;3768951;3929872 2022-05-23;100962;3773111;3931534 2022-05-24;101002;3780159;3935761 2022-05-25;101043;3784925;3941045 2022-05-26;101092;3793500;3944845 2022-05-27;101128;3798049;3948119 2022-05-28;101142;3802082;3952193 2022-05-29;101146;3803725;3953967 2022-05-30;101162;3808079;3954971 2022-05-31;101190;3812563;3957777 2022-06-01;101219;3817002;3960424 2022-06-02;101250;3821550;3963394 2022-06-03;101285;3830585;3965422 2022-06-04;101313;3833813;3967078 2022-06-05;101317;3836337;3968205 2022-06-06;101350;3839858;3968931 2022-06-07;101397;3844040;3970993 2022-06-08;101424;3846597;3973086 2022-06-09;101448;3849717;3975062 2022-06-10;101468;3851856;3976653 2022-06-11;101477;3853669;3977628 2022-06-12;101484;3854873;3978590 2022-06-13;101509;3856957;3979126 2022-06-14;101550;3858949;3979836 2022-06-15;101576;3861877;3981739 2022-06-16;101584;3866240;3983675 2022-06-17;101589;3868259;3984646 2022-06-18;101598;3869435;3985606 2022-06-19;101604;3870895;3986601 2022-06-20;101620;3871421;3986892 2022-06-21;101640;3872768;3986892 2022-06-22;101697;3873790;3989007 2022-06-23;101697;3873790;3989007 2022-06-24;101717;3876082;3991003 2022-06-25;101727;3876946;3991944 2022-06-26;101731;3877500;3992449 2022-06-27;101740;3877949;3992661 2022-06-28;101745;3879002;3993004 2022-06-29;101764;3879941;3993444 2022-06-30;101793;3880462;3993843 2022-07-01;101809;3883140;3994223 2022-07-02;101811;3883712;3995065 2022-07-03;101812;3883889;3995291 2022-07-04;101815;3884454;3995400 2022-07-05;101847;3885593;3995784 2022-07-06;101859;3886784;3996441 2022-07-07;101868;3886784;3996904 2022-07-08;101876;3887182;3997269 2022-07-09;101876;3887182;3997269 2022-07-10;101876;3887182;3997269 2022-07-11;101876;3887182;3997269 2022-07-12;101895;3889195;3998466 2022-07-13;101907;3880195;3998863 2022-07-14;101915;3889998;3999345 2022-07-15;101918;3890509;3999751 2022-07-16;101918;3890509;3999751 2022-07-17;101918;3890509;3999751 2022-07-18;101922;3892034;4000631 2022-07-19;101935;3892995;4000894 2022-07-20;101939;3893592;4001444 2022-07-21;101942;3893872;4001816 2022-07-22;101943;3894216;4002133 2022-07-23;101943;3894216;4002133 2022-07-24;101943;3894216;4002133 2022-07-25;101955;3894847;4002981 2022-07-26;101962;3895373;4003502 2022-07-27;101967;3895617;4003883 2022-07-28;101977;3897293;4004201 2022-07-29;101982;3897607;4004555 2022-08-17;102066;3901332;4008697<!--;note1={{efn-lr|The Health Department announced on 1 August 2022 that daily figures would no longer be reported.}}--> 2022-08-24;102084;3902822;4010206 <!--kuup;surmi;tervenenuid;nakkusjuhte kokku--> |caption= '''Allikas''': [https://sacoronavirus.co.za/ COVID-19 Online Resource & News Portal]<br />'''Märkused''':<br />12. XII 2021 andmed hõlmavad tagasiulatuvalt 19&nbsp;840 juhtumit.<br />6. I 2022 andmed hõlmavad tagasiulatuvalt 506 surmajuhtumit. }}<br style="clear:left;" /> <noinclude>[[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Lõuna-Aafrika]]</noinclude> 1ppv3pbhtb993bi7sej1eko08inoth1 Madis Maasing 0 619342 6184497 6004872 2022-08-27T21:28:12Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Pilt: Madis Maasing.jpg|pisi|240px|Madis Maasing (2019)]] '''Madis Maasing''' (sündinud [[15. juuni]]l [[1984]]) on eesti [[ajaloolane]] ([[medievist]] ja [[Varauusaeg|varauusaja]] uurija), Maasing on 2018. aastal ilmunud koguteose "[[Tartu toomkirik]]. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum" kaasautoreid. ==Haridus== Aastatel 2004–2007 õppis Madis Maasing [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|Tartu Ülikoolis]] [[bakalaureuseõpe|bakalaureuseõppes]] [[ajalugu]]. Seejärel jätkas ta õpinguid [[magistriõpe|magistriõppes]] [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut|ajaloo ja arheoloogia instituudi]] üldajaloo õppetooli juures, mille lõpetas 2009. aastal ''cum laude'' ajaloo humanitaarteaduse magistrina. Kaitstud magistritöö (juhendaja [[Anti Selart]]) "[[Koadjuutorivaenus]] Liivimaal ja selle eellugu [[Albrecht von Hohenzollern|hertsog Albrechti]] ja [[Wilhelm von Hohenzollern|markkrahv Wilhelmi]] kirjavahetuse põhjal (1529–1557)". Aastatel 2009–2016 oli Maasing Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis [[doktoriõpe|doktoriõppes]]. Mais 2016 kaitses ta Anti Selarti juhendamisel valminud doktoritöö "The Role of the Bishops in the Livonian Political System (in the First Half of the 16th Century)" ('[[Liivimaa piiskop|piiskoppide]] roll Liivimaa poliitilises süsteemis 16. sajandi esimesel poolel'). Oponent oli [[Greifswaldi ülikool]]i professor [[Michael North]] ja sai filosoofiadoktori kraadi. ==Töö ja teadus== Ta töötab 2017. aastast Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna ajaloo ja arheoloogia instituudi üldajaloo osakonnas teadurina. ===Teadusprojektides osalemine põhitäitja rollis=== *Teadusprojekt "Võitlus Baltikumi pärast 15.–16. sajandil kaasaegsete ja järeltulijate poolt nähtuna" (osalemine aastatel 2009–2010; vastutav täitja [[Anti Selart]]). *Teadusprojekt "Uskkonnad ja poliitika Baltimaades (13.–17. sajand)" (2009–2012; vastutav täitja Anti Selart). *Teadusprojekt "Ühiselu, eraldatus ja kultuuriline vastasmõju keskaegsel Liivimaal (1200–1550)" (2017–2020; vastutav täitja Anti Selart). *Teadusprojekt "Usuline sallivus ja rahu" (2018–2019). *Teadusprojekt "Ümberkorraldustele aluste loomine. Muutuste poliitilised ja majanduslikud argumendid Läänemere ruumis [[Varauusaeg|varauusajal]]" (2020–2023). ===Liikmesus=== *[[Õpetatud Eesti Selts]]i liige (2015) *[[Eesti Kirikuloo Selts]]i juhatuse liige (2017) *[[Balti Ajaloo Komisjon]]i liige (2017) *Tallinna Ülikooli keskaja keskuse liige (2018) *[[Akadeemiline Ajalooselts|Akadeemilise Ajalooseltsi]] liige (2019) ==Stipendiumid== *2015 – [[Õpetatud Eesti Selts]]i stipendium ==Huvialad== Maasingu huvialade hulka kuuluvad [[ulmekirjandus]], jalgrattasõit, muusikast ''[[heavy metal]]'', reisimine ja [[Vikipeedia|Vikipeediale]] kaastöö tegemine. ==Teosed== ===Raamatud=== *"Keskaeg". I osa. Ajaloo õpik 7. klassile. Tallinn: [[Maurus (kirjastus)|Maurus]], 2016 (autorid Madis Maasing ja [[Kerttu Palginõmm]]) ISBN 9789949559596. *"Keskaeg". II osa. Ajaloo õpik 7. klassile. Tallinn: Maurus, 2017 (autorid Madis Maasing ja Kerttu Palginõmm) ISBN 9789949559824. *"Vanade tsivilisatsioonide fantastiline maailm. Kiviaeg. Vana-Egiptus. Antiik-Kreeka. Antiik-Rooma. Asteegid ja maiad. Inkade maailm. Vana-Hiina. Vana-Jaapan". Tallinn: [[TEA Kirjastus]], 2017 (tõlketeose sisutoimetaja) ISBN 9789949243686. *"Valitsused ja riigimehed". [[TEA entsüklopeedia]] eriväljaanne. Tallinn: TEA Kirjastus, 2018 (koostaja) ISBN 9789949243907. *"Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum". Tallinn: [[Tartu Ülikooli muuseum]], 2018 (autoreid) ISBN 9789985410929. ===Teadusartikleid=== *Maasing, Madis (2012). "[[Bernhart Jähnig]], Verfassung und Verwaltung des Deutschen Ordens und seiner Herrschaft in Livland, Schriften der Baltischen Historischen Kommission, 16 (Berlin: LIT, 2011), 333 lk". [[Ajalooline Ajakiri]] The Estonian Historical Journal, 141/142, 366−371. *Maasing, Madis (2014). "Miks ebaõnnestus Riia peapiiskopi [[Wilhelm von Hohenzollern|Wilhelmi]] 1540. aastatel ettevõetud reformatsioonikatse?" [[Usuteaduslik Ajakiri]], 66 (1), 45−61. *Maasing, Madis (2019). "Livonian Canons and Challenge of the Reformation". [[Vestnik of Saint Petersburg University History]], 64 (3), 996−1013. *Maasing, M.; Weber, D. (2019). "Die Gerüchte über den Tod des Erzbischofs Wilhelm von Riga im Sommer 1556". [[Acta Historica Tallinnensia]], 25, 3−18. DOI: 10.3176/hist.2019.1.01. *Maasing, Madis (2021). "Reichstagsteilnahme des livländischen Deutschordenszweiges und seine Beziehungen mit dem deutschen Zweig (ca. 1520–1560)". [[Ordines Militares Colloquia Torunensia Historica]], 26, 175−218. DOI: 10.12775/OM.2021.008. *Maasing, Madis (2021). "Livonia and depictions of Russians at Imperial Assemblies before the Livonian War". [[Studia Slavica et Balcanica Petropolitana]], 1, 36−62. ==Välislingid== *{{ETIS|Madis_Maasing}} *[https://scholar.google.com/citations?user=8jINvJsAAAAJ&hl=en Madis Maasing]. scholar.google.com *[https://www.muuseum.ut.ee/et/content/toomkirik-katedraal-raamatukogu-muuseum "Tartu toomkirik : Katedraal. Raamatukogu. Muuseum]". muuseum.ut.ee *[https://wikimedia.ee/intervjuu-madis-maasinguga/ Intervjuu Madis Maasinguga]. wikimedia.ee, 27. mai 2014 *[https://novaator.err.ee/259237/doktoritoo-liivimaa-piiskoppide-kirjavahetus-avab-uusi-tahke-reformatsiooniaja-poliitilises-kommunikatsioonis Doktoritöö: Liivimaa piiskoppide kirjavahetus avab uusi tahke reformatsiooniaja poliitilises kommunikatsioonis]. novaator.err.ee, 30. juuni 2016 *[https://dspace.ut.ee/handle/10062/51516 The Role of the Bishops in the Livonian Political System (in the First Half of the 16th Century)]. dspace.ut.ee {{JÄRJESTA:Maasing, Madis}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti vikipedistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] tuuv5j17nmh6gvaqsuibb3tj2irr2qx 6184507 6184497 2022-08-27T22:34:31Z Neptuunium 58653 + infokast wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | nimi = Madis Maasing | pilt = Madis Maasing.jpg | pildiallkiri = Madis Maasing (2019) | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1984|6|15}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[medievistika]], [[varauusaeg]] | töökoht = [[Tartu Ülikool]] | haridus = | alma_mater = Tartu Ülikool (B.A., M.A., PhD) | doktoritöö = "Piiskoppide roll Liivimaa poliitilises süsteemis 16. sajandi esimesel poolel" | doktoritöö_juhendaja = [[Anti Selart]] | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Madis Maasing''' (sündinud [[15. juuni]]l [[1984]]) on eesti [[ajaloolane]] ([[medievist]] ja [[Varauusaeg|varauusaja]] uurija), Maasing on 2018. aastal ilmunud koguteose "[[Tartu toomkirik]]. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum" kaasautoreid. ==Haridus== Aastatel 2004–2007 õppis Madis Maasing [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|Tartu Ülikoolis]] [[bakalaureuseõpe|bakalaureuseõppes]] [[ajalugu]]. Seejärel jätkas ta õpinguid [[magistriõpe|magistriõppes]] [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut|ajaloo ja arheoloogia instituudi]] üldajaloo õppetooli juures, mille lõpetas 2009. aastal ''cum laude'' ajaloo humanitaarteaduse magistrina. Kaitstud magistritöö (juhendaja [[Anti Selart]]) "[[Koadjuutorivaenus]] Liivimaal ja selle eellugu [[Albrecht von Hohenzollern|hertsog Albrechti]] ja [[Wilhelm von Hohenzollern|markkrahv Wilhelmi]] kirjavahetuse põhjal (1529–1557)". Aastatel 2009–2016 oli Maasing Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis [[doktoriõpe|doktoriõppes]]. Mais 2016 kaitses ta Anti Selarti juhendamisel valminud doktoritöö "The Role of the Bishops in the Livonian Political System (in the First Half of the 16th Century)" ('[[Liivimaa piiskop|piiskoppide]] roll Liivimaa poliitilises süsteemis 16. sajandi esimesel poolel'). Oponent oli [[Greifswaldi ülikool]]i professor [[Michael North]] ja sai filosoofiadoktori kraadi. ==Töö ja teadus== Ta töötab 2017. aastast Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna ajaloo ja arheoloogia instituudi üldajaloo osakonnas teadurina. ===Teadusprojektides osalemine põhitäitja rollis=== *Teadusprojekt "Võitlus Baltikumi pärast 15.–16. sajandil kaasaegsete ja järeltulijate poolt nähtuna" (osalemine aastatel 2009–2010; vastutav täitja [[Anti Selart]]). *Teadusprojekt "Uskkonnad ja poliitika Baltimaades (13.–17. sajand)" (2009–2012; vastutav täitja Anti Selart). *Teadusprojekt "Ühiselu, eraldatus ja kultuuriline vastasmõju keskaegsel Liivimaal (1200–1550)" (2017–2020; vastutav täitja Anti Selart). *Teadusprojekt "Usuline sallivus ja rahu" (2018–2019). *Teadusprojekt "Ümberkorraldustele aluste loomine. Muutuste poliitilised ja majanduslikud argumendid Läänemere ruumis [[Varauusaeg|varauusajal]]" (2020–2023). ===Liikmesus=== *[[Õpetatud Eesti Selts]]i liige (2015) *[[Eesti Kirikuloo Selts]]i juhatuse liige (2017) *[[Balti Ajaloo Komisjon]]i liige (2017) *Tallinna Ülikooli keskaja keskuse liige (2018) *[[Akadeemiline Ajalooselts|Akadeemilise Ajalooseltsi]] liige (2019) ==Stipendiumid== *2015 – [[Õpetatud Eesti Selts]]i stipendium ==Huvialad== Maasingu huvialade hulka kuuluvad [[ulmekirjandus]], jalgrattasõit, muusikast ''[[heavy metal]]'', reisimine ja [[Vikipeedia|Vikipeediale]] kaastöö tegemine. ==Teosed== ===Raamatud=== *"Keskaeg". I osa. Ajaloo õpik 7. klassile. Tallinn: [[Maurus (kirjastus)|Maurus]], 2016 (autorid Madis Maasing ja [[Kerttu Palginõmm]]) ISBN 9789949559596. *"Keskaeg". II osa. Ajaloo õpik 7. klassile. Tallinn: Maurus, 2017 (autorid Madis Maasing ja Kerttu Palginõmm) ISBN 9789949559824. *"Vanade tsivilisatsioonide fantastiline maailm. Kiviaeg. Vana-Egiptus. Antiik-Kreeka. Antiik-Rooma. Asteegid ja maiad. Inkade maailm. Vana-Hiina. Vana-Jaapan". Tallinn: [[TEA Kirjastus]], 2017 (tõlketeose sisutoimetaja) ISBN 9789949243686. *"Valitsused ja riigimehed". [[TEA entsüklopeedia]] eriväljaanne. Tallinn: TEA Kirjastus, 2018 (koostaja) ISBN 9789949243907. *"Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum". Tallinn: [[Tartu Ülikooli muuseum]], 2018 (autoreid) ISBN 9789985410929. ===Teadusartikleid=== *Maasing, Madis (2012). "[[Bernhart Jähnig]], Verfassung und Verwaltung des Deutschen Ordens und seiner Herrschaft in Livland, Schriften der Baltischen Historischen Kommission, 16 (Berlin: LIT, 2011), 333 lk". [[Ajalooline Ajakiri]] The Estonian Historical Journal, 141/142, 366−371. *Maasing, Madis (2014). "Miks ebaõnnestus Riia peapiiskopi [[Wilhelm von Hohenzollern|Wilhelmi]] 1540. aastatel ettevõetud reformatsioonikatse?" [[Usuteaduslik Ajakiri]], 66 (1), 45−61. *Maasing, Madis (2019). "Livonian Canons and Challenge of the Reformation". [[Vestnik of Saint Petersburg University History]], 64 (3), 996−1013. *Maasing, M.; Weber, D. (2019). "Die Gerüchte über den Tod des Erzbischofs Wilhelm von Riga im Sommer 1556". [[Acta Historica Tallinnensia]], 25, 3−18. DOI: 10.3176/hist.2019.1.01. *Maasing, Madis (2021). "Reichstagsteilnahme des livländischen Deutschordenszweiges und seine Beziehungen mit dem deutschen Zweig (ca. 1520–1560)". [[Ordines Militares Colloquia Torunensia Historica]], 26, 175−218. DOI: 10.12775/OM.2021.008. *Maasing, Madis (2021). "Livonia and depictions of Russians at Imperial Assemblies before the Livonian War". [[Studia Slavica et Balcanica Petropolitana]], 1, 36−62. ==Välislingid== *{{ETIS|Madis_Maasing}} *[https://scholar.google.com/citations?user=8jINvJsAAAAJ&hl=en Madis Maasing]. scholar.google.com *[https://www.muuseum.ut.ee/et/content/toomkirik-katedraal-raamatukogu-muuseum "Tartu toomkirik : Katedraal. Raamatukogu. Muuseum]". muuseum.ut.ee *[https://wikimedia.ee/intervjuu-madis-maasinguga/ Intervjuu Madis Maasinguga]. wikimedia.ee, 27. mai 2014 *[https://novaator.err.ee/259237/doktoritoo-liivimaa-piiskoppide-kirjavahetus-avab-uusi-tahke-reformatsiooniaja-poliitilises-kommunikatsioonis Doktoritöö: Liivimaa piiskoppide kirjavahetus avab uusi tahke reformatsiooniaja poliitilises kommunikatsioonis]. novaator.err.ee, 30. juuni 2016 *[https://dspace.ut.ee/handle/10062/51516 The Role of the Bishops in the Livonian Political System (in the First Half of the 16th Century)]. dspace.ut.ee {{JÄRJESTA:Maasing, Madis}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti vikipedistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] puj8nhcdrieburnm46hiaoc2mjaw0fr Sametkõrges 0 619778 6184568 6042573 2022-08-28T06:40:36Z Svencapoeira 67038 wikitext text/x-wiki '''Sametkõrges''' (''Flammulina'') on ''[[Physalacriaceae]]'' sugukonda kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Eesti liigid== Eestis on leitud kasvamas vähemalt 5 liiki sametkõrgeseid. Puidu-, soome- ja võsa-sametkõrgesed on söödavad. *''Flammulina elastica'' – [[võsa-sametkõrges]] *''Flammulina fennae'' – [[valkjas sametkõrges]] *''Flammulina finlandica'' – [[soome sametkõrges]] *''Flammulina ononidis'' – [[kulu-sametkõrges]] *''Flammulina populicola'' – [[papli-sametkõrges]] *''[[Flammulina rossica]]'' *''Flammulina velutipes'' – [[puidu-sametkõrges]] ==Veel liike== *''Flammulina filiformis'' – [[enokitake]] ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/bie-hub/search?q=sametk%C3%B5rges Sametkõrgesed] andmebaasis eElurikkus. [[Kategooria:Physalacriaceae]] mil2vm3l48ehdou8jsyzn8h1cp0uigp Franciscuse läkitused eetikast 0 620600 6184410 6040814 2022-08-27T19:31:43Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki '''Paavst [[Franciscus]]''' on oma ametiajal võtnud korduvalt sõna keskkonnakaitse teemal, rõhutades, et planeet [[Maa]] on inimkonna ühine kodu. ==Amoris Laetitia <ref>[http://w2.vatican.va/content/francesco/en/apost_exhortations/documents/papa-francesco_esortazione-ap_20160319_amoris-laetitia.html Apostellik ekshortatsioon "Amoris Laetitia".]</ref> == Paavst Franciscus sätestas [[19. märts]]il [[2016]] avaldatud apostellikus ekshortatsioonis "Amoris Laetitia", et [[abielu]] on Jumaliku kutsumusena lahutamatu, olles suunatud elu andmisele ja laste kasvatamisele. Ühiskonnas levivad vabaabielud ja abielulahutused ei vasta kristlikule õpetusele. Seepärast tuleb vaimulikel juhendada ja aidata neid, kelle pereelu pole vastavuses kristliku õpetusega, kuid kes püüavad elada vastavalt kristlikule õpetusele. Kirik peab patustajale andma lootust ja julgust, kuid samas ei tohi see viia vastuoluni kristliku õpetuse praktiseerimisega. Paavst taunis [[abort]]i ja [[viljakusravi]]. ==Keskkonnakaitse== Keskkonnakaitsele keskendus tema entsüklika "Laudato Si". [[Johannes Paulus II]] algatas [[jaanuar]]i viimasel pühapäeval valgete [[tuvi]]de lendulaskmise laste peost pärast jutlust, et sümboliseerida maailmas rahu edendamist. Kui Franciscuse jutluse järel [[26. jaanuar]]il [[2014]] langesid vabastatud tuvid röövlindude ohvriks, otsustas paavst, et [[2015]]. aastast lennutavad lapsed rahu nimel taevasse [[õhupall]]e. ==Laste ärakasutamise taunimine== Ta palvetas [[2. detsember|2. detsembril]] [[2013]] vaimulike poolt seksuaalselt ärakasutatud laste eest ja taunis [[1. mai]]l [[2016]] laste väärkohtlemist: {{cquote|''Me ei tohi sallida laste väärkohtlemist! Me peame lapsi kaitsma ja karmilt karistama neid, kes väärkohtlevad lapsi."<ref name=Lapsed/>}} Ta taunis [[20. august]]il [[2018]] vaimulike sooritatud seksuaalkuritegusid, mõistis hukka klerikalismi ja kutsus katoliiklasi üles hoolimiskultuurile. Paavst allkirjastas [[29. märts]]il [[2019]] seaduse, millega muudeti kohustuslikuks Vatikanis ja Püha Tooli välisesindustes aset leidnud lasteahistamise juhtumitest teadaandmine. ==Perekondlike väärtuste rõhutamine== Ta mõistis [[20. september|20. septembril]] 2013 hukka [[abort|abordi]] kui "ükskõiksuse kultuuri" produkti. Ta kutsus [[19. november|19. novembril]] 2013 hoolitsema vanavanemate eest. Ta põhjendas [[6. august]]il 2014 perekonna tähtsust: {{cquote|''Perekond on "armastuse kese", kus valitseb tunnustuse ja osaduse seadus ning on võimalik tõrjuda maailma "võimukeskmete" manipulatsiooni ja domineerimise survet. Igatahes on armastus viljakas ja mitte vaid sellepärast, et see toodab uusi elusid, vaid sellepärast, et see laiendab olemise vaatepiiri, see loob ühe uue maailma; see paneb meid uskuma, hoolimata igasugusest äraheidutamisest ja nurjumisest, et tunnustusel ja usaldusel baseeruv kooseksisteerimine on võimalik. Seistes silmitsi maailma materialistliku vaatega, ei alanda perekond inimest viljatusse utilitarianismi, vaid pakub väljundit tema kõrgete ihalduste täideviimiseks.''<ref name=pere1/>}} Saksa ajakirjanik Christoph Schmidt küsis paavstilt 19. jaanuaril [[2015]] [[Filipiinid]]e visiidi lõppedes arvamust küsitluste tulemuste kohta, mille alusel peavad paljud filipiinlased vaesuse põhjuseks suurt laste arvu. Paavst vastas, et rahvastiku säilimiseks on tähtis, et peres oleks vähemalt 3 last. Ta rõhutas aga, et lastevanematel on tarvis eelkõige vanemlikku vastutust, mitte suurt laste arvu. Ta teatas [[1. september|1. septembril]] 2015, et järgneva aasta jooksul võivad kõik preestrid anda [[absolutsioon]]i [[abort]]i teinud naistele. Paavst märkis visiidil [[Gruusia]]s 1. oktoobril 2016: {{cquote|''Abielu on Jumala loodust kõige meeldivam asi... Kui abielupaarid kasutavad selliseid väljendeid, nagu "Vabandust, ma tegin vea!", "Kas ma võin seda teha?" või "Tänan sind selle suurepäraselt tehtud lõunasöögi eest!" - "Kas ma võin?", "Tänan sind!", "Vabandust!" - kui abielupaarid kasutavad neid väljendeid, siis abielu sujub.''<ref name=pere2/>}} ==Arvamused põgenikest== Paavst tegi [[19. juuni]]l 2013 apelli immigrantide õiguste osas. Ta võrdles [[23. aprill]]il 2017 Euroopa pagulaskeskusi koonduslaagritega. Ta avaldas [[18. juuni]]l 2017 seoses rahvusvahelise põgenike päevaga kaastunnet sõja ja vägivalla eest põgenenud inimeste omastele ning nõudis [[21. august]]il 2017 riigipeadelt rohkemate migrantide vastuvõtumäära tõstmist ja kollektiivsete väljasaatmiste peatamist. Ta kutsus [[24. detsember|24. detsembril]] 2017 kristlasi mitte eirama põgenike saatust. Ta kutsus [[6. jaanuar]]il 2019 Euroopa riigijuhte pöörama tähelepanu põgenikele. Ta tundis [[28. aprill]]il 2019 muret põgenikelaagrite olukorra pärast [[Liibüa]]s ja külastas [[6. mai]]l 2019 [[Bulgaaria]]s põgenikelaagrit. Ta tunnustas [[14. veebruar]]il [[2021]] neid, kes abistavad põgenikke, eriti [[Colombia]] võime [[Venezuela]] immigrantide abistamisel. Paavst kohtus [[27. november|27. novembril]] 2021 Vatikanis põgenikega. Paavst kohtus 3. detsembril 2021 [[Küpros]]el ja 5. detsembril 2021 [[Kreeka]]s põgenikega. ==Kuritegevuse taunimine== Paavst sätestas [[11. juuli]]l 2013 avaldatud ''motu proprio''<nowiki/>'ga Vatikani kohtuvõimude jurisdiktsiooni kriminaalotsustes. Ta külastas [[Brasiilia]] visiidi käigus [[25. juuli]]l 2013 narkosõltlaste kirikut ja taunis narkootikumide legaliseerimist. Franciscus mõistis [[31. märts]]il 2013, [[30. juuli]]l 2017 ja [[11. aprill]]il 2019 hukka inimkaubanduse ning kutsus [[8. veebruar]]il 2017 maailma riigipäid ja valitsusjuhte võitlema inimkaubandusega. Ta avaldas [[8. august]]il 2013 ''motu proprio'' rahapesu, terrorismi ja relvakaubanduse vastu. Ta kutsus [[9. september|9. septembril]] 2013 üles sõjaks kurjuse, eriti aga relvakaubanduse vastu. Ta taunis [[21. märts]]il 2014 [[maffia]]t. Paavst Franciscus kuulutas külaskäigul [[Calabria]]sse organisatsiooni [['Ndrangheta]] katoliku kirikust väljaheidetuks.<ref>{{cite web |url=http://www.bbc.com/news/world-europe-27956554/ |title=Pope Francis attacks 'evil' mafia in 'Ndrangheta base |last=|first=|authorlink= |publisher=BBC World News |date=21. juuni 2014 |website=BBC World News |accessdate=21. juuni 2014}}</ref> Ta mõistis [[22. juuni]]l 2014 hukka piinamise ja kutsus kristlasi üles ühendama jõud piinamise tühistamiseks. {{cquote|''Inimeste piinamine on surmapatt!''<ref name=piinamine/>}} Ta taunis [[17. jaanuar]]il 2016 Rooma sünagoogi külastades usklike vägivallategusid. Ta kutsus [[6. november|6. novembril]] 2016 parandama [[vangla]]te kinnipidamistingimusi ja riigipäid loobuma [[surmanuhtlus]]est. Ta kohtus [[25. märts]]il 2017 [[Milano]] San Vittore vangla vangidega. Ta hoiatas [[29. aprill]]il 2017 Kairos peetud missal religioosse fanatismi eest ja kutsus moslemite liidreid ühinema äärmuslaste põhjustatud vägivalla vastu. Ta rõhutas 11. oktoobril 2017, et surmanuhtlus on vastuvõetamatu. Franciscus kiitis 2018 heaks [[katoliku kiriku katekismus]]e lõigu nr 2267 täienduse, mille kohaselt pole [[surmanuhtlus]] kriminaalkaristusena vastuvõetav ega aktsepteeritav. Ta palvetas [[26. august]]il 2018 [[Iirimaa]]l vangide eest. Ta taunis 19. jaanuaril 2018 [[Peruu]]s naistevastast vägivalda. {{cquote|''Naistevastast vägivalda ei saa pidada normaalseks, kuna see süvendab machismo-kultuuri alalhoidmist, mis on pime naiste juhtiva rolli osas meie kogukondades.''<ref name=naised/>}} Paavst kutsus [[1. jaanuar]]il [[2022]] lõpetama naistevastast vägivalda: <ref>[https://www.vatican.va/content/francesco/it/homilies/2022/documents/20220101_omelia-madredidio-pace.html Paavst Franciscuse jutlus 1. jaanuaril 2022. Vatikani koduleht]</ref>, <ref>[https://www.err.ee/1608453137/paavst-franciscus-kutsus-ules-lopetama-naistevastast-vagivalda Aleksander Krjukov: Paavst Franciscus kutsus üles lõpetama naistevastast vägivalda]. ERR. 1. jaanuar 2011.</ref> {{cquote|''"E mentre le madri donano la vita e le donne custodiscono il mondo, diamoci da fare tutti per promuovere le madri e proteggere le donne. Quanta violenza c’è nei confronti delle donne! Basta! Ferire una donna è oltraggiare Dio, che da una donna ha preso l’umanità, non da un angelo, non direttamente: da una donna. Come da una donna, la Chiesa donna, prende l’umanità dei figli."'' [Kuna emad kingivad elu ja naised hoiavad maailma koos, siis peaksime kõik pingutama rohkem emade väärtustamiseks ja naiste kaitsmiseks. Kui palju vägivalda on naiste vastu suunatud! Aitab! Naisele haiget tegemine on Jumala solvamine, kes võttis just naise läbi meie inimlikkuse. Ta ei võtnud seda mitte inglilt ega endalt, Ta tegi seda naise läbi. Kirik võtab nagu nainegi oma poegade ja tütarde inimlikkuse.]}} Ta mälestas [[21. märts]]il [[2021]] maffia ohvreid. ==Õiglase majanduse rõhutamine== Ta taunis [[1. mai]]l 2013 töötust ja [[12. juuni]]l 2013 lapstööjõu kasutamist. Ta rõhutas [[17. juuni]]l 2013, et [[majandus]] ja [[poliitika]] peaksid kaitsma kõiki inimesi. Ta taunis [[23. september|23. septembril]] 2013 globaliseerumist ja töötust. Ta mõistis [[16. oktoober|16. oktoobri]]l 2013 hukka toiduainete riknema laskmise, pidades silmas seda, et ajal mil maailmas on paljud näljas, ei tohiks usklikud osta endale toitu kokku sellisel hulgal, et see läheb riknema. Ta ütles [[21. oktoober|21. oktoobril]] 2013, et raha on Jumala kink, millega abistada teisi. ==Suhtumine homoseksuaalsusesse== Paavst selgitas 2013 antud intervjuus katoliku kiriku suhtumist homoseksuaalsusse. {{cquote|''Ma olin harjunud Buenos Aireses saama kirju homoseksuaalsetelt inimestelt, kes olid "sotsiaalselt haavatud", kuna nad ütlesid mulle, et nad tunnevad, nagu oleks kirik neid alati hukka mõistnud. Aga kirik pole tahtnud seda teha. Ma ütlesin tagasilennul Rio de Janeirost, et kui homoseksuaalne isik on hea tahtega ja otsimas Jumalat, siis pole mina kellegi kohtunik. Seda öeldes ma rääkisin, mida katekismus ütleb. Religioon omab õigust väljendada seda arvamust inimeste teenimises, aga meid luues tegi Jumal meid vabaks; nii pole võimalik üksikisiku ellu vaimselt vahele sekkuda. Keegi küsis minult väljakutsuval viisil, kas ma tunnustasin homoseksuaalsust. Ma vastasin teise küsimusega: "Ütle mulle: kui Jumal vaatab geid, kas Ta kiidab armastusega heaks selle inimese olemise või heidab selle isiku välja ja mõistab hukka?" Me peame alati arvestama üksikisikuga. Nii me siseneme inimolemuse müsteeriumisse. Jumal saadab inimesi nende elus ja me peame saatma neid, alustades nende olukorrast. Neid on vajalik saata halastusega.''<ref name=homod/>}} Seksuaalse ahistamise ohver Juan Carlos Cruz väitis, et [[aprill]]is 2018 paavstiga kohtumisel olevat paavst kommenteerinud tema homoseksuaalsust sõnadega: "Jumal lõi su sellisena ning ta armastab sind sellisena ning mul on sellest ükskõik." Ta tunnustas [[2020]]. aastal linastunud Jevgeni Afinejevski filmis “Francesco” homoseksuaalsete paaride seadusliku kooselu õigust, kuid mitte nende abielu. ==Muud otsused== Ta tervitas [[13. mai]]l 2018 meediatöötajaid ja ajakirjanikke, kes vahendavad uudistes tõde, et kujundada õiglast ja rahumeelset ühiskonda. Ta tunnustas [[2. märts]]il 2019 Itaalia leukeemiaassotsiatsiooni tegevust. Ta läkitas [[25. aprill]]il 2019 sõnumi Itaalia kurtide assotsiatsioonile. Ta meenutas [[11. august]]il 2019 seoses [[Genfi konventsioon]]i 70. aastapäevaga, et riigijuhid oleksid relvastatud konfliktide rohkem teadlikud ohvrite elu ja inimväärikuse kaitsest. Ta tundis [[5. jaanuar]]il 2020 muret poliitiliste pingete kasvamise pärast kogu maailmas: {{cquote|''Sõda toob vaid surma ja hävingut.''}} Ta saatis [[21. september|21. septembril]] 2020 läkituse Austria Sonnenscheini autistlikele lastele, tunnustas [[11. oktoober|11. oktoobril]] 2020 tuletõrjujaid ja [[3. detsember|3. detsembril]] 2020 puuetega inimesi. Ta tundis [[24. jaanuar]]il [[2021]] muret kodutute pärast, kuna mõni päev varem oli [[Püha Peetruse väljak]]u lähistel surnuks külmunud [[Nigeeria]]st pärit kodutu. Ta on tauninud professionaalsete allikateta teabe ja [[vandenõuteooria]]te levitamist:<ref>[https://www.vatican.va/content/francesco/it/speeches/2022/january/documents/20220110-corpo-diplomatico.html Paavsti kõne diplomaatilisele korpusele Vatikanis 10. jaanuar 2022]</ref> {{cquote|''Tante volte ci si lascia determinare dall’ideologia del momento, spesso costruita su notizie infondate o fatti scarsamente documentati.'' Tihtipeale lasevad inimesed end mõjutada hetkeideoloogial, mis on sageli vooderdatud alusetu infoga või kehvasti dokumenteeritud tõikadega.]}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name=Lapsed>{{cite web|url=http://w2.vatican.va/content/francesco/en/angelus/2016/documents/papa-francesco_regina-coeli_20160501.html|title= Sõnum peale Regina Cælit|trans-title= |date=1. mai 2016 |accessdate=28. oktoobril 2018 |publisher= |language=araabia, saksa, inglise, hispaania, horvaatia, itaalia, portugali ja prantsuse |quote= |website=vatican.va}}</ref> <ref name=pere1>{{cite web|url=http://w2.vatican.va/content/francesco/en/messages/pont-messages/2014/documents/papa-francesco_20140508_messaggio-i-congresso-celam-pastorale-familiare.html|title= MESSAGE OF POPE FRANCIS TO THE FIRST LATIN AMERICAN CONGRESS ON THE PASTORAL CARE OF THE FAMILY THAT WILL TAKE PLACE FROM AUGUST 4 TO 9 IN PANAMA CITY|trans-title= |date=6. august 2014 |accessdate=28. oktoobril 2018 |publisher= |language=inglise, hispaania, itaalia, portugali ja prantsuse |quote= |website=vatican.va}}</ref> <ref name=pere2>{{cite web|url=http://w2.vatican.va/content/francesco/en/speeches/2016/october/documents/papa-francesco_20161001_georgia-sacerdoti-religiosi.html|title= ADDRESS OF THE HOLY FATHER. Church of the Assumption of the Blessed Virgin Mary - Tbilisi|trans-title= |date=1. oktoober 2016 |accessdate=28. oktoobril 2018 |publisher= |language=araabia, saksa, inglise, hispaania, itaalia, poola, portugali ja prantsuse |quote= |website=vatican.va}}</ref> <ref name=piinamine>{{cite web|url=http://w2.vatican.va/content/francesco/en/angelus/2014/documents/papa-francesco_angelus_20140622.html|title= Sõnum peale Angelust|trans-title= |date=22. juuni 2014|accessdate=28. oktoobril 2018 |publisher= |language=araabia, saksa, inglise, hispaania, horvaatia, itaalia, portugali ja prantsuse |quote= |website=vatican.va}}</ref> <ref name=naised>{{cite web|url=http://w2.vatican.va/content/francesco/en/speeches/2018/january/documents/papa-francesco_20180119_peru-puertomaldonado-popolazione.html|title= GREETING OF THE HOLY FATHER, Jorge Basadre Institute (Puerto Maldonado)|trans-title= |date=19. jaanuar 2018|accessdate=28. oktoobril 2018 |publisher= |language= saksa, inglise, hispaania, itaalia, poola, portugali ja prantsuse |quote= |website=vatican.va}}</ref> <ref name=homod>{{cite web|url=http://w2.vatican.va/content/francesco/en/speeches/2013/september/documents/papa-francesco_20130921_intervista-spadaro.html|title= Antonio Spadaro intervjuu paavstiga.|trans-title= |date=September 2013|accessdate=28. oktoobril 2018 |publisher= |language= saksa, inglise, hispaania, itaalia, portugali ja prantsuse |quote= |website=vatican.va}}</ref> }} == Välislingid== *[http://w2.vatican.va/content/vatican/en.html Vatikani koduleht] ''(inglise keeles)'' [[Kategooria:Franciscus| ]] 1ttp9k8t875770s5mvogjqip9eiorpn Georg Rudolf Stackelberg 0 620895 6184430 6021631 2022-08-27T19:48:47Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Georg Rudolf (von<ref>[[Seisuste kaotamise seadus]], Riigi Teataja, nr. 129-130, 27 august 1920</ref>) Stackelberg''' (12. oktoober 1872 [[Salla vald]], [[Viru kreis]] - 15. märts 1934 [[Küti vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Küti vald]], [[Viru maakond]]) oli [[Eesti]] poliitik, [[baltisakslased|baltisaksa]] [[Stackelberg]]ide suguvõsast. [[Parun]] Georg Rudolf von Stackelberg õppis [[Tallinna Toomkool|Tallinna toomkool]]is, teenis aastatel 1893−1894 Peterburis ihukaardiväe ratsagrenaderide polgus vabatahtlikuna, 1895. aastast [[lipnik]]. [[Lasinurme]]s maaomanik, aastatel 1900−1903 [[Lasila mõis]]a rentnik. Aastatel 1904−1920 [[Küti mõis]]a omanik, pärast võõrandamist jäi tema valdusesse [[mõisasüda]]. Georg Rudolf von Stackelberg oli [[Eesti iseseisvumine|enne Eesti iseseisvumist]], [[Viru kreis]]is, [[Virumaa kreisisaadik]] 1905−1920, 1911. aastast [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] liige ja [[Rahukohus|Rahukogu]] [[Aurahukohtunik|aurahukohtunik]]. Parun Georg Rudolf von Stackelberg aktsepteeris Eesti iseseisvuspüüdeid, tegi eestlastega koostööd kohalikes seltsides (oli ta 1911. aastal [[Viru-Jaagupi Ühispank|Viru-Jaagupi Ühispanga]] üks asutajaid). Vabadussõja ajal oli ta [[Balti pataljon]]i loomise algataja ja 1919. aastal astus ka ise vabatahtlikuna Balti pataljoni. Ta oli [[Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige, [[Saksa Erakond Eestimaal|Saksa Erakonna Eestimaa]] nimekirjast, alates 27. jaanuarist 1920, kui ta asendas [[Johannes Meyer]]it<nowiki/>. <ref name="riigikogu.ee">{{Cite web|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/asutav-kogu/juhatus-ja-liikmed/|title=Juhatus ja liikmed|website=Riigikogu|access-date=29. detsember 2021|language=et}}</ref> ning [[I Riigikogu]] saadik<ref>[https://dea.digar.ee/article/revalerbote/1920/11/18/23 Die kandidatenlisten der Deutsh-Baltischen Partei], Revaler Bote, nr. 232, 18 november 1920</ref>, kuni 10.01.1923, mil astus tagasi <ref>Piret Viljamaa, [https://www.nlib.ee/eraamat/IRiigikogu_64mb.pdf Riigikogu liikmed. Elulood], lk 245-246</ref>. Oli kodukorra komisjoni, maaseaduse komisjoni, rahaasjanduse komisjoni, eelarvekomisjoni, väljaspool linnasid ja aleveid asuvate kinnisvarade hindamise seaduseelnõu läbivaatamise erikomisjoni ja riikliku maatagavara tarvitamise seaduse läbivaatamise erikomisjoni liige. Georg Rudolf Stackelberg oli [[Toomkool]]i kuraator ja [[Piiritusetööstus Rosen & Co|Piiritusetööstuse Rosen & Co]] juhatuse liige. Georg Stackelberg suri 1934. aastal ja ta maeti [[Viru-Jaagupi kalmistu]]le. == Autasud == *[[Kaitseliidu Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend|Kaitseliidu Kotkarist]]i V klass (1929), ka Vene aumärgid == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://bbld.de/0000000366849683 Stackelberg, Georg* Rudolf Frh. v. (1872-1934)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital {{JÄRJESTA:Stackelberg, Georg Rudolf}} [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Saksa-Balti Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Balti Pataljoni koosseis]] [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Eestimaa inimesed]] [[Kategooria:Surnud 1934]] [[Kategooria:Sündinud 1872]] [[Kategooria:Viru-Jaagupi kalmistule maetud]] p8iql8mopzsb6thtx5sbx6lqf9eubk1 In memoriam 2022 0 620930 6184200 6184150 2022-08-27T13:41:00Z OskarRand1 162064 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *2. juuni – [[Markus Hess]], eesti rahvusest Kanada mehaanikainsener (68) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Külli Bärenson]], eesti arst (65) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91) *9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Enn Loigu]], eesti geograaf-hüdroloog, TTÜ professor (76) *9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *9. august – [[Taiki Yanagida]], jaapani ratsasportlane (28) *[[10. august]] – [[Yi-Fu Tuan]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide inimgeograaf (91) *10. august – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91) *10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) *10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *10. august – [[Sven Raudsepp]], eesti telereporter (40) *[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89) *11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81) *11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68) *11. august – [[Richard Nool]], eesti punkmuusik (60) *11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19) *[[12. august]] – [[Wolfgang Petersen]], saksa filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *12. august – [[Claudio Garella]], itaalia jalgpallur (67) *12. august – [[Anne Heche]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *12. august – [[Adèle Milloz]], prantsuse suusamägironija (26) *[[13. august]] – [[Rossana Di Lorenzo]], itaalia näitleja (84) *[[14. august]] – [[Kristaq Dhamo]], albaania filmilavastaja (89) *14. august – [[Svika Pick]], Poolas sündinud Iisraeli laulja ja laulukirjutaja (72) *14. august – [[Marshall Napier]], Uus-Meremaa näitleja (70) *14. august – [[Denise Dowse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (64) *14. august – [[Dmitri Vrubel]], vene ja saksa kunstnik (62) *[[15. august]] – [[Frederick Buechner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja teoloog (96) *15. august – [[Kalle Mesila]], eesti luterlik vaimulik (82) *15. august – [[Rajmund Zieliński]], poola jalgrattur (81) *[[16. august]] – [[Matti Lehtinen]], soome laulja (100) *16. august – [[Hans Peterson]], rootsi kirjanik (99) *16. august – [[Viktor Zozulin]], vene näitleja (77) *[[17. august]] – [[Ingvar Gíslason]], Islandi poliitik (96) *[[18. august]] – [[Josephine Tewson]], inglise näitleja (91) *18. august – [[Sombat Metanee]], tai näitleja ja filmilavastaja (85) *18. august – [[Mari Montegriffo]], Gibraltari poliitik (72) *[[19. august]] – [[Tekla Juniewicz]], poola ülipikaealine (116) *[[20. august]] – [[Bram Peper]], Hollandi poliitik (82) *20. august – [[Leon Vitali]], inglise näitleja (74) *20. august – [[Cláudia Jimenez]], Brasiilia näitleja (63) *20. august – [[Darja Dugina]], vene ajakirjanik ja poliitaktivist (29) *[[21. august]] – [[Nikolai Lebedev]], vene näitleja (100) *21. august – [[Anabel Gutiérrez]], Mehhiko näitleja (90) *21. august – [[Alexei Panshin]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja kriitik (82) *21. august – [[Robert Williams]], Kreeka laulja (72) *[[22. august]] – [[Vincent Gil]], Austraalia näitleja (83) *[[23. august]] – [[Božidar Delić]], Serbia poliitik ja sõjaväelane (66) *23. august – [[Üllar Nõlv]], eesti luterlik vaimulik (60) *[[24. august]] – [[Kallistos Ware]], inglise teoloog ja õigeusu piiskop (87) *24. august – [[Joe E. Tata]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *24. august – [[Tim Page]], inglise fotograaf (78) *[[25. august]] – [[Enzo Garinei]], itaalia näitleja (96) *25. august – [[Andrei Slavnov]], vene füüsikateoreetik (82) *25. august – [[Herman Van Springel]], Belgia jalgrattur (79) *[[26. august]] – [[Espen Skjønberg]], norra näitleja (98) *26. august – [[Hana Zagorová]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja näitleja (75) *[[27. august]] – [[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik [[Kategooria:2022]] g306qdeie724b5dxknetdunn63c1j0z 6184201 6184200 2022-08-27T13:41:27Z OskarRand1 162064 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *2. juuni – [[Markus Hess]], eesti rahvusest Kanada mehaanikainsener (68) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Külli Bärenson]], eesti arst (65) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91) *9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Enn Loigu]], eesti geograaf-hüdroloog, TTÜ professor (76) *9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *9. august – [[Taiki Yanagida]], jaapani ratsasportlane (28) *[[10. august]] – [[Yi-Fu Tuan]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide inimgeograaf (91) *10. august – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91) *10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) *10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *10. august – [[Sven Raudsepp]], eesti telereporter (40) *[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89) *11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81) *11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68) *11. august – [[Richard Nool]], eesti punkmuusik (60) *11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19) *[[12. august]] – [[Wolfgang Petersen]], saksa filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *12. august – [[Claudio Garella]], itaalia jalgpallur (67) *12. august – [[Anne Heche]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *12. august – [[Adèle Milloz]], prantsuse suusamägironija (26) *[[13. august]] – [[Rossana Di Lorenzo]], itaalia näitleja (84) *[[14. august]] – [[Kristaq Dhamo]], albaania filmilavastaja (89) *14. august – [[Svika Pick]], Poolas sündinud Iisraeli laulja ja laulukirjutaja (72) *14. august – [[Marshall Napier]], Uus-Meremaa näitleja (70) *14. august – [[Denise Dowse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (64) *14. august – [[Dmitri Vrubel]], vene ja saksa kunstnik (62) *[[15. august]] – [[Frederick Buechner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja teoloog (96) *15. august – [[Kalle Mesila]], eesti luterlik vaimulik (82) *15. august – [[Rajmund Zieliński]], poola jalgrattur (81) *[[16. august]] – [[Matti Lehtinen]], soome laulja (100) *16. august – [[Hans Peterson]], rootsi kirjanik (99) *16. august – [[Viktor Zozulin]], vene näitleja (77) *[[17. august]] – [[Ingvar Gíslason]], Islandi poliitik (96) *[[18. august]] – [[Josephine Tewson]], inglise näitleja (91) *18. august – [[Sombat Metanee]], tai näitleja ja filmilavastaja (85) *18. august – [[Mari Montegriffo]], Gibraltari poliitik (72) *[[19. august]] – [[Tekla Juniewicz]], poola ülipikaealine (116) *[[20. august]] – [[Bram Peper]], Hollandi poliitik (82) *20. august – [[Leon Vitali]], inglise näitleja (74) *20. august – [[Cláudia Jimenez]], Brasiilia näitleja (63) *20. august – [[Darja Dugina]], vene ajakirjanik ja poliitaktivist (29) *[[21. august]] – [[Nikolai Lebedev]], vene näitleja (100) *21. august – [[Anabel Gutiérrez]], Mehhiko näitleja (90) *21. august – [[Alexei Panshin]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja kriitik (82) *21. august – [[Robert Williams]], Kreeka laulja (72) *[[22. august]] – [[Vincent Gil]], Austraalia näitleja (83) *[[23. august]] – [[Božidar Delić]], Serbia poliitik ja sõjaväelane (66) *23. august – [[Üllar Nõlv]], eesti luterlik vaimulik (60) *[[24. august]] – [[Kallistos Ware]], inglise teoloog ja õigeusu piiskop (87) *24. august – [[Joe E. Tata]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *24. august – [[Tim Page]], inglise fotograaf (78) *[[25. august]] – [[Enzo Garinei]], itaalia näitleja (96) *25. august – [[Andrei Slavnov]], vene füüsikateoreetik (82) *25. august – [[Herman Van Springel]], Belgia jalgrattur (79) *[[26. august]] – [[Espen Skjønberg]], norra näitleja (98) *26. august – [[Hana Zagorová]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja näitleja (75) *[[27. august]] – [[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (76) [[Kategooria:2022]] nd1dcrnw6d2vnrl8nev025q63q6fkl8 6184348 6184201 2022-08-27T17:25:22Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *2. juuni – [[Markus Hess]], eesti rahvusest Kanada mehaanikainsener (68) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Külli Bärenson]], eesti arst (65) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91) *9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Enn Loigu]], eesti geograaf-hüdroloog, TTÜ professor (76) *9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *9. august – [[Taiki Yanagida]], jaapani ratsasportlane (28) *[[10. august]] – [[Yi-Fu Tuan]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide inimgeograaf (91) *10. august – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91) *10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) *10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *10. august – [[Sven Raudsepp]], eesti telereporter (40) *[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89) *11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81) *11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68) *11. august – [[Richard Nool]], eesti punkmuusik (60) *11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19) *[[12. august]] – [[Wolfgang Petersen]], saksa filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *12. august – [[Claudio Garella]], itaalia jalgpallur (67) *12. august – [[Anne Heche]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *12. august – [[Adèle Milloz]], prantsuse suusamägironija (26) *[[13. august]] – [[Rossana Di Lorenzo]], itaalia näitleja (84) *[[14. august]] – [[Kristaq Dhamo]], albaania filmilavastaja (89) *14. august – [[Svika Pick]], Poolas sündinud Iisraeli laulja ja laulukirjutaja (72) *14. august – [[Marshall Napier]], Uus-Meremaa näitleja (70) *14. august – [[Denise Dowse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (64) *14. august – [[Dmitri Vrubel]], vene ja saksa kunstnik (62) *[[15. august]] – [[Frederick Buechner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja teoloog (96) *15. august – [[Kalle Mesila]], eesti luterlik vaimulik (82) *15. august – [[Rajmund Zieliński]], poola jalgrattur (81) *[[16. august]] – [[Matti Lehtinen]], soome laulja (100) *16. august – [[Hans Peterson]], rootsi kirjanik (99) *16. august – [[Viktor Zozulin]], vene näitleja (77) *[[17. august]] – [[Ingvar Gíslason]], Islandi poliitik (96) *[[18. august]] – [[Josephine Tewson]], inglise näitleja (91) *18. august – [[Sombat Metanee]], tai näitleja ja filmilavastaja (85) *18. august – [[Mari Montegriffo]], Gibraltari poliitik (72) *[[19. august]] – [[Tekla Juniewicz]], poola ülipikaealine (116) *[[20. august]] – [[Bram Peper]], Hollandi poliitik (82) *20. august – [[Leon Vitali]], inglise näitleja (74) *20. august – [[Cláudia Jimenez]], Brasiilia näitleja (63) *20. august – [[Darja Dugina]], vene ajakirjanik ja poliitaktivist (29) *[[21. august]] – [[Nikolai Lebedev]], vene näitleja (100) *21. august – [[Anabel Gutiérrez]], Mehhiko näitleja (90) *21. august – [[Alexei Panshin]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja kriitik (82) *21. august – [[Robert Williams]], Kreeka laulja (72) *[[22. august]] – [[Vincent Gil]], Austraalia näitleja (83) *[[23. august]] – [[Božidar Delić]], Serbia poliitik ja sõjaväelane (66) *23. august – [[Üllar Nõlv]], eesti luterlik vaimulik (60) *[[24. august]] – [[Kallistos Ware]], inglise teoloog ja õigeusu piiskop (87) *24. august – [[Joe E. Tata]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *24. august – [[Tim Page]], inglise fotograaf (78) *[[25. august]] – [[Enzo Garinei]], itaalia näitleja (96) *25. august – [[Andrei Slavnov]], vene füüsikateoreetik (82) *25. august – [[Herman Van Springel]], Belgia jalgrattur (79) *[[26. august]] – [[Espen Skjønberg]], norra näitleja (98) *26. august – [[Hana Zagorová]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja näitleja (75) *[[27. august]] – [[Manolo Sanlúcar]], hispaania flamenko helilooja ja kitarrist (78) *27. august – [[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (76) [[Kategooria:2022]] p6h5smnyzcbtptojt12w7hphvwq2ace 6184373 6184348 2022-08-27T18:25:34Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *2. juuni – [[Markus Hess]], eesti rahvusest Kanada mehaanikainsener (68) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Külli Bärenson]], eesti arst (65) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91) *9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Enn Loigu]], eesti geograaf-hüdroloog, TTÜ professor (76) *9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *9. august – [[Taiki Yanagida]], jaapani ratsasportlane (28) *[[10. august]] – [[Yi-Fu Tuan]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide inimgeograaf (91) *10. august – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91) *10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) *10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *10. august – [[Sven Raudsepp]], eesti telereporter (40) *[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89) *11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81) *11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68) *11. august – [[Richard Nool]], eesti punkmuusik (60) *11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19) *[[12. august]] – [[Wolfgang Petersen]], saksa filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *12. august – [[Claudio Garella]], itaalia jalgpallur (67) *12. august – [[Anne Heche]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *12. august – [[Adèle Milloz]], prantsuse suusamägironija (26) *[[13. august]] – [[Rossana Di Lorenzo]], itaalia näitleja (84) *[[14. august]] – [[Kristaq Dhamo]], albaania filmilavastaja (89) *14. august – [[Svika Pick]], Poolas sündinud Iisraeli laulja ja laulukirjutaja (72) *14. august – [[Marshall Napier]], Uus-Meremaa näitleja (70) *14. august – [[Denise Dowse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (64) *14. august – [[Dmitri Vrubel]], vene ja saksa kunstnik (62) *[[15. august]] – [[Frederick Buechner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja teoloog (96) *15. august – [[Kalle Mesila]], eesti luterlik vaimulik (82) *15. august – [[Rajmund Zieliński]], poola jalgrattur (81) *[[16. august]] – [[Matti Lehtinen]], soome laulja (100) *16. august – [[Hans Peterson]], rootsi kirjanik (99) *16. august – [[Viktor Zozulin]], vene näitleja (77) *[[17. august]] – [[Ingvar Gíslason]], Islandi poliitik (96) *[[18. august]] – [[Josephine Tewson]], inglise näitleja (91) *18. august – [[Sombat Metanee]], tai näitleja ja filmilavastaja (85) *18. august – [[Mari Montegriffo]], Gibraltari poliitik (72) *[[19. august]] – [[Tekla Juniewicz]], poola ülipikaealine (116) *[[20. august]] – [[Bram Peper]], Hollandi poliitik (82) *20. august – [[Leon Vitali]], inglise näitleja (74) *20. august – [[Cláudia Jimenez]], Brasiilia näitleja (63) *20. august – [[Darja Dugina]], vene ajakirjanik ja poliitaktivist (29) *[[21. august]] – [[Nikolai Lebedev]], vene näitleja (100) *21. august – [[Anabel Gutiérrez]], Mehhiko näitleja (90) *21. august – [[Alexei Panshin]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja kriitik (82) *21. august – [[Robert Williams]], Kreeka laulja (72) *[[22. august]] – [[Vincent Gil]], Austraalia näitleja (83) *[[23. august]] – [[Božidar Delić]], Serbia poliitik ja sõjaväelane (66) *23. august – [[Üllar Nõlv]], eesti luterlik vaimulik (60) *[[24. august]] – [[Kallistos Ware]], inglise teoloog ja õigeusu piiskop (87) *24. august – [[Joe E. Tata]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *24. august – [[Tim Page]], inglise fotograaf (78) *[[25. august]] – [[Enzo Garinei]], itaalia näitleja (96) *25. august – [[Andrei Slavnov]], vene füüsikateoreetik (82) *25. august – [[Herman Van Springel]], Belgia jalgrattur (79) *[[26. august]] – [[Espen Skjønberg]], norra näitleja (98) *26. august – [[Hana Zagorová]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja näitleja (75) *[[27. august]] – [[Milutin Šoškić]], serbia jalgpallur (84) *27. august – [[Manolo Sanlúcar]], hispaania flamenko helilooja ja kitarrist (78) *27. august – [[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (76) [[Kategooria:2022]] d0c7tq7e4hrme1nq7pp9db9m5rlkx1d 6184640 6184373 2022-08-28T08:42:25Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *2. juuni – [[Markus Hess]], eesti rahvusest Kanada mehaanikainsener (68) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Külli Bärenson]], eesti arst (65) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91) *9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Enn Loigu]], eesti geograaf-hüdroloog, TTÜ professor (76) *9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *9. august – [[Taiki Yanagida]], jaapani ratsasportlane (28) *[[10. august]] – [[Yi-Fu Tuan]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide inimgeograaf (91) *10. august – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91) *10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) *10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *10. august – [[Sven Raudsepp]], eesti telereporter (40) *[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89) *11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81) *11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68) *11. august – [[Richard Nool]], eesti punkmuusik (60) *11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19) *[[12. august]] – [[Wolfgang Petersen]], saksa filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *12. august – [[Claudio Garella]], itaalia jalgpallur (67) *12. august – [[Anne Heche]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *12. august – [[Adèle Milloz]], prantsuse suusamägironija (26) *[[13. august]] – [[Rossana Di Lorenzo]], itaalia näitleja (84) *[[14. august]] – [[Kristaq Dhamo]], albaania filmilavastaja (89) *14. august – [[Svika Pick]], Poolas sündinud Iisraeli laulja ja laulukirjutaja (72) *14. august – [[Marshall Napier]], Uus-Meremaa näitleja (70) *14. august – [[Denise Dowse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (64) *14. august – [[Dmitri Vrubel]], vene ja saksa kunstnik (62) *[[15. august]] – [[Frederick Buechner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja teoloog (96) *15. august – [[Kalle Mesila]], eesti luterlik vaimulik (82) *15. august – [[Rajmund Zieliński]], poola jalgrattur (81) *[[16. august]] – [[Matti Lehtinen]], soome laulja (100) *16. august – [[Hans Peterson]], rootsi kirjanik (99) *16. august – [[Viktor Zozulin]], vene näitleja (77) *[[17. august]] – [[Ingvar Gíslason]], Islandi poliitik (96) *[[18. august]] – [[Josephine Tewson]], inglise näitleja (91) *18. august – [[Sombat Metanee]], tai näitleja ja filmilavastaja (85) *18. august – [[Mari Montegriffo]], Gibraltari poliitik (72) *[[19. august]] – [[Tekla Juniewicz]], poola ülipikaealine (116) *[[20. august]] – [[Bram Peper]], Hollandi poliitik (82) *20. august – [[Leon Vitali]], inglise näitleja (74) *20. august – [[Cláudia Jimenez]], Brasiilia näitleja (63) *20. august – [[Darja Dugina]], vene ajakirjanik ja poliitaktivist (29) *[[21. august]] – [[Nikolai Lebedev]], vene näitleja (100) *21. august – [[Anabel Gutiérrez]], Mehhiko näitleja (90) *21. august – [[Alexei Panshin]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja kriitik (82) *21. august – [[Robert Williams]], Kreeka laulja (72) *[[22. august]] – [[Vincent Gil]], Austraalia näitleja (83) *[[23. august]] – [[Božidar Delić]], Serbia poliitik ja sõjaväelane (66) *23. august – [[Üllar Nõlv]], eesti luterlik vaimulik (60) *[[24. august]] – [[Kallistos Ware]], inglise teoloog ja õigeusu piiskop (87) *24. august – [[Joe E. Tata]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *24. august – [[Tim Page]], inglise fotograaf (78) *[[25. august]] – [[Enzo Garinei]], itaalia näitleja (96) *25. august – [[Andrei Slavnov]], vene füüsikateoreetik (82) *25. august – [[Herman Van Springel]], Belgia jalgrattur (79) *[[26. august]] – [[Espen Skjønberg]], norra näitleja (98) *26. august – [[Hana Zagorová]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja näitleja (75) *[[27. august]] – [[Milutin Šoškić]], serbia jalgpallur (84) *27. august – [[Manolo Sanlúcar]], hispaania flamenko helilooja ja kitarrist (78) *27. august – [[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (76) *27. august – [[Vicenç Pagès i Jordà]], katalaani kirjanik ja kirjanduskriitik (58) [[Kategooria:2022]] 91ictw5m2vxfxquwcwk2eby4fn4i6ct 6184650 6184640 2022-08-28T09:12:55Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *2. juuni – [[Markus Hess]], eesti rahvusest Kanada mehaanikainsener (68) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Külli Bärenson]], eesti arst (65) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91) *9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Enn Loigu]], eesti geograaf-hüdroloog, TTÜ professor (76) *9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *9. august – [[Taiki Yanagida]], jaapani ratsasportlane (28) *[[10. august]] – [[Yi-Fu Tuan]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide inimgeograaf (91) *10. august – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91) *10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) *10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *10. august – [[Sven Raudsepp]], eesti telereporter (40) *[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89) *11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81) *11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68) *11. august – [[Richard Nool]], eesti punkmuusik (60) *11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19) *[[12. august]] – [[Wolfgang Petersen]], saksa filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *12. august – [[Claudio Garella]], itaalia jalgpallur (67) *12. august – [[Anne Heche]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *12. august – [[Adèle Milloz]], prantsuse suusamägironija (26) *[[13. august]] – [[Rossana Di Lorenzo]], itaalia näitleja (84) *[[14. august]] – [[Kristaq Dhamo]], albaania filmilavastaja (89) *14. august – [[Svika Pick]], Poolas sündinud Iisraeli laulja ja laulukirjutaja (72) *14. august – [[Marshall Napier]], Uus-Meremaa näitleja (70) *14. august – [[Denise Dowse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (64) *14. august – [[Dmitri Vrubel]], vene ja saksa kunstnik (62) *[[15. august]] – [[Frederick Buechner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja teoloog (96) *15. august – [[Kalle Mesila]], eesti luterlik vaimulik (82) *15. august – [[Rajmund Zieliński]], poola jalgrattur (81) *[[16. august]] – [[Matti Lehtinen]], soome laulja (100) *16. august – [[Hans Peterson]], rootsi kirjanik (99) *16. august – [[Eva-Maria Hagen]], saksa näitleja ja laulja (87) *16. august – [[Viktor Zozulin]], vene näitleja (77) *[[17. august]] – [[Ingvar Gíslason]], Islandi poliitik (96) *[[18. august]] – [[Josephine Tewson]], inglise näitleja (91) *18. august – [[Sombat Metanee]], tai näitleja ja filmilavastaja (85) *18. august – [[Mari Montegriffo]], Gibraltari poliitik (72) *[[19. august]] – [[Tekla Juniewicz]], poola ülipikaealine (116) *[[20. august]] – [[Bram Peper]], Hollandi poliitik (82) *20. august – [[Leon Vitali]], inglise näitleja (74) *20. august – [[Cláudia Jimenez]], Brasiilia näitleja (63) *20. august – [[Darja Dugina]], vene ajakirjanik ja poliitaktivist (29) *[[21. august]] – [[Nikolai Lebedev]], vene näitleja (100) *21. august – [[Anabel Gutiérrez]], Mehhiko näitleja (90) *21. august – [[Alexei Panshin]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja kriitik (82) *21. august – [[Robert Williams]], Kreeka laulja (72) *[[22. august]] – [[Vincent Gil]], Austraalia näitleja (83) *[[23. august]] – [[Božidar Delić]], Serbia poliitik ja sõjaväelane (66) *23. august – [[Üllar Nõlv]], eesti luterlik vaimulik (60) *[[24. august]] – [[Kallistos Ware]], inglise teoloog ja õigeusu piiskop (87) *24. august – [[Joe E. Tata]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *24. august – [[Tim Page]], inglise fotograaf (78) *[[25. august]] – [[Enzo Garinei]], itaalia näitleja (96) *25. august – [[Andrei Slavnov]], vene füüsikateoreetik (82) *25. august – [[Herman Van Springel]], Belgia jalgrattur (79) *[[26. august]] – [[Espen Skjønberg]], norra näitleja (98) *26. august – [[Hana Zagorová]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja näitleja (75) *[[27. august]] – [[Milutin Šoškić]], serbia jalgpallur (84) *27. august – [[Manolo Sanlúcar]], hispaania flamenko helilooja ja kitarrist (78) *27. august – [[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (76) *27. august – [[Vicenç Pagès i Jordà]], katalaani kirjanik ja kirjanduskriitik (58) [[Kategooria:2022]] 89xs2isnd09r4gbwps0g8zfydcm1uw2 Ukraina relvajõudude maakaitsejõud 0 621092 6184217 6183842 2022-08-27T15:07:18Z Octagon11 123728 /* Brigaadid */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina relvajõudude maakaitsejõud | pilt = Logo of the Territorial Defense Forces of Ukraine.svg | pildiallkiri = | algusaeg = 2022<ref>ЗАКОН УКРАЇНИ. Про основи національного спротиву (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2021, № 41, ст.339 </ref> | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Ukraina relvajõud]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[kindralmajor]] [[Ihor Tantsjura]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №337/2022 Про призначення І.Танцюри Командувачем Сил територіальної оборони Збройних Сил України. Призначити генерал-майора ТАНЦЮРУ Ігоря Івановича Командувачем Сил територіальної оборони Збройних Сил України, 15.05.2022</ref> | praegune_ülem_silt = Ülem | tseremoniaalne_ülem = [[brigaadikindral]] [[Serhi Sobko]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №159/2022 Про присвоєння військових звань. 1. Присвоїти військове звання бригадного генерала: полковнику СОБКУ Сергію Станіславовичу – начальнику штабу – заступнику Командувача Сил територіальної оборони Збройних Сил України, 23.03.2022</ref> | tseremoniaalne_ülem_silt = Staabiülem | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[File:Territorial Defence Forces branch SSI.svg|100px]] | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina relvajõudude maakaitsejõud''' ([[ukraina keel]]es ''Сили територіальної оборони Збройних сил України'') on [[Ukraina relvajõud]]ude struktuuriüksus, mille ülesandeks on [[territoriaalkaitse]]. ==Struktuur== ===Juhtimine=== * [[Pilt:Нашивка Сил територіальної оборони ЗСУ.svg|25px]] Maakaitse väejuhatus<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/02/04/zapraczyuvala-garyacha-liniya-komanduvannya-syl-teroborony-ukrayiny/ Запрацювала «гаряча лінія» Командування Сил тероборони України] – АрміяInform, 04.02.2022 (vaadatud: 04.02.2022)</ref><ref>ЗАКОН УКРАЇНИ Про основи національного спротиву (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2021, № 41, ст.339).</ref> ===Brigaadid=== * [[Pilt:Нашивка 100-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Волинська область).svg|25px]] 100. üksik maakaitsebrigaad – [[Volõõnia oblast]]<ref>[https://www.volyn.com.ua/news/115346-na-volyni-17-hrudnia-prezentuvatymut-bryhadu-terytorialnoi-oborony На Волині 17 грудня презентуватимуть бригаду територіальної оборони], 11.11.2018 (vaadatud: 27.03.2022)</ref> * [[Pilt:Нашивка 101-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Закарпатська область).svg|25px]] 101. üksik maakaitsebrigaad – [[Taga-Karpaatia oblast]]<ref>[https://suspilne.media/210398-golova-zakarpatskoi-oda-zaklikav-dolucitisa-do-teroboroni/? Голова Закарпатської ОДА закликав долучитися до тероборони] (vaadatud: 02.07.2022)</ref> * [[Pilt:Нашивка 103-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Львівська область).svg|25px]] 103. üksik maakaitsebrigaad – [[Lvivi oblast]]<ref>[https://loda.gov.ua/news?id=64799 Територіальну оборону Львівської області очолив підполковник Валерій Курко] – ЛЬВІВСЬКА ОБЛАСНА ДЕРЖАВНА АДМІНІСТРАЦІЯ (vaadatud: 23.03.2022)</ref> * [[Pilt:Нашивка 110-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Запорізька область).svg|25px]] 110. üksik maakaitsebrigaad – [[Zaporižžja oblast]] * [[Pilt:Нашивка 111-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Луганська область).svg|25px]] 111. üksik maakaitsebrigaad - [[Luhanski oblast]]<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/08/27/brygada-teroborony-z-luganshhyny-otrymala-bojovyj-prapor/ Бригада тероборони з Луганщини отримала Бойовий Прапор] (vaadatud: 27.08.2022)</ref> * [[Pilt:Нашивка 112-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (місто Київ).svg|25px]] [[112. üksik maakaitsebrigaad]] – [[Kiiev]]<ref>[https://www.ukrinform.ua/rubric-kyiv/3397514-u-kievi-na-vihidni-proponuut-projti-navcanna-u-teroboroni.html У Києві на вихідні пропонують пройти навчання у теробороні] – [[Ukrinform]], 03.02.2022 (vaadatud: 12.02.2022)</ref><ref>Виктория Коломиец. [https://hromadske.ua/ru/posts/v-kieve-vpervye-proveli-ucheniya-polnogo-sostava-112-brigady-terroborony-uchastie-prinyali-9-batalonov В Киеве впервые провели учения полного состава 112 бригады терробороны — участие приняли 9 батальонов] – Hromadske, 07.02.2022 (vaadatud: 13.02.2022)</ref> * [[Pilt:Нашивка 113-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Харківська область).svg|25px]] [[113. üksik maakaitsebrigaad]] – [[Harkivi oblast]]<ref>[https://kharkivoda.gov.ua/news/114604 Безпекову ситуацію на Харківщині повністю контролюють органи державної влади та силовий блок] (vaadatud: 12.05.2022)</ref> * [[Pilt:Нашивка 122-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Одеська область).svg|25px]] 122. maakaitsebrigaad - [[Odessa oblast]] * 127. maakaitsebrigaad – [[Harkiv]]<ref>[https://lb.ua/society/2022/05/16/516949_227_batalyon_127_brigadi_teroboroni.html 227 батальйон 127 бригади тероборони Харкова вийшов на ділянку державного кордону] (vaadatud: 21.05.2022)</ref> ===Muud üksused=== *[[Ukraina rahvusvaheline maakaitseleegion]] ==Ajalugu== ===Sõjategevus 2022. aastal=== ==== Kiievi oblast ==== * 112. maakaitsebrigaad osales [[Kiievi lahing (2022)|Kiievi lahingus]].<ref>Дмитро Журавель [https://shotam.info/pid-kyievom-teroborona-znyshchyla-stuhnoiu-tanky-ta-btr-okupantiv-foto/ Під Києвом тероборона знищила «Стугною» танки та БТР окупантів (ФОТО)] 12.03.2022 (vaadatud: 31.07.2022)</ref> ====Mõkolajivi oblast==== * 2022. aasta märtsis toimus lahing kohaliku Ukraina territoriaalkaitsejõudude üksuse ja [[Venemaa relvajõud]]ude üksuste vahel, mille käigus viimased kaotasid kolm õhutõrjekompleksi [[Pantsir]]. Üks kompleks hävitati, aga teised kaks võeti trofeedeks.<ref>[https://www.unian.net/war/teroborona-bashtanki-otbila-u-okkupantov-tri-zrpk-pancir-s1-novosti-vtorzheniya-rossii-na-ukrainu-11754451.html Тероборона Баштанки отбила у оккупантов три ЗРПК "Панцирь-С1" (видео)] – [[UNIAN]], 22.03.2022 (vaadatud: 22.03.2022)</ref> ====Zaporižžja oblast==== * 27. märtsil 2022 võtsid [[Melitopol]]i territoriaalkaitseüksused enda kontrolli alla varem [[Venemaa relvajõud]]ude käes olnud Poltavka ja Malõnivka küla.<ref>ТЕТЯНА КОВАЛЕНКО. [https://korrespondent.net/ukraine/events/4460766-teroborona-osvobodyla-dva-sela-pod-melytopolem Тероборона освободила два села под Мелитополем] – KorrespondenT.net, 27.03.2022 (vaadatud: 27.03.2022)</ref> ==Varustus== {| class="wikitable" |+ |- |- ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Käsitulirelvad''' |- | [[Browning M2]] || [[Pilt:M2 Browning, Musée de l'Armée.jpg|180px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || [[raskekuulipilduja]]<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/06/16/old-good-krupnyak-lvivski-teroboronivczi-opanovuyut-legendarnyj-browning-m2/ Old good «крупняк»: львівські тероборонівці опановують легендарний Browning M2] (16.06.2022)</ref> || || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankitõrjerelvad''' |- | [[Granaadiheitja Carl-Gustav]] || [[Pilt:Carl Gustav M4 (1).jpg|180px]] || {{pisiLipp|Rootsi}} || [[granaadiheitja]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bijtsi-harkivskoyi-teroborony-prohodyat-navchannya-z-shvedskymy-granatometamy-carl-gustaf/ Бійці Харківської тероборони проходять навчання з шведськими гранатометами Carl-Gustaf] – Militarnõi, 10.04.2022 (vaadatud: 10.04.2022)</ref> || || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Õhutõrjerelvad''' |- | [[ZU-23-2]] || [[Pilt:Навчання військовослужбовців у 169 навчальному Центрі Сухопутних військ ЗС України Десна 01.jpg|180px]] || {{pisiLipp|Soome}} || õhutõrjekahur || 23 ItK 61<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/teroboronu-ozbroyily-finskymy-zenitnymy-ustanovkamy-23-itk-61/ Тероборону озброїли фінськими зенітними установками “23 ItK 61”] (vaadatud: 26.08.2022)</ref> || |} ==Galerii== <gallery> BattalionLutskPatch.png|Lutski operatiivse reageerimise pataljoni embleem </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://sprotyv.in.ua/ Територіальна Оборона] [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] tca9f45l8oc424lvff9u49v28n3yszx 6184221 6184217 2022-08-27T15:12:32Z Octagon11 123728 /* Brigaadid */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina relvajõudude maakaitsejõud | pilt = Logo of the Territorial Defense Forces of Ukraine.svg | pildiallkiri = | algusaeg = 2022<ref>ЗАКОН УКРАЇНИ. Про основи національного спротиву (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2021, № 41, ст.339 </ref> | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Ukraina relvajõud]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[kindralmajor]] [[Ihor Tantsjura]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №337/2022 Про призначення І.Танцюри Командувачем Сил територіальної оборони Збройних Сил України. Призначити генерал-майора ТАНЦЮРУ Ігоря Івановича Командувачем Сил територіальної оборони Збройних Сил України, 15.05.2022</ref> | praegune_ülem_silt = Ülem | tseremoniaalne_ülem = [[brigaadikindral]] [[Serhi Sobko]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №159/2022 Про присвоєння військових звань. 1. Присвоїти військове звання бригадного генерала: полковнику СОБКУ Сергію Станіславовичу – начальнику штабу – заступнику Командувача Сил територіальної оборони Збройних Сил України, 23.03.2022</ref> | tseremoniaalne_ülem_silt = Staabiülem | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[File:Territorial Defence Forces branch SSI.svg|100px]] | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina relvajõudude maakaitsejõud''' ([[ukraina keel]]es ''Сили територіальної оборони Збройних сил України'') on [[Ukraina relvajõud]]ude struktuuriüksus, mille ülesandeks on [[territoriaalkaitse]]. ==Struktuur== ===Juhtimine=== * [[Pilt:Нашивка Сил територіальної оборони ЗСУ.svg|25px]] Maakaitse väejuhatus<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/02/04/zapraczyuvala-garyacha-liniya-komanduvannya-syl-teroborony-ukrayiny/ Запрацювала «гаряча лінія» Командування Сил тероборони України] – АрміяInform, 04.02.2022 (vaadatud: 04.02.2022)</ref><ref>ЗАКОН УКРАЇНИ Про основи національного спротиву (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2021, № 41, ст.339).</ref> ===Brigaadid=== * [[Pilt:Нашивка 100-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Волинська область).svg|25px]] 100. üksik maakaitsebrigaad – [[Volõõnia oblast]]<ref>[https://www.volyn.com.ua/news/115346-na-volyni-17-hrudnia-prezentuvatymut-bryhadu-terytorialnoi-oborony На Волині 17 грудня презентуватимуть бригаду територіальної оборони], 11.11.2018 (vaadatud: 27.03.2022)</ref> * [[Pilt:Нашивка 101-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Закарпатська область).svg|25px]] 101. üksik maakaitsebrigaad – [[Taga-Karpaatia oblast]]<ref>[https://suspilne.media/210398-golova-zakarpatskoi-oda-zaklikav-dolucitisa-do-teroboroni/? Голова Закарпатської ОДА закликав долучитися до тероборони] (vaadatud: 02.07.2022)</ref> * [[Pilt:Нашивка 103-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Львівська область).svg|25px]] 103. üksik maakaitsebrigaad – [[Lvivi oblast]]<ref>[https://loda.gov.ua/news?id=64799 Територіальну оборону Львівської області очолив підполковник Валерій Курко] – ЛЬВІВСЬКА ОБЛАСНА ДЕРЖАВНА АДМІНІСТРАЦІЯ (vaadatud: 23.03.2022)</ref> * [[Pilt:Нашивка 110-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Запорізька область).svg|25px]] 110. üksik maakaitsebrigaad – [[Zaporižžja oblast]] * [[Pilt:Нашивка 111-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Луганська область).svg|25px]] 111. üksik maakaitsebrigaad - [[Luhanski oblast]]<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/08/27/brygada-teroborony-z-luganshhyny-otrymala-bojovyj-prapor/ Бригада тероборони з Луганщини отримала Бойовий Прапор] (vaadatud: 27.08.2022)</ref> * [[Pilt:Нашивка 112-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (місто Київ).svg|25px]] [[112. üksik maakaitsebrigaad]] – [[Kiiev]]<ref>[https://www.ukrinform.ua/rubric-kyiv/3397514-u-kievi-na-vihidni-proponuut-projti-navcanna-u-teroboroni.html У Києві на вихідні пропонують пройти навчання у теробороні] – [[Ukrinform]], 03.02.2022 (vaadatud: 12.02.2022)</ref><ref>Виктория Коломиец. [https://hromadske.ua/ru/posts/v-kieve-vpervye-proveli-ucheniya-polnogo-sostava-112-brigady-terroborony-uchastie-prinyali-9-batalonov В Киеве впервые провели учения полного состава 112 бригады терробороны — участие приняли 9 батальонов] – Hromadske, 07.02.2022 (vaadatud: 13.02.2022)</ref> * [[Pilt:Нашивка 113-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Харківська область).svg|25px]] [[113. üksik maakaitsebrigaad]] – [[Harkivi oblast]]<ref>[https://kharkivoda.gov.ua/news/114604 Безпекову ситуацію на Харківщині повністю контролюють органи державної влади та силовий блок] (vaadatud: 12.05.2022)</ref> * [[Pilt:117th Territorial Brigade Badge.png|25px]] 117. maakaitsebrigaad - [[Sumõ oblast]]<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/08/27/117-ta-brygada-terytorialnoyi-oborony-otrymala-bojovyj-prapor/ 117-та бригада територіальної оборони отримала Бойовий Прапор] (vaadatud: 27.08.2022)</ref> * [[Pilt:Нашивка 122-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Одеська область).svg|25px]] 122. maakaitsebrigaad - [[Odessa oblast]] * 127. maakaitsebrigaad – [[Harkiv]]<ref>[https://lb.ua/society/2022/05/16/516949_227_batalyon_127_brigadi_teroboroni.html 227 батальйон 127 бригади тероборони Харкова вийшов на ділянку державного кордону] (vaadatud: 21.05.2022)</ref> ===Muud üksused=== *[[Ukraina rahvusvaheline maakaitseleegion]] ==Ajalugu== ===Sõjategevus 2022. aastal=== ==== Kiievi oblast ==== * 112. maakaitsebrigaad osales [[Kiievi lahing (2022)|Kiievi lahingus]].<ref>Дмитро Журавель [https://shotam.info/pid-kyievom-teroborona-znyshchyla-stuhnoiu-tanky-ta-btr-okupantiv-foto/ Під Києвом тероборона знищила «Стугною» танки та БТР окупантів (ФОТО)] 12.03.2022 (vaadatud: 31.07.2022)</ref> ====Mõkolajivi oblast==== * 2022. aasta märtsis toimus lahing kohaliku Ukraina territoriaalkaitsejõudude üksuse ja [[Venemaa relvajõud]]ude üksuste vahel, mille käigus viimased kaotasid kolm õhutõrjekompleksi [[Pantsir]]. Üks kompleks hävitati, aga teised kaks võeti trofeedeks.<ref>[https://www.unian.net/war/teroborona-bashtanki-otbila-u-okkupantov-tri-zrpk-pancir-s1-novosti-vtorzheniya-rossii-na-ukrainu-11754451.html Тероборона Баштанки отбила у оккупантов три ЗРПК "Панцирь-С1" (видео)] – [[UNIAN]], 22.03.2022 (vaadatud: 22.03.2022)</ref> ====Zaporižžja oblast==== * 27. märtsil 2022 võtsid [[Melitopol]]i territoriaalkaitseüksused enda kontrolli alla varem [[Venemaa relvajõud]]ude käes olnud Poltavka ja Malõnivka küla.<ref>ТЕТЯНА КОВАЛЕНКО. [https://korrespondent.net/ukraine/events/4460766-teroborona-osvobodyla-dva-sela-pod-melytopolem Тероборона освободила два села под Мелитополем] – KorrespondenT.net, 27.03.2022 (vaadatud: 27.03.2022)</ref> ==Varustus== {| class="wikitable" |+ |- |- ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Käsitulirelvad''' |- | [[Browning M2]] || [[Pilt:M2 Browning, Musée de l'Armée.jpg|180px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || [[raskekuulipilduja]]<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/06/16/old-good-krupnyak-lvivski-teroboronivczi-opanovuyut-legendarnyj-browning-m2/ Old good «крупняк»: львівські тероборонівці опановують легендарний Browning M2] (16.06.2022)</ref> || || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankitõrjerelvad''' |- | [[Granaadiheitja Carl-Gustav]] || [[Pilt:Carl Gustav M4 (1).jpg|180px]] || {{pisiLipp|Rootsi}} || [[granaadiheitja]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bijtsi-harkivskoyi-teroborony-prohodyat-navchannya-z-shvedskymy-granatometamy-carl-gustaf/ Бійці Харківської тероборони проходять навчання з шведськими гранатометами Carl-Gustaf] – Militarnõi, 10.04.2022 (vaadatud: 10.04.2022)</ref> || || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Õhutõrjerelvad''' |- | [[ZU-23-2]] || [[Pilt:Навчання військовослужбовців у 169 навчальному Центрі Сухопутних військ ЗС України Десна 01.jpg|180px]] || {{pisiLipp|Soome}} || õhutõrjekahur || 23 ItK 61<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/teroboronu-ozbroyily-finskymy-zenitnymy-ustanovkamy-23-itk-61/ Тероборону озброїли фінськими зенітними установками “23 ItK 61”] (vaadatud: 26.08.2022)</ref> || |} ==Galerii== <gallery> BattalionLutskPatch.png|Lutski operatiivse reageerimise pataljoni embleem </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://sprotyv.in.ua/ Територіальна Оборона] [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] n7mw8ipriwsx2qqdl1o180ng8juuwyt Tallinna Linna Politseivalitsus 0 622924 6184182 6183384 2022-08-27T12:37:27Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Tallinna Linna Politseivalitsus | omakeelne_nimi = ''Ревельское Городское Полицейское Управление'' <small>vene keeles</small><br> ''Revalsche Polizeiverwaltung'' <small>saksa keeles</small> | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Tallinn, elamu Vene 23 (2).jpg|Vene 23 | pildiallkiri = Tallinna Linna Politseivalitsuse hoone [[Vene tänav]] 23, Tallinn | lühend = | deviis = | asutatud = [[1882]]<ref>[http://history.nsc.ru/kapital/project/psz/1882.html РЕЕСТР ХРОНОЛОГИЧЕСКИЙ ПОЛНАГО СОБРАНИЯ ЗАКОНОВ РОССИЙСКОЙ ИМПЕРИИ ТОМ III]</ref> | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = [[1917]] | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = [[Vene tänav|Nikolskaja tänav]] 23, Tallinn | piirkond = Tallinna linn | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = | juht_nimi = | juht2_nimetus = [[Tallinna politseimeister]] | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]] | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Tallinna Linna Politseivalitsus''' oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Eestimaa kubermang]]u Tallinna korrakaitse ja haldusasutus. Politseivalitsuse koosseisu kuulusid [[politseimeister]], [[kvartaliülevaataja|kvartali-]] ehk [[rajooniülevaataja]]d ja nende abid ([[linnavaht]] ehk [[kardavoi]]), sekretärid, aktuaarius ja kantseleiametnikud. Politseimeistri nimetas ametisse [[Eestimaa kuberner]]. Korravalitsuse ülalpidamiskulud kandis linn, kus politseivalitsus tegutses, kuid nende käsutusse anti patrullteenistuse läbiviimiseks keisririigi kulul ülalpeetav sõjaväestatud [[kasakas|kasaka]]komando. :Kubermanguvalitsuse eeskirjaga politseile järgmised kohustused: *ehitiste järelevalve ja kruntide kättenäitamine ehituste otstarbeks; *järelevalve toiduainete hindade üle; hoolekanne; *kontroll tsiviil- ja kriminaalkohtute otsuste täitmise üle; *tuleohutuse järelevalve; sildade ja teede korrashoiu järelevalve; *läbimarssivate sõjaväelaste majutamine; *väiksemate kriminaal- ja tsiviilkohtuasjade arutamine (nõude hind ei tohtinud ületada 20 rubla); *kurjategijate vahistamine<ref>[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=43&lid=195 1.2.3.1. Politseivalitsused]</ref>. ==Tallinna politseimeistrid== *major Joachim von Hueck (1764−1810), Tallinna politseimeister * kindral-major Wilhelm von Wolff<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnasober/1880/08/22/1 Tallinna Sõber, nr. 34, 22 august 1880]</ref> (1802–1890), politseimeister *Adolf von Nottbeck, Tallinna politseimeister *Vassili Nieländer, -1890-1902, Tallinna politseimeister * [[Grigori Norbekov]]<ref>Toomas Karjahärm, [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/Karjaharm_Toomas_Sotsialistid_ja_terroristid_II_2015_3.pdf Sotsialistid ja terroristid 1905. aasta revolutsioonis II], lk 10</ref>, Tallinna politseimeister *alampolkovnik [[Lev Tsitserošin|Lev Grigorjevitš Tsitserošin]]<ref>Станислав Смирнов: [https://web.archive.org/web/20100127055758/http://www.pravda-nn.ru/blogs/blog:6/note:545/ Последний полицмейстер], Nizegorodskaja Pravda №144 (2010), 29. detsember 2010</ref> (1870–1920<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1920/08/24/17 Tallinna sõnumid. Endine Tallinna politseimeister Tsitjeroschin tänavu kevadel Odessas plekilisse soojatõppe ära surnud.], Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 188, 24 august 1920</ref>), -1908-1912<ref>[https://dea.digar.ee/page/perekonnale/1912/09/01/1 Perekonnaleht : Päevalehe, Aja ja Koidu hinnata kaasanne, 1 september 1912]</ref>-, Tallinna politseimeister ** politseimeistri abi: Ivan Petrovitš Gensior -1908<ref>[https://dea.digar.ee/page/koitepl/1908/06/06/1 Tallinna elu. Keisripäevad Tallinnas], Koit : [Päevalehe lühendatud väljaanne], 6 juuni 1908, nr 43, lk 3</ref>- *[[Anton Õunapuu]], 1917<ref>[http://www.skaut.ee/?jutt=10156 Anton Õunapuu lühike elulugu], www.skaut.ee</ref> Tänapäeva Eestimaa ([[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]) aladel loodi kolm korravalitsust – [[Tallinn]]as ([[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1803]]), [[Tartu]]s ([[13. juuni]]l [[1805]]) ja [[Viljandi]]s ([[10. juuli]]l 1805). [[1803]]. aasta 24. oktoobri Venemaa keisririigi Senati ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse eritingimuste kohaselt kuulus kolmandasse, segasadamate ([[Tallinna sõjasadam|sõja-]] ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgemaks tsiviilvõimu esindajaks Tallinnas oli [[Eestimaa sõjakuberneride loend#Tallinna sõjakuberner|Tallinna sõjakuberner]], kelle alluvuses oli linna [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsus]] ja selle ülem – politseimeister. [[1862]]. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|-kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega]] aga kehtestati Venemaa keisririigi [[Läänemereprovintsid]]es alles [[1888]]. aastal. [[File:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|pisi|Tallinna linna kaart, 1910]] [[18. mai]]l [[1882]] muudeti Korravalitsuse (''Ревельская Управа Благочиния'') nimetus Tallinna Linna Politseivalitsuseks (''Городское полицейское управление''). Politseireformi ja [[1878]]. aastal [[Toompea allasum|Toompea]] ühendamisega [[Tallinna all-linn]]aga, ühise [[Tallinna linnavalitsus]]e alla, tulemusel jaotati linn senise 7 linnaosa asemel politseijaoskondade järgi 6 linnaosaks<ref>[[Raimo Pullat]]. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 17-18</ref>: *[[Tallinna I politseijaoskond|I jsk]] [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] äärne [[Kopli]] ja [[Vanasadam]]a piirkond, *[[Tallinna II politseijaoskond|II jsk]] [[Kadriorg]], *[[Tallinna III politseijaoskond|III jsk]] [[Suur-Tartu maantee]] ümbrus, *[[Tallinna IV politseijaoskond|IV jsk]] [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], *[[Tallinna V politseijaoskond|V jsk]] [[Toompea]] ja [[Kassisaba]], *[[Tallinna VI politseijaoskond|VI jsk]] [[Vanalinna asum|Vanalinn]]. 1. jaanuaril 1916 kinnitas [[Eestimaa kuberner]] politseijaoskondade ja sellega ka linnaosade haldusterritooriumite ümberkorraldused. I jsk piires asunud [[Pelgulinn]] viidi üle V jsk territooriumiks. [[Lasnamägi|Lasnamäe]], mis oli seni jaotatud II ja III jsk vahel, allutati III jsk-le. [[Toompea]] piirkond, mis oli V jsk piires, viidi VI jsk territooriumiks. Samuti anti senistele numbrilistele linnajagudele nimetused: *I – ([[Balti jaam]]a tagune) [[Kalamaja]]); *II – Narva (Narva (); *III – Tartu (Tartu (3.) linnajagu); *IV – Pärnu (Pärnu (4.) linnajagu); *V – Paldiski (Baltiski (5.) linnajagu); *VI – Kesklinn<ref>Raimo Pullat. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 18</ref> (Südalinn (6.) linnajagu<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/11/28/9.2 Wabatahtliste kutsumine rahwawäkke], Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918</ref>). 1916. aastal olid Tallinnas, Tallinna Linna Politseivalitsuses järgmised politseiasutused: *1. jaoskond **Kopli abijaoskond, **[[Balti Puuvillavabrik]]u abijaoskond, *2. jaoskond, *3. jaoskond **Lasnamäe abijaoskond, **[[Dvigateli vabrik|Dvigateli]] abijaoskond, **[[Tallinna tselluloosivabrik|Tselluloosivabrik]] *4. jaoskond *5. jaoskond *6. jaoskond *Sadama jaoskond (jõepolitsei) *Politsei arestimaja == Vaata ka == *[[Tallinna-Harju prefektuur]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tallinna ajalugu]] aakrfm90l44ujtm7zppj8xdl45l177y 6184184 6184182 2022-08-27T12:42:32Z NOSSER 8097 /* Tallinna politseimeistrid */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Tallinna Linna Politseivalitsus | omakeelne_nimi = ''Ревельское Городское Полицейское Управление'' <small>vene keeles</small><br> ''Revalsche Polizeiverwaltung'' <small>saksa keeles</small> | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Tallinn, elamu Vene 23 (2).jpg|Vene 23 | pildiallkiri = Tallinna Linna Politseivalitsuse hoone [[Vene tänav]] 23, Tallinn | lühend = | deviis = | asutatud = [[1882]]<ref>[http://history.nsc.ru/kapital/project/psz/1882.html РЕЕСТР ХРОНОЛОГИЧЕСКИЙ ПОЛНАГО СОБРАНИЯ ЗАКОНОВ РОССИЙСКОЙ ИМПЕРИИ ТОМ III]</ref> | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = [[1917]] | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = [[Vene tänav|Nikolskaja tänav]] 23, Tallinn | piirkond = Tallinna linn | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = | juht_nimi = | juht2_nimetus = [[Tallinna politseimeister]] | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]] | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Tallinna Linna Politseivalitsus''' oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Eestimaa kubermang]]u Tallinna korrakaitse ja haldusasutus. Politseivalitsuse koosseisu kuulusid [[politseimeister]], [[kvartaliülevaataja|kvartali-]] ehk [[rajooniülevaataja]]d ja nende abid ([[linnavaht]] ehk [[kardavoi]]), sekretärid, aktuaarius ja kantseleiametnikud. Politseimeistri nimetas ametisse [[Eestimaa kuberner]]. Korravalitsuse ülalpidamiskulud kandis linn, kus politseivalitsus tegutses, kuid nende käsutusse anti patrullteenistuse läbiviimiseks keisririigi kulul ülalpeetav sõjaväestatud [[kasakas|kasaka]]komando. :Kubermanguvalitsuse eeskirjaga politseile järgmised kohustused: *ehitiste järelevalve ja kruntide kättenäitamine ehituste otstarbeks; *järelevalve toiduainete hindade üle; hoolekanne; *kontroll tsiviil- ja kriminaalkohtute otsuste täitmise üle; *tuleohutuse järelevalve; sildade ja teede korrashoiu järelevalve; *läbimarssivate sõjaväelaste majutamine; *väiksemate kriminaal- ja tsiviilkohtuasjade arutamine (nõude hind ei tohtinud ületada 20 rubla); *kurjategijate vahistamine<ref>[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=43&lid=195 1.2.3.1. Politseivalitsused]</ref>. ==Tallinna politseimeistrid== *major Joachim von Hueck (1764−1810), Tallinna politseimeister * kindral-major Wilhelm von Wolff<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnasober/1880/08/22/1 Tallinna Sõber, nr. 34, 22 august 1880]</ref> (1802–1890), politseimeister *Adolf von Nottbeck, Tallinna politseimeister *Vassili Nieländer, -1890-1902, Tallinna politseimeister * [[Grigori Norbekov]]<ref>Toomas Karjahärm, [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/Karjaharm_Toomas_Sotsialistid_ja_terroristid_II_2015_3.pdf Sotsialistid ja terroristid 1905. aasta revolutsioonis II], lk 10</ref>, Tallinna politseimeister *alampolkovnik [[Lev Tsitserošin|Lev Grigorjevitš Tsitserošin]]<ref>Станислав Смирнов: [https://web.archive.org/web/20100127055758/http://www.pravda-nn.ru/blogs/blog:6/note:545/ Последний полицмейстер], Nizegorodskaja Pravda №144 (2010), 29. detsember 2010</ref> (1870–1920<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1920/08/24/17 Tallinna sõnumid. Endine Tallinna politseimeister Tsitjeroschin tänavu kevadel Odessas plekilisse soojatõppe ära surnud.], Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 188, 24 august 1920</ref>), -1908-1912<ref>[https://dea.digar.ee/page/perekonnale/1912/09/01/1 Perekonnaleht : Päevalehe, Aja ja Koidu hinnata kaasanne, 1 september 1912]</ref>-, Tallinna politseimeister ** politseimeistri abi: Ivan Petrovitš Gensior -1908<ref>[https://dea.digar.ee/page/koitepl/1908/06/06/1 Tallinna elu. Keisripäevad Tallinnas], Koit : [Päevalehe lühendatud väljaanne], 6 juuni 1908, nr 43, lk 3</ref>- *[[Anton Õunapuu]], 1917<ref>[http://www.skaut.ee/?jutt=10156 Anton Õunapuu lühike elulugu], www.skaut.ee</ref> Tänapäeva Eestimaa ([[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]) aladel loodi kolm korravalitsust – [[Tallinn]]as ([[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1803]]), [[Tartu]]s ([[13. juuni]]l [[1805]]) ja [[Viljandi]]s ([[10. juuli]]l 1805). [[1803]]. aasta 24. oktoobri Venemaa keisririigi Senati ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse eritingimuste kohaselt kuulus kolmandasse, segasadamate ([[Tallinna sõjasadam|sõja-]] ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgemaks tsiviilvõimu esindajaks Tallinnas oli [[Eestimaa sõjakuberneride loend#Tallinna sõjakuberner|Tallinna sõjakuberner]], kelle alluvuses oli linna [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsus]] ja selle ülem – politseimeister. [[1862]]. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|-kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega]] aga kehtestati Venemaa keisririigi [[Läänemereprovintsid]]es alles [[1888]]. aastal. [[File:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|pisi|Tallinna linna kaart, 1910]] [[18. mai]]l [[1882]] muudeti Korravalitsuse (''Ревельская Управа Благочиния'') nimetus Tallinna Linna Politseivalitsuseks (''Городское полицейское управление''). Politseireformi ja [[1878]]. aastal [[Toompea allasum|Toompea]] ühendamisega [[Tallinna all-linn]]aga, ühise [[Tallinna linnavalitsus]]e alla, tulemusel jaotati linn senise 7 linnaosa asemel politseijaoskondade järgi 6 linnaosaks<ref>[[Raimo Pullat]]. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 17-18</ref>: *[[Tallinna I politseijaoskond|I jsk]] [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] äärne [[Kopli]] ja [[Vanasadam]]a piirkond, *[[Tallinna II politseijaoskond|II jsk]] [[Kadriorg]], *[[Tallinna III politseijaoskond|III jsk]] [[Suur-Tartu maantee]] ümbrus, *[[Tallinna IV politseijaoskond|IV jsk]] [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], *[[Tallinna V politseijaoskond|V jsk]] [[Toompea]] ja [[Kassisaba]], *[[Tallinna VI politseijaoskond|VI jsk]] [[Vanalinna asum|Vanalinn]]. Linnade [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsus]]te ülesanneteks oli määratletud: [[Avalik kord|avaliku kor]]ra tagamine; järelevalve streigiliikumise, isikute, [[selts]]ide tegevuse, trükikodade jm üle — s.o üldise poliitilise meelsuse jälgimine; järelevalve kaubanduseeskirjade täitmise üle; administratiivüleastumiste korral vastutusele võtmine; jooksikute kinnipidamine; järelevalve teede korrashoiu üle; kuritegude puhul juurdluse läbiviimine; kriminaal- ja tsiviilasjade puhul kohtuotsuste täideviimisele pööramine; sõjaväeliste kohustuste täitmise järelevalve; riiklike toetuste jagamine ([[Hoolekanne|hoolekan]]dealused, sõjaväelaste perekonnaliikmed); [[Sõjaolukord|sõjaolukor]]ras riigi kasuks [[Rekvireerimine|rekvireerimi]]ste teostamine; järelevalve [[prostituut]]ide üle; [[Seadusandlik akt|seadusandlike akt]]ide teatavakstegemine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=48&lid=211 1.2.4.1. Politseivalitsused II], www.eha.ee</ref>. Linnade politseivalitsuse koosseisu kuulusid linna [[Politseimeister|politseimeister]] ja tema kaks asetäitjat (kes olid ametisse valitud [[linnavalitsus]]e poolt), jaoskondade [[pristav]]id (jaoskonnaülem), nende abilised (järelevaatajad), linnakordnikud ([[Kardavoi|kardavoi]]) ning kantseleiametnikud. Linna politseivalitsuse ülema politseimeistri nimetas ametisse kubermangu kuberner. Linna politseivalitsuse [[Välipolitsei|välipolitsei]] koosnes jaoskonnapristavitest, pristaviabidest, politseijaoskonna järelevaatajatest, [[kordnik]]est ja lihtpolitseiteenistujatest. Suurel tööstusettevõttel võis olla ka eraldi [[Politseijärelevaataja|politseijärelevaataja]] (Nt. vt. Tallinna Linna Politseivalitsuse 1. jaoskonna, [[Balti Puuvillavabrik]]u abijaoskond ja 3. jaoskonna, [[Dvigatel]]i abijaoskond). Linna politseivalitsuse juurde asutati 6. juulil 1908 otseselt politseivalitsuse ülemale (politseimeistrile) ja prokurörile allunud [[Jälitustegevus|jälitus]]osakonnad (vene keeles ''сыскное отделение'') jälitustegevuse läbiviimiseks, jälitusosakonna ülesandeks oli ka revolutsioonilise liikumise võimalikest ilmingutest [[Sandarmikorpus]]e [[Eestimaa kubermangu Sandarmivalitsus|Eestimaa kubermangu]] ja [[Politseidepartemangu Eriosakond|Politseidepartemangu Eriosakonna]] teavitamine. Linna politseivalitsuse juures tegutsesid politsei arstlikud osakonnad ehk [[Komitee|komitee]]d (''врачебно-полицейский комитет''), kes teostasid üldist sanitaarjärelevalvet, sh kontrolli ja arvestust [[prostituut]]ide ja nende liikumise üle. 1. jaanuaril 1916 kinnitas [[Eestimaa kuberner]] politseijaoskondade ja sellega ka linnaosade haldusterritooriumite ümberkorraldused. I jsk piires asunud [[Pelgulinn]] viidi üle V jsk territooriumiks. [[Lasnamägi|Lasnamäe]], mis oli seni jaotatud II ja III jsk vahel, allutati III jsk-le. [[Toompea]] piirkond, mis oli V jsk piires, viidi VI jsk territooriumiks. Samuti anti senistele numbrilistele linnajagudele nimetused: *I – ([[Balti jaam]]a tagune) [[Kalamaja]]); *II – Narva (Narva (); *III – Tartu (Tartu (3.) linnajagu); *IV – Pärnu (Pärnu (4.) linnajagu); *V – Paldiski (Baltiski (5.) linnajagu); *VI – Kesklinn<ref>Raimo Pullat. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 18</ref> (Südalinn (6.) linnajagu<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/11/28/9.2 Wabatahtliste kutsumine rahwawäkke], Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918</ref>). 1916. aastal olid Tallinnas, Tallinna Linna Politseivalitsuses järgmised politseiasutused: *1. jaoskond **Kopli abijaoskond, **[[Balti Puuvillavabrik]]u abijaoskond, *2. jaoskond, *3. jaoskond **Lasnamäe abijaoskond, **[[Dvigateli vabrik|Dvigateli]] abijaoskond, **[[Tallinna tselluloosivabrik|Tselluloosivabrik]] *4. jaoskond *5. jaoskond *6. jaoskond *Sadama jaoskond (jõepolitsei) *Politsei arestimaja == Vaata ka == *[[Tallinna-Harju prefektuur]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tallinna ajalugu]] tpxo3lr0osprdv8h6jrmwnhyslhhla4 6184185 6184184 2022-08-27T12:44:03Z NOSSER 8097 /* Tallinna politseimeistrid */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Tallinna Linna Politseivalitsus | omakeelne_nimi = ''Ревельское Городское Полицейское Управление'' <small>vene keeles</small><br> ''Revalsche Polizeiverwaltung'' <small>saksa keeles</small> | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Tallinn, elamu Vene 23 (2).jpg|Vene 23 | pildiallkiri = Tallinna Linna Politseivalitsuse hoone [[Vene tänav]] 23, Tallinn | lühend = | deviis = | asutatud = [[1882]]<ref>[http://history.nsc.ru/kapital/project/psz/1882.html РЕЕСТР ХРОНОЛОГИЧЕСКИЙ ПОЛНАГО СОБРАНИЯ ЗАКОНОВ РОССИЙСКОЙ ИМПЕРИИ ТОМ III]</ref> | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = [[1917]] | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = [[Vene tänav|Nikolskaja tänav]] 23, Tallinn | piirkond = Tallinna linn | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = | juht_nimi = | juht2_nimetus = [[Tallinna politseimeister]] | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]] | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Tallinna Linna Politseivalitsus''' oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Eestimaa kubermang]]u Tallinna korrakaitse ja haldusasutus. Politseivalitsuse koosseisu kuulusid [[politseimeister]], [[kvartaliülevaataja|kvartali-]] ehk [[rajooniülevaataja]]d ja nende abid ([[linnavaht]] ehk [[kardavoi]]), sekretärid, aktuaarius ja kantseleiametnikud. Politseimeistri nimetas ametisse [[Eestimaa kuberner]]. Korravalitsuse ülalpidamiskulud kandis linn, kus politseivalitsus tegutses, kuid nende käsutusse anti patrullteenistuse läbiviimiseks keisririigi kulul ülalpeetav sõjaväestatud [[kasakas|kasaka]]komando. :Kubermanguvalitsuse eeskirjaga politseile järgmised kohustused: *ehitiste järelevalve ja kruntide kättenäitamine ehituste otstarbeks; *järelevalve toiduainete hindade üle; hoolekanne; *kontroll tsiviil- ja kriminaalkohtute otsuste täitmise üle; *tuleohutuse järelevalve; sildade ja teede korrashoiu järelevalve; *läbimarssivate sõjaväelaste majutamine; *väiksemate kriminaal- ja tsiviilkohtuasjade arutamine (nõude hind ei tohtinud ületada 20 rubla); *kurjategijate vahistamine<ref>[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=43&lid=195 1.2.3.1. Politseivalitsused]</ref>. ==Tallinna politseimeistrid== *major Joachim von Hueck (1764−1810), Tallinna politseimeister * kindral-major Wilhelm von Wolff<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnasober/1880/08/22/1 Tallinna Sõber, nr. 34, 22 august 1880]</ref> (1802–1890), politseimeister *Adolf von Nottbeck, Tallinna politseimeister *Vassili Nieländer, -1890-1902, Tallinna politseimeister * [[Grigori Norbekov]]<ref>Toomas Karjahärm, [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/Karjaharm_Toomas_Sotsialistid_ja_terroristid_II_2015_3.pdf Sotsialistid ja terroristid 1905. aasta revolutsioonis II], lk 10</ref>, Tallinna politseimeister *alampolkovnik [[Lev Tsitserošin|Lev Grigorjevitš Tsitserošin]]<ref>Станислав Смирнов: [https://web.archive.org/web/20100127055758/http://www.pravda-nn.ru/blogs/blog:6/note:545/ Последний полицмейстер], Nizegorodskaja Pravda №144 (2010), 29. detsember 2010</ref> (1870–1920<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1920/08/24/17 Tallinna sõnumid. Endine Tallinna politseimeister Tsitjeroschin tänavu kevadel Odessas plekilisse soojatõppe ära surnud.], Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 188, 24 august 1920</ref>), -1908-1912<ref>[https://dea.digar.ee/page/perekonnale/1912/09/01/1 Perekonnaleht : Päevalehe, Aja ja Koidu hinnata kaasanne, 1 september 1912]</ref>-, Tallinna politseimeister ** politseimeistri abi: Ivan Petrovitš Gensior -1908<ref>[https://dea.digar.ee/page/koitepl/1908/06/06/1 Tallinna elu. Keisripäevad Tallinnas], Koit : [Päevalehe lühendatud väljaanne], 6 juuni 1908, nr 43, lk 3</ref>- *[[Anton Õunapuu]], 1917<ref>[http://www.skaut.ee/?jutt=10156 Anton Õunapuu lühike elulugu], www.skaut.ee</ref> Tänapäeva Eestimaa ([[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]) aladel loodi kolm korravalitsust – [[Tallinn]]as ([[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1803]]), [[Tartu]]s ([[13. juuni]]l [[1805]]) ja [[Viljandi]]s ([[10. juuli]]l 1805). [[1803]]. aasta 24. oktoobri Venemaa keisririigi Senati ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse eritingimuste kohaselt kuulus kolmandasse, segasadamate ([[Tallinna sõjasadam|sõja-]] ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgemaks tsiviilvõimu esindajaks Tallinnas oli [[Eestimaa sõjakuberneride loend#Tallinna sõjakuberner|Tallinna sõjakuberner]], kelle alluvuses oli linna [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsus]] ja selle ülem – politseimeister. [[1862]]. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|-kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega]] aga kehtestati Venemaa keisririigi [[Läänemereprovintsid]]es alles [[1888]]. aastal. [[File:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|pisi|Tallinna linna kaart, 1910]] [[18. mai]]l [[1882]] muudeti Korravalitsuse (''Ревельская Управа Благочиния'') nimetus Tallinna Linna Politseivalitsuseks (''Городское полицейское управление''). Politseireformi ja [[1878]]. aastal [[Toompea allasum|Toompea]] ühendamisega [[Tallinna all-linn]]aga, ühise [[Tallinna linnavalitsus]]e alla, tulemusel jaotati linn senise 7 linnaosa asemel politseijaoskondade järgi 6 linnaosaks<ref>[[Raimo Pullat]]. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 17-18</ref>: *[[Tallinna I politseijaoskond|I jsk]] [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] äärne [[Kopli]] ja [[Vanasadam]]a piirkond, *[[Tallinna II politseijaoskond|II jsk]] [[Kadriorg]], *[[Tallinna III politseijaoskond|III jsk]] [[Suur-Tartu maantee]] ümbrus, *[[Tallinna IV politseijaoskond|IV jsk]] [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], *[[Tallinna V politseijaoskond|V jsk]] [[Toompea]] ja [[Kassisaba]], *[[Tallinna VI politseijaoskond|VI jsk]] [[Vanalinna asum|Vanalinn]]. Linnade [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsus]]te ülesanneteks oli määratletud: [[Avalik kord|avaliku kor]]ra tagamine; järelevalve streigiliikumise, isikute, [[selts]]ide tegevuse, trükikodade jm üle — s.o üldise poliitilise meelsuse jälgimine; järelevalve kaubanduseeskirjade täitmise üle; administratiivüleastumiste korral vastutusele võtmine; jooksikute kinnipidamine; järelevalve teede korrashoiu üle; kuritegude puhul juurdluse läbiviimine; kriminaal- ja tsiviilasjade puhul kohtuotsuste täideviimisele pööramine; sõjaväeliste kohustuste täitmise järelevalve; riiklike toetuste jagamine ([[Hoolekanne|hoolekan]]dealused, sõjaväelaste perekonnaliikmed); [[Sõjaolukord|sõjaolukor]]ras riigi kasuks [[Rekvireerimine|rekvireerimi]]ste teostamine; järelevalve [[prostituut]]ide üle; [[Seadusandlik akt|seadusandlike akt]]ide teatavakstegemine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=48&lid=211 1.2.4.1. Politseivalitsused II], www.eha.ee</ref>. Linnade politseivalitsuse koosseisu kuulusid linna [[Politseimeister|politseimeister]] ja tema kaks asetäitjat (kes olid ametisse valitud [[linnavalitsus]]e poolt), jaoskondade [[pristav]]id (jaoskonnaülem), nende abilised (järelevaatajad), linnakordnikud ([[Kardavoi|kardavoi]]) ning kantseleiametnikud. Linna politseivalitsuse ülema politseimeistri nimetas ametisse kubermangu kuberner. [[Pilt:Gorodovoy.jpg|pisi|Enne 1917. aastat pidasid korda linnapolitseinikud e kardavoid (vene городовой ehk "linnavaht")]] Linna politseivalitsuse [[Välipolitsei|välipolitsei]] koosnes jaoskonnapristavitest, pristaviabidest, politseijaoskonna järelevaatajatest, [[kordnik]]est ja lihtpolitseiteenistujatest. Suurel tööstusettevõttel võis olla ka eraldi [[Politseijärelevaataja|politseijärelevaataja]] (Nt. vt. Tallinna Linna Politseivalitsuse 1. jaoskonna, [[Balti Puuvillavabrik]]u abijaoskond ja 3. jaoskonna, [[Dvigatel]]i abijaoskond). Linna politseivalitsuse juurde asutati 6. juulil 1908 otseselt politseivalitsuse ülemale (politseimeistrile) ja prokurörile allunud [[Jälitustegevus|jälitus]]osakonnad (vene keeles ''сыскное отделение'') jälitustegevuse läbiviimiseks, jälitusosakonna ülesandeks oli ka revolutsioonilise liikumise võimalikest ilmingutest [[Sandarmikorpus]]e [[Eestimaa kubermangu Sandarmivalitsus|Eestimaa kubermangu]] ja [[Politseidepartemangu Eriosakond|Politseidepartemangu Eriosakonna]] teavitamine. Linna politseivalitsuse juures tegutsesid politsei arstlikud osakonnad ehk [[Komitee|komitee]]d (''врачебно-полицейский комитет''), kes teostasid üldist sanitaarjärelevalvet, sh kontrolli ja arvestust [[prostituut]]ide ja nende liikumise üle. 1. jaanuaril 1916 kinnitas [[Eestimaa kuberner]] politseijaoskondade ja sellega ka linnaosade haldusterritooriumite ümberkorraldused. I jsk piires asunud [[Pelgulinn]] viidi üle V jsk territooriumiks. [[Lasnamägi|Lasnamäe]], mis oli seni jaotatud II ja III jsk vahel, allutati III jsk-le. [[Toompea]] piirkond, mis oli V jsk piires, viidi VI jsk territooriumiks. Samuti anti senistele numbrilistele linnajagudele nimetused: *I – ([[Balti jaam]]a tagune) [[Kalamaja]]); *II – Narva (Narva (); *III – Tartu (Tartu (3.) linnajagu); *IV – Pärnu (Pärnu (4.) linnajagu); *V – Paldiski (Baltiski (5.) linnajagu); *VI – Kesklinn<ref>Raimo Pullat. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 18</ref> (Südalinn (6.) linnajagu<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/11/28/9.2 Wabatahtliste kutsumine rahwawäkke], Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918</ref>). 1916. aastal olid Tallinnas, Tallinna Linna Politseivalitsuses järgmised politseiasutused: *1. jaoskond **Kopli abijaoskond, **[[Balti Puuvillavabrik]]u abijaoskond, *2. jaoskond, *3. jaoskond **Lasnamäe abijaoskond, **[[Dvigateli vabrik|Dvigateli]] abijaoskond, **[[Tallinna tselluloosivabrik|Tselluloosivabrik]] *4. jaoskond *5. jaoskond *6. jaoskond *Sadama jaoskond (jõepolitsei) *Politsei arestimaja == Vaata ka == *[[Tallinna-Harju prefektuur]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tallinna ajalugu]] lpx8o954lgxlawxc05a7ibfj454r3hk 6184190 6184185 2022-08-27T12:56:47Z NOSSER 8097 /* Tallinna politseimeistrid */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Tallinna Linna Politseivalitsus | omakeelne_nimi = ''Ревельское Городское Полицейское Управление'' <small>vene keeles</small><br> ''Revalsche Polizeiverwaltung'' <small>saksa keeles</small> | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Tallinn, elamu Vene 23 (2).jpg|Vene 23 | pildiallkiri = Tallinna Linna Politseivalitsuse hoone [[Vene tänav]] 23, Tallinn | lühend = | deviis = | asutatud = [[1882]]<ref>[http://history.nsc.ru/kapital/project/psz/1882.html РЕЕСТР ХРОНОЛОГИЧЕСКИЙ ПОЛНАГО СОБРАНИЯ ЗАКОНОВ РОССИЙСКОЙ ИМПЕРИИ ТОМ III]</ref> | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = [[1917]] | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = [[Vene tänav|Nikolskaja tänav]] 23, Tallinn | piirkond = Tallinna linn | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = | juht_nimi = | juht2_nimetus = [[Tallinna politseimeister]] | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]] | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Tallinna Linna Politseivalitsus''' oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Eestimaa kubermang]]u Tallinna korrakaitse ja haldusasutus. Politseivalitsuse koosseisu kuulusid [[politseimeister]], [[kvartaliülevaataja|kvartali-]] ehk [[rajooniülevaataja]]d ja nende abid ([[linnavaht]] ehk [[kardavoi]]), sekretärid, aktuaarius ja kantseleiametnikud. Politseimeistri nimetas ametisse [[Eestimaa kuberner]]. Korravalitsuse ülalpidamiskulud kandis linn, kus politseivalitsus tegutses, kuid nende käsutusse anti patrullteenistuse läbiviimiseks keisririigi kulul ülalpeetav sõjaväestatud [[kasakas|kasaka]]komando. :Kubermanguvalitsuse eeskirjaga politseile järgmised kohustused: *ehitiste järelevalve ja kruntide kättenäitamine ehituste otstarbeks; *järelevalve toiduainete hindade üle; hoolekanne; *kontroll tsiviil- ja kriminaalkohtute otsuste täitmise üle; *tuleohutuse järelevalve; sildade ja teede korrashoiu järelevalve; *läbimarssivate sõjaväelaste majutamine; *väiksemate kriminaal- ja tsiviilkohtuasjade arutamine (nõude hind ei tohtinud ületada 20 rubla); *kurjategijate vahistamine<ref>[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=43&lid=195 1.2.3.1. Politseivalitsused]</ref>. ==Tallinna politseimeistrid== *major Joachim von Hueck (1764−1810), Tallinna politseimeister * kindral-major Wilhelm von Wolff<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnasober/1880/08/22/1 Tallinna Sõber, nr. 34, 22 august 1880]</ref> (1802–1890), politseimeister *Adolf von Nottbeck, Tallinna politseimeister *Vassili Nieländer, -1890-1902, Tallinna politseimeister * [[Grigori Norbekov]]<ref>Toomas Karjahärm, [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/Karjaharm_Toomas_Sotsialistid_ja_terroristid_II_2015_3.pdf Sotsialistid ja terroristid 1905. aasta revolutsioonis II], lk 10</ref>, Tallinna politseimeister *alampolkovnik [[Lev Tsitserošin|Lev Grigorjevitš Tsitserošin]]<ref>Станислав Смирнов: [https://web.archive.org/web/20100127055758/http://www.pravda-nn.ru/blogs/blog:6/note:545/ Последний полицмейстер], Nizegorodskaja Pravda №144 (2010), 29. detsember 2010</ref> (1870–1920<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1920/08/24/17 Tallinna sõnumid. Endine Tallinna politseimeister Tsitjeroschin tänavu kevadel Odessas plekilisse soojatõppe ära surnud.], Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 188, 24 august 1920</ref>), -1908-1912<ref>[https://dea.digar.ee/page/perekonnale/1912/09/01/1 Perekonnaleht : Päevalehe, Aja ja Koidu hinnata kaasanne, 1 september 1912]</ref>-, Tallinna politseimeister ** politseimeistri abi: Ivan Petrovitš Gensior -1908<ref>[https://dea.digar.ee/page/koitepl/1908/06/06/1 Tallinna elu. Keisripäevad Tallinnas], Koit : [Päevalehe lühendatud väljaanne], 6 juuni 1908, nr 43, lk 3</ref>- *[[Anton Õunapuu]], 1917<ref>[http://www.skaut.ee/?jutt=10156 Anton Õunapuu lühike elulugu], www.skaut.ee</ref> Tänapäeva Eestimaa ([[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]) aladel loodi kolm korravalitsust – [[Tallinn]]as ([[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1803]]), [[Tartu]]s ([[13. juuni]]l [[1805]]) ja [[Viljandi]]s ([[10. juuli]]l 1805). [[1803]]. aasta 24. oktoobri Venemaa keisririigi Senati ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse eritingimuste kohaselt kuulus kolmandasse, segasadamate ([[Tallinna sõjasadam|sõja-]] ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgemaks tsiviilvõimu esindajaks Tallinnas oli [[Eestimaa sõjakuberneride loend#Tallinna sõjakuberner|Tallinna sõjakuberner]], kelle alluvuses oli linna [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsus]] ja selle ülem – politseimeister. [[1862]]. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|-kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega]] aga kehtestati Venemaa keisririigi [[Läänemereprovintsid]]es alles [[1888]]. aastal. [[File:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|pisi|Tallinna linna kaart, 1910]] [[18. mai]]l [[1882]] muudeti Korravalitsuse (''Ревельская Управа Благочиния'') nimetus Tallinna Linna Politseivalitsuseks (''Городское полицейское управление''). Politseireformi ja [[1878]]. aastal [[Toompea allasum|Toompea]] ühendamisega [[Tallinna all-linn]]aga, ühise [[Tallinna linnavalitsus]]e alla, tulemusel jaotati linn senise 7 linnaosa asemel politseijaoskondade järgi 6 linnaosaks<ref>[[Raimo Pullat]]. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 17-18</ref>: *[[Tallinna I politseijaoskond|I jsk]] [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] äärne [[Kopli]] ja [[Vanasadam]]a piirkond, *[[Tallinna II politseijaoskond|II jsk]] [[Kadriorg]], *[[Tallinna III politseijaoskond|III jsk]] [[Suur-Tartu maantee]] ümbrus, *[[Tallinna IV politseijaoskond|IV jsk]] [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], *[[Tallinna V politseijaoskond|V jsk]] [[Toompea]] ja [[Kassisaba]], *[[Tallinna VI politseijaoskond|VI jsk]] [[Vanalinna asum|Vanalinn]]. Linnade [[Politseivalitsus (Venemaa)|politseivalitsus]]te ülesanneteks oli määratletud: [[Avalik kord|avaliku kor]]ra tagamine; järelevalve streigiliikumise, isikute, [[selts]]ide tegevuse, trükikodade jm üle — s.o üldise poliitilise meelsuse jälgimine; järelevalve kaubanduseeskirjade täitmise üle; administratiivüleastumiste korral vastutusele võtmine; jooksikute kinnipidamine; järelevalve teede korrashoiu üle; kuritegude puhul juurdluse läbiviimine; kriminaal- ja tsiviilasjade puhul kohtuotsuste täideviimisele pööramine; sõjaväeliste kohustuste täitmise järelevalve; riiklike toetuste jagamine ([[Hoolekanne|hoolekan]]dealused, sõjaväelaste perekonnaliikmed); [[Sõjaolukord|sõjaolukor]]ras riigi kasuks [[Rekvireerimine|rekvireerimi]]ste teostamine; järelevalve [[prostituut]]ide üle; [[Seadusandlik akt|seadusandlike akt]]ide teatavakstegemine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=48&lid=211 1.2.4.1. Politseivalitsused II], www.eha.ee</ref>. Linnade politseivalitsuse koosseisu kuulusid linna [[Politseimeister|politseimeister]] ja tema kaks asetäitjat (kes olid ametisse valitud [[linnavalitsus]]e poolt), jaoskondade [[pristav]]id (jaoskonnaülem, ''участковый пристав''), nende abilised (järelevaatajad, ''полицейский надзиратель, oколоточный надзиратель''), linnakordnikud ([[Kardavoi|kardavoi]], ''городничий'') ning kantseleiametnikud. Linna politseivalitsuse ülema politseimeistri nimetas ametisse [[Eestimaa kubermang]]u kuberner. [[Pilt:Gorodovoy.jpg|pisi|Enne 1917. aastat pidasid korda linnapolitseinikud e kardavoid (vene городовой ehk "linnavaht")]] Linna politseivalitsuse [[Välipolitsei|välipolitsei]] koosnes jaoskonnapristavitest, pristaviabidest, politseijaoskonna järelevaatajatest, [[kordnik]]est ja lihtpolitseiteenistujatest. Suurel tööstusettevõttel võis olla ka eraldi [[Politseijärelevaataja|politseijärelevaataja]] (Nt. vt. Tallinna Linna Politseivalitsuses [[Balti Manufaktuur]]is, [[Dvigatel]]i tehases, [[Lutheri vabrik]]us, [[Põhja Paberi- ja tselluloosivabrik]]us). Linna politseivalitsuse juurde asutati 6. juulil 1908 otseselt politseivalitsuse ülemale (politseimeistrile) ja prokurörile allunud [[Jälitustegevus|jälitus]]osakonnad (vene keeles ''сыскное отделение'') jälitustegevuse läbiviimiseks, jälitusosakonna ülesandeks oli ka revolutsioonilise liikumise võimalikest ilmingutest [[Sandarmikorpus]]e [[Eestimaa kubermangu Sandarmivalitsus|Eestimaa kubermangu]] ja [[Politseidepartemangu Eriosakond|Politseidepartemangu Eriosakonna]] teavitamine. Linna politseivalitsuse juures tegutsesid politsei arstlikud osakonnad ehk [[Komitee|komitee]]d (''врачебно-полицейский комитет''), kes teostasid üldist sanitaarjärelevalvet, sh kontrolli ja arvestust [[prostituut]]ide ja nende liikumise üle. 1. jaanuaril 1916 kinnitas [[Eestimaa kuberner]] politseijaoskondade ja sellega ka linnaosade haldusterritooriumite ümberkorraldused. I jsk piires asunud [[Pelgulinn]] viidi üle V jsk territooriumiks. [[Lasnamägi|Lasnamäe]], mis oli seni jaotatud II ja III jsk vahel, allutati III jsk-le. [[Toompea]] piirkond, mis oli V jsk piires, viidi VI jsk territooriumiks. Samuti anti senistele numbrilistele linnajagudele nimetused: *I – ([[Balti jaam]]a tagune) [[Kalamaja]]); *II – Narva (Narva (); *III – Tartu (Tartu (3.) linnajagu); *IV – Pärnu (Pärnu (4.) linnajagu); *V – Paldiski (Baltiski (5.) linnajagu); *VI – Kesklinn<ref>Raimo Pullat. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 18</ref> (Südalinn (6.) linnajagu<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/11/28/9.2 Wabatahtliste kutsumine rahwawäkke], Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918</ref>). 1916. aastal olid Tallinnas, Tallinna Linna Politseivalitsuses järgmised politseiasutused: *1. jaoskond **Kopli abijaoskond, **[[Balti Puuvillavabrik]]u abijaoskond, *2. jaoskond, *3. jaoskond **Lasnamäe abijaoskond, **[[Dvigateli vabrik|Dvigateli]] abijaoskond, **[[Tallinna tselluloosivabrik|Tselluloosivabrik]] *4. jaoskond *5. jaoskond *6. jaoskond *Sadama jaoskond (jõepolitsei) *Politsei arestimaja == Vaata ka == *[[Tallinna-Harju prefektuur]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tallinna ajalugu]] dz3cay4wbcyfmpe1ngieie9yyv27mj1 Kiievi lahing (2022) 0 625080 6184225 6178619 2022-08-27T15:24:06Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Kiievi lahing | osa = Venemaa [[Pealetung Kiievile (2022)|pealetungist Kiievile]] ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sissetungist Ukrainasse]] | pilt = [[File:Russian bombardment of telecommunications antennas in Kiev.jpg|300px]]<br />[[File:TransparentPlaceholder.svg]]Rünnak [[Kiievi teletorn]]ile (1. III 2022)<br />[[File:Battle of Kyiv (2022).svg|border|300px]]<br />Olukord 2. IV seisuga | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = 25. veebruar 2022 – 31. märts 2022 | koht = [[Kiiev]] | kaart = Ukraina | laiuskoord = 50.45 | pikkuskoord = 30.523333 | kaardilaius = 300px | kaardiallkiri = Asend Ukrainas | ala = | tulemus = Ukraina taastas kontrolli linna üle 31. märtsiks | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = {{Lihtloend| * [[Oleksandr Pavljuk]] * [[Oleksandr Sõrskõi]] * [[Serhi Sobko]]<ref>[https://novynarnia.com/2022/02/27/komendantom-oborony-kyyeva/ Комендантом оборони Києва є Герой України полковник Сергій Собко, – ГШ] 27/02/2022 (vaadatud: 27.08.2022)</ref> * [[Oleksandr Vdovõtšenko]]<ref>[https://lb.ua/society/2022/06/03/518854_oleksandr_vdovichenko_slovyan.html Олександр Вдовиченко, «Слов’ян»: «Я був впевнений в своїх людях. І ми вистояли»] - Lb.ua, 03.06.2022 (vaadatud: 09.08.2022)</ref> * [[Roman Darmohrai]]<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/04/05/glava-derzhavy-vruchyv-ordeny-zolota-zirka-vijskovosluzhbovczyam-zsu-ta-chlenam-rodyn-zagyblyh-geroyiv-ukrayiny/ Глава держави вручив ордени «Золота Зірка» військовослужбовцям ЗСУ та членам родин загиблих Героїв України] (vaadatud: 18.07.2022)</ref> }} | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Venemaa Relvajõud]]<br> * [[Venemaa õhudessantväed]] | väeüksused2 = [[Ukraina Relvajõud]]<br> * [[Pilt:72 ОМБр.svg|20px]] [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|72. üksik mehhaniseeritud brigaad]]<ref>[https://zn.ua/ukr/UKRAINE/sekret-peremohi-nad-okupantami-pid-kijevom-vid-komandira-72-ombr.html Секрет перемоги над окупантами під Києвом від командира 72 ОМБр] (vaadatud: 05.05.2022)</ref> * [[Üksik eriotstarbeline polk Azov (2022)|Eriotstarbeline polk Azov]]<ref>[https://interfax.com.ua/news/general/809958.html Підрозділ тероборони "Азов" у Києві став окремим полком спецпризначення ЗСУ] 09.03.2022 (vaadatud: 03.07.2022)</ref> [[Pilt:Territorial Defence Forces branch SSI.svg|20px]] [[Ukraina territoriaalkaitsejõud]]<br> * [[112. maakaitsebrigaad]]<ref>Дмитро Журавель [https://shotam.info/pid-kyievom-teroborona-znyshchyla-stuhnoiu-tanky-ta-btr-okupantiv-foto/ Під Києвом тероборона знищила «Стугною» танки та БТР окупантів (ФОТО)] 12.03.2022 (vaadatud: 31.07.2022)</ref> | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Kiievi lahing''' ({{lang-uk|Бої за Київ}}, {{lang-ru|Бои за Киев}}) oli [[2022]]. aasta 25. veebruari hommikul alanud ja 31. märtsil Ukraina võiduga lõppenud [[lahing]], osa [[Venemaa Föderatsioon]]i sõjalisest [[Pealetung Kiievile (2022)|pealetungist]] [[Ukraina Vabariik|Ukraina Vabariigi]] pealinnale [[Kiiev]]ile. == Sündmused == 26. veebruaril olid Venemaa väed kohati ligi 50 km kaugusel, samas olid mõned elemendid jõudnud [[Maidan Nezaležnosti|Iseseisvuse]] väljakuni, kust Ukraina väed need tagasi lõid. Ukraina võimud teatasid tsiviilriietes diversantidest, kes paigutavad korrusmajade katustele punaseid markeeringuid, et aidata Vene vägedel pommitust sihtida või dessanti korraldada.<ref>{{Netiviide|url=https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas/|pealkiri=Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas|väljaanne=Eesti Kaitsevägi|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> 27. veebruari õhtul levitas [[Associated Press]] linnapea [[Vitali Klõtško]]ga väidetavalt läbi viidud intervjuule viidates teadet, et linn on ümber piiratud.<ref>Francesca Ebel. [https://apnews.com/article/russia-ukraine-kyiv-europe-e9cd115540b398be26dfcaf472ec1621 Kyiv’s mayor: ‘We are encircled’ but full of fight] Associated Press, 27. veebruar 2022. [https://web.archive.org/web/20220227195236/https://apnews.com/article/russia-ukraine-kyiv-europe-e9cd115540b398be26dfcaf472ec1621 arhiiviversioon]</ref> Teadet levitas ka näiteks BBC.<ref name=BBC-27-02-2022 /> Klõtško lükkas oma hilisemas videopöördumises väite ümber ja kinnitas, et see on valeuudis.<ref>[https://kmr.gov.ua/uk/content/vitaliy-klychko-rosiya-prodovzhuye-voyuvaty-proty-ukrayiny-ne-tilky-viyskovoyu-zbroyeyu-y ВІТАЛІЙ КЛИЧКО: РОСІЯ ПРОДОВЖУЄ ВОЮВАТИ ПРОТИ УКРАЇНИ НЕ ТІЛЬКИ ВІЙСЬКОВОЮ ЗБРОЄЮ, А Й ІНФОРМАЦІЙНО] КИЇВСЬКА МІСЬКА РАДА. ОФІЦІЙНИЙ ВЕБ-САЙТ, 27. veebruar 2022.</ref> 1. märtsil tabas üks mürsk [[Kiievi teletorn]]i, teine mürsk tabas [[Babõn Jari veresaun]]a mälestuseks rajatud memoriaali, hukkus 5 inimest. 10. märtsil tegid [[Üksik eriotstarbeline polk Azov|polk Azov]] ja [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|72. mehhaniseeritud brigaad]] Vene tankikolonnile [[Skõbõn]]i küla juures varitsuse.<ref>[https://racurs.ua/ua/n168232-poblyzu-kyieva-rozbyly-tankovu-kolonu-okupantiv-foto-i-video-bou.html Поблизу Києва розбили танкову колону окупантів — фото і відео бою] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> 15. märtsil teatas linnapea [[Vitali Klõtško|Klõtško]] 35-tunnilise [[Komandanditund|komandanditunni]] kehtestamisest linnas alates kella kaheksast õhtul.<ref name=BBC-15-03-2022 /> Ööl vastu 21. märtsi sai raketitabamuse ostukeskus Kiievis, hukkus vähemalt 8 inimest.<ref name=BBC-21-03-2022 /> 21. märtsil õnnestus Ukraina vägedel tõrjuda Vene väed välja [[Moštšun]]ist<ref>София Закревская. [https://war.obozrevatel.com/kak-proshla-uspeshnaya-dlya-vsu-bitva-za-moschun-novyie-podrobnosti-i-video.htm Как прошла успешная для ВСУ битва за Мощун: новые подробности и видео] - Obozrevatel, 16.04.2022 (vaadatud: 09.08.2022)</ref> ning 22. märtsil võtsid Ukraina relvajõudude üksused Kiievi lähedal asuva [[Makariv]]i alevi enda kontrolli alla.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/ukrainskie-voyska-osvobodili-makarov-genshtab Украинские войска освободили Макаров – Генштаб] - Liga Novosti, 22.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> 21. märtsil kehtestati linnas järjekordne (kolmas) 35-tunniline komandanditund alates kella kaheksast õhtul. 31. märtsil lahkusid Vene väed [[Hostomel]]ist ja [[Hostomeli lennujaam]]a territooriumilt.<ref>[https://focus.ua/voennye-novosti/511089-dokumentalisty-pokazali-gostomelskiy-aeroport-i-sgorevshuyu-mriyu-posle-vyhoda-vs-rf-video Документалисты показали Гостомельский аэропорт и сгоревшую "Мрию" после выхода ВС РФ (видео)] 31.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> <gallery> Shopping center in Kyiv (Podilskyi District) after shelling on 20 March 2022 (02).jpg|Sõjategevuses kannatada saanud kaubanduskeskus 20. märtsil 2022 </gallery> [[Fail:Потрапляння ракети у київський будинок.webm|pisi|tühi|Korterelamu raketitabamus (26. veebruar 2022)]] ==Vaata ka== *[[Pealetung Kiievile (2022)‎‎]] *[[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]‎ *[[Harkivi lahing (2022)‎‎]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=BBC-27-02-2022>[https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877 Kyiv totally surrounded, mayor says, blocking escape routes]</ref> <ref name=BBC-15-03-2022>[https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60746557 We're at dangerous moment, says Kyiv mayor ahead of 35-hour curfew]</ref> <ref name=BBC-21-03-2022>[https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60746557 War in Ukraine: Kyiv shopping centre hit by Russian missile]</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-invasion-kharkiv-kyiv-fighting-zelenskiy/31725938.html Kyiv Mayor Says 31 Dead In Capital From Russian Attacks, As Two Sides Agree To Hold Talks]. ''[[RFE/RL]]'', 27. veebruar 2022 [[Kategooria:Kiiev]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] 2bca6j5yjmwotc5jghs03ojqwo868ti Serhi Sobko 0 626605 6184224 6091595 2022-08-27T15:21:35Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = Сергій Собко.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Serhi Sobko 2015. aastal | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Serhi Sobko | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = | hüüdnimi = | sünniaeg = | sünnikoht = [[Litõn]] | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = | teenistused = | teenistusaeg = | auaste = [[brigaadikindral]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №159/2022 Про присвоєння військових звань. 1. Присвоїти військове звання бригадного генерала: полковнику СОБКУ Сергію Станіславовичу – начальнику штабу – заступнику Командувача Сил територіальної оборони Збройних Сил України, 23.03.2022</ref> | teenistusnumber = | üksused = [[Ukraina territoriaalkaitsejõud]] | juhitud_üksused = [[Kiiev]]i komandant (2022), [[128. üksik Taga-Karpaatia mägiründebrigaad]] (2017—2019) | sõjad/lahingud = [[Vene-Ukraina sõda]] | sõjad/lahingud_silt = | autasud = [[file:Hero of Ukraine.svg|20px]] [[Ukraina kangelane]] | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Serhi Sobko''' ([[ukraina keel]]es Сергій Станіславович Собко; sündinud [[11. juuli]]l [[1984]] [[Litõn]]is [[Vinnõtsja oblast]]is) on [[Ukraina]] sõjaväelane, brigaadikindral. == Elulugu == Ta oli 2022. aasta veebruari lõpust alates Kiievi komandant.<ref>[https://novynarnia.com/2022/02/27/komendantom-oborony-kyyeva/ Комендантом оборони Києва є Герой України полковник Сергій Собко, – ГШ] 27/02/2022 (vaadatud: 27.08.2022)</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Sobko, Serhi}} [[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] os7duzaodstgcpl59siw00em2kouwcf 6184228 6184224 2022-08-27T15:30:34Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = Сергій Собко.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Serhi Sobko 2015. aastal | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Serhi Sobko | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = | hüüdnimi = | sünniaeg = | sünnikoht = [[Litõn]] | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = | teenistused = | teenistusaeg = | auaste = [[Pilt:Погон бригадного генерала ЗСУ (2020).svg|25px]] [[brigaadikindral]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №159/2022 Про присвоєння військових звань. 1. Присвоїти військове звання бригадного генерала: полковнику СОБКУ Сергію Станіславовичу – начальнику штабу – заступнику Командувача Сил територіальної оборони Збройних Сил України, 23.03.2022</ref> | teenistusnumber = | üksused = [[Ukraina maakaitsejõud]] | juhitud_üksused = [[Kiiev]]i komandant (2022), [[128. üksik Taga-Karpaatia mägiründebrigaad]] (2017—2019) | sõjad/lahingud = [[Vene-Ukraina sõda]], [[Kiievi lahing (2022)]] | sõjad/lahingud_silt = | autasud = [[file:Hero of Ukraine.svg|20px]] [[Ukraina kangelane]] | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Serhi Sobko''' ([[ukraina keel]]es ''Сергій Станіславович Собко''; sündinud [[11. juuli]]l [[1984]] [[Litõn]]is [[Vinnõtsja oblast]]is) on [[Ukraina]] sõjaväelane, brigaadikindral. == Elulugu == Ta oli 2022. aasta veebruari lõpust alates Kiievi komandant.<ref>[https://novynarnia.com/2022/02/27/komendantom-oborony-kyyeva/ Комендантом оборони Києва є Герой України полковник Сергій Собко, – ГШ] 27/02/2022 (vaadatud: 27.08.2022)</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Sobko, Serhi}} [[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 0oglsl7yd0ba9n58fhgp4i0fxaqojmw Rubo Kikerpill 0 628353 6184571 6101444 2022-08-28T06:42:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi= Rubo Kikerpill | amet = [[Pärnu Maakohus|Pärnu Maakohtu kohtunik]] | ametiajaalgus = 02.05.1995 | ametiajalõpp = 31.08.2022 | amet2 = [[Pärnu Maakohus|Pärnu Maakohtu esimees]] | ametiajaalgus2 = 03.05.1995 | ametiajalõpp2 = 31.12.2020 | amet3 = [[Pärnu Linnakohus|Pärnu Linnakohtu kohtunik]] | ametiajaalgus3 = 19.10.1993 | ametiajalõpp3 = 01.05.1995 | alma_mater= [[Tartu Riiklik Ülikool]]<br/> (õigusteadus, 1982) | sünnikuupäev={{sünniaeg ja vanus|1955|05|13}} }} '''Rubo Kikerpill''' (sündinud [[13. mai]]l [[1955]]<ref name="rmt-1996"/><ref name="rmt-2006"/><ref name="rmt-2011"/> [[Kohtla-Järve]]l<ref name="rmt-1996"/>) on Eesti [[jurist]], [[kohtunik]]. 1982–1993 töötas ta majandusettevõttes mitmetel ametikohtadel: jurist, osakonnajuhataja, tsehhijuhataja.<ref name="rmt-1996"/> 19. oktoobril 1993 nimetas [[Vabariigi President]] [[Riigikohtu üldkogu]] ettepanekul Rubo Kikerpilli [[esimese astme kohus|esimese astme kohtunikuks]] [[Pärnu Linnakohus|Pärnu Linnakohtusse]].<ref name="RT-1993"/> 1995. aastal asus ta tööle Pärnu maakohtusse ja oli kuni 2020. aasta lõpuni ka kohtu esimees. == Tunnustus == * 2018 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref name="RT-2018"/><ref name="VPK"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="VPK">[https://www.president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/30639-rubo-kikerpill Vabariigi Presidendi veebileht. Teenetemärkide kavaleride andmebaas. Päring: Kikerpill, Rubo.]{{Kõdulink|aeg=august 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="RT-1993">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13104112 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 19.10.1993 otsus nr 193 "Kohtunike ametisse nimetamine". Avaldamismärge: RT I 1993, 67, 952.]</ref> <ref name="rmt-1996">[[Tiia Kotkas]], "Eesti kohtunikud" (1996), lk 72.</ref> <ref name="rmt-2006">[[Kersti Kerstna-Vaks]], [[Toomas Riismaa]], [[Krista Tamm]], [[Tiia Kotkas]], "Eesti kohtunikud" (2006), lk 44.</ref> <ref name="rmt-2011">[[Krista Tamm]], [[Tiia Kotkas]], "Eesti kohtunikud" (2011), lk 44.</ref> <ref name="RT-2018">[https://www.riigiteataja.ee/akt/307022018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 05.02.2018 otsus nr 221 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 07.02.2018, 1.]</ref> }} == Välislingid == * [https://dea.digar.ee/article/parnupostimees/2016/10/06/6.1 "Kohtunik: vangla ei paranda paadunud kurjategijaid".] Pärnu Postimees, 6. oktoober 2016, nr. 192, lk 2. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=? | nimi=[[Pärnu Maakohus|Pärnu Maakohtu esimees]] | aeg=03.05.1995–31.12.2020 | järgnev=[[Toomas Talviste]]}} {{lõpp}} {{Pärnu Maakohus}} {{JÄRJESTA:Kikerpill, Rubo}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti kohtunikud]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] t12og7od1hiyswpvb7joc6h3jiywoer Liikuma kutsuv kool 0 628859 6184498 6095880 2022-08-27T21:33:48Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}} '''"Liikuma kutsuv kool"''' on haridusuuendusprogramm, millega soovitatakse muuta liikumine koolipäeva tavapäraseks osaks. Programmi "Liikuma kutsuv kool" algatas Tartu Ülikooli liikumislabor 2016. aastal. <ref>Maran, K. (2019). ''Võrumaa 10–12-aastaste õpilaste värskes õhus viibimise harjumused.'' Kirjastamata bakalaurusetöö. Eesti Maaülikool.</ref> "Liikuma kutsuv kool" on ajendatud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kogutud andmetest. Programm "Liikuma kutsuv kool" loodi, et muuta koolipäev aktiivsemaks. Programmis osalevad koolid korraldavad oma koolipäeva nii, et õpilased saaksid olla aktiivsed nii tunnis, vahetunnis kui ka väljaspool kooli. Lisaks on kehalise kasvatuse tunnid kaasavamad ning õpilased veedavad rohkem aega värskes õhus. <ref>Pihu, M., Tilga, H., & Kull, M. (2021). Kehaline kirjaoskus – uus hariduslik eesmärk. ''Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education'', ''9''(2), 244–269. <nowiki>https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.2.10</nowiki></ref> == Laste ja noorte liikumisaktiivsuse tunnistus == Eestil on laste ja noorte liikumisaktiivsuse tunnistus, milles on välja toodud Eesti noorte liikumisharjumused ja nende tase rahvusvaheliselt väljatöötatud kriteeriumite alusel. Laste ja noorte liikumisharjumusi hinnati tunnistuse jaoks kaks korda, aastatel 2016 ja 2018. Tunnistus sisaldab WHO põhimõtteid, mistõttu on ka "Liikuma kutsuv kool" mõjutatud WHO uuringutest. <ref name=":0">Mäestu, E., Kull, M., Mooses, K., Pihu, M., Jürimäe, J., Koka, A., ... & Mäestu, J. (2018). ''Eesti laste ja noorte liikumisaktiivsuse tunnistus''. Haridus- ja Teadusministeerium Välishindamisjaoskond. <nowiki>https://www.hm.ee/sites/default/files/ulevaade_haridussusteemi_valishindamisest_2017-2018_oa.pdf.pdf#page=100</nowiki></ref> == WHO põhimõtted == WHO-l on kuus põhisõnumit. * Regulaarne liikumine ennetab füüsilisi ja vaimseid haigusi, peamiselt südamehaigusi ja diabeeti ning depressiooni ja ärevust. * Mida rohkem inimene liigub, seda parem. * Liikumine ei pea olema ainult sport. * Lihaseid tuleb tugevdada igas vanuses inimestel – nii noortel kui ka vanadel. * Liigne istumine on ebatervislik. * Kehaline aktiivsus on kasulik kõigile, ka terviseprobleemidega inimestele. <ref>Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor. (2021). ''Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi kohta.'' <nowiki>https://www.liikumakutsuvkool.ee/wp-content/uploads/2021/03/WHO-liikumissoovitused.pdf</nowiki></ref> == Tulemused == Eesti laste ja noorte tulemused tunnistusel olid 2018. aastal kasinad. * Üldine liikumisaktiivsuse tase eesti koolides on hindega "D–", mis jääb kirjelduste "väga vähesed lapsed ja noored on kaasatud" ja "alla poole lastest ja noortest on kaasatud" vahele. * Organiseeritud spordis on hindega „C“, mille kirjelduseks on "umbes pooled lastest ja noortest kaasatud". * Aktiivne mäng on hinnatud kõige kehvema hindega, milleks on "F", ja kirjeldus on "väga vähesed lapsed ja noored on kaasatud". See puudutab just koolides ja vahetundides aktiivset õues viibimise aega. Probleemi lahendamisega tegeleb "liikuma kutsuv kool". * Aktiivse transpordi ning perekonna ja eakaaslaste hinne on "D", mille kirjeldus on "alla poole lastest ja noortest on kaasatud". * Kehalise võimekuse andmeid on analüüsimiseks liiga vähe. * Kehaliselt mitteaktiivne aeg (ekraaniaeg) on saanud tulemuse "F". * Kooli osalus (näiteks kehalise kasvatuse tunnid) on saanud hinde "C+", mis jääb vahemikku "umbes pooled lastest ja noortest kaasatud" ja "üle poole lastest ja noortest on kaasatud". * Valitsus ning kogukond ja keskkond on saanud hinde "B" ehk "üle poole lastest ja noortest on kaasatud". Tunnistusel on kirjas, et kuna programm "Liikuma kutsuv kool" on laialdaselt kättesaadav, võimaldab see parandada tulemusi ehk laste ja noorte liikumisaktiivsust <ref name=":0" />. == Liikuma kutsuvad koolid == 2022. aasta andmete kohaselt tegutseb Eestis 176 kooli, mis on ühinenud programmiga "Liikuma kutsuv kool": <ref>Liikuma kutsuv kool. (''s. a.''). ''Liikuma kutsuvad koolid.'' <nowiki>https://www.liikumakutsuvkool.ee/liikuma-kutsuvad-koolid/</nowiki></ref> * Harjumaal 44 kooli * Tartumaal 29 kooli * Ida-Virumaal 19 kooli * Pärnumaal 16 kooli * Järvamaal 9 kooli * Lääne-Virumaal 8 kooli * Võrumaal 8 kooli * Saaremaal 7 kooli * Valgamaal 7 kooli * Viljandimaal 7 kooli * Jõgevamaal 6 kooli * Raplamaal 6 kooli * Hiiumaal 4 kooli * Põlvamaal 3 kooli * Läänemaal 2 kooli == Vaata ka == * [[Maailma Terviseorganisatsioon]] == Viited == {{viited}} o1e8p429slodvpcmrpxssrpnr0cqjhi 6184499 6184498 2022-08-27T21:34:30Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}} '''"Liikuma kutsuv kool"''' on haridusuuendusprogramm, millega soovitatakse muuta liikumine koolipäeva tavapäraseks osaks. Programmi "Liikuma kutsuv kool" algatas Tartu Ülikooli liikumislabor 2016. aastal. <ref>Maran, K. (2019). ''Võrumaa 10–12-aastaste õpilaste värskes õhus viibimise harjumused.'' Kirjastamata bakalaureusetöö. Eesti Maaülikool.</ref> "Liikuma kutsuv kool" on ajendatud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kogutud andmetest. Programm "Liikuma kutsuv kool" loodi, et muuta koolipäev aktiivsemaks. Programmis osalevad koolid korraldavad oma koolipäeva nii, et õpilased saaksid olla aktiivsed nii tunnis, vahetunnis kui ka väljaspool kooli. Lisaks on kehalise kasvatuse tunnid kaasavamad ning õpilased veedavad rohkem aega värskes õhus. <ref>Pihu, M., Tilga, H., & Kull, M. (2021). Kehaline kirjaoskus – uus hariduslik eesmärk. ''Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education'', ''9''(2), 244–269. <nowiki>https://doi.org/10.12697/eha.2021.9.2.10</nowiki></ref> == Laste ja noorte liikumisaktiivsuse tunnistus == Eestil on laste ja noorte liikumisaktiivsuse tunnistus, milles on välja toodud Eesti noorte liikumisharjumused ja nende tase rahvusvaheliselt väljatöötatud kriteeriumite alusel. Laste ja noorte liikumisharjumusi hinnati tunnistuse jaoks kaks korda, aastatel 2016 ja 2018. Tunnistus sisaldab WHO põhimõtteid, mistõttu on ka "Liikuma kutsuv kool" mõjutatud WHO uuringutest. <ref name=":0">Mäestu, E., Kull, M., Mooses, K., Pihu, M., Jürimäe, J., Koka, A., ... & Mäestu, J. (2018). ''Eesti laste ja noorte liikumisaktiivsuse tunnistus''. Haridus- ja Teadusministeeriumi Välishindamisjaoskond. <nowiki>https://www.hm.ee/sites/default/files/ulevaade_haridussusteemi_valishindamisest_2017-2018_oa.pdf.pdf#page=100</nowiki></ref> == WHO põhimõtted == WHO-l on kuus põhisõnumit. * Regulaarne liikumine ennetab füüsilisi ja vaimseid haigusi, peamiselt südamehaigusi ja diabeeti ning depressiooni ja ärevust. * Mida rohkem inimene liigub, seda parem. * Liikumine ei pea olema ainult sport. * Lihaseid tuleb tugevdada igas vanuses inimestel – nii noortel kui ka vanadel. * Liigne istumine on ebatervislik. * Kehaline aktiivsus on kasulik kõigile, ka terviseprobleemidega inimestele. <ref>Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor. (2021). ''Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) soovitused kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi kohta.'' <nowiki>https://www.liikumakutsuvkool.ee/wp-content/uploads/2021/03/WHO-liikumissoovitused.pdf</nowiki></ref> == Tulemused == Eesti laste ja noorte tulemused tunnistusel olid 2018. aastal kasinad. * Üldine liikumisaktiivsuse tase eesti koolides on hindega "D–", mis jääb kirjelduste "väga vähesed lapsed ja noored on kaasatud" ja "alla poole lastest ja noortest on kaasatud" vahele. * Organiseeritud spordis on hindega „C“, mille kirjelduseks on "umbes pooled lastest ja noortest kaasatud". * Aktiivne mäng on hinnatud kõige kehvema hindega, milleks on "F", ja kirjeldus on "väga vähesed lapsed ja noored on kaasatud". See puudutab just koolides ja vahetundides aktiivset õues viibimise aega. Probleemi lahendamisega tegeleb "liikuma kutsuv kool". * Aktiivse transpordi ning perekonna ja eakaaslaste hinne on "D", mille kirjeldus on "alla poole lastest ja noortest on kaasatud". * Kehalise võimekuse andmeid on analüüsimiseks liiga vähe. * Kehaliselt mitteaktiivne aeg (ekraaniaeg) on saanud tulemuse "F". * Kooli osalus (näiteks kehalise kasvatuse tunnid) on saanud hinde "C+", mis jääb vahemikku "umbes pooled lastest ja noortest kaasatud" ja "üle poole lastest ja noortest on kaasatud". * Valitsus ning kogukond ja keskkond on saanud hinde "B" ehk "üle poole lastest ja noortest on kaasatud". Tunnistusel on kirjas, et kuna programm "Liikuma kutsuv kool" on laialdaselt kättesaadav, võimaldab see parandada tulemusi ehk laste ja noorte liikumisaktiivsust <ref name=":0" />. == Liikuma kutsuvad koolid == 2022. aasta andmete kohaselt tegutseb Eestis 176 kooli, mis on ühinenud programmiga "Liikuma kutsuv kool": <ref>Liikuma kutsuv kool. (''s. a.''). ''Liikuma kutsuvad koolid.'' <nowiki>https://www.liikumakutsuvkool.ee/liikuma-kutsuvad-koolid/</nowiki></ref> * Harjumaal 44 kooli * Tartumaal 29 kooli * Ida-Virumaal 19 kooli * Pärnumaal 16 kooli * Järvamaal 9 kooli * Lääne-Virumaal 8 kooli * Võrumaal 8 kooli * Saaremaal 7 kooli * Valgamaal 7 kooli * Viljandimaal 7 kooli * Jõgevamaal 6 kooli * Raplamaal 6 kooli * Hiiumaal 4 kooli * Põlvamaal 3 kooli * Läänemaal 2 kooli == Vaata ka == * [[Maailma Terviseorganisatsioon]] == Viited == {{viited}} 9jsi8jmeug5n31524e6t7iwbvvnub6y Izjumi lahing (2022) 0 629160 6184720 6174860 2022-08-28T11:20:07Z Octagon11 123728 /* Sõjategevuse jätkumine */ wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Izjumi lahing | osa = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]] | pilt = {{CSS image crop |Image = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg |bSize = 3000 |cWidth = 300 |cHeight = 330 |oTop = 661 |oLeft = 2313 |Location = center }} | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = [[3. märts]] – [[1. aprill]] [[2022]] | koht = [[Izjum]], [[Harkivi oblast]], [[Ukraina]] | kaart = Ukraina | laiuskoord = 49.195833 | pikkuskoord = 37.280278 | kaardilaius = 300px | kaardiallkiri = Asend Ukrainas | ala = | tulemus = Venemaa võit<br />&nbsp;• Vaenutegevus piirkonnas jätkub | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = [[Valeri Gerassimov]] | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Venemaa Relvajõud]] | väeüksused2 = [[Ukraina Relvajõud]] * [[Pilt:81 ОАеМБр к.svg|25px]] 81. aeromobiilne brigaad<ref>[https://suspilne.media/219700-v-izumskomu-lisgospi-na-harkivsini-ukrainska-artileria-znisila-ponad-15-odinic-tehniki-rf/ В Ізюмському лісгоспі українська артилерія знищила понад 15 одиниць техніки РФ — міськрада Ізюма] - Suspilne 20.03.2022 (vaadatud: 07.08.2022)</ref> | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Izjumi lahing''' ({{lang-uk|Бої за Ізюм}}) oli 2022. aasta 3. märtsist 1. aprillini kestnud [[lahing]], mille käigus [[Venemaa relvajõud]] võtsid linna oma kontrolli alla. ==Sõjategevuse jätkumine== 1. mail tsiteeris [[The New York Times|New York Times]] Ukraina ja USA ametnikke, kelle kinnitusel rünnati salajase visiidi ajal rindejoonele Izjumis armeekindral [[Valeri Gerassimov]]i komandopunkti. Aruande kohaselt vältis ta napilt surma või haavata saamist. Ukraina pool väitis lisaks, et rünnakus hukkus umbes 100 või 200 vene sõdurit, sealhulgas tõenäoliselt ka elektroonilise sõjapidamise eest vastutav kindralmajor [[Andrei Simonov]].<ref name=NYP /><ref name=Yahoo /> 17. juunil teatas ArmijaInform, et Ukraina väed tõrjusid [[Izjumi rajoon]]is asuvast [[Dmõtrivka (Izjumi rajoon)|Dmõtrivka]] külast välja Vene väed.<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/06/17/syly-oborony-ukrayiny-zmusyly-protyvnyka-zalyshyty-naselenyj-punkt-dmytrivka/ Сили оборони України змусили противника залишити населений пункт Дмитрівка] (vaadatud: 17.06.2022)</ref> Ukraina teatas ka 2022. aasta augusti alguses Dmõtrivka küla hõivamisest.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zsu-zvilnyly-selo-mazanivka-na-donechchyni-ta-dmytrivka-na-harkivshhyni/ ЗСУ звільнили село Мазанівка на Донеччині та Дмитрівка на Харківщині] (vaadatud: 04.08.2022)</ref> 2022. aasta augusti lõpus teatas monitooringugrupp DeepState, et Ukraina vägedel õnnestus hõivata varem Vene vägede käes olnud [[Bražkivka]] küla.<ref>[https://focus.ua/uk/voennye-novosti/527097-vsu-osvobodili-esche-odin-naselennyy-punkt-v-harkovskoy-oblasti-analitiki ЗСУ звільнили ще один населений пункт у Харківській області, — аналітики] (vaadatud: 28.08.2022)</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=NYP>{{cite web|url=https://nypost.com/2022/05/01/russias-highest-ranking-general-dodges-ukraine-attack-in-secret-trip-to-front-line/ |title=Russia’s highest-ranking general dodges Ukraine attack in secret trip to front line |trans-title= |publisher=[[The New York Post]] |date=2022-05-01 |access-date=2022-05-02 |website=nypost.com |language=en |author=David Meyer |quote= }}</ref> <ref name=Yahoo>{{cite web|url=https://ca.news.yahoo.com/russian-general-commanded-electronic-warfare-115447368.html |title=A Russian general who commanded electronic warfare units was killed in a strike that killed 100 soldiers, top Ukraine official says |trans-title= |publisher=[[Yahoo! News]] |date=2022-05-01 |access-date=2022-05-02 |website=news.yahoo.com |language=en |author=Alia Shoaib |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * Sophie Williams, Olga Pona (Lviv). [https://www.bbc.com/news/world-europe-61354626 'We tried not to watch' - escapees recount terror of Russian-occupied Izyum]. BBC News, 8. mai 2022 * Sophie Williams, Olga Pona (Lviv). [https://www.bbc.com/news/world-europe-61396800 Ukraine war: Bodies of 44 civilians found as battle for Izyum rages]. BBC News, 10. mai 2022 [[Kategooria:Harkivi oblast]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] o5zugucjsgybaspvxr7egesorxqbexc Bt-mais 0 629908 6184500 6104918 2022-08-27T21:35:19Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=mai}} '''Bt-mais''' on [[mais]]i variant, mida on geneetiliselt muudetud, et ekspresseerida ühte või mitut bakteri ''[[Bacillus thuringiensis]]'' valku, sealhulgas Delta endotoksiine. Valk on mürgine teatud putukatele. Bt-valk ekspresseerub kogu taimes. Kui kahjurputukas sööb Bt-d sisaldavat taime, aktiveerub aluseline valk tema soolestikus. Aluselises keskkonnas muutub valk osaliselt avatuks ja seda lõikavad teised valgud, moodustades [[toksiin]]i, mis halvab putuka seedesüsteemi ja moodustab soole seina augud. Putukas lõpetab söömise mõne tunni jooksul ja jääb lõpuks nälga.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Genetically_modified_maize, Wikipedia. Vaadatud 09.05.2022.</ref> == Kasvatamine == Euroopa Liidus on praegu lubatud kasvatada üht GM põllukultuuri: toiduks ja söödaks sobivat maisi [[MON 810]]. Eestis ei ole seni veel geneetiliselt muundatud põllukultuure kasvatatud, sest meil ei esine maisikahjurit, mille suhtes on resistentne mais MON 810.<ref>https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/taimekasvatus/geneetiliselt-muundatud-pollukultuurid, Maaeluministeerium. Vaadatud 09.05.2022.</ref> == Geneetiline muundamine == Bt-maisi hübriidid erinevad ainult selle poolest, et neil on geneetiline kood Bt-valgu tootmiseks. Põllukultuurile tunnuse lisamiseks tuleb geen sisestada koos täiendava geneetilise materjaliga. See täiendav geneetiline materjal sisaldab promootorjärjestust, mis osaliselt määrab, kuidas uus tunnus taimes avaldub. Näiteks võib promootor põhjustada valgu ekspressiooni teatud taimeosades või ainult teatud aja jooksul. On olemas [[Marker gene|markergeen]], mis võimaldab sordiaretajatel kergesti määrata, millised taimed on transformeeritud. Transformeeritud taimede tuvastamiseks kasutatakse tavaliselt herbitsiidi- ja antibiootikumitaluvuse soodustajaid. Samuti võib olla plasmiid- või vektorjärjestus, mis võimaldab huvipakkuva geeni kiiret paljunemist peremeesbakteris enne põllukultuuri sisestamist.<ref>https://entomology.ca.uky.edu/ef130, Entomology. Vaadatud 9.05.2022.</ref> == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Siim Siiman (2015). ''[https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/1959/Siim_Siiman_2015BA_PS_t%C3%A4istekst.pdf Geneetiliselt muundatud maisi keskkonnamõju Eestis]'' Eesti Maaülikool (bakalaureusetöö) [[Kategooria:Geenmuundatud organismid]] [[Kategooria:Teraviljad]] 1jxtvfl4qmzoku38em0irh6tmjilnar Rohekatus 0 629944 6184525 6104253 2022-08-28T02:26:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9 wikitext text/x-wiki {{liita|Haljaskatus}} '''Rohekatus''' (''Green roof'') on veekindla süsteemi kohale istutatud taimkattekiht, mis paigaldatakse lame- või kergelt kaldkatuse peale. Rohekatuseid võib määratleda kui suletud rohelist ruumi inimese loodud ehitise peal. Rohekatuse all võib olla mõeldud nii taimkattest moodustuvat katust kui ka ökoloogilist või energiatõhusat katust. <ref>About green roofs. https://greenroofs.org/about-green-roofs ''Greenroofs''</ref> == Jaotus ja liigid == Rohekatuseid on üldjoontes kahesuguseid: intensiivsed ja ekstensiivsed. [[Fail:Chicago-City-Hall-Green-Roof 04.jpg|pisi|Intensiivne rohekatus]] Intensiivsed rohekatused eeldavad üsna tüsedat kasvukihti. Intensiivsed katused kujutavad endast mitmekihilist niisutus- ja [[Drenaaž|drenaaži]]süsteemi. Sügav kasvupinnasekiht (minimaalselt 35 cm) võimaldab katusele rajada terve aia: ebatasane reljeef, teed, isegi väiksed veesilmad. Ent valmis hoone puhul on seda keerukas teha, sest vajalik on tugev lisatoestus. Ekstensiivsed rohekatused eeldavad eripinnase ja puhverduskihiga õhukest katusekatet. Ekstensiivse katuse eelis on kergus: nii saab ilma lisatoestuseta haljastada valmis hooneid. Kerghuumusepõhise ekstensiivse murukatuse võib rajada mis tahes lame- või väikese kaldega (kuni 30°) katusele. Lisakoormus on üsna väike: kogu kihistik kaalub keskmiselt 30–40 kg/m². Et vältida taimejuurte kahjustusi, peab aluskatus olema juurekindlast materjalist (juuretõke). Ekstensiivsel katusel on piiratud taimede valik ning seda on tänu sellele odavam hooldada, kui intensiivset katus. Intensiivsel katusel on taimede valik laiem. <ref>Edmund C. Snodgrass and Linda McIntyre (2010) “The Green roof manual”</ref> Katusepinna poolt vaadatuna on Rohekatusel enamasti järgmised kihid: * Juuretõke; * Drenaažikiht - dreenib välja liigse vee; * Filter - kaitseb väikesi osakesi väljapesu eest; * Niiskusmatt - et niiskus ja toitained taimedeni jõuaksid; * Substraadikiht ja taimed. Sedalaadi katust on üsna lihtne ja odav paigaldada. <ref>Koorberg, Pille. (2001) Haljad katused – nägusad ja vajalikud. http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0108/pille.html</ref>[[Fail:MK4799 Dachbegrünung.jpg|pisi|Ekstensiivne rohekatus]] == Taimed == Rohekatuse taimede eest hoolitsemine ei ole nii lihtne kui maa peal seda tehes. [[Taimkate]] peaks olema üldiselt lihtsasti hooldav. Taimed peaksid taluma nii põuda kui ka paduvihma.<ref>Koorberg, Pille. (2001) Haljad katused – nägusad ja vajalikud. http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0108/pille.html</ref> Ekstensiivse haljastuse puhul on kõige populaarsemad taimed sellised, mis on madala kasvuga, paljunevad kiiresti ja mille juured on kiulised ja põuakartlikud.<ref> Green roofs https://www.nps.gov/tps/sustainability/new-technology/green-roofs/plants.htm ''National Park Service''</ref> Heaks variandiks ekstensiivse haljastuse puhul on [[kukehari]], mis kujuneb aastatega tihedaks taimematiks. Peale kukeharja suudavad erinevaid ilmastikuolusid, niiskusrežiimi- ning temperatuurikõikumisi taluda ka nelgilised, kellukad ja liivateed.<ref>Koorberg, Pille. (2001) Haljad katused – nägusad ja vajalikud. http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0108/pille.html</ref> Intensiivsel rohekatusel on taimevalik palju suurem kui ekstensiivsel. Kasvatamiseks sobivad kõiksugused ilu- ja söödataimed: [[kõrrelised]], [[püsikud]], [[puittaimed]], [[juurviljad]] ja [[köögiviljad]].<ref> Green roofs https://www.nps.gov/tps/sustainability/new-technology/green-roofs/plants.htm ''National Park Service''</ref> == Rohekatuse ülesanded == Rohelised katused pakuvad palju avalikke, erasektori ja disaini põhiseid eeliseid. Kuigi haljaskatuste vahel on sarnasusi, on iga paigaldus ainulaadne. Seetõttu varieeruvad kõik tehnilised detailid olenevalt piirkonnast, kliimast, hoonest, kujundusest ja haljaseina tüübist. <ref>About green roofs. https://greenroofs.org/about-green-roofs ''Greenroofs''</ref> == Avalikud hüved == * Esteetilisus. Linnade rohelust on pikka aega propageeritud kui lihtsat ja tõhusat strateegiat ehitatud keskkonna kaunistamiseks ja investeerimisvõimaluste suurendamiseks * Jäätmete diversioon. Rohelised katused võivad kaasa aidata prügilate kõrvaldamisele: # Veekindlate membraanide eluea pikendamine, sellega seotud jäätmete vähendamine; # Kasvukeskkonnas taaskasutatud materjalide kasutamine; # Kütte-, ventilatsiooni- ja HVAC-süsteemide kasutusea pikendamine kasutuse vähenemise tõttu. * Tervis ja heaolu. Roheliste katuste vähenenud saaste ja veekvaliteedi paranemine võivad vähendada tervishoiunõudlust. Rohelised katused võivad olla kogukonna keskused, suurendades sotsiaalset ühtekuuluvust, kogukonnatunnet ja avalikku turvalisust. * Uued töökohad. Roheliste katuste turgude kasv annab uusi töövõimalusi, mis on seotud tootmise, tehase kasvu, projekteerimise, paigaldamise ja hooldusega.<ref>About green roofs. https://greenroofs.or{{Kõdulink|aeg=august 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}g/about-green-roofs''Greenroofs''</ref> == Keskkondlikud hüved == * Sademeveemajandus - pehme haljastus vähendab üleujutuste ohtu, säilitades suures osas aastase sademete hulga ja vähendades sademevee äravoolu. See on eriti kasulik säästva linnakuivenduse (SUD) skeemide puhul. Kinnipeetava vee maht oleneb haljastuses kasutatava substraadi sügavusest. * Keskkondlik maskeerimine - haljastatud katus aitab hoonet ümbritsevaga sulanduda ja osaliselt asendab ehitatavale hoonele muidu kaotatud läbilaskvat maapinda. * Parem õhukvaliteet - rohelise katuse taimestik aitab vähendada nii gaasilisi saasteaineid kui ka tolmuosakesi, eemaldades osa neist vahetust keskkonnast. Looduslik vee aurustumine taimedest ja pinnasest aitab õhku jahutada ja niisutada, alandades ümbritseva õhu temperatuuri. * [[Fotosüntees]] - see on osa taimede eluprotsessist, mille käigus nad muudavad süsinikdioksiidi aktiivselt hapnikuks. Uuringud näitavad, et maksimaalsetes tingimustes võtab ekstensiivset tüüpi istutatud katusel iga ruutmeeter ühe lehe pinna hinnanguliselt (0,3024 x 48) 14,51 g süsinikdioksiidi ja vabastab (0,3024 x 32) 9,68 g hapnikku päevas ( 12 tundi). * Linna soojussaare efekt väheneb - linna soojussaare efekt on linnapiirkondade ja ümbritseva maapiirkonna temperatuuride erinevus. Suurtes linnades võib see olla kuni 5°. Suured hoone pinnad peegeldavad ja kiirgavad päikeseenergiat hoonestatud alal, mis ei haju üleöö täielikult. Rohelise katuse aluspind neelab osa sellest soojusest ning vee aurustumine taimedest ja pinnasest aitab õhku jahutada ja niisutada, alandades temperatuuri.<ref>The benefits of green roofs.https://www.bauder.co.uk/green-roofs/planning-and-technical-advantages/the-benefits-of-green-roofs ''Bauder''</ref> == Isiklikud hüved == * [[Energiatõhusus]] - roheliste katuste pakutav suurem isolatsioon võib vähendada hoone temperatuuri reguleerimiseks vajalikku energiahulka, kuna katused on talvel kõige suurema soojuskadu ja suvel kõige kuumemate temperatuuride koht. Näiteks Kanada Riikliku Uurimisnõukogu avaldatud uuringud näitasid, et ulatuslik roheline katus vähendas suvel kliimaseadmete igapäevast energiavajadust üle 75% (Liu 2003). * Suurendatud katusemembraani vastupidavus - haljastatud katuse olemasolu vähendab hüdroisolatsioonimembraanide kokkupuudet suurte temperatuurikõikumistega, mis muidu võib põhjustada mikrorebenemist, ja ultraviolettkiirguse mõju. * Tulekahju tõkestamine - rohelistel katustel on palju väiksem põlemissoojuskoormus (aine põlemisel tekkiv soojus) kui tavalistel katustel (Koehler 2004). * Elektromagnetkiirguse vähendamine - rohelised katused on võimelised vähendama elektromagnetkiirguse läbitungimist 99,4% (Herman 2003). * Müra vähendamine - rohelised katused on suurepärase mürasummutusega, eriti madala sagedusega helide puhul. Ulatuslik haljastatud katus võib vähendada väljast tulevat heli 40 detsibelli võrra, samas kui intensiivne haljastatud katus võib vähendada heli 46-50 detsibelli (Peck et al. 1999). * Turundus - Rohelised katused võivad suurendada hoone turustatavust. Need on rohelise hoone liikumise hõlpsasti äratuntav sümbol ja võivad olla stiimuliks neile, kes on huvitatud roheliste katuste pakutavatest eelistest. Rohelised katused, mis on osa roheliste hoonete liikumisest, soodustavad (Wilson 2005): müüki, väljaüürimist, suurenenud efektiivsuse tõttu kinnisvara väärtust, väiksemat töötajate ja üürnike vahetumist.<ref>About Green roofs. https://greenroofs.o{{Kõdulink|aeg=august 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}rg/about-green-roofs''Greenroofs''</ref> == Levik == Säästliku arhitektuuri osana on haljastatud katused eriti jõudsalt populaarsust kogunud Šveitsis, Austrias ja Saksamaal. Ainuüksi Saksamaal on rohelise taimevaibaga kaetud kümneid miljoneid ruutmeetreid katusepindu. Sealsel murukatusetööstusel läheb hästi, sest sellesse valdkonda on paigutatud palju raha vähendamaks sademevee käitluse kulusid ning inimesed toetavad seda tegevust. Roheline katus on järjest rohkem hinnatud isegi kivises New Yorgis, kus paljud inimesed on rajanud aia elumaja katusele. <ref>Koorberg, Pille. (2001) Haljad katused – nägusad ja vajalikud. http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0108/pille.html</ref> == Viited == 5r35telvyxzfi7imz6rrpglnpvjv8jc Merike Kurisoo 0 631303 6184229 6124121 2022-08-27T15:35:41Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki [[Fail:Merike Kurisoo.jpg|pisi]] '''Merike Kurisoo''' (sündinud [[1977]]) on eesti kunstiteadlane. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on kesk- ja varauusaegne kirikukunst. Ta lõpetas 2001. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse eriala ning kaitses 2006. aastal Tartu Ülikoolis teadusmagistri kraadi. 2019. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktorikraadi teemal [https://www.etera.ee/zoom/52367/view?page=1&p=separate&tool=info „Vahepealsed asjad ja vahepealsed ajad. Kirikuruumi ja pildikultuuri muutumisest katoliiklikust luterlikuks varauusaegse Eesti aladel“]. Alates 2001. aastast töötab Kurisoo Eesti Kunstimuuseumis. Ta on Niguliste muuseumi kuraator-programmijuht. Aastatel 2013–2018 oli ta ajakirja [https://kunstimuuseum.ekm.ee/eesti-kunstimuuseumi-toimetised/ Eesti Kunstimuuseumi Toimetised] peatoimetaja. Alates 2019 on ta [https://kunstimuuseum.ekm.ee/teadustegevus/eesti-kunstimuuseumi-teadusnoukogu/ Eesti Kunstimuuseumi teadusnõukogu] juhataja. Merike Kurisoo on alates 2020. aastast [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing|Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu]] esinaine ning ta on kuulunud ühingu varasematesse juhatustesse. Ta on publitseerinud mitmeid raamatuid, kogumikke ning arvukalt artikleid vanemast sakraalkunstist ja pühakukultusest. Kurisoo on lugenud loenguid Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis. == Näituseid == [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/syndmus/neitsi-maarja-naine-ema-kuninganna/ "Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna"], Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum (25.10.2019–26.04.2020). Tallinna "Surmatantsu" (Bernt Notke töökoda) uue püsiekspositsiooni kuraator (2018–2019). [https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/viis-unustatud-maali/ "Viis unustatud maali"], Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum (16.09.2017–26.08.2018). "[https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/ars-moriendi-suremise-kunst-2/ Ars moriendi. Suremise kunst"], Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum (02.11.2012–02.06.2013). == Publikatsioone == === Teoseid === Kodres, Krista; Kurisoo, Merike; Nürnberger, Ulrike (eds) (2020). [https://www.imhofverlag.de/buecher/indifferent-things/ Indifferent Things? Objects and Images in Post-Reformation Churches in the Baltic Sea Region]. Petersberg: Michael Imhof Verlag. Tallinna ajalugu II. 1561-1710 (2019). Lea Kõiv (Koost.), Tiina Kala (Peatoim.), Toomas Tamla (Toim.). (Kirikuarhitektuur ja -kunst: autorid Krista Kodres, Merike Kurisoo). Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv. [https://pood.ekm.ee/et/rode-altar-lahivaates/ Hiiop, Hilkka; Kurisoo, Merike (2016). Rode altar lähivaates = Rode Altarpiece in Close-Up]. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum. [https://pood.ekm.ee/et/rode-altar-tallinna-niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Kurisoo, Merike (2015). Rode altar. Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel] = Rode Altar. Altarpiece of the High Altar of Tallinn St Nicholas' Church. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum. [https://www.apollo.ee/ars-moriendi-suremise-kunst.html Kurisoo, Merike (2013). Ars moriendi – suremise kunst] = Ars moriendi – the Art of Dying. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum. Kurisoo, Merike (2009). Ristimise läte: ristimiskivid keskaegsel Liivimaal. Tallinn: Muinsuskaitseamet. === Teadusartikleid === [https://www.etis.ee/CV/Merike_Kurisoo/est Merike Kurisoo] Eesti Teadusinfosüsteemis == Tunnustusi == 2020 [[Villem Raami preemia]], Eesti Rahvuskultuuri Fond 2020 I preemia, doktoritööde kategooria, Tallinna Ülikooli teadustööde konkurss, doktoritööd 2018/2019 humanitaarteaduste valdkonnas 2019 üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss 2019, ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkond , III preemia doktoriõppe üliõpilaste astmes == Välislingid == [https://www.etis.ee/CV/Merike_Kurisoo/est Merike Kurisoo] Eesti Teadusinfosüsteemis [https://ekm.academia.edu/MerikeKurisoo Merike Kurisoo] Academia.edu leht [https://sirp.ee/s3-pressiteated/villem-raami-stipendiumi-laureaat-on-merike-kurisoo/ Villem Raami stipendiumi laureaat on Merike Kurisoo. Sirp 26.05.2020] [https://epl.delfi.ee/artikkel/90005353/villem-raami-stipendiumi-palvis-merike-kurisoo Villem Raami stipendiumi pälvis Merike Kurisoo. Eesti Päevaleht 28.05.2020] {{JÄRJESTA:Kurisoo, Merike}} [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] 8f5gn8alwzlc5s9d3yk016q359g725n 6184351 6184229 2022-08-27T17:37:11Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki [[Fail:Merike Kurisoo.jpg|pisi]] '''Merike Kurisoo''' (sündinud [[1977]]) on eesti kunstiteadlane. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on kesk- ja varauusaegne kirikukunst. Ta lõpetas 2001. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse eriala ning kaitses 2006. aastal Tartu Ülikoolis teadusmagistri kraadi. 2019. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktorikraadi teemal [https://www.etera.ee/zoom/52367/view?page=1&p=separate&tool=info „Vahepealsed asjad ja vahepealsed ajad. Kirikuruumi ja pildikultuuri muutumisest katoliiklikust luterlikuks varauusaegse Eesti aladel“]. Alates 2001. aastast töötab Kurisoo Eesti Kunstimuuseumis. Ta on Niguliste muuseumi kuraator-programmijuht. Aastatel 2013–2018 oli ta ajakirja [https://kunstimuuseum.ekm.ee/eesti-kunstimuuseumi-toimetised/ Eesti Kunstimuuseumi Toimetised] peatoimetaja. Alates 2019 on ta [https://kunstimuuseum.ekm.ee/teadustegevus/eesti-kunstimuuseumi-teadusnoukogu/ Eesti Kunstimuuseumi teadusnõukogu] juhataja. Merike Kurisoo on alates 2020. aastast [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing|Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu]] esinaine ning ta on kuulunud ühingu varasematesse juhatustesse. Ta on publitseerinud mitmeid raamatuid, kogumikke ning arvukalt artikleid vanemast sakraalkunstist ja pühakukultusest. Kurisoo on lugenud loenguid Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis. Kurisoo kuulub mitmetesse erialaühendustesse. Samuti on ta saanud erialased [https://www.etis.ee/CV/Merike_Kurisoo/est preemiaid ja stipendiume]. == Näituseid == [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/syndmus/neitsi-maarja-naine-ema-kuninganna/ "Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna"], Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum (25.10.2019–26.04.2020). Tallinna "Surmatantsu" (Bernt Notke töökoda) uue püsiekspositsiooni kuraator (2018–2019). [https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/viis-unustatud-maali/ "Viis unustatud maali"], Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum (16.09.2017–26.08.2018). "[https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/ars-moriendi-suremise-kunst-2/ Ars moriendi. Suremise kunst"], Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum (02.11.2012–02.06.2013). == Publikatsioone == === Teoseid === Kodres, Krista; Kurisoo, Merike; Nürnberger, Ulrike (eds) (2020). [https://www.imhofverlag.de/buecher/indifferent-things/ Indifferent Things? Objects and Images in Post-Reformation Churches in the Baltic Sea Region]. Petersberg: Michael Imhof Verlag. Tallinna ajalugu II. 1561-1710 (2019). Lea Kõiv (Koost.), Tiina Kala (Peatoim.), Toomas Tamla (Toim.). (Kirikuarhitektuur ja -kunst: autorid Krista Kodres, Merike Kurisoo). Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv. [https://pood.ekm.ee/et/rode-altar-lahivaates/ Hiiop, Hilkka; Kurisoo, Merike (2016). Rode altar lähivaates = Rode Altarpiece in Close-Up]. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum. [https://pood.ekm.ee/et/rode-altar-tallinna-niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Kurisoo, Merike (2015). Rode altar. Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel] = Rode Altar. Altarpiece of the High Altar of Tallinn St Nicholas' Church. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum. [https://www.apollo.ee/ars-moriendi-suremise-kunst.html Kurisoo, Merike (2013). Ars moriendi – suremise kunst] = Ars moriendi – the Art of Dying. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum. Kurisoo, Merike (2009). Ristimise läte: ristimiskivid keskaegsel Liivimaal. Tallinn: Muinsuskaitseamet. === Teadusartikleid === [https://www.etis.ee/CV/Merike_Kurisoo/est Merike Kurisoo] Eesti Teadusinfosüsteemis == Tunnustusi == 2020 [[Villem Raami preemia]], Eesti Rahvuskultuuri Fond 2020 I preemia, doktoritööde kategooria, Tallinna Ülikooli teadustööde konkurss, doktoritööd 2018/2019 humanitaarteaduste valdkonnas 2019 üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss 2019, ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkond , III preemia doktoriõppe üliõpilaste astmes == Välislingid == [https://www.etis.ee/CV/Merike_Kurisoo/est Merike Kurisoo] Eesti Teadusinfosüsteemis [https://ekm.academia.edu/MerikeKurisoo Merike Kurisoo] Academia.edu leht [https://sirp.ee/s3-pressiteated/villem-raami-stipendiumi-laureaat-on-merike-kurisoo/ Villem Raami stipendiumi laureaat on Merike Kurisoo. Sirp 26.05.2020] [https://epl.delfi.ee/artikkel/90005353/villem-raami-stipendiumi-palvis-merike-kurisoo Villem Raami stipendiumi pälvis Merike Kurisoo. Eesti Päevaleht 28.05.2020] {{JÄRJESTA:Kurisoo, Merike}} [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] gu2sxpshcjtljitljf23rkj1ewu1uj5 6184353 6184351 2022-08-27T17:38:25Z Merikeku 140986 wikitext text/x-wiki [[Fail:Merike Kurisoo.jpg|pisi]] '''Merike Kurisoo''' (sündinud [[1977]]) on eesti kunstiteadlane. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on kesk- ja varauusaegne kirikukunst. Ta lõpetas 2001. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse eriala ning kaitses 2006. aastal Tartu Ülikoolis teadusmagistri kraadi. 2019. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktorikraadi teemal [https://www.etera.ee/zoom/52367/view?page=1&p=separate&tool=info „Vahepealsed asjad ja vahepealsed ajad. Kirikuruumi ja pildikultuuri muutumisest katoliiklikust luterlikuks varauusaegse Eesti aladel“]. Alates 2001. aastast töötab Kurisoo Eesti Kunstimuuseumis. Ta on Niguliste muuseumi kuraator-programmijuht. Aastatel 2013–2018 oli ta ajakirja [https://kunstimuuseum.ekm.ee/eesti-kunstimuuseumi-toimetised/ Eesti Kunstimuuseumi Toimetised] peatoimetaja. Alates 2019 on ta [https://kunstimuuseum.ekm.ee/teadustegevus/eesti-kunstimuuseumi-teadusnoukogu/ Eesti Kunstimuuseumi teadusnõukogu] juhataja. Merike Kurisoo on alates 2020. aastast [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing|Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu]] esinaine ning ta on kuulunud ühingu varasematesse juhatustesse. Ta on publitseerinud mitmeid raamatuid, kogumikke ning arvukalt artikleid vanemast sakraalkunstist ja pühakukultusest. Kurisoo on lugenud loenguid Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis. Kurisoo kuulub mitmetesse erialaühendustesse. Samuti on ta saanud erialased [https://www.etis.ee/CV/Merike_Kurisoo/est preemiaid ja stipendiume]. == Näituseid == [https://nigulistemuuseum.ekm.ee/syndmus/neitsi-maarja-naine-ema-kuninganna/ "Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna"], Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum (25.10.2019–26.04.2020). Tallinna "Surmatantsu" (Bernt Notke töökoda) uue püsiekspositsiooni kuraator (2018–2019). [https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/viis-unustatud-maali/ "Viis unustatud maali"], Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum (16.09.2017–26.08.2018). "[https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/ars-moriendi-suremise-kunst-2/ Ars moriendi. Suremise kunst"], Eesti Kunstimuuseum – Niguliste muuseum (02.11.2012–02.06.2013). == Publikatsioone == === Teoseid === Kodres, Krista; Kurisoo, Merike; Nürnberger, Ulrike (eds) (2020). [https://www.imhofverlag.de/buecher/indifferent-things/ Indifferent Things? Objects and Images in Post-Reformation Churches in the Baltic Sea Region]. Petersberg: Michael Imhof Verlag. Tallinna ajalugu II. 1561-1710 (2019). Lea Kõiv (Koost.), Tiina Kala (Peatoim.), Toomas Tamla (Toim.). (Kirikuarhitektuur ja -kunst: autorid Krista Kodres, Merike Kurisoo). Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv. [https://pood.ekm.ee/et/rode-altar-lahivaates/ Hiiop, Hilkka; Kurisoo, Merike (2016). Rode altar lähivaates = Rode Altarpiece in Close-Up]. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum. [https://pood.ekm.ee/et/rode-altar-tallinna-niguliste-kiriku-peaaltari-retaabel/ Kurisoo, Merike (2015). Rode altar. Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel] = Rode Altar. Altarpiece of the High Altar of Tallinn St Nicholas' Church. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum. [https://www.apollo.ee/ars-moriendi-suremise-kunst.html Kurisoo, Merike (2013). Ars moriendi – suremise kunst] = Ars moriendi – the Art of Dying. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum. Kurisoo, Merike (2009). Ristimise läte: ristimiskivid keskaegsel Liivimaal. Tallinn: Muinsuskaitseamet. === Teadusartikleid === [https://www.etis.ee/CV/Merike_Kurisoo/est Merike Kurisoo] Eesti Teadusinfosüsteemis == Tunnustusi == 2020 [[Villem Raami preemia]], Eesti Rahvuskultuuri Fond 2020 I preemia, doktoritööde kategooria, Tallinna Ülikooli teadustööde konkurss, doktoritööd 2018/2019 humanitaarteaduste valdkonnas 2020 Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna teenetemärk Studiosus Magnificus 2019 üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss 2019, ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkond , III preemia doktoriõppe üliõpilaste astmes == Välislingid == [https://www.etis.ee/CV/Merike_Kurisoo/est Merike Kurisoo] Eesti Teadusinfosüsteemis [https://ekm.academia.edu/MerikeKurisoo Merike Kurisoo] Academia.edu leht [https://sirp.ee/s3-pressiteated/villem-raami-stipendiumi-laureaat-on-merike-kurisoo/ Villem Raami stipendiumi laureaat on Merike Kurisoo. Sirp 26.05.2020] [https://epl.delfi.ee/artikkel/90005353/villem-raami-stipendiumi-palvis-merike-kurisoo Villem Raami stipendiumi pälvis Merike Kurisoo. Eesti Päevaleht 28.05.2020] {{JÄRJESTA:Kurisoo, Merike}} [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] n5n5gi2vlbo85w38wwdlji97g7wg16w Izjumi rajoon 0 631787 6184719 6173602 2022-08-28T11:13:44Z Octagon11 123728 /* Külad */ wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Izjumi rajoon | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = ''Ізюмський район'' | lipp = Flag of Izium.svg | lipu_link = Lipp | vapp = Coat of Arms of Izium.svg | vapi_link = Vapp | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Izjum]] | asendikaardi_pilt = Izumskiy rayon 2020.svg }} '''Izjumi rajoon''' on [[rajoon (Ukraina)|rajoon]] [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is. Rajooni halduskeskus on [[Izjum]]i linn. 2020. aastal toimunud haldusreformi käigus liideti Izjumi rajooniga [[Balaklija rajoon|Balaklija]], [[Barvinkove rajoon|Barvinkove]] ja [[Borova rajoon]] ning Izjumi linn. == Haldus == === Linnad === * [[Balaklija]] * [[Barvinkove]] * [[Izjum]] === Külad === * [[Bražkivka]] * [[Dmõtrivka (Izjumi rajoon)|Dmõtrivka]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Harkivi oblast]] [[Kategooria:Ukraina rajoonid]] n5rwqslxf48wrsz95fkjxixhpeeeyu1 Üksik eriotstarbeline polk Azov 0 632657 6184734 6156692 2022-08-28T11:40:43Z Octagon11 123728 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib 2022. aastal moodustatud väeüksusest; 2014. aastal moodustatud väeüksuse kohta vaata artiklit [[Pataljon "Azov"]]}} {{Infokast väeüksus | nimi = Üksik eriotstabeline polk „Azov“ | pilt = Separate Special Forces Regiment Azov SSI.png | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 2022 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Ukraina Relvajõud]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Kiievi lahing (2022)]]<ref>[https://racurs.ua/ua/n168232-poblyzu-kyieva-rozbyly-tankovu-kolonu-okupantiv-foto-i-video-bou.html Поблизу Києва розбили танкову колону окупантів — фото і відео бою] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Üksik eriotstabeline polk „Azov“''' on 2022. aastal moodustatud väeüksus [[Ukraina Relvajõud]]ude koosseisus. == Ajalugu == Üks formeeriti 9. märtsil 2022.<ref>[https://shotam.info/voiny-sso-azov-rozghromyly-vorozhyy-sklad-boieprypasiv-na-kharkivshchyni-video/ Воїни ССО «Азов» знищили ворожий склад боєприпасів на Харківщині (ВІДЕО)] (vaadatud: 28.08.2022)</ref> Üksus tegi 10. märtsil 2022 koos [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|72. mehhaniseeritud brigaadiga]] Vene tankikolonnile [[Skõbõn]]i küla juures varitsuse.<ref>[https://racurs.ua/ua/n168232-poblyzu-kyieva-rozbyly-tankovu-kolonu-okupantiv-foto-i-video-bou.html Поблизу Києва розбили танкову колону окупантів — фото і відео бою] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] r6d8sfev94b1xg1jzv8ssu7x7ezjnp0 Dalilah Muhammad 0 633620 6184447 6170412 2022-08-27T20:06:19Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Dalilah Muhammad | Pilt = Dalilah Muhammad, dos Estados Unidos, vence os 400m com barreiras nos Jogos Rio 2016.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Dalilah Muhammad 2016. aasta suveolümpiamängudel | Riik = {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]] | Sünniaeg = {{süv|1990|2|7}} | Sünnikoht = [[New York]] | Pikkus = 173 cm | Kaal = 55 kg <ref>https://www.eurosport.com/athletics/dalilah-muhammad_prs454897/person.shtml</ref> | Spordiklubi = | Treener = | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m teatejooks|4×400 m teatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|4×400 m teatejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013 Moskva]]|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlustel]]}} {{Kuldmedal|[[2007. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007 Ostrava]]|400 m tõkkejooks}} {{Kuldmedal|[[2007. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007 Ostrava]]|Väike-Rootsi teatejooks}} }} '''Dalilah Muhammad''' (sündinud [[7. veebruar]]il [[1990]] [[New York|New Yorgis]]) on [[USA]] [[kergejõustiklane]], [[tõkkejooks]]ja. Ta on [[400 meetri tõkkejooks]]u olümpiavõitja ja maailmameister. Muhammad võistles noorteklassides sprindis, tõkkejooksus ja kõrgushüppes. [[2007. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta noorte maailmameistrivõistlustel]] võitis ta kuldmedali 400 m tõkkejooksus ja [[Väike-Rootsi teatejooks]]us. Täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi tegi Muhammad [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Moskva]]s, kui võitis [[Zuzana Hejnová]] järel hõbemedali. [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015. aasta maailmameistrivõistlusteks]] ta USA koondisse ei pääsenud. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s oli Muhammad taas USA koondises ning võitis tulemusega 53,13 taanlase [[Sara Petersen]]i ja kaasmaalase [[Ashley Spencer]]i ees kuldmedali. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is sai ta ajaga 53,50 [[Kori Carter]]i järel hõbeda. [[2019]]. aasta USA meistrivõistlustel püstitas Muhammad [[Kergejõustiku maailmarekordid|maailmarekordi]] 52,20. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s tuli ta [[Sydney McLaughlin]]i ja [[Rushell Clayton]]i ees maailmameistriks uue maailmarekordiga 52,16. Ta kuulus ka 4x400 meetri teatejooksus maailmameistriks tulnud USA naiskonda. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s oli Muhammad isikliku rekordiga 51,58 maailmarekordi püstitanud McLaughlini järel ning Euroopa rekordi püstitanud [[Femke Bol]]i ees teine. 4x400 meetri jooksus tuli ta USA naiskonna koosseisus olümpiavõitjaks. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is võitis Muhammad maailmarekordit parandanud McLaughlini ning Boli järel ajaga 53,13 pronksmedali. Muhammad on 400 m tõkkejooksus kahekordne [[Teemantliiga]] võitja (2017, 2018). == Isiklikud rekordid == ;Välisrekordid {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''11,42''' || [[4. mai]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''23,35''' || [[30. märts]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Palo Alto]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''50,60''' || [[16. juuni]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Chorzów]] |- | [[400 m tõkkejooks]] || align="center"| '''51,58''' || [[4. august]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''2.14,90''' || [[4. aprill]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Claremont (California)|Claremont]] |- | [[Kõrgushüpe]] || align="center"| '''1.75''' || [[10. aprill]] [[2010]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Claremont (California)|Claremont]] |} ;Siserekordid {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''7,64''' || [[30. jaanuar]] [[2010]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] |- | [[60 m tõkkejooks]] || align="center"| '''8,23''' || [[2. märts]] [[2012]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Fayetteville]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''54,07''' || [[17. veebruar]] [[2007]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Pocatello]] |} == Isiklikku == Muhammad on [[islam]]i usku. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{Maailmameistrid naiste 400 m tõkkejooksus}} {{Olümpiavõitjad naiste 4x400 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Muhammad, Dalilah}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] 2fmzxjfjj9c2t21w2u9mhqnwzvj6rf7 Kristina Pai 0 634296 6184493 6178860 2022-08-27T21:17:36Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2022|kuu=august}} {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}} '''Kristina Pai''' (neiupõlvenimega Panov, sündinud [[21. august]]il [[1967]] [[Jõgeva]]l) on eesti raamatukogundustegelane, semiootik ja tõlkija, 2021. aasta augustist [[Tartu linnaraamatukogu]] direktor. ==Haridus== Õppis 1974–1980 [[Jõgeva Keskkool]]is ja 1980–1985 Tartu Miina Härma nim. 2. Keskkoolis ja [[Jõgeva Lastemuusikakool|Jõgeva ning]] [[Tartu 1. Lastemuusikakool]]is 1974–1981 klaverit. [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas õppis eesti keelt ja soome-ugri keeli (1996 õppis vahetusüliõpilasena Soomes Oulu ülikoolis ja 1998 Helsingi ülikoolis). Kaitses 2001 magistritöö “Essiivne ja translatiivne predikatiivadverbiaal eesti kirjakeeles” (juh. Mati Erelt). 2014–2019 õppis Tartu Ülikooli semiootika osakonna doktoriõppes (teema „Raamatukogu kultuuriruumis“, juh. Peeter Torop, õpingud katkestatud). ==Töökäik== 1985–2017 [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] komplekteerimisosakond ([[raamatukoguhoidja]], soome kirjanduse spetsialist); 1999–2002 Tartu Ülikooli Raamatukogu kodumaise kirjanduse osakonna juhataja; 2002–2017 Tartu Ülikooli Raamatukogu kogude direktor; 2017–2021 Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi [[ELNET]] tegevdirektor; Alates 9. augustist 2021 Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu direktor. Aastatel 1990–2006 on teinud kaastööd mitmele tõlke- ja [[reisibüroo]]le, pidanud loenguid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse bakalaureuseõppes ja Tartu Ülikooli infokorralduse magistriõppes. ===Liikmesus, osalemine töörühmades=== Kristina Pai on alates 2008. aastast Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) liige, kuulub al. 1999 kogude toimkonda (2008–2014 toimkonna juht) ja al. 2013 Uue Mõtte töörühma; al. 2018 ERÜ juhatuse liige, al. 2012 ajakirja Raamatukogu toimetuskolleegiumi liige. 2008–2014 Teadus- ja haridusministeeriumi teaduskollektsioonide ekspertnõukogu liige; 2008–2014 Eesti Hoiuraamatukogu nõukogu liige; 2009–2016 Kultuuriministeeriumi sundeksemplari seaduse muutmise ekspertgrupi liige; al. 2010 Eesti veebiarhiveerimise ekspertgrupi liige; al. 2020 Eesti rahvaraamatukogude nõukogu liige; al. 2020 rahvaraamatukogude seaduse muutmise töörühma liige; al. 2020 Eesti kultuuripoliitika töörühma liige. Oli tegev Euroopa Teadusraamatukogude Ühenduses LIBER: 2004–2009 LIBERi kogude toimkonna juhatuse liige; 2010 LIBERi kaardikogude konverentsi korraldustoimkonna liige; 2010 LIBERi Tartus toimunud 41. aastakonverentsi korraldustoimkonna esimees; 2011–2013 LIBERi töörühma „Reshaping the Research Libraries“ liige (2016 osales Eesti esindajana üle-euroopalise Libquali lugejauuringu läbiviimisel); 2012–2021 LIBERi konverentsi programmitoimkonna liige; 2013–2017 LIBERi töörühma „Research and Education“ liige. Pai on olnud mitme riiklike programmide raames läbi viidud projekti juht: 2005–2013 EKRM05-59 „Estica-sisuline rariteetne ning vanaraamat kui rahvusliku identiteedi ja mälu kandja; 2005–2007 HLK04-14 „METOBSi kogu säilitustingimuste parandamine, kogu süstematiseerimine ja kirjeldamine elektroonilises andmebaasis; 2005–2008 HLK05-11 „Tartu ülikooli audio- ja videoarhiivi süstematiseerimine, digiteerimine ja avamine elektroonilises andmebaasis; 2006–2008 HLK06-6 „TÜ Raamatukogu ajaloolise kaardikogu avamine ja säilitustingimuste parandamine; 2009–2013 Estica/Baltica ajalooliste täistekstide digitaalne kättesaadavaks tegemine; 2013–2017 Haridus- ja teadusministeerium riiklik programm: „TÜR vanaraamatu kogu“. 2011–2013 toimunud üle-euroopalise ühisprojekti „Europeana Libraries“ (digiteeritud ainese liidestamine Europeana portaali) Tartu Ülikooli poolne projektijuht. ===Uurimistööks saadud toetused=== 1996 stipendium õpinguteks Oulu ülikoolis; 1998 Helga ja Helmut Einpauli nimeline stipendium; 1998 stipendium õpinguteks Helsingi ülikoolis; 2000 Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu stipendium; 2001 Eesti Üliõpilaste Toetusfondi Ameerikas stipendium. ==Tunnustus== * 2009 Tartu Ülikooli aumärk * 2013 Tartu Ülikooli Raamatukogu teenetemärk * 2013 Tartu Ülikooli Raamatukogu aastapreemia LIBERi konverentsi kui Eesti ajaloos suurima raamatukogundusliku ürituse eduka läbiviimise eest == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * https://www.researchgate.net/publication/28581078_Translatiivne_ja_essiivne_predikatiivadverbiaal_eesti_kirjakeeles * https://tartu.postimees.ee/7536011/kristina-pai-meie-unistus-raamatukogust * https://kodu.ohtuleht.ee/1053006/raamatukogu-direktor-kristina-pai-uued-teosed-on-populaarsed-justkui-leivapoes-varske-pats-kaob-letilt-ruttu-kuivanud-kooruke-jaab-seisma * https://www.researchgate.net/publication/277775326_Raamatukogu_on_linna_suda * https://www.researchgate.net/publication/277775310_MUUSIKAKOGU_LUGU_TUR_fonoteek_30 * https://www.researchgate.net/publication/280085629_Kogud_ja_poliitika * https://www.researchgate.net/publication/277890715_Toetus_TUR_kogudele_riiklikest_programmidest_2000-2009 * Liina Pihlak, "Elu puu: minu vanematest Kersti Merilaasist ja August Sangast ning minu elust teatris, filmis ja televisioonis", 2021, Tänapäev, toim. Kristina Pai ja Mari Karlson {{JÄRJESTA:Pai, Kristina}} [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 4me3ei7qfw383c6gk2tjhwmc6yaiae1 Aleksei Ignatjev 0 634541 6184434 6172464 2022-08-27T19:54:42Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Count Alexey A. Ignatyev at 1903 ball.jpeg|pisi|Krahv Aleksei Ignatjev (1903)]] Krahv '''Aleksei Ignatjev''' (Алексей Алексеевич Игнатьев; 17. veebruar / 1. märts [[1877]] [[Peterburi]] – [[20. november]] [[1954]] [[Moskva]]) oli [[Vene keisririik|Vene keisririigi]], hiljem [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane ([[kindralleitnant]], 1943). {{pooleli}} {{JÄRJESTA: Ignatjev, Aleksei}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1877]] [[Kategooria:Surnud 1954]] 92bi4vlzxc5vjjd31mv9age9m9axvvk Alfa Romeo Vormel 1-s 0 635355 6184427 6181341 2022-08-27T19:40:40Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}} {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}} {{Infokast F1 võistkond | nimi = {{riigi ikoon|CHE}} Alfa Romeo-Ferrari | täisnimi = Alfa Romeo F1 Team Orlen | logo = Logo Alfa Romeo Racing Orlen.svg | peakontor = [[Hinwil]], [[Zürichi kanton|Zürich]], [[Šveits]] | juht = [[Frédéric Vasseur]]<br />(tegevdirektor) | direktor = [[Jan Monchaux]] | eelmine_nimi = [[Sauber Motorsport|Sauber F1 Team]] | veebileht = {{URL|https://www.sauber-group.com/motorsport/formula-1/}} {{URL|https://www.alfaromeo.com/alfa-romeo-racing}} <!-- Jäta 2022 informatsioon kuni 1. jaanuarini 2023 --> | 2022_sõitjad = 24. {{riigi ikoon|CHN}} [[Zhou Guanyu]]<ref name="2022 details">{{cite web|url=https://www.fia.com/events/fia-formula-one-world-championship/season-2022/2022-fia-formula-one-world-championship-entry |title=2022 FIA Formula One World Championship – Entry List |publisher=[[Fédération Internationale de l'Automobile]] |date=9 February 2022 |access-date=9 February 2022}}</ref><br>77. {{riigi ikoon|FIN}} [[Valtteri Bottas]]<ref name="2022 details"/> | 2022_testisõitjad = 88. {{riigi ikoon|POL}} [[Robert Kubica]]<ref name="2022 Kubica reserve">{{cite web|url= https://www.reuters.com/lifestyle/sports/kubica-stays-alfa-romeo-reserve-driver-2022-2021-11-24/ |title= Kubica stays as Alfa Romeo reserve driver in 2022 |publisher=[[Reuters]] |date=24 November 2021 |access-date=10 January 2021}}</ref><br>{{nowrap|99. {{riigi ikoon|ITA}} [[Antonio Giovinazzi]]<ref name="2022 Ferrari Test Drivers">{{cite web|url= https://www.autosport.com/f1/news/schumacher-to-share-ferrari-f1-reserve-role-with-giovinazzi-in-2022/6948802/ |title= Schumacher to share Ferrari F1 reserve role with Giovinazzi in 2022 |publisher=[[Autosport]] |date=22 December 2021 |access-date=22 December 2021}}</ref><br>{{riigi ikoon|GBR}} [[Callum Ilott]]<ref>{{cite web|url=https://www.motorsport.com/f1/news/ilott-alfa-romeo-f1-miami/10291085/|title=Ilott called back for Alfa Romeo F1 reserve duty in Miami|website=Motorsport.com|last=Cooper|first=Adam|date=2022-05-05|access-date=2022-05-06}}</ref>}} | 2022_šassii = [[Alfa Romeo C42|C42]] | 2022_jõuallikas = [[Scuderia Ferrari|Ferrari]]<ref name="2022 details"/> | 2022_rehvid = [[Pirelli]] | debüüt = [[1950. aasta Suurbritannia Grand Prix]] | viimane = {{Viimane F1GP}} | sõidud = 183 | jõuallikad = Alfa Romeo, [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | konst_tiitlid = 0 | sõitjate_tiitlid = 2 ({{F1|1950}}, {{F1|1951}}) | võidud = 10 | poodiumid = 26 | punktid = 179 | parimad_stardikohad = 12 | kiireimad_ringid = 14 | viimane_hooaeg = 2021 | viimane_koht = 9. (13 p) }} Itaalia mootorivalmistaja [[Alfa Romeo]] on [[Vormel 1]] sarjas osalenud mitu korda. Praegu osalevad nad '''Alfa Romeo F1 Team Orlen''' nime all. Võistkonda haldab [[Sauber Motorsport|Sauber Motorsport AG]]. Mark on kohati osalenud nii konstruktorina kui ka jõuallikatarnijana {{F1|1950}} ja {{F1|1987}} hooaegade vahel ning alates {{F1|2015}}. aastast kommertspartnerina. Alfa Romeo esimesed tehasesõitjad tulid kaheks esimeseks maailmameistriks: [[Nino Farina]] {{F1|1950}}. aastal ja [[Juan Manuel Fangio]] {{F1|1951}}. aastal. Pärast sellist edu otsustas Alfa Romeo Vormel 1-st loobuda. 1960-ndatel polnud ettevõttel olulist kohalolekut sarjas, sellegipoolest mõned eravõistkonnad kasutasid oma autodes Alfa Romeo mootoreid. Järgmisel kümnendi alguses toetas Alfa Romeo nende tehasesõitjat [[Andrea de Adamich|Andrea de Adamichit]] modifitseeritud 3-liitrise V8-mootoriga [[Alfa Romeo Tipo 33#Alfa Romeo 33/3|Alfa Romeo Tipo 33/3]] sportautost Adamichi [[McLaren|McLareni]] ({{F1|1970}}) and [[March Engineering|Marchi]] ({{F1|1971}}) jaoks. Kumbki kombinatsiooni punkte ei toonud. Kümnendi keskpaigas arendas Alfa Romeo insener [[Carlo Chiti]] uue 12-silindrise reasmootori, mis oli [[1975. aasta sportautode maailmameistrivõistlused|1975. aasta sportautode maailmameistrivõistlustel]] väga edukas. [[Brabham|Brabhami]] võistkonna omanik [[Bernie Ecclestone]] veenis Alfa Romeot neile mootoreid tasuta tarnima {{F1|1976}}. aasta hooajaks. Kuigi Brabham-Alfa Romeo esimene hooaeg oli tagasihoidlik, siis {{F1|1977}} ja {{F1|1978}} hooaegadel võtsid nende autod 14 poodiumikohta, nende hulgaks kaks [[Niki Lauda]] etapivõitu. Ettevõtte spordiosakond [[Autodelta]] naasis tehasetiimina {{F1|1979}}. aastal. Teine periood konstruktorina oli vähem edukas kui esimene. Tagasitulekust kuni hilisema uuesti lahkumisena {{F1|1985}}. aasta hooaja järel, Alfa Romeo tehasesõitjad ei võitnud ühtegi sõitu ja võistkond ei lõpetanud konstruktorite karikas kunagi kõrgemal, kui kuuendal kohal. Mootoreid tarniti ka [[Osella]] võistkonnale aastatel {{F1|1983}}–{{F1|1987}}, aga nemad teenisid ainult kaks punkti konstruktorite arvestuses. Alfa Romeo logo naasis Vormel 1 sarja 2015. aastal [[Scuderia Ferrari]] autodel. 2017. aastal teatas Alfa Romeo, et nendest saab [[2018. aasta Vormel 1 hooaeg|järgmisest hooajast]] [[Sauber|Sauberi]] nimisponsor ja teevad suuremat tehnilist ja kommertskoostööd. Võistkond naasis Vormel 1 sarja {{F1|2019}}. aastal, kui Sauber nimetati ümber Alfa Romeoks. Alates 2022. aastast on Saksamaa sporditarvete ettevõte [[Puma (ettevõte)|Puma]] Alfa Romeo suursponsor.<ref>{{cite web |title=Alfa Romeo agree Puma racing kit deal |url=https://www.sportspromedia.com/news/alfa-romeo-f1-puma-kit-supplier-sponsorship/ |website=.sportspromedia.com |access-date=19 March 2022}}</ref> == Sõjaeelne Euroopa meistrivõistlus ning sõjajärgsed Grand Prix'd == [[File:Alfa-Romeo-159-(1951).jpg|thumb|left|The Alfa Romeo 159 Formula 1 car.]] === Alfa Corse ja Scuderia Ferrari (1920.–1940. aastatel) === Alfa Romeo oli teise maailmasõja eel Grand Prix'del väga edukas. Mitmed autod, nagu [[Alfa Romeo P2|P2]] ja [[Alfa Romeo P3|P3]], võitsid sõite tihti kuni sakslaste Mercedese Auto Unioni tulekuni 1934. aastal; selleks ajaks oli Alfa Romeo ajutiselt taandunud konstruktorina kuid toetas erasõitjad nagu [[Enzo Ferrari]] ja tema [[Scuderia Ferrari]]. Pärast teist maailmasõda kuni Vormel 1 sarja loomiseni (1946–1949) näitas Alfa Romeo oma võimu, võites kõik Grand Prix peale kolme. == FIA maailmameistrivõistlused == === Alfa Romeo S.p.A. (1950–1951) === [[Nino Farina]] tuli esimeseks maailmameistriks autol [[Alfa Romeo 158/159 Alfetta|158]], aasta hiljem võitis [[Juan Manuel Fangio]] autoga [[Alfa Romeo 158/159 Alfetta|Alfetta 159]] (158 edasiarendus kaheastmelise kompressoriga). Alfetta mootorid olid väga võimsad oma väikese suuruse kohta. 159 mootoril oli 310 kW, aga see tuli väga kõrge kütusekulu arvelt (125–175 liitrit 100&nbsp;km kohta).<ref name="ddavid.com">{{Cite web|url=http://www.ddavid.com/formula1/alfa158.htm|title=Grand Prix Cars – Alfa Romeo 158|access-date=26 April 2007|work=ddavid.com|archive-url=https://web.archive.org/web/20070407141836/http://www.ddavid.com/formula1/alfa158.htm|archive-date=7 April 2007|url-status=dead}}</ref> 1952. aastal, seistes silmitsi suurenenud ohuga Ferrari poolt; otsustas Itaalia riigi omandis olev Alfa Romeo loobuda edasisest võistlemisest pärast seda, kui Itaalia valitsus keeldus toetamast uue auto ehitamist. Kahel eelmisel aastal osales Alfa Romeo sarjas väga väikese eelarvega, kasutades põhiliselt sõjaeelset tehnoloogiat ja materjale. === Autodelta, Marlboro ja Benetton Team Alfa Romeo (1979–1985) === [[File:Alfa Romeo 177 (2).jpg|thumb|The [[Alfa Romeo 177]], mida kasutati 1979. aasta hooajal.]] 1977. aastal andis Alfa Romeo [[Autodelta]]le loa hakata arendama uut Vormel 1 autot. Valminud auto ([[Alfa Romeo 177]]) tegi debüüdi [[1979. aasta Belgia Grand Prix|1979. aasta Belgia Grand Prix'l]]. Partnerlus Brabhamiga lõpetati enne hooaja lõppu, kui Bernie Ecclestone'i võistkond naasis Ford/Cosworth DFV mootorite juurde. Võistkonna teine tulek 1979. aasta keskpaiga ja 1985. aasta vahel ei toonud loodetud edu. Selle perioodi jooksul saavutati kaks parimat stardikohta, [[Bruno Giacomelli]] juhtis suurema osa [[1980. aasta USA Grand Prix|1980. aasta USA Grand Prix'st]] kuni elektrisüsteemi rikke tõttu katkestamiseni, 3 kolmandat kohta, 2 teist kohta ja üks kiireim ring. Treeningu käigus [[1980. aasta Saksamaa Grand Prix|1980. aasta Saksamaa Grand Prix'ks]] [[Hockenheimring]]il hukkus nende sõitja [[Patrick Depailler]]. {{f1|1981}}. aastaks palkas Alfa Romeo endale [[Mario Andretti]], aga tulemusi jätkuvalt ei tulnud auto kehva vastupidavuse tõttu. Peale Autodelta ümber struktureerimist osteti võistkonna juhtimise ja auto arendamise teenust sisse [[Euroracing|Euroracingult]], samas kui mootorit arendas jätkuvalt Autodelta.<ref name="QR0185">{{cite journal | journal = Quattroruote | title = La settima volta dell'Alfa | trans-title = Alfa's seventh lap | language = it |date=January 1985 | volume = 30 | issue = 351 | publisher = Editoriale Domus | location = Milan, Italy | first = Franco | last = Lini | page = 186 }}</ref> Võistkonna parim hooaeg oli {{f1|1983}}, kui hakati kasutama [[turbokompressor|turbokompressoriga]] 890T V8 mootorit ja saavutati konstruktorite arvestuses kuues koht, suuresti tänu [[Andrea de Cesaris|Andrea de Cesarise]] kahele teisele kohale. [[File:Alfa Romeo 179B, Museo Nazionale dell'Automobile di Torino cropped.jpg|thumb|left|[[Alfa Romeo 179]]B, mida ksautati 1981. aasta hooajal.]] Kuigi 890T turbomootor oli 1983. aasta hooajal konkurentsivõimeline, siis võimsamad ja kütusesäästlikumat mootorid [[BMW Vormel 1-s|BMWlt]], Ferrarilt, [[Renault F1|Renault']], [[Techniques d'Avant Garde|TAG]]-[[Porsche in Formula One|Porschelt]] ja [[Honda F1|Hondalt]], lisaks [[FIA]] poolt kehtestatud 220 liitrine kütuselimiit ja tankimise keelustamine {{f1|1984}}. aasta hooajal, tähendas Alfa Romeo langust. 890T (ainuke V8 turbomootor sellel ajal) oli väga janune ja kannatas enim kiiretel radadel, eriti Alfa Romeo koduradadel Imolas ja Monzas. Probleemi leevendamiseks pidi võistkond kasutama vähem turbot, et kütust säästa. See omakorda kärpis märkimisväärselt mootori jõudlust, mis omakorda oli kiiretel radadel väga suureks miinuseks. Mootorit küll arendati edasi, aga kütuseprobleemid säilisid. [[Riccardo Patrese]] kolmas koht [[1984. aasta Itaalia Grand Prix]|1984. aasta Itaalia Grand Prix'l] jäi võistkonna viimaseks poodiumiks. Läbi kahe viimase hooaja oli Patresel ja [[Eddie Cheever|Eddie Cheeveril]] suuri raskuseid sõitude lõpetamisega kütuse otsa saamise tõttu. [[File:Cheever, Alfa Romeo 02.08.1985.jpg|thumb|right|[[Benetton Group|Benettoni]] sponsoreeritud [[Alfa Romeo 185T]] 1985. aastal]] Võistkonna 1985. aasta auto, [[Alfa Romeo 185T]], oli nii konkurentsivõimetu, et poole hooaja pealt võeti käiku eelmise aasta [[Alfa Romeo 184T|184T]]. Auto kohandati vastavusse 1985. aasta reeglitega ja nimetati ringi 184&nbsp;TB-ks. Eelmise aasta auto oli märkimisväärselt parem, aga sellegipoolest ei saavutatud häid tulemusi. 2000. aastal antud intervjuus ütles Patrese, et 185T oli kohutavaim auto, millega ta eales sõitnud oli. Alfa Romeo loobus Vormel 1-s pärast 1985. aasta hooaja viimast sõitu [[1985. aasta Austraalia Grand Prix|Austraalias]]. === Sauber (2019 – tänapäev) === [[File:Alfa Romeo C38 Antonio Giovinazzi ITA ALFA ROMEO RACING (46388731925).jpg|thumb|left|[[Antonio Giovinazzi]], Alfa Romeo Racing C38 testimisel Montmelós 2019. aastal]] 2019. aasta jaanuaris andis [[Sauber]] teada, et võistkonna uueks nimeks saab Alfa Romeo Racing. Erinevalt eelnevast nimevahetusest, kui võistkonna nimeks sai [[BMW Vormel 1-s#BMW Sauber|BMW Sauber]], jäi võistkond kasutama Šveitsi võistluslitsentsi<ref>{{cite web|last=Nimmervoll|first=Christian|title="Mogelpackung" Alfa Romeo: Es bleibt ein Schweizer Team!|url=https://www.motorsport-total.com/formel-1/news/quotmogelpackungquot-alfa-romeo-es-bleibt-ein-schweizer-team-19031601|publisher=motorsport-total.com|date=16 March 2019|accessdate=25 February 2022}}</ref> ning juhtkond jäi samaks. Alfa Romeo {{F1|2019}}. aasta auto nimeks sai [[Alfa Romeo Racing C38|C38]], jätkates Sauberi traditsiooni. C38 aerodünaamika oli võrreldes konkurentidega üsna omapärane, eriti auto esiosa.<ref>{{cite web|url=https://www.racefans.net/2019/02/26/alfa-romeo-c38-technical-analysis/|title=Alfa Romeo C38: Technical analysis|website=racefans.net|date=26 February 2019|access-date=4 January 2020}}</ref> Sõitjateks palgati {{F1|2007}}. aasta maailmameister [[Kimi Räikkönen]] ja endine Sauber reservsõitja [[Antonio Giovinazzi]]. Giovinazzi juhtis [[2019. aasta Singapuri Grand Prix|Singapuri Grand Prix'd]] neli ringi, olles esimene Alfa Romeo sõitja alates Andrea de Cesarisest [[1983. aasta Belgia Grand Prix|1983. aasta Belgia Grand Prix'l]]. Võistkonna parim tulemus tuli kaootiliselt [[2019. aasta Brasiilia Grand Prix|Brasiilia Grand Prix'lt]], kus Räikkönen ja Giovinazzi lõpetasid vastavalt neljandana ja viiendana. Alfa Romeo lõpetas aasta konstrukotrite arvestuses kaheksandana, kogudes 57 punkti. Alfa Romeo jätkas {{F1|2020}}. aasta hooajal sama sõitjate koosseisuga. Jaanuaris andis võistkond teada, et nimisponsorina liitub [[Poola]] kütusefirma [[PKN Orlen]] ja [[Robert Kubica]] liitub reservsõitjana.<ref name="KUB">{{Cite web|url=https://www.motorsport.com/f1/news/alfa-romeo-kubica-orlen-reserve/4617950/|title=Alfa Romeo F1 team rebranded as Kubica joins in reserve role|last=Khorounzhiy|first=Valentin|date=1 January 2020|website=motorsport.com|access-date=1 January 2020}}</ref> Räikkönen tõmbas pärast hooaja lõppu oma Vormel 1 karjäärile joone alla<ref>{{cite web |title='My wife will be more emotional than me' says Raikkonen ahead of his final F1 appearance {{!}} Formula 1 |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.my-wife-will-be-more-emotional-than-me-says-raikkonen-ahead-of-his-final-f1.2xKS8XR6tQeUBEss2exWvI.html |website=www.formula1.com |publisher=Formula 1 |language=en}}</ref> ning Giovinazzi lahkus võistkonnast, et osaleda [[Vormel E]] sarjas.<ref>{{cite web |title='I don't think this will be my last F1 race' vows Giovinazzi ahead of final weekend with Alfa Romeo {{!}} Formula 1® |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.i-dont-think-this-will-be-my-last-f1-race-vows-giovinazzi-ahead-of-final.2iL1Z8b5knel9RdOWuKoSn.html |website=www.formula1.com |publisher=Formula 1 |language=en}}</ref> Uueks hooajaks liitus võistkonnaga endine [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedese]] sõitja [[Valtteri Bottas]]<ref>{{cite web |title=Alfa Romeo announce Valtteri Bottas to join the team in 2022 on multi-year deal {{!}} Formula 1® |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-announce-valtteri-bottas-to-join-the-team-in-2022-on.6Ezs9zhh2jV1ceMcHs3e4S.html |website=www.formula1.com |publisher=Formula 1 |language=en}}</ref> ja Vormel 2 sõitja [[Zhou Guanyu]].<ref>{{cite web |title=Alfa Romeo announce Guanyu Zhou as Valtteri Bottas's team mate for 2022 {{!}} Formula 1® |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-announce-guanyu-zhou-as-valtteri-bottass-team-mate-for.3FGtpRMOhG1qZ4Qinr8ky6.html |website=www.formula1.com |publisher=Formula 1 |language=en}}</ref> == Mootoritarnija == {{Infokast F1 jõuallika tarnija | nimi = Alfa Romeo | logo = | täisnimi = | peakorter = | asutajad = | personal = | debüüt = [[1950. aasta Suurbritannia Grand Prix]] | viimane = [[1987. aasta Austraalia Grand Prix]] | sõidud = 226 (215 starti) | šassii = Alfa Romeo, [[De Tomaso]], [[Cooper]], [[LDS]], [[McLaren]], [[March Engineering|March]], [[Brabham]], [[Osella]] | konst_tiitlid = 0 | sõitjate_tiitlid = 2 ({{F1|1950}}, {{F1|1951}}) | võidud = 12 | poodiumid = 40 | punktid = 148 | parimad_stardikohad = 15 | kiireimad_ringid = 20 }} === Vabalthingavad jõuallikad (1960.–1970. aastatel) === [[File:Alfa Special F1 (11818671363).jpg|thumb|[[Peter de Klerk|Peter de Klerki]] Alfa Special.]] 1960. aastatel kasutasid mitmed väikesed Vormel 1 võistkonnad, nagu [[LDS]], [[Cooper Car Company|Cooper]] ja [[De Tomaso]], Alfa Romeo [[R4 mootor|R4 mootorit]].<ref name="f1db.com">{{Cite web|url=http://www.f1db.com/f1/page/en10003|title=Alfa Romeo 1.5 L4|access-date=26 April 2007|work=f1db.com|archive-url=https://web.archive.org/web/20110716094753/http://www.f1db.com/f1/page/en10003|archive-date=16 July 2011|url-status=dead}}</ref> 1962. aastal ehitas [[Peter de Klerk]] eritellimusel vormelauto spetsiaalselt [[Lõuna-Aafrika vormel 1 meistrivõistlused|Lõuna-Aafrika vormel 1 meistrivõistlusteks]]. De Klerki auto jõuallikaks oli Alfa Romeo Giulietta 1.5-liitrine [[R4 mootor]], mida kasutas ka [[LDS]]. De Klerki auto ristiti Alfa Specialiks. Auto osales kahel Grand Prix'l, katkestades [[1963. aasta Lõuna-Aafrika Grand Prix|1963. aasta Lõuna-Aafrika Grand Prix'l]] ja lõpetades kümnendana [[1965. aasta Lõuna-Aafrika Grand Prix|1965. aasta Lõuna-Aafrika Grand Prix'l]]. See auto osales ka viiel mitte meistrivõistluste arvestusse kuuluval Grand Prix'l, saades [[1963. aasta Rand Grand Prix|1963. aasta Rand Grand Prix'l]] kolmanda koha.<ref>{{cite web|title=8W - When? - South African Drivers Championship|url=http://8w.forix.com/zadc.html|publisher=8W Forix|access-date=8 March 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190525004630/http://8w.forix.com/zadc.html|archive-date=25 May 2019|url-status=dead}}</ref> [[File:1970 Italian GP - De Adamich's McLaren-Alfa Romeo M14D.jpg|thumb|left|1970 [[McLaren M14A|McLaren-Alfa Romeo M14D]]]] Kümnendi lõpus arendas Alfa Romeo uue V8 mootori oma autodele, mida katsetas [[Lucien Bianchi]] Cooperi autoga.<ref name="Cooper">{{Cite web|url=http://www.ultimatecarpage.com/car/614/Cooper-T86C-Alfa-Romeo.html|title=Cooper T86C Alfa Romeo|access-date=12 June 2011|work=ultimatecarpage.com|archive-url=https://web.archive.org/web/20131006091049/http://www.ultimatecarpage.com/car/614/Cooper-T86C-Alfa-Romeo.html|archive-date=6 October 2013|url-status=dead}}</ref> Alfa Romeo naasis ajutisel Vormel 1-te {{F1|1970}}. ja {{F1|1971}}. aasta hooaegadeks oma uue V8-mootoriga. Esimeseks aastaks usaldati uus mootor üikaaegsele Alfa Romeo piloodile [[Andrea de Adamich|Andrea de Adamichile]], kes sõitis kolmanda tehasemeeskonna [[McLaren|McLareniga]]. See kombinatsioon oli hädas võistlustele kvalifitseerimisega ja kvalifitseeritud sõitudes poldud väga konkurentsivõimelised. Teisel aastal sõitis de Adamich [[March Engineering|Marchi]] autoga, aga see kombinatsioon oli samuti ebaedukas. [[File:2001 Goodwood Festival of Speed Brabham BT46B Fan car.jpg|thumb|Radikaalne 1978. aasta [[Brabham BT46]]B, mis oli tuntud ka kui "ventilaatorauto", jõuallikas oli Alfa Romeo oma.]] 1976. aastal leppis Bernie Ecclestone Alfa Romeoga kokku, et [[Brabham]]i Vormel 1 võistkond hakkab kasutama nende uut [[Carlo Chiti]] disainitud 12-silindrist [[lamamootor|lamamootorit]]. Jõuallikad olid vabalthingavad ja tootsid 380 kW Cosqorth DFV 347 kW vastu; kuigi Alfa Romeo 12-silindriline jõuallikas oli raske ning kasutas rohkem õli ja vett, kui 8-silindriline Cosworthi jõuallikas. Alfa Romeo jõuallika mahutamine oli väga keeruline ja seetõttu pidi näiteks süüteküünalde vahetamiseks terve mootori autost välja tõstma. Väga kõrge kütusekulu tõttu pidi autos olema vähemalt neli kütusepaaki, et mahutada vähemalt 214 liitrit kütust.<ref>Henry (1985) pp.159-160</ref> [[Gordon Murray]] järjest ebaharilikumad disainid, nagu [[Brabham BT46|BT46]], msi võitis kaks sõitu 1978. aasta hooajal, olid tingitud vajadusest luua kerge ja aerodünaamiline šassii suure ja raske jõuallika ümber.<ref>Henry (1985) p.171</ref> Kui maaefekt muutus 1978. aasta hooajast oluliseks, sai selgeks, et madalad ja laiad jõuallikad hakkavad segama Venturi tunnelite tööd auto põhja all. Murray nõudmisel arendas Alfa Romeo kolme kuuga välja uue kitsama [[V12 mootor|V12 mootori]], aga seegi oli kütusekulukas ja mitte väga töökindel.<ref>Henry (1985) p.190</ref> === Turbomootorid (1980. aastatel) === 1987. aasta hooajast hakkas Alfa Romeo tegema koostööd [[Equipe Ligier|Ligier'ga]]. Gianni Tonti disainitud kahe turboga 1500&nbsp;cm<sup>3</sup> R4 mootorit, nimega Alfa Romeo 415T, testiti Ligier JS29 peal [[René Arnoux]] poolt.<ref name="statsf1.com">{{Cite web|url=http://www.statsf1.com/en/ligier-js29.aspx|title=Ligier JS29|access-date=21 November 2009|work=statsf1.com}}</ref> Kui Fiat (sama ettevõte, kes omas ka Ferrarit) võttis Alfa Romeo üle kontrolli, jäeti tehing katki (ostensibly due to negative remarks by Arnoux about the engine, comparing it to used food) ning Ligier oli sunnitud kasutama [[BMW M12|Megatroni]] (endiseid BMW) jõuallikaid terve 1987. aasta hooaja jooksul.<ref name="forix.com">{{Cite web|url=http://www.forix.com/8w/6thgear/neverraced.html|title=Grand Prix cars that never raced|access-date=26 April 2007|work=forix.com| archive-url= https://web.archive.org/web/20070404181536/http://www.forix.com/8w/6thgear/neverraced.html| archive-date= 4 April 2007 | url-status= live}}</ref> [[File:Ghinzani Osella FA1F 1984 Dallas F1.jpg|thumb|left|1984 [[Osella FA1F]] viis edasi Alfa Romeo turboga jõuallikas.]] Alfa Romeo tarnis jõuallikaid ka väikesele ja edutule Itaalia [[Osella]] võistkonnale 1983 ja 1988 aastate vahel. Koostöö alguses pakkus Alfa Romeo võistkonnale tehnilist tuge; 1984. aasta Osella (mudel FA 1/F) baseerus aasta vanemal tehase Alfa Romeo 183T-l.<ref>Nye (1985) p. 227</ref> Kõik järgnevad Osella mudelid, kuni [[Osella FA1L|FA1L-ni]] 1988. aastal, baseerusid sellel Alfa Romeo mudelil. 1988. aastaks sai Alfa Romeol kõrini Enzo Osella autode tekitatud negatiivsest valguses ja neil keelati kasutada Alfa Romeo nime. Sellest hooajast oli Osella jõuallika nimeks "Osella V8". Peale seda hooaega lõppes kahe Itaalia ettevõtte vahel koostöö ja Alfa Romeo lahkus Vormel 1-st. === Vabalthingav V10 (1985) === 1985. aastal hakkas Alfa Romeo arendama V10 jõuallikat uute Vormel 1 reeglite tarvis, mis keelustasid turbo kasutamise. Jõuallikat plaaniti kasutada Ligier masinatel. Sellest sai esimene moderne Vormel 1-e V10 jõuallikas, varsti järgnesid ka Honda ja Renault jõuallikad. Alfa Romeo V1035 jõuallika disainis Pino D'Agostino 1986. aasta hooaja ajal.<ref name="youtube.com">YouTube: [https://www.youtube.com/watch?v=vi5zlJdPlhE Alfa Romeo V1035 F1 Sound. Test Balocco 1986 - YouTube], accessdate: 13. September 2018</ref> Esimeses faasis tootis 3.5 liitrine jõuallikas 435 kW ja viimases staadiumis juba 460 kW 13300 pöörde peal. Pärast Ligier'ga koostöö katkestamist, anti jõuallikas kasutamiseks [[Alfa Romeo 164|164 Pro Car]] projektis.<ref name="velocetoday.com">{{Cite web|url=http://velocetoday.com/cars/cars_134.php|title=Alfa V10 164 Pro Car|access-date=25 October 2007|work=velocetoday.com}}</ref> 1988. aastal ostis Alfa Romeo Brabhamile kuuluva [[Brabham|Motor Racing Developments Ltd.]], et ehitada šassii uue ProCar võistlussarja tarvis.<ref name="mcz.com/f1">{{Cite web|url=http://www.mcz.com/f1/team/brabham.htm|title=Brabham|access-date=23 August 2007|work=mcz.com/f1| archive-url= https://web.archive.org/web/20070816055917/http://www.mcz.com/f1/team/brabham.htm| archive-date= 16 August 2007 | url-status= live}}</ref> Hakati arendama [[V10 mootor|V10 mootoriga]] [[Alfa Romeo 164|Alfa Romeo 164 ProCar'i]] (Brabham BT57<ref name="oldracingcars.com">{{Cite web|url=http://www.oldracingcars.com/marques/brabham/|title=Brabham|access-date=3 October 2008|work=oldracingcars.com}}</ref>), mis pidi osalema FIA ProCar võistlussarjas. == Partnerlus võistkondadega == === Scuderia Ferrari (2015–2018) === Alfa Romeo kaubamärk oli [[Scuderia Ferrari]] vormelitel alates 2015. aastast kuni 2018. aasta hooaja lõpuni.<ref>{{Cite news|url=http://formula1.ferrari.com/en/partners/alfa-romeo/|title=Alfa Romeo – Scuderia Ferrari Sponsor|work=Scuderia Ferrari S.p.A|access-date=29 March 2018|language=en}}</ref> === Sauber F1 Team (2018) === [[File:FIA F1 Austria 2018 Nr. 16 Leclerc.jpg|thumb|[[Charles Leclerc]] Alfa Romeo Sauberi võistkonna [[Sauber C37]] roolis during the [[2018. aasta Austria Grand Prix|2018. aasta Austria Grand Prix'l]].]] 29. novembril 2017. aastal andis Alfa Romeo teada, et nendest saab [[Sauber|Sauberi]] Vormel 1 võistkonna nimisponsor alates 2018. aastast.<ref>{{cite web|title=The Sauber F1 Team enters a multi-year partnership agreement with Alfa Romeo|url=https://www.sauberf1team.com/news/the-sauber-f1-team-enters-a-multi-year-partnership-agreement-with-alfa-romeo|publisher=[[Sauber F1 Team]]|access-date=29 November 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20180101211518/https://www.sauberf1team.com/news/the-sauber-f1-team-enters-a-multi-year-partnership-agreement-with-alfa-romeo|archive-date=1 January 2018|url-status=dead}}</ref> 2. detsembril 2017. aastal peeti pressikonverents Alfa Romeo muuseumis [[Arese|Areses]], tutvustamaks uut lepingut kahe ettevõtte vahel. Pärast seda toimus uue auto värvilahenduse esitlus ja tutvustati uue hooaja sõitjaid [[Charles Leclerc|Charles Leclerci]] ja [[Marcus Ericsson|Marcus Ericssoni]].<ref>{{Cite news|url=https://www.formula1.com/en/latest/headlines/2017/12/sauber-confirm-leclerc---ericsson--as-alfa-romeo-livery-revealed.html|title=Sauber confirm Leclerc & Ericsson, as Alfa Romeo livery revealed|work=Formula1.com|access-date=2 December 2017|language=en}}</ref> 2018. aasta jaanuaris avalikustas Frederic Vasseur, et Alfa Romeol on plaan Sauberi võistkond üle võtta<ref name="MW1">{{cite news |author1=Ryan Wood |title=Fred Vasseur wants Alfa Romeo works team future for Sauber |url=https://www.motorsportweek.com/news/id/16643 |access-date=2 August 2019 |work=Motorsport Week |publisher=Motorsport Media Services Ltd |date=2018-01-15 |quote=At this moment in time we are using Ferrari engines, but our goal is not to be a subsidiary of, but the main Alfa Romeo team. |archive-date=2 August 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190802130954/https://www.motorsportweek.com/news/id/16643 |url-status=dead }}</ref> ja aasta hiljem kuulutati, et võistkond võistleb {{F1|2019}}. aasta hooajast Alfa Romeo Racing nime all, kuid omanikud ja muu struktuur jääb samaks.<ref>{{cite news |title=Formula 1: Sauber renamed Alfa Romeo Racing from start of 2019 season |url=https://www.bbc.co.uk/sport/formula1/47089294 |access-date=2 February 2019 |work=bbc.co.uk |agency=BBC News |publisher=BBC Sport |date=1 February 2019}}</ref> == Vormel 1 tulemused == {{vaata|Alfa Romeo Grand Prix tulemused}} ('''Paks kiri''' näitab võidetud meistritiitlit) {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:85%" ! Aasta ! Nimi ! Auto ! Jõuallikas ! Rehvid ! Nr. ! Sõitja ! Punktid ! Koht |- ! {{F1|1950}} | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} Alfa Romeo S.p.A. | align="left"| [[Alfa Romeo 158/159 Alfetta|158]] | align="left"| 158 1.5 L8 s | {{Pirelli}} | {{N/A}} | align="left"| {{riigi ikoon|ARG}} [[Juan Manuel Fangio]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} '''[[Giuseppe Farina]]'''<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Luigi Fagioli]]<br>{{riigi ikoon|GBR}} [[Reg Parnell]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Piero Taruffi]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Consalvo Sanesi]] | colspan=2 {{N/A}} |- ! {{F1|1951}} | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} Alfa Romeo S.p.A. | align="left"| [[Alfa Romeo 158/159 Alfetta|159]] | align="left"| 158 1.5 L8 s | {{Pirelli}} | {{N/A}} | align="left"| {{riigi ikoon|ARG}} '''[[Juan Manuel Fangio]]'''<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Giuseppe Farina]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Luigi Fagioli]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Felice Bonetto]]<br>{{riigi ikoon|SUI}} [[Toulo de Graffenried]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Consalvo Sanesi]]<br>{{riigi ikoon|GER}} [[Paul Pietsch]] | colspan=2 {{N/A}} |- ! colspan="9" style="text-align:center;"| {{F1|1952}}–{{F1|1978}}: Alfa Romeo ei osalenud konstruktorina |- ! {{F1|1979}} | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} Autodelta | align="left"| [[Alfa Romeo 177|177]]<br>[[Alfa Romeo 179|179]] | align="left"| 115-12 3.0 F12<br>1260 3.0 V12 | {{Goodyear}} | 35.<br>36. | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} [[Bruno Giacomelli]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Vittorio Brambilla]] | 0 | NC |- ! {{F1|1980}} | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} Marlboro Team Alfa Romeo | align="left"| [[Alfa Romeo 179|179]] | align="left"| 1260 3.0 V12 | {{Goodyear}} | 22.<br>22.<br>22.<br>23. | align="left"| {{riigi ikoon|FRA}} [[Patrick Depailler]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Vittorio Brambilla]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Andrea de Cesaris]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Bruno Giacomelli]] | 4 | 11. |- ! {{F1|1981}} | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} Marlboro Team Alfa Romeo | align="left"| [[Alfa Romeo 179|179B]]<br>[[Alfa Romeo 179|179C]]<br>[[Alfa Romeo 179|179D]] | align="left"| 1260 3.0 V12 | {{Michelin}} | 22.<br>23. | align="left"| {{riigi ikoon|USA}} [[Mario Andretti]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Bruno Giacomelli]] | 10 | 9. |- ! {{F1|1982}} | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} Marlboro Team Alfa Romeo | align="left"| [[Alfa Romeo 179|179D]]<br>[[Alfa Romeo 182|182]] | align="left"| 1260 3.0 V12 | {{Michelin}} | 22.<br>23. | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} [[Andrea de Cesaris]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Bruno Giacomelli]] | 7 | 10. |- ! {{F1|1983}} | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} Marlboro Team Alfa Romeo | align="left"| [[Alfa Romeo 183T|183T]] | align="left"| 890T 1.5 V8 t | {{Michelin}} | 22.<br>23. | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} [[Andrea de Cesaris]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Mauro Baldi]] | 18 | 6. |- ! {{F1|1984}} | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} Benetton Team Alfa Romeo | align="left"| [[Alfa Romeo 184T|184T]] | align="left"| 890T 1.5 V8 t | {{Goodyear}} | 22.<br>23. | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} [[Riccardo Patrese]]<br>{{riigi ikoon|USA}} [[Eddie Cheever]] | 11 | 8. |- ! {{F1|1985}} | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} Benetton Team Alfa Romeo | align="left"| [[Alfa Romeo 185T|185T]]<br>[[Alfa Romeo 184T|184TB]] | align="left"| 890T 1.5 V8 t | {{Goodyear}} | 22.<br>23. | align="left"| {{riigi ikoon|ITA}} [[Riccardo Patrese]]<br>{{riigi ikoon|USA}} [[Eddie Cheever]] | 0 | NC |- ! colspan="9" style="text-align:center;"| {{F1|1986}}–{{F1|2018}}: Alfa Romeo ei osalenud konstruktorina |- ! {{F1|2019}} | align="left"| {{riigi ikoon|CHE}} Alfa Romeo Racing | align="left"| [[Alfa Romeo Racing C38|C38]] | align="left"| Ferrari 064 1.6 V6 t | {{Pirelli}} | 7.<br>99. | align="left"| {{riigi ikoon|FIN}} [[Kimi Räikkönen]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Antonio Giovinazzi]] | 57 | 8. |- ! {{F1|2020}} | align="left"| {{riigi ikoon|CHE}} Alfa Romeo Racing Orlen | align="left"| [[Alfa Romeo Racing C39|C39]] | align="left"| Ferrari 065 1.6 V6 t | {{Pirelli}} | 7.<br>99. | align="left"| {{riigi ikoon|FIN}} [[Kimi Räikkönen]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Antonio Giovinazzi]] | 8 | 8. |- ! {{F1|2021}} | align="left"| {{riigi ikoon|CHE}} Alfa Romeo Racing Orlen | align="left"| [[Alfa Romeo Racing C41|C41]] | align="left"| Ferrari 065/6 1.6 V6 t | {{Pirelli}} | 7.<br>88.<br>99. | align="left"| {{riigi ikoon|FIN}} [[Kimi Räikkönen]]<br>{{riigi ikoon|POL}} [[Robert Kubica]]<br>{{riigi ikoon|ITA}} [[Antonio Giovinazzi]] | 13 | 9. |- ! {{F1|2022}} | align="left"| {{riigi ikoon|CHE}} Alfa Romeo F1 Team Orlen | align="left"| [[Alfa Romeo C42|C42]] | align="left"| Ferrari 066/7 1.6 V6 t | {{Pirelli}} | 24.<br>77. | align="left"| {{riigi ikoon|CHN}} [[Zhou Guanyu]]<br>{{riigi ikoon|FIN}} [[Valtteri Bottas]] | 51* | 6.* |- !colspan="9"| Allikas:<ref>{{cite web|url=https://www.statsf1.com/en/alfa-romeo/saison.aspx |title=Alfa Romeo – Seasons |publisher=StatsF1 |access-date=15 March 2019}}</ref> |} <nowiki>*</nowiki> – käimasolev hooaeg === Sõitjatest maailmameistrid === * {{riigi ikoon|ITA}} [[Giuseppe Farina]] ({{F1|1950}}) * {{riigi ikoon|ARG}} [[Juan Manuel Fangio]] ({{F1|1951}}) == Vormel 1 klientide jõuallikate tulemused == {|class="wikitable" ! Konstruktor!!Hooajad!!Võidud!!Esimene võit!!Viimane võit |- |{{riigi ikoon|ITA}} [[De Tomaso]]||{{F1|1961}}||0||–||– |- |{{riigi ikoon|LAV|1928}} [[LDS ]]||{{F1|1962}}–{{F1|1963}}, {{F1|1965}}||0||–||– |- |{{riigi ikoon|LAV|1928}} [[Alfa Special]]||{{F1|1963}}, {{F1|1965}}||0||–||– |- |{{riigi ikoon|GBR}} [[Cooper Car Company|Cooper]]||{{F1|1962}}||0||–||– |- |{{riigi ikoon|GBR}} [[McLaren]]||{{F1|1970}}||0||–||– |- |{{riigi ikoon|GBR}} [[March Engineering|March]]||{{F1|1971}}||0||–||– |- |{{riigi ikoon|GBR}} [[Brabham]]||{{F1|1976}}–{{F1|1979}}||2||[[1978. aasta Rootsi Grand Prix]]||[[1978. aasta Itaalia Grand Prix]] |- |{{riigi ikoon|ITA}} [[Osella]]||{{F1|1983}}–{{F1|1987}}||0||–||– |- !Kokku||{{F1|1961}}–{{F1|1987}}||2||[[1978. aasta Rootsi Grand Prix]]||[[1978. aasta Itaalia Grand Prix]] |} * ''Välja arvatud tehasevõistkond'' == Viited == {{Reflist}} ==Kirjandus== * {{viide | perekonnanimi = Henry | eesnimi = Alan | pealkiri = Brabham, the Grand Prix Cars | kirjastaja = Osprey | aasta = 1985 | isbn = 0-905138-36-8 }} * {{viide | perekonnanimi = Nye | eesnimi = Doug | pealkiri = Autocourse history of the Grand Prix car 1966–85 | kirjastaja = Hazleton publishing | aasta = 1986 | isbn = 0-905138-37-6 }} 8s6wl82pctfew3f8v217ki737026vi7 S-350 0 635379 6184248 6179823 2022-08-27T16:15:29Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = S-350 Vitjaz | pilt = S-350E Vityaz - MAKS2013firstpix01.jpg | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{Pisilipp|Venemaa}} | tüüp = keskmaa õhutõrjesüsteem <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = | on_rakett = <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 2019–... | kasutajad = | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = [[Almaz-Antei]] | konstrueeritud = | tootja = | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = | pikkus = | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = | kiirus = | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} '''S-350 Vitjaz''' ([[vene keel]]es С-350 Витязь) on [[Venemaa]] keskmaa õhutõrjesüsteem, mille arendas välja [[GSKB Almaz-Antei]]. See on mõeldud välja vahetama vanemaid [[S-300]]PS süsteeme. == Vaata ka == * [[S-400]] [[Kategooria:Venemaa relvad]] lhgyqvyrkc9fp6el4av358q3hkbw9u6 Theodoros I Laskaris 0 635437 6184219 6183712 2022-08-27T15:09:50Z TTimmi 148145 Jätkasin keiser Theodoros I Laskarise elulookirjeldamist wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Theodoros I Laskaris Θεόδωρος Λάσκαρις | pildi nimi = 148 - Theodore I Laskaris (Mutinensis - color).png | pildi seletus = Theodorose portree (15. sajandi koodeksist, mis sisaldab koopiat Joannes Zonarase teosest "Väljavõted ajaloost") | amet = [[Nikaia keisririik|Nikaia]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] nõue Bütsantsi keisri positsioonile eksiilis | ametiajaalgus = [[1205]] | ametiajalõpp = [[1221]] (kroonimine [[6. aprill]] [[1208]]) | eelmine = [[Alexios V Dukas Murzuphlos]] ([[Konstantinos Laskaris]]) | järgmine = [[Johannes III Dukas Vatatzes]] | sünninimi = Theodoros Komnenos Laskaris | sünniaeg = u. [[1175]] | surmaaeg = november [[1221]] (46) | abikaasa = Anna Komnena Angelina Armeenia Philippa Marie de Courtenay | vanemad = Nikolaos (?) Laskaris | lapsed = * Irene Laskarina * Maria Laskarina * Eudokia Laskarina * Nikolaos Laskaris * Johannes Laskaris }} '''Theodoros I Laskaris''', ladinapäraselt Lascaris (kreeka keeles Θεόδωρος Κομνηνὸς Λάσκαρις (''Theodōros Komnēnos Laskaris)''; u<abbr>.</abbr> [[1175]] – november [[1221]]) oli esimene Nikaia keiser 1205. aastast kuni surmani. Nikaia keisrid pidasid end Bütsantsi ehk Rooma keisriteks ning riik oli üks Bütsantsi järglasriikidest. Kuigi Theodoros sündis mitte eriti tuntud aadliperekonda, oli tema ema seotud keiserliku [[Komnenos|Komnenoste]] perekonnaga. [[1200]]. aastal abiellus Theodoros keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] noorima tütre Annaga. Enne [[1203]]. aastat sai ta [[Despoot|despoodi]] tiitli, mis tõestas tema meelest õigust oma äia troonile. [[1203]]. aastal põgenes Theodoros [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] ning hakkas organiseerima vastupanu ladinlastele. Theodors kuulutati keisriks [[1205]]. aastal (mõnedel andmetel kuulutati [[1204]]. aastal hagia Sophias keisriks mitte [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]], vaid Theodoros). Theodoros organiseeris Väike-Aasias vastupanu ladinlastele ning paljud kreeklased suundusid tema juhitud riiki. Lisaks Ladina keisririigile sõdis ta ka [[Trapezundi keisririik|Trapezundi keisririigiga]], mis pidas end samuti Rooma riigiks. Theodoros krooniti keisriks alles [[1208]]. aastal, mil Theodorose riigi pealinnas [[İznik|Nikaias]] valiti uus [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarh]]. Theodorose kohale õigeusklike kaitsjana konkureeisid ka Epeirose valitsejad. Nikaia keisriigil tuli vastu seista ka seldžukkidele ning [[Alexios III Angelos|Alexios III]], kes ei loobunud oma pretsensioonist troonile. Kuigi ladinlased ei tunnustanud kunagi ametlikult Theodorose võimu, tegid nad seda mitteametlikult, kui sõlmisid Nikaia keisririigiga rahulepingu. Theodoros I Laskaris rajas Konstantinoopoli naabrusesse võimsa riigi, mis võimaldas tema järeltulijatel [[1261]]. aastal pealinna ladinlastelt tagasi vallutada ja taastada Bütsantsi impeerium. == Varasem elu == === Päritolu === Theodors Komnenos Laskaris sündis umbes [[1175]]. aastal mitte eriti tuntud Bütsantsi aadliprekonda. Tema vanemate nimed on teadmata, ent isa võis kanda nime Nikolaos.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Angelov, Dimiter|pealkiri=The Byzantine Hellene: The Life of Emperor Theodore Laskaris and Byzantium in the Thirteenth Century|aasta=2019|kirjastus=Cambridge University Press|keel=inglise|isbn=978-1-108-48071-0}}</ref> Theodorose ema põlvnes keiserliku [[Komnenos|Komnenoste]] perekonna tundmatust harust, kuid Theodoros võttis endale ka Komnenoste nime.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Volkoff, Angelina Anne|pealkiri=Komnenian Double Surnames on Lead Seals: Problems of Methodology and Understanding|aasta=2015|kirjastus=Dumbarton Oaks Papers|lehekülg=197–208|keel=inglise}}</ref> Theodorosel oli kuus venda: [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]], Georgios, Alexios, Isaak, Manuel ja Michael. Kahel viimasel pidi olema teine ema, sest mõlemad võtsid endale lisaperekonnanime Tzamantouros, mitte Komnenos. Oma tädi abielu kaudu oli Theodors seotud ka Phokase perekonnaga.<ref name=":0" /> Laskariste perekonnale kuulusid valdused Anatoolia lääneosas<ref name=":0" />. Nii Theodorosel kui ka Konstantinosel oli [[Püha Jüri|Püha Georgi]] kujutav pitsat, millel oli kiri Diasorites.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Angold, Michael|pealkiri=Identities and Allegiances in the Eastern Mediterranean after 1204|aasta=2011|koht=Farnham|kirjastus=Ashgate Publishing Limited|lehekülg=47-68|keel=inglise|artikkel=The Latin Empire of Constantinople, 1204–1261: Marriage Strategies}}</ref> See näitas nende seost Püha Georgi Disoratese kloostriga, mis asus Pyrgionis, Kaistrose jõe arus.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Varajane karjäär === Theodorose kaasaegne ajaloolane [[Niketas Choniates]] kirjeldas teda oma kroonikas kui "julget ja ägedat sõdalast"<ref name=":0" />. Veidi hilisem ajaloolane [[Georgios Akropolites]] kirjutas, et Theodoros oli "kehalt väike, kuid mitte ülemäära, üsna tume ja tema otsast hargnev habe"<ref>{{Raamatuviide|autor=Head, Constance|pealkiri=Byzantion. 50 (1)|aasta=1980|lehekülg=226–240|artikkel=Physical Descriptions of the Emperors in Byzantine Historical Writing}}</ref>. Theodoros tõusis esile oma perekondlike sidemete tõttu [[Komnenos|Komnenoste]] perekonnaga. Tema esimene säilinud pitsat mainib tema ''sebastose'' ja ''protovestiaritese'' tiitleid. Esimene oli õukonnatiitel, mis oli algselt mõeldud keisrite sugulastele, kuid keiser [[Alexios III Angelos]] (v. [[1195]]–[[1203]]) hakkas seda müüma jõukatele kaupmeestele. ''Protovestiarites''<nowiki/>'ena oli ta keiserliku palee valvurite üksuse ülem.<ref name=":0" /> Keiser Alexios III, kellel polnud poegi, soovis pärimisküsimust lahedada oma kahe vanema tütre abieludega. [[1200]]. aasta lõpus andis keiser vanima tütre Irene Alexios Palaiologosele ning teise tütre Anna Theodorosele. Palaiologos tõusis [[Despoot|despootiks]]. Ta suri [[1203]]. aastal ning tema tiitli sai endale Theodoros. Selle abieluga pidi Theodorosest saama Alexios III järglane.<ref name=":0" /> == Vastupanu ristisõdijatele == === Konstantinoopoli langemine === [[1195]]. aastal viis [[Alexios III Angelos]] läbi riigipöörde ning kukutas oma venna [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] (v. [[1185]]–[[1195]]) ja lasi ta pimedaks torgata. Isaaki poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios]] põgenes pealinnast ning palus katoliiklastelt abi oma isa positsiooni taastamiseks, vastutasuks lubas ta neile suuri summasid ning kirikute liitu. [[1203]]. aasta juuli alguseks olid ristisõdijad [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] all. Kuigi Theodoros Laskaris asus sissetungijatele rünnakuid korraldama, suutsid ladinlased pealinna siiski sisse piirata. Konstantinoopoli müürid olid haavatavad, mistõttu põgenes Alexios III [[17. juuli]] öösel koos riigikassaga [[Traakia|Traakiasse]].<ref name=":0" /><ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Treadgold, Warren|pealkiri=A History of the Byzantine State and Society|aasta=1997|koht=Stanford, California|kirjastus=Stanford University Press|isbn=0-8047-2630-2|keel=inglise}}</ref> [[Fail:ConquestOfConstantinopleByTheCrusadersIn1204.jpg|pisi|Ristisõdijad Konstantinoopolit piiramas 1204. aastal]] Pärast seda vabastati [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ning tema kõrval asus valitsema ka poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]<ref name=":0" />. Theodors vangistati, sest riigipööraja [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oli tema äi. [[1203]]. aasta septembris õnnestus Theodorosel põgeneda. Selle sündmuse täpsed asjaolud on teadmata, ent ajaloolane Choniates kirjutas, et Laskarisel õnnestus põgeneda oma "praktilise tarkuse ja vapra hinge tõttu".<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Mõnda aega varjas Theodoros end ühes Püha Michaelile pühendatud kirikus. Theodoros ise väitis, et jumal vabastas ta imekombel vanglast ja juhatas ta üle [[Bosporus|Bosporuse]] Väike-Aasiasse. Laskarisega põgenesid ka tema naine ja tütar. Nad jõudsid [[İznik|Nikaiasse]], kuid linna lubati siseneda vaid naisel ja tütrel, sest kardeti Alexios IV kättemaksu. Theodoros on ise meenutanud, et tal tuli liikuda ühest piirkonnast teise, et vältida vaenlaste lõkse.<ref name=":0" /> Alexios IV ei suutnud ristisõdijatele maksta, mistõttu keeldusid nad Konstantinoopoli alt lahkumast ja asusid ümberkaudseid küasid rüüstama. Bütsantslased hakkasid süüdistama oma keisrit. [[1204]]. aasta [[28. jaanuar|28. jaanuaril]] tuli riigipöörde tagajärjel keisriks [[Alexios V Dukas Murzuphlos]].<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Isaak II suri peagi ning Alexios IV mõrvati. See oli ladinlastele ettekäändeks, et alustada pealinna piiramist. [[12. aprill|12. aprillil]], mil ristisõdijad linna tungisid, põgenes keiser Alexios V Konstantinoopolit.<ref name=":0" /> Grupp bütsantsasi kogunes [[Hagia Sophia]] katedraali. Pole täpselt teada, kas seal kuulutati keisriks Theodoros või tema vend [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]].<ref name=":0" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Queller, Donald E.|pealkiri=The Fourth Crusade: The Conquest of Constantinople 1201–1204|aasta=1977|kirjastus=University of Pennsylvania Press|keel=inglise}}</ref> Samal päeval tuli neil mõlemal aga linnast, mis jäi täielikult ladinlaste meelevalda, põgeneda<ref name=":3" />. Kuigi Konstantinoopol oli langenud, ei loobunud ei [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ega [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios V]] oma õigusest troonile. Peagi lisandus neile kolmas trooninõudleja: keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I Komnenose]] (v.[[1183]]–[[1185]]) lapselaps [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios]], kes võttis võimu [[Trapezundi keisririik|Trapezundis]]. Ristisõdijad valisid endale aga uue keisri Baldwin I.<ref name=":3" /> === Vastupanu Anatoolias === [[Fail:Empire of Nicaea.png|pisi|Theodorose valitsetav riik (sinisega) 1205. aastal]] Väike-Aasia oli olnud kümnenedeid keiserliku võimu vastaste ülestõusude keskus<ref name=":0" />. Paljud aadlikud ja suurmaaomanikud kontrollisid erinevaid kesririigi alasid: Theodoros Mankaphas hoidis Philadelphia linna, Sabbas Asidinos valitses Sampsoni linna üle ja Nikephoros Kontostephanos kontrollis maid Maenderi jõe ülemjooksul<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Korobeinikov, D. A.|pealkiri=The Cambridge History of the Byzantine Empire, c. 500–1492|aasta=2017|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=692–727|keel=inglise|isbn=978-0-521-83231-1|toimetaja=Shepard, Jonathan|artikkel=Raiders and neighbours: the Turks (1040–1304)}}</ref>. Theodoros esines oma äia, [[Alexios III Angelos|Alexios III]] esindajana ning tagas sellega [[Bitüünia]] linnade lojaalsuse Alexios III nimel [[1204]]. aastani<ref name=":2" /><ref name=":4" /><ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Van Tricht, Filip|pealkiri=The Latin Renovatio of Byzantium: The Empire of Constantinople (1204–1228)|aasta=2011|koht=Leiden|kirjastus=Brill|isbn=978-90-04-20323-5|keel=inglise|url=https://books.google.ee/books?id=JlnPm2riK1UC&redir_esc=y}}</ref>. Kohalikud kreeklased tunnustasid teda kui Bitüünia ''[[strategos]]''-st (väejuht)<ref name=":2" />. Theodoros seadis end sisse [[Bursa|Prusas]]<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Fine, John Van Antwerp|pealkiri=The Late Medieval Balkans: A Critical Survey from the Late Twelfth Century to the Ottoman Conquest|aasta=1994|koht=Michigan|kirjastus=University of Michigan Press|toimetaja=Ann Arbor|isbn=0-472-08260-4|keel=inglise}}</ref>, ent tegi sagdasi väljasõite, et osaleda kohtumistel ja õhtusöökidel, julgustades kohalike võitlema ladilaste vastu. Theodoros saavutas kontrolli ka riigi tulude üle. Nii sai ta pakkuda raha [[Seldžukkide riik|Seldžukki]] sultan [[Rukn al-Din Suleiman II]]-le, soovides vastutasuks abi ristisõdijate vastu.<ref name=":0" /> Suleiman II suri ning tema alaealine poeg [[Izz al-Din Kilij Arslan III]] võttis [[1204]]. aasta juunis valitsemise üle.<ref name=":4" /> [[1204]]. aasta septembris asutasid ristisõdijad komisjoni, et jagada Bütsantsi territooriumid<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Nicol, Donald M.|pealkiri=Byzantium and Venice: A Study in Diplomatic and Cultural Relations|aasta=1988|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|isbn=0-521-34157-4|keel=inglise}}</ref>. Väike-Aasia "Nikaia hertsogiriik" pidi minema [[Blois krahv]] Louis I-le ning "Philadelphia hertsogiriik" pidi minema prantsuse aadlikule ja ristisõdijale Stephen du Perche'ile, kuigi need alad olid veel bütsantslaste kontrolli all. Veneetslased vallutasid Hellensponti (tänapäeva [[Dardanellid]]) väina Aasia poolse Lampsacuse sadama ning prantsuse rüütlid vallutasid lähdela asuva Pegai (tänapäeva Biga).<ref name=":0" /> [[Trapezundi keisririik|Trapezundi kesiririigi]] keisri [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios I]] vend ja kaaskeiser [[David Megas Komnenos|David Komnenos]] alustas sõjalist kapaaniat [[Paflagoonia|Paflagooniasse]] ning okupeeris Musta mere äärsed linnad<ref name=":3" />. See aga hõlbustas prantsuse rüütlite vallutusi. Nad purustasid [[6. detsember|6. detsembril]] Theodorose väed Poemanenumi all, mis võimaldas prantslastel hõivata [[Bitüünia]] kindlused.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> [[1204]]. aasta detsembris hukati [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] avalikult varem tabatud [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios V]]. Ladinlased arreteerisid [[1205]]. aasta alguses ka [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ning sundisid teda loovutama keiserlikke võimusümboleid. Keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I Komnenose]] (v<abbr>.</abbr> [[1143]]–[[1180]]) lapselaps [[Manuel Komnenos Maurozomes|Manuel Maurozomes]] ning tema väimees, kukutatud [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultan]] [[Kaykhusraw I|Ghiyāth al-Dīn Kaykhusraw I]] saabusid [[İznik|Nikaiasse]], kus Theodoros nad kinni pidas<ref name=":0" />, kuid peagi jõuti kokkuleppele. Laskaris andis kukutatud sultanile raha, et ta saaks oma trooni tagasi võtta ning vastutasuks soovis sõjalist toetust.<ref name=":4" /> [[Kaykhusraw I|Kaykhusraw]] ja Maurozomes kiirustasid tagasi [[Konya|Konyasse]], Rumi sultanaadi pealinna. Nad kukutasid alaealise Kilij Arslan [[1205]]. aasta märtsis.<ref name=":0" /><ref name=":4" /> [[1204]]. aasta lõpuks olid ladinlased vallutanud [[Traakia]], [[Tessaalia]] ning Põhja-Kreeka. Keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] nõbu [[Michael I Komnenos Dukas|Michael Dukas]], kes oli organiseerinud kreeklaste vastupanu [[Epeiros|Epeiroses]], oli sunnitud oma turvalisuse nimel vanduma truudust paavst [[Innocentius III]]-le. Ladina keiser [[Balduin I]] saatis [[1205]]. aasta alguses oma venna [[Henri I (Ladina keiser)|Henri]] Väike-Aasiat vallutama.<ref name=":3" /> Henri purustas Theodoros Mankaphase ja [[19. märts|19. märtsi]] Adramyttioni lahingus [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos Laskarise]]<ref name=":0" />. Ladinlased aga ei saanud oma võite edasi arendada, sest tsaar [[Kalojan]] õhutas [[Traakia|Traakias]] mässu ning tungis provintsi<ref name=":5" /><ref name=":6" />. Keiser Balduin oli sunnitud oma väed Anatooliast välja tõmbama<ref name=":0" /><ref name=":5" />. [[1205]]. aasta [[14. aprill|14. aprillil]] said ladinlased bulgaarlastelt hävitavalt lüüa [[Edirne|Adrianopoli]] lahingus. Lahinguväljal hukkusid ka Louis du Blois ja Stephen du Perche.<ref name=":0" /> Keiser [[Balduin I|Balduin]] võeti vangi ning ta suri Bulgaarias<ref name=":2" /><ref name=":5" />. Theodorosest sai [[Kalojan|Kalojani]] võitude peamine kasusaaja<ref name=":3" /><ref name=":6" />. Ladinlaste lüüasaamine näitas nende haprust<ref name=":8">{{Raamatuviide|autor=Angold, Michael|pealkiri=The Cambridge History of the Byzantine Empire, c. 500–1492|aasta=2017|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=731–758|toimetaja=Shepard, Jonathan|keel=inglise|isbn=9781409410980|artikkel=After the Fourth Crusade: the Greek rump states and the recovery of Byzantium}}</ref> ning kindlustas Theodorose positsiooni. Laskaris kasutas olukorda ära ning ajas enamuse ladinlaste garnisonidest Anatoolia kindlustest minema<ref name=":5" /> ning viis oma pealinna Prusast [[İznik|Nikaiasse]]<ref name=":6" />. Kreeklaste põgenikevood saabusid endistest Bütsantsi Euroopa osadest Theodorse riiki<ref name=":5" />. Mankaphas loovutas Philadelpia Theodorosele ning ka Asidenose maad liideti Theodorse aladega<ref name=":0" /><ref name=":3" />. Kohalikud aadlikud toetasid Laskarist tema võitluses mässuliste aadlike vastu ning vastutasuks said nad õukonnatiitleid<ref name=":2" />. Theodoros nõudis lojaalsusvannet Epeirose valitseja [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I]] vennalt, Theodoros Komnenos Dukaselt enne, kui lubas tal Epeirosesse suunduda.<ref name=":5" /> == Valitsemine == [[Fail:Iznik Wall at Istanbul Gate 8288.jpg|pisi|Nikaia müüride varemed]] === Kroonimine === David Komnenenos saatis [[Bitüünia|Bitüüniasse]] oma armee, ent Theodoros purustas sissetungijad ja nende ladinlastest liitlased [[Nikomeedia]] all. Peagi andis sultan Kaykhusraw I väed oma äia Maurozomese käsutusse, kelle juhtimisel tungiti [[1205]]. aasta kevadel Maenderi jõe orgu. Peagi said seldžukkid aga lüüa ning sõlmiti rahu. Theodoros lubas Maurozomesel valitseda sultani väejuhina kahe kindluse üle.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Theodoros kuulutati keisriks [[1205]]. aasta alguses, kas peale võitu Nikomeedias või pärast seldžukkidega rahu sõlmimist<ref name=":0" /><ref name=":3" /><ref name=":5" />. Uue tiitliga sai Theodorosest ametlik konkurent [[Ladina keisririik|Ladina keisrile]], mistõttu hakkasid ladinlased Laskarist ametlikult kutsuma anastajaks, kes kontrollis osasid Ladina keisriiigile kuuluvaid alasid<ref name=":7" />. Ka paljud kreeklased keeldusid teda keisrina tunnistamast, sest [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarh]] polnud teda krooninud, mistõttu polnud ta ka legaalne valitseja. Theodoros kutsus [[Traakia|Traakiasse]] põgenenud patriarh [[Johannes X Kamateros|Johannes X Kamaterost]] [[İznik|Nikaiasse]], ent kirikupea keeldus.<ref name=":5" /> [[Traakia|Traakias]], [[Tessaalia|Tessaalias]] ja [[Peloponnesos|Peloponnesoses]] valdusi omanud aristokraaid suundusid Nikaiasse pärast seda, kui nende alad ladinlaste kätte läksid. Uus kroonimata keiser kutsus enda pealinna endisi Bütsantsi kõrgeid ametnikke, kuid väikse eelarve tõttu sai ta luua vaid lihtsustatud riigihaldussüsteemi.<ref name=":0" /> Uue haldussüsteemi loomisel aitas keisrit tema naise onu, pime Basileios Dukas Kamateros, endine ''logothetes tou dromou'' (välisminister)<ref name=":0" /><ref name=":2" />. Keiser palkas oma marmara mere laevastiku juhtimiseks [[Calabria|Kalaabriast]] pärit piraadi Johannes Steirionese. Riigijuhtimisest said osa ka keisri vennad, keda Theodoros väga usaldas. Neist said kõrged sõjaväejuhid ja neile anti õukonnatiitleid.<ref name=":0" /> [[1206]]. aasta juunis suri patriarh [[Johannes X Kamateros|Johannes X]]. Konstantinoopoli õigeuskliku vaimulikud palusid paavst [[Innocentius III]] luba, et valida uus patriarh, ent Ladina võimud ei andnud selleks volitusi.<ref name=":8" /> Uus Ladina keiser, [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]] sõlmis liidu David Komnenosega Theodorose vastu. Laskaris otsustas [[Trapezundi keisririik|Trapezundilt]] vallutada Pontoherakleia (antiikajal Heraclea Pontica) linna. Kui Nikaia armee linna suunas marssis, ründasid ladinlased neid selja tagant. Ladinlaste tõrjumiseks pidi Theodoros loobuma linna vallutamisest. Ristisõdijad aga tungisid jõudsalt Väike-Aasiasse ja [[1206]].–[[1207]]. aasta talvel vallutati [[Nikomeedia]] ja Cyzicuse. Theodoros liitus [[Bulgaaria riigipeade loend|Bulgaaria tsaari]] [[Kalojan|Kalojaniga]], kes tungis Traakiasse. See sundis keiser Henri I-st oma vägesid Anatooliast välja tõmbama.<ref name=":3" /> Peale seda, kui Theodoros ja tema vennad olid alustanud Nikomeedia piiramist, nõustus Henri I sõlmima kaheaastase rahulepingu, mis lubas Theodorosel lammutada Nikomeedia ja Cyzicuse kindlustused.<ref name=":0" /><ref name=":7" /> Õigeusklike läbirääkimiste pingutused [[Püha Tool|Püha Tooliga]] uue patriarhi valimiseks ei olnud edukad<ref name=":7" /><ref name=":8" />. Ka Theodoros saatis paavstile kirja, milles palus anda õigeusklike vaimulikele volitused. Samuti palus ta, et Innocentius tunnustaks teda kui õigeusklike kogukonna kõrgeimat juhti, ent mõlemat palvet eirati.<ref name=":8" /> Kui ladinlased [[1208]]. aasta alguses vaherahu rikkusid, palus Theodoros taas paavstilt abi rahu sõlmimiseks ning pakkus välja [[Ladina keisririik|Ladina]] ja [[Nikaia keisririik|Nikaia]] vaheliseks alaliseks piiriks [[Marmara|Marmara mere]].<ref name=":0" /> Seejärel kustusid õigeusklikud vaimulikud Theodorost üles korraldama uue patriarhi valimised<ref name=":7" />. Keiser kutsus [[1208]]. aasta [[Vaikne nädal|Vaiksel nädalal]] Nikaias kokku kirikukogu<ref name=":5" />. Uueks patriarhiks valiti [[20. märts|20. märtsil]] kõrge vaimulik [[Michael IV Autoreianos|Michael Autoreianos]]<ref name=":0" /><ref name=":8" />, kes oli seotud keisri lähedase nõuniku Kamaterosega<ref name=":2" />. Esimese teona kroonis uus patriarh Theodorose "roomlaste keisriks ja autokraadiks"<ref name=":0" /><ref name=":7" />. Tseremoonia toimus [[Ülestõusmispühad|Ülestõusmispühal]], [[6. aprill|6. aprillil]]<ref name=":8" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Dragon, Gilbert|pealkiri=Emperor and Priest: The Imperial Office in Byzantium|aasta=2003|koht=Cambridge University Press|keel=inglise|isbn=9780521801232|url=https://books.google.ee/books?id=yCnN4yAojagC&pg=PA275&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false}}</ref>. Ametlik kroonimine kinnitstas Theodoros I Laskarise [[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keisrite]] nimekirja. Siiski sai tema legitiimsuses osas vaielda, sest vaid seaduslik keiser sai valida uue patriarhi ning vaid seaduslik patriarh sai kroonida uue keisri. Samuti väitsid keisri vastased, et patriarhi valimisel olid kohal suvaliselt valitud vaimulikud, mitte korralikult kokku kutsutud [[Sinod|sinoid]]. Keisri pooldajad aga põhjendasid olukorda sellega, et peale Konstantinoopoli langemist nõudis situatsioon paindlikku seaduse tõlgendamist.<ref name=":5" /> === Sõjad === [[Fail:Byzantium1204-en.svg|pisi|320x320px|[[Ladina keisririik]] ja Bütsantsi järglasriigid [[Nikaia keisririik|Nikaia]], [[Trapezundi keisririik|Trapezund]] ning [[Epeirose despootkond|Epeiros]] (piirid pole täpselt teada)]] Bütsantsi keisriirigi varemetest kujunes [[1209]]. aastaks välja neli riiki. [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios I]] ja [[David Megas Komnenos|David Komnenos]] kindlustasid oma [[Trapezundi keisririik|Trapezundi keisriigi]] Anatoolia põhjaosas; [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]] ühendas enda riigi keskuse, [[Konstantinoopol|Konstantinoopoliga]] [[Traakia]] ja peaaegu kogu [[Kreeka ajalugu|Kreeka]]; [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I Dukas]] kindlustas oma võimu [[Epeirose despootkond|Epeirose despootkonnas]] ja Theodoros I Laskarisest sai Anatoolia lääneosa valitseja. Siiski ei tekkinud jõudude vahel tasakaalu, sest neli valitsejat jäid rivaalideks ning olid alati valmis sõlmima liite üksteise vastu. [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]] sõlmis liidu sultan [[Kaykhusraw I]]-ga Nikaia vastu, samal aja sõlmis Theodoros liidu Bulgaaria valitseja [[Boril (Bulgaaria tsaar)|Boriliga]].<ref name=":3" /> [[1209]]. või [[1210]]. aastal maksis [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I]], kes oli ühtlasi Ladina keisri vasall, ära [[Alexios III Angelos|Alexios III]] lunaraha<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Alexios ei suundunud aga oma väimehe, Theodoros I juurde. Selle asemel otsis ta varjupaika Kaykhusraw I õukonnas [[Konya|Konyas]].<ref name=":3" /> [[Fail:Carte Troade.png|pisi|Troada piirkond]] Nii tsaar [[Boril (Bulgraaria tsaar)|Boril]] kui ka despoot [[Michael I Komnenos Dukas|Michael]] soovisid ladinlasi [[Thessaloníki|Tessaloonikist]] välja ajada. See sundis [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]]-st tegema linna sagedasi visiite.<ref name=":5" /> Theodoros kasutas Henri eemalolekut ära ning saatis oma laevastiku [[1211]]. aasta kevadel [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] poole<ref name=":3" /><ref name=":5" />. Boril aga tungis Traakiasse, ent ta ei suutnud takistada Henri naasmist pealinna<ref name=":5" />. [[Kaykhusraw I]] ja [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ründasid samal ajal Nikaiat. Theodorose väed pididi lõpetama piiramise ning Väike-Aasiasse tagasi kiirustama.<ref name=":3" /><ref name=":5" /> Kaks armeed kohtusid [[Antiookia Meandril]] linna all, kas hiliskevadel või juuni keskel<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Seldžukkide vägi oli lähedal lahingu võitmisele, kuid Theodoros otsis lahingus üles Kaykhusrawi ning tappis ta duellis<ref name=":4" /><ref name=":8" />. Alexios III vangistati lahingu jooksul<ref name=":8" />. Theodoros sõlmis rahulepingu Kaykhushrwai poja ja järglase [[Kaykaus I]]-ga.<ref name=":4" /> [[Fail:Asia Minor in the Greco-Roman period - general map - regions and main settlements.jpg|vasakul|pisi|Bitüünia]] Theodoros saatis kirju Ladina keisririigi kreeklastele, milles teavitas neid oma võidust ning kutsus kreeklasi üles mässama "ladina koerte" vastu<ref name=":0" />. Tegu oli siiski [[Pyrrhose võit|Pyrrhose võiduga]], sest Theodoros kaotas lahingus oma parimad ladina palgasõdurid<ref name=":8" />. Henri I juhtis oma väed üle Bosporuse ning lõi Nikaia armeed [[1211]]. aasta [[15. oktoober|15. oktoobril]] Rhyndakose jõel (tänapäeva Mustafakemalpaşa jõgi). Ladinlased vallutasid Nymphanioni ja [[Pergamon (linn)|Pergamoni]]. [[1212]]. aasta alguses Euroopa monarhidele saadetud ringkirjas kiitles Henri, et on alistanud kreeklased [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultanaadi]] piirini, välja arvatud mõned kindlused.<ref name=":0" /> Siiski pidid ladinlased oma kampaania lõpetama, sest neil ei jätkunud vägesid kindluste mehitamiseks<ref name=":3" />. Kaks keisrit sõlmisid ajavahemikus [[1212]]-[[1214]] rahu<ref name=":0" /><ref name=":3" />. Lepingu järgi said ladinlased [[Troada piirkond|Troada piirkonna]] (Loode-Anatoolias). Samuti läks neile strateegiliselt tähtsad [[Bitüünia]] kindlused, millega kontrolliti Nikaia keisririigi põhja ja lõuna vahelisi teid. Theodoros algatas aga laiaulatusliku kindlustamise programmi. Rajati uusi kindluseid ja parandati vanade kindluste müüre. Kohalikke elanikke kutsuti üles asuma elama kindluste lähedale ning eile jagati haritavat maad.<ref name=":0" /> Theodoros taastus kiiresti kaotusest<ref name=":3" />. Keiser kasutas ära Ladina keisririigi ja [[Serbia suurvürstkond|Serbia]] vahelist konflikti<ref name=":7" /> ning ründas [[1214]]. aastal koos sultan Kaykaus I-ga Trapezundi keisririiki<ref name=":4" />. David Komnenos oli sunnitud Pontoherakleia loovutama Theodorosele<ref name=":3" />. Pole teada, kas ta vallutas Ida-Paflagoonia selle kampaania ajal või aasta hiljem<ref name=":7" />. Nikaia sai kitsa juurdepääsu Mustale merele<ref name=":0" /> ning eemaldas sellega Trapezundi otsesest konkurentsist Konstantinoopolile<ref name=":8" />. === Välispoliitika stabiliseerumine === Katoliku vaimulikud püüdsid Konstantinoopoli õigeusklikku elanikkonda sundida katoliku liturgiat vastu võtma, ent õigeusklikud hakkasid neile vastu. [[Innocentius III]] saatis enda volinikuna [[1213]]. aastal Konstantinoopolisse kardinal Pelagiuse, et õigeusklikke taltsutada.<ref name=":5" /><ref name=":8" /> Pelagius sulges õigeusklikud kirikud ning käskis vastupanu osutanud mungad vangistada. Kreeklased ei andnud järele ning paljud neist põgenesid Nikaiasse. Kreeka aristokraadid pöördusid keiser [[Henri I (Ladina keiser)|Henri]] poole ja palusid tal lõpetada õigeusklike tagakiusamine või et keiser annaks neile loa Nikaiasse kolida. Henri andis järele ning taasavas õigeusukirikud.<ref name=":5" /> Pelagius alustas Theodorosega Pontoherakleias läbirääkimisi kirikute liidu üle, ent need ei andnud tulemust.<ref name=":8" /> [[1214]]. aasta lõpus või [[1215]]. aastal mõrvati [[Epeirose despootkond|Epeirose despoot]] [[Michael I Komnenos Dukas]]. Valitsemise võttis üle tema poolvend Theodoros Komnenos Dukas, kes seadis Theodorose ülemvõimu kahtluse alla ning murdis oma eelnevalt antud truudusvannet. Koostöös [[Ohrid|Ohridi]] peapiiskopp Demetrios Chomatenosega otsustas Epeirose uus valitseja eitada Nikaias resideeruva patriarhi õigust määrata Balkani piiskopkondadele piiskoppe.<ref name=":5" /> Dukase ekspansionistlik poliitika sundis keiser [[Henri I (Ladina keiser)|Henrit]] alustama Epeirose vastu sõjalist kampaaniat, kuid ta suri ootamatult enne Epeirosesse jõudmist. Ladina aadlikud valisid uueks keisriks Henri õemehe [[Pierre II de Courtenay (Ladina keiser)|Pierre de Courtenay]], kuid teel Epeirosest [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] [[1217]]. aastal ta vangistati ja tapeti. Regendina asus valitsema Pierre'i lesk [[Yolanda (Ladina keisrinna)|Yolanda]].<ref name=":3" /> Keisrinna andis Theodorosele naiseks oma tütre Marie de Courtenay, misjärel nõustus Theodoros pikendama rahu [[Ladina keisririik|Ladina keisririigiga]].<ref name=":7" /> Keisrinna [[Yolanda (Ladina keisrinna)|Yolanda]] suri enne [[1219]]. aasta oktoobrit. Theodoros saatis [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]] saadikud, kes kuulutasid tema õigust troonile, ent ladinlased ignoreerisid neid.<ref name=":7" /> [[1220]]. aastal üritas keiser jõuga oma nõuet Konstantinoopoli troonile täide viie, ent see rünnak tõrjuti. [[1221]]. aasta märtsis sai Ladina keisriks [[Robert I (Ladina keiser)|Robert I]] ning rahu kahe riigi vahel taastati.<ref name=":7" /> [[1219]]. aastal pakkus Theodoros, kasutades ära tühja [[Konstantinoopoli Ladina patriarh|Konstantinoopoli ladina patriarhi]] kohta, algatas uued läbirääkimised kirikute liidu osas<ref name=":8" />. Keiser kavatses kutsuda [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli]], [[Antiookia patriarhaat|Antiookia]], [[Jeruusalemma patriarhaat|Jeruusalemma]] ja [[Aleksandria patriarhaat|Aleksandria]] õigusu patriarhid Nikaiasse [[Sinod|sinodile]], ent vaimulikud nurjasid selle idee<ref name=":7" /><ref name=":8" />. Konstantinoopili veneetslaste ''Podestà'' ehk pealik Jacopo Tiepolo veenis Theodorost andma veneetsia kaupmeestele suuremaid privileege Nikaia keisririigis ning keiser kinnitas dekreeti [[1219]]. aasta augustis [[Kuldbulla|kuldbullaga]]. Dokument lubas veneetslastel Nikaias kaubelda maksuvabalt. Samuti keelas määrus mõlemal poolel üksteise müntide kopeerimise ja võltsimise.<ref name=":6" /> === Surm === Theodoros I Laskaeis suri [[1221]]. aasta novembris umbes 46-aastasena. Peale seda algas võitlus troonipärast Theodorose vendade Alexiose ja Isaaki ning väimehe Johannes Dukas Vatatzese vahel. Konflikt lõppes Vatatzese võiduga ning Theodorose vennad olid sunnitud minema eksiili. Theodoros maeti oma [[Alexios III Angelos|äia]] ja esimese naise kõrvale Püha Hyakinthos kloostris Nikaias.<ref name=":0" /> == Perekond == Theodoros I Laskarise esimene abikaasa oli keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] teine tütar, '''Anna Komnene Angelina'''. Anna esimene abikaasa, ''sebastokrator'' Isaak Komnenos Vatatzes, oli keiser [[Johannes II Komnenos|Johannes II Komnenose]] lapselapselaps. Isaak suri lastetult [[1196]]. aastal. Theodorosel ja Annal oli kolm tütart ja kaks poega:<ref name=":0" /> * '''Irene Laskarina''': tema esimene abikaasa oli väejuht Andronikos Palaiologos, kes suri lastetult [[1212]]. aastal. Irene abiellus uuesti Konstantinos Dukas palaiologosega [[1216]]. aastal, kuid temagi suri lastetult. Irene komas abikaasa oli [[Johannes III Dukas Vatatzes]], kes päris Theodoros I-lt trooni.<ref name=":0" /> * '''Maria Laskarina''', kellest sai [[Ungari kuningriik|Ungari]] kuningas [[Béla IV]] abikaasa.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> * '''Eudokia Laskarina''', kelle kätt pakuti Ladina keisrile, [[Robert I (Ladina keiser)|Robert I]]-le [[1221]]. aasta alguses, ent patriarh keeldus seda abielu õnnistamast.<ref name=":0" /><ref name=":8" /> * '''Nikolaos Laskaris''', kes kuulutati [[1208]]. aastal Theodorose kaaskeisriks, kuid teda ei mainita allikates enam peale [[1210]]. aastat.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> * '''Johannes Laskaris''', kes suri lapseeas [[1213]]. aastal.<ref name=":0" /> Keisrinna Anna suri enne [[1213]]. aastat. Theodoros alustas [[Kiliikia Armeenia kuningriik|Armeenia]] kuninga [[Levon II]]-ga läbirääkimisi uue abielu osas<ref name=":0" /><ref name=":2" />. Kuningas saatis oma nõo '''Philippa''' Nikaiasse ning nad abiellusid [[1214]]. aasta jõulude ajal. Ajaloolane Michael Angold on pakkunud teooria, et paavst innocentius III toetas Theodorose ja Levoni abieluga sõlmitud liitu, sest ta soovis tagada theodorose toetuse konfliktis keiser Henri I-ga [[Antiookia pärislussõda|Antiookia pärislussõjas]] ([[1201]]–[[1219]]).<ref name=":2" /> Theodoros ütles teadmata põhjusel Philippast lahti ning jättis temaga sündinud poja päranduseta<ref name=":0" />. Angoldi järgi sai Theodors alles pärast abiellumist teada, et Philippa polegi Levoni tütar<ref name=":2" />. Philippa poeg pidi olema sündinud 1214. aastal, sest poiss polnud veel 8-aastane, kui theodoros suri<ref name=":0" />. Theodorose kolmas abikaasa oli '''Marie de Courtenay'''. Marie oli Ladina keisri [[Pierre II de Courtenay (Ladina keiser)|Pierre II de Courtenay]] ja keisrinna [[Yolanda (Ladina keisrinna)|Yolanda]] tütar.<ref name=":0" /> Nad abiellusid 1218. aasta lõpus või 1219. aasta alguses. Selle abieluga lootis Theodoros sekkuda Ladina keisririigi siseasjadesse.<ref name=":0" /><ref name=":7" /> == Vaata ka == * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios V Dukas Murzuphlos]] või [[Konstantinos Laskaris]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1205]]–[[1221]]|järgnev= [[Johannes III Dukas Vatatzes]] }} {{lõpp}} j20fp10dzrsddwyhpxp7iw4ku9upt80 6184342 6184219 2022-08-27T17:14:08Z TTimmi 148145 Jätkasin keiser Theodoros I Laskarise elulookirjeldamist wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Theodoros I Laskaris Θεόδωρος Λάσκαρις | pildi nimi = 148 - Theodore I Laskaris (Mutinensis - color).png | pildi seletus = Theodorose portree (15. sajandi koodeksist, mis sisaldab koopiat Joannes Zonarase teosest "Väljavõted ajaloost") | amet = [[Nikaia keisririik|Nikaia]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] nõue Bütsantsi keisri positsioonile eksiilis | ametiajaalgus = [[1205]] | ametiajalõpp = [[1221]] (kroonimine [[6. aprill]] [[1208]]) | eelmine = [[Alexios V Dukas Murzuphlos]] ([[Konstantinos Laskaris]]) | järgmine = [[Johannes III Dukas Vatatzes]] | sünninimi = Theodoros Komnenos Laskaris | sünniaeg = u. [[1175]] | surmaaeg = november [[1221]] (46) | abikaasa = Anna Komnena Angelina Armeenia Philippa Marie de Courtenay | vanemad = Nikolaos (?) Laskaris | lapsed = * Irene Laskarina * Maria Laskarina * Eudokia Laskarina * Nikolaos Laskaris * Johannes Laskaris }} '''Theodoros I Laskaris''', ladinapäraselt Lascaris (kreeka keeles Θεόδωρος Κομνηνὸς Λάσκαρις (''Theodōros Komnēnos Laskaris)''; u<abbr>.</abbr> [[1175]] – november [[1221]]) oli esimene Nikaia keiser 1205. aastast kuni surmani. Nikaia keisrid pidasid end Bütsantsi ehk Rooma keisriteks ning riik oli üks Bütsantsi järglasriikidest. Kuigi Theodoros sündis mitte eriti tuntud aadliperekonda, oli tema ema seotud keiserliku [[Komnenos|Komnenoste]] perekonnaga. [[1200]]. aastal abiellus Theodoros keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] noorima tütre Annaga. Enne [[1203]]. aastat sai ta [[Despoot|despoodi]] tiitli, mis tõestas tema meelest õigust oma äia troonile. [[1203]]. aastal põgenes Theodoros [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] ning hakkas organiseerima vastupanu ladinlastele. Theodors kuulutati keisriks [[1205]]. aastal (mõnedel andmetel kuulutati [[1204]]. aastal hagia Sophias keisriks mitte [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]], vaid Theodoros). Theodoros organiseeris Väike-Aasias vastupanu ladinlastele ning paljud kreeklased suundusid tema juhitud riiki. Lisaks Ladina keisririigile sõdis ta ka [[Trapezundi keisririik|Trapezundi keisririigiga]], mis pidas end samuti Rooma riigiks. Theodoros krooniti keisriks alles [[1208]]. aastal, mil Theodorose riigi pealinnas [[İznik|Nikaias]] valiti uus [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarh]]. Theodorose kohale õigeusklike kaitsjana konkureeisid ka Epeirose valitsejad. Nikaia keisriigil tuli vastu seista ka seldžukkidele ning [[Alexios III Angelos|Alexios III]], kes ei loobunud oma pretsensioonist troonile. Kuigi ladinlased ei tunnustanud kunagi ametlikult Theodorose võimu, tegid nad seda mitteametlikult, kui sõlmisid Nikaia keisririigiga rahulepingu. Theodoros I Laskaris rajas Konstantinoopoli naabrusesse võimsa riigi, mis võimaldas tema järeltulijatel [[1261]]. aastal pealinna ladinlastelt tagasi vallutada ja taastada Bütsantsi impeerium. == Varasem elu == === Päritolu === Theodors Komnenos Laskaris sündis umbes [[1175]]. aastal mitte eriti tuntud Bütsantsi aadliprekonda. Tema vanemate nimed on teadmata, ent isa võis kanda nime Nikolaos.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Angelov, Dimiter|pealkiri=The Byzantine Hellene: The Life of Emperor Theodore Laskaris and Byzantium in the Thirteenth Century|aasta=2019|kirjastus=Cambridge University Press|keel=inglise|isbn=978-1-108-48071-0}}</ref> Theodorose ema põlvnes keiserliku [[Komnenos|Komnenoste]] perekonna tundmatust harust, kuid Theodoros võttis endale ka Komnenoste nime.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Volkoff, Angelina Anne|pealkiri=Komnenian Double Surnames on Lead Seals: Problems of Methodology and Understanding|aasta=2015|kirjastus=Dumbarton Oaks Papers|lehekülg=197–208|keel=inglise}}</ref> Theodorosel oli kuus venda: [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]], Georgios, Alexios, Isaak, Manuel ja Michael. Kahel viimasel pidi olema teine ema, sest mõlemad võtsid endale lisaperekonnanime Tzamantouros, mitte Komnenos. Oma tädi abielu kaudu oli Theodors seotud ka Phokase perekonnaga.<ref name=":0" /> Laskariste perekonnale kuulusid valdused Anatoolia lääneosas<ref name=":0" />. Nii Theodorosel kui ka Konstantinosel oli [[Püha Jüri|Püha Georgi]] kujutav pitsat, millel oli kiri Diasorites.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Angold, Michael|pealkiri=Identities and Allegiances in the Eastern Mediterranean after 1204|aasta=2011|koht=Farnham|kirjastus=Ashgate Publishing Limited|lehekülg=47-68|keel=inglise|artikkel=The Latin Empire of Constantinople, 1204–1261: Marriage Strategies}}</ref> See näitas nende seost Püha Georgi Disoratese kloostriga, mis asus Pyrgionis, Kaistrose jõe arus.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Varajane karjäär === Theodorose kaasaegne ajaloolane [[Niketas Choniates]] kirjeldas teda oma kroonikas kui "julget ja ägedat sõdalast"<ref name=":0" />. Veidi hilisem ajaloolane [[Georgios Akropolites]] kirjutas, et Theodoros oli "kehalt väike, kuid mitte ülemäära, üsna tume ja tema otsast hargnev habe"<ref>{{Raamatuviide|autor=Head, Constance|pealkiri=Byzantion. 50 (1)|aasta=1980|lehekülg=226–240|artikkel=Physical Descriptions of the Emperors in Byzantine Historical Writing}}</ref>. Theodoros tõusis esile oma perekondlike sidemete tõttu [[Komnenos|Komnenoste]] perekonnaga. Tema esimene säilinud pitsat mainib tema ''sebastose'' ja ''protovestiaritese'' tiitleid. Esimene oli õukonnatiitel, mis oli algselt mõeldud keisrite sugulastele, kuid keiser [[Alexios III Angelos]] (v. [[1195]]–[[1203]]) hakkas seda müüma jõukatele kaupmeestele. ''Protovestiarites''<nowiki/>'ena oli ta keiserliku palee valvurite üksuse ülem.<ref name=":0" /> Keiser Alexios III, kellel polnud poegi, soovis pärimisküsimust lahedada oma kahe vanema tütre abieludega. [[1200]]. aasta lõpus andis keiser vanima tütre Irene Alexios Palaiologosele ning teise tütre Anna Theodorosele. Palaiologos tõusis [[Despoot|despootiks]]. Ta suri [[1203]]. aastal ning tema tiitli sai endale Theodoros. Selle abieluga pidi Theodorosest saama Alexios III järglane.<ref name=":0" /> == Vastupanu ristisõdijatele == === Konstantinoopoli langemine === [[1195]]. aastal viis [[Alexios III Angelos]] läbi riigipöörde ning kukutas oma venna [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] (v. [[1185]]–[[1195]]) ja lasi ta pimedaks torgata. Isaaki poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios]] põgenes pealinnast ning palus katoliiklastelt abi oma isa positsiooni taastamiseks, vastutasuks lubas ta neile suuri summasid ning kirikute liitu. [[1203]]. aasta juuli alguseks olid ristisõdijad [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] all. Kuigi Theodoros Laskaris asus sissetungijatele rünnakuid korraldama, suutsid ladinlased pealinna siiski sisse piirata. Konstantinoopoli müürid olid haavatavad, mistõttu põgenes Alexios III [[17. juuli]] öösel koos riigikassaga [[Traakia|Traakiasse]].<ref name=":0" /><ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Treadgold, Warren|pealkiri=A History of the Byzantine State and Society|aasta=1997|koht=Stanford, California|kirjastus=Stanford University Press|isbn=0-8047-2630-2|keel=inglise}}</ref> [[Fail:ConquestOfConstantinopleByTheCrusadersIn1204.jpg|pisi|Ristisõdijad Konstantinoopolit piiramas 1204. aastal]] Pärast seda vabastati [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ning tema kõrval asus valitsema ka poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]<ref name=":0" />. Theodors vangistati, sest riigipööraja [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oli tema äi. [[1203]]. aasta septembris õnnestus Theodorosel põgeneda. Selle sündmuse täpsed asjaolud on teadmata, ent ajaloolane Choniates kirjutas, et Laskarisel õnnestus põgeneda oma "praktilise tarkuse ja vapra hinge tõttu".<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Mõnda aega varjas Theodoros end ühes Püha Michaelile pühendatud kirikus. Theodoros ise väitis, et jumal vabastas ta imekombel vanglast ja juhatas ta üle [[Bosporus|Bosporuse]] Väike-Aasiasse. Laskarisega põgenesid ka tema naine ja tütar. Nad jõudsid [[İznik|Nikaiasse]], kuid linna lubati siseneda vaid naisel ja tütrel, sest kardeti Alexios IV kättemaksu. Theodoros on ise meenutanud, et tal tuli liikuda ühest piirkonnast teise, et vältida vaenlaste lõkse.<ref name=":0" /> Alexios IV ei suutnud ristisõdijatele maksta, mistõttu keeldusid nad Konstantinoopoli alt lahkumast ja asusid ümberkaudseid küasid rüüstama. Bütsantslased hakkasid süüdistama oma keisrit. [[1204]]. aasta [[28. jaanuar|28. jaanuaril]] tuli riigipöörde tagajärjel keisriks [[Alexios V Dukas Murzuphlos]].<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Isaak II suri peagi ning Alexios IV mõrvati. See oli ladinlastele ettekäändeks, et alustada pealinna piiramist. [[12. aprill|12. aprillil]], mil ristisõdijad linna tungisid, põgenes keiser Alexios V Konstantinoopolit.<ref name=":0" /> Grupp bütsantsasi kogunes [[Hagia Sophia]] katedraali. Pole täpselt teada, kas seal kuulutati keisriks Theodoros või tema vend [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]].<ref name=":0" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Queller, Donald E.|pealkiri=The Fourth Crusade: The Conquest of Constantinople 1201–1204|aasta=1977|kirjastus=University of Pennsylvania Press|keel=inglise}}</ref> Samal päeval tuli neil mõlemal aga linnast, mis jäi täielikult ladinlaste meelevalda, põgeneda<ref name=":3" />. Kuigi Konstantinoopol oli langenud, ei loobunud ei [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ega [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios V]] oma õigusest troonile. Peagi lisandus neile kolmas trooninõudleja: keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I Komnenose]] (v.[[1183]]–[[1185]]) lapselaps [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios]], kes võttis võimu [[Trapezundi keisririik|Trapezundis]]. Ristisõdijad valisid endale aga uue keisri Baldwin I.<ref name=":3" /> === Vastupanu Anatoolias === [[Fail:Empire of Nicaea.png|pisi|Theodorose valitsetav riik (sinisega) 1205. aastal]] Väike-Aasia oli olnud kümnenedeid keiserliku võimu vastaste ülestõusude keskus<ref name=":0" />. Paljud aadlikud ja suurmaaomanikud kontrollisid erinevaid kesririigi alasid: Theodoros Mankaphas hoidis Philadelphia linna, Sabbas Asidinos valitses Sampsoni linna üle ja Nikephoros Kontostephanos kontrollis maid Maenderi jõe ülemjooksul<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Korobeinikov, D. A.|pealkiri=The Cambridge History of the Byzantine Empire, c. 500–1492|aasta=2017|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=692–727|keel=inglise|isbn=978-0-521-83231-1|toimetaja=Shepard, Jonathan|artikkel=Raiders and neighbours: the Turks (1040–1304)}}</ref>. Theodoros esines oma äia, [[Alexios III Angelos|Alexios III]] esindajana ning tagas sellega [[Bitüünia]] linnade lojaalsuse Alexios III nimel [[1204]]. aastani<ref name=":2" /><ref name=":4" /><ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Van Tricht, Filip|pealkiri=The Latin Renovatio of Byzantium: The Empire of Constantinople (1204–1228)|aasta=2011|koht=Leiden|kirjastus=Brill|isbn=978-90-04-20323-5|keel=inglise|url=https://books.google.ee/books?id=JlnPm2riK1UC&redir_esc=y}}</ref>. Kohalikud kreeklased tunnustasid teda kui Bitüünia ''[[strategos]]''-st (väejuht)<ref name=":2" />. Theodoros seadis end sisse [[Bursa|Prusas]]<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Fine, John Van Antwerp|pealkiri=The Late Medieval Balkans: A Critical Survey from the Late Twelfth Century to the Ottoman Conquest|aasta=1994|koht=Michigan|kirjastus=University of Michigan Press|toimetaja=Ann Arbor|isbn=0-472-08260-4|keel=inglise}}</ref>, ent tegi sagdasi väljasõite, et osaleda kohtumistel ja õhtusöökidel, julgustades kohalike võitlema ladilaste vastu. Theodoros saavutas kontrolli ka riigi tulude üle. Nii sai ta pakkuda raha [[Seldžukkide riik|Seldžukki]] sultan [[Rukn al-Din Suleiman II]]-le, soovides vastutasuks abi ristisõdijate vastu.<ref name=":0" /> Suleiman II suri ning tema alaealine poeg [[Izz al-Din Kilij Arslan III]] võttis [[1204]]. aasta juunis valitsemise üle.<ref name=":4" /> [[1204]]. aasta septembris asutasid ristisõdijad komisjoni, et jagada Bütsantsi territooriumid<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Nicol, Donald M.|pealkiri=Byzantium and Venice: A Study in Diplomatic and Cultural Relations|aasta=1988|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|isbn=0-521-34157-4|keel=inglise}}</ref>. Väike-Aasia "Nikaia hertsogiriik" pidi minema [[Blois krahv]] Louis I-le ning "Philadelphia hertsogiriik" pidi minema prantsuse aadlikule ja ristisõdijale Stephen du Perche'ile, kuigi need alad olid veel bütsantslaste kontrolli all. Veneetslased vallutasid Hellensponti (tänapäeva [[Dardanellid]]) väina Aasia poolse Lampsacuse sadama ning prantsuse rüütlid vallutasid lähdela asuva Pegai (tänapäeva Biga).<ref name=":0" /> [[Trapezundi keisririik|Trapezundi kesiririigi]] keisri [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios I]] vend ja kaaskeiser [[David Megas Komnenos|David Komnenos]] alustas sõjalist kapaaniat [[Paflagoonia|Paflagooniasse]] ning okupeeris Musta mere äärsed linnad<ref name=":3" />. See aga hõlbustas prantsuse rüütlite vallutusi. Nad purustasid [[6. detsember|6. detsembril]] Theodorose väed Poemanenumi all, mis võimaldas prantslastel hõivata [[Bitüünia]] kindlused.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> [[1204]]. aasta detsembris hukati [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] avalikult varem tabatud [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios V]]. Ladinlased arreteerisid [[1205]]. aasta alguses ka [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ning sundisid teda loovutama keiserlikke võimusümboleid. Keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I Komnenose]] (v<abbr>.</abbr> [[1143]]–[[1180]]) lapselaps [[Manuel Komnenos Maurozomes|Manuel Maurozomes]] ning tema väimees, kukutatud [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultan]] [[Kaykhusraw I|Ghiyāth al-Dīn Kaykhusraw I]] saabusid [[İznik|Nikaiasse]], kus Theodoros nad kinni pidas<ref name=":0" />, kuid peagi jõuti kokkuleppele. Laskaris andis kukutatud sultanile raha, et ta saaks oma trooni tagasi võtta ning vastutasuks soovis sõjalist toetust.<ref name=":4" /> [[Kaykhusraw I|Kaykhusraw]] ja Maurozomes kiirustasid tagasi [[Konya|Konyasse]], Rumi sultanaadi pealinna. Nad kukutasid alaealise Kilij Arslan [[1205]]. aasta märtsis.<ref name=":0" /><ref name=":4" /> [[1204]]. aasta lõpuks olid ladinlased vallutanud [[Traakia]], [[Tessaalia]] ning Põhja-Kreeka. Keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] nõbu [[Michael I Komnenos Dukas|Michael Dukas]], kes oli organiseerinud kreeklaste vastupanu [[Epeiros|Epeiroses]], oli sunnitud oma turvalisuse nimel vanduma truudust paavst [[Innocentius III]]-le. Ladina keiser [[Balduin I]] saatis [[1205]]. aasta alguses oma venna [[Henri I (Ladina keiser)|Henri]] Väike-Aasiat vallutama.<ref name=":3" /> Henri purustas Theodoros Mankaphase ja [[19. märts|19. märtsi]] Adramyttioni lahingus [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos Laskarise]]<ref name=":0" />. Ladinlased aga ei saanud oma võite edasi arendada, sest tsaar [[Kalojan]] õhutas [[Traakia|Traakias]] mässu ning tungis provintsi<ref name=":5" /><ref name=":6" />. Keiser Balduin oli sunnitud oma väed Anatooliast välja tõmbama<ref name=":0" /><ref name=":5" />. [[1205]]. aasta [[14. aprill|14. aprillil]] said ladinlased bulgaarlastelt hävitavalt lüüa [[Edirne|Adrianopoli]] lahingus. Lahinguväljal hukkusid ka Louis du Blois ja Stephen du Perche.<ref name=":0" /> Keiser [[Balduin I|Balduin]] võeti vangi ning ta suri Bulgaarias<ref name=":2" /><ref name=":5" />. Theodorosest sai [[Kalojan|Kalojani]] võitude peamine kasusaaja<ref name=":3" /><ref name=":6" />. Ladinlaste lüüasaamine näitas nende haprust<ref name=":8">{{Raamatuviide|autor=Angold, Michael|pealkiri=The Cambridge History of the Byzantine Empire, c. 500–1492|aasta=2017|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=731–758|toimetaja=Shepard, Jonathan|keel=inglise|isbn=9781409410980|artikkel=After the Fourth Crusade: the Greek rump states and the recovery of Byzantium}}</ref> ning kindlustas Theodorose positsiooni. Laskaris kasutas olukorda ära ning ajas enamuse ladinlaste garnisonidest Anatoolia kindlustest minema<ref name=":5" /> ning viis oma pealinna Prusast [[İznik|Nikaiasse]]<ref name=":6" />. Kreeklaste põgenikevood saabusid endistest Bütsantsi Euroopa osadest Theodorse riiki<ref name=":5" />. Mankaphas loovutas Philadelpia Theodorosele ning ka Asidenose maad liideti Theodorse aladega<ref name=":0" /><ref name=":3" />. Kohalikud aadlikud toetasid Laskarist tema võitluses mässuliste aadlike vastu ning vastutasuks said nad õukonnatiitleid<ref name=":2" />. Theodoros nõudis lojaalsusvannet Epeirose valitseja [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I]] vennalt, Theodoros Komnenos Dukaselt enne, kui lubas tal Epeirosesse suunduda.<ref name=":5" /> == Valitsemine == [[Fail:Iznik Wall at Istanbul Gate 8288.jpg|pisi|Nikaia müüride varemed]] === Kroonimine === David Komnenenos saatis [[Bitüünia|Bitüüniasse]] oma armee, ent Theodoros purustas sissetungijad ja nende ladinlastest liitlased [[Nikomeedia]] all. Peagi andis sultan Kaykhusraw I väed oma äia Maurozomese käsutusse, kelle juhtimisel tungiti [[1205]]. aasta kevadel Maenderi jõe orgu. Peagi said seldžukkid aga lüüa ning sõlmiti rahu. Theodoros lubas Maurozomesel valitseda sultani väejuhina kahe kindluse üle.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Theodoros kuulutati keisriks [[1205]]. aasta alguses, kas peale võitu Nikomeedias või pärast seldžukkidega rahu sõlmimist<ref name=":0" /><ref name=":3" /><ref name=":5" />. Uue tiitliga sai Theodorosest ametlik konkurent [[Ladina keisririik|Ladina keisrile]], mistõttu hakkasid ladinlased Laskarist ametlikult kutsuma anastajaks, kes kontrollis osasid Ladina keisriiigile kuuluvaid alasid<ref name=":7" />. Ka paljud kreeklased keeldusid teda keisrina tunnistamast, sest [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarh]] polnud teda krooninud, mistõttu polnud ta ka legaalne valitseja. Theodoros kutsus [[Traakia|Traakiasse]] põgenenud patriarh [[Johannes X Kamateros|Johannes X Kamaterost]] [[İznik|Nikaiasse]], ent kirikupea keeldus.<ref name=":5" /> [[Traakia|Traakias]], [[Tessaalia|Tessaalias]] ja [[Peloponnesos|Peloponnesoses]] valdusi omanud aristokraaid suundusid Nikaiasse pärast seda, kui nende alad ladinlaste kätte läksid. Uus kroonimata keiser kutsus enda pealinna endisi Bütsantsi kõrgeid ametnikke, kuid väikse eelarve tõttu sai ta luua vaid lihtsustatud riigihaldussüsteemi.<ref name=":0" /> Uue haldussüsteemi loomisel aitas keisrit tema naise onu, pime Basileios Dukas Kamateros, endine ''logothetes tou dromou'' (välisminister)<ref name=":0" /><ref name=":2" />. Keiser palkas oma marmara mere laevastiku juhtimiseks [[Calabria|Kalaabriast]] pärit piraadi Johannes Steirionese. Riigijuhtimisest said osa ka keisri vennad, keda Theodoros väga usaldas. Neist said kõrged sõjaväejuhid ja neile anti õukonnatiitleid.<ref name=":0" /> [[1206]]. aasta juunis suri patriarh [[Johannes X Kamateros|Johannes X]]. Konstantinoopoli õigeuskliku vaimulikud palusid paavst [[Innocentius III]] luba, et valida uus patriarh, ent Ladina võimud ei andnud selleks volitusi.<ref name=":8" /> Uus Ladina keiser, [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]] sõlmis liidu David Komnenosega Theodorose vastu. Laskaris otsustas [[Trapezundi keisririik|Trapezundilt]] vallutada Pontoherakleia (antiikajal Heraclea Pontica) linna. Kui Nikaia armee linna suunas marssis, ründasid ladinlased neid selja tagant. Ladinlaste tõrjumiseks pidi Theodoros loobuma linna vallutamisest. Ristisõdijad aga tungisid jõudsalt Väike-Aasiasse ja [[1206]].–[[1207]]. aasta talvel vallutati [[Nikomeedia]] ja Cyzicuse. Theodoros liitus [[Bulgaaria riigipeade loend|Bulgaaria tsaari]] [[Kalojan|Kalojaniga]], kes tungis Traakiasse. See sundis keiser Henri I-st oma vägesid Anatooliast välja tõmbama.<ref name=":3" /> Peale seda, kui Theodoros ja tema vennad olid alustanud Nikomeedia piiramist, nõustus Henri I sõlmima kaheaastase rahulepingu, mis lubas Theodorosel lammutada Nikomeedia ja Cyzicuse kindlustused.<ref name=":0" /><ref name=":7" /> Õigeusklike läbirääkimiste pingutused [[Püha Tool|Püha Tooliga]] uue patriarhi valimiseks ei olnud edukad<ref name=":7" /><ref name=":8" />. Ka Theodoros saatis paavstile kirja, milles palus anda õigeusklike vaimulikele volitused. Samuti palus ta, et Innocentius tunnustaks teda kui õigeusklike kogukonna kõrgeimat juhti, ent mõlemat palvet eirati.<ref name=":8" /> Kui ladinlased [[1208]]. aasta alguses vaherahu rikkusid, palus Theodoros taas paavstilt abi rahu sõlmimiseks ning pakkus välja [[Ladina keisririik|Ladina]] ja [[Nikaia keisririik|Nikaia]] vaheliseks alaliseks piiriks [[Marmara|Marmara mere]].<ref name=":0" /> Seejärel kustusid õigeusklikud vaimulikud Theodorost üles korraldama uue patriarhi valimised<ref name=":7" />. Keiser kutsus [[1208]]. aasta [[Vaikne nädal|Vaiksel nädalal]] Nikaias kokku kirikukogu<ref name=":5" />. Uueks patriarhiks valiti [[20. märts|20. märtsil]] kõrge vaimulik [[Michael IV Autoreianos|Michael Autoreianos]]<ref name=":0" /><ref name=":8" />, kes oli seotud keisri lähedase nõuniku Kamaterosega<ref name=":2" />. Esimese teona kroonis uus patriarh Theodorose "roomlaste keisriks ja autokraadiks"<ref name=":0" /><ref name=":7" />. Tseremoonia toimus [[Ülestõusmispühad|Ülestõusmispühal]], [[6. aprill|6. aprillil]]<ref name=":8" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Dragon, Gilbert|pealkiri=Emperor and Priest: The Imperial Office in Byzantium|aasta=2003|koht=Cambridge University Press|keel=inglise|isbn=9780521801232|url=https://books.google.ee/books?id=yCnN4yAojagC&pg=PA275&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false}}</ref>. Ametlik kroonimine kinnitstas Theodoros I Laskarise [[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keisrite]] nimekirja. Siiski sai tema legitiimsuses osas vaielda, sest vaid seaduslik keiser sai valida uue patriarhi ning vaid seaduslik patriarh sai kroonida uue keisri. Samuti väitsid keisri vastased, et patriarhi valimisel olid kohal suvaliselt valitud vaimulikud, mitte korralikult kokku kutsutud [[Sinod|sinoid]]. Keisri pooldajad aga põhjendasid olukorda sellega, et peale Konstantinoopoli langemist nõudis situatsioon paindlikku seaduse tõlgendamist.<ref name=":5" /> === Sõjad === [[Fail:Byzantium1204-en.svg|pisi|320x320px|[[Ladina keisririik]] ja Bütsantsi järglasriigid [[Nikaia keisririik|Nikaia]], [[Trapezundi keisririik|Trapezund]] ning [[Epeirose despootkond|Epeiros]] (piirid pole täpselt teada)]] Bütsantsi keisriirigi varemetest kujunes [[1209]]. aastaks välja neli riiki. [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios I]] ja [[David Megas Komnenos|David Komnenos]] kindlustasid oma [[Trapezundi keisririik|Trapezundi keisriigi]] Anatoolia põhjaosas; [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]] ühendas enda riigi keskuse, [[Konstantinoopol|Konstantinoopoliga]] [[Traakia]] ja peaaegu kogu [[Kreeka ajalugu|Kreeka]]; [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I Dukas]] kindlustas oma võimu [[Epeirose despootkond|Epeirose despootkonnas]] ja Theodoros I Laskarisest sai Anatoolia lääneosa valitseja. Siiski ei tekkinud jõudude vahel tasakaalu, sest neli valitsejat jäid rivaalideks ning olid alati valmis sõlmima liite üksteise vastu. [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]] sõlmis liidu sultan [[Kaykhusraw I]]-ga Nikaia vastu, samal aja sõlmis Theodoros liidu Bulgaaria valitseja [[Boril (Bulgaaria tsaar)|Boriliga]].<ref name=":3" /> [[1209]]. või [[1210]]. aastal maksis [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I]], kes oli ühtlasi Ladina keisri vasall, ära [[Alexios III Angelos|Alexios III]] lunaraha<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Alexios ei suundunud aga oma väimehe, Theodoros I juurde. Selle asemel otsis ta varjupaika Kaykhusraw I õukonnas [[Konya|Konyas]].<ref name=":3" /> [[Fail:Carte Troade.png|pisi|Troada piirkond]] Nii tsaar [[Boril (Bulgraaria tsaar)|Boril]] kui ka despoot [[Michael I Komnenos Dukas|Michael]] soovisid ladinlasi [[Thessaloníki|Tessaloonikist]] välja ajada. See sundis [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]]-st tegema linna sagedasi visiite.<ref name=":5" /> Theodoros kasutas Henri eemalolekut ära ning saatis oma laevastiku [[1211]]. aasta kevadel [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] poole<ref name=":3" /><ref name=":5" />. Boril aga tungis Traakiasse, ent ta ei suutnud takistada Henri naasmist pealinna<ref name=":5" />. [[Kaykhusraw I]] ja [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ründasid samal ajal Nikaiat. Theodorose väed pididi lõpetama piiramise ning Väike-Aasiasse tagasi kiirustama.<ref name=":3" /><ref name=":5" /> Kaks armeed kohtusid [[Antiookia Meandril]] linna all, kas hiliskevadel või juuni keskel<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Seldžukkide vägi oli lähedal lahingu võitmisele, kuid Theodoros otsis lahingus üles Kaykhusrawi ning tappis ta duellis<ref name=":4" /><ref name=":8" />. Alexios III vangistati lahingu jooksul<ref name=":8" />. Theodoros sõlmis rahulepingu Kaykhushrwai poja ja järglase [[Kaykaus I]]-ga.<ref name=":4" /> [[Fail:Asia Minor in the Greco-Roman period - general map - regions and main settlements.jpg|vasakul|pisi|Bitüünia]] Theodoros saatis kirju Ladina keisririigi kreeklastele, milles teavitas neid oma võidust ning kutsus kreeklasi üles mässama "ladina koerte" vastu<ref name=":0" />. Tegu oli siiski [[Pyrrhose võit|Pyrrhose võiduga]], sest Theodoros kaotas lahingus oma parimad ladina palgasõdurid<ref name=":8" />. Henri I juhtis oma väed üle Bosporuse ning lõi Nikaia armeed [[1211]]. aasta [[15. oktoober|15. oktoobril]] Rhyndakose jõel (tänapäeva Mustafakemalpaşa jõgi). Ladinlased vallutasid Nymphanioni ja [[Pergamon (linn)|Pergamoni]]. [[1212]]. aasta alguses Euroopa monarhidele saadetud ringkirjas kiitles Henri, et on alistanud kreeklased [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultanaadi]] piirini, välja arvatud mõned kindlused.<ref name=":0" /> Siiski pidid ladinlased oma kampaania lõpetama, sest neil ei jätkunud vägesid kindluste mehitamiseks<ref name=":3" />. Kaks keisrit sõlmisid ajavahemikus [[1212]]-[[1214]] rahu<ref name=":0" /><ref name=":3" />. Lepingu järgi said ladinlased [[Troada piirkond|Troada piirkonna]] (Loode-Anatoolias). Samuti läks neile strateegiliselt tähtsad [[Bitüünia]] kindlused, millega kontrolliti Nikaia keisririigi põhja ja lõuna vahelisi teid. Theodoros algatas aga laiaulatusliku kindlustamise programmi. Rajati uusi kindluseid ja parandati vanade kindluste müüre. Kohalikke elanikke kutsuti üles asuma elama kindluste lähedale ning eile jagati haritavat maad.<ref name=":0" /> Theodoros taastus kiiresti kaotusest<ref name=":3" />. Keiser kasutas ära Ladina keisririigi ja [[Serbia suurvürstkond|Serbia]] vahelist konflikti<ref name=":7" /> ning ründas [[1214]]. aastal koos sultan Kaykaus I-ga Trapezundi keisririiki<ref name=":4" />. David Komnenos oli sunnitud Pontoherakleia loovutama Theodorosele<ref name=":3" />. Pole teada, kas ta vallutas Ida-Paflagoonia selle kampaania ajal või aasta hiljem<ref name=":7" />. Nikaia sai kitsa juurdepääsu Mustale merele<ref name=":0" /> ning eemaldas sellega Trapezundi otsesest konkurentsist Konstantinoopolile<ref name=":8" />. === Välispoliitika stabiliseerumine === Katoliku vaimulikud püüdsid Konstantinoopoli õigeusklikku elanikkonda sundida katoliku liturgiat vastu võtma, ent õigeusklikud hakkasid neile vastu. [[Innocentius III]] saatis enda volinikuna [[1213]]. aastal Konstantinoopolisse kardinal Pelagiuse, et õigeusklikke taltsutada.<ref name=":5" /><ref name=":8" /> Pelagius sulges õigeusklikud kirikud ning käskis vastupanu osutanud mungad vangistada. Kreeklased ei andnud järele ning paljud neist põgenesid Nikaiasse. Kreeka aristokraadid pöördusid keiser [[Henri I (Ladina keiser)|Henri]] poole ja palusid tal lõpetada õigeusklike tagakiusamine või et keiser annaks neile loa Nikaiasse kolida. Henri andis järele ning taasavas õigeusukirikud.<ref name=":5" /> Pelagius alustas Theodorosega Pontoherakleias läbirääkimisi kirikute liidu üle, ent need ei andnud tulemust.<ref name=":8" /> [[1214]]. aasta lõpus või [[1215]]. aastal mõrvati [[Epeirose despootkond|Epeirose despoot]] [[Michael I Komnenos Dukas]]. Valitsemise võttis üle tema poolvend Theodoros Komnenos Dukas, kes seadis Theodorose ülemvõimu kahtluse alla ning murdis oma eelnevalt antud truudusvannet. Koostöös [[Ohrid|Ohridi]] peapiiskopp Demetrios Chomatenosega otsustas Epeirose uus valitseja eitada Nikaias resideeruva patriarhi õigust määrata Balkani piiskopkondadele piiskoppe.<ref name=":5" /> Dukase ekspansionistlik poliitika sundis keiser [[Henri I (Ladina keiser)|Henrit]] alustama Epeirose vastu sõjalist kampaaniat, kuid ta suri ootamatult enne Epeirosesse jõudmist. Ladina aadlikud valisid uueks keisriks Henri õemehe [[Pierre II de Courtenay (Ladina keiser)|Pierre de Courtenay]], kuid teel Epeirosest [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] [[1217]]. aastal ta vangistati ja tapeti. Regendina asus valitsema Pierre'i lesk [[Yolanda (Ladina keisrinna)|Yolanda]].<ref name=":3" /> Keisrinna andis Theodorosele naiseks oma tütre Marie de Courtenay, misjärel nõustus Theodoros pikendama rahu [[Ladina keisririik|Ladina keisririigiga]].<ref name=":7" /> Keisrinna [[Yolanda (Ladina keisrinna)|Yolanda]] suri enne [[1219]]. aasta oktoobrit. Theodoros saatis [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]] saadikud, kes kuulutasid tema õigust troonile, ent ladinlased ignoreerisid neid.<ref name=":7" /> [[1220]]. aastal üritas keiser jõuga oma nõuet Konstantinoopoli troonile täide viie, ent see rünnak tõrjuti. [[1221]]. aasta märtsis sai Ladina keisriks [[Robert I (Ladina keiser)|Robert I]] ning rahu kahe riigi vahel taastati.<ref name=":7" /> [[1219]]. aastal pakkus Theodoros, kasutades ära tühja [[Konstantinoopoli Ladina patriarh|Konstantinoopoli ladina patriarhi]] kohta, algatas uued läbirääkimised kirikute liidu osas<ref name=":8" />. Keiser kavatses kutsuda [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli]], [[Antiookia patriarhaat|Antiookia]], [[Jeruusalemma patriarhaat|Jeruusalemma]] ja [[Aleksandria patriarhaat|Aleksandria]] õigusu patriarhid Nikaiasse [[Sinod|sinodile]], ent vaimulikud nurjasid selle idee<ref name=":7" /><ref name=":8" />. Konstantinoopili veneetslaste ''Podestà'' ehk pealik Jacopo Tiepolo veenis Theodorost andma veneetsia kaupmeestele suuremaid privileege Nikaia keisririigis ning keiser kinnitas dekreeti [[1219]]. aasta augustis [[Kuldbulla|kuldbullaga]]. Dokument lubas veneetslastel Nikaias kaubelda maksuvabalt. Samuti keelas määrus mõlemal poolel üksteise müntide kopeerimise ja võltsimise.<ref name=":6" /> === Surm === Theodoros I Laskaeis suri [[1221]]. aasta novembris umbes 46-aastasena. Peale seda algas võitlus troonipärast Theodorose vendade Alexiose ja Isaaki ning väimehe Johannes Dukas Vatatzese vahel. Konflikt lõppes Vatatzese võiduga ning Theodorose vennad olid sunnitud minema eksiili. Theodoros maeti oma [[Alexios III Angelos|äia]] ja esimese naise kõrvale Püha Hyakinthos kloostris Nikaias.<ref name=":0" /> == Pärand == Theodoros I Laskarise ajal muutus Lääne-Anatoolia "impeeriumiks eksiilis"<ref name=":0" /><ref name=":6" />. Ajaloolane Warren Treadgold võtab tema valitsusaja kokku nii: "Theodoros ehitas üles töötava [Bütsantsi] järglasriigi ... peaaegu mitte millestki"<ref name=":3" />. Ta taaselustas [[Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat|oikumeenilise patriarhaadi]] ning teised Bütsantsi fundamentaalsed institutsioonid. Theodoros võttis ladinlastelt ja seldžukkidelt üle ''konostaulos'' (inglise sõnast ''constable'') ja ''tzaousios'' (türgi sõnast ''çavuş'') õukonnatiitlid. Kasutusele võeti ka oma valuuta; uusi münte vermiti [[Elektron (sulam)|elektronist]] ja billionist, samas ei taastatud Bütsantsi kuld- ja vaskmüntide süsteemi. Regulaarseid makse hakkas keiser nõudma hiljemalt [[1216]]. aastast. Aristokraadid said maksude kogumise õiguse, millega järgiti Bütsantsi traditsioone<ref name=":0" />. Veneetslased ja ladinlased sõlmisid temaga ka lepinguid, millega tunnistati sisuliselt Theodorose riigi olemasolu<ref name=":6" />. Theodorose riigi põhiideoloogia oli õigeusukiriku kaitse. Niketas Choniates koostas Nikaia õukonnas ketserlusevastase traktaadi "Õigeusu aare". Ta kirjeldas Konstantinoopoli langemist kui karistust patustele bütsantslastele ning võrdles riigi eksiili Väike-Aasias juutide [[Paabeli vangipõlv|Paabeli vangipõlvega]].<ref name=":8" /> Keiser mõistis, et ta pole võimeline Konstantinoopolit tagasi vallutama, ent rajas enda uue pealinna - Nikaia - Konstantinoopoli vahetuslähedusse, kust oli ideaalne alustada tulevasi vallutusi.<ref name=":0" /><ref name=":6" /> Ajalolane Dimiter Angelov rõhutab, et Theodorose poliitiline edu oli suurel määral tingitud tema pragmaatilisest ja optimistlikust lähenemisest. Tal oli rändõukond, mis reisis ühest kohast teise, et arutada kohalike aadlikega poliitika küsimusi. Theodoros ei kartnud juhtida isiklikult ka oma vägesid. Keiser palkas ladina palgasõdureid, pakkudes neile kõrgemat palka kui [[Ladina keisririik]].<ref name=":0" /> == Perekond == Theodoros I Laskarise esimene abikaasa oli keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] teine tütar, '''Anna Komnene Angelina'''. Anna esimene abikaasa, ''sebastokrator'' Isaak Komnenos Vatatzes, oli keiser [[Johannes II Komnenos|Johannes II Komnenose]] lapselapselaps. Isaak suri lastetult [[1196]]. aastal. Theodorosel ja Annal oli kolm tütart ja kaks poega:<ref name=":0" /> * '''Irene Laskarina''': tema esimene abikaasa oli väejuht Andronikos Palaiologos, kes suri lastetult [[1212]]. aastal. Irene abiellus uuesti Konstantinos Dukas palaiologosega [[1216]]. aastal, kuid temagi suri lastetult. Irene komas abikaasa oli [[Johannes III Dukas Vatatzes]], kes päris Theodoros I-lt trooni.<ref name=":0" /> * '''Maria Laskarina''', kellest sai [[Ungari kuningriik|Ungari]] kuningas [[Béla IV]] abikaasa.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> * '''Eudokia Laskarina''', kelle kätt pakuti Ladina keisrile, [[Robert I (Ladina keiser)|Robert I]]-le [[1221]]. aasta alguses, ent patriarh keeldus seda abielu õnnistamast.<ref name=":0" /><ref name=":8" /> * '''Nikolaos Laskaris''', kes kuulutati [[1208]]. aastal Theodorose kaaskeisriks, kuid teda ei mainita allikates enam peale [[1210]]. aastat.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> * '''Johannes Laskaris''', kes suri lapseeas [[1213]]. aastal.<ref name=":0" /> Keisrinna Anna suri enne [[1213]]. aastat. Theodoros alustas [[Kiliikia Armeenia kuningriik|Armeenia]] kuninga [[Levon II]]-ga läbirääkimisi uue abielu osas<ref name=":0" /><ref name=":2" />. Kuningas saatis oma nõo '''Philippa''' Nikaiasse ning nad abiellusid [[1214]]. aasta jõulude ajal. Ajaloolane Michael Angold on pakkunud teooria, et paavst innocentius III toetas Theodorose ja Levoni abieluga sõlmitud liitu, sest ta soovis tagada theodorose toetuse konfliktis keiser Henri I-ga [[Antiookia pärislussõda|Antiookia pärislussõjas]] ([[1201]]–[[1219]]).<ref name=":2" /> Theodoros ütles teadmata põhjusel Philippast lahti ning jättis temaga sündinud poja päranduseta<ref name=":0" />. Angoldi järgi sai Theodors alles pärast abiellumist teada, et Philippa polegi Levoni tütar<ref name=":2" />. Philippa poeg pidi olema sündinud 1214. aastal, sest poiss polnud veel 8-aastane, kui theodoros suri<ref name=":0" />. Theodorose kolmas abikaasa oli '''Marie de Courtenay'''. Marie oli Ladina keisri [[Pierre II de Courtenay (Ladina keiser)|Pierre II de Courtenay]] ja keisrinna [[Yolanda (Ladina keisrinna)|Yolanda]] tütar.<ref name=":0" /> Nad abiellusid 1218. aasta lõpus või 1219. aasta alguses. Selle abieluga lootis Theodoros sekkuda Ladina keisririigi siseasjadesse.<ref name=":0" /><ref name=":7" /> == Vaata ka == * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios V Dukas Murzuphlos]] või [[Konstantinos Laskaris]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1205]]–[[1221]]|järgnev= [[Johannes III Dukas Vatatzes]] }} {{lõpp}} sbxtt9dthocq23us796640tiikralqo 6184355 6184342 2022-08-27T17:43:27Z TTimmi 148145 Lõpetasin keiser Theodoros I Laskarise elulookirjeldamise wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Theodoros I Laskaris Θεόδωρος Λάσκαρις | pildi nimi = 148 - Theodore I Laskaris (Mutinensis - color).png | pildi seletus = Theodorose portree (15. sajandi koodeksist, mis sisaldab koopiat Joannes Zonarase teosest "Väljavõted ajaloost") | amet = [[Nikaia keisririik|Nikaia]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] nõue Bütsantsi keisri positsioonile eksiilis | ametiajaalgus = [[1205]] | ametiajalõpp = [[1221]] (kroonimine [[6. aprill]] [[1208]]) | eelmine = [[Alexios V Dukas Murzuphlos]] ([[Konstantinos Laskaris]]) | järgmine = [[Johannes III Dukas Vatatzes]] | sünninimi = Theodoros Komnenos Laskaris | sünniaeg = u. [[1175]] | surmaaeg = november [[1221]] (46) | abikaasa = Anna Komnena Angelina Armeenia Philippa Marie de Courtenay | vanemad = Nikolaos (?) Laskaris | lapsed = * Irene Laskarina * Maria Laskarina * Eudokia Laskarina * Nikolaos Laskaris * Johannes Laskaris }} '''Theodoros I Laskaris''', ladinapäraselt Lascaris (kreeka keeles Θεόδωρος Κομνηνὸς Λάσκαρις (''Theodōros Komnēnos Laskaris)''; u<abbr>.</abbr> [[1175]] – november [[1221]]) oli esimene Nikaia keiser 1205. aastast kuni surmani. Nikaia keisrid pidasid end Bütsantsi ehk Rooma keisriteks ning riik oli üks Bütsantsi järglasriikidest. Kuigi Theodoros sündis mitte eriti tuntud aadliperekonda, oli tema ema seotud keiserliku [[Komnenos|Komnenoste]] perekonnaga. [[1200]]. aastal abiellus Theodoros keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] noorima tütre Annaga. Enne [[1203]]. aastat sai ta [[Despoot|despoodi]] tiitli, mis tõestas tema meelest õigust oma äia troonile. [[1203]]. aastal põgenes Theodoros [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] ning hakkas organiseerima vastupanu ladinlastele. Theodors kuulutati keisriks [[1205]]. aastal (mõnedel andmetel kuulutati [[1204]]. aastal hagia Sophias keisriks mitte [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]], vaid Theodoros). Theodoros organiseeris Väike-Aasias vastupanu ladinlastele ning paljud kreeklased suundusid tema juhitud riiki. Lisaks Ladina keisririigile sõdis ta ka [[Trapezundi keisririik|Trapezundi keisririigiga]], mis pidas end samuti Rooma riigiks. Theodoros krooniti keisriks alles [[1208]]. aastal, mil Theodorose riigi pealinnas [[İznik|Nikaias]] valiti uus [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarh]]. Theodorose kohale õigeusklike kaitsjana konkureeisid ka Epeirose valitsejad. Nikaia keisriigil tuli vastu seista ka seldžukkidele ning [[Alexios III Angelos|Alexios III]], kes ei loobunud oma pretsensioonist troonile. Kuigi ladinlased ei tunnustanud kunagi ametlikult Theodorose võimu, tegid nad seda mitteametlikult, kui sõlmisid Nikaia keisririigiga rahulepingu. Theodoros I Laskaris rajas Konstantinoopoli naabrusesse võimsa riigi, mis võimaldas tema järeltulijatel [[1261]]. aastal pealinna ladinlastelt tagasi vallutada ja taastada Bütsantsi impeerium. == Varasem elu == === Päritolu === Theodors Komnenos Laskaris sündis umbes [[1175]]. aastal mitte eriti tuntud Bütsantsi aadliprekonda. Tema vanemate nimed on teadmata, ent isa võis kanda nime Nikolaos.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Angelov, Dimiter|pealkiri=The Byzantine Hellene: The Life of Emperor Theodore Laskaris and Byzantium in the Thirteenth Century|aasta=2019|kirjastus=Cambridge University Press|keel=inglise|isbn=978-1-108-48071-0}}</ref> Theodorose ema põlvnes keiserliku [[Komnenos|Komnenoste]] perekonna tundmatust harust, kuid Theodoros võttis endale ka Komnenoste nime.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Volkoff, Angelina Anne|pealkiri=Komnenian Double Surnames on Lead Seals: Problems of Methodology and Understanding|aasta=2015|kirjastus=Dumbarton Oaks Papers|lehekülg=197–208|keel=inglise}}</ref> Theodorosel oli kuus venda: [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]], Georgios, Alexios, Isaak, Manuel ja Michael. Kahel viimasel pidi olema teine ema, sest mõlemad võtsid endale lisaperekonnanime Tzamantouros, mitte Komnenos. Oma tädi abielu kaudu oli Theodors seotud ka Phokase perekonnaga.<ref name=":0" /> Laskariste perekonnale kuulusid valdused Anatoolia lääneosas<ref name=":0" />. Nii Theodorosel kui ka Konstantinosel oli [[Püha Jüri|Püha Georgi]] kujutav pitsat, millel oli kiri Diasorites.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Angold, Michael|pealkiri=Identities and Allegiances in the Eastern Mediterranean after 1204|aasta=2011|koht=Farnham|kirjastus=Ashgate Publishing Limited|lehekülg=47-68|keel=inglise|artikkel=The Latin Empire of Constantinople, 1204–1261: Marriage Strategies}}</ref> See näitas nende seost Püha Georgi Disoratese kloostriga, mis asus Pyrgionis, Kaistrose jõe arus.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Varajane karjäär === Theodorose kaasaegne ajaloolane [[Niketas Choniates]] kirjeldas teda oma kroonikas kui "julget ja ägedat sõdalast"<ref name=":0" />. Veidi hilisem ajaloolane [[Georgios Akropolites]] kirjutas, et Theodoros oli "kehalt väike, kuid mitte ülemäära, üsna tume ja tema otsast hargnev habe"<ref>{{Raamatuviide|autor=Head, Constance|pealkiri=Byzantion. 50 (1)|aasta=1980|lehekülg=226–240|artikkel=Physical Descriptions of the Emperors in Byzantine Historical Writing}}</ref>. Theodoros tõusis esile oma perekondlike sidemete tõttu [[Komnenos|Komnenoste]] perekonnaga. Tema esimene säilinud pitsat mainib tema ''sebastose'' ja ''protovestiaritese'' tiitleid. Esimene oli õukonnatiitel, mis oli algselt mõeldud keisrite sugulastele, kuid keiser [[Alexios III Angelos]] (v. [[1195]]–[[1203]]) hakkas seda müüma jõukatele kaupmeestele. ''Protovestiarites''<nowiki/>'ena oli ta keiserliku palee valvurite üksuse ülem.<ref name=":0" /> Keiser Alexios III, kellel polnud poegi, soovis pärimisküsimust lahedada oma kahe vanema tütre abieludega. [[1200]]. aasta lõpus andis keiser vanima tütre Irene Alexios Palaiologosele ning teise tütre Anna Theodorosele. Palaiologos tõusis [[Despoot|despootiks]]. Ta suri [[1203]]. aastal ning tema tiitli sai endale Theodoros. Selle abieluga pidi Theodorosest saama Alexios III järglane.<ref name=":0" /> == Vastupanu ristisõdijatele == === Konstantinoopoli langemine === [[1195]]. aastal viis [[Alexios III Angelos]] läbi riigipöörde ning kukutas oma venna [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] (v. [[1185]]–[[1195]]) ja lasi ta pimedaks torgata. Isaaki poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios]] põgenes pealinnast ning palus katoliiklastelt abi oma isa positsiooni taastamiseks, vastutasuks lubas ta neile suuri summasid ning kirikute liitu. [[1203]]. aasta juuli alguseks olid ristisõdijad [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] all. Kuigi Theodoros Laskaris asus sissetungijatele rünnakuid korraldama, suutsid ladinlased pealinna siiski sisse piirata. Konstantinoopoli müürid olid haavatavad, mistõttu põgenes Alexios III [[17. juuli]] öösel koos riigikassaga [[Traakia|Traakiasse]].<ref name=":0" /><ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Treadgold, Warren|pealkiri=A History of the Byzantine State and Society|aasta=1997|koht=Stanford, California|kirjastus=Stanford University Press|isbn=0-8047-2630-2|keel=inglise}}</ref> [[Fail:ConquestOfConstantinopleByTheCrusadersIn1204.jpg|pisi|Ristisõdijad Konstantinoopolit piiramas 1204. aastal]] Pärast seda vabastati [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ning tema kõrval asus valitsema ka poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]<ref name=":0" />. Theodors vangistati, sest riigipööraja [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oli tema äi. [[1203]]. aasta septembris õnnestus Theodorosel põgeneda. Selle sündmuse täpsed asjaolud on teadmata, ent ajaloolane Choniates kirjutas, et Laskarisel õnnestus põgeneda oma "praktilise tarkuse ja vapra hinge tõttu".<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Mõnda aega varjas Theodoros end ühes Püha Michaelile pühendatud kirikus. Theodoros ise väitis, et jumal vabastas ta imekombel vanglast ja juhatas ta üle [[Bosporus|Bosporuse]] Väike-Aasiasse. Laskarisega põgenesid ka tema naine ja lapsed. Nad jõudsid [[İznik|Nikaiasse]], kuid pärast pikki läbirääkimisi lubati linna siseneda vaid naisel ja lastel, sest kardeti Alexios IV kättemaksu. Theodoros on ise meenutanud, et tal tuli liikuda ühest piirkonnast teise, et vältida vaenlaste lõkse.<ref name=":0" /><ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=412-415|isbn=9789949437757|artikkel=Theodoros I Laskarius}}</ref> Edasine sündmuste käik Nikaias pole täpselt jälgitav, kuid kas [[1205]]. või [[1206]]. aastal kuulutati Theodoros mitteametlikult keisriks<ref name=":9" />. Alexios IV ei suutnud ristisõdijatele maksta, mistõttu keeldusid nad Konstantinoopoli alt lahkumast ja asusid ümberkaudseid küasid rüüstama. Bütsantslased hakkasid süüdistama oma keisrit. [[1204]]. aasta [[28. jaanuar|28. jaanuaril]] tuli riigipöörde tagajärjel keisriks [[Alexios V Dukas Murzuphlos]].<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Isaak II suri peagi ning Alexios IV mõrvati. See oli ladinlastele ettekäändeks, et alustada pealinna piiramist. [[12. aprill|12. aprillil]], mil ristisõdijad linna tungisid, põgenes keiser Alexios V Konstantinoopolit.<ref name=":0" /> Grupp bütsantsasi kogunes [[Hagia Sophia]] katedraali. Pole täpselt teada, kas seal kuulutati keisriks Theodoros või tema vend [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]].<ref name=":0" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Queller, Donald E.|pealkiri=The Fourth Crusade: The Conquest of Constantinople 1201–1204|aasta=1977|kirjastus=University of Pennsylvania Press|keel=inglise}}</ref> Samal päeval tuli neil mõlemal aga linnast, mis jäi täielikult ladinlaste meelevalda, põgeneda<ref name=":3" />. Kuigi Konstantinoopol oli langenud, ei loobunud ei [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ega [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios V]] oma õigusest troonile. Peagi lisandus neile kolmas trooninõudleja: keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I Komnenose]] (v.[[1183]]–[[1185]]) lapselaps [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios]], kes võttis võimu [[Trapezundi keisririik|Trapezundis]]. Ristisõdijad valisid endale aga uue keisri Baldwin I.<ref name=":3" /> === Vastupanu Anatoolias === [[Fail:Empire of Nicaea.png|pisi|Theodorose valitsetav riik (sinisega) 1205. aastal]] Väike-Aasia oli olnud kümnenedeid keiserliku võimu vastaste ülestõusude keskus<ref name=":0" />. Paljud aadlikud ja suurmaaomanikud kontrollisid erinevaid kesririigi alasid: Theodoros Mankaphas hoidis Philadelphia linna, Sabbas Asidinos valitses Sampsoni linna üle ja Nikephoros Kontostephanos kontrollis maid Maenderi jõe ülemjooksul<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Korobeinikov, D. A.|pealkiri=The Cambridge History of the Byzantine Empire, c. 500–1492|aasta=2017|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=692–727|keel=inglise|isbn=978-0-521-83231-1|toimetaja=Shepard, Jonathan|artikkel=Raiders and neighbours: the Turks (1040–1304)}}</ref>. Theodoros esines oma äia, [[Alexios III Angelos|Alexios III]] esindajana ning tagas sellega [[Bitüünia]] linnade lojaalsuse Alexios III nimel [[1204]]. aastani<ref name=":2" /><ref name=":4" /><ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Van Tricht, Filip|pealkiri=The Latin Renovatio of Byzantium: The Empire of Constantinople (1204–1228)|aasta=2011|koht=Leiden|kirjastus=Brill|isbn=978-90-04-20323-5|keel=inglise|url=https://books.google.ee/books?id=JlnPm2riK1UC&redir_esc=y}}</ref>. Kohalikud kreeklased tunnustasid teda kui Bitüünia ''[[strategos]]''-st (väejuht)<ref name=":2" />. Theodoros seadis end sisse [[Bursa|Prusas]]<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Fine, John Van Antwerp|pealkiri=The Late Medieval Balkans: A Critical Survey from the Late Twelfth Century to the Ottoman Conquest|aasta=1994|koht=Michigan|kirjastus=University of Michigan Press|toimetaja=Ann Arbor|isbn=0-472-08260-4|keel=inglise}}</ref>, ent tegi sagdasi väljasõite, et osaleda kohtumistel ja õhtusöökidel, julgustades kohalike võitlema ladilaste vastu. Theodoros saavutas kontrolli ka riigi tulude üle. Nii sai ta pakkuda raha [[Seldžukkide riik|Seldžukki]] sultan [[Rukn al-Din Suleiman II]]-le, soovides vastutasuks abi ristisõdijate vastu.<ref name=":0" /> Suleiman II suri ning tema alaealine poeg [[Izz al-Din Kilij Arslan III]] võttis [[1204]]. aasta juunis valitsemise üle.<ref name=":4" /> [[1204]]. aasta septembris asutasid ristisõdijad komisjoni, et jagada Bütsantsi territooriumid<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Nicol, Donald M.|pealkiri=Byzantium and Venice: A Study in Diplomatic and Cultural Relations|aasta=1988|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|isbn=0-521-34157-4|keel=inglise}}</ref>. Väike-Aasia "Nikaia hertsogiriik" pidi minema [[Blois krahv]] Louis I-le ning "Philadelphia hertsogiriik" pidi minema prantsuse aadlikule ja ristisõdijale Stephen du Perche'ile, kuigi need alad olid veel bütsantslaste kontrolli all. Veneetslased vallutasid Hellensponti (tänapäeva [[Dardanellid]]) väina Aasia poolse Lampsacuse sadama ning prantsuse rüütlid vallutasid lähdela asuva Pegai (tänapäeva Biga).<ref name=":0" /> [[Trapezundi keisririik|Trapezundi kesiririigi]] keisri [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios I]] vend ja kaaskeiser [[David Megas Komnenos|David Komnenos]] alustas sõjalist kapaaniat [[Paflagoonia|Paflagooniasse]] ning okupeeris Musta mere äärsed linnad<ref name=":3" />. See aga hõlbustas prantsuse rüütlite vallutusi. Nad purustasid [[6. detsember|6. detsembril]] Theodorose väed Poemanenumi all, mis võimaldas prantslastel hõivata [[Bitüünia]] kindlused.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> [[1204]]. aasta detsembris hukati [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]] avalikult varem tabatud [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios V]]. Ladinlased arreteerisid [[1205]]. aasta alguses ka [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ning sundisid teda loovutama keiserlikke võimusümboleid. Keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I Komnenose]] (v<abbr>.</abbr> [[1143]]–[[1180]]) lapselaps [[Manuel Komnenos Maurozomes|Manuel Maurozomes]] ning tema väimees, kukutatud [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultan]] [[Kaykhusraw I|Ghiyāth al-Dīn Kaykhusraw I]] saabusid [[İznik|Nikaiasse]], kus Theodoros nad kinni pidas<ref name=":0" />, kuid peagi jõuti kokkuleppele. Laskaris andis kukutatud sultanile raha, et ta saaks oma trooni tagasi võtta ning vastutasuks soovis sõjalist toetust.<ref name=":4" /> [[Kaykhusraw I|Kaykhusraw]] ja Maurozomes kiirustasid tagasi [[Konya|Konyasse]], Rumi sultanaadi pealinna. Nad kukutasid alaealise Kilij Arslan [[1205]]. aasta märtsis.<ref name=":0" /><ref name=":4" /> [[1204]]. aasta lõpuks olid ladinlased vallutanud [[Traakia]], [[Tessaalia]] ning Põhja-Kreeka. Keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] nõbu [[Michael I Komnenos Dukas|Michael Dukas]], kes oli organiseerinud kreeklaste vastupanu [[Epeiros|Epeiroses]], oli sunnitud oma turvalisuse nimel vanduma truudust paavst [[Innocentius III]]-le. Ladina keiser [[Balduin I]] saatis [[1205]]. aasta alguses oma venna [[Henri I (Ladina keiser)|Henri]] Väike-Aasiat vallutama.<ref name=":3" /> Henri purustas Theodoros Mankaphase ja [[19. märts|19. märtsi]] Adramyttioni lahingus [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos Laskarise]]<ref name=":0" />. Ladinlased aga ei saanud oma võite edasi arendada, sest tsaar [[Kalojan]] õhutas [[Traakia|Traakias]] mässu ning tungis provintsi<ref name=":5" /><ref name=":6" />. Keiser Balduin oli sunnitud oma väed Anatooliast välja tõmbama<ref name=":0" /><ref name=":5" />. [[1205]]. aasta [[14. aprill|14. aprillil]] said ladinlased bulgaarlastelt hävitavalt lüüa [[Edirne|Adrianopoli]] lahingus. Lahinguväljal hukkusid ka Louis du Blois ja Stephen du Perche.<ref name=":0" /> Keiser [[Balduin I|Balduin]] võeti vangi ning ta suri Bulgaarias<ref name=":2" /><ref name=":5" />. Theodorosest sai [[Kalojan|Kalojani]] võitude peamine kasusaaja<ref name=":3" /><ref name=":6" />. Ladinlaste lüüasaamine näitas nende haprust<ref name=":8">{{Raamatuviide|autor=Angold, Michael|pealkiri=The Cambridge History of the Byzantine Empire, c. 500–1492|aasta=2017|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=731–758|toimetaja=Shepard, Jonathan|keel=inglise|isbn=9781409410980|artikkel=After the Fourth Crusade: the Greek rump states and the recovery of Byzantium}}</ref> ning kindlustas Theodorose positsiooni. Laskaris kasutas olukorda ära ning ajas enamuse ladinlaste garnisonidest Anatoolia kindlustest minema<ref name=":5" /> ning viis oma pealinna Prusast [[İznik|Nikaiasse]]<ref name=":6" />. Kreeklaste põgenikevood saabusid endistest Bütsantsi Euroopa osadest Theodorse riiki<ref name=":5" />. Mankaphas loovutas Philadelpia Theodorosele ning ka Asidenose maad liideti Theodorse aladega<ref name=":0" /><ref name=":3" />. Kohalikud aadlikud toetasid Laskarist tema võitluses mässuliste aadlike vastu ning vastutasuks said nad õukonnatiitleid<ref name=":2" />. Theodoros nõudis lojaalsusvannet Epeirose valitseja [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I]] vennalt, Theodoros Komnenos Dukaselt enne, kui lubas tal Epeirosesse suunduda.<ref name=":5" /> == Valitsemine == [[Fail:Iznik Wall at Istanbul Gate 8288.jpg|pisi|Nikaia müüride varemed]] === Kroonimine === Alates sellest ajast sai Nikaiast keisririigi pealinn, siis Theodoros I Laskarios on läinud ajalukku esimese Nikaia keisrina. Loomulikult kutsuvad nii seda valitsejat vaid ajaloolased, keiser ise nimetas ennast jätkuvalt roomlaste valitsejaks - seega polnud ka Nikaia keisririik mitte uues riiklik moodustis, vaid jätkuvalt Rooma keisririik, ehk siis Bütsants. David Komnenenos saatis [[Bitüünia|Bitüüniasse]] oma armee, ent Theodoros purustas sissetungijad ja nende ladinlastest liitlased [[Nikomeedia]] all. Peagi andis sultan Kaykhusraw I väed oma äia Maurozomese käsutusse, kelle juhtimisel tungiti [[1205]]. aasta kevadel Maenderi jõe orgu. Peagi said seldžukkid aga lüüa ning sõlmiti rahu. Theodoros lubas Maurozomesel valitseda sultani väejuhina kahe kindluse üle.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Theodoros kuulutati keisriks [[1205]]. aasta alguses, kas peale võitu Nikomeedias või pärast seldžukkidega rahu sõlmimist<ref name=":0" /><ref name=":3" /><ref name=":5" />. Uue tiitliga sai Theodorosest ametlik konkurent [[Ladina keisririik|Ladina keisrile]], mistõttu hakkasid ladinlased Laskarist ametlikult kutsuma anastajaks, kes kontrollis osasid Ladina keisriiigile kuuluvaid alasid<ref name=":7" />. Ka paljud kreeklased keeldusid teda keisrina tunnistamast, sest [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarh]] polnud teda krooninud, mistõttu polnud ta ka legaalne valitseja. Theodoros kutsus [[Traakia|Traakiasse]] põgenenud patriarh [[Johannes X Kamateros|Johannes X Kamaterost]] [[İznik|Nikaiasse]], ent kirikupea keeldus.<ref name=":5" /> [[Traakia|Traakias]], [[Tessaalia|Tessaalias]] ja [[Peloponnesos|Peloponnesoses]] valdusi omanud aristokraaid suundusid Nikaiasse pärast seda, kui nende alad ladinlaste kätte läksid. Uus kroonimata keiser kutsus enda pealinna endisi Bütsantsi kõrgeid ametnikke, kuid väikse eelarve tõttu sai ta luua vaid lihtsustatud riigihaldussüsteemi.<ref name=":0" /> Uue haldussüsteemi loomisel aitas keisrit tema naise onu, pime Basileios Dukas Kamateros, endine ''logothetes tou dromou'' (välisminister)<ref name=":0" /><ref name=":2" />. Keiser palkas oma marmara mere laevastiku juhtimiseks [[Calabria|Kalaabriast]] pärit piraadi Johannes Steirionese. Riigijuhtimisest said osa ka keisri vennad, keda Theodoros väga usaldas. Neist said kõrged sõjaväejuhid ja neile anti õukonnatiitleid.<ref name=":0" /> [[1206]]. aasta juunis suri patriarh [[Johannes X Kamateros|Johannes X]]. Konstantinoopoli õigeuskliku vaimulikud palusid paavst [[Innocentius III]] luba, et valida uus patriarh, ent Ladina võimud ei andnud selleks volitusi.<ref name=":8" /> Uus Ladina keiser, [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]] sõlmis liidu David Komnenosega Theodorose vastu. Laskaris otsustas [[Trapezundi keisririik|Trapezundilt]] vallutada Pontoherakleia (antiikajal Heraclea Pontica) linna. Kui Nikaia armee linna suunas marssis, ründasid ladinlased neid selja tagant. Ladinlaste tõrjumiseks pidi Theodoros loobuma linna vallutamisest. Ristisõdijad aga tungisid jõudsalt Väike-Aasiasse ja [[1206]].–[[1207]]. aasta talvel vallutati [[Nikomeedia]] ja Cyzicuse. Theodoros liitus [[Bulgaaria riigipeade loend|Bulgaaria tsaari]] [[Kalojan|Kalojaniga]], kes tungis Traakiasse. See sundis keiser Henri I-st oma vägesid Anatooliast välja tõmbama.<ref name=":3" /> Peale seda, kui Theodoros ja tema vennad olid alustanud Nikomeedia piiramist, nõustus Henri I sõlmima kaheaastase rahulepingu, mis lubas Theodorosel lammutada Nikomeedia ja Cyzicuse kindlustused.<ref name=":0" /><ref name=":7" /> Õigeusklike läbirääkimiste pingutused [[Püha Tool|Püha Tooliga]] uue patriarhi valimiseks ei olnud edukad<ref name=":7" /><ref name=":8" />. Ka Theodoros saatis paavstile kirja, milles palus anda õigeusklike vaimulikele volitused. Samuti palus ta, et Innocentius tunnustaks teda kui õigeusklike kogukonna kõrgeimat juhti, ent mõlemat palvet eirati.<ref name=":8" /> Kui ladinlased [[1208]]. aasta alguses vaherahu rikkusid, palus Theodoros taas paavstilt abi rahu sõlmimiseks ning pakkus välja [[Ladina keisririik|Ladina]] ja [[Nikaia keisririik|Nikaia]] vaheliseks alaliseks piiriks [[Marmara|Marmara mere]].<ref name=":0" /> Seejärel kustusid õigeusklikud vaimulikud Theodorost üles korraldama uue patriarhi valimised<ref name=":7" />. Keiser kutsus [[1208]]. aasta [[Vaikne nädal|Vaiksel nädalal]] Nikaias kokku kirikukogu<ref name=":5" />. Uueks patriarhiks valiti [[20. märts|20. märtsil]] kõrge vaimulik [[Michael IV Autoreianos|Michael Autoreianos]]<ref name=":0" /><ref name=":8" />, kes oli seotud keisri lähedase nõuniku Kamaterosega<ref name=":2" />. Esimese teona kroonis uus patriarh Theodorose "roomlaste keisriks ja autokraadiks"<ref name=":0" /><ref name=":7" />. Tseremoonia toimus [[Ülestõusmispühad|Ülestõusmispühal]], [[6. aprill|6. aprillil]]<ref name=":8" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Dragon, Gilbert|pealkiri=Emperor and Priest: The Imperial Office in Byzantium|aasta=2003|koht=Cambridge University Press|keel=inglise|isbn=9780521801232|url=https://books.google.ee/books?id=yCnN4yAojagC&pg=PA275&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false}}</ref>. Ametlik kroonimine kinnitstas Theodoros I Laskarise [[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keisrite]] nimekirja. Siiski sai tema legitiimsuses osas vaielda, sest vaid seaduslik keiser sai valida uue patriarhi ning vaid seaduslik patriarh sai kroonida uue keisri. Samuti väitsid keisri vastased, et patriarhi valimisel olid kohal suvaliselt valitud vaimulikud, mitte korralikult kokku kutsutud [[Sinod|sinoid]]. Keisri pooldajad aga põhjendasid olukorda sellega, et peale Konstantinoopoli langemist nõudis situatsioon paindlikku seaduse tõlgendamist.<ref name=":5" /> Alates Theodorose kroonimisest oli Nikaia keisririigi pealinn. Ajaloolased nimetavad Theodorost kokkuleppeliselt esimeseks Nikaia keisriks, kuid toona nimetati keisrit jätkuvalt Rooma keisriks. Nikaia keisririik pole uues riiklik moodustis, vaid jätkuvalt Rooma keisririik, ehk siis Bütsants.<ref name=":9" /> === Sisepoliitika === Theodorost on peetud küllaltki väljapaistvaks isiksuseks. Ta oli töökas ja energiline ning troonile asudes lubas lüüa ristisõdalased Konstantinoopolist välja. Keiser püüdiski oma lubadust täita ja ründas ladinlasi igal võimalusel. Sõjaväe tugevdamiseks viis ta aga sisse uue süsteemi, asudes jagama maid sõjaväeteenistuse eest. Sel moel jagati näiteks ära endised [[Hagia Sophia|Sophia katedraali]] maad. Reformi tulemusel vähenes sõjaväes palgasõdurite arv, keda hakkasid asendama bütsantslased, mis tõstis omakorda keisririigi sõjaväe moraali. Järgmise sammuna seadis Theodoros sisse erilise, kolmest kaitseliinist koosneva piiride kaitsmise süsteemi. Neist esimene koosnes inimestest, kellele riik eraldas piiriäärsed maad ja kes olid vabastatud maksudest. Teise kaitseliini pidid moodustama kindlused ja kolmanda maavägi. Kulutades nii suure osa rahast sõjaväele, piiras keiser õukonna väljaminekuid, mis olid võrreldes endiste aegadega tunduvalt tagasihoidlikumad.<ref name=":9" /> Nikaias taastus vaikselt ka kultuurielu ning ehitustegevus elavnes. Ajaloolased on märkinud, et Theodorose ponnistuste tulemusel taastus Bütsantsi keisririik, kuid seda ilma suurriiklike pretensioonideta. Seega olid selle riigi ambitsioonid ja tegelikud võimalused tasakaalus. N-ö "Konstantinoopoli-aegse" keisririigi ambitsioonid ületasid suuresti tegelikke võimalusi.<ref name=":9" /> === Välispoliitika ja sõjad === [[Fail:Byzantium1204-en.svg|pisi|320x320px|[[Ladina keisririik]] ja Bütsantsi järglasriigid [[Nikaia keisririik|Nikaia]], [[Trapezundi keisririik|Trapezund]] ning [[Epeirose despootkond|Epeiros]] (piirid pole täpselt teada)]] Bütsantsi keisriirigi varemetest kujunes [[1209]]. aastaks välja neli riiki. [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios I]] ja [[David Megas Komnenos|David Komnenos]] kindlustasid oma [[Trapezundi keisririik|Trapezundi keisriigi]] Anatoolia põhjaosas; [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]] ühendas enda riigi keskuse, [[Konstantinoopol|Konstantinoopoliga]] [[Traakia]] ja peaaegu kogu [[Kreeka ajalugu|Kreeka]]; [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I Dukas]] kindlustas oma võimu [[Epeirose despootkond|Epeirose despootkonnas]] ja Theodoros I Laskarisest sai Anatoolia lääneosa valitseja. Siiski ei tekkinud jõudude vahel tasakaalu, sest neli valitsejat jäid rivaalideks ning olid alati valmis sõlmima liite üksteise vastu.<ref name=":3" /> Kõige olulisem muutus seisnes selles, et bütsantslastel tekkis taas tahe võidelda oma riigi eest. Selle tahte puudumine määras ära ka Konstantinoopoli langemise. Nüüd aga peatati ladinlaste edasitung itta. Sõda ladinlastest sissetungijate vastu hakkas pikapeale muutuma rahvasõjaks. Seda iseloomustab fakt, et ühes ristisõdalaste poolt sisse piiratud kindluses söödi ära isegi nahk kilpidelt, kuid alla ei antud.<ref name=":9" /> [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]] sõlmis liidu sultan [[Kaykhusraw I]]-ga Nikaia vastu, samal aja sõlmis Theodoros liidu Bulgaaria valitseja [[Boril (Bulgaaria tsaar)|Boriliga]].<ref name=":3" /> [[1209]]. või [[1210]]. aastal maksis [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I]], kes oli ühtlasi Ladina keisri vasall, ära [[Alexios III Angelos|Alexios III]] lunaraha<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Alexios ei suundunud aga oma väimehe, Theodoros I juurde. Selle asemel otsis ta varjupaika Kaykhusraw I õukonnas [[Konya|Konyas]].<ref name=":3" /> [[Fail:Carte Troade.png|pisi|Troada piirkond]] Nii tsaar [[Boril (Bulgraaria tsaar)|Boril]] kui ka despoot [[Michael I Komnenos Dukas|Michael]] soovisid ladinlasi [[Thessaloníki|Tessaloonikist]] välja ajada. See sundis [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]]-st tegema linna sagedasi visiite.<ref name=":5" /> Theodoros kasutas Henri eemalolekut ära ning saatis oma laevastiku [[1211]]. aasta kevadel [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] poole<ref name=":3" /><ref name=":5" />. Boril aga tungis Traakiasse, ent ta ei suutnud takistada Henri naasmist pealinna<ref name=":5" />. [[Kaykhusraw I]] ja [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ründasid samal ajal Nikaiat. Theodorose väed pididi lõpetama piiramise ning Väike-Aasiasse tagasi kiirustama.<ref name=":3" /><ref name=":5" /> Väidetavalt läks Theodoros seldžukkidele vastu vaid tuhandemehelise sõjaväega<ref name=":9" />. Kaks armeed kohtusid [[Antiookia Meandril]] linna all, kas hiliskevadel või juuni keskel<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Väidetavalt hävitasid türklased pea kogu Theodorose väest<ref name=":9" />. Seldžukkide vägi oli lähedal lahingu võitmisele, kuid Theodoros otsis lahingus üles Kaykhusrawi ning tappis ta duellis<ref name=":4" /><ref name=":8" />. Alexios III vangistati lahingu jooksul<ref name=":8" />. Theodoros sõlmis rahulepingu Kaykhushrwai poja ja järglase [[Kaykaus I]]-ga.<ref name=":4" /> Türklased ei tülitanud Nikaiat enam ligi kolmkümmend aastat<ref name=":9" />. [[Fail:Asia Minor in the Greco-Roman period - general map - regions and main settlements.jpg|vasakul|pisi|Bitüünia]] Theodoros saatis kirju Ladina keisririigi kreeklastele, milles teavitas neid oma võidust ning kutsus kreeklasi üles mässama "ladina koerte" vastu<ref name=":0" />. Tegu oli siiski [[Pyrrhose võit|Pyrrhose võiduga]], sest Theodoros kaotas lahingus oma parimad ladina palgasõdurid<ref name=":8" />. Henri I juhtis oma väed üle Bosporuse ning lõi Nikaia armeed [[1211]]. aasta [[15. oktoober|15. oktoobril]] Rhyndakose jõel (tänapäeva Mustafakemalpaşa jõgi). Ladinlased vallutasid Nymphanioni ja [[Pergamon (linn)|Pergamoni]]. [[1212]]. aasta alguses Euroopa monarhidele saadetud ringkirjas kiitles Henri, et on alistanud kreeklased [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultanaadi]] piirini, välja arvatud mõned kindlused.<ref name=":0" /> Siiski pidid ladinlased oma kampaania lõpetama, sest neil ei jätkunud vägesid kindluste mehitamiseks<ref name=":3" />. Kaks keisrit sõlmisid ajavahemikus [[1212]]-[[1214]] rahu<ref name=":0" /><ref name=":3" />. Rahu kinnituseks abiellus Ladina keiser Henri I Theodorose õega<ref name=":9" />. Lepingu järgi said ladinlased [[Troada piirkond|Troada piirkonna]] (Loode-Anatoolias). Samuti läks neile strateegiliselt tähtsad [[Bitüünia]] kindlused, millega kontrolliti Nikaia keisririigi põhja ja lõuna vahelisi teid. Theodoros algatas aga laiaulatusliku kindlustamise programmi. Rajati uusi kindluseid ja parandati vanade kindluste müüre. Kohalikke elanikke kutsuti üles asuma elama kindluste lähedale ning eile jagati haritavat maad.<ref name=":0" /> Theodoros taastus kiiresti kaotusest<ref name=":3" />. Keiser kasutas ära Ladina keisririigi ja [[Serbia suurvürstkond|Serbia]] vahelist konflikti<ref name=":7" /> ning ründas [[1214]]. aastal koos sultan Kaykaus I-ga Trapezundi keisririiki<ref name=":4" />. David Komnenos oli sunnitud Pontoherakleia loovutama Theodorosele<ref name=":3" />. Pole teada, kas ta vallutas Ida-Paflagoonia selle kampaania ajal või aasta hiljem<ref name=":7" />. Nikaia sai kitsa juurdepääsu Mustale merele<ref name=":0" /> ning eemaldas sellega Trapezundi otsesest konkurentsist Konstantinoopolile<ref name=":8" />. === Välispoliitika stabiliseerumine === Katoliku vaimulikud püüdsid Konstantinoopoli õigeusklikku elanikkonda sundida katoliku liturgiat vastu võtma, ent õigeusklikud hakkasid neile vastu. [[Innocentius III]] saatis enda volinikuna [[1213]]. aastal Konstantinoopolisse kardinal Pelagiuse, et õigeusklikke taltsutada.<ref name=":5" /><ref name=":8" /> Pelagius sulges õigeusklikud kirikud ning käskis vastupanu osutanud mungad vangistada. Kreeklased ei andnud järele ning paljud neist põgenesid Nikaiasse. Kreeka aristokraadid pöördusid keiser [[Henri I (Ladina keiser)|Henri]] poole ja palusid tal lõpetada õigeusklike tagakiusamine või et keiser annaks neile loa Nikaiasse kolida. Henri andis järele ning taasavas õigeusukirikud.<ref name=":5" /> Pelagius alustas Theodorosega Pontoherakleias läbirääkimisi kirikute liidu üle, ent need ei andnud tulemust.<ref name=":8" /> [[1214]]. aasta lõpus või [[1215]]. aastal mõrvati [[Epeirose despootkond|Epeirose despoot]] [[Michael I Komnenos Dukas]]. Valitsemise võttis üle tema poolvend Theodoros Komnenos Dukas, kes seadis Theodorose ülemvõimu kahtluse alla ning murdis oma eelnevalt antud truudusvannet. Koostöös [[Ohrid|Ohridi]] peapiiskopp Demetrios Chomatenosega otsustas Epeirose uus valitseja eitada Nikaias resideeruva patriarhi õigust määrata Balkani piiskopkondadele piiskoppe.<ref name=":5" /> Dukase ekspansionistlik poliitika sundis keiser [[Henri I (Ladina keiser)|Henrit]] alustama Epeirose vastu sõjalist kampaaniat, kuid ta suri ootamatult enne Epeirosesse jõudmist. Ladina aadlikud valisid uueks keisriks Henri õemehe [[Pierre II de Courtenay (Ladina keiser)|Pierre de Courtenay]], kuid teel Epeirosest [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] [[1217]]. aastal ta vangistati ja tapeti. Regendina asus valitsema Pierre'i lesk [[Yolanda (Ladina keisrinna)|Yolanda]].<ref name=":3" /> Keisrinna andis Theodorosele naiseks oma tütre Marie de Courtenay, misjärel nõustus Theodoros pikendama rahu [[Ladina keisririik|Ladina keisririigiga]].<ref name=":7" /> Keisrinna [[Yolanda (Ladina keisrinna)|Yolanda]] suri enne [[1219]]. aasta oktoobrit. Theodoros saatis [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]] saadikud, kes kuulutasid tema õigust troonile, ent ladinlased ignoreerisid neid.<ref name=":7" /> [[1220]]. aastal üritas keiser jõuga oma nõuet Konstantinoopoli troonile täide viie, ent see rünnak tõrjuti. [[1221]]. aasta märtsis sai Ladina keisriks [[Robert I (Ladina keiser)|Robert I]] ning rahu kahe riigi vahel taastati.<ref name=":7" /> [[1219]]. aastal pakkus Theodoros, kasutades ära tühja [[Konstantinoopoli Ladina patriarh|Konstantinoopoli ladina patriarhi]] kohta, algatas uued läbirääkimised kirikute liidu osas<ref name=":8" />. Keiser kavatses kutsuda [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli]], [[Antiookia patriarhaat|Antiookia]], [[Jeruusalemma patriarhaat|Jeruusalemma]] ja [[Aleksandria patriarhaat|Aleksandria]] õigusu patriarhid Nikaiasse [[Sinod|sinodile]], ent vaimulikud nurjasid selle idee<ref name=":7" /><ref name=":8" />. [[Fail:149 - John III Doukas Vatatzes (Mutinensis - color).png|pisi|Johannes III Dukas Vatatzes]] Konstantinoopili veneetslaste ''Podestà'' ehk pealik Jacopo Tiepolo veenis Theodorost andma veneetsia kaupmeestele suuremaid privileege Nikaia keisririigis ning keiser kinnitas dekreeti [[1219]]. aasta augustis [[Kuldbulla|kuldbullaga]]. Dokument lubas veneetslastel Nikaias kaubelda maksuvabalt. Samuti keelas määrus mõlemal poolel üksteise müntide kopeerimise ja võltsimise.<ref name=":6" /> Lepingus kutsuti Theodorost kreeklaste kuningaks<ref name=":9" />. === Surm === Theodoros I Laskaeis suri [[1221]]. aasta novembris umbes 46-aastasena<ref name=":0" />. Theodoros ei jätnud trooni, pidades silmas riigi habrast olukorda, oma alaealisele pojale, vaid oma väimehele [[Johannes III Dukas Vatatzese|Johannes Dukas Vatatzesesele]]<ref name=":9" />. Kuid peale keisri surma algas algas võitlus troonipärast Theodorose vendade Alexiose ja Isaaki ning väimehe vahel. Konflikt lõppes Vatatzese võiduga ning Theodorose vennad olid sunnitud minema eksiili. Theodoros maeti oma [[Alexios III Angelos|äia]] ja esimese naise kõrvale Püha Hyakinthos kloostris Nikaias.<ref name=":0" /> == Pärand == Theodoros I Laskarise ajal muutus Lääne-Anatoolia "impeeriumiks eksiilis"<ref name=":0" /><ref name=":6" />. Ajaloolane Warren Treadgold võtab tema valitsusaja kokku nii: "Theodoros ehitas üles töötava [Bütsantsi] järglasriigi ... peaaegu mitte millestki"<ref name=":3" />. Ta taaselustas [[Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat|oikumeenilise patriarhaadi]] ning teised Bütsantsi fundamentaalsed institutsioonid. Theodoros võttis ladinlastelt ja seldžukkidelt üle ''konostaulos'' (inglise sõnast ''constable'') ja ''tzaousios'' (türgi sõnast ''çavuş'') õukonnatiitlid. Kasutusele võeti ka oma valuuta; uusi münte vermiti [[Elektron (sulam)|elektronist]] ja billionist, samas ei taastatud Bütsantsi kuld- ja vaskmüntide süsteemi. Regulaarseid makse hakkas keiser nõudma hiljemalt [[1216]]. aastast. Aristokraadid said maksude kogumise õiguse, millega järgiti Bütsantsi traditsioone<ref name=":0" />. Veneetslased ja ladinlased sõlmisid temaga ka lepinguid, millega tunnistati sisuliselt Theodorose riigi olemasolu<ref name=":6" />. Theodorose riigi põhiideoloogia oli õigeusukiriku kaitse. Niketas Choniates koostas Nikaia õukonnas ketserlusevastase traktaadi "Õigeusu aare". Ta kirjeldas Konstantinoopoli langemist kui karistust patustele bütsantslastele ning võrdles riigi eksiili Väike-Aasias juutide [[Paabeli vangipõlv|Paabeli vangipõlvega]].<ref name=":8" /> Keiser mõistis, et ta pole võimeline Konstantinoopolit tagasi vallutama, ent rajas enda uue pealinna - Nikaia - Konstantinoopoli vahetuslähedusse, kust oli ideaalne alustada tulevasi vallutusi.<ref name=":0" /><ref name=":6" /> Ajalolane Dimiter Angelov rõhutab, et Theodorose poliitiline edu oli suurel määral tingitud tema pragmaatilisest ja optimistlikust lähenemisest. Tal oli rändõukond, mis reisis ühest kohast teise, et arutada kohalike aadlikega poliitika küsimusi. Theodoros ei kartnud juhtida isiklikult ka oma vägesid. Keiser palkas ladina palgasõdureid, pakkudes neile kõrgemat palka kui [[Ladina keisririik]].<ref name=":0" /> == Perekond == Theodoros I Laskarise esimene abikaasa oli keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] teine tütar, '''Anna Komnene Angelina'''. Anna esimene abikaasa, ''sebastokrator'' Isaak Komnenos Vatatzes, oli keiser [[Johannes II Komnenos|Johannes II Komnenose]] lapselapselaps. Isaak suri lastetult [[1196]]. aastal. Theodorosel ja Annal oli kolm tütart ja kaks poega:<ref name=":0" /> * '''Irene Laskarina''': tema esimene abikaasa oli väejuht Andronikos Palaiologos, kes suri lastetult [[1212]]. aastal. Irene abiellus uuesti Konstantinos Dukas palaiologosega [[1216]]. aastal, kuid temagi suri lastetult. Irene komas abikaasa oli [[Johannes III Dukas Vatatzes]], kes päris Theodoros I-lt trooni.<ref name=":0" /> * '''Maria Laskarina''', kellest sai [[Ungari kuningriik|Ungari]] kuningas [[Béla IV]] abikaasa.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> * '''Eudokia Laskarina''', kelle kätt pakuti Ladina keisrile, [[Robert I (Ladina keiser)|Robert I]]-le [[1221]]. aasta alguses, ent patriarh keeldus seda abielu õnnistamast.<ref name=":0" /><ref name=":8" /> * '''Nikolaos Laskaris''', kes kuulutati [[1208]]. aastal Theodorose kaaskeisriks, kuid teda ei mainita allikates enam peale [[1210]]. aastat.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> * '''Johannes Laskaris''', kes suri lapseeas [[1213]]. aastal.<ref name=":0" /> Keisrinna Anna suri enne [[1213]]. aastat. Theodoros alustas [[Kiliikia Armeenia kuningriik|Armeenia]] kuninga [[Levon II]]-ga läbirääkimisi uue abielu osas<ref name=":0" /><ref name=":2" />. Kuningas saatis oma nõo '''Philippa''' Nikaiasse ning nad abiellusid [[1214]]. aasta jõulude ajal. Ajaloolane Michael Angold on pakkunud teooria, et paavst innocentius III toetas Theodorose ja Levoni abieluga sõlmitud liitu, sest ta soovis tagada theodorose toetuse konfliktis keiser Henri I-ga [[Antiookia pärislussõda|Antiookia pärislussõjas]] ([[1201]]–[[1219]]).<ref name=":2" /> Theodoros ütles teadmata põhjusel Philippast lahti ning jättis temaga sündinud poja päranduseta<ref name=":0" />. Angoldi järgi sai Theodors alles pärast abiellumist teada, et Philippa polegi Levoni tütar<ref name=":2" />. Philippa poeg pidi olema sündinud 1214. aastal, sest poiss polnud veel 8-aastane, kui theodoros suri<ref name=":0" />. Theodorose kolmas abikaasa oli '''Marie de Courtenay'''. Marie oli Ladina keisri [[Pierre II de Courtenay (Ladina keiser)|Pierre II de Courtenay]] ja keisrinna [[Yolanda (Ladina keisrinna)|Yolanda]] tütar.<ref name=":0" /> Nad abiellusid 1218. aasta lõpus või 1219. aasta alguses. Selle abieluga lootis Theodoros sekkuda Ladina keisririigi siseasjadesse.<ref name=":0" /><ref name=":7" /> == Vaata ka == * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios V Dukas Murzuphlos]] või [[Konstantinos Laskaris]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1205]]–[[1221]]|järgnev= [[Johannes III Dukas Vatatzes]] }} {{lõpp}} k5587csxeav6f1tjxcvk8v7ebzrd4jv 6184432 6184355 2022-08-27T19:51:33Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}} {{Infokast ametiisik | nimi = Theodoros I Laskaris Θεόδωρος Λάσκαρις | pildi nimi = 148 - Theodore I Laskaris (Mutinensis - color).png | pildi seletus = Theodorose portree (15. sajandi koodeksist, mis sisaldab koopiat Joannes Zonarase teosest "Väljavõtted ajaloost") | amet = [[Nikaia keisririik|Nikaia]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] nõue Bütsantsi keisri positsioonile eksiilis | ametiajaalgus = [[1205]] | ametiajalõpp = [[1221]] (kroonimine [[6. aprill]] [[1208]]) | eelmine = [[Alexios V Dukas Murzuphlos]] ([[Konstantinos Laskaris]]) | järgmine = [[Johannes III Dukas Vatatzes]] | sünninimi = Theodoros Komnenos Laskaris | sünniaeg = u. [[1175]] | surmaaeg = november [[1221]] (46) | abikaasa = Anna Komnena Angelina Armeenia Philippa Marie de Courtenay | vanemad = Nikolaos (?) Laskaris | lapsed = * Irene Laskarina * Maria Laskarina * Eudokia Laskarina * Nikolaos Laskaris * Johannes Laskaris }} '''Theodoros I Laskaris''', ladinapäraselt Lascaris (kreeka keeles Θεόδωρος Κομνηνὸς Λάσκαρις (''Theodōros Komnēnos Laskaris)''; u<abbr>.</abbr> [[1175]] – november [[1221]]) oli esimene Nikaia keiser 1205. aastast kuni surmani. Nikaia keisrid pidasid end Bütsantsi ehk Rooma keisriteks ning riik oli üks Bütsantsi järglasriikidest. Kuigi Theodoros sündis mitte eriti tuntud aadliperekonda, oli tema ema seotud keiserliku [[Komnenos|Komnenoste]] perekonnaga. [[1200]]. aastal abiellus Theodoros keiser [[Alexios III Angelos]]e noorima tütre Annaga. Enne [[1203]]. aastat sai ta [[Despoot|despoodi]] tiitli, mis tõestas tema meelest õigust oma äia troonile. [[1203]]. aastal põgenes Theodoros [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] ning hakkas organiseerima vastupanu ladinlastele. Theodors kuulutati keisriks [[1205]]. aastal (mõnedel andmetel kuulutati [[1204]]. aastal hagia Sophias keisriks mitte [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]], vaid Theodoros). Theodoros organiseeris Väike-Aasias vastupanu ladinlastele ning paljud kreeklased suundusid tema juhitud riiki. Lisaks Ladina keisririigile sõdis ta ka [[Trapezundi keisririik|Trapezundi keisririigiga]], mis pidas end samuti Rooma riigiks. Theodoros krooniti keisriks alles [[1208]]. aastal, mil Theodorose riigi pealinnas [[İznik|Nikaias]] valiti uus [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarh]]. Theodorose kohale õigeusklike kaitsjana konkureeisid ka Epeirose valitsejad. Nikaia keisririigil tuli vastu seista ka seldžukkidele ning [[Alexios III Angelos|Alexios III]], kes ei loobunud oma pretsensioonist troonile. Kuigi ladinlased ei tunnustanud kunagi ametlikult Theodorose võimu, tegid nad seda mitteametlikult, kui sõlmisid Nikaia keisririigiga rahulepingu. Theodoros I Laskaris rajas Konstantinoopoli naabrusesse võimsa riigi, mis võimaldas tema järeltulijatel [[1261]]. aastal pealinna ladinlastelt tagasi vallutada ja taastada Bütsantsi impeerium. == Varasem elu == === Päritolu === Theodors Komnenos Laskaris sündis umbes [[1175]]. aastal mitte eriti tuntud Bütsantsi aadliprekonda. Tema vanemate nimed on teadmata, ent isa võis kanda nime Nikolaos.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Angelov, Dimiter|pealkiri=The Byzantine Hellene: The Life of Emperor Theodore Laskaris and Byzantium in the Thirteenth Century|aasta=2019|kirjastus=Cambridge University Press|keel=inglise|isbn=978-1-108-48071-0}}</ref> Theodorose ema põlvnes keiserliku [[Komnenos|Komnenoste]] perekonna tundmatust harust, kuid Theodoros võttis endale ka Komnenoste nime.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Volkoff, Angelina Anne|pealkiri=Komnenian Double Surnames on Lead Seals: Problems of Methodology and Understanding|aasta=2015|kirjastus=Dumbarton Oaks Papers|lehekülg=197–208|keel=inglise}}</ref> Theodorosel oli kuus venda: [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]], Georgios, Alexios, Isaak, Manuel ja Michael. Kahel viimasel pidi olema teine ema, sest mõlemad võtsid endale lisaperekonnanime Tzamantouros, mitte Komnenos. Oma tädi abielu kaudu oli Theodors seotud ka Phokase perekonnaga.<ref name=":0" /> Laskariste perekonnale kuulusid valdused Anatoolia lääneosas<ref name=":0" />. Nii Theodorosel kui ka Konstantinosel oli [[Püha Jüri|Püha Georgi]] kujutav pitsat, millel oli kiri Diasorites.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Angold, Michael|pealkiri=Identities and Allegiances in the Eastern Mediterranean after 1204|aasta=2011|koht=Farnham|kirjastus=Ashgate Publishing Limited|lehekülg=47-68|keel=inglise|artikkel=The Latin Empire of Constantinople, 1204–1261: Marriage Strategies}}</ref> See näitas nende seost Püha Georgi Disoratese kloostriga, mis asus Pyrgionis, Kaistrose jõe arus.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Varajane karjäär === Theodorose kaasaegne ajaloolane [[Niketas Choniates]] kirjeldas teda oma kroonikas kui "julget ja ägedat sõdalast"<ref name=":0" />. Veidi hilisem ajaloolane [[Georgios Akropolites]] kirjutas, et Theodoros oli "kehalt väike, kuid mitte ülemäära, üsna tume ja tema otsast hargnev habe"<ref>{{Raamatuviide|autor=Head, Constance|pealkiri=Byzantion. 50 (1)|aasta=1980|lehekülg=226–240|artikkel=Physical Descriptions of the Emperors in Byzantine Historical Writing}}</ref>. Theodoros tõusis esile oma perekondlike sidemete tõttu [[Komnenos|Komnenoste]] perekonnaga. Tema esimene säilinud pitsat mainib tema ''sebastose'' ja ''protovestiaritese'' tiitleid. Esimene oli õukonnatiitel, mis oli algselt mõeldud keisrite sugulastele, kuid keiser [[Alexios III Angelos]] (v. [[1195]]–[[1203]]) hakkas seda müüma jõukatele kaupmeestele. ''Protovestiarites''<nowiki/>'ena oli ta keiserliku palee valvurite üksuse ülem.<ref name=":0" /> Keiser Alexios III, kellel polnud poegi, soovis pärimisküsimust lahedada oma kahe vanema tütre abieludega. [[1200]]. aasta lõpus andis keiser vanima tütre Irene Alexios Palaiologosele ning teise tütre Anna Theodorosele. Palaiologos tõusis [[Despoot|despootiks]]. Ta suri [[1203]]. aastal ning tema tiitli sai endale Theodoros. Selle abieluga pidi Theodorosest saama Alexios III järglane.<ref name=":0" /> == Vastupanu ristisõdijatele == === Konstantinoopoli langemine === [[1195]]. aastal viis [[Alexios III Angelos]] läbi riigipöörde ning kukutas oma venna [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] (v. [[1185]]–[[1195]]) ja lasi ta pimedaks torgata. Isaaki poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios]] põgenes pealinnast ning palus katoliiklastelt abi oma isa positsiooni taastamiseks, vastutasuks lubas ta neile suuri summasid ning kirikute liitu. [[1203]]. aasta juuli alguseks olid ristisõdijad [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] all. Kuigi Theodoros Laskaris asus sissetungijatele rünnakuid korraldama, suutsid ladinlased pealinna siiski sisse piirata. Konstantinoopoli müürid olid haavatavad, mistõttu põgenes Alexios III [[17. juuli]] öösel koos riigikassaga [[Traakia|Traakiasse]].<ref name=":0" /><ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Treadgold, Warren|pealkiri=A History of the Byzantine State and Society|aasta=1997|koht=Stanford, California|kirjastus=Stanford University Press|isbn=0-8047-2630-2|keel=inglise}}</ref> [[Fail:ConquestOfConstantinopleByTheCrusadersIn1204.jpg|pisi|Ristisõdijad Konstantinoopolit piiramas 1204. aastal]] Pärast seda vabastati [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ning tema kõrval asus valitsema ka poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]<ref name=":0" />. Theodors vangistati, sest riigipööraja [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oli tema äi. [[1203]]. aasta septembris õnnestus Theodorosel põgeneda. Selle sündmuse täpsed asjaolud on teadmata, ent ajaloolane Choniates kirjutas, et Laskarisel õnnestus põgeneda oma "praktilise tarkuse ja vapra hinge tõttu".<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Mõnda aega varjas Theodoros end ühes Püha Michaelile pühendatud kirikus. Theodoros ise väitis, et jumal vabastas ta imekombel vanglast ja juhatas ta üle [[Bosporus|Bosporuse]] Väike-Aasiasse. Laskarisega põgenesid ka tema naine ja lapsed. Nad jõudsid [[İznik|Nikaiasse]], kuid pärast pikki läbirääkimisi lubati linna siseneda vaid naisel ja lastel, sest kardeti Alexios IV kättemaksu. Theodoros on ise meenutanud, et tal tuli liikuda ühest piirkonnast teise, et vältida vaenlaste lõkse.<ref name=":0" /><ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=412-415|isbn=9789949437757|artikkel=Theodoros I Laskarius}}</ref> Edasine sündmuste käik Nikaias pole täpselt jälgitav, kuid kas [[1205]]. või [[1206]]. aastal kuulutati Theodoros mitteametlikult keisriks<ref name=":9" />. Alexios IV ei suutnud ristisõdijatele maksta, mistõttu keeldusid nad Konstantinoopoli alt lahkumast ja asusid ümberkaudseid külasid rüüstama. Bütsantslased hakkasid süüdistama oma keisrit. [[1204]]. aasta [[28. jaanuar|28. jaanuaril]] sai riigipöörde tagajärjel keisriks [[Alexios V Dukas Murzuphlos]].<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Isaak II suri peagi ning Alexios IV mõrvati. See oli ladinlastele ettekäändeks, et alustada pealinna piiramist. [[12. aprill|12. aprillil]], mil ristisõdijad linna tungisid, põgenes keiser Alexios V Konstantinoopolit.<ref name=":0" /> Grupp bütsantslasi kogunes [[Hagia Sophia]] katedraali. Pole täpselt teada, kas seal kuulutati keisriks Theodoros või tema vend [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]].<ref name=":0" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Queller, Donald E.|pealkiri=The Fourth Crusade: The Conquest of Constantinople 1201–1204|aasta=1977|kirjastus=University of Pennsylvania Press|keel=inglise}}</ref> Samal päeval tuli neil mõlemal aga linnast, mis jäi täielikult ladinlaste meelevalda, põgeneda<ref name=":3" />. Kuigi Konstantinoopol oli langenud, ei loobunud ei [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ega [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios V]] oma õigusest troonile. Peagi lisandus neile kolmas trooninõudleja: keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I Komnenose]] (v.[[1183]]–[[1185]]) lapselaps [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios]], kes võttis võimu [[Trapezundi keisririik|Trapezundis]]. Ristisõdijad valisid endale aga uue keisri Baldwin I.<ref name=":3" /> === Vastupanu Anatoolias === [[Fail:Empire of Nicaea.png|pisi|Theodorose valitsetav riik (sinisega) 1205. aastal]] Väike-Aasia oli olnud kümnendeid keiserliku võimu vastaste ülestõusude keskus<ref name=":0" />. Paljud aadlikud ja suurmaaomanikud hoidsid kontrolli all erinevaid keisririigi alasid: Theodoros Mankaphas Philadelphia linna, Sabbas Asidinos Sampsoni linna ja Nikephoros Kontostephanos maid Maenderi jõe ülemjooksul<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Korobeinikov, D. A.|pealkiri=The Cambridge History of the Byzantine Empire, c. 500–1492|aasta=2017|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=692–727|keel=inglise|isbn=978-0-521-83231-1|toimetaja=Shepard, Jonathan|artikkel=Raiders and neighbours: the Turks (1040–1304)}}</ref>. Theodoros esines oma äia, [[Alexios III Angelos|Alexios III]] esindajana ning tagas sellega [[Bitüünia]] linnade lojaalsuse Alexios III nimel [[1204]]. aastani<ref name=":2" /><ref name=":4" /><ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Van Tricht, Filip|pealkiri=The Latin Renovatio of Byzantium: The Empire of Constantinople (1204–1228)|aasta=2011|koht=Leiden|kirjastus=Brill|isbn=978-90-04-20323-5|keel=inglise|url=https://books.google.ee/books?id=JlnPm2riK1UC&redir_esc=y}}</ref>. Kohalikud kreeklased tunnustasid teda kui Bitüünia ''[[strategos]]''<nowiki/>'st (väejuht)<ref name=":2" />. Theodoros seadis end sisse [[Bursa|Prusas]]<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Fine, John Van Antwerp|pealkiri=The Late Medieval Balkans: A Critical Survey from the Late Twelfth Century to the Ottoman Conquest|aasta=1994|koht=Michigan|kirjastus=University of Michigan Press|toimetaja=Ann Arbor|isbn=0-472-08260-4|keel=inglise}}</ref>, ent tegi sagedasi väljasõite, et osaleda kohtumistel ja õhtusöökidel, julgustades kohalike võitlema ladilaste vastu. Theodoros saavutas kontrolli ka riigi tulude üle. Nii sai ta pakkuda raha [[Seldžukkide riik|Seldžukki]] sultan [[Rukn al-Din Suleiman II]]-le, soovides vastutasuks abi ristisõdijate vastu.<ref name=":0" /> Suleiman II suri ning tema alaealine poeg [[Izz al-Din Kilij Arslan III]] võttis [[1204]]. aasta juunis valitsemise üle.<ref name=":4" /> [[1204]]. aasta septembris asutasid ristisõdijad komisjoni, et jagada Bütsantsi territooriumid<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Nicol, Donald M.|pealkiri=Byzantium and Venice: A Study in Diplomatic and Cultural Relations|aasta=1988|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|isbn=0-521-34157-4|keel=inglise}}</ref>. Väike-Aasia "Nikaia hertsogiriik" pidi minema [[Blois krahv]] Louis I-le ning "Philadelphia hertsogiriik" pidi minema prantsuse aadlikule ja ristisõdijale Stephen du Perche'ile, kuigi need alad olid veel bütsantslaste kontrolli all. Veneetslased vallutasid Hellensponti (tänapäeva [[Dardanellid]]) väina Aasia poolse Lampsacuse sadama ning prantsuse rüütlid vallutasid lähdela asuva Pegai (tänapäeva Biga).<ref name=":0" /> [[Trapezundi keisririik|Trapezundi kesiririigi]] keisri [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios I]] vend ja kaaskeiser [[David Megas Komnenos|David Komnenos]] alustas sõjalist kapaaniat [[Paflagoonia|Paflagooniasse]] ning okupeeris Musta mere äärsed linnad<ref name=":3" />. See aga hõlbustas prantsuse rüütlite vallutusi. Nad purustasid [[6. detsember|6. detsembril]] Theodorose väed Poemanenumi all, mis võimaldas prantslastel hõivata [[Bitüünia]] kindlused.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> [[1204]]. aasta detsembris hukati [[Konstantinoopol]]is avalikult varem tabatud [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios V]]. Ladinlased arreteerisid [[1205]]. aasta alguses ka [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ning sundisid teda loovutama keiserlikke võimusümboleid. Keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I Komnenose]] (v<abbr>.</abbr> [[1143]]–[[1180]]) lapselaps [[Manuel Komnenos Maurozomes|Manuel Maurozomes]] ning tema väimees, kukutatud [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultan]] [[Kaykhusraw I|Ghiyāth al-Dīn Kaykhusraw I]] saabusid [[İznik|Nikaiasse]], kus Theodoros nad kinni pidas<ref name=":0" />, kuid peagi jõuti kokkuleppele. Laskaris andis kukutatud sultanile raha, et ta saaks oma trooni tagasi võtta ning vastutasuks soovis sõjalist toetust.<ref name=":4" /> [[Kaykhusraw I|Kaykhusraw]] ja Maurozomes kiirustasid tagasi [[Konya|Konyasse]], Rumi sultanaadi pealinna. Nad kukutasid alaealise Kilij Arslan [[1205]]. aasta märtsis.<ref name=":0" /><ref name=":4" /> [[1204]]. aasta lõpuks olid ladinlased vallutanud [[Traakia]], [[Tessaalia]] ning Põhja-Kreeka. Keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] nõbu [[Michael I Komnenos Dukas|Michael Dukas]], kes oli organiseerinud kreeklaste vastupanu [[Epeiros|Epeiroses]], oli sunnitud oma turvalisuse nimel vanduma truudust paavst [[Innocentius III]]-le. Ladina keiser [[Balduin I]] saatis [[1205]]. aasta alguses oma venna [[Henri I (Ladina keiser)|Henri]] Väike-Aasiat vallutama.<ref name=":3" /> Henri purustas Theodoros Mankaphase ja [[19. märts|19. märtsi]] Adramyttioni lahingus [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos Laskarise]]<ref name=":0" />. Ladinlased aga ei saanud oma võite edasi arendada, sest tsaar [[Kalojan]] õhutas [[Traakia|Traakias]] mässu ning tungis provintsi<ref name=":5" /><ref name=":6" />. Keiser Balduin oli sunnitud oma väed Anatooliast välja tõmbama<ref name=":0" /><ref name=":5" />. [[1205]]. aasta [[14. aprill|14. aprillil]] said ladinlased bulgaarlastelt hävitavalt lüüa [[Edirne|Adrianopoli]] lahingus. Lahinguväljal hukkusid ka Louis du Blois ja Stephen du Perche.<ref name=":0" /> Keiser [[Balduin I|Balduin]] võeti vangi ning ta suri Bulgaarias<ref name=":2" /><ref name=":5" />. Theodorosest sai [[Kalojan|Kalojani]] võitude peamine kasusaaja<ref name=":3" /><ref name=":6" />. Ladinlaste lüüasaamine näitas nende haprust<ref name=":8">{{Raamatuviide|autor=Angold, Michael|pealkiri=The Cambridge History of the Byzantine Empire, c. 500–1492|aasta=2017|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=731–758|toimetaja=Shepard, Jonathan|keel=inglise|isbn=9781409410980|artikkel=After the Fourth Crusade: the Greek rump states and the recovery of Byzantium}}</ref> ning kindlustas Theodorose positsiooni. Laskaris kasutas olukorda ära ning ajas enamuse ladinlaste garnisonidest Anatoolia kindlustest minema<ref name=":5" /> ning viis oma pealinna Prusast [[İznik|Nikaiasse]]<ref name=":6" />. Kreeklaste põgenikevood saabusid endistest Bütsantsi Euroopa osadest Theodorse riiki<ref name=":5" />. Mankaphas loovutas Philadelpia Theodorosele ning ka Asidenose maad liideti Theodorse aladega<ref name=":0" /><ref name=":3" />. Kohalikud aadlikud toetasid Laskarist tema võitluses mässuliste aadlike vastu ning vastutasuks said nad õukonnatiitleid<ref name=":2" />. Theodoros nõudis lojaalsusvannet Epeirose valitseja [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I]] vennalt, Theodoros Komnenos Dukaselt enne, kui lubas tal Epeirosesse suunduda.<ref name=":5" /> == Valitsemine == [[Fail:Iznik Wall at Istanbul Gate 8288.jpg|pisi|Nikaia müüride varemed]] === Kroonimine === Alates sellest ajast sai Nikaiast keisririigi pealinn, siis Theodoros I Laskarios on läinud ajalukku esimese Nikaia keisrina. Loomulikult kutsuvad nii seda valitsejat vaid ajaloolased, keiser ise nimetas ennast jätkuvalt roomlaste valitsejaks – seega polnud ka Nikaia keisririik mitte uues riiklik moodustis, vaid jätkuvalt Rooma keisririik, ehk siis Bütsants. David Komnenenos saatis [[Bitüünia|Bitüüniasse]] oma armee, ent Theodoros purustas sissetungijad ja nende ladinlastest liitlased [[Nikomeedia]] all. Peagi andis sultan Kaykhusraw I väed oma äia Maurozomese käsutusse, kelle juhtimisel tungiti [[1205]]. aasta kevadel Maenderi jõe orgu. Peagi said seldžukkid aga lüüa ning sõlmiti rahu. Theodoros lubas Maurozomesel valitseda sultani väejuhina kahe kindluse üle.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Theodoros kuulutati keisriks [[1205]]. aasta alguses, kas peale võitu Nikomeedias või pärast seldžukkidega rahu sõlmimist<ref name=":0" /><ref name=":3" /><ref name=":5" />. Uue tiitliga sai Theodorosest ametlik konkurent [[Ladina keisririik|Ladina keisrile]], mistõttu hakkasid ladinlased Laskarist ametlikult kutsuma anastajaks, kes kontrollis osasid Ladina keisririiigile kuuluvaid alasid<ref name=":7" />. Ka paljud kreeklased keeldusid teda keisrina tunnistamast, sest [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarh]] polnud teda krooninud, mistõttu polnud ta ka legaalne valitseja. Theodoros kutsus [[Traakia|Traakiasse]] põgenenud patriarh [[Johannes X Kamateros|Johannes X Kamaterost]] [[İznik|Nikaiasse]], ent kirikupea keeldus.<ref name=":5" /> [[Traakia|Traakias]], [[Tessaalia|Tessaalias]] ja [[Peloponnesos|Peloponnesoses]] valdusi omanud aristokraaid suundusid Nikaiasse pärast seda, kui nende alad ladinlaste kätte läksid. Uus kroonimata keiser kutsus enda pealinna endisi Bütsantsi kõrgeid ametnikke, kuid väikse eelarve tõttu sai ta luua vaid lihtsustatud riigihaldussüsteemi.<ref name=":0" /> Uue haldussüsteemi loomisel aitas keisrit tema naise onu, pime Basileios Dukas Kamateros, endine ''logothetes tou dromou'' (välisminister)<ref name=":0" /><ref name=":2" />. Keiser palkas oma Marmara mere laevastiku juhtimiseks [[Calabria|Kalaabriast]] pärit piraadi Johannes Steirionese. Riigijuhtimisest said osa ka keisri vennad, keda Theodoros väga usaldas. Neist said kõrged sõjaväejuhid ja neile anti õukonnatiitleid.<ref name=":0" /> [[1206]]. aasta juunis suri patriarh [[Johannes X Kamateros|Johannes X]]. Konstantinoopoli õigeuskliku vaimulikud palusid paavst [[Innocentius III]] luba, et valida uus patriarh, ent Ladina võimud ei andnud selleks volitusi.<ref name=":8" /> Uus Ladina keiser, [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]] sõlmis liidu David Komnenosega Theodorose vastu. Laskaris otsustas [[Trapezundi keisririik|Trapezundilt]] vallutada Pontoherakleia (antiikajal Heraclea Pontica) linna. Kui Nikaia armee linna suunas marssis, ründasid ladinlased neid selja tagant. Ladinlaste tõrjumiseks pidi Theodoros loobuma linna vallutamisest. Ristisõdijad aga tungisid jõudsalt Väike-Aasiasse ja [[1206]].–[[1207]]. aasta talvel vallutati [[Nikomeedia]] ja Cyzicuse. Theodoros liitus [[Bulgaaria riigipeade loend|Bulgaaria tsaari]] [[Kalojan|Kalojaniga]], kes tungis Traakiasse. See sundis keiser Henri I-st oma vägesid Anatooliast välja tõmbama.<ref name=":3" /> Peale seda, kui Theodoros ja tema vennad olid alustanud Nikomeedia piiramist, nõustus Henri I sõlmima kaheaastase rahulepingu, mis lubas Theodorosel lammutada Nikomeedia ja Cyzicuse kindlustused.<ref name=":0" /><ref name=":7" /> Õigeusklike läbirääkimiste pingutused [[Püha Tool|Püha Tooliga]] uue patriarhi valimiseks ei olnud edukad<ref name=":7" /><ref name=":8" />. Ka Theodoros saatis paavstile kirja, milles palus anda õigeusklike vaimulikele volitused. Samuti palus ta, et Innocentius tunnustaks teda kui õigeusklike kogukonna kõrgeimat juhti, ent mõlemat palvet eirati.<ref name=":8" /> Kui ladinlased [[1208]]. aasta alguses vaherahu rikkusid, palus Theodoros taas paavstilt abi rahu sõlmimiseks ning pakkus välja [[Ladina keisririik|Ladina]] ja [[Nikaia keisririik|Nikaia]] vaheliseks alaliseks piiriks [[Marmara|Marmara mere]].<ref name=":0" /> Seejärel kustusid õigeusklikud vaimulikud Theodorost üles korraldama uue patriarhi valimised<ref name=":7" />. Keiser kutsus [[1208]]. aasta [[Vaikne nädal|Vaiksel nädalal]] Nikaias kokku kirikukogu<ref name=":5" />. Uueks patriarhiks valiti [[20. märts|20. märtsil]] kõrge vaimulik [[Michael IV Autoreianos|Michael Autoreianos]]<ref name=":0" /><ref name=":8" />, kes oli seotud keisri lähedase nõuniku Kamaterosega<ref name=":2" />. Esimese teona kroonis uus patriarh Theodorose "roomlaste keisriks ja autokraadiks"<ref name=":0" /><ref name=":7" />. Tseremoonia toimus [[Ülestõusmispühad|Ülestõusmispühal]], [[6. aprill|6. aprillil]]<ref name=":8" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Dragon, Gilbert|pealkiri=Emperor and Priest: The Imperial Office in Byzantium|aasta=2003|koht=Cambridge University Press|keel=inglise|isbn=9780521801232|url=https://books.google.ee/books?id=yCnN4yAojagC&pg=PA275&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false}}</ref>. Ametlik kroonimine kinnitstas Theodoros I Laskarise [[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keisrite]] nimekirja. Siiski sai tema legitiimsuses osas vaielda, sest vaid seaduslik keiser sai valida uue patriarhi ning vaid seaduslik patriarh sai kroonida uue keisri. Samuti väitsid keisri vastased, et patriarhi valimisel olid kohal suvaliselt valitud vaimulikud, mitte korralikult kokku kutsutud [[Sinod|sinoid]]. Keisri pooldajad aga põhjendasid olukorda sellega, et peale Konstantinoopoli langemist nõudis situatsioon paindlikku seaduse tõlgendamist.<ref name=":5" /> Alates Theodorose kroonimisest oli Nikaia keisririigi pealinn. Ajaloolased nimetavad Theodorost kokkuleppeliselt esimeseks Nikaia keisriks, kuid toona nimetati keisrit jätkuvalt Rooma keisriks. Nikaia keisririik pole uues riiklik moodustis, vaid jätkuvalt Rooma keisririik, ehk siis Bütsants.<ref name=":9" /> === Sisepoliitika === Theodorost on peetud küllaltki väljapaistvaks isiksuseks. Ta oli töökas ja energiline ning troonile asudes lubas lüüa ristisõdalased Konstantinoopolist välja. Keiser püüdiski oma lubadust täita ja ründas ladinlasi igal võimalusel. Sõjaväe tugevdamiseks viis ta aga sisse uue süsteemi, asudes jagama maid sõjaväeteenistuse eest. Sel moel jagati näiteks ära endised [[Hagia Sophia|Sophia katedraali]] maad. Reformi tulemusel vähenes sõjaväes palgasõdurite arv, keda hakkasid asendama bütsantslased, mis tõstis omakorda keisririigi sõjaväe moraali. Järgmise sammuna seadis Theodoros sisse erilise, kolmest kaitseliinist koosneva piiride kaitsmise süsteemi. Neist esimene koosnes inimestest, kellele riik eraldas piiriäärsed maad ja kes olid vabastatud maksudest. Teise kaitseliini pidid moodustama kindlused ja kolmanda maavägi. Kulutades nii suure osa rahast sõjaväele, piiras keiser õukonna väljaminekuid, mis olid võrreldes endiste aegadega tunduvalt tagasihoidlikumad.<ref name=":9" /> Nikaias taastus vaikselt ka kultuurielu ning ehitustegevus elavnes. Ajaloolased on märkinud, et Theodorose ponnistuste tulemusel taastus Bütsantsi keisririik, kuid seda ilma suurriiklike pretensioonideta. Seega olid selle riigi ambitsioonid ja tegelikud võimalused tasakaalus. N-ö "Konstantinoopoli-aegse" keisririigi ambitsioonid ületasid suuresti tegelikke võimalusi.<ref name=":9" /> === Välispoliitika ja sõjad === [[Fail:Byzantium1204-en.svg|pisi|320x320px|[[Ladina keisririik]] ja Bütsantsi järglasriigid [[Nikaia keisririik|Nikaia]], [[Trapezundi keisririik|Trapezund]] ja [[Epeirose despootkond|Epeiros]] (piirid pole täpselt teada)]] Bütsantsi keisririirigi varemetest kujunes [[1209]]. aastaks välja neli riiki. [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios I]] ja [[David Megas Komnenos|David Komnenos]] kindlustasid oma [[Trapezundi keisririik|Trapezundi keisririigi]] Anatoolia põhjaosas; [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]] ühendas enda riigi keskuse, [[Konstantinoopol|Konstantinoopoliga]] [[Traakia]] ja peaaegu kogu [[Kreeka ajalugu|Kreeka]]; [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I Dukas]] kindlustas oma võimu [[Epeirose despootkond|Epeirose despootkonnas]] ja Theodoros I Laskarisest sai Anatoolia lääneosa valitseja. Siiski ei tekkinud jõudude vahel tasakaalu, sest neli valitsejat jäid rivaalideks ning olid alati valmis sõlmima liite üksteise vastu.<ref name=":3" /> Kõige olulisem muutus seisnes selles, et bütsantslastel tekkis taas tahe võidelda oma riigi eest. Selle tahte puudumine määras ära ka Konstantinoopoli langemise. Nüüd aga peatati ladinlaste edasitung itta. Sõda ladinlastest sissetungijate vastu hakkas pikapeale muutuma rahvasõjaks. Seda iseloomustab fakt, et ühes ristisõdalaste poolt sisse piiratud kindluses söödi ära isegi nahk kilpidelt, kuid alla ei antud.<ref name=":9" /> [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]] sõlmis liidu sultan [[Kaykhusraw I]]-ga Nikaia vastu, samal aja sõlmis Theodoros liidu Bulgaaria valitseja [[Boril (Bulgaaria tsaar)|Boriliga]].<ref name=":3" /> [[1209]]. või [[1210]]. aastal maksis [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I]], kes oli ühtlasi Ladina keisri vasall, ära [[Alexios III Angelos|Alexios III]] lunaraha<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Alexios ei suundunud aga oma väimehe, Theodoros I juurde. Selle asemel otsis ta varjupaika Kaykhusraw I õukonnas [[Konya|Konyas]].<ref name=":3" /> [[Fail:Carte Troade.png|pisi|Troada piirkond]] Nii tsaar [[Boril (Bulgraaria tsaar)|Boril]] kui ka despoot [[Michael I Komnenos Dukas|Michael]] soovisid ladinlasi [[Thessaloníki|Tessaloonikist]] välja ajada. See sundis [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]]-st tegema linna sagedasi visiite.<ref name=":5" /> Theodoros kasutas Henri eemalolekut ära ning saatis oma laevastiku [[1211]]. aasta kevadel [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] poole<ref name=":3" /><ref name=":5" />. Boril aga tungis Traakiasse, ent ta ei suutnud takistada Henri naasmist pealinna<ref name=":5" />. [[Kaykhusraw I]] ja [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ründasid samal ajal Nikaiat. Theodorose väed pididi lõpetama piiramise ning Väike-Aasiasse tagasi kiirustama.<ref name=":3" /><ref name=":5" /> Väidetavalt läks Theodoros seldžukkidele vastu vaid tuhandemehelise sõjaväega<ref name=":9" />. Kaks armeed kohtusid [[Antiookia Meandril]] linna all, kas hiliskevadel või juuni keskel<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Väidetavalt hävitasid türklased pea kogu Theodorose väest<ref name=":9" />. Seldžukkide vägi oli lähedal lahingu võitmisele, kuid Theodoros otsis lahingus üles Kaykhusrawi ning tappis ta duellis<ref name=":4" /><ref name=":8" />. Alexios III vangistati lahingu jooksul<ref name=":8" />. Theodoros sõlmis rahulepingu Kaykhushrwai poja ja järglase [[Kaykaus I]]-ga.<ref name=":4" /> Türklased ei tülitanud Nikaiat enam ligi kolmkümmend aastat<ref name=":9" />. [[Fail:Asia Minor in the Greco-Roman period - general map - regions and main settlements.jpg|vasakul|pisi|Bitüünia]] Theodoros saatis kirju Ladina keisririigi kreeklastele, milles teavitas neid oma võidust ning kutsus kreeklasi üles mässama "ladina koerte" vastu<ref name=":0" />. Tegu oli siiski [[Pyrrhose võit|Pyrrhose võiduga]], sest Theodoros kaotas lahingus oma parimad ladina palgasõdurid<ref name=":8" />. Henri I juhtis oma väed üle Bosporuse ning lõi Nikaia armeed [[1211]]. aasta [[15. oktoober|15. oktoobril]] Rhyndakose jõel (tänapäeva Mustafakemalpaşa jõgi). Ladinlased vallutasid Nymphanioni ja [[Pergamon (linn)|Pergamoni]]. [[1212]]. aasta alguses Euroopa monarhidele saadetud ringkirjas kiitles Henri, et on alistanud kreeklased [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultanaadi]] piirini, välja arvatud mõned kindlused.<ref name=":0" /> Siiski pidid ladinlased oma kampaania lõpetama, sest neil ei jätkunud vägesid kindluste mehitamiseks<ref name=":3" />. Kaks keisrit sõlmisid ajavahemikus [[1212]]–[[1214]] rahu<ref name=":0" /><ref name=":3" />. Rahu kinnituseks abiellus Ladina keiser Henri I Theodorose õega<ref name=":9" />. Lepingu järgi said ladinlased [[Troada piirkond|Troada piirkonna]] (Loode-Anatoolias). Samuti läks neile strateegiliselt tähtsad [[Bitüünia]] kindlused, millega kontrolliti Nikaia keisririigi põhja ja lõuna vahelisi teid. Theodoros algatas aga laiaulatusliku kindlustamise programmi. Rajati uusi kindluseid ja parandati vanade kindluste müüre. Kohalikke elanikke kutsuti üles asuma elama kindluste lähedale ning eile jagati haritavat maad.<ref name=":0" /> Theodoros taastus kiiresti kaotusest<ref name=":3" />. Keiser kasutas ära Ladina keisririigi ja [[Serbia suurvürstkond|Serbia]] vahelist konflikti<ref name=":7" /> ning ründas [[1214]]. aastal koos sultan Kaykaus I-ga Trapezundi keisririiki<ref name=":4" />. David Komnenos oli sunnitud Pontoherakleia loovutama Theodorosele<ref name=":3" />. Pole teada, kas ta vallutas Ida-Paflagoonia selle kampaania ajal või aasta hiljem<ref name=":7" />. Nikaia sai kitsa juurdepääsu Mustale merele<ref name=":0" /> ning eemaldas sellega Trapezundi otsesest konkurentsist Konstantinoopolile<ref name=":8" />. === Välispoliitika stabiliseerumine === Katoliku vaimulikud püüdsid Konstantinoopoli õigeusklikku elanikkonda sundida katoliku liturgiat vastu võtma, ent õigeusklikud hakkasid neile vastu. [[Innocentius III]] saatis enda volinikuna [[1213]]. aastal Konstantinoopolisse kardinal Pelagiuse, et õigeusklikke taltsutada.<ref name=":5" /><ref name=":8" /> Pelagius sulges õigeusklikud kirikud ning käskis vastupanu osutanud mungad vangistada. Kreeklased ei andnud järele ning paljud neist põgenesid Nikaiasse. Kreeka aristokraadid pöördusid keiser [[Henri I (Ladina keiser)|Henri]] poole ja palusid tal lõpetada õigeusklike tagakiusamine või et keiser annaks neile loa Nikaiasse kolida. Henri andis järele ning taasavas õigeusukirikud.<ref name=":5" /> Pelagius alustas Theodorosega Pontoherakleias läbirääkimisi kirikute liidu üle, ent need ei andnud tulemust.<ref name=":8" /> [[1214]]. aasta lõpus või [[1215]]. aastal mõrvati [[Epeirose despootkond|Epeirose despoot]] [[Michael I Komnenos Dukas]]. Valitsemise võttis üle tema poolvend Theodoros Komnenos Dukas, kes seadis Theodorose ülemvõimu kahtluse alla ning murdis oma eelnevalt antud truudusvannet. Koostöös [[Ohrid|Ohridi]] peapiiskopp Demetrios Chomatenosega otsustas Epeirose uus valitseja eitada Nikaias resideeriva patriarhi õigust määrata Balkani piiskopkondadele piiskoppe.<ref name=":5" /> Dukase ekspansionistlik poliitika sundis keiser [[Henri I (Ladina keiser)|Henrit]] alustama Epeirose vastu sõjalist kampaaniat, kuid ta suri ootamatult enne Epeirosesse jõudmist. Ladina aadlikud valisid uueks keisriks Henri õemehe [[Pierre II de Courtenay (Ladina keiser)|Pierre de Courtenay]], kuid teel Epeirosest [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] [[1217]]. aastal ta vangistati ja tapeti. Regendina asus valitsema Pierre'i lesk [[Yolanda (Ladina keisrinna)|Yolanda]].<ref name=":3" /> Keisrinna andis Theodorosele naiseks oma tütre Marie de Courtenay, misjärel nõustus Theodoros pikendama rahu [[Ladina keisririik|Ladina keisririigiga]].<ref name=":7" /> Keisrinna [[Yolanda (Ladina keisrinna)|Yolanda]] suri enne [[1219]]. aasta oktoobrit. Theodoros saatis [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]] saadikud, kes kuulutasid tema õigust troonile, ent ladinlased ignoreerisid neid.<ref name=":7" /> [[1220]]. aastal üritas keiser jõuga oma nõuet Konstantinoopoli troonile täide viie, ent see rünnak tõrjuti. [[1221]]. aasta märtsis sai Ladina keisriks [[Robert I (Ladina keiser)|Robert I]] ning rahu kahe riigi vahel taastati.<ref name=":7" /> [[1219]]. aastal pakkus Theodoros, kasutades ära tühja [[Konstantinoopoli Ladina patriarh|Konstantinoopoli ladina patriarhi]] kohta, algatas uued läbirääkimised kirikute liidu osas<ref name=":8" />. Keiser kavatses kutsuda [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli]], [[Antiookia patriarhaat|Antiookia]], [[Jeruusalemma patriarhaat|Jeruusalemma]] ja [[Aleksandria patriarhaat|Aleksandria]] õigeusu patriarhid Nikaiasse [[Sinod|sinodile]], ent vaimulikud nurjasid selle idee<ref name=":7" /><ref name=":8" />. [[Fail:149 - John III Doukas Vatatzes (Mutinensis - color).png|pisi|Johannes III Dukas Vatatzes]] Konstantinoopili veneetslaste ''Podestà'' ehk pealik Jacopo Tiepolo veenis Theodorost andma veneetsia kaupmeestele suuremaid privileege Nikaia keisririigis ning keiser kinnitas dekreeti [[1219]]. aasta augustis [[Kuldbulla|kuldbullaga]]. Dokument lubas veneetslastel Nikaias kaubelda maksuvabalt. Samuti keelas määrus mõlemal poolel üksteise müntide kopeerimise ja võltsimise.<ref name=":6" /> Lepingus kutsuti Theodorost kreeklaste kuningaks<ref name=":9" />. === Surm === Theodoros I Laskaeis suri [[1221]]. aasta novembris umbes 46-aastaselt<ref name=":0" />. Theodoros ei jätnud trooni, pidades silmas riigi habrast olukorda, oma alaealisele pojale, vaid oma väimehele [[Johannes III Dukas Vatatzese|Johannes Dukas Vatatzesesele]]<ref name=":9" />. Kuid peale keisri surma algas algas võitlus troonipärast Theodorose vendade Alexiose ja Isaaki ning väimehe vahel. Konflikt lõppes Vatatzese võiduga ning Theodorose vennad olid sunnitud minema eksiili. Theodoros maeti oma [[Alexios III Angelos|äia]] ja esimese naise kõrvale Püha Hyakinthos kloostris Nikaias.<ref name=":0" /> == Pärand == Theodoros I Laskarise ajal muutus Lääne-Anatoolia "impeeriumiks eksiilis"<ref name=":0" /><ref name=":6" />. Ajaloolane Warren Treadgold võtab tema valitsusaja kokku nii: "Theodoros ehitas üles töötava [Bütsantsi] järglasriigi ... peaaegu mitte millestki"<ref name=":3" />. Ta taaselustas [[Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat|oikumeenilise patriarhaadi]] ning teised Bütsantsi fundamentaalsed institutsioonid. Theodoros võttis ladinlastelt ja seldžukkidelt üle ''konostaulos'' (inglise sõnast ''constable'') ja ''tzaousios'' (türgi sõnast ''çavuş'') õukonnatiitlid. Kasutusele võeti ka oma valuuta; uusi münte vermiti [[Elektron (sulam)|elektronist]] ja billionist, samas ei taastatud Bütsantsi kuld- ja vaskmüntide süsteemi. Regulaarseid makse hakkas keiser nõudma hiljemalt [[1216]]. aastast. Aristokraadid said maksude kogumise õiguse, millega järgiti Bütsantsi traditsioone<ref name=":0" />. Veneetslased ja ladinlased sõlmisid temaga ka lepinguid, millega tunnistati sisuliselt Theodorose riigi olemasolu<ref name=":6" />. Theodorose riigi põhiideoloogia oli õigeusukiriku kaitse. Niketas Choniates koostas Nikaia õukonnas ketserlusevastase traktaadi "Õigeusu aare". Ta kirjeldas Konstantinoopoli langemist kui karistust patustele bütsantslastele ning võrdles riigi eksiili Väike-Aasias juutide [[Paabeli vangipõlv|Paabeli vangipõlvega]].<ref name=":8" /> Keiser mõistis, et ta pole võimeline Konstantinoopolit tagasi vallutama, ent rajas enda uue pealinna – Nikaia – Konstantinoopoli lähedale, kust oli ideaalne alustada tulevasi vallutusi.<ref name=":0" /><ref name=":6" /> Ajaloolane Dimiter Angelov rõhutab, et Theodorose poliitiline edu oli suurel määral tingitud tema pragmaatilisest ja optimistlikust lähenemisest. Tal oli rändõukond, mis reisis ühest kohast teise, et arutada kohalike aadlikega poliitika küsimusi. Theodoros ei kartnud juhtida isiklikult ka oma vägesid. Keiser palkas ladina palgasõdureid, pakkudes neile kõrgemat palka kui [[Ladina keisririik]].<ref name=":0" /> == Perekond == Theodoros I Laskarise esimene abikaasa oli keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] teine tütar '''Anna Komnene Angelina'''. Anna esimene abikaasa ''sebastokrator'' Isaak Komnenos Vatatzes oli keiser [[Johannes II Komnenos|Johannes II Komnenose]] lapselapselaps. Isaak suri lastetult [[1196]]. aastal. Theodorosel ja Annal oli kolm tütart ja kaks poega:<ref name=":0" /> * '''Irene Laskarina''': tema esimene abikaasa oli väejuht Andronikos Palaiologos, kes suri lastetult [[1212]]. aastal. Irene abiellus uuesti Konstantinos Dukas palaiologosega [[1216]]. aastal, kuid temagi suri lastetult. Irene komas abikaasa oli [[Johannes III Dukas Vatatzes]], kes päris Theodoros I-lt trooni.<ref name=":0" /> * '''Maria Laskarina''', kellest sai [[Ungari kuningriik|Ungari]] kuningas [[Béla IV]] abikaasa.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> * '''Eudokia Laskarina''', kelle kätt pakuti Ladina keisrile, [[Robert I (Ladina keiser)|Robert I]]-le [[1221]]. aasta alguses, ent patriarh keeldus seda abielu õnnistamast.<ref name=":0" /><ref name=":8" /> * '''Nikolaos Laskaris''', kes kuulutati [[1208]]. aastal Theodorose kaaskeisriks, kuid teda ei mainita allikates enam peale [[1210]]. aastat.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> * '''Johannes Laskaris''', kes suri lapseeas [[1213]]. aastal.<ref name=":0" /> Keisrinna Anna suri enne [[1213]]. aastat. Theodoros alustas [[Kiliikia Armeenia kuningriik|Armeenia]] kuninga [[Levon II]]-ga läbirääkimisi uue abielu osas<ref name=":0" /><ref name=":2" />. Kuningas saatis oma nõo '''Philippa''' Nikaiasse ning nad abiellusid [[1214]]. aasta jõulude ajal. Ajaloolane Michael Angold on pakkunud teooria, et paavst innocentius III toetas Theodorose ja Levoni abieluga sõlmitud liitu, sest ta soovis tagada theodorose toetuse konfliktis keiser Henri I-ga [[Antiookia pärislussõda|Antiookia pärislussõjas]] ([[1201]]–[[1219]]).<ref name=":2" /> Theodoros ütles teadmata põhjusel Philippast lahti ning jättis temaga sündinud poja päranduseta<ref name=":0" />. Angoldi järgi sai Theodors alles pärast abiellumist teada, et Philippa polegi Levoni tütar<ref name=":2" />. Philippa poeg pidi olema sündinud 1214. aastal, sest poiss polnud veel kaheksa-aastane, kui Theodoros suri<ref name=":0" />. Theodorose kolmas abikaasa oli '''Marie de Courtenay'''. Marie oli Ladina keisri [[Pierre II de Courtenay (Ladina keiser)|Pierre II de Courtenay]] ja keisrinna [[Yolanda (Ladina keisrinna)|Yolanda]] tütar.<ref name=":0" /> Nad abiellusid 1218. aasta lõpus või 1219. aasta alguses. Selle abieluga lootis Theodoros sekkuda Ladina keisririigi siseasjadesse.<ref name=":0" /><ref name=":7" /> == Vaata ka == * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios V Dukas Murzuphlos]] või [[Konstantinos Laskaris]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1205]]–[[1221]]|järgnev= [[Johannes III Dukas Vatatzes]] }} {{lõpp}} kju5swsweh3mpit5tktlwfdawjtv9x0 Malaika Mihambo 0 635511 6184448 6180385 2022-08-27T20:09:52Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Malaika Mihambo | Pilt = Malaika Mihambo (2013 World Championships in Athletics) 02.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Malaika Mihambo [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] | Riik = | Sünniaeg = {{süv|1994|2|3}} | Sünnikoht = [[Heidelberg]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = 171 cm | Kaal = 58 kg <ref> https://www.teamdeutschland.de/athleten/details/malaika-mihambo </ref> | Treener = Ulrich Knapp | Spordiklubi = TSV 1895 Oftersheim <ref> https://www.tsv-oftersheim.de/malaika-mihambo/ </ref> | Märkus = | Märkus2 = | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe_2|Kaugushüpe]]}} {{Olümpia2|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe_2|Kaugushüpe]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe_2|Kaugushüpe]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe_2|Kaugushüpe]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe_2|Kaugushüpe]]}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016 Amsterdam]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe_2|Kaugushüpe]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021 Torun]]|[[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe_2|Kaugushüpe]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2015 Tallinn]]|Kaugushüpe}} {{Olümpia2|[[Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa juunioride meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2013. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|2013 Rieti]]|Kaugushüpe}} }} '''Malaika Mihambo''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1994]] [[Heidelberg]]is) on [[Saksamaa]] [[kaugushüppaja]], olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister. Mihambo alustas oma karjääri mitmevõistlejana, tulles 2009. aastal U16-vanuseklassi Saksamaa meistriks [[seitsmevõistlus]]es. U18-vanuseklassist alates keskendus ta kaugushüppele. [[2013. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|2013. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlustel]] võitis ta [[Jazmin Sawyers]]i ja [[Marõna Behh-Romantšuk|Marõna Behhi]] ees kuldmedali. [[2015. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2015. aasta Euroopa U23 meistrivõistlustel]] [[Tallinn]]as võitis ta kulla Jazmin Sawyersi ja [[Alina Rotaru]] ees. [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is oli ta kuues. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Amsterdam]]is võitis ta [[Ivana Španović]]i ja Sawyersi järel pronksmedali. [[2016. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] oli ta tulemusega 6.95 neljas. 2017. aasta hooaja jättis Mihambo vigastuse tõttu vahele. [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Berliin]]is hüppas ta finaalis 6.75 ning tuli Euroopa meistriks. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s tuli Mihambo tulemusega 7.30 maailmameistriks, edestades Marõna Behh-Romantšuki ja [[Ese Brume]]t. [[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Torun]]is võitis Mihambo 6.88-ga Behh-Romantšuki järel hõbeda. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Suveolümpiamängudel]] [[Tokyo]]s tuli ta [[Brittney Reese]]'i ja Ese Brume ees olümpiavõitjaks tulemusega 7.00. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is tuli ta teist korda maailmameistriks, edestades 7.12-ga Brumet ja [[Leticia Oro Melo]]t. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is võitis ta [[Ivana Vuleta]] järel hõbeda. Mihambo isiklik rekord kaugushüppes on [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s hüpatud '''7.30'''. == Isiklikku == Malaika Mihambo isa on [[Sansibar]]i päritolu, ema on sakslane. Nimi ''Malaika'' tähendab [[suahiili keel]]es [[ingel|inglit]]. Ta lõpetas 2016. aastal [[Mannheimi Ülikool]]i [[politoloogia]] erialal. 2019. aastast õpib ta [[Hageni ülikool]]is [[keskkonnateadus|keskkonnateadust]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.malaika-mihambo.com/ Malaika Mihambo koduleht] *{{IAAF}} {{commonscat}} {{Maailmameistrid naiste kaugushüppes}} {{Olümpiavõitjad naiste kaugushüppes}} {{JÄRJESTA:Mihambo, Malaika}} [[Kategooria:Saksamaa kaugushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 5tl83ra7vdv9vwfr2kk587m05ty0swu Arutelu:Mikk Marran 1 635735 6184258 6183946 2022-08-27T16:22:26Z Merleke5 122868 Vastus wikitext text/x-wiki Ei ole ilmselge, et uus välislinkide vormistus vanast parem on. Seda enam, et varasem vormistus vastas ka samalaadsete viidete vormistusele. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. august 2022, kell 02:00 (EEST) :Nn uus vormistus on tavapärane välislinkide vormistamise viis eestikeelses Vikipeedias. Vana vorm oli miski erandlik lähenemine, mille kasutamist peaks väga hoolikalt põhjendama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. august 2022, kell 04:11 (EEST) ::Minu arvates on väga loogiline, et kuupäev on kõige lõpus. Aga milleks autorinime järel koolon ja artikli pealkiri jutumärkides? Selliselt vormistatakse otsekõnet, mitte allikaviiteid. Õgem oleks nt nii: ::* Erkki Koort. [https://leht.postimees.ee/6544556/luurejuht-mikk-marran-pinge-ja-rahulolematus-meie-piiri-taga-kasvab Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab], Postimees, 14. märts 2019 ::[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 23. august 2022, kell 23:07 (EEST) :: Minul ei ole küll niisugust muljet, nagu see uus vormistus oleks tavapärane, igatahes tundub see mulle imelik. Mina olen vormistanud samamoodi, nagu Merleke5 ette näitas, ainult ma olen veebiväljaandele viidates kasutanud veebiaadressi, näiteks postimees.ee, sest pole kindel, et paberlehes ilmus samal kuupäeval, ja punkti lõppu pannud. :: Teiseks, viited ajalehtedele sobiksid ka kirjanduse alla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. august 2022, kell 09:08 (EEST) :See [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&type=revision&diff=6183271&oldid=6181890 vana vormistus] on igal juhul ebastandartne ja praktikas eestikeelses Vikipeedis mittekasutatav (kuigi mallides on igasugu variante proovitud). Mis puutub seda, et kuidas välislinke vormistama peaks, siis minu mäletamist pidi meil selles osas mingit konkreetset kokkulepet pole, kuigi selle üle on korduvalt vaieldud. Mina olen läbivalt kasutanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&diff=prev&oldid=6181890 seda], sest midagi peab ju kasutama, ja tänaseks on see kaugelt kõige levinum lahendus. Praktikas on muidugi variante mitmeid (nr 2 peaks olema populaarselt vast variant, kus autori nime järgi on punkt, aga muu on sama). Alati võib ka kokku leppida, et kuidas on hea välislinke vormistada. :Mis puutub veebiväljande märkimist, siis sel teemal olen ka varasemalt mitmel korral välja toonud, et me lingimegi alati veebiväljaandele (eriti Välislinkide sektioonis; viidete all võib teoorias esineda erandeid) ja mitte paberverioonile (kuigi saab lisada ka lingi DIGARile). Seepärast ei pea ma aadressile rõhumist sugugi sobilikuks ning ei loea seda argumenti kehtivaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. august 2022, kell 18:06 (EEST) :: Esiteks, pole siis ju nii, et lingime alati veebiväljaandele, ja teiseks, kui see ka nii on, pole see lugejale enesestmõistetav. :: Mul on ka arusaamatu, miks kuupäev ei või lõpus olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2022, kell 07:19 (EEST) ::Jah, nõus, et vormistus, kus kuupäev on autorinime järel sulgudes, ei ole parim. Ma arvan, et see tuleneb standardist (kui nii väljenduda võib), kus allikaviidete puhul kirjutatakse autorinime järele sulgudesse aastaarv, aga isegi sel puhul on perioodikaväljaannete puhul kuupäev (!) viite lõpus. Nt ::Koort, Erkki (2019). Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab. Postimees, 14. märts. ::Minu meelest see ei ole põhjust Vikipeedias niiiviisi viidata. Ivo, sinu variant on muidu ok, aga kooloni asemel võiks kasutada punkti ja jutumärkide järele ei näe ma mingit vajadust. [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 27. august 2022, kell 19:22 (EEST) 42x65ffuvkvtmcnnfucobppr7yspgk5 6184317 6184258 2022-08-27T16:47:44Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki Ei ole ilmselge, et uus välislinkide vormistus vanast parem on. Seda enam, et varasem vormistus vastas ka samalaadsete viidete vormistusele. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. august 2022, kell 02:00 (EEST) :Nn uus vormistus on tavapärane välislinkide vormistamise viis eestikeelses Vikipeedias. Vana vorm oli miski erandlik lähenemine, mille kasutamist peaks väga hoolikalt põhjendama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. august 2022, kell 04:11 (EEST) ::Minu arvates on väga loogiline, et kuupäev on kõige lõpus. Aga milleks autorinime järel koolon ja artikli pealkiri jutumärkides? Selliselt vormistatakse otsekõnet, mitte allikaviiteid. Õgem oleks nt nii: ::* Erkki Koort. [https://leht.postimees.ee/6544556/luurejuht-mikk-marran-pinge-ja-rahulolematus-meie-piiri-taga-kasvab Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab], Postimees, 14. märts 2019 ::[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 23. august 2022, kell 23:07 (EEST) :: Minul ei ole küll niisugust muljet, nagu see uus vormistus oleks tavapärane, igatahes tundub see mulle imelik. Mina olen vormistanud samamoodi, nagu Merleke5 ette näitas, ainult ma olen veebiväljaandele viidates kasutanud veebiaadressi, näiteks postimees.ee, sest pole kindel, et paberlehes ilmus samal kuupäeval, ja punkti lõppu pannud. :: Teiseks, viited ajalehtedele sobiksid ka kirjanduse alla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. august 2022, kell 09:08 (EEST) :See [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&type=revision&diff=6183271&oldid=6181890 vana vormistus] on igal juhul ebastandartne ja praktikas eestikeelses Vikipeedis mittekasutatav (kuigi mallides on igasugu variante proovitud). Mis puutub seda, et kuidas välislinke vormistama peaks, siis minu mäletamist pidi meil selles osas mingit konkreetset kokkulepet pole, kuigi selle üle on korduvalt vaieldud. Mina olen läbivalt kasutanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&diff=prev&oldid=6181890 seda], sest midagi peab ju kasutama, ja tänaseks on see kaugelt kõige levinum lahendus. Praktikas on muidugi variante mitmeid (nr 2 peaks olema populaarselt vast variant, kus autori nime järgi on punkt, aga muu on sama). Alati võib ka kokku leppida, et kuidas on hea välislinke vormistada. :Mis puutub veebiväljande märkimist, siis sel teemal olen ka varasemalt mitmel korral välja toonud, et me lingimegi alati veebiväljaandele (eriti Välislinkide sektioonis; viidete all võib teoorias esineda erandeid) ja mitte paberverioonile (kuigi saab lisada ka lingi DIGARile). Seepärast ei pea ma aadressile rõhumist sugugi sobilikuks ning ei loea seda argumenti kehtivaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. august 2022, kell 18:06 (EEST) :: Esiteks, pole siis ju nii, et lingime alati veebiväljaandele, ja teiseks, kui see ka nii on, pole see lugejale enesestmõistetav. :: Mul on ka arusaamatu, miks kuupäev ei või lõpus olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2022, kell 07:19 (EEST) ::Jah, nõus, et vormistus, kus kuupäev on autorinime järel sulgudes, ei ole parim. Ma arvan, et see tuleneb standardist (kui nii väljenduda võib), kus allikaviidete puhul kirjutatakse autorinime järele sulgudesse aastaarv, aga isegi sel puhul on perioodikaväljaannete puhul kuupäev (!) viite lõpus. Nt ::Koort, Erkki (2019). Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab. Postimees, 14. märts. ::Minu meelest see ei ole põhjust Vikipeedias niiiviisi viidata. Ivo, sinu variant on muidu ok, aga kooloni asemel võiks kasutada punkti ja jutumärkide järele ei näe ma mingit vajadust. [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 27. august 2022, kell 19:22 (EEST) ::: Õieti pole ka mingit arvestavat põhjust olemasolevat stiili, kust kuupäev (mis nt korduva autoriga viidete puhul on väga oluline) on kordades lihtsamalt leitav, muuta. Variant, milles aasta ja kuupäev veel viitekirje sees eraldatakse, on kusjuures eriti jabur. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. august 2022, kell 19:47 (EEST) l4vogegap53ydkoy7gf0irja5cuyxr5 6184319 6184317 2022-08-27T16:48:46Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki Ei ole ilmselge, et uus välislinkide vormistus vanast parem on. Seda enam, et varasem vormistus vastas ka samalaadsete viidete vormistusele. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. august 2022, kell 02:00 (EEST) :Nn uus vormistus on tavapärane välislinkide vormistamise viis eestikeelses Vikipeedias. Vana vorm oli miski erandlik lähenemine, mille kasutamist peaks väga hoolikalt põhjendama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. august 2022, kell 04:11 (EEST) ::Minu arvates on väga loogiline, et kuupäev on kõige lõpus. Aga milleks autorinime järel koolon ja artikli pealkiri jutumärkides? Selliselt vormistatakse otsekõnet, mitte allikaviiteid. Õgem oleks nt nii: ::* Erkki Koort. [https://leht.postimees.ee/6544556/luurejuht-mikk-marran-pinge-ja-rahulolematus-meie-piiri-taga-kasvab Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab], Postimees, 14. märts 2019 ::[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 23. august 2022, kell 23:07 (EEST) :: Minul ei ole küll niisugust muljet, nagu see uus vormistus oleks tavapärane, igatahes tundub see mulle imelik. Mina olen vormistanud samamoodi, nagu Merleke5 ette näitas, ainult ma olen veebiväljaandele viidates kasutanud veebiaadressi, näiteks postimees.ee, sest pole kindel, et paberlehes ilmus samal kuupäeval, ja punkti lõppu pannud. :: Teiseks, viited ajalehtedele sobiksid ka kirjanduse alla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. august 2022, kell 09:08 (EEST) :See [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&type=revision&diff=6183271&oldid=6181890 vana vormistus] on igal juhul ebastandartne ja praktikas eestikeelses Vikipeedis mittekasutatav (kuigi mallides on igasugu variante proovitud). Mis puutub seda, et kuidas välislinke vormistama peaks, siis minu mäletamist pidi meil selles osas mingit konkreetset kokkulepet pole, kuigi selle üle on korduvalt vaieldud. Mina olen läbivalt kasutanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&diff=prev&oldid=6181890 seda], sest midagi peab ju kasutama, ja tänaseks on see kaugelt kõige levinum lahendus. Praktikas on muidugi variante mitmeid (nr 2 peaks olema populaarselt vast variant, kus autori nime järgi on punkt, aga muu on sama). Alati võib ka kokku leppida, et kuidas on hea välislinke vormistada. :Mis puutub veebiväljande märkimist, siis sel teemal olen ka varasemalt mitmel korral välja toonud, et me lingimegi alati veebiväljaandele (eriti Välislinkide sektioonis; viidete all võib teoorias esineda erandeid) ja mitte paberverioonile (kuigi saab lisada ka lingi DIGARile). Seepärast ei pea ma aadressile rõhumist sugugi sobilikuks ning ei loea seda argumenti kehtivaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. august 2022, kell 18:06 (EEST) :: Esiteks, pole siis ju nii, et lingime alati veebiväljaandele, ja teiseks, kui see ka nii on, pole see lugejale enesestmõistetav. :: Mul on ka arusaamatu, miks kuupäev ei või lõpus olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2022, kell 07:19 (EEST) ::Jah, nõus, et vormistus, kus kuupäev on autorinime järel sulgudes, ei ole parim. Ma arvan, et see tuleneb standardist (kui nii väljenduda võib), kus allikaviidete puhul kirjutatakse autorinime järele sulgudesse aastaarv, aga isegi sel puhul on perioodikaväljaannete puhul kuupäev (!) viite lõpus. Nt ::Koort, Erkki (2019). Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab. Postimees, 14. märts. ::Minu meelest see ei ole põhjust Vikipeedias niiiviisi viidata. Ivo, sinu variant on muidu ok, aga kooloni asemel võiks kasutada punkti ja jutumärkide järele ei näe ma mingit vajadust. [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 27. august 2022, kell 19:22 (EEST) ::: Õieti pole ka mingit arvestavat põhjust olemasolevat stiili, mille puhul kuupäev (mis nt korduva autoriga viidete puhul on väga oluline) on kordades hõlpsamini leitav, muuta. Variant, milles aasta ja kuupäev veel viitekirje sees eraldatakse, on kusjuures eriti jabur ja lugejavaenulik. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. august 2022, kell 19:47 (EEST) 306xoeexsm2947h7aenewka55wwa5dp 6184320 6184319 2022-08-27T16:49:12Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki Ei ole ilmselge, et uus välislinkide vormistus vanast parem on. Seda enam, et varasem vormistus vastas ka samalaadsete viidete vormistusele.<br> - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. august 2022, kell 02:00 (EEST) :Nn uus vormistus on tavapärane välislinkide vormistamise viis eestikeelses Vikipeedias. Vana vorm oli miski erandlik lähenemine, mille kasutamist peaks väga hoolikalt põhjendama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. august 2022, kell 04:11 (EEST) ::Minu arvates on väga loogiline, et kuupäev on kõige lõpus. Aga milleks autorinime järel koolon ja artikli pealkiri jutumärkides? Selliselt vormistatakse otsekõnet, mitte allikaviiteid. Õgem oleks nt nii: ::* Erkki Koort. [https://leht.postimees.ee/6544556/luurejuht-mikk-marran-pinge-ja-rahulolematus-meie-piiri-taga-kasvab Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab], Postimees, 14. märts 2019 ::[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 23. august 2022, kell 23:07 (EEST) :: Minul ei ole küll niisugust muljet, nagu see uus vormistus oleks tavapärane, igatahes tundub see mulle imelik. Mina olen vormistanud samamoodi, nagu Merleke5 ette näitas, ainult ma olen veebiväljaandele viidates kasutanud veebiaadressi, näiteks postimees.ee, sest pole kindel, et paberlehes ilmus samal kuupäeval, ja punkti lõppu pannud. :: Teiseks, viited ajalehtedele sobiksid ka kirjanduse alla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. august 2022, kell 09:08 (EEST) :See [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&type=revision&diff=6183271&oldid=6181890 vana vormistus] on igal juhul ebastandartne ja praktikas eestikeelses Vikipeedis mittekasutatav (kuigi mallides on igasugu variante proovitud). Mis puutub seda, et kuidas välislinke vormistama peaks, siis minu mäletamist pidi meil selles osas mingit konkreetset kokkulepet pole, kuigi selle üle on korduvalt vaieldud. Mina olen läbivalt kasutanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&diff=prev&oldid=6181890 seda], sest midagi peab ju kasutama, ja tänaseks on see kaugelt kõige levinum lahendus. Praktikas on muidugi variante mitmeid (nr 2 peaks olema populaarselt vast variant, kus autori nime järgi on punkt, aga muu on sama). Alati võib ka kokku leppida, et kuidas on hea välislinke vormistada. :Mis puutub veebiväljande märkimist, siis sel teemal olen ka varasemalt mitmel korral välja toonud, et me lingimegi alati veebiväljaandele (eriti Välislinkide sektioonis; viidete all võib teoorias esineda erandeid) ja mitte paberverioonile (kuigi saab lisada ka lingi DIGARile). Seepärast ei pea ma aadressile rõhumist sugugi sobilikuks ning ei loea seda argumenti kehtivaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. august 2022, kell 18:06 (EEST) :: Esiteks, pole siis ju nii, et lingime alati veebiväljaandele, ja teiseks, kui see ka nii on, pole see lugejale enesestmõistetav. :: Mul on ka arusaamatu, miks kuupäev ei või lõpus olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2022, kell 07:19 (EEST) ::Jah, nõus, et vormistus, kus kuupäev on autorinime järel sulgudes, ei ole parim. Ma arvan, et see tuleneb standardist (kui nii väljenduda võib), kus allikaviidete puhul kirjutatakse autorinime järele sulgudesse aastaarv, aga isegi sel puhul on perioodikaväljaannete puhul kuupäev (!) viite lõpus. Nt ::Koort, Erkki (2019). Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab. Postimees, 14. märts. ::Minu meelest see ei ole põhjust Vikipeedias niiiviisi viidata. Ivo, sinu variant on muidu ok, aga kooloni asemel võiks kasutada punkti ja jutumärkide järele ei näe ma mingit vajadust. [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 27. august 2022, kell 19:22 (EEST) ::: Õieti pole ka mingit arvestavat põhjust olemasolevat stiili, mille puhul kuupäev (mis nt korduva autoriga viidete puhul on väga oluline) on kordades hõlpsamini leitav, muuta. Variant, milles aasta ja kuupäev veel viitekirje sees eraldatakse, on kusjuures eriti jabur ja lugejavaenulik. ::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. august 2022, kell 19:47 (EEST) 8debexx6nf8cltvhnwrlwlnq8jx1blt 6184325 6184320 2022-08-27T16:51:25Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki Ei ole ilmselge, et uus välislinkide vormistus vanast parem on. Seda enam, et varasem vormistus vastas ka samalaadsete viidete vormistusele.<br> - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. august 2022, kell 02:00 (EEST) :Nn uus vormistus on tavapärane välislinkide vormistamise viis eestikeelses Vikipeedias. Vana vorm oli miski erandlik lähenemine, mille kasutamist peaks väga hoolikalt põhjendama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. august 2022, kell 04:11 (EEST) ::Minu arvates on väga loogiline, et kuupäev on kõige lõpus. Aga milleks autorinime järel koolon ja artikli pealkiri jutumärkides? Selliselt vormistatakse otsekõnet, mitte allikaviiteid. Õgem oleks nt nii: ::* Erkki Koort. [https://leht.postimees.ee/6544556/luurejuht-mikk-marran-pinge-ja-rahulolematus-meie-piiri-taga-kasvab Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab], Postimees, 14. märts 2019 ::[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 23. august 2022, kell 23:07 (EEST) :: Minul ei ole küll niisugust muljet, nagu see uus vormistus oleks tavapärane, igatahes tundub see mulle imelik. Mina olen vormistanud samamoodi, nagu Merleke5 ette näitas, ainult ma olen veebiväljaandele viidates kasutanud veebiaadressi, näiteks postimees.ee, sest pole kindel, et paberlehes ilmus samal kuupäeval, ja punkti lõppu pannud. :: Teiseks, viited ajalehtedele sobiksid ka kirjanduse alla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. august 2022, kell 09:08 (EEST) :See [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&type=revision&diff=6183271&oldid=6181890 vana vormistus] on igal juhul ebastandartne ja praktikas eestikeelses Vikipeedis mittekasutatav (kuigi mallides on igasugu variante proovitud). Mis puutub seda, et kuidas välislinke vormistama peaks, siis minu mäletamist pidi meil selles osas mingit konkreetset kokkulepet pole, kuigi selle üle on korduvalt vaieldud. Mina olen läbivalt kasutanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&diff=prev&oldid=6181890 seda], sest midagi peab ju kasutama, ja tänaseks on see kaugelt kõige levinum lahendus. Praktikas on muidugi variante mitmeid (nr 2 peaks olema populaarselt vast variant, kus autori nime järgi on punkt, aga muu on sama). Alati võib ka kokku leppida, et kuidas on hea välislinke vormistada. :Mis puutub veebiväljande märkimist, siis sel teemal olen ka varasemalt mitmel korral välja toonud, et me lingimegi alati veebiväljaandele (eriti Välislinkide sektioonis; viidete all võib teoorias esineda erandeid) ja mitte paberverioonile (kuigi saab lisada ka lingi DIGARile). Seepärast ei pea ma aadressile rõhumist sugugi sobilikuks ning ei loea seda argumenti kehtivaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. august 2022, kell 18:06 (EEST) :: Esiteks, pole siis ju nii, et lingime alati veebiväljaandele, ja teiseks, kui see ka nii on, pole see lugejale enesestmõistetav. :: Mul on ka arusaamatu, miks kuupäev ei või lõpus olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2022, kell 07:19 (EEST) ::Jah, nõus, et vormistus, kus kuupäev on autorinime järel sulgudes, ei ole parim. Ma arvan, et see tuleneb standardist (kui nii väljenduda võib), kus allikaviidete puhul kirjutatakse autorinime järele sulgudesse aastaarv, aga isegi sel puhul on perioodikaväljaannete puhul kuupäev (!) viite lõpus. Nt ::Koort, Erkki (2019). Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab. Postimees, 14. märts. ::Minu meelest see ei ole põhjust Vikipeedias niiiviisi viidata. Ivo, sinu variant on muidu ok, aga kooloni asemel võiks kasutada punkti ja jutumärkide järele ei näe ma mingit vajadust. [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 27. august 2022, kell 19:22 (EEST) ::: Õieti pole siin esitet ka mingit arvestavat põhjust olemasolevat stiili, mille puhul kuupäev (mis nt korduva autoriga viidete puhul on väga oluline) on kordades hõlpsamini leitav, muuta. Variant, milles aasta ja kuupäev veel viitekirje sees eraldatakse, näib kusjuures eriti ebapraktiline. ::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. august 2022, kell 19:47 (EEST) og1e4ktd7781pq8t0ksjykjpvygbk8x 6184327 6184325 2022-08-27T16:53:23Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki Ei ole ilmselge, et uus välislinkide vormistus vanast parem on. Seda enam, et varasem vormistus vastas ka samalaadsete viidete vormistusele.<br> - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. august 2022, kell 02:00 (EEST) :Nn uus vormistus on tavapärane välislinkide vormistamise viis eestikeelses Vikipeedias. Vana vorm oli miski erandlik lähenemine, mille kasutamist peaks väga hoolikalt põhjendama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. august 2022, kell 04:11 (EEST) ::Minu arvates on väga loogiline, et kuupäev on kõige lõpus. Aga milleks autorinime järel koolon ja artikli pealkiri jutumärkides? Selliselt vormistatakse otsekõnet, mitte allikaviiteid. Õgem oleks nt nii: ::* Erkki Koort. [https://leht.postimees.ee/6544556/luurejuht-mikk-marran-pinge-ja-rahulolematus-meie-piiri-taga-kasvab Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab], Postimees, 14. märts 2019 ::[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 23. august 2022, kell 23:07 (EEST) :: Minul ei ole küll niisugust muljet, nagu see uus vormistus oleks tavapärane, igatahes tundub see mulle imelik. Mina olen vormistanud samamoodi, nagu Merleke5 ette näitas, ainult ma olen veebiväljaandele viidates kasutanud veebiaadressi, näiteks postimees.ee, sest pole kindel, et paberlehes ilmus samal kuupäeval, ja punkti lõppu pannud. :: Teiseks, viited ajalehtedele sobiksid ka kirjanduse alla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. august 2022, kell 09:08 (EEST) :See [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&type=revision&diff=6183271&oldid=6181890 vana vormistus] on igal juhul ebastandartne ja praktikas eestikeelses Vikipeedis mittekasutatav (kuigi mallides on igasugu variante proovitud). Mis puutub seda, et kuidas välislinke vormistama peaks, siis minu mäletamist pidi meil selles osas mingit konkreetset kokkulepet pole, kuigi selle üle on korduvalt vaieldud. Mina olen läbivalt kasutanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&diff=prev&oldid=6181890 seda], sest midagi peab ju kasutama, ja tänaseks on see kaugelt kõige levinum lahendus. Praktikas on muidugi variante mitmeid (nr 2 peaks olema populaarselt vast variant, kus autori nime järgi on punkt, aga muu on sama). Alati võib ka kokku leppida, et kuidas on hea välislinke vormistada. :Mis puutub veebiväljande märkimist, siis sel teemal olen ka varasemalt mitmel korral välja toonud, et me lingimegi alati veebiväljaandele (eriti Välislinkide sektioonis; viidete all võib teoorias esineda erandeid) ja mitte paberverioonile (kuigi saab lisada ka lingi DIGARile). Seepärast ei pea ma aadressile rõhumist sugugi sobilikuks ning ei loea seda argumenti kehtivaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. august 2022, kell 18:06 (EEST) :: Esiteks, pole siis ju nii, et lingime alati veebiväljaandele, ja teiseks, kui see ka nii on, pole see lugejale enesestmõistetav. :: Mul on ka arusaamatu, miks kuupäev ei või lõpus olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2022, kell 07:19 (EEST) ::Jah, nõus, et vormistus, kus kuupäev on autorinime järel sulgudes, ei ole parim. Ma arvan, et see tuleneb standardist (kui nii väljenduda võib), kus allikaviidete puhul kirjutatakse autorinime järele sulgudesse aastaarv, aga isegi sel puhul on perioodikaväljaannete puhul kuupäev (!) viite lõpus. Nt ::Koort, Erkki (2019). Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab. Postimees, 14. märts. ::Minu meelest see ei ole põhjust Vikipeedias niiiviisi viidata. Ivo, sinu variant on muidu ok, aga kooloni asemel võiks kasutada punkti ja jutumärkide järele ei näe ma mingit vajadust. [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 27. august 2022, kell 19:22 (EEST) ::: Variant, milles aasta ja kuupäev veel viitekirje sees eraldatakse, näib äärmiset ebapraktiline lahendus. Ma ei näe ka laiemalt põhjust praegust stiili muuta. ::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. august 2022, kell 19:47 (EEST) jlq02jjfil0s6ep4do4bhjiai3jsmsq 6184329 6184327 2022-08-27T16:55:45Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki Ei ole ilmselge, et uus välislinkide vormistus vanast parem on. Seda enam, et varasem vormistus vastas ka samalaadsete viidete vormistusele.<br> - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. august 2022, kell 02:00 (EEST) :Nn uus vormistus on tavapärane välislinkide vormistamise viis eestikeelses Vikipeedias. Vana vorm oli miski erandlik lähenemine, mille kasutamist peaks väga hoolikalt põhjendama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. august 2022, kell 04:11 (EEST) ::Minu arvates on väga loogiline, et kuupäev on kõige lõpus. Aga milleks autorinime järel koolon ja artikli pealkiri jutumärkides? Selliselt vormistatakse otsekõnet, mitte allikaviiteid. Õgem oleks nt nii: ::* Erkki Koort. [https://leht.postimees.ee/6544556/luurejuht-mikk-marran-pinge-ja-rahulolematus-meie-piiri-taga-kasvab Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab], Postimees, 14. märts 2019 ::[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 23. august 2022, kell 23:07 (EEST) :: Minul ei ole küll niisugust muljet, nagu see uus vormistus oleks tavapärane, igatahes tundub see mulle imelik. Mina olen vormistanud samamoodi, nagu Merleke5 ette näitas, ainult ma olen veebiväljaandele viidates kasutanud veebiaadressi, näiteks postimees.ee, sest pole kindel, et paberlehes ilmus samal kuupäeval, ja punkti lõppu pannud. :: Teiseks, viited ajalehtedele sobiksid ka kirjanduse alla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. august 2022, kell 09:08 (EEST) :See [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&type=revision&diff=6183271&oldid=6181890 vana vormistus] on igal juhul ebastandartne ja praktikas eestikeelses Vikipeedis mittekasutatav (kuigi mallides on igasugu variante proovitud). Mis puutub seda, et kuidas välislinke vormistama peaks, siis minu mäletamist pidi meil selles osas mingit konkreetset kokkulepet pole, kuigi selle üle on korduvalt vaieldud. Mina olen läbivalt kasutanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&diff=prev&oldid=6181890 seda], sest midagi peab ju kasutama, ja tänaseks on see kaugelt kõige levinum lahendus. Praktikas on muidugi variante mitmeid (nr 2 peaks olema populaarselt vast variant, kus autori nime järgi on punkt, aga muu on sama). Alati võib ka kokku leppida, et kuidas on hea välislinke vormistada. :Mis puutub veebiväljande märkimist, siis sel teemal olen ka varasemalt mitmel korral välja toonud, et me lingimegi alati veebiväljaandele (eriti Välislinkide sektioonis; viidete all võib teoorias esineda erandeid) ja mitte paberverioonile (kuigi saab lisada ka lingi DIGARile). Seepärast ei pea ma aadressile rõhumist sugugi sobilikuks ning ei loea seda argumenti kehtivaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. august 2022, kell 18:06 (EEST) :: Esiteks, pole siis ju nii, et lingime alati veebiväljaandele, ja teiseks, kui see ka nii on, pole see lugejale enesestmõistetav. :: Mul on ka arusaamatu, miks kuupäev ei või lõpus olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2022, kell 07:19 (EEST) ::Jah, nõus, et vormistus, kus kuupäev on autorinime järel sulgudes, ei ole parim. Ma arvan, et see tuleneb standardist (kui nii väljenduda võib), kus allikaviidete puhul kirjutatakse autorinime järele sulgudesse aastaarv, aga isegi sel puhul on perioodikaväljaannete puhul kuupäev (!) viite lõpus. Nt ::Koort, Erkki (2019). Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab. Postimees, 14. märts. ::Minu meelest see ei ole põhjust Vikipeedias niiiviisi viidata. Ivo, sinu variant on muidu ok, aga kooloni asemel võiks kasutada punkti ja jutumärkide järele ei näe ma mingit vajadust. [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 27. august 2022, kell 19:22 (EEST) ::: Variant, milles aasta ja kuupäev veel viitekirje sees eraldatakse, näib äärmiselt ebapraktilisena. Veebiviidete ja eriti artiklite puhul on kuupäev väga oluline ja peab lihtsasti leitav olema. ::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. august 2022, kell 19:47 (EEST) 7nj32nkyuy5tktvlrcih24w392j2lsl 6184602 6184329 2022-08-28T07:38:31Z Merleke5 122868 Vastus wikitext text/x-wiki Ei ole ilmselge, et uus välislinkide vormistus vanast parem on. Seda enam, et varasem vormistus vastas ka samalaadsete viidete vormistusele.<br> - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. august 2022, kell 02:00 (EEST) :Nn uus vormistus on tavapärane välislinkide vormistamise viis eestikeelses Vikipeedias. Vana vorm oli miski erandlik lähenemine, mille kasutamist peaks väga hoolikalt põhjendama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. august 2022, kell 04:11 (EEST) ::Minu arvates on väga loogiline, et kuupäev on kõige lõpus. Aga milleks autorinime järel koolon ja artikli pealkiri jutumärkides? Selliselt vormistatakse otsekõnet, mitte allikaviiteid. Õgem oleks nt nii: ::* Erkki Koort. [https://leht.postimees.ee/6544556/luurejuht-mikk-marran-pinge-ja-rahulolematus-meie-piiri-taga-kasvab Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab], Postimees, 14. märts 2019 ::[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 23. august 2022, kell 23:07 (EEST) :: Minul ei ole küll niisugust muljet, nagu see uus vormistus oleks tavapärane, igatahes tundub see mulle imelik. Mina olen vormistanud samamoodi, nagu Merleke5 ette näitas, ainult ma olen veebiväljaandele viidates kasutanud veebiaadressi, näiteks postimees.ee, sest pole kindel, et paberlehes ilmus samal kuupäeval, ja punkti lõppu pannud. :: Teiseks, viited ajalehtedele sobiksid ka kirjanduse alla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. august 2022, kell 09:08 (EEST) :See [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&type=revision&diff=6183271&oldid=6181890 vana vormistus] on igal juhul ebastandartne ja praktikas eestikeelses Vikipeedis mittekasutatav (kuigi mallides on igasugu variante proovitud). Mis puutub seda, et kuidas välislinke vormistama peaks, siis minu mäletamist pidi meil selles osas mingit konkreetset kokkulepet pole, kuigi selle üle on korduvalt vaieldud. Mina olen läbivalt kasutanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&diff=prev&oldid=6181890 seda], sest midagi peab ju kasutama, ja tänaseks on see kaugelt kõige levinum lahendus. Praktikas on muidugi variante mitmeid (nr 2 peaks olema populaarselt vast variant, kus autori nime järgi on punkt, aga muu on sama). Alati võib ka kokku leppida, et kuidas on hea välislinke vormistada. :Mis puutub veebiväljande märkimist, siis sel teemal olen ka varasemalt mitmel korral välja toonud, et me lingimegi alati veebiväljaandele (eriti Välislinkide sektioonis; viidete all võib teoorias esineda erandeid) ja mitte paberverioonile (kuigi saab lisada ka lingi DIGARile). Seepärast ei pea ma aadressile rõhumist sugugi sobilikuks ning ei loea seda argumenti kehtivaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. august 2022, kell 18:06 (EEST) :: Esiteks, pole siis ju nii, et lingime alati veebiväljaandele, ja teiseks, kui see ka nii on, pole see lugejale enesestmõistetav. :: Mul on ka arusaamatu, miks kuupäev ei või lõpus olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2022, kell 07:19 (EEST) ::Jah, nõus, et vormistus, kus kuupäev on autorinime järel sulgudes, ei ole parim. Ma arvan, et see tuleneb standardist (kui nii väljenduda võib), kus allikaviidete puhul kirjutatakse autorinime järele sulgudesse aastaarv, aga isegi sel puhul on perioodikaväljaannete puhul kuupäev (!) viite lõpus. Nt ::Koort, Erkki (2019). Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab. Postimees, 14. märts. ::Minu meelest see ei ole põhjust Vikipeedias niiiviisi viidata. Ivo, sinu variant on muidu ok, aga kooloni asemel võiks kasutada punkti ja jutumärkide järele ei näe ma mingit vajadust. [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 27. august 2022, kell 19:22 (EEST) ::: Variant, milles aasta ja kuupäev veel viitekirje sees eraldatakse, näib äärmiselt ebapraktilisena. Veebiviidete ja eriti artiklite puhul on kuupäev väga oluline ja peab lihtsasti leitav olema. ::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. august 2022, kell 19:47 (EEST) ::::Jah, aga just niisugust varianti kasutatakse teaduskirjanduses jm, kus on oluline eeskätt aastaarv. Vikipeediasse niisugune variant kindlasti ei sobi. Veebiviidete puhul on Vikipeedias abiks link ja minu arvates on väga ok, kui on nimi, lingitud pealkiri ja seejärel kõige lõpus väljaande nimetus ja ilmumisdaatum. Mida annab kuupäev seal ees eraldi sulgudes, kui ei tea, millise väljaandega on tegemist? [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 28. august 2022, kell 10:38 (EEST) i6zbt86a053hfhv2xynaoz6ih6g83sr 6184604 6184602 2022-08-28T07:40:44Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki Ei ole ilmselge, et uus välislinkide vormistus vanast parem on. Seda enam, et varasem vormistus vastas ka samalaadsete viidete vormistusele.<br> - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. august 2022, kell 02:00 (EEST) :Nn uus vormistus on tavapärane välislinkide vormistamise viis eestikeelses Vikipeedias. Vana vorm oli miski erandlik lähenemine, mille kasutamist peaks väga hoolikalt põhjendama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. august 2022, kell 04:11 (EEST) ::Minu arvates on väga loogiline, et kuupäev on kõige lõpus. Aga milleks autorinime järel koolon ja artikli pealkiri jutumärkides? Selliselt vormistatakse otsekõnet, mitte allikaviiteid. Õgem oleks nt nii: ::* Erkki Koort. [https://leht.postimees.ee/6544556/luurejuht-mikk-marran-pinge-ja-rahulolematus-meie-piiri-taga-kasvab Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab], Postimees, 14. märts 2019 ::[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 23. august 2022, kell 23:07 (EEST) :: Minul ei ole küll niisugust muljet, nagu see uus vormistus oleks tavapärane, igatahes tundub see mulle imelik. Mina olen vormistanud samamoodi, nagu Merleke5 ette näitas, ainult ma olen veebiväljaandele viidates kasutanud veebiaadressi, näiteks postimees.ee, sest pole kindel, et paberlehes ilmus samal kuupäeval, ja punkti lõppu pannud. :: Teiseks, viited ajalehtedele sobiksid ka kirjanduse alla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. august 2022, kell 09:08 (EEST) :See [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&type=revision&diff=6183271&oldid=6181890 vana vormistus] on igal juhul ebastandartne ja praktikas eestikeelses Vikipeedis mittekasutatav (kuigi mallides on igasugu variante proovitud). Mis puutub seda, et kuidas välislinke vormistama peaks, siis minu mäletamist pidi meil selles osas mingit konkreetset kokkulepet pole, kuigi selle üle on korduvalt vaieldud. Mina olen läbivalt kasutanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&diff=prev&oldid=6181890 seda], sest midagi peab ju kasutama, ja tänaseks on see kaugelt kõige levinum lahendus. Praktikas on muidugi variante mitmeid (nr 2 peaks olema populaarselt vast variant, kus autori nime järgi on punkt, aga muu on sama). Alati võib ka kokku leppida, et kuidas on hea välislinke vormistada. :Mis puutub veebiväljande märkimist, siis sel teemal olen ka varasemalt mitmel korral välja toonud, et me lingimegi alati veebiväljaandele (eriti Välislinkide sektioonis; viidete all võib teoorias esineda erandeid) ja mitte paberverioonile (kuigi saab lisada ka lingi DIGARile). Seepärast ei pea ma aadressile rõhumist sugugi sobilikuks ning ei loea seda argumenti kehtivaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. august 2022, kell 18:06 (EEST) :: Esiteks, pole siis ju nii, et lingime alati veebiväljaandele, ja teiseks, kui see ka nii on, pole see lugejale enesestmõistetav. :: Mul on ka arusaamatu, miks kuupäev ei või lõpus olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2022, kell 07:19 (EEST) ::Jah, nõus, et vormistus, kus kuupäev on autorinime järel sulgudes, ei ole parim. Ma arvan, et see tuleneb standardist (kui nii väljenduda võib), kus allikaviidete puhul kirjutatakse autorinime järele sulgudesse aastaarv, aga isegi sel puhul on perioodikaväljaannete puhul kuupäev (!) viite lõpus. Nt ::Koort, Erkki (2019). Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab. Postimees, 14. märts. ::Minu meelest see ei ole põhjust Vikipeedias niiiviisi viidata. Ivo, sinu variant on muidu ok, aga kooloni asemel võiks kasutada punkti ja jutumärkide järele ei näe ma mingit vajadust. [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 27. august 2022, kell 19:22 (EEST) ::: Variant, milles aasta ja kuupäev veel viitekirje sees eraldatakse, näib äärmiselt ebapraktilisena. Veebiviidete ja eriti artiklite puhul on kuupäev väga oluline ja peab lihtsasti leitav olema. ::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. august 2022, kell 19:47 (EEST) 7nj32nkyuy5tktvlrcih24w392j2lsl 6184607 6184604 2022-08-28T07:47:39Z Merleke5 122868 Vastus wikitext text/x-wiki Ei ole ilmselge, et uus välislinkide vormistus vanast parem on. Seda enam, et varasem vormistus vastas ka samalaadsete viidete vormistusele.<br> - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. august 2022, kell 02:00 (EEST) :Nn uus vormistus on tavapärane välislinkide vormistamise viis eestikeelses Vikipeedias. Vana vorm oli miski erandlik lähenemine, mille kasutamist peaks väga hoolikalt põhjendama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. august 2022, kell 04:11 (EEST) ::Minu arvates on väga loogiline, et kuupäev on kõige lõpus. Aga milleks autorinime järel koolon ja artikli pealkiri jutumärkides? Selliselt vormistatakse otsekõnet, mitte allikaviiteid. Õgem oleks nt nii: ::* Erkki Koort. [https://leht.postimees.ee/6544556/luurejuht-mikk-marran-pinge-ja-rahulolematus-meie-piiri-taga-kasvab Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab], Postimees, 14. märts 2019 ::[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 23. august 2022, kell 23:07 (EEST) :: Minul ei ole küll niisugust muljet, nagu see uus vormistus oleks tavapärane, igatahes tundub see mulle imelik. Mina olen vormistanud samamoodi, nagu Merleke5 ette näitas, ainult ma olen veebiväljaandele viidates kasutanud veebiaadressi, näiteks postimees.ee, sest pole kindel, et paberlehes ilmus samal kuupäeval, ja punkti lõppu pannud. :: Teiseks, viited ajalehtedele sobiksid ka kirjanduse alla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. august 2022, kell 09:08 (EEST) :See [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&type=revision&diff=6183271&oldid=6181890 vana vormistus] on igal juhul ebastandartne ja praktikas eestikeelses Vikipeedis mittekasutatav (kuigi mallides on igasugu variante proovitud). Mis puutub seda, et kuidas välislinke vormistama peaks, siis minu mäletamist pidi meil selles osas mingit konkreetset kokkulepet pole, kuigi selle üle on korduvalt vaieldud. Mina olen läbivalt kasutanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikk_Marran&diff=prev&oldid=6181890 seda], sest midagi peab ju kasutama, ja tänaseks on see kaugelt kõige levinum lahendus. Praktikas on muidugi variante mitmeid (nr 2 peaks olema populaarselt vast variant, kus autori nime järgi on punkt, aga muu on sama). Alati võib ka kokku leppida, et kuidas on hea välislinke vormistada. :Mis puutub veebiväljande märkimist, siis sel teemal olen ka varasemalt mitmel korral välja toonud, et me lingimegi alati veebiväljaandele (eriti Välislinkide sektioonis; viidete all võib teoorias esineda erandeid) ja mitte paberverioonile (kuigi saab lisada ka lingi DIGARile). Seepärast ei pea ma aadressile rõhumist sugugi sobilikuks ning ei loea seda argumenti kehtivaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. august 2022, kell 18:06 (EEST) :: Esiteks, pole siis ju nii, et lingime alati veebiväljaandele, ja teiseks, kui see ka nii on, pole see lugejale enesestmõistetav. :: Mul on ka arusaamatu, miks kuupäev ei või lõpus olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2022, kell 07:19 (EEST) ::Jah, nõus, et vormistus, kus kuupäev on autorinime järel sulgudes, ei ole parim. Ma arvan, et see tuleneb standardist (kui nii väljenduda võib), kus allikaviidete puhul kirjutatakse autorinime järele sulgudesse aastaarv, aga isegi sel puhul on perioodikaväljaannete puhul kuupäev (!) viite lõpus. Nt ::Koort, Erkki (2019). Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab. Postimees, 14. märts. ::Minu meelest see ei ole põhjust Vikipeedias niiiviisi viidata. Ivo, sinu variant on muidu ok, aga kooloni asemel võiks kasutada punkti ja jutumärkide järele ei näe ma mingit vajadust. [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 27. august 2022, kell 19:22 (EEST) ::: Variant, milles aasta ja kuupäev veel viitekirje sees eraldatakse, näib äärmiselt ebapraktilisena. Veebiviidete ja eriti artiklite puhul on kuupäev väga oluline ja peab lihtsasti leitav olema. ::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. august 2022, kell 19:47 (EEST) ::::Siin on Tartu Ülikooli viitamisjuhend: https://sisu.ut.ee/viitamiseabc/kasutatud-allikate-loetelu ::::Üllatuslikult selgub, et ajaleheartiklite puhul soovitatakse just seda vormistust, nagu sinul, Neptuunium, oli - kuupäev nime järel sulgudes. Perekonnanimi peaks olema küll enne eesnime (nii olen ma ka ise Vikipeedias viidanud). ::::* '''Ajalehe artikkel veebis:''' Mõttus, A. (26.10.2017). Eestimaise toidu tootearenduses löövad lisaks tehnoloogidele kaasa ka kooliõpilased. ''Maaleht''. Vaadatud 26.10.2017 [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/eestimaise-toidu-tootearenduses-loovad-lisaks-tehnoloogidele-kaasa-ka-kooliopilased?id=79962934 http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/eestimaise-toidu-tootearend...] ::::Huvitav, aga minu meelest praktikas siiski väga seda kuupäeva märkimist nime järele ei kasutata. [[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 28. august 2022, kell 10:47 (EEST) 4kaglxez5e1u3t3lsknc5ssbzlmhi37 IRIS-T 0 635760 6184249 6182215 2022-08-27T16:16:58Z Octagon11 123728 /* Viited */ wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = IRIS-T | pilt = MAN 7 t mil gl IRIS-T SL.jpg | pildi_suurus = 200px | alt_tekst = | pildi_allkiri = IRIS-T SL, ILA Berlin 2016 | päritoluriik = {{Pisilipp|Saksamaa}} | tüüp = <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = | on_rakett = Jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = | kasutajad = | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = [[Diehl Defence]] (peamine) | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = | pikkus = | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = | kiirus = | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} '''IRIS-T''' on juhtitav rakett. == Ajalugu == IRIS-T oli mõeldud standardse relvana järgmistele lennukitele: Eurofighter, [[General Dynamics F-16 Fighting Falcon|F-16]], EF-18, Tornado ja Gripen. Sellel raketil on ka maa-õhk versioon. Alates 2005. aastast on süsteemi peamine tootja [[Diehl Defence]].<ref>[https://www.diehl.com/defence/en/products/guided-missiles/#iris-t IRIS-T] (vaadatud: 23.08.2022)</ref> == Kasutajad == === Praegused kasutajad === * {{Pisilipp|Austria}} * {{Pisilipp|Brasiilia}} * {{Pisilipp|Egiptus}} * {{Pisilipp|Hispaania}} * {{Pisilipp|Itaalia}} * {{Pisilipp|Kreeka}} * {{Pisilipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} * {{Pisilipp|Norra}} * {{Pisilipp|Rootsi}} * {{Pisilipp|Saksamaa}} * {{Pisilipp|Saudi Araabia}} * {{Pisilipp|Tai}} === Tulevased kasutajad === * {{Pisilipp|Lõuna-Korea}} * {{Pisilipp|Ukraina}}<ref>[https://ua.korrespondent.net/ukraine/4508765-nimechchyna-postavyt-ukraini-ppo-IRIS-T-ranishe Німеччина поставить Україні ППО IRIS-T раніше] (vaadatud: 23.08.2022)</ref> * {{Pisilipp|Ungari}} == Vaata ka == * [[NASAMS]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Saksa relvad]] elqusoa4old2cavihqqfhmn57rub9td Bukovel-AD 0 635828 6184357 6183334 2022-08-27T17:49:03Z Octagon11 123728 /* Viited */ wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = Bukovel-AD | pilt = Proximus Bukovel-AD, Kyiv 2021, 01.jpg | pildi_suurus = 200px | alt_tekst = | pildi_allkiri = Bukovel-AD kiievis 2021. aastal | päritoluriik = {{Pisilipp|Ukraina}} | tüüp = <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = | on_rakett = <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = | kasutajad = {{Pisilipp|Ukraina}} | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = Proximus | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = | pikkus = | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = | kiirus = | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} '''Bukovel-AD''' ([[ukraina keel]]es ''Буковель-AD'') on [[Ukraina]]s välja töötatud elektroonilise sõjapidamise süsteem. == Kasutajad == * {{Pisilipp|Ukraina}} - Bukovel-AD R4<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/zasikti_rosijskij_orlan_za_100_km_kompleks_reb_z_bpla_bukovel_ad_r4_vid_tov_proximus_na_zbroja_ta_bezpeka_2021-4002.html Засікти російський "Орлан" за 100 км: комплекс РЕБ з БПЛА "Буковель-AD R4" від ТОВ "Proximus" на "Зброя та Безпека-2021"] (vaadatud: 25.08.2022)</ref> == Galerii == <gallery> Bukovel-AD, Kyiv 2021, 10.jpg|Bukovel-AD Kiievis 2021. aastal </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] nxkkjc556rpvcrw2tgp8yzeo989wz2a 6184360 6184357 2022-08-27T17:51:31Z Octagon11 123728 /* Kasutajad */ wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = Bukovel-AD | pilt = Proximus Bukovel-AD, Kyiv 2021, 01.jpg | pildi_suurus = 200px | alt_tekst = | pildi_allkiri = Bukovel-AD kiievis 2021. aastal | päritoluriik = {{Pisilipp|Ukraina}} | tüüp = <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = | on_rakett = <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = | kasutajad = {{Pisilipp|Ukraina}} | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = Proximus | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = | pikkus = | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = | kiirus = | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} '''Bukovel-AD''' ([[ukraina keel]]es ''Буковель-AD'') on [[Ukraina]]s välja töötatud elektroonilise sõjapidamise süsteem. == Ajalugu == Ukraina ostis neid süsteeme 2021. aastal.<ref>[https://defence-ua.com/news/zsu_pridbala_vzhe_kilka_desjatkiv_ukrajinskih_mobilnih_kompleksiv_reb_bukovel_ad-4131.html ЗСУ придбала вже кілька десятків українських мобільних комплексів РЕБ "Буковель-АD"] (vaadatud: 27.08.2022)</ref> == Kasutajad == * {{Pisilipp|Ukraina}} - Bukovel-AD R4<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/zasikti_rosijskij_orlan_za_100_km_kompleks_reb_z_bpla_bukovel_ad_r4_vid_tov_proximus_na_zbroja_ta_bezpeka_2021-4002.html Засікти російський "Орлан" за 100 км: комплекс РЕБ з БПЛА "Буковель-AD R4" від ТОВ "Proximus" на "Зброя та Безпека-2021"] (vaadatud: 25.08.2022)</ref> == Galerii == <gallery> Bukovel-AD, Kyiv 2021, 10.jpg|Bukovel-AD Kiievis 2021. aastal </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 5s5vvjuevpf4rguq3o010zebr48f763 Budism Tais 0 635832 6184191 6184162 2022-08-27T13:04:14Z Lulu 294 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki '''Budism Tais''' on valdavalt [[theravaada]] [[budism]], mida järgib u 95% [[Tai]] elanikkonnast ehk u 64 miljonit inimest, olles budistide arvu poolest [[Hiina]] järel teisel kohal maailmas. Tai budismis sisaldub ka tai rahvausundi ning hiina usundite elemente.<ref>'Lamphun's Little-Known Animal Shrines' in: Forbes, Andrew, and Henley, David, ''Ancient Chiang Mai'' Volume 1. Chiang Mai, Cognoscenti Books, 2012.</ref> Tai budismil on palju ühisjooni [[Budism Sri Lankal|Sri Lanka budismiga]] ning theravaada budismi järgivad enamuses ka [[Myanmar]]i, [[Laos]]e ja [[Kambodža]] rahvad. Budism jõudis sellesse piirkonda kuningas [[Ašoka]] valitsemisajal, u [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]], ning sellest ajast saadik on Tai kultuuris ja ühiskonnas olnud budism väga oluline. [[Monarhia]] ja budism on Tais olnud tihedalt seotud. Kaks peamist [[kongregatsioon]]i ehk [[nikaaja]]t on ''Mahā Nikāya'', mis hõlmab valdava enamiku Tai templitest, [[vihaara|kloostritest]] ja [[bhikkhu|munkadest]], ning valitsuse ja monarhia poolt soositud ''Dhammayuttika Nikāya'', mis hõlmab küll vähem kui kümnendiku tai budismist, kuid on tunnustatud [[Myanmar]]is, [[Laos]]es ja ka [[läänemaailm]]as. Alates 1950. aastatest on suurenenud huvi [[meditatsioon]]i vastu.<ref>Cook, Joanna (2010). Meditation in Modern Buddhism - Renunciation and Change in Thai Monastic Life, p. 1.</ref> == Eripärad == Üheks tai budismi eripäraks on igale noormehele soovitatav ajutine [[ordinatsioon|ordineerimine]] [[bhikkhu|mungaks]]. Munga staatusest võib lahkuda ja ka uuesti mungaks saada. [[File:Spirit houses..JPG|thumb|[[San phra phum|Vaimude maja]], [[Mae Thorani]] ja [[Brahma Sahampati]] pühamu ärihoone ees.]]Tai budism on tihedalt seotud kohaliku folkloori ja rahvausundiga. Koos [[Siddhārtha Gautama|Buddha]]ga austatakse ka maavaime või -haldjaid. Üks populaarsemaid neist on [[Mae Thorani]], maaema või maajumalanna, kes aitas Siddharthal saada jagu kurja deemoni [[Māra (budism)|Māra]] takistustest ja jõuda [[virgumine|virgumiseni]]. Iga rajatise juures on tavaliselt [[San phra phum|vaimude maja]] ning [[Brahma Sahampati]] pühamu koos ohvriandidega. Tai budismis on laialdaselt levinud [[maagia]], [[amulett|amuletid]], õnnetoovad [[talisman]]id ja [[tätoveering]]ud; usutakse [[Selgeltnägemine|selgeltnägemist]], [[astroloogia]]t, [[numeroloogia]]t jne. [[Bhikkhu|Munkadel]] usutakse olevat üleloomulikud võimed loterii võidunumbrite ennustamiseks. Sünni, abiellumise või surma puhul, nii nagu ka kinnisvara, auto vm väärtusliku omandamisel peetakse oluliseks saada mungalt õnnistust. Tai budismis on märgatavaid [[mahajaana]] mõjutusi. Nii võib templites ja mujalgi näha [[bodhisattva]]t [[Avalokitešvara|Avalokitesvara]] või [[Budai]]d, tulevase [[buda]] ehk [[Maitreja]] kehastust. Austatakse ka mitmeid [[hinduism]]i jumalusi nagu [[Ganeša]] jt. Praeguse Chakri dünastia [[Tai kuningas|Tai kuningate]] tiitel on [[Rama]], mis viitab müütilise kuningale India eeposest "[[Rāmājana]]". == Vaata ka == * [[Tai metsatraditsioon]] * [[Buddhādasa]] * [[Vipassana liikumine]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism Tais| ]] tkgh6w7s1mdpc7d2tot30hues676sc9 6184193 6184191 2022-08-27T13:30:19Z Lulu 294 Täiend. wikitext text/x-wiki '''Budism Tais''' on valdavalt [[theravaada]] [[budism]], mida järgib u 95% [[Tai]] elanikkonnast ehk u 64 miljonit inimest, olles budistide arvu poolest [[Hiina]] järel teisel kohal maailmas. Tai budismis sisaldub ka tai rahvausundi ning hiina usundite elemente.<ref>'Lamphun's Little-Known Animal Shrines' in: Forbes, Andrew, and Henley, David, ''Ancient Chiang Mai'' Volume 1. Chiang Mai, Cognoscenti Books, 2012.</ref> Tai budismil on palju ühisjooni [[Budism Sri Lankal|Sri Lanka budismiga]] ning theravaada budismi järgivad enamuses ka [[Myanmar]]i, [[Laos]]e ja [[Kambodža]] rahvad. Budism jõudis sellesse piirkonda kuningas [[Ašoka]] valitsemisajal, u [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]], ning sellest ajast saadik on Tai kultuuris ja ühiskonnas olnud budism väga oluline. [[Monarhia]] ja budism on Tais olnud tihedalt seotud. Kaks peamist [[kongregatsioon]]i ehk [[nikaaja]]t on ''Mahā Nikāya'', mis hõlmab valdava enamiku Tai templitest, [[vihaara|kloostritest]] ja [[bhikkhu|munkadest]], ning valitsuse ja monarhia poolt soositud ''Dhammayuttika Nikāya'', mis hõlmab küll vähem kui kümnendiku tai budismist, kuid on tunnustatud [[Myanmar]]is, [[Laos]]es ja ka [[läänemaailm]]as. Alates 1950. aastatest on suurenenud huvi [[meditatsioon]]i vastu.<ref>Cook, Joanna (2010). Meditation in Modern Buddhism - Renunciation and Change in Thai Monastic Life, p. 1.</ref> Meditatsiooni praktiseerimisele on orienteeritud mitmed uued liikumised, nagu [[Tai metsatraditsioon]] ning [[Mahasi Sayadaw]] ja [[S. N. Goenka]] õpetustele tuginev [[Vipassana liikumine]]. == Eripärad == Üheks tai budismi eripäraks on igale noormehele soovitatav ajutine [[ordinatsioon|ordineerimine]] [[bhikkhu|mungaks]]. Munga staatusest võib lahkuda ja ka uuesti mungaks saada. [[File:Spirit houses..JPG|thumb|[[San phra phum|Vaimude maja]], [[Mae Thorani]] ja [[Brahma Sahampati]] pühamu ärihoone ees.]]Tai budism on tihedalt seotud kohaliku folkloori ja rahvausundiga. Koos [[Siddhārtha Gautama|Buddha]]ga austatakse ka maavaime või -haldjaid. Üks populaarsemaid neist on [[Mae Thorani]], maaema või maajumalanna, kes aitas Siddharthal saada jagu kurja deemoni [[Māra (budism)|Māra]] takistustest ja jõuda [[virgumine|virgumiseni]]. Iga rajatise juures on tavaliselt [[San phra phum|vaimude maja]] ning [[Brahma Sahampati]] pühamu koos ohvriandidega. Tai budismis on laialdaselt levinud [[maagia]], [[amulett|amuletid]], õnnetoovad [[talisman]]id ja [[tätoveering]]ud; usutakse [[Selgeltnägemine|selgeltnägemist]], [[astroloogia]]t, [[numeroloogia]]t jne. [[Bhikkhu|Munkadel]] usutakse olevat üleloomulikud võimed loterii võidunumbrite ennustamiseks. Sünni, abiellumise või surma puhul, nii nagu ka kinnisvara, auto vm väärtusliku omandamisel peetakse oluliseks saada mungalt õnnistust. Tai budismis on märgatavaid [[mahajaana]] mõjutusi. Nii võib templites ja mujalgi näha [[bodhisattva]]t [[Avalokitešvara|Avalokitesvara]] või [[Budai]]d, tulevase [[buda]] ehk [[Maitreja]] kehastust. Austatakse ka mitmeid [[hinduism]]i jumalusi nagu [[Ganeša]] jt. Praeguse Chakri dünastia [[Tai kuningas|Tai kuningate]] tiitel on [[Rama]], mis viitab müütilise kuningale India eeposest "[[Rāmājana]]". == Vaata ka == * [[Tai metsatraditsioon]] * [[Buddhādasa]] * [[Vipassana liikumine]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism Tais| ]] bp53q83ra9ab8xntxz49lq6nac8clsf 6184194 6184193 2022-08-27T13:35:56Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''Budism Tais''' on valdavalt [[theravaada]] [[budism]], mida järgib u 95% [[Tai]] elanikkonnast ehk u 64 miljonit inimest, olles budistide arvu poolest [[Hiina]] järel teisel kohal maailmas. Tai budismis sisaldub ka tai rahvausundi ning hiina usundite elemente.<ref>'Lamphun's Little-Known Animal Shrines' in: Forbes, Andrew, and Henley, David, ''Ancient Chiang Mai'' Volume 1. Chiang Mai, Cognoscenti Books, 2012.</ref> Tai budismil on palju ühisjooni [[Budism Sri Lankal|Sri Lanka budismiga]] ning theravaada budismi järgivad enamuses ka [[Myanmar]]i, [[Laos]]e ja [[Kambodža]] rahvad. Budism jõudis sellesse piirkonda kuningas [[Ašoka]] valitsemisajal, u [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]], ning sellest ajast saadik on Tai kultuuris ja ühiskonnas olnud budism väga oluline. [[Monarhia]] ja budism on Tais olnud tihedalt seotud. Kaks peamist [[kongregatsioon]]i ehk [[nikaaja]]t on ''Mahā Nikāya'', mis hõlmab valdava enamiku Tai templitest, [[vihaara|kloostritest]] ja [[bhikkhu|munkadest]], ning valitsuse ja monarhia poolt soositud ''Dhammayuttika Nikāya'', mis hõlmab küll vähem kui kümnendiku tai budismist, kuid on tunnustatud [[Myanmar]]is, [[Laos]]es ja ka [[läänemaailm]]as. Alates 1950. aastatest on suurenenud huvi [[meditatsioon]]i vastu.<ref>Cook, Joanna (2010). Meditation in Modern Buddhism - Renunciation and Change in Thai Monastic Life, p. 1.</ref> Meditatsiooni praktiseerimisele on orienteeritud mitmed uued liikumised, nagu [[Ajahn Chah]] õpetustest lähtuv [[Tai metsatraditsioon]] ning [[Mahasi Sayadaw]] ja [[S. N. Goenka]] õpetustele tuginev [[Vipassana liikumine]]. == Eripärad == Üheks tai budismi eripäraks on igale noormehele soovitatav ajutine [[ordinatsioon|ordineerimine]] [[bhikkhu|mungaks]]. Munga staatusest võib lahkuda ja ka uuesti mungaks saada. [[File:Spirit houses..JPG|thumb|[[San phra phum|Vaimude maja]], [[Mae Thorani]] ja [[Brahma Sahampati]] pühamu ärihoone ees.]]Tai budism on tihedalt seotud kohaliku folkloori ja rahvausundiga. Koos [[Siddhārtha Gautama|Buddha]]ga austatakse ka maavaime või -haldjaid. Üks populaarsemaid neist on [[Mae Thorani]], maaema või maajumalanna, kes aitas Siddharthal saada jagu kurja deemoni [[Māra (budism)|Māra]] takistustest ja jõuda [[virgumine|virgumiseni]]. Iga rajatise juures on tavaliselt [[San phra phum|vaimude maja]] ning [[Brahma Sahampati]] pühamu koos ohvriandidega. Tai budismis on laialdaselt levinud [[maagia]], [[amulett|amuletid]], õnnetoovad [[talisman]]id ja [[tätoveering]]ud; usutakse [[Selgeltnägemine|selgeltnägemist]], [[astroloogia]]t, [[numeroloogia]]t jne. [[Bhikkhu|Munkadel]] usutakse olevat üleloomulikud võimed loterii võidunumbrite ennustamiseks. Sünni, abiellumise või surma puhul, nii nagu ka kinnisvara, auto vm väärtusliku omandamisel peetakse oluliseks saada mungalt õnnistust. Tai budismis on märgatavaid [[mahajaana]] mõjutusi. Nii võib templites ja mujalgi näha [[bodhisattva]]t [[Avalokitešvara|Avalokitesvara]] või [[Budai]]d, tulevase [[buda]] ehk [[Maitreja]] kehastust. Austatakse ka mitmeid [[hinduism]]i jumalusi nagu [[Ganeša]] jt. Praeguse Chakri dünastia [[Tai kuningas|Tai kuningate]] tiitel on [[Rama]], mis viitab müütilise kuningale India eeposest "[[Rāmājana]]". == Vaata ka == * [[Tai metsatraditsioon]] * [[Buddhādasa]] * [[Ajahn Chah]] * [[Vipassana liikumine]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism Tais| ]] c75k118pihjoac84uz7wpc7wfmt004k 6184697 6184194 2022-08-28T10:38:59Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''Budism Tais''' on valdavalt [[theravaada]] [[budism]], mida järgib u 95% [[Tai]] elanikkonnast ehk u 64 miljonit inimest, olles budistide arvu poolest [[Hiina]] järel teisel kohal maailmas. Tai budismis sisaldub ka tai rahvausundi ning hiina usundite elemente.<ref>'Lamphun's Little-Known Animal Shrines' in: Forbes, Andrew, and Henley, David, ''Ancient Chiang Mai'' Volume 1. Chiang Mai, Cognoscenti Books, 2012.</ref> Tai budismil on palju ühisjooni [[Budism Sri Lankal|Sri Lanka budismiga]] ning theravaada budismi järgivad enamuses ka [[Myanmar]]i, [[Laos]]e ja [[Kambodža]] rahvad. Budism jõudis sellesse piirkonda kuningas [[Ašoka]] valitsemisajal, u [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]], ning sellest ajast saadik on Tai kultuuris ja ühiskonnas olnud budism väga oluline. [[Monarhia]] ja budism on Tais olnud tihedalt seotud. Kaks peamist [[kongregatsioon]]i ehk [[nikaaja]]t on ''Mahā Nikāya'', mis hõlmab valdava enamiku Tai templitest, [[vihaara|kloostritest]] ja [[bhikkhu|munkadest]], ning valitsuse ja monarhia poolt soositud ''Dhammayuttika Nikāya'', mis hõlmab küll vähem kui kümnendiku tai budismist, kuid on tunnustatud [[Myanmar]]is, [[Laos]]es ja ka [[läänemaailm]]as. Alates 1950. aastatest on suurenenud huvi [[meditatsioon]]i vastu.<ref>Cook, Joanna (2010). Meditation in Modern Buddhism - Renunciation and Change in Thai Monastic Life, p. 1.</ref> Meditatsiooni praktiseerimisele on orienteeritud mitmed uued liikumised, nagu [[Ajahn Chah]] õpetustest lähtuv [[Tai metsatraditsioon]] ning [[Mahasi Sayadaw]] ja [[S. N. Goenka]] õpetustele tuginev [[Vipassana liikumine]]. == Eripärad == Üheks tai budismi eripäraks on igale noormehele soovitatav ajutine [[ordinatsioon|ordineerimine]] [[bhikkhu|mungaks]]. Munga staatusest võib lahkuda ja ka uuesti mungaks saada. [[File:Spirit houses..JPG|thumb|[[Vaimude maja]], [[Mae Thorani]] ja [[Brahma Sahampati]] pühamu ärihoone ees.]]Tai budism on tihedalt seotud kohaliku folkloori ja rahvausundiga. Koos [[Siddhārtha Gautama|Buddha]]ga austatakse ka maavaime või -haldjaid. Üks populaarsemaid neist on [[Mae Thorani]], maaema või maajumalanna, kes aitas Siddharthal saada jagu kurja deemoni [[Māra (budism)|Māra]] takistustest ja jõuda [[virgumine|virgumiseni]]. Iga rajatise juures on tavaliselt [[vaimude maja]] ning [[Brahma Sahampati]] pühamu koos ohvriandidega. Tai budismis on laialdaselt levinud [[maagia]], [[amulett|amuletid]], õnnetoovad [[talisman]]id ja [[tätoveering]]ud; usutakse [[Selgeltnägemine|selgeltnägemist]], [[astroloogia]]t, [[numeroloogia]]t jne. [[Bhikkhu|Munkadel]] usutakse olevat üleloomulikud võimed loterii võidunumbrite ennustamiseks. Sünni, abiellumise või surma puhul, nii nagu ka kinnisvara, auto vm väärtusliku omandamisel peetakse oluliseks saada mungalt õnnistust. Tai budismis on märgatavaid [[mahajaana]] mõjutusi. Nii võib templites ja mujalgi näha [[bodhisattva]]t [[Avalokitešvara|Avalokitesvara]] või [[Budai]]d, tulevase [[buda]] ehk [[Maitreja]] kehastust. Austatakse ka mitmeid [[hinduism]]i jumalusi nagu [[Ganeša]] jt. Praeguse Chakri dünastia [[Tai kuningas|Tai kuningate]] tiitel on [[Rama]], mis viitab müütilise kuningale India eeposest "[[Rāmājana]]". == Vaata ka == * [[Tai metsatraditsioon]] * [[Buddhādasa]] * [[Ajahn Chah]] * [[Vipassana liikumine]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism Tais| ]] tw0ni3isaaxn388bg4c0j8ywwai22qi 6184706 6184697 2022-08-28T10:57:00Z Lulu 294 Täiend. wikitext text/x-wiki '''Budism Tais''' on valdavalt [[theravaada]] [[budism]], mida järgib u 95% [[Tai]] elanikkonnast ehk u 64 miljonit inimest, olles budistide arvu poolest [[Hiina]] järel teisel kohal maailmas. Tai budismis sisaldub ka tai rahvausundi ning hiina usundite elemente.<ref>'Lamphun's Little-Known Animal Shrines' in: Forbes, Andrew, and Henley, David, ''Ancient Chiang Mai'' Volume 1. Chiang Mai, Cognoscenti Books, 2012.</ref> Tai budismil on palju ühisjooni [[Budism Sri Lankal|Sri Lanka budismiga]] ning theravaada budismi järgivad enamuses ka [[Myanmar]]i, [[Laos]]e ja [[Kambodža]] rahvad. Budism jõudis sellesse piirkonda kuningas [[Ašoka]] valitsemisajal, u [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]], ning sellest ajast saadik on Tai kultuuris ja ühiskonnas olnud budism väga oluline. [[Monarhia]] ja budism on Tais olnud tihedalt seotud. Tais on kasutusel [[Gregoriuse kalender]], kuid aastaid loendatatakse alates [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] sünnist/virgumisest/parinirvaanast [[545 eKr]]. Kaks peamist [[kongregatsioon]]i ehk [[nikaaja]]t on ''Mahā Nikāya'', mis hõlmab valdava enamiku Tai templitest, [[vihaara|kloostritest]] ja [[bhikkhu|munkadest]], ning valitsuse ja monarhia poolt soositud ''Dhammayuttika Nikāya'', mis hõlmab küll vähem kui kümnendiku tai budismist, kuid on tunnustatud [[Myanmar]]is, [[Laos]]es ja ka [[läänemaailm]]as. Alates 1950. aastatest on suurenenud huvi [[meditatsioon]]i vastu.<ref>Cook, Joanna (2010). Meditation in Modern Buddhism - Renunciation and Change in Thai Monastic Life, p. 1.</ref> Meditatsiooni praktiseerimisele on orienteeritud mitmed uued liikumised, nagu [[Ajahn Chah]] õpetustest lähtuv [[Tai metsatraditsioon]] ning [[Mahasi Sayadaw]] ja [[S. N. Goenka]] õpetustele tuginev [[Vipassana liikumine]]. == Eripärad == Üheks tai budismi eripäraks on igale noormehele soovitatav ajutine [[ordinatsioon|ordineerimine]] [[bhikkhu|mungaks]]. Munga staatusest võib lahkuda ja ka uuesti mungaks saada. [[File:Spirit houses..JPG|thumb|[[Vaimude maja]], [[Mae Thorani]] ja [[Brahma Sahampati]] pühamu ärihoone ees.]]Tai budism on tihedalt seotud kohaliku folkloori ja rahvausundiga. Koos [[Siddhārtha Gautama|Buddha]]ga austatakse ka maavaime või -haldjaid. Üks populaarsemaid neist on [[Mae Thorani]], maaema või maajumalanna, kes aitas Siddharthal saada jagu kurja deemoni [[Māra (budism)|Māra]] takistustest ja jõuda [[virgumine|virgumiseni]]. Iga rajatise juures on tavaliselt [[vaimude maja]] ning [[Brahma Sahampati]] pühamu koos ohvriandidega. Tai budismis on laialdaselt levinud [[maagia]], [[amulett|amuletid]], õnnetoovad [[talisman]]id ja [[tätoveering]]ud; usutakse [[Selgeltnägemine|selgeltnägemist]], [[astroloogia]]t, [[numeroloogia]]t jne. [[Bhikkhu|Munkadel]] usutakse olevat üleloomulikud võimed loterii võidunumbrite ennustamiseks. Sünni, abiellumise või surma puhul, nii nagu ka kinnisvara, auto vm väärtusliku omandamisel peetakse oluliseks saada mungalt õnnistust. Tai budismis on märgatavaid [[mahajaana]] mõjutusi. Nii võib templites ja mujalgi näha [[bodhisattva]]t [[Avalokitešvara|Avalokitesvara]] või [[Budai]]d, tulevase [[buda]] ehk [[Maitreja]] kehastust. Austatakse ka mitmeid [[hinduism]]i jumalusi nagu [[Ganeša]] jt. Praeguse Chakri dünastia [[Tai kuningas|Tai kuningate]] tiitel on [[Rama]], mis viitab müütilise kuningale India eeposest "[[Rāmājana]]". == Vaata ka == * [[Tai metsatraditsioon]] * [[Buddhādasa]] * [[Ajahn Chah]] * [[Vipassana liikumine]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism Tais| ]] dviymtleqqj4783gisy5dp92h14vb3y 6184717 6184706 2022-08-28T11:07:29Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''Budism Tais''' on valdavalt [[theravaada]] [[budism]], mida järgib u 95% [[Tai]] elanikkonnast ehk u 64 miljonit inimest, olles budistide arvu poolest [[Hiina]] järel teisel kohal maailmas. Tai budismis sisaldub ka tai rahvausundi ning hiina usundite elemente.<ref>'Lamphun's Little-Known Animal Shrines' in: Forbes, Andrew, and Henley, David, ''Ancient Chiang Mai'' Volume 1. Chiang Mai, Cognoscenti Books, 2012.</ref> Tai budismil on palju ühisjooni [[Budism Sri Lankal|Sri Lanka budismiga]] ning theravaada budismi järgivad enamuses ka [[Myanmar]]i, [[Laos]]e ja [[Kambodža]] rahvad. Budism jõudis sellesse piirkonda kuningas [[Ašoka]] valitsemisajal, u [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]], ning sellest ajast saadik on Tai kultuuris ja ühiskonnas olnud budism väga oluline. [[Monarhia]] ja budism on Tais olnud tihedalt seotud. Ametlikult on kasutusel [[Gregoriuse kalender]], mille aastaid loendatatakse alates [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] sünnist/virgumisest/parinirvaanast [[545 eKr]]. Budistlike pühade puhul kasutatakse kuukalendrit. Kaks peamist [[kongregatsioon]]i ehk [[nikaaja]]t on ''Mahā Nikāya'', mis hõlmab valdava enamiku Tai templitest, [[vihaara|kloostritest]] ja [[bhikkhu|munkadest]], ning valitsuse ja monarhia poolt soositud ''Dhammayuttika Nikāya'', mis hõlmab küll vähem kui kümnendiku tai budismist, kuid on tunnustatud [[Myanmar]]is, [[Laos]]es ja ka [[läänemaailm]]as. Alates 1950. aastatest on suurenenud huvi [[meditatsioon]]i vastu.<ref>Cook, Joanna (2010). Meditation in Modern Buddhism - Renunciation and Change in Thai Monastic Life, p. 1.</ref> Meditatsiooni praktiseerimisele on orienteeritud mitmed uued liikumised, nagu [[Ajahn Chah]] õpetustest lähtuv [[Tai metsatraditsioon]] ning [[Mahasi Sayadaw]] ja [[S. N. Goenka]] õpetustele tuginev [[Vipassana liikumine]]. == Eripärad == Üheks tai budismi eripäraks on igale noormehele soovitatav ajutine [[ordinatsioon|ordineerimine]] [[bhikkhu|mungaks]]. Munga staatusest võib lahkuda ja ka uuesti mungaks saada. [[File:Spirit houses..JPG|thumb|[[Vaimude maja]], [[Mae Thorani]] ja [[Brahma Sahampati]] pühamu ärihoone ees.]]Tai budism on tihedalt seotud kohaliku folkloori ja rahvausundiga. Koos [[Siddhārtha Gautama|Buddha]]ga austatakse ka maavaime või -haldjaid. Üks populaarsemaid neist on [[Mae Thorani]], maaema või maajumalanna, kes aitas Siddharthal saada jagu kurja deemoni [[Māra (budism)|Māra]] takistustest ja jõuda [[virgumine|virgumiseni]]. Iga rajatise juures on tavaliselt [[vaimude maja]] ning [[Brahma Sahampati]] pühamu koos ohvriandidega. Tai budismis on laialdaselt levinud [[maagia]], [[amulett|amuletid]], õnnetoovad [[talisman]]id ja [[tätoveering]]ud; usutakse [[Selgeltnägemine|selgeltnägemist]], [[astroloogia]]t, [[numeroloogia]]t jne. [[Bhikkhu|Munkadel]] usutakse olevat üleloomulikud võimed loterii võidunumbrite ennustamiseks. Sünni, abiellumise või surma puhul, nii nagu ka kinnisvara, auto vm väärtusliku omandamisel peetakse oluliseks saada mungalt õnnistust. Tai budismis on märgatavaid [[mahajaana]] mõjutusi. Nii võib templites ja mujalgi näha [[bodhisattva]]t [[Avalokitešvara|Avalokitesvara]] või [[Budai]]d, tulevase [[buda]] ehk [[Maitreja]] kehastust. Austatakse ka mitmeid [[hinduism]]i jumalusi nagu [[Ganeša]] jt. Praeguse Chakri dünastia [[Tai kuningas|Tai kuningate]] tiitel on [[Rama]], mis viitab müütilise kuningale India eeposest "[[Rāmājana]]". == Vaata ka == * [[Tai metsatraditsioon]] * [[Buddhādasa]] * [[Ajahn Chah]] * [[Vipassana liikumine]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism Tais| ]] 8yeefccrneiqbmq2us7gtu0on9rzgb2 6184721 6184717 2022-08-28T11:21:30Z Lulu 294 Täiend. wikitext text/x-wiki '''Budism Tais''' on valdavalt [[theravaada]] [[budism]], mida järgib u 95% [[Tai]] elanikkonnast ehk u 64 miljonit inimest, olles budistide arvu poolest [[Hiina]] järel teisel kohal maailmas. Tai budismis sisaldub ka tai rahvausundi ning hiina usundite elemente.<ref>'Lamphun's Little-Known Animal Shrines' in: Forbes, Andrew, and Henley, David, ''Ancient Chiang Mai'' Volume 1. Chiang Mai, Cognoscenti Books, 2012.</ref> Tai budismil on palju ühisjooni [[Budism Sri Lankal|Sri Lanka budismiga]] ning theravaada budismi järgivad enamuses ka [[Myanmar]]i, [[Laos]]e ja [[Kambodža]] rahvad. Budism jõudis sellesse piirkonda kuningas [[Ašoka]] valitsemisajal, u [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]], ning sellest ajast saadik on Tai kultuuris ja ühiskonnas olnud budism väga oluline. [[Monarhia]] ja budism on Tais olnud tihedalt seotud. Ametlikult on kasutusel [[Gregoriuse kalender]], mille aastaid loendatatakse alates [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] sünnist/virgumisest/parinirvaanast [[545 eKr]]. Budistlike pühade puhul kasutatakse kuukalendrit. Oluline on [[bhikkhu|munkadele]] ja [[sangha|kogudustele]] annetamine pälvimuste (''tham bun'') saamiseks selles või tulevases elus. Kaks peamist [[kongregatsioon]]i ehk [[nikaaja]]t on ''Mahā Nikāya'', mis hõlmab valdava enamiku Tai templitest, [[vihaara|kloostritest]] ja [[bhikkhu|munkadest]], ning valitsuse ja monarhia poolt soositud ''Dhammayuttika Nikāya'', mis hõlmab küll vähem kui kümnendiku tai budismist, kuid on tunnustatud [[Myanmar]]is, [[Laos]]es ja ka [[läänemaailm]]as. Alates 1950. aastatest on suurenenud huvi [[meditatsioon]]i vastu.<ref>Cook, Joanna (2010). Meditation in Modern Buddhism - Renunciation and Change in Thai Monastic Life, p. 1.</ref> Meditatsiooni praktiseerimisele on orienteeritud mitmed uued liikumised, nagu [[Ajahn Chah]] õpetustest lähtuv [[Tai metsatraditsioon]] ning [[Mahasi Sayadaw]] ja [[S. N. Goenka]] õpetustele tuginev [[Vipassana liikumine]]. == Eripärad == Üheks tai budismi eripäraks on igale noormehele soovitatav ajutine [[ordinatsioon|ordineerimine]] [[bhikkhu|mungaks]]. Munga staatusest võib lahkuda ja ka uuesti mungaks saada. [[File:Spirit houses..JPG|thumb|[[Vaimude maja]], [[Mae Thorani]] ja [[Brahma Sahampati]] pühamu ärihoone ees.]]Tai budism on tihedalt seotud kohaliku folkloori ja rahvausundiga. Koos [[Siddhārtha Gautama|Buddha]]ga austatakse ka maavaime või -haldjaid. Üks populaarsemaid neist on [[Mae Thorani]], maaema või maajumalanna, kes aitas Siddharthal saada jagu kurja deemoni [[Māra (budism)|Māra]] takistustest ja jõuda [[virgumine|virgumiseni]]. Iga rajatise juures on tavaliselt [[vaimude maja]] ning [[Brahma Sahampati]] pühamu koos ohvriandidega. Tai budismis on laialdaselt levinud [[maagia]], [[amulett|amuletid]], õnnetoovad [[talisman]]id ja [[tätoveering]]ud. Vaimud ja deemonid on tai budismis olulisel kohal. Usutakse [[Selgeltnägemine|selgeltnägemist]], [[astroloogia]]t, [[numeroloogia]]t jne. [[Bhikkhu|Munkadel]] usutakse olevat üleloomulikud võimed loterii võidunumbrite ennustamiseks. Sünni, abiellumise või surma puhul, nii nagu ka kinnisvara, auto vm väärtusliku omandamisel peetakse oluliseks saada mungalt õnnistust. Tai budismis on märgatavaid [[mahajaana]] mõjutusi. Nii võib templites ja mujalgi näha [[bodhisattva]]t [[Avalokitešvara|Avalokitesvara]] või [[Budai]]d, tulevase [[buda]] ehk [[Maitreja]] kehastust. Austatakse ka mitmeid [[hinduism]]i jumalusi nagu [[Ganeša]] jt. Praeguse Chakri dünastia [[Tai kuningas|Tai kuningate]] tiitel on [[Rama]], mis viitab müütilise kuningale India eeposest "[[Rāmājana]]". == Vaata ka == * [[Tai metsatraditsioon]] * [[Buddhādasa]] * [[Ajahn Chah]] * [[Vipassana liikumine]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism Tais| ]] 89bn5mn5mahry3uupvnkis12b430y0t Liigessõlm 0 635840 6184682 6183367 2022-08-28T10:22:34Z Kk 6201 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fig63Movement of Plants.png|pisi|200px|[[Roosa jänesekapsas|Roosa jänesekapsa]] (''Oxalis articulata'') liigessõlme joonis Charles ja Francis Darwini raamatus ''The Power of Movement in Plants'' (1880).]] '''Liigessõlm''' (liigespaksend, liigespadjand, ''pulvinus'') on [[taimeleht]]ede alusel olev kude, mille funktsioon on liigutada lehte pärast kasvu lõppemist. Liigessõlm võimaldab selle rakkude turgori muutumise kaudu liigutada (tõsta, langetada ja pöörata) lehelaba, seega reguleerida taimelehe asendit.<ref>Koller, Dov 2000. Plants in search of sunlight. ''Advances in Botanical Research'' 33: 35–131.</ref><ref>Koller, Dov; Sigalit Ritter 1994. Phototropic Responses of the Pulvinules and Associated Laminar Reorientation in the Trifoliate Leaf of Bean ''Phaseolus vulgaris'' (''Fabaceae''). ''Journal of Plant Physiology'' 143(1): 52–63.</ref> Liigessõlm integreerib mõjud, mis tulevad lehele [[valgus]]est, [[raskusjõud|raskusjõust]], [[Taktiilsus|puudutusest]], veevarustusest ja [[õhuniiskus]]est, kuivõrd lehel on [[tundlikkus]] nende faktorite suhtes. Liigessõlme rakud on väiksemad kui selle kõrval olevad rakud. Liigessõlme uurimise üks algatajaid olid [[Charles Darwin]] ja tema poeg Francis Darwin, kes sellest tööst kirjutasid raamatus "The Power of Movement in Plants" (1880). ==Vaata ka== *[[leheroots]] *[[fütosemiootika]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Leht]] ng58xabzs6tb028y7udf1h5yu2w5vc0 Université Paris-Sorbonne 0 635857 6184240 6183582 2022-08-27T16:08:13Z EmausBot 25097 Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus [[d:Q546118|Wikidata]] wikitext text/x-wiki '''Université Paris-Sorbonne''' oli Prantsuse ülikool, mis loodi 1. jaanuaril 1971. See kadus 1. jaanuaril 2018 [[Sorbonne'i Ülikool]] kasuks pärast uue ülikooli loomise määruse avaldamist 21. aprill 2017 Euroopa Liidu Teatajas.<ref>[https://www.legifrance.gouv.fr/loda/id/JORFTEXT000034455357/ Décret n° 2017-596 du 21 avril 2017 portant création de l'université Sorbonne Université]</ref> == Kuulsad lõpetajad == * [[Emanuela Timotin]], rumeenia filoloog, loitsude, apogrüüfide ja rahvausundi uurija ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Université Paris-Sorbonne}} * [https://www.sorbonne-universite.fr Koduleht] [[Kategooria:Prantsusmaa ülikoolid]] [[Kategooria:Essonne'i departemang]] en1zyuw3uciv09lz79t48f2hxmdyzwx Femke Bol 0 635866 6184347 6183640 2022-08-27T17:24:13Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Sportlane |Nimi= Femke Bol |Pilt= Femke_Bol_Oregon_2022.jpg |Pildisuurus= |Pildinimi= Femke Bol (2022) |Riik= {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]] |Sünniaeg= {{süv|2000|2|23}} |Sünnikoht= [[Amersfoort]] |Pikkus= 184 cm |Kaal= 65 kg <ref>https://www.eurosport.com/athletics/femke-bol_prs546460/person.shtml</ref> |Spordiklubi= |Treener= Laurent Meuwly (2019–)<br />Bram Peters (2016–2019) | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 meetri tõkkejooks_2|400 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks_2|400 m tõkkejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateade]]}} {{MedalVõistlus|[[Maailmameistrivõistlused sisekergejõustikus|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku sismaailmameistrivõistlused#400 meetrit_2|400 m tõkkejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku sismaailmameistrivõistlused#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks_2|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2019]]|400 m tõkkejooks}} }} '''Femke Bol''' (sündinud [[23. veebruar|23. veebruaril]] [[2000]] [[Amersfoort|Amersfoortis]], [[Utrechti provints|Utrechti provintsis]]) on [[Holland|Hollandi]] [[kergejõustiklane]]. Tema põhialaks on [[400 meetri tõkkejooks]], kuid ta võistleb ka puhtas [[400 meetri jooks|400 meetri sprindis]]. 2021. aastal tuli ta 400 meetri tõkkejooksus [[Teemantliiga]] üldvõitjaks. 2021. aastal pälvis ta Euroopa tõusva kergejõustikutähe auhinna. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/netherlands/femke-bol-14707010 Femke Bol] Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu kodulehel {{commonscat}} {{DEFAULTSORT:Bol, Femke}} [[Kategooria:Hollandi kergejõustiklased]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] egar8w4fy07c3doy67tr235ca2jq7uk 6184379 6184347 2022-08-27T18:53:55Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Sportlane |Nimi= Femke Bol |Pilt= Femke_Bol_Oregon_2022.jpg |Pildisuurus= |Pildinimi= Femke Bol (2022) |Riik= {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]] |Sünniaeg= {{süv|2000|2|23}} |Sünnikoht= [[Amersfoort]] |Pikkus= 184 cm |Kaal= 65 kg <ref>https://www.eurosport.com/athletics/femke-bol_prs546460/person.shtml</ref> |Spordiklubi= |Treener= Laurent Meuwly (2019–)<br />Bram Peters (2016–2019) | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 meetri tõkkejooks_2|400 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks_2|400 m tõkkejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateade]]}} {{MedalVõistlus|[[Maailmameistrivõistlused sisekergejõustikus|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku sismaailmameistrivõistlused#400 meetrit_2|400 m tõkkejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku sismaailmameistrivõistlused#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks_2|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2019]]|400 m tõkkejooks}} }} '''Femke Bol''' (sündinud [[23. veebruar|23. veebruaril]] [[2000]] [[Amersfoort|Amersfoortis]], [[Utrechti provints|Utrechti provintsis]]) on [[Holland|Hollandi]] [[kergejõustiklane]]. Tema põhialaks on [[400 meetri tõkkejooks]], kuid ta võistleb ka puhtas [[400 meetri jooks|400 meetri sprindis]]. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo suveolümpiamängudel]] võitis ta 400 meetri tõkkejooksus [[Sydney McLaughlin]]i ja [[Dalilah Muhammad]]iga Euroopa rekordiga '''52,04'' pronksmedali. McLaughlin ja Muhammad ongi ainsad, kes on temast 400 meetrit tõkkeid kiiremini jooksnud. 2021. aastal tuli ta 400 meetri tõkkejooksus [[Teemantliiga]] üldvõitjaks. 2021. aastal pälvis ta Euroopa tõusva kergejõustikutähe auhinna. 2022. aastal võitis ta esimesena ühtedel Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali nii 400 meetri jooksus kui ka 400 meetri tõkkejooksus. 400 meetri jooksu võitis ta rahvusrekordiga '''49,44'''. Kolmanda kuldmedali võitis ta [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] 4×400 meetri teatejooksus, joostes viimast vahetust ajaga 48,52. Bolile kuulub kõigi aegade tipptulemus [[300 meetri tõkkejooks]]us '''36,86''', mille ta jooksis 31. mail 2022 [[Ostrava]]s. Talle kuulub lisaks Hollandi 400 meetri siserekord '''50,01''' (joostud 27. veebruaril 2022 [[Apeldoorn]]is). == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/netherlands/femke-bol-14707010 Femke Bol] Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu kodulehel {{commonscat}} {{DEFAULTSORT:Bol, Femke}} [[Kategooria:Hollandi kergejõustiklased]] [[Kategooria:Tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] k9z4iff7hqpusbpdaik2rs7c6vjb39j 6184627 6184379 2022-08-28T08:19:23Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{Sportlane |Nimi= Femke Bol |Pilt= Femke_Bol_Oregon_2022.jpg |Pildisuurus= |Pildinimi= Femke Bol (2022) |Riik= {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]] |Sünniaeg= {{süv|2000|2|23}} |Sünnikoht= [[Amersfoort]] |Pikkus= 184 cm |Kaal= 65 kg <ref>https://www.eurosport.com/athletics/femke-bol_prs546460/person.shtml</ref> |Spordiklubi= |Treener= Laurent Meuwly (2019–)<br />Bram Peters (2016–2019) | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 meetri tõkkejooks_2|400 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks_2|400 m tõkkejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateade]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku sismaailmameistrivõistlused#400 meetrit_2|400 m tõkkejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku sismaailmameistrivõistlused#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks_2|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 m]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4×400 m_2|4×400 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2019]]|400 m tõkkejooks}} }} '''Femke Bol''' (sündinud [[23. veebruar|23. veebruaril]] [[2000]] [[Amersfoort|Amersfoortis]], [[Utrechti provints|Utrechti provintsis]]) on [[Holland|Hollandi]] [[kergejõustiklane]]. Tema põhialaks on [[400 meetri tõkkejooks]], kuid ta võistleb ka puhtas [[400 meetri jooks|400 meetri sprindis]]. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo suveolümpiamängudel]] võitis ta 400 meetri tõkkejooksus [[Sydney McLaughlin]]i ja [[Dalilah Muhammad]]iga Euroopa rekordiga '''52,04'' pronksmedali. McLaughlin ja Muhammad ongi ainsad, kes on temast 400 meetrit tõkkeid kiiremini jooksnud. 2021. aastal tuli ta 400 meetri tõkkejooksus [[Teemantliiga]] üldvõitjaks. 2021. aastal pälvis ta Euroopa tõusva kergejõustikutähe auhinna. 2022. aastal võitis ta esimesena ühtedel Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali nii 400 meetri jooksus kui ka 400 meetri tõkkejooksus. 400 meetri jooksu võitis ta rahvusrekordiga '''49,44'''. Kolmanda kuldmedali võitis ta [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] 4×400 meetri teatejooksus, joostes viimast vahetust ajaga 48,52. Bolile kuulub kõigi aegade tipptulemus [[300 meetri tõkkejooks]]us '''36,86''', mille ta jooksis 31. mail 2022 [[Ostrava]]s. Talle kuulub lisaks Hollandi 400 meetri siserekord '''50,01''' (joostud 27. veebruaril 2022 [[Apeldoorn]]is). == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/netherlands/femke-bol-14707010 Femke Bol] Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu kodulehel {{commonscat}} {{DEFAULTSORT:Bol, Femke}} [[Kategooria:Hollandi kergejõustiklased]] [[Kategooria:Tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] itx48i46xej9nlaf8loi6rnqz7m6f2o Kasutaja arutelu:Karljohan29 3 635900 6184226 6184019 2022-08-27T15:28:21Z Karljohan29 136246 Vastus wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Karljohan29! -- [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 27. august 2022, kell 10:06 (EEST) :Vaatasin, et olen Vikipeedias tegutsenud juba üle kahe aasta, seega selliste soovide jaoks oleks nagu natukene hilja. [[Kasutaja:Karljohan29|Karljohan29]] ([[Kasutaja arutelu:Karljohan29|arutelu]]) 27. august 2022, kell 18:28 (EEST) g5aaxqd3gl8puxz9uwoyclatvw51frs Ganeša 0 635911 6184471 6184086 2022-08-27T20:46:54Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki [[File:Ganesha Basohli miniature circa 1730 Dubost p73.jpg|pisi|Ganeša umbes 1730. aastast pärit miniatuuril. [[India rahvusmuuseum]], [[New Delhi]].]] '''Ganeša''' (sanskriti keeles ''gaṇeśa''), ka '''Ganapati''' (sanskriti keeles ''gaṇapati'') on [[hinduism]]is elevandi peaga õnnetoov ja takistusi ületada aitav [[jumal]], [[Šiva]] ja [[Pārvatī]] poeg. Ganeša on hinduismi üks olulisemaid ja austusväärsemaid jumalusi. Hinduistlik rituaal algab tihti Ganeša austamisega ja tema kujutis asetseb sageli templite ja elumajade fassaadil. Taon tarkuse, edu, jõukuse ja õnne jumal, kunsti ja teaduste kaitsja. Ganešat kujutatakse tavaliselt punasena, suure kõhuga ja neljakäelisena, tema üks kihv on murdunud ja ta ratsutab roti seljas. Legendi järgi käskis Šiva, kes ei teadnud, et tegemist on tema pojaga, Ganeša pea maha raiuda. Saanud aga eksitusest teada, lubas Šiva anda talle esimese vastutuleva olendi pea, kelleks juhtus olema elevant. {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Hinduism]] [[Kategooria:Jumalad]] f1ij4u5symbcjrblaqap00xzxzj2pui Nia Ali 0 635914 6184174 6184102 2022-08-27T12:14:29Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Nia Ali | Pilt = DOH80192 nia ali (48910954891).jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Nia Ali 2019. aasta maailmameistrvõistlustel | Riik = {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]] | Sünniaeg = {{süv|1988|10|23}} | Sünnikoht = [[Norristown]], [[Pennsylvania]] | Pikkus = 168 cm | Kaal = 64 kg <ref>https://www.eurosport.com/athletics/nia-ali_prs285028/person.shtml</ref> | Spordiklubi = | Treener = Rana Reider | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}} {{Hõbemedal|{{nowrap|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]}}|{{nowrap|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 meetri tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]}}}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlustel]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2014 Sopot]]|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 m tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2016 Portland]]|[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 m tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta suveuniversiaad|2011 Shenzhen]]|100 m tõkkejooks}} }} '''Nia Sifaatihii Ali''' (sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1988]] [[Norristown]]is [[Pennsylvania|Pennsylvania osariigis]]) on [[USA]] [[kergejõustiklane]], [[tõkkejooks]]ja. Üliõpilasvõistlustel võistles Ali edukalt nii tõkkejooksjana kui ka mitmevõistlejana. 2011. aastal tuli ta 100 meetri tõkkejooksus [[NCAA]] meistriks. Samal aastal võitis ta [[2011. aasta suveuniversiaad|suveuniersiaadil]] tõkkesprindis kulla. [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Moskva]]s oli Ali esmakordselt USA koondises, kuid ei pääsenud tõkkejooksus finaali. [[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2014. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Sopot]]is tuli ta 60 meetri jooksus ajaga 7,80 [[Sally Pearson]]i ja [[Tiffany Porter]]i ees maailmameistriks. [[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2016. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Portland]]is kaitses ta tiitlit, edestades 7,80-ga [[Brianna Rollins]]it ja Porterit. [[2016. aasta suveolümpiamängud|Suveolümpial]] [[Rio de Janeiro]]s aitas ta USA koondisel võtta 100 meetri tõkkejoksus kolmikvõitu, saades ajaga 12,59 [[Brianna Rollins]]i järel ning [[Kristi Castlin]]i ees hõbemedali. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s tuli Ali tõkkesprindis isikliku rekordiga 12,34 maailmameistriks, edestades finaalis teist ameeriklast [[Kendra Harrison]]i ja jamaicalast [[Danielle Williams]]it. == Isiklikud rekordid == ;Välisrekordid *[[100 meetri tõkkejooks]] – 12,34, [[6. oktoober]] [[2019]], [[Doha]]. *[[Seitsmevõistlus]] – 5780, [[14. aprill]] [[2016]], [[Azusa]], [[California]] ;Siserekordid *[[60 meetri tõkkejooks]] – 7,80, [[23. veebruar]] [[2014]], [[Albuquerque]]. == Isiklikku == Suhtest Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja [[Michael Tinsley]]ga on Nia Alil 2015. aastal sündinud poeg Titus Maximus. Kooselust Kanada sprinteri [[Andre De Grasse]]'iga on tal 2018. aastal sündinud tütar Yuri Zen ja 2021. aastal sündinud poeg Kenzo. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Ali, Nia}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] fvqsko2lvaut31m6jnvbdpz7rulnu8p 6184177 6184174 2022-08-27T12:22:42Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Nia Ali | Pilt = DOH80192 nia ali (48910954891).jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Nia Ali 2019. aasta maailmameistrvõistlustel | Riik = {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]] | Sünniaeg = {{süv|1988|10|23}} | Sünnikoht = [[Norristown]], [[Pennsylvania]] | Pikkus = 168 cm | Kaal = 64 kg <ref>https://www.eurosport.com/athletics/nia-ali_prs285028/person.shtml</ref> | Spordiklubi = | Treener = Rana Reider | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}} {{Hõbemedal|{{nowrap|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]}}|{{nowrap|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 meetri tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]}}}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlustel]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2014 Sopot]]|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 m tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2016 Portland]]|[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 m tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta suveuniversiaad|2011 Shenzhen]]|100 m tõkkejooks}} }} '''Nia Sifaatihii Ali''' (sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1988]] [[Norristown]]is [[Pennsylvania|Pennsylvania osariigis]]) on [[USA]] [[kergejõustiklane]], [[tõkkejooks]]ja. Üliõpilasvõistlustel võistles Ali edukalt nii tõkkejooksjana kui ka mitmevõistlejana. 2011. aastal tuli ta 100 meetri tõkkejooksus [[NCAA]] meistriks. Samal aastal võitis ta [[2011. aasta suveuniversiaad|suveuniersiaadil]] tõkkesprindis kulla. [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Moskva]]s oli Ali esmakordselt USA koondises, kuid ei pääsenud tõkkejooksus finaali. [[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2014. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Sopot]]is tuli ta 60 meetri jooksus ajaga 7,80 [[Sally Pearson]]i ja [[Tiffany Porter]]i ees maailmameistriks. [[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2016. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Portland]]is kaitses ta tiitlit, edestades 7,80-ga [[Brianna Rollins]]it ja Porterit. [[2016. aasta suveolümpiamängud|Suveolümpial]] [[Rio de Janeiro]]s aitas ta USA koondisel võtta 100 meetri tõkkejoksus kolmikvõitu, saades ajaga 12,59 [[Brianna Rollins]]i järel ning [[Kristi Castlin]]i ees hõbemedali. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s tuli Ali tõkkesprindis isikliku rekordiga 12,34 maailmameistriks, edestades finaalis teist ameeriklast [[Kendra Harrison]]i ja jamaicalast [[Danielle Williams]]it. == Isiklikud rekordid == ;Välisrekordid *[[100 meetri tõkkejooks]] – 12,34, [[6. oktoober]] [[2019]], [[Doha]]. *[[Seitsmevõistlus]] – 5780, [[14. aprill]] [[2016]], [[Azusa]], [[California]] ;Siserekordid *[[60 meetri tõkkejooks]] – 7,80, [[23. veebruar]] [[2014]], [[Albuquerque]]. == Isiklikku == Suhtest Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja [[Michael Tinsley]]ga on Nia Alil 2015. aastal sündinud poeg Titus Maximus. Kooselust Kanada sprinteri [[Andre De Grasse]]'iga on tal 2018. aastal sündinud tütar Yuri Zen ja 2021. aastal sündinud poeg Kenzo. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat}} * {{IAAF}} {{Maailmameistrid naiste 100 meetri tõkkejooksus}} {{JÄRJESTA:Ali, Nia}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] jp185b1ej1g27543cks6oqcclkkrw8u Vaimude maja 0 635915 6184334 6184140 2022-08-27T17:01:11Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki [[pilt:Spirit_houses.JPG|pisi|Vaimude maja eramaja juures Tais [[Phetchaburi]]s]] [[pilt:Spirit_houses..JPG|pisi|Ettevõtte kõrvale rajatud vaimude maja Tais]] '''''San phra phum''''' ([[tai keel]]es ศาลพระภูมิ) ehk '''vaimude maja''' on paljudes [[Kagu-Aasia]] maades kohalike maavaimude või [[Haldjas|haldjate]] austamiseks rajatud pühamu. [[Kategooria:Religioon]] mkfpkc447k05rgcb1p3e41cjn4nhn40 6184632 6184334 2022-08-28T08:29:02Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Altarid]] wikitext text/x-wiki [[pilt:Spirit_houses.JPG|pisi|Vaimude maja eramaja juures Tais [[Phetchaburi]]s]] [[pilt:Spirit_houses..JPG|pisi|Ettevõtte kõrvale rajatud vaimude maja Tais]] '''''San phra phum''''' ([[tai keel]]es ศาลพระภูมิ) ehk '''vaimude maja''' on paljudes [[Kagu-Aasia]] maades kohalike maavaimude või [[Haldjas|haldjate]] austamiseks rajatud pühamu. [[Kategooria:Religioon]] [[Kategooria:Altarid]] 406y7paajo4c4ymet5pxsktn6cmpn4o 6184633 6184632 2022-08-28T08:29:09Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Religioon]] wikitext text/x-wiki [[pilt:Spirit_houses.JPG|pisi|Vaimude maja eramaja juures Tais [[Phetchaburi]]s]] [[pilt:Spirit_houses..JPG|pisi|Ettevõtte kõrvale rajatud vaimude maja Tais]] '''''San phra phum''''' ([[tai keel]]es ศาลพระภูมิ) ehk '''vaimude maja''' on paljudes [[Kagu-Aasia]] maades kohalike maavaimude või [[Haldjas|haldjate]] austamiseks rajatud pühamu. [[Kategooria:Altarid]] 3efb8wyou2dvf3aye5kp0eaqd9bp0gd 6184634 6184633 2022-08-28T08:29:24Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Pühapaigad]] wikitext text/x-wiki [[pilt:Spirit_houses.JPG|pisi|Vaimude maja eramaja juures Tais [[Phetchaburi]]s]] [[pilt:Spirit_houses..JPG|pisi|Ettevõtte kõrvale rajatud vaimude maja Tais]] '''''San phra phum''''' ([[tai keel]]es ศาลพระภูมิ) ehk '''vaimude maja''' on paljudes [[Kagu-Aasia]] maades kohalike maavaimude või [[Haldjas|haldjate]] austamiseks rajatud pühamu. [[Kategooria:Altarid]] [[Kategooria:Pühapaigad]] qaz06t0m0rzp2pfjdc4yy8of7soxc7e 6184645 6184634 2022-08-28T08:57:51Z Lulu 294 Täiend. wikitext text/x-wiki [[pilt:Spirit_houses.JPG|pisi|Vaimude maja eramaja juures Tais [[Phetchaburi]]s]] [[pilt:Spirit_houses..JPG|pisi|Ettevõtte kõrvale rajatud vaimude maja Tais]] '''''San phra phum''''' ([[tai keel]]es ศาลพระภูมิ) ehk '''vaimude maja''' on paljudes [[Kagu-Aasia]] maades kohalike maavaimude või [[Haldjas|haldjate]] austamiseks rajatud pühamu. Enne uue ehitise alustamist rajatakse kõigepealt väike majake kohalikele maavaimudele või -haldjatele, et neid lepitada. Vaimude maja püütakse paigutada nii, et uue ehitise vari sellele peale ei langeks. Vaimude maja on tavaliselt tilluke majake postamendil, kuhu viib maapinnalt väike redel, mida mööda vaimud saaksid kulgeda. Majakese sisse on paigutatud tantsijate ja pillimängijate kujukesi, kes võiksid vaimude meelt lahutada. Vaimude maja ette asetatakse ohvriande, kausikesi toidu ja joogiga ning küünlaid. [[Tai]]s ja teistes [[theravaada]] budismi maades on vaimude maja kõrval enamasti ka teine pühamu [[Brahma Sahampati]] austamiseks. [[Kategooria:Altarid]] [[Kategooria:Pühapaigad]] [[Kategooria:Animism]] [[Kategooria:Theravaada]] ndh7vpikrh4jw6t5rr1vv5f3w4b2lpt 6184646 6184645 2022-08-28T08:58:25Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Animism]] wikitext text/x-wiki [[pilt:Spirit_houses.JPG|pisi|Vaimude maja eramaja juures Tais [[Phetchaburi]]s]] [[pilt:Spirit_houses..JPG|pisi|Ettevõtte kõrvale rajatud vaimude maja Tais]] '''''San phra phum''''' ([[tai keel]]es ศาลพระภูมิ) ehk '''vaimude maja''' on paljudes [[Kagu-Aasia]] maades kohalike maavaimude või [[Haldjas|haldjate]] austamiseks rajatud pühamu. Enne uue ehitise alustamist rajatakse kõigepealt väike majake kohalikele maavaimudele või -haldjatele, et neid lepitada. Vaimude maja püütakse paigutada nii, et uue ehitise vari sellele peale ei langeks. Vaimude maja on tavaliselt tilluke majake postamendil, kuhu viib maapinnalt väike redel, mida mööda vaimud saaksid kulgeda. Majakese sisse on paigutatud tantsijate ja pillimängijate kujukesi, kes võiksid vaimude meelt lahutada. Vaimude maja ette asetatakse ohvriande, kausikesi toidu ja joogiga ning küünlaid. [[Tai]]s ja teistes [[theravaada]] budismi maades on vaimude maja kõrval enamasti ka teine pühamu [[Brahma Sahampati]] austamiseks. [[Kategooria:Altarid]] [[Kategooria:Pühapaigad]] [[Kategooria:Theravaada]] l22ilotxwf41s3dmlyft6qq591h6rtg 6184683 6184646 2022-08-28T10:25:36Z Lulu 294 Ettevalmistus teisaldamiseks. wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib pühamust; [[Isabel Allende]] romaani kohta vaata artiklit [[Vaimude maja (romaan)]]; samanimelise filmi kohta vaata artiklit [[Vaimude maja (film)]].}} [[pilt:Spirit_houses.JPG|pisi|Vaimude maja eramaja juures Tais [[Phetchaburi]]s]] [[pilt:Spirit_houses..JPG|pisi|Ettevõtte kõrvale rajatud vaimude maja Tais]] '''Vaimude maja''' ([[tai keel]]es ''San phra phum'' ศาลพระภูมิ) on paljudes [[Kagu-Aasia]] maades kohalike maavaimude või [[Haldjas|haldjate]] austamiseks rajatud pühamu. Uue ehitise alustamisel rajatakse kõigepealt väike majake kohalikele maavaimudele või -haldjatele, et neid lepitada. Vaimude maja püütakse paigutada nii, et uue ehitise vari sellele peale ei langeks. Vaimude maja on tavaliselt tilluke majake postamendil, kuhu viib maapinnalt väike redel, mida mööda vaimud saaksid kulgeda. Majakese sisse on paigutatud tantsijate ja pillimängijate kujukesi, kes võiksid vaimude meelt lahutada. Vaimude maja ette asetatakse ohvriande, kausikesi toidu ja joogiga ning küünlaid. [[Tai]]s ja teistes [[theravaada]] budismi maades on vaimude maja kõrval enamasti ka teine pühamu [[Brahma Sahampati]] austamiseks. [[Kategooria:Altarid]] [[Kategooria:Pühapaigad]] [[Kategooria:Theravaada]] pn1l3mg2gpy2ay085qoetzqxgvpuorm 6184685 6184683 2022-08-28T10:26:24Z Lulu 294 Lulu teisaldas lehekülje [[San phra phum]] pealkirja [[Vaimude maja]] alla: Sobivam pealkiri. wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib pühamust; [[Isabel Allende]] romaani kohta vaata artiklit [[Vaimude maja (romaan)]]; samanimelise filmi kohta vaata artiklit [[Vaimude maja (film)]].}} [[pilt:Spirit_houses.JPG|pisi|Vaimude maja eramaja juures Tais [[Phetchaburi]]s]] [[pilt:Spirit_houses..JPG|pisi|Ettevõtte kõrvale rajatud vaimude maja Tais]] '''Vaimude maja''' ([[tai keel]]es ''San phra phum'' ศาลพระภูมิ) on paljudes [[Kagu-Aasia]] maades kohalike maavaimude või [[Haldjas|haldjate]] austamiseks rajatud pühamu. Uue ehitise alustamisel rajatakse kõigepealt väike majake kohalikele maavaimudele või -haldjatele, et neid lepitada. Vaimude maja püütakse paigutada nii, et uue ehitise vari sellele peale ei langeks. Vaimude maja on tavaliselt tilluke majake postamendil, kuhu viib maapinnalt väike redel, mida mööda vaimud saaksid kulgeda. Majakese sisse on paigutatud tantsijate ja pillimängijate kujukesi, kes võiksid vaimude meelt lahutada. Vaimude maja ette asetatakse ohvriande, kausikesi toidu ja joogiga ning küünlaid. [[Tai]]s ja teistes [[theravaada]] budismi maades on vaimude maja kõrval enamasti ka teine pühamu [[Brahma Sahampati]] austamiseks. [[Kategooria:Altarid]] [[Kategooria:Pühapaigad]] [[Kategooria:Theravaada]] pn1l3mg2gpy2ay085qoetzqxgvpuorm 6184688 6184685 2022-08-28T10:29:04Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Budism Tais]] wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib pühamust; [[Isabel Allende]] romaani kohta vaata artiklit [[Vaimude maja (romaan)]]; samanimelise filmi kohta vaata artiklit [[Vaimude maja (film)]].}} [[pilt:Spirit_houses.JPG|pisi|Vaimude maja eramaja juures Tais [[Phetchaburi]]s]] [[pilt:Spirit_houses..JPG|pisi|Ettevõtte kõrvale rajatud vaimude maja Tais]] '''Vaimude maja''' ([[tai keel]]es ''San phra phum'' ศาลพระภูมิ) on paljudes [[Kagu-Aasia]] maades kohalike maavaimude või [[Haldjas|haldjate]] austamiseks rajatud pühamu. Uue ehitise alustamisel rajatakse kõigepealt väike majake kohalikele maavaimudele või -haldjatele, et neid lepitada. Vaimude maja püütakse paigutada nii, et uue ehitise vari sellele peale ei langeks. Vaimude maja on tavaliselt tilluke majake postamendil, kuhu viib maapinnalt väike redel, mida mööda vaimud saaksid kulgeda. Majakese sisse on paigutatud tantsijate ja pillimängijate kujukesi, kes võiksid vaimude meelt lahutada. Vaimude maja ette asetatakse ohvriande, kausikesi toidu ja joogiga ning küünlaid. [[Tai]]s ja teistes [[theravaada]] budismi maades on vaimude maja kõrval enamasti ka teine pühamu [[Brahma Sahampati]] austamiseks. [[Kategooria:Altarid]] [[Kategooria:Pühapaigad]] [[Kategooria:Theravaada]] [[Kategooria:Budism Tais]] 7hwvioveah6dugmnjrkpmcambf5r758 6184689 6184688 2022-08-28T10:29:10Z Lulu 294 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Theravaada]] wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib pühamust; [[Isabel Allende]] romaani kohta vaata artiklit [[Vaimude maja (romaan)]]; samanimelise filmi kohta vaata artiklit [[Vaimude maja (film)]].}} [[pilt:Spirit_houses.JPG|pisi|Vaimude maja eramaja juures Tais [[Phetchaburi]]s]] [[pilt:Spirit_houses..JPG|pisi|Ettevõtte kõrvale rajatud vaimude maja Tais]] '''Vaimude maja''' ([[tai keel]]es ''San phra phum'' ศาลพระภูมิ) on paljudes [[Kagu-Aasia]] maades kohalike maavaimude või [[Haldjas|haldjate]] austamiseks rajatud pühamu. Uue ehitise alustamisel rajatakse kõigepealt väike majake kohalikele maavaimudele või -haldjatele, et neid lepitada. Vaimude maja püütakse paigutada nii, et uue ehitise vari sellele peale ei langeks. Vaimude maja on tavaliselt tilluke majake postamendil, kuhu viib maapinnalt väike redel, mida mööda vaimud saaksid kulgeda. Majakese sisse on paigutatud tantsijate ja pillimängijate kujukesi, kes võiksid vaimude meelt lahutada. Vaimude maja ette asetatakse ohvriande, kausikesi toidu ja joogiga ning küünlaid. [[Tai]]s ja teistes [[theravaada]] budismi maades on vaimude maja kõrval enamasti ka teine pühamu [[Brahma Sahampati]] austamiseks. [[Kategooria:Altarid]] [[Kategooria:Pühapaigad]] [[Kategooria:Budism Tais]] j98g8waluvouybqr3gh2guhd1zplb80 6184692 6184689 2022-08-28T10:34:06Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib pühamust; [[Isabel Allende]] romaani kohta vaata artiklit [[Vaimude maja (romaan)]]; samanimelise filmi kohta vaata artiklit [[Vaimude maja (film)]].}} [[pilt:Spirit_houses.JPG|pisi|Vaimude maja eramaja juures Tais [[Phetchaburi]]s]] [[pilt:Spirit_houses..JPG|pisi|Ettevõtte kõrvale rajatud vaimude maja Tais]] '''Vaimude maja''' ([[tai keel]]es ''San phra phum'' ศาลพระภูมิ) on paljudes [[Kagu-Aasia]] maades ([[Tai]]s, [[Myanmar]]is, [[Malaisia]]s, [[Laos]]es, [[Kambodža]]s, [[Vietnam]]is, [[Indoneesia]]s, [[Filipiinid]]el) kohalike maavaimude või [[Haldjas|haldjate]] austamiseks rajatud pühamu. Uue ehitise alustamisel rajatakse kõigepealt väike majake kohalikele maavaimudele või -haldjatele, et neid lepitada. Vaimude maja püütakse paigutada nii, et uue ehitise vari sellele peale ei langeks. Vaimude maja on tavaliselt tilluke majake postamendil, kuhu viib maapinnalt väike redel, mida mööda vaimud saaksid kulgeda. Majakese sisse on paigutatud tantsijate ja pillimängijate kujukesi, kes võiksid vaimude meelt lahutada. Vaimude maja ette asetatakse ohvriande, kausikesi toidu ja joogiga ning küünlaid. [[Tai]]s ja teistes [[theravaada]] budismi maades on vaimude maja kõrval enamasti ka teine pühamu [[Brahma Sahampati]] austamiseks. [[Kategooria:Altarid]] [[Kategooria:Pühapaigad]] [[Kategooria:Budism Tais]] q3c4l0o5vz69ajb0paye0ozkmgh9hxv Mall:Maailmameistrid naiste 100 meetri tõkkejooksus 10 635919 6184176 2022-08-27T12:21:39Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{Navmall | nimi = Maailmameistrid naiste 100 meetri tõkkejooksus | päis = Naiste [[100 m tõkkejooks]]u maailmameistrid | loend1 = {{nowrap|1983:&nbsp;[[Bettine Jahn]] •}} {{nowrap|1987:&nbsp;[[Ginka Zagorcheva]] •}} {{nowrap|1991:&nbsp;[[Ludmila Engquist|Ljudmilla Narožilenko]] •}} {{nowrap|1993: [[Gail Devers]] •}} {{nowrap|1995: [[Gail Devers]] •}} {{nowrap|1997: [[Ludmila Engquist]] •}} {{nowrap|1999: [[Gail Devers]] •}} {{nowrap|2001: Anjanette...' wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Maailmameistrid naiste 100 meetri tõkkejooksus | päis = Naiste [[100 m tõkkejooks]]u maailmameistrid | loend1 = {{nowrap|1983:&nbsp;[[Bettine Jahn]] •}} {{nowrap|1987:&nbsp;[[Ginka Zagorcheva]] •}} {{nowrap|1991:&nbsp;[[Ludmila Engquist|Ljudmilla Narožilenko]] •}} {{nowrap|1993: [[Gail Devers]] •}} {{nowrap|1995: [[Gail Devers]] •}} {{nowrap|1997: [[Ludmila Engquist]] •}} {{nowrap|1999: [[Gail Devers]] •}} {{nowrap|2001: [[Anjanette Kirkland]] •}} {{nowrap|2003: [[Perdita Felicien]] •}} {{nowrap|2005: [[Michelle Perry]] •}} {{nowrap|2007: [[Michelle Perry]] •}} {{nowrap|2009: [[Brigitte Foster-Hylton]] •}} {{nowrap|2011: [[Sally Pearson]] •}} {{nowrap|2013: [[Brianna Rollins]] •}} {{nowrap|2015: [[Danielle Williams]] •}} {{nowrap|2017: [[Sally Pearson]] •}} {{nowrap|2019: [[Nia Ali]] •}} {{nowrap|2022: [[Oluwatobiloba Amusan]]}} }}<noinclude>[[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrite mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> oc1nilz7klevsx41piou4g3012hknng Kasutaja:Eva Menin 2 635921 6184202 2022-08-27T13:56:57Z Eva Menin 169210 Uus lehekülg: 'Eva Menin on Eesti naisõiguslase pseudonüüm.' wikitext text/x-wiki Eva Menin on Eesti naisõiguslase pseudonüüm. 2kyfs5cnx8gu8pelft4vqrbgplu24ue Kasutaja:VpuipV 2 635922 6184210 2022-08-27T14:23:05Z VpuipV 169211 Ümbersuunamine lehele [[id:Pengguna:VpuipV]] wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[id:Pengguna:VpuipV]] om6lsd96y5lem7i2v0b1nz5oks2v374 Kook (perekonnanimi) 0 635923 6184220 2022-08-27T15:09:58Z Teomees 97479 Uus lehekülg: ''''Kook''' on eesti [[perekonnanimi]]. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kook 156 inimesel: 77 mehel ja 79 naisel. Perekonnanimede levikult oli Kook meeste puhul 1166. kohal ja naiste puhul 1279. kohal. Kook oli kõige levinum perekonnanimi vanuserühmas 60–64 aastat, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 1,66. Nimi oli kõige sagedasem [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 4...' wikitext text/x-wiki '''Kook''' on eesti [[perekonnanimi]]. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kook 156 inimesel: 77 mehel ja 79 naisel. Perekonnanimede levikult oli Kook meeste puhul 1166. kohal ja naiste puhul 1279. kohal. Kook oli kõige levinum perekonnanimi vanuserühmas 60–64 aastat, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 1,66. Nimi oli kõige sagedasem [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 4,24 inimest.<ref name="stat.ee">[https://www.stat.ee/nimed/pere/Kook Statistikaamet: Nimede statistika] (vaadatud 27.08.2022)</ref> [[19. sajand]]i algul pandi [[pärisorjus]]est vabastamise käigus [[Saaremaa]]l [[Kihelkonna kihelkond|Kihelkonna]] ja [[Valjala kihelkond|Valjala]] [[kihelkond|kihelkonna]], [[Pärnumaa]]l [[Mihkli kihelkond|Mihkli]] ja [[Pärnu-Elisabethi kihelkond|Pärnu-Elisabethi]] kihelkonna, [[Harjumaa]]l [[Kuusalu kihelkond|Kuusalu]] ja [[Hageri kihelkond|Hageri]] kihelkonna ning [[Tartumaa]]l [[Torma kihelkond|Torma]], [[Võrumaa]]l [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Järvamaa]]l [[Ambla kihelkond|Ambla]] ja [[Läänemaa]]l [[Mihkli kihelkond|Mihkli]] kihelkondade 10 [[mõisavald|mõisavallas]] [[talupoeg]]adele nimeks Kook.<ref name="onomastika">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimepanek/searchNimepanek?nimi=kook&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede panemine (algne nimekuju): Kook.]</ref> [[Nimede eestistamine|Nimede eestistamise]] käigus loobuti 1935. aastal nimest Kook, kui võeti uueks nimeks [[Kruusing]].<ref name="nimed1930-vana">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?vana=kook&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede eestistamine: (vana nimekuju): Kook.]</ref> ==Nime kandjaid== *[[August Kook (arst)|August Kook]], eesti arst (1890–1941) *[[August Kook (ettevõtja)|August Kook]], eesti ettevõtja (sündis 1878–1958) *[[August Kook (politseinik)|August Kook]], eesti jurist ja politseikomissar (1907–1941) *[[Eduard Kook]], eesti farmatseut ja luuletaja (1912–1991) *[[Karl Kook]], eesti arst (1899–1987) *[[Leida Kook]], eesti arst, arstiteadlane ja pedagoog (1912–2015) *[[Oskar Kook]], eesti farmatseut (1899–1964) *[[Urmet Kook]], eesti ajakirjanik (1976–) == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Kook|pere}} [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] [[Kategooria:Perekonnanimed]] l8ojl32r6v6a1sb7bc5c42bmsugmz85 Ganapati 0 635924 6184222 2022-08-27T15:13:41Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Ganeša]] wikitext text/x-wiki #suuna [[ganeša]] 0i7873559bngt518m4iwb46i1ugvde1 Arutelu:Jean-Joseph Sanfourche 1 635925 6184237 2022-08-27T16:04:10Z Velirand 67997 /* Koostaja? */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Koostaja? == "prantsuse maalikunstnik, luuletaja, koostaja ja skulptor." Mida koostaja täpsemalt tähendab? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 27. august 2022, kell 19:04 (EEST) 29jq40yzwiedibh0w2o99w366lhq8h6 Henri Julien Félix Rousseau 0 635926 6184238 2022-08-27T16:05:38Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Henri Rousseau]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Henri Rousseau]] poai3ag5x2293zcutz2n4jkryi917yc Oscar-Claude Monet 0 635927 6184243 2022-08-27T16:12:03Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Claude Monet]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Claude Monet]] nmtzthtnw63vh7f7ruetuyvh8ea6bda Claude Oscar Monet 0 635928 6184244 2022-08-27T16:12:40Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Claude Monet]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Claude Monet]] nmtzthtnw63vh7f7ruetuyvh8ea6bda S-400 0 635929 6184247 2022-08-27T16:14:40Z Octagon11 123728 Uus lehekülg: '[[Pilt:С-400 «Триумф».JPG|pisi|S-400 Triumf 2015. aastal]] '''S-400 Triumf''' ([[vene keel]]es ''С-400 «Триумф»'') on Venema õhutõrje raketikompleks. [[Kategooria:Venemaa relvad]]' wikitext text/x-wiki [[Pilt:С-400 «Триумф».JPG|pisi|S-400 Triumf 2015. aastal]] '''S-400 Triumf''' ([[vene keel]]es ''С-400 «Триумф»'') on Venema õhutõrje raketikompleks. [[Kategooria:Venemaa relvad]] 8ug1n22aq803w8snnm4w1gj3lx6loxw Jean Dominique Antony Metzinger 0 635930 6184257 2022-08-27T16:22:13Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Jean Metzinger]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Jean Metzinger]] pbovotcfop0kra0m9nbblf3gjgcxi9q Henri Émile Benoît Matisse 0 635931 6184263 2022-08-27T16:28:19Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Henri Matisse]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Henri Matisse]] t1zkpma6xjykg5rmfwnw9vuvb78cp39 Essexi ülikool 0 635932 6184267 2022-08-27T16:28:50Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Essexi ülikool]] ümbersuunamise [[Essexi Ülikool]] asemele wikitext text/x-wiki #suuna [[Essexi Ülikool]] pipa2ldf5yx7bjvv9uo0b39y5qqzwx8 Exeteri ülikool 0 635933 6184271 2022-08-27T16:29:44Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Exeteri ülikool]] ümbersuunamise [[Exeteri Ülikool]] asemele wikitext text/x-wiki #suuna [[Exeteri Ülikool]] dque351yve0mtnlskxoc57e9g8nxfxc University of Exeter 0 635934 6184273 2022-08-27T16:30:39Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Exteri Ülikool]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Exteri Ülikool]] jfcz1oq0bpdf0kj1xbbdcjy7u8vknrb 6184274 6184273 2022-08-27T16:30:46Z Neptuunium 58653 Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Exteri Ülikool]] → [[Exeteri Ülikool]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Exeteri Ülikool]] 7m261a0cdh68a0gzap9votk200ia79f Portsmouthi ülikool 0 635935 6184277 2022-08-27T16:31:21Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Portsmouthi ülikool]] ümbersuunamise [[Portsmouthi Ülikool]] asemele wikitext text/x-wiki #suuna [[Portsmouthi Ülikool]] jyic01atv9znnjnowxt00tu2xaa8egp University of Portsmouth 0 635936 6184279 2022-08-27T16:31:40Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Portsmouthi Ülikool]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Portsmouthi Ülikool]] n8rjvtwgkds1ngu5vsl4gvrmpagznuv Northumbria ülikool 0 635937 6184284 2022-08-27T16:33:09Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Northumbria ülikool]] ümbersuunamise [[Northumbria Ülikool]] asemele wikitext text/x-wiki #suuna [[Northumbria Ülikool]] 1q4j6ucjcp289vawvtdysow9wvfztl1 Northumbria University 0 635938 6184287 2022-08-27T16:33:42Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Northumbria Ülikool]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Northumbria Ülikool]] d93n8m7pznohcegyd71ulnky0f3caxn Newcastle'i ülikool 0 635939 6184290 2022-08-27T16:33:55Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Newcastle'i ülikool]] ümbersuunamise [[Newcastle'i Ülikool]] asemele wikitext text/x-wiki #suuna [[Newcastle'i Ülikool]] f6s03as4j4a7mn3z1lq02uqabqkyb32 Newcastle University 0 635940 6184293 2022-08-27T16:34:37Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Newcastle'i Ülikool]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Newcastle'i Ülikool]] tiu5r6av2ip7eauvxv6knrywaibfec5 Abertay ülikool 0 635941 6184296 2022-08-27T16:35:11Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Abertay ülikool]] pealkirja [[Abertay Ülikool]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Abertay Ülikool]] 1i92h7bkovdovb5yj2z2eg0qw9o2oqk 6184297 6184296 2022-08-27T16:36:20Z Neptuunium 58653 Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele [[Abertay Ülikool]] wikitext text/x-wiki [[File:Abertay Kidd building.jpg|pisi|Üks Abertay Ülikooli õppehoonetest]] '''Abertay Ülikool''' (ka '''Abertay Dundee ülikool'''; inglise keeles ''Abertay University'') on [[ülikool]] [[Šotimaa]]l [[Dundee]]s. Kool asutati [[1884]] ja ülikooli staatuse sai see 1994. Ülikoolis õpib üle 3800 üliõpilase. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.abertay.ac.uk/ Koduleht] {{Suurbritannia ülikoolid}} [[Kategooria:Šotimaa ülikoolid]] [[Kategooria:Suurbritannia ülikoolid]] 1ubqrdynqd0531s90b344kec6zo2gyf Abertay University 0 635942 6184298 2022-08-27T16:36:48Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Abertay Ülikool]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Abertay Ülikool]] mw7ok582me222wbfw7phdy0b7jjsr63 Henri-Edmond-Joseph Delacroix 0 635943 6184299 2022-08-27T16:37:14Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Henri Edmond Cross]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Henri Edmond Cross]] 9tslmeb4q853h1cq9t2i7b3z2re55ms Plymouthi ülikool 0 635944 6184302 2022-08-27T16:37:49Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Plymouthi ülikool]] ümbersuunamise [[Plymouthi Ülikool]] asemele wikitext text/x-wiki #suuna [[Plymouthi Ülikool]] h0274tdkc06nx5lfg45881rowmp67lw University of Plymouth 0 635945 6184304 2022-08-27T16:38:24Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Plymouthi Ülikool]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Plymouthi Ülikool]] 7cmw0nbwngqctb2aet3ti7jpe5grwly Cardiffi ülikool 0 635946 6184308 2022-08-27T16:39:56Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Cardiffi ülikool]] ümbersuunamise [[Cardiffi Ülikool]] asemele wikitext text/x-wiki #suuna [[Cardiffi Ülikool]] hllzjp8ioahomoclfswqcmh8s7fgc3k Jean-Louis André Théodore Géricault 0 635947 6184318 2022-08-27T16:47:46Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Théodore Géricault]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Théodore Géricault]] c188l5q5buaq3osgsta98he3c0bkzbf Eugène Henri Paul Gauguin 0 635948 6184333 2022-08-27T16:59:40Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Paul Gauguin]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Paul Gauguin]] 22buzqamkxnb7a6vkz3ljl527rqoplg Johannes III Dukas Vatatzes 0 635949 6184361 2022-08-27T17:57:42Z TTimmi 148145 Alustasin keiser Johannes III Dukas Vatatzese elulookirjeldust wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | pildi nimi = 149 - John III Doukas Vatatzes (Mutinensis - color).png | nimi = Johannes III Dukas Vatatzes | pildi seletus = Johannese III portree (15. sajandi koodeksist, mis sisaldab koopiat Joannes Zonarase teosest "Väljavõted ajaloost") | amet = [[Nikaia keisririik|Nikaia keiser]] ([[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keiser]] eksiilis) | ametiajaalgus = detsember [[1222]] | ametiajalõpp = [[3. november]] [[1254]] | eelmine = [[Theodoros I Laskaris]] | järgmine = [[Theodoros II Laskaris]] | sünniaeg = u. [[1193]] | sünnikoht = [[Didymóteicho]], Bütsants | surmaaeg = [[3. november]] [[1254]] (61) | surmakoht = Nymphaion, Bütsants (tänapäeva Kemalpaşa, Türgi) | abikaasa = Irene Laskarina; Anna (sünninimi Konstanze von Staufen) | vanemad = isa: Basileios Vatatzes | lapsed = [[Theodoros II Laskaris]] }} '''Johannes III Dukas Vatatzes''' (kreeka keeles Ιωάννης Δούκας Βατάτζης (''Iōannēs Doukas Vatatzēs)'', ladinapäraselt Ducas; u. [[1193]] – [[3. november]] [[1254]]), oli teine [[Nikaia keisririik|Nikaia keiser]] aastatel [[1222]]–[[1254]]. Nikaia keisrid pidasid end Bütsantsi ehk Rooma keisriteks ning riik oli üks Bütsantsi järglasriikidest. == Vaata ka == * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Theodoros I Laskaris]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1221]]–[[1254]]|järgnev=[[Theodoros II Laskaris]]}} {{lõpp}} 9inzn0ygo456tz3ioyb1ckiob6wwsns 6184657 6184361 2022-08-28T09:44:18Z TTimmi 148145 Jätkasin keiser Johannes III Dukas Vatatzese elulookirjeldust wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | pildi nimi = 149 - John III Doukas Vatatzes (Mutinensis - color).png | nimi = Johannes III Dukas Vatatzes | pildi seletus = Johannese III portree (15. sajandi koodeksist, mis sisaldab koopiat Joannes Zonarase teosest "Väljavõted ajaloost") | amet = [[Nikaia keisririik|Nikaia keiser]] ([[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keiser]] eksiilis) | ametiajaalgus = detsember [[1222]] | ametiajalõpp = [[3. november]] [[1254]] | eelmine = [[Theodoros I Laskaris]] | järgmine = [[Theodoros II Laskaris]] | sünniaeg = u. [[1193]] | sünnikoht = [[Didymóteicho]], Bütsants | surmaaeg = [[3. november]] [[1254]] (61) | surmakoht = Nymphaion, Bütsants (tänapäeva Kemalpaşa, Türgi) | abikaasa = Irene Laskarina; Anna (sünninimi Konstanze von Staufen) | vanemad = isa: Basileios Vatatzes | lapsed = [[Theodoros II Laskaris]] }} '''Johannes III Dukas Vatatzes''' (kreeka keeles Ιωάννης Δούκας Βατάτζης (''Iōannēs Doukas Vatatzēs)'', ladinapäraselt Ducas; u. [[1193]] – [[3. november]] [[1254]]), oli teine [[Nikaia keisririik|Nikaia keiser]] aastatel [[1222]]–[[1254]]. Nikaia keisrid pidasid end Bütsantsi ehk Rooma keisriteks ning riik oli üks Bütsantsi järglasriikidest. == Varasem elu == Johannes Dukas Vatatzes sündis umbes [[1192]]. aastal [[Didymóteicho|Didymóteichos]]. Tema isa oli arvatavasti väejuht Basileios Vatatzes, kes suri lahingus [[1194]]. aastal. Tema ema nimi pole teada, kuid ta oli keiser [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ja [[Alexios III Angelos|Alexios III]] nõbu. Johannesel oli kaks vanemat venda. Vanim oli [[Isaak Dukas Vatatzes]] ([[1188]]–[[1261]]). Ta oli abielud Eudokia Angelinaga ning neil oli tütar Theodora Dukaina Vatatzaina, kes abiellus hilisema keisri [[Michael VIII Palaiologos|Michael VIII Palaiologosega]]. Teine vend suri noorelt ning tema nimi pole teada, kuid tema tütar abiellus ''protovestiarios'' (kõrgeim rahandusametnik) Alexios Raouliga.<ref>{{Raamatuviide|autor=Varzos, Konstantinos|pealkiri=Η Γενεαλογία των Κομνηνών [Komnenoste geneoloogia] (PDF)|aasta=1984|koht=Thessaloniki|kirjastus=Centre for Byzantine Studies, University of Thessaloniki|keel=kreeka|köide=B|url=https://www.kbe.auth.gr/sites/default/files/bkm20b.pdf}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Polemis, Demetrios I.|pealkiri=The Doukai: A Contribution to Byzantine Prosopography|aasta=1968|koht=London|kirjastus=The Athlone Press|url=https://books.google.ee/books?id=Sx5dAAAAIAAJ&redir_esc=y}}</ref> == Perekond == Johannese esimene abikaasa oli keiser [[Theodoros I Laskaris|Theodoros I]] tütar '''Irene Laskarina'''. Nad abiellusid [[1212]]. aastal. Paaril oli üks poeg, tulevane keiser [[Theodoros II Laskaris|Theodoros II Dukas Laskaris]]. Irene kukkus aga õnnetult hobuselt ning polnud enam võimeline lapsi saama.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Borgolte, Michael; Schneidmüller, Bernd|pealkiri=Hybride Kulturen im mittelalterlichen Europa/Hybride Cultures in Medieval Europe|aasta=2010|kirjastus=Oldenbourg Verlag|lehekülg=73|isbn=3050049669|url=https://books.google.ee/books?id=tDbnBQAAQBAJ&pg=PA73&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false}}</ref> Ta suundus kloostrisse, võttis endale nimeks Eugenia ning suri [[1240]]. aasta suvel<ref>{{Raamatuviide|autor=Murata, Koji; Ichikawa, Kohei; Fujii, Yuri I.; Hayakawa, Hisashi; Cheng, Yongchao; Kawamoto, Yukiko; Sano, Hidetoshi|pealkiri=Cometary records revise Eastern Mediterranean chronology around 1240 CE|aasta=2021|kirjastus=Publications of the Astronomical Society of Japan|lehekülg=197–204}}</ref>. Johannes III teine abikaasa oli [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma keisririig]]<nowiki/>i keisri [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] vallastütar '''Konstanze von Staufen''', kes sai Bütsantsis endale nimeks '''Anna'''. Neil ei sündinud lapsi.<ref name=":0" /> == Vaata ka == * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Theodoros I Laskaris]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1221]]–[[1254]]|järgnev=[[Theodoros II Laskaris]]}} {{lõpp}} ofrmc55ilx5namt63otsn2zzldft1wh 6184727 6184657 2022-08-28T11:31:52Z TTimmi 148145 Jätkasin keiser Johannes III Dukas Vatatzese elulookirjeldust wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | pildi nimi = 149 - John III Doukas Vatatzes (Mutinensis - color).png | nimi = Johannes III Dukas Vatatzes | pildi seletus = Johannese III portree (15. sajandi koodeksist, mis sisaldab koopiat Joannes Zonarase teosest "Väljavõted ajaloost") | amet = [[Nikaia keisririik|Nikaia keiser]] ([[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keiser]] eksiilis) | ametiajaalgus = detsember [[1222]] | ametiajalõpp = [[3. november]] [[1254]] | eelmine = [[Theodoros I Laskaris]] | järgmine = [[Theodoros II Laskaris]] | sünniaeg = u. [[1192]] | sünnikoht = [[Didymóteicho]], Bütsants | surmaaeg = [[3. november]] [[1254]] (61) | surmakoht = Nymphaion, Bütsants (tänapäeva Kemalpaşa, Türgi) | abikaasa = Irene Laskarina; Anna (sünninimi Konstanze von Staufen) | vanemad = isa: Basileios Vatatzes | lapsed = [[Theodoros II Laskaris]] }} '''Johannes III Dukas Vatatzes''' (kreeka keeles Ιωάννης Δούκας Βατάτζης (''Iōannēs Doukas Vatatzēs)'', ladinapäraselt Ducas; u. [[1193]] – [[3. november]] [[1254]]), oli teine [[Nikaia keisririik|Nikaia keiser]] aastatel [[1222]]–[[1254]]. Nikaia keisrid pidasid end Bütsantsi ehk Rooma keisriteks ning riik oli üks Bütsantsi järglasriikidest. == Varasem elu == Johannes Dukas Vatatzes sündis umbes [[1192]]. aastal [[Didymóteicho|Didymóteichos]]. Tema isa oli arvatavasti väejuht Basileios Vatatzes, kes suri lahingus [[1194]]. aastal. Tema ema nimi pole teada, kuid ta oli keiser [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ja [[Alexios III Angelos|Alexios III]] nõbu. Johannesel oli kaks vanemat venda. Vanim oli [[Isaak Dukas Vatatzes]] ([[1188]]–[[1261]]). Ta oli abielud Eudokia Angelinaga ning neil oli tütar Theodora Dukaina Vatatzaina, kes abiellus hilisema keisri [[Michael VIII Palaiologos|Michael VIII Palaiologosega]]. Teine vend suri noorelt ning tema nimi pole teada, kuid tema tütar abiellus ''protovestiarios'' (kõrgeim rahandusametnik) Alexios Raouliga.<ref>{{Raamatuviide|autor=Varzos, Konstantinos|pealkiri=Η Γενεαλογία των Κομνηνών [Komnenoste geneoloogia] (PDF)|aasta=1984|koht=Thessaloniki|kirjastus=Centre for Byzantine Studies, University of Thessaloniki|keel=kreeka|köide=B|url=https://www.kbe.auth.gr/sites/default/files/bkm20b.pdf}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Polemis, Demetrios I.|pealkiri=The Doukai: A Contribution to Byzantine Prosopography|aasta=1968|koht=London|kirjastus=The Athlone Press|url=https://books.google.ee/books?id=Sx5dAAAAIAAJ&redir_esc=y}}</ref> [[1216]]. aastal valis keiser [[Theodoros I Laskaris]] eduka sõjaväelase Johannese oma tütre Irene teiseks abikaasaks. Irene Laskarina esimene mees, Andronikos Palaiologos oli surnud ning seega sai Johannesest tema asemel nii keisri väimees kui ka troonipärija.<ref>{{Raamatuviide|autor=Herrin, Judith; Saint-Guillain, Guillaume|pealkiri=Identities and Allegiances in the Eastern Mediterranean After 1204|aasta=2011|kirjastus=Ashgate Publishing|lehekülg=52|isbn=1409410986|keel=inglise}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Carr, John|pealkiri=Fighting Emperors of Byzantium|aasta=2015|kirjastus=Pen and Sword|lehekülg=255|isbn=978-1473856400|keel=inglise|url=https://books.google.ee/books?id=OZOSBwAAQBAJ&pg=PA225&redir_esc=y}}</ref> == Valitsemine == Keiser [[Theodoros I Laskaris]] suri [[1221]]. aasta novembris. Johannes III Dukas Vatatzes kuulutati keisriks sama aasta detsembris. Ülejäänud Laskarise perekonna liikmed ei tahtnud leppida sellega, et võim läheb Johannesele, seetõttu pidi Vatatzes oma trooni pärast võitlema. Võitlus Theodorose vendade Isaaki ja Alexiosega lõppes [[1224]]. aasta Poimanenoni lahingus, kus Johannese vastased said hoolimata [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] abist lüüa. Johannes III võit viis [[1225]]. aastal Ladina keisriigi terrotoriaalsete järeleandmisteni, millele järgnes Nikaia sissetung Euroopasse ja [[Edirne|Adrianoopoli]] langemine Johannesele.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Treadgold, Warren|pealkiri=A History of the Byzantine State and Society|aasta=1997|koht=Stanford, California|kirjastus=Stanford University Press|isbn=|keel=inglise|url=https://books.google.ee/books?id=nYbnr5XVbzUC&redir_esc=y}}</ref> [[Epeirose despootkond|Epeirose]] ja Tessaalia ja [[Thessaloniki keisririik|Thessaloniki]] valitseja [[Theodoros Komnenos Dukas]] tõrjus peagi nikaialased [[Edirne|Adrianoopolist]] välja ning [[1227]]. aastaks oli enamus [[Traakia|Traakiast]] Theodorose käes. [[1230]]. aastal tappis [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]] tsaar [[Ivan Asen II]] Theodorose. Seega kadus Nikaia jaoks üks otsene ohuallikas ning Johannes III sõlmis Bulgaariaga liidu Ladina keisririigi vastu.<ref name=":1" /> == Perekond == Johannese esimene abikaasa oli keiser [[Theodoros I Laskaris|Theodoros I]] tütar '''Irene Laskarina'''. Nad abiellusid [[1212]]. aastal. Paaril oli üks poeg, tulevane keiser [[Theodoros II Laskaris|Theodoros II Dukas Laskaris]]. Irene kukkus aga õnnetult hobuselt ning polnud enam võimeline lapsi saama.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Borgolte, Michael; Schneidmüller, Bernd|pealkiri=Hybride Kulturen im mittelalterlichen Europa/Hybride Cultures in Medieval Europe|aasta=2010|kirjastus=Oldenbourg Verlag|lehekülg=73|isbn=3050049669|url=https://books.google.ee/books?id=tDbnBQAAQBAJ&pg=PA73&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false}}</ref> Ta suundus kloostrisse, võttis endale nimeks Eugenia ning suri [[1240]]. aasta suvel<ref>{{Raamatuviide|autor=Murata, Koji; Ichikawa, Kohei; Fujii, Yuri I.; Hayakawa, Hisashi; Cheng, Yongchao; Kawamoto, Yukiko; Sano, Hidetoshi|pealkiri=Cometary records revise Eastern Mediterranean chronology around 1240 CE|aasta=2021|kirjastus=Publications of the Astronomical Society of Japan|lehekülg=197–204}}</ref>. Johannes III teine abikaasa oli [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma keisririig]]<nowiki/>i keisri [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] vallastütar '''Konstanze von Staufen''', kes sai Bütsantsis endale nimeks '''Anna'''. Neil ei sündinud lapsi.<ref name=":0" /> == Vaata ka == * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references responsive="" /> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Theodoros I Laskaris]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1221]]–[[1254]]|järgnev=[[Theodoros II Laskaris]]}} {{lõpp}} 8c61if5cp8o4vi6hkquiflocgbgptjc Arutelu:Kombain (täpsustus) 1 635950 6184363 2022-08-27T17:59:49Z Neptuunium 58653 Uus lehekülg: 'Näib, et siin peaks olema jätkuvalt suunamine [[teraviljakombain]]ile ning siinne sisu peaks olema lehel [[Kombain (täpsustus)]]. - ~~~~' wikitext text/x-wiki Näib, et siin peaks olema jätkuvalt suunamine [[teraviljakombain]]ile ning siinne sisu peaks olema lehel [[Kombain (täpsustus)]]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 27. august 2022, kell 20:59 (EEST) 1vg9t1vh5r6jtjs3ps4r5im89h7e2xy Vikipeedia:Kas teadsid/35 (2022) 4 635951 6184381 2022-08-27T19:01:02Z OskarRand1 162064 Uus lehekülg: '[[Fail:Ülo Vooglaid (2018).jpg|right|200px|Ülo Vooglaid (2018)]] * [[29. august]]il 86 aastat tagasi avati [[Võru]]s '''[[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas]]'''. * 29. augustil saab 87-aastaseks eesti sotsioloog, haridustegelane ja poliitik '''[[Ülo Vooglaid]]''' (pildil). * [[30. august]]il 83 aastat tagasi saabusid Tallinna neli Saksa torpeedopaati korvetikapten [[Karl Dönitz]]i juhtimisel. * [[31. august]]...' wikitext text/x-wiki [[Fail:Ülo Vooglaid (2018).jpg|right|200px|Ülo Vooglaid (2018)]] * [[29. august]]il 86 aastat tagasi avati [[Võru]]s '''[[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas]]'''. * 29. augustil saab 87-aastaseks eesti sotsioloog, haridustegelane ja poliitik '''[[Ülo Vooglaid]]''' (pildil). * [[30. august]]il 83 aastat tagasi saabusid Tallinna neli Saksa torpeedopaati korvetikapten [[Karl Dönitz]]i juhtimisel. * [[31. august]]il 31 aastat tagasi iseseisvusid [[Kõrgõztan]] ja [[Usbekistan]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]]. * 31. augustil 28 aastat tagasi lahkusid viimased [[Venemaa|Vene]] armee üksused Eestist ja [[Läti]]st. * [[1. september|1. septembril]] 447 aastat tagasi kuulutas kuningas [[Felipe II]] [[Hispaania]] [[Riigipankrot|riigipangroti]]. * [[2. september|2. septembril]] 18 aastat tagasi võeti [[Lihula]]s [[Juhan Partsi valitsus|Vabariigi Valitsuse]] korraldusel maha ja viidi ära [[Eesti vabadusvõitlejate mälestussammas]]. * [[3. september|3. septembril]] 81 aastat tagasi arreteeriti [[Tallinn]]as EK(b)P KK I sekretär [[Karl Säre]]. * [[4. september|4. septembril]] 448 aastat tagasi avastas [[James Cook]] [[Uus-Kaledoonia]]. 6qht28ksacpk9qexcn5xjb6o3rf0rr0 6184382 6184381 2022-08-27T19:03:51Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ülo Vooglaid (2018).jpg|right|200px|Ülo Vooglaid (2018)]] * [[29. august]]il 86 aastat tagasi avati [[Võru]]s '''[[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas]]'''. * 29. augustil saab 87-aastaseks eesti sotsioloog, haridustegelane ja poliitik '''[[Ülo Vooglaid]]''' (pildil). * [[30. august]]il 83 aastat tagasi saabusid Tallinna neli Saksa torpeedopaati korvetikapten '''[[Karl Dönitz]]i''' juhtimisel. * [[31. august]]il 31 aastat tagasi iseseisvusid [[Kõrgõztan]] ja [[Usbekistan]] '''[[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]]'''. * 31. augustil 28 aastat tagasi lahkusid viimased [[Venemaa|Vene]] armee üksused '''Eestist''' ja '''[[Läti]]st'''. * [[1. september|1. septembril]] 447 aastat tagasi kuulutas kuningas [[Felipe II]] [[Hispaania]] '''[[Riigipankrot|riigipangroti]]'''. * [[2. september|2. septembril]] 18 aastat tagasi võeti [[Lihula]]s [[Juhan Partsi valitsus|Vabariigi Valitsuse]] korraldusel maha ja viidi ära '''[[Eesti vabadusvõitlejate mälestussammas]]'''. * [[3. september|3. septembril]] 81 aastat tagasi arreteeriti [[Tallinn]]as EK(b)P KK I sekretär '''[[Karl Säre]]'''. * [[4. september|4. septembril]] 448 aastat tagasi avastas [[James Cook]] '''[[Uus-Kaledoonia]]'''. njs5zvlj653tjqytcddpmtpmpeqbds2 6184387 6184382 2022-08-27T19:06:15Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ülo Vooglaid (2018).jpg|right|200px|Ülo Vooglaid (2018)]] * [[29. august]]il 86 aastat tagasi avati [[Võru]]s '''[[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas]]'''. * 29. augustil saab 87-aastaseks eesti sotsioloog, haridustegelane ja poliitik '''[[Ülo Vooglaid]]''' (pildil). * [[30. august]]il 83 aastat tagasi saabusid Tallinna neli Saksa torpeedopaati korvetikapten '''[[Karl Dönitz]]i''' juhtimisel. * [[31. august]]il 31 aastat tagasi iseseisvusid '''[[Kõrgõztan]]''' ja '''[[Usbekistan]]''' [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]]. * 31. augustil 28 aastat tagasi lahkusid viimased [[Venemaa|Vene]] armee üksused '''Eestist''' ja '''[[Läti]]st'''. * [[1. september|1. septembril]] 447 aastat tagasi kuulutas kuningas [[Felipe II]] [[Hispaania]] '''[[Riigipankrot|riigipangroti]]'''. * [[2. september|2. septembril]] 18 aastat tagasi võeti [[Lihula]]s [[Juhan Partsi valitsus|Vabariigi Valitsuse]] korraldusel maha ja viidi ära '''[[Eesti vabadusvõitlejate mälestussammas]]'''. * [[3. september|3. septembril]] 81 aastat tagasi arreteeriti [[Tallinn]]as EK(b)P KK I sekretär '''[[Karl Säre]]'''. * [[4. september|4. septembril]] 448 aastat tagasi avastas [[James Cook]] '''[[Uus-Kaledoonia]]'''. spt5h1fvapmmlk8y6nvvfy9c7ulx874 6184460 6184387 2022-08-27T20:25:04Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ülo Vooglaid (2018).jpg|right|100px|Ülo Vooglaid (2018)]] * [[29. august]]il 86 aastat tagasi avati [[Võru]]s '''[[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas]]'''. * 29. augustil saab 87-aastaseks eesti sotsioloog, haridustegelane ja poliitik '''[[Ülo Vooglaid]]''' (pildil). * [[30. august]]il 83 aastat tagasi saabusid Tallinna neli Saksa torpeedopaati korvetikapten '''[[Karl Dönitz]]i''' juhtimisel. * [[31. august]]il 31 aastat tagasi iseseisvusid '''[[Kõrgõztan]]''' ja '''[[Usbekistan]]''' [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]]. * 31. augustil 28 aastat tagasi lahkusid viimased [[Venemaa|Vene]] armee üksused '''Eestist''' ja '''[[Läti]]st'''. * [[1. september|1. septembril]] 447 aastat tagasi kuulutas kuningas [[Felipe II]] [[Hispaania]] '''[[Riigipankrot|riigipangroti]]'''. * [[2. september|2. septembril]] 18 aastat tagasi võeti [[Lihula]]s [[Juhan Partsi valitsus|Vabariigi Valitsuse]] korraldusel maha ja viidi ära '''[[Eesti vabadusvõitlejate mälestussammas]]'''. * [[3. september|3. septembril]] 81 aastat tagasi arreteeriti [[Tallinn]]as EK(b)P KK I sekretär '''[[Karl Säre]]'''. * [[4. september|4. septembril]] 448 aastat tagasi avastas [[James Cook]] '''[[Uus-Kaledoonia]]'''. iodqsyjfbvrlgaia7s71fxh6eaig51y 6184461 6184460 2022-08-27T20:25:16Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ülo Vooglaid (2018).jpg|right|150px|Ülo Vooglaid (2018)]] * [[29. august]]il 86 aastat tagasi avati [[Võru]]s '''[[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas]]'''. * 29. augustil saab 87-aastaseks eesti sotsioloog, haridustegelane ja poliitik '''[[Ülo Vooglaid]]''' (pildil). * [[30. august]]il 83 aastat tagasi saabusid Tallinna neli Saksa torpeedopaati korvetikapten '''[[Karl Dönitz]]i''' juhtimisel. * [[31. august]]il 31 aastat tagasi iseseisvusid '''[[Kõrgõztan]]''' ja '''[[Usbekistan]]''' [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]]. * 31. augustil 28 aastat tagasi lahkusid viimased [[Venemaa|Vene]] armee üksused '''Eestist''' ja '''[[Läti]]st'''. * [[1. september|1. septembril]] 447 aastat tagasi kuulutas kuningas [[Felipe II]] [[Hispaania]] '''[[Riigipankrot|riigipangroti]]'''. * [[2. september|2. septembril]] 18 aastat tagasi võeti [[Lihula]]s [[Juhan Partsi valitsus|Vabariigi Valitsuse]] korraldusel maha ja viidi ära '''[[Eesti vabadusvõitlejate mälestussammas]]'''. * [[3. september|3. septembril]] 81 aastat tagasi arreteeriti [[Tallinn]]as EK(b)P KK I sekretär '''[[Karl Säre]]'''. * [[4. september|4. septembril]] 448 aastat tagasi avastas [[James Cook]] '''[[Uus-Kaledoonia]]'''. ql4853ptndkk65d4zurgfo0r2u7hog4 6184580 6184461 2022-08-28T07:00:15Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ülo Vooglaid (2018).jpg|right|131px|Ülo Vooglaid (2018)]] * [[29. august]]il 86 aastat tagasi avati [[Võru]]s '''[[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas]]'''. * 29. augustil saab 87-aastaseks eesti sotsioloog, haridustegelane ja poliitik '''[[Ülo Vooglaid]]''' (pildil). * [[30. august]]il 83 aastat tagasi saabusid Tallinna neli Saksa torpeedopaati korvetikapten '''[[Karl Dönitz]]i''' juhtimisel. * [[31. august]]il 31 aastat tagasi iseseisvusid '''[[Kõrgõztan]]''' ja '''[[Usbekistan]]''' [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]]. * 31. augustil 28 aastat tagasi lahkusid viimased [[Venemaa|Vene]] armee üksused '''Eestist''' ja '''[[Läti]]st'''. * [[1. september|1. septembril]] 447 aastat tagasi kuulutas kuningas [[Felipe II]] [[Hispaania]] '''[[Riigipankrot|riigipangroti]]'''. * [[2. september|2. septembril]] 18 aastat tagasi võeti [[Lihula]]s [[Juhan Partsi valitsus|Vabariigi Valitsuse]] korraldusel maha ja viidi ära '''[[Eesti vabadusvõitlejate mälestussammas]]'''. * [[3. september|3. septembril]] 81 aastat tagasi arreteeriti [[Tallinn]]as EK(b)P KK I sekretär '''[[Karl Säre]]'''. * [[4. september|4. septembril]] 448 aastat tagasi avastas [[James Cook]] '''[[Uus-Kaledoonia]]'''. 850dflirhyol18ibtxhznevbkctrpn8 Los Altos (California) 0 635952 6184395 2022-08-27T19:14:39Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = | hääldus = | pilt = Los Altos entrance sign 2a.jpg | pildiallkiri = Los Altose silt linna piiril | pildilaius = | vapp = | vapi_link = | lipp = | lipu_link = | deviis = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Santa_Clara_County_California_Incorporated_and_Unincorporated_areas_Los_Altos_Highlighted.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht Santa Clara maakonnas ja California osariigis | osm = pind }} '''Los Altos''' on linn USA...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = | hääldus = | pilt = Los Altos entrance sign 2a.jpg | pildiallkiri = Los Altose silt linna piiril | pildilaius = | vapp = | vapi_link = | lipp = | lipu_link = | deviis = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Santa_Clara_County_California_Incorporated_and_Unincorporated_areas_Los_Altos_Highlighted.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht Santa Clara maakonnas ja California osariigis | osm = pind }} '''Los Altos''' on linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]]. See asub [[Silicon Valley]] põhjaosas [[San Francisco laht|San Francisco lahe]] piirkonnas ([[Bay Area]]). Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 31 625. Aastal 2010 oli elanikke 28 976. Los Altos piirneb läänes [[Los Altos Hills]]iga, põhjas [[Palo Alto]]ga, idas [[Mountain View]]'ga, kagus [[Sunnyvale]]'iga ja lõunas [[Cupertino]]ga. Los Altos sai linnaõigused 1. detsembril [[1952]]. Algselt oli Los Altos põllumajanduslik linn, kus asusid paljud suvekodud ja aprikoosiaiad. Aastatel 2013–2017 oli Los Altoses leibkonna keskmine sissetulek 208 309 dollarit. 2017. aastal paigutas [[Forbes]] USA kõige suurema elukallidusega linnade seas kolmandale kohale. 2018. aastal oli Los Altos jõukuselt viies linn riigis. Los Altoses alustas tegevust rokkansambel [[The Chocolate Watchband]]. Los Altose sõpruslinnad on [[Bendigo]] Austraalias, [[Sõktõvkar]] Venemaal, [[Shilin]] Taiwanis ja [[Rustington]] Suurbritannias. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.losaltosca.gov/ Koduleht] [[Kategooria:California linnad]] co04nbwczmamcm3hwxukcx8hbcowbxf 6184396 6184395 2022-08-27T19:15:06Z Raamaturott 56450 Raamaturott teisaldas lehekülje [[Los Altos]] pealkirja [[Los Altos (California)]] alla ümbersuunamist maha jätmata: Los Altos jääb riigile ([[:en:Los Altos (state)]]) wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = | hääldus = | pilt = Los Altos entrance sign 2a.jpg | pildiallkiri = Los Altose silt linna piiril | pildilaius = | vapp = | vapi_link = | lipp = | lipu_link = | deviis = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Santa_Clara_County_California_Incorporated_and_Unincorporated_areas_Los_Altos_Highlighted.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asukoht Santa Clara maakonnas ja California osariigis | osm = pind }} '''Los Altos''' on linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]]. See asub [[Silicon Valley]] põhjaosas [[San Francisco laht|San Francisco lahe]] piirkonnas ([[Bay Area]]). Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 31 625. Aastal 2010 oli elanikke 28 976. Los Altos piirneb läänes [[Los Altos Hills]]iga, põhjas [[Palo Alto]]ga, idas [[Mountain View]]'ga, kagus [[Sunnyvale]]'iga ja lõunas [[Cupertino]]ga. Los Altos sai linnaõigused 1. detsembril [[1952]]. Algselt oli Los Altos põllumajanduslik linn, kus asusid paljud suvekodud ja aprikoosiaiad. Aastatel 2013–2017 oli Los Altoses leibkonna keskmine sissetulek 208 309 dollarit. 2017. aastal paigutas [[Forbes]] USA kõige suurema elukallidusega linnade seas kolmandale kohale. 2018. aastal oli Los Altos jõukuselt viies linn riigis. Los Altoses alustas tegevust rokkansambel [[The Chocolate Watchband]]. Los Altose sõpruslinnad on [[Bendigo]] Austraalias, [[Sõktõvkar]] Venemaal, [[Shilin]] Taiwanis ja [[Rustington]] Suurbritannias. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.losaltosca.gov/ Koduleht] [[Kategooria:California linnad]] co04nbwczmamcm3hwxukcx8hbcowbxf Kategooria:Pilar von Pilchaude mõisad 14 635953 6184414 2022-08-27T19:35:39Z NOSSER 8097 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Mõisad]] [[Kategooria:Pilar von Pilchaud]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Mõisad]] [[Kategooria:Pilar von Pilchaud]] k5c55if3nk0kjjoz1xn0b8lamoqy02y Ocna Mureș 0 635954 6184437 2022-08-27T19:58:53Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Ocna Mureș | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Ocna Mureș | nimi2_keel = ungari | nimi2 = Marosújvár | nimi3_keel = saksa | nimi3 = Miereschhall | pilt = Ocna Mureș city hall (2007).jpg | pildiallkiri = Ocna Mureși linnavalitsuse hoone | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU_AB_Ocna_Mures_CoA1.jpg | vapi_link = [[Ocna Mureși vapp]] | pindala = 68,34 | elanikke = 13 036 (2011) | asendikaardi_pilt = }} '''Ocna Mureș''' (aastat...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ocna Mureș | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Ocna Mureș | nimi2_keel = ungari | nimi2 = Marosújvár | nimi3_keel = saksa | nimi3 = Miereschhall | pilt = Ocna Mureș city hall (2007).jpg | pildiallkiri = Ocna Mureși linnavalitsuse hoone | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU_AB_Ocna_Mures_CoA1.jpg | vapi_link = [[Ocna Mureși vapp]] | pindala = 68,34 | elanikke = 13 036 (2011) | asendikaardi_pilt = }} '''Ocna Mureș''' (aastatel [[1925]]–[[1956]] '''Ocna Mureșului''', enne seda '''Uioara'''<ref>[https://www.arcanum.com/ro/online-kiadvanyok/ErdelyHelysegnevTar-erdely-bansag-es-partium-torteneti-es-kozigazgatasi-helysegnevtara-1/telepulesek-1C9/o-F67/ocna-mures-F7E/ Ocna Mureş] Arcanum</ref>; [[ungari keel]]es ''Marosújvár'', [[saksa keel]]es ''Miereschhall'') on linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]]. Linna haldusalasse kuulub viis küla: Cisteiu de Mureș (''Magyarcsesztve''), Micoșlaca (''Miklóslaka''), Războieni-Cetate (''Székelyföldvár''), Uioara de Jos (kuni [[1960]]. aastani Ciunga; ''Csongva'') ja Uioara de Sus (''Felsőmarosújvár''). Asulat on esmamainitud [[1203]]. aastal. Linnaõigused sai Ocna Mureș [[1956]]. aastal.<ref>[https://romaniadategeografice.net/unitati-admin-teritoriale/orase/orase-o/ocna-mures/ Ocna Mureş] România Geografică</ref> Ocna Mureșis asub soolakaevandus.<ref>[https://www.salrom.ro/ocna-mures.php Ocna Mures] Societatea Naţională a Sării</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Transilvaania]] [[Kategooria:Alba maakond]] d5qqhxbjqukikfxbqcg9qrh0d5v2v53 6184449 6184437 2022-08-27T20:11:07Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ocna Mureș | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Ocna Mureș | nimi2_keel = ungari | nimi2 = Marosújvár | nimi3_keel = saksa | nimi3 = Miereschhall | pilt = Ocna Mureș city hall (2007).jpg | pildiallkiri = Ocna Mureși linnavalitsuse hoone | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU_AB_Ocna_Mures_CoA1.jpg | vapi_link = [[Ocna Mureși vapp]] | pindala = 68,34 | elanikke = 13 036 (2011) | asendikaardi_pilt = }} '''Ocna Mureș''' (aastatel [[1925]]–[[1956]] '''Ocna Mureșului''', enne seda '''Uioara'''<ref>[https://www.arcanum.com/ro/online-kiadvanyok/ErdelyHelysegnevTar-erdely-bansag-es-partium-torteneti-es-kozigazgatasi-helysegnevtara-1/telepulesek-1C9/o-F67/ocna-mures-F7E/ Ocna Mureş] Arcanum</ref>; [[ungari keel]]es ''Marosújvár'', [[saksa keel]]es ''Miereschhall'') on linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]]. Ocna Mureș asub maakonnakeskusest [[Alba Iulia]]st ligikaudu 40 km põhjakirdes. Linna haldusalasse kuulub viis küla: Cisteiu de Mureș (''Magyarcsesztve''), Micoșlaca (''Miklóslaka''), Războieni-Cetate (''Székelyföldvár''), Uioara de Jos (kuni [[1960]]. aastani Ciunga; ''Csongva'') ja Uioara de Sus (''Felsőmarosújvár''). Asulat on esmamainitud [[1203]]. aastal. Linnaõigused sai Ocna Mureș [[1956]]. aastal.<ref>[https://romaniadategeografice.net/unitati-admin-teritoriale/orase/orase-o/ocna-mures/ Ocna Mureş] România Geografică</ref> Ocna Mureșis asub soolakaevandus.<ref>[https://www.salrom.ro/ocna-mures.php Ocna Mures] Societatea Naţională a Sării</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Transilvaania]] [[Kategooria:Alba maakond]] n8pe1e42x932kepeng8v988oagmztgo 6184454 6184449 2022-08-27T20:15:03Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ocna Mureș | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Ocna Mureș | nimi2_keel = ungari | nimi2 = Marosújvár | nimi3_keel = saksa | nimi3 = Miereschhall | pilt = Ocna Mureș city hall (2007).jpg | pildiallkiri = Ocna Mureși linnavalitsuse hoone | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU_AB_Ocna_Mures_CoA1.jpg | vapi_link = [[Ocna Mureși vapp]] | pindala = 68,34 | elanikke = 13 036 (2011) | asendikaardi_pilt = }} '''Ocna Mureș''' (aastatel [[1925]]–[[1956]] '''Ocna Mureșului''', enne seda '''Uioara'''<ref>[https://www.arcanum.com/ro/online-kiadvanyok/ErdelyHelysegnevTar-erdely-bansag-es-partium-torteneti-es-kozigazgatasi-helysegnevtara-1/telepulesek-1C9/o-F67/ocna-mures-F7E/ Ocna Mureş] Arcanum</ref>; [[ungari keel]]es ''Marosújvár'', [[saksa keel]]es ''Miereschhall'') on linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]]. Ocna Mureș asub maakonnakeskusest [[Alba Iulia]]st ligikaudu 40 km põhjakirdes. Linna haldusalasse kuulub viis küla: Cisteiu de Mureș (''Magyarcsesztve''), Micoșlaca (''Miklóslaka''), Războieni-Cetate (''Székelyföldvár''), Uioara de Jos (kuni [[1960]]. aastani Ciunga; ''Csongva'') ja Uioara de Sus (''Felsőmarosújvár''). [[2011. aasta Rumeenia rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Ocna Mureși elanikest [[rumeenlased|rumeenlasi]] 78,14%, [[ungarlased|ungarlasi]] 8,75%, [[mustlased|mustlasi]] 6,59% ja teistest rahvustest inimesi 0,07%. Rahvus oli teadmata 6,42%-l elanikest. Asulat on esmamainitud [[1203]]. aastal. Linnaõigused sai Ocna Mureș [[1956]]. aastal.<ref>[https://romaniadategeografice.net/unitati-admin-teritoriale/orase/orase-o/ocna-mures/ Ocna Mureş] România Geografică</ref> Ocna Mureșis asub soolakaevandus.<ref>[https://www.salrom.ro/ocna-mures.php Ocna Mures] Societatea Naţională a Sării</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Transilvaania]] [[Kategooria:Alba maakond]] 8abvezzkyiau9erizimcj6mp3ov6gov Ocna Mureșului 0 635955 6184441 2022-08-27T20:01:34Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Ocna Mureș]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Ocna Mureș]] 1m62cu4m6gtpf54r6fxziutibul99x1 Uioara 0 635956 6184442 2022-08-27T20:02:42Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Ocna Mureș]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Ocna Mureș]] 1m62cu4m6gtpf54r6fxziutibul99x1 Marosújvár 0 635957 6184445 2022-08-27T20:04:06Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Ocna Mureș]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Ocna Mureș]] 1m62cu4m6gtpf54r6fxziutibul99x1 Miereschhall 0 635958 6184446 2022-08-27T20:04:57Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Ocna Mureș]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Ocna Mureș]] 1m62cu4m6gtpf54r6fxziutibul99x1 Pierre Vidal-Naquet 0 635960 6184508 2022-08-27T22:35:29Z Morel 26171 Uus lehekülg: ''''Pierre Vidal-Naquet''' [pjeer vid'al-nak'ee] ([[23. juuli]] [[1930]] [[Paris]] – [[29. juuli]] [[2006]] [[Nice]]) oli prantsuse ajaloolane, kes tegeles peamiselt [[Vana-Kreeka]], aga ka tänapäeva ajalooga. Teda mõjutasid [[Georges Dumézil]]i ja [[Claude Lévi-Strauss]]i ideed. Ta kuulus nn Pariisi ajaloolise antropoloogia koolkonda, mille liikmed olid ka [[Jean-Pierre Vernant]], [[Nicole Loraux]] ja [[Marcel Detienne]]. Eesti keeles on ilmunud tema kirjutis "Must...' wikitext text/x-wiki '''Pierre Vidal-Naquet''' [pjeer vid'al-nak'ee] ([[23. juuli]] [[1930]] [[Paris]] – [[29. juuli]] [[2006]] [[Nice]]) oli prantsuse ajaloolane, kes tegeles peamiselt [[Vana-Kreeka]], aga ka tänapäeva ajalooga. Teda mõjutasid [[Georges Dumézil]]i ja [[Claude Lévi-Strauss]]i ideed. Ta kuulus nn Pariisi ajaloolise antropoloogia koolkonda, mille liikmed olid ka [[Jean-Pierre Vernant]], [[Nicole Loraux]] ja [[Marcel Detienne]]. Eesti keeles on ilmunud tema kirjutis "Must kütt ja Ateena efeebia päritolu" ([[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] nr 2, 1995, lk 355–380, tõlkinud [[Kristjan Toomaspoeg]]).<ref>Digar: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:101558/161649/page/133</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.pierre-vidal-naquet.net/ Pierre Vidal-Naquet.net] {{JÄRJESTA:Vidal-Naquet, Pierre}} [[Kategooria:Prantsusmaa ajaloolased]] [[Kategooria:Kultuuriantropoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 2006]] ook0gu7mrpmubkgou2ogf8h3013ie6a 6184555 6184508 2022-08-28T06:05:40Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki '''Pierre Emmanuel Vidal-Naquet''' [pjeer vid'al-nak'ee] ([[23. juuli]] [[1930]] [[Paris]] – [[29. juuli]] [[2006]] [[Nice]]) oli prantsuse ajaloolane, kes tegeles peamiselt [[Vana-Kreeka]], aga ka tänapäeva ajalooga. Teda mõjutasid [[Georges Dumézil]]i ja [[Claude Lévi-Strauss]]i ideed. Ta kuulus nn Pariisi ajaloolise antropoloogia koolkonda, mille liikmed olid ka [[Jean-Pierre Vernant]], [[Nicole Loraux]] ja [[Marcel Detienne]]. Eesti keeles on ilmunud tema kirjutis "Must kütt ja Ateena efeebia päritolu" ([[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] nr 2, 1995, lk 355–380, tõlkinud [[Kristjan Toomaspoeg]]).<ref>Digar: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:101558/161649/page/133</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.pierre-vidal-naquet.net/ Pierre Vidal-Naquet.net] {{JÄRJESTA:Vidal-Naquet, Pierre}} [[Kategooria:Prantsusmaa ajaloolased]] [[Kategooria:Kultuuriantropoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 2006]] 0luqosdy50ky3eqhyxvbge65k8p60g2 Tatiana Calderón 0 635961 6184543 2022-08-28T05:27:38Z 190.114.36.38 Colombia wikitext text/x-wiki '''Tatiana Calderón Noguera''' ([[Bogotá]], [[10. märts]] [[1993]]) on [[Colombia]] võidusõitja, alates [[2022]]. aastast osalenud [[IndyCar Series|IndyCari]] meistrivõistlustel koos [[A.J. Foyt Enterprises]] ja [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] koos [[Charouz Racing System|Charouzi Sauber Junior Teamiga]]. == Biograafia == Tatiana Calderón sündis ja kasvas üles [[Bogotá|Bogotás]]. Ta õppis aastatel [[1997]]–[[2011]] [[Colegio Helvetia|Colegio Helvetias]], kus õppis [[Inglise keel|inglise]] ja [[Saksa keel|saksa]] keelt. Ta lõpetas [[2011]]. aasta juunis ja kolis [[Indianapolis|Indianapolisse]], et treenida täiskohaga oma meeskonna [[Juncos Hollinger Racing|Juncos Racing]] jaoks. [[2012]]. aastal kolis ta [[Madrid|Madridi]], et võistelda [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]] kategoorias. == Karjäär == === Kardisõit === Ta alustab kardisõitu [[2003]]. aasta hooajal ja võidab Easykarti rahvusliku meistritiitli [[2005]]. aastal. Hooajal [[2007]] on ta Colombia kardimeistrivõistluste juunioride Rotaxi divisjonis kolmas. [[2008]]. aasta hooajal saab temast esimene naine, kes võitis kardidivisjoni meistrivõistluste Snap-On-Stars-JICA idameistrivõistlused ja on IAME International Challenge tšempion. [[2009|Järgmisel]] aastal saavutas ta Colombia Rotax Senior Max Challenge'i võistlusel teise koha. === Väiksemad valemid === [[2009]]. aasta hooajal alustas ta karjääri üheistmelistel, osaledes [[Radical European Masters|Radical European Master Series]] - SR5 meistrivõistlustel ja saavutades edetabelis teise koha võiduga. [[2010]]. aastal osales ta koos [[Juncos Hollinger Racing|Juncos Racing]] meeskonnaga [[Star Mazda Meistrivõistlustel]] ja saavutas koos [[Conor Daly|Conor Dalyga]] oma debüüthooajal 10. koha, mille parim tulemus oli 7. koht. [[2011]]. aasta hooajal jätkas ta meistrivõistlustel ja saavutas 6. positsiooni, saavutades koos [[João Victor Horto]], [[Gustavo Menezes|Gustavo Menezese]], [[Richard Heistand|Richard Heistandi]] ja [[Martín Scuncio|Martín Scuncioga]] kaks poodiumit. Samal [[2011]]. aasta hooajal osales ta [[Euroformula Open Meistrivõistlustel]] kolmel viimasel nädalavahetusel [[Team West-Tec|Team West-Teciga]], saavutades parima tulemusena kaheksanda koha koos [[Victor Corrêa]], [[Luca Orlandi]], [[Sam Dejonghe]] ja [[Fábio Gamberini|Fábio Gamberiniga]]. [[2012]]. aastal jätkas ta [[Euroformula Open Meistrivõistlustel|Euroformula Openil]], siirdudes [[Teo Martín Motorsport|Emilio de Villota]] meeskonda ja saavutades kokkuvõttes 56 punktiga 9. koha koos [[Juan Carlos Sistos|Juan Carlos Sistose]] ([[Alex Riberas|Alex Riberase]] järel), [[Måns Grenhagen|Måns Grenhageni]], [[Valeria Carballo]] ja [[Kristian Laine|Kristian Lainega]] ([[Yarin Stern|Yarin Sterni]] järel). Parima tulemusena saavutab ta [[Hungaroring|Hungaroringil]] neljanda koha. === Euroopa Vormel 3 ja GP3 Series === [[2013]]. aastal tegi ta koos [[Antonio Giovinazzi]] ja [[Sean Gelael|Sean Gelaeliga]] debüüdi [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]]-sarjas uue [[Double R Racing]] meeskonnaga, kuid ei suutnud punkte teenida. Sama meeskonnaga vaidlustas ta ka kogu [[BRDC Briti Vormel 3 Meistrivõistlustel|Briti Vormel 3]] hooaja, saavutades 79 punkti ja poodiumiga meistrivõistluste 7. koha, [[Nürburgring|Nürburgringil]] 3. koha. Esimene ja ainus naine, kes pääses Inglismaa sarja poodiumile. [[2014]]. aasta hooajal jätkab Calderón [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]]-s, siirdudes koos [[Sandro Zeller|Sandro Zelleriga]] meeskonda [[Jo Zeller Racing]]. Hooaja lõpetas ta 29 punktiga 15. kohal, saades [[Circuit de Spa-Francorchamps|Spa-Francorchampsi]] ringrajal teise sõidu parima tulemusena 5. koha. [[2015]]. aastal jätkas ta kategoorias edasipääsu [[Carlin Motorsport]] meeskonda koos [[Antonio Giovinazzi]], [[Gustavo Menezes|Gustavo Menezese]], [[Ryan Tveter|Ryan Tveteri]], [[George Russell|George Russelli]] ja [[Callum Ilott|Callum Ilottiga]]. [[Circuit de Spa-Francorchamps|Spa-Francorchampsi]] võistlusel saab temast esimene naine, kes selles kategoorias võistlust juhtis, kui startis segaste ilmastikutingimustega 27. kohalt. Ta lõpetas meistrivõistlused punktideta, parima tulemusena saavutas üheteistkümnes koht. [[2016]]. aastal debüteeris Calderón [[GP3 Series]] koos [[Jake Dennis|Jake Dennise]] ja [[Jack Aitken|Jack Aitkeniga]] [[2016]]. aastal, kuna [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]]-s enam kui kolm hooaega ei olnud võimalik osaleda. Ta on esimene naine, kes koondise eest võistelnud ja [[Carmen Jordá]] järel kategoorias teine. Hooaja lõpetas ta 2 punkti võites 21. kohal. Samal hooajal osales ta ka mõnel [[Euroformula Open Meistrivõistlustel|Euroformula Open]] võistlusel [[Teo Martín Motorsport]] meeskonnaga ja saavutas [[Red Bull Ring|Red Bull Ringil]] kolmanda koha koos [[Petru Florescu]], [[Vladimir Atoev|Vladimir Atoevi]], [[José Manuel Vilalta]], [[Liang Jiatong|Liang Jiatongiga]] ([[Harrison Scott|Harrison Scotti]] ja [[Dorian Boccolacci]] järel), [[Sam Macleod]] ([[Daniele Cazzaniga]] ja [[Xavier Lloveras|Xavier Lloverase]] järgi) ja [[Nikita Zlobin]]. [[2017]]. aastal jääb ta kategooriasse, siirdudes koos [[Santino Ferrucci]] (pärast [[Matthieu Vaxivière|Matthieu Vaxivière'i]] ja [[Dan Ticktum|Dan Ticktumi]]) ja [[Bruno Baptista|Bruno Baptistaga]] [[DAMS]]-i meeskonda. Tema hooaja parim tulemus on [[Autodromo Nazionale Monza|Monza]] 1. võidusõidu seitsmes koht ja lõpetab hooaja 7 punktiga 18. kohal. [[2018]]. aastal ootab teda ees kolmas hooaeg [[GP3 Series]], siirdudes koos [[Juan Manuel Correa]] ja [[David Beckmann|David Beckmanniga]] ([[Jannes Fittje]] järel) [[Jenzer Motorsport]] meeskonda. Pärast rasket hooaja esimest osa, kus tal ei õnnestu punkte koguda, saavutab ta [[Hungaroring|Hungaroringi]] sprindivõistlusel kaheksanda koha ning hooaja teisel poolel parandab kolumbialane oma tulemusi, lõpetades hooaja crescendos. viie punktiga järjest. === Vormel 2 ja Supervormel === [[2019]]. aasta hooajal debüteeris ta [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] sarjas [[Arden International|Ardeni]] meeskonnaga, saades koos [[Anthoine Hubert|Anthoine Hubertiga]] ([[Artem Markelov|Artem Markelovi]] järel) esimeseks naiseks selles kategoorias. Lahkudes [[2020]]. aastal [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] sarjast, alustab Calderón Jaapani [[Supervormeli Meistrivõistlustel]], kus [[Honda]] jõul töötav [[Ryō Michigami|Drago Corse]] meeskond on esimene naine, kes Jaapani sarjas kihutab. Ta osaleb kõikidel võistlustel, välja arvatud [[Okayama International Circuit|Okayama]] ja [[Sportsland Sugo|Sugo]] etapid. Ta lõpetab hooaja kahekümne kolmanda kohaga, puudutades mitmel korral punkte, saavutades [[Suzuka Circuit|Suzuka]] ringrajal ja [[Mobility Resort Motegi|Motegi]] ringrajal kaheteistkümnenda koha. [[2021]]. aastal kinnitab tema meeskond ta järgmiseks hooajaks. === Vormel 1 === Alates [[2017]]. aastast töötab ta [[Sauber|Sauberi]] [[Vormel 1]] meeskonnas arendussõitjana ning [[2018]]. aastal sai temast Šveitsi meeskonna testisõitja, tööga simulaatoris. 31. oktoobril 2018 sooritas ta oma esimese rajatesti Vormel 1 autol, sõites [[Autódromo Hermanos Rodríguez|Hermanos Rodrígueze]] ringrajal [[Sauber C37]]-ga. === Endurance === [[2020]]. aastal sõidab ta koos [[Signature Team|Richard Mille Racing]] meeskonnaga kolm [[European Le Mans Series]] meistrivõistluste osavõistlust, 19. septembril taas [[Signature Team|Richard Mille Racing]] meeskonnaga [[Le Mansi 24 tunni võidusõit|Le Mansi 24 tunni sõidul]] LMP2 klassis meeskonnana koos kahe teise naisega ja mees, [[Sophia Flörsch]], [[Beitske Visser]] ja [[André Negrão]]. Üldarvestuses on nad 13. ja oma klassile reserveeritud edetabelis 9. kohal. [[2021]]. aastal sõidab [[Sophia Flörsch]] koos [[Signature Team|Richard Mille Racing]] meeskonnaga kogu kestvussõidu maailmameistrivõistlustel koos [[Sophia Flörsch|Sophia Flörschi]] ja [[Beitske Visser|Beitske Visseriga]]. Esimesel kolmel võistlusel lõpetatakse alati kaheksa parema hulgas, samas kui [[Le Mansi 24 tunni võidusõit|Le Mansi 24 tunni sõidul]] on nad sunnitud katkestama teise autoga juhtunud avarii tõttu. === IndyCar === [[2022]]. aastal liitub Calderón [[A.J. Foyt Enterprises]] osaleb [[IndyCar Series]] koos [[Dalton Kellett|Dalton Kelletti]] ja [[Kyle Kirkwood|Kyle Kirkwoodiga]]. Kolumbialane osaleb ainult linna- ja maanteevõistlustel, vältides nii ovaalseid ringradasid. Pärast seitset võistlust on ta sunnitud võistlusest lahkuma, kuna meeskonnas puudub rahastus. === Tagasi Vormel 2 juurde === Pärast IndyCari mängimist naaseb Calderón [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] sarja, lahkudes sellest [[2019]]. aastal. Kolumbialane liitub [[Charouz Racing System|Charouzi Sauber Junior Teamiga]], kus ta asendab [[Cem Bölükbaşı|Cem Bölükbaşıt]] hooaja üheteistkümnendast ringist koos [[Enzo Fittipaldi|Enzo Fittipaldiga]]. == Välised lingid == * [http://www.tatianacalderon.com/ Ametlik sait] (hispaania ja inglise keeles) * [https://www.youtube.com/channel/UCETwKoTr1E3Fmn3tjiajD6Q Prensa Tatiana Calderón - Piloto Colombiana] (kanal), [[YouTube|YouTube'is]]. * [https://openmlol.it/autore/359126 Tatiana Calderóni teosed], OpenMLOL-is, Horizons Unlimited S.R.L. (itaalia keeles) * [http://www.racing-reference.info/driver/Tatiana_Calderon Tatiana Calderón], aadressil racing-reference.info, NASCAR Digital Media LLC. (inglise keeles) * [https://www.driverdb.com/drivers/tatiana-calderon/ Tatiana Calderón], aadressil driverdb.com, DriverDB AB. (inglise keeles) [[Kategooria:Colombia sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] jtidyn3rys3haokjdjj1f6n5vardx9o 6184548 6184543 2022-08-28T05:50:45Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki '''Tatiana Calderón Noguera''' ([[Bogotá]], [[10. märts]] [[1993]]) on [[Colombia]] võidusõitja, alates [[2022]]. aastast osalenud [[IndyCar Series|IndyCari]] meistrivõistlustel koos [[A.J. Foyt Enterprises]] ja [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] koos [[Charouz Racing System|Charouzi Sauber Junior Teamiga]]. == Biograafia == Tatiana Calderón sündis ja kasvas üles [[Bogotá|Bogotás]]. Ta õppis aastatel [[1997]]–[[2011]] [[Colegio Helvetia|Colegio Helvetias]], kus õppis [[Inglise keel|inglise]] ja [[Saksa keel|saksa]] keelt. Ta lõpetas [[2011]]. aasta juunis ja kolis [[Indianapolis|Indianapolisse]], et treenida täiskohaga oma meeskonna [[Juncos Hollinger Racing|Juncos Racing]] jaoks. [[2012]]. aastal kolis ta [[Madrid|Madridi]], et võistelda [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]] kategoorias. == Karjäär == === Kardisõit === Ta alustab kardisõitu [[2003]]. aasta hooajal ja võidab Easykarti rahvusliku meistritiitli [[2005]]. aastal. Hooajal [[2007]] on ta Colombia kardimeistrivõistluste juunioride Rotaxi divisjonis kolmas. [[2008]]. aasta hooajal saab temast esimene naine, kes võitis kardidivisjoni meistrivõistluste Snap-On-Stars-JICA idameistrivõistlused ja on IAME International Challenge tšempion. [[2009|Järgmisel]] aastal saavutas ta Colombia Rotax Senior Max Challenge'i võistlusel teise koha. === Väiksemad valemid === [[2009]]. aasta hooajal alustas ta karjääri üheistmelistel, osaledes [[Radical European Masters|Radical European Master Series]] - SR5 meistrivõistlustel ja saavutades edetabelis teise koha võiduga. [[2010]]. aastal osales ta koos [[Juncos Hollinger Racing|Juncos Racing]] meeskonnaga [[Star Mazda Meistrivõistlustel]] ja saavutas koos [[Conor Daly|Conor Dalyga]] oma debüüthooajal 10. koha, mille parim tulemus oli 7. koht. [[2011]]. aasta hooajal jätkas ta meistrivõistlustel ja saavutas 6. positsiooni, saavutades koos [[João Victor Horto]], [[Gustavo Menezes|Gustavo Menezese]], [[Richard Heistand|Richard Heistandi]] ja [[Martín Scuncio|Martín Scuncioga]] kaks poodiumit. Samal [[2011]]. aasta hooajal osales ta [[Euroformula Open Meistrivõistlustel]] kolmel viimasel nädalavahetusel [[Team West-Tec|Team West-Teciga]], saavutades parima tulemusena kaheksanda koha koos [[Victor Corrêa]], [[Luca Orlandi]], [[Sam Dejonghe]] ja [[Fábio Gamberini|Fábio Gamberiniga]]. [[2012]]. aastal jätkas ta [[Euroformula Open Meistrivõistlustel|Euroformula Openil]], siirdudes [[Teo Martín Motorsport|Emilio de Villota]] meeskonda ja saavutades kokkuvõttes 56 punktiga 9. koha koos [[Juan Carlos Sistos|Juan Carlos Sistose]] ([[Alex Riberas|Alex Riberase]] järel), [[Måns Grenhagen|Måns Grenhageni]], [[Valeria Carballo]] ja [[Kristian Laine|Kristian Lainega]] ([[Yarin Stern|Yarin Sterni]] järel). Parima tulemusena saavutab ta [[Hungaroring|Hungaroringil]] neljanda koha. === Euroopa Vormel 3 ja GP3 Series === [[2013]]. aastal tegi ta koos [[Antonio Giovinazzi]] ja [[Sean Gelael|Sean Gelaeliga]] debüüdi [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]]-sarjas uue [[Double R Racing]] meeskonnaga, kuid ei suutnud punkte teenida. Sama meeskonnaga vaidlustas ta ka kogu [[BRDC Briti Vormel 3 Meistrivõistlustel|Briti Vormel 3]] hooaja, saavutades 79 punkti ja poodiumiga meistrivõistluste 7. koha, [[Nürburgring|Nürburgringil]] 3. koha. Esimene ja ainus naine, kes pääses Inglismaa sarja poodiumile. [[2014]]. aasta hooajal jätkab Calderón [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]]-s, siirdudes koos [[Sandro Zeller|Sandro Zelleriga]] meeskonda [[Jo Zeller Racing]]. Hooaja lõpetas ta 29 punktiga 15. kohal, saades [[Circuit de Spa-Francorchamps|Spa-Francorchampsi]] ringrajal teise sõidu parima tulemusena 5. koha. [[2015]]. aastal jätkas ta kategoorias edasipääsu [[Carlin Motorsport]] meeskonda koos [[Antonio Giovinazzi]], [[Gustavo Menezes|Gustavo Menezese]], [[Ryan Tveter|Ryan Tveteri]], [[George Russell|George Russelli]] ja [[Callum Ilott|Callum Ilottiga]]. [[Circuit de Spa-Francorchamps|Spa-Francorchampsi]] võistlusel saab temast esimene naine, kes selles kategoorias võistlust juhtis, kui startis segaste ilmastikutingimustega 27. kohalt. Ta lõpetas meistrivõistlused punktideta, parima tulemusena saavutas üheteistkümnes koht. [[2016]]. aastal debüteeris Calderón [[GP3 Series]] koos [[Jake Dennis|Jake Dennise]] ja [[Jack Aitken|Jack Aitkeniga]] [[2016]]. aastal, kuna [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]]-s enam kui kolm hooaega ei olnud võimalik osaleda. Ta on esimene naine, kes koondise eest võistelnud ja [[Carmen Jordá]] järel kategoorias teine. Hooaja lõpetas ta 2 punkti võites 21. kohal. Samal hooajal osales ta ka mõnel [[Euroformula Open Meistrivõistlustel|Euroformula Open]] võistlusel [[Teo Martín Motorsport]] meeskonnaga ja saavutas [[Red Bull Ring|Red Bull Ringil]] kolmanda koha koos [[Petru Florescu]], [[Vladimir Atoev|Vladimir Atoevi]], [[José Manuel Vilalta]], [[Liang Jiatong|Liang Jiatongiga]] ([[Harrison Scott|Harrison Scotti]] ja [[Dorian Boccolacci]] järel), [[Sam Macleod]] ([[Daniele Cazzaniga]] ja [[Xavier Lloveras|Xavier Lloverase]] järgi) ja [[Nikita Zlobin]]. [[2017]]. aastal jääb ta kategooriasse, siirdudes koos [[Santino Ferrucci]] (pärast [[Matthieu Vaxivière|Matthieu Vaxivière'i]] ja [[Dan Ticktum|Dan Ticktumi]]) ja [[Bruno Baptista|Bruno Baptistaga]] [[DAMS]]-i meeskonda. Tema hooaja parim tulemus on [[Autodromo Nazionale Monza|Monza]] 1. võidusõidu seitsmes koht ja lõpetab hooaja 7 punktiga 18. kohal. [[2018]]. aastal ootab teda ees kolmas hooaeg [[GP3 Series]], siirdudes koos [[Juan Manuel Correa]] ja [[David Beckmann|David Beckmanniga]] ([[Jannes Fittje]] järel) [[Jenzer Motorsport]] meeskonda. Pärast rasket hooaja esimest osa, kus tal ei õnnestu punkte koguda, saavutab ta [[Hungaroring|Hungaroringi]] sprindivõistlusel kaheksanda koha ning hooaja teisel poolel parandab kolumbialane oma tulemusi, lõpetades hooaja crescendos. viie punktiga järjest. === Vormel 2 ja Supervormel === [[2019]]. aasta hooajal debüteeris ta [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] sarjas [[Arden International|Ardeni]] meeskonnaga, saades koos [[Anthoine Hubert|Anthoine Hubertiga]] ([[Artem Markelov|Artem Markelovi]] järel) esimeseks naiseks selles kategoorias. Lahkudes [[2020]]. aastal [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] sarjast, alustab Calderón Jaapani [[Supervormeli Meistrivõistlustel]], kus [[Honda]] jõul töötav [[Ryō Michigami|Drago Corse]] meeskond on esimene naine, kes Jaapani sarjas kihutab. Ta osaleb kõikidel võistlustel, välja arvatud [[Okayama International Circuit|Okayama]] ja [[Sportsland Sugo|Sugo]] etapid. Ta lõpetab hooaja kahekümne kolmanda kohaga, puudutades mitmel korral punkte, saavutades [[Suzuka Circuit|Suzuka]] ringrajal ja [[Mobility Resort Motegi|Motegi]] ringrajal kaheteistkümnenda koha. [[2021]]. aastal kinnitab tema meeskond ta järgmiseks hooajaks. === Vormel 1 === Alates [[2017]]. aastast töötab ta [[Sauber|Sauberi]] [[Vormel 1]] meeskonnas arendussõitjana ning [[2018]]. aastal sai temast Šveitsi meeskonna testisõitja, tööga simulaatoris. 31. oktoobril 2018 sooritas ta oma esimese rajatesti Vormel 1 autol, sõites [[Autódromo Hermanos Rodríguez|Hermanos Rodrígueze]] ringrajal [[Sauber C37]]-ga. === Endurance === [[2020]]. aastal sõidab ta koos [[Signature Team|Richard Mille Racing]] meeskonnaga kolm [[European Le Mans Series]] meistrivõistluste osavõistlust, 19. septembril taas [[Signature Team|Richard Mille Racing]] meeskonnaga [[Le Mansi 24 tunni võidusõit|Le Mansi 24 tunni sõidul]] LMP2 klassis meeskonnana koos kahe teise naisega ja mees, [[Sophia Flörsch]], [[Beitske Visser]] ja [[André Negrão]]. Üldarvestuses on nad 13. ja oma klassile reserveeritud edetabelis 9. kohal. [[2021]]. aastal sõidab [[Sophia Flörsch]] koos [[Signature Team|Richard Mille Racing]] meeskonnaga kogu kestvussõidu maailmameistrivõistlustel koos [[Sophia Flörsch|Sophia Flörschi]] ja [[Beitske Visser|Beitske Visseriga]]. Esimesel kolmel võistlusel lõpetatakse alati kaheksa parema hulgas, samas kui [[Le Mansi 24 tunni võidusõit|Le Mansi 24 tunni sõidul]] on nad sunnitud katkestama teise autoga juhtunud avarii tõttu. === IndyCar === [[2022]]. aastal liitub Calderón [[A.J. Foyt Enterprises]] osaleb [[IndyCar Series]] koos [[Dalton Kellett|Dalton Kelletti]] ja [[Kyle Kirkwood|Kyle Kirkwoodiga]]. Kolumbialane osaleb ainult linna- ja maanteevõistlustel, vältides nii ovaalseid ringradasid. Pärast seitset võistlust on ta sunnitud võistlusest lahkuma, kuna meeskonnas puudub rahastus. === Tagasi Vormel 2 juurde === Pärast IndyCari mängimist naaseb Calderón [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] sarja, lahkudes sellest [[2019]]. aastal. Kolumbialane liitub [[Charouz Racing System|Charouzi Sauber Junior Teamiga]], kus ta asendab [[Cem Bölükbaşı|Cem Bölükbaşıt]] hooaja üheteistkümnendast ringist koos [[Enzo Fittipaldi|Enzo Fittipaldiga]]. == Välised lingid == * [http://www.tatianacalderon.com/ Ametlik sait] (hispaania ja inglise keeles) * [https://www.youtube.com/channel/UCETwKoTr1E3Fmn3tjiajD6Q Prensa Tatiana Calderón - Piloto Colombiana] (kanal), [[YouTube|YouTube'is]]. * [https://openmlol.it/autore/359126 Tatiana Calderóni teosed], OpenMLOL-is, Horizons Unlimited S.R.L. (itaalia keeles) * [http://www.racing-reference.info/driver/Tatiana_Calderon Tatiana Calderón], aadressil racing-reference.info, NASCAR Digital Media LLC. (inglise keeles) * [https://www.driverdb.com/drivers/tatiana-calderon/ Tatiana Calderón], aadressil driverdb.com, DriverDB AB. (inglise keeles) {{JÄRJESTA:Calderon, Tatiana}} [[Kategooria:Colombia sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] db7kty412pz9ljk2kg1whuxhyl8bzds 6184552 6184548 2022-08-28T06:01:37Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki '''Tatiana Calderón Noguera''' (sündinud [[10. märts]]il [[1993]] [[Bogotá]]s) on [[Colombia]] võidusõitja, alates [[2022]]. aastast osalenud [[IndyCar Series|IndyCari]] meistrivõistlustel koos [[A.J. Foyt Enterprises]] ja [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] koos [[Charouz Racing System|Charouzi Sauber Junior Teamiga]]. == Biograafia == Tatiana Calderón sündis ja kasvas üles [[Bogotá|Bogotás]]. Ta õppis aastatel [[1997]]–[[2011]] [[Colegio Helvetia|Colegio Helvetias]], kus õppis [[Inglise keel|inglise]] ja [[Saksa keel|saksa]] keelt. Ta lõpetas [[2011]]. aasta juunis ja kolis [[Indianapolis|Indianapolisse]], et treenida täiskohaga oma meeskonna [[Juncos Hollinger Racing|Juncos Racing]] jaoks. [[2012]]. aastal kolis ta [[Madrid|Madridi]], et võistelda [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]] kategoorias. == Karjäär == === Kardisõit === Ta alustab kardisõitu [[2003]]. aasta hooajal ja võidab Easykarti rahvusliku meistritiitli [[2005]]. aastal. Hooajal [[2007]] on ta Colombia kardimeistrivõistluste juunioride Rotaxi divisjonis kolmas. [[2008]]. aasta hooajal saab temast esimene naine, kes võitis kardidivisjoni meistrivõistluste Snap-On-Stars-JICA idameistrivõistlused ja on IAME International Challenge tšempion. [[2009|Järgmisel]] aastal saavutas ta Colombia Rotax Senior Max Challenge'i võistlusel teise koha. === Väiksemad valemid === [[2009]]. aasta hooajal alustas ta karjääri üheistmelistel, osaledes [[Radical European Masters|Radical European Master Series]] - SR5 meistrivõistlustel ja saavutades edetabelis teise koha võiduga. [[2010]]. aastal osales ta koos [[Juncos Hollinger Racing|Juncos Racing]] meeskonnaga [[Star Mazda Meistrivõistlustel]] ja saavutas koos [[Conor Daly|Conor Dalyga]] oma debüüthooajal 10. koha, mille parim tulemus oli 7. koht. [[2011]]. aasta hooajal jätkas ta meistrivõistlustel ja saavutas 6. positsiooni, saavutades koos [[João Victor Horto]], [[Gustavo Menezes|Gustavo Menezese]], [[Richard Heistand|Richard Heistandi]] ja [[Martín Scuncio|Martín Scuncioga]] kaks poodiumit. Samal [[2011]]. aasta hooajal osales ta [[Euroformula Open Meistrivõistlustel]] kolmel viimasel nädalavahetusel [[Team West-Tec|Team West-Teciga]], saavutades parima tulemusena kaheksanda koha koos [[Victor Corrêa]], [[Luca Orlandi]], [[Sam Dejonghe]] ja [[Fábio Gamberini|Fábio Gamberiniga]]. [[2012]]. aastal jätkas ta [[Euroformula Open Meistrivõistlustel|Euroformula Openil]], siirdudes [[Teo Martín Motorsport|Emilio de Villota]] meeskonda ja saavutades kokkuvõttes 56 punktiga 9. koha koos [[Juan Carlos Sistos|Juan Carlos Sistose]] ([[Alex Riberas|Alex Riberase]] järel), [[Måns Grenhagen|Måns Grenhageni]], [[Valeria Carballo]] ja [[Kristian Laine|Kristian Lainega]] ([[Yarin Stern|Yarin Sterni]] järel). Parima tulemusena saavutab ta [[Hungaroring|Hungaroringil]] neljanda koha. === Euroopa Vormel 3 ja GP3 Series === [[2013]]. aastal tegi ta koos [[Antonio Giovinazzi]] ja [[Sean Gelael|Sean Gelaeliga]] debüüdi [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]]-sarjas uue [[Double R Racing]] meeskonnaga, kuid ei suutnud punkte teenida. Sama meeskonnaga vaidlustas ta ka kogu [[BRDC Briti Vormel 3 Meistrivõistlustel|Briti Vormel 3]] hooaja, saavutades 79 punkti ja poodiumiga meistrivõistluste 7. koha, [[Nürburgring|Nürburgringil]] 3. koha. Esimene ja ainus naine, kes pääses Inglismaa sarja poodiumile. [[2014]]. aasta hooajal jätkab Calderón [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]]-s, siirdudes koos [[Sandro Zeller|Sandro Zelleriga]] meeskonda [[Jo Zeller Racing]]. Hooaja lõpetas ta 29 punktiga 15. kohal, saades [[Circuit de Spa-Francorchamps|Spa-Francorchampsi]] ringrajal teise sõidu parima tulemusena 5. koha. [[2015]]. aastal jätkas ta kategoorias edasipääsu [[Carlin Motorsport]] meeskonda koos [[Antonio Giovinazzi]], [[Gustavo Menezes|Gustavo Menezese]], [[Ryan Tveter|Ryan Tveteri]], [[George Russell|George Russelli]] ja [[Callum Ilott|Callum Ilottiga]]. [[Circuit de Spa-Francorchamps|Spa-Francorchampsi]] võistlusel saab temast esimene naine, kes selles kategoorias võistlust juhtis, kui startis segaste ilmastikutingimustega 27. kohalt. Ta lõpetas meistrivõistlused punktideta, parima tulemusena saavutas üheteistkümnes koht. [[2016]]. aastal debüteeris Calderón [[GP3 Series]] koos [[Jake Dennis|Jake Dennise]] ja [[Jack Aitken|Jack Aitkeniga]] [[2016]]. aastal, kuna [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]]-s enam kui kolm hooaega ei olnud võimalik osaleda. Ta on esimene naine, kes koondise eest võistelnud ja [[Carmen Jordá]] järel kategoorias teine. Hooaja lõpetas ta 2 punkti võites 21. kohal. Samal hooajal osales ta ka mõnel [[Euroformula Open Meistrivõistlustel|Euroformula Open]] võistlusel [[Teo Martín Motorsport]] meeskonnaga ja saavutas [[Red Bull Ring|Red Bull Ringil]] kolmanda koha koos [[Petru Florescu]], [[Vladimir Atoev|Vladimir Atoevi]], [[José Manuel Vilalta]], [[Liang Jiatong|Liang Jiatongiga]] ([[Harrison Scott|Harrison Scotti]] ja [[Dorian Boccolacci]] järel), [[Sam Macleod]] ([[Daniele Cazzaniga]] ja [[Xavier Lloveras|Xavier Lloverase]] järgi) ja [[Nikita Zlobin]]. [[2017]]. aastal jääb ta kategooriasse, siirdudes koos [[Santino Ferrucci]] (pärast [[Matthieu Vaxivière|Matthieu Vaxivière'i]] ja [[Dan Ticktum|Dan Ticktumi]]) ja [[Bruno Baptista|Bruno Baptistaga]] [[DAMS]]-i meeskonda. Tema hooaja parim tulemus on [[Autodromo Nazionale Monza|Monza]] 1. võidusõidu seitsmes koht ja lõpetab hooaja 7 punktiga 18. kohal. [[2018]]. aastal ootab teda ees kolmas hooaeg [[GP3 Series]], siirdudes koos [[Juan Manuel Correa]] ja [[David Beckmann|David Beckmanniga]] ([[Jannes Fittje]] järel) [[Jenzer Motorsport]] meeskonda. Pärast rasket hooaja esimest osa, kus tal ei õnnestu punkte koguda, saavutab ta [[Hungaroring|Hungaroringi]] sprindivõistlusel kaheksanda koha ning hooaja teisel poolel parandab kolumbialane oma tulemusi, lõpetades hooaja crescendos. viie punktiga järjest. === Vormel 2 ja Supervormel === [[2019]]. aasta hooajal debüteeris ta [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] sarjas [[Arden International|Ardeni]] meeskonnaga, saades koos [[Anthoine Hubert|Anthoine Hubertiga]] ([[Artem Markelov|Artem Markelovi]] järel) esimeseks naiseks selles kategoorias. Lahkudes [[2020]]. aastal [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] sarjast, alustab Calderón Jaapani [[Supervormeli Meistrivõistlustel]], kus [[Honda]] jõul töötav [[Ryō Michigami|Drago Corse]] meeskond on esimene naine, kes Jaapani sarjas kihutab. Ta osaleb kõikidel võistlustel, välja arvatud [[Okayama International Circuit|Okayama]] ja [[Sportsland Sugo|Sugo]] etapid. Ta lõpetab hooaja kahekümne kolmanda kohaga, puudutades mitmel korral punkte, saavutades [[Suzuka Circuit|Suzuka]] ringrajal ja [[Mobility Resort Motegi|Motegi]] ringrajal kaheteistkümnenda koha. [[2021]]. aastal kinnitab tema meeskond ta järgmiseks hooajaks. === Vormel 1 === Alates [[2017]]. aastast töötab ta [[Sauber|Sauberi]] [[Vormel 1]] meeskonnas arendussõitjana ning [[2018]]. aastal sai temast Šveitsi meeskonna testisõitja, tööga simulaatoris. 31. oktoobril 2018 sooritas ta oma esimese rajatesti Vormel 1 autol, sõites [[Autódromo Hermanos Rodríguez|Hermanos Rodrígueze]] ringrajal [[Sauber C37]]-ga. === Endurance === [[2020]]. aastal sõidab ta koos [[Signature Team|Richard Mille Racing]] meeskonnaga kolm [[European Le Mans Series]] meistrivõistluste osavõistlust, 19. septembril taas [[Signature Team|Richard Mille Racing]] meeskonnaga [[Le Mansi 24 tunni võidusõit|Le Mansi 24 tunni sõidul]] LMP2 klassis meeskonnana koos kahe teise naisega ja mees, [[Sophia Flörsch]], [[Beitske Visser]] ja [[André Negrão]]. Üldarvestuses on nad 13. ja oma klassile reserveeritud edetabelis 9. kohal. [[2021]]. aastal sõidab [[Sophia Flörsch]] koos [[Signature Team|Richard Mille Racing]] meeskonnaga kogu kestvussõidu maailmameistrivõistlustel koos [[Sophia Flörsch|Sophia Flörschi]] ja [[Beitske Visser|Beitske Visseriga]]. Esimesel kolmel võistlusel lõpetatakse alati kaheksa parema hulgas, samas kui [[Le Mansi 24 tunni võidusõit|Le Mansi 24 tunni sõidul]] on nad sunnitud katkestama teise autoga juhtunud avarii tõttu. === IndyCar === [[2022]]. aastal liitub Calderón [[A.J. Foyt Enterprises]] osaleb [[IndyCar Series]] koos [[Dalton Kellett|Dalton Kelletti]] ja [[Kyle Kirkwood|Kyle Kirkwoodiga]]. Kolumbialane osaleb ainult linna- ja maanteevõistlustel, vältides nii ovaalseid ringradasid. Pärast seitset võistlust on ta sunnitud võistlusest lahkuma, kuna meeskonnas puudub rahastus. === Tagasi Vormel 2 juurde === Pärast IndyCari mängimist naaseb Calderón [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] sarja, lahkudes sellest [[2019]]. aastal. Kolumbialane liitub [[Charouz Racing System|Charouzi Sauber Junior Teamiga]], kus ta asendab [[Cem Bölükbaşı|Cem Bölükbaşıt]] hooaja üheteistkümnendast ringist koos [[Enzo Fittipaldi|Enzo Fittipaldiga]]. == Välised lingid == * [http://www.tatianacalderon.com/ Ametlik sait] (hispaania ja inglise keeles) * [https://www.youtube.com/channel/UCETwKoTr1E3Fmn3tjiajD6Q Prensa Tatiana Calderón - Piloto Colombiana] (kanal), [[YouTube|YouTube'is]]. * [https://openmlol.it/autore/359126 Tatiana Calderóni teosed], OpenMLOL-is, Horizons Unlimited S.R.L. (itaalia keeles) * [http://www.racing-reference.info/driver/Tatiana_Calderon Tatiana Calderón], aadressil racing-reference.info, NASCAR Digital Media LLC. (inglise keeles) * [https://www.driverdb.com/drivers/tatiana-calderon/ Tatiana Calderón], aadressil driverdb.com, DriverDB AB. (inglise keeles) {{JÄRJESTA:Calderon, Tatiana}} [[Kategooria:Colombia sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 8w8996isc168muazad0j6kuejqtvd4j 6184553 6184552 2022-08-28T06:03:59Z Velirand 67997 + pilt wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tatiana Calderón GP3 Driver at Spanish GP 2017 (cropped).jpg|pisi|Tatiana Calderón (2017)]] '''Tatiana Calderón Noguera''' (sündinud [[10. märts]]il [[1993]] [[Bogotá]]s) on [[Colombia]] võidusõitja, alates [[2022]]. aastast osalenud [[IndyCar Series|IndyCari]] meistrivõistlustel koos [[A.J. Foyt Enterprises]] ja [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] koos [[Charouz Racing System|Charouzi Sauber Junior Teamiga]]. == Biograafia == Tatiana Calderón sündis ja kasvas üles [[Bogotá|Bogotás]]. Ta õppis aastatel [[1997]]–[[2011]] [[Colegio Helvetia|Colegio Helvetias]], kus õppis [[Inglise keel|inglise]] ja [[Saksa keel|saksa]] keelt. Ta lõpetas [[2011]]. aasta juunis ja kolis [[Indianapolis|Indianapolisse]], et treenida täiskohaga oma meeskonna [[Juncos Hollinger Racing|Juncos Racing]] jaoks. [[2012]]. aastal kolis ta [[Madrid|Madridi]], et võistelda [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]] kategoorias. == Karjäär == === Kardisõit === Ta alustab kardisõitu [[2003]]. aasta hooajal ja võidab Easykarti rahvusliku meistritiitli [[2005]]. aastal. Hooajal [[2007]] on ta Colombia kardimeistrivõistluste juunioride Rotaxi divisjonis kolmas. [[2008]]. aasta hooajal saab temast esimene naine, kes võitis kardidivisjoni meistrivõistluste Snap-On-Stars-JICA idameistrivõistlused ja on IAME International Challenge tšempion. [[2009|Järgmisel]] aastal saavutas ta Colombia Rotax Senior Max Challenge'i võistlusel teise koha. === Väiksemad valemid === [[2009]]. aasta hooajal alustas ta karjääri üheistmelistel, osaledes [[Radical European Masters|Radical European Master Series]] - SR5 meistrivõistlustel ja saavutades edetabelis teise koha võiduga. [[2010]]. aastal osales ta koos [[Juncos Hollinger Racing|Juncos Racing]] meeskonnaga [[Star Mazda Meistrivõistlustel]] ja saavutas koos [[Conor Daly|Conor Dalyga]] oma debüüthooajal 10. koha, mille parim tulemus oli 7. koht. [[2011]]. aasta hooajal jätkas ta meistrivõistlustel ja saavutas 6. positsiooni, saavutades koos [[João Victor Horto]], [[Gustavo Menezes|Gustavo Menezese]], [[Richard Heistand|Richard Heistandi]] ja [[Martín Scuncio|Martín Scuncioga]] kaks poodiumit. Samal [[2011]]. aasta hooajal osales ta [[Euroformula Open Meistrivõistlustel]] kolmel viimasel nädalavahetusel [[Team West-Tec|Team West-Teciga]], saavutades parima tulemusena kaheksanda koha koos [[Victor Corrêa]], [[Luca Orlandi]], [[Sam Dejonghe]] ja [[Fábio Gamberini|Fábio Gamberiniga]]. [[2012]]. aastal jätkas ta [[Euroformula Open Meistrivõistlustel|Euroformula Openil]], siirdudes [[Teo Martín Motorsport|Emilio de Villota]] meeskonda ja saavutades kokkuvõttes 56 punktiga 9. koha koos [[Juan Carlos Sistos|Juan Carlos Sistose]] ([[Alex Riberas|Alex Riberase]] järel), [[Måns Grenhagen|Måns Grenhageni]], [[Valeria Carballo]] ja [[Kristian Laine|Kristian Lainega]] ([[Yarin Stern|Yarin Sterni]] järel). Parima tulemusena saavutab ta [[Hungaroring|Hungaroringil]] neljanda koha. === Euroopa Vormel 3 ja GP3 Series === [[2013]]. aastal tegi ta koos [[Antonio Giovinazzi]] ja [[Sean Gelael|Sean Gelaeliga]] debüüdi [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]]-sarjas uue [[Double R Racing]] meeskonnaga, kuid ei suutnud punkte teenida. Sama meeskonnaga vaidlustas ta ka kogu [[BRDC Briti Vormel 3 Meistrivõistlustel|Briti Vormel 3]] hooaja, saavutades 79 punkti ja poodiumiga meistrivõistluste 7. koha, [[Nürburgring|Nürburgringil]] 3. koha. Esimene ja ainus naine, kes pääses Inglismaa sarja poodiumile. [[2014]]. aasta hooajal jätkab Calderón [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]]-s, siirdudes koos [[Sandro Zeller|Sandro Zelleriga]] meeskonda [[Jo Zeller Racing]]. Hooaja lõpetas ta 29 punktiga 15. kohal, saades [[Circuit de Spa-Francorchamps|Spa-Francorchampsi]] ringrajal teise sõidu parima tulemusena 5. koha. [[2015]]. aastal jätkas ta kategoorias edasipääsu [[Carlin Motorsport]] meeskonda koos [[Antonio Giovinazzi]], [[Gustavo Menezes|Gustavo Menezese]], [[Ryan Tveter|Ryan Tveteri]], [[George Russell|George Russelli]] ja [[Callum Ilott|Callum Ilottiga]]. [[Circuit de Spa-Francorchamps|Spa-Francorchampsi]] võistlusel saab temast esimene naine, kes selles kategoorias võistlust juhtis, kui startis segaste ilmastikutingimustega 27. kohalt. Ta lõpetas meistrivõistlused punktideta, parima tulemusena saavutas üheteistkümnes koht. [[2016]]. aastal debüteeris Calderón [[GP3 Series]] koos [[Jake Dennis|Jake Dennise]] ja [[Jack Aitken|Jack Aitkeniga]] [[2016]]. aastal, kuna [[FIA Euroopa Vormel 3 Meistrivõistlustel|Euroopa Vormel 3]]-s enam kui kolm hooaega ei olnud võimalik osaleda. Ta on esimene naine, kes koondise eest võistelnud ja [[Carmen Jordá]] järel kategoorias teine. Hooaja lõpetas ta 2 punkti võites 21. kohal. Samal hooajal osales ta ka mõnel [[Euroformula Open Meistrivõistlustel|Euroformula Open]] võistlusel [[Teo Martín Motorsport]] meeskonnaga ja saavutas [[Red Bull Ring|Red Bull Ringil]] kolmanda koha koos [[Petru Florescu]], [[Vladimir Atoev|Vladimir Atoevi]], [[José Manuel Vilalta]], [[Liang Jiatong|Liang Jiatongiga]] ([[Harrison Scott|Harrison Scotti]] ja [[Dorian Boccolacci]] järel), [[Sam Macleod]] ([[Daniele Cazzaniga]] ja [[Xavier Lloveras|Xavier Lloverase]] järgi) ja [[Nikita Zlobin]]. [[2017]]. aastal jääb ta kategooriasse, siirdudes koos [[Santino Ferrucci]] (pärast [[Matthieu Vaxivière|Matthieu Vaxivière'i]] ja [[Dan Ticktum|Dan Ticktumi]]) ja [[Bruno Baptista|Bruno Baptistaga]] [[DAMS]]-i meeskonda. Tema hooaja parim tulemus on [[Autodromo Nazionale Monza|Monza]] 1. võidusõidu seitsmes koht ja lõpetab hooaja 7 punktiga 18. kohal. [[2018]]. aastal ootab teda ees kolmas hooaeg [[GP3 Series]], siirdudes koos [[Juan Manuel Correa]] ja [[David Beckmann|David Beckmanniga]] ([[Jannes Fittje]] järel) [[Jenzer Motorsport]] meeskonda. Pärast rasket hooaja esimest osa, kus tal ei õnnestu punkte koguda, saavutab ta [[Hungaroring|Hungaroringi]] sprindivõistlusel kaheksanda koha ning hooaja teisel poolel parandab kolumbialane oma tulemusi, lõpetades hooaja crescendos. viie punktiga järjest. === Vormel 2 ja Supervormel === [[2019]]. aasta hooajal debüteeris ta [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] sarjas [[Arden International|Ardeni]] meeskonnaga, saades koos [[Anthoine Hubert|Anthoine Hubertiga]] ([[Artem Markelov|Artem Markelovi]] järel) esimeseks naiseks selles kategoorias. Lahkudes [[2020]]. aastal [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] sarjast, alustab Calderón Jaapani [[Supervormeli Meistrivõistlustel]], kus [[Honda]] jõul töötav [[Ryō Michigami|Drago Corse]] meeskond on esimene naine, kes Jaapani sarjas kihutab. Ta osaleb kõikidel võistlustel, välja arvatud [[Okayama International Circuit|Okayama]] ja [[Sportsland Sugo|Sugo]] etapid. Ta lõpetab hooaja kahekümne kolmanda kohaga, puudutades mitmel korral punkte, saavutades [[Suzuka Circuit|Suzuka]] ringrajal ja [[Mobility Resort Motegi|Motegi]] ringrajal kaheteistkümnenda koha. [[2021]]. aastal kinnitab tema meeskond ta järgmiseks hooajaks. === Vormel 1 === Alates [[2017]]. aastast töötab ta [[Sauber|Sauberi]] [[Vormel 1]] meeskonnas arendussõitjana ning [[2018]]. aastal sai temast Šveitsi meeskonna testisõitja, tööga simulaatoris. 31. oktoobril 2018 sooritas ta oma esimese rajatesti Vormel 1 autol, sõites [[Autódromo Hermanos Rodríguez|Hermanos Rodrígueze]] ringrajal [[Sauber C37]]-ga. === Endurance === [[2020]]. aastal sõidab ta koos [[Signature Team|Richard Mille Racing]] meeskonnaga kolm [[European Le Mans Series]] meistrivõistluste osavõistlust, 19. septembril taas [[Signature Team|Richard Mille Racing]] meeskonnaga [[Le Mansi 24 tunni võidusõit|Le Mansi 24 tunni sõidul]] LMP2 klassis meeskonnana koos kahe teise naisega ja mees, [[Sophia Flörsch]], [[Beitske Visser]] ja [[André Negrão]]. Üldarvestuses on nad 13. ja oma klassile reserveeritud edetabelis 9. kohal. [[2021]]. aastal sõidab [[Sophia Flörsch]] koos [[Signature Team|Richard Mille Racing]] meeskonnaga kogu kestvussõidu maailmameistrivõistlustel koos [[Sophia Flörsch|Sophia Flörschi]] ja [[Beitske Visser|Beitske Visseriga]]. Esimesel kolmel võistlusel lõpetatakse alati kaheksa parema hulgas, samas kui [[Le Mansi 24 tunni võidusõit|Le Mansi 24 tunni sõidul]] on nad sunnitud katkestama teise autoga juhtunud avarii tõttu. === IndyCar === [[2022]]. aastal liitub Calderón [[A.J. Foyt Enterprises]] osaleb [[IndyCar Series]] koos [[Dalton Kellett|Dalton Kelletti]] ja [[Kyle Kirkwood|Kyle Kirkwoodiga]]. Kolumbialane osaleb ainult linna- ja maanteevõistlustel, vältides nii ovaalseid ringradasid. Pärast seitset võistlust on ta sunnitud võistlusest lahkuma, kuna meeskonnas puudub rahastus. === Tagasi Vormel 2 juurde === Pärast IndyCari mängimist naaseb Calderón [[FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel|Vormel 2]] sarja, lahkudes sellest [[2019]]. aastal. Kolumbialane liitub [[Charouz Racing System|Charouzi Sauber Junior Teamiga]], kus ta asendab [[Cem Bölükbaşı|Cem Bölükbaşıt]] hooaja üheteistkümnendast ringist koos [[Enzo Fittipaldi|Enzo Fittipaldiga]]. == Välised lingid == * [http://www.tatianacalderon.com/ Ametlik sait] (hispaania ja inglise keeles) * [https://www.youtube.com/channel/UCETwKoTr1E3Fmn3tjiajD6Q Prensa Tatiana Calderón - Piloto Colombiana] (kanal), [[YouTube|YouTube'is]]. * [https://openmlol.it/autore/359126 Tatiana Calderóni teosed], OpenMLOL-is, Horizons Unlimited S.R.L. (itaalia keeles) * [http://www.racing-reference.info/driver/Tatiana_Calderon Tatiana Calderón], aadressil racing-reference.info, NASCAR Digital Media LLC. (inglise keeles) * [https://www.driverdb.com/drivers/tatiana-calderon/ Tatiana Calderón], aadressil driverdb.com, DriverDB AB. (inglise keeles) {{JÄRJESTA:Calderon, Tatiana}} [[Kategooria:Colombia sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 1j2l4uy4ek5ctifn8q6kxx6yprrpo16 Tatiana Calderón Noguera 0 635962 6184546 2022-08-28T05:49:55Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Tatiana Calderón]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Tatiana Calderón]] kwo7utwvhsr1htshymyb2sgr0uurg2l Pierre Emmanuel Vidal-Naquet 0 635963 6184556 2022-08-28T06:06:30Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Pierre Vidal-Naquet]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Pierre Vidal-Naquet]] tgdv5nulip6sv670irnlujqdci1jh2z Zdeněk Chovanec 0 635964 6184564 2022-08-28T06:35:36Z 190.114.36.38 Tšehhi ja Venezuela wikitext text/x-wiki '''Zdeněk Chovanec López''' ([[Puerto la Cruz]], [[9. oktoober]] [[2004]]), muidu tuntud kui '''Zdeněk Chovanec Jr.''' või lihtsalt '''Zdeněk Chovanec''', on [[Tšehhi]]-[[Venezuela]] võidusõitja, kes võistleb praegu [[2022]]. aasta [[BOSS GP]] sarjas [[MM International Motorsport|MM International Motorsportiga]] ja [[FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel]] koos [[Charouz Racing System|Charouzi Sauber Junior Teamiga]]. Ta sõitis [[2021]]. aastal [[Euroformula Open Meistrivõistlustel]] [[Double R Racing|Double R Racinguga]] ja läks enne meistrivõistluste viiendat vooru pärast [[Reshad de Gerus|Reshad de Geruse]] meeskonnast lahkumist üle [[FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel|FIA Vormel 3]]-le koos [[Charouz Racing System|Charouzi Sauber Junior Teamiga]]. Chovanec on varem võistelnud [[2020]]. aasta [[Itaalia Vormel 4 Meistrivõistlustel]]. == Karjäär == === Kardisõit === Algselt [[Tšehhi|Tšehhist]] pärit, kuid [[Venezuela|Venezuelas]] [[Puerto la Cruz|Puerto la Cruzis]] sündinud Chovanec alustas kardispordiga [[2018]]. aastal 14-aastaselt, võrreldes teiste sõitjatega üsna hilja. === Madalamad valemid === [[2020]]. aasta alguses tegi Chovanec autoralli debüüdi, võistledes [[2020]]. aasta [[AÜE Vormel 4 Meistrivõistlustel]] [[Xcel Motorsport|Xcel Motorspordiga]] koos [[Lorenzo Fluxá]], [[Mehrbod Shameli]], [[Dexter Patterson|Dexter Pattersoni]], [[Nicola Marinangeli]] ja [[Francesco Pizzi|Francesco Pizziga]]. Ta oli kahe poodiumikohaga edetabelis 7. kohal. Seejärel sõitis ta koos [[Bhaitech|Bhaitechiga]] [[Itaalia Vormel 4 Meistrivõistlustel]], saavutades 18 punktiga 17. koha koos [[Dexter Patterson|Dexter Pattersoni]], [[Sebastian Øgaard|Sebastian Øgaardi]] ja [[Jesse Salmenautio|Jesse Salmenautioga]]. Chovanec alustas [[2021]]. aastal, tõustes [[Vormel Regionaal Aasia Meistrivõistlustel|Vormel 3 Aasia Meistrivõistlustel]] hooaja esimeseks ringiks koos [[BlackArts Racing Team|BlackArts Racinguga]] ja kogus punkte alles kolmandal võistlusel [[Rafael Villagómez|Rafael Villagómezi]], [[Lorenzo Fluxá]] ja [[Cem Bölükbaşı]] kõrval. Hiljem sõlmis ta lepingu [[Double R Racing|Double R Racinguga]], et võistelda [[Euroformula Open Meistrivõistlustel]], kõrvuti [[Josh Mason|Josh Masoniga]], kuid Chovaneci asendas [[Sebastián Álvarez]]. Pärast viit vooru, kus ta oli üldiselt tagamängija, siirdus ta [[Charouz Racing System|Charouzi Sauber Junior Teami]], et osaleda [[2021]]. aasta [[FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel|FIA Vormel 3]] hooaja ülejäänud viiel üritusel, asendades [[Reshad de Gerus|Reshad de Gerust]] koos [[Logan Sargeant|Logan Sargeantiga]] (hiljem asendas [[Paul Aron]]) ja [[Hunter Yeany]] (hiljem asendas [[Ayrton Simmons]]). Ta saavutas kahel korral parima tulemuse, 20. koha ja saavutas meistrivõistlustel viimase koha. [[2022]]. aastal sõitis Chovanec [[MM International Motorsport|MM International Motorspordis]] [[BOSS GP]]-s koos [[Armando Mangini]], [[Luca Martucci]] ja [[Simone Colombo|Simone Colomboga]]. Chovanec sõitis [[Charouz Racing System|Charouzi Sauber Junior Team]] eest ka naastes [[2022]]. aasta [[FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel|FIA Vormel 3]] hooajale [[Silverstone Circuit|Silverstone'is]], asendades [[Lirim Zendeli]] koos [[László Tóth|László Tóthi]] ja [[Francesco Pizzi|Francesco Pizziga]]. Teda hoiti [[Red Bull Ring|Spielbergis]]. [[Hungaroring|Budapesti]] vooruks asendas Chovanec aga [[Christian Mansell|Christian Manselliga]]. == Välised lingid == * [https://www.driverdb.com/drivers/zdenek-chovanec/ Zdeněk Chovanec] karjääri kokkuvõte saidil DriverDB.com (inglise keeles) [[Kategooria:Sündinud 2004]] [[Kategooria:Venezuela sportlased]] [[Kategooria:Tšehhi sportlased]] [[Kategooria:Portugali sportlased]] h3l3b6pf6quj1qg8sjluf3tzuhm3l2c Ferdinand Victor Eugène Delacroix 0 635965 6184565 2022-08-28T06:35:49Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Eugène Delacroix]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Eugène Delacroix]] ti728pnvhrwzhq8mhvq8ftdtpv9fv9t Jean Désiré Gustave Courbet 0 635966 6184577 2022-08-28T06:57:42Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Gustave Courbet]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Gustave Courbet]] mnlzxd780m154etaijyl2s2ghq33et5 Băicoi 0 635967 6184594 2022-08-28T07:28:31Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Băicoi | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Băicoi | pilt = Schela Băicoi.JPG | pildiallkiri = Naftapuurtornid Băicois 1907. aastal | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU_PH_Baicoi_CoA.png | vapi_link = [[Băicoi vapp]] | pindala = 65,36 | elanikke = 17 981 (2011) | asendikaardi_pilt = }} '''Băicoi''' on linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Munteenia]] piirkonnas. Asulat on esmamainit...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Băicoi | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Băicoi | pilt = Schela Băicoi.JPG | pildiallkiri = Naftapuurtornid Băicois 1907. aastal | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU_PH_Baicoi_CoA.png | vapi_link = [[Băicoi vapp]] | pindala = 65,36 | elanikke = 17 981 (2011) | asendikaardi_pilt = }} '''Băicoi''' on linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Munteenia]] piirkonnas. Asulat on esmamainitud [[1543]]. aastal. Naftatootmist alustati Băicois [[1884]]. aastal, naftarafineerimistehas rajati [[1889]]. aastal. Băicoi sai linnaõigused [[1948]]. aastal.<ref>[https://romaniadategeografice.net/unitati-admin-teritoriale/orase/orase-b/baicoi/ Băicoi] România Geografică</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Prahova maakond]] [[Kategooria:Munteenia]] pi77axh1k7oueeviw7yd6rajfuvyrv2 6184598 6184594 2022-08-28T07:34:08Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Băicoi | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Băicoi | pilt = Schela Băicoi.JPG | pildiallkiri = Naftapuurtornid Băicois 1907. aastal | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU_PH_Baicoi_CoA.png | vapi_link = [[Băicoi vapp]] | pindala = 65,36 | elanikke = 17 981 (2011) | asendikaardi_pilt = }} '''Băicoi''' on linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Munteenia]] piirkonnas, maakonnakeskusest [[Ploiești]]st ligikaudu 15 km loodes. Asulat on esmamainitud [[1543]]. aastal. Naftatootmist alustati Băicois [[1884]]. aastal, naftarafineerimistehas rajati [[1889]]. aastal. Băicoi sai linnaõigused [[1948]]. aastal.<ref>[https://romaniadategeografice.net/unitati-admin-teritoriale/orase/orase-b/baicoi/ Băicoi] România Geografică</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Prahova maakond]] [[Kategooria:Munteenia]] hpemjuy1vnh7yexwtshgijqxggziajf Arutelu:Vaimude maja (romaan) 1 635968 6184630 2022-08-28T08:26:42Z Lulu 294 /* Teisaldada */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Teisaldada == See artikkel tuleks teisaldada pealkirja alla [[Vaimude maja (romaan)]], et teha ruumi artiklile, mis käsitleb vaimude maja kui pühapaika. [[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 28. august 2022, kell 11:26 (EEST) 6y1k8zi4sbrx1lyk2setqqk2lu5xbr0 6184679 6184630 2022-08-28T10:21:27Z Lulu 294 Lulu teisaldas lehekülje [[Arutelu:Vaimude maja]] pealkirja [[Arutelu:Vaimude maja (romaan)]] alla: Teha ruumi artiklile pühamust. wikitext text/x-wiki == Teisaldada == See artikkel tuleks teisaldada pealkirja alla [[Vaimude maja (romaan)]], et teha ruumi artiklile, mis käsitleb vaimude maja kui pühapaika. [[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 28. august 2022, kell 11:26 (EEST) 6y1k8zi4sbrx1lyk2setqqk2lu5xbr0 6184681 6184679 2022-08-28T10:22:13Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki == Teisaldada == See artikkel tuleks teisaldada pealkirja alla [[Vaimude maja (romaan)]], et teha ruumi artiklile, mis käsitleb vaimude maja kui pühapaika. [[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 28. august 2022, kell 11:26 (EEST) Teisaldasin.--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 28. august 2022, kell 13:22 (EEST) kjqskshuxou8ygukkqx111ov626uyvi Paide Linnavalitsus 0 635969 6184644 2022-08-28T08:57:36Z NOSSER 8097 Uus lehekülg: '[[File:Paide Town Hall.JPG|pisi|]] '''Paide Linnavalitsus''' on [[Paide]] linna täidesaatev võimuorgan ([[linnavalitsus]]), mille nimetab<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/429112017028 Paide Linnavalitsuse põhimäärus], RT IV, 29.11.2017, 28</ref> [[Paide Linnavolikogu]]. Linnavalitsus asub aadressil [[Keskväljak (Paide)|Keskväljak]] 14. Paide linnavalitsuse juht on [[Paide linnapea]], kes alates aastast [[2022]] on [[Eimar Veldre]] Paide linnavalitsuse struktuu...' wikitext text/x-wiki [[File:Paide Town Hall.JPG|pisi|]] '''Paide Linnavalitsus''' on [[Paide]] linna täidesaatev võimuorgan ([[linnavalitsus]]), mille nimetab<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/429112017028 Paide Linnavalitsuse põhimäärus], RT IV, 29.11.2017, 28</ref> [[Paide Linnavolikogu]]. Linnavalitsus asub aadressil [[Keskväljak (Paide)|Keskväljak]] 14. Paide linnavalitsuse juht on [[Paide linnapea]], kes alates aastast [[2022]] on [[Eimar Veldre]] Paide linnavalitsuse struktuuriüksused on linnakantselei, osakonnad ja osakondadele alluvad teenistused. Linnakantselei ülem on linnasekretär, osakondade ülemad on abilinnapead. == Paide linnapea == {{vaata|Paide linnapea}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://paide.kovtp.ee/ Paide Linnavalitsus Paide linna veebilehel] {{koord}} [[Kategooria:Paide]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] eya4uk2d42u7ps25tdbjha8kkrt6uby 6184647 6184644 2022-08-28T08:58:43Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[File:Paide Town Hall.JPG|pisi|]] '''Paide Linnavalitsus''' on [[Paide linn (haldusüksus)|Paide]] linna täidesaatev võimuorgan ([[linnavalitsus]]), mille nimetab<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/429112017028 Paide Linnavalitsuse põhimäärus], RT IV, 29.11.2017, 28</ref> [[Paide Linnavolikogu]]. Linnavalitsus asub aadressil [[Keskväljak (Paide)|Keskväljak]] 14. Paide linnavalitsuse juht on [[Paide linnapea]], kes alates aastast [[2022]] on [[Eimar Veldre]] Paide linnavalitsuse struktuuriüksused on linnakantselei, osakonnad ja osakondadele alluvad teenistused. Linnakantselei ülem on linnasekretär, osakondade ülemad on abilinnapead. == Paide linnapea == {{vaata|Paide linnapea}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://paide.kovtp.ee/ Paide Linnavalitsus Paide linna veebilehel] {{koord}} [[Kategooria:Paide]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] i7ica7vfdrpkgmo6wpl7np2hugm3sd4 6184700 6184647 2022-08-28T10:43:05Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[File:Paide Town Hall.JPG|pisi|]] '''Paide Linnavalitsus''' on [[Paide linn (haldusüksus)|Paide]] linna täidesaatev võimuorgan ([[linnavalitsus]]), mille nimetab<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/429112017028 Paide Linnavalitsuse põhimäärus], RT IV, 29.11.2017, 28</ref> [[Paide Linnavolikogu]]. Linnavalitsus asub aadressil [[Keskväljak (Paide)|Keskväljak]] 14. Paide linnavalitsuse juht on [[Paide linnapea]], kes alates aastast [[2022]] on [[Eimar Veldre]] Paide linnavalitsuse struktuuriüksused on linnakantselei, osakonnad ja osakondadele alluvad teenistused. Linnakantselei ülem on linnasekretär, osakondade ülemad on abilinnapead. == Paide linnapea == {{vaata|Paide linnapea}} == Ajalugu == {{vaata|Paide ajalugu}} Paide sai oma linnaõigused tagasi [[1783]]. aastal seoses [[Katariina II]] algatatud haldusreformiga. Paidest sai [[Järva kreis]]i keskus ja [[1789]]. aastal määrati ka uus linnapiir. Paide linnal, nagu ka teistel [[Eestimaa]] väikelinnadel, ei olnud [[raad]]i, linna juhtis [[Paide foogtikohus|foogtikohus]]. Kreisilinnana arenes Paide tüüpiliseks väikeseks provintsilinnaks. [[1902]]. aastal valiti [[Paide linnapea]]ks apteeker [[Oskar Wilhelm Brasche]] 1914. aastal oli [[Paide linnapea]] [[Oskar Wilhelm Brasche]], linnapea asetäitja Voldemar Grohmann, linnavolinik [[Eduard Pertel]], linnasekretär Jakob Schröeder. == Vaata ka == * [[Paide linnavolinike loend 1919]] * [[Paide linnavolinike loend 1921]] * [[Paide linnavolinike loend 1927]] * [[Paide linnavolinike loend 1934]] * [[Paide linnavolinike loend 1939]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://paide.kovtp.ee/ Paide Linnavalitsus Paide linna veebilehel] {{koord}} [[Kategooria:Paide]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] i4qojzkq50t7lsd4d6n989k1ddszp7j Caracal 0 635970 6184651 2022-08-28T09:20:55Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Caracal | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Caracal | pilt = RO OT Caracal national theatre.jpg | pildiallkiri = Caracali teater | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU_OT_Caracal_CoA.png | vapi_link = [[Caracali vapp]] | pindala = 69,64 | elanikke = 30 954 (2011) | asendikaardi_pilt = }} '''Caracal''' on linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Olteenia]] piirkonnas, maakonnakeskusest [[Slatina]]st...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Caracal | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Caracal | pilt = RO OT Caracal national theatre.jpg | pildiallkiri = Caracali teater | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU_OT_Caracal_CoA.png | vapi_link = [[Caracali vapp]] | pindala = 69,64 | elanikke = 30 954 (2011) | asendikaardi_pilt = }} '''Caracal''' on linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Olteenia]] piirkonnas, maakonnakeskusest [[Slatina]]st ligikaudu 35 km lõunas. Caracali on esmamainitud [[17. november|17. novembril]] [[1538]].<ref>[http://www.cniptcaracal.ro/index.php?page=istoria-zonei Istoria zonei] Municipiul Caracal</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Olti maakond]] [[Kategooria:Olteenia]] s7y5j6k2zi0bqn9rfiia75glb885eun 6184653 6184651 2022-08-28T09:22:46Z Velirand 67997 Velirand teisaldas lehekülje [[Caracal]] pealkirja [[Caracal (Rumeenia)]] alla ümbersuunamist maha jätmata: On samanimeline kaslaste sugukond wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Caracal | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Caracal | pilt = RO OT Caracal national theatre.jpg | pildiallkiri = Caracali teater | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU_OT_Caracal_CoA.png | vapi_link = [[Caracali vapp]] | pindala = 69,64 | elanikke = 30 954 (2011) | asendikaardi_pilt = }} '''Caracal''' on linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Olteenia]] piirkonnas, maakonnakeskusest [[Slatina]]st ligikaudu 35 km lõunas. Caracali on esmamainitud [[17. november|17. novembril]] [[1538]].<ref>[http://www.cniptcaracal.ro/index.php?page=istoria-zonei Istoria zonei] Municipiul Caracal</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Olti maakond]] [[Kategooria:Olteenia]] s7y5j6k2zi0bqn9rfiia75glb885eun Roznov 0 635971 6184663 2022-08-28T10:00:29Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Roznov | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Roznov | pilt = Biserica Sfinții Apostoli din Roznov.jpg | pildiallkiri = Pühade Apostlite kirik Roznovis | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 40,39 | elanikke = 8593 (2011) | asendikaardi_pilt = }} '''Roznov''' on linn [[Rumeenia]]s [[Neamți maakond|Neamți maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Moldova (piirkond)|Moldova]] piirkonnas, maakonnakeskusest Piatra N...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Roznov | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Roznov | pilt = Biserica Sfinții Apostoli din Roznov.jpg | pildiallkiri = Pühade Apostlite kirik Roznovis | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 40,39 | elanikke = 8593 (2011) | asendikaardi_pilt = }} '''Roznov''' on linn [[Rumeenia]]s [[Neamți maakond|Neamți maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Moldova (piirkond)|Moldova]] piirkonnas, maakonnakeskusest [[Piatra Neamț]]ist ligikaudu 14 km kagus. Linna haldusalasse kuulub kaks küla: Chintinici ja Slobozia. Asulat on esmamainitud [[1419]]. aastal. Linnaõigused sai Roznov [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2003]].<ref>[https://romaniadategeografice.net/unitati-admin-teritoriale/orase/orase-r/roznov/ Roznov] România Geografică</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Neamți maakond]] ohc8fx1k6686dnt18cbpdpj7fa36v84 San phra phum 0 635974 6184686 2022-08-28T10:26:24Z Lulu 294 Lulu teisaldas lehekülje [[San phra phum]] pealkirja [[Vaimude maja]] alla: Sobivam pealkiri. wikitext text/x-wiki #suuna [[Vaimude maja]] rqlwmi86j13ihu4ixezyeb2zw7j0kcy Amara (Rumeenia) 0 635975 6184687 2022-08-28T10:28:37Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Amara | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Amara | pilt = Primaria Amara.JPG | pildiallkiri = Amara linnavalitsuse hoone | lipp = ROU_IL_Amara_Flag.jpg | lipu_link = [[Amara lipp]] | vapp = ROU_IL_Amara_CoA.jpg | vapi_link = [[Amara vapp]] | pindala = 70,34 | elanikke = 7345 (2011) | asendikaardi_pilt = }} '''Amara''' on linn [[Rumeenia]]s [[Ialomița maakond|Ialomița maakonnas]]. Linn asub [[Amara järv]]e kaldal ajaloolises Munt...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Amara | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Amara | pilt = Primaria Amara.JPG | pildiallkiri = Amara linnavalitsuse hoone | lipp = ROU_IL_Amara_Flag.jpg | lipu_link = [[Amara lipp]] | vapp = ROU_IL_Amara_CoA.jpg | vapi_link = [[Amara vapp]] | pindala = 70,34 | elanikke = 7345 (2011) | asendikaardi_pilt = }} '''Amara''' on linn [[Rumeenia]]s [[Ialomița maakond|Ialomița maakonnas]]. Linn asub [[Amara järv]]e kaldal ajaloolises [[Munteenia]] piirkonnas, maakonnakeskusest [[Slobozia]]st ligikaudu 7 km põhjaloodes. Amara sai linnaõigused [[7. aprill]]il [[2004]].<ref>[https://romaniadategeografice.net/unitati-admin-teritoriale/orase/orase-a/amara/ Amara] România Geografică</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Ialomița maakond]] [[Kategooria:Munteenia]] a578gdykuvhhvtllhe96apk94ovyjyr 6184690 6184687 2022-08-28T10:30:35Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Amara | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Amara | pilt = Primaria Amara.JPG | pildiallkiri = Amara linnavalitsuse hoone | lipp = ROU_IL_Amara_Flag.jpg | lipu_link = [[Amara lipp]] | vapp = ROU_IL_Amara_CoA.jpg | vapi_link = [[Amara vapp]] | pindala = 70,34 | elanikke = 7345 (2011) | asendikaardi_pilt = }} '''Amara''' on linn [[Rumeenia]]s [[Ialomița maakond|Ialomița maakonnas]]. Linn asub [[Amara järv]]e ääres ajaloolises [[Munteenia]] piirkonnas, maakonnakeskusest [[Slobozia]]st ligikaudu 7 km põhjaloodes. Amara sai linnaõigused [[7. aprill]]il [[2004]].<ref>[https://romaniadategeografice.net/unitati-admin-teritoriale/orase/orase-a/amara/ Amara] România Geografică</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Ialomița maakond]] [[Kategooria:Munteenia]] 6u2lzyjtgbzmvl60c22i5xbgmgv9m99 6184705 6184690 2022-08-28T10:56:52Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Amara | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Amara | pilt = Primaria Amara.JPG | pildiallkiri = Amara linnavalitsuse hoone | lipp = ROU_IL_Amara_Flag.jpg | lipu_link = [[Amara lipp]] | vapp = ROU_IL_Amara_CoA.jpg | vapi_link = [[Amara vapp]] | pindala = 70,34 | elanikke = 7345 (2011) | asendikaardi_pilt = }} '''Amara''' on linn [[Rumeenia]]s [[Ialomița maakond|Ialomița maakonnas]]. Linn asub [[Amara järv]]e ääres ajaloolises [[Munteenia]] piirkonnas, maakonnakeskusest [[Slobozia]]st ligikaudu 7 km põhjaloodes. Amara sai linnaõigused [[7. aprill]]il [[2004]].<ref>[https://romaniadategeografice.net/unitati-admin-teritoriale/orase/orase-a/amara/ Amara] România Geografică</ref> Amara on kuurort, kus tegeldakse mudaraviga.<ref>Daniel Onea, Adina Olaru:[https://www.rri.ro/de_de/kurort_amara_faulschlamm_mit_heilenden_eigenschaften-2581944 Kurort Amara: Faulschlamm mit heilenden Eigenschaften] Radio România Internaţional, 16. mai 2018</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Ialomița maakond]] [[Kategooria:Munteenia]] hwze9cudwogx6cob8hcxwvs97kjsaiq 6184707 6184705 2022-08-28T10:57:17Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Amara | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Amara | pilt = Primaria Amara.JPG | pildiallkiri = Amara linnavalitsuse hoone | lipp = ROU_IL_Amara_Flag.jpg | lipu_link = [[Amara lipp]] | vapp = ROU_IL_Amara_CoA.jpg | vapi_link = [[Amara vapp]] | pindala = 70,34 | elanikke = 7345 (2011) | asendikaardi_pilt = }} '''Amara''' on linn [[Rumeenia]]s [[Ialomița maakond|Ialomița maakonnas]]. Linn asub [[Amara järv]]e ääres ajaloolises [[Munteenia]] piirkonnas, maakonnakeskusest [[Slobozia]]st ligikaudu 7 km põhjaloodes. Amara sai linnaõigused [[7. aprill]]il [[2004]].<ref>[https://romaniadategeografice.net/unitati-admin-teritoriale/orase/orase-a/amara/ Amara] România Geografică</ref> Amara on kuurortlinn, kus tegeldakse mudaraviga.<ref>Daniel Onea, Adina Olaru:[https://www.rri.ro/de_de/kurort_amara_faulschlamm_mit_heilenden_eigenschaften-2581944 Kurort Amara: Faulschlamm mit heilenden Eigenschaften] Radio România Internaţional, 16. mai 2018</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Ialomița maakond]] [[Kategooria:Munteenia]] iy0vcxl9lmzdhplngi162bwfiuj1dre 6184725 6184707 2022-08-28T11:30:22Z Raamaturott 56450 Raamaturott teisaldas lehekülje [[Amara]] pealkirja [[Amara (Rumeenia)]] alla wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Amara | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Amara | pilt = Primaria Amara.JPG | pildiallkiri = Amara linnavalitsuse hoone | lipp = ROU_IL_Amara_Flag.jpg | lipu_link = [[Amara lipp]] | vapp = ROU_IL_Amara_CoA.jpg | vapi_link = [[Amara vapp]] | pindala = 70,34 | elanikke = 7345 (2011) | asendikaardi_pilt = }} '''Amara''' on linn [[Rumeenia]]s [[Ialomița maakond|Ialomița maakonnas]]. Linn asub [[Amara järv]]e ääres ajaloolises [[Munteenia]] piirkonnas, maakonnakeskusest [[Slobozia]]st ligikaudu 7 km põhjaloodes. Amara sai linnaõigused [[7. aprill]]il [[2004]].<ref>[https://romaniadategeografice.net/unitati-admin-teritoriale/orase/orase-a/amara/ Amara] România Geografică</ref> Amara on kuurortlinn, kus tegeldakse mudaraviga.<ref>Daniel Onea, Adina Olaru:[https://www.rri.ro/de_de/kurort_amara_faulschlamm_mit_heilenden_eigenschaften-2581944 Kurort Amara: Faulschlamm mit heilenden Eigenschaften] Radio România Internaţional, 16. mai 2018</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Ialomița maakond]] [[Kategooria:Munteenia]] iy0vcxl9lmzdhplngi162bwfiuj1dre Paide linnavolinike loend 1919 0 635976 6184710 2022-08-28T10:59:39Z NOSSER 8097 Uus lehekülg: ''''Paide linnavolinike loend 1919''' on loetelu 18. mai 1919 valitud<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/06/13/10 Paide linnawolikogu wolinikkude ja nende kandidatide nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 37, 13 juuni 1919</ref> [[Paide]] [[Paide Linnavolikogu|linnavolikogu]] linnavolinikest: ==Väike-majaomanikkude, väike-kaupmeeste ja tööliste rühm== *[[Gustav Vimberg,|Wimberg, Gustaw]]. :Kandidadid: 1. Roos, Oswald, 2. Winberg, Hans, 3. Loho, August, 4....' wikitext text/x-wiki '''Paide linnavolinike loend 1919''' on loetelu 18. mai 1919 valitud<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/06/13/10 Paide linnawolikogu wolinikkude ja nende kandidatide nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 37, 13 juuni 1919</ref> [[Paide]] [[Paide Linnavolikogu|linnavolikogu]] linnavolinikest: ==Väike-majaomanikkude, väike-kaupmeeste ja tööliste rühm== *[[Gustav Vimberg,|Wimberg, Gustaw]]. :Kandidadid: 1. Roos, Oswald, 2. Winberg, Hans, 3. Loho, August, 4. Luik, Jakob, 5. Tepp, Johannes, 6. Angelus, Kaarel, 7. Oja, Anna, 8. Tomast, Jüri, 9. Lind, Karl, 10. Kors, Oskar, 11. Pormann, Gustaw, 12. Rosenfeld, Willem, 13. Kalberg, Gustaw, 14. Rosenfeld, Gustaw. == Majaomanikkude ja üürnikkude rühm == *[[Jaan Septer|Septer, Jaan]] :Kandidadid: 1. Sauga, Jaan, 2. Jürgen, Eduard, 3. Leithammel, Johannes, 4. Oebius, Tõnu, 5. Zobel, Anette, 6. Adelson, Jüri, 7. Preema, Jaan, 8. Jankuwits, Jüri, 9 Siiberg, Helene, 10. Muulmann, Ado, 11. Enkelberg, Johannes, 12. Blink, Rudolf, 13. Taadel, Hams, 14. Niinepuu, Hans, 15. Nikolai, Johannes. == [[Eesti Rahvaerakond]] == *[[Jaan Margus|Margus, Jaan]], * [[Arnold Eglon|Eglon, Arnold]], * [[Mihhail Uusna|Uusna, Mihail]], * [[Andrei Tomberg|Tomberg, Andrei]], * [[Karl Dreifeldt|Dreifeldt, Karl]], * [[Adolf Grünberg|Grünberg, Adolf]] :Kandidadid: 1. Zimmermann, Anna, 2. Johanson, Peeter, 3. Treu, Woldemar, 4. Adelheidt, Aleksander, 5. Steinberg, Eduard, 6. Simmermann, Juhan, 7. Jaksi, Vladimir, 8. Sengbusch, Juhan, 9. Särg, Helmi, 10. Kleitsmann, Juhan, 11. Zahn, Paul, 12. Ringenberg, Karl, 13. Lindemann, Eduard, 14. Siilak, Peedu. ==Nimekiri nr 4== *[[Gustav Lindke]], [[Balti-Saksa Erakond]] *[[Emil Koik]] *[[Aleksander Mehks|Mehks, Aleksander]], * [[Peeter Koik|Koik, Peeter]], :Kandidadid: 1. Johanson, Karl, Ferdinandi p., 2. Schröeder, Jakob, 3. Feldt, Robert, 4. Maurach, Heinrich, 5. Warrikoff, Julius, 6. Thomson, Thusnelda, 7. Embeck, Ernst, 8. Johanson, Karl, Otto p. 9. Thomson, Karl, 10. Gnadeberg, Walter. ==[[Eesti Tööerakond]]== * [[Viktor Tarmas|Viktor Tomberg]], *[[Tõnis Käsebier]] * [[Jaan Roos]] :Kandidadid: 1. Puurfeldt, Eduard, 2. Treufeldt, Johanna, 3. Janson, Richard, 4. Söödor, Jüri, 5. Tiisel, Johannes, 6. Roosileht, August, 7. Rõuk, Andres, 8. Mamberg, Johannes, 9. Hansuson, Helene, 10. Saar, Ado, 11. Jakobson, Jaan, 12. Grüntal, Jüri, 13. Altpere, Friedrich, 14. Naaris, Peeter, 15. Sõnajalg, Jakob, 16. Kana, Juhan, 17. Rumwoldt, Kristjan ==[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]]== * [[Jaan Nee|Nee, Jaan]], * [[Oskar Kepp|Kepp, Oskar]], * [[Johannes Irik|Irik, Johannes]], * [[Eduard Abenicht|Abenicht, Eduard]], * [[Mangus Fuks|Fuks, Mangus]]. :Kandidaadid: 1. Krabi, Hans, 2. Regat, Jüri, 3. Awikson, August, 4. Tomberg, Taawet, 5. Juhwelt, Hans ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Paide ajalugu]] [[Kategooria:Eesti linnavolinike loendid]] [[Kategooria:Paide linnavolikogu liikmed| ]] 0jq4mj1p3tfw1he2zefbrehpi8g0lkn Fail:Elle Muuga '19.jpg 6 635977 6184715 2022-08-28T11:06:19Z Ellemuuga 168910 {{pildiinfo | kirjeldus = Elle Muuga | kuupäev = 28.09.2022 | allikas = Elle Muuga | autor = Elle Muuga }} wikitext text/x-wiki == Lühikirjeldus == {{pildiinfo | kirjeldus = Elle Muuga | kuupäev = 28.09.2022 | allikas = Elle Muuga | autor = Elle Muuga }} == Litsents == {{oma|cc-by-sa-3.0}} lfbfbq52o371r7g0v3vfya6juxle507 Amara 0 635979 6184726 2022-08-28T11:30:23Z Raamaturott 56450 Raamaturott teisaldas lehekülje [[Amara]] pealkirja [[Amara (Rumeenia)]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Amara (Rumeenia)]] pq5xvybekwpd3hjld6cfq5y94y5mw2z 6184736 6184726 2022-08-28T11:41:06Z Raamaturott 56450 Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele [[Amara (Rumeenia)]] wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Amara''' võib tähendada järgmist: *'''[[Amara (Rumeenia)|Amara]]''' on linn [[Rumeenia]]s *'''Amara''' ([[Al-‘Amārah]]) on linn [[Iraak|Iraagis]] * '''[[Amara (jooksiklased)|Amara]]''' on [[jooksiklased|jooksiklaste]] sugukond *'''[[Amara (laulja)|Amara]]''' on [[Indoneesia]] laulja hwo18ywli2ehd49vxn4jwvd9gew0c7r Arutelu:Surmatants (Tallinn) 1 635981 6184747 2022-08-28T11:58:35Z Evlper 104506 /* copy-paste */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == copy-paste == Lisaks avastasin, et kasutaja Merikeku poolt artiklisse pandud tekst "Surmatantsu" kohta oli sõna-sõnalt kopeeritud Niguliste muuseumi kodulehel ja on seega vastuolus autoriõigusega [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 28. august 2022, kell 14:58 (EEST) mp7scy5xwfr9tzkhc41mtlstzox03hz